text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Harjumuspärase kirjanduse varjus visalt oma rida ajav kodumaine koomiks on viimasel ajal hakanud laiemale kultuuripublikule huvi ja kõneainet pakkuma. Samuti tõlgitakse tasapisi eesti keelde koomiksivaldkonna rahvusvahelisi tähtteoseid ja soovijatel pole kuigi keeruline hankida neid ka näiteks inglise keeles. Ometi ei tea laiem avalikkus Eestis koomiksite maailmast siiani ülearu palju," rääkis koomiksikirjanduse levikust Mari Laaniste.
Vestlusringis arutlevad Eesti koomiksikunstnikud kodumaise koomiksikirjanduse elujõulisuse üle. Millisele lugejale on koomiksiraamatud mõeldud? Millist erilist elamust suudab koomiks ilukirjanduse, filmi või arvutimängudega konkureerides publikule pakkuda. Millest võiks alustada inimene, kes tahaks oma silmaringi koomiksitega avardada?
Paepealse raamatukogus asub Eesti suurim koomiksikogu, mis sisaldab rikkalikku valikut koomikseid, mangasid ja graafilisi romaane nii eesti, vene kui ka muudes keeltes. Paepealse raamatukogu on koomiksikogu ja -kultuuri tutvustamiseks läbi viinud erinevaid projekte, töötubasid ning korraldanud kohtumisi kommiksikunstnike, illustraatorite ja animaatoritega nii Eestist kui välismaalt. Paepealse raamatukogu juhataja Piret Martinov julgustab koomikseid laenama ja lugema: "Koomiksid laiendavad noorte sõnavara, kuna pildid toetavad sõnade tähendust. Koomikseid saab kasutada ka keeleõppes, kuna pildid hõlbustavad lugema õppimist ja kontekstist arusaamist".
Vestlusringi korraldamist toetavad Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital. Osavõtt on tasuta. | Otseülekanne lõppenud: koomiksikirjanduse vestlusring | https://kultuur.err.ee/1005270/otseulekanne-loppenud-koomiksikirjanduse-vestlusring | Neljapäeval, 21. novembril kell 11 toimus Paepealse raamatukogus (P. Pinna 8) koomikirjanduse vestlusring noortel, kus osalesid koomiksikunstnikud Joonas Sildre ja Meelis Kupits, animaator ja karikaturist Ave Taavet, kirjanik ja kunstnik Asko Künnap. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle. |
Mis motiveeris sind ühinema Sea Sheperdiga?
Esmakordselt sain Sea Sheperdist aimu aastal 2000, mil mu Hollandi televisioonis töötav sõber läks nende pardale dokumentaalfilmi tegema. Toona asus organisatsiooni esimene laev Ocean Warrior Amsterdamis. Nägin neist videot, kuulsin kapten Paul Watsoni loengut ning olin rabatud, et sellist tööd tegev ühendus on ülepea olemas. Mäletan, et lehvitasin kail seistes Amsterdamist lahkuvale laevale järele ja mõtlesin: ma peaksin tegelikult ise sellel laeval olema.
Kaks aastat hiljem müüsin korteri, lahkusin töölt ja nautisin laeval oma esimest elumuutvat aastat. Pärast seda jäingi käima ja veetsin laeval kuus aastat järjest. Siis juhtisin Galapagose saare projekti ja viimased viis aastat olen ametis Sea Sheperdi tegevdirektorina. See on olnud justkui sõit ameerika mägedel, sest enne töötasin kirjastuses graafilise disaineri ja skaneerimisoperaatorina.
Millised on sinu ja Sea Sheperdi jaoks olnud kõige olulisemad teetähised?
Oleme saavutanud päris palju võite, kuid kogenud ka tagasilööke. Iga liik või loom, keda meil ei õnnestu päästa, on meie jaoks kaotus. Oleme Jaapani vaalapüüdjatega pidanud Arktikas tohutuid lahinguid ja päästnud üle 5000 vaala.
Tänu meie kampaaniale ei jõua Euroopasse enam Kanadas kütitud hüljestest tehtud tooted. Suureks võiduks peame iga juhtumit, kui meil õnnestub peatada mõni haiuimi küttiv alus.
Mäletan alatiseks oma esimest päeva, mil päästsin võrkudest kilpkonna ja kaks haid. Lõpuks on asi ikkagi numbrites ehk mida rohkem loomi me päästame, seda parem on see planeedile. Lisaks on oluline teada, et ühe looma päästmine annab sulle tolle loomaga isikliku sideme. Kui viime oma meeskonna abivajavasse kohta, siis suudame olukorda ka tegelikkuses muuta.
Palju võite on nüüdseks saavutatud, kuid kahjuks käib teiselt poolelt ka hävitustöö edasi. See on lahing, mida tuleb intensiivistada, aga õnneks on Sea Sheperd üha kasvamas. Nüüdseks on meil juba kolmeteist laeva ning kasv jätkub. Ma tõesti loodan, et kümne aasta pärast on meil kõikjal maailmas oma laevad ning teeme kõikide valitsustega koostööd. Vaid niimoodi saame peatada hävitustöö.
Kuivõrd oled sa teisi olendeid päästes oma elu ohtu pannud?
Mõnikord arvavad inimesed, et tegelen ohtliku asjaga, kuid see pole päriselt nõnda. Ma pole kunagi tundnud, et oleksin surma veerel või pannud oma elu tõsiselt ohtu. Muidugi on ka riskid, sest laevaga ookeanile minek on alati risk. Laev võib sattuda tormi kätte ja uppuda, see risk on tõesti olemas. Aga samas riskivad mõned inimesed eluga selle nimel, et kaitsta naftapuurauke ja raha.
Meie läheme välja, et kaitsta elu ookeanis ja seda pean ma üllaks põhjuseks. Ohu asemel on see pigem lõbus, sest tööd tehes kohtan paljusid särava mõistusega inimesi, kes jagavad samu eesmärke ja usuvad, et asjad peavad muutuma. Kuna nad hoolivad planeedist ja maailmamerest, siis annab see ka mulle jätkamiseks energiat.
Millise taustaga on Sea Sheperdi liikmed?
Laevade meeskonnad on erineva taustaga. Võtame vastu inimesi kõigilt elualadelt ning pardal on olnud arstid, traumakirurgid, õpetajad, puusepad ehk kokkuvõttes on oodatud kõik. Samuti otsime kvalifitseeritud meremehi, kel on inseneripaberid, navigatsioonioskused ja varasem ookeanikogemus. Selliseid inimesi on raske leida, sest nad saavad kommertslaevanduses palju rohkem raha.
Samas maksame vanemmehhaanikule täispalka, sest neid on tasuta võimatu leida. Pühendume ka tiimi koolitamisele ja innustame neid osalema kursustel, mille kinni maksame. Nõnda jõuavad meie ridadesse nii vajalikud insenerid ja kaptenid. Minu kui kapteni õpetajaks oli kapten Paul Watson ning olen oma oskused ja teadmised teistele edasi andnud.
Millised on Sea Sheperdi peamised eesmärgid?
Peamine eesmärk on peatada looduskeskkonna ja ookeanide hävitamine. Kui võtame kolm põhilist ohtu, siis esimene on ebaseaduslik kalapüük. Teiseks globaalne soojenemine, mis on suur probleem, ehkki selle ennetamine või kasvuhoonegaaside vähendamine pole otseselt meie temaatika.
Teisalt on meie laevadel ainult veganmenüüd, sest nii aitame planeeti ja saame selgitada selle valiku olulisust ka inimestele. Kolmas suur probleem on plastireostus ja seda mitte ainult ookeanis hulpivate kilekottide tõttu, vaid ka hüljatud püügivahendite ja kalavõrkude pärast. Kogu maailmas sureb igal aastal hüljatud võrkudes umbes 200 000–300 000 mereimetajat. Seega tuleb eelkõige plasti osas midagi ette võtta.
Oled öelnud, et inimkond pole seni maailmamerd reostava plasti probleemi suurust tajunud? Miks nii?
Mure on selles, et inimesed ei pea seda üldiselt probleemiks. Kui maa peal oleva plastprahi hulk paneb inimesi tegutsema, siis ookeanis hulpivat plasti ei panda tähele. Boyan Slat tuli välja Vaiksest ookeanist prahi koristamise ideega ja ehkki see on vaid tõesti n-ö tilgake ookeanis, saavutas ta sellega tähelepanu. Inimesed mõistsid, et ookeanis ujub reaalne prahisaar.
Suurem probleem on mikroplast, mis on lagunenud nii väikseks, et seda on võimatu avastada. See põhjustab praegu palju rohkem kahju ning jõuab kalade toiduahelasse, sealt omakorda aga tarbija seedesüsteemi. Põhimõtteliselt me lämmatame ookeani plastiga.
Kui mõelda, et plasti on kaubanduses kasutatud vaid viimased 60 aastat, siis oleme lühikese ajaga suutnud terve ookeani tuksi keerata ja see on väga šokeeriv.
Kas plasti probleemile meres on häid lahendusi?
Inimestele tuleb selgitada ökoloogilise jalajälje vähendamise tähtsust. Siis püüavad nad mõju keskkonnale vähendada ja ostavad kohalikke või mahetooteid. Samuti saavad inimesed uurida, kuidas asju toodetakse. Ka tuleks püüda vähendada ostetava plasti kogust.
Probleem on riikides nagu India ja Hiina, kus on väga vähe taaskäitlemist ning nende plastitoodang ületab koguselt selle, mis Euroopas ja Põhja-Ameerikas taaskäideldakse. Indias ja Hiinas on terved plastijõed, mis saavad alguse tänavaile jäetud prahist.
Meil on vaja üleilmset teadlikkuse tõstmise kampaaniat, et inimesed tajuks, kuivõrd ohtlik on plast ookeanile. Õnneks saab üha enam inimesi sellest teadmisest äratust.
Nägime Loomuse ja Eesti Vegan seltsi korraldatud Taimetoidumessil videosid, millest ilmnes, et viimase 42 aastaga on merest kadunud pool elustikust. Kuidas kommenteerid seda fakti?
Kalanduse põhiprobleem on selles, et meile on sajandeid räägitud, justkui pakuks ookeanid piiramatut valgu allikat. Et me võime jätkata kalapüüki nii, nagu kala ei saaks kunagi otsa. Aga tegelikult saab – kui me praegust praktikat jätkame, siis on ookeanid 30 aasta pärast kaladest tühjad.
Me oleme nad kõik ookeanist välja õngitsenud... See on ühtaegu hämmastav ja häiriv teadmine. Tõsiasi, et juba sel sajandil võib meri tühjaks jääda, paneb tegutsema. Inimesed küll ütlevad, et ma ei taha kala söömisest loobuda, aga minu sõnum on see, et varsti tuleb sellest nagunii loobuda, kui me praegust seisu ei peata.
Millele võiksid inimesed eelnevat juttu silmas pidades mõelda?
Sageli usuvad inimesed, et teevad heateo, kui hakkavad liha asemel kala sööma. See ei ole hea valik, sest kala võib varsti merest täiesti otsa saada. Kui me ei muuda oma tarbijakäitumist, võib varsti olla liiga hilja. Kas sa muide teadsid, et süües liha sööd sa samaaegselt ka kala, sest paljusid lihaloomi ja kanu toidetakse kalatööstuse ülejääkidega?
Seega algab muutus igast inimest endast?
Väga oluline on anda inimestele teada, et tarbijad saavad ja peaksidki oma tarbimismustreid muutma, kui me vähegi soovime sel planeedil ellu jääda. Ja seda vist tahavad kõik?
Planeedil on päris palju inimesi ning me ei saa jätkata eelmisest sajandist pärit menüüga. See on keskkonnale talumatu ja sestap tuleks väga tõsiselt võtta üleminekut taimsetele toitudele, enne kui on liiga hilja. | Merekaitsja: kalad võivad peagi ookeanist kaduda | https://novaator.err.ee/1005266/merekaitsja-kalad-voivad-peagi-ookeanist-kaduda | Kui inimkond jätkab senist katastroofilist kalapüügipraktikat, pole meil 30 aasta pärast meres enam ühtegi kala. Selle sünge hoiatuse andis mulluse Taimetoidumessi peaesineja Alex Cornelissen, kes on kurikuulsa merekaitseorganisatsiooni Sea Sheperd eesotsas juba aastaid maailmamere eri paigus päästnud tuhandeid vaalu, kilpkonni ja teisi olendeid. |
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme, Reinsalu ja Aeg | https://www.err.ee/1005262/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-ratas-helme-reinsalu-ja-aeg | Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil kommenteerivad valitsuse selle nädala otsuseid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Raivo Aeg. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee. | |
Saints lõpetas Great Lakes Valley (GLV) konverentsi kolmanda kohaga ning pääses oma konverentsi play-off 'i, et selgitada välja liiga võitja. Saints alustas veerandfinaali 2:1 võiduga Illnoisi Springfieldi üle, kuid poolfinaalis jäädi 1:2 alla Bellarmine'ile, kes lõppkokkuvõttes ka võitis. Sellest hoolimata pääses Saints NCAA teise divisjoni finaalturniirile, vahendab Soccernet.ee.
1/16-finaalis minnakse vastamisi Tiffiniga, kellega mängitakse 24. novembril. Võidu korral võib kaheksandikfinaalis neile vastaseks tulla GLV konverentsi võitja Bellarmine.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Tauts ja Maryville Saints jõudsid USA üliõpilasliiga finaalturniirile | https://sport.err.ee/1005250/tauts-ja-maryville-saints-joudsid-usa-uliopilasliiga-finaalturniirile | USA üliõpilasliiga NCAA teises divisjonis mängiv 22-aastane äärepoolkaitsja Rasmus Tauts pääses Maryville Saintsiga oma konverentsist edasi finaalturniirile. |
22. novembril kell 18 toimuv Tegusate Eesti Noorte korraldatud arutelu võtab vaatluse alla vabas ühiskonnas üles kasvanud noorte vastutustunde oma riigi ees. Vestlusõhtul mõtiskletakse, mida saab lumehelbekeste põlvkond aastakümnete pärast meenutada ning tõdeda, et see tõi kaasa muudatusi ühiskondlikus elus ja suurendas põlvkonna ühtekuuluvustunnet. Arutelus osalevad Eesti Noorteühenduse Liidu esimees Roger Tibar, isetekkelise tantsupeo peakorraldaja Antero Noor ning kliimastreikide korraldaja Kristin Siil. Modereerib riigikogu liige Jaak Juske.
"Balti ketist rääkimine on äärmiselt oluline, sest noored ei tohi unustada seda võimast julgustükki, mille eest vastutavad meie emad, isad, vanaemad ja vanaisad," ütles Tegusate Eesti Noorte juhatuse liige Jan Robert Janson. "Tänu kõigile vapratele eestlastele, lätlastele ja leedukatele, kes too päev, 1989. aastal õlg õla kõrval seisid, saame meie elada vabades ning demokraatlikes riikides. Me võlgneme neile oma vabaduse," lisas Janson.
Sellel sügisel möödus 30 aastat Ida-Euroopa vabanemisest ning Balti ketil on sealjuures tähtis roll. "Balti kett oli märgiline sündmus ning kooliõpilastele on see tuttav ennekõike ajalootunnist. Seekordse vestlusõhtuga aga tuleme ajaloost tänapäeva", rääkis Vabamu tegevdirektor Keiu Telve. "Milline ühiskondlik vastutus on meil täna? Millisel juhul oleksid eestlased uuesti valmis külg külje kõrval seisma? Ning kuidas üldse Balti keti näide nooremaid põlvkondasid kõnetab? Just sellised küsimused on tuleval reedel luubi all," lisas Telve.
30. novembril uksed sulgev elamusnäitus "Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu" räägib regiooni elanikkonna suurimast püüdlusest iseseisvuse ja vabaduse poole. Liigutavatel meenutustel ja helisalvestistel põhinev näitus on pühendatud kõikidele inimestele, kes sel päeval Balti ketis osalesid või sündmusele eemalt kaasa elasid. Kuni 30. novembrini on näitus avatud iga päev kell 12–18. | Balti keti näituse viimane vestlusõhtu annab sõna noortele | https://kultuur.err.ee/1005251/balti-keti-naituse-viimane-vestlusohtu-annab-sona-noortele | Veel viimased kümme päeva on võimalik külastada okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu näitust "Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu". Näituse viimane publikuprogramm lõpetab väljapaneku tulevikku vaatava vestlusringiga "Mis on lumehelbekeste generatsiooni Balti kett?". |
Balti liiga finaaletapile pääsevad 32 Baltikumi parimat piljardisportlast ning seda läbi nelja kvalifikatsiooniturniiri. Grabe võitis väga kindlalt kõik kuus vastast ning võitis ka esikoha. Kolmanda koha saavutasid Valgevene esindajad Vladislav Tsirikov ja Vladislav Šopik.
"Loodame, et Eesti piljardisport areneb õiges suunas. Seda näitab ka asjaolu, et kui Leedu piljardisportlasi pääses finaaletapile vaid kaks, siis Eesti piljardisportlasi pääses 32 parema hulka lausa 15," ütles Eesti alaliidu esindaja Kristjan Kuusik. "Grabe võistlusvorm ja suurepärased saavutused viimastel rahvusvahelistel suurturniiridel andsid lootust, et Grabe ka Balti liiga finaaletapil ei eksi. Tore, et mees ei vääratanud ja sai teenitud võidu."
Samal ajal toimusid finaaletapid ka naiste, seenioride ja juunioride (U-15) arvestuses. Naiste arvestuses pälvis kolmanda koha Eesti esindaja Aleksandra Sinilnikova. Kaksikvõidu võtsid venelannad – esikoha saavutas Viktoria Gurova ja teiseks tuli Olga Mitrofanova.
Seenioride arvestuses saavutas viienda koha Janno Piilbaum. Juunioride arvestuses sai teise koha Sander Kont ning kolmandaks tuli Karl Gnadeberg.
Järgmisena saab Eesti paremikku näha Eesti meistrivõistlustel, mis leiavad aset Tallinnas Hill Hill Piljardiklubis 23. ja 24. novembril (14.1 ja 10-palli format) ning 28. ja 29. novembril (8- ja 9-palli formaat). Esmakordselt Eestis toimub 9-palli formaadi finaalkohtumine 30. novembril Eesti Rahvusringhäälingu neljandas stuudios. Finaali näeb otseülekandes ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis. Teiste seas on võistlustules ka maailma edetabelis 18. real paiknev ning Euroopa edetabelis teist kohta hoidev Eesti parim piljardisportlane Denis Grabe. | Denis Grabe teenis piljardi Balti liiga üldvõidu | https://sport.err.ee/1005249/denis-grabe-teenis-piljardi-balti-liiga-uldvoidu | Denis Grabe saavutas Leedus Kaunases peetud Balti liiga 2019. aasta hooaja finaalturniiril esimese koha, kui alistas finaalis väga kindlalt (seisuga 10:3) Leedu piljardisportlase, Europa edetabelis endast 46 kohta tagapool paikneva Pijus Labutise. |
Hiibuse surmast teatas kolmapäeva hilisõhtul sotsiaalmeedias tema lapselaps Sten-Erik Jantson.
Hiibus sündis Pärnumaal Halinga vallas Arase külas 6. jaanuaril 1929. 1949. aastal lõpetas Pärnu 1. keskkooli. Aastatel 1949–1955 õppis Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudis, mille lõpetas graafika erialal.
Ta töötas aastatel 1955–1957 ajalehe Rahva Hääl toimetuses ja 1957–1959 ajakirja Pikker kunstilise toimetajana. Aastatel 1971–1984 töötas ajalehe Kodumaa toimetuses. Hiibus on teinud kaastööd Soome ajalehtedele Turun Sanomat ja Uusi Suomi. Oli Eesti NSV Kunstifondi (1961) liige. Oli Rameto meelelahutussaate ja samanimelise ajalehe "Meelejahutaja" kujundaja ja karikaturist. Kokku on ta joonistanud Wikipedia andmeil üle 20 000 karikatuuri ja šarži ning üle 1200 eksliibrise.
Esimene karikatuur ilmus juba instituudi ajal 1950. aastal Pärnu ajalehe karikatuurikonkursil, kus sai esikoha. Hiibus on olnud aktiivne eksliibrise- ja plakatikunstnik ning raamatuillustraator. Hugo Hiibuse karikatuure on avaldatud praktiliselt kõikides Eestis ilmunud väljaannetes. Hiibus on nii Eesti Kunstnike Liidu (1960) kui ka Ajakirjanike Liidu liige (1958). Samuti kuulus ta Eesti Huumoriliidu juhatusse. | Suri karikaturist Hugo Hiibus | https://www.err.ee/1005237/suri-karikaturist-hugo-hiibus | 90-aastaselt suri karikaturist Hugo Hiibus. |
Kui praegu on Eestis alampalk täistööaja puhul 540 eurot, siis teisipäeval võtsid Eesti ametiühingute keskliidu ja Eesti tööandjate keskliidu esindajad vastu riikliku lepitaja ettepaneku, et tuleval aastal kerkib see 584 euroni.
Perekonnaseaduses on paika pandud, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool alampalgast ehk 2019. aastal on see 270 eurot kuus. Alampalk on aga keskmisest palgast märksa kiiremini kasvanud ja justiitsministeerium on saanud nii asutustelt kui inimestelt tagasisidet, et miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli liiga suur.
Möödunud aastal teatas justiitsministeerium plaanist muuta elatisraha maksmise süsteemi kardinaalselt, nii et see arvestaks vanemate tegelikku võimekust ja annaks ka kohtutele selged kriteeriumid, mille alusel elatist arvestada. Lisaks oli plaanis luua elatiskalkulaator ja siduda elatise summa ülalpeetavate laste vanusega.
2018. aasta suve alguses valmis seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsus ja toona lootis justiitsministeerium, et eelnõu võiks jõustuda 2020. aastast. Praeguseks on selge, et nii kiiresti see ei juhtu. Tänavu kevadel otsis ministeerium hankega miinimumelatise analüüsi läbiviijat.
"Hanke võitsid Tartu Ülikool RAKE ja PriceWaterhouse Coopers ühispakkujatena," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus ERR-ile. "Hetkel on analüüs veel koostamisel ja see valmib loodetavasti jaanuari lõpuks, mil saame juba täpsemalt analüüsi tulemustest rääkida."
Pärast analüüsi valmimist tõstatakse uuesti teema ka huvirühmadega ja seejärel oskab ministeerium Rammuse sõnul täpsemalt hinnata, millised on järgmised sammud.
Lasteaia kohatasus muudatusi ei kavandata
Lasteaia kohatasu kehtestab seaduse järgi valla- või linnavolikogu ning see ei tohi ületada 20 protsenti alampalgast. Näiteks Tallinnas on selleks 12,2 protsenti kehtivast alampalgast ja Tartus 15 protsenti, ehkki Tartus lähtutakse arvutamisel möödunud aasta miinimumpalgast. Seega tõuseb Tallinnas lasteaia kohatasu uuest aastast 66 eurolt 71 euroni.
Juba 2015. aastal ütles võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, et lasteaia kohatasu ja alampalga automaatne sidumine pole õiguspärane. Haridusministeerium lubas möödunud sügisel vaadata kohatasud üle siis, kui hakatakse koostama alushariduse seaduse eelnõu, samal ajal arutas küsimust ka riigikogu kultuurikomisjon.
Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Liisa tagel ütles, et lapsevanema osalustasu kehtestamine on praegu kohaliku omavalitsuse (KOV) pädevuses ning praegu pole selles osas muudatust kavandatud.
"Enamus KOV-e ei ole kehtestanud lapsevanema osalustasu suhtes maksimummäära. KOV võib osalustasu vastavalt vajadustele diferentseerida ja seda ka enamus KOV-e teeb, lähtudes laste arvust peres, lapsevanema sotsiaalmajanduslikust taustast ja paljudest muudest asjaoludest," märkis Tagel.
Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles septembris, et lasteaiatasu ja elatisraha on alampalgaga seotud põhjusel, et see on mugav ning seni on olukorra muutmiseks jäänud puudu poliitilisest tahtest. | Plaan siduda elatisraha ja lasteaiatasu alampalgast lahti pole tulemusteni jõudnud | https://www.err.ee/1005063/plaan-siduda-elatisraha-ja-lasteaiatasu-alampalgast-lahti-pole-tulemusteni-joudnud | Tuleval aastal 584 euroni kerkiv alampalk toob muu hulgas kaasa nii elatisraha kui ka paljude lasteaedade kohatasu tõusu, ehkki plaanist need alampalgast lahti siduda on räägitud juba aastaid. Justiitsministeerium ootab enne elatise teemaga edasi liikumist analüüsi valmimist, haridusministeerium aga lasteaia kohatasu alampalgast lahtisidumist praegu ei kavanda. |
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafid avaldasid äsja uuringu, millest selgub, et Eesti lumeolud on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud. Kui meie vanaisad ja vanaemad said oma lapsepõlves sageli veel aprilli alguseski kelgutada, siis praegusel ajal võivad mudilased kelgud kokku pakkida juba märtsi keskpaigas. Lund lihtsalt ei ole. Uuringu tulemused võiks huvi pakkuda ka teehooldajatele, sest piirkonniti on lume paksus ja kestus muutunud erinevalt.
Kliima muutumine ja selle tagajärjed on aktuaalsed, mis sütitavad meeli ja millest räägitakse palju. Teadlaste sõnul põhinevad aga paljud arusaamad kahjuks arvamustel, mitte faktidel, ja seepärast on teaduslikud uurimused väga vajalikud.
Eeldusel, et kliima soojenemine jätkub, saab toimunud muutusi analüüsides teha usaldusväärseid prognoose lumikatte seisundi kohta tulevikus.
Lumikate sõltub õhutemperatuurist. Lumikate kestab kui temperatuur püsib nulli lähedal, mis on Eesti kliimale üsna iseloomulik. Kuna Eestis on keskmine õhutemperatuur viimastel aastakümnetel oluliselt tõusnud – sõjajärgsete aastatega võrreldes ligi kahe kraadi võrra –, siis on loomulik, et samal ajal on toimunud ka märgatav lumikatte vähenemine. Eeldusel, et kliima soojenemine jätkub, saab toimunud muutusi analüüsides teha usaldusväärseid prognoose lumikatte seisundi kohta tulevikus.
Tartu Ülikooli doktorant Birgit Viru ja professor Jaak Jaagus analüüsisid Eesti lumikatte kestuse, püsiva lumikatte saabumiskuupäeva ja lõpukuupäeva viimastel aastakümnetel. Veel vaadati ka lumikatte paksuse ajalis-ruumilist ja hooajalist muutlikkust ning pikaajaliste muutuste suundi. Algandmetena kasutati 22 ilmajaama lume paksuse ööpäevaseid mõõtmistulemusi perioodist 1950/51–2015/16.
Ajakirjas Theoretical and Applied Climatology avaldatud tulemused kinnitasid seda, mida on paljud juba ilmselt isegi täheldanud – lumikatte kestus ja paksus erineb piirkonniti ning aastati.
Ilmajaamade lumikatte kestuse mediaanväärtus oli 112 päeva, mis varieerus üksikutes jaamades 61-st päevast (Vilsandi) kuni 130-ni päevani (Piigaste).
Eesti rannikualadel, eriti Saaremaa läänerannikul, on lumikatte kestus olnud oluliselt väiksem kui mujal Eestis.
Kõige pikemalt on lumi maas püsinud Kagu-Eesti kõrgustikel ja Põhja-Eestis sisemaal.
Lumikatte kestuse aastatevaheline varieeruvus on rannikul ligemale kaks korda suurem kui Ida-Eestis; kõige pikemalt on lumi maas püsinud 168 päeva (mõõdetud 1956. ja 1966. aastal).
Mida aga tavainimene ei pruugi hoomata, on pikaajalised muutused lumikatte kestuses ehk lumikattega päevade arvus – selle teadasaamisek on vaja analüüsida ilmajaamade aegridu. Lume paksuse hooajaline dünaamika on keskmiselt olnud selline, et alates detsembrist muutub lumikate järjest paksemaks, saavutades maksimumi veebruari lõpus ja märtsi alguses. Seejärel, märtsi teises pooles või aprilli alguses, toimub lume kiire sulamine.
Lumikatte kestus (päevades) Tooma ja Vilsandi ilmajaamades ning Eestis keskmiselt. Pidevad trendijooned tähistavad statistiliselt olulist muutust. Autor/allikas: Jaak Jaagus
Eestis on 66 aastaga lumikatte periood lühenenud keskmiselt 27 päeva võrra.
Eesti ilmajaamade aegridade andmed näitavad, et 16-s jaamas 22-st on lumikatte kestus märkimisväärselt kahanenud. See on põhiliselt tingitud lume varasemast sulamisest kevadel. Nii on Eestis 66 aastaga lumikatte periood lühenenud keskmiselt 27 päeva võrra. Enim on lumikatte kestus lühenenud Mandri-Eesti kesk- ja lääneosas. Lääne-Eesti saarestikus ja Ida-Eestis on muutused olnud väiksemad.
Uurijad leidsid, et Mandri-Eestis algab püsiva lumikattega periood keskmiselt 19. detsembril ja lõppeb 18. märtsil, saartel ja rannikul aga püsivat lumikatet sageli üldse ei esine.
Huvitavad on ka muutused püsiva lumikatte perioodi alguses ja lõpus – püsiva lumikattega perioodi algus on mitmel pool vaid veidi hilisemaks jäänud, samas kui kevadine lume sulamine on 66 aasta jooksul nihkunud 10–30 päeva varasemaks. See trend on statistiliselt oluline kõigis jaamades, välja arvatud Narvas.
Kõige sügavam lumi on talvel olnud Kagu-Eesti kõrgustikel. Piigastes oli lume paksuse mediaan uuritud perioodil 38 sentimeetrit. Rannikul on lume paksus palju väiksem, kõige vähem Sõrves (mediaan 13 cm).
66 aasta andmed näitavad, et jaanuari keskpaigast märtsi keskpaigani on lumikate Eestis märkimisväärselt õhemaks jäänud: keskmiselt on lume paksus kogu perioodi jooksul vähenenud 2–9 sentimeetrit.
66 aasta andmed näitavad, et jaanuari keskpaigast märtsi keskpaigani on lumikate Eestis märkimisväärselt õhemaks jäänud: keskmiselt on lume paksus kogu perioodi jooksul vähenenud 2–9 sentimeetrit.
Lumikatte kestuse lühenemine (päevi kümne aasta kohta, tähistatud numbriga) 1951–2016. Ümmargused punktidega tähistatud jaamades on muutus statistiliselt oluline, kolmnurgaga tähistatud jaamades ei ole olulist muutust toiminud. Autor/allikas: Jaak Jaagus | Eestis on lumikattega päevi oluliselt vähemaks jäänud | https://novaator.err.ee/1005103/eestis-on-lumikattega-paevi-oluliselt-vahemaks-jaanud | Vaatamata viimase aja kehvadest sportlikest saavutustest suusarajal, peavad eestlased end siiski suusarahvaks – Tartu Maratoni läbimine on sadadele iga-aastane rutiin, suusa- ja kelgumõnusid naudib eestlane talve jooksul vähemalt korra. |
Inimestele veebis tasuta teenuseid pakkudes ja seejärel nende andmeid raha teenivate reklaamide suunamiseks kasutades seavad need ettevõtted ohtu terve rea õigusi, sealhulgas arvamus- ja väljendusvabaduse, tõdeb organisatsioon.
"Pakutavate teenuste tegelikust väärtusest hoolimata tuleb Google'i ja Facebooki platvormide eest maksta süsteemset hinda," seisab Amnesty raportis "Jälgimishiiud" ("Surveillance Giants").
"Ettevõtete jälgimisel põhinev ärimudel sunnib inimesi faustlikule kauplemisele, mille tõttu nad saavad oma inimõigusi nautida üksnes veebis, alludes süsteemile, mis rajaneb inimõiguste rikkumisel."
Londonis baseeruva õigusrühmituse hinnangul on kaks veebihiidu kõikjaleulatuva jälgimisega suutelised koguma tohutul hulgal andmeid, mida saab kasutada nende klientide vastu.
Selline ärimudel aga on "oma olemuselt ühitamatu õigusega privaatsusele".
Raportis kutsutakse valitsusi üles jõustama poliitikat, mis tagab juurdepääsu internetiteenustele, kaitstes samal ajal kasutajate privaatsust.
"Valitsustel on kohustus kaitsta inimesi inimõigusrikkumiste eest korporatsioonide poolt," leiab Amnesty. | Amnesty: Facebooki ja Google'i ärimudel ohustab inimõigusi | https://www.err.ee/1005236/amnesty-facebooki-ja-google-i-arimudel-ohustab-inimoigusi | Andmete kogumisel põhinev Facebooki ja Google'i ärimudel ohustab inimõigusi kogu maailmas, kirjutas kolmapäeval oma raportis Amnesty International. |
Baskonia alustas juba avaveerandit paremini, kui viskas 24 punkti Moskva CSKA 19 vastu. Teisel poolajal tulid külalised küll kaks punkti järele, kuid võõrustajad alustasid teist poolaega siiski 45:42 eduseisust. Kolmandal veerandil viskasid mõlemad meeskonnad 17 silma. Otsustaval neljandikul viigistas Moskva CSKA seisu 66:66-le ja läks seejärel kolme silmaga juhtima. Baskonia viigistas taas seisu 70:70-le ning pööras mängu lõpu enda kasuks.
Võitjate parim oli 22 punktiga Tornike Shengelia. 12 silma lisas meeskonnale Luca Vildoza. Moskva CSKA eest olid resultatiivseimad 17 punktiga Mike James ja Janis Strelnieks.
Teises kohtumises alistas Barcelona koduväljakul Fenerbahce 89:63 ning tõusis tabeliliidriks. Moskva CSKA (6-2) hoiab neljandat kohta, Baskonia (3-5) tõusis 11. positsioonile ja Fenerbahce (2-7) on 17. kohal. | Baskonia üllatas Euroliigas Moskva CSKA-d | https://sport.err.ee/1005197/baskonia-ullatas-euroliigas-moskva-cska-d | Korvpalli Euroliigas sai Baskonia koduväljakul jagu Moskva CSKA-st tulemusega 80:70. |
Avasetis oli Hsiehil juba esimeses geimis kaks murdepalli, lõpuks sai ta murde kätte viiendas geimis, minnes 3:2 juhtima. Kontaveit võitis aga seejärel kolm geimi järjest, minnes ise 5:3 juhtima. Setivõidu eest servides jäi eestlanna enda pallingul 0:40 taha ja Hsieh saigi murde kätte, aga järgmises geimis kasutas Kontaveit esimese võimaluse ära ja võitis seti 6:4.
