text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
17.-20. juunil toimuvad Balti riikide ühised meistrivõistlused, mis toovad Valga teedele tippmaanteeratturid Eestist, Lätist ja Leedust. Kolme päeva jooksul selgitatakse välja Baltikumi ja Eesti meistrid maanteeratta grupisõidus ja Eesti meistrid eraldistardist sõidus. Kohale on sõitnud Eesti tippratturid välisklubidest, näiteks Markus Pajur (Team Arkea – Samsic), Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux), Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation), Mihkel Räim (HRE Mazowsze Serce Polski), Martin Laas (BORA - hansgrohe) jpt.
Esmakordselt võistluste ajaloos pakutakse ratturitele keskkonnasäästlikku saateautode kolonni elektriautode näol, mille on välja pannud Škoda Laagri esindus. Vähem kahjulikke heitgaase ja väiksem müratase on kindlasti see, mis rõõmustab kohalikke ja teeb võistluse eriti roheliseks. Škoda uus täiselektriline linnamaastur ENYAQ iv on just see masin, millega laupäeval ja pühapäeval grupisõidul meeskondi hääletult ja energiasäästikult saadetakse.
Otsepilti võistlustest näitavad 20. juunil ETV ja ERR spordiportaal, ülekanded algavad 15.00. | Jalgratturite Balti MV-l kasutatakse saateautodena elektriautosid | https://sport.err.ee/1608250320/jalgratturite-balti-mv-l-kasutatakse-saateautodena-elektriautosid | 17.-20 juunil Lõuna-Eestis toimuvatel jalgratturite Balti meistrivõistlustel kasutatakse esmakordselt võistluste ajaloos saateautodena elektriautosid. |
Kuigi Tootsile hääletas vastu vaid viiendik, hõõgub ajalehe andmetel erakonna sees eriarvamusi. Ühtlasi on Toots ka Keskerakonna Tartu linnapea kandidaat.
Piirkonna aseesimeheks valiti Vladimir Šokman.
Toots ütles, et on viimasel aastal tehtud tööga rahul ja kohalikel valimistel läheb ta püüdma kümmet linnavolikogu kohta, mis on ligi 20 protsenti häältest. Praegu on Keskerakonnal linnavolikogus seitse kohta, varasemate valimiste parim tulemus on üheksa kohta. Tootsi tulekuga piirkonnajuhiks kukkus Keskerakond mullu Tartus opositsiooni ning valimisreiting langes.
Keskerakondlasest linnavolinik Jelena Frunze, kes veel aprillis Tootsi juhtimisstiili kritiseeris, vastas valimistulemusest rääkides, et kedagi teist lihtsalt ei kandideerinud. "Kõik me oleme inimesed, teeme vigu, aga arvan, et ta (Jaan Toots – toim) õpib oma vigadest," viitas Frunze aprillis lahvatanud tülile Tootsiga, mille järel Frunze ähvardas erakonnast välja astuda.
Frunze oli Tootsiga laua taha istunud ning sotid selgeks rääkinud. "Leppisime kokku, kuidas saame edasi suhelda, kuna oleme ühes erakonnas, volikogus ja fraktsioonis ning seda pole võimalik teha konfliktis," sõnas ta.
Ühtlasi valiti Frunze ka tagasi piirkonna juhatusse, kust ta aprillis tüli tõttu välja oli astunud. Seal loodab ta edaspidi erakonna juhtimisstiili ja otsuste tegemise põhimõtted uue meeskonnaga kokku leppida.
Keskerakonna Tartu piirkonna varasemal juhil ja riigikogu kultuurikomisjoni esimehel Aadu Mustal oli aga kahju, et piirkonnajuhi valimisega ei toimunud põlvkondade vahetust. Õigemini leidis Must, et noored oleksid pidanud tulema piirkonda juhtima juba tookord, kui tema mullu piirkonnajuhi ameti maha pani. Et nii ei läinud, raputas Must ka endale tuhka pähe.
"Liiga kaua läks vanakeste tiim edasi," möönis ta. "Mitmed vanad tegijad arvasid, et nende kuldne noorus ei ole veel lõppenud, ning tahaksid ka ükskord joosta ja lennelda kodumurul," lisas ta. "Issanda maailm on kirju ja just sellepärast ilus, et seal on erinevad variandid – loomulikult ma mõtlen ühtemoodi, Jaan Toots teistmoodi, kolmas kolmandat moodi," sõnas Must.
Must avaldas lootust, et erakondlase Artjom Suvoroviga on uusi noori juurde tulnud ja asjalood võiksid tulevikus muutuda.
Must ei näe Tootsil ka selgeid eesmärke eelolevateks kohalikeks valimisteks. Nimelt ütles Toots, et peamiseks, millega valimistele vastu minnakse, on praeguse südalinna kultuurikeskusele (Süku) keskpargi asemel uue asukoha leidmine ning linnahalli idee arendamine, mis on olnud pikalt valimisliidu Tartu Eest lipulaevaks valimisprogrammis.
"Mind väga üllatas, kui mulle oli lavastatud seal (piirkonnajuhi valimistel – toim) väike kallaletung, et miks kultuurikomisjoni esimees toetas Sükut, mitte nende fantaasialinna, mida keegi Valga inimene on öelnud, et lahendab terve Lõuna-Eesti probleemid – et kuidas ma küll nii tohtisin teha," rääkis Must. "Ma ei näe, et Keskerakonna ja Tartu arengule oleks oluline minna välja loosungiga, millele lähiaegadel ei ole võimalik leida rahalist katet ja mis on ilus suur unistus – pealegi teiste erakondade poolt välja käidud –, ning minna reele, mida ise hästi ei tunta, ei ole ju päris tark mõte," arvas Must.
Toots on varem öelnud, et keskpark peaks säilima ning Sükule on Tartus vajalikud ruumid olemas, näiteks Eesti Rahva Muuseumis, kuid linnahalli idee puudutaks tema arvates Lõuna-Eesti arengut ja vajadusi laiemalt. | Tartu keskerakondlaste juhina jätkab Jaan Toots | https://www.err.ee/1608250323/tartu-keskerakondlaste-juhina-jatkab-jaan-toots | Keskerakonna Tartu piirkonna liikmed otsustasid teisipäeval 77 poolt- ja 19 vastuhäälega, et senine piirkonnajuht Jaan Toots jätkab ametis, kirjutab Tartu Postimees. |
Saaremaale ja Muhumaale minejatele on sõiduplaani lisatud 22. juunil kaks täiendavat väljumist kell 22.15 Kuivastust ja kell 22.50 Virtsust ning 23. juunil kell 7.55 Kuivastust ja kell 8.30 Virtsust. Nagu ka eelmistel aastatel, aitab jaanipäeva eel Suurt väina ületada Regula.
"Vahetult pühadele eelnevad ja järgnevad reisid on juba suuresti välja müüdud. Õnneks on tänapäeval paljudel inimestel võimalik teha tööd ka kodukontorist ja saab oma reisiplaanides paindlik olla ning vajadusel varem kohale sõita," rääkis transpordiameti peadirektor Kaido Padar.
Kuigi riik on saartele tellinud ka lisareise, siis ei tasu Padari sõnul reisiotsust viimasele minutile jätta, vaid osta pilet eelmüügist.
"Ja kindlasti on mõistlik minna mitmekesi ühe autoga või üldse ilma autota. Väikesaartel pole autoga niikuinii midagi teha ja ka Saaremaale või Hiiumaale minnes võib ju sõbra autoga sadamasse vastu kutsuda või siis hoopis bussi või rattaga minna, mis on veel tervislikum ja keskkonda säästvam valik," soovitas ta.
Virtsu alevikus teeremont
Saaremaale sõites tasub varuda ka lisaaega, sest Virtsu alevikus 2,4 kilomeetrisel lõigul alates Virtsu sissesõidul olevast Alexela tankla ristmikust kuni sadamani toimub 11. juulini maantee remont.
Parvlaevadele lisaks on lisareisid ka lennukiga: 22. juunil ja 27. juunil väljumisega kell 15 Tallinnast ja 15.45 Kärdlast.
Väikesaartele minnes tuleks reisijal soetada pilet kindlasti eelmüügist või piletiautomaadist, sest sadamas ei pruugi seda enam saada. Vormsile reisijatele müüakse laevakassast pileteid vaid vabade kohtade olemasolul ning Kihnu saarele saavad sadama kassast pileti osta vaid saarele sisse kirjutatud inimesed. | Parvlaevad teevad pühade ajal saartele lisareise | https://www.err.ee/1608250314/parvlaevad-teevad-puhade-ajal-saartele-lisareise | Kuivõrd saared on saabuvate pühade ajal populaarsed reisisihtkohad, teevad parvlaevad inimeste saartele viimiseks ja toomiseks lisareise. |
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete järgi pöördus 2020. aastal psühhiaatri esmasele või korduvale vastuvõtule 96 344 inimest, 2019. aastal oli patsiente ligi 104 000.
"Võrreldes 2019. aastaga oli suurimaks muutuseks asjaolu, et seoses patsientide arvu vähenemisega diagnoositi ka vähem psüühika- ja käitumishäireid. Seda põhjustas olukord, kus koroonapandeemia eriolukorra ajal olid psühhiaatrite vastuvõtud vahepeal peatatud," kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Reet Nestor.
Pöördujate seas rohkem naisi
Psühhiaatrid kinnitasid 2020. aastal psüühika- ja käitumishäire 87 996 patsiendil – peaaegu 6400 võrra vähem kui aasta varem. Nagu varasematel aastatel, oli psühhiaatri vastuvõtule pöördujate hulgas rohkem vaimse tervise häirega naisi kui mehi, 2020. aastal ligi 12 000 naist rohkem. 2019. aastaga võrreldes vähenes psühhiaatri patsientide hulgas psüühika- ja käitumishäirega meeste arv üheksa protsenti, samas kui naisi oli viis protsenti vähem.
Ligi neljandik psüühika- ja käitumishäiretest olid esmakordsed haigusjuhud. 2019. aastaga võrreldes diagnoositi esmakordseid häireid 11 protsenti vähem. Nii meeste kui naiste seas oli enim levinud diagnoosiks ärevus- ja stressiga seotud häired, mis oli sagedaseim diagnoos ka esmakordsetel haigusjuhtudel. Psühhiaatrid registreerisid ärevus- ja stressiga seotud häire enam kui kolmandikul esmakordsetest juhtudest: neli juhtu 1000 mehe ja seitse juhtu 1000 naise kohta.
Naistel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks meeleoluhäired, enamasti depressioon, mida esines kaks korda rohkem kui meestel. Meestel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete, peamiselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud psüühika- ja käitumishäired. See diagnoos oli enam kui viiendikul meeste uutest haigusjuhtudest, esinedes neli korda enam kui naistel.
Poisse rohkem kui tüdrukuid
Alla 15-aastastest käis psühhiaatri vastuvõtul rohkem poisse kui tüdrukuid sarnaselt varasemate aastatega. Laste haigusjuhtude levinumad diagnoosid, eriti poiste hulgas, olid lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, nendest peamiselt hüperkineetilised arenguhäired ja psühholoogilise arengu häired, mida diagnoositi vastavalt ligi neli ja kolm juhtu 1000 lapse kohta.
Psühhiaatria haiglaravilt oli välja kirjutatud 9170 patsienti. Eelnevatel aastatel on neid olnud üle 10 000 aastas. 81 patsienti oli 2020. aastal haiglaravil rohkem kui ühe aasta. Keskmine psühhiaatria haiglaravi kestis 18 päeva. Oluliselt mõjutasid koroonapandeemiast põhjustatud piirangud psühhiaatria päevaravi. Päevaravil viibinud isikuid oli kolmandiku võrra vähem, peamiselt piirangute tõttu alkoholisõltuvuse päevaraviteenuse osutamisel.
2020. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. | Koroonapandeemia tõttu vähenesid inimeste võimalused psühhiaatrilisele abile | https://www.err.ee/1608250311/koroonapandeemia-tottu-vahenesid-inimeste-voimalused-psuhhiaatrilisele-abile | 2020. aastal käis psühhiaatri konsultatsioonil seitse protsenti vähem psüühika- ja käitumishäirega inimesi kui 2019. aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast. |
Sibyl Vane'i 2017. aastal avaldatud omanimeline album ilmus viis aastat pärast debüütalbumit "Love, Holy Water & TV".
"Kuna albumi esimene tiraaž on tänaseks läbi müüdud, aga huvi selle vastu on endiselt suur, leppisime I Love You Recordsiga kokku, et teeme uue partii nii, et me ei kahjusta algse versiooni ostnute huve," selgitas bändi bassist Heiko Leesment.
Sibyl Vane'i albumi "Sibyl Vane" valge uusversioon. Autor/allikas: pressimaterjalid
"Austame neid, kelle jaoks albumite soetamine on sügavama tähendusega ja keda meie muusika kirglike austajate seas üsna palju. Ideed valgest kujundusest toetas ka see, et juba albumi valmimise ajal oli laual mõttena ka valge versioon, kuid must haakus toona meie endaga rohkem," lisas ta.
Uuelt valge kujunduse ja valge vinüüliga albumilt leiab endiselt kümme lugu, mis on salvestatud aastatel 2014–2016 ja välja valitud kokku albumi jaoks kirjutatud 44 pala seast. | Sibyl Vane'i teisest albumist ilmus uusversioon | https://menu.err.ee/1608250296/sibyl-vane-i-teisest-albumist-ilmus-uusversioon | Neljapäeval ilmus Läti plaadifirma I Love You Records alt uues valges versioonis Sibyl Vane'i omanimelise teise albumi uusversioon. |
Barcelona, kes poolfinaalis pidas Tenerife vastu kolm mängu, suutis finaalseerias asjad kiiremini selgeks teha.
Avamängus suutis Barcelona Cordon Higginsi 26 punkti toel Reali võõrsil võita 89:75. Ka finaalseeria teises mängus oli Barcelona selgelt oma igipõlisest rivaalist üle ja mäng võideti skooriga 92:73. Nikola Mirotic viskas finaalseeria otsustavas mängus parimana 27 punkti.
Šarunas Jašikeviciuse hoolealused jõudsid sel hooajal kokku nelja finaali. Barcelona võitis lisaks liigale ka Hispaania karika. Euroliigas jäädi finaalis alla Anadolu Efesele ja koduses superkarika finaalis tuli tunnistada Real Madridi paremust. | Barcelona tuli Hispaania korvpallimeistriks | https://sport.err.ee/1608249789/barcelona-tuli-hispaania-korvpallimeistriks | Hispaania korvpallimeistriks tuli Barcelona, kes kahe võiduni mängitavas finaalseerias alistas Real Madridi kahel korral skooridega 89:75 ja 92:73. |
Loo produtseeris Tanel koos Eric Kammistega, teksti kirjutas Martin Saaremägi ning muusikavideo autor on Hindrek "Masa" Maasik.
"Hakkasin teadlikult otsima kontakti oma vana armastusega rokkmuusika vastu. Kodus pilli mängides panin tähele, kuidas minu pisitütrel töötasid vanad rollingute riffid sada korda paremini kui mõni kiisu ja kutsu laul, mida talle varasemalt ikka mänginud ja laulnud olen," rääkis Padar.
"Seepeale leidsin end mõtisklemas teemal "suured lavad ja vali musa". Sain aru, et pisike Linda peab mind laval rokkimas nägema. Tema ongi hetkel minu suurim inspiratsioon. Ta ei ole kunagi näinud juukseid loopivaid musasõpru, aga ta teeb seda alati, kui ma paar kurjemat kitarrikäiku mängin."
"Varjudes" singlil on mitmeid pidepunkte ka Mihkel Rauaga. Uus lugu on kirjutatud legendaarsel Gibson Hummingbird akustilisel kitarril, mille Tanel aastaid tagasi Mihklilt ära ostis. Lisaks sellele inspireeris Mr. Lawrence'i esinemine tänavusel Eesti Laulu konkursil Tanelit kontakti otsima "Annabeli" uusversiooni produtsendi, Eric Kammistega.
"Kui ma kuulsin esimest korda Eesti Laulu finaalis "Annabeli" uusversiooni, tekkis hirmus tahtmine pilli järele haarata ning mõned korralikud kidrariffid tõmmata. Ma teadsin, et Eric Kammiste aitas seda uusversiooni produtseerida ning see kõlas väga lahedalt ja värskendavalt. Kui ikka kitarre, siis kohe mõnuga ja palju," märkis Padar.
Ta lisas, et ei saanud ma oma vaimustust enda teada jätta – talle lihtsalt ei ole see omane. "Kirjutasin Ericule ja tol korral lihtsalt mainisin, et oleks lahe "kunagi" koos midagi teha. Aga see mõte ei tahtnud kuidagi lahti lasta ning "kunagi hiljem" jõudis oluliselt varem kätte. Juba esimesel kokku saadud pooltunnil oli selge, et see koostöö saab olema puhas lust ja rock'n'roll."
Nagu paljud teised artistid, on ka Tanel oodanud võimalust naasta tagasi lavale ja kohtuda taaskord oma fännidega. "Oskan mõlemat kindlasti nüüd rohkem hinnata. Vahel on vaja mõrudat aega elus, et osata taas väärtustada oma lähedasi, tööd ja loomulikult oma fänne. Teen kõik selleks, et kaotatud aeg tasa teha." | Tanel Padar avaldas uue singli "Varjudes" | https://menu.err.ee/1608250281/tanel-padar-avaldas-uue-singli-varjudes | Tanel Padar avaldas neljapäeval uue singli "Varjudes", mille loomise protsessis on mänginud tema sõnul rolli nii tütar Linda kui ka Mihkel Raud. |
OTSE kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kaja Kallas ja veel kolm ministrit | https://www.err.ee/1608250278/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-kaja-kallas-ja-veel-kolm-ministrit | Kell 12 algaval pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallase kõrval keskkonnaminister Tõnis Mölder, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, kultuuriminister Anneli Ott ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna. ERR.ee enäitab pressikonverentsi otseülekandes. | |
"Suve algus on helgem ja lootustandev, kuid me ei tohi unustada hinda, mida oleme pidanud maksma. COVID-19 haigus on Eestis viinud haiglasse ligi 9000 inimest ning nõudnud üle tuhande elu. Nad on olnud meie lähedased ja sõbrad, meie linnade ja valdade elanikud, kogukonna liikmed. Me kutsume üles neid, nagu kõiki teisigi lahkunuid, meenutama ning soovime palju jõudu ja tervist paranenutele. Sügaval südames tunneme elu imelist jätkuvust," kirjutatakse avalduses.
Sellele on alla kirjutanud sotsiaalkaitseminister, tervise- ja tööminister, haridus- ja teadusminister, siseminister, sotsiaalministeerium, kirikute nõukogu, linnade ja valdade liit, haigekassa, haiglate liit, arstide liit, õdede liit, tervishoiutöötajate kutseliit ning sotsiaaltöö assotsiatsioon.
"Pühapäeval, 20. juunil saame minna Eestimaa pühakodadesse, tuttavatesse ja tähendustega paikadesse ja võtta hetk mälestades kalleid lahkunuid. Läidame küünlad koduakendel. Üle Eesti helisevad sel päeval kl 12 kirikukellad. Jaanipäeva nädalaks ja erinevates Eesti paikades kogu suveks jäävad paljude kirikute uksed avatuks nagu on avatud meie hinged kallitele lahkunutele sõltumata sellest, kus viibime – nad on meiega."
"Me kutsume Teid koos meiega istutama puid, et nende lehtedes leiduks varju ja viljades kosutust. Koduaed, taluhoov, hooldekodu õu – kõik need paigad on sobivad mälestuse hoidmiseks. Istutades puu suuname pilgud tulevikku ja meile antud uutele võimalustele."
Avaldusele allakirjutanud tänavad arste, õdesid, hooldajaid, teadlasi, päästjaid ja politseinikke ning kõiki avalikus ja erasektoris panustanuid.
"Kes on kogenud eesliini võitlust, vaeva ning väsimust toetades meie inimesi. Teie käte kaudu on antud paljude elu tagasi. Teie armastus ja pühendumine inspireerib meid ja teeb meist paremad inimesed."
Samuti tänatakse õpetajaid ja lapsevanemaid tänu kellele sai jätkuda laste haridustee.
"Meie tänu ja tunnustus õpetajatele ja õppejõududele, vanematele ja vanavanematele, kodudele ja peredele ning Teile kallid lapsed ja noored! Vaatamata kõigele sai jätkuda meie laste haridustee. See kogemus on olnud kaugel kergusest ja tavapärase õppimise rõõmust ja rahuldusest, kuid kannatlikkus, tublidus ja ühised pingutused on viinud sihile."
Allakirjutanud tänavad ka Eesti ettevõtjaid, kelle pingutused on hoidnud Eestit toimimas ja meie majanduse käimas. | Ühendused kutsuvad 20. juunil koroonaohvreid meenutama | https://www.err.ee/1608250266/uhendused-kutsuvad-20-juunil-koroonaohvreid-meenutama | Sotsiaalvaldkonna asutused ja ühendused kutsuvad 20. juunil meenutama koroonaviiruse ohvreid, väisama sellel puhul kirikuid ja istutama lahkunute mälestuseks puid. |
Veel mais oli Reformierakonna toetus EKRE omast viie protsendipunkti võrra kõrgem - siis toetas Reformierakonda 26 ja EKRE-t 21 protsenti. Viimase kuuga langes toetus Reformierakonnale kahe ja samas kasvas EKRE-le samuti kahe protsendipunkti võrra.
Populaarsuselt kolmas erakond oli Turu-uuringute küsitluses Keskerakond 19 protsendi suuruse toetusega. Kuu varem oli Keskerakonnal toetajaid 20 protsenti.
Neljandal kohal oli Eesti 200, keda toetas 13 protsenti. Kuu varem oli parlamendivälisel erakonnal toetajaid 15 protsenti ehk kaks protsendipunkti enam.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli juunis üheksa ja Isamaal seitse protsenti. Sealjuures oli see Isamaale viimase aasta parim tulemus Turu-uuringute küsitlustes. Isamaa toetus on kõikunud eelmise aasta maist saadik kolme ja kuue protsendi vahel.
Ülejäänud erakondade toetus jäi juunis allapoole valimiskünnist: Eestimaa Rohelisi toetas kolm protsenti ja Eesti Tulevikuerakonda üks protsent valijatest.
Kokkuvõttes toetas juunikuus koalitsioonierakondi 43 protsenti ning opositsioonierakondi 39 protsenti valimiseelistust omavatest täisealistest kodanikest. Mais oli opositsioonierakondade toetus pisut madalam (34 protsenti), kuid koalitsioonierakondade toetus veidi kõrgem (46 protsenti). Parlamendiväliste erakondade toetus oli juunis kokku 17 protsenti (mais samuti 17 protsenti).
Eestlaste seas oli juunis populaarseim erakond jätkuvalt Reformierakond 27 protsendiga, millele järgnesid EKRE 24, Keskerakond 14 ning Eesti 200 13 protsendiga. SDE toetus eestlastest valijate seas on üheksa, Isamaal kaheksa ja Rohelistel kolm protsenti.
Muust rahvustest valijate seas oli kõrgeim Keskerakonna toetus - 47 protsenti. Teisel-kolmandal kohal olid sisuliselt võrdse toetusega EKRE (18 protsenti) ja Eesti 200 (17 protsenti). Reformierakonda toetas muust rahvusest valijatest üheksa, SDE-d viis ja Rohelisi kaks protsenti. Isamaa ja Tulevikuerakonna toetus muust rahvusest valijate seas oli alla protsendi.
Eelseisvaid kohalikke valimisi silmas pidades oli Reformierakond juunis populaarseim erakond Põhja-Eestis (36 protsenti), EKRE Lääne-Eestis (36 protsenti) ning Keskerakond Tallinnas (24 protsenti).
Ida-Virumaal edestas Keskerakonna toetus napilt EKRE oma (vastavalt 39 ja 36 protsenti). Kesk-Eestis oli aga EKRE-l väike edumaa Keskerakonna ees (vastavalt 25 ja 23 protsenti). Lõuna-Eestis olid pea võrdselt kõrgeima toetusega Reformierakond (27 protsenti) ja EKRE (25 protsenti).
Turu-uuringute AS küsitles täpselt 1000 Eesti kodanikku vanuses 18 ja üle selle. Küsitlus viidi läbi 3.-10. juunini. Neist 44 protsenti vastas telefonis ja 56 protsenti veebipaneelis. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.
Täpsemaid jaotusi erinevate sotsiaal-demograafiliste gruppide kohta saab vaadata ERR-i reitingute alamlehelt.
Kell 11 kommenteerivad ERR.ee otsesaates erakondade populaarsusnumbreid Tõnis Stamberg Turu-uuringute AS-ist ning ajakirjanikud Toomas Sildam ja Urmet Kook. | Reitingud: EKRE rebis Reformierakonnale järele | https://www.err.ee/1608248025/reitingud-ekre-rebis-reformierakonnale-jarele | Võrreldes maikuu küsitlusega vähenes juunis vahe kahe populaarsema erakonna vahel minimaalseks - Reformierakonda toetas 24 ja EKRE-t 23 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. |
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul on kaebuste tõttu raietööd peatatud 38 kinnistul, kokku on lindude pesitsemist häirivate metsatööde kohta on ametile laekunud 132 kaebust.
"Seitsmel kinnistul ei järgnenud esialgsele raietööde peatamisele pikemaks perioodiks raiete peatamist, kuna nendel kinnistutel oli lindude pesitsemine võimalik, aga mitte tõenäoline või kindel."
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul muutub olukord puidutööstuses igapäevaselt. "Suurem mõju on, et mitmed ettevõtted on otsustanud, et ebaselgetes tingimustes ei raiu," rääkis ta.
"Ootus on see, et Eestis oleks selgelt öeldud, mida kevadel metsas saab teha ja mida ei saa teha ja seejuures võetaks arvesse konkurentsiolukorda," sõnas Välja.
Hädas on ka metsaomanikud, kes ise raiet läbi ei vii. Tornator Eesti juhatuse liikme Martin Tishleri sõnul on väikesemahulised kevad-suvised raied vajalikud näiteks piirkondades, kus märgades kasvukohtades on parimaks raieajaks just kuiv suvi, mil pinnasekahjustused on minimaalsed.
Raiekaebuste tõttu metsades töö peatanud Valga puu Andres Oleski sõnul peaks riik olukorda reguleerima. "Lootus on see, et poliitiliselt võetakse teema arutelule. See pole ühe üksiku metsaettevõtjate mure, see on 10 000 inimeste mure, kes metsanduses töötavad. See puudutab ikkagi väga paljusid inimesi," rääkis ta.
"Metsatöödest on praktiliselt 100 protsenti peatatud. Keskkonnaameti selgitava teksti järgi on puude ja põõsaste langetamine keelatud, ehk kõik mis puudutab seda on peatatud," sõnas Olesk.
Kritiseeritakse piirangute ootamatust
Tishleri sõnul võib tänavune lähenemine pikemas plaanis nii inimeste tööhõivet kui puitmaterjali kättesaadavust.
Ootamatud piirangud toovad tema sõnul valdkonda ebakindlust, kuna metsaomaniku aastaring on varem planeeritud. Samuti võivad sundpuhkusele saadetud metsatöölistele tekkida pikad järjekorrad ja metsa ülestöötamise hind tõuseb. Metsaomanike rahakotini jõuavad sellised otsused viivitusega, kuid enim võivad need mõjutada väikeomanikke, kel pole kindlaid koostööpartnereid.
"Piirangutega maade väärtust mõjutab meie maaomanikest üle rulliv looduskaitseline praktika negatiivselt ning kuna sel aastal näeme, et piiranguid seatakse nüüd igale poole üsna lihtsalt ja ette teatamata, siis muudab see ka tulevikus metsamajandamist ja puiduvarumist ennustamatult," rääkis Tishler.
Tishleri hinnangul on ametkondadel tekkinud valdkonna üle liiga suur otsustusvõim. "Selge on ainult see, et vabast ettevõtluskeskkonnast ja inimeste kindlusest tuleviku ees me selliste halduspraktikate puhul rääkida ei saa. Kui esialgu tundus Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni liitmine hea idee, siis nüüd näeme, et ühes asutuses on koos nii protsesside algatajate, ekspertide kui järelevaatajate roll ning lisaks on võetud ka seadusloome roll. Ühel asutusel on nii suur otsustusvõim keskkonnavaldkonnas, kuid puudub vastutus sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede ees, mida otsuseid vastu võttes isegi ei hinnata," rääkis ta.
Valga Puu juhi Oleski sõnul võivad seetõttu jääda tegemata olulised kevad-suvised tööd. "Kurb on selle asja juures see, et paljusid töid saabki teha ainult kevadelsuvel, oluliseim neist on sanitaarraie, kus koos puiduga viiakse välja ka ürask," rääkis Olesk. Mullu Eestis raiutud metsast oli küttepuu osakaal 36 protsenti, Soomes 11 protsenti. "Sanitaarne seisukord täna Eesti metsades on väga halb seoses üraski rüüstega," lisas ta.
Eesti Metsa Abiks kommunikatsioonijuhi Linda-Mari Väli sõnul kahjustab just kevadsuvine raie metsa. "Veel 1996. aastal oli täielik raierahu 1. aprillist 1. augustini. kõik metsamehed pidasid seda, ei olnud isegi mingit küsimust. lisaks sellele, et see hävitab linda kahjustab see pinnast ja kui räägitakse üraskitest, siis keskkonnaameti spetsialistid on kinnitanud, et ürask tuleb nõrgestatud kuuskedele. enamasti meie kuused on nõrgestatud kuuse-juurepessist, mille vohamine on seotud just kevadsuvel teostatavate raietega."
Õigusselgust ootavad ka metsakaitsjad
Valga Puuga seotud metsades on raiete kohta esitatud teateid nii Jõgevamaal, Võrumaal kui Valgamaal. "Metsaomanikele on väljastatud keskkonnaameti poolt kehtiv metsateatis ilma igasuguse ajalise piiranguta, see sama amet kutsus ühiskonda üles teavitama metsaomanike tegevusest, et see tegevus peatada," rääkis Olesk.
Metsandussektoris tegutsevate inimeste sõnul teatavad inimesed metsatehnikat tee ääres nähes sellest keskkonnaametit, millele järgneb raieloa peatamine. "Sellises olukorras mina ettevõtte juhina ei saa oma inimesi metsa saata," sõnas Olesk.
"Oluline on mainida seda, et kevadsuvised tööd toimuvad maksimaalselt 0,2 protsendil eesti metsade pindalast. Meil on registreeritud 330 linnuliiki, kellest 100 elab metsas ehk kaks kolmandikku elab avamaadel. Looduskaitseseadus kehtib igal pool samamoodi. Linnas, õuealal, põllul, selle tõlgendusega võib peatada kogu elu. Mis selle teema juures väga häirib ongi see, et metsaomanikud saavad neile seatud piirandutest teada viimasena," rääkis ta.
Raierahu perioodil metsatööde tegemise osas ootab õigusselgust ka Eesti Metsa Abiks, kelle hinnangul ei saaks seadust muutma minnes raierahuga arvestamata jätta.
Ühingu kommunikatsioonijuhi Linda-Mari Väli sõnul on raierahust räägitud üle 20 aasta. "Me ise oleme istunud nii erametsaliidu juhtide kui puidutööstuse liidu juhtidega keskkonnaministeeriumis ühe laua taga ja rääkinud sellest, et nende raiete toimumine on seadusevastane, oleme rääkinud võimalusest, et inimesed hakkavad massiliselt teavitama ja keskkonnaamet reageerima. tegelikult kõigest sellest on kogu aeg räägitud."
"Kindlasti on vaja mingit õigusselgust selles küsimuses. Hetkel on sellest aru saanud ka nii riik kui tööstusringkond. Meid väga üllataks kui see õigusselgus tuleks kuidagi meie looduskaitseseaduse vastane, mis on ühtlasi euroopa liidu direktiividest üle võetud. kui midagi sellist juhtub, siis see protsess kindlasti hiljem suure tõenäosusega kohtus vaidlustatakse."
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul ootab ka amet asjas selgust ja on valmis õigusselguse saavutamiseks kaasa arutama.
"Paremat õigusselgust ootavad kõik osapooled, et looduskaitseseaduses olev tahtluse mõiste oleks üheselt mõistetav ning kus ja millisel perioodil peaks raierahu kehtima. Praegune seaduse tekst seda õigusselgust ei taga," rääkis ta.
"Keskkonnaamet on rakendusasutus, meie roll on reageerida kaebustele ja seadust järgida. Seaduse tõlgendamine võib ajas muutuda, sest see sõltub ka muust õigusruumist ja teemaga seotud kohtulahenditest. Eelnevast tulenes ka sellekevadine muudatus Keskkonnaameti praktikas," rääkis Avarsalu.
Lähiriikides pole linnurahule pretsedenti
Puidutööstuse liidu juhi Henrik Välja sõnul naaberriikides sellist probleemi ei ole, kuna nende seaduste kohaselt ei tõlgendata metsatööde tegemist lindude ebavajaliku häirimisena.
Seda kinnitas ka Tishler. "Siinses regioonis sarnast praktikat ei ole, kus nii lihtsa metoodikaga metsas tegevusi peatatakse. Naaberriikides tehakse samamoodi leevendavaid meetmeid, näiteks lehtpuuenamusega puistutes ei raiuta, kasutades töid ning seeläbi hoitakse loodukasutus tasakaalus, sektor konkurentsivõimelisena ning puiduhind talutavana," Tishler.
Ka Väli kinnitab, et välismaal pole see probleemiks. "Siin on tõesti tööstuse esindajatel õigus, et Euroopas ei rakendatagi seda praktikat ja küsimust on tõstatanud ka kodanikuühendused teistes riikides, Soomes, Lätis, Leedus on olnud linnurahukampaania. Selles mõttes võiks isegi öelda, et Eesti on natuke nagu saaks olla heas mõttes pretsedendi olukorras, et juhtida tähelepanu, kus meil on mingid direktiivid, aga toimub nende massiline mittetäitmine üle kogu liidu."
"Seda võib öelda, et see on üldiselt segane olukord üle Euroopa Liidu õigusruumi," rääkis Väli. | Raierahu osas ootavad õigusselgust nii tööstus kui metsakaitsjad | https://www.err.ee/1608249123/raierahu-osas-ootavad-oigusselgust-nii-toostus-kui-metsakaitsjad | Kaebuste peale raiete peatamine mõjub negatiivselt sektori kindlustundele. Metsaomanikud ja puidutöösturid ootavad, et probleemi lahendaks õigusselgus, õigusselguse puudumises näeb probleemi ka kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks. |
Raplamaa Sõnumiteni on ajalehe teatel jõudnud Eesti meediaettevõtete liidust eelinfo, et Eesti Post plaanib taas kojukandehinda tõsta. Prognooside kohaselt võib hinnatõus küündida tervelt 60 protsendini, märgiti artiklis.
Meediaettevõtete liidust Eesti Posti plaane kommenteerida ei soovitud, liidu tegevjuht Merle Viirmaa-Treifeldt märkis, et läbirääkimised selle osas, kui palju peavad Eesti inimesed maksma ajalehtede ja ajakirjade kättesaadavuse eest edaspidi, käivad.
Eesti Postist öeldi ERR-ile, et see, kuidas käesoleval aastal hind kujuneb, on kokku lepitud ja seega ei tohiks ootamatusi ette tulla.
"2021. aastaks on perioodika kojukande hinnamudel kokku lepitud ning selle alusel muutub kojukande tükihind kord kvartalis sõltuvalt kandesse tulnud mahtudest. Kui mahud on suuremad, on tükihind soodsam, väiksemate mahtude korral vastupidi. Vastavalt kokkuleppele selgub tükihind kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks, kui on lõplikult kokku võetud eelmisel kvartalis kandes olnud mahud," ütles Eesti Posti kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Anette Lõhmus.
Lõhmus märkis, et kuigi juuni mahud on veel lõplikult teadmata, võib juba praegu öelda, et suure tõenäosusega jääb tükihind kolmandas kvartalis samaks või isegi langeb.
Meedialiit: paberlehe kättesaadavus pole majandusküsimus
Aasta algusest tõstis Eesti Post perioodika kojukande hinda 8,87 protsendi võrra, kuidas edasi hinnastamine toimub, pole väljaannetega veel suudetud kokku leppida.
Viirmaa-Treifeldti sõnul arvestab Eesti Post vaid majanduslike aspektidega, kuid ajakirjanduse kättesaadavus paberlehe näol ei tohiks tema sõnul olla otsus, mida tehakse ainult majanduslikel kaalutlustel.
"Lehetellimuse kättesaadavus on regionaalpoliitiline, mitte majandusküsimus. Küsimus ei ole meis, vaid maaelaniku valmiduses maksta kinni Eesti Posti soov veelgi efektiivsemalt tegutseda. Meie arvates on oluline, et Eestis oleks ühtne avalik ruum, kus kõikidel inimestel on võimalik osaleda oluliste küsimuste arutelus. Ajakirjandus täidab oma rolli ja maaelanikel peaks olema samad võimalused, mis linnainimestel," lausus Viirmaa-Treifeldt.
Meediaettevõtete liidu andmetel on ainuüksi maakonnalehtedel maapiirkonnas 80 000 lehetellijat. Kokku on Eestis umbes 200 000 paberlehe tellijat, lugejaid ligikaudu 500 000.
Viirmaa sõnul vähendab hinnatõus mistahes kauba puhul kättesaadavust, ajakirjandust ei tohiks aga käsitleda tarbekaubana.
"(Kojukande) Hinnatõusu siirdamine tellijateni tekitaks ebamõistlikult kõrge hinnastamise. Suurimateks kannatajateks on maapiirkonnad ja vanemad inimesed, kelle jaoks on paberajaleht jätkuvalt tähtis, sageli esmane infoallikas. Vähemalt pooled paberlehtede lugejaist ei loe täna veebiväljaandeid," lausus Viirmaa-Treifeldt. | Eesti Posti kinnitusel pole kavas perioodika kojukande hinda tõsta | https://www.err.ee/1608248988/eesti-posti-kinnitusel-pole-kavas-perioodika-kojukande-hinda-tosta | Kuigi maakonnaleht Raplamaa Sõnumite teatel on plaanis taas kojukandehinda tõsta, öeldi Eesti Postist ERR-ile, et tänavuse aasta hinnamudel on kokku lepitud ning vähemalt kolmandas kvartalis hinnatõusu ei paista. |
Aljandi võidutulemuseks oli 27,69, Allikvee kaotas 12 sajandikuga.
Aljand võitis ka 100 meetri kompleksujumise ja Allikvee 200 meetri rinnulidistantsi.
Kregor Zirk teenis võidu 100 meetri selilidistantsil, kus tema aeg oli 53,97 ja 200 meetri vabaujumises tulemusega 1.47,69. | Aljand jäi duellis Allikveega peale | https://sport.err.ee/642132/aljand-jai-duellis-allikveega-peale | Ujumisvõistluse Kalev Open esimesel päeval pidasid 50 meetri rinnuliujumises tasavägise duelli Martti Aljand ja Martin Allikvee. |
Kopenhaagenis peetud avamäng lõppes 0:0 viigiga. Korduskohtumine mängitakse 14. novembril Dublinis.
Euroopa play-off ’ides selguvad esimesed edasipääsejad pühapäeval, kui avamängu 1:0 võitnud Šveits võõrustab Põhja-Iirimaad ja esimese kohtumise 1:4 kaotanud Kreeka mängib kodus Horvaatiaga.
Rootsi ja Itaalia selgitavad edasipääseja esmaspäeval, 13. novembril. Avamängu võitis kodus mänginud Rootsi 1:0. | Iirimaa ja Taani mängisid play-off’i avamängus väravateta viiki | https://sport.err.ee/642134/iirimaa-ja-taani-mangisid-play-off-i-avamangus-varavateta-viiki | 2018. aasta jalgpalli MM-finaalturniirile püüdlevad Iirimaa ja Taani play-off ’i avamängus väravaid ei löönud. |
Pealinlased said jagu Riia Celtnieksist 27:21 (15:10) ja Serviti alistas Kaunase Granitas-Karysi 42:29 (17:13). B-alagrupis on Servitil nüüd kaks võitu ning Tallinnal võit ja kaotus. Pühapäevase võidu korral on põlvalastel võimalus tõusta liidrikski.
