text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Õnnetus juhtus kell 10.14 Mustamäe tee 96 juures, kus põrkasid kokku 79-aastaxse mehe juhitud Mercedes-Benz 230E ja 57-aastase naise juhitud trollibuss.
Sõiduauto juht ja autos olnud 78-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Sõiduauto ja trolli kokkupõrkes sai kaks inimest viga | https://www.err.ee/689770/soiduauto-ja-trolli-kokkuporkes-sai-kaks-inimest-viga | Kolmapäeva hommikul sai Tallinnas Mustamäel sõiduauto ja trolli kokkupõrkes kaks inimest viga. |
Juhatus võib protokolli allkirjastada ka nõukogu loata, sest seaduses on kirjas, et nõukogu kinnitab RMK strateegia ja paneb paika arengukava, kuid igapäevased tehingud jäävad juhatuse pädevusse. Sellegipoolest on nõukogu teinud juhatusega kokkuleppe, et esitab selle kohta oma arvamuse ning enne lepet ei sõlmita.
"Saame juhatusele anda sisendi, kas sellise lepinguga on põhjust edasi minna või mitte. See ei ole volitamine, me ei kirjuta mingit paberit, aga me kindlasti arutame seda," ütles nõukogu esimees Andres Talijärv koosoleku eel ERR-ile.
Talijärv on seisukohal, et kui kavatsuste protokolli sõlmimiseks on kõik eeldused olemas ja see mingite reeglitega vastuolus pole, võib sellega edasi minna.
RMK tellis Talijärve sõnul täiendava õigusliku analüüsi, mis ütleb, et kavatsuste protokolliga ei võta RMK endale ülemäära suuri kohustusi ja see ei ole seotud riigiabiga.
"Pigem annaks see lepe signaali, et juhul kui see tehas peaks kunagi Eestisse tulema, siis sel tehasel on võimalik osaleda enampakkumisel, kus neile sobilik puidu kogus on saadava. Sellega peaks kavatsuste protokoll ka piirduma," lausus Talijärv.
Nõukogu esimees rõhutas, et ühiste kavatsuste protokolliga ei saa paika panna, millise hinnaga tooret lõplikult müüma hakatakse. "See kõik on juba tarnelepingu teema. Praegune on vaheetapp enne tarnelepingut, mis ei ole RMK jaoks siduv."
Kavatsuste protokollide sõlmimine enne suuri investeeringuid on Talijärve kinnitusel üsna tavapärane tegevus.
Nõukogu liige Jaanus Marrandi ütles, et kui juriidilised täiendused ekspertidelt on protokolli sisse viidud, võiks juhatus sellega edasi minna.
"Minu isiklik arvamus on, et kui juriidilised tähelepanekud on võimalik protokolli sisse viia ja kõikidele pakkujatele on võrdne kohtlemine tagatud, võib sellega edasi minna, sest selliseid protokolle on tehtud päris mitmeid ka eelnevatel kordadel," lausus Marrandi. | RMK nõukogu annab hinnangu plaanitavale leppele Est-Foriga | https://www.err.ee/689651/rmk-noukogu-annab-hinnangu-plaanitavale-leppele-est-foriga | Riigimetsa majandamise keskus (RMK) nõukogu koguneb neljapäeval arutama, kas annab ka omalt poolt heakskiidu ühiste kavatsuste protokollile, mille juhatus soovib sõlmida puidurafineerimistehast kavandava Est-For Investiga. |
Islamistide liidri endine väidetav ihukaitsja Sami A. (41) on elanud Saksamaal umbes 20 aastat, kuid avalik vastuseis tema Saksamaal viibimise suhtes on viimasel ajal kasvanud.
Mees on varem edukalt vaidlustanud enda deporteerimise, väites, et teda ähvardab kodumaal piinamisoht.
Saksa föderaalne migratsiooniamet otsustas esmaspäeval tühistada varasemad mehe suhtes langetatud otsused, millega tal lubati riiki jääda.
Mehe deporteerimist nõudis valjuhäälselt Saksa siseminister Horst Seehofer.
Sami A. kinnipidamist on kinnitanud ka Saksamaa lääneosas asuva Bochumi linna võimud.
Tuneeslane saabus Saksamaale 1997. aastal. Ta on pidanud külastama Bochumi politseijaoskonda igapäevaselt, kuigi talle pole kunagi süüdistust esitatud.
Mees ise eitab, et oli äärmusrühmituse Al-Qaeda endise liidri ihukaitsja, kuid 2015. aasta Münsteri terroriprotsessil sõnasid kohtunikud, et Sami A. sai 1999.-2000. aastal väljaõppe Afganistanis ja kuulus Osama bin Ladeni ihukaitsjate meeskonda.
Sami A. deporteerimist võimaldab eelmisel kuul langetatud kohtuotsus Tuneesia Bardo muuseumi 2015. aasta terroriakti kaasuses, mille järgi ei ähvardanud antud juhtumi kahtlusalust Tuneesias surmanuhtlus, kuna selle jõustamisele kehtib alates 1991. aastast moratoorium.
Samil on naine ja lapsed, kes on Saksa kodanikud.
Terrorivõrgustiku Al-Qaeda liider Ayman al-Zawahiri kutsus maikuus avaldatud videopöördumises kõiki moslemeid üles džihaadile Ühendriikide vastu seoses USA saatkonna Jeruusalemma kolimisega.
"Tel Aviv kuulub samuti moslemitele," oli viieminutilise video pealkirjaks.
Al-Zawahiri sarjas ühtlasi Palestiina omavalitsust, keda süüdistas muu hulgas Palestiina mahamüümises ja USA presidenti Donald Trumpi, kes on "paljastanud kaasaegse ristisõja tõelise näo".
Al-Zawahiri sõnul kuulutas juba Osama Bin Laden USA moslemite peamiseks vaenlaseks ning rahu ja turvalisus ei saabu enne, kui kõik uskmatud on Muhamedile kuuluvatelt maadelt välja aetud.
Al-Zawahiri pahameelest said oma jao ka kõik islamiriigid, mis astudes maailmaorganisatsiooni, pidades kõnelusi Iisraeliga ja täites ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone šariaadiseaduse asemel, on terroristi hinnangul täielikult ebaõnnestunud moslemite huvide kaitsmisel. | Saksamaa saadab riigist välja Osama bin Ladeni väidetava ihukaitsja | https://www.err.ee/842214/saksamaa-saadab-riigist-valja-osama-bin-ladeni-vaidetava-ihukaitsja | Saksamaa võimud pidasid esmaspäeval kinni Osama bin Ladeni endise ihukaitsja, kes saadetakse riigist välja, teatasid ametnikud. |
"See oli minu jaoks väga suur šokk," rääkis Kirpu telefoniintervjuus ERR-ile. "Arvasin, et kõik peaks olema reeglite järgi, fakt, et üks kord on neid reegleid juba muudetud - ma ei osanud arvatagi, et nad lähevad nii kaugele. Ma lihtsalt mõtlen selle töö peale, mida olen teinud. Mul oli raske hooaeg, just vahetasin treenerit. Vaatamata kõigele sellele olen suutnud pääseda koondisesse reeglite järgi. See on väga suur pettumus, üks asi on panustatud jõud ja aeg, teine muidugi raha. Nii minul kui treeneril on juba terve suvi organiseeritud, nüüd tuleb päris suur miinus."
"Ma olen kogu aeg rääkinud, et see on hea, kui Eestil on nii palju häid vehklejaid," jätkas Kirpu. "See tähendabki, et keegi peab välja jääma. Koondises on ainult neli kohta, igal juhul jääb keegi välja. Kui juhtub nii, et keegi jääb välja, sest ei pääsenud, aga kõik oli õiglane ja läks nagu läks, on üks asi. See on normaalne, see on sport. Teisest küljest, kui seda otsust tehakse forsseerides... mina praegu kannatan. Kõige halvem on see, et me ei tea, mis juhtub homme. Seda tehti Iraga [Irina Embrichiga], tehti minuga. See võib juhtuda ükskõik kellega. Kindlust ei ole, reegleid, nagu ma aru saan, ka mitte. Mina, sportlasena, kes annab enda poolt kõik, ei tea, kuidas edasi minna."
"See ei ole õiglane, lihtsalt ei ole õiglane," sõnas 2014. aasta MM-il individuaalse pronksmedali võitnud Kirpu. "Mul ei ole mitte midagi personaalset [kellegi vastu], aga tuleb välja, et keegi võttis minu koha ära. Ma ei saa aru, miks mina pean kannatama. Ma tahaksin koos temaga [Katrina Lehisega] rõõmustada, aga ma ei saa, sest mina kannatan. Aga miks ma pean kannatama? Mina teenisin oma koha naiskonnas välja. Kuidas me olümpiale lähme? Kas paneme lõpuks reeglid paika?" | MM-koondisest välja jäänud Kirpu: miks pean mina kannatama? | https://sport.err.ee/842180/mm-koondisest-valja-jaanud-kirpu-miks-pean-mina-kannatama | MM-ile sõitvast Eesti epeenaiskonnast jääb välja Erika Kirpu, kelle asemel kuulub koondisesse värske Euroopa meister Katrina Lehis. |
"Ma aktsepteerin neid valimistulemusi," ütles Ince, kes kuulub Vabariiklikku Rahvaparteisse (CHP). Erdoğan peaks "esindama 80 miljonit (türklast)", ütles Ince.
"Sa oled meie kõigi president," sõnas ta pöördumises.
Valimiskomisjoni juht: Türgi parlamenti saab ilmselt viis erakonda
Türgi parlamenti saab mitteametlike tulemuste põhjal viis erakonda, teatas Türgi valimiskomisjoni juht esmaspäeval.
Mitteametlikele andmetele tuginedes näib, et pühapäeval toimunud parlamendivalimistel ületasid valimiskünnise viis erakonda, ütles Sadi Güven. Ta ütles seda hetkel, mil loetud olid 97,7 protsenti häältest.
Komisjon plaanib avaldada lõplikud tulemused reedel.
Kui loetud oli 99,1 protsenti häältest, näitavad mitteametlikud andmed, et võimulolev Õigluse ja Arengu Partei (AKP) sai 42,5 protsenti häältest.
Teine on 22,7 protsendiga ilmalik Vabariiklik Rahvapartei (CHP) ning kolmas 11,6 protsendiga kurdimeelne Rahvademokraatlik Partei (HDP). Neljandaks jääb 11,1 protsendiga AKP liitlaserakond Rahvusliku Liikumise Partei (MHP) ning viiendana ületab napilt valimiskünnise 10 protsendiga Iyi partei.
AKP kandideeris valimisliidus MHP-ga ning koos koguti 53,6 protsenti häältest. Opositsiooni valimisliit, kuhu kuuluvad CHP, Iyi ja parlamendist välja jäänud erakond Saadet, kogus 34 protsenti häältest.
Seniste andmete pinnalt saab AKP 600-liikmelises parlamendis 293, CHP 146, HDP 67, MHP 50 ning Iyi 44 mandaati.
See tähendaks, et AKP ei saavuta parlamendis enamust.
OSCE: Türgi valimistel puudusid kandidaatidel võrdsed tingimused
Rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul oli hääletajatel Türgi presidendi- ja parlamendivalimistel tõeline valikuvabadus, kuid kandidaatidel ei olnud võrdseid tingimusi valimiskampaaniat teha.
"Hääletajatel oli tõeline valikuvabadus hoolimata sellest, et kandidaatidel puudusid tingimused võrdsetel alustel võistelda," on öeldud OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) ühismissiooni avalduses.
USA kutsus Türgit üles demokraatia tõhustamisele
USA kutsus esmaspäeval Türgi võime üles üles demokraatia tõhustamisele pärast valimisi, mis tõid tagasi võimule president Recep Tayyip Erdoğani.
"Me tegutseme USA presidendi ja Türgi riigipea telefonikõne korraldamisega, et kinnitada veel kord tugevaid sidemaid meie kahe riigi vahel," ütles Valge Maja eestkõneleja Sarah Sanders ajakirjanikele.
"Julgustame ühtlasi Türgi võime astuma samme demokraatia tõhustamisel," ütles Sanders.
EL: Türgi kampaaniatingimused ei olnud võrdsed
Euroopa Liit kritiseeris esmaspäeval Türgi valimisi, mis tõid tagasi võimule president Recep Tayyip Erdoğani, märkides, et kampaaniatingimused ei olnud võrdsed.
"Piirav seadusraamistik ja jätkuva eriolukorraga antud volitused takistasid kogunemis- ja väljendusvabadust, muu hulgas meedias," on öeldud EL-i välispoliitikajuhi Federica Mogherini ja laienemisvoliniku Johannes Hahni ühisavalduses.
Berliin: võtsime Türgi valimiste tulemused teadmiseks
Saksa valitsus jälgis Türgi valimisi ja võttis nende tulemused teadmiseks, ütles esmaspäeval kantsler Angela Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert.
Ta lisas, et enne kommenteerimist tahab Saksa valitsus "oodata ära Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni vaatlejate töö tulemused".
Stoltenberg õnnitles Erdoğani valimisvõidu puhul
NATO peasekretär Jens Stoltenberg õnnitles esmaspäeval Recep Tayyip Erdoğani Türgi presidendivalimiste võidu puhul.
Erdoğan võitis pühapäevased valimised ja uue, viie aasta pikkuse ametiaja.
"Ma õnnitlen president Erdoğani presidendiks tagasivalimise puhul. Ma õnnitlen samuti Türgi rahvast suure valimisosaluse puhul," sõnas Stoltenberg, kes saabus EL-i välis- ja kaitseministrite kohtumisele Luxembourg'is.
"NATO on rajatud teatud põhiväärtustele: demokraatiale, seaduskorrale, isikuvabadusele. Ma isiklikult omistan neile väärtustele suurt tähtsust ja rõhutan nende olulisust mitmetes erinevates NATO pealinnades, sealjuures ka Ankaras, kui ma kohtusin seal Türgi liidritega," sõnas Stoltenberg.
Lääneriikides on tekitanud pahameelt Türgi 2016. aasta riigipöördekatse järel teisitimõtlejate ja putši kahtlusaluste vahistamised.
Kreml: Putin õnnitles Erdogani tagasivalimise puhul
Vene president Vladimir Putin õnnitles esmaspäeval Türgi riigipead Recep Tayyip Erdoğani tagasivalimise puhul, öeldes, et see tulemus näitab Türgi liidri suurt poliitilist autoriteeti ja masside toetust, teatas Kreml.
Putin "rõhutas, et tulemus räägib ilmekalt Recep Tayyip Erdoğani suurest poliitilisest autoriteedist ja massilisest toetusest kursile, mida on tema juhtimisel ellu viidud lahendamaks Türgi ees seisvaid sotsiaalseid ja majanduslikke ülesandeid ja tugevdamaks riigi positsiooni rahvusvahelisel areenil", lisas Kreml.
Putin rõhutas valmisolekut jätkata tihedat koostööd ja dialoogi Erdoğaniga, kes viis ka oma valitseva Õigluse ja Arengu Partei (AKP) juhitava alliansi absoluutse enamuseni parlamendis.
"See on kahtlemata Venemaa ja Türgi inimeste huvides," seisab Kremli avalduses, milles kiidetakse kahe riigi "partnerlussuhteid".
Putin ise pikendas märtsis oma kaks aastakümmet kestnud valitsusaega märtsis, mil ta võitis valimistel neljanda ametiaja. | Türgi presidendikandidaat Ince tunnistas Erdogani võitu | https://www.err.ee/842137/turgi-presidendikandidaat-ince-tunnistas-erdogani-voitu | Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani peamine rivaal presidendivalimistel Muharrem Ince tunnistas esmaspäeval Erdoğani võitu. |
Sanktsioonid, mis hõlmavad reisikeelde ja varade külmutamist, kiideti heaks esmaspäeval Luxembourg'is EL-i välisministrite kohtumisel. Teiste seas kehtestati sanktsioonid Venezuela asepresidendile Delcy Rodríguezele.
EL teatas mais, et Maduro tagasivalimisel puudub "igasugune tõsiseltvõetavus". Valimised ei vastanud isegi "minimaalsetele rahvusvahelistele standarditele", teatas Brüssel toona.
Novembris kehtestas EL Venezuela suhtes relvaembargo, jaanuaris kandis Brüssel seitse Venezuela tippametnikku, sealjuures siseministri, sanktsioonide nimekirja.
Nicolás Maduro võitis Venezuela presidendivalimised 68 protsendi suuruse toetusega. Valimisi boikoteeris opositsioon ning mitmed riigid on kuulutanud, et ei tunnusta tulemusi.
Venezuela välisministeerium mõistis esmaspäeval EL-i sanktsioonid hukka ja nimetas neid muu hulgas riigi siseasjadesse sekkumiseks. | EL kehtestas sanktsioonid 11 Venezuela ametnikule | https://www.err.ee/842210/el-kehtestas-sanktsioonid-11-venezuela-ametnikule | Euroopa Liit kehtestas esmaspäeval sanktsioonid 11 Venezuela ametnikule seoses väidetavate rikkumistega maikuistel presidendivalimistel, mille võitis president Nicolás Maduro, teatasid allikad. |
Temast saab esimene kuningakoja liige, kes teeb ametliku visiidi nii iisraeli kui Palestiina Omavalitsuse aladele.
Printsi Jordaaniast startinud lennuk maandus Tel Avivi ja Jeruusalemma vahel asuval Ben Gurioni lennuväljal.
Kensingtoni palee on rõhutanud Tema Kuningliku Kõrguse rolli mittepoliitilist iseloomu ja keskendumist suhete loomisele eelkõige noortega.
Kuid piirkond on tundlike probleemide miniväli ja visiit leiab aset keerulisel ajal -- pärast seda, kui USA president Donald Trump tunnustas Jeruusalemma Iisraeli pealinnana, põhjustades sellega palestiinlaste raevu ja verised kokkupõrked.
Troonipärilusreas kolmandal kohal olev William on Lähis-Idas ilma oma abikaasa Kate'ita, Cambridge'i hertsoginnata, kes sünnitas neile kahe kuu eest kolmanda lapse.
William peatub Jeruusalemma hotellis King David (Kuningas Taavet), kus oli Briti administratsiooni peakorter, kui Ühendkuningriik piirkonda Rahvasteliidu mandaadiga kuni Iisraeli riigi loomiseni 1948. aastal valitses.
Teisipäeval asetab ta pärja holokausti memoriaalile Yad Vashem ning kohtub seejärel peaminister Benjamin Netanyahu ja president Reuven Rivlinga.
Järgmisel päeval aga on tal kavas Läänekaldal Ram Allah's kohtuda Palestiina Omavalitsuse presidendi Mahmud Abbasiga. | Lähis-Ida ringreisil viibiv prints William saabus Iisraeli | https://www.err.ee/842208/lahis-ida-ringreisil-viibiv-prints-william-saabus-iisraeli | Lähis-Ida ringreisil viibiv Briti prints William saabus esmaspäeval Iisraeli. |
"Lahkusime missioonile Liibüasse!", kirjutas ta, postitades selle illustreerimiseks sõjaväelennuki pardal tehtud selfi.
Salvini on esimene Itaalia uue valitsuse liige, kes seda riiki külastab.
Euroopa rändekriisi eesliinil olev Itaalia on oma uue valitsuse all keelanud päästelaevadel siseneda oma sadamatesse ning nõudnud EL-i liikmesmaadelt suuremat solidaarsust.
Itaalia valitsus käskis laupäeval Liibüa rannikuvetes tegutsevatel välismaiste vabaühenduste päästelaevadel vajaduse korral abi otsida Liibüa võimudelt.
"Las Liibüa võimud teevad oma tööd (migrantide) päästmisel... ja äratoomisel oma riiki, nagu nad on seda juba mõnda aega teinud ilma, et aplad vabaühendused neid segavad või neile probleeme valmistavad," ütles ta.
"Itaalia sadamad on ja jäävad suletuks neile, kes aitavad inimsmugeldajaid," ütles ta.
Liibüa asepeaminister Ahmed Maiteeq sõnas esmaspäeval ajalehes La Repubblica avaldatud intervjuus, et loodab teha migrantide küsimuses Itaalia valitsusega koostööd.
"Koostöö Itaalia ja Liibüa vahel on väga tähtis," ütles ta, lisades, et migrandid on "suureks probleemiks" ka Liibüale.
"Inimsmugeldajad, kes viivad Itaaliasse migrante, on meie jaoks kriminaalsed ühendused, kes takistavad Liibüal astuda sammu raske normaliseerumise suunas," sõnas Maiteeq.
"Terve Euroopa peab mõtlema struktuursete meetmete peale Aafrika riikide hõlmamiseks migrantide peatamisse," lisas ta.
Itaalia ei luba Malta vetes oleval migrandilaeval oma sadamas randuda
Itaalia ei luba oma sadamaisse Malta vetes olevat päästelaeva enam kui 200 migrandiga pardal, ütles esmaspäeval riigi immigratsioonivastane peaminister Matteo Salvini.
Saksa vabaühendusele Lifeline kuuluv alus seisab ankrus 300 meremiili kaugusel Malta rannikust, pardal 234 kolmapäeval päästetud migranti.
Ka Malta pole pühapäevase seisuga lubanud vabaühenduse päästelaeval Lifeline oma riigis randuda.
Laeva Lifeline pardal on ka lapsi ja rasedaid naisi.
Hispaania siseminister sõidab omakorda Marokosse
Hispaania siseminister Fernando Grande-Marlaska sõidab sel nädalal Marokosse, et arutada sealsete ametnikega rändekriisi.
Sisejulgeoleku eest vastutav Grande-Marlaska kohtub Maroko ametnikega neljapäeval Rabatis.
Põhja-Aafrikast parema elu otsinguil Euroopasse tulvavad migrandid on põhjustanud Euroopa Liidus pingeid selle üle, kuidas reageerida.
Hispaania arenguminister Jose Luis Abalos ütles raadiojaamale Cadena Ser, et Hispaania lähenemine migrantide kohutavale olukorrale on humaanne, kuid lisas, et Hispaania ei taha saada Euroopa merepäästeorganisatsiooniks.
Hispaania ranniku lähedal päästeti üle 600 migrandi
Hispaania ranniku lähedal Gibraltari väinast ja Alboráni merelt toodi esmaspäeval 20 aluselt ühtekokku ära 616 migranti, teatas riiklik päästeteenistus.
Päästetute seas olid ka kolm Põhja-Aafrika noorukit, kes üritasid Hispaaniasse jõuda kajakiga.
Hispaaniasse on sel aastal saabunud 12 155 ebaseaduslikku sisserändajat ja 292 on seejuures uppunud.
Euroopa Liidu rändevolinik ärgitas esmaspäeval Euroopa riike tegema koostööd, et leida lahendus migratsioonikriisile.
"See on suure vastutuse hetk," sõnas Dimitris Avramopoulos Teheranis enne neljapäeval algavaid kõnelusi Brüsselis.
Saksa ja Prantsuse liidrid teatasid pühapäeval mitteametlikul kohtumisel rände ja asüüli teemal, et on rändeküsimuses valmis sõlmima kokkuleppeid üksikute riikidega, jättes kõrvale rändevastased EL-i partnerid. Mitmed immigratsiooni vastustavad valitsused on vastu Saksa liidukantsleri Angela Merkeli liberaalsele rändepoliitikale. Samuti seisab kantsler silmitsi terava kriitiga ka oma valitsuses. | Itaalia siseminister sõitis Liibüasse rändekriisi arutama | https://www.err.ee/842145/itaalia-siseminister-soitis-liibuasse-randekriisi-arutama | Itaalia immigratsioonivastane siseminister Matteo Salvini sõitis esmaspäeval visiidile Liibüasse rändekriisi arutama, kirjutas ta Twitteris. |
Portugal domineeris Saranskis toimunud kohtumist pea algusest lõpuni, hoides palli pea 70 protsenti mänguajast. Juhtima mindi avapoolaja viimasel minutil, kui 34-aastane ääreründaja Ricardo Quaresma keerutas paremalt äärelt Iraani värava tagumisse nurka talle omase välisküljelöögi.
Portugalil oli teisel poolajal suurepärane võimalus kohtumist kahe väravaga juhtima minna, aga meeskonna staar Cristiano Ronaldo ei suutnud realiseerida videokohtunike abiga määratud penaltit. 11 meetri karistuslöögi tõrjus Iraani väravavaht Alireza Beiranvand.
Videokohtunike abi kasutati veel mitmel korral ja lõpuks tõi see edu ka Iraanile, kui kolmanda üleminuti penaltist viigistas mänguskoori Karim Ansarifard. Vaid minut hiljem pääses karistusalas löögile Mehdi Taremi, aga tema sooritus sahistas Portugali värava küljevõrku.
Et samal ajal toimunud kohtumises leppisid Hispaania ja Maroko 2:2 viiki, saavutas Portugal B-grupis teise koha ning läheb kaheksandikfinaalis vastamisi Uruguayga.
irn
Iraan
1
B-alagrupp
90:00
1
Portugal
por
90+3' Karim Ansarifard (pen)
45' Ricardo Quaresma
Enne kohtumist:
Mängu kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Lelov.
Iraani jaoks sai MM unelmate alguse, kui üleminutite omavärava abil alistati Maroko 1:0. Järgmises mängus mindi vastamisi Hispaaniaga, keda suudeti küll 54 minutit kuival hoida, kuid kellele lõppkokkuvõttes jäädi Diego Costa väravast 0:1 alla.
Portugali jaoks oli MM saamas kehva algust, kui avamängus Hispaania vastu oldi veel 87. minutil 2:3 kaotusseisus. Valitsevad Euroopa meistrid päästis halvimast Madridi Reali ründetäht Cristiano Ronaldo, kelle 88. minuti meisterlik karistuslöök tõi Portugalile 3:3 viigi. Ka mängus Maroko osutus portugallaste päästeingliks meeskonna kapten Ronaldo, kelle 85. koondisevärav tõi Portugalile 1:0 võidu.
Ajalugu soosib tänases kohtumises Portugali, kes on võitnud mõlemad kaks varasemat kohtumist kahe riigi vahel. MM-il mängisid Portugal ja Iraan viimati 2006. aastal, kui Portugal võitis 2:0. Portugallaste teise värava lõi toona Ronaldo, ning see oli Portugali läbi aegade parima väravaküti esimene MM-värav. | Portugal pääses Iraani vastu suure ehmatusega | https://sport.err.ee/842058/portugal-paases-iraani-vastu-suure-ehmatusega | Jalgpalli maailmameistrivõistlustel mängisid Portugal ja Iraan B-alagrupi viimases mänguvoorus 1:1 viiki. |
Hispaania jäi kohtumise jooksul kaks korda kaotusseisu, sest väravad lõid Khalid Boutaib (14. minutil) ja Youssef En Nesyri. Viigitabamusteni jõudsid Isco (19.) ja Iago Aspas (90.).
Mängu käik:
Mängu 14. minutil eksis rängalt Hispaania kaitse ja Khalid Boutaib lõikas palli vahelt, jooksis üle poole väljaku ja saatis nahkkera David De Gea seljataha.
Hispaania kaotusseis püsis 20. minutini, mil purjetati Maroko karistusalasse, kus Andres Iniesta leidis Isco ja Madridi Reali mängija põrutas palli tugevalt aafriklaste väravasse.
24. minutil kordus kümme minutit varem nähtu. Boutaib sai audist väljaviske ja pääses taas otse üks-üks olukorda De Geaga. Sedapuhku küll õnnestus väravavahil marokolase löögile ette jääda.
37. minutil sai Sergio Busquets (Hispaania) nurgalöögist peaga väga vabalt löögile, aga pall lendas kõrgelt üle lati.
43. minutil sai Hakim Ziyech (Maroko) karistusalast suhteliselt eemal palli ja lõi kohe vasaku jalaga peale. Pall lendas tribüünidele.
Avapoolaja teisel üleminutil murdis Iniesta taas kasti ja lasi söödu värava eest läbi, kuid Diego Costa ei jõudnud pallini.
55. minutil proovis karistusalast väljast Nordin Amrabat ja marokolase võimas sooritus raksatas ristnurga lähedal põiklatti ja põrkas sealt tagasi väljakule. Paar sentimeetrit madalamalt ja pall olnuks sees.
62. minutil sai tsenderduse järel hästi peaga löögile Isco ja pall võttis ka suuna värava poole, aga keskkaitsja Romain Saiss (Maroko) jõudis jaole ja lükkas palli kõigest nurgalöögiks. Ka see osutus ohtlikuks ja peaga pääses löögile Gerard Pique, kuid ebatäpselt.
82. minutil edestas Youssef En Nesyri nurgalöögi olukorras Sergio Ramost ja viis Maroko taas juhtima!
90. minutil lõi Iago Aspas nurgalöögist värava! Esialgu tõstis kohtunik suluseisu märgiks lipu, kuid asi vaadati üle VAR-ist ja tabamus siiski luges. 2:2.
esp
Hispaania
2
B-alagrupp
21:00
2
Maroko
mar
19' Isco
90' Iago Aspas
14' Khalid Boutaib
81' Youssef En Nesyri
Koosseis:
Hispaania: David de Gea - Jordi Alba, Sergio Ramos, Gerard Pique, Dani Carvajal - Thiago Alcantara (74. Marco Asensio), Sergio Busquets - Andres Iniesta, Isco, David Silva (84. Rodrigo) - Diego Costa (74. Iago Aspas).
Maroko: Munir - Achraf Hakimi, Romain Saiss, Manuel da Costa, Nabil Dirar - Moubarak Boussoufa, Karim El Ahmadi - Hakim Ziyech (85. Aziz Bouhaddouz), Younes Belhanda (64. Faycal Fajr), Nordin Amrabat - Khalid Boutaib (72. Youssef En Nesyri).
Enne mängu:
Hispaania alustas MM-finaalturniiri põneva 3:3 viigiga Portugali vastu, misjärel mindi vastamisi südikalt kaitsnud Iraaniga, kes alistati lõppkokkuvõttes 1:0. Mõlemas mängus demonstreeris enda väravalöömisoskust Diego Costa, saades jala valgeks koguni kolmel korral. Hispaaniale piisaks edasipääsu garanteerimiseks viigist.
Maroko jaoks algas finaalturniir valusa kaotusega, kui üleminutite omaväravast kaotati 0:1 Iraanile. Teises mängus jäid marokolased alla Portugalile, kui Cristiano Ronaldo rekordiline värav tüüris valitsevad Euroopa meistrid 1:0 võidule. Kaks kaotust kogunud Maroko on edasipääsulootused kaheksandikfinaali minetanud.
B-alagrupi võitja kohtub järgmises ringis A-alagrupis teiseks jäänud meeskonnaga. A-alagrupi võitja selgitavad täna välja Uruguay ja Venemaa. | Hispaania sai Marokolt kõvasti sakutada, aga pääses viigiga | https://sport.err.ee/842049/hispaania-sai-marokolt-kovasti-sakutada-aga-paases-viigiga | Jalgpalli MM-finaalturniiri B-grupi viimase vooru kohtumises tegid Hispaania ja Maroko 2:2 viigi, mis aitas edasi kaheksandikfinaali eurooplased. |
"Vorbuse külas maastikul heina sees lebanud proua leiti elusalt, kuid tema terviseseisund on väga kriitiline. Meedikud teevad tõsiseid pingutusi, et tema elu päästa," sõnas operatiivjuht Ottomar Virk pressiteate vahendusel.
Ta märkis, et proua otsingud möödunud nädalal olid politseile paras proovikivi, sest alginfo proua kadumise asjaoludest oli väga napp.
"Nii vähese teabe pinnalt hõlmas planeeritud otsinguala pea kogu Tartu linna. Seda kummalisem oli, et kohas, kus liikumist ja nägijaid on tavaliselt palju, ei sattunud antud juhul olema ühtki pealtnägijat, kes olnuks otsitavat prouat kusagil liikvel näinud. Kadumise aeg, liikumise suund, võimalikud viibimiskohad ja isegi isikukirjeldus olid oletuslikud ja napid," kirjeldas Virk.
Proua Õieste tänaste ja kunagiste tuttavate küsitlus andis teatud juhtlõngu, kuid nende kontrollimisel proua leidmiseni paraku ei jõutud. Kadumisteate laekumise järel viidi koos vabatahtlikega läbi põhjalik otsing proua kodukoha ümbruses, lähistele jääva Anne kanali ja Emajõe kallastel, paadiga pikki jõge ning ka Raadi surnuaias, kuhu tal olnuks tuttavate arvates põhjust minna. Prouat või viiteid tema liikumissuunale kusagilt siiski ei leitud.
Lõpuks õnnestus esmaspäeval politseil kontakti saada proua pojaga, kes emast midagi küll oma sõnul ei teadnud, ent aitas siiski politseinike küsimise peale selgeks teha proua tegeliku sünnikoha Vorbuse külas. Seepeale koondus otsingute fookus kohe ka antud külale.
Operatiivjuht märkis, et eakamate inimeste puhul on võimalik, et nad otsivad meeltesegaduses oma lapsepõlve- või sünnikodu.
Infot mindi kohe kontrollima ning kuna otsinguala oli taas suur, kuid eraldatud muust inimtegevusest, kaasati jälge ajama teenistuskoer. Mõni aeg piirkonda kamminuna andis teenistuskoer pika heina sisse peitununa märku leiust.
"Heina sees abitus seisundis lebanud proua näitas politseinikke kuuldes elumärke ning lausus mõne sõnagi, kuid oli alajahtunud ning eluohtlikus seisus. Loodame siiralt, et meedikute pingutused tema elu päästa kannavad vilja ning proua Õieste terveneb jõudsalt," soovis operatiivjuht.
Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel. | Politseikoer Vedur leidis nädal aega kadunud olnud vanaproua | https://www.err.ee/842199/politseikoer-vedur-leidis-nadal-aega-kadunud-olnud-vanaproua | Politseitöö käigus kogutud info viis korrakaitsjad otsingutele Tartumaale Vorbuse külasse, kust teenistuskoera abiga leiti pea nädal tagasi Tartus kadunuks jäänud vanaproua. |
Kirves pärjati lõppenud hooajal Alexela korvpalli meistriliiga parimaks kaitsemängijaks ja meeskonna siseselt ka stabiilseimaks meheks, vahendab Korvpall24.
"Ma arvan, et siin on hea edasi areneda ja selleks on kõik olemas: treener, kes mind tunneb ja oskab mind meeskonnale kasulikult kasutada," kommenteeris noormees klubi Facebooki lehe vahendusel.
Möödunud hooajal teenis Kirves 37 mänguga keskmiselt 31,4 minutit ja tõi 13,9 punkti, 6 lauapalli, 2,3 korvisöötu ja 1,4 vaheltlõiget. Mõned päevad tagasi teatas Pärnu, et lepinguni jõuti ka tagamängija Siim-Markus Postiga. | Pärnu Sadama tähtmängija jätkab klubis ka uuel hooajal | https://sport.err.ee/842193/parnu-sadama-tahtmangija-jatkab-klubis-ka-uuel-hooajal | Pärnu Sadama korvpallimeeskond teatas esmaspäeval, et lepinguni on jõutud eelmisel hooajal klubis põhiraskust kandnud ääremängija Mihkel Kirvesega. |
Poolfinaalis kohtusid omavahel eestlaste koduklubi Calvi Network BC Milano ja turniiril teise asetusega Prantsusmaa klubi BC Chambly Oise. Kumbki eestlastest oma klubile võidupunkti tuua ei suutnud. Helina Rüütel mängis segapaarismängu koos Wisnu Putroga, kuid Lorraine Baumann ja Quentin Vincent võitsid kohtumise kahes geimis. Ka meesüksikmängus ei suutnud Julien Carraggi võistkonnale punkti tuua, kui kaotas põhjanaaber Eetu Heinole 18:21, 17:21. Viimane lootus oli jäänud Kristin Kuubale. Ligi tund aega kestnud raskes ning tasavägises mängus ei suutnud siiski Kuuba endast maailma edetabelis 20 kohta kõrgemal asuvat Soraya De Visch Eijbergenit alistada ning eestlaste klubi võttis vastu kaotuse 3:0.
Finaalis kohtusid omavahel Prantsusmaa klubi BC Chambly Oise ja Venemaa klubi Vladivostoki Primorje, kes alistas poolfinaalis turniiri favoriit Issy Les Moulineaux BC 3:0. Finaal jäi sel korral ühepoolseks, ainsa punkti prantslaste võistkonnale suutis tuua Soraya De Visch Eijbergenit, kes võitis naisüksikmängu kohtumise Byeol Nim Lee üle 21:19, 21:16. Venemaa klubi Vladivostoki Primorje võitis kohtumise 3:1 ning krooniti klubide Euroopa meistrivõistluste parimaks klubiks. | Kuuba ja Rüütel said klubide MM-il pronksmedali | https://sport.err.ee/842183/kuuba-ja-ruutel-said-klubide-mm-il-pronksmedali | Eesti sulgpallurid Kristin Kuuba ja Helina Rüütel said klubide EM-il kaela pronksmedali. |
Soomlased lubasid Eestil esimesel veerandajal visata vaid kümme silma enda 25 vastu, teisel veerandajal mäng võrdsustus ning poolajapausile mindi 18:14 lõppenud veerandajalt.
Mängupilti parandanud Eesti suutis kolmanda veerandaja 27:24 võita, viimasel kümnel minutil olid taas paremad soomlased. Eesti koondise resultatiivseim oli 17 punkti visanud Siim-Sander Vene, ühe punkti vähem tõi Kristjan Kitsing ja kaks kolmest tabanud Kristian Kullamäe arvele jäi 14 silma. Soomlasi vedas nende staar Lauri Markkanen, kes viibis väljakul 26 minutit ja viskas selle ajaga 23 punkti ning võttis 12 lauapalli.
Möödunud neljapäeval Saku Suurhallis toimunud kohtumise kaotas Eesti lisaaja järel 69:76. | Eesti korvpallikoondis kaotas Markkaneniga Soomele võõrsil 19 punktiga | https://sport.err.ee/842170/eesti-korvpallikoondis-kaotas-markkaneniga-soomele-voorsil-19-punktiga | Eesti korvpallikoondis kaotas Helsingi Hartwall Arenal toimunud sõpruskohtumises põhjanaabritele 76:95. |
Ukraina võimud on alustanud suurt politseioperatsiooni ning juhtumiga seoses otsitakse tumesinist sõiduautot Volkswagen Golf, vahendas Unian.
Kiievi politsei teatel leidis kohaliku aja järgi kell 12 kesklinnas Turgenevi tänaval aset intsident, mille käigus kaks seni tuvastamata isikut surusid meesterahva vägivalda kasutades tumedat värvi Volkswagenisse ning sõitsid minema teadmata suunas.
Seetõttu on Ukraina võimud alustanud suurt politseioperatsiooni, et leida nii röövitu kui ka kurjategijad. Kriminaalmenetlust on alustatud ebaseaduslikku vabaduse võtmist puudutava seadusesätte alusel.
Ukraina meedia andmetel on röövitud noormeheks 1992. aastal sündinud Liibüa kodanik Abdusalam, kes on Liibüa suursaatkonna finantsatašee poeg. | Kiievis röövisid tundmatud isikud välisdiplomaadi poja | https://www.err.ee/842181/kiievis-roovisid-tundmatud-isikud-valisdiplomaadi-poja | Kiievis leidis esmaspäeval aset vahejuhtum, mille käigus röövisid tundmatud isikud Liibüa diplomaadi poja. |
"See on väiklane otsus," ütles ta Hispaania televisioonile, lisades, et oli 2013. aastal läinud Iraani, et võtta osa president Hassan Rouhani ametissevannutamise tseremoonial.
"Ma esindasin kõiki neid, kes osalesid läbirääkimistel leppe üle", mis saavutati lõpuks 2015. aastal ja mille eesmärgiks oli takistada Teheranil tuumarelva välja arendada. Ühendriigid taganesid leppest selle aasta mais.
"Inimesed peavad käima kõige keerulisemates riikides, et pidada läbirääkimisi. Kõige šokeerivam minu jaoks on asjaolu, et neid inimesi koheldakse samuti nagu teisi", mis puudutab riiki lubamist või sellest keeldumist.
Euroopa Liidu elanikud peavad täitma ESTA taotluse (reisiloa elektrooniline süsteem), et siseneda Ühendriikidesse kuni kolmeks kuuks.
Kuid alates 2015. aastast inimesed, kes on eelnevalt käinud Iraanis, Iraagis, Süürias, Liibüas, Somaalias või Jeemenis, seda kiiret luba ei saa ning peavad taotlema viisat.
Piirangud tavaliselt valitsuse töötajaile ei kehti, kuid 2013. aastal Solana sellises ametis ei olnud.
"Neil on (Ühendriikides) arvuti algoritmiga ning kui see teab, et sa oled hiljuti Iraanis käinud, võtab see su süsteemist välja," märkis ta.
"Ma pean püüdma, et nad laseks mul ikka ära käia, ma pean minema, sest töötan seal, ma olen mitmes ülikoolis professor."
Hispaanlane juhtis NATO-t aastail 1995-1999 ning sai seejärel EL-i välispoliitikajuhiks kuni 2009. aastani. | USA võimud ei lubanud NATO eksjuhti Iraani külastamise tõttu riiki | https://www.err.ee/842179/usa-voimud-ei-lubanud-nato-eksjuhti-iraani-kulastamise-tottu-riiki | Endine NATO peaekretär Javier Solana ütles esmaspäeval, et tema internetis esitatud taotlus Ühendriikidesse siseneda lükati tagasi, kuna ta oli külastanud Iraani, kus ta osales tuumakõnelustel. |
Mohamed Salah viis egiptlased 22. minutil juhtima, aga saudid teenisid avapoolaja lõpus kaks penaltit, millest teise ka realiseerisid. Võidu tõi Salman Al Dawsari tabamus viiendal üleminutil.
Mängu käik:
15. minutil soleeris suurepäraselt Salem Al Dawsari (Saudi Araabia), kes möödus mitmest vastasmängijast ja lõi üle lati.
22. minutil sai Mohamed Salah (Egiptus) tagant söödu ja kuigi kaks kaitsjat oli tal kõrval, siis suutis Liverpooli mängumees palli üle väravavahi väravasse toimetada. 1:0!
Kolm minutit hiljem oli Salahil veel üks hea võimalus, aga pall läks paremast postist mööda.
39. minutil mängis egiptlane Ahmed Fathy oma karistusalas palli käega ja saudidel tekkis šanss lüüa turniiri esimene värav, aga 45-aastane puurilukk Essam El Hadary tõrjus Fahad Mosaed Al Muwallad Al Harbi soorituse latti!
Üleminutitel sai Saudi Araabia aga veel ühe penalti ja nüüd oli Salman Al Faraj juba täpne. 1:1!
57. minutil sai Trezeguet (Egiptus) karistusala keskel vabalt löögile, aga tema peapall läks väravast mööda, kuigi värav oli sel hetkel tühi.
69. minutil sai peaga ohtlikult löögile Hussein Al Moghawi (Saudi Araabia), aga Egiptuse väravavaht El Hadary tegi supertõrje!
Saudi Araabia suutis mängu viiendal üleminutil võidusadamasse tüürida! Salem Al Dawsari sai hea söödu ja lõi palli vasakusse alumisse nurga. Hea meeskonnatöö!
ksa
Saudi Araabia
2
A-alagrupp
17:00
1
Egiptus
egy
45+6' Salman Al Faraj (pen)
90+5' Salem Al Dawsari
22' Mohamed Salah
Koosseisud:
Saudi Araabia: Yasser Al Mosailem - Yasir Al Shahrani, Motaz Hawsawi, Osama Hawsawi, Mohammed Al Burayk - Salem Al Dawsari, Hussein Al Moghawi, Abdullah Otayf, Salman Al Faraj, Hattan Bahbir (65. Muhannad Asiri) - Fahad Mosaed Al Muwallad Al Harbi (79. Yehya Al Shehri).
Egiptus: Essam El Hadary - Mohamed Abdel-Shafi, Ahmed Hegazy, Ali Gabr, Ahmed Fathy - Tarek Hamed, Mohamed Elneny - Trezeguet (81. Kahraba), Abdallah Said (45+7. Amr Warda), Mohamed Salah - Marwan Mohsen (64. Ramadan Sobhi).
Mängu käik:
Saudide jaoks pole MM senini palju rõõmu toonud, sest kahe mänguga on lubatud endale lüüa kuus väravat, löömata ise ühtegi. Avamängus kaotas Saudi Araabia 0:5 Venemaale ning seejärel jäädi 0:1 alla Uruguayle. Viimati sai Saudi Araabia MM-finaalturniiril võidurõõma tunda koguni 24 aastat tagasi, kui 1994. aasta MM-il alistati Belgia alagrupifaasi viimases kohtumises 1:0.
Suurte lootustega üle 28 aasta MM-finaalturniirile sõitnud Egiptusele andis olulise hoobi ründetähe Mohamed Salahi vigastus maikuus peetud Meistrite liiga finaalis. Salah jäi pea kuuks ajaks mänguplatsilt eemale ning Egiptuse avamängus Uruguay vastu vaatas Liverpooli mängumees kohtumist pingilt. Mängus Venemaa vastus naasis Salah algrivistusse, kuid Inglise kõrgliiga parim väravakütt ei suutnud penalti skoorimisest hoolimata egiptlasi võidule aidata – vastu tuli võtta 1:3 kaotus.
Viimati kohtusid Saudi Araabia ja Egiptus Kairos, 2007. aastal. Toona võidutses numbritega 2:1 Egiptus. | Saudi Araabia üleminutite väravad tõid võidu Egiptuse üle | https://sport.err.ee/842026/saudi-araabia-uleminutite-varavad-toid-voidu-egiptuse-ule | Jalgpalli MM-finaalturniiri A-alagrupi viimase vooru mängus suutis Saudi Araabia kaotusseisust väljuda ja Egiptust 2:1 võita. |
A-alagruppi sattusid kokku tiitlikaitsja Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Serbia, Brasiilia ja Lõuna-Korea, vahendab portaal Käsipall24. B-alagrupi moodustavad valitsev Euroopa meister Hispaania, Horvaatia, Makedoonia, Island, Bahrein ja Jaapan.
C-alagrupis mängivad olümpiavõitja Taani, Norra, Austria, Tuneesia, Tšiili ja Saudi Araabia. D-alagrupis hakkavad üksteiselt mõõtu võtma Rootsi, Ungari, Katar, Argentina, Egiptus ja Angola.
Igast alagrupist pääseb play-off 'i neli paremat meeskonda. Käsipalli MM toimub 10.-27. jaanuarini Taanis ja Saksamaal. | Tiitlikaitsja Prantsusmaa loositi käsipalli MM-iks raskesse alagruppi | https://sport.err.ee/842164/tiitlikaitsja-prantsusmaa-loositi-kasipalli-mm-iks-raskesse-alagruppi | Esmaspäeval loositi Kopenhaagenis 2019. aasta meeste käsipalli maailmameistrivõistluste alagrupid. |
Skoori avas kümnendal minutil Luis Suarez ja 23. minutil lõi Deniss Tšerõšev omavärava. I-le pandi punkt viimasel minutil, kui väravani jõudis ka Edinson Cavani. Seejuures mängisid venelased juba alates 36. minutist arvulises vähemuses, sest punase kaardi teenis Igor Smolnikov.
Mängu käik:
Kümnendal minutil teenis Uruguai ohtlikust kohast karistuslöögi ja Luis Suarez viis lõuna-ameeriklased juhtima!
12. minutil oli Uruguay värava ees suurepärane šanss kiiresti viigistada Deniss Tšerõševil, aga venelaste suurima väravaküti soorituse tõrjus Fernando Muslera.
25. minutil teenis Uruguay nurgalöögi ja kuigi pall toimetati kastist välja, siis kasti tagant toimetas Diego Laxalt selle väravasse. Tabamus läks siiski kirja Deniss Tšerõševi omaväravana. 2:0 uruguailastele!
28. minutil oli Rodrigo Bentancouril võimalus ka kolmas värav lüüa, aga Igor Akinfejev oli õigel ajal hästi vastas.
36. minutil läks venelaste olukord veelgi täbaramaks, sest Igor Smolnikov teenis teise kollase kaardi ja võõrustajad jäid arvulisse vähemusse.
90. minutil teenis Uruguai nurgalöögi ja Diego Godin pääses peaga löögile. Akinfejev suutis tema soorituse küll tõrjuda, aga esimesena oli jaol Edinson Cavani ja lõi 3:0.
uru
Uruguay
3
A-alagrupp
17:00
0
Venemaa
rus
10' Luis Suarez
23' Deniss Tšerõšev (ov)
90' Edinson Cavani
-
Koosseisud:
Uruguay: Fernando Muslera - Martin Caceres, Diego Godin, Sebastian Coates - Diego Laxalt, Rodrigo Bentancur (63. Giorgian De Arrascaeta), Lucas Torreira, Matias Vecino, Nahitan Nandez (73. Cristian Rodriguez) - Edinson Cavani (90+3. Maximiliano Gomez), Luis Suarez.
Venemaa: Igor Akinfejev - Fjodor Kudrjašov, Sergei Ignaševitš, Ilja Kutepov, Igor Smolnikov - Juri Gazinski (46. Daler Kuzjajev), Roman Zobnin - Deniss Tšerõšev (38. Mario Fernandes), Aleksei Mirantšuk (60. Fjodor Smolov), Aleksandr Samedov - Artjom Dzjuba.
Enne mängu:
Võõrustajamaa Venemaa alustas MM-finaalturniiri muljetavaldava 5:0 võiduga Saudi Araabia üle ning jätkas võidukalt ka enda teises mängus, alistades Egiptuse 3:1. Egiptlased alistades koha kaheksandikfinaalis kindlustanud Venemaa jõudis MM-il alagrupist edasi viimati Nõukogude Liidu koosseisus, 1986. aastal.
Juba kolmandat MM-finaalturniiri järjest kaheksandikfinaali jõudnud Uruguay on enda kaks senist mängu võitnud õige napilt – Egiptus alistati üleminutite tabamusest 1:0, saudide vastu sai otsustavaks Luis Suareze värav.
Tänase kohtumise võitja võidab ühtlasi ka alagrupi. A-grupi võitja läheb kaheksandikfinaalis vastamisi B-grupi teise meeskonnaga. B-alagruppi kuuluvad Portugal, Hispaania, Iraan ja Maroko. A-alagrupis teisel positsioonil lõpetanud kohtub järgmises ringis B-grupi võitjatega. | Uruguay peatas venelaste imelise hoo | https://sport.err.ee/842021/uruguay-peatas-venelaste-imelise-hoo | Jalgpalli MM-finaalturniiri A-alagrupi viimases voorus alistas Uruguai kahe liidri duellis Venemaa koondise 3:0 ja võitis grupi. Teisena läheb edasi Venemaa. |
Autorollo pankrotihaldurite Martin Krupi ja Katrin Prüki esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik taotles ringkonnakohtu 2. märtsi otsuse tühistamist täies ulatuses ja selle saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
NJORD Advokaadibüroo OÜ esindajad vandeadvokaadid Marit Toom ja Madis Saar taotlesid ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, milles hagi NJORD AB suhtes rahuldati ning uut otsust, millega jäetakse hagi rahuldamata. Alternatiivselt palusid advokaadid asja tühistatud osas uut läbivaatamist ringkonnakohtus.
Siim Roode esindajad vandeadvokaadid Andres Aavik ja Julia Kljukatš tahtsid Autorollo nõude täies ulatuses rahuldamata jätmist.
Ringkonnakohus tühistas Harju maakohtu 2014. aasta 27. juuni otsuse osas, milles maakohus mõistis Rain Rosimannuselt välja 135 657,98 eurot ja jättis menetluskulud tema enda kanda.
Ringkonnakohus jättis OÜ Autorollo pankrotihaldurite Martin Krupi ja Katrin Prüki nõude Rain Rosimannuselt 176 600 euro ja viivise saamiseks rahuldamata ja Rain Rosimannuse menetluskulud Osaühingu Autorollo pankrotihaldurite Martin Krupi ja Katrin Prüki kanda.
Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega jäeti nõue Keit Pentus-Rosimannuse vastu rahuldamata.
"Õiglus võitis, minu vastu algusest peale alusetult esitatud valekaebused kaotasid. Tänane otsus on juba viies samasisuline, mis kohtud selles vaidluses teinud on," kommenteeris ringkonnakohtu otsust Keit Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedias.
Ringkonnakohus leidis, et tuleb rahuldada Autorollo pankrotihaldurite Martin Krupi ja Katrin Prüki hagi Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastu osaliselt ning mõista Roodelt ja advokaadibüroolt solidaarselt Autorollo pankrotivarasse kahju hüvitamiseks 120 052,41 eurot ja viivis 51 123,55 eurot.
2012. aasta 3. detsembril esitas Autorollo pankrotihaldurid Harju maakohtule hagi Rain Rosimannuse, Siim Roode, OÜ Roode & Partnerid, NJORD Advokaadibüroo OÜ, Keit Pentus-Rosimannuse ja Väino Pentuse vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise ja viivise. Hageja esitas kõigi kostjate vastu solidaarselt viis erinevatest asjaoludest tulenevat kahju hüvitamise nõuet.
Esiteks palus hageja mõista välja 176 600 euro suuruse kahjuhüvitise ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 36 107,07 eurot. Teise nõude rahuldamiseks palus hageja mõista välja 220 889,65 euro suuruse kahjuhüvitise ja sissenõutavaks muutunud viivise 41 386,09 eurot. Kolmandaks palus hageja mõista välja 9 784,11 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1 324,94 eurot. Neljanda nõude rahuldamiseks palus hageja mõista välja 24 010,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4 850,96 eurot. Viiendaks palus hageja mõista välja 24 648,98 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3 829,50 eurot.
Lisaks palus hageja mõista kõigilt põhinõuetelt välja ka alates 01.12.2012 viivise seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Harju maakohus jättis 2013. aasta 12. aprilli määrusega hagi Väino Pentuse vastu läbi vaatamata, kuna sama nõue oli esitatud ka Pentuse pankrotimenetluses ja pankrotimenetlus lõppes raugemisega.
Ringkonnakohtu menetluses oli vaidluse all hageja esimene nõue kahju hüvitise 176 600 euro ja viivise saamiseks Rain Rosimannuse, Siim Roode, NJORD Advokaadibüroo OÜ ja Keit Pentus-Rosimannuse vastu, hageja neljas ja viies nõue Siim Roode ja NJORD Advokaadibüroo OÜ vastu ulatuses, milles need nõuded nimetatud kostjate vastu rahuldati, ehk neljas nõue 17 954,75 euro ja viivise ning viies nõue 6 135,52 euro ja viivise väljamõistmise osas.
Autorollo pankrot kuulutati välja 2011 aastal. 2012. aastal esitas pankrotitoimkonna kontrolli alla liikunud Autorollo ligi 580 000-eurose tsiviilhagi Keit Pentus-Rosimannuse, Rain Rosimannuse ja advokaat Siim Roode ning Roode osalusega ettevõtete Roode & Partnerid ning MAQS Law Firm Advokaadibüroo vastu.
Kohus vabastas hagist eraisiku pankroti läbimise tõttu Väino Pentuse, kellele Autorollo kuulus. | Riigikohus ei võtnud Autorollo tsiviilasjas esitatud kaebusi arutusele | https://www.err.ee/842161/riigikohus-ei-votnud-autorollo-tsiviilasjas-esitatud-kaebusi-arutusele | Riigikohus ei võtnud esmaspäeval arutusele Autorollo pankrotihaldurite, endise vandeadvokaadi Siim Roode ja advokaadibüroo Njord vaidlustust märtsi alguses Tallinna ringkonnakohtus langetatud kohtuotsusele. Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus pääsesid nõudest lõplikult. |
Mullu toimus sama üritus Pyongyangi Kim Il-sungi väljakul ning sellest võttis osa umbes 100 000 inimest. Toona andsid riigi võimud välja ka USA-vastased postitemplid.
Tavaliselt alustatakse 25. juunil Põhja-Koreas kuu aega kestvate Korea sõda märkivate rahvuslike üritustega. 27. juulil kulmineeruvad mälestusüritused tavaliselt Isamaa Vabadussõja võidu tähistamisega.
Esmaspäevase ürituse ärajätmises nähakse sammu suhete soojenemise suunas USA-ga pärast Ühendriikide presidendi Donald Trumpi ja Põhja liidri Kim Jong-uni kohtumist.
Mattis külastab sel nädalal Hiinat, Lõuna-Koread ja Jaapanit
USA kaitseminister James Mattis alustab teisipäeval neljapäevast ringreisi Kagu-Aasias, kus külastab lisaks Lõuna-Koreale ja Jaapanile ka esmakordselt Hiinat.
Ministri sõnul tahab ta "mõõta" Hiina strateegilisi ambitsioone pärast seda, kui Hiina paigutas relvad vaidlusalustele saartele Lõuna-Hiina merel ning üritab suunata oma jõudu Vaiksel ookeanil kaugemale.
Lisaks loodab ta leida kinnitust, et Hiina on pühendunud Põhja-Korea survestamisele, et see loobuks oma tuumarelvadest.
USA-l, Hiinal, Jaapanil ja Lõuna-Koreal on "ühine eesmärk: Korea poolsaare täielik, pöördumatu ja tuvastatav tuumarelvitustamine", ütles Mattis.
Esmalt peatub ta teisipäevast neljapäevani Hiinas, kus kohtub kõrgete Hiina kaitseametnikega. Seejärel sõidab ta Souli, kus teda ootab ametivend Song Young-moo. Reedel kohtub Mattis Jaapanis kaitseminister Itsuori Onoderaga.
Kohtumiste eesmärk on kinnitada Washingtoni piirkondlikele liitlastele, et USA pühendumus nende kaitsele pole muutunud. USA president Donald Trump teatas ootamatult 12. juunil pärast kohtumist Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga, et USA peatab suured ühisõppused Lõuna-Koreaga. | Põhja-Korea jättis ära USA-vastase rahvaürituse | https://www.err.ee/842158/pohja-korea-jattis-ara-usa-vastase-rahvaurituse | Põhja-Korea jättis esmaspäeval ära "USA imperialismi vastase" rahvaürituse, millega meenutatakse tavaliselt Korea sõja algust. |
Riigikohus ei andnud esmaspäeval menetlusluba üheksa kaitsja määruskaebusele, milles kõigis vaidlustati nende kaitsealuste kohtu alla andmine seoses süüdistusakti kõlbmatusega.
Kaebuse esitasid Tõnis Pohla kaitsja Erki Kergandberg, Allan Kiili kaitsjad Aivar Pilv ja Marko Pilv, Jan Paszkowski kaitsja Elmer Muna, Sven Honga ja Keskkonnahoolduse OÜ kaitsja Toomas Pikamäe, Üllar Raadi kaitsja Aadu Luberg, Toivo Prommi kaitsja Kaimo Räppo, Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres, Eno Saare kaitsja Andres Simson ning puudutatud juriidilise isikuna protsessi kaasatud TLG Stividor OÜ esindaja Jaanus Tehver.
Tallinna Sadama kriminaalasjas süüdistatavate kaitsjad tahtsid süüdistusakti riigiprokuratuurile tagastamist ning pöördusid seetõttu riigikohtusse.
Kaitsjad tahtsid, et riigikohus tühistaks Tallinna ringkonnakohtu määruse, millega kohustati Harju maakohut kriminaalasja arutusele võtma vaatamata sellele, et maakohus ja kaitsjad hindasid süüdistusakti kõlbmatuks.
Tallinna Sadama eksjuhi Ain Kaljuranna kaitsja vandeadvokaat Paul Keres ütles ERR-ile, et ringkonnakohus astus oma määrusega sisuliselt maakohtu asemele ja viis maakohtu kaalutlusõiguse süüdistusakti nõuetelevastavuse hindamisel nullini.
"Kriminaalmenetluse seadustik ringkonnakohtule sellist pädevust ei anna. Antud juhul on maakohus tagastanud süüdistusakti motiivil, et selles esile toodud süüdistuse sisu ei ole piisav, arusaadav ega võimalda kaitseõiguse teostamist. Niisiis on tegemist olukorraga, kus ühele kohtukoosseisule süüdistusakt arusaadav ei ole ja teisele on," märkis ta.
Kerese sõnul seisneb põhimõtteline vastuolu selles, et just maakohus on kohustatud tagama ausa ja kaitseõigust tagava menetluse, mitte ringkonnakohus.
"Aus menetlus on välistatud, kui maakohut sunnitakse kriminaalasja menetlema sellise süüdistusakti alusel, mis on maakohtu siseveendumuse kohaselt menetluskõlbmatu," nentis Keres.
Tallinna Sadama eksjuhi Allan Kiili kaitsjad, vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv leidsid, et ringkonnakohtu määrus on otseses vastuolus varasemalt riigikohtu poolt väljendatud põhimõtetega maakohtu toimingute õiguslikus tähenduses isikute kohtu alla andmisel ja eelistungil lahendatavates küsimustes.
Aivar Pilve sõnul heitis ringkonnakohus maakohtule ette süüdistusakti nõuetele vastavuse kontrollimist ja tuvastamist peale süüdistatavate kohtu alla andmist toimunud eelistungil.
"Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt ei omanud maakohus peale isikute kohtu alla andmist õigust süüdistusakti tagastamiseks selle puudustele tuginedes, vaid oleks pidanud sellele koheselt reageerima," märkis ta.
"Ringkonnakohtu lahendi kohaselt peaks maakohus süüdistusakti nõuetele vastavust peale isikute kohtu alla andmist hindama vaid formaalselt, mis oleks põhimõttelises vastuolus isikute kaitseõiguse üldtunnustatud põhimõttega ja muudaks eelistungi olemuselt sisutühjaks," nentis ta.
Vandeadvokaat Marko Pilv märkis, et riigikohus on läbivalt pidanud oluliseks, et süüdistatavatel ja kaitsjatel oleks piisav võimalus süüdistusaktiga tutvumiseks ja selle kohta kaitseaktis oma seisukohtade esitamiseks, mille järgselt on kohtul võimalik muuhulgas otsustada süüdistusakti nõuetele vastavuse üle.
Kiili kaitsjate arvates kitsendaks vaidlusaluse ringkonnakohtu määrusega nõustumine oluliselt kaitseõiguse teostamist ja oleks võistleva menetluse põhimõtteid eirav.
"Lisaks eeltoodule on süüdistusaktis eiratud asjakohast riigikohtu praktikat ametiisiku mõiste ja tunnuste sisustamisel. Samuti soovivad kaitsjad riigikohtult arvamust ja seisukohta süüdistusaktis esitatud süüdistuse selguse ja mõistetavuse kohta," ütles Aivar Pilv.
Ringkonnakohus: Tallinna Sadama kriminaalasi tuleb arutusele võtta
18. aprillil tühistas Tallinna ringkonnakohus riigiprokuratuuri kaebuse alusel maakohtu määruse, millega keelduti kriminaalasja süüdistusakti arutusele võtmast selles tuvastatud puuduste tõttu ning saatis süüdistusakti tagasi Harju maakohtule kohtumenetluse jätkamiseks samas kohtukoosseisus.
Riigiprokurör Laura Feldmanise sõnul on Tallinna Sadama süüdistusakt koostatud kriminaalmenetluse seadustikus ja riigikohtu praktikas esitatud nõudeid järgides ning tunnustas samale järeldusele jõudnud ringkonnakohut.
Harju maakohus heitis oma 26. veebruari määruses riigiprokuratuurile ette süüdistuse laialivalguvust, puudusi süüdistuse ülesehituses, segadust kuriteo toimepanemise aja ja koha küsimustes.
Maakohtu hinnangul ei olnud süüdistusaktist arusaadav, milliseid tegevusi süüdistatavatele ette heidetakse, millal need on toime pandud ning mida taunitavat näeb prokuratuur osades süüdistuses kirjeldatud tegudes.
Maakohus tõdes, et süüdistusakti täpsustamine on kõigi menetlusosaliste huvides. "Arusaamatused panevad spekuleerima prokuratuuri oletustega. Prokuratuuril on võimalik esitada arusaadavam ja konkreetsem süüdistusakt, mis loodetavasti hoiab ära edasised vaidlused nii kuriteo aegumise kui ka teo toimepanemise asjaolude osas," märkis kohus määruses.
Ringkonnakohus aga ei nõustunud maakohtu etteheidetega süüdistuse ülesehituse ja selguse ning teo toimepanemise ajamääratluse osas ning leidis, et trükitehnilised vead süüdistusaktis ei ole aluseks selle tagastamisele.
Ringkonnakohus märkis, et prokuratuuri pädevuses on määratleda, millisel viisil süüdistusaktis süüdistusi kajastada, kohtu etteheited süüdistuse stiilile ei saa aga olla prokuratuurile süüdistusakti tagastamise aluseks, sest see ei muuda iseenesest veel süüdistusakti nõuetele mittevastavaks.
Süüdistus
Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kaitsepolitsei poolt kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda 2005.-2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.
Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.
Lisaks eelmistele on kohtu all Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Valdo Õunap ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.
Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.
Kümne aasta jooksul nõustusid Kiil ja Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.
Süüdistuse kohasel moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.
Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.
Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.
Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.
Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur. | Maakohus peab hakkama arutama Tallinna Sadama korruptsioonisüüasja | https://www.err.ee/842157/maakohus-peab-hakkama-arutama-tallinna-sadama-korruptsioonisuuasja | Riigikohus ei võtnud esmaspäeval arutusele Tallinna Sadama korruptsiooni kriminaalasjas esitatud kaebusi, mistõttu Harju maakohus peab asja arutusele võtma. |
Üheksa riigi kaitseministrid allkirjastasid täna Luksemburgis Euroopa kaitsevalmiduse algatuse (European Intervention Initiative) ühiste kavatsuste protokolli.
Prantsusmaa kutsus president Emmanuel Macroni ettepanekul loodud algatuses osalema sarnaselt mõtlevad riigid, kellel on sõjalised võimed ning otsustuskindlus võitlemaks Euroopat ohustavate ohtudega.
"Algatuse eesmärk on teha suuremat koostööd riskide jälgimisel, mis võivad ohustada Euroopa turvalisust ning arendada ühiselt võimekust kriisidele kiirelt reageerida," ütles kaitseminister Luik ja lisas, et oluline on jälgida julgeolekuohte nii lõunas kui ka idas.
Ühiste kavatsuste protokolli allkirjastasid Eestil, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Taani, Portugal, Hispaania, Holland ja Suurbritannia.
Jüri Luik kohtus Luksemburgis kahepoolselt ka Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly'ga, et allkirjastada kahe riigi vaheline tehniline kokkulepe.
Dokumendis lepiti kokku Eesti ja Prantsusmaa relvajõudude praktiline koostöö ja Prantsusmaa poolt pakutav logistiline ning tehniline tugi operatsioonil Barkhane Malis.
"Eesti ja Prantsusmaa koostöö Malis ja Eestis liitlaste suurendatud kohaloleku raames näitab, et mõistame tänaseid julgeolekuväljakutseid sarnaselt ning meie riikide vahel on usaldus," märkis Luik.