Teises setis päästis Kontaveit kolmandas geimis neli murdepalli ja sai järgmises geimis hoopis ise murde kätte, minnes 3:1 juhtima. Hsiehil oli veel eestlanna servil üks murdepall, aga ka seda ei saanud ta kätte ja Kontaveit võitis seti kindlalt 6:1.
Kohtumine kestis tund ja kümme minutit. Kontaveit servis kaheksa ässa ja tegi kaks topeltviga, Hsieh sai kirja viis topeltviga ja ühe ässa.
Kontaveit päästis hästi murdepalle – Hsieh realiseeris 11 murdevõimalusest vaid kaks, eestlanna ise aga võitis kuuest murdepallist viis. Murekohaks oli aga teine serv, eestlanna võitis 21 teise servi punktist kõigest kuus ehk 29 protsenti.
Mängitud punktidest võitis Kontaveit 69 ja Hsieh 50.
Teises ringis läheb Kontaveit vastamisi turniiril kuuendana asetatud hollandlanna Kiki Bertensiga (WTA 9.). Bertensiga oli Kontaveit vastamisi ka Brisbane'i paarismänguturniiri avaringis, kui Kontaveit ja Anastassia Pavljutšenkova pidid tunnistama Bertensi ja Ashleigh Barty paremust kolmes setis.
ANETT KONTAVEIT - SU-WEI HSIEH 6:4, 6:1
Enne mängu:
Enne Kontaveidi ja Hsiehi mängu on samal väljakul kavas veel kaks kohtumist, neist esimene algab Eesti aja järgi kell 3 öösel, ehk eestlannat võib võistlustulle oodata umbes kuue-seitsme paiku hommikul.
Laupäeval 34. sünnipäeva tähistanud Hsieh käis üksikmänguturniiride raames väljakul viimati septembri lõpus, kui kaotas Pekingi turniiri avaringis Šveitsi tennisistile Belinda Bencicile. Naiste aastalõputurniiril Shenzhenis jõudis ta koos Barbora Strycovaga paarismängus finaali, kus jäädi alla Timea Babosile ja Kristina Mladenovicile. Eestlanna mängis viimati augusti lõpus US Openil.
Kontaveit on 34-aastase Hsiehiga kohtunud varasemalt kahel korral. Mullu Miami turniiril alistas Eesti esireket Taiwani esindaja veerandfinaalis tulemusega 3:6, 6:2, 7:5 ning 2015. aastal sai Kontaveit Hsiehist jagu Guangzhou turniiril tulemusega 6:1, 6:3.
Edu korral ootaks Kontaveiti teises ringis ees kas kuuenda asetusega hollandlanna Kiki Bertens või ukrainlanna Dajana Jastremska (WTA 22.).
Kontaveidiga samas tabelipooles mängivad veel kolmanda asetusega jaapanlanna Naomi Osaka ja teise asetusega Karolina Pliškova. | Kontaveit naasis võidukalt pikalt võistluspausilt | https://sport.err.ee/1021087/kontaveit-naasis-voidukalt-pikalt-voistluspausilt | Enam kui neljakuuliselt võistluspausilt naasnud Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 26.) alustas uut tennisehooaega Brisbane'is, alistades avaringis 6:4, 6:1 Taiwani tennisisti Su-wei Hsiehi (WTA 33.). |
Agentuurid toetusid kirjale, kus märgitakse, et USA väed viiakse Iraagist minema lähinädalatel, vahendasid AFP ja Reuters.
Kirja saatis välja USA juhitavate koalitsioonivägede brigaadikindral William H. Seely. Selles seisab, et vägesid hakatakse liigutama lähipäevadel ja nädalatel, et "valmistuda edasiliikumiseks".
Reutersi järgi kinnitatakse kirjas, et koalitsioonivägede juhtkond tunnistab sellega Iraagi otsust, millega sooviti liitlasvägede lahkumist riigist.
Iraagis on 5000 USA sõjaväelast.
Reutersi teatel oli juba esmaspäeva õhtul kuulda Bagdadi kohal tihedat helikopterite liiklust. Kirjas märgiti, et koalitsiooniväed kasutavad Iraagist lahkumiseks helikoptereid.
Reutersi teatel on Iraagi kaitseministeeriumi ametnik kinnitanud kirja olemasolu ja sisu.
USA kaitseminister eitas vägede väljaviimise kavatsust
USA kaitseminister Mark Esper ütles esmaspäeval Reutersi uudist kommenteerides, et neil pole mingit kavatsust Iraagist vägesid välja viia.
"Meil pole mingit otsust Iraagist lahkumiseks," ütles Esper Pentagonis ajakirjanikele ning lisas, et samuti pole antud käsku hakata lahkumiseks ettevalmistusi tegema.
"Ma ei tea, mis kiri see on. Me uurime, kust see kiri pärit on ja mis see on," ütles Esper, vahendab BBC.
Kõrge USA kindral Mark Milley ütles ajakirjanikele, et tegu oli eksitusega ning kiri poleks kunagi tohtinud avalikkuse ette jõuda, sest tegu oli allkirjastamata tööversiooniga.
"See oli viga. Seda kirja poleks pidanud saatma," rõhutas Miller.
Telekanal CNN täpsustas, et segadust põhjustanud kiri tähendab pigem seda, et armee teeb igaks juhuks ettevalmistusi selleks, kui vastasisuline otsus peaks tõepoolest langetatama, mis pole haruldane. Viimastel andmetel oli tegemist üldse kirja mustandiga, mis poleks pidanud avalikkuse ette jõudma ja saadeti edasi kogemata.
Iraak soovib koalitsioonivägede lahkumist
Iraagi parlament kutsus pühapäeval peetud erakorralisel istungil valitsust lõpetama USA juhitava rahvusvahelise koalitsiooni üksuste viibimine riigis.
"Parlament hääletas kohustamaks Iraagi valitsust tühistama oma taotlus rahvusvaheliselt koalitsioonilt abi saamiseks võitluses ISIS-e vastu," ütles parlamendi spiiker Mohammed Halbusi.
Iraagi peaminister Adel Abdul Mahdi ütles parlamendi ees, et välismaiste üksuste lahkumine riigist oleks kasulik nii Iraagile kui USA-le.
Iraagi parlament kutsus ka valitsust keelama võõrvägedel kasutada Iraagi õhuruumi, samuti maismaad ja merepiirkondi. | Reuters: USA teatas Iraagile, et viib väed riigist välja | https://www.err.ee/1021086/reuters-usa-teatas-iraagile-et-viib-vaed-riigist-valja | USA armee teatas Iraagile, et nad teevad ettevalmistusi oma vägede äraviimiseks Iraagist, vahendavad uudisteagentuurid AFP ja Reuters. USA kaitseminister Mark Esper siiski eitas, et Ühendriikide sõjaväelased on Iraagist lahkumas. |
Varasemalt Perugias varumängija rolli täitnud Tähele usaldati esmaspäeval koht algkoosseisus ning eestlane kasutas avanenud võimaluse suurepäraselt ära, kirjutab Postimees.
26-aastane võrukas kerkis 22 punktiga meeskonna parimaks, lahendades rünnakuid 78-protsendilise resultatiivsusega. Mängu lõppedes pärjati nurgaründajat ka kõige väärtuslikuma mängija tiitliga.
Järjekorras esimesel Trofeo Monini karikal osalesid siiski vaid täna väljakul käinud meeskonnad. Samas on Belchatowi näol tegu tugeva klubiga: Poola liigas hoitakse hetkel kolmandat kohta. | Tähe hiilgav partii aitas Perugia Poola tippklubi vastu võidule | https://sport.err.ee/1021089/tahe-hiilgav-partii-aitas-perugia-poola-tippklubi-vastu-voidule | Eesti koondise nurgaründaja Robert Täht aitas koduklubil Perugial sõprusturniiril 3:1 (25:27, 25:22, 25:22, 25:11) alistada tugev Poola klubi Belchatowi Skra. |
Külalismeeskond Läti Ülikool hoidis avaveerandil initsiatiivi ja kolmel korral oli nende eduseis seitsmepunktiline. Vladimir Bulatovic vähendas Valga-Valka jaoks vahe aga viiele punktile ning Timo Eichfussi vabavisete järgselt juhtisid võõrustajad kolme minuti möödudes pärast teise veerandaja algust 28:26. Vastased tegid seejärel 9:2 spurdi, kuid kodumeeskond püsis ühe viske kaugusel. Poolajaks viis Rendijs Feikners Läti Ülikooli 40:35 juhtima.
Dupree McBrayer vähendas kolmanda veerandaja alguses Valga-Valka kaotusseisu 37:40 peale, aga sealt edasi lagunes meeskond koost. Läti Ülikool tegi 14:3 spurdi ja Renars Birkansi lähiviskest oli peagi seis 59:41 ja viimane neljandik algas külaliste 19-punktilisest eduseisust. Emils Kruminši ja Bulatovici kaugvisete toel õnnestus Valga-Valkal viie minuti möödudes veel 14 punkti kaugusele tulla ja Eichfuss vähendas vabavisetest kaotusseisu kümnele punktile. Mõned hetked hiljem langes Eichfuss viie veaga aga pingile, vastased tegid 7:0 spurdi ja võitjas enam kahtlust polnud.
Visketabavuses jäi Läti Ülikool peale 44% - 30%. Lauavõitlus kuulus samuti Läti Ülikoolile 45:43 (ründelaud 15:13 Valga-Valkale) ja korvisööte anti rohkem 19:14. Pallikaotuseid tegi Valga-Valka rohkem 16:12.
Rendijs Feikners viskas Läti Ülikooli parimana 17 punkti. Renars Birkans lisas 16 silma ja 12 punkti, kuus lauapalli ja viis korvisöötu sai kirja Karlis Zunda. Edvards Reinis Mežulis tegi kaksikduubli 11 punkti ja 11 lauapalliga ning Anrijs Miska kogus kümme punkti.
Eesti-Läti liigas kõik 15 senist mängu kaotanud Valga-Valka resultatiivseimad olid Emils Kruminš ja Filipp Gafurov 14 punktiga, kellest viimane võttis ka kaheksa lauapalli. Vladimir Bulatovic järgnes 12 punkti ja kümne lauapalliga, Timo Eichfuss tõi kaheksa punkti, võttis kuus lauapalli ja andis seitse korvisöötu ning Julii Kalinin lisas seitse punkti. William Kenneth Wise III nimele jäi kuus punkti ja Dupree McBrayer kogus viis punkti. Mängus ei teinud erinevatel põhjustel kaasa Rain Raadik, Ricards Daniels Vanags, Davis Denafs ja Rodrigo Bumeisters. | Valga-Valka alustas aastat järjekordse kaotusega | https://sport.err.ee/1021084/valga-valka-alustas-aastat-jarjekordse-kaotusega | Eesti-Läti korvpalliliiga uue aasta esimeses mängus kaotas BC Valga-Valka/Maks&Moorits koduplatsil Läti Ülikoolile 66:81. |
Vana ristilõikamise traditsioon on unikaalne matusekombestiku osa, mis praeguseks on elus vaid Kagu-Eesti aladel. Kultuuriloolane Marju Kõivupuu selgitas, et tegu on omapärase matusekombega.
"Kui inimest viimsel teel saadetakse kalmistule, siis lõigatakse lahkunu mälestuseks puusse rist," ütles ta.
Kõivupuu sõnul võib 21. sajandil rääkida risti lõikamise traditsioonist kui kultuuripärandist. "Väga unikaalsest kultuuripärandist, sest erinevail põhjustel Soomes, Lätis see komme hääbus majandustegevuse tõttu," lausus ta.
Ristimets kannab rikkalikku rahvapärimust ja on seega oluline kohaliku identiteedi kandja. Laiem avalikkus sai Rosma ristimetsast teada 2005. aastal, kui Põlva-Võru maantee laiendamise käigus võeti maha 20 ristipuud.
"Ühest küljest ma vaatan, et värsked ristid on puudel ja uurija ütleb minus, et traditsioon jätkub, aga nende kommetega seotud inimene ütleb, et taaskord on üks elu siinkandis vähem. Need ristipuud või metsatukad, kus on palju puid, kus on riste peal, on märgiks sellest, et Lõuna-Eesti küla on väljasurnud – et nüüd viidi siit külast välja viimane inimene. Ja kui need ristid jutustavad külade hääbumise lugu, siis on mul valus," rääkis Kõivupuu. | Rosma ristimets võeti riikliku kaitse alla | https://kultuur.err.ee/1021079/rosma-ristimets-voeti-riikliku-kaitse-alla | Rosma ristimets Põlvamaal tunnistati kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks. Riikliku kaitse alla võtmine hoiab looduslikke pühapaiku kahju eest, mis võib sündida nii inimeste teadmatusest kui ka hoolimatusest. |
Mihhailov on Transi enda kasvandik, kes oma Premium liiga debüüdi tegi 2014. aastal veel 15-aastasena. Kõrgliigas jäi tema arvele 134 mängu ning kuus väravat, vahendab Soccernet.ee.
"Tahan tänada kogu Narva Transi klubi nende paljude aastate eest. Suured tänud klubi juhatusele, samuti Aleksei Jagudinile - minu esimesele treenerile, kes tõi mind seitsmeaastasena klubisse," sõnas Mihhailov, tänades veel spetsiaalselt Oleg Kurotškini.
Transist on juba lahkunud Tanel Tamberg ning mitmed aasta tagasi klubiga liitunud põhimängijad eesotsas Marko Meeritsa, Eric McWoodsi ja Joseph Salistega. | Narva Trans jäi ilma veel ühest põhimehest | https://sport.err.ee/1021076/narva-trans-jai-ilma-veel-uhest-pohimehest | Premium liiga võistkond Narva Trans teatas esmaspäeval, et klubist lahkub 21-aastane paremkaitsja Vadim Mihhailov. |
Pea kogu senise jalgpallurikarjääri AS Romas veetnud De Rossi liitus möödunud juuli lõpus Argentina tippklubiga Boca Juniors, kuid sai nende eest vigastuste tõttu väljakul käia vaid viies kohtumises. Tema leping oleks kehtinud käesoleva aasta juuni lõpuni. Argentina kõrgliigahooaeg on poole peal, Boca hoiab Argentinos Juniorsi järel tabelis teist kohta.
"Tegemist ei ole tõsise vigastuse ega mingi suure probleemiga," sõnas De Rossi pressikonverentsil meediale. "Tunnen lihtsalt, et pean tagasi pere juurde kolima. Igatsen väga oma tütart ja tema igatseb mind. Olen oma otsuse teinud ja see on lõplik. Lõpetan ka oma mängijakarjääri, kuid jätkan jalgpallis töötamist."
36-aastane De Rossi esindas koondist 117 mängus, Roma eest käis ta kõigi sarjade peale kokku väljakul 616 korda. | Maailmameister De Rossi tõmbas ootamatult karjäärile joone alla | https://sport.err.ee/1021069/maailmameister-de-rossi-tombas-ootamatult-karjaarile-joone-alla | 2006. aastal Itaalia jalgpallikoondisega maailmameistriks kroonitud Daniele De Rossi teatas esmaspäeval, et lõpetab sportlaskarjääri. |
Kubacki näitas pikimat õhulendu mõlemas hüppevoorus (143 ja 140,5 meetrit) ning kogus 300,9 punkti, teiseks tulnud sakslane Karl Geiger (140 ja 136 m) sai temast 9,9 punkti vähem. Kaks eelmist osavõistlust võitnud 21-aastane norralane Marius Lindvik oli 289,4 punktiga kolmas.
Kahekordne maailmameister, kes sai möödunud aastal Nelja hüppemäe turneel neljanda koha, kogus seekord võitjana 1131,6 punkti. Üllatusmees Lindvik saavutas 1111 punktiga teise koha, 1108,4 punkti kogunud Geiger oli kolmas. Mullu nii Nelja hüppemäe turnee kui ka MK-sarja üldvõidu teeninud jaapanlane Ryoyu Kobayashi sai seekord kokkuvõttes neljanda koha. | Kubacki võitis Norra üllatusmehe ees Nelja hüppemäe turnee | https://sport.err.ee/1021062/kubacki-voitis-norra-ullatusmehe-ees-nelja-huppemae-turnee | Austrias Bischofshofenis toimunud Nelja hüppemäe turnee viimase etapi võitis poolakas Dawid Kubacki, kes kindlustas ühtlasi turnee üldvõidu. |
Tilkowski kaitses Lääne-Saksamaa väravat 1966. aasta MM-finaalis võõrustajariigi Inglismaa vastu ning pidi võrgust noppima neli palli. Inglismaa võitis oma seni ainsa MM-tiitli tulemusega 4:2.
1962. aasta MM-il Tšiilis koondise varuväravavahiks olnud Tilkowski mängis aastatel 1952-70 klubijalgpalli Hame Westfalia, Dortmundi Borussia ja Frankfurdi Eintrachti eest.
Mõned päevad enne jõule lahkus elavate hulgast ka Martin Peters, kes lõi Wembleyl MM-finaalis Tilkowski selja taha teise värava. | Suri 1966. aasta MM-finaalis mänginud väravavaht | https://sport.err.ee/1021058/suri-1966-aasta-mm-finaalis-manginud-varavavaht | Möödunud nädala lõpus suri 84 aasta vanusena endine Lääne-Saksamaa jalgpallikoondise väravavaht Hans Tilkowski. |
Esmaspäeval saadeti kolme osariiki põlengutega võitlema uued reservväed, tuletõrjujatega on liitunud meeskonnad USA-st ja Kanadast. Saabunud vihm ja temperatuuride langemine suurendab võimalusi kontrolli alt väljunud põlengute ohjamiseks, nädala teiseks pooleks ennustatakse taas temperatuuri tõusu.
Vihma sadas esmaspäeval Austraalia idarannikul Sydney`st Melbourne`ini, mõnes Uus-Lõuna-Walesi piirkonnas teatati lausa joana alla sadavast vihmast, kirjutab BBC.
Kuid juba pühapäeva õhtul hoiatasid kohalikud ametnikud, et Victoria ja Uus-Lõuna-Walesi osariigis möllavad tulekahjud võivad kokku saada ning tekkida võib hiigeltulekahju (" mega blaze"). Esmaspäeva hommiku seisuga oli kahe tulekahju vahemaa vaid kümme kilomeetrit.
Uus-Lõuna-Walesi osariigi kuberner Gladys Berejiklian hoiatas, et paari jahedamat ja vihmasemat päeva peab kasutama selleks, et tulekahjudest taastuda ja elukoha kadunud inimestele elupaikade leidmiseks.
Vaatamata temperatuuride leevenemisele on õhu saastatus endiselt ohtlikult kõrgel tasemel. Näiteks Melbourne`is oli esmaspäeval nähtavus vähem kui kilomeeter.
Esmaspäeval alandati põlengupiirkondades ka ohutaset. Victoria osariigi ametnikud hoiatasid siiski, et ilm läheb paari päevaga taas kuumemaks ning tulekahjud muutuvad suuremaks.
Austraalia ajaloo suurima reservväelaste kogunemise käigus saadeti meeskonnad päästeteenistusele appi kahjusid hindama, taastama elektriühendust ning toimetama toitu, vett ja kütust tulest äralõigatud kogukondadele.
Esmakordselt riigi ajaloos saatis Austraalia valitsus katastroofimeditsiinirühma kodumaale evakueerituid abistama. | Austraalia võimud hoiatavad hiigeltulekahju tekkimise eest | https://www.err.ee/1021050/austraalia-voimud-hoiatavad-hiigeltulekahju-tekkimise-eest | Kuigi esmaspäeval sadas paljudes maastikupõlengute all vaevlevates piirkondades vihma, tõuseb nädala teises pooles taas õhutemperatuur ning tulekahjud võivad muutuda veel hullemaks, hoiatasid ametnikud. |
2018. aastal Brisbane'is võidutsenud ukrainlanna Svitolina (WTA 5.) jäi avaringis 1:6, 1:6 alla ameeriklannale Danielle Collinsile. Maailma edetabelis 27. kohal olev ameeriklanna võitis mängu 56 minutiga.
Kodupubliku ees mängiv Samantha Stosur oli sakslannast Kerberist üle 7:6 (5), 7:6 (4). Koha teises ringis on kindlustanud ka ameeriklannad Alison Riske ja Sofia Kenin, tšehhitarid Karolina Pliškova ja Barbora Strycova ning kohalikud Ashleigh Barty ja Ajla Tomljanovic.
Eesti esireket Anett Kontaveit alustab Brisbane'i turniiri Taiwani tennisisti Su-Wei Hsiehi (WTA 32.) vastu, ERR-i spordiportaal vahendab teisipäeva varahommikul toimuvat kohtumist otseblogis. | Svitolina ja Kerber langesid Brisbane'is kiirelt konkurentsist | https://sport.err.ee/1021044/svitolina-ja-kerber-langesid-brisbane-is-kiirelt-konkurentsist | Brisbane'i tenniseturniiri avaringis kaotasid esmaspäeval nii neljanda asetusega Elina Svitolina kui endine maailma esireket Angelique Kerber. |
FC Flora spordidirektor Norbert Hurt kinnitas, et 18-aastane poolkaitsja on klubi radaril olnud juba pikemat aega. "Me oleme Henri arengut jälginud mitu aastat. Tegemist on tehnilise ja aruka mängijaga kes toob meie keskväljale kvaliteeti juurde. Lisaks on tegemist hea persooniga, kes sobib hästi meie nõudlikku töökeskkonda," selgitas Hurt FC Flora kodulehele.
"Mul on väga hea meel liituda mitmekordse Eesti meistri FC Floraga," lausus Välja. "See on mulle paras väljakutse panna end proovile Eesti tippvõistkonnas. Flora oma mängustiili ja formatsiooniga sobib mulle hästi. Tuleb põnev hooaeg, kus üritame meistritiitlit kaitsta ning Euroopas veel järgmise sammu edasi astuda," lisas ta.
Nõmme Unitedis jalgpallihariduse saanud Välja liitus Paide Linnameeskonnaga 2018. aasta algul ning mängis end kohe esimesel Premium liiga hooajal kindlalt pildile, kogudes 15 mänguga neli väravat ja kolm väravasöötu.
U-21 koondise eest tegi Välja mullu kaasa seitsmes kohtumises, alustades neist neljas algkoosseisus. 2:1 võidumängus Läti eakaaslaste vastu sai ta kirja ka väravasöödu. | Flora sõlmis lepingu Eesti noortekoondislasega | https://sport.err.ee/1021035/flora-solmis-lepingu-eesti-noortekoondislasega | Valitsev Eesti jalgpallimeister Tallinna Flora sõlmis kolme aasta pikkuse lepingu seni Paide Linnameeskonda esindanud poolkaitsja Henri Väljaga. |
Demokraat Pelosi teatas plaanist vabariiklasest presidendi volitusi piirata pühapäeva hilisõhtul kolleegidele saadetud kirjas.
"Meede taaskinnitab kongressi ammu paika pandud järelevalvekohustust nõudmisega, et kui kongress ei otsusta teisiti, lõppeks valitsuse sõjaline vaenutegevus Iraani suhtes 30 päeva jooksul," ütles Pelosi.
Trump andis läinud nädalal käsu tappa Iraani revolutsioonikaardi eliitväe Quds juht Qasem Soleimani, kes oli Iraani juhtkonna üks mõjukamaid liikmeid.
Pelosi sõnul seadis Soleimani kõrvaldamine ohtu USA sõjaväelased ja tsiviilelanikud, ähvardades pingeid Iraaniga tõsiselt eskaleerida.
Demokraadid on heitnud Trumpile ette, et ta ei konsulteerinud enne rünnakukäsu andmist kongressi liidritega, nende seas Pelosiga. Samuti rõhutavad demokraadid, et ainult kongress saab sõda kuulutada.
"Kongressi liikmetena on meie esmane kohustus kaitsta ameeriklaste elusid," ütles Pelosi kirjas. "Sel põhjusel oleme me mures, et valitsus astus selle sammu kongressiga konsulteerimata ja austuseta kongressi sõjavolituste vastu, mille on sellele andnud põhiseadus," lisas ta.
Iraan on lubanud Soleimani tapmise eest kätte maksta. Trump on ka ise raevukalt sõna võtnud ja öelnud kongressile, et tema Iraani-teemalisi sotsiaalmeedia postitusi tuleks pidada seadusandjate teavitamiseks.
Pelosi sõnul esitab resolutsiooni kongressile esindajatekojas Michigani esindav endine Luure Keskagentuuri (CIA) analüütik Elissa Slotkin. | Pelosi: USA kongress hääletab Trumpi sõjavolituste piiramise üle | https://www.err.ee/1021034/pelosi-usa-kongress-haaletab-trumpi-sojavolituste-piiramise-ule | USA kongress hääletab lähipäevil sõjavolituste resolutsiooni üle, millega tahetakse piirata president Donald Trumpi voli viia Ühendriike Iraaniga sõtta, ütles esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi esmaspäeval. |
"Kui tavapäraselt ületab Narvas piiri ligikaudu 12 000 inimest ööpäevas, siis ainuüksi 3. jaanuaril ületas piiri 22 755 inimest. See on pea 4000 inimest rohkem kui eelmise aasta 3. jaanuaril. Varsti hakkavad Eestisse pühi tähistama tulnud inimesed tagasi sõitma," teatas prefektuur sotsiaalmeedias.
Politsei teatel on piiripunktide ametnikud sellisteks olukordadeks valmistunud ja annavad endast maksimumi, kuid kui on palju turiste, on ka järjekorrad vältimatud.
Ida prefektuur soovitab piiriületajatel broneerida varakult aeg veebilehel eestipiir.ee ning aega varuda. Samuti soovitatakse võimalusel kasutada Luhamaa või Koidula piiripunkti.
"Kui teil on väliskülalisi, kes kavatsevad välispiiri ületada, siis paluge neil varakult broneerida piiriületusaeg ja tuletage neile meelde, et Eestist väljumisel on ooteala läbimine kohustuslik," soovitab Ida prefektuur. | Politsei hoiatab järjekordade eest idapiiril | https://www.err.ee/1021031/politsei-hoiatab-jarjekordade-eest-idapiiril | Ida prefektuur hoiatab, et kuivõrd tänavu on Eestis rohkem turiste Venemaalt, võib see lähipäevadel tähendada idapiiri ületamisel Narvas märksa pikemat ooteaega. |
"Täna on meil Narva, Tartu ja Pärnu suunal neljarealisi teid kokku 145 kilomeetrit. Vaja on ehitada veel umbes 366 kilomeetrit. See on väga suur maht ning selle õnnestumiseks vajame rohkem projekteerijaid, ehitajaid ning ehitusmaterjale. 15-aastane programm on vajalik, et projekteerijaid ja ehitajad jõuaksid koolitada välja vajalikud insenerid ja töötajad ning ehitajad jõuaksid selle ajaga teha karjääride uuringud ja hankida kaevandusload," ütles Aas esmaspäeval ERR-ile.
"Juhul, kui averuse rakendamine võimaldab ehituse aega lühendada on see väga tervitatav," lisas Aas
Maanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi ütles Teelehele antud intervjuus, et Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteede neljarajaliseks ehitamine läheks avaliku ja erasektori koostöös (PPP ehk averus) maksma 1,7 miljardit eurot, tööd võtaks aega 15 aastat ning maanteeametisse tuleks juurde palgata 50-60 inimest.
Kommenteerides Lengi hinnangut, et juba ainuüksi teede projekteerimine ja ehituse ettevalmistamine võtab viis aastat, nõustus Aas ka sellega. "Nii ta paraku kipub olema. Kui teemaplaneering on olemas, kulub seadusest tulenevalt kavandatava teelõigu ainuüksi keskkonnamõju hindamisele pisut üle kahe aasta. Selle aja sees koostatakse ka teelõigu eelprojekt. Sama palju aega kulub ka maade võõrandamise protsessile, mille pikkus sõltub konkreetsele teelõigu trassile jäävate kinnistuste arvust. Sinna juurde lisandub projekteerimisele ja hanke väljakuulutamisele minev aeg," selgitas minister Aas. "Aja kokkuhoiu kohad on väga piiratud," lisas ta.
Minister märkis täiendava personali vajadusest rääkides, et see sõltub nii valitsuse otsustest kui ka projektide edenemise kiirusest. "Suuremahuliste taristuobjektide ehitamisel on personali vajadus väga suur mitte ainult töövõtja poolel vaid ka tellija poolel. PPP projektide elluviimine vajab senisest enam juriidilist kui ka insenertehnilist kompetentsi. Kui suureks kujuneb täpne personalivajadus sõltub kas valitsuse sellkohasest otsusest ja PPP projektide elluviimise mahust ja tempost," ütles Aas.
Valitsus kiitis avaliku ja erasektori koostööprojektide (PPP) põhimõtted ja juhised, mille alusel hakkab riik koostöös erasektoriga välja ehitama suuri taristuprojekte, heaks oma eelmise aasta viimasel kabinetinõupidamisel 19. detsembril. | Aasa hinnangul võibki maanteede neljarajaliseks ehitamisele kuluda 15 aastat | https://www.err.ee/1021026/aasa-hinnangul-voibki-maanteede-neljarajaliseks-ehitamisele-kuluda-15-aastat | Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas (Keskerakond) möönab, et suurte maanteede neljarajaliseks ehitamine on väga mahukas ettevõtmine ja see võibki võtta umbes 15 aastat nagu ütles hiljutises intervjuus maanteeameti strateegilise planeerimise direktor. |
"Pinged USA ja Iraani suhetes on kahtlemata pannud pingesse ka kütuse maailmaturu hinnad, kuid täna on veel raske prognoosida, kas ja kui palju sellest hinnad Eesti tanklates kerkivad. Kerget tõusu maailmaturul oli märgata kohe peale uudiste avaldumist ning sisseostu hindasid arvestades peaks tõus avalduma ka Eesti tanklates," ütles Sülluste.
"Seda on aga seni tagasi hoidnud tugev siseturu konkurents ning mõneti ka euro tugevnemine dollari suhtes. Edasine hinnaprognoos on väga spekulatiivne ning sõltub eelkõige, kas pinged kahe riigi vahel eskaleeruvad või taanduvad," lisas ta.
Naftahinnad tõusid esmaspäeva hommikul pärast USA ja Iraani pingete teravnemist enam kui kaks protsenti. Põhjamere Brenti hind tõusis kauplemispäeva alguses 2,4 protsenti 70,24 dollarini. New Yorgis kerkis West Texas Intermediate 2,2 protsenti 64,42 dollarini. | Neste: Iraani konflikt tõstab tõenäoliselt kütusehindu ka Eestis | https://www.err.ee/1021022/neste-iraani-konflikt-tostab-toenaoliselt-kutusehindu-ka-eestis | Neste turundus- ja kommunikatsioonijuhi Risto Sülluste sõnul jõuab Iraani ja USA vahel lahvatanud konfliktist alguse saanud kütusehindade tõus ilmselt ka Eestisse, kuid praegu hoiab seda tagasi äärmiselt tihe konkurents. |
Esmalt oli Djokovic 6:3, 6:2 üle Prantsusmaa esinumbrist Gael Monfilsist, võit oli talle Monfilsi üle juba 16. sama paljudest mängudest. Eelnevalt oli Benoit Paire 6:2, 6:7 (6), 6:4 alistanud Dušan Lajovici, mis tähendas, et kohtumise võitja otsustas paarismäng.
Seal võitsid Djokovic ja Viktor Troicki 6:3, 6:7 (5), 10:3 Nicolas Mahut - Edouard Roger-Vasselini ja üle-eile Lõuna-Aafrika 3:0 alistanud Serbia kindlustas A-grupist ka edasipääsu. Nii Lõuna-Aafrikal kui Prantsusmaal on üks võit ja üks kaotus.
Hispaania võttis Uruguay üle kindla 3:0 võidu, kui Roberto Bautista Agut oli Franco Roncadellist üle 6:1, 6:2 ning Rafael Nadal alistas Pablo Cuevase 6:2, 6:1. Paarismängus võitsid Pablo Carreno Busta ja Feliciano Lopez kolmes setis Ariel Behari ja Juan Martin Furneaux'd. B-grupis on nii Hispaanial kui Jaapanil kaks võitu, esikoha võitja otsustab riikide omavaheline mäng.
E-grupis oli Horvaatia 2:1 üle Poolast ja on võitnud mõlemad mängud, Austria (1-1) seljatas Dominic Thiemi toel Argentina (1-1). | Djokovic aitas Serbia ATP karikaturniiril kaheksa parema sekka | https://sport.err.ee/1021021/djokovic-aitas-serbia-atp-karikaturniiril-kaheksa-parema-sekka | Esimest korda toimuval ATP tennise karikaturniiril Austraalias oli Novak Djokovic esmaspäeval võidukas kahes mängus ja aitas Serbial kindlustada edasipääsu kaheksa parema sekka. |
Maailma 500 parema ratturi sekka kuulub lisaks Räimele veel kuus eestlast. Rein Taaramäe on 211., tippspordist taandunud Alo Jakin 250., Tanel Kangert 296., Aksel Nõmmela 307., Norman Vahtra 338. ja Martin Laas 425. Riikide edetabelis on Eesti 27., juhib Belgia Itaalia ees.
UCI edetabelis on esikohal möödunud hooajal Vuelta võitnud sloveen Primož Roglic (Jumbo-Visma), kellele järgnevad prantslane Julian Alaphilippe (Quick-Step) ja taanlane Jakob Fuglsang. Tour de France'i võitnud Egan Bernal (Ineos) on neljas. | Maailma 500 parema ratturi seas on seitse eestlast | https://sport.err.ee/1021015/maailma-500-parema-ratturi-seas-on-seitse-eestlast | Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) värskelt avaldatud aasta esimeses maanteeratturite maailma edetabelis on Mihkel Räim parima eestlasena 202. kohal. |
Juba 25. korda toimunud võistlusel käisid erinevates vanuseklassides ja liigades 13 võistluspäeva jooksul väljakul nii poisid, tüdrukud, harrastajad, fännid kui ka tippliigade mängijad. Kokku peeti 734 mängu, mida on võrreldes eelmise aastaga 79 võrra rohkem. Tegemist oli väga resultatiivse turniiriga, kui kokku löödi 2210 väravat.
Aastalõputurniiril peetud mängudest toodeti ligikaudu 184 tunni jagu otsepilti Soccernet.ee, jalgpall.ee ja Eesti jalgpalli Facebooki lehe vahendusel.