HC Tallinn sai ajaloolise esimese võidu Balti liigas kindla etteastega Läti meistermeeskonna Celtnieksi vastu. Jüri Lepa hoolealused läksid Kehra spordihoones kiirelt ette 6:2 ja 10:4 ning kuigi lasid lätlased uuesti lähemale, oldi poolajaks viieväravalises eduseisus. Teisel pooltunnil kujunes mäng võrdsemaks, ent lähemale kui neli väravat ei lubatud Celtnieksi kordagi.
"Rõhusime heale algusele, kus võimalik kiirust – mis meil hetkel on päris hea – maksma panna," kommenteeris Lepp. "Ja õnnestus väga hästi peamiselt kiirrünnakutega vahe sisse saada ning siis juba edu hoida. Positiivne oli, et Robin Obergi ja Sander Sven Annula puudumisel suutsid teised viskekoormuse enda peale võtta ja tulemust teha."
Marko Slastinovski viskas võitjate parimana seitse väravat, Enrico Anton ja Rauno Aus said kirja viis, Markus Viitkar neli, Rainer Kelk kolm, Risto Kiil, Raigo Pennula ja vigastusest paranenud Veiko Luik ühe tabamuse. Kohtumise täpseima mehe au kuulus siiski Arturs Lazdinšile, kelle nime taha kirjutati üheksa väravat.
Põlva Serviti võõrustas Mesikäpa hallis sarnaselt neile endile Leedu meistrivõistlustel täiseduga liikuvat Granitas-Karysi. Mullune koduliiga pronks ja 30 aastat tagasi EHF-i karikavõitjate karika võitnud meeskond on seni Balti liigas nulli peal, sest kaotas esimestes mängudes Minski SKA-le ja Zaporožje ZTR-ile.
Avapoolajal käis kaks kolmandikku ajast võrdne lahing, kuid seisult 10:8 rebis kodumeeskond eest ja võitis poolaja 17:13. Teisel pooltunnil Eesti meister enam vastasele suuri võimalusi ei jätnud ning suureskoorilise kohtumise lõpuvile kõlades olid Serviti võidunumbrid 42:29.
Henri Sillaste tõi võitjate kasuks seitse, Kristjan Muuga kuus, Roman Aizatullov ja Hendrik Varul viis, Sander Sarapuu ja Henri Hiiend neli, Anatoli Tšezlov kolm, Martin Grištšuk, Raiko Rudissaar ja Sergei Ljubtšenko 2 ning Indrek Neeme ja Carl-Eric Uibo ühe värava. Leedulaste poolel viskasid kolm pallurit viis väravat.
Eestit A-alagrupis esindavad klubid mängisid võõrsil ja pidid maitsma kaotusekibedust. Viljandi HC jäi suurelt 18:36 (9:18) alla Läti meistrivõistlustel ainult võite tunnistavale Dobele ZRHK Tenaxile. "Lätlased olid kohtumiseks palju paremini valmis, meil oli miskipärast häälestatusega probleeme," tunnistas mulkide peatreener Marko Koks.
Viljandi jäi kiirelt tagaajaja ossa, ent veerandtunnise mängu järel vähendas kaotusseisu 5:7-le. "Siis saime kohe kaheminutilise karistuse ja mäng libises käest. Realiseerimisega olime hädas ja kui rünnak ei toiminud, jäime kaitsessegi hiljaks ning vastased lahendasid hästi poolkiireid olukordi," selgitas Koks.
Viljandil ei saanud kaasa teha vigastatud Robert Lõpp ning avapoolajal langes põlvetraumaga rivist ka ukrainlasest mängujuht Vladimir Maslak. "Tagaliin jäi niimoodi nõrgaks ja Tenaxil oli meie käikude vastu rohi olemas, ilmselgelt olid neil kodutöö hästi tehtud. Viimased 20 minutit andsime noortele väärtuslikku mänguaega ja rahvusvahelist kogemust," sõnas Koks.
Eesti klubi resultatiivseim oli valgevenelane Sergei Rodjukov viie tabamusega. Kristjan Koovit ja Martin Allikalt viskasid kolm, Simon Drõgin ja Mikk Varik kaks ning Madis Parik, Kristo Järve ja Andrei Hapal ühe värava. Tenaxi ja kogu mängu parim oli Austris Tuminskis, kes tabas 12 korda.
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper jäi Leedu-turnee esimeses mängus 27:33 (14:15) alla Klaipeda Dragunasele. Leedu meister pääses kiirelt mitmeväravalisse eduseisu, kuid avapoolaja keskpaiga järel tulid kehralased mängu tagasi. Juhtima küll ei pääsenud, ent kaotasid poolaja minimaalse vahega.
Teine pooltund kuulus aga täielikult leedukatele. Dragunas alustas 5:0 spurdiga ja tüüris kohtumise seejärel kindlalt võidusadamasse. Kehra ja kogu mängu parimana viskas Abdel Djalil Machou 11 väravat. Kaspar Lees toetas viie, Martin Nerut nelja, Nikita Jermaševitš kolme ning Antti Rogenbaum, Marten Mitt, Dmõtro Jankovski ja Anton Borovski ühe tabamusega. Vastaste ridades said Laurynas Palevičius ja Gabrielijus Virbauskas kirja kaheksa väravat.
Kehra jätkab A-alagrupis kolme vooru järel punktita, Viljandil on kaks silma. Kuue punktiga juhib Riihimäe Cocks, Tenaxil ja Dragunasel on neli punkti. Pühapäeval kohtub Kehra Vilniuses kohaliku VHC Šviesaga, kes täna kaotas Cocksile 28:34.
Eesti klubide pühapäevased mängud Balti liigas:
12.11 kl 15 Vilniuse VHC Šviesa – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Vilniuses)
12.11 kl 16 HC Tallinn – Kaunase Granitas-Karys (Kehras)
12.11 kl 17 Põlva Serviti – Riia Celtnieks (Põlvas) | Põlva Serviti ja HC Tallinn said Balti liigas võidu | https://sport.err.ee/642131/polva-serviti-ja-hc-tallinn-said-balti-liigas-voidu | Käsipalli Balti liigas olid laupäeval võistlustules kõik neli osalevat Eesti klubi. B-alagruppi kuuluvad Põlva Serviti ja HC Tallinn said kodus võidu, A-alagrupis pallivad HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi HC aga võõrsil kaotuse. |
"Massihaud leiti umbes kolme kilomeetri kaugusel linnast ühest sõjaväebaasist, mille IS-i võitlejad olid muutnud hukkamispaigaks," ütles Kirkuki kuberner Rakan Said.
"Hukatuid oli ei vähem kui nelisada," lausus Said. Osadel surnukehadel olid seljas surmamõistetud vangide vormid ja teistel tsiviilriided, lisas ta.
IS hõivas Hawija 2014. aastal ning Iraagi üksused tõrjusid rühmituse võitlejad sealt välja oktoobris.
IS-ilt vallutatud aladele liikunud Iraagi üksused on leidnud kümneid massihaudu.
Piirkonnas elav Saad Abbas ütles uudisteagentuurile AFP, et kolm aastat kestnud IS-i võimuajal võis näha IS-i võitlejaid "sõitmas ringi autodes koos oma vangidega".
"Nad lasid nad maha, viskasid maha ja põletasid nende surnukehad," lisas Abbas. | Iraagis leiti massihaud umbes 400 Islamiriigi rühmituse poolt hukatuga | https://www.err.ee/642130/iraagis-leiti-massihaud-umbes-400-islamiriigi-ruhmituse-poolt-hukatuga | Iraagist äärmusrühmituse Islamiriik (IS) endisest kantsist Hawija linnast leiti massihaud vähemalt 400 IS-i tapetud inimese surnukehaga, teatas regionaalametnik laupäeval. |
Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse teatel ründasid valitsusväed ja Vene sõjalennukid külasid ja põgenikelaagreid, mis olid täis lähedalasuvast Albu Kamali linnast põgenenud tsiviilisikuid.
Süüria valitsusväed ja sellega liidus olevad võitlejad hõivasid Albu Kamali äärmusrühmituselt Islamiriik (IS) kaks päeva tagasi, kuid IS sooritas vastupealetungi ning suutis laupäeval linna tagasi võtta.
Süüria režiimimeelsete üksuste suurtükid ja Vene sõjalennukid ründavad alasid, mis on Ida-Süürias jätkuvalt IS-i kontrolli all, ütles vaatluskeskuse juht Rami Abdel Rahman.
"Albu Kamalist läänes asuva Al-Sukkariyah' põgenikelaagri lähistel on alates reede öösest pommitamistes surma saanud 15 tsiviilisikut, kaasa arvatud seitse last," lausus Abdel Rahman.
Lisaks sai 11 tsiviilisikut, kaasa arvatud kaks last, surma rünnakutes mitmele külale ja teisele põgenikelaagrile, mis asub Albu Kamalist umbes 50 kilomeetrit loodes, lisas Abdel Rahman.
Hukkunutest teatas ka meediakollektiiv DeirEzzor24. Nende sõnul said Al-Sukkariyah lähistel pommitamistes surma terved pered.
"Suurem osa elanikest on Albu Kamalist põgenenud lähedalasuvatesse küladesse. Linna äärealadel on neid järele jäänud väga vähe," ütles kollektiivi juht Omar Abu Layla.
"Albu Kamalis tsiviilelanikke enam pole," lisas ta.
Albu Kamal on viimane märkimisväärne linn, mida IS jätkuvalt Süürias kontrollib. Sellest ilmajäämine tähendab, et IS-ist saab tihedalt asustatud tugipunktita geriljarühmitus. | Vabaühendus: Süürias hukkus Süüria ja Vene rünnakutes 26 tsiviilisikut | https://www.err.ee/642129/vabauhendus-suurias-hukkus-suuria-ja-vene-runnakutes-26-tsiviilisikut | Ida-Süürias hukkus Süüria režiimivägede mürsu- ja Vene õhurünnakutes kahes põgenikelaagris ja ümberkaudsetes külades vähemalt 26 tsiviilisikut, teatas vabaühendus laupäeval. |
Tuneesia mängis väravateta viiki naaberriigi Liibüaga, kuid punktist piisas, et tagada Aafrika valikturniiril A-alagrupis esikoht, mis viib nad MM-ile. Tuneesia teenis kuue mänguga 14 punkti, Kongo demokraatlik vabariik jäi vaid punkti kaugusele.
Maroko alistas võõrsil 2:0 Elevandiluuranniku, võites 12 punktiga C-alagrupi. Seejuures ei lasknud Maroko endale kuue mänguga ühtegi väravat lüüa.
Juba varem olid Aafrikast koha MM-finaalturniiril taganud Nigeeria, Senegal ja Egiptus. | Maroko ja Tuneesia tagasid koha MM-il | https://sport.err.ee/642127/maroko-ja-tuneesia-tagasid-koha-mm-il | Aafrikast on kõik 2018. aasta jalgpalli MM-finaalturniirile pääsejad selgunud, viimasena tagasid koha Maroko ja Tuneesia. |
Kaks nädalat tagasi toimunud veerandfinaalseeria avamängus TLÜ Kuressaarele geimi ei loovutanud, kui tänavu esiliigas debüteerinud võistkonnast oldi võõrsil üle 3:0 (22, 17, 20) tulemusega. Ka koduväljakul peetud korduskohtumises eeldatav favoriit TLÜ ennast üllatada ei lubanud, saavutades 3:0 (14, 20, 22) võidu, vahendab volley.ee.
Paari võitjat ootab poolfinaalis vastasseis kas TTÜ/Tradehouse’i või Famila/Võru Võrkpalliklubiga. Avamängus teenis 3:1 võidu TTÜ naiskond, otsustav teine vastasseis toimub 19. novembril Võrus.
Teisel tabelipoolel jõudsid kahe võiduga poolfinaali Tartu Ülikool/Eeden ja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service. | Naiste karikavõistluste kolmas poolfinalist on Tallinna Ülikool | https://sport.err.ee/642122/naiste-karikavoistluste-kolmas-poolfinalist-on-tallinna-ulikool | Võrkpalli naiste karikavõistlustel selgus laupäeval kolmas poolfinalist, kui veerandfinaalseeria korduskohtumises läksid vastamisi Tallinna Ülikool ja Kuressaare. Üllatust ei sündinud ja favoriit TLÜ liikus edasi nelja parema hulka. |
Avapoolaja võitis Rapla 35:29, seejärel tegi Rapla võimsa spurdi, võites kolmanda veerandaja 32:7, kuid viimasel veerandil vastas sarnase spurdiga Tallinna Kalev, võites veerandaja 34:9.
Võitjate parim oli Bamba Fall 28 punkti ja 11 lauapalliga, Djordje Dzeletovic lisas 17 punkti, võttis neli lauapalli ja andis kolm resultatiivset söötu.
Raplale tõi Nolan Cressler 22 punkti ja võttis üheksa lauapalli, Maris Ziedins lisas 16 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.
Kuu aega tagasi peetud omavahelises mängus jäi Rapla kindlalt 78:56 peale.
Oktoobri lõpus peatreener Raido Roosiga koostöö lõpetanud ja praegu Kalle Klandorfi juhendamisel mängiv Tallinna Kalevil on nüüd liigatabelis neli võitu ja kolm kaotust, meistriliiga ja Balti liiga peale kokku on saadud viis võitu järjest. Raplal on samuti neli võitu ja kolm kaotust. | Tallinna Kalev sai kummaliselt kulgenud mängus Raplast jagu | https://sport.err.ee/642119/tallinna-kalev-sai-kummaliselt-kulgenud-mangus-raplast-jagu | Korvpalli Eesti meistriliigas peeti laupäeval üks kohtumine, kus Tallinna Kalev/TLÜ sai Sõle spordihallis 76:70 jagu Rapla Avis Utilitasest. |
Esimese geimi Pärnu kaotas, aga võitis seejärel kolm järgmist, seejuures kolmanda geimi 25:12 ja neljanda 25:13.
Tartu Bigbank sai Leedus 3:0 (21, 19, 23) jagu Šiauliaist ja tõusis tabelis Saaremaa järel kolmandaks. Järvamaa VK mängis kodusaalis TTÜ vastu maha 2:0 eduseisu, võites lõpuks 3:2 (17, 19, -23, -21, 12).
Rakvere alistas võõrsil Raseiniai Norvelita 3:2. Leedu klubi võitis avageimi 26:24, järgmised kaks kuulusid 25:17 ja 25:20 Rakverele, neljandas jäi 25:22 peale Raseiniai ning viienda võitis Rakvere 15:12. Virumaa klubi on nüüd liigatabelis neljandal kohal.
Pühapäeval lähevad Kuressaares vastamisi Saaremaa ja Järvamaa, Tartu kohtub Leedus Raseiniaiga ning Rakvere Šiauliaiga, Pärnu mängib Lätis Daugavpilsiga ja TTÜ võõrustab Tallinnas Selverit. | Pärnu tõusis Balti liigas liidriks | https://sport.err.ee/642118/parnu-tousis-balti-liigas-liidriks | Võrkpalli Balti liigas tõusis tabelijuhiks Pärnu, kes sai Lätis 3:1 jagu Jekabpilsist. |
Eesti koondise kasuks viskas Paul Sillandi ühe ning Aleksandr Kuznetsov kaks väravat. Söödupunkti said kirja Andrei Makrov, Sergei Gulov, Vladimir Nestertšuk ja Artur Fedoruk.
Reedel kaotas Eesti koondis Leedule tulemusega 2:7 (0:3, 0:1, 2:3), Eesti koondise väravad viskasid Aleksandr Kuznetsov ja Jan Lukats. Eesti vastu mängis 45-aastane hokilegend Darius Kasparaitis, kes viskas ühe värava ja andis kaks resultatiivset söötu.
Pühapäeval kell 13 kohtub Eesti koondis Läti liiga tähtede meeskonnaga. | Eesti jäähokikoondis alistas Ukraina | https://sport.err.ee/642116/eesti-jaahokikoondis-alistas-ukraina | Eesti jäähokikoondis alistas Klaipedas Crowns Baltic Challenge Cupi teisel mängupäeval Ukraina tulemusega 3:1 (2:1, 1:0, 0:0). |
Portaal teatab Eestis resideeruvatele Venemaa diplomaatidele viidates, et mehe nimi on Aleksei Vassiljev, kes töötas aasta Venemaal ja ning tuli siis Eestisse tagasi. Tal oli 47news.ru andmetel elamisluba Eestis õppimiseks.
Intervjuus portaalile ütles Vassiljevi ema, et tema poeg õppis Sillamäe kolledžis programmeerijaks, seejärel asus õppima Kohtla-Järvele. "Ta kavatses töötada oma erialal," lausus kahtlustatava ema.
Ema sõnul tuli ta poeg õppima Eestisse, kuna siin oli saa tasuta, Peterburis aga tasuline. Ta lisas, et eesti keelt valdab tema poeg halvasti.
BNS vahendas, et Venemaa saatkonna konsul läheb esmaspäeval vaatama Narvas kinni peetud Vene kodanikku, keda Eesti uurimisasutused süüdistavad spioneerimises.
"Täna andis Eesti välisministeerium oma nõusoleku meie konsuli kohtumiseks Narvas arreteeritud venemaalasega," öeldakse Vene saatkonna reedeses teates. Kohtumine leiab aset esmaspäeval, 13. novembril, lisas Vene saatkond.
Kaitsepolitsei töötajad pidasid möödunud nädalavahetusel Narva piiripunktis kinni Venemaale suunduva mehe, kes kahtluse kohaselt tegutses Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) agendina.
Harju maakohus võttis Venemaa kodakondsusega mehe esmaspäeval prokuröri taotlusel vahi alla, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja teisipäeval.
Meest kahtlustatakse FSB agendina Eesti riigi vastases vägivallatus tegevuses ning arvutikuriteo ettevalmistamises. Riigiprokuratuuri teatel olid mehe tegevuse sihtmärgid Eesti riigiasutused. | Venemaa portaal: Narvas vahistatud FSB agent õppis Eestis programmeerijaks | https://www.err.ee/642114/venemaa-portaal-narvas-vahistatud-fsb-agent-oppis-eestis-programmeerijaks | Portaali 47news.ru andmetel on kaitsepolitsei poolt Narvas vahistatud väidetav FSB agent 20-aastane Kingissepa linna elanik, kes 16-19 aastaselt õppis Sillamäe gümnaasiumis. |
Järgnesid Team EVOC Finlandi kuuluvad soomlased Antti Kuitto ja Simo Sohkanen, kes kaotasid Austale vastavalt 23 ja 29 sekundit. Rein Taaramäe (Katjuša-Alpecin) sai 9. koha, vahendab Spordipartner.ee.
798 punkti kogunud Austa pälvis ka seitsmest etapist koosnenud sarja üldvõidu, saades esikoha viiel osavõistlusel.
Viimasel etapil kerkis kiireimaks naiseks valitsev Eesti meister Mari-Liis Mõttus (Haanja Rattaklubi), kes pälvis ka sarja üldvõidu 598 punktiga. | Caspar Austa pälvis Eesti cyclocrossi sarja üldvõidu | https://sport.err.ee/642113/caspar-austa-palvis-eesti-cyclocrossi-sarja-uldvoidu | Pirital toimunud Soudal Eesti CX karikasarja viimase etapi võitis meeste arvestuses Caspar Austa (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi). |
Avamängus oli CoCo Vandeweghe (WTA 10.) 6:4, 6:4 parem Aliaksandra Sasnovitšist (WTA 87.), viies USA 1:0 juhtima.
Päeva viimases matšis läksid vastamisi tänavu üllatuslikult US Openil triumfeerinud Sloane Stephens (WTA 13.) ja alles 19-aastane Arina Sabalenka (WTA 78.). Sabalenka võitis avaseti 6:3, kuid teises jäi sama skooriga peale Stephens. Otsustavas setis murdis Stephens kolmel korral valgevenelanna servi, Sabalenka aga realiseeris kaheksast murdevõimalusest neli ja võitis seti 6:4 ehk täpselt kaks tundi kestnud kohtumise 6:3, 3:6, 6:4, viigistades matši üldseisu 1:1-le.
Matšivõiduks on vaja võita kolm kohtumist, pühapäeval lähevad ülesandmiste põhjal esmalt vastamisi Sabalenka ja Vandeweghe ning seejärel Sasnovitš ja Stephens. Paarismänguks on üles antud Vera Lapko – Lidzija Marozava ning Alison Riske – Shelby Rogers.
USA naiskond on Fed Cupil triumfeerinud rekordilised 17 korda, viimati aga 17 aastat tagasi. Valgevene, nagu öeldud, jõudis esimest korda finaali. | 19-aastane Sabalenka tõi Valgevenele Fed Cupi finaalis viigipunkti | https://sport.err.ee/642107/19-aastane-sabalenka-toi-valgevenele-fed-cupi-finaalis-viigipunkti | Esimest korda naiste tennise Föderatsiooni karikasarja finaali pääsenud Valgevene avas kodupubliku ees Minskis peetavas matšis USA-ga avapäeval ka võiduarve. |
Vabatreeningutel head hoogu näidanud Hamiltonil läks kvalifikatsiooni avaringil üks kurv pikaks ja ta sõitis seina. Kuna õnnetus juhtus enne, kui Hamilton ringiaja kirja sai, tuleb tal startida võistlejaterivi lõpus.
"Muidugi on kahju. Aga mõtlen sellele nii, et väljakutsed muudavadki elu huvitavamaks ja nende ületamine annab elule mõtte," ütles Hamilton. "Pean sellest negatiivsest energiast ruttu vabanema ja edasi liikuma. See oli minu kohta väga ebatavaline juhtum, aga see näitab, et me oleme kõik inimesed ja selliseid asju juhtub."
Pühapäevase sõidu esireast stardivad Bottas ja Sebastian Vettel (Ferrari). Bottas sõitis kiireima aja välja viimasel ringil, edestades Vettelit 0,038 sekundiga.
Esikümnesse jõudsid veel Kimi Räikkönen (Ferrari), Max Verstappen (Red Bull), Daniel Ricciardo (Red Bull), Sergio Perez (Force India), Fernando Alonso (McLaren), Nico Hülkenberg (Renault), Carlos Sainz (Renault) ja Felipe Massa (Williams). | Brasiilia kvalifikatsiooni kiireim oli Bottas, Hamilton sõitis seina | https://sport.err.ee/642103/brasiilia-kvalifikatsiooni-kiireim-oli-bottas-hamilton-soitis-seina | Vormel-1 MM-sarja Brasiilia GP-etapil lõppes tänavuse maailmameistritiitli juba kindlustanud Mercedese piloodi Lewis Hamiltoni jaoks kvalifikatsioon juba esimesel ringil. Ajasõidu kiireim oli Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas. |
Muidu väga osav küsitleja Urmas Ott oli sunnitud ühe oma intervjuusaate lõpetama Puškinilt laenatud parafraasiga, kui ütles: sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saand midagi. See tähendas, et püüdis Ott küsida, mis püüdis, aga vastuseid ta ikka ei saanud.
Sama tunnet on ajakirjanikele viimase aasta jooksul pakkunud peaminister Jüri Ratas. Küsimustele eelarve defitsiiti vajumisest, Keskerakonna lepingust Ühtse Venemaaga või Edgar Savisaarest järgnes sõnade uss, kust vastust poleks tikutulegagi leidnud.
Paar päeva tagasi loobus aga Ratas oma ümmarguste vastuste robotist. Otsekui möödaminnes näitas ta kõigile poliitikutele ja ametnikele, iseendale sealhulgas, kuidas mitte keerutada ja kuidas kaitsta oma meeskonda.
Lugu oli lihtne. Delfi ajakirjanik küsis Rataselt, kas tema jagas ihukaitsjatele korralduse alarmsõiduks ja vilkurite kasutamiseks 25. oktoobri õhtul. Tookordse sõidu ajal juhtus tähelepanuväärne avarii, sest Tallinnas Draamateatri ees rammis kõrvaltänavalt peateele sööstnud maastur peaministri ametiautot.
Ihukaitsjad on harjunud oleme mitme kivi vahel
Ratas võinuks öelda, et peaminister ei korralda ihukaitsjate tööd. See olnuks faktitäpne, sest vilkurite kasutamise otsustavad tõesti ihukaitsjad. Pealegi on nemad harjunud olema kogu aeg mitme kivi vahel, kus ühelt poolt tuleb kaitsta riigijuhi turvalisust, samal ajal ta õigeks ajaks punkti x sõidutada ja lõpuks võtta vastu linnakodanike pahameel, et jälle need poliitikud kihutavad.
Aga Ratas ei hakanud rääkima Delfile udujuttu ihukaitsjate endi valikutest. "Mina palusin, et me sõidaksime Tallinna Tehnikaülikoolist kiiremini kesklinna," tunnistas peaminister enda vastutust. Ja lisas, et vajadusel palub ta ihukaitsjatel uuesti kiirustada, kuigi alarmsõitu tuleb teha nii vähe kui võimalik.
Selge ja loogiline jutt. Sapienti sat, arukas saab aru.
Jah, reformierakondlane Valdo Randpere võib opositsioonipingilt süüdistada, et Ratas käitub liiklushuligaanina. See väide küll unustab, et mitte peaministri auto ei kihutanud kõrvaltänavalt peateele ning unustab, et peaminister on ametis 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas, ükskõik, kas ta ajab riigi, pere või erakonna asju.
Ka Andrus Ansip võib meenutada, kuidas tema üle-eelmise valitsusjuhina sõitis esimesel nädalavahetusel koju Tartusse, ihukaitsjad panid maanteel vilkurid tööle, sest nii on ohutum, kuid Õhtuleht küsis, kuhu Ansip kiirustas ja seepeale andis Ansip ihukaitsjatele korralduse vilkureid enam mitte kasutada.
Rumal lugu, kui peaminister määrab enda turvameetmeid Õhtulehe küsimuse põhjal, selmet arvestada ihukaitsjate arvamust, et Tallinn-Tartu kitsal maanteel lisavad vilkurid ohutust, sest neid nähes võib mõni vastutulev kihutaja loobuda viimase hetke möödasõidust.
Eestis on isikukaitsemeeskonna pideva ja nähtava kaitse all ainult president ja peaminister. Ihukaitsjate kõnepruugis on nad oma kaitsealustega "part of the team." Ja mingi avaliku jama korral oskavad ihukaitsjad väga hinnata, kui kaitsealune ei jäta neid külma kätte.
Rataselt ajakirjanikele konkreetne vastus
Korvpalliplatsil ja valitsuses meeskonnamängija Jüri Ratas ei teinud seda. Vastupidi, ta kiitis ihukaitsjaid ega hakanud politsei pressiesindaja kombel ettevaatlikult arutlema, kuidas alarmsõitu tehes on politseiametniku kohustus tagada kõikide liiklejate ohutus.
Paljud ajakirjanikud teavad hästi seda tõrksa tühjuse tunnet, kui küsid poliitikult konkreetse küsimuse ja vastuseks tuleb pikk keerutamine. Just seetõttu jäi nüüd meelde Ratase lihtne ning otsekohene jah, mina palusin alarmsõitu.
Aitäh, et te oma meeste eest seisite.
See on midagi sama selget nagu riigikohtu distsiplinaarkolleegiumi teisipäevane otsus tagandada ametist Narva kohtunik Pille Aver, kes ühel abielulahutuse istungil solvas protsessiosalist. Nõnda käitunud kohtunik õigusemõistjate seast välja arvata on lihtne, selge ja aus lahendus. Ei mingit keerutamist ega talaariau vinduvat kaitsmist.
Või tegelikult just nii riigikohtu distsiplinaarkolleegium kohtunikkonna au parimal viisil kaitseski. | Toomas Sildami kolumn|Üks selge vastus | https://www.err.ee/642091/toomas-sildami-kolumn-uks-selge-vastus | Peaminister Jüri Ratasele teeb au, et ta liiklusõnnetusse sattudes ei hakanud ei autojuhti ega turvajaid süüdidtama, vaid kaitses neid. Mingi avaliku jama korral oskavad ihukaitsjad väga hinnata, kui kaitsealune ei jäta neid külma kätte. |
40-aastane prantslane tegi veel mullu Ag2r–La Mondiale ridades tipptasemel kaasa. Peraud’ karjääri paremateks saavutuseks on teine koht 2014. aasta Tour de France’il ja Pekingi olümpial võidetud hõbemedal mägirattakrossis, vahendab Rattauudised.ee.
Seni UCI-s selle valdkonna eest vastutanud Mark Barfield lahkus ametist. Tema juurutas kontrollimisel lihtsakoelise tahvelarvuti abi, kuid Prantsuse telekanali Stade 2 uuriv lugu paljastas, et sellega polnud võimalik keerulisemaid lahendusi nagu näiteks magneetilised jooksud.
Paar päeva tagasi lahvatas skandaal, kus endine USA proff Phil Gaimon süüdistas oma raamatus, et Fabian Cancellara kasutas karjääri vältel mehaanilise dopingu abi. Lappartient lubas seda väidet tõsiselt kontrollida.
"Tahan olla kindel, et keegi ei tegele mootorite petuskeemiga. See on UCI töö, seda kontrollida. Aasta lõpus või järgmise alguses avaldame plaani, mida täpselt selle jaoks teeme," lubas Lappartient. | UCI palkas mehaanilise dopingu vastu võitlema olümpiamedalisti | https://sport.err.ee/642089/uci-palkas-mehaanilise-dopingu-vastu-voitlema-olumpiamedalisti | Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) uus president David Lappartient on võtnud mehaanilise dopingu vastu võitlemise üheks oma prioriteediks. Et asjad senisest paremini sujuksid, asub rahvusvahelises katusorganisatsioonis tööle endine profirattur Jean-Christophe Peraud, kelle ametinimetuseks sai varustuse mänedžer. |
Narvat eraldab tema piiritagusest sõsarlinnast Jaanilinnast ahtake Narva jõgi. Ent sellele tuleb lisaks tohutu kultuurilõhe, kirjutab neljapäevane NYT. Kui tõestust otsida, võib võtta kasvõi seiga, kus Euroopa Liit otsutas mõlemale vene keelt kõnelevale linnale promenaadi ehitamiseks raha anda, et piiriülest harmooniat ja turismi edendada. Kui töö sai tehtud, oli 710 000 euro eest Narva ehitatud promenaad kaheksa korda pikem kui enam kui miljoni euro eest Jaanilinna rajatu.
Jaanilinna ametnikud põhjendasid tulemust topograafiliste väljakutsetega, narvakad aga näevad sealset probleemi pigem süsteemis – ja ilmselt ka mõningas korruptsioonis.
"Seal teisel pool on teistsugune maailm", ütles NYT-le Narvskaja Gazeta endine kauaaegne toimetaja Sergei Stepanov. "Kohe pärast silla ületamist näeb ja tunneb erinevust nii teedes, bürokraatias kui ka mentaliteedis."
Oluliselt suurema summa eest ehitatud märkimisväärselt lühema promenaadi juhtum taandub Stepanovi hinnangul "üsna kindlalt" korruptsioonile.
Endise FSB ametniku ja nüüdse Jaanilinna linnapea Viktor Karpenko sõnul oli promenaadi eri pikkuste taga aga Vene poole keeruline pinnas ja piirangud, mitte korruptsioon.
"Meie poolel oli kõik oluliselt keerulisem teostada kui seal pool," ütles Karpenko NYT-le. Oma 60 000 elaniku juures on Narval viis korda rohkem elanikke kui Ivangorodil. Tulemuseks on parem taristu oma tänapäevaste haiglate, ujulate, ostukeskuste, uue ülikooli ja tasuta traadita internetiga, mis katab suuremat osa linna. Jaanilinnas midagi sellist ei ole, kuigi munitsipaalujula rajamine on parasjagu teoksil. Keskmine palk on seal pealt 400 euro, mis teeb vaid poole Narvas teenitavast. Pensionilõhe on aga veel suurem, kirjutab NYT.
Narva maletreener: meil on teine mentaliteet
Narva koolilaste maletreener Leonid Pelesjev ütles NYT-le, et paljud tema kodulinna rahvuskaaslased vaatavad Venemaa riigitelevisiooni ja toetavad emotsionaalsel tasandil Putini jõulist natsionalismi. Samas ei tea ta neist kedagi, kes tegelikult Venemaal ka elada tahaks.
"Me oleme kõik venelased, aga meil on siin teine mentaliteet," rääkis Pelesjev NYT-le. "Me oleme harjunud Euroopa stiiliga."
Narva noortekeskuses, kus Pelesjev malekursusi korraldab, on mängijatel kolm hästi köetud ruumi. Jaanilinna maleentusiastid aga kujutavad endast peaasjalikult pensionäride gruppi. Nad kogunevad kolm korda nädalas spordikompleksi väikses jahedas saalis, mida opereerib Venemaa sõjaveteranide liit.
Ometi on Jaanilinnaski elu mõnevõrra edenenud. Vaid mõned aastad tagasi nägi linn veel üsna räämas välja. Sooja vett eriti polnud ja kanalisatsioon jupsis. Nüüdseks on seis parem. Viimasel ajal aga on Venemaa pidanud kukkuvate energiahinde tõttu eelarvet koomale tõmbama ja nii on ka Jaanilinnale eraldatavad summad oluliselt kahanenud.
Jaanilinna suurim turismimagnet on 1492. aastal ehitatud kindluse kõrval asuv äsja renoveeritud Püha Kolmainu kirik, mis kujutab endast kutsuvat, järveäärset tornide ja kuplite ansamblit. Nõuka ajal varemeks muutunud kirik tehti korda Venemaa Riigiraudtee priiskavate summade eest, kirjutab NYT.
Kirik koos kindluse ja mitmete muuseumidega teeb Jaanilinnast atraktiivse keskuse. Siiski ei ole külastajail sinna lihtne pääseda, sest Vene õigus- ja julgeolekuaparatuur on Jaanilinna asetanud väljaspoole peamise sihtgrupi haardeulatust.
Kõik venemaalased, kes elavad väljaspool piiritsooni, ja kõik välismaalased, kes Jaanilinna tulla tahavad, peavad Leningradi oblasti FSB-le, endise nimega KGB-le venekeelse taotluse esitama ja neilt ka loa saama. NYT-i reporteril kulus kaks taotlust ja neli kuud, et saada luba Jaanilinnas aega veeta.
Linnapea Karpenko möönis, et Jaanilinna asumine piiritsoonis ei aita turismi arengule kaasa ning asetab linna Narvaga võrreldes vaeslapse rolli – ka Narvas on kindlus ja muuseumid, ent linn on avatud nii Eesti elanikele kui ka välisturistidele.
Narvas on NYT-i hinnangul tänavad suuresti puhtad ja parandatud, samas kui Jaanilinnas on neist paljud katkised ja löökauke täis ning kaetud langenud lehtede või muu risuga. Mõlemas linnas on suur rajoon nõukaaegseid korterelamuid, aga kui Jaanilinna omadest paistab toonane ajastu välja, siis Narvas on nad üles vuntsitud ja nende ümbruses ei lokka umbrohi ega vedele prügi.
Nõukogude Liidu kokkukukkumise järel lõhenenud linna kumbki pool läks oma teed, ent lõppenud ajastust pärit tehaste pankrotistumise järel seisid nad mõlemad silmitsi majandusprobleemidega. Narva hiiglaslik tekstiilitööstus koondas enam kui 10 000 töötajat. Samuti varises kokku Ivangorodi trükimasinate tehas.
Elanike rahulolematus kasvas sedavõrd suureks, et mõlemal pool kutsuti üles piiri nihutama, et linnast uuesti tervik saaks. Jaanilinna volikogu opositsiooniliider Juri Grodejev jõudis nii kaugele, et kogus allkirju Narva liitmiseks Venemaa koosseisu. Jeltsini valitsuse ajal alanud kampaania lõppes aastal 2012, kui Gordejev infarkti sai ja suri.
Kui Venemaa 2014. aastal Krimmis separatistlikku vastasseisu üles keerama asus, räägiti Lääne pealinnades palju sellest, et ka Narva võib Vene marurahvusliku propaganda küüsi langeda ja lõpetada samuti nagu Ukraina – Vene sõdurite sissemarsiga ning kohalikeks aktivistideks maskeerunud Vene salaagentidega.
Narva linnapea: meie venelased ei taha Venemaale minna
Narva linnapea Tarmo Tammiste meenutas NYT-le, kuidas talt välismaal pidevalt küsiti, kas Narva võiks olla järgmine.
"Narva ei ole järgmine ja ei saa selleks ka kunagi tulevikus," ütles Tammiste NYT-le. "Siinsed venelased ei soovi isamaale tagasi minna."
On inimesi, kes kolivad teisele poole piiri, et ehitada endale kodu. Need on peamiselt Venemaa kodanikud, kes ostavad Eestis kinnisvara – seda kas investeeringuna või võimalusena saada ligipääs Narva kvaliteetsematele arstiabile ja sotsiaalsele kaitsele, mida Euroopa Liit pakub.
Narvas tegutseva Domus kinnisvara juht Aleksandr Bogens ütles NYT-le, et pooled Narva-Jõesuus tehtavatest kinnisvaratehingutest sooritatakse Venemaalt pärit kliendiga.
Ka kõige jäärapäisemad Vene patrioodid Narvas möönavad, et hoolimata Putini sümpaatsusest ja vihast venelasi diskrimineeriva Eesti kodakondsusregulatsiooni vastu, puudub neil soov kolida üle jõe Jaanilinna.
"See seal pole isegi mingi korralik linn, vaid lihtsalt üks-kaks tänavat," ütles Jaanilinna kohta Vladimir Petrov, kes juhib Narvas elavate Venemaa Kodanike Liitu. "Loomulikult on siin parem kui Ivangorodis." | New York Times võrdles Narvat ja Ivangorodi: valitseb tohutu kultuurilõhe | https://www.err.ee/642086/new-york-times-vordles-narvat-ja-ivangorodi-valitseb-tohutu-kultuurilohe | Ajaleht New York Times (NYT) kõrvutab piirilinnu Narvat ja Jaanilinna ning leiab promenaadi näite põhjal, et valdavalt sama keelt rääkivate linnade suurim lõhe on mentaliteedipõhine. |
Maailma ohtlikemaks bändiks tituleeritud Sloveenia industriaalkollektiiv Laibach esitleb 15. novembril Tallinnas Vene Teatris oma tänavu suvel ilmunud albumit "Also Sprach Zarathustra". Kontserdi eelõhtul toimub KuKu klubis avalik vestlus Laibachi liidri ja ideoloogi Ivan Novaki ning filmikriitiku Tristan Priimägi vahel.
Tasuta ja kõikidele huvilistele avatud vestluse "Nõnda kõneleb Laibach" keskmes on Jumala surma ja üliinimese sündi kuulutanud saksa filosoofi Friedrich Nietzsche tähtteos ja sellel põhinev Laibachi album. Samuti räägitakse muusika ja poliitika põrkumisest, üleelusuuruste maskide kandmise ja põhjakorealastega ühise keele leidmise kunstist ning Laibachi kirevast ajaloost laiemalt.
Friedrich Nietzsche ligi 135 aastat tagasi ilmunud romaan "Also Sprach Zarathustra" ("Nõnda kõneles Zarathustra") on ülemlaul uutest väärtustest, aga ka rõõmulaul vanade väärtuste purustamise ekstaasist. End kord kunstnik-filosoofiks, kord antikristlaseks nimetanud Nietzsche tekstid on alati ahvatlenud massivaimuga manipuleerijaid ning "üliinimese" mõiste tõttu on teda seostatud ka natsismiga.
