text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kogenud Schaap juhendas tunamullu Prantsusmaa lahtised võitnud Ostapenkot alates möödunud aasta juulist. Eelnevalt oli hollandlane veidi üle kahe aasta olnud Eesti esireketi Anett Kontaveidi treener.
21-aastast Ostapenkot, kes on viimase aastaga langenud maailma edetabelis viiendalt kohalt 31. positsioonile, hakkab taas juhendama tema ema Jelena Jakovleva, kes oli lätlanna treeneriks ka tema ainsa suure slämmi turniirivõidu ajal.
Jelena Ostapenko in good form in the press room. No longer working with Glenn Schapp, happy to have her mom back in the full coaching role.
Had some interesting thoughts on how hard it's been to play without fear since winning RG. Trying to find that again. #VolvoCarOpen
— WTA Insider (@WTA_insider) April 4, 2019 | Endine Läti esireket lõpetas koostöö Kontaveidi ekstreeneriga | https://sport.err.ee/926575/endine-lati-esireket-lopetas-koostoo-kontaveidi-ekstreeneriga | Pikaaegne Läti esireket Jelena Ostapenko (WTA 31.) teatas, et lõpetab koostöö Anett Kontaveidi endise treeneri, hollandlase Glenn Schaapiga. |
Kallis Eesti rahvas, kallid XIV riigikogu liikmed!
Ei ole mõtet keerutada, me seisame keeruliste aegade lävel. Nagu muide enamasti meie riigi ajaloo vältel.
Meie asukoht maakaardil ja meie rahvaarv on paratamatult need tegurid, mis meie asjad enamasti igal ajal keerulisena hoiavad. Eksida on kerge ja ühe Euroopa väiksema riigina ei ole meil lihtsalt mitte kunagi niipalju strateegilist sügavust, et olla kindel – eksimused ei too kaasa ohtu meie kestma jäämisele.
Sellepärast peame olema siirad oma olukorra hinnangutes ja kõik koos ausalt otsima Eestile parimat tulevikku. Kõik koos, kõikide Eesti inimeste jaoks, kõikide eestlaste jaoks ja kõikide teiste jaoks, kes ka Eestit kalliks peavad.
Ma olen väga nõus nendega, kes ütlevad, et see maja, mille me 30 aastaga kiiresti-kiiresti oleme suutnud valmis ehitada, on oma katusekorruselt ilusa vaatega ja kaunilt sisustatud. Aga igasse tuppa päike ei paista.
Ma mõistan neid, kes tahaksid selle ehitise maani maha lõhkuda ja otsast alustada, lootes, et uues ehitises leidub neile mõni päikselisem nurk.
"Nagu ma olen korduvalt ja korduvalt öelnud, oleme ühiskonna tasakaalustamisel, eriti läbi sotsiaalpoliitika meetmete, olnud üsna saamatud."
Meie ühiskonna areng viimase 30 aasta jooksul, millega oleme suutnud tagasi võtta oma okupatsioonist tingitud 50-aastasest majanduslikust mahajäämusest umbes poole, on olnud edulugu. Kuid kiire tootlikkuse ja sissetulekute kasvu kõrval on sel edul ka teine külg – kaasnevad ühiskondlikud muutused on olnud valusad kanda. Nagu ma olen korduvalt ja korduvalt öelnud, oleme ühiskonna tasakaalustamisel, eriti läbi sotsiaalpoliitika meetmete, olnud üsna saamatud.
Eesti muutumine on ühelt poolt paratamatu – linnastumine, töökohtade kadu maamajanduses, sissetulekute ebavõrdne suurenemine. Nii on see olnud kõikides arenenud riikides. Ainult et meil on need protsessid olnud eriti kiired. Järelevõtukiirus on olnud suur, aga sellevõrra keerulisemad on olnud ka negatiivsed kõrvalmõjud.
Juba tehtut maha lammutada ja hakata täiesti otsast peale ei ole ilmselgelt praktiline, kuigi võib kaasa tuua ressursside olulise ümberjaotumise ühiskonnas, nagu äkiliste muudatuste puhul ikka juhtub. Aga me teame, ja näeme praegugi vähemalt ühes suures Euroopa Liidu riigis, et see toob kaasa segaduse ja majandusliku kaose.
Nagu juba mainisin, meil tõenäoliselt ei ole oma asukoha ega rahvaarvu tõttu piisavat strateegilist sügavust, et lammutustöö meie riigi kestmisele ohtlikuks ei saaks. Me oleme ka majanduslikus mõttes alles Euroopa keskmike hulgas, niisiis oleks lammutustööga kaasnev tagasilangus meile oluliselt suuremaks probleemiks kui mõnes päris rikkas riigis.
Niisiis – ei revolutsioonidele! Olgem konservatiivsed! Tõeline konservatiiv on see, kes oskab piisavalt hästi hinnata toimuvaid ja eesootavaid muutusi ühiskonnas ning tasakaalustada neid nii, et meil poleks kunagi revolutsiooni tarvis!
"Aga räägime ausalt ka sellest, kuidas ühiskonna toimimist parandada."
Hoidkem tehtut ja rääkigem ausalt, mida edasi paremini teha – ehitades, mitte lammutades! Tunnustame oma edu e-riigina! Oleme uhked oma rolli üle Euroopa Liidus ja NATOs – mitte lihtsalt liikmena, vaid asjaliku ja kohusetundliku kaasarääkijana. Tunnustame ja täname kõiki neid Eesti poliitikuid, tänu kellele oleme nii kaugele jõudnud. Aga räägime ausalt ka sellest, kuidas ühiskonna toimimist parandada.
Õnn ei jõua igale Eestimaa õuele niisama ja iseenesest. Elu maal ei paku tänase tootlikkuse juures enam niipalju töökohti kui 30 aastat tagasi ja meist keegi ei tahakski neid kolhoosiaja töökohti, sest madala tootlikkusega töö eest ei saaks mõistlikku palka.
Samas on ideid, millega regionaalse arengu erinevusi tasandada. Lihtne on mõista, et ükski sent vähenevatest eurotoetustest ei tohi kuluda pealinnas, vaid peab korda tegema kaugeid külateid. Kindlasti aitab ettevõtete tulumaksu jagamine nii, et ka omavalitsusel oleks piirkonna ettevõtlusest rohkem tulu. Me peame jõuliselt seisma selle eest, et meie maakonnakeskused püsiksid ja mõnes kohas ka taas muutuks tugevateks keskusteks, kus on olemas kõik igapäevane, mida inimene üle oma elukaare vajab.
Olen endiselt veendunud, et kohalikel omavalitsustel on ikka veel liiga pikk tee minna, et pakkuda oma inimestele sotsiaalseid tagatisi määral, mida meie riigi elujärg juba võimaldaks. Jah, oma kohustuste mõistmine on omavalitsustel võtnud kauem aega kui tahaks, aga suutmatus pole ka ainult nende süü – ahistav ja valdkondade vahel koordineerimata ministeeriumibürokraatia mängib siin tihti oma rolli.
Sotsiaalset tõrjutust esineb ka pealinnas ja mujal suuremates keskustes. Kesine keeleoskus, sest meil ei ole ikka veel ainult eesti keeles toimivate lasteaedade ja koolide võrku, on siin üks põhitegureid. Pole mingi privileeg jääda keeletuks maal, kus töötatakse, olgu ajutiselt või pidevalt. Kakskeelse koolisüsteemi tähtajatu jätkumine on ohuks eesti keele ja kultuuri kestmisele, ega suurenda kuidagi Eesti riigi sidusust. Meil on üks riigikeel. On meie vastutus, et seda oskaks kõik lasteaiast kooli minejad, saati siis koolilõpetajad.
Teha on palju ja need majanduslikud võimalused, mis 30 aastaga on loodud, lasevad meil tegelikult teenida kogu Eesti rahvast. Teenida ka neid, kelle mure on viinud sinnani, et nad tahaks pigem lammutada ja otsast alata. Kui koos ja ausalt tegutseme, siis võime oma ühiskonna uuesti kokku liita. Aga see eeldab ausust, siirast tahet igaüht mõista, omaenda poliitiliste otsuste heade külgede kõrval ka negatiivse kõrvalmõju tunnistamist ja sellele leevenduste otsimist.
Meie jaoks soodne ei ole täna ka suur geopoliitika. Nimelt on tänase maailma suurimad riskid meie suurima, globaalse jõuga liitlase Ameerika Ühendriikide jaoks hoopis mujal – seotud Hiinaga ja Kagu-Aasiaga laiemalt. Ainus põhjus, miks Ühendriigid meie piirkonnas oma ressurssi võiks tahta kulutada just meie julgeoleku tagamiseks, on ühised väärtused. Need väärtused, mis on Washingtonis Jeffersoni monumendil, USA iseseisvusdeklaratsioonis ja samamoodi meie iseseisvusdeklaratsioonis ning põhiseaduses.
Eesti põhiseaduse 12. paragrahv ütleb: kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
Ja nõnda edasi. Kogu põhiseaduse II peatükk kirjeldab meie inimestele põhiseadusega tagatud vabadusi kogu nende mitmekülgsuses. Sõnastades muuhulgas, et tsensuuri ei ole, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Et igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele.
"Sõnavabadus ei õigusta valetamist. Põhjendatud tähelepanu juhtimine riskidele ei ole hirmutamine."
Loomulikult – iga sõnastatud vabaduse teine külg on alati vastutus selle eest, kuidas me oma vabadusi kasutame. Sõnavabadus ei õigusta valetamist. Põhjendatud tähelepanu juhtimine riskidele ei ole hirmutamine. Mittenõustumine ei ole reetmine. Teise seisukohtadega mittenõustumine ei anna kuidagi õigust teda rumalaks tembeldada.
Ajakirjaniku ebamugavale küsimusele ei pea vastama, kui ei oska või ei taha, aga ei saa keelata küsimast. Teisiti ei oleks Eesti enam vaba meedia tšempionite hulgas. Uudisnupus muidugi ei peaks kajastuma arvamus, fakt ja kommentaar olgu selgelt lahus. See on ka ajakirjanike vastutustunne, mis hoiab meid vaba ajakirjanduse tšempionite hulgas.
Eesti põhiseaduse II peatükk on eriti selgelt pühendatud demokraatlikele väärtustele. See on side, mis hoiab meid kõigi meie liitlastega ühises väärtusruumis. See on Eesti riigi tüvitekst, mis tõestab kogu maailmale meie kuulumist vabasse Euroopasse. See on tekst, mis on püha kõigile, kes teenivad Eesti riiki ametnikuna, poliitikuna, kaitseväelasena, politseinikuna, õpetajana, arstina, ajakirjanikuna, kunstnikuna. See on tekst, milleta meie riik ei oleks vaba, milleta meie inimesed meie riigis ei oleks vabad. Ja see tekst on ka meie julgeolekugarantii.
Meie põhiseaduse mõte elab, kui Eesti kodanike ja patriootidena demokraatlikke väärtusi kasutame ja laseme ka teistel kasutada.
Põhiseaduse ees on kõik maailmavaated võrdsed, seni kuni nad ei lähe vastuollu põhiseaduses toodud üldiste õiguste ja vabadustega. Iga maailmavaate kandjad on teretulnud osalema poliitilises protsessis ja võistlema kohtade eest riigikogus. Siia jõudnuna on iga riigikogu liige oma mandaadis vaba ja saab lähtuda põhiseadusest ja omaenda väärtuskompassist.
Vastuolu korral kahe viimase vahel kehtib muidugi põhiseadus.
See, mis meie Eesti riigis täna toimub, on toimiv demokraatlik protsess. Demokraatiaga Eestis ei ole midagi valesti. Oli valija vastutus panna kokku uus riigikogu ja valija on seda teinud. Valimised toimusid, võitja on selgunud, erakonnad on vabad arutlema võimaliku valitsuskoostöö üle ja riigikogu iga liige on vaba hindama peaministrikandidaate.
Presidendina ei ole mul õigust hinnata, milline võiks olla riigikogu liikmete toetus ühele või teisele peaministrikandidaadile. Ainuke tee välja selgitada, kellel on riigikogus toetus, viib läbi selle saali. On loomulik, et toetuse otsimisega siin saalis saab alustada valimised võitnud erakond.
"Siiski peame mõtlema, miks on nii, et kuu pärast valimisi tunneb suur osa inimesi, nagu oleks midagi meie ühiskonnas katki tehtud?"
Täna alustab tööd XIV riigikogu koosseis. Kõik siia jõudnud on siin demokraatlike protsesside tulemusena. Eesti demokraatia toimib. Siiski peame mõtlema, miks on nii, et kuu pärast valimisi tunneb suur osa inimesi, nagu oleks midagi meie ühiskonnas katki tehtud? Mingid justkui kokku lepitud piirid ei kehti enam. Ja küsimus ei ole maailmavaatelistes seisukohtades, vaid tihtipeale elementaarses viisakuses ja lugupidamises. Lugupidamises üksteise ja rahva vastu.
Jah, meil ei ole demokraatia kriisi, valimised ja neile järgnev on protseduurilises vastavuses põhiseaduse ja demokraatlike väärtustega.
Aga meil siiski on väärtuste kriis. Põhiseaduses kirjeldatud vabadusi ja väärtusi, aga ka nende vabaduste ja väärtuste kaitsjaid rünnatakse erinevatel ettekäänetel. Rünnatakse nii neid, kes töö tõttu seisavad väärtuste ja vabaduste kaitsel.
Naeruvääristatakse neidki, kes kodanikuna sõna võtavad, et hoida me vabadusi ja väärtusi. Sekka narritakse ja naeruvääristatakse neid, kes tunnevad, et senised suundumused nende vajadustele ei vasta ja on seepärast skeptilised ka vabaduste ja väärtuste suhtes. Kui me sellel laseme süveneda, on peagi kriisis ka meie demokraatia. Aga siis on juba hilja. Mida teha?
Olla eeskujuks. Ja et oleks kergem eeskujuks olla, lubage mulle lõpetuseks üks väike isiklik mälupilt.
See mälupilt on mind ennast alati toetanud, kui olen kõnelenud siit puldist, mõne riigikogu komisjoni või fraktsiooni ees, Vabariigi Presidendina või mõnes muus rollis.
Aastal 1999 tuli üks minister riigikogu ette plaaniga, millesse ta ise siiralt uskus ja mis oli tema arvates vajalik, et Eestis asjad paremini läheksid. Arutelu siin saalis ei kujunenud ülearu konstruktiivseks. Võib-olla oli ka plaan halb, kes seda enam mäletab, aga minister oli kurb mitte selle pärast, et plaan ei lennanud. Tema tundis, et see saal oli rünnanud teda, inimest, mitte tema plaani. Seadnud küsimuse alla tema mõistuse ja isegi välimuse.
"Siit puldist kõneldakse oma rahvaga ja ainult oma rahvaga."
Asja arutades ütles toonane sotsiaalminister Eiki Nestor: vaata, sõber, jäta nüüd üks asi endale igaveseks meelde või vähemalt seniks, kuni Sa Eesti Vabariigis minister oled. Sest see on väga tähtis, üldse kõige tähtsam asi. Ja nimelt – riigikogu puldist kõneled Sa alati oma rahvaga. Mitte kunagi ainult selle saaliga siin. Mitte kunagi selle inimesega, kes on Sulle küsimuse esitanud. Mitte kunagi ainult selle inimesega, kes siin saalis küsides on Sind pilganud või solvanud või isegi Su nina kuju kommenteerinud. Siit puldist kõneldakse oma rahvaga ja ainult oma rahvaga.
Vana hipit täna siin ei ole, tervisi talle Hiiumaale. Aga aitäh Sulle, Eiki, ma olen kindel, et siin saalis on paljudel meeles mõni Sinu antud, esindusdemokraatia valu ja vaevaga seotud õppetund, mis aitab riigikogus olles kogu rahvast esindada ja siit kõnepuldist kogu rahvaga rääkida.
Jõudu tööle, austust üksteise ja me rahva vastu! | Kersti Kaljulaid: ei revolutsioonidele, olgem konservatiivsed! | https://www.err.ee/926542/kersti-kaljulaid-ei-revolutsioonidele-olgem-konservatiivsed | Ei revolutsioonidele, jah olgem konservatiivsed! Tõeline konservatiiv on see, kes oskab piisavalt hästi hinnata toimuvaid ja eesootavaid muutusi ühiskonnas ning tasakaalustada neid nii, et meil poleks kunagi revolutsiooni tarvis, ütles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid täna riigikogu XIV koosseisu esimesel istungil peetud kõnes. |
"Usutavasti on sel korral lihtsam võrreldes novembriga, mil alustasime nullist," arvas Sivertsson. "Mängijad tunnevad mind ja mina neid ning oleme tööd teinud nii sügiseste valikmängude ajal kui jaanuarikuises Poola-laagris. Põhiasjad on paigas ja saame lihvida erinevaid olukordi detailsemalt."
Sivertsson kutsus koondisse 17 pallurit, kellest mängule saab üles anda 16. "Kristjan Muugal on probleeme seljaga, mis loodetavasti lahenevad, kuid asendama me teda ei hakka. Karl Roosna võib paremäärt mängida ning esinumbrina näen Jürgen Roobat, kes tegi eelmisel nädalal superpartii Rootsi meistriliiga üleminekumängus," selgitas Eesti peatreener.
"Paberi peal näeb ehk meie ettevalmistusplaan intensiivne välja – viis treeningut ja mitu koosolekut 72 tunni sees, aga käsipallis on see normaalne. Lisaks pole kõik harjutuskorrad kindlasti kõrge tempoga, vaid keskendume rohkem pisiasjadele. Seda nii oma rünnaku- kui kaitsetegevuses, aga ka lätlaste mängupilti arvestades," lausus 54-aastane rootslane.
"Alustame kindlasti meeldetuletusest, kuidas tahame kuus-kuue vastu mängida, aga teeme tööd ka eriolukordade, näiteks seitse vs kuus jaoks. Tähtis on asju piisavalt palju korrata. See on nagu teatris – et tükk selgeks saada ja lavaline liikumine peaaegu automaatseks, tuleb harjutades palju kordusi teha," lisas Sivertsson.
Mitmel välismaal mängival Eesti koondislasel on nädalavahetusel liigamängud, ent peatreener ei näe selles probleemi. "Tippsportlased taastuvad kiirelt ja eks me esmaspäeval tee kergemat sorti treeningu. Mul endalgi on pühapäeval mäng," vihjas Sivertsson tema treenitava naiskonna Halmstadi HK Drotti üleminekumängudele Rootsi esiliigas.
EM-valikturniiri kaheksast alagrupist saavad otsepääsme finaalturniirile iga neliku kaks paremat ning lisaks neli paremat kolmandal astmel lõpetanut. Valiksarja 4. alagrupis on pärast kaht mängudevooru Sloveenial neli punkti, Hollandil ja Lätil kaks ning Eesti on seni punktita.
Eesti koondis EM-valikmängudeks Läti vastu: Rasmus Ots (Bergischer HC), Marius Aleksejev (Akureyri HF), Hendrik Varul, Kristjan Muuga, Henri Sillaste, Henri Hiiend, Alfred Timmo (kõik Põlva Serviti), Robin Oberg (HC Tallinn), Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Armi Pärt (Schwerini Mecklenburger Stiere), Jürgen Rooba (HIF Karlskrona), Karl Roosna (HSG Krefeld), Kaspar Lees (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper), Dener Jaanimaa (TuS N-Lübbecke), Andris Celminš (RK Maribor Branik), Karl Toom (TV Emsdetten), Kristo Voika (TSG Söflingen). Peatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman. | Eesti meeste käsipallikoondis koguneb esmaspäeval | https://sport.err.ee/926564/eesti-meeste-kasipallikoondis-koguneb-esmaspaeval | Järgmisel nädalal ootavad Eesti meeste käsipallikoondist ees kaks 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängu Lätiga. Kalevi spordihallis mängitakse 11. aprillil ning Valmieras kolm päeva hiljem. Meeskond koguneb peatreener Thomas Sivertssoni käe alla esmaspäeval. |
128,7 miljonit laekub kokku 11 riigi äriühingult. Neljale suurimale maksjale lisaks laekuvad dividendid Lennuliiklusteeninduse AS-ilt (5,1 miljonit eurot), AS-ilt Eesti Post (1,6 miljonit eurot) ja AS-ilt Operail (1,5 miljon eurot). Veel maksavad dividende AS Eesti Loots, AS Vireen, AS Teede Tehnokeskus ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS.
Dividendide kogusumma vähenes võrreldes aasta varasemaga 30,6 miljonit eurot. 2018. aastal laekus eelarvesse riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingutelt dividende summas 159,3 miljonit eurot. Möödunud aastal mõjutas kogusummat oluliselt AS-i Tallinna Sadam erakorraline dividendimakse enne aktsiate noteerimist Tallinna börsil.
Riigil on tegutsevaid äriühinguid 29, millest 27 on riik ainuomanik või otsustusõigusega ning valitsuse poolt heaks kiidetud dividendid kinnitatakse lõplikult aktsionäride üldkoosolekutel.
2019. aastal makstavad dividendid
1 Eesti Energia AS 57,0 milj.
2 AS Tallinna Sadam 35, 2 milj. (sh riigi osa 23 622 713)
3 Elering AS 29,4 milj.
4 AS Eesti Loto 9,0 milj.
5 Lennuliiklusteeninduse AS 5,2 milj.
6 AS Eesti Post 1,6 milj.
7 AS Operail 1,5 milj.
8 AS Eesti Loots 1,0 milj.
9 AS Vireen 0,2 milj.
10 AS Teede Tehnokeskus 0,175 milj.
11 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 0,035 milj. (sh riigi osa 33 000)
Dividendikorralduses on AS Tallinna Sadam ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS summa äriühingu kogudividend, kuid kuna riigi osalus ei ole 100%, siis riigieelarvesse laekub nende äriühingute dividendidest vastavalt 67,03% ja 93,31%. | Riigi äriühingud maksavad eelarvesse 129 miljonit eurot dividende | https://www.err.ee/926570/riigi-ariuhingud-maksavad-eelarvesse-129-miljonit-eurot-dividende | Tänavu on suurimad riigile dividendide maksjad Eesti Energia AS 57 miljoni euroga, AS Tallinna Sadam 23,6 miljonit euroga, Elering AS 29,4 miljoni euroga ja AS Eesti Loto 9 miljoni euroga. |
Osalejaid on oodata vähemalt kaheksast riigist ning starti asub üle 160 võidusõitja. Võistlusele lisavad põnevust kaks motoringraja tippklassi – Superbike ja Superstock 600, kuid kindlasti pakuvad kaasaelamist ka kõige nooremad sõitjad klassis Mini GP-100.
"Tulge kindlasti Pärnusse, sest ainult üks kord aastas avaneb võimalus näha Eestis tipptasemel autode- ja mootorrataste ringrajavõistlust," ütles peakorraldaja Toivo Asmer.
Pealtvaatajad võivad oodata elamusi võimsatelt Lamborghinidelt, Porschedelt, BMW-delt, GT Open klassi autodelt, atraktiivsetelt Legends ja Historic vormel klassi võidusõiduautodelt. Tuntumatest nimedest asuvad stardijoonele Raimo Kulli, Ian Eric Waden, Valters Zviedris, Tõnis Vanaselja, Tommi Haru, Andre Kiil, Hannes ja Tõnu Soomer, Jesper Holm, Rain Pilve, Martin Pärtelpoeg, Raimo Niemi, Marko Rantanen, Toni Lähteenmäki jpt. | Estonian Grand Prix toob juuni lõpus Pärnusse ringrajatipud | https://sport.err.ee/926559/estonian-grand-prix-toob-juuni-lopus-parnusse-ringrajatipud | 29.-30. juunil toimub auto24ringil juba kuuendat korda Baltimaade suurim rahvusvaheline autode ringrajavõistlus Estonian Grand Prix 2019. Tegemist on nii Põhja-Euroopa, Soome, Baltimaade kui Eesti meistrivõistluste etapiga. |
Böhmermann väidab kohtukaebuses, et liidukantsleri kriitika tema Erdogani-laulu aadressil oli sisuliselt juriidiline hinnang ja seetõttu käsitletav kui esialgne süüdimõistev kohtuotsus. Böhmermanni sõnul ei kuulu sellise juriidilise hinnangu andmine aga Saksamaa liidukantsleri volituste hulka ja seeõttu nõuab ta, et Merkel oma kunagise avalduse tagasi võtaks, kirjutasid Der Tagesspiegel ja Politico.
Böhmermanni ropu sisuga luuletus, millega ta Türgi presidenti pilkas, tekitas 2016. aastal nädalatepikkuse diplomaatilise kriisi Berliini ja Ankara vahel.
Kriisi tipphetkel nimetas Merkel Böhmermanni luuletust "tahtlikult solvavaks". Hiljem on liidukantsler tunnistanud, et kahetseb seda sõnakasutust.
Erdogan aga kasutas 2016. aastal Saksamaa vähetuntud, aga endiselt kehtivat nn lèse-majesté seadusesätet, mille kohaselt on välisriikide juhtide solvamise näol tegu seaduserikkumisega. Hiljem küll prokuratuur loobus Böhmermanni vastastest süüdistustest ning praeguseks on lèse-majesté säte Saksa karistusseadustikust kustutatud.
Türgi presidendil oli aga rohkem edu Böhmermanni vastu esitatud tsiviilhagis. Nimelt otsustas Hamburgi kohus 2017. aastal, et koomik ei tohi enam esitada neid osasid, mis puudutavad seksuaalse alatooniga ja näiteks suhteid kitsedega mainivaid pilkeid. Ülejäänud värsiridu, näiteks pilget, et Erdogan olevat argpüks, kohus keelu alla ei pannud.
Böhmermanni kaebust Merkeli vastu hakkab Berliini kohus arutama 16. aprillil. | Erdogani pilganud Saksa koomik kaebas Merkeli kohtusse | https://www.err.ee/926553/erdogani-pilganud-saksa-koomik-kaebas-merkeli-kohtusse | Saksamaa koomik Jan Böhmermann, kes pälvis 2016. aastal tähelepanu Türgi presidenti Recep Tayyip Erdogani pilkava luuletusega, kaebas kohtusse liidukantsler Angela Merkeli. |
Eelmises liigamängus Huesca vastu mitmeid varumehi mängitanud Zidane saatis kolmapäeval väljakule küll põhimehed, ent see Reali ei päästnud. Külalised jäid kaotusseisu 35. minutil, mil Valencia eest sai jala valgeks Goncalo Guedes. Ezequiel Garay kahekordistas kümmekond minutit enne mängu lõppu Valencia eduseisu ja kuigi Karim Benzem suutis lõpuminutitel ühe värava tagasi lüüa, ei piisanud sellest võõrustajate võidu vääramiseks.
30 mänguga 57 punkti kogunud Real jätkab liigatabelis kolmandal kohal, jäädes teisel tabelireal paiknevast Atleticost maha viie silmaga. Liider Barcelonal on 70 punkti.
Tulemus tõi põnevust neljanda koha heitlusesse, sest vahe viiendal kohal paikneva Valencia ja neljandal real asuva Getafe vahel vähenes vaid ühele punktile.
Tulemused:
Athletic Bilbao – Levante 3:2
Eibar – Rayo Vallecano
Huesca – Celta Vigo 3:3
Valencia – Madridi Real 2:1 | Madridi Real sai Zidane'i teise ametiaja esimese kaotuse | https://sport.err.ee/926544/madridi-real-sai-zidane-i-teise-ametiaja-esimese-kaotuse | Hispaania jalgpalli meistrivõistlustel tuli Zinedine Zidane'il vastu võtta tema teise ametiaja esimene kaotus, kui Madridi Real jäi võõrsil alla Valenciale 1:2. |
Kui Seeder valitakse riigikogu aseesimeheks, siis valitsusse Isamaa esimees taas ei lähe. Seeder eelistas riigikogu tööd ministriametile ka neljapäeval töö lõpetavas koalitsioonis.
Riigikogu esimehe kandidaat on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Henn Põlluaas, sotsiaaldemokraadid seavad üles ilmselt Sven Mikseri.
Reformierakond on kaalunud Siim Kallase kandidatuuri riigikogu aseesimehe kohale. | Isamaa esitab Seedri riigikogu aseesimehe kandidaadiks | https://www.err.ee/926550/isamaa-esitab-seedri-riigikogu-aseesimehe-kandidaadiks | Riigikogu Isamaa fraktsioon esitab ERR-i andmetel neljapäeval riigikogu aseesimehe kandidaadiks erakonna esimehe Helir-Valdor Seedri. |
KAAREL TARAND: Koalitsioonipäike noorsugu ei paita
Eesti noored on nagu Vargamäe põllud: piibliga pekstes neilt armastust vastutasuks ei saa.
Kõik algab arvutamisest. Eesti erakondade lemmikrehkendus on liitmine-lahutamine saja piires. Ehkki riigikogu valimised andsid algandmeteks viis liidetavat, millest saab 51st suurema summa kokku panna mitmes kombinatsioonis, paistab praegu sobilikke tehteid olevat ainult üks ja selle järgi moodustuvat ka valitsuskoalitsioon. Poliitikutest arvutajad on siiski könnid, võrreldes rahandusministeeriumiga, kus opereeritakse miljardite, mitte kümnetega. Kuigi riigi finantsametnikud koalitsioonikõnelustel ei osale, määravad just nemad poliitilise võimu saatuse.
ÜLO MATTHEUS: Mida rahvusparteid pelgavad?
Siinset rahvuslust hoiab pigem üleval liiga suur venekeelse elanikkonna oskaal, selle jätkuv paisumine koos Ukrainast jn endise NSV Liidu alalt saabuvate võõrtöölistega ning raskused integreerida seda kontingenti Eesti ühiskonda.
On ennustatud, et mais toimuvad Euroopa Parlamendi valimised kujunevad tõsiseks jõukatsumiseks liberaalsete ja rahvuslike jõudude vahel. Konservatismi ja rahvusluse võimendumise peamiseks põhjuseks poliitikas on suurenev sisseränne Euroopa Liitu ja Euroopa Komisjoni rändepoliitika, mis pole kaugeltki kõigile vastuvõetav. Samas on ekslik väita, et rahvuslus käib kokku ainult endiste Ida-Euroopa riikidega, vaid pigem on selle võimenduse taga Lääne-Euroopa.
Rahvusülikooli sajand. Intervjuu rektor Toomas Asseriga. TOOMAS ASSER: "Üks põhiküsimusi, mis vajab läbivaidlemist ja pikaks ajaks kokkuleppe sõlmimist, on õpetajate järelkasv – selle lahendamine on riigile eksistentsiaalne ülesanne."
KADRI TÜÜR: Konverents "Keskpõrandale kokku"
Eestikeelse humanitaaria suhtlusruum on ahtake. Kas vajame sellist konverentsi, mis lätlastel juba on?
Konverents "Aktuālas problēmas literatūras un kultūras pētniecībā". Liepāja, 14. – 15. III 2019.
Kevad on käes ja tormijooks teadusrahale taas alanud. Personaalsete uurimistoetuste taotluste kirjutamise asemel tegime koos väikese kimbu kolleegidega hoopis väljasõidu varakevadisse Liepājasse konverentsile "Aktuālas problēmas literatūras un kultūras pētniecībā", mis toimus sel aastal 25. korda. Ligikaudu võiks konverentsi teemat tõlkida kui "Kirjanduse ja kultuuri uurimises parasjagu päevakorral olevad küsimused", mis jätab nii teema kui lähenemisviisi suhtes osalejatele vabad käed: tullakse kokku ja räägitakse kolleegidele, millega keegi parasjagu tegeleb.
VANO ALLSALU: Kunstnike liidust, armastusega
Loojad peavad jõuliselt ajama oma asja, liit aga vastutustundega jälgima, et igasugusel kunstil on eluõigus ja loominguline loopealne liigirikas.
Meile on inimlikult omane – ilmselt on see evolutsiooniliselt paratamatu – olla maailma naba. Tegutseme eraelulise ja töise universumi keskmes, mille ümber tiirlevad lähedal pere ja sõbrad, mõnevõrra kaugemal tuttavad, kolleegid ning lõpuks kogu avalik elu ja inforuum. Seda ettearvatavat gravitatsiooni ja korrapära kõigutavad aeg-ajalt komeedina inimesed, kelle ambitsioonidest pole meil aimugi olnud. Mõni esmapilgul nähtamatu probleem võib süveneda mustaks auguks, mis ähvardab neelata kogu energia.
Kas võidab jokker või saab Porošenko autasu korruptsiooni eest?
Volodõmõr Fedorin: "Porošenkol oli võimalus tõusta Laari ja Saakašvili kõrvale."