"Operatsioon Barkhane Malis on meie sõjaväelaste järjekordne vahetu koostegutsemine sõjalisel operatsioonil ning Eesti oluline panus lõunasuuna ohtudega võitlemisel," lisas Luik.
Kohtumisel minister Parlyga arutati ka NATO tippkohtumise ettevalmistusi.
EL-i kaitseministrite kohtumisel kinnitati Euroopa Liidu alalise struktureeritud kaitsekoostöö PESCO projektide juhtimisreeglid ning räägiti kolmandate riikide projektides osalemise tingimustest, mis on eriti oluline just Suurbritannia EL-ist lahkumise valguses.
Märtsis kinnitatud PESCO esimese laine projektide järel on teine laine plaanis kinnitada juba käesoleva aasta novembris. "Eestil on teise lainesse koos Soome ja Lätiga plaanis esitada autonoomsete maismaasüsteemide projekt," sõnas kaitseminister Luik.
Samuti allkirjastati esmaspäeval PESCO raames küberjulgeoleku kiirreageerimismeeskondade ja vastastikuse abistamise projekti tahteavaldus.
Luige sõnul saab kiirreageerimismeeskondade ülesandeks olema küberrünnakute alla sattunud liikmesriikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja kolmandate riikide abistamine.
Prantsuse kaitseminister selgitas algatuse tagamaid ajalehele Le Figaro
Üheksa Euroopa Liidu riiki allkirjastasid esmaspäeval ühiste kavatsuste protokolli, mille alusel tahetakse luua kriisidele kiireks reageerimiseks mõeldud sõjalist üksust, ütles Prantsuse kaitseminister.
Dokumendile panid Luksemburgis allkirja Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Prantsusmaa, Portugal, Saksamaa, Suurbritannia ja Taani, ütles Florence Parly päevalehele Le Figaro.
Algatus hõlmab "ühist planeerimist kriisideks, mis võivad potentsiaalselt ähvardada Euroopa julgeolekut", ütles ministrile lähedalasuv allikas. Kõnealuste kriiside seas on muu hulgas loodusõnnetused või kodanike evakueerimine.
See saab seisma eraldi EL-i muust kaitsekoostööst, mis tähendab, et kui Suurbritannia EL-ist lahkub, siis saab ta loodavas üksuses vabalt kaasa lüüa.
"See on selgelt algatus, mis lubab mõnede EL-i-väliste riikide osalust," lausus Parly.
"Ühendkuningriik on olnud väga hakkamas, sest tahab hoida Euroopaga koostööd ka väljaspool kahepoolseid suhteid."
EL-il on neli rahvusvahelist sõjalist lahingugruppi 2007. aastast, kuid poliitilised erimeelsused on tähendanud, et neid pole kunagi kasutatud.
Pariis loodab, et väiksematele riikidele keskendudes suudab Prantsusmaa veetud algatus tegutseda otsustavamalt.
Algatuse vastu on huvi tundnud ka Itaalia. Riigi uus valitsus "kaalub liitumise võimalust", kuid pole otsust langetanud, lausus Parly.
L'IEI rassemble la France, l'Allemagne, la Belgique, le Danemark, l'Espagne, l'Estonie, les Pays-Bas, le Portugal et le Royaume-Uni. Autant de pays capables militairement et volontaires politiquement pour la sécurité des Européens???????????????????????????????????????????????????????????????????????? pic.twitter.com/7cguUSuaoj
— Florence Parly (@florence_parly) June 25, 2018
L'objectif : que nos forces armées apprennent à se connaître et agir ensemble. Grâce à des échanges entre les états-majors et des exercices communs, nous allons créer une culture stratégique européenne. Nous serons prêts à anticiper les crises et à y répondre vite et utilement. pic.twitter.com/NF9I7Yn3xX
— Florence Parly (@florence_parly) June 25, 2018 | Eesti liitus Euroopa kaitsevalmiduse algatusega | https://www.err.ee/842000/eesti-liitus-euroopa-kaitsevalmiduse-algatusega | Kaitseminister Jüri Luik osales esmaspäeval Luksemburgis Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrite kohtumisel, kus allkirjastas Prantsusmaa ellu kutsutud Euroopa kaitsevalmiduse algatuse ühiste kavatsuste protokolli. |
Regina-Mareta Soonsein (s. 1991) on lõpetanud Tartu Kunstikooli illustraatori eriala ja jätkab õpinguid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali erialal.
Eneseväljenduse otsingud on aga juhatanud ta graafika juurde – linoollõikeni, mis võimaldab manipuleerimist tundliku lõikejoonega, et kujutada mateeria ja valguse igimuutuvas sümbioosis sündivat vormi.
"Graafiliste tööde fookuses on vormi otsiv voolav mateeria – inimkeha, mis on oma puhtas ilus ja dünaamilisuses üks lummavamaid orgaanilisi vorme. Me pole vaid eraldiseisvad üksikud indiviidid, vaid lakkamatus dialoogis enese ja ümbritsevaga, moodustades koodi, mida ehk palja silmaga ei näe, kuid tajume sügaval hingelisel tasandil. Kompamine tunnete ja kujutistega tundmatuses – kohas, mida teadus alles hakkab avastama – valguse ja energia mõjutamist inimeste energiaväljas. Analüüsida enda taju ning tundeid ja selle muundumist metafüüsilises ja sotsiaalses tandemis. Oluliseim on see, mida me ei näe," ütles Soonsein teatriseinte vahel avatava näituse kohta ise.
Näitus on avatud Teatrikohvikus.
Teatri fuajees ja väikses majas on välja pandud Reigo Kuivjõe erakunstikogu. Reigo on tänaseks korraldanud viis näitust pagulaskunsti teemadel, kuid umbes sama palju aastaid tagasi hakkas tema juurde leidma teed ka kaasaaegsem kunst. Tema sõnul just sellised kergelt napakalt sürrealistlikud ja abstraktsed tööd, mis talle meeldivadki.
"Kuigi igast tööst ei pruugi esmapilgul aru saada ning mõnele ei saa pihta isegi mitmekordsel vaatamisel, on igas näitusetöös sees midagi sellist, mis on mind piisavalt mõjutanud, et tahtsin neid endale soetada. Näituse segasena tunduv pealkiri "Ma Ei Tea Mis" on ajendatud prantsuse kunstiteadlaste terminist je ne sais quoi (tõlkes: ma ei tea mis), mis tuli laialdaselt kasutusele 17. sajandi lõpus Prantsusmaal, muutudes kunstiteoreetiliseks terminiks ning leides kasutust ka Briti autorite hulgas. Selle järgi ei peagi igast kunstiteosest otsima laiemat mõtet, sest seda ei pruugigi seal olla. See väljend tähistab mingit omadust, oskust või võimet, mida on võimatu seletada, kuid mille olemasolu annab kunstiteosele või selle esitajale midagi sellist, mis lisab meeleliselt tajutava, erakordse kunstilise lisaväärtuse. Teose vaatamisel võib saada kunstilise naudingu ka ilma leitava mõtteta," kirjeldas Kuivjõe.
Näitusel on eksponeeritud kunstnike nagu Leonhard Lapini, Jüri Arraku, Raul Meele, Enn Põldroosi, Marko Mäetamme, Kaido Ole, Kiwa, Jaan Toomiku, Peeter Alliku ning paljude teiste tööd.
Avamine on Baltoscandali külalistele mõeldes nii inglise kui ka eesti keeles.
Näitused on avatud sügiseni. | Rakvere teatris avatakse hooaja kaks viimast näitust | https://kultuur.err.ee/842152/rakvere-teatris-avatakse-hooaja-kaks-viimast-naitust | Rakvere teatris avatakse käimasoleva hooaja jooksul veel näitust. 28. juunil kell 17.17 avatakse Regina-Mareta Soonseina näitus "See, mida sa ei näe" ning 4. juulil kell 18.18 Reigo Kuivjõe kunstikogu väljapanek pealkirjaga "Ma Ei Tea Mis". |
Euroopa Liit tõstis reedest Harley-Davidsoni mootorrataste imporditolli 25 protsendi võrra, varasemalt 6 protsendilt 31 protsendini, tõstes seeläbi nende sõidukite hinda Euroopa tarbijate jaoks umbes 2200 dollari võrra.
Ettevõtte teatel kulub tootmise mujale maailmasse viimiseks 9-18 kuud ning selle tegemiseni "kannab ettevõte nende imporditollide tõsist mõju". Firma hinnangul tõstavad imporditollid selle aastaseid kulusid 90-100 miljoni dollari võrra, sellest 30-45 miljonit veel tänavu.
"Rahvusvahelise tootmise kasvatamine Euroopa Liidu tariifikoorma leevendamiseks ei ole ettevõtte eelistuseks, kuid on ainus jätkusuutlik variant, et tagada Euroopa Liidu klientidele ligipääs neile mootorratastele ja säilitada äritegevus Euroopas," teatas firma.
Euroopa on Harley-Davidsoni jaoks pärast Ühendriike suuruselt teine turg. Möödunud aastal teenis ettevõte 5,6 miljardise käibe juures 521,8 miljonit eurot kasumit.
Reedest rakendusid Euroopa Liidu imporditollid mitmetele USA kaupadele, vastusena president Donald Trumpi otsusele kehtestada imporditollid liidu terasele- ja alumiiniumile.
Lisaks mootorratastele on Euroopa tariifinimekirjas veel ka teised tuntud Ameerika tooted, muuhulgas teksapüksid ja burboon. Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineni sõnul on nimekirjas olevatel toodetel "tugev ja sümboolne poliitiline mõju". | Harley-Davidson viib EL-i imporditollide tõttu osa tootmisest USA-st välja | https://www.err.ee/842151/harley-davidson-viib-el-i-imporditollide-tottu-osa-tootmisest-usa-st-valja | USA mootorrattafirma Harley-Davidson teatas esmaspäeval, et plaanib Euroopa Liidu uute imporditollide valguses osa oma tootmisest Ühendriikidest välja viia. |
1995. aastal andis Moloko välja debüütalbumi "Do You Like My Tight Sweater?", mis on minu arvates üks parimaid trip-hop albumeid žanri algusaegadest. Kuidas sulle tundub, kas trip-hop on enam üldse oluline?
Minu arust ei ole see kunagi eriti tugev žanr olnud.
Ma mäletan, kui see fraas sündis, sest meie album ilmus mõni nädal enne seda, kui mingi ajakirjanik sellele žanrile nime pani. See polnud žanri jaoks kuigi hea kontseptioon, meie muusika oli minu arvates pigem balearic. Kui ma ausalt ütlen, siis ma ei tea midagi balearic- muusika ajaloost ja toona ei teadnud tegelikult keegi, aga mulle tundub, et just see iseloomustab meid enim. See on nii lai žanr, mis võib tähendada ükskõik mida, kuid selle keskmes on ikkagi eksperimentaalsus.
Kas sa tunned, et Moloko oli toona alahinnatud?
Ma ei ütleks, et alahinnatud, sest meil oli põnev karjäär ja läks üsna hästi. Me ei pidanud alluma süsteemile, vaid tegime kõike omamoodi, see oli lõbus ja nauditav.
Kui raske oli sinu jaoks minna Molokost üle soolokarjäärile?
See oli suur samm hakata Matthew Herbertiga minu sooloplaati tegema, sõbrad pidid mind selleks palju utsitama. Herbert oli mind pikka aega stuudiosse kutsunud, aga ma ütlesin pidevalt ära, sest ma kartsin, kuna olin varem muusikat teinud ainult oma poiss-sõbra ja elukaaslase Mark Brydoniga.
Ma ei olnud kindel, kas sellest soolokarjäärist üldse midagi välja tuleb, aga ma valisin õige mehe, kes mind selles aitas. Ta on väga avatud meelega ja ma vajasin just kedagi sellist, kes naudiks minu tehtud muusikat.
Sa oled alati seisnud popmuusika tumedamal poolel ja sinu sooloplaadid pole järginud tüüpilist popmudelit.
Ma polegi proovinud järgida popmudeleid, sest mul pole seda oskust. Ma olen järginud lihtsalt instinkte – kõik algas muusikaarmastusest ning sealt on asjad edasi arenenud. Ma ei ole muusikat tehes kunagi eriti palju mõelnud.
Kas see on alahindamine, kui sind popartistiks kutsutakse?
See sõltub sellest, mida pidada popmuusikaks, aga ma arvan, et ei ole. Tehakse ikkagi ka head popmuusikat (naerab).
Mis muusikat sa praegu teed? Sinu viimane singel "All My Dreams/Innocence" oli mõnus suvine house, kas sa liigudki rohkem tantsumuusika poole?
See projekt keskendub tõesti tantsumuusikale, ma teen koostööd house -muusika legendi Maurice Fultoniga. Me anname välja neli 12-tollist singlit, kokku kaheksa lugu, see on põhimõtteliselt album, aga ma annan selle välja rohkem klubile orienteerud formaadis.
Sa annad välja neli singlit, aga kas albumiformaat on sinu arvates üldse enam oluline?
Jah, kindlasti, pärast neid singleid annan ma uuesti albumi välja. See praegune muusika lihtsalt sobib just sellisele formaadile.
Hiljuti lõid sa kaasa DJ Koze uuel plaadil "Knock Knock". Räägi veidi sellest koostööst.
Vot see on suurepärane ja ilus album, mida saab kuulata algusest lõpuni ning see saabki olla ainult album. Plaat, mis on kui omamoodi rännak. Me tegime mitmeid asju koos, aga kaks lugu jõudsid plaadile.
Kas sul on mingeid muusikalisi piire, mida sa ei ole kunagi valmis ületama?
Ma ei ole seda küsimust endalt kunagi küsinud, aga kindlasti on suur osa muusikat minu jaoks täielikult välistatud.
Ma ei küsi seda endalt, kuna muusika jõuab minuni üsna loomulikult. Tihti ma siiski üllatan ja ületan ennast, näiteks see oli minu jaoks suur katsumus, kui ma laulsin itaalia keeles [2014. aastal ilmus Murphy'lt lühialbum "Mi Senti", mis koosnes itaalia popiklassika kaveritest – toim]. Ühtlasi on raske laulda teiste inimeste lugusid, kuna oma lugude puhul arendad välja kindla maneeri, kuid teiste lugude puhul pead end tõsiselt proovile panema. Aga sa õpid sellest. Vahel on väga kasulik teiste lugusid laulda.
Mida Eesti publik sinu kontserdist oodata võib? Kas on oodata rohkem tantsumuusikat, Moloko materjali või sinu soololoomingut?
Ma ei taha midagi lubada, sest mulle meeldib publikut üllatada. Soovitan tulla kontserdile avatud meelega (naerab).
Millal me sinu uut sooloalbumit kuulda saame?
Oh, ma alles alustasin sellega, seega ma ei saa veel väga midagi rääkida. Sellega läheb veel aega. | Róisín Murphy: ma polnud kindel, kas mu soolokarjäärist üldse midagi välja tuleb | https://kultuur.err.ee/842036/r-is-n-murphy-ma-polnud-kindel-kas-mu-soolokarjaarist-uldse-midagi-valja-tuleb | 28. juulil astub Kultuurikatla pargis toimuval Sweet Spot festivalil üles Iiri muusik Róisín Murphy, kes rääkis telefoniintervjuus nii oma karjääri algusest Moloko ridades kui ka viimase aja loomingust. |
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler Kristi Hunt rääkis, et Eestis reformiti tsiviiltäitemenetlust 2001. a ning selle eesmärgiks seati riigi kulude kokkuhoid, seda eriti just tööjõukulude ning kogu süsteemi ülalpidamiskulude arvelt. "Reform on olnud edukas, sest lisaks riigi ressursi kokkuhoidmisele ja nõuete täitmise efektiivsuse märgatavale tõusule on õiguskuulekus Eestis tänu aktiivsetele kohtutäituritele paranenud," rääkis Hunt.
Hundi sõnul täidetakse sundtäitmisele esitatud nõuded sõltuvalt nõude liigist 40-60 protsenti, mida peetakse tema kinnitusel Euroopa Liidu kontekstis väga heaks tulemuseks. "Samuti väheneb nõuete koguarv iga-aastaselt", lisas ta.
"Justiitsministri väitel läheb täitemenetluse ümberkorraldamine esialgsel arvutusel maksma 4,3 miljonit eurot. Koda juhib tähelepanu, et taolise sammuga tekitab riik endale eelarvelise püsikuluartikli, mis hakkab aastati ilmselt suurenema. Ehk siis esimese aastaga 5,1 miljonit ja iga järgmine aasta ca üks miljon eurot. Täna ei maksa riik midagi," lisas ta.
Hunt rääkis, et kohtutäituritele ei maksa riik praegu tasu, vaid teenib ise kohtutäiturite poolt riigimaksude näol suurt tulu. "Hetkel maksab kohtutäituri tasu võlgnik, kuid peale Reinsalu reformi hakkab seda riiginõuete täitmist rahastama maksumaksja. Ka erasissenõudja peab oma maksudest finantseerima riiginõuete eelistäitmist, kusjuures tema nõuete täitmine lükatakse põhjendamatult tagaplaanile," sõnas Hunt.
Hunt viitas, et 2015. aastal oli kogu täiturite pealt maksustamisele minev tulem 3,5 miljonit eurot, millelt täiturid maksid tööjõumakse ca 1,5 miljonit. "Seda riik enam saama ei hakkaks vaid hakkaks sellele peale maksma. Seega riigi kulu kokku oleks investeering 4,3 miljonit pluss 827 000 eurot iga aasta ning saamata jäävad maksud 1,5 miljonit. Seega koormus riigieelarvele oleks 6,6 miljonit, sest täituritelt laekuvatele tööjõumaksudele peab leidma uue katteallika," selgitas Hunt.
"Vabakutseliste kohtutäiturite süsteem on rakendatud valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikidest ning selline praktika on ennast õigustanud. Kusagil neist riikidest ei doteerita täitemenetluse süsteemi riigieelarvest. Täitemenetluse tasude tasumise kohustus on valdavalt võlgnikul. Justiitsminister Urmas Reinsalu kavandatav pooleldi riiklik ja pooleldi erasüsteem toimib Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja teistes tuntud Kesk-Aasia vabariikides, kuid ka seal on suundumus üleminekuks riiklikust eratäitesüsteemile," lausus Hunt.
Hunt ütles, et arusaamatuks jääb Reinsalu püüe riigiaparaati suurendada, kuigi koalitsioonilepingus on kirjas riigiaparaadi vähendamise plaan. | Kohtutäiturid: Reinsalu reformi kulu riigieelarvele oleks ligi 7 miljonit | https://www.err.ee/842150/kohtutaiturid-reinsalu-reformi-kulu-riigieelarvele-oleks-ligi-7-miljonit | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda leiab, et justiitsminister Urmas Reinsalu avaldus võtta riiginõuete täitmisele pööramine kohtutäituritelt ära on arusaamatu ning teema vajaks põhjalikumat analüüsi. Koju arvutuste järgi oleks Reinsalu pakutud reformi koormus riigieelarvele ligi seitse miljonit eurot. |
2016. aasta sügisel sündis Domratševa ja tema abikaasa, Norra laskesuusalegendi Ole Einar Björndaleni perre tütar. "Proovisin lapse kasvatamise ja profikarjääri jätkumise vahel kompromissi leida, kuid ei jõudnud lahenduseni," rääkis valgevenelanna esmaspäeval Minskis toimunud pressikonverentsil.
Domratševa võitis olümpiamängudelt kuus medalit, neist neli kulda (kolm Sotšis ja üks PyeongChangis), ühe hõbeda ja ühe pronksi. Samuti kuuluvad tema auhinnakappi kaks MM-kulda ja Euroopa meistritiitlit. | Darja Domratševa lõpetas sportlaskarjääri | https://sport.err.ee/842149/darja-domratseva-lopetas-sportlaskarjaari | Neljakordne olümpiavõitja laskesuusatamises, valgevenelanna Darja Domratševa lõpetas 31 aasta vanusena sportlaskarjääri. |
Riigipead kutsus kokku Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et valmistuda 28.-29. juunil toimuvaks Euroopa Ülemkoguks, mille keskmes on muu hulgas ka rändepoliitika ning Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform, vahendas Euractiv.
Peamine pingeallikas minikohtumisel oli rohkem Vahemerd ületavaid migrante vastu võtmast keelduva Itaalia värske valitsusjuhi Conte ning Prantsusmaa vahel, kes nõuab Itaalialt koostööd. Conte ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni suhted on viimasel ajal olnud väga pingelised.
Conte tuli Brüsselisse kümnest punktist koosneva plaaniga, mis kandis nime "Euroopa mitmetasandiline migratsioonistrateegia". Plaan näeb Reutersi teatel muu hulgas ette, et EL-i riigid jagaksid koormat, mida majandusmigrantide liitu saabumine tekitab, või saaksid EL-ilt vähem raha. See tähendab, et riik, kuhu esimesena saabutakse, ei oleks migrantide eest vastutav ning keskused loodaks lisaks Itaaliale ja Hispaaniale ka teistesse riikidesse.
Teine plaan, mida arutati, oli Prantsusmaa-Hispaania idee, mille teksti ei avaldatud. Prantsuse diplomaatide sõnul tahaksid Pariis ja Madrid luua suletud põgenikekeskused ja protseduuri, mille abil varjupaigaotsijad majandusmigrantidest eristada. Itaalia seisab sellistele keskustele tungivalt vastu.
Itaalia peaminister jäi enda sõnul kohtumisega rahule. Ettevaatlikku optimismi väljendas ka Austria kantsler Sebastian Kurz, kelle sõnul läks arutelu õiges suunas - lõpuks ometi keskendutakse rohkem Euroopa Liidu välispiiride kaitsele ja keskustele kolmandates riikides, vähem aga migrantide jaotamisele Euroopas. Kurzi sõnul on ühine eesmärk see, et illegaalselt saabuvad isikud saadetaks Euroopa välispiirilt tagasi.
Kurz ütles, et üksmeelel oldi vajaduses Liibüa rannavalvega koostööd edendada, nii et kui inimesed päästetakse Liibüast 50 kilomeetri kaugusel, siis ei toodaks neid 500 kilomeetri kaugusele Itaaliasse, vaid viidaks tagasi Liibüasse.
"Valdavaks arvamuseks on üha enam vajadus välispiire kaitsta," lausus Kurz. "See on ühtlasi ka lahendus migratsiooniprobleemile".
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) on andnud talle paar nädalat hingamisruumi, et leida lahendus EL-i migratsioonikriisile, mis on tekitanud Merkeli ja liitlaspartei vahel vaidlusi ja ähvardab kolm kuud kestnud koalitsiooni lõhki ajada. Merkel ütles aga juba enne pühapäevast kohtumist, et ei usu laiaulatusliku lahenduse leidmist ka ülemkogul, vaid püüab selle asemel jõuda otselepeteni teiste liikmesriikidega. | EL-i migratsioonikohtumisel tekitasid enim pingeid Itaalia ettepanekud | https://www.err.ee/842139/el-i-migratsioonikohtumisel-tekitasid-enim-pingeid-itaalia-ettepanekud | Euroopa Liidu 16 riigi juhid kogunesid pühapäeval Brüsselisse mitteametlikule kohtumisele, et arutada rändekriisi. Mingeid kokkuleppeid ei sõlmitud, kuid arutelud keerlesid allikate teatel peamiselt Itaalia peaministri Giuseppe Conte ettepanekute ümber. |
Rahvuste liiga alagrupi võitja võib jõuda 2020. aasta EM-finaalturniirile ja tõuseb järgmiseks Rahvuste liigaks aste kõrgemale. Seega on tegemist kohtumistega, kus on mängus tähtsad punktid, kirjutab jalgpall.ee.
Kõigil poolehoidjatel on võimalus osta soodne piletipakett, mis sisaldab pääset kõigile kolmele kodumängule. Paketiga on võimalik võrreldes üksikpiletitega säästa kuni 37%!
Pakett maksab 37 eurot (üksikpiletid eraldi ostes kuni 51 eurot kokku), sooduspaketi hind on 32 eurot. Sooduspilet kehtib: 2000.-2011. aastal ja 1954. aastal või varem sündinutele koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal). 2012. aastal ja hiljem sündinud pääsevad sisse tasuta, juhul kui istuvad piletiga saatja süles (kui on soov eraldi istekohaks, siis tuleb osta sooduspilet). Paketid on müügil 31. juulini (k.a).
Eesti koondise kodumängud A. Le Coq Arenal Rahvuste liigas:
Laupäeval, 8. septembril kell 21.45 Eesti – Kreeka
Reedel, 12. oktoobril kell 21.45 Eesti – Soome
Esmaspäeval, 15. oktoobril kell 21.45 Eesti - Ungari
Soeta pakett SIIT. | Müüki tulid UEFA Rahvuste liiga piletipaketid | https://sport.err.ee/842142/muuki-tulid-uefa-rahvuste-liiga-piletipaketid | Piletilevist saab soodsalt soetada Eesti koondise kodumängude paketti, mis tagab hea hinna eest sissepääsu kolmele UEFA Rahvuste liiga kohtumisele. Eesti mängib sügisel kolme meeskonnaga, kui A. Le Coq Arenat külastavad Kreeka, Soome ja Ungari koondised. |
Tartu ja tartlaste roll Eesti riigi sünni juures on kahtlemata olnud väga tähtis. Tartu on laulupidude ja mitmete teiste rahvuslike ettevõtmiste sünnipaik. Siit sai alguse sinimustvalge värvikolmiku kujunemine rahvusvärvideks, siin ilmus eesti ajakirjanduse lipulaev Postimees, pandi alus paljudele rahvuslikele seltsidele ning rajati Eesti Rahva Muuseum. 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping Nõukogude Venemaaga, mis kindlustas iseseisva Eesti riigi püsimajäämise.
Eesti Vabariigi juubeliaastale pühendatud näitus annab põgusa ülevaate 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Tartus aset leidnud sündmustest ja protsessidest, mis rajasid teed Eesti Vabariigi loomisele ning mõjutasid siinset elu kahe maailmasõja vahel, pärast seda ja osalt lausa tänapäevani välja. Näitus räägib mineviku Tartust ja tartlastest, kelle julgus, teotahe ning vaimuerksus lõid eeldused iseseisva riigi sünniks.
Näitust saab Kaarsillal vaadata 16. septembrini 2018. | Kaarsillal avati näitus Tartu rollist Eesti riigi loomisel | https://kultuur.err.ee/842136/kaarsillal-avati-naitus-tartu-rollist-eesti-riigi-loomisel | Alates teisipäevast, 25. juunist on Tartu Kaarsillal avatud Tartu Linnamuuseumi näitus ""Eesti mõeldi välja Tartus!" (Valdur Mikita). Näitus Tartu rollist Eesti riigi loomisel". |
Hea meel oli, et tuli pakkumine suuremast liigast, kus mängib üle 15 võistkonna. Ma arvan, et see on hea riik, kust edasi minna või leida klubi ka järgmiseks hooajaks," kommenteeris tegelikult juba mõnda aega tagasi lepingule allkirja andnud, kuid klubi soovil uudise teatamisega viivitanud Kurbas portaalile Korvpall24.ee.
"Mängijateturg on hetkel üsna varajases staadiumis, kuid pakkumisi oli – pärast hooaega tahtis Kurbase senine klubi temaga lepingut jätkata ning mõned Tšehhi liiga meeskonnad kirjutasid," lisas Kurbast esindava Kokkuta Managementi agent Marten Lombiots. "Kuna Poola liiga ja konkreetne klubi tundusid kohe väga hea variandina, siis oli mõistlik pakkumine vastu võtta ja mitte ootama jääda mingisuguseid pudrumägesid. Kindlasti on see Taneli jaoks strateegiliselt hea, teha samm edasi tugevamasse liigasse."
Samas linnas mängib Eesti jalgpallikoondise keskväljamees Konstantin Vassiljev, kes esindab Gliwice Piasti värve. | Kurbas Poolasse siirdumisest: tegemist on atraktiivse võimalusega | https://sport.err.ee/842135/kurbas-poolasse-siirdumisest-tegemist-on-atraktiivse-voimalusega | Pikaaegse Eesti korvpallikoondise ääremängija Tanel Kurbase karjäär jätkub uuel hooajal Poola kõrgliigas, kui ta liitub lõppenud hooajal põhiturniiril 14. koha saanud GTK Gliwice meeskonnaga. |
Pühapäeval saabus Narva raudteepiiripunkti riiki sisenevale suunale kolm Senegali Vabariigi kodanikku, kes olid sündinud 1982. aastal, 1983. aastal ja 1994. aastal.
Kuna Senegali kodanikel puudusid kehtivad viisad või elamisload riiki sisenemiseks.
Piiril väljastati neile sisenemiskeelud ja isikud suunati tagasi Vene Föderatsiooni.
Mõned varjupaigataotlejad kasutavad EL-i jõudmiseks Venemaal toimuvat MM-i
Soome ringhääling Yle kirjutas eelmisel nädalal, et Venemaal toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused on toonud kaasa kummalise migratsiooniteemalise olukorra, millest annavad märku ka Soome võimudele esitatud varjupaigataotlused.
Kui tavaliselt on Venemaale reisimiseks vaja viisat, siis MM-i fännide jaoks on menetlust mõnevõrra lihtsustatud - mängule pileti ostnud inimene pääseb nimelt Venemaale ilma viisata, kui ta on enne hankinud ametliku fänni-ID. Seetõttu on aga mõned nn kolmandast maailmast pärit inimesed kasutanud seda võimalust hoopis Euroopa Liitu pääsemiseks.
Leedu piirivalve ei lasknud riiki 20 jalgpallifänni
Läinud nädala lõpus saatsid Leedu piirivalvurid piirilt tagasi 20 inimest, kes olid teel Kaliningradi jalgpalli-MM-i mängu vaatama.
Tugevdatud režiimis töötavate piirivalvurite ülem Antanas Montvydas ütles esmaspäeval, et riiki ei lastud kuut Maroko, nelja Alžeeria, kolme Pakistani ning kaht Nigeeria ja Egiptuse jalgpallifänni. Piirilt saadeti tagasi ka üks venelane, hiinlane ja indialane.
Paljud neist ei omanud Schengeni viisat või kasutasid võltsdokumente.
"Viimasel nädalavahetusel ei lastud Leetu 20 inimest. 22.-24. võeti rongist maha kaheksa, eile öösel tosin välismaalast," ütles Montvydas BNS-ile.
Kaliningradis toimub esmaspäeval Hispaania-Maroko mäng ja viimasel ööl sõitis sinna transiitrongides 2000 kaasaelajat.
Montvydase sõnutsi kontrollisid konsulid kolmandate riikide kodanikke veel Moskvas ja mõningatel ei lubatud sõita läbi Leedu.
Leedu välisministeeriumist öeldi BNS-ile, et rongidelt võeti maha veel kuus välismaalast. | Senegali kodanikud üritasid Venemaalt Eestisse tulla | https://www.err.ee/842134/senegali-kodanikud-uritasid-venemaalt-eestisse-tulla | Ida prefektuuri teatel üritas pühapäeval Venemaalt Eestisse siseneda kolm Senegali kodanikku, kes suunati aga vajalike dokumentide puudumisega tõttu tagasi. |
Delna teatel saatis Magnitski endine tööandja Hermitage Capital Management 21. juunil Läti korrakaitseametitele kirja, kus kutsuti üles uurima rahapesu ABLV Bankis. Üleskutse oli vastuseks Läti finantsjärelevalve otsusele anda heakskiit panga likvideerimisele, mis organisatsiooni hinnangul võib tähendada rahapesu tõendite hävimist.
Pöördumises Läti rahapesuvastasele ametile ja prokuratuurile paluti uurida 100 miljoni dollari pesemist ja tuvastada juhtumiga seotud panga töötajad. Rahapesu ise on seotud Magnitski poolt kümme aastat tagasi paljastatud 230 miljoni dollarise maksupettuseskeemiga.
Hermitage'i väitel lubasid ABLV töötajad 2008-2013. aastatel nüüdseks USA sanktsioonide all olevatel Dmitri Kljuevil ja Andrei Pavlovil pesta panga kaudu 19 miljonit dollarit. Kokku aitas pank Hermitage'i väitel kaasa 102,3 miljoni dollari pesemisele.
Delna teatel võimaldasid ABLV töötajad teadlikult varikontode loomist, hoolimata selgetest märkidest, et neid kasutatakse rahapesuks ja, et miljonitesse küündivate ülekannete taga ei ole tegelikku majandustegevust. Hermitage märkis seejuures, et arvestades skeemi mastaapi, pidid sellest teadlikult olema ka panga juhtivtöötajad.
"Kui korrakaitseorganid tahavad tegutseda uurimise huvides, peaksid nad külmutama panga varad ja tõendid, sealhulgas elektroonilised andmebaasid ja kirjavahetused ABLV Banki endiste ja praeguste töötajate vahel. Likvideerijaid, panga töötajaid ja aktsionäre tuleb teavitada nende kohustusest tõendeid säilitada ja mitte varjata, samuti nende kriminaalsest vastutusest juhul kui nad seda ei tee," teatas Delna.
Juunis andis Läti finants- ja kapitaliturgude komisjon (FKTK) heakskiidu ABLV Banki vabatahtlikule likvideerimisele. Panga aktsionärid otsustasid panga likvideerida 26. veebruaril, et kaitsta klientide ja võlausaldajate huvisid, pärast seda kui USA rahandusministeeriumi finantskuritegude õiguskaitse võrgustik (FinCEN) tegi ettepaneku kehtestada pangale seoses rahapesu, ametnike mõjutamise ja Põhja-Korea tuumaprogrammi rahastamisega sanktsioonid.