Sarnaseid reaktsioone on esile kutsunud ka 1980. aastate Jugoslaavias sündinud ansambel Laibach, kelle pärisosaks on kujunenud mitmetimõistetavus ja provokatsioon. Oma wagnerliku kõla, manifesti-mõõtu vastuoluliste sõnavõttude ja totalitaar-militaristlik stilistika tõttu on bändi liikmeid ekslikult tembeldatud neonatsideks ning süüdistatud nii äärmuslikus vasakpoolsuses kui ka äärmuslikus parempoolsuses.
Laibachi liider ja peamine kõneisik Ivan Novak ise on öelnud, et Laibachi ei häiri õigupoolest ükski nende kohta levinud valearusaam. "Vahel on valearusaam parem tõlgendus kui kellegi sellise oma, kes arvab meist kõike teadvat," väidab ta. "Laibach on väga spetsiifiline projekt, kus tegeldakse kultuuri ja poliitika kõigi suhete ja aspektidega. Me ei sisene muusikamaastikule ainult muusika kaudu, vaid ka teisi teid pidi."
Vestlus KuKu klubis toimub 14. novembril kell 18.00–19.00. | KuKu klubis toimub avalik vestlus Laibachi liidri Ivan Novakiga | https://menu.err.ee/642087/kuku-klubis-toimub-avalik-vestlus-laibachi-liidri-ivan-novakiga | 14. novembril toimub KuKu klubis avalik vestlus Sloveenia industriaalkollektiivi Laibach liidri Ivan Novakiga. |
Zopp pidi tund ja 19 minutit kestnud kohtumises tunnistama 8. asetatud slovaki Lukas Lacko (ATP 126.) 7:6 (5), 6:2 paremust.
Avasetis juhtis Zopp 4:2 ja 5:4, aga Lacko viigistas seisu ja läks omakorda 6:5 juhtima. Zopp hoidis kindlalt enda servi, kiires lõppmängus jäi aga peale Lacko. Teises setis läks Lacko kiiresti 4:0 juhtima.
Zopp servis mängu jooksul kümme ässa ja tegi ühe topeltvea, Lacko sai kirja kaheksa ässa ja kaks topeltviga.
Zopil oli seitse murdevõimalust – kõik esimeses setis –, millest ta realiseeris ühe. Lacko kasutas kolmest murdepallist ära kaks.
Mängitud punktidest võitis Zopp 58 ja Lacko 69.
Lackole oli võit magusaks revanšiks – mehed oli vastamisi ka ligi kuu aega tagasi Stockholmi ATP turniiri avaringis, siis jäi 6:4, 6:7 (1), 6:2 peale Zopp.
Bratislavas poolfinaali jõudmisega teenis Zopp 40 punkti, tänu millele peaks ta edetabelis tõusma umbes 15 kohta. | Zopi hea hoog rauges Bratislavas poolfinaalis | https://sport.err.ee/642083/zopi-hea-hoog-rauges-bratislavas-poolfinaalis | Eesti esireket Jürgen Zopp (ATP 178.) langes Slovakkias Bratislavas peetaval ATP Challengeri tenniseturniiril poolfinaalis konkurentsist välja. |
Kooli aegu oli õudsemaid lauseid füüsikaõpikus need, mis lõppesid "... on lihtne ja selge füüsikaline sisu". Lihtne ja selge oli ainult nii palju, et kohe astub juhtmete peale nii kilpkonn kui kolm elevanti ja enam ei saa midagi aru.
Õpikud olid õudsed, täiesti arusaamatusse keelde tõlgitud, õpetajad ühed neetud rassistid. Üks väheseid juhtumeid, kui minamees hakkab kellegi teise suunas näpuga näitama, ongi füüsikaga seotud. Läbi häda, kolmede ja üksikute neljadega end kuidagi läbi veeti, keskkooli lõpueksamiks õpiti entsüklopeediast – lihtne, kergesti loetav, arusaadav.
Rassistid sellepärast – ma muidugi olen varem ja mujal seda juba halanud – et eelistanuks näha klassitäit neegrilapsi ja olla kuskil Aafrikas revolutsioonilist haridust arendamas, palk suur ja valuutas ka veel. Mispärast füüsikaõpetajad, kes miski arendamise korras seal käinud, Volga-tüüpi autodega sõitsid ja ootasid, millal kohustuslik ENSV koolis õpetamise aeg läbi ja tagasi saab. Õpetamine niisiis niivõrd-kuivõrd. Ärgu imestatagu, et ma füüsikas olen tuhm nagu keedujänes.
Mis on muidugi kurb. Inimene võiks ikka igast asjast natukenegi teada, kasvõi nii palju, et lihtsate asjadega lohku ei tõmmataks. On läinud, nagu on läinud, tagasi ei kruti. Kurb on, et nii kolmandik raamatust loeti küll truuvisti ka läbi, aga see oli kõigest: ka. Füüsikalisse ossa võis olla peidetud igasugu hulle nalju, loll pea ei võtnud vastu, antagu andeks.
Küll aga kinnistus ammune veendumus, et reaalteaduste kuivikud-nohikud on igaüks eraldi rohkem peast segi kui tuhat loovuse ja karbist-välja-mõtlemise koolitajat kuupi võetuna. Lõbusamad ka, kui vähegi hakkad pihta saama. Lgp hr Feynman võinuks väljendi "uudishimulik natuur" asemel kasutada ka: kui see kõlab nagu jaburus, olen mina käsi! Või: laske sisse, ma leiutan teile midagi!
Tõeline nuhtlus. See aim, et füüsikud, järelikult ka füüsika, ei olegi üks lootusetult veniv hall pilv, saadi kunagi ühega üürikat jagades. Põrand oli töödeldud punase trükivärviga – seda lõhna tunnen ma une pealt, teist põlve hurnalist ikkagi – nurgas elas Hüdra, kellega lootusetult võideldi.
Sõber füüsik pajatas igasugust. Õpetas rasketel hommikutel jäätist tarvitama, millel oli ka lihtne ja selge füüsikaline sisu, ainult meelde ei jäänud. Kuidas ülikooli füüsika instituudis ajal, kui müügivõrkudesse oli küll paisatud sigarette, aga mitte tikke, suitsule tuld saadi, tollest lähemalt ei räägi, pannakse poisid veel tagantjärele vastutama, nagu mingid ahistajad. Igast segast.
Feynmani teos kubiseb lugudest. Olgu need siis füüsikaga otse seotud või ainult servapidi. Lahe. Juba kirjeldused noorest põlvest, suure depreka aegsest Ameerikast. Hakka jälle brontosauruse pilguga ringi vahtima, et kas tänapäevane hukkaläinud noorus võtaks nii enesestmõistetavalt, et tööle tuleb minna juba õrnas eas, sest selle eest saab raha, oma raha.
Kuigi Feynman kukub muidugi kohe leiutama. Millest tihti aru ei saada, kõik ju seni kõlbas, nüüd tuleb mingi nolk ja, hästi, on küll kergem-lihtsam, aga nõuab ümberõppimist, pagan. Küll leiutab türgi ubade tükeldamise uudse viisi, küll ehitab möödaminnes paberitükkidest keskjaama. Raadioid parandab ka, sõber füüsik, kellega koos elati, kirus maapõhja tüüpe, kes arvavad, et kui füüsik, järelikult oskab raadioid parandada.
Mida edasi, seda vahvamaks juhtumused lähevad. Omaette väärtus on Ameerika ülikoolide kirjeldus, millest mõhkugi ei teatud. Milline vahe on kommetes, kuis Massachusettsi tehnoloogiainstituut on sihuke tavaline taibude kogunemiskoht, siis Princeton üritab ahvida vanu Inglise ülikoole.
Pepsid mõlemad – katsu sa imeilusat ettekandjat vennaskonna tantsuõhtule viia, pole õigest ühiskonnakihist. Vennaskond ütlen mina sellepärast, et fraternity, mida siin kirjeldatakse, ikka pole korporatsioon, kuigi nii tõlgitud. Pigem midagi lasteaia ja nõuka sõjaväe vahepealset. Samas lastakse noorel teadlasel püksid sõeluma, kui soovitatakse teha üks väike ettekanne ja, mokaotsast: Einstein ja Pauli astuvad ka läbi, tahtsid kuulata.
Täiesti taltumatu vana, kes ise ka tunnistab, et õppis mingi hetk sotsiaalselt süüdimatuks, ja väga mõnus olevat. Ajal, kui parimad pead töötavad meeleheitlikult aatomipommi leiutamise kallal, õpib teadur Feynman lisaerialaks kõikvõimalike lukkude muukimist. Niisama, et nalja saaks ja inimesed taipaks ka kapi taha vaadata.
Mul on kange tahtmine edasi pajatada, mis siin kõik saab, kuidas lähevad uneuuringud, sipelgatele õige käitumise õpetamine või kohtumised Vegase tütarlastega, taat elas ikka täiel rinnal ja oleks võinud lisaks Nobeli füüsikapreemiale ka mingi rõõmsameelsuse auhinna saada.
Ülilahe lugemine ja ma mõtlen tõsiselt, et läheks Tanel Padari sabas õhtukooli, füüsika tundidesse, siis loeks veel korra läbi, saamaks aru kõigist naljadest. | Arvustus. Ebalihtne ja -selge füüsikaline sisu, suure lõbuga | https://kultuur.err.ee/642084/arvustus-ebalihtne-ja-selge-fuusikaline-sisu-suure-lobuga | Richard P. Feynman
"Te ju naljatate, hr. Feynman!"
Inglise keelest Eerik Reiter
Ilmamaa
400 lk. |
Parima aja – 1.09,281 – sõitis välja soomlane Valtteri Bottas, edestades enda tiimikaaslast Lewis Hamiltoni vaid 0,003 sekundiga.
Järgnesid Ferreri sõitjad Kimi Räikkönen ja Sebastian Vettel, neli paremat mahtusid 0,058 sekundi sisse.
Esinelikule järgnesid Daniel Ricciardo (Red Bull; +0,963), Fernando Alonso (McLaren; +1,007), Sergio Perez (Force India; +1,041), Esteban Ocon (Force India; +1,076), Max Verstappen (Red Bull; +1,214) ja Carlos Sainz (Renault; +1,318).
Kvalifikatsioon algab Eesti aja järgi kell 18. | Mercedesed valitsesid ka Brasiilia GP viimast vabatreeningut | https://sport.err.ee/642081/mercedesed-valitsesid-ka-brasiilia-gp-viimast-vabatreeningut | Vormel-1 MM-sarja Brasiilia GP kolmandal vabatreeningul olid kiireimad Mercedese piloodid. |
Mercedese töötajaid sõidutanud minibuss peeti maanteel kinni. "Nende asjad varastati ära, aga kõige tähtsam on, et keegi ei saanud viga," ütles Mercedese kõneisik.
"Oli laske, ühel hoiti relva pea kohal. Väga kohutav oli seda kuulda," rääkis Mercedeses sõitev Lewis Hamilton, kes kindlustas eelmisel etapil neljanda MM-tiitli. "Selliseid asju juhtub siin igal aastal. Vormel-1 ja meeskonnad peavad midagi ette võtma."
Röövijatega sattusid silmitsi ka Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) töötajad, nende autole lähenes relvastatud meesterahvas, kes koputas relvaga autoaknale, aga kuna sõiduk oli kuulikindel, õnnestus neil põgeneda. FIA auto järel sõitsid Williamsi meeskonna töötajad ja ka neil õnnestus põgeneda. | Mercedese vormelitiimi liikmed langesid relvastatud röövi ohvriks | https://sport.err.ee/642079/mercedese-vormelitiimi-liikmed-langesid-relvastatud-roovi-ohvriks | Brasiilias peetava vormel-1 sarja MM-etapi eel langesid Mercedese tiimi töötajad Sao Paolos relvastatud röövi ohvriks. |
Kaks nädalat tagasi toimunud veerandfinaalseeria avamängus TLÜ Kuressaarele geimi ei loovutanud, kui tänavu esiliigas debüteerinud võistkonnast oldi võõrsil üle 3:0 (22, 17, 20) tulemusega. Seega vajab Kuressaare edasipääsuks esmalt 3:0 või 3:1 võitu ja seejärel paremust 25-punktini peetavas kuldses geimis. Ülejäänud tulemused tagavad koha nelja parema hulgas pealinna võistkonnale, kirjutab volley.ee.
Paari võitjat ootab poolfinaalis vastasseis kas TTÜ/Tradehouse'i või Famila/Võru Võrkpalliklubiga. Teisel tabelipoolel jõudsid poolfinaali Tartu Ülikool/Eeden ja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service. | Naiste võrkpalli karikavõistlustel saab selgeks kolmas poolfinalist | https://sport.err.ee/642072/naiste-vorkpalli-karikavoistlustel-saab-selgeks-kolmas-poolfinalist | Naiste võrkpalli karikavõistlustel selgub laupäeval kolmas poolfinalist, kui kell 15 lähevad Tallinna Ülikooli spordisaalis vastamisi koduvõistkond Tallinna Ülikool ja Kuressaare. |
Varasemad etapid samuti slaalomirajalt teeninud 22-aastane Vlhova sai kahe sõidu kokkuvõttes kirja tulemuse 1.49,98.
Avalaskumise järel liidrikohal olnud ameeriklanna Mikaela Shiffrin pidi leppima 0,10 sekundilise kaotuse ja teise kohaga. Šveitslanna Wendy Holdener kaotas kahele esimesele juba rohkem kui sekundiga. | Levi MK-etapi slaalomi võit läks noorele slovakitarile | https://sport.err.ee/642074/levi-mk-etapi-slaalomi-voit-laks-noorele-slovakitarile | Soomes, Levil peetava mäesuusatamise MK-etapi raames sõidetud naiste slaalomi võitis slovakitar Petra Vlhova, kelle jaoks see oli karjääri kolmandaks etapivõiduks. |
Tänavune festival Afekt tõi taas esile tendentsi, mis näib nüüdismuusikat kummitavat juba mõnda aega. Metafoorselt võib seda sõnastada kui teose väljendumist mängu või jõuna, kuid mitte mõlemana korraga. Traditsiooniliselt omavahel läbipõimunud dimensioonid on mingil põhjusel eraldunud ning muutunud teineteist välistavateks kategooriateks. Kuidas sellise olukorrani jõuti?
Muusikaline jõud ehk selle kineetiline energia ei ole kunagi olnud traditsioonilise muusikaanalüüsi keskmes. See valdkond, mis veel tänapäevalgi on tugevalt maskuliinne, on alati eelistanud tegeleda käegakatsutavamaga, s.t nähtustega, mida on võimalik objektistada ja sellisena koost lahti võtta. Seetõttu on muusikaanalüüsi keskmes olnud ikka ja jälle pigem muusika arhitektooniline aspekt, eelkõige selle struktuur, mis ei olegi enam niivõrd muusika selle vahetus kogemises kuivõrd vorm, mille muusika võtab end ajas lahti voltides.
Nii-öelda energeetiline käsitlus ei ole muusikale siiski päris tundmatu. Piisab, kui meenutada Ernst Kurthi lauset "Melodie ist Bewegung" (meloodia on liikumine), millega Kurth alustab oma kuulsat teksti muusikast. 1 Selle lausega tahab Kurth öelda, et muusika ontoloogiline fookus ei asetse niivõrd üksikhelis kui helide omavahelistes seostes, liikumises ühelt helilt teisele. Teisisõnu, helid on küll olulised, kuid muusika kui nähtamatu substants, kui inerts, jääb helide vahele. Kuid ka Kurth – juhul kui ma olen temast ikka õigesti aru saanud – käsitleb muusikalist energiat pigem helide ühendamise tulemina, millenagi, mis justkui kinnitub struktuuri külge ja annab sellele ajas lahti rulludes kandvuse ja pidevuse. See tähendab, et muusika kui energia eluõigust tunnistades näib Kurth andvat ikkagi eelise struktuurile, millest muusika kui hoog lõppkokkuvõttes sõltub.
Sellisel peaaegu märkamatul tagasilangemisel struktuuri ehk muusikaliselt käegakatsutava lõksu on muidugi oma eellugu. Selle selgitamiseks tuleb esmalt uurida, kuidas tekitatakse muusikas üldse kineetiline energia ehk kandvus kompositsioonilises plaanis. Mulle näib, et siin on põhimõtteliselt kaks võimalust: kas seest väljapoole või väljast sissepoole. Esimest võiks tinglikult nimetada yin -stiiliks ja teist yang -stiiliks. 2
Yin -stiil lähtub muusikalisest inertsist. Kõigepealt on idee teatud liikumisest ja siis leitakse selle väljendamiseks mingi vorm. Yin -stiilile on omane kasutatava materjali teatav lõpetamatus või defineerimatus. Teisisõnu väldib selline stiil kujundeid, mida oleks kerge objektistada: see tähendab, et mingis mõttes väldib yin -stiil ka muusikalist karakteersust. Ühtlasi võib öelda, et yin -stiili elemente ei saa käsitleda temaatilise ehk traditsioonilises mõttes individualiseeritud materjalina, vaid pigem sellena, mis jääb (vähemalt traditsioonilises kunstmuusikas) temaatiliste lõikude vahele – üldisemat laadi liikumisena, sekventsilise arendusena (eeldusel, et viimane ei ole temaatiliselt laetud), arpedžeerimisena jne. Yin -stiilis lõike võib käsitleda ka kui muusikalisi mittekohti. Ühtlasi esindab see nn vaesuse või vähem-on-rohkem-esteetikat. Kokkuvõtvalt on yin -stiili mis tahes muusikaline sündmus eelkõige muusikalise inertsi avaldusvorm, teatavat laadi puhas antus ning sellel puuduvad reeglina motiivilised pretensioonid ehk kalduvus tekitada mõistuspäraseid suhteid teiste analoogiliste avaldusvormidega.
Yang -stiil lähtub aga muusikaobjektist (motiiv, karakteerne fraas jne) ehk muusika nähtavast ja selgesti defineeritavast aspektist. Yang -stiilis on põhitähelepanu all eelkõige muusika struktuur ning muusikaline energia on siin pigem motiivide iseloomulikust asetusest tuleneva pingestatuse tulemus. Yang -stiili kujundid on ühtlasi rõhutatult individualiseeritud: erinevalt yin -stiilist on need strukturaalseid seoseid loovatest tähendustest tiined. Seega on yin – ja yang -stiil teatavad muusikast mõtlemise tüübid ning mitte niivõrd stiilid selle sõna traditsioonilises ehk esteetilises tähenduses.
Klassitsismiajastu muusikas on need kaks mõtlemisviisi tasakaalus. Näiteks, tüüpiline klassikaline peateema algab yang -stiilis sündmuse ehk karakteerse motiiviga, mis omandab edasises arengus üha enam yin -stiilile iseloomulikke jooni: see teisendatakse üldisemaks liikumisenergiaks nagu sekventsid, teemat lõpetav kadents vms. See, mis on algselt skulptuurne ja are, hakkab järk-järgult oma individuaalsust ja piiritletust kaotama, elades end samal ajal välja aina kasvavas liikumisenergias. Selline tendents ei avaldu vaid muusikalise lause, vaid ka vormi üldtasandil: arvestatav osa mitmeosalise klassikalise teose finaalidest väljendavad eelkõige liikumist, milles eelnevatele osadele omane motiivide karakteersus suuresti kaob.
Klassikalise instrumentaalmuusika edasises ajaloolises arengus omandab yang -stiil aina suurema kaalu ja see väljendub eelkõige motiivilises tihendamises: teostest hakkavad kaduma n-ö tühjad kohad ehk temaatiliselt selgelt määratlemata lõigud. Kõigepealt individualiseeritakse arenduslikud lõigud ning lõpuks ka kadentsid kui vormi kõige konventsionaalsemad üksused – kuni need kaovad muusikast üldse. Ühesõnaga, tekib olukord, kus yang -stiili muusikalistesse sündmustesse pakitud inerts ei saa end enam yin -stiili liikumises välja elada.
Paradoksaalselt ei kasva aga yin -stiili muusikast pagendamisega muusikaline pinge – muusika totaalse tematiseerimise tulemusena ei muutu see vahetu antusena kandvamaks. Mingis mõttes on see surnud ring, sest yin -aspekti vähenemine sunnib muusika intensiivsuse suurendamiseks sellesse kuhjama aina enam temaatiliselt tähenduslikke motiive ehk yang -materjali, kuid selle tulemusena väheneb yin -aspekt teoses veelgi. See protsess saavutab oma kulminatsiooni ilmselt serialistlikus muusikas, kus kogu teoses kõlav materjal on temaatilisel ja motiivilisel (seeria) tasandil seotud.
Selle tulemusena devalveerub ühtlasi temaatiliselt tähenduslik motiiv: kui kõik on tähtis, siis ei ole lõpuks enam miski tähtis. Samuti ei saa motiiviliselt devalveerunud teoste puhul rääkida enam muusikalise energia vabast voolamisest: sümptomaatilisena kaob serialistlikest ja postserialistlikest teostest järk-järgult lineaarsus ning motiivid ja üksikhelid ei tähista enam hetke liikumises, vaid tardunud ja lõpetatud entiteete. Sellise muusika energiat saab kirjeldada pigem frustratsioonina, väljaelamata pingena.
Yin -stiil, mille koostöö yang-stiiliga on katkenud, hakkab enda väljendamiseks otsima uusi vorme. Kuna yin -stiil ei saa olla otseselt nähtav – õigupoolest ei loo yin -stiil kui selline üldse muusikaobjekte –, siis korjab ta üles kõik selle, mille yang -stiil on väheväärtuslikuna maha jätnud, ning "elustab" seda seestpoolt. Kuna yin -stiili kõrval yang -stiili enam ei ole, siis ei kristalliseeru yin -stiili energia konkreetseteks muusikaobjektideks, vaid jääbki mingis mõttes efemeerseks ja määratlematuks. Selline olukord on ohtlik, sest n-ö traditsioonilisest struktuuridest vabastatud yin -stiilist kontrollimatu muusikalise anarhiani on vaid väike samm.
Sedalaadi arengu tulemusena ongi tekkinud olukord, kus kõrvuti eksisteerivad kaks käsitlust, mida võib vaadelda teineteisega peaaegu mitte kunagi kohtuvate paralleelmaailmadena. Yang -stiil on degradeerunud tühjaks ja jõuetuks mänguks omaaegse hiilguse varemetel ning yin -stiilist on saanud jõud, millelt on võetud "hääl" ehk võime vormida konkreetseid muusikalisi lausungeid ehk yang -stiili seisukohalt abstraktseid ideid muusika taga. Selle tõdemuse taustal osutusid kõnekateks eelkõige festivali ava- ja lõppkontsert. Avakontserdil esindasid polaarsusi Elis Vesiku uudisteos "Kadumispunkt nägemisväljal" ning ka Pierre Boulezi krestomaatiline, kuid Eestis alles esiettekandeni jõudnud "Rituaal Bruno Maderna mälestuseks". Festivali lõppkontserdil Tallinnas väljendus teoste stiililine polaarsus aga veelgi tugevamalt festivali ühe peakülalise Michael Finnissy teose "Opera of the Nobility" ja Helena Tulve "Öise mere rännaku" võrdluses.
Kui Helena Tulve muusikas otsib yin -aspekt veel aktiivselt vormeleid, mille külge kinnituda, siis tema järeltulijad – juba mainitud Elis Vesik ja Liisa Hirsch – on oma loomingus sedalaadi tugipunktidest peaaegu üldse loobunud. Kui Elis Vesiku puhul saab temporaalsest struktuurist rääkida veel dünaamika aspektis, siis Liisa Hirschi teoses "Cloud Tone" ehk "Pilve heli" loobutakse ka sellest. Just selle teose puhul võib rääkida yin-mõtlemisviisi täielikust emantsipeerumisest.
Yin kui olemuslikult tumm stiil avaldus festivalil ka kontseptuaalses vormis Peter Ablingeri keelpillikvarteti nr 2 näol. See video kujutab justkui peatunud ajahetke, mil keelpillikvartett on end puu all mänguvalmis seadnud. Sümptomaatiliselt puudub videol igasugune heli. Kontseptuaalses plaanis vastandus sellele Berliinis tegutseva soprani ja performance ’i-kunstniku Sirje Aleksandra Viise kontsert "Dirtypopfoxslut" (sümptomaatiline on juba kontserdi pealkiri), kus esitusele tulnud teoste paljusõnalisuses näis yin-aspekt olevat lõplikult kaotsi läinud.
Seega näib polariseerumine kahe mainitud mõtlemisviisi vahel aina suurenevat: vana klassitsismi juurde ei ole enam võimalik tagasi minna, kuid uut sünteesi ka veel esialgu ei paista. Mingis mõttes peegeldab olukord nüüdismuusikas ka ühiskondlikke protsesse laiemalt: meedia kujutatud traditsioonilised võimukeskused näivad olevat muutunud performatiivselt "tühjaks" ning neid käsitletakse sisulise keskusena veel suuresti vanast harjumusest. Võimalik uus käsitlusviis ei ole aga leidnud endale veel formaate, milles ta võiks oma agendat tulemuslikult edastada. Kartuses oma häält kaotada ei saa ta ka vanu formaate mehaaniliselt üle võtta. Eks näis, mis tulevik toob. Igatahes elame huvitaval ajal.
1 Ernst Kurth, Grundlagen der Melodik. – Grundlagen des linearen Kontrapunkts – Einführung in Stil und Technik von Bachs melodischer Polyphonie, M. Hesse Verlag: Berlin, 1922, S. 1–12.
2 Rõhutan, et mainitud mõisteid kasutatakse siin pigem neutraalselt kui lihtsalt polaarsusi, kuid kuna nendega seotud kompositsioonipraktikaid võib teataval määral seostada yin-yang printsiibiga üldisemalt, siis eelistan mainitud määratlusi neutraalsematele X- ja Y- või A- ja B-stiilile. | Arvustus. Mäng ja jõud | https://kultuur.err.ee/642073/arvustus-mang-ja-joud | Rahvusvaheline nüüdismuusikafestival Afekt
Kunstiline juht Monika Mattiesen
Esinejad Sirje Viise, Trio Accanto, Ensemble Schallferd, ansambel U:, Küberstuudio, Afekt Solistid, Yxus Ensemble, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester jpm.
27.10 kuni 1.11 Tallinnas ja Tartus |
Meeste sõitu valitsesid täielikult venelased, kes täitsid kogu pjedestaali ning võtsid esikümnest kokku seitse kohta. Parima eestlasena oli Karel Tammjärv 14.
Võitis Aleksander Bolšunov, kes edestas 20,6 sekundiga Aleksei Tšervotkinit ja 42,2 sekundiga Andrei Sobakarevit. Venelaste vahele suutis ennast neljandale kohale pressida norralane Andreas Nygaard.
Tammjärv kaotas võitjale lõpuks 1.18,7. 17. koha teenis Raido Ränkel (+1.19,7), 34. oli Andreas Veerpalu (+1.45,5), 40. Marko Kilp (+1.57,0), 59. Algo Kärp (+2.18,3), 68. Karl Erik Rabakukk (+2.24,7), 69. Kaarel Kasper Kõrge (+2.27,2), 75. Kein Einaste (+2.34,7), 91. Kristjan Koll (+2.59,0), 94. Tomas Kaurson (+3.13,4) ja 119. Taimar Kork (+4.14,9).
Kokku lõpetas distantsi 131 meest.
Naistest oli võidukas soomlanna Krista Pärmakoski, kes 18,4 sekundiga edestas Natalia Neprjajevat ning 24,2 sekundiga poolatari Justyna Kowalczykit.
Tatjana Mannima sai 18. koha (+1.02,6), Anette Veerpalu oli 26. (+1.13,8) ning Laura Alba 31. (+1.22,0).
Kokku jõudis finišisse 65 naist. | Venelased domineerisid Olosel, Tammjärv sai 14. koha | https://sport.err.ee/642070/venelased-domineerisid-olosel-tammjarv-sai-14-koha | Soomes, Olosel peetaval esimese lume võistlustel toimusid laupäeval meeste 8,6 km ja naiste 4,3 km klassikatehnikasõidud. |
"Ma arvan, et selle aasta lõpu seisuga see küsimus peaks saama konkreetse lahenduse. Selge on see, et see ajaloonõuniku mõte, kus Edgar Savisaar on valinud täiesti teise tee poliitilises mõttes, need hetkel enam kokku ei käi," ütles Ratas ERR-ile.
Ratas rääkis, et kuna Savisaarele anti ajaloonõuniku koht juhatuse otsusega, siis peab sellest ametist vabastamine olema samuti juhatuse otsus. "See oli juhatuse otsus toona, see peab olema ka juhatuse otsus seekord. Eks siis juhatus peab neid kõiki nüansse kaaluma. Aga siin on kindlasti mingit uut sammu ja selgust vaja," lausus Ratas.
Ratase sõnul otsustab juhatus ajaloonõuniku küsimuse järgneva kuue-seitsme nädala jooksul.
Edgar Savisaarest sai veebruari algusest Keskerakonna palgaline ajaloonõunik. | Ratas: juhatus otsustab Savisaare ajaloonõunikuna jätkamise aasta lõpuks | https://www.err.ee/642068/ratas-juhatus-otsustab-savisaare-ajaloonounikuna-jatkamise-aasta-lopuks | Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles, et juhatus otsustab Edgar Savisaare jätkamise erakonna ajaloonõuniku kohal aasta lõpuks |
Lvov osales sel aastal 27 meistriliiga mängus, põhikoosseisu mahtus ta 14 korda. Ta sai kirja ühe värava ja ühe resultatiivse söödu, kirjutab Soccernet.ee. | Narva Transist lahkus 21-aastane poolkaitsja | https://sport.err.ee/642066/narva-transist-lahkus-21-aastane-poolkaitsja | Narva Transi jalgpalliklubi teatas, et pärast lõppenud hooaega lahkus klubist 21-aastane poolkaitsja German-Guri Lvov. |
Alusalu läbis B-grupis 1500 meetrit ajaga 2.06,20, mis jättis ta 22 naise konkurentsis viimasele kohale. Kiireim oli jaapanlanna Ayaka Kikuchi 1.57,85-ga. Alusalu isiklik rekord on 2.02,44, kirjutab Delfi Sport.
Liiv piirdus samal distantsil ajaga 1.54,57 (isiklik rekord 1.48,80) ning oli B-grupis 35 osaleja seas alles 33. Võitnud korealasele Min Seok Kimile kaotas Liiv ligi kümne sekundiga. | Kiiruisutajad Alusalu ja Liiv ebaõnnestusid Heerenveeni MK-etapil | https://sport.err.ee/642065/kiiruisutajad-alusalu-ja-liiv-ebaonnestusid-heerenveeni-mk-etapil | Kiiruisutamise MK-etapil Heerenveenis läks eestlastel Saskia Alusalul ja Marten Liivil 1500 meetri distantsil kehvasti. |
Väravad viskasid Mattias Janmark, John Klingberg, Esa Lindell, Gemel Smith ja Jason Spezza.
Dallas hoiab 18 punktiga läänekonverentsis kuuendat kohta, Islanders on 18 silmaga idakonverentsis üheksas.
Tulemused:
Colorado - Ottawa la 3:4
Buffalo - Florida 1:4
Columbus - Carolina 1:3
Toronto - Boston la 3:2
Washington - Pittsburgh 4:1
Dallas - NY Islanders 5:0
Vegas - Winnipeg 5:2 | Dallas Stars viskas võidumängus viis vastuseta väravat | https://sport.err.ee/642059/dallas-stars-viskas-voidumangus-viis-vastuseta-varavat | Jäähokiliigas NHL sai reedel kõige kindlama võidu Dallas Stars, kes koduväljakul oli 5:0 (3:0, 2:0, 0:0) üle New York Islandersist. |
Hoopis lõbusamat mängu nägi Belgia ja Mehhiko matšis, mis lõppes tulemusega 3:3. Belgia poolel lõi kaks väravat Romelu Lukaku ja ühe tabamuse sai kirja Eden Hazard ning mehhiklastest skooris kahel korral Hirving Lozano ja penalti realiseeris Andres Guardado.
Prantsusmaa sai Antoine Griezmanni ja Olivier Giroud' tabamustest 2:0 võidu Walesi vastu ning Portugal mängis 3:0 üle Saudi Araabia.
Teised tulemused: Lõuna-Korea - Kolumbia 2:1, Hiina - Serbia 0:2, Jaapan - Brasiilia 1:3, Gruusia - Küpros 1:0, Ukraina - Slovakkia 2:1, Poola - Uruguai 0:0. | Inglismaa ja Saksamaa matšis jäid väravad löömata | https://sport.err.ee/642058/inglismaa-ja-saksamaa-matsis-jaid-varavad-loomata | Reedel peeti Euroopa tippkoondiste osavõtul mitmeid sõprusmänge, kui näiteks väravateta viigi tegid Inglismaa ja Saksamaa jalgpallikoondised. |
Eesti koondist esindavad selle võistlusel Ott Kiivikas, Mikk Jürisson, Karl Songisepp, Esta Pilt, Jana Teder, Arida Muru, Alice Mikk ja Julia Tšižova. | Kaheksaliikmeline Eesti kulturismi- ja fitnessikoondis sõidab Rumeeniasse | https://sport.err.ee/642054/kaheksaliikmeline-eesti-kulturismi-ja-fitnessikoondis-soidab-rumeeniasse | 10.- 13. novembril toimuvad Rumeenias, Bistritas juunioride ja veteranide maailmameistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. |
"Evestuse panus korruptsioonivastases võitluses on olnud märkimisväärne," ütles riigi peaprokurör Lavly Perling, kelle sõnul on Evestus juhtinud ja kohtusse saatnud mitmeid väga mahukaid, Eestis õiguskorra jaoks olulist tähendust kandvaid kriminaalmenetlusi.
"Ta on viimastel aastatel saatnud kohtusse mitmeid olulisi korruptsioonikuritegusid ning lisaks oma enda menetluses olevatele kriminaalasjadele juhtinud mitmeid korruptsiooniteemalisi töögruppe ja ümarlaudu ning koordineerinud üle-eestilisi kriminaalmenetlusi. Tema enda kriminaalasjadest on olulisimateks süüdistuse esitamine elamislubade taotlemisega seotud kuritegelikule ühendusele, altkäemaksu võtnud tehnoülevaatajatele, Maanteeameti sõidukite registreerimisega seotud ametnikele ning Tallinna Linnavalituse juhtidele."
Lisaks tunnustati ka ringkondade parimaid prokuratuure. Lääne ringkonna parimaks nimetati ringkonnaprokurör Gardi Anderson, Põhja ringkonna parimaks ringkonnaprokurör Stella Veber, Lõuna ringkonna parimaks ringkonnaprokurör Raul Heido ja Viru ringkonna selle aasta parim on abiprokurör Kristiina Erte. Aasta ametnikuks nimetati riigiprokuratuuri personalitalituse nõunik Birgit Rohtjärv.
Aasta koostööpartnerina tunnustati Ida prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud kuritegude talituse lastekaitseteenistust, kelle aastapikkuse pingsa töö tulemusena suudeti koguda piisavalt tõendeid, et lahendada kogu Eestit vapustanud noore tüdruku surmajuhtum. Kogutud tõendite alusel esitas saatis prokuratuur kohtu alla kaks noormeest – neist üht süüdistatakse tapmises ning teist kuriteo varjamises.
Aasta prokuröri aunimetusega tunnustatakse väljapaistvaimate töötulemustega prokuröre alates 2002. aastast. | Aasta prokuröri tiitli pälvis Steven-Hristo Evestus | https://www.err.ee/642057/aasta-prokurori-tiitli-palvis-steven-hristo-evestus | Prokuratuur tunnustas reedel enda 99. aastapäeval parimaid prokuröre, töötajaid ja koostööpartnereid ning nimetas aasta prokuröriks riigiprokuratuuri juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse, teatas riigiprokuratuur. |
Uuringu kohaselt toetas novembris Reformierakonda 29, Keskerakonda 26, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 15,1, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 14,4, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) seitse ning Vabaerakonda 5,1 protsenti küsitletutest.
Oktoobris toetas Reformierakonda 27,1, Keskerakonda 27,2, SDE-d 16,1, EKRE-t 15,4, IRL-i seitse ja Vabaerakonda neli protsenti.
Allapoole valimiskünnist jäid novembris 3,1 protsendiga erakond Eestimaa Rohelised, 0,3 protsendiga Eesti Iseseisvuspartei ja 0,1 protsendiga Rahva Ühtsuse Erakond.
Keskerakonna, SDE ja IRL-i valitsuskoalitsiooni toetus oli novembris 48 protsenti ehk kahe protsendipunkti võrra madalam kui oktoobris.
Erakondade reitinguprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent on elimineeritud. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega.
Novembris oli "ei oska öelda" osakaal 19,3 protsenti.
Eestlased toetavad enim Reformierakonda ja muulased Keskerakonda
Eestlastest toetas Reformierakonda 37, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 18,4, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 13,7, Keskerakonda 12,1, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 8,4 ning Vabaerakonda 6,5 protsenti. Alla valimiskünnise ehk 5 protsendi jäid erakond Eestimaa Rohelised 3,5 ja Eesti Iseseisvuspartei 0,4 protsendiga.
Mitte-eestlastest toetas Keskerakonda 71 ja SDE-d 19,5 protsenti. Allapoole valimiskünnist jäid 3,1 protsendiga Reformierakond, 2,3 protsendiga IRL, 1,8 protsendiga Eestimaa Rohelised, 1,4 protsendiga EKRE, 0,5 protsendiga Vabaerakond ja 0,3 protsendiga Rahva Ühtsuse Erakond.
Vanemate kui 35-aastaste seas on populaarseim Keskerakond
Vanemate kui 50-aastaste inimeste seas toetas Keskerakonda 33,2, Reformierakonda 28,2, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 13,1, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 9,8, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 7,3 ja Vabaerakonda 5,3 protsenti. Allapoole valimiskünnist ehk 5 protsenti jäi erakond Eestimaa Rohelised 2,3 ja Eesti Iseseisvusparei 0,7 protsendiga.
35- kuni 50-aastaste inimeste seas oli Keskerakonna toetus 26,2, Reformierakonnal 25,1, EKRE-l 17,9, SDE-l 15 ja IRL-il 8,6 protsenti. Alla valimiskünnise jäi Vabaerakond 4,1, Eestimaa Rohelised 2,8 ja Rahva Ühtsuse Erakond 0,3 protsendiga.
Kuni 35-aastaste inimeste seas oli 33,1 protsendiga populaarseim Reformierakond, 21,9 protsendiga järgnes SDE, 16,6 protsendiga Keskerakond, 13,3 protsendiga EKRE, 5,7 protsendiga Vabaerakond ja 5,1 protsendiga IRL. Valimiskünnisest allapoole jäid 4,3 protsendiga Eestimaa Rohelised.
Tallinnas on populaarseimad Reformierakond ja Keskerakond
Tallinlastest toetas Keskerakonda 37,4, Reformierakonda 28,8, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 13,2 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 10,5 protsendiga. Alla valimiskünnise ehk 5 protsendi jäid Isamaa ja Res Publica Liit 4,9, erakond Eestimaa Rohelised 2,6 ja Vabaerakond 2,5 protsendiga.
Reformierakond on populaarseim kõigi haridustasemetega inimeste seas
Kesk-, keskeri- ja madalama haridusega inimestest toetas Reformierakonda 29,2, Keskerakonda 25,4, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,3, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 12,8 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 6,4 protsenti. Alla valimiskünnise jäid Vabaerakond 4,5, erakond Eestimaa Rohelised 3,8, Eesti Iseseisvuspartei 0,4 ja Rahva Ühtsuse Erakond 0,1 protsendiga.
Kõrgharidusega inimestest toetas Reformierakonda 28,5, Keskerakonda 27,3, SDE-d 19,5, EKRE-t 8,7, IRL-i 8,1 ja Vabaerakonda 6,2 protsenti. Alla valimiskünnise jäid Eestimaa Rohelised 1,7 protsendiga.
