text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Pea aasta Brasiilias elanud Lee sõnul röövisid ta politseinikeks riietunud mehed, kes viisid sportlase sularahaautomaadi juurde ning käskisid tal sealt raha välja võtta.
What did you guys get up to yesterday?
I got kidnapped. Go Olympics! #Rio2016
— Jason Lee (@jasonleejitsu) July 24, 2016
„Kõigepealt käskis üks neist mul oma käed välja sirutada ning katsus mu seejärel läbi,“ kirjeldas Lee juhtumit Uus-Meremaa portaalile stuff.co.nz. „Siis ütles üks mees, et välismaalasel on Brasiilias keelatud ilma passita autot juhtida. Ma tean, et see ei vasta tõele.“
Seejärel nõudsid mehed, et Lee maksaks neile 2000 Brasiilia reaali (veidi üle 500 euro – toim.) või teda ootab ees öö Rio vanglas.
Leed, kellel polnud sellist summat kaasas, sunniti sõitma läheduses asunud politseipunkrisse, kus ta pidi istuma ilma numbrimärgita eraautosse ja sõitma sularahaautomaadini. Punkrisse naasnuna maksis Lee raha ära ning lasti seejärel vabaks.
„Nad ütlesid, et ma ei tohi sellest kellelegi rääkida,“ ütles Lee, kes esitas siiski Rio ametivõimudele kaebuse.
Rio olümpiamängudel Jason Lee osaleda ei saa, sest jiu-jitsu pole ametlik olümpiaala. | Uus-Meremaa sportlane: ma langesin Rios inimröövi ohvriks | https://sport.err.ee/89294/uus-meremaa-sportlane-ma-langesin-rios-inimroovi-ohvriks | 27-aastane uus-meremaalasest jiu-jitsu võitleja Jason Lee andis Twitteri postituse teel teada, et langes Rio de Janeiros inimröövi ohvriks. |
Ossinosvki märkis ERR-i uudisteportaalile antud lühiintervjuus, et lisaks Nestorile on ka teisi tugevaid kandidaate ning laiapõhjalise kokkuleppe saavutamisel võib valituks osutuda ka keegi teine.
Kas teie hinnangul valitakse president ära juba riigikogus või läheb valimine valijameestekogusse? Kumba varianti te eelistate?
Vastavalt põhiseadusele on presidendi valimine riigikogu töö. Valijameeste kogu regulatsioon on loodud hädaabinõuna, kui riigikogul ei õnnestu laiemat poliitilist toetust ühele kandidaadile leida. Riigikogu kahekolmandikuline toetus on kahtlemata tugevam mandaat kui valijameeste lihthäälteenamus. Seepärast töötame selle nimel, et president saaks riigikogus valitud.
Kas Eiki Nestoril on paremad võimalused valituks saada riigikogus või valijameestekogus?
Eiki Nestor on nii kogenud ja tugev poliitik, et teda teab nii iga riigikogu liige kui ka valijamees. Tal on head võimalused mõlemas kogus.
Kas Nestorile toetuse saamiseks olete suhelnud teiste erakondadega? Milline on olnud tagasiside?
Loomulikult on erinevate erakondade vahel presidendivalimisi arutatud. Nüüd, kui Reformierakond on oma kandidaadi sisuliselt valinud, saab parlament hakata teemaga tõsisemalt tegelema hakata.
Kas on võimalik, et sotsid mingit sorti kokkuleppe saavutamisel toetavad riigikogus mõnda teist presidendikandidaati? Millised tingimused selleks oleks?
Eiki on väga tugev kandidaat ning kahtlemata on tal kõik eeldused osutuda riigikogus valituks. Samas on alles jäänud kandidaatide seas ka teisi tugevaid inimesi. Küsimus on ju lõpuks väga lihtne - kui erakonnad on valmis laiapõhjaliseks kokkuleppeks, nagu näiteks 2011. aastal president Ilvese puhul, siis õnnestub president riigikogus valida. Kui ei ole, läheb asi valijameeste kogusse. | Ossinovski: töötame selle nimel, et president saaks riigikogus valitud | https://www.err.ee/563993/ossinovski-tootame-selle-nimel-et-president-saaks-riigikogus-valitud | Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et kuigi sotsid töötavad selle nimel, et president saaks valitud riigikogus, on nende presidendikandidaadil Eiki Nestoril head šansid valituks saada ka valijameestekogus. |
Vahemikus jaanuarist kuni juunini hukkus 1601 tsiviilisikut ja neist 388 olid lapsed. Aruande autorite sõnul on laste surmajuhtumite kasv häbiväärne ja murettekitav, vahendas BBC.
ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Raad Al Hussein ütles, et nende meeskond kuulis üle 5000 loo perekondadelt, kes olid viimasel poolaastal vägivallaga kokku puutunud, ja neist kolmandik olid seotud laste tapmise ja vigastamisega. ÜRO hinnangul on ametlikud numbrid peaaegu kindlasti tegelikkusest väiksemad.
Aruanne sisaldab ka andmeid inimõiguste raskete rikkumiste kohta, mille hulgas on laste kasutamine konfliktides, seksuaalvägivald laste vastu, tahtlik advokaatide, aktivistide ja naiste sihikule võtmine ning rünnakud tervise- ja haridusasutustele.
60 protsenti hukkumistest on põhjustanud "valitsusvastane element" ehk eelkõige rivaalitsevad mässuliste rühmitused - Taliban ja IS.
Alates 2011. aastast, mil liitlasväed hakkasid Afganistanist taanduma - ametlik NATO missiooni lõpp oli 2014. aastal - on tsiviilohvrite arv aasta-aastalt tõusnud. | Afganistanis hukkunud laste arv tegi poolaastaga hüppe | https://www.err.ee/563991/afganistanis-hukkunud-laste-arv-tegi-poolaastaga-huppe | Afganistanis tapeti ja vigastati tänavu esimese kuue kuuga rohkem lapsi kui ükskõik millisel kuue kuu pikkusel perioodil alates 2009. aastast, teatas ÜRO. |
Kirjanik Birk Rohelend lõpetas oma viimase romaani kirjutamise alles üleeile. Ta leiab, et iga kunstiteos võiks lõppeda küsimärgiga - see peaks panema mõtlema, kuidas sinu maailm seostub kunstiga.
"Mulle tundub, et selles pidevalt muutuvas maailmas on üks asi, mis ei muutu – see on uudishimu ja vajadus lahutada meelt," vastas Rohelend küsimusele, miks ta kirjutab. "Minu romaani võiksid lugeda need, kellele meeldivad süngemad teemad," lisas ta.
Kirjanikule endale meeldivad pigem romaanid, kui filmid. "Filmide puhul saan kõik vastused kätte, romaani lõppu jõudes võib tekkida segaduse, et kuidas lõpp ikka selline on," sõnas ta. Samuti meeldivad talle diskussioonid, mis võivad tekkida teiste lugejatega. "Näiteks võib tekkida vaidlus selle üle, kuidas näeb välja peategelase maja, sest kõigil on oma peas see detailselt välja mõeldud," kirjeldas ta.
Viimase romaani tõukeks oli Rohelennu subjektiivne lähenemine, et inimestel pole oma ümbritseva suhtes huvi. "Naabrihoovis toimub mõrv, aga mind see ei puuduta, sest mina ei karju appi. See on kõige suurem jõud, mis lubab kurjadel jõududel olla – heade inimeste ükskõiksus," sõnas kirjanik, kelle sõnul võib ükskõiksust olla rohkem kui varem, sest elame info külluses. "Üritame mitte näha ja üritame vältida reklaami, mis meie ümber elab. Suures infotulvas maailmapilt aheneb, sest inimesed selekteerivad järjest kitsamalt endel huvipakkuvast valdkonnast infot. Inimese personaalne infoväli jääb väikseks. Raske on märgata seda, mille olemasolust sa pole teadlik," rääkis ta.
Rohelennu lapsepõlv oli keeruline ja karm, nagu ka muusika, mida ta on saatesse valinud. "Oletame, et minu emal oli väga õnnelik lapsepõlv. Mina kasvasin üles kodutülides. See polnud tema jaoks probleem, sest ta läks mõttes tagasi oma heasse kohta. Minul polnud aga sellist kohta, kuhu põgeneda, nüüd ehitan seda täiskasvanuna," kirjeldas Rohelend. "Positiivses mõttes on mu elu eesmärk võitlus, ma pean midagi tegema ja see hoiab mind elus," sõnas ta.
"Mina tunnen, et kunsti osa on minus lihtsalt kaasa sündinud. Seni kaua, kuni mul üks sõrm liigub, ei saa ma valida, et ma ei tee seda," ütles Rohelend, kes hariduselt on geenitehnoloog. Ta ei arva, et halb elu tuleb kaasa geenides.
"Kui sa omandad teatud keskkonnavälja - vahetad töökohta, on jama, vahetad suhet, ikka on jama, siis võibolla on vaja murda mustrit. Katkistes perekondadest tuleb väga vähe terveid inimesi, ilmselt ma ei ole terve inimene," arvas Rohelend. "Hullu ja terve inimese vahe on enesega hakkama saamine. Kui sa pole kodust kaasa saanud kasvatust, kuidas luua omale pere, siis pead selle ise välja mõtlema. Ja ega see lihtne ülesanne pole," sõnas ta.
Kunsti abil üritatakse tihti lapsi päästa. Rohelennu arvates päästab inimese see, kui ta leiab endas millegi, milles ta on hea. "Ühe asja, milles ta on hea, hakkab seda tegema ja tuleb tunnistus - siis ta on aktsepteeritud," kirjeldas ta. "Kaks olulist momenti on igas inimeses – talent ja anne, midagi teha. Olulisem neist on talent," lisas ta.
Rohelend tahab elus teha palju ja on selletõttu pidevas liikumises. "Kadestan neid inimesi, kes elavad vähem teadlikult sellest, et aeg on nii lühike. Kui olin viieaastane, ema haigestus vähki ja vanaema ja isa haigestusid. Ma ärkan selle teadmisega, et ma tahan teha väga palju asju ennem kui mu aeg saab otsa," seletas ta.
"Ma olen vilets lapsevanem, sest mul on jube vähe reegleid. Mina ei hakka nende eest mingeid otsuseid ära tegema. Kui inimene saab 18, siis ta peab oskama süüa teha ja koristama. Küll elu õpetab," sõnas Rohelend.
Koolis inimesed võivad õppida mingi hinnangu enda suhtes, näiteks, et nad ei ole head matemaatikas. "Ja siis kool lõppeb ja algab töö. Tänapäeval on väga paljud tööd sellised, kus pole tööülesandeid - pole metoodikat, pole kedagi, kellegagi lahendada koos. Selle jaoks on 12 aastat õppimist väga vähe tööriistu andnud. Mul on vahel kahju, et inimestele pole suudetud selgeks teha olulisi asju nagu füüsikat. Võibolla tuleb kord see päev, kus pole enam Google't ja on vaja mingit juhet ühendada," sõnas ta. Nii leiab ta, et koolis võetakse näiteks matemaatika ülesannete lahendamisel loogiline mõttekäik ära ja õpilastele antakse vaid abstraktsed valemid.
Meie ühiskonna suurimaks probleemiks peab Rohelend seda, et me ei väärtusta ja ei kiida oma inimesi. "Liiga kergekäeliselt oleme liiga vähe rõõmsad," lisas Rohelend, kes eelistaks pigem võltsnaeratust.
Rohelennu lapsed on küsinud temalt, et miks ta ei hakanud näitlejaks "Kirjanikuna saan kõik tegelased oma peas läbi mängida, mitte ei pea jääma ühele," kirjeldas ta. | Birk Rohelend: liiga kergekäeliselt oleme vähe rõõmsad | https://kultuur.err.ee/313087/birk-rohelend-liiga-kergekaeliselt-oleme-vahe-roomsad | Saatejuht Mingo Rajandi valis tänase "Suvila" teemaks "Kunst - kellele ja millest?" sellepärast, et see oli tema keskkooli lõpukirjandi teema. Tol ajal ta ei osanud sellest palju rääkida, aga läbi elu on ta ikka ja jälle leidnud end sellel teemal arutlemas. |
Keskmängija kohale palgati äsja Akroni ülikooli lõpetanud 211 sentimeetri pikkune Pat Forsythe. Tagamängija positsiooni täitev kanadalane Jahmal Jones mängis eelmisel hooajal Tšehhis ning valiti mitmel korral sealse kõrgliiga nädala parimaks mängijaks. | TLÜ/Kalev palkas kaks võõrleegionäri | https://sport.err.ee/89293/tlu-kalev-palkas-kaks-voorleegionari | Algaval hooajal eurosarjas debüüdi tegev Tallinna Ülikool/Kalevi korvpallimeeskond andis klubi Facebooki lehel teada, et meeskonnaga liituvad kaks välismaalast. |
Muuseum avab näitused toreda videosarjaga, kus viiking seikleb Tallinnas ning teeb teiste tulekuks ettevalmistusi. Seekord on ta söödava jahil:
Augusti keskel jõuavad Tallinnasse tõelised viikingid, kui lennusadamas avatakse Rootsi ajaloomuuseumi koostatud suurnäitus "Viikingid: elu legendide taga", mis tutvustab viikingite kultuuri seni vähetuntud vaatenurgast ning toob publikuni rikkaliku valiku viikingiaegseid aardeid, mida on kunagi käes hoidnud ehtsad viikingid.
Paksus Margareetas avatud näitusel "Viikingiaja aarded Eestist" saab juba tutvuda Eesti maapõuest leitud haruldaste viikingiaegsete aaretega ning viikingite jalajäljega Eestis.
Video viikingi Tallinnasse jõudmisest on leitav SIIT.
Video viikingi raua otsingutest on leitav SIIT. | Tallinna tänavatel seikles näljane viiking | https://menu.err.ee/291629/tallinna-tanavatel-seikles-naljane-viiking | Viikingid täiendasid mereretkedel oma toiduvarusid ka Eestis ning Eesti meremuuseum asub sel puhul tutvustama viikingite kultuuri ning avab kaks näitust. |
Reedese mängu võtmesõnadeks võis U-16 koondise peatreeneri Marek Koitla sõnul pidada võitluslikust nii rünnakul kui kaitses. "Laupäeval alustasid meie mängijad sealt, kuhu pooleli jäädi. Esimese veerandaja võitsime 22:16. Ülejäänud kolm veerandaega küll kaotasime, kuid rootslastele ei antud võitu lihtsalt."
"Seda kinnitavad ka mõtted Rootsi koondise peatreeneritelt, kes kiitsid meie mängijate tahtejõudu ja mängudistsipliini, samuti väga heade viskekohtade leidmist ja kaugvisete realiseerimist. Laupäevases mängus domineeris mõlemal võistkonnal kaitsemäng, mistõttu oli rünnakul enda maksma panemine raskendatud."
Järgmisena on Eesti U-16 tüdrukutel kavas Ventspilsis 29-31. juulini toimuv Balti matš. Koondise vastasteks on A-divisjoni kuuluvad Läti, Leedu ja Venemaa. | U-16 neidude korvpallikoondis sai mängudes Rootsi vastu võidu ning kaotuse | https://sport.err.ee/89292/u-16-neidude-korvpallikoondis-sai-mangudes-rootsi-vastu-voidu-ning-kaotuse | Nädalavahetusel mängis Eesti U-16 neidude korvpallikoondis Kilingi-Nõmmel A-divisjoni kuuluvate Rootsi eakaaslastega. Kui reedel võitis Eesti 61:53, siis laupäeval olid külalised paremad 67:61. |
CNNi/ORCi arvamusküsitluse kohaselt on see Trumpi parim tulemus Clintoni vastu alates eelmise aasta septembrist.
Kui kõiki nelja presidendikandidaati arvesse võtta, toetas Trumpi 44 protsenti, Clintonit 39, Libertaarse Partei kandidaati Gary Johnsonit 9 ja roheliste esindajat Jill Steini 3 protsenti valijaist. Kui aga valida oli vaid Trumpi ja Clintoni vahel, jagunes toetusprotsent 48-45.
Trumpi värske edumaa tugineb suuresti sõltumatute valijate toetusele. Neist 43 protsenti ütlesid, et Trumpi esinemine möödunud neljapäeval Clevelandis toimunud parteikongressil tekitas neis arvamuse, et nad toetaksid pigem teda, samas kui 41 protsendi vastanute jaoks ei olnud Trump veenev.
Enne vabariiklaste kongressi toetas sõltumatutest valijatest 34 protsenti Clintonit ja 31 protsenti Trumpi, 22 protsenti Gary Johnsonit ning 10 protsenti Jill Steini. Nüüd toetab 46 protsenti Trumpi, 28 protsenti Clintonit, 15 protsenti Johnsonit ja 4 protsenti Steini.
Arvamusküsitlus peegeldab teravat hariduslikku lõhet valijate seas: kolledži lõpetanud valijate toetus Clintonile kongressi järel isegi suurenes, samas kui Trumpi edumaa taga oli kõrghariduseta valgete valijate toetuse kasv.
Pärast kongressi on paranenud ka Trumpi maine. 52 protsenti vastanuist leidis nüüd, et Trump kandideerib presidendiks riigi hüvangu nimel, mitte isikliku kasu lõikamiseks, vaid 44 protsenti leiab sama Clintoni puhul. Kasvanud on ka nende inimeste hulk, kes peavad Trumpi ausaks ja usaldusväärseks ning kes oleksid uhked, et Trump on nende president.
46 protsenti vastanuist usub, et Trump tunneb probleeme, millega tavalised ameeriklased oma igapäevaelus kokku puutuvad.
Hoolimata sellest, et Trumpi abikaasa Melania Trumpi vabariiklaste kongressil peetud kõne sisaldas lõike Michelle Obama 2008. aasta demokraatide kongressi kõnest, kasvas temagi populaarsus kongressieelselt 27 protsendilt 43 protsendini.
CNNi/ORCi arvamusküsitlus viidi läbi 22.-24. juulil telefonitsi, küsitleti 1001 täisealist. | Trump läks arvamusküsitluses Clintonist mööda | https://www.err.ee/563990/trump-laks-arvamuskusitluses-clintonist-mooda | USA vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi toetus on pärast parteikongressi tõusnud 48 protsendini demokraadist Hillary Clintoni 45protsendilise toetuse ees, selgus CNNi arvamusküsitlusest. |
„Praegu on veel selgelt liiga vara, et mingeid ennustusi tegema hakata,“ vastas Allardyce küsimusele, kas seni koondise kaptenipaela kandnud Wayne Rooney jätkab samas rollis ka edaspidi.
„Inimesed näevad minus kedagi, kes suudab halvas vormis klubide käekäiku kiirelt muuta, kuid ma arvan, et minus on sellest enam sisu,“ sõnas Allardyce.
„Möödunud on kümme aastat sellest, kui mind (koondise peatreeneri koha raames – toim.) viimati intervjueeriti ning siin olla on minu jaoks põnev.“
Allardyce pole varem olnud ühegi Meistrite liigas mängiva klubi peatreener ning pole võitnud ka ühtegi suurt tiitlit.
„Ma olen juhendanud mõningaid maailmaklassi mängijaid,“ lausus Allardyce. „Fernando Hierro, Youri Djorkaeff, Jay-Jay Okocha, Gary Speed, Nicolas Anelka ja Michael Owen. Inglismaa parimate mängijatega koos töötamine saab minu jaoks olema väga põnev, sest nad võtavad kõik ideed väga kiirelt omaks.“
Allardyce'i esimene mäng Inglismaa koondise lootsina saab Briti meedia sõnul olema kohtumine Horvaatia vastu veel teadmata kuupäeval. Koondise järgmine ametlik matš on 4. septembril toimuv MM-valikmäng Slovakkia vastu.
„Ma olen aastate jooksul karastunud," jätkas Allardyce. "Ma olen siin, sest ma tahan väljakutset. Ma usun, et ma saan meeskonda paremaks muuta ning ma olen piisavalt kõvast puust, seega teeme ära!“ | Inglismaa koondise uus peatreener pole veel kindel, kas Rooney jätkab kaptenina | https://sport.err.ee/89291/inglismaa-koondise-uus-peatreener-pole-veel-kindel-kas-rooney-jatkab-kaptenina | Inglismaa jalgpallikoondise uus peatreener Sam Allardyce andis esmaspäeval koondise juhendajana oma esimese ametliku pressikonverentsi. |
Rahvusvaheline vibuföderatsioon teatas, et eelmisel aastal toimunud maailmameistrivõistlustel pronksi võitnud Inna Stepanova, Ksenija Perova ja Tujana Dašidoržijeva saavad võistlustulle astuda ka Rio OM-il.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustas pühapäeval, et ei määra Venemaale üleüldist olümpiakeeldu ning jätab sportlaste olümpiale pääsemise iga spordiala rahvusvahelise alaliidu otsustada.
WA avaldas ROK-i „julgele otsusele“ Venemaa olümpiakoondisele üldkeeldu mitte määrata toetust, lisades, et see oleks dopinguga mitte patustanud sportlaste suhtes olnud ebaaus, vahendas Reuters. | Venemaa vibukoondis saab OM-il osaleda | https://sport.err.ee/89290/venemaa-vibukoondis-saab-om-il-osaleda | Venemaa kolmeliikmeline vibukoondis sai rahvusvaheliselt alaliidult (WA) loa osaleda Rio olümpiamängudel. |
"Me ei tohi seada põgenikke üldise kahtluse alla hoolimata üksikjuhtumitest, mille suhtes on algatatud uurimine," ütles minister usutluses meediagrupile Funke.
Läinud reedel lasi 18-aastane iraanlane Münchenis kaubanduskeskuses maha kümme inimest. Teisipäeval ründas aga 17-aastane kirve ja noaga afgaani noormees Würzburgis rongireisijaid, vigastades nelja inimest.
Pühapäeva õhtul lasi end Saksamaa lõunaosas Ansbachis restoranis õhku süürlane, haavata sai 12 inimest. Samal päeval tappis Süüria põgenik Reutlingenis matšeetega ühe ja vigastas kaht inimest. | Saksa siseminister hoiatas põgenike stigmatiseerimise eest | https://www.err.ee/563984/saksa-siseminister-hoiatas-pogenike-stigmatiseerimise-eest | Saksa siseminister Thomas de Maiziere hoiatas esmaspäeval, et sakslased ei suhtuks viimase nädala rünnakutelainest hoolimata põgenikesse kui julgeolekuohtu. |
Teise koha saanud Klavis Eisaks (Doltcini Latvia) kaotas 28 ja kolmanda aja saanud Saulius Janeliunas (Veloclub) 34 sekundit. Parima eestlasena teenis Ander Tenno (Tervisesport) 13. koha.
Ainulaadsele, eelkõige harrastajatele suunatud võistlusele pani end kirja üle 130 rattasõbra.
Filter Velokauss 6. etapp toimub 11. augustil Jurmalas, kus on kavas 11 km individuaalne eraldistart. | Ander Tenno sai Riia kesklinnas peetud temposõidul 13. koha | https://sport.err.ee/89289/ander-tenno-sai-riia-kesklinnas-peetud-temposoidul-13-koha | Riia kesklinnas toimunud sarja Filter Velokauss viienda etapi, üheksa km pikkuse temposõidu võitis Läti profiklubi Rietumu-Delfin rattur Klāvs Rubenis, kes läbis raja, mis hõlmas ka Daugava jõge ületavat Vanšu silda, ajaga 12.56. See teeb keskmiseks kiiruseks 41,7 km/h. |
Ettevõtetele antud pikaajaliste laenude ja liisingute käive oli juunis 230 miljonit eurot, mis on eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid 18 protsenti rohkem. Eelnevate kuudega võrreldes anti juunis rohkem laene tööstus- ja logistikasektorile, teatas keskpank.
Majapidamistele antud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv on püsinud viimasel poolaastal veidi alla viie protsendi.
Suurima osa majapidamistele antud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mida väljastati juunis 92 miljoni euro väärtuses ehk 14 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Autoliisingute senine suhteliselt kiire kasv juunis aeglustus, kuna uute autode müük võrreldes eelneva kahe kuuga vähenes.
Pankade laenuportfelli kvaliteet ei muutunud, üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal püsis 1,3 protsendi juures.
Majapidamiste ja ettevõtete hoiuste maht pankades oli juunis esmakordselt üle 11 miljardi euro ning suurenes aastaga 7,5 protsenti. Samas mitteresidentide hoiused jätkavad vähenemist.
Juunis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär veidi kasvas ning oli 2,3 protsenti. Tegemist on kõige kõrgema eluasemelaenude keskmise intressimääraga viimase aasta jooksul. Ettevõtetele antud laenude intressimäär jäi eelmise kuu tasemele ja oli 2,5 protsenti.
Pangad teenisid teises kvartalis 89 miljonit eurot puhaskasumit. Kui mitte arvestada tütarettevõtetest laekuvaid dividende ja makstud tulumaksu, on tegemist viimaste aastate suurima kvartalikasumiga. Enim on suurenenud netointressitulu, seda eelkõige tänu intressikulude vähenemisele. | Ettevõtetele antud laenud suurenesid aastaga kaheksa protsenti | https://www.err.ee/563983/ettevotetele-antud-laenud-suurenesid-aastaga-kaheksa-protsenti | Pankade poolt ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute jääk kasvas juunis aastataguse ajaga võrreldes 6,4 protsenti ning moodustas 16,5 miljardit eurot; laenu- ja liisinguportfelli kasvu kiirenemine tuleneb eelkõige ettevõtetele antud laenudest, mis on aastaga kasvanud kaheksa protsenti. |
Kohus arutab Savisaare suhtes rakendatud piirangut eeluurimisasjadele tavapäraselt kinniste uste taga.
ERR-ile teadaolevalt on riigiprokuratuur jätkuvalt seisukohal, et Savisaare ametist kõrvaldamine on põhjendatud.
Savisaare kaitsja Oliver Nääs on aga seisukohal, et Savisaare ametist kõrvaldamise määrus tuleks tühistada, sest Savisaar pole mingilgi määral uurimisse sekkunud või seda takistanud.
Harju maakohus rahuldas mullu 30. septembril riigiprokuratuuri taotluse Savisaare ametist kõrvaldamiseks ning maakohtu määrus jõustus kohe. Eelmise aasta 23. oktoobril jättis maakohtu määruse muutmata ka Tallinna ringkonnakohus ning riigikohus Savisaare kaitsjate kaebusi sellele arutusele ei võtnud.
Seepeale esitas Tallinna linnavolikogu riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile taotluse tunnistada Savisaare ametist kõrvaldamist lubav kriminaalmenetluse seadustiku säte selle vastuolu tõttu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega põhiseadusega vastuolus olevaks.
Tänavu 15. jaanuaril leidis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et Savisaare ametist kõrvaldamine on põhiseadusega kooskõlas.
Kohus on Savisaare ametist kõrvaldamise põhjendatust ka varem kontrollinud, kuid leidnud, et selle tühistamiseks pole alust.
Kriminaalasjas esitatud kahtlustused
Riigiprokuratuur kahtlustab Savisaart rahapesus, erakonnale keelatud annetuse vastu võtmises ja korduvas altkäemaksu võtmises ning talle altkäemaksu andmises kahtlustatakse ettevõtjaid Alexander Kofkinit, Hillar Tederit, Aivar Tuulbergi ja Vello Kunmanit.
Endine tipp-poliitik Villu Reiljan on kahtlustatav Savisaarele altkäemaksu andmise vahendamises ning Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele.
Reklaamiärimees Paavo Pettai, kes on korraldanud erakonnale mitu valimiskampaaniat, sai kahtlustuse dokumendi võltsimises, notarile valeandmete esitamises ning võltsitud dokumendi kasutamises ning selles, et ta aitas kaasa Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuste tegemisele ning nende vastuvõtmisele.
Praegu on riigiprokuratuur andnud süüasja materjalid tutvumiseks kaitsjatele. | Kohus kaalub Savisaare ametist kõrvaldamise põhjendatust kinniste uste taga | https://www.err.ee/563985/kohus-kaalub-savisaare-ametist-korvaldamise-pohjendatust-kinniste-uste-taga | Harju maakohus kaalub teisipäeva pärastlõunal, kas jätkuvalt on põhjendatud korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kõrvaldamine Tallinna linnapea ametist. |
Ööklubis Club Blu toimus tulistamise ajal teismeliste pidu, vahendas BBC.
NBC teatel toimus tulistamine ööklubi parklas kohaliku aja järgi kella 00.30 paiku. Mõlemad ohvrid on meessoost, üks oli 14-aastane, teine aga 18-aastane.
Haavatasaanute hulgas on nii kergelt vigastatuid kui ka neid, kelle seisund on raske.
Politsei tegi pärast juhtunut avalduse, kus kinnitas, et piirkonda otsitakse aktiivselt läbi, et leida teisi isikuid, kes võisid juhtunuga seotud olla.
Praeguseks on politsei tulistamisega seoses pidanud kinni kolm inimest. Kinnipidamisel tulistati mitu lasku ning üks isik sai kergelt vigastada.
Tulistamise motiivi ei ole veel teada, kuid võimud on kinnitanud, et terrorirünnakuga praegusel juhul tegu ei ole.
Kuus nädalat tagasi tappis relvastatud mees Floridas Orlando ööklubis 49 inimest. Tegu oli ohvriterohkeima massitulistamisega USA ajaloos. | Florida ööklubis hukkus tulistamises kaks inimest | https://www.err.ee/563972/florida-ooklubis-hukkus-tulistamises-kaks-inimest | Kaks inimest on tapetud ja kuni 16 vigastatud USAs Floridas Fort Myersi linna ööklubis toimunud tulistamises, juhtunuga seoses on kolm inimest vahistatud, teatas sealne politsei. |
Loo muusika autorid on Artjom Savitski ja Carl-Philip Madis, sõnad kirjutas Artjom Savitski.
Lugu räägib mehest, kes märkab ilusat neidu ja hakkab ette kujutama, et sellest tüdrukust saab tema kallim. Mõne aja pärast aga tuleb neiu ise tema juurde ja hakkab vestlema. "Elus ongi tihtipeale olukordi, kus näed midagi ja hakkad unistama, aga see tuleb ise sulle kätte, need on elu toredad hetked," rääkis Artjom loo sõnumist. Muusik tunnistab, et ka tema kohtumine praeguse kaaslanna Annaga oli sarnane, justkui tähtede seisust tekkinud — ta pidi kohtuma sõbrannaga, aga tollel oli kaasas keegi, kellest on nüüd saanud Artjomi kallim.