Mais esitasid pank ja selle aktsionärid Euroopa Kohtule kaebuse Euroopa Keskpanga (ECB) ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) vastu, seoses nende otsustega kuulutada pank maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks muutuvaks ning kehtestada panga tehingutele moratoorium. Pank märkis, et likvideerimisprotsessi kaebuste valguses ei peatata, kuid tahetakse kaitsta panga ning selle töötajate ja partnerite mainet.
Magnitski paljastas Venemaa siseministeeriumi kõrgete ametnike miljarditesse rubladesse ehk väidevalt kuni 230 miljoni dollarini küündinud maksupettuse. Seepeale esitati 2008. aastal hoopis talle süüdistus maksupettuses ja võeti vahi alla. Magnitski suri 2009. aastal Moskva Butõrka eeluurimisvanglas ravi saamata 37 aasta vanuses pankreatiiti, väidetavalt oli teda enne ka pekstud ja piinatud. | ABLV likvideerimisega võivad kaduda tõendid ulatuslikust rahapesust | https://www.err.ee/842130/ablv-likvideerimisega-voivad-kaduda-toendid-ulatuslikust-rahapesust | Läti ABLV Banki vabatahtliku likvideerimise käigus võivad kaduda tõendid 102,3 miljoni dollari pesemisest, mis on seotud Vene advokaadi Sergei Magnitski poolt paljastatud rahvusvahelise petuskeemiga, teatas Läti läbipaistvuse eest võitlev organisatsioon Delna. |
"Eesti ei ole seni tõepoolest toetanud euroala jaoks eraldi eelarvet. Eesti on valmis suurendama oma panust Euroopa Liidu (EL) mitmeaastasesse eelarveraamistikku (MFF), selleks et vähendada Euroopa Komisjoni pakutud võimalikke kärpeid ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika rahastamises," ütles Märten Ross BNS-ile.
"Põhimõtteliselt on Eesti valmis kaaluma ka täiendavat stabiliseerimise võimekust eelkõige Euroopa Liidu eelarveinstrumentide kaudu. See võimaldaks edaspidi paremini toime tulla võimalike erakorraliste asümmeetriliste šokkidega nagu näiteks Brexiti mõju Iirimaale," märkis Ross, kuid lisas, et "sellise lisapuhvri puhul on aga oluline jälgida, et see ei tooks kaasa püsimakseid ja seda ei kasutataks ära liigsete riskide võtmiseks ehk moraaliriski minimaliseerimine."
"Eurotsooni eelarve vajalikkust tuleks käsitleda üldises Euroopa eelarvepoliitika kontekstis. Ühe raamistiku annab sellele riikide endi eelarvepoliitika juhtimiseks kokku lepitud stabiilsus- ja kasvupakt. Teiselt poolt raamistab seda MFF-i protsess ja juba alanud läbirääkimised. Euroopa eelarvevõimekus on mõeldud esmalt ühiste avalike teenuste korraldamiseks, kuid teiselt poolt võib avaldada mõju ka makromajandusliku stabiliseerimise vaatenurgas," sõnas asekantsler.
"Majanduspoliitika juhtimise seisukohast jääb riikide endi eelarvepoliitika mõju siiski peamiseks ning euroala ühine eelarvevõimekus ei saa asendada riikide endi distsiplineeritud eelarvejuhtimist," ütles Märten Ross.
Holland koondab vastaseid
Holland asus reedel juhtima mitmete riikide kulissidetagust võitlust Prantsusmaa ja Saksamaa plaani vastu luua eurotsooni eelarve, ütlesid Euroopa Liidu allikad. Allikate teatel koostab Hollandi valitsus vastuväiteid tosinkonna riigi nimel, kes suhtuvad Prantsuse-Saksa plaani umbusuga.
Hollandi rahandusminister Wopke Hoekstra nõuab e-kirjas eurogrupi juhile Mario Centenole, et eelarve küsimuses konsensuse puudumisest tuleb järgmisel nädalal EL-i tippkohtumisel liidritele selgelt teada anda.
Hollandi ministri läkituse taga on allika sõnul ka Belgia, Luksemburg, Austria, Rootsi, Taani, Soome, Läti, Leedu, Eesti, Iirimaa ja Malta.
Ühe teise allika sõnul on läkituses üles loetud rida euroala eelarves nähtavaid ohte, nagu "kõlbeline risk" ja küsimus EL-i neutraalsusest maksuasjades.
Ebaselge eelarveplaan
Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid teisipäeval kokku eurotsooni ühiseelarve loomises, teatas Saksa kantsler Angela Merkel. Eelarve oleks "tõeline eelarve aastatulude ja -kuludega", lisas Prantsuse president Emmanuel Macron pärast kõnelusi Merkeliga.
Pariis ja Berliin loodavad euroala ühist eelarvet 2021. aastaks, ütles Macron. President ei täpsustanud eelarve suurust. Seda hakatakse arutama teiste bloki liikmesriikidega, lisas ta.
Merkeli sõnul tuleb teiste liikmesriikidega arutada ka eelarve rahastamist. Kantsleri hinnangul saaks seda muu hulgas teha näiteks läbi regulaarsete sissemaksete või finantstehingute maksustamise kaudu.
Macron tahtis algselt mitmesaja miljardi suurust eelarvet , kuid Merkel pakkus hiljutises intervjuus välja väiksema arvu. Eelarve kogumaht peaks olema "miljardites kahekohalise arvu väiksemas otsas", ütles kantsler.
Merkel ütles, et valisid eelarve loomise eeskujuks Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i. See loodi 2012. aastal, et anda eurotsooni 19 liikmesriigile kriisi korral ligipääs finantsabile.
Kantsleri sõnul saaks Euroopa reageerida kiiremini ja paremini, et viivitamatult "vastata asümmeetrilistele šokkidele" enne, kui riik on juba finantskriisis. | Asekantsler: Eesti ei toeta püsimaksetega euroala eelarvet | https://www.err.ee/842129/asekantsler-eesti-ei-toeta-pusimaksetega-euroala-eelarvet | Eesti ei toeta rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri Märten Rossi sõnul euroala eelarvet, mis tooks kaasa püsimakseid ning tekitaks moraaliriski. |
Justiitsministeerium saatis Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) märgukirja viia tänavu 10. augustiks Jõhvi kohtumajas tuvastatud radooni õhusisalduse viitetasemest kõrgemad radooninäidud viitetasemega vastavusse.
Samuti tuleb läbi viia kordusmõõtmine nii kohtumajas kui ka teistes justiitsministeeriumi valitsemisala hoonetes, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga maa-aladel.
"Kõige tähtsam on kohtumajas töötavate inimeste tervis ja isegi väiksema ohu korral tuleb sellele jõuliselt reageerida. Selleks ootame RKAS-ilt kohest tegutsemist ja hoones selliste meetmete rakendamist, mis võimaldavad ka ilma aknaid avamata tagada siseõhu kvaliteedi näitajate vastavus kehtestatud nõuetele," ütles justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Marko Aavik.
Aavik märkis, et kuni radoonitase on lubatust kõrgem, tuleb Jõhvi kohtumaja esimesel korrusel töötavatele inimestele leida teised tööruumid hoone kõrgematel korrustel.
Justiitsministeeriumi tellitud uuring Jõhvi kohtumaja siseõhu võimaliku reostuse kohta tuvastas ühes kabinetis radooni õhusisalduse viitetasemest 300 Bq/m³ kõrgema radooninäidu 500 Bq/m³, mis on murettekitav ja vajab allaviimist.
Kuni olukorra lahendamiseni on oluline esimese korruse ruume võimalikult tihti tuulutada, et radoonirikas õhk kiiremini puhta õhuga asenduks. Ühtlasi töötab Jõhvi kohtumaja ventilatsioon ööpäevaringselt.
Lisaks uuriti ka Jõhvi kohtumaja temperatuuri, süsinikdioksiidi kontsentratsiooni, ammoniaaki, hallitusseent ja tehti pinnaseuuring. Nii terviseamet, mükoloogia keskus kui ka pinnaseuuringu läbi viinud Maves AS hindasid hoones töötamise ohutuks. | Riigi Kinnisvara AS mõõdab justiitshoonete radoonitaset | https://www.err.ee/842128/riigi-kinnisvara-as-moodab-justiitshoonete-radoonitaset | Justiitsministeerium kohustas Riigi Kinnisvara AS-i viima Jõhvi kohtumaja ja ka teised justiitshooned radoonitaseme osas vastavusse kehtivate nõuetega. |
"Kuna Narva võistlus on oma iseloomult suur linnajooksuüritus, siis rahvaspordihuvilisi tuli kokku üle kogu Eesti. Narvakad teadsid, mis linnas toimub, sest mitmed linnatänavad olid võistluse tõttu suletud ning üritusega kaasnenud helid kõlasid üle kogu piirkonna. Osalejate hulgas oli ka kohalikke elanikke, mitmed, kes ise ei võistelnud, tulid raja äärde kaasa elama. Siiani heliseb mul kõrvus ühe narvaka hüüdlause: "надо терпеть" (loe: kannatada vaja)," kirjutab Nurme enda blogis.
"Meeldiva kogemuse osaliseks sain võistluseelsel soojendusel, mida tegin koos keenialase ja ukrainlasega. Võhikutena eksisime linna vahel ära, mistõttu soojendusjooks läinuks liiga pikaks. Probleem lahenes üsna kiiresti. Peatasime suvalise auto, mida juhtis kohalik naisterahvas. Ütlesime, et hädasti tahaksime Narva hotelli juurde minna. Ilma pikema mõtlemiseta võttis ta võõrad peale ning toimetas meid heatahtlikult hotelli juurde. Julge naisterahvas!"
"Minu silmis on selle ürituse suurim saavutus eestikeelse ja venekeelse elanikkonna omavaheline lõimumine. Lõimumine ehk eri rahvastiku- ja ühiskonnarühmade sõbralik ja turvaline koosolemine on Eesti rahva heaolu üks alustalasid. Mati on koos oma meeskonnaga ehitamas ja edendamas midagi äärmiselt suurt ja vajalikku. Sellise missiooniga üritusi tuleb korraldada ja toetada Eesti hüvanguks!" | Tiidrek Nurme: integratsioon läbi rahvaspordi | https://sport.err.ee/842118/tiidrek-nurme-integratsioon-labi-rahvaspordi | Keskmaajooksja Tiidrek Nurme sõnul aitavad rahvaspordiüritused nagu Narva Energiajooks kaasa eesti- ja venekeelse elanikkonna omavahelise lõimumisele. |
15. mail kinnitas vehklemisliit üheaegselt nii EM-i kui MM-i võistkonnavõistluse koondised. Koondise peatreener Kaido Kaaberma ettepaneku kohaselt arvati EM-i ja MM-i naiskonnavõistluse koosseisu Julia Beljajeva, Kristina Kuusk, Erika Kirpu ja Irina Embrich, kuid nüüd on vehklemisliit otsustanud Kirpu asemel kaasata 18. juunil Euroopa meistriks tulnud Katrina Lehise.
Vehklemise maailmameistrivõistlused toimuvad 19.-25. juulini Hiinas Wuxis. | Vehklemisliit arvas Lehise MM-koondisesse | https://sport.err.ee/842125/vehklemisliit-arvas-lehise-mm-koondisesse | Eesti Vehklemisliit teatas esmaspäevsel pressikonverentsil, et epeevehklemise värske Euroopa meister Katrina Lehis pääseb juulis algavale MM-ile. Koondisest jääb välja Erika Kirpu. |
President Kersti Kaljulaid küsis Võidupüha paraadil peetud kõnes, kas Eesti peaks leppima peamiselt vaid paberil eksisteeriva laiapindse riigikaitsega. Riigipea pidas positiivseks, et Eestil on lõpuks olemas laiapindne riigikaitse arengukava. "Aga pelgalt tarkade paberite, vabatahtlike initsiatiivi ja kriisiaegsete improvisatsioonidega tänapäeval kaugele ei sõua," toonitas ta.
"Ma usun, et president peamiselt juhtis tähelepanu sellele, et siit tuleb nüüd edasi minna ja keskenduda nii palju kui vähegi võimalik praktilisele, reaalsele suutlikkusele," kommenteeris Vseviov ERR-ile.
Üks neist sammudest, mis on vajalik laiapindse riigikaitse reaalses elus rakendamiseks, on tema sõnul asutuste suutlikkus koos tegutseda. "Seda ei võimalik lihtsalt niisama luua. Seda tuleb pidavelt planeerida ja pidevalt harjutada. Siin on väga hea näide suurõppus Siil, mis oli küll põhiosas kaitseväe õppus, aga millel oli väga tugev laiapindne komponent, kus koos kaitseväega harjutasid ka väga paljud teised riigiasutused seda koostöömomenti. Niisugused õppused loovad aluse võimekuse tekkimiseks, õppuste käigus me õpime enda vigu tundma ja puuduseid üles leidma, mida saab planeerimises arvestada ja sealt edasi minna," rääkis Vseviov.
"Kui mõelda olnule ja sellele, kus me oleme täna, siis kindlasti mitmeid asutusi kaasavaid õppuseid on rohkem. Kas neid on piisavalt palju? Kas sellega piisavalt kaua on tegeletud? Kindlasti mitte, tuleb edasi liikuda. Ma arvan, et see oli ka presidendi oluline mõte," lisas ta.
Vseviovi sõnul ei ole Eesti selles valdkonnas seisakus, aga ka põhjendamatu rahulolu iseenda saavutustega ei ole Eestile kasulik, vaid on lausa ohtlik.
"Me kindlasti ei ole seisakus. Ja see tunne, et me liigume aeglaselt, on väga kasulik ja konstruktiivne. See hetk, kui väikeriik Eesti hakkab tundma, et ta julgeolekuvaldkonnas liigub piisavalt kiiresti, on väga suur ohu märk. Me peamegi säilitama kärsituse, rahulolematuse hetkeolukorraga. Ainult see annab meile mingisugust lootust, et me liigume piisavalt kiiresti ja oleme piisavalt kannatamatud oma julgeoleku parandamises," sõnas Vseviov.
President osundas Vseviovi sõnul ka asjaolule, et laiapindset riigikaitset ei ole võimalik toota tasuta. "Küsimus ei ole ainult selles, et asutused koordineerivad oma tegevusi ja planeerivad oma tegevusi nutikamalt kui seni, mis on muidugi tähtis, aga lõpuks on kõikide võimetega nii, et ühiskonnas tuleb leida see kokkulepe, et kui palju me oleme nõus oma julgeolekusse investeerima ja siis selles mahus ka seda julgeolekut saadakse," rääkis ta.
Vseviov rõhutas vajadust kaitsekulutuste suurendamiseks. "Eesti on paratamatult väikeriik ja jääb alati väikeseks riigiks, ka siis kui protsendina sisemajanduse kogutoodangust meie kaitsekulud on suured. See, palju meil on tegelikku raha, et sõjalisi võimeid arendada, jääb alati piiratuks. Kõige ohtlikum selliste debattide puhul on see, kui keegi püüab jätta muljet otsekui oleks võimalik tasuta luua sõjalisi või ka mittesõjalisi võimeid. See ei ole võimalik. Kui Eesti tahab teha sellist sõjaväge nagu Eesti täna teeb või suuremat sõjaväge või kvaliteetsemat sõjaväge kui see, mida ta täna teeb, siis ta peab sõjalise kaitse kulutusi suurendama. Ja kui ta tahab teha samal ajal riigikaitse laia käsitlust ja laiapindseid võimeid, soovimata sõjaväge vähendada, siis on arusaadav, et vahendeid tuleb julgeolekusse juurde panna," lõpetas Vseviov. | Vseviov Kaljulaidi kriitikast: tuleb kaitsekulusid suurendada ja koos tegutseda | https://www.err.ee/842122/vseviov-kaljulaidi-kriitikast-tuleb-kaitsekulusid-suurendada-ja-koos-tegutseda | Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ütles, et laiapindse riigikaitse reaalses elus rakendamiseks on vaja suurendada kaitsekulutusi ja säilitada teatud rahulolematuse julgeolekuolukorraga. |
Ats Purje tegi suurepärase mängu Kupio Palloseura (KuPS) särgis, kui tabeliliidri HJK-ga tehti 2:2 viik. Kuigi KuPS jäi 0:1 kaotusseisu, suutis Purje andis resultatiivse söödu Rasmus Karjalainenile, kes viigistas mänguseisu 1:1-le. Purje viis oma koduklubi juhtima 56. minutil ning vahetati 88. minutil välja, kuid kolmandal lisaminutil suutis HJK viigistada.
Viigipunkti sai Soome kõrgliigas kirja ka Lahti. Henri Anier mängis 90 ning Artjom Dmitrijev 85 minutit, kui Tampere Ilvesega lepiti võõrsil väravateta viiki. Marek Kaljumäe sai kirja täismängu, kui kodus tunnistati Rovaniemi Palloseura (RoPS) 0:1 paremust. Mihkel Aksalu pidi oma võrgust noppima kolm palli, kui Seinäjoki JK (SJK) jäi 1:3 alla Espoo Honkale. Edukamalt läks Marko Meeritsal ja Hindrek Ojamaal, kui Vaasa Palloseura (VPS) alistas 4:1 Mariehamni. Kui Meerits veetis postide vahel terve kohtumise, siis Ojamaa vahetati välja 69. minutil 4:0 eduseisul.
HJK-l on parimana kirjas 36 punkti (16 mängust). RoPS on 30 punktiga (15) teine ning KuPS 25 punktiga (16) kolmas. Lahti on nende järel 23 punktiga neljas, kuid Kuopiost on peetud kaks mängu vähem. Eestlaste klubidest järgmine on VPS kuuendal real 21 punktiga (15), SJK on 12 punktiga (14) üheksas. PS Kemi asub 12 meeskonna konkurentsis 11. kohal seni teenitud 11 punktiga (14). Esmaspäva õhtul kohtuvad HJK – VPS, Lahti – KuPS ja Mariehamn – PS Kemi. Teisipäeval võõrustab SJK Tampere Ilvest.
Norras mängivate eestlaste koduklubidest sai ainsana punktilisa Matvei Igoneni koduklubi Lillestrøm, kes viigistas Igoneni abita võõrsil 2:2 Haugesundiga. Joonas Tamm sai kirja täismängu, kui Sarpsborg 08 jäi kodus 2:3 alla Tromsøle. Enar Jäägerita mänginud Vålerenga tunnistas võõrsil Rosenborgi 0:3 paremust, Kristiansund jäi võõrsil 0:2 alla Startile. Kristiansundi ridades sai täismängu ja kollase kaardi kirja Nikita Baranov. Brent Lepistu jälgis kohtumist varumeestepingilt, Andreas Vaikla koosseisu ei kuulunud.
Liiga liider, Taijo Teniste koduklubi Bergeni Brann, lõpetab vooru täna õhtul võõrsil Oddi vastu. Brannil on kirjas 31, Rosenborgil teisena 27 punkti. Eestlaste klubidest on nii Sarpsborg 08 kui ka Vålerenga teeninud 22 punkti (vastavalt 7. ja 8. koht) ning Kristansund on nende järel 19 punktiga üheksas. Lillestrøm on 16 meeskonna seas 13. kohal 13 punktiga.
Sergei Zenjov aitas treeningmängus Krakowi Cracovia (Poola) 4:2 võiduni Karvina (Tšehhi kõrgliiga) vastu. Ken Kallaste ja Kielce Korona alistasid Częstochowa Rakówi 2:0, kui Kallaste teenis mänguaega teisel poolajal. Konstantin Vassiljev Gliwice Piasti 0:2 kaotusmängus Belchatowi (Poola tugevuselt kolmas liiga) kaasa ei teinud.
Siim Luts tegi oma esimese kohtumise Teplice (Tšehhi kõrgliiga) meeskonna mängijana, kui aitas oma uuel koduklubil 3:0 alistada Mas Táborskoga. Luts tegi kaasa esimese poolaja. Tšehhis sarnaselt Mas Táborskole aste madalamal palliv Mikk Reintam mängis 90 minutit ning aitas Třinecil viigistada Zabrze Gornikuga (Poola) 0:0.
Läinud nädal tõi kaasa veel mitmeid uudiseid. Henrik Ojamaa lõi käed Poola kõrgliigaklubi Legnica Miedźiga ja Artjom Artjunin Bulgaaria kõrgliigasse kuuluva Veliko Târnovo Etariga. Ilja Antonov liitus Rumeenia klubi FC Hermannstadtiga, kes mängib samuti kõrgliigas. | Eestlased välismaal: Purje lõi HJK vastu värava ja andis väravasöödu | https://sport.err.ee/842114/eestlased-valismaal-purje-loi-hjk-vastu-varava-ja-andis-varavasoodu | Läinud nädalal käisid Eesti jalgpallikoondislased väljakul nii Soome kui ka Norra kõrgliigas. Lisaks pidasid mitmed mängijad treeningkohtumisi. |
"Kirjanike liidul on hea meel, et kodumaale on jõudnud veel üks kaugel olnud eesti kirjanik. Et Ing jõudis Visnapuu ära oodata," ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev. Ta lisas, et viimased aastad on olnud omamoodi pöördelised: kodumulda on saanud Marie Under, Artur Adson, Karl Ristikivi, nüüd Henrik Visnapuu.
"Isamaale tagasi jõudmine oli enamiku võõrsil viibinute viimane suur soov. Oleme seda jõudumööda täita püüdnud. Edaspidi on kõigil võimalik käia neile tähtpäevadel lilli viimas, näiteks Marie Underi sünniaastapäeval on tänu sellele juba tekkinud uus traditsioon. Hoiame oma kirjanduskultuuri ja austame eelkäijaid," ütles Aleksejev.
Visnapuu on eesti kultuuriloos mänginud olulist rolli, olgu kirjandusrühmituse Siuru ühe peamise liikmena, Ülemaailmse Eesti Kirjanduse Seltsi asutajana või luuletajana, kelle loomingut on tänapäevalgi viisistatud. Samuti oli Visnapuu eesti esimese korraliku poeetikaõpiku autor ja ajakirja Varamu toimetaja ning seisis Eesti Kirjanike Kooperatiivi loomise juures.
Henrik Visnapuu sündis 1890. aastal Viljandimaal talusulase peres, õppis Reola valla- ja Tartu linnakoolis, sai algkooliõpetajadiplomi Narva gümnaasiumi juurest, tudeeris Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat, ladina ja kreeka keelt, aga ka eesti kirjanduslugu. Töötas õpetaja, ajakirjaniku ja kultuurinõunikuna, kuniks sattus sõja ajal pagulasena Saksamaale, Austriasse, Šveitsi ja lõpuks Ameerikasse, kus suri ootamatult südameataki tagajärjel 61-aastasena.
Enne sõda ilmus Eestis Visnapuu loomest tosin luulekogu, nende seas näiteks "Amores" (1917), "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Talihari" (1920), "Ränikivi" (1925), "Tuulesõel" (1931) ja "Põhjavalgus" (1938) ning pool tosinat paguluses. Nõukogude ajal Visnapuu nime kirjandusõpikuist alati ei leidnud. Tema looming jõudis rahvuskaaslasteni piiratud mahus 1960-ndatel Paul Rummo vahendusel ning laiemalt 1990-ndatel, mil ilmus luulekogumik "Mu ahastus ja armastus" (1993) ning mälestustekogumik "Päike ja jõgi" (1995). Viimastel aastatel on tema loomingust trükivalgust näinud kaks põhjalikku teost: Vallo Kepi koostatud luulekogu "Kirg ja kodumaa" (2017) ning Hando Runneli koostatud artiklikogumik "Millal sünnib inimene" (2018).
Henrik Visnapuu jõuab pärast pikki eksirännakuid puhkepaika oma abikaasa Hilda Visnapuu ehk Ingi kõrvale, kes on seal teda truult oodanud üle 70 aasta. | Luuletaja Henrik Visnapuu sängitatakse teisipäeval kodumulda | https://kultuur.err.ee/842113/luuletaja-henrik-visnapuu-sangitatakse-teisipaeval-kodumulda | Teisipäeval, 26. juunil sängitatakse Tallinna Metsakalmistul kodumulda luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik, Siuru Vürst Henrik Visnapuu (1890–1951), kes suri paguluses New Yorgis enam kui pool sajandit tagasi. |
Eesti, Läti, Leedu ja Poola valitsujuhid peaksid koos Euroopa Komisjoni esindajaga allkirjastama võrkude ühendamist puudutava kokkuleppe Brüsselis 28. - 29. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu ajal, kuid pole seni saavutanud ühist arusaama, kuidas põhimõtteliselt ühendada lahti ehk desünkroniseerida Balti riikide energiavõrk Venemaa ja Valgevene energiavõrgust ja sünkroniseerida see Kesk-Euroopa võrguga.
Eesti peab nii varustuskindluse kui rahaliste kulude aspektist kõige paremaks variandiks olemasoleva Leedu ja Poola vahelise Lit-Pol vaheldusvooluühenduse kõrvale teise vahelduvvooluühenduse rajamist, kuid Poolale on see variant vastuvõetamatu.
Seetõttu annab Eesti Poola tahtele järele ning nõustub mõne muu alternatiivse lahendusega, kui see on varustuskindluse ja kulude poolest kahe vahelduvvooluühenduse variandiga võrdne, teatas BNS.
Selleks viiakse läbi veel täiendav uuring, mis peab alternatiivse lahenduse kulukust ja sellega kaasenvat varustuskindlust hindama.
Alternatiivne variant eeldab Leedu ja Poola vahelise merealuse alalisvooluühenduse rajamist koos lisanduvate investeeringutega sünkroonkompensaatoritesse, elektrisüsteemi stabilisaatoritesse ja muudesse stabiilsusmehhanismidesse. Uuring peaks valmis saama suve lõpuks ning kinnitatama septembris toimuval Balti elektriturgude ühendamise plaani (BEMIP) kohtumisel.
Juhul kui alternatiivne lahendus ei taga Eesti soovituga varustuskindluse ja kulude poolest võrdväärset tulemust, siis peaksid osapooled jätkama arutelusid sobiva variandi leidmiseks, kuid sellisel juhul satub 2025. aastaks seatud ümbersünkroniseerimise tähtaeg kahtluse alla.
Eesti põhivõrguhalduri Eleringi juht Taavi Veskimägi on varem öelnud, et varustuskindluse ja maksumuse poolest on vaieldamatult parim variant Leedu ja Poola vahelised kaks vahelduvvoolu ühendust ning sellega mittenõustumine lükkab Baltimaade elektrivõrgu Venemaa sagedusalast desünkroniseerimise edasi.
"Tõenäoliselt võiksime jõuda desünkroniseerimiseni 2025. aasta lõpuks, aga selle eelduseks on, et see lahendus, mis nüüd tekib, on töökindel ja tasuv. Kui ta ei ole töökindel, siis meie arust tuleks see edasi lükata kuni lahenduse leidmiseni, mis tagab meile töökindluse," ütles Veskimägi 12. juunil.
Samuti on Veskimäe sõnul Venemaa saavutamas elektrivõrgu Baltimaadest desünkroniseerimisvõimekuse juba tänavu.
"Kust tuleneb kiirus desünkroniseerimisega tegelemiseks? Tuleneb sellest, et vastastikune sõltuvus Venemaaga on kadumas. Selle aasta lõpuks kui Kaliningradi LNG terminal on töös, ehk Venemaa on [selle valmimisel] võimeline varustama Kaliningradi ilma Leedut läbiva gaasijuhtmeta," ütles Veskimägi. | Eesti annab Kesk-Euroopa elektriühenduse asjas ilmselt Poolale järele | https://www.err.ee/842111/eesti-annab-kesk-euroopa-elektriuhenduse-asjas-ilmselt-poolale-jarele | Eesti loobub tõenäoliselt oma senisest kahe vahelduvvooluühenduse nõudmisest Balti riikide Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimiseks ning tuleb vastu Poolale, mis keeldub teist vahelduvvooluühendust rajamast. |
Ruhnu saare ettevõtja Ruth Keskpaiga sõnul on nii majutuskohtade kui ka toitlustusasutuste peamiseks elatusallikaks turistid.
"See (Runö kadumine liinilt - toim) paneb ikka väga-väga suure põntsu," ütles Keskpaik ERR-ile.
Keskpaiga sõnul tulevad suvekuude laevapiletid müüki märtsis ning need müüakse mõne päevaga välja. Seega on turistidel juba kevadest majutuskohad broneeritud.
Vald üritab tagada turismigruppide reisid võimalikult suures mahus, kuid Keskpaik muretseb ka iseseivalt reisi planeerinud turistide käekäigu pärast, kes peavad kohale saama läbi Saaremaa.
Lisaks on Ruhnu söögikohtadel toidukaupade vedamisel nõuded ning otseühenduse puudumine Pärnust raskendab nende täitmist.
Asenduslaev Amalie sõidab vaid Saaremaa ja Ruhnu vahelt. Ruhnu vald teatas oma Facebooki lehel, et nad tagavad 40-kohalise parvlaeva igal sõidul kümme kohta Runhu elanikele. Lisaks kaalutakse ajutise lennuühenduse loomist Pärnust.
Parvlaev Runö läks rikki enne jaanipäeva ning ei naase liinile enne kolme nädalat. | Ruhnu ettevõtja: laevaliikluse katkemine paneb väga suure põntsu | https://www.err.ee/842107/ruhnu-ettevotja-laevaliikluse-katkemine-paneb-vaga-suure-pontsu | Laevaühenduse katkemine mandriga raskendab nii Ruhnu ettevõtjate, kohalike elanike kui ka turistide elu. |
50 minutit kestnud avasett osutus Zoppi jaoks mõnevõrra keeruliseks, kui Loffhagen murdis eestlase servi ning läks 4:2 juhtima. 3:5 kaotusseisus suutis Zopp aga mängu enda kasuks pöörata ning võitis neli geimi järjest, asudes 6:5 juhtima. Sett läks sellegipoolest kiiresse lõppmängu, kus numbritega 7:4 võidutses Zopp.
27 minutit kestnud teine sett oli kõike muud kui tasavägine – Zopp murdis kolmel korral vastase servi ning võitis seti nulliga, 6:0.
Kvalifikatsioonis viienda asetuse saanud Zopp läheb järgmises ringis vastamisi itaallase Alessandro Giannessiga (ATP 201.) | Jürgen Zopp võttis Wimbledoni kvalifikatsiooni avaringis kindla võidu | https://sport.err.ee/842109/jurgen-zopp-vottis-wimbledoni-kvalifikatsiooni-avaringis-kindla-voidu | Eesti esireket Jürgen Zopp (ATP 107.) alustas esmaspäeval Wimbledoni muruturniiri kvalifikatsioonimängudega, kui alistas avaringis Suurbritannia tennisisti George Loffhageni (ATP 888.) 7:6 (4), 6:0. |
Tund ja üheksa minutit kestnud matšis kulus Kanepil avaseti võitmiseks kõigest 27 minutit. Endine Eesti esireket murdis esimeses setis kolmel korral jaapanlanna servi ja teenis kiirelt 3:0 edumaa. Kanepi kaotas vaid kaks geimi ning võttis kindla 6:2 setivõidu.
Teine sett osutus mõnevõrra tasavägisemaks, kui kord teenis geimipunkti Kanepi, kord Nara. Eestlanna suutis patiseisu murda olles 3:4 kaotusseisus, võites kolm geimi järjest ning alistades jaapanlanna teises setis 6:4.
Järgmises ringis läheb Kanepi vastamisi viienda asetusega Läti esireketi Jelena Ostapenkoga (WTA 12.). | Kanepi alustas Eastbourne'i turniiri võidukalt | https://sport.err.ee/842106/kanepi-alustas-eastbourne-i-turniiri-voidukalt | Suurbritannias Eastbourne'is peetaval 753 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiril alistas Kaia Kanepi (WTA 44.) avaringis jaapanlanna Kurumi Nara (WTA 101.) |
Kahtlustuse järgi lõhkus 40-aastane Nikolai Tuulemaa teel asuva viinapoe akna ja üritas sealt minema viia alkoholi ja sigarettte, kuid seda näinud juhuslik mööduja kutsus välja politsei.
Kuriteopaika saabunud politsei tabas varem kriminaalkorras karistatud mehe peitumas ühe lähedal asuva auto alt. | Viinapood hindas varguselt tabatud mehe tekitatud kahju 30 000 euro peale | https://www.err.ee/842104/viinapood-hindas-varguselt-tabatud-mehe-tekitatud-kahju-30-000-euro-peale | Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas tabas politsei reede öösel viinapoodi sisse murdnud mehe, kelle tekitatud kahju hindas pood esialgu 30 000 euro peale. |
Meresinistes jakkides vaatlejad on pandud mööda linna vahti pidama, et tabada ärisid või elanikke, kes kasutavad endiselt plastkotte. Karistused on hakanud ettevõtetele juba kehtima ja näiteks McDonald's ja Starbucks on allikate sõnul juba trahvi saanud.
Trahvid ulatuvad 5000 ruupiast (63 eurot) esimese rikkumise korral kuni 25 000 ruupia (315 eurot) ja kolmekuise vangistuseni juhul, kui rikkuja tabatakse mitmendat korda plastikut kasutamas.
"Reostuse olukorrast lähtuvalt on seda tore teha, aga inimeste jaoks on see suur probleem," ütles Mumbai elanik Kamlash Mohan Chaudhary. "Inimesed kannavad siin kõike kilekottides." Elanik lisas, et on hakanud kandma oma asju riidest kotis ning tema kohalik lihunik on hakanud liha pakkima kilekottide asemel ajalehtedesse.
India võõrustas hiljuti maailma keskkonnapäeva, mis keskendus sel aastal plastjäätmete epideemiale. Alates 1950. aastast on igal aastal visatud loodusse umbes 6,3 miljardit tonni plastikut, millest enamik ei lagune vähemalt 450 aastat.