Madala ja keskmise sissetulekuga inimesed toetavad enim Keskerakonda
Inimestest, kelle kuusissetulek pereliikme kohta on alla 400 euro, toetas Keskerakonda 36, Reformierakonda 22,6, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 11,9, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 11,6, Vabaerakonda 8,3 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 6,2 protsenti. Alla valimiskünnise ehk 5 protsendi jäid erakond Eestimaa Rohelised 2,9 ja Rahva Ühtsuse Erakond 0,4 protsendiga.
Inimestest, kelle kuusissetulek pereliikme kohta on 400-700 eurot, toetas Keskerakonda 30,8, Reformierakonda 21,8, SDE-d 20,3, EKRE-t 13,9 ja IRL-i 7,4 protsenti. Alla valimiskünnise jäi 3,8 protsendiga Vabaerakond ja 1,9 protsendiga Eestimaa Rohelised.
Suure sissetulekuga inimestest ehk kuusissetulekuga üle 700 euro pereliikme kohta toetas 38,3 protsenti Reformierakonda, 17,8 protsenti Keskerakonda, 14,1 protsenti EKRE-t, 12,5 protsenti SDE-d, 7,8 protsenti IRL-i ja 5,3 protsenti Vabaerakonda. Alla valimiskünnise jäid Eestimaa Rohelised 3,4 ja Eesti Iseseisvuspartei 0,8 potsendiga.
Kokku küsitles Kantar Emor 1.–9. novembrini 1083 valimisealist kodanikku vanuses 18–74 aastat. | Kantar Emor: Reformierakond tõusis novembris populaarseimaks parteiks | https://www.err.ee/642022/kantar-emor-reformierakond-tousis-novembris-populaarseimaks-parteiks | Novembris tõusis populaarseimaks parteiks Reformierakond, edestades Keskerakonda kolme protsendipunktiga, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust. |
Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas ütles, et kümne kuuga toodetud elektri kogusest 168 gigavatt-tundi piisab rohkemale kui 67 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks. "Kasvanud toodangu taga on käesoleva aasta paremad tuuleolud ning ka märkimisväärselt kasvanud elektrituulikute töökindlus," lisas Kärmas.
Enefit Taastuvenergiale kuulub neli tuuleparki: Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepark. Elektritoodang kasvas möödunud aasta esimese kümne kuuga võrreldes neis kõigis, kõige enam aga Eesti suurimas – Aulepa tuulepargis.
Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab energiat tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Lisaks kuulub Enefit Taastuvenergiale Keila-Joa hüdroelektrijaam. | Enefiti tuuleparkide toodang kasvas kümne kuuga viiendiku võrra | https://www.err.ee/642055/enefiti-tuuleparkide-toodang-kasvas-kumne-kuuga-viiendiku-vorra | Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia neli tuuleparki on kümne kuuga tootnud 168 gigavatt-tundi elektrit ehk 20 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. |
Film räägib loo kahest vanast pätist, kes on enamuse aja oma elust on veetnud vanglamüüride vahel. Nüüd juba seitsmekümneseks saanud meestele antakse amnestia. Vanad sõbrad Markus (Tõnu Kark) ja Eduard (Sergei Makovetski) ei ole veriste kätega roimarid. Juba noorena, varaste ja muude sulide seltskonnas, olid nende suurimateks kuritegudes riigi pettused ja röövid. Vabaduses tahab Markus rahaks teha kaks 500-grammist natsiaegset kuldplaati.
Ta saab toa sotsiaalabi varjupaigas, kus "sõbruneb" öömaja komandandi Kirilliga, alkoholisõltlase Pjotriga, poliitaktivisti Richard Molbergiga ja kahekümne pagulasega Kongost. Markus armub kasutatud riiete poe omanikku Martasse. Kullavahetuspunktis näeb ta klaasvitriinis "oma" kuldplaati, mille hind letil on kümme korda kõrgem. Markus otsustab kulla tagasi röövida.
Planeeritud röövipäeval saab Markusest koos kaasosalistega teiste röövlite pantvang. Eduardi mälu on vanglas kehvaks jäänud. Ta on otsustanud üles otsida oma elu armastuse, Maria. Selgub, et Eduardile kuulunud puumaja on vahepeal maha lõhutud ja selle asemele on ehitatud elektrijaam. Vanadekodus saab Eduard teada, et Maria suri poolteist aastat tagasi. Eduard toidab Shnelli tiigi juures parte ja tuvisid. Õhtuhämaruses näeb Eduard, kuidas kamp purjus noorukeid taob jalgadega pargis siblivaid parte. See pilt vallandab Eduardis metsikuse.
Filmi lõpus on Eduard leidnud meelerahu ja vabaduse psühhoneuroloogiahaiglas. Kuna ta ei tea, et sõber on surma saanud, dikteerib Eduard medõele kirja Markusele, milles mainib, et ta kahjuks ei saanud tulla kohtumisele hotelli Palace, kuna sõitis Mariaga Hispaaniasse, peesitab mere ääres, joob jahutatud Sangriat ja ootab Markust sinna, nii kauaks kui too aga tahab.
"Rohelistes kassides" astuvad üles Tõnu Kark, Sergey Makovetskiy, Mait Malmsten, Kirill Käro, Priit Pius, Märt Pius, Ülle Kaljuste. Režissöör ja stsenarist on Andres Puustusmaa, produtsent Katerina Monastyrskaya, operaator Pavel Emilin, montaaž Andreas Lenk.
Andres Puustusmaa lõpetas Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikateedri näitleja erialal. 2002-2004 õppis ta Moskva Kõrgematel Stsenaristide ja Režissööride Kursustel. On teinud tele- ja mängufilme ning telesarju nii Eestis kui Venemaal. Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikateedri filmitöö dotsent. Tema tuntumad linateosed on "1814", "Punane elavhõbe" ja "Rotilõks".
Kinodesse üle Eesti jõuab "Rohelised kassid" 2018. aasta alguses.
Vaata treilerit: | PÖFFil esilinastub Andres Puustusmaa uus film "Rohelised kassid" | https://kultuur.err.ee/642047/poffil-esilinastub-andres-puustusmaa-uus-film-rohelised-kassid | 20. novembril esilinastub Pimedate Ööde filmifestivalil Andres Puustusmaa uus film "Rohelised kassid", kus peaosa mängib peagi 70. sünnipäeva tähistav Tõnu Kark. |
Kõnealune intsident leidis aset lausa kohtumise esimesel minutil, kuid türklasest vilemees Cuneyt Cakir ei vaevunud Toivonenile isegi kollast kaarti näitama, kes Bonucci ninaluu küünarnukiga puruks lõi. Mõistagi ajas Cakiri tegevusetus mehe närvi, kuid AC Milani keskkaitsja suutis siiski terve matši vastu pidada, kirjutab Soccernet.ee.
"Ta murdis mu nina pärast 30. sekundit ja tulnuks platsilt minema saata. Rohkem polegi midagi öelda. Mõne suurema iseloomuga kohtunik oleks vähemalt ühe rootslasest mängija eemaldanud," ütles Bonucci Sky Sports Itaaliale.
"Teadsime, et Rootsi mängib pikka palli ja seega tekitasid nad kokku vähe võimalusi. Me oleks pidanud aga kiiremad olema palli liigutamisel. Peame uskuma sellesse, mida kavatseme teha viimase sekundini esmaspäeval San Sirol," kommenteeris kaitsemees kaotatud mängu. | Vihane Bonucci: Toivonen murdis mu nina! | https://sport.err.ee/642048/vihane-bonucci-toivonen-murdis-mu-nina | Itaalia jalgpallikoondise keskkaitsja Leonardo Bonucci sõnas pärast MM-valikturniiri play-offis teenitud 0:1 kaotust Rootsile, et kohtunik tegi halva vilepartii ja Ola Toivonen tulnuks jõhkrutsemise eest platsilt eemaldada. |
"Swingtants on alguse saanud 1920. aastatel Harlemist," selgitas ta ja tõi välja, et sellel tantsul on väga palju stiile. "Kui swingtants alguse sai, oli neid stiile üle saja, aga neist on alles jäänud populaarsemad ehk Lindy Hop, Balboa, Shag ja Charleston," ütles Jaagant, tõdedes, et swingtants võib olla stiilne, aga samas ka veiderdav.
Janne Jaaganti sõnul proovivad nad Tallinn Swing Dance Society üritustel minna tagasi swingiajastusse, riietudes vintage -riietesse. "Me saame inspiratsiooni vanast muusikast, videodest, filmidest, lisaks ka üle maailma kõikidelt swingiarmastajatelt."
"Swingtantsijaid iseloomustab see, et nad tahavad tantsida oma rõõmuks ja neile meeldib improviseerida," kinnitas tantsija ning lisas, et lustlikkus, mis kajastub muusikas, jõuab ka tantsuplatsile. "Viie aasta tegutsemise järel on meil umbes sadakond aktiivset tantsijat, suurematel pidudel võib olla aga ligi kolmsada inimest."
Lisaks tantsimisele korraldavad swingtantsijad Eestis ka üritust Swing & Ride, kus pannakse selga tolle ajastu rõivad ning sõidetakse vanade ratastega läbi linna. "See toimub varasuvel, me saame kokku, kõik saavad vanaema poolt kingitud rattad välja tuua, teeme sõidu läbi Tallinna, mis lõpeb tantsu ja piknikuga."
Tallinn Swing Dance Society tähistab 10. kuni 12. novembrini viiendat sünnipäeva, mille puhul toimub Tallinnas ka mitmeid erinevaid üritusi. | Janne Jaagant swingtantsust: lustlikkus, mis kajastub muusikas, jõuab ka tantsupõrandale | https://menu.err.ee/642052/janne-jaagant-swingtantsust-lustlikkus-mis-kajastub-muusikas-jouab-ka-tantsuporandale | "Vikerhommikus" oli külas Tallinn Swing Dance Society tantsija Janne Jaagant, kes rääkis, kui palju Eestis swingtantsu harrastatakse ning mida see tants endast täpsemalt kujutab. |
Nii Hondurase ja Austraalia kui ka Uus-Meremaa ja Peruu vahelised kohtumised lõppesid 0:0 viigiga ning finaalturniirile pääseja peavad selgitama 15. novembril peetavad kordusmängud. | Honduras - Austraalia ja Uus-Meremaa - Peruu jätsid väravad löömata | https://sport.err.ee/642032/honduras-austraalia-ja-uus-meremaa-peruu-jatsid-varavad-loomata | Järgmisel aastal Venemaal toimuva jalgpalli MM-finaalturniiri valiksarjas peetakse kaks konföderatsioonidevahelist play-offi, kus kummaski selgub üks finaalturniirile pääseja. Reedel peetud avamängudes väravaid ei löödud. |
Laulja Arete Teemets sõnas, et ta ei keskendu kontserdipäeval ainult harjutamisele. "Ma ei lähe lavale kunagi suvalistelt, kammimata juuste ja meigita," ütles ta "Helikajas" ja tõdes, et tema arvates on artisti väljanägemine väga oluline.
"Ma olen riietuse puhul läinud seda teed, et lasen enamik esinemisriided endale õmmelda, ühe väga ilusa kleidi olen saanud ka kaltsukast," mainis Teemets ja nentis, et tema arvates peaks artistil säilima laval puutumatuse atmosfäär. "Keegi publikust ei saaks tõusta ja öelda, et tal on see sama kleit kodus kapis."
"Esimene reegel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisse astudes oli see, et klassikaline laulja peaks laval kandma pikka maani seelikut, kust võiks siis ainult kinganina välja paista," tõdes laulja ning lisas, et on ajapikku sellest reeglist aru saanud. "Kui me oleme Estonia kontserdisaali laval ja meil oleks seelik, mis paljastaks põlvesid, siis võiksid esimeses reas istujad midagi muudki näha."
"Riietus peab olema mugav, ta ei tohi sind takistada, eriti kui sa oled instrumentalist," kinnitas Edmar Tuul ja tõi välja, et sõltumata elualast näitab riietus, milline inimene sa oled. "Artistina on see minu austusavaldus külaliste vastu, päris maikas ma ikka ei tule, panen end ikka viisakalt riidesse."
Tuul leidis, et mehena on tal lihtsam riietuda, kuna ülikond on kõigil meestel olemas. "Ma tahaksin ka, et mul oleks keegi, kes tooks mulle riided, triigiks neid ja kammiks mind, aga see on kõik väga kallis ning kui sa oled kodumaine solist, siis sellist raha lihtsalt pole."
Stilist Gerly Tinni arvates ei tasu artistidel liialt oma riietuse ja meigi pärast muretseda. "Miks mitte võtta endale inimene, kes sind aitab, põhimõtteliselt võiks ju endal kodus ka ise hambaid parandada, aga pigem usaldada professionaale," selgitas ta ja kinnitas, et see on lihtsalt lisanduv närvikulu, kui kõige selle peale ise mõtlema pead. | Klassikaraadio uuris, kas artisti riietus mõjutab kontserdielamust | https://kultuur.err.ee/642044/klassikaraadio-uuris-kas-artisti-riietus-mojutab-kontserdielamust | Klassikaraadio saade "Helikaja" arutles teemal, kui palju mõjutab kontserdielamust artisti riietus. Stuudios olid laulja Arete Teemets, dirigent Edmar Tuul ja stilist Gerly Tinn. |
Eestlane pääses väljakule 17 minutiks ning viskas 2 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 0/1, vabavisked 0/1), hankis 3 lauapalli, jagas ühe korvisöödu ning tegi kaks isiklikku viga.
Järgmise mängu peab San Francisco 14. novembril, kui samuti koduplatsil võõrustatakse St. Francis Red Flash nimelist meeskonda. | Taavi Jurkatamm sai NCAA üliõpilasliigas debüüdil käe valgeks | https://sport.err.ee/642030/taavi-jurkatamm-sai-ncaa-uliopilasliigas-debuudil-kae-valgeks | Reede õhtul tegi ookeani taga oma NCAA üliõpilasliiga debüüdi ka Taavi Jurkatamm, kelle kodutiim San Francisco Dons tunnistas Long Beach State'i 83:71 paremust. |
Pärast mitmeid suviseid mängijatetehinguid salamisi isegi üheks tiitlipretendendiks peetud Thunder on seni näidanud küll kaitses head minekut, kuid rünnakul ei ole suudetud George'i, Russell Westbrooki ja Carmelo Anthony näol olevat jõudu ühtseks ründejõuks veel vormida.
Clippersi vastu sai klubi justkui paisu tagant valla, kui George tõi koguni 42 punkti, 9 lauapalli ja 7 korvisöötu ning Westbrook lisas 22 silma ja 8 korvisöötu. Anthony ja hispaanlane Alex Abrines panustasid kumbki 14 punktiga. Clippersi poolel sähvatas 35 punktiga Lou Williams.
Suurepäraselt on hooaega alustanud Boston Celtics (11-2), keda pole rivist välja löönud isegi suvel hangitud staari Gordon Haywardi väga raske vigastus kohe avamängus. Reedel teeniti ilma põhitagamängija Kyrie Irvinguta 90:87 võit Charlotte Hornetsi (5-7) üle. Celtics on nüüd võitnud 11 kohtumist järjest.
Tulemused:
Detroit - Atlanta 111:104
Boston - Charlotte 90:87
Chicago - Indiana 87:105
Oklahoma - LA Clippers 120:111
Phoenix - Orlando 112:128
San Antonio - Milwaukee 87:94
Utah - Miami 74:84 | Oklahoma City sai Paul George'i 42 punkti toel kaotusekrambist üle | https://sport.err.ee/642037/oklahoma-city-sai-paul-george-i-42-punkti-toel-kaotusekrambist-ule | Korvpalliliigas NBA hooaega nigelalt alustanud Oklahoma City Thunder (5-7) suutis reedel lõpetada neljamängulise kaotusteseeria, kui Paul George'i 42 punkti toel võideti Los Angeles Clippersit (5-6) 120:111. |
Viktoriin: kui hästi tunned Eesti linnade vappe? | https://menu.err.ee/642028/viktoriin-kui-hasti-tunned-eesti-linnade-vappe | 37 omavalitsust, mis KOV valimistega tekkisid, valivad endale parasjagu uut sümboolikat. Kuivõrd hästi aga Eesti inimesed kohalike omavalitsuste sümboolikat tunnevad? ERR.ee paneb proovile. | |
Hakatuseks sinust endast. Nimi Afanasjev on Eestis küllalt haruldane. Kas see pärineb Peipsi kandist nagu su romaani ainestikki? Mida see nimi tähendab?
Ei, perekonnanimi on mul vanaisalt, kes oli Nõukogude armee sõdur ja jäi pärast sõda Eestisse Kohilasse. Nagu paljud vene nimed, on see vana kirikunimi ja pärit kreeka keelest: Afanassi tähendab Athanasiost ja Athanasios tähendab surematust.
Peipsi äärde ostsid mu vanemad 1980ndate alguses suvila. Siin olid need kõige odavamad. Naabrid rääkisid eesti keelt: vanad vanausulised, minu raamatu peategelaste eakaaslased, olid Eesti ajal koolis käinud. Nad ei hääldanud aga sõnu venepäraselt, vaid tundus, et nende kõnes oli säilinud mingi vanema aja eesti keele intonatsioon. Olen seda kuulnud ka vanade väliseestlaste intonatsioonis.
Praegu sõidame läbi Metsakivi külast, venelastele on see tegelikult Kostina ja eestlastele Kirepi. Sellest külast räägib mu eelmine raamat, luulekogu "Tünsamäe tigu". Küla on eesti taludega ümbritsetud, keset küla on aga tillukesed vanausuliste majad – ja elati nendes suurte peredega. Ümber on Kirepi, sees on Kostina.
Mõned heinamaad on võssa kasvanud ja mõni maja tühi, aga asfalttee käib külasse sisse, siin on bussipeatus – vene ajal ei olnud midagi sellist. Inimestele ikka tundub, et siis, kui nad olid noored ja tervis parem, oli ka kõik muu parem. Hiljaaegu arutleti selle üle, kas tohib öelda, et nõukogude lapsepõlv oli õnnelik. Lapsepõlv võis olla loomulikult täiesti õnnelik, aga see oli siis õnnelik kõige kiuste. Mina tundsin küll surutist, halli ettemääratust, seda, et on väga vähe valikuid ja nõme elu.
Kes sinust saama oleks pidanud?
Ei tea. Nähtavasti õppejõud, võib-olla kirjanik, võib-olla joodik. Mu mõlemad matemaatikutest vanemad olid Tartu ülikooliga seotud (isa õppejõud, ema nüüdses teaduskoolis). Praegu on sadu võimalusi: mine välismaale, tegele ettevõtlusega, mine ülikooli, ära mine ülikooli, võta vaheaasta, ära võta vaheaastat, anna raamat välja, ära anna raamatut välja. Kõike võib teha ja see on iseenda otsus.
Sa oled päris palju teinud ka. Palun defineeri Vahur Afanasjev.
See on väga keeruline. Olen ikka mõtelnud sellele, et kui seisan Peetruse ees ja seal järjest küsitakse inimeste käest, kes sa oled, või kui tulnukad teevad loomaaia ja uurivad, mis loom sa oled, siis mõni inimene saab öelda: "Tere, mina olen Toomas, olen lukksepp" või "Tere, mina olen Helgi, korrektor". Mina ei saa. Kui tulin 2010. aastal Brüsselist Eestisse, oli raske tööd leida, sest mu CV ei haakinud kellegi ootustega. Tolleks ajaks olin lõpetanud Tartu ülikoolis majanduse eriala, natuke õppinud kommunikatsiooni, olin olnud natuke aega ajakirjanik, reklaamikirjutaja ja viis aastat Brüsselis, kus töötasin tavalise eurokoha peal. See amet õpetas mulle seda, et õnn ei ole rahas, ja näitas, kui tähtis on inimesele loominguline eneseteostus.
"Serafima ja Bogdan" on iseäranis soliidne eneseteostus – 560 lehekülge paks. Kui kaua sa seda õigupoolest kirjutasid?
Viis aastat. Luulekogu "Tünsamäe tigu" on selle kõrvalsaadus.
Miks just Peipsi teema ja miks just vanausulised?
Ikkagi käepärast materjal! Kõige paremini tuleb välja see, mida tunned või millega on mingi suhe. Võib olla ka nii, et keegi tunnetab väga hästi keskaega ja kirjutab süvaajaloolise jutu.
Aga nüüd oleme jõudnud Kolkjasse. Raamatu tegevusest oluline osa toimubki Kolkjas. Siinsed inimesed ei valmistunud minu lapsepõlves üldse selleks, mis tuleb: rippusid kolhoosi palga küljes ja mehed panid kõvasti tina. Väidetavalt oli naabrimehel ja -naisel kummalgi raamatu peal 100 000 rubla, aga lapsed elasid neil kolhoosimajas. Inimesed oma maju suuremaks ei ehitanud.
Siin on müüa terve pood.
Jah, ja see ei ole üldse kallis. Krundijupike on ka juures. See pood on mu raamatus ka sees, kuigi üldiselt ei ole raamatus konkreetsetest kohtadest juttu. Raamat on ainult etnograafilise ja geograafilise täpsuse efektiga. Niipalju kui olen teadnud või lugenud, olen teadmisi kasutanud, võib öelda, et "Serafima ja Bogdan" on etnograafiliselt maitsestatud fiktsioon.
Aga siin on nüüd näha üks kohalik loomupärane ehitusviis: maja, laut ja ait moodustavad koos L-kujulise ehitise. Sellega seostub üks raskemaid küsimusi, mis mul oli: kuidas tõlkida väljend глухой двор?See on see umbõu või aidaalune, mis on maja ja lauda vahel. Otsustasin hoopis sõna "pimehoov" kasuks, sest eesti keeles öeldi "hoov" selle kohta.
Lugesid vist materjali kogudes päris hoogsalt?
Kammisin netis päris palju ja eks mõned raamatud on ka Peipsiveerest täitsa olemas. Ilma kohta vaatasin kliimagraafikuid, samuti uurisin mälestusi. Ennekõike tuginesin sellele, mida kuulsin lapsena Kostinas: näiteks vallamaja põlemise motiiv on sealt pärit. Naabrimees oli olnud Saksa sõjaväes, sest tema sünniaastaga poisid mobiliseeriti sinna. Peipsiveerest olid päris paljud Saksa sõjaväes ja politseipataljonis, kes kus. Vallamaja panid nad ise põlema selle pärast, et seal olid ju paberid – küll mitte sõjaväes käimise kohta, aga nende vanuse kohta. Nad valetasid ennast nooremaks ja elasidki paar aastat nooremana. Kui naabrimees siis leidis, et tahaks oma õige vanuse järgi pensionile jääda, aitas mu isa tal asju ajada. Nad saatsid Tallinna arhiivi päringu ja tuli välja, et seal oli Eesti-aegse sünnitunnistuse koopia kõik see aeg olemas olnud.
Lugesin läbi ka mõned paksud romaanid, mis tekitasid soovi proovida kirjutada mastaapselt: näiteks Aleksei Tolstoi "Peeter I", kus on natuke ka vanausulistest juttu, ja XIV sajandi hiina autori Luo Guanzhongi romaan "Kolmevalitsus". Mastaapsuses võib välja joonistuda miski, mida ilmselt ei ole romaani meelega sisse kirjutatud. See mõte, et Peipsiveere materjal on mul käes ja seda tuleb kasutada, oli mul juba ammu, aga ikka oli kirjutama hakates kahtlus, et on veel vara, ehk peaks endal rohkem elukogemust kogunema.
Huvitaval kombel märkis üks romaanivõistluse žürii liige hiljuti, et enne autori nime teadasaamist oletati, et selle romaani on kirjutanud mõni tark vanamees. Nii et küllap ei olnud vara – ka sellepärast, et need, kellest sa kirjutad, hakkavad järjest kaduma.
Nende kultuurgi kaob ja muutub. Vanausuliste kultuurile oli kolhoosikorra lõppemine suur ehmatus, aga uus ühiskonnakorraldus on neile siiski plussiks. Siin taasavastatakse oma kultuuri samamoodi kui näiteks Setomaal. Enne hakkas kõik manduma suvaliseks nõuka värgiks, aga kas või Peipsi sibulad on nüüd tunnustatud kui kultuurinähtus, mitte lihtsalt turukaup. Inimesed on iseteadvuse tagasi saanud. Praegu on vanausuliste kultuur säilimise mõttes palju paremas seisus kui nõukogude ajal.
Eks seegi aita kaasa, et eestlasedki on hakanud selle kandi vastu huvi tundma? Kolkjas tegutseb Ambulatoorium, Varnjas Voronja galerii, Alatskivi loss on renoveeritud ja Liivi muuseum elujõus … Tullakse sööma-jooma jne. Kas sinu arvates võib rääkida Peipsiveere renessansist?
Kindlasti võib. On avastatud, et siin on huvitav ja äge. Kui meil majandus samamoodi edasi areneb ja rikkust jätkub, siis need külad siin käsmustuvad. Neist võivad saada šikid suvilarajoonid. Tõsi, rannarahvas ise ei armasta otse vee ääres elada. Vaadet tahab turist: et majad oleks otse järve ääres ja et võsa ei oleks vahel.
Romaani lõpusündmused leiavad aset hoopis Varnja taga soos, kus Olimp läheb omadega segi ja ehitab väikese pühakoja. Midagi sellist olevat seal ka kunagi olnud. Sinna me praegu kõnnimegi. Viimane maja enne sood oli varem nn kordon, Vene lennuväe ülemuste ajaviitmispaik, raamatus kalakordon. Füüsilise maailma artefaktidega käisin valdavalt siiski meelevaldselt ümber, näiteks kus miski maja täpselt asus. Samamoodi tegelastega. Sellist asja nagu Raja Teele taluga, mille omanikud hädaldavad, et riik neid ei toeta, minu Raimondi kalakordoniga juhtuda ei tohiks. Muide, see on ka müügis, aga väga kallis, maksab umbes 112 000 eurot.
Kuidas sa kõiki neid hindu nii hästi tead?
Kinnisvarakuulutuste jälgimine on mu hobi. Sedasi õpib väga hästi Eestimaad tundma: näed, kuidas inimesed elavad, kust krundipiirid jooksevad. Minu hobi on natuke antropoloogilist laadi.
Nüüd on küll üks väga imelik surnud loom tee peal, midagi muti ja hiire vahepealset.
Siin leidub palju imelikke asju. Käisime siin Peeter Allikuga ekspeditsioonil illustratsioonide tegemiseks ja teel Liivaninasse nägime keset rada poolt kala. Tundus, et kala oli taevast alla kukkunud, sest ta oli veest ikkagi sada meetrit eemal. Ilmselgelt ta ei olnud sinna teerajale ise tulnud ega ise pooleks läinud. Iga kord, kui Peipsi ääres käid, on siin ikka mingi laip.
Romaanis sünnib samamoodi palju imelikke ja jõhkraid asju. Kas niisugune kirgede torm, nagu oled romaanis kirjeldanud, on Peipsi ääres tavaline?
Tegelikult laenasin põhilise süžee ühest Põhjala saagast: lugu õest ja vennast, kurjast kuningast, isast ja vendadest, kes tapetakse … Lugedes tulid külmavärinad peale. Kuningatütar, kes pandi kurjale kuningale mehele, talus seda kogu elu, aga palus siis ellujäänud venda, et too õpetaks tema lapsi, kuidas kuningas hävitada. Aga miks ta talus seda? Tal oli vähemalt kaks võimalust: kas ise tappa see mees või tappa iseennast. Tema ei tee kumbagi, vaid lükkab vastutuse järgmisele põlvkonnale. Üks asi on kurja kuninga paha iseloom, mingi ebakindlus, mis teeb vägivaldseks, aga see, et jälk kättemaks kandub edasi, tuleb ikkagi Serafima otsustamatusest.
Niisugune suletud keskkond ja ettemääratuse tunne on olnud omane ka vanausulistele. Vanausuliste nägemuses on maailmalõpp reaalne asi. Mõned arvavad, et olemegi juba maailma lõpus, saatan juba piinabki, ja siis ongi tunne, et positiivne muutus ei ole võimalik. Mulle on see mõtlemine võõras, aga see paelus mind. Saaga andis hea võimaluse seda avada.
Huvitav, et selle teema võtmeisik on just naine.
Tõsi küll. Kardan siiski, et lugedes keegi niimoodi ei õhka nagu siis, kui omal ajal Jaan Tätte kirjutas "Ristumise peateega" – et küll see Tätte ikka tunneb naisterahva hinge! Lõppude lõpuks on autorid mehed või naised, hermafrodiidist autoreid ma ei tea. Kirjutan inimestest, arvestades oma teadmiste ja kogemuste põhjal nii palju kui võimalik sellega, mis soost nad on. Põhiküsimustes, näiteks inimese vastutus oma tegude eest, ei saa otsustada soo või isikuomaduste järgi.
Mehisus ei sõltugi sellest, kas ollakse mees- või naissoost.
Kui mõiste "mehisus" sünniks tänapäeva keeles, kasutaksime selle märkimiseks teistsugust sõna.
Kas uhked nimed, mis oled tegelastele andnud, on autentsed?
Üldiselt küll, olen neid siin ikka kohanud. Needki on vanad kirikunimed. Üks asi, mis Venemaal XVII sajandi keskel Nikoni kirikureformidega juhtus – unustati hulk vanu nimesid, sest uue usu järgi tunnistati väiksemat hulka pühakuid. Ivanid ja Mariad, need tavalised vene nimed, said just tol ajal n-ö peavoolunimedeks. Ajalooliselt on vene nimesid olnud väga palju, tänapäeval on pilt üksluine. Vanematel inimestel on need siin praegugi kummalised ja põnevad, aga noorematel on vene standardnimed.
Märkasin sama Kolkjas vanausuliste kalmistul … Mõnes mõttes annad just saagade abil eestivenelastele veel ühe hääle. Vähemalt Peipsi venelastest ei ole varem kirjutatud.
Kõige vähem tahan osutuda eestivenelaste eestkõnelejaks. Üleüldse on mingite gruppide ja rühmade eest kõnelemine kahtlane, aga eriti kahtlane on see, kui gruppide eest üritavad kõneleda inimesed, kes sinna tegelikult ei kuulu. Tõsiselt häiris see, kui Barbi Pilvre hakkas eestivenelaste ahistamise juttu üles kiskuma. Milleks? Eestivenelased saavad ise ka enda eest seistud. Pealegi on lõpuks ikkagi indiviid see, kes kas saab hakkama või ei saa hakkama, ja Eesti Vabariigis on kõigil päris hästi võimalik hakkama saada.
Venelasigi on kas või minu romaanis ikkagi igasuguseid. Olimp, kes on valmis oma pere kirikusse sisse põletama, on ikkagi püstihull ning tema religioossus täiesti vale eluviis. Ta jätab kogu vastutuse jumala kanda või paneb sellele, mille on oma luuludes jumalaks mõelnud. Inimene peaks ikkagi lähtuma endast, enda ja oma lähedaste ja sõprade ning seejärel oma rahvuse huvidest, inimkonna huvidest samamoodi. Võim asja suunata ja muuta kas või väikestes piirides on ikkagi enda kätes. Palveid võid lugeda närvirahustuseks, kui midagi on pahasti – ega ei tea, mis võib inimesega õhukestel aegadel juhtuda. Olen aga väga vastu igasugusele ideoloogiale, mis võtab inimeselt ära vastutuse, sest teise käega võetakse siis ära õigus – õigus saada elult seda, mida sa tahad, mitte seda, mis ette kulgeb.
Kui Olimp kõrvale jätta, võid oma teeneks pidada mõnegi positiivse venelasest tegelase toomise eesti kirjandusse.
Ma tõin eesti kirjandusse negatiivse eestlase. Kuningas Raimond on väga ebameeldiv tüüp.
Kas kirjanik peab oma tegelast armastama?
Ei.
Aga mõistma?
Ikka peab.
Kas võin Tartu piiril sõidu lõpetuseks kinnitada lugejale, et kuigi vägivalda ja hullust on "Serafimas ja Bogdanis" nii palju, et see kisub groteskiks, ja raamatu autor juurdleb filosoofiliste probleemide üle, on siiski tegu täitsa lõbusa raamatuga?
Jah, ka "Pulp Fiction" ei ole kurb film, vaid väga vägivaldne komöödia. Minu raamatut võib täpselt sellisena lugeda – vägivaldse komöödiana. | Vahur Afanasjev: ma tõin eesti kirjandusse negatiivse eestlase | https://kultuur.err.ee/642039/vahur-afanasjev-ma-toin-eesti-kirjandusse-negatiivse-eestlase | Kevadel võitis Vahur Afanasjev käsikirjaga "Serafima ja Bogdan" Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse. Peipsiveere vanausulistest kõnelev romaan tuli äsja trükist, neil nädalail esitleb Afanasjev seda mitmes Eesti paigas. Pille-Riin Larm käis autoriga Serafima ja Bogdani mail. |
Eestis on on vaid loetud arv inimesi, kes heraldikat ehk vapiteadust läbi ja lõhki nii teoorias kui ka praktikas tunnevad. Hiljuti, septembris lahkus meie seast neist spetsialistidest üks, Tiit Saare. Teeneliste heraldikute hulka saab seega lugeda veel vaid Ivo Manfred Rebast ja Priit Herodest. Viimane on kujundanud paljude Eesti omavalitsuste ja riigiasutuste sümboolika.
Kuigi esialgu võis arvata, et ühendvaldadele uue sümboolika leidmise küsimus toob terve hulga inimesi Herodese ukse taha, siis tegelikult nii ei ole. "Vapinduse asjatundja ei ole nagu moedisainer presidendi vastuvõtu eel," selgitas Herodes. Temalt keegi oma ühinenud omavalitsusele vappi ja lippu veel tellima pole tulnud.
Samas pole Herodes konkurssidelt päris eemale jäänud. "Mina isiklikult olen osalenud vaid kahel sellise ühendvalla sümboolikakonkursil, kus olen tundnud tolle paikkonnaga tugevamat isiklikku sidet." Nende ühendvaldade nimesid ta aga avaldada ei tahtnud.
Siiski, Saaremaa valla veebilehelt leiab uudise, et just sealse sümboolikakonkursi Herodes oma tööga "Vöta või jäta" (allpool) ka võitis.
Saaremaa uue valla sümboolikakonkursi võidutöö "Vöta või jäta". Autor: Priit Herodes/kuvatõmmis
Lipu ja vapi kujundust selgitatakse järgmiselt. Muinaslaev on Saaremaa peamine heraldiline sümbol, esitab saarlaste iidset merekultuuri ja rahvastevahelist suhtlemist. Sabatäht purjel tähistab Saaremaale ajaloos ja legendides tuntust toonud Kaali meteoriiti. Sinine värvus on mere, usu, hea tahte ja sõpruse tunnusvärv; hõbedane sümboliseerib tarkust, ustavust, siirust ja hingepuhtust – samuti Saaremaa paest pinnast; kuldkollane värvus vallalipu keskosal märgib valgust, tõde, õnne ja edukust.
Peamine küsimus uue visuaalse identiteedi leidmisel on Herodese sõnul see, kuivõrd lihtne on leida sümboolikat, mis vastaks mitte ainult heraldikareeglitele, vaid ka ühinenud valdade ootustele ja soovidele.
"Omavalitsuse vapp ja lipp peaksid olema kohaliku identiteedi kandjad, omavalitsuse elanikke ühendavad ja innustavad sümbolid. Aga kui kerge on leida uute ühinenud – osalt sundliidetud – omavalitsuste kõigile mõistetavat ja vastuvõetavat ühisidentiteeti?" küsis Herodes.
"Aga kui kerge on leida uute ühinenud – osalt sundliidetud – omavalitsuste kõigile mõistetavat ja vastuvõetavat ühisidentiteeti?" – Priit Herodes
Kuigi tervet hulka valdasid uue sümboolika leidmise teema üldse ei puudutagi – nende koosseis ei muutunud või muutus mõne osa lahkumise näol – on teine hulk valdasid, kelle jaoks uue ühise sümboolika leidmine on pärast võimuliidu paikasaamist järgmine sümboolne samm selle suunas, et ühiselt edasi minna.
Uutel ühendvaldadel on võimalik see küsimus lahendada mitmel viisil:
a) leida uus sümboolika avaliku konkursi käigus;
b) tellida uus sümboolika mõnelt firmalt;
c) jääda kasutama mõne ühendvalla koosseisus oleva osavalla sümboolikat.
Ajutiselt, kuni uue sümboolika leidmiseni kasutavad kõik sellised ühendvallad mõnda olemasolevat sümboolikat. Umbes kuusteist valda on otsustanud mõne osavalla sümboolikat ka püsivalt kasutama hakata. Näiteks Narva-Jõesuu linn kasutab edaspidi oma sümboolikana senise Narva-Jõesuu linna lippu ja Vaivara valla vappi.
Omavalitsustele on siiski soovitatud oma sümbolite leidmiseks korraldada konkurss. Ühinemislepingutest nähtub, et 37 uut omavalitsust ongi leppinud kokku korraldada uue omavalitsuse sümboli leidmiseks konkurss.
"Konkursi tingimustes on tavaliselt loetletud kõik põhilised heraldikareeglid, aga kuivõrd osalejad neid mõistavad ja järgivad, on iseasi," märkis Herodes. "Juhendmaterjali heraldiliste sümbolite loomiseks on levitatud piisavalt, põhireeglid on kirjas ka omavalitsuste konkursijuhendites. Kui neid järgida, peaks vähemalt korrektne tulemus olema garanteeritud."
Praegusel ajal viibib enamikes valdades konkursside väljakuulutamine seetõttu, et valla uut põhimäärust pole veel kinnitatud. Mõned vallad pole sellele veel isegi mõelnud, sest tegelevad endiselt sundliidetu staatusega kaasnevate muude küsimustega.
Sellegipoolest on mitmed vallad jõudnud konkursid ära korraldada ja esitanud oma kavandid ka riigikantseleile kooskõlastamiseks (allpool). Mõned vallad on märkinud, et kuulutaksid hea meelega rahvahääletuse või ka lõpliku võidutöö välja, kuid riigikantseleist viibima jäänud vastus ei luba neil seda veel teha.
Kastre uue valla vapi kavandid. Allikas: Kastre valla infoleht/kuvatõmmis
Valdade seas on ka neid, kes on pidanud oma konkursi nurjunuks lugema juba enne kavandite riigikantseleile esitamist. Üks selline vald on Häädemeeste vald. "Komisjon otsustas teha uuele vallavolikogule ettepaneku valida olemasoleva kahe valla sümboolika vahel nii, et ühelt vallalt võtta lipp ja teiselt vapp," ütles Häädemeeste vallasekretär Külliki Kiiver ERR-ile.
Aga ka Kehtna valla konkurss ei õnnestunud, sest komisjon ei leidnud ühtegi heraldikareeglitele vastavat ja sobiva blasoneeringu ehk vapikirjeldusega varustatud kavandit.
"Ilmselt tehakse uus konkurss, aga seni kehtib Imavere sümboolika. Praegu sellega ei tegeleta, sest enne vaja uus juhtkond paika panna," selgitas Kehtna vallavalitsus nädala eest. Olgugi, et konkurss nurjus, jagati kolmele parimale kavandile välja sümboolsed preemiad kogusummas 125 eurot.
Omavalitsussümbolite kujundamise nõuded on kehtestanud riigikogu. Nende nõuete täitmist aitab tagada riigikantselei, kelle käest küsitakse enne sümboli kehtestamist arvamust, kas väljavalitud vapp ja lipp vastavad seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas heraldikanõuetele. Kui riigikantselei arvamus on positiivne, siis saab kohaliku omavalitsuse volikogu uue lipu ja vapi lõplikult kinnitada.
"Heakskiiduta jäävad lipu- ja vapikavandid, mis ei vasta heraldikanõuetele ning mis on äravahetamiseni sarnased mõne teise omavalitsuse lipu või vapiga, samuti muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga," selgitas riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed olukordi, mil kantseleis kavandeid heaks kiita ei saa.