Enim esikohti noppis turniiril JK Tabasalu, kes oli edukaim U´-19 Eliitliiga, Esiliiga B ning tüdrukute U-17 ja U-13 arvestuses.
"Esmane tagasiside osalejatelt ja pealtvaatajatelt on positiivne – formaadi muudatusega oldi rahul ja turniir õnnestus. Suur tänu kõigile, kes 25. Aastalõputurniiril kaasa tegid! Aitäh kõigile korraldajatele ja koostööpartneritele ning muidugi Kalevi spordihallile meie võõrustamise eest," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. | Aastalõputurniirist võttis osa 3958 mängijat | https://sport.err.ee/1021010/aastaloputurniirist-vottis-osa-3958-mangijat | Möödunud aasta viimastel nädalatel peetud traditsioonilisel jalgpalli aastalõputurniiril osales 305 võistkonda ja 3958 mängijat. |
"Kõige paremini saab ehk staareseme ideest aru Louvre'i ja "Mona Lisa" võrdlust tuues," selgitas projekti üks eestvedajaid Egle Adams. "Inimesed lähevad sinna muuseumisse ennekõike selle ühe maali pärast, aga vaatavad kokkuvõttes ka palju teisi kunstiteoseid. Meie tahame samuti kutsuda inimesi üles tulema ennekõike vaatama seda üht, erilise loo ja auraga eset, aga sellega koos saama terviklikumat pilti kirjanikust ja temaga seonduvast."
Igast staaresemest valmis videoklipp. Nendes astuvad üles tuntud kirjanikud, näitlejad ja ühiskonnategelased, näiteks õiguskantsler Ülle Madise, näitlejad Priit Loog ja Ain Lutsepp, kirjanikud Vahur Afanasjev, Eda Ahi, Mart Juur jt.
Lühiklipid hakkavad ka ETV ja ETV2 kultuuriteadete all jooksma.
Ühtlasi tehti pikem lavastuslik klipp, kus Toomas Nipernaadi kutsub kirjanikele külla.
Projekti teostas Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing kultuuriministeeriumi toel.
Videoklippide tekstide autor on Kaupo Meiel. Videod teostasid Raido Pedak ja Sten Kaalma. | Kirjanike muuseumid tõstavad esile staaresemed | https://kultuur.err.ee/1021002/kirjanike-muuseumid-tostavad-esile-staaresemed | Käivitus Eesti kirjanike muuseumide ühisprojekt "Staarese", mis seab igas kirjaniku muuseumis fookusse ühe eseme, mida võib pidada muuseumi eriliseks aardeks. |
Eesti kohtub 16. jaanuaril võõrsil Luksemburgiga ning kolm päeva hiljem Põlvas sama vastasega. Põhivalikturniirile pääseb kahe mängu kokkuvõttes parem meeskond.
Mullu neljandat korda Eesti parimaks käsipalluriks valitud Dener Jaanimaa ühineb koondisega Euroopa Meistrite liiga klubi Zaporožje HC Motor juurest, kus sügishooaega alustas Ukraina superkarikavõiduga. Lisaks edeneti otse veerandfinaali tugevas SEHA-liigas ning treenerivahetuse järel tuli punktilisa Meistrite liigaski.
"Viimane mäng oli Ukrainas 18. detsembril, nii et sain mõnusalt puhata. Jõulud veetsin kodus ja aastavahetuse sõpradega reisil. Nüüd on nii keha kui vaim valmis Eesti esindamiseks. On hea, et saame pikalt valmistuda ja neljapäevases Kääriku-laagris kambavaimu kasvatada," õhkus Jaanimaast Eesti käsipalliliidu pressiteate vahendusel positiivsust.
"Luksemburgil on hoopis teine lähtekoht, sest neil on nädal varem kolm MM-valikmängu. Ma ei usu, et see neid füüsiliselt liigselt väsitab, sest tänapäeval osatakse kiirelt taastuda. Aga kui nad Slovakkia, Leedu ja Fääri saarte vastu tulemusi ei saa, võib see kindlasti mängijatele mentaalselt mõjuda," arutles Eesti koondises ligi 300 väravat visanud paremsisemine.
"Samas saavad luksemburglased mängupraktikat ja vahetult kohtumiste järel puudujääke analüüsida. Meil sellist võimalust pole, ehkki rahulikult vaid kaheks mänguks valmistumine on jälle omamoodi hea. Seega võib tihe mängugraafik olla vastastele nii kasuks kui kahjuks," hindas Jaanimaa.
Eesti koondis pidas viimased ametlikud mängud oktoobri lõpul Türgis, kus toimus 2021. aasta maailmameistrivõistluste valikturniir. Avamängus kaotati võõrustajatele 29:33 (14:18) ning päev hiljem jäädi alla Belgiale 20:25 (9:11) ning edasipääsuuks sulgus.
"Sügisel olime Türgi vastu pidevalt mängus sees, aga mõned rumalad vead kallutasid kohtumise vastasele. Belgiaga võin isiklikust seisukohast öelda, et olin eelmise päeva suure koormuse järel lihtsalt täiesti tühi. Peame suutma stabiilselt – isegi kui mitte päris 60 minutit, siis lihtsalt pikemad perioodid – head mängu näidata," sõnas Jaanimaa.
"Aitab jutust, et kui nüüd hästi ei lähe, küll siis järgmine kord. Peame hakkama võitma! Kui Luksemburgist kahe mänguga jagu ei saa, oleks pettumus ikka väga suur. Eriti ootan teist kohtumist Põlvas, kus käsipallifännid loodetavasti saali täidavad. Vajame kodupubliku toetust, see lisab adrenaliini ja paneb jalad kiiremini liikuma," ootab Jaanimaa fänne 19. jaanuaril Mesikäpa halli.
Eesti koondis EM-valikmängudeks: Eston Varusk, Henri Sillaste, Alfred Timmo (kõik Põlva Serviti), Robin Oberg, Armis Priskus, Kaspar Lees, Markus Viitkar, Rainer Kelk (kõik HC Tallinn), Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Armi Pärt (HIF Karlskrona), Jürgen Rooba (Nice'i Cavigal Handball), Kristo Voika (Nove Veseli TJ Sokol), Rasmus Ots (SG VTB/Altjührden), Mait Patrail (TSV Hannover-Burgdorf)*, Dener Jaanimaa (Zaporožje HC Motor), Hendrik Varul (Hammarby IF), Karl Roosna (HSG Krefeld), Karl Toom (TV Emsdetten), Andris Celminš (Velenje RK Gorenje). Peatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman.
* Patrail ühineb koondisega nädal hiljem Tallinnas. | Dener Jaanimaa: aitab jutust, peame võitma hakkama! | https://sport.err.ee/1020914/dener-jaanimaa-aitab-jutust-peame-voitma-hakkama | Esmaspäeval kogunes Käärikul Eesti käsipallikoondis, et alustada ettevalmistust järgmisel nädalal peetavateks 2022. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks. |
"Esiteks ma ei usu hästi, et ta siia tuleb. Teiseks on mul väga kahju, et president (Kersti Kaljulaid - toim) üldse sellise sammu astus ja Putini siia kutsus. Vaieldamatult on praeguse Putini režiimi ajal käimas üks jõhkramaid väikeste rahvaste, ka soome-ugri rahvaste venestamine. Kui tema tuleks nüüd siia kongressile, oleks see näkkusülitamine kõigile väikerahvastele, keda ta represseerib. Ma loodan, et ta ei tule siia ja [Eesti] president oleks pidanud sellele mõtlema," rääkis Põlluaas.
Riigikogu esimees avaldas ka arvamust, et Eesti on tervik Euroopa Liidu ja NATO-ga ning et eraldi dialoogi pidamine Venemaaga on täiesti mõttetu.
Kaljulaidi ja Putini eelmise aasta kohtumisse suhtus Põlluaas samuti kriitiliselt.
"Ja mis tulemus siis president Kaljulaidi kohtumisel Putiniga oli? Null. Mitte mingisugust tulemust ei olnud. Sellisel asjal pole mõtet. Peame ikka seisma selle eest, et EL ja NATO oleksid Venemaa-poliitikas ühtsed, et Venemaa agressioonide ees ei pigistataks silmi kinni – seal saame palju rohkem kaasa rääkida ja protsesse mõjutada. Kui lunime endale audientsi Putini juurde, siis anname signaali, justkui oleks tegemist rahvusvaheliselt austatud riigi esindajaga, kellega probleeme ei ole. Me võime seista kasvõi pea peal, sellest meie suhted heaks ei muutu. Heade suhete võti on Kremlis," leidis Põlluaas.
Toomas Sildami pikka intervjuud Henn Põlluaasaga saab lugeda teisipäeva hommikul ERR-i portaalist. | Põlluaas: loodan, et Putin Tartusse ei tule | https://www.err.ee/1020997/polluaas-loodan-et-putin-tartusse-ei-tule | Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) leiab, et president Kersti Kaljulaid tegi vea, kui kutsus eeloleval suvel Tartus toimuvale soome-ugri rahvaste maailmakongressile Venemaa presidendi Vladimir Putini. |
Elisa kaabelteenuse klientideni jõudis käesoleval nädalal uus ajaviitekanal – Elisa telekanal. Uuel kanalil näeb Elisa originaalseriaalide esimesi osi ning Elisa Huubi ja videolaenutuse sisu tutvustavaid klippe. Esimest korda Eestis näeb Elisa telekanalilt ka lõõgastavaid ajaviiteklippe ehk slow- TV-d.
"Skandinaaviast alguse saanud nn aeglane televisioon on maailmas juba aastaid laineid löönud. Elisa telekanaliga saab edaspidi lõõgastuda vaadates kajakisõite avamerel ja jõgedel, praamisõite Eesti saartele või jalgrattal kulgemist kaunitel Lääne-Eesti teedel," sõnas Elisa sisuhankespetsialist Triin Lember. Ajaviiteklippe lisandub telekanalile järjest juurde ning tulevikus jõuavad kanalile ka ülekanded ja salvestused valitud spordi- ja meelelahutussündmustelt.
Elisa rahvusvahelisest omatoodangust on eetris Elisa originaalsarjade nagu "Kõik patud", "Ivalo", "Rusikas" jt esimesed osad. | Elisa ajaviitekanal pakub aeglast televisiooni | https://menu.err.ee/1020989/elisa-ajaviitekanal-pakub-aeglast-televisiooni | Teleteenuse pakkuja Elisa tuli välja uue ajaviite telekanaliga, kus näeb Elisa originaalsarju, saab jälgida slow -TV-d ning tutvuda Elisa Elamuse telesisuga. |
Eestlase arvele kogunes üheksa punkti (kahesed 1/1, kolmesed 2/4, vabavisked 1/2), kuus lauapalli, viis resultatiivset söötu, kaks pallikaotust ja neli isiklikku viga.
Mängu möödus mõlema tiimi jaoks tõusude-mõõnadega, kuid viimasel perioodil olid külalised pidevalt mõne punktiga ees. Treviso vähendas lõpus vahe ühele silmale (79:80), aga rohkemaks Vene tiimi vastu võimelised ei oldud.
Varese parim oli 30 punkti visanud Jason Clark. Treviso parima David Logani nimele kirjutati 25 silma.
Varese on võitnud-kaotanud nüüd kaheksa mängu, millega jagatakse turniiritabelis kaheksandat kuni kümnendat kohta. Treviso jätkab kuue võidu ja kümne kaotusega.
Henri Drelli klubi Pesaro kaotusteseeria jätkus kodus mänguga Trieste vastu, kus jäädi alla 76:82 (27:25, 20:23, 17:16, 12:18). Eestlane koosseisu ei kuulunud.
Pesaro on kaotanud kõik 16 selle hooaja mängu, Trieste on viie võidu ja 11 kaotusega eelviimane.
Itaalia kõrgliiga kolm esimest on Bologna Virtus (14-2), Sassari (13-3) ja Brescia (11-5). | Siim-Sander Vene aitas Varese hooaja teise võõrsilvõiduni | https://sport.err.ee/1020857/siim-sander-vene-aitas-varese-hooaja-teise-voorsilvoiduni | Itaalia korvpalli kõrgliigas alistas Siim-Sander Vene klubi Varese võõrsil Treviso meeskonna 84:79 (23:17, 14:27, 22:11, 25:24). |
"Kui võtta aluseks "Tõde ja õigus" ja "Kevade" sari, siis see seos on pisut otsitud," ütles Maarja Vaino. "Kui hakata kahe kirjaniku teoseid selle pilguga, kuidas üks või teine kirjanik on teist mõjutanud, siis ma vaataksin pigem romaanide "Vaikne nurgake" ja "Ma armastasin sakslast" poole."
Oskar Lutsu "Vaikne nurgake" ilmus aasta varem Anton Hansen Tammsaare teosest "Ma armastasin sakslast" ja Vaino sõnul tekivad tõsised paralleelid, kus Tammsaare on üritanud Lutsu "Vaikset nurgakest" enda meelest paremini üle kirjutada.
Küll ei saa aga Vaino hinnangul teha kandvaid järeldusi tõigast, et Tammsaarel on samuti töö ja kraavikaevamine esile tõstetud, see oli pigem ajastu märk. "Töö oli juba Tõnissonil teemaks," tõdes Vaino. "Ja veel vähem saab väita, et Lutsu mõnest nüansist on Tammsaare kirjutanud terve pentaloogia. Sellistel väidetel ei ole alust. Samas võib karakterivõrdluses näha paralleele Kõrboja Anna ja Raja Teele puhul, ja ka Arno ja Indreku vahel. Küsitav, kas need on Tammsaarel inspireeritud just Lutsust, aga sel juhul on see pigem huvitav kirjanduslik intertekstuaalne seos, mitte näppamine."
Maarja Vaino nentis, et mitte ainult Lutsul ja Tammsaarel, vaid üldse nende põlvkonna, Teise maailmasõja eelsetel autoritel on sarnasusi, sest nad elasid sarnases maailmas.
Tiit Hennoste ütles ERRile, et temal tekkis seos täiesti kindlal pinnal. "Kui ma leidsin "Tootsi pulmast" lause "Töö on see, mis meid päästab."," sõnas Hennoste. "Tali ütleb seda pärast välismaalt tagasitulekut sõber Lestale. Ja see kõlas kahtlaselt sarnaselt lausele "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus."
Muid sarnasusi ei pidanud Hennoste otsima, need torkavad tema sõnul otse silma. "Näiteks et Toots ja Pearu on sarnased triksterid või trikitajad või mängurid, kes keeravad teistele inimestele käkke kokku. Seejärel tulin selle peale, kuidas olulised kohad raamatutes sarnanevad: Kiir lõhub Tootsi pulmas nõusid, Andres peksab jõulu ajal koera. Minnes natuke "Tõest ja õigusest" välja, siis nii Kõrboja Anna võtab endale mehe kui Raja Teele võtab mehe ja mehe võtmine oli tollal ikka haruldane asi."
"Ega ma ei väida, ma vihjan, need on põnevad paralleelid," muheles Hennoste. "See ei pea olema isegi laenamine, vaid võib olla autori puhul ka alateadlik."
Hennoste lisas seoseid, mida Õhtulehes ei olnud: "Luts kirjutas ju kihelkonnakoolist ja selle järel Tootsi peremeheks kasvamise loo, Tammsaare kirjutas tagurpidi, kõigepealt maaga võitlemise loo ja siis kooliloo."
Lisaks tõi Hennoste välja seose "Kõrboja peremehe" ja "Suve" teise osa vahel: "Luts kirjutab romaani sellest, kuidas Tootsist saab uus peremees, ja see on kirjutatud Eesti Vabariigi algushetkil, Tammsaare vihjab aga sellele, et seda peremeest ei ole veel Eestis olemas ja see tuleb alles kasvatada." | Maarja Vaino: väide, et Tammsaare varastas Lutsult, on otsitud | https://kultuur.err.ee/1020962/maarja-vaino-vaide-et-tammsaare-varastas-lutsult-on-otsitud | Kirjandusteadlane Tiit Hennoste väitis Õhtulehes, et Tammsaare varastas "Tõde ja õigust" kirjutades üht-teist Lutsu "Kevade" sarjast. Kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino kommenteeris ERRile, et võib rääkida kirjanduslikest seostest, aga mitte näppamisest. |
Ohuhinnangute alusel ja erineva operatiivsusastmega reageerimine on seni olnud kasutusel eelkõige kiirabil ja politseil ning alates homsest võetakse analoogsed põhimõtted kasutusele ka pääste- ja demineerimissündmuste lahendamisel.
Häirekeskus hakkab väljakutseid reageerimiskiiruse järgi eristama madala ohutasemega sündmusteks ja kõrgema ohutasemega sündmusteks. Madala ohutasemega sündmused on eelkõige sellised, kus kellegi elu ei ole vahetus ohus ja sündmuse olustik ei eskaleeru, näiteks lindude/loomade päästmised ja tuulega murdunud puud, mis kellegi elu ei ohusta. Hinnanguliselt võib muudatus puudutada ligi 20 protsenti kõigist väljakutsetest.
Seni kehtinud põhimõtete järgi tuli päästemeeskondadel pärast väljasõidukorralduse saamist komandost välja sõita 60 sekundi jooksul olenemata sündmuse liigist ja ohutasemest. Edaspidi lisab häirekeskus väljasõidukorralduse juurde ka prioriteetsusastme ehk reageerimise operatiivsus tagatakse vastavalt konkreetse sündmuse ohuhinnangule.
"Päästetööd on keerulised ja ohtlikud ning peame sellega arvestama, et õnnetuskohale kiirustades võib juhtuda õnnetusi. Kõige tähtsam on aga see, et meie päästjad jääksid terveks, jõuaksid sündmusele alati kohale ja ei paneks ennast ega kaasliiklejaid liigsesse ohtu. Statistika ja praktika on näidanud, et teatud sündmuste puhul ei ole liigse kiirustamisega võetud risk otstarbekas," ütles päästeameti päästetööde osakonna valmisoleku talituse juht Leho Lemsalu. Ta lisas, et kohtadesse, kus kellegi elu vajab päästmist, ja muudele ajakriitilistele sündmustele sõidetakse päästekomandost välja jätkuvalt kuni 60 sekundi jooksul ning vilkurite ja sireenide saatel.
Kui kellegi elu on ohus, siis reageerivad päästemeeskonnad sellisele sündmusele lähtudes kiirema abi printsiibist. Kiireima abi printsiip tähendab, et spetsiaalne programm paneb sekundiga kokku info: kus asub sündmus, mis liiki abi sinna vaja on, kus asub lähim vaba ressurss, milline on teekond ressursside juurest sündmuskohale. Päästemeeskondade paiknemist ja hõivatust jälgitakse reaalajas.
Päästeamet suudab Eestis tagada igale sündmusele esimese päästeauto kohale jõudmise üldiselt maksimaalselt 15 minutiga.
2019. aastal juhtus päästjatega 52 tööõnnetust, neist raskeid kümme. Väljakutsele reageerimisega seotud tööõnnetusi oli kuus. Päästeameti masinapargis on ligikaudu 500 sõidukit ning aastas satub neist avariisse keskmiselt 15. | Päästjad ei pea enam madalama ohutasemega väljakutsetele minuti jooksul reageerima | https://www.err.ee/1020976/paastjad-ei-pea-enam-madalama-ohutasemega-valjakutsetele-minuti-jooksul-reageerima | Alates 7. jaanuarist reageerivad päästemeeskonnad madalama ohutasemega päästesündmustele senise ühe minuti asemel kuni kolme minuti jooksul. Reageerimisaja pikendamise eesmärk on vähendada sündmustele kiirustamise käigus tekkivaid tööõnnetusi ning hoida ära alarmsõidu käigus toimuvaid liiklusõnnetusi. |
Talviste olude puudumise tõttu otsustasid korraldajad ralli kuu võrra edasi lükata ning see plaanitakse läbi viia 21.-22. veebruaril.
"Selle otsuse tegemine oli raske kuid õige. Meie eesmärk on korraldada korralik talveralli ning seetõttu peame ootama veebruarini," sõnas ralli korraldusmeeskonna liige Renārs Salaks.
"Meil lasub vastutus võistlejate ja pealtvaatajate ees, kuid sel aastal me jaanuaris talviseid tingimusi kahjuks pakkuda ei suuda. Loodame siiski veebruaris läbi viia korraliku talveralli, kuhu on kõik oodatud."
Kui ilmaolud lubavad, siis saavad Eesti, Läti ja Leedu autoralli meistrivõistlused alguse 8. veebruaril sõidetava Sarma ralliga. | Eesti autoralli meistrivõistluste algus lükkub edasi | https://sport.err.ee/1020968/eesti-autoralli-meistrivoistluste-algus-lukkub-edasi | Eesti ja Läti autoralli meistrivõistluste hooaeg 2020 pidi alguse saama järgmisel nädalavahetusel Lätis, kuid kehvade ilmaolude ja sobimatute rajatingimuste tõttu jääb 17.-18. jaanuaril Aluksne ralli sõitmata. |
Ehkki erakondade 2019. aasta neljanda kvartali majandustulemused on veel avalikustamata, saab Keskerakonna kirjale lisatud Excel tabelist teada, et partei lõpetas 2019. aasta 550 000 euro suuruse netovara miinusega.
Keskerakond plaanib 2020. aasta lõpuks sellest välja tulla nii, et erakonna tulud igas kvartalis saavad olema ligi 140 000 eurot suuremad kui kulutused. Seda eesmärki aitab saavutada asjaolu, et 2020. aastal Eestis valimisi ei toimu, mis on parteide jaoks peamine lisakulu allikas.
Konkreetselt arvestab Keskerakond 2020. aastal igas kvartalis 341 925 euro suuruse riigitoetusega, 100 000 euro suuruste annetustega ja liikmemaksudest loodab partei koguda igas kvartalis 16 250 eurot. Kvartalis on need kolm tuluallikat kokku ligi 460 000 eurot.
Kulutada plaanib Keskerakond 2020. aastal igas kvartalis 320 000 eurot, millest 140 000 on mõeldud majandamiskuludele, 120 000 tööjõukuludele ja 60 000 poliitilise tegevuse kuludele.
Selle plaani järgi peaks Keskerakonna netovara 2020. aasta lõpuks praeguse 550 000 euro suuruse miinuse asemel jõudma plussi 2700 euroga.
Soovitud eesmärki on Keskerakonnal sellevõrra lihtsam saavutada, et 2020. aastal Eestis valimisi ei toimu. Näiteks 2019. aasta esimeses kvartalis, mil toimusid riigikogu valimised, olid Keskerakonna kulud üle 1,4 miljoni euro, kuid teises ja kolmandas kvartalis 315 000-330 000 eurot.
Ehk kui valimisi ei toimu, on 320 000 euro suurune kulude suurusjärk 2020. aasta igas kvartalis üsna realistlik.
Ka planeeritud tulude pool ei tohiks Keskerakonnal üle jõu käia. Peamine sissetulekuallikas ehk üle 340 000 euro suurune riigieelarveline toetus on kindel. Ka planeeritud 100 000 euro juurde jäävad annetused kvartalis on reaalsed, kui võtta aluseks 2019. aasta valimistele järgnenud ehk teise ja kolmanda kvartali annetused, mis olid vastavalt 170 000 ja 150 000 eurot.
Senist maksedistsipliini arvestades on mõnevõrra küsitavam kõige väiksem tuluallikas ehk liikmemaksud. Kui Keskerakond lubab 2020. aastal igas kvartalis koguda 16 250 eurot ja aasta peale 65 000 eurot liikmemakse, siis võrdlusena 2019. aasta kolme kvartaliga koguti kokku veidi üle 18 000 euro liikmemakse. | Keskerakond esitas plaani, kuidas suurest eelarvemiinusest välja tulla | https://www.err.ee/1020960/keskerakond-esitas-plaani-kuidas-suurest-eelarvemiinusest-valja-tulla | Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb esitas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) finantsplaani, kuidas kavatseb Keskerakond oma praeguse suure netovara miinuse 2020. aasta lõpuks plussi viia. |
Mõlemad grupeerinud loobuvad nii klubiruumidest kui nende eraldusmärgiks olevatest logoga vestidest, särkidest ja teistest asjadest, vahendas Postimees portaali mtvuutiset.fi.
"Meie kohta esitatakse pidevalt alusetuid väiteid ja meie peal kasutatakse vägivalda. Üks neist väidetest on, et meie grupeering asutati eesmärgiga panna toime kuritegusid. See ei vasta tõele," selgitas United Brotherhoodi esindaja Ville Jaatinen.
Politsei on liigitanud jõugu ja selle tütarjõugu organiseeritud kuritegevusega tegelejateks.
Jaatineni arvates on politsei ja teised võimusesindajad kasutanud jõuguliikmete peal vägivalda ja sunnimeetmeid. Ta selgitas, et politsei on otsinud läbi nii nende liikmete kodusid, kuid ka nende inimeste kodusid, kes ei ole United Brotherhoodiga otseselt seotud.
"Politsei peab ohtlikuks isegi seda, kui jõuguliige on käinud külas sõbral, kes ei kuulu jõuku. Võimuesindajate arvates ohustab meie klubi demokraatliku ühiskonna julgeolekut. Kui ühiskonnas ei ole turvaline, siis ei ole ja nii ongi, sellel ei ole meiega midagi pistmist," jätkas jõugu esindaja.
United Brotherhoodil olid organisatsioonid Lahtis, Joensuus, Tamperes, Jyväskyläs ja Helsingis, kogunemiskoht asus Tuusulas.
Jaatineni sõnul on nende klubid lõpetanud tegevuse, välja arvatud Tamperes, kus see kauem aega võtab. Ta lisas, et nad ei kavatse mingi teise nime all uut grupeeringut luua.
22 aastat United Brotherhood ja Rogues Gallery jõukudes olnud Jaatinen lisas, et tema aeg sellistes ühendustes on läbi saanud ja ta keskendub oma elus teistele asjadele.
Soome keskkriminaalpolitsei teatas 2019. aasta septembris, et nad plaanivad saata United Brotherhoodi ja selle kõrvalharu Bad Unioni ametlikult laiali ning keelata nende tegevuse, kuna need jõugud kontrollivad üha enam vanglaid ja vange.
Ringkonnaprokurör ja politseiamet esitasid Ida-Uusimaa ringkonnakohtule lailaisaatmisehagi.
Politseiamet teatas, et United Brotherhoodi on kohtus määratletud kui organiseeritud kuritegevusrühmitust, mille liikmed on pannud toime raskeid kuritegusid.
United Brotherhoodi liikmed ja selle kõrvalharu liikmed on sel kümnendil olnud kahtlusalused enam kui 1300 kuriteos. | Soomes lõpetas tegevuse kriminaalseks kuulutatud United Brotherhood | https://www.err.ee/1020963/soomes-lopetas-tegevuse-kriminaalseks-kuulutatud-united-brotherhood | Soome motojõugud United Brotherhood ja Bad Union teatasid pressiteatega, et lõpetavad tegevuse, kuna nad on pidevalt politsei ja võimude märklauaks. |
Rohkem kui ühe teosega jõudsid tabelisse näiteks Eesti autorid Andrus Kivirähk ja Tõnu Õnnepalu, välismaistest autoritest Yuval Noah Harari ja J. K. Rowling. Tabelist allpool saate otsida, kas teie tänavune lemmikraamat ja -autor jõudis samuti tabelisse.
Edetabel on koostatud Apollo kaupluste ja veebipoe müügi põhjal. Edetabelisse ei ole arvestatud müüki raamatukogudele ning ostukeskustele. | Apollo raamatumüügi edetabelis troonivad Mihkel Raud, Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla | https://kultuur.err.ee/1020958/apollo-raamatumuugi-edetabelis-troonivad-mihkel-raud-andrus-kivirahk-ja-indrek-hargla | Apollo 2019. aasta jaemüügi tipp-100 edetabelis on esikohal Mihkel Raua "Isa", teisel kohal Andrus Kivirähki "Tont ja Facebook" ja kolmandal kohal Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium". |
Esimeses setis murdsid Kontaveit ja Pavljutšenkova kahel korral vastase servi, aga jäid seejärel kohe ise murdega taha. Kiires lõppmängus läksid Barty - Bertens 2:0 juhtima, kuid järgmisest kaheksast pallivahetusest võitsid Kontaveit ja Pavljutšenkova kuus ning esimese seti kolmandalt sett-pallilt 8:6.
Teist setti alustasid Kontaveit ja Pavljutšenkova kohe oma servi kaotamisega ning uuesti juhtus sama asi üheksandas geimis. Kolmandas setis mängiti üksnes punkte: Barty - Bertens asusid juhtima 4:1, jäid taha 5:6, võitsid kolm pallivahetust järjest ja realiseerisid seisult 9:8 esimese matšpalli.
Üksikmänguturniiri alustab Kontaveit teisipäeval. Tema esimene vastane on Taiwani tennisist Su-wei Hsieh (WTA 32.). | Kontaveit pidi paarismängus tunnistama maailma esireketi paremust | https://sport.err.ee/1020959/kontaveit-pidi-paarismangus-tunnistama-maailma-esireketi-paremust | Anett Kontaveit (WTA 26.) ja venelanna Anastassija Pavljutšenkova (WTA 31.) kaotasid Brisbane'i tenniseturniiri paarismängu avaringis üksikmängu maailma esireketile Ashleigh Bartyle ja hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 9.) 7:6 (8:6), 3:6, 8:10. |
Terranova kaotas de Villiersile kolme minuti ja 57 sekundiga. Katsel teenis kolmanda aja Araabia Ühendemiraatide piloot Khalid Al Qassimi (Citroen; +5.42). Esimese etapi võitnud leedulane Vaidotas Zala (Mini) oli üheksas (+19.23).
Esimest aastat Dakari rallil osalev kahekordne vormel-1 maailmameister Fernando Alonso sõitis esimesed 160 km liidritega pea võrdses tempos, aga tabas siis kivi, mis lõhkus masina ratta ja vedrustuse.
Esialgu proovisid Alonso ja kaardilugeja Marc Coma masinat omal jõul parandada, aga seejärel jäid ootama Toyota võistkonna mehaanikute autot. Ühtlasi kadus ka lootus kõrgele üldkohale Dakari ralli kokkuvõttes.
Suurema osa tänasest päevast, kus arvesse läks 367 km jagu sõitu, juhtis saudiaraablane Yazeed Al Rajhi (Toyota), kes kaotas lõpu eel de Villiersile siiski enam kui paarkümmend minutit ja nii kodupubliku ees katsevõitu ei saanud.
Kahe päeva järel on Terranova tõusnud Dakari ralli liidriks ning edestab hispaanlast Carlos Sainzi (Mini; +4.43) ja Katari rallisportlast Nasser Al-Attiyahit (Toyota; +6.07). Leedulane Zala langes üldliidri positsioonilt viiendaks (+8.11). | Fernando Alonso sõitis Dakari rallil kivi otsa, leedulane langes liidrikohalt | https://sport.err.ee/1020951/fernando-alonso-soitis-dakari-rallil-kivi-otsa-leedulane-langes-liidrikohalt | Dakari ralli teise etapi võitis autode seas lõuna-aafriklane Giniel de Villiers (Toyota; 3:37.20), uueks üldliidriks kerkis teise aja saanud argentiinlane Orlando Terranova (Mini). |
Grenell põhjendas Saksamaa meedias president Donald Trumpi otsust korraldada õhurünnak, milles hukkus Iraani revolutsioonikaardi mõjuvõimas kindral Qasem Soleimani, ja märkis, et kui Euroopa riigid kutsuvad üles pingeid maandama, oleks võinud neid üleskutseid teha ka varem, kui Teheran olukorda pingelisemaks muutis, vahendas Politico.
"Kui Lääs seisab ühtselt ja Lääs ütleb väga selgelt, et terrorism on vale ja terrorismi ei tohiks kasutada, siis seda sõnumit kuulevad ka iraanlased ja nad näevad Lääne kollektiivset jõudu," selgitas suursaadik. "Me oleme näinud, kuidas iraanlased viimaste kuude jooksul [pingeid] eskaleerivad. Ning sellele pole olnud reaktsiooni või ütleksin, et olnud vähe reaktsiooni Euroopa valitsuste poolt."
Pühapäeva õhtul tegid Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron ühisavalduse, mille kohaselt on olukorda Lähis-Idas vaja kiiremas korras deeskaleerida.
"Kui te soovite deeskaleerida ja arvate, et on väga oluline deeskaleerida, siis ma ütleksin, et hukka mõistmist tuleks alustada eskalatsioonitrepi alumistest astmetest ja seda ei tehtud," kommenteeris Grenell.
Grenell rõhutas ka, et ameeriklased ei soovi Iraaniga sõda alustada.
Pentagoni teatel sooritati reedel Iraagis täppisrünnak, mille tagajärjel hukkusid Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani ning Iraani-meelse Iraagi poolsõjaväelise rühmituse Hashed al-Shaabi asekomandör Abu Mahdi al-Muhandis. Teheran on lubanud kindrali surma eest kätte maksta.
Kindral Soleimanit peeti juba aastakümneid üheks mõjuvõimsamaks isikuks Iraanis ajatolla Ali Khamenei järel ning Iraani mõjuvõimu kehtestamises Lähis-Idas - näiteks Iraagis, Süürias, Palestiina aladel ja Jeemenis - oli tal täita võtmeroll.
Märkimisväärne on ka see, et käesoleva aasta aprillis lisas USA Iraani revolutsioonikaardi ja üksuse Quds terroristlike organisatsioonide nimekirja. Üldiselt pole USA sellesse nimekirja lisanud organisatsioone, mis on ametlikult mõne rahvusvaheliselt tunnustatud riigi võimustruktuuri osadeks.
Õhurünnak järgnes USA Bagdadi saatkonna piiramisele tuhandete meeleavaldajate poolt. Viimaseid olid tegutsema ässitanud just Iraani taustaga rühmitused. | USA diplomaat: Euroopa ei suutnud Teherani varasemat tegevust hukka mõista | https://www.err.ee/1020950/usa-diplomaat-euroopa-ei-suutnud-teherani-varasemat-tegevust-hukka-moista | USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell kritiseeris värskes intervjuus Euroopa valitsusi selle eest, et need ei suutnud hukka mõista Teherani poolt viimastel kuudel korraldatud rünnakuid. |
VTA pressiesindaja Elen Kurvits ütles ERR-ile, et laborist saadi listeeriaproovi negatiivne vastus laupäeval. Tulemusest teavitati ka M.V. Wooli.