Artjom ütles, et loo saund on täiesti muutunud ja tavapärasest erinev, eestikeelsete sõnadega lugu kõlab tänapäevaselt ja modernselt. Ta tegi enda jaoks analüüsi raadiotes kõlavatest lugudest, saamaks sotti sellest, kuidas nad helide poolest kuulajate peal töötavad, et selle baasilt uus laul valemipõhiselt kokku panna. "Loo käik hakkas peas kumisema, panin selle kirja, leidsin õige vaibiga sound' i ja hakkasin selle peale ehitama," seletas ta. Artjom kaasas loo tegemisse ka sõbra, kelleks on Carl-Philip Madis, kes on elektroonilises muusikas tugev, too kuulas demot, asi hakkas meeldima ja lõpetati juba koos.
Kogu loomisprotsess kulges aasta jagu, sest sinna jäid sisse ka magistrikraadi kaitsmine ülikoolis ning koostöös teistega peab arvestama ka seda, et ajad alati ei klapi. Edasi aga liiguvad muusiku mõtted uue plaadi suunas, materjali selleks koguneb pidevalt juurde. | Artjom Savitski tuli välja uue singliga "Xklusiivne" | https://menu.err.ee/291620/artjom-savitski-tuli-valja-uue-singliga-xklusiivne | Artjom Savitski ilmutas uue singli pealkirjaga "Xklusiivne". |
Peaminister ütles telekanalile BFM, et riigi julgeolekukultuur vajab sügavaid muutusi, kuid ei täpsustanud, milles need peaksid seisnema.
Valls kaitses teleusutluses siseminister Bernard Cazeneuve'i seoses süüdistustega, nagu oleks ministeerium survestanud kohalikke võime vaikima maha üleriigilise politsei puudumist Nice'i Bastille'i päeva pidustuste ajal toimunud rünnakus, milles hukkus 84 ja sai vigastada mitusada inimest.
Cazeneuve eitab süüd ja on pöördunud abi saamiseks kohusse.
Valls ütles esmaspäeval, et siseministri vastu esitatud süüdistused on konservatiivse opositsiooni katse valitsust destabiliseerida. Prantsuse president on andnud korralduse politsei sisejuurdluseks Nice'i rünnaku õhtu kohta. | Valls: Prantsusmaa vajab uut julgeolekukultuuri | https://www.err.ee/563986/valls-prantsusmaa-vajab-uut-julgeolekukultuuri | Prantsuse peaminister Manuel Valls tunnistas esmaspäeval, et riigi julgeolekukultuur vajab Nice'i rünnaku järel muutmist. |
„Meie võitlus olümpiakoha eest on läbi. Minu saatus pole taas olümpiamängude poodiumi kõrgeimal astmel seista. Venemaa hümni ei mängita enam minu auks ning ma ei rõõmusta enam fänne oma hüpetega,“ kirjutas Isinbajeva.
Rahvusvaheline Spordiarbitraaž jättis neljapäeval jõusse Venemaa kergejõustiklased olümpiamängudelt eemale jätva võistluskeelu.
„Meie kaitse oli nõrk, ma ütleks, et isegi olematu, keegi ei kaitsnud minu õigusi. On väga kurb tunda ennast jõuetuna sellise seadusetuse ja kaosega silmitsi seistes," jätkas Isinbajeva.
"Koos Jevgeni Vassiljevitšiga (Jevgeni Trofimov, Isinbajeva treener – toim.) olime oma võitude ja maailmarekorditega kümme aastat ajast ees. Teivashüppest sai kergejõustiku ala number üks ning minu võit Tšeboksarõs on siiani kõigi aegade parim tulemus. Jääb selgusetuks, millist kõrgust ja milliseid emotsioone oleks ma suutnud Rios pakkuda,“ lõpetas Isinbajeva.
Isinbajeva treener Jevgeni Trofimov avaldas pühapäeval, et teivashüppaja pöördub abi saamiseks Euroopa inimõiguste kohtusse.
Ну вот и все... Закончилась наша борьба за Рио... Не судьба мне вновь встать на высшую ступень пьедестала на Олимпиаде, не прозвучит больше гимн России в мою честь, не порадую больше своих дорогих болельщиков полетами через планку... Боже, как же обидно от такой несправедливости. Слабая у нас защита, я бы сказала нулевая. Никто не отстоял и не защитил мои права. Грустно до слез от собственного бессилия перед этим беззаконием и беспределом. Слезы по щекам от осознания всего, что я сделала для легкой атлетики. Мы с Евгением Васильевичем опередили время на 10 лет. Своими мировыми рекордами и победами, прыжки с шестом стали видом номер один в мировой легкой атлетике. Моя победа в Чебоксарах по сей день остаётся лучшим результатом сезона в мире. Что я могла бы подарить миру в Рио, какую высоту, какие эмоции, так и останется загадкой... И для меня тоже... Хочу разрыдаться...
A photo posted by Yelena (@isinbaevayelena) on Jul 24, 2016 at 1:04pm PDT | Isinbajeva: keegi ei kaitsnud minu õigusi | https://sport.err.ee/89283/isinbajeva-keegi-ei-kaitsnud-minu-oigusi | Kahekordne teivashüppe olümpiavõitja Jelena Isinbajeva avaldas pühapäeval oma Instagrami kontole tehtud postituse läbi pettumust, et Rahvusvahelise Spordiarbitraaži otsus jätab ta Rio olümpiamängudest lõplikult eemale. |
Neljapäeval kell 19 avastas omanik, et seni täpselt tuvastamata ajal ja kohas on vigastatud tema koera.
Loomakliinikus tuvastati, et koera on lastud pneumorelvast.
Juhtunu asjaolude selgitamiseks käivitas politsei kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb looma julma kohtlemist.
Hetkel teadaolevalt liikus koer Audru vallas Kabriste ja Lindi küla lähistel.
Politsei palub kõigil, kes nägid pildil olevat koera 21. juulil liikumas Audru vallas või omavad rohkem infot looma laskmise kohta, teatada sellest telefonil 44 46 673. | Õhkrelvast koera vigastamine tõi kriminaaluurimise | https://www.err.ee/563982/ohkrelvast-koera-vigastamine-toi-kriminaaluurimise | Politsei käivitas kriminaaluurimise, et tabada Pärnumaal õhkrelvast koera vigastanud inimene. |
Saara Nüganen ning Ott Raidmets on Pärnu publikule tuttavad Endlas etendunud lavakunstikooli diplomilavastusest "Uhkus ja eelarve", esimesed rollid Endla näitlejatena teevad värsked koolilõpetanud Ingomar Vihmari lavastatud tragikomöödias "Mitte praegu, kallis!".
Sten ja Liis Karpov teevad kaasa sügishooaja esimeses uuslavastuses "See asi". Rännaklavastuse teatrimajas lavastab Laura Mets, lavastuse kunstnik on Illimar Vihmar, lisaks Sten ja Liis Karpovile mängivad lavastuses Kadri Rämmeld (endine Adamson), Meelis Rämmeld, Priit Loog, Sander Rebane ja Arabella Anderson. | Endla teatritrupp saab sügisest täiendust | https://kultuur.err.ee/313086/endla-teatritrupp-saab-sugisest-taiendust | Endla teatriga liituvad uuest hooajast lavakunstikooli 27. lennu lõpetanud Saara Nüganen ja Ott Raidmets. Lisaks naasevad Endlasse Sten Karpov ning Liis Karpov (endine Laigna). |
"Luban, et see otsus tehakse ära võimalikult kiiresti," ütles maaelukomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Ivari Padar esmaspäeval BNS-ile. "Kas otsus on nii või naa - selle otsustab komisjoni hääletus. Kui otsus on tehtud, siis nii ongi ja asi on väga selgelt paigas."
Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing annab esmaspäeva pärastlõunal Padarile üle petitsiooni, millaga karusloomakasvatajad nõuavad kasvatuste keelustamise protsessi lõpemist. Samas on maaelukomisjoni menetluses juba üle 10 000 inimese allkirjaga pöördumine, millega nood taotlevad Eestis karusloomakasvanduste keelustamist kümne aasta jooksul.
"Meil on nüüd petitsioon petitsiooni vastu. Aga luban, et teeme sügisel kiiresti omad otsused ära - kas ühele või teisele poole, see sõltub maaelukomisjoini meelsusest," sõnas komisjoni esimees.
Lisaks Padarile otsustavad sügisel karusloomakasvatuste saatuse veel maaelukomisjoni kuuluvad sotsiaaldemokraat Tanel Talve, keskerakondlased Siret Kotka, Heimar Lenk ja Martin Repinski, reformierakondlased Igor Gräzin ja Terje Trei, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Einar Vallbaum, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Arno Sild ja Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik.
"Oleme ära kuulanud karusloomakasvatuste vastaste seisukohad, oleme läbi lugenud maaülikoolis koostatud karusloomakasvatuste teemalise uuringu. Ja nüüd tullakse kasvatajate omapoolse petitsiooniga. Me oleme maaelukomisjonis kokku leppinud, et septembris teeme lõpliku otsuse. Otsuse sisu on üks - kas me algatame eelnõu karusloomakasvatused keelustada või me ei algata seda," sõnas Padar.
Loomade eestkosteorganisatsioon Loomus peab maaülikooli koostatud karusloomakasvatuse mõjuanalüüsi erapoolikuks, sest maaülikoolis õpetatakse karusloomakasvatust ja uuringu koostajate seas oli ka karusloomakasvatajate aretusühingu juhatuse liige.
Padar ei soovinud maaelukomisjoni liikmete eelhäälestatust kommenteerida.
"Mul on väga raske öelda, milline see eelhäälestatus on, sest see on puhtal kujul komisjoni hääletus. Mis on tähtis - tähtis on see, et seda kummi rohkem ei venitataks, et otsused tuleksid ära," lausus Padar. "Minu poole on pöördunud päris palju inimesi, kes on huvitatud karusloomade kasvatamisest ja nende otsused seisavad riigi otsuste taga. Inimesed ei tea ka, kas hakata koostama projekte põllumajanduse investeeringute saamiseks."
Padar tõdes, et maaelukomisjoni liikmed on karusloomakasvatuse keelamise või lubamise suhtes eri meelt.
"On neid, kes arvavad, et karusloomakasvatus, kui selline ebahummaanne tegevus, tuleks keelustada ja on neid, kes ütlevad, et kui nende kasvatamine toimub vastavalt kehtivatele seadustele, mis eelkõige puudutavcad veterinaarkontrolli ja seda, et ei toimu loomapiinamist, siis on tegu mõistliku majandusharuga. Et miks me peaksime tõmbama vahe vahele sea- ja karusloomakasvatusele. Inimesed on ju läbi aegade loomi oma elutegevuseks tarvitanud," rääkis Padar. "Nad arvavad, et igal juhul on tegu võimeka ja perspektiivika majandusharuga ning miks me peaksime neile võimalustele käe ette panema."
Loomakaitsjad taotlevad karusloomakasvanduste keelustamist eetilistel põhjustel, toonitades, et metsloomadele ei ole kasvandustes võimalik tagada liigiomast elu ning karusnahk on mittevajalik luksuskaup. Nende ettepaneku kohaselt tuleks kasvandused sulgeda piisava üleminekuaja ehk kümne aasta jooksul. | Maaelukomisjon otsustab karusloomakasvatuste saatuse võimalikult kiiresti | https://www.err.ee/563987/maaelukomisjon-otsustab-karusloomakasvatuste-saatuse-voimalikult-kiiresti | Riigikogu maaelukomisjon otsustab tänavu sügisel esimeses järjekorras, kas algatab karusloomakasvatusi keelava eelnõu või ei tee seda. |
Tallinn Triathloni võistluskeskus seatakse üles Pirita jõe ääres. Triatloni start antakse Pirita jõe suudmes, mis oli paatide randumispaigaks juba muinasajal. Ujumisdistants kulgeb Tallinna lahel Pirita supelranna suunas. Mööda mereäärt kulgeval rattadistantsil saab nautida suurepäraseid vaateid Tallinna vanalinnale. Jooksurada möödub 1436. aastal avatud Pirita kloostri müstilistest varemetest ja lookleb Pirita jõe ürgoru maastikukaitsealal.
Tallinn Triathloni programm pakub sportlikku põnevust kogu päeva. Päev algab Eesti meistrivõistlustega olümpia- ja sprindidistantsil. Võistluse põhidistantsil tuleb oma eelmise aasta meistritiitlit kaitsma ka Eesti tipptriatleet Aleksander Latin. Keskpäeval antakse start Rahvatriatlonile, mis on jõukohane distants kõikidele spordisõpradele. Päeva jäävad lõpetama Lastetriatlon, kus selguvad selle aasta Eesti meistrid lastevanuseklassides ning Pom’bel Põnnisprint, kus kõige pisemad saavad läbida 200-400 m distantsi kas joostes, keksides või jalutades, lõpetades oma võistluse uhkelt Tallinn Triathloni laval.
Tallinn Triathlon kuulub Eesti Triatloni Liidu karikasarja, ning on sel aastal ühtlasi ka Eesti meistrivõistlusteks olümpidistantsil, noortele ja veteranidele sprindidistantsil ning ka lastedistantsil.
Tallinn Triathlon ajakava:
8.30 VÕISTLUSKESKUSE AVAMINE
10.00 TALLINN TRIATHLON OLÜMPIADISTANTS JA SPRINT EESTI MEISTRIVÕISTLUSED (indv) START
10.15 TALLINN TRIATHLON OLÜMPIADISTANTS VÕISTKONDLIK START
10.30 TALLINN TRIATHLON SPRINT START
13.30 TALLINN TRIATHLON RAHVATRIATLON JA NOORED B EESTI MEISTRIVÕISTLUSED START
15.00 TALLINN TRIATHLON LASTETRIATLON START EESTI MEISTRIVÕISTLUSED
15.30 TALLINN TRIATHLON POM’BEL PÕNNISPRINT
16.00 TALLINN TRIATHLON LÕPETAMINE JA AUTASUSTAMINE
Tallinn Triathlon võistlustulemustega on võimalik tutvuda võistluse kodulehel ja olulisemaid sündmuseid kajastab ka Tallinn Triathlon Facebooki lehekülg.
Liikluseks on suletud Viimsi-Tallinn teel Tallinnasse suunduvad sõidurajad 30. juulil ajavahemikul 8.30 – 16.00. Autode ja busside liikumine on suunatud Viimsisse suunduvatele sõiduradadele, millest üks võimaldab liikuda Tallinna ja teine Viimsi suunas. Võistluse korraldaja soovitab võistluskeskusesse liikuda rattaga või jala liikudes mööda kergliiklusteid ning nautides kaunist merevaadet. | Laupäeval toimub teine Tallinn Triathlon | https://sport.err.ee/89282/laupaeval-toimub-teine-tallinn-triathlon | Laupäeval, 30. juulil toimub teine Tallinn Triathlon. Tallinn Triathlon hõlmab nelja erinevat distantsi ja pakub seeläbi võimalust end proovile panna nii professionaalidele, harrastajatele kui ka noortele-lastele olles Eesti meistrivõistlusteks olümpia-, sprindi- ja lastedistantsidel. |
Naine tahtis sõita Keylongi, et oma sõpradega kokku saada, kui peatas tavalise auto, mida ta taksoks pidas. Autos olnud kuuest mehest kaks vägistasid väidetavalt turisti, vahendas BBC politsei teadet.
Politseiinspektor Padam Chand rääkis AFP-le, et korrakaitsjad vaatavad üle valvekaamerate salvestisi ning loodavad kurjategijad tabada. Teavitatud on ka Iisraeli saatkonda.
Manali on maaliliste vaadete tõttu populaarne sihtkoht nii välisturistide kui ka kohalike hulgas, naiste turvalisus on seal aga probleemiks.
Pärast seda, kui 2012. aastal langes Delhi bussis tudeng grupivägistamise ja mõrva ohvriks ning juhtunu tõttu toimus meeleavaldusi ja see sai ohtralt meediakajastust, võeti Indias vastu uued vägistamist puudutavad seadused. Siiski tuleb kogu Indiast jätkuvalt teateid julmadest seksuaalrünnakutest naiste ja laste vastu. | Iisraeli turist langes Indias grupivägistamise ohvriks | https://www.err.ee/563978/iisraeli-turist-langes-indias-grupivagistamise-ohvriks | Indias Himachal Pradeshi osariigis langes 25-aastane Iisraeli naine grupivägistamise ohvriks, kui pühapäeva hommikul turistide seas populaarses Manali linnas takso asemel ekslikult tavalisse autosse istus, teatas sealne politsei. |
Kirjastus Paranoia avaldas Marko Mäetamme raamatu "Juubeliaasta“ – päevikliku jutustuse kunstniku elust. Mõnus, mõttetu lugemine. Pretensioonitu, aga seetõttu vahepeal ka pingetu.
Ma loen harva ajaviitekirjandust, sellist, mis lihtsalt aitab aega mööda saata. Aga siiski vahel. Noh, ma pelgan ka noid raadiopause, kus tuleb meeleolumuusika-nimelist tühjust. Aga mõnikord jääd seda tühikäigul tiksumist korraks kuulama. See on hirmutav, veidike nagu, et millelgi pole mõtet.
Marko Mäetamme "Juubeliaasta“ on just siuke mittemiskijutustus. Ühe inimese üks aasta. See on ehe tõestus sellest, et igaühe elust võib saada romaani, aga ei pruugi. Võib olla ka lihtsalt muhe ja pretensioonitu kulgemine, siuke paarisajaleheküljeline raamat, et loed läbi, vahepeal on isegi huvitav, aga üldiselt lihtsalt... olmekas. Ja ei aita, kui kirjastaja (või keegi kirjastajalähedane?) ütleb, et ""Juubeliaasta" on uus olmekirjanduse tippsündmus ja -teos – põhjalik sissevaade elava legendi igapäevasesse professionaalsesse ellu.“ No, see ei ole. Elav legend oskab mõndagi varjata või räägib nagu meelega sellest, mis väga ei köida, lastes läbi vilksatada, et kuskil taga on miskit, mida me võiks tahta kuulda.
Seda enam, et tühjusekõnelejaid, neid, kes suudavad peaaegu "mittemillestki“, s.t siis sellest, mis juhtub, mis on, kõnelda säärases keeles, et see on üdini võluv, on Eestis päris mitu. Õnnepalu. Sauter. Nemad on juba klassikud. No neid on veel, nt meenub Mäetamme kunstnikust kolleeg Margus Tamm.
"Juubeliaasta“ on kirjutatud just nii, nagu kirjutab kultuurne inimene, kellel on vähe kirjutamiskogemust, aga teadlikkus, kuidas keele- ja kultuuriruumis hakkama saada. Kuigi teksti toestavad ja ajuti päästavad väiksed vinjetid-joonistused, ei ole see Mäetammelik kunstiprojekt – seal oleks ta terasem, teravam, julmem ehk halastamatum, küünilisem-mängulisem. Aga kirjanduses, säärases päeviklikus pihtimuskirjanduses justkui miski takistaks veidi. Ei teagi, mis. Võib-olla seatud ülesanne, et kirjutan (seega pean kirjutama) ühe aasta jooksul pea kõik toimuva üles.
Pigem meenuvad natuke Karl Ristikivi päevikud, mille puhul ka – küll siiski lugedes – mõtlesin, kas on vaja seda avaldada. Kõike seda, et raha ei ole, ja äkki inimesed vaatavad mind kuidagi veidralt ja … Mingis mõttes on muidugi alati tore, kui inimesed (miuksed "inimesed“ – need "lihtsad“, oot, need, kes raamatuid ei loe?) saavad teada, et suur kunstnik on ka inimene, et koguaeg püüab tööd teha, aga raha ei tule, võitleb joomise ja pohmelliga, püüab oma naisest aru saada, lipsab aeg-ajalt pidudele, ei suuda olla keerulistes olukordades alati piisavalt konkreetne või kui on, siis põeb. Laseb lastel liiga palju tahvlis-telefonis mängida. Tunneb, et tervises närib koguaeg midagi, ja ei oska arvata, kas peaks usaldama "imearste“ või "loodusravi“ või …
See on inimlik. Aga sellevõrra ka veidi tüütu. Kaua sa jaksad lugeda inimese kõhuhädadest ja arstimisest või Leedus turismireisil käimisest (kust kõhuhäda algab), kui seda kirjeldatakse säärases "kirjand: minu suvi“ keeles. Mäetamme raamat on hea näide tüütusekirjandusest, paljastus- või päevikukirjanduse elementidega. Sest ega väga miskit ei paljastata, kui välja arvata mõned väiksed kodused jamad, pea pidev painav rahamure, ja kerge alkoholism.
Tõsi, siis on olulist põnevat materjali, näiteks kuidas jääda kunstnikuna iseendaks, kui sind suure riikliku projekti juures ruunatakse (nt presidendiballi kujundajana). On väga võluvaid keelekulge – nt oma muresid varjutavate maailmahädade loetlemine. On kujundlikke elustseene – nagu isa sünnipäeval alasti laua peal tantsimine (see üks mõjusam stseen on kena spoilerina ka raamatukaanel). On täitsa toredat pisikest jooksufilosoofiat (see on üks Mäetamme lõõgastusviise, meditatsioone). On näiteks ka väga hästi sõnastatud tabamus, mis võiks käia tolle raamatu kohta: "Ühesõnaga,, jah, tegelikult on see kõik niisugune täiesti ebavajalik mõttemüra, mis kulutab lihtsalt energiat, aga millest reaalselt ei ole kõige vähematki kasu. Nagu päikselise ilmaga põlema unustatud tänavavalguslambid.“ (lk 262) Aga millisest kirjandusest/kunstist üldse on kasu? Ja kas kunstnik küsib kasu kohta?
Ja samas, mul oli täitsa mõnus seda lugeda sõidu peal ja muidu. Nii et ma ütleks, et pigem – eriti kui Mäetamme tööd on lugejale põnevad, ja nad ju on – peaks seda raamatut ka lugema, sellise kerge vahepalana, aga siis satun ma jälle millegi otsa, mida kas kirjastaja või keegi kirjastajalähedane on kirjutanud: "Mäetamme käsikiri järgib talle omast tekstuaalset ja pildilist narratiivi, asetudes uusolme kategooriasse.“ Ohh, uusolme? Kuidas see uusolme vanaolmega täpselt suhestub? Nagu uussiirus pärissiirusega?
Ja veel üks kuskilt pressitekstist pärinev kirjandusteadusliku lennuga märkus, millel pole Mäetamme raamatuga kahjuks või õnneks vähimatki pistmist, küll aga hea näide sellest, kuidas on võimalik mittemidagi väga keeruliselt öelda. Mäetamme mõnu peitub just selles, et ta ütleb oma mittemidagit üsna üheülbaliselt ja lihtsalt. Aga kirjastaja või keegi kirjastajalähedane arvab nii: "Lugu ei jutusta enam autor, vaid seda teeb tegelane, kelle on samas loonud autor (NB! – nii erinev kogu muust kirjandusest! – JR). Sellises kontseptsioonis väljendub hästi tautoloogiline arusaam autorist – autor ei ole kirjutaja, kirjutaja ei ole autor, keel (ega ka tekst) ei ole instrument, vaid struktuur, sunnitud substants ning reaalsus on selle eeltekst - niisiis ei saa ta kunagi kirjeldada maailma.“
Ohh, sõnad mu sõbrad. Mida inimesed teiega küll teevad? Mida halba olete te neile teinud, et teid niiviisi koheldakse? Ma muidugi tean, et teis ongi peidus kogu hea, kogu kuri. Aga see selleks. See selleks, tõesti.
"Juubeliaasta“ on tore väike eksperiment. Ei midagi maailmamuutvat ega ülearu erilist või uudset või kirjanduslikku (mis üldse on?). Aga piisavalt oluline, et näiteks galeristid või sündmusekorraldajad või teletegijad loeksid-teaksid, mida üks tubli kunstnik selle kaadervärgi keskel üsna vaesena rabeldes tunneb. Mida tähendab deprekas. Või mida pihta hakata tuhande hea ideega, mida kellelgi lõpuks vaja ei ole.
Kuigi vahel on kunstnikul hea jääda veidi salapäraseks, veidi sellesse oma valitud rolli. Mu jaoks on Mäetamm siin veidikene oma rollist liiga välja astunud, ja võibolla reetnud-näidanud meile natuke rohkem argist-ühepajalist, kui tahtnuks. Samas, mis sest ikka. Veidikese toimetajatöö, igavuse mahakraapimise-tihendamisega saanuks tollest intensiivsema tühjuse-, vabandust, uusolmekirjanduse. Praegu on ta ikka ilma filtrita säärane mõnus soga ning kui raamatu Mäetamme-hääl nüüd hakkaks põdema, nagu ta seal kriitiliste märkuste peal põeb, siis päris Mäetammele, kes ei ole muidugi autori loodud tegelane, vaid autor ise, soovitaks mitte põdeda. See on ilus väike asi. Lihtsalt võib-olla liigagi ladna, liiga meelega hooletu, et ahh, mis kirjanik nüüd mina. Kui juba kirjutad, siis oledki. Siis peab ikka veidi pingutama. Veidi rohkem pingutama, tähendab. | Arvustus. Mäetamm - võluv tüütusekirjanik | https://kultuur.err.ee/313079/arvustus-maetamm-voluv-tuutusekirjanik | Uus raamat
Marko Mäetamm
"Juubeliaasta“
Paranoia, 2016.
238 lk. |
Õrritusklipis saab näha kurikuulsat Moriartyt, kes Sherlockile teleekraanil uusi väljakutseid hakkab esitama. Sarjas on ka täiesti uus pahalane, keda kehastab näitleja Toby Jones, vahendas Independent.
Uue hooaja juhatas sisse kuu alguses avaldatud foto, millele järgnes nüüd ka värske video.
Seriaali neljas hooaeg jõuab teleekraanidele järgmisel aastal. Sarja looja Steven Moffat pole avalikustanud, kas "Sherlockile" järgneb pärast seda veel mõni hooaeg või jääb see hittseriaalile viimaseks. | Ilmus "Sherlocki" kauaoodatud uue hooaja treiler | https://menu.err.ee/291619/ilmus-sherlocki-kauaoodatud-uue-hooaja-treiler | "Sherlocki" tegijad avaldasid värske treileri hittsarja neljandale hooajale. |
"Kaalunud pikalt võimalust mitte siduda inimese vallandamist meedias avaldatud artikli tõttu diskrimineerimisega, ei pea ma õigeks seda teha, kuna inimese õigus oma veendumustele truuks jääda ja neid avalikus debatis kaitsta on iga demokraatliku riigi, sealhulgas Eesti vabariigi, üks põhiväärtusi," ütles Pakosta.
Pakosta märkis, et kooliõpetaja arvamusavalduse kvaliteedi ja tõenduspõhisuse üle ta debatti pidama ei hakka, kuna see ei ole antud asjas oluline, sest inimesel on õigus väljendada ka ekslikke seisukohti.
Pakosta nentis samas, et tuleb pidada selgelt taunitavaks ja koolieluga mitte kokku sobivateks nii menetluse käigus ilmnenud kui ka juba töösuhte lõpetamise dokumentides toodud asjaolusid, mille kohaselt ei saanud õpetaja oma põhitööga nõuetekohaselt ja õpilasi toetavalt hakkama ning väljendas enda veendumusi viisil ja vormis, mis ei ole kooskõlas põhiseaduslike väärtustega, sealhulgas võrdsusõigustega.
"Osad diskrimineerimisriskiga olukordadest kajastuvad töölepingu ülesütlemise põhjendustes otseselt, osad ei kajastu. Esitatud materjalide põhjal saab väita, et õpetaja diskrimineeris kas otseselt või kaudselt soo, puude või seksuaalse sättumuse alusel kas konkreetseid õpilasi või ühiskonnagruppe," kinnitas Pakosta.
Tema sõnul on koolil kohustus sellistele diskrimineerimisjuhtumitele reageerida ning osadele juhtumitele on kool reageerinud korralikult dokumenteeritult ja lahenduste leidmiseks võrgustikutööd kasutades, kuid osad juhtumid raporteeriti kooli juhtkonnale pärast vallandamisotsuse asjaolude meedias kajastamist.
"Ehkki avaldus ei olnud esitatud nende juhtumite osas diskrimineerimise tuvastamiseks, on need asjaolud olulised töösuhte lõpetamise hindamiseks asjaolude kogumina," leidis Pakosta.
Õpetaja käskis õpikutes "sobimatu" õpilastel kinni kleepida
Kuna kool viitas töösuhte lõpetamise käskkirjas õpetaja varasematele eetilistele konfliktidele, siis küsis volinik nende kohta täiendavat selgitust.
Nii kool, õpilased kui ka lapsevanemad tõdesid, et konfliktiolukorrad tekkisid õpetajal eranditult tütarlastega, samuti tekitasid küsitavusi õpetaja õpetamismeetodid.
Näiteks lasi õpetaja ühiskonnaõpetuse õpikutes erinevatest peremudelitest rääkivas peatükis õpilastel tema arvates sobimatud pildid kinni kleepida ning tõi kooli esineja, kes tegi propagandat kooseluseaduse vastu.
Üks lapsevanem rääkis, kuidas ühiskonnaõpetuse tunni teema oli seotud perekondadega ning vanemal ja tema põhikoolis õppival lapsel tuli jutuks, missuguseid perekondi praegusel ajal ühiskonnas leiduda võib.
"Vestluse käigus tuli välja, et ühel ühiskonnaõpetuse tunnil oli lastel ülesanne kaasa võtta liim ja valge paber. Õpetaja käskis lastel kinni kleepida pildid, kus on näidatud võimaliku peremudelina ka kahte isa ja kahte ema, sest need pole tema arvates õiged," rääkis lapsevanem ja lisas, et see tuli välja juhuslikult, kuna õpetaja oli keelanud lastel sellest kodus vanematele rääkida.
Õpetaja viis vallandamise ka töövaidluskomisjoni
Dieves palub tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni tehtud avalduses tuvastada tema töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning tuvastada, kas tema vallandamisel on rikutud tema põhiseaduslikke õigusi ja töölepingu seadust ja teisi seadusi ning eeskirju.
Dieves rääkis ERR.ee-le, et Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Raigo Prants vallandas ta kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ametikohalt alates 10. juunist ning tõi vallandamise põhjuseks 8. juunil tema poolt Õhtulehes ilmunud artikli "Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!".