JAANUS PIIRSALU, Kiiev
Ukraina ei ole suutnud president Petro Porošenko (esimese) ametiaja lõpuks saavutada korruptsiooni piiramisel erilist edu, sest korruptsioon ja riigiraha voogude juhtimine on endiselt peamine võimu teostamise vahend, räägib intervjuus Sirbile Ukraina liberaalne mõtleja ja publitsist Volodõmõr Fedorin. Intervjuu on tehtud enne 31. märtsil toimunud Ukraina presidendivalimiste I vooru, mille kaks paremat, näitleja ja ärimees Volodõmõr Zelenskõi (kogus 30 protsenti häältest) ning Petro Porošenko (16 protsenti häältest), selgitavad võitja II voorus 21. aprillil.
Mitusada tundi ja kümme aastat. Intervjuu helirežissöör Priit Kuulbergiga. PRIIT KUULBERG: "Muusikafondi arhiivis on täiesti ainulaadseid originaalsalvestusi, kus mõni helilooja ise mängib oma klaveriteost, mida ei ole isegi ERRi arhiivis."
Inke-Brett Eek: Arhitektina Aasias
Pool aastat tööd Shanghai ja Jaapani arhitektuuribüroodes tähendab kaugest kultuuriruumist tulnule kurbnaljakaid kogemusi, aga avardab silmaringi.
William Somerset Maugham on öelnud, et kui jumal lõi inimese oma näo järgi, siis peab ka jumalal olema huumorisoon. On see nüüd jumal või mõni muu kõrgem jõud, kes leidis mulle koha oma loomingus, aga pool aastat tööd idamaadel mõjub tagantjärele üsna õpetliku tragikomöödiana.
Intervjuu näitleja Winston Dukeʼiga
Männi pargi ideevõistlus
Arvustamisel
"Bioeetika võtmetekste: antoloogia"
Emmanuel Carrère'i dokumentaalromaan "Kuningriik"
näitused: Marco Laimre "A.S.T.A. blind playthrough", Ryan Galeri ja Rebecca Larkini "Eksinud hingede turismikontor", "Maalitud arhitektuur", "Park", maalikunstnike liidu aastanäitus "Realiteet ja ideaal", "Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile", Maarit Murka "Escape room nr 1", "Isekeskis. Naine kujutamas naist"
Vaba Lava ja R.A.A.A.Mi "Minu eesti vanaema"
Oslo rahvusvaheline teatrifestival
Ugala teatri "Surmkindlad asjad siin elus"
Nukuteatri " Ikaaria mängud"
Kaspar Jancise "Kapten Morten lollide laeval"
Jordan Peele'i mängufilm "Meie" | Sirbis: koalitsioonipäike noorsugu ei paita | https://kultuur.err.ee/926546/sirbis-koalitsioonipaike-noorsugu-ei-paita | Tutvustame 12. aprilli Sirpi. |
Video režissööriks on rahvusvaheliselt tuntud modell Alexandra Elizabeth Ljadov, kes avaldas äsja oma esimese räpisingli artistinime Majorlilkween alt.
""Tähed me jalge all" on oma mõnusa minekuga ideaalne kaaslane ajal, mil taevas läheb suve lähenedes aina selgemaks ja sobib kui valatult suveootuse playlist i. Tähed me jalge all on fraas, mida me oleme juba varemalt ka erinevatest lugudest kuulnud, kuid kui ma sellele loole sõnu kirjutasin, tekkis mul hoopis teine idee antud lause tähendusest. Tähed on teravad, kuid ilusad ehk nende peal olles ei ole tegelikkuses mugav olla. Sellest räägib ka lugu, et kõik on justkui hästi, kuid miski on siiski ebamugav. Mujal on muru ikka rohelisem, nagu me kipume asju tihti ilustama," avas lauljatar Liis Lemsalu loo tähenduse.
Lugu on valminud koostöös hollandi laulukirjutaja Clifford Goilo ja produtsent Raul Ojamaaga. "Selle loo juures on minul mitu esimest korda - esimest korda Liisi ja Cliffordiga lugu teha ning esimest korda Music Estonia laulukirjutajate laagrist osa võtta. Kirjutasime oma moodi power -ballaadi. Samas, kui tähed on jalge all, siis võikski ju vunki küll ja veel olla," selgitas Ojamaa.
Video on filmitud USA-s Arizonas Sedona rahvuspargi territooriumil. "Võtteks oli meil väga piiratud aeg ning hommikul oli veel ilm täiesti sombune ja õues väga jahe. Õnneks tuli soe Arizona päike välja täpselt filmimise ajal ja aitas külmast lõikavast tuulest üle olla," meenutas Liis võttepäeva.
Lisaks on režissöör Alexandra Elizabeth Ljadov aka Majorlilkween kasutatud videos materjale, mis on filmitud Rio de Janeiros, Los Angeleses, Malibus ja Pariisis. "Tahtsime luua väga isiklikku ja intiimset meeleolu, et vaatajad oleks Liisiga ise sellel reisil kaasas ja saaksid osa tema elust. See on nagu reisipäevik," lisas Alexandra. | Liis Lemsalu avaldas USA-s filmitud muusikavideo "Tähed me jalge all" | https://menu.err.ee/926536/liis-lemsalu-avaldas-usa-s-filmitud-muusikavideo-tahed-me-jalge-all | Liis Lemsalu avaldas värske singli "Tähed me jalge all", millele filmiti video USA-s. |
Kui ma olin väike, siis olevat ma sipelgat nimetanud murakaks. See tulenes venekeelse "муравей" ja eestikeelse "sipelgas" kokku sulatamisest üheks sõnaks.
Kui ma läksin kooli, oli mu klassijuhataja mu emale murelikult öelnud, et küllap mul saab koolis eesti keelega raske olema. Mitte seepärast, et ma seitsmeaastastelt ikka veel eesti-vene segakeelt oleksin rääkinud, vaid kuna ta eeldas, et kakskeelsest kodust pärit lastel on eesti keelega raskusi. Tegelikult ei olnud. Mitte kunagi. Ja ei olnud ka teiste keeltega.
Täna ma tean, et inimese pähe mahub lugematul hulgal keeli. Inimese pea ei ole piiratud ühe või kahe või kolme keelega. Kui tahta, saab mitu keelt ja mitu maailma endasse ära mahutada. See, et keeled mingil etapil omavahel segi kipuvad minema, ühte sulavad või vahel koguni üksteist takistavad, ei ole kokkuvõttes suur probleem, vaid ikkagi mööduv nähtus. Nii ei ole ma sellest kuigivõrd häiritud, kui mu pojad saksa- ja ingliskeelseid segalauseid moodustavad, kui neid saksa keeles kõnetada. Inglise keel on praeguses maailmas palju dominantsem ja mis siis sellest. On hea teada, et selle kõrvale mahub ka teisi keeli.
Eri keelte segamini minek võib pealegi olla märk mängulisusest, sellest, et keel on omaks võetud ja enda sisse lastud. Ja kui miski on omaks võetud, siis saab sellesse ka loominguliselt suhtuda. Minu jaoks ei ole suur probleem keeleliselt eksida, ei ema- ega ka muus keeles, sest ma tegelikult naudin väljamõeldud ja iseloodud sõnade kasutamist.
On võrdlemisi levinud teadmine, et iga uue keelega saame kaasa uue maailma. Samas kõlab see üsna abstraktselt ja võiks küsida, et mismoodi siis see uus maailm või uus maailma nägemise viis õigupoolest välja näeb. Kuidas selle näppu külge panna, kuidas seda kirjeldada?
On tõsi, et ehkki mõtteid ja tekste saab tõlkida ühest keelest teise, ei ole nad eri keeltes kunagi päris identsed. Ühele sõnale vastab sõnaraamatus teises keeles reeglina kas sõna või paar ja ometi teame, et üks ja sama sõna või mõiste eri keeltes sugugi ei kattu. Alati on nii, et ühes keeles on mingid varjundid, mida teises ei ole. Hiljuti oli ühel filosoofiaalasel konverentsil juttu mõistete "flesh" ja "body" ning "Leib" ja "Körper" erinevusest inglise ja saksa keeles. Sellest, et ingliskeelne "flesh" ei ole sugugi sama, mis saksakeelne "Leib" ning eestikeelne "liha" on kindlasti veel midagi kolmandat. Mingil argitasandil polegi sellel suurt tähtsust, kuid neile, kes töötavad sõna ning sõna kaudu mõtlemisega, on erinevused siiski tähelepanuväärsed ja tuntavad. Samuti ei ole kellelegi mingi saladus, et eestikeelsete argisõnade "sai", "sepik" ja "leib" asemel on mõnes teises keeles vaid üks sõna. Sõnad ja nende valik või varieeruvus mingis valdkonnas peegeldab ka paratamatult kultuuri.
Õppides mõnd uut keelt, hakkame me paratamatult selle keele sõnu ja grammatikatki oma varasemate teadmistega võrdlema, seostama uut juba tuntuga. See on loomulik ja paratamatu protsess. Just nii, nagu see toimub ka suhtluses inimeste vahel. Argipäevas me ei pruugi seda tähele panna, aga kui me võtaksime eesmärgiks olla eriti tähelepanelikud ja püüaksime vahel aru saada või endalt küsida, kuidas teine inimene minu öeldut mõistis, või vastupidi – peegeldaks teisele tagasi, kuidas me ise tema öeldut (või tema käitumist) mõistsime – siis märkaksime tõenäoliselt, et see, mida pidasime üheselt mõistetavaks ja arusaadavaks, ei pruugi sugugi nii olla.
Aija Sakova teatrisaalis. Autor: Kris Moor
Mõni aeg tagasi juhtus, et tõlgendasin üht olukorda, kus mu sõber oli enne minu hotellituppa jõudmist juba kõik tuled kustu pannud kui märki või vihjet sellele, et ma olen liialt hilja peale jäänud ja ei arvesta teise inimesega piisavalt. Kuid sellest hiljem sõbraga rääkides mõistsin, et tema oli tule kustutatud selleks, et see ei segaks ning et mulle ei jääks muljet, et ta kannatamatult minu järele ootab. Mõistsin, et olin näinud etteheidet seal, kus seda ei olnud. Minu hirmud, eelarvamused või varasemad elukogemused olid mind eksiteele viinud.
Küllap on nii, et teiste inimestega suheldes kuuleme ja võtame uusi teadmisi vastu ikka läbi seni olemasoleva teadmissüsteemi. Me paigutame kuuldu või nähtu oma varasemate kogemuste ja teadmiste pinnale ning tõlgendame seda nendest lähtudes. Lihtsustatult – me saame öeldust ja teisest inimesest aru vaid sedavõrd, millised on meie varasemad kogemused ja teadmised.
Alles hiljaaegu olin olukorras, kus pidin modereerima kakskeelset kirjandusvestlust. Tagantjärele mõistsin, et olin tõlkinud ja mõtestanud üht seisukohta mõnevõrra erinevalt kui esineja seda esitas. Teisisõnu, ma sain valesti aru. Nimelt rääkis esineja demokraatiast surmas, sellest, kuidas surres on inimesed võrdsed, võrdsemad kui elades. Ta kirjeldas oma sundmõtet pakkida reisile minnes oma kohver alati väga põhjalikult ja läbimõeldult, sest sellest sõltub, kuidas sind, st sinu surnukeha pärast surma nähakse. Juhul kui rongiga peaks juhtuma ootamatu õnnetus. Mina aga sain aru, et kõneleja rõhutab just seda demokraatiat ja kaasapakitud asjade läbimõelduse olulisust, mis võiks potentsiaalselt järgneda rongikatastroofi üleelanutele.
Ma usun, et see arusaamatus ei tulenenud mitte minu puudulikest keeleteadmisest ega ka esineja kehvast eneseväljendusest, vaid just nimelt sellest, et mu eeldused oli teistsugused kui kõnelejal.
Ma kuulsin seda, mida soovisin kuulda. Ja nii on see ka argielus sageli. Me kuuleme teist inimest ütlemas seda, mida me justkui eeldame või tahame või hoopis kardame, et ta ütleb. Teisisõnu, meie maailma kogemist ja suhtlust teiste inimestega mõjutab väga tugevalt meie varasem kogemus koos oma hirmude ja eeldustega. Ning suur osa tülisid, möödarääkimisi ja arusaamatusi inimeste vahel tuleneb sellest, et me ei oska arvestada sellega, et teisel inimesel on teine kogemus, teine taustsüsteem ja teine maailm. Tal on oma keel.
Väites, et iga keel on uus maailm ja sellega tuleb kaasa uus maailma kogemise viis, usun ma kindlasti, et keelte õppimine suurendab meie tundlikkust erinevate maailmade ja kogemuste suhtes. Keeli õppides ja mitmeid maailma kogemise viise omandades saame teadlikuks (kas või alateadlikult) sellest, et maailma ja selles sisalduvat saab tõepoolest erinevalt näha, ehkki selle reaalid jäävad justkui samaks. Teisisõnu, see mis on "liha" ühele, ei pruugi kattuda sellega, mis on "flesh" teisele, või öeldes "Brot" ei ole veel sugugi selge, kas on mõeldud saia või leiba. Nii on see ka keerulisemate asjade ja suhetegagi.
Möödarääkimised ja valesti mõistmised on elu paratamatud osad. Kuid teades, et see võib igaühega meist paratamatult juhtuda, saab olla tähelepanelikum iseenda ja oma eelarvamuste suhtes. Ja julgeda küsida nii endalt kui teistelt, kuidas ma või kuidas sa sellest õigupoolest aru said? Mida sa kuulsid? Mida kuulsin mina?
Iga inimene on erinev maailm, erinev keel. Aga ühes inimeses võib olla ka mitmeid maailmu. Erinevad keeled ja nende õppimine suurendab kahtlemata meie tundlikkust teiste suhtes. Nende suhtes, kes on meile võõrad, kes ei ole mina. | Aija Sakova. Keel kui lävepakk, keeleõpe kui tundlikkus teise suhtes | https://kultuur.err.ee/926540/aija-sakova-keel-kui-lavepakk-keeleope-kui-tundlikkus-teise-suhtes | Kirjandusteadlane Aija Sakova kirjutab oma blogis, kuidas iga uue keele õppimisega kaasneb ka uus maailma kogemise viis ja teistsugune tundlikkus, millega tuleb arvestada, kui suhelda nendega, kes lähtuvad maailmast arusaamisel teistsugusest taustsüsteemist. |
Venemaa Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas asuva Tšetšeenia Vabariigi valitsus kuulutas välja 35 miljoni rubla suuruse riigihanke, mis puudutab muru niitmist Tšetšeenia juhi Ramzan Kadõrovi residentsis.
34,8 miljoni rubla ehk umbes 474 000 euro suuruse maastikukujunduse hanke dokumendid avaldati Tšetšeenia valitsuse ametlikul lehel, vahendas Meduza.
Hanke võitjal tuleb korraldada muru niitmine, istutamine ja puhastustööd ka nendes kohtades kuhu masinaga ligi ei pääse.
Uue riigihanke puhul on tegu teatava kokkuhoiuga, sest eelmisel aastal korraldati Kadõrovi residentsi muru niitmist 51,1 miljoni rubla (696 850 euro) eest. | Muru niitmine Kadõrovi residentsis läheb maksma 35 miljonit rubla | https://www.err.ee/926539/muru-niitmine-kadorovi-residentsis-laheb-maksma-35-miljonit-rubla | Venemaa Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas asuva Tšetšeenia Vabariigi valitsus kuulutas välja 35 miljoni rubla suuruse riigihanke, mis puudutab muru niitmist Tšetšeenia juhi Ramzan Kadõrovi residentsis. |
Peamine on, et lennufirma müüb usaldust nii lennuohutuse ka kui klientide teeninduse mõistes. Loomulikult tagatakse hea teenindus eelkõige siis, kui firma oma töötajad on rahul, motiveeritud ja eesmärgipäraselt juhitud, milleks tuleb firmale leida kompetentne, motiveeritud ja visiooni omav juht, keda omakorda peab strateegiliselt suunama kompetentne nõukogu.
Tänapäevane ja võimalikult jätkusuutlik saab lennufirma olla siis, kui jõutakse oma turul optimaalse lennukite arvuni, kui firma on vajalikul määral kapitaliseeritud ning kui sel on partnerid teiste lennufirmade näol.
Nordica on riigifirmana saanud koos OÜ Transpordi Varahaldusega stardikapitaliks üle 70 miljoni euro, LOTiga on jagatud opereerimisega tegelev tütarfirma Regional Jet. Seega tundub, et kaks viimast tingimust on täidetud.
"Lennutransport on ärilises mõttes väga volatiilne ja riskantne äriala."
Siiski, ilmselt ei ole veel jõutud lennukite arvult vajalikule tasemele, et mastaabiefekti kasutada. Lennutransport on ärilises mõttes väga volatiilne ja riskantne äriala. Kui Euroopa lennundusturgu hakati eelmise sajandi lõpus aktiivselt liberaliseerima, tekkisid nn odavlennufirmad ning kadusid väiksemad klassikalised rahvuslikud lennukompaniid ja hoo sai sisse lennufirmade konsolideerumise protsess.
Seega on Nordica praegu teelahkmel, kuidas edasi liikuda tingimustes, kus riigi stardikapital on kokku kuivamas, kus siinsel turul pakub suurt konkurentsi airBaltic, kus on probleemne koostöö strateegilise partneri LOTiga, kus suure tõenäosusega kütuse hinnad tõusevad, kus kogu maailmas lennutranspordi senised suured kasvutempod lähiaastatel raugevad, kus meie ja meie lähiturgude riikide majanduskasvud lähevad tsükliliselt langusesse.
Firma suurendamiseks, konkurentsis püsimiseks ja mastaabiefekti tagamiseks on ilmselgelt vaja kaasata lisakapitali.
Arvestades Euroopa Komisjoni riigiabi reeglistikku, mille järgi riik enam lisaraha ei saa anda ning ka üldisemalt riigi kui omaniku kaheldavat otstarbekust lennukompanii omanikuna, tuleb Nordica kas täielikult või osaliselt erastada.
Sellega võib saavutada Nordica jätkusuutliku arengu ning - mis peamine - saaksime siit Euroopa äärenurgast igapäevaselt edasi-tagasi ja normaalsetel aegadel lennelda vähemalt kümnesse lähiregioonide sõlmpunktisse.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Toomas Peterson: Nordica tulevik pärast juhi vahetumist | https://www.err.ee/926533/toomas-peterson-nordica-tulevik-parast-juhi-vahetumist | Nüüd, kui Nordica juht on järjekordselt vahetumas, võiksime arutleda lennukompanii võimaliku tuleviku üle, kirjutab Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi endine asepresident Toomas Peterson. |
Roheliste hinnangul ei kohtle riik kõiki valimistel osalevaid erakondi võrdselt. "Poliitilisi parteisid koheldakse erinevalt sõltuvalt sellest, kas nende kandidaadid kogusid parlamendivalimistel viiest protsendist vähem või rohkem hääli," öeldakse roheliste saadetud kaebuses riigikohtule.
Rohelised soovivad, et riigikohus tunnistaks põhiseaduse vastaseks riigikogu valimiste seaduse punkti, mille kohaselt alla viie protsendi kõigist antud häältest saanud kandidaatidele ei tagastata valimisteks makstud kautsjoni. Riigikogu valimisteks nõutakse iga kandidaadi eest 500-eurose kautsjoni tasumist, maksimaalse 125-liikmelise nimekirja puhul pidi erakond maksma 62 500 eurot.
Riigikohus on juba varasemalt analüüsinud valimiskautsjoni maksmise süsteemi ning ei leidnud selles vastuolu põhiseadusega.
Ka õiguskantsler Ülle Madise on leidnud, et praegune süsteem, kus kautsjoniks on ühe miinimumpalga suurune summa, vastab põhiseadusele.
Vabariigi valimiskomisjon otsustas 28. märtsil tagastada riigikokku pääsenud erakondadele nende makstud kautsjoni. Tagastamisele mittekuuluv summa kogumahus 237 000 eurot, mis moodustus parlamendist välja jäänud erakondade kandidaatide eest makstud kautsjonist, kantakse riigituludesse.
Rohelised said 3. märtsil riigikogu valimistel 1,8 protsenti häältest. | Rohelised nõuavad riigikohtu kaudu tagasi valimisteks makstud kautsjoni | https://www.err.ee/926530/rohelised-nouavad-riigikohtu-kaudu-tagasi-valimisteks-makstud-kautsjoni | Erakond Eestimaa Rohelised esitas riigikohtule kaebuse vabariigi valimiskomisjoni peale, mis keeldus rohelistele tagastamast 62 500 euro suurust kautsjoni. |
Keskerakonna esimees Jüri Ratas tõi välja, et Terik on töötanud Tallinna linnasüsteemis pikka aega linnaosavanema ametikohal ning panustanud linna juhtimisse volikogu liikmena.
"Tiit on olnud aktiivne mitte ainult poliitikuna, vaid ka kolmandas sektoris, taaselustades õpilasmaleva traditsiooni Eestis. Tallinna elanikud on nii kohalike omavalitsuste valimistel kui ka riigikogu valimistel näidanud, et tema tööd linnaosa vanemana on hinnatud. Usun, et vähemalt sama hästi ja linnaelanike huve silmas pidades juhib ta ka linnavolikogu," rääkis Ratas.
"Usun, et tänaste volinikega väljakujunenud head isiklikud suhted ja minu kogemused riigikogust ning Tallinnast annavad mulle hea lähtekoha selleks ametiks," ütles Tiit Terik.
Terik on valitud kolmel korral Tallinna linnavolikogu liikmeks. Ta on Keskerakonna Nõmme piirkonna esimees ning olnud varem Keskerakonna noortekogu esimees. Ta on SA Õpilasmalev nõukogu esimees ning kaitseliitlane Harju malevas. | Tallinna linnavolikogu esimehe kandidaat on Tiit Terik | https://www.err.ee/926529/tallinna-linnavolikogu-esimehe-kandidaat-on-tiit-terik | Keskerakonna juhatus kinnitas neljapäeval Tallinna linnavolikogu esimehe kandidaadiks endise Pirita ja Nõmme linnaosavanema Tiit Teriku. |
Jan Joonas Viirpuu saavutas pronksi 200 m seliliujumises uue isikliku rekordiga 2.10,21.
Kolmanda koha saavutas ka Alex Ahtiainen 100 m liblikujumises samuti uue isikliku rekordiga 54,24.
Mõlemal ujujal jäi hõbemedalist puudu vaid 13 sajandikku.
Lisaks Viirpuule ja Ahtiainelile olid Helsingis võistlustules ka Margaret Markvardt, Eneli Jefimova, Kertu Kaare, Joonas Niine, Nikita Pisarenko, Mark Sovtsa, Janter Suun, Kaspar Helde ja mitmed teised Eesti ujujad. | Eesti ujujad võitsid Helsingis kaks medalit | https://sport.err.ee/926527/eesti-ujujad-voitsid-helsingis-kaks-medalit | Võistluse Helsinki Swim Meet teisel päeval noppisid eestlastest medaleid Alex Ahtiainen ja Jan Joonas Viirpuu. |
Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas sõnas, et linnavalitsus saab uue, kuid kogenud juhi ning Keskerakond jätkab tööd, mis on toonud valimistel tallinlastelt suurima usalduse.
"Mihhail Kõlvart on vastutanud hariduse, kultuuri ja spordi valdkonna eest abilinnapeana ja andnud tugeva panuse linna arengusse linnavolikogu esimehena. Tegemist on kahtlemata väga pädeva kandidaadiga, keda kohalike omavalitsuste valimistel usaldas ligi 25 000 pealinlast," tõi Ratas välja.
Samuti tänas Ratas 14 aastat abilinnapea ja linnapeana Tallinna juhtinud Taavi Aasa tema töö eest.
Tallinna meerikandidaadiks kinnitatud Kõlvart ütles, et ametiketiga kaasnev vastutus on suur ning esimene eesmärk on hoida pealinna juhtides vähemalt sama taset kui Taavi Aas, keda Kõlvart nimetas tugevaks meeskonnajuhiks.
Linnapea kandidatuuri peab heaks kiitma Tallinna volikogu. | Keskerakond kinnitas Kõlvarti Tallinna linnapeakandidaadiks | https://www.err.ee/926523/keskerakond-kinnitas-kolvarti-tallinna-linnapeakandidaadiks | Keskerakonna juhatus kinnitas Tallinna linnapeakandidaadiks senise linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti. Tallinna senine linnapea Taavi Aas asub tööle riigikogus. |
Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti muusikaakadeemia ning on õppinud Karlsruhe muusikakõrgkoolis ja ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia solist alates aastast 2001. Tema rollide hulka kuuluvad Ema Ell (Puuri "Pilvede värvid"), Ljubaša (Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja"), Carmen (Bizet' "Carmen"), Fedora Palinska (Kálmáni "Tsirkusprintsess"), Almirena (Händeli "Rinaldo"), Musetta (Puccini "Boheem"), Erna/Ophelia (T. Kõrvitsa "Liblikas"), Siébel (Gounod' "Faust"), Silva (Kálmáni "Silva"), Maddalena (Verdi "Rigoletto"), Wagneri Mary ("Lendav hollandlane"), Cherubino ("Figaro pulm") jpt. Lokuta on osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit.
2005. aastal pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute Fondi patrooni Lord Carlisle'i nimelise preemia "Noor muusik" ning 2007. aastal Eesti Teatriliidu aastaauhinna nimirolli eest Rossini "Tuhkatriinus" ja Õpetaja ning Ingli rolli eest Tõnu Kõrvitsa ooperites "Tuleaed" ja "Mu luiged, mu mõtted" ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2007 kaalukate lavarollide loomise eest. Aastatel 2011 ja 2015 võitis Lokuta SEB publikupreemia.
Rauno Elp on Rahvusooper Estonia solist aastast 1992. Ta on hinnatud laulja, kelle repertuaaris on palju eriilmelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist. Tema repertuaari kuuluvad Mozarti don Giovanni ("Don Giovanni"), krahv Almaviva ("Figaro pulm") ja Guglielmo ("Così fan tutte"), Dulcamara ja Belcore (Donizetti "Armujook"), Verdi Rigoletto ("Rigoletto"), Renato ("Maskiball"), Germont ("La traviata"), Rodrigo ("Don Carlo"), Jago ("Othello") ja Amonasro ("Aida"); nimiosa Hindemithi "Cardillacis", Grigori Grjaznoi (Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja"), don Magnifico (Rossini "Tuhkatriinu"), Valentin (Gounod' "Faust"), Argante (Händeli "Rinaldo"), Jeletski (Tšaikovski "Padaemand"), Puccini Jack Rance ("Tütarlaps kuldsest läänest", lav. José Cura), Lescaut ("Manon Lescaut"), Scarpia ("Tosca"), Marcello ("Boheem"), Wagneri Hollandlane ("Lendav hollandlane"), Amfortas ("Parsifal"), Kurwenal ("Tristan und Isolde") ja Wolfram ("Tannhäuser"), Roderick (Hindemithi "Pikk jõulueine"), Weps (Zelleri "Linnukaupleja") jt. Ooperite kontsertettekannetel on ta laulnud Riccardo Forthi (Bellini "Puritaanid"), Wilhelm Telli (Rossini "Wilhelm Tell") ja Zurga (Bizet' "Pärlipüüdjad") partiisid. Eesti muusika esitustest tõusevad esile Cyrano (Tambergi "Cyrano de Bergerac"), Isa Kaarli (Puuri "Pilvede värvid"), Wallenbergi (Tüüri "Wallenberg"), Doktori (Kangro "Süda"), Jürgeni (Tubina "Barbara von Tisenhusen"), Theodori/Hamleti (T. Kõrvitsa "Liblikas") ja Meelise (V. Kapi "Lembitu") osad. Elp on suure menuga kaasa teinud ka vokaalsümfooniliste suurvormide esitustel (Tobiase "Joonase lähetamine", Mahleri 8. sümfoonia, Brahmsi "Saksa reekviem", Rahmaninovi "Kellad", Gubaidulina "Über Liebe und Hass" ja Sibeliuse "Kullervo").
2007. aastal pälvis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Rauno Elp on Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat 2006 ja Eesti teatri aastaauhinna 2016 laureaat ooperi "Cardillac" nimiosalise rolli jõulise ja veenva lahendamise eest.
2018. aastal pälvisid publikupreemia Juuli Lill ja René Soom. Publiku lemmiksolistid saavad 2000-eurose rahalise preemia ning auhinnaks kaks aplodeerivat kätt, mille autoriks on EKA metalliosakonna dotsent ja kunstnik Nils Hint. Tänavused laureaadid kuulutati välja 3. aprillil ooperi "Tsaari mõrsja" etenduse eel. | Publikupreemia pälvisid rahvusooperi solistid Helen Lokuta ning Rauno Elp | https://kultuur.err.ee/926513/publikupreemia-palvisid-rahvusooperi-solistid-helen-lokuta-ning-rauno-elp | SEB andis õhtul üheksandat korda välja publikupreemiad rahvusooper Estonia aasta nais- ja meessolistile, kelle valisid välja teatrikülastajad. Tänavu osutusid publiku lemmikuteks metsosopran Helen Lokuta ning bariton Rauno Elp. |
White Hart Lane'i staadioni asemele ehitatud 62 000 pealtvaatajat mahutav Tottenhami uus staadion pidi uksed avama juba hooaja alguses, kuid ehitustööde venimise tõttu pääses Spurs enda uude koju alles nüüd. Uue koduareeni ehitamise ajal pidas Tottenham enda kodumänge Wembley staadionil. Staadioni ehitusega alustati 2016. aastal ning see läks maksma umbes 470 miljonit eurot.
Inglismaa kõrgliiga staadionitest mahutab Spursi uuest kodust rohkem pealtvaatajaid vaid Manchester Unitedi kodustaadion Old Trafford (74 879).
Tottenham Hotspuri uue staadioni avamine Autor: PA Wire/PA Images/Scanpix
Tottenham Hotspuri uus staadion Autor: Paul Raffety/phcimages.com/Scanpix
Uue staadioni esimese värava lõi eilse kohtumise 55. minutil Heung-Min Son, kes realiseeris Christian Erikseni söödu. Kümmekond minutit hiljem sai Eriksen ka ise jala valgeks, kui vormistas võõrustajate 2:0 võidu.
Paralleelselt peetud mängus alistas tiitlikaitsja Manchester City kodus 18. tabelireal paikneva Cardiffi 2:0, tõustes sellega tabeliliidriks. City väravad lõid Kevin De Bruyne ja Leroy Sane. Valitsevate meistrite edu teisel kohal paikneva Liverpooli ees on ühepunktiline.
Tulemused:
Chelsea – Brighton 3:0
Manchester City – Cardiff City 2:0
Tottenham Hotspur – Crystal Palace 2:0 | Tottenham õnnistas uue staadioni sisse võiduga | https://sport.err.ee/926505/tottenham-onnistas-uue-staadioni-sisse-voiduga | Inglismaa jalgpalli meistrivõistlustel pidas Tottenham Hotspur kolmapäeval enda esimese kohtumise uuel kodustaadionil. Viiemängulise võidupõua lõpetanud Spurs alistas Crystal Palace'i 2:0. |
Kas koalitsioonilepe on sisuliselt valmis?
Koalitsioonilepe on peaaegu lõpuni vaieldud, aga me vajame suhtluseks veel tänast ja homset päeva ning siis peavad oma sõna ütlema kolme erakonna volikogud laupäeval.
Neljapäeval avaldatakse rahandusministeeriumi kevadprognoos. Ja nii palju, kui on teada, ei tule see väga optimistlik. Kas eelarvet tuleb hakata kärpima juba sel aastal?
Tõsi on see, et eelmise aasta kaks viimast kuud, nii laekumised kui ka eelarve kulutused näiteks vanemahüvitisele, pensionile, aga ka teatavad kulutused investeeringutele, ei olnud prognoosituga sarnased. Mis tähendab, et eelmise aasta miinus oli suurem, kui see oli planeeritud.
Ja kui on vaja, siis olen mina valmis kevadperioodil tegema negatiivset eelarvet. Aga võib juhtuda nii, et kui prognoos on teada, siis neid muudatusi võib saada teha ka sügisel, kui nii või teisiti on selle aasta eelarve muudatus riigikogus.
Kas see tähendab, et uues koalitsioonileppes on paljud valimislubadused kärbitud kujul, sest raha nende jaoks lihtsalt ei ole?
Seda ma ütlen küll, et konsultatsioonides on kõik kolm erakonda võtnud väga tõsiselt ka eelarve võimalusi. Ja üks on selge, kui ei ole eelarve võimalusi järgnevaks või ülejärgnevaks aastaks, siis ei ole me neid ka välja lubanud.
Neljapäevases Postimehes on avaldatud ministrikohtade jaotus. Kui palju see tõele vastab?
