text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Prantsusmaa püüab meeleheitlikult vältida vägivalda, mis puhkes laupäeval Marseille's Inglise-Vene jalgpallimängu eel, vahendas Reuters.
Lille'i võimud on seetõttu keelustanud alkoholi müügi ja avaliku tarbimise ning tugevdanud julgeolekut.
"Täna on meetmed väga lihtsad: ujutada avalik ruum politseinikega üle, nii et seal ei oleks ühelgi moel ruumi huligaansusteks," ütles spordiminister Patrick Kanner RTL-i raadiole.
Kuigi Venemaa ja Inglismaa meeskonnad omavahel Lille'is ei mängi, toimuvad nende järgmised matšid teineteisest vaid mõne kilomeetri kaugusel. Venemaa kohtub Slovakkiaga ning Inglismaa Lens'is Walesiga.
Pärast väiksemaid rüselusi Lille'i raudteejaama juures teisipäeva õhtul, oli Lille täna lõunani rahulik.
Politsei teatel on aga Lille'is ülekuulamiseks kinni peetud neli Vene jalgpallifänni. Kaks neist võeti kinni ööl vastu tänast - nad olid autos purjus ja neil olid relvad. Lille'i politseiallikas ütles, et relvadeks olid puupulgad.
Teised kaks võeti kinni teisipäeval Inglise fännidega kaklemise pärast.
Hiljem teatasid kohalikud võimud, et neli fänni saadetakse Prantsusmaalt välja.
Allika sõnul vahistati täna hommikul veel kolm jalgpallifänni, kuid nende rahvust ei ole avalikustatud.
Nii Venemaad kui ka Inglismaad on ähvardatud Euroopa meistrivõistlustelt välja heitmisega, kuna sajad fännid Marseille's kaklesid.
Vastupidiselt Marseille'le, kus fännid said alkoholi tarbida, ei saa nad seda kuni reedeni kehtestatud keelu tõttu teha Lille'is ja Lens'is. Neis paigus on baarid ja kohvikud suletud ning kauplusd ja tanklad ei tohi alkoholi müüa. | Prantsusmaa saatis Venemaa ja Inglismaa fännide tõttu Lille'i suure hulga politseinikke | https://www.err.ee/561786/prantsusmaa-saatis-venemaa-ja-inglismaa-fannide-tottu-lille-i-suure-hulga-politseinikke | Tuhanded Venemaa ja Inglismaa jalgpallifännid saabusid täna Lille'i ning Prantsusmaa valitsus teatas, et ujutab linna seetõttu politseinikega üle. |
Orange'i maakonna šerif Jerry Deming rääkis CNNile, et laps sumas veepiiril, kui krokodill teda ründas. Isa läks vette ja üritas poega alligaatori haardest päästa, tema käsi sai veidi vigastada, kuid last tal kätte saada ei õnnestunud. Vette tormas last otsima ka tema ema.
Päästjad on last juba tunde otsinud, appi on võetud ka helikopterid ning enne ei kavatseta loobuda, kuni poiss leitakse. Tunnistajate sõnul on kohal vähemalt kümme päästeautot ja hulk päästepaate ning rand on külastajatele suletud.
"Kurb tõsiasi on see, et möödunud on mitu tundi ja ilmselt ei leia me elusat keha," nentis šerif varem.
15 tundi pärast õnnetust tõdes Deming, et pole kahtlustki, et poiss on surnud.
Ta lisas, et varem ei ole selles piirkonnas midagi taolist juhtunud. Demingi hinnangul oli krokodill ligi paar meetrit pikk, kuid täpselt pole seda teada.
Neljaliikmeline pere - vanemad, poeg ja nelja-aastane tütar - olid pärit Nebraskast ja saabusid pühapäeval Walt Disney kuurortisse Seven Seasi laguuni läheduses asuvasse hotelli puhkust veetma.
Laguuni ääres on šerifi sõnul ka ujumist keelav silt ja peale lapse ei olnud rünnaku ajal kedagi vees. Vesi ei ole ujumiseks ette nähtud ilmselt just alligaatorite tõttu, lisas ta.
"See on Florida ja alligaatorid veekogus ei ole siin harvad," sõnas Deming. | Orlando lähistel käib klaperjaht väikelapse kaasa viinud alligaatorile | https://www.err.ee/561763/orlando-lahistel-kaib-klaperjaht-vaikelapse-kaasa-viinud-alligaatorile | Orlando lähistel ühes Walt Disney kuurorti laguunis otsitakse meeleheitlikult kaheaastast poissi, kes alligaatorirünnaku järel kadunuks jäi. Politsei sõnul pole kahtlust, et laps on surnud. |
Maailma edetabelis 169. kohal paiknev 28-aastane eestlane kaotas esimeses matšis 6:7, 3:6 ATP edetabelis 231. positsioonil paiknevale 20-aastasele venelasele Daniil Medvedevile, kes pääses põhitabelisse läbi kvalifikatsiooni.
See oli Zoppi jaoks viimaseks võimaluseks testida oma vormi enne Wimbledoni kvalifikatsiooniturniiri. | Jürgen Zopp kaotas Ilkley turniiril kohe avaringis noorele venelasele | https://sport.err.ee/87462/jurgen-zopp-kaotas-ilkley-turniiril-kohe-avaringis-noorele-venelasele | Eesti meeste tennise esireket Jürgen Zopp pidi teisipäeval Ilkley's toimuval 42 500 euro suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril kaotust tunnistama kohe avaringis. |
Kurgil on Facebookis ka oma leht Ennustajakurkku, vahendab Yle.
Soome rahvusringhäälingul õnnestus vestelda ka Facebooki kontot haldava Ilari-nimelise mehega, kes oma perekonnanimega avalikkuse ette astuda ei soovi. Põhjus on mehe sõnul lihtne - kogu au ennustuste eest kuulub ainult kurgile.
Kuidas kurgist sai ennustaja?
"Kurk tuli Helsingis tänaval vastu. Kui tulime karaokeõhtult ning läksime kesklinna, seisis kurk meil tee peal ees. Kui me kurki märkasime, spekuleerisime sõbraga just EM-i teemadel. Seega pidasime seda märgiks," selgitas Ilari.
Ennustamiseks tuleb kurki keerutada nagu pudelimängus. Mõlemale poole asetatakse sildid, mille peale on kirjutatud koondiste nimed. Võitjaks pakub kurk seda koondist, mille poole jääb väädiga ots. Kui kurk ei näita kummagi koondise poole, vaid jääb püstisesse asendisse, on tulekul viik.
Aluseks on puidust põrand. Kurk ennustab kõik päeva tulemused korraga, enne esimese mängu algust. Pildid ennustustega pannakse üles Facebooki lehel. Kui mäng on läbi, annab kurk ka teada, kui ta õigesti ennustas.
Ilari sõnul on kurk ennustanud õigesti umbes kaks kolmandikku mängutulemustest.
Küsimusele, mida kurk vabal ajal teeb, vastas Ilari, et see möödub külmikus. "Seega ta võtab chillilt," märkis ta ja avaldas lootust, et erakordne kurk püsib tippvormis EM-i lõpuni. | Soomes ennustab jalgpalli EM-i mängutulemusi selgeltnägijast kurk | https://menu.err.ee/291241/soomes-ennustab-jalgpalli-em-i-mangutulemusi-selgeltnagijast-kurk | Kui 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal ennustas Saksamaal mängude tulemusi kaheksajalg Paul, siis Soomes on käimasoleva EM-i tulemusi ette teatamas kurk. |
26-aastane ja 191 cm pikkune Strelnieks alustas profikarjääri 2007. aastal Ventspilsist ning mängis seejärel kaks aastat Peterburi Spartakis ja ühe hooaja Kiievi Budivelnikus.
Brose Basketsis on mees pallinud 2014. aastast ning lõppenud hooajal võitis ta klubiga ülikindlalt Saksamaa meistritiitli - põhiturniiril kaotati vaid kolm mängu ning play-offis läbiti kõik kolm seeriat kaotuseta ehk võitudega 9:0.
Lõppenud hooajal kogus Strelnieks Euroliigas 24 mänguga keskmiselt 9,8 punkti, 3,3 korvisöötu ja 2 lauapalli ning Saksamaa kõrgliigas olid tema näitajad 39 kohtumisega 11,1 silma, 3,3 söötu ja 1,9 lauapalli. | Läti koondise põhitagamees jätkab Saksamaa meisterklubis veel kolm aastat | https://sport.err.ee/87456/lati-koondise-pohitagamees-jatkab-saksamaa-meisterklubis-veel-kolm-aastat | Läti korvpallikoondise tagamängija Janis Strelnieks jätkab Saksamaa meisterklubis Bambergi Brose Baskets veel kolm aastat. |
Genfi prokuratuur ütles ajalehelele, et algatas uurimise, kuid keeldus juhtunut täpsustamast, vahendas Reuters.
Ajalehe teatel süüdistatakse kahtlusalust andmete varguses, keelatud ligipääsus ja usalduse rikkumises. Kaebuse esitas ettevõte. Kahtlusalune eitab süüd.
Panama advokaadibüroo Mossack Fonseca on ulatusliku maksuparadiisidega seotud andmelekke keskmes. | Leht: Genfis vahistati Mossack Fonseca IT-töötaja | https://www.err.ee/561789/leht-genfis-vahistati-mossack-fonseca-it-tootaja | Šveitsis vahistati Mossack Fonseca Genfi kontoris töötav IT-töötaja, keda kahtlustatakse hiljuti suure koguse andmete varguses, kirjutab ajaleht Le Temps, viidates juhtunuga seotud allikale. |
Naiste võistlusel kuulus kaksikvõit Peterburi jooksjatele. Võitis Daria Krasilnikova ja teiseks tuli Irina Stroganova. Kolmandana lõpetas Airi Alnek.
Meestest võitis Valgevene jooksja Aleksei Aleksejonok. Lätlane Endizs Titomers oli teine ja Jevgeni Godlevski Peterburist kolmas. Parima Eesti sprinterina oli Marek Karm kaheksas.
Teistes klassides võitsid Eesti jooksjatest Teele Telgma, Kadri Parts, Anneli Rämmann, Marje Viirmann, Hando Allmann, Priit Talu, Tiit Tali ja Andrus Rämmann. | Põlvas joosti sprindikarika kuues etapp | https://sport.err.ee/87454/polvas-joosti-sprindikarika-kuues-etapp | Orienteerumisjooksu Eesti sprindikarika etapil Põlvas osales suur hulk Balti meistrivõistlustel osalenud jooksjaid. |
Oli postmodernistlik aeg, 1990ndad, mil ilmus muusikapilti Björk - võluv ja erandlik. Ta tuli kaugelt põhjast, väike ja müstiline, ebatavaline. Mongoliidsed näojooned, isevärki maskotid, kummalised märgid. Elf, kes lõi oma trendi, läbinisti originaalse. Ta on kaugel mainstream 'ist. Tema muusika ühendab loodusliku, loomuliku ja uue tehnoloogia võimalused, liidab klassika ja tantsumuusika. Björki juures on kõige suurem ime, et vaatamata oma muusika keerukusele ja eksperimentaalsusele jõudis ta väga laia auditooriumini.
Tema häälel on palju mõõtmeid. Võrreldes kaua treenitud kuid igavate koolitatud häältega või nende jõuetute ja õrnadega, mis domineerivad popmuusikas. Ta nurrub ja on mahe, siis plahvatab ja ulub, samas armas ja kena, kuid rohkem tõrges kui lahke, nagu ka maa, kust ta on pärit ja kus ta ütleb elavat tema süda.
Saade "Unustamatud" oli esmakordselt eetris aastal 2001. Kuula uuesti täna kell 21.05, saatejuht on Tiia Teder.
Tänavu saab ringhäälingu sünnist Eestis 90 aastat. 18. detsembril 1926 algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Sel puhul alustas Vikerraadio juba nüüd vanade heade saadete taasmängimist. | Vikerraadio toob taas eetrisse unustamatu Björki | https://menu.err.ee/291236/vikerraadio-toob-taas-eetrisse-unustamatu-bjorki | Täna jõuab Vikerraadio eetrisse taas saatesari "Unustamatud", mille peategelaseks on Björk. |
29-aastane paraolümpia kuldmedali võitja Pistorius seisab silmitsi vähemalt 15 aasta pikkuse vangistusega, vahendas Reuters.
Täna kõndis Pistorius kohtus ilma oma proteesjalgadeta, et näidata, kui haavatav ta ilma kunstjalgadeta on. Selle sammuga püüab sportlase kaitsemeeskond vältida talle pikaajalise vanglakaristuse määramist.
Pistoriuse jalad amputeeriti altpoolt põlve juba siis, kui ta oli laps.
Kaitsja Barry Roux palus kliendil kõndida kohtus oma jalgadel, et näidata raskusi, millega ta pidi toime tulema, kui sissetungija ohuga tegeles.
Pistorius eemaldas proteesid ja seisis umbes viis minutit kohtu kaamera ees, pühkides näolt pisaraid.
"Süüdistatav oli oma puude tõttu haavatav," ütles Roux, paludes Pistoriusele vabaduskaotuseta karistust, mis sisaldab ka ühiskondlikult kasulikku tööd.
Vastuseks palus prokurör Gerrie Nel kohtul näidata fotosid Steenkampi verisest kehast ja torsost.
Ohvri isa Barry Steenkamp ütles teisipäeval kohtus, et Pistorius peab maksma kuritöö eest ja palus kohtul näidata fotosid tema tütre surnukehast.
Pistorius tappis Reeva Steenkampi 2013. aasta valentinipäeva öösel, tulistades läbi vannitoaukse, kuna arvas enda sõnul, et tegemist oli sissetungijaga.
Prokuröri sõnul ei ole Pistorius näidanud, et oma tegu kahetseks. | Video: Pistorius pidi kohtus proteesjalgadeta käima | https://www.err.ee/561793/video-pistorius-pidi-kohtus-proteesjalgadeta-kaima | Tüdruksõbra Reeva Steenkampi mõrvas süüdi mõistetud Oscar Pistorius pidi täna kohtus käima proteesjalgadeta. Sportlase karistus määratakse 6. juulil, teatas Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtunik. |
Itaaliale anti 8. juunil üle Sudaanis kinni peetud mees, keda võimuesindajad on pidanud kurikuulsaks eritrealasest inimsmugeldajaks Mered Medhanieks. Kohe hakkasid aga levima väited, et tegu on hoopis Medhanie Tesfarmariam Berhe nimelise mehega, ning ka kinnipeetu ise on ülekuulamisel ametlikult teatanud, et ta on eksikombel vahi alla võetud.
Kohtunik lükkas tagasi advokaat Michele Calantropo taotluse tema klient vabastada, sest taotlus toetub ainuüksi kahtlustatava enda ütlustele, mida aga ei saa pidada olulisemateks nendest argumentidest, mille alusel ta rahvusvahelise operatsiooni käigus kinni peeti.
Prokuratuur omakorda selgitas kohtule, et seni kogutud tõendid viitavad sellele, et mees on Mered Medhanie või vähemalt isik, kes on sooritanud tegusid, mille alusel väljastati vahistamisorder.
"Tabamist" esitleti juba meediale kui suurt läbimurret
Itaalia prokuratuur teatas eelmisel nädalal, et nende käes on 35-aastane Eritrea kodanik Mered Medhanie, kes kannab hüüdnime Kindral ning keda kahtlustatakse tuhandete aafriklaste Euroopasse smugeldamises. Mees peeti juba maikuus rahvusvahelise operatsiooni käigus kinni Sudaanis ja toodi üleeile lennukiga Rooma.
Hiljem aga tegi mehe advokaat avalikuks, et Itaalia vanglas olevaks meheks on Medhanie Tesfarmariam Berhe. Berhe sõbrad ja tuttavad olid kohe pärast meedias levinud fotode ja videote nägemist veendunud, et see pole mõjuvõimas inimsmugeldajate pealik. Väidetavalt on Medhanie Tesfarmariam Berhe Eritreast pärit põgenik, kes elas viimasel ajal Sudaani pealinnas Hartumis.
Mered Medhanie tabamist jõuti juba meediale esitleda kui suurt läbimurret inimsmugeldamise vastases võitluses.
Medhanied süüdistatakse näiteks selles, et ta on otseselt vastutav 2013. aasta oktoobris Itaalia ranniku lähedal toimunud laevahuku eest. Juhtumi käigus hukkus 359 migranti.
Laiemalt süüdistatakse Medhanied selles, et ta juhtis üht suurematest kuritegelikest rühmitustest, mis Aafrika ja Liibüa vahel migrantide liikumist korraldas, saates inimesi Vahemerele vaevu meresõiduks kõlbulikes paatides.
Väidetavalt võttis Medhanie eeskuju Liibüa endisest diktaatorist Muammar Gaddafist, püüdis temaga väliselt sarnaneda ja kasutas liiklemiseks tanki.
Telefonisalvestistest ilmneb, et Medhanie smugeldas Euroopasse 7000-8000 inimest. Ühes telefonikõnes heidab ta paatide ülerahvastamise üle nalja.
Migrandid maksid Mehdaniele Aafrikast Euroopasse pääsemiseks kuni 5000 USA dollarit.
2014. aastal saabus Itaaliasse 170 000 migranti, mullu oli neid 153 800. Tänavu on Itaaliasse jõudnud ligi 40 000 sisserändajat. | Itaalia kohtunik Sudaanis kinni peetud eritrealast veel vabaks ei lasknud | https://www.err.ee/561794/itaalia-kohtunik-sudaanis-kinni-peetud-eritrealast-veel-vabaks-ei-lasknud | Palermo kohtunik otsustas eile, et Eritrea päritolu mees, kes eelmisel nädalal Itaaliale üle anti, jääb vahi alla hoolimata väidetest, et tegu võib olla vale isikuga. |
Slovakkia avas väravaarve 32. minutil, kui täpne oli Vladimir Weiss, avapoolaja viimasel minutil lõi Marek Hamšik tõelise iluvärava ja suurendas slovakkide eduseisu. Seejuures ei olnud viimase 35 mängu jooksul keegi Venemaale üle ühe värava löönud.
Venemaal oli mõlemal poolajal rohkelt võimalusi, lõpuks suutis ära lüüa Deniss Glušakov 80. minutil.
B-alagrupi teise mänguvooru teises kohtumises lähevad neljapäeval vastamisi Wales ja Inglismaa. Slovakkia kohtub viimases mänguvoorus Inglismaaga ja Venemaa Walesiga, need kohtumised peetakse 20. juunil.
B-alagrupp, 15. juuni kell 16.00
Stade Pierre-Mauroy, Villeneuve-d'Ascq
Venemaa
1:2
Slovakkia
80. Deniss Glušakov
32. Vladimir Weiss
45. Marek Hamšik
Kohtunik: Damir Skomina (SVN)
Mängu käik:
10. minut: Hamšik lööb kaugelt peale, aga löök läheb üle värava
13. minut: Slovakkial karistuslöök, kuid Durica löök ebaõnnestub
16. minut: Venemaal karistuslöök, aga pall jääb madalaks ja slovakid klaarivad olukorra
23. minut: Dzjuba pääseb peaga löögile, aga ei taba hästi ja pall läheb posti ning Slovakkia väravavaht võtab palli enda valdusesse
28. minut: Venemaal ülihea võimalus, aga Smolov lööb napilt väravast mööda
32. minut: Vladimir Weiss viib Slovakkia juhtima!!
41. minut: Venemaal karistuslöök, aga sellest midagi ohtlikku ei sünni
42. minut: Hamšikul on hea võimalus, aga lööb mööda
45. minut: Hamšik viib Slovakkia juba 2:0 juhtima!!
Sellega on esimene poolaeg lõppenud.
Algab teine poolaeg!
Venemaa tegi kaks vahetust: Aleksandr Golovini asemel tuli väljakule Pavel Mamajev ja Roman Neustädteri asemel Deniss Gulšakov
46. minut: Durica teenib kollase kaardi
54. minut: Slovakkial taas väravavõimalus, aga Akinfejev tõrjub Maki löögi
67. minut: Smolov pääseb karistusalas löögile, aga Durica sai jala vahele
80. minut: vahetusest mängu sekkunud Glušakov avab Venemaa väravaarve!
87. minut: Glušakov pääseb taas löögile, aga ei taba palli hästi ja lööb mööda
Kohtunik lisab normaalajale kolm minutit.
Mäng on lõppenud!
Enne mängu:
Venemaa alustas turniiri 1:1 viigiga Inglismaa vastu, kui Vassili Berezutski suutis palli üleminutitel vastaste väravasse toimetada. Slovakkia pidi aga tunnistama Walesi 2:1 üleolekut.
Venemaa ja Slovakkia on kohtunud varem üheksa korda: kolm võitu on saanud Venemaa, kaks Slovakkia ja neli matši on jäänud viiki. Slovakid on viimase nelja mängu peale kokku löönud venelastele vaid ühe värava, samas ka Venemaa pole suutnud enam kui kaks.
Slovakkia ridades võib täna alustada vahetusmees Ondrej Duda, kes skooris avamängus Walesiga vaid 52 sekundit pärast väljakule vahetamist. Venemaa poolelt võib algrivistusse kuuluda vigastusest paranenud Deniss Glušakov, kes Inglismaa vastu mängis viimased kümme minutit.
Mitmete Slovakkia pallurite jaoks on Venemaa jalgpall tuttav, sest praegugi mängivad sealses liigas nii Jan Durica kui ka Tomas Hubocan. Minevikus on erinevaid klubisid esindanud ka Martin Škrtel, Jan Mucha ja Kornel Salata. | Slovakkia alistas Venemaa ja avas EM-il võiduarve | https://sport.err.ee/87438/slovakkia-alistas-venemaa-ja-avas-em-il-voiduarve | Prantsusmaal jätkuval jalgpalli EM-finaalturniiril avas Slovakkia B-alagrupis võiduarve, alistades 2:1 (2:0) Venemaa. |
Maris Jesse on alates 2008. aastast Tervise Arengu Instituudi direktor.
Varasemalt on Jesse töötanud vanemspetsialistina Maailmapangas, analüütikuna Poliitikauuringute Keskuses PRAXIS ning viis aastat juhtinud Eesti Haigekassat.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja omab magistrikraadi London School Hygiene and Tropical Medicine’st ja London School of Economics and Political Science’st.
Aastatel 2009–2012 oli Maris Jesse Maailma Terviseorganisatsiooni Täitevkogu liige ja kuulub senini erinevate riiklike komisjonide koosseisu.
"Kaasaegse Eesti Haigekassa ühe looja ja Tervise Arengu Instituudist pädeva kompetentsikeskuse rajajana on Maris tõestanud end Eesti tervisekorralduse tõelise tipuna," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
"Usaldan tema kogemusi ja ekspertiisi, sest ta mõistab tervisevaldkonna komplekssust ja suudab tagada tulemusliku koostöö kõigi terviseala osapoolte vahel, tehes seda kõike Eesti rahva tervist ja patsiendi huve silmas pidades," lisas Ossinovski. | Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleriks saab Maris Jesse | https://www.err.ee/561803/sotsiaalministeeriumi-terviseala-asekantsleriks-saab-maris-jesse | Augusti alguses asub sotsiaalministeeriumi terviseala asekantslerina ametisse Maris Jesse. |
Mõlemas liigas ka hooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud De Colo on paljude ekspertide arvates hetkel parim väljaspool NBA-d mängiv korvpallur. Üliedukas hooaeg Euroopas tõi mehele ka mitmeid kosilasi ookeani tagant, kuid prantslane soovib enda sõnul saada palju mänguminuteid.
"Ma olen CSKA-s väga õnnelik ja lepingu pikendamine polnud raske otsus. Ma tulin Euroopasse tagasi, et mängida ning kasutada ära kõik võimalused päev-päevalt suuremat vastutust kanda. Meil oli suurepärane hooaeg ja ma seda ma tahangi - tahan mängida Euroopa parimas klubis ja olla selles meeskonnas üks liidritest. See on minu jaoks oluline ja seepärast ma lepingut pikendasin," kommenteeris De Colo klubi kodulehele.
29-aastane ja 196 cm pikkune tagamees kogus lõppenud hooajal Euroliigas keskmiselt 19,4 punkti ja 5 korvisöötu ning Ühisliigas sai ta kirja 16,6 silma, 4,6 korvisöötu, 3,4 lauapalli ja 1,5 vaheltlõiget. | Euroliiga ja Ühisliiga MVP jääb CSKA-sse veel kolmeks aastaks | https://sport.err.ee/87457/euroliiga-ja-uhisliiga-mvp-jaab-cska-sse-veel-kolmeks-aastaks | Tänavu nii Euroliiga kui ka VTB Ühisliiga võitnud Moskva CSKA pikendas prantslasest mängujuhi Nando De Cologa lepingut kolme aasta võrra. |
Tänavu eripärasena on seni vaid Väravatornis toimunud festival liikumas viimase ehk pühapäevase kontserdiga suurema akustikaga ja suuremat publikuhulka võimaldavasse Niguliste kirikusse.
500-aastase väärika ajalooga Lühikese jala väravatorn on koduks Andres Mustoneni juhitud Hortus Musicusele juba üle paarikümne aastat. Seal taasavastatakse ammuloodud muusikat, tehakse proove, antakse kontserte.
Väravatornis istutakse-ollakse publikuga praktiliselt samas reas, publiku ja esineja vahe kipub kaduma, lava kui seesugune puudub, selja taga on sein, peituda pole kuhugi.
16.–19. juunini on külalised palutud Hortus Musicuse koju, suvefestivalile In horto regis, kus kuuleb türgi, armeenia, juudi jt rahvaste traditsioonilist muusikat, kirglikke armastuslaule sajandite tagant, solistiks RO Estonia metsosopran Helen Lokuta. Nigulistes toimuval kontserdil kõlab Arvo Pärdi, Gia Kantšeli ja Aleksander Knaifeli looming. | Hortus Musicuse kontserdihooaja lõpetab suvefestival | https://kultuur.err.ee/312604/hortus-musicuse-kontserdihooaja-lopetab-suvefestival | Juba kuuendat korda lõpetab Hortus Musicuse kontserdihooaja suvefestival In horto regis. |
Ministeerium teatas, et Prantsusmaa suursaadikule edastati märkus Vene kodanike diskrimineerimise kohta, vahendas Reuters.
Ministeerium lisas, et edasine Vene-vastase suhtumise õhutamine võib kahjustada Prantsusmaa ja Venemaa suhteid.
Laupäeval puhkesid Venemaa ja Inglismaa jalgpallimatši eel kokkupõrked mõlema riigi meeskondade fännide vahel. Marseille'i prokuröri Brice Robini sõnul oli vägivaldsete kokkupõrgete taga peamiselt 150 venelast. | Moskva kutsus Prantsuse suursaadiku Vene jalgpallifännide vahistamise pärast välja | https://www.err.ee/561791/moskva-kutsus-prantsuse-suursaadiku-vene-jalgpallifannide-vahistamise-parast-valja | Venemaa välisministeerium kutsus seoses Vene jalgpallifännide vahistamisega välja Prantsusmaa suursaadiku Moskvas. |
Kaljurand kirjeldas ennast kui mitte-mugavuspresidenti ja lubas, et ei ajaks taga odavat populaarsust põhiseaduse hinnaga. Ka leidis Kaljurand, et Eesti võõrkeelne elanikkond peab siin elades arvestama faktiga, et Eestis tuleb üles kasvada kakskeelsena ning pooldas haldusreformi.
Kaljurannale järgnes 2. kohal Mailis Reps 23 protsendiga saalis olnute häältest.
Reps lubas olla tasakaalustav, rahustavaid sõnumeid saatev ning kogukondi ühendav president. Haldusreformile oli ta järsult vastu, väites, et rahastamisküsimustes pole omavalitsustel mingit sõnaõigust.
Poliitiliselt eliidilt ootab Reps ausust ja läbipaistvust – kaasa arvatud oma koduerakonnalt Keskerakonnalt.
3. ja 4. kohta jagasid 15 protsendiga häältest kummalegi debatilt puudunud Siim Kallas ning Allar Jõks. Jõks keeldus end paigutamast teljele konservatiivne-liberaalne, öeldes, et president ei saa end siduda ühegi maailmavaatega.
Jõksi unistuste Eesti oleks vihaprii, selles vaadataks otsustes ka 10-20 aasta taha ning edasijõudmiseks ei peaks kuuluma era- ega perekonda. Haldusreformi Jõks pooldab põhjendusega, et selle eesmärk on parem avalik teenus.
10 protsendiga häältest 5. kohale jäänud Mart Helme nõustus debati moderaatorite temale kokku pandud loosungiga ”Vali Mart Helme – toon tagasi vana hea Pätsu aja!”, kuigi samas kritiseeris ta Konstantin Pätsu vabadussõjalaste liidu likvideerimise ning hääletu alistamise pärast.