"Seoses antud artikli sisuga leidis Järva-Jaani gümnaasiumi direktor, et sellega on töötaja rikkunud töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3, 5, 6, lg 3. Samas, tutvudes artikli sisuga, tuleb tõdeda, et Õhtulehes ilmunud arvamus ei ole nimetatud töölepingu seaduse paragrahviga kooskõlas," kinnitas Dieves.
Tema sõnul ei saa täiesti viisakas vormis ja kultuurselt kirjutatud arvamusartiklis oma seisukohtade väljendamist üleriigilise levikuga päevalehes põhjendatult käsitleda tööandja usalduse kaotamise alusena. | Pakosta ei pea arvamusartikli tõttu õpetaja vallandamist õigeks | https://www.err.ee/563981/pakosta-ei-pea-arvamusartikli-tottu-opetaja-vallandamist-oigeks | Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta märkis vastuses Järva-Jaani gümnaasiumist arvamusartikli tõttu vallandatud õpetaja Priit Dievese (EKRE) avaldusele vastates, et ei pea tema vallandamist sellisel motiivil õigeks. Samas nentis volinik, et ei saa eirata juhtumi menetluse käigus ilmnenud muid asjaolusid. |
"Ebasoovitavate mõjude riskina võib välja tuua võimaluse, et osa tööandjaid eelistab töötasu tõstmisele pakkuda töötajatele tervise edendamiseks ette nähtud soodustust," märgib rahandusministeerium kooskõlastusringile saadetud eelnõu seletuskirjas.
Kui eeldada, et 10 protsendil hõivatutest ehk ligi 63 000 töötajal võimaldatakse soodustust kasutada maksimaalses ulatuses ehk 400 euro eest aastas, võib see 2017. aastal eelarvest viia kuni 11,2 miljonit eurot.
Aastal 2018 viiks muudatus sellise olukorra puhul eelarve tulude poolelt 11,3 miljonit, aastal 2019 11,4 miljonit ning 2020. aastal kuni 11,6 miljonit eurot.
Rahandusministeerium Sven Sester saatis reedel kooskõlastusringile eelnõu, mis annab tööandjale aastas kuni 400 euro suuruse maksuvabastuse töötaja spordi- ja liikumisharrastuse edendamiseks; maksumuudatus hakkab plaanide kohaselt kehtima alates 2018. aastast.
"Tööandjad saavad avaramad võimalused panustada töötajate tervisesse, sest tervise edendamiseks ja sportimiseks tehtud kulutusi ei loeta eelnõu jõustumise järel enam erisoodustuseks," ütles rahandusminister Sven Sester pressiteate vahendusel.
Eelnõu järgi ei loeta 2018. aasta 1. jaanuarist enam erisoodustuseks töötaja tervise edendamiseks tehtud järgmisi tööandja kulutusi: avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimis- või liikumispaiga regulaarne kasutamine, tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamine ning taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused.
Kulude maksuvaba hüvitamise piirmäär on kuni 100 eurot kvartalis ehk 400 eurot aastas iga töötaja kohta. Tööandjal ei teki kohustust kulusid hüvitada, kuid seadus annab võimaluse teha seda maksuvabalt. Maksuvabastust ei saa üle kanda ühelt töötajalt teisele ega teistesse | Spordikulu maksuerisus võib eelarvest viia 11,2 miljonit | https://www.err.ee/563980/spordikulu-maksuerisus-voib-eelarvest-viia-11-2-miljonit | Rahandusministeeriumi kava anda tööandjale aastas kuni 400 euro suurune maksuvabastus töötaja spordi- ja liikumisharrastuse edendamiseks võib järgmise aasta riigieelarve tulude poolelt viia hinnanguliselt 11,2 miljonit eurot, kuna firmad võivad uut meedet hakata kasutama palgatõusu asemel. |
Sanskriti keeles tähendab mandala ringi ja India religioonides sümboliseerib mandala universumit. Mandalate ringi kuju meenutab meile terviklikkust ja lõpmatust. Mandalad ilmnevad meile kõigile igapäevaselt alates päikesest ja kuust ning lõpetades pere- ja sõpraderingiga. Sakala Keskuse näitusesaali jõuavad Mari-Liis Laanemaa poolt 22 aasta jooksul loodud ja lõuendile prinditud mandalad.
Mari-Liis Laanemaa on Eesti Kunstiakadeemias õppinud graafikuks, aastatel 1994-1997 oli ta samas kunstimagistratuuris, võttis vahepealse paaril aastal videokursuse Sidekoolis ja seejärel õppis aastatel 2007-2008 taas Eesti Kunstiakadeemias, läbides seal kunstipedagoogika magistrantuuri.
"Tunnen end kahekordselt õnnistatuna, esiteks seetõttu, et mulle on antud joonistamisanne ja teiseks seetõttu, et mandalad on saanud osaks minu elust. Enamasti ei mõtle ma, et nüüd hakkan mandalat joonistama. Mulle meeldib lihtsalt keskelt alustada ja siis kujunebki sellest mandala," sõnas Laanemaa. "Vaadates oma pilte ei mõtle ma neist kui enda omadest - see kaunis harmooniline ja vaimustav maailm saab läbi joonistamise nähtavaks ja tihti ei oska ma isegi öelda, kuidas ma seda tegin. Igatahes võimalus neid maailmu luua teeb mind väga õnnelikuks ja usun, et sama tunneb ka vaataja. Näitusel väljas olevad mandalad on loodud erinevates tehnikates - maalitud siidile, joonistatud pliiatsite ja pastellidega või käsitsi trükitud vaskplaadilt. Ühtsuse huvides on need prinditud lõuendile ja neid on võimalik ka näituselt osta," sõnas Laanemaa.
Näitus on osa Mandalafestivalist, mis toimub Viljandis ja Sakala Keskuses 20.-21.augustil. | Mari-Liis Laanemaa uus näitus on harmoonia ja loovenergia mandalatest | https://kultuur.err.ee/313080/mari-liis-laanemaa-uus-naitus-on-harmoonia-ja-loovenergia-mandalatest | 27. juulil kell 16.00 avatakse Viljandis Sakala Keskuses Mari-Liis Laanemaa näitus "Mandala". |
Karol Mets teenis Stavangeri Vikingi eest kohtumises Oddiga oma tavapärased 90 minutit mänguaega, kui võideldi välja 2:2 viik, vahendab Soccernet.ee. Esimese poolaja lõpupoole juhtima minnes ei suutnud Viikingid teisel poolajal eduseisu hoida, jäädes hoopis tagaajaja rolli. Päeva päästis aga Patrick Pedersen kelle normaalaja viimase minuti värav kinkis Stavangerile liigatabeli teisel positsioonil asuva Oddi vastu väärt viigi.
Taijo Teniste koduklubi Sogndal võõrustas aga Pavel Londaku endist klubi Bodö/Glimti, kui kohtumise 61. minutiks jäädi 0:2 kaotusseisu. Seejärel pakuti kohalikele fännidele aga tõeline hingestatud tagasitulek kui esmalt lõi ühe tagasi Kristian Opseth ning hiljem viigistas Ole Sveen ka skoori, sealjuures oli viigivärava puhul väravasöödu andjaks ei keegi muu kui Teniste. Sarmaselt Metsaga sai ka Teniste kirja täismängu.
Liigatabelis asetsevad Viking ning Sogndal vastavalt seitsmendal ning üheksandal tabelireal. Metsa leivaisa lahutab aga viimasel eurokohal asetsevast Bergeni Brannist kõigest kolm punkti. | Mets ja Teniste aitasid koduklubidel Norras viigistada | https://sport.err.ee/89281/mets-ja-teniste-aitasid-koduklubidel-norras-viigistada | Norra kõrgliiga 17. vooru raames toimunud mängudes lõi vähemalt üks meeskond igas kohtumises täpselt kaks väravat, erandiks ei olnud ka Karol Metsa ning Taijo Teniste koduklubid. |
Ettevõtetele antud pikaajaliste laenude ja liisingute käive oli juunis 230 miljonit eurot, mis on eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes väljastati pikaajalisi laene ja liisinguid 18% rohkem. Eelnevate kuudega võrreldes anti juunis rohkem laene tööstus- ja logistikasektorile.
Majapidamistele antud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv on püsinud viimasel poolaastal veidi alla 5%. Suurima osa majapidamistele antud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mida väljastati juunis 92 miljoni euro väärtuses ehk 14% rohkem kui aasta tagasi. Autoliisingute senine suhteliselt kiire kasv juunis aeglustus, kuna uute autode müük võrreldes eelneva kahe kuuga vähenes.
Pankade laenuportfelli kvaliteet ei muutunud, üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal püsis 1,3% juures.
Majapidamiste ja ettevõtete hoiuste maht pankades oli juunis esmakordselt üle 11 miljardi euro ning suurenes aastaga 7,5%. Samas mitteresidentide hoiused jätkavad vähenemist.
Juunis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär veidi kasvas ning oli 2,3%. Tegemist on kõige kõrgema eluasemelaenude keskmise intressimääraga viimase aasta jooksul. Ettevõtetele antud laenude intressimäär jäi eelmise kuu tasemele (2,5%).
Pangad teenisid teises kvartalis 89 miljonit eurot puhaskasumit. Kui mitte arvestada tütarettevõtetest laekuvaid dividende ja makstud tulumaksu, on tegemist viimaste aastate suurima kvartalikasumiga. Enim on suurenenud netointressitulu, seda eelkõige tänu intressikulude vähenemisele. | Eesti Pank: ettevõtetele antud laenu- ja liisinguportfell suurenes aastaga 8% | https://www.err.ee/563979/eesti-pank-ettevotetele-antud-laenu-ja-liisinguportfell-suurenes-aastaga-8 | Pankade poolt ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute jääk kasvas juunis aastataguse ajaga võrreldes 6,4% ning moodustas 16,5 miljardit eurot. Laenu- ja liisinguportfelli kasvu kiirenemine tuleneb eelkõige ettevõtetele antud laenudest, mis on aastaga kasvanud 8%. |
Miks see nii on? Lühiajalise tõuke enesehinnangule võivad anda paljud stiimulid: hea hinne koolis, ametikõrgendus, palgatõus või muu tööalane võit, kiitus, komplimendid, suur hulk “meeldimisi” Facebookis jne. Need panevad enamikku inimestest end hästi tundma. Isegi sedavõrd hästi, et üliõpilased väärtustavad enesehinnangut lühiajaliselt tõstvaid tegureid nagu kiitus või head hinded enam kui seksi, lemmiksööki või parima sõbraga kohtumist. Nii on kirjutanud teadlased Bushman ja Moeller artiklis “Sweets, sex or self-esteem?”.
Samas seda, et enesehinnangu suurendamisele suunatud sekkumised suudavad tõsta enesehinnangut püsivalt ning toovad kaasa edu koolis või muudes valdkondades, ei ole suudetud veenvalt tõestada.
Näiteks üks maailma juhtivaid sotsiaalpsühholooge Roy Baumeister on koos teiste teadlastega uurinud olukordi, kus kehvade tulemustega üliõpilaste enesehinnangut prooviti tõsta. Selgus, et need üliõpilased said hiljem eksamil keskmiselt halvemaid tulemusi kui üliõpilased, kelle enesehinnangut tõsta ei üritatud. On küll tõsi, et head hinded koolis ning kõrge enesehinnang on omavahel seotud, kuid pigem võib väita, et head hinded annavad tõuke meie enesehinnangule, mitte vastupidi.
Üha rohkem on uurimusi, mis kahtlevad enesehinnangu kõikvõimsuses ning otstarbekuses panustada selle kunstlikku tõstmisse. Nimelt on selgunud, et kõrge enesehinnang võib olla seotud ka paljude negatiivsete teguritega nagu isekus, nartsissism, enesepettus, ebamõistlikud ootused ja muu taoline.
Paljud inimesed kipuvad end ka üle hindama, näiteks erinevate uurimuste andmetel kuni 90 protsenti autojuhtidest peab end keskmisest paremaks juhiks. Statistiliselt ei ole see kuidagi võimalik. Lisaks võib oma sõiduoskuse ülehindamine olla seotud liigse riskide võtmise ja liiklusõnnetustega, kirjutatakse teadusartikis “I am a better driver than you think”.
Seega on enesehinnang üsna paradoksaalne: võib tuua kaasa head, aga ka halba ning ei ole lõplikult selge, mis teeb enesehinnangu kasulikuks ning mis kahjulikuks. Seda küsimust lahkasin oma magistritöös.
Kuidas endaga hästi läbi saada? (Foto: flickr.com/creativecommons)
Mis on enesehinnang ja mis enesesõbralikkus?
Enesehinnang tähendab lihtsustatult öeldes enese väärtustamist: enesekohaseid positiivseid või negatiivseid hoiakuid ja hinnanguid. On igati loomulik, et inimesed tahavad tunda, et nad on väärtuslikud. Samas võib enese väärtustamine ehk enesehinnang põhineda väga erinevatel mehhanismidel ja teguritel ning on selgunud, et kõik neist ei ole sugugi üdini positiivsed.
Näiteks võib enesehinnang põhineda sotsiaalsel võrdlusel ja edukusel: soovil end tõestada, olla teistest parem, võita ja saavutada. Samas, nagu leidsin magistritöös ning mille osas võib kinnitust saada ka teistest uurimustest, võib kõrge enesehinnangu kaasa tuua ka heasoovlikkus ja empaatia enese suhtes, mida võib nimetada enesesõbralikkuseks (self-compassion).
Magistritöös uurisin, kas just enesesõbralikkus võiks olla üks mehhanisme, mis on optimaalse, tervisliku enesehinnangu taga. Selleks, et saada paremat ülevaadet enesehinnangu ja enesesõbralikkuse omavahelistest seostest, uurisime seda oma uurimisgrupis kahel moel.
Üheks osaks oli enesehinnangut ja enesesõbralikkust mõõtvate küsimustike täitmine osalejate poolt. Uudse meetodina arendasime oma uurimisgrupis juhendaja Andero Uusbergi eestvedamisel lisaks välja testi, millega on võimalik mõõta nii enesehinnangut kui enesesõbralikkust pisut peidetud moel, nii et inimene ise ei teadvusta, mida parajasti mõõdetakse (IAT, implitsiitsete assotsiatsioonide test).
Selles testis keskendub inimene ekraanile ilmuvate sõnade võimalikult kiiresti ja täpselt kategooriatesse paigutamisele, ega tea, mida testi läbiviijad täpselt uurivad. Hiljem arvutatakse inimese reaktsioonide pinnalt välja, millised seosed on tema ajus aktiivsemad ning selle alusel on võimalik hinnata inimese enesehinnangut ja/või enesesõbralikkust. Hea kooskõla teadvustatult (eksplitsiitselt) ning mitteteadvustatult (implitsiitselt) mõõdetud enesehinnangu vahel viitab optimaalsele, tervislikule enesehinnangule.
Uurimusest selgus, et inimestel, kes on enese vastu sõbralikumad, on optimaalsem, tervislikum enesehinnang. Kuna sellist tüüpi implitsiitset mõõtevahendit enesesõbralikkuse mõõtmiseks kasutasime esimest korda, saame praegu rääkida vaid üldistest tendentsidest ning selleks, et teha tõsikindaid järeldusi, peaks kasutatud teste kindlasti täiustama.
Kas enesehinnangut saab osta? (Foto: Flickr: Creative Commons/Dave Hogg)
Välistel teguritel versus enesesõbralikkusel põhinev enesehinnang
Miks siis ei pruugi igasugune enesehinnang alati hea olla? Nagu öeldud, on üks enesehinnangu mehhanisme hinnangutel ja võrdlustel põhinev süsteem, mis lähtub standarditele vastamisest, enese heade külgede näitamisest, nii endale kui teistele oma väärtuslikkuse tõestamisest.
Selline võrdlustel ja edukusel põhinev enesehinnangu mehhanism on klassikaliselt paljude enesehinnangu-alaste uurimuste ja programmide keskmes. Selline enesehinnangu mehhanism tagab, et kui kõik läheb edukalt, hindab inimene end kõrgelt, kogeb positiivseid emotsioone, on enda üle uhke.
Samas võib välistel teguritel ning standarditel põhinev enesehinnang olla kergesti haavatav ja ebastabiilne. Kiitus ja võidujoovastus on sageli lühiajalised. Kui tekib mis tahes olukord, mida inimene tõlgendab kui ebaedu või läbikukkumist, võivad tagajärjeks olla negatiivsed emotsioonid nagu häbi, pettumus ja abitus. Inimene võib end tunda vähem väärtuslikuna ning enesehinnang langeb.
Teadusuuringutest on selgunud, et isikud, kelle enesehinnang põhineb peamiselt standarditele vastamisel ning välisel kiitusel, tunnevad end negatiivsete olukordade korral tugevalt ohustatuna, asuvad probleemide lahendamisel kergesti enesekaitsele, võivad olla kaaslaste suhtes agressiivsed ning vältida vastutuse võtmist. Neil on ka suurem oht riskikäitumisteks, sealhulgas alkoholi kuritarvitamiseks pingetega toimetulekuks ning tuju tõstmiseks ebaedu korral. Lisaks on leitud ka seoseid kõrgema depressiooni- ja suitsiidiriskiga.
Saavutuste ja võitude nautimine ei ole aga ainus mehhanism enese väärtustamiseks. Teine enesehinnangu mehhanism kaasab endas enesesõbralikkust, mis tähendab enese kohtlemine sõbralikult, humaanselt, ärksameelselt (inglise keeles: mindfulness) ning seda ka rasketel hetkedel
Enesesõbralikkuse uurijate sõnul tagab enesesõbralikkus stabiilse, positiivse aluse enese väärtustamiseks ega põhine sotsiaalsel võrdlusel, hinnangulisusel või ideaalsete standardite saavutamisel.
On ka leitud, et empaatial ja sõbralikkusel põhinev enese väärtustamine aitab paremini saavutada inspireerivaid pikaajalisi eesmärke, aitab hoida hästitoimivaid suhteid ning toetab inimest psühholoogiliselt paremini kui võitudest ja saavutustest indu saav ego upitamise mehhanism. Lisaks aitab enesesõbraikkus negatiivsete elusündmustega paremini toime tulla.
See võimaldab võtta aktsepteeriva ja avatud hoiaku probleemide, sealhulgas enda puuduste osas. Enese suhtes sõbralikud inimesed ei jää pikaks ajaks kinni negatiivsetesse mõtetesse, võtavad vastutuse probleemide lahendamise eest ega kaldu agressiivsesse enesekaitsesse. Enesesõbralikkus suurendab uskumust, et keerulised olukorrad on võimalik ületada ning tõstab motivatsiooni viia ellu muutusi ja arendada isiklikke puudusi.
Võib öelda, et kui edul ja võitudel põhinev enesehinnang ei paku inimesele head psühholoogilist tööriistakomplekti hetkedel, mil edu kaob, siis enesesõbralikkusel põhinev enesehinnang toetab inimest neil hetkedel enam.
Näiteks kui raskel hetkel tekivad negatiivseid mõtted nagu ‘Ma ei ole piisavalt hea’, ‘Ma olen rumal’ ‘Ma olen väärtusetu’ vms, siis on suur tõenäosus, et kui inimese enesehinnang põhineb edukusel, võib tekkida suur vastuolu. Kui inimene tunneb, et ta peab alati igas olukorras ideaalselt hakkama saama, olema “parim versioon endast”, peab negatiivseid mõtteid nõrkuse märgiks ning on enda puuduste suhtes kriitiline, ei ole tal ebaedu korral enam milleski tuge saada.
Samas, kui inimese enese väärtustamine põhineb sõbralikkusel enese vastu: kui ta aktsepteerib, et kõik inimesed tunnevad end vahel kehvasti, keegi pole täiuslik ning et ka rasketel hetkedel tuleb endasse suhtuda lahkelt ja empaatiliselt, on tal parem stardipositsioon negatiivse sündmusega toimetulekul ning ta suudab end väärtustada vaatamata tagasilöökidele.
Võimalik, et üks põhjuseid, miks enese suhtes sõbralikumatel inimestel on optimaalne enesehinnang, on see, et nad on paremini kursis oma emotsioonidega, on teadlikud ja vastuvõtlikud oma sisemistest kogemustest ja see peegeldub ka nende enesehinnangus. On ka teada, et enesesõbralikkuse üks aspekte, ärksameelsus (mindfulness) on seotud eneseteadlikkusega ning sellel on oluline roll eneseregulatsioonis.
Hea uudis on see, et enesesõbralikkust on võimalik erinevate sekkumiste teel suurendada. Enesesõbralikkuse treenimisega on seostatud erinevaid psühholoogilisi kasusid, näiteks enesetõhususe, optimismi ja üldise heaolu tõusu. Kohustus saavutada ja võita selleks, et end hästi tunda, loob paratamatult pingeid nii täiskasvanutele kui ka lastele, keda tihti innustatakse varasest noortusest konkureerima ja olema eakaaslastest paremad.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et selle asemel, et suunata oma energia enesehinnangu tõstmisele läbi lõputu võistlemise ja saavutamise, “et olla naabrist parem” ning piitsudada end olukordades, kus parem olla ei õnnestu, on psühholoogilise heaolu saavutamiseks mõistlikum strateegia arendada endas enesesõbralikkust.
Enesesõbralikkuse kohta saab rohkem õppida enesesõbralikkuse uurija Kristin Neff’i Youtube’i kanalis:
Eestikeelsetest materjalidest pakuvad huvitavat lugemist ja praktilisi harjutusi Oxfordi ülikooli professori Mark Williamsi ja Danny Penmani raamat "Ärksus: tee rahuni pöörases maailmas", teadvelolekut uuriva teadlase Jon Kabat-Zinn’i raamat “Sa oled alati kohal” ning meditatsiooniõpetaja Maitreyabandhu “Praktiline kursus teadlikkuse arendamiseks”. | Psühholoogiamagister: olge endale hea sõber ja unustage enesehinnangu upitamine | https://novaator.err.ee/259311/psuhholoogiamagister-olge-endale-hea-sober-ja-unustage-enesehinnangu-upitamine | Kõrget enesehinnangut on arvukates teadusuuringutes seostatud positiivsete teguritega nagu hea tervis, õnn, heaolu, edukus koolis ja tööl. Seetõttu on paljudes riikides, eesotsas Ameerika Ühendriikidega, aastakümneid panustatud enesehinnangut tõstvatesse programmidesse ning antud välja tuhandeid enesehinnangu-teemalisi eneseabiõpikuid, mis ka Eestis populaarsed on. Samas loodetud kasusid heaolule, tervisele ning edukusele ei ole järgnenud, kirjutab magistritöös enesehinnangut ja enesesõbralikkust analüüsinud Tartu ülikooli psühholoogia magister Kerttu Mäger. |
25-aastane Pärt mängis eelmisel hooajal Hispaania klubis Villa de Aranda, Prantsusmaa klubiga sõlmitud leping on käsipalliliidu sõnul ühe aasta pikkune.
Kaks meetrit ja viis sentimeetrit pikk Pärt tegi koondisedebüüdi 2012. aastal Iirimaa vastu. Oma karjääri Kehras alustanud Pärt on mänginud ka Türgi klubi Besiktase ning Taani klubi Rækker Mølle eest. | Eesti käsipallikoondislane siirdub Prantsusmaale | https://sport.err.ee/89284/eesti-kasipallikoondislane-siirdub-prantsusmaale | Eesti käsipalliliit avaldas oma Facebooki lehel, et koondislane Armi Pärt siirdus Hispaaniast Prantsusmaale ning mängib järgmisel hooajal klubis Massy Essonne. |
Kevin Durant viskas kohtumise resultatiivseimana 19 punkti, Klay Thompson toetas teda 17 punktiga. Hiina parim oli 18 punkti visanud Yi Jianlin.
Eesti aja järgi reede öösel vastu laupäeva toimunud kohtumises oli USA 111:74 parem Argentinast. USA kohtub Hiinaga uuesti Eesti aja järgi teisipäeva öösel vastu kolmapäeva. | USA korvpallikoondis alistas Hiina 49 punktiga | https://sport.err.ee/89285/usa-korvpallikoondis-alistas-hiina-49-punktiga | Rio olümpiamängudeks valmistuv USA korvpallikoondis võõrustas Los Angeleses Hiinat ning võitis kohtumise 106:57. |
Pahatihti on tekstis ülearune ka abimäärsõna "ära", mille arvelt on hõlbus kirjutatut lühendada ja ruumi kokku hoida. Siin on mõned asjakohased näitelaused: "Kontserdi kuupäev on ära muudetud", "Need lõigud mahuvad ära ühele leheküljele", "Selles karjääris ujumine tuleks ära keelata", "Avakõnes peaks ära nimetama kõik ürituse sponsorid".
Neis lausetes on "ära" liigne, saaks ka ilma selleta: "Kontserdi kuupäev(a) on muudetud", "Need lõigud mahuvad ühele leheküljele", "Selles karjääris ujumine tuleks keelata", "Avakõnes peaks nimetama kõik ürituse sponsorid".
Olen kuulnud isegi väljendit "kui mu laps ära sündis" – siin tundub "ära" kuidagi iseäranis sündmatu.
Mõistagi ei saa "ära" vältimisega liiale minna; mõnes tekstikohas on see sobilik ja hädavajalikki. Näiteks on see omal kohal juhul, kui me tahame väljendada tegevuse täielikkust, lõplikkust või lõpetatust: "ajasin lehmad karjamaale", aga "ajasin lehmad ristikust ära"; "ajan habeme lühemaks", aga "ajan habeme ära", "jutustan lugu", aga "jutustan loo ära".
Igatahes tasub abimäärsõna "ära" puhul alati hoolikalt kaaluda, kas see ikka lisab tegusõnale mõne uue ja olulise tähendusvarjundi või saab "ära" seekord ära jätta. | Keelsäuts. "Ära" ärajätmisest | https://kultuur.err.ee/313081/keelsauts-ara-arajatmisest | Üks kohmaka, oskamatult kokku seatud teksti sagedasi tunnuseid on tarbetute määrsõnade rohkus. Varem olen rääkinud määrsõna "ka" tarbetust kasutusest koos mõne samatähendusliku määrsõnaga, nagu näiteks väljendites "samuti ka", "muuhulgas ka", "ühtlasi ka", "lisaks ka", "veel ka". |
Prantsusmaa läks kohtumist kuuendal minutil Jean-Kevin Augustini väravast juhtima, 19. minutil suurendas Ludovic Blasi peavärav prantslaste eduseisu kaheväravaliseks. Poolaja lõpus oli Andrea Favillil kahel korral hea võimalus Itaalia kaotusseisu vähendada, kuid lähemale enam ei jõutud ning Lucas Tousarti ja Issa Diopi väravad vormistasid Prantsusmaale suureskoorilise võidu.
Kohtumise avavärava löönud Augustin oli kuue väravaga ka turniiri suurimaks väravakütiks, edestades viis väravat löönud koondisekaaslast Kylian Mbapped.
Prantsusmaa võitis U-19 EM-i ka 2005. ning 2010. aastal, 2013. aastal kaotati finaalis Serbiale. | Prantsusmaa lõi U-19 EM-finaalis Itaaliale neli vastuseta väravat | https://sport.err.ee/89286/prantsusmaa-loi-u-19-em-finaalis-itaaliale-neli-vastuseta-varavat | Saksamaal lõppenud kuni 19-aastaste noormeeste jalgpalli Euroopa meistrivõistlused võitis Prantsusmaa, kes alistas finaalis 4:0 Itaalia. |
"Ma ei võtaks ennustada Vene-USA suhteid Trumpi presidendiks saamisel. Ütlen vaid, et loomulikult ilmub mõningane võimaluste aken. Kui palju me koos suudame seda kasutada, sõltub suurest hulgast esialgu teadmata mõjuritest. Selles võrrandis on liiga palju tundmatuid," ütles Kossatšov ajalehes Izvestia esmaspäeval ilmunud usutluses.
Tema sõnul on Trumpi võidu põhul võimaluste hulk märgatavalt laiem.
"Nii hämmastav see ka ei oleks, on neid praegusest olukorrast nii halvemaid kui ka paremaid. Trump on ennustamatu. Ta ei ole oma strateegilist lähenemist veel otsustanud ja nagu öeldakse, kompab pinda," märkis Kossatšov.
"Vastaspoolest rääkides arvan, et Clintoni võidu puhul ei muutu meie suhetes mitte midagi. Need jäävad äärmiselt madalasse seisu - vastasseisu, vastastikusse mittemõistmisse ja süüdistuste tasemele. Proua Clintoni presidendikohale asumisel selles mõttes minu arvates ei muutu midagi," märkis senaator. | Kossatšov: Trumpi võidu puhul ilmuks suhetesse USAga võimaluste aken | https://www.err.ee/563973/kossatsov-trumpi-voidu-puhul-ilmuks-suhetesse-usaga-voimaluste-aken | Milliseks kujunevad USA suhted Venemaaga vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi võidu puhul, on tema käitumise ennustamatuse tõttu raske öelda, kuid kui võidab demokraat Hillary Clinton, ei muutu neis suhetes midagi, ütles Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov. |
Weekend Festival Baltic toob 4.-6. augustini suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas. Suve suurimal rannapeol astub üles ligi 90 artisti, nende hulgas Avicii, Martin Garrix, Tiësto, Dimitri Vegas & Like Mike, Axwell & Ingrosso, Steve Aoki, Knife Party, Example, Robin Schulz, Don Diablo, Brainstorm ja paljud teised.
Ajakava on nähtav festivali kodulehel. | Weekend Festival Baltic avaldas tänavuse ajakava | https://menu.err.ee/291617/weekend-festival-baltic-avaldas-tanavuse-ajakava | Juba järgmisel nädalal Pärnu rannas teistkordselt toimuv suve suurfestival Weekend Festival Baltic avalikustas festivali detailse ajakava. |
"Usun, et sellisena nagu ta praegu on, ei saa Türgi liikmeks saada ei lähiajal ega isegi pikemas perspektiivis," nentis Juncker Prantsuse telekanalile France 2 antud intervjuus, vahendas Reuters.
Ta lisas, et riigil, mis lisab oma karistusarsenali surmanuhtluse, ei ole Euroopa Liidus kohta.
