text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
38-aastane Manninen juurdles tagasituleku üle juba eelmisel aastal. Kevadel tegi neljakordne maailma karika sarja üldvõitja kaasa Soome meistrivõistlustel ning on nüüd viimastel nädalatel trennis rassinud.
Teisipäeval sooritas Manninen Lahti mäel 13 treeninghüpet ja jäi rahule. "Need olid väga head, ei ole põhjust kurta," sõnas soomlane väljaandele Ilta-Sanomat. "Sain kõvasti enesekindlust."
Mannineniga nõustus ka Soome kahevõistluse koondise peatreener Petter Kukkonen. "See oli Hannu parim treening pärast naasmisotsust. Ta kaotas mäe pakutavatele võimalustele kolme-viie meetriga. Ei osanud seda oodata," kiitis Kukkonen.
Peatreener lisas, et rahvuskoondis harjutas teisipäeval ka murdmaarajal, kus viimasel 500 meetril panid kõik endast parima välja. "Arttu Mäkiaho oli kiireim, aga Hannu, Ilkka Herola ja Eero Hirvonen tulid koos."
Kui ülejäänud koondis saab terve nädala rahulikult Lahti etapiks valmistuda, siis Manninen mitte. Täna saab ta veel teistega koos treenida, aga peab õhtul koju minema, sest neljapäeval ootavad teda juba töökohustused Finnairi piloodina.
Mannineni sõnul ta veel võistlusärevust ei tunne. "Reedel võib olukord muuduta, kui saan rinnale numbrimärgi," lausus kolme olümpia- ja kuue maailmameistrivõistluste medali omanik. | Hannu Manninen naaseb kuueaastase pausi järel MK-areenile | https://sport.err.ee/96560/hannu-manninen-naaseb-kuueaastase-pausi-jarel-mk-areenile | Soome kahevõistluse legend Hannu Manninen lõpetab pea kuus aastat kestnud võistluspausi rahvusvahelisel areenil ja osaleb sel nädalavahetusel Lahtis peetaval maailma karika etapil. |
Kolmapäevaks planeeritud avaistung lükkus edasi, kuna kohtule teatasid haigestumisest kaks süüdistatavat, kelles üks – Valter Malm, esitas kohtule ka tõendi, teine haigestunu - Roland Põder peab tõendi kohtule esitama 6. jaanuariks, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.
Kohus määras uue kohtuistungi 10. jaanuarile, kui menetlusosalistelt ei tule uusi taotlusi.
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistab majanduskuritegudes Roland Põtra (53), Valter Malmi (57) ja Tiina Tõnissood (45) ning kaht nendega seotud osaühingut.
Süüdistuse põhjal kulutasid ja omastasid Põder ja Malm aastatel 2008–2012 enda juhitud MRP Ärigrupp vara kogusummas 841 000 eurot. Nimelt võtsid nad ettevõttele põhjendamatuid kohustusi ja eelistasid oma huve teiste võlausaldajate huvidele ning põhjustasid sellega ettevõtte maksevõime olulise vähenemise ja maksejõuetuse.
"Kokku üritasid mehed süüdistuse kohaselt tekitada ettevõttele üle kolme miljoni euro kahju, kuid tsiviilhagid on esitatud väiksemas summas, sest osa süüdistatavate tehinguid tunnistati hilisema pankrotimenetluse käigus kehtetuks," ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.
Kriminaalasja uurimisel selgus, et Põder ja Malm kasutasid ettevõttest raha väljakandmiseks erinevaid skeeme - näiteks esitas ettevõte pangale laenuraha väljamaksmiseks dokumente tööde kohta, mida tegelikult ei tehtud ning osa saadud laenurahast kanti hoopis nende endi isiklikele kontodele.
Samuti tegid mehed süüdistuse põhjal mitmeid tehinguid kolme Valgas asuva kinnistuga, mille eesmärk oli viia vara ettevõttest välja ning tekitada endale kunstlik eelis teiste võlausaldajate ees.
"Kuna ettevõttel polnud pärast neid tehinguid enam vara pangalaenu tasumiseks, läks ettevõte pankrotti," märkis Hänilene.
Ühtlasi süüdistatakse Põtra ja Malmi selles, et nad jätsid maksuhaldurile esitatud tuludeklaratsioonides kajastamata kinnistute müügilt saadud tulu, mille tulemusel jäi riigile laekumata kokku 424 000 eurot tulumaksu.
Põtra ja Tõnissood süüdistatakse ka rahapesus, sest nad korraldasid ettevõttest välja viidud rahaga mitmeid tehinguid, mille eesmärk oli uurimisandmeil raha kriminaalse päritolu varjamine.
Samuti on Tõnissoole esitatud süüdistus soodustuskelmuses, mis seisnes selles, et ta taotles aastail 2009–2011 oma firmale PRIA-lt pettuse teel ligi 63 000 eurot investeeringutoetusi, millest PRIA maksis välja 34 000 eurot. Tõnissoo töötas samal ajal ka PRIA-s ametnikuna ja lahkus omal soovil töölt 2012. aastal.
Malm ja Põder on kunagised Reformierakonna liikmed ning Malm oli aastaid tagasi Valga linnavolikogu aseesimees ja volikogu liige.
Prokuratuuri taotlusel on Tartu maakohus võimaliku konfiskeerimise tagamiseks arestinud ligi 340 000 euro väärtuses süüdistatavate pangakontodel olnud raha ja ühe kinnistu.
Kriminaalasja uuris Lõuna prefektuur ja uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur. | Üle miljoni euro suuruse kahju tekitamise kohtuprotsess lükkus edasi | https://www.err.ee/580178/ule-miljoni-euro-suuruse-kahju-tekitamise-kohtuprotsess-lukkus-edasi | Üle miljoni euro suuruse kahjuga majanduskuritegudes süüdistatavate kohtuprotsess lükkus kolmapäeval kahe kohtualuse haigestumise tõttu Tartu maakohtus edasi. |
AS Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik ütles ERR-ile, et Veerenni 36 kinnistule kehtestatud detailplaneering võimaldab ehitada sinna umbes 1600 korterit ja hulgaliselt äripindu ning tegemist on Eesti oludes väga suure ehitusmahuga arendusalaga.
"Merko jaoks on antud projekt osa meie korterite arenduse pikaajalisest strateegiast Eestis, hõlmates arendustegevust 10-15 aastaks. Tänu suurele mahule saame luua juba üpriski välja kujunenud kesklinna alale uue kaasaegse elukeskkonna, mis arvestab igakülgselt tänapäevaste vajadustega," märkis Kuusik.
Ta lisas, et pea kogu parkimine on plaanitud viia maa alla, mis võimaldab majade ümber luua elanikele mõeldud rohelise ala, sisetänavate äärsed külaliste parkimiskohad ääristatakse alleega.
"Sisehoovidesse rajame laste mänguväljakud, puhkenurgad ja vaba aja veetmise kohad. Uute rajatavate kvartalisiseste tänavate äärsete majade esimeste korruste äripinnad on sobilikud kohvikutele ning muudele elanike teenindamiseks vajalikele äridele, alale on kavandatud ka lasteaed. Seega on piirkond sobilik inimestele, kes hindavad elukohana kesklinna, ent selle vaiksemat ja privaatsemat osa," kirjaldas Kuusik plaane.
Ta märkis, et tulenevalt niivõrd suurest mahust toimub arendus ja ehitus etappide kaupa. Esimese etapi, kokku 12 hoonet ja umbes 125 korterit Veerenni tänava ääres, projekteerimistöödega alustab Merko 2017. aasta alguses. Eesmärk on ehitustööde ja müügiga alustada 2017. aasta sügisel.
Selle plaani järgi valmivad esimesed hooned 2018. aasta lõpuks. Tegemist on Kuusiku sõnul 3-6-kordsete kortermajadega, mis sobituvad antud piirkonda ning pakuvad kesklinnas privaatset elukeskkonda. "Tulenevalt kesklinna asukohast vastavad korterite ruutmeetri hinnad kesklinna uute korterite turuhindadele. Projekti lõplikku investeeringut me täna ei kommenteeri, finantseerimisel kasutame nii omavahendeid kui ka pangalaenu," lausus Kuusik. | Merko alustab Tallinnas Veerenni kvartalis suure ehitusprojektiga | https://www.err.ee/580170/merko-alustab-tallinnas-veerenni-kvartalis-suure-ehitusprojektiga | AS Merko Ehitus alustab sel aastal Tallinnas Veerenni asumis Baltika kvartali juures asuval tühermaal suuremahuliste ehitustöödega. |
Pakosta rääkis ERRile, et alanud aastal plaanib ta põhjalikumalt käsile võtta lapsevanema õiguse eneseteostuseks, sealhulgas ebatraditsioonilistel aegadel töötavate inimeste laste lasteaiakohad.
"Kuidagi peaksid omavalitsused ka aru saama, et töö tegemise viisid ja meetodid on muutunud kaasaegseteks, ei ole nii, et kogu Eesti rahvas käib esmaspäevast reedeni, üheksast viieni tööl," lausus ta.
2016. aasta tüüpilise pöördumisena tõi ta välja olukorra, kus mõlemad lapsevanemad töötavad seitse päeva nädalas tegutsevas ettevõttes ja neil ei ole last nädalavahetuseks kuskile panna.
"On näiteid, kus tööandja võimaldab emale sellist graafikut, et ta saaks näiteks kaks nädalavahetust lapsega kodus olla, aga isale ei võimalda. Siis jääb selgusetuks, kellega peaks see laps olema need kaks nädalavahetust, mil nii ema kui ka isa tööl on," ütles Pakosta. "Tööandja ei tohi vahet teha isal ja emal töögraafikuid tehes, sest mõlemal on võrdne kohustus last kasvatada".
Ta lisas, et ühtpidi tahab ta tööandjatele südamele panna, et lapsi kasvatavad nii emad kui isad, isegi vanaemad ja vanaisad, kuid ka kohalik omavalitsus peaks õhtuti või nädalavahetusel töötavate inimeste lastele hoiuteenust pakkuma.
"Eelmise aasta kogemuse pealt näeme seda, et koorem ei tohiks lasuda ainult tööandjal, kes peab leidma eri kombinatsioonides sobivaid lahendusi - näiteks ühel tööandjal olid kõigil töötajail perekondlikud kohustused. Ka kohalik omavalitsus peaks pakkuma lastehoidu õhtuti ja nädalavahetustel," rõhutas volinik.
Abi võiks olla seadusemuudatusest
Koolieelse lasteasutuse seadus kohustab pakkuma lasteaiakohta selliselt, et oleks võimalik töö- ja pereelu ühildada. Pakosta sõnul on terve rida kohtuotsuseid, kus leitakse, et omavalitsusel on tõepoolest see kohustus, paraku teeb kohus otsuse ühe konkreetse lapse kohta, üldlahendus aga puudub.
"Üldlahendus tuleks ikka sellest, kui Eesti sarnaselt Põhjamaadele viiks ühe täienduse sisse, et juhul kui kohalik omavalitsus ei ole taganud lapsele lasteaiakohta selleks ajaks, kui vanem töötab, tuleks tal maksta lapsevanemale hüvitist, mis võimaldaks lastehoidu muul moel korraldada. See üks lause on seadusest puudu, sest praegu ei juhtu midagi edasi, kui omavalitsus lasteaiakohta ei võimalda," pakkus võrdõigusvolinik lahendust.
Tema hinnangul muutuks selliste lasteaiakohtade pakkumine siis omavalitsustele ka majanduslikult otstarbekaks, sest see oleks hüvitise maksmisest soodsam.
Varem on seda teemat puudutavate arutelude puhul Pakosta sõnul negatiivse küljena välja toodud, et kui lasteaiad õhtuti töötaksid, kasutaksid mõned vanemad seda hoopis ööklubis käimiseks. Ta märkis aga, et inimesed töötavad paraku väga erinevatel aegadel ning kui tahame käia õhtuti poes või et teatrilaval oleks näitlejad ka õhtuti, et kiirabi töötaks nädalavahetusel ja ajaleht ilmuks esmaspäeva hommikul, siis tuleb arvestada, et kuskil peavad ka lapsed sel ajal olema.
Pakosta sõnul jõuavad temani ainult juhtumid, kus lapsevanemal tõesti enam väljapääsu pole, aga kogu Eestis on selliseid juhtumeid tegelikult palju rohkem.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps jäi kirjalikult ERRi küsimustele vastates üldsõnaliseks ega öelnud, kas voliniku idee seadust muuta, et ebastandardsel ajal töötaval ja selleks ajaks lapsehoiuvõimaluseta jäänud vanemal oleks võimalus omavalitsuselt hüvitist saada, võiks kaalumisele tulla.
Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast öeldi täpsustuspalve peale, et konkreetset vastust neil voliniku idee kohta hetkel pole. | Võrdõigusvolinik: õhtuti töötajad kaebavad lastehoiuvõimaluse puudumise üle | https://www.err.ee/580169/vordoigusvolinik-ohtuti-tootajad-kaebavad-lastehoiuvoimaluse-puudumise-ule | Kui tahame, et poed töötaksid õhtuti ja kiirabi ka nädalavahetustel kohale sõidaks, tuleks seadusemuudatusega kohustada kohalikku omavalitsust, kes vanema ebatraditsiooniliseks tööajaks lapsele hoiukohta tagada ei suuda, talle hüvitist maksma, leiab võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, kelle sõnul on sellega seotud pöördumiste arv hüppeliselt kasvanud. |
Prantsuse poeet Paul Valéry kirjutas juba 1937. aastal, et tulevik ei ole enam see, mis ta vanasti oli. Valéry mõtles selle all, et homne on etteaimamatu. Ka 80 aastat hiljem on ebakindlus nii suur, et julgeid ennustusi teevad ehk vaid selgeltnägijad. Majandus- ja poliitikaanalüütikud on oma prognoosides küllalt ettevaatlikuks muutunud.
Teisest küljest on palju sellist, mis ei muutu ka siis, kui me seda väga soovime. Ühiskondlikud probleemid näiteks on üsna visad kaduma, ei aita aasta vahetumine ega uus valitsus. Eesti põhimured on ikka veel aeglane majanduskasv, kahanev rahvastik, süvenev ääremaastumine ja kasvav eelarveraha nappus.
Allkirjad võimuliidu alusleppel on värsked ja võtmeisikud elavad uutesse rollidesse sisse. Sestap ei ole valitsus jõudnud veel kõikides nüanssides selgitada, kuidas ambitsioonikad eesmärgid kavatsetakse saavutada.
Eesti probleemid on kaalult selgelt suuremad kui need muutused, mida nii praegune kui ka eelnevad valitsused on ära suutnud teha. Ideed ei lähe kahjuks arvesse, loevad konkreetsed tegevused ja tulemused.
Üks sisustamist vajav koalitsioonileppe lubadus on riigireformi elluviimine. Riigireformiga tuleb edasi minna, sest hea valitsemine on teiste eluvaldkondade reformide eeldus. Riigireform aitab arengule kaasa, sest taotleb nihet valitsemise läbipaistvuses ja usaldusväärsuses ning poliitikate selguses ja teostatavuses.
Nii laia tegevusvälja puhul on oluline valida fookused.
Esmalt tuleks aga kokku tuleks leppida riigireformi mõiste, eesmärgid ja ulatus. Eelmisel valitsusel ei olnud ühtset nägemust, ka haaret nappis.
Ikka veel saavad eri huvipooled riigireformi olemusest ja ulatusest erinevalt aru. Mõned osalised arvavad näiteks, et riigireform piirdub ametnike arvu vähendamise või asutuste liitmisega. Sellised algatused võivad olla vajalikud, kuid üksikud ja nõrgalt seotud projektid ei anna riigireformi mõõtu välja. Ambitsioon peab olema suurem, et muutused ka tegelikult Eesti põhiprobleemide lahendamisele kaasa aitaks.
Niisiis on riigireform midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik.
Nii laia tegevusvälja puhul on oluline valida fookused. Esimene eesmärk oleks haldusreformi lõpuleviimine koos regionaalhalduse küsimuste lahendamisega. Teine prioriteet võiks olla efektiivsema ja paindlikuma riigi kujundamine. Vastust tuleb otsida küsimusele, milliseid ülesandeid riik peab ja suudab täita. Millise kvaliteediga ja ressurssidega? Kolmas eesmärk oleks hästi toimiv osalus- ja esindusdemokraatia. Selle sisu on poliitikategemise osaliste parem koostöö ja avatud valitsemine.
Riigireformi saab juhtida ainult peaminister.
Siin peab ära märkima, et uue võimuliidu nn kobareelnõu kaasus, kus poliitikategemise reeglitele vilistati, oli samm kõrvale nii koalitsiooni enda alusleppe põhimõtetest kui ka avatud poliitikategemise põhimõtetest. Kui soovitakse siiralt riigi juhtimisse uut kvaliteeti tuua, siis tuleks koalitsioonileppe sihid ja riigi ümberkorraldamine kokku viia riigireformi alusdokumendis või riigireformi seaduses, mis võetakse vastu parlamendi tasandil. Tegelik riigireformi elluviimine on valitsuse ülesanne.
Siit viimane eluline soovitus. Riigireformi saab juhtida ainult peaminister, sest suured muutused puudutavad kõiki valitsemisalasid. Peamister saab olla edukas siis, kui riigihalduse minister oma meeskonnaga head tööd teeb ja reformile kvaliteetse sisu annab. Loomulikult peavad ka teised ministrid otsustamises ja elluviimises kaasa lööma.
Lühidalt – riigireform ei ole väikeste tehnokraatlike arendusprojektide summa. Tegelik reform sisaldab kaalukaid otsuseid ja vajab seega tugevat poliitilist juhtimist. Sestap on peaministri isiklik sekkumine ülioluline.
“Tahtsime parimat, välja tuli nagu tavaliselt,” ütles peaminister Viktor Tšernomõrdin, kui selgitas Venemaa 1993. aasta rahareformi. Mastaapsete reformidega on see häda, et alustatakse kõige paremate soovidega, kuid vigade oht on ülesande keerukuse tõttu suur.
Et haldusreform oleks edukas ja riigireformi vallas jõutaks midagi ära teha, peab uus koalitsioon suurelt mõtlema (tervikliku visiooni looma), madalalt alustama (keskenduma olulisele) ja kiirelt liikuma (andma esimese sammuna haldusreformile sisu).
Artikkel on ilmunud Riigireformi Radari raames. Riigireformi Radar on Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis monitoorib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele soovitusi.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma | https://www.err.ee/580162/rauno-vinni-haldus-ja-riigireformi-onnestumiseks-peab-uus-koalitsioon-suurelt-motlema-madalalt-alustama-ja-kiirelt-liikuma | Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos. |
Musta tööandja Vendsysseli klubi kohtus võõrsil Värlösega. Must kaotas oma üksikmängus Mikkel Mikkelseni vastu esimese geimi 10:21, kuid võitis teise 21:16 ja kolmanda alles 27:25, vahendab Õhtuleht.
Sellest pingutusest matšivõiduks siiski ei piisanud. Vendsyssel sai punkti veel samuti tasavägises naiste üksikmängus, kuid kaotas kolmegeimilises heitluses kõik paarismängud ja matši 2:4.
Järgmise nädala lõpus osaleb Must traditsioonilisel kodusel maailma edetabeliturniiril, kus tal on esimene asetus. Võistlus peetakse 13.-15. jaanuaril TTÜ spordihoones. | Kaotusseisu jäänud Raul Must võitis Taanis pingelise matši | https://sport.err.ee/96559/kaotusseisu-jaanud-raul-must-voitis-taanis-pingelise-matsi | Kolmedel viimastel olümpiamängudel Eestit esindanud sulgpallur Raul Must alustas uut aastat ägedal moel, saades Taani liigas magusa võidu. |
Kõigepealt kirjeldatakse lastele pimedat, külma ja kõledat ööd Serbia ning Ungari piiripunktis. Et olukorda veel elavamaks muuta, võiks välja lülitada valguse ning aknad lahti teha. Piirile on jõudnud suur grupp äsja sõja käest pääsenud süürlasi. Pagulased kannatavad nälja, külma ja väsimuse käes, neil on vähe raha ning dokumentidest kaasas kõigest pass, vahendavad ERR-i raadiouudised.
Õpilased jagatakse gruppidesse. Ühed võtavad endale pagulaste rolli, nad on meeleheitel, nende lapsed nälgivad ja neid endid ähvardab kodumaal surm. Teised on immigratsiooniametnikud, kes peavad otsustama, kas põgenikke üle piiri lubada või mitte. Juhendi järgi on mängu eesmärgiks hoida solidaarsust inimeste vastu, kes on sunnitud lahkuma oma kodumaalt.
Täpsemalt on tegemist ühe võimaliku rollimänguga, mille abil soovitab haridus- ja teadusministeerium koolides pagulastemaatikat õpetada. Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar loodab, et selliseid mänge kasutatakse üha rohkem.
"Selline psühhodraama võtete kasutamine on tegelikult väga tõhus. Et üritada panna see õpilane sellesse olukorda, kus ta tegelikult hakkab oma ihukarvadega tundma, mis olukorras teine on," selgitas Käosaar.
Kõige parem ongi õpilaste väärtushinnanguid kujundada mitte läbi keeldude ja käskude, vaid lastes neil endal arutada, mis on hea ja mis halb, ütles Käosaar. Seda ka siis, kui lapsel on kodunt kaasas teistsugused hinnangud.
"Ainult sellise arutelu kaudu, kus inimene saab oma arvamust öelda, oma argumente esitada, jõuda selleni, et inimene tegelikult lõpuks ise jõuab selleni, et võib-olla ei olegi tal see kodus kõige õigem arusaam," lisas Käosaar.
Sallivuse juurutamine ei puuduta ainult koole. Arengukavas Lõimuv Eesti 2020 on muude eesmärkide seas märgitud ka see, et Eesti ühiskonnas oleks teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavad ning avatud väärtused. Ehkki selleni jõudmiseks on ülesandeid jagatud nii haridus-, sise- kui kultuuriministeeriumile, mängib just viimane teavitustöös juhtrolli.
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ütles, et nende eesmärk ei saa olla sisserändajate suhtes juba negatiivselt meelestatud inimeste ümberveenmine. Kõigepealt tuleb jõuda nendeni, kellel selge arvamus veel puudub, või kellele lõimumine meeldib.
"Integratsioon ja lõimumine ei ole see, mida saab üks või teine ministeerium lahendada. Pigem on see selline teema, mis meil tuleb viia võimalikult paljude asutuste, esinduste, gruppide ja rühmade juurde," ütles Hartman.
Muidugi ei piisa kommunikatsiooniks ainult hulgast inimestest, vaid tarvis läheb ka raha. Sestap on näiteks kultuuriministeeriumile tänavu ette nähtud 170 000 eurot.
"Meil on planeeritud kaks tegevust. Üks on seotud eesmärgiga avalikku sektorisse tuua mitmekesisemaid töökohti ja tutvustada teise emakeelega erinevatele sihtgruppidele neid võimalusi. Teine projekt on ristmeedia programm, mille eesmärgiks on teha videoklipid, mis avaksid seda lõimumistemaatikat," selgitas Hartman. | Riik soovitab koolidel pagulastemaatikat õpetada avatud akendega pimedas ruumis | https://www.err.ee/580164/riik-soovitab-koolidel-pagulastemaatikat-opetada-avatud-akendega-pimedas-ruumis | Haridusministeerium soovitab koolis lastele pagulastemaatikat selgitada rollimänge ning elavaid näiteid kasutades, näiteks avades klassis aknad ja kustutades tuled. |
Külaots on saavutanud neli võitu ja kolm viiki. Sealjuures viimases voorus sai ta mustadega jagu venelasest juunioride maailmameistrist Mihhail Antipovist (ELO 2580).
Kaheksandas voorus ootab eestlast Ameerika Ühendriikide esindajast suurmeister Gata Kamsky (ELO 2661), kes 1996. aastal mängis venelase Anatoli Karpoviga ka FIDE MM-tiitlimatši ja kaotas 7,5:10,5. | Külaots alistas juunioride maailmameistri ja kohtub kunagise MM-tiitlinõudlejaga | https://sport.err.ee/96558/kulaots-alistas-juunioride-maailmameistri-ja-kohtub-kunagise-mm-tiitlinoudlejaga | Eesti esimaletaja Kaido Külaots (ELO 2556) hoiab Stockholmis peetaval kõrgetasemelisel Rilton Cup turniiril pärast seitsmendat vooru 5,5 punktiga viiendat kohta. |
Stuudios on teadvuse- ja ajuteadlane Jaan Aru.
Saadet juhib Peeter Helme.
"Vasar" on Vikerraadio eetris reedel kell 14.05. | "Vasar" alustab ajuga | https://kultuur.err.ee/315252/vasar-alustab-ajuga | Aasta esimese "Vasara" teemaks on aju ja see, kuidas ta meie subjektiivse maailma loob. |
Williamsil oli maailma edetabelis 72. kohta hoidva vastasega kõvasti raskusi, lisaks näisid teda segavat ka tuulised olud. Säärastes tingimustes tegi Williams koguni 88 sundimata viga, sealjuures ka topeltvea, mis matši lõpetas.
Viimati augustis USA lahtistel väljakul käinud Williams ja Brengle olid varem kohtunud vaid korra tunamullu ja siis oli Serena ülekaal ilmne: 6:0, 6:1.
Aucklandi avaringis alistas Serena Williams prantslanna Pauline Parmentier' 6:3, 6:4, kuid ei näidanud ka seal oma parimat taset. Turniiri lõpetas ta tema vanem õde Venus, kes andis loobus käevigastuse tõttu teise ringi mängust. | Serena Williams kaotas maailma 72. reketile | https://sport.err.ee/96557/serena-williams-kaotas-maailma-72-reketile | Mullu maailma esireketi staatuse kaotanud ameeriklanna Serena Williams langes Aucklandis peetaval tenniseturniiril auti juba teises ringis, kui kaotas kaasmaalannale Madison Brengle'ile 4:6, 7:6 (7:3), 4:6. |
Veidi enam kui aasta tagasi loodud paremkonservatiivne portaal nimega Objektiiv avaldas esmaspäeval uudise pealkirjaga „California seadustas laste prostitutsiooni". Kuna Ameerika Ühendriikides toimuva kajastamine Eesti Rahvusringhäälingus on minu ülesanne, siis tekitas see artikkel minuski hämmeldust – kuidas küll suutsin ma niivõrd olulise küsimuse USA rahvarohkeima osariigi puhul kahe silma vahele jätta?
Et prostitutsioon üldse kuskil osariigi tasandil seadustati ja nüüd lausa alaealiste oma? (Muuseas, prostitutsioon kui selline on legaalne mõnes Nevada osariigi maakonnas.)
Nagu selgus, oli siiski tegemist tõlgendusega California osariigi 26. septembril kuberneri allkirjaga jõustatud seadusest, mille eesmärk on käsitleda alaealisi, kes prostitutsiooniga tegelevad, pigem ohvrite kui kurjategijatena. Seadus andis California lastekaitseametnikele ressursse juurde ega anna enam võimalust lapsi seksuaalteenuste pakkumise pärast kuritegudes süüdistada. Väärtegu on see ikkagi.
Sama hästi võiks kirjutada, et Eestis on alaealiste prostitutsioon legaalne, sest Eestis ei ole seksuaalteenuste eest raha küsimine kuritegu.
Samuti annab seadus politseile õiguse prostitutsiooniga tegelevad alaealised saata vastavatesse keskustesse, mitte vangikongi panna.
Muidugi võib seadust kritiseerida, aga see on juba omaette küsimus. Objektiivi toimetus lähtus USA konservatiivses meediaväljaandes Washington Examineris avaldatud arvamusloost, kus selle eelnõu vastu hääletanud konservatiivne seadusandja Travis Allen kirjeldas eelnõu justnimelt selliste sõnadega: Californias on alaealiste prostitutsioon nüüd legaalne.
Sama hästi võiks kirjutada, et Eestis on alaealiste prostitutsioon legaalne, sest Eestis ei ole seksuaalteenuste eest raha küsimine kuritegu. Kupeldamine on.
Uudiste tarbimine ei ole enam passiivne tegevus, vaid nõuab üha enam lugejate, kuulajate ja vaatajate aktiivset kaasamõtlemist, lisalugemise otsimist ja konteksti uurimist.
Seda, miks mainitud portaal otsustas 26. septembril vastu võetud seaduseelnõu niimoodi kajastada ja sellele niisuguse pealkirja panna, tuleks küsida nende käest. See näide aga ilmestab olukorda, kus uudiste tarbimine ei ole enam passiivne tegevus, vaid nõuab üha enam lugejate, kuulajate ja vaatajate aktiivset kaasamõtlemist, lisalugemise otsimist ja konteksti uurimist.
Teistpidi aga teeb see elu keerulisemaks ka ajakirjanikel. Meie kollektiivne usaldusväärsus kahaneb, kui mõned otsustavad oma maailmavaateliste tõekspidamiste tõttu uudiseid niimoodi tõlgendada. Kui aga näidata näpuga, et üks väljaanne on kallutatud, siis on sellel väljaandel või tema lugejatel väga lihtne arvata, et mina või minu väljaanne on vastassuunas kallutatud. Täpselt nii, nagu Objektiivi loomise põhjusena toodi välja peavoolumeedia ideoloogiline kallutatus.
Mina kallutan ka uudiseid, iga päev kallutan, kallutan selles suunas, et taolised lollused tähelepanuta ei jääks ja päris ajakirjandus võidaks.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Lauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt | https://www.err.ee/580161/lauri-tankler-seaduslikust-laste-prostitutsioonist-objektiivselt | Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust. |
Alexander Kobrin (sündinud 1980) on pianist, kel ette näidata rida esinemisi alates Vene Rahvusorkestrist ning Tokio Filharmooniast lõpetades BBC Sümfooniaorkestriga. Märkimisväärseks võib pidada, et pianist Kobrin (professor Lev Naumovi endine õpilane) on maailmas kõige olulisemate konkursside esikohtade võitjate seas koos nimedega nagu Rafal Blechacz ja Yundi Li. Samuti on Kobrin maailma ühe kõige mainekama konkursi - Van Cliburni nimelise pianistide konkursi - kuldmedali omanik (2005).
"Kindlasti ei satu sellise kaliibriga muusikuid meie majja liiga tihti! See, millest Alexander Kobrin on läbi murdnud, on enamikule maailma pianistidele jäänud siiski kättesaamatuks," rääkis EMTA klaveriõppejõud, pianist Age Juurikas.
Dimitri Bulgakov on Hiiumaal toimuva Homecoming Festivali üks korraldajatest.
Kavas on Beethoven, Brahms, Lutoslawski ja Poulenc.
Kontsert toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis (Tatari 13, Tallinn). Sissepääs tasuta. | EMTA uusaastakontserdil esineb täna pianist Alexander Kobrin | https://kultuur.err.ee/315229/emta-uusaastakontserdil-esineb-tana-pianist-alexander-kobrin | Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ootab kõiki kolmapäeval, 4. jaanuaril kell 19 Uusaastakontserdile. Kontserdil astub üles maailmas tuntud ja tunnustatud pianist Alexander Kobrin Venemaalt koos oboemängija Dimitri Bulgakovi ja fagotimängija Peeter Sarapuuga. |
Jackson, kes vallutas Billboardi edetabeleid oma 11. albumiga "Unbreakable", on abielus ärimehe Wissam Al Managa. Nende perre sündis poeg Eissa Al Mana, teatas BBC.
"Janetil oli stressivaba ja normaalne sünnitus ning ta puhkab rahulikult," kinnitas Jacksoni esindaja.
Spekulatsioonid Jacksoni raseduse ümber puhkesid aprillis, kui ta lükkas edasi oma tuuri pealkirjaga "Unbreakable". Ta postitas oma Twitteri lehele video, kus ta teavitas fänne "ootamatust muudatusest". "Me planeerime abikaasaga perekonda, seega pean ma tuuri edasi lükkama. Palun püüdke mõista, et ma pean seda tegema praegu. Arsti käsul pean ma puhkama," teatas muusik Twitteris. Lauljatar lisas, et ei ole fänne unustanud ja jätkab tuuriga niipea kui võimalik.
Kuigi Jackson on varem abielus olnud kaks korda, pole tal nendest kooseludest lapsi. Ta rääkis meediale, et alustas pere planeerimist 2012. aastal, kui abiellus Al Managa. | Janet Jackson sai esimese lapse | https://menu.err.ee/293820/janet-jackson-sai-esimese-lapse | 50-aastane popstaar Janet Jackson sünnitas oma esimese lapse. |
Eile oli stardis 142 motomeest, kelle seas Toomas Triisa näitas 44. ning Mart Meeru (mõlemad Husqvarna) 80. aega. Mootorratturite arvestuses on Triisa kokkuvõttes 49. ja Meeru 78. positsioonil. Malle-moto klassis, kus sõitjad peavad oma sõiduvahendi eest ise hoolt kandma, hoiab Triisa 5. ning Meeru 10. kohta.
Toomas Triisa sõnas eilse katse järel: "Väga pikk päev ja kiire katse oli, maksimumkiirus 160-170 km/h ja seda katsest 50-60 kilomeetri jagu. Suuremaid vigu polnud, navigeerimine polnud keeruline ja tulemusega võib rahul olla. Tsikkel on korras ja teeme ettevalmistusi homseks päevaks. Homme läheb kindlasti raskemaks."
Dakari kolmas päev tõstab taas raskusastet, kui ees ootab kokku 780 kilomeetrit, millest kiiruskatset on 364 kilomeetrit. Päev viib sõitjad San Miguel De Tucumanist veel põhja poole Argentinasse, San Salvador de Jujuy'sse. Katse on jagatud kaheks ja vahepeal peavad sõitjad nn neutralisatsiooni alas sõitma roadbook 'i järgi katse teise osa starti ja seda kindlaks ettenähtud ajaks.
Temperatuurid küll langevad, kuid Andide jalamil sõites tõustakse kohati päris kõrgele merepinnast, maksimum on 5000 meetri peal ja katse finiš on kusagil 4000 meetri kõrgusel. Laager asub San Salvador de Jujuy's, mis on 1300 meetri kõrgusel merepinnast. Kolmanda päevaga saavad sõitjad esimese maitse suhu hõredast õhust, mis tekitab probleeme nii sõitjatele kui masinatele. Samuti vahetuvad teed nüüd tõsise off-road maastiku ja mägedega, mis rõhutab ka navigeerimise tähtsust.
Kohaliku aja järgi stardib Toomas Triisa laagrist täna kell 5.04 ja Mart Meeru kell 5.28. Eesti aja järgi on need ajad 10.04 ja 10.28. Katsele stardivad meie sõitjad Eesti aja järgi kell 12.44 ja 13.08. | Toomas Triisa Dakari rallist: läheb kindlasti raskemaks | https://sport.err.ee/96553/toomas-triisa-dakari-rallist-laheb-kindlasti-raskemaks | Dakari rallil osalevatel Eesti motomeestel Toomas Triisal ja Mart Meerul on Lõuna-Ameerikas seljataga kaks võistluspäeva ja ees ootab kolmas. |
Võidukas oli U-16 koondis, kes alistas vastase tulemusega 58:51 (13:16, 17:12, 16:11, 12:12). Eestlannade parim oli 23 punkti ja üheksa lauapalliga Anna Gret Asi. Maria Gontšarova nimele jäi 11 silma.
Kaks aastat vanemate seas pidi U-18 koondis aga tunnistama vastase selget 73:34 (17:12, 19:6, 21:7, 16:9) üleolekut. Keegi eestlannadest kahekohalise isikliku punktiskoorini ei jõudnud.
