text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kuuendat korda peetaval lõõtspillipeol Harmoonika esietendub kodumaine algupärane lõõtsamuusikal "Lõõtspillihullus". Kontserdi teises osas astuvad üles lõõtspillimängijad üle kogu Eesti ja oma lauludega soojendab publiku südameid armastatud Ivo Linna.
Esietenduva lõõtsamuusikali libreto kirjutas Jan Rahman, kelle sulest pärinevad ka eesti ühe uuema aja "rahvalaulu" "Kõnõtraat" sõnad, aga ka paljud teised võrukeelsed laulusõnad, luuletused ja näitemängud.
Muusikali ja kogu peo lavastaja on mitmete filmide ja telesarjade stsenarist ja režissöör Ain Mäeots. "Võib öelda küll, et olen lõõtspillihulluse pisikese pisiku külge saanud, muidu ma siin ju ei oleks," sõnas Mäeots, kes on Harmoonika pidusid lavastanud nende algusest peale.
"Lõõtspillihulluse“ muusikaline kujundaja ja muusika autor on Tiit Kikas, kelle nimi muusikasõpradele tutvustamist ei vaja. See suurepärane viiuldaja ja helikunstnik on kaasa löönud mitmete ansamblite tegemistes, loonud helitaustu erinevatele teatrietendustele, filmidele ja raadiosaadetele ning andnud välja ka kaks sooloalbumit, millest viimane ("101 Clowns" ehk "101 klouni") on leidnud märkimist mitmel pool Euroopas. Sooloartistina Tiit Kikas väga tihti kontserte ei anna, kuid on lubanud Harmoonika kontserdil siiski ka viiuliga lavale tulla.
Muusikali peaosades teevad kaasa mitmed noored talendid, kes mängivad samahästi nii pille kui laulavad: lõõtsakuningas Richard Ott Leitham, lõõtsaässad Henrik Hinrikus ja Raul Roosiväli, trummimängijad Tormi Sõber ja Betti Vals, lauljad Kadri Niine, Brigita Joosing ja Maria Tšerepaha. Ühes rollidest astub üles noor ooperisolist Reigo Tamm, kes on oma esinemistega mitmeid lavasid ja südameid vallutanud ning on ka suurepärane koomik. | Põlvas esietendub Eesti esimene algupärane lõõtsamuusikal | https://kultuur.err.ee/312994/polvas-esietendub-eesti-esimene-alguparane-lootsamuusikal | Laupäeval, 16. juulil esietendub Põlvas lõõtspillipeol Harmoonika Eesti esimene algupärane lõõtsamuusikal "Lõõtspillihullus". Libreto on kirjutanud Jan Rahman, lavastab Ain Mäeots ja muusikaline kujundaja on Tiit Kikas. |
„Scarponi on väga tugev ja usaldusväärne abiline. Ta tegi Girol suurepärast tööd,“ lausus Astana juht Aleksandr Vinokurov. „Oleme väga õnnelikud selle lepingu üle. Loodame, et järgmisel hooajal jätkab Scarponi samamoodi tiimi liidrite abistamist, kui ta seni on teinud."
Alates 2014. aastast Kasahstani klubi koosseisu kuuluv Scarponi tippsaavutuseks on 2011. aasta Giro võit, tähtsamate esikohtade hulka kuuluvad Kataloonia tuuri, Tirreno-Adriatico ja Giro del Trentino üldvõidud, kirjutab Spordipartner.ee.
„Kui Aleksandr Vinokurov palus mul veel üheks aastaks Astanasse jääda, olin meelitatud, sest see tähendab, et olen head tööd teinud ja aidanud suuri võite saavutada. Järgmine hooaeg on mu 15. aasta professionaalsel tasemel ja usun, et suudan oma kogemusi noortele talentidele ja meeskonnale edasi anda ning miks mitte püüda ka isiklikult mõningast edu,“ rääkis Scarponi. | Itaalia veteran pikendas Astana meeskonnaga lepingut | https://sport.err.ee/88807/itaalia-veteran-pikendas-astana-meeskonnaga-lepingut | Tanel Kangerti koduklubi Astana pikendas järgmise aasta lõpuni lepingut Michele Scarponiga. 36-aastane itaallane etendas olulist rolli Vincenzo Nibali Giro d'Italia üldvõidus. Käesoleva hooaja ainsa võidu on Scarponi saanud Trentino tuuri avaetapil, kui Astana oli parim meeskonnasõidus. |
Kas idioot olla on pop?
Väga hea küsimus ning peab ausalt nõustuma.
Vanasti seostus popiga naiivsus ja julgus. Erilisus mingil viisil. Tänapäevane popp on aga viimaseni lihvitud, produtseeritud ja poleeritud, mis ei üllata enam mitte mingil moel. Sära puudub.
Mis te vahepeal tegite? Eelmisest plaadist on seitse aastat möödas, näha on olnud vaid mõnd singlit.
Oh, see on pikk lugu. Igaüks on tegelenud hoogsalt erinevate projektidega. Hendrik valmistab käsitöökokteile Punch. Matti alustas oma naisega rõivabrändi Whitetail ja Rein on juhtinud plaadifirmat Seksound ning tegelenud aktiivselt oma bändiga Imandra Lake.
Samas terve muusikaturg muutus nii palju, et me ei saanud kohe aru, mis toimub. ????
Kas on õige öelda, et teie muusikas on mingi teatav retrovarjund?
Eks ikka. Retro all vist mõeldakse, et luuakse midagi uut, mis otseselt viitab kunagi varem ilmunud teemadele või motiividele. Ehk me ei saa vastu väita, et kaheksakümnendate alguse post-punk ja terve kaheksakümnendate synth-pop ei oleks tihti meie inspiratsiooniallikaks olnud. Teisest küljelt oli see aeg muusika mõttes väga pöörane ja ideerikas, kui ilmus palju häid asju ja sündis uusi stiile.
Samas, kas tänapäeval on olemas muusikat, mida poleks varem tehtud või mis ei meenutaks varasemat?
Mis teie muusikas on tänaseks midagi muutunud? Kas te olete sama Popidiot, kes viimasel albumil?
Täna eelmist plaati "Antenna of Love" kuulates on seal kindlasti rohkem ärevust ja hektilisust kui tänase päeva Popidioti loomingus. Oleme nüüd ikkagi natuke vanemad ja targemad. Ärevus on endiselt olemas, aga teostus on lihvitum.
Kuidas teie bänditegemise protsess üldse välja näeb? Kujutan ette, et teil ei ole aktiivset prooviperioodi?
Lood ja partiid valmivad igaühe arvutis omal ajal ja lõpuks üks meist produtseerib loo lõpuni. Proove teeme siis, kui laiviks valmistume. Eks seda võib nimetada prooviperioodiks.
Popidioti muusika on mingis pööratud mõttes ülimalt tantsuline. Kas see on teie muusika esimene eesmärk või kuidas te enda materjali loote?
Osad lood on rohkem tantsulised kui teised. Samas laivile mõeldes on ikkagi tore, kui rahvas saab korralikult hüpata ja hullata ning ma arvan, et see ongi meie lõplik eesmärk.
Sagedasti sünnivad lood tantsumuusikale kohaselt biidist või bassikäigust. Sageli seondub sellega ka mingi varem kuuldud lugu. Siis see varasem idee ja uus käik hakkavad koos moodustama midagi täiesti uut, mis lõpuks kõlabki nagu Popidiot.
Kas teist võib varsti rohkem kuulda? Mis teil loominguliselt toimumas on?
Kindlasti on meist kuulda, kui rahvas ja fännid soovivad. Lõpuks elavad muusikud ikkagi esinemisest.
Loodame, et Punases Majas rahvas hullab ja tantsib täiega. Siis teame, et Popidioti on endiselt vaja. | Popidiot: tänapäevane pop ei üllata enam mitte mingil moel | https://kultuur.err.ee/312995/popidiot-tanapaevane-pop-ei-ullata-enam-mitte-mingil-moel | Üle pika aja on taaskord veidi kuulda Popidiotist, kes astub üles Telliskivi Punases Majas. Uurisime neilt selleks puhuks, mida nad vahepeal teinud on ning mis nende muusikas tänaseks päevaks muutunud on. |
Tihedast esinemisgraafikust hoolimata käib uue plaadiga juba aktiivne töö. Kuna debüütalbumi edu ületas kõiki ootusi, on ka uue plaadi suhtes standardid kõrgele seatud
Karl-Erik Taukar ise kommenteerib värske loo sisu järgmiselt: "Lugu kannab selgelt hedonistlikku sõnumit. Suveöös peitub palju nauditavat, eriti koos hea kaaslasega,kellega seda veeta.”
"On levinud arvamus, et kui muusikat elus pillidega salvestada, kõlab see automaatselt aegunult ja vanamoodsalt. Minu meelest pole see tõsi - mängisime nii trummid, bassi, kitarri kui ka klahvpillid live’is sisse ning jäime tulemusega väga rahule," kirjeldab Karl-Erik salvestusprotsessi.
Loo on kirjutanud Stig Rästa, Gustaf Svenungsson, Galina Bosaya, Fred Krieger ja Eric Kammiste. | Ilmus Karl-Erik Taukari uus singel “Tähti täis on öö” | https://menu.err.ee/291518/ilmus-karl-erik-taukari-uus-singel-tahti-tais-on-oo | "Tähti täis on öö" on Karl-Erik Taukari juba sel sügisel ilmuva albumi esimene singel. |
28-aastane ja 213 cm pikkune serblane mängis mullu Kreeka suurklubis Ateena Panathinaikoses, kuid veetis enne seda poolteist aastat NBA meeskondades Milwaukee Bucksis ja Minnesota Timberwolvesis.
Korvpalliportaali Sportando andmetel pakkus Washington Raduljicale miinimumpalgaga lepingut. Milanoga allkirjastatava tehingu järgi võib keskmängija aga ühe aasta pärast sobiva pakkumise korral ikkagi ookeani taha siirduda. | Serbia koondise tsenter loobus NBA klubi pakkumisest ja siirdub Itaaliasse | https://sport.err.ee/88810/serbia-koondise-tsenter-loobus-nba-klubi-pakkumisest-ja-siirdub-itaaliasse | Serbia korvpallikoondise keskmängija Miroslav Raduljica keeldus NBA klubi Washington Wizardsi lepingupakkumisest ning allkirjastab hoopis 2-aastase tehingu Itaalia klubiga Milano EA7 Armani. |
"Kaitseminister Jean-Yves Le Drian läheb oktoobris Kesk-Aafrika Vabariiki, et kuulutada operatsioon Sangaris ametlikult lõppenuks," lausus Hollande kaitseministeeriumis vastuvõtul.
Prantsusmaa alustas operatsiooni Sangaris 2013. aasta detsembris eesmärgiga suruda maha kristlaste ja islamimässuliste vägivald, mille tagajärjel hukkus tuhandeid ja pidi kodu maha jätma üle poole miljoni inimese.
Operatsiooni kõrghetkel teenis KAV-is üle 2000 Prantsuse sõduri. Prantsuse väekontingendi arvu merepiirita riigis on järk-järgult vähendatud ning juunis tegutses endises Prantsuse koloonias 350 Prantsuse sõdurit.
ÜRO saatis sektivägivalla peatamiseks riiki rahuvalvemissiooni MINUSCA, mis koosneb 12 000 välisriikide politseinikust ja sõdurist, ning 500 välisriikide tsiviiltöötajat.
Krooniliselt ebastabiilses riigis on vägivalla tase alates juuni keskpaigast taas tõusnud ning sundinud naaberriikidesse Tšaadi ja Kameruni põgenema umbes 6000 inimest, selgub ÜRO põgenikeagentuuri (UNHCR) andmeist.
Märtsis ametisse astunud president Faustin-Archange Touadéra hoiatas pühapäeval, et KAV on jätkuvalt "ohus" ning riigis on suured alad relvarühmituste valduses. | Hollande: Prantsusmaa lõpetab oktoobris sõjalised operatsioonid Kesk-Aafrika Vabariigis | https://www.err.ee/563382/hollande-prantsusmaa-lopetab-oktoobris-sojalised-operatsioonid-kesk-aafrika-vabariigis | Prantsuse president François Hollande teatas kolmapäeval, et Prantsusmaa lõpetab oktoobris sõjalise operatsioonis Kesk-Aafrika Vabariigis. |
Las Vegas kinnitati ametlikult NHL-i 31. meeskonnaks 22. juunil, kuid on seni ilma tiiminime ning logota. McPhee saab nüüd endale ülesandeks hakata täiesti nullist kokku panema meeskonna mängijate nimekirja.
"Meie ülesanne siin on selge - me hakkame ehitama organisatsiooni ja klubi, mille üle Nevada ja Las Vegase inimesed saaksid väga uhked olla," vahendas Reuters värske peamänedžeri sõnu.
"Me teeme seda kiiresti ja sihime Stanley karikat. Nii lihtne see ongi," ei jäänud McPhee tagasihoidlikuks.
58-aastane McPhee töötas aastatel 1997-2004 Washington Capitalsi peamänedžerina ning viimati oli New York Islandersi juures tööl nõunikuna.
Las Vegas saab esialgse koosseisu kokku panna järgmisel juunil, kui neil on laiendusdraftis õigus igast NHL-i meeskonnast endale valida üks mängija. | Las Vegase NHL-i meeskond nimetas ametisse klubi esimese peamänedžeri | https://sport.err.ee/88808/las-vegase-nhl-i-meeskond-nimetas-ametisse-klubi-esimese-peamanedzeri | Jäähokiliigas NHL 2017/18 hooajal debüüdi tegev Las Vegase meeskond nimetas klubi ajalooliseks esimeseks peamänedžeriks George McPhee. |
2015. aastal toimus 21 õnnetust, milles oli 1 hukkunu ja 3 raskelt vigastatut. Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.
Enamus õnnetusi (81%) toimus kodudes või nende lähiümbruses, 19 % juhtudest olid tööõnnetused. Kodustes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel. Tööõnnetused toimusid elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel. Tööõnnetuste põhjusteks olid elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus, aga ka mittekorras elektriseadmed ja isikukaitsevahendite puudumine.
Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis- Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal (76% õnnetustest).
Vanuselises jaotuses toimus enim õnnetusi kuni 10-aastaste lastega (33% õnnetustest). Tüüpiliseks põhjuseks oli siin esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Õnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete tõttu vannitoas. | Raskete tagajärgedega elektriõnnetuste arv on vähenenud | https://www.err.ee/563381/raskete-tagajargedega-elektrionnetuste-arv-on-vahenenud | Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) statistika kohaselt toimus 2016. aasta I poolaastal 21 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles sai tõsisemaid vigastusi 2 ja kergemaid vigastusi 19 inimest, hukkunuid ei olnud. 2015. aasta sama perioodiga võrreldes on õnnetuste arv jäänud sarnasele tasemele, kuid vähenenud on raskete tagajärgedega õnnetuste arv. |
Sel suvel kümnendat juubelit tähistava unikaalse restorani mereteemalise menüü on loonud tipptasemel külaliskokk Filip Langhoff. Taevakontsertidel pakuvad muusikalisi elamusi Chalice ja Laura.
"Dinner in the Sky annab võimaluse tõeliselt hetke nautida ja unustada kõik ümbritsev, tulgu taevast või vihma ja rahet. Olla üheaegselt 50 meetri kõrgusel taeva all, nautida privaatset kontserti ja head toitu – see kõik on lummavalt põnev nii artistile kui kuulajatele," ütles ka korra varem Dinner in the Sky taevarestoranis üles astunud artist Laura Põldvere.
Tänavune külaliskokk Filip Langhoff on tunnustatud tippkokk, kes peab Helsingis 2014. aastal Michelini tärni pälvinud hubast restorani Ask. Oma töös kasutab ta kohalikku ning väiketaludest ja mahepõllumajandusest pärit toorainet.
Dinner in the Sky ootab huvilisi Vanasadama Jahisadama alale toitu ja muusikat nautima ühe nädala jooksul - 15.-21. juulil. Tänavu esmakordselt Merepäevadega samal ajal toimuv Dinner in the Sky annab võimaluse saada hea ülevaade Merepäevadel toimuvast, seal hulgas ka ilutulestikust. Rohkem infot restorani kohta leiab kodulehelt www.dinnerinthesky.ee
Dinner in the Sky sai alguse Belgias 2006. aastal ning on nüüdseks kanda kinnitanud 55 riigis. Kümnenda juubeli puhul tõsteti Brüsselis Atomiumi ees esmakordselt üheaegselt kõrgustesse kümme lauda. | Taevarestoran pakub alates homsest eredaid maitse- ja muusikaelamusi | https://menu.err.ee/291514/taevarestoran-pakub-alates-homsest-eredaid-maitse-ja-muusikaelamusi | Homme, 15. juulil Tallinna Vanasadamas nädalaks taevarestorani avav Dinner in the Sky kutsub nautima head toitu ning taevakontserte |
Peavõistlusjuhi Andres Taltsi sõnul olid ilmastikuolud purjetamiseks soodsad. Tuult oli täpselt prognoosi järgi, keskmiselt 5 m/s ning puhanguid 6-7 m/s. Jahid pidid startima allatuules, mida purjetamisvõistlustel tavaliselt ei tehta. Üldjuhul on allatuule starte aastas ehk vaid paar-kolm ning Muhu Väina regati neljanda etapi start andis nendest nüüd ühe. Võistlus kestis kokku ligi viis tundi – algas kell kümme hommikul ja viimane jaht finišeeris kell 15.08.
Neljanda etapi võitja ORC I grupis on Kalev Jahtklubi jaht Forte, kapteniks Jaak Jõgi. Teisena lõpetas Pärnu Jahtklubi jaht Lady Bird, kapteniks Johannes Puussepp ning kolmandaks tuli Kalev Jahtklubi jaht Sylvia, kapteniks Aare Kööp. Üldarvestuses hoiab Forte tugevalt kinni esikohast, järgnemas Tuule Pärnu Jahtklubist ja kolmanda-neljanda koha heitlus käib Lady Birdi ja Sylvia vahel.
ORC II grupi parim neljandal etapil oli Kalev Jahtklubi jaht Cherie, kapteniks Ivar Aru. Pärnu Jahtklubi jaht Merepärl Alari Akkermanni meeskonnaga oli teine ning kolmandana lõpetas siin grupis Kalev Jahtklubi jaht Silva, roolis kapten Jaanus Talp. Siin grupis juhib suure eduga Merepärl, teisel kohal on Cherie ja kolmandal Harles Liivi juhtimisel Adele (Baltsail JK).
ESTLYS 1 grupi paremad olid tänasel etapil Kalev Jahtklubi jahid. Esimesena lõpetas jaht Fanatic kapten Ain-Eke Jalasto meeskonnaga, veidi enam kui kahe minutiga kaotas teiseks tulnud Alar Ivansoni juhitud jaht Tessa ning kolmandana kapten Hando Sutteri juhtimisel jaht Berta. Koondkokkuvõttes tõusis liidriks Fanatic, järgnemas Venemaa jaht Mir Sergey Bruzga meeskonnaga ning kolmas on Tessa.
ESTLYS 2 grupis lõpetas täna esimesena Saaremaa Merispordi Seltsi jaht Elli, kapteniks Margus Hiet; teise tulemuse sai kapten Mikk Metstaki juhitud Brigitta Kalev Jahtklubi jaht ning kolmandaks tuli kapten Mart Alliku juhitud Lili Marleen Pärnu Jahtklubist. Pärast nelja etappi juhib siin grupis Priit Jürioja jaht Windwalker Pärnu jahtklubist, järgneb Elli ja kolmas on Brigitta.
ESTLYS 3 grupis lõpetas esimesena Pille Kaasi juhitud, Haapsalu Jahtklubi jaht Aurora. Teise tulemuse sai Margus Tasa poolt juhitud Saarema Merispordi Seltsi jaht Mercurius ning kolmanda koha sai Toila Jahtklubi jaht Jorjen II, kapteniks Mikk Põdra. Koondkokkuvõttes juhib samuti Aurora, järgneb Kalev Jahtklubi jaht Kristi, roolis Janno Luurmees ning kolmandal kohal on Mercurius võrdse arvu punktidega neljandal kohal oleva Salme-Augustega Kalev Jahtklubist, mille kapteniks Kaupo Paal.
Folkboot klassi parim oli neljandal etapil Jaanus Nõgisto juhitud Muinasjutukuningas Kalev Jahtklubist, kaks minutit kaotas Nõgistole Olev Oolupi jaht Bacchus Haapsalu Jahtklubist ning kolmanda koha sai 36 sekundit maha jäädes Kalev Jahtklubi jaht Tee Chee Peeter Välkmanni juhtimisel. Üldarvestuses on esikolmik Kalev Jahtklubi jahtide käes. Juhib Muinasjutukuningas, järgneb Tiit Riisalo Lind ja kolmas on Pertti Neero Linda.
Õhtul toimus Kärdla sadamas siis kahe etapi – Loodusinvest Haapsalu-Kärdla ja Postimees Kärdla Näkimadala regati – autasustamine. Hiidlased olid välja pannud ka väga lustaka auhinna – Santsu kasti – kiireimale ja tugevaimale vandiraiujale. Praktilise võistluse käigus osutus võitjaks saarlane Margus Hiet, jahi Elli kapten.
Kärdlasse jäävad regatilised kuni neljapäeva pärastlõunani. Päeval saavad purjetajad end proovile panna "Vanade kalade" regatil, kus hakkama tuleb saada algajatele mõeldud väiksel Optimistil. Kell 16 pärastlõunal tuleb hakkama saada suurtel jahtidel ja vastu pidada pikim, osalt ka öösel purjetatav A. Le Coq 59. Muhu Väina regati neljas, Musto Kärdla-Tallinn etapp. | Muhu Väina regati Kärdla-Näkimadala etapil olid soodsad ilmastikutingimused ja allatuule start | https://sport.err.ee/88806/muhu-vaina-regati-kardla-nakimadala-etapil-olid-soodsad-ilmastikutingimused-ja-allatuule-start | A. Le Coq 59. Muhu Väina regati neljas võistluspäev algas Kärdla sadamas. Kolmapäeva hommik tervitas purjetajaid päikeselise ilmaga. Enne Postimees Kärdla Näkimadala regati, ehk siis neljanda etapi starti, kogunesid kaptenid hommikusele koosolekule, kus tehti teatavaks ka harva kasutatav taganttuule start. |
1. Väikefarmid peavad seakasvatuse lõpetama?
Kaart: seakatk liigub Lääne-Eesti poole. Taudistunud alad Eestis 13. juuli seisuga. Allikas: veterinaar- ja toiduamet.
Suve alguses hoidsid ametnikud ja farmipidajad hinge kinni, et ehk ei ole suvine seakatku laine niivõrd ulatuslik kui mullu. Paraku on avastatud uusi katkukoldeid, seda just väikestes talupidamistes ja farmides. Maaeluministeerium paneb ette, et kuni 50 seaga farmid peaks seakasvatusest loobuma, sest katkuoht suureneb üha ja sellega ka kulutused.
Täna arutatakse Maaelu Edendamise SA nõukogu istungil, kuidas probleemiga tegeleda ja milline korraldus anda.
Lisalugemist: Seakatk liigub Lääne-Eesti poole
Suurtootjad soovivad riigilt väikeste seapidajate ülesostmist
2. Uued NATO teraslinnud Baltikumi õhuruumis
Lockheed Martin F-35 Lightning on viimase põlvkonna mitmeotstarbeline hävitaja. Foto: Reuters/Scanpix
USA võib paigutada Balti riikidesse oma uusimatest varghävitajatest F-35 koosneva üksuse, kohe pärast seda, kui need on aasta teises pooles ametlikult kasutusse võetud.
Kindral Herbert Carlisle ütles ajakirja The National Interest veebiväljaande teatel, et F-35 ülesandeks oleks anda sõnum potentsiaalsele vastasele nagu Venemaa.
TÄNANE ILMATEADE
Allikas: Ilmateenistus
3. Ionas taas sõiduvees!
Paari nädala jooksul saabus sageli teateid Virtsu-Kuivastu liinil sõitva Parvlaeva riketest. Eile, 13. juulil naasis Ionas liinile ning paistab, et selleks korraks on rikked kõrvaldatud.
Väinamere Liinide teatel jätkab Ionas reisijate teenindamist tavapärase graafiku järgi.
4. Hispaanlased hädas tülitsevate poliitikutega
Hispaania parlamendihoone Madridis.
Hispaania valitseval peaministril Mariano Rajoyl ei õnnestu uut valitsust moodustada, sest teised parteid keelduvad tema konservatiivse Rahvaparteiga koalitsiooni tulemast. Samuti on teised parteid teatanud, et ei hääleta usaldushääletusel Rahvapartei valitsuse poolt. Alles juuni lõpus korraldati kordusvalimised, sest sügisesed valimised ei andnud tulemusi. Nüüd paistab, et ka uus parlament on töövõimetu.
5. Margus Hundi sünnipäev ja Prantsuse revolutsiooni aastapäev
Margus Hunt. Foto: Cincinnati Bengals
14. juulil 1789. aastal vallutasid pariislased Bastille' kindluse, mis tollal oli vangla. Seda sündmust loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks, mil prantslased astusid rahulolematusest välja pillava kuningavõimu vastu. 1791. aastal võeti Prantsusmaal vastu esimene põhiseadus, millega kuulutati, et seadused on kuningast ülemlikumad.
ERR.ee saadab sünnipäevaõnnitlused üle ookeani Margus Hundile! Ameerika jalgpallur saab täna 29. aastaseks. Toredat pidupäeva! | 5 sündmust, mida teada täna hommikul: katkuohus seafarmide saatus, USA uued teraslinnud Baltikumis, Ionas töötab | https://www.err.ee/563379/5-sundmust-mida-teada-tana-hommikul-katkuohus-seafarmide-saatus-usa-uued-teraslinnud-baltikumis-ionas-tootab | Tere hommikust! Teeme põgusa ülevaate neist teemadest, millest täna kindlasti ajakirjanduses kirjutatakse-räägitakse. |
Meistrite liiga teise eelringi avamängus mängisid Pavel Londak ja Andreas Vaikla mõlemad 90 minutit, kui esimese koduklubi Rosenborg oli Norrköpingust üle tulemusega 3:1, kirjutab Soccernet.ee.
Rosenborg haaras teise poolaja algul 1:0 eduseisu ning paraku ei ole süüst puhas Vaikla, kes üsna nõrka pealööki tõrjuda ei suutnud. 62. minutil löödi pall taas Vaikla selja taha, sedapuhku kauglöögist. Kolmas tabamus 19-aastase Vaikla puuri oli paar minutit hiljem juba tõeline iluvärav, kui Yann-Erik de Lanlay palli kauglöögist taha nurka saatis.
Siiski löödi 70. mänguminutil üks pall ka Pavel Londaku selja taha, ent eestlast selles olukorras süüdistada ei saa. Sebastian Andersson jäi nurgalöögiolukorras värava ees täielikult valveta ning suunas palli kindlalt võrku. | Londak ja Rosenborg alistasid Meistrite liigas Vaikla ja Norrköpingu | https://sport.err.ee/88815/londak-ja-rosenborg-alistasid-meistrite-liigas-vaikla-ja-norrkopingu | Jalgpalli Meistrite liiga teise eelringi avamängus seisid mõlemas väravas eestlased, kui norralaste Rosenborg oli üle Rootsi klubist Norrköpingust. |
Lisaks Läti etteastele mitmed teised lähiajal plaanis olnud esinemised tühistanud Ellie Goulding saatis oma Baltikumi fännidele sõnumi: "Mul on väga kahju, et ma ei saa seda nädalavahetust veeta koos teiega. Ma ei tunne end hästi ning arstid ei soovita mul lähiajal lennureise ette võtta. Loodan teid kindlasti järgmisel aastal külastada."
1990ndatel aastatel New Yorgi tantsuklubides plaadikeerutajana muusikalist teekonda alustanud Mark Ronson on nii produtsent, DJ kui ka laulukirjutajana, kes arveldab sundimatult kogu popmuusika stiilinüanssidega hiphopist elektroonikani ja funk’ist alternatiivrokini.
Ronsonit on tunnustatud nii Grammy kui Brit Awards muusikaauhindadega ning ta on GQ ajakirja poolt valitud Ühendkuningriigi stiilseimaks meheks. Ta on teinud koostööd artistidega nagu Paul McCartney, Adele, Lana Del Rey, Duran Duran, Boy George, Bruno Mars, Ghostface Killah, Chic, Nile Rodgers, Stevie Wonder, Tame Impala jpt. Eeskätt seostatakse Ronsoni nime aga varalahkunud Amy Winehouse’i läbilöögialbumi "Back to Black" (2008) nelja Grammyga pärjatud produktsiooniga. Oma nime all on mees üllitanud neli kauamängivat albumit, sealhulgas mulluse megamenuki "Uptown Special", mille osade sõnade autoriks on Pulitzeriga pärjatud kirjanik Michael Chabon. Plaat veetis tervelt neliteist nädalat Billboard Hot 100 edetabelis ning selle tuntuim lugu, Bruno Marsi lauldud megahitt "Uptown Funk“, võitis Briti muusikaauhindade galal aasta singli tiitli ja noppis Grammy galal nii aasta plaadi kui parima kontsertesituse auhinnad.
2011. aastal oma bändiga The Business Intl Positivusel esinenud Mark Ronson lubab Salacgrivasse naasta eepilise haardega DJ-setiga, mis on pühendatud spetsiaalselt festivali 10. aastapäevale. Ronsoni etteaste leiab aset Positivuse Lattelecomi laval reedel, 15. juulil algusega kell 23:30.
Positivuse 15. juuli päevapileti just Ellie Goldingu kontserdi pärast ostnuile pakutakse võimalust pilet kuni neljapäeva, 14. juuli südaööni tagastada või kasutada seda soovi korral 16. või 17. juulil. | Ellie Goldingu asemel esineb Positivuse pealaval Mark Ronson | https://menu.err.ee/291509/ellie-goldingu-asemel-esineb-positivuse-pealaval-mark-ronson | 15.-17. juulil toimuva Baltimaade suurima muusikafestivali Positivus esinejate nimistust haigestumise tõttu välja langenud superstaari Ellie Goldingu reede õhtusse plaanitud etteastet asendab briti tähtprodutsendi Mark Ronsoni esinemine. Reede, 15. juuli hilisõhtul esitab Ronson Positivuse Lattelecomi pealalaval festivali 10. juubelit pühitseva suurejoonelise DJ-seti. |
Reumatoloogid alustavad Kuressaare haiglas vastuvõtte 14. juulil, neuroloogid 25. juulil, kuid arsti vastuvõtule pöördumiseks on patsiendil vaja perearsti või eriarsti digisaatekirja.
"Tegemist on väärtusliku haiglatevahelise koostöövormiga. Meil on väga hea meel, et Ida-Tallinna Keskhaigla arstid alustavad vastuvõttudega ka Kuressaares. Sealsete patsientide jaoks tähendab see uuendus head võimalust saada kodulähedases haiglas tunnustatud spetsialistide vastuvõtule. ITK-l on olemas ka varasem kogemus Kuressaares eriarsti vastuvõttudega, millest tulenevalt loodame uue töökorralduse sujuvusele ja toimimisele," ütles Ida-Tallinna keskhaigla turundusosakonna juhataja Inge Suder.
Patsiendid saavad vastuvõtule pöördumiseks aja broneerida Kuressaare haigla registratuuri telefonil 45 20 115. | Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloogid ja neuroloogid võtavad patsiente vastu Kuressaare haiglas | https://www.err.ee/563380/ida-tallinna-keskhaigla-reumatoloogid-ja-neuroloogid-votavad-patsiente-vastu-kuressaare-haiglas | Saarlastel on võimalus alates neljapäevast pöörduda Kuressaare haiglas Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloogide ja neuroloogide vastuvõtule Kuressaare haiglas. |
Praegu on mobiil-ID krüptograafia võti SIM-kaardi peal, mis on sertifitseerimiskeskuse kontrolli all, kuid virtuaalset SIM-kaarti ei ole sertifitseerimiskeskusel võimalik seni veel turvaliselt paigutada, kirjutab Eesti Päevaleht.
Majandusministeeriumi (MKM) pressiesindaja Mihkel Loide sõnul on ministeerium sel teemal kontaktis nii ettevõtete, riigi infosüsteemi ameti kui ka Euroopa Komisjoniga.
"Õigupoolest on eSIM-i senise süsteemiga ühilduvuse teema väljakutse mitte ainult Eesti jaoks, vaid teistele riikidele, ettevõtetele ja organisatsioonidele samamoodi – Eesti ei pea lahenduse leidmiseks vankrit üksi vedama," ütles Loide.
Tema sõnul ei tähenda esimese e-SIM-iga telefoni müügile tulek veel praegusel kujul mobiil-ID ega mobiilse digiallkirjastamise kadumist.
Sertifitseerimiskeskuse juhataja Kalev Pihli sõnul mingit väga kiiret lahendust oodata ei ole, kuigi mobiil-ID kui riiklikult välja antav dokument peab eelistama tehnoloogilisele eesrindlusele garanteeritud turvalisust. Pihl märkis, et Euroopa regulatsiooni järgi tuleks edaspidi võtta iga konkreetne telefonimudel, panna sinna peale mobiil-ID rakendus ja viia see sertifitseerimisele.
Riigi infosüsteemi ameti pressiesindaja Kati Tamm ütles, et praegu otsitakse riigi- ja erasektori koostöös lahendusi, kuidas e-SIM vastaks allkirjaseadmete sertifitseerimise standarditele, kuid ühtlasi uuritakse ka alternatiive.
Tehnoloogiaportaal Geenius kirjutas juuni alguses, et uba sel aastal peaks müügile jõudma esimene SIM-kaardita telefon, milleks usutavasti on iPhone 7, kuid sellistes telefonides muutub kasutuks praegune üle 75 000 kasutajaga Eesti mobiil-ID, mida kasutatakse pangaülekanneteks, digiallkirjastamiseks ja isikutuvastuseks. | Leht: SIM-kaardita telefonidel Eesti mobiil-ID säilitamiseks veel lahendust pole | https://www.err.ee/563370/leht-sim-kaardita-telefonidel-eesti-mobiil-id-sailitamiseks-veel-lahendust-pole | Eesti ametiasutustel pole lahendust, kuidas paigaldada turvaliselt mobiil-ID rakendus peagi müügile saabuvatesse nutitelefonidesse, milles on virtuaalne SIM-kaart. |
Võrust pärit 24-aastane Treial on mänginud seni Valio Võrus (2008-2012) ja Tartu Bigbankis (2012-2016), Eesti koondise kandidaatide hulka kuulus ta esmakordselt tunamullu, kirjutab Delfi Sport.
"Koondise peatreener (Gheorghe Cretu) soovitas tal välismaale minna ja karjääris järgmise sammu teha," sõnas meeskonna peatreener Jiri Novak klubi kodulehele. | Järjekordne Eesti võrkpallikoondislane siirdub mängima välismaale | https://sport.err.ee/88809/jarjekordne-eesti-vorkpallikoondislane-siirdub-mangima-valismaale | Eesti võrkpallikoondise temporündaja Henri Treial mängib uuest hooajast Tšehhi neljandas klubis Karlovarskos. |
"See, mis praegu Venemaa ja alliansi vahel toimub, on kontaktide normaliseerimine. Ettepanekud riskide minimeerimiseks õhus ja merel ei tähenda suhete paranemist, vaid nendega konstateeritakse, et suhteid iseloomustab vastasseis. Kui vastasseis juba eksisteerib, siis tuleb sellesse suhtuda tõsiselt ning vaja läheb mudeleid, mis olid kokkupõrgete vältimiseks kasutusel külma sõja ajal," ütles Interfaxile välis- ja kaitsepoliitika nõukogu juhatuse esimees Fjodor Lukjanov.
"NATO on kõige järgi otsustades selliseks päevakorraks valmis. Kuid mitte enamat," märkis ekspert, kelle sõnul oleks viga hinnata Venemaa ja alliansi esindajate kohtumist läbimurdena.