Türgi võimud on pärast riigipöördekatset ametist tagandanud, kinni pidanud või uurimist alustanud üle 60 000 sõduri, politseiniku, kohtuniku, õpetaja, ametniku jt suhtes. Täna andsid võimud käsu vahistada 42 ajakirjanikku.
Möödunud reedel tegid Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini ja laienemisvolinik Johannes Hahn ühisavalduse, kus teatasid, et Türgi võimude riigipöördekatsele järgnenud sammud haridus- ja justiitssüsteemis ning meedias on vastuvõetamatud.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan on ähvardustest hoolimata keeldunud välistamast võimalust, et surmanuhtlus taastatakse. Võimud põhjendavad seda rahva tahtega.
Türgis kaotati surmanuhtlus rahuaja kuritegude eest 2002. aastal, 2004. aastal kaotati aga surmanuhtlus mitmete Euroopa Liidu kannustatud inimõigusreformide tulemusel täielikult. | Juncker: surmanuhtluse taastamine tähendab Türgile liitumislootuse kiiret kustumist | https://www.err.ee/563970/juncker-surmanuhtluse-taastamine-tahendab-turgile-liitumislootuse-kiiret-kustumist | Türgil pole mingisugust võimalust lähiajal Euroopa Liidu liikmeks saada ning kui riik peaks surmanuhtluse taastama, katkevad läbirääkimised otsekohe, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. |
Kolme tuliuut sellele minevat pala testis legendaarne bänd esimest korda avalikkuse eest Portugalis peetud festivalil NOS Alive! ja pole midagi halba öelda, on taas neile omast klassikalist dünaamilist jõudu, peent irooniat ja parasjagu poppi.
"Head Carrier“ ilmub 30. augustil ning hetkeseisuga tõotab tulla oluliselt huvitavam kui bändi paari aasta tagune, kohati liiga sihitult rapsiv come-back"Indie Cindy“. | Päeva video: Pixies - "Head Carrier (Live at NOS Alive! 2016)" | https://kultuur.err.ee/313082/paeva-video-pixies-head-carrier-live-at-nos-alive-2016 | Vana hea Pixies valmistub taas uut albumit välja andma. |
S1 klassi kvalifikatsioon andis juba aimu, et esikohale hakkavad heitlema nii eelmine, kui see hooaeg korralikke võitluseid maha pidanud vennad Patrick ja Prants Pals (TM, Türi MK) ning valitsev Eesti meister soomlane Sami Salstola (TM), kes oli ka enne Aravete etappi punktitabelis esimene. Tänase ajasõidu kiireim oli Patrick Pals, kelle parimast ringiajast jäid Salstola 0,7 ja vend Prants 0,3 sekundit.
Avasõidus haaras liidrikoha Patrick Pals, kelle järgi kihutasid Salstola, tema kaasmaalane Sami Uutela (Yamaha) ja Prants Pals. Nii sõideti rongina kuus ringi peale mida pidi Salstola tehnilistel põhjustel seisma jääma ja ta langes mõned kohad. Selleks hetkeks oli Patrick Pals piisava edu sisse sõitnud, nii et Uutela ja Prants talle enam ohtlikuks ei saanud ning selles järjestuses lõpetati ka sõit. Salstola suutis peale tehnilist viperust sõitu siiski jätkata ja lõpetas neljandana.
Teisest stardist sai samuti parimana minema Patrick Pals, keda seirasid taas Salstola ja vend Prants. Vahepeal said Patrick ja Salstola Prantsuga väikse vahe sisse, kuid sõidu lõpuosas sai omakorda Patrick väikse vahe sisse ning võttis magusa võidu. Salstola võitles aga Prantsuga kuni viimaste meetriteni, kus eestlane sai küll paar korda põhjanaabrile kõrvale, kuid pidi talle siiski ülinapilt alla vanduma.
Kahe sõidu kokkuvõttes moodustasid esikolmiku seega Patrick Pals (50 punkti) ning Salstola ja Prants Pals (mõlemad 40 punkti).
SuperQuad võistlusel oli peale paari aastast pausi rajal toona kiireim noor Eesti quadisõitja olnud Ardo Tigane (Yamaha, Yamamoto RC), kes sõitis ka tänases kvalifikatsioonis kiireima aja välja.
Avasõidus sai Tigane hästi minema ja asus liidriks, kuid juba avaringi lõpus murdus tema quadil ühel maandumisel veermiku detail ja ta pidi boksi minema. Seejärel käis sõit juba lätlaste Kuzminsite perekonna siseselt, kus seekord oli parem poeg Valerijs alistades isa Aleksejsi kindlalt, kolmandaks sõitis end samuti lätlane Janis Klavins (kõik KTM). Eestlastest, keda oli täna rajal ainult kaks, edukam oli Peeter Tomp (Yamaha, Motobox Racing Team), kes sai kuuenda koha. Tigane naases küll rajale, aga oli konkurentidest mitu ringi maas ja sai lõpuks üheksanda koha.
Tigane asus ka teist sõitu juhtima, kus teda jälitasid Kuzminsid ning trio kihutas esimesed kümme ringi koos, kuid siis andis taas Tigase quadi veermik järgi ja noormees pidi tempot alandama. Kuzminsite perekonna duellis jäi seekord peale vanem generatsioon ning kolmandana tuli üle lõpujoone Andris Liepins (Suzuki), kuna kindlal kolmandal kohal sõitnud Tigase masin suri eelviimasel ringil välja ja ta ei saanud seda pikka aega käima. Tomp oli taas parem eestlane lõpetades Tigase ees neljandana.
Kokkuvõttes kuulus etapivõit isa Kuzminsile poja (mõlemad 47 punkti) ja Liepinsi (38 p) ees, Tomp (33 p) oli neljas ja Tigane (28 p) kaheksas.
Üheks publiku lemmik võidusõitudeks olid kindlasti Streetmoto SM klassi stardis, kus oli oma SuperMoto debüüti tegemas Anastassia Kovalenko (Honda, AK Racing Team) ning seda konkurentide tsiklitest tunduvalt väiksemal ja jõu poolest lahjemal võistlusmasinal.
Esimeses sõidus sõitis Kovalenko veidike rahulikumalt ja õppis uut spordiala ning lõpetas sõidu 12. kohal edestades ühte meeskonkurenti. Teises sõidus võttis ta aga hoopis julgemalt ja seda juba stardist, kus möödus mitmest konkurendist ning ta suutis head kohta hoida terve sõidu ja oli lõpuks kaheksas.
Kummaski sõidus võidutses soomlane Aslan Hasan poolaka Pawel Zuralski (mõlemad TM) ees ning nemad olid ka Läti arvestuses kaks paremat, kus neile järgnes eestlane Neeme Ervin (Honda, Streetmoto), kes võistleb tänavu meie lõunanaabrite tiitlivõistlustel. Eesti esikolmiku moodustasid aga Keijo Keneth Indreko (Aprilia, AK Racing Team) ning võrdselt 42 punkti kogunud Kovalenko ja Eiki Kunder (KTM).
Open masinaklassi Eesti karikavõistluste arvestuses ei leidunud kummaski sõidus vastast Marek Virvesele (Kawasaki, Motodepoo), kes võttis Aravetelt kindlate sõidu võitudega maksimumpunktid. Mõlemas sõidus järgnes eestlasele soomlane Otto Lappalaine (Honda) ning kahe sõidu kokkuvõttes saavutas kolmanda koha lätlane Gatijs Tikins (Yamaha), kes oli sõitudes neljas ja kolmas.
Streetmoto Bike klassis oli mõlemas sõidus esikolmik Margus Nilisk (Honda, RedMoto Racing), Peeter Vaher ja Aare Pihlak (mõlemad Yamaha).
Sivitrans Eesti supermoto meistrivõistlused jätkuvad 6. augustil Riia lähistel 333 rajal, kus peetakse eelviimane etapp. Finaalvõistlus, mis pidi algselt toimuma Tartus, toimub 28. augustil Tabasalus. | Patrick Pals võidutses SuperMoto meistrivõistluste Aravete etapil | https://sport.err.ee/89287/patrick-pals-voidutses-supermoto-meistrivoistluste-aravete-etapil | Pühapäeval sõideti Aravete kardirajal Sivitrans Eesti SuperMoto meistrivõistluste neljas etapp, kus terve päeva pakuti põnevaid võidukihutamisi ja seda enamustes klassides. Kiireimas S1 klassis olid ühed peaosalised vennad Palsid ning Streetmoto SM arvestuses debüteeris Anastassia Kovalenko, kes võitles vapralt väiksemal tsiklil meeskonkurentide vastu. |
ATP tabeli eesotsas suuri muutusi ei toimunud, esireketina jätkab serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad britt Andy Murray ning šveitslane Roger Federer.
Vladimir Ivanov langes 175 koha võrra 703. pügalale. Kenneth Raisma tõusis kaks kohta 852. astmelle.
Naiste maailma edetabelis jätkab Anett Kontaveit 89. kohal, Kaia Kanepi tõusis ühe koha võrra 205. ning Valeria Gorlatš kahe koha võrra 902. positsioonile.
WTA tabelit juhib jätkuvalt ameeriklanna Serena Williams, kellele järgneb sakslanna Angelique Kerber ning hispaanlanna Garbine Muguruza. | Zopp langes maailma edetabelis 11 koha võrra | https://sport.err.ee/89280/zopp-langes-maailma-edetabelis-11-koha-vorra | Täna avaldatud uues tennise maailma edetabelis langes Eesti meeste esireket Jürgen Zopp üheteiskümne koha võrra 186. positsioonile. |
Soome piimatootjad on hädas, sest Baltimaade piimatoodang on kiiresti kasvanud. Pellervo hinnangul on Eesti, Läti ja Leedu piimatootmisbuum tõsine oht Soome piimatööstusele ning raskemad ajad on alles ees, vahendas Yle.
Pellervo ökonomist Lauri Vuori ütles, et kui EL 2015. aasta kevadel piimakvootidest loobus, oli arvata, et suured tootjariigid oma toodangut kasvatavad. Poliitilistes aruteludes on tema sõnul Balti riikide kiire toodangukasv täiesti kõrvale jäetud, seda ei tohiks aga teha, sest Soome põllumajanduses on piimatoodangul väga tähtis roll.
"Meie probleem on ületootmine ning tootjahinnad on madalad, lisaks suruvad Balti tootjad üha rohkem oma piima turgudele," rääkis ta.
Eelmisel aastal lõpetas Soomes töö 500 piimafarmi. Samal ajal on Vuori sõnul keskmine farmi suurus kasvanud ning lehmapiimatoodang jäänud üsna stabiilseks.
Selle aasta alguses võttis Euroopa Komisjon vastu 500 miljoni euro suuruse toetuspaketi piimafarmidele, millest Soome sai 7,5 miljonit eurot. | Soome farmerid kardavad Eesti piimatoodangu turule tungimist | https://www.err.ee/563969/soome-farmerid-kardavad-eesti-piimatoodangu-turule-tungimist | Samal ajal, kui Euroopa turg keskendub suurtele tootjariikidele nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, on tähelepanuta jäetud Eesti, Läti ja Leedu piimatoodangu kasv, mis ohustab Soome piimafarme, teatas Soome ühistuid esindav organisatsioon Pellervo. |
Hooajaeelsel turneel Hiinas viibivat Unitedi meeskonda transportinud lennuk pidi sihtkohast enam kui saja kilomeetri kaugusel Tianjinis tegema planeerimata peatuse, sest vihm ning tugev tuul ei võimaldanud lennukil Pekingis maanduda.
Lost in China ☹ and I still figure out what she's calling this place where we stuck #mood Beijing here we go! pic.twitter.com/dKu6tnfnoC
— Memphis (@Memphis) July 23, 2016
„City ja United kohtuvad minu arvates Old Traffordil, Etihadil või isegi karikafinaalis Wembleyl, mitte sõpruskohtumises,“ ütles Manchester Unitedi peatreener Jose Mourinho pühapäeval. „Pekingit on tabanud ebaõnn, sest väljak on väga halvas seisukorras. Minu mängijate olukord on tähtsam, kui hooajaeelsete kontrollkohtumiste tulemused.“
Tagatipuks oli ruum, milles Mourinho pressikonverentsi andma pidi, liiga kuum ning Mourinho pidi ajakirjanikega suhtlema staadionitartaanil. Briti meediaväljaanded on ManU Hiina-turneed nimetanud "kaootiliseks" ning "piinlikuks".
To quote Partridge, this place is hotter than the sun #mufc pic.twitter.com/qTRay8cUHZ
— Samuel Luckhurst (@samuelluckhurst) July 24, 2016
Mourinho answering a question in his press conference about the tour so far and how it's turning out #mufc pic.twitter.com/z2GOrEyUcG
— Samuel Luckhurst (@samuelluckhurst) July 24, 2016 | VIDEOD | Hiinas toimuma pidanud Manchesteri klubide matš jäeti kehvade olude tõttu ära | https://sport.err.ee/89279/videod-hiinas-toimuma-pidanud-manchesteri-klubide-mats-jaeti-kehvade-olude-tottu-ara | Pekingi olümpiastaadionil Manchester Unitedi ja Manchester City vahel toimuma pidanud hooajaeelne kontrollkohtumine jäeti halbade ilmastikutingimuste ning staadioni olukorra tõttu ära. |
Kuna Zika viirus kahjustab loote aju, siis on teadlastel väga raske uurida, kuidas käitub see viirus reaalses keskkonnas ehk arenevates ajurakkudes. Kuigi nii Zika viirust kui inimaju arengut uuritakse mitmel pool maailmas, siis neid kaht kombinatsioonis ning lisaks veel ka kogu vajamineva tehnoloogilise taristuga, saab uurida vaid üksikutes uurimislaborites üle maailma.
Üks neist kohtadest on Johns Hopkinsi ülikooli juurest välja kasvanud spin-off firma Organome LLC, kes tuli äsja välja uue leiutise ehk eelmainitud “mini-ajudega”.
Tegu on nn 21. sajandi rakkudega ehk inseneeritud rakkudega, mis suudavad kasvada konkreetse organi koeks, kuid erinevalt organi rakkudest kasvatatud rakkudest on intelligentsemad ja uuringutes paremini kasutatavad.
“Inimesed pole 70-kilosed rotid.”
Praegu käimas oleval Euroopa teadusfoorumil (ESOF, EuroScience Open Forum) tutvustas leiutist Johns Hopkinsi ülikooli juhtivteadur ja Oranome’i Thomas Hartung.
“Põhjus on selles, et inimesed ei ole 70-kilosed rotid,” võttis Hartung kokku. See tähendab, et loomkatsete puhul võib mõne haiguse või ravimi testimine töötada, kuid tegelikkus on see, et 95% inimestesse pandavatest ravimitest ei tööta. Ühe ravimi väljatöötamise miinimumhind on 1,4 miljardit dollarit.
Igal aastal kulutatakse 28 miljardit dollarit uuringutele, mis ei ole korratavad. Vaid veerand uuringutest on üldse publitseeritavad eelretsenseeritavates rahvusvahelistes ajakirjades. Selle kõige põhjuseks on osaliselt see, et nii rakukultuuridel kui loomkatsetes saadavad uuringutulemused ei anna alati samasuguseid tulemusi.
Aga kuna luksusautod on väga kallid, oli vaja midagi, mis oleks konkreetse organi profiiliga. Näiteks ajuga. See võimaldab uurida Zika viriust, aga lisaks sellel ka näiteks HIV või teisi viirusi.
Selleks, et uurida haigusi, on Hartungi sõnul vaja 21. sajandi rakke, mis ei ole lihtsalt suvalised rakud tassil, vaid n-ö rakkude Porsched ja Lamborghinid – nad on rakukultuuri rätsepatöö.
Dr Thomas Hartung ESOFi pressikonverentsil. Foto: Marju Himma/ERR.
Külmutatud aga siiski funktsioneerivad
Hartungi sõnul suudavad need “mini-ajud” oma energiavahetusega reguleerida oma elutegevust täpsemalt kui näiteks muud rakukultuurid.
Tegu on siiski naharakkudest aretatud tüvirakkudega, mida on mõjutatud viisil, et nad suudavad kogu koe ulatuses tagada aine- ja energiavahetuse, mis omakorda tagab nende rakkude elujõulisuse.
Külmutatud rakkudes on väga suured erinevused rakukultuurides olevate normaalsete külmutamata rakkudega. Nende “mini-ajude” puhul aga suudeti teha rakud, mis ei muutuks külmutamisel. See omakorda võimaldab saata neid rakukultuure saata testimiseks üle maailma igale poole. | Külmutatud "mini-ajud" aitavad uurida Zika viirust | https://novaator.err.ee/259315/kulmutatud-mini-ajud-aitavad-uurida-zika-viirust | Selle aasta alguses tulid teadlased välja inimese rakkudest aretatud “mini-ajudega” mis annab uued võimalused nii Zika viiruse kui mitme teise haiguse uurimiseks. |
Uue seadusega on võimalik elektrimootoriga tasakaaluliikuriga ning piiratud liikumisvõimega inimese abivahendiga sõita kõnniteel, kui nende liikumiskiirus jääb alla 20 km/h.
Täna kehtivas liiklusseaduses ei ole selliseid nõudeid välja toodud, kuid kuna mõlemad liiguvad elektrimootoriga, siis võib neid lugeda ka mootorsõidukiteks, mis tähendaks, et nendega ei tohiks sõita näiteks kõnniteedel.
Muudatustega määratletakse need liikumise abivahenditeks ja kasutajad jalakäijateks, tingimusel, et tasakaaluliikuri liikumiskiirus ei ületa 20 km/h ehk seega hakkavad uue seadusega kehtima tasakaaluliikuritele või teistele liikumise abivahenditele jalakäijate liikluseeskirjad.
Eelnõu järgi muutuvad lihtsamaks tüübikinnituse saamise nõuded ning muudetakse maanteeameti rolli tüübikinnituste andjana ning turu üle järelevalvet tegeva asutusena.
See tähendab, et tulevikus on tüübikinnituse saamine ühtlustatud üle kogu Euroopa ning see muutub lihtsamaks, samuti on maanteeametil võimalus liiklusesse mitte lasta sõidukeid, mis küll täidavad tüübikinnituse nõuded, kuid kujutavad ohtu inimeste elule, tervisele või keskkonnale.
Sellist piirangut võidakse rakendada näiteks juhul, kui sõiduki konstruktsiooni elementidel esinevad puudused, näiteks kui rataste kinnitamiseks kasutatavad poldid on kehvast materjalist ning on oht ratta sõidu ajal lahti tulekuks.
Uue seadusega on sõiduki tootjatel kohustus tagada sõltumatutele ettevõtjatele sõidukite remondi- ja hooldusteabe ning ka koolitusmaterjalide piiranguteta kättesaadavus. Näiteks kui garantiiperiood lõpeb ja on soov oma sõiduk viia remonditöökotta (mitte esindusse), siis oleks remonditöökojal varasemale remondi ja hooldusteabele ligipääs.
Selleks esitatakse see info veebisaidil standardses vormis, kergesti ligipääsetavalt ja operatiivselt. Eelkõige tuleb teave teha kättesaadavaks viisil, mis ei ole diskrimineeriv volitatud edasimüüjate ja remonditöökodade juurdepääsuga võrreldes.
Samuti muudetakse liiklusseaduses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute korda. Uus liiklusseadus reguleerib täpsemalt sõidumeerikuga juhi kohustusi sõidu- ja puhkeaja üle arvestuse pidamisel ning sõidumeeriku kaartide taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid.
Muudatustega välditakse huvide konflikti, kui sõidu- ja puhkeaega järgiv autojuht või ettevõte saaksid olla ka ise digitaalse sõidumeeriku kontrollijaks. Sisuliselt tähendab see, et tehnonõuete kontrollija ei saa edaspidi kontrollida iseenda autot. Selle tulemusena väheneb puhkepausidest hoiduvate autojuhtide hulk ja seeläbi suureneb liiklusohutus. | Uue liiklusseadusega võrdsustatakse tasakaalu- ja invaliikurite kasutajad jalakäijatega | https://www.err.ee/563974/uue-liiklusseadusega-vordsustatakse-tasakaalu-ja-invaliikurite-kasutajad-jalakaijatega | Liiklusseaduse eelnõu näeb ette tasakaaluliikuritele või piiratud liikumisvõimega inimeste liikumise abivahendite kasutajate võrdsustamise jalakäijatega, kui nende liikurite maksimumkiirus ei ületa 20 km/h. |
Tegemist on kolmanda singliga ansambel POSÕ debüütalbumilt "POSÕ", mis näeb ilmavalgust 28. juulil.
Lugu on pühendatud Marie Põdrale, kes võitis 2015. aasta suvel konkursi, millega kaasnes laulu sisse kirjutamine. Nii saigi metsaga valesti ümber käimisest rääkiv lugu pealkirjaks "Põdra lugu".
Loo autorid on Kristjan Põldmaa ja Maret Palusalu. | POSÕ pöörab uue singliga tähelepanu metsade olukorrale | https://menu.err.ee/291609/poso-poorab-uue-singliga-tahelepanu-metsade-olukorrale | POSÕ avaldas folginädalal verivärske singli "Põdra lugu". |
Nimekirjas on ka tuntud kommentaator ja endine parlamendisaadik Nazli Ilicak, vahendas Reuters.
Türgi võimud on pärast riigipöördekatset ametist tagandanud, kinni pidanud või uurimist alustanud üle 60 000 sõduri, politseiniku, kohtuniku, õpetaja, ametniku jt osas. Samuti on tehtud otsus, mille kohaselt keelatakse teadlastel ja ülikooli õppejõududel välisriikide külastamine. Kümned raadio- ja telejaamad on kaotanud litsentsi.
Eile teatas inimõigusorganisatsioon Amnesty International, et Türgis riigipöördekatse järel kinni peetud inimesi on pekstud, näljutatud, piinatud ja vägistatud. | Türgi võimud andsid käsu vahistada 42 ajakirjanikku | https://www.err.ee/563975/turgi-voimud-andsid-kasu-vahistada-42-ajakirjanikku | Türgi võimud väljastasid täna käsu 42 ajakirjaniku vahistamiseks, teatas sealne eratelekanal NTV. |
Naelpill võib Silver Sepa muusikast kaugemal olevad inimesed segadusse viia. Silver suudab luua helisid ükskõik millistest esemetest, vastilmunud videos välja võetud naelpill on sellest perfektne näide. Sääraseid fantaasiapille mängiv mees on teinud Eesti folgimaastikul revolutsiooni ja tõestanud, et kõiki pille ei pea poest ostma.
Viljandi Vibes on akustiliste live -sessionide kanal, mille eesmärk on tutvustada head uut Eesti muusikat läbi unikaalsete videosessioonide. Artistide seas on nii värskeid koosseise, kui ka juba paljude lemmikuteks saanuid. Nende tegemisi saab jälgida kodulehelt ja Facebookist | Silver Sepp viib oma uues videos kuulajad iidsele teekonnale | https://menu.err.ee/291608/silver-sepp-viib-oma-uues-videos-kuulajad-iidsele-teekonnale | Eesti üks edukamaid folkmuusikuid, Silver Sepp, on tulnud välja Viljandi Vibes videosessiooniga. Erinevaid fantaasiapille mängiv mees viib seekord vaatajad teekonnale tuhandete aastate tagusesse Eesti metsa. |
Teisele kohale tõusis Kren Kask, kolmandaks jäi Juri Molev (InFocus Team). Naistearvestuses oli kiireim Kristel Soonik ajaga 1:17.09. teiseks tuli Ele Siimson, kolmandaks Krista Karing. Maastikuratturite arvestuses tuli esikohale Marko Tikku, hõbemedal läks Kristo Sepale. Kolmanda koha sai Markus Vähi. Kokku osales rahvasõidul ligi 160 ratturit.
Võitjaks tulnud Magnus Kusemanni sõnul jäi ta sõidu ning rajaga väga rahule. „Ring oli väga hea, sobis mulle. Väga närviliselt sõit ei kulgenud, enamasti osati hästi sõita ning peale väiksemate intsidentide suuremaid kukkumisi ette ei tulnud. Nüüd tuleb teha tööd, et järgmisel aastal saavutatud esikohta hoida,“ rääkis Krusemann.
Maxima Eesti tegevdirektori Vygintas Šapokase sõnul on rõõmustav, et nii rahvasõidust kui ka pere- ja tillusõidust võtab osa üha rohkem erinevas vanuses rattasõpru. „Meie soov on hoida võistlusega elus rattalegend Lauri Ausi mälestust. Lisaks tippratturile suunatud pingelisele võistlusele julgustame Maxima Grand Prix rattasõbrapäeval sadulas oma võimeid proovile panema ja turvaliselt rattaspordiga tegelema,“ rääkis Šapokas.
Profirattur Lauri Aus hukkus liiklusõnnetuses 20. juulil 2003. aastal. Kümnekordne Eesti meister Lauri Aus alustas profikarjääri 1995. aastal ja saavutas karjääri jooksul 11 etapivõitu. 1992. aasta Barcelona olümpiamängudel sai Aus grupisõidus viienda ja 1997. aasta maailmameistrivõistlustel seitsmenda koha. Ühelgi teisel Eesti maanteeratturil pole grupisõidus ega eraldistardis tiitlivõistlustelt ette näidata paremaid tulemusi. | Maxima GP rahvasõidul oli kiireim Magnus Krusemann | https://sport.err.ee/89288/maxima-gp-rahvasoidul-oli-kiireim-magnus-krusemann | Pühapäeval Lauri Ausi mälestuseks peetud Maxima Grand Prix rattavõistlusel tuli 54-kilomeetrisel harrastajatele mõeldud distantsil esikohale Magnus Krusemann (A&T) ajaga 1:17.06. |
Maaelukomisjon kutsub kriitilisele mõttetalgule: riigireform tuleb põhjalikumalt läbi mõelda
Täna koguneb erakorraliselt maaelukomisjon, mis kutsus lisaks riigihalduse ministrile Arto Aasale kokku ka maavanemad. Maaelukomisjon heidab ette, et kui riigireformi terviklikku kava ei ole, pole mõtet ka reformida, sest juba praegu hakkavad ilmnema vasturääkivused ja probleemid. Komisjoni esimees Ivari Padar märkis, et uisapäisa reformimisest annab märku maanteeameti kava koondada ARK vaid suurematesse linnadesse.
Maaelukomisjon tahab seista selle eest, et riiklikud teenused ka maapiirkondades kättesaadavad oleks.
Trumpiga mõneks ajaks kõik: tähelepanu keskpunkti tõusevad demokraadid ja Hillary Clinton
Tuleval nädalal on enam kui kindel, et räägitakse USA presidendivalimiste teisest suursoosikust, demokraat Hillary Clintonist. Sarnaselt möödunud nädalal toimunud vabariiklaste kongressile, kogunevad nüüd neljaks päevaks demokraadid. Hillary Clinton vormistatakse ametlikult partei presidendikandidaadiks.
ERRi korrespondent USA-s Lauri Tankler selgitab: "Meeldetuletuseks - USA suured erakonnad on erinevad meie Eesti erakondadest. USA erakonnad korraldavad küll sisevalimisi ja valimisdebatte, kuid erakonna tegevjuhatusel ei ole väga palju sõnaõigust selle kohta, mille eest erakond seisab. Eriti sisevalimiste kontekstis oodatakse nendelt erapooletust, et valijad kõigis osariikides saaksid oma sõna öelda, keda nad tahavad end esindama valida."
Teisipäeval on tähelepanu endisel presidendil Bill Clintonil, kolmapäeval räägivad nii president Barack Obama kui ka asepresident Joe Biden. Neljapäeval õhtul peab kõne ja võtab ametlikult vastu oma nominatsiooni Hillary Clinton ise.
TÄNANE ILMATEADE
Lääne-Eestis on vahelduva pilvisusega, Ida-Eestis pilves selgimistega ilm. Ida-Eestis sajab mitmel pool hoovihma, on äikest, kohati on sadu tugev. Puhub muutlik tuul 1-7 m/s, äikese ajal võib olla tugevamaid tuuleiile. Õhutemperatuur on 22..27°C.
Antidopinguorganisatsioonid on pettunud, et Venemaa olümpiakoondist ei eemaldatud suurvõistlustelt täielikult
Brasiilias Rio de Janeros Copacabana rannal valmistati olümpiarõngaid taaskasutatavatest materjalidest. Foto: AFP/Scanpix
Hiljuti ilmnes, et Vene sportlaste dopingukasutamist on juhitud lausa sealsete ministeeriumide tasemel. Samuti tuvastati mitmete sportlastel keelatud ainete tarbimine. Kui esialgu arutati, et ehk tuleks kogu Venemaa koondis olümpiamängudelt ebasportlasliku käitumise pärast kõrvale jätta, otsustas nüüd Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), et jääb iga spordiala rahvusvahelise alaliidu otsustada, kas Venemaa sportlased lubatakse Riosse võistlema või mitte.
„ROK-i otsus viib paratamatult edasiste probleemide ning ebakõlade tekkeni ja dopingut mitte tarvitanud sportlaste väiksema kaitseni,“ sõnas WADA peadirektor Olivier Niggli, kui kommenteeris seda, miks ta ei ole ROK-i tegevusega rahul.
ERR Novaator vahendab Euroopa suurimal teadusfoorumil toimuvat
Tänasest neljapäevani on ERR Novaatori toimetajad Inglismaal Manchesteris toimuval Euroopa suurimal teadusfoorumil EuroScience Open Forum, kust vahendame värskemaid teadusuudiseid ja Euroopa teaduselus toimuvat.
Saaremaal kaigub ooperilaul
Kel selleks nädalaks puhkuseplaanid tegemata, võib võtta suuna Saaremaa poole, kus algavad taaskord ooperipäevad. Esimest korda üheksa aasta jooksul avatakse festival Ülo Kriguli ooperi "Swan Bone City" ("Luigeluulinn") esietendusega ooperimaja suures saalis.
Kolmapäeval jõuab Saaremaale tänavuste ooperipäevade peakülaline Wroclawi ooperiteater. | 5 uudist, mida teada täna hommikul: Padar kutsub riigireformi kriitiliselt analüüsima, Clinton fookusesse, Saaremaa tervitab ooperit | https://www.err.ee/563976/5-uudist-mida-teada-tana-hommikul-padar-kutsub-riigireformi-kriitiliselt-analuusima-clinton-fookusesse-saaremaa-tervitab-ooperit | Meeldivat uue nädala algust! ERR juhatab päeva sisse ülevaatega teemadesse, mis täna kindlasti infovooge rikastavad. |
Juncker rääkis telekanalile France 2, et tähtaega ei ole, sest Lissaboni lepingu artikli 50, mis lahkumisprotseduuri käsitleb, saab käivitada ainult Suurbritannia ise, vahendas Reuters.