Indialaste plastikasutus on vähem kui pool maailma keskmisest: 11 kilogrammi aastas, võrreldes 109 kilogrammiga USAs. | Mumbai keelas kilekotid ja plastpudelid | https://www.err.ee/842102/mumbai-keelas-kilekotid-ja-plastpudelid | Mumbaist sai suurim India linn, mis on keelanud ühekordse plasti kasutamise: elanikke, keda nähakse kasutamas kilekotte, plasttopse või -pudeleid, ootab kuni 25 000 ruupia suurune karistus (umbes 315 eurot) ja oht sattuda kolmeks kuuks vanglasse. |
Koondise arsti Taivo Väärsi sõnul vaevab Jõesaart kõhuviirus. "Janari haigestus öösel kõhuviirusesse ning otsustasime, et ta jääb täna koju. Samuti ei tee tänases mängus kaasa Kregor Hermet, kes vigastas eilsel treeningul reielihast. Midagi tõsist ei ole, kuid jalg vajab puhkust."
Kohtumine Hartwall Arenal algab kell 18:30.
Eesti koondise jaoks on mäng viimaseks proovikikiviks enne tähtsaid 2019. aasta MM-valikmänge. Tuleval reedel, 29. juunil minnakse võõrsil vastamisi Suurbritanniaga ning seejärel esmaspäeval, 2. juulil kell 19.00 koduses Saku Suurhallis tugeva Kreeka koondisega. | Korvpallikoondis sõitis Soome Janari Jõesaareta | https://sport.err.ee/842101/korvpallikoondis-soitis-soome-janari-joesaareta | Eesti korvpallikoondis kohtub esmaspäeval teises maavõistlusmängus võõrsil Soome koondisega. Esimese mängu vahele jätnud Janari Jõesaar haigestus viirushaigusesse ning meeskonnaga kaasa ei reisinud. |
Jaanipäev Orissaares Illiku laiul. Lõke on juba vaikselt hääbumas, kell on tiksunud tunnikese üle kesköö. Kõik on üsna rahulik, inimesed teevad kõrvalmajas asuva tualeti järjekorras lolle nalju, meel on hea.
Kogu rahu katkeb, kui mingi tüdruk kihutab tualeti poole ja karjub: "Nublu juba alustas!" Selle peale unustavad kõik muidugi selle, miks järjekorras üldse seistud sai, ning alustavad hullumeelset jooksu vana paadikuuri poole, kus kontsert toimub. Kas võtta veel üks jook? Ei? Jah? Pigem vist mitte, muidu jääb midagi nägemata.
Ja kujutage nüüd ette, et sa satud kauges Saaremaa otsas peole, kus pilet maksab 15 eurot - mitte kõige odavam, eksole -, mis võiks ju kohale tuua vaid üksikud lollid, kes on valmis sellist hinda maksma, kuid vastupidi. Uksest sisse astudes lendas näkku kisakoor. Nublu oli laval, superstaar oli laval, rahvas hullus.
See põgus reportaažlik nüanss oli vajalik, et mõista seda konteksti, kus Nublu möödunud nädalavahetusel lavale astus. Sellelt kontserdilt oli raske midagi oodata, sest soojendusesinejana üles astunud Gram-of-Funi kuulas parimal juhul kümme inimest, oli hirm, et ehk astub Nublugi tühja saali ette. Selle asemel olid kohal inimesed, kes teadsid kõiki lugusid peast - me ei räägi praegu refräänidest, vaid ka kõige kaootilisemad taustamõminad kõlasid sellest mitmehäälsest taustakoorist-publikust välja. Kuidas kurat see võimalik on?
Nublu Piidivabrikus Autor: Heigo Teppo
Meil on Eestis igasugu superstaare. N-ö paberitega staarid, suure telekonkursi võitnud lauljad nagu Ott Lepland, Liis Lemsalu, Jüri Pootsmann, sajal moel end pildis hoidvad Tanel Padar, Jalmar Vabarna, Lenna Kuurmaa ja veel kümned tegelased, kellest räägitakse pidevalt meedias, kes osalevad igal suve- ja jõulutuuril ning kelle elu peaks meid justkui huvitama. Muusika jääb tahaplaanile, olulisem on muu vaht - kes kellega käib, kus elab, kuidas elab, millises tanklas bensiini võtab, mida poest ostab -, mille abil hoitakse neid pidevalt meie teadvuses. Vahel tuleb endalegi üllatuseks, et nad üldse muusikat teevad, aga nende superstaaristaatuses ei kahtle keegi.
Aga siis on Nublu. Mida me temast teame? Noh, tema artistinimi on Nublu, ta on mees, pigem noor ja... See on kõik. Ta on lihtsalt üks nimi, ei mingit taustainfot, ei mingit kindlat sihtgruppi, kellele oma muusikat jõuliselt peale suruda. Lihtsalt mõned lood Soundcloudis ja Youtube'is, mis on hakanud vaikselt ise levima. Kui välja arvata ainus intervjuu Eesti Ekspressile ja üksikud uudisnupud, siis on Nublu tuntus levinud suusõnaliselt, mudel, mis viib harva nii suure eduni. Anonüümsus on tänapäevases muusikamaailmas liiga harva nähtav luksus, mida Nublu kasutab ülivõimsalt enda kasuks ära.
Kõike seda arvestades jõuame tagasi kontserdini. Seal ta seisis - hallides dressides, seljakott seljas, suusaprillid (!!!) peas. Meile tuttava räppari arhetüübiga ta ei sobitu, temas ei ole rõhutatult musta muusika ega tänavakultuuri mõjutusi, samas ei ürita ta teha ka mingit jõmminalja. Aga polegi vaja, sest ta on superstaar ja tal on täiesti suva - kui Eestis oleme harjunud, et artist paigutab end mingisse lahtrisse ja mugandab end kuidagi publiku jaoks, siis Nublu on igasugu liigitustest üle. Jah, ta on pandud ühte kasti teiste Soundcloudi-räpparitega, mõminaräpparitega, kuidas iganes neid nimetada, aga ta lihtsalt sattus sinna vahele - tegelikult tal nendega suurt ühisosa pole. Ta on Nublu, kes teeb asju Nublu moel, Nublu saundiga, just nii, nagu Nublu neid tegema peakski.
Nublu Piidivabrikus Autor: Heigo Teppo
Tehti kriitikat, et Nublu ei laulnud ja lüürika tuli fono pealt. Noh, võib-olla. Kas heli oli esimesed paar lugu täiesti pekkis? Oli küll, kõik oli ühtlane bassimassiiv, millest kõlasid üle ainult publiku kaasalauldud sõnad. Aga on seal tegelikult üldse vahet? Nagu ta ütleb ise loos "Mina ka": "sest ma ei viitsi väga rääkida enam". Polegi vaja kogu aeg nii palju öelda ja teha, ta on superstaar, kes õnnistas neid sadakond inimest oma kohaloluga. Ta oleks võinud ka lihtsalt laval seista, paar tantsuliigutust teha ja rahvast ergutada, ka siis oleksid inimesed lava ees seisnud.
Üks võti on kindlasti muusikas. Kõik Nublu lood - seitse tükki, kui täpne olla - on viimase nüansini paika keeratud pophitid, sellised, mis mingis paremas maailmas võiksid olla edetabelites esikohtadel. Tema refräänid nakkavad pärast esimest kuulamist, seal on olemas kõik vajalik, et kuulaja tagasi tuua ja enda külge naelutada. Ma ei tea, kuidas ta seda oskab - Eestis ei ole vist ühtki teist artisti, kes oleks sajaprotsendiliselt skoorinud, kelle kõik lood oleksid hitid. Vähemalt seni on Nubluga niiviisi läinud.
Aga lisaks muusikale on ta ka lihtsalt nii omapärane figuur, täielik meelelahutaja, kes kiirgab lavalt positiivset energiat, mis annab publikule hoogu juurde. Nublu on kaval - ta esitas kiirelt oma kõik praegused lood ja täpselt sel hetkel, kui rahvas oli ülesse keritud, valmis veel kargama ja sõnu kaasa röökima, läks ta lavalt ära. Kõik lõppes sama kiiresti kui algas. Kuid kas nii ei peakski asjad lõppema? Ootamatult, kõige paremal hetkel, et koduteel meenutada ainult neid häid emotsioone? Ma arvan küll.
Võimalus näha üht suurt superstaari tegemas oma esimesi samme on suur privileeg. Mina jään lootma, et Nublu suudab oma identiteeti ka edaspidi salajas hoida ning jätkata sama rada pidi - praegu ei ole talle Eestist kedagi vastu panna ja nii see võikski jääda. A mina ka! A mina ka! | Live-elamus. Nublu, Soundcloudist otse superstaariks | https://kultuur.err.ee/842041/live-elamus-nublu-soundcloudist-otse-superstaariks | Eelmine nädal kirjutasin JAY-Z ja Beyoncé uuest plaadist"Everything Is Love", mis esindab staarlust kõige maksimalistlikumal kujul. Nad on rikkad, ilusad, avalik huvi nende vastu on piiramatu ning neist räägitakse alalõpmata. Nublu ei täida ühtki mainitud kriteeriumit, kuid ta on hetkel Eesti suurim superstaar. Päriselt ka. |
Viimasel ajal on arutletud erakondade meediaväljaannete rolli ja suhete üle ajakirjandusega. Eesti ajalehtede liidu tegevjuht Mart Raudsaar kirjutas 22. juunil ERRi portaalis, et erakondade uudisteportaalid ei saa pakkuda sõltumatut platvormi, sest nende olemuslik ülesanne on vahendada teatud erakonna maailmavaadet.
Raudsaare sõnul on taastatud Eesti Vabariigi ajakirjandusele omane, et lähtutakse angloameerika traditsioonist, mis eeldab parteiliselt sõltumatu ajakirjanduse olemasolu. Ajakirjandus peaks Raudsaare definitsiooni kohaselt pakkuma sõltumatut platvormi ja silmas pidama avalikku huvi.
Paraku on reaalsus Eesti ajakirjandusmaastikul teistsugune. Ajakirjandusväljaanded ei paku sugugi sõltumatut platvormi ega tegutse alati avalikku huvi silmas pidades.
Mitu ajakirjanikku on eraviisiliselt tunnistanud, et kallutatuse üks põhjus on nende endi seas levinud valdavalt (vasak)liberaalsed ja progressistlikud maailmavaatelised eelistused. Teatavasti võimenduvad sarnaste vaadetega inimeste koosluses ühised veendumused veelgi ning toimetuste puhul leiavad väljenduse nii teatud pitserit kandvas uudistoodangus (allikad, vaatenurk, pealkirjad) kui ka artiklite valikus, mida arvamusrubriigis lugejatele pakutakse.
Viimastel aastatel tekkinud kodanikuühiskonna ja erakondade portaalid – näiteks sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks portaal Objektiiv või Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna portaal Uued Uudised, mis alustasid tegevust 2015. aastal – on rajatud paljuski seetõttu, et nn pärisajakirjandus või peavoolumeedia on maailmavaateliselt kallutatud ega anna proportsionaalses mahus sõna konservatiivsetele ja teistele peavoolust erinevatele seisukohtadele. Mõne suurema väljaande uudiste- ja arvamustoimetus määravad, millest ja mis toonil Eesti avalikkuses räägitakse.
See ei ole üksnes alternatiivsete väljaannete või tsentrist kaugemale jäävate poliitikute etteheide. 2014. aastal vahendas ERRi portaal ajakirjandusõppejõu Priit Hõbemäe kriitikat, et ajakirjandus kajastas kooseluseaduse temaatikat täiesti kallutatult. Õhtulehe endine peatoimetaja Väino Koorberg aga nentis tänavu kevadel, et Euroopa Liiduga liitumise küsimuses käitus Eesti ajakirjandus samuti "leninlikult" propagandistina – oponentidele anti sõna hinnanguliselt kõigest 10 protsendi ulatuses võrreldes pooldavate seisukohtadega.
Paraku on ka avalik-õiguslik Rahvusringhääling teatud ideoloogilistes ja ühiskondlikes küsimustes loobunud neutraalsusest ja tasakaalustatusest, ehkki see ei tohiks nii olla. ERRil on seadusega pandud kohustus, et tema uudistesaated peavad olema mitmekülgsed, tasakaalustatud, sõltumatud ja korrektsed. Tegelikult tuleb ERRi saadetes ühtelugu ette äärmiselt ühekülgset homoõiguste propageerimist; välispoliitika teemalised saated ja dokfilmid esindavad samuti valdavalt poliitilise eliidi narratiivi ja mõjuvad poliitpropagandana.
Avaliku huvi silmas pidamisest kõneldes kerkib küsimus, kas äriühingutele või ettevõtjatest omanikele kuuluvad väljaanded teenivad ikka avalikku huvi või on nende esmane eesmärk äriline – teenida omanikule võimalikult palju tulu. Ja mis saab siis, kui avalik huvi ja omaniku ärihuvid lähevad vastuollu?
Mulle teadaolevalt on tõsine probleem ka suhtekorraldusfirmade lobitöö. Sellest on seni väga vähe räägitud. Seoses kooseluseaduse debatiga 2014. aastal kirjutati, et Peeter Rebane tellis suhtekorraldusfirmalt KPMS sel teemal "positiivset kommunikatsiooni". Väidetavalt on praktika, et ajakirjanduslik sisu pärineb tegelikult mõnest suhtekorraldusfirmast, Eesti ajakirjanduses üsna levinud. Samas ei märgita, et artikkel ilmus koostöös suhtekorraldusfirmaga.
Mis sõltumatust või avalikest huvidest lähtuvast ajakirjandusest me sel juhul rääkida saame? Demokraatlikus ühiskonnas nõutakse võimult läbipaistvust. Kõrged riigiametnikud ja rahvasaadikud peavad esitama oma majandushuvide deklaratsiooni. End neljandaks võimuks tituleerida armastav ajakirjandus peaks samuti olema valmis avalikkusega jagama infot selle kohta, kes on väljaannete suurimad reklaamiostjad, milliste lobigruppide ja suhtekorraldusfirmadega tehakse koostööd jne.
Mart Raudsaar juhib tähelepanu asjaolule, et erakondlikke infokanaleid kiputakse rahastama maksumaksja taskust. Minu arvates pole siin küsimus ainult konkurentsieelises reklaamiturul, vaid maailmavaatelisi portaale ja muid väljaandeid peaksidki ülal pidama konkreetse erakonna või maailmavaate toetajad.
Mart Raudsaarega saab kahtlemata nõustuda selles, et ajakirjandus peab oma kvaliteeti suutma hoida ja tõestada iga päev. Paraku käituvad meie suuremad väljaanded teatud maailmavaatelistes ja poliitilistes küsimustes ikka ja jälle propagandistina, unustades meelepärase ideoloogilise eesmärgi saavutamise nimel kohe kõik kaunid kõned sõltumatusest ja avaliku huvi teenimisest.
Erakondade ja teiste kodanikuühenduste portaalidest uudiseid ja arvamuslugusid jälgima asudes lugeja vähemalt teab, millist maailmavaatelist platvormi väljaanne esindab, ning saab pakutavat infot tarbides seda arvesse võtta. Oleks avalikkuse suhtes aus, kui ka üleriigilise levikuga suured väljaanded ja meediaportaalid end maailmavaateliselt määratleks ning lõpetaksid teeskluse, nagu tehtaks erapooletut, sõltumatut ajakirjandust. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Veiko Vihuri | Sõltumatu ja avalikku huvi teeniv ajakirjandus? | https://www.err.ee/842083/veiko-vihuri-soltumatu-ja-avalikku-huvi-teeniv-ajakirjandus | Ajakirjandusväljaanded ei paku sugugi sõltumatut platvormi ega tegutse alati avalikku huvi silmas pidades, leiab portaali Objektiiv peatoimetaja Veiko Vihuri. |
Müügileping allkirjastati eelmise nädala lõpus, tehing jõustub pärast konkurentsiameti kinnituse saamist. Tehingu maksumust pooled ei avalikusta.
"Bauhof on praeguseks jõudnud sellisesse arengufaasi, et saame ettevõtte rahuliku südamega uutesse kätesse usaldada ning ise järgmiste ettevõtmiste algatamisse ja arendamisse panustada. Ostuhuvilisi on Bauhofil olnud ka varem. Jõudsime Vilniaus Prekybaga, kellele kuulub Leedus ehitusmaterjalide kaupluste müügikett Ermitažas, müügi osas kõigile asjaosalistele sobiva kokkuleppeni," ütles MyInvest Estonia nõukogu esimees Indrek Prants.
Ermitažase tegevjuht Marijus Kriščiūnas märkis, et ettevõte näeb Bauhofi kauplusteketil suurt turupotentsiaali. "Meil on plaanis ettevõtet kasvatada ning luua kõiki kolme Balti riiki hõlmav ehitus- ja aiakaupade müügikett. Bauhofi kaubamärk jääb Eestis alles ning organisatsiooni tegevjuhtimises muudatusi teha kavas ei ole."
Vilniaus Prekyba on Leedu juhtiv äri- ja kaubanduskontsern, kellele kuuluvad apteegikett Euroapotheca, ehituspoodide kett Ermitažas, Maxima Grupp ja Akropolis Grupp. Vilniaus Prekyba korraldab ka mitmete kinnisvaraarenduse ning -rendi valdkonnas tegutsevate ettevõtete tegevust Baltimaades, Poolas, Bulgaarias, Ukrainas ja Rootsis.
Bauhof on Eesti ehitusmaterjalide jaekaubandusturu liider, ettevõtte senine omanik oli MyInvest Grupp. Bauhofi 2017. aasta käive oli 97 miljonit eurot ning puhaskasum 3,1 miljonit eurot. Bauhofil on Eestis 13 kauplust, ettevõttes töötab 450 inimest. | Leedu kontsern ostab Bauhofi kauplusteketi | https://www.err.ee/842052/leedu-kontsern-ostab-bauhofi-kauplusteketi | MyInvest Estonia grupp müüb täisosaluse ehitusmaterjalide ja aiakaupade müügiketis Bauhof Leedu kaubandus- ja äriettevõttele Vilniaus Prekyba, kellele muu hulgas kuulub ehituspoodide kett Ermitažas ja Maxima Grupp. Bauhofi kaubamärk jääb ostja kinnitusel Eestis alles. |
2020. aasta jaanuaris toimuv järgmine EM-finaalturniir peetakse teatavasti kolmes riigis – Austrias, Rootsis ja Norras – ning seal osalevad esmakordselt 24 riiki. Sügisel algaval valikturniiril jätkab sinna pürgimist uue peatreeneri Thomas Sivertssoni käe all ka Eesti, kes läbis esimese faasi alagrupivõiduga ning loositi siis 4. alagruppi koos Sloveenia, Hollandi ja Lätiga.
Nelja aasta pärast toimuva EM-finaalturniiri korraldamisõiguse eest võitlesid kaks ühisprojekti ning Slovakkia ja Ungari partnerlust eelistati kolmikule Belgia-Hispaania-Prantsusmaa. 2024. aasta EM anti korraldada Saksamaale, kes edestas valimistel Taani-Šveitsi ühistaotlust. Tuleva aasta jaanuaris koos Taaniga MM-finaalturniiri võõrustaval Saksamaal pole EM varem kunagi toimunud.
"Hiljuti Eesti Käsipalliliidu üldkoosolekul kinnitatud arengukavas soovime 6-10 aasta perspektiivis jälle kandideerida noorte EM-i korraldamisele ja tulevikus mõne ühisprojekti raames ka naiste või meeste finaalturniiri alagruppi võõrustada, nii et oli põnev jälgida erinevate riikide esitlusi ja lähenemisnurki suurvõistluste taotlemisel," sõnas Eestit kongressil esindanud EKL-i peasekretär Pirje Orasson.
Lisaks otsustati ka 2022. aasta naiste EM-finaalturniiri korraldajariigid, kelleks said Sloveenia, Makedoonia ja Montenegro. "Naiste käsipallile pöörab EHF edaspidi oluliselt enam tähelepanu, sest selle potentsiaali hinnatakse väga kõrgeks. Ala areneb naiste seas tormiliselt üle kogu Euroopa ning EHF tegi mitmeid struktuurimuudatusi, et seda veelgi soodustada," vahendas Orasson.
Kongressil esitas EHF-i president Michael Wiederer omamoodi väljakutse ka Rahvusvahelisele Käsipalliliidule (IHF), tungivalt soovitades suurendada meeste MM-finaalturniiril osalevate võistkondade arvu 24-lt 32-le. "On valus vaadata kui paljud tugevad Euroopa koondised jäävad MM-ilt eemale ning juba 2021. aasta MM-iks Egiptuses võiks selle muudatuse läbi viia," sõnas Wiederer. | Käsipalli EM-finaalturniirid anti Ungarile ja Slovakkiale ning Saksamaale | https://sport.err.ee/842094/kasipalli-em-finaalturniirid-anti-ungarile-ja-slovakkiale-ning-saksamaale | Möödunud nädalal toimus Šotimaal korraline Euroopa Käsipalliliidu (EHF) kongress, kus võeti vastu mitmeid tähtsaid otsuseid ning jagati järgmiste suurturniiride korraldamisõigusi. Meeste EM-finaalturniirid toimuvad 2022. aastal Ungaris ja Slovakkias ning kaks aastat hiljem Saksamaal. |
Üle kogu maailma üritavad intelligentseid masinaid võimalikult võimekaks muuta umbes 10 000 teadlast. Viimasel kümnendil on tehtud selles vallas ka palju edusamme. Selle tõttu on olulisem kui kunagi varem, et arendatav tehnoloogia oleks inimkonnale hea mõjuga.
Robotitest finantsnõustajate, isejuhtivate sõiduautode ja personaalsete digiassistentide näol on oodata uusi ja lahendamata probleeme. Juba on tehisintellekti tõttu esinenud turvarikkeid, õnnetusi ja häbistavaid tagajärgi. Selliste sündmuste absoluutne sagedus ja tõsidus suureneb pidevalt, kuna tehisintellektid muutuvad võimekamaks. | Graafikulugu: tehisintellekti 13 suuremat ja väiksemat äpardust | https://novaator.err.ee/842085/graafikulugu-tehisintellekti-13-suuremat-ja-vaiksemat-apardust | Tehisintellekti tõttu on juhtunud juba terve rida väiksemaid ja suuremaid äpardusi. Üha uute intelligentsete toodete turule tulekul võib oodata, et kasvab nii nende sagedus kui ka tõsidus. |
HKScan plaanib oma Soome tootmistegevust "ratsionaliseerida ja kohandada," teatas ettevõte esmaspäeval Helsingi börsile. Esiaglsetel hinnangutel tähendab see 211 töölepingu lõpetamist ja teisi võimalikke muudatusi töötingimustes. Detailid selguvad protsessi käigus.
"Meie eesmärk on suurendada oluliselt meie tootmise paindlikkust ja efektiivsust ning seeläbi suurendada meie konkurentsivõimet ja kasumlikkust," ütles HKScani tootmisjuht Sami Sivuranta.
Koondamised ja muud töölepingu tingimuste muutmine hakkab teate kohaselt mõjutama HKScani Vantaa, Forssa, Mikkeli, Paimio ja Outokumpu üksuseid, kuid mitte Rauma tehase töötajaid.
Teate kohaselt mõjutavad muudatused tootmis- ja logistikapersonali, kuid mitte "valgekraelisi" tööülesandeid tootmises ja logistikas, ega juhtivaid ametikohti.
HKScan on Soome peakontoriga Põhjamaade lihatootja, mis toodab ja turustab sea-, veise, linnu- ja lambaliha, töödeldud liha ning valmistoite. Möödunud aastal teenis kontsern 1,8 miljardi euro suuruse käibe juures 18 miljonit eurot kahjumit. Eestis kuulub HKScani kontsernile Rakvere Lihakombinaat ja Tallegg. | HKScani koondab Soomes üle 200 töötaja | https://www.err.ee/842093/hkscani-koondab-soomes-ule-200-tootaja | Soome lihatööstuskontsern HKScan koondab oma Soome tehastes 211 töötajat ning võib muuta muid töölepingu tingimusi. |
Kuna riigikohus Pärnoja ja Diana Kožina kriminaalasjas esitatud kaebusi ei aruta, siis jõustus Tartu ringkonnakohtu mai lõpus tehtud otsus.
Mai lõpus jättis ringkonnakohus muutmata Pärnoja õigeksmõistmise ühes võltsitud dokumendi kasutamise episoodis, kuid muutmata teises episoodis süüdimõistmise.
Riigikohtu suuniste järgi uue otsuse teinud ringkonnakohus jättis Viru maakohtu otsuse muutmata osas, millega Pärnoja mõisteti õigeks võltsitud dokumendi kasutamises 2013. aasta 3.novembri episoodis, kuid süüdi 2008. aasta 23. juuli episoodis, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Samuti mõistis ringkonnakohus õigeks Diana Kožina dokumendi võltsimises 3. novembri 2013 avalduse esitamisega seonduvas episoodis ning valeütluse andmises süüdistuses, kuid süüdi 2008. aasta 23. juuli episoodis.
"Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et üheselt ei ole ümber lükatud Pärnoja versioon, et ta andis ülekande jaoks vajaliku summa kannatanule sularahas," märkis kohus.
Tamme sõnul on ainsateks tõenditeks Pärnoja ja kannatanu vastukäivad ütlused. "Asjas ei ole kogutud tõendeid, mis näitaks, et 300 000 krooni ei pärinenud Pärnojalt ja Kožina oli sellest teadlik, esitades oma avalduses tahtlikult ebaõigeid andmeid. Avalduse puhul ei ole tuvastatud tõele vastavaid asjaolusid ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks," leidis kohus.
Pärnojale esitatud võltsitud dokumendi kasutamise süüdistus on omakorda seotud Kožina süüdistusega avalduse võltsimises.
"Kuna avalduse võltsitust ei ole võimalik tuvastada, puudub ka alus väita, et sama dokumendi esitamisega on Pärnoja toime pannud talle etteheidetava kuriteo," märkis kohus.
Ühtlasi leidis kohus, et kuna tõendid ei lükka ümber seda, et Pärnoja andis ülekande jaoks vajaliku summa sularahas kannatanule, ei saa ka tõsikindlalt väita, nagu oleks Kožina andnud sularaha üleandmise kohta ebaõigeid ütlusi ning sel põhjusel tuli Kožina valeütluste andmises õigeks mõista.
Samas jättis ringkonnakohus muutmata Viru maakohtu mullu 19. juuni otsuse 2008. aasta 23. juuli võltsitud lepingu esitamises. Ühtlasi jäi muutmata Pärnojale selle eest määratud rahaline karistus.
Samas kuriteoepisoodis jäi süüdi ka Kožina ning muutmata jäi talle selle eest mõistetud rahaline karistus.
Süüdistus
Viru ringkonnaprokuratuur süüdistab Pärnoja selles, et ta omastas 300 000 krooni, mille kannatanu oli Pärnoja juhtimisel tegutsenud OÜ Sidiv Õigusbüroole laenanud. Selles osas mõistis maakohus Pärnoja õigeks ning ka ringkonnakohus jättis selle muutmata.
Tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks esitas Pärnoja sama laenu puudutanud tsiviilvaidluse raames kohtule OÜ Sidiv Õigusbüroo eelmise juhatuse liikme Diana Kožina allkirjastatud avalduse, milles Kožina kinnitas, et OÜ Sidiv sai 2008. aasta 300 000 krooni laenu hoopis Artur Pärnojalt, mille viimane andis väidetavale kannatanule Diana Kožina juuresolekul, märkis süüdistus.
Samuti esitas Pärnoja tsiviilvaidluse raames kohtule dokumentaalse tõendina väidetavalt 23.07.2008 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ Sidiv Artur Pärnojalt 300 000 krooni.
Süüdistuse kohaselt tuvastas dokumendiekspertiis, et nimetatud laenuleping on tegelikult koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi, alles 2013. aastal. | Narva eksprefekt jäi võltsitud dokumentide kriminaalasjas osaliselt süüdi | https://www.err.ee/842092/narva-eksprefekt-jai-voltsitud-dokumentide-kriminaalasjas-osaliselt-suudi | Narva endine prefekt Artur Pärnoja jäi võltsitud dokumentide esitamise kriminaalasjas osaliselt lõplikult süüdi, kuna riigikohus tema kaitsja kaebust arutusele ei võtnud. |
Esialgsetel andmetel tagurdas kortermaja õuealal prügiauto naisele otsa. Naine hukkus.
Põhja prefektuuri operatiivjuhti Veiko Randaline sõnul on tegemist traagilise õnnetusega ning kahetsusväärselt on selliseid juhtumeid ka varem olnud.
Juht oli kaine ja omab vastava kategooria juhtimisõigust. Juhtumi täpsemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluse käigus.
Politsei palub liiklusõnnetuse pealtnägijatel ühendust võtta numbril 112 või saata e-kiri aadressile [email protected]. | Prügiveoki alla jäänud eakas naine hukkus | https://www.err.ee/842090/prugiveoki-alla-jaanud-eakas-naine-hukkus | Esmaspäeva keskpäeva paiku hukkus Tallinnas Sõpruse puiestee kortermaja juures prügiveoki alla jäänud 93-aastane naine. |
Tuvastamata mõrvarid tapsid 64-aastase Fernando Ángeles Juárezi neljapäeval oma maja juures, vahendab BBC.
1. juulil toimuvate üldvalimiste eel on Mehhikos tapetud kokku üle saja poliitiku. Juárez oli kolmas poliitik, kes tapeti Michocáni osariigis nädala aja jooksul, kusjuures linnapeakandidaat Omar Gomez tulistati surnuks vaid päev varem kui Juárez.
Föderaalpolitsei võttis pühapäeval vahi alla 27 politseinikku ja kohaliku julgeolekusekretäri.
Mehhiko on hädas organiseeritud kuritegevusega seotud vägivallalainega: mullu tapeti riigis 25 339 inimest. | Mehhiko linnas vahistati pärast poliitiku mõrva kõik politseinikud | https://www.err.ee/842086/mehhiko-linnas-vahistati-parast-poliitiku-morva-koik-politseinikud | Mehhiko Ocampo linnas võeti vahi alla kõik politseinikud, kuna neid kahtlustatakse linnapeakandidaadi mõrvas osalemises. |
Egiptuse koondis treenib MM-finaalturniiri vältel Tšetšeenia pealinnas Groznõis, kus Tšetšeeni Vabariigi juht Ramzan Kadõrov on lasknud end korduvalt jäädvustada egiptlaste superstaari Mohamed Salahiga. Vastuoluline Kadõrov, keda on muuhulgas süüdistatud ka inimõiguste rikkumises, teatas sotsiaalmeedias, et tegi Salahist ka Tšetšeenia aukodaniku. Vene uudistekanali Russia Today videos on näha Salahit naeratamas, samal ajal kui Kadõrov kinnitab Liverpooli mängumehe särgile Tšetšeenia lipuga rinnamärgi.
CNN-i sõnul tunneb Salah end antud olukorras ärakasutatuna, sest ei soovi end segada jalgpallivälistesse teemadesse või et teda kasutatakse ära kellegi poliitilistel eesmärkidel. Väljaande sõnul olevat Salah Egiptuse jalgpalliliidu tegevuses pettunud, mistõttu kaalub ründetäht ka koondisekarjääri lõpetamist. Ajakirja Foreign Policy sõnul püüab moslemist Kadõrov Salahiga sõbrunedes parandada enda kuvandit ning ühtlasi luua tugevamaid sidemeid Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida islamimaadega.
Mohamed Salah has been awarded honourary Chechen citizenship by Ramzan Kadyrov. The dictator presented the footballer with a badge and a copy of the decree at dinner. #WorldCup pic.twitter.com/qn6TwNmqs1
— Karim Zidan (@ZidanSports) June 23, 2018
Egiptuse jalgpallikoondise MM-finaalturniiri viimane mäng leiab aset esmaspäeval, 25. juunil, kui vastamisi minnakse Saudi Araabiaga. | Propaganda keskmesse sattunud Salah kaalub koondisekarjääri lõpetamist | https://sport.err.ee/842068/propaganda-keskmesse-sattunud-salah-kaalub-koondisekarjaari-lopetamist | Egiptuse jalgpallikoondise ründaja Mohamed Salah kaalub koondisekarjääri lõpetamist, sest pole rahul sellega, kuidas teda Tšetšeenias poliitilistel eesmärkidel ära kasutati. |
Kultuuriminister Indrek Saar moodustas konkursi läbiviimiseks komisjoni, kuhu kuuluvad kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits, kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis, kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu, SA Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige Sirje Helme, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi teadur ja ajalookultuuri dotsent Linda Kaljundi ja riigiarhivaar Priit Pirsko.
Konkursil osalemise tähtaeg oli möödunud reede. Kultuuriministeeriumi personalijuhi Maris Viipsi sõnul võtab komisjon otsustamisel arvesse kandidaatide eelnevat juhtimiskogemust, muuseumi tegevusvaldkonna ja vastavate õigusaktide tundmist, majandusalaseid üldteadmisi ning riigiasutuse eelarve koostamise põhimõtete tundmist.
Uue direktoriga sõlmib kultuuriministeerium töölepingu kaheks aastaks või kuni riigiasutuse Eesti Ajaloomuuseum tegevuse lõpetamiseni seoses Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamisega.