Helme lubas olla ”president nagu sõdurkuningas”.
Viimaseks ehk 6. kohale jäänud Eiki Nestor kogus 7 protsenti häältest hoolimata sellest, et on oma loosungi kohaselt ”naeratav naabrimees”.
Haldusreformi meie praeguse demograafilise olukorra tõttu vältimatuks pidanud Nestor lubas president Toomas Hendrik Ilvesest erineda keelekasutuse ja hoiakute poolest ning olla ennemini meeskonnamängija kui ”kõva käsi”.
ERR.ee vahendas ja salvestas täna Harjumaa omavalitsuste Liidu ja Eesti maaomavalitsuste liidu korraldatud debati, kus astusid üles presidendiks pürgivad Mart Helme, Allar Jõks, Marina Kaljurand, Eiki Nestor ja Mailis Reps. Debatti modereerisid Tõnis Leht ja Erik Moora. Siim Kallas, kes algselt andis oma nõusoleku debatis osaleda, moderaatorite sõnul lõpuks selleks aega ei leidnud.
Debatti kuulama olid kutsutud linnade liidu ja kõigi maakondlike omavalitsusliitude liikmete esindajad. Seega oli auditooriumis suur osa potentsiaalseid presidendivalimiste valimiskogu liikmeid, kelle kätte otsus läheb juhul, kui riigikogus presidenti ära ei valita. | Omavalitsusjuhtide ”presidendihääletuse” võitsid mittemugav Kaljurand ja rahustav Reps, sõdurkuningas Helme ja meeskonnamängija Nestor jäid viimasteks | https://www.err.ee/561792/omavalitsusjuhtide-presidendihaaletuse-voitsid-mittemugav-kaljurand-ja-rahustav-reps-sodurkuningas-helme-ja-meeskonnamangija-nestor-jaid-viimasteks | Täna toiminud presidendikandidaatide debatil valisid saalis publikuna viibinud omavalitsusjuhid ja volikogude liikmed 30 protsendiga antud häältest ”presidendiks” Marina Kaljuranna. |
Ronaldo oli pärast eilset viigimängu ajakirjanike ees väga pahur ning kritiseeris Islandi meeskonda kaitsva taktika eest ning üritas sellega oma meeskonna esitust välja vabandada.
Väikeriigi koondislased vastasid Portugali staarile aga kiirelt ning kaitsja Kari Arnason otsustas vajutada väga valusale punktile, kui tõi mängu Ronaldo suurima rivaali Lionel Messi.
Aastaid on kahes rivaalitsevas Hispaania tippklubis mänginud Ronaldot ja Messit võrreldud iga võimaliku nurga alt, kuid Arnasoni arvates ei saa Ronaldot pärast viimaseid väljaütlemisi kuidagi argentiinlasega võrrelda.
"Ta on fantastiline jalgpallur, aga ta pole eriti tore inimene," teatas islandlane väljaandele The Guardian.
"On loomulik, et me ei suuda luua sama palju väravavõimalusi nagu Portugali klassiga meeskond ning seetõttu on Ronaldo kommentaarid ilmseks tõestuseks, miks Messi on ja jääb temast alati ühe sammu võrra ette. Me ei kuule kunagi Messit selliseid asju ütlemas. See tähendab, et me suutsime Ronaldole naha alla pugeda ning seda oli väga meeldiv näha," lisas Arnason.
Island jätkab F-alagrupis mänge laupäeval Ungari vastu ning lõpetab alagrupikohtumised 22. juunil Austria vastu. | Islandi kaitsja tabas hella kohta: Ronaldo ei anna kuidagi Messiga võrdlust välja | https://sport.err.ee/87453/islandi-kaitsja-tabas-hella-kohta-ronaldo-ei-anna-kuidagi-messiga-vordlust-valja | Esmaspäeval Portugali jalgpallikoondise vastu 1:1 üllatusviigi teeninud Islandi meeskonna kaitsja Kari Arnason andis Portugali staarile Cristiano Ronaldole veel ühe väga valusa vastulöögi, kui sõnas, et Ronaldo ei kannata võrdlust Argentina staari Lionel Messiga. |
Raha saab FinEst Link projekt, mida veab Uusimaa liit. Tasuvusuuring peab välja selgitama, kas Soome ja Eesti vahele tasub mere alla tunnelit ehitada, missugused on ehitamise tehnilised võimalused ja kuidas tunnel mõjutaks keskkonda. Vaetakse ka turvaküsimusi ja hinnatakse selle kasumlikkust ning võrreldakse alternatiive, sealhulgas laevaühenduse arendamist.
FinEst Linki projekti eelarve on 1,3 miljonit eurot, 75 protsenti sellest tuleb kesk-Läänemere programmist 2014-2020. Ülejäänud 25 protsenti tuleb Soomest ja Eestist, ütles Uusimaa liidu juhtiv ekspert Olli Keinänen. Tasuvusuuring peab olema valmis 2018. aasta veebruaris.
Teisipäeval eraldati EL-i programmist toetust veel ka Helsingi ja Tallinna FinEst Smart Mobility projektile. Selle eelarve on 1,8 miljonit eurot, millest 75 protsenti saadakse EL-ilt.
Projekt hõlmab Tallinna Vanasadama ja Helsingi Jätkäsaari ühendust. | EL annab Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringuks ligi miljon eurot | https://www.err.ee/561785/el-annab-tallinna-helsingi-tunneli-tasuvusuuringuks-ligi-miljon-eurot | Euroopa Liit eraldab Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli tasuvusuuringuks ligi miljon eurot, kirjutab Helsingin Sanomat. |
"Meie vastus nendele toimingutele on lihtne: me jätkame ja jätkame ka edaspidi ümberrelvastamiskava, Musta mere lavastikku saabuvad uued allveelaevad, saabus fregatt Admiral Grigorovitš, uue seeria esimene laev," ütles Komojedov.
NATO väejuhatus uurib võimalusi Musta mere piirkonnas kohaloleku tugevdamiseks, seejuures on allianss rakendanud selles suunas juba mitu meedet, ütles teisipäeval NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
"Me arutame Rumeenia pakkumist luua raamistik, staabistruktuur, brigaad NATO tegevuse tagamiseks selles piirkonnas," ütles peasekretär.
Komojedovi sõnul on aga Rumeenia nõrk lüli.
"Nagu näitab maailmasõdade kogemus, meeldib rumeenlastel võitjate poolele üle joosta. Nad panevad meelsasti välja oma diviisid, mis pöördumatult osutuvad pärast nõrgaks lüliks ja jooksevad võitjate poole üle," ütles Komojedov.
Duumakomisjoni esimehe sõnutsi rakendab Venemaa meetmeid enda ohutuse tagamiseks. "Arvan, neid tegelikke jõude on selleks piisavalt, et heidutada nende raambrigaadide kujuteldavat pealetungi," märkis ta. | Vene admiral: NATO ohule vastame Musta mere laevastiku tugevdamisega | https://www.err.ee/561787/vene-admiral-nato-ohule-vastame-musta-mere-laevastiku-tugevdamisega | Moskva vastab NATO sõjalise kohaloleku suurendamisele Mustal merel Vene Musta mere laevastiku tugevdamisega, ütles Interfaxile riigiduuma kaitsekomisjoni esimees, endine Musta mere laevastiku ülem admiral Vladimir Komojedov. |
Tüdruk on ka varem kodust lahkunud, kuid andnud siis vanematele teada, et temaga on kõik korras. Seekordse kadumise järel pole Sarah vanematega ühendust võtnud.
Politseinikud otsisid Sarahit paikadest, kus ta peamiselt liigub, vestlesid inimestega, kellega ta läbi käib ning otsisid teda Kristiine noortekeskusest, kuid tema asukoht pole endiselt teada. Tüdrukul ei ole telefoni ning ta ei ole 11. juuni õhtust alates sotsiaalmeediat kasutanud.
Rohekate silmadega Sarah on 168 cm pikk, keskmise kehaehitusega ning pikemate erkpunaste juustega. Tal oli lahkudes seljas hall pusa, tumedad retuusid, jalas teksariidest sinised tennised ja kaasas punane ruuduline seljakott.
Sarah liigub peamiselt Kristiine linnaosas, kuid võib viibida ka teistes Tallinna piirkondades.
Politsei palub kõigil, kes on tüdrukut näinud või omavad informatsiooni tema asukoha kohta, anda sellest teada numbril 612 3000 või 112. | Politsei otsib 12-aastast Sarahit | https://www.err.ee/561783/politsei-otsib-12-aastast-sarahit | Politsei otsib 12. juuni õhtul Tallinnas asuvast kodust lahkunud 12-aastast Sarahit, kes ei ole siiani koju naasnud. |
Tänasel kohtumisel Putiniga osalesid peaminister Dmitri Medvedev, Kremli administratsiooni juht Sergei Ivanov, föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko jt. Venemaa võõrustab jalgpalli maailmameistrivõistlusi 2018. aastal, vahendas Reuters.
Euro 2016 on Venemaale olnud probleemiderohke, sest riiki esindav meeskond on fännikakluste eest tingimisi diskvalifitseeritud ning Venemaa jalgpalliliit peab maksma 150 000 eurot trahvi.
Välisminister Sergei Lavrov ütles täna, et teiste riikide fännid on käitunud provokatiivselt ja seda ei saa ignoreerida. Spordiminister Vitali Mutko tõdes, et ta ei saa välistada oma kaasmaalastest fännide edasist vägivallatsemist, sest neid provotseeritakse alatasa. Ta on nimetanud UEFA kehtestatud karistusi Venemaale ebaõiglaselt karmiks.
Riigiduuma asespiiker Igor Lebedev kiitis aga pärast Marseille's ja teistes Prantsusmaa linnades toimunud kaklusi, et tema kaasmaalased on tublid ja jätkaku samas vaimus. | Putin tahab MMi korraldamisel Euro 2016 vigadest õppida | https://www.err.ee/561782/putin-tahab-mmi-korraldamisel-euro-2016-vigadest-oppida | Vene president Vladimir Putin arutas koos riigi julgeolekuametnikega, mida on Venemaal käimasolevatel Euroopa jalgpalli meistrivõistlustel tehtud vigadest maailmameistrivõistluste korraldamisel õppida. |
”Kui ma presidendiks ei saa, siis suure tõenäosusega ma lähen poliitikasse ja astun erakonda,” teatas Kaljurand täna peetud presidendikandidaatide debatil.
Varem on ta öelnud, et leppis välisministri ametisse astudes peaministriga kokku, et tema erakonnaliikmelisus tuleb arutlusele hiljem.
"Praegu, kus ma olen presidendikandidaadi kandidaat, siis ma ei pea seda sammu õigeks, kuna president ei sa kuuluda parteisse," toonitas Kaljurand "Aktuaalsele kaamerale" mai alguses. | Marina Kaljurand: kui ma presidendiks ei saa, astun parteisse | https://www.err.ee/561784/marina-kaljurand-kui-ma-presidendiks-ei-saa-astun-parteisse | Kui sügisestel presidendivalimistel ei peaks teda edu saatma, astub välisminister Marina Kaljurand Reformierakonda. |
Ainult päev pärast traagilist rünnakut tehtud postitus mõisteti Briti avalikkuses kiirelt hukka ning umbes tunni aja jooksul võeti see maha, vahendas Reuters.
"Islamiäärmuslus on reaalne oht meie senisele eluviisile. Tegutse enne, kui me näeme peagi ka siin Orlando-stiilis metsikusi," kirjutati Leave.EU Twitteri-sissekandes.
"Kalašnikovi automaatide vaba liikumine Euroopas aitab terroriste. Hääleta 23. juunil suurema julgeoleku poolt," märgiti lisapostituses.
Twitteri-konto @LeaveEUOfficial on seotud veebilehega Leave.EU, mille tegevust rahastab Briti Iseseisvuspartei toetaja ja euroskeptikust suurärimees Arron Banks. Leave.EU kampaaniameeskonnalt ei õnnestunud ajakirjanikel posituse kohta ühtki kommentaari saada.
Peamine Euroopa Liidust lahkumist toetav liikumine Vote Leave distantseeris end Leave.EU tegevusest. Vote Leave'i liidrite hulka kuuluv endine Londoni linnapea Boris Johnson, et tema meeskonnal pole Leave-EU-ga mingit pistmist, ja tema arvates on äärmiselt oluline, et keegi ei üritaks Orlando massitulistamise abil poliitilist kapitali koguda. Johnsonit ennast aga kritiseeriti hiljuti selle eest, et ta võrdles Euroopa Liitu Natsi-Saksamaa juhi Adolf Hitleriga.
Mõlema seisukoha toetajate avaldused on enne 23. juuni referendumit üha teravamaks läinud ning arvamusküsitluste kohaselt on seis väga tasavägine. | Brexiti toetajate Orlando-teemaline postitus tõi kaasa kriitikalaine | https://www.err.ee/561788/brexiti-toetajate-orlando-teemaline-postitus-toi-kaasa-kriitikalaine | Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust toetava liikumise Leave.EU ametlikul Twitteri-kontol avaldati esmaspäeval postitus, milles hoiatati, et kui britid liidus jätkavad, leiavad Ühendkuningriigis peagi aset sellised massitulistamised nagu eelnenud päeval USA-s Orlando linnas. |
Reedel saab näha kohtumisi Läti-Leedu ning Eesti-Soome vahel, laupäeval peavad omavahel mänge Läti-Soome ja Leedu-Eesti ning pühapäeval kohtuvad Leedu ja Soome ning Eesti ja Läti võistkonnad. Peale viimase mängu lõppu toimub loomulikult ka turniiri parimate autasustamine.
Ajakava:
Reede, 17.06.2016
13:00 (Tüdrukud) Leedu - Läti
15:00 (Poisid) Leedu - Läti
17:00 (Tüdrukud) Eesti - Soome
19:00 (Poisid) Eesti - Soome
Laupäev, 18.06.2016
13:00 (Tüdrukud) Läti - Soome
15:00 (Poisid) Läti - Soome
17:00 (Tüdrukud) Leedu - Eesti
19:00 (Men) Leedu - Eesti
Pühapäev, 19.06.2016
10:30 (Tüdrukud) Leedu - Soome
12:30 (Poisid) Leedu - Soome
14:30 (Tüdrukud) Eesti - Läti
16:30 (Poisid) Eesti – Läti | Tallinnas peetakse U-14 Balti matš korvpallis | https://sport.err.ee/87458/tallinnas-peetakse-u-14-balti-mats-korvpallis | Tuleval nädalavahetusel, 17.-19. juunil, tasub kõigil korvpallihuvilistel sammud seada Audentese spordihoonesse, kus reedest pühapäevani peetakse U-14 vanuseklassi Balti matši karikavõistlust, milles lisaks kolmele Balti riigile lööb kaasa ka Soome. |
USA president Barack Obama plaanib enne tuleval aastal ametist lahkumist vähendada Ühendriikide sõjaväelaste arvu Afganistanis praeguselt 9800-lt 5500-le, ehkki endised komandörid ja saadikud on teda kutsunud üles tagasitõmbumist peatama, vahendas Reuters.
Brüsselis kogunenud NATO kaitseministrid väljendasid tahet Afganistani jääda.
"Praegu on vale aeg Afganistanist minema jalutada," ütles Suurbritannia esindaja Michael Fallon ja hoiatas, et riigi kokkuvarisemine tähendaks veel tuhandete migrantide suundumist Euroopasse, mis niigi kontrollimatu sisserändajatevoolu all ägab.
Fallon ütles ajakirjanikele, et USA kaitseminister Ash Carter rääkis suletud uste taga toimunud ministrite läbirääkimistel, et ameeriklaste vägede suurus vaadatakse uuesti üle.
Carter ise keeldus väidet kinnitamast ja ütles pressikonverentsil vaid, et Obama on nõus aasta teises pooles Afganistani julgeolekuolukorda ja vägede suuruse mõju sellele vaagima. | NATO kiitis heaks ulatusliku baasidevõrgustiku jätkamise Afganistanis | https://www.err.ee/561790/nato-kiitis-heaks-ulatusliku-baasidevorgustiku-jatkamise-afganistanis | NATO esindajad tegid täna Brüsselis kokkuleppe jätkata Afganistanis geograafiliselt ulatusliku baasidevõrgu pidamist. |
Kuuest Michel Houellebecqi romaanist viis on nüüd eesti keeles, kuuenda, "Soumission'i" tõlget, ootame kindlasti ka. Järjekorras oli "Platvorm" kolmas. Järjekorral pole vahet, 2001. aastal ilmunud teos kirjeldab paljusid tänaste uudiste rängemaid teemasid: terrorism, kuritegevus Euroopa suurlinnade servarajoonides, löögid turismile, ja see kõik seondub radikaalsema osaga islamist, mida mitmed "Platvormi" tegelased pikalt ja põhjalikult põlastavad. Need teemad olid õhus juba 15 aastat tagasi, on aga tänaseks maailmas süvenenud.
"Platvormis" moodustab ärev seisukord pinnase, platvormi üldisematele nihetele: Lääne kultuuri ja poliitika allakäik sõgeda tarbimise tagajärjel, kusjuures tarbimine ei too majanduslikku õitsengut süsteemile ega lunastust tarbijatele, vaid vastupidi, süsteem õõnestab end seestpoolt ja üksikisikud ei võida endale tarbimise kaudu paremat paika taeva all, vaid neist saavad ohvrid, kes samuti õõnestavad end seestpoolt, muutuvad sisutühjadeks töömasinateks, kes kaotavad identiteedi ja keda rahustab/rahuldab vaid seks, "Platvormi" kõrvaltegelaste puhul ka "hea elu", mille all Lääne-maailmas mõistetakse ju kõigest teatud leiblite rõivaid ja uhkeid roogi. Kas me nii vähe tahamegi?
Eri variatsioones on Houellebecq Õhtumaa hukku kirjeldanud läbi oma raamatute, ses mõttes "Platvorm" ei üllata, tema romaanides saabki seetõttu oluliseks, mis tahku heaoluühiskonna mandumisest kirjanik parajasti lahkab. Läbivaks niidiks "Platvormis" on seksiturism.
Romaani "peategelane, blaseerunud riigiametnik, kel pole inimkonna suhtes enam mingeid illusioone, avastab, et õnn võib siiski võimalik olla." Tabavalt kokku võetud iseloomustus pärineb romaani eestikeelsest "ametlikust" sisututvustusest. Meie aja kangelane Michel leiab armastuse seksi kaudu ja armastus väljendubki eelkõige seksis, mida Houellebecq kirjeldab endale omase maniakaalse detailsusega. See ei ole erootika, vaid pornograafia, ja jumal tänatud, sest erootika oma läiluses on veel jälgim, ja pornograafia töötab siin ideaalselt.
Sest kuivõrd omavahel ei erine stseenid Micheli õnnelikust elust Valeriega ning kõik muud seksistseenid, asetubki lugeja ette puust ja punaselt või pigem lihast ja roosalt küsimus: mis on armastus? Me kõik võime seda teada või mitte teada isiklikust kogemusest, aga see ei puutu antud juhul asja: Houellebecq küsib, kas see sõna tähendab veel midagi üldisemalt? Kas see kehtib normina? On see hoopis kõrvalekalle, ja kui füüsiliselt see ei erine labasest rahulduse otsimisest, ning ilma selleta armastust ei eksisteeri, siis kuidas seda kõrvalekallet ära tunda?
Houellebecq vastab nendele küsimustele. Seksuaalsuhte anatoomia kaudu on me ees tegelikult moraalse suhte anatoomia, mis näitab, kuidas vabaduste kasv ilma õigeid valikuid tegemata viib kollapsini ja kuidas õige valik võib lõpuks jääda hiljaks. Kuna nooruslik atraktiivsus on ajutine, siis ainult seksuaalsel aktiivsusel püsiv elu variseb kokku.
Seks on "Platvormis" kaup ja sümboliseerib kaupa laiemalt: kui kaup rikneb, siis ei jää midagi, juhul, kui meil ei ole vaimseid huve, mida teose kangelasel Michelil ilmselgelt ei ole. Seksi asemele võinuks Houellebecq kirjutada ka toiduhulluse ja lugeja näeks samamoodi, kui füüsiline on me elu ja kuidas ainult kehal ei saa rajaneda ka tervis. Lisaks toiduteemadele on ju ka tervisekultus meie stressis elude üks näilisi ventiile ja Houellebecqi lugedes võivad ehk paadunumadki elu"stiili"orjad leida pisikese kõrvalpilgu: mis jääb järele, kui meilt võtta füüsilised ihad ja trendijärgimine: kui inimene jääb päriselt alasti. Huvitume me millestki?
Kuna Houellebecq teeb väärtuslikku kirjandust, siis annab tema tegevus ise lahendi. Kunst ei pruugi olla vaid fiktsioon, see võib olla vastus reaalses elus. Ja nagu näitab praktiliselt kõigisse keeltesse tõlgitav Houellebecq: see vastu võib saada trendiks. Ja siis on moes näha kõiges allakäiku. Ja me oleme hukule määratud põlvkonnad ja see muudab meid romantilisemateks ja seeläbi õilsamateks. Pisut doom 'i ei tee inimese vaimulaadis paha. Houellebecqi näitel ei välista, vaid soodustab tume nägemus huumorimeelt ning ta loob erakordse olukorra, kus lugejal on keeruline suhestuda kirjaniku kangelastega, aga lihtne samastuda kirjaniku endaga, sest parem olla küüniline napsimees ja omal alal tõeliselt edukas tegija kui hale luuser inimkonna allakäigutrepil.
Siin on veel üks aspekt, meie, NSVL-i endise osa jaoks. Me kipume kaasa laulma läänemaise ühiskonnakriitikaga, unustades, et meile on kritiseeritava kapitalistliku süsteemi varjupool praktiliselt tundmatu, sest heaoluühiskondki pole meile veel kätte jõudnud. Mis saaks ühel alla keskmise teenival Antsla, Kiviõli või ükskõik, Mustamäe perel olla selle vastu, et nad saaksid oma lastele osta kvaliteetsed talvesaapad? (Mis maksavad täiesti retsilt.)
Küsimus ei ole meie jaoks kapitalismis, mida ka meil on moes kritiseerida, küsimus on üldistes väärtushinnangutes ja, jumala eest, nagu Houellebecqi puhul alati: üüratus humanismis. Miks ta meid vihkab? Sest ta armastab meid, lolle inimesi, vist. Ja miks mitte, see toob talle mõnusalt sisse, ja ta saab osta peenemaid veine ja juuste. Mul on selle üle ainult hea meel.
Tähelepanu väärib veel üks Houellebecqi rõhuasetus: "julgematel" ühiskonnakriitikutel on kombeks öelda, et Lääne ühiskond ise tekitas oma praegused probleemid islamiäärmuslusega. Eks seal on ka oma tõde sees. Houellebecq aga kirjeldab muuhulgas neidsamu probleeme, aga ei õigusta terroriste, vaid kritiseerib oma tegelaste kaudu halastamatult islamit, just nimelt islamit, mitte isegi selle usundi sildi varju pugevaid terroriste. Houellebecq ei oleks kirjanik, vaid kolumnist, kui ta oleks lõputult "õiglane" kõigi vastu. | Arvustus. Seks, äri ja terror | https://kultuur.err.ee/312606/arvustus-seks-ari-ja-terror | Uus raamat
Michel Houellebecq
"Platvorm"
Tõlkinud Indrek Koff
Varrak |
Laulu andis kohtusse Michael Skidmore, Spiriti endise kitarristi Randy Wolfe'i hooldaja, kes väidab, et kultuslaul "Stairway to Heaven" on osaliselt maha kirjutatud ansambli Spirit loo "Taurus" pealt, vahendas BBC.
Skidmore'i sõnul on Led Zeppelini lugu kirjutatud pärast Spiriti ja Led Zeppelini ühist tuuri, kus bänd laulu instrumentaalversiooni esitas. Bändid andsid ühisel laval kontserte aastatel 1968 ja 1969.
Kohtuprotsessi jooksul on vandekohus kuulanud mõlemat laulu ning USA ringkonnakohtunik Gary Klausner kinnitas, et vandekohus võib tõesti leida sarnasusi kahe loo vahel. "Siin on väga subjektiivne hinnang kahe laulu kontseptsioonist ja tunnetusest. See ülesanne on kohasem vandekohtule kui kohtunikule," ütles ta.
Skidmore'i kaitsja sõnul on Page ja Plant "suurepärased artistid ja muusikud, kuid nad püüavad teiste loomingut enda omana näidata". Led Zeppelini muusikute kaitsja Robert Anderson kinnitas aga, et mehed kirjutasid loo "Stairway to Heaven" iseseisvalt ja ei võtnud eeskujuks Spiriti laulu.
"Stairway to Heaven" avaldati 1971. aastal ning on üks kuulsamaid rokklaule ajaloos.
Spirit - Taurus
Led Zeppelin- Stairway to Heaven | Led Zeppelini liikmed alustasid kohtuteed | https://menu.err.ee/291235/led-zeppelini-liikmed-alustasid-kohtuteed | Led Zeppelini muusikud Jimmy Page ja singer Robert Plant alustasid kohtuteed hittloo "Stairway To Heaven" autoriõiguste üle. |
„Sarja järgmised kaks etappi toimuvad sama hästi kui koduõuel – Rakvere ja Rakke radadel olen pea kogu elu harjutada saanud ning need on mul hästi selged. Usun, et tänu sellele on mul mõningane eelis. Samas ei ürita ma väita, et need minu jaoks kerged saavad olema. Kavatsen mõlema trassiga enne maratoni kindlasti põhjalikumalt tutvuda,“ ütles Steinburg, kellel kontol on hetkel neljast toimunud etapist kirjas kaks võitu ning teine koht Elva maratonilt.
Rakvere rattamaratoni korraldaja Vahur Leemetsa sõnul on Sirje Lepik hetkel naiste üldliider vaid seetõttu, et Steinburgil jäi Mulgi sõit vahele. „Greete on oma võimetelt teistest selgelt üle, kui tema on stardis, siis ilmselt paneb ta sõidu õnnestudes konkurentidele pika puuga,“ ütles Leemets.
Rattasõiduga on Steinburg tegelenud viimased seitse aastat. „Isa korraldas maratone, vennad sõitsid rattaga ning mina tegelesin kergejõustikuga. Ühel hetkel läks logistika ühildamine väga keeruliseks ning otsustasin ala vahetada. Kuigi plaane teen vastavalt võimalustele ja toetajate olemasolule hooaja kaupa, siis üldiselt olen oma valikuga rahul,“ lisas rattur.
Neiu treeneriks on hetkel Kataris elav soomlane Pia Sundstedt, kellega arutatakse plaane Skype’i ja e-kirja teel mitu korda nädalas. „Mul on alati olnud probleeme intensiivsete treeningutega, pole teadnud, mida ja kuidas täpselt teha. Selles osas olen saanud väga palju targemaks. Oskan nüüd ise sõitudele paremini ka taktikaliselt läheneda. Üldkokkuvõttes õpetab Pia mind targalt sõitma.“
Treeningplaani kuulub lisaks rattasõidule jooksmine, ujumine ning jõusaal. Kokku tuleb Greete Steinburgil sellel aastal plaani järgi kuni 800 treeningtundi ning igal hooajal keskmiselt ligi 40 võistlust. „Olulisematest saavutustest võiks välja tuua Eestis võidetud meistritiitlid, sarjade võidud ja Euroopa meistrivõistluste 11. koha, mille sain tänavu Siguldas,“ loetles sportlane.
Rattaspordiga tegelemist soovitab Steinburg kõigile. „Tegemist on väga universaalse alaga, mida on Eestis üsna lihtne harrastada. Sobib igale inimesele ning ei mõju liigestele halvasti. Maratonidel on ka väga palju erineva pikkuse ja raskusega ägedaid radasid, kuhu teistega koos tulla. Ei pea üksi metsa all vurama, jagatud spordirõõm on palju toredam!“
Soodsamalt saab end Rakvere rattamaratonile kirja panna veel kuni 15. juuni hilisõhtuni. | Greete Steinburg jahib Eesti Maastikurattasarja võitu | https://sport.err.ee/87459/greete-steinburg-jahib-eesti-maastikurattasarja-voitu | Maastikurattasõiduga leiba teenivat Greete Steinburgi kannustab võit. 25-aastane neiu pani mullu Eesti Maastikurattasarja naiste arvestuses kinni ning ka tänavused eesmärgid ei ole sportlase sõnul teps mitte lahjemad. |
"Türgi on täitnud 65 kriteeriumi 72-st ja teinud märkimisväärseid edusamme. Türgi on võtnud kohustuse täita ka ülejäänud kriteeriumid ja loodame, et nad oma lubadust täidavad," rääkis Euroopa Komisjoni migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos pressikonverentsil.