"Mingit läbimurdeks see kohtumine ei kujunenud. Suhetes Venemaa ja NATO vahel ei saa olla mingeid läbimurdeid. Lõplikult on fikseeritud sisuline vastasseis, sest allianss peab Venemaad kui mitte enamaks, siis ohjeldamise objektiks. Liitlaste kaitsmise ettekäändel rakendatakse Venemaa vastu meetmeid. Venemaa peab allianssi samuti ohuks," märkis ta.
Poliitilise ekspertiisi rahvusvahelise instituudi direktor Jevgeni Mintšenko on samuti seisukohal, et Venemaa ja NATO dialoogi jätkumise peamine väärtus seisneb võimaluses määratleda konkreetsed mehhanismid, mis võimaldavad ära hoida mõlema poole sõjaväelaste kokkupõrkeid.
"NATO Varssavi tippkohtumise järel jõudsid Venemaa ja alliansi suhted sisuliselt külma sõja seisundi ametliku kinnistamiseni. Aga kui suhted on just sellised, tähendab see, et vaja on täiendavaid sidekanaleid, reageerimise protokolle. Viimasel ajal on kasvanud mõlema poole lennukite ja laevadega aset leidnud vahejuhtumite hulk," ütes Mintšenko.
Tema hinnangul võimaldavad sisulised konsultatsioonid Moskva ja alliansi vahel kõrvaldada sõjalise iseloomuga probleemid.
"On vaja kindlalt välja töötada kommunikatsionisüsteem seda laadi probleemsete olukordade jaoks. Praegu on see võtmeküsimus," lausus Mintšenko.
Tema sõnul on juba selge, et "NATO teeb seda, mida teeb, Moskva aga rakendab vastumeetmeid, ent on tähtis, et poliitiline komplitseerumine ei pöörduks mingiteks kokkuprõkevariantideks".
"Sisuliselt naasevad Venemaa ja allianss nende formaatide juurde, mis olid kasutusel külma sõja ajal," tähendas ekspert. | Vene eksperdid: Moskva ja NATO naasevad külma sõja mudelite juurde | https://www.err.ee/563374/vene-eksperdid-moskva-ja-nato-naasevad-kulma-soja-mudelite-juurde | Õhkkond NATO-Vene nõukogu Brüsseli kohtumisel, kus pöörati tähelepanu ohtliku lähenemise riskide minimeerimisele nii merel kui õhus, tähendab, et Moskva ja allianss kalduvad külma sõja perioodil kasutusel olnud mudelite poole, märgivad Vene politoloogid. |
Eilne ilus ilm oli kingitus meistrivõistluste korraldajatele. Võistlused lükkusid küll hommikuse vihmasahmaka tõttu paar tundi edasi, kuid kõik olulised kohtumised said peetud.
Meeste üksikmängud kulgesid suhteliselt ühepoolselt. Vladimir Ivanov võitis Siim Tuusi 6:3, 6:3, 6:2, Anton Pavlov Alan Braschinskyt 6:3, 6:0, 6:3 ja Markus Kerner Daniil Glinkat 6:1, 6:3, 6:2. Pisut elevust tekitas Mattias Siimari ja Morten Ritslaidi vaheline kohtumine, mis lõppes Siimari kasuks 7:6, 6:0, 6:7, 6:0.
Naiste veerandfinaalid samuti otsustavaid sette ei vajanud. Liina Suurvarik võitis Katriin Saart ja Sofia Tšeklistova Simone Pärna, loovutamata ühtegi geimi. Maria Lota Kaul sai Anette Mäeltist jagu tulemusega 6:1, 6:4. Kõige tasavägisem oli Tuule Tani ja Julia Skripniku vaheline kohtumine, kui tulemusega 6:4, 7:5 napsas poolfinaalikoha Tani.
Meeste paarismängu finaali mängisid end Vladimir Ivanov - Markus Kerner, kes alistasid Anton Pavlovi - Morten Ritslaidi 6:2, 7:5 ja Mattias Siimar - Kristofer Siimar, kellel läks Kristjan Tamme - Dmitri Sitaki võitmiseks vaja otsustavat setti 6:2, 4:6, 6:4.
Päeva põnevaim mäng oli naiste paarismängu poolfinaalis, kus üle kahe tunni kestnud mängus võitsid Saara Orav - Katriin Saar napilt Tuule Tani - Teele Tani 3:6, 6:4, 7:5, kusjuures otsustavas setis polnud seisuni 5:5 keegi suutnud oma servi hoida. Finaalis on neidude vastaseks kogenud Liina Suurvarik - Piret Ilves, kes kolmapäeval võitsid Anette Mäelti - Julia Skripnikut 6:4, 6:3.
Neljapäeval algab Kalevi Tenniseklubis päev kell 12 üksikmängude poolfinaalidega. Naiste finalistid selguvad kohtumistest Liina Suurvarik ja Tuule Tani ning Maria Lota Kaul ja Sofia Tšeklistova. Meeste poolfinaalpaarid on Vladimir Ivanov ja Anton Pavlov ning Mattias Siimar ja Markus Kerner.
Pärastlõunal (mitte enne 15:30) on põnevad hetked paarismängu finaalides. Kas Vladimir Ivanov - Markus Kerner suudavad tiitlit kaitsta ja Piret Ilves - Liina Suurvarik üle seitsme aasta taas Eesti meistriks saada? Päeva lõpuks mängitakse segapaari poolfinaalid. | Vladimir Ivanov on taas teel kolme Eesti meistritiitli suunas | https://sport.err.ee/88813/vladimir-ivanov-on-taas-teel-kolme-eesti-meistritiitli-suunas | Viimastel aastatel tennise Eesti meistrivõistlustelt kolmikvõidud saanud Vladimir Ivanov on ka tänavusel turniiril senini võitnud kõik mängud kindlalt ja jõudnud meespaaris finaali ning üksikmängus ja segapaaris poolfinaali. Ilma kaotuseta jätkab ka tema suurim ohustaja Mattias Siimar. Nende esimene omavaheline lahing peetakse täna meespaari finaalis. |
"Ühte kandidaati ma kindlasti ei toeta, arvan, et ta ei saaks selle tööga absoluutselt hakkama. See on EKRE kandidaat Mart Helme," ütles Nestor usutluses Eesti Päevalehele.
Nestori sõnul on Eestist 25 aasta jooksul saanud avatud vabade ja loomulike inimeste demokraatlik riik.
"Helme tiriks meid tagasi sinna, kust me õnneks välja saime. Ühiskonda, kus valdavad tunded olid kadedus ja kättemaks ning inimene kuulutati vaenlaseks ainult seetõttu, et ta teistest erines. Kui mees ei saa aru, millises ilmakaares elavad meie sõbrad, siis ta ei sobi presidendiks," leidis Nestor.
Nestori sõnul pole seni keegi kuskil kellegi kandidaadi kohta midagi kokku leppinud ning ta ei usu, et enne augustit presidendivalimise osas kokkuleppele jõutakse.
"Augustis arutavad erakonnad presidendivalimistega toimuvad ja ma loodan, et siis jõutakse järeldusele, kes võiks olla kandidaat, kes saaks vähemalt 68 häält," ütles Nestor. | Nestor: EKRE presidendikandidaat Mart Helme ei saaks tööga hakkama | https://www.err.ee/563369/nestor-ekre-presidendikandidaat-mart-helme-ei-saaks-tooga-hakkama | Riigikogu esimees ning SDE presidendikandidaat Eiki Nestor leiab, et kõigil seitsmel presidendikandidaadil on omad plussid ja miinused, kuid ainsana ei toetaks ta EKRE kandidaati Mart Helmet. |
Kui eelnevatel hooaegadel on Kaljule teise ringi vastasteks tulnud näiteks Poznani Lech, Viktoria Plzen ja FC Vaduz, siis palju kergemini ei läinud ka tänavu. Vastu loositi hooajal 2009-2010 Meistrite liiga alagrupiturniiril Juventuse ja Müncheni Bayerni vastu mänginud Haifa Maccabi, kirjutab Soccernet.ee.
Kalju vastane on ajalooliselt Iisraeli jalgpallis olnud üks kandvamaid jõude. Maccabi on teeninud 12 liigatiitlit (neist viimane aastal 2011) ning tänavu mais võideti kuuendat korda Iisraeli karikavõistlused.
Olles Tel Avivi Maccabi, Tel Avivi Hapoeli ja Jerusalemi Beitari kõrval üks Iisraeli jalgpalli neljast suurimast klubist, ei ole Haifal seni viimase liigatiitli järel eriti edukalt läinud. Korra võideti küll koduliigas hõbemedalid ning kaks korda on külastatud edutult Euroopa liiga alagrupiturniiri, kuid liigas on lepitud kolmel korral viienda kohaga ning viimasel hooajal kindlustati neljanda kohaga kahe aastase vaheaja järel koht Euroopa liiga eelringis.
Kohtumine algab Iisraelis, Netanya staadionil neljapäeval kell 20. | Nõmme Kaljul seisab neljapäeval Iisraelis ees raske katsumus | https://sport.err.ee/88811/nomme-kaljul-seisab-neljapaeval-iisraelis-ees-raske-katsumus | Nõmme Kalju on Eesti klubile ainulaadselt juba neli hooaega järjest suutnud eurosarjas esimesest tõkkest üle astuda. Seni ei ole aga rohkemaks suutelised oldud ning klubi ajaloo tegemisel seisab seekord ees Iisraeli suurklubi Haifa Maccabi. |
Kell 18.30 märkasid vetelpäästjad ranna ujumisala piiril vees siplevat nelja-viie aastast tüdrukut, kes ei pääsenud jõevoolus kaldale ning jõe ääres ootas teda teine, umbes sama vana tüdruk, kes oli suutnud ise madalamasse vette ujuda, saanud jalad põhja ja tulnud veest välja, teatas G4S pressiesindaja Esme Kassak ERR.ee-le.
Eelnevalt oli ta püüdnud teist last kaasa sikutada, kuid see ei õnnestunud. Vette jäänud lapsel oli käes pisike ujumisrõngas, mille abil ta suutis end pinnal hoida. Tüdrukud ise olukorra tõsidusest aru ei saanud ning kaldale pääsenud tüdruk ajas sügavas vees hulpivat last hoopis naerma.
Vetelpäästja jooksis tüdrukule kohe appi ja tõi ta kaldale. Vesi oli selles kohas, kuhu jõevool lapse kandis, isegi vetelpäästjale üle pea.
Päästetud tüdruk oli natuke vett kurku tõmmanud, kuid esmaabi ei vajanud ja jäi juhtunu juures ise rahulikuks.
Vetelpäästja asus otsima laste vanemaid ning selgus, et tüdrukute ema istus veepiirist 50 meetrit eemal pinkide peal ja sai juhtunust teada alles siis, kui rannavalvur lapsed talle üle andis.
Natuke aega hiljem tulid kaks tüdrukut G4S rannavalve torni juurde, et vetelpäästjat tänada ja kallistada. | Vetelpäästja päästis Emajõest uppumisohtu sattunud koolieeliku | https://www.err.ee/563376/vetelpaastja-paastis-emajoest-uppumisohtu-sattunud-koolieeliku | Kolmapäeva õhtul päästis vetelpäästja Tartus Emajõe linnaujula rannas uppumisohust umbes nelja-viie aastase tüdruku, kes oli jõevoolus sügavasse vette sattunud ja ei pääsenud enam kaldale. |
Tapa väeosas relvade hoolduse ja remondi eest vastutav nooremveebel Rauno Udeküll ja temaga väidetavalt kuritegelikus skeemis osalenud Raivo olev ja Martin Tanning vahistati juuni teisel nädalal ning nende jätkuvat vahi all pidamist pidas vajalikuks riigiprokurör Laura Vaik, kellega nõustus ka kohus, kirjutab Eesti Päevaleht.
Mehi kahtlustatakse osalemises ulatuslikus relvaäris, mille käigus viidi väeosa territooriumilt relvaosi välja.
Kokku on kriminaalasjas kahtluse all kuus meest. | Kohus jättis relvaosade smugeldamises kahtlustatavad vahi alla | https://www.err.ee/563371/kohus-jattis-relvaosade-smugeldamises-kahtlustatavad-vahi-alla | Tallinna ringkonnakohus jättis vahi alla Tapa väeosast kahtlustuse kohaselt kuude kaupa relvade osi välja smugeldanud mehed. |
"Haldusreformi seadus ei kuulu kindlasti riigikogu parimate pärlite hulka. Selles puudub terviklik käsitlus ja terve hulk juriidilis probleeme on lahendamata," ütles Seeder usutluses Maalehele.
Seeder avaldas lootust, et valitsus esitab sügisel riigikogule vigade paranduse. "Mitte ainult omavalitsuste tulubaas ja ülesanded pole probleemiks, vaid haldusreform omab siirdeid eluvaldkondadesse ja need on ette valmistamata," märkis ta.
Seederi sõnul on riigireformi alused esialgu veel süsteemitu eklektiline materjal, mis pole tõsiseks aruteluks küps ning maanteeameti soleerimine võib kavandatava riigireformi üldse läbi kukutada, kuna amet alustas oma ümberkorraldusi teenuste kättesaadavuse piiramisega.
"Selline vastutustundetu start riigi ümberkorraldamisel häälestab kohalikud inimesed, ettevõtjad ja omavalitsusjuhid ümberkorralduste vastu, ja õigustatult," ütles Seeder. | Seeder: haldusreformi seadus ei kuulu riigikogu parimate pärlite hulka | https://www.err.ee/563375/seeder-haldusreformi-seadus-ei-kuulu-riigikogu-parimate-parlite-hulka | Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder (IRL) leiab, et üleriigiline tsentraliseerimine, inimeste ja raha ühte kohta koondamine osutavad tervikpildi puudumisele, mis mõjutab valusalt kogu Eestit ning ka haldusreformi seaduses on hulk probleeme. |
Parvlaeva Ionas rikete põhjused selgusid tänu kohale kutsutud diiselgeneraatorite valmistajatehase esindajale ning see annab lootust, et laev juuli tipphooajal ja sealt ka edasi teenindab täisvõimsusel nii nagu graafik ette näeb.
Saaremaa ja mandri vahel kehtib kolme laeva graafik, kus põhilaevana on liinil parvlaev Hiiumaa ning lisalaevadena parvlaevad Mercandia ja Ionas. Viimased sõidavad vastastikku tööpäevadel teisipäevast-neljapäevani kell 10-20 kumbki 12 reisi, esmaspäeval ja laupäeval kell 9-21 on mõlemal 14 reisi, reedel ja pühapäeval kell 9-23 teeb kumbki laev 16 reisi.
Kokku on Kuivastu-Virtsu liini täisvõimsusel sõiduplaanis esmaspäeval ja pühapäeval 62 reisi ööpäevas, teisipäevast neljapäevani 56 reisi, reedel 64 ja laupäeval 60 reisi. | Parvlaev Ionas naasis liinile | https://www.err.ee/563377/parvlaev-ionas-naasis-liinile | Tehniliste rikete tõttu remondis olnud parvlaev Ionas naasis kolmapäeva õhtul liinile ning alustas reisijate teenindamist Virtsu-Kuivastu liinil. |
Filipiini välisminister Perfecto Yasay osaleb reedel algaval kahepäevasel Aasia ja Euroopa (ASEM) tippkohtumisel Mongoolias, kus on kohal ka Hiina peaminister Li Keqiang.
"Välisminister Yasay arutab ASEM-i päevakorra kontekstis Filipiinide rahumeelset ja reeglitel põhinevat lähenemist Lõuna-Hiina mere küsimusele ja osapoolte vajadust austada hiljutist otsust," teatas Filipiini välisministeerium avalduses.
ÜRO Alaline Vahekohus (PCA) teatas teisipäeval kauaoodatud otsust avaldades, et Hiinal pole õiguslikku alust nõuda Lõuna-Hiina merel ajaloolisi õigusi. "Tribunal otsustas, et Hiina väidetel ajaloolistest õigustest merealadel nn üheksa kriipsu joone sees puudub õiguslik alus," teatas Haagis asuv kohus.
Kohus otsustas ühtlasi, et Hiina rajatud tehissaartel ei ole õigust eksklusiivsele majandustsoonile, ning et Hiina on rikkunud Manila majandustsoonis sekkumise läbi Filipiinide suveräänsust.
Hiina on teatanud, et ei aktsepteeri ega tunnusta kohtu otsust ning et see on kehtetu.
Kolmapäeval ähvardas Peking kehtestada Lõuna-Hiina merel õhutõrje tuvastustsooni, mis annaks sellele sõjalised volitused välisriikide lennukitega tegelemiseks.
Esmaspäeval ütles Hiina, et territoriaalvaidlus ei tohiks olla ASEM-i päevakorras.
Hiina peab pea kogu strateegilist Lõuna-Hiina merd, mille põues usutakse olevat rikkalikud gaasi- ja naftavarud, endale kuuluvaks. Osa sellest nõudlevad endale ka Filipiinid, Vietnam, Malaisia, Taiwan ja Brunei.
Hiina väited toetuvad 1940. aastatest pärinevale kaardile, kus Hiina mandriosast lõunasse kulgev katkendlik joon katab pea kogu Lõuna-Hiina mere. | Filipiinid kutsusid Hiinat vahekohtu otsust austama | https://www.err.ee/563378/filipiinid-kutsusid-hiinat-vahekohtu-otsust-austama | Filipiinid kutsusid neljapäeval Hiinat austama rahvusvahelise vahekohtu otsust, milles lükati tagasi Hiina nõuded suuremale osale Lõuna-Hiina merest, ja lubasid tõstatada küsimuse regionaalsel tippkohtumisel. |
Postimees kirjutab enda käsutuses olevatele AS-i Tallinna Sadam nõukogu koosolekute protokollidele 2013. aasta lõpust ja 2014. aastast tuginedes, et laevade õigeaegsesse valmimisse pole asjaosalistest keegi uskunud juba algusest peale ja mingit üllatust praeguseks kujunenud olukorras ei ole.
Leht nendib, et ometi mindi protsessiga nui neljaks edasi ega püütud tegelikult leida kompromissi praeguse vedajaga.
Toonane Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand kinnitas 2014. aasta märtsis, et Saaremaa Laevakompaniil on parem võimekus kui AS-il Tallinna Sadam ja operaatori vahetumisel ei pruugi senine teenuse kvaliteet säilida.
Lehe kinnitusel aitavad kogu segasesse ja ulatusliku altkäemaksuskandaaliga lõppenud protsessi selgust tuua sadama nõukogu koosolekute protokollide väljavõtted, milles käsitletakse ka parvlaevade soetamist. | Leht: fiasko oli parvlaevade hankesse juba sisse kirjutatud | https://www.err.ee/563373/leht-fiasko-oli-parvlaevade-hankesse-juba-sisse-kirjutatud | Juba mais selgus, et Poolas ehitatavad parvlaevad, mis pidanuks oktoobrist suursaarte ja mandri vahel sõitma hakkama, jäävad vähemalt kolm kuud hiljaks ning eelmine nädal selgus, et uued laevad ei jõua õigel ajal Eestisse ka Türgi tehasest. |
Alexander Zverev alistas Viini turniiri veerandfinaalis Felix Auger-Aliassime 6:4, 3:6, 6:3 ning kohtub laupäevases poolfinaalis hispaanlase Carlos Alcaraziga (ATP 42.). Zverev on turniiril järele jäänud mängijatest kõige kõrgema asetusega ning suurfavoriit ka turniirivõidule.
18-aastane Carlos Alcaraz vormistas Viini turniiril üllatuse, kui ta alistas 6:1, 6:7, 7:6 tulemusega itaallase Matteo Berrettini (ATP 7.). Alcaraz alistas eelmises ringis endise maailma esireketi Andy Murray (ATP 156.).
Viini ATP turniiri teised poolfinalistid selguvad Frances Tiafoe (ATP 49.) ja Diego Schwartzmani (ATP 16.) ning Casper Ruudi (ATP 8.) ja Jannik Sinneri (ATP 11.) omavahelistest vastasseisudest. | Zverev jõudis Viinis poolfinaali | https://sport.err.ee/1608386657/zverev-joudis-viinis-poolfinaali | Tennise maailma edetabelis neljandal kohal paiknev Alexander Zverev alistas Viini turniiri veerandfinaalis Kanada esindaja Felix Auger-Aliassime (ATP 12.) ning kindlustas koha poolfinaalis. |
Kaunase Žalgiris kaotas võõrsil Istanbuli Anadolu Efesile 60:94 ning teenis seitsmenda järjestikuse kaotuse.
Anadolu Efesi parimana viskas Tibor Pleiss 17 punkti ja haaras seitse lauapalli. Žalgirise parimatena viskasid Arturas Milaknis ja Lukas Lekavicius mõlemad 14 punkti. Anadolu Efesil on nüüd seitsmest kohtumisest kirjas kaks võitu ja viis kaotust.
Sander Raieste koduklubi Baskonia kaotas võõrsil 54:83 Peterburi Zenitile. Zeniti parimana viskas Jordan Loyd 20 punkti ja haaras kaheksa lauapalli. Baskonia resultatiivseim oli Jayson Granger 13 punktiga. Sander Raieste ei teinud kohtumist vigastuse tõttu kaasa.
Kaasani Unics alistas koduväljakul Madridi Reali 65:58. Unicsi parimana viskas Mario Hezonja 13 punkti ja haaras kaheksa lauapalli, Reali parimana viskas Walter Tavares 15 punkti ja haaras seitse lauapalli.
AS Monaco alistas koduväljakul 97:80 Moskva CSKA. Monaco parimana viskas Donta Hall 17 punkti ja haaras 10 lauapalli, CSKA eest viskas Will Clyburn 19 punkti ning Aleksei Shved 15 punkti. | Žalgiris kaotas Euroliigas tiitlikaitsjale | https://sport.err.ee/1608386717/zalgiris-kaotas-euroliigas-tiitlikaitsjale | Kaunase Žalgiris kaotas korvpalli Euroliigas seitsmenda järjestikuse kohtumise, kui võõrsil jäi Leedu suurklubi alla möödunud hooajal Euroliiga võitnud Istanbuli Anadolu Efesile. |
Thomas Bachi sõnul on nii Rahvusvaheline Poksiliit (AIBA) kui ka Rahvusvaheline Tõsteliit (IWF) viimaste aastate jooksul kaotanud palju usaldusväärsust, vahendab Prantsusmaa väljaanne L'Equipe.
"ROK on poksimise ja jõutõstmise pärast mures, sest mõlema spordiala föderatsioonidega on viimastel aastatel olnud mitmeid probleeme. Lähiajal teeme otsuse, kas need spordialad lisatakse Pariisi suveolümpiamängude kavasse või mitte," rääkis Bach.
Käesoleva aasta septembris avaldas Kanada advokaadi Richard McLareni juhitud sõltumatu uurimisrühm raporti, millest ilmnes, et 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel peeti mitmeid kahtlaseid poksimatše.
Raporti kohaselt manipuleerisid pokstimatše vilistanud kohtunikud kohtumiste tulemustega ning olümpiamängude eel "harjutati" poksimatšide manipuleerimist 2016. aasta olümpia kvalifikatsiooniturniiril.
2019. aastal ilmnes, et Rahvusvahelise Tõsteliidu president Gafur Rakhimov oli USA rahandusministeeriumi sõnul seotud organiseeritud kuritegevusega ning Rakhimovi peetakse Usbekistani suurimaks heroiinikäitlejaks.
Pariisi suveolümpia toimub 2024. aasta 26. juulist kuni 11. augustini. | Poksi saatus Pariisi olümpiamängudel on veel lahtine | https://sport.err.ee/1608386567/poksi-saatus-pariisi-olumpiamangudel-on-veel-lahtine | Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) presidendi Thomas Bachi sõnul langetatakse lähiajal otsus, kas poksimine ja jõutõstmine kuuluvad 2024. aasta Pariisi suveolümpiamängude kavasse. |
Moldova kuulutas välja eriolukorra ning sõlmis esimest korda gaasitarneleppe Poolaga.
Reedel teatasid Venemaa ja Moldova, et on leppinud kokku oma varasema leppe pikendamises viieks aastaks. Tarned algavad 1. novembrist.
"Pooled jõudsid kokkuleppeni hinnavalemis, Moldova-Gazi võla auditeerimises ja edasises dialoogis tagasimaksete kohta," ütles Moldova välisministeeriumi pressiesindaja Daniel Voda avalduses.
Gazprom teatas eraldi avalduses, et pikenduses lepiti kokku mõlemale kasulikel tingimustel.
Kokkulepe saavutati pärast kõnelusi Peterburis, kus asub Gazpromi peakorter, Moldova asepeaministri Andrei Spinu ja Gazpromi juhi Aleksei Milleri vahel.
Moldova gaas on tulnud traditsiooniliselt Venemaalt läbi Ukraina ja separatistliku Transnistria piirkonna.
Voda ütles reedel, et Moldova lepet Gazpromiga pikendati viieks aastaks Moldova poole välja pakutud hinnavalemi järgi, kuid konkreetseid arve ta ei esitanud. | Moldova ja Gazprom jõudsid gaasitarnetes kokkuleppele | https://www.err.ee/1608386714/moldova-ja-gazprom-joudsid-gaasitarnetes-kokkuleppele | Moldova ja Vene energiahiid Gazprom teatasid reedel, et pikendasid kokkulepet gaasi tarnimise kohta pärast seda, kui Vene hinnatõusu järel seisis Moldova silmitsi gaasi puudujäägiga. |
Kolmapäeval mängisid FIBA Europe Cup'i raames omavahel Janari Jõesaare koduklubi Bayreuth ja Inglismaa klubi London Lions.
Kohtumise teisel poolajal sai vigastada Eesti koondislane Janari Jõesaar, kes hüppelt maandudes kukkus vastasmängija jala otsa ning vigastas oma pahkluud. Reedel teatas Bayreuth, et Jõesaar peab vigastuse tõttu palliplatsilt mitmeks nädalaks eemale jääma.
Jõesaare vigastus on oluline ka Eesti korvpallikoondist silmas pidades, sest 2023. aasta esimesed MM-kvalifikatsioonimängud peetakse novembri lõpus. 25. novembril kohtub Eesti võõrsil Saksamaaga ja 28. novembril Saku Suurhallis Iisraeliga.
Oktoobri alguses pidi Jõesaar eemale jääma mitmest Bayreuthi kohtumisest, kuna eestlane andis liigamängu eel positiivse tulemusega koroonatesti ning saadeti kodusesse karantiini.
Bayreuth on eesolevaks liigamänguks Müncheni Bayerni vastu hädas vigastustega. Lisaks Jõesaarele ei tee tõenäoliselt nädalavahetusel Bayerni vastu kaasa ka Bastian Doreth, Kay Bruhnke ja Philip Jalalpoor. | Vigastus sunnib Jõesaare mitmenädalasele võistluspausile | https://sport.err.ee/1608386711/vigastus-sunnib-joesaare-mitmenadalasele-voistluspausile | Saksamaal Bayreuthi korvpalliklubis mängiv Janari Jõesaar sai vigastada kolmapäevases eurosarja kohtumises. |
Viljandi eest ei saanud kohtumist kaasa teha Sten Maasalu, Oliver Ruut ja Hendrik Koks. HC Tallinn läks mängule parimas koosseisus, mis tähendas ka, et viiest välismaalasest kaks – valgevenelane Vladislav Barõlov ja ukrainlane Vitali Gorovõi – tegid debüüdi Eesti meistriliigas.
Kohtumise toon pandi paika kohe avaminutitest – mõlemad meeskonnad tegutsesid kaitses jõuliselt ja agressiivselt. Rünnakul tehti ohtralt tehnilist praaki ning kaheksaminutilise mängu järel oli seis vaid 2:2.
Mikk Variku viskest tuli 23. minutil seisuks 10:9. Veel kolm korda sai Viljandi juhtima, aga Tallinnal olid vastused olemas ning Gorovõi tabamuse järel mindi puhkepausile seisul 12:12.
Vladislav Barõlov viis teise pooltunni algul Tallinna ette, aga järgnevate minutite märksõnad olid eemaldamised ja Ott Varik. Võõrustajad mängisid neli minutit vähemuses ning Varik viskas neli väravat järjest, realiseerides kolm karistusviset. Kristo Voika ja Mihkel Lõpp lisasid ühe tabamuse ning Viljandi oli 39. minutil eduseis 18:13.
45. minutil vähendas vahe 20:18 seisule Dmõtro Turtšenko, ent kahe-kolme peal püsiski Viljandi edu järgmised kümme minutit ning lõpuks teenis Viljandi 31:26 võidu.
Ott Varik tabas Viljandi eest kümme väravat, Kristo Voika ja Mihkel Lõpp kuus ning Mikk Varik neli korda. Tallinna 26-st väravast koguni 23 jäi võõrleegionäride arvele – Vladislav Barõlov viskas kuus, Dmõtro Turtšenko ja Aleksei Štšerbak viis ning Igor Skiba neli väravat. | Käsipalli meistriliigas teenis võidu Viljandi HC | https://sport.err.ee/1608386666/kasipalli-meistriliigas-teenis-voidu-viljandi-hc | Eesti meeste käsipalli meistriliigas kohtusid reedel Viljandi HC ja HC Tallinn. Pingelise kohtumise võitis Viljandi HC 31:26 (12:12). |
Rumeenia tenniseturniiril kõige kõrgema asetusega mängiv Simona Halep alistas veerandfinaalis kaasmaalase Jaqueline Cristiani (WTA 105.) 6:1, 6:1.
Rumeenlannade omavaheline kohtumine kestis napilt alla 70 minuti ning endine maailma esireket Halep jõudis esmakordselt poolfinaali pärast maikuus saadud säärevigastust.
Septembris USA lahtised võitnud Emma Raducanu kaotas veerandfinaalis ukrainlannale Marta Kostyukile 2:6, 1:6. Poolfinaalis mängib Kostyuk Simona Halepi vastu.
Cluj-Napoca turniiri teises poolfinaalis mängib Anett Kontaveit (WTA 14.) rootslanna Rebecca Petersoniga (WTA 99.). Kontaveidi mäng Petersoni vastu algab laupäeval kell 15.00. | Halep võitis, Raducanu langes veerandfinaalis konkurentsist | https://sport.err.ee/1608386645/halep-voitis-raducanu-langes-veerandfinaalis-konkurentsist | Cluj-Napocas toimuval WTA 250 taseme tenniseturniiril pääses poolfinaali kodupubliku lemmik Simona Halep (WTA 18.). USA lahtised võitnud Emma Raducanu (WTA 23.) pidi veerandfinaalis tunnistama ukrainlanna Marta Kostyuki (WTA 55.) paremust. |
Turvatara läheb maksma hinnanguliselt 353 miljonit eurot ning on rohkem kui 100 kilomeetrit pikk.
Poola president Andrzej Duda lubas seaduse piiritara ehitamisest lähipäevil allkirjastada. | Poola parlament kiitis heaks turvatara ehitamise Valgevene piirile | https://www.err.ee/1608386633/poola-parlament-kiitis-heaks-turvatara-ehitamise-valgevene-piirile | Poola seadusandjad kiitsid reedel heaks plaani ehitada Valgevene piirile turvatara vastuseks migrantide ja põgenike lainele sellest riigist. |
Pruus lõpetas hooaja Araabia Ühendemiraatides peetud võistlusel Hero Dubai, kus pälvis Tšehhi ratturi Martin Stošeki järel teise koha. Kolmanda koha teenis sakslasest maailmameister Andreas Seewald.
"Olin üsna motiveeritud. Tahtsin hooaja ilusal noodil lõpetada. Viimasel ajal on olnud palju ebaõnne ja sestap polnud ma nende vendade vastu väga enesekindel. Mõtlesin, et mis siin ikka kaotada ning esikolmikusse jõudmine oli kindel eesmärk," rääkis Pruus. "Olin teise kohaga täitsa rahul. Niimoodi on hea puhkusele minna," lisas Pruus.
Naiste klassis jõudsid esikolmikusse šveitslannad Ariane Lüthi ja Ramona Forchini ning leedulanna Katazina Sosna. | Peeter Pruus lõpetas hooaja viimase võistluse teise kohaga | https://sport.err.ee/1608386603/peeter-pruus-lopetas-hooaja-viimase-voistluse-teise-kohaga | Peeter Pruus lõpetas hooaja Araabia Ühendemiraatides peetud võistlusel, kus ta teenis teise koha. |
Hjalmar Mäe oli parim varustusega surumises kuni 120-kiloste 40-49-aastaste meeste seas tulemusega 280 kilo. Järgnesid Ayush Otgonbayar (Mongoolia) 255 kiloga ja Akihisa Takemura (Jaapan) 247,5 kiloga.
"Võitsin küll loodetust natuke tagasihoidlikuma tulemusega, kuid tiitel on ajalukku kirjutatud. Kolmandaks katseks sai peale pandud maagiline 300 kilo, mis kahjuks tehniliselt välja ei tulnud, kuid kang oli kerge. Hästi korraldatud võistlus, nii lava taga kui ka lava peal. Kõik sujus. See annab lootust seda numbrit realiseerida lähiajal," ütles Mäe.
Raul Randmäe (+120 kg) võitis varustusega surumises tulemusega 130 kilo üle 70-aastaste meeste seas.
14-17-aastaste seas võistlev Eliise Mikomägi sai hõbemedali varustusega ja pronksmedali klassikalises ehk varustuseta surumises, tulemused vastavalt 100 ja 80 kilogrammi. Marelin Jüriado võitis Mikomäe järel varustusega surumises pronksi 90 kilogrammiga.
Markus Lehtla (+120 kg) võitis hõbemedali klassikalises surumises 14-17-aastaste seas tulemusega 162,5 kilo. "Lõpuks jõudis kätte see suur päev, kus ma sain oma jõudu näidata maailmameistrivõistlustel. Minu jaoks oli see vägev, kuna sain peale nelja kuud oma piire proovida. Kolmas katse oli super, kuna tehnika oli hea ja surusin arvatust rohkem," sõnas Lehtla.
Eestit esindasid veel Liisa Peri, Tarmo Pärna ja Karl Michael Valk. Kuni 74-kiloste täiskasvanute varustusega surumises 5. koha saanud Valk läks võistlustele kindla eesmärgiga püstitada isiklik rekord ja loodetavasti parandada ka Eesti rekordit, milleks on 212,5 kilo.
"Kang oli käes raske, kuid viimasel katsel suutsin siiski kõva võitlusega alistada 220 kilo. Nüüd tuleb veel kuu aega vastu pidada ja novembris Euroopa meistrivõistlustel loodetavasti tulemust parandada," lausus Valk. | Eesti jõutõstjad võitsid MM-il kuus medalit | https://sport.err.ee/1608386588/eesti-joutostjad-voitsid-mm-il-kuus-medalit | Eestlased võitsid Leedus toimunud lamades surumise maailmameistrivõistlustel kuus medalit. Hjalmar Mäe ja Raul Randmäe võitsid kuldmedalid. |
Nõmme gümnaasiumi direktor saatis varem lapsevanematele kirja, et nende kool esmaspäeval distantsõppele ei lähe. Direktor Riho Uulma sõnul sündis otsus lastevanemate nõudmisel ning samuti oli kooli lahti hoidmisega päri kooli hoolekogu, kirjutab Delfi.
"Alates esmaspäevast jätkub kõikidel klassidel kontaktõpe. Tungivalt soovituslik on kanda kooli ruumides maski," seisis kirjas. "Meile on väga oluline meie laste normaalse sotsiaalse arengu ning õpikeskkonna tagamiseks hoida koolid avatuna! Ainult stabiilses kontaktõppes saame õpilasi paremini toetada ja aidata ka distantsõppel tekkinud õpilünkasid tasandada. Ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, nt haiguse ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC), OECD, Maailmapank, UNESCO ja UNISEF on kinnitanud, et koolide avatuna hoidmine on viiruse leviku ajal väga oluline," seisis direktori kirjas kooliperele.
Reede õhtul, kui vahepeal oli linnapea Mihhail Kõlvart kontaktõpet kavandavate koolide otsust tauninud, said lapsevanemad aga uue info, et Nõmme gümnaasium läheb siiski pärast vaheaega distantsõppele.