"Oleksin eelistanud seda, et Suurbritannia oleks meile esitanud niinimetatud lahkumisavalduse võimalikult kiiresti, sest arvasin, et britid, eriti need, kes soovisid EList lahkuda, olid selleks võimaluseks juba valmistunud," rääkis ta.
Juncker lisas, et seda paraku ei juhtunud ning Suurbritannia valitsus vajab oma positsiooni välja töötamiseks mitut kuud.
Uus Briti peaminister Theresa May on varem Junckerile öelnud, et Suurbritannia soovis pärast 23. juuni referendumit alustada lahkumiskõnelusi, kuid vajab siiski ettevalmistuste tegemiseks rohkem aega. | Juncker: Brexiti-kõneluste algustähtaja peavad paika panema britid | https://www.err.ee/563977/juncker-brexiti-koneluste-algustahtaja-peavad-paika-panema-britid | Suurbritanniale pole seatud tähtaega Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimiste alustamiseks, sest selle peavad paika panema britid ise, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. |
Sel nädalal saab lugeda näiteks kloonlammas Dolly vananemisest, võitlusest superbakteritega, patentide mõttekusest, teadlaskarjäärist ja paljust muust.
Eesti tervise ja meditsiiniga seotud teadust tutvustavad ESOFil Tartu teadlased ning Eesti teadusagentuuri algatus Research in Estonia.
Manchesteris tutvustatakse mõõteriista MyotonPRO, millega messiboksi külastajad saavad mõõta oma lihasseisundit, kasutades selleks müomeetrlist metoodikat.
Lisaks tutvustatakse messil mitmeid Eesti teadusasutustes loodud innovatiivseid lahendusi, teiste hulgas näiteks uuenduslikku sünnieelset geneetilist testimist (NIPT, non-invasive prenatal genetic test) ema verest.
Ühtlasi tutvustatakse ESOFi Eesti messiboksis maailmas ainulaadset geenitesti Fertify, mis võimaldab personaalselt ennustada geneetilist viljatusriski ehk annab naisele infot selle kohta, millal algab tema viljakus langema.
ESOF-i Eesti meeskonda kuuluvad Kaarel Krjutškov (TerviseTAK), Triin Laisk-Podar (TerviseTAK/TÜ) ja Teet Meerits (TÜ) ning teadusagentuuri
ESOF toob kogu maailmast kokku tuhandeid teadlasi, ettevõtjaid, ametnikke ja poliitikuid, teadusadministraatoreid ning teadusajakirjanikke. Programmis on tippteaduse ettekanded, seminarid, töötoad, debatid, messiala ja palju muud. | ERR Novaator vahendab Euroopa suurimal teadusfoorumil toimuvat | https://novaator.err.ee/259310/err-novaator-vahendab-euroopa-suurimal-teadusfoorumil-toimuvat | Tänasest neljapäevani on ERR Novaatori toimetajad Inglismaal Manchesteris toimuval Euroopa suurimal teadusfoorumil EuroScience Open Forum, kust vahendame värskemaid teadusuudiseid ja Euroopa teaduselus toimuvat. |
Kolmandana asetatud Konta jaoks oli see ka karjääri esimene WTA turniiri finaal. 36-aastane Williams mängis WTA turniiri finaalis 80. korda, võit oleks talle olnud karjääri 50 WTA turniiri triumf.
Poolfinaalis alistas Konta 6:4, 6:2 slovakitari Dominika Cibulkova.
Eelmise aasta juunis maailma edetabelis 147. kohal olnud Konta tõuseb Stanfordi turniiri võiduga WTA tabelis 14. pügalale. | Konta alistas Williamsi ning võitis karjääri esimese WTA turniiri | https://sport.err.ee/89278/konta-alistas-williamsi-ning-voitis-karjaari-esimese-wta-turniiri | USA-s Stanfordis toimunud WTA turniiri finaalis oli britt Johanna Konta (WTA 18.) 7:5, 5:7, 6:2 parem ameeriklannast Venus Williamsist (WTA 7.) ning võitis ühtlasi oma karjääri esimese WTA turniiri. |
Avoid Dave on neljaliikmeline Eesti hübriid-elektrooniline ansambel. Teekond algas Dave'i (ehk Taavi Paometsa) tohutust armastusest ja usust muusika vastu. Tema loome on endaga kaasa haaranud ühtselt mõtlevaid inimesi, kes oma nõu ja jõuga on muusika arengusse panustanud. Kolme aasta jooksul on Avoid Dave välja andnud ühe EP ning ühe täispika albumi "Insert Title", mis võitis Eesti muusikaauhindade jagamisel parima elektroonilise albumi auhinna.
Uus album "Up Against the Glass" saab valmis septembris ning antakse välja eksklusiivselt vaid neile, kes plaadi sündi Hooandja keskkonnas toetavad.
"Esimesel septembril läheb meie Hooandja projekt kinni ning pärast seda album poodidesse müügile ei lähe ja raadiotesse ei jõua. Planeerime küll singlite kaupa uut muusikat avalikustada, kuid täispika albumi saavad septembris endale vaid Hooandjad," selgitas bändi juhtfiguur Taavi Paomets. "Plaat tuleb täies mahus välja tükk aega hiljem, siis kui mina ise juba teisel pool maakera olen," lisas Paomets. Nimelt sõidab Taavi pikemaks ajaks välismaale ning vahemikus oktoober 2016 kuni oktoober 2017 Avoid Dave ühtegi kontserti ei anna.
Hetkel töötab bänd koosseisus Taavi Paomets (vokaal, kitarr, klahvid), Kristel Aaslaid (vokaal, klahvid), Martin Petermann (trummid) ja Joonas Mattias Sarapuu (klahvid).
Ülevaate teisele plaadile jõudvatest lugudest saad SIIT. | Avoid Dave avaldab uue albumi ja peab aastast esinemispausi | https://menu.err.ee/291611/avoid-dave-avaldab-uue-albumi-ja-peab-aastast-esinemispausi | Ansambel Avoid Dave teeb hetkel tööd oma teise kauamängiva kallal ning peab alates oktoobrist aastast esinemispausi. |
Hiljuti Saksamaa meistrivõistluste etapi võitnud Vettik finaalides suurepärasele kvalifikatsioonile vaatamata head tulemust kirja ei saanud. Laupäevases kvalifikatsioonis suutis Vettik välja sõita koguni teise aja. Vettikust kiiremini suutis ringi Loketi rajal läbida vaid austerlane Rene Hofer, kes edestas meie meest 0,9 sekundiga. Kolmanda aja sõitis välja rootslane Anton Nagy, tema kaotas Vettikule omakorda 1 sekundiga.
Samal päeval peetud esimeses võistlussõidus ebaõnnestus Vettiku start ja avaringilt tulles oli ta alles viieteistkümnes. Sealt edasi näitas ta aga väga head kiirust ja poolel sõidumaal oli Vettik juba kaheksandaks tõusnud ning esikolmik oli lähedal. Poolel distantsil suutis eestlane tõusta kaheksandaks, kuid ringiga mahajääja sõitis kurvis talle sisse, Vettik kukkus ja sai jalale viga. Tulemuseks 35. koht. Pingelise sõidu võitis austerlane Hofer, teine oli Nagy ja kolmas hispaanlane Oriol Oliver.
Pühapäevases teises võistlussõidus läks juhtima Nagy, keda jälitas ungarlane Adam Kovacs, kes tõusis pärast Nagy kukkumist liidriks. Tema selja taga tegi tempot aga Hofer, kes tõusis teiseks ning lõpuks Kovacsist möödus. Sõidu lõpuks ungarlane aga kustus, teise koha sai Hoferil järel itaallane Alessandro Facca ja kolmanda Oliver. „Teises sõidus jalavalu väga sõita ei lasknud,“ ütles Meico Vettiku isa Veiko Vettik. Vettik tõusis poolel distantsil kolmeteistkümnendaks ning langes siis taas tahapoole, lõpetades 37. kohal ja olles võistluse kokkuvõttes 38.
Euroopa meistriks krooniti Hofer Oliveri ja Facca ees. | Vettiku EM-finaal ebaõnnestus vaatamata suurepärasele kvalifikatsioonile | https://sport.err.ee/89277/vettiku-em-finaal-ebaonnestus-vaatamata-suureparasele-kvalifikatsioonile | Tšehhis Loketis toimus lõppenud nädalavahetusel lisaks motokrossi maailmameistrivõistluste etapile ka kahe noorteklassi, EMX65 ja EMX85 Euroopa meistrivõistluste finaal. Eestist pääses finaali ainsana Meico Vettik klassis EMX85. |
Tallinna linn on koolide ja lasteaedade hoolduslepingud sõlminud nelja ettevõttega ehk osaühingutega Vivatex Holding, BCA Center, Kooliarendus ja K&L Arendus, kirjutab Postimees.
Firmad said mullu kontsessioonilepingute alusel Tallinna linnalt kokku 11,54 miljonit eurot ning nelja ettevõtte puhaskasum oli kokku seitse miljonit eurot ning omanikele maksti dividende kokku 4,35 miljonit eurot.
Leht märgib, et ettevõtted OÜ Kooliarendus, K&L Arendus OÜ ja BCA Center omanikeringi kuuluvad isa ja poeg Tiit ja Toomas Kõuhkna ning ehitusettevõtte Skanska juhid eesotsas Jaanus Otsa ja Olaf Hermaniga ning Vivatex kuulub Urmas Sõõrumaale.
Firmadel Kooliarendus ja K&L Arendus on ühine posti ja e-posti aadress ning ka ühine juhatuse liige Toomas Kõuhkna, kes on ka mõlema ettevõtte suuromanik ning üks ühine juhatuse liige Tarmo Lehtmets on osaühingutel Kooliarendus ja BCA Center.
Lehe andmetel on näiteks Vivatex üheksa aasta jooksul linnalt saanud kokku 28 miljonit eurot ning teeninud kokku 15 miljonit eurot puhaskasumit. | Leht: Tallinna koole hooldavad firmad said mullu seitse miljonit eurot kasumit | https://www.err.ee/563968/leht-tallinna-koole-hooldavad-firmad-said-mullu-seitse-miljonit-eurot-kasumit | Tallinna koole ja lasteaedu hooldavad neli firmat said mullu kokku seitse miljonit eurot kasumit. |
Koondise peatreener Jaanus Levkoi andis minuteid üheksale mängijale, kellest kolm käisid platsil alla seitsme minuti.
Eesti võitis avaveerandi 12:7, jäi pärast inglannade 10:0 spurti küll taha 12:17, ent avapoolaja lõpp kuulus taas Eestile. Peamiselt Sandra Reinvaldi, Sandra Taela ja Mariann Adelberti punktidest läks Eesti omakorda 4-5 silmaga ette ning võitis poolaja kahe punktiga.
Midagi murrangulist see muidugi veel ei tähendanud. Inglismaa tüdrukud pressisid kõvasti ja 27. minutiks oli vastane taas peal 33:27, kuid veerandaja lõpp taas Adelberti, Taela ja Eleriin Vaino korvide järel meile - Eesti peal 37:33.
Viimasel veerandil suutis Eesti koondis edu hoida ja lõpupoole ka pisut kasvatada. Korra, 2.45 enne lõppu tuli Inglismaa viiele silmale (45:50), seejärel lõpuminutid õnneks siiski kriitiliseks ei saanud. Mängust me küll enam punkte ei aanud, aga ka vastane eksis omalt poolt.
Eesti võitis laua 55:39, korvisöödud 7:7, pallikaotusi oli Eestil 23, Inglismaal 16. Kahepunktivisked Inglismaa kasuks 34% vs 31%, kolmesed Eestile 43% vs 12% (Eestil 7/3, Inglismaal 17/2), vabavisked Inglismaa kasuks 64% vs 56%.
Kohtumise resultatiivseim oli 22 punkti ja 11 lauapalli toonud Sandra Tael, Mariann Adelbert lisas 12 punkti ja üheksa lauapalli, Ege-Ly Viirmaa, Eleriin Vaino ning Sandra Reinvald kõik viis punkti.
Täna kell 18.30 kohtub Eesti Kreekaga. | U-18 neidude koondis alustas korvpalli EM-i võiduga | https://sport.err.ee/89276/u-18-neidude-koondis-alustas-korvpalli-em-i-voiduga | Eile Bosnia ja Hertsegoviinas Sarajevos alanud U-18 neidude B-divisjoni EM-il tegi pühapäeval viieses alagrupis avalöögi ka Eesti koondis. Inglismaad võideti põnevalt kulgenud mängus 54:47. |
Suursaadik ütles usutluses Eesti Päevalehele, et Güleni liikumine on oht Türgi julgeolekule ja see on Türgi seaduste järgi terroristlik organisatsioon.
"Sellesse organisatsiooni kuulumine teeb inimese Türgi jaoks ohtlikuks. Nad kujutavad ohtu ka kõigile teistele riikidele, kus nad tegutsevad," kinnitas suursaadik.
Suursaadiku sõnul esitlevad gülenistid end islami moodsa näona, kuid nende tegevusel pole midagi pistmist islamiga ning tegemist on võimu jahtiva rühmitusega.
"Ja paistab, et riigipööre ei ole nende vahendite seast välistatud," nentis suursaadik.
Tema sõnul on Türgi palunud USA-l moslemivaimuliku Fetullah Güleni (75), keda Türgi süüdistab riigipöördekatse korraldamises, välja anda. | Türgi Eesti-suursaadik: Güleni liikumine kujutab ohtu kõigile riikidele, kus nad tegutsevad | https://www.err.ee/563967/turgi-eesti-suursaadik-guleni-liikumine-kujutab-ohtu-koigile-riikidele-kus-nad-tegutsevad | Türgis sõjaväelise riigipöördekatse taga olnud gülenistid on võimu poole püüdlevad terroristid, ütleb Türgi Eesti-suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu. |
„ROK-i otsus viib paratamatult edasiste probleemide ning ebakõlade tekkeni ja võimaldab dopingut mitte tarvitanud sportlastele väiksemat kaitset,“ sõnas WADA peadirektor Olivier Niggli.
Samuti kritiseeriti ROK-i otsust mitte lubada OM-il neutraalse lipu all võistelda Venemaa dopingurikkumiste paljastamisel üheks peamiseks infolekitajaks olnud Julia Stepanoval.
„WADA on häälekalt toetanud Julia soovi OM-ist eraldiseisva sportlasena osa võtta. Tema vapper tegevus aitas avalikkuse ette tuua kõigi aegade suurima dopinguskandaali ning WADA muretseb, mis sõnumi saadab see tulevastele siseinformaatoritele,“ lisas Niggli.
USA antidopingu organisatsiooni (USADA) sõnul tähendab ROK-i otsus rasket hoopi kõigi dopingupuhaste sportlaste õigustele.
„Paljud, kaasa arvatud dopingupuhtad sportlased ning siseinformaatorid, on näidanud üles vaprust ja tugevust, võideldes Venemaal lokkava organiseeritud keelatud ainete kasutamise ning korruptsiooniga,“ sõnas USADA juht Travis Tygart. „Kahjuks on ROK keeldunud otsustavat juhirolli võtmast.“
Ka Tygart kritiseeris ROK-i otsust Stepanovat Rios võistelda mitte lubada.
„Stepanoval võistlemise keelanud otsus on arusaamatu ja peletab tulevikus infolekitajaid informatsiooni avaldamisest kahtlemata eemale.“ | WADA ja USADA kritiseerisid ROK-i otsust mitte määrata Venemaale üleüldist olümpiakeeldu | https://sport.err.ee/89275/wada-ja-usada-kritiseerisid-rok-i-otsust-mitte-maarata-venemaale-uleuldist-olumpiakeeldu | Maailma antidopingu organisatsioon (WADA) ja USA antidopingu organisatsioon (USADA) avaldasid pettumust, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) jätab Venemaa sportlaste Rio olümpiamängudele pääsemise iga spordiala rahvusvahelise alaliidu otsustada. |
Postimees kirjutab, et Koduvalla esindajad mõlgutavad mõtteid Vastseliina, Orava ja Misso vallaga ühinemiseks, kuid sellise koosluse loomist seadus ei luba.
Meremäe vallavolikogu esimees, valimisliidu Koduvald liikmed Mihhail Link ja Helgi Metsik teemat ei kommenteeri, kuid volikogu liikmed Rein Nikitin ja Arno Vares põhjendavad oma seisukohta peamiselt asjaoluga, et sellist asja nagu Setomaa ei ole olemas, sest on vaid endine Petserimaa.
Vares pooldab Suur-Võrumaa ideed, kuna tema sõnul inimesed käivad Võrumaal igapäevaseid toimetusi tegemas ehk elu on aastate jooksul põhimõtteliselt haldusreformi ära teinud ning ka Nikitini sõnul soovib enamik Meremäe rahvast liituda just Võrumaaga.
Haldusreformikavaga on seatud ühendvalla minimaalseks suuruseks 5000, kuid kultuuriliselt seotud valdade liitumise korral piisaks 3500 elanikust ning seda erandit saaks rakendada väikeste Seto valdade Värska, Mikitamäe, Misso ja Meremäe puhul. | Leht: Meremäe vallavolikogu pidurdab Seto valla loomist | https://www.err.ee/563966/leht-meremae-vallavolikogu-pidurdab-seto-valla-loomist | Meremäe vallavolikogu kuus valimisliidu Koduvald liiget ei ole nõustunud alustama ühinemisläbirääkimisi Värska vallaga, mistõttu Seto valla loomine praeguse nelja Setomaa Valdade Liidu liikme ehk Meremäe, Mikitamäe, Värska ja Misso valla baasil seisab. |
43-aastase näitleja nimi on tihti esile kerkinud erinevates kihlveokontorites, kui Daniel Craigi tulevane mantlipärija, kirjutab BBC.
Praegu kinoekraanidel filmis "Star Trek Beyond" laineid lööv Elba rääkis saates "Good Morning America", et peab end selle kõige jaoks liiga vanaks. "Joosta mööda autosid, naisi ja martiinisid, kes tahaks seda teha? Kõlab kohutavalt," kommenteeris Elba.
Vanim Bondi kehastanud näitleja läbi aegade on olnud Roger Moore, kes oli oma esimeses Bondi-filmis "Live and Let Die" 1973. aastal 45-aastane.
Pärast seda, kui Daniel Craig teatas, et ei soovi enam kuulsat spiooni kehastada, on just Idris Elba nimi kõige kõlavamalt esile tõusnud. Teiste seas on välja käidud ka Tom Hiddlestoni, Aidan Turneri ja James Nortoni nimed. | Idris Elba: olen Bondi mängimiseks liiga vana | https://menu.err.ee/291616/idris-elba-olen-bondi-mangimiseks-liiga-vana | Näitleja Idris Elba sõnul tunneb ta end legendaarse James Bondi mängimiseks liiga vanana. |
Hispaania koondise resultatiivseim oli ka turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Marc Garcia, kes viskas finaalis 21 punkti. Ramon Vila lisas 18 punkti ja 14 lauapalli. Leedu parimana tõi Ignas Fiodorovas 13 punkti.
Kolmanda koha sai Türgi, kes oli 76:61 parem Saksamaast.
A-divisjonist kukkusid välja Belgia, Soome ja Ungari.
Hispaaniale oli see teiseks U-20 finaalturniiri triumfiks pärast 2011. aastal kodus toimunud EM-i. Ühtlasi oli see Hispaania koondisele kümnendaks järjestikuseks poodiumikohaks.
B-divisjoni finaalis alistas Montenegro lisaaja järel 78:76 Islandi. | Hispaania alistas finaalis Leedu ning tuli korvpalli U-20 Euroopa meistriks | https://sport.err.ee/89274/hispaania-alistas-finaalis-leedu-ning-tuli-korvpalli-u-20-euroopa-meistriks | Soomes Helsingis toimunud korvpalli U-20 Euroopa meistrivõistlused võitis Hispaania, kes alistas finaalis 68:55 Leedu. |
Eesti Päevaleht kirjutab, et kaitseministeerium tõmbas pidurit Eesti Energia Kaevandused AS-i (EEK) kaevandusloa pikendamisele ning allmaakaevandamisele Ida-Virumaal Sirgala põlevkivikarjääris ja Sirgala harjutusvälja juures, sest see võib häirima hakata riigikaitseliste eesmärkide täitmist.
Ministeerium soostuks kaevandamisloa muutmist lubama ainult siis, kui kaevandamine ei vähenda ega häiri harjutusvälja töövõimet.
Polügoon kasutab kunagist karjääriala, kus põlevkivivaru on ammendunud ning maastik ja mets on harjutamiseks sobilikud, kuid nüüd sattusid EEK ja kaitseministeeriumi plaanid samal ajal eri suundadesse liikkuma, kuna kaitseväel on kavas harjutusvälja laiendada üle poole võrra, eelkõige endiste ja praeguste kavandusalade arvel.
EEK on keskkonnaministeeriumile esitanud taotluse kaevandusloa muutmiseks, mis võimaldaks peale avakaevandamise juurutada ka allmaakaevandamist, millega kaasneb maapinna vajumine.
Kaitseministeerium on aga kindel, et sellisel juhul harjutusvälja töövõime ei säili ja paari aasta jooksul võib toimuda järelvajumisi, mistõttu rasketehnikaga ei oleks seal enam ohutu.
Tekkinud olukord lahendatakse läbirääkimistega ja allmaakaevandamise ala piiritlemisega. | Kaitseministeerium ei ole rahul Eesti Energia allmaakaevandamise plaaniga | https://www.err.ee/563965/kaitseministeerium-ei-ole-rahul-eesti-energia-allmaakaevandamise-plaaniga | Eesti Energia plaanib allmaakaevandust, mis muudab soomukite sõitmise selle kohal võimatuks, mistõttu kaitseministeerium tahab selle kava muutmist. |
Näiteks suutis reformierakondlane Urve Tiidus käia Hiinas 10-päevasel reisil 36 euro eest, aga sotsiaaldemokraat Marianne Mikko nädalane lähetus Prantsusmaale maksis üle 2300 euro, kirjutab Postimees.
Kõige enam on lähetustele kulutanud riigikaitsekomisjoni esimees ning Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Marko Mihkelson (IRL), kes on käinud 12 välislähetuses, sealhulgas kaks korda USA-s ja korra Saudi Araabias, kulud on üle 20 000 euro.
Suuremad reisijad ongi eelkõige riigikaitsekomisjoni, Euroopa asjade ja väliskomisjoni liikmed ning need riigikogulased, kes kuuluvad rahvusvaheliste organisatsioonide parlamendidelegatsioonidesse, märkis leht.
Teisel kohal on Mihkelsoniga samadesse komisjonidesse lihtliikmena kuuluv sotsiaaldemokraat Marianne Mikko, kes on käinud kümnes lähetuses ja kulutanud üle 13 000 euro ning tema meelissihtkoht on Prantsusmaa, kuhu on teda viinud kuus lähetust.
Palju ei jää maha ka teine sotsiaaldemokraat, väliskomisjoni esimees Sven Mikser, kelle kaheksast töölähetusest kaks on olnud USA-sse ja kulud kokku üle 12 000 euro. | Leht: Tiiduse reis Hiinasse maksis maksumaksjale 36 eurot, Mikko reis Prantsusmaale 2300 | https://www.err.ee/563960/leht-tiiduse-reis-hiinasse-maksis-maksumaksjale-36-eurot-mikko-reis-prantsusmaale-2300 | Riigikogu liikmete välislähetuste kulud Eesti maksumaksja jaoks kõiguvad mõnekümne euro ja tuhandete eurode vahel ning küünivad poolaastas paarisaja tuhande euroni. |
Õhtuleht kirjutab, et lisaks ametialasele võltsimisele ja omastamisele süüdistatakse Lumistet ka dokumendi võltsimises.
Nendes kuritegudes süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova sõnul on väidetav omastamine toimunud seoses Kohtla vallas korraldatud hankega. | Endine vallajuht astub kohtu ette | https://www.err.ee/563959/endine-vallajuht-astub-kohtu-ette | Endine Kohtla vallavanem Hannes Lumiste astub Viru maakohtu ette süüdistatuna ametialases võltsimises ja omastamises. |
Kell 9.27 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaduse puiestee ja Õie tänava ristmikul, kus 60-aastane mees tegi alarmsõitu päästeameti Scaniaga ning ületas punase fooritulega ristmikku, kuid alarmsõidukile teed andnud ja peatunud autodest tegi möödasõitu samal ajal Mercedes, mida juhtis 58-aastane mees, mistõttu toimus kokkupõrge. Suurel kiirusel liikunud Mercedes paiskus kokkupõrke tõttu üle ristmiku, murdis maha valgusfoori ja paiskus aeda. Mercedese juht sai viga ja ta toimeati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 14.35 juhtus liiklusõnnetus Narvas Kreenholmi tänaval, kus 50-aastane mees tegi Toyota Avensisega tagasipööret ja ei andud teed otse liikunud Audi A6 Avantile, mida juhtis 75-aastane mees. Audis olnud kuueaastane poiss, kaheksa-aastane tüdruk ja 25-aastane mees pöördusid traumapunkti. | Liikluses sai viga neli inimest | https://www.err.ee/563958/liikluses-sai-viga-neli-inimest | Pühapäeval juhtus üle Eesti kaks liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest, sealhulgas kaks last. |
Trump kustutas Sudaani ametlikult riikide hulgast, keda USA peab terrorismi toetajaiks ning pidas kohe seejärel ajakirjanike juuresolekul Valge Maja ovaalsaalis telefonikõne Iisraeli ja Sudaani liidritega.
"Me laiendame teie juhtimisel nii kiiresti rahuringi," oli kuulda Netayahut ütlemas.
Tuleb veel palju teisi, lubas Trump. "Meil on vähemalt viis, kes tahavad veel tulla," ütles ta ajakirjanikele Valges Majas.
"Sudaan ja Iisrael on otsustanud suhted normaliseerida – järjekordne suur samm Lähis-Idas rahu saavutamise teel, kuna veel üks riik ühineb Aabrahami lepinguga," kirjutas Trumpi abi Judd Deere Twitteris.
Sudaan kinnitas reedel Valge Maja teadet diplomaatiliste suhete sõlmimisest Iisraeliga, mis paneb punkti aastakümneid kestnud sõjaseisukorrale kahe riigi vahel.
"Sudaan ja Iisrael leppisid kokku suhete normaliseerimises, vaenuseisundi lõpetamises," vahendas riigitelevisioon, kus loeti ette Sudaani, Iisraeli ja USA ühisavaldus.
Teretulnud punkt Trumpi välispoliitiliste saavutuste reas
Trump teatas plaanist Sudaan terrorit toetavate riikide nimekirjast maha võtta juba esmaspäeval, tingimusel, et too maksab kompensatsiooni ameeriklastest terroriohvritele. Sudaan kanti nimekirja nüüdseks kukutatud diktaatori Omar al-Bashiri ajal.
Sudaani üleminekuvalitsus on eraldanud 335 miljonit dollarit Bashiri-aegasete USA-vastaste rünnakute ohvritele kompensatsiooni maksmiseks.
Järjekordse islamiriigi otsus Iisraeliga suhete normaliseerimist alustada on teretulnud punkt Trumpi välispoliitiliste saavutuste reas otse enne 3. novembri presidendivalimisi.
Kolmapäeval külastas Iisraeli delegatsioon Sudaani, et arutada diplomaatiliste suhete võimalust.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu allkirjastas septembris Valges Majas USA vahendatud diplomaatilised lepped AÜE ja Bahreiniga, kuid Sudaan on tähelepanuväärsem saavutus, sest tegemist on araabia riigiga, kes on olnud Iisraeliga sõjas.
"Täna tehti Ühendriikide-Sudaani kahepoolsetes suhetes kaalukas samm, mis Sudaani jaoks tähistab pöördepunkti," ütles Valge Maja avalduses.
Sudaani peaminister Abdulla Hamdok tänas Twitteris Trumpi, kuid ei maininud Iisraeli tunnustamist. Ta on varem öelnud, et üleminekuvalitsuse juhina ei ole tal voli sellist otsust langetada.
Sudaani valitsuse allika sõnul võtsid telefonivestlusest osa Trump, Hamdok, Netanyahu ja Sudaani kindral Abdel Fattah al-Burhan.
USA kandis Sudaani terrorismi toetavate riikide nimekirja 1993. aastal, kui riiki valitses veel Omar al-Bashir. Pärast Bashiri võimuletulekut riigipöördega 1989. aastal, sai riigist pelgupaik džihadistidele ja teistele terroristidele, nende seas Al-Qaeda liider Osama bin Laden.
Samuti võõrustas riik omal ajal tuntuimat terroristi Illich Ramirez Sanchezi ehk "Šaakal" Carlost, kes oli seotud terrorirünnakutega 1970.-80. aastatel. Sanchezi nabisid 1994. aastal Hartumis kinni Prantsuse luureagendid.
Ühendriigid kehtestasid Sudaanile, mis on üks vaeseimaid riike maailmas, 1990. aastatel karmid majandussanktsioonid, millest loobuti alles 2017. aastal.
Netanyahu: Iisraeli-Sudaani lepe on võrratu pööre
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu tervitas diplomaatiliste suhete sõlmimist Sudaaniga, millest teatati ametlikult reedel Washingtonis.
"Milline võrratu pööre," kiitis Netanyahu. "Hartum ütles täna "jah" rahule Iisraeliga, "jah" Iisraeli tunnustamisele ja "jah" suhete normaliseerimisele Iisraeliga."
Netanyahu viitas sõnavõtus pärast 1967. aasta sõda vastuvõetud Araabia Liiga Hartumi resolutsioonile, mida tuntakse ka kui "kolme ei" poliitikat suhetes Iisraeliga: ei mingit rahu, ei mingit tunnustust ja ei mingeid läbirääkimisi.
Palestiina mõistis Iisraeli ja Sudaani leppe hukka
Palestiina omavalitsus mõistis reedel hukka Iisraeli ja Sudaani leppe suhete normaliseerimise osas.
"Palestiina presidendiamet väljendas hukkamõistu Sudaani tehingule normaliseerida sidemed Iisraeli okupatsiooniriigiga, mis anastab Palestiina maad," seisis võimude ametlikus avalduses.