Türgi ja Euroopa Liit on arutanud viisarežiimi leevendamist alates 2013. aastast ning käesoleva aasta märtsis, paralleelselt migratsioonileppega, otsustati ka viisavabadusele lõpuks rohelist tuld näidata.
Euroopa Liidu poliitikud ja ametnikud on juba pikka aega kartnud, et president Recep Tayyip Erdoga võib peagi migratsioonileppest lahti öelda. See oleks aga Euroopa jaoks oluline tagasilöök, sest lepe on aidanud Balkani poolsaare kaudu kulgenud rändemarsruudi suures osas sulgeda.
Märtsis sõlmitud migratsioonileppe kohaselt saadetakse migrant, kes on saabunud Kreeka saartele Türgi rannikult alates 20. märtsi keskööst, tagasi Türki. Tagasisaatmised algasid 4. aprillil. Iga Süüriast pärit põgeniku kohta, kes Türki tagasi saadetakse, asustatakse Türgist Euroopa Liitu ümber üks Süüria põgenik. Otse ümber asustatavate inimeste pingerida koostatakse vastavalt ÜRO kriteeriumidele, kusjuures eelisseisundis on need inimesed, kes pole varem üritanud Kreekasse ebaseaduslikult tulla.
Üheks peamiseks põhjuseks, miks viisavabadusega edasi liikuda ei saa, on asjaolu, et Brüssel nõuab Türgilt terrorismivastase seaduse muutmist ning see on üks tingimustest, mis on eelduseks Ankara jaoks olulisele viisavabaduse kehtestamisele. Euroopa Liit soovib, et Türgi muudaks oma seaduses terrorismi mõiste kitsamaks, et see oleks kooskõlas Euroopa standarditega. Türgit on kritiseeritud selle eest, et terrorismivastase seadusega üritavad võimud piirata sõnavabadust ja inimeste põhiõigusi. Türgi juhid on aga korduvalt rõhutanud, et terrorismivastast seadust nad muuta ei kavatse, sest esiteks ei tule see praeguses olukorras kõne allagi ning teiseks olevat see nende hinnangul juba Euroopa nõuetega kooskõlas.
Komisjon: kokkulepe ebaseadusliku sisserände piiramiseks on andnud tulemusi
Euroopa Komisjoni täna avaldatud aruanne väidab, et 18. märtsil tehtud EL-i ja Türgi avalduse rakendamisel on tehtud edusamme. Samas on edu endiselt ebakindel ning sõltub peamiselt kõikide osaliste poliitilisest sihikindlusest.
"EL-i ja Türgi avalduse tulemused on ilmsed: sisserändajad näevad, et ei ole mõtet inimkaubitsejate laevale astudes oma eluga riskida. Suve lõpuks loodame sõlmida Türgi pagulasrahastu raames 1 miljardi euro ulatuses lepinguid projektide toetuseks. Praegu ei ole õige hetk peatuda. Tuleb kiirendada ümberasustamist ning suurendada Kreeka suutlikkust tegeleda humanitaarolukorraga ja menetleda varjupaigataotlusi kooskõlas ELi õigusega. Türgi ametiasutused peavad viima lõpule viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise,” märkis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.
Egeuse mere kaudu ebaseaduslikult Türgist Kreekasse jõudvate inimeste või teekonnal hukkunute arv on järsult ja pidevalt vähenenud. Kui kokkuleppele eelnenud nädalate jooksul ületas Egeuse mere Kreeka saartele jõudmiseks ligikaudu 1740 sisserändajat päevas, siis mais oli keskmiselt 47 ebaseaduslikku piiriületust päevas.
Liikmesriigid on suurendanud jõupingutusi pagulaste ümberasustamiseks, pakkudes selleks seaduslikke ja ohutuid võimalusi. Praeguseks on "üks ühe vastu" kava alusel Türgist EL-i ümber asustatud kokku 511 süürlast. See ületab märkimisväärselt Kreekast Türki tagasisaadetud pagulaste arvu. Pärast 20. aprillil esitatud esimest aruannet on Kreekast Türki tagasi saadetud 462 ebaseaduslikku sisserändajat, kes ei ole varjupaika taotlenud, nende hulgas 31 süürlast.
Lisaks EL-i eelarvest eraldatud ühele miljardile eurole on kõik ELi liikmesriigid saatnud rahastamissertifikaadid, millega kaetakse aastateks 2016–2017 lubatud kaks miljardit eurot. Komisjon teeb tihedat koostööd Türgi ametiasutustega, et kiirendada vahendite väljamaksmist ning suve lõpuks loodetakse sõlmida lepinguid ühe miljardi euro väärtuses.
4. mail avaldas Komisjon kolmanda eduaruande Türgi viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise kohta ja tegi ettepaneku kaotada viisanõue Türgi kodanikele juhul, kui Türgi ametiasutused peavad kinni lubadusest täita võimalikult kiiresti kõik Türgi viisanõude kaotamise tegevuskava seni täitmata kriteeriumid. Komisjon toetab jätkuvalt Türgit tema püüdlustes need tingimused täita ning kutsub üles võtma vajalikud meetmed võimalikult kiiresti.
Kuigi seni saavutatud edu on ebakindel, kinnitab tänane aruanne, et EL-i ja Türgi avaldus on andnud konkreetseid tulemusi koostöös Kreeka ja Türgi ametiasutuste, Komisjoni, liikmesriikide ja ELi asutustega, kes on astunud otsustavaid samme avalduse rakendamiseks.
Komisjon esitab kolmanda aruande EL-i ja Türgi avalduse täitmise kohta 2016. aasta septembris. | Euroopa Komisjon tunnistas, et juuliks Türgi viisavabadust ei saa | https://www.err.ee/561781/euroopa-komisjon-tunnistas-et-juuliks-turgi-viisavabadust-ei-saa | Euroopa Komisjon loobus täna ametlikult eesmärgist võimaldada Türgile viisarežiimi leevendamist alates juulis algusest. Põhjuseks on see, et Brüsseli hinnangul pole Türgi endiselt täitnud kõiki viisavabaduse eelduseks olevaid tingimusi. |
Nils Muiznieks kutsus Poola valitsust üles reforme muutma, vahendas Reuters.
"Seadusandjad ja valitsus peaksid kiiresti oma teed muutma," märkis Muiznieks pressiteates.
Volinik ütles, et ta on eriti mures konsitutsioonikohtu "pikaajalise halvatuse" pärast.
Poola valitsus vastas voliniku raportile, mis puudutab õigussüsteemi, ajakirjandusvabadust, naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust, et see "pole sümmeetriline" ja on "selektiivne".
Euroopa Komisjon algatas jaanuaris uurimise selle kohta, kas Poola on rikkunud õigusriigi põhimõtteid, kui tegi ümberkorraldusi konstitutsioonikohtus. Kriitikute sõnul on see kohtusüsteemi halvanud. | Euroopa Nõukogu hinnangul on inimõigused Poolas ohus | https://www.err.ee/561780/euroopa-noukogu-hinnangul-on-inimoigused-poolas-ohus | Hiljutised muudatused Poola õigus- ja institutsionaalses raamistikus ohustavad inimõigusi ja õõnestavad õigusriigi põhimõtteid, teatas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik. |
Pelle vigastas 2:0 võidumängus nii jalga kui ka sõrme ning jättis teisipäevahommikuse trenni vahele. Samal päeval tehti itaallasele Montpellier's uuring, mis midagi tõsist ei tuvastanud.
Itaalia mängib alagrupiturniiri teise kohtumise Rootsi vastu reedel, 17. juunil ja kohtub viimases voorus kolmapäeval, 22. juunil Iirimaaga. | Itaalia ründaja Pelle saab Rootsi vastu mängida | https://sport.err.ee/87446/itaalia-rundaja-pelle-saab-rootsi-vastu-mangida | Itaalia jalgpallikoondise toetajad võivad kergendatult ohata, sest Belgia vastu värava löönud ründaja Graziano Pelle jalavigastus ei osutunud tõsiseks ja Southamptoni mängija saab Rootsi vastu platsile joosta. |
"Kui me vaatame praegust Eesti poliitilist maastikku, siis on ainult üks erakond, kus ei ole lõhesid ja tülisid. See on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond," ütles Helme "Vikerhommikus".
Helme viitas, et Reformierakond on lõhestunud, sest ei suuda oma presidendikandidaadi suhtes kokku leppida. "Mina ei tea, kas nende poolt on kolm presidendikandidaati või on üks. See on ka natukene naljakas olukord. Meil ikkagi sisuliselt juba kahe ja poole kuu pärast on riigikogus presidendi valimised," sõnas Helme.
"Aga vaatame ka teisi. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on lõhki. IRL-is on suur segadus, väga tõsine liidri probleem, Keskerakond on lõhki, Vabaerakond on lõhki," jätkas Helme. | Helme: on ainult üks erakond, mis ei ole lõhki - EKRE | https://www.err.ee/561779/helme-on-ainult-uks-erakond-mis-ei-ole-lohki-ekre | Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees ja presidendikandidaat Mart Helme ütles, et Eestis on hetkel ainult üks erakond, mis ei ole lõhestunud ja selleks on EKRE. |
"Paneme Suure jälle Britannia ette. Hääletagem lahkumise poolt ja saagem taas Suurbritanniaks," seisis ühel plakatil, millega kaunistatud laev sõitis läbi Londoni ajalooliste paikade, vahendas Reuters.
Teistel laevastikku kuulunud alustel lehvisid lipud ning sildid "Päästke meie riik" ja "Ainus tee on Brexit".
Ühel laeval sõitis ka ELi vastase iseseisvuspartei (UKIP) juht Nigel Farage, kes rääkis, kuidas ELi kvoodid kahjustavad Briti kalatööstust.
Jõele suundus aga ka ELi jäämise pooldajate laev oma plakatitega ning Toweri sillale ja jõekallastele kleebiti ELi jäämist toetavaid plakateid.
Arvamusküsitluste järgi on Brexiti toetajate arv kasvusuunal. Referendum toimub 23. juunil. | Thamesil seilavad laevad kannustavad britte Euroopa Liidust lahkuma | https://www.err.ee/561778/thamesil-seilavad-laevad-kannustavad-britte-euroopa-liidust-lahkuma | Brexiti-kampaania eestvedajad saatsid täna Thamesi jõele kalalaevad, mida kaunistavad värvilised lipud ja Euroopa Liidu vastased plakatid, et nädal enne referendumit toetajaid mobiliseerida. |
Teatrile soetatavate seadmete abil on võimalik muuta etendused ja muud üritused Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele paremini arusaadavateks ning seeläbi ka suurendada külastatavust. "Kaasaegseid tehnilisi lahendusi kasutades saame tekitada muukeelsetes elanikes huvi Eesti teatrikunsti vastu,“ selgitas teatrijuht Toomas Peterson.
Tõlkesüsteemi tarkvara luuakse ühiselt koostöös teatritega NO99, Rakvere Teater, Vanemuine ja Von Krahl. Tõlkesüsteem hakkab tuginema Teater NO99's juba kasutusel oleval subtiitrite väljastamise tarkvaral, mis võimaldab saata subtiitreid nii võrku kui videoseadmetesse. Antud tarkvara arendatakse edasi, et tagada selle sobivus ka teistele teatritele ning lisaks luuakse juurde rakendusi, mis võimaldaksid klientidel saadetavaid tõlketiitreid lugeda etenduse ajal reaalajas, kas oma või teatri poolt kasutada antud nutiseadmest. Ühine tarkvaraline lahendus võimaldab ka liitunud teatritel anda tõlkega varustatud etendusi teineteise saalides. Tarkvara on mõeldud kuni 150 liituja samaaegseks teenindamiseks, võimaldades kasutada samaaegselt ka erinevaid keeli.
Teatrile Vanemuine hangib MISA muukeelse info paremaks ja efektiivsemaks edastamiseks tehnilised vahendid ja seadmed Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavast projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused". | Vanemuine toob subtiitrite abil teatri sisserändajatele lähemale | https://kultuur.err.ee/312605/vanemuine-toob-subtiitrite-abil-teatri-sisserandajatele-lahemale | Teater Vanemuine ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) sõlmisid partnerluslepingu vähelõimunud püsielanikele ja uussisseerändajatele subtiitrite pakkumiseks loodava süsteemi ehituseks ja esitamisvõimekuse suurendamiseks. |
Laur oli 24-aastane, kui esimest korda purjekale astus. "See oli kohe minu enda väike rannakatamaraan, millega sai matkata. Selle ostmisega kaasnes 15-minutiline õpetus Tallinna lahel, kuidas purjekas üleüldse sõidab," selgitas Laur, kes juba järgmisel päeval sõitis Laur Haapsalust Hiiumaale ning sellest hetkest saati on ta tänase päevani järjepidevalt purjetanud.
"Purjetamine on üks kõige harmoonilisemaid tegevusi, mida inimene võib kogeda," selgitas Laur.
Näitleja lisas, et merel veedetud aeg on üks tema kõike väärtuslikumaid aegu. "Need hetked, kus ma olen otsinud seda harmooniat tuule ja purje, lainete ja laevakere vahel, need ongi minu elu ühed kõige harmoonilisemad hetked," ütles ta.
Proovi purjetamine sel suvel ka omal nahal järgi. Merekultuuriaasta annab selleks võimaluse. Pop-up kool Meresõber ootab kõiki huvilisi veel sel ja järgmisel nädalal Pärnus. Suvel jõutakse ka Tallinna, Tartusse, Haapsalusse, Kuressaarde ning Lohusallu. | Erki Laur: purjetamine on üks harmoonilisemaid tegevusi, mida inimene võib kogeda | https://menu.err.ee/291232/erki-laur-purjetamine-on-uks-harmoonilisemaid-tegevusi-mida-inimene-voib-kogeda | Purjetajad teavad, kuivõrd mõnus on lasta end tuulel merel kanda. Need, kes seda varem teinud pole, saavad sellest aimu näitleja näitleja Erki Lauri videost, kus ta kirjeldas oma esimest purjesõitu. |
Möödunud nädalal sõltumatu testilabori poolt läbi viidud testi käigus kontrolliti väljaku täitekihi ja täitekummi paksust ja ühtlast paiknemist, aluskatte elastkihti, vee läbilaskvust, kunstmurukatte materjalide sertifikaate ning võeti proov nii kummikattest, liivakihist kui ka kunstmurust.
Lisaks kontrolliti väljaku omadusi – palli veeremist erinevates väljaku osades ja erinevates suundades, palli põrkamist nii otse kui ka nurga all, milleks oli testijatel spetsiaalne tehnikaga ühendatud pall, ning katte haakuvust, mida kontrolliti spetsiaalse saapaga.
"Kahe tärni litsents väljastatakse üheks aastaks. Vahepeal tuleb meil aga suurt rõhku panna hooldusele, et katte väga hea tase säiliks," lausus Eesti Jalgpalli Liidu infrastruktuuri juht Targo Kaldoja.
FIFA kahe tärni sertifikaadi saanud kunstmurukattel võib mängida kõiki rahvusvahelisi kohtumisi, milleks peab lisaks olema vastav tribüün: alla 1500 istekohaga tribüüni puhul võib pidada noorte ja naiste valiksarja mänge, 1500-kohalise tribüüni puhul ka U21 valikmänge ja klubide eurosarja kohtumisi ning alates 4500 isekohast ka meeste A-koondise valikkohtumisi. FIFA kahe tärni sertifikaati peab omama ka kunstmuruväljak, mis on terve hooaja vältel koduks Premium liiga klubile. | Kolm Eesti kunstmuruväljakut läbis FIFA testi | https://sport.err.ee/87452/kolm-eesti-kunstmuruvaljakut-labis-fifa-testi | Nike Arena, FC Infoneti staadion ja Hiiu staadion läbisid FIFA kõrgeima kategooria ehk kahe tärni testi. |
"Me ei saa kaotada Eesti kodanikke vaid seetõttu, et inimesed peavad teise kodakondsuse võimaluse tekkel loobuma Eesti kodakondsusest. Maailm muutub kiiresti ja soovides ajaga kaasas käia, peame Eesti kodanikke toetama ka väljaspool Eestit. Ei ole normaalne, et sünnijärgne eestlane peab loobuma oma kodakondsusest kui soovib olla ka näiteks Kanada kodanik. Samuti kui eestlane saab Ameerika Ühendriikides lapse, ei peaks sellelt lapselt Eesti riik kodakondsust ära võtma," ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul on seadusega võimalik selgelt reguleerida topeltkodakondsuse piirid. "Välistada saab naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud ning määratleda loeteluga riigid, kelle kodakondsust sama-aegselt Eesti kodakondsusega ei saa omada. Oluline on see, et me ei hirmutaks sünnijärgseid eestlasi riskiga kaotada Eesti kodakondsus," lisas Pevkur.
Ligi: mänglevalt pakutakse otsustusõigust Eestis inimestele, kes ei jaga meie põhiväärtusi
Reformierakonna aseesimees, haridusminister Jürgen Ligi ütles, et Kallase üleskutse topeltkodakondust seadustama asuda on tehtud kampaania korras ja lühiajalisel eesmärgil.
"Kole mänglevalt pakutakse otsustusõigust Eestis inimestele, kes ei jaga meie põhiväärtusi," kommenteeris Ligi.
"Selliseid on parlamendis juba liiga palju, mitte ei tule neist uutele uksi avada," ütles Ligi viidates riigikogus toimunud hääletusele, millega võeti vastu avaldus juuniküüditamise kohta. Seal nimelt jättis avalduse poolt hääletama seitse venekeelset keskerakondlast.
"Topeltkodakondsus kõlab selles kontekstis nagu topeltmoraal, eriti kui see tõstatatakse kampaania pärast, väga lühiajalisel eesmärgil, ehkki ta sisu on tuhandeaastane," ütles Ligi.
"Kaalumist väärib topeltkodakondsus sünnijärgsete kodanike jaoks, et neil poleks sundi päritolu ja elusaatusega saadu vahel valida, aga kellegi poliitilist kaupa ei tohi sellest saada. Meid on liiga vähe ja kui juurde kipub pigem võõraid tulema, on otsustusõiguse kaitsmine oma riigis seda kriitilisem vajadus," leidis Ligi.
Kallas: naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist võiks kaaluda
Siim Kallas, kes on ka Reformierakonna auesimees, kutsus hiljuti üles riigikogu topeltkodakondsust seadustama. Täna ütles Kallas ERR-i uudisteportaalile, et naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist võiks ikkagi kaaluda.
Kallas saatis täna õiguskantslerile ning riigikogu parlamendierakondade fraktsioonidele pöördumise, milles palub hinnata kodakondsusseaduse põhiseaduspärasust.
"Eesti põhiseadus ütleb üheselt, et kelleltki ei tohi sünniga omandatud kodakondsust ära võtta. Samas on kehtivas kodakondsusseaduses sätted, mis ei luba Eesti kodanikul olla muu riigi kodanik ning sunnivad 18-aastaseks saamisel loobuma, kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest," ütles Kallas.
"Tänapäevases maailmas, kus üha enam lapsi sünnib peredesse, mille üks vanem omab näiteks Eesti kodakondsust ning teine mõne muu riigi oma või sünnivad ühe pere lapsed eri kodakondsuspõhimõtteid rakendavates riikides, tähendab see ka üha suurenevat topeltkodakondsusega laste hulka. Mõistagi puudutab see ka üha suuremat hulka inimesi, kellel on samaaegselt Eesti kodakondsusega ka mõne teise riigi kodakondsus," lisas Siim Kallas.
"Usun, et meie riik kasvab, kui kasvab lojaalsete kodanike arv. Me ei tohiks teha leevendusi keele- ja lojaalsusnõude küsimustes, kuid peaksime hindama oma kodakondsuspoliitika põhiseaduspärasust muutuvas ja avatud maailmas," lõpetas Kallas. | Pevkur ei toeta naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist | https://www.err.ee/561776/pevkur-ei-toeta-naturalisatsiooni-korras-kodakondsuse-saanutele-topeltkodakondsuse-andmist | Siseminister ja Reformierakonna juhatuse liige Hanno Pevkur (RE) ütles presidendikandidaadiks pürgiva Siim Kallase algatatud topeltkodakondsuse teemat kommenteerides, et sünnijärgsetele Eesti kodanikele võiks topeltkodakondsus olla lubatud, kuid mitte naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele. |
Nagu varasematelgi kordadel, saavad meeste olümpiaturniiril osaleda valdavalt kuni 23-aastased mängijad, kellele võib lisaks kutsuda valikusse ka mõned vanemad mehed.
Hetkel 34-aastane Ibrahimovic võistleb praegu Rootsi koondisega EM-finaalturniiril, kus avamängus tehti Iirimaaga 1:1 viik. "Zlatan on öelnud, et ootab otsusega Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri lõpuni," sõnas Rootsi olümpiakoondise peatreener Hakan Ericson. "Ma tahan hoida kas või ukse natukenegi paokil, kuniks see võimalus eksisteerib, sest Zlatani kaasamine oleks fantastiline."
Ibrahimovic on varasemalt väljendanud Rio mängudel osalemise suhtes huvi. "Kui see šanss tekib, siis võin ma Rootsit 2016. aasta olümpial esindada," sõnas Ibrahimovic 2014. aasta sügisel ajalehele Aftonbladet. "Ma olen kunagi sel turniiril osalenud. Ma ei tea, kas olen siis saadaval - aga kui olen, siis jah!"
Rootsi koondis on loositud Rio mängudeks B-alagruppi, kus tuleb kohtuda Kolumbia, Nigeeria ja Jaapaniga. Edasi veerandfinaali pääseb kaks paremat.
Eelmise olümpiakulla Londonis võitis Mehhiko, kes alistas finaalis Brasiilia koondise 2:1. | Zlatan Ibrahimovic lisati Rio olümpiakoondise eelnimekirja | https://sport.err.ee/87451/zlatan-ibrahimovic-lisati-rio-olumpiakoondise-eelnimekirja | Rootsi jalgpalli supertäht Zlatan Ibrahimovic arvati 35-liikmelisse esialgsesse Rio de Janeiro olümpiamängudele sõitvasse koondisesse. |
Atria on juba kogu tootmistegevuse tänaseks koondanud Valka, ühte tootmiskompleksi.
"Ostjate näol on tegemist tublide Eesti asja ajavate ettevõtjatega, kelle käest saame tulevikus vajaduse tekkides eestimaist sealiha sisse osta," märkis Atria juht Olle Horm.
Atria jätkab Vastse-Kuuste kaubamärgi all tootmist Valgamaal asuvas tehases.
Ühistu Eesti Lihatööstuse loonud kümme farmerit ostsid endale lihatööstuse, mis on esimene taasiseseisvumise järgne ühistuline lihatööstus. Liikmete farmides kasvab aastas 125 000 siga. | Atria müüs Vastse-Kuuste lihatööstuse tulundusühistule | https://www.err.ee/561773/atria-muus-vastse-kuuste-lihatoostuse-tulundusuhistule | Atria Farmid müüs ettevõttele kuulunud Põlvamaal asuva, aprillis tootmistegevuse lõpetanud Vastse-Kuuste lihatööstuse kümne Eesti farmeri poolt loodud tulundusühistule Eesti Lihatööstus. |
"Me ei saa sulgeda silmi teiste riikide toetajate absoluutselt provokatiivse tegevuse ees," sõnas Lavrov Reutersi teatel.
"Arvatavasti olete juba näinud pööraseid telekaadreid, kus Vene lipul trambitakse ning kus Venemaa juhtide ja Vene sportlaste juhtkujude aadressil karjutakse solvanguid," lisas ta.
Samuti kritiseeris Lavrov Interfaxi teatel eilset Venemaa fännide vahistamist Prantsusmaal, öeldes, et Prantsusmaa võimud ei teavitanud juhtunust Vene diplomaate, ehkki rahvusvahelised seadused neid selleks kohustavad.
Venemaa spordiminister Vitali Mutko ütles täna hommikul, et ta ei saa välistada oma kaasmaalastest fännide edasist vägivallatsemist, sest neid provotseeritakse alatasa.
Seniste rahutuste korraldamise eest määras Euroopa jalgpalliliit UEFA Venemaale tingimisi diskvalifitseerimise ja 150 000 eurot trahvi. | Lavrov: Inglismaa fännide provokatsioone ei saa ignoreerida | https://www.err.ee/561775/lavrov-inglismaa-fannide-provokatsioone-ei-saa-ignoreerida | Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles täna riigiduuma ees kõneldes, et Inglismaa jalgpallifännide provokatsioone Euro 2016 jalgpalli meistrivõistlustel Prantsusmaal ei ole võimalik ignoreerida. |
Järeldused põhinevad enam kui kümne aasta vältel soomlaste eestvedamisel orbiidile lennutatud polaarsatelliidi NPP kogutud andmetel, mille kalibreerimiseks kasutati ligikaudu 30 000 maapealset mõõtmist.
Reostuse ulatus on seotud suuresti riikide majandusliku arenguga. Euroopas ja Põhja-Ameerikas näeb täiesti pimedat öötaevast vaid üks protsent elanikkonnast. Palja silmaga Linnutee nägemiseks peavad tulemuste kohaselt kõige pikema väljasõidu tegema aga Kairo elanikud. Märkimisväärset reostust võib näha ka Belgia, Hollandi ja Saksamaa piirialadel, Itaalia põhjaosas Po orus ning Ameerika Ühendriikide idarannikul. Eredaim on Singapuri, Kuveidi ja Katari taevas. Neist esimeses ei pruugi öösel ringi liikudes värvitaju kehva valgustatuse tõttu üldse kaduda.
Uuendatud atlase taga olev töörühm eesotsas Fabio Falchiga Itaalias asuva valgusreostuse teaduse ja tehnoloogia instituudist märgivad, et reostus on laienenud järk-järguliselt, Põhja-Ameerikas ja Euroopas keskmiselt kuus protsenti aastas Kuigi probleemi süvenemist võib olla seeläbi raske jooksvalt tajuda, on vahe 15 aasta eest avaldatud atlase esimese versiooniga märkimisväärne.
Asjatust taeva valgustamisest pole pääsenud ka Eesti. Linnutee pole oma täies hiilguses nähtav 83,9 protsendi eestlaste jaoks. Keskkonnas, kus saab öösel hakkama ka ainult kolvikesi kasutades, elab umbes kolmandik rahvastikust. Laiemas plaanis on aga Eesti taevas võrreldes Lääne- ja Kesk-Euroopaga rahvastiku asustustihedusest lähtuvalt suhteliselt puhas. Näiteks pole võmialik Linnuteed näha viiendikul territooriumist. Piirkond, kus kepikesi kasutama ei pea, moodustab riigi pindalast vaid 0,3 protsenti.
Falchi et al./Science Advances
Töörühm nendib ajakirjas Science Advances ilmunud uurimuses, et valgusreostuse piiramisel poleks kasu ka LED lampidest. Viimase näitlikustamises mudeldasid teadlased olukorda, kus maailmas vahetataks kõik tänapäeval kasutuses olevad naatriumlambid valget valgust kiirgavat energiatõhusamate valgust kiirgavate dioodide vastu. Sammu tulemusena kasvaks valgusreostus kaks kuni kolm korda, kuna Maa atmosfääris hajub väiksema lainepikkusega ehk sinakam valgus rohkem kui punakamad toonid.
Falchi nentis seejuures, et inimsilm on sinise valguse suhtes tundlikum, mis võib omakorda mõjutada inimeste füsioloogiat, millele on nüüdisaegne valgusküllasem öine keskkond jätnud niigi oma jälje. ''Me pöörame küll tähelepanu energiatõhususe parandamisele, mille juures kujutavad LED valgustid tõepoolest head lahendust, kuid ei arvesta seejuures sellega, mis on selle teisesed mõjud,'' nentis Falchi. Näiteks pärsib sinakam valgus melatoniini tootmist, mis raskendab omakorda uinumist, mida võib tunnistada pea igaüks õhtul arvuti- või telefoniekraani jälginud inimene.
Valgusreostust ei vähendaks ka sirgjooneline gaaslahenduslampide LED valgustitega asendamine. Falchi et al./Science Advances
Ent valgusreostus jätab oma jälje ka ökosüsteemile laiemalt. Muu hulgas täheldatud, et kõrghoonetest immitsev valgus ajab segadusse rändlinde, mil rannikul asuvatest linnadest lähtuv valgus häirib merikilpkonnade rännet. Teised uuringud on viidanud, et tehisvalgus häirib jaaniusside paaritumist ja zooplanktoni toiduotsinguid, millest viimane võib viia omakorda veeõitsenguteni.
Samal ajal on ülevaateuuringutes juhitud tähelepanu linnade tänavavalguste kitsaskohtadele, mis moodustab nende elektriarvest keskmiselt 40 protsenti. Jättes kõrvale inimtühjade tänavate valgustamisega seonduvad probleemid, kiirgub ligikaudu pool valgusest taevasse ehk ei täida tegelikult oma eesmärki.