Kontaktõppega jätkamise otsusest teatas lapsevanematele Tallinna prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak. Ta põhjendas otsust õiguskantsleri värske seisukohaga, kus on märgitud, et otsuse õiguspärasuse eest vastutab kool.
"See tähendab, et mina koolijuhina pean olema veendunud, et see, mida teen, on hea, õige ja õiguspärane. Meie kodukorra lisana kehtestatud e-õppe kord ütleb nii: "Ühe või mitme klassi õppetöö vormi muudatuse koolihoones toimuvalt õppelt e-õppe vormis toimuvaks kaugõppeks otsustab direktor, lähtudes pädevate asutuste korraldustest ja teatades sellest e-kooli kaudu kõigile lapsevanematele." See tähendab, et mul peab olema pädeva asutuse korraldus. Kodukorra punkt on meelega sõnastatud laialt, sest pädev asutus võib olla näiteks valitsus, terviseamet või muu institutsioon. Praegu ei ole mul sellist korraldust," põhjendas Pedak oma otsust.
Ta tõdes, et koolis on ligi sada protsenti õpetajatest kas vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud, neist üle 40 said eelmisel nädalal kolmanda doosi. Üle 12-aastastest õpilastest on vaktsineeritud 77 protsenti. Lisaks on koolil kaks maja ja koduklasside süsteem, mis aitavad nakkusohutust madalal hoida, kõrvuti muude meetmetega.
"Kuigi oluline põhimõte on ka koolidevaheline solidaarsus, ei aita kahjuks meie kooli (osaline) sulgemine saavutada immuunsust mõnes teises koolis. Mina pean koolijuhina tegema seda, mis on minu lastele parim, ja ma päriselt arvan, et kaugõpe on halb. Kõike seda arvestades jätkab lütseum järgmisel nädalal tööd tavapäraselt," seisis direktori läkituses kooliperele.
Ka Tallinna reaalkool jätkab pärast vaheaega kõigis kooliastmetes kontaktõppes. Direktor Ene Saar selgitas reede õhtul lapsevanematele saadetud kirjas, et kool lähtus oma otsuses haridusministeeriumi ning terviseameti seisukohtadest.
"Kujunenud olukorras pöördus Tallinna reaalkool terviseameti poole vastava päringuga. Terviseameti Põhja regionaalosakonna nõuniku/ Põhja regionaalosakonna juhi ülesannetes Kalle Kitsingu vastus koolile oli, täna, so 29.10 järgmine: "Terviseameti hinnangu kohaselt võib kool jätkata õppetegevust talle sobival viisil. Otsest epidemioloogilist põhjendust Tallinna reaalkoolis distantsõppele üleminekuks terviseamet ei näe. Meie soovitus on, et kontaktõpe võiks jätkuda kõikides klassides."," kirjutas Saar.
Direktori sõnul on reaalkoolis õpetajate ja õpilaste vaktsineerituse tase väga kõrge ning viimase kahe nädala jooksul ei ole terviseamet kooli teavitanud ühtestki uuest nakatumise juhtumist.
"Tallinna reaalkool, olles põhjalikult analüüsinud kooli valitsevat olukorda, Tallinna haridusameti ja terviseameti seisukohti ning ka õpilaste hariduslikke vajadusi, on otsustanud jätkata koolis alates 01.11.2021 kõikides koolisastmetes, sh 4. - 8. klassides tavapärast kontaktõpet," seisab direktori kirjas.
Reaalkooli korraldatavad huviringid kontaktõppe vormis järgmisel nädalal ei toimu.
Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles ERR-ile, et üheltki lapsevanemalt esialgse õiguskaitse taotlust Tallinna otsuse vastu koolid ajutiselt distantsõppele suunata esitatud ei ole.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kommenteeris, et teoreetiliselt on koolidel õigus ise kaugõppele mineku üle otsustada olemas, kuid ta nimetas seda halvaks pretsedendiks.
"See ei ole okei. Kõik koolid osalesid [linna] ühisel koosolekul, kõigile oli antud sõna. Kui mingi kool otsustab teistmoodi, me kooliga sõdima loomulikult ei hakka. Kool võtab vastutuse selle otsuse eest, aga minu arvates see pole õige. Meil on ühine süsteem, Tallinn on koolipidaja, me peame ühiselt otsustama," ütles Kõlvart. "Mitte ainult meie, vaid ka terviseameti seisukoht oli, et peab olema ühine lähenemine. See on väga halb pretsedent. See oli ka koolijuhtide väga suur palve – teeme ühtemoodi, anname ühe signaali, kuidas Tallinna koolides see asi peab olema korraldatud. Otsus on vastu võetud – ühes regioonis tuleb tegutseda ühiselt. Ka Tallinnas läheme ühiselt üle osalisele distantsõppele."
Kõlvart avaldas lootust, et rohkem selliseid juhtumeid Tallinnas ette ei tule, kuid kinnitas, et koolijuhi sanktsioneerimisega linn hetkel ei tegele.
"Praeguses kriisiolukorras me ei hakka tegelema sanktsioonide rakendamisega. Hakkame siis suhtlema ja arutama koos," lisas Kõlvart.
Koolijuhid kohtuvad uuesti järgmise nädala teisipäeval, et otsustada, kas pikendada kaugõppe kestust pealinnas veel nädala võrra. Kõlvart ütles, et tema pooldanuks kohe kahenädalast kaugõppeaega, aga see ei leidnud koolijuhtide seas piisavalt toetust.
Linnapea sõnul arutati koolijuhtidega kaugõppele üleminekut esimest korda juba kuu aega tagasi, ent siis see ei leidnud toetust, ehkki tema nägemus oli juba siis, et sellest pole pääsu.
"Koolidirektorid arvasid siis, et see pole veel põhjendatud. Mina küll arvan ja ütlesin ka siis, et ennetusmeetmeid tuleb rakendada selleks, et maja ei läheks põlema, mitte siis, kui maja juba põleb," ütles Kõlvart.
Ta lisas, et terviseametiga toimus linnadel ja valdadel koosolek nädal tagasi, kus ameti esindaja väljendas seisukohta, et praeguses olukorras on koolide distantsõppele viimine põhjendatud. Samuti on terviseameti hädaolukorra staabi juht öelnud, et olukorra üle peavadki otsustama omavalitsused ise. Just sellest linn otsust tehes ka lähtus.
Tallinna erakoole linnavalitsuse otsus distantsõppe kohta ei puuduta. | Prantsuse lütseum ja Tallinna reaalkool jätkavad kontaktõppega | https://www.err.ee/1608386327/prantsuse-lutseum-ja-tallinna-reaalkool-jatkavad-kontaktoppega | Tallinna prantsuse lütseum on otsustanud eirata Tallinna otsust kõik pealinna munitsipaalkoolid järgmisest nädalast osalisele kaugõppele viia. Nõmme gümnaasium, kes varem plaanis samuti kontaktõppega jätkata, otsustas reede õhtul siiski ringi. Koole, kes kontaktõppe valivad, võib lisanduda veel. Linnapea Mihhail Kõlvart nimetab selliseid otsuseid halvaks pretsedendiks. |
Neljapäeval avaldas Hispaania meedia, et Qatari kõrgliiga klubi Al Saddi peatreener Xavi on favoriit Barcelona peatreeneri ametikohale. Reedel kinnitas Barcelona president Joan Laporta, et Hispaania tippklubi on alustanud kõnelusi Xaviga, et klubi endisest poolkaitsjast ja kaptenist saaks uus Barcelona peatreener, vahendab Eurosport.
Barcelonaga toimuva kohta jagas oma arvamust ka Manchester City peatreener ja endine Barcelona peatreener Pep Guardiola.
"Xavi puhul ma ei oska öelda, mis hakkab juhtuma. Kui temast saab Barcelona peatreener, siis ma ei kahtle tema võimetes. Ta on Barcelona jaoks valmis. Xavi teab jalgpallist väga palju, omab meeletult kirge jalgpalli vastu ning ma olen kindel, et tal on rohkem kogemusi, kui minust sai Barcelona peatreener," rääkis Guardiola.
Ronald Koemanist rääkides märkis Guardiola, et tippklubide peatreenerite elu on äärmiselt pingeline. "Ronald ja mina ise teame mõlemad väga hästi, kui palju meie töökindlus sõltub tulemustest. Kui ootustele vastavaid tulemusi ei tule, siis leitakse uus treener. Kõik, mida ma saan öelda, on see, et Koeman on minu sõber ja soovin talle edaspidiseks ainult head," lisas Guardiola.
Barcelona kaotas kolmapäeval Hispaania liigakohtumises 0:1 Rayo Vallencanole ning möödunud pühapäeval kaotas Barcelona koduliigas põlisele rivaalile Madridi Realile. Barcelona hoiab hetkel Hispaania liigatabelis üheksandat kohta. | Guardiola: Xavi on Barcelona jaoks valmis | https://sport.err.ee/1608386540/guardiola-xavi-on-barcelona-jaoks-valmis | Kolmapäeva hilisõhtul vallandas Barcelona jalgpalliklubi peatreeneri Ronald Koemani ning vabanenud kohale on suureks favoriidiks endine Barcelona poolkaitsja ja kapten Xavi. |
Algselt Brasiilias toimuma pidanud, kuid Covidi tõttu Euroopasse toodud maailmameistrivõistlused on kardimaailma aasta tippsündmus.
Tänavuste otseveoliste klasside maailmameistrivõistluste 185 võistlejat jagunevad viie kontinendi ja 44 riigi vahel ning enim on sõitjatega esindatud võõrustajamaa Hispaania (23). Eestit esindavad võistlusel Markus Kajak, Carmen Kraav, Robin Särg ja Mark Dubnitski.
"Eelmisel nädalavahetusel tegime tiimiga tugeva esituse ning usun, et oleme algaval MM-l parimas löögihoos," kommenteeris Kajak oma valmisolekut MM-iks. "Rajaolud on mõne päevaga siiski üpris palju muutunud, kuid kohanema peavad kõik - seega pole see probleemiks," sõnas Kajak.
"Rada on äge ja väga meeldib mulle. Oleme siiani tegelenud peamiselt tehnikaga ja õppinud rada tundma," rääkis Robin Särg. "Eks esimesed trennid kuluvad paljuski kohanemisele, kuid loodetavasti kulgeb kõik sujuvalt ning suudan konkurentidele eelsõitudes kõva lahingu anda ja finaali jõuda," lisas Särg.
Maailmameistrivõistlustel sõidetakse reedel ajasõidud, laupäeval eelsõidud ning pühapäeval finaalid. Võistluse otsepilti ja tulemusi on võimalik jälgida aadressil fiakarting.com. | Eesti kardisportlased stardivad nädalavahetusel maailmameistrivõistlustel | https://sport.err.ee/1608386525/eesti-kardisportlased-stardivad-nadalavahetusel-maailmameistrivoistlustel | Sel nädalavahetusel sõidetakse Hispaanias, Campillose kardirajal kardispordi klasside OK ja OK-Junior tänavuse hooaja maailmameistrivõistlused. Eesti kardisportlastest on stardis Markus Kajak, Carmen Kraav, Robin Särg ja Mark Dubnitski. |
Netflix avaldas sarja "The Witcher" teisest hooajast videoklipi, milles näeb uusi koletisi ja teisi maagilisi vaenlasi, kellega koletisekütt Geralt (Henry Cavill), noor printsess Cirilla (Freya Allan) ning teised nõiad peavad silmitsi seisma.
Sarja "The Witcher" teine hooaeg linastub Netflixis 17. detsembril. Sarja esimene hooaeg ilmus pea kaks aastat tagasi.
Juba on teada, et sarjale ilmub ka kolmas hooaeg. | Netflix avaldas sarja "The Witcher" teise hooaja treileri | https://menu.err.ee/1608386543/netflix-avaldas-sarja-the-witcher-teise-hooaja-treileri | Netflixi sarja "The Witcher" teist hooaega saab näha detsembris. |
"Tundsin, et suutsin täna oma taset tõsta. Mul oli vastas tugev mängija. Teadsin, et pean olema valmis pikemaid pallivahetusi mängima ja olema agressiivne," rääkis Kontaveit pärast mängu, vahendab Delfi Sport.
Ühtlasi sõnas Kontaveit, et viimaste aastate areng on seotud järjepideva tööga füüsise kallal. "See on olnud pidev protsess. Olen oma mängu ja füüsise kallal tööd teinud ja see on läinud järjest paremaks. Mul on alati olnud head löögid, aga viimastel kuudel olen olnud stabiilsem ja väljakul olemist nautinud," ütles Kontaveit.
Eestlanna on kahe võidu kaugusel, et mööduda maailma edetabelis tuneeslannast Ons Jabeurist (WTA 8.) ja tagada koht Mehhikos toimuvale ATP aastalõputurniirile.
Club-Napoca turniiri poolfinaalis ootab Kontaveiti rootslanna Rebecca Peterson (WTA 99.), kes oli veerandfinaalis üle ukrainlannast Lesia Tsurenkost (WTA 127.) 6:2, 3:6, 6:3. | Kontaveit: tundsin, et suutsin oma taset tõsta | https://sport.err.ee/1608386531/kontaveit-tundsin-et-suutsin-oma-taset-tosta | Anett Kontaveit (WTA 14.) alistas Cluj-Napocas toimuval WTA 250 taseme tenniseturniiril ukrainlanna Anhelina Kalinina (WTA 59.) ja pääses poolfinaali. |
USA lahtiste finaalis venelasele Daniil Medvedevile (ATP 2.) 4:6, 4:6, 4:6 kaotanud Djokovic pole suure slämmi turniiri finaalmängust saadik ühelgi võistlusel osalenud.
Järgmisel nädalal Pariisi Mastersi turniiril osalev Djokovic on turniiri viiekordne võitja, Boris Becker ja Marat Safin on Pariisi turniiril võidutsenud kolmel korral.
Juhul kui Djokovic Pariisi turniiri võidab, oleks see serblasele karjääri 37. Masters 1000 turniiri võit. Djokovic ja Rafael Nadal (ATP 5.) on mõlemad 36. korral võidutsenud Masters 1000 turniiridel.
Lisaks Djokovicile osalevad Pariisi turniiril ka USA lahtised võitnud Medvedev, Stefanos Tsitsipas (ATP 3.), Alexander Zverev (ATP 4.) ning Andrei Rublev (ATP 6.). | Djokovic osaleb mainekal Pariisi turniiril | https://sport.err.ee/1608386492/djokovic-osaleb-mainekal-pariisi-turniiril | Meeste tennise esireket Novak Djokovic mängib esimest korda pärast USA lahtiseid Pariisis toimuval Masters turniiril. |
Kontaveit jäi murdega taha, aga võitis seejärel neli geimi järjest ja asus juhtima 5:2 ning võitis seti esimeselt settpallilt 6:3.
Teises setis murdis Kontaveit kohe kaks Kalinina pallingut ja asus juhtima 4:0. Üks servigeim õnnestus Kalininal päästa, aga Kontaveit võitis kohtumise teise matšpalli abil 6:3, 6:1.
Veidi enam kui tunni kestnud kohtumises lõi Kontaveit esimest servi sisse 63 protsendiga (Kalinina 53,2%). Esimeselt servilt võttis eestlanna 75% ja teiselt 55,6% punkte. Kalininal olid vastavad näitajad 56% ja 36,4%.
Seitsmest murdepallist viis võitnud Kontaveit lõi ka viis serviässa vastase ühe vastu. Kui eestlanna tegi ühe topeltvea, siis Kalininal kogunes neid matši peale kolm. Kontaveit teenis äralöökidest 26, ukrainlanna aga vaid neli punkti. Lihtvigu kogunes Kontaveidil 32 ja Kalininal 25.
Cluj-Napoca turniiri poolfinaalis ootab Kontaveiti rootslanna Rebecca Peterson (WTA 99.), kes oli veerandfinaalis üle ukrainlannast Lesia Tsurenkost (WTA 127.) 6:2, 3:6, 6:3.
Anett Kontaveit - Anhelina Kalinina:
Enne mängu:
Tänavu sügisel sisetingimustes kaks turniiri – Ostravas ja Moskvas – võitnud Kontaveit on sees võitnud 12 mängu järjest, üldse on ta enda viimasest 25 matšist võitnud 23. Cluj'is sai ta avaringis 6:3, 7:5 jagu läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud serblanna Aleksandra Krunicist (WTA 140.) ning teises ringis alistas 6:3, 6:4 belglanna Alison van Uytvancki (WTA 61.).
Kalinina oli avaringis kindlalt 6:1, 6:1 parem hollandlanna Lesley Pattinama Kerkhovest (WTA 152.) ning teises ringis alistas ta kolmapäeval 6:2, 6:2 sakslanna Anna-Lena Friedsami (WTA 137.).
Omavahel pole 25-aastane Kontaveit ja 24-aastane Kalinina varem vastamisi olnud. "Ma pole kunagi temaga mänginud. Pean sellest treeneriga rääkima. Võtan mäng-mängu haaval, ma isegi ei teadnud, kellega ma mängin, aga kindlasti on mul homseks mänguplaan," ütles Kontaveit neljapäeva õhtul pärast Van Uytvancki alistamist.
Kalininale on see karjääri teine WTA veerandfinaal, Kontaveidile aga hooaja üheksas.
Kalinina näitas tänavu head mängu liivaväljakuil, teenides 31 võitu ja vaid neli kaotust. Ukrainlanna võitis neli ITF-i turniiri. Kõva kattega väljakuil pole tal aga nii hästi läinud, enne Rumeeniasse saabumist oli ta sel väljakukattel sel sügisel võitnud vaid kolm matši. Korra on Kalinina sel aastal eestlannaga juba mänginud – USA lahtiste eel pidi ta Chicago turniiril avaringis tunnistama Kaia Kanepi 3:6, 6:2, 7:5 paremust.
Maailma jooksvas edetabelis kümnendal kohal paiknev Kontaveit vajab Rumeeniast turniirivõitu, et kindlustada koht WTA finaalturniiril. | Kontaveit jõudis kindla võiduga poolfinaali | https://sport.err.ee/1608386099/kontaveit-joudis-kindla-voiduga-poolfinaali | Anett Kontaveit (WTA 14.) alistas Cluj-Napocas toimuval WTA 250 taseme tenniseturniiril ukrainlanna Anhelina Kalinina (WTA 59.) ja pääses poolfinaali. |
"Nagu palutud parlamendi resolutsioonides, esitas meie õigusteenistus Euroopa Komisjoni vastu (Euroopa) Kohtus hagi seoses suutmatusega rakendada tingimuslikkuse reeglit," ütles parlamendi spiiker David Sassoli. | Eurosaadikud andsid Euroopa Komisjoni õigusriigi põhimõttega seoses kohtusse | https://www.err.ee/1608386519/eurosaadikud-andsid-euroopa-komisjoni-oigusriigi-pohimottega-seoses-kohtusse | Euroopa Parlament läks reedel Euroopa Komisjoni vastu kohtusse, süüdistades viimast tahtmatuses rakendada mehhanismi, millega seotakse EL-i rahastus liikmesriikidele õigusriigi põhimõtte järgimisega. |
Premium liiga on jõudmas lõpusirgele. Liigatabel on poolitatud ning viimaste kohtumistega selgub nii tänavune meister kui ka meeskond, kes langeb liigast..
Vooru esimene kohtumine peetakse laupäeval, 30. oktoobril, kui liigatabelis kolmandla kohal olev Paide Linnameeskond võõrustab viiendal positsioonil paiknevat Tallinna JK Legioni. Kuigi meeskonnad pole oma ambitsiooni sel hooajal realiseerinud, siis on matemaatiliselt mõlemal klubil endiselt võimalus tabelis koha võrra kõrgemale kerkida.
Selle hooaja omavahelised mängud on kujunenud tasavägiseks. Esimeses vastasseisus lepiti viiki ning kahel korral sai Paide võidupunktid kirja üheväravalise eduga. Paide linnastaadionil kõlab avavile kell 13.00, otsepilti vahendab Soccernet.ee.
Laupäeva teises kohtumises lähevad vastamisi Pärnu JK Vaprus ja Viljandi JK Tulevik. Mõlemad meeskonnad paiknevad liigatabeli alumises pooles, mis tähendab, et hooaja lõpuni on neil jäänud veel vaid kolm kohtumist. Eriti kaalukad punktid on seega mängus Vapruse jaoks, kes on hetkel 15 punktiga viimasel kohal ning jääb üleminekumängudele pääsu tagavast eelviimasest reast maha nelja punktiga.
Esimeses omavahelises vastasseisus leppisid meeskonnad väravateta viiki ning seejärel on Tulevik kirja saanud 3:1 ja 1:0 võidud. Kohtumine Pärnu Rannastaadionil algab kell 16.00, otsepilti vahendab Soccernet.
Laupäeva viimane vastasseis peetakse Tartus, kus sealne JK Tammeka võõrustab FC Kuressaaret. Tammeka vajab sellest vastasseisust kindlaid võidupunkte, et kindlustada oma kohta üleminekumängudel.
Sel hooajal on meeskonnad omavahel kohtunud neljal korral ning võidud on jagunenud pooleks. Laupäevase vastasseisu avavile kõlab Tartu Tamme staadionil kell 19.00, otsepilti vahendab Soccernet.ee.
Pühapäevase mängupäeva avab JK Narva Transi ja Tallinna FC Flora vastasseis. Trans pääses tabeli poolitamisel viimasena ülemisse kuuikusse ning saabuval kodumängul soovitakse kindlasti end tõestada. Floral eksimisruumi enam ei ole – kui tahetakse oma meistritiitlit kaitsta ja seejuures konkurentide eksimustele mitte lootma jääda, tuleb kõikides eesootavates mängudes oma paremus maksma panna.
Selle hooaja neli omavahelist vastasseisu on kujunenud üsna ühepoolseks: Floral on kirjas vaid võidud, väravate vahe on 14:3. Narva Kalev-Fama staadionil algab kohtumine kell 13.00, otsepilti vahendab Soccernet.ee.
Pühapäeval lähevad vastamisi liigatabelis neljandal kohal olev Nõmme Kalju FC ja liigatabeli liider Tallinna FCI Levadia. Levadia on Premium liiga tabelit juhtinud alates maikuust, ent võimsat minekut tuleb hoida lõpuni välja, sest tiitlit ajab taga ka mullune meister Flora.
Omavahelises kolmes liigamängus on maksimaalsed punktid kirja saanud Levadia. Kui juulikuus võeti kindel 4:1 võit, siis esimeses ja viimases omavahelises mängus kindlustati võidupunktid napi üheväravalise eduga. Põnevuskohtumine peetakse Sportland Arenal algusega kell 15.00 ning kohtumist on võimalik jälgida ETV2 vahendusel. | Premium liigas mängitakse viimase ringi kohtumised | https://sport.err.ee/1608386513/premium-liigas-mangitakse-viimase-ringi-kohtumised | Sel nädalavahetusel mängitakse Premium liigas viimase ringi kohtumised. Pühapäevast kohtumist Nõmme Kalju ja Tallinna Levadia vahel vahendab otsepildis ETV2. |
Huawei on olnud USA-Hiina kaubandus- ja tehnoloogiasõja risttules alates sellest, kui ekspresident Donald Trump kuulutas firma julgeolekuohuks.
Firma käive kukkus aasta esimesel üheksal kuul 32 protsenti 61,1 miljardi euroni.
Huawei ei avaldanud oma finantstulemuse üksikasju, kuid firma esimees Guo Ping ütles, et nutitelefonide ja muude seadmete äri oli "märkimisväärselt mõjutatud".
"Mobiilsideoperaatori segmendis püsis tulemus stabiilne ja firma on kindel oma võimes jätkata klientidele praktilise väärtuse pakkumist", lisas Guo Ping.
Ühendriigid ei ole esitanud konkreetseid tõendeid väitele, et Huawei on julgeolekuoht, kuid on keelanud firmal hankida Ameerika päritolu osiseid nagu mikrokiibid, samuti kasutada Google'i operatsioonisüsteemi Android.
Kaubandussõjast tingitud raskuste tõttu on Huawei olnud sunnitud liikuma kiirelt uutesse ärivaldkondadesse, muu hulgas isesõitvad autod ja tarkvara.
Huawei on maailma suurim võrguseadmete tootja ja oli kord suurim nutitelefonide tootja Apple'i ja Samsungi kõrval. | Huawei kolme kvartali käive kahanes 32 protsenti | https://www.err.ee/1608386504/huawei-kolme-kvartali-kaive-kahanes-32-protsenti | Hiina telekomihiid Huawei teatas reedel, et selle käive langes aasta esimeses kolmes kvartalis 32 protsenti. Firma kannatab jätkuvalt USA sanktsioonide all, mis mõjutab nutitelefonide müüki. |
Joel Quenneville oli Florida Panthersi peatreener alates 2019. aastast ning meeskond alustas käesolevat hooaega seitsme järjestikkuse võiduga. 63-aastane Quenneville pani ameti maha seoses Chicago Blackhawksi seksuaalse ahistamise skandaaliga.
Nimelt oli Quenneville Chicago Blackhawksi peatreener 2010. aastal, kui meeskonna abitreener Brad Alrich seksuaalselt ahistas ühte Blackhawksi mängijat. Sel nädalal NHL-i poolt avaldatud raportist ilmnes, et Quenneville oli intsidendist teadlik, ent ei reageerinud vahejuhtumile vastava kiiruse ega tõsidusega.
NHL-i avaldatud raporti kohaselt leidsid meeskonna tippjuhid 2010. aastal, et kuna Blackhawks oli intsidendi toimumise ajal play-off mängudel, siis üritati meeskonna sisekliima hoidmiseks vahejuhtumiga võimalikult kaua mitte tegeleda.
Raporti kohaselt alustas Blackhawks sisejuurdlust kolm nädalat pärast vahejuhtumit. Ühtlasi ilmnes raportist, et ahistatud mängijat mõnitasid ning solvasid mitmed tiimikaaslased, kes olid intsidendist teadlikud.
Selle nädala teisipäeval määras NHL Chicago Blackhawksile "ebaadekvaatse sisejuurdluse" tõttu kahe miljoni dollari suuruse rahatrahvi ning klubi peadirektor Stan Bowman lahkus vahejuhtumi tõttu samuti ametist.
Quenneville võitis Chicago Blackhawksi peatreenerina kolm Stanley Cup karikat (2010, 2013, 2015) ning on varasemalt juhendanud ka St. Louis Blues ja Colorado Avalanche meeskondasid. | Kaotuseta püsiva Florida Panthersi peatreener lahkus ametist | https://sport.err.ee/1608386486/kaotuseta-pusiva-florida-panthersi-peatreener-lahkus-ametist | Jäähokiliigas NHL Florida Panthersi peatreenerina töötanud Joel Quenneville pani neljapäeva hilisõhtul ameti maha. |
Prantsusmaa pidas neljapäeval kinni Suurbritannia kalalaeva, mis väidetavalt kalastas Prantsusmaa vetes. Teisel laeval lubati lahkuda.
Prantsusmaa võimud selgitasid, et kinni peetud kalalaeval Cornelis-Gert Janil ei olnud püügiluba. Seda eitas aga laeva omanik Macduff Shellfish. Euroopa Liidu teatel võttis Suurbritannia laeva püügiloa tagasi 1. märtsil, vahendas BBC.
Prantsuse võimude teatel astub laeva kapten järgmise aasta augustis kohtu ette.
Prantsusmaa ähvardab, et keelab Briti laevadel oma sadamatesse sisenemise, kui kalapüügiõiguste tüli teisipäevaks ei lahene. Samuti on Prantsusmaa ähvardanud täiendatava piirikontrollidega Suurbritannia tarbekaupadele, Briti laevade turvakontrolli tugevdamisega ning Suurbritanniasse minevate ja sealt tulevate raskeveokite sagedasema kontrollimisega.
Eustice nimetas Prantsuse võimude keelekasutust kalatülis provokatiivseks. Ta ütles, et tõstatab küsimuse Euroopa Komisjoniga. Prantsusmaa suursaadik on aga Suurbritannias vaibale kutsutud.
"Esialgu me ei hakka vastama viisil nagu Prantsusmaa on teinud. Me tõstatame küsimuse Komisjoniga ning läbi diplomaatiliste kanalite Prantsuse suursaadikuga, kuid me jätame endale õiguse astuda rohkem samme, kui Prantsusmaa otsustab oma ähvardustega edasi minna," ütles Eustice.
Briti peaminister Boris Johnson kohtub nädalavahetusel Roomas G20 tippkohtumise kõrval Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, teatas peaministri pressiesindaja.
Ta lisas, et Prantsusmaa on jätkuvalt Suurbritannia lähedane ja tugev liitlane. | Suurbritannia hoiatas Prantsusmaad kalatüli ähvarduste pärast | https://www.err.ee/1608386480/suurbritannia-hoiatas-prantsusmaad-kalatuli-ahvarduste-parast | Suurbritannia hoiatas, et võib vastata Prantsusmaale samaga, kui viimane oma ähvardused seoses Brexiti-järgse kalapüügiõiguste tüliga täide viib, teatas Briti keskkonnaminister George Eustice. |
Green Bay Packers alistas võõrsil Arizona Cardinalsi 24:21 ning teenis hooaja seitsmenda võidu. Esimesel veerandajal tegi mängus esimesena skoori Arizona jooksja Chase Edmonds, kes viis kodumeeskonna 7:0 juhtima.
Teise veerandaja alguses viigistas seisu Green Bay jooksja Aaron Jones. Green Bay võitis poolaja 10:7.
Kolmandal veerandajal skoorisid mõlemad meeskonna ühe touchdown 'i ning viimase veerandaja alguses suurenes Green Bay edu kümnele punktile, kui Aaron Rodgersi söödu püüdis Randall Cobb.
Arizona suutis James Conneri touchdown 'iga vahe taas vähendada kolmele punktile ning kodumeeskonnal oli 12 sekundit enne kohtumise lõppu võimalus ka juhtima minna. Paraku said Arizona mängujuht Kyler Murray ja püüdja AJ Green teineteisest valesti aru ning Murray sööt lendas Green Bay kaitsja kättesse.
RASUL DOUGLAS INTERCEPTS MURRAY. #GoPackGo pic.twitter.com/ZIDly9m0Bc
— NFL (@NFL) October 29, 2021
Green Bay võitis kohtumise 24:21 ning teenis seitsmenda järjestikkuse võidu. Arizona Cardinalsil on samuti kirjas seitse võitu ja üks kaotus. | Green Bay andis Arizonale esimese kaotuse | https://sport.err.ee/1608386474/green-bay-andis-arizonale-esimese-kaotuse | Ameerika jalgpalliliigas NFL peeti Eesti aja järgi reede varahommikul kaheksanda nädala esimene mäng. Green Bay Packers alistas seni kaotuseta olnud Arizona Cardinalsi 24:21. |
Uuring viidi läbi oktoobris ja selles osales 933 Läti kodanikku, teatas LSM.
Lembergs on kõige populaarsem meessoost valijate seas. Samuti on Lembergs populaarne venekeelsete valijate seas.
Lembergs juhtis Ventspilsi 1994. aastast. Kohus määras talle 22. veebruaril korruptsiooni eest karistuseks viieaastase vabadusekaotuse, vara konfiskeerimise ja 20 000 eurose trahvi. Lembergsi kaasuse kohtuotsuse täistekst on üle 1900 lehekülje pikk.
Peaminister Krišjanis Karinši toetus oli uuringus 33, 9 protsenti. Karinši toetus oli kõige suurem kõrge sissetulekuga valijate hulgas. 69,5 protsenti inimestest leidis, et tervishoiuminister Daniels Pavluts ei sobiks peaministriks. | Uuring: kolmandik Läti valijatest leiab, et Lembergs sobiks peaministriks | https://www.err.ee/1608386468/uuring-kolmandik-lati-valijatest-leiab-et-lembergs-sobiks-peaministriks | Läti uuringufirma SKDS küsitlusest selgus, et 36 protsenti Läti valijatest peab endist Ventspilsi linnapead Aivars Lembergsi sobivaks peaministri ametisse. Lembergs viibib hetkel vanglas. |
Tallinna ringkonnakohus tühistas reedel tehtud otsusega Tallinna halduskohtu 29. jaanuari otsuse osaliselt ja seda osas, millega tühistati erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ettekirjutus nr 77 tervikuna.
Ringkonnakohus rahuldas MTÜ Eesti Keskerakonna kaebuse osaliselt, tühistades komisjoni ettekirjutuse osas, millega Keskerakonda kohustati tagastama Midfield OÜ-le keelatud annetuse koos käibemaksuga, seisis kohtuotsuses.
"See tähendab, et kohus kokkuvõtlikult rahuldas kaebuse osaliselt ja keelatud annetus tuleb tagastada, kuid seda ilma käibemaksuta," teatas Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu.
ERJK-l tuleb ettekirjutuses märgitud keelatud annetuse ilma käibemaksuta summa arvutada välja 14 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ning teha see teatavaks Keskerakonnale.
ERJK 2019. aasta 8. aprillil tehtud ettekirjutusega nr 77 kohustati Keskerakonda tagastama Midfield OÜ-le keelatud annetus ca üks miljon eurot.
Vaidluse all oli ettekirjutus, millega kohustati kaebajat tagastama Midfield OÜ-le keelatud annetus. ERJK pidas keelatud annetuseks Midfield OÜ poolt kaebajale osutatud reklaamiteenuseid, mille eest ei ole Midfield OÜ kaebajale arveid esitanud ega tasu nõudnud.
Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt korraldas Midfield OÜ perioodil 2009–2015 kõik Keskerakonna valimiskampaaniad, kuid on jätnud neile olulises osas arved esitamata.
Ringkonnakohus nõustus ERJK-ga leides, et kui juriidiline isik pakub erakonnale kaupu või teenuseid tingimustel, mis ei ole samadel tingimustel kättesaadavad teistele isikutele, on tegemist keelatud annetusega.
Ringkonnakohtu hinnangul oli vaidlustatud ettekirjutus formaalselt õiguspärane ning materiaalselt õiguspärane osas, milles keelatud annetus ja selle suurus arvutati välja brutokasumi marginaali alusel. Ettekirjutus oli ringkonnakohtu hinnangul aga õigusvastane osas, millega kaebajat kohustati tagastama keelatud annetus kolmandale isikule koos käibemaksuga.
Kohus märkis, et käive tekkis aastatel 2009–2015, mil Midfield OÜ pakkus kaebajale teenuseid ja kaupu seoses valimistega ja seega käibedeklaratsioon ja selle lisad tulnuks esitada maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kohtu hinnangul puudusid ettekirjutuses põhjendused selle kohta, et kujunenud olukorras oleks riigil nüüd enam võimalik aastatel 2009–2015 toimunud käivet tagantjärele maksustada ning seetõttu võiks summa tagastamine koos käibemaksuga olla Midfiled OÜ-le alusetu rikastumine.
Kassatsioonkaebuse võib esitada riigikohtule hiljemalt 29. novembril.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ei soovinud veel öelda, kas Keskerakond kaebab otsuse edasi.
"Me kõigepealt tutvume selle otsusega, see tuli ju täna. Analüüsime seda ja kujundame oma seisukoha," lausus Ratas. | Kohus: Keskerakond peab Midfieldile tagastama keelatud annetuse | https://www.err.ee/1608386459/kohus-keskerakond-peab-midfieldile-tagastama-keelatud-annetuse | Tallinna ringkonnakohtu otsuse kohaselt peab Keskerakond tagastama miljon eurot ilma käibemaksuta keelatud annetuse Midfield OÜ-le. |
Juubeli eel jagas tüdrukutebänd enda debüütalbumi kordusväljaannet. Samuti ilmus uus video singlile "Wannabe".
Uus "Wannabe" video filmiti Londoni hotellis St Pancras Renaissance, kus võeti üles ka 1996. aasta "Wannabe" muusikavideo.
Vaata "Wannabe" originaalvideot ja selle uusversiooni:
Selle aasta alguses ilmus Spice Girlsi seni kuulmata lugu "Feed Your Love", et tähistada bändi debüütsingli "Wannabe" 25. aastapäeva.