Siiski ei tähenda negatiivne listeeriaproov automaatselt veel tehase Harku üksuse avamist tootmiseks.
"Me vaatame ettekirjutuse üle, vaja on alles otsustada, kas teeme veel lisaproove või saab loa avamiseks anda," selgitas Kurvits.
Ettekirjutus jõutakse üle vaadata ilmselt järgmise nädala jooksul.
M.V. Wool andis teada, et on teinud VTA-le Harku tehase taasavamise taotluse.
"M.V. Wool viis Harku kalatehases, logistikakeskuses ja Mati kalapoes 26. novembrist 19. detsembrini läbi süvapuhastuse. Riikliku järelevalve raames võetud kõik 105 proovi tööpindadelt, seadmetelt, põrandatelt, äravoolutrappidest ja mujalt olid listeeriavabad, mis näitab et puhastus oli tõhus ja tulemuslik. Seega on M.V. Wool valmis Harku kalatehase taaskäivitamiseks 8. jaanuarist, kuna on täidetud VTA ettekirjutuses sätestatud tingimus," kommenteeris ettevõtte nõukogu esimees Meelis Vetevool.
M.V. Wooli Vihterpalu tootmisüksus sai VTA-lt loa tootmisega jätkata 2. jaanuarist, esimesed tooted on juba ka poelettidele jõudnud. Sellega jäi ära kavandatud 30 töötaja koondamine.
Harku tehases puudutas koondamisoht ligi 45 inimest.
Meelis Vetevool on varasemalt öelnud, et hinnanguline kahju tehaste sulgemisest on kolm miljonit eurot - see on nende 2018. aasta detsembrikuu käive, mis mullu samal ajal teenimata jäi.
M.V. Wooli ja VTA vahel on samal ajal käimas ka kohtuprotsess, milles ettevõte vaidlustas ameti tehtud ettekirjutuse. | M.V. Wooli Harku tehase uued listeeriaproovid on puhtad | https://www.err.ee/1020910/m-v-wooli-harku-tehase-uued-listeeriaproovid-on-puhtad | Kalatootja M.V. Wooli Harku tootmisüksusest 30. detsembril võetud listeeriabakteri proovid olid negatiivsed ehk veterinaar- ja toiduamet (VTA) listeeriat tootmisest enam ei leidnud. |
2010. aastal mängis toona 19-aastane Balotelli Milano Interis ja lõi kümnendi esimese tabamuse Serie A-s.
Sel aastal kannab endine Itaalia koondislane Brescia särki ja skooris laupäeval päeva esimeses mängus 18. minutil Rooma Lazio vastu. Brescia siiski kaotas mängu 1:2.
Kahe kohtumise vahele on jäänud värvikas karjäär, kus Balotelli on esindanud seitset erinevat klubi, osalenud 232-s liigamängus ja löönud neis 97 väravat. | Balotelli värav kordas tema kümne aasta tagust saavutust | https://sport.err.ee/1020942/balotelli-varav-kordas-tema-kumne-aasta-tagust-saavutust | Kurikuulus Itaalia jalgpallur Mario Balotelli sai hakkama omapärase teoga, kui skooris kahel kümnendil järjest Itaalia kõrgliiga (Serie A) esimese värava. |
Pressiteenistuse teatel on aruteluteemadeks aktuaalsed rahvusvahelised teemad, sealhulgas, olukord Süürias ja Liibüas ning pingete kasv Lähis-Idas seoses 3. jaanuaril Bagdadi lennujaamas aset leidnud USA õhurünnakuga, vahendas TASS.
Samuti räägivad Merkel ja Putin sellest, kuidas minna edasi Ukraina kriisi puudutavate küsimustega, mida arutati 9. detsembril Normandia neliku formaadis Pariisis. | Merkel läheb 11. jaanuaril Putinile külla | https://www.err.ee/1020941/merkel-laheb-11-jaanuaril-putinile-kulla | Saksamaa liidukantsler Angela Merkel külastab president Vladimir Putini kutsel 11. jaanuaril Venemaad, teatas Kremli pressiteenistus esmaspäeval. |
Selleks on nii tema kui ka Norra parim naispikamaajooksja Karoline Bjerkeli Grövdal avaldanud soovi saada nõuandeid ka vendade Ingebrigtsenite treenerist isalt Gjert Ingebrigtsenilt.
Rahvusvahelisel areenil palju edu saavutanud 2012. aasta Euroopa meister 1500 meetris Henrik, 2016. aasta Euroopa meister 1500 meetris Filip ja kahekordne Euroopa meister (2018. aastal 1500 ja 5000 meetris) Jakob Ingebrigtsen pole aga kindlad, et see on hea mõte.
"Ma ei usu, et nad tunnevad Gjerti piisavalt, kui soovivad teda treeneriks. Ta on üsna brutaalne," lausus Henrik Ingebrigtsen intervjuus väljaandele Dagbladet. "Naisjooksjatega on lood pisut teised. Ma pole kindel, kas Gjert kõneleb nendega samal moel nagu meiega."
Henriku sõnul sobibki nende isa rohkem mehi treenima. "Sestap on Gjerti jaoks väljakutse meie õde [Ingrid], kes on praegu teel tippu."
"Ma tean Gjerti," täiendas Jakob Ingebrigtsen. "Tema treeneriroll on pisut unikaalne, kuna ta on samal ajal ka meie isa. Asjad ei ole samamoodi, kui sa pole tema poeg."
Filip Ingebrigtsen mõistab, miks nende isa nõuandeid igatsetakse. "Gjertil on häid tulemusi saavutanud sportlased," lausus ta, aga kahtleb, kas need teiste puhul töötaks. "Ta ei pea end tagasi hodima, sest tunneb meid nii hästi."
"Samal ajal usun, et meetodid võivad paljude peal töötada. Aga ma ei usu, et igaüks saab selle skeemiga Euroopa meistriks."
Gjert Ingebrigtsen isa ise sõnas, et ei soovi mingil juhul Johaugi juhendada. "Mitte iial. Ma pole mitte treener, vaid isa," oli papa Ingebrigtsen resoluutne.
Viimases väites jääb vanem poeg Henrik siiski eriarvamusele. "Vastupidi. Gjert on treener, aga mitte isa," ütles ta. "Meil on selles osas veidi erienvad seisukohad. Gjert on rohkem treener kui isa. Ta käitub rohkem treenerina." | Vennad Ingebrigtsenid hoiatavad Therese Johaugi oma isa eest | https://sport.err.ee/1020936/vennad-ingebrigtsenid-hoiatavad-therese-johaugi-oma-isa-eest | Äsja Tour de Ski võitnud Norra suusatäht Therese Johaug on avaldanud soovi võistelda suvel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel pikamaajooksus. |
Armee teadaande kohaselt hukkusid sõjaväelane ja kaks kaitseala tsiviilisikutest töövõtjat.
"Meie mõtted ja palved on ohvrite perede ning sõpradega," ütles kindral Stephen Townsend.
USA Aafrika väejuhatuse ülema Townsendi informatsiooni kohaselt ründasid Lamu regioonis asuvat armeebaasi islamistide äärmusrühmituse Al-Shabaab võitlejad.
Veel kaks USA kaitseministeeriumi teenistujat sai haavata.
USA ja Keenia võimuesindajad oli juba varem teatanud lahingust Keenia rannikupiirkonnas paiknevas baasis.
"Oli rünnak, aga see löödi tagasi," ütles Lamu ametnik Irungu Macharia.
Al-Shabaab võttis internetis tehtud avalduses rünnaku eest vastutuse.
Keenias vahistati kolm Briti armeebaasi tungida püüdnud isikut
Keenia politsei vahistas kolm isikut, kes üritasid tungida Briti sõjaväe väljaõppelaagrisse samal päeval, kui al-Shabaabi äärmuslased tungisid riigis ühte teise sõjaväebaasi ja tapsid kolm USA sõjaväelast.
Politsei teatel vahistati kolm terrorismis kahtlustatavat pühapäeval, kui nad üritasid siseneda Briti armee väljaõppelaagrisse Laikipia maakonnas. | Keenias sai äärmuslaste rünnakus surma kolm ameeriklast | https://www.err.ee/1020821/keenias-sai-aarmuslaste-runnakus-surma-kolm-ameeriklast | Keenias sai pühapäeval islamiäärmuslastest võitlejate rünnakus Simba sõjaväebaasile surma kolm ameeriklast, teatas USA armee. |
Puusse ristimärgi lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda on Kagu-Eesti traditsioonilise matusekombestiku üks rituaale. Rosma ristimets kannab rikkalikku rahvapärimust ja on seega oluline kohaliku identiteedi kandja.
"Ajaloolised looduslikud pühapaigad nagu Rosma ristimets teevad Eestist Eesti. Nende riikliku kaitse alla võtmisega hoiame neid kahju eest, mis võib sündida lihtsalt kas teadmatusest või ettevaatamatusest. Kaitset vajavaid looduslikke pühapaiku on meil palju, sest rahva vaimses pärandis on neil oma auväärne koht ja selliseid paiku tuleb säilitada," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.
Kirjalike ja arhiivides talletatud suulise rahvapärimuse andmeil on ristilõikamise traditsioon Rosmas jätkunud vähemalt 19. sajandi keskelt tänini. Rahvapärimuslikke teateid Rosma ristimetsa kohta on välitööde käigus kogutud juba 1930. aastatest.
Ilma riikliku kaitseta ohustavad ristimetsi raie- ja teetööd. Rosma ristimetsast sai laiem üldsus teada 2005. aastal, kui Põlva-Võru maantee laiendamise käigus saeti Riigimetsa Majandamise Keskuse andmeil ristimetsa alal maha poolsada puud, millest 20 olid ristidega. Pärast seda seal enam metsaraiet tehtud ei ole. | Rosma ristimets tunnistati ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks | https://kultuur.err.ee/1020890/rosma-ristimets-tunnistati-ajalooliseks-looduslikuks-puhapaigaks | Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas täna käskkirjaga kultuurimälestiseks Rosma ristimetsa Põlvamaal. Vana ristilõikamise traditsioon kui matusekombestiku osa püsib Kagu-Eestis tänapäevani elujõuline ning Rosma metsas võib näha ka üsna hiljutisi riste. |
Tegemist on 67-aastase Weinsteini jaoks kõige kaalukama kohtuprotsessiga, sest erinevalt varasematest kohtuasjadest, millest paljud on lõppenud kokkuleppemenetluse ja valuraha maksmisega, on praegusel juhul tegu kriminaalkohtus toimuva protsessiga, kus süüdi jäämisega korraldab ähvardab Weinsteini teoreetiliselt elu lõpuni kestev vanglakaristus, vahendas Guardian.
Kohtuprotsess puudutab otseselt viit süüdistust ja kaht kannatanut. Weinsteini süüdistatakse oma kunagise armukese vägistamises 2013. aastal ning assistendi oraalseksile sundimises 2006. aastal. Kannatanuteks olnud naiste nimesid pole avalikustatud.
Samuti annab kohtus tunnistusi telesarjast "Sopranod" tuntud näitlejanna Annabella Sciorra, kelle sõnul vägistas Weinstein teda 1990. aastate alguses. 1993. aastal väidetavalt aset leidnud juhtum pole otseselt sellel kohtuprotsessil arutlusel ning varasema hinnangu kohaselt polnud vana juhtum enam tunnistusena kõlbulik. Hiljem aga leidis prokuratuur, et seksuaalrünnakute ja vägivaldse käitumismustri tõestamiseks võib Sciorra tunnistusest siiski kasu olla.
Weinstein on kõik süüdistused tagasi lükanud ja kinnitanud, et kõik tema seksuaalsuhted toimusid vastastikusel kokkuleppel.
Detsembris jõudis Weinstein kümnete teda seksuaalkuritegudes süüdistatud naistega esialgsele kokkuleppele 25 miljoni dollari suuruses kohtuvälises leppes.
Kohtuväline lepe käsitles eraldiseisvat tsiviilhagi. Raha läheb jagamisele rohkem kui 30 näitlejanna ja endise töötaja vahel, kes kaebasid Weinsteini kohtusse mitmete süüdistuste alusel, mis ulatuvad seksuaalsest ahistamisest vägistamiseni. Leppe kohaselt ei pidanud Weinstein vääritikäitumist tunnistama. | New Yorgis algab kohus vägistamises süüdistatud Weinsteini üle | https://www.err.ee/1020926/new-yorgis-algab-kohus-vagistamises-suudistatud-weinsteini-ule | New Yorgis algab esmaspäeval kohtuprotsess tuntud filmiprodutsendi Harvey Weinsteini üle, keda süüdistatakse vägistamises ja seksuaalrünnakus. |
Pärast pisut ebatraditsioonilist sisenemist eesti kirjanduse ahtale skeenele on Mudlum õieti kõndinud lausa maaliliselt konventsionaalset kirjanikuteed. Novellide ja lühijuttudega paralleelselt on ta kirjutanud arvustusi ja mitmesuguseid ülevaateid (viimaseid küllap eri toimetajate nõudmisel, kes uut kirjutamisvõimelist inimest haistes on kaarnatena küüned tema lihasse vajutanud). Vähehaaval on teda aga hakanud meelitama pikemad, tummisemad žanrid. "Ilus Elviira" (2015) kannab kaanel veel määratlust burleskne jutustus, nüüdne "Poola poisid" aga juba – romaan.
Miks mitte, romaan, kui soovite, aga siiski omajagu hajusa struktuuriga. Lugu räägib ühe sõpruskonna tekkimisest ja lagunemisest. Need sõbrad, eriti kaks tükki, Adam ja Sulisław, ongi pealkirjas nimetatud poola poisid. Mingi raami see muidugi kõigele annab. Kaunis klassikalisel viisil alustatakse Adami lapsepõlvest ja poisieast, ka liigub lugu põhimõtteliselt tasahilju tuure kogudes kulminatsiooni ja lõpupauguni, kuigi mitte väga pingestatud võtmes. Samas on tekst vormistatud üsna iseseisvate alaosadena, millest mõni ongi ilmunud ka omaette novellina. Osad järgnevad üksteisele enam-vähem, kuigi mitte päris kronoloogiliselt, keskendudes vaheldumisi eri tegelastele ja pakkudes sissevaateid nende kunatisse eluperioodi.
Üldiselt liigubki romaan arvukaid karaktereid pidi, sarnanedes selle poolest "Ilusa Elviiraga". Tegelasi kirjeldatakse kaasaelamisega, aga distantsilt, tundes rõõmu mahlakate tüüpide loomisest. Siiski on romaani esimene ja teine pool natuke erinevad. Esimeses pooles tungib esile maagilis-realistliku suguvõsaloo laad, eriti siis, kui kirjeldatakse, kuidas kolmes põlvkonnas järjepanu saab mees samaaegselt lapse kahe eri naisega. Muljet süvendab Mudlumi leivanumber, tõepoolest maagilised kirjeldused esemetest ja interjööridest: mängujänesed, pesemata kohvitassid, roosipuust diivanid, mis, hea küll, võib-olla ei ole päriselt roosipuust, aga no nikerdatud roosidega igatahes! Needki kirjeldused on praegusel juhul ennekõike karakterite loomise teenistuses. Teksti teises pooles ei unustata inimesi ära, aga laad läheneb ideeromaanile, mateeria kirjelduste asemele trügivad printsipiaalsed väitlused nii tegelaste vahel kui ka nende peade sisemuses. Kohati on autoril õnnestunud need läbi kirjutada sama sulnilt ja stiliseeritult kui esemeline maailm, kohati aga mitte. Siis muutub teksti jälgimine vaevalisemaks.
Jälgida on raske ka seetõttu, et tegelasi on palju ja mõni haru võib-olla ikkagi ongi natuke ülearune. Näiteks peatükk "Surm Visla kaldal" algab kirjeldusega kolme poliitiku kohtumisest. Karakterid kirjeldatakse ära sama tundlikult nagu ikka, kõik näib väga tähenduslik, ja ometi ei viidata sellele kohtumisele hiljem kordagi. Poliitikuid me enam ei kohta, poola poiste tegevusse nad ei sekku ning stseenil ei tundu olevat ka erilist kaalu romaani üldkompositsioonis. Samasugune lahtine ots lõpetab peatüki "Mida pan Zawisza Bitolas tegelikult tegi": juttu on Sulisławi peatsest kohtumisest kellegi salapärasega, sellestki kohtumisest ei saa me aga midagi enamat teada (õigupoolest ei jõuagi, sest raamat lõpeb varsti ära).
Olgu need lahtised otsad autoril enesel väga täpselt välja arvestatud või mitte, seda tüüpi raamatute puhul kujuneb otsustavaks küsimus, kas pärast kõike seda püsib tekst lugeja jaoks ikka veel koos. Õnnetuseks ei ole mina antud juhul kõige parem testlugeja, sest minu jaoks seob raamatu kindlaks ja purunematuks tervikuks selle konkreetne reaaleluline taust ja teadmine kireva prototüüpide plejaadi kohta. Nagu üks rahvusvaheliselt tunnustatud eesti kirjandusteadlane on öelnud Ene Mihkelsoni romaani "Korter" (1985) kohta: Rutt Hinrikus ja Marju Lauristin muidugi teavad, mis seal tegelikult juhtus, aga teised ei saagi mitte midagi aru saada! Põhimõtteliselt on Mudlum selle raamatuga ära kirjutanud rühmituse ZA/UM kroonika: sõpruskonna kujunemise omaette esteetilis-poliitilise programmiga rühmituseks, kes annab välja isetegevuslikku (veebi)ajakirja; uued hoovused, mis viivad 2013. aastal võimaluseni Kaur Kenderi juhtimise all hakata toimetama kultuurilehte Sirp; sellest sündinud skandaali, mis raputab kultuuriavalikkust ja lööb laiali kogu sõpruskonna. Tagakaane blurb'is juhib Mart Juur täie mõnuga lugejat vastassuunda, pildudes Poolaga seonduvaid märksõnu – just nagu komöödiafilmi heasüdamlik kõrvaltegelane, kes kena inimest jälitavale tölbile politseinikule ausate silmadega kinnitab: "Vasakule, vasakule, ta läks siit vasakule", kui tagaaetav on äsja täie vaardiga paremale põrutanud. Samahästi võiks aga kaanel kuldtähtedes ka seista, et kõik jutustatu on maha kirjutatud otse elust, juhtunud täpselt nii ja mitte kröömivõrragi teisiti.
Praegu seda kaanel ei seisa ja autor ise seda lugemisstrateegiat reklaamida ei armasta. Ka kriitik Mihkel Kunnuse meelest on prototüüpide läbipaistvus pigem miinuseks ja ta oletab, et järgmised põlvkonnad saavad sellest raamatust rohkem 1.Ometi pean mina seda aspekti oluliseks: ZA/UM-i kroonika jäädvustamine on kultuurilooliselt väärtuslik. Sirbi skandaali ajal oli minu jaoks ootamatu, kui üheselt omandas kogu sündmus avalikus kajastuses reformierakondliku orkestratsiooni kuju. Õnnetu kombinatsiooni andis kokku see, et varjamatult poliitiline oli ka zaumnikute kirjutatud Sirbi manifest – hetkelõõmas ei tulnud kellelegi pähe, et seda ei pea ilmtingimata mõistma reaalpoliitilisena. Selle tulemusel nähtigi kogu asja esmajoones küünilise poliitmänguna ja just selle vastu protestisid muuhulgas need, kes esinesid kuulsas fotoseerias kinniteibitud suudega. (Tõsi, oma roll oli kindlasti ka vastuolulise imagoga Kenderil, aga selle nüansside arutamine võtaks rohkem ruumi, kui siin on võimalik kulutada.) ZA/UM-i noori liikmeid mõisteti aga parimal juhul kasulike idiootidena, kel jalas tanksaapad, millega trampida üle eesti kultuuri õrnast taimest. Hiljem reaktsioonid mõnevõrra mahenesid, sündmuste tulipunktist mäletan aga veidigi eristuvaid arvamusi peamiselt neilt, kes zaumnikuid isiklikult tundsid. "Poola poisid" näitab sündmust teisest vaatevinklist: tohutust entusiasmist kantud avantüürina, mille initsiatiiv tärkas just nimelt altpoolt. See ei ole sealjuures ilmtingimata ja läbinisti positiivne, vastupidi, lõpuks jääb tegemata leht ja laiali laguneb ka rühmitus. Ent romaan jutustab ära ühe teise tõe, mis skandaali ajal varju jäi, kuid väärib samuti kirjapanemist.
Mis siis selle Poolaga on? Mudlum kasutab võtet, mida on viimasel ajal ohtralt viljelenud Paavo Matsin: mitte väga keerulise salakeele meetodil on ühest kultuuriruumist pärit tähistajad asendatud teistega. "Poola poistes" öeldakse Tallinna asemel Varssavi, Tammsaare asemel Henryk Sienkiewicz, sinise rukkilille asemel punane moon; ingliskeelsete fraaside asemel vürtsitavad juttu prantsuskeelsed. Selle menetluse siht on mind ka Matsini raamatutes pannud pead murdma. Muidugi, esmajoones on see kõik lihtsalt natuke naljakas, nalja teeb äravahetamise ja pea peale pööramise lust. Matsinist rohkem on võte Mudlumi puhul ilmselt ka pedagoogiline. Kuigi autor sündmustiku reaalelulist alust kuigi kiivalt ei varja, on siiski kasulik lugejale kogu aeg meelde tuletada, et kirjutatut palutakse mitte võtta fakti pähe.
Kohati aga hakkab pea aurama, kui vahetustele selget šifrit ei leia. Eriti tingib selle tõsiasi, et muudetud on ka aega: kui ZA/UM tegutses 21. sajandi esimesel-teisel kümnendil, siis raamatus paistab olevat tegu umbes 1980. aastatega. Kui "Poola poistes" kõneleb pan Pasatski põlastavalt sotsdemmidest (lk 204), siis mida see tähendab – kas need on mingid Poola sotsiaaldemokraadid (vastav partei loodi Wikipedia andmetel alles aastal 1990)? Missugune sel juhul võiks olla nende ühiskondlik kuvand selles ajas ja kohas? Ja mida ikkagi tähendanuks 1980. aastate Poolas see, et "samizdat-väljaande" tegijad äkki päris kultuurilehe toimetajateks saavad? Kui see üldse juhtuda saanuks, kas polnuks see risti vastupidise märgiga sündmus kui 21. sajandi Eestis? Kas siin ei hakka asendus juba ähmastama asja mõtet?
Ilmselt muidugi ei tohiks seda raamatut üldse niimoodi lugeda. Tulemuseks ei peagi ju olema ehe pilt ajaloolisest Poolast, vaid pigem mingi lõbustuspargi või teemapargi moodi maailm. See meenutab lisaks Matsinile ühtlasi zaumniku Robert Kurvitza raamatut "Püha ja õudne lõhn" (2013), ja just selles seoses antakse "Poola poistes" ka seda tüüpi maailma kirjeldus: see "paiknes tuvastamata kohas, võib-olla isegi väljaspool aega, selles sisaldusid elemendid feodaalajast, viiekümnendate heleroosast Ameerikast, seal maal tegutsesid korraga nii rüütlid, võlurid, anarhistid kui ka pollarid, kõik, mis kuskil tundus äge ja silmapaistev, poogiti fantasmagooriale külge" (lk 121). "Poola poiste" Poola ei ole nii silmatorkavalt heleroosa ja fantastiline, aga ehk võib seda nimetada näiteks nõukogudeaegsete Loomingu Raamatukogude Poolaks – Loomingu Raamatukogu sari on ilmtingimata üks Mudlumi maailmu tema noorusest senimaani 2.
Õieti just nooruse märksõna võibki aidata positivistliku faktisõelumise juurest jälle üldistava lugemisstrateegia juurde. Sellised fiktsionaalsusega looritatud kultuuriloolised käsitlused (kui olla nõus see määratlus omaks võtma) pole midagi haruldast. Küll aga kirjutavad neid harilikult nooremad generatsioonid oma eelkäijatest – kas siis bioloogilistest emadest-isadest või ka niisama mentoritest (näiteks Jaan Kaplinski Uku Masingust). Need inimesed on kasvanud eelkäijate kumas, täiskasvanuks saades sageli hakanud noores eas nähtut ümber mõtestama ja otsustanud anda sellele tekstilise tõlgenduse. Läbisegi siira või tõrksa imetlusega võib sellistest raamatutest leida puuslike mahakiskumist, viletsamal juhul isegi ärategemist. "Poola poiste" juhtum paistab silma selle poolest, et asi on vastupidi: ema on kirjutanud raamatu oma pojast ja tema sõpradest. Tõepoolest ootamatu! Kuid just see vaatepunkt teeb "Poola poistest" ühtlasi üldistava nooruseromaani. "Olgu jumal armuline süüta-lastele, kes alles alustavad oma elu!" (lk 81) – nii algab pikem tsitaat, mida autor ise on siin-seal kasutanud raamatu tutvustamiseks. Sedakaudu võib mõista ka kummalist aegruumi: eri generatsioonide noorused sulavad kokku ja paigutuvad ajateljel umbes sellele lõigule, kus kodanik-autor ise oli kahekümnendates. Adami, Sulisławi ja teiste sõprade kohta leiab tegelane Wanda: "Kui väga ta neid poisse ka ei armastanud, oma südames tundis ta, et neis on midagi vanamoodsat, isegi aegunut" (lk 189) – mis 21. sajandi prototüüpide puhul võiks viidata just 1980. aastatele.
Emad ja pojad on tõepoolest selle romaani olulisimad tegelased. Juttu on küll ka vanematest meestest ja noorematest naistest (eraldi peatükis "Lahedad tüdrukud" võetakse ZA/UM-i olulisemad naisliikmed järjest läbi üsna samasuguse ühtaegu empaatilise ja tüpiseeriva menetlusega nagu poisid) – ent põgusamalt. Emakuju on killustunud teose arvukatesse naistesse, kelle elu näeme lähemalt ja kes kuuluvad noorte peategelastega võrreldes eelmisse generatsiooni: Adami ema Ewa, tema mehe armuke Anka, Sulisławile ulualust pakkuvad pani Zofia ja pani Ada. Kõik nad on omamoodi Ilusa Elviira sugulased: terased ja vaimukad eluvaatlejad, kelle unistused kipuvad tragikoomilisel moel suubuma olmesse. Lõpuks leiavadki nad sageli lohtu ja pagu kodustest argirituaalidest. Hoolimata omaenese sisemistest hingevärinatest ja -vapustustest mõjuvad nad kokkuvõttes stabiilse ja mõistlikuna maailmas, kus mehed armsalt, aga enesekeskselt ja pealtnäha sihitult ringi uitavad. Sellisena kipuvad need tegelased ühte sulama ja võib tekkida küsimus, miks peab neid nii palju olema – aga küllap just selleks, et emade tiib oleks võrdne vastukaal poegade tiivale.
Kui sõnapaar "isad ja pojad" viitab elus ja kirjanduses enamasti vastasseisule, siis emade ja poegade suhte maalib Mudlum meile ette sõbralikumana, olgugi et mitte kriitikavabana. Järgmiselt põlvkonnalt ei nõuta, nui neljaks, vanemate unistuste teostamist – pigem on päris lõbus jälgida, mis nad oma peaga ette võtavad, kuigi see valmistab tihti palju tüli. Selle võtab hästi kokku emand Ada Noseki pahur, kuid hell pomin: "Kus mul alles romantikud. Maailma ringi tegema kanged. Head nõu ei kuula. Ütlesin ju, et kui tahate midagi muuta, siis tuleb seda teha salaja ja märkamatult. Aga ei, ikka vaja ropsuga ja ülepeakaela. Pärast nutavad ja klaarivad minu aias oma arveid. Oh te piimaninad" (lk 360).
Säh teile Sirbi skandaali ja poliitmänge.
1 M. Kunnus, Mudlum ja tema poisid. Kultuur.err, 02.12.2019.
2 Vt Mudlum, LR! Hõissa! Proosit! Ta elagu! Sirp, 13.01.2017. | Arvustus. ZA/UM-i kroonika ehk emad ja pojad | https://kultuur.err.ee/1020922/arvustus-za-um-i-kroonika-ehk-emad-ja-pojad | Uus raamat
Mudlum
"Poola poisid"
Kirjastus Strata
400 lk.
Arvustus ilmus Vikerkaares |
"Üks teema on Keskerakonna sees toimuv ja teine teema on linnavalitsuse igapäevane töö ning see viimane toimib," kinnitas Klaas esmaspäeval ERR-ile.
Küsimusele, kas olukord, kus Keskerakond soovib vahetada abilinnapea Monica Ranna sellelt kohalt välja, kuid viimane keeldub lahkumast, tunnistas Klaas siiski, et see loob linnavalitsuse ümber õhkkonda, mis selle tööle kasuks ei tule.
"Ja sellepärast on ka minu sõnum praegu heale koalitsioonipartnerile, et nüüd, kui aasta on taas alanud ja on esimene täistöönädal, siis kõik need koosolekud, mida nad on planeerinud, viiksid selleni, et nad saaksid enda sees selguse majja," rääkis linnapea Klaas. Tema sõnul peaks Keskerakonnal olema alanud nädalal mitmeid koosolekuid, mis võiksid olukorrale lahenduse tuua.
Kommenteerides väiteid, justkui oleks Keskerakonna Tartu piirkonna juht Jaan Toots lubanud Rannale abilinnapea kohalt lahkumisel uut töökohta ühe Tartu lasteasutuse juhina, rõhutas Klaas, et selline käitumine ei ole lubatav. "Kindlasti Tartu linnavalitsusega seotud allaasutuste ametikohad ei saa olla mitte mingisugusekski kauplemise objektiks ja need täidetakse konkursi alusel. Nii, et siin on seisukoht väga üksühene," ütles ta.
Klaas hoidus kommenteerimast oma läbisaamist Tootsiga, kuid rõhutas uuesti töiseid suhteid Keskerakonnaga. "Meie koostöö Keskerakonna Tartu piirkonnaga on töine nagu ma ka äsja mainisin. Kõige olulisem aasta dokument ehk linna eelarve on volikogus kenasti üksmeelselt vastu võetud, vajalikud alused selliseks tööks on üksmeelselt loodud," ütles linnapea.
Samale viidates ei näinud ta vajadust kaaluda ka koalitsioonipartneri vahetust linnas. "Meie koostöö toimib, eelarve on vastu võetud, igapäevane töö laabub ja on vastastikune töine õhkkond. Nii, et ma loodan, et Keskerakond lähiajal saab ka selgeks vaieldud omavahel need teemad, mis praegu päevakajalised on," ütles Klaas vastuseks küsimusele, kas ta ei ole mõelnud koalitsioonipartneri vahetusele.
Tartu 49-liikmelises volikogus moodustavad koalitsiooni Reformierakonna fraktsioon, millel on 20 kohta ja Keskerakonna fraktsioon, millel on volikogus seitse saadikut. Lisaks on linnavolikogus kaheksa kohta Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal (SDE), kuus kohta Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) ja Isamaal kolm kohta. Valimisliidul Tartu Heaks on kolm ja valimisliidul Tartu Eest kaks esindajat. Koalitsioonilepingu sõlmisid 29. oktoobril 2017 Reformierakond ja Keskerakond. Ühtlasi sõlmiti koostööprotokoll valimisliiduga Tartu Eest.
Keskerakonna Tartu piirkond, mis valis sügisel endale uue juhtkonna, otsustas välja vahetada erakonnakaaslastest abilinnapead Monica Ranna ja Madis Lepajõe. Rand keeldus esialgu ettepanekust, kuid detsembris teatas, et lahkub novembris tehtud kokkuleppe järgi abilinnapea ametist 1. jaanuaril, kui peetakse kinni temaga sõlmitud kokkulepetest. Lõppenud aasta viimasel päeval ta aga tagasiastumisavaldust ei esitanud, kuna väidetavalt ei saanud töökohta, mida erakonna Tartu piirkonna juht Toots olevat talle vastutasuks lubanud. Lepajõe on haiguslehel ning tema küsimus on hetkel külmutatud. | Klaas kutsub Tartu Keskerakonda oma sisetüli lahendama | https://www.err.ee/1020917/klaas-kutsub-tartu-keskerakonda-oma-sisetuli-lahendama | Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond) kutsub koalitsioonipartnerit Keskerakonda oma sisetüli lahendama, kuid kinnitab samas, et koostöö kahe partneri vahel laabub hästi vaatamata Keskerakonna Tartu piirkonda haaranud segadustele. |
"See kaubandussõda ei ole kellegi huvides. Kutsun meie Ameerika sõpru ilmutama tarkust ja võtma aru pähe," ütles Le Maire raadiojaamale France Inter.
USA president Donald Trump ähvardas detsembris karistada Prantsusmaad tehnoloogiahiidudele kehtestatud uue maksu eest ning avalikustas plaani karistustollide kehtestamiseks 2,4 miljardi dollari väärtuses Prantsuse veinidele, kosmeetikale ja nahkkottidele.
Le Maire hoiatas, et tollide kehtestamise korral kavatseb Prantsusmaa reageerida. "Kui ameeriklased otsustavad kehtestada digitaalmaksu vastu sanktsioonid, reageerime me sellele," ütles minister.
Prantsusmaa kehtestas eelmisel aastal kolmeprotsendilise maksu digihiidude Prantsusmaal tehtud käibele. See mõjutab firmasid, mille ülemaailmne aastakäive on üle 750 miljoni euro ja Prantsuse oma üle 25 miljoni euro.
USA ähvardatud tollimaksud võivad kahekordistada hinna, mida Ühendriikide tarbijad Prantsuse impordi eest maksavad. Novembris kehtestas Washington 25-protsendise tolli ka Prantsuse veinile, osana Airbusi riigiabi puudutavast vaidlusest.
Le Maire on korduvalt rõhutanud, et Prantsusmaa esimene ja tähtsaim eesmärk saavutada Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) kokkuleppe rahvusvahelises digimaksus. | Prantsusmaa kutsus USA-d digitaalmaksu osas "aru pähe võtma" | https://www.err.ee/1020915/prantsusmaa-kutsus-usa-d-digitaalmaksu-osas-aru-pahe-votma | Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire kutsus esmaspäeval Ühendriike mitte jätkama Prantsusmaa ähvardamist sanktsioonidega vaidluses digitaalmaksu üle ning hoiatas vastumeetmete eest. |
Tuleviku üks kogenumaid mängijaid tõdes, et otsus ei tulnud kergelt, vaid sündis sõna otseses mõttes läbi valu.