Palestiina islamiliikumine Hamas mõistis juba varem leppe hukka.
"Iisraeli ja Sudaani suhete normaliseerimine, millest teatas reedel Valge Maja, on poliitiline patt, mis kahjustab nii palestiinlasi kui sudaanlasi," toonitas Hamas.
"See lepe kahjustab palestiina rahvast ja nende õiglast üritust, ja veel rohkem kahjustab see sudaanlaste rahvuslikke huvisid," teatas Hamas. "See toob kasu ainult Netanyahule." | Trump teatas Sudaani ja Iisraeli suhete normaliseerimisest | https://www.err.ee/1150770/trump-teatas-sudaani-ja-iisraeli-suhete-normaliseerimisest | USA president Donald Trump teatas reedel, et Sudaan normaliseerib suhted Iisraeliga, keda hiljuti otsustasid tunnustada Pärsia lahe araabia riigid Bahrein ja Araabia Ühendemiraadid. |
18-aastane ja 199 cm pikkune eestlasest tagamängija viskas Itaalia esiliigaklubi eest samas liigas palliva Forli vastu kolm punkti. Võitjate parimaks kerkis Derrick Marks 19 silmaga, Lorenzo Saccaggi lisas 18, Lorenzo Querci 12 ja Deshawn Sims 11 punkti. Forli poolel viskasid Terrence Roderick 17 ja Erik Rush 16 silma, vahendab Korvpall24.ee.
Serie A2 hooaeg algab Riismaa ja Pistoia jaoks 15. novembril, kui võõral väljakul minnakse avavoorus vastamisi Chieti Basket 1974-ga, kus hingekirjas ka 22-aastane ja 210 cm pikkune eestlasest keskmängija Arnold Mitt.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Joonas Riismaa sai Itaalia esiliigaklubi eest punktid kirja | https://sport.err.ee/1150802/joonas-riismaa-sai-itaalia-esiliigaklubi-eest-punktid-kirja | Selle nädala alguses pidas Joonas Riismaa kodumeeskond Pistoia Basket Itaalias uues koosseisus oma teise treeningmängu, kui kümne punktiga saadi jagu Kaspar Kitsingu eelmise hooaja kodutiimi Forlist. Lõppskooriks oli 84:74 (18:14, 27:24, 21:26, 18:10). |
Hollandlased asusid avapoolajal 4:0 juhtima ja lisasid pärast vaheaega veel kolm tabamust. Kaks väravat lõid Danielle van de Donk ja Jackie Groenen, ühe lisasid Sherida Spitse (penaltist), Aniek Nouwen ja Katja Snoeijs.
Täpselt sama tulemusega kaotas Eesti naiste jalgpallikoondis mullu MM-finaali jõudnud ja 2017. aastal Euroopa meistriks kroonitud Hollandile ka mullu augustis koduväljakul.
Tabeliseis A-valikgrupis: 1. Holland 24 punkti (8 mängust), 2. Venemaa 15 (7), 3. Sloveenia 12 (8), 4. Kosovo 10 (7), 5. Türgi 2 (7), 6. Eesti 1 (7).
Eestil seisavad ees veel mängud kodus Sloveenia (27. oktoobril) ja Türgiga (27. novembril) ning võõrsil Sloveeniaga (1. detsembril). | Eesti kaotas maailma tippnaiskonnale 0:7 | https://sport.err.ee/1150799/eesti-kaotas-maailma-tippnaiskonnale-0-7 | Eesti naiste jalgpallikoondis kaotas reedel EM-valikmängus võõrsil Hollandile suurelt 0:7. |
Reinsalu andis sotsiaalmeedias teada, et teeb järgmisel nädalal tööd kaugteel.
Reinsalu sõnul andis ta reede õhtul ka koroonaproovi, kuid selle tulemus pole veel teada.
"Sloveenia välisminister külastas sel nädalal enne Sloveenia Euroopa Liidu eesistumist Balti riike. Teisipäeval kohtusin temaga Tallinnas ning ta teatas Sloveenia liitumisest Kolme mere algatuse fondiga. Täna õhtul sain Sloveeniast teada, et Sloveenia ministri tänane viirusetest oli positiivne. Sellega seoses tegin täna õhtul testi (juba kuuenda paari nädala jooksul) ning jään isolatsiooni ja teen järgmisel nädalal tööd kaamera kaudu. Minuga koos alustavad isolatsiooni ka mu ametivennad Lätist ja Leedust ning järgmisel nädalal on meil vähemalt välisministritele Balti mulli asemel Balti karantiin," kirjutas Reinslau.
AFP kirjutas reedel, et Sloveenia välisminister Anže Logar antis pärast Balti riikidesse tehtud visiite positiivse koroonaproovi.
Logar naasis kolmepäevaselt tuurilt koju neljapäeval.
"Minister Logar andis rutiinsel testimisel positiivse koroonaproovi. Tal ei ole haiguse sümptomeid, kuid tema ja ta lähemad töötajad jäävad kümneks päevaks eneseisolatsiooni," teatas Sloveenia välisministeerium.
Eesti välisminister Urmas Reinsalu ja Sloveenia välisminister Anže Logar. Autor/allikas: Välisministeerium | Koroonasse nakatunud Sloveenia ministriga kohtunud Reinsalu jääb isolatsiooni | https://www.err.ee/1150792/koroonasse-nakatunud-sloveenia-ministriga-kohtunud-reinsalu-jaab-isolatsiooni | Välisminister Urmas Reinsalu jääb isolatsiooni, kuna kohtus sel nädalal Tallinnas Sloveenia kolleegi Anže Logariga, kes on andnud positiivse koroonaproovi. |
"Tänane etapp oli sile ja siiamaani kõige kergem, samas ka kõige kiirem. Kui ma ei eksi, siis keskmine kiirus tuli pea 50 km/h," kirjutas eestlane Facebookis. "Prioriteet oli [võistkonna liidrit] Dan Martinit kaitsta, mina sain vabamad käed, aga ohu korral pidin olema siiski valmis end ohverdama, millest sain sajaprotsendiliselt aru."
"Sõidu keskel hakkas Movistari tiim nalja tegema ja üritas enamasti allatuulelõigul küljetuult teha, mis oli veider. Saan aru, et proovima peab, aga kui sa näed, et keegi maha ei jää või vahet sisse ei saa, siis milleks tekitada paanikat. Kõik olid seetõttu närvilised. Õnneks rahuneti üsna pea maha. Kiirused tõusid kohati siledal 75 km/h, mis oli omaette kogemus," lausus Räim.
"Lõpus olid kaks mees meie liidril abiks ja mina istusin tema taga, kui peaks midagi juhtuma ja siis 10 km enne lõppu sain enda teed minna. Eks sellises olukorras on kerge teha valesid otsuseid ja raske õiged. Peab kuulama sisetunnet, täna õnnestus päris normaalselt."
Grupifinišis oli nobedaim iirlane Sam Bennett (Deceuninck - Quick-Step; 3:53.29), kes edestas belglast Jasper Philipseni (UAE - Team Emirates) ja itaallast Jakub Mareczkot (CCC).
Kaheksanda koha saanud Räime sõnul võinuks ta siiski viimases kurvis agressiivsem olla, mis oleks toonud ehk mõne koha võrra kõrgemagi tulemuse. "Siiski olen väga rahul, et suutsin esikümnesse end murda. Mingi imetulemus see pole, aga psühholoogiliselt üpriski tähtis verstapost. Jäin tänasega rahule."
Velotuuri järgmise etapil (Huesco - Sabinanigo; 184,4 km) ootavad sõitjaid taas mäed. Ületada tuleb kaks teise ja üks kolmanda kategooria tõus. "Homme juba veidi raskem päev. Miskipärast arvan, et homse etapi võitja tuleb jooksikute hulgast," lausus Räim. | Räim: imetulemus see pole, aga psühholoogiliselt tähtis verstapost | https://sport.err.ee/1150791/raim-imetulemus-see-pole-aga-psuhholoogiliselt-tahtis-verstapost | Mihkel Räim (Israel Start-Up Nation) teenis Hispaania velotuuri neljandal etapil (Garray - Ejea de los Caballeros; 191,7 km) grupifinišis kaheksanda koha. |
"Ilmselt on mul arukas esmaspäeval teatada konservatiivide fraktsioonile, et lahkun Rahvusringhäälingu nõukogust ja võtta sellega vasakliberaalidelt kont valitsuse ründamiseks," kirjutab Reitelmann.
"Kujutan selle juures juba ette ERR-i juhatuse, osa nõukogu ning eelkõige kultuurimarksistlike toimetajate joovastust. Pind tagumikus on kadunud! Kõike saab rahulikult jätkata: teha segamatult vasakliberaalset propagandat, võimendada suhtekorraldusfirmade kampaaniasõnumeid, levitada homoagendat ja libauudiseid ilma, et Reitelmann aru ei nõua. Plusspoolele tuleb aga kanda see, et ma ei pea enam vaatama AK-d ja vastama üle päeva mõnele vihase televaataja kirjale, kes pärib nördinult, miks nõukogu midagi ette ei võta," lisab ta.
Reitelmann vabandas solvangu pärast, öeldes, et pidas sõna sodomiit all silmas homoseksuaali, mitte loomapilastajat.
"Tõe huvides olgu siinkohal üle korratud, et ma ei ole eales seostanud "Ringvaate" saatejuhte loomapilastusega, mida "lügenpresse" ohtralt korranud on. Kuna seda valet on jõuliselt levitatud, vabandan asjaosaliste ees."
Muu hulgas nimetas Urmas Reitelmann neljapäeva õhtul tehtud postituses "Ringvaate" saatejuhte Marko Reikopit ja Grete Lõbut sodomiitideks.
ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann tegi seepeale EKRE esimehele Martin Helmele ettepaneku kutsuda erakonna poolt nõukogusse nimetatud Urmas Reitelmann solvava käitumise pärast tagasi.
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga teatas päeval samuti, et reformierakondlased algatavad EKRE riigikogu saadiku Urmas Reitelmanni tagasikutsumise rahvusringhäälingu nõukogust.
Reitelmann eemaldas postituse reede hommikul. | Reitelmann kaalub ERR-i nõukogust lahkumist | https://www.err.ee/1150782/reitelmann-kaalub-err-i-noukogust-lahkumist | Neljapäeva õhtul "Ringvaate" saatejuhtide kohta sotsiaalmeediasse solvava postituse teinud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu liige, EKRE-sse kuuluv Urmas Reitelmann andis reede õhtul teada, et võib nõukogust lahkuda. |
EL-i põllumajandustoetused hõlmavad kolmandikku kõigist liikmesriikidele ette nähtud kulutustest. Praegu arutatakse eelarveettepanekut aastateks 2021-2027, kus põllumajandustoetuste osa on 387 miljardit eurot.
"Kogu austusega reformi vastaste vastu, kes on selle edenemise pidevalt kahtluse alla seadnud, võtme täna vastu tasakaalus teksti, mille eesmärgid vastavad tegelikkusele," ütles prantslasest parlamendiliige Anne Sander.
Toetuste eest seisavad kindlalt suured põllumajanduspiirkonnad nagu Prantsusmaa, Iirimaa ja Ida-Euroopa riigid, kus põllumeestel on ka poliitikas suur mõju.
"Kahjuks võeti ÜPP raport vastu," ütles roheliste saadik Bas Eickhout.
Keskkonnaaktiviste pahandab, et vaid 20 protsenti kavandatud kulutustest on mõeldud kliimasõbraliku poliitika elluviimiseks.
Europarlament pani reedese hääletusega paika oma positsiooni üle eelolevatel kõnelustel liikmesriikide valitsustega, kes leppisid oma seisukohtades kokku nädala algul.
Keskkonnaaktivistid püüdsid enne hääletust mõjutada europarlamenti põllumajandustoetuste eelnõu tagasi lükkama, sest see ei vasta kliimamuutuse pidurdamiseks võetud kohustustele.
"Teil on võimalus muuta tühjad sõnad tegudeks," ütles Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg europarlamendi liikmetele.
"Tulevaste põlvkondade pilgud on teil." | Europarlament võttis põllumajandustoetuste eelnõu vastu | https://www.err.ee/1150761/europarlament-vottis-pollumajandustoetuste-eelnou-vastu | Euroopa Parlament võttis keskonnaaktivistide pahameelest hoolimata reedel Euroopa Liidu põllumajandustoetuste eelnõu vaevata vastu. |
"Rumeenia tõi täna Euroopa Kohtu ette kolm asja mobiilsuspaketi piiravate ja ebaproportsionaalsete meetmete tühistamiseks," kirjutas välisminister Bogdan Aurescu Twitteris.
Bukarest on ähvardanud kohtuasja algatada alates juulist, mil Euroopa Parlament niinimetatud mobiilsuspaketi idapoolsete liikmesriikide pahameelest hoolimata heaks kiitis.
Ehkki riigid nagu Rumeenia ja Bulgaaria, aga ka Baltimaad, on nimetanud paketti diskrimineerivaks, leiavad selle toetajad, et see tagab Euroopa Liidus ühtsed tööstandardid.
Kõige vastuolulisem on reegel, mis nõuab veokitelt naasmist riiki, kus nad on registreeritud, iga kaheksa nädala tagant. Autojuht peab tagasi pöörduma nelja nädala tagant. Vastaste sõnul on sellel muuhulgas ka negatiivne keskkonnamõju, sest see võib tähendada lisareise.
Samuti näeb see ette iganädalast puhkeperioodi väljaspool sõidukit, seejuures peab majutuse eest maksma ettevõte.
Rumeenia transporditöötajate ametiühing (UNTRR) on reformi sarjanud ja hoiatanud, et see tähendab transpordifirmadele 10-14-protsendist käibekaotust ja seab pikas plaanis ohtu 200 000 töökohta.
Bulgaaria valitsus teatas reformi vaidlustamisest Euroopa Kohtus kolmapäeval. | Rumeenia vaidlustab EL-i maanteepaketi Euroopa Kohtus | https://www.err.ee/1150766/rumeenia-vaidlustab-el-i-maanteepaketi-euroopa-kohtus | Rumeenia valitsus teatas reedel, et liitub naaberriigi Bulgaariaga Euroopa Liidu uue maanteepaketi vaidlustamisel Euroopa Kohtus. |
Sõitjad olid saanud reedel pedaalida vaid kaheksa kilomeetrit, kui halvenevate ilmaolude tõttu otsustati etappi peatada ja startida pisut kaugemalt.
Ratturid istusid autodesse ja sõitsid finišipaigale lähemale ning algselt enam kui 250-kilomeetriseks planeeritud sõit osutus enam kui poole lühemaks.
Karjääri esimese suurtuuri võidu teenis jooksikute grupist eraldunud Cerny, kellele järgnes 18 sekundit hiljem belglane Victor Campenaerts (NTT).
26 sekundit võitjale kaotasid neli ratturit, neist esimesena lõpetas lõpujoone ehk sai kolmanda koha itaallane Jacopo Mosca (Trek - Setafredo).
Üldarvestuses etapp muudatusi ei toonud: liidrina jätkab Kelderman, kellele austraallane Jai Hindley (Sunweb) kaotab 12 ja britt Tao Geoghegan Hart (Ineos Grenadiers) 15 sekundiga.
Tanel Kangert (EF) kuulus võitjast pea tosin minutit hiljem lõpetanud peagruppi. Eestlane sai 88. koha ja jätkab kokkuvõttes 33. kohal (+1:46.23).
Pühapäeval lõppeval velotuuril jääb nüüd sõita veel kaks etappi: laupäeval esimese kategooria lõputõusuga kulmineeriv võitlus mägedega ja pühapäeval individuaalne temposõit. | Giro etapi võitis kordusstardist Tšehhi rattur, liidrina jätkab Kelderman | https://sport.err.ee/1150760/giro-etapi-voitis-kordusstardist-tsehhi-rattur-liidrina-jatkab-kelderman | Itaalia velotuuri 19. etapi (Abbiategrasso - Asti; 124 km) võitis tšehh Josef Cerny (CCC). Üldliidrina jätkab hollandlane Wilco Kelderman (Sunweb). |
Eile kirjutasid koalitsioonierakondade juhid alla dokumendile, kus rõhutati üle mõned Eesti põhiseaduse punktid ja tõdeti, et kedagi ei tohi solvata. Kas EKRE retooriline ümbersünd on juba näha?
Ei, praegu seda küll kuskilt otsast veel näha pole olnud. Mulle tundub, et osadel EKRE poliitikutel on empaatiaga raskusi. Ega nad ei kuulegi või ei saagi aru, et nad valesti käituvad. Aga eilne deklaratsioon justkui näitaks, et nad vähemalt proovivad midagi.
Palun analüüsige, miks on nii, et eelmisel reedel, pärast Mart Helme intervjuud, järgnes Keskerakonna ja Isamaa juhtpoliitikute poolt avalduste laine, kus Helme väljaütlemised mõisteti hukka. Täna lugesime, et parlamendisaadik nimetas ETV saatejuhte väga koledate sõnadega, aga midagi taolist ei järgnenud.
Võib-olla kõik on juba väsinud avalduste tegemisest ja kuulamisest. Urmas Reitelmann ei ole lihtsalt riigikogu liige, ta on ka riigikogu poolt määratud esindaja rahvusringhäälingu nõukogus. See on väga ebameeldiv, aga samas ka ülimalt kummaline olukord.
Kujutage ette mõnda teist organisatsiooni, kus nõukogu liige niimoodi solvavalt oma töötajate kohta ütleb. Kuidas nõukogu liige saaks selles asutuses edasi olla? Ma loodan väga, et EKRE reageerib kiiresti ja kutsub Reitelmanni sealt rahvusringhäälingu nõukogust tagasi. Kui EKRE seda ei tee, siis ma loodan, et riigikogu teeb seda oma hääletusega.
Kui ühtne oli Isamaa eile, kui Helir-Valdor Seeder oma allkirja andis ja koalitsioon jätkas?
Ega otseselt ju kuskil ei hääletatudki, kas koalitsioonis jätkata või mitte jätkata. Selliste jooksvate probleemide klaarimiseks ongi erakonna juhtkond. Aga kindlasti on meil ka erakonnas sees tõsised arutelud sel teemal, et kuidas mõjutada seda, et valitsusliit tervikuna käituks viisakalt, käituks vabale Eestile vääriliselt. Kindlasti on meil sees arutelud ka sellesama referendumi teemal, mille toimumise aja suhtes eile kokku lepiti. Sest nagu näha, midagi head sellest ootamas ei ole.
Isamaa parempoolsete ühendus tegi kolm päeva tagasi avalduse, kus ütles, et vaenamise õhkkonnas referendumit korraldada ei saa. Kas nüüd, kui erakondade juhid on kirjutanud alla, et seda viha ei ole, on mõistlik referendumit korraldada?
Igal juhul on näha, et küsimuse esitamise tulemusena lihtsalt köetakse sellist põlgust ja viha mingite gruppide suhtes. Üks grupp ühelt poolt ja teine grupp teiselt poolt. Äärmuslastele on see tore hapnik, aga tavalisel inimesel sellest midagi võita ei ole. Ka mõistlikel poliitilistel jõududel sellest midagi võita ei ole. Ühiskond tervikuna kindlasti kaotab.
Sotsiaaldemokraadid räägivad valitsuse umbusaldamisest, reformierakondlased Mart Helme umbusaldamisest. Kas koalitsioonierakondade siseste arutelude foonil võib öelda, et umbusaldamise katsetel on mingisugune mõte või pigem läheb nii, nagu seni on läinud. Ehk vähemalt umbusaldamise päeval on koalitsioon ka parlamendisaadikute tasandil ühtne?
Kas ta päris ühtne on, aga kui nüüd erakondade juhid on jälle midagi kokku leppinud, siis üldiselt püüavad erakondade esindajad järgida neid kokkuleppeid, mida juhid teevad. Mõned kindlasti ütlevad, et ei suuda lihtsalt kaasa minna. Aga tavaliselt enamus neid kokkuleppeid peavad.
Küsimus on lihtsalt selles, et EKRE lihtsalt lõhub ja lõhub ja hävitab ja hävitab. Hävitab ka selle valitsusliidu koosmeelt. Järjekindlat teeb EKRE käitumine kahju. EKRE-le võib-olla ei tee kahju, kuna nad mängivadki sellistel madalatel instinktidel suure osa ajast, aga kindlasti EKRE ministrite käitumine kahjustab Keskerakonda ja Isamaa erakonda. Meie kaks erakonda kannatame selle alla, kui EKRE ministrid ja teised poliitikud ebaväärikalt käituvad.
See on valitsusliidule probleem ja eks ta sööb ja lõhub järjest enam. Opositsiooni ülesanne on teha neid umbusaldusavaldusi. Aga valitsusliidud lagunevad siiski seestpoolt, kui enam ei jaksata üksteist taluda.
Aga praegu veel seda jaksu on?
No kui esimehed värskelt uue kokkuleppe on teinud, küllap siis on. Aga ma arvan, et selle kokkuleppe osas ja selle referendumi osas seisavad veel arutelud ees. | Siim Kiisler: EKRE lihtsalt lõhub ja lõhub ja hävitab | https://www.err.ee/1150753/siim-kiisler-ekre-lihtsalt-lohub-ja-lohub-ja-havitab | Isamaa erakonna parempoolsete ühenduse esindaja parlamendiliige Siim Kiisler loodab, et EKRE kutsub Urmas Reitelmanni rahvusringhäälingu nõukogust tagasi. |
Kuna koondise- ja euromängude tõttu pidasid Premium liiga klubid septembris erineva hulga kohtumisi, arvestati kuu parimate valimisel sisse ka oktoobrikuu alguses toimunud mängud. Selle tulemusena valiti parimaks mängijaks Paide Linnameeskonna poolkaitsja Sergei Mošnikov.
32-aastane Mošnikov aitas Paidel valitud perioodil üle mängida nii Viljandi Tuleviku (4:1), Tallinna Kalevi (4:1) kui ka FCI Levadia (1:0). Kõikides mängudes oli tugev roll ka Mošnikovil, kes sai Viljandi Tuleviku vastu kirja kaks väravat ning võidumängudes Kalevi ja Levadia jäi kogenud poolkaitsja nimele väravasööt. Lisaks oli Mošnikovi keskmine InStati näitaja sel perioodil kogu liiga kõrgeim - 315.
Kuu parimaks treeneriks valiti aga TJK Legioni juhendaja Denis Belov, kelle käe all teenis Legion 4 mänguga 2 võitu ja 2 viiki. Septembrikuu esimeses mängus alistas Legion kodumurul 2:1 Narva Transi, sealt edasi tehti võõrsil 2:2 viik FC Kuressaarega, alistati 3:1 Tartu Tammeka ning lõpetuseks võideldi võõral väljakul 1:1 viik välja Nõmme Kaljult. Eduka seeria järel kerkis Legion 9. tabelirealt jagama hetkel 21 punktiga 7.-8. kohta. | Premium liiga kuu parimate auhinnad teenisid Mošnikov ja Belov | https://sport.err.ee/1150738/premium-liiga-kuu-parimate-auhinnad-teenisid-mosnikov-ja-belov | Premium liiga möödunud kuu parimate auhinnad läksid sedapuhku Paide Linnameeskonna ja TJK Legioni ridadesse. |
Esimest korda karjääri jooksul suurturniiril osalenud Spreafico 15. ja 16. oktoobril antud proovidest ilmnes "halb analüütiline leid" ehk jäljed enobosarmi (tuntud ka kui ostariin) tarvitamisest.
Alates 2008. aastast keelatud ainete nimekirja kuuluva aine tõttu ei startinud Spreafico reedesele 19. etapile. Katkestamise hetkel oli tunamullune Venetsueela velotuuri võitja 127. kohal. | Girol osalev rattamees põrus dopingukontrollis | https://sport.err.ee/1150733/girol-osalev-rattamees-porus-dopingukontrollis | Itaalia jalgratturi Matteo Spreafico (Vini Zabu - KTM) dopinguproovist tuvastati keelatud anaboolset ainet ja 27-aastane sportlane pidi Giro d'Italia pooleli jätma. |
Prantsusmaa viiekordne ultratriatlon pidi esmalt toimuma suvel, ent koroonaviiruse laialdase leviku tõttu lükati selle start 26. oktoobri peale. Lisaks Ratasepale oli stardinimekirjas end üles andnud nii kahe- kui ka kolmekordse ultratriatloni maailmarekordi hoidja Robert Karaś Poolast kui ka eestlase teine peamine konkurent, sakslane Richard Jung.
Sellest tulenevalt ootas Ratasepp kiiret ja enneolematut võistlust maailma parimatega, ennustades, et meeste tasemest lähtuvalt võinuks viiekordse ultratriatloni maailmarekord tulla alla 70 tunni (kehtiv viiekordse ultratriatloni maailmarekord on 73:18.16).
Seni jääb Ratasepa parim viiekordse ultratriatloni aeg möödunud aastasse, kui ta pärast 19 km ujumist, 900 km rattasõitu ja 211 km jooksu finišeeris ajaga 72:55.29. Richard Jung lõpetas sel võistlusel ajaga 71:07.24, olles justkui uus maailmarekordi omanik. Siiski püsib praegu maailmarekordina aeg 73:18.16, kuna Austrias Bad Blumaus toimunud võistlusele ei olnud korraldaja tellinud nõuetekohast dopingukontrolli. Seetõttu ei läinud rekorditulemus ka ametlikult kirja.
Ratasepp suundus starti maailmarekordi püstitamise mõtetega. Ettevalmistus, füüsiline vorm ja enneolematult tihe konkurents andsid põhjuse rekordilist aega oodata.
Tartust starditi võistluspaika neljapäeva varahommikul, hoolimata sellest, et esimesed küsimärgid võistluse toimumise osas tekkisid juba kolmapäeva õhtul. Kuna võistluspiirkonna viirusnäitajad olid väga madalad, erinevalt Prantsusmaa teistest piirkondadest, siis püsis lootus võistluse toimumiseks. Selle teadmisega lahkus Ratasepp Eestist võistluspaiga suunas.
Kaks ööd ja päeva andis korraldaja ametnikega suheldes endast kõik, et saada võistluse korralduseks erand ja positiivne otsus. "Pärast 27 tundi ja 2000 km autosõitu, veidi enne Saksamaa-Prantsusmaa piiri saime korraldajalt kurva sõnumi, et võistluse toimumine keelati koroonaviiruse tõttu ära. Uudisest teada saamisel olime kõigest paari tunni autosõidu kaugusel võistluspaigast," rääkis Ratasepp pressiteate vahendusel.
"Sõnu ei ole ja meel on kurb, kuid midagi ei ole parata. Ääretult kahju, et kõik see ettevalmistus ja hea füüsiline vorm jäi seekord tulemuseks realiseerimata. Pettumus on suur ja veidi tühi tunne on, kuid katsun selle kiiresti unustada ja sellest vajaliku õppetunni omandada," ütles ultrasportlane.
Prantsusmaa viiekordse ultratriatloni toimumine lükati edasi 2021. aasta suvesse. | Võistluspaika teel olnud Ratasepp sai viiekordse ultratriatloni tühistamisteate | https://sport.err.ee/1150726/voistluspaika-teel-olnud-ratasepp-sai-viiekordse-ultratriatloni-tuhistamisteate | Neljapäeva varahommikul startis ultratriatleet Rait Ratasepp kolmeliikmelise tiimiga matkaautoga Prantsusmaale Colmari poole, kus pidi toimuma viiekordne katkematu ultratriatlon. Pärast 24 tundi autosõitu ja kõigest paar tundi enne võistluspaika jõudmist tuli teade kauaoodatud võistluse tühistamisest. |
Alates 26. oktoobrist on Eesti liikumisvabaduse piirangute piirmäär 37,9 (Eesti 1,1-kordne nakatumisnäitaja), teatas välisministeerium. Eneseisolatsiooni kohustus ei laiene neile inimestele, kes saabuvad Eestisse Euroopa Liidu ja majanduspiirkonna, Schengeni ala ning ELi ühise nimekirja riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 37,9 inimese 100 000 elaniku kohta.
Tuginedes koroonaviirusega nakatunute suhtarvule kehtib alates 26. oktoobrist kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang järgmistest Euroopa riikidest Eestisse saabujatele: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu*, Liechtenstein, Luksemburg, Läti*, Malta, Monaco, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Soome*, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, Vatikan, ja Ühendkuningriik.
Liikumisvabaduse piirang ei rakendu tulles Norrast.
* Vastavalt valitsuse korraldusele ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haigustunnusteta isikutele, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Leedu, Läti või Soome territooriumil ning saabunud Leedust, Lätist või Soomest Eestisse, juhtudel kui:
(1) isik on teinud mitte enne kui 48 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist nimetatud riikidesse reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis.
(2) isiku Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel ei ole enne Eestisse saabumist kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.
Teave riikide ja liikumispiirangute kohta neist riikidest saabujatele asub välisministeeriumi lehel.
22. oktoobril uuendas Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja piirangu võimaliku kaotamise kohta käiva soovituse lisas olevat kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Singapurist, Taist, Uruguayst ja Uus-Meremaalt. Nimetatud riikidest Eestisse saabudes tulevast nädalast oma liikumisvabadust 14 päevaks piirama ei pea.
Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest. | Eneseisolatsiooni ei pea esmaspäevast jääma Norrast tulles | https://www.err.ee/1150711/eneseisolatsiooni-ei-pea-esmaspaevast-jaama-norrast-tulles | Kõigist Euroopa riikidest, välja arvatud Norrast saabujad peavad uuest nädalast Eestis oma liikumist piirama ja eneseisolatsiooni jääma. |
"Mõte NO99 teatri asju näidata on olnud aastaid," ütles IFF-i juht Harly Kirspuu. "Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, keda NO99 teater poleks puudutanud, ja kui salvestused on alles, oleks igati mõistlik neid ka rahvale näidata."
Kirspuu ütles, et NO72 ajaga – 2011 – ja praegusega võrreldes on erinevus väike. "Sellepärast me selle lavastuse konkreetselt ette võtsimegi, et Eesti on millegipärast enam-vähem samas paigas tagasi kui siis, ja mõnedki temaatikad, mis olid tolla, on järsku jälle väga aktuaalsed."