Täna kohtuvad Eesti naiskonnad soomlannadega ja neljapäeval ollakse vastamisi lätlannadega. | U-16 naiskond alistas Rootsi, U-18 naiskonna mäng ebaõnnestus | https://sport.err.ee/96552/u-16-naiskond-alistas-rootsi-u-18-naiskonna-mang-ebaonnestus | Eile alanud korvpalli Läänemeremaade karikaturniiril teenisid Eesti naiskonnad Rootsi vastu võidu ja kaotuse. |
Reformierakonna Läänemaa organisatsiooni juhatuse liige ja Haapsalu piirkonna esimees Urmas Sukles püüdis 2. jaanuaril kirjutada partei omavalitsusjuhtide listi Pevkurit toetava kirja, kuid see ei jõudnud adressaatideni, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Ilmselt ei läinud see kokku Michali kandidatuuri toetava joonega,” nentis Sukles.
Postimehele rääkis Sukles, et ta usub, et list on valimiste hetkeks lihtsalt maha võetud. "Võitlus ju käib. Kui sa valdad jooksvat infot liikmetest, siis oskad teha ka vastavaid käike," märkis Sukles.
Samas kahtlustavad Michali toetajad räpast mängu jällegi Pevkuri poolelt: Michali mustamine, erakonna senise juhtimise mahategemine, peale selle internetimäng, kus "hea" tegelane Pevkur "pahal" tegelasel Michalil sularahakilekotte korjata takistab.
Reformierakond valib uue esimehe laupäeval Tallinnas toimuval suurkogul. Favoriidiks on seni peetud pigem Michalit, ent Postimehega vestelnud piirkondade juhtliikmete sõnul on Pevkuril maal tugev toetus. | Sukles: Michalit toetav peakontor võttis võimaluse saata Pevkurit toetavat elektronkirja | https://www.err.ee/580166/sukles-michalit-toetav-peakontor-vottis-voimaluse-saata-pevkurit-toetavat-elektronkirja | Reformierakonna juhi valimistel Hanno Pevkuri kandidatuuri toetava Haapsalu linnapea Urmas Suklese kinnitusel on pigem Kristen Michalit toetav peakontor võtnud võimaluse saata elektronkirju partei Läänemaa meililisti. |
"Muusikuks olemine ja bändi tegemine ei ole ainult laval esinemine, tegelikult palju asju jääb just lavast väljapoole. Lisaks on meil tulemas uus album ja kogu see aasta keerleb selle ümber ja see on väga oluline etapp meie elus. Seega soovime seda jagada ka teistega," selgitas bändi lauljatar Sandra Vabarna Menule.
Vabarna lisas, et Trad.Attack! veedab nii palju aega kolmekesi koos, et oleks tore jagada seda kõike ka oma kuulajatega. "Olime küll varasemalt ka sotsiaalmeedias aktiivsed, jagasime pilte ja lühikesi klippe, aga mõtlesime teha selle järjepidevaks ja põhjalikumaks," rääkis Vabarna videoblogi ideest.
Iganädalastes videotes avab bänd uksi muusikamaailma telgitagustesse, bändiliikmete tegemistesse ja sellesse, mis muusikuid ümbritseb.
Praeguseks on Youtube’i keskkonnas vaadatav juba videoblogi esimene osa, mis on välismaiste fännide rõõmuks inglisekeelne. "Meil on väga palju kuulajaid väljaspool Eestit. Inglise keel on hea kuldne kesktee. Kindlasti räägime ühes vlogis ka eesti keelest," lubas Vabarna.
Videod filmivad üles bändiliikmed ise, kuid need monteerib kokku abiline, et Trad.Attack!-il jaguks jõudu tegeleda kõige olulisemaga - muusikaga. | Trad.Attack! alustas videoblogi: bändi tegemine ei ole ainult laval esinemine | https://menu.err.ee/293812/trad-attack-alustas-videoblogi-bandi-tegemine-ei-ole-ainult-laval-esinemine | Ansambel Trad.Attack! rõõmustab uuest aastast kõiki oma fänne videoblogiga, kus saab igal nädalal kokkuvõtte bändi tegemistest laval ja väljaspool seda. |
Philadelphia juhtis kohtumist lõpusekunditel, aga Ricky Rubio kaugvise 1,6 sekundit enne sireeni seadis jalule viigi. Lisaajale mäng siiski ei länud, sest osavalt audi lahti mänginud Philadelphia suutis järelejäänud ajaga palli korvi toimetada. Võiduviske sooritas Robert Covington.
Võitjate resultatiivseim oli 25 punktiga keskmängija Joel Embiid. Ersan Ilyasova nimele jäi 19 silma. Covingtonil kogunes 13 punkti ja kümme lauapalli. Kaotajate parimad olid Zach LaVine 28 ja Karl-Anthony Towns 23 punktiga.
NBA läänekonverentsi teine meeskond San Antonio Spurs alistas kodus Toronto Raptorsi 110:82 (29:18, 31:23, 28:17, 22:24). Kawhi Leonard oli võitjate resultatiivseim 25 punktiga.
Tulemused: Philadelphia - Minnesota 93:91, Boston - Utah 115:104, Detroit - Indiana 116:121, Dallas - Washington 113:105, San Antonio - Toronto 110:82, Denver - Sacramento 113:120, Phoenix - Miami 99:90, LA Lakers - Memphix 116:102. | VIDEOD | Ricky Rubio ei saanud kangelaseks, Philadelphia võitis lõpukorviga | https://sport.err.ee/96551/videod-ricky-rubio-ei-saanud-kangelaseks-philadelphia-voitis-lopukorviga | Korvpalliliigas NBA teenis Philadelphia 76ers tulise lõpuga mängus 93:91 (29:16, 28:26, 22:26, 14:23) võidu Minnesota Timberwolvesi üle. |
Detsembris jäi uute sõiduautode müük jõulukuule traditsiooniliselt tagasihoidlikumaks kui eelnenud kuudel, aga ületas siiski 2015. aasta detsembri müügi 2,8 protsendiga, teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL). Kokku müüdi detsembris 1304 uut sõiduautot.
2016. aastal kokku leidis Eestis ostja 22 429 uut sõiduautot, mis ületas 2015. aasta müügi 2082 autoga ehk 10,2 protsendiga.
Segmentidest osutus 2016. aastal kõige populaarsemaks väiksemad keskklassi autod, mis moodustasid 28,2 protsenti kõigist müüdud autodest. Järgnesid keskautod 15,8 protsendiga ning jätkuvalt olid populaarsed ka keskmised ja väiksemad maasturid vastavalt 14,8 ja 13,5 protsendiga. Eksporti läks aasta jooksul 1096 uut sõiduautot.
Automarkidest oli 2016. aastal edukaim Toyota 3527 sõiduautoga ning järgnesid Škoda ja Volkswagen vastavalt 2493 ja 1781 müüdud uue sõiduautoga. Populaarseimaks mudeliks aga osutus 2016. aastal Škoda Octavia, milliseid osteti 1145. Esikolmikusse mahtusid ka kaks Toyota mudelit, Avensis 845 autoga ja Auris 764 autoga.
Tarbesõidukite turul toimus 2016. aastal samuti märkimisväärne tõus ja kokku müüdi 4972 uut tarbesõidukit, mis ületas 2015. aasta müüginumbrid 8,7 protsendi võrra. Kui detsembris müüdi enim Citroeni sõidukeid, siis aasta kokkuvõttes osutus edukaimaks margiks Peugeot 784 müüdud tarbesõidukiga. Kaugele ei jäänud 717 müüdud autoga maha ka Citroen ja kolmandaks tõusis Renault 558 autoga.
Veokite esikolmiku moodustasid 2016. aastal Volvo 286, Scania 261 ja Mercedes-Benz 113 müüdud sõidukiga. | Eesti uute sõiduautode turg kasvas 2016. aastal 10,2 protsenti | https://www.err.ee/580160/eesti-uute-soiduautode-turg-kasvas-2016-aastal-10-2-protsenti | Eesti automüüjad müüsid 2016. aastal kokku 22 429 uut sõiduautot, sellest rohkem on uusi autosid müüdud vaid aastatel 2006-2008. |
Algkoosseisus alustanud Kurbas viibis väljakul 25 minutit ja oli Rootsi klubi resultatiivsuselt teine 15 punktiga (kahesed 3/3, kolmesed 3/4). Lisaks võttis ta kolm lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja kaotas kaks korda palli. Tema kasutegur oli meeskonna paremuselt teine (16), kuid suurest võidust hoolimata jäi pluss-miinus reiting miinusesse (-1). Södertälje edukaim oli 23 punktiga Toni Bizaca.
Vaata mängu täispikkuses:
Södertäljel on nüüd K-grupis üks võit ja kaks kaotust. Esimeses voorus alistuti võõrsil Gaziantepile (2-0) 66:72 ja teises voorus kodus Chalon/Saonele (2-0) 63:86. Targu Mures jätkab kolme vooru järel võiduta.
Kristjan Kitsingu klubi Aarhus Bakken Bears alistus aga Meistrite liiga kohtumises koduväljakul Domžale Helios Sunsile 68:74 (21:19, 15:22, 15:15, 17:18). Pisut enam kui kaks minutit enne lõppu oli seis veel viigis 66:66.
Kitsing viibis väljakul 16 minutit, viskas kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/1), võttis kolm lauapalli ja tehes neli viga. Tema kasuteguriks kujunes 3 ja pluss-miinus reitinguks -4. DeVaughn Akoon-Purcell oli Taani klubi parim 20 punkti ja 18 lauapalliga.
Vaata tipphetki:
Bakken Bears jätkab A-grupis endiselt viimasel kohal, ühe võidu kõrval on juba kümme kaotust. Domžale on kahe võidu ja üheksa kaotusega eelviimane ehk seitsmes. | VIDEOD | Kurbas viskas eurosarjas 15 punkti, Kitsingu klubi kaotas taas | https://sport.err.ee/96555/videod-kurbas-viskas-eurosarjas-15-punkti-kitsingu-klubi-kaotas-taas | Eesti korvpallikoondislase Tanel Kurbase koduklubi Södertälje Kings teenis FIBA Euroopa karikasarja teises faasis esimese võidu, kui alistas Rumeenia klubi BC Mures Targu 88:68 (22:16, 23:14, 20:14, 23:24). |
Loo on produtseerinud Kaarel Tamra ning Raul Ojamaa ning sõnad on loole kirjutanud bändi solist Marek Jürgenson. "Tahtsime seekord teha lugu täiesti teisiti ning hüljata salvestusel hetkeks traditsioonilise bändi live koosseisu. Loos domineerivad süntesaatorid, elektritrummid ning kaasaegne produktsioon. Vaatame kas suudame sellega enda fänne üllatada," rääkis loo valmimisest Marek Jürgenson.
Regatti saab järgmine kord näha Tallinnas 13. jaanuaril klubis Chigaco ja 20. jaanuaril klubis Teater. | Regatil valmis uus tantsulugu "Saatusik naine" | https://menu.err.ee/293811/regatil-valmis-uus-tantsulugu-saatusik-naine | Retro-tantsuansambel Regatt avaldas uue tantsuloo "Saatuslik naine". Vana diskoloo "Relight my Fire" eestikeelne versioon on saanud inspiratsiooni tänapäevasest klubimuusikast. |
Vaigu uueks igapäevatööks on lahendada Tallinna ja Tartu kolleegide peale esitatud kaebusi, kirjutab Eesti Ekspress.
Samuti saab temast esimene prokurör, kes spetsialiseerub pagulastega seotud kuritegudele, sealhulgas vaenu- ja vihakuritegudele.
Kapo terrorismijuurdluste uueks kureerijaks sai riigiprokurör Vahur Verte, kes võitles varem põhiliselt narkoärikatega. | Riigiprokurör Laura Vaik lahendab kolleegide vastu esitatud kaebusi | https://www.err.ee/580168/riigiprokuror-laura-vaik-lahendab-kolleegide-vastu-esitatud-kaebusi | Riigiprokurör Laura Vaik töötab detsembrist järelevalveosakonnas, kus ta lahendab kolleegide peale esitatud kaebusi. |
Novembris toodeti töötlevas tööstuses viis protsenti rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul, teatas statistikaamet.
Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid novembris 2015. aasta novembri mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige elektroonikaseadmete, elektriseadmete ja puittoodete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka toiduainete ning tekstiili tootmises. Toodang vähenes metalltoodete ja mööbli tootmises.
Välisturule müüdi novembris 69 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta novembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks üheksa protsenti ja müük kodumaisele turule seitse protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta novembris tööstuses kokku kaks protsenti rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses üks protsent rohkem.
2015. aasta novembriga võrreldes toodeti elektrit 39 protsenti ja soojust 32 protsenti rohkem. | Novembri tööstustoodangu maht kasvas aastaga üheksa protsenti | https://www.err.ee/580167/novembri-toostustoodangu-maht-kasvas-aastaga-uheksa-protsenti | Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta novembris üheksa protsenti rohkem toodangut kui 2015. aasta novembris, toodang suurenes energeetikas, mäetööstuses ja töötlevas tööstuses. |
Pettail aitas süüdistuse saamisest pääseva kokkuleppe prokuratuuriga sõlmida varem Edgar Savisaart kaitsnud vandeadvokaat Üllar Talviste, kirjutab Eesti Ekspress.
"Pettai rääkis, kuidas asjad toimusid. Ma ei näe küll, et Pettai oleks nüüd midagi väga hullusti teinud. Pettai ei saa anda olulisi ütluseid Savisaare vastu, sest tal puudub Savisaarega ühine etteheide. Kui kaks meest käisid kalal, üks lõi teise maha, siis kolmas mees ei saa selles osaline olla," selgitas Talviste.
Talviste sõnul on prokuratuurile Pettaiga sõlmitud kokkuleppe vorm tähtis. "Õiguslik jõud tagab, et ta räägib kohtus sama juttu, mida uurimise ajal," ütles Talviste.
Talviste sõnul pöördusid 2012. aastal tema poole üheaegselt Savisaar ja Pettai ning kokkuleppel nendega sõlmis ta õigusteenuse lepingu just Pettaiga.
"See oli tollal ka Savisaare soov ja nägemus. Kokkulepe oli, et juhul, kui kahtlustus esitatakse mõlemale, et siis ma jään tegelema Pettaiga. Niikaua, kui see asi ei puudutanud Pettaid, ma loomulikult sain Savisaarega tegeleda," ütles Talviste.
Talviste sõnul ei pruugi tema büroo klient Keskerakond üldse kohtu alla jõuda, kuid ei olnud nõus täpsustama, millised variandid antud asjas kõne alla tulevad.
"Ma olen Keskerakonna suhtes päris optimistlik," märkis ta. | Talviste: prokuratuurile on tähtis, et Pettai kinnitaks eeluurimisel antud ütlusi kohtus | https://www.err.ee/580158/talviste-prokuratuurile-on-tahtis-et-pettai-kinnitaks-eeluurimisel-antud-utlusi-kohtus | Keskerakonnale aastaid valimiskampaaniaid teinud reklaamiärimehe ja prokuratuuriga koostöö tegemise tõttu nn Edgar Savisaare kriminaalasjas kohtu alla andmisest pääsenud Paavo Pettai kaitsja Üllar Talviste sõnul on prokuratuurile tähtis, et Pettai annaks kohtus samu ütlusi, mida eeluurimise ajal, sest vastasel korral võib teda oodata samuti kohtu alla andmine. |
Meeskond tänavu ameerika jalgpalli liiga NFL-i play - off ’i ei pääsenud, seega algab puhkus. Mõistagi ei löö pallurid kuni suviste trennilaagriteni jalgu seinale, vaid hakkavad õige pea uueks hooajaks valmistuma, vahendab Eesti Päevaleht.
Hunt ei osanud tulevikku ennustada. "Vara veel," sõnas ta. Küsimusele, kas Bengals on lepingu pikendamisest rääkinud, vastas ta: "Nii ja naa. Vaatame, mis järgmise paari kuu jooksul juhtub. Arvan, et minu vastu tuntakse teisteski meeskondades huvi."
Ent mis juhtub siis, kui uut kontrahti ei õnnestu teenida? Hunt: "Siis hakkan Houstoni ülikoolis kettaheitetreeneriks." | Margus Hunt: kui uut lepingut ei teeni, hakkan kettaheitetreeneriks | https://sport.err.ee/96550/margus-hunt-kui-uut-lepingut-ei-teeni-hakkan-kettaheitetreeneriks | Margus Hundi nelja-aastane leping Cincinnati Bengalsiga lõpeb, kuid uue kontrahti teenimine pole lootusetu. |
Riigireform neljanda läbivalgustamise
Mõttekoda Praxis esitleb täna neljandat Riigireformi Radari hinnangut. Riigireformi praegusest seisust annab ülevaate Praxise riigivalitsemise programmijuht Rauno Vinni.
Riigireformi Radar on Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis monitoorib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele soovitusi.
Kord kvartalis hinnatakse riigireformi edenemist viie palli skaalal.
Leedu kinnitusel on riigis USA eriväelased, Eesti kaitseministeerium teemat ei kommenteeri
Kuivõrd Venemaa tegevuse tõttu on Leedu julgeolekuolukord halvenenud, on riiki toodud USA erioperatsioonide sõjaväelased, kinnitas teisipäeval Leedu kaitseministeerium.
Eesti kaitseministeeriumi teatel ei ole USA eriväelaste Eestis viibimist puudutav info avalik.
"USA erivägede ja Eesti kaitseväe vahetu sõjaline koostöö nii Eestis kui välisoperatsioonidel on toimunud aastaid ja jätkub ka edaspidi. USA eriväelaste siinsed täpsed tegevused ja ka nende üksuse suurus ei ole avalik info," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.
Trumpi valitsuskabinet hakkab ilmet võtma, ametisse nimetati kaubandusesindaja
Trump on nüüdseks täitnud pea kõik kõrged ametikohad oma tulevases administratsioonis. Eile hilisõhtul nimetas ta kaubandusesindajaks advokaat Robert Lighthizeri. Tema väljavalimisest järeldub, et Trump kavatseb täita lubaduse viljeleda karmimat kaubanduspoliitikat.
Trump on vastu 12 riigi läbiräägitud Vaikse ookeani ülesele kaubandusleppele (TPP) ning Põhja-Ameerika Vabakaubandusleppele (NAFTA), mis on tema hinnangul piiranud ühendriiklastele saadaolevaid töökohti. Lisaks kritiseerib ta ka Hiina "ebaausat" kaubanduspraktikat.
Parimad filmid saavad auhinnatud
"Polaarpoiss"
Eesti Filmiajakirjanike Ühing annab täna üle Neitsi Maali auhinna selle aasta parimale Eesti filmile. Nominentide hulka jõudsid:
* Luuraja ja luuletaja (režissöör Toomas Hussar)
* Polaarpoiss (režissöör Anu Aun)
* Päevad, mis ajasid segadusse (režissöör Triin Ruumet)
* Teesklejad (režissöör Vallo Toomla)
* Tühi ruum (režissöör Ülo Pikkov)
2016. aastal esilinastus kümme täispikka mängufilmi.
Välisministeerium jagab kultuuripreemiaid
Välisministeeriumi kultuuripreemiaga tunnustab välisminister Sven Mikser loomeinimesi, kelle abiga toob Eesti endale tuntust, tutvustab kultuuri ning muudab eestlase teistele mõistetavaks.
2010. aastast on preemiat välja antud seitse korda ning eelmine aasta said tunnustuse Veljo Tormis ja Aare Hõrn.
Ilmateade: puhub tugev tuul, on tuisuoht
Vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab lund ja on pinnatuisku. Puhub kirdetuul 8-15, rannikul ja saartel 13-17, puhanguti 23 m/s. Õhutemperatuur on -7..-13, saartel kohati -4°C. | 5 uudist, mida teada täna hommikul | https://www.err.ee/580142/5-uudist-mida-teada-tana-hommikul | Algab selle aasta esimene kolmapäev, tere hommikust! |
Postimees kirjutab, et kuni 2009. aastani toimunud topeltregistreerimise tõttu võis aasta kohta kirja minna 20–30 protsenti rohkem diagnoose.
Lehe andmetel tuleb viga sisse sellest, et kuni 2009. aastani läksid ametlikku statistikasse kirja ka kõik anonüümselt tuvastatud HIV-positiivsed ehk kui anonüümselt testitud inimene läks pärast testitulemuste teadasaamist arsti juurde, võis tema juhtum kirja minna kaks korda – esimest korda isikustamata andmetega, teist korda nime ja isikukoodiga.
Nii pole võimatu seegi, et HIV-epideemia kõrgajal, 2000. aastate alguses, mil uute HIV-nakatunute arv ulatus aastas 800–1500 inimeseni, võis ühe inimese kohta kirja minna ka kolm kuni neli diagnoosi, sest üks ja sama inimene võis anonüümse testimise kabinetis positiivse tulemuse saada mitu korda.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul võib topeltdiagnooside osakaal kõikuda üheksa kuni 34 protsendi vahel, ent tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja uimastiseire keskuse juhataja Kristi Rüütli arvutuste põhjal võime rääkida maksimaalselt pisut enam kui viiendikust. | Eesti HIV-diagnoosiga inimesi võib olla 1500 võrra vähem | https://www.err.ee/580153/eesti-hiv-diagnoosiga-inimesi-voib-olla-1500-vorra-vahem | Eestil on esikoht Euroopas HIV-diagnooside arvus, 30. detsembri seisuga on Eestis HIV diagnoositud 9492 inimesel, kuid tegelikult võib Eestis HI-viirust kandvaid inimesi olla pea 1500 võrra vähem. |
Enne oma esimest tööpäeva ÜRO New Yorgi peakorteris pöördus Ban Ki-mooni asemel peasekretäriks saanud Guterres personali ja diplomaatide poole, rääkides vajadusest põhjalike muutuste järele.
"Ma arvan, et on kasulik öelda, et imesid ei ole," märkis ta. "Ma olen kindel, et ma pole imetegija."
Aastaid ÜRO põgenikeagentuuri juhtinud Guterrese ühehäälne valimine organisatsiooni etteotsa on andnud indu ÜRO diplomaatidele, kes näevad temas osavat poliitikut, kes suudab jagu saada lõhedest 193-liikmelises ÜRO-s.
Pöördumises personali poole rõhutas Guterres keerulisi kriise maailmas, millega ÜRO peab rahu edendamiseks tegelema.
"Meil ei tohi olla illusioone," ütles ta. "Me oleme silmitsi väga keeruliste aegadega."
"Me näeme kõikjal maailmas konflikte, mis paljunevad, on omavahel seotud ja on käivitanud selle uue nähtuse -- üleilmse terrorismi."
Guterres märkis selles kontekstis suuremeelsust, mida on üles näidanud türgi rahvas, kes on ise kohutavate terrorirünnakute ohvriks sattunud.
Kuigi ÜRO on leevendanud inimeste kannatusi, "ei õnnestu meil endiselt ennetada ja lahendada konflikte", märkis ta ilmselt Süüria sõjale viidates.
"Paljudes maailma osades on palju vastupanu, palju skepsist rolli suhtes, mida ÜRO saab mängida," lisas ta.
"Me peame suutma tunnistada oma vajakajäämisi, oma läbikukkumisi," lausus endine Portugali peaminister sadadele teda kuulama tulnud inimestele, ärgitades jagu saama bürokraatiast ÜRO-s.
"Ainus viis oma eesmärke saavutada on tõesti töötada koos meeskonnana ja teenida väärtusi, mis on talletatud hartas ja mis ühendavad inimkonda," sõnas ta.
Ajakirjanike küsimusele, kas teda paneb muretsema USA presidendiks valitud Donald Trumpi kriitika ÜRO aadressil, vastas Guterres: "Ei. Mulle teevad muret kõik need kohutavad probleemid, millega me maailmas silmitsi seisame." | ÜRO uus juht: ma ei ole imetegija | https://www.err.ee/580152/uro-uus-juht-ma-ei-ole-imetegija | ÜRO uus juht António Guterres hoiatas teisipäeval, et maailmaorganisatsioonil on ees keerulised ajad, ning palus toetust reformidele, mis teeksid lihtsamaks nendega toimetuleku. |
Kell 9.53 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Harku vallas Ilmandu külas Tilgu tee 2. kilomeetril, kus 25-aastane naine kaotas kontrolli Honda Civicu üle ja kaldus vastassuunavööndisse, kus sõiduauto põrkas kokku Fiat Lamariga, mida juhtis 21-aastane mees. Kokkupõrke tulemusel paiskus Honda teelt välja. Honda juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 10.12 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saku vallas Luha tänav 11 maja juures, kus 71-aastane mees sõitis Toyota Hiluxiga otsa sõidueesõigusega Nissan Note'ile, mida juhtis 41-aastane naine. Kiirabi viis Nissani juhi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 12 juhtus liiklusõnnetus Põlvamaal Põlva vallas Puuri külas Põlva-Saverna maantee 2. kilomeetril, kus 68-aastane mees sõitis Ford Mondeo Turnieriga kurvis teelt välja ning sõiduk rullus katusele. Sõidukis viibinud 63-aastane naine sai vigastada ja kiirabi viis ta Põlva haiglasse.
Kell 17.21 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tulika tänav 33 maja juures, kus Mitshubishi Pajerot juhtinud 33-aastane mees sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 54-aastasele mehele. Esialgsetel andmetel oli jalakäijal seljas helkuritega kombinesoon. Kiirabi viis viga saanud jalakäija Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 18.05 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Keskuse tänava ja Ehitajate tee ristmikul, kus jalakäijate ülekäigurajal punase tulega teed ületanud 12-aastane poiss sai löögi Alfa Romeo 159 Sportwagonilt, mida juhtis 32-aastane mees. Kiirabi viis jalakäija Tallinna lastehaiglasse.
Kell 19.50 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Smuuli teel Koorti 2a maja juures, kus esialgsetel andmetel Opel Combot juhtinud 59-aastane mees ei andnud teed peateel liikunud Volkswagen Golfile, mida juhtis 20-aastane mees. Kiirabi viis Volkswageni juhi Ida-Tallinna keskhaiglasse tervisekontrolli. Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. | Liikluses sai viga kuus inimest | https://www.err.ee/580154/liikluses-sai-viga-kuus-inimest | Teisipäeval sai üle Eesti juhtunud kuues raskemas liiklusõnnetuses viga kokku kuus inimest. |
Eriolukorda, mille vältel on paljud inimesed kaotanud oma töö või vahistatud katlustatuna seoses putšikatsega, on juba üks kord pikendatud ning see pidanuks lõppema 19. jaanuaril.
Ankara väitel on eriolukord vajalik selleks, et välja juurida mõju, mida Türgi institutsioonidele avaldab USA-s elav islamivaimulik Fethullah Gülen, kelle süüks võimud riigipöördekatse panevad. Gülen ise on kõiki taolisi süüdistusi eitanud.
Eriolukord, mis praeguse seisuga kestab vähemalt üheksa kuud, on teinud murelikuks Euroopa Liidu, mis kardab, et seda kasutatakse mitte üksnes vandenõulaste vastu, vaid ka president Recep Tayyip Erdoğani kriitikute ulatuslikuks vaigistamiseks.
Riikliku uudisteagentuuri Anadolu viimastel andmetel on väidetavate sidemete pärast Güleniga vahi alla võetud üle 41 000 inimese. Juurdluse käigus on küsitletud 103 000 inimest.
Eriolukord annab valitsusele erivolitused vallandada riigitöötajaid ja sulgeda ühendusi, sealhulgas meediaorganisatsioone. Selle raames saab hoida kahtlusaluseid ka kauem süüdistust esitamata vangis. | Türgi parlament kiitis heaks eriolukorra pikendamise | https://www.err.ee/580151/turgi-parlament-kiitis-heaks-eriolukorra-pikendamise | Türgi parlament kiitis teisipäeval heaks valitsuse toetatud meetme pikendada veel kolme kuu võrra eriolukorda, mis kehtestati pärast 15. juuli nurjunud riigipööret. |
Kotsar sai 33 minutit mänguaega ning viskas meeskonna parimana 18 punkti (vabavisked 2/5, kahesed 8/11), võttis 11 lauapalli ja andis neli korvisöötu. Chemnitzi poolelt viskas Nelson Weidemann üleplatsimehena 28 punkti ja võttis kuus lauapalli.
Hamburg on 13 võidu ja 12 kaotusega liigatabelis kaheksandal ehk viimasel sõelmängude kohal.
Kolmapäeval käisid väljakul Janari Jõesaar ja Bayreuthi Medi, kes jäid 71:74 skooriga alla Oldenburgile. 28 minutit mänginud Jõesaar viskas kaks punkti (vabavisked 2/2, kahesed 0/1, kaugvisked 0/3), haaras üheksa lauapalli ja andis ühe resultatiivse söödu. Bayreuthi parimana viskas Terry Allen 17 punkti. Võitjate resultatiivseim oli Max Heidegger 23 punktiga.
Tabelis on Bayreuth 11 võidu ja 15 kaotusega 10. kohal. | Kotsari kaksikduubel aitas Hamburgi vajaliku võiduni | https://sport.err.ee/1608543454/kotsari-kaksikduubel-aitas-hamburgi-vajaliku-voiduni | Saksamaa korvpalli Bundesligas alistas Maik-Kalev Kotsari koduklubi Hamburg Towers võõrsil Chemnitzi 89:85. |
Pika ajalooga Algarve rannikul asuvas Quarteira linnas tuleb Euroopa parimatel triatleetidel esmalt ujuda 1500 meetrit, seejärel rattaga sõita 40 kilomeetrit ning lõpuks joosta 10 kilomeetrit. Eliitklassi naiste konkurentsis stardib laupäeval Kaidi Kivioja ning eliitklassi meeste seas Henry Räppo. Päev hiljem asub Euroopa juuniorite karikaetapil võistlustulle Mari Mai Ruus.
"Minu ettevalmistus hooajaks on läinud päris hästi. Olin sel talvel tavalisest pikemalt Eestis ja tegelesin oma ujumisega Tartus koos treener Kaja Haljastega. Olen kindlasti teinud suure edasimineku ja see on väga positiivne," rääkis Kivioja enne esimest võistlust. "Jaanuari teises pooles tulin tagasi Portugali Monte Gordosse, kus jätkasin treeninguid oma treeninggrupiga ja kõik on läinud plaanipäraselt. See on juba mu neljas aasta Monte Gordos ning alati saab kindel olla, et siin on treenimiseks head tingimused ja võimalused."
"Quarteira on siit ainult 50 minuti autosõidu kaugusel ehk see on nagu koduvõistlus," jätkas Kivioja. "Hooaja esimese võistluse eel on alati natuke teadmatust ja võistluse eesmärk ongi rohkem aru saada, kus kohas vorm on ja millega peab veel tööd tegema. Muidugi lähen endast maksimumi andma, aga ma ei tahaks ootuseid väga kõrgele seada. Tahaksin väga realiseerida oma ujumise edasiminekut ka võistlustel, aga ma tean, et Quarteira ujumine, kus on tavaliselt suured lained ja rasked tingimused, teeb selle keerulisemaks."
Ka Räppo kirjeldab hooajaks ettevalmistuse perioodi sõnaga edukas. "Käisin talveperioodil kahes välislaagris, Portugalis ja Hispaanias. Kummagi laagri jooksul suuri tagasilööke ei esinenud ja julgen väita, et kõik treeningud õnnestusid. Suurem osa ajast olen üksi treeninud, Benidormis oli põhiliseks kaaslaseks Kevin Vabaorg," ütles Räppo.
"Quarteira võistluse eesmärgiks on eelkõige üritada parandada eelmise aasta vigu ning teha sooritus, milleks tõeliselt võimeline olen. Eelmisel aastal ei suutnud oma vormi realiseerida, kuid nüüd olen näljasem ja enesekindlam. Kuna tase on peaaegu igal World Triathlon võistlusel kõva, siis on pea kõik stardinimekirjas olevad sportlased võimelised tugevalt võistlema," rääkis Räppo.
"Stardis on mitmeid olümpial käinud ning MK-sarja pjedestaali külastanud sportlased, siis päris esimese järgu staare kohal ei ole. Väga palju on minu vanuseid ja veidi vanemaid või nooremaid triatleete. Vormi kohta ei oska täpselt öelda, sest ei ole talve jooksul veel kordagi võistelnud, ent treeningutest on näha arengut ja loodan, et see kajastub ka laupäeval," lisas Räppo.
Räppo treener Margus Tamm kinnitas mullu parimaks meestriatleediks pälvitud sportlase mõtteid. "Vigastused ja haigused pole treenimist seganud. Kõige suurem küsimus on, kuidas laagri treeningutest välja tullakse ja puhatakse."
"Hetkel tundub, et taastumine on kontrolli all, aga lõplik tõde selgub ikkagi võistluspäeval. Õunte pealt on keeruline tulemust ennustada. Kõige olulisem on pigem, et sportlane suudaks antud päeval endast hetke maksimumi välja pigistada," ütles Tamm, kellega veebruaris-märtsis oli Hispaanias treeninglaagris lisaks Räppole veel 14-15 saavutussportlast.
"Minu jaoks on oluline, et nad sai treeninglaagrist uusi mõtteid ka eluliselt või vahetusalasid silmas pidades. Tähtis on, et sportlased oleksid rahul ka selliste asjadega. Loodan, et nad võtsid enda jaoks laagrist kaasa kõik positiivse," lisas Tamm.
Mari Mai Ruus soovib Quarteiras peamiselt vormi kontrollida, sest hooaja ettevalmistus on sujunud kenasti. "Olen saanud käia välismaal laagris ning suuremaid takistusi pole treeningutel esinenud. Suuri eesmärke enne esimest võistlust seadma ei hakkakski," ütles Ruus. | Eesti parimad triatleedid alustavad uut hooaega Portugalis | https://sport.err.ee/1608543352/eesti-parimad-triatleedid-alustavad-uut-hooaega-portugalis | Nädalavahetusel ootab ees Euroopa karikasarja etapp Portugalis Quarteiras, kus starti on minemas mullu Eesti aasta parimateks triatleetideks valitud Kaidi Kivioja ja Henry Räppo. Juuniorite võistlusel esindab Eestit Mari Mai Ruus. |
Knierim ja Frazier teenisid vabakava eest kohtunikelt 144,21 punkti ning kahe kava kokkuvõttes 221,09 punkti. "Ma poleks kunagi arvanud, et see saab teoks. Imeline tunne. See on parim lõpp, mis ühel hooajal saab olla," ütles Frazier pärast võistlust.
Hõbemedali võitis Jaapani paar Riku Miura ja Ryuichi Kihara, kes mullu lõpetasid MM-i kümnendal kohal. Jaapanlased said kohtunikelt vabakavas 127,97 punkti ja kokkuvõttes 199,55 punkti.
Pronksmedali pälvisid kanadalased Vanessa James ja Eric Radford 197,32 punktiga. Kanada paari jaoks oli see esimene ühiselt võidetud tiitlivõistluste medal. Radford tuli eelmise partneri Meagan Duhameliga kahel korral maailmameistriks, James võitis koos prantslase Morgan Cipres'ga 2018. aasta MM-il pronksmedali.
Lühikava järel teist kohta hoidnud ameeriklased Ashley Cain-Gribble ja Timothy LeDuc pidid võistluse katkestama, kuna Cain-Gribble kukkus õnnetul kombel peaga vastu jääd.
Esimesena jäid medalita grusiinid Karina Safina ja Luka Berulava (191,74). Viienda koha saavutasid sakslased Minerva Fabienne Hase ja Nolan Seegert (189,61).