Uuri interaktiivset atlast siit. | Tehisvalgusest saastunud taeva all elab suurem osa eestlasi | https://novaator.err.ee/259173/tehisvalgusest-saastunud-taeva-all-elab-suurem-osa-eestlasi | Valgusreostus pole enam vaid rikaste riikide probleem – tehisvalgusest saastunud taeva all elab maailmas neli inimest viiest. Eestis pole Linnutee täies hiilguses nähtav 90 protsendi elanike jaoks. Paradoksaalsel kombel võib LED valgustite leviku valguses oodata probleemi süvenemist. |
"Ma päris täpselt ei tea, kas meeskond on mind juba üheksa Tour de France´il startiva ratturi hulka arvanud või olen ma esialgu pikemas nimekirjas, millest lõplik valik tehakse," rääkis Kangert enne äralendu Delfile.
"Niipalju tean, et Nibali Touril stardib ja Fabio Aru eeldatav liidriroll on sellega küsimärgi all. Dauphine velotuur näitas, et ega tal mägedes eriliselt head minekut polnud, etapivõidu sai ta allamäge rünnates. Nibali oli Giro d`Italia lõpus aga võimas ja võimalik, et Touriks väga hästi valmis," hindas Kangert olukorda.
Muide, Aru koos abimeestega on hoopis teises kohas kõrgmägede laagris, kui Nibali oma abilistega. "Selge see, et nad (Aru ja Nibali) suured sõbrad ei ole, aga tavaliselt on meeskond ikkagi ühiselt suurtuurideks valmistunud. Sel korral käitutakse miskipärast teisiti," annab Kangert aimu Astana sisepingetest.
Tour de France´i eelsesse laagrisse minek tähendab ühtlasi seda, et Kangert ei tee kaasa maanteesõidu Eesti meistrivõistlustel. | Astana meeskond soovib Tour de France'il näha nii Nibalit kui Kangertit | https://sport.err.ee/87460/astana-meeskond-soovib-tour-de-france-il-naha-nii-nibalit-kui-kangertit | Profijalgrattur Tanel Kangert alustab suure tõenäosusega 2. juulil oma kümnendat suurtuuri. Täna lendab Kangert Astana meeskonna kõrgmäestiku treeninglaagrisse, kuhu Giro d`Italia võidukast koosseisust lisanduvad veel Vincenzo Nibali ja Jakob Fuglsang. |
Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 69 protsendi tasemele.
Eestist taha poole jäävad Läti (66 protsenti keskmisest), Ungari (62 protsenti keskmisest), Horvaatia (58 protsenti keskmisest), Rumeenia (58 protsenti keskmisest) ja Bulgaaria (51 protsenti keskmisest).
Leedu on tegeliku individuaalse tarbimise tasemelt Euroopa Liidu 16. riik, mille elanike keskmine ostujõud on 82 protsenti keskmisest. Kohe Leedu ees on Portugal 83 protsendiga EL-i keskmisest, Leedule järgnevad Kreeka ja Malta (mõlemad 81 protsenti keskmisest), Slovakkia (77 protsenti keskmisest), Tšehhi ( 76 protsenti keskmisest), Poola ja Sloveenia (mõlemad 74 protsenti keskmisest).
Kõige kõrgem tarbimise tase on Luksemburgis, kus see ulatus eelmisel aastal 137 protsendini EL-i keskmisest, talle järgnevad Saksamaa 124 ja Austria 119 protsendiga.
Eesti elanike ostujõudu arvestava tegelik individuaalne tarbimine on viimase nelja aasta jooksul EL-i keskmisega võrreldes siiski tõusnud: aastal 2012 oli see 65 protsenti, 2013. aastal 67 protsenti, 2014. aastal 68 protsenti ja 2015. aastal 60 protsenti EL-i keskmisest.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) ühe elaniku kohta on Eurostati andmetel 74 protsenti EL keskmisest. See näitaja on võrdne Leeduga, meist tahapoole jäävad seitse riiki - Bulgaaria (46 protsenti keskmisest), Rumeenia (57 protsenti keskmisest), Horvaatia (58 protsenti keskmisest), Läti (64 protsenti keskmisest), Ungari (68 protsenti keskmisest), Poola (69 protsenti keskmisest), Kreeka (71 protsenti keskmisest).
2014. aastal oli Eesti SKP ühe elaniku kohta 76 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.
Eurotsooni keskmine eratarbimise tase oli eelmisel aastal 105 protsenti EL keskmisest ja SKP ühe elaniku kohta oli 106 protsenti EL-i keskmisest. | Eurostat: Eesti on elanike ostujõult EL viimase kuue seas | https://www.err.ee/561774/eurostat-eesti-on-elanike-ostujoult-el-viimase-kuue-seas | Eesti oli möödunud aastal Euroopa Liidus elanike ostujõudu arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt 23. riik, meist taha poole jäi viis maad, selgub kolmapäeval avaldatud Eurostati andmetest. |
Kaitseministeeriumi meditsiiniosakonna juht, kindralmajor Andri Verba selgitas, et eilse seisuga on Ukraina relvajõududes olnud ATO-ga seotud inimkaotusi 8130, kelle seas on langenuid 2491. maikuus langes 29 sõdurit, vahendasid Unian ja Ukraina kaitseministeerium.
Käesoleval aastal on kaitseministeeriumi haldusalas olevates raviasutustes saanud arstiabi 42 400 sõdurit.
Alates 2014. aastast on välismaal ravitud 203 sõdurit. Kolm sõdurit on välismaal saadud ravi ajal ka surnud. Hetkel on välismaistes asutustes ravil 15 Ukraina sõdurit ning mainitud raviasutused asuvad Eestis, Saksamaal, Leedus, Lätis, Iisraelis ja Poolas.
Käesoleval kuul on Donbassis langenud 5 Ukraina sõdurit, 75 valitsusväelast on saanud haavata. Eelnenud ööpäeval tulistasid Kremli-meelsed võitlejad valitsusvägede positsioone 40 korral ning selle tagajärjel sai haavata 6 sõdurit. Möödunud ööpäeval registreeriti 58 tulistamisjuhtumit, langes 2 ja sai haavata 7 Ukraina sõdurit.
SNBO: vastane tulistab sihikindlamalt ja Venemaalt saabunud moodsa tehnikaga
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (SNBO) eesistuja Oleksandr Turtšõnov rääkis eile, et Venemaa tarnib oma Donbassis tegutsevatele võitlejatele üha rohkem moodsat tehnikat, mis võimaldab viimastel näiteks senisest täpsemalt raskerelvade tuld juhtida.
Eriti tähelepanuväärne olevat see, kuidas kevadest saadik on hakatud kasutama mehitamata lennumasinaid ehk droone. Kusjuures Turtšõnovi sõnul lastakse neid lendu nii okupeeritud territooriumilt kui ka otse Venemaa piiridest. Lisaks luuramisele, sidele ja tule juhtimisele saab mõnede droonide abil ka Ukraina relvajõudude positsioone pommitada.
Lisaks raskerelvastusele teevad Ukraina poolele muret ka vastase üha professionaalsemad snaipriüksused, mis on Turtšõnovi kinnitusel moodustatud Vene erivägede kaadrisõjaväelastest.
Kõik see on kaasa toonud selle, et möödunud mai oli Ukraina vägede jaoks viimase aasta kõige ohvriterohkem kuu - ligi 30 langenut ja ligi 100 haavatut.
"Põhjuseks on okupatsioonivägede demonstratiivne agressiivsus, süsteemsus ja põhjalikult ette valmistatud provokatsioonid. Hetkel pole küll veel tulistamisjuhtumite arvu suurt kasvu - keskmiselt on endiselt 30-50 juhtumit ööpäevas. Kuid kardinaalselt on muutunud see, kuidas okupandid tulistavad: kui veel 2016. aasta alguses oli see sageli kaootiline, juhuslikus suunas, siis aprilli lõpust alates tulistatakse meie positsioone eesmärgipäraselt ja kasutades suure kaliibiriga miinipildujaid, suurtükke ja raketisüsteeme, mis on Misnki leppega keelatud," rääkis Turtšõnov.
Olukord Kagu-Ukrainas 15. juuni seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT. | Kiiev: Donbassi konfliktis on langenud 2491 Ukraina sõdurit, vastasel on üha moodsam sõjatehnika | https://www.err.ee/561756/kiiev-donbassi-konfliktis-on-langenud-2491-ukraina-sodurit-vastasel-on-uha-moodsam-sojatehnika | Ukraina kinnitusel on alates terrorismivastase operatsiooni (ATO) algusest Donbassi konfliktitsoonis langenud 2491 valitsusvägede sõdurit. |
"Mul pole kindlust, et Venemaa fännide osalusel sündiv korralagedus ei kordu," vahendas Mutko sõnu agentuur TASS. "Meie fänne provotseeritakse pidevalt. Ja mis iganes juhtub, kohe on venelased süüdi."
Venemaa riiklik televisioon näitas kolmapäeval videokaadreid, kus inglise jalgpallifänn trampis Lille'is vene lipul. Venemaa ametnike sõnul näitavad sellised juhtumid, et Venemaa jalgpallifänne provotseeritakse.
Euroopa jalgpalliliit UEFA on määranud Venemaale fännide seniste rahutuste korraldamise eest Marseille's juba tingimisi diskvalifitseerimise ja 150 000 eurot trahvi.
"Praegu on erinevates Prantsusmaa linnades 15 000 - 20 000 venelast," sõnas Mutko. "Enamik neist tahab lihtsalt vaadata head jalgpalli."
Venemaa kohtub täna Eesti aja järgi kell 16.00 Lille'is Slovakkia koondisega. Homme peetakse sealt mitte kaugel Lens'is Inglismaa ja Walesi kohtumine. | Vene spordiminister: meie fänne provotseeritakse pidevalt, vägivald võib korduda | https://sport.err.ee/87461/vene-spordiminister-meie-fanne-provotseeritakse-pidevalt-vagivald-voib-korduda | Venemaa spordiminister Vitali Mutko ei välista jätkuvaid fännirahutusi EM-finaalturniiril. |
Tema värske lugu "When It Rain" meenutab mulle korraga nii Eesti oma TOMM¥ €A$H'i loomingut piiksuva ja totaka vokaali tõttu, kuid rütmilisemate osade ajal tuleb silme ette pigem Outkast ning nende tempokam looming. Lõpuks on see aga üks suur segu nendest, võiks isegi öelda hübriid - midagi nii peatamatut ja segast pole hip-hopis ammu kuulnud, kui ehk välja arvata Die Antwoordi viimane EP, mis läks üle igasuguse piiri, ning seda halvas mõttes.
Video on ka tempokas ja meeldejääv, katkedes kohati justkui vigane VHS-kassetti. Tuleb igatahes Danny Browni uut plaati ootama jääda, mis sel aastal kuulajateni peaks jõudma. | Päeva video: Danny Brown - "When It Rain" | https://kultuur.err.ee/312603/paeva-video-danny-brown-when-it-rain | Paar aastat ei ole alternatiivsema hip-hopi esikujult Danny Brown'ilt uut materjali kuulda olnud, kuid nüüd liikus ta Warp plaadifirma alla ning andis välja esimese uue loo "When It Rain", mis on üks suur hullumeelsus. Heas mõttes. |
"NO99 nõukogu arutas täna erakorralisel koosolekul 10 parlamendiliikme avaldust. Pärast põhjalikku arutelu otsustati jätkata koosolekut järgmisel nädalal," teatas nõukogu esimees Tõnis Arro.
Eile tegid kümme riigikogu saadikut ühisavalduse, kus räägiti usalduse kaotamist teatri nõukogu suhtes, mille esimees ei ole juhtumit seostanud teatri tööga ning on pidanud õigeks Ojasoo jätkamist.
Ühtlasi rõhutasid fraktsioonide esindajad, et vägivalda kasutanud Ojasoo peaks ameti kaotama.
Ojasoo vägivalla ohvriks langenud näitlejanna tegi seevastu avalduse, milles kinnitab, et intsident ei ole teatriprojekt ning et ta nõustus kokkuleppemenetlusega, sest soovib eluga edasi minna, andestada ning anda ka teisele poolele võimalus oma eluga edasi minekuks. | NO99 nõukogu arutas tunde Ojasoo küsimust, kuid ei jõudnud otsuseni | https://www.err.ee/561734/no99-noukogu-arutas-tunde-ojasoo-kusimust-kuid-ei-joudnud-otsuseni | Teatri NO99 nõukogu kogunes täna kultuuriminister Indrek Saare palvel taaskord arutama teatrijuhi Tiit Ojasoo saatust seoses tema ümber puhkenud vägivallaskandaaliga, kuid mingi otsuseni ei jõutud. |
Kõnepuldis olnud Kolesnikov rääkis, et erakonna Omaabi (Об'єднання "Самопоміч") fraktsioon on juba kaks aastat parlamendis teisi õpetanud ning tema meelest oleks sobiv, kui nad hoopis õpetaksid oma erakonna juhti, kuidas Lvivi prügimajandusega toime tulla. Kolesnikovi arvates võiks Sadovõi Lvivi linnapea kohalt tagasi astuda, vahendas Unian.
Pärast neid väljaütlemisi tormas Kolesnikovi juurde Lvivi oblastist pärit rahvasaadik Volodõmõr Parasjuk, kes ei kuulu ühtegi fraktsiooni. Parasjuki näol on tegu endise Maidani aktivisti ning Donbassi sõja veteraniga, kellele president Viktor Janukovitši partei riismetest moodustatud erakonda esindava poliitiku arvamusavaldused ilmselgelt meeltmööda polnud.
Kolesnikovi parteikaaslased asusid teda vihase Parasjuki eest kaitsma ning peagi tekkis suurem rüselus, millest võttis osa suur hulk rahvasaadikuid. Suurem osa poliitikutest üritas küll olukorda maha rahustada.
Parasjuki puhul pole tegu esimese korraga, kui ta rahvasaadikuna vägivaldse intsidendi tekitab. Näiteks eelmise aasta novembris kostitas ta korruptsioonivastase komisjoni istungil jalahoobiga julgeolekuteenistuse SBU esindajat.
Terav keelepruuk ja rüselemised pole Ukraina ülemraadas eriti suureks harulduseks, viimase aja kõige kurikuulsamaks juhtumiks on ilmselt see, kuidas eelmise aasta detsembris üritas Petro Porošenko bloki esindaja Oleg Barna tollast peaministrit Arseni Jatsenjukki kõnepuldist "ära kanda".
Varasemast ajast on mälestusväärne ka 2012. aastal aset leidnud massikaklus, mis on märkimisväärne ka seetõttu, kuidas parlamenti valitud poksikuulsus Vitali Klitško (praegune Kiievi linnapea - Toim.) "amatööride" etteasteid rahulikult kõrvalt vaatas. | Video: Ukraina ülemraadas läks jälle kakluseks | https://www.err.ee/561772/video-ukraina-ulemraadas-laks-jalle-kakluseks | Ägedate mõttevahetuste poolest tuntud Ukraina ülemraadas läks täna taas kakluseks, kui Opositsiooniblokki esindav rahvasaadik Dmitri Kolesnikov hakkas oma sõnavõtu käigus kritiseerima Lvivi linnapead Andri Sadovõid ning viimase erakonda Omaabi. |
Tallinna lauluväljaku arendamiseks võimaluste leidmine on pakiline küsimus, sest juba 2017. aastal toimub XII noorte laulupidu, 2018. aastal tähistab Eesti Vabariik oma 100. juubelit ning 2019. aastal saab laulupidude traditsioon 150 aastaseks.
Ajutine komisjon moodustatakse ülesandeg akaardistada Tallinna lauluväljakuga seotud vajalikud arendustegevused, määratleda prioriteedid, ühised huvid ning erinevate osapoolte võimalik panus Tallinna lauluväljaku kui laulupeotraditsiooni hoidmise seisukohalt võtmetähtsusega objekti arengusse, mille põhjal oleks võimalik töötada välja Tallinna lauluväljaku taristu arendamise strateegia.
Komisjoni töösse on kaasatud viie organisatsiooni esindajad, kes on kõik omal moel seotud laulupidude traditsiooni ja Tallinna lauluväljaku kui pidude toimumiskohaga: Tallinna linn, kultuuriministeerium, laulu-ja tantsupeo Sihtasutus, sihtasutus Tallinna Lauluväljak ja Eesti Kooriühing.
Komisjon peab esmase tegevuskava esitama linnavalitsusele hiljemalt 14. detsembriks. | Komisjon hakkab kaardistama lauluväljaku arendust | https://www.err.ee/561777/komisjon-hakkab-kaardistama-lauluvaljaku-arendust | Tallinna linnavalitsuse juurde moodustati ajutine komisjon Tallinna lauluväljakuga seotud vajalike arendustegevuste kaardistamiseks ja strateegia väljatöötamiseks. |
"Lihtsalt öelduna tuleb kurjategijatelt kuritegude läbi saadud vara ära võtta ning anda tagasi kannatanutele ja riigile," ütles Perling riigikogu põhiseaduskomisjonile antud ülevaates.
Läinud aastal konfiskeeriti Eesti kriminaaltuluna rekordilised 21 538 917 eurot ning kuigi sellest enam kui 18 miljonit eurot konfiskeeriti nn kummituskliki kriminaalasja raames, on ka ilma selleta saavutatud ligi kolme miljoni euro suurune konfiskeerimine eelmistest aastatest kõrgem näitaja.
"Kuigi tendents on positiivne, ei saa me rahul olla sellega, kui paljude kuritegude puhul kriminaaltulu konfiskeerida õnnestub. Peame jõudma olukorrani, kus suudame kriminaalset tulu konfiskeerida enamikes prioriteetsetes kuritegudes.
Perlingu sõnul on eriti oluline on kurjategijate varaline mõjutamine organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses.
Eelmisel aastal saatis prokuratuur kohtu ette kokku 14 kuritegelikku ühendust enam kui 100 süüdistatavaga ning mullu konfiskeeriti kriminaaltulu 170 korral.
Peaprokurör märkis ka, et majanduskuritegevuse vastase võitluse osas on prokuratuuril kindlasti arenguruumi kiiremaks ja tõhusamaks uurimise juhtimiseks.
"See, et ka õiguskaitsjate ressursid on piiratud, ei tohiks olla kellelegi üllatuseks. Võtmeküsimus on, kuhu me ressursi esmajärjekorras suuname, et olla majanduskuritegevusega võideldes tõhusamad. Riigi analüüsivõimekus on äärmiselt oluline, kuid tagamaks ausatele ettevõtjatele puhas turg ning aus konkurents peame senisest enam kuulama erasektorit – millised on nende mured, kus nemad näevad suurimaid kitsaskohti,“ ütles ta. | Lavly Perling: kriminaalne tulu peab jõudma tagasi kannatanutele ja riigile | https://www.err.ee/561771/lavly-perling-kriminaalne-tulu-peab-joudma-tagasi-kannatanutele-ja-riigile | Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul on õiguskaitseasutuste üheks oluliseks ülesandeks tõsta kriminaalse tulu konfiskeerimise ulatust ning suunata see tagasi kannatanutele ja riigile. |
"Saksamaa eriüksusi Süürias ei ole. Selline süüdistus on vale," vahendas Reuters kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnu.
Süüria välisministeerium teatas varem, et riigi territooriumil tegutsevad Saksa ja Prantsuse eriväed. Damaskuse hinnangul on tegu põhjendamatu agressiooni ning Süüria suveräänsuse rikkumisega, mis tuleb hukka mõista.
Saksamaa rahvasaadikud andsid eelmise aasta detsembris heakskiidu valitsuse plaanile, mis puudutab relvajõudude osalemist võitluses äärmusrühmituse ISIS vastu Süürias.
Ettepaneku kohaselt saadetakse piirkonda 6 Tornado sõjalennukit, mis hakkavad täitma luureülesandeid, üks Sachsen-klassi sõjalaev ja 1200 sõdurit. Saksa sõdurid otseses sõjategevuses siiski osalema ei hakka.
Saksamaa otsustas ISIS-e vastase võitlusega Süürias liituda pärast seda, kui Prantsusmaa president François Hollande tegi Euroopa partneritele vastava üleskutse.
ISIS-e vastasesse sõtta on Saksamaa juba varem panustanud sellega, et Iraagis koolitatakse kurdide omakaitsevägesid. | Berliin: Süüria territooriumil ei ole Saksa eriüksuslasi | https://www.err.ee/561766/berliin-suuria-territooriumil-ei-ole-saksa-eriuksuslasi | Saksamaa kaitseministeerium lükkas tagasi Damaskuse väited, mille kohaselt tegutsevad Süüria põhjaosas Saksa relvajõudude eriüksuslased. |
Tänavu 6.61 hüpanud Baltal on Rootsi pealinnas kaheksa konkurenti, kelle seas ka kaks tänavu seitsme meetri piiri alistanud naist - austraallanna Brooke Stratton (7.05) ja ameeriklanna Brittney Reese (7.04).
Lisaks on eestlannast parem hooaja tippmark ka serblannal Ivana Spanovicil (6.95), ameeriklannal Tianna Bartolettal (6.75), kanadalannal Christabel Netteyl (6.75) ja britt Shara Proctoril (6.66).
Nende kõrval võistleb ka kaks Rootsi oma kaugushüppajat. Erica Jarder (6.49) ja Khaddi Sagnia (-). | Ksenija Balta asub starti Teemantliiga etapil Stockholmis | https://sport.err.ee/87445/ksenija-balta-asub-starti-teemantliiga-etapil-stockholmis | Ksenija Balta osaleb homme Stockholmis peetaval kergejõustiku Teemantliiga etapil naiste kaugushüppes. |
Värske Rõhu suvenumbris teravat feministlikku luulet Kristel Birgit Potsepalt, Eleen Änilaselt ja Piret Karrolt; Mirjam Parve tekstid postapokalüptilisest nostalgiast; Kelly Turgi käekott ja kilekott; samuti Talvike Mändla, Susanna Metti, Mikolai Kassi ja Kaarel Mihki värsked värsid. Proosas Rauno Alliksaare kohtumised мёдбрат’iga, Triin Tasuja "Amfetamiin", Jesse James’i lugu "Ideoloogiline hobinarkar" ja Paul Vasingu "Puurirotid". Päevikurubriigis Köler Prize’i värske laureaat Laura Põld.
Tõlkerubriigis dominikaani päritolu ameerika kirjanik Junot Díaz (tõlkinud Hanneleele Kaldmaa) ja jalkalugu ungari autorilt Réka Mán-Várhegyi (tõlkinud Kadri Pärtel).
Värskest numbrist leiab ka Helena Läksi intervjuu Vikergallupis möödunud aasta parimaks debütandiks tunnistatud Silvia Urgasega. Sveta Grigorjeva arvustab Billeneeve luulekogusid, Iiris Viirpalu vaatleb Maarja Pärtna luulekogu "Saamises" ning Linda-Mari Väli kirjutab Betti Alveri laureaadi Piret Jaaksi jutukogust "Linnalegend".
Retroarvustus on Mihkel Kunnuselt, kes kirjutab Fjodor Dostojevski kõige vähem tuntud suurromaanist "Nooruk". Noor kriitik Paul Raud vaatleb lühiarvustuses Martin Vabati kogu "Maahingamispäev" ning uuemaid ja vanemaid raamatuid oma lugemislaualt soovitab Aare Pilv.
Ajakirjas Toom Trageli illustratsioonid, fotod Anna Tamm. | Värskes Värskes Rõhus kirjutavad Sveta Grigorjeva, Triin Tasuja, Linda-Mari Väli jt | https://kultuur.err.ee/312598/varskes-varskes-rohus-kirjutavad-sveta-grigorjeva-triin-tasuja-linda-mari-vali-jt | Tutvustame noore kirjanduse ajakirja Värske Rõhk 46. numbrit. |
Mittetulunduslik ühendus RAND Corporation tegi hiljaaegu uuringu, milles analüüsis seitsme aasta vältel kogutud andmeid 6509 õpilase kohta Los Angelese ümbruskonna koolides. Andmeid nende laste kohta hakati koguma 2000. aastal ning seire jätkus 2015. aastani, mil need lapsed olid jõudnud ülikooliikka.
Ajakirjas Addiction avaldatud uuringust selgus, et erineva etnilise päritoluga õpilaste hulgas esineb kanepi ja alkoholi tarvitamist üsna samaväärselt. Küll aga on nende tarvitamise mõju valge nahavärviga õpilastele on väiksem kui näiteks afroameerika või ladina-ameerika päritolu noortele.
Kanepit ja alkoholi tarvitanud afroameerika päritolu õpilaste puhul tähendati hilisemas elus kehvemat akadeemilist võimekust, ladina-ameerika päritolu noortel aga esines rohkem füüsilise arengu häireid.
Kriitika: olulisi mõjutegureid arvesse ei võetud
Uuringu kriitikana tuleb aga välja tuua, et vaadati üksnes seoseid laste puhul, kes osalesid ennetusprogrammis CHOICE ning vaadati vaid nende kanepi ja alkoholi tarvitamise seost õppeedukusega.
Samas jäid uuringus tähelepanuta rassiline segregatsioon või ahistamine, perekondlikud ja sotsiaalmajanduslikud tegurid. Just need aga võivad oluliselt mõjutada seda, milliseid valikuid laps elus teeb – kas veedab vaba aja huviringis või seltskonnas, kus tarbitakse alkoholi ja kanepit.
Selle uuringu juures tasub aga siiski esile tõsta kvalitatiivset osa ehk seda, milliseid põhjuslikke seoseid tõid uurimisalused ise välja. Näiteks arvas suur osa õpilastest, et kanepi suitsetamine kahjustab vähem tervist kui alkoholi joomine, mistõttu eelistasid õpilased kanepit alkoholile.
Oluline tõdemus
Uuringust selgus ka tõsiasi, et kuigi kanepil ja alkoholil oli valgete kooliõpilaste akadeemilisele võimekusele pealtnäha väiksem mõju, olid need mõjuained just neile kõige enam kättesaadavad.
Siitki peegeldub omajagu tõtt, kuid ka kriitikat uuringu suhtes: valged õpilased on sagedamini pärit ka majanduslikult paremini kindlustatud peredest, mistõttu oli neil lihtsalt rohkem raha mõjuainete ostmiseks.
Uuringu tegijad teevad siiski ettepaneku, et kahjuliku mõju ärahoidmiseks oleks vaja, et lapsevanemad selgitaksid lastele mõnuainete võimalikku kahjulikkust. | Koolieas tarbitud kanep ja alkohol võivad pärssida hilisemat akadeemilist võimekust | https://novaator.err.ee/259165/koolieas-tarbitud-kanep-ja-alkohol-voivad-parssida-hilisemat-akadeemilist-voimekust | Alaealised, kes põhi- ja keskkooli ajal kanepit ja alkoholi tarvitasid, olid hilisemas elus kehvema akadeemilise sooritusvõime ja vaimse tervisega. |
Meeleoluka programmiga, mis algab 23. juunil kell 20.00, püütakse meenutada suvaaia kui ühe menukama koha ajalugu ja taasärkamist. Laval mängib tantsuks ansambel ja ekraanil loob meeleolu videodisko. Pärast südaööd astub üles legendaarne 1990ndate diskodiiva Nancy.
1961. aastal avati Puhja vallas Ulilasse rajatud erinevat liiki puudest-põõsastest loodud esinduslik suveaed, mis vajus pikaks ajaks unarusse. Nüüd on suur osa alast korrastatud ja avatud uudistajatele. Ala, kus on lauluväljak, tuletorn, pingid ja taimestik, on koht, kus saab taas omavahel kohtuda, jalutada ning erinevaid sündmusi läbi viia.
Suveaed jääb avatuks aastaringi ja pakub erinevaid meeleolukaid tegevusi.
Ulila suveaiast on ka loodud laul, mida esitas toona Silvi Vrait ja ansambel FIX. | Silvi Vraidi laulust tuttav legendaarne Ulila suveaed tähistab 55. sünnipäeva | https://menu.err.ee/291228/silvi-vraidi-laulust-tuttav-legendaarne-ulila-suveaed-tahistab-55-sunnipaeva | Järgmisel nädalal avab taas oma väravad 55. sünnipäeva tähistav legendaarne Ulila suveaed. |
Šveitsi alaline kapten Gökhan Inler sai finaalturniiri eel viga ja peatreener Vladimir Petkovic otsustas kaptenikohused anda Torino Juventuse äärekaitsjale Stephan Lichtsteinerile. Lisaks nimetas ta asenduskapteniteks Granit Xhaka ja Valon Behrami.