Riigikantselei on omavalitsustele välja pakkunud ka eelneva konsulteerimise võimaluse. Näiteks on omavalitsuse hindamiskomisjonil võimalik saata riigikantselei ekspertkomisjonile ülevaatamiseks mõistlik arv sümbolikavandeid. Ekspertkomisjon annab iga kavandi kohta hinnangu ja vajaduse korral teeb ka muutmisettepanekuid. Omavalitsuse hindamiskomisjon võtab need arvesse ja selgitab seejärel välja konkursi tulemuse.
"Kui tahame sõnumi edasi anda, kuid me ei tohi või ei saa kõneleda, siis õnnestumiseks peab meie pildikeel olema eristuv, selge, arusaadav ja meeldejääv." – Gert Uiboaed
Seadus sätestab omavalitsuse vapi- ja lipukavandile identsuskeelu ja seab nõude, et vapi- ning lipukujundus peavad vastama heraldikanõuetele, et tagada toimiv visuaalne kommunikatsioon. "See tähendab, et kui me tahame sõnumi edasi anda, kuid me ei tohi või ei saa kõneleda, siis õnnestumiseks peab meie pildikeel olema eristuv, selge, arusaadav ja meeldejääv."
Üks heraldilise sümboli universaalsust tagav omapära on kindel, vaid kuuest värvusest koosnev palett. "Kusjuures ühelgi heraldilisel sümbolil ei kasutata enam kui kolme värvust korraga," ütles Uiboaed.
Heraldilised värvused on kuldne ja hõbedane, mida nimetatakse metallideks, ning sinine, punane, roheline ja must. "Heraldilised värvused on kirkad, need on valitud värvispektri keskelt ja see tagab värvuste maksimaalse eristumise üksteisest," lisas Uiboaed.
Kujundi selgust aitab tema sõnul tagada ka värvusreegli järgmine, mille kohaselt peavad metallid vahelduma värvidega. "See tähendab, et näiteks kuldse värvuse kõrval ei saa olla hõbedast, nende vahel peab olema üks värv."
Vapi kujunduses kasutatakse kilbijaotuseid ja heraldilisi kujundeid. Tähestiku tähed, numbrid ega sõnad ei ole heraldilised kujundid. Kujundid peavad olema arusaadavad ja nende paigutus reeglipärane. "Sümboli kujundus peab olema lihtne, seda ei tohi üle koormata. Kõige meeldejäävam ongi ühe põhikujundiga kilbipilt."
Uiboaed märkis, et heraldiliste sümbolite kehtestamisel on visuaalist olulisemgi hoopis sümboli kirjeldus. "Kirjeldav tekst on lakooniline ja selles kirjeldatakse eriala terminitega vaid heraldilisi kujundeid."
Ka Herodes märkis, et heraldilise sümboli loomine ei peaks algama mitte joonistamisest, vaid sümbolite valikust ja heraldilise kirjelduse koostamisest: "Sest nagu pühakirjas seisab: alguses oli sõna."
Uue sümboolika on praeguseks omale peale Saaremaa valla leidnud näiteks ka Saue vald, kes tegeles sellega juba eelmisel aastal. Võidutöö "Nelik" (paremal) autor Kaarel Vahtramäe selgitas Saue valla lehes, et püüdis sellesse põimida nii selle, et uus vald moodustub neljast osapoolest ja asub Harjumaal, aga tagada ka selle, et see kannaks edasi olemasolevaid sümboolikaelemente.
Oktoobris valis omale lipu ja vapi ka Rõuge vald. Parimaks kavandiks tunnistati rahvahääletusel töö "Vesi ja Maa" (allpool).
Riigikantselei poole on eilse seisuga pöördunud konsultatsiooni saamiseks umbes kümme ühinenud omavalitsust. Ekspertkomisjon on läbi vaadanud, andnud hinnangu ja esitanud ettepanekud umbes 80 kavandi kohta. Nagu Uiboaed ka märkis, siis arusaadavalt on ajad praegu kiired.
"Usun siiski, et suudame operatiivselt ja igapäevaselt abiks olla nii hindamiskomisjonidele sümbolikavandite konsulteerimisel kui ka disaineritele, kes küsivad täpsustusi näiteks heraldikanõuete rakendamise kohta, ja loomulikult ka lõplike kavandite kohta arvamuse andmisel." | Mitmekümne tuhande euro eest konkursse – ühendvallad otsivad omale uut nägu | https://www.err.ee/641678/mitmekumne-tuhande-euro-eest-konkursse-uhendvallad-otsivad-omale-uut-nagu | Ühes kohalike valimiste lõpuga jõustusid haldusreformiga paika pandud uued vallapiirid ja sellega samaaegselt kaotasid kehtivuse hulk valdade vappe ja lippe. Pea nelikümmend valda otsivad endale nüüd uut visuaalset identiteeti, kusjuures uue sümboolika leidmise eest on välja pandud magusad võidusummad: suuremad auhinnafondid küündivad 5000 euroni. |
Seni tänavusel hooajal Euroliigas paremini esinenud Olympiakos (4-2) pidi koduväljakul tunnistama Panathinaikose (3-3) 70:62 paremust.
James Gist viskas võitjate poolel 15 punkti ja Kaunase Žalgirisest üle tulnud leedulane Lukas Lekavicius tõi 14 silma. Olympiakose poolel hiilgas lätlane Janis Strelnieks 18 punktiga.
Venelaste Moskva Himki (5-1) jätkas väga napilt oma edukat hooaega, kui kodus saadi vaid ühe punktiga 91:90 jagu hispaanlaste Vitoria Baskoniast (1-5).
Aleksei Šved kogus võitjate poolel 20 punkti, 5 lauapalli ja 5 korvisöötu ning Anthony Gill sai kirja samuti 20 silma ning 7 lauapalli. James Anderson viskas 18 ning Stefan Markovic 15 punkti. Kaotajate edukaim oli Matt Janning 19 silmaga.
Teistes reedestes mängudes sai Istanbuli Fenerbahce (4-2) võõrsil 80:57 jagu Bamberg Brose Basketsist (3-3) ning Malaga Unicaja (3-3) võitis kodus 79:65 Belgradi Crvena Zvezda (2-4). | Euroliiga põnevusmängus olid tähelepanu keskpunktis Baltikumi mängijad | https://sport.err.ee/642036/euroliiga-ponevusmangus-olid-tahelepanu-keskpunktis-baltikumi-mangijad | Korvpalli Euroliigas peeti reedel neli kohtumist, millest ilmselt oodatuim oli kahe Kreeka suurklubi Pireuse Olympiakose ja Ateena Panathinaikose vastasseis. |
Danil lahkus 9. novembri õhtul Vana-Pärnu maanteel asuvast ajutisest elupaigast teadmata suunas ning ta pole siiani turvakodusesse naasnud. Poiss on sarnaselt lahkunud ka varem.
Politseinikud on kontrollinud kohti, kus Danil on varasemalt viibinud ja suhelnud lähedastega, kuid teda pole leitud. Ta võib liikuda ringi vanemate laste seltskonnas.
Kahjuks pole teada, milliseid riideid ta lahkumise hetkel kandis.
Tallinna kesklinnas Puhke tänaval elav 13-aastast Carl-Robert suhtles lähisugulasega viimati 7. novembril.
Korrakaitsjad otsivad teda kohtadest, kus ta tavaliselt viibib, kuid siiani pole teda tabatud. Viimati nähti teda eile kella 12-13 ajal Järveotsa tee 2 maja läheduses.
Poiss võib liikuda kaubanduskeskuste läheduses ja kesklinna piirkonnas.
Carl-Robertil oli lahkudes seljas must parka, peas must müts, jalas mustad teksapüksid ja valgete taldadega sinised talvesaapad. Tema seljas oli khaki värvi Converse’i seljakott. Poiss võib liikuda samaealise tüdruku seltskonnas.
Politsei palub inimestel, kes näevad kirjeldustele vastavaid poisse, anda sellest teada Häirekeskuse numbril 112.
Politsei otsis ka reede hilisõhtul kodust lahkunud 9-aastast Enrikut, kes laupäeva hommikul üles leiti ja kellega on kõik korras. | Politsei otsib kodust lahkunud poisse | https://www.err.ee/642035/politsei-otsib-kodust-lahkunud-poisse | Politsei palub inimeste abi turvakodust lahkunud 12-aastase Daniili ja kodust lahkunud Carl-Roberti leidmisel. |
Andrea Giudici
Muuta maailma kolme minutiga ei ole lihtne ülesanne. Neid kolme lühikest minutit saab siiski kasutada sõnumi edastamiseks ning uudishimu, kire ja avastamisele pühendumise seemne edasiandmiseks mõnele teisele inimesele. Nakatunut võib haarata samasugune kirg ja samasugune pühendumus ning ta võib jõuda nii kaugele, et lõpuks suudab nihutada piire selle vahel, mida me teame ja mida me ei tea.
Kui me – inimkonnana – ükskord midagi uut mõistame, siis ei saa me seda enam mitte teada. Me saame muuta oma suhtumist, kuid teadmised on igavesed. Kui me suudame inspireerida kedagi asuma teadmiste otsingute teele, siis oleme sama hästi kui muutnud maailma kolme minutiga.
Elisabeth Dorbek-Kolin
Aeg on kokkulepitud väärtus, mida me saame objektiivselt mõõta. Selle järgi nädal koosneb seitsmest päevast, päev 24 tunnist, tund 60 minutist ja minut 60 sekundist. Samas on aeg vägagi subjektiivne. Vaatleme kolme minutit. Meeldiva tegevusega möödub kolm minutit nagu silmapilk, aja möödumist ei pane tähelegi. Samas võib see aeg tunduda igavikuna, kui oodata eksami tulemust, telefoni helisemist või teavet oma lähedase tervislikust seisundist. Aga kas kolm minutit on piisav aeg, et maailma muuta?
Filmidest oleme õppinud et jah, kolme minutiga võib päästa maailma ja leida armastuse, aga päris maailm vahest nii dramaatiline pole. Siiski on mõne igapäevase töö osa kellegi maailm muuta, ja selleks võib tal olla isegi vähem aega kui kolm minutit. Võite mõelda küll, et ainukene ametikoht, kus see on võimalik, on mõne suurriigi president, kuid ei, ma räägin päästjatest, arstidest ja teistest sarnastest ametitest. Kolme minutiga nad suudavad mõnikord maailma mitte ainult muuta, vaid päästa – kellegi jaoks võid just sina olla terve maailm.
Elise Joonas
Tähelepanu on tänapäeval defitsiitne – meie pilgule või klikile on suur konkurents. Huvi köitmine ja säilitamine võib vähegi keerukamate teemade, eriti baasteadlaste uuringute puhul, tunduda isegi võimatu. Samas saame inimesi köita millegi väga liigiomasega – lugude jutustamisega. Kuna on mõeldamatu, et me jutustaksime oma teaduslugusid meelelahutustööstuse suurejoonelisusega, tuleb teadlastel leida vajaliku külgetõmbejõu saavutamiseks omaenda jutustusviis.
See eeldab väljaastumist tsunfti žargooni turvalisest maailmast, et ennast laiale publikule arusaadavaks teha, mis on ükskõik mis teema valdamise tõeline lakmustest. Kuigi ühe lühiloenguga maailma ei raputa, peaksime teadlastena tunnistama, et ühiskonna teaduspõhisuse suurendamise eest vastutame kõik.
Fideelia-Signe Roots
„Teadus kolme minutiga“ finaali jõudnud noorteadlased on tegelenud oma teemaga aastaid. Anda kolme minutiga edasi kogu uurimisteekonna jooksul talletunud teadmine pole kerge. Igas valdkonnas peitub tuhandeid nüansse, millest võiks päevade kaupa kõnelda. Nagu superkangelasel, peavad ka finalistil olema missioon, visioon ja soov maailma muuta. Samas ei tohiks end liiga tõsiselt võtta, sest kuigi meid nimetatakse noorteadlasteks, on igaüks meist viibinud planeedil piisavalt kaua, et näha siinse elu juhuslikkust ja absurdsust.
Et selles hullumeelses maailmas kedagi kõnetada, tulevad appi kolm võlujõudu: sõna jõud, pildi jõud ja heli jõud, mille sidumine küllap just kunstnikel hästi õnnestub. Kunstniku-uurimus, mida teostan Eesti kunstiakadeemia doktorantuuris, võimaldab märgata ootamatuid seoseid ja mängida läbi uurimisprobleemid. Selline kunstipraktika muudab eeskätt kunstniku enese maailma, kuid sõnumi oskuslik edastamine mõjutab ka auditooriumi. Maailm tervikuna kolme minutiga ei muutu, kuid muutuda võib kuulajate maailmavaade.
Janek Urvik
Minult kui fundamentaalteadlaselt on nii mõnigi kord küsitud: „Aga mis kasu on sinu tehtavast maailmale?“ Üks mu kolleeg parafraseeris kunagi: „Teadus on riigi rahaga isikliku uudishimu rahuldamine.“ See on küll üpris egoistlik teaduse definitsioon, kuid tabab siiski midagi olulist: teadus on uute teadmiste tootmine, olgu siis motiiviks lihtsalt uudishimu rahuldamine või maailma muutmine. Rakendusteaduse puhul on uutest teadmistest kohe kasu, mida fundamentaalsemaks aga minna, seda rohkem läheb aega ja vahesamme, et uutest teadmistest midagi käega katsutavat või praktilist sünniks.
Uurides, kuidas looduslik valik on kajakate vananemismustreid kujundanud, tuleb juba väga palju vaeva näha, et sellest mingit praktilist väärtust kooruks. See ongi teadus puhtalt enese uudishimu rahuldamise mõttes. Parim, mida sellise teaduse juures loota, on, et see võiks ka kellelegi teisele huvi pakkuda, teda inspireerida, ehk isegi pisut tema maailmapilti muuta. Seepärast on kasulik teadlasena oma avastusi ka avalikkusele tutvustada. Miks ka mitte kergesti seeditava kolmeminutilise jutu raames, see oleks juba päris hea viis kolme minutiga maailma muuta.
Madis Uuemaa
Arvan, et kui soovitakse kolme minutiga maailma muuta, siis on selleks kaks võimalust.
1. Ootad terve elu, et juhuslikult kukkus sulle sülle nupp, mida vajutades muutub maailm paremaks. Näiteks helistab sulle USA president ja küsib kolme minuti jooksul, kas suuname oma ressursid NASA-le tagasi või mitte. Arvan, et see võimalus on kaduvväike.
2. Näed aastaid vaeva, et maailma paremaks muuta. Sul on meeskond, kes koos sinuga aitab sul eesmärgi poole liikuda (või annab lihtsalt head nõu). Sa harid pidevalt ennast ning kuulad endast targemaid. Ning ühel hetkel antakse sulle võimalus kolme minuti jooksul teha midagi, mis muudab maailma paremaks. Näiteks raputada maailma uue teadusavastusega või inspireerida maailma kõnega ÜRO peaassambleel või nõustada presidenti NASA eelarvet suurendama.
Oliver Laas
Mõnikord piisab maailma muutmiseks mõnest sekundist. Orville Wrighti esimene lend mootoriga lennukil kestis 12 sekundit. Teinekord tuleb olla õige ajal õiges kohas. 1983. aastal kahtles valveohvitser Stanislav Petrov Nõukogude Liidu tuumarünnakute eelhoiatussüsteemi signaalis ja hoidis sellega ära tuumasõja.
Aga kuidas muuta maailma sõnadega, kui sul aega ainult kolm minutit? Selleks tuleb publikut veenda oma uskumuste tõesuses. Lihtsama vastupanu teed minnes piisab enamasti retooriliste võtete kasutamisest ja publiku tunnetele apelleerimisest. Publiku ratsionaalseks veenmiseks tuleb aga toetuda tõenditele ja veenvatele argumentidele.
Alusta väidetest, mida nad juba usuvad või on valmis uskuma, sest muidu on ratsionaalne veenmine võimatu. Järgmiseks esita oma keskne tees lihtsalt ja selgelt. Seejärel too tõendeid selle poolt ja vasta vastuargumentidele. Lõpetuseks korda oma teesi, et see publikule paremini meelde jääks. Õnnestumise korral oled muutnud uskumusi ja seeläbi ka maailma.
Tiina Laansalu
Kas kolme minutiga oleks võimalik maailma muuta, ühiskonda soovitud suunas mõjutada? Kolm minutit on lühike aeg, ent sellesse ei peagi mahtuma kogu ränkoluline maailmamuutmine. Tähtis on kolme minuti sisse mahutada isutekitamine, mõtete suunamine, tähelepanu juhtimine. Mida selgemalt ja läbimõeldumalt seda teha, seda suurem on mõju.
Ütleksin, et kolme minuti loeng on nagu mahe marjasiirup. Näiteks kui soovin panna inimesi kaasa mõtlema kohanimeuurimise teemal, siis tuleb mul kokku „aurutada“ parajalt magus ja tummine ekstrakt, mis kontsentreeritud kujul sisaldab kõige olulisemat osa kõnealustest onomastika küsimustest ning kus meeldivat ja huvitavat maitset andma on valitud mõned eriti head ja ilmekad kohanimenäited. Kui keet kuulajatele „maitseb“, siis võtavad nad endaga ühes teadmise, et kohanimed puudutavad meid kõiki ja et kohanimede uurimine on huvitav ja vajalik. Nad jagavad seda teadmist omakorda edasi ja võimalik, et mõnes isikus selles ahelas tekib isu ka ise onomastikaga lähemat tutvust teha. Nõnda ongi need kolm minutit oma eesmärgi täitnud. | Noored teadlased arutlevad, kuidas kolme minutiga maailma muuta | https://novaator.err.ee/642034/noored-teadlased-arutlevad-kuidas-kolme-minutiga-maailma-muuta | Nädala eest toimus Eesti Teaduste Akadeemia eestvedamisel populaarteaduslike ettekannete konkurss "Teadus kolme minutiga". Mida arvavad seal esinenud teadlased sellest, kuidas kolme minutiga maailma muuta, sellest andis ülevaate Sirp. |
Kvalifikatsiooniturniirilt ennast põhitabelisse vehelnud Kuusk alistas 64 parema hulgas itaallanna Mara Navarria 15:14 ja seejärel järgmises ringis korealanna Lam Shini 15:8.
Võitluses koha eest kaheksa hulgas läks ta vastamisi Rio olümpiavõitja, ungarlanna Emese Szasz-Kovacsiga, kellele tuli alla vanduda 9:15. Ungarlanna omakorda kaotas kohe järgmises matšis hiinlannale Yiwen Sunile 12:15.
Maailma esinumber Julia Beljajeva alistas avaringis poolatari Magdalena Pawlovska 12:11, kuid kaotas 1/32-finaalis teisele Poola vehklejale, Renata Knapik-Miazgale 7:15.
Nelli Differt kogus alagrupis neli ja Erika Kirpu viis võitu, kuid Kirpu jäi otsustavas matšis 12:13 alla poolatar Danuka Andrzejuk-Dmowskale ja Differt kaotas 12:15 poolatar Barbara Rutzile, seega jäid mõlemad põhiturniirilt välja. | Kristina Kuusk jäi Hiina MK-etapil pidama 16 parema hulka | https://sport.err.ee/642033/kristina-kuusk-jai-hiina-mk-etapil-pidama-16-parema-hulka | Hiinas toimuval epeevehklemise MK-etapil jäi Eesti naiste laeks koht 16 parema hulgas, kuhu jõudis välja Kristina Kuusk. |
Akadeemik Martti Raidal on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) juhtivteadur, kes juhib teaduse tippkeskust nimetusega Tume Universum (Dark Side of the Universe) ja esindab Eesti teadlasi Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN). Piiriülene uurimissuund, kus koos kosmoloogia ja astrofüüsika ühelt poolt ja teisalt kõrged energiad ning elementaarosakesed, mille uurimist professor Raidal enam kui 20 aastat viljelenud on, saab areneda ainult arvestatavate infotehnoloogiliste ressursside toel, seega on Martti Raidal aastaid edendanud ka teaduses kasutatavaid arvutivõrke ja -võimsusi (nt European Grid Initiative, EGI).
Raidali institutsionaalne uurimistoetus kannab lihtsat pealkirja „Massi päritolu“ ja selle abil koondatakse tõenäoliselt sügavaimad teadmised, mida tähendab teadusavastusena gravitatsioonilainete võngete registreerimine. Just gravitatsioonilainete võngete registreerimise eest anti välja ka 2017. aasta Nobeli füüsika auhind.
Kui eelmisel sajandil tegutsesid astrofüüsikud ja kosmoloogid ning teiselt poolt elementaarosakeste füüsikud kumbki oma nurgas, siis nüüd on nad kenasti üksteist leidnud ja vaat et lahutamatud. Olete teaduse tippkeskuse Tume Universum juht ja juhite ka Eesti teadlaste tegemisi Euroopa tuumauuringute keskuses, kus tegeldakse elementaarosakeste järjest väiksemate energiate ja massikandjate uuringutega. Selgitage palun seda arengut tänapäeva füüsikas.
Tõsi ta on, et aastaid on ühed füüsikud teinud katseid laboratooriumides ja teine osa, juba alates Galileo ajast, vaadelnud meid ümbritsevat füüsikat teleskoopidest.
Mingil hetkel aga väljusid probleemid klassikaliste laboratooriumide mastaapidest, nad muutusid nii suureks, ja mis siis edasi juhtus, on see, et universumist on saanud üks labor. Eks need protsessid, mis kiirendites esile kutsutakse, toimuvad universumis kogu aeg.
Tänapäeva vaatlustehnoloogia on juba arenenud nii kaugele, ja areneb jõudsalt edasi, et elementaarosakeste füüsikute jaoks ei ole enam oluline, kus ta oma eksperimenti läbi viib või jälgib – kas kiirendite tehislikes protsessides või supernoovades või mustades aukudes ehk siis eksperimente viib viimastel juhtudel läbi universum ise oma looduslike protsessidega, meie pelgalt üritame neid nähtusi fikseerida, analüüsida ja teha järeldusi, et mida need protsessid tähendavad füüsikaseaduste jaoks.
"Ometi viitavad esimesed hüpoteesid kosmoloogias, et midagi on kuskil veel. Midagi palju enamat, kui me seni oma teadmistega oleme suutnud standardmudelis raamistada."
Sealt edasi on nüüdseks arenenud mitu teadusharu, näiteks kosmoloogid koos osakestefüüsikutega üritavad aru saada ja mõista, mis on tumeaine, millest koosneb pea 83% meie universumist.
Edasi on välja arendatud selline teadusharu nagu astroosakeste füüsika, mis vaatleb kosmilisi kiiri, ja nüüd, tänu gravitatsioonilainete uurimissuuna tekkimisele, kutsuvad need teadlased oma uurimissuunda inglise keeles multi messenger astronomy.
Nad siis panevad kokku eri vaatlusandmed ja üritavad neid interpreteerida. Vaadeldakse teleskoopidega footoneid ja detektoritega gravitatsioonilaineid, nagu viimati koostöös just neutrontähtede ühinemise fikseerimisel tehti.
Seega soovivad kõik füüsikud, on nad siis astrofüüsikud või osakestefüüsikud või kõrgete energiate uurijad, rohkem teada eelkõige tumeaine kohta ja seetõttu võib arvata, et nende koos töötamine ei ole konjunktuurne, vaid otstarbekas sümbioos.
Millised on CERNist tulnud viimased uuringutulemused ja mida seal praegu tehakse? Mis avastusi on lähiajal oodata?
Oleme KBFI kaudu pikemat aega CERNiga seotud. Peamiselt lööme kaasa kompaktse müüonite solenoidi (Compact Muon Solenoid, CMS) eksperimendis ja hetkel uurime peamiselt topkvarke, mis on kõige raskemad elementaarosakesed üldse. Üldine informatsioon on siis selline, et füüsika standardmudel kehtib, kehtib isegi liiga hästi.
Nii palju kui eksperimente on tehtud, on standardmudeli kehtivus alati kinnitust leidnud. Ometi viitavad esimesed hüpoteesid kosmoloogias, et midagi on kuskil veel. Midagi palju enamat, kui me seni oma teadmistega oleme suutnud standardmudelis raamistada. Nüüd me siis otsime, et mis see muu on.
"Esmapilgul nende vaatluste tulemustes ju justkui ei olegi midagi erilist, kuid teisalt andsid need tõsikindla selgusega signaali, mis on täielikus vastavuses kinnistunud füüsikalise teooriaga ja see ei ole meie erialal väga tavapärane, seda ei juhtu eriti tihti."
Mõned CERNi eksperimendid näitavad aeg-ajalt hälbeid, mille peale kirjutatakse tihti terve rida artikleid, aga mingi aja pärast on alati leitud hälvete põhjus. Praegusel ajal toimuvad huvitavamad hälbed mitte meie eksperimendis, vaid eksperimendis, mida kutsutakse LHCb eksperimendiks (LHC beauty experiment), kus uuritakse b-kvarke. Nende kvarkide lagunemise käigus on täheldatud huvitavaid statistilisi anomaaliaid.
Meie terminoloogia kohaselt, kui nende statistiliste anomaaliate suurus on kolm standardhälvet, siis see tähendab, et nendest anomaaliatest tasub juba rääkida. Aga nad siiski ei pruugi veel midagi tähendada uue füüsika koha pealt ning võivad lõppkokkuvõttes osutuda lihtsalt fluktuatsiooniks. Sellega me seal praegu tegeleme. Kui kindlaid tõendeid uue füüsika kohta ei ole, siis spekuleeritakse, mis teadlaste keeli tähendab seda, et tullakse välja üha uute hüpoteesidega.
Kuidas sellega haakub laserinterferomeetri-gravitatsioonilainete observatoorium LIGO4 ja gravitatsioonilainete mõõtmine?
Selles mõttes on LIGO mõõtmised ja avastused erilised, sest kinnitavad täiesti üheselt sada aastat vana füüsikat, st tollast hüpoteesi, mis põhines väga tugevalt Albert Einsteini teoreetilisel mõttekäigul ja matemaatikal nii, et seda hakati võtma tõsikindla füüsikalise teooriana.
Kuid eksperimentaalne kinnitus sellele tuli alles nüüd. Esmapilgul nende vaatluste tulemustes ju justkui ei olegi midagi erilist, kuid teisalt andsid need tõsikindla selgusega signaali, mis on täielikus vastavuses kinnistunud füüsikalise teooriaga ja see ei ole meie erialal väga tavapärane, seda ei juhtu eriti tihti. See seletab, miks neile avastustele Nobeli füüsikaauhind nii ruttu anti. Vaevalt aasta alates tulemuste selgumisest.
Võib vist tõdeda, et elementaarosakeste füüsika ja kosmoloogia valdkonnas elatakse praegu erakordsel ajal.
Jah, sest oleme tõesti jõudnud ajajärku, kus tulevad ka uued andmed, mitte ei ole ainult teoreetilised hüpoteesid. Me oleme selleks kõigeks ju läbi tohutu rahvusvahelise pingutuse ettevalmistusi teinud ligi 30 aastat, kuni on valminud kõiki neid avastusi fikseerida ja analüüsida võimaldav teaduslik infrastruktuur, sh CERNi suur hadronite põrgati (Large Hadron Collider, LHC) kõigi oma eksperimentidega.
Ka neid USA LIGO interferomeetreid on ehitatud pea sama kaua ja see hetk, mil nad on hakanud andmeid tootma, on just nüüd. Seepärast on vaieldamatult huvitav periood. Meetodi loomine on teaduses tähtis, sest kui lüüa haamriga alasi vahel mingeid osakesi tükkideks, siis võrreldes sellega, kuidas lõhutakse osakesi suures hadronite põrgatis, on see vaieldamatult suur edasiminek.
Kas on teada, millal saab Eesti täieõiguslikuks CERNi liikmeks?
Edusammud edasiliikumises on märgatavad. Põhimõttelise otsuse, et Eesti võib saada CERNi täieõiguslikuks liikmeks, teeb meie valitsus. Praegu kirjutame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudiga eneseanalüüsi dokumenti, milles vaatame, millist ning kui suurt kasu saavad liikmesusest riigiasutused, teadusasutused, aga eelkõige tööstus.
"Eesti firmade innovatsioonivõimekus, et lüüa ettevõtjana kaasa sellises suures projektis, nagu on CERN, vajab arendamist."
Mul on suur usk selle dokumendi lõppresümee tulemusse, mille järel läheb see eneseanalüüsi dokument valitsuse lauale, kes peab siis otsustama, kas alustame liikmesuse läbirääkimisi või mitte. Mul on usku positiivsesse lahendusse, sest olgu otsustajate hoiak teadlaste suhtes milline tahes, aga on piisavalt mõjukaid argumente, et CERNi liikmesusest võidavad eelkõige Eesti ettevõtted ja tööstus.
Peame mõistma, et CERN tervikuna on üks ülivõimas innovatsiooni genereerija ja inkubaator. Oleme jõudumööda kogu aeg üritanud Eesti firmasid CERNi viia ja neid ka töödesse kaasata. Kui teadlased peavad juba üle paari aastakümne mängima sajaprotsendiliselt rahvusvaheliste reeglite järgi, kui tahavad maailmas hakkama saada, siis Eesti firmade innovatsioonivõimekus, et lüüa ettevõtjana kaasa sellises suures projektis, nagu on CERN, vajab arendamist.
Täisliikmesus annab Eesti firmadele võimaluse minna, osaleda ja näha, kuidas seal see kõrgtehnoloogiline tegevus ja elu käib. See on eelkõige kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamise meetod ja Eestile väga vajalik.
Hiljuti lõppes teaduse tippkeskuste karm konkurss, kuidas õnnestus Tumeda Universumi tippkeskuse staatus uuesti saada?
Arvata on, et see juhtus mitme teguri koosmõjul. Esiteks tooksin uuesti välja selle, millest rääkisime vestluse esimeses pooles, et praegu on just see periood, mil tulevad välja rikkalikud andmed nii elementaarosakeste füüsikas kui ka kosmoses ja praegu on õige hetk olla selles valdkonnas ka Eestis pädev ning aktiivne kaasalööja. Meil oli läbimõeldud kontseptsioon – osas eksperimentides osaleme ise aktiivselt, osast saame kasutada nende andmeid ja usun, et kõik see oli üheks argumendiks.
Teisena tooksin välja meie tubliduse, sest tippkeskuse juurde on õnnestunud kaasata igati silmapaistev teadlaste koosseis. Usun, et meil õnnestus kokku panna vastava ala tippkompetents väga mitmel alal – meil on osakestefüüsikas nii teoreetikuid kui ka eksperimentaatoreid, Tartu observatooriumist osalevad nii kosmoloogid kui ka astrofüüsikud, ja meil on ka gravitatsiooniuurijad.
Gravitatsioon on valdkond, mida inimene nähtusena ühe esimesena tajus ja mõtestada üritas, aga paradoksaalsel kombel teame tänapäevalgi kõige vähem. Eelkõige tänu sellele, et meil õnnestus siin Eesti tingimustes kokku panna oivalisel teaduslikul tasemel tervikliku kontseptsiooniga teaduskeskus, meile see tippkeskuse staatus ka omistati.
Räägime veel gravitatsioonist. Eelmisel aasta tunnistati üheks mõjukamaks teadusavastuseks see, et USA laserinterferomeetri-gravitatsioonilainete observatoorium (LIGO) on tabanud gravitatsioonilainete olemasolu tõestava signaali. Hiljuti teatas Nobeli komitee, et selleaastase füüsikaauhinna sai LIGO detektori uurimismeeskond – Rainer Weiss, Barry C. Barish ja Kip S. Thorne. Selgitage palun selle avastuse tähendust. Nüüd tuli hiljuti veel ka teade selgemast mõõtmistulemusest ja neutrontähtede ühinemise sähvatuse nägemisest koos gravitatsioonilainete mõõtmisega.
Räägime siis inimesele, kes iga päev ei mõtle gravitatsiooni peale, mida need gravitatsioonilaine mõõtmised andsid. Mida siis avastati? Avastati sisuliselt see, et meie ruumi pikkus teatud tingimustel muutub. Kui inimene jääb sellise laine ette, siis ta võib taustsüsteemi suhtes muutuda nii lühemaks kui ka pikemaks, aga ise ta seda loomulikult ei taju.
Kui meie tavamõistus ütleb, et aeg ja ruum on suuresti fikseeritud ja konstantsed, siis need lained näitasid, et tegelikult see nii ei ole ja Einsteinil, kes ütles, et nad on hoopis relatiivsed, oli õigus. Lainete mõõtmised näitasid väga selgelt ja eksperimentaalselt ära, et ruum vahel lüheneb, vahel pikeneb. Efektid on küll väga väikesed, aga tunnetuslikult on see ikkagi fakt, ja tähtis fakt.
Fundamentaalteadlasele sai kinnitust aga nüüdseks saja aasta vanune teooria (relatiivsusteooriateooria esmakäsitlus avaldati Albert Einsteini poolt 1916. aastal – M. M.), seda saab muidugi võtta ka niimoodi, et kui sai kinnitust saja aasta tagune asi, et mis seal siis erilist on, sellest ju nagunii midagi ei õpi. Tegelikult aga sai kinnitust, et loodud teadusaparaadid töötavad, ja töötavad kenas tasakaalus senise teooriaga.
Algab usin aparaatide arendamine, kindlasti annab neid muuta veel tundlikumaks ning siis ootame, et me avastaks juba midagi sellist, mida me tõesti seni ei olnud ehk ette kujutanudki, mis liigutab edasi meie seniste teadmiste piire.
"Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud ja seda ei osata kirjeldada, nii nagu me kirjeldame teisi jõude. "
Palju uut saame juba teada nii mustade aukude kui ka neutrontähtede ühinemise vaatlemistest ja mõõtmistest. Näiteks juba Nobeli auhinna laureaatide juhitud eksperimendi vaatlemisel asusime meie siin oma Tumeda Universumi tippkeskuses töötama hüpoteesi kallal, et mustad augud on tekkinud mitte supernoovade plahvatustest, vaid universumi tekke varajase faasi inflatsiooni tulemusena ja mustad augud ise ongi see tumeaine, millest enamuses koosneb universum, mida me ei näe. Me töötame selle arvamuse kallal tõsiselt juba terve aasta.
Ega Nobeli auhind seda arusaamist mõjutanud, et gravitatsioon kui nähtus on ikka väljateooria, mitte osakestefüüsika?
See on jah probleem. Nii Einsteini kui varasemalt ka Newtoni gravitatsioonikäsitlused olid mõlemad nn klassikalised teooriad. Uue avastuse valguses on tekkinud küsimus, kas see gravitatsioonilaine oli ka jõu ülekandja.
Me kõik teame ju üsna palju raadiolainetest, mis koosnevad footonitest ja mis on ka jõu ülekandjad, kuid nüüd tundub, et sama on ka gravitatsioonilainetega.
Lihtsalt nende lainete interaktsioon on nii nõrk, et sealt seda ühte gravit(oni) (osakest, millest gravitatsioonilaine koosneb – M. M.), kätte saada, me praegu oma tehnoloogiaga veel ei suuda. Kas hakkamegi suutma, ei tea, aga praegu ei ole see võimalik. Ka on matemaatiliselt keeruline teoorias kirja panna nende gravitatsioonilainete kui nähtuse üldist interaktsiooni.
Kaht asja kokku pannes võimegi öelda, et tunneme gravitatsiooni juba XVII sajandi teisest poolest, mil õun väidetavalt Newtonile pähe kukkus ja tema selle üle mõtisklema asus, kuni Einsteini läbimurdeliste teooriateni XX sajandi alguses, aga tegelikult ei tea me gravitatsioonist ikka veel suurt midagi.
Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud ja seda ei osata kirjeldada, nii nagu me kirjeldame teisi jõude. Kui kvantmehaanika tekkis omal ajal seetõttu, et teadlased hakkasid nägema veidrusi ja fluktuatsioone enda ümber ning hakkasid neid uurima, siis praegu veidrused puuduvad. Kuidas gravitatsiooniga leida ja näha uusi ebakõlasid ehk veidrusi looduses, selles ongi küsimus.
On vaja hakata tegema gravitatsiooniga eksperimente, et hakata ebakõlasid avastama. Loodan, et ehk nad seal LIGOs nägid rohkem, kui välja on käinud, ja et nad oma eksperimentidega jätkavad.
Kunas gravitatsiooni ja selle laineid suhu sünnib panna, see tähendab, millal sellest majandusele kasu tõuseb?
Ma läheneksin sellele küsimusele teise nurga alt: kuidas üldse fundamentaalteadus majandust mõjutab? Niisugusteks suurteks eksperimentideks luuakse täiesti uusi tehnoloogiaid ja need tehnoloogiad igal juhul muudavad maailma.
Näiteks selleks, et iPhone telefoni saaks valmistada, oli vaja luua kaksteist läbimurdelist uut tehnoloogiat. Neist vaid ühe tellija oli USA teadusfond NSF, teised kaks tulid CERNist, ülejäänud tehnoloogiate arendamisega tegeles suuresti USA kaitsetööstus. Ei kujuta me keegi enam ette elu nutitelefoni või üldse ilma internetita. World Wide Webi algne protokoll sai alguse CERNi hüperteksti koostamise rakendustest.
Ka LIGO interferomeetrid on väga keerulised laseri ja optikaseadmed, mille lihtsustatud analoogid on meil iga päev kasutuses arvutites või mujal tarbeelektroonikas.
Meid ümbritsevad paradigmaatiliselt uued tehnoloogiad ja majandusharud, mis on tekkinud suuresti tänu CERNis ja mujal sellistes fundamentaaluuringute keskustes loodud tehnoloogiatele. See on see viis, kuidas fundamentaalteadus panustab rahvamajandusse ja miks on otstarbekas, et ka Eesti ettevõtjad saaksid täieõigusliku juurdepääsu CERNi arendustele.
Kas gravitatsioonilainete uuringud on tähelepanu neutriinodelt mõneti ära tõmmanud?
Eks teadlane püüab ikka minna sinna, kus midagi toimub ja kus luuakse uusi teadmisi, seepärast on tõesti paljude pilgud, ka meie omad, suunatud gravitatsioonilainete poole. Neutriinode füüsika algas 1967. aastal, mil avastati anomaalia ja asuti asja uurima. Läbimurdeline avastus tehti kas 2002. või 2003. aastal. See on väga hea näide avastuslikust teadusest, kus oma 40 aastat nähti vaeva ja pusiti probleemi kallal, siis tehti elegantne eksperiment ning järsku saadi aru, et asjad on just täpselt nii ja mitte teisiti.
"Kui universumis ringi vaadata, siis näeme, et eksisteerib ainult aine, mitte antiaine."
Seepärast oligi 2000. aastate algus see periood, mil tehti palju eksperimente neutriinodega ja need olid osakesteuurijate tähelepanu keskmes. Praegu valmistatakse ette eksperimenti, kus saadetakse välja neutriinode kiir, võimalik et CERNist, mille vastuvõtudetektorid asuvad Itaalias. Samasugust eksperimenti tehakse ka USAs.
Kui kolm neutriinot segunevad, siis selles protsessis on eri faasid ning tegevuse eesmärgiks on näha, kas toimub CP-rikkumine – see näitab omakorda aine ja antiaine vahekorda. Füüsikaseaduste järgi on aine ja antiaine teineteise peegelpildid, aga kui sümmeetria on mingitpidi rikutud, siis on üks maailm natuke teistsugune kui teine, s.t antiaine maailm.
Kui universumis ringi vaadata, siis näeme, et eksisteerib ainult aine, mitte antiaine. Neutriinode eksperiment võib anda vastuse, miks me kõik koosneme just nimelt ainest, aga mitte antiainest.
Olete ühtlasi KBFI teadusnõukogu esimees. Hiljuti lõppes viimane rahvusvaheline teaduse hindamine, kus KBFI-l läks küll hästi, kuid mitte ilma märkusteta. Lõpparuandes heideti instituudile ette majanduslikku jätkusuutmatust. Nii et KBFI pärast võttis hindamiskomisjoni esimees prof Christian Enss vaevaks kirjutada haridus- ja teadusministeeriumile kurja kirja ja pärida aru, mis toimub – nii heade teadustulemustega teadusasutus (vt juuresolevat tabelit), miks ei ole suudetud sellisele asutusele stabiilsemat keskkonda luua?