Õunap tunnistas, et lõppenud jalgpalliaasta oli talle kohati äärmuseni raske. "Olen oma põlvedega hädas olnud juba mitu aastat," kõneles ta klubi pressiteate vahendusel. "Viimase hooaja mängisin peaaegu täies pikkuses valu kannatades, medikamentide toel, ja see oli vaimselt kohutavalt kurnav."
"Võitlesime kõrgliigasse püsimajäämise nimel ja ma lihtsalt ei suutnud meeskonda alt vedada ning mängisin sellisel moel vooru vooru järel," kirjeldas 2019. aastal 36 peetud kõrgliiga mänguvoorust koguni 33-s platsil käinud ning vaid kahes neist vähem kui täisminutid mänginud Õunap.
"Otsustasin siiski juba enne hooaja lõppu, et kõrgliigas jääb see minu jaoks viimaseks. Hooaja järel käisin ka operatsioonil, ent edasi mängimisega kaasnev kõrge risk veel rängema vigastuse tekkimiseks ei jätnud enam ümbermõtlemiseks ruumi: tuli oma keha kuulata ja kõrvale astuda."
Tuleviku klubist ei kavatse Õunap kuhugi kaduda ning toimetab seal edasi oma teise kutsumuse, treeneritööga, jätkates paralleelselt noorte treenimisega ka UEFA A-taseme treenerilitsentsi omandamist.
"Tahan oma kogemusi noortele edasi anda ning ka ise treenerina kindlasti areneda ja järgmisi samme teha," kinnitas mängumees. "Mul on praegu treenida kolm noortegruppi ning näen neis palju särasilmseid ja fanaatilisi tulevikutalente. Viljandi jalgpall on ja jääb mu südameasjaks. Ka tahan tänada kõiki Tuleviku poolehoidjaid ja fänne, kes mind läbi aastate südames on kandnud. Aitäh teile!"
Kas Õunap jätkab mängimist mõnes madalama liiga võistkonnas, ei taha ta praegu öelda. "Oma lõbuks ja koos sõpradega võiks millalgi kindlasti edasi toksida, aga praegu keskendun ainult sellele, et tervis korda saada ning oma treeneritööd hästi teha," lausus ta.
Klubi juhi Raiko Mutle sõnul ei tulnud Janar Õunapi loobumise otsus talle üllatusena, ehkki südames lootis ta, et see pole lõplik. Seetõttu hoiti uue hooaja mängijalepingu pakkumine Õunapi jaoks laual viimase hetkeni.
"Janari-suguseid mängumehi on vähe, neid on raske leida ja selliseid sünnib harva," nentis Mutle. "Janar on tööeetika etalon. Tema kompromissitu võitlusvaim, tahe minna meeskonna ja kodulinna nimel kas või läbi kiviseina on miski, mida on vaja igas võistkonnas. Mõistan ja aktsepteerin Janari otsust igati, sest tervis on kallis vara. Nukra sündmuse teeb rõõmsamaks teadmine, et Janari näol on tegemist järjekordse Tuleviku legendi staatusesse tõusnud mängijaga, kes oma karjääri lõpetamise järel klubisse jääb ja siin oma väärtusliku panuse annab. Jõudu sulle treeneritöös, Jansa!"
Janar Õunap on Viljandi Tuleviku oma kasvandik, kes tegi debüüdi täiskasvanute hulgas 2010. aastal 16-aastasena Tuleviku duubelmeeskonna eest teises liigas. Kõrgliigas debüteeris Õunap 2014. aastal Tallinna FC Florat esindades.
Kaks aastat hiljem koduklubisse naasmise järel tõusis Õunap kiiresti meeskonna liidrite hulka ning sai Tuleviku särgis nelja hooajaga kirja 98 kõrgliigamängu, milles lõi kaks väravat.
Eri vanuseklasside noortekoondistes pääses Janar Õunap platsile 17 mängus. | Viljandi Tuleviku jalgpallur otsustas 25-aastaselt putsad varna riputada | https://sport.err.ee/1020916/viljandi-tuleviku-jalgpallur-otsustas-25-aastaselt-putsad-varna-riputada | Pärast pikka kaalumist otsustas Viljandi Tuleviku keskkaitsja, klubi esindusmeeskonnas ka kaptenipaela kandnud Janar Õunap 25-aastaselt oma kõrgliiga karjäärile joone alla tõmmata. |
Martina Gelmetti oli Tammiku eeltöö järel 18. minutil Napoli juhtima viinud ja Jody 23. minutil otse nurgalöögist tervet mängu mõjutanud ülitugeva tuule abiga viigistanud, kui algas eestlannade šõu, vahendab Soccernet.ee.
Tammik tegi 28. minutil seisuks 2:1, kusjuures söödu andis talle avavärava autor Gelmetti. Kohe teise poolaja alguses kasvatas Kubassova tabamus eduseisu veelgi, ent kui mängitud oli tund, anti võit lühikese aja jooksul käest.
60. minutil lõi värava Federica Polverino ja 65. minutil Lucia Conte viigistas. Ehkki lõpuminutitel jäi Roma väljakule kümnekesi, ei suutnud Napoli enam eduseisu taastada.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Tammik ja Kubassova tegid skoori, kuid Napoli andis kuue minutiga võidu käest | https://sport.err.ee/1020848/tammik-ja-kubassova-tegid-skoori-kuid-napoli-andis-kuue-minutiga-voidu-kaest | Itaalia naiste esiliigas ehk Serie B-s leppisid Napoli ja AS Roma tulise mängu järel 3:3 viiki. Kodus mänginud Napoli eest said jala valgeks nii Lisette Tammik kui ka Vlada Kubassova. |
Rimševicsi kohtuprotsess on tugevasti mõjutanud Läti Panga mainet, kuid keskpanga teenuste, nt majandusanalüüsi maine on endiselt kõrge. "Küsimus ei ole selles, mida Läti Pank teeb või ei tee, sest Läti Panga teenused ja toetus on endiselt hinnas. Peamine komistuskivi on Rimševicsi protsessi mõju panga mainele," ütles Kazaks.
Tema arvates võib Rimševicsi lahkumine panga presidendi kohalt avaldada asutise mainele soodsat mõju, kuid ei lahenda kõiki muresid.
"Läti Pank peab tegema oma maine parandamiseks hoolega tööd. Mainet saab parandada ainult töö ja saavutustega, tõestades, et Läti Panga panus riigi majandusse saab olla suurem. Miski ei sünni automaatselt, sellega tuleb tööd teha. Jutud üksi mainet ei paranda," lausus Kazaks.
"On ilmunud mõnel puhul ekslik kujutelm, et Läti pank on kui vandlitorn, kus mõnikord harva avatakse aknaluuke, keegi ütleb midagi, seejärel tõmmatakse luugid taas kinni ja sees toimub midagi salapärast ja lastakse välja veel mälestusmünte. See ei ole nii! Läti Pank muutub edaspidi avatumaks, ligipääsetavaks, me viibime rohkem kohal ja osaleme, teeme seda ambitsioonita, et vaid meie teame absoluutset tõde. Meie ülesanne on analüüsida mitmesuguseid võimalusi, vahendeid, mida poliitikud saavad kasutada, kuid Läti Pank ei võta seisukohti "kas nii või mitte kuidagi"," ütles panga president. | Kazaks: Läti Pank peab oma mainet parandama | https://www.err.ee/1020903/kazaks-lati-pank-peab-oma-mainet-parandama | Läti Pank peab tegelema oma maine parandamisega ja peamiseks komistuskiviks selles on panga eelmise presidendi Ilmars Rimševicsi kohtuprotsess, ütles panga uus president Martinš Kazaks usutluses BNS-ile. |
Doping on olnud tõstmises suur probleem juba aastakümneid ja Seppelti dokumentaalis näidati selle mitmeid aspekte. Sealjuures põhiline tähelepanu langes Ajanile, kes sai 1976. aastal rahvusvahelise tõsteliidu peasekretäriks ja seejärel 2000. aastal presidendiks.
Küsimust tekitasid teatud rahasummade liikumised, mis andsid alust arvata, et need rändasid isiklikult Ajani taskusse. Loos võttis teiste seas sõna Euroopa tõstmisliidu juht Antonio Urso, kelle teatel läks osa rahvusvaheliselt olümpiakomiteelt saabunud rahadest Šveitsi pankade kontodele, kuhu oli ligipääs vaid Ajanil ja IWF-i aruannetes polnud neid märgitud.
Saksamaa tõstmisliidu presidendi Christian Baumgartneri väitel oli kadunud raha hulgaks konservatiivse analüüsi hinnangul vähemalt 5,5 miljonit USA dollarit. Kui aga arvestada juurde intressid, jäeti deklareerimata seitse või kaheksa miljonit USA dollarit tulusid.
Juhtunu jääb kümne aasta tagusesse aega, aga Baumgartner ei tea, kuhu see raha läks ja miks ei algatatud uurimist. "Hea küsimus... spordis ei algatata selliste asjade peale kriminaaluurimisi," vastas sakslane.
Urso kirjutas sellest ROK-ile, sai aga vastuse, et tegemist on tõstmisliidu siseasjaga. "See on vastuvõetamatu. Nagu öelduks, et ma ei taha võtta mingit vastutust, mida IF (Internation Federation - rahvusvaheline alaliit) teeb. See on okei. See on anarhia, mitte demokraatia," lausus itaallane ARD-le.
ARD loos tuuakse välja ka mitmed küsitavad praktikad seoses Ajani kodumaa Ungari antidopinguga, sealjuures saab sõna Moldova koondise arst, kes teatas otse: "puhas" dopinguproov rahvuslikul võistlusel läks maksma 60 ja rahvusvahelisel võistlusel 200 USA dollarit.
ARD uuris kümneaastasel perioodil aastani 2018 kokku 16 000 dopinguproovi tulemusi ja avastas, et 450 sportlasest, kes võitsid selles vahemikus olümpia- ja MM-medaleid, ei andnud pea pooled auraha võitmise aastal ühtki võistlusvälist dopinguproovi.
Üks olümpiamedalistist tõstja väitas aga, et näiteks Tais hakatakse dopinguga turgutama juba 13-aastaseid tõstmistüdrukuid ja mõistagi leidus neid, kelle sõnul on olukord selline, et keelatud aineteta pole võimalik medaleid võita.
Praeguseks on rahvusvahelise tõstmisliidu antidopinguprogamm läinud rahvusvahelise testimisagentuuri (ITA) kätte. Samuti on muutunud olümpiale kvalifitseerumise süsteem, mis nõuab senisest tunduvalt karmimat dopingukontrollida läbimist. | Saksa dokumentaal tõi tõstmisliidu presidendi kohale süsimustad pilved | https://sport.err.ee/1020896/saksa-dokumentaal-toi-tostmisliidu-presidendi-kohale-susimustad-pilved | Saksamaa telekanalis ARD oli eetris dopinguajakirjanik Hajo Seppelti dokumentaal tõstmise pahupoolest, kus süüdistati ala juhti Tamas Ajanit tõsistes korruptsioonikuritegudes. |
Liibüas, kus jätkub diktaator Muammar Gaddafi kukutamisele järgnenud võimuvõitlus, on hetkel kaks konkureerivat administratsiooni. Pealinn Tripolis tegutseb rahvusvaheliselt tunnustatud ühtsusvalitsus, mida on aktiivselt toetamas Türgi ja Katar ning millele on tugevat poliitilist toetust avaldanud ka Itaalia. Riigi idaosas, keskusega Tobruki linnas, võimutsevad aga sõjapealik Khalifa Haftari väed, keda toetavad Egiptus ja Araabia Ühendemiraadid ning kelle poolel on väidetavalt sõdimas ka Venemaalt saadetud palgasõdureid. Lisaks kahele administratsioonile on naftarikkas riigis piirkondi, mida kontrollivad erinevad kolmandad relvarühmitused. Samuti on Liibüas tegutsemas äärmusrühmitus ISIS, vahendasid BBC ja Guardian.
Tripoli on varem saanud Türgilt sõjalist varustust ning eelmisel nädalal kiitis sõdurite Liibüasse saatmise heaks ka Türgi parlament.
Haftari väed on üritanud Tripolisse tungida juba kuid ning möödunud laupäeval tabas sealset sõjaväeakadeemiat õhurünnak, milles hukkus vähemalt 30 inimest. Haftari väed on süüdistused õhurünnaku korraldamises tagasi lükanud.
Erdogan ütles telekanalis CNN Turk, et Türgi sõdurite ülesandeks Liibüas on koordineerimine ja operatiivkeskuse rajamine. "Meie sõdurid on praegu järk-järgult teele asumas," sõnas ta ja lisas, et Türgi sõdurite eesmärgiks pole seal võidelda, vaid toetada legitiimset valitsust ning hoida ära humanitaarkatastroof.
Türgi valitsus pole Liibüa sõjalise operatsiooni täpsemaid asjaolusid - näiteks sõdurite arvu - avalikkusega jaganud.
Lisaks Haftari toetajatele on Türgi plaani vastu ka koos Vahemerre gaasitoru rajavad Iisrael, Kreeka ja Küpros, kelle arvates ohustab see samm piirkondlikku stabiilsust.
Esmaspäeval peaks suletud uste taga Liibüa teemat arutama ka ÜRO julgeolekunõukogu. | Erdogan: Türgi sõdurid asusid Liibüa poole teele | https://www.err.ee/1020884/erdogan-turgi-sodurid-asusid-liibua-poole-teele | President Recep Tayyip Erdogan teatas pühapäeval, et Türgi alustas sõdurite saatmisega Liibüasse, et toetada seal rahvusvaheliselt tunnustatud valitsust võitluses riigi idaosa kontrollivate rivaalitsevate jõududega. |
Paari aasta eest rääkis ühe Lähis-Ida riigi diplomaat mulle, et vestluses oma Iraani kolleegiga olevat too "kogemata" pillanud poliitiliselt ebakorrektse märkuse: "Kolm araablaste pealinna – Bagdad, Beirut ja Sana'a – on juba meie kontrolli all. Neljanda – Damaskuse – võtame üsna pea üle".
Kuna olen seda lauset nüüdseks lugenud juba paarist artiklist ja mõnest raamatustki, siis kahtlen, kas selline kerge keelega diplomaat üldse olemas oli. Pigem on tegemist Lähis-Idas levinud meemiga, mida muidugi kunagi ei esitata Iraani ametliku seisukohana, kuid mille aukartlik järelekordamine vestlustes on Teheranile kasulik.
Iraani huvid
Reedel Bagdadis hukkunud kindral Qasem Soleimani oli selle meemi lihast ja verest kehastus.
Revolutsioonilise kaardiväe eliitüksus Quds, mida Soleimani juhtis, on aastakümneid tegutsenud kindla eesmärgiga kujundada Lähis-Ida ümber lähtudes Iraani huvidest. Ehkki Islamivabariigi režiim on oma väljendustes sõjakas ja siseriigis karmikäeline, ei ole Iraan see riik, mis põleks soovist tormata konventsionaalsesse sõtta.
Teherani strateegiat Lähis-Idas on hakatud nimetama asümmeetriliseks võitluseks: otsese vastasseisu asemel kasutatakse oma mõjuvõimu suurendamiseks kaudseid vahendeid, õhutatakse pingeid, nõrgestatakse vaenulikke ja relvastatakse samameelseid elanikegruppe piirkonna riikides. Soleimani oli mees, kes teadis ülihästi, kuidas veenda teisi rahvaid oma riigi huvide eest võitlema, ja vahendeid selleks ta ei valinud.
Iraani viimaste aastakümnete strateegia on olnud püüelda globaalse šiiakogukonna liidriks ja eestkõnelejaks; see on ka platvorm, millelt peetakse võitlust USA ja teiste lääne vaenlaste vastu.
Maailma islamiusulistest on 85 protsenti sunnid ja ainult 15 protsenti šiiad, seetõttu on šiiad ajast aega süüdistanud sunnisid enda kui nõrgema poole tagakiusamises ja allasurumises. Selline ohvriretoorika on sissejuhatuses viidatud meemi n-ö tagumine külg ja lisab islamivabariigi agressiivsevõitu imagole moraalset tuge.
"Kui paljud Eestis on mõelnud näiteks faktile, et üks olulisimaid šiiausulisi rahvusgruppe on aserid, kellest osaga me ajaloo tahtel viiskümmend aastat ühist impeeriumi jagasime..."
Teisalt peame siin läänemaailmas tunnistama, et meie teadmised šiia vaimsusest ja meelelaadist on enam kui tagasihoidlikud: kui vähesed eksperdid välja arvata, tõmbabki enamus meist Iraani ja šiiismi vahele mugavalt võrdusmärgi. Kui paljud Eestis on mõelnud näiteks faktile, et üks olulisimaid šiiausulisi rahvusgruppe on aserid, kellest osaga me ajaloo tahtel viiskümmend aastat ühist impeeriumi jagasime...
Sektantlik vastasseis
Iraan toimib hästi sektantliku vastasseisu tingimustes, selleks on Teheranil olemas tõhusad relvad nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Just seetõttu on nii Liibanon kui ka Iraak – mõlemad erinevatest usulistest kogukondadest koosnevad riigid - olnud Iraani asümmeetrilise sõjakunsti jaoks sobivad võitlustandrid.
Kuid sellesügisesed meeleavaldused mõlemas riigis – üha enam nimetatud Araabia kevade teiseks laineks – on sektantliku konflikti parameetritest väljunud. Neid nimelt ei ole võimalik otseselt seostada ei sunni – šiia konfliktiga ega ka ühegi poliitilise parteiga. Protestitakse eelkõige poliitilise eliidi ebatõhususe, viletsas seisus avalike teenuste, riigi elu halvava korruptsiooni ja üleüldise korralageduse vastu, millest kodanikel on kõrini saanud.
Mõlemas riigis on Iraani-meelsed jõud asunud valitsevaid ringkondi toetama ja meeleavaldusi vastustama. Liibanoni Hezbollah' toetajad ründasid novembris meeleavaldajaid Beiruti kesklinnas, pöörates seni rahumeelsed protestid vägivaldseks.
1985. aastal Iraani toetusel radikaalse relvastatud rühmitusena loodud Hezbollah on nüüdseks mugavalt sobitunud Liibanoni sektidevahelisel tasakaalul põhinevasse valitsussüsteemi, osaleb poliitikas ning mängib üha suuremat rolli riigi ärimaastikul.
Kuid süsteem ise jookseb üha rohkem ummikusse ning Hezbollah - Iraani asümmeetrilise võitluse üks kõige vahedamaid relvi – kaotas meeleavaldajate klohmimisega toetust Liibanoni elanike ärksama osa silmis.
Kõrged panused
Iraagis on panused kõrgemad. Just siin asub šiia muslimite pühim linn Karbala, kus 680. aastal suri lahingus esimene šiia märter, legendaarne Hussein. Šiiade jaoks on Karbala võrreldav Mekaga: igal aastal nelikümmend päeva pärast Husseini surma-aastapäeva saabub sinna kümneid miljoneid palverändureid.
Karbalast tunnise autosõidu kaugusel Najafis resideerib Iraagi šiiade usuline liider, mõjukas 89-aastane suurajatolla Ali al-Sistani. Al-Sistani ei ole formaalselt Iraagi võimuhierarhia liige, kuid ilma tema heakskiiduta ei ole ametisse seatud ühtegi valitsust Saddam Husseini kukutamisest saadik.
Ajatolla al-Sistani on alates meeleavalduste algusest avaldanud protestijatele toetust; sellega on ta toetanud Iraagi rahva soovi vabaneda eliidist, kelle võimulpüsimist on suuresti tagatud Iraani relvadega ja Iraani huvides.
Sarnaselt Iraagi liidritele mõistis Al-Sistani hukka Qasem Soleimani tapmise, kuid seejärel kutsus kõiki osapooli üles mitte kättemaksule, vaid hoidma end vaos ja tegutsema targalt.
"Al-Sadr määratleb end Iraagi rahvuslasena: ta on leppimatult USA-vaenulik, kuid samas avalikult kritiseerinud ka Iraani sekkumist Iraagi siseasjadesse."
Teine Iraagi šiiade oluline juhtfiguur on poliitik Muqtada al-Sadr, kelle valimisnimekiri sai 2018. aasta valimistel kõige rohkem hääli. Al-Sadr määratleb end Iraagi rahvuslasena: ta on leppimatult USA-vaenulik, kuid samas avalikult kritiseerinud ka Iraani sekkumist Iraagi siseasjadesse.
See põige Iraaki ja Liibanoni viis kahe mõtteni.
Esiteks: millised iganes ka ei saaks olema Teherani järgmised sammud, sealsetel võimudel tuleb arvestada olukorraga, kus Iraan ei ole enam globaalse šiiakogukonna vaieldamatu liider.
Ja teiseks: Iraak on läbi poliitilise kaose, võimuvõitluse ja veriste kokkupõrgete võtmas taas sisse oma kohta Lähis-Ida poliitilise ja majandusliku taustsüsteemi ühe alussambana. Mida kiiremini see juhtub, seda olulisemaks muutub Bagdad nii USA-le kui ka Iraanile.
Praegune vastasseis pingestab olukorda terves regioonis ja kaugemalgi, kuid selle telg, hõõguv säsi ja ka peamine lahinguväli saab tõenäoliselt olema Iraagis.
Seetõttu laenasin pealkirja – pisut muudetuna – noorelt iraaklannalt varjunimega Riverbend, kelle blogi aastaist 2003-2004 ilmus eesti keeles raamatuna pealkirjaga "Bagdad põleb". Laenasin lootuses, et seekord suudetakse leegid summutada enne suure tulekahju puhkemist.
Marin Mõttus on töötanud diplomaadina Madridi ja Tel Avivi Eesti saatkonnas ning esindanud Eestit suursaadikuna Portugalis ja Türgis. Ankarast oli Mõttus saadikuna akrediteeritud Iraani, Liibanoni ja Aserbaidžaani. | Marin Mõttus: Bagdad hõõgub | https://www.err.ee/1020885/marin-mottus-bagdad-hoogub | Praegune vastasseis pingestab olukorda terves Lähis-Idas ja kaugemalgi, kuid selle telg, hõõguv säsi ja ka peamine lahinguväli saab tõenäoliselt olema Iraagis, kirjutab Marin Mõttus. |
Ricky Gervais ütles oma avamonoloogis, et kuigi nad plaanisid teha tänavu in memoriam rubriigi, siis ta vaatas seda nimekirja ning valik ei olnud piisavalt mitmekesine. "Seal olid suures osas vaid valged inimesed ning ma otsustasin, et mina sellist asja läbi ei lase, võib-olla siis järgmisel aastal."
Samuti nentis ta, et tänapäeval ei huvita enam kedagi filmid ja keegi ei käi kinos. "Kõik vaatavad Netflixi," sõnas Gervais ja tõi välja, et kõik paremad näitlejad on pöördunud samuti Netflixi ja HBO-sse. "Need näitlejad, kes on jäänud Hollywoodi, mängivad põhiliselt filmides, kus nad peavad kandma maske, keepe ja eriti liibuvaid kostüüme," mainis ta, lisades, et seda ei saa nimetada enam näitlemiseks. "Pigem tähendab see kaks korda nädalas jõusaalis käimist ja steroidide söömist."
"Režissöör Martin Scorsese kommenteeris Marveli koomiksifilme ja ütles, et need ei ole päris kino, vaid meenutavad pigem lõbustusparke ning kuigi ma olen temaga nõus, siis ei saa ma aru, miks Scorsese käib lõbustusparkides, sest ta on nii lühike, et teda ei lasta kindlasti atraktsioonide peale," sõnas Ricky Gervais.
Õhtujuhil jagus kriitikat ka möödunud aastal lõpus kinodesse jõudnud muusikalile "Kassid" ("Cats"). "Keegi ei ole seda filmi näinud," mainis ta ja tõi välja, et ühes arvustuses öeldi, et see film on koerte kõrval kõige halvem asi, mis on kunagi kassidega juhtunud.
Gervaisi arvates ei peaks filmiinimesed oma tänukõnedes rääkima poliitikast. "Teil ei ole õigust avalikkust millegi suhtes harida, sest te ei tea reaalsest elust mitte midagi," selgitas ta ja rõhutas, et enamik filmitööstuse inimesi veedab vähem aega koolis kui Greta Thunberg. | Ricky Gervais Kuldgloobustel: kedagi ei huvita enam filmid ja keegi ei käi kinos | https://menu.err.ee/1020887/ricky-gervais-kuldgloobustel-kedagi-ei-huvita-enam-filmid-ja-keegi-ei-kai-kinos | Ameerika filmi- ja teleauhindu Kuldgloobuseid juhtis sel aastal Briti koomik Ricky Gervais, kelle jaoks oli see viies ning ühtlasi ka viimane kord auhinnagalat läbi viia. Oma avakõnes kinnitas Gervais, et seetõttu võib ta ka eriti julgeid nalju teha, sest rohkem teda galat juhtima niikuinii ei kutsuta. |
"Esitasite ettepaneku nimetada sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum nõukogu liikmeks Meelis Keerberg. Teatame, et me ei toeta esitatud kandidaati ja leiame, et sihtasutuse nõukogu vajab teistsuguse taustaga liiget," seisab Lukase ametlikus kirjas.
Ettevõtlusega tegelev Keerberg on EKRE liige, nagu ka Martin Helme. Lukas kuulub erakonda Isamaa.
Lukas teatas Helmele, et arvestades Vabaõhumuuseumi eesmärke, varade mahtu ja majanduslikku olukorda ning praegust nõukogu koosseisu ja nõukogu liikmete kompetentse, leiab kultuuriministeerium, et eelkõige on vajalik sihtasutuse nõukogusse täiendava finantsalase kompetentsi kaasamine.
Minister Lukas lisas, et rahandusministeerium on finantsvaldkonnas riigi juhtministeerium.
"Sellest tulenevalt eeldame, et rahandusministri esitatud nõukogu liige omab nendes küsimustes võrreldes erasektori esindajatega kõrgemat kompetentsi, osates seejuures arvestada ka riigi asutatud sihtasutuse finantsjuhtimise eripärasid. Eeltoodust tulenevalt palume teil esitatud ettepanekut kaaluda ning esitada nõukogu liikme kohale uus kandidaat lähtudes riigivaraseaduse mõttest," on kirjas Lukase vastuses Martin Helmele. | Lukas lükkas tagasi Helme pakutud kandidaadi Vabaõhumuuseumi nõukokku | https://www.err.ee/1020881/lukas-lukkas-tagasi-helme-pakutud-kandidaadi-vabaohumuuseumi-noukokku | Kultuuriminister Tõnis Lukas teatas rahandusminister Martin Helmele, et viimase poolt esitatud EKRE-sse kuuluv kandidaat ei sobi Vabaõhumuuseumi nõukokku. |
Tööstusharu allakäigu eest tuleb peamiselt kiita loomade eestkostjate aastakümnete pikkust valjuhäälset osutamist karusnaha ebaeetilisele taustale.
Karusnahk ei ole enam ammu elitaarsuse sümbol, vaid vihjab hoopis kandja madalale moraalile, sest sümboli sisu on teinud kannapöörde. Kandjat algselt kaunistanud ja esile tõstnud hinnaline materjal töötab nüüd oma algsele kuvandile risti vastu, kutsudes esile ühiskondlikku häbimärgistamist ning seda sageli just eliidi enda sees.
Avalikult teatavad karusnahast loobumisest järjest tuntumad moeloojad, lauljad, näitlejad – just need, kelle seljas karusnahk madalamatele sotsiaalsetele gruppidele nii ihaldusväärne on tundunudki. Karusnahavabu moeloojaid tunnustab Loomus eraldi märgisega Fur Free Retailer, mis tõestab nende vastutustundlikkust.
Töösturid kui karusnahaäri peamised õigustajad põhjendavad tootmisharu vajalikkust endiselt ka karmi põhjamaa talvega, mis sunniks igaüht vähemalt üht kasukat soetama. Tegelikult astub kasukate sihtgrupp ju majast autosse ja teise maja ees jälle uksest sisse.
Ürgse vältimatu kehakattega puudub tänapäevasel esemel igasugune seos. Tõeliselt karmides tingimustes liikujad (alpinistid, polaaruurijad jms) kannavad tänapäevaseid sooje, kergeid, hingavaid ja tarku materjale, mis raskeid ja ebapraktilisi kasukaid igati ületavad.
Loobumise peamise põhjuse võib kaheks lahutada, kuid nad on üksteisega tegelikult tihedalt põimunud: eetika ja keskkonnahoid. Pikalt hoolega varjatud karusloomakasvanduste igapäevased toimemehhanismid on avalikkusele filmide ja artiklitena rohkem kättesaadavad ning anonüümsel mütsitutil on korraga kurvad silmad.
"See on sotsiaalse normi katkestus, mis lubab vaikival kõrvalevaatamisel rikkuda tava, mis teises – igapäevases - kontekstis kutsuks esile vihase avaliku hukkamõistu."
Kui panna joonele karusloomakasvanduste argipäev ja esimesed pähe tulevad kuulsad koerapiinamisjuhtumid, teeb karusloomadega toimuv kõigele silmad ette. See on sotsiaalse normi katkestus, mis lubab vaikival kõrvalevaatamisel rikkuda tava, mis teises – igapäevases - kontekstis kutsuks esile vihase avaliku hukkamõistu.
Selline pime katkestus on saanud võimalikuks peamiselt seetõttu, et ühiskonna valdav enamus ei ole siiani teadnud tööstuse tegelikke toimemehhanisme ning on ühtlasi lasknud end uinutada kolmest müüdist, mida töösturid erinevate vormelitena tuimalt korrutavad: et kõik on normikohane ehk siis heaolu tagav; et teistmoodi ei ole võimalik ja et inimesel on sünnijärgne õigus loomadega kõike teha; et üksikisik on muutuste esilekutsumiseks võimetu.
Süsteemis sees olijate eneste muutuv tundlikkus seevastu võimaldab neil rohkem või vähem siiralt uskuda, et loomad elavadki hästi ja et antakse endast parim.
Kõrvutades vajadusi ja kasvandustes võimaldatavat on selge, et eetiline, kõiki looma päris heaoluks vajalikke nõudeid täitev ja samal ajal suurt kasumit tootev kasvandus ei olegi lihtsalt võimalik.
Võib lõputult vaielda iga puurisentimeetri üle, kuid kui karusnaha omahind ei jää nii madalaks nagu ta praeguse ebaeetilise ja väärkohtleva kasvatamisviisi juures on ja kasumid kümnetes kordades langevad, kaotab tööstusharu mõtte. Ainus mõistlik ja kõigile osapooltele väärikuse tagav lahendus on karusloomakasvanduste pidamise lõpetamine mõistliku üleminekuajaga, et töötajad saaksid ümber õppida.
Uued sümbolid on kohal, vanad peavad taanduma ja katkestustest saavad ühendused - karusloomadesse suhtumise paradigma on õnneks pöördumatult muutunud.
11. jaanuaril korraldab MTÜ Loomus Tallinna vanalinnas traditsioonilise rongkäigu loomade heaks, millega juhitakse tähelepanu karusloomafarmide keelustamise vajadusele, toetatakse positiivseid muudatusi seadusloomes ja loomade õigust loomuomasele elule. | Karin Bachmann: aegunud sümbolitest üle kasvanud ühiskond | https://www.err.ee/1020871/karin-bachmann-aegunud-sumbolitest-ule-kasvanud-uhiskond | Karusloomakasvatus on kogu maailmas hääbuv valdkond – Eesti ainsas suurfarmis on loomade (naaritsad, hõbe- ja sinirebased) arv kahanenud kümme korda, töötajate arv vähenenud kahe aastaga ca viiekümnelt kümnele; naaritsate edasine "tootmine" ehk paaritamine on tänaseks lõpetatud, kirjutab Karin Bachmann. |
Hõljuki hankimiseks on PPA välja kuulutanud riigihanke ja selle eeldatava maksumus on 800 000 eurot.
PPA arendusosakonna juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla ütles ERR-ile, et hanke põhjal loodab amet hõljuki tarnet uue aasta augustis.
Praegu on PPA-l kolm hõljukit, mis asuvad Peipsil. "Uue hõljuki soetamisega soovime tõsta talvist valmisolekut Pärnu piirkonnas," sõnas Kohtla. | Politsei- ja piirivalveamet soetab neljanda hõljuki | https://www.err.ee/1018899/politsei-ja-piirivalveamet-soetab-neljanda-holjuki | Politsei- ja piirivalveamet (PPA) ostab sel aastal uue hõljuki, mis hakkab tegutsema Pärnu ümbruses. |
"Meil on ees pikk tee ning oleme ülesehitustöödel igal sammul koos kannatanud kogukondadega," ütles peaminister Scott Morrison fondi loomisest teatades.
Esmaspäeval saadeti kolme osariiki põlengutega võitlema uued reservväed, tuletõrjujatega on liitunud meeskonnad USA-st ja Kanadast. Saabunud vihm ja temperatuuride langemine suurendab võimalusi kontrolli alt väljunud põlengute ohjamiseks, nädala teiseks pooleks ennustatakse taas temperatuuri tõusu.
Austraalia ajaloo suurima reservväelaste kogunemise käigus saadeti meeskonnad päästeteenistusele appi kahjusid hindama, taastama elektriühendust ning toimetama toitu, vett ja kütust tulest äralõigatud kogukondadele.
Esmakordselt riigi ajaloos saatis Austraalia valitsus katastroofimeditsiinirühma kodumaale evakueerituid abistama.
Austraalia maastikupõlengute suits värvis Uus-Meremaal taeva oranžiks
Austraalia maastikupõlengute suits värvis Uus-Meremaal taeva oranžikaks, edastas teiste seas kohalik telekanal Nine News.
Telekanal edastas otsepilti Aucklandi kuulsast vaatetornist, kuhu suits on jõudnud 2200 kilomeetri kauguselt.
Eelmise nädala neljapäeval liikusid sotsiaalmeedias fotod, milledelt võis näha, kuidas Uus-Meremaani jõudnud põlengusuits värvis sealsed tavaliselt valged liustikud karamellikarva. | Austraalia valitsus eraldas põlengutest taastumiseks 1,25 miljardit eurot | https://www.err.ee/1020858/austraalia-valitsus-eraldas-polengutest-taastumiseks-1-25-miljardit-eurot | Austraalia valitsus lubas moodustada katastroofilistest maastikupõlengutest taastumiseks fondi, kuhu riik suunab kaks miljardit Austraalia dollarit (1,25 miljardit eurot). |
Millest teie film räägib? Kuidas selle teemani jõudsite?