Ma lugesin ka seda nimekirja võimalikest ministritest. Mina ei tea, et ministrikohad selliselt jaotuksid. Aga samas ei julge ma Postimehega tugevasse vaidlusesse minna.
Aga ministrikohad said kolmapäeval ära jaotatud?
Nagu ma ütlesin, koalitsiooni konsultatsioonid jätkuvad veel täna ja homme. Ja nii kaua, kui konsultatsioonid jätkuvad, ei ole midagi ka lõplikult kokku lepitud.
Kas see on kokku lepitud, et täna valitava riigikogu juhatuse üks asespiikri koht läheb Isamaale, mitte Keskerakonnale?
Seda hakkab minu erakond arutama täna hommikul juhatuse koosolekul (kell 8 - toim).
See ei ole siis kindel, et Isamaa saab selle?
Eks veel täna hommikul toimuvad teatud suhtlused ja konsultatsioonid. Ja loomulikult loodav koalitsioon peab olema valmis toetama nii riigikogu esimehe kui ka riigikogu esimese aseesimehe kandidaate.
Kas Siim Kallase kandidatuuri Keskerakonna fraktsiooni liikmed toetavad riigikogu aseesimehe kohale?
Keskerakonna fraktsiooni liikmed toetavad loodava koalitsiooni kandidaati esimesele aseesimehe kohale. | Ratas: kui vaja, olen valmis kevadperioodil tegema negatiivse eelarve | https://www.err.ee/926518/ratas-kui-vaja-olen-valmis-kevadperioodil-tegema-negatiivse-eelarve | Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas ütles neljapäeva hommikul ERR-ile antud usutluses, et on valmis tegema juba kevadperioodil negatiivse eelarve, kui rahandusministeeriumi kevadprognoos peaks osutuma pessimistlikuks. Postimehes avaldatud ministrikohtade jaotust kommenteerides ütles Ratas, et tema ei tea, et ministrikohad selliselt jaotuks. |
Telekomifirmad lülitasid 5G võrgud sisse kolmapäeval kell 23, vaid mõni tund enne seda, kui USA telekomifirma Verizon võttis 5G võrgu kasutusele mitmes piirkonnas Minneapolises ja Chicagos nädal kavandatust varem. Lõuna-Korea firmad kavatsesid alustada 5G teenuste pakkumist reedel, kuid tegid seda varem, et edestada Verizoni.
Lõuna-Koreas on 5G teenused esialgu kättesaadavad ainult vähestele isikutele, nn brändi promootoritele, nende seas iluuisutajale Yuna Kimile, keda SK Telecom nimetas oma "üheks esimestest klientidest". Tavakasutajad saavad lülituda 5G võrku alates reedest.
5G nutitelefonid suudavad infot alla laadida 20 korda kiiremini kui 4G seadmed. Teoorias tähendab see seda, et kasutajad saavad näiteks filme alla laadida praktiliselt hetkega. Kiiremad võrgud parandavad ka otseülekannete ja voogedastuse teenuseid. | Lõuna-Korea võttis esimesena kasutusele 5G võrgud | https://www.err.ee/926517/louna-korea-vottis-esimesena-kasutusele-5g-vorgud | Lõuna-Korea telekomifirmad võtsid ülikiired 5G mobiilse interneti võrgud kasutusele kavandatust päev varem, et edestada USA-d ja olla maailmas esimene. |
Veerandfinaali avakohtumises napi kahepunktilise kaotuse saanud Tenerife läks kolmapäevases kohtumises juba avaveerandi järel 14 punktiga juhtima ning sama suure eduseisuga mindi ka poolajale. Kolmanda veerandi lõpuks kasvatasid võõrustajad edumaa 19 punktile ja kuigi Hapoel suutis viimase veerandi kahe silmaga võita, võttis Tenerife kahe mängu kokkuvõttes 15-punktilise võidu.
Janari Jõesaar oli kohtumiseks küll üles antud, kuid ühtegi mänguminutit eestlane ei teeninud. Tenerife parimana tõi Tim Abromaitis 21 punkti ja kuus lauapalli. Kaotajate resultatiivseim oli 20 silma loopinud James Feldeine.
Poolfinaalis ootab Tenerifet ees Belgia klubi Antwerpeni Telenet Giants, kes oli veerandfinaalis parem Nižni Novgorodist. | Jõesaare koduklubi pääses Meistrite liigas poolfinaali | https://sport.err.ee/926504/joesaare-koduklubi-paases-meistrite-liigas-poolfinaali | Korvpalli Meistrite liigas alistas Janari Jõesaare koduklubi Tenerife Iberostar veerandfinaali korduskohtumises Iisraeli klubi Jeruusalemma Hapoeli 81:64. Kahe mängu kokkuvõttes jõudis poolfinaali Hispaania meeskond. |
Sari räägib näitlejanna suhetest Hollywoodi stuudio juhtide ja USA presidendi John F Kennedyga, vahendas BBC.
"Ma olen põnevil, et saan selle uskumatu loo ekraanile tuua," ütles Sefton. Lisaks Seftonile töötab sarjaga produtsent Simon Lupton. Seni pole veel avaldatud, kes kuulsat näitlejannat kehastama hakkab.
Marilyn Monroe suri 1962. aastal kõigest 36 aasta vanuselt. Tema surma põhjuseks nimetati unetablettide üledoseerimist, kuid naise surma põhjustes on kaheldud sellest ajast saati.
Sari hakkab kandma nime "The Last Days of Marilyn Monroe" ning see põhineb Keith Badmani 2010. aasta raamatul "The Final Years of Marilyn Monroe".
BBC Stuudiote esindaja Anne Pivcevic ütles, et tegemist on ambitsioonika projektiga, mis käsitleb teemasid nagu võim, armastus, lojaalsus ja poliitika. | Marilyn Monroe viimased päevad tuuakse suurele ekraanile | https://menu.err.ee/926514/marilyn-monroe-viimased-paevad-tuuakse-suurele-ekraanile | BBC draamasarja "One's Trust Me" stsenarist Dan Sefton hakkab tööle seriaali kallal, mis räägib Marilyn Monroe viimastest elupäevadest. |
"Eestist ei leia avamaale kurke korjama kedagi. Tuleb otsida ukrainlasi, kuid nemad lähevad esmajärjekorras ehitustööle," rääkis Paimla Postimehe lisalehele Maa Elu. Lisakulu tekitab välistööjõuga majutus, mis on maapiirkonna ettevõtja jaoks murekoht.
Kurgikasvataja kevade muudab veelgi hapumaks harv päikesepaiste, sest taimed vajavad kasvamiseks päikesevalgust. | Kurgikasvataja: korjajaid pole kuskilt võtta | https://www.err.ee/926512/kurgikasvataja-korjajaid-pole-kuskilt-votta | Järva valla kurgikasvataja Kuido Paimla sõnul on muresid tänavu palju, sest lisaks vähese päikesega kevadele ei ole võimalik kuskilt leida kurgikorjajaid. |
Valitsuse korralduse eelnõus tuuakse välja, et 2013. aastal oli Eestis 476 tühja või osaliselt tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist. Kõige rohkem oli selliseid maju Valga linnas ja maakonnas, teisel kohal oli piirkondadest Ida-Virumaa.
Juba veidi enam kui aasta eest kiitis valitsuskabinet heaks tegevus- ja ajakava, mille kohasetl viib rahandusministeerium koostöös ühe või kahe kohaliku omavalitsusega ellu näidisprojekti, mille käigus asustatakse elanikud korralikesse kortermajadesse ümber ja tühjana seisvad elamud lammutatakse.
Sel nädalal esitas riigihalduse minister Janek Mäggi eelnõu riigisekretärile, et näidisprojekti jaoks raha eraldamine valitsuse istungi päevakorda võetaks.
Eelnõu kohaselt valitakse näidisprojekti käigus välja kaks kuni neli erisuguste korteriomanikega tühjenenud kortermaja. Ettepanek projektis osaleda tehakse kohalikele omavalitsustele juba tänavu juunis, tuleva aasta jaanuariks peaks aga probleemsed elumajad olema kaardistatud ja kindlaks määratud, millised neist rekonstrueeritakse ja uute elanikega asustatakse ning millised lammutatakse.
Elanikud peaksid asenduspinnale kolima 2020. aasta teises kvartalis ning neljandaks kvartaliks peaksid lahendatud saama omandiküsimused.
Tühjad hooned lammutatakse 2021. aasta kolmandas kvartalis ja sama aasta lõpuks peaks projekti tulemused olema analüüsitud ning võimalikud seadusemuudatuste ja toetusmeetmete ettepanekud koostatud.
Näidisprojekti käigus tahetakse leida ka õiguslikud lahendused elanike ümberasustamiseks ja töötada välja metoodika, mida teised omavalitsused saaksid pärast projekti lõppu kasutada. Selleks plaanitakse palgata ka advokaadibüroo või mõni juriidiliselt pädev isik.
Kokkuvõttes peaks projekti tulemusel välja töötatama toimiv tegutsemismudel, et omavalitsused oskaksid edaspidi paremini arvestada rahvastikutrendidega ja kui neil tekib tühje korterelamuid, suutma olukorraga iseseisvalt toime tulla.
Eelnõu järgi eraldab valitsus omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 973 225 eurot. Suurem osa toetustest saavad projektis osalevad omavalitsused kaasnevate kulude katteks. | Riik tahab katsetada tühjenenud korterelamute elanike ümberasustamist | https://www.err.ee/926405/riik-tahab-katsetada-tuhjenenud-korterelamute-elanike-umberasustamist | Rahandusministeeriumis valminud eelnõu näeb ette, et kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleks probleemsete korterelamute elanikud ümber asustada ning kasutuseta jäänud elamud lammutada. Esialgu tahab riik seda katsetada kahe kuni nelja tühjenenud korterelamuga. |
Türgi on korduvalt ähvardanud rünnata USA toetusega ja kurdide enamusega relvarühmitust Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF).
Türgi ja Venemaa viisid möödunud nädalal läbi esimese koordineeritud patrulli Põhja-Süürias Tal Rifaati piirkonnas, mis on kurdi võitlejate käes Ankara ja Moskva teevad tihedat koostööd Süüria konflikti lõpetamiseks, ehkki Venemaa toetab president Bashar al-Assadi režiimi, Türgi aga Süüria opositsiooni.
Tal Rifaat asub ida pool Afrini, mille Türgi toel võitlevad Süüria mässulised 2018. aasta algul USA toetatavatelt kurdi Rahvakaitseüksustelt (YPG) vallutasid.
Türgi ähvardas eelmisel aastal Tal Rifaati vallutada, kuid on vaikinud sestpeale, kui USA teatas otsusest oma väed Süüriast välja viia. Valge Maja täpsustas veebruaris, et jätab 2000 USA sõduri Süüriast väljaviimise järel riiki 200, ning märtsis, et 400 sõdurit.
Türgi ja USA suhted on halvenenud ka Türgi relvatehingu tõttu Venemaaga.
Çavuşoğlu teatas varem päeval, et Türgi ei kavatse loobuda suurest relvatehingust Venemaaga sellest hoolimata, et USA peatas F-35 hävitajate müügi Ankarale.
"S-400 lepe on sõlmitud ning me ei kavatse sellest taganeda," ütles ta Washingtonis NATO 70. aastapäevale pühendatud foorumil.
Çavuşoğlu ütles eelmisel nädalal, et esimene S-400 õhutõrjesüsteem tarnitakse Türgile juulis.
Türgil oli plaanis osta ka sada F-35 hävitajat ja riigi piloodid olid alustanud selle tarvis Ühendriikides väljaõpet.
USA ametnikud muretsevad, et S-400 süsteemid lubaksid Moskval koguda teavet NATO õhujõudude kohta. Muretsetakse ka selle üle, et Vene süsteemid ei ole ühildatavad allianssi omadega.
Alternatiivina Vene süsteemidele on USA pakkunud Türgile oma õhutõrjesüsteemi Patriot. | USA hoiatas Türgit ühepoolse sõjategevuse eest Süürias | https://www.err.ee/926506/usa-hoiatas-turgit-uhepoolse-sojategevuse-eest-suurias | USA välisminister Mike Pompeo hoiatas kolmapäevasel kohtumisel Washingtonis Türgi ametikaaslast Mevlut Çavuşoğlu tõsiste tagajärgede eest, kui Türgi peaks alustama ühepoolset sõjategevust Süürias. |
Külaotsal ning veel viiel maletajal on 6 punkti, India suurmeistril Krishnan Sasikiranil on 7 ning Venemaa suurmeistril Sergei Volkovil 6,5 punkti.
Turniiri viimases voorus kohtub Külaots serblase Miloš Pavloviciga, kes on Külaotsa ees kuuendal kohal. | Külaots viigistas kunagise MM-tiitlinõudlejaga ning jätkab Rootsis seitsmendal kohal | https://sport.err.ee/96590/kulaots-viigistas-kunagise-mm-tiitlinoudlejaga-ning-jatkab-rootsis-seitsmendal-kohal | Eesti maletaja Kaido Külaots mängis Rootsis toimuval kõrgetasemelisel Rilton Cupil Ameerika Ühendriike esindava suurmeistri Gata Kamskiga viiki ning on enne viimast vooru seitsmendal kohal. |
"Ta on nõrk inimene. Ta kardab mind ja lömitab oma Moskva ülemuste ees," ütles Băsescu presidendi seadluse kohta tema Moldova kodakondsusest ilmajätmise kohta.
Endine president rõhutas, et see ei sunni teda vaateid muutma ning ta seisab edaspidigi Moldova ja Rumeenia ühinemise eest.
Dodon allkirjastas teisipäeval seaduse, millega jättis Băsescu Moldova kodakondsusest ilma. Ta selgitas Facebookis oma otsust sellega, et endine Rumeenia riigipea sai Moldova kodakondsuse seadusvastaselt. Kavatsusest Băsescu kodakondsusest ilma jätta rääkis ta juba varem.
"Lugesin meediast, et Dodon sellise seadluse allkirjastas. Mind ei teavitanud sellest keegi. Mis arvamus võib mul selle kohta olla peale selle, et Moskva-meelne president jättis Moldova kodaniku kodakondsusest ilma üksi sellepärast, et see ei ole temaga sama meelt. Ma ei suuda ju kunagi enamlikult mõelda," ütles sel puhul Băsescu.
Rumeenia endine president ütles ka, et uurib võimalusi kaevata see otsus kohtusse.
"Vaatan, mida sellest vaatekohast teha annab, kuid põhiseaduse kohaselt on Moldova presidendil väga suured volitused, mistõttu ma ei tea, kas kohtus annab midagi teha," ütles Băsescu.
Băsescude abielupaar esitas taotluse Moldova kodakondsuse saamiseks 8. märtsil 2016 ja sai selle 9. juunil Moldova eelmise presidendi Nicolae Timofti seadlusega. Rumeenia endine riigipea selgitas oma kodakondsusevahetust püüdega toetada Moldova Euroopa-pürgimusi. Presidendivalimiste ajal toetas ta innukalt Dodoni võistlejat Maia Sandut. | Rumeenia ekspresident ei lepi Moldova kodakondsusest ilmajäämisega | https://www.err.ee/580222/rumeenia-ekspresident-ei-lepi-moldova-kodakondsusest-ilmajaamisega | Rumeenia endine president Traian Băsescu ütles ajakirjanikele, et Moldova president Igor Dodon jättis ta kodakondsusest ilma hirmu pärast. |
Türgi on viimastel nädalatel kurtnud, et USA juhitava koalitsiooni väed ei anna õhutuge Türgi sõduritele, kes püüavad vallutada ISIS-elt al-Babi linna.
Kaitseministri sõnul toob see kaasa "Türgi avaliku arvamuse tõsise pettumuse".
"Me ütleme oma liitlastele, et see tekitab küsimusi İncirliki kohta," lisas Işık viitega õhujõudude baasile Türgi lõunaosas, mida koalitsiooni lennukid on ISIS-e vastases võitluses kasutanud.
Minister ütles, et Türgi loodab, et koalitsiooniväed, eeskätt USA hakkavad andma Türgi sõjaväele õhu- ja muud vajalikku tuge.
Türgi saatis augustis sõdurid ja tankid Põhja-Süüriasse, et ISIS-e džihadistid piirialalt tagasi tõrjuda ja takistada Süüria kurdide edasitungi. | Türgi tegi varjatud ähvarduse İncirliki baasi kasutamise asjus | https://www.err.ee/580214/turgi-tegi-varjatud-ahvarduse-i-ncirliki-baasi-kasutamise-asjus | Türgi kaitseminister Fikri Işık ütles kolmapäeval, et NATO liitlaste toetuse puudus võitluses äärmusrühmitusega ISIS Põhja-Süürias viib paljude küsimusteni İncirliki õhujõudude baasi kasutusloa kohta. |
Suurepärase mängu tegi Matthias Tass, kes viskas 27 punkti (kahesed 9/10, kolmesed 1/1, vabavisked 6/6) ning võttis neli lauapalli. Kahekohalise punktisummani jõudis ka Sander Raieste, kelle arvele jäi 11 punkti.
Soomlaste parimana viskas Ricky Waxlax 15 punkti ja võttis kümme lauapalli, kaksikduubli tegi ka 11 punkti visanud ning 13 lauapalli noppinud Mikael Jantunen.
U-16 noormehed olid Soomest üle 90:69, 14 viskest 10 tabanud Ran-Andre Pehka arvele jäi 23 punkti, Joonas Riismaa toetas teda 17 ning Kaspar Kitsing 15 punktiga.
Mõlemad noormeeste koondised jätkavad turniiri täiseduga – teisipäeval alistusid rootslased Eesti U-16 koondisele 65:99 ning U-18 koondisele 67:95.
Neidude U-18 koondis jäi Soomele alla 45:71 (Johanna-Eliise Teder ja Victoria-Ida Vähi kümme punkti) ning U-16 koondis 34:93 (Anna-Gret Asi kaheksa punkti). U-16 neiud tegid Soome eakaaslaste vastu 49 pallikaotust. | Matthias Tass vedas Eesti raskele võidule Soome üle | https://sport.err.ee/96588/matthias-tass-vedas-eesti-raskele-voidule-soome-ule | Läänemaremaade noorte korvpalliturniiril (BSBC) alistas Eesti U-18 noormeeste koondis 69:68 Soome eakaaslased. |
Barrow on olnud aastatel 2011 kuni 2015 Suurbritannia suursaadik Moskvas. Samuti on ta nõustanud ridamisi välisministreid ning pidanud erinevaid ameteid Suurbritannia EL-i esinduse juures, vahendas BBC.
Downing Street nimetas Barrow'd "kogenud ja tugevaks läbirääkijaks". "Sir Timil on pikaajalised kogemused, tagamaks Suurbritannia eesmärke Brüsselis ning ta võtaks töökohale kaasa endale omase energia ja loovuse," kirjeldas Downing Street.
Barrow ütles, et on meelitatud tema nimetamisest uuele ametikohale. Ta lisas, et tagab Suurbritanniale pärast Brexitit "õige tulemuse".
Nii välisminister Boris Johnson kui ka Brexiti minister David Davis tervitasid pressiteatega Barrow' nimetamist.
Endine UKIP-i liider Nigel Farage aga nii entusiastlik ei olnud. "Hea näha, et valitsus on asendanud rüütliks nimetatud karjääridiplomaadi... rüütliks nimetatud karjääridiplomaadiga," kommenteeris ta Twitteris.
Peaminister Theresa May on varem öelnud, et kavatseb algatada ametlikud Brexiti-kõnelused käesoleva aasta märtsis. | Suurbritannia nimetas uueks alaliseks esindajaks EL-is sir Tim Barrow' | https://www.err.ee/580212/suurbritannia-nimetas-uueks-alaliseks-esindajaks-el-is-sir-tim-barrow | Suurbritannia nimetas oma alaliseks esindajaks Euroopa Liidu juures sir Tim Barrow. Senine esindaja sir Ivan Rogers lahkus enne Brexiti-kõnelusi ametist. |
Eesti ei lubanud Kosovol kohtumist kordagi juhtima minna ning viimane kord oldi viigiseisul esimese poolaja alguses, kui tablool oli skoor 2:2. Seejärel läks Eesti oma teed ning viskas kuus järjestikust väravat, minnes matši 8:2 juhtima. Avapoolaja võitis Eesti 13:7, meie resultatiivseim oli viis väravat visanud Jürgen Rooba.
Teisel poolajal Eesti hea mäng jätkus, seisult 15:9 tegi koondis kolmeväravalise ning seisult 18:10 neljaväravalise spurdi, minnes kohtumist juhtima seisuga 22:10. Seejärel skooritegemine tasakaalustus ning Eesti võitis kohtumise lõpuks tulemusega 31:17.
Eesti koondise parimana viskas Rooba kaheksa väravat, Kristo Voika arvele jäi viis tabamust. Andris Celminš lisas neli ning Armi Pärt ja Henri Hiiend kolm väravat. Kodumeeskonna parimana sai Valon Dedaj kirja 5 tabamust. Kordusmäng peetakse pühapäeval kell 19.30 Põlvas.
"Natuke üllatav oli, ootasime tugevamat vastupanu, aga eks ta tuli ainult pealtnäha kergelt – mängijaid tegid selle nimel platsil ikka rasket tööd," sõnas koondise peatreener Rein Suvi. "Tegime hea etteaste, kõik pallurid mängisid oma koha välja. Kuigi edasiseks andis avavõit positiivse laengu, peame olema ettevaatlikud, et järgmistes mängudes vastaseid mitte alahinnata."
Enne mängu:
Esimeses faasis ollakse lisaks Kosovole samas alagrupis ka Türgiga. Seejuures Türgi ja Kosovo on omavahelised mängud juba novembris ära pidanud: türklased jäid kodus peale 26:22, Kosovos tehti 24:24 viik. Edasi järgmisse faasi pääseb üksnes valikgrupi võitja.
Eesti koondise peatreeneri Rein Suvi sõnul on ta hoolealustele seadnud sihiks pääsu finaalturniirile. Olukorra teeb lihtsamaks see, et esimest korda pääseb vana maailma parimat selgitama senise 16 asemel 24 riiki.
"Selleks, et edule alusmüür laduda, peame ennast juba esimeses kohtumises võõrsil käima saama," ütles Suvi esmaspäeval ERR-i spordiportaalile. "Meil on head mängijad, suurepärane emotsioon ja koostöö. Samuti ei tohi vastast karta."
Suvi on näinud video pealt Türgi võidumängu Kosovo üle. "Türklased on kasvult suured ning neil on võimas kaitse," kirjeldas Suvi. "Kosovo seevastu koosneb lühematest, kuid liikuvamatest mängijatest. Neil on mitmeid mehi Saksamaa, Rootsi ja Šveitsi klubidest."
Eesti meeskond on räsitud vigastustest. Teiste seas on rivist väljas Saksamaal leiba teenivad Mait Patrail, Dener Jaanimaa, Karl Toom ja Janar Mägi ning Islandil mängiv Mikk Pinnonen.
Eesti pole Kosovoga kunagi varem ametlikes mängudes A-koondise tasandil kohtunud. Küll kaotati samale vastasele nende koduplatsil 2015. aasta juunis toimunud IHF Emerging Nations Men’s Championship nimelise võistluse raames veerandfinaalis 30:31, ent tegu oli vanusepiiranguga turniiriga. Samal suvel alistas meie U19 koondis Kosovo 2015. aasta suvel EM-mängus 25:19. Täna juba täiskasvanute koondises palliv Andris Celminš viskas toona 9 väravat.
Eesti koondise koosseis avamänguks: Kristjan Muuga, Eston Varusk, Henri Sillaste, Henri Hiiend (kõik Põlva Serviti), Uku-Tanel Laast, Kaspar Lees (mõl. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper), Kristo Voika, Rasmus Ots (mõl. Viljandi HC), Martin Johannson (CSA Steaua Bucuresti, Rumeenia), Andris Celminš (RK Slovenj Gradec 2011, Sloveenia), Karl Roosna (Esseni TUSEM, Saksamaa), Jürgen Rooba (HSG Nordhorn-Lingen, Saksamaa), Sten Toomla (Grankulla IFK, Soome) ja Armi Pärt (Massy Essonne HB, Prantsusmaa). | Eesti käsipallikoondis alustas Kosovos EM-valiksarja 14-väravalise võiduga | https://sport.err.ee/96554/eesti-kasipallikoondis-alustas-kosovos-em-valiksarja-14-varavalise-voiduga | Eesti meeste käsipallikoondis alustas 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarja võidukalt, kui võõrsil alistati Kosovo 31:17. |
Ministeeriumi hinnangul nõuab kohustusliku ajateenistuse taastamine tähelepanuväärset inimressurssi ja raha ning efektiivsuse tagamiseks ka aega.
Ajateenistuse taastamine nõuaks kogu kutselise sõjaväe ja kodukaarti ressurssi, sest kutsealuste väljaõpetamiseks on vaja ohvitsere ja instruktoreid ning sõjavägi ja kodukaart peavad selleks eraldama oma parimad inimesed. See tähendab omakorda, et vägi kaotab võitlusvõime 3-5 aastaks.
Ajateenijate teenistussekutsumiseks tuleks ehitada vähemasti 300 sõjaväelasega keskus, lisaks piirkondlikud keskused, vastav personal ja taristu. Kokku suurendab see halduskoormust ja kulu, rõhutas ministeerium.
Kui iga aasta kutsuda aastaks teenistusse tuhat lätlast, siis lisandub kutselise väe ja kodukaitse kulutustele 38,1 miljonit eurot, varustusele 7,72 miljonit eurot, relvastusele 9,87 miljonit eurot. Lisaks tekivad järgnevatel aastatel lisakulud, mis ulatuvad iga-aastaselt kümnetesse miljonitesse eurodesse.
Hinnanguliselt kulub igale kutselisele sõdurile esimesel aastal ainuüksi varustusele 30 000 eurot ning on täiesti vale väita, et ajateenistusse kutsutute puhul oleks see näitaja oluliselt väiksem, lisas ministeerium.
Eritledes Vene-Gruusia 2008. aasta sõda ja Venemaa agressiooni Ukrainas osutas kaitseministeerium, et mõlemat iseloomustas agressori kiire ja tõhus, hoolikalt ettevalmistatud tegutsemine ning kutseline sõjavägi.
"Praeguses olukorras teeniks kohustusliku ajateenistuse juurde naasmine Lätis suuresti Venemaa huve, sest samm nõrgendaks oluliselt või isegi likvideeriks kutselise sõjaväe ning kodukaarti; mõlemad kaotaksid rahastuse ning peaksid lõpetama käimasolevad arenguprojektid."
"Eelmainitut arvestades peame küsima küsimuse - kelle huvides on hävitada toimiv riikliku kaitse süsteem, mis on hakanud taastuma pärast aastatepikkusi eelarvekärpeid ning on muundumas tõeliseks sõjaliseks jõuks, et asendada see ajateenijate või kahurilihaga," kirjutas ministeerium.
Lätis elavneb korrapäraselt arutelu ajateenistuse taastamisest Eesti ja Leedu eeskujul. Praeguse algatusega tuli välja Raimonds Lejnieks Puķe, kelle ühiskonnaalgatuste portaali üles riputatud üleskutsele on alla kirjutanud juba 71 inimest.
Läti loobus kohustuslikust ajateenistusest 2007. aasta 1. jaanuaril. | Läti kaitseministeerium: ajateenistuse taastamine teeniks Venemaa huve | https://www.err.ee/580210/lati-kaitseministeerium-ajateenistuse-taastamine-teeniks-venemaa-huve | Läti kaitseministeeriumi hinnangul teeniks ajateenistuse taastamine praegu vaid Venemaa huve, sest see õõnestab kutselise sõjaväe süsteemi ja kurnaks Läti ressursid. |
Juba teises geimis hakkas initsiatiiv Soome võistkonnale kalduma, ent otsustavatel hetkedel suutis Treiali koduklubi kahepunktilise kaotusseisu (18:20) tasandada ja pärast seda hoiti kontrolli enda käes, vahendab volley.ee. Kordamööda vahetatud punktid venitasid geimi küll pikaks, ent 34-minutilise mänguaja järel sai kodupublik 28:26 edu üle rõõmustada.
Kahes järgmises geimis paraku juubeldamiseks põhjust polnud. Kolmanda alguses kärises kohe paaripunktiline vahe sisse, mis õnnestus korra küll punktiliseks vähendada, ent siis spurtisid „Tiigrid“ uuesti ja sedakorda lõplikult. Neljandas juhiti juba esimeseks tehniliseks mõttepausiks 8:2 ja enam tagasi ei vaadatud. Sama stsenaarium kordus ka viiendas. Karlovarsko võistkond ei pääsenud kordagi juhtima.
Mitmel korral suudeti kolme-neljapunktiline vahe küll miinus kaheks mängida (viimati 12:14), ent rohkemat mitte. Suurt panust ei saanud anda ka Treial, kes mängis vaid viiendas geimis. Seal sai ta neli tõstet, millest punktiks lõi pooled.
Soomlastega peab Treiali meeskond korduskohtumise 17. jaanuaril. Pääsemaks sarjas 16 parema sekka, peab rahvusmeeskonna temporündaja tööandja kohtumise esmalt kindlasti võitma. Kui seda suudetakse numbritega 3:0 või 3:1, jõutakse kohe edasi, 3:2 edu korral selgitab edasipääseja kuldne geim.
CEV Cup 1/16-finaalides on mängutules aga veel kolm eestlast. Kolmapäeva õhtul kell 21.30 astuvad Martti Juhkami ja Renee Teppan Innsbrucki Hypo Tiroliga Itaalias vastu LPR Piacenza Volley'le. Homme samal ajal võõrustab Andres Toobal (Antwerpeni Callant Topvolley) Belgradi Crvena Zvezda meeskonda. | Treiali koduklubi lasi eurosarjas käest kahegeimilise eduseisu | https://sport.err.ee/96586/treiali-koduklubi-lasi-eurosarjas-kaest-kahegeimilise-eduseisu | Eesti võrkpallikoondislase Henri Treiali koduklubi ČEZ Karlovarsko alustas CEV Cup sarja 1/16-finaali avamängu Kokkola Tiikerite vastu väga hästi, ent pidi lõpuks soomlastele 2:3 (25:23, 28:26, 20:25, 16:25, 12:15) alla vanduma. |
USA presidendiks valitud Donald Trump levitas oma Twitteri-postituses Wikileaksi juhi Julian Assange'i väidet, et Demokraatliku Partei Rahvuskongressi (DNC) tabanud küberrünnaku ja andmelekke taga polnud Venemaa. Asepresidendiks valitud Pence aga põhjendas Trumpi seisukohti väitega, et tulevase riigipea skepsis luureandmete asjus on tingitud agentuuride varasematest läbikukkumistest.
Graham ütles kolmapäeval CNN-ile antud intervjuus, et tal pole mingit kahtlust, et Venemaa on seotud Demokraatlikku Parteid tabanud küberrünnakutega ning materjalide avalikustamisega Wikileaksis.
"Härra Assange põgeneb õigusemõistmise eest, peidab end saatkonnas ning ta on pikka aega Ameerika huve õõnestanud. Ma loodan, et ükski ameeriklane ei lase tal end petta. Talle ei tohiks pakkuda mingit usaldusväärsust," selgitas senaator.
Kui Grahamilt küsiti Trumpi viimaste Twitteri postituste kohta, nimetas vabariiklane neid "otsesõnu, väga häirivateks" ja kutsus presidendiks valitud ärimeest üles usaldama oma riigi luureteenistuste järeldusi pärast reedel antavat briifingut.
"Seda tegid venelased ja ma loodan, et reedel saab sellest aru ka presidendiks valitud Trump, ning ma loodan, et ta ignoreerib Assange'i väiteid. Mitte ainult ei peaks ta Julian Assange'i ignoreerima, vaid ta peaks ta hukka mõistma selle eest, mida ta on teinud meie riigile, seadnud meie sõdureid ja meie välispoliitikat ohtu. Julain Assange ei ole Ameerika sõber ja ta ei ole demokraatia sõber," märkis Graham.
Küsimusele, kas tema arvates on Assange'il õnnestunud Trump eksiteele viia, vastas Graham tõdemusega, et seda ta ei tea, kuid kordas oma lootust, et Trump hakkab kuulama, mida luureametnikud talle räägivad.
"Ma olen kindel, et ta hakkab, sest sa ei pea olema Sherlock Holmes, et arusaada, mis asja venelased ajavad," lisas ta.
Intervjuus mainis senaator Graham ka seda, et tal oleks raske hääletada välisministriks pakutud Rex Tillersoni poolt, kui viimane USA luureagentuuride järeldustega ei nõustu.
Enne seda, kui Graham intervjuu lõpetas, toonitas ta veel kord: "Ärge kuulake Julian Assange'i ükskõik millisel teemal. Ma tänan."