Jah, asutusi ja valdkondi hinnati mitme kriteeriumi alusel, üks tähtsamaid on loomulikult vastavus tippteaduse nõuetele, aga hinnang anti ka majanduslikule jätkusuutlikkusele.
Meil on kahjuks kujunenud selline kurb olukord, et kuigi meie instituudi loodud teaduse maht on formaalselt suurem kui näiteks tehnikaülikoolil või maaülikoolil – oleme Tartu ülikooli järel Eestis teisel kohal –, siis paraku on meie majanduslikku jätkusuutlikkust hoitud sellisel tasemel, et hindajate juht kirjutas kirja ministrile, et küsida: mis toimub?
Välismaa teadlane ei tahtnud kirjaga kellelegi mingeid ettekirjutusi teha, vaid ta lihtsalt ei saanud, vaatamata oma rikkalikule rahvusvahelisele kogemusele, aru, kuidas niimoodi saab toimida.
Miks tehakse siin Eestis mingeid asju, mis on teadusele selgelt kahjulikud? TANi (ehk Gunnar Oki – M. M.) aruandes soovitatakse teadusasutusi konsolideerida, kuid teha seda rangelt tippteadusest lähtuvalt. Meie KBFIga oleme nüüd pidanud läbirääkimisi nii HTMiga kui TÜ ja TTÜga, et konsolideerimise ideed arutada. Protsessi segasuse ja välja selgitamata huvide tõttu hakkab teadus kannatama ning see on juba otseselt Oki raportiga vastuolus.
See ei too kaasa sünergiat ja teaduse kvaliteedi kasvu, mis oli kogu konsolideerimiste algne idee. Küsimus ei ole selles, et me oleme muudatuste vastu, vaid selles, et need peavad olema loogilised, argumenteeritud, põhjendatud ja läbipaistvad. Kui sellises protsessis argumendid enam ei loe ja protsess muutub jäigalt ühe lahenduse keskseks, siis on midagi väga valesti.
Arvan, et mõjule peab pääsema tippteadus ja argumendi tugevus ning kui toimub kahe osalise koostöö arutelu, siis peaksid mõlemad suhtuma teineteisesse lugupidavalt, keskenduma mõlemale sobivate lahenduste otsimisele ja olema valmis kompromissideks.
Üks, mille hindajad esile tõid, oli see, et Eesti teadlased on tohutult väsinud lõpututest reformidest, nad soovivad töörahu.
Jah, me võime arutleda selle üle, et kas riik peab 1% SKTst investeerima teadusse või mitte, kuigi ta on ise seda strateegiadokumendiga lubanud. Me võime diskuteerida ka selle üle, kas strateegiadokumente üleüldse peab täitma, minu arust on nende täitmata jätmine pikaaegne traditsioon, aga mis tõesti on kurjast, on see lõputu ebakindlus, kuhu teadlasi pidevalt surutakse.
See lõputu ebastabiilsus, kus üks teadusreform ei jõua ära lõppeda, enne kui teine juba algab. Seda kõike ei tehta seadusandja antud seaduse tasemel, vaid madalama taseme otsustega. Raske on aru saada, miks selliseid asju tehakse ja mis on lõpptulemus.
Peale raha vajab teadlane tööks ka rahu ja stabiilsust, seda aga Eestis ei ole ja keegi nagu ei hooli ka sellest. Rahalises mõttes aga, niikaua kui ei hakata täitma riiklikke strateegiaid, käib nende reformidega enamasti üks null-summa-mäng, kus ühelt võetakse ja teisele antakse. Kas me saame niimoodi ühiskonnana rikkamaks, kui vahel õnnestub mul temalt tekk ära tõmmata ja teinekord temal minult … ma ei tea.
Selle asemel et tegeleda oma teadustööga, läheb väga suur osa teadlase aega ja ressurssi sellise tegevuse peale. Jõutakse olukorda, kus vanad teadlased lähevad peast halliks, aga noored küsivad endalt, kas ma ikka tahan sinna hullumajja minna. Eesti teadus, mis on üks maailma efektiivsemaid, kui võtta panustatud raha hulk teadusartikli või tsiteeringu kohta, sellest pikemas perspektiivis ainult kannatab, sest selline efektiivsus ei ole jätkusuutlik.
Intervjuud saab lugeda Sirbist. | Professor: tegelikult ei tea me gravitatsioonist suurt midagi | https://novaator.err.ee/642031/professor-tegelikult-ei-tea-me-gravitatsioonist-suurt-midagi | "Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud," tõdeb akadeemik Martti Raidal intervjuus Sirbile. |
Rauno Nurger pääses platsile vahetusest ning tõi 17 minutiga 11 punkti (kahesed 4/5, kolmesed 1/2, vabavisked 0/1), 3 lauapalli ja ühe bloki. Lisaks tegi eestlane ühe pallikaotuse ja kaks viga.
Shockersi parimana kogus Darral Willis jr. 19 punkti ja 10 lauapalli, Landry Shamet lisas 17 ning Shaquille Morris 16 silma.
Põhihooaja esimesed neli kohtumist koduväljakul pidada saav Shockers mängib järgmisena 14. novembril, kui külla sõidab Charleston Cougars, kes alustas hooaega 68:60 lisaajavõiduga Siena Saintsi üle. | Wichita State alustas hooaega võimsalt, Nurger kogus vahetusest 11 punkti | https://sport.err.ee/642029/wichita-state-alustas-hooaega-voimsalt-nurger-kogus-vahetusest-11-punkti | USA üliõpilasliigas enne hooaega 7. asetuse saanud Wichita State Shockersi korvpallimeeskond alustas põhihooaega oma seisusele vastavalt, kui koguni 109:57 alistati UMKC Kangaroos. |
Kell 07.57 toimus liiklusõnnetus Tartus Turu tn 6 juures, kus 39-aastane mees sõitis sõiduautoga Škoda Octavia vasakpööret sooritades otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale 20-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.
Kell 08.00 toimus liiklusõnnetus Haapsalus Tallinna mnt 6 juures, kus 26-aastane naine sõitis sõiduautoga Volvo V70 otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale 16-aastasele neiule. Volvo juht toimetas liiklusõnnetuses vigastada saanud jalakäija Läänemaa Haiglasse.
Kell 08.15 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Vesivärava, J.Vilmsi ja K.Türnpuu tänavate ristmikul, kus 24-aastane mees sõitis sõiduautoga Toyot Corolla vasakpööret sooritades otsa valgusfooriga reguleeritud ülekäigurajal ja valgusfoori lubava tule ajal teed ületanud jalakäijale, 42-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse. | Reedel sai viga kolm ülekäigurajal teed ületanud jalakäijat | https://www.err.ee/642027/reedel-sai-viga-kolm-ulekaigurajal-teed-uletanud-jalakaijat | Reedel sõitsid autojuhid otsa kolmele ülekäigurajal teed ületanud inimesele, kes kõik viidi haiglasse. |
Algviisikus väljakule pääsenud ja 25 minutit mänginud Kotsar viskas oma meeskonna parimana 13 punkti (kahesed 5/10, kolmesed 0/1, vabavisked 3/4) ning kogus ka 3 lauapalli, 4 resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike ning ühe pallikaotuse ja kolm viga.
Frank Booker viskas 12 punkti, Felipe Haase ja Wesley Myers lisasid kumbki 10 silma ning Chris Silva kogus 9 punkti ja 10 lauapalli.
Koduväljakul teeb Gamecocks tänavuse põhihooajadebüüdi 14. novembril, kui vastu tuleb Western Michigan Broncos. | Kotsar tõusis South Carolina võidumängus oma meeskonna resultatiivseimaks | https://sport.err.ee/642026/kotsar-tousis-south-carolina-voidumangus-oma-meeskonna-resultatiivseimaks | Eesti korvpallilootus Maik-Kalev Kotsar ja South Carolina Gamecocks alustasid USA üliõpilasliigas NCAA põhiturniiri 73:52 võiduga Wofford Terriersi üle. Eestlane tõusis oma tiimi resultatiivseimaks. |
Eesti on Fitchi hinnangul pöördunud tagasi suurema majanduskasvu kursile, mis vastab riigi pikaajalisele võimekusele. Pärast üleilmset finantskriisi jäi Eesti majanduskasv potentsiaalile alla.
Paranemine tuleneb agentuuri hinnangul riigi tugevast eelarvepoliitikast, väliskeskkonna soodsatest arengutest ja sisetarbimise ning investeeringute kasvust Eestis.
Fitchi teatel on kasvanud agentuuri veendumus, et Eesti tugev poliitikakujundamise raamistik, millele on iseloomulik konservatiivne eelarvepoliitika, ning liikmesus euroalas, vähendavad makromajanduslikku volatiilsust ja riske majanduses.
Agentuur ootab tänavu Eesti majanduskasvuks 4 protsenti ning 2018.–2019. aastal 3 protsenti. Tõusvate palkadega tööturule mõjub Fitchi hinnangul hästi valitsuse töövõimereform, mis on tööjõu pakkumist suurendanud. Inflatsioon agentuuri hinnangul järgmisel kahel aastal väheneb, seda toetab ka valitsuse eesmärk parandada eelarvetasakaalu aastaks 2020. Fitchi hinnangul on eelarve tasakaalu lähedal.
Alates euroalaga liitumisest 2011. aastal on Eesti keskmine eelarveülejääk olnud 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on vähendanud võlakoormust ja on aidanud kaasa varade kogunemisele, hoolimata aastaid väldanud madalast majanduskasvust ja ebasoodsatest välistingimustest. Eesti valitsussektori võlakoormus on praegu kõige madalam sama reitinguga riikide hulgas ja tõenäoliselt kahaneb ka edaspidi.
Valitsuse finantsvarad moodustavad 43,5 protsenti SKPst. Sealhulgas on likviidseid varasid ehk võlakirju, raha ja hoiuseid 7 protsenti SKPst.
Eesti majandus on muutunud välismaailma suhtes laenuandjaks, märgib agentuur. Kui 2011. aastal oli Eesti majanduse koguvõlgnevus välismaailma ees 5,6 protsenti SKPst, siis tänavu on Eesti majandus andnud välismaailmale laenu mahus 11,3 protsenti SKPst ja see tõenäoliselt kasvab edaspidi.
Eesti pankade varade kvaliteet ja kapitaliseeritus on Eestis agentuuri hinnangul hea.
Reitingu positiivne väljavaade viitab võimalusele, et reiting võib tulevikus tõusta. Stabiilne väljavaade viitab sellele, et tõenäoliselt püsib reiting edaspidi samal tasemel, märkis ministeerium.
Tasemele A+ tõstis Fitch Eesti riigireitingu juulis 2011. Sellest ajast kuni praeguseni oli ka reitingu väljavaade stabiilne. | Fitch tõstis Eesti riigireitingu väljavaate positiivseks | https://www.err.ee/642025/fitch-tostis-eesti-riigireitingu-valjavaate-positiivseks | Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel tasemel A+ ning tõstis reitingu väljavaate stabiilsest positiivseks, vahendas rahandusministeerium. |
22-aastase ründaja saldosse jäi tänavu neli väravat, põhikoosseisu kuulus ta orienteeruvalt pooltes liigamängudes. Jelgava jäi seitsme meeskonna konkurentsis eelviimaseks, kirjutab Soccernet.ee.
"Hooaeg läks nii endal kui meeskonnal ikkagi oodatust palju kehvemini, eesmärk oli tulla esikolmikusse, isiklikult rohkem mängida ja resultatiivsem olla," tõdes Kauber. "Alles viimases ringis olin regulaarselt põhikoosseisus, sellest hetkest tulid ka väravad ja meeskonnal tulemused, aga natuke hilja saime oma hoo ülesse."
Karjääri jooksul juba ka Soomes ja Sloveenias mängida jõudnud Kauberi leping lätlastega sai ühele poole ja kuigi klubi soovib mehe jätkamist, loodab Kauber teha järgmise sammu. "Hetkel ei ole kindlaid riike, mida vaatan. Eks ikka tahaks võimalikult kõva liigat, samas tuleb olla realist ja vaadata sellist kohta, kus saaks ka regulaarselt mänguaega."
Eesti rahvuskoondises on ründajal debüüt veel tegemata. Martin Reimi sõnul oli Kauber Okeaania-turnee esialgses suures nimekirjas, kuid jäi isiklikel põhjustel eemale. | Ründaja Kevin Kauber otsib võimalust Lätist edasi liikuda | https://sport.err.ee/642024/rundaja-kevin-kauber-otsib-voimalust-latist-edasi-liikuda | Tänavu Läti jalgpalliklubis FK Jelgava mänginud Kevin Kauber ei jäänud lõppenud hooajaga rahule, kuid loodab teha järgmise sammu. |
Eriuurija Robert Muelleri tiim uurib Flynni kohtumist Türgi kõrgete ametnikega mõni nädal pärast Trump valimisvõitu, kirjutasid Wall Street Journal ja NBC News.
Kohtumisel arutati väidetavalt salajast 15 miljoni dollari suurust makset, kui Flynn ametisse saades korraldab Türgi vaimuliku Fethullah Güleni deporteerimise Türgisse ning aitab president Recep Tayyip Erdoğaniga seotud Iraani-Türgi ärimehe Reza Zarrabi vanglast välja.
Mõlemad väljaanded viitasid mitmetele Muelleri juhitava uurimisega seotud inimestele. Muelleri juurdlus keskendub Trumpi kampaaniameeskonna võimalikule kokkumängule Venemaaga.
Türgi süüdistab Güleni 2016. aasta riigipöördekatse korraldamises ja nõuab Ühendriikidelt tema väljaandmist.
Journali andmeil mingit märki võimalikest maksetest ei ole ning pole ka teada, kuidas ettepanek vastu võeti.
Flynni advokaadid on nimetanud süüdistusi ennekuulmatuteks ja valedeks.
Artiklites seisab, et jutuajamisel arutati, kuidas Pennsylvanias elav ja Türgis palju poolehoidjaid omav Gülen eralennukil salaja Imrali saarel asuvasse vanglasse toimetada.
NBC aga kirjutas, et Türgi ametnikud soovisid ühtlasi, et Flynn aitaks vabastada ka 2016. aasta märtsis Miamis vahistatud Zarrabi, kes süüdistuse kohaselt aitas Iraanil mööda hiilida USA sanktsioonidest. | WSJ: Flynn arutas Türgi ametnikega Güleni väljasaatmist | https://www.err.ee/642023/wsj-flynn-arutas-turgi-ametnikega-guleni-valjasaatmist | USA-s püüavad uurijad kindlaks teha, kas Valge Maja endine julgeolekunõunik Michael Flynn arutas Türgi teisitimõtleja võimalikku kodumaale saatmist, informeeritud allikate andmeil pakuti Flynnile selle eest miljoneid dollareid. |
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
PARADISE PAPERS
Rahvusvahelise Uurivate Ajakirjanike Konsortsiumi (ICIJ) veebileht.
Paradise Papersit tutvustav ICIJ veebileht.
BBC Paradise Papersi teemaleht.
Ajalehe Guardian teemaleht.
Soome rahvusringhäälingu veebileht.
The Local: Norra võimud uurivad alles 60 juhtumit, mis on seotud Panama dokumentidega.
Unian: mida Paradise Papers Ukraina jaoks tähendab?
EUROOPA
Hispaania ja iseseisvuspüüdlused Kataloonias
Guardian: katalaani rahvuslus pole nii progressiivne kui mõnele tundub.
Politico: Puigdemonti reiting kukub ning tema vanad liitlased eelistavad valimistele iseseisvalt minna.
AFP: Euroopa Komisjoni hinnangul on Kataloonia kriis ohuks Hispaania majanduskasvule.
Saksamaa
Politico: Lindneri sõnul FDP uusi valimisi ei karda.
Spiegel: Saksa politseid süüdistatakse keelatud vahendi kasutamises G20 rahutuste ajal.
Deutsche Welle: Borussia Dortmundi bussi ründaja võis kavandada ka teisi rünnakuid.
DPA/The Local: sel nädalal möödus 28 aastat Berliini müüri langemisest - kui ühtne on tänane Saksamaa?
AFP: võimud kahtlustavad medvenda kuni 100 inimese tapmises.
Prantsusmaa
Politico: Prantsusmaa firmad valmistuvad "katastroofiliseks" Brexitiks.
The Local: Prantsusmaa tunnistas, et ei pruugi täita tuumaenergia osakaalu vähendamise eesmärki.
The Local: Elysée palee endine nõunik kirjutab raamatus Trumpi ja Hollande esimesest ja kummalisest telefonikõnest.
Euractiv: Prantsuse majandusminister käis külas Saksamaa (võimalikul) Jamaika-koalitsioonil.
Suurbritannia
Politico: May kaotas nädalaga kaks ministrit, kuid rühib endiselt edasi.
BBC: kriitikute arvates võivad Johnsoni sõnad Iraanis vangis oleva briti-iraani naise karistust hullemaks muuta.
Guardian: uus Briti kaitseminister peab Bundeswehri kurjakuulutavat raportit tähelepanelikult lugema.
Spectator: praegune olukord sunnib leinama professionaalse poliitiku allakäiku. Spectator veel samal teemal.
Yle: Suurbritannia vajab sadu soomukeid ning London tunneb huvi Soome toodangu vastu.
Guardian meenutab, millist ebatavalist luurealast tööd tegi tuntud kirjamees Rudyard Kipling I maailmasõja ajal.
BBC: Pokemon Go tegijatel on kavas mäng Harry Potteri teemal.
Põhjamaad
Politico analüüsib Soome kutset suurele sõjaväeõppusele.
Yle: politseikooli rektori sõnul on Soomes elada turvalisem kui eales varem.
Yle: Andorra kohus lükkas MV-Lehti asutaja väljaandmise istungit edasi.
Yle: Lapimaa lennuväljadel on tulekul "supertalv".
Yle reportaaž Martinniemi saekaatrist ja Soome puidutööstuse kuldajast.
The Good Country: Rootsi on maailma kõige suurem heategija. Eesti 38. kohal.
The Local: kuidas Rootsi valmistub valimisaasta infosõjaks.
The Local: Oslo lennujaamas hakkavad patrullima relvastatud politseinikud.
Ukraina
Unian: Ukraina kultuuriministeerium kaebas UNESCO-le, et Krimmi okupatsioonivõimud lõhuvad kultuuriväärtusi.
Politico: "Aitäh, Trump, for making Ukraine great again".
UAwire: Leedus esitleti Ukraina jaoks mõeldud "Marshalli plaani".
Window on Eurasia: ukraina rahvus on Venemaalt kadumas.
Unian: ATO sai uue juhi.
Teised Euroopa riigid
Politico: kahekiiruselise Euroopa poole liigutakse suurel kiirusel.
AFP: Austria Vabaduspartei vahetas oma sümboliks olevat lille.
Politico tehnoloogiahiidude identiteedikriisist ning temaatilisest kohtumisest Lissabonis.
The Local: viis asja, mida Sitsiilia valimiste kohta teada.
EUobserver: kas Renzil õnnestub parlamendivalimisteks uuesti esile kerkida?
Politico: nii Brüsselis kui ka Bukarestis tuntakse muret Rumeenia valitsuse justiitsreformi pärast.
Politico nimekiri Brüsseli mõjuvõimsatest naistest.
EUobserver: EL-i ametite Londonist minema kolimist puudutavad hääletusprotokollid hävitatakse.
Reuters: Šveitsi prokuratuur loobus Polanski vastu esitatud vägistamissüüdistusest.
EUobserver: suur osa EL-i arenguabist läheb käiku hoopis Euroopas.
Euractiv: Bulgaaria peaminister küsis Junckerilt, kes on EL-i vaenlased ja selget vastust ei saanud.
BBC: Poola tervishoiuministeerium soovitab poolakatel küülikute kombel sigima hakata.
Daily Beast: kuidas Putin kasutab Ungarit Euroopa hävitamiseks.
USA
Trumpi administratsioon
Times: Briti ajaloolane Niall Ferguson kirjutab tabavalt, mis tegelikult aasta tagasi Trumpile võidu tõi.
Washington Post: vähemalt üheksal Trumpi lähiorbiidi inimesel oli kampaania või ülemineku ajal Vene-kontakte.
NBC News: Muelleril on Flynni vastu piisavalt tõendeid.
Atlantic: süüdistus Flynni vastu oleks Valge Maja jaoks oluliselt tõsisem asi.
BBC: raamatus "Viimased vabariiklased" avalikustasid Bushid, kelle poolt nad presidendivalimistel hääletasid.
Miami Herald: viimast aastat kongressis olev Ros-Lehtinen peab oma üheks paremaks otsuseks Trumpi mitte toetada.
Intercept: CIA juht kohtus Trumpi soovil DNC küberrünnaku alternatiivse teooria levitajaga.
Politico: Omarosa pulmafotod on näide kaosest Valges Majas.
The Federalist: paistab, et Trump ei mõista, miks USA-d ei juhi ainult üks isik.
USA Today: Pence'i sõnul on möödunud aasta olnud saavutuste aasta.
Politico sellest, mis juhtus Virginia valimistel. Federalist samal teemal.
Politico reportaaž endisest terasetööstuse linnast, kus Trumpi ei usutud kunagi, kuid armastatakse siiani.
Observer: mõned Lääne luurajad kahtlustavad Venemaa kolleege Trumpi kohta libavideote levitamises.
Daily Beast: kummaline nauding näha Carter Page'i end põlema panemas.
CNN: Trumpi ihukaitsja ütles senati kuulamisel, et Moskvas pakuti omal ajal suurärimehele prostituute, kuid sellest keelduti ning ta pidas seda naljaks.
Muud USA teemad
Politico arutleb, kas USA võib üldse kunagi naispresidendi saada.
New York Times: Mueller ei jõua kunagi Venemaa sekkumise tegeliku tuumani.
Just Security: USA avalikkus vajab paremat arusaamist Venemaa pettemanöövritest.
Daily Beast: mustanahaline ajakirjanik tundis huvi, miks valgenahalise ameeriklased end diskrimineerituna tunnevad.
Väljaanne Atlantic tunnistas, et teenis samuti Vene päritolu reklaami pealt... 0,004 dollarit.
Politico: Brazile tunnistas, et tõendeid tal väidetavast kallutatusest demokraatide eelvalimistel pole. Brazile väited on tekitanud demokraatide seas suure sõnasõja.
Atlantic: "vabariiklane" ei ole "rassisti" sünonüüm.
Reutersi ülevaade Texase kirikutulistamise ohvritest.
Guardian: Google ja YouTube jagasid ka Texase tulistamise kohta libauudiseid.
Washington Post: kuidas end massitulistamise ajal kaitsta.
The Federalist: enesekaitseks tulirelva kandmise eelduseks on õige väljaõpe.
Washington Post: USA õhuväeakadeemiat jahmatanud rassistlikke sõnumeid kirjutas provokaatorist mustanahaline kadett. Axios ja Fox News samal teemal.
RedState: kuidas defineerida liikumist Never Trump.
Guardian: Uber asub koos NASA-ga lendava takso tarkvara arendama.
Politico: Fusion GPS-i asutaja tuleb esindajatekoja luurekomitee ette tunnistusi andma.
New Yorker: Harvey Weinstein kasutas süüdistajate vastu endiste Mossadi agentide abi.
Hill: vabariiklastel on raskusi kandidaat Moore'i vastu esitatud süüdistustele reageerimisega. Politico samal teemal.
VENEMAA
65 Euroopa ja USA eksperti allkirjastasid Praha deklaratsiooni selle kohta, kuidas Lääs peaks Venemaale vastu astuma.
Window on Eurasia: Venemaa tee - moderniseerumine läbi katastroofi?
Meduza: Google News otsustas Vene "trollivabriku" toodangust siiski mitte loobuda.
Wall Street Journal: David Satter 100 kommunismiaastast ja 100 miljonist hukkunust.
Window on Eurasia: ainult 15 protsenti venemaalastest on poliitiliselt aktiivsed.
Meduza: Aleksei Navalnõi vanglakaristust kandev vend Oleg koostas veebimängu, kuidas Vene vanglas ellu jääda.
BuzzFeed: InfoWars on ilma loata taasavaldanud rohkem kui 1000 Russia Today artiklit, kuid RT kaebama ei kiirusta.
Meduza: opositsioonipoliitikuid briljantrohelisega rünnanud rühmitus oli väidetavalt politseitöötaja juhendada.
Ehho Moskvõ: Navalnõi võttis sihikule Ovetškini ja Putin Teami.
Meduza: aktivist mõõtis Krasnojarskis õhusaaste määra ja sai kutse prokuratuuri.
Federalist: miks kommunismi õudusunenägu ikka veel kestab?
Bloomberg: praegune Vene-USA vastasseis on ohtlikum - pole ühist keelt.
MUU MAAILM
LÄHIS-IDA
Voxi esialgne kokkuvõte sündmustest Saudi Araabias.
Politico: mis asi see nüüd Saudi Araabias juhtus?
Wall Street Journal: Saudi kroonprintsi tegevuses on näha Putini ja Xi eeskuju.
Washington Post: Saudi kroonprintsi riskantsed võimumängud.
Bloomberg: Saudi Araabia puhastus pole lihtsalt võimuhaaramine.
Vox: Ritz-Carltoni hotell muutus 11 printsi vanglaks.
Bloomberg: "Ma sõin prints Alwaleediga päev enne kinnipidamist õhtusööki."
Foreign Policy: Kushneril, Saudi kroonprintsil ja Netanyahul on midagi plaanis.
New Yorker: kuninglik puhastus Saudi Araabias - Trumpi heakskiidul.
Los Angeles Times: Trump lisas Saudi kroonprintsi oma lemmikautokraatide hulka.
Bloomberg: Rupert Murdoch kaotas pärast Saudi printsi aktsiamüüki olulise liitlase.
Atlantic: Lähis-Ida liigub plahvatusele lähemale.
Commentary Magazine: miks ähvardas Iisrael sõjalise jõu kasutamisega, et "vaenlast" päästa.
AASIA
Reuters: musta turu tänavatoit, mis paljudel põhjakorealastel elus püsida aitab.
BBC: kas Põhja-Korea diplomaadid hangeldavad salaalkoholiga?
PBS: kaks USA kongressi liiget küsisid relvajõudude hinnangut, kui palju inimelusid läheks maksma Põhja-Korea tuumarelvade hävitamine.
Quartz: kuidas suur osa meediast Jaapanit külastanud Trumpi üle irvitas ja eksitas.
Guardian: Trump kohtus Jaapanis ka üliekstsentrilise lauljaga.
Bloomberg: Xi võttis Trumpi suurejooneliselt vastu, kuid olulisi järeleandmisi ei teinud.
Quartz: hiina keelt valdav Trumpi lapselaps on Pekingis tähelepanu keskmes.
Atlantic: Hiina pürgib maavälise elu otsingutel esikohale.
Quartz: Hiina noortele näidatakse spioneerimist kui suurepärast perekondlikku hobi.
BBC: India pealinnas hakati õhusaaste ohjeldamiseks liiklust piirama.
AMEERIKA
Globe and Mail: Venemaa teatas, et kandis vastusammuna Magnitski seadusele kümneid Kanada kodanikke sanktsioonide nimekirja, kuid ühtegi nime ei maininud.
BBC: Colombia võimud said kätte rekordilise koguse kokaiini.
BBC: USA rakendas uusi meetmeid Kuuba ja Venezuela vastu.
AAFRIKA
Daily Telegraph: Zimbabwe endine asepresident põgenes riigist ja lubas võitlust Mugabega jätkata. Los Angeles Times samal teemal.
Quartz: vabatahtlike abitöötajate "turismist" on voluntourism 'ist on sageli üsna vähe kasu.
AFP: Euroopas süüdistatakse taanlasest leiutajat naisajakirjaniku tükeldamises, kuid Lõuna-Aafrika Vabariigis on samuti üks taanlane sarnasel põhjusel kohtu ees.
Quartz: Uber on silmitsi vana probleemiga uues kohas - Nigeerias.
Spiegel: külaskäik "Aafrika Põhja-Koreas" - Eritreas.
AUSTRAALIA/OKEAANIA
Daily Telegraph: Iraani-päritolu Austraalia rahvasaadik sattus kõrtsis oma nahavärvi tõttu sihtmärgiks. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (32) | https://www.err.ee/642021/valisuudiste-lugemissoovitus-nadalavahetuseks-32 | ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks. |
Valimiste kuupäev määrati kindlaks mitu kuud tagasi, ent koroonaviiruse pandeemia ning valitsuse rakendatud sulgemismeetmed viisid ettevalmistused segadusse. Terav võitlus konservatiivse valitsuserakonna ja selle poliitiliste oponentide vahel on viinud suutmatuseni alternatiivi osas kokku leppida.
Seadusmuudatused, mis võimaldaksid posti teel hääletamist, on veel parlamendi menetluses ja pole teada, kas need läbi lähevad. Hääletuse eest vastutav valitsusametnik tunnistab, et valimisi ei saa pühapäeval läbi viia, aga neid ei ole samal ajal ka ametlikult edasi lükatud.
Valitsev Seaduse ja Õigluse partei (PiS) tegi kolmapäeval ettevalmistusi kahenädalaseks edasilükkamiseks ja taotleb selleks ülemkohtu luba.
Seni oli PiS kinni enne pandeemiat määratud ajakavas: 10. mai oleks sel juhul valimispäev ja võimalik lisavoor toimuks kaks nädalat hiljem ning valijatele tagatakse võimalus hääletada kirja teel.
Partei juht Jaroslaw Kaczynski rõhutab, et Poola põhiseadus nõuab, et presidendivalimised toimuvad mais. Ta on mõistnud ka erakonna hirme, et nende kandidaat, ametisolev president Andrzej Duda kaotab oma tugeva liidripositsiooni, mida arvamusküsitlused seni on näidanud, kui valimised lükkuvad edasi ja senini toekas majandus pandeemia põhjustatud löökide mõjul langema hakkab.
Konkureerivad parteid pole hääletuse kohese korraldamisega nõus ning ootavad, et valitsus kuulutaks välja eriolukorra, mis muudaks kolmekuuse edasilükkamise õiguspäraseks. Parteid väidavad, et sulgemismeetmete ajal, ei ole nende kandidaadid saanud kampaaniat teha, samal ajal, kui ametisolev president Duda esineb pidevalt riigitelevisioonis ja räägib valitsuse edust viirusega võitlemisel.
Kõik Poola elusolevad ekspresidendid ja mitu endist peaministrit kavatsevad valimisi boikoteerida, kui nende sõnul peetakse "pseudovalimised".
Keset seda ebamäärasust meenutas endine peaminister ja Euroopa Ülemkogu endine eesistuja Donald Tusk Twitteris vana nalja demokraatia kohta autokraatlikus Valgevenes: "Te ei tea kunagi, millal valimised toimuvad, aga te teate alati, kes võidab".
Rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas OSCE on samuti väljendanud muret valitsuse kiirustava postihääletusplaani suhtes.
"Demokraatlike valimiste jaoks on esmatähtis, et on avatud debatt ja tõeline kampaania," ütles Katya Andrusz, OSCE Varsaavis asuva demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) kõneisik.
Paljud poolakad ütlevad, et kavatsevad valimisi boikottida, sest neil puudub usaldus, et hääletus on aus ja anonüümne. Praeguse kava järgi peaksid maa 30 miljonit registreeritud hääletajat saama hääletussedelid oma kodupostkasti ja panema need pühapäeval läheduses asuvasse valimiskasti.
Seadus ja Õiglus tegi täieliku postihääletuse ettepaneku nädalaid tagasi, öeldes, et see on pandeemia ajal ohutu valik. Kuid selline hääletusviisi muutmine nõuab parlamendi heakskiitu.
Seadusemuudatus läks parlamendi alamkojas seimis läbi aprilli alguses, kuid opositsiooni kontrollitud senat lükkas selle teisipäeval tagasi. Nüüd võib eelnõu uuesti lõpphääletusele tulla, võimalik, et kolmapäeval. Hääletuse tulemus pole kindel. Võimuparteil on strateegiline koosolek kolmapäeva pärastlõunal.
Postihääletuse eest vastutav valitsusametnik Jacek Sasin ütles esmaspäeval, et ajakava on 30 miljoni hääletussedeli väljajagamiseks enne pühapäeva liiga napp.
Illustreerimaks kaost, on parlamendispiiker Elzbieta Witek, kellel on volitused valimispäeva määratlemiseks, taotlenud konstitutsioonikohtult nõusolekut hääletus 23. maini edasi lükata. Samas on ta küsinud riigi valimiskomisjonilt, kas nad on valmis presidendihääletuse pühapäeval läbi viima.
Valimiskomisjoni juht Sylwester Marciniak vastas teisipäeva öösel, et see on "õiguslikel ja korralduslikel põhjustel võimatu".
Olukorra teeb keerulisemaks see, et mõned koalitsioonivalitsusse kuuluva väiksema partei parlamendiliikmed toetavad valimiste edasilükkamist.
Lõhe kasvab suuremaks poliitiliseks kriisiks, kui PiS ei suuda kolmapäeval alamkojas nappi ülekaalu tagada.
23. mai oleks põhiseaduse järgi viimane päev valimiste läbiviimiseks ning Duda viieaastane ametiaeg ammendub 6. augustil.
Seaduse ja Õigluse parlamendiliige ja kõneisik Radoslaw Fogiel rõhutab, et pandeemia erakorralises olukorras püüab partei "probleeme lahendada, mitte neid juurde luua". | Poolas on vaid mõni päev enne plaanitud tähtaega presidendivalimistega segadus | https://www.err.ee/1086589/poolas-on-vaid-moni-paev-enne-plaanitud-tahtaega-presidendivalimistega-segadus | Poolas on pühapäevaks planeeritud presidendivalimised, aga keegi ei tea, kas need toimuvad või ei. |
"See on hullem kui Pearl Harbor. See on hullem kui Maailma Kaubanduskeskus. Ja seda poleks eales pidanud juhtuma," ütles ta Valges Majas ajakirjanikele.
Jaapanlaste üllatusrünnak Hawaii osariigis asuvale Pearl Harbori mereväebaasile 1941. aasta 7. detsembril tõmbas Ühendriigid Teise maailmasõtta.
Sarnaselt vallandasid 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud Ühendriikide kaks aastakümmet kestnud sõjategevuse, mille terrorivastase võitluse egiidi all korraldas Washington sõjalisi operatsioone Iraagis, Afganistanis ja teistes riikides. Terrorirünnakuis sai surma umbes 3000 inimest, neist enamik New Yorgis asunud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornides. | Trump: koroonakriis on hullem kui Pearl Harbori või 11. septembri rünnakud | https://www.err.ee/1086588/trump-koroonakriis-on-hullem-kui-pearl-harbori-voi-11-septembri-runnakud | USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et uue koroonaviiruse pandeemia tagajärjed on löönud Ühendriike valusamalt kui Pearl Harbori ründamine Teise maailmasõja ajal või 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud. |
Miks te siis koroonakriisi alguses lasite inimestel tasuta sõita? Rongi minnes piletimüüjaid polnud, automaadid ei töötanud, ausal sõitjal polnudki võimalust piletit osta.
Eks see olukord oli meile kõigile uus. Me võtsime klienditeenindaja maha päris alguses. Andsime inimestele, kes tundsid end ohustatuna, võimaluse koju jääda. Ka meie olime mures, sest ei teadnud täpselt, mida see haigus endast kujutab ja esialgne info oli, et see ründab just vanemaealisi inimesi ja meie klienditeenindajate keskmine vanus on 51. See oli esimene kiire samm, mida me tookord teha saime.
Kaua see tasuta ühistranspordi eksperiment rongides kehtis?
Sõit ei olnud päris tasuta, aga mõned nädalad sai niimoodi sõita, kui ei tahtnud piletit osta. Aga pileti ostmine Elroni rongides on alati kohustuslik.
Millal hakkas rongireisijate arv taas kasvama ja mis liinidega juletakse taas sõita?
Reisijate arv hakkas kasvama aprilli eelviimasel nädalal ja eelkõige nägime kasvu linna lähiliinidel ehk inimesed hakkasid taas tööl käima.
Viimastel nädalatel on tulnud mitmeid kaebusi, et kuna rongigraafik on nii hõre ja rongid lühikesed, siis tuleb tipptunni ajal rongis püsti seista. Miks te ei saatnud sel juhul liinile pikendatud koosseisse?
Pikendatud koosseise on meil piiratud arv. Me jälgime täituvust ja paljud nendest kaebustest, mis tulevad, kui me hiljem vaatame reaalset olukorda rongis, siis tegelikult ei pidanud püsti seisma. Inimesed seisid püsti, kuna ei tahtnud istuda teise inimese kõrval. Tavaliselt me oleme näinud päris palju emotsiooni nendes reisijate kaebustes, tegelik täituvus on suhteliselt madal veel.
Eile saatsite teate, et tihendate esmaspäevast sõiduplaane. Mina rongireisijana pean tõdema, et rõõmustada on veel vara. See on jätkuvalt väga hõre võrreldes koroonakriisieelse ajaga. Miks te graafiku nii hõredaks jätsite?
Ka meie peame vaatama, kuidas meil reisijad tagasi tulevad, mida teeb meie piletitulu. Meie piletitulu kukkus peaaegu 90 protsenti, siis kui reisijad ära kadusid ja kui nad tulevad tagasi, siis me saame piletitulu rohkem teenida ja saame ronge rohkem tagasi panna.
Uute väljumiste lisamine raudteel ei ole nii lihtne bussiliikluses, sest te peate kokku leppima ka rööbaste omanikuga. Kas te nõudluse kasvades üldse suudate kiiresti reageerida?
Päris kuid uue graafiku tegemine aega ei võta. Kui tavaolukorras graafikuid tehakse paari nädala jooksul, siis nii Eesti Raudtee kui ka Edelaraudtee on meile teinud väga kiiresti uued graafikud, see võtab umbes nädala.
Tegelikult maksab lõviosa rongipiletist ju riik toetusena nagunii kinni, kas tõesti on piletitulu Elroni jaoks nii oluline, et te peate sõiduplaane nii palju kärpima?
Piletitulu on kolmandik meie sissetulekust ja riigi rahakott ei ole ka põhjatu.
Mõne nädala eest oli vähemalt üks nädalavahetuse varahommikune väljumine asendatud bussiga ja seda mitte raudtee remondi tõttu. Kas selliseid väljumisi on palju, kus väikse reisijate arvu juures ongi mõistlikum vedada sõitjaid bussiga?
See võis olla eriolukorrast tingitud, tavaolukorras me asendame bussidega ikkagi need väljumised, kus meil on remondid ja kus me reaalselt ei saa sõita. Rongiga sõitmine on eelkõige tasuv siis, kui on vedada hästi palju inimesi hästi kiiresti ja võimalikult kaugele või siis linna lähedal hästi suuri masse.
Praegu on meie jaoks raske olukord, sest seda massi, mida vedada, tegelikult ikkagi ei ole. See tähendab, et niigi kallis ja riigi poolt suuresti doteeritud rongiliiklus on muutunud veelgi kallimaks. Kui me lähtume puhtalt majandusloogikast, siis praegu oleks mõttekam sõidutada inimesi bussidega.
Praegune kriisaeg on ilmselt näidanud selgelt välja, milliseid liine ei ole reisijate vähesuse tõttu mõtet enam käigus hoida.
Päris ära ei kao ilmselt kuskilt, sest on ikkagi piirkondi, kus rong on inimesele vaat et ainukene võimalus üldse liikuma saada. Eks sel põhjusel riik maksab meile toetust, et me sõidaksime neid liine, mis mitte kunagi ei hakka end ära tasuma.
Kui reisijate arv hakkab kasvama, siis distantsi hoidmine, nt 2+2 reegli järgimine pole võimalik. Kui valitsus peaks kehtestama täiendavaid turvameetmeid ühistranspordile, siis mida see Elronile kaasa toob?