Enne võistlust:
Lühikava kaks kõrgemat kohta hõivasid vabakava eel USA paarid Alexa Knierim - Brandon Frazier ja Ashley Cain-Gribble - Timothy Leduc.
Venemaa iluuisutajad MM-ile ei pääsenud, Eesti selles distsipliinis esindatud ei ole. | USA võitis 43-aastase vaheaja järel MM-il paarissõidus kulla | https://sport.err.ee/1608542059/usa-voitis-43-aastase-vaheaja-jarel-mm-il-paarissoidus-kulla | Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel võitsid paarissõidus kuldmedali ameeriklased Alexa Knierim ja Brandon Frazier. Viimati tuli USA paarissõidus kullale 1979. aastal, kui Viinis peetud MM-il võidutsesid Tai Babilonia ja Randy Gardner. |
Mis on oluline 24. märtsil kell 21:37:
- Ukraina merevägi teatas neljapäeval Vene sõjalaevastiku suure aluse hävitamisest okupeeritud Berdjanski linna sadamas;
- Venemaa ei taha praegu pidada vaherahukõnelusi, kuna tema relvajõud ei ole saavutanud eesmärki hõivata Ukraina kogu Musta mere rannik, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell;
- Ukraina: Venemaa koondab Valgevenesse relvastust;
- NATO ametniku hinnangul võib Venemaa olla Ukrainas hukkunute ja haavatutena kaotanud 30 000 kuni 40 000 sõjaväelast;
- Ukraina kaitsejõudude peastaabi neljapäeval avaldatud hinnangu kohaselt on Venemaa seni sõjas kaotanud umbes 15 800 sõjaväelast;
- Ukraina teatel purustasid Vene väed Tšernihivi lähedal olulise silla üle Desna jõe;
- Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus ööl vastu neljapäeva sotsiaalmeediasse postitatud videopöördumises venelasi mitte saatma oma poegi sõtta;
- Venemaa ei suuda jätkuvalt Hersonis ülemvõimu kehtestada;
- ÜRO: sõjas hukkunud tsiviilielanike arv tõusis üle tuhande;
- Venemaa ja Ukraina vahetasid esimest korda vange.
Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.
Ukraina relvajõudude peastaabi teatel ei õnnestunud Vene üksustel kolmapäeval edeneda ei ida-, kagu- ega kirdesuundas.
Ukraina teatel on Vene õhuvägi jätkuvalt aktiivne ning viimase 24 tunni jooksul registreeriti rohkem kui 250 Vene sõjalennukite lendu, mida on 60 võrra rohkem kui 22. märtsil.
Vene õhuväe peamised sihtmärgid on sõjaline ja tsiviiltaristu Kiievi, Tšernihivi ja Harkivi oblastis.
Ukraina teatel tõrjub nende õhukaitse vaenlase raketi- ja õhurünnakuid ning päeva jooksul tabati õhus 11 Vene sihtmärki - seitset lennukit, ühte drooni, ühte helikopterit ja kahte tiibraketti. Nende saatus on selgitamisel.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles kolmapäeval, et linnas on sõja algusest saadik hukkunud Vene vägede rünnakutes 264 tsiviilisikut. Ta täiendas hiljem, et kolmapäeval hukkus üks ja sai haavata kaks inimest, kui Vene vägede tulistatud mürsk tabas kaubanduskeskuse parklat. Venemaa on eitanud tsiviilsihtmärkide tulistamist.
Klõtško teatel on praktiliselt kogu Kiievi lähistel paiknev Irpini linn, mis oli viimastel nädalatel ägedate lahingute tulipunkt, uuesti Ukraina vägede käes. Veel kolmapäeval öeldi, et Irpinist 80 protsenti on ukrainlaste kontrolli all.
Lääne luureagentuuride teatel on Vene üksused üha enam demoraliseerunud ning Kiievi lähistel kasvab oht, et Ukraina üksused piiravad nad ümber.
USA kaitsevaldkonna kõrge ametnik rääkis CNN-ile, et Ukraina väed on tõrjunud Vene üksused Kiievist idas kuni 55 kilomeetri kaugusele kesklinnast, mis on umbes poole kaugemale sellest, kus need asusid päev varem. Kiievist loodes on aga Vene väed kaevumas maasse ning tugevdamas oma kaitsepositsioone, ütles ametnik.
Venemaa teatas, et tulistas merelt rakettidega riigi loodeosas Rivne linna lähistel asuvaid Ukraina vägede relvaladusid ning kahte rakettide Totška-U laskeseadeldist Kiievi tööstuspiirkonnas.
Lääneriigid jätkavad Ukraina varustamist relvadega. Kolmapäeval otsustas Rootsi, et saadab Venemaa rünnakuid tõrjuvale Ukrainale 5000 tankitõrjeraketti. Pärast vestlust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga teatas Briti peaminister Boris Johnson, et riik annab Ukrainale veel 6000 raketti.
Ukraina: Venemaa koondab Valgevenesse relvastust
Ukraina relvajõudude teatel toimetab Venemaa Valgevenesse relvi ja muud sõjavarustust, vahendas CNN.
Ukraina teatel plaanib Venemaa korraldada pealetungi, mille eesmärk on Kiiev ümber piirata. Ukraina teatel koondavad Vene väed relvastust ka Krimmi poolsaarel.
"Venemaa sõjaline juhtkond hakkab mõistma, et olemasolevatest jõududest ei piisa okupeeritud alade hoidmiseks ja operatsioonide läbiviimiseks, "teatas Kiiev.
Ukraina ja Venemaa vahetasid esimest korda vange
Ukraina ja Venemaa vahetasid esimest korda kuu aega kestnud sõja jooksul vange, ütles neljapäeval Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.
"President Volodõmõr Zelinski korraldusel toimus esimene suurem vangide vahetus. Saime kümnele vangistatud okupandile vastu 10 meie sõdurit," ütles Vereštšuk.
Lisaks andis Ukraina Venemaale 11 Odessa sadama lähedal päästetud tsiviilidest meremeest, vastu saadi 19 ukrainlasest meremeest.
Varem on mõlemad pooled kinnitanud, et Vene vägede poolt kinni peetud Melitopoli linnapea vahetati üheksa Vene sõjaväelase vastu.
Ukraina teatas, et nende vasturünnakud Kiievi all on olnud edukad
Ukraina kaitseministeerium teatas neljapäeval, et riigi sõjavägi tõrjus mõnes Kiievi piirkonnas Venemaa väed tagasi.
"Mõnes sektoris tõrjuti vaenlane tagasi rohkem kui 70 kilomeetri kaugusele, mõnes sektoris on vaenlane 35 kilomeetri kaugusel, "ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Pressiesindaja lisas, et Venemaa tahab jätkuvalt Kiievit ümber piirata. Seetõttu koondab Moskva Valgevenesse varustust, et tugevdada oma vägesid Kiievi ümbruses. Tõendeid ta selle kohta ei toonud, vahendas The Guardian.
Ukraina sõjaväetehnika Kiievis Autor/allikas: SCANPIX/AFP/FADEL SENNA
Ukraina ombudsman: Venemaa on võtnud 400 000 inimest pantvangi
Ukraina ombudsman Ljudmila Denisov süüdistas neljapäeval Venemaad 402 000 inimese, sealhulgas 84 000 lapse, pantvangistamises.
Need arvud on põhimõtteliselt samad, mis on välja käinud Kreml, väites, et need inimesed on viidud Venemaale, kuid sellepärast, et nad ise tahtsid. Denisova sõnul on inimesed Ukrainast Venemaale viidud vastu nende tahtmist.
Ukraina ametnike sõnul võtavad Vene väed inimestelt ära passid ning viivad neid laagritesse, mis asuvad separatistlikes piirkondades Ida-Ukrainas, seejärel viiakse inimesed edasi erinevatesse piirkondadesse Venemaale.
ÜRO: sõjas hukkunud tsiviilielanike arv tõusis üle tuhande
Alates Venemaa sissetungi esimesest päevast on Ukrainas hukkunud üle tuhande inimese, ütles neljapäeval ÜRO inimõiguste ülemvolinik, lisades, et tegu on ametlike arvudega ning tegelik hukkunute arv võib olla palju suurem.
Enamik hukkunutest suri raketi. Ja suurtükirünnakute tagajärjel. 1035 hukkunust 90 on lapsed.
Vigastatud tsiviilelanikke on ÜRO andmetel vähemalt 1650.
Enim tsiviilelanikest hukkunuid on ÜRO andmetel Luhanski oblastis Ida-Ukrainas, 311.
"Me usume, et tegelik hukkunute arv on märkimisväärselt suurem, sest info liigub aeglaselt ja paljud raportid vajavad kinnitamist," teatas ülemvolinik.
Unicef teatas neljapäeval, et rohkem kui pool Ukraina alaealistest – 4,3 miljonit 7,5 miljonist – on pidanud oma kodust lahkuma. 1,8 miljonit alaealist on põgenenud välisriikidesse, vahendas BBC.
Kiiev: Vene väed takistasid neljapäeval tsiviilisikutel Mariupolist lahkuda
Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles neljapäeval, et Venemaa väed takistasid jälle tsiviilisikutel lahkuda ümberpiiratud Mariupoli linnast. Ukraina võimud olid inimeste evakueerimiseks saatnud 40 bussi.
Vereštšuk ei täpsustanud, kuidas Venemaa väed takistasid inimestel linnast lahkumast.
Venemaa raketirünnaku tõttu hukkus Harkivis kuus inimest
Harkivi piirkonna juhi sõnul tabas neljapäeval linna kaubanduskeskuse parklat rakett, mille tõttu hukkus kuus inimest ja veel 15 inimest sai vigastada.
Harkivi võimude teatel olid inimesed parklas humanitaarabi järjekorras. Telekanali CNN teatas, et videolõigus on näha inimesi, kes hoolitsevad parklas viga saanute eest.
Ukraina teatas Vene sõjalaeva hävitamisest
We are told that #Russian ships have been hit in the port of #Berdyansk. We are waiting for official confirmation or denial. pic.twitter.com/9mRmkm2FNu
— NEXTA (@nexta_tv) March 24, 2022
Teatele lisatud videos on näha suurt tulekahju Berdjanskis ning sellele järgnenud plahvatusi sadamas, vahendasid erinevad meediakanalid.
Ukraina telekanali 24tv.ua andmeil sai tabamuse dessantlaev Orsk ning veel kaks Vene sõjalaeva.
Väljaanne Nexta edastas video tulekahjus Berdjanski sadamas.
Berdjansk asub umbes 70 kilomeetrit edelas Mariupolist, mida Vene üksused on püüdnud juba neli nädalat vallutada.
Tulekahju Berdjanskis, kus Ukraina teatel sai tabamuse Vene dessantlaev Orsk Autor/allikas: SCANPIX/AP
Venemaa ei suuda jätkuvalt Hersonis ülemvõimu kehtestada
Hersoni linnavalitsuse hoone seinale paigaldati suur Ukraina lipp. Herson on Venemaa vägede poolt okupeeritud, vahendas The Guardian.
Ukraina parlamendisaadik jagas sotsiaalmeedias pilti, kuidas töötajad kraana abil suurt Ukraina lippu paigaldavad.
Borrell: Venemaa ei ole praegu vaherahust huvitatud
Venemaa ei ole praegu vaherahukõneluste pidamisest huvitatud, kuna tema relvajõud ei ole saavutanud seatud eesmärke, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell neljapäeval.
"Venemaa ei taha praegu maha istuda ega millegi üle läbi rääkida, see, mida ta tahab, on territooriumi vallutamine," ütles Borrell usutluses Hispaania telekanalile TVE. "Ta soovib hõivata kogu Ukraina Musta mere ranniku kuni Moldova piirini ja isoleerida Ukraina merest. Ta soovib tõsiselt rääkida alles siis, kui on kindlustanud oma jõupositsiooni," rääkis Borrell.
Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rõhutas EL-i soovi jätkata Ukraina toetamist relvastuse ja muu abiga.
"See on oluline, kuna kõik otsustatakse järgmise 15 päeva jooksul. Ukraina suutlikkus vastu panna on ajaloolise tähtsusega," ütles Borrell.
NATO allikas: Venemaa haavatute ja surnute hulk küündib kuni 40 000-ni
Venemaa on kaotanud Ukrainas haavatute ja hukkunutena 30 000 kuni 40 000 sõjaväelast, ütles üks NATO ametnik uudisteagentuurile AP, vahendas BBC. Täpselt kuu aega kestnud agressioonis hukkunud Vene sõdurite arv jääb 7000 ja 15 000 vahele.
Ukraina relvajõud teatasid kolmapäeval hukkunud Vene sõdurite hinnanguliseks arvuks 15 600.
BBC toob konteksti loomiseks välja, et Nõukogude Liit kaotas kogu oma kümneaastase okupatsiooni jooksul Afganistanis umbes 15 000 sõdurit.
Venemaa ise ei ole viimase kolme nädala jooksul oma kaotusi kommenteerinud. Viimati teatati 2. märtsil, et sõjas on hukkunud 500 Vene sõdurit.
Ka Ukraina ei ole oma kaotusi avalikustanud, president Zelenski ütles kaks nädalat tagasi, et Ukraina on kaotanud 1300 sõjaväelast.
Mariupoli elanikud kortermaja hoovis lahtisel tulel toitu valmistamas Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Alexander Ermochenko
Ukraina: okupandid toovad kohale uusi vägesid
Kuna Vene väed on kandnud arvukalt kaotusi, püüavad nad olukorra parandamiseks rindel moodustada täiendavaid üksusi ja tuua neid Ukraina piiridele.
Ukraina andmetel tegeleb Venemaa 144. mootorlaskurdiviisi kaotuste kompenseerimisega ning Lääne sõjaväeringkond on 20. üldarmee täiendamiseks käivitanud Smolenski oblastis lepinguliste sõjaväelaste värbamise.
Okupatsiooniüksuste võitlusvõime taastamises osalevad ka Süüriast naasvad sõdurid.
Ukraina piirile tuuakse ka Vene üksusi Valgevene Gomeli oblastist, Venemaa Kaug-Ida sõjaväeringkonnast ning Ukrainasse saadetakse ka täiendavaid õhuväe üksusi.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas:
- elavjõud umbes 15 800;
- tankid 530;
- jalaväe lahingumasinad 1597;
- lennukid 108;
- kopterid 124;
- suurtükisüsteemid – 280;
- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) – 82;
- õhutõrjesüsteemid – 47;
- autod ja muud sõidukid – umbes 1033;
- kütuseveokid – 72;
- operatiiv-taktikalised droonid - 50;
- laevad / paadid - 4
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Venemaa on oma kaotuste kohta andmeid avaldanud ühel korral kahe nädala eest.
Ukraina teatel purustasid Vene väed olulise silla
Ukraina ametnike teatel purustasid Vene väed Ukraina põhjaosas Tšernihivi lähistel silla üle Desna jõe, mis on oluline ühenduse pidamiseks pealinna Kiieviga.
Ukraina ombudsmani Ljudmilla Denissova sõnul oli sild oluline Tšernihivisse humanitaarabi toomiseks ning tsiviilelanike evakueerimiseks linnast. "Linnas ei ole enam elektrit, vee- ja soojavarustust ning praktiliselt ka mitte gaasi. Infrastruktuur on purustatud," ütles Denissova BBC teatel.
Tšernihivi oblasti juht Vjatšeslav Tšaus ütles videopöördumises, et abi püütakse siiski linna saata ning uus sild ehitatakse pärast Ukraina vägede võitu.
Mariupoli elanikud toidujärjekorras Autor/allikas: SCANPIX/Reuters/Alexander Ermochenko
Zelenski venelastele: hoidke oma poegi sõja eest!
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus ööl vastu neljapäeva sotsiaalmeediasse postitatud videopöördumises venelasi mitte saatma oma poegi sõtta.
Zelenski sõnul ei ole Ukraina mitte kunagi ohustanud Venemaa julgeolekut ning lisas, et Vene propagandistid "valetavad sõja kohta, mida rahastatakse teie maksudest".
Ukrainlased teevad kõik võimaliku, et tuua rahu tagasi oma maadele, lisas president.
"Mitte teie maale, aga meie maale. Meie inimestele. Me teeme kõik võimaliku selle sõja lõpetamiseks. Ja kui me oleme edukad - ning see juhtub kindlasti – siis saate olla kindlad vähemalt ühes asjas: teie lapsi ei saadeta enam surema meie maale, meie territooriumile," rääkis Zelenski.
Ukraina presidendi sõnul nurjusid Vene sõjaplaanid juba esimese kahe rünnakupäevaga, kuid Venemaa hangib endiselt võitlejaid, keda Ukrainasse saata.
"Varustust. Lennukipomme ja rakette. Otsib palgasõdureid üle maailma. Igasugust rämpsu, kes on suuteline tsiviilikuid tulistama," ütles Zelenski.
"Vene väed hävitavad meie linnu. Tapavad valimatult tsiviilelanikke, vägistavad naisi, röövivad lapsi, tulistavad põgenikke, hõivavad humanitaarabi kolonne. Nad on hõivatud röövimisega. Nad põletavad maha muuseume, õhivad koole ja haiglaid. Nende jaoks on sihtmärgiks ülikoolid ja elamukvartalid…. Kõik mis iganes! Vene vägede kurjus ei tunne piire," rääkis Zelenski.
USA: Venemaa eirab meie sõjaväejuhtide katseid ühendust võtta
USA sõjaväejuhtidel ei õnnestu kontakteeruda oma Vene kolleegidega, et saada aimu Venemaa plaanidest ning hoida ära võimalikke valearvestusi lahinguväljal, kirjutas ajaleht Washington Post.
Alates Venemaa tungimisest Ukrainasse on USA kaitseminister Lloyd Austin ja vägede ülemjuhataja Mark Milley püüdnud kontakteeruda Vene kaitseministri Sergei Šoigu ja kindralstaabi juhi Valeri Gerassimoviga, kuid venelased on siiani keeldunud vestlusest, ütles USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby kolmapäeval tehtud avalduses.
"On suur oht eskalatsiooniks, kui ei teki võimalust kõige kõrgemate juhtide kontaktiks," ütles NATO vägede juhataja aastatel 2009-2013 James Stavridis.
"Väga noored inimesed juhivad Ukrainas sõjalennukeid ja -laevu ning viivad läbi lahinguoperatsioone. Nad ei ole kogenud diplomaadid ja nende tegevust sõjaliste operatsioonide käigus võidakse valesti mõista. Me peame ära hoidma stsenaariumi, kus NATO ja Venemaa satuvad sõtta, kuna liidrid ei vasta telefonile ega selgita vastaspoolele, mis toimub," rääkis Stavridis.
ÜRO andmetel on Ukrainas sõja tõttu surma saanud üle tuhande tsiviilisiku
"Ukraina tsiviilohvrite arv on alates Venemaa sissetungi algusest ületanud tuhande piiri," teatas neljapäeval ÜRO inimõiguste büroo. ÜRO teatel võib ohvreid olla aga palju rohkem.
ÜRO teatel on enamik surjahutmitest põhjustatud lõhkerelvade kasutamisest, sealhulgas raske suurtükiväe kasutamisest.
Kiievis hukkus Vene ajakirjanik
Kiievis sai kolmapäeval surma Venemaa relvajõudude raketilöögi alla jäänud Vene ajakirjanik Oksana Baulina.
Kiievis hukkunud Vene ajakirjanik Oksana Baulina. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Väljaandele The Insider töötav Baulina hukkus, kui kajastas Vene rünnakute tekitatud purustusi Podilski rajoonis, kui see piirkond sattus uuesti tule alla.
"Ta filmis [Ukraina] pealinna Podolski rajoonis purustusi, mille oli tekitanud Vene vägede tulistamine ning sattus uue raketirünnaku alla. Koos temaga hukkus veel üks tsiviilisik ning kaks temaga kaasas olnud inimest said haavata ja viidi haiglasse," teatas The Insider.
Väljaande teatel töötas Baulina varem Venemaa korruptsioonivastase fondi heaks. Pärast selle kuulutamist ekstremistlikuks organisatsiooniks jätkas fond tegevust välismaalt. The Insideri toimetus tegutseb Lätis.
Baulina kajastas sõda Ukrainas Lvivist ja Kiievist. | Sõja 29. päev: Moskva koondab Valgevenesse relvastust, plaanib pealetungi | https://www.err.ee/1608541912/soja-29-paev-moskva-koondab-valgevenesse-relvastust-plaanib-pealetungi | Venemaa väed pole suutnud Ukraina kaitsest läbi murda. Ukraina teatel koondab Moskva nüüd Valgevenesse relvastust ja plaanib alustada Kiievi suunal suurt pealetungi. Rünnakute põhiraskus on endiselt Mariupolil, mida aga Vene üksused pole veel vallutada suutnud. |
Mängu avapoolaeg kulges võrdsete heitluses, avaveerand lõppes 22:22 viigiseisus. Kuigi Ventspils pääses teise veerandi keskel kuue punktiga ette, tegi Tartu selle peale 14:1 spurdi ja haaras mänguohjad enda kätte. Tartu poolel oli pidurdamatus hoos ameeriklane Braxton Huggins, kes tabas poolajaga viis kaugviset ja kogus 22 punkti. Tartu võitis avapoolaja 49:41.
Teisel poolajal kodumeeskond enam kätte võidetud edu käest ei andnud. Järjepanu aitas edu suurendada Emmanuel Wembi hea tegutsemine ja Edmunds Elksnise korvid. Kolmanda veerandi lõpuks oli Tartu eduseis 64:52.
Viimasel veerandil ei suutnud Ventspils kuidagi mängupilti muudatust tuua ning lõpuvile kõlades olid Tartu võidunumbrid 83:63. Ühtlasi oli see tartlastele nädala jooksul teine võit Läti suurklubi üle, sest nädalavahetusel alistati võõrsil liiga liider Riia VEF.
Tartu resultatiivseimana viskas Braxton Higgins 31 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja lõpetas mängu efektiivsusnäitajaga 31. Emmanuel Wembi tegi kaksikduubli (20 punkti ja 11 lauapalli) ja Edmunds Elksnis panustas 10 punktiga.
Ventspilsi parim oli meeskonna kapten Kristaps Mediss 14 punkti ja kuue korvisööduga. Guntis Sipolins viskas 12 punkti ja kogus kuus lauapalli, Aurimas Majauskas lisas 10 punkti.
Tartu meeskonna peatreeneri Nikolajs Mazursi hinnangul täitsid mängijad plaani oodatust pareminigi. "Võita on alati hea, selliselt võita on veel topeltemotsioon. Mehed jälgisid täna mänguplaani isegi paremini kui me treeneritena ootasime. Suutsime kaitses hästi mängida ja lauavõitlust kontrollida. Leidsime hea mängurütmi, tegime rünnakul häid läbiminekuid ja kallutasime sellega mängu enda kasuks. Võtame asju päev korraga, valmistume igaks mänguks võimalikult hästi ette ja püüame ka protsessi nautida," sõnas Mazurs
Nädala jooksul kahe Läti suure alistamise kohta ütles Mazurs, et kasuks tuleb hea informeeritus. "Läti võistkondade alistamiseks aitab kindlasti kaasa see, et mul on hea ülevaade sealsetest mängijatest ja taktikast. Igal võistkonnal on oma eripärad ja me peame suutma nendega kohaneda. Play-offis tuleb meile vastu Riia VEF ja nad on kindlasti favoriidid, aga võtame asja mängu kaupa ja kunagi ei tea, mis juhtuda võib," ütles Mazurs pärast mängu.
Võiduga kindlustas Tartu meeskond koha kaheksa parema hulgas ning veerandfinaalis tuleb vastu põhiturniiri võitja Riia VEF. Kahe võiduni peetava veerandfinaalseeriaga tehakse algust juba järgmisel nädalal, kui teisipäeval, 29. märtsil kohtutakse Riias. | Ventspilsi alistanud Tartu Ülikool tagas viimasena koha kaheksa parema seas | https://sport.err.ee/1608543424/ventspilsi-alistanud-tartu-ulikool-tagas-viimasena-koha-kaheksa-parema-seas | Paf Eesti-Läti korvpalliliiga põhiturniiri viimases voorus alistas Tartu Ülikool Maks & Moorits kodusaalis BK Ventspilsi 83:63 ning pääses kaheksa parema sekka ehk veerandfinaali. |
Raun teenis pargisõidu finaalis 69,50 punkti, kvalifikatsioonis oli tema tulemus veidi parem: 77,75 punkti. Treeneri Ranno Maasikmetsa sõnul hoidis Raun end veidi tagasi.
"Täna hommikul toimunud pargisõidu kvalifikatsioonis kukkus Lissel teisel laskumisel. Igaks juhuks lasime koondise arstil teda üle vaadata ning ta andis finaalvõistluseks rohelise tule. Finaalis olid jäisemad võistlusolud kui hommikul, oli kõva vastutuul ning oli keeruline oma parimat sooritust näidata," ütles Maasikmets. Rauni ootab nüüd ees World Rookie Tour finaal Austrias Kaprunis.
Neljandal võistluspäeval avas Eesti medaliarve Arlet Levandi, kes võitis poiste üksiksõidus kuldmedali. Marianne Must teenis naiste üksiksõidu vabakavas 82,06 punkti ning sai kahe kava kokkuvõttes 120,08 punktiga 17. koha.
Murdmaasuusatajatest ei pääsenud vabatehnikasprindi kvalifikatsioonist edasi ükski Eesti suusataja. Kõige napimalt jäi edasipääsust puudu Holger Altmäel, kes kaotas viimasena edasi pääsenud itaallasele Alex Serafinile 0,05 sekundiga.
Laskesuusatamise tavadistantsil olid Eesti noored hädas laskmisega. Kõige paremat lasketäpsust näitas Eliisabet Bremann, kes sai kahe trahviringi juures 44. koha (38.31,2).
Reedel pannakse olümpiafestivalile punkt. Võistlustules on mäesuusataja Laur Mägi, kes on hommikul stardis paralleelslaalomis, laskesuusatamise segateates on stardis Eliisabet Bremann, Laura Lobjakas, Henri Kesa ja Karl Rasmus Tiislär ning murdmaasuusatamise segateates lähevad rajale Õnnela Rodendau, Eliisabet Kool, Holger Altmäe ja Olle Ilmar Jaama. | Lumelaudur Lissel Raun saavutas noorte olümpiafestivalil taas neljanda koha | https://sport.err.ee/1608543403/lumelaudur-lissel-raun-saavutas-noorte-olumpiafestivalil-taas-neljanda-koha | Lumelaudur Lissel Raun sai teist päeva järjest noorte olümpiafestivalil neljanda koha, olles neljapäeval võistlustules naiste pargisõidus. |
"Mängin eeloleval nädalal Hispaanias Marbella turniiril. Ma tahan pärast kõiki neid kuid võistlustulle naasta ja usun, et nüüd on selleks õige aeg," kirjutas Thiem ühismeedias.
"See on minu jaoks olnud väga raske periood. Olen väga kaua oodanud väljakule astumist ja võistlemist, kuid nagu teate, oli mul palju tagasilööke. Tean, et tippvormi saavutamine võtab aega, kuid olen selle nimel valmis kõvasti tööd tegema," lisas Thiem.
Randmevigastusega kimpus olnud Thiem mängis viimati möödunud aasta juunis, kui Mallorca turniiri teises ringis andis ta 5:2 seisul loobumisvõidu prantslasele Adrian Mannarinole (ATP 61.).
Mallorca turniiril naaseb väljakule ka kolm suure slämmi üksikmänguturniiri võitnud Stanislas Wawrinka (ATP 232.), kes jalavigastuse tõttu mängis viimati mullu märtsis Katari lahtistel. | USA lahtiste võitja naaseb pikalt vigastuspausilt | https://sport.err.ee/1608543376/usa-lahtiste-voitja-naaseb-pikalt-vigastuspausilt | 2020. aastal USA lahtised võitnud Dominic Thiem (ATP 50.) teatas ühismeedias, et naaseb pärast kümnekuulist võistluspausi taas väljakule. |
Tänavust hooaega alustas Žalgiris Martin Schilleri juhendamisel, ent kehvade tulemuste tõttu vallandati austerlane oktoobri keskel. Uueks peatreeneriks palkas klubi sloveenlase Jure Zdvoci, vahendab Delfi Sport.
Leedu meedia teatel sõlmib Žalgiris Kazys Maksvytisega suvel mitmeaastase lepingu. 44-aastane leedulane jätkab ühtlasi Leedu koondise juhendajana, keda ootab sügisel ees korvpalli Euroopa meistrivõistlused. Žalgiris pole ametlikult siiski uudist kinnitanud.
Klubitasandil töötas Maksvytis alates 2019. aastast VTB Ühisliiga klubi Permi Parma peatreenerina, kuid lahkus sealt pärast Ukrainas lahvatanud sõda.
Varasemalt on Maksvytis juhendanud ka erinevaid Leedu noortekoondiseid. 2008. aastal tüüris ta U-16 koondise Euroopa meistriks, seejärel tuli 2010. aastal EM-kuld ka U-18 vanuseklassis. Aasta hiljem tuli Leedu U-19 maailmameistriks ja punkti pani Maksvytis 2012. aastal U-20 vanuseklassi Euroopa meistritiitliga. | Žalgiris palkab uueks peatreeneriks Leedu rahvuskoondise juhendaja | https://sport.err.ee/1608543367/zalgiris-palkab-uueks-peatreeneriks-leedu-rahvuskoondise-juhendaja | Kaunase Žalgirise korvpallimeeskonda hakkab alates suvest juhendama Leedu rahvuskoondise peatreener Kazys Maksvytis, kellega Žalgiris sõlmis mitmeaastase lepingu. |
"See oleks ühepoolne otsus ja selge lepingurikkumine," kommenteeris von der Leyen Venemaa nõudmist maksta naftatarnete eest rublades.
"See oleks kaitse hiilida mööda sanktsioonidest. Me ei lase sanktsioonidest mööda hiilida. Aeg, mil energiat sai kasutada meie väljapressimiseks, see on möödas," ütles von der Leyen.
Venemaa president Vladimir Putin käskis Vene gaasi müügi lääneriikidele viia üle rublapõhisele arveldamisele. Putin käskis valitsusel ja keskpangal luua nädala jooksul süsteem, mis võimaldaks gaasi ostjatel omandada Vene siseturult rublasid.
40 protsenti Euroopa gaasist pärineb Venemaalt.
Saksamaa kommunaalteenuste ühendus (BDEW) kutsus neljapäeval Berliini üles välja töötama lahendusi, et olla valmis, kui Venemaa peaks tarned peatama. Berliin kuulutas neljapäeval ka välja 16 miljardi euro suuruse energiapaketi. | Von der Leyen: EL ei luba Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida | https://www.err.ee/1608543364/von-der-leyen-el-ei-luba-venemaal-sanktsioonidest-mooda-hiilida | Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles neljapäeval, et Moskval ei lubata sanktsioonidest mööda hiilida. Kreml nõuab nafta- ja gaasitarnete eest rubladega maksmist. |
Aston Martini meeskond kinnitas neljapäeval, et neljakordne maailmameister Vettel pole veel esitanud negatiivset koroonatesti, mis võimaldaks tal reisida Saudi Araabiasse ja osaleda eeloleval etapil.
Juhul kui Vettel ei suuda reedeks anda negatiivset koroonatesti, asendab teda Nico Hulkenberg, kes sai Bahreinis toimunud avaetapil 17. koha. "Me veel ei tea, kas ta (Vettel - toim) võistleb. Mina olen igal juhul valmis ja ootan oma võimalust," ütles Hulkenberg vormel-1 sarja kodulehele.
UPDATE: Sebastian Vettel has not yet returned the required negative COVID test to fly to the #SaudiArabiaGP. Nico Hülkenberg will be in Jeddah to deputise for Seb if necessary. We will delay our final decision until Friday to provide Seb every opportunity to race.
— Aston Martin Aramco Cognizant F1 Team (@AstonMartinF1) March 24, 2022 | Vettel võib ka hooaja teisest etapist eemale jääda | https://sport.err.ee/1608543337/vettel-voib-ka-hooaja-teisest-etapist-eemale-jaada | Vormel-1 hooaja avaetapi positiivse koroonaproovi tõttu vahele jätnud Sebastian Vettelit ähvardab samal põhjusel eemale jäämine ka Saudi Araabia etapist. |
"Nagu äsjasel NATO tippkohtumisel kokku lepiti, on liitlaste kaitsevõime ja heidutuse kiireloomuline tugevamaks muutmine ainus tee, sellele pole alternatiivi. See kehtib eriti meie piirkonna, kui ka kogu NATO idatiiva kohta," ütles Karis Brüsselis kohtumisel Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nauseda ja Läti presidendi Egils Levitsiga.
"Idatiiva kaitsevõime tugevdamine tähendab alalist ja tugevdatud NATO kohalolekut meie piirkonnas. Vajame tugevdust nii maal, vees kui õhus," lausus Karis. Allianss peaks Eesti riigipea sõnul selgelt loobuma NATO-Venemaa suhete põhiaktist ja selle piirangutest.
Lisaks diplomaatilistele ja majanduslikele meetmetele peavad NATO liikmesriigid president Karise sõnul jätkama Ukraina toetamist sõjalise abiga. "Seda saame ja peame NATOs tegema nii kahepoolelt kui kõik üheskoos. Eriti kui Venemaa jätkab julma agressiooniga sõjategevuse süvendamist Ukrainas," ütles ta.
Selleks, et sanktsioonide mõju oleks veelgi tugevam on Karise sõnul vaja üleilmset riikidevahelist koostööd.
"Venemaa tuleb lõigata ära võimalikest alternatiivsetest turgudest. Selleks on vaja rahvusvahelist koostööd, et Venemaal oleks võimatu varasid varjata ja sanktsioonidest kõrvale hiilida. See hõlmab Hiinat, aga ka Pärsia lahe riike ja teisi, kes peavad pardal olema," lausus Karis.
President Karis märkis veel, et sanktsioonidest tingitud negatiivsete mõjude vähendamiseks, peaks Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid uuesti kaaluma võimalust jõuda omavahel vabakaubanduslepingu sõlmimiseni.
"Euroopa ja Ameerika ettevõtted kaotavad praeguses kriisis palju ja me peame leidma viise, kuidas leida nende jaoks uusi alternatiivseid ärivõimalusi. Kokkulepe Euroopa ja USA vahel võimaldaks paremini konkureerida ülejäänud maailma suurte turgudega," lausus riigipea. | Karis: NATO peab loobuma Venemaa suhete põhiaktist ja selle piirangutest | https://www.err.ee/1608543349/karis-nato-peab-loobuma-venemaa-suhete-pohiaktist-ja-selle-piirangutest | NATO peab tugevdama oma idatiiba ning loobuda tuleb NATO-Venemaa suhete põhiaktist ja selle piirangutest, ütles vabariigi president Alar Karis. |
"Meie esinduskoondise mängijad Mesut Özil ja Ozan Tufan arvati meeskonnast välja," teatas Fenerbahce lakooniliselt ühismeedia vahendusel. Fenerbahce eitas Türgi meedias levinud teooriat, et mängijad visati koosseisust välja seetõttu, et nad ei suuda mängijatele palka maksta. "Kuulujutud, et Mesut Özil enam ei mängi, kuna klubi pole talle palka maksnud, ei vasta tõele."
Fenerbahce president Ali Koc ütles mullu novembris, et Özil on klubis õnnetu. "Mesut on õnnetu, sest ta ei mängi regulaarselt. Ta peab keskenduma rohkem oma mängule ja vähem oma äriplaanidele. Ta peab Fenerbahce edusse võimalikult palju panustama," ütles Koc, vahendab Eurosport.