Graham: I hope Trump will get his info & trust the American patriots who work in the Intel community, and not some guy hiding from the law pic.twitter.com/tc2mm6tL6H
— The Situation Room (@CNNSitRoom) January 4, 2017
. @LindseyGrahamSC: Not only should Trump ignore Assange, he should condemn him for what he’s done to our country https://t.co/6TH9LLRkCr
— The Situation Room (@CNNSitRoom) January 4, 2017 | Senaator Graham: Assange'i tsiteerimine Trumpi poolt on väga häiriv | https://www.err.ee/580207/senaator-graham-assange-i-tsiteerimine-trumpi-poolt-on-vaga-hairiv | Vabariiklasest senaator Lindsey Graham, kes on korduvalt kritiseerinud presidendiks valitud Donald Trumpi soovimatust tunnistada Venemaa osalust presidendivalimiste ajal aset leidnud küberrünnakutes, kritiseeris kolmapäeval tulevast riigipead selle eest, et viimane tsiteerib oma seisukohti põhjendades Wikileaksi asutajat Julian Assange'i. Grahami hinnangul on selline tegevus "väga häiriv". |
Eelmisel aastal Gazprom-RusVelo ridadesse kuulunud Kolobnevil jäi selja taha huvitav sportlastee, kirjutab Spordipartner. Alates 2002. aastast väldanud profikarjääri jooksul võitis ta ainult neli sõitu, kuid oli sellevõrra edukam tiitlivõistlustel. Lisaks saavutas Kolobnev teise koha 2010. aasta Liege-Bastogne-Liege'il ja ta krooniti kahel korral ka Venemaa meistriks grupisõidus.
2011. aasta Tour de France'il andis Kolobnev positiivse dopinguproovi, kuid Spordi arbitraažikohus andis talle hiljem õiguse. „Olen rahul, et sain sportlaskarjääri lõpetada rohke energiaga. Ootan suure huviga tavaelu,“ kinnitas Kolobnev. | Venemaa tuntumaid rattureid lõpetas karjääri | https://sport.err.ee/96595/venemaa-tuntumaid-rattureid-lopetas-karjaari | Pekingi olümpia maantee grupisõidus pronksi võitnud ning maailmameistrivõistlustel kahel korral hõbeda pälvinud Aleksandr Kolobnev tegi profispordiga lõpparve. |
"Ma arvan, et presidendiks valitu on väljendanud väga siirast ja tervislikku ameerikalikku skepsist luurealaste järelduste kohta," vahendas Politico Pence'i sõnu.
Trump levitas varem oma Twitteri-postituses Wikileaksi juhi Julian Assange'i väidet, et Demokraatliku Partei Rahvuskongressi (DNC) tabanud küberrünnaku ja andmelekke taga polnud Venemaa.
Küsimusele, kas Pence nõustub Trumpi või näiteks esindajatekoja vabariiklasest spiikri Paul Ryaniga, kes on varem nimetanud Assange'i "Venemaale takka kiitjaks", ei soovinud tulevane asepresident otsest vastust anda.
"Presidendiks valitu ja mina saame luureagentuuride juhtidelt briifingu saabuval reedel," märkis ta.
Pence ise ütles veel oktoobris, et on olemas "tugevad tõendid" ja "märkimisväärsed luureandmed," mis viitavad sellele, et Demokraatliku Partei presidendikandidaadi Hillary Clintoni kampaaniameeskonda tabanud küberrünnakute ja häkkimiste taga seisab Venemaa.
Ryan: Trump on pärast luurejuhtidega kohtumist paremini informeeritud
Esindajatekoja vabariiklasest spiiker Paul Ryan avaldas omakorda arvamust, et Trump on pärast reedel toimuvat kohtumist luurejuhtidega paremini informeeritud.
Trumpi pressiesindaja Sean Spiceri sõnul peaksid kohtumisest osa võtma näiteks Luure Keskagentuuri (CIA) juht John Brennan, Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juht James Comey ja Ühendriikide luureülem (DNI) James Clapper.
"Ma arvan, et ta pole veel saanud oma Venemaa-briifingut. Minu teada peaks see aset leidma reedel," ütles Ryan kolmapäevahommikul raadiointervjuus Hugh Hewittile. "Seega loodetavasti jõuab ta kiiremas korras järjele nendes asjades, mis on juhtunud ning mida Venemaa on teinud ja mida mitte. Ning ta on pärast seda paremini informeeritud."
Samas ei soovinud Ryan kommenteerida Trumpi viimaseid Twitteri postitusi luureagentuuride ja Assange'i teemal. "Viimane asi, mida ma tegema hakkan, on see, et ma asun kommenteerima iga säutsu või facebooki postitust. See pole asi, mida ma teeksin presidendiks valitu puhul ega ka presidendi puhul," sõnas ta.
Ryan märkis, et tal pole Assange'i kohta muud arvamust kui see, et tegu on Venemaale takka kiitjaga, kes lekitab informatsiooni, varastab andmeid ja õõnestab riiklikku julgeolekut. | Pence: Trumpi skepsist luureandmete kohta põhjustavad agentuuride varasemad läbikukkumised | https://www.err.ee/580198/pence-trumpi-skepsist-luureandmete-kohta-pohjustavad-agentuuride-varasemad-labikukkumised | USA asepresidendiks valitud Mike Pence ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et põhjus, miks Donald Trump kahtleb USA luureagentuuride seisukohas, et presidendivalimiste ajal aset leidnud küberrünnakute taga seisab Venemaa, tuleneb "viimaste aastate luurealastest läbikukkumistest". |
TTÜ eest hiilgas Sten Olmre, kes viskas 27 punkti (kahesed 6/11, kolmesed 2/3, vabavisked 9/11), võttis viis lauapalli ning andis kolm resultatiivset söötu. Joonas Järveläineni arvele jäi 16 silma ja kuus lauapalli. Läti klubi resultatiivseim oli 20 punkti visanud Rinalds Sirsnins.
Viie kaotuse kõrvale neljanda võidu teeninud TTÜ on B-alagrupis viiendal kohal, viimasel edasi viival ehk neljandal kohal oleval Ogrel on viis võitu ja kuus kaotust. | TTÜ oli Balti liigas napilt üle Jekabpilsist | https://sport.err.ee/96585/ttu-oli-balti-liigas-napilt-ule-jekabpilsist | Korvpalli Balti liigas teenis võidulisa TTÜ, kes alistas koduväljakul 86:82 Läti klubi Jekabpilsi. |
Eelmise aasta alguses tuli ettepanekuga kõik rekordid tühistada ning pikendada dopingut kasutanud sportlaste standardkaristust kaheksale aastale välja Suurbritannia kergejõustikuliit (UKA).
"Usaldus spordi vastu on kümnendite madalaimas punktis ja puhtaid sportlasi on alt veetud," kommenteeris UKA juht Ed Warner toona. "Suurem läbipaistvus, karmimad sanktsioonid, pikemad võistluskeelud - ja isegi rekordite tühistamine - me peaks olema valmis tegema mis iganes, et taastada usaldus spordiala vastu."
Eile tegi rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) presidendile Sebastian Coe'le sarnase ettepaneku ka rahvusvahelise spordiajakirjanike liidu (AIPS) president Gianni Merlo.
„Maailmarekordite kustutamise idee on põhjendamatu ja vale,“ vahendab Reuters nüüd Bulgaaria Olümpiakomitee juhatusse kuuluva Kostadinova sõnu. „Kõrgendatud dopinguvastase võitluse meetmed ei peaks kaasa tooma kõige varem juhtunu eemaldamise.“
Lisaks oleks rekordite kustutamine Kostadinova arvates ebaaus neile sportlastele, kes jõudsid oma karjääri tippu dopinguvabalt. | Olümpiavõitja: kergejõustiku maailmarekordite kustutamine on põhjendamatu | https://sport.err.ee/96584/olumpiavoitja-kergejoustiku-maailmarekordite-kustutamine-on-pohjendamatu | 1996. aastal naiste kõrgushüppe olümpiavõitjaks tulnud ning 1987. aastal tänaseni kehtiva maailmarekordi 2.09 püstitanud bulgaarlanna Stefka Kostadinova ei toeta ettepanekuid kõik kergejõustiku maailmarekordid tühistada ning alustada nii-öelda "puhtalt lehelt". |
Juhtum leidis aset Pirkanmaa maakonnas ühes väiksemas asulas, mille nime ohvri ja tema lähedaste huvides ei avalikustata, vahendas Yle.
Politsei on kinnitanud, et kahtlustatava näol on tegu varjupaigataotlejaga.
1994. aastal sündinud noormees peeti kinni natuke aega enne jõulupühi. Süüdistuse esitamise tähtaeg on 10. veebruar.
Ajalehtede Aamulehti ja Ilta-Sanomat andmetel oli sündmuskohaks ühe kortermaja õueala. Eeluurimist alustati pärast seda, kui tüdruk rääkis juhtunust oma isale, kes võttis omakorda ühendust politseiga. Enne isale rääkimist oli tüdruk rääkinud juhtunust ka oma sõpradele.
"Meil on tõenditena arvesse võetud tüdruku enda ütlused, mida toetavad ka muud tõendid," selgitas politseikomissar Hannu Kallioniemi.
Kallioniemi sõnul tundsid tüdruk ja kahtlustatav enne juhtumit teineteist. "Millisel moel nad teineteist tundsid, on endiselt selgitamisel," täpsustas ta. | Soome politsei kahtlustab varjupaigataotlejat 10-aastase tüdruku vägistamises | https://www.err.ee/580202/soome-politsei-kahtlustab-varjupaigataotlejat-10-aastase-tudruku-vagistamises | Soome politsei kahtlustab varjupaigataotlejast meest 10-aastase tüdruku vägistamises. |
Kriminaalmenetlus algatati seoses kriminaalse organisatsiooni toetamise ning ISIS-e ja al-Qaeda keelu rikkumise kahtlusega, vahendas Reuters prokuratuuri pressiteadet.
Samas ei tea võimud veel täpselt kes või kui paljud inimesed võivad uurimise all olla.
Uurimist viiakse läbi koostöös Šveitsi föderaalpolitseiga ning koordineeritult välisriikide võimudega. | Šveitsi võimud alustasid Berliini rünnakuga seoses kriminaalmenetlust | https://www.err.ee/580201/sveitsi-voimud-alustasid-berliini-runnakuga-seoses-kriminaalmenetlust | Šveitsi peaprokurör teatas kolmapäeval, et alustas kriminaalmenetlust seoses 19. detsembril Berliinis toimunud veokirünnakuga. |
Feghouli nägi punast kaarti West Hami esmaspäevases liigamängus Manchester Unitedi vastu, kui ta palli tagasivõitmise eesmärgil Unitedi kaitsja Phil Jonesiga kokku põrkas ning peakohtunik Mike Dean ta väljakult minema saatis.
75 minutit vähemuses mänginud West Ham kaotas kohtumise 0:2 ning asub tabelis 13. kohal. Liidrist Chelseast jääb Ida-Londoni klubi maha 27 punktiga. | West Hami mängijale antud punane kaart tühistati | https://sport.err.ee/96583/west-hami-mangijale-antud-punane-kaart-tuhistati | Inglismaa jalgpalliliidu (FA) distsiplinaarkomisjon tühistas West Ham Unitedi ründavale poolkaitsjale Sofiane Feghoulile antud punase kaardi. |
Taliturniiri avapäeva teises kohtumises mängivad Pärnu Linnameeskond ja Tartu Tammeka, avavile kõlab kell 19.15.
Taliturniir, mis on osaks meeskondade ettevalmistusest algavaks hooajaks, jätkub laupäeval, 7. jaanuaril kell 12.15, kui Maardu Linnameeskond kohtub Rakvere Tarvaga. Kell 14.00 toimub Levadia – FCI Tallinn matš ning päev jätkub Sillamäe Kalev – Paide Linnameeskond (15.45) ja Viljandi Tulevik – Narva Trans (17.30) kohtumistega.
Turniiritabelit taliturniiiril ei peeta ning võitjat ei selgitata. Kõikidele kohtumistele on pealtvaatajatele sissepääs tasuta.
Taliturniir 2017 ajakava (A- ja B-turniirid - kõik mängud EJL-i jalgpallihallis, mis asub A. Le Coq Arena kõrval):
I voor
Reede 6. jaanuar
17.30 Tallinna FC Flora - Nõmme Kalju FC (A-turniir)
19.15 Pärnu Linnameeskond - Tartu JK Tammeka (B)
Laupäev 7. jaanuar
12.15 Maardu Linnameeskond - Rakvere JK Tarvas (B)
14.00 Tallinna FC Levadia - FCI Tallinn (A)
15.45 JK Sillamäe Kalev - Paide Linnameeskond (A)
17.30 Viljandi JK Tulevik - JK Narva Trans (B)
II voor
Reede 13. jaanuar
17.30 FCI Tallinn - Tallinna FC Flora (A)
19.15 Nõmme Kalju FC - JK Sillamäe Kalev (A)
Laupäev 14. jaanuar
12.15 Viljandi JK Tulevik - Pärnu Linnameeskond (B)
14.00 Paide Linnameeskond - Tallinna FC Levadia (A)
15:45 JK Narva Trans - Maardu Linnameeskond (B)
17:30 Rakvere JK Tarvas - Tartu JK Tammeka (B)
III voor
Teisipäev, 17. jaanuar
19.15 Tallinna FC Levadia - Nõmme Kalju FC (A)
Kolmapäev 18. jaanuar
20.30 Tallinna FC Flora - JK Sillamäe Kalev (A)
Reede 20. jaanuar
17.30 Tartu JK Tammeka - JK Narva Trans (B)
19.15 Maardu Linnameeskond - Viljandi JK Tulevik (B)
Laupäev 21. jaanuar
14.00 FCI Tallinn - Paide Linnameeskond (A)
15.45 Pärnu Linnameeskond - Rakvere JK Tarvas (B)
IV voor
Reede 27. jaanuar
17.30 Nõmme Kalju FC - FCI Tallinn (A)
19.15 Rakvere JK Tarvas - JK Narva Trans (B)
Laupäev 28. jaanuar
12.15 Pärnu Linnameeskond - Maardu Linnameeskond (B)
14.00 JK Sillamäe Kalev - Tallinna FC Levadia (A)
15.45 Paide Linnameeskond - Tallinna FC Flora (A)
17.30 Viljandi JK Tulevik - Tartu JK Tammeka (B)
V voor
Reede 3. veebruar
17.30 Nõmme Kalju FC - Paide Linnameeskond (A)
19.15 FCI Tallinn - JK Sillamäe Kalev (A)
Laupäev 4. veebruar
12.15 Tartu JK Tammeka - Maardu Linnameeskond (B)
14.00 Tallinna FC Flora - Tallinna FC Levadia (A)
15.45 JK Narva Trans - Pärnu Linnameeskond (B)
17.30 Rakvere JK Tarvas - Viljandi JK Tulevik (B) | Taliturniir algab reedel Flora ja Nõmme Kalju heitlusega | https://sport.err.ee/96582/taliturniir-algab-reedel-flora-ja-nomme-kalju-heitlusega | Eesti tippklubide hooajaeelne taliturniir algab juba sel reedel, 6. jaanuaril kell 17.30 EJL-i jalgpallihallis, kus avamängus lähevad vastamisi Tallinna Flora ja Nõmme Kalju. |
Uue trammitee pikkuseks kuni lennujaamani on 1,3 kilomeetrit, raudtee alt on tunnel juba läbi kaevatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Nüüd juba jätkame Keevise tänaval suunaga lennujaama poole, praegu käivad pinnasetööd, trasside rajamised, töögrandi vabastamised trammitee rajamiseks tunnelile, et raudtee alt läbi tuleku ajal läbida Suur-Sõjamäe tänav ja väljuda Keevise tänaval," selgitas Merko Ehituse projektidirektor Tiit Joosti.
Lähiajal suletakse autoliiklusele Suur-Sõjamäe tänava üks suund. Tööde tellija Tallinna linnatranspordi AS on praegu veendumusel, et trammitee ehitus lõpetatakse õigeaegselt ehk augusti lõpus peaks trammiga lennujaama saama. Tulevikus võiks aga Ülemistel paikneda suur ühistranspordi sõlmpunkt.
"Seda plaani ei vii kindlasti ellu Tallinna linnatranspordi AS, aga tõesti on olemas visioonid, mis tulevikus näeksid ette sellist võimast logistikakeskust, kuhu hakkaks suubuma täna veel mitte olemasolev Rail Baltic, sinna tuleks ka linnalähirongide terminal, bussijaam ja loomulikult siis ka meie oma trammiterminaliga suubuksime selle ehitatava suurhoone esimesele korrusele," rääkis Tallinna linnatranspordi AS-i juhatuse esimees Enno Tamm.
Vähemalt sellise ettepaneku on teinud Rae vald Harju maakonna planeeringusse. Põhjuseks asjaolu, et Rae vallas liigub rahvas kahes suunas korraga - hommikul kontorirahvas maalt linna ja tööstusparkide töötajad linnast maale, õhtul aga vastupidi. Selleks, et inimesi autodest ühistransporti meelitada, peab see võimalus olema kiire ja mugav.
"Meie lahenduse järgi võiks kiire ühendus olla sinna lennujaama kanti, Ülemistesse ja sealt peaks leidma lahendid, mis kiiresti viiks inimesed otse Lasnamäele, Mustamäele. Tänane Tallinna transpordivõrk kahjuks on selline, et see ettevõtmine on keeruline ja aegavõttev," nentis Rae abivallavanem Priit Põldmäe.
"Me oleme kalkuleerinud ka seda, mis maksaks uute autoteede ja uute kahetasandiliste ristmike rajamine ja kõik selline. Ka see ei ole odav, betooni rajamine on ka päris kallis," lisas ta.
Täpsemad planeeringud ja tasuvusuuringud on alles ees. | Tallinna trammitee pikendamise raames räägitakse ka Jüri pikendusest ja uuest võimsast logistikakeskusest | https://www.err.ee/580200/tallinna-trammitee-pikendamise-raames-raagitakse-ka-juri-pikendusest-ja-uuest-voimsast-logistikakeskusest | Trammitee Tallinna lennujaamani ehitamise tööd püsivad graafikus ja kui kõik läheb plaanipäraselt, saab juba augustis trammiga lennujaama sõita. Tulevikus viib aga trammitee ehk isegi Jürini. Vähemalt Rae vald sellist võimalust ummikute vähendamise nimel kaalub. |
„Viimased kaheksa aastat on olnud tõeliselt meeldejäävad,“ tõdes paar oma ühisel Instagrami kontol. „Me oleme igapäevaselt saanud teha midagi, mida me armastame ning oma unistuste jahtimine on meile pakkunud eneseteostust.“
„Nüüd oleme aga valmis oma elu järgmise peatükini liikuma. Me lahkume kergejõustikust. Aitäh meiega seda teekonda jagamast!“
28-aastane Eaton võitis kümnevõistluse olümpiakulla nii 2012. kui 2016. aastal. 2013. ja 2015. aastal tuli ta maailmameistriks, sise-MM-il triumfeeris ameeriklane kolmel korral. 2015. aastal toimunud Pekingi MM-il püstitas Eaton ka seni kehtiva maailmarekordi 9045 punkti. „Kätte on jõudnud aeg teha midagi uut,“ sõnas ameeriklane paari koduleheküljel. „Ausalt öeldes pole spordis enam midagi, mida ma tahaksin teha.“
Samuti 28-aastane Theisen-Eaton võitis suvistel Rio olümpiamängudel seitsmevõistluses pronksmedali, hõbemedalid on kanadalannal ette näidata nii 2013. kui 2015. aasta maailmameistrivõistlustelt. Mitmevõistlejad kohtusid 2006. aastal, õppisid Oregoni ülikoolis ning abiellusid 2013. aastal.
„Pärast 800 m jooksu finišijoone ületamist Rios tundsin, et ma olen vaimselt kurnatud,“ tunnistas Theisen-Eaton. „Ma pole iial olnud tänulikum, et ma midagi lõpetanud olen. Ma tundsin, nagu ei tahaks ma kunagi enam ühtegi seitsmevõistlust teha. Kui uus hooaeg lähemale hakkas jõudma, tundsin treeningu suhtes üha kasvavat vastumeelsust.“
„Mul pole kergejõustiku ning seitsmevõistluse vastu enam sellist kirge, nagu ma vanasti tundsin. Ma olen endast andnud kõik ning aeg on liikuda edasi järgmise kireni,“ lisas kanadalanna.
Eatonite täispikkuses ingliskeelset avaldust saab lugeda SIIT.
BIG ANNOUNCEMENT: The past 8 years have been truly awesome. Getting to do something that we love everyday and going after our dreams has given us so much fulfillment in our lives. But now we're ready to move on to the next thing, the next passion and the next chapter of our lives. We're retiring from track and field. Thank you for sharing the journey with us! To see our full thoughts on the situation, go to www.weareeaton.com
A photo posted by Eaton (@weareeaton) on Jan 4, 2017 at 7:48am PST | Üllatuspomm: Eatonid lõpetasid koos sportlaskarjääri | https://sport.err.ee/96580/ullatuspomm-eatonid-lopetasid-koos-sportlaskarjaari | Kahekordne kümnevõistluse olümpiavõitja ja maailmarekordiomanik Ashton Eaton ning tema abikaasa, seitsmevõistluse olümpiapronks ja kahekordne MM-hõbe Brianne Theisen-Eaton lõpetasid kolmapäeval koos sportlaskarjääri. |
"Publikuarv on 1353 külastaja võrra suurem kui 2015. aastal hoolimata sellest, et suure maja lava oli renoveerimistööde tõttu viis kuud suletud. See on väga hea tulemus," leidis teatrijuht Toomas Peterson.
Omatulu teenis teater 2,89 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis on 0,34 miljonit ehk 13,8% rohkem kui 2015. aastal.
Kõige rohkem külastajaid kogus "Lotte Unenäomaailmas" 19 544 vaatajaga, sellele järgnes "Ooperifantoom" 18 449-ga. Ooperitest oli vaadatuim "Carmen" (2975 inimest), sõnalavastustest "Arkaadia" (6726 inimest) ja ballettidest "Lumekuninganna" (6000 inimest).
Käesoleva hooaja kõige populaarsem lavastus on aasta lõpul esietendunud muusikal "Mamma Mia!". Kogu hooaja jooksul toimub Tartus ja Tallinnas 32 etendust, mille külastajate arvuks on 27 000 inimest. | Vanemuine kogus möödunud aastal 191 378 külastust | https://kultuur.err.ee/315264/vanemuine-kogus-moodunud-aastal-191-378-kulastust | Vanemuise teater andis möödunud aastal 566 etendust ja kontserti, mida külastas 179 617 inimest. Eestis ja välismaal anti 48 ringreisietendust, mida külastas 32 084 inimest. Lisaks toimus 237 noortetöö üritust, mis kogusid 11 761 külastajat. Kokku kogunes Vanemuises 2016. aastal 191 378 külastust. |
Võistlus kuulub Maailma Sulgpalliföderatsiooni kalendrisse ja on kõrgetasemelisim ning suurima osalejaskonnaga turniir Baltikumis. Võistluse populaarsus on aasta-aastalt kasvanud ja seekord soovisid Eestisse mängima tulla rekordilised 289 sulgpallurit. Kuna võistlusel osalejate maksimaalne arv on rahvusvaheliste reeglitega paika pandud, pidid osad soovijad ka ootelehele jääma ja võistlema pääseb ca 230 mängijat 30 riigist.
Kodusel võistlusel on suured ootused Eesti sportlastel. Meeste üksikmängus on favoriit Eesti esireket Raul Must, kellel on maailma edetabeli alusel turniiril esimene paigutus. Head tulemust soovivad näidata ka noored paarismängijad Kristin Kuuba ja Helina Rüütel, kes eelmisel aastal oma esimesel hooajal täiskasvanute konkurentsis pakkusid kodupublikule finaali jõudmisega meeldiva üllatuse. Naiste üksikmängus on Kati Tolmoffi loobumise järel suurimad lootused Getter Saarel, kes maailma edetabelis kuulub esisaja piirimaile.
Võistluste esimesel päeval mängitakse kvalifikatsiooniturniir. Reedel, 13. jaanuaril toimuvad põhiturniiri mängud. Laupäeval algavad veerandfinaalid kell 10.00 ja poolfinaalid 16.00. Võitjad selguvad pühapäeval, 15. jaanuaril finaalmängudes algusega kell 11.00. | Tippsulgpallurid alustavad aastat Tallinnas | https://sport.err.ee/96579/tippsulgpallurid-alustavad-aastat-tallinnas | 12-15. jaanuaril toimub Tallinns TTÜ spordihoones juba kaheksandat korda sulgpalli Euroopa karikaetapp Yonex Estonian International. |
Kaheksast kõrgliigameeskonnast neli on seni pidanud üheksa kohtumist, kaheksal korral väljakul käinud võistkonnad tulevad sel nädalal platsile kahel korral.
9. voorus on peetud üks kohtumine, kui Narva United FC alistas 21. detsembril 7:2 Sillamäe Molycorp Silmeti. Teised vooru kohtumised peetakse täna õhtul, kui Nõmme BSC Olybet võõrustab Kiilis kell 19.15 Sillamäe JK Dinat ning SK Augur Enemat samal ajal Kristiine Spordihallis FC Cosmost. FC Rinopal – FC Ararat TTÜ matš algab Viimsis kell 20.35.
Nädalavahetusel toimub kolm 10. vooru mängu. FC Molycorp Silmet võõrustab Sillamäel reedel, 7. jaanuaril kell 21.00 FC Ararat TTÜ-d. Laupäeval, 8. jaanuaril toimub kaks mängu järjest Kiili Spordihoones – kell 17.00 kõlab avavile FC Cosmos – SJK Dina kohtumises, kell 19.15 alustavad Nõmme BSC Olybet – Narva United FC.
Liigatabeli liider on Augur Enemat 22 punktiga (üheksast mängust), teist kohta hoiab Narva United 19 punktiga (9). Kolmas on 17 punktiga (9) FC Rinopal ning neljas FC Cosmos, kellel on 12 punkti juures võrreldes mitme konkurendiga mäng varuks. Sarnaselt Cosmosele on 12 punkti kogunud FC Molycorp Silmet (9). Tabeli alumise kolmiku moodustavad Nõmme BSC Olybet, SJK Dina ja FC Ararat TTÜ vastavalt kuue, viie ja nelja punktiga (kõikidel peetud kaheksa kohtumist).
Saaliliiga põhiturniir lõpeb 12. veebruaril. Seejärel toimuvad play-off kohtumised, kuhu pääsevad põhiturniiri kuus paremat. | Saalijalgpalliliigas algab uus aasta mänguderohkelt | https://sport.err.ee/96578/saalijalgpalliliigas-algab-uus-aasta-manguderohkelt | Triobet saaliliigas on 2016/2017 hooaja põhiturniir jõudmas otsustavasse faasi. Käimasoleval nädalal peetakse 9. ja 10. vooru mänge. |
"Sheerige kama ja ärge vb tööjuures valjusti mängige! Cockadoodledoo in me bii emm double juu!" kommenteerib ansambel ise sotsiaalmeedias.
Kuula, millega DJ Critikal, Cool D, Kozy ja Genka hakkama said: | A-Rühm avaldas uue singli | https://menu.err.ee/293827/a-ruhm-avaldas-uue-singli | Eesti legendaarne hiphoprühmitus A-Rühm tuli välja uue singliga "Mingi Kukk On Mu BMWs". |
193 sentimeetri pikkuse Benini koondislase eest makstud üleminekusummat ei avaldatud, küll on teada, et 28-aastase ründajaga sõlmiti leping 2020. aasta juunini.
Middlesbrough's numbrit 29 kandma hakkav Gestede on Premier League'is varem esindanud ka Cardiff Cityt, selleks hooajaks esiliigasse langenud Aston Villa eest on Gestede käesoleval hooajal löönud neli väravat.
CONFIRMED | #Boro have completed the signing of @RudyGestede from @AVFCOfficial! ????✍
Full story - https://t.co/CuolrEvkBM #UTB pic.twitter.com/1UhKbOLmDG
— Middlesbrough FC (@Boro) January 4, 2017 | Väravavaene Middlesbrough ostis pikakasvulise ründaja | https://sport.err.ee/96577/varavavaene-middlesbrough-ostis-pikakasvulise-rundaja | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas 19 punktiga 16. kohal olev Middlesbrough on sellel hooajal jõudnud sihile vaid 17 korral, sama vähe väravaid on löönud vaid tabeli punane latern Hull. Olukorra leevendamiseks sõlmis meeskond kolmapäeval lepingu endise Aston Villa ründaja Rudy Gestedega. |
Agentuuri Bloomberg teatel seob Cardin eelnõu Venemaa küberrünnakutega USA presidendi valimiste ajal.
Lisaks puudutab eelnõu Venemaa tegevust Euroopas, eelkõige Ukrainas, ja Süürias, ütles senaator.
Ennist nõudis Cardin ühes oma jüngritega Vene küberrünnakute uurimiseks demokraatide ja vabariiklaste erikomisjoni loomist.
USA kehtestas 29. detsembril 2016 Venemaale täiendavad sanktsioonid USA valimiste aegsete küberrünnakute eest.
USA senati väliskomisjonile antakse ülevaade neljapäeval
USA senati väliskomisjon peab neljapäeval kinnise istungi, kus selle liikmed viiakse kurssi president Barack Obama administratsiooni vastusega Venemaa väidetavale sekkumisele 2016. aasta valimistesse ja Ühendriikide diplomaatide kimbutamisele.
Luureametnikud, teiste hulgas riikliku luure direktor James Clapper annavad neljapäeval aru senati relvateenistuste komitee avatud istungil.
President Obama andis eelmisel nädalal vastulöögi Vene luureagentuuridele, keda USA süüdistab presidendivalimiste kampaaniasse sekkumises. Vastutasuks Ühendriikide diplomaatide väidetava tagakiusamise eest Venemaal saatis USA välja 35 Vene diplomaati. | USA senaatorid esitavad Vene sanktsioonide eelnõu sel nädalal | https://www.err.ee/580180/usa-senaatorid-esitavad-vene-sanktsioonide-eelnou-sel-nadalal | Rühm USA senaatoreid nii Demokraatlikust kui ka Vabariiklikust Parteist esitavad sel nädalal seaduseelnõu, mis võimaldab kongressil kehtestada Venemaale lisasanktsioonid, ütles ajakirjanikele Marylandi demokraadist senaator Ben Cardin teisipäeval. |
Umbes 18 naist teatasid, et kuni kümme meest ahistasid neid Innsbrucki peaväljakul, kuhu oli uut aastat vastu võtma kogunenud umbes 25 000 inimest, vahendas thelocal.at politseametniku Ernst Kranebitteri sõnu AFP-le.
"Meil ei ole midagi sellist siin varem juhtunud," ütles ta. "Nad tantsisid ohvrite vahel ringi ja siis järsku krabasid neid rinnast või pistsid käed neile jalgade vahele. See muutis teistel toimuva märkamise keeruliseks - see kõik juhtus pidustuste käigus," selgitas Kranebitter.
Tema sõnul on kahtlusalused kirjelduste järgi hilisteismelised.
Amatöörvideo juhtumitest pole siiani olnud uurijatele abiks kahtlusaluste tuvastamisel, sest selle kvaliteet on väga halb.
Rünnak Innsbruckis toimus aasta pärast seda, kui Saksamaal Kölnis väitsid sajad naised, et peamiselt araablaste ja põhja-aafriklaste välimusega mehed ründasid ja käperdasid neid.
Et vältida sarnaseid juhtumeid, jagas Viinis politsei vana-aasta õhtul laiali 6000 taskualarmi. Üle kogu Austria, sealhulgas Innsbruckis suurendas politsei pärast Berliinis toimunud terrorirünnakt oma kohalolekut pidustuste ajal. | Austrias teatas ligi 20 naist ahistamisest aastavahetuse pidustuste ajal | https://www.err.ee/580191/austrias-teatas-ligi-20-naist-ahistamisest-aastavahetuse-pidustuste-ajal | Austria politsei uurib ligi 20 seksuaalrünnakut vana-aasta õhtul Innsbrucki linnas. |
Tande hüppas 128,5 meetrit, mis andis talle 125,7 punkti ning esikoha kaasmaalase Robert Johanssoni ees (133,0 meetrit ja 123,1 punkti). Kolmandale kohale tuli venelane Jevgeni Klimov (127,0 meetrit ja 119,1 punkti). Seni nelja hüppemäe turneel esikohta hoidnud poolakas Kamil Stoch leppis 120,5 meetri pikkuse ning 117,4 punkti toonud õhulennuga neljanda kohaga.