Kui peaksid tulema mingid täiendavad piirangud reisijate arvu kohta, siis eks see on kallis, riigile ennekõige. Esimeses etapis on see kulukas ja kui reisijaid tuleb üle teatud piiri, siis tegelikult ei jätku meil ka enam ronge. Praktikas on see keeruline. Uksi on meil rongides neli ja kõigi nende ette panna klienditeenindaja, kes peaks siis valvama, et üle piirnormi inimesi ei tuleks inimesi või et nad kõik käituksid vastavalt kehtestatud reeglitele, siis... Meil ei ole õigust inimeste suhtes sundi rakendada, sisuliselt me peaksime siis kohale kutsuma politsei, mis lööks omakorda segi liiklusgraafiku. Ei tundu väga teostatav.
Kui suure miinusega aasta lõpus Elron arvestab või on veel mingi võimalus nulli jõuda?
Praegu me teeme kõik, et ikka nulli jõuda.
Mida te teha saate, sest ilmselt inimesed hakkavad taas rohkem autosõitu eelistama, nad ei usalda enam sõita külgkülje kõrval võõrastega?
Ma arvan, et see läheb üle. Mingi aeg inimesel on hirm, ta istub pigem autosse, aga üldiselt inimene on nii kohanev liik, et läheb natukene aega mööda, see unustatakse ja rongid on taas inimesi täis.
Bussifirmad soovivad, et riik maksaks kinni tühjaks jäetava kõrvalistme. Kas Elronil on ka plaanis küsida riigilt rohkem toetust, et oleks võimalik hoida ronge tühjemana?
Bussifirmadel on sisenevaid reisijaid suhteliselt lihtne kontrollida – seal tehakse lahti üks uks, meie puhul tulevad mängu muud argumendid. Inimesed on harjunud, et nad mahuvad igal juhul rongi, ta kasvõi seisab või istub põrandal, nagu me kahjuks oleme pilte näinud, aga ta saab rongiga sõita. Kui me nüüd ütleme, et me rohkem sisse ei lase, siis sellest tuleks suur pahameel.
Kui raha ei määraks, siis kuhu te paneksite esimesena väljumisi juurde?
Igale poole. Rongiliikluse eesmärk linna lähiliinil on, et sa lähed jaama, tuleb rong, jäid sellest maha, tuleb 15 minuti pärast teine. Kui oleks reisijaid, kes sõidaksid Tartusse, Viljandisse, Narva, siis meiega saab ju kiiresti sõita. Muidugi me paneks juurde, aga ei ole mõtet panna, sest ei ole kedagi sõidutada.
Kas tagantjärgi targana on mõni liin, mille puhul te peate tunnistama, et pingutasime kärpides üle?
Ei. Ma saan aru sellest reisijate pahameelest, et õudsalt tüütu on, kui kolm tundi peab ootama järgmist väljumist, aga kui me täituvuse numbreid vaatame, siis me sõitsime 60 protsendilise mahuga, samal ajal kui reisijate arv oli kukkunud 80-90 protsenti.
Mis teie töötajatest on kärpeajal saanud?
Mahu vähendamise tõttu me ei ole pidanud kedagi koondama. Osad on kodus vähendatud töötasuga, mõned töötavad vähendatud mahuga. Me väga loodame, et reisijate arv taastub ja 2020/2021 me saame sõita täismahus ja meil on kõiki töötajaid vaja. Kui nüüd juhtub teine laine, reisijate arv ei taastu, siis me oleme jälle uues olukorras. Eks me elame üks nädal korraga.
Teie klienditeenindajad ei kanna kaitsevahendeid. Tekib küsimus, kas neil on raudne tervis või on ettevõttel ükskõik, kas nad jäävad haigeks või mitte.
Ettevõttel kindlasti ükskõik ei ole, aga ka ajakirjanduses on nende maskide kandmise või mitte kandmise kohta täiesti vastakaid arvamusi, see on ka põhjus, miks ei ole maski kandmist kohustuslikuks tehtud. Ka meie teenindajad loevad ajakirjandust ja teevad oma otsuse vastavalt sellele, kas ta on maski usku või mitte. Me oleme kõikidele võimaldanud maske kanda. Kuni nende kandmist pole riik teinud kohustuslikuks, pole ka meie seda teinud.
Millal taastub rongigraafik sellises mahus, nagu oli kaks kuud tagasi?
Siis kui taastub reisijate arv. | Saks: majanduslikult oleks praegu mõistlik inimesi rongi asemel bussiga vedada | https://www.err.ee/1086561/saks-majanduslikult-oleks-praegu-moistlik-inimesi-rongi-asemel-bussiga-vedada | Koroonakriisi ajal on rongireisijate arv vähenenud ligi 80 protsenti, nii on kallis ja niigi riigi poolt suuresti doteeritud rongiliiklus muutunud veelgi kallimaks. "Kui me lähtume puhtalt majandusloogikast, siis praegu oleks mõttekam sõidutada inimesi bussidega," möönis Elroni juht Merike Saks. |
Florian Schneideri tegi oma esimesed muusikalised katsetused Düssledorfis koolis käies, kui ta lõi kaasa ansamblis Pissoff, vahendas The Guardian. Koos Ralf Hütteriga asutas ta aga õige pea bändi Organisation, millest kujunes 1970. aastal välja Kraftwerk.
Esimestel Kraftwerki abumitel kasutasid Hütter ja Schneider peamiselt kodus valmistatud instrumente ning suurem rõhk oli akustilistel pillidel. Plaatidel "Kraftwerk" (1970), "Kraftwerk 2" (1972) ja "Ralf und Florian" (1973) kuuleb Florian Schneiderit mängimas peamiselt flööti, kitarri ja viiulit, kuid üha enam hakkas teda huvitama elektrooniline muusika. Bändi läbilöögialbumiks peetakse "Autobahni" (1974), kus nad liikusid rohkem süntesaatorite poole.
David Bowie nimetas enda 1977. aastal ilmunud albumi "Heroes" insturmentaalpala "V-2 Schneider" just Florian Schneideri järgi, kuna Bowie loomingut mõjutas Berliini-perioodil eriti just Kraftwerki muusika.
Pärast Kraftwerkist lahkumist 2008. aastal tegi Schneider muusikas pikema pausi, kuid 2015. aastal avaldas ta koos produtsent Dan Lacksmaniga uue loo "Stop Plastic Pollution". Tema sõnul oli lugu inspireeritud reisist Ghanasse, kus ta märkas ookeanis ujudes, et kalurid püüavad vaid plastikprügi.
Eestit külastas Schneider Kraftwerki koosseisus 2004. aastal, kui kontsert toimus Eesti Näituste paviljonis | Suri Kraftwerki asutajaliige Florian Schneider | https://kultuur.err.ee/1086558/suri-kraftwerki-asutajaliige-florian-schneider | Meie seast lahkus 73-aastasena elektroonilise muusika ansambli Kraftwerk asutajaliige Florian Schneider, kes lõi bändis kaasa kuni 2008. aastani. Kraftwerki peetakse elektroonilise muusika pioneerideks ning neil on oluline roll moodsa popmuusika arengus. |
Sõber oli kuldse viskekäega, kuid nagu ta ise ütleb "mitte eriti andekas" mängumees ja pallis sügaval Nõukogude ajal seitse aastat Eesti esindusmeeskonnas Tallinna Kalevis. Tema suurimaks saavutuseks võib aga pidada hoopis noore treenerina meie seni ainsa NBA mängumehe Martin Müürsepa avastamist Mustamäelt Tallinna 43. keskkoolist. Sellest ja paljust-paljust muust tuli juttu Eesti korvpalli 100. juubeliaastaks valminud intervjuus.
Kas Sa olid noore mängumehena talent või tuli kõik raske tööga?
Kui korvpallivärki vaadata, siis ega ma eriti andekas polnud. Küll olin väga sportlik poiss. Olen tulnud Eesti koolinoorte kergejõustiku spartakiaadil 3000 meetri jooksus viiendaks. Andrus Ansip oli tookord kolmas (Muigab.). Kalevisse pääsesin oma hea viskekäe tõttu. Minu mentor oli Heino Krevald, kes mind miskipärast hirmsasti soosis. Sellistest meestest nagu (Heino) Enden, (Mihkel) Tiks, (Jaan) Orav ja (Teet) Laur ma kindlasti andekam polnud, aga vise oli mul võib-olla isegi neist parem. Sellise tundliku viskekäega tegin ka päris toredaid asju.
Kas suurepärane vise antakse sündides kaasa või on seda võimalik ka treenida?
Ma ütleks nii, et on olemas väga häid viskajaid ja on sündinud viskajad. Viimaste hulka paneme Gert Kullamäe, Aivar Kuusmaa ja isegi Priit Tomsoni. Nii halastamatuks tabajaks sünnitakse, sellist viskekätt pole võimalik treenida. Tänapäeval on NBA-s ja Euroliigas mitmeid selliseid superviskajaid. Aga teatud tasemele saab oma viske kõva trenniga viia küll. Seda näitas mulle kunagi Kalevis mänginud Jaan Lentsius. Mina kuulusin nende hulka, kellele oli käsi jumalast antud.
Võib vist öelda, et Sinu tipphetkeks Rakvere Tarva eesotsas jäi 2009/2010 hooaeg, kui jõudsite Tartu vastu finaali ja alustasite finaalseeriat kahe võiduga?
Täpselt nii oligi. Enne seda olime juba kolm-neli aastat mänginud ja korra pidime isegi üleminekumänge pidama. Aga kevadel 2010 tulime hõbedale. See oli kokkulangevus, et meil sattusid tublid poisid kokku ja kõigile läks see asi korda. Taga lammutasid superkihvtid kutid Rain Veideman, Kristo Saage ja Valmo Kriisa. Korvi all müttasid Reinar Hallik, Martin Müürsepp, Richard Anderson ja Rain Raadik. Kohalikke poisse oli ka - Sven Kaldre ja Oliver Metsalu. Pärast veeres vanker veel edasi, kui saime kolm pronksi järjest.
Kas see legendaarne finaalseeria kripeldama ei jäänud? Läksite 2-0 mängudega ette ja tiitel oli poolenisti justkui käes.
Nii ei mõtle ma kunagi, võtan kõike samm-sammult. Raske oli tegelikult juba poolfinaalis, kui me võitsime Aivar Kuusmaa juhitud Tallinna Tehnikaülikooli 3-2. Alguses läksime 2-0 juhtima, siis tulid nad järele ja lõpus võitsime otsustava mängu. Finaalis algas samamoodi, võitsime kaks esimest mängu ära. Aga ma ei mõelnud, et tuleme Eesti meistriks. Müürsepp ütles mulle enne kolmandat matši, et ta ei saa mängida, kuna jalg on nii valus. Aga see oli metsik värk, mis toona Rakveres toimus. Seal oli kodumängudel üle 3000 inimese vaatamas. | Andres Sõber ajast Tarva eesotsas: see oli metsik, mis toona Rakveres toimus | https://sport.err.ee/1086537/andres-sober-ajast-tarva-eesotsas-see-oli-metsik-mis-toona-rakveres-toimus | Kui öelda Rakvere Tarvas, siis seostub see paljudel inimestel koheselt Andres Sõbra nimega, kes tosin aastat Rakveres korvpallivankrit vedas. 25. aprillil 64-aastaseks saanud treener on pikki aastaid olnud Eesti korvpalliüldsuses sõnakas mees, kelle väljaütlemised on tekitanud väga sügavaid ja vastakaid arvamusi. |
Ka Hollywoodi tähed Cate Blanchett, Jane Fonda, Marion Cotillard ja Monica Bellucci allkirjastasid Prantsuse päevalehes Le Monde avaldatud pöördumise, milles kutsuti lõpetama ohjeldamatut tarbimist ja "muutma radikaalselt" majandusi selleks, et päästa planeeti.
"Meie arvates on "naasmine normaalsuse juurde" mõeldamatu," seisis kirjas, millega olid ühinenud ka meditsiini-, keemia- ja füüsikasaavutuste eest Nobeli preemia pälvinud teadlased ning ka Nobeli rahupreemia laureaat Muhammad Yunus.
Pandeemia on tragöödia, kuid see on võimalus inimkonnale "uurida, mis on hädavajavalik", seisis kirjas. "Parandustest üksi ei piisa. Probleem on süsteemne," lisati samas.
"Jätkuv keskkonnakatastroof on metakriis. Erinevalt pandeemiast .... on üleilmsel keskkonnakatastroofil mõõtmatud tagajärjed."
Pöördumise 200 autorit ärgitasid liidreid "jätma selja taha siiani domineeriv jätkusuutmatu loogika ning asuma sügavamalt muutma meie eesmärke, väärtusi ja majandusi".
"Tarbimiskultuur ja tootlikkuse kinnisidee on viinud meid eitama elu enda väärtusi, mida kujutavad endast taimed, loomad ja paljud inimesed."
"Reostus, kliimamuutus ja meie järelejäänud loodusalade häving on viinud maailma murdepunktini," seisis pöördumises. | Maailma mõjukad ärgitavad mitte naasma vanasse normaalsusse | https://www.err.ee/1086536/maailma-mojukad-argitavad-mitte-naasma-vanasse-normaalsusse | Mõjukad meelelahutustegelased, nagu Madonna ja Robert de Niro, ning mitmed nobelistid ärgitavad koroonakriisi järel maailma radikaalselt muutma, mitte naasma senise normaalsuse juurde. |
"See ala [bioloogilised relvad ja vaktsiinid] pakub Hiina luureteenistustele suurt huvi. Seda nii kaitse-eesmärgil, kuna Hiina on oma ülerahvastatuse tõttu epideemiatest väga ohustatud, aga ka ründe-eesmärgil, mida näitab see, et Hiina on uurinud Ebolat kui ründevektorit," öeldakse Belgia sisejulgeolekuteenistuse Veiligheid van de Staat (VSSE) 2010-2016 koostatud raportites, millega EUobserver i ajakirjanik tutvuda sai.
EUobserver näitab oma pikemas ülevaates, kuidas Hiina teadlased, keda võib pidada seotuks sealse sõjaväeluurega, on leidnud võimaluse pääseda Belgia juhtivate bioloogilise sõjapidamise ning viiruse-ekspertide juurde ning sealsetesse biotehnoloogia firmadesse.
Ehkki biorelvad keelati juba 1975. aasta bioloogiliste relvade konventsiooniga, teevad paljud riigid bioloogilise sõjategevuse alaseid uuringuid lisaks viroloogia ja epidemioloogia meditsiinilistele uuringutele. "Vaktsiinid on esimene kaitseliin [võimalikus] bioloogilises konfliktis," ütles Belgia julgeolekuallikas EUobserverile.
Samas on läbimurded vaktsiinide alal arusaadavalt ka kulla-auguks riikidele ja ettevõtetetele kriisiolukordades.
VSSE hoiatas juba 10 aastat tagasi
Hiina spioonid olid sihikule võtnud Belgia sõjaväe endise biorelvade inspektori Martin Zizi, kes oli 2010. aastal Brüsseli Vaba Ülikooli (VUB) teadusprofessor, teatas VSSE sama aasta veebruari aruandes. Ta oli märkimisväärselt sõbralik suhe ühe Hiina naisteadlasega, kes oli varem Hiina armees sõjaväearst, märkis VSSE ning "ta võib pidada liiga tihedaid sidemeid oma riigi ja eriti oma endise tööandjaga", lisati samas.
"Ta oli ilmselgelt MSS-iga seotud," ütles Belgia julgeolekuallikas EUobserverile, viidates Hiina riigi julgeolekuministeeriumile (MSS).
Hiina oli tähelepanu pööranud ka teise Belgia bioloogilise sõja asjatundja Jean-Luc Gala vastu, selgus VSSE aruannetest. Gala juhtis Belgia sõjaväe ja erasektori ühisettevõtet Center of Technologies Moléculaires Appliquées (CTMA), mis tegeleb biorelvade uurimisega. Ta on praegu pensionil kolonel, kes läks kuus aastat tagasi Aafrikas Ebolaga võitlemise Euroopa Liidu kaasrahastatud missioonile.
Gala kasutas CTMA-s väljatöötatud mobiilseid laboreid ja veetis osa ajast Guinea äärealadel Avigani testimisel, teatas VSSE 2014. aasta dokumendis, viidates Jaapani viirusevastasele ravimile, mida praegu uuritakse koronaviiruse vastases võitluses. Belgia eriteenistus kirjeldas CTMA-d kui oma ajast ees olevat bioterrorismi asjatundjat.
Hiinlased Belgia ülikoolide juures
CTMA tegutseb Louvain-la-Neuve'i katoliikliku ülikooli (UCL) linnakus Belgia keskosas. Kuid paar aastat tagasi märkas Belgia vastuluure, et kaks kahtlast Hiina asutust on avanud kontorid sama hoone teisel korrusel, kus asuvad Belgia biorelvade instituudi üksused.
Louvaini katoliikliku ülikooli raamatukogu Autor/allikas: EWikimedia Common
Esimene neist oli Pekingi ZGC teaduspark, mis lõpetas tegevuse 2018. aastal ja oli vastavalt Belgia riigipangas tehtud avaldustele spetsialiseerimata hulgimüügiettevõte. Teine, Shenzheni Euroopa kontor, on Hiina regionaalarengu agentuuri filiaal ja tegutseb endiselt samal UCL-aadressil. Üks selle hiinlasest juhte sattus kahtluse alla, kuna ta oli olnud viis aastat pärast Belgiasse saabumist ilma silmnähtava tegevuseta, märkis VSSE 2016. aasta juuli aruandes. "Ilmselt MSS," ütles Belgia julgeolekuallikas EUobserverile.
Kui neid kahte asutust võis pidada Hiina luure kattevarjuks, siis veel suurem Trooja hobune ehitati otse UCL-i linnaku kõrvale. Hiina Belgia tehnoloogiakeskus (CBTC) on Hiina rahastatav teaduspark Louvain-la-Neuve'is. Belgia Valloonia piirkonna arenguagentuuri l'Awex andmetel tegutseb selles juba 23 Hiina ja Belgia bioteaduste, IT ja kõrgtehnoloogia valdkonna ettevõtet.
CBTC rajamises lepiti kokku, kui 2014. aastal külastas Belgiat Hiina president Xi Jinping. L'Awexi andmeil on selle investeeringute koguväärtus on üle 700 miljoni euro ja see tõi Vallooniasse ligi 800 töökohta. Kuid Xi kingitus "hõlmab väga suurt majandusliku spionaaži ohtu ülikooli [UCL] ... ning ka paljude ümbritsevate tehnoloogiaettevõtete vastu", teatas VSSE 2014. aasta jaanuari aruandes, mida EUobserver vahendas.
Louvain-la-Neuve linnakese keskväljask, vasakul kino, keskel ülikooli Aula Magna, paremal usuteaduskonna hoone Autor/allikas: EWikimedia Common
Ja isegi kui CBTC ise polnud Hiina luure eesliin, võiks MSS seda tulevikus kasutada tagauksena, hoiatas VSSE. CBTC on "luureagentide tulevane platsdarm, kelle ülesandeks saab spioneerida arvukate kõrgtehnoloogiaettevõtete järel, mis asuvad UCL-i lähedal või ka ülikoolis," teatas VSSE 2014. aasta veebruari dokumendis.
CBTC rajamine sinna, mis on "Valloonia üks arenenumaid piirkondi, ähvardab tulevikus tekitada majandusliku spionaaži probleeme", hoiatas VSSE uuesti 2016. aasta septembri aruandes. "Sadakond Hiina kodanikku, kes sinna tulevad või sealt läbi käivad, ei läbi mitte mingit turvakontrolli," ütles Belgia julgeolekuallikas.
Belgia jälgib ka GlaxoSmithKline ümber toimuvat
Belgia siseluure on olnud ühenduses ka Briti ettevõtte GlaxoSmithKline (GSK) Biologicalsi Belgias tegutseva haruga vähemalt 2010. aastast saadik, selgub GSK IT-ametniku ja VSSE selle aasta veebipõhise kirjavahetuse andmetest.
GSK juhid on käinud Londonist Belgias, et kuulata VSSE ülevaateid Hiina ohust, sai EUobserver teada. "GSK on [Hiina] peamine sihtmärk," rääkis Belgia julgeolekuallikas veebisaidile. "Selle uus koostöö Sanofiga muudab selle veelgi väärtuslikumaks," lisas allikas, viidates hiljutisele GSK ühisettevõtmisele Prantsuse ravimifirmaga, et proovida luua koroonaviiruse vaktsiin.
Eelmise aasta oktoobris kuulutas aga Belgia soovimatuks isikuks Hiina rahvusvaheliste suhete professori Xinning Songi, kes oli Brüsselis tegutseva Konfutsiuse instituudi direktor. Ta oli töötanud VUB-is ja elanud kümme aastat Belgias, luues laia ühiskondliku suhtlusringi ja kasutades seda Hiina kasuks luuramiseks, usub VSSE.
Ka EUobserveri nähtud konfidentsiaalsed dokumendid maalisid pildi edukast MSS-i kogukonnast Euroopa südames.
Hiina teadlane, keda kahtlustati Zizile lähenemises juba 2010. aastal, elab tema Linkedin.com-i profiili kohaselt endiselt Belgias ja töötab nüüd ravimifirmas. Tema abikaasa, kes on ka hiinlane, töötas Louvain-la-Neuve'is asuvas äriklubis Chinese Professionals Association.
Hiina ametnik, keda kahtlustatakse spioneerimises Gala ja CTMA sihtrühmas, töötab endiselt tema Linkedin.com lehe andmetel UCL-is asuvas Shenzheni Euroopa kontoris. Ta õppis Suurbritannia tipptasemel ülikoolis ning reisib Belgia ja Taani vahel, kus tal oli äri koos Hiina biotehnoloogiaettevõttega, teatas VSSE.
Veel üks hiinlane, keda VSSE nimetas võimaliku ohuna, elab endiselt Belgias. Ta töötab regionaalarengu agentuuris ja omab PR-firmat Louvain-la-Neuve'is.
Hiina esindus eitas rikkumisi
"Hiina valitsus julgustab Hiina ettevõtteid tegema välismaa ettevõtjatega koostööd vastavalt kohalikele seadustele, turupõhimõttele ja rahvusvahelistele reeglitele," ütles Euroopa Liidus tegutseva Hiina esinduse pressiesindaja Liu Hui EUobserverile.
VSSE keeldus kommenteerimast EUobserveri viidatud konfidentsiaalsete failide üksikasju.
Kuid hoolimata Hiina EL-missiooni väidetest, süüdistas Belgia luureteenistus Hiinat üldsõnalises avalduses majandusliku spionaažis. "Osana ambitsioonikast projektist" Made in China 2025 ", mis näeb ette oskusteabe kiire arendamise Hiinas eneses, tuleb Hiinasse võimalikult paljude teadmiste importimiseks kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid," ütles VSSE esindaja EUobserverile. "Nende hulka kuuluvad formaalsed teadmussiirdeprogrammid, nagu teadlaste vahetamine, ühisettevõtted ja ettevõtete ülevõtmine. Mõnel juhul teeb Hiina ka majanduslikku spionaaži," ütles ta.
"Meie riik peab tagama, et ta säilitab oma strateegilise sõltumatuse sellistest välismaistest tegijatest nagu Hiina," lisas ta. Belgia vastuluure aitab riigis tegutsevatel tundlikel ettevõtetel ohtusid tõrjuda, lubas VSSE esindaja.
"Poliitilistes ja majandusringkondades kasvab teadlikkus spionaaži ja Hiina sekkumisega seotud riskidest," ütles ta.
GSK keeldus EUobserveri ülevaates toodud väiteid kommenteerimast, samuti Shenzheni Euroopa büroo ja CBTC.
Teadlane: huvilisi oli rohkem
Belgia teadlane Jean-Luc Gala ei vastanud EUobserverile, kuid Martin Zizi kinnitusel tundis lisaks hiinlastele tema tegevuse vastu huvi ka muud riigid: "Olin sama palju sihtmärk USA, Venemaa, Hiina või isegi Aafrika poolelt," märkis ta.
Belgia julgeolekuallikas ütles EUobserverile, et "Belgias tegeleb sedalaadi väga spetsialiseerunud spionaažiga [biorelvad ja vaktsiinid] ainult Hiina".
Zizi rääkis ka sellest, mis tunne oli töötada maailma kõige ohtlikumas teadusvaldkonnas. Tema bioloogilise sõja uuringud olid andnud talle "ainulaadsed teadmised", ütles ta. Kuid selle teadmise omamine tähendas, et "oli riike, kuhu ta ei saa ega taha minna", lisas ta, tuues näitena Venemaa.
"Ma arvan, et kui ma ületaksin selle nähtamatu piiri ja läheksin sinna, kuhu ma ei peaks minema, võib minuga juhtuda mõni õnnetus, kuna mõned tahaksid mind pigem surmata kui et ma töötaks halbade tegelaste heaks," sõnas Zizi.
Hiina spionaaž puudutab Euroopa ülikoole laiemalt
Euroopa Komisjon koostab juhiseid selle kohta, kuidas aidata Euroopa ülikoolidel peatada Hiina sunniviisilise, varjatud, petliku ja korruptiivse olemusega sekkumine. "Sellist tegevust on EL-is täheldatud," rääkis hiljuti üks ELi allikas EUobserverile. | Belgia luure hinnangul tegeleb Hiina aktiivselt bio-spionaažiga | https://www.err.ee/1086525/belgia-luure-hinnangul-tegeleb-hiina-aktiivselt-bio-spionaaziga | Hiina spioonid on sihikule võtnud Belgia bioloogilise sõja ja vaktsiinide eksperdid, usub Belgia vastuluure. Samuti on Hiina luure sihtmärgiks Belgias tegutsev Briti farmaatsiahiiglane ja vaktsiinide tootja GlaxoSmithKline (GSK) ning Belgia kõrgtehnoloogiaettevõtted. |
Mitmete auhindadega pärjatud minimalistlik ja tundlik draamakomöödia, mille peaosas säras 90-aastane Harry Dean Stanton, kes oli seni kogunud tuntust kõrvalosades ("Ristiisa II", "Pariis, Texas"). Film ongi kirjutatud Stantoni jaoks ja põhimõtteliselt iseennast mängides lööb vanameister filmis tõeliselt õitsele.
Kaabuga vanapoiss Lucky toimetab California väikelinnas ja naudib aastakümnetega väljakujunenud elurütmi. Ümbritsetuna värvikatest karekteritest lahkab elu näinud mees huumori ja otsekohesusega eksistentsiaalseid teemasid, kerge melanhoolia ning soe õhustik lisavad tema portreele inimlikku sügavust.
John Carroll Lynchi "Lucky" on ETV2 eetris 6. mail kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: John Carroll Lynchi mängufilm "Lucky" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/1086522/kultuuriportaal-soovitab-john-carroll-lynchi-mangufilm-lucky-etv2-s | 6. mail jõuab ETV2 eetrisse režissöör John Carroll Lynchi 2017. aasta mängufilm "Lucky", mille tegi oma viimase rolli näitleja Harry Dean Stanton. |
Ozdemiri väitel on Meistrite liiga finaali uueks toimumisajaks määratud augusti lõpp. "Lõpetame enda võistlused lõpetada juuli lõpuks. Anname karikad väljakutel üle ja lõpetame hooaja augustis Meistrite liiga finaaliga."
Türgi jalgpalliliidu plaani kohaselt jätkatakse kõrgliiga mängudega ilma fännideta 12. juunil ning hooaeg lõpetatakse 26. juulil. Ozdemiri sõnul mängivad meeskonnad enda kodustaadionitel.
Meistrite liiga jätkumise ja selle võimaliku toimumiskuupäeva osas langetab lõpliku otsuse Euroopa jalgpalliliit UEFA, kes on klubijalgpalli prestiižseima sarja jätkumise teadmata ajaks edasi lükanud.
Türgis on koroonaviirus diagnoositud enam kui 130 000 inimesel, surnuid on 3520. | Türgi jalgpalliliit: võõrustame Meistrite liiga finaali augusti lõpus | https://sport.err.ee/1086523/turgi-jalgpalliliit-voorustame-meistrite-liiga-finaali-augusti-lopus | Türgi jalgpalliliidu presidendi Nihat Ozdemiri sõnul on neil jätkuvalt plaanis võõrustada Meistrite liiga finaali, mis algselt leidnuks aset 30. mail Istanbulis. |
"Meil on tore näha, et piiravaid meetmeid on hakatud kaotama. Tänase seisuga saavad meeskonnad alustada juuni alguses treeningutega ja hooaeg algab juulis. Tahtsime, et mängijad saaksid meeskonnaga treenida vähemalt kolm nädalat enne hooaja algust ning 1. juuli on meie jaoks kõige varajasem aeg, et hooajaga pihta hakata," vahendab Soccernet.ee Veikkausliiga tegevjuhi Timo Marjamaa sõnu.
"Oleme pidevas ühenduses tervishoiuametitega, et tagada jalgpalliväljakule naastes nii mängijate kui ka pealtvaatajate ohutus," lisas ta.
Eelmisel hooajal võeti Soome kõrgliigas kasutusele uus turniiriformaat ning sellega jätkatakse ka tänavusel aastal. Esiteks mängivad 12 meeskonda kõik omavahel kaks korda läbi. Seejärel jagatakse liiga pooleks ning peetakse mini-turniir, kus mängitakse korra kõigiga läbi. Igal meeskonnal on selle süsteemi järgi kavas 27 kohtumist, tavahooajal 22 mängu ja mini-turniiril viis. | Soome kõrgliiga alustab 1. juulil | https://sport.err.ee/1086516/soome-korgliiga-alustab-1-juulil | Veikkausliiga teatas, et Soome kohaliku tippliiga hooaeg algab kolmapäeval, 1. juulil ning kestab kuni 21. novembrini. |
Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on inimestel tekkinud ajal, kui piiranguid leevendatakse, tunne, et eriolukord ongi läbi ning juba seetõttu võib oodata laupäeval kalmistule külastajaid.
"Pean tunnistama, et eelmisel nädalal ma olin optimistlikum kui sel nädalal. Siis oli nädala alguses üldine arusaam natuke teine kui praegu. Praegu kahjuks paljud inimesed arvavad, et eriolukord on lõppenud. Ja kui kõik räägivad piirangute leevendamisest, et miks siis mitte tulla kalmistule," märkis ta.
Kõlvarti sõnul saab õnneks siiski rääkida vaid paarikümnest, äärmisel juhul paarisajast inimestest, kes tõenäoliselt pornkssõduri juurde lilli tulevad asetama.
"Samas nii palju, kui mina tean, on ühine arusaam, et see ei ole õige, et praeguses olukorras ei ole õige tulla kohale. Seda sõnumit levitavad praegu kõik, sealhulgas ka need, kes on otse seotud – veteranid, arvamusliidrid, linn räägib sellest juba kolm nädalat, et ei ole õige kohale tulla. Meil on kõigil on praegu võimalus näidata ühiskonnas solidaarsust – et see on kõigile tähtis, et inimesed kohale ei tuleks," ütles Kõlvart, ja lisas et tema arvates on Eesti ühiskond juba "piisavalt küps", et seda teha.
"Juhul isegi kui mõni inimene tuleb või mõnikümmend või isegi mõnisada, siis kui suurem osa ühiskonnast saab aru, miks seda ei ole vaja teha, siis meie eesmärk on saavutatud," lisas Kõlvart.
"Meie üldine sõnum on, et ärge tulge ja me loodame, et inimesed ei tule. Aga ametnikud peavad olema valmis kohustusi täitma, eelkõige on see riigi politsei valdkond. Loomulikult toimusid meil kohtumised, loomulikult on kaasatud mupo, terviseameti spetsialistid, linnasüsteemi spetsialistid. See valmidus peab loomulikult olema," kinnitas linnapea.
Põhja prefekt Kristian Jaani kinnitas kolmapäeval, et politsei teeb 9. mai eel ja ajal koostööd mupoga ja terviseametiga.
"On enam kui kindel, et inimesed tulevad Siselinna kalmistule ja viivad lilli. Oluline on see, et tuleb kinni hoida 2+2 reeglist," ütles Jaani.
Jaani sõnul on korraldajad 9. maiks plaanitud ürituse juba "topelt tühistanud" ja kutsunud inimesi üles tänavu kalmistule mitte minema. See ei hoia tõenäoliselt siiski kõiki eemal.
Jaani sõnul on oodata, et ka riskigruppi kuuluvad inimesed ehk eelkõige eakamad inimesed siiski lähevad laupäeval pronkssõduri juurde. | Politsei ja linn on 9. maiks valmistunud | https://www.err.ee/1086515/politsei-ja-linn-on-9-maiks-valmistunud | Nii Tallinna linnapea kui Põhja prefekt tunnistasid kolmapäeval, et vaatamata korduvatele üleskutsetele laupäeval vältida Siselinna kalmistul asuva pronkssõduri külastamist on oodata, et osa inimesi tuleb siiski kohale. |
Teisipäevast on galeriikorrusel avatud ka uus näitus Tapa linnakeskuse, Võsu aleviku keskosa, Lihula linnakeskuse ja Paide keskväljaku arhitektuurivõistluste auhinnatud töödest.
Suures saalis avatud näituse "Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant" avamisaega on aga kolme kuu võrra pikendatud -- 26. juulini, et kõik huvilised jõuaksid näitusele või ka uuesti tulla. Komendandi näitusega kaasnevad eelregistreerimisega ringkäigud näitusel kuni kümnele huvilisele korraga, esimene toimub 23. mail. Betooni töötoad lükkuvad sügisesse.
Rotermanni soolalao esimesel korrusel on avatud püsinäitus "Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri", mis tutvustab Eesti professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut 20. ja 21. sajandil ning seda, kuidas ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised protsessid on mõjutanud siinsete inimeste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut. Maketid näitusel aitavad mõista ja uurida arhitektuuri ruumilisel kujul, liikuda ümber miniatuursete majade ning tajuda nende mahulist liigendust paremini kui kahemõõtmelisi pilte vaadates.
Eelkokkuleppe alusel pääseb endiselt ka muuseumi fondi. Näitus "Uuri ruumi!" keldrisaalis on praegu külastajatele suletud. | Arhitektuurimuuseum ootab külastajaid 12. maist | https://kultuur.err.ee/1086514/arhitektuurimuuseum-ootab-kulastajaid-12-maist | Eesti arhitektuurimuuseum ootab külastajaid teisipäevast, 12. maist. Rotermanni soolalaos on avatud suurnäitus "Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant", mille lahtiolekuaega on pikendatud 26. juulini. Muuseumi galeriikorrusel on aga uus näitus Tapa, Võsu, Lihula ja Paide keskväljaku arhitektuurivõistluste auhinnatud töödest. |
Inimese meeleolu varieerub tund-tunnilt ja päev-päevalt, tervislik meeleolu reguleerimine hõlmab seda, et on vaja valida tegevusi, mis aitavad meeleolu rahustada. Olukorras, kus sotsiaalse isolatsiooni ja karantiini tõttu on tegevuste valik on piiratud, võib see Oxfordi teadlaste uuringu tulemuste kohaselt aga põhjustada depressiooni.
Uuringus osales 58 328 inimest nii madala, keskmise kui ka kõrge sissetulekuga riikidest. Teadlased võrdlesid kehva meeleolu või depressiooniga inimesi, heatujuliste inimestega. Mitmete analüüside käigus uuriti, kuidas inimesed reguleerivad oma meeleolu läbi erinevate igapäevaste tegevuste.
Üldises elanikkonnas on tugev seos selle vahel, kuidas inimesed end tunnevad ja mis tegevustega nad plaanivad järgmisena toimetama hakata. Siinkohal on oluline mõiste meeleolu homöostaas, mis tähendab võimet hoida oma enesetunnet stabiilsena läbi erinevate tegevuste. Kehva tuju korral on meeleolu homöostaas häiritud ja nendel inimestel, kellel on kunagi depressioon diagnoositud, võib see lausa puududa.
Uuringu üks autor Maxime Taquet ütles, et sotsiaalse isolatsiooni ja karantiini ajal on inimesed eriti haavatavad depressiooni suhtes, sest võimalusi erinevateks tegevusteks on vähem. Taquet pakub välja, et selle uuringu tulemused avavad justkui ukse uutele võimalustele arendamaks depressiooni ravimeetodeid.
Taquet leiab, et põhimõtteliselt saaks depressiooni ravimisel kasutada ka nutitelefoni rakendust. Kuna uuringust selgus, et madal meeleolu homöostaas võib prognoosida lühiajalisi või pikemaid depressiivseid episoode, saaks reaalajas meeleolu monitooriv rakendus pakkuda selle kasutajale soovitusi, et reguleerida ja parandada oma meeleolu. Niisugune rakendus parandaks ravi kättesaadavust ka neile patsientidele, kellel pole võimalik silmast silma arstiga kohtuda. Ühtlasi pakuks rakendus ravivõimalusi ka neile inimestele, kellel on piiratud ligipääs depressiooni ravile, näiteks madala või keskmise sissetulekuga riikides.
Depressiooni all kannatab maailmas üle 264 miljoni inimese. Kuigi depressiooni jaoks on erinevaid ravimeetmed olemas, ei saa 76–85 protsenti madalama või keskmise sissetulekuga riikide elanikest haiguse vastu ravi. | Koroonaviirusest tingitud karantiin muudab meeleolude ohjeldamise keerulisemaks | https://novaator.err.ee/1086512/koroonaviirusest-tingitud-karantiin-muudab-meeleolude-ohjeldamise-keerulisemaks | Koroonaviiruse puhangust tingitud karantiin võib halvendada meie meeleolu reguleerimist, sest erinevate tegevuste valik, millega enesetunnet stabiilsena hoida, on karantiinis piiratud. |
Ravimiameti kommunikatsioonijuhi Kristi Sarapi sõnul läks omandi muutmine apteegikülastajate jaoks palju valutumalt, kui eeldati ja räägiti. Praeguseks on üle Eesti 470 nõutele vastavat proviisoromandis apteeki.
"Apteegiturg ei ole paigalseisev, vaid arenev süsteem, seega apteeke tuleb juurde ja läheb kinni kindlasti veel ja seda juhtus ka enne apteegireformi," märkis ta lisades, et uued apteegiomanikud elavad alles rolli sisse ning suurte analüüside jaoks on veel vara.
Apteegireformiga seoses lõpetasid tegevuse 25 apteeki, mõned neist juba aastavahetusel. Vahepealsel perioodil on ka juurde tulnud üks apteek Tallinnas.
"Covid-19 epideemia ja eriolukord panid ka apteegid keerulisse situatsiooni, sest oma töötajaid tuli kaitsta ja inimesed vajasid jätkuvalt ravimeid. Õnneks koostöös apteekide ja hulgimüüjatega saime kiiresti erinevad mured lahendatud," märkis Sarap. Ta lisas, et seoses pandeemiaga on mõned apteegid siiski ajutiselt suletud.
Euroapteegi kaubamärgi all tegutseva Sillamäe Pavlovi Apteegi omaniku ja juhataja Sergei Romanovi sõnul on apteekrite prioriteet on olnud hoida apteek avatud hoolimata keerulistest aegadest. "Aprill oli minu senise apteegipidamise kogemuse lõikes konkurentsitult kõige keerulisem kuu. Apteegikülastuse numbrid viitavad, et inimesed pidasid kehtestatud liikumispiirangute soovitustest kenasti kinni, olid pigem kodus," märkis ta.
Apteegikülastuste arv ja käive olid võrreldes eelmise kuu ja eelmise aasta sama kuuga Romanovi sõnul selges ja suures miinuses. "Kulubaas on aga võrreldes tavalisega kasvus – apteegipersonali ja külastajate täiendava ohutuse tagamiseks tehtud lisakulutused on üksjagu suured," lisas Romanov.
"Mis puudutab uusi proviisor-omanikke – tõenäoliselt on neil veel raskem," märkis ta. Apteegituru käibed langesid Romanovi sõnul aprillis mullu sama perioodiga võrreldes ligikaudu 20 protsenti.