Ajaloomuuseumi senise direktori Sirje Karise ametiaeg lõppeb 31. juulil. Karis siirdub tööle Tartu linnamuuseumi juhiks. | Eesti Ajaloomuuseumi direktoriks kandideerib kaheksa inimest | https://www.err.ee/842077/eesti-ajaloomuuseumi-direktoriks-kandideerib-kaheksa-inimest | Eesti Ajaloomuuseumi direktori ametikohale esitas tähtajaks avalduse kaheksa inimest, kelle seast valitakse uus direktor välja augustiks. |
Tallinna Sadam on otsustanud loobuda Põhja-Tallinna tipus asuvast Paljassaare sadamast kui enda jaoks ebaperspektiivikast ja tulevikus potentsiaalsest kahjumitootjast. Seetõttu on riigiettevõte otsinud huvilist, kellele sadamapidamine koos varadega üle anda.
"See on ala, kus kaupade käitlemist ei ole enam võimalik väga teha, sest kaupu ei saa läbi linna enam transportida. Kuivõrd linna nägemuses peaks Tallinna avama merele, siis me loomulikult toetame seda," põhjendas Talllinna Sadama juhatuse liige, kommertsjuht Margus Vihman loobumisplaani.
Vihmani selgitusel ei ole sadamaala täielikult Tallinna Sadama käes olnudki ning suurema osa oma Paljassaare varadest müüsida nad juba üle kümne aasta tagasi maha, jäänud on vaid kaduvväike osa kogu territooriumist, mis piirdub mõnede teede, võrkude ja kaidega ning mida nüüd koos sadamapidamisega üle soovitakse anda.
Reedel, viimase asjana enne jaanipühi kohtus Tallinna Sadam Paljassaare sadama potentsiaalsete huvilistega, kelleks olid naabritest Lahesuu sadam, veo- ja logistikafirma Petromaks ning laevaremondifirma Netaman Repair Group, lootuses jõuda sadama edasise haldaja osas kokkuleppele.
"Kohtumise eesmärgiks oli eelmisel kohtumisel avadatud soov teiste maaolanike poolt, et arutavad, kas loovad mingi ühise keha või hakkab üks neid kõiki esindana ja müüb teenuseid teistele edasi. Samuti, kas Tallinna Sadam on valmis mingeid teenuseid edasi pakkuma," kirjeldas Vihman.
Kommertsjuht selgitas, et teenuste osas jõutigi kokkuleppele: nad on valmis laevaliikust Vanasadama baasil edasi juhtima, samuti reostustõrjet jätkama, kuivõrd tõrjelaev ja võimekus selleks on olemas.
Kokkulepet edasise osas reedel aga ei sündinud.
"Nad ei ole jõudnud omavahel kokkuleppele, sest maaomanike huvid on väga vastuolulised – mõni soovib kinnisvata arendada, mõni sadamateenuseid edasi pakkuda, kolmas alul sadamateenuseid pakkuda ja hiljem võib-olla kinnisvaraga ka tegelda. Jõudsime järeldusele, et proovime linnaga moodustada töörühma ja võib-olla kaasame maaomanikud ka sinna töörühma, aga sadam ja linn on seal kindlasti esindatud. Proovime ühiselt edasi vaadata," tutvustas Vihman asjade edasist käiku.
"Kuna meil huvi enam pole, siis oleme nõus sadamapidamise kas üle andma või peame mingil hetkel selle tegevuse lihtsalt lõpetama. Pole võimalik, et äriühing teeb mingit tegevust, mis ei ole põhitegevus ja toodab kahjumit," põhjendas Vihman, lisades, et praegu kahjumit veel ei tiksu, ent sellist olukorda pole mõtet ka ära oodata, pealegi tekib aja jooksul vajadus investeeringuteks, mis pole nende jaoks mõistlik.
Eesmärk on loobuda sadamapidamisest veel tänavu.
Selleks nädalaks on Tallinna Sadam otsustanud, et suure tõenäosusega pannakse Paljassaare sadama varad hoopis enampakkumisele. Seetõttu ei soovi börsifirma ka oma varade hindamisväärtust avaldada.
"Kuna varad lähevad enampakkumisele, siis me enne seda ei soovi väärtust avalikustada, kuna see võib mõjutada pakkumise tulemust," põhjendas Tallinna Sadama kommunikatsioonijuht Sirle Arro. | Tallinna Sadam paneb Paljassaare sadama varad ilmselt enampakkumisele | https://www.err.ee/842057/tallinna-sadam-paneb-paljassaare-sadama-varad-ilmselt-enampakkumisele | Tallinna Sadama katse anda Paljassaare sadama varad teistele huvilistele üle nurjus huviliste vastuokslike huvide tõttu. Protsessi kaasatakse nüüd Tallinna linn, et jõuda sedasi ebasoovitavast sadamast loobumisega mingi lahenduseni. Tõenäoline on varade enampakkumisele panek. |
2015. aastal oli pakirobotite ja -automaatide arendamise, tootmise ning müügiga tegeleva Cleveroni käive üle 2,5 miljoni euro ja aasta hiljem ligi 3,26 miljonit eurot. Eelmisel aastal hüppas käibenumber aga 11,2 miljoni euroni, näitab ettevõtte majandusaasta aruanne.
Ka kasuminumber kerkis mitmeid kordi. Veel eelmisel aastal jäädi üle 212 000 euroga miinusesse, mullu teeniti kasumit aga 723 624 eurot.
Cleveroni põhitooted on automaatikal põhinevad SnapLocker ja CleverBox ning robootikal põhinevad PackRobot ja CleverFlex ja nende peamised kliendid on suured jaekaubandusettevõtted.
Käivet mõjutas mullu aruande kohaselt peamiselt PackRobotite seeriatootmise alustamine USA kaubandushiid Walmartile. Lisaks tuli jätkutellimusi ka teistelt klientidelt nagu Posti, Itella Estonia, Speedy ja FoxPost, kes oma pakiautomaatide võrgustikke laiendasid. Samas suurenesid mahtude kasvu tõttu ka tegevuskulud, näiteks tööjõukulud kasvasid aastaga 87 protsenti. Töötajate arv kasvas aastaga 60 protsenti ja täisajaga töötajaid oli 87.
Keskmise töötasuna toob Cleveron aastaaruandes välja 2002 eurot täiskohaga töötaja kohta ning see summa suurenes aastaga 14 protsenti.
Aastaaruandes nimetab Cleveron 2017. aastat oma arenguloos tähtsaks verstapostiks. Wallmartiga sõlmiti leping veel 500 PackRoboti tellimiseks, aga uuendati ka organisatsiooni struktuuri. Viljandis asuvat koostetehast otsustati laiendada, nii et olemasolevale umbes 3000 ruutmeetrile netopinnale lisandub veel üle 7500 ruutmeetri tootmis-, lao- ja kontoripinda.
Tänavu kavatseb ettevõte algatada kolm kuni viis katseprojekti uute klientidega, laiendada müügi- ja hooldusvõrgustikku Euroopas, alustada CleverFlexi seeriatootmist ning lõpetada Viljandi tehase juurdeehitus. | Pakirobotite tootja kasvatas aastaga käibe mitmekordseks | https://www.err.ee/842059/pakirobotite-tootja-kasvatas-aastaga-kaibe-mitmekordseks | Eesti kapitalil põhinev tehnoloogiaettevõte Cleveron AS kasvatas möödunud aastal käivet ligi kolm ja pool korda ning teenis ligi 724 000 eurot kasumit. |
Reinsalu (Isamaa) esitas valitsusele ettepaneku täitesüsteemi ümberkorraldamiseks, kuna justiitsministeeriumi hinnangul on praegune täitesüsteem inimestele liiga kallis ning kohtutäiturite suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, mistõttu ei suuda kohtutäiturid nõudeid piisavalt hästi täita.
Lahenduseks pakutakse välja duaalse täitesüsteemi mudel, mille kohaselt saab riik õiguse teha niinimetatud esmaseid täitetoiminguid kõigi avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmiseks ehk riiginõudeid, näiteks keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine. Riiginõuete haldamise ja sissenõudmisega hakkaks muudatuste tulemusel tegelema MTA.
Kohtutäituritele saadetakse edaspidi sundtäitmiseks nõuded ainult juhul, kui võlgniku rahalistest vahenditest ei ole õnnestunud nõuet täita ja võlgnikul on vara, mida realiseerida. Seejuures kaob vajadus riigil maksta kohtutäituritele ettemakse, kuivõrd nad saavad oma tasu vara võõrandamisest. Kohtutäiturid täidaksid edasi kõiki eranõudeid, sealhulgas elatis- ja muud sotsiaalseid nõudeid ning korraldavad vara müüki, sealhulgas ka riiginõuete puhul.
Mudeli rakendumisel saavad oluliselt mõjutatud enamik kohtutäituritest. Muudatusega väheneks oluliselt kohtutäiturite tulubaas ning hinnanguliselt kolm neljandiku kohtutäituritest ehk 44 täiturist 34 ei suudaks enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Analüüsi kohaselt jääb ametisse kaheksa või veidi enam võimekamat kohtutäiturit, kes teenindaksid edaspidi kogu Eestit.
Selleks, et tagada edaspidi teenuse üleriigiline kättesaadavus, tuleb ametisse jäävaid kohtutäitureid kohustada avama inimeste vastuvõtuks vastuvõtupunkte ka kaugemates piirkondades vajalikul arvul tööpäevadel nädalas.
Riiginõuete tsentraliseerimise tulemusel oleks MTA kohustatud isiku esimene kontakt, kuid nõude sisu küsimuste ja vaidluste osas suunatakse isikud nõude omanikuks oleva riigiasutuse poole. Seega MTA esindaks vaidlustes, mis on seotud võlgade sissenõudmisega. Vaidlused, mis eelnevalt toimuvad kas vaidemenetluses, trahvide vaidlustamine või muud kohtuvaidlused seoses nõude sissenõutavaks muutumisega, oleks jätkuvalt iga asutuse enda ülesanne
Riiginõuete haldamise ja sissenõudmise konsolideerimisel MTA-sse kasvaks riiginõuete laekumine hinnanguliselt 10-45 protsendi võrra aegunud nõuetest. See tähendab, et laekumine riigieelarvesse paraneks aastas 200 000 euro kuni ühe miljoni euro võrra ehk keskmiselt laekuks igal aastal riigieelarvesse 600 000 eurot rohkem.
Ühekordne kulu MTA-le vajalike IT arenduste tegemiseks on hinnanguliselt 4,3 miljonit eurot. Ümberkorralduse tulemusel kaasneks ametile iga-aastane püsikulu 827 000 eurot.
Esialgse prognoosi kohaselt on antud muudatuste teostamine võimalik mitte varem kui 2021. aasta kevadel. | Reinsalu tahab riiginõuete haldamise kohtutäituritelt ära võtta | https://www.err.ee/842073/reinsalu-tahab-riiginouete-haldamise-kohtutaituritelt-ara-votta | Justiitsminister Urmas Reinsalu tahab täitesüsteemi muuta selliselt, et riiginõuete sundtäitmise haldamine võetaks ära kohtutäituritelt ning sellega hakkaks edaspidi tegelema maksu- ja tolliamet (MTA); seejuures võib kohtutäiturite arv praeguselt 44 täiturilt väheneda kaheksale täiturile. |
Torshavn võitis AB vastu juba poolaja seisuga 4:0 - esimene ja viimane värav kirjutati just Saagi nimele. Kokku sai endine Eesti koondislane kirja 90 minutit, AB vastuvärav sündis 11 minutit enne lõpuvilet, vahendab Soccernet.ee.
Fääride liigatabelis on B36 15 vooru järel 28 punktiga kolmas - teine koht on seitsme punkti kaugusel ees, aga neljas kõigest punktiga järel.
B36 jaoks algab Euroopa liiga esimene eelring Gibraltari klubi St Joseph'si vastu viiendal juulil. Enne peetakse veel üks koduliiga kohtumine. | Saag valmistus Euroopa liigaks ette kahe väravaga | https://sport.err.ee/842065/saag-valmistus-euroopa-liigaks-ette-kahe-varavaga | Euroopa liigaks valmistuv Kaimar Saagi koduklubi Torshavni B36 sai jaanipühade ajal Fääri saarte jalgpalli meistriliigas suure võidu, kui alistati 4:1 AB. |
Agentuuri andmeil saadetakse migrandid läbi kõrbe riigist välja ilma toidu ja veeta ja sundides vahel ka relvaähvardusel tunde ja isegi päevi lõõskava päikese käes kõndima. Mitte kõik ei tule sellest katsumusest välja elusalt.
Associated Press usutles paarikümmet Nigerisse deporteeritut. Kõik nad olid näinud oma kaaslasi kokku varisemas teekonna ajal, kus temperatuur küünib kuni 48 kraadini Celsiuse järgi. Kaduma jäänud migrante ei ole nad enam seejärel näinud.
Õnnelikemail on korda läinud jõuda mõne tunniga lähimate küladeni teisel pool piiri Nigeris või viimasel ajal ka Malis, kuid paljud ekslevad päevi, kuni ÜRO päästerühmad nad üles leiavad.
Ent paljudele saab see retk saatuslikuks. Pea kõik usutletud ellujäänud rääkisid neist, kes Saharas kaduma jäid.
"Naised lamasid surnult, mehed .... teised jäid kõrbes kadunuks, sest ei teadnud teed," ütles teekonna lapseootel läbinud Janet Kamara.
Alžeeria on eitanud migrantide väärkohtlemist, kuid paljud Associated Pressi käsutusse jõudnud videod kõnelevad teist keelt, näidates sadu inimesi komberdamas lageda kõrbe suunas.
Euroopa Liit survestab migrante tagasi saatma
Massilised väljasaatmised Alžeeriast said alguse oktoobris 2017, kui Euroopa Liit suurendas survet sellele Põhja-Aafrika riigile, et see suunaks tagasi migrandid, kes on teel põhja poole Euroopasse üle Vahemere või Hispaania enklaave ümbritsevate tarade, kirjutas AP.
EL-i pressiesindaja sõnul on blokk teadlik Alžeeria tegevusest, kuid tegemist on suveräänse riigiga, kes võib saata migrante välja, kui ta järgib rahvusvahelist õigust.
Erinevalt Nigerist ei võta Alžeeria EL-ilt raha, mis on mõeldud rändekriisiga toimetulekuks, kuigi ajavahemikus 2014-2017 saadi EL-ilt 111,3 miljonit dollarit abi.
Alžeeria ei ole esitanud mingeid andmeid oma sundväljasaatmiste kohta, kuid jala Nigerisse minevate inimeste arv on suurenenud sestsaadik, kui Rahvusvaheline Rändeorganisatsioon (IOM) 2017. aasta mais arvet pidama hakkas. Kui siis saadeti välja 135 inimest, siis 2018. aasta aprillis 2888. Ühtekokku on IOM-i andmeil selle teekonna elusalt läbinud 11 276 meest, naist ja last.
Veel vähemalt 2500 inimest on sunnitud sarnasele retkele naaberriiki Malisse.
Alžeeria valitsus keeldus kommentaaridest. Kuid Alžeeria valitsus on varem tõrjunud väiteid inimõigusrikkumistes, nimetades süüdistusi migrantide kõrbe jätmisest pahatahtlikuks kampaaniaks.
IOM-i hinnangul tuleb iga Vahemerd ületades hukkunud migrandi kohta kaks, kes on jätnud elu kõrbes, mis teeb võimalikuks ohvrite arvuks alates 2014. aastast üle 30 000. | AP: Alžeeria on jätnud Sahara kõrbe üle 13 000 inimese | https://www.err.ee/842066/ap-alzeeria-on-jatnud-sahara-korbe-ule-13-000-inimese | Alžeeria on jätnud viimase 14 kuu jooksul Sahara kõrbe üle 13 000 inimese, teiste seas rasedaid naisi ja lapsi, kirjutas esmaspäeval uudisteagentuur Associated Press. |
Tallinna linnaplaneerimise ameti tellitud Toompea tugimüüri korrastamistööde käigus eemaldatakse müüridelt bioloogiline saaste, puhastatakse müüritis ja vuugid ning seejärel vuugitakse müür uuesti, ühtlasi uuendatakse tugimüüris olevaid katteplaate.
Tugimüürile paigaldatakse ka uus valgustus. See on osa suuremast projektist, mille raames Tallinna kommunaalamet uuendab kogu Tallinna vanalinna müüride valgustuse.
Linnaplaneerimise amet korrastab tänavu koostöös teiste linnaasutustega mitmeid linna kultuurimälestisi ning vanalinna räämas kohti.
Käimas on Nunne tänava ääres asuva Kitseaia rekonstrueerimine, korrastati ka haljasalatagune Toompea tugimüüri lõik.
Vabaduse väljaku Mayeri trepil korrastatakse müürid, konserveeritakse vaasid ning rihitakse trepiastmeid ning trepp saab lõpuks ka hädavajaliku käsipuu. Kadrioru pargis restaureeritakse Belvedere Apollo kuju. Selle käigus saab skulptuur tagasi oma originaalse elevandiluukarva tooni, millisena see ilustas parki alates 1937. aastast. Töö peab valmis saama Kadrioru pargi 300. juubelisünnipäeva pidustusteks. | Toompea müüri korrastamise tõttu on Patkuli trepp nädal aega suletud | https://www.err.ee/842062/toompea-muuri-korrastamise-tottu-on-patkuli-trepp-nadal-aega-suletud | Esmaspäeval alustati Tallinnas Stenbocki maja juures Toompea tugimüüri korrastustöid, mistõttu on Patkuli trepp kuni 3. juulini suletud ning Patkuli vaateplatvormile pääseb ainult Toompea kaudu. |
President Donald Trump plaanib kaubandussõjas Hiinaga astuda uue sammu ja keelata paljudel Hiina ettevõtetel investeerida USA tehnoloogiaettevõtetesse. Lisaks soovib valitsus kehtestada senisest karmimad piirangud tehnoloogiaekspordile Pekingisse, rääkisid valitsuse plaanidega kursis olevad allikad The Wall Street Journalile.
"President on selgelt väljendanud oma soovi kaitsta Ameerika tehnoloogiat," selgitas kaubandussekretär Wilbur Ross. "Kõik võimalused, mis kaitseksid paremini Ameerika tehnoloogiat, sealhulgas võimalikud muudatused ekspordipiirangutele, on ülevaatamisel."
Kaheosaline plaan, mille valitsus teeb eeldatavasti teatavaks nädala lõpus, peaks takistama Pekingit liikumast edasi aruandes "Made in China 2025" toodud plaanidega. Selle kava järgi peaks Hiinast saama ülemaailme liider kümnes tehnoloogiavaldkonnas, sealhulgas infotehnoloogia, kosmosetööstus, elektrisõidukid ja biotehnoloogia.
USA riiklik julgeolekunõukogu ja kaubandusministeerium on lisaks hiinlaste investeerimispiirangule koostamas plaani suurendatud ekspordipiirangute kohta, mille eesmärk on takistada "tööstuslikult oluliste tehnoloogiate" saatmist Hiina.
Äriringkonnad, eriti finants- ja tehnoloogiasektor, on püüdnud ettepaneku arengut selle erinevates etappides jälgida ning saavad võimaluse seda enne jõustumist kommenteerida. Ettevõtjad on peamiselt mures, et ekspordipiirangud võivad mõjuda negatiivselt nende ärile, takistades neil kasutamast oma tehnoloogilist eelist. Kuigi paljud on investeerimispiirangu vastu, nähakse sel reeglil väiksemat mõju, kuna investeeringud Hiinast on viimastel aastatel märkimisväärselt kahanenud. | Trump plaanib piirata Hiina investeeringuid USA tehnoloogiasse | https://www.err.ee/842060/trump-plaanib-piirata-hiina-investeeringuid-usa-tehnoloogiasse | USA rahandusministeerium on paika panemas reegleid, mis keelaks vähemalt 25-protsendise hiinlaste osalusega ettevõtetel osta USA ettevõtteid, mis on seotud "tööstuslikult olulise tehnoloogiaga". |
Mädamürk uuris õpilasi kolmandast üheksanda klassini. Tulemused näitasid, et õpilased võivad jõuda sarnase matemaatikateadmiste tasemeni mööda erinevaid arenguteid. "Kolmandas ja viiendas klassis oli sarnase arvutamisoskusega õpilastel erinev verbaalsete oskuste tase. Seega suutsid ka keskmisest kehvemate verbaalsete oskustega õpilased sellel tasemel arvutamisoskuse omandada," selgitas doktorant.
Põhikooli lõpuks enam sellest ei piisa. "Vanemates klassides on arvutamisülesanded juba nii keerukad, et kehvemate verbaalsete oskustega õpilastele võivad need raskusi valmistada," laiendas Mädamürk.
Kui esimestes klassides mahajäämust ei märgata, võib see tekitada tõsisemaid probleeme ja vähendada matemaatika vastu tervikuna huvi. Selle ennetamiseks tuleks uurida õpilaste vaimseid võimeid Mädamürgi sõnul põhjalikumalt juba põhikooli esimeses astmes. Nende põhjal kujundada vastavalt õpilaste vajadustele ka õpikeskkond.
"Esimestes klassides on õpilased tavaliselt õppimisest huvitatud, kuid üldjuhul huvi ja motivatsioon õppida langeb kooliaastate jooksul," tõdes Mädamürk. Tulemused näitasid ka seda, et seitsmendas klassis väga heade matemaatikaoskustega õpilasid olid sarnaselt heade oskustega ka järgnevates klassides. Samuti olid oskused tugevalt seotud sooviga õpitavat mõista ja lahendada ka keerukamaid ülesandeid.
Samuti eristusid üheksandas klassis väga heade matemaatikaoskustega õpilased teistest kõrgema huvi poolest. Siiski näitasid tulemused ka seda, et mitmed kehvemate oskustega õpilased võivad pigem vajada tuge just seoses matemaatikaoskuste omandamisega ja mitte niivõrd seoses motivatsiooni ja huvi tõstmisega.
Matemaatikaoskuste arengut on longituudselt uuritud ka varem, kuid neist suurem osa käsitleb matemaatikaoskuste arengut üldistatud kujul. Teisisõnu eeldatakse, et sarnane arengumudel kehtib peaaegu kõikidele valimi liikmetele.
"Erinevalt varasematest uuringutest uurisin matemaatikaoskuste arengut indiviidikeskselt. Sellise lähenemise puhul ei iseloomusta uuring enam n-ö ühte keskmist inimest, vaid otsitakse mitme erineva näitaja alusel profiilitüüpe ning vaadeldakse nende profiilitüüpide arenguteid," selgitas Mädamürk. Nõnda saab uurida matemaatikaoskuste arengut üksikasjalikumalt ja leida, mis erinevate profiilidega õpilastel matemaatika õppimist takistada võib.
Doktortiöö "Developmental Trajectories of Math Skills in Relation to Cognitive and Motivational Factors" (" Matemaatikaoskuste arenguprofiilid seoses kognitiivsete ja motivatsiooniliste näitajatega") juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Eve Kikas ja Tartu Ülikooli dotsent Anu Palu. Oponendid on Helsingi Ülikooli professor Katariina Salmela-Aro ja Tartu Ülikooli teadur Pirko Tõugu. | Doktoritöö: matemaatika õppimist pärsib kehv sõnaline võimekus | https://novaator.err.ee/842055/doktoritoo-matemaatika-oppimist-parsib-kehv-sonaline-voimekus | Kehv verbaalne võimekus pärsib vanemates klassides matemaatikaoskuste omandamist. Nooremas koolieas ei pruugi see aga välja paista,mis muudab raskemaks tõsisemate probleemide tekkimise ennetamist, selgub Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorandi Kaja Mädamürgi väitekirjast. |
Kogemused 30 katsetalust näitavad, et põllukultuuridest ikaldub kõige sagedamini põlduba, halval aastal ebaõnnestub kõige täielikumalt tatar. Samas mõjutab kliimamuutus ka talivilju, püsikultuure ning söödavaru.
Teadlaste hinnangul suureneb tõenäosus, et õhutemperatuuri keskmine tõus +2…4°C jõuab meieni talveperioodil või tabab Eestit põuaperioodide ja kuumalainetena. Näiteks esines Tartu piirkonnas kolme viimase dekaadi vältel uuritava perioodi esimeses pooles üle seitsme päeva kestvaid kuumalaineid üheksal korral. Sealhulgas registreeriti kolmel aastal kuumalaineid kahel korral.
Perioodi teises pooles on kuumalaineid esinenud 15 korral, neid ühel aastal kaks, ühel kolm ja 2010. aastal neli korda sama suve vältel. Kliimahaavatavuse analüüsil kasutatud mudel prognoosib lähiaastatel vegetatsiooniperioodi soojussummade tõusu 10%.
Kui seni on näiteks põlduba peetud perspektiivseks tulukultuuriks, räägivad analüüsitulemused, et uudisviljade näol on tegemist pigem riskikultuuridega, mis võivad olla kasumlikud üksnes heal aastal. Tulu ette arvestada põllumehel kindlasti ei tasuks.
Eesti Maaülikooli taimekasvatuse dotsendi Enn Lauringsoni sõnul mõjutab tänavune põud vähem talivilju, kuid et taliviljade pindala jäi kavatsetust oluliselt väiksemaks, on oodata saagikuselt teist järjestikkust kehva aastat. Mäletatavasti ei suudetud eelmisel aastal põlde sagedaste vihmahoogude tõttu koristada ega külviks ette valmistada kohati enne oktoobrit.
Kliimamõjudega kohaneda on võimalik, kuid selleks tuleb tootjal investeerida agrotehnoloogilisse paindlikkusse, parandada muldi, keskenduda taliviljade talvekindluse suurendamisele ning mitmekesistada kultuuride ja sortide valikut, lisas Lauringson. Loomakasvatuses on oluline suurendada isevarustatuse taset söötade tootmisel.
Eesti teadlased osalevad kliimamuutuste mõjude hindamise meetodi väljatöötamisel, mille eesmärk on uurida, kuidas võivad jätkusuutlikud kohanemismeetmed parandada loomakasvatuse ning põllu- ja püsikultuuride kasvatamisega tegelevate tootjate toimetulekut kliimamuutustega.
Kliimamuutuste mõjude hindamine toimub neljas peamises ELi kliimariskipiirkonnas: Lõuna-, Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas projekti LIFE AgriAdapt käigus. Projekti käigus analüüsitakse kokku 120 katsetalu haavatavust ning igale talule kavandatakse koostöös tootjaga temale jõukohased individuaalsed kohanemismeetmed, mis võetakse kasutusele, proovitakse läbi ja uuendatakse kord aastas vastavalt saadud tulemustele.
AgriAdapti kohanemismeetmed aitavad säilitada või suurendada talude konkurentsivõimet, on suunatud muude keskkonnaprobleemide leevendamisele ning parandavad eelkõige põllumajandustootjate toimetulekuvõimet kliimamuutustega. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni LIFE programm ja kaasrahastab Eesti Maaülikool. | Teadlaste kliimaanalüüs: põllumehe töö läheb Eestis raskemaks | https://novaator.err.ee/842054/teadlaste-kliimaanaluus-pollumehe-too-laheb-eestis-raskemaks | Eesti Maaülikoolis valminud värske analüüs kinnitab, et ilmastiku ekstreemsused on sagenenud, mis omakorda kasvatab riski, et Eesti põllumajandustootjad peavad tulevikus toime tulema senisest karmima keskkonnaga. |
Tegin hiljuti selle vea, et avasin Facebooki. Kohe sõitis ekraanile lõim, kus grupp üle neljakümneseid mehi ilkus suure mõnuga Jevgeni Ossinovski aadressil. Lähemal uurimusel selgus, et Ossinovski andis ühele ajalehele intervjuu, kus ta kõige muu seas märkis, et hoolimata tagasilöökidest on tema alkoholipoliitika olnud õige ning et tulemust näeme alles mitme aasta pärast.
Olgem ausad, Jevgeni Ossinovski alkoholiaktsiiside tõstmise poliitika on väga vastuoluline, kuid veel vastuolulisem on olnud üldine reaktsioon sellele. Talle on muu hulgas heidetud ette riigikassa täitumise vähenemist ning Ossinovski enda repliiki, et see polegi tema tööülesanne. Seoti seda väidet muidugi otsatu ülbusega, ent kui järele mõelda, siis tervishoiuministri töö ei olegi riigi sissetulekute kasvatamine. Selleks on hoopis teised ministrid.
Netis heidavad tänitajad Ossinovskile ette, et ta on sotsiaaldemokraat ning sestap "keelab, käseb, poob ja laseb". Ma arvan, et ükskõik mis erakonnast sellele ametikohale sattunu oleks pidanud tegelema tervishoiuga ega näiteks välisinvesteeringute meelitamisega Eestisse. Varem või hiljem oleks selline minister pidanud tegelema hakkama ka alkoholitarbimise ja selle varjukülgedega Eestis.
Kusjuures ajaloolises perspektiivis on alkoholi kättesaadavust reguleerinud pigem parempoolsed, ja seda just nimelt rahvuse tervise huvides. Seega on raske leida Ossinovski tegemistes sotsialistliku internatsionaali pealetungi, nagu "tarkade" kommentaatorite sõnavõttudest Facebookist teada sain.
Küll aga võib Jevgeni Ossinovskile ette heita, et rahva tervise eest võitlemine jäi kitsapiiriliseks.
Ma olen oma elus korraldanud kaks konverentsi, mille teema oli alkoholitarbimise sotsiaalne ja kultuuriline roll (nendel puhkudel Arktikas). Olen selle teemaga uurimistöö raames kokku puutunud ka Kesk-Aasias. Võib küsida, mismoodi aitab meid Siberi Kaug-Põhja või islamiusulise Kesk-Aasia kogemus. Üks-ühele üle kanda muidugi ei saa, ent paar mõttekohta on võimalik leida küll.
Üldiselt olen ma veendunud, et võitlus alkoholi liigtarbimise vastu on edukas vaid siis, kui inimesed seda toetavad ja kaasa võitlevad. Võitlus võib olla väga erinev. Kesk-Aasias põhineb see ennekõike islamitraditsioonil, mis enamikel kohalikel rahvastel on seotud rahvusliku identiteediga. Ehk siis olla kasahh, dungaan, kirgiis või usbekk tähendab olla ka moslem. Seega – kui tahta käituda nagu korralik oma kultuuri ustav kasahh või usbekk, tuleb alkoholiga piiri pidada või sellest suisa loobuda.
Taoline ühiskondlik dealkoholiseerumine tähendab Kesk-Aasia rahvastele ennekõike nõukogude kultuuri enese küljest lahtikraapimist ning konkreetse piiri tõmbamist enese ja venelaste vahele. Kasahstanis käies panin ma tähele, kuidas kolleegid vastuvõttudel aasta-aastalt järjest vähem joovad kuni ühel hetkel keegi enam ei joonudki.
Teine ots on Jakuutia, kaugel Põhjas. Kui ma enam kui poolteist dekaadi tagasi hakkasin sealkandis käima, oli alkoholitarbimine kohutav (ma ise enne viina ei joonud, õppisin seal). Mulle jutustati, et paarkümmend aastat tagasi otsustas grupp kohalikke intellektuaale õpetada jakuute "kultuurselt jooma". Selleks tuldi kokku ja hakati siivsalt napsi võtma. Üritus aga lõppes metsiku prassimisega. Ent mehed ei jätnud jonni ja kordasid üritust. Samade tagajärgedega.
Kui ma ühelt kolleegilt küsisin, et mis kultuurse joomise propageerijatest sai, vastas too napilt: "Nad jõid ennast põhja."
Ent mõne aasta eest tekkisid Jakuutias rahvaliikumised, mis kasutasid kolonialismivastaseid argumente nagu "alkohol pole osa jakuudi kultuurist, selle tõid meile venelased". Tekkisid rahvuskultuuri ja -sporti propageerivad seltsid, kes korraldasid alkoholivastaseid marsse. Ühel hetkel hakkasid külad ennast alkoholivabaks kuulutama ja keelasid alkoholi müügi oma territooriumil. Nüüd on Jakutsk, regiooni pealinn, öösiti suhteliselt turvaline koht, mida see kindlasti ei olnud viisteist aastat tagasi.
Eesti puhul on muidugi raske apelleerida sellele, et alkohol pole olnud traditsiooniliselt siinse kultuuri osa. Eestlased (ja ka venelased) on kesvamärjukest kogu aeg tarbinud, Eesti panust Tsaari-Venemaa viinakeedukunsti arengusse on raske alahinnata. Järelikult peab alkoholi vähema tarbimise vastu kuidagi teistmoodi huvi tekitama.
Eks see tasapisi juhtub ka, seda näitab nii statistika kui ka vaatlus. Näiteks külajaanipäev, kus ikka olen käinud, oli viimasel korral kohe väga kaine. Juba möödunud aastal ei kakerdatud rannas massiliselt õllepudelitega.
On toimumas mingi nihe ja üha rohkem inimesi hoiab alkoholiga piiri. Ilma selle inimeste tahtmiseta ei suuda ka parim minister midagi korda saata, ent sellist protsessi saab toetada. Ja siin peaks selleks seatud isikud juba ise välja mõtlema, millise kivi all on vähk peidus.
Karskusliikumised pole tänapäeval lahendus, aga äkki katsetaks spordi või kultuuriga? Või on olemas mõni üdini eestlaslik moodus? •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Aimar Ventsel | Ossinovski põrumine ehk joome vähem, aga tänu kellele? | https://www.err.ee/842048/aimar-ventsel-ossinovski-porumine-ehk-joome-vahem-aga-tanu-kellele | Eesti puhul on raske apelleerida sellele, et alkohol pole olnud traditsiooniliselt siinse kultuuri osa. Ilma rahva tahteta ei suuda aga ka parim minister midagi korda saata, tõdeb Aimar Ventsel. |
Spencer kirjutas, et Mari Kalkuni kauamängiv "Ilmamõtsan" erineb tema eelmisest plaadist "Tii Ilo", rõhutades uue muusika võimet jäädvustada põhjamaise metsa rahu, müstika ja ülevus. Ta leiab, et tegemist on maagilise albumiga.