Nelja hüppemäe üldarvestuses tõusis Tande Stochist mööda. Enne viimast etappi, mis toimub reedel Austrias Bischofshofenis, on Tandel 710,3 punkti ning Stochil 708,6 punkti. Kolmandaks langes kvalifikatsioonis parimat tulemust näidanud austerlane Stefan Kraft (693,7 punkti). | Tande tõusis tugeva tuule kiuste nelja hüppemäe turnee liidriks | https://sport.err.ee/96576/tande-tousis-tugeva-tuule-kiuste-nelja-huppemae-turnee-liidriks | Nelja hüppemäe turnee kolmandal etapil Austrias Innsbruckis hüpati tugeva tuule tõttu vaid üks ring, kuid norralasele Daniel-Andre Tandele sellest piisas, et tõusta turnee üldliidriks. |
Täna hommikul mõned minutid enne kella kümmet helistas mulle üks ERRi ajakirjanik ja heitis Objektiivile ette libauudiste levitamist, viidates eile meie portaalis avaldatud uudisloole pealkirjaga " California seadustas laste prostitutsiooni".
Kui palusin ajakirjanikul välja tuua, mis on artiklis valesti kirjutatud, ei osanud ta öelda põhimõtteliselt muud kui seda, et lugejatele terviklikuma pildi andmiseks oleks pidanud kirjutama ka sellest, et alaealistelt seksuaalteenuste ostmine ja ka alaealiste prostitutsiooni vahendamine jääb Californias endiselt keelatuks.
Olen nõus, et nende aspektide väljatoomine annaks uudisele lisandväärtust ja seetõttu sai uudis vastavalt täiendatud. Ometi on tõsiasi, et kõnealuses uudises ei ole kirjutatud midagi niisugust, mis ei vastaks tõele. On fakt, et California tühistas senised seadusesätted, mille kohaselt võis alaealisi prostitutsiooniga tegelemise eest karistada.
Juba kell 10 hommikul ehk mõned minutid pärast ERRist tulnud telefonikõnet avaldas ERRi uudisteportaal artikli halvustava pealkirjaga " Seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt", kus ERRi USA korrespondent Lauri Tankler selgitas Objektiivi uudist arvustades ja seda lolluseks nimetades, et "sama hästi võiks kirjutada, et Eestis on alaealiste prostitutsioon legaalne, sest Eestis ei ole seksuaalteenuste eest raha küsimine kuritegu."
Tankleri väide on aga arusaamatu, kuna nii võikski kirjutada. Eesti paraku tõesti kuulub riikide sekka, kus prostituuditeenuse osutamist ei käsitleta kuritegevusena – karistatav on üksnes kupeldamine ning seksuaalteenuste ostmine alaealistelt, mitte aga seksuaalteenuste osutamine. See lubab ka rahahädas alaealistel vabalt tegeleda oma keha seksi otstarbel müümise "äriga" ilma karistust kartmata.
Mille poolest kujutab Objektiivi uudis endast nn libauudist, see jääbki selgusetuks. Küll aga saab samm-sammu haaval selgemaks, et pahemliberaalselt meelestatud peavoolumeedia, mis ise kajastab ühiskonnas toimuvat alatasa väga ühekülgselt ja reaalsust moonutavalt, hakkab oma infomonopoli lagunemist tunnetades ootuspäraselt üha enam alternatiivmeediakanalitele survet avaldama, süüdistades neid nn libauudiste levitamises ja seeläbi ühiskonna kahjustamises. Ilmselgelt saame seda lähiaastatel näha aina laiemas ulatuses ja üha intensiivsemalt.
Tähelepanuväärselt ei soovinud aga see ERRi ajakirjanik, kes mulle helistas ja heitis Objektiivile ette libauudise levitamist, rääkida ERRi enda poolsest libauudiste levitamisest. Eile tõi Objektiiv paralleelselt California sammudega konkreetselt välja, kuidas "Aktuaalne kaamera" eksitas septembrikuus sarnaselt Soome riigimeediaga avalikkust, justkui oleks neonatsid tapnud Helsingi raudteejaama juures noore mehe, olgugi, et nagu kohtulikul uurimisel selgus, oli tegelikult tegu vaid ühe mehe ühe jalalöögiga, mil puudus hukkunud narkomaani surmaga põhjuslik seos.
Ainuüksi selle osas, kuidas Tankleri poolt uhkelt "pärismeediaks" nimetatav ERR on tegutsenud SAPTK ja minu isiku suhtes, võiksin meenutada tervet rida nn libauudiseid, milles on reaalsusest adekvaatse pildi edasiandmise taotuse suhtes eksitud väga rängalt.
Piisab, kui meenutan, kuidas SAPTKle Aadu Luukase missioonipreemia andmise järgsel hommikul pasundas Raadio 2, et Aadu Luukase sihtasutuse nõukogusse kuuluv Märt Vooglaid susserdas preemia jälle pereringi – olgugi, et ühelt poolt minul ja varem nimetatud preemia saanud mu emal ning teiselt poolt hr Märt Vooglaiul puuduvad igasugused sugulussidemed – või kuidas ERRi uudisteportaal levitas otsest valet, nagu oleks SAPTKl mingid varjatud sidemed Venemaa võimuringkondadega.
Selle asemel, et tikutulega teiste silmast pindu otsida, võiks end kvaliteetmeediaks pidav ja hiiglaslikku ressurssi omav ERR püüda oma enda silmist palgid välja koukida.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest | https://www.err.ee/580190/varro-vooglaid-err-suudistab-objektiivi-alusetult-libauudiste-levitamises-soovimata-raakida-oma-enda-libauudistest | ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses. |
"Tellija (Tartu ülikool - toim.) on teatanud lepingu lõpetamisest põhjusel, et töövõtja on lepingut rikkunud. AS YIT Ehitus nende väidetega ei nõustu. Tellija ei ole teinud lepingu täitmiseks vajalikku koostööd, sh on ignoreerinud tõsiasja, et tellija poolt lepingu täitmiseks üleantud ehitusprojekt ja ehitusluba ei võimalda hoone etappidena avamist (päästesüsteemid ei ole projekteeritud etappidel eraldiseisvatena) ning leping nägi sõnaselgelt ette kasutusloa saamise hoonele 30.09.2017-ks. Töövõtja teavitas tellijat juba ammu, et ehitusprojekti ja lepingut muutmata ei ole osaline avamine võimalik. Samuti viitas töövõtja, et kujunenud olukorras võib olla tellijal huvi korraldada üldse uus hange, et muuta ehitusprojekti jne," selgitas Uuetoa-Tepper ERR-ile.
Vandeadvokaat seletas, et tellija ei ole siiani nõustunud lepingudokumentide vigu tunnistama ning ülikooli kantsler Andres Liinat on vahetult enne lahkumist esitanud avalduse, mis võib tuua kaasa aastaid kestva kohtuvaidluse.
"Seaduse järgi on tellijal alati õigus leping lõpetada, ka siis kui töövõtja ei ole lepingut rikkunud. Kuna tellija on võtnud hoone tagasi enda valdusesse, palganud turvamehed, kes ei lase ehitajaid alates täna hommikust enam tööd tegema, siis loomulikult ei hakka YIT Ehitus AS omakorda turvamehi palkama, et töödega jätkata, seda enam, et tellija peab nagunii kogu lepingutasu praeguste asjaolude järgi töövõtjale välja maksma," rääkis vandeadvokaat.
Uuetoa-Tepper lisas, et AS YIT Ehitus loodab, et lähinädalatel leitakse tellijaga pärast ehitustööde faktilise seisu fikseerimist ja objektiivsete hinnangute kujundamist õigusliku olukorra kohta kompromiss, sest kulukas kohtuvaidlus ei saa mõistlikult olla kummagi poole huvides.
Tartu Ülikool saatis teisipäeval AS-ile YIT Ehitus teate raamatukogu rekonstrueerimistööde töövõtulepingu ülesütlemise ning leppetrahvinõude esitamise kohta, sest töövõtja on lepingu tingimusi oluliselt rikkunud.
Ülikool ja YIT Ehitus sõlmisid mullu mais töövõtulepingu ülikooli raamatukogu hoone rekonstrueerimiseks hinnaga 6 695 970 eurot. Lepingu kohaselt pidi tööde teostamine ja valmimine toimuma etapiviisiliselt ning raamatukogu avatama kasutajatele juba oktoobri alguses. Praegu on töö ikka pooleli.
Ülikooli kantsleri Andres Liinati sõnul ei peetud kokkulepitud tähtaegadest kinni juba tööde esimeses etapis. Kuigi ülikool andis nii esimese kui ka teise etapi tööde puhul töövõtjale täiendavad tähtajad, ei pidanud YIT Ehitus ülikooli teatel ka nendest kinni.
Tartu ülikooli pressinõunik Viivika Eljand-Kärp täpsustas kolmapäeva õhtupoolikul saadetud kommentaaris, et seisuga 3. jaanuar 2017 on raamatukogu rekonstrueerimise leping AS-ga YIT Ehitus oluliste rikkumiste tõttu üles öeldud, nagu teatas ka ülikool eile ametlikult nii töövõtjale kui ka avalikkusele.
"See tähendab, et lepingu ülesütlemise hetkest ei toimu objektil enam mingisugust ehitustegevust ning pooled on ühiselt tegemas ettevalmistusi olemasoleva olukorra fikseerimiseks. Seetõttu on eilsest poolelioleval ehitusobjektil turvamehed, et tagada ülikoolile kuuluvate varade säilimine ning kontrollida objektil viibivaid isikuid," ütles pressinõunik. | Advokaat: Tartu ülikool palkas turvamehed, et takistada ehitajatel raamatukogus jätkamist | https://www.err.ee/580182/advokaat-tartu-ulikool-palkas-turvamehed-et-takistada-ehitajatel-raamatukogus-jatkamist | Raamatukogu rekonstrueerimistööde tõttu YIT Ehitusega tülli läinud Tartu ülikool palkas objektile turvamehed, et takistada ehitajatel tööde jätkamist, ütles ettevõtet esindav vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper. |
Advokaat: Tartu ülikool palkas turvamehed, et takistada ehitajatel raamatukogus jätkamist
Raamatukogu rekonstrueerimistööde tõttu YIT Ehitusega tülli läinud Tartu ülikool palkas objektile turvamehed, et takistada ehitajatel tööde jätkamist, ütles ettevõtet esindav vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper.
"Tellija (Tartu ülikool - toim.) on teatanud lepingu lõpetamisest põhjusel, et töövõtja on lepingut rikkunud. AS YIT Ehitus nende väidetega ei nõustu. Tellija ei ole teinud lepingu täitmiseks vajalikku koostööd, sh on ignoreerinud tõsiasja, et tellija poolt lepingu täitmiseks üleantud ehitusprojekt ja ehitusluba ei võimalda hoone etappidena avamist (päästesüsteemid ei ole projekteeritud etappidel eraldiseisvatena) ning leping nägi sõnaselgelt ette kasutusloa saamise hoonele 30.09.2017-ks. Töövõtja teavitas tellijat juba ammu, et ehitusprojekti ja lepingut muutmata ei ole osaline avamine võimalik. Samuti viitas töövõtja, et kujunenud olukorras võib olla tellijal huvi korraldada üldse uus hange, et muuta ehitusprojekti jne," selgitas Uuetoa-Tepper ERR-ile.
Riik soovitab koolidel pagulastemaatikat õpetada avatud akendega pimedas ruumis
Haridusministeerium soovitab koolis lastele pagulastemaatikat selgitada rollimänge ning elavaid näiteid kasutades, näiteks avades klassis aknad ja kustutades tuled.
Kõigepealt kirjeldatakse lastele pimedat, külma ja kõledat ööd Serbia ning Ungari piiripunktis. Et olukorda veel elavamaks muuta, võiks välja lülitada valguse ning aknad lahti teha. Piirile on jõudnud suur grupp äsja sõja käest pääsenud süürlasi. Pagulased kannatavad nälja, külma ja väsimuse käes, neil on vähe raha ning dokumentidest kaasas kõigest pass, vahendavad ERR-i raadiouudised.
Õpilased jagatakse gruppidesse. Ühed võtavad endale pagulaste rolli, nad on meeleheitel, nende lapsed nälgivad ja neid endid ähvardab kodumaal surm. Teised on immigratsiooniametnikud, kes peavad otsustama, kas põgenikke üle piiri lubada või mitte. Juhendi järgi on mängu eesmärgiks hoida solidaarsust inimeste vastu, kes on sunnitud lahkuma oma kodumaalt.
Täpsemalt on tegemist ühe võimaliku rollimänguga, mille abil soovitab haridus- ja teadusministeerium koolides pagulastemaatikat õpetada. Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar loodab, et selliseid mänge kasutatakse üha rohkem.
"Selline psühhodraama võtete kasutamine on tegelikult väga tõhus. Et üritada panna see õpilane sellesse olukorda, kus ta tegelikult hakkab oma ihukarvadega tundma, mis olukorras teine on," selgitas Käosaar.
Kõige parem ongi õpilaste väärtushinnanguid kujundada mitte läbi keeldude ja käskude, vaid lastes neil endal arutada, mis on hea ja mis halb, ütles Käosaar. Seda ka siis, kui lapsel on kodunt kaasas teistsugused hinnangud.
Eesti idufirmadesse investeeriti mullu üle 68 miljoni euro
Eesti idufirmadesse investeeriti eelmisel aastal umbes 68,5 miljonit eurot, mida on võrreldes 2015. aastaga tunduvalt vähem.
Eesti Startup ja Garage48 on kogunud andmeid Eesti idufirmade rahastuse kohta juba alates 2006. aastast. Need andmed näitavad, et kui 2015. aastal investeeriti Eesti idufirmadesse üle 98 miljoni euro, siis mullu märksa vähem ehk 68,6 miljonit eurot.
Enne 2016. aastat langes investeeringute maht viimati 2011. aastal.
Saatkond: USA eriväelased lihvivad Läti sõdurite oskusi
USA erioperatsioonide sõjaväelased treenivad Lätis koos sealsete sõduritega, et parandada nende oskusi, ütles Ühendriikide saatkonna esindaja Matthew Thompson BNS-ile.
Ta ütles vastuseks küsimusele USA eriväelaste kohta Balti riikides, et Ühendriikide sõjaväelased, seal hulgas eriüksuslased võtavad Lätis osa õppustest ja manöövritest koos kohalike sõduritega, et parandada viimaste oskusi ning lihvida USA ja Läti sõdurite koostööd.
Sellega täidab USA oma kohust NATO-liitlaste ees ja parandab samas Läti võimet osaleda vajaduse korral rahvusvahelistes julgeolekuoperatsioonides, ütles Thompson.
Trump levitas Twitteris Assange'i seisukohta Vene küberrünnakute asjus
USA presidendiks valitud Donald Trump levitas oma Twitteri-postituses Wikileaksi juhi Julian Assange'i väidet, et Demokraatliku Partei Rahvuskongressi (DNC) tabanud küberrünnaku ja andmelekke taga polnud Venemaa.
"Julian Assange ütles, et isegi 14-aastane oleks võinud Podestat häkkida," kirjutas Trump Hillary Clintoni kampaaniajuhile John Podestale viidates. "Miks oli DNC nii hooletu? Samuti ütles ta (Assange - toim.), et Venemaa ei andnud talle seda infot!"
Lennuõnnetuses meeskonna kaotanud Brasiilia klubi hangib 20 uut mängijat
Novembri lõpus lennukiõnnetuses pea kogu meeskonna kaotanud Brasiilia jalgpalliklubi Chapecoense sõlmib uue hooaja eel lepingud kuni 20 uue mängumehega.
Chapecoenset ja Brasiilia jalgpalli tabas tragöödia 28. novembril, kui Kolumbiasse teele olnud lennuk alla kukkus ja tappis 71 inimest. Meeskonnast pääsesid vaid kaitsjad Neto ja Alan Ruschel ning varuväravavaht Jackson Follmann, kelle jalg osaliselt amputeeriti.
Chapecoense jalgpallidirektori Rui Costa sõnul hoitakse mainitud kolme mängija numbrid uueks hooajaks igaks juhuks varus. Neist Neto ja Alan Ruscheli puhul loodab ta ka väljakule naasmist. Igal juhul soovib Chapecoense kõigi kolme mängija mingil kombel klubi juurde jäämist.
Pärast katastroofi pöördusid Chapecoense poole mitmed teised Brasiilia klubid, kes pakkusid laenuks oma mängijaid. Costa sõnul on igasugused variandid läbi kaalutud.
Politsei- ja piirivalveamet otsib ID-kaardile uut modelli
Sellel aastal tähistatakse ID-kaardi 15. sünnipäeva ning peagi hakatakse uuendama isikutunnistuste välimust. Sellega seoses otsib politsei- ja piirivalveamet modelli, kelle fotot saaks kasutada dokumendinäidistel.
Fotokonkursile oodatakse osalema kõiki Eesti kodanikke, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Foto puhul tuleb jälgida, et pildil oleks neutraalne ilme ja vaade oleks suunatud objektiivi. Fotosid oodatakse 20. jaanuarini aadressil ko [email protected] ning võitja kuulutatakse välja 27. jaanuaril.
Graafikud: millega tegelevad noorte teaduste akadeemia asutajaliikmed?
4. jaanuaril koguneb Eesti Teaduste Akadeemiasse 29 silmapaistvat noort teadlast, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajad. ERR Novaator tegi ülevaate, millega need teadlased tegelevad. | Uudistepäeva kokkuvõte 4. jaanuaril | https://www.err.ee/580188/uudistepaeva-kokkuvote-4-jaanuaril | Tartu ülikooli raamatukogu turvavad ehitajate eest turvamehed, riik soovitab lastel pagulastemaatikat õppida pimedas toas, ning PPA otsib ID-kaardile uut modelli – need on mõned teemad 4. jaanuari uudistepäevast. |
Hakkarainen sarjas septembris Facebookis moslemeid, vahendasid BNS ja Yle.
Muuhulgas kirjutas ta: "Kõik moslemid pole terroristid, kuid kõik terroristid on moslemid."
Kohus rõhutas, et sõnavabadusse ei tohi sekkuda rohkem kui hädavajalik, kuid paraku sisaldas Hakkaraineni postitus islamiusuliste vastu suunatud vaenu ja laimu. Lisaks sisaldas kirjutis ka ähvardust, sest positutses nõuti kõigi islamiususliste riigist välja saatmist.
Hakkarainen ei tunnistanud süüd ning kohtus väitis tema kaitse, et Hakkarainen polnud avalduse tegemise hetkel teadlik seadusest, mille alusel teda karistati. Kohus aga märkis, et teadmatus seaduse asjus ei saa olla argument kohtuotsuse langetamise puhul.
Samuti põhjendas poliitiku advokaat postituse sisu sellega, et Hakkarainen oli emotsionaalselt liigutatud Nice'i terrorirünnakust.
Lisaks rahatrahvile määras kohus, et Hakkarainen peab süüdistuse aluseks olnud postituse oma Facebooki seinalt kustutama.
Saadik ütles, et ei kavatse otsust vaidlustada.
Põlissoomlaste parlamendifraktsioon teatas, et Hakkaraineni personaalküsimust ja äsjast kohtuotsust hakatakse arutama veebruari alguses.
Sarnase juhtumi eest on saanud süüdimõistva otsuse ka Põlissoomlaste Tampere piirkonna poliitik Terhi Kiemunki. Tema on otsuse järgmisesse kohtuastmesse edasi kaevanud.
Põlissoomlaste noortekogu endise juhi Sebastian Tynkkyneni vastu omal ajal esitatud analoogne süüdistus - vaenu õhutamine rahvarühma vastu ning usurahu rikkumine - kohtu poolt toetamist aga ei leidnud. | Kohus karistas Soome parlamendisaadikut vaenule õhutamise eest trahviga | https://www.err.ee/580174/kohus-karistas-soome-parlamendisaadikut-vaenule-ohutamise-eest-trahviga | Kohus karistas Soome Põlissoomlaste erakonna ridadesse kuuluvat parlamendisaadikut Teuvo Hakkarainenit rahvusrühma vastu vaenu õhutamise eest 1160 euro suuruse rahatrahviga. |
Edetabeli liider on Portugal, kes edestab Venemaad ja Brasiiliat. Esiviisikusse mahuvad veel Itaalia ja Iraan ning esikümne lõpetavad Šveits, Tahiti, Jaapan, Paraguai ja Hispaania.
Rannajalgpalli maailma edetabeli paremusjärjestus pandi paika aastatel 2012-2016 saavutatud tulemuste järgi. Eraldi avaldati ka tabel 2016. aasta tulemuste kohta, kus Eesti on samuti viienda kümne keskel, 45. kohal.
Rannajalgpalli tippsündmuseks on tänavu aprilli lõpus Bahamal algav MM-finaalturniir. Eesti koondise jaoks leiab tähtsaim sündmus aset suvel, mil osaletakse Euroliiga etapil. Etapid toimuvad Aserbaidžaanis, Hispaanias, Ungaris või Venemaal. Suure tõenäosusega võistleb Eesti etapil Venemaal Moskvas, mis toimub 14.-16. juulini. | Eesti rannajalgpallikoondis asub maailma edetabelis 46. kohal | https://sport.err.ee/96575/eesti-rannajalgpallikoondis-asub-maailma-edetabelis-46-kohal | Eesti rannajalgpallikoondis püsib maailma edetabelis jätkuvalt viiendas kümnes, kui vana aasta lõpus avaldatud paremusjärjestuses leiavad eestlased end 46. tabelirealt (-3 kohta). |
Kõikidesse Pae ja Ülemiste piirkonna elanike postkastidesse potsatas sel nädalal läikpaberil teavitus Tallinna keskkonnaametilt, mis teavitab lugejat jäätmeveo ümberkorraldustest selles piirkonnas. Nimelt läheb 1. veebruarist teenuse osutamine linna alla loodud Tallinna jäätmekeskuse kätte. Selleks peavad ühistud sõlmima jäätmeveolepingu, mida soovitatakse teha e-prügi iseteeninduskeskkonnas.
Tallinna keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark tunnistab ERR.ee-le, et neil oli pikalt arutamisel, kas kogu Lasnamäe ülekülvamine sedasi on mõistlik, kuid leiti, et kortermajade elanikel on teadlikkuse jäätmeveo korraldamisest oluliselt madalam kui eramajade piirkondades, mistõttu otsustati ikkagi lauskülvi kasuks, ehkki anti endale aru, et enamik neist teavituslehtedest läheb otseteed prügisse. Teisalt tekitavad teavituslehed elanikes segadust, sest võivad jätta mulje, nagu peaks iga elanik ise minema omale jäätmeveolepingut kusagile sõlmima.
Näiteks Lasnamäe jäätmeveopiirkondades nr 11 ja 12 saadeti teavitus 23 906 postkasti. Teavituskirja trükkimise kulu oli 749 eurot, millele lisandus postitamise kulu 448 eurot.
Kogu Lasnamäe peale tuleb postitusi 30 000 ringis, terve Tallinna teavitamiseks tuleks teavitused saata kokku umbes 200 000 aadressile. Niisugune küsitav teavituskampaania maksab tellija Tallinna keskkonnaameti hinnangul umbes 6000-7000 eurot. Teavituskirja trükkimise kulu oli 749 ning postitamise kulu 448 eurot. Lisaks otsepostitusele saadetakse teavitused ka ühistutele e-posti teel, ent nende kontaktid pole täielikud, nõnda ei pruugi linn kõigiga kontakti saada. Sestap siis loodetakse otsepostiga ka ühistute juhte tabada, et lepingute sõlmimine sujuvam oleks.
Küsimus pole üksnes lepingu formaalses sõlmimises, vaid ka praktilises pooles: kokku tuleb leppida veoajad ja -sagedused ning osutatavad lisateenused, kokku korjata prügikastide avajad, teavitada uuest hinnakirjast jne.
Prügiteenuse hind ühtlustub
Kui siiani oli linna jäätmemajanduse korraldus erafirmade käes, kes vastavalt turumajanduse olukorrale kehtestasid oma hinnakirja ise, siis 2015. aastast alustas Tallinn ühtsele jäätmemajanduse korraldusele üleminekut, millega esmalt lahutati üksteisest kaks teenust: jäätmete käitlemine ja vedu. Linnaosade ja piirkondade kaupa on linn jäätmekorraldust erasektorilt üle võtnud, käesoleva aasta lõpuks peaks kogu pealinna jäätmekäitlus olema linna käes, kes siis piirkonniti ostab hanke korras erasektorilt sisse jäätmeveo.
Selle tulemusel kehtib kõikjal linnas ühesugune jäätmeveo hinnakiri, kusjuures ühtlustub segaolmejäätmete ning paberi-papi ja biolagunevate jäätmete käitlushind. Selleks tõstetakse segaolmejäätmete sorteerimise hinda ning doteeritakse sellega muude sorteeritud prügiliikide käitlust.
Kõigis piirkondades kuulutati veohanked välja juba enne 2015. aastat, ent Kristjan Margi kinnitusel on need kõikjal seotud rohkete vaidlustega. "Jäätmevedajad on hankeid palju vaidlustanud, nad näevad endale kasulikumana vabaturu olukorda, kus saab ise tingimusi kehtestada," põhjendab ta.
2016. aasta lõpus võeti riigikogus vastu seadus, mille järgi kohalikud omavalitsused saavad riigieelarvest jäätmekäitlemise toetust. Tallinna toetus jääb 640 000 euro kanti, kuid juhul, kui linn aasta lõpuks jäätmekorraldust ümber tehtud ei saa, jääb osa toetusest saamata. Seetõttu on linnal tuli takus.
Üleminek on järk-järgult juba toimunud: esimesena võttis linn oma tiiva alla Põhja-Tallinna jäätmekäitluse, see toimus juba 1. märtsist 2013. Järgnesid Kesklinn (v.a vanalinn) 1. novembrist 2015 ja suurem osa Lasnamäest möödunud aasta 1. novembrist. Tänavu 1. veebruarist läheb siis uuele süsteemile osa viimane jupp Lasnamäest, 1. märtsist on järg Nõmme ning 1. aprillist vanalinn.
Ülejäänud - Pirita, Kristiine, Haabersti ja Mustamäe - alles ootavad kuupäeva, lepingud vedajatega on sõlmimata.
Linn on veendunud, et ise korraldatud jäätmevedu on parem - teenus ühtlasem, hind sama, olukord kontrolli all. Kui siiani oli paar ettevõtet turu omavahel ära jaganud, siis hankelepingutega avaneb võimalus jäätmevedu korraldada ka teistel ettevõtetel.
"Praegu on linnas sisuliselt käimas prügisõda – senised vedajad on enamiku linnast ära jaganud, neile meeldib, kui linn enam midagi ei reguleeriks, aga uutel vedajatel on sedasi raske turule siseneda," põhjendab Mark vajadust teenust reguleerida. "Jäätmete käitlusteenuse ja veoteenuse lahutamine ei meeldi neile, kel oli oma käitluskoht olemas, sest nad olid sellega eelisseisundis."
Margi sõnul saab linnaasutus pakkuda mitmeid lisateenuseid, nt kuuskede äravedu ja konteineripesu, mille vastu erasektoril polnud huvi või kehtestati teenustele ülikõrge hind, ehkki teenus on vältimatu iseloomuga.
Margi kinnitusel läheb hind üldjuhul odavamaks, eeskätt neile, kes juba täitsid seadust ja kogusid jäätmeid liigiti. Kallineb aga neil, kes seni vaatasid liigiti kogumise nõudele läbi sõrmede.
Tallinna hallatava jäätmekeskuse Kesklinna piirkonna hinnakiri võrdluses erasektori hinnakirjaga. Allikas: Tallinna keskkonnaamet. | Tallinn korraldab aasta lõpuks kogu pealinna prügimajandust ise | https://www.err.ee/580189/tallinn-korraldab-aasta-lopuks-kogu-pealinna-prugimajandust-ise | Tallinna linn saadab elanikele postkastidesse kallil läikpaberil teavitust, et nende elupiirkonnas muutub jäätmeveokorraldus, milleks tuleb sõlmida jäätmeveoleping, ehkki kortermaja elanik ise seda teha ei saa. Teavituskampaania on osa Tallinna plaanist käesoleva aasta lõpuks kogu pealinna jäätmemajandus erasektorilt oma kätte haarata. |
Kiievit teeb närviliseks poliitilise maastiku muutumine sel aastal, vahendas Reuters.
USA presidendiks saav Donald Trump on juba väljendanud sõbralikumat tooni Venemaa suhtes ning lisaks Le Penile on teine Prantsusmaa presidendikandidaat Francois Fillon öelnud, et pooldab Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist.
Ukraina ja Venemaa suhted läksid halvemaks pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja puhkesid lahingud venemeelsete separatistidega Ida-Ukrainas. Lahingutes on saanud surma umbes kümme tuhat inimest, kuigi relvarahu põhimõtteliselt kehtib.
"Kremli propagandat kordavate avalduste tegemisega näitab Prantsuse poliitik, et ta ei austa Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning eirab täielikult rahvusvahelise õiguse põhiprintsiipe," kirjutas Ukraina välisminister pressiteates, vihjates Le Penile.
"Sellest tulenevalt me tuletame meelde, et niisugused Ukraina seadusi rikkuvad avaldused ja tegevused on kindlasti tagajärgedega, samamoodi nagu see oli teatud Prantsuse poliitikute puhul, kellel on keelatud Ukrainasse siseneda," lisas ministeerium.
Prantsuse televisioon tsiteeris Le Peni sõnu, et Krimmi annekteerimine Venemaa poolt ei olnud ebaseaduslik, sest Krimmi inimesed valisid referendumil Venemaaga ühinemise.
Kiiev on sellisele seisukohale vastu. Referendumi kuulutas ebaseaduslikuks ka ÜRO Peaassamblee. | Ukraina vihjas Le Peni musta nimekirja panemisele | https://www.err.ee/580193/ukraina-vihjas-le-peni-musta-nimekirja-panemisele | Ukraina välisministeerium vihjas kolmapäeval, et kehtestab Prantsusmaa presidendikandidaadile, Rahvusrinde juhile Marine Le Penile riiki sisenemise keelu tema kommentaaride pärast, mille kohaselt oli Krimmi annekteerimine 2014. aastal seaduslik. |
Bachi-nädalaga võtab meie pealinn uut aastat vastu juba kuuendat korda bachFest Tallinn nime all. Kui eel- ja järelkontserdid kaasa arvata, toob pidusari Tallinnas kuulajate ette kokku kuusteist kontserti. Bachi festival tähistab samas ka väga olulist juubeliaastat, reformatsiooni 500. aastapäeva. Kontserdid leiavad aset peamiselt Tallinna Niguliste kirikus, samuti Jaani kirikus, Estonia kontserdisaalis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis.
Festival on suurt tähelepanu leidnud välisturistidelt, aga ka meie oma kuulajaid huvitub pidusarjast aina enam. Esinejate hulgas Eestist on festivali kunstiline juht Andres Uibo ise, meie nimekatest organistidest veel Toomas Trass, Tiia Tenno, Aare-Paul Lattik, Maris Oidekivi-Kaufmann ja Piret Aidulo, klavessiinil Imbi Tarum ja Lembit Orgse.
Külaliskunstnikest astuvad festivalil üles Ukrainast Harkovist pärit Tarass Baginets, Pariisi konservatooriumi õppejõud Edouard Oganessian, läti orelikunstnik Aivars Kalējs, kaks viimast meile hästi tuntud suvistelt Tallinna orelifestivalidelt, kus on palju kordi ka orelipooltunde saadud nautida.
Festivali kavades on Bachi orelimuusika kõrval ka muud klahvpillimuusikat, näiteks ansamblitelt koos klavessiiniga, Bachi muusikale lisaks ka Bachi kaasaja teiste heliloojate teoseid.
Uusaasta kontsert Jaani kirikus festivali esimesel päeval 1. jaanuaril Endrik Üksvärava juhatusel kandis nimetust „Ein feste Burg ist unser Got“. Solistidena esinesid lauljad Kädy Plaas, Ka Bo Chan, Juhan Tralla ja Pavlo Balakin, samuti Andres Uibo orelil, Kristjan Kannukene elektrikitarril, kaasa tegid kammerkoor Collegium Musicale ja festivaliorkester Concerto bachFest.
Kavas „Bach ja pojad“ mängisid 2. jaanuaril Nigulistes Oksana Sinkova, Arvo Leibur, Aare Tammesalu ja Lembit Orgse. Kavas „Orel+“ astusid eile 3. jaanuaril Nigulistes üles Olev Ainomäe oboel ja Toomas Trass, mängis Concerto bachFest, kontsertmeistriks Arvo Leibur.