Säärane käik ei meeldinud sugugi vahepeal Müncheni Bayernit esindanud, aga nüüd Stoke Citys mängivale Shaqirile, kes soovis ise auväärt käepaela ja väljendas nördimust ka Šveitsi ajakirjanduses . "Mis oleks, kui Kosovo peatreener soovib mind kapteniks?" küsis ta enne matši Rumeeniaga. "Loomulikult mõtleksin selle üle."
Kosovo teenis hiljuti nii FIFA kui ka UEFA tunnustuse ja asub heitlema juba 2018. aasta MM-valikturniiril. Üldiselt ei tohi pallurid koondiseid vahetada, aga uute liikmesriikide puhul tehtaks erand ning kindlasti soovivad Kosovo inimesed seal sündinud, aga väiksena Šveitsi rännanud Shaqirit oma koondises näha.
Küll aga tekitab Shaqiri väljaütlemine keset EM-finaalturniiri küsimusi Šveitsi koondise sisemeeleolude kohta. Aastaid on peetud Šveitsi paljurahvuselist koondist integratsiooni musternäidiseks, kuid finaalturniiri eel levisid jutud, et kliima meeskonnas pole nii hea kui võiks. | Pinged Šveitsi koondises: solvunud Shaqiri viitas võimalusele hakata esindama Kosovot | https://sport.err.ee/87444/pinged-sveitsi-koondises-solvunud-shaqiri-viitas-voimalusele-hakata-esindama-kosovot | Jalgpalli EM-finaalturniiri võidukalt alustanud Šveitsi jalgpallikoondises võib hakata käärima, sest tähtmängija Xherdan Shaqiri viitas võimalusele hakata esindama hoopis Kosovot. |
Eile Pariisis toimunud meeleavaldus muutus vägivaldseks ning protestijate ja märulipolitseinike vahel puhkenud kokkupõrgetes sai viga kümneid inimesi. Eriti paistsid silma maske kandnud noored, kes korrakaitsjaid vägivaldselt ründasid. Politsei hinnangul kogunes Pariisis teisipäeval 70 000-80 000 inimest ja kogu Prantsusmaal 125 000. Korraldajate arvates oli osalejaid palju rohkem.
"Me ei saa täielikult meeleavaldusi keelata, kuid me täidame oma kohustusi," kommenteeris Valls raadiojaamale France Inter. "Me ei saa enam lubada sellist häbiväärset vaatepilti, kus olukord kontrolli alt väljub."
President François Hollande ja sotsialistide valitsus on asunud tööreformi seadustepaketti jõuga läbi suruma. Peamiseks eesmärgiks on vähendada kõrget töötust. Kriitikud aga väidavad, et uued seadused oleksid kallutatud tööandjate kasuks, näiteks oleks tööandjatel võimalik eirata läbirääkimistel töövõtjatega ametiühinguid ning samuti oleks lihtsam töötajaid vallandada. | Valls: me ei saa meeleavaldusi keelata, kuid avaliku korra tagamisel me mööndusi ei tee | https://www.err.ee/561765/valls-me-ei-saa-meeleavaldusi-keelata-kuid-avaliku-korra-tagamisel-me-moondusi-ei-tee | Prantsusmaa peaminister Manuel Valls kinnitas täna, et valitsus ei kavatse taganeda palju vastumeelsust põhjustanud tööreformist, ning kutsus peamist protestiaktsioonide taga seisvat ametiühingut üles massimeeleavaldustest loobuma. |
Kolmest lühiloost koosnev romaan on autori senises loomingus kõige napima dialoogiga ning ajateljel risti-põigiti kulgev tekst. Varem on eesti keeles ilmunud Baricco romaanid "Siid" (2007), "Ookean meri" (2005) jm.
Itaalia keelest tõlkinud Mailis Põld, toimetanud Priit Põhjala, kujundanud Mari Kaljuste.
Siinsed leheküljed jutustavad ühe tõepärase loo, mis ometigi ei saaks kunagi aset leida tegelikkuses. Nad jutustavad nimelt kahest inimesest, kes kohtuvad kolmel korral, kuid ikka jääb see üheksainsaks ja esimeseks ja viimaseks korraks. See osutub neil võimalikuks, kuna nad elavad põikuvas Ajas, mida oleks asjatu taga otsida igapäevaelu kogemusest. See jääb jutustuste kujundada, aegajaliselt, ja eks see ju ongi nende eesõigusi.
Alessandro Baricco
KATKEND:
Tuhmunuvõitu oli selle hotelli elegants. Küllap oli ta minevikus suutnud kinni pidada nii mõnestki luksuslikust ja taktitundelisest lubadusest. Näiteks oli hotellil kena puust pöörduks, iseärasus, mis ikka ahvatleb mõttelennule.
Sealt siseneski üks naine sel kummalisel öötunnil, pealtnäha muule mõeldes, nüüdsama taksost väljunud. Tal oli üll vaid kollane õhtukleit, kaunis avara dekolteega, ja isegi kerget salli ei olnud õlgadel – seetõttu oli tal säärase inimese intrigeeriv ilme, kellega on midagi juhtunud. Ta liikumises oli isikupärast elegantsi, aga ühtlasi meenutas ta nüüdsama jälle kulisside varju tõmbunud näitlejannat, kes on esinemiskohustusest vabanenud ja naasnud omaenda olemisse, siiramasse. Sestap oli ta astumisviis kriipsu võrra väsinum ja tilluke ridikül käest lausa maha libisemas. Ta ei olnud enam kuigi noor, aga see kaunistas teda, nagu mõnikord naiste puhul, kes ei ole kunagi kahelnud oma ilus.
Väljas valitses koidueelne hämarus, ei öö ega hommik. Hotelli vestibüül püsis liikumatu, detailipeene, puhta, pehmena: soojatoonilise, vaikse, ruumi suurusega kooskõlastuvana, heiastuva kuma valgel, kõrged seinad, hele lagi, raamatud laudade peal, puhvpadjad diivaneil, hardalt raamitud maalid, nurgas seisev klaver, napid hädavajalikud sildid, kõigiti läbimõeldud kirjatüüp, pendelkell, baromeeter, marmorbüst, kardinad akende ees, vaibad põrandal – ühe lõhna vari.
Kuna ööportjee, kes oli pintsaku pannud lihtsa tooli korjule, magas väikeses kõrvalruumis linnuund, mis tal meisterlikult välja kukkus, poleks keegi näinud seda naist hotelli sisenemas, kui teda ei näinuks üks vestibüüli nurgas tugitoolis istuv mees – mõistusevastane, sel öötunnil –, kes tõstis siis vasema jala üle parema, olles enne istunud parem jalg üle vasema – asja ees, teist taga. Nad märkasid teineteist.
Seadis nagu sajule, aga vihmast ei tulnud midagi välja, sõnas naine.
Jah, ilm on selline kahevahel, lausus mees.
Kas te ootate kedagi?
Mina? Ei.
On alles väsimus. Ega te vastu ole, kui võtan hetkeks istet?
Olge lahke.
Nagu näha, joogipoolist mitte üks tirts.
Hommikusööki nüüd vaevalt enne kella seitset serveeritakse.
Ma pidasin alkoholi silmas.
Ah soo. Mitte ei tea. Sel kellaajal vaevalt.
Mis kell on?
Kaksteist minutit neli läbi.
Tõsiselt?
Jah.
Tänane öö ei saa kuidagi otsa. Minu meelest algas see juba kolm aastat tagasi. Mida teie siin teete?
Sättisin end minekule. Pean tööle minema.
Sel kellaajal?
Tjah.
Kuidas te jaksate?
Mis seal jaksata, mulle meeldib.
Teile meeldib.
Jah.
Uskumatu.
Arvate või?
Ilme põhjal olete esimene huvitav inimene, keda ma täna õhtul kohtan. Täna öösel. Või on, mis ta on.
Ma ei julge nende teiste peale mitte mõeldagi.
Kohutavad.
Kas käisite mõnel peol?
Mul vist hakkas halb.
Ma kutsun portjee.
Ei, taeva pärast.
Äkki teil oleks targem pikali heita.
Võtan õige kingad jalast, ega te vastu ole?
Või veel…
Rääkige millestki, ükskõik millest. Kui mõtted mujale juhin, läheb üle.
Kui ma teaks, millest…
Jutustage mulle oma tööst.
See ei ole kuigi köitev teema…
Tehke proovi.
Ma müün kaalusid.
Jätkake.
Mida kõike ei kaaluta, ja kaalumise juures on oluline täpsus, mul on niisiis vabrik, mis valmistab kaalusid, igasuguseid. Mulle kuulub üksteist patenti ja… Ma lähen ja kutsun portjee.
Ei, olge nii kena, see tüüp vihkab mind.
Jääge pikali.
Pikali jäädes hakkan oksele.
Ajage end siis üles. Või õigemini, ma tahan öelda…
Kas see kaalude müük toob ka raha sisse?
Minu meelest tuleks teil…
Kas see kaalude müük toob ka raha sisse?
Mitte eriti.
Rääkige edasi, ärge minu peale mõtelge.
Tegelikult on mul ülim aeg minna.
Palun olge nii kena ja rääkige natuke aega veel. Seejärel lahkute.
Veel mõni aasta tagasi teenis sellega päris ilusa raha. Praegu ei teagi öelda, küllap olen kusagil mööda pannud, müük ei edene enam mitte üks raas. Alul arvasin, et äkki peitub viga müügimeestes, ning asusin ise ringi sõitma ja müüma, aga mu toodetel ei ole tõepoolest enam minekut, võib-olla need on vananenud, mitte ei tea, võib-olla on liiga kallid, üldiselt need ju ongi väga kallid, sest kogu see kraam on käsitöö, teil pole aimugi, mida tähendab täieliku täpsuse saavutamine, kui tegemist on mõne asja kaalumisega.
Mis asja kaalumisega? Kas õunte, inimeste, mille?
Kõige. Me valmistame kõike, kullasseppadele mõeldud kaaludest konteinerite kaalumiseks vajalikeni.
Tõsiselt?
Seepärast mul tulebki minna, pean täna ühele tähtsale lepingule punkti panema, kohe kuidagi ei tohi hiljaks jääda, mängus on mu ettevõte, kui ma seda asja joonde ei aja, ah sa raisk!
Rõve.
Ma juhatan teid tualetti.
Pidage ometi.
No ei!…
Rõve.
Lähen ja toon õige vett.
Andke andeks, tõepoolest, andke andeks.
Lähen ja toon õige vett.
Ei, jääge palun siia.
Sähke, pühkige end sellega puhtaks.
Lausa häbiasi.
Ärge muretsege, mul on endal lapsed.
Mis see asjasse puutub?
Lapsed oksendavad tihtilugu. Minu omad vähemasti küll.
Ah soo, andke andeks.
Nii et see ei avalda mulle mingit muljet. Aga nüüd oleks teil targem üles oma tuppa minna.
Ma ei saa ju seda laga siia jätta…
Ma kutsun pärast portjee, teie minge üles oma tuppa. Teil ju on tuba, eks?
Jah.
Hakake siis minema. Ajan selle asja ise korda.
Kas ma üldse mäletangi oma toa numbrit.
Küll portjee ütleb.
MA EI TAHA PORTJEED NÄHA, see tüüp vihkab mind, ütlesin ju teile. Kas teil ei ole tuba?
Minul?
Jah.
Jätsin selle nüüdsama vabaks.
Viige mind sinna, ma väga palun.
Ütlesin ju teile, et jätsin selle nüüdsama vabaks. | Lugege katkendit: Alessandro Baricco, "Kolm korda koidikul" | https://kultuur.err.ee/312596/lugege-katkendit-alessandro-baricco-kolm-korda-koidikul | Torinost pärit Alessandro Baricco romaan "Korda kolm koidikul" on mõtteliselt seotud 2011. aastal ilmunud "Mr Gwyniga" (eesti keeles 2013), ent side pole mitte järjejutuline, vaid puhtalt inspiratsiooni valda üle kantav, läbivatele motiividele taandatav. |
Mitmevõistlejad alustasid just kahepäevast finaali, mille parim 9-võistleja teenib Valter Külveti mälestusauhinna, edukamad koolid aga preemiasummad ja kastiga Kalevi magusat.
Kell 15.00 avavad ERR-i, EKJL-i, EOK-i esindajad suure spordimessi, kus on väljas 30 erinevat spordiorganisatsiooni.
Kell 18.00 toimub spordikuulsuste ja muusikute osavõtul pidulik avamine ning vilistlaste kokkutulek, peetakse põnev meeste 4 x 100 meetri teatejooksu duell Eesti täiskasvanute ja juunioride koondiste vahel.
Finaaletapil võistleb 176 noorsportlast 50-st koolist. Võistkondadega pääsesid lõppvooru 20 kooli:
· Suured koolid (üle 250 õpilase põhikooli osas): Elva Gümnaasium, Jõgeva Põhikool, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Kose Gümnaasium, Kuusalu Keskkool, Peetri Kool, Pärnu Mai Kool, Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Valga Põhikool, Viljandi Jakobsoni Kool, Viljandi Kesklinna Kool, Viljandi Paalalinna Kool ja Võru Kesklinna Kool
· Väikesed koolid (alla 250 õpilase põhikooli osas): Haljala Gümnaasium, Käina Kool ja Emmaste Põhikool, Orissaare Gümnaasium, Osula Põhikool ja Sõmerpalu Põhikool, Parksepa Keskkool, Ääsmäe Põhikool ja Kernu Põhikool
Tüdrukute noorem vanuserühm võistleb kuuevõistluses, vanem kaheksavõistluses ning poiste mõlemal vanuserühmal on kavas üheksavõistlus.
Finaalvõistluse ajakava leiab siit.
Spordimess on täna Kadrioru staadionil avatud kell 15.00 – 21.00 ja sissepääs staadionile on prii.
Nõu jagavad treenerid ja olümpiavõitjad, Rio koondislased, tipptasemel pallimängijad, tehnikasportlased, telenäod ja dopingukütid. Rohkem infot leiab spordimessi kohta: www.facebook.com/Olympiafann ja http://sport.err.ee/l/tv10
TV 10 Olümpiastarti finaaletapi erisaade on ETV2 ekraanil 19. juunil algusega kell 19.30. Saate toimetaja ja režissöör on Anu Säärits.
1971. aastast ETV sporditoimetuse ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuv kergejõustikusari on maailmas ainulaadne noortesporti propageeriv võistlus ja vanim saatesari Eestis. Sarja vanim rekord kuulub 1975. aastast Valter Külvetile, kes suutis Abja kooli 11-aastase õpilasena hüpata kõrgust 1.70.
Tänase seisuga on TV 10 Olümpiastarti sarjas osalenud sportlastest täitnud Rio OM-normi või juba varem olümpial võistelnud 26 kergejõustiklast: Gerd Kanter, Ksenija Balta, Rasmus Mägi, Marek Niit, Roman Fosti, Grit Šadeiko, Karl Robert Saluri, Tanel Laanmäe, Maicel Uibo, Aleksander Tammert, Andrus Värnik, Mikk Pahapill Andres Raja, Kaire Leibak, Kaie Kand, Moonika Aava, Tarmo Jallai, Taavi Peetre, Marko Aleksejev, Kristjan Rahnu, Lauri Leis, Marko Turban, Anu Kaljurand, Eha Rünne, Andrei Nazarov, Valter Külvet. | Kadrioru staadionil algas TV 10 Olümpiastarti sarja finaalvõistlus | https://sport.err.ee/87449/kadrioru-staadionil-algas-tv-10-olumpiastarti-sarja-finaalvoistlus | Ainulaadse võistlussarja TV 10 Olümpiastarti 45. hooaeg kulmineerub esmakordselt parimate noorte mitmevõistluse finaali, vilistlaste ja sõprade kokkutuleku ning spordimessiga. |
Nüüd ei tohi õpetaja koolis heale õpilasele isegi pai teha, sest oled kohe pedofiil. Õpetaja ei tohi ka kaklevaid lapsi lahutada, sest siis on ahistamine. Aga minu lapsepõlves oli populaarne raamat Eduard Vilde "Minu esimesed triibulised".
Meie kõikelubavas ja demokraatlikus ühiskonnas inimõiguste ajastul on kõik võrdsed, nii lapsed, noored, täiskasvanud kui vanad. Sarimõrvarit, kes naudib tapmist, ei tohi valutult teise ilma saata, vaid ta peab eluaeg istuma kongis maksumaksjate arvel. Me oleme nii kaastundlikud, et lõpuks isegi marutõves koera ei tohi magama panna. Ma usun, et enamus taipab, millise absurdini me oleme jõudnud, kuid rühime ikka vapralt edasi, teadmata, kuhu meid ajaloo käik viib.
Ja nüüd peksis kuulus lavastaja naist - näitlejat. Kogu Eesti kihab: kuidas nii võib? Varjatult pekstakse naisi, pekstakse ka mehi kogu aeg, kuid lärmi lüüakse ikka selle üle, mis avalikuks tuleb. Ja muidugi, kui isik, kes peksab, on veel tuntud, siis tekib lärmi veel rohkem. Me võime öelda, et Tiit Ojasoo käitus nii afekti seisundis või on lihtsalt vaimuhaige, sest tõesti, naist peksta on kuritegu, eriti kui seda tehakse veel jalgadega. Sellele ei ole õigustust. Asjaosaline Ojasoo püüab selle teha eraasjaks. Muidugi, kui see olnuks töökonflikt, alluva ja alluja konflikt, siis oleks asi kohe selge. Näiteks, näitlejanna ei õppinud teksti pähe ja Ojasoo karistas teda selle eest peksuga. Või hakkas näitlejanna peanäitjuht Ojasoole vastu ja Ojasoo karistuseks tümitas teda. Laisk ja lohakas ja allumatu näitleja väärib ikka karistust. Kuid kas peksmist? Äkki peaks tõesti andma teatrites eriseaduse välja, kus lubatakse allumatut näitlejat karistada ihunuhtusega? Võibolla tõuseks teatrikunst kohe uuele tasemele?
Aga eraasi? Kas mehe ja naise vahekord? Sellest vaikitakse targu. Kui näitlejanna poleks läinud politseisse, siis oleks kõik vakka jäänud, nüüd skandaal missugune. Muidugi, targem olnuks Ojasool nüpeldada OMA naist, mitte võõrast. Siis poleks ilmselt midagi juhtunud: eraasi tõesti. Kuid võõra peksmine pole eraasi. Nii võib eraasjade varjus musti tegusid teha karistamatult. Seekord oli pekstu nõus lepitamismenetlusega. Me ei tea, miks ta sellega nõustus. Me teame ainult seda, et ta sai peksa kuulsalt mehelt.
Ja nüüd karjub osa inimesi riigikogust, et Ojasoo tuleks maha võtta teatrijuhi kohalt. Võibolla peaks enne siiski tegema psühhiaatrilise ekspertiisi Ojasoole, siis oleks selge, kas on tegemist terve või haige inimesega. Enne seda on lihtsalt tegemist peksmise faktiga, mis kohtusse asjaosalisi ei viinud. Las nad nüüd lepivad, annavad teineteisele rahusuudluse ja elavad rahus edasi, eks Ojasoo ise tea, kas minna uutele jahimaadele või elada edasi nii, et häbi ei ole. Imelik on veel üks asi: truu teatri- ja elukaaslane Ene-Liis Semper, kellega koos Ojasoo teatrit juhib, on vait. Ta võiks ikkagi oma võitluskaaslase eest välja astuda... Nii vist peame vaikima ka meie ning laskma osalistel eluga edasi minna, nagu soovis kannatanu pöördumises Postimehes. Kuid nii kaob maailma hiilgus siiski! | Jaan Tooming. Kuritöö ja karistus | https://kultuur.err.ee/312594/jaan-tooming-kuritoo-ja-karistus | Oli kord aeg, mil vitsaga tõmmati lapsele mööda sääri, kui laps ulakas või sõnakuulmatu oli. Oli kord aeg, mil koolis löödi joonlauaga vastu laisa ja vastupanija lapse sõrmi. Oli kord aeg, mil koolis anti ihunuhtlust. |
Tallinna Õpetajate Maja aadressil Raekoja plats 14 oli Eino Baskini asutatud Vanalinnastuudio esimeseks ajutiseks koduks ja seepärast paigutatakse Eino Baskini mälestuse jäädvustamiseks maja fassaadile peaukse kõrvale tema bareljeef. Bareljeefi autor on skulptor Mati Karmin.
1929. aasta 17. juunil sündnud Eino Baskin lõpetas Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi 1951. aastal. Aastatel 1958–1961 töötas ta erinevates komöödiateatrites Leningradis ning tema menukas konferansjeeaeg möödus Eesti ja Venemaa erinevates teatrites 1960. aastate lõpul. Draamateatris töötas Baskin näitlejana aastatel 1968–1980.
1972. aastal asutas ta näitetrupi, kes hakkas tegema igapühapäevast raadioprogrammi "Meelejahutaja". 1995. aastal, kui programm lõpetati, oli valminud tuhatkond saadet.
1980. aastal asutas Eino Baskin Vanalinnastuudio ja oli selle pikaaegne juht. Pärast Vanalinnastuudio sulgemist asutas ta Vana Baskini Teatri.
Tallinnale osutatud teenete eest omistati Baskinile 2003. aastal Tallinna teenetemärk ja 2010. aastal linnapoolse austusavaldusega Tallinna vapimärk. 2014. aastal pälvis Eino Baskin Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia.
Eino Baskin suri 11. märtsil 2015.
Tallinna linnavalitsus eraldas reservfondist Tallinna kultuuriametile Eino Baskini bareljeefi valmistamise toetamiseks 9000 eurot.
Eino Baskini bareljeef avatakse 17. juunil kell 13. | Õpetajate Maja seinale tuleb Eino Baskini bareljeef | https://kultuur.err.ee/312595/opetajate-maja-seinale-tuleb-eino-baskini-bareljeef | Tallinnas paigaldatakse Õpetajate Maja seinale näitleja ja teatrijuhi Eino Baskini bareljeef. |
Ronaldo debüteeris Portugali koondises 2003. aasta augustis vaid 18-aastasena ning on pärast seda pidevalt valikusse kuulunud. Figo mängis Portugali eest aastatel 1991-2006. Veel on portugallastest saja mängu piiri ületanud ka kaitsja Fernando Couto (110; 1990-2004). Järgmisena võib selleni jõuda Nani (97).
Portugali kõigi aegade väravalööjate edetabelis on 58 tabamusega mõistagi esikohal Ronaldo. Järgnevad Pauleta ja Eusebio vastavalt 47 ja 41 väravaga. Figo lõi karjääri jooksul Portugali särgis 32 tabamust. | Ronaldo jõudis mängus Islandiga ühele pulgale Luis Figoga | https://sport.err.ee/87443/ronaldo-joudis-mangus-islandiga-uhele-pulgale-luis-figoga | Portugali jalgpalli superstaar Cristiano Ronaldo pidas eile Islandi vastu oma karjääri 127. kohtumise koondises ja jõudis vastavas arvestuses järele teisele maailma jalgpalluriks valitud mängumehele ehk Luis Figole. |
Trump ei ole taganenud väitest, et president Barack Obama on mingil moel seotud terroristidega või tunneb nende suhtes poolehoidu, ning ütles Associated Pressile, et presidendi prioriteediks on ameeriklaste ees jätkuvalt vaenlased. Samuti sõnas ta, et kõigi maailma moslemite pääsu USAsse tuleks piirata.
Pärast Orlando veresauna on paljud vabariiklased üritanud Trumpi seisukohtadest distantseeruda, vahendas Washington Post.
USA esindajatekoja spiiker Paul Ryan, kes on varemgi silma paistnud kriitikaga Donalt Trumpi väljaütlemiste suunal, ehkki lubanud teda siiski vabariiklaste presidendikandidaadina toetada, ütles, et moslemikeeld ei ole riigi huvides.
"Minu arvates ei ole see kooskõlas mitte ainult meie partei, aga ka meie riigi põhimõtetega," rääkis Ryan ajakirjanikele ja kutsus üles kontrollima immigrantide usu asemel nende tausta.
Ka senati välissuhete komitee esimeest Bob Corkerit, kes varem on kiitnud Trumpi soovi poliitikat raputada, pani vabariiklaste arvatava presidendikandidaadi reaktsioon Orlando tragöödiale ebamugavust tundma ning ta nimetas seda pettumuseks.
Senaator Lindsey O. Graham, kes Trumpi kandidatuuri ei toeta, märkis, et tal on omadussõnad Trumpi kirjeldamiseks otsas. "Minu arust ei ole tal selliste olukordade tarbeks, millega me silmitsi seisame, ei otsustusvõimet, temperamenti ega kogemust," lausus ta.
Grahami sõnul paistab Trump väitvat, et Obama on üks "nendest". "Minu meelest on see äärmiselt solvav. Kogu see põhjenduste jada on väga valedel alustel. President Obama puhul on minu jaoks probleemiks tema poliitilised valikud," selgitas senaator.
Õhujõudude major Adam Kinzinger, kes on üks vabariiklaste põhilisi eestkõnelejaid riikliku julgeoleku teemadel, distantseerus samuti järsult Trumpi väljaütlemistest.
"Hindan küll härra Trumpi tulisust sel teemal, aga sa ei saa võõranduda neist inimestest, keda meil just vaja on, ja nendeks on mõõdukad moslemid," lausus Kinzinger. "Peame selle sõja võitmiseks kasutama neid, kes ei ole radikaliseerunud, mis tähendab suuremat osa moslemitest".
Washington Posti ja ABC Newsi arvamusküsitluse kohaselt toetab 64 protsenti vabariiklaste valijaist Trumpi moslemikeelu ideed. | Trumpi moslemivastasus tõi vabariiklastelt valulisi reaktsioone | https://www.err.ee/561759/trumpi-moslemivastasus-toi-vabariiklastelt-valulisi-reaktsioone | USA vabariiklaste eeldatava presidendikandidaadi Donald Trumpi radikaalsed väljaütlemised moslemite ja president Barack Obama suunal on toonud mitmeid valulisi reaktsioone tema parteikaaslastelt. |
Loomelabori eesmärgiks on pakkuda noortele enesetäiendamis- ja väljendamisvõimalust ning professionaalset individuaalset juhendamist. Suvekooli oodatakse noori, kes on avatud mõtlemisega, tahavad mõtestada ümbritsevat, on huvituvad muusikast ja soovivad seda ise luua. Peamine sihtrühm on muusika- ja huvikoolide vanemate klasside ning gümnaasiumi- ja keskastme õpilased. Oodatud on kõigi muusikaerialade õpilased ning loomingulised noored. Loomelabor toimub kolmandat korda. Kahe aasta jooksul on suvekoolist osa võtnud ligi kuuskümmend noort.
"Loomelabor on hetkel ainuke noortele suunatud suvekool, mis tegeleb klassikalise kompositsiooni õpetamisega. See on oluline nii uute heliloojate kasvulavana, kui ka üldises plaanis selle jaoks, et meil oleks jätkuvalt haritud ja huvitatud kuulajaid nüüdismuusika jaoks," põhjendas Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill suvekooli vajadust ja senist populaarsust.
Loomelabori teemaks on tänavusest festivalist Eesti Muusika Päevad inspireeritult küsimus "roheline heli?", mille puhul keskendutakse linnulaulule. Õppekava tuumaks on zoo-semiootiku ja parasitoloogi Aleksei Turovski loeng muusikast linnulaulus ning pedagoogi ja muusikateadlase Maia Lilje loeng linnulaulust muusikas. Loenguid peavad ka heliloojad Helena Tulve (enda looming ning seosed loodusega), Einike Leppik (audiovisuaalne looming), Sander Mölder (elektrooniline muusika, kontrollerism). Individuaalsete juhendajatena on kaasatud heliloojad Tauno Aints, Liis Viira ja Maria Kõrvits. | Heliloomingu suvekoolis kuulatakse linnulaulu | https://kultuur.err.ee/312592/heliloomingu-suvekoolis-kuulatakse-linnulaulu | Algas registreerimine 8. kuni 13. augustini Viljandis toimuvasse Loomelaborisse, mis on Eestis ainus noortele suunatud heliloomingu suvekool. Noored omandavad teadmisi nii helilooja Helena Tulve kui ka zoo-semiootiku Aleksei Turovski juhendamisel. |
"Venemaa ei lase täna korduda 1941. aastal. Sellist, nagu 41. aastal, mil Venemaa saatis oma väeosad laiali ning tõmbas need piirist eemale, paigutas suurtükid ladudesse ja vedas moona minema - enam ei sünni. Venemaa tagab enda julgeoleku," ütles Klintsevitš kolmapäeval Interfaxile kommentaariks NATO kaitseministrite otsusele paigutada Baltimaadesse ja Poola 2017. aasta algusest neli pataljoni.
Klintsevitši arvates "käitub NATO, nagu USA käsib, just seepärast laieneb NATO itta ja kägistab Venemaad".