Tema sõnul seisab "Ilmamõtsani" lugude keskmes ikkagi Mari Kalkuni laulmine, mis on kordamööda joviaalne ning itkev, kaotamata seejuures meloodilisust ning tasakaalukust. Neil Spenceri arvates jõuavad Kalkuni lood kohale ka ilma tõlgeteta, andes edasi ürgse looduse tunnetust.
Loe ka Peeter Sauteri arvustust plaadile "Ilmamõtsan". | The Guardian: Mari Kalkuni muusika jäädvustab põhjamaise metsa rahu, müstika ja ülevuse | https://kultuur.err.ee/842044/the-guardian-mari-kalkuni-muusika-jaadvustab-pohjamaise-metsa-rahu-mustika-ja-ulevuse | Seda juhtub harva, et mõne Eesti artisti album satub suurte rahvusvaheliste väljaannete huviorbiiti. Sinna ritta on lisandunud aga Mari Kalkun ja tema viimane album "Ilmamõtsan", mida arvustas The Guardiani kriitik Neil Spencer. |
Vahetult enne jaanipäeva algas paljudes kõrgkoolides sisseastumisperiood ning enim oodatakse uusi tudengeid kõrghariduse esimesse astmesse. Ülikoolide vastuvõtutingimused on aga erinevad. Näiteks ütleb Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma, et olenevalt erialast võib sisseastumisel vaja olla nii akadeemilist testi, vastuvõtueksamit kui ka riigieksami tulemusi. Seejuures peavad tulemused olema Kaldma sõnul heal tasemel.
"Arstiteadusõppekaval peaks olema laia matemaatika ja eesti keele riigieksam kuskil 85 punkti kanti tehtud, et sisse saada ülikooli. Tartu Ülikoolil on üldiselt kehtestatud kandideerimislävend 66 punkti, nii et see on piiriks, mille ületajad me siis võtame üldse kandideerima, et madalama n-ö koondpunktisummaga inimesed jäävad konkursilt välja," rääkis Kaldma.
Ka Tallinna Tehnikaülikoolis on lävendipõhine vastuvõtt. Olulisel kohal on laia metamaatika riigieksami tulemus, mille miinimumlävendiks enamikule ülikooli õppekavadest kandideerimiseks on 50 punkti, IT kavade puhul 55 punkti ja informaatika õppeprogrammil on lävendiks 65 punkti. TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll ütleb, et kõigil, kelle riigieksamid on kehvematele tulemustele sooritatud, on võimalus TTÜ-s untsu läinud eksam uuesti sooritada.
"Me pakume sellist võimalust nii matemaatikas kui eesti keeles. Eelmisel aastal oli 88 sellist abiturienti, kes sooritas matemaatika tehnikaülikooli selle eksami paremini kui oli riigieksami tulemus, no riigieksami tulemus oli siis ka alla 50 punkti, ja tulid meile ka õppima," märkis Voll.
Erinevalt eeltoodud ülikoolidest puudub lävendipõhine vastuvõtt Eesti Maaülikoolis. Õppekorralduse peaspetsialist Eda Aitseni sõnul on suuremale osale maaülikooli õppekavadest vaja, et kandidaadil oleks olemas kaks riigieksamit, eesti keel ja matemaatika, ükskõik, kas siis kitsas või lai ja olenevalt konkursi tingimustest arvestatakse erinevalt, kas soovitakse kitsast või laia. Kolmas vastuvõtukriteerium, mis on kõikidel õppekavadel ühine, on keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne üle kõikide õppeainete.
"Minimaalselt peab olema riigieksamil saadud 20 punkti ja mis on üle selle, on ju kõik juba väga hästi, et sellisel juhul moodustub pingerida nende punktide alusel ja pingerea järgi me võtame ka vastu."
Vastuvõtud kõrgkoolidesse kestavad juuli alguseni. | Keskmiste eksamitulemustega Tartu Ülikooli sisse ei saa | https://novaator.err.ee/842045/keskmiste-eksamitulemustega-tartu-ulikooli-sisse-ei-saa | Sel aastal oli eesti keele riigieksami keskmine tulemus veidi üle 62 punkti, kitsa matemaatika eksami keskmine oli veidi üle 37 ja laia matemaatika riigieksami tulemus pea 56 punkti. Kui Eesti Maaülikooli õppekavadele saab keskmiste riigieksamitulemustega kandideerida, siis Tartu Ülikooli sissesaamiseks on vaja paremaid eksamitulemusi. |
32-aastane hispaanlane naasis maailma edetabeli tippu tänu Roger Federeri kaotusele Halle muruturniiri finaalis, kus šveitslane jäi alla Horvaatia tennisistile Borna Coricile (ATP 21.). Nadali edumaa Federeri eest on 50-punktiline.
Esikümnes vahetasid kohad Marin Cilic ja Grigor Dimitrov, asudes nüüd vastavalt viiendal ja kuuendal tabelireal.
Eesti esireket Jürgen Zopp jätkab 107. positsioonil. Neli kohta tõusis Kenneth Raisma (ATP 739.), viis kohta Vladimir Ivanov (ATP 789.).
Naiste maailma edetabeli esikümnes muutusi ei toimunud – maailma esireketina jätkab Simona Halep, talle järgnevad Caroline Wozniacki ja Gabine Muguruza.
Eesti esireket Anett Kontaveit jätkab 27. tabelireal, Kaia Kanepi tõusis nelja koha võrra ja asub nüüd 44. positsioonil. Juunis esmakordselt WTA edetabelisse pääsenud 18-aastane Jelena Malõgina tõusis koguni 80 kohta ja asub nüüd 1133. tabelireal. | Rafael Nadal kerkis taas maailma esinumbriks | https://sport.err.ee/842040/rafael-nadal-kerkis-taas-maailma-esinumbriks | Värskes meeste tennise maailma edetabelis kerkis uueks esireketiks seni teist positsiooni hoidnud Rafael Nadal. |
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitses lõputöö Olja Gusseva, milles uuris enesehüpnoosi kasutamise võimalusi raseduse ja sünnituse ajal. Järgneva artikli kirjutasid koos Olja Gusseva ja tema kolleeg Tatjana Jušinski. Tööd juhendas Imbi Sagar.
Ligi 37 protsenti rasedatest ning 28 protsenti sünnitanud naistest kasutab Ameerika Ühendriikides alternatiivseid valu leevendavaid meetodeid. Praegu kogub neist meetoditest suurt populaarsust enesehüpnoos.
Enesehüpnoos on üks vanemaid keha ja vaimu kaasavaid meetodeid, mida tervendamises kasutatakse. Kahjuks on sellega seotud ka palju väärarusaamu ja halvakspanu, mis kõik kahjustavad enesehüpnoosi terapeutilist potentsiaali ja suurendavad arusaama, et see on ohtlik või omab mingisugust maagilist jõudu.
Tegelikkuses tähendab enesehüpnoos intensiivset lõõgastumise seisundit, mille ajal teadvus ei taju ümbritsevat keskkonda ega keskendu igapäeva muredele. Oluline on teada, et hüpnotiseeritav ei kaota hüpnoosi ajal teadvust, vastupidi - teadvus on võrreldes tavapärasega kõrgendatud tasemel ja inimene on rohkem fokusseeritud.
Enesehüpnoosiga on võimalik vähendada enneaegsete sünnituste sagedust, suurendada viljastatud munaraku pesastumise tõenäosust emaka seinale, vähendada stressi ja hirmu sünnituse ees ning iivelduse ja oksendamise teket. Võrreldes ravimprotseduuridega, mis võivad märkimisväärselt leevendada valu, ei luba enesehüpnoosi meetod täielikult valust vabaneda, kuid võimaldab vähendada selle domineerimist ja sellega seotud negatiivseid tagajärgi.
Ühest uurimistööst selgus, et enesehüpnoos vähendas keskmist sünnituse kestvust, keisrilõike sagedust, seljatuimestuse ja naerugaasi vajadust. Samas selgus, et 81 naisest 46 ehk 51 protsenti ei kasutanud ühtegi valuvaigistavat meetodit ning sünnitamisel keskmine ebamugavuse tase oli hinnatud 5,8 palliga 10-st. 32 protsenti naistest hindasid seda taset vähem kui 5,8 palliga, sealhulgas kaks naist hindasid ebamugavuse taset 0 palliga.
Enesehüpnoosi võib teha hüpnoosi praktiseeriv inimene, kes samas võib ka naist õpetada seda iseseisvalt tegema. Sellises lõõgastatud seisundis muutub alateadvus vastuvõtlikuks sugestsioonidele ehk sisendusele.
Sugestioonid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed ning nende abil saab mõjutada inimese taju (näiteks emaka kokkutõmmete ajal), enesetunnet ja käitumist. Positiivsete sisenduste abil tõstetakse naise kindlustunnet sünnituse ajal ning vähendatakse hirmu, pingeid ja valu tajumist, eesmärgiga sünnituse kulg naise jaoks võimalikult mugavaks muuta.
Naine on viidud seisundisse, kus ta ei tunne ärevust ning ei analüüsi temale suunatud sugestioone.
Hüpnosünnitus on keskendunud positiivsetele mõtetele, hirmust vabanemisele, loomuliku sünnituse protsessi õpetamisele, enesehüpnoosile ja lõõgastumisele.
Kaasaegses kirjanduses pole hüpnoosi kasutamisel leitud kindlaid vastunäidustusi. Teisalt on ilmnenud mitmed kõrvalnähud ning piirangud, näiteks lühiajalised peavalud, ärevus ja lühimälu kaotus. Eelnevate psüühikahäiretega patsientidel kaasneb enesehüpnoosiga psühhoosi ägenemise oht.
Vaatamata sellele soovitasid suurem osa uurimistööde autoritest edaspidi kasutada enesehüpnoosi koos hetkel olemasoleva ämmaemandusabiga, et kergendada nii raseduse aega kui ka sünnitusega seotud ebamugavusi. | Enesehüpnoos aitab leevendada valu raseduse ja sünnituse ajal | https://novaator.err.ee/841516/enesehupnoos-aitab-leevendada-valu-raseduse-ja-sunnituse-ajal | Valu sünnituse ajal on paljude naiste jaoks tõsine probleem ning iga naine tunneb sünnitamisel seda erinevalt. Võimalus on aga kasutada valude leevendamiseks ravimeid või alternatiivseid meetodeid. Viimasel ajal otsivad naised järjest rohkem abi just viimasest, näiteks enesehüpnoosist. |
Mõnedel andmetel algas vägivald neljapäeval, kui etnilised beromi põllumehed ründasid etnilisi fulani karjakasvatajaid, tappes neist viis. Laupäevane kättemaksurünnak tõi veel rohkem hukkunuid, vahendab BBC.
Plateau osariigi politseijuht Undie Adie ütles, et kontrollkäigul küladesse leiti 86 hukkunut ja kuus vigastatut. Lisaks oli maha põletatud 50 maja, 15 mootorratast ja kaks sõidukit.
Osariigi kolmes piirkonnas on praeguseks kehtestatud liikumiskeeld kella kuuest õhtul kuni kuueni hommikul kohaliku aja järgi.
Piirkonnas on aastakümneid kestnud vägivald etniliste gruppide vahel, kes võitlevad maaressursi nimel. Paigas, kus islamiusk kohtub kristlusega, on usulised pinged seega harjumuspärased: karjakasvatajad on etniliselt fulanid ja peamiselt moslemid, samas kui põllumehed on valdavalt kristlased.
Sellegipoolest pole selge, millest sai alguse praegune vägivallalaine. Nigeeria president Muhammadu Buhari on olukorra eskaleerumises süüdistanud relvaäri suurenemist Liibüast. Olukord seab presidendile surve leevendada pingeid enne 2019. aasta valimisi. | Nigeeria põllumeeste ja karjakasvatajate kokkupõrgetes hukkus 86 inimest | https://www.err.ee/842039/nigeeria-pollumeeste-ja-karjakasvatajate-kokkuporgetes-hukkus-86-inimest | Vähemalt 86 inimest hukkus Nigeeria keskosas põllupidajate ja karjakasvatajate vägivaldsetes kokkupõrgetes. |
Tund ja 36 minutit kestnud matš algas tasavägiselt, kui esimeses setis võitis kord geimi Maria, kord Sevastova. 30-aastane sakslanna ei jäänud aga kordagi kaotusseisu ning pärast 5:4 juhtima asumist murdis Kontaveidi alistanud Maria lätlanna servi ning võitis seti 6:4.
Teises setis jäi maailma edetabeli 48. reket Maria nelja geimi järel koguni 0:4 kaotusseisu, lubades Sevastoval murda kahel korral servi. Sakslanna suutis seejärel vastata aga ise kahe servimurdega ning võitis viis geimi järjest, asudes 5:4 juhtima. Läti tennisist suutis veel korra seisu viigistada, kuid viimased kaks geimi kuulusid jällegi sakslannale – tasuks 6:4, 7:5 matšivõit.
Mallorca muruturniiri võidu puhul on tegemist Tatjana Maria esimese WTA tiitliga. | Kontaveidi alistanud sakslanna võidutses Mallorca turniiril | https://sport.err.ee/842038/kontaveidi-alistanud-sakslanna-voidutses-mallorca-turniiril | Mallorca WTA turniiri avaringis Eesti esireket Anett Kontaveidi (WTA 24.) alistanud sakslanna Tatjana Maria (WTA 48.) võitis finaalis Läti tennisisti Anastasija Sevastovat (WTA 21.) |
Kõige rohkem vaatajaid kogusid Gounod' ooper "Faust" ja Kocsaki ballett "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi". Kõige populaarsemad ooperid olid rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös valminud "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" ning Rasmus Puuri debüütooper "Pilvede värvid". Ballettidest tõid täissaalid Tšaikovski "Luikede järv" ning "Pähklipureja".
Rahvusooper Estonia lõpetas 112. hooaja XXI Suure-Jaani muusikafestivalil, kus tulid esitusele Toomas Eduri lühiballett "Vaikivad monoloogid" ning katkend Pjotr Tšaikovski balletist "Luikede järv".
Lisaks Tallinnale andis rahvusooper lõppenud hooajal etendusi Tartus, Paides, Jõhvis, Viljandis, Haapsalus ja Pärnus. Seoses Eesti Vabariigi juubeliga viidi ka naaberriikidele Venemaale, Soomele, Lätile ja Leedule kingituseks ooperi- ja balletielamusi. Eesti sünnipäevale pühendatud hooaja kulminatsiooniks oli veebruaris aset leidnud festival "Eesti teater "Estonias"", mis tõi lavale parima valiku eesti autorite teostest.
Uut hooaega alustab rahvusooper 14. augustil Jerry Bocki suvemuusikaliga "Viiuldaja katusel", mis etendub sel suvel vaid kümnel korral. Juba järgmisel suvel esietendub Estonias Leonard Bernsteini muusikaliga "West-Side Story", mille toob lavale tunnustatud lavastaja Georg Malvius. | Rahvusooper Estonia kogus möödunud hooajal üle 187 000 külastuse | https://kultuur.err.ee/842037/rahvusooper-estonia-kogus-moodunud-hooajal-ule-187-000-kulastuse | Lõppenud 112. hooajal andis Rahvusooper Estonia kokku 440 etendust ja kontserti, mida külastas 187 804 teatrisõpra. |
Eelsõitudes olid Rammo tulemused stabiilselt esimeste seas, ent finaalsõitudes tuli sisse kõikumisi - kolmanda finaalsõidu lõpetas Rammo esimesena ent sellele eelneva ja järgneva vastvalt 25. ja 28. kohal.
Selleaastane Kieler Woche algas EuroCup sarjaga, kus võisteldi 16.-19. juunini. Selles sarjas 29er klassis võistlenud Kaarel Paal ja Mihkel Paal jõudsid lõpptulemusena 60. kohale ning samas klassis purjetanud Märten Mikk ja Melvin Aasav olid 73. kohal. Klassi võitjateks tulid norrakad Mathias Bereth ja Alexander Franks-Petty, kes edastasid teiseks jäänud soomlaste paatkonda selge vahega.
Laser Radial klassis jõudsis Keith Luur 30. kohale ja Henri Silluta lõpetas 72. kohal. Kokku võistles antud klassis 174 paatkonda. Esikolmik moodustus seekord poolakatest - Tytus Butowski, Lukasz Machowski ja Mikolaj Silny.
20. juunist astusid võistlustulle olümpiaklasside purjekad. Laser Standard klassis võistles kokku 118 purjekat. Eestit esindasid Karl-Martin Rammo, Martin Aruja ja Georg Haud, kelle lõpptulemused olid vastavalt 7., 62. ja 69. koht. Võitjaks tuli vaid ühepunktise eduga sakslane Philipp Buhl.
Finn klassis purjetanud Deniss Karpak lõpetas võistluse 26. kohal. Taavi Valter Taveteri tulemuseks jäi 48. koht. Pühapäevasesse medalisõitu pääses vaid klassi 10 esimest, seega meie mehed kahjuks täna enam võistelda ei saanud. Võitjaks krooniti uusmeremaalane Josh Junior.
Anna Pohlak ei saanud haigestumise tõttu pühapäevasel võistlustel osaleda ning langes seetõttu väljavõideldud positsioonilt 25 kohale 38. Laser Radial klassi võitis taanlanna Anne-Marie Rindom. Võistluste alguses Laser Radial klassis liidrikohal olnud hollandlanna Maxime Jonker lõpetas lõpuks 76 võistleja seas neljandal kohal.
Juuso ja Henri Roihu lõpptulemuseks 49er klassis jäi 54. koht. Klassi võitsid liidripositsioonilt tänasesse medalisõitu läinud taanlased Jonas Warrer ja Jakob Precht Jensen. | Karl-Martin Rammo saavutas Kieli regatil seitsmenda koha | https://sport.err.ee/842017/karl-martin-rammo-saavutas-kieli-regatil-seitsmenda-koha | Pühapäeval lõppes maailma suurimaid purjetamisvõistlusi Kieler Woche 2018, kus Karl-Martin Rammo võitles end maailma tippude seas seitsmendale kohale. |
"Ettevõtjal on tänases ühiskonnas võimatu viia ellu suure keskkonnamõjuga projekti kui populaarsust haistvad poliitikud raisakullina kallal nokivad," ütles Raudjalg Äripäevale.
Raudjala sõnul on praegune seis, mida ministrid tõlgendasid püüdlikult kui ettevõtjate läbikukkumist, läbikukkumine Eesti riigi ja kõigi metsaomanike jaoks ning võib-olla polegi praeguses Eestis võimalik selliseid projekte ellu viia.
"Valime kõik arendusprojektid rahvahääletusel?" püsitas Raudjalg küsimuse.
"Mõistetav, et aasta enne riigikogu ja europarlamendi valimisi on poliitikud populaarsuse trühvlisead. Siiski on mõnevõrra pettumus, et inimesed, kelle roll on linna või riigi tasemel valitsusvastutust kanda, projekti neutraalselt suhtuda ja seeläbi kohalikku kogukonda rahustada, valisid kergema populaarsuse tee," ütles ta. | Raudjalg: populaarsust püüdlevad poliitikud nurjasid tehase eriplaneeringu | https://www.err.ee/842023/raudjalg-populaarsust-puudlevad-poliitikud-nurjasid-tehase-eriplaneeringu | Suhtekorraldaja Indrek Raudjala sõnul oli tselluloositehase rajamisplaani kommunikatsioon korraldatud avatult, ausalt, proaktiivselt ja trikkideta, kuid kava nurjasid populaarsust taga ajavad poliitikud. |
"Mulle ei meeldinud mängu algus ja lõpp. Arvan, et muul ajal olime päris head, aga ma vist olen liialt kriitiline," muigas Southgate. "Nautisin võitu Tuneesia üle rohkem, sest mäng oli pingelisem ja pani meid rohkem pingutama. Täna olime värava ees tublimad ning see on hea tunne, teades, paljud vaatasid meie mängu televiisorist ning saime nende tuju korralikult tõsta," vahendab Jalgpall24.ee.
Järgmine kohtumine on Inglismaal Belgia vastu, kus otsustatakse grupi võitja. "Tahame seda vormi hoida, seetõttu peame mõtlema, millise koosseisu me Belgia vastu üles rivistame," rääkis ta. | Inglaste peatreener ei jäänud rekordilise võiduga täielikult rahule | https://sport.err.ee/842016/inglaste-peatreener-ei-jaanud-rekordilise-voiduga-taielikult-rahule | Inglismaa suurim võit MM-il ei pakkunud peatreener Gareth Southgate'ile täielikku rahulolu. |
Kohtumisel osalesid Harjumaa Omavalitsuste Liit, Rae vald, Tallinna linn, lennujaam ja maanteeamet, kuid pooled ei jõudnud ühise arusaamani, kelle tee tulevikus on - kas riigitee või kohaliku liikluse tarbeks töötav tee, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Sellest tekivad ka kokkulepped, et kes kui palju peaks investeerima. Kahjuks selliste lepte arutamiseni me ei jõudnud- Hetkel kehtiva teehoiukava muudatuste kavas Tallinna väikese ringtee ehituse rahastamist ette nähtud ei ole," nentis Sauk.
Sauk tõdes, et projekt tervikuna ei ole praegu riigi jaoks esmatähtis ning riigi eelarvestrateegiasse panekuks on vaja ka sotsiaalmajanduslikku analüüsi.
"Ehitushindade üle on täna veel vara spekuleerida, aga arve on laual olnud 40-st kuni 110 miljoni euroni. Loodame eelprojekti koostamise käivitada veel sel aastal, et hiljemalt pooleteise aasta pärast olla oluliselt täpsemad nii aja kui ka rahalise plaani suhtes," märkis Sauk.
Tallinna tehnikaülikooli teetehnika lektori Ain Kendra sõnul ei lahendaks ilma Viljandi maantee poolse lahenduseta Tallinna väike ringtee, Smuuli tee ja Viljandi maantee ühendus lennuraja alt läbi suurt midagi. | Sauk: Tallinna väikese ringtee osas pooled ühise arusaamiseni ei jõudnud | https://www.err.ee/842018/sauk-tallinna-vaikese-ringtee-osas-pooled-uhise-arusaamiseni-ei-joudnud | Maanteeameti juht Priit Sauk nentis, et mõned nädalad tagasi toimunud kohtumisel Tallinna väikese ringtee ehituse osas pooled kokkuleppele ei jõudnud. |
Citycon teatas eelmisel nädalal oma Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuste tegevjuhi väljavahetamisest. Uue juhi üheks ülesandeks jääb ellu viia ka Rocca al Mare ostukeskuse laiendamine.
Ettevõtte kommunikatsiooni- ja turundusjuht Linda Eichler ütles, et ehkki detailplaneering algatati juba 2015. aasta lõpus, on konkreetsetest detailidest rääkida veel vara ning protsessid võtavad aega, kuivõrd tegemist on linna jaoks olulise piirkonnaga.
"Rocca al Mare ümbrusest on kujunemas Lääne-Tallinna tõmbekeskus. Ühelgi teisel kaubanduskeskusel pole selliseid naabreid nagu Rocca al Mare kaubanduskeskusel. Me ei vaata ainult kaubandust, vaid laiemat pilti," ütles Eichler, viidates loomaaiale, vabaõhumuuseumile jm ümbruskonnas asuvatele unikaalsetele ühiskondlikele rajatistele.
Tallinna planeeringute registrist nähtub, et Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS soovib olemasolevale 74 600 ruutmeerile 16 500 veel lisaks ehitada, mis on ligi veerand senisest mahust.
Citycon usub, et pealinna kaubandusturg pole veel ammendunud.
"Meie hinnangul on kaubanduspinda tervikuna Tallinnas palju, aga turu areng soosib olemasolevaid häid asukohti, mis nii Rocca al Mare kaubanduskeskuse kui ka Kristiine keskuse puhul on väga head," põhjendab Eichler laienemisplaani.
Viiekorruseline parkimismaja
Senisele kolmekorruselisele hoonele lisaks on algatatud detailplaneeringu järgi plaanis kuni viie maapealse korrusega ärihoone ehitamine, kus esimesel ja osaliselt teisel korrusel on äripinnad ning 2.-5. korruseni parkimismaja, lisaks plaanitakse avatud parkimisala katusekorrusele.
Juurdeehitatav osa rajatakse olemasoleva hooneesise parkla edelanurka, otsapidi Mõisapõllu tänava äärde. Arendaja kinnitusel naabruses asuvate elumajade päikesevalgus ei vähene, kuivõrd kavandatav juurdeehitus tuleb ala lõunaküljele.
Juurdeehituse ja olemasoleva hoone ristumispunkt kujuneb keskuse peasissepääsuks ning selle ette on plaanitud väike väljak roheala ja hooajalise välimüügialaga.
"Keskuse parkimiskohtade arv kasvab enam kui kaks korda, 2355-ni."
Keskuse parkimiskohtade arv kasvab enam kui kaks korda: kui praegu on keskuses sees 355 parkimiskohta ja õues 529 kohta ehk kokku 884 parkimiskohta, siis neile kavandatakse 1471 kohta lisaks, mis kõik tulevad parkimismajja sisse. Selle tulemusel kujuneb parkimiskohtade arvuks 2355.
Hoone perimeetril säilib lai kõnnitee, mis ühendab sissepääsud, tagab jalakäijate ohutu liikumise parklaliiklusest sõltumatult ning võimaldab paigutada jalgrattaparklad hoone sissepääsude lähedusse.
Liikluskorraldus näeb ette parkla olemasolevate juurdepääsude säilitamise Mõisa tänava poolt. Hooneesise parkla liikluse kulgu oluliselt ei muudeta, Paldiski maantee poolne parklakorraldus säilib senisel kujul, hoonepoolne parklatee hakkab järgima juurdeehituse perimeetrit.
Parkimishoone sisse- ja väljasõidud rajatakse parklatee Mõisapõllu tänava poolsesse otsa ja juurdeehitatava hoonemahu keskossa.
Täpsemaid plaane, kellest võiksid saada uued rentnikud ning kas tulemas ka päris uusi, Eestis seni esindamata kaubamärke, ega eesmärki, mis ajaks laiendustegevus valmis võiks saada, ei soovinud ettevõte veel avaldada.
Rocca al Mare kaubanduskeskuse senisest 74 600 ruutmeetrisest üldpinnast 57 600 m 2 on väljaüüritav osa. Aastas külastab keskust 5,5 miljonit inimest.
Citycon on suur Põhjamaade kaubanduskeskuste arendaja ja kinnisvara investeerimisfirma. Koos Kristiine keskusega omab ja peab Citycon kokku 46 kaubanduskeskust Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ja Eestis. | Arendaja plaanib Rocca al Mare kaubanduskeskust veerandi võrra laiendada | https://www.err.ee/841539/arendaja-plaanib-rocca-al-mare-kaubanduskeskust-veerandi-vorra-laiendada | Rocca al Mare kaubanduskeskuse arendaja Citycon on algatanud detailplaneeringu, et ehitada ostukeskust ligi veerandi võrra suuremaks. |
Seejuures mängisid Andorrasse koosseisus Merike Anderson, Annika Köster, Pirgit Püü ja Maaja Bratka sõitnud eestlannad turniiri teise päeva ilma oma pikima mängija Bratkata, kes sai avapäeval vigastada, kirjutab Korvpall24.ee.
Eestlannad jäid Hispaania vastu 0:4 taha ning suutsid skoori avada alles siis, kui mängitud oli veidi vähem kui kaks minutit. Sealt edasi mängiti mitu minutit nii, et vahe püsis sama suur (6:10). Edasi suutsid hispaanlannad mängupildilt domineerida, kuna eestlannadel oli ilma vahetuseta mängides silmnähtavalt keeruline tempos püsida.
Merike Anderson tabas neli kaugviset ning tõi kokku kümme silma, Pirgit Püü arvele jäi kaks silma.
Kokku jäi eestlannade saldoks Andorras üks võit ja kolm kaotust. | Vahetuseta mänginud Eesti naiste 3x3 koondisel jäi EM-kohast vajaka | https://sport.err.ee/842011/vahetuseta-manginud-eesti-naiste-3x3-koondisel-jai-em-kohast-vajaka | Andorras toimuval Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril mängiv Eesti naiste 3x3 korvpallikoondis kohta Europe Cup 2018 turniiril tagada ei suutnud, kui jäi otsustavas matšis 12:17 alla Hispaaniale. |
Käesoleva aasta lõpuks kasvavad pensionid 14 414 rubla ehk 196 euro peale, vahendas lenta.ru.
Alates tulevast aastast tõuseb Venemaal pensioniiga meestel 65 ja naistel 63 eluaastani.
Praegu saavad mehed pensionile minna 60 ja naised 55 aasta vanuselt. | Venemaal on tuleval aastal keskmine pension 209 eurot | https://www.err.ee/842004/venemaal-on-tuleval-aastal-keskmine-pension-209-eurot | Venemaal on on tuleval aastal keskmine pension mittetöötaval pensionäril 15 400 rubla ehk 209,4 eurot. |
Kell 16.21 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Võru vallas Kubja-Roosisaare maantee 1. kilomeetril, kus 19-aastane mees sõitis Ford Sierraga lauges vasakkurvis teelt välja vastu puud. Kiirabi toimetas juhi Lõuna-Eesti haiglasse.
Kell 18.03 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Harku vallas Tallinna– Rannamõisa-Kloogaranna maantee 6. kilomeetril, kus 25-aastane mees sõitis jalgrattaga teelt välja vastu liiklusmärki. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 21.25 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Viimsi vallas Viimsi– Randvere tee 5. kilomeetril, kus teele ette jooksnud kitse tõttu kukkus mootorrattaga Ducati Multistrada sõitnud 37-aastane mees. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga kolm inimest | https://www.err.ee/842001/liikluses-sai-viga-kolm-inimest | Pühapäeval juhtus kolm liiklusõnnetust, milles sai viga kolm inimest. |
Tabatud juhtidest kolm oli narkojoobes ning 83 olid alkoholi tarvitanud.
Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi. | Politsei tabas 86 joobes juhti | https://www.err.ee/841998/politsei-tabas-86-joobes-juhti | Politsei tabas möödunud ööpäeval liikluses kokku 86 joobes juhti. |
Operatsioon leidis aset üle Prantsusmaa, kuid peamiselt toimusid kinnipidamised Korsika saarel, ütlesid allikad.
Kahtlusalused "plaanisid sooritada vägivaldse akti islamiusku inimeste vastu", ütles üks uurimisele lähedalasuv allikas.
Teise allika sõnul kavatsesid kinnipeetud rünnata "islamiäärmuslusega seotud sihtmärke". | Prantsusmaal pidas politsei kinni 10 moslemeid rünnata plaaninud isikut | https://www.err.ee/841997/prantsusmaal-pidas-politsei-kinni-10-moslemeid-runnata-plaaninud-isikut | Prantsuse terroritõrjepolitsei pidas laupäeval kinni 10 paremäärmuslusega seotud isikut, kes plaanisid rünnata moslemeid, ütlesid justiitsallikad pühapäeval. |
Costa Rica alistas teisipäeva õhtul peetud play-off kohtumises 1:0 Uus-Meremaa, kohtumise ainsa värava lõi kolmandal minutil endine Londoni Arsenali ründaja Joel Campbell.
Costa Rica võit tähendab, et nad mängivad tänavusel turniiril E-alagrupis Saksamaa, Jaapani ja Hispaaniaga. Kokku on Costa Rica mänginud jalgpalli MM-finaalturniiril viiel korral, nende parim tulemus tuli kaheksa aastat tagasi Brasiilias, kui nad jõudsid veerandfinaali.
Jalgpalli MM toimub 21. novembrist 18. detsembrini.
@fedefutbolcrc have secured the final spot at #Qatar2022! pic.twitter.com/5rWKNEpkyK
— FIFA World Cup (@FIFAWorldCup) June 14, 2022 | Selgus viimane jalgpalli MM-ile pääsenud riik | https://sport.err.ee/1608629845/selgus-viimane-jalgpalli-mm-ile-paasenud-riik | Kataris toimuvatele jalgpalli maailmameistrivõistlustele pääses viimase riigina Costa Rica. |
Eesti ja Malta lähevad vastamisi 23. septembril kell 19.00 A. Le Coq Arenal ning kohtumist esitleb Eesti Jalgpalli Liidu suurtoetaja Nike. Mängu eel avatakse staadioni ümbruses festivaliala kell 17.00, kohtumise avavile kõlab kell 19.00 ning staadioni väravad avatakse kaks tundi enne kohtumise algust.
Tegemist on olulise kohtumisega alagrupi võidu nimel, sest praeguse seisuga on mõlemad koondised kirja saanud kuus punkti ja sügisesed mängud otsustavad, kes tõuseb järgmiseks hooajaks C-liigasse.
Omavahel on Eesti ja Malta läbi ajaloo kohtunud seitsmel korral. Eestil on nendest mängudest kirjas kolm võitu, kaks kaotust ning kaks viiki. Viimati läksid koondised vastamisi 9. juunil Maltal, kui Eesti teenis Konstantin Vassiljevi esimese poolaja ja Henri Anieri üleminutite väravast magusa 2:1 võidu.