Endine Londoni Arsenali ja Madridi Reali poolkaitsja Özil liitus Fenerbahcega 2021. aasta jaanuaris ja on esindusmeeskonna kapten. 27-aastane Ozan Tufan on Fenerbahce ridadesse kuulunud alates 2015. aastast ning on 65 korral esindanud Türgi rahvuskoondist. | Jalgpalli maailmameister visati Türgi tippklubi koosseisust välja | https://sport.err.ee/1608543316/jalgpalli-maailmameister-visati-turgi-tippklubi-koosseisust-valja | Saksamaa jalgpallikoondisega 2014. aastal maailmameistriks tulnud Mesut Özil visati seni teadmata põhjustel koduklubi Fenerbahce ridadest välja. |
"Suurbritannia kahekordistab relvasaadetisi, mida London on juba Ukrainale saatnud. See on alles algus. Peame toetama vaba ja demokraatlikku Ukrainat," ütles Johnson.
"Ukraina pole üksi. Me seisame koos Kiievi, Mariupoli, Lvivi ja Donetski inimestega," lubas Johnson.
Johnson lubas Kiievile saata täiendavalt kuus tuhat raketti ja toetada Ukraina relvajõude umbes 30 miljoni euro ulatuses, vahendas The Guardian.
Johnsoni sõnul tõmbab Moskva tuumarelvade kasutamise jutuga tähelepanu kõrvale Ukrainas toimuvast sõjast.
"Moskva üritab seda kujutada kui tuumariikide vastasseisu, kuid see on Venemaa ja Ukraina rahva vahel," ütles Johnson. | Boris Johnson lubas Ukrainale täiendavat sõjalist abi | https://www.err.ee/1608543334/boris-johnson-lubas-ukrainale-taiendavat-sojalist-abi | Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles neljapäeval pressikonverentsil, et London jätkab Kiievi toetamist ja suurendab relvasaadetisi Ukrainasse. |
Klubi Tartu Maratoni ürituste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul on korraldusmeeskonna ühine soov aidata Ukrainast sõja eest põgenevaid inimesi. "Leiame, et praegusel ajal on tervislik eluviis ehk aktiivne värskes õhus liigutamine üks võtmetähtsusega asju, mida enda füüsilise ja vaimse tervise jaoks teha saab. On ju teada, et keerulistel aegadel tuleb tagasi tulla põhitõdede juurde ja nendeks on piisav uni, toit ning regulaarne liikumine. Oleme MTÜ ja paraku ei ole meil võimalik teha suuri annetusi, kuid tunneme, et tahame aidata ja asi, mida me teha saame, on võimaldada ukrainlastele tasuta osalemine meie üritustel," selgitas Kelk.
Klassiku sarja kuulub aasta jooksul viis üritust, millest üks osavõistlus ehk 48. Tartu Maraton on juba toimunud. Järgmised sarjas on: 40. Tartu Maastikumaraton (8. mai), Tartu Rattaralli (29. mai), Tartu Rattamaraton (18. september) ning Tartu Linnamaraton (1. oktoober). Kavas on ka lasteüritused, mis toimuvad päev enne põhiüritusi.
Kõikidel eelmainitud üritustel saavad Ukrainast pärit täiskasvanud ja lapsed tasuta osaleda. Selleks tuleb registreerides märkida riigiks Ukraina ning stardimaterjale välja võtma minnes esitada isikut tõendav dokument.
Spordisõbrad, kes soovivad omalt poolt ukrainlasi aidata, on võimalik osa võtta rahvusvahelise suusamaratonide liidu Worldloppeti heategevuslikust üritusest Ukraine Charity Loppet. Osaleda saavad inimesed üle kogu maailma, valides endale sobiva spordiala ning distantsi.
Virtuaalne Loppet algas 10. märtsil ja esimese nädalaga osales 340 inimest ning kokku koguti pea 9000 eurot. Kogutud raha annetatakse täies ulatuses Ukraina Punasele Ristile. Heategevuslikul üritusel saavad kõik soovijad kaasa lüüa 30. aprillini. Ürituse kohta on rohkem võimalik lugeda siin. | Ukrainlased saavad Tartu Maratoni üritustel tasuta osaleda | https://sport.err.ee/1608543313/ukrainlased-saavad-tartu-maratoni-uritustel-tasuta-osaleda | Klubi Tartu Maratoni korraldusmeeskond on otsustanud, et sel hooajal on Klassiku sarjas osalemine ukrainlastele tasuta. |
Saksamaa rahandusminister Christian Lindner ütles neljapäeval, et paketi eesmärk on aidata inimestel ja ettevõtetel tulla toime järsu hinnatõusuga, vahendas Financial Times.
"Koalitsioon leiab, et me peame end lühiajaliselt kaitsma nende tohutute hinnatõusude eest," ütles Lindner.
Saksamaa sotsiaaldemokraatide (SPD) liider Lars Klinbeili sõnul on uus pakett umbes sama suur, kui neli nädalat tagasi vastu võetud 16 miljardi euro suurune abipakett.
Uued meetmed hõlmavad ühekordset 300-eurost maksusoodustust eraisikutele ja lisasoodustusi vähekindlustatud peredele. Kolmeks kuuks langetatakse ka kütuseaktsiisi.
Saksamaa valitsus plaanib vähendada riigis ka gaasi tarbimist. 55 protsenti Saksamaa gaasist pärineb Venemaalt. Seetõttu suurendatakse söekasutamist.
Uued meetmed peab heaks kiitma veel Saksamaa parlament. | Berliin kuulutas välja 16 miljardi euro suuruse energiapaketi | https://www.err.ee/1608542770/berliin-kuulutas-valja-16-miljardi-euro-suuruse-energiapaketi | Saksamaa kulutab energiakriisi tõttu 16 miljardit eurot, et toetada tarbijaid ja ettevõtjaid. Berliin suurendab kivisöe tarbimist ja langetab kolmeks kuuks kütuseaktsiisi. |
32-aastane Karjakin avaldas Venemaa vägedele toetust juba veebruari lõpus, mispeale viis FIDE juhtunu alaliidu eetika- ja distsiplinaarkomisjoni ette. Nädala alguses otsustas FIDE määrata Karjakinile kuue kuu pikkuse võistluskeelu kõikidelt FIDE egiidi all toimuvatelt turniiridelt.
"Ma olen väga pettunud, kuid teisest küljest ma natukene ootasin, et see juhtuks. Minu keeld kestab ainult kuus kuud, aga mul on raske leppida sellega, et minu mängukeeld langeb kokku suvel toimuva MM-turniiriga. Mul on nüüd 21 päeva aega, et esitada apellatsioon. Pean seda võitlust kuni lõpuni ja annan endast parima, et MM-ile pääseda," rääkis Karjakin, vahendab TASS.
"Ootan FIDE-lt vähemalt vabandust, aga halvimal juhul nõuan ka kompensatsiooni. Minu olukord on väga sarnane sellele, mis juhtus paraolümplastega, kellel ei lubatud võistelda ainult sellepärast, et nad on venelased."
Karjakin käis ka välja mõtte luua uus rahvusvaheline alaliit. "Kuidas oleks, kui looksime uue rahvusvahelise alaliidu? Ma olen selle mõtte eest toetust saanud paarilt suurelt nimelt, keda ma hetkel nimetama ei hakka. Mõte on selles, et konkurents oleks terve ja sportlased saaksid alati võistlusel osaleda, olenema oma poliitilisest positsioonist, sest sport ja poliitika ei käi kokku. Näiteks poksis on viis rahvusvahelist föderatsiooni, aga males ainult üks." | Venemaa tippmaletaja ootab rahvusvaheliselt alaliidult vabandust | https://sport.err.ee/1608542737/venemaa-tippmaletaja-ootab-rahvusvaheliselt-alaliidult-vabandust | Rahvusvaheline maleliit (FIDE) määras Venemaa maletajale Sergei Karjakinile kuue kuu pikkuse võistluskeelu, kuna ta on korduvalt avaldanud toetust Venemaa sõjalisele agressioonile Ukrainas. |
Kvalifikatsioonis kogus Lepp 548 punkti, mis oli paremuselt kolmas tulemus ja tagas koha poolfinaalis. Nelja parema seas pidi Lepp tunnistama Armeenia laskuri Arusjak Grigorjani 1:6 paremust.
Pronksmedalimatšis oli eestlanna vastaseks Ungari laskur Gabriella Kortvelyessy, kelle Lepp alistas tulemusega 6:3 ning võitis Eestile esimese medali 2022. aasta õhkrelvade Euroopa meistrivõistlustelt. Euroopa meistriks krooniti armeenlanna Lilit Mkrtšjan. | Heili Lepp võitis Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali | https://sport.err.ee/1608542716/heili-lepp-voitis-euroopa-meistrivoistlustel-pronksmedali | Norras Hamaris toimuvatel õhkrelvadest laskmise Euroopa meistrivõistlustel võitis Heili Lepp liikuva märgi harjutuses pronksmedali. |
Öösel ja päeval sõidavad veoautautode kolonnid läbi vaiksete Poola piirilinnade ja külade. Kohaliku linna lennujaamas maanduvad hiiglaslikud sõjaväetranspordilennukid. Veokid ja lennukid veavad relvi Ukraina vägedele, kes võitlevad pealetungiva Venemaa armee vastu.
Tegemist on ühe suurima rahvusvahelise relvatranspordi operatsiooniga pärast teist maailmasõda. Lääneliitlaseid on Ukrainale juba saatnud sadade miljonite dollarite väärtuses relvastust, teatas The Wall Street Journal.
Relvade üleandmise peamine keskus on Lõuna-Poola linn Rzeszow. Kohalik lennujaam teenindab tavaliselt odavlennufirmasid. Nüüd tegutsevad seal hiiglaslikud C-130 sõjaväetranspordilennukid. Lennujaama juures on ka raketitõrjesüsteem Patriot.
"Ma ei tea, kas peaksin seda teile rääkima. See on omamoodi saladus, kuid öösel läheb siit läbi palju veokeid," ütles Ukraina piiri lähedal elav kohalik poolakas.
Viimaste päevade jooksul kasvab aga surve, et liitlased kiirendaksid relvade transporti Ukrainasse. Kiiev hoiatas, et riigil saavad varsti relvad ja laskemoon otsa.
"Võtmerelvade varud võivad peagi lõppeda, Ukraina väed vajavad kiiresti kaugtule relvastust. Meil polnud neid alguses piisavalt. Varud võivad otsa saada juba järgmisel nädalal," ütles Ukraina suursaadik Londonis.
Lääne julgeolekuametnikud väidavad, et nende esialgne strateegia nägi ette Ukraina vastupanuvõitlejate varustamist. See oleks meenutanud Afganistani mässuliste varustamist, kes sõdisid Nõukogude Liidu vastu, vahendas The Wall Street Journal.
Ukraina sõjavägi suutis aga Moskva rünnakud tagasi lüüa. Venemaa ei suutnud Kiievit vallutada. Nüüd peavad lääneriigid varustama konventsionaalses sõjas osalevat regulaararmeed.
"Ukrainlased kulutavad palju lahingumoona, rohkem kui me eeldasime. Püüame relvatarneid suurendada," ütles üks lääne ametnik ajalehele The Wall Street Journal.
Moskva on jõudnud juba hoiatada, et peab lääne relvasaadetisi seaduslikeks sihtmärkideks. Venemaa ei kontrolli aga Ukraina õhuruumi ja pole siiani tabanud ühtegi relvasaadetist. | WSJ: lääneriigid kiirendavad läbi Poola linnade relvade tarnimist Ukrainale | https://www.err.ee/1608542713/wsj-laaneriigid-kiirendavad-labi-poola-linnade-relvade-tarnimist-ukrainale | Kiiev hoiatas hiljuti, et Ukrainal hakkavad Venemaa-vastase võitluse tõttu relvad otsa saama. USA ja lääneliitlased jooksevad nüüd ajaga võidu ja suurendavad läbi Poola väikelinnade relvatarneid Ukrainasse. |
Avakatsel kogus Sildaru 91,00 punkti ja teisel laskumisel parandas ta oma punktisummat veelgi, teenides kohtunikelt 92,50 punkti. Eestlanna järel lõpetas teisena austerlanna Lara Wolf 90,50 punktiga ning kolmanda koha sai norralanna Johanne Killi 89,25 punktiga.
Kaheksa finalisti sekka pääsesid veel Kirsty Muir, Tess Ledeux, Katie Summerhayes ja Sandra Eie. Viimase finaalkoha pälvis Pekingi taliolümpial pargisõidus võidutsenud Mathilde Gremaud, kes kogus parimal laskumisel 81,75 punkti. MK-sarja üldliider Eileen Gu võistlusel ei osalenud.
Pargisõidu üldarvestuses kindlustas Sildaru esikoha, sest lähimad konkurendid Sarah Höfflin ja Megan Oldham laupäeval toimuvasse finaali ei pääsenud.
Pargisõidu finaal algab laupäeval Eesti aja järgi kell 13.00. | Sildaru kindlustas MK-sarjas pargisõidu üldvõidu | https://sport.err.ee/1608542704/sildaru-kindlustas-mk-sarjas-pargisoidu-uldvoidu | Freestyle -suusataja Kelly Sildaru võitis hooaja viimasel MK-etapil Šveitsis pargisõidu kvalifikatsiooni. Ühtlasi kindlustas Sildaru pargisõidu MK-sarja üldvõidu, sest eestlanna lähimad konkurendid finaali ei pääsenud. |
Linateos jälgib noore naise Kya (Daisy Edgar-Jones) käekäiku, kes on enda elu sisse seadnud Põhja-Carolina metsades. Erakliku Kya elu muutub aga päeval, mil teda süüdistatakse kuriteos.
Lisaks Edgar-Jonesile astuvad filmis üles ka Taylor John Smith, Harris Dickinson, Michael Hyatt, Sterling Macer Jr. ning David Strathairn.
Filmi režissöör on Olivia Newman ning produtsent Reese Witherspoon.
Filmis ja treileris saab kuulda ka Taylor Swifti uut singlit "Carolina".
Kinodesse jõuab film juulis. | Avaldati menuromaanil "Kus laulavad langustid" põhineva filmi treiler | https://menu.err.ee/1608542695/avaldati-menuromaanil-kus-laulavad-langustid-pohineva-filmi-treiler | Delia Owensi 2018. aasta menuromaan "Kus laulavad langustid" jõuab õige pea ka kinoekraanidele. Äsja avaldati filmist ka treiler. |
Kadettide kaalukategoorias +65 kg võitis Gregor Arras hõbemedali. Hõbedale tuli ka juuniorite kaalukategoorias +78 kg osalenud Kirills Gatcins. Pronksmedalid pälvisid Denis Muskevits (kadett - 41 kg) ja Stefani Nikolajeva (juunior - 42 kg).
Lars-Lucas Liiu (kadett - 37 kg), Norman Naaris (kadett - 53 kg), Aleksandr Muskevits (juunior - 73 kg) ja Ilja Volgin (juunior - 78 kg) jõudsid oma kategooriates veerandfinaali ning saavutasid kokkuvõttes viienda koha. Üheksanda koha teenisid Kahro Neeme (kadett - 45 kg) ja Markus Salmus (kadett - 45 kg).
Treener Aleksandr Galaktionov jäi esitustega rahule: "Sportlased said palju kogemusi ja korjasid tähtsaid reitingu punkte," rõõmustas treener.
Võistlusel osales üle 1500 osaleja Euroopast, Kanadast, USA-st, Austraaliast ja Kasahstanist. | Eesti noorsportlased naasesid taekwondo suurturniirilt medalitega | https://sport.err.ee/1608542683/eesti-noorsportlased-naasesid-taekwondo-suurturniirilt-medalitega | Belgias Lommelis 42. korda peetud taekwondo turniiril Belgium Open 2022 naases neli spordiklubi Idablokk noorsportlast medaliga. |
Steven Spielbergi "West Side Story" on Oscarite galal nomineeritud seitsmele auhinnale, sealhulgas näiteks parima operaatoritöö, režisööri ja naiskõrvalosatäitja kategoorias. Zegler kehastab muusikalises draamafilmis ühte peaosatäitjat Mariat, vahendab Hollywood Reporter.
Pühapäeval kommenteeris Zegler sotsiaalmeedias, et tänavusi Oscareid peab ta kodust diivanilt vaatama. Kuigi ta proovis auhinnagalale kutset saada, siis see ei õnnestunud. Ka originaalfilmis Riffi kehastanud Russ Tamblyn tegi Oscarite korraldusmeeskonnale etteheiteid ja proovis näitlejannale kutset tagada.
"Loodan, et juhtub mõni viimase hetke ime ja saan meie filmi kohapeal tähistada," ootas Zegler.
Noore näitlejanna soov läkski täide, sest peale avalikke sõnavõtte edastati talle Oscarite kutse, vahendab BBC. Zegler kirjutas neljapäeval Twitterisse, et ta on väga elevil ja ei suuda uskuda, et sai lõpuks siiski auhinnagala kutse kätte. | Seitsmele Oscarile esitatud filmi peaosaline sai lõpuks kutse auhinnagalale | https://menu.err.ee/1608542647/seitsmele-oscarile-esitatud-filmi-peaosaline-sai-lopuks-kutse-auhinnagalale | Seitsmele Oscarile nomineeritud "West Side Story" näitlejanna Rachel Zegler sai kutse auhinnagalale alles peale sotsiaalmeedias pahameele ülesnäitamist. |
Tervise Arengu Instituudi (TAI) võimalikule kaotamisele on järgnenud mitmete asutuste meelepaha. Nii on sotsiaalministeeriumi avalikku dokumendiregistrisse jõudnud pöördumised institutsioonidelt, nagu Teaduste Akadeemia ja Lastekaitse Liit, kelle sõnul on vajalik TAI jätkamine, sest ülesannete ümberjagamisel ei pruugi teenuste osutamine või teadustöö enam vajalikus mahus jätkuda.
Minister Tanel Kiige sõnul on kriitika ennatlik. "Ma loen ka meediast, et kohe minnakse teatud asutusi sulgema, aga ühtegi asutust suletud pole ja pole ka otsust sulgemise kohta tehtud. Tihti need pole isegi ministeeriumitaseme otsused, vaid valitsuse ja riigikogu otsused, kuhu debatte polegi veel viidud," rääkis Kiik ERR-ile.
"Olen mulle saadetud kirjadega tutvunud ja neil teemadel vestelnud teadus- ja tervisevaldkonna asutustega ja TAI juhi Annika Veimeriga korduvalt. Ma olen kinnitanud kõigile, et pole tehtud ühtegi lõplikku otsust: ei TAI osas ega ka laiemalt sotsiaalministeeriumi valitsusasutuste kohta. Hetkel oleme alustanud kaardistamistegevust ja kevade jooksul saame anda juba täpsemaid vastuseid," ütles Kiik.
Kaardistamise eesmärk on Kiige sõnul hinnata, millised sotsiaalministeeriumi asutused teatud ülesandeid kõige paremini täita saaksid. "Arutame millised on võimalused terviseameti ja ravimiameti ühendamisel, millised on võimalused teatud TAI funktsioone üle anda haigekassale, ennekõike ennetustegevusi, nagu alkoholismiennetus," rääkis Kiik.
Lisaks eri organisatsioonidele on TAI võimalikku sulgemist sotsiaalministeeriumi poolt kritiseerinud ka asutuse direktor Annika Veimer, põhjendades, et analüüs selle tarbeks puudub ning instituudi tegevus on Eestis vajalik. | Kiik: Tervise Arengu Instituudi saatus selgub kevade jooksul | https://www.err.ee/1608542677/kiik-tervise-arengu-instituudi-saatus-selgub-kevade-jooksul | Kui märtsi alguses jõudis avalikkusesse info, et Tervise Arengu Instituut kaotatakse ning ülesanded ja töötajad jagatakse teiste sotsiaalministeeriumi asutuste vahel ära, siis tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul pole otsust sulgemise kohta siiani tehtud. |
Heategevuskontserdil astuvad üles kammerkoor Collegium Musicale, Erki Pärnoja koos bändiga, dirigent Endrik Üksvärav.
"Kas eesmärk komplekteerida laupäevase kontserdiga üks Ukraina poole läkitatav kiirabiauto ehk koguda 30 000 eurot võiks olla teostatav? Selleks oleks vaja, et 1000 inimest ostaks 30 eurose toetuspileti. Omaltpoolt pakume emotsionaalset ja hingekosutavat kontserdielamust ja oleme tänulikud juba ette," ütles Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav.
Heategevuskontserdi kava koosneb eesti heliloojate loomingust. Esimeses osas kõlavad Arvo Pärdi, Veljo Tormise ja Pärt Uusbergi teosed ning Erkki-Sven Tüüri uus kooriteos "Ukrainale". Kontserdi teises osas tuleb ettekandele Erki Pärnoja "Anima Mea".
Kogu heategevuskontserdi tulu läheb kiirabiautode ja minibusside vajalike vahenditega sisustamiseks ja saatmiseks otse Ukraina linnadesse, kust seda abi palutakse. MTÜ Slava Ukraini vabatahtlikud on sõjakoldesse kohale toimetanud juba 23 kiirabiautot, mis on ostetud ja komplekteeritud Rotary Klubi liikmete abiga. Iga auto täitmiseks humanitaarabi ja meditsiinivahenditega kulub keskeltläbi 30 000 eurot. | Erki Pärnoja ja Collegium Musicale korraldavad heategevuskontserdi Ukraina toetuseks | https://kultuur.err.ee/1608542671/erki-parnoja-ja-collegium-musicale-korraldavad-heategevuskontserdi-ukraina-toetuseks | 26. märtsil kell 19 toimub Tallinna Jaani kirikus heategevuskontsert Ukraina toetuseks, kontsertettekandena kõlab seal esmakordselt ka Erkki-Sven Tüüri uus kooriteos "Ukrainale". |
Moskvas sündinud Šabotova esindas 2019. aastani Venemaad, aga süüdistas riigi teisi iluuisutajaid dopingutarvitamises ja teenis nõnda ära viimaste pahameele.
Kuna Šabotova ema on ukrainlanna ja mõlemad emapoolsed vanavanemad elavad tänini Ukrainas, siis otsustas ka tema hakata esindama just seda riiki.
Ukraina lipu all võistles Šabotova äsja ka Pekingi olümpiamängudel, kus sai naiste üksiksõidus viimase ehk 30. koha. Samuti kuulus ta kümnendaks tulnud Ukraina võistkonda.
Hiljuti pani ta meeldimise tuntud Vladimir Putini toetaja Jevgeni Pljuštšenko Instagrami videole, kus viimane õigustas Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse.
Üks Šabotova konto jälgija asus seejärel mõttevahetusse iluuisutajaga ja kajastas seda ka oma blogis. Selgus, et iluuisutaja vaatas Pljuštšenko video lõpuni, kuid lisas, et tema "meeldimine" ei tähenda toetust Ukraina-vastastele sõnumitele.
Kui jälgija seepeale viitas Šabotova passiivsusele käimasoleva sõja asjus, vastas sportlane: "Me kõik toetame oma riiki, aga ma ei näe mõtet seda avalikkuses väljendada, sest see ei muuda midagi."
Šabotova kommentaarid pahandasid nii avalikkust, kui ka teisi Ukraina uisutajaid. Pärast juhtumi avalikuks tulekut võttis uisutaja "meeldimise" ära ja sulges oma Instagrami kommenteerimisvõimaluse.
Kolmapäeval teatas aga Ukraina uisuliidu asepresident Daniil Amirhanov, et kohalik spordiministeerium on langetanud otsuse sportlane rahvuskoondisest eemaldada. | Ukraina uisutaja heideti ühismeedias käitumise tõttu koondisest välja | https://sport.err.ee/1608542608/ukraina-uisutaja-heideti-uhismeedias-kaitumise-tottu-koondisest-valja | Ukraina rahvuskoondisest eemaldati 16-aastane iluuisutaja Anastassija Šabotova, kes pani Venemaa endise iluuisutähe Jevgeni Pljuštšenko sõda õigustavale videopostitusele meeldimise. |
Oma režissööridebüüdist teatas Kid Cudi Instagramis, kirjutades juurde, et filmi lavastamine on olnud üks tema unistustest. Samuti lisas räppar, et alustas loo kirjutamist juba 2013. aastal.
"Lisasin sellesse palju enda isiklikke võitlusi ja kogemusi, nii et see film on mulle väga südamelähedane. Ma tean, et sügaval sisimas aitab see film inimesi samamoodi nagu minu muusika. Ma jätkan oma missiooni," kirjutas artist.
View this post on Instagram
A post shared by Willis (@kidcudi)
Küll aga ei piirdu Cudi ainult lavastamisega, vaid astub enda linateoses ka näitlejana üles. Filmi produtsendid on Jay-Z, Jeymes Samuel ning James Lassiter.
Räppar ei avaldanud, millal linateos ilmavalgust näeb, ent lisas, et filmivõtetega alustatakse hiljemalt selle aasta lõpus. Lõpuks peaks film jõudma Netflixi.
Kid Cudi on enda näitlemisoskuse proovile pannud filmides, nagu näiteks "Don't Look Up", "Need for Speed" ja "Entourage". Hiljuti avaldas räppar, et astub üles ka Brittany Snow debüütfilmis "17. september". | Räppar Kid Cudi paneb end proovile režissöörina | https://menu.err.ee/1608542626/rappar-kid-cudi-paneb-end-proovile-rezissoorina | Räppar Kid Cudi teatas, et lisaks laulmisele ja näitlemisele soovib ta end tõestada ka režissöörina. Nii valmib tema käe all uus linateos "Teddy". |
Kokku lisas London sanktsioonide nimekirja 59 Venemaa ettevõtet ja inimest. Samuti veel kuus Valgevene ettevõtet. Sanktsioonid kehtestati ka palgasõdurite firma Wagneri suhtes. Nimekirjas on veel ka maailma suurim teemanditootja Alrosa, mille turuväärtus on umbes 6,61 miljardit dollarit.
Suurbritannia külmutas mitme tuntud Venemaa miljardäri varad. Nende hulgas olid Sberbanki juht German Gref ja suurpankur Oleg Tinkov.
Sanktsioonialuste nimekirja kuulub ka Sergei Lavrovi kasutütar, kellele väidetavalt kuulub Londonis umbes viis miljonit eurot maksev maja, vahendas The Guardian.
"Putinil ei tohiks olla illusioone. Me oleme liitlastega ühtsed ja jätkame Venemaa majanduse survestamist, et aidata kaasa tema ebaõnnestumisele Ukrainas. Mingit järeleandmist ei tule," ütles Suurbritannia välisminister Liz Truss.
USA kõrge ametnik ütles, et USA kuulutab neljapäeval välja sanktsioonid enam kui 300 Venemaa parlamendisaadiku vastu, vahendas CNN.
"USA kuulutab neljapäeval uued sanktsioonid enam kui 300 Venemaa duuma liikme ja enam kui 40 Venemaa kaitseettevõtte vastu," ütles saadik. | London lisas sanktsioonide nimekirja Alfa-Banki ja Lavrovi kasutütre | https://www.err.ee/1608542440/london-lisas-sanktsioonide-nimekirja-alfa-banki-ja-lavrovi-kasututre | Suurbritannia laiendas neljapäeval Moskva-vastaseid sanktsioone. Sanktsioonide nimekirjas on nüüd Alfa-Bank ja Gazprombank, samuti välisminister Sergei Lavrovi kasutütar. |
Energiatõhusus muutub maailmas üha olulisemaks väärtuseks. Doktoritöö autor Siim Küünal rääkis, et ainuüksi ehitussektori energiavajadus moodustab hinnanguliselt 40 protsenti kogu maailma energiavajadusest. Vastukaaluks on hakatud otsima lahendusi juurutamaks ehituses energiasäästliku mõtteviisi, sealhulgas on aasta-aastalt hoogustunud keskkonnasõbraliku ökoehituse arendamine.
Üks selline keskkonnasõbralik ehitis võiks olla põhust ehitatud majad. Samas on selleks kasutatav põhk soodne kasvupinnas bakteritele ja hallituseentele. Nõnda on vaja ka ökoloogiliselt sõbralikke tõrjevahendeid.
Doktoritöö autori sõnul võib lahendus olla taimeekstrakti abil sünteesitud hõbedal põhinevad nanoosakesed ja nende kasutamine antimikroobse tõrjevahendina. Küünal rääkis, et hõbeda kasulikud omadused on teada juba sajandeid. Samuti on viimase kahekümne aasta jooksul laialdaselt uuritud hõbeda nanoosakesi ning nende mõju bakteritele ja seentele.
Uuringutes sai autori sõnul testitud puhtaid hõbenanoosakesi levinud mikroorganismide peal, mida võib põhu seest enim leida. Esmalt keskendus Küünal antimikroobsetele katsetele põhult eraldatud bakterite ja seente vastu.
Katsetuste tulemused andsid aluse keskenduda ökoloogiliselt sõbralike hõbenanoosakeste sünteesivõimaluste arendamisele, et neid sarnaselt kasutada ökomaterjalide kaitsmisel. Nn rohesünteesivõimaluste seast oli taimeekstraktide kasutus hõbenanoosakeste sünteesiks hõbenitraadist üks arvestatavamaid oma lihtsuse ning skaleeritavuse tõttu.
Selgus, et mitmed laialt levinud umbrohuks peetavad taimed olid võimelised osakesi sünteesima, kuid edasi arendas Küünal teelehel põhineva sünteesiprotsessi. Kuna teelehte peetakse umbrohuks, siis oli protsess ka ökonoomne.
Doktoritöö autor avastas, et sünteesitud nanoosakeste parameetreid ja koostist ei mõjuta mitte ainult taime valik, vaid ka sama taime erinevad ekstrakti valmistusviisid ning nanoosakeste sünteesi parameetrid. Sõltuvalt sellest, kuidas teeleheekstrakti valmistati ning millisel viisil süntees läbi viidi, suudeti kontrollida nanoosakeste koostist – kas peamine faas oli hõbe või hõbekloriid.
Mõlemat tüüpi hõbedapõhiseid nanoosakesi katsetati edukalt ka mudelorganismide puhul, et hinnata nende sobivust antimikroobse vahendina kasutamiseks.
Küünal rääkis, et varem ei ole Eestis sedalaadi kohalike taimede abil nanoosakeste sünteesi tehtud. "Valik oli väga lai ja katsetatud sai seetõttu väga ohtralt erinevaid taimi ja kultuure," sõnas ta.
Tutvu doktoritööga "Taime ekstrakti abil sünteesitud hõbedal põhinevad nanoosakesed ning nende kasutus antimikroobse vahendina keskkonnasõbralikes rakendustes" Tallinna Tehnikaülikooli digikogus. | Doktoritöö: põhumaju aitaks kaitsta kahjurite eest nanohõbe | https://novaator.err.ee/1608542623/doktoritoo-pohumaju-aitaks-kaitsta-kahjurite-eest-nanohobe | Põhk on ökoloogiliselt sõbralik ehitusmaterjal, millest saab maju ehitada. Küll aga on see soodne pinnas bakteritele ja hallitusseentele. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös prooviti leida keskkonnasõbralikke tõrjevahendeid nii põhule kui ka laiemalt ehitus- ja viimistlusmaterjalidele. |
Šoigut polnud avalikkuse ees nähtud 11. märtsist saadik. Meedias levisid kuulujutud, et minister on haige või hoopis vahi alla võetud, vahendas BBC.
Pole siiski täpselt teada, kas kaadrid pärinevad neljapäevast, või oli see koosolek juba varem filmitud.
Kremli pressiesindaja teatas, et Putin kohtub neljapäeval julgeolekunõukogu liikmetega. Ajakirjanikud uurisid siis temalt ka Šoigu asukoha kohta.
"Ministril on vaja teha palju asju. Käimas on sõjaline operatsioon. Meediategevuseks pole aega," vastas Peskov.
Väidetavalt on Putin alustanud Ukraina kaose tõttu süüdlaste otsimist. Šoigu vastutab sõjalise operatsiooni eest Ukrainas. Lääneriikide hinnangul on Venemaa Ukrainas kaotanud juba umbes 10 000 sõdurit.
Hiljuti nähti Šoigu tütart Ksenjat poseerimas Ukraina sinikollastes värvides. | Vene televisioon näitas väidetavalt värskeid kaadreid Šoigust | https://www.err.ee/1608542602/vene-televisioon-naitas-vaidetavalt-varskeid-kaadreid-soigust | Venemaa televisioon näitas helita kaadreid, kus president Vladimir Putin kohtus neljapäeval julgeolekunõukogu liikmetega. Nende seas oli ka kaua avalikkuse vaateväljast kadunud olnud kaitseminister Sergei Šoigu. |
Stoltenbergi ametiaeg pidi lõppema 1. oktoobril, misjärel ta pidi asuma Norra keskpanga juhi kohale. Neljapäeval otsustasid aga NATO liikmesriikide juhid tema ametiaega pikendada ning ta jätkab alliansi eesotsas 30. septembrini 2023, teatas Stoltenberg ise.
Honoured by the decision of #NATO Heads of State and Government to extend my term as Secretary General until 30 September 2023. As we face the biggest security crisis in a generation, we stand united to keep our Alliance strong and our people safe. https://t.co/06YkRkmX8J
— Jens Stoltenberg (@jensstoltenberg) March 24, 2022
Ühtlasi loobub Stoltenberg nüüd Norra keskpanga juhi kohast.
Venemaa agressioon Ukrainas on vallandanud Euroopa suurima sõjapõgenikelaine ning sundinud lääneriike fundamentaalselt ümber korraldama oma kaitsepoliitika.
Stoltenberg on majandusharidusega ning varem olnud Norra Tööpartei juht ja riigi peaminister aastatel 2000-2001 ja 2005-2013. Ta on töötanud ka finants- ja energeetikaministrina.
Norra valitsus nimetas veebruaris keskpanga asejuhi Ida Wolden Bache panga juhiks kuni üheksaks kuuks, misjärel peaks Stoltenberg sellesse ametisse asuma. | Stoltenberg jätkab NATO juhina veel ühe aasta | https://www.err.ee/1608542299/stoltenberg-jatkab-nato-juhina-veel-uhe-aasta | NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaega alliansi eesotsas pikendati sõja tõttu Ukrainas aasta võrra. |
Tallinn Music Week toimub sel aastal nii Tallinnas kui ka Narvas. Miks?
Me tahame sellega tähistada ühtsust ja me tahame tähistada sellega, et Eesti ja Euroopa on täpselt nii tugev, kui hästi me suudame kokku hoida. Ma usun, et praegusel ajal on Eestis ka see väga oluline, et me oma kogukonnas saaksime hästi läbi ja samamoodi on oluline ka see, et Narva, mis on Eesti suuruselt kolmas linn, oleks kultuurpakkumiselt võrdväärne ka Tallinna ja Tartuga. Sel aastal me tähistame ka Station Narva viiendat sünnipäeva, seetõttu tekkiski mõte, et mida keerulisem aeg, seda rohkem tuleb jõud liita ja koos midagi ilusat teha.
Kas see tähendab, et Station Narvat ikka toimub või toimuvadki nüüd koos?
Nad toimuvad praegu koos, aga Station Narva toimub sügisel eraldi ka.
Kuidas kava jaotub?
Kolmapäeval, neljapäeval, reedel toimuvad sündmused Tallinnas, neljapäevane muusikaprogramm saab alguse Ukraina tuntud artisti Ivan Dorni kontserdiga, millega toimub ka toetusavaldus Ukraina inimestele. Reede hommikul avame konverentsi Tallinnas ja toimuvad ka kontserdid Tallinnas ja laupäeval kolib kogu muusikatööstuse konverents Narva Objekti multimeediakeskusse ja kontserdiõhtu avab Narvas Arvo Pärdi kava, mis on pühendatud rahule, Tõnu Kaljuste ja Filharmoonia kammerkoori esituses Narva Vene kirikus.