Kontserdid, kus orel tuleb esile oma täies hiilguses, on pidusarjas galakontserdi nime all, nagu täna, 4. jaanuaril kell 19 Estonia kontserdisaalis: esinemas orelisolistidena Piret Aidulo ja Andres Uibo, viiuldaja Daniel Kogan, mängimas Concerto bachFest, Bachi muusika kõrval teoseid Dietrich Buxtehudelt, Georg Friedrich Händelilt ja Antonio Vivaldilt. Täna kell 12 leidis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis kontsert, kus esinesid Andres Uibo ja tema üliõpilased. Homme, 5. jaanuaril kell 19 kavas „Orel+“ esinevad Nigulistes Oksana Sinkova flöödil, Edouard Oganessian, Lembit Orgse ja Concerto bachFest; samasuguses kavas 6. jaanuaril kell 19 Jaani kirikus käsikellade ansambel Arsis Aivar Mäe juhatusel, solistideks Tiia Tenno ja Maris Oidekivi-Kaufmann.
Festivali lõpupäeval 7. jaanuaril kell 19 Nigulistes mängivad „Suurel oreligalal“ kahele orelile Andres Uibo ja Tarass Baginets, Toomas Trass, Aivars Kalējs ja Edouard Oganessian. See on õhtu üleni Johann Sebastian Bachi muusikast.
Orelipooltunnid saavad seekord endale Edouard Oganessian, Andres Uibo, Ulla Krigul, Tarass Baginets, Aivars Kalējs ja Aare-Paul Lattik.
Bachi festivali peakorraldajaid on kontserdiagentuur Ars Musica Estonica koos Eesti Kontserdiga. | Tallinnas jätkuvad Bachile pühendatud festivali üritused | https://kultuur.err.ee/315265/tallinnas-jatkuvad-bachile-puhendatud-festivali-uritused | Muusika-aasta esimese rahvusvahelise pidustusena toimub praegu Tallinnas Johann Sebastian Bachile pühendatud festival. |
Eesti Startup ja Garage48 on kogunud andmeid Eesti idufirmade rahastuse kohta juba alates 2006. aastast. Need andmed näitavad, et kui 2015. aastal investeeriti Eesti idufirmadesse üle 98 miljoni euro, siis mullu märksa vähem ehk 68,6 miljonit eurot.
Enne 2016. aastat langes investeeringute maht viimati 2011. aastal.
Eesti kapital moodustas mullustest investeeringutest 7,6 protsenti, mis tähendab, et välisinvesteeringuid oli mullu protsentuaalselt varasemast enam. 2015. aastal oli Eesti investeeringute osakaal ligi 10 ning 2014. aastal üle kaheksa protsendi.
Alates 2006. aastast on kõige vähem idufirmadesse investeeritud 2007. ja 2009. aastal. | Eesti idufirmadesse investeeriti mullu üle 68 miljoni euro | https://www.err.ee/580192/eesti-idufirmadesse-investeeriti-mullu-ule-68-miljoni-euro | Eesti idufirmadesse investeeriti eelmisel aastal umbes 68,5 miljonit eurot, mida on võrreldes 2015. aastaga tunduvalt vähem. |
Ta ütles vastuseks küsimusele USA eriväelaste kohta Balti riikides, et Ühendriikide sõjaväelased, seal hulgas eriüksuslased võtavad Lätis osa õppustest ja manöövritest koos kohalike sõduritega, et parandada viimaste oskusi ning lihvida USA ja Läti sõdurite koostööd.
Sellega täidab USA oma kohust NATO-liitlaste ees ja parandab samas Läti võimet osaleda vajaduse korral rahvusvahelistes julgeolekuoperatsioonides, ütles Thompson.
Eriväelaste saatmisest Baltimaadesse kirjutas pühapäevane The New York Times, mille sõnutsi on kolme Balti riiki viimastel kuudel saabunud mõnikümmend eriväelast.
Leedu kaitseministeerium kinnitas teisipäeval, et Venemaa tegevuse tagajärjel halvenenud julgeolekuolukorra tõttu on Leetu toodud USA erioperatsioonide sõjaväelased. Eesti kaitseministeerium ei soovinud lehe teadet kommenteerida, sest asjassepuutuv info pole avalik. | Saatkond: USA eriväelased lihvivad Läti sõdurite oskusi | https://www.err.ee/580194/saatkond-usa-erivaelased-lihvivad-lati-sodurite-oskusi | USA erioperatsioonide sõjaväelased treenivad Lätis koos sealsete sõduritega, et parandada nende oskusi, ütles Ühendriikide saatkonna esindaja Matthew Thompson BNS-ile. |
Phelani käe all pole Hull võidurõõmu tundnud viimases üheksas matšis. 20 vooru järel 13 punktiga viimasel positsioonil olevat Hulli lahutab viimasest kõrgliigasse püsima jäämist tähendavast tabelikohast kolm punkti.
Pärast esiliiga play-offi võitmist eelmise aasta mais astus toonane peatreener Steve Bruce tagasi, mille järel võttis ajutise treenerina ohjad üle Phelan. Pärast tugevat hooaja algust anti mehele oktoobris pikaajaline leping, kuid kolmapäeval sai 54-aastasest Phelanist pärast Alan Pardew'd ning Bob Bradleyt kolmas Premier League'i loots, kes viimase kahe nädala jooksul oma töö kaotanud on. | Premier League'i viimane vallandas treeneri | https://sport.err.ee/96581/premier-league-i-viimane-vallandas-treeneri | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas viimasel kohal olev Hull City vallandas senise peatreeneri Mike Phelani, teatas klubi kolmapäeval. |
Riigiprokuratuur süüdistab kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises, samuti korduvas altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises, dokumendi võltsimises ja sellele kaasaaitamises, võltsdokumendi kasutamises, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ja kelmuses Ljubov Genrihsoni (65). Tema viibib ka ainsana vahi all.
Lisaks temale astuvad kohtu ette Meeli Paluvits, Žanna Reede, Laivi Seeman, Ülle Lill, Sergei Zimakov, Irina Savenkova, Olga Tsvetkova, Jekaterina Botšarova, Jekaterina Leonova ja Anton Kimmer, kes kõik on saanud muuhulgas süüdistuse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Samuti peab kohtu ette astuma tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises süüdistatuna Oksana Dmitrieva.
Harju maakohtu kohtunik Merle Parts määras kriminaalasja eelistungi 17. jaanuarile. Süüdistust esindab kohtus juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
ERR-i andmetel lõpetas riigiprokuratuur kriminaaluurimise käigus menetluse ühtekokku 74 kahtlustatava suhtes otstarbekuse kaalutlustel.
Valdav osa kriminaalasjast pääsenutest olid inimesed, kes olid hankinud endale aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse abil vajalikke dokumente ebaseaduslikult.
Süüdistuse kohaselt said tellijad politsei- ja piirivalveameti (PPA) nelja ametniku kaudu erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid ning selleks kasutasid jõugu liikmed muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.
PPA töötajad ei olnud dokumendiäri organiseerijad, vaid andsid infot taotluste kohta, tegid päringuid andmebaasidesse, võtsid valeandmetega taotlusi vastu ja väljastasid nende alusel dokumente ja said selle eest altkäemaksu. Süüdistuse saanud ametnikest kaks olid teenindussaali töötajad ning kaks spetsialistid.
Uurimine tuvastas, et tellijad ei maksnud konkreetsete dokumentide võltsimise eest, vaid selle eest, et kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna andmebaasidest saadaks kätte vajalikud andmed, et esitada võimalikult ideaalsed ja nõuetekohased elamislubade ja kodakondsustaotlused.
Vahendajad aitasid kaasa, et nende elukoha aadressidele kirjutati sisse inimesed, kes esitlesid seda aadress kui oma seaduslikku elukohta ning näiteks keeleeksami ja kodakondsuseksami eduka läbimise eesmärgil kasutati kolmandaid isikuid, kes muudeti ilusalongides võimalikult sarnasteks inimestele, kes eksamit sooritada soovisid.
Ebaseaduslikule dokumendiärile jõudis PPA sisekontrollibüroo jälile 2015. aasta kevadel teabe kogumise ja analüüsi tulemusel ning pool aastat hiljem ehk mullu oktoobri lõpus peeti operatsiooni "Maarika" tulemusel kinni 12 kahtlustatavat, kellest vahi all on vaid kuritegeliku ühenduse loomises kahtlustatav naine.
Peamine süüdistatav oli endale hankinud kolm erinevat identiteeti
PPA peadirektor Elmar Vaher on "Aktuaalsele kaamerale" rääkinud, et kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistataval Maarikal oli kolm erinevat isikukoodi.
"Mis tähendab seda, et DNA on küll üks, aga isikukoode on nn Maarikal kolm," märkis Vaher.
Vaheri sõnul juhtis Maarika ehk Genrihson võrgustikku läbi kahe inimese ning ise ei kohtunud kunagi ühegi kliendiga.
Uurimine selgitas, et inimesed, kes kasutasid ebaseaduslikku võimalust saada võltsitud dokumentide abil kodakondsust või elamisluba, olid üldiselt pärit kolmandatest riikidest, kuid oli ka Eestis elavaid nn halli passi omanikke.
"Kuritegelik tegevus oli üsna hästi konspireeritud. Näiteks ka PPA töötajad, neli tükki, nad ei teadnud oma kolleegidest, kes samas võrgustikus töötavad mitte üks sõna. Igaüks arvas, et tema ainult teenibki elatist sellisel viisil," märkis Vaher. | Mastaapses dokumendiäri kriminaalasjas astub kohtu ette 12 süüdistatavat | https://www.err.ee/580195/mastaapses-dokumendiari-kriminaalasjas-astub-kohtu-ette-12-suudistatavat | Riiklike dokumentide ebaseadusliku väljaandmisega tegelenud kuritegeliku ühenduse kriminaalasjas sai riigiprokuratuurilt süüdistuse ja peab kohtu ette astuma 12 inimest. |
"Julian Assange ütles, et isegi 14-aastane oleks võinud Podestat häkkida," kirjutas Trump Hillary Clintoni kampaaniajuhile John Podestale viidates. "Miks oli DNC nii hooletu? Samuti ütles ta (Assange - toim.), et Venemaa ei andnud talle seda infot!"
Julian Assange said "a 14 year old could have hacked Podesta" - why was DNC so careless? Also said Russians did not give him the info!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 4, 2017
Fox Newsis Sean Hannityle antud pikas intervjuus kordas Assange kõiki oma varasemaid väiteid, muuhulgas ka seda, et demokraatide lekkinud dokumente ei saanud ta Venemaa esindajate käest. Intervjuu leidis aset Ecuadori Londoni saatkonnas, kus Assange on viibinud juba viis aastat, et vältida enda väljaandmist Rootsile, kus teda süüdistatakse seksuaalkuritegudes.
Lisaks andis Trump teada, et tema kohtumine USA luureteenistuste esindajatega, et nimetatud teemat arutada, lükkus edasi reede peale. ""Luure" briifing nn "Venemaa häkkimise" kohta lükati edasi reedele, võib-olla on vaja rohkem aega, et materjal kokku saada. Väga kummaline!" kirjutas tulevane USA riigipea.
The "Intelligence" briefing on so-called "Russian hacking" was delayed until Friday, perhaps more time needed to build a case. Very strange!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 4, 2017
Politicoga rääkinud USA ametnik aga lükkas kuuldused edasilükkamise kohta tagasi ja kinnitas, et nimetatud briifing pidi toimuma reedel ka algsete plaanide kohaselt.
Samuti viitas Trump Assange'i väitele, et USA meedia olevat väga ebaaus. "Ebaausam kui keegi oskab arvata," lisas omalt poolt Trump.
" @FoxNews: Julian Assange on U.S. media coverage: “It’s very dishonest.” #Hannity pic.twitter.com/ADcPRQifH9" More dishonest than anyone knows
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 4, 2017
Trump on korduvalt avaldanud kahtlust 17 USA luureagentuuri hinnangu kohta, mille andmetel on just nimelt Venemaa vastutav USA presidendivalimiste ajal aset leidnud küberrünnakute kampaania eest. Näiteks on ta öelnud, et küberrünnakute puhul olevat süüdlast sisuliselt võimatu välja selgitada ning et ta teab küberrünnakute kohta "asju, mida teised ei tea". Sarnaseid seisukohti on väljendanud ka mitmed Trumpi meeskonna liikmed, kes on muuhulgas väitnud, et küberrünnakute teema on hoopis demokraatide toetajate, luureagentuuride ja meedia halvasti varjatud katse õõnestada Trumpi administratsiooni juba enne selle ametisseasumist.
Mitmed analüütikud on nii varem kui ka kolmapäeval väljendanud oma jahmatust, et tulevane USA president usub rohkem kahtlase taustaga Wikileaksi juhti kui oma riigi erinevaid luure- ja julgeolekuametnikke. Muuhulgas on mitmed eksperdid - näiteks ajakirjanik Edward Lucas ja endine luuretöötaja John Schindler - öelnud, et igaühele, kes vähegi luureteemadest huvitub, on olnud aastaid selge, et Wikileaksi ja Assange'i näol on olnud aastaid tegu Kremli info- ja luureoperatsioonide ühe osaga ning seetõttu on tulevase riigipea positiivne suhtumine ning ka Fox Newsi otsus Assange'iga niivõrd esinduslik intervjuu teha väga märkimisväärsed.
USA meedias on aga välja toodud, et Trumpi positiivsetel avaldustel Venemaa presidendi Vladimir Putini aadressil on juba enne presidendiks saamist olnud tuntavad tagajärjed - nimelt on Putini kuvand vabariiklastest valijate silmis oluliselt paranenud.
Eriti tähelepanuväärseks saab vabariiklaste seas toimunud muutust pidada seetõttu, et varem on Vabariiklik Partei olnud demokraatidest Venemaa suhtes palju vaenulikumalt meelestatud ning enne Trumpi esilekerkimist süüdistasid vabariiklased Obama administratsiooni selles, et viimase reaktsioon Venemaa tegevusele on jäänud liiga pehmeks.
Kuigi Kongressis olevad vabariiklastest poliitikud on endiselt Kremli suhtes kriitilised, on muutus leidnud aset eelkõige valijate seas ning eriti nende valijate seas, kes aktiviseerusid pärast Trumpi kandidatuuri. | Trump levitas Twitteris Assange'i seisukohta Vene küberrünnakute asjus | https://www.err.ee/580187/trump-levitas-twitteris-assange-i-seisukohta-vene-kuberrunnakute-asjus | USA presidendiks valitud Donald Trump levitas oma Twitteri-postituses Wikileaksi juhi Julian Assange'i väidet, et Demokraatliku Partei Rahvuskongressi (DNC) tabanud küberrünnaku ja andmelekke taga polnud Venemaa. |
37,2 sekundiga norralast Martin Johnsrud Sundbyt edestanud Ustjugov kasvatas üldarvestuses edu norralase ees juba 42,2 sekundile. Kolmandal kohal olev kanadalane Alex Harvey jääb Venemaa suusatajast maha 1.18,8.
„Võistluse alguses ei tundnud ma ennast väga mugavalt,“ tõdes Ustjugov pärast finišit. „Ma ootasin, et Martin mu kinni püüaks, aga et ma teda ei näinud, otsustasin võidu peale minna. Ma andsin endast täna kõik.“
Erinevalt Ustjugovist sõnas Sundby, et tundis ennast võistluse alguses väga hästi. „Siis aga midagi juhtus ning ma hakkasin Sergeile sekundeid kaotama. Ma ei olnud täna oma parimas vormis,“ tunnistas Sundby.
Pärast homset puhkepäeva jätkub Tour de Ski meestele Toblachis toimuva 10 km eraldistardist vabatehnikasõiduga. | Võidusoonel Ustjugov püstitas Tour de Ski rekordi | https://sport.err.ee/96574/voidusoonel-ustjugov-pustitas-tour-de-ski-rekordi | Oberstdorfis toimunud 15 km viitstardist vabatehnikasõidul triumfeerinud venelane Sergei Ustjugovile oli see juba neljandaks järjestikuseks võiduks Tour de Skil, mis tähistab võistluse rekordit. |
Lisaks talle ei saa täna kaasa teha ka kahe etapi järel kuuendat kohta hoidev austerlane Michael Hayböck, keda vaevab kõhugripp. Austria meeskonna arsti sõnul on Hayböck viimaseks etapiks Bischofshofenis siiski võistlusvalmis.
Hetkel juhib nelja hüppemäe turneed poolakas Kamil Stoch (591,2 punkti), kelle edu austerlase Stefan Krafti ees on vaid 0,8 silma. Kolmas on 584,6 punktiga Garmisch-Partenkirchenis triumfeerinud Daniel Andre Tande. | Gripp räsib nelja hüppemäe turneel maailma tippmehi | https://sport.err.ee/96571/gripp-rasib-nelja-huppemae-turneel-maailma-tippmehi | Üle-eelmisel hooajal maailma karika sarja võitnud Saksamaa suusahüppaja Severin Freund peab tänase nelja hüppemäe turnee pooleli jätma. 28-aastane suusahüppaja põeb grippi ja tundis end eilses kvalifikatsioonis väga kehvasti. |
Intervjuu sai tehtud mõni päev enne jõule, pärast seda, kui vaatasin Kaljujärve uusimat rolli, milleks on professor Linden " Perekond Lindenis". Selle rolli eest sai näitleja, kes alustas Vanemuises tööd 1979. aastal, hiljuti ka kolleegipreemia. Lugu kujutab ajalooprofessori 65. sünnipäeva, mil saabuvad külla tema kolm last ning abikaasa on tõmmanud ülikoolis niite, et mees ametist lahti saaks ja abielupaar võiks ometi lahkuda sellest kõledast väikesest ülikoolilinnast. Professor tunneb aga, et on elu parimas vormis ja tahab oma tööd tudengite harimisel edasi teha ning panustada nii humanismi ideesse ja sõjajärgse maa ülesehitamisse. Lugu rullub lahti 1947. aasta Inglismaal.
Hannes, ma nautisin eile "Lindeni" etendust, selles toimisid atmosfäär, tüpaažid, tegelaste omavahelised vastasmõjud. Tüki lõpus ütleb professor Linden, et tunnetab, kuidas tema koht on selles ülikoolilinnas, selles ajalookateedris, tudengite ees. Kas teie tunnete, et teie koht on Vanemuises?
Ma tänan tunnustuse eest sellele etendusele, seda on hea kuulda. Küllap sa nägid ka seda, et saalis oli sadakond inimest? Ja võime sinatada?
Jah.
Kas ma tunnen Vanemuise suhtes, et tahan siin oma tööd jätkata... ma ei tea, kas ma tunnen. Sest Vanemuine ei ole kaugeltki see, mis ta oli siis, kui ma siia tulin. Aga... kuidagi sa mattud ja upud sellesse, mis sa teed ja sul pole nagu mahtigi 60aastaselt mõelda, et võiksid ka siis veel teoreetiliselt kuhugi ära minna. Ma ei söanda öelda, et ojaa, ma olen patrioot. Ma olen siia millegipärast jäänud, see on niimoodi kujunenud. Aga ma ei ole patrioot.
Okei.
See kõlab muidugi pahasti. Ma mõtlen järele, kas ma siis tõesti ei ole või. (Mõttepaus viis sekundit – T. L.). Ma olen Vanemuise poolt küll.
Kas siin on olnud erinevaid aegu, kus fookus ja tahe on olnud ühtses rusikas ning ka heitlikumaid aegu?
Kui ma olin 40+, siis tajusin küll, et on hea aeg, aga praegu ma ei tea. Ka professor Linden ütles, et viimati ta tundis midagi neljakümnendal sünnipäeval, kuuekümnendal ei tundnud. Saalid on praegu mõningate etenduste puhul väga täis ja mõne puhul ei ole. Koormust on praegu parasjagu.
Mängid isakandidaati uues muusikalis " Mamma Mia!", mille etendusi Nordeas vaatab 1700 inimest. Kas sellisele saalile on teistmoodi esineda?
Ikka on. Selle "Mamma Mia!" puhul ma kuulsin, et selle hooaja kõigi etenduste külastajate arv on 26 000, ehk et kõik kohad ongi välja müüdud. Sellisest saalist sa saad massiivset energiat vastu. Aga samamoodi võib olla ka teistsugustes oludes, nagu eile, kui oli vähe inimesi ja nende väike aplaus siiras.
Jah, absoluutselt.
Sest mis siis teha, kui kaasaegses maailmas on 100 inimest, kes tahavad näha "Perekond Lindenit". Nad tulevadki seda vaatama ja on tänulikud. Ja meie oleme ka tänulikud, et me saime mängida neile inimestele, kes tulid spetsiaalselt seda etendust vaatama. See on suur väärtus. Aga jah, kui ütlesin, et pole patrioot, siis hakkasin seda nüüd vahepeal juba kahetsema. Pigem ma tahan olla Tartus, tunnen selle linna suhtes heldimust ja rõõmu, et mul on võimalus siin elada.
Siin akna taga on Karl Menningu kuju, kes oli teatri tekitaja ja arendaja Tartus ning kaasaegse teatrirežii looja. Kas tunned, et Tartus on oma teatritraditsioon?
Midagi ma tunnen jah. Menningust alates on Tartu teater, Vanemuine, olnud kuidagi esimene. See oli esimene professionaalne teater. 1960.-1970. aastatel oli siin nii-öelda teatriuuendus. Esimesena hakkas Vanemuine end ka turundama kaasaegselt, tehes piletimüügikampaaniaid. Pileteid hakati müüma nii nagu turumajanduses, millega ta pälvis algul teiste teatrite halvakspanu – kuidas nii võib, tegu on ikkagi teatriga! –, aga nüüd teevad kõik nii. Ja ma väga tahan, et Vanemuine ei oleks esimene seal, kus raha on lõplikult võitnud kunsti. Oht ka seal esimene olla on olemas.
Eile õhtul tulin Vanemuise tänavat pidi väiksest majast kesklinna, suures majas oli "Mamma Mia!" just lõppenud ja inimesi vooris mulle vastu, kõik olid elevil ja rõõmsad, kogu tänav oli sellist teatrimeeleolu täis. Kui tulid Vanemuisesse tööle 1979. aastal, kas sind võttis tööle Kaarel ird?
Jah.
Millisena on ta meelde jäänud?
Eelkõige kui nähtus, selliseid sünnib haruharva ja mul oli õnn teda tunda.
Iseloomult peeti teda äkiliseks ja autoritaarseks, samas tahtis ta eesti algupärast teatrit üles tõsta, ta oli ka osaline nimetatud teatriuuenduses. Oli ta siis inimesena tõesti ettearvamatu?
Tal oli reljeefne kõnepruuk, selles ta ei halastanud. Ta võis läbi sõimata, küllap ta sõimas mindki, olen selle unustanud. Kaasajal enam ei sõimata, see pole viisakas, emotsioonid on kuidagi nivelleerunud.
Emotsioonid on organiseeritud.
Täpselt, kritiseeridagi pole viisakas, saati siis sõimata.
"Lindenis" kõlas repliik, et kõik peale noorima tütre, kes harjutas innukalt tšellot ja avastas maailma, on elust loobumas.
Jah oli küll.
Hannes Kaljujärv tükis "Perekond Linden". Foto: Alan Proosa
Ja Lindeni poeg oli ideaalide suhtes end ära sulgenud, pillid kotti pannud, tundis pettumust ja keskendus ainult rahale. Kas tänapäeva maailmas võib sarnane pettumine, emotsionaalne sulgumine mingil määral tooni anda?
(Kaljujärv mõtleb 10 sekundit – T. L.). Ma isiklikult küll ei tunne nii, samas tajun, et on nii küll. Inimesed ju kohanevad ka halvaga. Lindeni poegki oli kohanenud, kas reaktsioonina sõjale või millelegi muule, ta oli kohanenud hea eluga. Toimub üleüldine kohanemine, mis ei pruugi inimlikus plaanis olla sugugi mitte hea.
Sa pead kohanema pidevalt ja väga paljude asjadega.
Just.
See ei anna ehk süvenemise aega.
See ongi pealiskaudsuse võidukäik.
Mida tunned tavaliselt hetkel, kui etenduse alguseni on jäänud 15 minutit?
Mul on selline komme, et enne etendust loen ma suuremad materjalid lihtsalt diagonaalis läbi. See on mul juba mitu aastat olnud kuidagi vajalik, nii mälule kui ka nii-öelda sisseelamisele. Seda ma teen, aga mis tunnen? Kell kolmveerand seitse, nii nagu ka kümme aastat tagasi, tunnen ma väsimust ja haigutusi, mis on teatava närvilisuse tunnus. Aga kui kell seitse saab, kui lähen lavale, siis see läheb üle. Aga tuleb, jah, justnagu selline jõuetuse või väsimuse tunne peale.
Klassikalist rambipalavikku ka esineb?
Jaa ikka on, võib-olla see rambipalavik saabki kanaliseeritud haigutusse.
Rääkisid, et Tartus on väga hea, aga Vanemuises sul pole praegu ehk kõige parem tunnetus.
Jah.
Kuivõrd oled kursis teiste Tartu teatritega?
Teatreid ma muidugi tean, mõningaid asju olen vaadanud, kuid seda, mismoodi seal siseorganism funktsioneerib, võib ainult oletada. Millegipärast arvan, et paradiisi pole mitte kuskil, mitte ainult Tartus, vaid kõikjal Eestis, igal pool on omad mured.
Hiljutisel kriitikute konverentsil arutati, kas näitleja töö on eelkõige kunstiline või ka sotsiaalne ning mis tänases teatris toimub.
Maailm on suur ja lai, teatritegemise viise on palju ja küllap nad mahuvad kõik ära. Millegipärast kiputakse taunima üksteise tegemisi. Ma ei tea, mis on selle eesmärk, kas ehk soov ise rohkem välja paista. Välja paista saab ka nii, et tee oma asja ja ongi kõik. Aga millegipärast käratakse, et see, mis mina teen, on ainuõige, ei ole sugugi nii. Samamoodi on keeruline võrrelda poliitilist teatrit, psühholoogilist draamat või nii-öelda etenduskunste. Variante on küll ja veel, aga millegipärast võrreldakse.
Kas oled kätt proovinud etenduskunstide vallas?
Ei, ma olen kuidagi konservatiiv. Mind ei ole kutsutud ka, need seltskonnad toimetavad isekeskis.
Küsisin paari tuttava käest, mis neil sinuga seostub. Üks neljakümnendates mees nimetas filmi " Pangarööv" ja praegust telereklaami, kus reklaamid metsanduse teemat. Ta ütles, et Kaljujärv on selline robustne kuju. Lisaksin siia sinu "Õnne 13" tegelase teatava ürgsuse ja Luule Epneri kunagise tähelepaneku, et teed oma rolle plahvatusliku energiaga. Kas tunned end ära?
Jah, selline kuvand on minust kujunenud ja osalisest vastab see tõele. Seda, mida ma kunagi 90ndate keskpaiku, kui "Õnnesse" sattusin, seal tegema hakkasin, pean seal edasi tegema. Kuna selle rolli auditoorium on kõige suurem, siis küllap selline kuvand jääb. Aga seda metsareklaami ma ise näinud ei ole.
Tõesti?
Ei ole näinud jah! Ma olen kuulnud kiitvaid hinnaguid. Ma arvan, et minus on ka teisi tahke. Ma võin, kuidas öelda, õrnalt luuletust ka lugeda.
Võib-olla Kaunimate Aastate Vennaskonna mõne laulu juures ilmneb selline pool.
Võib-olla.
Oled seal selline lüüriline tenor.
Jah, aga see on nii olude sunnil, sest meil pole kõrget häält peale Lunge ja minu. Ega mul pole jumalast antud sellist nokka, et oleksin tenor, olen baritonipoolne, aga suuteline ka kõrgemalt laulma.
Millist ampluaad sulle näitlejana meeldib teha?
Kunagi ma Pille-Riin Purjele vastasin, et mulle meeldib jätkuvalt olla näitlejana nagu kümnevõistleja, et ma saaksin teha väga erinevaid asju. Ja ma olen seda ka saanud, olen ses suhtes õnneliku saatusega.
Üks keskealine naine, innukas teatrisõber ütles, et talle oled jäänud meelde Nipernaadina, et olid selline veenev Casanova. Paaril viimasel aastal on sul sellised rollid olnud ka " Mustas printsis" ja " Madisoni maakonna sildades". Kuidas suhtud romantilise tegelase ampluaasse?
Suhtun väga hästi. Ma olen väga rõõmus olnud nende väljakutsete üle, mulle on see on väga meeldinud. See on ikkagi täielik vastand robustsusele või plahvatuslikkusele. Rõõm kuulda, et sellised arvamused on olnud, väga vahva.
Mis spordialale keskendusid kehakultuuri õppides?
Olin kergejõustiklane, tõkkejooks.
Mis rekord on?
Rekord oli kehv, 14,7 või 14,9 – midagi sellist 110 meetri tõketes.
Siiski üsna hästi kõlab.
See on hästi tehniline ala, mul ei olnud kiirust, 100 meetri aeg oli kas 11,9 või 12,0. Kiirus oli nagu oli, lisaks oli painduvus, mis on jätkuvalt ja neid kombineerides tulebki tõkkejooksus midagi välja.
Luule Epner veel lisas 2003. aasta Teatrielu aastaraamatus eelmainitud plahvatuslikkusele, et teatriteel oled pikamaajooksja, pidev enesetäiustaja ja edasirühkaja.
Jah, see on paradoksaalne, aga nii see on.
Kas selline pikas perspektiivis töötamine sobib sulle, nagu ka professor Linden tundis, et tahab panustada ja endast anda.
Ma võin öelda küll, et mulle meeldiks sama olla, mingi idee nimel pikemalt pusida või teha. See oleks uhke.
Oled nii ka väga palju juba teinud, kõik need rollid ja etendused, see on nagu üks suur mägi, kui mõtlema hakata.
Jah on küll, päris hirmutav on (naerab).
Linden ütles ka, et tunneb end oma erialal küpsena ja tahaks väga hästi oma tööd teha. Kas see tunne on sulle tuttav?
Jah, nii ta ütles küll, et sa tead rohkem ja tunnetad paremini. Aga kuskilt servast ümbritsev maailm töötab sellele vastu. See vanasõna, et hallpead austa, kulupead kummarda, ei toimi.
Noorte- ja projektikesksus, kiirus.
Absoluutselt! Sa võid küll lämiseda oma tunnetuslikkusest, et "ma tean, mis ma räägin, tunnen seda asja", aga see ei koti eriti kedagi. Sa jääd solistiks, sest rong kihutab, kellelgi pole aega. Kes ikka pakse romaane loeb? Ütleme, et eilsel etendusel oli selliseid inimesi 100. Teatrivaataja tahab ka teada, kui pikk on, kaua kestab.
"Lindenist" kirjutanud kriitikud kurdavad, et tüki sõnum on ebamäärane ja see kestab liiga kaua. Mulle meeldis tüki atmosfäär, saalis oli huvitav olla.
Ta on kuidagi läinud õigesse sängi, tegelikult on seda lavastust isegi poole tunni võrra kärbitud. See on keskmise näitlejate arvuga korralik psühholoogiline draama, seda on nauding teha.
Rasmus ja Hendrik Kaljujärv teevad teatriilmas suuri tegusid. Mida isasüda tunneb?
Ainult uhkust, see on tore. Ega ma kaugeltki kõike pole näinud, aga ma tajun, et nad on hinnatud tegijad.
Mida sulle annab teatri tegemine?
(Kaljujärv mõtleb ligi 10 sekundit – T. L.). Olen kogenud laval joovastust, et mul on seal hea olla. Inimene tahab ikka naudinguid ja seda ta annab. Teisalt on teater mu elatis, ega ma vist muud teha oskakski.
Näitlejal on võimalus õhtust õhtusse teha midagi ägedat, pakkuda suurepäraseid hetki.
Ma tajun kuidagi seda, et laval olev ei ole ju reaalne elu, see on mängumaailm. Tunnen, et mul on seal hea olla. Hirmuga mõtlen, et mul on seal parem olla kui reaalses elus. See pole ka päris õige. Mul võiks reaalses elus ka olla joovastus ja mitte joovastavast joogist, vaid lihtsalt rõõmust ja eks seal ikka ka ole. Lavale saab pageda, seal on kuidagi turvaline ja hea olla, peab jälgima, et see balanss lava ja päriselu vahel paigast ära ei läheks.
Miks eestlased nii palju teatris käivad? Armastavad seda?
Armastavad jah, ei oska diagnoosida.
Kas see on ehk seotud rahvusliku iseloomuga, mis on ehk pisut kinnine?
Eestlased armastavad laulda ka.
Ah-jaa, oleme tuntud laulurahvas, kes esimesel võimalusel laulu lahti lööb. Ehk teatris saavad inimesed teistsugust kontakti?
Ma ei tea, küllap muu rahvus ka saaks. Ehk nad on harjunud käima. Juba nõukogude ajal oli teater ainuke vahend, kus sai midagi ridade vahelt lugeda. Võib-olla on seletus see, et inimesed otsivad pelgupaika argielust, mis ei ole väga kerge.