Eesti-Malta kohtumine toimub 23. septembril A. Le Coq Arenal algusega kell 19.00. Kohtumise otsepilti vahendab Viaplay. Pileteid on võimalik soetada Piletilevis. | Müügile tulid Eesti-Malta Rahvuste liiga piletid | https://sport.err.ee/1608629839/muugile-tulid-eesti-malta-rahvuste-liiga-piletid | Eesti meeste jalgpallikoondis jätkab UEFA Rahvuste liiga teekonda sügisel, kui septembris võõrustatakse Maltat. |
Juuni lõpus algaval Wimbledoni slämmiturniiril Venemaa ja Valgevene tennisistid osaleda ei saa, kuid see-eest on neil võimalik osaleda USA lahtistel. USTA avaldas teisipäeval pressiteate, milles nad kinnitasid, et Venemaa ja Valgevene päritolu mängijad võivad osaleda, kuid peavad võistlema niinimetatud neutraalse lipu all.
Ühtlasi mõistis USTA üheskoos ATP, WTA, ITF-i ja teiste suure slämmi turniiride korraldajatega hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse ning kinnitati toetust otsusele keelata venelastel ja valgevenelastel võistlemine rahvusvahelistel võistkondlikel turniiridel.
Küll aga võivad mõned tennisistid aasta viimaselt suure slämmi turniirilt siiski eemale jääda, sest USA piirireeglid nõuavad endiselt vaktsineerimistõendit. Seetõttu võib turniiri vahele jätta maailma edetabeli kolmas reket ja kolmekordne USA lahtiste võitja Novak Djokovic, kes pole koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Samal põhjusel pidi serblane vahele jätma ka Austraalia lahtised.
USA lahtised algavad 29. augustil ja kestavad kuni 11. septembrini. Eelmisel aastal tulid üksikmängudes võitjateks Emma Raducanu (WTA 11.) ja Daniil Medvedev (ATP 1.). Anett Kontaveit (WTA 2.) jõudis kolmandasse ringi, Kaia Kanepi (WTA 41.) piirdus teise ringiga. | USA lahtiste korraldajad lubavad venelastel ja valgevenelastel osaleda | https://sport.err.ee/1608629836/usa-lahtiste-korraldajad-lubavad-venelastel-ja-valgevenelastel-osaleda | USA tenniseliit (USTA) teatas teisipäeval, et lubavad Venemaa ja Valgevene tennisistidel osaleda aasta viimasel suure slämmi turniiril. |
Oluline 14. juunil, kell 22.40:
- Luhanski oblasti kuberneri sõnul on Severodonetski linnas Azoti keemiatehases varjul umbes 500 tsiviilelanikku, neist 40 lapsed;
- USA ametiisiku sõnul on kolmapäevasel Ukraina kontaktgrupi kohtumisel oodata uusi Ukrainale mõeldud relvasaadetiste teateid;
- Venemaa kehtestas sissesõidukeelu 49 Ühendkuningriigi kodanikule;
- Venemaal Brianski regiooni linnas Klintsis teatati plahvatustest ja rünnakust Vene sõjaväebaasi vastu;
- Ukraina sai tagasi 64 Mariupolis Azovstalis langenud sõduri säilmed;
- president Zelenski sõnul tungib Venemaa Ukrainas edasi, kui neid Donbassis ei peatata;
- Vene väed kaotasid eelmise ööpäeva jooksul ligikaudu 200 sõdurit ja suurimad kaotused olid Bahmutis, teatas Ukraina kaitsejõudude peastaap;
- Ukraina väed hoiavad vaatamata Vene vägede pealetungidele oma positsioone Severodonetskis, ütles selle linnapea Oleksandr Strjuk;
- i nimõiguste kaitse organisatsioon Amnesty International süüdistas esmaspäeval Venemaad sõjakuritegudes, kuna selle relvajõud kasutasid Harkivi linna vallutada püüdes kobarpomme;
- Venemaa peamine eesmärk sõjas Ukraina vastu on separatistlike tunnustamata Luhanski ja Donetski rahvavabariigi kaitse, ütles Kremli esindaja esmaspäeval;
- paavst Franciscus kritiseeris Venemaa relvajõudude tegevust Ukrainas, kuid leidis ka, et Venemaa vallandatud sõda võis olla provotseeritud.
Kuberner: Severodonetski keemiatehases on varjul 500 tsiviilelanikku
Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul on ägedate lahingute keskmes olevas Severodonetski linnas Azoti keemiatehases varjul umbes 500 tsiviilelanikku, nendest 40 on lapsed.
Haidai sõnul püüavad Ukraina sõjaväelased evakueerida inimesi igal hetkel, mil lahingud pisut vaibuvad, kuid see, et Vene väed hävitasid esmaspäeval viimase linnast välja viivast kolmest sillast, teeb olukorra pea võimatuks.
"Pommitamine on nii võimas, et inimesed ei suuda seda enam varjendites taluda, nende psühholoogiline seisund on piiri peal. Viimastel päevadel on elanikud valmis ära minema," ütles Haidai.
Severodonetski linnapea Oleksandr Strjuk ütles, et olukord on väga keeruline. "Kasutatakse igat võimalust inimeste evakueerimiseks igal vaikuseminutil ning kui on transpordivõimalused olemas," sõnas ta.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et on valmis kolmapäeval looma humanitaarkoridori inimeste evakueerimiseks Severodonetskist Azoti tehasest ning viiks nad Luhanski oblastis separatistide kontrollitud aladele.
USA ootab kolmapäevaselt Ukraina kontaktgrupi kohtumiselt uute relvasaadetiste teateid
Ukraina ametiisikud on andnud teada, et ilma uute relvadeta ei suuda nad Vene vägede pealetungi peatada.
USA ametiisiku sõnul on kavas uued relvasaadetised Ukrainale, kuid enne kohtumist ja kokkulepete sõlmimist ei saa rääkida detailidest, vahendab CNN.
Sama ametiisiku sõnul pole näha Ukraina vägede moraali langust kuigi võitlus Donbassi piirkonnas muutub üha raskemaks.
Venemaa kehtestas sissesõidukeelu 49 Ühendkuningriigi kodanikule
Venemaa sissesõidukeelu nimistus on ka 29 Briti ajakirjanikku. Venemaa välisministeeriumi sõnul on nimekirjas olevad isikud seotud Ühendkuningriigi kaitsetööstusega.
Venemaa sissesõidukeele nimekiri järgneb Ühendkuningriigi samasugusele keelule.
Keelu all on ajakirjanikud väljaannetest the Guardian, BBC, Channel 4, ITV, Sky News, the Daily Telegraph, the Sunday Times, the Times, the Independent, the Daily Mail ja Financial Times.
Vene välisminister ütles, et nimekirjas olevad ajakirjanikud tegelevad valeinfo levitamisega seoses sündmustega Ukrainas ja Donbassis ning oma kallutatud hinnangutega suurendavad Russofoobiat briti ühiskonnas.
Venemaal Brianski regiooni linnas Klintsis teatati plahvatustest
Vene linnas Klintsist tulid teated, et linna on viimased kolm päeva rünnatud. Linnas asub Vene sõjaväebaas ja see asub vähem kui 50 kilomeetri kaugusel Ukraina-Vene piirist, vahendas The Moscow Times.
Kohalike elanike sõnul nägid nad sõjaväebaasi kohal helikopterit, mis ründas sõjaväebaasi rakettidega enne äralendu.
Kohalike sõnul on osa linnast ilma elektri ja joogiveeta. Sarnastest intsidentidest teatati Brianski regioonis asuvates Klintsovski and Starodubski piirkondades esmaspäeval ja laupäeval.
Rünnakud Vene territooriumil on sagenenud peale Vene vägede taandumist Kiievi alt.
Ukraina valitsus pole rünnakuid ei omaks võtnud ega eitanud.
Ukraina sai kätte 64 Ukraina sõduri säilmed Mariupolist
Ukraina ajutiselt okupeeritud territooriumite ministeeriumi sõnul saadi teisipäeval Ukraina võimude valdusesse 64 Mariupolis Azovstali terasetehases langenud sõduri säilmed.
Ministeeriumi sõnul saadi säilmed vahetusena. Mida Ukraina valitsus venelastele vastu andis ei ole avalikult teada.
Zelenski sõnul tungib Venemaa edasi, kui neid Donbassis ei peatata
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles täna Taani ajakirjanikega suheldes, et kui Vene vägesid ei peatata Luhanski ja Donetski oblastites, siis tungivad nad kindlasti Ukrainas edasi.
Zelenski tuletas pressikonverentsi ajal meelde, et Venemaa on näidanud oma tahet okupeerida kogu Ukraina riik.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 32500 (võrdlus eelmise päevaga + 200);
- tankid 1434 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 3503 (+11);
- lennukid 208 (+0);
- kopterid 179 (+1);
- suurtükisüsteemid 721 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 229 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 97 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 588 (+3);
- tiibraketid 125 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2473 (+13);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 54 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmutis.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Ukraina politseinik korraldamas inimeste evakueerimist Luhanski oblasti Prõvillia linnast. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Ukraina väed hoiavad oma positsioone Severodonetskis
Ukraina väed hoiavad vaatamata Vene vägede pealetungidele, milles purustati ka viimane Ukraina kontrolli all olevatele aladele viiv sild, oma positsioone Severodonetskis, ütles selle linnapea Oleksandr Strjuk.
"Olukord on väga keeruline, aga ühendus linnaga on olemas vaatamata viimase üle Siverski Donetsi jõe kulgeva silla purustamist. Vene väed püüavad linna rünnata, aga meie sõjavägi püsib kindlalt," rääkis Strjuk.
Ukraina võimude andmeil on rohkem kui 500 tsiviilelanikku lõksus Severodonetski äärelinnas asuva tehases, kus tema võimud on nädalaid Vene pommirünnakute all vastu pidanud.
Strjuki sõnul korraldatakse elanike evakueerimist igal võimalusel, kui lahingud seda lubavad. "Aga need on diskreetsed operatsioonid, mida tehakse ühekaupa, kasutades iga võimalust," rääkis linnapea.
Mõlemad pooled väidavad, et on tekitanud teisele sõja ühes kõige verisemas lahingus tohutuid kaotusi.
Severodnetskis, mida Venemaa tahab vallutada, et viia lõpule Luhanski oblasti hõivamine, käivad praegu sõja, mis on muutunud kiirest vallutussõjast kurnamissõjaks, kõige raskemad lahingud.
Ukraina teatel hukkub linna iga päev 100–200 Ukraina sõdurit ning veel sajad saavad haavata.
Severodonetski linn esmaspäeval. Autor/allikas: SCANPIX / AFP
President Zelenski ütles oma öises pöördumises, et Donbassi idaosa pärast käib lahing, mis on üks Euroopa ajaloo kõige jõhkramaid.
Sõjaõnn on Severodonetskis korduvalt pöördunud ja mõlemad pooled on saanud teada oma edust. Venemaa tulistab ukrainlaste positsioone linnas suurtükkidest ning saadab siis jalaväe positsioone hõivama. See annab ukrainlastele võimaluse vastu rünnata.
Ehkki Vene relvajõud on hävitanud kõik kolm linnast läände jäävat silda, mille kaudu toimus liiklus Siverski Donetsi jõe teisel kaldal asuva Lõssõtšanski linnaga, ei ole Ukraina üksused siiski täielikult ümber piiratud, vaid säilitanud vähemalt osaliselt oma varustusteed.
Amnesty süüdistab Venemaad sõjakuritegudes
Inimõiguste kaitse organisatsioon Amnesty International süüdistas esmaspäeval Venemaad sõjakuritegudes, kuna selle relvajõud kasutasid Harkivi linna vallutada püüdes kobarpomme.
Kreml: sõja peaeesmärk on rahvavabariikide kaitse
Venemaa peamine eesmärk sõjas Ukraina vastu on separatistlike tunnustamata Luhanski ja Donetski rahvavabariigi kaitse, ütles Kremli esindaja esmaspäeval.
"Üldiselt on vabariikide kaitsmine sõjalise erioperatsiooni peamine eesmärk," vahendas Vene riiklik uudisteagentuur RIA Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnu.
Venemaa toetatud Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ütles esmaspäeval, et Ukraina vägede rünnakud ja suurtükituli piirkonnale on sagenenud.
"Kõik vajalikud väeüksused, sealhulgas liitlasväed ja Vene Föderatsiooni üksused kaasatakse vaenlase tõrjumiseks," teatas Venemaa toetatud moodustise juht.
Paavst: Venemaa agressioon Ukrainas võis olla provotseeritud
Paavst Franciscus kritiseeris Venemaa relvajõudude tegevust Ukrainas, kuid leidis ka, et Venemaa vallandatud sõda võis olla provotseeritud.
Vene vägede käitumine Ukrainas on olnud jõhker, julm ja metsik, rääkis katoliku kiriku pea, kes kiitis samas ukrainlasi, kes võitlevad oma ellujäämise eest.
Kuid eelmisel kuul jesuiitide meediaväljaannete toimetajatega peetud vestluse tekstis, mis avaldati teisipäeval, ütles paavst ka seda, et olukord pole mustvalge ning sõda on "võib-olla mingil moel provotseeritud". | Sõja 111. päev: Ukraina teatas positsioonide hoidmisest Severodonetskis | https://www.err.ee/1608628909/soja-111-paev-ukraina-teatas-positsioonide-hoidmisest-severodonetskis | Ukraina lükkas ümber varasema teate, nagu oleks Venemaa vallutanud suurema osa Luhanski oblasti Severodonetski linnast ning teatas, et tema väed hoiavad linnas positsioone vaatamata Vene vägede pealetungidele, milles purustati ka viimane Ukraina kontrolli all olevatele aladele viiv sild. |
Kui Navalnõi advokaat püüdis täna oma kliendiga vanglas kohtuda, siis anti talle teada, et sellist isikut vanglas ei ole, teatas Navalnõi pressiesindaja Twitteri kaudu.
Alexei Navalny @navalny was transported away from the penal colony No. 2.
His lawyer, who came to see him, was kept at the checkpoint until 14.00, and was then told: "There is no such convict here."
We do not know where Alexei is now and what colony they are taking him to.
— Кира Ярмыш (@Kira_Yarmysh) June 14, 2022
Navalnõi tiimi hinnangul viidi ta tõenäoliselt Melehhovo karistuskolooniasse.
Vene vanglates valitsevaid tingimusi uuriva portaali Gulagu.net asutaja sõnul on Melekhovo üks kõige ebameeldivamaid Vene vanglaid, kus nii vanglatöötajad kui ka vangid ise on ohtlikud ja vägivaldsed.
Navalnõi sai maikuus uue süüdistuse, mis lisas ta vangikaristusele 15 aastat. See lisandus üheksa-aastasele vanglakaristusele, mille kohus mõistis Navalnõile märtsis omastamises ja kohtu halvustamise eest. Enne seda oli Navalnõile mõistetud kahe ja poole aasta pikkune vanglakaristus.
Aleksei Navalnõi on tuntud Vene opositsionäär. Varasemalt on ta esinenud ka vene marurahvuslike seisukohtadega. | Aleksei Navalnõi viidi tõenäoliselt karistuskolooniasse | https://www.err.ee/1608629782/aleksei-navalnoi-viidi-toenaoliselt-karistuskolooniasse | Vangistatud Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi pressiesindaja teatas, et nad ei tea, kus Aleksei Navalnõi praegu asub. Navalnõi advokaadid arvavad, et ta viidi karistuskolooniasse 450 kilomeetri kaugusele Moskvast. |
Esimest korda ATP tuuri turniiril mänginud Peniston alistas tasavägises kohtumises hooaja esimese murumängu pidanud Ruudi 7:6 (4), 7:6 (2) tulemusega.
"Ma ei suuda seda uskuda, see on nagu unistus. Casper on ebareaalselt hea mängija, tal läks Prantsusmaa lahtistel väga hästi, seega teadsin, et tema vastu on väga raske mängida. Väljakule astudes tuleb mõelda ainult võidule. Seda ma ka tegin ja see oli tegelikult kõik, mida teha sain," sõnas Peniston pärast matši, vahendab ATP.
Biggest win of his career ✅ 1st @atptour win ✅ @ryanhpen knocks out No.1 seed Casper Ruud at @QueensTennis #cinchChampionships pic.twitter.com/ztFTCKhB0g
— LTA (@the_LTA) June 14, 2022
Järgmises ringis on 26-aastase briti vastaseks Francisco Cerundolo (ATP 46.).
Lisaks Ruudile langes avaringis konkurentsist veel neli asetuse saanud mängijat. Mullune finalist ja kolmanda asetusega Cameron Norrie (ATP 11.) jäi 7:6 (2), 1:6, 4:6 alla Grigor Dimitrovile (ATP 22.), neljanda asetusega Taylor Fritz (ATP 14.) pidi tunnistama vabapääsme saanud Jack Draperi (ATP 99.) 6:3, 6:2 paremust, viienda asetusega Diego Schwartzmani (ATP 16.) kukutas 6:1, 6:4 skooriga kvalifikatsioonist põhiturniirile pääsenud Sam Querrey (ATP 121.) ning kaheksanda asetusega Reilly Opelka (ATP 18.) kaotas 4:6, 4:6 Alex de Minaurile (ATP 21.).
Edukalt alustas tiitlikaitsja ja maailma kümnes reket Matteo Berrettini, kes oli 6:3, 6:3 parem Dan Evansist. Samuti võidutses endine maailma kolmas reket Marin Cilic (ATP 17.), kes teenis 6:1, 4:6, 7:5 võidu Liam Broady (ATP 137.) üle. | ATP tuuril debüteerinud britt alistas avaringis kõrgeima asetusega Ruudi | https://sport.err.ee/1608629758/atp-tuuril-debuteerinud-britt-alistas-avaringis-korgeima-asetusega-ruudi | Londonis toimuval ATP 500 kategooria tenniseturniiril sepistas suurüllatuse turniirile vabapääsme saanud Ryan Peniston (ATP 180.), kes oli avaringis parem äsja Prantsusmaa lahtistel finaali jõudnud Casper Ruudist (ATP 5.). |
Topkini aeg oli 46.33, viimasest finaalkohast jäi ta vähem kui nelja sekundi kaugusele.
"Ajaga ma rahule ei jäänud, aga tänane võistlus oli homse seliliujumise eel heaks soojendusujumiseks," ütles Topkin. "Loen just 50 meetri seliliujumist oma põhialaks, teistel distantsidel ma kõrgete kohtade nõudlejate sekka ei kuulu. Arvan, et olen sarnases vormis kui eelmise aasta EM-il, aga vorm pole nii hea kui Tokyo paraolümpiamängude ajal."
Kolmapäeval võistleb Topkin oma trumpalal, 50 meetri seliliujumises (klass S5) ning neljapäeval 50 meetri vabaltujumises (klass S5).
Lisaks Topkinile esindab paraujumise MM-il Eestit Susannah Kaul, kes alustas naiste 50 meetri vabaltujumises viienda kohaga. Reedel võistleb Kaul 100 meetri vabaltujumises. | Matz Topkin sai paraujumise MM-il liblikujumises üheksanda koha | https://sport.err.ee/1608629644/matz-topkin-sai-paraujumise-mm-il-liblikujumises-uheksanda-koha | Madeiral toimuval paraujumise MM-il sai Matz Topkin meeste 50 meetri liblikujumises klassis S4 eelujumises üheksanda koha ega pääsenud finaali. |
Vilnius ja teised Ida-Euroopa pealinnad on viimaste nädalate jooksul nõudnud rohkem NATO liitlasvägesid enda territooriumile. Saksa kantsler Olaf Scholz väljendas eelmine kuu toetust ettepanekule suurendada mitmerahvuselist liitlasvägede üksust Ida-Euroopas.
Lääne allikate sõnul on Berliini kõige hiljutisem ettepanek hoida brigaad Saksamaal ja paigutada see Leetu ainult vajadusel. Leedus on juba praegu 1000 liitlasvägede sõdurit. Saksa vägedel oleks siiski püsiv peakontor Leedus, kus oleks 50–60 töötajat ning ülejäänud üksus tuleks aeg-ajalt Leetu väljaõppele.
Berliin on väitnud, et kuna Saksamaa asub Leedule lähedal, siis ei pea Saksa väed Leedus asuma.
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis nimetas Saksamaa ettepanekut heaks alguseks, kuid lisas vajadust konkreetsete sammude järele praeguses julgeolekuolukorras.
Saksa kaitseministeerium ei olnud nõus andma kommentaare öeldes, et nad ei kommenteeri välismeedias tehtud sõnavõtte.
Baltimaad on enne NATO tippkohtumist Madridis nõudnud rohkem liitlasvägesid NATO idatiivale. Balti riikide sõnul pole heidutus enam Venemaa peatamiseks piisav, kui vaadata, mis hävingut Venemaa Ukrainas on suutnud tekitada. | Saksamaa siiski ei saada uusi vägesid Leetu | https://www.err.ee/1608629734/saksamaa-siiski-ei-saada-uusi-vagesid-leetu | Saksamaa teatas varem, et saadab Leetu kuni brigaadisuuruse üksuse. Nüüd aga plaanib Saksamaa hoida 3500 sõdurit valmisoleku seisundis Saksamaal, vahendab The Financial Times. |
Riigist saadeti välja Ramil Usmanov.
"Täna möödub 81 aastat juuniküüditamisest. 1941. aasta ei ole pelgalt ajalugu - tänini tahavad mingid inimesed seda aega tagasi tuua. Täna koos @Politsei
-ga saatsime välja järjekordse Eesti julgeolekut ohustanud Kremli provokaatori: Ramil Usmanov," kirjutas kaitsepolitseiamet sotsiaalmeedias.
Usmanov juhtis omal ajal Lõuna-Eesti Afganistani Sõja Veteranide Liitu ja oli üks Tartus asuva Vene Föderatsiooni Kodanike Liidu aktiviste.
Mai alguses saadeti riigist välja Alexey Esakov, kes oli Surematu Polgu üks eestvedajatest Eestis.
Täna möödub 81 aastat juuniküüditamisest. 1941.a ei ole pelgalt ajalugu - tänini tahavad mingid inimesed seda aega tagasi tuua. Täna koos @Politsei -ga saatsime välja järjekordse Eesti julgeolekut ohustanud Kremli provokaatori: Ramil Usmanov. pic.twitter.com/4pgadGSXTc
— Kaitsepolitseiamet (@kaitsepolitsei) June 14, 2022 | Kaitsepolitsei teatas Kremli provokaatori väljasaatmisest | https://www.err.ee/1608629713/kaitsepolitsei-teatas-kremli-provokaatori-valjasaatmisest | Kaitsepolitseiamet ja politsei teatasid teisipäeval, et saatsid Eestist välja Kremli provokaatori. |
Mägi edestas lähimat konkurenti prantslast Wilfried Happoit 1,3 ja kolmandaks tulnud itaallast Mario Lambrugit 1,39 sekundiga. Mägi tänavuse hooaja senine tippmark oli 48,66.
Maailma hooaja edetabelis annab 47,82 Mägile kolmanda koha, eestlasest on kiiremad olnud vaid brasiillane Alison Dos Santos (47,23) ja ameeriklane Rai Benjamin (47,49). Varasema Eesti rekordi püstitas Mägi eelmisel suvel Tokyo olümpiamängude finaalis, kui saavutas ajaga 48,11 seitsmenda koha.
Kettaheitevõistlusel pidi Gerd Kanteri juhendatav Kristjan Ceh leppima kolmanda kohaga (67,76). Võitjaks tuli Tokyo olümpiakuld Daniel Stahl, kes ületas tänavusel hooajal teise mehena 70 meetri piiri, kui heitis parimal katsel 70,62. Hooaja tippmark (71.27) kuulub jätkuvalt Cehile. Teise koha sai leedulane Andrius Gudžius (68,09).
Karl Erik Nazarov tegi Tšehhis Kladnos 100 meetri jooksus uue isikliku rekordi (10,34), mis on Eesti kõigi aegade kolmas tulemus Marek Niidu ja Argo Golbergi järel. | Rasmus Mägi püstitas Eesti rekordi | https://sport.err.ee/1608629707/rasmus-magi-pustitas-eesti-rekordi | Soomes Turkus toimuvatel Paavo Nurmi mängudel püstitas Rasmus Mägi 400 meetri tõkkejooksus Eesti rekordi (47,82). |
Ringkonnakohus tühistas Eesti Ekspressi ja kahe ajakirjaniku rahatrahvid, mille esimese astme kohus määras prokuratuuri loata kriminaalmenetluse asjaolusid sisaldanud artikli avaldamise eest. Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et ajakirjanik peab prokuratuurilt enne menetlusandmete avaldamist luba küsima.
Männiko sõnas ERR-ile, et tema hinnangul on ringkonnakohtu otsus proportsionaalne.
"Kohus saabki teha otsuse ju lähtudes kehtivast seadusest. Minu hinnangul on see otsus proportsionaalne, poolte huvid on kaalutud ja oluline on see, et ajakirjanikke niiviisi lihtsalt formaalse rikkumise pärast ikkagi karistada ei saa. See on minu meelest selles määruses kõige olulisem," rääkis ta.
"Kui siis prokuratuur ikkagi leiab, et ta keelab menetluse andmete avaldamise, siis ta peab seda väga sisukalt põhjendama. Lihtsalt "ei" ei ole põhjendus," ütles Männiko ja lisas, et tema hinnangul on tegemist hea otsusega.
Männiko märkis, et praegune seadus sätestab, et menetlusandmeid võib avaldada prokuratuuri nõusolekul. Iseküsimus on, kas see meeldib või mitte.
"Kas nüüd seadus meeldib või ei meeldi, kas selline norm on üldse vajalik ja kui, siis kas sellises sõnastuses, see on juba seadusandliku diskussiooni teema. Aga tänane otsus on minu hinnangul mõistlik ja seadusega kooskõlas," rääkis Männiko.
Ajakirjanikke trahviti Männiko sõnul kergekäeliselt. "Sõltumata sellest, et seadus seda võimaldab, siis ütleb ringkonnakohus selgelt, et need peavad olema väga erakordsed ja väga kaalukad asjad sellistel juhtudel, millist ajakirjanikku karistatakse. Antud juhul ei ole prokuratuur ju motiveerinud seda, millega menetlust kahjustati ja sellepärast trahv tühistatigi," ütles advokaat.
Ekspressil pole tema sõnul põhjust ringkonnakohtu otsust vaidlustada. "Arvestades, et Ekspressi taotlused rahuldati, trahv tühistati, siis tänane seadus meil ei võimalda isegi vaidlustada juhul, et meile ei meeldi kohtu põhjendused. Kõik meie kohtule esitatud taotlused rahuldati, meil ei ole põhjust edasi kaevata," sõnas Männiko. | Ekspressi advokaat: meil ei ole põhjust kohtuotsust edasi kaevata | https://www.err.ee/1608629692/ekspressi-advokaat-meil-ei-ole-pohjust-kohtuotsust-edasi-kaevata | Ekspress Meedia advokaat Mari Männiko ütles, et teisipäevast Tallinna ringkonnakohtu otsust ei ole ajakirjanikel põhjust edasi kaevata, kuna kõik nende taotlused rahuldati ehk trahvid tühistati. |
Rootsi ja Soome NATO-taotlus on arutlusel 29. juuni Madridi NATO tippkohtumisel Hispaanias. Kahe riigi vastuvõtt sõjalisse blokki on küsimärgi all, kuna Türgi süüdistab neid Kurdistani Töölispartei sidemetes ja on häiritud mõlema riigi 2019. aastal kehtestatud relvaembargost Türgi suhtes, vahendab The Guardian.
Türgi on avalikult süüdistanud Rootsit kurdi rühmitiste toetamises Põhja-Süürias. Türgi peab neid rühmitisi seotuks Kurdi Töölisparteiga, mida nii Türgi, Euroopa Liit kui ka USA peavad terrorirühmituseks.
Türgit juhtiva Arengu ja Õiguse partei liikme ja parlamendi välissuhete komisjoni esimehe Akif Cagatay Kilici sõnul on kaalul Türgi rahvuslik julgeolek. Kilic lisas, et Türgil on NATO suuruselt teine armee ning nende riik on aidanud Ukrainat müües neile ründedroone. Vastutasuks soovib Türgi liitlastelt austust ja oma julgeolekuhuvidega arvestamist.
Kilici sõnul on Türgi austanud oma liitlaskohustusi NATO ees ning seadis küsimärgi alla mida Rootsi ja Soome saavad panustada. Välissuhete komisjoni esimehe sõnul on mõlemad riigid varjanud terroristlikke organisatsioone, kes on tapnud türklasi, olnud lugupidamatud Türgi riigipiiri suhtes ja olnud üldiselt eksistentsiaalne oht Türgi riigile.
Kilic tõrjus süüdistusi, et tegemist on sõnumiga Türgi sisse enne keerulisi valimisi kuna mitte-kurdi erakonnad Türgis toetavad samuti president Recep Tayyip Erdogani positsiooni.
Rootsi proovis reedel leevendada Türgi muresid avaldades välispoliitika paberi, mis näitas vajadust võidelda terrorismiga ning sisaldas endas teekaarti relvamüügi jätkamiseks Türgile. Rootsi kehtestas relvamüügi piirangu Türgile peale Türgi sissetungi Põhja-Süüriasse 2019. aastal. Ühendkuningriik on sarnasest piirangust Türgi suhtes juba loobunud.
Rootsis jõustub 1. juulist karmim terrorivastane seadus, mis annab ametivõimudele laiemad volitused võimalike terroristide jälgimiseks.
Türgi nõudmiste hulka kuulub osa kurdi aktivistide Rootsi riigist väljasaatmine Türki ning Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti ametist vabastamine. Viimane kohtus 2011. aastal Kurdi Töölispartei esindajatega, kuigi Rootsi on selle organisatsiooni kuulutanud juba 1984. aastal terroriorganisatsiooniks. Ankara soovib samuti, et nii Rootsi kui ka Soome katkestaks sidemed USA toetatud kurdi rühmitistega Põhja-Süürias, keda Türgi nimetab sidemetes olevaks Kurdi Töölisparteiga.
Rootsis elab 100 000 kurdi pagulast ning Rootsi valitsus sõltub kurdi päritolu sõltumatu parlamendiliikme Amineh Kakabaveh toetusest. | Türgi ähvardab Rootsi ja Soome NATO-taotlust aasta aega kinni hoida | https://www.err.ee/1608629701/turgi-ahvardab-rootsi-ja-soome-nato-taotlust-aasta-aega-kinni-hoida | Türgi on teatanud valmidusest hoida Rootsi ja Soome NATO-taotlust aasta aega kinni kui Türgi soovidega ei arvestata. Türgi soovib, et kaks Põhjamaad loobuks Kurdi rühmituste toetamisest. |
"Burnley jalgpalliklubi on ajalooline meeskond ja mul on suur au saada selle peatreeneriks. Olen põnevil eesootavate väljakutse ees," sõnas Kompany klubi kodulehele. "Ootan huviga, et saaksin mängijatega töötada ja luua meie fännidele positiivse ja võiduka meeskonna."
"Vincent on näidanud muljetavaldavaid tulemusi, juhtides eelmisel hooajal ühe Belgia suurima meeskonna tagasi Euroopasse ja karikafinaali. Oleme tema filosoofiast, nägemusest ja ambitsioonidest vaimustuses," sõnas Burnley esimees Alan Pace.
Neljal korral Manchester City ridades Inglismaa meistriks tulnud Kompany lõpetas mängijakarjääri 2020. aastal, misjärel sai temast Belgia kõrgliigaklubi Anderlechti peatreener. Lõppenud hooajal saavutas Anderlecht kolmanda koha ja jõudis karikavõistlustel finaali, kuid Kompany otsustas ametist siiski lahkuda.
Burnley pole Kompany lepingu pikkust täpsustanud.
Aprilli keskel vallandas Burnley pea 10 aastat ametis olnud Sean Dyche'i, pärast mida täitis ajutiselt peatreeneri kohustusi abitreener Mike Jackson, kes ei suutnud klubi kõrgliigast väljalangemisest päästa. 20 meeskonna konkurentsis sai Burnley 35 punktiga 18. koha, koos nendega langesid esiliigasse ka Norwich City ja Watford.
We are delighted to confirm the appointment of Vincent Kompany as first-team manager.
Welcome to Burnley, @vincentkompany! #WelcomeKompany | #UTC
— Burnley FC (@BurnleyOfficial) June 14, 2022 | Kõrgliigast langenud Burnley palkas peatreeneriks Man City endise kapteni | https://sport.err.ee/1608629686/korgliigast-langenud-burnley-palkas-peatreeneriks-man-city-endise-kapteni | Tänavuse hooaja järel Inglismaa jalgpalli esiliigasse langenud Burnley palkas uueks peatreeneriks endise Manchester City ja Belgia rahvuskoondise kapteni Vincent Kompany. |
Petrov sai esmaspäeval P-alagrupi avamängus 3:0 jagu albaanlasest Bulent Fazliust, teisipäeval oli eestlane aga 3:2 parem waleslasest Liam Daviesist. Kolmapäeval läheb Petrov viimases alagrupimängus vastamisi horvaatlase Filip Bermaneciga.
G-alagrupis mängiv Denis Sokolov pidi kahes esimeses mängus tunnistama vastaste paremust. Esmalt jäi ta 0:3 alla belglasele Julien Leclercq'ile ning seejärel pidi vastu võtma 0:3 kaotuse albaanlase Kledio Kaci käest. Kolmapäeval on Sokolovi vastaseks šveitslane Marvin Losi.
Kokku osaleb EM-il, kus seekord mängitakse vaid klassikalises ja meeskondlikus formaadis (kuue punase formaati ei peeta) 120 sportlast 35 riigist. | Petrov alustas snuukri EM-i kahe võiduga | https://sport.err.ee/1608629662/petrov-alustas-snuukri-em-i-kahe-voiduga | Sel nädalal toimuvad Albaanias snuukri Euroopa meistrivõistlused, kus Eestit esindavad Andres Petrov ja Denis Sokolov. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.