Pärast seda jätkub kontserdi- ja muusikaprogramm Narva kontserdipaigus, Rugodivi kontserdimajast pealavani Kreenholmi manufaktuuris ja pühapäeval, 8.mail tähistame emadepäeva pikniku, kontserdi ja EV100 pargis taimede istutamisega.
Kas artistid jagunevad ka vastavalt linnade vahel, kas mõned esinevad vaid Narvas ja teised Tallinnas, kas see muusikaline kava lüüakse pooleks?
Muusikaline kava jaotub neljale päevale: neljapäev, reede Tallinnas ja siis laupäeval ja ka pühapäeval veidike Narvas, mõned artistid esinevad ainult Tallinnas, mõned ainult Narvas. On mõned üksikud artistid, kes esinevad kahes linnas, aga festivali publikul on võimalus kogeda kontserti kas ühes või teises linnas.
Ideaalis me loodame, et on ka neid muusikahuvilisi, kes tulevad meiega kaasa mõlemasse linna. Elroniga on kokkulepe, et laupäeva öösel toovad öörongid tagasi Narvast Tallinna, et kes ei soovi tulla Narvasse lausa ööbima, saab pärast kontserte ka Tallinna tagasi.
Kas esinejaid võib ka juba välja hüüda?
Esinejad me avalikustame teisipäeval, aga kaks olulist esinejat meie jaoks on avalikud, need on neljapäeval esinev Ukraina staar Ivan Dorn Telliskivi loomelinnakus ja teine on siis Arvo Pärdi teose ettekanne kammerkoori ja Tõnu Kaljustega. Aga artiste on kokku 150 umbes 35 riigist.
Mis saab Vene ja Valgevene artistidest, kellel on alati olnud TMW-l kindel koht?
Jah, kahjuks sel aastal Vene ja valgevene artistid ei saa esineda TMW-l, viimastel nädalatel on olnud kinnitusi, et Ukraina artist siiski saab tulla festivalile, aga ülejäänud tulevad Euroopast ja mujalt maailmast.
Kui vene bändid artistid on kolinud juba Euroopasse, siis see ju tegelikult ei välista, et neid saaks kutsuda? Nende kolimine ju näitab ka nende meelsust ja positsiooni.
Jah, venekeelne muusika, mis praegu baseerub Euroopas, ja on meil ju ka Eesti artiste, kes laulavad vene keeles, nemad on loomulikult teretulnud. Tore on selle kõige juures, et liitnud on Tallinn, kes just tänavu UNESCO muusikalinna tiitlit kandma hakkab, kui ka Narva linn, linnapea Katri Raik just ütles välja, et Narva asub kandideerima Euroopa kultuuripealinna tiitlile 2037. aastaks, ja meie raames esitleb oma programmi ka Tartu kultuuripealinn, nii et see on lausa Eesti kolme linna ühisaktsioon. | Sildna TMW muudatustest: mõned artistid esinevad ainult Tallinnas, teised vaid Narvas | https://kultuur.err.ee/1608542590/sildna-tmw-muudatustest-moned-artistid-esinevad-ainult-tallinnas-teised-vaid-narvas | Festival Tallinn Music Week toimub tänavu 4. kuni 8. maini nii Tallinnas kui ka Narvas. Festivali korraldaja Helen Sildna kinnitas, et kuigi osad artistid esinevad ainult Tallinnas ning teised vaid Narvas, siis on ka neid muusikuid, kes astuvad üles mõlemas linnas. |
Klassikaraadio tähistab rahvusvahelist teatripäeva uue saatega ning kutsub ellu teatripäeva viktoriini. Kuulajatel avaneb võimalus end proovile panna väga eriilmeliste küsimustega alates kurioosumitest, mis ilmestavad eesti teatri ajalugu, kuni kõige värskemate sündmusteni. Selgub, kui hästi orienteeruvad raadiokuulajad teatriajaloos, kas tuntakse ära näitlejate hääli ning jõutakse õigete vastusteni küsimuste puhul, mis võivad üllatada isegi teatritegijaid.
Teatripäeva viktoriini võitjatele on auhinnaks teatripiletid, mille on välja pannud Eesti Draamateater, Eesti Noorsooteater, Endla teater, Kinoteater, Nargenfestival, Rahvusooper Estonia, Rakvere teater, SKENE Katus Kunstile, Tallinna Linnateater, Tartu Uus Teater, Ugala teater, Vanemuine ja Von Krahli teater.
Teatripäeva viktoriin on Klassikaraadio eetris pühapäeval, 27. märtsil kell 10-12, huvilised on oodatud kaasa mängima Klassikaraadio stuudiotelefonil 6114285. | Klassikaraadio korraldab teatripäeval temaatilise viktoriini | https://kultuur.err.ee/1608542578/klassikaraadio-korraldab-teatripaeval-temaatilise-viktoriini | Pühapäeval kell 10-12 toimub Klassikaraadio eetris suur teatripäeva viktoriin. Kahetunnise kuulajamängu viivad läbi Draamateatri näitleja Teele Pärn, Klassikaraadio toimetaja Miina Pärn ja saate "Teatrimaagia" autor Joonas Vatter. |
Jaapan lõi enam kui 40 000 pealtvaataja ees mõlemad väravad kohtumise viimastel minutitel. Sellega sai hakkama alles 84. minutil vahetusest sekkunud Kaoru Mitoma, kes skooris 89. ja 90+4. minutil.
Jaapani võit tähendab, et nad on kindlustanud Aasia tsooni B-grupis koha kahe parema seas nagu ka Saudi Araabia, sest Austraalia neid enam püüda ei saa.
Küll aga on austraallased taganud koha sõelmängudes A-grupi kolmanda koha omanikuga ehk Araabia Ühendemiraatide, Liibanoni või Iraagiga. A-grupist on koha finaalturniiril olemas Iraanil ja Lõuna-Koreal.
Vastava duelli võitja läheb otsustavas maailmajagude vahelises play-off 'is vastamisi Lõuna-Ameerika tsooni viienda koha meeskonnaga.
Jaapan on alates 1998. aastast osalenud kõikidel MM-finaalturniiridel. Kolmel korral (2002, 2010, 2018) on jõutud kaheksandikfinaali. Esimest korda 1994. aastal finaalturniirile jõudnud Saudi Araabia pääses valikturniirilt edasi kuuendat korda. | Aasias selgusid kaks jalgpalli MM-finaalturniirile kvalifitseerujat | https://sport.err.ee/1608542470/aasias-selgusid-kaks-jalgpalli-mm-finaalturniirile-kvalifitseerujat | Jaapani jalgpallikoondis alistas Sydneys toimunud MM-valikmängus Austraalia 2:0 ja kindlustas MM-finaalturniiri pileti. Tänu neile tagas koha Katari turniiril ka Saudi Araabia. |
Nimetatud ametite juhid peaks ametisse määrama valitsus siseministri soovitusel.
"Tänased peadirektorid on teinud oma tööd professionaalselt ning teevad seda kindlasti oma ametiaja lõpuni. Lähiajal uute juhikandidaate esitamine plaanis pole. Aga kui aeg on sealmaal, siis kindlasti leiame väärilised kandidaadid," ütles Jaani ERR-ile.
Siseministeeriumi pressiesindaja Veiko Pesur rääkis, et PPA ja päästeameti peadirektori puhul ei ole seadusest tulenevat piirangut, mis välistaks nende kolmandaks ametiajaks nimetamist, küll on aga piirang kapo peadirektori osas.
"Kapo peadirektoril on julgeolekuasutuste seaduses erinorm, mis ütleb, et julgeolekuasutuse juhti ei nimetata ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. Kuna Arnold Sinisalu on ametis teist ametiaega järjest, siis peab siseminister leidma kapole uue peadirektori," sõnas Pesur.
Praegu on kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu, päästeameti peadiretor Kuno Tammearu ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. | Siseminister ei ole jõuametite uusi juhte veel otsustanud | https://www.err.ee/1608542518/siseminister-ei-ole-jouametite-uusi-juhte-veel-otsustanud | Järgmisel aastal lõpevad kaitsepolitseiameti, päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtide ametiajad. Siseminister Kristian Jaani ei ole aga kandidaate nendele positsioonidele veel leidnud. |
Parvlaeva nimi on Le Mediterranee ja põgenike majutamist rahastab Prantsusmaa siseministeerium. Laeval on 486 kajutit, koos pesemisvõimalusega. Laeval asuvad ka puhkealad. Alates 29. märtsist leiab sellel laeval peavarju umbes 1600 inimest.
Laev jääb Marseille sadamasse, see võimaldab põgenikel mugavalt linnas ringi liikuda. Põgenike vastuvõtmisel ja nende heaolu tagamisel tulevad appi ka kohalikud võimud.
Prantsusmaa võimud proovivad tagada, et noored ukrainlased saavad jätkata oma haridusteed. Suve saabudes otsib Prantsusmaa turismisektor ka hooajatöölisi. | Prantsusmaa rentis reisilaeva põgenike majutamiseks | https://www.err.ee/1608542527/prantsusmaa-rentis-reisilaeva-pogenike-majutamiseks | Prantsusmaa hakkab Ukrainast põgenevaid inimesi majutama Marseille'i sadamas dokitud reisilaeval. |
Jaanuaris ilmunud raamatus "The Betrayal of Anne Frank: A Cold Case Investigation" jõudsid uurijad järelduseni, et Anne Franki perekonna võis reeta teine juudi soost isik nimega Arnold van den Bergh. Frankide perekonna reeturi paljastamisega tegelesid uurijad ning endine FBI ametnik ligikaudu kuus aastat.
Nüüd on mitmed Teise maailmsõja uurijad selle väite kahtluse alla pannud, nimetades raamatut amatöörlikuks. "Selle raske süüdistuse kohta puuduvad tõsised tõendid," leidsid uued eksperdid.
Anne Frank oli juudi päritolu tüdruk, kelle pere põgenes Hitleri võimuletuleku ajal Saksamaalt Hollandisse. Ajal, mil Saksamaa vallutas Hollandi ning pihta hakkas suur juutide represseerimine, suutis Frankide perekond olla kaks aastat võimude eest varjul enne kui nad reedeti.
Raamatu kirjastaja Ambo Anthos otsustas pärast teosele laekunud kriitikat, et ei müü seda enam raamatulettidel ning palub poodidel juba ette ostetud varud tagastada. | Teos, mis paljastas väidetavalt Anne Franki reetja, eemaldatakse lettidelt | https://menu.err.ee/1608542524/teos-mis-paljastas-vaidetavalt-anne-franki-reetja-eemaldatakse-lettidelt | Raamatu, mis väidetavalt lahendas aastakümneid kestnud küsimuse, kes reetis Anne Franki perekonna, on nüüd seatud mitmete teadlaste poolt kahtluse alla. Ka on teos raamatulettidelt eemaldatud. |
Liigatabelis rebisid Serviti ja Viljandi vahe eile viigiga leppinud HC Tallinnaga suuremaks. Juhtduol on vastavalt 17 ja 15 punkti, ent Viljandil üks mäng varuks. Järgnevad Tallinn kümne, SK Tapa viie, Raasiku/Mistra nelja ja Kehra ühe punktiga. Laupäeval peetakse kaks vahelejäänud kohtumist, võistlustules on kogu esikolmik, vahendab Handball.ee.
Arukülas alustas Raasiku/Mistra isukalt ning Markus Kask ja Marko Slastinovski tulistasid kodumeeskonna 2:0 ette. Seitsmendaks minutiks haaras ohjad Serviti ja Arturs Meikšans viis külalised esmakordselt juhtima, 4:3. Mõlemad meeskonnad tegid ohtralt söödu- ja viskepraaki ning skoor oli visa kasvama.
Veel 26. minutil oli põlvalaste edu minimaalne, kui juhiti 10:9, kuid siis tabasid järjest Anatoli Tšezlov, Robin Oberg ja Mathias Rebane ning puhkepausile mindi seisul 13:9. Sihik saadi vaheajal paika ning heas viskehoos olid Vladislav Naumenko ja Carl-Eric Uibo. 41. minutil kasvatas Henri Sillaste külaliste edu kuueväravaliseks – 20:14.
Veel võitles Raasiku/Mistra ja Naumenko tegi 22:18. Serviti jäi platsile neljakesi, kuid Jürgen Lepasson tõrjus põlvalaste väravasuul kaks karistusviset järjest ja hoopis põlvalased spurtisid eest. Seitsme minutiga tegi tiitlikaitsja 5:0 vahespurdi ning Markel Veiko tabamusest tuli 27:18.
Serviti võttis lõpuks 28:20 võidu ning jätkab kaotuseta liigaliidrina. Uibo viskas võitjate kasuks seitse, Tšezlov kuus ja Sillaste kolm väravat. Kaotajatel tabas Naumenko seitse, Sander Sven Annula neli ning Slastinovski ja Kask kolm korda.
Viljandi HC alustas kodusaalis HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu juba tuttavaks saanud agressiivse kaitsega. See põhjustas küll mitmeid karistusviskeid, ent külalised suutsid esimesest neljast realiseerida vaid kaks. Mängust skoorimisega oli Kehra veel suuremates raskustes ja sai sel viisil esimese värava alles 13. minutil.
Mulkide 5:2 algedu kasvas 16. minutiks Sten Maasalu täpse viske järel 8:3 peale, ent siis suutsid kehralased mängu mõneks ajaks võrdsustada. Veel 21. minutil oli seis 10:7, kuid Viljandi viskas järgneva üheksa avapoolajaminuti jooksul seitse väravat vastase ühe vastu ning läks riietusruumi 17:8 eduseisus.
Teine pooltund ei alanud Kehrale paremini, sest viie ja poole minutiga ei saadud kordagi palli Rasmus Otsa selja taha ning Aleksander Pertelson viis Viljandi juhtima 22:8. Kui kehralased nii-öelda kaane pealt said, siis visati neli väravat järjest, kuid võidu- või punktilootused olid juba kustunud.
Viljandi sai kõikide sarjade peale 14. järjestikuse võidu ja pole 2022. aastal veel kaotusekibedust maitsnud. Kristo Voika viskas üleplatsimehena üheksa, Pertelson viis ja Hendrik Koks neli väravat. Kehra täpsemad olid Danil Gumjanov kuue, David Mamporia viie ja Alvar Soikka nelja tabamusega. | Soosikud Serviti ja Viljandi ei vääratanud ning jätkavad kaotuseta | https://sport.err.ee/1608542491/soosikud-serviti-ja-viljandi-ei-vaaratanud-ning-jatkavad-kaotuseta | Kolmapäeva õhtul lõpetati käsipalli meeste meistriliiga 11. voor mängudega Arukülas ja Viljandis. Liider Põlva Serviti alistas võõrsil Raasiku/Mistra 28:20 (13:9) ning samuti kaotuseta jätkav Viljandi HC oli kodusaalis 33:22 (17:8) parem HC Kehra/Horizon Pulp&Paperist. |
Vene presidendi Vladimir Putini kolmapäevase korralduse järel hakata gaasi lääneriikidele rublade eest müüma tõstis rubla kurssi ning see kasvas ka neljapäeval, jõudes tasemele 96 rubla ühe dollari eest. Märtsi keskel liikus see 115 rubla tasemel dollarist, olles sel aastal kukkunud 39 protsenti. Veel veebruari keskel – enne Venemaa rünnakut Ukrainale – maksis üks dollar 76 ja euro 85 rubla. Ühe euro eest tuli neljapäeval Moskva valuutabörsil maksta umbes 105 rubla.
Neljapäeval toimus avatud aktsiaturul esimest korda pärast 24. veebruaril alanud sõda volatiilne kauplemine, kus enamuse aktsiate hinnad kiiresti kasvasid.
Vene suurte naftafirmade Rosneft ja Lukoil aktsiate hinnad tõusid vastavalt 20 ja 16 protsenti, alumiiniumitootja Rusal aktsia tõusis 14 ja Norilsk Nikeli aktsia 22 protsenti.
Suurima kukkumise tegi läbi lääneriikide sanktsioonide tõttu rängalt kannatav Vene lennufirma Aeroflot, mille aktsia kukkus algul 20 protsenti, kuid kosus hiljem ja peatus kuueprotsendise languse juures.
"Börsil oli pärast avamist näha suuri aktsiate ostutellimusi. Üldist meelestatust toetab veendumus, et rahandusministeerium ostab aktsiad ära," ütles kauplemisettevõte BCS Brokerage oma avalduses.
Vene valitsus teatas 1. märtsil, et eraldab kuni üks triljon rubla (11,24 miljardit dollarit) oma riiklikust fondist aktsiate omandamiseks, mis sattusid suure müügisurve alla.
Moskva börsiindeks MOEX tõusis hommikul üheksa protsenti, 1695,8 punktini, samas selle dollarites nomineeritud ekvivalendi RTS .IRTS kurss ei muutunud.
Suuremate kauplejate, nagu Sberbank, VTB ja Alfa rakendused teatasid probleemidest klientide tellimiste täitmisel seoses suure huviga Vene aktsiate vastu.
Venemaa keskpank teatas kolmapäeval, et Moskva börsil saab neljapäeval taas kaubelda 33 Venemaa firma aktsiatega. Keskpank keelas aga Venemaa suurimate ettevõtete lühikeseks müügi.
Kaubelda saab Moskva börsil uuesti selliste suurfirmade aktsiatega nagu Gazprom, Lukoil, VTB, Sberbank, Rusal ja Rosneft. | Venemaa aktsiaindeks tõusis neli protsenti | https://www.err.ee/1608542287/venemaa-aktsiaindeks-tousis-neli-protsenti | Moskva börsil jätkus neljapäeval pärast kuuajalist pausi aktsiatega kauplemine. Börsi aktsiaindeks tõusis päeva jooksul neli protsenti, kuid suurimate ettevõtete lühikeseks müük oli keelatud. |
Ministri sõnul on majanduses praegu palju määramatust ja see puudutab kogu Euroopat. "Kõige jaoks on olukord selline, et täpset prognoosida, millises maailmas me sügisel elame, on sisuliselt võimatu," ütles ta.
Aprillis valmib kevadine majandusprognoos, kuid ministri sõnul peab arvestama, et sel korral pole täpsust võimalik oodata, kuna olukord muutub väga kiiresti. "Kõik Putini alustatud sõja tagajärjed ei ole kindlasti praegu veel majandusse jõudnud, aga ajad saavad olema keerulised ja majanduse mõttes muutlikud."
Pentus-Rosimannuse sõnul võib tänavu oodata majanduse aeglustumist, kuid see ei tähenda kindlat majanduslangust. "Me oleme pisut tugevamal pinnasel tänu sellele, et koroonakriisist väljumise vaates oli saanud tugeva hoo sisse, me olime taastunud juba kriisieelsel tasemel, nägime enamikes sektorites kasvu, mis ületas kriisieelset taset, tööhõive oli hea. Praegune olukord ei tabanud meid kõige õrnemal hetkel," rääkis ta.
Plaanitava lisaeelarve mahu kommenteerimiseks on ministri sõnul veel vara, kuna täiendavaid vajadusi pole veel kokku arvestatud.
"Täpsematest rahalistest raamidest saame tõenäoliselt rääkida märtsi lõpus, siis on loodetavasti kõik puudutatud valitsemisalad saanud prognoosid tehtud ja saame rääkida, mis sõja tagajärgi puudutavad vajadused on vaja selle aasta lisaeelarvesse lisada," ütles Pentus-Rosimannus.
Kärpeid plaanis ei ole, kuid mõned projektid võivad ehituse kallinemise tõttu ajakavast maha jääda, ütles Pentus-Rosimannus. "On näiteid projektidest, kus kas tarneprobleemide tõttu või olulise, mitmekordse kallinemise tõttu projekti lõpule viimine saab toimuma aeglasemas tempos. Kärpeid me praegustes oludes eelarves ei planeeri."
Lisaeelarve on plaanis katta laenurahaga. Ministri hinnangul Eesti laenuvõimekusele praegu mingeid negatiivseid mõjusid ei ole. | Pentus-Rosimannus: kõik sõja tagajärjed pole veel majandusse jõudnud | https://www.err.ee/1608542473/pentus-rosimannus-koik-soja-tagajarjed-pole-veel-majandusse-joudnud | Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul pole sõja kõik mõjud Eesti majandusse veel jõudnud, kuid kiire koroonakriisist taastumine andis praeguseks tugeva pinnase ning tänavu on oodata pigem majanduse aeglustumist kui majanduslangust. |
Niine tänaval avatud sõjapõgenike vastuvõtukeskuses on registreeritud 10 500 inimest, kellest 42 protsenti on lapsed, seega on Tallinna jõudnud 4200 alaealist, kes vajavad ka kohta koolis või lasteaias.
Ennast arvele võtnud sõjapõgenikele teeb sobiva kohapakkumise Tallinna linn. Selleks on aga praegu vajalik, et perekond oleks leidnud püsiva elukoha. "Kooli- ja lasteaiapakkumisi oleme teinud neile kooli- ja lasteaialastele, kelle vanemad on leidnud elukoha eluruumides, mitte hotellides. Praegu on koolikohta pakutud 500 lapsele ja lasteaiakohta 200 lapsele. Varsti hakkame kooli- ja lasteaiakohti pakkuma aga ka hotellides elavatele lastele," rääkis Pajula.
Esimesed väikesed ukrainlased on juba lasteaedadesse jõudnud. Siiski mitte kõik, kellele on kohta pakutud. "Inimesed tahavad ka mõtlemisaega," ütles Pajula.
Murekohti Pajula ukrainlaste paigutamisel lasteaiasüsteemi ei näe. "Meie lasteaiad on väga professionaalsed, oleme ennegi võtnud lasteaedadesse eri rahvusest, erinevate erivajadustega lapsi. Siin ma küll mingisugust probleemi ei näe," sõnas Pajula.
Tallinnas on praegu üle tuhande vaba lasteaiakoha, neid jagatakse sõjapõgenikele üldise järjekorra alusel. "Ukraina lastele pakutakse vabu kohti samal korraldusel, kui ka Eesti lastele. Ehk kui Eesti vanem on pannud lapse lasteaiajärjekorda ja soovib kolmeaastasele kohta 2022. aasta sügisel, siis tema on oluliselt eespool järjekorras võrreldes Ukraina lapsevanemaga. Peame silmas, et ka kohalikud inimesed saaksid soovitud teenuse," rääkis Pajula.
Ka koolide osas Pajula momendil probleeme ei näe. "Lühikeses plaanis on meil kavas päevakoolid ja adaptsiooniprogrammid, seal probleeme pole. Probleem on selles, et me ei tea, kui palju lapsi Eestisse jääb, sest sügisel läheb käiku pikem plaan ja siis tuleb lapsed paigutada juba Eesti koolisüsteemi," ütles Pajula.
Eesti koolide juures tegutsevates Ukraina päevakoolides saavad käia kõik põhikoolilapsed. "Kui on päevakool 20-30 Ukraina lapsele, siis kõik läheduses elavad lapsed määratakse sinna kooli ja korraldatakse seal õppetegevus. Iga kool teeb oma päevakoolikava. Samuti otsib sinna õpetajaid: kas oma õpetajad või palkab juurde. Koolidele on antud juba ka paari-kolmekümne Eestisse saabunud Ukraina õpetaja kontaktid, et ka nende teeneid saaks kasutada," rääkis Paljula.
Juriidilist õigust Ukraina pedagoogidel Eestis õpetada ei ole, sest Eestis on kehtestatud õpetajatele keelenõuded. See aga nende palkamist ei sega. "Me oleme olukorras, kus tuleb leida erilahendused. Päevakool on ka selline kooliformaat, kus õpilasi võib aidata teise ametinimega inimene kui õpetaja. Nad võetakse palgale ja kasutakse nende võimeid ja oskuseid," rääkis Pajula.
Lastel on võimalus jätkata ka Ukraina koolide e-õppes. Selle võimaluse on loonud Ukraina riik.
Praeguseks alustanud päevakoolide hulka kuulub ka sel nädalal Harku vallas Meriküla spordi- ja õppekeskuses tööd alustanud Ukraina sõjapõgenikele mõeldud kogupäevakool, mis hõlmab nii lasteaeda kui ka kooliõpet suurematele.
Koolitunde viivad läbi Ukraina õpetajad läbi Shkolanadii distantsõppevormi.
Valla pressiesindaja sõnul on nii lasteaias kui ka õppeklassis igapäevaselt toeks tööl ukrainlannadest õpetajad ja õpetaja abid koos vabatahtlikega. Tänase seisuga käib Harku valla kogupäevakoolis 12 last. Lastele on valla poolt korraldatud nii toitlustus kogupäevakoolis kui ka transport. | Tallinna jõudnud Ukraina lapsed lähevad esialgu Ukraina päevakoolidesse | https://www.err.ee/1608542395/tallinna-joudnud-ukraina-lapsed-lahevad-esialgu-ukraina-paevakoolidesse | Tallinna koolide juurde loodud Ukraina päevakoolidest suunatakse lapsed eesti koolisüsteemi alles sügisel, rääkis Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula. |
Jätkuva sõja tõttu on hakatud rääkima suuremast raiest Eesti metsades. Kuidas leida tasakaalu inimese ja looduse vahelises suhtes, kui surve loodusvaradele kasvab?
"Plekktrummi" külaline on looduskaitsja Silvia Lotman. Saade on eetris esmaspäeval, 28. märtsil kell 21.30 ETV2-s. | "Plekktrummi" külaline on Silvia Lotman | https://kultuur.err.ee/1608542413/plekktrummi-kulaline-on-silvia-lotman | "Plekktrummi" saatekülaline on esmaspäeval, 28. märtsil looduskaitsja Silvia Lotman. |
Kolmekordne Grammy-võitja Megan Thee Stallion jõudis Ameerika hiphopiskeenele 2019. aastal. Pärast lühialbumite "Fever" ja "Suga" avaldamist ilmus temalt 2020. aastal ka täispikk debüütalbum "Good News" ja kaks tema lugu – "Savage" (remiks koos Beyonce'ga) ja "WAP" koostöös Cardi B-ga jõudsid USA singlimüügiedetabeli tippu. Tema kõige uuemas loos "Sweetest Pie" teeb kaasa Dua Lipa.
Jamie xx on üks oma aja hinnatuimaid elektroonilise muusika produtsente, kes mõjutas oma indie -, R&B- ja tantsumuusikat siduva bändiga The xx palju hiliste 00ndate saundi ning kellest sai seejärel nõutud remiksija ja produtsent. Tema debüütalbum "In Colour" ilmus 2015. aastal ja sellelt ilmusid singlid nagu "Loud Places", "I Know There's Gonna Be (Good Times)" ja "Gosh". Tema seni uusim singel "Idontknow" ilmus 2020. aastal.
Läti kohalikest artistidest lisandusid esinejate hulka Ansis, Citi Zēni, Arturs Skutelis, Rolands Če, Sudden Lights, Būū, Edavārdi, Prusax, Sigma, Elizabete Gaile, MUUD, Ods, ZEĻĢI, Nova Koma, $ourJ jt.
Positivus toimub 15. ja 16. juulil esimest korda uues asukohas – Riias Lucavsala saarel.
Festivali Positivus 2022 seni kinnitatud artistid on A$AP Rocky, Megan Thee Stallion, Jamie xx, Caribou, Thundercat, Yves Tumor & Its band, SoFaygo, Bas, Moses Sumney, black midi, Black Country, New Road, ansis, Citi Zēni, Arturs Skutelis, rolands če, Būū, Edavārdi, Prusax, VIŅA, Sudden Lights, Sigma, Elizabete Gaile, MUUD, Ods, Zeļģis, Nova Koma, $ourJ. Oodata on lisa. | Positivuse esinejate hulka lisandusid Megan Thee Stallion ja Jamie xx | https://kultuur.err.ee/1608542431/positivuse-esinejate-hulka-lisandusid-megan-thee-stallion-ja-jamie-xx | Lisaks räpparile A$AP Rocky, kes pidi festivalil Positivus esinema juba 2019. aastal, lisandusid neljapäeval peaesinejate rivisse ka Megan Thee Stallion ja Jamie xx. Samuti astuvad üles Caribou, Black Midi, SoFaygo, Moses Sumney, Black Country, New Road ja Bas. |
ETV+ uus venekeelne stuudiosaade "Horisont" avab argiõhtuti Eestis ja maailmas toimuvat inimeste ja sündmuste, lõbusate ja keeruliste teemad kaudu. Uue saate teemavalik on võimalikult lai, et pakkuda vaatajale tööpäeva lõpus nii päevakajalisi käsitlusi kui ka kergemaid ja meelelahutuslikke teemasid. Stuudiosse on oodata erinevaid külalisi, samuti on saates olulisel kohal videolood.
"Mul on hea meel, et ETV+ programm saab lisa uue saatega, mis täiendab meie õhtuste päevakajaliste saadete valikut. "Horisont" aitab vaatajal maailma mõtestada ning teeb sissevaate inimeste eludesse ja teemadesse, mis puudutavad kõiki," märkis ETV+ peatoimetaja Ekaterina Taklaja. Ta lisas, et info- ja sündmusterohke aeg paneb vaataja otsima usaldusväärset programmi: "Uudised toob jätkuvalt igal õhtul vaatajateni "Aktuaalne kaamera", "Horisont" lisab selle kõrvale inimlikud ja praktilised teemad."
"Horisont" toob ETV+ ekraanile ka uue saatejuhi Alina Privalova, kes juhtinud varem nii tele- kui ka raadiosaateid. Saate vastutav toimetaja on Aleksandr Hobotov, produtsent on Helen Valkna.
"Horisont" on ETV+ eetris esmaspäevast, 28. märtsist igal argiõhtul kell 19.30 | ETV+ toob argiõhtutesse venekeelse telemagasini "Horisont" | https://menu.err.ee/1608542425/etv-toob-argiohtutesse-venekeelse-telemagasini-horisont | Alates esmaspäevast, 28. märtsist toob ETV+ argiõhtutesse täiendust uue telemagasiniga "Horisont". Eestis ja maailmas toimuvat vahendab esmaspäevast reedeni saatejuht Alina Privalova. |
Harry Stylesi viimane album "Fine Lines" ilmus 2019. aasta detsembris ning vallutas nii raadio- kui ka digitabeleid. Albumilt on pärit tema sellised hittlood, nagu näiteks "Adore you" ja "Watermelon Sugar".
Uue albumi ilmumisest teatas Styles oma Instagrami kontol. Lisaks jagas artist ka "Harry's House" treilerit:
Album "Harry's House" ilmub 20. mail. | Harry Styles annab kevadel välja oma kolmanda sooloalbumi | https://menu.err.ee/1608542428/harry-styles-annab-kevadel-valja-oma-kolmanda-sooloalbumi | Grammy-võitjast suurbritannia muusik Harry Styles teatas 23. märtsil oma sotsiaalmeedias uue albumi ilmumisest. 13 looga album kannab nime "Harry´s House" ja ilmub 20. mail. |
Tihti on küsitud, kas on alanud uus külm sõda? Ei, midagi hoopis hullemat, suuremat, tõsisemat, sest Venemaa astus Vladimir Putini juhtimisel rahvusvahelises läbikäimises uude diskursusesse, ano(r)maalsusesse.
Anomaalne diskursus kujuneb välja siis, kui olemasolevasse diskursusesse lülitub keegi, kes konventsioone ei tunne või need kõrvale heidab. Normaalse diskursuse saaduseks on niisugune väide, mille kehtivuses võivad kokkuleppele jõuda kõik osalised, kes teiste osaliste silmis "ratsionaalsetena" arvesse tulevad. Anomaalse diskursuse saaduseks võib olla mis tahes, alates nonsensist ja lõpetades intellektuaalse revolutsiooniga (Rorty, R. (1979), "Philosophy and the Mirror of Nature", Princeton: Princeton University Press, lk 320).
Putin sai hakkama teoga, millega Stalin ei saanud, kuigi väitis, et tahab: ta muutis globaalsel tasandil toimivaid reegleid. Stalin oli Putini kõrval lihtsalt üks alternatiivse tee pakkuja inimkonna üleüldise õnneni jõudmisel.
Putinit ei huvita inimkond tervikuna kopika eestki ja seetõttu on tema peas toimuv ebanormaalsuse astmelt hoopis hälbelisem kui Stalini oma. Seetõttu ei oska ka keegi öelda, mida ta õigupoolest tahab. Reeglite põhimõtteline rikkuja vajab kindlasti globaalset korralekutsumist, sest maailm ei saa pikka aega elada korrastamata olekus. Selles seisneb eeskätt läänemaailma vastutus kogu maailma ees.
Kes oleks osanud veel mõni nädal tagasi ette kujutada, et Venemaa pommitab rakettidega Euroopa südames asuvat Kiievit, kus elurajoonides hukkuvad rahumeelsed inimesed, ka naised, lapsed ja vanurid. Ning et hävitatakse sihipäraselt koole, haiglaid, lasteaedasid. Et kõige selle juures räägib Venemaa president Putin, et tegelikult pole Ukrainat ja ukrainlasi üldse olemas ja Venemaal on enda julgeoleku huvides täielik õigus selliste sammude tegemiseks.
Kurjuse impeerium ei kadunud
2021. aasta lõpul esitas Moskva ultimaatumi NATO-le ehk sisuliselt läänemaailmale, mitte endisele vennasrahvale, ukrainlastele. Sõjaline kallaletung pandi toime aga just Ukraina vastu, mis riigina ei ole NATO ega Euroopa Liidu liige.
Isegi sõda Ukrainas polevat, seal toimub vaid piiratud ulatusega erioperatsioon, kus hoolikalt välditakse süütuid tsiviilohvreid. "Operatsiooni alustati selleks, et Ukrainas sõda ära hoida" on üks kõige absurdsematest Venemaa juhtide väidetest.
Kas Ukraina ründamine oli n-ö pauk luuavarrest? Ei ja veelkord ei! Venemaa alustab oma traditsioonilise imperiaalse ja militaarriikliku riikluse karkassi tõttu varem või hiljem järjekordset sõda. Nii et küsimus ei ole: kas alustab, vaid millal ja kus alustab?
Võib öelda, et Venemaa ettevalmistused järgmisteks sõdadeks said alguse kohe pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Kurjuse impeerium ei kadunud, muutis vaid oma nägu. Pärast Putini võimule tulekut aktiveerus see protsess avalikult ja suure propagandakisa saatel. Selline on karm reaalsus, millega läänemaailm kokku puutus, kuid keeldus märkamast.
Venemaa ja Ukraina sõda oli alanud juba 2014. aastal. Selles kaheksa aastat kestnud väljakuulutamata sõjas hukkus üle 14 000 Ukraina sõjaväelase, kuid lääs ei soovinud ka seda jubedat fakti kuidagi tunnistada. Püüti teha nägu, et probleemi saab lahendada mingite Venemaa surve all kokku pandud Minski kokkulepete raames.
Normandia formaat oli juba aastaid surnud, sest Venemaa püüdis istutada Ukrainasse bandiitlikud riigilaadsed moodustised nagu vähihaiguse siirded. Need oleksid pidanud hävitama Ukraina inimeste lootused oma riik edukana üles ehitada ja aja jooksul ühineda läänemaailma majandus- ja kaitsestruktuuridega.