IFF-i sügishooaja avalöögile traditsiooniliselt toimub ka kohtumine tegijatega. Seekord tuleb teosest endast, NO99 teatrist ja muust rääkima Tiit Ojasoo. Kirspuu sõnas, et sellist võimalust iga päev ei teki. "Etendustel on meist paljud käinud, aga et saaks küsida, mis ja kuidas, see on teine asi.
IFF on alternatiivsete filmide festival, mis toimib Tallinnas aastast 2013 kord kuus. Suve lõpus 2020 võeti üle Tartus kultuuriklubis Salong toimunud Mitte Eriti Heade Filmide Õhtu, mis toimub iga paari nädala tagant, ja nüüd on IFF mõlemas linnas. Imelike Filmide Festivali missioon on näidata avalikkusele filme, mida kinodes muidu ei näidataks. Nende patroon on aastast 2016 Ivo Linna. | Imelike Filmide Festival alustab hooaega NO99 teatri lavastusega "The Rise and Fall of Estonia" | https://kultuur.err.ee/1150703/imelike-filmide-festival-alustab-hooaega-no99-teatri-lavastusega-the-rise-and-fall-of-estonia | Laupäeval, 24. oktoobril alustab kinos Sõprus oma sügishooaega Imelike Filmide Festival (IFF), kus tuleb linastusele NO99 teatri 2011. aasta lavastus "The Rise and Fall of Estonia". |
Almere linnas tegutsev Flevo haigla teatas, et transpordib reedel kaks intensiivravi vajavat patsienti helikopteriga Hollandi-Saksamaa piirist 65 kilomeetri kaugusel asuvasse Münsteri haiglasse, vahendas Reuters.
Tegemist on esimese korraga koroonaviiruse teise laine ajal, mil Holland on pidanud oma patsiente teise riiki saatma.
Esimese koroonalaine ajal märtsis ja aprillis viidi kümned Hollandi patsiendid Saksamaale, kus intensiivravivõimekus on märkimisväärselt parem kui Hollandis.
Hollandi haiglate ühendus LCPS teatas, et nädalavahetusel saadetakse tõenäoliselt veel neli patsienti Saksamaale.
Hollandis on päevane koroonaviirusesse nakatumiste arv teinud alates septembri keskpaigast peaaegu iga päev uue rekordi, tõustes reedel peaaegu 10 000-ni. Saksamaal leidis viimase ööpäevaga kinnitust 11 242 uut nakatumist, kuid Saksamaa rahvaarv on peaaegu viis korda suurem kui Hollandis.
Haiglaravi vajavate koroonasse nakatunute arv on Hollandis viimase kahe nädala jooksul kahekordistunud ning ligi pooled intensiivravikohtadest riigis on koroonapatsientide kasutuses.
Hollandi valitsus karmistas 14. oktoobril koroonapiiranguid, et viiruse levikut ohjeldada. Muu hulgas suleti kõik baarid ja restoranid. | Holland toimetab taas koroonapatsiente Saksamaa haiglatesse | https://www.err.ee/1150683/holland-toimetab-taas-koroonapatsiente-saksamaa-haiglatesse | Holland alustas reedel jälle koroonapatsientide viimist Saksamaale, sest kohalikud haiglad on nakatumiste teise laine tõttu suure üha suurema koormuse all. |
Kirjandussaate "Gogol" sümboolne teenäitaja on ukraina-vene kirjanik Nikolai Vassiljevitš Gogol, kelle näidendid ja jutustused on veel 200 aastat pärast autori surmagi paljudele eeskuju. Uus saadegi püüab tegeleda nii päevakajalisemate kui ka ajatumate teemadega.
Kaks korda kuus eetris olevas saates saavad sõna autorid, tõlgendajad ja tõlkijad, praktikud ja teoreetikud, kõlavad analüüsid ja arvamused, aga ka spekulatsioonid ja ennustused.
Kirjandussaate autorid on Kaisa Ling ja Maia Tammjärv, kes avasaates vestlevad Andra Teedega sellest, kuidas naiskirjanikuna Eestis karjääri teha. Elu ja kirjandus ning Elo Viidingu raamat tuleb jutuks ka vestluses kirjandusuurija Johanna Rossiga. Autori esituses kõlavad Piret Põldveri luuletused tema debüütkogust "Alati nii järsku" (Henrik, 2020).
Kaisa Ling on raadioajakirjanik, muusik ja kirjandusuurija, kelle huvide hulka kuuluvad näiteks 1970. aastate Kuuba kirjandus ja USA lõunaosariikide mustade naisbluusilauljate ajalugu ning luule, esseistika, tõlge ja kriitika. Kaisa alustas Klassikaraadio saadete juhtimist 2019. aasta suvel, lisaks kirjutab arvustusi ja artikleid Eesti kultuuriväljaannetesse ning juhib vodevillibluusi ansamblit Kaisa Ling Thing.
Maia Tammjärv on ajakirjanik, kirjandusuurija ja -toimetaja. Alates 2015. aastast töötab Maia kultuuriväljaandes Müürileht kirjandus- ja teadustoimetajana. Lisaks kirjutab ta kriitikat ja toimetab kirjandusteoseid. Oma kirgedeks loeb ta: uuem eesti kirjandus, lühiproosa, feministlik pilk kirjandusse puutuvale, narratiivsed mängud, absurd ja huumor.
Kirjandussaade "Gogol" on Klassikaraadios kaks korda kuus laupäeviti kell 10.05. | Klassikaraadios alustab uus kirjandussaade "Gogol" | https://kultuur.err.ee/1150684/klassikaraadios-alustab-uus-kirjandussaade-gogol | Klassikaraadios alustab uus kirjandussaade "Gogol", mis läheb eetrisse kaks korda kuus laupäeviti kell 10. Laupäeval, 24. oktoobril eetrisse jõudva esimese saate külalised on Andra Teede, Johanna Ross ja Piret Põldver. |
Loen lindudest, aeg-ajalt ka kirjutan. Kõike lugeda ei jaksa, kuid eestikeelsete linnuraamatutega hoian end kursis, sest neid ei ilmu just liiga sageli. Eriti veel selliseid, mis on mõeldud üldsuse harimiseks. Seda suurem oli rõõm ja üllatus, kui letile jõudus Tarvo Valkeri raamat "Kuidas saada linnuvaatlejaks?", mis peaks aitama inimestel linnuilmas orienteeruda. Soetasin raamatu, avasin, lehitsesin, lugesin – peaaegu iga lehekülg pakkus üllatusi, kuid mitte selliseid, mida lootsin.
Teadus- ja populaarteaduslikul kirjandusel on mitmeid selgeid kriteeriume, millest autor lähtuma peaks. Vaatan raamatut kolme mätta otsast: keel, sisu ja vorm. Kõik need kolm komponenti peavad populaarteadusliku raamatu puhul teenima ühist eesmärki – võimaldama lugejale mõnusat ja kerget teadmiste omandamist. Kuid autor on neile eesmärkidele pealiskaudselt lähenenud ning raamatu avaldamisega kiirustanud, sest suuremaid ja väiksemaid vajakajäämisi, ka päris suuri ämbrisse astumisi, silmab nii siin kui ka seal.
Keel. Keeleküsimused ei ole minu pärusmaa, küll aga hindan ma korrektset ja ladusat eesti keelt, mida selles raamatus ei kohta (küsisin arvamust ka tuttavalt keeletoimetajalt). Jääb mulje, et autoril on väga palju mõtteid, kuid ühtseks tervikuks ei suuda ta neid vormida. Ka näib, et keeletoimetaja töö on poolik, pealiskaudne või on autor pärast keeletoimetamist teksti juurde kirjutanud. Seetõttu on tekkinud ebaühtlase stiiliga, logisevad ja sisuliste loogikaapsudega laused. Ohtrad ühe- või kahelauselised lõigud hakivad lugeja mõttelõnga ja raskendavad ning häirivad teksti mõtte jälgimist.
Näiteks on leheküljel 91 kahelauseline lõik "Lindudele on sulestik äärmiselt oluline. Sulgi on vaja näiteks lendamiseks, termoregulatsiooniks ja kaitsevärvuseks.", mis sobiks ideaalselt peatükki alustama, kuid praeguses kohas on see kui valge vares kesapõllul – ei haaku ei eelneva ega järgneva lõigu mõttelõngaga.
Lisaks süntaksile on autorile raske ka keele morfoloogia – läbisegi on käänded ja arvud, infiniitsed vormid, pöörded, tegumoed, ajad, kõneviisid ja võrdlused. Näiteks viib lauses "Linnuvaatlustega alustamine .." ainsuse asemel mitmuse kasutamine ebaloogilisuseni, sest ühel hetkel saab ühte lindu vaadelda ühe korra ning vaatlus ei saa olla mitmuses. Mind isiklikult häirib selline hüplevus, mis võiks olla lubatud ja ehk taotluslik ilukirjanduses, kus maitse üle ei vaielda, kuid mitte populaarteaduslikus tekstis.
Näiteks eelnevale väärib märkimist lause "Mida rohkem me linde märkame ja erinevaid liike enda jaoks teadvustame, seda põnevamaks linnuvaatlus meie jaoks muutub." Andke andeks, kui see tundub liigse norimisena, kuid ühes lauses kolmekordne meietamine, on mulle liiast. Ka kolmekordset minatamist tuleb ette " ... tegin ma oma vaatluspäevikusse .." (lk 8). Üldiselt tundub, et autor on aeg-ajalt raamatu kõige tähtsam tegelane, kelle tegemisi ja kogemusi autor hea meelega kirjeldab.
Kuna raamatu keel näib toimetamata, tekivad küsitavused ka sisus. Näiteks jääb kahemõtteliseks eessõna 7. lõik "... inspireerib rohkem loodusesõpru linnuvaatlusega tegelema ...". Kas autor peab silmas, et raamat innustab suuremat hulka loodusesõpru linde vaatlema või loodusesõpru senisest sagedamini linde vaatlema? Sõnade moodustamisel on eesti keel võimaluste poolest väga mitmekesine – ei pea lähenema rohmakalt ega kantseliitlikult.
Leheküljel 8 asub järgmine lõik: "... püüdes osa saada võimalikult suurtest rändenumbritest." Aiman, et autor on silmas pidanud, et soovitakse rändeperioodil näha võimalikult palju linde, kuid "rändenumbritest osasaamine" mõjub pigem kõnekeelsena. Raamatu semantilise (siinkohal eelkõige keele ja mõtlemise omavahelise seose) nõrkuse näide on ka lause, mille mõttest ma aru ei saa: "... ja teiste leitud linnuharulduste vaatamas käimine ...". Kas autor peab silmas teiste vaatlejate avastatud linnuliikide vaatlemist või lihtsalt teisi leitud linnuharuldusi?
Kuigi autor nimetab ennast mitmete linnuraamatute autoriks, teeksin siiski märkuse lindude kulgemisviisidele: lindudel on mööda maad kombeks joosta, mitte jooksta (lk 14, "... mööda maapinda jooksta.") ning liiki täpikhuik käänatakse eesti keeles täpikhuik-täpikhuigu-täpikhuiku (lk 110).
Võimalik, et autor on kulude kokkuhoidmiseks tellinud siiski vaid keelekorrektuuri (keeletoimetamine ja korrektuur on väga erinevad tekstiga töötamise viisid ning tulemus sellise kaootilise teksti puhul on samuti väga erinev). Kuid teadlik ja nõudlik autor peaks siiski lugejat austades eelistama keeletoimetamist. Kuigi keeletoimetaja töö kipub enamasti olema nähtamatu, on ometigi paljudel headel autoritel n-ö ihukeeletoimetaja, ilma kelle panuseta tekstiloomesse autor raamatut avaldama minna ei söanda.
Vorm. Raske on leida põhjust, miks on raamat vormistatud just nii nagu on. Vormistus on oluline, sest see loob esmamulje, kuid selle raamatu puhul tekivad mitmed küsimused. Kas teksti paigutamine lehekülgedele on ikka läbi mõeldud? Jääb mulje, et tekstifail on lihtsalt trükifaili tõstetud, lisatud mõned linnufotod ja paar joonist ning trükki saadetud. Nii pole imestada, et mõni alapeatükk, näiteks lehekülgedel 17, 35, 71, 73, 93 ja 118, algab lehekülje alumisest servast, kuhu on mahtunud vaid kaks rida teksti, ja jätkub pöördel oleval leheküljel. Kas poleks saanud peatükki mahutada kogu ulatuses järgmistele lehtedele nii, et kogu peatüki tekst (või vähemalt algus) oleks kompaktselt ühes kohas koos? Miks on leheküljel 14 olevat kaks viimast lõiku n-ö rasvases kirjas? Ilmselt kogemata, sest sisulist põhjendust sellele ei oska välja mõelda.
Samuti ei suuda ma mõista, miks on kasutatud oluliste punktide topelt rõhutamist – nii jutupunktidena kui lisaks ka teksti tausta värvides. Sellisel puhul oleks ehk mõistlikum kasutada jutukaste, milles olulised punktid on juba iseseisvalt välja toodud, eristuvad muust tekstist, ei ole otseselt sellega seotud ning on mõistetavad ülejäänud teksti lugemata. Selline vormistus on laialt kasutuses nii populaar- kui ka teadusraamatutes, ilmselt põhjusega.
Kummalised on kohad, kus praktiliselt kogu lehekülje ulatuses on teksti taust värvitud. Ehk on tahetud rõhutada eristumist ülejäänud tekstist? Kuid kui kogu tekst on värvitud, kaotab rõhutamine ju mõtte ning selle asemel võiks kogu teksti esitada jutukastis (lk 95). Häiriv ja lugemist raskendav on ka jutupunktide paigutus: mitmes kohas saanuks need kõik samale leheküljele paigutada, mitte jätta ripakile eelnevale või järgnevale lehele. Kuid näiteks tabelid on kenasti vormistatud – neid on lihtne mõista vaatamata sellele, et pealkirjade puudumise tõttu tuleb süveneda teksti, et saada aimu tabelis räägitavast. Üldise vormistuse kohta kasutan väljendit, mida kasutatakse sageli ülikoolis lõputööde kaitsmisel – töö kannab kiirustamise märke. Tudengitel jääb alati nädal või kaks ajast puudu, kuid raamatu vormistamise puhul tuleb see puuduv nädal või kaks ilmtingimata leida.
Marko Mägi tutvus raamatuga "Kuidas saada linnuvaatlejaks?". Autor/allikas: erakogu
Sisu. Sisukord paraku ei anna täit aimu raamatu sisust. Millegipärast on autor piirdunud põhipeatükkide esitamisega, kuid alapeatükke sisukorras ei ole. Ma ei näe ühtegi head põhjust, miks alapeatükke ei peaks kajastama sisukorras. Põhjaliku sisukorra abil saab lugeja ülevaate, mida raamat tegelikult sisaldab ning suunab ta täpsemini teema juurde. Praegu aga tuleb hakata peatükki lappama ning otsida, kas ehk just selles peatükis on mind huvitav teema kajastatud. Hea ja täpne sisukord on kui hea reklaam – ütleb ausalt välja, mida toode sisaldab. Teadusraamatute sisukorrad on olulised otsustamaks, kas raamat soetada või mitte.
Fopaasid kohtab sisus ohtrasti, kuid piirdun valitud paladega. "Andmebaasid on loodud küll linnukaitselistel eesmärkidel ..." (lk 15). Isegi kui räägime vaid bioloogilisest andmestikust, on selline väide liialt ühekülgne. Eelkõige on andmebaasid väga erinevates valdkondades kogunevate teadmiste hoidmiseks, siinkohal kogu elurikkuse (mitte ainult lindude) andmete säilitamiseks. Linnukaitses andmete kasutamine on ainult üks näide, mil viisil (näiteks liikide leviku, käitumise, morfoloogia jne uurimisel) saab andmeid kasutada. Tartu Ülikooli mükoloogia professor Urmas Kõljalg, kelle juhtimisel linnuvaatlejatele hästi tuttavat andmehalduse infosüsteemi PlutoF arendatakse, lisab, et sel platvormil saab hallata andmebaase bakteritest imetajateni ja mistahes bioloogilisi tunnuseid; tegelikkuses on sel veelgi enam võimalusi, näiteks pakkuda andmehaldusplaane, digilaboreid, andmete masinloetavalt publitseerimist, bioproovide haldust ja paljut muud.
Kuna tegu ei ole ilukirjandusega, vaid pigem populaarteadusliku raamatuga, ei saa mööda vaadata selle ühest suurimast puudusest, mis on viidete puudumine. Kuna puudub teadus- ja populaarteaduslikule raamatule iseloomulik peatükk "Kasutatud kirjandus", tuleb eeldada, et kõik raamatus leiduv on autori enda teadmine. Arusaadav, et n-ö õpikutõed ei vaja viiteid (näiteks see, et linnud suudavad lennata), kuid mitmes kohas ilmestab autor teksti faktide või lühikeste ümberjutustustega, mis pärinevad teistelt autoritelt, teistest uudistest või uuringutest ning mille kohta on lisamata allikas. See on oluline vajak, sest ei võimalda lugejal kontrollida, kas autor on ehk kellegi teadmisi vääralt tõlgendanud.
Teadusilmas kehtib lihtne reegel – kui autor esitab teiste autorite tulemusi, järeldusi, mõtteid enda omade pähe (ehk ei viita algallikale), siis võib selles näha loomevargust. Kas ja kuivõrd on autor endale omistanud teadmisi, mis talle endale ei kuulu, jäägu juba lugeja otsustada, kuid tõsiseks teeb viitepuuduse asjaolu, et raamatuid võivad allikana kasutada paljud õpilased (ja ka tudengid) ning ekslikult viidata kõne all olevale raamatule kui teabealgallikale. Markantne on viitamise puudumine leheküljel 115, kus autor räägib 1905. aasta ja 19. sajandi lõpukümnendist pärit teadmistest – mina küll ei usu, et autor sel ajal elas ja seega ei saa see kohe kuidagi olla tema enda teadmine, vaid pärineb teis(t)elt autori(te)lt. Aga kellelt? Seda ma teada ei saa.
Näite puudulikust viitamisest toon ka lähemast minevikust. Eestis nähtud haruldased linnuliigid on fikseerinud Eesti ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjon, mille aruanded on kõigile kättesaadavad ajakirjas "Hirundo", kuid autor ei ole neile aruannetele viidanud (lk 11, 13, 50, 84) ei vihjamisi, eessõnas ega tekstis. Nii võib tõlgendada, et kõigi tekstis esitatud haruldaste linnuleidude taga on autor isiklikult, sest vaatluste tõelevastavust ei ole võimalik kontrollida. Mina tean, kust seda teavet otsida, kuid n-ö keskmine lugeja ei pruugi.
Autor kasutab küll raamatusisest viitamist, kuid selle jälgimine on väga raske. Kohati võimatu on see eelkõige põhjusel, et sisukord on puudulik, mis omakorda viib selleni, et tekstis viidatud peatükini jõudmiseks (reeglina ei ole ka lehekülge täpsustatud) tuleb kogu raamat läbi lapata ja loota, et peatükk jääb silma.
Mõnel puhul aga ei ole lootustki viiteni jõua. Näiteks on leheküljel 134 viide "vt täpsemalt "Linnuvaatleja aastaring"" ning "vt täpsemalt "Linnuvaatlus ja ilmaolud"". Otsin, mis ma otsin, kuid ei suuda leida raamatust kumbagi nimetatud peatükki. Leheküljel 67 on küll peatükk "Linnuvaatlus läbi aasta" ja leheküljel 57 "Linnuvaatlus ja ilm", kuid kas ma saan kindel olla, et autor on mõelnud neid peatükke? Äkki ta eksis ning kasutas viitamisel kogemata valesid peatükkide nimetusi? Aga äkki pidas autor silmas, et peaksin neid nimetusi guugeldama? Proovin. Pärast mitu minutit otsimist saan teada, et peatükk "Linnuvaatleja aastaring" on olemas raamatus "Eesti linnuvaatleja teejuht" – kas autor mõtles tõesti seda? Kui jah, siis kas ta arvas, et selle allika tuvastamine on lihtne? Kui juba minul läks hulk vaeva peatüki teisest raamatust välja raalimiseks, siis oleks naiivne loota, et linnuvaatlejaks saada soovijat saadaks suurem edu. Google´i otsingule "linnuvaatlus ja ilmaolud" saan aga järgmise vastuse: "otsing "linnuvaatlus ja ilmaolud" ei andnud tulemusi". Olen nõutu, lausa pettunud. Korrektne, raamatu tegelikele ehk ikka autori enda kirjutatud peatükkidele vastav sisukord lahendanuks probleemi.
Kui eelnevad viitamispuuded on süütute tagajärgedega, siis lindude loendamise metoodika kirjeldamine algallikale viitamata on lausa kuritegelik. Sel võivad olla reaalsed, kogu ornitoloogia valdkonda kahjustavad tagajärjed. Kuid just sellise kirjelduse leiab leheküljelt 115, kus autor äärmiselt lakooniliselt punktloenduste metoodikat kirjeldab. Tegu on loendusega, mille käigus kogutud andmestik on oluline sisend Eesti lindude arvukuse määramiseks, eeldab väga head lindude tundmist ning ei ole seepärast kindlasti igale linnuhuvilisele jõukohane. Kuid esitatud kirjeldusest jääb mulje, et loenduse tegemine on kukepea. Kui linnuvaatlejaks saada soovija lähtub raamatus kirjeldatust, teeb selle järgi loenduse ning edastab andmed, siis … Paremal juhul saab loendaja rõõmu hästi veedetud ajast looduses, kuid tema andmed on kasutuskõlbmatud, praagitakse välja ja panus Eesti linnustiku uurimisse on ümmargune null. Halvemal juhul lisandub raamatust loetud lihtsustatud metoodikaga kogutud andmestik analüüsi ning veelgi halvemal juhul päädib andmeanalüüs kallutatud järeldustega ning meil ei puugi aimugi olla, et keegi kogus andmeid teise metoodikaga. See on teoreetiliselt võimalik, kuid loodetavasti on Eesti linnuhuviliste üldine teadmine ja ka arvutikasutamise oskus piisavalt head ning nad siiski leiavad punktloendusmetoodika algallika Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt üles.
Viitamisprobleemid on minu hinnangul ka autori eelnevates raamatutes läbivad, sest neis on pea võimatu vahet teha autori enda ja teiste autorite tulemustele tuginevatel järeldustel. Sel põhjusel olen ma keelanud neid autori eelmisi raamatuid tudengitel oma töödes allikatena kasutada.
Loogika. Lehekülg 12 räägib: "Hea optikaga on lindude määramistunnused paremini näha ja seetõttu on erinevaid linnuliike ka kergem avastada ning ära tunda". Hmm, kuidas aitab lindude määramistunnuste parem nägemine parandada isendi avastamist? Loogiline oleks vastupidine, sest isendit leidmata ei ole võimalik liiki määrata. Lehekülg 14: "Linde on märgatavalt kergem avastada, kui tead, kuidas neid ära tunda. Seepärast on oluline kodus määramistunnused selgeks õppida." Ka siin tundub mõte äraspidine, sest linnu avastamisel ei saa olla olulised tema määramistunnused, vaid määramistunnuste nägemiseks tuleb lind esmalt avastada. Ilmselt on autor mõelnud, et lindude määramine on lihtsam, kui tead nende määramistunnuseid – sellele loogikale kirjutan alla.
Terminoloogia. Rahvateadus. See peatükk teeb mind nukraks, sest rahvateadus on etnoloogia ehk teadus, mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega. Ingliskeelne citizen science on suhteliselt uus termin ning kuigi selle emakeelestamise algusaastatel olid mõnda aega samaaegselt kasutuses rahvateadus, kodanikuteadus ja harrastusteadus, siis vähemalt viimased kolm kuni viis aastat on meie keele- ja teadusruumis juurdunud mõistena harrastusteadus. Selle termini kasutamise on heaks kiitnud ka Euroopa harrastusteaduse assotsiatsioon ning eesti keelde on tõlgitud ka kümme harrastusteaduse põhimõtet. Sisestage otsingumootorisse "rahvateadus" ja vaadake, mida teile esimeste vastetena pakutakse. Võin öelda, et mitte seda, mida autor on silmas pidanud.
Lindude topograafia (lk 89). Pildil on ainult üks lind, seega ei ole mitmuse kasutamine korrektne. Suuresti maitse asi, kuid isiklikult eelistaksin mõiste "topograafia" asemel kasutada mõistet "linnu välimus", nagu on ka alapeatüki nimi.
Pikaajalinnud (lk 115). Kuulen sellistest lindudest esimest korda. Tekstist ei selgu, mida selle terminiga tähistatakse: kas autor peab silmas pikaealisi linde, pika ajaperioodi jooksul rändavaid linnuliike, pika aja jooksul kogutud liikide rändeandmeid, sootuks midagi muud või on tegu lihtsalt trükiveaga. Igatahes vajaks uue termini kasutamine selgitust.
Raamatust leiab ka botaanilisi eksimusi. Näiteks on käbi liigitatud viljaks (lk 125) "... võiks aias leiduda teisigi vilju – näiteks käbisid, tammetõrusid ja pähkleid." Botaaniliselt ei ole käbi vili, sest ta ei teki õies olevast sigimikust. Tegemist on paljasseemnetaimede generatiivse organiga, mille seemnesoomused koos kattesoomustega kinnituvad samale teljele.
Silmatorkavad üksikvajakud. Oma vaatlusandmete hoidmine on linnuvaatluse tegemise juures kahtlemata oluline ning on tänuväärt, et autor on selleks soovitanud Eesti oma teadlaste loodud rakendust. Kuid siiski torkab silma, et autor ise ei näi mõistvat, milline täpselt see rakendus on (kas eElurikkus või PlutoF) ja kuidas seda tekstis ikkagi kirja panna (üks paljudest näidetest on lehekülgedel 15 ja 115). Eesti keeles tähistab eesliide "e" elektroonilist (e-post, e-hääletamine, e-raamat), kuid antud juhul ei ole tegu andmebaasiga, kuhu on koondatud elektrooniline elurikkus ehk kogu elektroonikavidinatega seonduv. Nii eElurikkuse kui ka PlutoF-i puhul on kirjaviise raamatut läbivalt mitmeid, kuid eElurikkuse puhul on tegu siiski veebiväljundiga, mis kuvab elektroonilisel kujul elurikkuse teavet ja seepärast on ka selle ametlik nimetus eElurikkus. Leheküljel 15 on öeldud, et Tartu Ülikool haldab e-Elurikkuse andmebaasi, mis on samuti väär, sest Tartu Ülikool arendab andmehalduse infosüsteemi PlutoF, mille üks veebiväljund eElurikkus on.
Peatükis "Iseloomulikud liigutused" (lk 101) on kirjas "Lennus on vihitaja tiivalöögid aeglased ..". Minu arvates on tegu siiski kiirete värelevate liigutustega. Lühendite tabelis (lk 111) on läbisegi kasutusel lind, linnud ja linnuliigid, mis võib tekitada segadust. Lühend "ü" puhul on aga selgituseks "ülelennul olevad linnuliigid", mis on eksitav, sest mõeldud on pigem lindu või linde, mitte liiki. Puudulik on ka leheküljel 167 kirjeldatud geograafiline väide Lääne-Palearktise piirnemisest Uurali mäestikega. Minu teada on siiani tegu siiski ühe mäestikuga.
Uutest tehnoloogilistest vahenditest rääkides (lk 137) oleks hädasti marjaks kulunud illustreeriv materjal audiologerite ja paraboolmikrofonide kohta, sest lugejal ei pruugi olla eelteadmisi viimastest tehnoloogilistest arengutest.
Kõike silmajäänut saanuks vältida sisutoimetaja kaasamine, kuid millegi pärast ei ole raamatu kirjastanud Huvitava Bioloogia Kool seda teinud. Toimetajad ei osale raamatute väljaandmisel niisama, neil on täita oluline roll. Seega lendavad kivid otse autori ja Huvitava Bioloogia Kooli aeda ning neid kive on terve koormatäis. Kurvastama paneb ka, et Huvitava Bioloogia Kool on kahel aastal saanud riikliku teaduse populariseerija auhinna, mis kohustab ning eeldab kõrget taset.
Kohati tekib raamatut lehitsedes tunne, et äkki on tegemist kogemata trükki sattunud kavandiga ning kaante vahele on saanud toimetamata tööversioon. Jään ootama parandatud kordustükki. Küll aga soovitan raamatut kõigile, kes tahavad täiendada riiulit küsitava väärtusega teosega. Õnneks ei lähe minu eksemplar raisku, sest saan seda kasutada õppematerjalina näitamaks tudengitele, milliseid vigu tuleb vältida. | Arvustus. Kuidas mitte saada linnuvaatlejaks | https://kultuur.err.ee/1150640/arvustus-kuidas-mitte-saada-linnuvaatlejaks | Tarvo Valker
"Kuidas saada linnuvaatlejaks?"
Huvitava Bioloogia Kool 2020 |
Üsna selgelt jäid neist maha hollandlane Max Verstappen (+0,781), monacolane Charles Leclerc (+0,899), tailane Alexander Albon (+0,955) ja hispaanlane Carlos Sainz (+1,031).
24 aasta pikkuse pausi järel taas Portugali jõudnud F1 karavanist kostus treeningsõidu järel mitmeid hääli, et Portimao ringrajal on neil keeruline pidamise leidmisega.
Bottas on top ????
The Mercedes pair lead the way in our first official session in Portugal since 1996 #PortugueseGP???????? #F1 pic.twitter.com/lYa53jGj5y
— Formula 1 (@F1) October 23, 2020 | Portugalis alustasid nobedaimalt ikka Mercedesed | https://sport.err.ee/1150677/portugalis-alustasid-nobedaimalt-ikka-mercedesed | Vormel-1 MM-etapil Portugalis näitasid esimesel vabatreeningul kiiremaid aegu traditsiooniliselt Mercedese piloodid Valtteri Bottas (1.18,410) ja Lewis Hamilton (+0,339). |
"Mõju, mida avaldab surve tervishoiusüsteemidele ja viirusesurmad, tuleb üha selgemalt esile. Viiruse laia leviku tõttu muutub haavatavate inimeste kaitsmine üha raskemaks," ütles ECDC direktor Andrea Ammon. "Vajalik on avaliku võimu jõuline tegutsemine, et pöörata tagasi tervishusüsteemi ohustav ülekoormus," lisas Ammon.