Ka Benu apteegi frantsiisijuht Kaidi Kelti sõnul on apteekidel olnud uue olukorraga kohanemine raske, kuna reform viidi läbi keset viirusepuhangut. "Apteegid võivad küll uksi lahti hoida, aga see ei tähenda, et olukord oleks sama mis enne kriisi algust. Liikumispiirangud ja ravimite puhul ka ostupiirangud tekitavad ettevõtetele veel täiendavat pinget. Kõik üritavad kohaneda, aga see on alles esimene kuu," sõnas ta.
Eesti Apteekide Ühenduse juhi Timo Danilovi sõnul käis märtsis üle apteekide suur ostulaine ning aprillis on pigem näha rahunemist, töökoormus on viimastel kuudel aga väga suur. "Apteegipidajatel on fookuses eriolukorraga toime tulemine," lisas ta.
Apteegiketid pole riigile veel kahjunõuet esitanud
Apteegiketid ei ole sotsiaalministeeriumi kinnitusel kuu aega peale apteegireformi jõustumist jätkuvalt riigi vastu lubatud kahjunõuet esitanud.
Varasemalt apteegiketina tegutsenud ettevõtted ei ole aga plaanist loobunud ning tegelevad olukorra analüüsimisega. Ainsa ketina teatas aprilli alguses Euroapteek, et nemad riigile kahjunõuet esitada ei plaani.
Benu kett ei ole kahjunõude osas lõplikku otsust langetanud. "Seadus annab kahjunõude esitamiseks piisavalt aega ja seda me praegu ka kasutame. Tegeleme analüüsiga," sõnas ettevõtte frantsiisijuht.
Südameapteegi kaubamärki kasutava Pharma Holding OÜ juhatuse esimees Risto Lauri sõnul on praeguses olukorras muid prioriteetseid teemasid, millega tegeleda. "Meil on nõude esitamiseks aega piisavalt, juhul kui sellise otsuse langetame," märkis ta.
Kavatsust apteegireformi jõustumisel riigile rahaline nõue esitada kinnitas esimesena Apotheka jaeketti omava Magnumi omanik, suurärimees Margus Linnamäe. Apotheka ERR-i päringule kahjunõude kohta päeva jooksul ei vastanud. | Apteegireformiga samale ajale langenud pandeemia langetas apteekide käivet | https://www.err.ee/1086509/apteegireformiga-samale-ajale-langenud-pandeemia-langetas-apteekide-kaivet | Esimene kuu apteegireformi jõustumisest möödus koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud eriolukorras, mis suurendas apteekide töökoormust ja langetas käivet. Ükski apteegikett pole seni aga algselt lubatud kahjunõuet riigile esitanud. |
Leevi Lillemäe vahendab uudiseid Lõuna- ja Kagu-Eestis, mille tegemistega on ta senise töö tõttu hästi kursis. ERR-i korrespondendi kohale tuli Lillemäe Põlvamaa arenduskeskusest, kus ta töötas avalike suhete spetsialistina.
Konkursi tulemusena korrespondendi kohale valitud Lillemäe puhul mängis olulist rolli tema side Kagu-Eesti piirkonnaga, soov jõuda piirkondlike teemadega inimesteni üle Eesti ning varasemad kogemused videolugude tegemisel.
ERR-i ridades kolmapäeval alustanud Lillemäe sõnul otsustas ta korrespondendi kohale kandideerida eelkõige põhjusel, et töö tundus huvitav. "Tutvudes tööülesannetega, mõistsin, et kõike seda mulle väga meeldibki teha – jutustada (uudis)lugusid, filmida ja vahendada inimestele olulisi teemasid. Minu eesmärk on, et Lõuna-Eesti elu oleks kajastatud parimal moel," märkis ta.
Lillemäe töökoht asub Võrus, uudiseid vahendab ta kõikjalt üle Võru- ja Põlvamaa. Korrespondendi koha võttis Lillemäe üle Mirjam Mõttuselt, kes suundub lapsepuhkusele. "Vaatajad ja kuulajad kindlasti nõustuvad, et Mirjam Mõttus on viimaste aastate jooksul suurepäraselt kajastanud Põlva- ja Võrumaa inimeste igapäevaseid muresid ja rõõme ning aidanud mitmeid teemasid, mille alguspunkt võib olla Eesti väiksemates piirkondades, ka laiemalt Eesti meedias avada," jagas Mirjam Mõttuse aadressil häid sõnu ERR-i teleuudiste juht Liisu Lass, soovides samasugust indu uues ametis ka värskele korrespondendile. | Võru- ja Põlvamaa uudiseid vahendab ERR-is nüüd Leevi Lillemäe | https://menu.err.ee/1086495/voru-ja-polvamaa-uudiseid-vahendab-err-is-nuud-leevi-lillemae | 6. maist asus ERR-i Võru- ja Põlvamaa korrespondendina tööle Leevi Lillemäe, kes võttis töö üle lapsepuhkusele siirdunud Mirjam Mõttuselt. |
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe ütles ERR-ile, et amet soovitab kinkekaardi aegumisel külastada kauplejate kodulehti, sest praeguseks on paljudel kodulehtedel juba vajalik info üleval. Seda, kas teenuseid saab kinkekaardi alusel ka pärast aegumist tarbida, on Helemäe sõnul soovitatav kauplejaga kirjalikult kokku leppida.
Helemäe tuletab inimestele meelde, et paljudel kauplejatel on tavapärasest rohkem pöördumisi ja seetõttu ei pruugi nad ka koheselt vastata. Kui tarbija ja kaupleja omavahel mõlemat osapoolt rahuldavat kokkulepet ei saavuta, siis saab Helemäe sõnul esitada avalduse tarbijavaidluste komisjoni.
Kauplustel soovitab TTJA juba ennetavalt info oma kodulehele üles panna.
"Kuivõrd tarbijal on seaduse järgi õigus saamata jäänud teenuse eest raha tagasi küsida, siis on märksõnaks avatud suhtlus ja kompromiss. Näiteks soovitame pikendada kinkekaardi kasutamisaega," ütles Helemäe. | Tarbijal on õigus eriolukorra ajal aegunud kinkekaardi summa tagasi nõuda | https://www.err.ee/1086487/tarbijal-on-oigus-eriolukorra-ajal-aegunud-kinkekaardi-summa-tagasi-nouda | Tarbijad võivad kauplejatelt tagasi nõuda summa aegunud kinkekaardi ja -pileti eest, kui teenust pole eriolukorra tõttu olnud võimalik kasutada. |
Esmalt arvasid paljud, et nimevalikuga tehakse nalja, ent peagi jagas Grimes sotsiaalmeedias selgitust, mida nimi täpselt tähendab, kirjutab BBC.
•X, the unknown variable ⚔️
•Æ, my elven spelling of Ai (love &/or Artificial intelligence)
•A-12 = precursor to SR-17 (our favorite aircraft). No weapons, no defenses, just speed. Great in battle, but non-violent ????
+
(A=Archangel, my favorite song)
(⚔️???? metal rat)
— ꧁ ༒ Gℜiꪔ⃕es ༒꧂ ???????????? 小仙女 (@Grimezsz) May 6, 2020
X tähendab tundmatut muutujat, Æ tähendab tehisintellekti ning A-12 on on nende lemmiku õhumasina SR-17 eelkäija. A tuleb ka Grimesi lemmiklaulust "Archangel". Tähte Æ on Grimes varem kasutanud ka oma laulude pealkirjas.
Kuidas nime hääldama peaks, ei ole teada. Üks Twitteri kasutaja pakkus häälduseks X Ash Archangel. Musk märkis selle säutsu meeldivaks, kuid mingit muud vihjet ta nimehäälduse kohta andnud ei ole.
pic.twitter.com/lm30U60OtO
— Elon Musk (@elonmusk) May 5, 2020 | Elon Musk ja Grimes panid pojale nimeks X Æ A-12 | https://menu.err.ee/1086471/elon-musk-ja-grimes-panid-pojale-nimeks-x-a-12 | Tesla juht Elon Musk ja muusik Grimes said esmaspäeval lapse, kellele pandi nimeks X Æ A-12. |
See, et Eesti rahvusmeeskonna nurgaründaja ja Perugia teed lähevad lahku, sai sisuliselt selgeks juba mõne aja eest, sest esiteks ei teeninud ta Itaalias loodetud mänguminuteid ja teiseks seostatakse teda tugevalt Poola klubi Rzeszowi Asseco Resoviaga, vahendab Võrkpall24.ee.
Põhimeestest jätavad Perugiaga hüvasti Argentina koondise sidemängija Luciano De Cecco ja Serbia koondise temporündaja Marco Podrašcanin. De Cecco mängis meeskonnas kokku kuus ja Podrašcanin neli hooaega.
Perugias ei jätka mängimist ka Horvaatia koondise sidemängija Tsimafei Žukovski ja Hollandi diagonaalründaja Sjoerd Hoogendoorn.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Robert Täht lahkub Perugia ridadest | https://sport.err.ee/1086473/robert-taht-lahkub-perugia-ridadest | Maailma tugevamate võrkpalliklubide hulka kuuluv Perugia teatas eelmisel nädalal, et nende tänavustest mängijatest on klubist lahkumas viis meest, teiste hulgas Robert Täht. |
ERR-i saates "Otse uudistemajast" küsis saatejuht Indrek Kiisler, kas Kõlvart on mõelnud, et ta sooviks olla kohalikel valimistel Keskerakonna linnapeakandidaat.
"Kui see oli isiklik küsimus, siis ma isiklikult ka vastan, et sooviks küll, jah. Ma näen, et ma pooleteise aasta jooksul ei suuda kõiki neid projekte ellu viia, mis mul on plaanis. Aga see on praegu ainult minu isiklik emotsioon. Mida erakond otsustab, mida otsustavad tallinlased, seda me praegu ei tea," vastas Kõlvart.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 17. oktoobril 2021.
Praegu on Keskerakonnal Tallinna volikogus ülekaal, Kõlvarti sõnul pole aga mõtet prognoosida, mis saab järgmisel sügisel.
"Aastate jooksul oli see meie konkurentide unistus, et Keskerakond ei suudaks tagada ainuvõimu. Et ükskõik, mis valem on, tekib koalitsioon ilma meieta. Siis tuleb juba küsida nende käest, kuidas nad seda koalitisooni kokku panevad," lausus Kõlvart. | Kõlvart kinnitas, et soovib olla Keskerakonna linnapeakandidaat | https://www.err.ee/1086456/kolvart-kinnitas-et-soovib-olla-keskerakonna-linnapeakandidaat | Mihhail Kõlvart ütles kolmapäeval, et tema isiklik soov on olla järgmisel sügisel toimuvate kohalikel valimistel Keskerakonna linnapea kandidaat. |
Muusika mainumbri kaanepersoon on Alo Põldmäe. Tänavu mais 75aastaseks saav Põldmäe on viljakas helilooja, kuid ka tulihingeline kultuuriloolane. Tema suur armastus kuulub Eestimaal toodetud eri marki ajaloolistele klaveritele - neid on ta oma "arheoloogilistel" leiuretkedel avastanud üle 80.
Rubriigis TÄHT tuleb seekord juttu maailmanimega pianistist Murray Perahiast.
Karantiiniaja digimuusikaelust ja sellest, mida selline aeg meis muudab, räägivad vestlusloos ERSO orkestrant Liina Žigurs, Vanemuise solist Pirjo Jonas, jazziklubi Philly Joe's juht Reigo Ahven ja Kellerteatri juht Vahur Keller.
Saksa muusikateadlane dr Stephan Mösch annab sügavutimineva ülevaate, millised omadused on Euroopas levinud nn režiiteatril ning miks ooperilavastajad endale selliseid suuri vabadusi võtavad.
Ajakirjas alanud koore ja koorijuhte kajastavas rubriigis KOOSKÕLA on seekord portreteeritav Elo Üleoja oma kollektiividega.
Eino Tambergi 90. sünniaastapäevaks kirjutasid oma isikliku loo ja nägemuse sellest suurmehest Taavi Hark ja Mart Siimer.
Hiljuti välja tulnud raamatut erilise saatusega mehest Jüri Tähest - "Tähelend. Jüri Täht - mees rohelisest raamatust" käsitleb Kerstin Kullerkupp.
Ajakirjas on ülevaade lähikuu tähtsamatest maailma ja eesti muusikauudistest.
Plaadirubriigis on arvustamisel Erkki-Sven Tüüri, Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri plaat "Mythos", Vox Clamantise ECMi plaat "Cyrillus Kreek. The Suspended Harp of Babel", Elvuse "Marsi udud", Markus Robami "In Crowds" ja Jason Hunteri "From Afar". | Muusika mainumbris: kultuurielu karantiiniajal, lähipilk saksa režiiteatrile | https://kultuur.err.ee/1086450/muusika-mainumbris-kultuurielu-karantiiniajal-lahipilk-saksa-reziiteatrile | Tutvustame ajakirja Muusika mainumbrit. |
Video postitati savechildrenuk Instagrami kontole. Tegemist on heategvusliku organisatsiooniga, mis toetab hädas olevaid lapsi, kirjutab Hello!.
Harry filmitud videos on näha, kuidas Meghan Archiele raamatut pealkirjaga "Duck! Rabbit!" ette loeb. Archie sünnipäeva veedab paar oma uues kodus Los Angeleses.
Eelmine pilt, mis Archiest postitati, oli tehtud 2019. aasta detsembris.
View this post on Instagram
"Duck! Rabbit!" with Meghan, The Duchess of Sussex (and Harry, The Duke of Sussex behind the camera), read to their son Archie for his 1st birthday. Happy Birthday, Archie! . Thank you #DuchessMeghan for helping us to raise urgent funds for our coronavirus appeal by reading "Duck! Rabbit" by @akrfoundation, illustrated by @tlichtenheld (published by @chroniclekidsbooks). . As the world grapples with the coronavirus pandemic, children's lives are being turned upside down. By donating to Save with Stories, you can support the most vulnerable families in the UK and around the world by helping to provide early learning packs, supermarket vouchers, essential household items and virus protection. . Please donate today by visiting our website. Link in bio. . Or you can text STORIES to 70008 to give a one-off donation of £5. . Together, we can help families get through this. . You can only donate via text from a UK mobile. You'll be billed £5 plus standard rate text message. We receive 100% of your donation. By texting STORIES you agree to calls about fundraising appeals, campaigns, events and other ways to support. Include NO PHONE to opt out of calls. Queries? 02070126400. Read our Privacy Policy savethechildren.org.uk/privacy The Save the Children Fund is a charity registered in England and Wales (213890) and Scotland (SC039570) . #SaveWithStoriesUK #SaveWithStories #GrowingThroughThis
A post shared by Save The Children UK (@savechildrenuk) on May 6, 2020 at 4:01am PDT | Harry ja Meghan jagasid poja sünnipäeva puhul uut videot | https://menu.err.ee/1086443/harry-ja-meghan-jagasid-poja-sunnipaeva-puhul-uut-videot | Kolmapäeval tähistab oma esimest sünnipäeva prints Harry ja hertsoginna Meghani poeg Archie. Vanemad laadisid sel puhul sünnipäevalapsest sotsiaalmeediasse uue video. |
Tänavune tennisehooaeg peatati koroonaviiruse tõttu märtsi alguses, kuid enne seda jõuti jaanuaris pidada Austraalia lahtiste slämmiturniir. Prantsusmaa lahtised lükati aga pandeemia tõttu maist septembrisse ja Wimbledoni turniir tühistati sootuks. Sügisese US Openi saatus on veel lahtine.
Craig Tiley tunnistab, et koroonaviiruse mõjust ei pääse ka Austraalia lahtised. "Halvimal juhul jääb turniir ära," rääkis ta Austraalia meediale. "Parimal juhul saaksime turniiri korraldada mängijatega, kes meil õnnestub siia tuua kasutades karantiinitehnikaid. Tribüünidele pääseksid vaid austraallased."
Austraalias on koroonaviirus diagnoositud ligi 7000 inimesel. Praeguseks on haiged vähem kui 1000 inimest, surnuid on 96. | Austraalia lahtiste pealik: järgmise aasta turniir võib küsimärgi alla sattuda | https://sport.err.ee/1086448/austraalia-lahtiste-pealik-jargmise-aasta-turniir-voib-kusimargi-alla-sattuda | Austraalia lahtiste slämmiturniiri direktori Craig Tiley sõnul on tänavuse koroonaviiruse pandeemia tõttu kahtluse alla sattunud järgmise aasta võistlus. Isegi kui aasta esimene slämmiturniir peaks aset leidma, ei saaks sellest osa välismaalt tulevad poolehoidjad. |
Reitinguagentuur Fitch Ratings kinnitas aprilli alguses Tallinna linna pikaajalise krediidireitingu senisel tasemel AA-, stabiilse väljavaatega ka koroonakriisist tingitud oodatava majandussurutise tingimustes.
Kõlvart ütles, et arvestades linna suurepärast finantsreitingut oleks patt mitte laenu võtta.
"Laenuraha tuleb ka tagasi anda. Aga me võtame kindlasti laenu, sellepärast et meie finantsreiting annab võimaluse saada peaaegu tasuta laena. Ja me peame seda võimalust kindlasti kasutama tänavu. Ja me võtame laenu, 130-140 miljonit kindlasti. Puhver on suurem, aga see on esialgne plaan," ütles Kõlvart saates.
Linnavalitsusest täpsustati hiljem, et linna finantsteenistuse hinnangul saab Tallinn tänavu laenu võtta 77 miljonit.
Kõlvart märkis, et praegu puudub veel ülevaade, kuidas on eriolukord ja pandeemia linnaeelarve laekumisi mõjutanud, sest täpselt on teada vaid aasta esimese kolme kuu laekumised. Vaatamata sellele ei kavatseta eelarves planeeritud investeeringuid edasi lükata või tühistada, märkis linnapea.
Riik toetab eriolukorra ajal omalt poolt rahaga omavalitsusi, et need saaks majanduse elavdamiseks teha investeeringuid uutesse objektidesse.
Kõlvart märkis riigi toetusmeetmete kohta, et Tallinn ootas suurima omavalitsusena suuremat toetussummat kui 17 miljonit, mis anti uute objektide rajamiseks. "Päris suur raha. Aga linna eelarve on tänavuseks aastaks 823-824 miljonit eurot. See on meie jaoks toetus, aga ei saa öelda,et selle rahaga saaks süsteemselt midagi lahendada," ütles Kõlvart.
Kõlvart märkis ka, et toetusraha sidumine ilmtingimata uute objektide rajamisega ei ole kõige õigem, sest omavalitsused vajavad praegu raha eelarvepositsiooni säilitamiseks ning plaanitud projektide lõpuleviimiseks.
Kõlvart kinnitas samas, et ükski projekt tegemata ei jää, pigem lükatakse need järgmisesse aastasse. | Tallinn võtab tänavu vähemalt 77 miljonit laenu | https://www.err.ee/1086422/tallinn-votab-tanavu-vahemalt-77-miljonit-laenu | Tallinna linna finantsreiting lubab linnal võtta väga odavalt laenu ning linn seda võimalust ka kindlasti kasutab, ütles kolmapäeval linnapea Mihhail Kõlvart ERR-i saates "Otse uudistemajast". Kõlvarti hinnangul võiks laenusumma ulatuda 130-140 miljoni euroni, kuid nii palju linn tõenäoliselt laenu võtta ei saa. |
Ministril tuvastati koroonaviirus, tal on kerged haigussümptomid ja ta jätkab tööd kodust, teatas Vene kultuuriministeeriumi pressiesindaja kolmapäeval. Minister ei vaja haiglaravi, kinnitas ta.
Tegemist on juba kolmanda Venemaa valitsuse liikmega, kellel on koroonaviirus avastatud. Neljapäeval teatas nakatumisest Vene peaminister Mihhail Mišustin, laupäeval aga Venemaa ehitusminister Vladimir Jakušev. | Kolmas Vene minister haigestus koroonasse | https://www.err.ee/1086444/kolmas-vene-minister-haigestus-koroonasse | Venemaa kultuuriminister Olga Ljubimova andis positiivse koroonatesti. Tegemist on juba kolmanda Vene valitsusliikmega, kellel on tuvastatud COVID-19. |
1905. aasta oli meie ajaloo kõigi aegade sotsiaalselt aktiivseim aeg, ja seda kuni laulva revolutsioonini, alles siis olime aktiivsemad. Nii et too kauge aasta on meile püha ja kõigile, kes käsitlevad seda teemat ausalt, kuulub tänu. Mark Soosaar on üks neist, lisaks isamaa-armastusele on tal piisavalt kunstnikuverd, mida püüamegi lahata.
Revolutsioonilise 1905. aasta kõige revolutsioonilisem maapiirkond oli Vigala kihelkond, seal põletasid meie tulised esivanemad maha tervelt kolm mõisa, filmi alus – kui ma olen õigesti aru saanud – on vastuhakk von Uexkülli suguvõsale kuulunud Vana-Vigalas. Revolutsiooni loogika on seesugune, et kõige vastalisemad on kõige paremal järjel orjad. 1917. aastal Petrogradis olid kõige bolševistlikumad Putilovi tehase töölised, kes said Tsaari-Venemaa kõige kõrgemat palka, 1980. aastail tõusid Poolas kõige edukamalt üles Gdanski Lenini-nimelise laevatehase töölised, kes said Poolas kõige kõrgemat palka, Vana-Vigala oli Eesti mõisatest üks edumeelsemaid. Mujal valitses meil äärmiselt vastik ja totaalselt ülekohtune mõisaorjus, aga Velisel olid olud ja isegi talupoegade juriidilised õigused mõnevõrra lahedamad. Kui inimesed tunnetavad pisutki vabadust ja ainelist toimetulekut, siis tahavad nad seda juurde. Õnneks. Nii toimibki progress.
Vigala-sündmused on ajalukku Eesti-meelselt jäädvustanud Mihkel Aitsam, mõisaideoloogiast lähtuvalt parun von Uexküll (mängib Linnar Priimägi) oma mälestustes, võimsa romantilise novelli "Bernhard Riives" on sellest kirjutanud Aino Kallas, kelle nimitegelase prototüüp on Bernhard Laipmann (Evald Aavik) ja kes ongi sündmused Vigalas kuulsaks kirjutanud.
Lugu peab olema enneolematu ja antud juhul ka on. Mustasajaliste karistussalklaste poolt peksule määratud väärikas Eesti talumees ei lase end alandada ning valib piitsahoopide eest mahalaskmise. Vaat niisugune tegu on sügavat austust äratav. Teiselt poolt on vabatahtliku surmamineja motivatsioon, tema psühholoogia ikka väga huvitav, ja seda Soosaar uuribki. Tema teoses ei ole Kalda uljast romantismi, Aitsami jäägitut mõisavastasust, tema küsib üsna otse – kas Laipmann talitas ikka õigest? Julge küsimus Nõukogude ajal.
Julgusest pole Soosaarel üldse puudust olnud. Tal on filmi episoodilised tegelased Konstantin Päts (Peeter Simm) ja Jaan Teemant (Peeter Urbla), meie hilisemad riigijuhid, ent toona surmamõistetud poliitikud. Juba üksnes jõulude toomine filmi oli toonases kroonuateismi tingimustes vägitegu. Minu esimeses raamatus ("Homne karikakar", 1976) näiteks asendas tsensuur tekstis esineva sõna "jõulud" sõnaga "talistepühad", Soosaarel esineb kristliku maailma ühe suurema püha nimetus lausa pealkirjas.
Loomulikult ei tee poliitvõidud allahindlust esteetikale. Ja polegi vaja teha. Soosaare eksperimentaalfilm, ajastufilm, ajaloodraama ""Jõulud Vigalas" (edaspidi "JV") on kunstiline tervik, seal klapib kõik kokku. Kasutatud on rohkelt amatöörnäitlejaid. Nende seltskond on hiilgav – Jüri Arrak, Linnar Priimägi, Omar Volmer, Jaan Kaplinski, Ain Kaalep, Peeter Simm, Olav Neuland, Peeter Urbla, Kadriann Soosaar jt. Aga nende amatöörlus, nende konarlikkus on kooskõlas maamehe nurkliku olemusega. Mängida professionaalselt, kõigi näitlejanippidega talupoega, see tundub kuidagi võltsina. Arvan, et sama funktsiooni täidab ka kõikuv kaamera ja hüplev pilt. Ka selles on amatöörlikkust ja maamehelikkust.
Muidugi tekib mõte, kas osatäitjate niisuguse valikuga pole soovitud väljendada ka mõnd teoseruumist eemale jäävat, vaid siseringile suunatut mõtet, näiteks lugupidamist kolleegide ja üldse loomeinimeste vastu. Aga olgu, see ei riku mängu, siin avaldub ka veidike dokumentaalsust. Tõsielufilmis toovad ülesvõetud inimesed ekraanile kaasa kogu informatsiooni, mis nende kohta on teada, JV-s toimib sama efekt. Mainekad kultuuriinimesed ei kehastu sajaprotsendiliselt ümber osatäitjateks, ei mängi sajaprotsendiliselt neile teoses ette nähtud rolle, vaid on ikkagi jäänud veidike ka Kaalepiteks, Kaplinskiteks, Simmideks jne.
Amatöör on ka von Uexkülli osatäitja. Ka temaga kaasneb üldsusele (aga mitte kogu vaatajaskonnale!) teada tema germanofiilsus ja erudiitsus. Tema puhul toimib koguni topeltefekt – tema mängitud Itaaliast just tulnud ja eurooplusega kelkiv parun eksib elementaarse faktiga, Vesuuvi kõige kuulsama purske aastaga, ütleb selleks 72. aasta ja meie Bernhard Laipmann parandab selle õigeks – 79. Tegelaste karakterid on paigas.
1905. aasta kohta on tehtud filmiajaloo ehk kuulsaim teos, Sergei Eisensteini avangardfilm, poliitdraama, ajaloo- ja ajastufilm "Soomuslaev Potjomkin". Jean Cocteau peab "Potjomkinit" maailma esinelikusse kuuluvaks (teised kolm: Buster Keatoni "Sherlock junior", Chaplini "Kullapalavik" ja Buñueli-Dalí "Andaluusia koer"), ta kiidab filmi niiviisi: "Peab tunnistama, et üks "Potjomkini" suuri õnnestumisi seisneb selles, et ta ei jäta muljet nagu oleks keegi teda vändanud ja keegi temas mänginud."
Midagi niisugust on omas mastaabis saavutanud ka Soosaar.
Cocteau jätkab: "[mängufilm]"Potjomkin" on ka dokumentaalfilm, ühtlasi ka dokument Eisensteini kohta."
Dokumentaalsuse vaimu on oma filmis loonud Soosaargi, ning eks see iseloomusta teda ennastki. JV on võrdselt esteetika- ja sõnumifilm, ent dokumentaalsuse vaimu leiame süžee organiseerimisestki. Lugu ei arene fiktsiooni reeglite järgi, pigem kulgeb see käsitletava ajaloosündmuse kronoloogilise toimumise järgi. Aga samas on Soosaar ikkagi esteet, põhisündmuse osasündmused on tal nagu maalikunstniku visioonid.
Samas on lugu raudselt kolmeks jagatud, alguseks, keskpaigaks ja lõpuks, nagu nõudis juba Aristoteles rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi. Alguse, sissejuhatuse lõpus ütleb Bernhardi naine ja laste ema, tõe hääl Liisa Laipmann (Kersti Kreismann), et Bernhard peab põgenema välismaale nagu seda tegid Päts ja Teemant, loomulikult Bernhard seda ei tee, algab sisu. Enam-vähem täpselt poole filmi peal näeme sisu kulminatsiooni, mõisa mahapõletamist, viimasel kolmandikul siis konklusioonina kohus ja epiloogina mahalaskmine. Filmil on oskuslik raam, rahvalaulik Jaan Limberg esitab meile käivituseks ja lõpus mahajahtumiseks adekvaatse rahvalaulu 1905. aasta sündmustest Vigalas. Seegi suurendab dokumentaalsusemuljet.
Ka on vastandused korralikult paigas – Laipmann contra Uexküll; Laipmann contra oma küla rahvas; Laipmann contra oma naine Liisa; Laipmanni perekonna vaesus ja hellus lastega mängides, mõisainimeste labane saksikus rikkaliku interjööriga häärberis.
Originaalsusjõudu on jätkunud Soosaarel piisavalt. Ta on loonud oma revolutsiooninägemuse, mõisaga seotus kaldub ta siiski stampsusele, seal muudkui juuakse ja pidutsetakse. Mustasajaliste kujutamisel on uudsust, näiteks Bernhardi saanis konvoeerivate sõdurite jutt, peaaegu et vennastumine Bernhardiga. Kindral Bezobrazovi (Viktor Balašov) lahenduski on üllatav, timukas peseb pärast kohtuotsust oma käed patust puhtaks nagu tegi seda Pontus Pilatus. Sellega lähendatakse Bernhard Jeesus Kristusele.
Miks siis siiski valib surma? Kas igatseb isa juurde taevasse nagu Jeesus?
Sellele saame ausa vastuse episoodis, kus keldris hoitakse peksuleminejaid ja surmamõistetuid. Liigutav on viimane Liisu ja Bernhardi kohtumine. Liisu toob süüa, ulatab läbi trellide leiba, keelitab oma meest mitte heitma saatuse kätte teda ja lapsi.
Ja milline on siis aus vastus? Dokumentalist Soosaar: ei tea, ei saa aru, aga muidu on Bernhard Laipmann igati tubli Eesti mees. | Retroretsensioon. Vabatahtlik surmamineja | https://kultuur.err.ee/1086426/retroretsensioon-vabatahtlik-surmamineja | "Jõulud Vigalas" (1980, digitaalselt taastatud 2012). Režissöör, stsenarist ja operaator Mark Soosaar, mängivad Evald Aavik, Kersti Kreismann, Jüri Arrak, Linnar Priimägi, Ago Roo, Viktor Balašov, Margus Oopkaup, Omar Volmer, Arvo Kukumägi, Ants Jõgi, Jaan Kaplinski, Priit Pedajas, Tõnu Kark, Ain Kaalep, Peeter Simm, Jaan Teemant, Häli Saarm, Kadriann Soosaar jt. |
Baltimaade peaministrid leppisid kolmapäeval kokku, et koroonaviiruse leviku raugemise tõttu kaotavad nad üksteise kodanikele seatud liikumispiirangud 15. maist.
Leedu peaminister Saulius Skvernelis mainis varem, et vaba liikumise alaga võiks edaspidi liituda Poola, Eesti soovib piiride avamist Soomega.
Läti president ütles usutluses BNS-ile, et toetab seda ettepanekut, kuid rõhutas, et otsuse langetamisel tuleb arvestada epidemioloogilist olukorda.
"Meie peaminister pidas varahommikul sel teemal videokonverentsi Leedu ja Eesti peaministriga. Eesmärk oli luua ühtne Balti piirkond, kus lubataks inimestel vabalt liikuda ja toiduaineid vedada, sest meie kolmes riigis on epideemia levinud muu Euroopaga võrreldes vähem. Sel viisil oleme esimene Euroopa piirkond, mis võib piirid avada," ütles Levits.
"Eile ütles Leedu peaminister Skvernelis, et ilmselt võiks ka Poola sellega ühinema kutsuda, sest Poola olukord sarnaneb Baltimaade omaga ja on vähem ohtlik kui Lääne-Euroopa oma. Eesti omakorda mõtleb Soome kutsumise peale, sest ka Soomes on olukord parem," sõnas ta.
"Kolm Balti riiki moodustaksid tuumikala, kust alates hakataks Euroopa tavaolukorda taastama. Sellegipoolest võiksime Euroopas luua laiema kirdepiirkonna, kuhu kuuluks Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome. Kuid see sõltub epidemioloogilisest olukorrast ja valitsuste poliitilistest otsustest. Mina isiklikult toetan seda mõtet kindlalt," ütles president.
Skvernelis kutsus esmaspäeval Poolat piiriületamist lihtsustuma
Lähiajal võib Poola piiri ületamine lihtsamaks muutuda, ütles Leedu peaminister Saulius Skvernelis esmaspäeval pärast vestlust oma Poola ametivenna Mateusz Morawieckiga.
"Jõudsime kokkuleppele luua tingimused piiriäärsete elanike piiri ületamise korra lihtsustamiseks," ütles Skvernelis.
Esimeseks sammuks peaks olema Poola piiri ääres töötajate liikumise ja tudengivahetuse taastamine.
Skvernelise sõnul aitaks Baltimaade ja Poola koordineeritud tegutsemine kaasa kogu Euroopa Liidu elavamale tegevusele koroonaviiruse ohjeldamisel.
"Selles kontekstis kutsutakse Leedu ja Poola ettevõtteid koostööle meditsiinivarustuse ja -vahendite tarnimiseks piirkonna ja EL-i turule," ütles ta.
Leedu ja Poola sulgesid omavahelise piiri märtsi keskel. | Läti president kutsus ka Poolat ja Soomet liituma Balti riikide vaba liikumise alaga | https://www.err.ee/1086436/lati-president-kutsus-ka-poolat-ja-soomet-liituma-balti-riikide-vaba-liikumise-alaga | Kui Eesti, Läti ja Leedu vahel on vaba liikumine taastatud, võiks sellega järgmistena liituda Poola ja Soome, ütles kolmapäeval Läti president Egils Levits. |
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ütles ERR-ile, et sel aastal loobutakse epideemia tõttu nii traditsioonilise võidupüha paraadi kui ka maakaitsepäevade korraldamisest. Ühtegi sõnul on Kaitseliidul siiski plaanis võidupüha tagasiuhoidlikumalt tähistada.
"Sõjaeelses Eesti Vabariigis oli võidupüha keskseks sündmuseks võidutule laialisaatmine Vabariigi Presidendi poolt Kadriorust, mida ka sel aastal plaanime. Võidutuled lähevad sealt laiali kõigisse maakondadesse nii nagu iga-aastasel paraadilgi. Üritus oleks avatud vaid asjaosalistele ning laiem Eesti üldsus saaks sellest osa Eesti Televisiooni teleülekande kaudu," ütles Ühtegi.
Ühtegi selgitas, et tuletoojad oleks Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad liikmed. Seda seetõttu, et organisatsioon tähistab tänavu oma 90. sünnipäeva.
"Kodumaakondades süütavad tuletoojad Vabadussõja mälestusmärkide juures kohalikud võidutuled, mida soovijad saavad viia sealt koduste jaanilõkete süütamiseks edasi," ütles Ühtegi. | Võidupüha paraad jääb sel aastal ära | https://www.err.ee/1086393/voidupuha-paraad-jaab-sel-aastal-ara | Kaitseliidu võidupüha paraad pidi sel aastal toimuma Paides, kuid koroonaviiruse tõttu jääb seekordne suvi vahele. Ent võidutuled saadetakse 23. juunil siiski üle Eesti laiali. |
Korraldajad loodavad koroonaviiruse pandeemia taandumisel Soome etapi läbi viia algsetel kuupäevadel, ehk 6.–9. augustil, ehkki juuli lõpuni on Soomes rahvarohkete ürituste korraldamine keelatud ning Schengeni tsoonis kehtivad liikumispiirangud.
Ühe võimalusena kaaluvad korraldajad nüüd Soome ralli edasilükkamist septembrisse või oktoobrisse, juhul, kui eriolukord peaks pikenema. Ralli toimumise võimalikkust hinnatakse uuesti juuni alguses.
Järgmise MM-rallina peaks toimuma 16.–19. juulile planeeritud Keenia ralli. Ka Keenia piirid on hetkel suletud, kuid riigi valitsus soovib ralli saatuse otsustamiseks võtta nii palju aega kui võimalik. Värsket infot on Keenia valitsuselt oodata 15. mail. | Soome MM-ralli võib lükkuda ka sügisesse | https://sport.err.ee/1086424/soome-mm-ralli-voib-lukkuda-ka-sugisesse | Rahvusvaheline Autospordiliit FIA ja WRC-sarja promootor avaldasid ülevaate tänavusest autoralli MM-sarja kalendrist, millest selgub, et Soome ralli puhul kaalutakse ühe võimalusena ka etapi edasilükkamist sügisesse. |
Kolmapäevases riigikogu infotunnis vastasid opositsioonisaadikute küsimustele nii peaminister Jüri Ratas kui ka rahandusminister Martin Helme. Mitmel puhul tõid Reformierakonna saadikud välja, et Ratase küsimustele vastamise ajal muigab Martin Helme mitmetähenduslikult.
Kui Martin Helme sai sõna Rail Balticuga seotud küsimustele vastamiseks, andis ta esmalt reformierakondlastele poliitilise soovituse.
"Soovitaksin Reformierakonnal järele mõelda minu ülemüstifitseerimise kasulikkuse osas. Minule see meeldib, et te seda pidevalt teete, aga poliitikas see töötab ju minu kasuks," märkis Helme.
"Ma ei ole müstiline olend, olen üks minister 15-st valitsuses ja teen oma tööd nii hästi kui oskan. Minu tööle annavad hinnangu mitte opositsioonisaadikud, vaid valijad," sõnas Martin Helme. | Helme kutsus reformierakondlasi teda mitte ülemüstifitseerima | https://www.err.ee/1086421/helme-kutsus-reformierakondlasi-teda-mitte-ulemustifitseerima | Rahandusminister Martin Helme soovitas Reformierakonna poliitikutel teda pidevalt mitte ülemüstifitseerida, sest see töötab poliitiliselt hoopis EKRE kasuks. |
Andres Rootsi muusika on salvestatud kodustes oludes nagu ka tema kaks koroona-aegset lühialbumit "House Arrest" ja "House Arrest 2". Tartu kitarristi uusim album "Mississippi to Loch Lomond" ilmus märtsis ning salvestati 2019. aastal kontsertidel USA-s, UK-s ja Eestis.
Rootsi viimane avalik esinemine enne pandeemia tõttu ärajäänud plaadiesitlustuuri oli 27. veebruaril Pärnu talvisel bluusifestivalil Blue Icicle, 8. mail saab teda näha Tartu Genialistide Klubist tehtavas veebiülekandes GenKlubi TV, kus astuvad üles ka Arno Tamm (Paabel, Estonian Voices), Roomet Jakapi (Kreatiivmootor, Impromachine4000) ja Macajey. | Vaata täispikkuses: Andres Roots helindas Johannes Pääsukese tummfilmi "Karujaht Pärnumaal" | https://kultuur.err.ee/1086420/vaata-taispikkuses-andres-roots-helindas-johannes-paasukese-tummfilmi-karujaht-parnumaal | Bluusikitarrist Andres Roots salvestas Londoni suursaatkonna Eestit tutvustava veebiprojekti #time4estonia raames muusika 1914. aasta tummfilmile "Karujaht Pärnumaal". |
Raamatus tuuakse välja seni avalikkusele teadmata detailid Harry ja Meghani elust, lükatakse ümber mitmeid kuulujutte ning räägitakse ka paari Suurbritanniast lahkumisest, kirjutab Huffpost.
Raamatu autorid on Omid Scobie ja Carolyn Durand, kes intervjuuerisid raamatu jaoks ka mitmeid Harry ja Meghani tuttavaid. "Raamatu eesmärk on näidata tõelist Harryt ja Meghanit – paari, kes inspireerib inimlikkuse ja heatahtliku tööga nii paljusid inimesi üle kogu maailma, kuid kellest luuakse tihtipeale vale kuvand," kirjeldasid autorid.
View this post on Instagram
An authorised biography of the Duke and Duchess of Sussex is coming this summer. Entitled 'Finding Freedom: Harry, Meghan, and the Making of a Modern Royal Family', the new book professes to tell 'the true story', going 'beyond the headlines to reveal unknown details of Harry and Meghan's life together'. Click the link in bio for everything you need to know.
A post shared by Tatler (@tatlermagazine) on May 4, 2020 at 9:41am PDT | Prints Harry ja Meghani elust ilmub raamat | https://menu.err.ee/1086403/prints-harry-ja-meghani-elust-ilmub-raamat | Augustis ilmub raamat "Finding Freedom" ("Vabadust Leides"), mis räägib prints Harry ja Meghan Markle'i elust. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.