Kuula ka debüütalbumi kordusväljaannet: | Spice Girls avaldas eksklusiivse versiooni singlist "Wannabe" | https://menu.err.ee/1608386462/spice-girls-avaldas-eksklusiivse-versiooni-singlist-wannabe | Suurbritannia popbänd Spice Girls tähistab 4. novembril 2021 25 aasta möödumist albumi "Spice" ilmumisest. |
Selveri peatreeneri Andres Toobali sõnul pole 23-aastase Vankeri üleminek veel sugugi kindel. "Tean, et Reneti kohta on küsitud, kas tal oleks variant välismaale siirduda, aga konkreetset pakkumist pole talle minu teada tehtud. Ka klubiga pole ühendust võetud. Hetkel on minul vaid see info, et agent on Reneti kohta maad uurinud ja tema mänguvideoid küsinud," ütles Toobal Võrkpall24.ee -le.
Juhul kui üleminek peakski tõeks saama, oleks Selveril uue mängija leidmisega kiire, sest klubi teine sidemängija on alles 17-aastane Sander Pärna.
Kevadel Itaalia esiliiga võitnud ning uut hooaega kõrgliigas ühe võidu ja kaotusega alustanud Tarantos mängib tänavu Läti koondise temporündaja Gustavs Freimanis, kes aitas eelmisel hooajal Jekabpilsi Luši meeskonna Credit24 Balti liigas pronksile. | Itaalia meedia: Renet Vanker on siirdumas Euroopa tippliigasse | https://sport.err.ee/1608386456/itaalia-meedia-renet-vanker-on-siirdumas-euroopa-tippliigasse | Itaalia meedia andmetel on Eesti võrkpallikoondise ja Tallinna Selveri sidemängija Renet Vanker lähedal Taranto klubisse siirdumisele. |
Tabasin teid just praegu Tallinna koalitsioonikõneluste pausilt, millised on kõige värskemad sõnumid? Milles olete Keskerakonnaga kokkuleppe saavutanud?
Me oleme kokku leppinud mõlemapoolselt selles, et me kommenteerime kõneluste sisu ja tulemusi siis, kui me oleme lõpptekstis kokku leppinud. Täna me ei ole selleni veel jõudnud, nii et praegu sisusse väga palju minna ei saa.
Miks te sellise kokkuleppe tegite?
Sellepärast, et linna areng on ju tervik ja linna juhtimisele tuleb läheneda terviklikult. Üksikuid teemasid kontekstist välja rebides võib tekkida infomüra ja vale arusaam. Ma arvan, et on ka tallinlastele oluline, et juhul kui see võimuliit sünnib, siis nad näeksid, mis on selle võimuliidu plaan tervikuna mitte ei keskenduks ka avalik debatt siis ühele või teisele üksikküsimusele.
Erinevate koalitsiooniläbirääkimiste puhul on ikka tavaks olnud, et kokkulepitud punktidest antakse avalikkusele teada. Kas praegu ei või avalikkusele jõuda segased signaalid, et justkui ei olegi milleski kokku lepitud või siis ei leita ühist keelt?
Lõppkokkuvõttes ongi ju nii, et ega milleski ei ole kokku lepitud, kuni ei ole kokku lepitud kõiges. Ehk me liigume edasi mõlemapoolselt sooviga jõuda sellise leppe lõpptekstini, millele nii Sotsiaaldemokraatlik Erakond kui Keskerakond, meie juhatused, piirkondade juhatused ja ka meie saadikud volikogus ühiselt on nõus alla kirjutama ja selle plaani elluviimist toetama. Ja enne, kui me seda dokumenti enda ees tervikuna ei näe, ei olegi kokkuleppeid. Enne seda on delegatsioonide ja läbirääkimistel osalevate inimeste nägemus, milline see kokkulepe võiks olla. Me mõlemapoolselt peame seda ju ratifitseerima.
Keskerakond on ilmselt välja käinud oma tähtsad teemad, millega ta soovib Tallinnas edasi minna, ilmselt on teinud sama ka sotsiaaldemokraadid. Mis on need teemad, mis kahe erakonna puhul kattuvad, mis vaidluse objektiks ei ole ja millega kindlasti edasi minnakse?
Kindlasti on ka selliseid punkte, mis olid meil valimiseelsetes programmides sarnased või vähemalt samasuunalised, mille ümber vaidlusi on vähem. Aga tegelikult ka küsimustes, kus on küllalt suur konsensus läheme me väga sisusse ja täpsustame, et me saaksime ka ühtemoodi aru sellest, milles kokku lepitakse. See on ka väga oluline, et hilisemas töös ei tekiks tõrkeid, et üks pool on tõlgendanud mõnda punkti ühel viisil ja teine pool teisel viisil. Nii et tegelikult absoluutselt igas punktis on vaja vastastikku vahetada seisukohti ja vahetada mõtteid. Ja on küsimusi, mida tuleb ka täpsustada, nende finantspoolt või juriidilist poolt või mille juurde tuleb hiljem tagasi tulla.
Kas teie jaoks on see normaalne, et sisuliselt on praegused koalitsiooniläbirääkimised salastatud? Mida see räägib läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse kohta?
Ma ei mõista, mida te peate silmas sellega, et on salastatud. Ma ei ole kuulnud küll, et Eestis oleks kunagi mõnda võimuliitu kas siis riigi tasemel või ka omavalitsustes moodustatud selliselt, et see kogu läbirääkimiste protsess oleks olnud avalik. Rääkida saab ikkagi kokkulepetest. Ja loomulikult, kui need kokkulepped sünnivad, siis nendest kokkulepetest me räägime täiesti avalikult. Mitte midagi salajast ei ole üldse mõeldavgi, et ühe sellise kokkuleppe juures saab olla. Selles mõttes on see 100 protsenti avalik ja läbipaistev protsess, lihtsalt võtab pisut aega, enne kui me jõuame Tallinna linna väga paljude erinevate valdkondade arengu küsimustes ühisosani.
Erinevate võimuliitude läbirääkimiste vaheetappidest on ikkagi räägitud ja on antud lausa pressikonverentse- Viimane näide kasvõi praegu valitsuse moodustamise käigust. Pidevalt olid valitsuspoliitikud kaamerate ees ja andsid aru, milles parasjagu kokkuleppele jõuti. Eestis ei ole sugugi tavapärane olnud, et alles nii-öelda finišis avaldatakse, mille üle üldse läbi räägiti.
See on täiesti asjakohane võrdlus, võrrelda suurusjärke ka eelarve mõttes Tallinna linna puhul ja riigieelarve puhul. Tallinn sisuliselt võttes ongi nagu üks riigi suur tegevusvaldkond. Piltlikult öeldes, kui me vaatame eelarvet, siis Tallinn oleks nagu kogu majandus- ja ettevõtlusvaldkond. Selles mõttes ei ole mingit erinevust. See on lõppkokkuvõttes kõige mõistlikum, et me näeme kogu tervikpilti ja näeme seda kontekstis. Ma arvan, et nii on kõige arukam sellega edasi minna. Igal juhul see väldib infomüra ja väldib ka seda, et tekib mingeid valesid arusaamu.
Linnapea Mihhail Kõlvart on öelnud, et läbirääkimised võtavad aega arvatust kauem. Mida see tähendab?
Loomulikult need ei ole lihtsalt läbirääkimised, arvestades juba Tallinna mastaapi ja olulisust. Tallinn on siiski Eesti pealinn, sellel on eriline tähendus. Ja Tallinna linna eelarve maht on suur. Linnal on palju tegevusvaldkondi ja nendel otsustel, mis Tallinnas tehakse, on ka suur mõju. See, et see protsess võtab mõnevõrra aega, on eelkõige seotud sellega, et me läheneme küsimustele väga sisuliselt ja väga põhjalikult. Mõlemale poolele on tähtis mitte ainult rääkida, vaid ka teist poolt kuulata ja mõista ja aru saada, millised on need ratsionaalsed argumendid siis ühe või teise ettepaneku taga. Ja kolmandaks ka see, et kui riigi koalitsioonilepped vahel on ka olnud peaaegu läbivalt deklaratiivsed, siis omavalitsuse juhtimine on ikkagi palju konkreetsem ja seal on jalad rohkem maa peal. Kui midagi tehakse, siis see peab kajastuma ju ka omavalitsuse eelarves, eelarve strateegias. Selliseid lihtsalt ilusaid sõnastusi või ilusaid lauseid, mida me leiame riigi koalitsioonilepetest ei ole mõtet lihtsalt omavalitsuse tasemel väga leppesse panna.
Aga kas tulevikus, kui see koalitsioon sünnib, siis on oodata sarnast linna juhtimise stiili, just ka läbipaistvuse poole peal, et kommunikeerima hakatakse eelkõige valmis otsuseid ja avalikkuse kaasamine jääb tahaplaanile?
Ma ei arva, et sotsiaaldemokraatide puhul on küll põhjust karta, et inimeste kaasamine või kogukondade kaasamine meil kuidagi tahaplaanile jääks. Me oleme seda oma programmi koostamisel teinud väga palju. Oleme väga paljude kogukondade, ühingute, inimestega pidanud nõu. Ja samuti kui sotsiaaldemokraadid on varasemalt olnud riigi tasemel valitsuses või seal, kus me oleme omavalitsustes võimul, on üldiselt sotsiaaldemokraadid alati olnud väga, väga avatud ja väga kaasavad. Seda, kui palju enne otsuste langetamist peab nende üle vaidlema läbi meedia?
Me näeme seda praegu ju viimastel aastatel vabariigi valitsuse tasemel, kus koroonameetmete ümber on kohutavalt palju segadust ja seda ühtset sõnumit peaaegu kunagi ei ole. Ja mitte ainult, et erinevate institutsioonide vahel on seda segadust, vaid ka tegelikult nende institutsioonide seest tuleb avalikkusele erinevaid signaale, nii et lõpuks inimesed ei saa enam üldse aru, millised otsused on langetatud ja millised nõuded kehtivad.
Ma arvan, et siin peab olema mõistlik tasakaal. Rääkida saab ikkagi konkreetsetest asjadest. Ja sellist infomüra on mõistlik vältida.
Mitu korda veel kohtute Keskerakonnaga, enne kui koalitsioon sünnib?
Me oleme leppinud kokku kohtumiste aegu järgmisesse nädalasse, aga see, kui palju lõppkokkuvõttes on vaja läbirääkimisteks aega, sõltub sellest, kui kiiresti me jõuame kõigis olulisemates punktides ja valdkondades kokkulepetele. Mina küll arvan, et olulisem on see, et asjad on sisuliselt läbi räägitud ja tulevases juhtimises, kui nii kaugele jõutakse, tekib vähem probleeme. Selleks tuleb aega võtta nii palju kui vaja.
Aga kui võtta skaala, siis kus läbirääkimised oma järguga praegu on, kas alguses, keskel või lõpusirgel?
Me oleme kahtlematult algusest edasi liikunud, aga me ei ole veel jõudnud lõppu. Kus me selles vahemikus asume, on väga raske öelda. | Kaljulaid: ei meenu, et mõne võimuliidu läbirääkimised oleks olnud avalikud | https://www.err.ee/1608386318/kaljulaid-ei-meenu-et-mone-voimuliidu-labiraakimised-oleks-olnud-avalikud | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna esimees Raimond Kaljulaid ütles ERR-ile antud intervjuus, et ei pea imelikuks, et Tallinna võimukõneluste käekäigust läbirääkijad avalikkusele midagi ei räägi. Kaljulaiu sõnul võib läbirääkimistel kokkulepitut avaldades tekkida infomüra ning valearusaamad. |
"See avastus oli suur üllatus. Sellised kujud on Suurbritannias haruldased," ütles väljakaevamisi juhtinud arheoloog Rachel Wood.
Arheoloogid avastasid väljakaevamiste käigus ka kuusnurkse kannu, mis pärineb samuti antiikajast.
Kujud kaevati välja Stoke Manveville'i küla Saint Mary kiriku varemete juurest. Väljakaevamised kestsid pool aastat, vahendas The Guardian.
Kirik ehitati 1080. aastal. 1880. aastal jäeti kirik maha ja 1966. aastal tunnistati see varisemisohtlikuks ning lammutati. Eksperdid eeldavad, et enne kirikut oli samas kohas Rooma impeeriumi mausoleum.
Woodi sõnul võib Inglismaa keskaegsete külakirikute all olla veelgi rohkem Rooma impeeriumi aegseid esemeid.
Rongisõit Londonist Stoke Manveville'i kestab umbes tund aega. | Suurbritannias leiti keskaegse kiriku varemetest antiikaja skulptuurid | https://www.err.ee/1608386411/suurbritannias-leiti-keskaegse-kiriku-varemetest-antiikaja-skulptuurid | Arheoloogid avastasid Suurbritannias mahajäetud keskaegsest kirikust Rooma impeeriumi ajastust pärit skulptuurid. |
Brjuhhankov andis positiivseks osutunud testi 19. juunil Austrias Kitzbühelis peetud EM-il, tema uriinist leiti EPO jälgi.
15. septembril andis Rahvusvaheline Triatloni Liit talle teada, et kuna Brjuhhankov ei palunud B-proovi avamist, määratakse talle võistluskeeld. 34-aastane Brjuhhankov nõustus rikkumise ja karistusega ning seetõttu vähendati tema karistust aasta võrra – muidu oleks karistuseks nelja-aastane võistluskeeld.
Kõik tema tulemused, mis on tehtud pärast 19. juunit, on tühistatud, näiteks jäi ta ilma Venemaa meistrivõistlustel teenitud pronksist. Lisaks peab ta tagastama kõik auhinnarahad, mis ta alates 19. juunist on saanud.
Brjuhhankov saab võistlustulle naasta 2024. aasta 26. augustil, kuna tema võistluskeeld hakkas tagasiulatuvalt kehtima päevast, kui talle määrati ajutine keeld.
Alles eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Triatloni Liit, et EPO tarvitamisega jäi vahele venelane Igor Poljanski, kellele määrati samuti kolmeaastane võistluskeeld. | Veel üks Venemaa triatleet sai kolmeaastase võistluskeelu | https://sport.err.ee/1608386417/veel-uks-venemaa-triatleet-sai-kolmeaastase-voistluskeelu | Rahvusvaheline Triatloni Liit määras Venemaa triatleedile Aleksandr Brjuhhankovile EPO tarvitamise eest kolmeaastase võistluskeelu. |
Gogol Bordello on rahvusvaheline üheksaliikmeline grupp, mida juhib Ukrainast pärit Eugene Hütz. Oma muusikas segavad nad punk-kitarre, Ida-Euroopa lõõtspille ja Ladina-Ameerika gruuvi.
Bändi praegused ja endised liikmed on pärit üle kogu maailma: Ukraina, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Ecuador, Etioopia, Iisrael, Rumeenia, Inglismaa. Neid riike on veelgi.
Gogol Bordello missioon on nende endi sõnul "provotseerida publikut postmodernistlikust esteetilisest mülkast neooptimistlikule kogukondlikule liikumisele uute autentsete energiaallikate poole".
Nad on välja andnud seitse täispikka albumit, millest viimane kannab nime "Seekers and Finders".
2022. aasta kontsertturnee kannab nende uusima loo "Roaring 2020s" nime. | Eestis esineb taas USA punkansambel Gogol Bordello | https://kultuur.err.ee/1608386384/eestis-esineb-taas-usa-punkansambel-gogol-bordello | 12. juunil 2022 astub Tallinnas klubis Helitehas lavale Ameerikast pärit mustlaspungi ansambel Gogol Bordello. |
Esimeses setis oli Malõgina kahel korral murdega taga, aga seisult 3:4 võitis kaks vastase servigeimi ja sellega ka avaseti. Kuid alates teisest setist hakkas Abduraimova regulaarselt oma servigeime võitma, kuid Malõgina enam pallinguga hakkama ei saanud. Ta ei suutnud ka kuidagi päästa murdepalle, vastane võitis neid kümnest kaheksa. Malõgina esimese servi protsent (75) oli väga kõrge, aga ta võitis esimesel pallingul ainult 50 protsenti punktidest, vahendab tennisnet.ee.
Siiski on mängimine 25-tuhandelistel turniiridel tulnud Malõginale kasuks, sest Karagandas jõudis ta kahel korral veerandfinaali, mis annab rohkem punkte (13) kui 15-tuhandelise turniiri võit (10).
W25 turniiridel osalesid sel nädalal ka Maria Lota Kaul ja Maileen Nuudi, aga nemad otse põhitabelisse edetabelikohaga ei pääse ning kvalifikatsioonist läbi ei tulnud. Mõlemad kaotasid napilt. Kaul jäi Kiryat Motzkini (Iisrael) turniiril Polina Bahmutkinale (Venemaa) alla 7:5, 2:6, 9:11 ja Nuudi kaotas Istanbulis Anastassia Poplavskale (Ukraina) 3:6, 6:1, 6:10.
Anet Angelika Koskel mängis Antalyas W15 turniiri kvalifikatsioonis ning sai seal 6:3, 6:2 võidu Maria Maksimova (Venemaa) üle, kuid kaotas teises ringis valikturniiril kolmandana asetatud Lavinia Tanasiele (Rumeenia) 6:7, 2:6. | Malõgina langes Kasahstanis veerandfinaalis välja | https://sport.err.ee/1608386381/malogina-langes-kasahstanis-veerandfinaalis-valja | Elena Malõgina (WTA 531.) kaotas Kasahstanis Karagandas ITF-i 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril veerandfinaalis Nigina Abduraimovale (Usbekistan, WTA 486.) 6:4, 2:6, 1:6. |
Euroala majandus kasvas Eurostati kiirhinnangu kohaselt kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,7 protsenti. Teise kvartaliga võrreldes oli kasv 2,2 protsenti.
Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania on euroala suurimad majandused. Prantsusmaa sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas kvartaliga kolm protsenti. Aastases võrdluses kasvas Prantsumaa majandus 3,3 protsenti. Itaalia majandus kasvas kvartaliga 2,6 protsenti.
Saksamaal oli kasv oodatust aeglasem. Saksamaa majandus kasvas kvartaliga 1,8 protsenti. Aastases võrdluses kasvas Saksamaa majandus 2,5 protsenti.
Euroala majanduse taastumist pidurdavad tarnehäired ja energiahindade tõus. Tootmistegevus on piiratud, kuid inflatsioon kiireneb. Kõige rohkem on häiritud Euroopa suurima tööstusriigi Saksamaa majandus. Berliin vähendas hiljuti ka selle aasta kasvuprognoosi 0,9 protsendi võrra.
Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire kirjeldas riigi majanduskasvu kui erakordset tulemust. Prantsusmaa eksport kasvas kolmandas kvartalis 2,3 protsenti. "Riik on õigel teel," ütles Le Maire.
Itaalia majandusminister Mario Draghi ütles neljapäeval, et majandus kasvab sel aastal rohkem kui kuus protsenti. See oleks kiireim tempo alates 1976. aastast.
USA majandus ületas pandeemiaeelse taseme juba teises kvartalis. Euroala peaks pandeemiaeelse taseme ületama alles aasta lõpus, vahendas Financial Times. | Eurotsooni majanduse taastumist veavad Prantsusmaa ja Itaalia | https://www.err.ee/1608386354/eurotsooni-majanduse-taastumist-veavad-prantsusmaa-ja-itaalia | Eurotsooni majandus jätkas kolmandas kvartalis taastumist. Kasvu vedasid Prantsusmaa ja Itaalia, tarnehäired piirasid aga Saksamaa majanduse taastumist. |
Laulja Kylie Minogue avaldab 12. novembril uue albumi "Disco: Guest List Edition". Värskelt plaadilt on pärit ka reedel avaldatud lugu "Kiss Of Life", mis sündis koostöös lauljaga Jessie Ware. Uus album on järg Kylie eelmisel aastal ilmunud kauamängivale "Disco".
Oktoobris avaldas Kylie Minogue bändiga Years & Years singli "A Second to Midnight", mis samuti pärit uuelt albumilt.
Loo "Kiss Of Life" kirjutasid Kylie Minogue, Jessie Ware, James Ford, Danny Parker ja Shungudzo. | Kylie Minogue ja Jessie Ware avaldasid loo "Kiss Of Life" | https://menu.err.ee/1608386348/kylie-minogue-ja-jessie-ware-avaldasid-loo-kiss-of-life | Kylie Minogue ja Jessie Ware avaldasid koostööloo "Kiss Of Life", mis ilmub ka Minogue'i uuel albumil. |
"Praeguseks on uute kaebuste esitamise tähtaeg üldjoontes möödunud, sest hääletamistulemused tehti omavalitsustes kindlaks 18. ja 19. oktoobril. Küll aga on juba esitatud rida kaebusi. Valimistulemusi ei saa enne välja kuulutada, kui esitatud kaebused on saanud lõpliku lahenduse ja see lõplik lahendus võib saabuda ka riigikohtus," ütles Koitmäe ERR-ile.
Koitmäe rääkis, et valimiskomisjon vaatas teisipäeval läbi rea kaebusi ning nendel kaebajatel on võimalik riigikohtusse pöörduda. "Need puudutavad Haljala valda, Tartu linna, Otepääd, Maardu linna ja Narva linna. Ja lisaks on riigikohtus veel menetluses, üks kaebus, millega heidetakse riigi valimisteenistusele ette seda, et valimiste vaatlemise kohta esitatud info oli puudulik ja see puudutab kogu Eestit. Lisaks on ka veel üks kaebus Tallinna linna valimisjaoskondade hääletamistulemuste kohta riigikohtus praegu läbi vaatamisel," sõnas Koitmäe.
Koitmäe märkis, et riigikohus vaatab kaebuse läbi seitsme tööpäeva jooksul. "Kui riigikohus on otsuse teinud, siis pärast seda need omavalitsused, kelle kaebus ei ole esitatud saavad hakata valimistulemusi välja kuulutada ja seejärel seitsme päeva jooksul koguneb volikogu esimesele istungile."
Enne valimistulemuste väljakuulutamist ei saa volikogud oma tööd alustada.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimusid 17. oktoobril. | Uued volikogud saavad tööd alustada ilmselt novembri alguses | https://www.err.ee/1608386273/uued-volikogud-saavad-tood-alustada-ilmselt-novembri-alguses | Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemused kuulutatakse kaebuste tõttu tõenäoliselt välja novembri esimeses pooles ja seejärel saavad alles alustada tööd värskelt valitus volikogud, ütles riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. |
Kui algse plaani järgi pidanuks koolides kasutusele võetama nn pulgakommi meetod, mis nõudnuks lapselt vaid tampooni lutsutamist, siis esmaspäevast tulevad kasutusele siiski kiirtestid, mida tehakse ninasõõrmest õpetaja juhendamisel.
Haridusministeeriumi juhendi järgi jagab õpetaja tunni alguses testid ja 15 minutit peale proovi võtmist peaks tulemus käes olema. Samu sertifitseeritud teste kasutatakse õpilaste testimiseks koolides ja kodudes ka Austrias, märkis ministeerium.
Erivajadustega laste testimine on soovituslik ja sõltub konkreetse lapse seisundist. Ministeerium soovitab testida esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel esimese tunni alguses.
Ministeeriumi teatel on peale koolivaheaega oluline testida kõiki koolis viibijaid, et avastada koroonaviirusega nakatunud võimalikult kiiresti ja pidurdada koolikollete teket. Esimesel kahel vaheajajärgsel nädalal testivad end kõik õpilased, õpetajad ja koolitöötajad hoolimata vaktsineeritusest või läbipõdemisest kolmel korral nädalas. Edasine testimine vaadatakse üle vastavalt kujunevale olukorrale.
Haridusministeerium palub koolidel endil esimesel võimalusel teavitada testimisest 1.-12. klassi õpilaste vanemaid ning koondada tagasiside nende kohta, kes ei soovi, et ta laps koolis kiirtesti teeks.
"Juhul kui vanem ei nõustu oma lapse testimisega, tuleb tal sellest kooli teavitada, nõustumise korral lapsevanemal midagi teha ei tule. Kui lapsevanem testimiseks luba ei anna, siis vaatamata sellele saab haigustunnusteta laps koolis kontaktõppes jätkata," seisab ministeeriumi juhendis.
Testi kasutamist demonstreeriv video
Lisaks palub ministeerium pärast koolivaheaega kogu kooliperel, nii õpetajatel kui õpilastel, kanda ühiskasutatavates ruumides maski. Õpetajad võiks maski kanda ka klassitunnis.
"Koolikorralduses soovitame kasutada nn koduklasside põhimõtet, kus klasside vahel liiguvad õpetajad. See aitab vähendada koolimajas erinevate klasside omavahelist kokkupuudet. Lisaks tuleks võimalusel hoida klassis kindlaid istekohti, et vajadusel saaks hõlpsamini määratleda lähikontaktseid," juhendab ministeerium, kuidas koole ohutumalt kontaktõppel hoida.
1. novembrist uueneb lihtsustatud karantiini kord ning laieneb huviharidusse ja noorsootöösse. Koroonaviirusega nakatunuga üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvitegevuses või noorsootöösasutuses lähikontakti sattunud kuni sel õppeaastal 19-aastaseks saaval õpilasel tuleb teha PCR-test alates kontakti neljandast päevast. Kuni testitulemuse selgumiseni tuleb õpilasel koju jääda. Negatiivse testitulemuse korral võib jätkata kontaktõppes ja osaleda huvitegevuses või noorsootöös. Lähikontakti korral ei pea testima haigustunnusteta vaktsineeritud või koroona hiljuti läbipõdenud õpilased.
Veel rõhutab ministeerium, et võtmetähtsusega on nii õpilaste (alates 12. eluaastast) kui õpetajate vaktsineerimine. Haridustöötajatel, kellel on vaktsineerimiskuurist möödas kuus kuud, soovitatakse teha tõhustusdoos, et kaitset tugevdada.
Jätkuvalt tuleb haridusasutustel tähelepanu pöörata õppehoonete ventilatsioonile, pidevalt ruume õhutada ning mõõta võimalusel õhu CO2 sisaldust. | Koolikord uuel nädalal: testimine alates 1. klassist ja maskisoovitus | https://www.err.ee/1608386309/koolikord-uuel-nadalal-testimine-alates-1-klassist-ja-maskisoovitus | Haridus- ja teadusministeerium alustas reedel antigeeni kiiretestide laialisaatmist koolidesse, et vaheajalt naasvad 1.-12. klassi õpilased ja õpetajad, samuti teised koolitöötajad saaks hakata koolis kiirtestidega end testima. Ühtlasi soovitab ministeerium viiruse leviku tõkestamiseks kanda üldkasutatavates ruumides maski, õpetajatel ka klassiruumis. |
29-aastane Eriksen sai 12. juunil Kopenhaagenis Parkeni staadionil peetud Taani-Soome alagrupikohtumise esimese poolaja lõpuminutitel infarkti ja kukkus kokku. Arstidel läks tema elustamiseks vaja defibrillaatorit, hiljem paigaldati talle haiglas ka südamestimulaator.
Just südamestimulaatori tõttu ei luba Itaalia jalgpalliliit Eriksenil Serie A-s mängida.
Klubi teatas aga, et on valmis lubama Eriksenil karjääri mujal jätkata. "Mis puudutab mängijaõigusi, siis seoses juunis EM-finaalturniiril juhtunuga pole mängijal ajutiselt lubatud sel hooajal Itaalias sporditegevusega tegeleda," teatas Inter. "Kuigi praegustel tingimustel ei vasta mängija Itaalias tervisenõuetele, võib tal olla võimalik enda sportlaskarjääri mõnes muus riigis jätkata."
Millised riigid südamestimulaatoriga jalgpalluril mängida lubaksid, pole aga teada. | Inter lubab EM-il infarkti saanud Eriksenil soovi korral klubist lahkuda | https://sport.err.ee/1608386306/inter-lubab-em-il-infarkti-saanud-eriksenil-soovi-korral-klubist-lahkuda | Itaalia jalgpalliklubi Milano Inter teatas, et suvisel jalgpalli EM-finaalturniiril infarkti saanud Christian Eriksenil pole lubatud sel hooajal Itaalias mängida ning seetõttu on nad valmis lubama taanlasel klubist lahkuda. |
"Ma ei väsi ütlemast, et siia jõudes paranevad vaktsineeritud vaktsineerimata haigetest oluliselt kiiremini."
Nõnda on vaktsineerimine riskide maandamiseks endiselt parim lahendus. "Viimasel ajal väidetakse palju, et vaktsineerimisest pole kasu, sest ka vaktsineeritud satuvad haiglasse. Ma ei väsi aga ütlemast, et siia jõudes paranevad nad vaktsineerimata haigetest oluliselt kiiremini," sõnas Ehrlich.
Isegi kui koroonavastaste antikehade hulk on vaktsineerimisest möödunud aja tõttu langenud, kulgeb haigus kergemalt. Olemasolevad antikehad aitavad kehal nakkuse kiiremini kontrolli alla saada.
Koduseinte vahelt haigevoodisse
Vaatamata uutele tüvedele põeb suurem osa nakatunutest koroonat kodus ega pea haiglasse pöördumagi. Tüüpiliselt kulgeb see tavalise viirushaigusena: haigeid kimbutab palavik, nõrkustunne, peavalu ja/või köha.
Haiglasse jõuavad enamasti need haiged, kellel on tekkinud juba mõõdukas või raske kopsupõletik. "Näeme kliiniliselt, kuidas neil on tekkinud veres hapnikupuudus. Tavaliselt inimesed tunnevad juba seda rasket õhupuudustunnet ja kutsuvad kiirabi," selgitas Hans-Erik Ehrlich. Kui mõõtmiste põhjal on vere hapnikuga küllastatus tõesti madal, päädib see hospitaliseerimise ja lisahapniku manustamisega.
Lisaks raskekujulise koroona tõttu haiglaravi vajavatele patsientidele on haiglas rida inimesi, kes sattusid sinna mõnel teisel põhjusel, kuid olid nakatunud ka koroonaviirusega.
Sarnaselt koroonahaigetega tuleb nad teistest haigetest rangelt isoleerida. Tüüpiliselt on nende prognoos siiski parem. "Covid-osakonnas kindlasti jälgitakse, kas neil tekib kopsupõletik või mitte. Sageli nad sellest ikkagi pääsevad, põevad tüüpiliste viirushaiguse sümptomitega kui sedagi. Pärast seda käib põhihaiguse ravi edasi," sõnas intensiivraviarst.
Kopsupõletiku faas
Haiglasse sattunud patsientide puhul saab eristada kahte faasi. Kui haigetel on pelgalt kopsupõletik ja tsütokiinitormi sündroomi veel tekkinud pole, saab kasutada viirusvastaseid preparaate. Paraku on siinkohal arstide valikud endiselt piiratud.
"Paranemisaeg (remdesiviiriga) lüheneb, kuid suremusele mingit mõju ei ole. Seda ei soovitata ka väga kõrge hinna tõttu."
Esimeste ravipäevade jooksul on näidatud, et remdesiviir on tõhus valitud haigetel. "Paranemisaeg lüheneb, kuid suremusele mingit mõju ei ole. Seda ei soovitata ka väga kõrge hinna tõttu – ravikuur maksab tuhandeid eurosid," märkis Ehrlich. Eestis kasutatakse remdesiviiri madalama etapi haigetel.
Septembri lõpus teatas ravimihiid Merck, et kliinilistes katsetes vähendas märkimisväärselt võimalust haiglasse sattumiseks ja surmariski ka nende loodud viirusvastane ravim molnuripaviir. Ettevõte on otsinud seni heakskiitu USA ravimi- ja toiduametilt ning oma hindamisprotsessi alustas sel nädalal ka Euroopa ravimiamet.
Ehrlich soovitas ära oodata ravimifirma täpsed tulemused ja veel mitte kohe rõõmustada. "Kui leitakse tõhus ja odav ravim, mida on võimalik võtta ka varases faasis, mis ennetab raske haiguse teket, oleks see muidugi kindlasti tervitatav," sõnas intensiivraviarst.
Üldiselt on kõigile haiglasse jõudnud patsientidele näidustatud ka toetav või sümptomaatiline ravi. Kergemate haigete puhul piisab lihtsamast hapnikumaskist ja nn ninavuntsidest.
Keha võitleb vastu
Raskekujulise koroona taga pole enamasti mitte sedavõrd koroonaviirus ise, vaid inimese enda immuunsüsteemi liiga tugev vastureaktsioon. Selle alla surumiseks on arstidel mõnevõrra rohkem võimalusi. Isegi end kõige paremini tõestanud ravimi mõju on aga pigem tagasihoidlik. Olulisena on deksametasoon odav ja laialt kättesaadav.
"Deksametasoon on end põletikureaktsiooni alla surumisel väga hästi tõestanud, kuid see ei ole imeravim."
"See on end põletikureaktsiooni alla surumisel väga hästi tõestanud, kuid see ei ole imeravim. Esimene uuring, mis deksametasooni toimet tõestas, oli RECOVERY. Seal leiti, et 28 päeva suremus langes umbes 12 protsendi võrra kõige raskematel haigetel," sõnas Hans-Erik Ehrlich.
Vastavat Eestile keskenduvat uuringut pole tehtud. Samas suurusjärgus mõju võib oodata siiski ka siingi. Terve maailma peale kokku on päästetud ravimiga sadu tuhandeid inimesi.
Sarnaselt teiste glükokrotikosteroididega seondub deksametasoon immuunrakkudega ja pärsib nende tegevust. Sellega surutakse alla nii rakulist kui ka humoraalset immuunsust.
Paraku on mündil ka teine külg – kui keha võitleb viiruse vastu, kasvab bakteriaal- ja seennakkuste risk. "Üldiselt me kasutame paljudel haigetel empiiriliselt kergemaid antibiootikume, et teiseste infektsioonide teket vältida. Eskaleerime ravi vastavalt bakterikülvi tulemustele," lisas intensiivraviarst.
Raskema haiguse korral süveneb ka õhupuudus. "Kui maskiga pakutavast hapnikust enam ei piisa, kasutame kõrge pealevooluga hapnikuseadet," märkis Ehrlich. Suhteliselt uudse seadmega saab anda patsientidele minutis 10–12 liitri hapniku asemel isegi kuni 100 liitrit hapnikku.
Ühtlasi tekitab see hingamisteedes ka kerge ülerõhu, hoiab kopsudes alveoolid lahti ja parandab hapniku jõudmist verre. Seadmega tulevat hapnikku soojendatakse ja niisutatakse, et säilitada neelu- ja limaskesta tervist.
Kui tavaravist ei piisa...
Intensiivravi patsientidel näevad arstid sageli tsütokiinide tormi ehk radikaalse immuunvastuse teket, süsteemset põletikureaktsiooni, septilist šokki ja hulgiorganpuudulikkust. Liiga tugev immuunvastus võib tekitada ka kopsukahjustuse. Üks konkreetne Covid-19 põletikureaktsiooniga seostatav tsütokiin on interleukiin-6, mille taset haigete veres regulaarselt mõõdetakse.
Tsütokiini pärssimiseks kasutatakse Eestis totsilizumabi. Ravim on jõudnud paljudesse ravijuhenditesse ja on Eestis hästi kättesaadav. Selle kasutamisega on seotud siiski omad riskid.
"Paljudel Covidi-haigetel näeme me teiseseid infektsioone bakteritega."
"Paljudel Covidi-haigetel näeme me teiseseid infektsioone bakteritega. Kui inimese immuunsüsteemi reaktsiooni alla surume totsilizumabiga, võib neist mõni väljuda immuunsüsteemi kontrolli alt ja põhjustada omakorda tõsise põletiku," tõdes Hans-Erik Ehrlich. Seetõttu soovitatakse kasutada totsilizumabi ainult väga kiire kuluga haigetel ja ravi alguses, kus on teiseste nakkuste risk madalam.
Täiendavaid võimalusi on ka toetava ravi jaoks. Kui kõrge pealevooluga hapnikuseadmest pole enam kasu, saab järgmise sammuna võtta appi mitteinvasiivse ventilatsiooni. "See tähendab, et kasutame hermeetilist maski, mis katab patsiendi näo ja suu, või terve patsiendi pea suletud kiivrina. Saame sellega tagada pideva rõhu hingamisteedes, mis hoiab hingamisteed lahti," selgitas intensiivraviarst. Ühtlasi saab anda sellega patsientidele hingamistuge.