Film jutustab ühest nn hullust treenerist, endisest olümpiasportlasest Arvi Aavikust ja tüdrukutest, kellele meeldib maadelda. Ütlen kohe, et see pole päris maadlusfilm, kuigi seal maadeldakse palju. Pigem on see film kompromissitutest valikutest, eneseületusest ja inimestevahelistest suhetest. Sõprusest ja armastusestki.
Sellepärast filmil ka pealkiri "Suurem kui sport". Nimetatud teemad on ju igal inimesel igapäevaselt "käsil", nii ka minul. Ehk tuleks ka mainida, et filmi peategelane on minu ammune sõber ja olen tema treeneri karjäärile aastaid kaasa elanud.
Miks otsustasite osaleda "Eesti lugude" sarjas?
Olen ka varem kaks filmi selles sarjas teinud ja kuna koostöö produtsent ja operaator Erik Norkroosiga on hästi sujunud, siis pöördusin ka nüüd tema poole. Jah, kõikusin portreefilmi ja "Eesti lugude" vahel, aga kuna film jookseb ikkagi Eesti naiskonna loomise liinil, siis tundus, et see võiks eelkõige oluline olla just meie inimestele-vaatajatele. Varem on meile kuulsust toonud vaid Epp Mäe üksi, nüüd on meil spordiajaloos esimest korda oma naiskond.
Kuid tee mis tahad, eks ikkagi naiskond on filmist vaid üks osa. Suurem ja selgelt emotsionaalsem on filmi peategelane Arvi Aavik, kes oleks välja kandnud ka portreefilmi. Hea karakter mängib režissöörile mitmed trumbid kätte. Muidugi mitte kõik. Minul vedas nii operaatorite Erik Norkroosi ja Kullar Viimnega kui ka monteerija Kersti Miileniga.
Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?
Mulle tundub, et positsioon ei ole kõrge, mis aga ei tähenda, et õnnestumisi ei oleks. Põhjuseks tundub pigem olevat see, kuidas professionaalsed filmitegijad ise sellesse formaati suhtuvad. Minu jaoks pole sel formaadil viga midagi.
Kas teledokumentaali formaat paneb ka mingid loomingulised piirangud?
Loomingulised piirangud on ju alati, iga etteantud formaadi puhul, kuid ma ei arva, et see takistaks hea loomingu sündi. Kõik oleneb ikkagi tegijaist ja paindlikkusest ehk oskusest võtta piiridest parim.
Milline on teie arvates Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?
Minu meelest hea! Vähe on filme, mille puhul tahaks küsida, et miks see tehtud on. Miski ikka pääseb puudutama, mõjub inspireerivalt. Võimalik, et ma olen ka oma loomult selline… positiivne kinovaataja. Aga jah, autorid paistavad armastavat oma kangelasi (või hakkavad filmi tegemise ajal armastama) ja ei kasuta neid lihtsalt pulli tegemiseks ära. Valdavalt (kahjuks küll mitte alati) tunduvad asjad olevat nii.
Kes on teie eeskujud filmimaailmas?
Viimase paari aasta mängufilmi maailmas on mind väga puudutanud Alice Rohrwacheri muinasjutuline film "Õnnelik Lazzaro" ja Thomas Stuberi "Valss vahekäikudes". Eesti filmidest meeldis mulle väga palju kirutud "Põrgu Jaan". Alati on meeldinud Jim Jarmuschi filmid ja kunagi ei unune Wim Wendersi "Taevas Berliini kohal".
Dokumentalistikat vaatan alati huviga, välismaiseid lemmikuid ei oska eriti nimetada. Siiski, viimase aja elamus oli Agnés Varda ja JR'i film "Paigad, palged".
Eesti dokumentalistidest on minu vaieldamatu lemmik Kullar Viimne, eelkõige lugupidava suhtumise tõttu portreteeritavasse, poeetilise filmikeele ja otseütlemata jätmise pärast – seda viimast ei suuda paljud vältida. Tundub, et dokumentalistikasse on keeruline poeesiat tuua, Kullaril õnnestub see ilma, et lugu venima hakkaks, seosed tema filmides on peened, viitavad sügavamatele allhoovustele ja äratavad need ka vaatajas. Usun, et ka Jaan Tootsenilt tuleb aina enam häid filme.
Aga 2019. aastal oli suurepärane elamus Vallo Toomla film Marju Lepajõest – nautisin seda eriti, sest seal kandis nii hästi sõna, mille rohkust filmides vahel pahaks pannakse, ehk isegi kardetakse juba ette. Kuigi ilus keel, mõttetihe lause või ootamatult huulilt lendu lastud metafoor võib vahel ise sada korda rohkem rääkida kui pilt.
Millega loomingulises plaanis hetkel veel tegelete?
Film on jah minu jaoks selline kõrvalharu, aga väga huvitav! Olen tõesti tänulik, et üle hulga aja sain jälle selles maagilises protsessis osaleda! Peas on juba ka uusi filmimõtteid, näis, kas suudan need produtsendile huvitavaks teha. Igapäevaselt õpetan oma maalistuudios õlimaali, maalin ka ise ning pooleli on paar raamatut: üks lastele ja teine pedagoogika-alane "Rõõmsa meele harjutuste" kogumik. Loota on, et mõlemad ilmuvad sel aastal. | "Eesti lugude" ankeet | Kerttu Soans: "Suurem kui sport" pole päris maadlusfilm | https://kultuur.err.ee/1020856/eesti-lugude-ankeet-kerttu-soans-suurem-kui-sport-pole-paris-maadlusfilm | ETV eetris alustab 6. jaanuaril lühidokumentaafilmide sarja "Eesti lood" uus hooaeg ning avafilmina jõuab vaatajate ette Kerttu Soansi "Suurem kui sport". Jätkame sel hooajal ka ankeetidega, kus kõigi filmide lavastajad vastavad mõnele küsimusele. Esimesena vastas Kerttu Soans. |
Umbes kolm kuud tagasi külastas üks Ghosni põgenemist kavandanud isikutest Osakas asuvat Kansai rahvusvahelist lennujaama ning avastas seal turvaaugu, mis mängis plaani edasisel teostamisel võtmerolli, kirjutab ajaleht Wall Street Journal oma allikatele viidates.
Põgenemine nägi lõpuks välja nagu põnevusfilmis. Valve all olevasse Tokyo korterisse saabusid eelmisel nädalal kontserti andma muusikud, kes aitasid koduarestis viibival suurärimehel peita end muusikainstrumendi kohvrisse, mille sisse olid puuritud õhuavad. Järgnes sõit Osaka lennujaama, kus Ghosni ootas juba eralennuk, mille pardal jõudis ta lõpuks läbi Istanbuli Liibanoni, millel puudub väljaandmisleping Jaapaniga.
Lennuki pardal viibis koos Ghosniga ka kaks endist USA julgeolekutöötajat, kusjuures üks neist - endine "roheline barett" Michael L. Taylor - töötas varem pantvangide päästmise valdkonnas.
Väidetavalt tegi Ghosn lõpliku otsuse põgenemise kasuks alles eelmisel kuul, kui hakkas selguma, et kohtuprotsess Jaapanis võib kesta veel aastaid, ning kui kohus keelas ärimehel pühade ajal oma abikaasaga kohtuda. Samas olid 10-15 erinevast rahvusest eksperti tegelenud põgenemisplaani viimistlemisega juba kuid ning sellel eesmärgil olid nad reisinud Jaapanisse vähemalt 20 korda ja uurinud vähemalt 10 erinevat lennujaama. Analüüsi tulemusena selguski, et plaani teostamiseks sobivaks nõrgaks lüliks on just Osakas asuv lennujaam.
Osaka lennujaama esindajad on hiljem kinnitanud, et nende turvameetmed ei erine kuidagi teiste lennujaamade omadest. Reeglid näevad ette, et kui mingi pagas - käesoleval juhul Ghosni peidukohaks olnud kohver - on röntgeniaparaadi jaoks liiga suur, tuleb see lennujaama töötajatel käsitsi üle kontrollida.
Turvaeksperdist allika sõnul on Osaka lennujaama praktikas aga kujunenud tavaks, et eralennukite pagasi puhul nii põhjalikku ülevaatust ei tehta, sest selliste klientide puhul on terrorismioht väga madal. Samuti on oluline see, et kui näiteks USA-s teostavad kontrolli lennujaamades valitsuse palgal olevad töötajad, siis Jaapanis on see ülesanne delegeeritud eraturvafirmadele.
Nissani endist tegevjuhti Ghosni, kes oli enne skandaali puhkemist ka partnerfirmade Renault' tegevjuht ja nõukogu esimees ning Mitsubishi nõukogu esimees, süüdistatakse Jaapanis mitmetes majanduskuritegudes, muuhulgas ettevõtte varade väärkasutamises ja rahapesus.
Brasiilias sündinud Liibanoni kristlaste järeltulija Ghosn ise on enda vastu esitatud süüdistused tagasi lükanud, nimetanud kogu protsessi kallutatuks ning märkinud, et süüdistused said alguse Nissani juhtivtöötajatest, kes olid vastu Nissani ja Renault' suuremale integreerimisele.
Liibanoni valitsus on kinnitanud, et Beirutil pole Ghosni põgenemisega midagi pistmist. Liibanoni ja Jaapani vahel pole sõlmitud tagaotsitavate välja andmist puudutavat lepet ning hetkel on seetõttu ebatõenäoline, et Ghosni võiks kevadel Jaapanis kohtu ees näha. Ka Pariis kinnitas neljapäeval, et kui Ghosn peaks Prantsusmaale saabuma, ei anta teda välja, sest Prantsusmaa ei anna kunagi oma kodanikke teistele riikidele välja. | Ghosni põgenemise korraldajad kasutasid ära Osaka lennujaama turvaauku | https://www.err.ee/1020850/ghosni-pogenemise-korraldajad-kasutasid-ara-osaka-lennujaama-turvaauku | Nissani endise juhi Carlos Ghosni põgenemisoperatsiooni korraldajad kasutasid ära Osaka lennujaama turvakontrolli nõrka kohta, kinnitavad allikad. |
Pisut enam kui 11 minutit enne kohtumise lõppu viis Maksim Sorkin venelased 3:1 juhtima, aga kanadalastel õnnestus vähem kui kolme minutiga viigistada: kõigepealt skooris Connor McMichael ja seejärel arvulisest ülekaalust Barrett Hayton.
Tiitli saatuse otsustas kanadalase Akil Thomase värav 3.40 enne lõpusireeni.
Kanada oli alagrupis saanud kolm võitu, kuid kaotanud Venemaale koguni 0:6. Venelaste vorm oli aga veel kõikuvam, sest meeskond pidi tunnistama nii tšehhide kui ka USA paremust.
Veerandfinaalis sai Kanada jagu Slovakkiast 6:1 ja poolfinaalis Soomest 5:0. Venemaa alistas kõigepealt Šveitsi 3:1 ja seejärel Rootsi lisaajal 5:4.
Pronksikohtumises oli Rootsi parem Soomest 3:2.
Turniiri kõige paremaks mängijaks tunnistati kanadalane Alexis Lafreniere ja parimaks väravavahiks võitjate puurilukk Joel Hofer.
Skoori tegi enim rootslane Samuel Fagemo, kes viskas seitsme mänguga kaheksa väravat ja jagas viis tulemuslikku söötu ehk kogus 13 resultatiivsuspunkti. | Venelastelt revanši saanud Kanada tuli hokis juunioride maailmameistriks | https://sport.err.ee/1020852/venelastelt-revansi-saanud-kanada-tuli-hokis-juunioride-maailmameistriks | Kuni 20-aastaste maailmameistriks jäähokis krooniti 18. korda Kanada, kes alistas Tšehhis toimunud turniiri finaalis Venemaa 4:3 (0:0, 1:2, 3:1). |
Julián (Ricardo Darin) on Madridis elav näitleja, kel diagnoositi vähk. Ühel päeval saabub Juliánile külla nüüd Kanadas elav sõber Tomás (Javier Cámara). Nelja päeva jooksul püüab Julián klaarida kõik oma töö- ja perekondlikud suhted, ravist loobudes tahab ta oma elu ise juhtida. Sel teel on Juliáni kõrval sõber Tomás ja ustav koer Truman.
Film pälvis Viis olulisemat Goya auhinda (parim film, režissöör, stsenaarium, meespeaosatäitja ja meeskõrvalosatäitja), hulgaliselt teisigi võite ning nominatsioone. Javier Cámara pälvis nominatsiooni ka Euroopa filmiauhindade jagamisel.
"Truman" on ETV2 eetris 6. jaanuaril kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Hispaania lavastaja Cesc Gay film "Truman" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/1020840/kultuuriportaal-soovitab-hispaania-lavastaja-cesc-gay-film-truman-etv2-s | 6. jaanuaril jõuab ETV2 eetrisse Hispaania režissööri Cesc Gay 2015. aasta film "Truman", kus astuvad teiste seas üles Ricardo Darin, Javier Cámara, Dolores Fonzi ja Eduard Fernández. |
Lauoäeval kaotasid eestlannad kindlalt 16:26 Leedule. Eesti resultatiivsemad olid Angelina Samoilova viie ja Simona Koppel nelja väravaga.
Pühapäeval mängiti 24:24 viiki Lätiga. Koppel viskas Eesti kasuks kuus väravat. | Noored käsipallurid kaotasid Leedule ja viigistasid Lätiga | https://sport.err.ee/1020838/noored-kasipallurid-kaotasid-leedule-ja-viigistasid-latiga | Eesti kuni 16-aastaste neidude käsipallikoondis pidas nädalavahetusel kaks sõpruskohtumist Läti ja Leedu eakaaslastega. |
Nii filmide kui sarjade hulgas jäigi suurimaks võiduks kolm auhinda. Kaks auhinda pälvisid filmidest "1917", "Jokker" ja "Rocketman", sarjadest aga "Chernobyl", "Fleabag" ja "Succession".
Kuigi nominatsioonide poolest oli kõige edukamaks platvormiks Netflix, kogudes lausa 17 nominatsiooni, siis auhindu pälvisid voogedastusplatvormi toodetud filmid või sarjad vaid kaks. Kõige edukamaks filmilevitajaks osutus Sony kolme auhinnaga ning teletootjaks HBO nelja auhinnaga.
Kuldgloobseid annab välja Hollywood Foreign Press Association, tänavust auhinnagalat juhtis Ricky Gervais.
Täispikk nimekiri võitjatest:
Parim draamafilm
"1917"
"The Irishman"
"Jokker" ("Joker")
"Marriage Story"
"The Two Popes"
Parim naispeaosa draamafilmis
Cynthia Erivo filmis "Harriet"
Scarlett Johansson filmis "Marriage Story"
Saoirse Ronan filmis "Little Woman"
Charlize Theron filmis "Bombshell"
Renee Zellweger filmis "Judy"
Parim meespeaosa draamafilmis
Christian Bale filmis "Ford v Ferrari"
Antonio Banderas filmis "Valu ja hiilgus" ("Pain and Glory")
Adam Driver filmis "Marriage Story"
Joaquin Phoenix filmis "Jokker" ("Joker")
Jonathan Pryce filmis "The Two Popes"
Parim muusika- või komöödiafilm
"Dolemite Is My Name"
"Jänespüks Jojo" ("Jojo Rabbit")
"Nugade peal" ("Knives Out")
"Ükskord Hollywoodis" ("Once Upon A Time in... Hollywood")
"Rocketman"
Parim naispeaosa muusika- või komöödiafilmis
Ana de Armas filmis "Nugade peal" ("Knives Out")
Awkwafina filmis "The Farewell"
Cate Blanchett filmis "Kuhu sa küll kadusid, Bernadette?" ("Where'd You Go, Bernadette"
Beanie Feldstein filmis "Booksmart"
Emma Thompson filmis "Late Night"
Parim meespeaosa muusika- või komöödiafilmis
Daniel Craig filmis "Nugade peal" ("Knives Out")
Leonardo DiCaprio filmis "Ükskord Hollywoodis" ("Once Upon a Time in Hollywood")
Roman Griffin Davis filmis "Jänespüks Jojo" ("Jojo Rabbit")
Taron Egerton filmis "Rocketman"
Eddie Murphy filmis "Dolemite Is My Name"
Parim animatsioon
"Frozen 2"
"Kuidas taltsutatada lohet 3" ("How To Train Your Dragon: The Hidden World"
"Lõvikuningas" ("The Lion King")
"Missing Link"
"Lelulugu 4" ("Toy Story 4")
Parim võõrkeelne film
"The Farewell"
"Les Miserables"
"Valu ja hiilgus" ("Pain and Glory")
"Parasiit" ("Parasite")
"Põleva tütarlapse portree" ("Portrait of a Lady on Fire")
Parim naiskõrvalosa
Jennifer Lopez filmis "Seksikad sulid" ("Hustlers")
Kathy Bates filmis "Richard Jewell"
Annette Bening filmis "The Report"
Laura Dern filmis "Marriage Story"
Margot Robbie filmis "Bombshell"
Parim meeskõrvalosa
Tom Hanks filmis "A Beautiful Day In The Neighborhood"
Anthony Hopkins filmis "The Two Popes"
Al Pacino filmis "The Irishman"
Joe Pesci filmis "The Irishman"
Brad Pitt filmis "Ükskord Hollywoodis" ("Once Upon a Time in... Hollywood")
Parim režissöör
Bong Joon-ho filmiga "Parasiit" ("Parasite")
Sam Mendes filmiga "1917"
Todd Phillips filmiga "Jokker" ("Joker")
Martin Scorsese filmiga "The Irishman"
Quentin Tarantino filmiga "Ükskord Hollywoodis" ("Once Upon a Time in... Hollywood")
Parim stsenaarium
Quentin Tarantino filmiga "Ükskord Hollywoodis" ("Once Upon a Time in Hollywood")
Bong Joon-ho ja Han Jin Won filmiga "Parasiit" ("Parasite")
Anthony McCarten filmiga "The Two Popes"
Steven Zaillian filmiga "The Irishman"
Noah Baumbach filmiga "Marriage Story"
Parim originaalmuusika
Alexandre Desplat filmiga "Little Women"
Hildur Guðnadóttir filmiga "Jokker" ("Joker")
Randy Newman filmiga "Marriage Story"
Thoman Newman filmiga "1917"
Daniel Pemberton filmiga "Motherless Brooklyn"
Parim originaallugu
"Beautiful Ghosts" filmist "Kassid" (Cats")
"(I'm Gonna) Love Me Again" filmist "Rocketman"
"Into the Unknown" filmist "Frozen II"
"Spirit" filmist "Lõvikunigas" ("The Lion King")
"Stand Up" filmist "Harriet"
Parim draamasari
"Big Little Lies"
"The Crown"
"Killing Eve"
"The Morning Show"
"Succession"
Parim muusika- või komöödiasari
"Barry"
"Fleabag"
"The Kominsky Method"
"The Marvelous Mrs. Maisel"
"The Politician"
Parim naispeaosa draamasarjas
Jennifer Aniston sarjas "The Morning Show"
Olivia Colman sarjas "The Crown"
Jodie Comer sarjas "Killing Eve"
Nicole Kidman sarjas "Big Little Lies"
Reese Witherspoon sarjas "The Morning Show"
Parim meespeaosa draamasarjas
Brian Cox sarjas "Succession"
Kit Harington sarjas "Game of Thrones"
Rami Malek sarjas "Mr. Robot"
Tobias Menzies sarjas "The Crown"
Billy Porter sarjas "Pose"
Parim naispeaosa muusika- või komöödiasarjas
Christina Applegate sarjas "Dead to Me"
Rachel Brosnahan sarjas "The Marvelous Mrs. Maisel"
Kirsten Dunst sarjas "On Becoming a God in Central Florida"
Natasha Lyonne sarjas "Russian Doll"
Phoebe Waller-Bridge sarjas "Fleabag"
Parim meespeaosa muusika- või komöödiasarjas
Michael Douglas sarjas "The Kominsky Method"
Bill Hader sarjas "Barry"
Ben Platt sarjas "The Politician"
Paul Rudd sarjas "Living with Yourself"
Ramy Youssef sarjas "Ramy"
Parim lühisari või telefilm
"Catch-22″
"Chernobyl"
"Fosse/Verdon"
"The Loudest Voice"
"Unbelievable"
Parim naispeaosa telesarjas, lühisarjas või telefilmis
Patricia Arquette sarjas "The Act"
Helena Bonham Carter sarjas "The Crown"
Toni Collette sarjas "Unbelievable"
Meryl Streep sarjas "Big Little Lies"
Emily Watson sarjas "Chernobyl"
Parim meespeaosa lühisarjas või telefilmis
Alan Arkin sarjas "The Kominsky Method"
Kieran Culkin sarjas "Succession"
Andrew Scott sarjas "Fleabag"
Stellan Skarsgård sarjas "Chernobyl"
Henry Winkler sarjas "Barry" | Selgusid Kuldgloobuste võitjad, enim auhindu kogus Tarantino "Ükskord Hollywoodis" | https://menu.err.ee/1020823/selgusid-kuldgloobuste-voitjad-enim-auhindu-kogus-tarantino-ukskord-hollywoodis | Ameerikas Los Angeleses jagati 5. jaanuaril 77. korda välja tele- ja filmiauhinnad Kuldgloobused, kus õhtu suurimas võitjaks oli Quentin Taratino filmiga "Ükskord Hollywoodis", korjates kolm preemiat. |
Guaido sai hääletusel umbes saja seadusandja toetuse.
Venezuela opositsiooniliidri rivaal Luis Parra kuulutas end varem päeval rahvusassamblee uueks esimeheks ajal, mil president Nicolas Madurole lojaalsed julgeolekujõud ei lubanud Guaidod ja teisi opositsiooni seadusandjaid parlamendihoonesse.
Hoonesse lubati ainult režiimi seadusandjaid ja neid opositsiooni saadikuid, kes on olnud Guaido suhtes kriitilised.
Venezuelas on nüüd seega kaks poliitikut, kes kutsuvad end parlamendi esimeheks.
Opositsioon süüdistab Parrat ja valitsuse toetajaid parlamentaarses võimuhaaramises. Parrale avaldas seevastu koheselt toetust president Nicolas Maduro.
Guaido tegi 2019. aastal kõik, mis suutis, et president Maduro ametist kangutada, kuid see ei õnnestunud. 36-aastane opositsioonijuht on aga tõotanud võitlust jätkata.
Pisut vähem kui aasta eest kuulutas Guaido end Venezuela ajutiseks presidendiks. Teda on tunnustanud USA ja veel üle 50 riigi, sealhulgas Eesti.
Rahvusassamblee on ainus valitsemisorgan, mis on opositsiooni käes ja selle kaotamist ei saa Guaido endale lubada, ehkki alates 2017. aastast on Madurole lojaalne ülemkohus kõik selle otsused tühistanud.
Axios ja Guardian nendivad ülevaates, et praktikas võib opositsioonil olla üha raskem oma jõudu koondada, kui väliselt on kaotatud viimne institutsioon, mida ei kontrollinud Maduro režiim. | Venezuelas on nüüdsest kaks konkureerivat rahvusassamblee esimeest | https://www.err.ee/1020834/venezuelas-on-nuudsest-kaks-konkureerivat-rahvusassamblee-esimeest | Venezuela opositsioon teatas pühapäeval, et valis Juan Guaido tagasi rahvusassamblee esimeheks. |
Kaheksa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liiget, sealhulgas kuus aastat Tallinna piirkonna esimees olnud Rainer Vakra esitasid enne jõule Kaljulaiu uueks Tallinna piirkonna esimehe kandidaadiks.
Erakonna Tallinna piirkonna aseesimees Jaak Juske teatas 21. detsembril sotsiaalmeedias, et saatis koos seitsme erakorrakaaslasega Tallinna piirkonna liikmetele kirja teatega, et nad esitasid piirkonna juhi kandidaadiks sügisel Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitunud Kaljulaiu, kelle töökuses ning oskuses ette valmistada järgmiste valimiste kampaania võib olla kindel.
Teatele olid alla kirjutanud Jaak Juske, Rainer Vakra, Sven Mikser, Maris Sild, Kirill Klaus, Anto Liivat, Joosep Vimm ja Hanno Matto.
Kaljulaid ise on öelnud, et peab piirkonna juhi kandidaadina peamiseks väljakutseks valmistumist järgmisteks kohalikeks valimisteks, mis toimuvad 2021. aastal.
Detsembrikuisel arutelul otsustas naiskogu Kadri Tallinna piirkonna juhatus esitada erakonna Tallinna piirkonna juhi kohale Karin Pauluse.
"Hääletades meie Karini poolt muudame Tallinna organisatsiooni tugevamaks," leidis Tallinna kadride esinaine Marianne Mikko. Ta peab Paulust võimekaks meeskonnakäivitajaks ning usaldusväärseks kaasamõtlejaks.
Mikko teatel on Paulust avalikult toetanud ka Pirita ja Nõmme osakondade juhatused.
"Võitlen kirglikult, häbenemata sotsiaaldemokraatlike aadete eest ja leian, et ühiskonnas, kus on jätkuvalt nii palju palgavaesust ja ebaõiglust, on meil väga lai tegutsemispõld! Peame olema ise toimekamad ja julgemad ning oskama inimesi rohkem kuulata," ütles Paulus ise.
Erakonnas näeks ta enam liikmete ideedest lähtumist ning arvamuste paljususe ja vabatahtliku panuse targemat ärakasutamist. | Tallinna sotsid valivad uue juhi | https://www.err.ee/1020837/tallinna-sotsid-valivad-uue-juhi | Tallinna sotsiaaldemokraadid kogunevad esmaspäeval üldkogule, et valida piirkonnaorganisatsiooni esimees ja juhatus. Üks kandidaat esimehe kohale on alles hiljuti erakonnaga liitunud Raimond Kaljulaid, partei naiskogu Kadri Tallinna piirkond on kandidaadiks esitanud kunstiteadlase Karin Pauluse. |
"Me oleme Iraagis palju raha kulutanud," selgitas Trump uudisteportaali Axios teatel.
"Iraak, halvim otsus, minna Lähis-Itta oli halvim otsus meie riigi ajaloos... Me ei lahku, kui meile selle [ühise sõjaväebaasi] eest tagasi ei maksta," lisas ta.
Trump teatas ka, et tema poolt varem tehtud ähvardus võtta ameeriklaste või USA vara ründamise korral sihtmärgiks Iraani kultuuriobjektid oleks õigustatud samm.
"Neil on lubatud meie inimesi tappa. Neil on lubatud piinata ja sihtmärgiks võtta meie inimesi. Neil on lubatud panna tee äärde pomme ja meie inimesi õhku lasta. Ning meie ei tohi nende kultuuriobjekte puutuda? See ei käi niimoodi," rääkis ta.
Trumpi ähvardus on pälvinud laialdast kriitikat, sealhulgas ka nende poolt, kes on toetanud Washingtoni rünnakut Iraani revolutsioonikaardi kindrali Qasem Soleimani vastu. Mitmed rahvusvahelise õiguse eksperdid on rõhutanud USA meedias sõna võttes, et teadlikud rünnakud kultuuriliselt oluliste objektide vastu oleks sisuliselt sõjakuritegu. Algset laupäeval tehtud avaldust ei suutnud summutada ka välisminister Mike Pompeo kommentaarid, sest pühapäeval Trump kordas ähvardust.
Pentagoni teatel sooritati reedel Iraagis täppisrünnak, mille tagajärjel hukkusid Iraani revolutsioonikaardi mõjukas kindral Qasem Soleimani ning Iraani-meelse Iraagi poolsõjaväelise rühmituse Hashed al-Shaabi asekomandör Abu Mahdi al-Muhandis. Teheran on lubanud kindrali surma eest kätte maksta.
Kindral Soleimanit peeti juba aastakümneid üheks mõjuvõimsamaks isikuks Iraanis ajatolla Ali Khamenei järel ning Iraani mõjuvõimu kehtestamises Lähis-Idas - näiteks Iraagis, Süürias, Palestiina aladel ja Jeemenis - oli tal täita võtmeroll.
Märkimisväärne on ka see, et käesoleva aasta aprillis lisas USA Iraani revolutsioonikaardi ja üksuse Quds terroristlike organisatsioonide nimekirja. Üldiselt pole USA sellesse nimekirja lisanud organisatsioone, mis on ametlikult mõne rahvusvaheliselt tunnustatud riigi võimustruktuuri osadeks.
Õhurünnak järgnes USA Bagdadi saatkonna piiramisele tuhandete meeleavaldajate poolt. Viimaseid olid tegutsema ässitanud just Iraani taustaga rühmitused.
President Trump on hetkel keerulises olukorras, sest maailma telekaamerad otsivad praegu agaralt märke USA mõju kahanemisest rahvusvahelisel areenil ja aasta alguses ollakse silmitsi kriisiga nii Lähis-Ida kui ka Korea poolsaarel. Samas pole ta ise kunagi näinud strateegilist väärtust selles, et USA väed Iraagis ja laiemalt Lähis-Idas viibivad ning näiteks Süüria ja Afganistani puhul on ta astunud ka konkreetseid samme vägede tagasitõmbamiseks.
Seega kuna Trump nüüd Iraanile vastulöögi andis, võib ta saada Lähis-Idas sõja, mida ta ise ei soovi. Kui ta aga midagi poleks teinud, oleks tal olnud jälle oht jätta mulje, mis meenutab tema eelkäijat, demokraat Jimmy Carterit, keda ka Trump ise on oma retoorikas toonud esile kui näidet nn nõrgast presidendist ja toonud esile tema käitumist aastatel 1979-1981 aset leidnud Iraani pantvangikriisi ajal. Iraagi parlamendis võeti pühapäeval vastu resolutsioon, millega kutsuti valitsust üles saatma riigist välja USA vägesid. Resolutsioon oli ajendatud Iraani kindrali Qasem Soleimani tapmisest USA poolt.
Iraagi parlament toetas USA vägede riigist välja saatmist
Iraagi parlament võttis pühapäeval vastu resolutsiooni, millega tehti valitsusele ettepanek saata USA väed riigist välja.
Iraagi kõrge ametnik selgitas samas väljaandele Axios, et praktikas ei pruugi USA vägede riigis viibimise lõpetamine reaalsuseks saada - tegemist on resolutsiooniga ning peaminister, kes selle allkirjastama peaks, on praeguse seisuga tagasi astunud.
"See on ajutine võit Iraani toetavatele parteidele," selgitas allikast ametnik. "Kuid see on ka selge sõnum sunniitide ja kurdide poolt, kes ei hääletanud, ning ka osade šiiitide poolt, et nad soovivad, et ameeriklased Iraaki jääksid."
USA vägede Iraagis viibimise juriidiliseks aluseks on hetkel Iraagi valitsuse kutse. Pühapäeval toimunud hääletus seda kutset ei tühistanud, vaid tegu on kõigest sammuga selles suunas. USA vägede võimalik lahkumine võib samas aga olla Soleimani tapmise üheks kõige murrangulisemaks tagajärjeks, sest see takistaks oluliselt võitlust äärmusrühmituse ISIS vastu ning see oleks ka Iraani ühe geopoliitilise eesmärgi täitumine.
Hetkel viibib Iraagis kokku umbes 5000 USA sõdurit. | Trump: USA väed ei lahku Iraagist, kui meile raha tagasi ei maksta | https://www.err.ee/1020832/trump-usa-vaed-ei-lahku-iraagist-kui-meile-raha-tagasi-ei-maksta | USA president Donald Trump teatas pühapäeval riigipea lennuki ehk Air Force One' i pardal ajakirjanikega rääkides, et USA väed ei kavatse Iraagis asuvast sõjaväebaasist lahkuda, kui "Iraak meile tagasi ei maksa". Samuti kordas ta oma varasemat ähvardust rünnata 52 Iraani objekti, kui Teheran peaks hakkama revolutsioonikaardi tapetud kindrali eest kätte maksma. |
"Me saaksime nii seadusandjat kui ka täitevvõimu aidata, et vältida regulatsioone, mis ettevõtlust pärsivad. Eriti niisuguseid, mis suurendaksid halduskoormust. See on valus teema just mikro- ja väikeettevõtetele, kelle osakaal Eesti ettevõtluses on ju ligi 99 protsenti," rääkis Rits.
Ta osutas ühe EVEA liikme drastilisele näitele, mis manab hästi selle pildi ette: ta luges kokku 23 regulatsiooni, mille alusel nõutakse ettevõtjalt aruannet või teda külastatakse. "Tohutu paberimajandus! Kui me hakkasime seda analüüsima, siis selgus, et kogu see info on tegelikult kuskil olemas, seda saaks linkida ja võib-olla ei ole vaja ettevõtjat nii palju kontrollida," rääkis Rits. Tema sõnul on ettevõtjad ise huvitatud, et tooted ja teenused, mida nad pakuvad, oleksid kõik turvalised ja head.
"Halduskoormuse pool võiks olla selline, et ettevõtja saaks tegeleda oma põhitegevusega ega peaks kogu aeg tõestama, et kõik on kontrolli all ja vastab seadusele."
Rits lisas, et väike-ettevõtete meele teeb vahel mõruks ka see, et rõhutatakse ainult digiriigi ja ekspordi arendamist
"Kui vaadata kogu pilti, siis ekspordi osakaal ettevõtetest on 20 protsenti ja see jaguneb kümnete firmade vahel. Ekspordi suurendamine on väga oluline, aga infotehnoloogia ja eksport on ettevõtluses üks osa. Enamik ettevõtetest tegutseb siiski siseturul ja me tahame, et ka nende teistega arvestataks!"
Nagu varemgi, ootab EVEA ka sel aastal maapiirkondade edendamist.
"Juba ammu ei piirdu maapiirkondade ettevõtlus enam põllumajanduse või loomakasvatusega, maapiirkondades tegeldakse kõikvõimalike ettevõtlusvormidega. Ettevõtjate jaoks on kõige olulisem kõikvõimaliku taristu olemasolu, netiühendusest maanteeühendusteni, aga tähtis on ka peredele tugisüsteemi ehk arstiabi, koolide ja muu sellise tagamine."
Rits ütles, et kohtumine uue väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karuga seisab veel ees, aga peaminister Jüri Ratasega on EVEA väike-ettevõtjate muresid arutanud. EVEA soovib edaspidi kaasa rääkida ka tööandjate ja ametiühingute läbirääkimistel.