"Meil, Jumal tänatud, on millega vastata. Me ei räägi täna juhuslikult sellest, et nad valmistavad ette platsdarmi. Kohe, kui miski algab, on meil selleks diplomaatilised, organisatsioonilised, poliitilised ja sõjalised vahendid," ütles senaator.
Klintsevitš märkis, et sõjalisest vaatepunktist "ei kujuta need neli pataljoni meie jaoks iseenesest mingit ohtu".
Kuid ta arvas, et oma isikkoosseisu ja tehnikaga on pataljonid vajalikud "et moodustada valve ja viia kohasesse seisu kunagise lennuväljade võrgustiku taristu, radarijaamad ja muud sõjalised objektid, mis olid nõukogude ajal ja pärast Varssavi lepingu organisatsiooni lagunemist".
"Ettevalmistatud taristu võimaldab mitmesugust sõjalist tegevust. Näiteks võivad lennukid tuua mitmesugust relvastust ja tehnikat ning selle vastuvõtmiseks inimesi. See on seotud järk-järgulise muude maskeeritud ja teisteks eesmärkideks ettenähtud objektide edasitoimetamisega raudtee kaudu," arvas Klintsevitš.
"Ja me ei tea, millisel hetkel need lennukid loodud taristusse paigutatakse. Praegu käivad ettevalmistused," märkis rahvasaadik.
Tema sõnutsi Ida-Euroopasse paigutatud USA raketikilp, üleilmse välklöögi andmise kontseptsiooni esitlus ja jutud Venemaa agressioonist - "kõik see kujutab meie jaoks tõsist ohtu".
Venemaa omalt poolt jälgib olukorda, eritleb seda ja on vajadusel võimeline end kaitsma. | Vene rahvasaadik: meil on vahendeid NATO heidutamiseks Baltimaades | https://www.err.ee/561761/vene-rahvasaadik-meil-on-vahendeid-nato-heidutamiseks-baltimaades | NATO võib kasutada Baltimaadesse ja Poolasse paigutatavaid pataljone platsdarmina sõjategevuse taristu ettevalmistamiseks, kuid Venemaal on, millega vastata, ütles Venemaa föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomitee aseesimees Frants Klintsevitš. |
"Alguses oli plaanis üks võistlus juuli keskel. Pärast laagreid nädal puhkust ja võistlus Tjumenis," lausus Minaškin intervjuus Vikerraadiole. Siiski leiti üheskoos koondise peatreener Aleksei Budõliniga, et sel pole suuremat mõtet. "Pigem teeme enne olümpiat korralikult trenni ja esimene start tuleb olümpial."
Minaškini olümpia ettevalmistus on praegu poole peal. Selja taga on üks laager, ees ootamas veel kaks. "Eesmärk on olla valmis, näidata oma parimat maadlust ja midagi lubada ma ei oska. Loodan, et saan näidata kõike, mis sees on, maadelda lõpuni ja tuleb, mis tuleb," kommenteeris ta olümpiat. | Grigori Minaškin enne olümpiat ei võistle | https://sport.err.ee/87437/grigori-minaskin-enne-olumpiat-ei-voistle | Ainsa Eesti judokana Rio de Janeiro olümpiamängudele sõitev Grigori Minaškin (kuni 100 kg) enne kuskil matile ei tule. |
Esiteks psühhiaatrilise süsteemi kujutamine. Haigla, kuhu Mattias satub, on küll eriti range ja sünge osalt seetõttu, et ta viibib sel ajal kriminaaluurimise all. Ent haiglasüsteemi kujutamises tunneb tugevat „Lendas üle käopesa“ hõngu. Anu Aun on toetunud viisteist aastat tagasi tehtud intervjuudele ja vaatlustele [1], ent filmis on need toodud tänapäeva. Režissöör tunnistab intervjuus küll, et "ma ei tea, milline seis on täna Eesti psühhiaatriahaiglates", aga osutab, et psühhiaatriahaigla representatsioon on "kunstitõde", mitte "elutõde", et "[e]uroremonditud haiglahoone ei mõjuks vaatajale samamoodi nagu kooruva värvi ja nõukaaegse sisustusega lagunev mõisahoone" [1]. Mismoodi mõjub see aga noorele inimesele, kes parasjagu oma vaimse tervise pärast muretseb, või tema vanematele? Filmist paistab, et psühhiaatriahaiglas inimesed just haigeks jäävadki, patsientidele topitakse seal täiesti valimatult kurku ravimeid ja süstitakse vägivaldselt rahusteid, ravimid tekitavad tunde, "nagu ei elakski" (kuigi neist loobumine viib sõna otseses mõttes mitte-elamisele veel lähemale). Süsteemi pehmemat poolt esindav koolipsühholoog ei suuda aga eriti midagi teha. Kui paljud julgeksid sellise mulje järel psühholoogilist abi otsida?
Teiseks imestan, et režissööri enda sõnavõttudes on nii tugevalt kõlama jäänud mõte, mida Mattias väljendab sõnadega: "Sa oled sada korda normaalsem kui kõik need kuradi normaalsed inimesed – sa oled lihtsalt aus. Ja vaba. Ja tundlik."[2] See meeldejääv ja tugevas lõpulähedases positsioonis paiknev koht ehitab sama stereotüüpi, mida teiselt poolt kajastavad psühhiaatriahaigla kujutamisviis ning Hanna vastuseis ravimitele, mis tekitavad tema sõnul tunde, nagu ta "polekski elus". Kõik see kujundab klišeelikku vastandust mässava erilise indiviidi ning kõike "teistsugust" represseeriva-normeeriva süsteemi vahel. Hannat on kujutatud romantiliselt cool 'i, kirgliku, "ohtlikku elu" elava mässajana, ilusa ja andeka noore inimesena, keda süsteem üritab kasti toppida. Kui minna ka mööda küsimusest, kuivõrd Hanna käitumine bipolaarse häire klassikalisele kirjeldusele vastab (Kaspar Viilup kahtleb selles [3], aga igatahes olevat režissöör mitme bipolaarse inimesed lugusid kogunud ja kasutanud [1]), ei tohiks unustada, et Mattiase efektsed laused on vastuolus Hanna enda tunnetega: et ta ei saa ennast usaldada, et ta pole haiguse mõju all "tema ise".
Vastandus mässaja ja tuimalt normaliseeriva institutsiooni vahel on väheke liiga mustvalge. Erinevus, sotsiaalsete normide kahtluse alla seadmine ja teatav impulsiivsuski on ühiskonnas vaieldamatult vajalikud; "normaalsuse maski" krampumine toodab neuroose jne. Haigusest teeb aga haiguse just see, et inimene ei suuda oma tegusid valitseda, kuigi tahaks. Võimetus oma tegusid kontrollida pole aga lahe mäss või „normaalsuse maski“ hülgamine, nagu pole lahe mäss ka alkoholi mõju all sooritatud rünnak, mida Mattias hiljem teeseldud bipolaarsuse kaela lükata püüab. Nagu Aun ka ise nendib: "Üheks suurimaks valu põhjustajaks meie eludes on, kui me ei kontrolli oma emotsioone – need kontrollivad hoopis meid."[4] Piir tundlikkuse ja meeleoluhäire vahel, mis Auna huvitab[4], ongi just funktsioneerimises. See, mida Mattias Hanna „vabaduseks“ nimetab, on tal aga paljuski ka kammitsaks jalus, ja kui ta seda kontrolli alla ei saa, muutub see aja möödudes ainult hävituslikumaks. Psühhiaatria oma parimal kujul ei püüa tänapäeval mitte erinevusi nivelleerida ja tundlikke inimesi "rahusteid täis toppida" ega kellelegi normaalsuse maski pähe tagasi suruda, vaid aidata inimesel toimida ning iseennast mõista ja juhtida.
Osa Hanna tegudest ei tundu aga haiguse sümptomitena, vaid lihtsalt tempudena. Mingit põhimõttelist rebelli tema tegudest tegelikult eriti ei paistagi, küll aga on lisaks hetkedele, kus ta ei suuda normidele alluda (nt kui maania takistab tal kokkuleppest kinnipidamist või depressiivne episood kooliskäimist), ka neid, kus ta nähtavasti lihtsalt ei pea vajalikuks normidele alluda (nt trammipiletit osta) või kus ta neid meelega lõhub, sest see on lahe ja seksikas (nt öine muuseumikülastus). Ta on lisaks bipolaarsele ju ka lihtsalt julge ja trotslik ja impulsiivne ja egoistlik ja originaalne ja noor – nagu ka paljud teised inimesed, kelle isikuomadusi ei võimenda või moonuta bipolaarsuse sümptomid.
Nagu Mattias Hannale ette heidab, võib too oma haigust vahel ka vabandusena kasutada. Meeleoluhäire ei tähenda aga alati ja kohe tingimata teovõime ja vastutusvõime kaotust. Paljud bipolaarse häirega inimesed pingutavad ja töötavad, et oma haigusest üle olla, et nad võiksid ennast usaldada ja võimaldada teistel ennast usaldada. Pealegi on bipolaarsusel lõputult individuaalseid esinemisvorme. Bipolaarseid inimesi, nagu ka ühtki teist inimgruppi, ei tohiks filmivaataja seega enda jaoks lasta defineerida ühelainsal narratiivil. Üht filmi ei saagi aga ju süüdistada selles, et ta ei kajasta kõiki lugusid – seepärast tuleks lihtsalt lõpetada üleskutsega: rohkem lugusid! Kui lugusid on liiga vähe, on igaühe kaal ja stereotüpiseerimisoht liiga suur. Ots on ka Eesti kultuuriruumis lahti tehtud: lisaks "Polaarpoisile" on olnud Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi "Varesele valu / Harakale haigus", on Peaasja lugude sari[5]. Eesti noortele kõige kättesaadavamas angloameerika kultuuriruumis on vaimseid haigusi käsitlevaid lugusid juba tohutult, ent kindlasti on oluline ka Eesti ühiskonnas konkreetselt neid teemasid valguse kätte tuua.
[1] http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/haiguste-ravi-3/
[2] http://ekspress.delfi.ee/areen/polaarpoisi-rezissoor-anu-aun-kes-on-see-kes-utleb-kes-on-normaalne-ja-kes-mitte?id=74468845
[3] http://kultuur.err.ee/v/film/38b719d6-f90b-4502-ae4c-a343ced66bf7/arvustus-ponev-fotograafia-ent-igav-armastus
[4] http://www.noortegija.ee/polaarpoiss/
[5] http://peaasi.ee | Kommentaar. Haigusest teeb haiguse see, kui inimene ei suuda oma tegusid valitseda | https://kultuur.err.ee/312583/kommentaar-haigusest-teeb-haiguse-see-kui-inimene-ei-suuda-oma-tegusid-valitseda | Sel kevadel kinodes linastunud "Polaarpoissi" on õigusega kiidetud keerulise teema käsitlemise eest. Filmiga on tahetud ühiskonnas kasvatada teadlikkust (eriti noorte) vaimsetest häiretest ja edendada mõistvat suhtumist. Mind aga häirivad paar filmis endas ja selle retseptsioonis kajastunud ja kajastamata jäänud asja. |
Olen vägivalla ohver. Avaliku elu tegelase ohver olemine ei muuda mind avaliku elu tegelaseks. Arvan ikka veel, et elu on alles ees ja peksmise ohvriks sattumine ei ole see, mis peaks mind avalikkuses kogu elu saatma.
Teen sügava kummarduse ajakirjanikele, kes on mind puudutavat juhtumit käsitlenud delikaatselt ja austanud minu jätkuvat palvet anonüümseks jääda. Iga kord, kui keegi juhtunut avalikus ruumis meenutab – ja selleta ei möödu viimasel ajal ükski päev –, sunnib see mind sellega ikka ja jälle tegelema ning kogetud kannatusi uuesti läbi elama.
Avalikkuses kogub hoogu arutelu selle üle, kas vägivald pole ehk osa teatriprojektist. Et kas lugupeetud lavastaja tegeleb järjekordse ühiskonnakriitilise lavaprojekti eht-NOliku tutvustusega. Iidoli tegudest jahmunud avalikkus otsib talle vabandusi ja õigustusi, ise samal ajal kinnitades, et vägivallale ei ole õigustust.
See ei ole teater. See juhtus päriselt. Vigastused on fikseeritud ja dokumenteeritud ning ka rünnak ise jäi turvakaamera salvestisele. Jalahoobid kõhtu ja reitele tegid päriselt haiget ja sundisid mind füüsiliste vigastuste tagajärgedega tegelema.
Intsidendile ei eelnenud vahetult enne ei sõnavahetust ega ka minupoolset provokatsiooni. Mind ründas inimene, kes oli mind lavastajana õpetanud ja juhendanud ning kellest ma sügavalt lugu pidasin.
Õnneks ei ole keegi mulle esitanud küsimust, miks ma politseisse läksin, vaid küsitakse, miks ma kokkuleppega nõustusin.
Ma soovin eluga edasi minna, andestada ning anda ka teisele poolele võimalus oma eluga edasi minekuks. Peamine põhjus, miks ma tegin kokkuleppe, mis kriminaalasja peatas, oli minu jaoks soov see juhtum avalikkuse eest varjatuks jätta, et nii enda kui ka tema lähedasi säästa. Minust sõltumatult on sellest aga korraga saanud avaliku arutelu teema.
Ma ei imesta, et paljud naised jätavad vägivallast teatamata, sest alati leidub ründaja sõpru ja teisi arvajaid, kes teguviisi õigustavad ning osutavad, et ründaja suured teened kaaluvad eksimuse üles, või leiavad, et rünnak oli provotseeritud.
Tiit Ojasood ei ole vaja ei hukka mõista ega ka õigeks mõista. Naistevastasest vägivallast tuleb rääkida. Aga mitte kedagi vihates. Ravi algab oma tegude tagajärgede tegelikust mõistmisest.
Vägivallale ei ole õigustust, ärge siis otsige seda.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Tiit Ojasoo ohvri pöördumine: see ei ole teater, hoobid tegid päriselt haiget – aga ma soovin eluga edasi minna | https://www.err.ee/561764/tiit-ojasoo-ohvri-poordumine-see-ei-ole-teater-hoobid-tegid-pariselt-haiget-aga-ma-soovin-eluga-edasi-minna | ERR.ee avaldab Tiit Ojasoo rünnaku ohvriks langenu pöördumise avalikkuse poole muutmata kujul. |
Kõige olulisema mõjuga ettevõte oli Eesti Energia, mille puhaskasum vähenes 119 miljoni euro ehk 75% võrra, seda peamiselt varade allahindamise tulemusena tulenevalt madalatest energiahindadest.
Ülejäänud langusest andsid valdava osa suuruselt järgmised riigiosalusega ettevõtted nagu Elering (-16,4 miljonit eurot, -40%) ja Tallinna Sadam (-7,5 miljonit eurot, -19%).
Kõigi ülejäänud ettevõtete summeeritud puhaskasum vähenes 2,7 miljoni euro võrra (-8%).
Väiksemad kasumid 2015. aastal tingisid ka väiksemad dividendimaksed. Kokku maksid kontrolliva riigi osalusega ettevõtted dividende 129 miljonit eurot ehk 23 miljonit eurot vähem kui aasta varem.
Taaskord mõjutab näitajat suurim riigi osalusega äriühing, sest Eesti Energia maksis mullu 31,7 miljoni euro võrra vähem dividende. Ülejäänud ettevõtted kokku suurendasid dividendimakseid 8,4 miljoni euro võrra.
Riigile kuulub osalus 34 tegutsevas äriühingus selle aasta mai seisuga. | Riigi äriühingute kogukasum langes mullu poole võrra | https://www.err.ee/561755/riigi-ariuhingute-kogukasum-langes-mullu-poole-vorra | Riigi äriühingute puhaskasumid kokku moodustasid möödunud aastal 128 miljonit eurot, võrreldes aasta varasemaga langes kasum üle poole võrra ehk 53,3%. |
"Õnneks Bombillazel on tegemist sellel suvel tõesti palju. Järjest on peaaegu igal nädalavahetusel midagi tegemist," rääkis Kaare Raadio 2 hommikuprogrammis.
Mees lisas, et artiste, keda ta ise suvel vaatama läheb, ta veel nimetada ei oska. "Olles ise artist, kes peab nädalavahetustel veetma suure rõõmuga aega kontserdil ja oma fännide seltsis, siis pigem valin selle järgi, kas mul on aega või mul ei ole aega ja kas ma parasjagu soovin puhata või ma ei soovi puhata," selgitas ta.
Bombillaze järgmine peatus toimub juba eeloleval nädalavahetusel, 18. juunil Elvas festivalil "Eksootiline tants".
Hiljuti ilmus ka bändi kolmas album pealkirjaga "Hype". | Bombillaze laulja: õnneks on meil tegemist sellel suvel tõesti palju | https://menu.err.ee/291225/bombillaze-laulja-onneks-on-meil-tegemist-sellel-suvel-toesti-palju | Bombillaze laulja KillBaba Kaare kinnitas, et sel suvel tuleb ansamblil palju põnevaid esinemisi koos vägevate artistidega. |
Rio olümpiakullad teeb eriliseks asjaolu, et nende valmistamisel pole kordagi kasutatud elavhõbedat - alates kaevandamisest kuni lõpliku viimistlemiseni. Hõbe- ja pronksmedalid on aga 30% ulatuses taaskasutatud materjalist.
Pool medalipaelte juures kasutavast plastikust tuleb ümbertöödeldud pudelitest ja medalikarbid on valmistatud spetsiaalsest freijo puidust.
Kokku tehakse valmis üle 200 medali, neist 812 kuldset, 812 hõbedast ja 864 pronksikarva autasu.
Iseäranis omapärased saavad olema aga paraolümpiamängude medalid, mis teevad raputades häält. Nii võivad neid sel moel nautida ka nägemispuudega sportlased.
Medal podium: here are the gold, silver and bronze medals from @rio2016_en. 51 days to go! #RoadToRio pic.twitter.com/lvXGnrvPz5
— Olympics (@Olympics) June 14, 2016
BREAKING NEWS - Here is the gold medal design from @Rio2016_en. 51 days to go! #RoadToRio???? pic.twitter.com/iY6geCUyUB
— Olympics (@Olympics) June 14, 2016 | FOTOD | Sellised näevad välja Rio de Janeiro olümpiamedalid | https://sport.err.ee/87448/fotod-sellised-naevad-valja-rio-de-janeiro-olumpiamedalid | Teisipäeval avaldati tänavuste Rio de Janeiro olümpiamängude medalikujundused. |
Nimelt skooris 28-aastane ungarlane ametlikus mängus viimati 2014. aasta detsembris, aidates oma koduklubi Hoffenheimi Saksamaa kõrgliigas 3:2 võiduni Frankfurdi Eintrachti üle. Pärast seda püsis ta väravata lausa 41 kohtumist järjest.
Viimase hooaja veetis 193-sentimeetrine Szalai laenul teises kõrgliigameeskonnas Hannoveris, kus ta sai platsile 12 mängus ja viibis väljakul kokku 686 minutit, kuid ei suutnud meeskonda kordagi väravaga aidata.
Ungari koondises jäi tema eelmine värav samuti aastasse 2014, kui lõi oktoobris EM-valikmängus võidutabamuse Fääri Saartele. Koondises on tal kirjas nüüd 32 mängu ja kaheksa väravat. | Austerlasi kurvastanud Ungari ründaja püsis eelnevalt väravata 41 mängu järjest | https://sport.err.ee/87447/austerlasi-kurvastanud-ungari-rundaja-pusis-eelnevalt-varavata-41-mangu-jarjest | Ungari jalgpallikoondise ründaja Adam Szalai jaoks oli eilne päev topeltõnnelik, sest lisaks Austria 2:0 alistamisele EM-finaalturniiri avamängus lõpetas ta ülipika väravapõua. |
"Eesti kirjanduse ajalugu" on esimene eesti kirjanduse ulatuslik käsitlus, mis pärineb välismaalasest uurija sulest. Raamat vaatleb kirjandust kultuuriloolises kontekstis ning hõlmab kogu eesti sõnakunsti toodangut, alustades rahvaluulest ning esimestest trükistest ning lõpetades 21. sajandi alguse võrguväljaannetega.
Raamat tuleb esitlusele täna, 15. juunil kell 17 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis.
Cornelius Hasselblatt on keele- ja kirjandusteadlane ning ajaloolane ja tõlkija. Ta on õppinud Hamburgi ja Helsingi ülikoolis fennougristikat, ajalugu ja kirjandusteadust ja oli Hollandis Groningeni Ülikoolis kauane soome-ugri keelte ja kultuuride professor. Ta on avaldanud ligi 400 artiklit, esseed ja arvustust, 20 monograafiat ja toimetanud üle 15 kogumiku. Ta on tõlkinud üle 30 eesti autori saksa ning hollandi keelde.
Lisaks "Eesti kirjanduse ajaloole" esitletakse ka Cornelius Hasselblatti mälestusteraamatut "Ma armastasin eestlast. Autobiograafilised retked" (kirjastus Tuum, saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver) ja tutvustatakse teoseid "Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega" (Tartu Ülikooli Kirjastus, koostanud Cornelius Hasselblatt, Arne Merilai) ning "Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic" (Suomalaisen Kirjallisuuden Seura).
Esitlusel kõnelevad Maimu Berg, Rein Veidemann, Janika Kronberg, Piret Viires ja Cornelius Hasselblatt. | Cornelius Hasselblatti "Eesti kirjanduse elulugu" ilmus nüüd ka eesti keeles | https://kultuur.err.ee/312585/cornelius-hasselblatti-eesti-kirjanduse-elulugu-ilmus-nuud-ka-eesti-keeles | Monograafiasarjas "Heuremata" ilmus Cornelius Hasselblatti mahuka teose "Eesti kirjanduse ajalugu" eestikeelne tõlge. Raamat tuli 2006. aastal välja saksa keeles, selle tõlkisid Mari Tarvas, Maris Saagpakk ja Ave Mattheus. |
Neljapäeval algab Kadrioru pargis suvehooaeg, mis traditsiooniliselt toob endaga kaasa suve ja suvised sündmused Kadriorus ja mujal.
Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli puhkpilliorkester on lubanud anda ühe meeleoluka kontserdi suve alguse puhul ja kavas on teoseid klassikalistest kaasaegsemateni. Orkestrit juhatab Sirly Illak-Oluvere.
Kadrioru suvi 2016 on täis huvitavaid sündmusi ja tegevusi tervele perele:
21. juuli – Kalamaja kalmistupargi taasavamise tähistamine koos Bonzo ja Unelmate orkestriga
22. juuli – suur Kadrioru 298. sünnipäeva tähistamine.
15. september – festival "Valgus kõnnib Kadriorus".
Läbi suve toimuvad Kadrioru pargis ka ekskursioonid mille kohta leiab täpsemat infot pargi kodulehelt. | Kadriorg avab neljapäeval suvehooaja | https://menu.err.ee/291222/kadriorg-avab-neljapaeval-suvehooaja | 16. juunil avatakse Kadriorus suvehooaeg koos Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli puhkpilliorkestriga. |
Ronaldo kurtis pärast 1:1 viigimängu, et islandlased ei soovinud mängida ja näitasid seega "väikest mõtteviisi." "Arvestades, kuidas nad lõpus tähistasid, mõtlesin, et nad võitsid Euroopa meistrivõistlused. See oli uskumatu," vahendas meedia Ronaldo sõnu.
Islandi mängija Kari Arnason oli seda kuuldes armutu. "Ta on lihtsalt kehv kaotaja," sõnas kogenud kaitsemängija. "Mida ta meilt ootas - et me mängiks tema vastu kui Barcelona? Ta ainult istus väljakul ning sukeldus siin ja seal. Loomulikult olime autsaiderid, mängisime nagu autsaiderid ja meil oli ebaõnne, et me ei võitnud seda mängu."
Arnasoni täiendas Islandi abitreener Heimir Hallgrimsson. "Sellist mängijat nagu Ronaldo ei saa katta vaid ühe mängijaga. See peab olema meeskonnatöö, mingite alade sulgemine. Ronaldo eest hoolitses täna palju mängijaid. Tegime tõeliselt head tööd." | Islandi kaitsja vastulöök: Ronaldo on kehv kaotaja | https://sport.err.ee/87441/islandi-kaitsja-vastulook-ronaldo-on-kehv-kaotaja | Islandi koondislased andsid pärast Cristiano Ronaldo kriitikat maailma ühele parimale jalgpallurile vastulöögi. |
Haridus- ja teadusministeerium esitas määruse eelnõu, millega 2017/18. õppeaasta kevadel oleks 24. veebruarist 4. märtsini suusavaheaeg, sellele järgneks kevadvaheaaeg 21. aprillist 1. maini ning suvevaheaeg algaks 12. juunil.
Juba praegu kasutasid n-ö vabariigi aastapäeva vaheaega mitmed Tartu ja Tallinna koolid. Koolijuhid tõid selle põhjenduseks asjaolu, et kui riigipüha nagunii katkestab õppetegevuse ning mitmed lapsevanemad planeerivad sellele ajale ka puhkusi, siis on mõistlik teha vabariigi aastapäeva nädalal ka koolivaheaeg.
Praeguses ministeeriumi eelnõus on 5. koolivaheaeja kehtestamise argumendina välja toodud õppekoormuse ühtlasem jaotumine aasta peale. Kevadise lisavaheaja juurutamine võimaldaks teha õppeperioodid võrdsema pikkusega, mis omakorda võiks vähendada õpilaste kevadist väsimust.
Eesti kooliaasta on OECD riikide üks lühemaid, mis aga tähendab, et Eesti lastel tuleb samu teadmisi omandada lühema aja jooksul kui teistes OECD riikides. Seega on õppekoormus võrreldes teiste riikide lastega suurem ning see annab eriti tunda pikkadel kevadistel veeranditel. Lisavaheaeg pikendaks talvise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat umbes nädala võrra.
Nii nagu ka praegu võib kool teha ministeeriumi määruses soovitatust erinevad koolivaheajad. Tingimus on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
2017. aasta 1. septembril jõustuva muudatuse kohaselt on õppeperioodides kokku 175 õppepäeva ning perioodide pikkused kujunevad alljärgnevalt:
I perioodis on 36 õppepäeva,
II perioodis on 40 õppepäeva,
III perioodis on 35 õppepäeva,
IV perioodis on 34 õppepäeva,
V perioodis on 30 õppepäeva.
Lõpuklassides on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva ning õppeperioodi lõpus toimuvad lõpueksamid. Kooli lõpetamise aeg lõpuklassides sõltub lõpueksamite aegadest. | Haridusministeerium: viies koolivaheaeg jaotab kevadise koolikoormuse ühtlasemalt | https://novaator.err.ee/259172/haridusministeerium-viies-koolivaheaeg-jaotab-kevadise-koolikoormuse-uhtlasemalt | Praegu on kevadised kooliveerandid 10–15 päeva pikemad kui sügisesed, mistõttu on kevaditi lapsed rohkem väsinud. Osa koole on juba praegu võtnud kasutusele viienda lisavaheaja ning nüüd plaanib haridusministeerium kehtestada see kõigis koolides. |
"Ma olen tänulik, et Petteri on pakkunud mulle võimalust kuuluda tema ministrite meeskonda. Ma hindan seda kõrgelt. Samas ma tunnen, et aeg on suunata pilk tulevikku, seda nii erakonnal kui ka minul. Erakonna uus juht paneb kokku oma meeskonna. Kõigil on oma roll. Minu rolliks on toetada Petterit ja tema meeskonda taustal olles ja siis, kui minult seda palutakse. Ka minu roll kodus tugevneb, sest nagu ma lubasin - nüüd on aeg olla parem isa ja abikaasa," vahendas Stubbi erakonnakaaslastele saadetud kirja Verkkouutiset.
"Suvel üldiselt hetkeks puhatakse. Sügisel teenin ma kodumaad täiel rinnal Koonderakonna rahvasaadikuna parlamendis. Iga meie ühiselt veedetud hetk jääb alles. Ning ega need hetked pole läbi. Näeme varsti," lisas ta.
Esmaspäeval saab 48-aastane Stubbil täis 3000 järjestikud ministri ametis veedetud ööpäeva. Ta on olnud nii peaminister, rahandusminister, välisminister kui ka väliskaubanduse- ja Euroopa asjade minister. Euroopa Parlamendi saadik oli ta aastatel 2004-2008. Soome parlamendi liige on ta olnud 2011. aastast.
Soome Koonderakond valis laupäeval parteikongressil uueks esimeheks senise siseministri Petteri Orpo. Orpo edestas parteijuhi valimiste teises voorus senist esimeest, rahandusminister Alexander Stubbi. Orpo sai teises voorus 441 häält Stubbi 361 vastu.