Patsiendil on taolisi maske ja mitteinvasiivseid seadmeid võrdlemisi raske taluda. "Kuna nina ja suu on alati kaetud, tekivad takistused rääkimise ja söömisega. See ei ole kahjuks väga pikaajaline lahendus, mida kasutada," selgitas Ehrlich.
Kõige raskemad juhud
Praktika on näidanud, et mitteinvasiivsest ventilatsioonist jääb väheseks peaaegu kõigi intensiivravile sattunud haigete jaoks ja tarvis on juhitavat hingamist. "Nii esimese kui ka teise laine ajal on olnud mitteinvasiivsel ventilatsioonil haiged pigem tavaosakondades või teise astme intensiivides. Kolmanda astme intensiivravile jõudnud haiged on vajanud ikka kõik invasiivset hingamist," kinnitas Hans-Erik Ehrlich.
Reedese seisuga oli Põhja-Eesti Regionaalhaiglas juhitaval hingamisel 13 patsienti. Tüüpiliselt kasutakse selleks intubatsiooni ehk läbi neelu pannakse hingetorusse toru. Kui arstid näevad juba ette, et haige paranemine võtab rohkem aega, kasutatakse trahheostoome. Hingetoru avatakse kirurgiliselt kaela kaudu ja toru pannakse läbi selle.
Positiivsena saab jätta sellisel juhul suu ja neelu vabaks ning haigel on seeläbi oluliselt kergem kunstlikku hingamist taluda. Lisaks on näidatud, et sellisel juhul on ka vähem teiseseid nakkusi hingamisteedes.
"Läbi sellise kunstliku hingamise on võimalik võtta haige hingamine täielikult üle. Põhimõtted on samad, rakendame pidevat rõhku hingamisteedes, pakume positiivse rõhuga hingamismahtusid. Vastavalt kopsukahjustuse arengule me reguleerime ventilatsiooni," selgitas intensiivraviarst. Kui kopsupõletiku tõttu kopsumaht väheneb, tuleb režiimi tõsta. Ühtlasi pööratakse sellisel juhul haiged kõhuli, sest kopsu selgmised osad on suurema ruumalaga. Gravitatsiooni toimel väljub paremini ka kopsudest eritis.
"Mida rohkem hingab aparaat inimese eest ja mida vähem inimene ise hingab, seda kiiremini kopsulihaste kärbumine juhtub."
Omad kahjulikud kõrvalmõjud on ka kunstlikul hingamisel. Lisaks kõrgenenud nakkusriskile hakkavad inimese enda kopsulihased kärbuma.
"Mida rohkem hingab aparaat inimese eest ja mida vähem inimene ise hingab, seda kiiremini see juhtub. Pikalt juhtival hingamisel olnud patsientidel on hiljem ise hingamisega raske harjuda. See nõuab pikka taastumist," märkis Ehrlich. Nõnda hoitakse viimastel aastatel patsiente võimalikult pindmises narkoosis. Torust tingitud ebamugavust nad sellisel juhul ei tunne, kuid patsiendid saavad algatada ise hingetõmbeid.
Kui ka juhitavast hingamisest enam kasu pole ehk kopsud ei suuda peaaegu üldse hapnikku omastada ja süsihappegaasist vabaneda, võetakse viimases hädas appi kehaväline membraanoksügenisatsioon. Esimest korda kasutati neid Eestis seagripi pandeemia ajal 2009. aastal. "See on intensiivravi tippklass, Eestis on 12 sellist masinat. Me saame selle kasutamise ajal anda kopsudele positiivsest inspiratoorse rõhuga hingamisest puhkust," selgitas intensiivraviarst.
Tehnilises mõttes pumbatakse patsiendi veri läbi oksügenaatori, väikestest kapillaaridest koosneva seadme. Veri puutub kokku gaasivooluga, hapnik difundeerub verre ja süsihappegaas verest omakorda gaasivoolu sisse.
Samas on ka sellel omad riskid. Verd kehast välja viies kasvab võimalus selle hüübimiseks. "Kui manustame verevedeldajaid, tekib aga veritsusrisk. Rasketel haigetel oleme seda siiski kasutanud ja saavutanud sellega mitmel juhul haige paranemise," sõnas Ehrlich.
Imerohtu pole olemas
Hoolimata ikka ja jälle alternatiivmeedias ning mõne poliitiku suust kõlavatele väidetele, kuidas koroona raviks on lihtsaid ja ülitõhusaid lahendusi, rõhutas Hans-Erik Ehrlich, et tõendus- ja teaduspõhiselt pole need kinnitust leidnud.
Näiteks pandeemia esimestel kuudel kasutati Covid-19 raviks ka Eesti haiglates sidekoehaiguste ja malaaria raviks kasutatavat hüdroksüklorokviini. Põhjuse selleks andsid katseklaasis tehtavad katsed, kus see koroonaviirust tõhusalt hävitas. Sama oli eelnevalt nähtud SARS-Cov-1 viiruse puhul. "Nüüd leiti samamoodi katseklaasis, et ravim toimib samamoodi uue koroonaviiruse vastu. Seda võeti kui imeravimit ja hüdroksüklorokviin pandi paljudes riiklikes juhistesse," meenutas intensiivraviarst.
Ravimile anti erakorraline kasutusluba nii USA-s kui ka Euroopas. "New Yorgis sai esimese laine ajal seda kasutada 60 protsenti haiglatest. Ka meil võeti hüdroksüklorokviin kiiresti kasutusele, kuid kindlasti ei saanud seda esimese laine ajal kõik haiged," lisas Ehrlich.
In vitro uuringud ei tõlgendu aga reeglina sirgjooneliselt kliinilisse kasutusse. Katseklaasis on kergem saavutada õiges kohas viiruse hävitamiseks piisavalt kõrgeid ravimi kontsentratsioone. Inimorganismis võib see viia kahjulike kõrvaltoimeteni, mida nähti ka hüdroksüklorokviini puhul. Südame QT-intervall pikenes ja tekkis eluohtlike rütmihäirete risk.
Brasiilias tehtud katsetes tekkis ravimi ekslikult kõrge kontsentratsiooni tõttu kuuel protsendil patsientidest eluohtlik ventrikulaarne tahhükardia. Ühelt poolt süüdistas riigi president neid hea ravimi saboteerimises, kuid teisalt said teadlased vihastelt inimestelt kõrvaltoimete pärast tapmisähvardusi.
Suuremahuline kliiniline katse RECOVERY näitas lõpuks, et kliiniliselt kasutatavate dooside juures polnud hüdroksüklorokviinil 28 päeva suremuse juures mingit mõju. "Vastupidi, kontrollrühma suremus oli isegi madalam. Tulemuse peale peatati erakorraline kasutusluba, lõpetati kõik käimasolevad uuringud ja tänapäeval me isegi ei räägi hüdroksüklorokviiniravist koroona puhul," sõnas intensiivraviarst.
"Kuna uuringuid veel tehakse, siis tänasel hetkel on ussirohu soovitamine koroonahaigele kuritegelik. Igal juhul ei soovita ka Eesti arstid selle võtmist ega ei kasuta seda ka ise."
Sama nähakse praegu ivermektiiniga. Katseklaasis toimib ravim kõrgete kontsentratsioonide puhul väga hästi. Inimorganismis pole selle mõju suudetud endiselt tõestada. "On olemas mõned uuringud, kus on leitud imeline paranemine ivermektiini manustamise järel, kuid need on tehtud väga raskete metoodikavigadega," rõhutas Ehrlich. Näiteks kasutati samal ajal teisi ravimeid, alati polnud kindel, et haigetel oli koroonaviirus ja eri katserühmadesse kaasati eri raskusastmega haigeid.
Juulis ilmunud arstide jaoks kuldstandardiks loetavas Cochrane'i ülevaates järeldati 14 kliinilist uuringut analüüsides, et nende kõigi kvaliteet on väga madal. Nii suremus, voodipäevade arv kui ka viirusest paranemise aeg, juhitava hingamise vajadus võis neis nii pikeneda kui ka lüheneda.
"Seetõttu kindlasti ei saa ka täna soovitada ivermektiini kasutamist. Kuna uuringuid veel tehakse, siis hetkel on ussirohu soovitamine koroonahaigele kuritegelik. Igal juhul ei soovita ka Eesti arstid selle võtmist ega ei kasuta seda ka ise raviks," lisas intensiivraviarst.
Ehrlich nentis, et ka arstide jaoks on tõejärgses ühiskonnas elamine keeruline. "Igaüks võib avaldada arvamust, igaühel on õigus ja me puutume kokku paljude väidetega, millel pole taga teaduslikku tagapõhja, aga mida julgetakse avaldada väga suurele kuulajaskonnale. Ka arstide jaoks on see uus olukord, et sellist desinformatsiooni levitatakse," laiendas intensiivraviarst oma mõtet.
"Igaüks võib avaldada arvamust ja me puutume kokku paljude väidetega, millel pole taga teaduslikke tagapõhja, aga mida julgetakse avaldada väga suurele kuulajaskonnale. Ka arstide jaoks on see uus olukord."
Seejuures pani ta inimestele südamele, et raskekujulise koroonaga võivad kaasneda püsivad tervisekahjustused.
"Haigus ise võib põhjustada kopsude sidekoestumist, mis tähendab, et pärast haigusest paranemisest jääb püsima hingamispuudulikkus. Seal on kindlasti taastusravi vaja. Paljudel juhtudel jäävadki haiged sõltuma lisahapnikust ka edaspidi, kui nad pole enam haiged ning peavad saama kodust hapnikku kondensaatoritega," viitas Hans-Erik Ehrlich.
Mõnel üksikul juhul läheb tarvis ka kopsusiirdamist. Ka Eestis on Covid-19 järgselt kopsusiirdamist vaja läinud.
Reede hommiku seisuga oli Eesti haiglates 536 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Haiglasolijatest 370 vajas haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu. | Suur ülevaade: mida koroonahaigetega Eesti haiglas tehakse? | https://novaator.err.ee/1608386282/suur-ulevaade-mida-koroonahaigetega-eesti-haiglas-tehakse | Ligi kaks aastat pärast koroonapandeemia puhkemist on arstide valikud koroonahaigete ravis endiselt piiratud. Kuigi mõned ravimid aitavad suremust tõenduspõhiselt vähendada, on nende mõju väiksemapoolne, misläbi tuleb leppida eeskätt koroonahaigete sümptomite leevendamise ja nende hingamise toetamisega, nendib Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivraviarst Hans-Erik Ehrlich. |
Mu laps saab lähipäevil 12-aastaseks. Seni pole riik talle sünnipäeva puhul kingitust teinud, aga tänavu küll. Ja veel millise kingi. Nimelt otsustas valitsus neljapäeval, et esmaspäevast peavad koroonapassi esitama ka 12-aastased (tänavu oktoobris saab 12-aastaseks 1241 last). Kui koroonapassi pole, on nõutav meediku tehtud tasuline test. Meie puhul, kes me elame väljaspool pealinna, tähendab see paarikümnekilomeetrist sõitu Tallinna, sest kodulinnas testida ei saa.
Kui juuli keskel küsisin terviseministrilt, et kui ollakse mures madala vaktsineerimistempo pärast, siis miks Eestis ei kehti koroonapassi nõue nagu Skandinaavias ja Lõuna-Euroopas.
Toona öeldi mulle, et selline nõue pole proportsionaalne. Paar kuud hiljem aga peetakse igati põhjendatuks nõuda vaktsineerimistunnistust lapselt, kellel pole reaalselt olnud võimalust end lasta kaitsepookida.
Kaalusime lapse vaktsineerimist pikalt ja otsustasime selle siiski ette võtta, kuigi lähikondsed on vaktsineeritud ja mõnel juba tõhustusdooski käes. Kui koolivaheajal uurisin vaktsineerimisvõimaluste kohta, siis öeldi mulle, et 11-aastaseid ei vaktsineerita, isegi kui neil on sünnipäevast mõni päev puudu.
Aga isegi kui sünnipäeva hommikul esimese asjana süst ära teha, siis kehtiva koroonapassi saamiseks kulub vähemalt paar kuud, sest lapsi võib kaitsepookida vaid kahedoosiliste vaktsiinidega, lisaks tuleb pärast teist süsti oodata paar nädalat täisvaktsineerituse staatuse saamist. Kusjuures eelduslikult peab sel ajal ta end kolm korda nädalas koolis testima.
Kindlasti on Eestis lapsi, kes koolikohustust ei täida, aga üldiselt viiendikud ja kuuendikud pole veel ranitsat nurka visanud ja tunnist poppi ei tee.
Vaatasin augustis hämminguga pealt, kuidas paar tuttavat sotsiaalmeedias radikaliseerusid, kui algas jutt laste massilisest koolides vaktsineerimisest. Nüüd saan neist aru, sest ka minus tekitas valitsuse otsus trotsi.
Ma tõesti ei saa aru olukorrast, kus mu laps võib käia kodust kilomeetri kaugusel asuvas ujulas treeningutel, aga nädalavahetusel perega samasse kohta ujuma minna ei saa, ilma et selleks tuleks ette võtta paarikümne kilomeetri pikkune retk pealinna testima.
"Ma jätkuvalt ei saa aru, miks kimbutatakse teismelisi, selmet vaktsineerimata eakatele sõnaselgelt välja öelda: lähiajal on teil reaalne oht jääda ravita."
Jah, ma tean, milline on olukord Eesti haiglates ja ma ei üllatu, kui varsti pannakse kinni kõik needki kohad, kus praegu koroonapassi nõutakse. Aga ma jätkuvalt ei saa aru, miks kimbutatakse algajaid teismelisi, selmet vaktsineerimata eakatele sõnaselgelt välja öelda: lähiajal on teil reaalne oht jääda ravita.
Koroonapandeemia ajal pandi haiglate jaoks paika kliinilise eetika tegevuspõhimõtted, mille järgi inimesi aidati. Toona oli olukord hull, aga nüüd on seis veelgi raskem.
Neid põhimõtteid ei ole veel uuendatud, kuid juba räägivad tohtrid ääri-veeri, et võib-olla lähiajal, kui tuleb valida, kas aidata vaktsineeritut ja mittevaktsineeritut, langeb kaalukauss selle kasuks, kes ise on enda heaks midagi teinud ehk vaktsineerinud. Ühest küljest tundub see ebaeetiline, aga samal ajal on see mõistetav, sest ütleb ju vanasõnagi, et hoia ennast ise, siis hoiab sind ka jumal.
PS. Selle nädala alguses oli haiglate n-ö keskmine koroonapatsient 69-aastane vaktsineerimata inimene. | Hanneli Rudi: valitsus teeb 12-aastastele ülekohut | https://www.err.ee/1608386258/hanneli-rudi-valitsus-teeb-12-aastastele-ulekohut | Ma tõesti ei saa aru, miks mu laps võib käia kodust kilomeetri kaugusel asuvas ujulas treeningutel, aga nädalavahetusel perega samasse kohta ujuma minna ei saa, ilma et selleks tuleks ette võtta paarikümne kilomeetri pikkune retk pealinna testima, kirjutab Hanneli Rudi. |
Haiglasolijatest 370 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu, nendest omakorda 260 ehk 70 protsenti on vaktsineerimata ja 110 ehk 30 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga, teatas terviseamet. Ööpäeva jooksul avati haiglates 72 uut haigusjuhtu.
Neljapäeval oli haiglates koroonaviirusega 542 inimest.
Ööpäeva jooksul suri üksteist koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kaheksa olid vaktsineerimata, üks vaktsineeritud ning kahe lahkunu vaktsineerimisstaatus on täpsustamisel: 54-aastane mees, 54-aastane mees, 70-aastane mees, 78-aastane naine, 81-aastane naine, 82-aastane mees, 83-aastane naine, 83-aastane mees 84-aastane naine, 89-aastane naine ja 98-aastane mees. Kõigil lahkunutel olid kaasuvad haigused.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 7625 testitulemust, millest 1679 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 1010 vaktsineerimata ja 669 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 9307 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 2220. Reede hommiku seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 37 237 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 57 protsenti. | Koroonaviirusega on haiglates 536 inimest, ööpäevaga suri 11 patsienti | https://www.err.ee/1608386081/koroonaviirusega-on-haiglates-536-inimest-oopaevaga-suri-11-patsienti | Reede hommiku seisuga on haiglates 536 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Ööpäevaga suri 11 koroonaviirusega nakatunud inimest. |
Lady Gaga kehastab filmis Maurizio Gucci eksnaist Patrizia Reggianit. Marurizio on Guccio Gucci lapselaps, kes pani aluse luksuslikule moebrändile. Maurizio tulistati surnuks 1995. aastal. 1998. aastal mõisteti Patrizia süüdi tema mõrva planeerimise eest. Vanglast vabanes naine 2014. aastal.
Uues treileris näeb Patrizia kohanemist Gucci perekonnaga ja vaenulikkust Maurizio onu Aldo Gucci (Al Pacino) poolt, kui naine proovis pereettevõttesse sisse trügida.
Film on Gucci pere poolt tugeva kriitika alla sattunud. Guccio Gucci järeltulija Patrizia Gucci sõnul on terve pere filmi pärast tõsiselt pettunud. "Nad röövivad meie pere identiteeti, et Hollywoodi süsteemile raha teenida. Me võime rääkida paljudest asjadest, aga on piir, mida ei saa ületada," sõnas ta.
Film põhineb Sara Gay Fordeni 2000. aastal avaldatud raamatul "The House Of Gucci: A Sensational Story Of Murder, Madness, Glamour, And Greed".
"House Of Gucci" jõuab Suurbritannia kinodesse 26. novembril. | "House Of Gucci" sai teise treileri, Gucci perekond filmi heaks ei kiida | https://menu.err.ee/1608386276/house-of-gucci-sai-teise-treileri-gucci-perekond-filmi-heaks-ei-kiida | Ridley Scotti uuest tõsielul põhinevast krimifilmist "House Of Gucci" avaldati uus treiler. Filmis mängivad põhirolle Lady Gaga, Adam Driver ja Jared Leto. |
Flora ja Partizani kohtumine algab praeguse seisuga kell 22.00 ehk mäng saaks seega läbi napilt enne südaööd. Eurosarjade mängude algusajad on paika pandud Euroopa Jalgpalli Liidu UEFA poolt ehk klubi neid omaalgatuslikult muuta ei saa.
"Oleme alustanud suhtlemist UEFA-ga, et proovida tõsta kohtumise algusaega varasemaks," sõnas Delfi Spordile Flora pressiesindaja Rünno Mahl. "Kui UEFA-lt tuleb eitav vastus, siis taotleme riigilt eriluba."
Praeguses seisus loodetaksegi, et UEFA või valitsus teeb neile erandi. Kui mõlemalt poolt peaks aga eitav vastus tulema, siis on ilmselt veel paar võimalust, kuidas mäng ära pidada. Ilmselt võib võimalik olla kohtumise toimumine suletud uste taga. Kõige viimaseks variandiks oleks tõenäoliselt matši pidamine neutraalsel väljakul. | Uued piirangud on Flora ja Partizani mängu kohale toonud tumedad pilved | https://sport.err.ee/1608386261/uued-piirangud-on-flora-ja-partizani-mangu-kohale-toonud-tumedad-pilved | Eesti valitsuse uued piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks tähendavad muuhulgas seda, et spordivõistlused peavad olema lõppenud hiljemalt kell 23-ks. See tekitab aga probleeme FC Florale, kes võõrustab 25. novembril Konverentsiliiga alagrupikohtumises Belgradi Partizani. |
Pekingi kahes lennujaamas tühistati reedel pea pooled lennud.
Hiina on suutnud viiruse levikut ohjeldada tänu pandeemia algusest peale rakendatud nulltolerantsile, mis seisneb piiride sulgemises, nakkuskollete lukustamises ja pikkades karantiiniperioodides.
Nüüd on aga tekkinud kümmekonnas piirkonnas turistidega seotud nakkuspuhangud, mistõttu on võimud andnud miljonitele inimestele käsu kodus püsida. Piiratud on provintsidevahelist liikumist ja laiendatud testimist.
Nakkusjuhtude arv on paljude maailma riikidega võrreldes väga väike. Reedel teatati 48 inimese nakatumisest, nädalaga on koroonadiagnoos pandud vähem kui 250 inimesele.
Võimud ei kavatse aga midagi juhuse hooleks jätta ja nii said Pekingis pärast käputäie nakkusjuhtude tuvastamist kümned tuhanded inimesed käsu koju jääda.
Reedel vonklesid pealinna meditsiinikeskuste uste taga pikad järjekorrad, sest kõigil tuleb läbida koroonakontroll nii rongisõiduks kui ka ka eksamiteks.
Neljapäeval peatasid raudteevõimud kaks Pekingisse suunduvat kiirrongi ja saatsid üle 450 reisija testima, sest ühel raudteetöötajal tuvastati kontakt nakatunuga.
Nakkuspuhangu hirmus on koroonareegleid karmistanud ka teised linnad.
Kirde-Hiina Heilongjiangi provintsi pealinna Harbini võimud hoiatasid 10 miljonit elanikku linnast välja reisimise eest ja tühistasid kolmandiku väljalendudest.
Üle Hiina on liikumispiirangud kehtestatud umbes kuuele miljonile inimesele, seal hulgas neljale miljonile inimesele riigi loodeosas Lanzhou linnas ja 35 000-le Sise-Mongoolias Ejinis. | Hiina tühistas Covid-19 tõttu sadu lende | https://www.err.ee/1608386255/hiina-tuhistas-covid-19-tottu-sadu-lende | Pekingi lennujaamad tühistasid reedel sadu lende, sest üle Hiina on kehtestatud koroonaviiruse epideemia tõttu reisipiirangud. Hiina pealinn valmistub taliolümpiamängudeks ja kompartei tahab viiruse levikut kontrolli all hoida. |
Muu hulgas toob valitsus seletuskirjas piirangute põhjendusena välja, et Eestis on koroonaviiruse riigisisene epideemiline levik ning võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti epidemioloogiline olukord üks halvimaid. Paralleelselt suure haigestumisega on Eesti elanike hulgas vaktsineerimisega hõlmatus üks Euroopa madalamaid.
Riigisekretäri allkirjastatud seletuskiri viitab teadusuuringutele, kus on esile toodud, et piiratud vaktsineerituse olukorras on põhjendatud kasutada lisameetmeid, nagu hajutatus, desinfitseerimine ning kaitsemaski kandmine. Vaktsineeritute maskikandmise kohustust õigustab valitsuse sõnul asjaolu, et ka vaktsineeritud kannavad teatud määral viirust edasi, mistõttu võib kontrollitud tegevusel nakatunu levitada viirust mittevaktsineeritute hulgas muudes keskkondades, näiteks pereringis.
Korralduse ja seletuskirjaga saab tutvuda siin: | Seletuskiri: valitsus põhjendab piiranguid, muu hulgas üldist maskikohustust | https://www.err.ee/1608386240/seletuskiri-valitsus-pohjendab-piiranguid-muu-hulgas-uldist-maskikohustust | Valitsus avalikustas reedel korralduse ja seletuskirja, kus on täpsemalt lahti kirjutatud neljapäeval otsustatud uued piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, muu hulgas alates reedest kehtiv üldine maskikohustus. |
"Kui me arvutame välja, kui palju toetust keskeltläbi makstakse ühele päikesepargi omanikule ja kui palju selle toetuse eest saaks toetada hoopis akupanga ostu, siis selline toetus muutub koduomanikule mõistlikuks," ütleb Eesti Maaülikooli nooremteadur Heiki Lill.
Oma doktoritöös pakkus ta välja võimaluse, kuidas salvestada kohapeal toodetud taastuvenergiat elumajades. Selleks soovitab Lill paigaldada liginullenergiahoonete tuule- ja päikeseparkidele ülikondensaatorid, mis talletaks kõvema tuule või vahelduva pilvisusega, kuid muidu päikeselise ilmaga tekkinud elektrienergia endasse ja suunaks ülejäägi akupanka. Kuna akupangad on kallid, võiks riik Lille sõnul taastuvenergia eratootjaid nende ostul toetada.
Teel parima säästlikkuseni
"Ülikondensaator on energiatõhususe saavutamiseks selles lahenduses väike osa," märgib Heiki Lill. Ehkki tema sõnul vältab juba mitu aastat majadele päikesepaneelide paigaldamise buum, pole energiaülejääk vaid päikest püüdvate hoonete mure. Päikesest veel ennustamatum on tuulegeneraatorite püütav tuul.
"Kui tuleb tuulepuhang ja generaator toodab oodatust suurema koguse elektrienergiat, siis näiteks akupank, mis sinna külge on ühendatud, ei suuda seda kõike vastu võtta. Osa toodetud elektrist läheb raisku," kirjeldab Lill.
"Leidsime, et akupanga ja kondensaatori optimaalne piir võiks olla 1/1440-le elektrimahtuvuse poolest."
Siinkohal tulebki kodusele päikese- või tuulepargile appi ülikondensaator, mis tipphetkel toodetud energia endasse salvestab. "Kui tuulepuhang on mööda läinud, siis energia läheb sealt aegapidi edasi kas tarbimisse või akupanka," sõnab Lill.
Ehkki sarnaseid lahendusi on maailmas pakutud ja tehtud varemgi, oli nooremteaduri eesmärk arvutada välja võimalikult tõhus akupanga ja ülikondensaatori mahutavuse suhe. "Me võime ju panna hulga päikesepaneele oma maja külge ja meeletult suure akupargi sinna juurde. Saame öelda, et akupark varustab meid järgmised seitse nädalat, aga see on häbematult kallis lahendus," osutab ta.
Samuti pole selline massiga löömine Lille sõnul mõttekas, kui olemas on ka optimaalne võimalus. "Leidsime, et akupanga ja kondensaatori optimaalne piir võiks olla 1/1440-le elektrimahtuvuse poolest," ütleb ta.
Riik saab rohetootjad rohelisemaks muuta
Praegu maksab riik päikesepargi omanikele kompensatsiooni võrku müüdud elektrienergia eest. Oma töös pakkus Heiki Lill, et riik võiks toetada roheenergiat tootvaid majaomanikke hoopis akupankade ostul. "Päikesepargi rajajad on kasutanud ka võrku kui akupanka, aga see on tegelikult mitme teraga kirves," põhjendab ta.
Näiteks võib juhtuda, et päikesepargi omanik peab oma toodangut roheliseks ja puhtaks elektriks ning müüb selle võrku. Mahamüüdu asemele ostab ta tarbimiseks hoopis põlevkivijaamas toodetud elektri. "Päikesepaneeli omanik mõtleb, et ta on väga roheline ja tänu temale saab maailm päästetud, aga reaalsuses see päris nii ei ole," osutab Lill.
"Päikesepaneeli omanik mõtleb, et ta on väga roheline ja tänu temale saab maailm päästetud, aga reaalsuses see päris nii ei ole."
Tema sõnul oleks palju mõistlikum, kui päikesepaneeliga toodetud elekter tarvitataks ära kohapeal. Selleks on majapidamises vaja mõnd energiasalvestusseadet, millest lihtsaim lahendus oleks akupank. Paraku on akupangad Lille sõnul väga kallid. "Kui hakata seda puhtalt turuhinnaga ostma, siis tihtilugu tavainimesed, kes praegu rajavad endale päikeseparke, ei jaksa seda teha," osutab ta.
Nii võikski riik nooremteaduri sõnul ära kaotada võrku müümise toetuse ja asendada see võrreldavas mahus akupangatoetusega. Nagu öeldud, toetavad ka võrdlevad arvutused, et koduomanikule tuleks see lahendus kasulik. "Siin tuleb mängu ka see, et akude hind on hakanud natuke langema," lisab Lill.
Teisisõnu toodaks iga majapidamine roheenergiat eeskätt enda vajadusteks. "Kui siis midagi jääb üle, tuleks see võrku müüa," soovitab Lill. Majapidamiste isevarustatus on tema sõnul väga oluline ka julgeoleku seisukohalt: praegu tabavad tormide aegu eriti just maapiirkondi elektrikatkestused. "Lahendus peaks siiski olema süsteemne ja läbi mõeldud, et majapidamises oleks tagatud julgeolek vähemalt 24 tunniks," ütleb nooremteadur.
Elekter ahju!
Töö käigus otsis Heiki Lill akupanga kõrval teisi lahendusi, kuhu energiat salvestada. Ta pakkus välja lahenduse, mis hiljem osutus Soomes ja väikesel määral ka Eestis järeleproovituks: kütta elektriga ahju. "Mõte, et hakkame elektriga kütma tavalist küttekollet, pole esmapilgul kuigi ratsionaalne," muigab Lill. "Reaalsus on aga see, et kui seda teha mõistlikult, siis nii võib isegi raha teenida."
Lahendus ei puuduta niivõrd koduseid elektritootjaid kui suuri tuuleparke. "Tuult inimene ei saa teadupärast kontrollida ja kui seda on väga palju, siis elektri hind hakkab langema," selgitab Lill, mööndes, et see puudutab eeskätt tuulepargirikkaid maid. Kui tuulepuhang elektri odavaks ajab, panevad teistsugused elektrijaamad tootmise mõneks tunniks seisma. "Selle kombinatsioonina tekib moment, kus energiatootjatel on mõistlikum maksta tarbijatele peale, et nad tarbiksid energiat," selgitab nooremteadur.
"Lahenduse poolt on ka väide, et kui ahju on salvestatud energia, siis ta ei tule sealt kohe välja."
Nii võikski inimene paigaldada oma ahju sisse elektrisauna kütteelemendi ehk tenni. Viimasega koos tuleks ahjuga ühendada tark juhtimissüsteem, mis võtab pidevalt Nord Pool Spotist elektrihindade kohta infot. "Kui hetkel on elektri hind näiteks negatiivne, siis süsteem lülitab tenni automaatselt sisse vastavalt sellele, kas välistemperatuur langeb kütteperioodil või sisetemperatuur vajab reguleerimist," kirjeldab Lill.
Juba sisseehitatud tenn ei riku ahju välisilmet. Muinsuskaitsealustes hoonetes võib tenn anda funktsiooni tagasi eeskirjade tõttu alles jäetud, aga muidu kasutuseta ahjule. "Lahenduse poolt on ka väide, et kui ahju on salvestatud energia, siis ta ei tule sealt kohe välja," lisab Lill. Kui köetud ahi jahtub rusikareeglina 24 tundi, jätkub elektriga küttes toasooja kauemaks.
Samuti ei välista ahju sisse ehitatud tenn tingimata puiduga kütmist. Siiski, võrreldes omavahel kohaliku küttepuidu ja elektrikütte hinda, võiks Lille sõnul puidult elektrile üle minna ka juhul, kui elekter on puudega sama kallis või odavam. "Kui puuküttega ahjutäie ära kütame, läheb suur osa sellest korstnast välja. Kui elektriga küttes ennem lükkame siibri kinni, võime eeldada, et sealt läheb välja minimaalne kogus," võrdleb ta. Elektrikütte tõhusus küündib tema sõnul seega 99 protsendini. "Ses suhtes elektriga kütmine tundub justkui rohemõtlemine," muigab Lill veel.
Praegune kõrge elektrihind ei takista
"Ma olen mõelnud, et peaks tegema uued arvutused," märgib Heiki Lill töö valmimise ajaga võrreldes praeguseks kõrgeks kerkinud elektrihinna valguses. Hinnatõus on tema sõnul mitme otsaga asi, sest need, kes praegu enda toodetud roheenergiat võrku müüvad, saavad suurema kasumi. Üldiselt hindab ta siiski, et kohapeal tarbitud ja võrku müüdud elektri osakaal jääb samaks.
"Viimased aastad vastavalt erinevatele määrustele peavad kõik ehitatavad hooned olemagi liginullenergiahooned."
"Siiamaani on arvestatud, et 75 protsenti normaalse päikesepargi toodangust läheb võrku müüki ja 25 protsenti tarvitatakse kohapeal ära," kirjeldab ta. Ehkki Lille sõnul jätab mõni inimene kindlasti mõne lambi süütamata, ta siiski suuri muutusi ei näe. Ühtlasi leiab ta viimaste aastate Eesti elektrihinna kõikumiste valguses, et negatiivsed hinnad tulevad veel tagasi.
End ise päikese- või tuuleenergiaga varustavaid majapidamisi tuleb Lille sõnul aga üha juurde. "Viimased aastad vastavalt erinevatele määrustele peavad kõik ehitatavad hooned olemagi liginullenergiahooned," ütleb ta. Samuti renoveeritakse üha enam energiatõhusaks vanemaid hooneid.
Oponent: teemale tähelepanu juhtida on tänuväärne
"Selles mõttes on see väga hea töö, et taastuvenergiate areng ja kasutamine – alates meretuulepargist ja lõpetades minu maja katusel oleva ühe päikesepaneeliga –, sõltub salvestamise võimalusest ja -tehnoloogiatest," ütleb doktoritöö kohta Heiki Lille oponent Eesti Inseneride Liidu president Arvi Hamburg.
Lill lahendab tema sõnul kahest aspektist olulist probleemi. "Esiteks on detsentraliseerimine elektritootmises vajalik. See toimub ja peabki toimuma," märgib ta. Teiseks ootaks Hamburg riigilt rohkem regulatsioone, kuidas kohalikku elektritootmist võiks korraldada. "Aksioomi, et tooda ja salvesta täpselt nii palju kui sul endal vaja läheb, polegi ehk vaja püstitada," pakub ta, "on vaja ka võrku müüa. Ainult et nüüd tuleb see koostöö võrguga püsivamalt ära vormistada."
Töös pakutud meetod on tema sõnul üks võimalikest, kuidas taastuvenergia tarbimist ja tootmist omavahel tasakaalu viia. "Kui ma oma kodus toodan elektrit eelkõige päikesega või ka tuulega, siis ma ei tarbi seda sama graafiku järgi, nagu toodan. Ma tarbin nii, nagu minu tarbimise vajadused on," selgitab ta.
"Selles mõttes on see väga hea töö, et taastuvenergiate areng ja kasutamine – alates meretuulepargist ja lõpetades minu maja katusel oleva ühe päikesepaneeliga –, sõltub salvestamise võimalusest ja -tehnoloogiatest."
Mõte elektriga ahju kütta pole Hamburgi sõnul aga midagi uut. "Ma olen 70 aastat vana ja kui ma olin kümme aastat vana, siis tegime sama vigurit," meenutab ta. Elektrivõrgus töötades panid tema kolleegid samuti tennid ahju ja kütsid ruumid soojaks. "Elektri hinnaregulatsiooni järgi tarbimine toimus juba 50 aastat tagasi," jätkab oponent. Tennid pandi ahju just siis, kui elekter oli odav: üldiselt maksis see neli, kohati kaks ja kolhoosile ühe kopika kilovatt-tunni kohta.
"Täna võib täpselt sama mõtet arendada. Muidugi elektriga kütmine tänase hinna juures ei pane muigama, vaid see paneb nutma," tõdeb Hamburg. Tema hinnangul mullune elektrihind 35 eurot kilovatt-tunni kohta tagasi ei tule. "Ma olen päris veendunud, et elektri hind jääbki umbes 80 euro peale püsima," leiab ta ja lisab, et selles valguses muutub Lille pakutud tootmise ja salvestamise viis majanduslikult põhjendatuks.
"Kui nüüd natuke tõrva tilgutada sellesse töösse, siis on seal natukene vanad andmed," toob Hamburg esile kitsaskoha. Lille arvutused põhinevad 2018. ja 2019. aastal. "Kui ta oleks võtnud näiteks 2020. aasta andmed, oleks ta saanud tulemuse märksa ilusama," pakub oponent.
Üldiselt leiab ta siiski, et taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimaluste populariseerimine laiemale avalikkusele on tänuväärne. "Ükskõik, kas te olete oma maja omanik või mõne ettevõtte omanik, võimalusi on mõlemale olemas," ütleb Hamburg.
Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi doktorant Heiki Lill kaitseb doktoritöö"Erinevate energia salvestustehnoloogiate uudsed rakenduspõhimõtted liginullenergiahoonetes. Novel application principles for energy storage technologies in nearly zero energy buildings. " filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tehnikateaduse erialal 29. oktoobril. | Doktoritöö: roheelektri eest maksmise asemel võiks riik toetada akude ostu | https://novaator.err.ee/1608381566/doktoritoo-roheelektri-eest-maksmise-asemel-voiks-riik-toetada-akude-ostu | Üha enam Eesti majapidamisi toodab roheenergiat näiteks päikesepaneelide abil ise. Praegu müüvad nad oma toodangu sageli võrku ja ostavad asemele põlevkivielektrit. Eesti Maaülikooli doktoritöö soovitab riigil toetada koduomanikke just akupankade ostul, mis tagaks varustuskindluse ka tootjale endale. |
Anna Hintsi dokumentaalfilm "Homme saabub paradiis" räägib loo emade kogukonnast, kes on otsustanud keskkonna ja oma laste tuleviku päästmiseks oma peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest. Film esilinastus sel aastal dokumentaalfilmide sarjas "Eesti lood".
""Homme saabub paradiis" on sündinud koostöös toidupäästjate kogukonnaga, kuhu ma ka ise kuulun. Usun, et kunstil on võime maailma muutusi luua ning mul on "Homme saabub paradiisi" peale mõeldes kõige suurem rõõm ning tänulikkus sellest, et film on tõesti toonud toiduraiskamise osas teadlikkust," rääkis Hints.
"Mulle on kirjutanud sõna otseses mõttes sajad inimesed, kes on kirjeldanud, kuidas nad arvasid, et Eestis toitu ei raisata ning tänu filmile nende silmad avanesid ning nad on oma tarbimisharjumusi muutnud."
Ta tõdes, et tema jaoks on parim auhind siiski muutused, mis on inimeste teadvuses tekkinud, probleemi teadvustamine ning lahenduste otsimine.
"Külluse paradiis, milles me elame, kannab silti "kõlblik kuni", sest selline raiskav maailmakord pole jätkusuutlik. Visata kõlblikke toiduaineid ja valmistoitu prügikasti on katastroof nii sotsiaalses ja rahalises mõttes kui ka keskkonnale."
Pärast filmi eetrisseminekut ja teema tõstatamist on Anna Hintsi kutsutud koolidesse ja lasteaedadesse toiduraiskamisest rääkima, sündinud on mitmed uued toidupäästjate kogukonnad üle Eesti. Samade kogukondadega koostöös toimus Arvamusfestivalil toiduraiskamise teemaline debatt. Asutati ka MTÜ Homme Saabub Paradiis, et viia rohujuure tasandilt ellu toidupäästmisega seotud ühiskondlikke muutuseid.
Filmi režissöör on Anna Hints, operaator Erik Põllumaa, helikunstnik Ekke Västrik, monteerija Marion Koppel ja produtsendid Evelin Penttilä ja Johanna Maria Paulson. Filmi on tootnud Stellar Film.
Film on linastunud juba ka mitmete teiste filmifestivalide programmides, rahvusvahelisel haridusfilmide festivalil ning Armastuse ja Anarhia festivalil Soomes, MakeDoxil Põhja-Makedoonias, Jihlava rahvusvahelise dokumentaalfilmide festivali filmiturul Tšehhis.
Filmi näeb ERR-i platvormil Jupiter.err.ee. | "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivali parima lühidokumentaali auhinna | https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna | Anna Hintsi dokumentaalfilm "Homme saabub paradiis" võitis Kuala Lumpuri Eco filmifestivalil parima lühifilmi auhinna. Festival toimub sel aastal 24.–30. oktoobrini. Malaisias aset leidva festivali fookuses on eelkõige keskkonnateemalised filmid. |
Ülemiste ühisterminali detailplaneering on praegu koostamisel, kavas on see vastu võtta veel selle aastanumbri sees ning kehtestamine peaks toimuma järgmise aasta hiliskevadel, ütles ERR-ile Rail Baltic Estonia kommunikatsioonijuht Priit Pruul.
Projekti mahajäämus graafikust, millele juhtis hiljuti tähelepanu ka riigikontroll, pole mõjutanud ühisterminali ehitamise plaane ning ehitustöödega on plaanis alustada järgmise aasta suvel, ütles Pruul. Esimesed tööd on seotud terminali põhjaväljaku, maa-aluste kommunikatsioonide, trammitee ning 1520 mm raudtee ümberehitamisega.
Praeguste plaanide järgi valmib ühisterminal hiljemalt 2026. aastal.
Bussijaama saatus pole veel selge
Ühisterminali detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et alale on kavas ehitada bussijaam, kus hakkaksid käima ka kaug- ja rahvusvaheliste liinide bussid. Tallinna bussijaama tegevjuht Airika Aruksaar ütles juunis ERR-ile, et nemad ei näe, et bussijaam peaks kolima Ülemistele ning lisaks on bussijaama omanikud plaanimas suurt uuendustööd.
Pruuli sõnul on detailplaneeringuga nähtud ette kaugliinide bussijaama rajamise võimalus rongiterminali kõrvale.
"Praeguste plaanide järgi ei ehitata bussijaama täismahus esimeses etapis välja vaid terminali juurde rajatakse kaugliinide, kohalike liinide ja linnatranspordi liinide bussidele kuus peatuskohta ning eraldi busside parkimisala," lausus ta.
Ülemiste terminali arhitektuurivõistluse võitnud projekt "Light Stream". Autor/allikas: Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan
Ühisterminali planeeringulahenduse aluseks on 2019. aastal korraldatud Ülemiste reisiterminali arhitektuurse ideekonkursi võidutöö "Light Stream", mille autorid on Zaha Hadid Architects ja Esplan.
Terminalihoone hakkab paiknema mõlemal pool olemasolevat raudteed ning kulgeb kõrgemate korruste osas üle raudteeharude. Terminalihoone põhja- ja lõunapoolne osa on plaanis ühendada lisaks raudteealuse tunneli kaudu.
"Terminali oluliseks osaks on Peterburi teest kuni planeeringuala lõunaservani ulatuv sidus ja esinduslik avalik linnaruum, mis tagab reisiterminalile otstarbekad ja esinduslikud juurdepääsud, vaadeldavuse ja leitavuse, loob vajalikud hajumis- ja kogunemisalad ning seob kogu piirkonna ühtseks linnaruumiliseks ja logistiliseks tervikuks," märgitakse detailplaneeringu seletuskirjas.
Raudtee alla ja mõlemale poole raudteed on planeeritud terminalihoonega seotud avalik ruum, sealhulgas jalakäijate väljakud. Põhja- ja lõunapoolne väljak on planeeritud omavahel siduda raudtee alt umbes 80 meetri pikkuse kergliiklustunneli kaudu, mis moodustab osa Euroopa väljakust.
Kergliiklusala on arenguplaanides kavas jätkata Euroopa väljaku nime all kuni lennujaamani. Põhja poolt on kergliiklustee ette nähtud ühendada Peterburi tee ja Majaka tänava kergliiklusteedega. Lisaks on kavandatud kergliiklustunnel planeeringu maa-ala lääneserva, et muuta mugavamaks liikumine T1 kaubanduskeskuse ja Ülemiste keskuse vahel. Üks raudteealune kergliiklustunnel on kavandatud veel planeeritud ala idaserva ühendamaks terminali lõuna poolt Ülemiste City tänavavõrguga.
Peterburi tee ja Keevise tänava trammitunneli vahelisel alal on trammiteele kavandatud uus asukoht, millega muutub trammitee lühemaks. Piki trammiteed, läbi Keevise tunneli peavad saama sõita ka bussid.
Alale on planeeritud ka üheksakorruseline ärihoone. Plaanis on rajada ka kaks uut tänavat.
Ehituse esimeses etapis krunte ei hoonestata – siis rajatakse auto- ja bussiparklad, busside peatumiskohad, varikatused. Kruntide hoonestamine toimub eeldatavalt pärast Ülemiste kaubajaama kolimist, tõenäoliselt kolib kaubajaam Tapale alates 2024. aastast, märgiti seletuskirjas. | Ülemiste ühisterminali planeering valmib aasta lõpus | https://www.err.ee/1608383339/ulemiste-uhisterminali-planeering-valmib-aasta-lopus | Rail Balticu Ülemiste ühisterminali detailplaneering on praegu kooskõlastusringil ning kehtestamiseni peaks see jõudma järgmise aasta mais. |
Minimaalne karistus julgeolekusaladuse paljastamise eest on neli kuud vanglakaristust. Maksimaalne karistus aga hoopis neli aastat vanglakaristust. Siiski on ebatõenäoline, et ajakirjanikke võib oodata reaalne vanglakaristus, teatas Yle.
Süüdistuse said Helsingin Sanomate poliitikatoimetuse endine juhataja Kalle Silfverberg ning loo autoriteks märgitud Laura Halminen ja Tuomo Pietiläinen.
Ajakirjanikud eitavad kuriteo toimepanemist.
Võimud alustasid uurimist juba 2017. aastal. Helsingin Sanomat avaldas siis loo Soome kaitseväe signaalluurekeskusest. Nimelt kasutas leht signaalluurekeskuse tegevust avalikustades mitmel korral kõrgeima salastatuse astmega dokumente, mis käsitlesid nii luurekeskuse hinnanguid Venemaa relvajõududele, aga ka Soome enda luurevarustuse tehnilisi üksikasju.
Soome kaitseministeerium tegi avalduse keskkriminaalpolitseile, kus alustati uurimist riikliku turvalisusega seotud saladuse avaldamise paragrahvi alusel.
Eeluurimisel selgus, et Helsingin Sanomat ei hankinud informatsiooni ebaseaduslike vahenditega. Seetõttu on süüdistus piiratud ainult salastatud teabe avaldamisega.
Politsei uurib eraldi ka, kuidas salastatud materjal üldse ajakirjanike kätte sattus. Selles asjas on kahtlustatav kaitseväe endine luurejuht admiral Georgij Alafuzoff, teatas Yle.
Alafuzoff ise eitab kuriteo toimepanemist. | Kolm Soome ajakirjanikku said süüdistuse saladokumentide avaldamises | https://www.err.ee/1608386234/kolm-soome-ajakirjanikku-said-suudistuse-saladokumentide-avaldamises | Soome prokuratuur esitas süüdistuse kolmele Helsingin Sanomate ajakirjanikule. Neid süüdistatakse Soome kaitseväe julgeolekusaladuse paljastamises. |
Pekingi paraolümpiamängude punkte jagati kolme MM-i tulemuste põhjal. Eesti ratastoolikurlingu võistkond selle aasta MM-il ei võistelnud, kuid paraolümpiamängudele pääsemiseks piisas Eestil 2019. ja 2020. aasta MM-ilt kogutud punktidest.
"Oleme uhked, samas tunneme ka väga suurt vastutust, et esindada Eestit võimalikult hästi ja olla paraolümpial parimas sportlikus vormis. Paraolümpiamängude vastased on tugevad ja kergeid võite ei ole loota, kuid kõik võistkonnad on meie jaoks võidetavad – pühendame viimased kuud võistkonna ettevalmistusele, et olla Pekingis parimas vormis," sõnas Eesti koondise kapten Andrei Koitmäe.
Eesti pääsemine paraolümpiamängudele sõltus Itaalia ja Ameerika Ühendriikide tulemustest selle aasta MM-il. Itaalia võistkonnal ei õnnestunud MM-ilt koguda piisavalt punkte, et edestada Eesti esindust. Eestist möödus punktide arvestuses USA, kuid varem kogutud kvalifikatsioonipunktidest piisas, et Eesti kvalifitseeruks 12. riigina paraolümpiale.
"Eesti ratastoolikurlingu võistkond alustas treeninguid 2015. aasta jaanuaris ning kõigest seitsme aastaga jõuti maailma 12 parema hulka, edestades ka palju kogenumaid vastaseid. Üle 20 aasta jõuab Eesti lipp taaskord taliparaolümpiamängudele ning see on Eesti paraspordi jaoks suur saavutus ja inspiratsioon," sõnas Eesti Paralümpiakomitee president Monika Haukanõmm.
Viimati osales Eesti taliparaolümpiamängudel 2002. aastal, kui Eestit esindas Salt Lake Citys kelguhoki meeskond.
Eesti ratastoolikurlingu koondise kandidaatideks on Andrei Koitmäe, Mait Mätas, Ain Villau, Lauri Murašov, Kätlin Riidebach ja Signe Falkenberg. Eesti koondise treeneriks on kanadalane Chris Bowden.
Ratastoolikurlingu turniir Pekingi paraolümpiamängudel toimub 2022. aastal 4.–13. märtsini. Lisaks Eestile pääsesid paraolümpiale Hiina, Venemaa, Norra, Korea, Šotimaa, Kanada, Slovakkia, Rootsi, Läti, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide koondised.
Ratastoolikurlingus liigutakse jääl ringi ratastoolis ja kivid saadetakse teele spetsiaalsete keppidega. Kuna erinevalt tavakurlingust jää harjamist ei toimu, peavad mängijate visked olema väga täpsed. Ratastoolikurlingut mängitakse viieliikmelistes segavõistkondades, vähemalt üks liige peab olema vastassugupoolest. | Eesti ratastoolikurlingu võistkond pääses Pekingi paraolümpiamängudele | https://sport.err.ee/1608386222/eesti-ratastoolikurlingu-voistkond-paases-pekingi-paraolumpiamangudele | Pekingis toimuvatel ratastoolikurlingu maailmameistrivõistlustel selgusid viimased kaks 2022. aasta paraolümpiamängudele pääsejat. Kuigi Eesti koondis MM-il ei osalenud, kindlustati kokkuvõttes koht 12 riigi hulgas Pekingi paraolümpiamängudel. |
"On palju inimesi, kes praegusel ajal ei saa või ei söanda minna kinno. Samas on iga autori soov, et tema loomingut saaksid kogeda kõik soovijad ja just seetõttu teeme täna omamoodi ajalugu ning "Tulilind" on alates 29. oktoobrist kättesaadav ka veebis," ütles filmi režissöör Rebane, kelle sõnul Eestis sellisel moel varem ühtegi mängufilmi vaatajate ette toodud ei ole.
"Muidugi on "Tulilind" tehtud suure ekraani jaoks ja pakub vaatajale võimsama elamuse justnimelt kinos, kus ma seda vaadata soovitan, kuid praeguses olukorras on kodune variant paljude jaoks turvalisem," selgitas Rebane, kelle hinnangul on koroonakriis muutnud inimeste kultuuritarbimise harjumusi.
"Ma arvan, et hetkel on oluline pakkuda inimestele erinevaid valikuid. Näen veebis vaatamist kui lisavõimalust, mitte konkurenti kinoelamusele. Pidevate piirangute tingimustes on võimalus saada ka koduseinte vahel osa kultuurist inimese jaoks oluline viis maandada stressi, kogeda uusi emotsioone ja unistada helgemast tulevikust," arutles Rebane.
"Firebird" ("Tulilind") on romantiline põnevusfilm, mille tegevus leiab aset 1970.aastatel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis. Reamees Sergei loeb kannatamatult demobilisatsioonini jäänud päevi, kui ta elu pöörab pahupidi lennuväkke saabunud kartmatu hävituslendur Roman. Uudishimust ajendatult kompavad Sergei ja Roman omavahelise sõpruse piire, kui nende ja baasiülema sekretäri Luisa vahel tekib ohtlik armukolmnurk. Sergei on sunnitud silmitsi seisma oma minevikuga. Romani karjäär satub ohtu ning Luisa püüab kõige kiuste oma perekonda koos hoida. KGB uurimise alla sattudes riskivad nad oma elude ja vabadusega. Film põhineb tõestisündinud lool.
Veebis saab filmi vaadata "Firebird" kodulehel.
Filmile on ka äsja valminud uhiuus treiler, mida näeb siit: | Peeter Rebase mängufilm "Tulilind" linastub nii kinos kui ka veebis | https://menu.err.ee/1608386225/peeter-rebase-mangufilm-tulilind-linastub-nii-kinos-kui-ka-veebis | "Tulilind" on esimene suur mängufilm Eestis, mis jõuab alates 29. oktoobrist vaatajate ette samaaegselt nii kinodes kui veebis. |
Hoone restaureerib 1Partner Ehitus. Kuivõrd tegemist on kaitsealuse arhitektuurimälestisega, taastab ettevõte kõik ajastutruult ning võimalikult palju originaaldetaile säilitades.
"1960. aastal valminud Lillepaviljon oli omal ajal täiesti uue arhitektuuri teetähis, mida kajastati mitte ainult Nõukogude Liidus vaid ka Soome ja Rootsi erialastes väljaannetes," sõnas 1Partner Ehitus juht Üllar Hinno.
"Vahepeal rääma jäänud klassik saab nüüd lisaks täielikule värskendusele ka silmale märkamatud moodsad tehnosüsteemid."
Ta lisas, et insenerina vaadates on hoone konstruktsioon siiani hästi säilinud ja olemuselt lihtsalt geniaalne.
"Paar õhulist punasest kärgtellisest posti mere pool, paar posti maja keskel ja sisehoovi pool põrandast katuseni klaasfassaadid. Ka tänastele inseneridele oleks sellise hoone rajamine väljakutse."
Hinno sõnul on kõige keerulisem ehitustehniliselt mahukama ja sügavama keldritaseme rajamine, kuhu tuleb esinduslik üle kolme meetri kõrguse laega fuajee.
"Ajalool on omadus korduda, põhimõtteliselt rajame uuesti Lillepaviljoni teises etapis Valve Pormeistri enda projekti järgi rajatud maa-aluse osa." Ta lisas, et nad üritavad kunagiste arhitektide ja inseneride mõtetest aru saada.
Pirita tee 26 aadressil asuvale Lillepaviljonile rajati 1964.–1966. aastatel juurdeehitusena kõrvale kohvik Tuljak ning kaks hoonet moodustavad omavahel ühtse arhitektuurse ansambli. Ka Tuljaku restaureeris 2015. aastal 1Partner Ehitus.
Lillepaviljoni krundil asetsevad tänini kunagiste näituste aegadest mitmed skulptuurid, millest neli on kaitse all.
Hoone taastamistööd saavad valmis 2022. aasta lõpuks. | Algasid Lillepaviljoni restaureerimistööd | https://kultuur.err.ee/1608386168/algasid-lillepaviljoni-restaureerimistood | Pirital algasid Valve Pormeistri projekteeritud Lillepaviljoni restaureerimistööd 300-kohaliseks peo- ja üritustekohaks. |
"Takamoto Katsuta jätkab enda arengut järjekordse täishooajaga autoralli MM-sarjas 2022. aastal, sõites uhiuue Toyota hübriidautoga GR Yaris WRC Rally1," teatas Toyota enda pressiteates.
2019. aasta hooaja lõpus WRC-debüüdi teinud 28-aastane Katsuta on sel hooajal kahel korral saanud neljanda koha, Keenia rallil teenis ta enda esimese pjedestaalikoha, lõpetades teisena. MM-sarja üldarvestuses on jaapanlane praegu seitsmes.
Katsuta hakkab sõitma uues tiimis, Toyota GAZOO Racingu alla kuuluvas TOYOTA GAZOO Racing World Rally Team Next Generation ning tema kaardilugejaks saab Aaron Johnston. Kolm aastat oli Johnston Oliver Solbergi kaardilugeja, kuid nende teed läksid lahku tänavu septembris ja viis päeva hiljem teatati, et ta istub Soome rallil Katsuta kõrvale.
"See hooaeg on minu jaoks väga hea olnud, tulemused läksid üha paremaks ja lõpuks jõudsin Keenias pjedestaalile. Pärast seda on natuke keerulisem olnud, aga õpin rasketest olukordadest väga palju," ütles Katsuta. "Ootan juba järgmist aastat ja uue generatsiooni autot, kindlasti on see väga põnev ja ka paras väljakutse." | Katsuta teeb ka järgmisel aastal Toyota koosseisus kaasa täishooaja | https://sport.err.ee/1608386213/katsuta-teeb-ka-jargmisel-aastal-toyota-koosseisus-kaasa-taishooaja | Toyota rallimeeskond teatas, et jaapanlane Takamoto Katsuta teeb nende ridades ka järgmisel aastal kaasa kogu hooaja. |
Kalifornia kondor (Gymnogyps californianus) kuulub maailma kõige ohustatumate liikide sekka. Teadlased on püüdnud teda väljasuremisohust päästa aastakümneid. Aastal 1982 oli kalifornia kondoreid maailmas alles vaid 22. Ligi 30 aastat hiljem on nende arvukus teadliku paaritamise ja loodusesse tagasilaskmise järel ületanud 500 isendi piiri, kirjutab National Geographic.
Vangistuses elavate lindude paaritamine nõuab talitajatelt hoolikat valikut, millised isas- ja emaslinnud üheskoos terveid järglasi annaks. Kalifornia kondorit püüavad aidata ka San Diego loomaaia loodusühingu töötajad. Viimased täheldasid oma hoolealuste geeniandmetes aga midagi iseäralikku.
Nimelt märkasid teadlased, et kaks isaslindu uuringukoodidega SB260 ja SB517 polnud oma isalt pärinud mingisugustki geenimaterjali. Teisisõnu tulid need linnud ilmale fakultatiivse partenogeneesi ehk neitsisigimise teel. Sugulisel teel paljunevad liigid võivad mittesuguliselt neitsisigida juhul, kui emaslooma muna teatud rakud käituvad seemneraku kombel ja viljastavad emase muna.
Selgroogsetel esineb neitsisigimist harva, kuid seda tuleb aeg-ajalt ette haide, raide ja sisalike seas. Teadlased on täheldanud iseviljastumist ka mõnel vangistuses peetaval linnuliigil, näiteks kalkunitel, kanadel ja ida-sinivuttidel. Tavaliselt juhtub see siis, kui emaslinde peetakse ilma ühegi isaseta. Kalifornia kondorite puhul on tegu esimese teadaoleva juhtumiga.
Uuringu autori ja San Diego loomaaia looduskaitseühingu looduskaitsegeneetika juhi Oliver Ryderi sõnul teeb juhtumi eriti kummaliseks tõsiasi, et linnud SB260 ja SB517 pärinesid eri emadelt. Mõlema linnu emasid oli peetud samas ruumis koos isaslindudega. Pealekauba oli mõlema linnu ema ka enne ja pärast oma neitsisigimist edukalt isastega paaritunud.
Ryder ei oska juhtunut seletada. Küll aga on tema sõnul selge, et isaste abita sigis mitu emaslindu mitmel korral. Sestap usub Ryder, et kalifornia kondorid võivad neitsisigida ka edaspidi.
Võimalus ellu jääda?
USA-s California, Arizona ja Utah' osariigis elab vabas looduses praegu umbes 300 kalifornia kondorit. Nii väikese asurkonna puhul võib liik kasutada neitsisigimist lihtsalt kui võimalust ellu jääda, oletab uuringuga mitte seotud Mississippi Osariigiülikooli sigimispsühholoog ja mikrobioloog Reshma Ramachandran.
Teiste liikidega saadud kogemus osutab samuti, et partenogenees võib osutuda häda korral mõnele liigile päästepaadiks. Näiteks kasutab seda nõksu äärmiselt ohustatud väikehammas-saagrai (Pristis pectinata), kui ta loodusest partnerit ei leia.
Päästepaaditeooria ei pruugi aga kalifornia kondorite puhul paika pidada. Esiteks lävisid vangistuses peetavad emaslinnud pidevalt isastega. Teiseks ei elanud kumbki neitsisigimise teel ilmale tulnud lind piisavalt kaua, et ise järglasi saada. SB260 suri teise eluaasta jooksul ja SB517 enne kaheksa-aastaseks saamist. Võrdluseks võivad mõned kalifornia kondorid elada ka 60 aastat.
Teadlased seiravad sigimisedu nimel hoolikalt vangistuses peetavate lindude geene, et sealt võimalikke pärilushäireid leida. Seepärast on Oliver Ryderi sõnul võimalik, et iseviljastumise teel ilmavalgust näinud linnud viis varakult hauda mõni geenimutatsioon.
California Ülikooli evolutsioonigeneetiku Jacqueline Robinsoni sõnul on idee partenogeenesist kui katsest liiki päästa huvitav, kuid veel on vara öelda, mida neitsisigimine liigi arengu ja säilimise jaoks tähendab. Selleks on Robinsoni sõnul teada lihtsalt liiga vähe juhtumeid.
Tänavu varem avaldasid Robinson, Ryder ja kolleegid põhjaliku kalifornia kondori täisgenoomi uuringu. Töö pakub väärtuslikke geeniandmeid, mis võib Robinsoni sõnul aidata teadlastel tulevikus paremini mõista ka kondorite iseviljastumist.
Ei midagi nii erilist?
Eriti hämmastab teadlasi võimalus, et neitsisigimine on seni arvatust palju levinum. Reshma Ramachandran, kes avaldas lindude partenogeneesi uuringu 2018. aastal, märgib, et kuigi nähtust kirjeldatakse peamiselt vangistatud loomadel, ei näe ta põhjust, miks seda ei võiks ette tulla ka looduses.
Nii Ramachandran kui ka Oliver Ryder eeldavad, et neitsisigimise juhtumeid tuleb üha juurde. Ryder lisab, et kondorite juhtumit osati seletada ainult tänu varasematele üksikasjalikele geeniuuringutele. Olgu lugu lugeja akna taga lendavate lindude sigimisega, kuidas on, pakub loodus Ryderi sõnul igal juhul üllatusi.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Heredity. | Ohustatud kotkad said esimest korda isaste abita tibusid | https://novaator.err.ee/1608386126/ohustatud-kotkad-said-esimest-korda-isaste-abita-tibusid | Tuleb välja, et emased kalifornia kondorid ei vajagi paljunemiseks ilmtingimata isaseid. Sellega said neist haide, raide ja sisalike kõrval järgmised olendid, kes on võimelised neitsisigimiseks, osutab USA looduskaitsjate ja teadlaste uuring. |
Esmalt oli täpne Fabian Ruiz, kelle kauglöök maandus ristnurgas. Poolaja lõpus määrati kodumeeskonna kasuks ka 11 meetri karistuslöök, mille Lorenzo Insigne realiseeris, vahendab Soccernet.ee
61. mänguminutil pidi VAR sekkuma, kui Ibrahima Mbaye tegi kastis Victor Osimheni vastu vea. Tulemuseks mängu teine penalti, mille Insigne ka realiseeris. Ühtlasi viis see tabamus ta selle hooaja penaltistatistika lõpuks positiivsele poolele: neli penaltit seitsmest on võrku läinud.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Insigne realiseeris Napoli võidumängus kaks penaltit | https://sport.err.ee/1608386138/insigne-realiseeris-napoli-voidumangus-kaks-penaltit | Itaalia kõrgliiga 10. vooru viimases kohtumises oli Napoli kindlalt 3:0 üle Bolognast. Päevakangelaseks tõusis Lorenzo Insigne. |
IPhone'i tootja sõnul tulenes tema 20,5 miljardi dollari suurune puhaskasum 83,4 miljardi dollarisest rekordilisest tulust septembris lõppenud kvartalis. Analüütikud eeldasid tuluks siiski 84,3 miljardit dollarit.
"Püstitasime uued tulurekordid kõigis oma geograafilistes segmentides ja tootekategooriates, seda hoolimata jätkuvast ebakindlusest makrokeskkonnas," ütles Apple'i finantsjuht Luca Maestri.
"Tarbijate nõudlus on väga tugev. Ootame pühadehooajal rekordilist müüki. Loodame, et suudame tarbijate nõudlust rahuldada," lisas Maestri.
Apple'i veebiteenuste äri kasvas aastases võrdluses 25,6 protsenti. Kokku kasutab firma tasulisi veebiteenuseid 745 miljonit inimest. Tegemist on telefonimüügi järel kõige kiiremini kasvava üksusega, vahendas Financial Times.
Apple'i juhi Tim Cooki sõnul mõjutas müüki globaalne kiibipuudus. Koroonaviiruse epideemia tõttu on Kagu-Aasias hulk tehaseid suletud.
"Oodatust suuremad tarnehäired läksid ettevõttele kolme kuu jooksul maksma kuus miljardit dollarit," ütles Cook. | Apple'i kvartalikasum tegi järsu tõusu | https://www.err.ee/1608386135/apple-i-kvartalikasum-tegi-jarsu-tousu | USA tehnoloogiafirma Apple teatas neljapäeval kvartalikasumi suurest kasvust tänu tohutule müügitulule, mis siiski jäi alla analüütikute ootustele. |
Omniva juhatuse esimehe Mart Mägi sõnul kasvas koduturu e-kaubanduse maht sedavõrd palju, et ettevõtte käive jätkas jõudsalt kasvamist hoolimata kolmandale kvartalile suurt mõju avaldanud rahvusvaheliste pakimahtude langusele.
"Euroopa Liidus 1. juulist jõustunud kolmandatest riikidest tellitud postipakkide käibemaksumuudatus tõi kaasa ligikaudu 40-protsendise rahvusvaheliste pakimahtude vähenemise. Selle eest on positiivne, et Eesti ja Baltikumi e-kaubandus on seda tugevamini kasvanud," ütles Mägi.
Üheksa kuuga kasvasid Baltikumi pakiteenuste tulud aasta varasemaga võrreldes 25 protsenti. Lisaks Eesti pakiteenustele jätkasid tugevat kasvutrendi ka Omniva äritulud Lätis ja Leedus, mis kasvasid aasta varasemaga võrreldes vastavalt 58 ja 49 protsenti.
Kontserni rahvusvaheline äri kasvas vaatamata EL-i maksumuudatuste mõjule aasta varasemaga võrreldes viis protsenti. Neljandaks kvartaliks prognoositakse kõigi aegade pakimahtude rekordit, märkis Omniva pressiteates.
Infoäri teenuseid osutab grupis tütarettevõte Finbite OÜ ning kolmandas kvartalis kasvasid infoäri tulud võrreldes aasta varasemaga 19 protsenti.
Ärinime Omniva kandev Eesti Post Eesti riigile kuuluv äriühing. Kontsernis töötab 2300 inimest üle Baltikumi ning 2020. aasta käive oli 135,6 miljonit eurot. | Omniva teenis üheksa kuuga pea 13 miljonit eurot kasumit | https://www.err.ee/1608386132/omniva-teenis-uheksa-kuuga-pea-13-miljonit-eurot-kasumit | Omniva kontserni äritulu oli 2021. aasta üheksa kuuga kokku 105,8 miljonit eurot, mis on üle 10 miljoni rohkem kui eelmisel aastal samas perioodis. Kontsern teenis esimese kolme kvartaliga 12,9 miljonit eurot kasumit, mis on ligi neli korda enam kui aasta varem. |
Aastal 2013 loodud ja Leos Carax' fantaasiafilmi järgi nime saanud Holy Motors on Eesti americana -hõnguline unistamispopi bänd, kes teinud ka koostööd The Brian Jonestown Massacre ninamehe Anton Newcombe'iga. Mullu sügisel ilmus plaadifirma Wharf Cat Records alt nende seni viimane kauamängiv "Horse".
Briti ühemehebänd The Lunacy Of Flowers on eksperimentaalse post-pungi ja industriaalmuusika segu Briti projekt, kes astunud üles ka kohalikel suvistel festivalidel ning jõuab nüüd Terminali teisele Halloweenile.
Muusikaliste etteastete kõrvale valib palu Sander Varusk. Õhtu dresscode on Twin Peaks. | Holy Motors astub üles Twin Peaksi teemalisel Halloweeni õhtul | https://kultuur.err.ee/1608386129/holy-motors-astub-ules-twin-peaksi-teemalisel-halloweeni-ohtul | Telliskivi kvartalis asuvast Terminalist saab üheks õhtuks Roadhouse, mille lava vallutavad kaks David Lynchi armastavat artisti: Holy Motors (EE) ja The Lunacy Of Flowers (UK). |
Euroala majandus tervikuna on jätkuvalt tugeva taastumise kursil. Selge on aga ka see, et probleemid tarneahelates ja kõrged energiahinnad mitte üksnes ei hoia lähiajal kiirena hinnatõusu, vaid võivad mõnevõrra pidurdada ka euroala majanduse taastumist koroonakriisist. Küsimus on selles, kui suur osa praegu kiiret hinnatõusu põhjustavatest teguritest euroalal muutuvad püsivaks?
Probleeme tarneahelates tajume me kõik läbi mitmete kaupade hinnatõusu ja tarneaegade pikenemise, kuid eriti vahetult on see puudutanud tootmisettevõtteid, millest suur osa ei pole saanud seetõttu oma tegevust täiel mahul käivitada.
Samal ajal tunnevad tarbijad end suuremaid oste tehes järjest kindlamalt ja töötajate vaatenurgast on selgelt paremaks muutunud olukord tööturul. Kindlustunde paranemisele on kaasa aidanud kogu Euroopas järjest kasvanud vaktsineeritud elanikkonna osakaal ja sellega kaasnev võimalus erinevaid koroonaviiruse leviku pidurdamiseks seatud piiranguid leevendada.
Intressimäärad, millega valitsused raha laenavad, on viimase kuu jooksul küll mõnevõrra tõusnud, kuid üldjoontes saab vaieldamatult väita, et laenutingimused on jätkuvalt väga soodsad kõigile laenusoovijatele. Seda eriti, kui mõõdupuuna kasutada reaalintressi, mis võtab arvesse ka kiirenenud hinnatõusu mõju.
Euroopa Keskpanga jaoks on laenuraha hinda mõjutavate otsuste tegemisel esmaseks kriteeriumiks hinnatõusu kiirus ja hinnang selle kohta, kas euroalal tervikuna on hinnatõus jõudmas püsivalt kahe protsendini. See on tase, mida peetakse majanduse pikaajalist arengut kõige enam soosivaks ja mis on seetõttu euroalal hinnatõusu eesmärgiks ka keskpankade jaoks.
Tarbijahindade tõus ulatus euroalal septembris juba 3,4 protsendini ja tõenäoliselt kiireneb veel aasta lõpuni. Hindu on järsult kergitanud kolm peamist tegurit: energiahindade järsk kallinemine, kriisist taastumise ja majanduste ebaühtlase avamisega seotud tõrked tarneahelates ning ka eelmise aasta madal võrdluspunkt, mis statistiliselt inflatsiooninumbrit mõjutab.
Võtmeküsimus euroalal on, kas hinnatõus toob kaasa palgatõusu kiirenemise või käivitab muud tegurid, mis viivad hinnatõusu üle kahe protsendi pikemaks ajaks? Kui see nii peaks minema, siis mõistagi ei saa keskpank kaua jätkata suurte võlakirjaostude ja negatiivsete intressimäärade poliitikaga. Lähematel kuudel toimuv annab selles osas eeldatavasti järjest suuremat selgust.
Seda kõike arvesse võttes ei muutnud me sel nädalal Euroopa Keskpanga nõukogus seniseid otsuseid, mis mõjutavaid laenuraha hinda. Küll aga julgen praegusest teadmisest lähtudes eeldada, et Euroopa Keskpanga poolt eelmisel kevadel pandeemia alguses majanduse toetamiseks käivitatud suured rahasüstid (ametliku nimega pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava) võiks küll juba kevadel lõppeda.
"Kuna COVID-i vastu vaktsineerimisega oleme Euroopa keskmise tasemega võrreldes selgelt kehvemas seisus, ei ole meil võimalik ka rääkida piirangute leevendamisest."
Kui tavaliselt on mul olnud võimalik öelda, et Eesti arengud peegeldavad üldjoontes Euroopa majanduses toimuvat, siis praegu see kahjuks päris nii ei ole. Kuna COVID-i vastu vaktsineerimisega oleme Euroopa keskmise tasemega võrreldes selgelt kehvemas seisus, ei ole meil võimalik ka rääkida piirangute leevendamisest.
Madal vaktsineeritus Eestis seab ohtu paljude inimeste elu ja muudab üleüldiselt ravi kättesaadavuse halvemaks. Lisaks sellele mõjutab terviseolukorra halvenemine mõistagi turismi- ja meelelahutusettevõtete käekäiku.
Küll on meil aga sarnaselt ülejäänud Euroopaga ja samadel põhjustel ka Eestis hinnatõus väga kiire, ulatudes septembris lausa 6,6 protsendini.