Kunst tõstab sind üles, loob rõõmu.
Sa lähed argipäevast ennast välja puhkama, saad mingisugust unustust ja saad kultuurist osa.
Kolmas sinu uuem roll on " Öörändurites", kehastad kõrvaltegelasena majaomanik Maurice`i. Nägin tüki etendust septembris Rakveres ja seal oli üks vaimustav stseen, kus räägid noore sugulasega. Paar minutit oli vestlus kestnud ja korraga ma tajusin, et Maurice on kõigi naha ja karvadega päriselt laval, tema elamise paine on ehtsalt tajutav.
Mul on nii hea meel seda kuulda, kui tore. Keegi kriitik kirjutas midagi taolist, et "üks järjekordne veidratest vanameestest Kaljujärve esituses". Ma olin natuke nõutu, sest omateada ma pole ühtegi veidrat vanameest esitanud (naerab)! Aga hää küll, see selleks.
Kas see näidend on seda tüüpi, mis sulle istub?
Jaa, see iiri asi on mulle pärast " Connemarat" (Rakvere teatri 2014. aastal esietendunud suvetükk, mida mängiti veel tänavu juunis – T. L.) südamelähedane, mulle meeldib teatav hullus, mis seal sees on, selline intensiivne emotsionaalsus.
Ma usun, et kõik teatrisõbrad, mina nende seas, soovime, et rõõmustaksid meid laval edasi. Palju õnne sünnipäevaks!
Ma tahaks ise küll, tuleb otsida unustust ja joovastust. Aitüma! | Juubilar Hannes Kaljujärv: võin küll lämiseda tunnetuslikkusest, aga see ei koti eriti kedagi | https://kultuur.err.ee/315256/juubilar-hannes-kaljujarv-voin-kull-lamiseda-tunnetuslikkusest-aga-see-ei-koti-eriti-kedagi | Armastatud näitleja Hannes Kaljujärv tähistab täna, 4. jaanuaril, oma 60. sünnipäeva. Intervjuus kultuuriportaalile räägib näitleja teatrist, lavale pagemisest, tõkkejooksust ja ka sellest, kuidas ootus veerand tundi enne etenduse algust teda haigutama ajab. |
Pärast "Gravitatsiooni" ja "Marslase" edu on pisut teistsuguse hingamisega kosmoseseiklused moodi läinud. Nagu eelmainitud teosedki, on "Reisijad" natuke rahulikum, vaoshoitum. Ei saa öelda, et selle arvelt pompoossusest vajaka jääks: silmapaistvaid eriefekte ja võimsaid visuaale jagub hulgi, erineb lihtsalt üldine toon. Rõhutakse inimlikkusele, üksildustundele, mis avakosmoses nii möödapääsmatu on.
Õigupoolest võis sarnast trendi alustada Stanley Kubrick, kui sai maha meistritööga, mil nimeks "2001: kosmoseodüsseia" – oma aja kohta uskumatu saavutus nii tehniliselt kui filmikunstiliselt. Kubricku šedöövrit praegu kinodes jooksva kraamiga võrrelda on vaat et pühaduseteotus, eriti kui kõne all vähe lõbusamat ja lihtsamat sorti "Reisijad", mitte näiteks taevani kiidetud "Kuu" ("Moon", 2009), aga mõningad tonaalsed sarnasused on eitamatud. Tõsi, "Reisijad" on sedalaadi rahulike kosmoseooperite seast üks astaatilisemaid ning rahuldab oma "kassahitilikkuses" ilmselt ka vähenõudlikumaid vaatajaid, kuid olemuselt jääb ta siiski lihtsaks ja inimemotsioonidele fokuseerituks.
Tihedamatele kinokülastajatele on lugu treileritest ilmselt juba selge: kõrgtehnoloogiaga varustatud kosmoselaev transpordib süvaunes reisijaid teisele planeedile, kui ühtäkki kaks neist, Jim ja Aurora (rollides fantastilised Chris Pratt ja Jennifer Lawrence – tõelised publikulemmikud), oodatust varem üles ärkavad. Nimelt on reisi lõpuni jäänud 90 aastat ning erilist põgenemisvõimalust horisondil ei paista. Kusjuures tegu jällegi sellise filmiga, mille puhul tundub, nagu reedaks reklaamklipp mõne minutiga praktiliselt terve süžee. Õnneks päris nii siiski pole ja sündmustiku olulisim konflikt – vastuolu, mis vaatajale korralikult mõtteainet pakub – avatakse alles teoses.
Kuna tegelasi ongi ainult kaks, jääb äraütlemata tähtis osa filmi edust just näitlejate kanda. Erilisi üllatusi siin muidugi pole: Pratt on ebanormaalselt sarmikas (tõsiselt, selliseid everyman 'e võiks ta minu poolest kasvõi igas filmis mängida) ja Lawrence samuti igati asjalik. Veelgi võluvam on nende omavaheline keemia: ma ei kahtle hetkekski, et nood kaks teineteise lähedust ka kaameraväliselt sama palju naudivad, kui filmist näha sai. Teose emotsionaalne mõjuvus on valdavalt Lawrence'i ja Pratti hiilgava koosmängu vili.
Kriitikud pole "Reisijatest" erilisse vaimustusse sattunud – tean, et ujun selles mõttes natuke vastuvoolu –, kuid kahtlen sügavalt, et teose sõnum tavapublikust täielikult mööda läheb. Jah, see on kohati liiga lihtne, hetkiti ülemäära filmilik, mõni lahendus tuleb liiga kergelt kätte, aga sel on olemas südamlik siirus, mida Hollywood alati ei paku. "Reisijad" paneb vaataja naerma, üllatuma, muretsema, äkki isegi pisarat poetama, nähtu üle mõtlema. Lõpuks on see ikkagi armastusfilm; teos kiindumisest, reetmisest ja andestusest, mis lihtsalt juhtub aset leidma kosmoses. | Arvustus. "Reisijad" on siiras armastusfilm avakosmoses | https://kultuur.err.ee/315258/arvustus-reisijad-on-siiras-armastusfilm-avakosmoses | Uus film kinolevis
"Reisijad" ("Passengers")
Režissöör: Morten Tyldum
Osades: Chris Pratt, Jennifer Lawrence, Laurence Fisburne, Michael Sheen, Andy Garcia
8/10 |
Direktori ülesandeks on kantselei töö korraldamine ja juhtimine, strateegia ja eesmärkide välja töötamine ja elluviimine.
Direktori juhtorganiks ja igapäevaseks koostööpartneriks on riigikogu juhatus ning ta esindab kantseleid suhetes avalikkusega, rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonidega ning koostöövõrgustikega.
Kandieerimistähtaeg on 25. jaanuar. Alajõe ütles ERR-ile, et nii nagu teistelgi võimalikel kandidaatidel on temalgi konkursil osalemiseks otsuse langetamiseks aega 25. jaanuarini.
Konkursi viib läbi Fontes PMP. | Riigikogu kantselei otsib konkursiga direktorit | https://www.err.ee/580159/riigikogu-kantselei-otsib-konkursiga-direktorit | Seoses riigikogu kantselei direktori Maria Alajõe ametiaja lõppemisega tänavu juulis kuulutas riigikogu juhatus välja avaliku konkursi uue direktori leidmiseks. |
Eesti õliühingu esimees Toomas Saks ütles kolmapäeval ERR-ile, et praegusel hinnatõusul on mitmeid põhjuseid. "Esiteks on nafta tootjad suutnud üle pika aja saavutada kokkuleppe tootmismahtude kontrolliks. Oma osa on ka momendil kõrgel USA dollari ja euro vahelisel kursil, sest reeglina käib rahvusvaheline kütusekaubandus dollarites. Ei saa ka unustada eelmise aasta aktsiiside tõusu, mis tõstis kütse liitrihinda viis-kuus eurosenti liitri kohta," rääkis Saks.
Tallinna tanklates maksis bensiini 95 ja diislikütuse liiter kolmapäeval enamasti 1,14 eurot.
Kütusehinna rahvusvahelist hinnataset on Saksa sõnul raske prognoosida, kuid analüütikud on arvamusel, et alanud aastal on oodata kütuste mõõdukat hinnatõusu. Ta lisas, et kindel on aga 10-protsendine aktsiisitõus veebruari alguses, mis tõstab kütuseliitri hinda umbes viis senti liiteri kohta.
"Kindlasti ei saa unustada ka seda, et käesoleval aastal meie naabrid kütuse aktsiise ei tõsta ning peale meie aktsiisitõusu kujuneb hinnavahe näiteks Lätiga umbes 15 senti liitri kohta, mis kindlasti viib tuntava osa tarbijaid tankima Lätti ja paneb seoses käibe langusega siinsetele kütuseettevõtetele surve tõsta hinda. Samas tarbija poolt vaadates on hea, et momendil on vedelkütuste turul väga tugev konkurents, mis ei lase kergelt hindu tõsta," rääkis Saks.
Statoili kaubamärgi all kütusetanklaid opereeriva Circle K Eesti AS-i peadirektor Kai Realo ütles ERR-ile, et kütusehinnad maailmaturul on võrreldes detsembri algusega kasvanud umbes seitse protsenti ning peamiseks põhjuseks on OPEC-is saavutatud kokkulepe tootmismahtude piiramise kohta, mis on viinud toornafta hinna viimase pooleteise aasta kõrgeimale tasemele. See on tema sõnul mõjutanud ka valmistoodete ehk mootorikütuste sisseostuhindu.
Ka Realo nentis, et mootorikütuste hindu mõjutavad nii mitmed muutujad ning prognoose on pea võimatu anda. "Toote hind maailmaturul sõltub ennekõike nafta hinnast, sisseostuhinnad Eestis omakorda USA dollari ja euro vahelisest kursist. Mootorikütuste jaemüügihindu mõjutavad lisaks oluliselt maksud, mis Eestis veebruarist taas tõusevad. Kliendi kasuks toimib aga ülitugev konkurents mootorikütuste jaemüügiturul, mis surub hindu alla just kütusemüüjate marginaali arvelt," selgitas Realo.
Viimati ületas mootoribensiini liitrihind 1,2 euro taset 2015. aasta juulis ning diislikütuse hind 2014. aasta novembris. Realo sõnul tuleb aga meeles pidada, et vahepeal on hindadele lisa tulnud ka aktsiisimaksude tõusu näol ehk kindlasti tuleb igasuguste võrdluste puhul arvesse võtta ka erinevaid maskumäärasid võrreldavatel perioodidel.
Aktsiisimaksude tõus kergitab Realo hinnangul nii bensiini kui diislikütuse hindu umbes 5,5 senti liitri kohta ning selle tulemusel saab näiteks diislikütuse puhul olema hinnavahe Läti ja Leeduga juba 15 senti liitrist.
"Lisaks tõstab mootorikütuste hindu ka maikuus toimuv kohustuslik üleminek biolisandiga kütuste müügile, kus mootoribensiinis 95 saab etanooli osa olema umbes viis protsenti ning diislikütuses biokomponendi osa umbes seitse protsenti," ütles Realo.
AS Olerexi kütuste sisseostujuht Alan Vaht rääkis ERR-ile, et kütusehinnad on kasvanud alates novembri keskpaigast ning surve hindade tõusule tuleneb OPEC-i ja OPEC-isse mitte kuuluvate riikide naftakärpe otsusest.
"Europõhiselt on bensiini ja diislikütuse maailmaturuhinnad kasvanud alates novembri keskpaigast vastavalt 30 ja 28 protsenti, kuid eelmise aasta madalaimate tasemetega võrreldes on hinnakasv olnud koguni 74 ja 114 protsenti. Täna valitseb turgudel ootus, et OPEC-i algatatud naftakärbet saadab edu ning see on ka peamiseks põhjuseks seni nähtud hinnakasvule," rääkis Vaht.
Hindade liikumise edasise suund selgub Vahti sõnul veebruari alguses kui OPEC avaldab oma jaanuarikuised naftatoodangu andmed. "Valitseb arvamus, et 2017. aasta teises pooles jääb kütuseturg alavarustatuks, sest USA kildanafta tootmine ei pruugi kompenseerida OPEC-i ja OPEC-isse mittekuuluvate riikide naftakärbet ega ka globaalset naftanõudluse kasvu." | Bensiin on sama kallis kui 2015. aastal ja hind tõuseb veel | https://www.err.ee/580173/bensiin-on-sama-kallis-kui-2015-aastal-ja-hind-touseb-veel | Bensiini ja diislikütuse hind Eestis on võrreldes detsembriga tõusnud ligi seitse protsenti ja eesolev aktsiisitõus kasvatab hinda veelgi. Kütusemüüjate hinnangul meelitab see praegusest veel enam paljud autoomanikud Lätti tankima. |
"Täiesti korras!" hõikab Käit pärimisele, kuidas tervis. Fulhami U23 meeskond võõrustab laupäeval Stoke City't ning eestlast on enda sõnul algrivistuses murule oodata, vahendab Õhtuleht.
"Täna oli treeningmäng, kus mängisime 3x20min ja tegin kaasa kõik 60minutit. Kõik on väga hästi," lisab Käit, kes alustas operatsioonijärgseid pallitreeninguid nädal enne jõulupuhkust. | Mattias Käit naaseb sel nädalal palliplatsile | https://sport.err.ee/96573/mattias-kait-naaseb-sel-nadalal-palliplatsile | Mardipäeval, 10. novembril sportlase songa operatsioonil käinud 18-aastane jalgpallur Mattias Käit on lõikusest kenasti taastunud ning peaks juba sel nädalal palliplatsile naasma. |
"Kaitseministeerium rendib Järve 34a hoonete kompleksi ESS Kinnisvara OÜ-lt. Rendileping on sõlmitud üheksaks aastaks ja 11 kuuks hinnaga 12,54 eurot ruutmeetrist. Kompleksi kuulub kaks hoonet, kokku umbes 3000 ruutmeetrit," ütles Kaitseinvesteeringute Keskuse pressiesindaja Ingrid Mühling BNS-ile.
Ta rääkis, et lisaks Kaitseinvesteeringute Keskusele kolib lähikuudel hoonetesse ka Kaitseväe Tervisekeskus koos keskapteegiga.
Hoonete leidmiseks viis ministeerium läbi konkursi. "Järve 34a kompleks osutus kõige sobilikumaks, kuna hooned peavad vastama nii riigisaladuse kaitset kindlustavatele turvanõuetele kui ka tervishoiuasutusele ning ravimite hoidmisele esitatavatele turvanõuetele," ütles Mühling.
Jaanuaris alustas tööd Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK), mis hakkab toetama kaitseministeeriumi ja kaitseväge riigihangete läbiviimisel ja kinnisvara haldamisel. RKIK hakkab korraldama kaitseministeeriumi ja kaitseväe riigihankeid eeldatava maksumusega alates 10 000 eurot.
Kui seni tegelesid hangetega ministeerium, kaitsevägi ja teised valitsemisala asutused eraldi, siis uus asutus koondab erialaekspertiisi, teadmised ja rahalise ressursi ühte kohta.
ESS Kinnisvara teenis 2015. aastal 973 000 eurot puhaskasumit, firma varade maht oli tunamullu 5,2 miljonit eurot. Ettevõtte üks olulisemaid varasid ongi Järve tänava kompleks. | Sõõrumaa rendib kaitseministeeriumile 4,5 miljoni eest hoonekompleksi | https://www.err.ee/580185/soorumaa-rendib-kaitseministeeriumile-4-5-miljoni-eest-hoonekompleksi | Kaitseministeerium sõlmis ettevõtja Urmas Sõõrumaa firmaga ESS Kinnisvara 10 aastaks 4,5 miljoni euro suuruse rendilepingu Tallinnas Järve tänaval asuvale kompleksile, hoonetes hakkavad tegutsema Kaitseinvesteeringute Keskus ning kaitseväe tervisekeskus koos keskapteegiga. |
Ajakirjanduse allikate kohaselt viidi kurikuulus mees Bakersfieldi meditsiinikeskusesse, mis asub umbes 95 kilomeetrit lõunas Mansoni kinnipidamiskohaks olevast Corcorani vanglast. Nimetatud keskuses on ka varem California vanglate ohtlikke kinnipeetavaid ravitud.
Endisest vangist karismaatiline liider Manson kogus 1960. aastate hipiajastu tipul enda ümber seltskonna noori inimesi, keda ta siis oma filosoofiliste vaadetega tutvustas ning neid aja jooksul erinevatele kuritegudele ässitas. 1969. aastal - vaid viie nädala jooksul - sooritasid tema järgijad ehk nn Mansoni Perekonna liikmed kokku üheksa mõrva, millest kõige rohkem pälvis meedias tähelepanu režissöör Roman Polanski tollase abikaasa Sharon Tate'i tapmine.
1971. aastal mõisteti Mansonile mõrvadeni viinud vandenõu eest üheksa järjestikust eluaegset vanglakaristust, sest sel hetkel oli California osariik surmanuhtluse rakendamisest loobunud.
Meediatähelepanu tagajärjel kujunes Mansonist, kes mingil perioodil ka ise muusikat kirjutas, USA ja muu maailma popkultuurist vägivalla, kurjuse ja hullumeelsuse sümbol, millega mitmed artistid ja tänaseni flirdivad.
Mansonil on endiselt ka aktiivseid järgijaid ehk "fänne", kes üritavad talle vanglasse külla tulla või talle kingitusi saata, ning võimude kinnitusel on tegu endiselt äärmiselt ohtliku kinnipeetavaga, mistõttu on kõik tema ennetähtaegse vabastamise avaldused tagasi lükatud. | USA meedia: Charles Manson viidi vanglast haiglasse | https://www.err.ee/580184/usa-meedia-charles-manson-viidi-vanglast-haiglasse | USA meedia andmetel viidi eluaegset vanglakaristust kandev kurjategija ja sektijuht Charles Manson California vangla üksikkongist haiglasse. |
Nendest fototöid oli 616 ja pildifaile koos fotoseeriatega 991. Fotod kandideerivad neljas erinevas kategoorias: uudis, olemus, sport ja portree ning võidutööde hulgast valitakse Aasta Pressifoto 2016. Kõige enam esitati fotofaile olemusfoto kategoorias, kokku 195 tööd, 41 erinevalt autorilt.
Aasta pressivideo konkursile laekus 57 võistlustööd ning videote arv on tänavu jäänud samale tasemele võrreldes eelmise aastaga. Tööde hulk on muus osas sarnane varasematele aastatele, mil autorite ring on olnud umbes sama – fotosid (koos fotogaleriidega) on kogunenud tuhande ringis.
Aasta pressifoto konkurss on ainus Eesti pressifoto konkurss, kus valitakse nii teravaimad uudisfotod kui ka kõnekamad portreed ja olemusfotod. Samuti on kategooria spordifotodele. Konkursi korraldajad on Eesti pressifotograafide liit (EPFL) ja Eesti ajalehtede liit (EALL).
Tööde hindamiseks koguneb viieliikmeline žürii juba järgmisel nädalal, 9. jaanuaril. Žürii esimees on Eesti ajalehtede liidu liikmeslehtede esindajana Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Eestist on fotosid hindamas fotograaf Raigo Pajula ning "Ringvaate" reporter Jüri Muttika. Välismaised žüriiliikmed on seekord Läti dokumentalistika fotograaf ja lektor Andris Kozlovskis ning Soome pressifotograaf Kaisa Rautaheimo.
Aasta pressivideo valitakse tänavu kolmandat korda. Video on ajakirjanduslik uudis või olemuslugu, valimine toimub ühes kategoorias. Videožürii koguneb jaanuari lõpus. Preemia Aasta Pressivideo 2016 antakse üle koos Aasta Pressifoto 2016 auhindadega.
Võitjad kuulutatakse välja koos teise Eesti ajakirjandusauhindadega märtsi alguses toimuval pressiballil. | Aasta pressifoto ja -video konkursile saabus 991 fotot ja 57 videot | https://menu.err.ee/293829/aasta-pressifoto-ja-video-konkursile-saabus-991-fotot-ja-57-videot | Aasta pressifoto ja aasta pressivideo konkursile esitas oma töid 58 erinevat autorit. Kokku laekus konkursile 673 tööd. |
Viimastel päevadel on Hanano elurajooni naasnud umbes 2200 perekonda, rääkis ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) esindaja Süürias Sajjad Malik Reutersile.
"Inimesed tulevad Ida-Alepposse, et näha oma poode, maju, et näha, kas hoone on veel püsti ja ega maja pole ära rüüstatud. Et näha, kas nad saaksid tagasi tulla," kirjeldas Malik.
Samas ei kannusta ÜRO inimesi Ida-Alepposse naasma, sest Maliku sõnul on seal praegu äärmiselt külm ilm. Majadel ei ole aknaid ega uksi ning puuduvad seadmed toidu valmistamiseks. ÜRO aitab inimestel end taas sisse seada, andes neile magamismatid ja -kotid ning kiled katkiste akende katmiseks.
Hanano oli üks esimesi piirkondi, mis 2012. aastal mässuliste valdusesse langes, ning ka esimene linnaosa, mlle Süüria valitsusväed linna tagasivõtmisel taas enda kontrolli alla said. Valitsusvägede pealetungi ajal põgenes tuhandeid inimesi omal käel, 35 000 võitlejat ja tsiviilisikut evakueeriti detsembri lõpus.
Pärast pikki kuid väldanud Süüria ja Venemaa õhurünnakuid kulub Maliki sõnul Ida-Aleppo ülesehitamiseks tükk aega, kuid praegu on tähtsaim, et inimestel oleks soe ja neil oleks toitu. ÜRO toetusel jagatakse 21 000 inimesele kaks korda päevas sooja toitu ning 40 000 inimest saab iga päev leiba. Üle 1,1 inimesele on tagatud ligipääs puhtale veele, mida viiakse neile pudelites ja paakides.
Kohapeal töötavad mobiilsed kliinikud ning rohkem kui 10 000 last on vaktsineeritud lastehalvatuse vastu. Kuna tuhanded lapsed ei ole saanud tükk aega koolis käia, vajavad nad taas haridussüsteemiga liitumiseks integratsiooniklasse, rääkis UNHCRi esindaja.
Kuna mässuliste käes olnud alal ei peetud registrit sündide, surmade ja abielude üle, aitab UNHCR valitsusel inimestele dokumente välja anda.
Pommitamises on hävinenud haiglad, koolid, teed ja majad ning ka kas peamist pumbajaama. Malik, kes on sellist tööd pikka aega teinud, ütles, et purustuste tase ületab kõike, mida ta varasemates konfliktipaikades nagu Afganistanis ja Somaalias on näinud. | Tuhanded inimesed naasevad külma trotsides Ida-Alepposse | https://www.err.ee/580183/tuhanded-inimesed-naasevad-kulma-trotsides-ida-alepposse | Tuhanded süürlased on hakanud tagasi minema varem mässuliste käes olnud Ida-Alepposse, kuigi ilm on seal külm ning majad varemeis. |
Kui stardis lahutas Ustjugovit ja Sundbyd täpselt pool minutit, siis finišis oli see suurenenud 37,2 sekundile. Kolmandana lõpetas kanadalane Alex Harvey (+1.08,8), kelle püüdis kinni šveitslane Dario Cologna (+1.09,6).
Järgnesid seitse kohta kerkinud soomlane Matti Heikkinen (+1.45,0), rootslane Marcus Hellner (+1.47,6), norralane Didrik Tönseth (+1.47,6), norralane Simen Hegstad Krüger (+1.52,4) ja prantslane Maurice Manificat (+1.54,1).
Boonussekundite järel kasvas Ustjugovi edu Sundby ees 42,2 sekundile. Harvey kaotab liidrile 1.18,8 ja Cologna 1.24,6. Ülejäänud jäävad liidrist maha juba vähemalt kahe minutiga.
Homme on meestel puhkepäev, reedel sõidetakse Toblachis 10 km eraldistardist vabatehnikat, laupäeval Val di Fiemmes 15 km ühisstardist klassikat ja pühapäevase etapi lõpetab traditsiooniline lõputõus. | Tour de Ski: Ustjugov kasvatas Sundby ees edusekundeid, Heikkinen tõusis võimsalt | https://sport.err.ee/96572/tour-de-ski-ustjugov-kasvatas-sundby-ees-edusekundeid-heikkinen-tousis-voimsalt | Murdmaasuusatamise Tour de Ski liidrina jätkab venelane Sergei Ustjugov, kes suurendas tänase 15 km viitstardist vabatehnikasõiduga norralase Martin Johnsrud Sundby ees edu. |
Esmaspäeval alistati lätlased skooriga 2:1 (1:0, 0:1, 1:0), eile olid põhjanaabrid paremad tulemusega 4:1 (1:1, 0:0, 3:0). Kaks väravat viskas viimases kohtumises Juuso Välimäki.
Läti asemele kerkib aastase pausi järel Valgevene.
Täna selgitatakse Kanadas toimuval turniiril finalistid. Poolfinaalides kohtuvad USA - Venemaa ja Rootsi - Kanada.
Veerandfinaalid: Taani - Venemaa 0:4, Rootsi - Slovakkia 8:3, USA - Šveits 3:2, Kanada - Tšehhi 5:3. | Soome hokinoored lükkasid lätlased kõrgemast seltskonnast välja | https://sport.err.ee/96566/soome-hokinoored-lukkasid-latlased-korgemast-seltskonnast-valja | Mullu juunioride maailmameistriks tulnud Soome jäähokikoondis pidi aasta hiljem osalema väljalangemismängudes, kuid suutis siiski kaks korda Läti alistada ja kõrgemasse seltskonda püsima jääda. |
Le Parisien' teatel loobusid nad uuringufirmalt Ipsos küsitluste tellimise ja toetuvad oma uudistes tänavuste presidendivalimiste teemal oma ajakirjanike kajastustele, vahendas The Local.
"Oleme otsustanud - ja sel teemal peeti palju arutelusid - naasta oma elukutse südamesse, milleks on töö kohapeal," põhjendas toimetuse juht Stephane Albouy.
Samas ei välistanud ta mujal meedias avaldatavate arvamusküsitlustulemuste refereerimist.
Enamik väljaandeid toetub poliitikasuundumuste ja tugevamate kandidaatide välja selgitamisel arvamusuuringutele, kus telefonitsi või veebi kaudu on küsitletud sadu või tuhandeid inimesi. Arvamusküsitluste usaldusväärsus sai aga hoobi, kui need ei suutnud ennustada Suurbritannia otsust Euroopa Liidust lahkuda ega Donald Trumpi valimist USA presidendiks.
Albouy sõnul peavad ajalehed võtma kuulda kriitikuid, kes süüdistavad ajakirjanikke reaalsusega kontakti kaotamises. Samas ei arva toimetuse juht, et Le Parisien oleks minevikus arvamusküsitluste liigse usaldamise pärast vigu teinud.
"Ma ei ründa küsitlusi... probleem on selles, kuidas meie meedias neid kasutame," sõnas Albouy ja lisas, et tema ajalehe uus lähenemine toob neid lugejatele lähemale.
Prantsusmaal toimuvad presidendivalimised kahes voorus aprillis ja mais. Juunis valivad prantslased aga parlamenti. | Prantsuse päevaleht loobus presidendivalimiste eel arvamusküsitluste kajastamisest | https://www.err.ee/580181/prantsuse-paevaleht-loobus-presidendivalimiste-eel-arvamuskusitluste-kajastamisest | Prantsusmaa üks juhtivaid päevalehti Le Parisien teatas, et otsustas lõpetada poliitikat puudutavate arvamusküsitluste avaldamise, kuna neis ei suudetud eelmise aasta kõige ootamatumaid sündmusi ette näha. |
Raik ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et sisekaitseakadeemia Narva viimiseks on hetkel olemas kolm stsenaariumit.
Esimese stsenaariumi, ehk suur Narva kohaselt tähendaks Raiki sõnul kolimine seda, et akadeemia koliks valdavalt Narva ja väljaspoole Narvat jääks alles ainult Väike-Maarja õppekompleks, kus koolitatakse päästjaid. Narva läheks õppima umbes 850 kadetti ja tööd saaks 200 inimest.
Teise variandi, ehk keskmise Narva järgi koliks Narva Tallinnas esindatud sisekaitseakadeemia üksused. Alles jääks Väike-Maarja ja Paikuse õppekeskused. See variant viiks Narva umbes 700 õppijat ja 150 töötajat. "Selle projekti suur mure on see, et see killustab sisekaitseakadeemia tegevuse," ütles Raik.
Väike Narva tähendaks rektori kinnitusel praeguste tegevuste tugevdamist Narvas, ehk õppekompleksi loomist Narva, kus oleks nii majutuspool kui mõned treeninguruumid ja ka õppeklassid.
Kõige kallim nendest oleks Raiki sõnul suur Narva projekt, mis tähendaks 35 miljoni lisaeuro leidmist kompleksi rajamiseks. Püsikulud kasvaksid nii suure kui ka keskmise Narva puhul ca 3-5 miljonit eurot aastas. See võtaks tema sõnul politseinike palgatõusust 3-5 protsenti. "Valiku koht on väga tõsine," märkis ta.
Püsikulude põhjuseks on kadettidele ja töötajatele pakutavad hüved, et neid Narva meelitada, selgita ta.
"Kui midagi püütakse viia kuskile kaugele, siis püütakse leida ka inimestele hüvesid," lausus Raik.
Akadeemia töötajate seas läbi viidud küsitluse põhjal kaaluks Narva minemist kõigest 15 protsenti.
Kui läheks tõepoolest Narva kolimiseks, siis see saaks Raiki sõnul toimuma 4-5 aasta pärast.
Tallinnasse Kase tänavale asuvale krundile rajatava uue hoonete kompleksi loomisest ei ole seoses uue valitsuse koalitsioonilepinguga hetkel loobutud.
"Kase tänava arendused praegu jätkuvad, sest ei ole ju selgepiirilist otsust," lausus Raik.
Praeguse valitsuse koalitsioonilepingus on sisekaitseakadeemia Narva viimine taas aktuaalne. | Sisekaitseakadeemia Narva viimiseks on kolm stsenaariumit | https://www.err.ee/580175/sisekaitseakadeemia-narva-viimiseks-on-kolm-stsenaariumit | Kuigi uue valitsuse koalitsioonilepe näeb ette ka sisekaitseakadeemia viimist Narva, ei ole praegustest plaanidest arendada hoonete kompleksi Tallinnas loobutud, ütles rektor Katri Raik. |
Esimesena rajale läinud Stina Nilsson lõpetas norralaste Heidi Wengi (+1,7) ja Ingvild Flugstad Östbergi (+1,8) ees. Neljandana lõpetas soomlanna Krista Pärmäkoski (+42,4).
Watch #StinaNilsson win the 10 km Pursuit Free on the home stretch in Oberstdorf. #tourdeski #fiscrosscountry @SkiTeamSweXC pic.twitter.com/LsaGpoViDS
— Cross Country (@FISCrossCountry) January 4, 2017
Viiendana lõpetas ameeriklanna Jessica Diggins (+1.47,5), kuuendana kümnendalt positsioonilt startinud sakslanna Nicole Fessel (+2.39,1), seitsmendana šveitslanna Nathalie von Siebenthal (+2.40,2) ja kaheksandana 12. kohalt rajale läinud venelanna Julia Tšekaljova (+2.40,3).
Boonussekundeid lisades on kolm etappi enne Tour de Ski lõppu Nilssoni edu Wengi ees 6,7 ja Östbergi ees 11,8 sekundit. Pärmäkoski jääb liidrist 57,4 sekundi kaugusele.
Homme on naistel puhkepäev, reedel sõidetakse Toblachis eraldistardist 5 km vabatehnikas, laupäeval Val di Fiemmes 10 km klassikat ühisstardist ja pühapäeval kulmineerub tuur traditsioonilise lõputõusuga. | VIDEO | Stina Nilssoni sprindikiirus jättis norralannad Tour de Skil taas esikohata | https://sport.err.ee/96565/video-stina-nilssoni-sprindikiirus-jattis-norralannad-tour-de-skil-taas-esikohata | Rootslanna Stina Nilsson võitis Oberstdorfis tänase 10 km viitstardist vabatehnikasõidu ja jätkab Tour de Ski liidrina. |
Eesti koondis võõrustab pühapäeval, 8. jaanuaril Kosovot ja kolm päeva hiljem Türgit. Hetkel on küll lahtine, kas Patrail läheb seejärel 15. jaanuaril Türki.