2014. aastal toimunud Krimmi okupeerimine ilma sõjalise vastasseisuta šokeeris läänemaailma. Kuna Ukraina julgeolekuteenistused tegid 1990. aastate algusest alates jätkuvalt, palju ja kontrollimatult koostööd Vene eriteenistustega, oli viimastel võimalik peaaegu piiramatult infiltreeruda Ukraina võimuvertikaali ja sealt kaastöötajaid värvata.
"Selline "surnuks kaisutamine" ohustab kõiki Venemaa naaberriike, kui nende läbikäimine agressiivse naabriga peaks liiga lähedaseks muutuma."
See kehtis sajaprotsendiliselt ka Ukraina relvajõudude suhtes, millel tegelikult puudus iseseisev võitlusvõime Venemaa suunal. Nii oli tulemus loogiline ja lähtus idamaisest sõjapidamise strateegiast, mille järgi kõige parem on allutada vastane oma tahtele ilma lahinguteta. Selline "surnuks kaisutamine" ohustab kõiki Venemaa naaberriike, kui nende läbikäimine agressiivse naabriga peaks liiga lähedaseks muutuma.
Valus kogemus andis ukrainlastele varasemast kardinaalselt erineva pildi venelaste tegutsemisest nende vastu. Alates 2014. aastast toimunud relvastatud võitlus suure naabriga oma riigi terviklikkuse säilimise ja iseseisvuse eest on teinud selle maa jõustruktuuridest tõeliselt iseseisva riigi ametkonnad, mis nüüd oma võimekust demonstreerivad. Koos riigiga saavad vabadusvõitluses järjest küpsemaks ukrainlased rahvusena, kelle hulka üha enam arvavad ennast kuuluvat ka need, kes varem pidasid ennast Ukraina venelasteks.
Läänemaailma kõige suurem viga Venemaaga suhtlemisel pärast Nõukogude Liidu lagunemist on olnud reaktiivsus, st kogu aeg on tegeldud probleemide lahendamisega, mida lääne ette on veeretanud Venemaa.
Venemaa on juba toime pannud militaarse iseloomuga rünnakuid NATO riikide territooriumidel (Suurbritannias mürgitamised polooniumi ja Novitšokiga, Saksamaal tellimusmõrv, Tšehhis laskemoonalao õhkimine), kuid NATO jõulisi vastuseid pole nendele antud.
Proaktiivsuse puudumise tõttu haarab ikka ja jälle initsiatiivi Venemaa, pannes lääne toimima saamatult ja ebalevalt. Seda nii aktiivsete ettevõtmiste, konkreetsete sigatsemiste peale kui ka suhtumises pidevalt Venemaa suunalt lähtunud vaenu külvamisesse.
Lääs jäi pikalt kuulama Venemaa propagandistlikku juttu, mille järgi "must on tegelikult hoopis valge", ehk Venemaa on süütu kannataja ja lääs agressiivne. Läänemaailma liidrid on enda käest liiga sageli küsinud oma süü kohta ja leidnud selle üleski ja seejärel endale püüdlikult tuhka pähe raputanud. Tegelikult on lääs Venemaaga läbikäimisel teinud ühe ja ainsa vea, kuid see eest suure (error fundamentalis): ta pole võtnud Venemaad sellisena, nagu see tegelikult on.
See viga pole juhtunud kogemata, sest Venemaa on riigina kogu aeg just sellega tegelenudki, et läänemaailma juhte ja inimesi kahjustada, petta ning eksiteele viia. Ta on teinud seda kõiki tema käsutuses olnud vahendeid kasutades, on need siis avalikud või varjatud, majanduslikud või sõjalised, materiaalsed või psühholoogilised ressursid.
Terve periood pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli lihtsalt üks järjekordne etapp Venemaa pikaajalises ja põhimõttelises vastuseisus läänemaailmaga. Ka sõda Ukrainas on lõppsihina suunatud läänemaailma vastu, selle elukorralduse ja reeglistiku vastu, mis on lubanud kogu maailmal pärast teise maailmasõja lõppu elada "pika rahu" tingimustes.
Tagasivaateliselt näeme nüüd selgelt, et mida kauem teise maailmasõja järgne rahuperiood kestis, seda vähem oli see vastuvõetav Venemaa juhtidele, nomenklatuurile ja paljudele tavalistele inimestele, sest tekitas neis lahendamatut "kognitiivset dissonantsi".
Tunnetuslik vastuolu seisnes individuaalse ja kollektiivse identiteedi lepitamatuses, kus venelased individuaalselt, käitumuslikul tasandil kiitsid heaks läänemaailma hüved. Eelkõige tarbimise, mida läänemaised heaoluühiskonnad inimestele lahkelt võimaldavad, kuid ka individuaalsed vabadused. Stalin ja teised Nõukogude Liidu juhid ei teinud sellist kummardust lääne suunas mitte kunagi.
Paraku vastandub individuaalsele kollektiivne identiteet, "meie-tunne", mis paneb ilma vähimagi kriitikata võtma puhta tõena seda, mida räägitakse Kremli suunalt, ükskõik, kes seal parajasti võimul on. Sest võim tuleb Jumalast ja Jumalaga ei vaielda. Seesama kollektiivne lojaalsus ei lase hukka mõista "omade" poolt toime pandud halbu tegusid ja isegi kuritegusid ning sunnib leidma neile irratsionaalseid seletusi, põhjendusi.
Piltlikult öeldes ostab rikas venelane, sovett endale uhke Mercedese, sest ta teab, kuivõrd hea autoga on tegemist. Kuid oma uhke auto tagaklaasile kleebib ta loosungi: " Na Berlin, jesli hotite, povtorim 1941-1945" (Berliini, kui soovite, kordame aastaid 1941-1945).
Nii saavutab tema individuaalne ja kollektiivne lojaalsus tasakaalupunkti, ehkki mingi kahtluseuss jääb ikka sisemusse närima. Midagi justkui päriselt ei klapi, kuid süüdi on selles loomulikult jällegi lääs. Esiteks selles, et seal nii häid autosid toodetakse. Ja teiseks, et Venemaal niisuguseid autosid teha ei osata. Ja kolmandaks, et just läänemaailma tõttu on ta sattunud mentaalselt sedavõrd rusuvasse olukorda.
Paraku ollakse selles ikkagi oma süü tõttu ja just endale tuleb tõsiselt otsa vaadata. Võib-olla jõuab ka Venemaa oma aastasadade pikkuses eksistentsis ühel hetkel punkti, kui lõpeb "opritšninlik periood", mille algatas Ivan Julm.
Pärast kaotust Liivi sõjas ja Ivan Julma surma algas Venemaal mäletatavasti smuuta, ehk segaduste aeg, millele 1613. aastal järgnes uue dünastia, Romanovite tulek. Tšingisiidid ehk õigeusku pöördunud muslimid jäeti võimust kõrvale, Venemaa hakkas vaatama enam lääne kui ida suunas. Isevalitsejate vajadus ustavate opritšnikute järgi jäi aga alles, ei saanud nad hakkama ilma uute Maljuta Skuratoviteta.
Reaalne sõda lääne vastu
Praegu on taas tegemist reaalse Venemaa läänemaailma vastu peetava sõjaga, mis paneb ühele kaardile väga palju. Alates sellest, et saab selgeks, kas Venemaa liitlased ikka on tema liitlased või mitte. Milline on Venemaa sõjaväe tegelik tugevus, kui hästi Venemaa eriteenistused olid sõjaks ette valmistunud? Kui hästi oli aktiveeritud viies kolonn vaenlasriikides, kui heaks relvaks läänemaailma vastu osutub järjekordne tuumašantaaž, kui ühtseks osutub lääs vastates Venemaa sõjalisele avantüürile.
Ja lõppkokkuvõttes isegi see, kas Ukraina tuleb sellest katsumusest välja suurte ohvritega, kuid lõplikult formeerunud rahvusena, "meie tundega", mis lööb Putini Venemaal impeeriumi taastamise lootusel lõplikult jalad alt.
Ukraina presidendist Volodõmõr Zelenskist on saanud rahvuskangelane, rahvusvahelise mastaabiga poliitik, kes võitleb praegu mitte ainult Ukraina eest, vaid kogu tsiviliseeritud maailma kestmise nimel. Venemaa presidendist Putinist sai aga punkrisse peitunud sõjakurjategija.
Paraku on kogu sõjapidamise raskus pandud Ukraina peale, kuigi nii lääs kui ka Venemaa deklareerivad mõlemad varjamatult, et küsimus on laiem kui Ukraina põlvili surumine. Kui lääs on otsustanud sõdida "viimase ukrainlaseni", oleks see eriliselt lödipükslik arusaam sõjapidamisest.
NATO kaitsestrateegia, mis algselt oli suunatud "suure sõja" vältimisele, muutus ühel hetkel doktriiniks, mis vastustab igasuguse sõjalise kokkupõrke agressoriga, kellel on tuumavõimekus. Huvitav, kas lääs valiks sama taktika ka siis, kui Põhja-Korea ründab Lõuna-Koread? Ka sellel riigil on tuumarelv ja riigi eesotsas olev türann on kuuldavasti piisavalt napakas.
"Maailmal oli võimalik veenduda, et Vene propagandistide suust tulevat kõrgelennulist ja tühja juttu ei tasu võtta kunagi tõe pähe."
Vene sõjaväe võimekus oli seebimull, mille Ukraina kaitsejõud juba sõja esimestel päevadel praktiliselt puruks lõid. Maailmal oli võimalik veenduda, et Vene propagandistide suust tulevat kõrgelennulist ja tühja juttu ei tasu võtta kunagi tõe pähe.
Terve plejaad sõjaõhutajaid on aga oma verbaalset mürki paljude Vene inimeste peadesse edukalt sisestanud ja selle mõju on tuntav. Impeerium on kadunud, kuid imperialistlik mõtlemine mitte. See võtab mitu põlvkonda, enne kui kohanetakse riigi teistsuguse rolliga maailmakorralduses.
"Väike võidukas sõda" osutus hukatuslikuks sõjaliseks avantüüriks väga kaugeleulatuvate tagajärgedega, mis on ilmselgelt suuremad, kui keegi Kremlis oskas ette näha. Elamine valede mullis tõi kaasa selle, et Venemaa juhid jäid uskuma, mida ise rääkisid. Näiteks et Venemaa relvajõud on juba tugevamad kui USA-l ja ukrainlased jooksevad üle pärast esimest lasku.
Ukraina ühtsus ja läänemaailma sanktsioonid on nüüd neile šokk. Nad on valede eelduste pealt alustanud vale sõda vales kohas ja vale vastasega ning sedavõrd palju vigu korraga vääribki hävitavat kaotust.
See, mis toimub Ukrainas, ei ole Vene impeeriumi taassünd, ei ole Putini geniaalne strateegia, see on hädakisa enne lüüasaamist, kunagise impeeriumi lõpuagoonia. Kui öelda piltlikumalt, siis tegemist on "surnud kassi põrkega" ja väga kahju, et selle hinnaks on kümnete tuhandete süütute inimeste kannatused ja tohutud materiaalsed kaotused. Venemaa Putini isikus esitas väljakutse senisele maailmakorrale ja praeguste märkide järgi võeti see vastu, mis tähendab muuhulgas täiesti uut rolli Venemaale.
Lääs peab aga olema jätkuvalt tähelepanelik, et ei juhtuks nii, et Putin küll tuuakse koos oma lähiringiga kiirmeetodil ohvriks, kuid Venemaa jääb endiseks ja sealne opritšninlik ühiskonnaelu korraldus kõigi oma väärdogmadega kestab edasi.
Kui see saab nii olema, siis tulevane rahuaeg jääb jätkuvalt hapraks. Venemaa kuulumine tsiviliseeritud rahvaste hulka tuleks panna ootele senikauaks, kuni sellel maal saadakse aru seni valitud tee hukatuslikkusest.
Venemaaga tuleb pärast sõja lõppu teha täpselt sedasama, mida Kreml ähvardas teha Ukrainaga: denatsifitseerida (ehk deputiniseerida) ja demilitariseerida. Tuleb alustada Krimmi ja teiste Ukraina osade tagasiandmist sellele riigile. Rääkimata reparatsioonidest hüvitamaks hirmsat kahju, mida tekitab Venemaa praegu Ukraina majandusele ja elanikkonnale.
Seejärel tuleb täie otsustavusega tõstatada Kaliningradi küsimus ja samuti Kuriilide tagasiandmine Jaapanile. Need on veel teisest maailmasõjast lahendamata jäänud julgeolekualased valukohad. Ilmselgelt tuleb ümber vaadata ka Venemaa kui NSVL-i asendusliikme roll ÜRO Julgeolekunõukogus ja mitmes teises rahvusvahelises organisatsioonis.
Lääs ei tohi korrata varasemaid vigu ning ei tohi jälgida toimuvat otsekui eemalt, kõrgemalt. Kui ajalugu meile midagi õpetab, siis seda, et lihtsameelne lepituse otsimine või vaenlast õigustav soovmõtlemine on lihtsalt rumalused.
Ukraina sõja näol pole tegemist mingit laadi eksituse, arusaamatusega, mida saab reguleerida rahustavate kõnelustega poolte vahel. Tegemist on õige ja vale, hea ja kurja vahelise võitlusega ning selles kõrvale jäämine tähendab kurjale tema tegemistes kaasa aitamist. Kurjus just sellele alati loodabki. | Jüri Saar: läänemaailma tõehetk | https://www.err.ee/1608542227/juri-saar-laanemaailma-toehetk | Lääs ei tohi korrata varasemaid vigu ning ei tohi Ukrainas toimuvad jälgida otsekui eemalt, kõrgemalt. Kui ajalugu meile midagi õpetab, siis seda, et lihtsameelne lepituse otsimine või vaenlast õigustav soovmõtlemine on lihtsalt rumalused, kirjutab Jüri Saar. |
Alles jaanuaris Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas mängiva Sunderlandiga lepingu sõlminud Defoe jõudis pidada 762 klubimängu ja lüüa 304 väravat, täiskasvanute koondises jäi tema arvele 57 kohtumist ja 20 väravat.
"See on olnud tõesti raske otsus," teatas Defoe. "Ma tegin oma profidebüüdi 1999. aastal 17 aasta vanuselt ja tunnen nüüd, et aeg on eemale astuda."
Defoe esindas karjääri jooksul Premier League'i klubisid West Ham United, Tottenham Hotspur, Portsmouth, Sunderland ja Bournemouth. Enne Sunderlandiga liitumist veetis ta viimased hooajal Šotimaa tippklubis Glasgow Rangers.
Premier League'is kogunes tal aastatel jooksul 162 väravat, mis on alates 1992/1993 hooajast käivitunud liiga kõigi aegade üheksas näitaja. Aastate jooksul pidas ta liigas 496 kohtumist, mis on vastavas tabelis 15. näit.
Lisaks jalgpallile kogus Defoe kodumaal kuulsust ka sõpruse eest vähihaige Sunderlandi fänni Bradley Loweryga, kes suri 2017. aastal kuue aasta vanuselt. Oma tegevuse eest Jermain Defoe fondis sai mängija 2018. aastal ka riikliku teenetemärgi. | Inglismaa koondise endine väravakütt lõpetas 39-aastaselt mängimise | https://sport.err.ee/1608542422/inglismaa-koondise-endine-varavakutt-lopetas-39-aastaselt-mangimise | Kunagine Inglismaa koondise jalgpallur Jermain Defoe teatas 39 aasta vanuselt oma pika karjääri lõpetamisest. |
"Eesti saab keskmaa õhutõrje võimekuse hiljemalt 2025. aastaks ning selle hinnanguline maksumus on 350 miljonit eurot. Täpsem hind selgub pärast seda, kui kaitseministeerium on esitanud valitsusele hiljemalt juulikuuks detailse hankekava. Välistada ei saa ka riik-riigile tehingut juhul, kui see toob kaasa kiirema tarne," lausus riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Jaanus Karilaid.
"Keskmaa õhutõrje on Putini režiimi tsiviilelanikkonda hävitava sõjapidamise viisi tõttu hädavajalik Eesti elanikkonna kaitseks. Samuti aitavad keskmaa õhutõrje "mullid" turvata üle Eesti kaitseväe reservüksuste mobilisatsiooni ning liitlaste tugevduste saabumist Eesti sadamates ja lennuväljadel," ütles Karilaid.
Karilaidi sõnul peab Eesti prioriteet olema iseseisva ja laiapindse riigikaitse tagamine. "Ukrainas toimuv sõda on meile andnud piisavalt tagasisidet, milline relvastus pakub tõhusaimat kaitset," rääkis Karilaid.
"Valitsuskabinet kinnitas tänasel kabinetiistungil täiendava riigikaitsepaketi, mis sisaldab lühimaa õhutõrje arendamist, tankitõrje lisarelvastuse soetamist, kaugtule võimekuse tõstmist, olukorra teadlikkuse parendamist ja täiendavate liitlassõdurite vastuvõtmiseks taristu loomist," ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
Võrklaeva sõnul on selle sees ka varem kokku lepitud keskmaa õhutõrje võimekuse välja arendamine Eestis hiljemalt aastaks 2025.
"Eeskätt loodame ikkagi teha seda koos liitlastega, täpsem ajaraam ja summad vaatame riigi eelarvestrateegias üle. Selleks ajaks peaks olema ka selgem, mida ja kui palju saab koos liitlastega teha," rääkis ta.
Riigikaitsepakett on täiendus 380 miljonile eurole, mis valitsuse otsustas jaanuaris täiendavalt kaitsevaldkonnale eraldada. "Ükski vajalik otsus ei jää tegemata, et meie riigi turvalisust tagada," ütles Võrklaev.
"Täna tehti põhimõtteline otsus, et need protsessid käivitatakse, need kulud jäävad järgnevalt järgmistesse aastatesse," ütles Võrklaev, lisades, et suur osa kaetakse ilmselt laenu arvelt.
"Eraldasime laiapindse riigikaitse tugevdamiseks summasid nii kaitseministeeriumi eelarvesse kui siseministeeriumi eelarvesse," rääkis peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab.
"Kaitsekulutusi täiendame nelja aastaga veel 476,8 miljoni euro võrra, see on siis sel ja järgmisel kolmel aastal. Lisaeelarvega eraldatakse summast 15,5 miljonit, mis oli oluline kaitseministeeriumile, kaitseväele, et nad saaksid hakata hankeid kohe korraldama. Selleks on antud garantii ja julgus. Selle hulgas on olemasolevate võimekuste täiendamine," rääkis Aab.
Ülejäänud kulud jagunevad järgmise kolme aasta vahel.
Siseministeeriumile eraldati 86 miljonit eurot, millest osa kasutatakse Ukraina sõjaga seotud sisejulgeolekutegevusteks. Rahastust kasutatakse näiteks ajutise kaitse menetluse ja Eesti-Läti piirikontrolli osalise taastamise kulude katmiseks.
Keskmaa õhutõrje jaoks esitab kaitseministeerium nelja kuu jooksul hanke ja investeeringukava, millele vastavalt hakatakse kulusid katma, nii kiiresti kui see vajalik on.
"Täpset numbrit siin taga ei ole, seda me peame täpsustama ka koostöös liitlastega, selle võimekuse arendamine käib koostöös liitlastega. Ka NATO plaanid järjest täpsustuvad. Usume, et nelja kuu jooksul on kaitseministeeriumil võimalik tuua konkreetsed ajagraafikud ja plaanid," ütles Aab.
Siseminister Kristian Jaani sõnul valmivad esimesed elanikkonna kaitse projektid suvel. Laias laastus on need kolmes valdkonnas, milleks on varjumine, ohuteavitus ja päästeameti tegevused.
"Kui me räägime varjumisest, siis esimesed sammud, mis tahame ära teha, et jaanipäevaks, juuni lõpuks oleks neljas suuremas linnas – Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus – päästeametil omavalitsustega sõlmitud lepingud, milliseid omavalitsuse hooneid saab varjumiseks kasutada. Need oleks sildistatud ja igaüks teaks, kuhu minna, kui vajadus tekib," rääkis Jaani.
Edasi on plaanis sõlmida lepingud ka eraomandis olevate hoonetega, näiteks maa-aluste parklate omanikega.
Ohuteavitus oli varem suuresti üles ehitatud tehnoloogiale. "Elanikkonna kaitse vaates läheme edasi ka sireenide põhise inimeste teavitamisega. Võtame selle väga tõsiselt lauda, kaardistame need tiheasustusega alad ja linnad, kus seda on vaja. Ka selle jaoks on 86 miljoni juures konkreetsed rahad olemas," rääkis Jaani.
Plaanis on ka demineerijate võimekuse tõstmine ja varingupääste arendamine. "Need on kõik õppetunnid, mida näeme täna Ukrainas, millega seisavad silmitsi sealsed päästjad ja mis on seotud justnimelt varingupäästega," ütles Jaani.
Jaani sõnul on plaanis ka pehmemad tegevused ja kampaaniad. "Ehk elanikkonna õpetamine, kuidas teatud ohuolukordades käituda," rääkis Jaani. | Valitsus kinnitas neljapäeval 600-miljonilise kaitsepaketi | https://www.err.ee/1608542107/valitsus-kinnitas-neljapaeval-600-miljonilise-kaitsepaketi | Valitsuskabinet kinnitas ligi 600 miljoni euro suuruses kaitse- ja sisejulgeoleku paketis. Paketi raames alustatakse ka keskmaa õhutõrje arendamist, mis on plaanis valmis saada 2025. aastaks. |
Nii soovitas Peskov adresseerida küsimuse hinnangust täpselt kuu aega kestnud sõja kohta Ukrainas Vene kaitseministeeriumile.
"See on küsimus kaitseministeeriumile," ütles Peskov vastuseks, kuidas hindab Kreml 24. veebruaril alanud sõjakäigu seniseid tulemusi.
Samuti soovitas Peskov pöörduda kaitseministeeriumi poole küsimustega kaitseminister Sergei Šoigu kohta. Ta lükkas tagasi väited, nagu oleks juba ligi kaks nädalat avalikkuse eest varjul olnud ministril terviseprobleeme.
"Kaitseministril on praegu palju muresid, nagu te aru saate. Käib sõjaline erioperatsioon (sõda Ukrainas – toim.). Loomulikult pole see parim aeg aktiivseks esinemiseks meedias," rääkis Peskov.
Kremli pressiesindaja kutsus mitte uskuma teateid, nagu oleks Šoigul probleeme tervisega. "Pöörduge kaitseministeeriumisse," ütles ta.
Peskov pisendas ka president Vladimir Putini kliimanõuniku Anatoli Tšubaisi ametist ja Venemaalt lahkumise tähendust.
"Ma ausalt öeldes ei saa aru, miks me sellele nii palju aega pühendame. Presidendi administratsioonist lahkub iga päev keegi töölt, tulevad uued töötajad. See on küllaltki suur ja elav mehhanism," rääkis Peskov.
Küsimusele, kuidas reageeris Tšubaisi lahkumisele Putin, vastas Peskov: "Ma ei tea. Kui lahkus, siis lahkus. Ärge unustage, et ta ei olnud tavatööl. Ta töötas ühiskondlikel alustel, ta polnud vahetult administratsiooni töötaja."
Tšubais lahkus väidetavalt riigist, kuna ei toeta Venemaa sõda Ukrainas.
Tšubais on tähtsaim Venemaa ametnik, kes on Ukraina sõja pärast Kremliga sidemed katkestanud, teatas Bloomberg kolmapäeval. | Peskov põikles teravatele sõjaküsimustele vastamisel | https://www.err.ee/1608542365/peskov-poikles-teravatele-sojakusimustele-vastamisel | Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov hoidus neljapäeval sisuliselt vastamast mitmele otseselt ja kaudsemalt Venemaa sõjategevust Ukrainas puudutavale küsimusele. |
Kui riik tõmmatakse sõtta, rakendab ta kõik oma ressursid ja võimed sõltumatuse kaitseks. Nii nagu põhiseadus ja riigikaitset reguleerivad seadused ette on kirjutanud. Milline riigikaitse komponent on otsustava tähtsusega, saab teada alles hiljem. Kuid kahtlemata on esikohal riigikaitsjad, olgu nad kuskil eesliinil või toetamas neid, kes välivormis või lihtsalt inimesi, kes langenud sõjakoleduste küüsi.
Praegused jutud, et meid saavad päästa ainult tankid, miinid, laevatõrjeraketid või veel mingi vinge relvasüsteem, ei päde. Samuti ei päde peale igat järjekordset sõda nutt ja hala, et nüüd oleme järgmised ning vaenlane teeb sedasama, mida Tšetšeenias, Gruusias või nüüd Ukrainas. Kuid ka viimase näitel pole sõda aastal 2014 ja aastal 2022 enam üks ja seesama.
Maailma kõige vanem väeliik on maavägi, teisel kohal on merevägi. Kõik on loogiline ja seotud inimkonna arenguga. Kuid samal ajal on selge, et Archimedese seadus kehtib laevade puhul tänapäevani ning inimvõimed määravad maaväelastele normid ning piirangud.
Jalaväelane liigub meetodil "kand ja varvas" ikka samal kiirusel kui vanasti, labida efektiivsus pole samuti tõusnud ning rindesõjas on vähemalt üle saja aasta kehtinud rusikareegel, et üks meeter rinnet sõduri kohta.
Vene armee rinde laius on nii Vabadussõja aegu kui ka aastakümneid hiljem olnud 80 kilomeetrit ründeoperatsioonis ja 120 kilomeetrit kaitses. Mis puudutab lahingutehnikat ja relvastust, siis muidugi on selle kasutamisel kiirused tõusnud ning tulejõu ulatus suurem.
Kaitseväele esimese suure hanke käigus saadud relvad võisid talle tagada kerge jalaväediviisi tulesüsteemi. Mis puudutab sõjalise tegevuse kestust kaitses või ründes, siis sõltub see muidugi varudest ja tulejõu efektiivsusest.
Nõukogude maaväe armee sõjalise operatsiooni kestus ründeoperatsioonis sarnase tugeva vastase puhul oli kavandatud seitse-kaheksa päeva, sealjuures võis edasiliikumise kiirus olla kuni 50 ja rohkem kilomeetrit ööpäevas.
Läbimurdeks määratud diviisile anti kaks kilomeetrit rindelõiku, kuhu tuli kontsentreeritud tulega vastase kaitsesse nagu autogeeniga "auk" sisse lõigata. Edasi pidid sinna valguma juba väed ründeoperatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Armee operatsiooni sügavuseks võis lugeda just Eesti mandriosa mõõtmeid.
Vastase kaitse sügavust mõõdeti väeüksuste ja -koondiste asetuse mõõtmetega. Nii võis taktikaline sügavus olla kuni 300 kilomeetrit, operatiiv-taktikaline kuni 800 kilomeetrit ja kaugemal juba strateegiline sügavus.
Tänapäeval on lood teisiti ning ründeiseloomuga lahingutegevuse kiiruseks võib saavutada isegi paarsada kilomeetrit ööpäevas. Moodne armee liigub ratastel ja roomikutel ning ülal toetavad seda kopterite üksused.
Teades külma sõja suure vastasseisu ajastu kavandatud sõjaliste operatsioonide parameetreid, võib ette kujutada, et tänapäeval taolise mõlemal pool ettevalmistatud rindejooneni enam ei jõuta. Tegemist on nii ressursside nappusega kui ka uue lahingutehnika ja samuti uute sõjakeskkondade kasutusele võtmisega. Kõige olulisem on, et möödaniku teadmised ja õppetunnid on mõnele "eksperdile" aksioomiks ning õpihimuline võtab sealt parima, eelkõige loodusteaduste alusel.
Õhuruumi valitsemine
Midagi uut pole siin päikese all, mõeldes asjaolule, et ka sõjalennundus on juba üle saja aasta vana. Eesti Vabariigi õhukaitse loojad tõdesid juba päris alguses, et vaenlase lennuvägi on võimeline tegutsema üle kogu riigi territooriumi.
Õhuruumi valitsemine on võidu eelduseks, see tarkus sai selgeks teiseks maailmasõjaks. Nii kiire oli sõjalennunduse areng 1930. aastatel ja see hoog pole ka praeguseks raugenud. Sõjategevuseks õhuruumis on loodud uusi relvastuse liike ja relvaplatvorme. Ka ballistilise trajektooriga rakettrelvad läbivad enne sihtmärgini jõudmist õhuruumi.
Samalaadne lennuväe kui noorima väeliigiga on olnud õhukaitse areng. Algul veidi väikese mahajäämusega, kuid praegu on see juba nii edukas, et ollakse suutelised tabama rakettrelvi nii õhukaitse rakettide kui ka uusimate vahenditega, näiteks laserrelvaga.
Kogu sõjategevuse edu tagatiseks on aga vastav juhtimissüsteem, millel on vajalikud sensorid, sideliinid, tarkvara ja palju muud. Muidugi ka väljaõpetatud personal, kes suudab kogu seda mitmekesisust rakendada edu saavutamiseks õhusõjas.
Kogu see eeltoodud teadmine ei tähenda, et nüüd on kõik ainult raha taga kinni. Tavatsetakse rääkida kindralitest, kes sõdivad eelmist sõda. Olgem ausad, kui see ainult nii oleks, poleks ka ühtegi sõda võidetud. Kõik sõltub otsustajate tarkusest ära kasutada eelnevaid õppetunde ja mõelda vastasest paremini.
Lahinguväljal aga sõltub edu sõdurite ettevalmistusest ja moraalist ning muidugi relvadest, mille otsustajad on neile andnud. Ma kirjutasin nimme "otsustajad", sest riigikaitse demokraatlik juhtimine tähendab nii kõrgemat tsiviilvõimu kui ka selle poolt ametisse pandud kaitseväe kõrgemat juhtkonda.
Siinkohal tuleb rõhutada, et tsiviilvõimu esindajad peavad ära kuulama sõjalise nõuande ning ka see peab olema mitmekesine. Kuna seda teemat tuleb eraldi käsitleda, ütlen siinkohal, et ka kaitseväe juhid peavad saama vajaliku sõjalise nõuande staabilt, mitte ainuisikuliselt arvama seda, mida üksikisik pole suuteline ilma keerukate arvutuste ja vastavate aruteludeta välja mõtlema.
"Neid mitteformaalseid ja mingi hämara taustaga spetsialiste jagub nii foorumitesse kui ka tagatubadesse."
Riigikogu ega erakonnad ei tohi toetuda mitteametlikele nõuandjatele, kes on end ekspertideks kiitnud. Formaalseid eksperte minu teada polegi määratletud. Neid mitteformaalseid ja mingi hämara taustaga spetsialiste jagub nii foorumitesse kui ka tagatubadesse.
Ajaloost teame sõdu, mis on kestnud aastakümneid. Maailmasõjad on kestnud küll lühemat aega, kuid see-eest olnud hoopis tapvamad. Sõda Ukrainas on vindunud juba kaheksa aastat ning kuni käesoleva aasta veebruarini ilma lahingutegevuseta õhuruumis, mõningate eranditega.
Alates Venemaa Föderatsiooni "erioperatsiooni" algusest on Ukraina riigipiir muudetud tinglikult rindejooneks ja see tähendab ka õhuründeid põhjast, idast ja lõunast, hoides kogu territooriumi pideva ohu all. Selgelt on näha, et ründaja kavandas nõnda, et sõda oleks mobiilne, kõikehõlmav ja kiire lõpuga. Kuna vaenlase plaanitud tegevus on vaprate ukrainlaste poolt pärsitud, on seda enam kasutusele võetud õhujõud. Kuid paistab, et ukrainlaste õnneks pole vaenlase õhujõud veel eelnevate kümnendite august täielikult välja saanud.
Vast paljud mäletavad käesoleva aastatuhande alguse sissetungi Iraaki. Lihtsalt sõjalisest vaatevinklist, USA ja liitlased tegutsesid avatud visiiriga, st ei valetatud, et sõda ei tule. Probleem oli rünnaku suundadega ja teatavasti ei osutunud põhjapoolne neist võimalikuks.
Lahingutegevuse, st vägede liikumise kiirus oli igati moodsal tasemel. Õhujõud panid kiiresti maksma ülemvõimu õhus ning tagasid maaväele toetuse. Merevägi oli kaasatud nii õhuruumis kui ka maal. Ettevalmistus sõjaliseks operatsiooniks oli põhjalik ja juhtimine oli arusaadav ka kõrvaltvaatajatele.
Muidugi tuli ette ootamatusi, kuid sellegagi, et plaanid ei pea paika, oli arvestatud ning kõik lahendati operatsiooni käigus. Eelmisest Lahesõjast oli kõigil arusaam sõjategevuse muutunud iseloomust ning infosõja tähtsuse tõusust.
Keskmaa õhutõrje
Meie avaliku ruumi mantraks on viimasel ajal "keskmaa õhutõrje". Ma küsiksin parem algatuseks, et milline on meie jalaväebrigaadide tulesüsteem, nende manööver lahingutegevuses ja kui kestev on nende autonoomsus? Milline on nende lahingutsükkel?
Tõenäoliselt saavad vastused ainult need, kellel vastav luba olemas. Kas kaitseväe juhtkonnal on vastused olemas? Kuid selletagi on teada ja rõhutan, et õhuvägi on ööpäevaringses valmiduses ja selle tegevustsükkel on katkematu. Tegevuse planeerimine, ülesannete täitmine, varude täiendamine ja ettevalmistus järgmiseks ülesandeks on katkematu protsess. Ka tegevuse tulemuste hindamine käib selle juurde.
Hankides relvasüsteeme, mille tabamiskaugust võib hinnata küll taktikaliseks, jääb ikkagi kummitama küsimus, et kas meie sõjalaevad või jalaväebrigaadid ikka liiguvad selles suunas, et ära kasutada oma tulelöögi tulemusi? Ja isegi kui mitte, siis kas meil on tekitatud võime avastada ja tuvastada 300 kilomeetri kaugusel liikuvaid sihtmärke ning seejärel hinnata, missugune oli meie vahendite efektiivsus?
Ka vaenlane ei maga ning tema üheks esmaseks mureks on selliste kaugtulesüsteemide hävitamine. Seega tuleb meie maaväelaste ja mereväelaste kaugtule vahendeid kaitsta ja oht võib suure tõenäosusega tulla õhust. Sealjuures võimaldab lahingulennukite ja -kopterite relvastus tabada sihtmärke palju pikemalt distantsilt, kui seda on lähimaa õhutõrje võimekused.
Olemasolevast lähimaa õhukaitseüksusest piisab ainult suurtükiüksuste kaitseks ja sedagi rohkem hirmutamisena. Mereväele neid ei jätku ja loomulikult jäävad ka jalaväelased suuremalt jaolt õhukaitseta. Lähimaa vahendite arvu suurendamisega pilt palju ei parane. See on tavaline, et õhukaitsevahendeid pole kunagi üleliia. Ainult üks rikas ja mitte NATO liikmesriik on suuteline suuremalt jaolt katma kogu riiki.
Eesti on NATO liikmesriik, kuid meie territooriumil on taktikaline mõõde. See tähendab, et vägede ja ka elanikkonna toetuseks vajalikud (strateegilised) varud asuvad kuskil strateegilises sügavuses. See on meie pluss, et strateegilise sügavuse tagavad meie liitlased. Üheks tähtsaks ülesandeks jääb aga nende varude kohaletoimetamine, milleks on vaja turvata vastavaid saabumiskohti ka õhulöökide eest.
Aruteludes kasutatakse mõistet "mull" väljendamaks õhukaitserakettide kaitsetoimet. Seda mulli võib ajada vaenlasele ja kõigile neile, kes teemat ei valda. Mitte kunagi pole nende rakettide tabamispiirkond mullikujuline.