Ülejäänud euroalast kiirema hinnatõusu põhjusi on mitu. Eelkõige on energiakuludel suurem osakaal Eesti inimeste tarbimiskorvis. Lisaks jõuavad hinnamuutused Eestis kiiremini tarbijateni ja seetõttu peegeldub elektri börsihinna kallinemise palju kiiremini eestlaste kodustes elektriarvetes.
Kolmas põhjus on selles, et Eesti majandus on euroalaga võrreldes taastunud kriisist kiiremini ning kiire majanduskasvuga käib kaasas kiirem hinnatõus. Samuti mõjutab hinnatõusu kiirust ka euroalast seni veel madalam keskmine hinnatase.
Konkreetsemaid otsuseid selle kohta, kui kiiresti Euroopa Keskpank täpsemalt tuge võlakirjaturgudele leevendama saab hakata, on oodata Euroopa Keskpanga nõukogu järgmiselt istungilt detsembri keskpaigas.
Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis. | Madis Müller: keskpankade pandeemia rahasüstid võiksid kevadel lõppeda | https://www.err.ee/1608386108/madis-muller-keskpankade-pandeemia-rahasustid-voiksid-kevadel-loppeda | Võtmeküsimus euroalal on, kas hinnatõus toob kaasa palgatõusu kiirenemise või käivitab muud tegurid, mis viivad hinnatõusu üle kahe protsendi pikemaks ajaks? Julgen eeldada, et Euroopa Keskpanga poolt eelmisel kevadel pandeemia alguses majanduse toetamiseks käivitatud suured rahasüstid võiksid küll juba kevadel lõppeda, kirjutab Madis Müller. |
Vene-ameerika sotsioloogi ja kulturoloogi Pitirim Sorokini (1889-1968) nimi on mulle meelde jäänud kunagi loetud Lenini teostest: väsimatu Iljitš pühendas talle lausa eraldi artikli. 1 Maailmakuulsa, ent raskelt "nõukogudevastase" mõtleja esmatutvustusena eesti keeles ilmutati "Meie ajastu kriis" (2017) 2. Vastne, tunduvalt mahukam "Revolutsiooni sotsioloogia" avardab meie teadmisi kõikvõimalikest revolutsioonidest läbi kogu ajaloo.
Refleksid ja märatsemine
Tavakujutluse järgi võiks olla ka "positiivseid" revolutsioone, kuid Sorokin ajaloost selliseid ei leia. Seejuures loetleb ta ilmatu hulga suuremaid ja väiksemaid revolutsioone alates juba muistsest Egiptusest (2000-1600 e. Kr.), Roomast ja Kreekast (kus leidis aset "lõputu ja metsik märatsemine", lk 89); püüdsin algul neid kokku lugeda, aga siis lõin käega, mingi kolmekohaline arv ei ütleks suurt midagi.
Kõigi nende revolutsioonide negatiivsed ühisjooned ja laastavad tagajärjed on aga tõepoolest silmatorkavalt sarnased.
Sorokini raamatu pealkirjaks võiks sama hästi olla ka "Revolutsiooni anatoomia", sest teoses räägitakse väga palju revolutsioonilistest kirgedest haaratud inimese refleksidest ja instinktidest.
Autori põhiline järeldus on läbinisti pessimistlik: "... on selge, et terror ja diktatuur on revolutsiooni vältimatud tagajärjed. Kes tahab viimast, peab tahtma ka esimesi. Kes "revolutsiooni" süvendab, see valmistab ette ka terrori ja diktatuuri piiramatut märatsemist" (lk 106).
"Märatsemine" ongi üks teoses kõige sagedamini kasutatavaid sõnu. Kohati lausa täppisteaduslikult refleksidest rääkiv tekst kaldub teisalt sageli lennukate kirjanduslike kujundite poole: "Revolutsiooni pöörase kose poolt kaasa haaratud indiviidid..." (lk 71), "Oma ahelad purustanud inimene moondub orkaaniks, külvates enda ümber mõttetut hävingut, surma ja purustamist" (lk 240).
Omaette huvitav teema on revolutsioonide ja näljahädade lahutamatu seos (autor on kirjutanud näljahädadest ka eraldi raamatu), siin on esitatud rohkesti statistilist andmestikku ja mitmesuguseid tabeleid, mis peaksid veenma ka kõige paadunumat optimisti.
Suurte sõnade varjus
"Erinevalt loomadest viib inimene tapmise harva läbi ilma vastava õilsa sõnalise põhjendamiseta (Jumala, progressi, Allahi, õigluse, hinge päästmise, demokraatia, revolutsiooni saavutuste, sotsialismi, vabariigi, vendluse, võrdsuse, vabaduse, rahva õnne jne. nimel)" (lk 75).
Ärevatel aegadel on kerge masse üles kütta, teha suuri sõnu vabadusest, kuid niisama kerge – ja ahvatlev – on asuda teisitimõtlejaid maha suruma ja peagi ka "likvideerima".
Nagu kunagi oma suurepärastes "Harala elulugudes" kirjutas Mats Traat:
Prantsuse ja küllap ka teiste
revolutsioonide põhimõte oli:
kui lüüa vaenlased maha,
jäävad järele sõbrad.
Kuid imelikul kombel on pärast
pooltest sõpradest saanud jälle
vaenlased, nii et neid on tulnud
asuda likvideerima.
Muidugi võib lugejale siinkohal meenuda meie enda veretu laulev revolutsioon. Aga kui võtame kätte näiteks Paavo Kanguri ja Jüri Leesmendi raamatu "Mässav vabaduslaulik" (2018), siis seal korduvad lausa refräänina väited: "Ega me muidugi osanud eales aimata, et (laulev) revolutsioon oli asunud juba sööma oma lapsi. Õigemini olid need lapsed asunud õgima üksteist" (lk 113–114); "Laulev revolutsioon sõi oma lapsed" (lk 125); "Laulev revolutsioon õgis oma kangelased nii piltlikult kui ka reaalselt" (lk 142). Keegi võiks sellegi kohta kirjutada põhjaliku uurimuse.
Revolutsiooni küpseimad viljad
Sorokini uurimus on kirjutatud aastatel 1922–25, nii ei leia siin käsitlemist vene revolutsiooni kõige küpsemad viljad, suur terror aastatel 1937–38. Ning ka aastal 1925 ei saanud olla kuigivõrd täielikku ülevaadet punasest terrorist (ja seda pole veel paljude suletud arhiivide tõttu õieti praegugi!). Seda enam tuleb hinnata autori illusioonivaba läbinägelikkust.
Nii võiks Sorokini raamatule lisaks soovitada lugeda üht uuema aja suurteost, vene päritolu USA ajaloolase Juri Sljozkini (Yuri Slezkine, sündinud 1956) "Valitsuse maja. Vene revolutsiooni saaga" inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik, Varrak 2020, 1072 lk), mis on Jaak Alliku hinnangul kõige "täiuslikum ja sügavaim analüüs, mida on bolševistliku Vene revolutsiooni, tema ideeliste juurte ja hävingu põhjuste kohta eales avaldatud." 3
Selles teoses kirjeldatakse, kuidas Moskvas asuva tippnomenklatuuri hiigelhoone 505 korteri asukaist mõne aasta jooksul arreteeriti üle 800 ning hukati 344 inimest. Mitmed Sljozkini filosoofilised arutlused (nt peatükis "Usk" lk 86–130) haakuvad hästi Sorokini teosega.
Mind ennast jahmatasid omal ajal kõige enam arvud, mis Hruštšovi valitsusaja lõpul imekombel korraks avalikult ära trükiti ja mida koolipoisina lugema juhtusin: pärast partei 17. kongressi aastal 1934 hävitati kongressi 1966 delegaadist 1108 ning partei keskkomitee 139 liikmest ja liikmekandidaadist 98.4
Miks revolutsioon ikkagi nii isukalt sööb oma lapsi, selle kohta leiab Sorokini teosest rikkalikku mõttematerjali.
1 V. Lenin, "Pitirim Sorokini väärtuslikud ülestunnistused" [Pravda, nov. 1918] – Teosed, 28. kd.
2 Pitirim Sorokin, "Meie ajastu kriis", tõlkinud Simo Runnel, järelsõna: Henn Käärik, sari Avatud Eesti raamat, Ilmamaa, Tartu 2017, 352 lk
3 Jaak Allik, "Verise aja ja maja saaga" – Sirp 29. jaanuar 2021, nr 4, lk 16
4 Философская энциклопедия, 3. kd., Moskva 1964, artikkel "Культ личности", lk 116 | Arvustus. Miks revolutsioon sööb oma lapsi? | https://kultuur.err.ee/1608386051/arvustus-miks-revolutsioon-soob-oma-lapsi | Pitirim Sorokin
"Revolutsiooni sotsioloogia"
Vene keelest tõlkinud Simo Runnel
Sari Avatud Eesti raamat
Ilmamaa 2021
904 lk |
"Seoses vaktsineerimise määra tõusuga kasvas kolmandas kvartalis ka klientide hulk," ütles Stockmanni juht Jari Latvanen.
Stockmann Gruppi kuuluv rõivakett Lindex saavutas ajaloo parima kvartalitulemuse.
"Lindexil läks väga hästi. Müük kasvas kõigil turgudel ja ärivaldkondades. Kasv jätkus ka veebimüügis," ütles Latvanen.
Stockmanni kaubamajade üksus suurendas kolmandas kvartalis müüki viie miljoni euro võrra ja jõudis esimest korda pärast 2019. aasta lõppu kasumisse. Kaubamajade korrigeeritud ärikasum oli kolmandas kvartalis 0,1 miljonit eurot.
Kaubamajade külastajate arv kasvas kolmandas kvartalis märkimisväärselt.
Stockmanni kontserni käive oli kolmandas kvartalis 237, 8 miljonit eurot.
Stockmanni teatel edeneb firma saneerimiskava plaanipäraselt. Stockmann taotles ettevõtte restruktureerimist 2020. aasta kevadel. Selle aasta veebruaris Helsingi ringkonnakohus kinnitas firma saneerimiskava, vahendas Helsingin Sanomat. | Stockmann suurendas kolmandas kvartalis kasumit | https://www.err.ee/1608386090/stockmann-suurendas-kolmandas-kvartalis-kasumit | Stockmann Grupp suurendas kolmandas kvartalis kasumit. Soome jaekontserni kasum kasvas 33,3 miljoni euroni, eelmisel aastal samal perioodil oli see summa 16,5 miljonit eurot. |
Kuuest mängust kuus võitnud Hurricanesile on see klubiajaloo parim hooaja algus, senine parim oli viis järjestikust võitu, millega alustati 2019. aasta sügisel.
Hurricanesi eest tegid skoori Tony DeAngelo, Nino Niederreiter ja Andrei Svetšnikov, Frederik Andersen tõrjus 33 pealeviset ja sai kirja hooaja esimese nullimängu.
Tulemused:
Carolina – Boston 3:0
Pittsburgh – Calgary 0:4
Tampa Bay – Arizona 5:1
St. Louis – Colorado 3:4
Anaheim – Buffalo 3:4
Seattle – Minnesota 4:1
Vancouver – Philadelphia 1:2
Los Angeles – Winnipeg 2:3
San Jose – Montreal 0:4 | NHL: Hurricanesil on käsil klubiajaloo parim hooaja algus | https://sport.err.ee/1608386066/nhl-hurricanesil-on-kasil-klubiajaloo-parim-hooaja-algus | Jäähokiliigas NHL alistas Carolina Hurricanes kodujääl 3:0 Boston Bruinsi ja jätkab kaotuseta. |
Rootsi popbänd ABBA annab 5. novembril välja uue stuudioalbumi "Voyage", mis ilmub pärast bändi 40-aastast pausi.
2022. aasta kevadel toimub Londonis ABBA suurejooneline kontsert, kuid bändiliikmete asemel näeb laval lauljate virtuaalseid versioone.
Bändi liige Benny Andersson on intervjuus The Guardianile öelnud, et pole kunagi maininud, et ABBA enam kunagi ei korduks. "Nüüd ma võin öelda, et on kõik," kinnitas Andersson.
Uuelt albumilt on ABBA avaldanud singlid "I Still Have Faith In You", "Don't Shut Me Down" ning "Just A Notion".
Kuula bändi singlit "I Still Have Faith In You": | ABBA läheb pärast albumi "Voyage" valmimist pensionile | https://menu.err.ee/1608386063/abba-laheb-parast-albumi-voyage-valmimist-pensionile | ABBA teatas, et suundub pärast albumi "Voyage" ja sellega kaasnevate kontsertide väljaandmist lõplikult pensionile. |
Cuomo suhtes esitati kaebus Albani linnakohtusse. Hulk naisi väidab, et Cuomo käperdas neid kohatult, teatas The Times.
Ajaleht New York Post teatas, et Cuomo vahistatakse eeldatavasti järgmisel nädalal. Süüdijäämise korral võib endist kuberneri oodata aasta vangistust.
New Yorgi osariigi peaprokurör Letitia James teatas juba augustis, et Cuomo ahistas seksuaalselt praegusi ja endisi New Yorgi osariigi töötajaid, puudutades neid soovimatult ja ilma nõusolekuta ning tehes hulgaliselt seksuaalselt kahemõttelise alatooniga vihjeid, mis lõi naiste jaoks vaenuliku töökeskkonna.
Eelmise aasta lõpus süüdistas Cuomo endine nõunik Lindsey Boylan meest seksuaalses ahistamises. "New Yorgi kuberner Andrew Cumo ahistas mind seksuaalselt ja paljud on selle tunnistajad. See toimus mitu aastat ja töökeskkond oli ülimalt mürgine," kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Lisaks Boylanile süüdistas Cuomot ahistamises veel mitu naist. Süüdistajad töötasid kuberneri juures Albanys või ajal, mil Cuomo töötas president Bill Clintoni administratsioonis.
Cuomo ise on eitanud kellegi sobimatut puudutamist, kuid on öelnud, et tal on kahju, kui ta tegi kellegi olukorra ebamugavaks.
Veel aprillis ütles Cuomo, et prokuratuuri uurimine ei leia tõendeid, et ta oleks kedagi seksuaalselt ahistanud.
Cuomo sai New Yorgi osariigi kuberneriks 2010. aastal. Ta valiti ametisse kaks korda tagasi. Enne oli ta New Yorgi peaprokurör. Cuomo sai rahvusvaheliselt tuntuks pandeemia alguses.
Endine kuberner kasutas televisiooni, et edastada vaatajatele teavet epideemia olukorrast. Cuomo esines tihti telekanalis CNN, kus teda intervjueeris tema vend Chris Cuomo. | Cuomo sai süüdistuse naisalluva seksuaalses ahistamises | https://www.err.ee/1608386048/cuomo-sai-suudistuse-naisalluva-seksuaalses-ahistamises | Endine New Yorgi osariigi demokraadist kuberner Andrew Cuomo sai ametliku süüdistuse oma naisalluva seksuaalses ahistamises. |
Turniiril kõrgeimat paigutust omanud Tsitsipas kaotas veidi alla kahe tunni kestnud kohtumises 6:3, 3:6, 4:6 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud ameeriklasele Frances Tiafoele (ATP 49.). Seejuures jäi Tiafoe otsustavas setis 0:3 taha, aga võitis siis viis geimi järjest ja jäi lõpuks peale 6:4.
See oli Tsitsipasele tänavu teine kaotus Tiafoele – ameeriklane oli temast parem ka Wimbledoni avaringis. Tokyo olümpial aga jäi peale Tsitsipas.
Veerandfinaalis läheb Tiafoe vastamisi 8. asetatud argentiinlase Diego Schwartzmaniga (ATP 16.), kes sai 7:6 (5), 4:6, 6:2 jagu prantslasest Gael Monfilsist (ATP 21.).
Turniiril teisena asetatud Alexander Zverev (ATP 4.) alistas 6:2, 3:6, 6:2 austraallase Alex De Minauri (ATP 32.) ja teenis enda karjääri 300. võidu.
Pääsu eest poolfinaali mängib Zverev kanadalase Felix Auger-Aliassime'iga (ATP 12.), kes päästis Cameron Norrie (ATP 14.) vastu kolm matšpalli ja võitis 2:6, 7:6 (6), 6:4.
Peterburis peetaval ATP turniiril langes välja äsja Moskva turniiri võitnud venelane Aslan Karatsev (ATP 19.), kes jäi 3:6, 2:6 alla austraallasele John Millmanile (ATP 57.).
Moskva finaalis Karatsevile kaotanud horvaat Marin Cilic (ATP 35.) aga sai Peterburis 6:4, 6:7 (1), 6:4 jagu venelasest Karen Hatšanovist (ATP 30.). Seega on ainsa venelasena Peterburis võistlustulle jäänud turniiril 1. asetust omav Andrei Rubljov (ATP 6.), kes kohtub veerandfinaalis hollandlase Botic Van De Zandschulpiga (ATP 69.). | Tsitsipas langes Viinis juba teises ringis konkurentsist | https://sport.err.ee/1608386024/tsitsipas-langes-viinis-juba-teises-ringis-konkurentsist | Meeste tennise maailma edetabelis kolmandal real paiknev kreeklane Stefanos Tsitsipas piirdus Viinis peetaval ATP tenniseturniiril teise ringiga. |
Anne Applebaum "Demokraatia videvik: autoritaarsuse ahvatlev võlu" (Varrak)
Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik
Anne Applebaum on kirjutanud mitmeid asjalikke raamatuid. See siin on vast natuke isiklikum. Selles isiklikkuses on nii raamatu võlu kui ka küsitavused. Autoril on probleem. Paarikümne aastaga on temast lahku kasvanud mitmed omaaegsed sõbrad, kes kuidagi märkamatult on triivinud poliitilise spektri teisele tiivale. Misläbi on otsa saanud ka sõprus.
Miski tundus siin kohe väheke võõristav. Arvan, et sain aru, mis. Võõristus oli eestlaslik – siin väikeses ühiskonnas vist ei saa poliitiliste meeldumuste muutumisel sõpradest naljalt loobuma hakata, kellelgi ei jääks nõnda ju kedagi järgi. Olen tähele pannud, et enamiku inimestega on võimalik vägagi hästi läbi saada läbi aastakümnete ja see, mäherdused on nende poliitilised vaated, ei puutu enamasti sugugi asjasse. Ja vastupidi – kui on ikka vastik tüüp, siis võib ta olla ilmavaatelt väga lähedal, aga koostööst ei saa ikkagi asja. Suurematel rahvastel on asjalood vist teistsugused. Nojah, mõne suure riigi suur partei on üksi juba rahvarohkem kui kogu Eesti riik kõigi oma erakondade ja kogukondadega kokku. Mis siin imestada.
Muidu on raamat igati huviga jälgitav arutlus paljudest põhjustest, miks tänases maailmas jõujooned nõnda kulgevad, nagu nad kulgevad ja kuhu see kõik viia võib, ehkki ei pruugi. Kel harjumuseks ühiskondade muutumise üle mõtteid mõlgutada, leiab selle teosega kindlasti ühise keele. Kel asjaomane harjumus puudub, tehku selle kujundamisega algust. Applebaum aitab rõõmuga.
Christiana Figueres, Tom Rivett-Carnac "Tulevik on meie teha. Jonnaka optimisti teejuht kliimakriisis" (Rahva Raamat)
Tõlkinud Lauri Liiders
See on üks arukamaid kliimateemalisi raamatuid, mis viimasel ajal lugemislauale jõudnud. Ta mõistab nimelt arukas olla nii sisu kui serveeringu suhtes. Ei kuku ideoloogilisse kõmistamisesse, küll aga pakub ohtrasti võimalusi kaasa mõelda ja näitab kätte mitmeidki võimalusi, kuidas väikeste muudatuste kaudu suurteni jõuda.
Kliimast ja selle muutumisest ja inimese osast selles on aastakümneid väga palju kõneldud ja kirjutatud. Ja õige ka. Kui ei muud, on tegu põneva mõttemänguga, mille päriseluline tulemus suuresti ennustamatu. Õnne peab ka olema. On omaette imestus- ja imetlusväärne, et inimkond on sedavõrd lühikese ajaga nondele asjadele osiselt mõtlema suutnud hakata. On rõõmus oht, et mõtleb välja üht-teist toimivat ja loovat. Mittetoimiva ja lagastava väljamõtlemine osutus liigagi lihtsaks.
Muidugi on kasinama elujärje ja inimkonna ellujäämise probleemistikku keerukas müüa inimesele, kes muudsugust elujärge näinudki pole ja kel isikliku ellujäämisegagi piisavalt igapäevast tegemist. Kuid see võib olla võimalik, sest see on vajalik ja pihta hakata võiks enne, kui vastikud vältimatused ees seisavad. Olen üsna kindel, et poole väiksemat inimkonda tänaste ja tulevaste teadmiste ja oskuste juures suudab planeet rahulikult kanda.
Nii et kui seada eesmärgiks vähem inimesi, ent sellevõrra targemaid, siis see peaks täiesti tehtav olema. Sealjuures ilma sõdade ja tõbedeta. Saja aasta pärast on valdav enamus täna elus olijaist niikuinii kusagil mujal kui elus. Saagu meid vähem, saagu me head. Viimase sajandi megaiive on niikuinii toiminud peamiselt paikades, kuhu on juba jõudnud meditsiin ja toiduabi, aga mitte veel haridus ja heaolu. See muutub. Ja Eesti saab jälle olla teenäitaja kestliku kahanemise osas. Nii hoida!
Targemaks muutumise jätkamiseks soovitan optimisti teejuhti julgesti. Lõpus on kirjas hulk raamatuid, mida huvi korral lisaks lugeda. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Demokraatia videvikust kliimakriisi teejuhini | https://kultuur.err.ee/1608386036/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-demokraatia-videvikust-kliimakriisi-teejuhini | Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitas sel nädalal kaht raamatut: Anne Applebaumi "Demokraatia videvik: autoritaarsuse ahvatlev võlu" ja Christiana Figueres ning Tom Rivett-Carnac "Tulevik on meie teha. Jonnaka optimisti teejuht kliimakriisis". |
"Kicced" on lugu staatilisusest. Mõni asi jääb paigale ja julgusest jääb puudu. Õpid seda nägema teisiti siis, kui kasvad ühest olekust teise," rääkis loo autor ja laulja Kaisa Kuslapuu.
"Vastvalminud lugu on mäng selle tunde ümber, mingi lohutav vaatepunkt, ettevaatlikkuse valideerimine, isegi kerge draama nautimine. Ja see paneb nõksuma," lisas Kuslapuu.
Oma suurimateks mõjutajateks peab Kaisa Kuslapuu statsionaarset kruusahunnikut sünnikodu ees ja lapsepõlves ohtrasti tarbitud eestikeelset levimuusikat.
Lonitseera on Tartu-põhine alt-popi ansambel.
Lisaks klaverile kuuleb albumilt veel flööti, kontrabassi ja löökpille. Lonitseerasse kuuluvad lisaks Kaisal Kuslapuule veel Katariina Tirmaste, Kristin Kaha, Mart Nõmm ja Tõnis Kirsipu.
Lonitseera debüütalbum "Tapeet" ilmub 2022. aasta kevadtalvel. | Ansambel Lonitseera avaldas debüütalbumilt esimese singli "Kicced" | https://menu.err.ee/1608386030/ansambel-lonitseera-avaldas-debuutalbumilt-esimese-singli-kicced | 29. oktoobril avaldas alt-pop ansambel Lonitseera oma varakevadel ilmuvalt debüütalbumilt "Tapeet" esimese singli "Kicced". |
"Ega siin midagi väga rõõmsat pole. Kui vaatame üldist Eesti seisu, siis on natuke halvemaks läinud igal pool," sõnas uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson.
Viirust leidub ülejäänud Eestiga võrreldes veidi vähem veel Hiiumaal ja Saaremaal, kuid mujal on Tensoni sõnul olukord samaks jäänud või halvenenud. "Kuigi sellenädalasel kaardil on väga suurt viirusekogust märkiva punase värviga asulaid jäänud justkui vähemaks, on paljudes kohtades olukord üsna piiripealne. Kaardil punasena püsivates asulates on viirust nii palju, et see kergitab ka Eesti keskmist indeksit," selgitas Tenson.
Professor kinnitas, et nii kõrget viiruse kontsentratsiooni pole reoveeuuring seni näidanud. Osalt võib tema sõnul rekordi taga olla ka uus viiruse variant. "Nüüd me näeme delta tüve ja seda võib-olla on inimese kohta reovees natuke rohkem kui tüvesid, mis meil jaanuaris-veebruaris liikusid," võrdles ta.
Viirusekogus reovees on kasvanud pidevalt augusti algusest alates. Praeguseks on see Tensoni sõnul ületanud senise suurima koguse, mis mõõdeti tänavu märtsis, eelmise nakkuslaine kõrgpunktis. Võrreldes mulluse veebruariga on viiruseleiuga asulaid professori sõnul praegu umbes kaks korda rohkem.
Kolmanda laine alguspunktis Lõuna- ja Kagu-Eestis viiruse hulk reovees pigem kasvab kui kahaneb. Lõuna-Eesti tõusu veab Põlva, mis on ka terviseameti statistikas olnud elanikkonna suurust silmas pidades uute nakatumisjuhtumite poolest esirinnas. Tensoni sõnul on Põlva näitajad tõusnud pikemat aega ja järjekindlalt.
Ülejäänud Eestile on järele jõudnud ka Tallinn ja Ida-Virumaa. "Viimased nädalad on meil olnud just nimelt Ida-Virumaa suure tõusuga ja eks see jätkub," ütles Tenson. Tema sõnul pole Eesti üldise olukorra leebumist lähinädalail loota. "Kiireim tee viiruse leviku pidurdamiseks on üksnes vaktsineerimine," ütles ta.
Reoveeuuringu tulemused 25.–29. oktoobril. Autor/allikas: Tartu Ülikool | Reoveeuuring: viiruse hulk Eestis purustab endiselt rekordeid | https://novaator.err.ee/1608385970/reoveeuuring-viiruse-hulk-eestis-purustab-endiselt-rekordeid | Võrreldes eelmise nädalaga on koroonaviiruse kogus reovees kas samaks jäänud või suurenenud kõikjal üle Eesti. Tõus oli suurim Lõuna-Eestis. |
Atletico asus võõrsil juba 12. minutil Antoine Griezmanni väravast juhtima, kuid 37. minutil viigistas Enis Bardhi penaltist seisu. Uuesti pääses Atletico ette 76. minutil Matheus Cunha väravast, aga 90. minutil teenis Levante taas penalti, mille Bardhi ka realiseeris.
Seejuures näitas mängu peakohtunik Atletico peatreenerile Diego Simeonele mängu lõpus kohtunikega vaidlemise eest esmalt kollast kaarti, kuid kuna ka see argentiinlast ei rahustanud, teenis juhendaja punase kaardi.
Üheksandal üleminutil teenis ebasportliku käitumise eest teise kollase kaardi ka Levante mängumees Rober Pier.
Liigatabelis on vaid ühe punkti juurde teeninud Atletico nüüd 19 punktiga kuues, sama palju punkte on ka neist ühe mängu rohkem pidanud Rayo Vallecanol, kes on viies ja Osasunal, kes on seitsmes. Levante jätkab kuue punktiga eelviimasel kohal.
Tabeli lõpuosas paiknevad Granada ja Getafe mängisid 1:1 viiki. | Atletico kaotas punkte, Simeonele näidati punast kaarti | https://sport.err.ee/1608386018/atletico-kaotas-punkte-simeonele-naidati-punast-kaarti | Hispaania jalgpalli kõrgliigas pidi Madridi Atletico liigatabeli eelviimase Levante vastu leppima 2:2 viigiga. |
Varem on uuelt albumilt ilmunud juba superhittide staatusesse jõudnud singlid "Bad Habits" ja "Shivers" ning Sheerani kadunud sõbrale pühendatud kaunis muusikapala "Visiting Hours".
Värskelt saabunud stuudioalbum "=" on neljas plaat, mille on Sheeran nimetanud sümboli järgi. Albumilt leiab kogumi lugusid, mis on kirjutatud nelja viimase aasta jooksul ning mis toovad hästi esile uuendusmeelsele artistile omased elemendid, olgu selleks ballaad, kitarrisoolod või võimsa kulminatsiooniga produktsioon.
Albumi kujunduses on esikohal värvikirev liblikate kollaaž, mis sümboliseerib uut elu ja taassündi. Liblikate taustal on kasutatud Sheerani enda loodud abstraktset maaliteost.
"See album on minu jaoks väga südamelähedane ja olulise tähendusega. Mu elu on viimaste aastate jooksul palju muutunud – ma abiellusin, sain isaks, kogesin kaotust – ja ma peatun albumi lugude jooksul kõigil neil läbielamistel. Ma ei jõua ära oodata, et seda uut peatükki teiega jagada," rääkis Ed Sheeran.
Albumi uueks fookussingliks on "Overpass Graffiti", millele ilmub muusikavideo 29. oktoobril kell 16 Youtube'is. | Ed Sheeranil ilmus album "=" | https://menu.err.ee/1608386015/ed-sheeranil-ilmus-album | Ed Sheerani oodatud uus album "=" (Equals) on lõpuks ometi saabunud. Jäädes endale truuks, on Sheeran albumisse põiminud lugusid, mis inspireeritud nii isiklikest sündmustest kui ka igapäevaelust. |
Peaminister arutas Pavlutsi lahkumise küsimust individuaalselt iga koalitsioonipartneriga. Hiljem toimus ka ühine koalitsiooni koosolek, teatas LSM.
Võimuparteid leidsid, et patuoina otsimine võib riigi viia veel sügavamasse kriisi.
"Olukorras, kus garaažid muudetakse haiglate vastuvõtuosakondadeks, on viimane probleem see, kes võiks selles olukorras olla parem minister. See on hädavajalik, et poliitikud ja arstid teeksid koostööd," ütles koalitsioonipartei Arengule/Poolt! juht Juris Puce.
Karinš tegi neljapäeval ettepaneku koalitsiooni ja meditsiiniorganisatsioonide esindajate kohtumiseks. Eesmärk on arendada dialoogi ja leida lahendusi riiki räsivale koroonakriisile.
Pavluts teatas kolmapäeval , et on Läti Arstide Liidus pettunud ja kutsus neid üheskoos kriisist jagu saama.
"Olen pettunud Läti Arstide Liidu ootamatus nõudes, et ma tagasi astuksin. Ma mõistan rahulolematust valitsuse tegevusega pandeemia ajal, see on arstide jaoks erakordselt raske aeg. Kutsun kõiki meid üheskoos kriisist jagu saama," ütles minister kolmapäeval.
Läti on kehtestanud range Covid-19 lukustuse, mis kestab 21. oktoobrist 15. novembrini. | Läti valitsusliit toetas Pavlutsi ametis jätkamist | https://www.err.ee/1608386003/lati-valitsusliit-toetas-pavlutsi-ametis-jatkamist | Läti Arstide Liit teatas kolmapäeval, et nõuab tervishoiuminister Daniels Pavlutsi tagasiastumist. Peaminister Krišjanis Karinš kohtus neljapäeval koalitsioonipartneritega, kus leiti, et Pavluts peab ametis jätkama. |
Kui alles möödunud nädalal üllatas Reket oma fänne uue looga "Eikellegi Ma", siis tööka artistina teeb ta seda jälle. "Peab tunnistama, et vahepeal oli minu soolomuusikas pikem paus, mil kogusin uusi mõtteid. Paus on läbi saanud ning valmis ka teine lauluke," kommenteeris artist.
Äsja ilmunud lugu "Kirsikivi" räägib sellest, kui hindamatu väärtusega võivad olla videojäädvustused. Loo sõnumis on rõhku pandud inimestevaheliste suhete ebakõlale ning salapärastele tunnetele.
Uue loo muusikavideo puhul on tegemist teadaolevalt Eesti esimese vertikaalse muusikavideoga. "Tänapäeval veedavad paljud aega oma mobiiltelefonides, mistõttu tundus ka loogiline filmida muusikavideo vertikaalis," lisas Reket.
Videos kehastavad peategelasi näitleja Steffi Pähn ja artist Reket. Režissöör ja monteerija on Joosep Kask ning operaator Mart Vares.
Loo on produtseerinud Noyade ning miksinud ja masterdanud Vallo Kikas.
Alles möödunud nädalal andis reket välja uue loo "Eikellegi Ma", mis võeti vastu väga soojalt ning on vallutamas täna ka Eesti Spotify ja YouTube'i edetabeleid. | Reket avalikustas uue loo "Kirsikivi" koos vertikaalse muusikavideoga | https://menu.err.ee/1608385988/reket-avalikustas-uue-loo-kirsikivi-koos-vertikaalse-muusikavideoga | 29. oktoobril andis reket enda plaadifirma alt välja uue loo koos muusikavideoga, mis kannab nime "Kirsikivi". |
Laulu autoriteks on lisaks Elinale endale ka produtsendid Gevin Niglas ja Karl Killing ning Nublu.
"Linnuteid" peegeldab nii sisus kui ka videos Elina suhtlust iseendaga. "On oluline, et aktsepteeriksin end sellisena nagu olen - võin põgeneda ükskõik kuhu või kui kaugele, kuid lõpuks pean ikkagi elama iseendaga. Võtan end omaks täielikult, kõigi oma heade ja halbade külgedega! Tihti on meie sees justkui veel keegi, kes tahab välja tulla ja ennast näidata, aga meie oma alter ego d ja ebakindlused hoiavad tagasi," rääkis artist.
Kaasakiskuvale loole vändati muusikavideo Vene teatris ja see kujutabki "Linnuteid" olemust, kus Elina sees elavad erinevad Elinad ta ümber piiravad ja nurka suruvad.
Elina on uue loo ilmumise üle väga elevil. "Kogu protsess on olnud päris pikk, loo kirjutasime tegelikult juba suvel. Avalikus mõttes olen muusikast päris pikalt eemal olnud - viimane soolosingel "Kordumatu" ilmus üle kahe aasta tagasi. Vahepealne aeg on siiski olnud tegus ja täis muusikat - pidevad stuudiosessioonid ja laulukirjutamislaagrid ja olen vahepeal teinud koostööd väga erinevate muusikutega nii Eestist kui välismaalt. Nende kahe aasta kirsiks on ehk eelmisel kevadel ilmunud "Niiea" koos Villemdrillemiga," sõnas Elina Born. | Elina Bornil ilmus pärast kaheaastast pausi uus lugu "Linnuteid" | https://menu.err.ee/1608385982/elina-bornil-ilmus-parast-kaheaastast-pausi-uus-lugu-linnuteid | Eesti naisartist Elina Born naasis muusikamaailma pärast kaheaastast pausi soolosingliga "Linnuteid". |
TalTechi edukaim oli 18 punktiga (+15) Kevin Saar, 13 punkti (+7) panustas Rasmus Meius ja 12 (+8) Matej Šmidl. Esimest korda käis TalTechi eest sel hooajal platsil nende uusim täiendus, libero Alari Saar (vastuvõtt 67%), vahendab volley.ee.
TalTechi vastuvõtt oli 56%, rünnakuid lahendati 62-protsendiliselt, blokipunkte saadi kaheksa nagu ka servipunkte (eksiti 12 pallingul).
Tallinna Ülikooli poolel kogus Karl Maidle 9 (+0) punkti, Sander Steinberg lisas kuus punkti (-4). Tallinna Ülikooli vastuvõtt oli 54%, rünnak 37%, blokipunkte kogunes kaks, servil ei löödud ühtegi ässa ja eksiti 12 servil.
Korduskohtumine peetakse 9. novembril kell 19.00 TalTechi spordihoones.
Selle paari võitja kohtub poolfinaalis Tallinna Selveri ja Viljandi Võrkpalliklubi vahelise veerandfinaali võitjaga. Avamängu võitis 3:0 Selver.
Edasipääseja selgub kahe mängu kokkuvõttes – kui mõlemad võistkonnad saavad ühe võidu, siis loetakse esimesena punkte. 3:0 ja 3:1 skoorid annavad võitjale 3 punkti, 3:2 võit annab võitjale 2 ja kaotajale 1 punkti. Kui kahe mängu kokkuvõttes on ka punktide arv sama, siis selgub järgmisesse ringi pääseja kuldse geimiga.