Eesti käsipallikoondis on enne EM-valiksarja algust traumadest räsitud. Lisaks Patrailile ei saa täna mängida ka Dener Jaanimaa, Karl Toom, Janar Mägi ja Mikk Pinnonen. | Hea uudis käsipallikoondisele: Patrail saab kodumängudeks appi tulla | https://sport.err.ee/96564/hea-uudis-kasipallikoondisele-patrail-saab-kodumangudeks-appi-tulla | Eesti käsipallikoondise peab tänase EM-valikkohtumise võõrsil Kosovoga ilma Mait Patrailita, kes on aga pärast arstlikku ülevaatust kodusteks heitlusteks uuesti mängukõlbulik. |
Sellel aastal tähistatakse ID-kaardi 15. sünnipäeva ning peagi hakatakse uuendama isikutunnistuste välimust. Sellega seoses otsib politsei- ja piirivalveamet modelli, kelle fotot saaks kasutada dokumendinäidistel.
Fotokonkursile oodatakse osalema kõiki Eesti kodanikke, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Foto puhul tuleb jälgida, et pildil oleks neutraalne ilme ja vaade oleks suunatud objektiivi. Fotosid oodatakse 20. jaanuarini aadressil [email protected] ning võitja kuulutatakse välja 27. jaanuaril.
Fotokonkursi täpsemad osalemistingimused leiab SIIT. | Politsei- ja piirivalveamet otsib ID-kaardile uut modelli | https://menu.err.ee/293830/politsei-ja-piirivalveamet-otsib-id-kaardile-uut-modelli | Politsei- ja piirivalveamet otsib uuenevale ID-kaardile modelli. |
Ragnar Klavaniga sama positsiooni mängiv Matip on Kameruni jalgpallijuhtidega tülis ja ei ole koondist enam kui aasta esindanud, kuid sellest hoolimata lisas koondise peatreener Hugo Broos ta Aafrika rahvaste karikaturniiriks nimekirja.
Eelnevalt oli hetkel hüppeliigese vigastusest taastuv Matip palunud tungivalt end koondisesse mitte kutsuda, aga Kameruni juhendaja ei võtnud Saksamaal sündinud pallurit kuulda ja sealne jalgpalliliit on ähvardanud asja FIFA-sse viia.
Vastavalt rahvusvahelise jalgpalliliidu reeglitele on klubid kohustatud mängijad ametlikel päevadel peetavateks koondisemängudeks vabastama ja kui FIFA leiab, et Liverpool on mõjutanud keskkaitsjat koondisega mitte liituma, ähvardavad klubi sanktsioonid. Nii ei pruugi Matip saada Liverpooli esindada kuni rahvaste karikaturniiri lõpuni.
Liverpool on ise vastavad süüdistused tagasi lükanud. "Mängijad teevad sellised otsused ise. Klubil pole siin midagi teha," sõnas detsembris Liverpooli peatreener Jürgen Klopp.
Matip pole ainus Inglismaa kõrgliiga jalgpallur, kes on Kameruni koondisekutsest loobunud. Samuti ei taha rahvuste karikaturniirile minna West Bromwich Albioni äärekaitsja Allan Nyom. | Liverpooli ähvardavad keskkaitsjaga seonduva tõttu FIFA sanktsioonid | https://sport.err.ee/96563/liverpooli-ahvardavad-keskkaitsjaga-seonduva-tottu-fifa-sanktsioonid | Liverpooli keskkaitsja Joel Matip ei pruugi klubi jaoks halva stsenaariumi kohaselt saada mängida enne Aafrika rahvaste karikaturniiri lõppu. |
"Kuues kord" on tragikomöödia seksisõltlastest: naisest, kes teab, kuidas öelda "jah", ning mehest, kes ei tea, kuidas öelda "ei".
Annika on eradetektiiv. Isehakanud ja mitte kõige parem oma töös. Ricky on kinnisvaramaakler - mees, kellel on vaja kahte kalendrit, ühte töö ja teist naiste jaoks. Annika ja Ricky kohtuvad. Kõik, mida Annika tahab, on seks, ning Ricky jaoks on see igati sobiv. Suhe toimib hästi vastastikusel mõistmisel – kuni kuuenda korrani. "Kuues kord" on portree kaasaegsetest linnainimestest, kes oma elu rõõmsalt segamini pööravad.
Film "Kuues Kord" ("Kuudes kerta") on toodetud Soomes ning režissööriks on Maarit Lalli, kelle jaoks see on teine täispikk mängufilm. Lisaks Stig Rästale astuvad filmis üles Antti Lusuaniemi ja Pihla Viitala.
Filmi treileris kõlab ka Stig Rästa ja Elina Borni ühine lugu "Goodbye to Yesterday".
Film esilinatub Soomes 6. jaanuaril, Eesti esilinastus on 19. jaanuaril. | Stig Rästa astub üles värskes Soome mängufilmis | https://menu.err.ee/293816/stig-rasta-astub-ules-varskes-soome-mangufilmis | 20. jaanuaril jõuab Eesti kinodesse lavastaja Maarit Lalli film "Kuues kord", kus astub üles ka Eesti muusik Stig Rästa, kelle loomingut samuti filmis kuulda saab. |
Kõigepealt sai Aiavast esimene selle millenniumi tennisist, kes võitnud heatasemelise WTA turniiri põhitabelis mängu, kui alistas Brisbane'i avaringis ameeriklase Bethanie Mattek-Sandsi 2:6, 6:3, 6:4.
See pole aga veel kõik, sest Aiava teenis eripääsme ka Austraalia lahtiste naisüksikmängu põhitabelisse, olles esimene pärast 2000. aastal või hiljem sündinud mängija, kes Suure Slämmi turniiridel nii kaugele jõudnud.
Brisbane'i turniir on praeguseks hetkeks tema jaoks küll lõppenud, sest maailma edetabeli 386. reket kaotas teises ringis tituleeritud venelannale Svetlana Kuznetsovale 4:6, 3:6. | Eksootilise päritoluga 16-aastane Austraalia tennisist teeb ajalugu | https://sport.err.ee/96567/eksootilise-paritoluga-16-aastane-austraalia-tennisist-teeb-ajalugu | Vaid 16-aastane Ameerika Samoa juurtega Austraalia tennisist Destanee Aiava teeb selle aasta alguses mitu korda ajalugu. |
Praeguseks 75-aastane Tšarkovski sai karistada 2010. aastal, kui Vancouveri olümpial jäid EPO tarvitamisega vahele Jevgeni Dementjev ja Julia Tšepalova. Karistuseks tagandati Venemaa peatreener Tšarkovski ametist.
Hard märkas Tšarkovskit aga Tour de Ski etapil Oberstdorfis. "Eelmistes ülekannetes näeb teda palju, aga nüüd nägin teda esmakordselt oma silmaga. See on väga solvav," vahendas Hardi sõnu väljaanne Expressen. "Venelased on aastaid olnud kaitseasendis ja kõike eitanud, aga samad inimesed töötavad edasi. Asju peab muutma. Venelased peavad näitama, et tegelevad probleemidega tõsiselt."
Venemaa koondise sakslasest peatreener Markus Cramer ei teinud Tšarkovski olemasolust ega rakendamisest koondise juures saladust. "Juri on meie võistkonna liider ja organisatoorne juht," lausus Cramer. "Ta on meeskonnas väga tähtis. Tal on tohutud kogemuse ja see tähendab palju."
Expressen pöördus vastavasisulise küsimusega ka hetkel Tour de Skil liidrikohta hoidva Sergei Ustjugovi poole, aga venelane oli nõus vastama üksnes võistlusega seotud küsimustele.
Soome ajalehe Ilta-Sanomat kolumnist ja dopinguekspert Pekka Holopainen nõustub Rootsi kolleegi seisukohtadega, aga Tšaikovski töötamine Venemaa koondise juures teda ei üllata. "Juhendamiskeelu saanud Anatoli Tšepalov - Julia Tšepalova isa - oli mõni aasta tagasi Rukal ja seisis seal, kus Venemaa rahvuskoondis riietus," kommenteeris Holopainen. "Pole mitte mingi üllatus, et Venemaa jätkuvalt nii käitub. Ja see räägib mõndagi venelaste suhtumisest teistesse."
Asjasse tõi mõningast selgust rahvusvahelise suusaliidu FIS-i peasekretäri Sarah Lewise kommentaar. "Juri Tšarkovski lõpetas Venemaa koondise peatreenerina töötamise 2010. aastal. Nüüd on ta registreeritud treenerina ning vastutab hotellibroneeringute ja logistika eest," teatas Lewis. | Eemaldatud Vene treeneri viibimine Tour de Skil tekitab suusaekspertides nördimust | https://sport.err.ee/96562/eemaldatud-vene-treeneri-viibimine-tour-de-skil-tekitab-suusaekspertides-nordimust | Rootsi telekanali SVT kommentaator Jacob Hard on väga pahane venelaste peale, kes on dopingutarvitamise tõttu koondisest eemaldatud treener Juri Tšarkovski taas oma tegemistesse kaasanud. |
"Meie käsutuses olev teave ja dokumendid osutavad, et mõrtsukas oli seotud Güleni terroristliku liikumisega," tsiteeris agentuur ministrit.
19. detsembril tulistati Ankara kunstigaleriis näituse avamisel sõna võtnud Venemaa suursaadikut Andrei Karlovit, kes raskete haavade tõttu hiljem suri. Tulistaja oli 22-aastane Mevlut Mert Altintas, kes oli Ankaras viimased paar aastat märulipolitseinikuna töötanud, kuid kellel oli esmaspäeval vaba päev.
Pealtnägijate kinnitusel karjus ta, et tema rünnak on kättemaks Aleppo eest. Seoses Venemaa sekkumisega Süürias, eriti Aleppos, on Türgis olnud juba pikemat aega meeleavaldusi Venemaa diplomaatiliste esinduste juures. | Türgi: Vene saadiku mõrtsuka seotus gülenistidega on tõendatud | https://www.err.ee/580179/turgi-vene-saadiku-mortsuka-seotus-gulenistidega-on-toendatud | Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu ütles, et Vene saadiku Andei Karlovi mõrtsuka seotus jutlustaja Fethullah Güleni liikumisega on dokumentaalselt tõendatud, edastas agentuur Anadolu kolmapäeval. |
"Istanbuli rünnaku eest vastutava inimese isik on teada," ütles Mevlüt Çavuşoğlu teleusutluses uudisteagentuurile Anadolu. Rohkem detaile ta ei täpsustanud.
Reuters kirjutas julgeolekuallikale viidates, et ründaja võis olla välja õpetatud Süürias. Ajalehe Haberturk andmetel näitab politseiuurimine, et ta sisenes Türgisse Süüriast ja suundus novembris riigi keskosas asuvasse Konya linna. Ründaja reisis koos abikaasa ja kahe lapsega, et mitte tähelepanu tõmmata. Teda pole senini tabatud.
Istanbuli ööklubis Reina toimus uusaastaööl terrorirünnak. Relvastatud mees avas klubis automaaditule, mille tagajärjel hukkus 39 ja sai haavata 70 inimest.
Türgi pidas kolmapäeval kinni viis äärmusrühmituse Islamiriik (IS) arvatavat liiget, keda rünnakuga seostatakse, teatas riiklik uudisteagentuur Anadolu.
Politseioperatsioon käivitati sadamalinnas Izmiris ja see jätkub. Politsei otsib taga kolme perekonda, kes saabusid Konya linnast Izmiri umbes 20 päeva eest, kirjutas uudisteagentuur Dögan. Vahi alla võeti 27 inimest, kaasa arvatud naisi ja lapsi, lisati uudises. | Minister: Istanbuli klubirünnaku toimepanija on teada | https://www.err.ee/580165/minister-istanbuli-klubirunnaku-toimepanija-on-teada | Türgi võimud tuvastasid aastavahetusel toimunud klubirünnaku sooritaja isiku, teatas välisminister Mevlüt Cavusoglu kolmapäeval. |
Nädal pärast Michaeli surma tõusis tema sooloprojekti ja ansambli Wham! muusika müük 2678 protsenti, teatas Billboard.
Kui nädal enne Michaeli surma teenis tema muusika 17 000 dollarit, siis pärast mehe surma tõusis see number 477 000-ni. Suurem osa müügist tuli Michaeli soolopalade pealt, mis teenisid 429 000 dollarit.
George Michael jõudis oma lauludega "Twenty Five" ja "Careless Whisper" ka tagasi Billboardi edetabelitesse.
Briti poplaulja George Michael suri 53-aastasena, teatas tema publitsist. "Suure kurbusega saame kinnitada, et meie armastatud poeg, vend ja sõber George lahkus rahulikult oma kodus jõulude ajal," teatas Cindi Berger avalduses. Bergeri sõnul suri George Michael oma kodus Inglismaal Oxfordshires. Tema mänedžer Michael Lippman teatas, et artist suri südamerikke tagajärjel. | George Michaeli muusika vallutab tabeleid ning teeb müügirekordeid | https://menu.err.ee/293823/george-michaeli-muusika-vallutab-tabeleid-ning-teeb-muugirekordeid | Jõulunädalal meie hulgast lahkunud George Michaeli muusika vallutab pärast mehe surma edetabeleid ning teeb müügirekordeid. |
50 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga turnirii veerandfinaalis jäid Zopp ja Copil alla prantslastele Gregoire Barrere'le ja Jonathan Eysseric'le 3:6, 6:3, 8:10.
Üksikmängus jõudis Zopp läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse, aga kaotas siis serblasele Janko Tipsarevicile 4:6, 1:6. | Zopp kaotas Bangkokis ka paarismängus | https://sport.err.ee/96568/zopp-kaotas-bangkokis-ka-paarismangus | Jürgen Zopp ja rumeenlane Marius Copil langesid Bangkokis peetaval ATP Challenger sarja tenniseturniiril paarismängus auti. |
"Skrjabini sonaatide näol on tegemist arvatavasti kõige kirglikuma muusikaga, mis klaverile iial loodud. Tundevärvide skaala ulatub õhkõrnadest vaikuse piirimail hõljumistest kõige tulisemate kulminatsioonideni, mis kosmiliste tulekahjudena ekstaatiliselt helisevad. Sonaadid moodustavad vaheldusrikka terviku, kus omavahel vastanduvad süngemad ja helgemad meeleolud. Esitajale on need sonaadid ülimaks väljakutseks, nõudes lisaks pöörasele tulevärgile ka lõputute hingeseisundite tabamist, oskust valitseda laval peeneimat õrnust ja võimsaimat ekstaasi," kirjeldas kontserdil esitamisele tulevat muusikat pianist Tanel Joamets.
Tanel Joamets on andnud soolokontserte mitmel pool Euroopas. Konkurssidest edukaim oli Rahvusvaheline Skrjabini Konkurss Moskvas 2000. aastal, kus ta sai V preemia ja võitis publiku ja kriitikute suure poolehoiu. Pärast preemiavõitu on pianist andnud arvukalt kontserte üle terve Venemaa, enam kui sajas linnas. Tanel on äratanud publiku ja kriitikute tähelepanu oma isikupäraste tõlgendustega ja tundliku kõlameelega. Eriti positiivset vastukaja on saanud tema Skrjabini interpretatsioonid.
Sonaadid jagunevad kahele õhtule - 5. jaanuaril on kavas sonaadid nr 3, 4, 8, 9 ja 10 ning 7. jaanuaril nr 1, 2, 5, 6 ja 7. Kontsertide algus kell 19.
Kontserte korraldab Eesti Interpreetide Liit koostöös Eesti Kontserdiga. | Tanel Joamets toob kuulajateni Aleksandr Skrjabini kõik kümme sonaati | https://kultuur.err.ee/315248/tanel-joamets-toob-kuulajateni-aleksandr-skrjabini-koik-kumme-sonaati | Sel nädalal kõlavad rahvusvahelise mainega pianisti Tanel Joametsa esituses kahel õhtul – 5. ja 7. jaanuaril - Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas suure vene helilooja ja pianisti Aleksandr Skrjabini kõik 10 klaverisonaati. |
Pesapuude grupp koos haavapuudega on püsielupaigas alles, kuid metsaomanik on raiunud sihtkaitsevööndis mändi ja kaske, mis on vajalikud liikumiskoridorina. Raietegevus on peatatud, hinnanguliselt on raiutud 15 meetrise veeruna metsa servast, teatas keskkonnaamet.
Kohapeal käinud lendorava ekspert Uudo Timmi sõnul ei ole kahju suur, kuna raie tagajärjel tekkinud koridor on lendoravale ületatav ning ühendus pesametsaga säilinud. Amet märkis, et raie peatati õigel ajal.
Keskkonnainspektsioonil on teada, et metsaomanik tegutses enne püsielupaiga moodustamist välja antud metsateatise alusel. Keskkonnaamet kontrollib uuesti üle kõik püsielupaigaga seotud varem väljastatud metsateatised. Keskkonnainspektsioon selgitab asjaolusid ning hindab keskkonnale tekitatud kahju.
Üldjuhul on keskkonnaameti teatel sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus, kuid valitseja nõusolekul on lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile ja kujundusraiele. | Keskkonnaametnik avastas lendorava püsielupaigas metsaraie | https://www.err.ee/580172/keskkonnaametnik-avastas-lendorava-pusielupaigas-metsaraie | Keskkonnaameti spetsialist tuvastas kolmapäeval Ida-Virumaa Roogendikul lendorava püsielupaigaks nimetatud metsas raietegevuse. |
Eelmisel kahel korral MM-tiitli võitnud Anderson läks finaali 2:1 juhtima, aga kaotas seejärel kõik neli setti, kus ta oli esimese viske eelis. Van Gerweni finaali kolme noole keskmine oli 107,79 ja Andersonil 104,93 punkti.
Esmakordselt tuli Van Gerwen maailmameistriks 2014. aastal, alistades toona finaalis tänavu poolfinaali jõudnud šotlase Peter Wrighti. 2015. ja 2016. aastal krooniti maailmameistriks Anderson.
"Ma olen alati tiitlinäljas," sõnas hollandlane võiduka finaali järel, kes pistab taskusse ka 350 000 miljoni naela suuruse tšeki. Kahe aastaga on ta kogunud auhinnarahana enam kui 1,8 miljonit naela "Tiitlid annavad mulle hea tunde."
Pärast kaotust mullusel MM-il on Van Gerwen võitnud 26 turniiri ja nende seas üheksa suurturniiri. Isegi ala tõelisel suurkujul, 16-kordsel maailmameistril Phil Tayloril, pole õnnestunud teha sellist seeriat. | Nooleviske maailmameister on kahe aastaga kogunud pea kaks miljonit naela | https://sport.err.ee/96561/nooleviske-maailmameister-on-kahe-aastaga-kogunud-pea-kaks-miljonit-naela | Hollandlane Michael van Gerwen tuli teistkordselt nooleviske ehk dartsi PDC maailmameistriks, kui alistas finaalis šotlase Gary Andersoni 7:3. |
Pentuse kaitsjad vandeadvokaadid Marko Kairjak ja Kedli Anvelt ning Roode kaitsja Natalia Lausmaa taotlevad kaebustes Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu süüdimõistvate otsuste tühistamist ning tahavad Pentuse ja Roode õigeks mõistmist kogus süüdistuse ulatuses.
Samas leiavad advokaadid, et alternatiivse lahendusena võiks riigikohus saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks. Ühtlasi leiavad kaitsjad, et Autorollo pankrotihalduri Martin Krupi tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata.
Riigikohus ei ole veel kassatsioonkaebuste arutusele võtmist otsustanud.
Ringkonnakohus karmistas karistust
Tallinna ringkonnakohus tühistas 1. detsembril maakohtu 16. juuni kohtuotsuse osaliselt ehk Roode süüditunnistamises pankrotimenetluses maksejõuetuse põhjustamises ja talle mõistetud karistuse ja liitkaristuse mõistmise osas.
Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega mõistis Roode pankrotimenetluses maksejõuetuse põhjustamises süüdi kaasaaitajana ning määras talle rahalise karistuse 480 päevamäära ulatuses ehk 12 230 eurot ja 40 senti.
Teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eest mõistis ringkonnakohus Roodele rahalise karistus 480 päevamäära ulatuses ehk 12 230 eurot ja 40 senti.
Kohus liitis Roodele mõistetud karistused osaliselt ning mõistis liitkaristuseks rahalise karistuse 500 päevamääras ulautses ehk 12 740 eurot.
Ühtlasi kohaldas ringkonnakohus Roode suhtes lisakaristusena ettevõtluskeeldu neljaks aastaks.
Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsus muutmata.
Ringkonnakohus mõistis Roodele sama karistuse, mida taotles talle Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik.
Maakohus tunnistas Pentuse ja Roode süüdi
Harju maakohus tunnistas mullu 16. juuunil Pentuse süüdi firma maksejõuetuse tekitamises, raamatupidamiskohustuse rikkumises, võltsdokumendi kasutamises ja omastamises ning karistas teda tingimisi kaheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga.
Kohus tunnistas Roode süüdi Autorollo maksejõuetuse põhjustamises ja dokumendi võltsimises ning mõistis talle rahalise karistuse 7644 eurot, mille ta peab tasuma aasta jooksul.
Kohus mõistis Pentuselt OÜ Autorollo kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju 319 eurot ja 56 senti, kuid jättis rahuldamata OÜ Port One 72 704,59 euro suuruse tsiviilhagi.
Menetluskuludena peab Pentus tasuma 645 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 11 eurot, ekspertiisitasu 5544,50 eurot riigi tuludesse ning ka õigusabi kulud 67 062,60 eurot jääb tema enda kanda.
Siim Roode peab tasuma 645 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 11 eurot, kaitsjatasu 3744 eurot ja ekspertiisitasu 1867 eurot riigi tuludesse.
Süüdistus
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab advokaat Siim Roodet ja Väino Pentust OÜ Autorollo maksevõime olulises vähenemises ja püsiva maksejõuetuse süvendamises ning võltsitud dokumentide kasutamises. Pentusele on esitatud süüdistus ka raamatupidamise kohustuse rikkumises ja omastamises.
Väino Pentus oli alates 28. juulist 2008 OÜ Autorollo ainuosanik ja juhatuse liige ning 26. aprillil 2010 sai ettevõtte ainuomanikuks ja sisuliseks juhiks Siim Roode, märkis süüdistus.
Süüdistuse kohaselt oli omanikuvahetuse ajaks ettevõtte majanduslik olukord väga halb ning Roode korraldas koos Pentusega vara väljaviimise ettevõttest, et vältida vara müüki võlausaldajate nõuete katteks ja vabastada Pentus võlgade isiklikust käendusest. Peamiselt puudutasid need tehingud nelja veoki ja 11 haagise väljaviimist OÜ Autorollo põhivara hulgast.
Kokku kaotas OÜ Autorollo omandiõiguse varale väärtusega vähemalt 2,36 miljonit krooni, kuid vabanes kohustustest ainult 0,88 miljoni ulatuses. Seega tekitasid Pentus ja Roode ettevõttele ligi 1,5 miljonit krooni ehk 94 000 eurot kahju, märkis süüdistus.
Samuti kasutasid Roode ja Pentus süüdistuse kohaselt OÜ Autorollo raamatupidamises võltsitud laenulepinguid, et katta näiliselt kassapuudujääki ja vabastada Pentus võimalikest tsiviilõiguslikest nõuetest.
Pentusele esitati süüdistus ka ettevõttele kuulunud sõiduauto Ford Tourneo müügist saadud raha omastamises ning raamatupidamise kohustuse rikkumises. Nimelt oli OÜ Autorollo raamatupidamine eksperdi hinnangul korraldatud ebausaldusväärselt ning seetõttu oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine ettevõtte varalisest seisust aastail 2009–2010.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur. | Advokaadid viisid Autorollo kriminaalasja riigikohtusse | https://www.err.ee/580171/advokaadid-viisid-autorollo-kriminaalasja-riigikohtusse | Pankrotis Autorollo kriminaalasjas süüdimõistetud firmaomaniku Väino Pentuse ja temalt majandusraskuste tekkimisel firma juhtimise üle võtnud advokaat Siim Roode kaitsjad viisid süüasja riigikohtusse. |
"Et sa kaotaksid kõik" on üleloomulike sugemetega tume põnevik, mille tõukepunktiks on lavastaja soov katsetada teatrilaval põnevus- ja õuduslugudest pärit motiive.
Lavastaja Jaanika Juhanson, autorid Jaanika Juhanson, Jan Kaus ja trupp, lavastusdramaturg Anne-Ly Sova, lavastus- ja videokunstnik Sander Põldsaar, kostüümikunstnikud Merlis Orion ja Sander Põldsaar, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikalised kujundajad Feliks Kütt ja trupp, ansambli juht Erko Niit, liikumisjuht Kardo Ojassalu.
Mängivad Liis Karpov, Kati Ong, Ireen Kennik, Priit Loog, Lauri Mäesepp, Sten Karpov, Jaanus Mehikas (külalisena) ja Artur Linnus (külalisena). | Jaanika Juhanson toob Endla lavale tumeda põneviku | https://kultuur.err.ee/315249/jaanika-juhanson-toob-endla-lavale-tumeda-poneviku | 21. jaanuaril esietendub Endla teatris Jaanika Juhansoni lavastatud tume põnevik "Et sa kaotaksid kõik". |
Vares napsas passi otse piirivalvuri näppude vahelt, kui turist oli selle talle Eesti piiri ületamiseks andnud. Ehmunud piirivalvur asus varest jälitama ning sündmuse jäädvustas videolindile tagumises autos olev reisija. Video kentsakast juhtumist jõudis ka Briti väljaande Daily Maili veergudele.
Piirivalvur ei leidnud ka jäljekoerte abil varese varastatud passi üles ning Ivangorodi politseijaoskonnas anti mehele Eesti Peterburi peakonsulaadi aadress. Pärast vajalike dokumentide saamist õnnestus tal lõpuks koju jõuda.
Pass leiti juhuslikult paar päeva hiljem piiripunkti lähedalt. Dokument enam kasutuskõlblik ei olnud, sest lind oli haaranud ainult ühest passi lehest. | Video Eesti piiril passi varastanud varesest jõudis välismeediasse | https://menu.err.ee/293822/video-eesti-piiril-passi-varastanud-varesest-joudis-valismeediasse | Salakaval vares varastas Ivangorodi-Eesti piiril turisti passi ning video sündmusest on jõudnud ka välismaa meediasse. |
Chapecoenset ja Brasiilia jalgpalli tabas tragöödia 28. novembril, kui Kolumbiasse teele olnud lennuk alla kukkus ja tappis 71 inimest. Meeskonnast pääsesid vaid kaitsjad Neto ja Alan Ruschel ning varuväravavaht Jackson Follmann, kelle jalg osaliselt amputeeriti.
Chapecoense jalgpallidirektori Rui Costa sõnul hoitakse mainitud kolme mängija numbrid uueks hooajaks igaks juhuks varus. Neist Neto ja Alan Ruscheli puhul loodab ta ka väljakule naasmist. Igal juhul soovib Chapecoense kõigi kolme mängija mingil kombel klubi juurde jäämist.
Pärast katastroofi pöördusid Chapecoense poole mitmed teised Brasiilia klubid, kes pakkusid laenuks oma mängijaid. Costa sõnul on igasugused variandid läbi kaalutud.
"Me vaatasime üle 90 mängijat, siis kahandasime hulga 50 peale ja seejärel oli meil 38 mängijat, mis omakorda kahanes numbrini, mis meil on täna," sõnas Costa. "Rühm mängijaid on hooaja-eelseteks treeninguteks valmis. Tõenäoliselt jääb meile 25 kuni 27 mängijat."
Saatusliku lennureisi ajal Copa Sudamerica sarja finaalmängule teel olnud Chapecoense teenis selleks aastaks koha Copa Libertadorese sarjas. Neile pakuti ka immuunsust kolmeks hooajaks kõrgliigast väljalangemise osas, aga sellest võimalusest klubi loobus. | Lennuõnnetuses meeskonna kaotanud Brasiilia klubi hangib 20 uut mängijat | https://sport.err.ee/96569/lennuonnetuses-meeskonna-kaotanud-brasiilia-klubi-hangib-20-uut-mangijat | Novembri lõpus lennukiõnnetuses pea kogu meeskonna kaotanud Brasiilia jalgpalliklubi Chapecoense sõlmib uue hooaja eel lepingud kuni 20 uue mängumehega. |
Nordea panga Eesti filiaali ametiühinguga (AÜ) on kahe aastaga alates selle loomisest liitunud 69 protsenti töötajatest - pretsedenditu arv, arvestades, et muidu ei ole Eesti finantssektoris ametiühinguliikumine kanda kinnitanud.
AÜ-sse koondumise tõi esmalt kumu, et pank on müügis ning lõpuks teade, et see liidetaksegi DNB-ga. Koondamishirmus töötajad tahtsid kollektiivlepinguga paremaid sotsiaalseid garantiisid kui seadus võimaldab ning seniste töötingimuste säilimist pärast liitumist DNB-ga, mistap oli vajalik kollektiivlepingu sõlmimine enne kahe panga ühinemist. Suvest alates venitamistaktikat rakendanud Nordea panga Eesti filiaali juhtkond teatas novembris lõpuks kollektiivlepingu läbirääkimiste katkestamisest - enne pankade ühinemist pole seda loota.
Nõnda tunnevad pangatöötajad end räästa all olevat - kaks panka peaks liidetama teise kvartali lõpuks, seda palgati tegema LHV-st üle võetud Erkki Raasuke, kes ametlikult 2. jaanuarist tööd alustas. AÜ usaldusisikutega ta veel kohtunud ei ole.
Eestis panga juhtkonna tähelepanuta jäänud töötajad otsustasid seepeale Rootsi emapanga tähelepanu endale tõmmata. Esmalt andsid Eesti filiaali usaldusisikud enne jõule, 19. detsembril Stockholmis emapanga juhatusele üle petitsiooni, milles palusid, et pank lõpetaks seaduserikkumise, varjates AÜ eest töötajatesse puutuvat olulist informatsiooni, sekkumise AÜ siseasjadesse ning töötajate AÜ-sse kuulumise piiramise ja arvestaks töötajate huvidega, kaasates neid nende tulevikku puudutavatesse otsustesse. Petitsioonile kirjutas alla 70 protsenti Nordea Eesti filiaali töötajatest.
Ükski Rootsi peakontori juhatuse liige aga AÜ usaldusisikutega kohtumiseks aega ei leidnud, ehkki käik Stockholmi oli pikalt ette teatatatud ja kooskõlastatud.
Riiklikult lepitajalt oodatakse streigiluba
Seetõttu võetakse sel laupäeval ette uus samm: 20 Nordea Eesti töötajat sõidab Stockholmi, et keskpäeval panga peakontori ees plakatitega pikettida.
"Piketiga soovitakse tõmmata Rootsi avalikkuse tähelepanu kauboikapitalismile ning sellele, kui erinevalt kohtleb Rootsi ettevõte oma töötajaid Rootsis ja Eestis," põhjendab Nordea AÜ usaldusisik Tarmo Kase ERR.ee-le.
Tema sõnul väljendub kohtlemise erinevus selles, et Eestis ignoreeritakse 69 protsendi pangatöötajate soovi läbirääkimisteks ja kokkulepeteks, ei kaasata töötajate esindajaid ettevõtte saneerimisse ega liitmisse, rikutakse seadusest tulenevat teavitamiskohustust ning sekkutakse AÜ siseasjadesse ja halvustatakse seda avalikult. See ei ole Eesti töötajate hinnangul kohane Skandinaavia kultuuriruumist pärit pangale.
Panga senist suhtumist AÜ-sse väljendas ka töötüli ja eelmise AÜ usaldusisiku Hannes Veskimäe vallandamine Nordea pangast, kes saavutas töövaidluskomisjonis õiguse. Veskimäe tööleennistamisest keeldunud pank maksis endisele töötajale valuraha, et tüli kaelast ära saada.
"Juhul kui Nordea jätkab senist käitumist, arvestab vaid aktsionäride huve ning eirab töötajaid, kes on selle panga Eestis üles ehitanud, ei jää töötajatel oma suhtumise väljendamiseks üle muid alternatiive kui streik. Inimesed ei ole arvestuslikud ühikud Exceli tabelis," teatab Kase.
Riiklik lepitaja on võtnud töötüli menetlusse ning otsustab, kas kokkulepe on võimalik või väljastatakse Nordea Eesti töötajatele streigiluba - see oleks järgmine samm, kui pikett pangajuhte oma töötajatega läbi rääkima ei pane. | Rahulolematus katkenud läbirääkimistega viib Nordea Eesti töötajad Rootsi peakontori ette pikettima | https://www.err.ee/580177/rahulolematus-katkenud-labiraakimistega-viib-nordea-eesti-tootajad-rootsi-peakontori-ette-pikettima | Ametiühingusse koondunud Nordea panga Eesti filiaali töötajad ei ole rahul panga otsusega lõpetada kollektiivlepingu läbirääkimised enne panga liitumist DNB pangaga, mistõttu sõidetakse laupäeval Stockholmi Nordea panga peakontori ette oma õiguste eest pikettima, et neid kuulda võetaks. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.