Isegi ringvaatlusradari vaateväli on sakitud reljeefi ja takistuste poolt. Rakettide puhul aga tulevad mängu sihtmärgi parameetrid- kiirus, kõrgus, trajektoori kuju. Ma ei pea praegu silmas elektroonilise sõja vahendite kasutamist. Kõik kujutavad ette, et otse laskja suunas liikuvat sihtmärki tuleb ja saab tabada pikemal distantsil, kui võrrelda seda laskmisega eemalduva sihtmärgi poole. Kui aga sihtmärgi trajektoor liigub laskjast kuskil kõrval, on eelise määratlemine juba raskem ning sõltub sihtmärgi trajektoori kaugusest ning kiirusest.
Lisaks maksimaalsele tabamiskaugusele kasutatakse ka mõistet "efektiivne tabamiskaugus", sest sihtmärgi tabamise tõenäosus kahaneb mingist hetkest. Raketi kiirus hakkab peale aktiivset etappi mootori seiskumisel kahanema ning selle võime taluda ülekoormust muutub väiksemaks.
Sarnaste põhimõtetega on tegemist õhukaitsekahurite puhul ning lisaks veel piirangud nurkkiiruste tagamisega. Kahurite ja kuulipildujate puhul võib arvestada, et efektiivne laskekaugus on umbes pool maksimaalsest tabamiskaugusest. Viimane on rusikareeglina selline: 40 mm kahuri puhul neli kilomeetrit ja 20 mm kahuri puhul kaks kilomeetrit.
"Mullitamise" asemel tuleb kasutada taktikat, mis pärsib vastase võimet tabada sihtmärke meie territooriumil. See tähendab, et tuleb ära arvata võimalikud rünnakusuunad ning tabada lennuvahendeid enne, kui need jõuavad oma relvastust kasutada. Rakette vastavalt siis enne kaitstava sihtmärgini jõudmist.
Tavaliselt peab õhukaitsepatarei vahetama positsiooni peale igat lahingut, sest vastane on olemasolevast juba teadlik ning annab endast parima, et kohe seda rünnata. Kuid küllaltki lihtne on aru saada, et lühimaa ja keskmaa õhutõrjeüksuste ümberpaigutamisel on viimasel kaitstavate seisukohast eelis tänu palju suuremale tabamiskaugusele.
Ma ei kujuta ette, et keegi võib veel tõstatada küsimuse hangitava õhutõrjesüsteemi sobilikkusest meie oludesse. Me oleme aastaid enne liitumist NATO-ga teinud tööd ja praegu pole muud, kui uus vahend lülitada NATO õhukaitsesüsteemi. See on nagu elektripistiku vajutamine ettenähtud pesasse, kogu eeltöö on juba tehtud. Veel enam, kui see relvasüsteem on valmistatud NATO liikmesriigis ja järgitud vastavaid standardeid. Pigem on suuremaks probleemiks arusaam, et anname pea igale mehele õhutõrjeraketi õlale ning siis oleme palju rohkem kaitstud.
Õhukaitse on kallis
Õhukaitsesüsteem kui selline on süsteemne kogum, mille relvastuses on mitte ainult raketid või kahurid. Maapealsed süsteemid viiakse lahinguvalmidusse sõjaohu saabumisega. Paar hävituslennukit võimaldavad katta kogu Eesti õhuruumi, sest nende relvasüsteem võimaldab seda.
NATO varasemat õhukaitsesüsteemi on edasi arendatud ning nüüd suudab see juhtida kogu sõjategevust õhus, mitte ainult avastada ja tabada õhusihtmärke. Me räägime luurest, maavägede ja mereväe toetusest, elektroonilisest sõjast jms, mis kaasnevad NATO sõjalise operatsiooniga.
Eesti on NATO süsteemi osa ning need, kes hirmutavad sellega, et esimese viie minutiga hävitatakse meie radarpostid, ei valda teemat. Vajalik info saabub igal juhul ka meie õhukaitsjateni. Väeliikide koostöö tähendab väga täpset ühistegevust meie õhuruumis. Varajane sihtmärkide avastamine õhus ja nendest teavitamine on oluline nii jalaväebrigaadidele, maakaitseüksustele kui ka elanikkonnale. Kui maaväe üksustele teostatakse õhutoetust, siis tuleb tagada, et meie liitlaste lennukid ja kopterid saaksid segamatult oma ülesannet täita. Eesti õhuväelased on selliseks tööks valmis.
Siinkohal tuleb veelkord rõhutada, et õhukaitse (air defence) on NATO poolt defineeritud väga täpselt ning vastavaid mõisteid on kasutatud kaitseväes pea algusest saati, ammu enne teist Maailmasõda.
Õhutõrje on õhukaitse aktiivne osa (active air defence) ja selle alla liigitub ka "keskmaa õhutõrje". Õhutõrjepataljon on õhukaitse üks komponent terviklikus struktuuris. Kahjuks tuleb tõdeda, et pikka aega on õhuväele kaikaid kodaratesse visatud ning paistab, et see protsess pole veel läbi. Lootuskiireks on, et vähemalt nüüd on laual "keskmaa õhutõrje" teema. Peaksime siit sammu edasi tegema ja rääkima õhukaitsest.
Õhukaitse on kallis. Kui lisada meetmed elanikkonna kaitseks, siis tulebki käed rippu lasta ja norgus ninaga minema jalutada. Kuid kolmkümmend aastat tagasi olime veelgi raskemas seisus ning oleme jõudnud arvestatavate tulemusteni.
Kui rääkida "oleksitest", siis meie esimese radarihanke puhul sai "ekspertide" tekitatud viga parandatud ja üks halb "oleks" jäi ära. Samas lühimaa õhutõrje hanke ajal, kui oleksime lisanud, näiteks, kuskil kümnendiku pluss rahast juurde, tegeleksime nüüd keskmaa süsteemi edasiarendusega. Ei kuulatud, sest "oleks" oli paha poiss.
Nii et kallimaks kujunevad sisemised heitlused, millega püütakse kellelegi ära teha, mitte mõistuspäraselt ja isegi formaalselt õigesti talitada.
"Mis aga puudutab hinda, siis küsige liitlaste käest, kes on juba sarnaseid süsteeme hankinud."
Veelkord, NATO õhukaitsekomitees esindab Eestit õhuvägi ning see on täielikult integreeritud NATO kaitsesüsteemi. Mis aga puudutab hinda, siis küsige liitlaste käest, kes on juba sarnaseid süsteeme hankinud. Kuid miljardi euroga hirmutamine on liiast, kõike saab teha sammhaaval.
Peab meeles pidama, et meie raskerelvade (kaugtule relvade) arv vastast ei hirmuta, kui see muutub mõne ühiku võrra. Küll aga muutuvad miljonite võrra meie väljaminekud, mida saaks kasutada prioriteetsetel eesmärkidel. Igal juhul, vastase paneb mõtlema õhukaitse vastutegevus. Kujundlikult võib küsida ka nii: kas maaväelane sööstab lahingusse püstoliga või automaadiga?
Juhitavad raketid on kallid, kuid ka õhutõrjekahurite laskemoon nõuab kulusid seoses selle hulgaga vajaliku efektiivsuse saavutamiseks. Õhukaitseüksuste taktika nõuab pidevat manöövrit ja see on mõttekoht, sest liikumine nõuab energiat ja suutlikkust käsitseda raskusi, tihtipeale ka inimjõuga.
Korraks veel õhukaitse juhtimisest. Kui külma sõja suure vastasseisu ajal oli ka õhukaitse ülesehitus mõlemal pool ülimalt vinge, pole tänapäevalgi olukord kergem. Tehnilised saavutused on võimaldanud vähendada radarite ja juhtimisorganite arvu ning loomulikult on relvastuse võimed hoopis kõrgemal tasemel. Kuid õhukaitsevahendite kuuluvuse osas on olukord paika loksunud.
Maaväe üksustel on oma orgaanilised õhukaitse allüksused, samuti ka sõjalaevadel. Väekoondise ülema alluvuses on suurema tegevuskaugusega vahendid ning need võimaldavad katta suuremat maa-ala. Nii võivad ka kõrgemal väejuhatusel olla oma vahendid.
Õhuväel on loomulikult hävituslennukid ning nende tegevusulatus on mõõdetav juba sadades kilomeetrites. Õhuväel on maapealsed raketisüsteemid tähtsamate sõjaliste objektide ning ka määratud maa-alade õhukaitseks.
Kõigi nende vahendite koostöö korraldatakse nii efektiivsema tulemuse saavutamiseks kui ka ohutuse tagamiseks üksteise eest. Kui aeg ja ruum on paika pandud, vastutab juba määratud ülem, kes annab ka käsu vaenuliku sihtmärgi allalaskmiseks. Siit tulenebki veel üks tähtis moment: võib juhtuda, et õhukaitset tuleb alustada iseseisvalt, oma vahenditega ja otsuse langetamine selleks on kaitseväe pädevuses.
Vastaspoole üleolekut mingi relvastuse osas tuleb kompenseerida ja alati pole see üks-ühele samalaadne relvastus. Näiteks külma sõja ajal oli Varssavi pakti maadel ja eelkõige Nõukogude vägedel nii palju tanke, et polnud võimalik neile samapalju vastu panna. Lahenduseks olid tankitõrjerelvad, mis pandi maismaa lahingumasinatele ja kopteritele, samuti olid need jalaväelaste kasutuses käsirelvade kõrval. Tekitati aritmeetiline tasakaal. Nii et maaväe operatsioone toetav õhuvägi võis osutuda selleks kaalukeeleks, mis aitas otsustada lõpptulemuse.
Praegu, mil vägede arvukus on tunduvalt väiksem, näeme ukrainlaste õhukaitse suurt rolli. Lennukeelutsoon oleks neile suur kergendus, kuid ka praegused napid vahendid on osutunud selleks kaalukeeleks, mis ei luba vaenlasel absoluutselt karistamatult täita oma kuritegelikke plaane.
Soovitan otsustajatel hoolikamalt valida eksperte ja nõuandjaid. Kaitseväe juhatajal tuleb aga toetuda õhukaitse küsimustes õhuväe ülema soovitustele ning kasutada kaitseväe peastaabi töö tulemusi. Riigikaitselistes küsimustes ei tule kasuks tagatubade meetod. | Vello Loemaa: sõja kaalukeel | https://www.err.ee/1608542347/vello-loemaa-soja-kaalukeel | Ma ei kujuta ette, et keegi võib veel tõstatada küsimuse hangitava õhutõrjesüsteemi sobilikkusest meie oludesse. Me oleme aastaid enne liitumist NATO-ga teinud tööd ja praegu pole muud, kui uus vahend lülitada NATO õhukaitsesüsteemi, kirjutab Vello Loemaa. |
Nüüd teatas ka suusatajatele kindaid tootev Saksamaa firma Kinetixx, et loobub Bolšunovi isiklikust sponsoreerimisest. "See oli hullumeelne ja idiootne," kommenteeris ettevõtte turundusjuht Helmut Hanus väljaandele VG. "Mul ei ole piisavalt sõnu, et seda kirjeldada. Ta on end näidanud Putini toetajana ja see pole vastuvõetav."
Kinetixx toetas varem kogu Venemaa suusaliitu, sealhulgas murdmaasuusatajaid, laskesuusatajaid ja kahevõistlejaid. Kohe pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse lõpetati aga leping.
Märtsi alguses kaotas Bolšunov ka suusasponsori Rossignoli, sest Prantsusmaa firmale ei meeldinud fototöötlus, mille venelane ühismeediasse riputas.
Seal oli Bolšunovi kujutatud 1980. aasta Nõukogude Liidu vormis ehk Afganistani sõja alguse perioodist ja suusataja oli ka juurde lisanud märke "CCCP" ehk NSV Liidu lühendi. Bolšunov sai foto eest kõvasti kriitikat ja kustutas hiljem postituse.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse teatasid kõigepealt norralased, et Bolšunov ei ole nende võistlustele oodatud ning hiljem kinnitas ka rahvusvaheline suusaliit, et Venemaa sportlased ei saa enam nende võistlustel startida. Seda otsust Bolšunov ei mõistnud ja kritiseeris suusajuhtide seisukohta.
Veebruaris peetud Pekingi olümpiamängud olid venelasele väga edukad - ta võitis viis medalit, neist kolm kulda: 30 km suusavahetusega sõidus, 50 km vabatehnikasõidus ja 4 x 10 km teatesõidus. | Sponsor Bolšunovi osalemisest miitingul: hullumeelne ja idiootne | https://sport.err.ee/1608542275/sponsor-bolsunovi-osalemisest-miitingul-hullumeelne-ja-idiootne | Nii nagu teised eelmisel nädalal Lužniki staadionil sõda pooldaval miitingul osalenud Venemaa sportlased, on paljude silmis põlu alla langenud ka murdmaasuusataja Aleksandr Bolšunov. |
Uus lugu sündis meetodil, kus bändi trummar Kevin Haskins salvestas rütmi, misjärel sai iga liige omale loost 60 sekundit ja vabaduse teha sellega mida iganes. Lugu pandi neist tükkidest kokku ilma et ühelgi Bauhausi liikmel oleks enne lõpptulemuse kuulamist aimu, mis teised tegid, vahendab Consequence.
Lugu on viis minutit pikk ja koosneb viiest osast, kus neli esimest on iga üksiku liikme tehtud osa ja loo viimase minuti ehk osa moodustab kõigist eraldi osadest kokku pandud koondosa.
Bänd, kuhu kuuluvad Peter Murphy (vokaal, löökpillid), Daniel Ash (kitarr, saksofon), Kevin Haskins (trummid) ja David J (bass), läheb maikuus oma esimesele USA turneele pärast 16-aastast pausi.
Bauhaus tuli kokku 1978. aastal Northamptonis Inglismaal ja neid peetakse üheks gootiroki rajajaks. Nad on tuntud oma tumeda kuvandi ja sünge helipildi poolest, kuigi on karjääri jooksnud seganud omavahel eri žanreid, sealhulgas dub, glam rock, psühhedeelia ja funk. | Bauhaus avaldas pärast 14-aastast pausi uue loo | https://kultuur.err.ee/1608542293/bauhaus-avaldas-parast-14-aastast-pausi-uue-loo | Inglise gootirokiansambel Bauhaus avaldas neljapäeval esimese uue singli pärast 14-aastast pausi. Viimati ilmus bändilt uut muusikat 2008. aastal, kui nad andsid välja albumi "Go Away White". |
26-aastane Hegerberg on antud üles aprillis toimuvateks MM-valikmängudeks Kosovo ja Poolaga. Viimati esindas ründaja Norra koondist 2017. aasta EM-finaalturniiril.
"Uskumatult hea tunne on olla tagasi," sõnas Hegerberg. "Ma annan oma osa, et saavutada suurepäraseid asju - nii väljakul kui ka väljaspool seda. Jalgpalli, Norra ja ka järgmise põlvkonna nimel."
Hegerberg loobus 2017. aastal rahvuskoondise esindamisest, sest ei olnud rahul, kuidas naisjalgpallureid koheldakse võrdluses meestega. Eelnevalt oli ta Norrat esindanud 66 korda ja löönud 38 väravat.
Kuigi hiljuti oli Hegerberg põlve välimiste ristatisidemete vigastuse tõttu lausa 20 kuud eemal ja naasis platsile alles mullu oktoobris, siis peetakse teda jätkuvalt üheks maailma paremaks naisjalgpalluriks.
2018. aastal teenis Hegerberg naiste Ballon d'Ori ehk Prantsusmaa väljaande France Football jagatava maineka jalgpalliauhinna.
Juba 2011. aastal Norra koondises debüteerinud Hegerberg on mänginud aastaid naiste jalgpalli lipulaeva ehk Lyoni Olympique'i ridades ning võitnud viis korda Meistrite liiga ja kuus korda Prantsusmaa meistritiitli. | Maailma paremaid naisjalgpallureid lõpetab koondiseboikoti | https://sport.err.ee/1608542326/maailma-paremaid-naisjalgpallureid-lopetab-koondiseboikoti | Maailma üheks paremaks naisjalgpalluriks peetav norralanna Ada Hegerberg kuulub pea viie aasta pikkuse pausi järel taas rahvuskoondisesse. |
Raskeloomulise Covid-19 tõttu ravi vajajatest omakorda 107 ehk 59 protsenti on vaktsineerimata ja 74 ehk 41 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,2 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 3,3 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 49 uut haigusjuhtu, millest 23 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.
Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 23,7 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.
Suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kolm olid vaktsineerimata: 83-aastane mees, kaks 85-aastast meest, 88-aastane mees ja 95-aastane mees.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4019 testitulemust, millest 1449 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 96 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 106 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 514 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 70. Neljapäeva hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 441 753 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,3 protsenti. | Raske koroonaga on haiglaravil 181 patsienti | https://www.err.ee/1608542308/raske-koroonaga-on-haiglaravil-181-patsienti | Neljapäevase seisuga on haiglas 433 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest 181 vajab ravi raskeloomulise Covid-19 tõttu. Suri viis inimest. |
Maimetsa süüdistati altkämaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses. Süüdistusest tulenevalt tuli kohtul esmalt tuvastada, kas Maimets oli ametiisik või mitte, teatas Tartu maakohus.
Altkäemaksu süüdistuse kohaselt tuleks Maimetsa pidada ametiisikuks selle tõttu, et tal oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund antiretroviirusravimite konsiiliumi liikmena. Kohus asus seisukohale, et Maimetsa ametiseisund ei saanud tuleneda sotsiaalministeeriumi ja AS-i Lääne-Tallinna keskhaigla vahel sõlmitud lepingutest, mille alusel rahastati konsiiliumi tegevust.
Kohus tõdes, et konsiiliumi tegevust rahastati riigieelarvest, kuid seda tehti toetuse vormis ning kohtu arvamuse kohaselt ei too selline rahastamine kaasa konsiiliumi liimetele automaatselt ametiseisundit. Kohus selgitas, et Maimets pole olnud lepingu osapooleks ja ka AS Lääne-Tallinna keskhaigla polnud volitatud täitma avalikku ülesannet.
Kohus ei nõustunud ka prokuröri seisukohaga, et kuivõrd Matti Maimets eeldas konsiiliumi tegevuse riiklikku rahastamist, siis sellest tuleneb, et tema jaoks oli arusaadav, et täidetakse riigi poolt tellitud ülesannet.
Altkäemaksu küsimise episoodis leidis kohus, et tegemist on ajateljel ritta seatud sündmuste pinnalt püstitatud oletusega, mis pole leidnud tõendamist ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatav kasuks. Kahes altkäemaksu võtmise episoodis leidis kohus, et olukorras, kus Matti Maimetsal oli lepingutest tulenevalt õigus honorarile ja on tõendamist leidnud, et koolitused toimusid, ei saa kohtu arvamuse kohaselt rääkida altkäemaksust. Järelikult pole alust käsitada saadud lepingutasusid varana altkäemaksu eseme tähenduses.
Toimingupiirangu suures ulatuses rikkumise süüdistuse kohaselt tulenes Matti Maimetsa ametiseisund tervise- ja tööministri käskkirjaga moodustatud antiretroviirusravimite hankimist (ARV) koordineeriva komisjoni liikmeks olekust. Kohus on seisukohal, et Maimetsa ametiseisund ei saanud nimetatud käskkirjal baseeruda.
"Käskkiri oli liikmetele teatavaks tegemata ja ka volitusnorm võimaldas ministril luua vaid nõuandva õigusega komisjone. Matti Maimetsal ei olnud pädevust koos teiste komisjoni liikmetega otsustada, milliste toimeainetega antiretroviirusravimeid, millises mahus ning millal peaks Eesti Vabariik sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarves ette nähtud vahendite arvelt hankima," selgitas kohus otsuse kuulutamisel.
Samuti pole kohtu hinnangul tõendatud, et Maimets oleks ka laiemas mõttes osalenud riigihangete ettevalmistamises ehk otsuste või toimingute tegemise protsessides või vähemalt otsustamise või toimingute suunamises. Tõene pole ka süüdistuses kajastatud väide, et komisjoni töö tulemina määratleti ära sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidatavate riigihangete hanketingimused ehk milliste toimeainetega antiretroviirusravimeid ning millises mahus peaks sotsiaalministeerium ostma.
Kohus võttis otsuses Maimetsale etteheidetava kolme teo osas sisulise seisukoha ja leidis, et ka siis, kui lähtuda sellest, et Matti Maimets oli ametiisik, pole tõendatud tema poolt altkäemaksu küsimine ja kahes episoodis altkäemaksu võtmine.
Seega asus kohus seisukohale, et Maimetsa ei saa pidada ametiisikuks, kuivõrd tal ei olnud ametiseisundit, talle esitatud süüdistus ei ole tõendatud ning ta tuleb õigeks mõista nii altkäemaksu küsimises kui ka võtmises ning toimingupiirangu rikkumises.
Kohtuotsusele on võimalik esitada edasikaebus Tartu ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Lõuna ringkonnaprokuröri Ken Kiudorfi kinnitusel vaidlustab prokuratuur neljapäevase kohtuotsuse. | Kohus mõistis ametialastes kuritegudes süüdistatud Matti Maimetsa õigeks | https://www.err.ee/1608542305/kohus-moistis-ametialastes-kuritegudes-suudistatud-matti-maimetsa-oigeks | Tartu maakohus mõistis neljapäeval õigeks Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna endise juhi Matti Maimetsa, keda prokuratuur süüdistas kahes ametialases kuriteos. Prokurör lubab otsuse vaidlustada. |
Seoses Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse on nii Venemaa rahvuskoondised kui ka klubid kõikidest UEFA ja FIFA sarjadest kõrvaldatud ning EM-finaalturniiri korraldusõiguse saamine on selles valguses praktiliselt võimatu.
Sellest hoolimata ilmutasid 2018. aastal MM-finaalturniiri korraldanud venelased huvi. "Me peaks kasutama võimalust EM-finaalturniiri võõrustada," vahendas Matš TV sealse jalgpalliliidu presidendi Aleksandr Djukovi sõnu.
"See saaks toimuma meie MM-finaalturniiri staadionitel. Oleme taristu välja arendanud. Me mõistame, et meie šanss on minimaalne, aga peame seda kasutama. Meil on õigus pakkumine teha, see võimalus on vaba."
Euroopa jalgpalliliit (UEFA) peaks tegema kandidaadid teatavaks 5. aprillil, kuid Venemaa soovist kuuldes anti teada, et organisatsiooni täitevkomitee võib selle vastu võtta kasutusele ennetavad meetmed. Kuigi seda otsesõnu välja ei öeldud, siis üks võimalus on Venemaa jalgpalliliidu liikmesuse peatamine.
2028. ja 2032. aasta EM-finaalturniiri võõrustaja valitakse alles järgmise aasta septembris. Hetkeseisuga on peafavoriit esimesele turniirile Suurbritannia alaliitude ja Iirimaa ühiskandidatuur, kuid huvi on üles näidanud ka Türgi. 2032. aasta turniiri korraldamist ennustatakse Itaaliale. | Venemaa ootamatu käik: soovitakse korraldada jalgpalli EM-finaalturniiri | https://sport.err.ee/1608542236/venemaa-ootamatu-kaik-soovitakse-korraldada-jalgpalli-em-finaalturniiri | Venemaa jalgpalliliit tegi üllatava avalduse, teatades soovist kandideerida 2028. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldajaks. |
Teater, mis avardab noorte vaimset ruumi. Keiu Virro intervjuu Mirko Rajasega.
Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas: "Noortele sobiva materjali leidmiseks peab pingsalt silmad lahti hoidma, lugema, kuulama."
Eesti Noorsooteatri 70. aastapäeval on põhjust rääkida teatri kunstilise juhi Mirko Rajasega. Tema koduteatri tegemistest, seda muidugi ka, ent eelkõige sellest, milline potentsiaal peitub teatritegemises noortele. Vahel ongi teater ainus koht, kus noor kuuleb, et ta on päriselt oluline.
ÜLO MATTHEUS: Maailm pärast … Ukraina sõda
Vene-Gruusia sõda näitas, et sõdadele püütakse tänapäeval leida pigem kiire poliitiline lahendus ja lepitakse külmutatud konfliktidega, kui et lahendatakse olukord tegelikult.
Selles, et maailm ei ole pärast Ukraina sõda enam endine, on veendunud kõik vaba maailma mõtlejad. Kuid milline ta siis on? Milline on Venemaa, milline on Ukraina, milline kogu maailm? Selle kohta võib teha vaid oletusi, kuid ennekõike sõltub vastus sõja tulemusest.
Nüüdseks on selge, et Venemaa kiire sõjakäigu plaan ei täitunud ja ka edasine ei saa tuua Venemaale muud kui hävingut. Võimalik, et selles väites on rohkem optimismi, kui tegelikkus lubab, kuid ilma usuta ühtegi sõda ei võideta. Järgnevalt annan siin ülevaate, millised on olukorra lahendamise võimalused Ukraina ja Valgevene sõltumatute allikate järgi.
ERKKI LUUK: Pauk minevikust
Ei teadus ega ulme ole suutnud ette näha sellist nähtust nagu Putin, kes kujutab endast tuumarelvadega Tšingis-khaani.
On üks tore rahvusvaheline ajakiri nimega Imeline Teadus, mille üks ülesandeid, nagu ma aru olen saanud, on ennustada tulevikku. Juhtusin sealt kunagi lugema, et varsti (vms sama ebamäärane ajamäärus) on inimese eeldatav eluiga 300–1000 aastat. Läks veel paar aastat ja tuli koroona. Mida see tegi inimese eeldatava elueaga, pole vist vaja lisada. Üks teine kord juhtusin samast väljaandest lugema, et sõjast saab kõrgtehnoloogiline arvutimäng, kus vaenupooled võtavad üksteisega mõõtu konsoolide taga. Läks veel kümmekond aastat ja Putin andis pärast 80aastast vaheaega Ukrainas (publiku mitte just väga tungival nõudmisel) Teise maailmasõja kordusetenduse.
ELO KIIVET: Pilvelossid ja ruumilõhkujad
Kuigi kõrghooned jätavad kängu avaliku ruumi, paljunevad südalinna kuhjatud pilvelõhkujad omasoodu edasi. Kuhu jääb inimsõbralik keskkond? Kus on tehtud viga?
Ühel päeval istus linnavalitsuses ehituslubadega tegelev ametnik pahaaimamatult oma laua taga, kui sisse tuhises planeeringutega toimetav kolleeg ja küsis: "Aga kus puud on?!". Äsja oli avatud järjekordne super- või hüpermarket, asfaldikõrbega ümbritsetud ostumeka, mille planeeringumenetluses murdis kolleeg arendajaga kõvasti piike, et parklasse saada mõnigi puu. Ehituslubadega tegelev ametnik oli samuti üllatunud, sest temagi oli ehitusloa menetluses pidanud tuliseid vaidlusi, kui arendaja joonisele puude lisamise vastu sõdis, olgugi et neid nõudis kehtiv detailplaneering.
Tervisesõbralik linnaloodus. Jekaterina Balicka intervjueeris Maximilian Nawrathi
Maximilian Nawrath on Leedsi ülikooli kestlikkuse uuringute instituudi doktorant. Ta analüüsib vaimse tervise ja linna rohealade seoseid ning on keskendunud madalama elatustasemega riikide kiiresti linnastuvatele piirkondadele. Nawrath on Saksamaal Göttingenis õppinud linnametsandust ja Berliini tehnikaülikoolis ökosüsteemide toimimist, Trondheimi ülikoolis linnaökoloogiat ning uurinud Kenti ülikoolis, kuidas elurikkus heaolu mõjutab. Veebruari lõpus küsis ta Eesti maaülikoolis antud loengus "Kas roheline linn on tervislik linn?".
LILL SARV: Elanikud targa linna loomise juures
Kellel on üldse tarka linna vaja? Kellele targa linna lahendusi luuakse?
JAAN ROSS: Juhan Smuuli luule kajastusi muusikas
Juhan Smuul kirjeldab oma koostööd Gustav Ernesaksaga: "Ütlen ausalt – Ernesaks pani mind kirjutama. Pani kirjutama oma suure sisemise delikaatsusega, veenmisvõimega ja kavalusega."
Rahvusraamatukogu 1982. aastal koostatud Juhan Smuuli kirjandusnimestik sisaldab rubriigis "Juhan Smuuli luule muusikas" kokku 71 nimetust. See nimestik ei näi olevat täielik. Näiteks ei ole kirjandusnimestikku jõudnud 1981. aastal Veljo Tormise sulest pärinev meeskoorilaul "Viimane laev", millest on olemas ka Tõnu Kõrvitsa ning itaalia päritolu dirigendi Edoardo Narbona töötlused. Eesti muusika infokeskuse andmebaas annab otsingusõnale "smuul" vastuseks 115 nimetust.
MARI KOIK: Keele-elu ja nõrgemate kaitse
Institutsioonid, mis peaksid olema kutsutud ja seatud eesti kirjakeelt kaitsma, on oma esindajate kaudu asunud hoopis kaitsma eesti kirjakeele eest. Keda ja miks?
Hämamise ja soovmõtlemise aeg näib olevat ümber ka keeletandril ning on aeg rääkida asjast ilustamata ja ausalt. Viimaste aastate Eesti keele-elu on kõige rohkem elavdanud eesti keele "vabastamise" liikumine, mille esimeseks pääsukeseks oli Liina Lindströmi ja Peeter Pälli seisukohtadel põhinev artikkel "Eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam" (27. X 2020). Järgnenud on mitmed keeleüritused, artiklid jm. Samal ajal on käinud Eesti Keele Instituudi (EKI) sõnastike ümberkujundamine, mille tulemusel asenduvad senised sõnaraamatud "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS", "Eesti keele seletav sõnaraamat", "Võõrsõnade leksikon", "Sünonüümisõnastik" ja "Ametniku soovitussõnastik" EKI keeleportaali Sõnaveeb kaks- ja tulevikus kolmkeelse EKI ühendsõnastikuga. Suurt osa senistest sõnastikest edasi ei arendata. On kahtlus, et ÕS tervikliku sõnastikuna alles ei jää.
JAAN ROSS: Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast
URMAS LÜÜS: Olulised Asjad. Lonkavad asjad
Sellest ajast, kui kronesteetiline potentsiaal lahustas liigina meie paradiislikult süütu olevikulisuse minevikku ja tulevikku, oleme vangistatud ajarändude keeristesse. Õhtul trammiga töölt koju sõites oleme samal ajal lõuna paiku kolleegiga peetud vaidluse juures, aurava toiduga köögilaua taga, kus istume poole tunni pärast, ja telefoni kerides voodis "armukesega", keda me tõenäoliselt päriselt kunagi näha ei saa. Keel lubab kõnelda asjadest, mis olnud, mis tulemas ja mida kunagi olema ei saa. Räägime teistele oma füüsilistest ja kujutluslikest ajarändudest, jutustame lugusid, vestame moodsaid müüte, klatšime, sedastame, unistame.
Arvustamisel
Jenny Offilli "Ilm"
Anne Applebaumi "Demokraatia videvik: autoritaarsuse ahvatlev võlu"
Rein Kuresoo "Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed"
VII vanamuusikafestival "Ceciliana"
kontsert "Üle-eestiline neidudekoor Leelo 25 + 1"
kontsert "Ukraina meie südames"
Ukraina sõda dokumenteeriv fotonäitus
"Pärnu fotofest"
näitused "Hingelähedane sõna" ja "Kunstisõltlane kunstiruumis"
Zuga ühendatud tantsijate "Suur teadmatus"
mängufilmid "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu" ja "Kõrb"
dokumentaalfilm "Sellest saab meie suvi" | Reedel Sirbis Noorsooteater, Ukraina sõda, tark linn | https://kultuur.err.ee/1608542278/reedel-sirbis-noorsooteater-ukraina-soda-tark-linn | Tutvustame 25. märtsil ilmuvat Sirpi. |
Laine on tegutsenud eri koosseisudes juba aastast 1960. Nüüd ootab ansamblit taas verevahetus, kui 9. aprillil astutakse esimest korda lavale uue lauljaga.
Bändiliikmed Merle Lilje ja Sirje Põllu pole veel avalikustanud, kellest saab Laine kolmas laulja. "Esialgu hoiame teda veel saladuses, aga proovid käivad ja usume, et saame Kristale väärilise asemiku," teatasid nad Facebooki vahendusel.
21. veebruaril suri ootamatu terviserikke tõttu laulja Krista Grinbergs-Raigla.
Grinbergs-Raigla sündis Lätis Ventspilsis 1953. aastal Eesti-Läti perekonnas ja tuli Tallinna 1974. aastal, et alustada õpinguid Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios. Ta laulis ansamblis Laine alates 1978. aastast. | Ansambel Laine saab uue laulja | https://menu.err.ee/1608542272/ansambel-laine-saab-uue-laulja | Ansambel Laine kaotas hiljuti ootamatult pikaaegse laulja Krista Grinbergs-Raigla. Nüüd teatas bänd, et on leidnud sobiva asendaja. |
Kondoomide ja vasektoomia kõrval pole õnnestunud teadlastel seni leida ühtki meestele mõeldud tõhusat rasestumisvastast vahendit. Nüüd väidab Minnesota Ülikooli teadlasrühm, et said valmis meestele mõeldud mittehormonaalse vahendi, mis pärssis isaste laborihiirte viljakust nelja kuni kuue nädala jooksul ilma igasuguste kõrvalmõjudeta. Töörühm loodab esimeste inimkatseteni jõuda tänavu aasta lõpus, vahendab Gizmodo.
Uus rasestumisvastane vahend võtab sihikule A-vitamiini, mis mängib imetajate viljakuses võtmerolli. Näiteks on teada, et A-vitamiini poolest kesine toidulaud on seotud viljatusega.
Pika töö järel leidsid uurijad katsetusjärgus toimeaine, mis tõkestab inimese rakkudes teatud tüüpi A-vitamiini seondumist retinoolhappe alfaretseptoriga (RAR- α). Tegu on ühega kolmest sarnase ülesandega valgust. Uurijad loodavad, et just selle valgu tõkestamisest piisab, et kutsuda kehas esile pikaaegset, ent ajutist viljatust ilma oluliste kõrvalmõjudeta.
Viimastel aastatel on üle kivide ja kändude jõudnud kliiniliste uuringuteni teisedki võimalikud meeste viljakust reguleerivad vahendid. Enamik seni pakutud võimalustest sihivad meessuguhormoon testosterooni ja võivad seetõttu tekitada soovimatuid kõrvalmõjusid, nagu kõrgemat kolesteroolitaset või vähenenud sugutungi.
Uue lahenduse loonud töörühm loodab, et nende preparaat selliseid muresid ei tekita. Uuringu autori ja meditsiinikeemia doktorandi Md Abdullah Al Nomani sõnul võiks uus lahendus olla seega kasutajatele meelepärasem.
Kuna mehed ei pea tegelema otseselt raseduse tagajärgedega, lepivad nad Nomani sõnul naistest vähemate kõrvaltoimetega. Seepärast püüabki tema töörühm luua mittehormonaalseid rasestumisvastaseid tablette, mis jätaks hormoonitasemega seotud kõrvalmõjud minevikku.
Seni paistab uue vahendi peamine toimeaine GPHR-529 töötama uurijate sõnul ootuspäraselt. Sel nädalal kirjeldasid nad Ameerika Keemia Seltsi kevadkonverentsil, et isashiirtele nelja nädala jooksul pidevalt uut preparaati andes jäi neil seemnerakke vähemaks ja nad muutusid ajutiselt viljatuks.