Veerandfinaalpaarid:
Tallinna Ülikool – TalTech 0:3
Eesti Maaülikool – Pärnu VK
AB Premium/Rae vald – Tartu Bigbank 0:3; 0:3
Tallinna Selver – Viljandi VK 3:0 | TalTech asus veerandfinaali Tallinna Ülikooli vastu juhtima | https://sport.err.ee/1608385979/taltech-asus-veerandfinaali-tallinna-ulikooli-vastu-juhtima | Võrkpalli Aadu Luukase karikavõistluste veerandfinaali avamängus TalTechi ja esiliigaklubi Tallinna Ülikooli vahel võttis kindla 3:0 (25:13, 25:18, 25:18) võidu TalTechi meeskond. |
Venemaa presidendi Vladimir Putini ja tema oligarhidest abiliste valitsemisest, keda vene opositsiooni ja välisriikide poolt rahvusvahelises pressis nimetatakse KGB huntaks, on möödunud kakskümmend aastat. Nende aastate jooksul pole hiiglaslikule 17,4 miljoni km2 suuruse territooriumiga Venemaale olnud ühegi võõrriigi vägede kallaletungi. Viimase kümne aasta sündmused Euroopas ja Venemaal on muutnud aga põhjalikult kontinendi julgeolekuolukorda.
Putin alustas tööd presidendina 1. jaanuarist 2000 üpris energiliselt. Oma meeskonna moodustas ta usaldusväärsetest eriteenistuste töötajatest, vahetades välja Jeltsini-aegse nomenklatuuri. Üsna pea hakkasid Venemaa sise- ja välispoliitilises käitumises toimuma järsud muutused.
Kohe pärast presidendi ametisseasumist taastas Putin riigihümnina endise stalinliku Nõukogude Liidu hümni, muutes selles ainult mõned laused. Varsti hakkasid Kremlist üle riigi levima ka teated, et Venemaa Föderatsioonil on maailmas eriline ajalooline missioon, vene rahvas on eriline ja vene riik kujutab endast iseseisvat tsivilisatsiooni.
Algas neostalinismi taassünni kampaania, mille käigus toimus laialdane NSVL-i ja selle järglase Venemaa Föderatsiooni ajaloolise tähtsuse ja suuruse propageerimine; Stalini rolli ülistamine riigi muutmisel maailma suurvõimuks; kiiresti taastati ka NSVL-i ja Teise maailmasõja ajaloo moonutatud kajastamine (vt ka: Ants Laaneots, "Teise maailmasõja kaks ajalugu", ERR).
Metsiku kapitalismi perioodi ja majanduslikke raskusi üle elava riigi sisepoliitikas väljendusid need uuendused eelkõige Putini karmikäelises sisepoliitilise olukorra stabiliseerimises ja riigi kaosesse viinud kohaliku nomenklatuuri ning Moskva ees "patustanud" oligarhide korrale kutsumises.
Tiivustatuna riigi majanduse kiirest edust tänu energiakandjate gaasi ja nafta ekspordile läände oma esimesel ja teisel valitsemisperioodil (Venemaa SKT kasvas 2000 -2008 aastatel peaaegu kahekordselt) asus Putin vallutama maailma.
Finantskriisi mõjud
Aastatel 2007-2008 maailma tabanud finantskriis halvendas rängalt nii poliitilist, majanduslikku kui ka rahva olukorda Venemaal ja Ukrainas. Kahju mõlema riigi majanduses oli suur. Venemaal langes SKT 7,9 protsenti, Ukrainas veelgi enam, 15,2 protsenti. See viis Venemaa kui suurriigi üldise konkurentsivõime järsu vähenemiseni.
Venemaa ja Ukraina kannatasid ja kannatavad siiani raskete sotsiaal-majanduslike tagajärgede all. Putini kunagise kaastöötaja, opositsiooni läinud ja nüüd välismaal resideeruva vene poliitiku Andrei Illarionovi andmetel on Venemaa sisemajanduse kogutoodang pidevalt langenud.
Londonis asuva Rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi aastaraamatu "The Military Balance 2021" järgi oli 2013. aastal Venemaa SKT veel 2,3 triljonit dollarit, 2020 aga vaid 1,4 triljonit dollarit. Võrdluseks; USA SKT oli 2020. aastal 20,8 triljonit dollarit, Hiinal 15,2 triljonit, Saksamaal 3,31 triljonit, Kanadal 2,16 triljonit.
Maailma vallutamisse takerdunud Venemaa juhtkonnas valitseb siiani peataolek, kuidas lahendada kriis. Kaos majanduses ja ühiskonnas süveneb, riigi üldine olukord halveneb aeglaselt, kuid järjekindlalt.
Diktatuuri kalduv ja maailma valitsemisest unistav president Putin ei suuda koos abilistega leida lahendust, kuidas väärikalt raskest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast välja tulla.
Oskamatute juhtide poolt tupikusse aetud olukorras soovib president Putin kõige rohkem, et tema isiklik erinevates maailma pankades hoitav raha ja isiklik heaolu jääksid alles, aga ka, et Venemaa autoriteet säiliks ja riik tervikuna jääks maailmas ka edaspidi suurvõimu staatusesse. Kuid asi ei laabu, edu ei tule. Toimub kõrgklassi kuuluvate venelaste massiline emigreerumine Lääne-Euroopasse, USA-sse, Skandinaaviasse, Kanadasse ja teistesse riikidesse.
Halveneva majandusolukorra taustal tegi Venemaa juht oma tegevuses ootamatu kannapöörde. Teda ei huvitanud enam niivõrd riigi majanduse olukord ja rahva heaolu, vaid eelkõige toorele jõule tuginev sõjaline ekspansioon, teiste riikide ning maade vallutamine ja okupeerimine.
Putin on veendunud, et maailma probleeme saab lahendada ainult sõjaväega, mida toetavad vajadusel riigi tuumarelvad. Venemaale peamisteks vaenlaseks peab Putin USA-d ja NATO-t, Ukrainat ja Poolat ning veel mõningaid teisi riike.
Kreml alustas oma relvajõudude reorganiseerimist pärast kallaletungi Gruusiale 2008. aasta suvel, mil Moskvas, vaatamata grusiinide lüüasaamisele avastati, et vene relvajõud on ebaefektiivsed, teistest riikidest arengus maha jäänud ja omavad ainult kümne protsendi ulatuses kaasaegset relvastust, tehnikat ja varustust.
Leiti, et ebaefektiivsed on ka kaasaja sõjaks ettevalmistatavad ajateenijate üksused. Vene relvajõududes käivitus sügisel 2008 pikaajaline laiapõhjaline reform, mille eesmärgiks oli saavutada 2020. aastaks olukord, et vähemalt 70 protsenti sõjaväe relvastusest, tehnikast, varustusest, infrastruktuurist ja õppeväljadest oleks kaasaegne.
"Mõistes, et naabreid on võimalik alistada vaid jõuga, otsustas Putin samal 2009. aastal lahkuda Euroopa relvastuse piiramise leppest."
Putini ja tema kindralkonna peaeesmärk oli põhjalikult suurendada ja moderniseerida sõjaväge ning tõsta selle võimsus parimaks maailmas. Vene kindralstaap alustas üksuste intensiivse väljaõppega, suurendades järk-järgult õppuste suurust ja osalejate arvu. Mõistes, et naabreid on võimalik alistada vaid jõuga, otsustas Putin samal 2009. aastal lahkuda Euroopa relvastuse piiramise leppest.
2009. aastast hakkasid Venemaal toimuma ka järjest suureneva mastaabiga operatiiv- ja strateegilise tasandi 120 – 200 tuhande osavõtjaga õppused. Balti regioonile lähimad strateegilised õppused Zapad toimusid juba igal neljandal aastal Lääne sõjaväe ringkonnas hiiglaslikul maa-alal Põhja merest kuni Balti mereni ja Kaliningradi oblastini. Kõik tundemärgid näitasid, et Kreml valmistub suureks sõjaks läänega.
Venemaa suhete pingestumine Lääne-Euroopaga intensiivistus 2015. aastal strateegiliste õppuste Zapad 2017 eel. Kremli plaan nägi ette luua riigi läänepiiri lähedale täiendavalt olemasolevatele väekoondistele ka kolm uut diviisi, igas neist 11 000-12 000 sõdurit ja ohvitseri.
Vastuseks NATO otsusele paigutada Balti riikidesse ja Poolasse NATO üksused, kinnitas president Putin dekreedi, mis pidi suurendama vene rahuaja sõjaväge kahekordselt. Venemaa relvajõududes olemasolevale 900 000 sõjaväelasele kavatseti lisada veel samapalju inimesi, suurendades rahuaja koosseisu 1 830 000 võitlejani.
See presidendi fantaasiast tulenev armee suurendamine ei võimaldanud Moskval rahapuudusel inimesi, relvastust ja varustust, sõjaväelinnakuid ning kõige muu vajalikku hankida või ehitada.
Hiljem selgus, et need diviisid lääne potentsiaalsel sõjatandril ikkagi loodi. Neist kavatseti õpetada välja keerulises operatiivolukorras tegutsemiseks vajalikud nn kiirreageerimisjõud. Vene press teatas, et loodav väegrupp mehitatakse, relvastatakse ja varustatakse ning peab olema 2020. aastal valmisolekus pealetungioperatsioonide läbiviimiseks naaberriikides.
Kuid Venemaal kriis jätkub ja riik vajub järjest sügavamale majanduslikku ja poliitilisse kaosesse. Jätkub ka riigi elanikkonna vaesumine. Venemaa statistikaameti Rosstat uuringu kohaselt suutis 2018. aasta teises kvartalis 48,2 protsenti Venemaa perekondadest lubada endale vaid toitu ja riideid, neil polnud võimalik teha mingeid suuremaid väljaminekuid, näiteks osta mööblit, nutitelefoni või külmkappi.
Veidi hiljem avaldas Rosstat veelgi laiema ja süngema pildi, avastades, et täiendavate uuringute tulemusena ligi 72 protsenti Venemaa elanikkonnast elab kas vaesuse piiril või allpool seda. Venemaa elanike seas ringleb siiani anekdoot Putini sõbra, endise presidendi Dmitri Medvedevi legendaarseks muutunud vastusest rahvale: "Raha pole, kuid te pidage vastu".
Süvenev vaesus on viimastel aastatel liikuma pannud vene rahvamassid. Peaaegu kõikides Venemaa suurtes linnades, kaasa arvatud Siberis asuvates, toimuvad üha suuremad rahva demonstratsioonid, protesteerides valitsuse saamatuse ja riigi süveneva vaesuse vastu.
Eriti vihased on vene Kaug-Ida venelased. Aastakümneid toimuv, vene Kaug-Ida oma ajalooliseks kodumaaks pidavate hiinlaste rahumeelne invasioon ja kohaliku võimu ülevõtmine ning Moskva poolt seal täielikult unustatud venelaste olukord, keda uued asukad aeglaselt, kuid järjekindlalt välja tõrjuvad, on venelased raevu ajanud.
Räägitakse kardinaalsest otsusest luua seal oma iseseisev ja Moskvale mitte alluv vabariik. Ka mitmed teised Venemaa Föderatsiooni kuuluvad väikerahvad ja nende autonoomsed vabariigid mõlguvad mõtteid eraldumiseks "suurest isast".
Vägede koondamine Ukraina piiride taha
Tavalistele tööinimestele raha maksta pole, kuid 31. augustil 2018 teatas Venemaa sõjalaevastiku ülemjuhataja admiral Vladimir Koroljov, et 1.-8. septembrini 2018 üheaegselt suurõppustega Vostok-2018 Ida-Siberis, milles osaleb ligi 290 tuhat vene sõjaväelast, toimuvad laevastiku ja õhukaitse õppused ka Vahemeres.
Admirali sõnul osalevad selles Põhja, Balti, Musta mere laevastikud ja Kaspia flotilli laevad ning kaugpommituslennuväe lennukid. Kokku võtab manöövritest osa 26 lahingulaeva, sh kaks allveelaeva, ja 34 sõjalennukit. Lipulaevaks on Põhjalaevastiku raketiristleja Marssal Ustinov.
Ta märkis ka, et õppuste raames toimuvad strateegiliste pommitajate Tu-160, allveelaevade tõrje lennukite Tu-142 ja Il-38, samuti hävitajate Su-33 ja Su-30SM lennud reaalse sõjaolukorra tingimustes.
Küsimustele õppuse eesmärkidest merel selgitas Koroljov, et harjutatakse "allveelaevade vastase võitluse ja õhukaitse, merekommunikatsioonide kaitse, piraatluse vastase võitluse ning hädas oleva laeva abistamise probleeme ja toimuvad rakettide ja suurtükkide lahinglaskmised". Koroljov kinnitas ka, et õppustes osalevad alused pöörduvad pärast nende lõpetamist tagasi oma baasidesse.
Sel kevadel läks seis päris pingeliseks. Mõned lääneriikide analüütikud ennustasid Venemaa vägede lööki Ukrainale eesmärgiga purustada Ukraina peajõud ja sundida riik kapituleeruma agressori esitatud tingimustes.
Pärast Krimmi annekteerimist valis Putin oma järjekordseks ohvriks Ukraina, kavatsedes laia pealetungiga seal likvideerida Moskvale opositsiooniline võim. Tema käsul paigutati 18. aprillil 2021 Krimmi poolsaarele suured 58. armee üksused, Pihkvas asuva 96. dessantründediviisi kontingent ja pikamaa õhutõrje raketiüksused.
Vägede koondamine poolsaarele oli nii suur, et olemasolevad üksused reorganiseeriti enam kui 30 000-meheliseks armeekorpuseks, mis on võimeline Ukrainat ründama lõunast. Samal päeval, 18. aprillil teatas vene kindralstaabi ülem, et Venemaa koondab õppuste sildi all järgmise nädala jooksul Ida-Ukraina piiride lähistele 86 000 - 120 000-mehelise väekontingendi. See toimus üsna kiiresti.
Hiljem selgus, et Putin oli koondanud Ukraina vastu 58. armee Lõuna sõjaväeringkonnast, äsjaloodud 41. armee Kesk sõjaväeringkonnast, 76. dessantründediviisi Pihkvast, 96. õhudessantdiviisi Rjazanist ja Ukraina idapiiri läheduses asuva, äsja formeeritud 8. armee. Ida-Ukrainas, venelaste poolt okupeeritud Donetski oblastis asus nende 1. armeekorpus ja Luganski oblastis 2. armeekorpus. Seega kallaletungiks Ida-Ukrainale oli Kremli käsul pühapäevaks 25. aprilliks 2021 koondatud kokku ligi 110 tuhat vene sõdurit.
Ukraina oli suures mures venelaste oluliselt kaasaegsema relvastuse ja tehnika ülekaalu pärast ning suurendas oma relvajõud parimate, Ida-Ukrainas võidelnud üksuste arvelt 250 000 võitlejani, kuid vananenud, Nõukogude Liidu pärandist maha jäänud tehnikaga oli vaenlase vastu raske võidelda.
Appi tulid USA ja Suurbritannia. USA kaks tiibrakettidega Tomahawk (laskekaugus kuni 1600 km) relvastatud fregatid Donald Cook ja Roosevelt läbisid 20. aprillil 2021 Bosporuse väina ja alustasid Mustal merel liikumist põhja suunas. Nendele järgnesid tiibrakette kandvad briti fregatid, mis julgelt lähenesid Krimmi poolsaarele, mis de jure ei kuulu Venemaale.
Legendaarse kuulsuse sai tiibrakette kandev briti fregatt Defender, mis sisenes Kremli poolt ühepoolselt deklareeritud territoriaalvetesse, möödudes okupeeritud Krimmi poolsaare rannikust 24 kilomeetri kaugusel reageerimata venelaste hüsteerilistele ähvardustele kasutada relvi, mille paugud jäidki brittidel kuulmata.
Samaaegselt USA ja Suurbritannia fregattide reidiga jõudis lõunast Bosporuse väina sissepääsu lähedusse ka USA lennukikandja lahingugrupp, mis peatus olles täielikus lahinguvalmisolekus, et vajadusel lasta käiku oma hävitus- ja ründelennukid, tiibraketid, õhutõrjevahendid ning allveetõrje laevad.
"Ukraina relvajõudude õppekeskustes käivitus ukrainlaste uue relvastuse ja tehnika väljaõpe kasutamiseks lahinguolukorras."
Ukrainas toimus samal ajal USA sõjaväe transpordilennukite usin liiklemine ja ameeriklaste intensiivne uue relvastuse, varustuse ning sõjatehnika juurdevedu. Riiki ilmusid ka USA sõjaväelased ja eriüksuslased. Ukraina relvajõudude õppekeskustes käivitus ukrainlaste uue relvastuse ja tehnika väljaõpe kasutamiseks lahinguolukorras. Ukrainasse ilmusid USA eriüksuslased ja väljaõppeinstruktorid.
Pinge Moskvas suurenes, Putin mõistis, et mängib tulega, millel võivad olla rasked tagajärjed. 22. aprillil 2021. teatas presidendi lähim abi kaitseminister Sergei Šoigu pressile, et Venemaa hakkab alates homsest viima toimunult õppustelt ära oma Ukraina piiri lähedal asuvaid vägesid. Šoigu sõnul naasevad üksused oma baasidesse 1. maiks 2021. Mustal merel algasid kohe ka NATO suurõppused allianssi 32 sõjalaeva osavõtul.
Valgevene presidendi ootamatu kannapööre.
Aleksandr Lukašenko ja Putini suhted hakkasid järsult halvenema pärast Venemaa kallaletungi Gruusiale 2008. aastal. Uue hoobi andis suhtele kallaletung Ukrainale 2014. aastal, Krimmi annekteerimist ja Ukraina idaosas Donetski ja Luganski oblastite okupeerimist.
Naabermaade vallutamise iha Moskvas kasvas veelgi. 2014. aasta suvel arutas Krimmi veretust annekteerimisest eufooriasse sattunud riigi juhtkond tõemeeli, kas võtta Kasahstanilt ära venelastega tihedalt asustatud alad ja liita need Venemaaga. See ehmatas ja vihastas väga kasahhe, kes asusid aega kaotamata ehitama piiri Venemaaga.
Moskvas hakati uuesti valjusti rääkima ka Alaska tagasinõudmisest USA-lt. Selle olevat Vene tsaar Aleksander II ebaseaduslikult 1867. aastal müünud ameeriklastele 7,2 miljoni dollari eest. Moskvas moodustati isegi juristide töögrupp, mis pidi leidma juriidilise aluse sellele nõudele.
Lukašenko ja Nursultan Nazarbajev said aru, et Putinile pole püha ükski rahvusvaheline liit, seadus ega kokkulepe. Kreml talitab nii nagu heaks arvab, kõhklemata jõu kasutamisest ka oma SRÜ liitlaste vastu.
Mõlemad riigipead keeldusid 2014. aastal ühinemast Putini hiiglasliku föderatsiooniga, õigemini hingusele läinud NSVL-i meenutava Euraasia Liidu loomise plaaniga. Venemaast suure majandusliku sõltuvuse tõttu piirdusid mõlemad riigid sunnitult vaid Euraasia majandusliiduga. Lukašenko on järjekindlalt toetanud Ukraina territooriumi terviklikkust, olnud vastu selle idaosa okupeerimisele ja Krimmi annekteerimisele.
Kahe diktaatori suhted läksid viimaks nii halvaks, et Lukašenko keeldus Putini tungivatele nõuetele vaatamata andmast luba Vene õhujõudude baasi loomiseks Valgevenes ja ei osalenud esmakordselt ka 2017. ning 2021. aastal võidupüha pidustustel ja paraadil Moskvas.
Putin oli sunnitud võõrustama 9. mai 2021 paraadil Moskvas vaid üht riigipead, Tadžikistani president Emomali Rahmoni. Valgevene president keeldus ka sõitmast Venemaale Euraasia majandusliidu riikide tippkohtumisele, tekitades seal suure segaduse. Lukašenko ei toetanud ka Moskvast pakutud katseid võtta OSCE Parlamentaarse Assamblee päevakorrast maha Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamise resolutsiooni.
Valgevenes toimuv ei olnud Kremlile vastuvõetav, Putini arvates oli vasall hakanud mässama. Moskvas hakati valjusti rääkima Valgevenest kui olematust riigist. Venemaa strateegiliste uuringute instituudi direktor Leonid Rešetnikov ütles: "Sõltumatut riiki Valgevene Vabariik ei tohi olla maailma kaardil. See on Venemaa osa".
Muuseas, samalaadset mõtet väljendas järjekindlalt president Putin ka Ukraina suhtes. Enamik vene šovinistlikust eliidist peabki valgevenelasi ja ukrainlasi vene rahva loomulikuks osaks, kes räägivad omapärast murrakut.
Jaanuaris 2017 taastas Putin tollikontrolli Vene-Valgevene piiril, vähendades järsult Venemaale tulevate kaupade hulka, ehkki Euraasia majandusliidu lepe näeb ette tollivaba kaubavahetuse liikmesriikide vahel. Poole aasta pärast järgnes Vene piirivalvurite saabumine kahe riigi piirile ning piirikontrolli kehtestamine.
Venemaa kontrolli all olev Euraasia pank keeldus Minskile andmast krediiti, mida too hädasti vajas. Seejärel kinnitas Putin dekreedi, mis keelas mitme miljoni tonni nafta andmise Valgevene kahele olemasolevale naftatöötlemistehasele. Riigi majandus sattus suurtesse raskustesse.
Valgevene on Venemaast majanduslikult väga tugevas sõltuvuses. Lukašenko üritas küll 2018. aasta sügisel pöörata riigi välispoliitilist vektorit lääne poole ning aktiveerida majandussuhted Saksamaa ja teiste Euroopa riikidega, kuid see ei aidanud tal saada kaelast ränkrasket Venemaa majandussilmust.
Valgevene SKT langes 2016. aastal 48,1 miljardi dollarini, 2015. aastal oli see 54,6 miljardit. 2020. aastani oli Valgevene president teinud küllaltki palju, et eraldada oma eriteenistused ja relvajõud Vene omadest, kasutades selleks seadusandlikke akte ja üsna omapärast liitriigi lepete täitmist, suure rõhuga iseseisvusele.
Minskit juunis 2017 külastanud riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetele kinnitasid nii Valgevene parlamendiliikmed kui ka kaitseministeeriumi tippametnikud üksmeelselt, et Valgevene ei soovi näha oma territooriumil alaliselt paiknevaid Vene vägesid ja ka pärast õppusi Zapad 2017 ei jäänud Valgevenesse ühtki vene sõdurit.
Sellist suhtumist tajuti ja vastavalt "hinnati" ka Moskvas. Paljud sõltumatud eksperdid ei välistanud selle tõttu ka Venemaa-poolset sõjalist ohtu Valgevenele ja selle juhile. Mitmetest Venemaa infoallikatest oli tulnud teateid, et Kreml on otsustanud vabaneda ebamugavast, isekast ja sõnakuulmatust, pidevalt probleeme tekitavast partnerist.
Valgevene poliitiku Dmitri Bondarenko sõnul sai Lukašenko teada, et Kreml kavandab Valgevenes riigipööret, mis viiakse ilmselt läbi hübriidsõja strateegia kohaselt, nõnda nagu see toimus Krimmis.
Minskis arvati, et Moskva seisukohalt on seda kõige lihtsam teha just suurõppuste ajal, kasutades vajadusel ära selleks Valgevenesse õppustele Zapad saadetud Vene üksused. Ka 2008. aasta Gruusia kallaletungile eelnesid Vene relvajõudude suurõppused Kavkaz 2008.
Viimaste käigus mängiti läbi eelseisva sõjalise operatsiooni plaan ja paigutati selles osalevad üksused lähtepositsioonidele. Sarnane stsenaarium leidis aset ka 2014. aasta algul enne kallaletungi Ukrainale ja Krimmi annekteerimist, kui Vene kaitseministeerium ja meedia leierdasid Rostovi oblastis, naaberriigi piiri vahetus läheduses läbiviidavast suurõppusest.
Putin oli ilmselt otsustanud Valgevene majanduslikult niivõrd ära kägistada, et riigis tekiks sisepoliitiline kriis ja rahva rahulolematus võimuga ning Lukašenko oleks kas sunnitud ise vabatahtlikult ametist lahkuma või toimuks see mingil muul, näiteks vägivaldsel moel.
Valgevenesse kavatseti paigutada Vene sõjaväebaasid ja riigist saanuks siis üks sõnakuulelik Venemaa osa. Kremli ettekäänded selliseks tegevuseks võisid olla standardsed, et näiteks NATO ohustab vennalikku liitlast ja Venemaa Kaliningradi enklaavi oma vägede paigutamisega alliansi idapoolsete partnerite territooriumile ning valmistub agressiooniks Venemaa vastu. Või näiteks, et Valgevene tunnetab agressiooni ohtu riigi läänepiiri lähedusse paigutatud NATO üksuste poolt ja Minsk palub abi oma julgeoleku tagamiseks.
Ootamatu pöörde Valgevenes tõid 2020. aastal toimunud presidendivalimised. Oma võidus kindel Aleksandr Lukašenko kukkus valimistel läbi ja presidendiameti võitis hoopis populaarne ning rahvale lähedane Svetlana Tihhanovskaja.
Valimisi jälginud Marko Mihkelson kirjeldas olukorda järgmiselt: "Seekordsete presidendivalimiste lähenedes oli selge, et Valgevene ühiskonnas on toimunud vaikselt muutus, mida justkui keegi pole tähele pannud. Kümnete tuhandete inimeste vaba meelsusavaldus üle riigi näitas, et Lukašenko ajastu hakkab lõppema."
Presidendivalimised suure tõenäosusega võitnud Svetlana Tihhanovskaja sunniti ähvarduste tõttu riigist oma laste turvalisuse nimel lahkuma Leetu.
Häda ajab härja kaevu. Tunnetades suurt ohtu oma karjäärile ja pöörates selja Balti riikidele, Ukrainale ja Poolale sai Lukašenkost ootamatult valimistega pealesunnitud Putini suur sõber ja kaasvõitleja ning oma naabrite Ukraina, Poola, Leedu ja Läti vaenlane.
Venemaa-Valgevene õppused Zapad
Esimesed Vene-Valgevene ühised strateegilised manöövrid Zapad viidi Valgevenes läbi 2009. aastal. Vene infoagentuuri Interfax-AVN andmetel osales nendes 12 500 sõjaväelast, sh 6000 vene sõdurit. Osalejate arv oli tegelikult palju suurem kui Euroopa riikide õppuste suuruse piiramislepe seda lubas.
Seejärel muutusid õppused regulaarseteks ja toimuvad nüüd vaheldumisi iga kahe aasta tagant kas ainult Venemaal või korraga mõlemas riigis. Neljal korral (2009, 2013, 2017 ja 2021) toimusid õppused Valgevenes. 2013. aastal osales õppustel juba ligi 22 000 Vene ja Valgevene sõjaväelast.
Lääneriigid ja NATO suhtusid Euroopa idapiiride lähistel toimuvatesse sõjamängudesse kahjuks üpris kergekäeliselt, panemata tähele, et need toimuvad Kaliningradi oblasti ja Valgevene vahel asuva nn Suwalki koridori vahetus läheduses.
"Eestile, Lätile ja Leedule oleks koridori kinnipanek tähendanud nende äralõikamist Euroopast ja sattumist venelaste piiramiskotti."
Õppustel Zapad 2013 avastasid Balti riigid, et venelased harjutavad selle koridori sulgemist. Valgevenes olevad vene üksused liikusid Suwalki koridori piirile mõlemalt, nii Kaliningradi kui ka Valgevene poolt, mängides läbi selle läbilõikamist ja blokeerimist oma üksustega, tagades nii püsiva maismaa läbipääsu Valgevenest Kaliningradi oblastisse. Eestile, Lätile ja Leedule oleks koridori kinnipanek tähendanud nende äralõikamist Euroopast ja sattumist venelaste piiramiskotti.
NATO juhtkond reageeris üpris kiiresti Balti riikide valjuhäälsele informatsioonile Suwalki probleemi osas ja hoiatas Moskvat selle lubamatusest. Zapad 2017 ja hiljuti lõppenud Zapad 2021 õppustel Suwalki koridori lähistel Vene üksusi ei ole enam ei nähtud.
Tänavune Zapad oli sellest hoolimata märkimisväärne. 5. augustil andis pressile intervjuu Valgevene kindralstaabi esimene aseülem kindral Viktor Gulevitš. Ta teatas. et Vene-Valgevene strateegilise õppuse Zapad 2021 peamine tegevus leiab aset 10.-16. septembril nii Venemaa Föderatsiooni kui ka Valgevene territooriumil.
Kindral rõhutas, et "ühised strateegilised õppused Zapad-2021 näitavad üksuste väljaõpet ja kaitseiseloomu tugevdamaks Valgevene regionaalset julgeolekut ning ustavust liitlasriikide vastastikele kohustusele. Nende läbiviimine ei kanna mitte mingit ohtu nii Euroopa ühiskonnale ega ka naaberriikidele."
Valgevenes pidi kokku olema 12 800 sõjaväelast koos 2500 vene sõjaväelase ja 50 sõduriga Kasahstanist. Gulevitš rääkis, et õppustel kasutatakse Valgevenes nelja õppekeskust, sh 230. maaväe polügooni Obuz-Lesnovski, 174-t õppepolügooni lennuväele ja õhukaitsele Domanovski, 210. lennuväe polügooni Ružanski ja Brestski polügooni.
Vastates ajakirjanike küsimustele ütles kindral, et õppuste stsenaarium näeb ette ka võimaliku konflikti teket Valgevene ja Vene Föderatsiooni vastu, kuna on oht, et õppusi võivad provotseerida terroristid ja separatistid.
Venemaa Lääne sõjaväeringkonna juhtkond tegi 2. septembril 2021 omakorda ülevaate algavatest õppustest. Ajakirjanikke informeeriti, et manöövrid toimuvad neljateistkümnel polügoonil Venemaal ja Valgevenes ning Balti merel ja et õppustest võtab osa kuni 200 000 inimest, enam kui 80 lennukit ja helikopterit, kuni 760 ühikut sõjatehnikat, enam kui 240 suurtükki, reaktiivsüsteeme ja miinipildujaid, kuni 15 sõjalaeva Balti merel.
Lääne sõjaväeringkonna esindajad kinnitasid ka, et Vene pool saadab Valgevenesse ühisõppustele 2500 vene sõdurit koos relvastuse ja tehnikaga ning ligi 2000 sõjaväelast Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonist ja teistest sõbralikest riikidest. Ülejäänud õppustest osavõtjad harjutasid Venemaal oma relvajõudude koosseisus.
Vene kaitseministeerium teatas ka, et õppuste aktiivne faas toimub 10.-16. septembrini polügoonil Mulino, mis asub Nižni-Novgorodi oblastis. Õppuste ala ettevalmistust käis kontrollimas ka vene kindralstaabi ülem kindral Valeri Gerassimov.
Gulevitš selgitas, et suurõppuste stsenaariumi kohaselt tekkis konflikt kahe riikide grupi vahel. Ühelt poolt osalesid selles Põhjariigid - Polesje Liitriik ja Kesk-Föderatsioon, teiselt poolt Lääneriigid - Njanis, Mereriik, Polaarvabariik ning rahvusvahelised terroristide grupid.
Kindrali sõnul oli õppuste stsenaariumi järgi konflikti peamiseks põhjuseks Lääneriikide soov destabiliseerida olukord Polesje Liitriigis, vahetada selle juhtkond ja ühendada selle lääneosad Njanisega. Kindral selgitas: "Kuna Lääneriigid oma eesmärki ei saavuta, vallandavad nad suuremastaabilise agressiooni Liitriigi vastu. See lüüakse tagasi."
Briifingul teatati ka, et Valgevenes kaasatakse õppustele neli sõjaväe väljaõppe keskust, sh. 230. üldvägede polügoon Obuz-Lesnovskis, 174. Õhujõudude ja õhukaitse õppepolügoon Domanovskis, 210. Lennuväe polügoon Rožanslis ja Bresti polügoon. Venemaa territooriumi poolel osalevad Valgevenest 400 sõjaväelast ja enam kui 30 ühikut sõjatehnikat.
Viktor Gulevitš ütles, et Valgevene territooriumil harjutavad ligi 12 800 sõjaväelast, sh 2500 vene sõdurit ja 50 võitlejat Kasahstanist. Kuid ta vaikis paljutähendavalt sellest, et Valgevenes harjutavad ka vene eliitväekoondise, 1. kaardiväe tankiarmeesse kuuluva 4. kaardiväe Kantemirovi tankidiviisi üksused, mida möödaminnes mainiti vene pressis alles pärast õppuste lõppu.
Selgituseks: tankiarmee oma enam kui 600 tanki ja tankidiviis oma 320 tankiga on disainitud vaenlase ründamiseks operatiivtasandil, manööverdamiseks, suuremastaabilisteks läbimurreteks sügaval vastaspoole tagalas, jõudes sageli sadade kilomeetrite kaugusele rinde eesliinist.
10. septembril 2021 käivitus ka õppuste mobiilne osa Balti merel. Vene portaal Interfax teatas, et oma baasidest on merele õppustele väljunud 15 sõjalaeva ja kaatrit.
Vene kaitseministeerium selgitas, et vastavalt õppuste plaanile harjutavad lahingulaevad peamiselt Balti mere lõunaosas allveekaitse ja õhukaitse ülesandeid, miinitõrje harjutusi ja raketi ning suurtükilaskmisi erinevate mere asuvate sihtmärkide pihta. Vene press teatas, et merel tegutsevad õppuste raames suured dessantlaevad, korvetid, väikesed raketi- ja allveetõrje laevad, samuti õppuste toetusgrupi alused.
Pärast strateegiliste manöövrite lõpetamist 16. septembril jäi sõltumatute vaatlejate silmi asjaolu, et Valgevenes õppustel asuvad Vene üksused ei kiirustanud riigist lahkuma. Intriigi avalikustas 28. septembril uudisteagentuur TASS, mis teatas, et vene õhutõrje raketivägede üksused on saabunud Grodnosse, kus need loovad kahe riigiga ühise õhujõudude ja õhutõrje väljaõppe keskuse.
Ilmselt jääb Valgevenesse pikaks ajaks ka Baranovitši lennubaasi suurõppuse Zapad 2021 ajal sinna maandunud vene hävitajate Su-30SM üksus. Näib, et Valgevene diktaatorist on saamas Putini kannupoiss ja valgevenelastel on tõsine oht kaotada iseseisvuse ja oma iseseisva riigi.
Mis saab edasi?
Uurides kunagise Nõukogude Liidu kui hiiglasliku vangilaagri loomist Stalini režiimi poolt 1938 -1953. aastatel ning NSVL-i agressiivseid ponnistusi külma sõja perioodil levitada sotsialismi koos vallutustega üle kogu maailma, nimetas tolleaegne USA president Ronald Reagan Liitu kurjuse impeeriumiks. Tal oli õigus.
Kurjuse impeeriumid pikalt ei eksisteeri. Inimkonna ajalugu näitab, et vägivalla ja inimverega loodud impeeriumid ei ole igavesed. Krooniline majanduskriis ja riigi juhtkonna oskamatus on viinud Vene riigi tupikusse, kust väljapääsu pole näha.
Venemaal kostavad üha valjemini vaesuva rahva väljakannatamatu eluga rahulolematud hääled, mis varem või hiljem viivad paratamatult järjekordse revolutsioonini või selle hiigelriigi lagunemiseni. See on ainult aja küsimus. | Ants Laaneots: Venemaa agressiivsuse lätted | https://www.err.ee/1608385955/ants-laaneots-venemaa-agressiivsuse-latted | Et täpsemat hinnata Vladimir Putini sel aastal ette võetud agressiivseid samme meie lähinaabruses, tuleb kõigepealt mõista tema režiimi valitsemise tausta, majanduslikku olukorda ja suhete arengut naaberriigi Valgevenega, kirjutab Ants Laaneots. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.