Kuigi Soome valitsusse uusi ministrikohti ei teki, leiab peagi aset mõningane valitsusremont, mille raames võivad vahetuda koonderakondlastest ministrite isikud ja rollid. Hetkel on teada, et Orpo hakkab nüüd ise rahandusministriks, ülejäänud ministriportfellide asjus teeb erakond otsused järgmisel nädalal. | Stubb ministriks ei hakka, vaid piirdub rahvasaadiku rolliga | https://www.err.ee/561754/stubb-ministriks-ei-hakka-vaid-piirdub-rahvasaadiku-rolliga | Soome rahandusministri ametist taanduv Koonderakonna eksjuht Alexander Stubb teatas, et partei uus juht Petteri Orpo on talle pakkunud üht teist ministriportfelli. Stubb kinnitas, et ei kavatse seda pakkumist vastu võtta. |
Riigiprokuratuur lisas märtsis uurimiskomisjoni materjalid jäälõhkuja Botnica ostu kohta juba käsilolevasse kriminaaluurimisse.
Jäälõhkuja eest maksti 2012. aasta tehinguga 50 miljonit eurot. Tegemist on eriotstarbelise laevaga ja praegu raske tagantjärele öelda, kas toona valitsenud turuolukorras maksti aluse eest mõistlikku hinda.
Leedo: laeva hinnas on kolmandik "õhku", kõik naeravad
Komisjon küsis Botnica teemal arvamust ka praamikuningaks tituleeritud Vjatšeslav Leedolt. Talt sooviti teada, kas jäälõhkuja ostmine oli iga hinna eest vajalik.
Leedo ütles, et tema kogemus pärineb 38 laeva ostu, müügi, vahetamise või ehituse tehingust.
"Üks raudne reegel laev ostu juures on see, et 1/3 laeva letihinnast on õhk. Kauplemisel langeb hind veel," tõdes Leedo.
Botnica ostu puhul võtaks Leedo hinnast maha jämedalt 15 miljonit, kuid on veel asjaolusid ja nii võib öelda, et järele jääb 50 miljonist 30 miljonit.
"Kas sellel jäälõhkujal Botnica on tööd või ei ole tööd? Me kõik teame, et tal ei ole tööd olnud. Ta seisis seal niikuinii ilma tööta. Jääd lõhkunud ta ei ole. Soomlased ehitasid kõige ebaõnnestunuma jäälõhkuja, kõige viletsama. Jääd pole ta lõhkunud, kuna selle kulu oli nii suur," rääkis Leedo.
"See oli üks parimaid laevamüügi tehinguid Balti meres. Laevaringkondades kõik vaikselt naeravad. Eesti riik sai ühe hoobi," lisas ta.
Teder: Kiil maaklerit ei kasutanud
Tallinna Sadama endine nõukogu liige Hillar Teder ütles, et Botnica osteti sadamale puhtalt riigi eelarvelistel kaalutlustel, et see oleks aktsiaseltsi äri ja mitte riigi kohustus.
Läbirääkimisi soomlastega pidas juhatuse liige Allan Kiil. Teder rääkis komisjonile, et tema ise kasutab ja sellistel puhkudel tuleks kasutada maakleri teenust.
Teder märkis, et maakler võtab tavaliselt 0,5% tehingu hinnalt. Selle raha eest peab ta tegema kõik nimekirjad turul pakutavatest objektidest, tegema ära nende võrdlused, andma asjakohased seletused.
" Broker oleks tulnud näiteks nõukogu ette ja pannud alternatiivid lauale ning siis tehakse mingi otsus. Püüdsin broker ´eid Kiilile sokutada, aga seda ei tehtud ja keegi seda ei toetanud," meenutas Teder.
Veiko Tishler, kes oli Botnica ostmise aegu samuti sadama nõukogus, ütles, et Allan Kiil tegeles Botnica ostuga sisuliselt ainuisikuliselt.
"Ta andis nõukogus ülevaate, mis seisus ost on. Me iga kord nõukogus ütlesime Kiilile, et kauple hinda alla. Kiil käis soomlastega kohtumas, kas hinnakauplemist oli, ma ei tea," tõdes Tishler.
2012. aastal oli Tishleri arvates võimatu ette näha, et Botnica suvised tööd langevad ära, sest Krimmi
sündmusi ja Venemaa sanktsioone siis ei olnud.
"Hind 50 miljonit eurot on subjektiivne. Kui Botnical oleks suvi läbi tööd, siis ma arvan, et Botnica maksaks praegu 60-70 miljonit eurot," hindas endine nõukogu liige.
Priske: Botnica hankimine on õnnestumine
Kuni 2014. aastani majandusministeeriumi kantsleri ametis olnud Marika Priske rääkis komisjonile, et riigi jäämurdmise võimekus enne Botnica ostu oli peaaegu olematu. Jäämurdja Tarmo sai 50-aastaseks, olles juba peaaegu museaal.
Aasta-aastalt kukkusid kõik jäämurdeteenuse hanked esimese korraga läbi ja kui veeteede amet hankeid tegi, siis alati oli õnneküsimus, kas turult on üheks aastaks jäämurdjat võtta või ei ole.
"Soomlaste pakkumine oli püsivamaks lahenduseks ja olen jätkuvalt seda meelt, et on õnnestumine, et meil on 50 miljoniga saadud jäämurdja Botnica, mis suudab rahuldada meie vajadused, kui tuleb külmem talv," märkis Priske.
Suveperioodiks oli Botnica planeeritud töötama õliväljadel, kuid see sai Krimmi sündmustega tagasilöögi.
Mõeldud oli nii, et veeteede ametilt saadav baastasu katab jäämurdmise võimekuse osas laeva ülalpidamise kulu ära.
See oli Priske kinnitusel juba Tallinna Sadama enda otsus, et võtta sinna peale õliväljadel töötamise võimekusega meeskond ja teha investeeringud, mida on vaja multifunktsionaalsuseks.
Ühes on Priske siiani veendunud: Botnical on veel pikk tööiga ees, turusituatsioonid muutuvad, hea töö korral on kindlasti võimalik leida täiendavat rakendust. "Eesti riik võiks olla uhke, et tal on täna Botnica olemas."
Parts: 2013. aastal oli Botnica kõige tootlikum investeering
Botnica ostu ajal majandusministrina ametis olnud Juhan Parts rääkis komisjonile, et 2013. aasta majandusaastal oli Botnica sadama kõige tootlikum investeering. Partsi sõnul rääkisid sadamajuhid 2014. aasta koosolekul, et nad hea meelega hakkaksid ette valmistama teise laeva ostu.
"Tallinna Sadama juhatuse äriplaan oli 5% tootlusega, kui isegi suveks mitte mingit muud raha teenimise võimalust mujalt turgudelt ei leita. Aga leiti. Siis küll tulid Venemaa sanktsioonid ja offshore -töö osas langes sellega leping ära, mis minu arvates ei ole mingi vabandus. Tuleb otsida lihtsalt uusi tegevusi ja tegevusi kindlasti on," rääkis Parts.
Endine majandusminister ütleb, et paberite järgi peaks Botnica suutma teenindada veel 40 aastat. Ja alati on võimalus Botnica müüa, kui olukord offshore -tööde turul paraneb.
"Ma arvan, et me teeniksime Botnica müügist rohkem kui 50 miljonit ja võime siis ise hakata uut jäämurdjat ehitama," leiab Parts.
Seli: meid pandi fakti ette
Tallinna Sadama endine nõukogu esimees Neinar Seli meenutas uurimiskomisjoni ees, et jäälõhkuja ostmise osas pandi Tallinna Sadam ministeeriumi poolt fakti ette.
"Miks peab ostma 50 miljonilist jäälõhkujat, mis kuulub Soome riigifirmale, aga mis ei lõhu Helsingi enda sadamas jääd. Helsingi sadam tellis jäälõhkuja enda jää lõhkumiseks hoopis Rootsist. Kui enda jäälõhkujat ei kasutata, siis peab sellel midagi viga olema. Aga öeldi, et jäälõhkuja peate ostma," selgitas Seli.
Balti mere regioon on sisuliselt jäävaba. Jää tekib umbes iga seitsme aasta tagant. Kogu jäälõhkumise periood on maksimaalselt 60-100 päeva. Suurema osa ajast jäämurdja seisab tegevuseta. Seli rõhutas, et laeva seismise päev maksab keskmiselt 38 000 eurot.
Seli kurtis komisjoni ees ka seadusega pandud ülesannet kõik sadamad jääst lahti lõhkuma. Eriti nõme on Seli hinnangul kohustus lahti lõhkuda Pärnu sadama lahte, sest see oli hooajasadam seni, kuni Rein Kilk sai selle omanikuks.
"Majanduslikult kasulikum oleks viia turvas Paldiskisse, kui kulutada raha Pärnu sadama jää lõhkumisele. Kui sellel kaubale, mida Pärnust talvel veetakse näiteks Rootsi,panna juurde jäälõhkumise hind, siis kindlasti oleks odavam seda kaupa osta Stockholmi sadamast kõrval olevalt kailt, mitte vedada seda Pärnust," illustreeris ta. | Botnica ost - 50 miljoni euro suuruse tehingu vastakad arvamused | https://www.err.ee/561747/botnica-ost-50-miljoni-euro-suuruse-tehingu-vastakad-arvamused | Tallinna Sadama uurimiskomisjoni ülekuulamiste protokollidest selgub, et jäämurdja Botnica ostu puhul on täiesti vastakad arvamused, seda kas kiidetakse või kirutakse. |
Moslemitest ameeriklaste kohtlemine teistest erinevalt vähendab turvalisust USAs, sest suurendab eraldatust moslemimaailma ja Lääne vahel, ütles president BBC teatel.
Obama rõhutas, et USA on rajatud usuvabadusele ning Trumpi idee on vastuolus riigi põhiseadusega. President kutsus üles ka relvade kättesaadavust piirama ning vastas Trumpi kriitikale, miks ta ei taha nimetada USA vaenlaseks radikaalset islamit.
"Kui me langeme sellesse lõksu, et käsitleme kõiki moslemeid ühesuguselt ja väidame, et oleme sõjas kogu konkreetse religiooniga, siis saaksid terroristid just oma tahtmise," märkis Obama.
Donald Trump ütles julgeolekuteemal peetud kõnes, et kõigi maailma moslemite, keda on kokku 1,6 miljardit, USAsse pääsu tuleks piirata, sest islamiusk toob USAsse väärtuste konflikti. Ta lubas, et kui peaks presidendiks saama, peatab ta immigratsiooni USAsse neist maailma piirkondadest, kus on tõestatud terrorismijuhtumid USA, Euroopa või nende liitlaste vastu.
Obama külastab homme Orlandot, kus toimunud massitulistamises hukkus 49 inimest. | Obama kritiseeris teravalt Trumpi moslemikeelu ideed | https://www.err.ee/561746/obama-kritiseeris-teravalt-trumpi-moslemikeelu-ideed | USA president Barack Obama kritiseeris teravalt Vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiva Donald Trumpi ettepanekut keelata moslemite pääs USAsse ja ütles, et see pole selline Ameerika, mida keegi sooviks. |
Just tehislikke närvivõrke uurib TÜ magister Tanel Pärnamaa, kes koos Leopold Partsiga kirjutasid hiljuti artikli närvivõrkude rakendamisest bioloogias mikroskoobi piltide analüüsimisel. Pilte bioloogilisest materjalist, eelkõige rakkudest, on palju ja tekib aina juurde – näiteks pildistavad ravimifirmad eraldi miljonite kandidaatmolekulide mõju vähirakkudele.
Eksperdil võtab nende analüüsimine aga kaua aega: inimene väsib ära, tahab magada ja süüa. Neid puudusi arvutil pole. “Artiklis näitasime, et mikroskoobi piltide automaatne analüüs närvivõrkudega on väga täpne,” märgib Tanel Pärnamaa.
Pärnamaa, kes praegu jätkab oma uurimistööd Kanadas, uuris alustuseks oma magistritöös sügavate närvivõrkude rakendusi eesti keele peal. Eesmärk oli treenida statistiline masin ehk algoritm, mis suudaks pilte eesti keeles kirjeldada.
Pildi kirjeldus: Automatiseeritud algoritm kirjeldab pilte loomulikus ja grammatiliselt korrektses eesti keeles (vasakpoolne pilt). Kui õppematerjaliks olnud suures hulgas piltides ja nende kirjeldustes puudub informatsioon mõne objekti, näiteks elevandi kohta, ei õpi algoritm seda objekti ära; samuti on algoritmil raskusi loendamisega (parempoolne pilt).
Kuna eesti keeles on palju käändeid ja pöördeid ning väiksem keelekorpus, on see masinõppele suurem väljakutse kui näiteks inglise või saksa keel. Ometi näitas Pärnamaa, et pilte on võimalik automaatselt loomulikus ja grammatiliselt korrektses eesti keeles kirjeldada.
Sellest uurimusest kasvas aga välja järgmine väljakutse: kuidas õpetada arvutit aru saama mikroskoobi piltidest?
Rakubioloogid pildistavad kõrglahutusmikroskoobi abil üksikuid rakke, et koguda sedasi infot nende elutegevuse kohta. Inimesel on vaja aastaid kogemust ja vastavat treeningut, et täpselt ära tunda, mis pildil juhtus. Arvuti abil on seda aga võimalik teha kiiremini ja täpsemini.
Seega on Pärnamaa ja Parts töötanud välja abivahendi teadlastele, et need saaksid visuaalse materjali toel teada, mis katses toimus.
Kuidas aga õpetada arvutile näiteks raku sees toimuvat ära tundma?
Pärnamaa treenis 65 000 pärmiraku näite põhjal 11-kihilise närvivõrgu „DeepYeast“. Mudelis oli üle 10 miljoni neuronitevahelise ühenduse, mille tugevust oli vaja automaatselt optimeerida.
Algselt olid need juhuslikud, aga iga näite korral muudetakse neid selliselt, et järgmine kord, kui mudel näeb sarnast rakku, on prognoos täpsem. Nii õppis mudeli esimene kiht pildilt tuvastama horisontaalseid ja vertikaalseid ääriseid, teine kiht diagonaale ja värvilaike, kolmas kiht ringe ning sügavamad kihid suuremaid osasid rakust. Mudeli viimane kiht kombineeris need automaatselt leitud tunnused valgu asukoha kirjelduseks.
Nii suutis mudel pärmiraku pildi pealt 91-protsendilise täpsusega aru saada, kus uurimise all olev helendav valk selle raku sees asub, ning 99-protsendilise täpsusega lähendada valgu inimeksperdi poolt antud kirjeldust. Need on seni teadaolevalt kõige paremad tulemused selle ülesande lahendamiseks.
Väljatöötatud pildituvastusmudelit ei ole seotud konkreetse katse piltidega, vaid on võimalik kasutada ka teiste mikroskoopiapiltide puhul. Selleks, et mudel leiaks aga laiemat kasutust, on vaja seda levitada teadlaste hulgas, mistõttu andsid Pärnamaa ja Parts enda välja töötatud närvivõrgu vabasse kasutusse.
Tanel Pärnamaa ja Leopold Parts avaldasid sügavate närvivõrkude teemalise artikli uurimusi ja teadusartikleid koondavas võrgukeskkonnas BioRxiv. Tanel Pärnamaa magistritööd on võimalik lugeda Tartu ülikooli digitaalarhiivist.
Neile, kes soovivad tutvuda tehislike närvivõrkudega, on soovituslik lugemine Michael A. Nielsen'i raamat „ Neural Networks and Deep Learning “, mis on veebis vabalt kättesaadav.
Kus me tehislikke närvivõrke rakenduses näeme?
Närvivõrke kasutatakse igas suuremas tehnoloogiafirmas: Google otsingumootor kasutab närvivõrke ühe komponendina veebilehtede järjestamisel, Apple’i mobiilides olev personaalne assistent Siri kasutab närvivõrke kõne tuvastamisel, Skype Translator kasutab närvivõrke kõne tõlkimisel, Facebook kasutab närvivõrke kasutaja näo piltidelt ära tundmisel. Samuti kasutavad tehislikel närvivõrkudel tuginevaid pildituvastustehnoloogiaid näiteks iseliikuvad autod. | Eesti teadlased õpetasid arvuti ülitäpselt rakupiltidest aru saama | https://novaator.err.ee/259169/eesti-teadlased-opetasid-arvuti-ulitapselt-rakupiltidest-aru-saama | Kui neli aastat tagasi ei osanud arvuti teha vahet, kas pildil on koer või kass, siis nüüd tuvastavad isesõitvad autod automaatselt liiklusmärke, Facebook tunneb ära fotol olevad näod, ning Google Translate tõlgib reaalajas ka pildistatud teksti. Kõik selle teevad võimalikuks tehislikud närvivõrgud. |
Kuue päeva jooksul toimuval üheteistkümnel kontserdil kõlavad enim Piazzolla, Händeli ja Brahmsi lood.
Festivalil kõlavad autorid tähestikulises järjekorras:
Albeniz, Arbeu, Babell, Bach, Beethoven, Bernstein, Boccherini, Bodorova, Brahms, Breiner, Brown, Cassado, Cohen, Eespere, Eller, Finger, Galliard, Gemiaiani, Händel, Haydn, Kangro, Kaumann, Kikas , Mägi, Mendelssohn-Bartholdy, Messiaen, Mompou, Mozart, O’Carolan, Pärt, Piazzolla, Põldmäe, Rannap, Ravel, Rimski-Korsakov, Rodrigo, Rääts, Saint-Saëns, Sammartini, Sinesi, Sink, Soukhovetski, Stravinski, Sumera, Tubin, Tüür, Villa-Lobos, Vivaldi, Vähi, Zaborov, Zocher. | Klaaspärlimängul kõlab 52 helilooja looming | https://kultuur.err.ee/312586/klaasparlimangul-kolab-52-helilooja-looming | 7.–12. juulini Tartus vältaval festivalil Klaaspärlimäng saab kuulata 52 klassikalise ja tänapäeva autori teoseid. Jaani kirikus saab kuulata nii klassikalise muusika kullafondi originaale ja töötlusi kui ka nüüdismuusika eredad näited. |
Vaid nädala eest 18-aastaseks Jatta põgenes kodumaalt eelmisel aastal ning saabus Itaalia kaudu Saksamaale, kus asus treenima Bremeni jalgpalliakadeemias.
Erinevaid ründepositsioone täitva suutva Jatta köitis tähelepanu Hamburgi asjameestes, kes otsustasid talendikele pallurile esimest profilepingut pakkuda. Enne Hamburgi pole Jatta kunagi klubijalgpalli mänginud. | Bundesliga klubi sõlmis lepingu pagulasega | https://sport.err.ee/87450/bundesliga-klubi-solmis-lepingu-pagulasega | Saksamaa kõrgliigaklubi Hamburg sõlmis kolme aasta pikkuse lepingu Gambiast pärit pagulase Bakery Jattaga. |
Kooskõlastusringile saadetud jäätmeseaduse muutmise eelnõus on kolm peamist muudatust ehk rehvitootjatel tuleb turule lastud rehvide koguste üle teha audiitorkontroll, probleemtooteregistri (PROTO) volitatud töötleja õigused antakse keskkonnaametile ning täpsustatakse rehvide edasimüüjatele kohalduvaid nõudeid.
Üks põhjus, miks vanarehvid kipuvad kuhjuma, on see, et rehvitootjad esitavad PROTO-sse ebatäpseid andmeid ning kuna PROTO-s registreerimata rehvide eest ei ole tasutud ka vanarehvide taaskasutustasu, siis ei ole võimalik neid ka käidelda. Turule toodud uute ja kasutatud rehvide koguste deklareerimist kontrollib keskkonnainspektsioon pisteliselt.
Lahenduseks on analoogselt pakendiettevõtete audiitorkontrollile ka rehvide tootjatele audiitorkontrolli nõude rakendamine. Nõue rakendub ettevõtetele, mis toovad Eestisse üle 50 tonni rehve aastas.
Praegu on selliseid tootjaid Eestis 33 ning nende turule toodavate rehvide kogus moodustab enam kui 95 protsenti kõikidest turule lastud rehvidest.
Järelevalve tõhusamaks muutmiseks laiendatakse järelevalve õigust omavate isikute ringi ning seetõttu antakse PROTO volitatud töötleja õigused keskkonnaagentuurilt üle keskkonnaametile. Sellisel juhul saab keskkonnaamet analoogselt keskkonnainspektsioonile ka ise teha teatud järelevalvetoiminguid, määrata sunniraha ning teha ettekirjutusi, näiteks juhul, kui tootja on jätnud andmed PROTO-sse esitamata.
Kolmas muudatus aitab tagada, et Eestis müüdaks tarbijatele vaid selliseid rehve, mille eest on makstud taaskasutustasu. Selleks peab turustaja veenduma, et rehvid, mida ta müüb, on PROTO-s registreeritud või siis tuleb tal seda ise teha ning maksta ka vanarehvide taaskasutamiseks vajaminev tasu.
See annab ka tarbijale võimaluse veenduda, et rehvid on turule lastud seaduslikult ning selleks tuleb ostu-müügi dokumentidele märkida rehvide algse turuletooja ehk tootja nimi ning PROTO registreeringunumber.
Samal ajal on rehviprobleemi lahendamiseks töös ka keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames välja töötatud jäätmeseaduse eelnõus tootjal kohustus liituda tootjavastutusorganisatsiooniga ning täpsustatud organisatsioonile kohalduvaid nõudeid.
Rehvidele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt on rehvide tootjad ehk valmistajad või maaletoojad kohustatud tagama nende turule toodud toodetest tekkinud jäätmete kokku korjamine ja nõuetekohane käitlemine. | Vanade rehvide probleemi lahendamiseks karmistatakse jäätmeseadust | https://www.err.ee/561752/vanade-rehvide-probleemi-lahendamiseks-karmistatakse-jaatmeseadust | Keskkonnaministeerium tahab vanade rehvide kuhjumise probleemi lahendamiseks karmistada jäätmeseadust ning suurendada kontrolli müügile lastud rehvikoguste üle ja tõsta järelevalvet. |
Osborne'i sõnul võidakse tõsta näiteks tulumaksu ja pärandimaksu, kärped puudutaksid aga politsei, transpordi ja kohalike omavalitsuste rahakotti, vahendas BBC.
Rahandusminister ja tema eelkäija lord Alistair Darling teatasid koos ajalehes The Times avaldatud artiklis, et kärbetest ei pääseks ka tervishoiu- ja haridussüsteem, kaitsekulutused ja korrakaitse.
Nende sõnul põhineb hinnang, et 15 miljardit naela tuleb saada maksutõusude ja 15 miljardit kärbete kaudu rahandusuuringute instituudi (IFS) prognoosil, kuidas EList lahkumine majandusele mõjuks. IFS on varem öelnud, et lahkumine tähendaks üht kuni kaht kärpeaastat.
Osborne ja Darling rõhutasid ajalehes, et EList eraldumine mõjuks majandusele šokina ja viiks Suurbritannia langusesse.
"Kantslerina oleks minu vastutus üritada riigi rahanduse stabiilsust taastada ja see tähendaks erakorralist eelarvet, kus peaksime makse tõstma ja kulusid kärpima," nentis Osborne.
Lord Darling ütles aga, et muretseb praegu tuleviku pärast rohkem kui 2008. aastal, mil riiki tabas finantskriis.
Suurbritannia ELi referendum toimub 23. juunil. | Briti rahandusminister: Brexit tooks kaasa kärped ja maksutõusu | https://www.err.ee/561749/briti-rahandusminister-brexit-tooks-kaasa-karped-ja-maksutousu | Suurbritannia rahandusminister George Osborne hoiatas, et kui valijad hääletavad referendumil Euroopa Liidust lahkumise poolt, tuleb avaliku sektori kulutusi kärpida ja makse tõsta, et tekkivat 30 miljardi naela suurust "musta auku" katta. |
Venemaa jalgpallikoondise osalemine EM-finaalturniiril on sattunud küsimärgi alla, sest poolehoidjate käitumine on toonud neile kaasa tingimisi diskvalifitseerimise. Alagrupiturniiri esimeses kohtumises Inglismaaga ründasid staadionil viibinud Venemaa fännid pärast lõpuvilet inglasi, kes olid sunnitud põgenema.
Dzjuba sõnul polnud olukorras süüdi üksnes venelased. "Ma ei saa ausalt öeldes Briti meedia reaktsioonist aru. Meil on selline mulje, et Inglismaa toetajad on justkui siia riiki tulnud inglid," lausus ta päev enne matši Slovakkiaga.
Dzjuba arvates on rahutustes võrdselt süüdi ka inglased ja näeb mustamises taotlust võtta Venemaalt ära 2018. aasta MM-finaalturniiri korraldusõigus. "Me näeme, millest Briti meedia räägib seoses 2018. aasta MM-finaalturniiriga ja sellest, kuidas see tuleks Venemaalt ära võtta. Nii et mõnikord tekivad sellised mõtted. Olukord on 50-50 ja igas konfliktis on kaks osapoolt. Ma ei ütleks, et vaid venelased on süüdi." | Venemaa ründaja Marseille sündmustest: inglasi kujutatakse inglitena | https://sport.err.ee/87440/venemaa-rundaja-marseille-sundmustest-inglasi-kujutatakse-inglitena | Venemaa jalgpallikoondise ründaja Artjom Dzjuba süüdistas EM-finaalturniiri rahutuste tekitamises ka Inglismaa fänne, keda tema sõnul koheldakse kui ingleid. |
"Olen kuulanud Röövel Ööbiku lugu"Komik Kapital Kaput" korduse peal terve pärastlõuna ja ma armastan seda," kirjutas Rudy Tambala. "Sonic Youth kohtub The Fall'iga pluss shoegaze - briljantne. Ma tahaksin sellest teha cover -versiooni!" | A.R. Kane kavatseb kaverdada Röövel Ööbiku "Komik Kapital Kaput'i" | https://kultuur.err.ee/312587/a-r-kane-kavatseb-kaverdada-roovel-oobiku-komik-kapital-kaput-i | Jätkuks eilsele intervjuule saatis 18. juunil Tallinnas Kumu ÖÖ-l esinev Rudy Tambala briti teedrajanud indie-popgrupist A.R. Kane väikse kommentaarikese samas üles astuva Röövel Ööbiku kohta. |
1990. aastate lõpp Islandil, Reykjavikis. Stebbi satub baarikaklusse ja ta vahistatakse. Kriminaalse taustaga Tótii pakub Stebbile abi juhtunu kinnimätsimiseks, ja enne kui Stebbi arugi saab, on ta juba kuritegevuse kiirteel. Esialgu on meri mehepoegadel põlvini, kui aga Tóti pundi võtab üle psühhopaadist sadist Bruno, läheb asi hulluks ka musklimeeste endi jaoks.
Tol ajal toimusid Islandi krimimaailmas põhjalikud muutused - seni üksikute kampade ja pisisulide mängumaa võttis üle organiseeritud ning vägivaldne maffia. Need sündmused said aluseks Stefan Mani bestsellerile, mille järgi omakorda väntas filmi Óskar Thór Axelsson. Filmist sai kodumaal kassahitt. "Mustad mängud“ on toores, haarav, karm ja ka stiilne. Kolm Islandi filmiauhinda Edda, veel enam nominatsioone.
Film "Mustad mängud" on ETV2 ekraanil 15. juunil kell 21:30. | Kultuuriportaal soovitab: "Mustad mängud" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/312588/kultuuriportaal-soovitab-mustad-mangud-etv2-s | 15. juunil jõuab ETV2 ekraanile Islandi mängufilm "Mustad mängud", mis räägib 1990. aastate Islandi kriminaalsest maailmast. |
Põhjamaade uus moodne lahinguvorm kannab nime Nordic Combat Uniform (NCU), vahendas Yle.
"Vorm töötatakse välja täielikult lahinguvälja nõudmisi arvestades. Kaks eelmist vormi olid iga nurga alt vaadatuna kompromisside tulemus. Ehk vorm pidi sobima nii lahinguväljale, kasarmusse, puhkamiseks kui ka paraadi jaoks. Ning selline ülesande püstitamine on üsna suur väljakutse," selgitas Soome kaitseväe varustuse eest vastutav kaptenmajor Jarkko Miettinen.
Soome praegune vorm võeti kasutusse aastal 2005 ehk rohkem kui 10 aastat tagasi.
Miettineni sõnul peab uus lahinguvorm olema võimalikult kerge ja lihtne ning liikumine peab olema võimalikult lihtne. "Sellel ei ole vahet, kui stiilne või esinduslik see on. Vana M05 jääb Soomes endiselt puhke- ja paraadvormiks," sõnas ta.
Hange korraldatakse koos teiste Põhjamaadega eelkõige finantskaalutlustel.