"Peame väga oluliseks ja rõhutasime ka kohtumistel peaministriga, et kolmepoolsetele kõnelustele, sealhulgas alampalgaläbirääkimistele tuleks kaasata ka väiksesed ja keskmised ettevõtjad. Suuri ettevõtteid, kus on üle 250 töötaja, on Eestis vaid 186. Kui arvestada, et ettevõtteid on 130 000, siis on selge, et väikeste ja keskmiste ettevõtete kaasamine on igati õigustatud." | Väikeettevõtjad tahavad rohkem sõnaõigust palgakõnelustel | https://www.err.ee/1020825/vaikeettevotjad-tahavad-rohkem-sonaoigust-palgakonelustel | Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsatsioon sai lõppenud aastal märgatavalt liikmeid juurde. EVEA president Heiki Rits ütles intervjuus ERR-ile, et uuel aastal tahetakse rohkem kaasa rääkida nii ettevõtluskeskkonna arendamises kui ka palgakõnelustel. |
Macron väljendas kogunevate pingete pärast Iraagis ja kogu regioonis ühtlasi sügavat muret.
Viimastel andmetel pidasid president Macron, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Suurbritannia peaminister Boris Johnson õhtul telefonivestluse, milles lubasid teha tööd pingete leevendamiseks Lähis-Idas.
"Liidukantsler, president ja peaminister lubasid teha koostööd, et leevendada piingeid regioonis," edastasid riigijuhtide ametkonnad.
Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa kutsusid pärast Iraani revolutsioonikaardi kindrali Qasem Soleimani tapmist USA õhurünnakus kõiki osapooli üles vaoshoitusele ja vastutustundlikkusele. | Prantsuse president kinnitas solidaarsust Ühendriikidega | https://www.err.ee/1020822/prantsuse-president-kinnitas-solidaarsust-uhendriikidega | Prantsusmaa president Emmanual Macron kinnitas pühapäeval solidaarsust Ühendriikidega ja kutsus Iraani üles vältima igasuguseid sõjalisi arenguid, mis võiksid stabiilsust regioonis veelgi kõigutada. |
Lisaks soovitab välisministeerium tungivalt hoiduda reisimisest Iraanis Afganistani, Süüria, Pakistani ja Iraagiga piirnevatele aladele.
Muudes piirkonna riikides jäävad kehtima välisministeeriumi senised reisisoovitused, kuid seoses pingete kasvuga tuleb olla valmis ohuhinnangu muutuseks.
Iraanis või Iraagis viibivatel Eesti kodanikel tuleks endast teada anda e-posti [email protected] või telefonil 637 7440.
Välisministeerium soovitab tutvuda ka oma kodulehel oleva reisiinfoga. | Välisministeerium hoiatab Iraani ja Iraaki reisimise eest | https://www.err.ee/1020678/valisministeerium-hoiatab-iraani-ja-iraaki-reisimise-eest | Seoses USA raketirünnaku järel kasvanud pingetega soovitab välisministeerium tungivalt hoiduda igasugusest reisimisest Iraaki ja Afganistani ning vältimatu vajaduseta reisimisest Iraani. |
Kohtumise esimese värava lõi Steven Berghuis 32. minutil, hollandlastele tagas kolm punkti Luuk de Jongi tabamus 69. minutil. Holland alustas valiksarja 2:4 kaotusega Türgile, Läti jäi kolm päeva tagasi 1:2 alla Montenegrole.
Kohtumine läheb ühtlasi jalgpalliajalukku, sest esimest korda vilistas meeste MM-valiksarja kohtumist naine. Laupäevases matšis oli peakohtunikuks ka meeste Meistrite liigas õigust mõistnud prantslanna Stephanie Frappart.
Türgi jätkab G-grupis tugevalt, laupäeval oldi 3:0 üle Norrast. Kaks võitu on kirjas ka Montenegrol, kes alistas 4:1 Gibraltari.
H-valikgrupis oli Venemaa 2:1 üle Sloveeniast ja jätkab grupi ainuliidrina, Horvaatia sai 1:0 jagu Küprosest. Õhtul vormistas selles grupis üllatuse Malta, kes läks Slovakkia vastu avapoolajal 2:0 juhtima, kuigi pidi lõpuks leppima 2:2 viigiga. | Holland alistas jalgpalliajalugu teinud valikmängus Läti | https://sport.err.ee/1608157789/holland-alistas-jalgpalliajalugu-teinud-valikmangus-lati | Hollandi jalgpallikoondis teenis nende jaoks kaotusega alanud MM-valiksarja teises kohtumises kolm punkti, kui alistas Amsterdamis 2:0 Läti. |
Kuuba kohtus poolfinaalis India mängija Sri Krishna Priya Kudaravalliga (BWF 128.). Mängu avageimi esimene pool möödus tasavägiselt, pausile suutis eestlanna minna eduseisus 11:10. Geimi teises pooles haaras Kuuba ohjad enda kätte ja kindlustas geimi võidu seisuga 21:15.
Teises geimis jätkus punkt-punkti mäng ning pausile läks Kuuba taas 11:10 eduseisus. Kudaravalli hoidis ennast mängus kuni seisuni 14:14, pärast mida tegi eestlanna lõpuspurdi ja alistas vastase kindlalt 21:15, 21:15. Finaalis kohtub Kuuba 17-aastase India mängija Tanya Hemanthiga (BWF 462.). Kuuba pole varasemalt sedavõrd kõrge kategooria turniiril finaali jõudnud.
Hilisõhtuses mängus läksid pääsed finaali püüdma Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel (BWF 53.), nende vastasteks olid poolatarid Zuzanna Jankowska ja Anastasia Khomich. Esimene geim oli ülimalt tasavägine ja kumbki paar ei suutnud suurt eduseisu saavutada, mängijad läksid pausile poolataride eduseisus 11:9.
Pärast pausi jätkus mäng samas rütmis, seisul 17:17 olid võiduvõimalused mõlemal paaril võrdsed, kuid geimi lõpus näitasid poolatarid kindlat mängu ja võitsid esimese geimi 21:18.
Teine geim algas Marrani ja Rüüteli jaoks keerulisemalt, kui nad jäid kaotusseisu 4:8. Eesti esipaar hoidis närvi külmana ja nii mindi pausile eduseisus 11:8. Geimi teises pooles hoidsid eestlannad eduseisu ja viisid mängu otsustavasse geimi seisuga 21:16.
Kolmas geim algas samuti punkt-punkti mänguna, Poola paar tegi neljapunktilise spurdi, tuues tabloole seisuks 12:7. Marran ja Rüütel vastasid kohe enda neljapunktilise spurdiga ja suutsid vahe vähendada ühepunktiliseks. Otsustava geimi lõpp osutus taaskord pingeliseks, kuid eestlannadel tuli vastu võtta napp kaotus 18:21, 21:16, 18:21. Sellega jäävad Marran ja Rüütel jagama kolmandat kohta. Finaalis kohtuvad poolatarid võistlustel esimest asetust omavate türklastega Bengisu Ercetini ja Nazican Inciga (BWF 42.) | Karjääri parimat turniiri tegev Kristin Kuuba jõudis Poolas finaali | https://sport.err.ee/1608157816/karjaari-parimat-turniiri-tegev-kristin-kuuba-joudis-poolas-finaali | Eesti sulgpallur Kristin Kuuba (BWF 54.) pääses Poolas toimuval BWF International Challenge kategooria turniiril finaali. |
Algviisikusse kuulunud Rait-Riivo Laane sai mänguaega 31 minutit ja viskas kaheksa punkti (vabavisked 3/3, kahesed 1/5, kolmesed 1/5). Lisaks võttis ta viis lauapalli, andis neli korvisöötu, tegi ühe vaheltlõike, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Turniiritabelis asub Miercurea Ciuc kahe võidu ja 15 kaotusega 13. kohal. Constanta on ühe võidu ja 16 kaotusega viimasel ehk 14. positsioonil. | Laane koduklubi jäi suurelt alla seni kõik mängud kaotanud vastasele | https://sport.err.ee/1608157810/laane-koduklubi-jai-suurelt-alla-seni-koik-mangud-kaotanud-vastasele | Rait-Riivo Laane koduklubi Miercurea Ciuc kohtus laupäeval Rumeenia korvpalli kõrgliigas Constanta Athletic Neptuniga, kellele jäädi 48:78 (9:17, 11:21, 21:17, 7:23) alla. |
Teatriliigiülesed auhinnad
Žürii: Ott Karulin (esimees), Kristiina Garancis, Iir Hermeliin, Henri Hütt, Mae Kivilo, Kerri Kotta, Kaja Kreitzberg, Alvar Loog, Valle-Sten Maiste, Jaak Põldma, Anneli Saro ja Tatjana Voronina.
Lavastajaauhind – Juhan Ulfsak – "Pigem ei" (Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon).
Kunstnikuauhind – Petri Tuhkanen – valgus- ja videokujundus lavastusele "Kuritöö ja karistus" (Eesti Draamateater).
Sõnalavastuste auhinnad
Žürii: Jaak Prints (esimees), Karin Allik, Rait Avestik, Mae Kivilo, Valle-Sten Maiste, Kaie Mihkelson ja Meelis Oidsalu.
Meespeaosatäitja auhind – Priit Võigemast – Mayer Lehman, Robert Lehman jt lavastuses "Lehman Brothers" ning Porfiri Petrovitš lavastuses "Kuritöö ja karistus" (mõlemad Eesti Draamateater).
Naispeaosatäitja auhind – Marika Vaarik – Juhataja lavastuses "Pigem ei" ja osatäitja lavastuses "Sa oled täna ilusam kui homme" (mõlemad Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon).
Meeskõrvalosatäitja auhind – Jörgen Liik – Wanamun lavastuses "Pigem ei" ja osatäitja lavastuses "Sa oled täna ilusam kui homme" (mõlemad Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon).
Naiskõrvalosatäitja auhind – Inga Salurand – osatäitmised lavastuses "Millest tekivad triibud?" (Eesti Draamateater).
Eriauhind – Marius Ivaškevičius – kuraatoriprogramm Vabal Laval, mis on peegeldanud postsovetliku Ida-Euroopa ühiseid kogemusi värskes vormis.
Muusikaauhind
Žürii: Kerri Kotta (esimees), Alvar Loog, Kristel Pappel, Karmen Puis ja Jaanika Rand-Sirp.
Pavlo Balakin – nimiosa Gaetano Donizetti ooperis "Don Pasquale" (Rahvusooper Estonia).
Priit Volmer – nimiosa Gaetano Donizetti ooperis "Don Pasquale" (Rahvusooper Estonia).
Balletiauhind
Žürii: Enn Suve (esimees), Tiit Härm, Kaja Kreitzberg, Dagmar Rang-Saal ja Tatjana Voronina.
Marina Kesler – balleti "Anna Karenina" koreograaf-lavastaja (Eesti Rahvusballett).
Tantsuauhind
Žürii: Kai Valtna (esimees), Henri Hütt, Marie Pullerits, Jaak Põldma ja Oksana Tralla.
Helen Reitsnik – fenomenaalselt esteetika kategooriate ülene, stampidest vaba ja karismaatiline tantsija lavastustes "Sinust saab tantsija!" (Sõltumatu Tantsu Lava ja e⁻lektron), "Habras ilu" ja "FN" (mõlemad Fine5 Tantsuteater).
Etenduskunsti auhind
Žürii: Ott Karulin (esimees), Maria Arusoo, Luule Epner, Kristiina Garancis ja Bert Raudsep.
Lauri Lagle – väljendusvahendite sümfoonia "Sa oled täna ilusam kui homme" (Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon).
Teatritöötajate auhinnad
Žürii: Heigo Teder (esimees), Pille Jänes, Anu Konze, Marika Raudam, Margus Vaigur ja Mait Visnapuu.
Lavastust ettevalmistava töötaja auhind – Kadri Varblane – Eesti Draamateatri kostüümilao hoidja, kelle eestvedamisel valmis möödunud aastal kostümeerija kutsestandard ja kellest on kujunenud lavastuskunstnikele usaldusväärne partner kostüümide komplekteerimisel.
Etendust teenindava töötaja auhind – Tarmo Matt – Kuressaare Teatri tehnikajuht ja valgusmeister, kes teenindab ühes väiketeatris kõiki tehnilisi valdkondi kõrgel professionaalsel tasemel.
Haldus- ja administratiivtöötaja auhind – Taivo Pahmann – Rahvusooper Estonia tehnikadirektor, kes peadirektori kohusetäitjana juhtis teatrit möödunud aastal kindla käega edasi ja on andnud suure panuse teatri tehniliste töötajate kutsesüsteemi ülesehitamisse.
Algupärase dramaturgia auhind
Antakse kahe viimase aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest (näidend, dramatiseering, adaptsioon, lavastustrupi ühislooming).
Žürii: Riina Oruaas (esimees), Heidi Aadma, Tambet Kaugema, Priit Pedajas ja Peeter Sauter.
Ott Kilusk – "Kirvetüü".
Reet Neimari nimeline kriitikaauhind
Žürii: Kadi Herkül (esimees), Kaija M. Kalvet, Kalju Orro, Annemari Parmakson, Priit Põldma, Anne-Ly Sova ja Katarina Tomps.
Eero Epner – teatripildi lõikavalt kujundlik, nukker-irooniline peegeldamine Karini ja Marko artiklisarjas: "Karin ja Marko" (Sirp 14. II 2020), "Karin ja Marko 2" (Teater. Muusika. Kino 2020, nr 3), "Mati Undi puudumine" (Sirp 12. VI 2020) ning "Harmooniline õnnelik inimene" (Sirp 7. VIII 2020).
Salme Reegi nimeline lasteteatri auhind
Žürii: Anneli Saro (esimees), Iir Hermeliin, Tambet Kaugema, Kairi Kruus ja Kirsten Simmo.
Mare Tommingas – lavastaja- ja koreograafitöö lasteballetis "Tilda ja tolmuingel" (Teater Vanemuine).
Sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind
Žürii: Olav Ehala (esimees), Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres.
Jakob Juhkam – originaalmuusika lavastustele "Pigem ei" (Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon) ning "Kuritöö ja karistus" (Eesti Draamateater).
Villem Rootalu – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele "Sõsara sõrmeluud" (Misanzen).
Kristallkingakese auhind
Auhind antakse kahele noorele etenduskunstnikule esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Auhinna ühe laureaadi valis tänavu sõnalavastuste auhindade žürii ja teise muusikaauhinna žürii.
Ilo-Ann Saarepera – osatäitja lavastuses "Eesti jumalad" (Paide Teater), donja Beatriz lavastuses "Nähtamatu daam", Mari lavastuses "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele", Niina lavastuses "Krdi loll lind", Hilde Wangel lavastuses "Naine merelt", Pingviin lavastuses "Kohtume kell 8 Noa laeval", Saima lavastuses "Etturid", Õhtujuht lavastuses "Lotomiljonärid", Flavia de Luce lavastuses "Piruka magus põhi", Vicky Smith lavastuses "Võrku püütud" ning Askuri naine lavastuses "Valged põdrad" (kõik Ugala Teater).
Mehis Tiits – Ernesto osa Gaetano Donizetti ooperis "Don Pasquale", Nemorino osa Gaetano Donizetti ooperis "Armujook", Alfredo Germonti osa Giuseppe Verdi ooperis "La traviata" ja Nicki osa Giacomo Puccini ooperis "Tütarlaps kuldsest läänest" (kõik Rahvusooper Estonia).
Ants Lauteri nimeline auhind
Antakse kaks auhinda, kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest). Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut.
Žürii: Mart Koldits, Anu Lamp, Rein Oja, Indrek Ojari ja Garmen Tabor.
Hendrik Toompere jr – lavastused: "Marquis d'Artiste" (2011), "Kraepelini variatsioonid" (2013), "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" (2016, kõik Eesti Draamateater), "Kaks vaest rumeenlast" (2017, Tallinna Linnateater), "Metsa forte" (2018, Eesti Draamateater ja Nargenfestival), "Päikesetriip" (2018), "Võrk" (2019) ning "Lehman Brothers" (2020, kõik Eesti Draamateater).
Kaspar Velberg – osatäitmised: vürst Bebutov – "Tõde ja õigus. Teine osa" (2012, Tallinna Linnateater); Transa – "Tuvi" (2013, MTÜ Arhipelaag); Jaagup Seenepoiss, Papp, Aleksander, Pierrot ja Ekke – "Ingeland" (2015, Saueaugu Teatritalu); Jermolai Aleksejevitš Lopahhin – "Kirsiaed" (2017); Jean – "Preili Julie" (2018); Ivo Schenkenberg – "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" (2018); Nõustaja – "Südameharjutus" (2019); Mihhail Astrov – "Vanja" (2020); osatäitja – "Osnap" (2020, kõik Tallinna Linnateater); Karl Tammik – "1944" (2015, Taska Film); Igor – "Mihkel" (2018, Truenorth, Amrion, Evil Doghouse Productions).
Otto Hermanni nimeline orkestrandiauhind
Eesti esimese kutselise teatri sümfooniaorkestri (1906) asutaja nimeline auhind, mille eesmärk on tõsta esile ja väärtustada pikaaegset, vähemalt 15 aasta pikkust kõrgetasemelist pühendunud tööd teatri orkestrandina.
Žürii: Eda Peäske (esimees), Niina Mets, Paul Mägi ja Heiti Riismäe.
Kulvo Tamra – pikaaegse ja kõrgel tasemel musitseerimise eest Vanemuise sümfooniaorkestri fagotirühma kontsertmeistrina.
Rahel Olbrei nimeline balletiauhind
Antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastajale-koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval.
Žürii: Enn Suve (esimees), Tiit Härm, Kaja Kreitzberg, Dagmar Rang-Saal ja Tatjana Voronina.
Elita Erkina – balletisolist, kellest sai Estonia teatri kauaaegne pedagoog ja repetiitor ning kes juhendajana on andnud suure panuse solistide arengusse. Samuti pühendunud pedagoogitöö eest Tallinna Balletikoolis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis.
Aleksander Kurtna nimeline tõlkijaauhind
Antakse näidenditõlgete eest, millest vähemalt ühte on lavastatud vaadeldaval ajavahemikul. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist.
Žürii: Liina Jääts (esimees), Ilona Martson, Maris Peters, Priit Põldma, Anu Saluäär-Kall ja Mihkel Seeder.
Margus Alver – mees nagu orkester. Tõlgib paljudest keeltest, teeb koostööd nii autorite kui teatritega, sukeldub kultuurikonteksti ja detailidesse ning annab neist teatripraktikutele küllusliku ülevaate. Viimasel kahel aastal esietendunud tõlgetest on kõige tähelepanuväärsem Stefano Massini mahukas dramaatiline proosapoeem "Lehman Brothers".
Eesti Teatriliidu juhatuse auhind
Antakse erilise teatrikunstisündmuse eest, mida ükski teine auhinnastatuut ei hõlma.
Rakvere Teater – Baltoscandali festivali korraldamise eest 2020. aasta erakordsetes tingimustes.
Galal selgusid ka Eesti näitlejate liidu auraha ja Eesti teatri tehniliste töötajate ühenduse aumärgi saajad.
Eesti näitlejate liidu auraha
Antakse ühele Eesti näitlejate kiidu liikmele tunnustusena kolleegidelt. Laureaadi valib liidu juhatus.
Andres Ots
Eesti teatri tehniliste töötajate ühenduse aumärk
Antakse vähemalt 15 aastat erialast tööd teinud loovtehnilisele töötajale, kelle töö ja pühendumus väärib kolleegide hinnangul tunnustust. Laureaadi valib Eesti teatri tehniliste töötajate ühenduse juhatus.
Teet Ehala
Eesti teatri auhindadega kaasnevad Eesti kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad. Samuti anti laureaatidele Ivo Lille loodud "Theodori silm" või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri.
Eesti teatri auhindu on antud välja alates 1961. aastast. | Selgusid teatriauhindade saajad | https://kultuur.err.ee/1608157693/selgusid-teatriauhindade-saajad | Laupäeva õhtul selgusid ETV teatripäeva erisaates tänavused teatriauhindade laureaadid. Auhinnagala asemel toimus sündmus ka sel aastal teatrikeskse telesaatena, mis läks eetrisse Narva Vaba Lava teatrikeskusest. |
Valgevenes puhkesid protestid pärast augustis peetud valimisi, kui Lukašenko väitis end olevat võitnud kuuenda ametiaja. Opositsiooni ja lääneriikide hinnangul olid valimistulemused võltsitud.
Kuid meeleavaldused vaibusid talvel pärast seda, kui võimude julma tegutsemise tagajärjel peeti tuhandeid inimesi kinni, mitu hukkus ja sajad mõisteti pikaks ajaks vangi.
Opositsiooni Telegrami-kanal Nexta, mis mobiliseerib ja koordineerib proteste, kutsus alustama laupäeval teist protestilainet.
Inimõigusrühmituse Viasna andmeil on korrakaitsjad kogu riigis kinni pidanud vähemalt 110 inimest, teiste seas viis ajakirjanikku.
Pea kõik tähtsamad opositsioonijuhid on kas vahistatud või sunnitud lahkuma, teiste seas Svjatlana Tsihhanovskaja, kes põgenes Leetu varsti pärast valimisi. Võimud on sihikule võtnud ka riigi poola vähemust esindava ühenduse.
Opositsiooni poolehoidjad pidid kogunema laupäeva pärastlõunal Minski kesklinnas, kuid neid takistas miilits, tõkestades mitu tänavat, linna peaväljaku ja suurima pargi.
Sotsiaalmeedias ja kohalikus ajakirjanduses ilmunud fotodelt võib näha Minski kesklinnas liikuvaid sõjaväesõidukeid.
Viasna andmeil oli kinnipeetute seas ka kaks sõltumatu uudisteportaali Tut.by ajakirjanikku.
Varem sel kuul mõistsid võimud pooleks aastaks vangi Tut.by ajakirjaniku, kes avalikustas meditsiinilised andmed, et vahistamisel surnud protestija ei olnud alkoholijoobes, nagu väitis miilits.
Pärastlõunal ärgitas Nexta protestijaid ümber rühmituma ja korraldama hajutatud meelavaldusi linna eri paigus.
Protestijad kogunesid hajutatud meeleavaldustele ka neljapäeval, tähistamaks Valgevene vabaduse päeva, millega opositsioon märgib traditsiooniliselt 1918. aasta iseseisvusdeklaratsiooni aastapäeva.
Viasna andmeil pidas miilits neljapäeval kinni 176 inimest.
Hoolimata repressioonidega seoses kehtestatud EL-i sanktsioonidest on Lukašenko ja tema liitlased vastu pannud. Presidendi väitel elas ta üle lääneriikide juhitud revolutsiooni. | Minski meeleavaldusel peeti taas kinni üle 100 inimese | https://www.err.ee/1608157795/minski-meeleavaldusel-peeti-taas-kinni-ule-100-inimese | Valgevene opositsioon alustas laupäeval taas meeleavaldusi autoritaarse liidri Aleksandr Lukašenko vastu; miilits on kinni pidanud üle saja inimese, sealhulgas viis ajakirjanikku, teatasid inimõigusrühmitused. |
Ka rütmitantsu järel esikohal olnud eelmise MM-i hõbemedalistid Sinitsina ja Katsalapov teenisid vabatantsu eest 133,02 punkti ning tulid koondskooriga 221,17 maailmameistriteks.
Hõbemedali teenisid ameeriklased Madison Hubbell - Zachary Donohue (214,71 punkti) ning pronksile kerkis Kanada paar Piper Gilles - Paul Poirier (214,35).
Viimati krooniti Venemaa paar jäätantsu maailmameistriteks 2009. aastal, mil Los Angeleses triumfeerisid Oksana Domnina ja Maksim Šabalin. Pärast seda võidutsesid neljal korral prantslased Gabriella Papadakis - Guillaume Cizeron, kolmel korral kanadalased Tessa Virtue - Scott Moir ning kahel korral Meryl Davis - Charlie White. Ühe korra krooniti maailmameistriks Itaalia paar Anna Cappellini - Luca Lanotte.
Enne võistlust:
Rütmitantsu järel haarasid 88,15 punktiga liidripositsiooni venelased Viktoria Sinitsina ja Nikita Katsalapov, kes said eelmisel MM-il maailmarekordiomanikest Prantsusmaa paari Gabriella Papadakise ja Guillaume Cizeroni järel jäätantsus kahe ala kokkuvõttes teise koha.
Venelastele järgnesid Ameerika Ühendriikide iluuisutajad: teiseks tulid Madison Hubbel ja Zachary Donohue (86,05 p) ja paremuselt kolmanda soorituse tegid Madison Chock ja Evan Bates (85,15 p). Tiitlikaitsjad Papadakis ja Cizeron tänavu kaasa ei löö. Viimased hoiavad enda käes ka vabatantsu maailmarekordit, milleks on 136,58 punkti. Ka kahe kava kokkuvõttes kuulub maailmarekord, 226,61 punkti, prantslastele. | Iluuisutamise MM-il lõppes Venemaa jäätantsijate pikk kullaootus | https://sport.err.ee/1608157630/iluuisutamise-mm-il-loppes-venemaa-jaatantsijate-pikk-kullaootus | Iluuisutamise MM-il Stockholmis krooniti viimasel medalialal, jäätantsus, maailmameistriteks venelased Viktoria Sinitsina ja Nikita Katsalapov. |
Avaringis tšehhitari Katerina Siniakova 7:6 (3), 7:5 alistanud Konjuh sai teises ringis 6:4, 6:2 jagu 2017. aasta USA lahtiste finalistist Madison Keysist. Laupäeval alistas ta 6:4, 2:6, 6:2 maailma 16. reketi, mulluse Prantsusmaa lahtiste võitja Iga Swiateki.
Konjuh teenis karjääri esimese WTA turniirivõidu juba 17-aastaselt, jõudis 2016. aastal USA lahtistel veerandfinaali ning kerkis järgmisel aastal maailma edetabelis 20. kohale, kuid tema edasisele karjäärile on pitseri jätnud korduvad küünarnukivigastused.
Esimest korda käis ta noa all 2014. aastal, järgnesid operatsioonid 2017., 2018. ja 2019. aastal. 2018. aasta 3. jaanuarist kuni 2020. aasta 15. septembrini mängis horvaatlanna kõigest kaheksas kohtumises.
"Alates sellest, kui olin 12-aastane, olen tennist alati mänginud küünarnukivaluga," kirjutas Konjuh tunamullu suvel enne oma viimast operatsiooni Instagrami tehtud postituses. "Olen end tundnud abituna, et sport, millele olen pühendanud kogu oma elu, tekitab mulle selliseid probleeme. Kui ma ei armastaks selle kollase palli löömist nii väga, oleksin ammu karjääri lõpetanud, kuid olen endale lubanud veel ühe võimaluse. Mu neljas ja viimane operatsioon. Mulle on antud 70-protsendine väljavaade väljakule naasta, aga ma võtan selle vastu."
Enne tänavust Miami turniiri võitis Konjuh WTA tasemel põhiturniiri kohtumise viimati 2017. aasta detsembris, kui alistas Brisbane'is Kiki Bertensi. Miamis kohtub ta neljandas ringis Läti teise reketi Anastasija Sevastovaga. | Neli korda noa all käinud Konjuh lõpetas Miamis kolmeaastase võidupõua | https://sport.err.ee/1608157756/neli-korda-noa-all-kainud-konjuh-lopetas-miamis-kolmeaastase-voidupoua | Miamis toimuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril jätkab võidukalt korraldajatelt vabapääsme teeninud 23-aastane horvaatlanna Ana Konjuh (WTA 338.). |
Mängu esimese veerandtunni jooksul ründas rohkem Valgevene, aga väga ohtlikud võimalused puudusid mõlemal meeskonnal.
26. minutil proovis tugeva kauglöögiga Henri Anier, aga väravavaht jäi palli teekonnale ette. Eesti esimene pealelöök selles mängus.
31. minutil saatis Michael Lilander Anieri suunas pika söödu. Eesti ründaja sai kaitsjatest jagu ja saatis palli tugeva löögiga väravasse!
43. minutil andis kohtunik Eesti kahjuks penalti. Bogdan Vaštšuk tegi vastase suunas ohtlikku hüppe, aga videokordused näitasid, et see karistuslöök oli siiski väga kergelt antud. Moskva Lokomotiivi ründaja Vitali Lisakovitš lõi seisuks 1:1.
55. minutil asus Eesti uuesti juhtima! Markus Poomi saadetud peapall kukkus karistusalasse mitmete meeste keskele, aga Anier oli õiges kohas ja suunas ühe puutega palli väravasse.
64. minutil õnnestus Valgevenel taas standardolukorrast viigistada. Igor Stasevitš saatis karistuslöögist tsenderduse trahvikasti, kust Juri Kendiš selle peaga Matvei Igoneni selja taha saatis.
77. minutil teenis vahetusest sekkunud Karl-Rudolf Õigus teise kollase kaardi ehk kokku punase ning Eesti koondis jäi arvulisse vähemusse.
Valgevene mängis 81. minutil palli kiirelt ette, vahetusmees Pavel Savitski jooksis kaitsjad üle ja tõstis palli üle väljajooksnud Igoneni. 3:2.
Vaid paar minutit hiljem oli pall taas Eesti väravas. Karistuslöögi järel leidis avapoolajal penalti realiseerinud Lisakovitš löögivõimaluse ja keerutas palli puuri.
Eesti koosseis: Matvei Igonen, Michael Lilander, Märten Kuusk, Maksim Paskotši (87. Robert Kirss), Henrik Pürg, Rauno Alliku (62. Karl-Rudolf Õigus), Markus Poom, Bogdan Vaštšuk, Konstantin Vassiljev, Rauno Sappinen (79. Sander Puri), Henri Anier.
Enne mängu:
Esimeses MM-valiksarja kohtumises kaotas Eesti jalgpallikoondis Tšehhile 2:6. Valgevenega on varem kohtutud kaheksal korral, neist viimati 2019. aasta oktoobris, kui EM-valikturniiril jäädi väravateta viiki. Eesti on Valgevenet võitnud neljal korral, kuid viimane kord jääb aastasse 2006. Toona oli rahvuskoondis maavõistluses vastasest üle 2:1.
"Valgevene, eriti praeguses olukorras, on meile igas valikturniiris väljakutsuv ülesanne. Nad mängivad slaavi jalgpalli - neile meeldib palliga mängida, nad on tehnilised, kiired ja kogemustega mängijad. Kui mõtleme, et see mäng tuleb karvavõrdki kergem, siis eksime. Peame olema veel paremini valmis, et siin šansse omada. Valgevene on kvaliteedilt väga hea vastane," lausus Reim reedesel pressikonverentsil. | MM-valikmängus kaks korda juhtima asunud Eesti kaotas Valgevenele | https://sport.err.ee/1608157504/mm-valikmangus-kaks-korda-juhtima-asunud-eesti-kaotas-valgevenele | Eesti jalgpallikoondis kaotas laupäeval MM-valikmängu võõrsil Valgevenele 2:4 ja jätkab null punktiga. Kolm päeva varem Poolas toimunud avakohtumises jäädi alla Tšehhile 2:6. |
Seeria kolmanda kindla võiduga lõpetanud TalTech/Tradehouse loovutas laupäeval Audentese SG/Noortekoondisele vastavalt 15, 17 ja 16 punkti. Nette Peit panustas koduvõistkonna võitu kümme ja Kadi Kullerkann üheksa punkti, Elina Lebedeva lõpetas kohtumise külaliste ridades kaheksa punktiga. TalTech oli selgelt edukam rünnakul, näidates 40-protsendilist efektiivsust, kaotajate sama näitaja oli 21 protsenti.
Seeria avamängu 0:3 ja teise 2:3 kaotanud Võru naiskond jäi kolmandas kohtumises kodusaalis mänginud Tartu Ülikool/Bigbanki vastu kiirelt 0:2 kaotusseisu. Seejärel suutsid võrulannad selg vastu seina olukorras mängu pöörde tuua, võites omakorda nii kolmanda, neljanda kui viienda geimi, pikendades 3:2 (-21, -11, 15, 23, 11) võiduga seeria neljamänguliseks.
Võru naiskonna võitu andsid suurima panuse Eliise Hollas ja Mari-Liis Graumann, kes kogusid mõlemad 17 punkti. Graumann näitas seejuures kasutegurit +10 ja Hollas +9. Tartlannade kindlaks liidriks kujunes Ingrid Kiisk, kes realiseeirs 19 rünnakut (40%) ning lisas kaks bloki- ja mängu parimana koguni kuus servipunkti. Pluss-miinus arvestuses jäi Kiisk 13-ga plussi. Ingris Suvi tõi võõrustajatele 15, Katariina Vengerfeldt 13 ja Annabel Huik kümme punkti.
TalTechi finaalivastane võib selguda juba pühapäeval, kui Lõuna-Eesti naiskonnad peavad Võrus neljanda kohtumise. Tartlannade võidu korral on poolfinaalseeria lõppenud, Võru esinduse võit pikendaks seeria viiemänguliseks. | TalTech pääses kindlalt finaali, Võru tuli raskest seisust välja | https://sport.err.ee/1608157747/taltech-paases-kindlalt-finaali-voru-tuli-raskest-seisust-valja | Laupäeval selgus naiste võrkpalli meistriliigas esimene finalist, kelleks on oodatult TalTech/Tradehouse. Teises poolfinaalpaaris võttis esimese võidu Famila/Võru Võrkpalliklubi. |
Ystads IF-i ridades jäi eemale avamängus väga ohtlikult tegutsenud ja kuus väravat visanud Jim Andersson. Algkoosseisus alustasid aga kaks Londoni olümpiahõbedat, Dalibor Doder ja Kim Andersson. Mõlema meeskonna esimesed neli rünnakut tulemust ei toonud, skoori avas kolme minuti täitudes Anatoli Tšezlov.
Serviti sai neljal korral juhtima, ent võõrustajad viigistasid iga kord. Jonathan Svensson viis Ystadi esmakordselt ette kümnendal minutil, kohe tuli kaks tabamust Otto Karl Kondilt ning külalised olid ees 6:5. Siis saabus aga viieminutiline mõõn, mille jooksul vastased saavutasid 5:0 vahespurdiga 10:6 eduseisu.
Edasi jätkus jälle võrdne heitlus, eriti hästi tegutseti kaitses ja suurepäraselt mängisid väravapostide vahel nii Eston Varusk kui ka Oscar Jensen. Viimase tõrje järel tegi Hampus Andersson kiirünnakust 15:10, kuid Serviti võitles Tõnis Kase kahe värava abil vaheajaks välja seisu 15:12.