Ühtekokku hindasid uurijad, et GPHR-529 hoiab rasestumist ära 99 protsendil juhtudest ja ilma märgatavate kõrvalmõjudeta. Isashiirte viljakus taastus umbes neli kuni kuus nädalat peale preparaadikuuri lõppu. Sama töörühm on varemgi eri loomadega leidnud, et RAR-α valgu tõkestamisel peaks see ohutult ja tõhusalt ajutiselt isaste viljakust pärssima.
Seni paistavad tulemused Nomani sõnul paljulubavad, kuid täie kindluse mistahes uue ravimikandidaadi toime kohta tooks kliinilised uuringud. Töörühm andis oma GPHR-529 koostisosa kasutuslitsentsi ettevõttele YourChoice Therapeutics, et viimane võiks seda edasi arendada. Kui kõik sujub plaanipäraselt, loodab ettevõte esimeste inimkatsetega alustada selle aasta teises pooles.
Uurijad ise püüavad edaspidigi leida muid võimalikke ravimikandidaate, juhuks kui selgub, et GPHR529 ei toimi inimestel siiski nii hästi. Samuti proovivad nad oma praegust lähenemist täiustada, et saavutada sellega sama toime väiksema annuse juures.
Mujal maailmas arendatavatest meestele mõeldud rasestumisvastastest vahenditest on jõudmas lõpusirgele NES/T geeliga seotud arendustöö, mis vähendab mehe sperma ja loomuliku meessuguhormooni hulka, kuid sisaldab kõrvalmõjude vähendamiseks testosterooni varianti. Laiahaardelisemad teise faasi kliinilised uuringud peaksid lõppema 2023. aasta alguses, kuid USA toidu- ja ravimiameti heakskiidu nimel on vaja teha veel rohkem katseid. | Meeste eostamisvastaste tablettide katsed võivad alata sel aastal | https://novaator.err.ee/1608542239/meeste-eostamisvastaste-tablettide-katsed-voivad-alata-sel-aastal | Minnesota Ülikooli teadlased katsetasid esialgses uuringus isastel hiirtel mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit. Uurijate sõnul hoidis vahend rasestumise ära 99 protsendil juhtudest, kuid selle täielik töökindlus peab selguma inimuuringutes. |
Teisel poolajal mängu enda kasuks kallutanud Pärnu parim oli 23 punkti visanud Alterique Gilbert. Andris Misters panustas 17, Robert Valge 16 ja Ivo Van Tamm 15 silmaga.
TalTechi resultatiivseim oli 23 punkti ja kaheksa tulemuslik sööduga Brandon Childress. Toomas Raadik panustas 16 silmaga. Oliver Metsalu sai kirja kaksikduubli: kümme punkti ja 12 lauapalli.
TalTech/Optibet (19-10) jätkab liigatabelis BC Kalev/Cramo (23-5) järel teisel kohal. Pärnu Sadam (15-11) asub KK Viimsi/Sportlandi (17-11) järel neljandal positsioonil.
Eesti-Läti liigas sai Rakvere Tarvas jagu Latvijas Universitatest 91:79 (30:20, 24:11, 19:14, 18:34). Võitjate parim oli 22 punkti visanud ameeriklasest leegionär Jamaure Markal Gregg. | Pärnu sai jagu TalTechist, Tarvas võitis lätlasi | https://sport.err.ee/1608542200/parnu-sai-jagu-taltechist-tarvas-voitis-latlasi | Eesti korvpalli meistriliiga kohtumises oli Pärnu Sadam kodus üle tabelis teist kohta hoidvast TalTech/Optibetist 90:73 (17:12, 27:24, 26:15, 20:22). |
Oksjon "Kunstnike toetus Ukrainale #1" toimub Kai kunstikeskuses nii füüsiliselt kui ka online-sündmusena. Kogu müügitulu suunatakse Ukraina toetuseks. Oksjoni korraldajad on kolm kaasaegse kunsti galeriid – Temnikova & Kasela, Kogo, Art & Tonic.
Oma teose on annetanud Tommy Cash, Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Jaan Toomik, Kaido Ole, Jaanus Samma, Sigrid Viir, Krista Mölder, Nik Kosmas, Ilja Karilampi, Inga Meldere, MIkko Hintz, Merike Estna, Edith Karlson, Kris Lemsalu, Flo Kasearu, Dan Mitchell, Mari-Leen Kiipli, Laura Põld, Liga Spunde, Eike Eplik, Elīna Vītola ja Ieva Kraule-Kuna, Alexei Gordin, Eva Mustonen, Kristi Kongi, Alar Tuul, Mirjam Hinn, Kiwa, Robin Nõgisto. Kokku 29 teost 30 kunstnikult.
Oksjonipakkumisi saab teha kuni 29. märtsi õhtuni veebis. Oksjoni hübriidsündmus toimub Kai kunstikeskuses 29. märtsil algusega kell 18, õhtut juhib Elina Purde. Oksjoniteoseid näeb Kai kunstikeskuses samal päeval kell 12–18. Oksjonisündmusest osavõtmiseks tuleb oma soovist teada anda ühele korraldajatest.
Oksjoniga on soov koguda kuni 100 000 eurot, kogu müügitulu annetatakse Ukrainat abistavatele organisatsioonidele MTÜ Ukraina Kultuuri Keskus, Rotary Klubi Tallinn Vanalinn MTÜ, Kiievis asuvale heategevusorganisatsioonile Come Back Alive, MTÜ Eesti Pagulasabi, Ukrainas Kiievi oblastis asuvale loomade varjupaigale Sirius ning Ukraina Digitaalse Transformatsiooni Ministeeriumile. Teose ostjad saavad ise valida, millis(t)ele nimetatud organisatsioonidest nad annetuse teevad. | Kolm kunstigaleriid korraldavad Tallinnas heategevusliku oksjoni Ukraina toetuseks | https://kultuur.err.ee/1608542215/kolm-kunstigaleriid-korraldavad-tallinnas-heategevusliku-oksjoni-ukraina-toetuseks | 29. märtsil toimub Tallinnas heategevuslik kunstioksjon Ukraina toetuseks, kuhu 30 kunstnikku Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, USA-st, Suurbritanniast ja Venemaalt on annetanud 29 teost. |
Sanna Kartau
Luule (nr 73)
Sanna Kartau luule on kompromissitu, ühteaegu õrn ja karm. Rikkalik ja leidlik tehniline võttestik teenib ja võimendab tekstide emotsionaalset rütmi, mis avab oskuslikult vaate haprasse ja armiderohkesse siseilma. Kartau on peenetundlik, olemata sealjuures peenutseja. Julgelt kõrvutatakse kontrastseid elemente, ihulisust ja intensiivseid aistinguid. Kujundid jätkuvad ja muunduvad läbi tekstide nii, et moodustub kütkestav tekstikude. Iga luuletus on elamus.
Marta Talvet
Lühijutud "Kolm unenägu" (nr 72)
Marta Talveti teksti kandev jõud on tugev impulss, aga ka hea traditsioonitunnetus. Sürrealismi nime vääriliselt on autor loomingulise voli andnud alateadvusele, mille tulemus on puhas sür-realism - ületõelisus -, mis kannab endas bretonlikke väärtusi. Võidutekste iseloomustab tuttavlikkuse ja võõristuse peen tasakaal, mis jäljendab veenvalt unenäokogemust. Samuti väärib tunnustust laureaadi tundlik, samas uljalt leidlik keeleloome ning -taju.
Johan Haldna
Arvustus "Haiguslugu kui kirjanduslik ravipraktika" (nr 72)
Johan Haldna laseb kõneleda nii raamatul kui iseendal, joonistab välja probleemi piirjooned ja varjundid ning visandab täpseid ja veenvaid tõlgendusvõimalusi. Tema lugejapilk on sügav, kirjutamisviis rahulik, aga isikupärane ja poeetiliselt mõjus. Sedakaudu pakub Haldna raamatust tõukudes ja sellega vesteldes nauditava lugemiskogemuse. Teksti edenedes hakkab arvustus järk-järgult iseseisvuma, kuniks esitab iseendale neidsamu küsimusi nagu Haldna Ivanovi teosele: "Untermensch jääb haigusena teatud metatasandile nii raamatus endas kui minu käsitluses."
Gregor Kulla
Päevik (nr 71)
Gregor Kulla päevik on elus ja rabelev tekst, Sturm und Drang aastal 2021. Kui luule on keele avangard, siis siin on päevikužanri vabadust ja lüürilisust samamoodi luulelikult keeleotsinguteks kasutatud. Tundlikult, õrnuse, aga ka iroonia ja bravuuriga leiutab selle isikupärane hääl, mida võiks ehk nimetada suisa põlvkonna hääleks, uut inimeseks (ja "?-seksuaaliks") olemise poeetikat oma keerulises ajas. | Selgusid Värske Rõhu aastapreemiate laureaadid | https://kultuur.err.ee/1608542206/selgusid-varske-rohu-aastapreemiate-laureaadid | Kolmapäeval kuulutati Tallinnas Kirjanike Majas välja Värske Rõhu aastapreemiad. Auhindu jagati neljas kategoorias: luule, proosa, kriitika ning vabaauhind, laureaadid valis välja ajakirja toimetus üheskoos kolleegiumiga. |
Festivali muusikaprogrammis esinevad kahes linnas ligi 150 artisti kogu maailmast, konverentsil Tallinnas Nordic Hotel Forumis ja Narvas loomeinkubaatoris OBJEKT osaleb üle 500 rahvusvahelise muusikatööstuse esindaja .
"Tallinn Music Week toimub tänavu 14. korda ja Station Narva tähistab sel aastal oma 5. sünnipäeva. Ühendfestivaliga kahes linnas tähistame koos tegemist ja koos olemist," kommenteeris TMW ja Station Narva peakorraldaja Helen Sildna. "Eesti on väike, meie tugevus on me ühtsus, mida keerulisem aeg, seda rohkem on vaja kokku hoida. Ilus, et äsja UNESCO muusikalinna tiitli võitnud Tallinn saadab muusikalise tervituse üle Eesti. Vägev, et Narva, Eesti suuruselt kolmas linn, on valmis meid võõrustama kontserdimajade, kultuuriklubide, linnaparkide, promenaadide ja kogu oma külalislahkusega."
"Muusika ühendab inimesi, muusika on üks parimaid poliitikahaavade ravijaid," ütles Narva linnapea Katri Raik. "Just seetõttu on Tallinn Music Week Narvasse eriti teretulnud ning on aeg selgelt välja öelda, et Narva teeb koos heade partneritega kõik endast oleneva, et Narvast saaks Euroopa kultuuripealinn 2037."
Muusikafestivali avab 5. mail Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus tasuta kontsert Ukraina staari Ivan Dorniga. TMW linnafestivali laste- ja noorteprogrammi koosloome töötubadesse on oodatud ka sõja eest põgenenud lapsed ja koolinoored. Ukraina muusikutele pakub TMW kahekuulist heliresidentuuri, mis võimaldab muusikutel koos peredega Eestis elada, siinsetes helistuudiotes muusikat teha ja Telliskivi Loomelinnakus töötada.
7. mai muusikaprogrammi Narvas juhatab Narva Issanda Ülestõusmise peakirikus sisse helilooja Arvo Pärdi teoste kava "Anna meile rahu" Tõnu Kaljuste juhatamisel ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses, 7. mai öösel liigub Narvast Tallinna ka Elroni öörong. Ühendfestivali viimasel päeval, 8. mail tähistatakse Narvas tasuta kontserdikava ja pikalaua-lõunaga emadepäeva.
TMW rahvusvaheline muusikakonverents toimub reedel, 6. mail Tallinnas Nordic Hotel Forumis ja laupäeval, 7. mail Narvas LINDA 2 kultuurikompleksis loomeinkubaatoris OBJEKT ja Narva Vaba Laval.
Festivali muusikaprogramm avalikustatakse teisipäeval, 29. märtsil. TMW linnaprogramm ja konverentsikava avalikustatakse järk-järgult märtsi ja aprilli jooksul. | Festival Tallinn Music Week toimub tänavu nii Tallinnas kui ka Narvas | https://kultuur.err.ee/1608542191/festival-tallinn-music-week-toimub-tanavu-nii-tallinnas-kui-ka-narvas | Festival Tallinn Music Week toimub tänavu esmakordselt lisaks Tallinnale ka Narvas. Festiva alustab 4. kuni 6. mail Tallinnas ja jätkub 7. kuni 8. mail Narvas. |
Haridus- ja teadusministeerium saatis oma partneritele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks muudatusettepaneku, mille kohaselt on lõpueksamid sel õppeaastal kohustuslikud, kuid eksamitulemused ei ole põhikooli lõpetamise otsuse tegemise aluseks.
Pärast kooskõlastusringi läbimist arutab muudatusettepanekut valitsus, kes teeb ka lõpliku otsuse. Valitsus teeb otsuse 30. märtsiks.
Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja põhikooli koolieksamite hindamistulemused esitatakse muudatusettepaneku järgi sel õppeaastal protsendina maksimaalsest tulemusest. Vastava ettepaneku esitasid ministeeriumile märtsi alguses Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit ja Eesti Koolijuhtide Ühendus.
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on ettepanek igati õigustatud, sest õpilaste õppimisvõimalused on viimastel aastatel olnud ebavõrdsed. "Praegused põhikoolilõpetajad on kogu viimase kooliastme ehk 7.-9. klassini pidanud koroonaviiruse leviku tõttu õppima ebamäärastes tingimustes, sest nakkuskollete tõttu on vaheldunud kontakt- ja distantsõpe ning paljud õpilased on pidanud ka eneseisolatsiooni tõttu nädalaid distantsilt iseseisvalt õppima," selgitas minister Kersna.
"Õpilaste ja õpetajate seas tehtud uuringute põhjal saame öelda, et distantsõpe ei ole kontaktõppega samaväärne. Näiteks Tallinna Ülikooli distantsõppe uuringus hindas 28 protsenti õpilastest distantsõpet vähem tõhusaks kui tavaõpet. 50 protsenti õpetajatest leidis, et distantsõpe oli vähem efektiivne kui tavapärane õppekorraldus ja 42 protsenti õpetajate hinnangul omandasid õpilased ainekava materjali vähem."
Lõpueksamitel puudub lävend
Ministri sõnul on muudatus kavas kehtestada selle õppeaasta kohta. "Õpilased saavad eksamile üksikasjaliku tagasiside protsendipunktides ning ükski õpilane ei pea muretsema, et eksamitulemus mõjutab tema põhikooli lõpetamist," ütles minister Kersna.
Põhikooli lõpueksamite tulemused on kooli lõpetamise tingimustest olnud lahti seotud ka kahel eelneval õppeaastal, mil koroonaviiruse levik on õppetööd mõjutanud. Õpilasel on kohustus küll lõpueksamid teha, kuid nendel lõpueksamitel puudub lävend. Tulemus esitatakse protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Tavapäraselt loetakse eksam sooritatuks, kui see on tehtud vähemalt rahuldavale tulemusele ehk lävendiks on 50 protsenti.
Muudatusettepanek esitati kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidule ning Eesti Lastevanemate Liidule. | Ministeerium soovib siduda lõpueksamid lahti põhikooli lõpetamisest | https://www.err.ee/1608542182/ministeerium-soovib-siduda-lopueksamid-lahti-pohikooli-lopetamisest | Haridus- ja teadusministeerium soovib kahe möödunud aastaga sarnaselt ka sel õppeaastal siduda põhikooli lõpueksamite tulemused lahti kooli lõpetamise tingimustest. |
Holitšenko ja Darenski said lühikavas 44,95 punkti, mis andis neile 14 paari konkurentsis 13. koha. Võistlustele olid ukrainlased jõudnud läbi suurte raskuste, sest eelnevalt tuli neil põgeneda sõja eest ja Prantsusmaal polnud neil enam ettevalmistusteks palju aega.
"Me tahame kõiki suure toetuse eest tänada," lausus loobumisest teatanud Darenski. "Kohal oli palju Ukraina lippe ja kuulsime palju aplause, see tegi uisutamise lihtsamaks."
Reis Ukraina linnast Dniprost Prantsusmaale kestis läbi Euroopa kuus päeva. Kahel päeval said nad treenida Poola linnas Torunis, aga neist ühel treeneri abita.
Lühikavas muudeti sõjasündmuste valguses muusikat ja uisutati Ukraina muusika saatel. "Me muutsime muusikat, tahtsime kasutada Ukraina muusikat, et oma inimesi ergutada," selgitas Darenski.
"Dnipros ei ole Venemaa armeed, aga õhurünnakud ja pommitamised toimuvad iga päev. Minu isa ja paljud sõbrad on praegu [Ukraina] armee teenistuses."
Holitšenko lisas: "Minu kogu perekond on Kiievis ja seal plahvatavad pommid iga päev. Eile [üleeile, teisipäeval] ei saanud nad kogu päeva majast välja."
Darenski sõnul tähendas neile MM-il võistlemine siiski palju. "Me tahame näidata, et Ukraina sportlased – ükskõik, millisel alal – on võitlemas ja me oleme tugevad. Me võitleme oma riigi eest. Ukraina võidab ja me võitleme lõpuni."
Tänavustel Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas said Holitšenko - Darenski 15. koha. | Sõja eest põgenenud Ukraina uisupaar jätab võistluse pooleli | https://sport.err.ee/1608542173/soja-eest-pogenenud-ukraina-uisupaar-jatab-voistluse-pooleli | Läbi raskuste iluuisutamise maailmameistrivõistlustele jõudnud Ukraina paar Sofia Holitšenko - Artjom Darenski otsustas lühikava järel vabakavast loobuda. |
Läti politseijuht Armands Ruks rääkis neljapäeval Läti televisioonis, et ehkki 9. mai kogunemisi iseenesest ei saa käsitleda kurjusena, siis inimesed, kes kavatsevad sel aastal sellistele üritustele minna, peavad mõistma, et seda vaadatakse toetusavaldusena Venemaale ja tema agressioonile ning ühiskonna lõhestamisele kaasaaitamisena.
"Igaüks, kes hoolib, peab mõistma, et [9. mai kogunemistele] minnes toetad agressorit, kes jälgib Lätis toimuvat," ütles Ruks. Tema hinnangul ei peaks Läti inimesed ülistama ega toetama Venemaa agressiooni Ukrainas, vahendas Läti rahvusringhäälingu portaal.
Ruksi sõnul valmistub Läti politsei olukorra erinevateks arengustsenaariumiteks 9. mail.
Riia linnapea Martinš Stakis on sel nädalal juba öelnud, et on 9. mai massikogunemiste lubamise vastu ning soovib linnavalitsuselt selle keelamist.
Ka Läti president Egils Levits kirjutas teisipäeval Twitteris, et 9. mai kogunemised näitaksid toetust Venemaa agressioonile. "9. mai on agressorriigi Venemaa püha. See ei ole Läti riigi pidupäev. Selle tähistamine tähendaks rahvusvahelist solvangut, mida ei peaks lubama. Läti mälestab Teise maailmasõja ohvreid 8. mail nagu ka mujal Euroopas tehakse," kirjutas president.
Lätis on tavapäraselt üks suurimaid rahvakogunemisi 9. mail Riias asuva nõukogudeaegse võidumonumendi juures, kuhu tulevad peamiselt vene rahvusest Läti elanikud. | Läti politsei: 9. mail kogunejaid koheldakse Vene agressiooni toetajatena | https://www.err.ee/1608542155/lati-politsei-9-mail-kogunejaid-koheldakse-vene-agressiooni-toetajatena | Läti politsei teatas, et kohtleb sel aastal kõiki, kes kogunevad Venemaal võidupühana tähistatava 9. mai puhul avalikus ruumis, Vene agressiooni toetajatena. |
Kell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis.
Valitsuse kell 10 algava istungi päevakorras on neljapäeval 12 punkti. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Aab, Riisalo ja Jaani | https://www.err.ee/1608542152/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-aab-riisalo-ja-jaani | Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil kell 12 osalevad peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja siseminister Kristian Jaani. |
Lumelaudur Lissel Raun sai Big Airi finaalvõistlusel 114,25 punktiga neljanda koha. Raun tegi trikid switch frontside 540 indy ja backside 540 mute. "Olen väga rahul! Viimasel run 'il otsustasin veidi raskema triki teha, see tõi punkte juurde. Väga hea ettevalmistus pargisõiduks. Loodan seal sama hästi võistelda," ütles Raun, kellel on neljapäeval hea soorituse korral ees nii pargisõidu kvalifikatsioon kui finaalsõit.
Tüdrukute iluuisutamise üksiksõidus sai Marianne Must lühikavas paari kukkumise tõttu 38,02 punkti ning läheb vabakavale vastu 22. kohalt.
Mäesuusatamise paralleelslaalomi kvalifikatsioonist pääses reedesesse finaali Laur Mägi, kes sai kahe sõidu kokkuvõttes 30. koha. "Ma olen nii õnnelik, et sain finaali ja saan siin veel võistelda," ütles Mägi. Hans Markus Danilas sai 40. koha.
Oma olümpiafestivali debüüdi tegid suusahüppajad. Lahtis toimunud normaalmäe võistlusel sai Karel Rammo 75-meetrise hüppe ja 78,5 punktiga 38. koha, Hanno-Henri Reidolf hüppas 68,5 meetrit, teenis 62 punkti ja sai 44. koha. Finaalvooru need hüpped sportlasi edasi ei viinud.
Täna on lisaks eelmainitud iluuisutajatele Arlet Levandile, Marianne Mustale ja lumelaudur Lissel Raunale võistlustules ka laskesuusatajad ja murdmaasuusatajad.
Läbi aastate on Eesti noortekoondis võitnud talialade olümpiafestivalilt seitse medalit – Mihhail Selevko teenis 2019. aastal iluuisutamises hõbemedali, Kristo Siimer 2017. aastal laskesuusasprindis hõbemedali, laskesuusataja Tuuli Tomingas 2013. aastal pronksmedali, Viktor Romanenkov 2009. aastal iluuisutamises kuldmedali, Katrin Šmigun 1995. aastal hõbemedali ning Kristina Šmigun võitis 1993. aastal hõbe- ja pronksmedali. | Eesti lumelaudur Lissel Raun tuli noorte olümpiafestivalil neljandaks | https://sport.err.ee/1608542101/eesti-lumelaudur-lissel-raun-tuli-noorte-olumpiafestivalil-neljandaks | Vuokattis toimuval Euroopa noorte olümpiafestivali kolmandal päeval pakkusid Eesti noored iIusaid esitusi. Iluuisutaja Arlet Levandi hoiab poiste üksiksõidus lühikava järel esikohta, lumelaudur Lissel Raun sai Big Airis neljanda koha ning Laur Mägi pääses mäesuusatamise paralleelslaalomis finaali. |
Mõne sõja puhul on ebaselge, kuidas sõda algas. Kes täpselt alustas? Kas keegi provotseeris? Milline on konflikti pikem ajalugu?
Seekord on kõik selge, mustvalge: Venemaa alustas provotseerimatut sõda Ukraina vastu. Tegemist on kuritegeliku käitumisega, millele ei ole õigustust.
Niivõrd lähedase ja Eestit puudutava sõja kajastamine on esmakordne. See on pannud ka ERR-i põhjalikult oma kanalite programmi muutma, rohkem kui koroonakriisi ajal.
Maht ja viis
Sõjakäsitluse maht on välja toonud auditooriumi vastandlikud ootused. Sõja alguses olid ülekaalus kirjad ja telefonikõned, kus sooviti rohkem kajastust.
Kuigi kavasse lisandus mitu sõjateemalist saadet ja uudiste maht suurenes jõudsalt, jätkus ka tavapärane programm. Algse šoki tõttu oli neidki kuulajaid-vaatajaid, kes olid häiritud meelelahutusest ja kergemast sisust. Ka kergete muusikapalade valik tekitas tõrjuvaid reaktsioone: "Kuidas te võite sellisel raskel ajal kerglast muusikat mängida?"
Tuleb siiski rõhutada, et ka sõjaõuduste ajal peab ERR aitama inimestel positiivset rutiini hoida. Eriti koduse eluviisiga inimesed satuksid liiga suure pinge alla, kui sõjateemat vahetpidamata käsitleda. Lapsed võivad ärevaks muutuda, kui ei saa enam vaadata oma tavapäraseid saateid. Psühholoogid soovitavad tõsiste uudiste jälgimist niimoodi sättida, et mitte enda sisemist rahu kaotada.
Tasakaalustatus sõja kajastamisel
Ajakirjanduseetika üks aluspõhimõte on, et konflikti puhul tuleb kuulata ära olulised pooled ning esitada tasakaalustatud vaade.
Ent tasakaalustatusega ei tohi teatud juhtudel üle pingutada. Kui väljas sajab vihma, on arutu öelda, et üks osapool väidab, et sajab ning teine, et ei saja. Ajakirjanik peab aknast välja vaatama ja edastama, mis toimub.
Käimasoleva sõja puhul pole põhjust esitada infot nii, et Ukraina ütleb, et Venemaa ründas teda, aga Venemaa eitab rünnaku toimumist.
Piisab ilmselgest: Venemaa ründas Ukrainat. Pole vaja korrata Kremli arutut valet, et Venemaa ei ole Ukrainat rünnanud. See valeväide on vaja küll uudistest läbi lasta, samuti analüüsides või kommentaarides nimetada, et Kreml sellist fakte eiravat valet levitab.
Selle sõja olemuse tõttu ei ole vaja jooksvasse kajastusse lisada Venemaa alusetuid väiteid, kuidas Ukraina on sõda provotseerinud, tsiviilisikuid tapnud ja natsistlikku režiimi viljelenud.
Küll aga on vaja esitada mõlema poole seisukohti sõjategevuse kulgemise kohta, mida ERR ka teeb.
Tasakaalustatuse teemal on auditooriumi tagasisidet ERR-ile olnud suhteliselt vähe, võrreldes näiteks sisepoliitiliste või koroonateemadega.
Kriitika suund sõltub otseselt inimeste poliitilisest hoiakust sõja suhtes. On neid, kes leiavad, et ka Vladimir Putini pildi näitamine on liig, kujutades endast Kremli sõjapropagandat. Sama loogika järgi ei tuleks tsiteerida Putini või Sergei Lavrovi sõnavõtte, sest nii toimub räige valeinfo levitamine. Kriitika tabab ka uudist, milles Moskva ametnik eitab suhkrupuudust Venemaal.
"Küll aga on vaja mõista, et agressori tsiteerimine uudistes on sõjakajastuse vajalik osa."
Siin on vaja kainet meelt. Eeltoodud info esitamine on vajalik, et toimuvat igakülgselt mõista. Jah, piduliku fotogalerii avaldamine Putinist vee all ja vee peal, maa all ja maa peal oleks kohatu. Küll aga on vaja mõista, et agressori tsiteerimine uudistes on sõjakajastuse vajalik osa.
Teisest suunast tuleb kriitika, mis on peamiselt venekeelne ja ennekõike ERR-i venekeelsete kanalite kohta (Raadio 4, ETV+, rus.err.ee). Selle kohaselt on ERR täiesti ühekülgne, edastades vaid lääneriikide seisukohti Ukrainas toimuva kohta. Need kirjad või kõned on mõnikord sellises ropendavas keeles, et teevad vastamise võimatuks.
Avaldatakse ka pahameelt, miks ei saa enam vaadata Kremli kanaleid. "Olen kogu aeg vaadanud, aga kunagi pole seal mingit propagandat näinud," kõlab mõni kommentaar.
Valed ei vaja kordamist
Vastus ERR-i ajakirjandusliku lähenemise kohta on lihtne: agressori ilmselged valed ja tühiterminid (näiteks denatsifitseerimine) ei vaja kordamist, vaid markeerimist. Sõjakaotuste kohta Venemaa üldiselt infot ei annagi, nii et pole midagi kajastada.
Pärast tsensuuriseaduse vastuvõtmist Venemaal, mis ei luba sõda Ukraina vastu nimetada sõjaks, on toimetustel muutunud raskeks leida Venemaalt allikaid, mis sealset olukorda kirjeldaks. Inimesed Venemaal on hakanud pelgama ajakirjanduse jaoks kommentaaride andmist.
Neist raskustest hoolimata peab ERR oma auditooriumi kursis hoidma, kuidas Venemaa oma tegevust sõja kulgedes selgitab. See on ERR-i auditooriumi igakülgse informeerituse küsimus. Ent selline info peab olema esitatud kontekstis, mis arvestab kontrollitavaid tõsiasju, nagu Venemaa rünnaku fakt Ukraina vastu.
Ajakirjanduseetika reeglid näevad ette, et fakt ja hinnang sellele tuleb lahus hoida. Faktidega tõendatud asjaolud annavad aga mõnikord aluse lisada kohe ka hinnang. "Käimas on Venemaa barbaarne rünnak Ukraina vastu" on faktipõhist hinnangut sisaldav uudislause.
On neid, kes leiavad, et ETV+ on liiga meelelahutuslik. Auditooriumiuuringud näitavad aga, et ETV+ vaadatavuse eesotsas ei ole meelelahutus, vaid päevakajalised saated: "Aktuaalne kaamera", intervjuusaated, uus välispoliitikasaade "Orbiit".
Väike, aga järjekindel osa kriitikutest tegeleb värvide ja sümbolite maailmaga. Miks on telestuudio laud ühelt poolt profiilis vaadates Z-kujuline? Millist signaali te sellega välja saadate? Miks võib saatejuhi kampsunil leida Venemaa lipuvärvid? Mis sümboli tekitab joogiklaaside vari stuudios? Kas stuudiokujunduses on teadlikult valitud agressori lipuvärvid?
Aeg on raske, aga tõmbame selle koha peal hinge. Sinine on klassikaline telestuudio värv, mida tihti kombineeritakse punase ja valgega, hoolimata riikide sümboolikast. Kirjul kampsunil oli aga vist vähemalt seitse värvi.
Sõjakoledused pildis
Tundlik teema igasuguse vägivaldse sisu puhul on pildimaterjali valik. Näiteks on mitmed lapsevanemad palunud uudistes mitte näidata veriseid kaadreid ja koledaid purustusi.
Paraku pole võimalik sõja ulatusest ja iseloomust rääkides hoiduda sõjakoleduste näitamisest. See oleks põhjendamatu ilustamine. Küll aga teevad toimetused hoolikalt valikuid, et mitte sõjatraagika pildilise poolega liiale minna. Eriti häirivate kaadrite ees esitavad ERR-i telekanalid ka hoiatuse.
Sõjateema paraku lähiajal ajakirjandusest kaduda ei saa. Tuleb oma infotaluvust hinnata ja selle põhjal otsused teha, et ennast säästes asjadega kursis olla. | Tarmu Tammerk: Ukraina sõja kajastamisest ERR-is | https://www.err.ee/1608542041/tarmu-tammerk-ukraina-soja-kajastamisest-err-is | Sõja kajastamine on alati keeruline. Infole ligipääs on raskendatud, osalised püüavad end paremast küljest näidata ja teise poole kaotusi suurendada. Loomulik psühholoogiline tõrge sõjakoleduste suhtes tekib nii auditooriumil kui ka ajakirjanikel, kirjutab Tarmu Tammerk. |
Uue isotoobi aatomi tuumas on luteetsiumi kui elementi defineeriva 71 prootoni kõrval ainult 78 neutronit. Lihtne liitmistehe näitab, et uue isotoobi nimi on seega luteetsium-149.
Kalle Auranen Jyväskylä Ülikoolist ja ta kolleegid said uut isotoopi, kui põmmutasid ruteeniumi aatomeid nikli aatomitega.
Looduses leidub luteetsiumi ainult kahe isotoobi näol, luteetsium-175 ja luteetsium-176. Neist viimane on radioaktiivne, kuid väga pika poolestusajaga, ligi 40 miljardit aastat.
Looduslikust luteetsiumist natuke raskemaid ja natuke rohkem kergemaid isotoope on teadlased laboreis loonud juba mitukümmendki, lisades või eemaldades neutroneid, kuid soomlaste loodu on neist kõigist kõige kergem, kõige vähemate neutronitega.
Mida erinevam prootonite ja neutronite arvude suhe isotoobi aatomi tuumas võrreldes teatava optimumiga on, seda kiiremini isotoobi aatom lagunema kipub.
Soome füüsikute loodud luteetsium-149 poolestusaeg on ainult 450 nanosekundit. Selle aja jooksul lendab siis pooltest olemasolevatest luteetsium-149 aatomitest välja üks prooton, mille tulemusel muunduvad need aatomid hoopis üterbiumi aatomiteks massiarvuga 148.
Teadlaste mõõtmised ja teoreetilised arvutused osutavad, et hetkeks tekkinud uue isotoobi tuumad ei olnud kujult päris ümarad, vaid pigem natuke kokku surutud, nagu kõrvitsad.
Oma tegemistest kirjutavad Auranen ja kaasautorid lähemalt ajakirjas Physical Review Letters.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25. | Soome füüsikud lõid enneolematult kerge luteetsiumi | https://novaator.err.ee/1608542089/soome-fuusikud-loid-enneolematult-kerge-luteetsiumi | Hõbevalge haruldane muldmetall luteetsium kannab elemendina järjenumbrit 71. Soome füüsikud on nüüd tehislikult loonud luteetsiumi nii kerge isotoobi, millist maailma ajaloos varem loodud ei olegi. |
Venemaa energeetikaministeeriumi teatel kahjustas hiljutine torm Musta mere äärses Novorossiiski sadamas terminali, mille kaudu Kasahstan tarnib maailmaturule miljon barrelit naftat päevas, vahendas ajaleht Kommersant. Kasahstan müüb oma naftat peamiselt Euroopa riikidele, mis pärast Venemaale sanktsioonide kehtestamist otsivad võimalusi loobuda Vene naftatarnetest, lisas leht.
Venemaa kontrolli all oleva Kaspia naftakonsortsiumi juhtkond kinnitas oma teates, et terminali remont võib kesta kuni kaks kuud, mille jooksul võib nafta tarnimine selle kaudu täielikult peatuda.
Kommersandi teatel tuli info terminali töö peatamisest hetkel, kui Vene naftale maailmaturul rakendatud allahindlus jõudis rekordilise 32,6 dollarini barrelist. Vene naftat müüakse allahindlusega, kuna vastasel juhul ei soovi lääneriikide vahendajad seda vastusena Venemaa sõjale Ukrainas osta.
Kasahstani pakutav toornafta segu oli sobiv alternatiiv Vene toornaftale Urals, kuid nüüd muutub selle pakkumine väga piiratuks. Selline olukord peaks soodustama nõudlust Vene toornafta järele, märkis Kommersant.
Kaspia naftajuhtme pikkus on 1500 kilomeetrit ning selle läbilaskevõimsuseks on 67 miljonit tonni naftat aastas. Läbi Venemaa Põhja-Kaukaasia regiooni kulgeva torujuhtme kaudu ekspordib Kasahstan maailmaturule üle 80 protsendi oma naftatoodangust. Nafta laaditakse Novorossiiski lähistel asuva terminali kolme väljaviigu kaudu tankeritele, mis viivad selle tarbijatele.
Torujuhtme konsortsiumi osanikud on Venemaa (31 protsenti), Kasahstan (20,75 protsenti), ettevõtted Chevron ( 15 protsenti), Lukoil (12,5 protsenti), Exxon (7,5 protsenti), Rosneft-Shell Caspian Ventures Limited (7,5 protsenti) ning rida väikeaktsionäre. | Venemaa peatas Kasahstani naftatransiidi | https://www.err.ee/1608542065/venemaa-peatas-kasahstani-naftatransiidi | Ukraina ründamise eest lääneriikide sanktsioonide alla sattunud Venemaa peatas ootamatule rikkele viidates Kaspia torujuhtme kaudu kulgeva Kasahstani naftatransiidi läbi oma sadama. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.