Miettineni kinnitusel on ühishanget kaalutud juba aastaid, kuid käesoleva aasta jaanuaris sai hange ka tegelikult hoo sisse. Praegu arutatakse hanke detaile ja tingimuseks. Uus lahinguvorm peaks jõudma kasutusse 2020. aastal. | Põhjamaade kaitsejõud kavandavad uut ühist lahinguvormi | https://www.err.ee/561744/pohjamaade-kaitsejoud-kavandavad-uut-uhist-lahinguvormi | Soome kaitsevägi kavandab praegu koos Rootsi, Norra ja Taani kaitsejõududega ühist lahinguvormi. |
Pool aastat kestva heategevusliku programmi raames toimub Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) kokku 14 lasteetendust 11 etendusasutuse poolt, mille eesmärk on pakkuda ravil viibivatele lastele positiivseid elamusi ja emotsioone. Esimene etendus toimub täna kell 17, mil tuleb esitusele Banaanikala Projektiteatri etendus "Muinasjutt Kuldsest Kalakesest". Etendused on tasuta.
Seni on heategevusfond Aitan Lapsi teinud tihedat koostööd Eesti Etendusasutuste Liiduga, tänu millele on üle 56 000 vähekindlustatud lapse saanud teatris käia. Uus programm tähistab koostöö algust SA Aitan Lapsi ja Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu vahel.
"Kui Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit pöördus meie poole koostööettepanekuga, siis oli lasteetenduste programmi toomine Haapsallu meie kindel soov – Haapsalu taastusravihaiglas viibib väga palju lapsi üle Eesti ja nii jõuavad lõbusad ning harivad teatrietendused ka nendeni, kes peavad suve ja sügise veetma ennast ravides," ütles sihtasutuse Aitan Lapsi nõukogu liige Rauno Raal.
"Eesti Väike- Ja Projektiteatrite Liidu algatusel valisime välja 14 toredat ning spetsiaalselt kitsastesse oludesse sobivat etendust, mis haiglaravil lapsi rõõmustada võiksid. Lisaks meie liikmesteatrite etendustele kaasasime programmi ka rahvusvahelise nukuteatrite organisatsiooni UNIMA Eesti Keskuse ja ASSITEJ Eesti Keskuse, mis on Eesti professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ning teatrispetsialiste ühendav organisatsioon," lausus Eesti Väike- Ja Projektiteatrite Liidu juhatuse esimees Allan Kress.
Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees Priit Eelmäe sõnas, et kaasaegne statsionaarne taastusravi põhineb valdavalt aktiivsetel tegevustel ja patsiendi aktiivsel osalusel. "On leitud, et mõttekalt sisustatud ravitöö väline aeg annab olulist lisaefekti ja võimaldab muuta taastumist veelgi tulemuslikumaks," märkis Eelmäe. "Loomulikult on teatrietendused lastele mõnusaks meelelahutuseks ja vahelduseks. Meil on eelmisest aastast vaid väga head kogemused analoogilisest ettevõtmisest."
Heategevusliku lasteetenduste programmi eelarve on 5600 eurot, mis kaetakse heategevusfondile Aitan Lapsi tehtud annetustest.
2015. aastal annetasid head Eesti inimesed heategevusfondile Aitan Lapsi üle 100 000 korra kogusummas 114 617 eurot. Sügisest algab ka heategevusfondi Aitan Lapsi, Eesti Pandipakendi ja Kultuuriministeeriumi koostöös algatatud keskkonnateemaliste lastelavastuste projekt "Teater lasteaeda", mille eesmärk on pakkuda lasteaialastele kvaliteetset ning keskkonnateadlikkust suurendavat teatrielamust. Kokku on 2016/2017 hooajaks planeeritud 120 etendust üle Eesti ja projekti arvestuslik eelarve on 45 000 eurot.
Heategevusfond käivitas projekti Aitan Lapsi 2011. aastal koostöös Eesti Pandipakendi, Tomra Balticu ja teistega lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Sellest ajast alates on inimesed teinud pakendiautomaatide kaudu annetusi pea 400 000 euro väärtuses ja teatrisse on saanud üle 56 600 vähekindlustatud lapse.
Eestimaa lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 328 taaraautomaadis üle Eesti. Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Prisma, Selver, Rimi, COOP Maksimarket ja Konsum, Stockmann, Kaubamaja,Grossi Toidukaubad ja Keila TÜ. | Haapsalus algab heategevuslik lasteetenduste programm | https://kultuur.err.ee/312589/haapsalus-algab-heategevuslik-lasteetenduste-programm | Heategevusfond Aitan Lapsi alustab täna koostöös Eesti Väike- Ja Projektiteatrite Liiduga heategevusliku lasteetenduste programmiga, mille raames oodatakse poole aasta vältel lapsi osa saama etendustest Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuses. Programm teostub tänu keskkonnateadlikele inimestele, kes on pandipakendite automaatide kaudu annetanud raha heategevusfondile Aitan Lapsi. |
Kui näiteks röövlindude pojad kooruvad paaripäevaste vahedega, siis väikesed värvulised alustavad haudumisega kurna täitudes ja kõik pojad kooruvad reeglina 24 tunni jooksul, kirjutab Tartu ülikool linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu veebipesas. Siiski, arvestades värvuliste kiiret arengut, võib ööpäev hilisem koorumine edasist oluliselt mõjutada – teistest hiljem koorunud pojad on väiksemad ja sageli ei õnnestu neil lennuvõimeliseks sirguda.
Asünkroonse koorumise esinemine värvuliste hulgas paneb küsima, miks selline nähtus üldse esineb ja kas sellest ka kasu on?
Välja on pakutud nii-öelda maitsva poja hüpotees, mille kohaselt ohverdatakse väikseim poeg parasiitidele ja haigustekitajatele, et teised pojad saaksid ohverdatud poja arvelt jõudsamalt kasvada. See pole siiski kogu tõde, sest emaslinnud võivad panustada viimastena munetud munadesse ressursse, mis kiirendavad sealt kooruvate poegade kasvu ning veidi hilisem koorumine ei pruugi olla veel põhjuseks hädakella lüüa.
Tartu ülikooli linnuökoloogid uurisid asünkroonsete rasvatihaste poegade saatust ning püüdsid heita valgust küsimustele, kui kahjulik hilisem koorumine on ning kas hilinejatel võib siiski lootust olla. Seni eeldati, et hiljem koorunud pojad võivad halvema stardipositsiooni ja näiteks toidumangumisel suurematele poegadele allajäämise tõttu vireleda. Vaatluse alla võeti poegade kasvukiirus, sest kui asünkroonne koorumine peaks olema kasulik, võis oletada hilisema koorumise kompenseerimist just hiljem koorunud poegade kasvuspurdiga.
Vastuste saamiseks tekitati rasvatihase pesades eksperimentaalselt koorumise asünkroonsus, mille tulemusena oli võimalik jälgida eri vanuses poegade kasvu.
Vastkoorunud rasvatihaste kehamass ei sõltunud koorumise järjekorrast, kuid erinevusi täheldati tõepoolest poegade kasvukiiruses – sünkroonsete ja kahepäevase hilinemisega koorunud poegade kasv oli oluliselt kiirem võrreldes ühepäevase hilinemisega koorunud poegadega. Kahepäevase hilinemisega koorunud pojad saavutasid maksimaalse kasvukiiruse aga sünkroonsete õdede-vendadega samaaegselt 5.-6. päeval, ühepäevase ajalise nihkega koorunud pojad veidi hiljem. Sellised tulemused küll ei välista varem koorunud poegadel konkurentsieelist, kuid näitavad hilisema koorumise võimalikku kompenseerimist kiirema kasvuga. Seejuures sõltub kasvukiirus algsest mahajäämusest – hiljem koorunud pojad kasvavad kiiremini.
Asünkroonne koorumine võib heitlikes keskkonnatingimustes osutuda evolutsiooniliselt kasulikuks strateegiaks, mis võimaldab toidurohkel aastal hilisematel poegadel teistele järgi kasvada ning toiduvaesel ajal nõrgemaid järglasi nii-öelda ohverdades teiste võimalusi suurendada. Siiski ei ole koorumisega mõtet lõputult kaua viivitada, sest vähemalt käesolevas uuringus ei elanud ükski kolmepäevase hilinemisega koorunud poeg viienda elupäevani.
Allikas: Tilgar V, Mänd R, 2006. Sibling growth patterns in great tits: does increased selection on last-hatched chicks favour an asynchronous hatching strategy? Evolutionary Ecology 20:217–234. DOI 10.1007/s10682-005-5877-x | Äbarike linnupoegade saatus: kõik polegi nii lootusetu, kui algul näib | https://novaator.err.ee/259159/abarike-linnupoegade-saatus-koik-polegi-nii-lootusetu-kui-algul-naib | Kõik linnupojad ei kooru samaaegselt ning seega on pesades koos erivanuselisi poegi. Niinimetatud asünkroonne koorumine on tingitud munade hauduma hakkamisest kohe peale munemist. |
Vana-Lõuna tänav 39 asuvas ajaloolises Lutheri mööblivabrikus on pinda umbes 7000 ruutmeetrit, mis renoveeritakse seitsmeteistkümneks büroopinnaks, millest umbes pool läheb ankurüürniku AS-i Äripäev kasutusse. Maja keskel on suur aatrium ning katusel terrass.
Ehitusmaksumus on üle viie miljoni euro ning hinnale lisandub käibemaks. Ehitustööd lõppevad tuleva aasta aprillis.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule.
Kontserni eelmise konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Kontsern töötab üle 650 inimese.
Lutheri vabrikuhooned projekteerisid tuntud Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr, kes muuhulgas projekteerisid ka Lutheri villa ehk tänase nn Õnnepalee ja Draamateatri.
Mööblivabriku konstruktsioonid joonistati samuti Peterburis, ettevõttes nimega Virs & Gerzberg.
Renoveerimisprojekti autoriks on Hanno Grossschmidt OÜ HG Arhitektuur-ist. | Lutheri mööblivabriku masinasaali ehitab büroopindadeks Nordecon | https://www.err.ee/561753/lutheri-mooblivabriku-masinasaali-ehitab-buroopindadeks-nordecon | Lutheri Ärimaja OÜ sõlmis ehituslepingu Nordecon AS-iga, mis ehitab Tallinnas Lutheri mööblivabriku masinasaali ümber büroopindadeks. |
Põlissoomlaste parteid esindav minister leidis NATO eilne otsus suurendada kohalolekut Balti riikides ja Poolas on ka Soome poolt vaadatuna positiivne samm, vahendas Yle.
"Ma arvan, et sellel on stabiliseeriv. Balti riigid on mingil määral rohkem julgeoleku tarbijad kui selle tootjad. Ehk see nüüd leevendab seda ebaselgust," rääkis Niinistö Brüsselis.
Soome kaitseministri arvates ei tohiks pärast seda enam kellelgi olla kahtlusi, et NATO neid riike kaitseb ning laiemalt rahustab see ka olukorda Läänemerel.
Eile Brüsselis kogunenud NATO liikmesriikide kaitseministritest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu otsustas suurendada liitlaste kohalolekut Läänemere regioonis, saates Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse pataljoni suuruse üksuse.
Täna jätkuv NATO kaitseministrite kohtumine on viimane sellisel tasemel ametlik kohtumine enne NATO Varssavi tippkohtumist juulis. Soome, Rootsi ja Euroopa Liidu esindaja võtsid eile osa aga NATO riikide töisest õhtusöögist, kus arutati Euroopa Liidu ja NATO koostööd. | Soome kaitseminister: NATO pataljonid Balti riikides muudavad Läänemere piirkonna stabiilsemaks | https://www.err.ee/561743/soome-kaitseminister-nato-pataljonid-balti-riikides-muudavad-laanemere-piirkonna-stabiilsemaks | Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles, et NATO poolt Balti riikidesse saadetavad pataljonid toovad Läänemere piirkonda juurde stabiilsust. |
Tšiili koondis sai otsustavas kohtumises 4:2 jagu Panamast (15., 43. Eduardo Vargas, 50., 89. Alexis Sanchez - 5. Miguel Camargo, 75. Abdiel Arroyo).
Tšiilile piisas selles mängus ka viigist, kuid nad tegid ise asja enda jaoks keeruliseks, jäädes väravavaht Claudio Bravo vea tõttu juba viienadks minutiks kaotusseisu.
Argentina oli teises kohtumises kindlalt 3:0 parem Boliiviast (13. Erik Lamela, 15. Ezequiel Lavezzi, 32. Victor Cuesta).
Argentina kogus D-grupis seega üheksa, Tšiili, kuus, Panama kolm ja Boliivia null punkti.
Veerandfinaalides asuvad vastamisi USA - Ecuador, Peruu - Kolumbia, Argentina - Venetsueela ja Mehhiko - Tšiili. | Tšiili jõudis puuriluku veast hoolimata veerandfinaali | https://sport.err.ee/87436/tsiili-joudis-puuriluku-veast-hoolimata-veerandfinaali | Ameerika maailmajao suurturniiril tagasid D-alagrupist edasipääsud kõik kolm mängu võitnud Argentina ja kahe võiduga Tšiili. |
Kliima-uuringute keskuse juhi David Carlssono sõnul mõjutas planeedi keskmist temperatuuri lisaks CO2 taseme tõusule ka erakordselt tugev El Nino. Eriti märgatav on olnud temperatuuri tõus põhja-poolkeral, kuid kõige soojem mõõdetud sügis läbi aegade registreeriti möödunud aastal ka Austraalias, vahendasid ERR-i teleuudised.
Põhjapoolkeral tõi temperatuuri tõus kaasa ka rekordiliselt väikese lumikatte ulatuse. Satelliidi-pildid näitavad, et möödunud kevadel oli viimase 78 aasta lõikes kõige vähem lund.
''Nüüdseks on meil olnud 370 järjestikust keskmisest soojema temperatuuriga kuud, mis tähendab, et minu 30-aastane poeg pole oma elus kogenud kordagi ühtegi kuud, mis oleks varasemaga võrreldes olnud jahedam. Seega kõik, kes on kuni 30-aastased, on olnud tunnistajateks aina soojenematele temperatuuridele läbi nende elu,'' nentis Carlsson.
Maailma keskmine õhutemperatuur võrreldes 1881--1910. aasta keskmisega. Climate Central
Mai õhutemperatuur oli 1950—1980. aasta keskmisest 0,93 °C kõrgem. Käsikäes El Niño nõrgenemisega on kõrvalekalle keskmisest hakanud aeglaselt vähenema, keskmiselt 0,13 °C kuu kohta.
Aasta esimesed neli kuud ületasid samas 20. sajandi keskmist enam kui kraadi võrra, misläbi saab 2016. aastast äärmiselt tõenäoliselt kõige soojem aasta, mida inimkond alates regulaarsete temperatuuri mõõtmiste algusest kogenud. | Mai õhutemperatuur purustas mõõtmisajaloo rekordi | https://novaator.err.ee/259170/mai-ohutemperatuur-purustas-mootmisajaloo-rekordi | Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri esialgse analüüsi kohaselt oli möödunud kevad kõige soojem registreeritud mõõtmiste ajaloos. Varasemate aastate rekordi purustas ka maikuu keskmine õhutemperatuur. |
Pettai sõnul näitab Reformierakonna venitamine põhiliselt seda, et kahe tugeva kandidaadi vahel on väga raske valida. Lisaks on veel aspekt, et valmisvoorusid tuleb mitu.
"Ma ei imestaks, kui erakond ei üritaks oma erinevaid kandidaate kuidagi ära kasutada erinevatel hetkedel. Samas avalike suhete seisukohalt on keeruline teatada kord ühes voorus, et just see kandidaat on kõige parem ning seejärel teises voorus, et hoopis see kandidaat on nüüd nr 1," ütles Pettai.
Rein Toomla hinnangul tahab Reformierakond minna kindla peale välja. "Selleks tuleb teada, kui kindlad on ennekõike SDE ja IRL oma presidendikandidaatides. Hea oleks teada ka Keskerakonna käike," sõnas Toomla.
"Kui valitsuspartnerid on väga kindlad ja opositsioon kavatseb omi toetada, siis presidenti riigikogus ära ei valita. Siis on Reformierakonnal võib olla mõistlik oma kandidaati riigikogu valimistel üldse mitte välja tuua ja teha panus valimiskogule. Kuid sellega pole tõepoolest kiiret," lisas Toomla veel.
Pettai märkis samuti, et puht poliittehnoloogiliselt ei ole vaja oma valikut teha kuigi palju enne augustikuud. "Sest rahvakampaaniat see kandidaat ei pea tegema. Ta peab vaid kindel olema, et vajalikul hetkel tuleb fraktsioon vähemalt 21 allkirjaga tema taha," lausus ta.
Pettai ennustas, et Reformierakonnas ei tohiks väga suurt lõhet tekkida, kui üks või teine peakandidaatidest peaks võitma. | Politoloog: Reformierakond venitab presidendikandidaadiga, sest tahab välja uurida konkurentide eesmärgid | https://www.err.ee/561685/politoloog-reformierakond-venitab-presidendikandidaadiga-sest-tahab-valja-uurida-konkurentide-eesmargid | Politoloog Rein Toomla leiab, et Reformierakonna presidendikandidaadiga venitamise eesmärk on lõpuks kindla peale välja minna. Selleks tuleb tema sõnul teada konkurentide eesmärke. Vello Pettai hinnangul on Reformierakonnal Marina Kaljuranna ja Siim Kallase vahel lihtsalt raske valida. |
Informatsiooni edastasid teisipäeval mitmed Ühendriikide meediaväljaanded, sealhulgas näiteks uudistekanalid NBC, ABC ja Fox News.
NBC andmetel on naine öelnud Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) uurijatele, et ta üritas meest veenda loobuma klubi ründamise kavatsusest. Naine on samuti tunnistanud, et oli koos Mateeniga, kui mees ostis laskemoona ja muud varustust. Ühtlasi käis naine koos Mateeniga homoklubis Pulse, sest mees tahtis kohta kaardistada.
Telekanali ABC info kohaselt ei tulnud naine võimuesindajate jutule omaalgatuslikult, vaid andis tunnistusi alles siis, kui talle näidati videomaterjale sellest, kuidas ta käib Mateeniga Orlando erinevates paikades.
Uudistekanal Fox News teatas, et mees rääkis rünnakuplaanidest naisele ja koguni helistas talle veresauna ajal.
Uudisteagentuur Reuters kirjutas, et süüdistuste arutamiseks on kokku kutsutud vandemeeste kogu ja naisele võidakse need esitada juba kolmapäeval.
Salman ja Meteen olid abielus kolm ja pool aastat.
Ööl vastu pühapäeva tappis Mateen Orlando geiklubis Pulse 49 ja haavas 53 inimest. Ründaja hukkus tulevahetuses politseiga. Äärmusrühmitus ISIS teatas pärast massimõrva, et Mateen tegutses "kalifaadi sõdurina Ameerikas".
ISIS-ele vandus truudust ka 25-aastane Larossi Abballa, kes pussitas esmaspäeval Pariisi eeslinnas surnuks politseiniku ja tema elukaaslase.
Abballa postitas pärast mõrtsukatööd suhtlusvõrgustikku Facebook video, milles kutsub kõiki moslemeid üles muutma Prantsusmaal toimuvad jalgpallimeistrivõistlused "surnuaiaks". | USA meedia andmetel teadis Orlando tulistaja naine oma abikaasa kavatsusest | https://www.err.ee/561741/usa-meedia-andmetel-teadis-orlando-tulistaja-naine-oma-abikaasa-kavatsusest | USA meedia andmetel teadis Orlando tulistaja Omar Mateeni naine Noor Salman mehe kavatsusest ja talle võidakse esitada vastavasisulised süüdistused. |
Paul Kuimet töötab fotokunstnikuna klassikaliste motiividega nagu interjöörivaade, vaikelu või arhitektuur. Tema piltide ja filmide süžeed on äärmiselt lihtsad, kuid just seetõttu võimaldavad rohkem esile tuua kaamerat kui vahendajat ja fototransparenti või filmi kui taasesitajat. Kuimet ei teeskle hetkekski oma kaameraga renessansijärgset tsentraalperspektiivist lähtuvat nägemist, mida kokkuleppeliselt peetakse loomulikuks, vaid tema vaatamisviisi naturaalsus peitub varases postmodernismis.
Filmikunsti "uus laine" keskendus individuaalsetele vaatenurkadele, nägemise ja loo jutustamise tegelikule ebapidevusele. Ainult et Kuimet kasutab filmikunsti montaaži asemel vaataja paigutamist ja tema pilgu suunamist reaalses ruumis – iga fototöö on samas ka ruumiinstallatsioon, milles vaataja kohaneb, liigub piltide suhtes, näeb neid kas koos või vastupidi – kunstniku dramaturgia kohaselt ainult ükshaaval järgemööda.
Peamiselt arhitektuuri ja elukeskkonda jäädvustava fotograafina on Paul Kuimetil sotsiaalse tähenduse kihistus olemas ka "Hilise pärastlõuna“ teostes. Autor on tundnud pikemat aega huvi modernistliku arhitektuuri, samuti modernismi utoopiate ja igapäevase elu "mittekohtade“ – ajutiste, iseloomutute või kergesti muudetava identiteediga kohtade vastu.
Vaade pärast tööaega tühjaks jäänud bürooruumi, anonüümne kontorimööbel ja dokumendikaustad, pakettakna raam, üksik õitsev potilill on märgid teatud eluviisist ja töökorraldusest, mida harva kirjeldataks kui naudingulist. Kuid Kuimet estetiseerib seda tugeva kompositsiooni kõrval ka ootamatult luksusliku värvivalikuga. Oma huvi modernismi utoopiate vastu ilmutab Kuimet näituse viimases töös. "Perspektiiviuuring“ on digitaalse montaaži abil tekitatud mulje Brüsseli signatuurhoone, 1958. aastal valminud Atomiumi, peegeldustest.
Näituse avamine toimub Tallinna Linnagaleriis 17. juunil kell 18.00. "Hiline pärastlõuna" jääb lahti kuni 24. juulini. | Paul Kuimet uurib Tallinna Linnagaleriis arhitektuuri ja interjööri peegeldusi | https://kultuur.err.ee/312581/paul-kuimet-uurib-tallinna-linnagaleriis-arhitektuuri-ja-interjoori-peegeldusi | Paul Kuimeti uusimad tööd näitusel "Hiline pärastlõuna" Tallinna Linnagaleriis näitavad arhitektuuri ja interjööri peegeldusi ja valguse muutumist. Sisuliselt jätkab Kuimet juba tuttavate teemadega tema varasemast loomingust, kus esikohal on vaataja suhe nii reaalse kui pildistatud ruumiga, liikumise ja paigalseisuga. |
"Seetõttu tuleks valitsusel eksimust tunnistada ja kütuseaktsiisi tõus tagasi keerata 2015. aasta tasemele," kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar eile peaminister Taavi Rõivasele saadetud pöördumises.
Tema sõnul on rahvusvahelise maismaatranspordiga tegelevad firmad pärast aktsiisi tõusu tänavu 1. veebruari järel asunud suures osas tankima naaberriikides.
"Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 10 senti kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Suure osa diislikütusest tarbivad veoautod, mille keskmine kütusekulu on ca 35 liitrit saja kilomeetri kohta ja kütusepaak mahutab ca 1000 liitrit. Seega: Eesti ühtede suuremate ekspordipartnerite Saksamaa ja Hollandi linnadesse sõites võib tee peal tankides kokku hoida 150-200 eurot reisi pealt või 100eurot paagitäielt, kui Eestis tankimist vältida," kirjutas Tamsar.
Tänu eelnevalt soetatud varudele ei ole veel võimalik täpselt prognoosida, kui suureks kujuneb kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse, ent maksu- ja tolliameti andmetel on kütusemüüjate müüdud diislikütusekogused eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üheksa protsendi võrra vähenenud.
Seni oli diislikütuse tarbimine aasta-aastalt jõuliselt kasvanud ja umbes viie protsendi suurust kasvu prognoosis rahandusministeerium ka käesolevaks aastaks.
Keskliidu väitel paistab juba praegu, et suur osa diislikütusest ostetakse mujalt, mis tähendab, et ka aktsiis ja käibemaks laekuvad mujale.
Keskliidu arvutused näitavad, et kui Eestist ostetud diislikütuse tarbimine väheneb 10 protsendi võrra, laekub riigieelarvesse umbes 45 miljonit eurot planeeritust vähem kütuseaktsiisi ja käibemaksu. Kui diislikütuse tarbimine väheneb 15 protsendi võrra, võib puudujääk riigieelarves ulatuda juba 70 miljonini.
"Mõistame, et aktsiisitõusud lepiti koalitsioonipartnerite poolt kokku, et olulisi reforme finantseerida. Praegu aga kannatavad ettevõtjad ja riigi tulud hoopis kahanevad, mitte ei kasva. Me soovime, et kui on tehtud vale otsus, siis seda võimalikult kiiresti tunnistataks ja viga parandataks. 2016-2018 kütuseaktsiisitõusudest tuleb loobuda," kirjutas Tamsar.
Kütuse aktsiis tõusis tänavu 1. veebruarist bensiinile 10 protsenti ehk neli senti liitri kohta ja diislikütusele 14 protsenti ehk 5,5 senti liitri kohta. Tänavused määrad on vastavalt 46,5 senti liitrilt ja 44,8 senti liitrilt.
Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt üheksa senti kallim kui Lätis, 13 senti kallim kui Leedus ja 11 senti kallim kui Poolas ehk Eesti aktsiis on Ida-Euroopa riikide seas kõrgeim.
Valitsuse kava aasta-aastalt aktsiisi tõsta viiks 2018. aastaks Eesti diisli aktsiisi 54,2 sendini liitri kohta ning sellega oleks Eesti aktsiis Euroopa Liidu nelja kõrgeima hulgas. Eestist kõrgem oleks aktsiisimäär vaid Suurbritannias, Rootsis ja Itaalias. | Tööandjad tahavad kütuseaktsiisi langetamist eelmise aasta tasemele | https://www.err.ee/561730/tooandjad-tahavad-kutuseaktsiisi-langetamist-eelmise-aasta-tasemele | Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul peaks riik kütuseaktsiisi langetama eelmise aasta tasemele, sest aktsiisi tõstmine tänavu veebruaris ei suurendanud maksulaekumist, kuid on avaldanud negatiivset mõju ettevõtluskeskkonnale. |
Masinad alustavad sõitu täna hommikul Pärnust Tapale läbi Paide ja Türi ning kolonne kohtab teel terve tööpäeva vältel, vahendasid ERR-i teleuudised.
Ühes kolonnis on sõidab kuni 40 sõidukit ning suurim liiklemiskiirus on 70 kilomeetrit tunnis. Õppuse Saber Strike raames on Eestisse tulnud ligi 1500 Ameerika Ühendriikide sõdurit.
Õppus toimub kolmes Balti riigis ning sellest võtab kokku osa ligi 10 000 sõdurit 13-st NATO liitlas- ja partnerriigist. | Täna liiguvad maanteedel NATO liitlaste kolonnid | https://www.err.ee/561737/tana-liiguvad-maanteedel-nato-liitlaste-kolonnid | NATO õppuse Saber Strike tõttu liiguvad täna Eesti teedel Ameerika Ühendriikide soomustransportööride ja toetussõidukite kolonnid. |
"Arvestades, kuidas nad lõpus tähistasid, mõtlesin, et nad võitsid Euroopa meistrivõistlused. See oli uskumatu," vahendas meedia Ronaldo sõnu. "Kui nad ei ürita mängida, vaid lihtsalt kaitsevad, kaitsevad, kaitsevad, siis näitab see minu meelest väikest mõtteviisi ja ei anna turniirile midagi juurde."
"See oli pisut frustreeriv, me üritasime kõvasti, aga Island ei proovinud midagi," jätkas portugallane. "Nad lõid värava, said mängu jooksul kaks šanssi ja ülejäänud aja olid kõik mängijad palli taga. Nad parkisid bussi ja nii on raske, kui üks meeskond ei üritagi, aga Portugal muudkui üritab, proovib jalgpalli mängida ja mängu võita."
Ronaldo tõi välja, et probleeme avamängus oli ka turniiri tugevaimatel ehk Hispaanial ja Prantsusmaal. Järgmisena läheb Portugal vastamisi Austriaga, kes alustas 0:2 kaotusega Ungarile. "Ma oleme sada protsenti kindlad, et järgmise mängu võidame," lausus Ronaldo. | Ronaldo pahandas Islandiga: nad isegi ei üritanud mängida, see on väike mõtteviis | https://sport.err.ee/87435/ronaldo-pahandas-islandiga-nad-isegi-ei-uritanud-mangida-see-on-vaike-motteviis | Mitmel korral maailma parimaks jalgpalluriks valitud Cristiano Ronaldo kritiseeris pärast 1:1 viiki Islandiga vastase kaitsvat taktikat. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.