Teise pooltunni algul jäid põlvalased jälle nelja väravaga taha, ent hakkasid siis osavalt leidma joonemängijaid. Ülljo Pihus tabas kolm korda järjest ja vähendas kaotusseisu minimaalseks, 17:16. Varusk tegi hiilgetõrjeid, peatades ka ühe karistusviske ning 39. minutil tuli Tšezlovi värava järel 18:18 viik.
Ystad sai uuesti kahega ette, aga kogus kaheminutilisi karistusi ja korra sai Serviti peaaegu kaks minutit mängida kahemehelises ülekaalus. Viigini jõuti korduvalt, juhtima aga ei saadud kuidagi. Kõige lähemal oldi 54. minutil, kui seisul 24:24 ülekaalus tegutsedes saatis Tšezlov palli tühja värava suunas, see aga põrkas posti siseküljest platsile.
Lõpuminutitel tegutses kindlamini kodumeeskond, võitis 29:25 ja pääses poolfinaali koondtulemusega 62:53. Pihus viskas rootslaste võrku viis, Kont neli ning Kase, Tšezlov, Carl-Eric Uibo ja Alfred Timmo kolm palli. Ystadil sai käe valgeks koguni 13 mängijat, Jonathan Svensson ja Hampus Andersson tabasid viis korda.
"Lubadusest võidu nimel võidelda sai kinni peetud, aga kahjuks ei kasutanud täna oma võimalusi ära. Ja need olid täiesti reaalselt olemas. Ystadil oli üleeilne koduliigamäng jalgades, paar meest puudu ka, ent neil on pingil kvaliteeti piisavalt," tunnistas Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Murrangut ei suutnud küll mängu tuua, aga tegime siiski korraliku partii. Varusk oli täna võtmerollis, Pihus tegutses teist mängu järjest hästi ja võrreldes avamänguga panime kaitses kindlasti juurde. Skoorisime ka laiapõhjalisemalt kui eelmisel nädalal, ent natuke jäime ikkagi alla," sõnas põlvalaste juhendaja.
"Eurohooaja kokkuvõtteks võib öelda, et häbeneda pole midagi. Saame tugevate vastastega mängitud küll ja ega meiegi midagi perfektset neis Ystadi-mängudes teinud. Veerandfinaali jõudmine on omaette saavutus, aga Praha ja Saratovi klubide alistamine ning ka kohtumised Ystadiga kasvatasid kindlasti mängijate eneseusku," hindas Musting. | Põlva Serviti euroteekond lõppes võitlusliku kaotusega | https://sport.err.ee/1608157738/polva-serviti-euroteekond-loppes-voitlusliku-kaotusega | Laupäeval pidas Põlva Serviti kordusmängu Euroopa tugevuselt kolmanda käsipallisarja EHF European Cupi veerandfinaalis. Paraku jäi Eesti klubi võõrsil 25:29 (12:15) alla Ystads IF-ile ning Rootsi klubi pääses kahe mängu kokkuvõttes poolfinaali koondtulemusega 62:53. |
Juba avakurvi järel pidid teise sprindisõidu pooleli jätma kokku põrganud Dan Ticktum (Carlin) ja Robert Shwartzman (Prema), mille järel tuli rajale ka turvaauto. Vips püsis esikohal viis ringi, kuni temast möödus UNI-Virtuosi hiinlasest sõitja Zhou Guanyu.
Eestlasel õnnestus teist kohta hoida 15. ringini, mil tema meeskonnakaaslane Liam Lawson põrkas kokku Felipe Drugovichiga (UNI-Virtuosi) ja taas tuli rajale turvaauto. Vips käis seejärel boksis ning langes viiendaks, aga suutis järgmiste ringidega kiirelt oma positsiooni taastada.
Kaks ringi enne võistluse lõppu kaotas Vipsi masin paraku võimu ja ta langes punktikohalt välja, samuti sai ta virtuaalse turvaauto reeglite rikkumise eest viiesekundlise karistuse. Protokolli läks Red Bulli noorteprogrammi sõitjale kirja 16. koht.
Teise sprindisõidu võitis lõpuks austraallane Oscar Piastri (Prema), kellele järgnesid Jehan Daruvala (Carlin) ja David Beckmann (Charouz).
Bahreini GP-etapi lõpetab pühapäeva lõunal toimuv põhisõit, mida kvalifikatsioonis disklahvi saanud Vips alustab viimasena.
Esimese sprindi käik:
Vips kerkis 22. stardipositsioonilt juba esimeste kurvidega neli kohta ning viiendaks ringiks 14. positsioonile. Seda kohta hoidis ta poole võistlusmaani, enne kui taas ülespoole ronima hakkas. Finišijoone ületas eestlane küll 11. kohal, kuid kuna Guilherme Samaia sai võistluse ajal viiesekundilise karistuse, siis kerkis Vips temast mööda.
Kuna sprindis stardivad võistluse esikümme vastupidises järjestuses, siis tähendab see seda, et kell 18.40 algavas teises sõidus alustab eestlane liidrina.
Esimese sprindi võitis Vipsi meeskonnakaaslane Liam Lawson. Teisena lõpetas Jehan Daruvala, kaotades võitjale 0,9 sekundiga ning kolmandaks tuli David Beckmann (+14,3). Vips kaotas tiimikaaslasele 27,9 sekundiga. | Pikalt teisel kohal olnud Vipsi sõit lõppes suure pettumusega | https://sport.err.ee/1608157612/pikalt-teisel-kohal-olnud-vipsi-soit-loppes-suure-pettumusega | Bahreinis toimuva vormel-2 hooaja avaetapi teist sprindisõitu parimalt stardikohalt alustanud Jüri Vips (Hitech Grand Prix) sõitis suurema osa võistlusest teisel kohal, kuid kaks ringi enne finišit tabasid teda probleemid ja eestlane punkte ei teeninud. |
Külalised tegid võimsa alguse, kui läksid 12:0 juhtima, aga Tartu hakkas vaikselt mängu sisse elama ja avaveerand kaotati vaid punktiga, vahendab Basket.ee. Poolajaks suurendas Pärnu eduseisu viiele punktile ja otsustavaks neljandikuks oli edumaa 15-punktiline. Tartu küll suutis mõningast põnevust üleval hoida, aga ohtlikult lähedale Pärnule ei pääsetud ja viimane teenis kokkuvõttes 89:77 võidu.
Pärnu võitis lauavõitluse 40:25 (ründelaud 13:4) ning jagas 26 korvisöötu Tartu 13 vastu.
Mihkel Kirves tegi Pärnu eest kaksikduubli 20 punkti ja 13 lauapalliga ning andis veel ka viis korvisöötu. Märt Rosenthal sai kirja 18 punkti, viis lauapalli ja seitse korvisöötu.
Charles Barton ja Robin Kivi viskasid Tartu parimatena 17 punkti. Oliver Suurorg järgnes 11 punkti ja viie korvisööduga.
Pärnule oli laupäevane võit kaheksa kaotuse kõrval 22., Tartu saldoks on 10-20. | Lauavõitlust domineerinud Pärnu alistas Tartu Ülikooli | https://sport.err.ee/1608157726/lauavoitlust-domineerinud-parnu-alistas-tartu-ulikooli | Eesti korvpalli meistriliigas peeti laupäeval üks kohtumine, milles võõrsil mänginud Pärnu Sadam alistas 89:77 Tartu Ülikooli. |
"Piletimüügi edukas algus oli korraldajate jaoks positiivne üllatus. Publikuhuvi on hoolimata praegu maailmas valitsevast keerulisest ajast märkimisväärne," ütles Otepää MK-etapi korralduskomitee esimees Aivar Nigol. Praegu on pileteid soetanud valdavalt eestlased, kuid etapile oodatakse ka vähemalt sama palju külalisi välisriikidest, kokku ligi 12000 pealtvaatajat.
"Laskesuusatamisest on tänu ERR-i ülekannetele saanud eestlaste jaoks talve lahutamatu osa ja nüüd on kõigil võimalus maailma absoluutseid tippe oma silmaga näha," lisas Nigol.
Paljud tipplaskesuusatajad on varem Tehvandil tiitleid noppinud nii juunioride maailmameistrivõistlustel kui Euroopa meistrivõistlustel. 2020/21 MK-sarja üldarvestuse teine mees, norralane Sturla Holm Lägreid, on Tehvandi Spordikeskuse radadel teinud mitu edukat sõitu. "2018. aasta juunioride maailmameistrivõistlused Otepääl olid minu esimesed rahvusvahelised tiitlivõistlused. Ma sain nii individuaaldistantsil kui teatesõidus hõbemedali. Mul on Otepääst head mälestused, see on väga kena koht ja loodan seal jälle võistelda," ütles Lägreid.
Teine Norra laskesuusataja Johannes Dale sai samal aastal juunioride arvestuses jälitussõidus pronksi ja teatesõidus hõbeda. "Otepääl toimusid minu jaoks esimesed suured võistlused, kuhu pidin laskesuusatamisega seoses reisima. Mulle väga meeldib Otepää staadion ja sealne rada on väga raske, nii et tuleb paras heitlus, aga ma juba ootan seda," ütles Dale.
Ka korraldajatele jäid Dale ja Lägreid toona meelde. "Mõlemad mehed saavutasid medalikohti ja paistsid juba siis silma," ütles Nigol. "Just tänu hästi korraldatud noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustele usaldas Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit Otepääle MK-etapi korraldusõiguse," lisas ta. Lisaks 2022. aastale korraldatakse Otepääl MK-etapp ka 2026. aastal.
Kui tiirutribüünile jagub veel kohti neljapäevaks ja reedeks, siis ka suur suusastaadionitribüün täitub tõenäoliselt juba enne uue laskesuusatamise hooaja algust. "Seega tasub piletid võimalikult varsti ära osta, et endale soovitud koht kindlustada," ütles Nigol. Võistlust on võimalik jälgida ka rajalt, kuhu paigaldatakse pealtvaatajatele ekraanid. Samuti on ekraanid staadionil.
Esimene Baltikumis toimuv laskesuusatamise MK-etapp peetakse Otepääl Tehvandi Spordikeskuses 2022. aasta 10.-13. märtsini. | Piletimüük kodusele laskesuusatamise MK-etapile on alanud tormiliselt | https://sport.err.ee/1608157714/piletimuuk-kodusele-laskesuusatamise-mk-etapile-on-alanud-tormiliselt | Järgmise aasta märtsis esmakordselt Otepääl toimuva laskesuusatamise MK-etapi piletimüük on alanud tormiliselt. Kuigi laskesuusatamise paremik koguneb Otepääle alles aasta pärast, müüdi esimese kolme nädalaga ligi 2500 piletit. |
Verstappen oli Bahreinis kiireim kõigil kolmel vabatreeningul ja jätkas head tempot ka kvalifikatsioonis, kui lõpetas valitsevast maailmameistrist Lewis Hamiltonist 0,388 sekundit parema ajaga. Kolmandana alustab pühapäevast põhisõitu teine Mercedese sõitja Valtteri Bottas (+0,589).
Neile järgnesid Charles Leclerc (Ferrari, +0,681), Pierre Gasly (AlphaTauri, +0,812), Daniel Ricciardo (McLaren, +0,930), Lando Norris (McLaren, +0,977) ja Carlos Sainz (Ferrari, +1,218).
Selleks hooajaks taas sarja naasnud kahekordne maailmameister Fernando Alonso (Alpine) oli üheksas, teine Red Bulli sõitja Sergio Perez 11. Esimeses kvalifikatsioonisõidus koguni teist aega näidanud jaapanlane Yuki Tsunoda (AlphaTauri) pidi lõpuks leppima 13. kohaga.
"Kõik toimis kvalifikatsioonis suurepäraselt ja olen esikohaga väga rahul," tõdes hollandlane. "Õnnitlused Maxile. Andsin endast kõik, aga sellest ei piisanud," lisas Hamilton. | Verstappen jätkas ilusat nädalavahetust kvalifikatsiooni võiduga | https://sport.err.ee/1608157690/verstappen-jatkas-ilusat-nadalavahetust-kvalifikatsiooni-voiduga | Bahreinis toimuvat vormel-1 hooaja avaetappi alustab pühapäeval esikohalt Red Bulli sõitja Max Verstappen. |
Tuuri kolmanda etapi võitis Šveitsi rattur Ramona Forchini, teisel-kolmandal kohal olid itaallannad Martina Berta ja Greta Zeiwald.
"Kuna tegu on korraliku maratonietapiga, võeti esimesed 15 km väga rahulikult, nii istusin ka mina pundis. Pärast seda hakkas kogu punt lagunema ja alles jäid pisemad grupid. Mul oli juba algusest peale raske end liikuma saada ja teadsin, et tulemas on korralik kannatuste rada," rääkis Lõiv jalgratturite liidu pressiteate vahendusel.
"Eilsed kukkumised andsid juba soojendusel tunda. Peamine eesmärk oli ise tervena püsida ning rehvi lõhkumist vältida. Sõitsin pikalt seitsmendal positsioonil, aga umbes 20 km enne lõppu sain liidrisärki kandva Chiara Teocci kätte. Lisaks möödusin Ninas Benzist, kes oli rehvi lõhkunud. Kokkuvõttes võib öelda, et terve etapi võitlesin iseendaga ja sõitsin päris palju üksinda," võttis Lõiv laupäevase etapi kokku.
"Hoolimata reedesest kukkumisest oli hommikul tunne hea ja otsustasin startida. Esimesed ca 15 km sõitsin liidrigrupis, siis lisati vatte juurde ja minul neid kahjuks varuks ei olnud. Pärast seda sõitsin suurema osa distantsist üksinda. Vältisin tehnilisi vigu ja sõitsin kindla peale finišisse," kommenteeris Steinburg.
Pühapäeval lõpetab tuuri 48-kilomeetrine etapp. | Lõiv jätkas Hispaanias viienda kohaga, Steinburg 11. | https://sport.err.ee/1608157687/loiv-jatkas-hispaanias-viienda-kohaga-steinburg-11 | Janika Lõiv (Hawaii Express) ja Greete Steinburg jätkasid Hispaanias neljapäevast maastikuratta võistlust Mediterranean Epic. Laupäeval tuli läbida 93 km, Lõiv lõpetas eelviimase etapi viiendana ja Steinburg 11. kohal. |
Biden ütles reede õhtul, et tuli selle ettepanekuga välja reede õhtul telefonivestluses Briti peaministri Boris Johnsoniga.
"Panin ette, et meil võiks olla sisuliselt sarnane demokraatlike riikide algatus, mis aitaks maailmas neid kogukondi, mis tegelikult abi vajavad," lausus Biden Hiina Siiditeele viidates.
Pekingi mõju on viimastel aastatel mõnes riigis märgatavalt kasvanud läbi algatusega seotud laenude ja projektide, mis on mitme piirkonna juhtriikides ja läänes muret tekitanud.
Hiina on aidanud mitmetel riikidel rajada teid, raudteid, tamme ja sadamaid.
President Xi Jingping on lubanud edendada Vööndi ja tee kaudu avatud, rohelist ja puhast koostööd, kuid samas on Hiina pangad jätkanud söeprojektide rahastamist.
Bostoni ülikooli andmeil kulutasid Hiina kaks suuremat panka ajavahemikus 2000–2018 välismaistesse energiaprojektidesse investeeritud 251 miljardist dollarist 23,1 protsenti söeprojektidele.
London ei maininud Bideni ja Johnsoni vestluse ülevaates USA presidendi ettepanekut lääne reageerimiseks Vööndile ja teele, kuid märkis, et kaks liidrit arutasid "olulisi meetmeid" sanktsioonide kehtestamiseks "inimõigusrikkujate" suhtes Xinjiangi piirkonnas.
Euroopa Liit, Suurbritannia, Kanada ja Ühendriigid kehtestasid sel nädalal koordineeritult sanktsioonid mitmele Xinjiangi poliitilise ja majanduseliidi liikmele, kutsudes esile Pekingi vastumeetmed EL-i ja ÜK füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu.
Peking, mis nimetab Xinjiangi olukorda oma siseasjaks teatas reedel sanktsioonidest üheksa Briti kodaniku ja juriidilise isiku suhtes, süüdistades neid pahatahtlike valede ja desinformatsiooni levitamises uiguuride kohtlemise osas.
Inimõiguslaste hinnangul hoitakse Xinjiangis Loode-Hiinas vähemalt miljonit uiguuri ja teiste moslemivähemuste esindajaid laagrites. Nende sõnul on Peking seal sunniviisiliselt steriliseeriminud naisi ja kasutanud sunnitööd. | Biden pakkus välja Hiina siiditeealgatusega konkureeriva projekti | https://www.err.ee/1608157681/biden-pakkus-valja-hiina-siiditeealgatusega-konkureeriva-projekti | USA president Joe Biden tegi ettepaneku luua demokraatlike riikide algatus vastukaaluks Hiina triljonidollarisele uue Siiditee ehk Vöönd ja tee intsiatiivile. |
Rumeenlanna hakkas Miamis õlavalu tundma turniirieelsete treeningute järel ning piirdus USA-s ühe mänguga. Kolmandas ringis pidi Halep kohtuma Läti teise reketi Anastasija Sevastovaga, kes ootab nüüd neljandas ringis vastast paarist Iga Swiatek - Ana Konjuh.
"Mul on väga kahju, et pean Miami turniiri pooleli jätma, kuid vigastus ei luba mul ootuspäraselt mängida," sõnas endine esireket sotsiaalmeedia vahendusel. "Olen kurb, et ei saa jätkata - tahtsin siia tulla ja mängida palju matše, kuid kahjuks see ei õnnestu. Loodetavasti olen järgmisel aastal naastes terve ja tugevam." | Halep jättis vigastuse tõttu Miami turniiri pooleli | https://sport.err.ee/1608157678/halep-jattis-vigastuse-tottu-miami-turniiri-pooleli | Maailma kolmas reket Simona Halep otsustas kõrgetasemelise Miami tenniseturniiri õlavigastuse tõttu pooleli jätta. |
Eesti koondisega Minskisse lennanud mängijatest ei kuulu reedel koosseisu Marek Kaljumäe, Karl Johan Pechter, Märten Subka ja Martin Käos, mis tähendab, et kolmel viimasel jääb esimeses valikmängude aknas koondisedebüüt tegemata.
Mängu kohtunikud tulevad Iirimaalt. Mängu peakohtunik on Robert Hennessy, teda abistavad Allen Lynch ja Emmett Dynan. Neljanda kohtuniku ülesandeid täidab Paul McLaughlin.
Kohtumise avavile kõlab Minskis Dinamo staadionil täna õhtul Eesti aja järgi kell 19.00, ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab veerand tundi varem.
Eestit ootab pärast Valgevene mängu ees Stockholmis toimuv maavõistlus Rootsiga. Mängu avavile kõlab 31. märtsil kell 18.45. Otsepildis saab koondisele kaasa elada ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
Eesti koondise koosseis mänguks Valgevenega:
Väravavahid
1 Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
12 Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Paide Linnameeskond 46/0
22 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
6 Ilja Antonov (05.12.1992) – Tallinna FCI Levadia 52/2
13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 8/0
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 6/0
16 Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
3 Maksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 1/0
4 Magnus Villota (11.02.1998) – Pärnu JK Vaprus 0/0
18 Martin Kase (02.09.1993) – Paide Linnameeskond 0/0
5 Kristo Hussar (28.06.2002) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 126/25
7 Sander Puri (07.05.1988) – Tallinna JK Legion 79/4
8 Henri Anier (17.12.1990) – Paide Linnameeskond 66/14
15 Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 33/7
19 Rauno Alliku (02.03.1990) – Tallinna FC Flora 9/0
17 Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FCI Levadia 9/0
10 Andre Frolov (18.04.1988) – Paide Linnameeskond 5/0
20 Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 3/0
21 Pavel Dõmov (31.12.1993) – Tallinna JK Legion 2/0
9 Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 2/0
23 Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Tallinna FCI Levadia 1/0
11 Karl Rudolf Õigus (05.11.1998) – Tallinna FCI Levadia 1/0
Peatreener: Martin Reim
Abitreenerid: Janno Kivisild, Ats Sillaste
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Martin Seeman, Kristjan Mardo
Mänedžer: Even Laanemaa | Subkal, Pechteril ja Käosil jääb Valgevene vastu koondisedebüüt tegemata | https://sport.err.ee/1608157675/subkal-pechteril-ja-kaosil-jaab-valgevene-vastu-koondisedebuut-tegemata | Eesti meeste jalgpallikoondis kohtub täna Minskis Valgevene koondisega. Kell 19 algavaks MM-valikmänguks on mõlema meeskonna protokollis 23 mängijat. |
Kui eelmisel nädalal alistasid Malõgina ja Robbe finaalis Sloveenia - Horvaatia duo Nina Potocniki ja Iva Primoraci tulemusega 7:6 (2), 6:2, oldi seekord 3:6, 6:3, 10:5 parem neljanda asetusega tšehhitaridest Tereza Smitkovast ja Veronika Vlkovskast.
Malõgina on karjääri jooksul võitnud viis ITF-i paarismänguturniiri, kahel korral on ta triumfeerinud Soome tennisisti Anastasia Kulikovaga ning korra venelanna Polina Bahmutkinaga. | Malõgina võidutses Bratislavas teist nädalat järjest | https://sport.err.ee/1608157669/malogina-voidutses-bratislavas-teist-nadalat-jarjest | Eesti tennisist Elena Malõgina võidutses koos prantslanna Alice Robbega teist nädalat järjest Bratislavas toimunud ITF-i turniiri paarismängus. |
Vaikse nädala muusikakavades esitatakse eelkõige Itaalias ning muusikamaailmas mujalgi sagedasti barokkajastu meistri, helilooja, viiuldaja ja organisti Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736) suurteost "Stabat Mater". Helilooja viibis selle populaarseks saanud teose kirjutamise lõpunädalatel tuberkuloosihaigena Pozzuoli frantsiskaani kloostris ning suutis oma elu lausa viimastel päevadel teose lõpetada.
12-osaline suuroopus põhineb keskaegse ladinakeelse järjestuse "Stabat mater" (P.77) luuletekstil ning on loodud sopranile ja metsosopranile väikese keelpillikoosseisu ning tšembalo saatel. Ettekanne kestab umbes kolmveerand tundi.
Külli Tomingas on "Stabat Materi" metsosoprani solistina üles astunud palju kordi, küll mitmel pool Itaalias, Eestis ja mujal, ka klaveri saatel. Seekord, 27. märtsil kõlab teos Milano lähistel Locale Triulzi väikeses Auditorios videokontserdina. Sopranipartiid laulab itaallanna Vania Pietrobattista, juhatab Maurizio Dones, kes on tegev ka heliloojana, dirigeerinud paljudel sündmustel kodumail, praegu aga Rostovi riikliku muusikateatri peakülalisdirigent Venemaal.
"Üritame ikka aeg-ajalt kunstisütt tulele puhuda, aga kerge see pole olnud," tõdes Tomingas. Viimased publikuga kontserdid toimusid septembris: Serate Musicale tellis nende duolt Luca Schieppatiga ühe kava Milano konservatooriumi saali, teine leidis aset Milanos Teatro Spazios. Novembris laulis Tomingas Sara Elisa Stangalino-Schulze uue raamatu "Sine nomine" esitlusõhtul Näkineiu aariat Dvořáki samanimelisest ooperist.
Veebruaris sai teoks Brahmsi loomingule pühendatud õhtu, kus Külli Tominga pianistist abikaasa Luca Schieppati ja viiuldaja Piercarlo Sacco mängisid meistri Sonaati nr 1, kus Tomingas laulis Brahmsi "Regenliedi". See oli kontsert sarjast "Concerto dialogo". Meeleolukas kava tehti kodukontserdil Gershwini lauludest, mis kandis pealkirja "The Man I Love".
Muusikud on praeguses situatsioonis end realiseerinud mitmete leidlike lahendustega, ideede autor on siinpuhul pianist Luca Schieppati. Tegelikult on Luca esinemiste kõrval pianistina hinnatud muusikaelu organisaator, lektor, pedagoog, muusikateadlane ja -uurija. Nüüd korraldas ta näiteks sõbrapäeva puhuks muusikalise oksjoni kodukontserdina veebis. Kodukontserte on veel, ja publikuga õhtuid on rohkem neid, mis on tulnud edasi lükata.
Külli Tomingas on pärit Pärnust, hakkas laulmist õppima Tiia Palmeri juures Sütevaka gümnaasiumis, konservatooriumis Tallinnas oli lühemat aega Urve Tautsi õpilane, 1994--2000 õppis ta Piacenza konservatooriumis Adelina Tabiadoni klassis Itaalias. Sellest ajast saati on ta jäänud Itaaliasse Milanosse. Aasta enne lõpetamist, 1999 suvel, kutsus festivalijuht Allar Kaasik Külli ja Luca duo esimest korda esinema ka Oistrahhi festivalile. Nende debüütkontserdi järel kavaga "Originaal ja koopia" Pärnu raesaalis kutsuti Külli Tomingat aina sagedamini uuesti ka kodumaale.
Oma ooperidebüüdi tegi Külli Tomingas Pärnus 1994 Marcellina osas Mozarti "Figaro pulmas", ta on laulnud veel kokku viies Mozarti ooperis, samuti Rossini, Puccini, Mascagni, Verdi, Purcell jt ooperid. Ta on esinenud ka uuema ooperi lavastustes, nagu Britteni "Noa laev" ja "Suveöö unenägu", Maderna "Satyricon" jms. Külli Tomingas pole sidunud end püsivalt ühegi ooperimajaga, see-eest on ta esinenud külalissolisina vähemalt paarikümne teatri laval Itaalias. | Külli Tomingas astub Milanos üles "Stabat Materi" solistina | https://kultuur.err.ee/1608157552/kulli-tomingas-astub-milanos-ules-stabat-materi-solistina | Itaalias juba pikka aega elav metsosopran Külli Tomingas on piirangutele vaatamata saanud esineda ka viimasel ajal kammerkavades või solistina. Kodulinnas Milanos astub ta vaikse nädala künnisel, 27. märtsil taas üles solistina. |
ERR avaldas eelmisel nädalal, et tiitlivõistlusteks valmistuvad sportliku vabavõitluse sportlased ei saa treenida, kuna 11. märtsist rakendunud piirangute tingimustes saavad tavapärasel viisil edasi treenida vaid need sportlased, kes on alaliitude poolt riigile koondise kandidaatide nimekirjas üles antud, aga Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit ametlikult alaliidu staatust ei oma.
Vabavõitluse liit pidas 23. märtsil EOK presidendi Urmas Sõõrumaaga telefonikohtumise, millele järgnes teine telefonikohtumine reedel. Sõõrumaa sõnul tuleb vabavõitlejate probleemile lahendus leida.
"Eesti olümpiakomitee peaks katma ära kõik alad, mitte ainult valitud," sõnas ta Tartu Postimehele ja lisas, et rahvusvahelist alaliitu puudutavad küsimused asjasse puutuda ei tohiks. "Teen ettepaneku olümpiakomitee põhikirja täiendada, et vabavõitlejad liikmeks võtta. See näide on pretsedent ja nõuab erandit. Ministeeriumil tuleb süsteem üle vaadata," lisas Sõõrumaa.
"Järgmine EOK täiskogu, kus võetakse vastu uusi liikmeid, toimub maikuus - loodame sellega meie 13 aastat kestnud süsteemivälise tegevuse lõppenuks lugeda," kirjutas vabavõitluse liit reede hilisõhtul sotsiaalmeedias.
"See tähendab, et sportlik vabavõitlus saab Eesti riigi poolt tunnustatud spordialaks ning Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit meie spordiala ametlikuks esindajaks. Tunnustus tähendab kutsekvalifikatsiooniga treenereid. Samuti teiste spordialadega võrdseid hüvesid, võimalusi ja ka kohustusi meie treeneritele ja spordiklubidele, mis vajalikud elutegevuseks ning annavad võimaluse meie spordiala paremini reguleerida."
Samas juhtis vabavõitluse liit tähelepanu faktile, et vabavõitlejad ei pääse jätkuvalt treenima.
"Kultuuriministeerium - Eesti vabavõitlejatel on täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustelt ette näidata üks kuld (2016), üks hõbe (2018) ja kaks pronksi (mõlemad 2019). Täiskasvanute maailmameistrivõistlustelt kolm 5.-8. kohta (2018 ja kaks 2019). Järgmised võistlused on juba ukse ees: noorte (U-14, U-16, U-18) MM toimub 30. juuli - 1. august Türgis, täiskasvanute (U-21, 21+) EM 16.-21. august Venemaal. Meie eelnevad tulemused ei ole tehtud pelgalt entusiasmist, vaid see on järjepideva tugeva töö vili. Me esindame võistlustel Eesti riiki, meie sportlased on Eesti koondis," lisas liit. | Sõõrumaa teeb ettepaneku võtta vabavõitluse liit EOK liikmeks | https://sport.err.ee/1608157663/soorumaa-teeb-ettepaneku-votta-vabavoitluse-liit-eok-liikmeks | Eesti sportliku vabavõitluse liidu sõnul möödus kohtumine olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaaga positiivsetes toonides ning selle käigus astuti suur sammu sportlikule vabavõitlusele riikliku tunnustuse saamisel. |
Lühikava järel kolmandat positsiooni hoidnud Chen sooritas vabakavas viis neljakordset hüpet. Kohtunikud andsid 21-aastasele ameeriklase suurepärase esituse eest 222,03 punkti. Tema enda nimel olevast maailmarekordist jäi lahutama vaid 2,89 punkti. Kahe kava kokkuvõttes tõi Chenile kolmanda MM-i kulla järjest punktiskoor 320,88.
Teise koha pälvis mullu Tallinnas juunioride MM-il hõbeda võitnud Yuma Kagiyama, kes sai vabakava eest 190,81 ja kahe kava kokkuvõttes 291,77 punkti. See tähistab ühtlasi jaapanlase uut isiklikku rekordit. Vabakava eel liidripositsiooni hoidnud kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister Yuzuru Hanyu pidi leppima kolmanda kohaga. Vabakava eest sai 26-aastane jaapanlane 182,20 punkti, mis andis kogusummaks 289,18 silma.
Viimasena ehk 24. mehena vabakavale pääsenud Selevko sai puhtalt sõidetud kava eest isikliku rekordi väärilised 151,32 punkti, mis andis talle vabakava arvestuses 15. koha. Kohe võistluse alguses sooritas Selevko esimese eestlasena tiitlivõistlustel neljakordse hüppe, näidates üles palju suuremat enesekindlust kui lühikavas. Kahe kava kokkuvõttes sai Selevko 222,06 punkti, mis on tema tiitlivõistluste rekord. 16. koht tagas kahekordsele Eesti meistrile ka olümpiapääsme.
Varasem Eesti meesüksiksõitjate parim koht kuulus Margus Hernitsale, kes sai 1998. aastal 18. koha.
Laupäeva õhtul jagatakse Stockholmis välja viimane medalikomplekt, kui võistlustulle asuvad jäätantsijad. Otseülekannet saab jälgida ERR-i spordiportaalis alates kella 20.15-st. Telerist saab võistlust vaadata kanalilt ETV+, kus on võimalik valida eesti- ja venekeelse kommentaari vahel.
Enne võistlust: Vabakava eel hoiab liidripositsiooni kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister, 26-aastane jaapanlane Yuzuru Hanyu, kes sai lühikava eest 106,98 punkti. Teist kohta hoiab tema kaasmaalane, mullu Tallinnas juunioride MM-il hõbeda võitnud Yuma Kagiyama 100,96 silmaga ning kolmandat viimasel kahel MM-il kulla võitnud 21-aastane ameeriklane Nathan Chen 98,85 punktiga. Neljas on 2018. aastal pronksi võitnud venelane Mihhail Koljada (93,52).
19-aastane Aleksandr Selevko sai lühikava eest 70,74 punkti, mis andis 24. koha. Kahekordsel Eesti meistril on veel võimalik heidelda olümpiapääsme eest. 30 kohast jagatakse MM-il välja 24. Selevko esitab vabakava esimese grupi esimesena kell 12.07.
Mullu jäi MM koroonapandeemia tõttu ära, kuid 2019. aastal Jaapanis pidi Hanyu kodupubliku ees tunnistama Cheni selget paremust. Nende vahe oli toona üle 22 punkti. Pronksi võitis kaks aastat tagasi ameeriklane Vincent Zhou, kes ebaõnnestus Stockholmis lühikavaga täielikult. Ta sai selle eest 70,51 punkti, mis on 39,87 silma vähem tema isiklikust rekordist, ja jäi esimesena vabakava esitajate hulgast välja.
Meeste üksiksõidu vabakava maailmarekord on 224,92 punkti, mida hoiab enda nimel Chen. Ühtlasi on ameeriklase käes ka lühikava ja vabakava kogusumma rekord, milleks on 335,30 punkti. | Eesti kõigi aegade parima tulemuse teinud Selevko teenis olümpiapileti | https://sport.err.ee/1608157477/eesti-koigi-aegade-parima-tulemuse-teinud-selevko-teenis-olumpiapileti | Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel Rootsis Stockholmis võidutses meeste üksiksõidus kolmandat MM-i järjest ameeriklane Nathan Chen. Aleksandr Selevko sai kahe kava kokkuvõttes 16. koha, mis on Eesti läbi aegade parim meesüksiksõitjate tulemus. Ühtlasi teenis Selevko endale olümpiapääsme. |
Liiga parimate skoorijate hulgas kaheksandat kohta hoidev Ovetškin on visanud viimase kümne kohtumise jooksul kümme väravat, aidates meeskonnal New Jerseyst sel hooajal kuuendat korda jagu saada.
Teiste väravate autoriteks olid Nicklas Bäckström ja Connor Sheary. Ilja Samsonov tegi väravasuul 24 edukat tõrjet. New Jersey jäi sel hooajal esimest korda nulli peale.
Idadivisjonis hoiab Washington 22 võidu ja 11 kaotusega liidripositsiooni. New Jersey on 12 võidu ja 20 kaotusega seitsmes.
Tulemused:
Washintong - New Jersey 4:0
St. Louis - Anaheim 1:4
Arizona - San Jose 5:2
Calgary - Winnipeg 2:3 | NHL: Ovetškin viskas kaks, New Jersey jäi esmakordselt väravateta | https://sport.err.ee/1608157639/nhl-ovetskin-viskas-kaks-new-jersey-jai-esmakordselt-varavateta | Jäähokiliigas NHL võidutses läinud ööl Washington Capitals, alistades kodujääl New Jersey Devilsi tulemusega 4:0. Kahe värava autoriks oli venelane Aleksandr Ovetškin. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.