ECDC reedel avaldatud uuendatud riskihinnangus öeldakse, et rahvastiku ohustatus koroonaviirusest on endiselt kõrge, kuna immuunsuse on enamikes piirkondades saavutanud alla 15 protsendi elanikest ning surmade arv on juba rohkem kui kuu jooksul kasvanud.
Neljapäeval teatasid Hispaania ja Prantsusmaa rekordiliselt suurest nakatunute arvust ööpäevas - vastavalt ligi 21 000 ja 41 600 uut viirusekandjat ning hinnangute kohaselt võis nakatunute koguarv Prantsusmaal reedel ületada ühe miljoni piiri. Reedel teatasid uutest nakatumise rekorditest ka Poola, Leedu ja Läti.
Hispaania peaminister Pedro Sanchez ütles reedel, et tegelik COVID-19 juhtumite arv võib riigis ületada juba kolme miljonit, pandeemia algusest saadik on riigis ametlikult registreeritud 1,09 miljonit nakatunut. | Euroopa terviseamet kutsub riike koroonaviirusega tõsiselt tegelema | https://www.err.ee/1150674/euroopa-terviseamet-kutsub-riike-koroonaviirusega-tosiselt-tegelema | Euroopa haiguste kontrolli ja ennetuskeskuse (ECDC) kutsus reedel riikide valitsusi üles astuma koheselt otsustavaid samme koroonaviiruse leviku peatamiseks, et ära hoida tervishoiusüsteemide ülekoormamine COVID-19 patsientidega. Euroopa Majanduspiirkonna riikidest ainult kuues - Eestis, Soomes, Kreekas, Küprosel, Norras ja Liechtensteinis on epidemioloogiline olukord stabiilne, märkis ECDC. |
20-aastane Glinka seljatas avaringis teise asetusega tuneeslase Skander Mansouri, oli siis parem kaasmaalasest Kristjan Tammest ning võitis nüüd veerandfinaalis vabapääsmega osalenud britti Oscar Weightmani (ATP 1464.) tund ja 48 minutit väldanud matšis 6:3, 7:6 (4).
Poolfinaalis kohtub Glinka 19-aastase Poola tennisisti Wojciech Marekiga (ATP 729.), kes alistas argentiinlase Guido Ivan Justo (ATP 722.) 6:3, 6:2.
Naiste üksikmängus langes ainsa eestlannana võistlustules olnud Elena Malõgina (WTA 568.) veerandfinaalis konkurentsist, kui pidi tunnistama viienda asetusega argentiinlanna Maria Lourdes Carle (WTA 506.) 6:4, 6:2 paremust. | Eesti tennisist jõudis Tuneesia turniiril poolfinaali | https://sport.err.ee/1150668/eesti-tennisist-joudis-tuneesia-turniiril-poolfinaali | Tuneesias jätkuval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga Monastiri ITF-i tenniseturniiril on Daniil Glinka (ATP 955.) jõudnud nelja parema sekka. |
Tartu Ülikooli ortopeedia professor Aare Märtson rääkis, et luusarkoom on pigem haruldane kasvajavorm – Eestis saab selle diagnoosi kolm või neli inimest aastas. Kuna luusarkoomipatsiendid on peamiselt noored, on neil suur tõenäosus sellest täielikult paraneda.
Ehkki keemiaravi ja kirurgilise sekkumise kombineerimine on luusarkoomi põdevate patsientide tervenemist märgatavalt suurendanud, töötab see raviskeem vaid 90 protsendi patsientide puhul. "Raviefekt on alati parem, kui antakse täpne diagnoos ja haigus avastatakse varajases staadiumis – siis saab kasvaja arengut veel tõhusalt mõjutada," nentis Märtson
Teadlaste hinnangul piirab luukasvajaga patsientide ravi tulemuslikkust see, et haiguse molekulaarsed mehhanismid pole piisavalt hästi teada. "Haiguse kulu parem mõistmine võimaldaks seda varem diagnoosida ja töötada välja tõhusama ravi," lisas Märtson.
Kõige sagedasem luukasvaja kaebus on pidev tuim valu luus või liigeses, mis sageli suureneb öösel magamise ajal. Aja jooksul valu pigem suureneb. Kasvaja kohal võib esineda turse või mügarik. Kui kasvaja asub jalaluudes, võib laps longata.
Mõistmaks luukasvaja olemust, kaitses Xuan Dung Ho 2018. aastal Tartu Ülikoolis professor Aare Märtsoni, ortopeedia dotsendi Katre Maasalu ja professor Sulev Kõksi juhendamisel doktoritöö, kus ta iseloomustas luukasvaja geneetilist profiili. Haiguse molekulaarsete mehhanismide tundmaõppimiseks jätkati Tartus alguse saanud uuringuga Austraalias. Rahvusvahelist jätku-uuringut juhtisid Lääne-Austraalia Ülikooli Perroni neuroloogia- ja siirdemeditsiiniinstituudi teadlased.
Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Experimental Biology and Medicine. Kuna artikkel " Alternative splicing of leptin receptor overlapping transcript in osteosarcoma" on valitud perioodi parimaks, saab seda 90 päeva jooksul tasuta lugeda. | Eesti teadlaste uuring aitab leida uut raviviisi luukasvajale | https://novaator.err.ee/1150667/eesti-teadlaste-uuring-aitab-leida-uut-raviviisi-luukasvajale | Luusarkoom on enamlevinud pahaloomuline luukasvaja, mis tabab peamiselt lapsi ja noorukeid. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste osalusel leiti rahvusvahelises uuringus, millised on meie organismis luukasvajast tingitud võimalikud muutused, nii on ka võimalik arendada haiguse raviviise. |
Nukul on seljas tähtede ja vikerkaartega jakk, millel on kirjas Elton. Jalas on tal aga alt laienevad püksid, kus on kirjas muusiku initsiaalid. Lisaks on nukul ees Johni roosad prillid, peas kaabu ja jalas vikerkaarevärvides saapad, kirjutab CNN.
Nukuga tähistatakse 45 aasta möödumist Johni edukast kontserdist Californias Dodgersi staadionil. 1975. aasta oktoobris külastas kontserti 100 000 inimest, mis tegi sellest tol ajal kõige suurema publikuga sooloartisti kontserdi.
Johni sõnul on temast inspireeritud Barbie nukk talle suur au ja ta loodab, et nukk inspireerib inimesi oma unistusi taga ajama.
View this post on Instagram
Barbie is an icon in her own right, so having her pay tribute to my work and personal style is a real honour. I hope that she inspires fans everywhere to fearlessly pursue their own dreams and limitless potential ????
A post shared by Elton John (@eltonjohn) on Oct 22, 2020 at 6:30am PDT | Elton Johni auks valmis temast inspireeritud Barbie nukk | https://menu.err.ee/1150659/elton-johni-auks-valmis-temast-inspireeritud-barbie-nukk | Muusik Elton Johni auks valmis Barbie nukk, mis ei näe küll Elton Johni moodi välja, aga kannab talle omaseid rõivaid. |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Laura Laaster ütles ERR-ile, et kellakeeramise lõplik otsus on Euroopa Liidu liikmesriikide käes, aga kindlaid ja siduvaid otsuseid vastu võetud pole.
"Viimaste eesistumistega pole see plaan kuhugi liikunud. Praegu on oma roll koroonakriisil ka, et lihtsalt on ajakriitilisemaid teemasid," selgitas Laaster.
Eesti võttis seisukoha juba 2018. aastal, sõnas Laaster ja täpsustas, et ka Eesti naaberriigid otsustasid kellakeeramise lõpetamise poolt.
"Küsimus on selles, kumma aja me valime. Soomlased tahavad talveaega, eestlased suveaega ja lätlased samuti. Siin see teatav arutelu koht on," sõnas Laaster.
Kellakeeramine pidi esialgse plaani järgi lõppema järgmisest aastast, kuid siiski tuleb 2021. aasta märtsis kell keerata tund aega edasi.
"Praegu on eesistujate prioriteedid olnud mujal, aga järgmised eesistujariigid võivad selle teema tõstatada. Samas viimased neli eesistujat seda teemat puudutanud pole," ütles Laaster. | Kella saab jätkuvalt keerata nii sel pühapäeval kui ka uuel aastal | https://www.err.ee/1150662/kella-saab-jatkuvalt-keerata-nii-sel-puhapaeval-kui-ka-uuel-aastal | Ööl vastu pühapäeva minnakse Eestis üle talveajale, seega tuleb kella keerata tund aega tagasi. Plaan terves Euroopa Liidus kellakeeramine lõpetada aga kuhugi edasi liikunud ei ole ning uuesti tuleb kella keerata 28. märtsil |
Pärast ÜRO eriesindaja Stephanie Williamsi vahendustegevust kõnelustel jõudis 5+5 Ühine Sõjaväekomisjon maailmaorganisatsiooni sõnul "olulise pöördepunktini Liibüa rahu ja stabiilsuse suunas".
"Täna on liibüa rahva jaoks hea päev," ütles Williams viis päeva kestnud kõneluste järel riigi kohta, kus rahvusvaheliselt tunnustatud Tripoli valitsus on aastaid võidelnud riigi idaosa valitsusega, mille eesotsas on sõjapealik Khalifa Haftar.
"Täna hommikul kell 11.15 kirjutasid kaks Liibüa delegatsiooni siin Genfis ÜRO peakorteris alla täielikule, üleriigilisele ja alalisele relvarahule," ütles ta.
"Kokkuleppele aitas kaasa ÜRO ja meie kirjutasime alla tunnistajatena," lisas Williams.
Liibüa konflikt on kestnud ligi kümme aastat, alates diktaator Muammar Gaddafi kukutamisest ja tapmisest ülestõusu käigus, mida toetas NATO.
Sestpeale on selles Põhja-Aafrika riigis võim mitme relvarühmituse käes ja riik on jagunenud kahe vaenujalal valitsuse vahel. Mõlemal valitsusel on oma toetajad välisriikide näol.
Lahenduselootus hakkas koitma augustis, kui kumbki vaenupool teatas iseseisvalt sõjategevuse peatamisest. Samas süüdistavad mõlemad jätkuvalt vastast "terrorirühmituste" toetamises.
ÜRO vahendatud kõnelusi peeti formaadis 5+5 Ühine Sõjaväekomisjon, kumbagi poolt esindas viis delegaati.
Läbimurdest teatati reedel allkirjastamistseremoonial, mida ÜRO Liibüa missioon edastas oma Facebooki-lehel.
"5+5 Ühise Sõjaväekomisjoni kõnelused Genfis tipnesid täna ajaloolise saavutusega: Liibüa meeskonnad jõudsid kokkuleppele üle Liibüa kehtivas alalises relvarahus," öeldi seal.
Williamis sõnul oli see hetk, mis läheb ajalukku.
Pärast Gaddafi kukutamist 2011. aastal on pealinn Tripoli olnud rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusliku ühtsuse valitsuse (GNA) käes, parlament on aga paiknenud riigi idaosas Tobruki linnas, mida kontrollivad Haftari väed.
Haftar, keda toetavad Venemaa, Araabia Ühendemiraadid ja Egiptus, alustas 2019. aasta aprillis pealetungi Tripolile, et pealinn vallutada, kuid GNA-d toetavad väed lõid tänu Türgi otsustavale toetusele pealetungi tagasi.
Pärast seda takerdusid lahingud Gaddafi kodulinna Surti ümbrusse.
Teisipäeval, kõneluste teisel päeval ütles Williams, et pooled nõustusid lahingutes pausi tegema ning avama rahvusvahelised maa- ja õhuteed.
"See, mille ta täna saavutasite on otsustav märk Liibüa ja tema rahva jaoks," ütles ÜRO eriesindaja reedel.
Williams lisas, et lähinädalatel on ees veel palju tööd, et endale võetud kohustused võimalikult ruttu täita.
"Ma loodan, et see kokkulepe aitab teha lõpu liibüa rahva kannatustele ja me loodame, et riigi sees ümber asunud ja võõrsile põgenenud inimesed saavad koju naasta ning elada rahulikult ja turvaliselt," lisas ta.
Kokkuleppe kohaselt jõustub ralvarahu koheselt ning riigis viibivad palgasõdurid peavad sealt kolme kuu jooksul lahkuma. Võitlejatest vabanenud aladel luuakse kahe poole ühised politseijõud.
Reedel väljus Tripolist ka esimene kommertslend pärast rohkem kui aastast vaheaega ning rindejoont ületades maandus Benghazis. | Liibüa vaenupooled sõlmisid tähtajatu relvarahu | https://www.err.ee/1150661/liibua-vaenupooled-solmisid-tahtajatu-relvarahu | Liibüa kodusõja vaenupoolte sõjalised juhid sõlmisid reedel Genfis ÜRO vahendusel tähtajatu üleriigilise relvarahu, mida ÜRO esindaja nimetas ajalooliseks saavutuseks. |
Korraldajate otsuse Hemicuda ralli tühistada tingis Belgia valitsuse määrus kehtestada üha suureneva koroonaviiruse leviku tõttu avalikele üritustele uued piirangud, mistõttu sattus löögi alla ka rallivõistlus.
Kaheksa kiiruskatse ja 88,76-kilomeetrise kokkupikkusega Hemicuda rallil plaanisid lisaks Tänakule osaleda ka MM-sarja üldarvestuse kaks esimest, Toyota rallipiloodid Elfyn Evans ja Sebastien Ogier. Samuti oli üles antud Tänaku tiimikaaslane Craig Breen.
Belgia Ypres'i MM-ralli toimumine on hetkeste plaanide kohaselt endiselt jõus ning see sõidetakse 19.-22. novembril. | Belgias tühistati teinegi ralli, kus Tänak plaanis osaleda | https://sport.err.ee/1150489/belgias-tuhistati-teinegi-ralli-kus-tanak-plaanis-osaleda | Valitsevad autoralli maailmameistrid Ott Tänak ja Martin Järveoja pidid end laupäeval enne Ypres'i MM-rallit proovile panema Lõuna-Belgias toimuval võistlusel, kuid see jäeti koroonaviiruse leviku tõttu ära. Reedel tühistati ka asendusena kavva võetud Hemicuda ralli. |
Swedbank andis sel nädalal oma klientidele teada, et teise samba pensionifondide riskiprofiili tõsteti, muutes kolme fondi vanuselist soovitust.
Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik ütles ERR-ile, et fondide vanusepiire muudeti seetõttu, et pensioniiga Eestis kasvab, mitte otseselt paar päeva varem riigikohtust kinnituse saanud pensionireformi tulemusel.
"Nagu investeerimismaailmas ikka, kehtib ka pensionifondide puhul soovitus: mida pikem kogumisperiood, seda suuremaid riske tasub parema tootluse saamiseks võtta. Ka meie uuendatud soovitused on sellised, et nooremana eelistada fonde, mis võivad investeerida parema kasvu saavutamiseks kuni 100 protsenti aktsiatesse, kuna aeg on piisavalt pikk, et ka langusperioodidest taastuda ja regulaarselt kogudes pensionivara kasvatada," selgitas Peik.
Samas pensionireformil väga suurt ja otsest mõju Peigi sõnul fondidele ei olegi.
"Teine sammas muutub uuest aastast paindlikumaks, aga kogumise vajadus jääb, seega meie jätkame nagu seni," sõnas ta.
SEB suhtub ettevaatlikumalt kohalikesse turgudesse
SEB varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin ütles ERR-ile, et SEB pensionifondide osakuomanikud reformi mõju ei märka.
"SEB fondide vara on enamalt jaolt investeeritud rahvusvahelistele väärtpaberiturgudele, mille käibed on Eesti teise samba mahtu arvestades kolossaalsed ning meie tagasihoidlikud kogused ei suuda nende hindu liigutada," sõnas Schamaradin.
Ta lisas, et pensionireform ei tulnud pangale kuidagi üllatusena ning selle jaoks on tegelikult tehtud juba ettevalmistusi.
"Senisest ettevaatlikumalt suhtume kohalikule turule investeerimisse, kuid pole seda siiski täiesti lõpetanud. Balti väärtpaberid on vähem likviidsed kui näiteks globaalsete gigantide aktsiad ning nende hea hinnaga müümine ei pruugi igal ajahetkel õnnestuda. Sellepärast oleme juba eelmisest aastast nende varade suhtes võtnud ettevaatlikuma hoiaku," täpsustas ta.
Luminor ühtegi muudatust ei tee
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani ütles ERR-ile, et Luminori fondid koosnevad ülekaalukalt varadest, millest on võimalik vajadusel väga kiiresti väljuda.
"See tähendab, et võimalikud tulevased klientide väljumised meie fondidest ei mõjuta fondidesse jäävaid kliente. Ei nende varade väärtusi ega ka planeerimatult fondide riskitasemeid," selgitas Pikkani.
Pikkani selgitas, et Luminor ei näe reformi valguses vajadust fondide riskiprofiile muuta.
"Fondid, mis on loodud konkreetseid klientide sihtgruppe silmas pidades varem, on meie hinnangul pikaajaliseks pensionivara kogumiseks sobilikud ka reformijärgselt. Tulenevalt väga madalast ebalikviidsete varade osakaalust fondides, et teki sellist survet meil ka suuremamahulise klientide lahkumise korral," ütles Pikkani.
Ka LHV vähendab kohalike investeeringute osakaalu
LHV Varahadluse tegevjuht Vahur Vallistu ütles ERR-ile, et seitsmest LHV pensionifondist on viis erineva riskiklassiga aktiivselt juhitud pensionifondid. Vallistu lisas, et sedasorti investeeringud on loomult kõik likviidsed ja neis pensionireformiga seonduvalt esialgu muudatusi plaanis pole.
"LHV Varahaldus on kõrgema riskiklassiga aktiivselt juhitud pensionifondides senimaani lisaks noteeritud varadele otsinud ja ka teinud peaasjalikult just Eesti ettevõtete suunalisi börsiväliseid investeeringuid, kuid tegi pensionireformi ootuses ja teeb ka nüüd edasiselt selle jõustudes neid paari aasta taguse ajaga võrreldes vähem ja valikulisemalt," sõnas ta.
Vallistu ütles, et LHV usub, et paljud inimesed, kes varasemalt teise sambaga liitunud ei ole, otsustavad nüüd investeerimist alustada, seda kas pensionifondide või peatselt turule tuleva pensioni investeerimiskonto kaudu.
"Laiemalt pensionireformi valguses usume, et olukorras, kus riigikohus samuti veel omakorda kinnitas, et teise samba vahendid on inimese enda pensioniraha ning kus seda saab edasiselt kasutusse võtta, mis tahes ajahetkel, kolm korda aastas, on teine sammas inimese enda jaoks edasiselt veelgi atraktiivsem säästmise ja investeerimise võimalus," lisas Vallistu | Pangad teevad pensionireformi tõttu fondides väikseid muudatusi | https://www.err.ee/1150647/pangad-teevad-pensionireformi-tottu-fondides-vaikseid-muudatusi | Pensionireform pankade sõnul teise samba fondidesse suuri muudatusi kaasa ei too, sest osa muudatusi on juba läbi viidud ning edaspidi ollakse teatud valdkondades ettevaatlikumad. |
Klubi kodulehel oleva info kohaselt sai eestlane treeningul tugeva löögi põlve pihta ning reede hommikul tehtud uuringutel selgus, et tegemist on tõsise põrutusega. Õnneks on ühtlasi kirjas, et see trauma jätab meie mehe väljaku kõrvale eeldatavalt vaid paariks päevaks. Täpne naasmiskuupäev pannakse paika vastavalt jala paranemisele, kirjutab Korvpall24.ee.
26-aastane ja 198 cm pikkune Jõesaar siirdus sel suvel teistkordselt Hispaania kõrgliigasse, kui allkirjastas Manresaga kaheaastase lepingu. Hispaania liigas on ta platsile pääsenud kuuest kohtumisest vaid kahes ning keskmiselt neis matšides 13 minutiga kogunud 3,5 punkti ja 3 lauapalli.
Loe edasi Korvpall24.ee lehelt. | Janari Jõesaar vigastas koduklubi treeningul põlve | https://sport.err.ee/1150658/janari-joesaar-vigastas-koduklubi-treeningul-polve | Hispaania korvpalli kõrgliigaklubi Manresa andis reedel oma veebilehe kaudu teada, et eestlasest ääremängija Janari Jõesaar sai neljapäeval treeningul põlvetrauma ning jääb mõneks ajaks platsilt eemale. |
Saartsi hinnangul on aga Keskerkonnal keeruline, sest nende venekeelsed põhivalijad ei jaga neid väärtusi, mis on erakonna juhtidel.
Kas me erakondade reitingute kogupilti vaadates võime öelda, et Eesti poliitikamaastik on väga stabiilne? Kas see on märk sellest, et liigume samas suunas nagu Soome, kus reitingud kõiguvad suhteliselt vähe?
Praegune stabiilsus viitab sellele, et ühiskonnas on põhilised rajajooned ja konfliktijooned üsna selgelt paigas ja üsna kivistunud. Vaatadates erakonnasüsteemi laiemalt, siis pole välistatud et kuskil kümne aastaga mingisugune suurem muutus võib tekkida.
Praegu on samasugune stabiilsusehetk nagu selle sajandi teise kümne alguses. Toona olid kinnistunud konfliktijooned Keskerakonna ja Reformierakonna vahel.
Skandaalid reitinguid eriti ei mõjuta. Kas möödnud reedest rullunud skandaal annab lihtsalt erakondadele võimaluse pooldajate seas oma sõnumeid kinnistada? EKRE näitab valijatele, et nende seisukohtade eest seistakse?
Seda teevad kõik erakonnad, aga eriti EKRE, kelle stiili tõttu paistab sõnumite saatmine rohkem silma. See tekitab ka rohkem probleeme, sest koalitsioonipartneritel on teistsugused alusväärtused.
Hoolimata skandaalidest EKRE toetus ei ole langenud ega ka kasvanud. EKRE jaoks ongi väljakutse, et püsivalijate hoidmisega on nad hakkama saanud, sest tavaliselt radikaalsed erakonnad valitsusse minnes kaotavad suure osa oma toetusest, aga uusi valijaid juurde saadud ka ei ole. Nende jaoks oli üks lahendus referendumi läbiviimine koos kohalike valimistega, kuna see toimub aga varem, siis jääb ka selle võrra võimendus valimistel väiksemaks.
Kas see skandaal oli teistsugune? EKRE on ka varem sattunud oma liikmete väljaütlemiste tõttu pahameele tormi kätte?
See oli vägagi teistsugune. See puudutas mõlema erakonna põhiväärtusi.
Kui vaadata selle kriisi kulgemist, siis oli hetki, kus tundus, et kriisist välja tulla ei suudeta. Põhiväärtustega seotud kriise on väga raske lahendada.
See valitsus on õnnega koos, et neil on selline peaminister nagu Jüri Ratas, kellel on poliitikas täiesti harukordne talent niisugusi olukordi lahendada. Ma ei kujuta ette ühtegi teist Eesti poliitikut, kes põhiväärtuste kokkupõrke puhul oleks suutnud seda valitsust püsti hoida.
Venekeelne valija on juba oma usulise tausta tõttu mitmetes küsimustes konservatiivsete traditsioonide suurem toetaja kui protestantlik eestlane. Venekeelsed valijad on Keskerakonna jaoks ülitähis valijagrupp. Kus on siin väärtuskonflikt?
Kahtlemata venekeelne valija on konservatiivsem ja nende jaoks polnudki selles skandaalis väärtuskonflikti. See hoidis tagasi ka Keskerakonna juhte jõulisemast sõnakasutusest, sest nende valija jaoks oleks sellistel põhjustel koalitsioonist äratulemine jäänud mõistetamatuks.
Me peame vaatama Keskerakonna juhtkonda, mis on suhteliselt noor ja liberaalseid väärtusi jagav. Mart Helme väljaütlemine läks vastuollu nende maailmapildiga. Siin on vastuolu Keskerakonna juhtide ja nende valijate vahel. See võib mingil ajal kujuneda Keskerakonna jaoks probleemiks, täna see veel problem ei ole.
Kas opositsiooniliidril Kaja Kallasel oli ka mingeid valikuid selle skandaali ajal? Kas selgest pakkumisest Keskerakonnale teha uus valimisliit hoiduti seepärast, et ei taheta jääda taaskord tühjade pihkudega?
Kaja Kallas on selliseid pakkumisi varem korduvalt teinud ja nüüd tunnetati ilmselt, et seda pole mõtet teha ja oodati sündmuste arengut. Mingil hetkel oli ju ikkagi õhus võimalus, et koalitsioon läheb laiali.
Pärast sellist kriisi on valitsusliit ühtsem, kas see tähendab, et koalitsioon kestab kindlasti kohalike valimisteni või lausa Jüri Ratasest saab peaminister, kes juhtis valitsust samade koalitsioonipartneritega neli aastat järjest?
Seda on tõesti keeruline ennustada.
Tuleb arvestada, et 2021 on kolm olulist sündmust: rahvahääletus, presidendi valimine ja kohalikud valimised.
Abieluteemaline rahvahääletus tekitab ka koalitsiooni sees pingeid hoolimata kokkulepitust. Kui kampaania läheb teravaks ja inetuks, siis tekib jälle küsimus selle neljapäeval allkirjastatud deklaratsiooni kehtivuse osas.
Mina kardan aga eelkõige presidendivalimisi, mis on Eesti poliitikale ja eriti koalitsioonidele alati tugevat mõju avaldanud. Lisaks on veel kohalikud valimised, selle koosmõjul võib tekkida hetk, kus see koalitsioon võib hakata murenema. Aga see on puhtal kujul spekulatsioon, ka seda valitsuskriisi ei prognoosinud keegi ette. | Tõnis Saarts: Jüri Ratas on Eesti poliitikas ainulaadne talent | https://www.err.ee/1150656/tonis-saarts-juri-ratas-on-eesti-poliitikas-ainulaadne-talent | Ükski teine Eesti poliitik poleks suutnud väärtuskonfliktis olevat valitsusliitu päästa, ütles Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts, aga Keskerakonna esimees Jüri Ratas on Eesti poliitikas ainulaadne talent. |
"Eesti senine võlakoormus on olnud Euroopa Liidu madalaim, jäädes alla 10 protsendi SKPst," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane Ringa Raudla. "Sel aastal jõuab see võetud laenude tulemusel hinnanguliselt umbes 18 protsendini SKPst ja aastal 2021 umbes 24 protsendini SKPst."
Kuna riiklik laenuvõtmine on Eestis kriisi ohjamisel midagi uut, uuris Raudla koos Põhja-Carolina Ülikooli teaduri James W. Douglasega lähemalt, kuidas valitsus koroonakriisis toimis. Samuti huvitas uurijaid, miks käituti seekord varasemate kriisidega võrreldes teisti.
Uutmoodi kriisi uutmoodi lahendused
Eelmised majanduskriisid tabasid Eestit aastatel 1992–1993, 1999 ja 2008–2009. Ringa Raudla sõnul reageeris Eesti valitsus kõigile neile kriisidele eelarvekärbetega. "Kärbete rõhuasetused on kriisiti küll mõneti varieerunud," märgib ta. "Kui 1999. ja 2008.–2009. aastatel vähendati eelkõige tegevuskulusid, siis aastatel 1992–1993 ka kodanikele tehtavaid eraldisi, näiteks pensione." Tosina aasta taha jäänud kriisis tõstis valitsus Raudla sõnul ka makse.
"Sellist riiklikult suunatud erasektori majandustegevuse teadlikku piiramist ei ole varasemate kriiside puhul esinenud."
Eestit ja kogu maailma kevadel tabanud koroonakriis oli äsja kirjeldatutest erinev, sest riik sulges viiruse leviku tõkestamiseks osa majandustegevusest. "Sellist riiklikult suunatud erasektori majandustegevuse teadlikku piiramist ei ole varasemate kriiside puhul esinenud," ütleb Raudla. Kärpimise ja maksutõusude asemel tõsteti seekord hoopis kulutusi, langetati makse ja laenati raha.
Õppetunnid ja soodne laen
Majandusteadlase sõnul käitus Eesti riik seekord teisiti erinevate poliitiliste ja majanduslike tegurite mõjul.
"Seekord oli kriisi ajal valitsuse erakondlik ja seega ka ideoloogiline koosseis erinev kui eelmiste kriiside ajal, kuigi Isamaa oli ka seekord osa valitsusest," avab ta poliitilisi tegureid. Koroonakriisis valitsust juhtinud Keskerakond on Raudla sõnul alati pooldanud keynsilikumat ehk veidi sekkuvamat majanduspoliitikat. Viimase järgi püütakse majanduskriisi lahendada ergutavate meetmetega.
"Kindlasti aitas siin investorite usaldusele kaasa see, et Eesti on eurotsooni liige, mida ta eelmiste kriiside ajal veel ei olnud."
"Valitsusel oleks olnud ka poliitiliselt keerukas selgitada ühiskonnale, miks ei kompenseerita vähemalt osaliselt kulusid, mida valitsuse kehtestatud piirangud erasektorile tekitasid," lisab ta.
Samuti sai riik eelmistest kriisidest õppetunni, et majanduskriisi ajal eelarvet kärpides jahtub kahanenud majandus veelgi. "Näiteks 2009. aastal langes SKP umbes 15 protsenti, mis on maailma ajaloo kontekstis üsna dramaatiline," seletab Raudla.
Majanduslikest mõjuritest näeb ta valitsuse seekordsete otsuste taga varasemast palju soodsamaid rahvusvahelisi laenutingimusi. "Kindlasti aitas siin investorite usaldusele kaasa see, et Eesti on eurotsooni liige, mida ta eelmiste kriiside ajal veel ei olnud," märgib uurija. "Samuti on Eesti võlatase Euroopa Liidu madalaim, tänu millele saime isegi soodsamad laenuintressid kui Läti ja Leedu."
Mida on Eestil koroonakriisist õppida?
"Esimene õppetund on kindlasti, et globaalseteks pandeemiateks tuleb paremini valmis olla ja ettevalmistuseks ka rohkem rahalisi ressursse suunata," ütleb Ringa Raudla.
Ehkki terviseametil olid olemas juhised, kuidas üleilmse pandeemiaga toime tulla, polnud majandusteadlase sõnul siiani riigieelarves isikukaitsevahendite varumiseks piisavalt raha eraldatud. Kuna isikukaitsevahendeid seetõttu nappis, tuli valitsusel kasutada majandust piiravaid meetmeid.
Samasuguseid nii-öelda õõnsa riigi tagajärgi oli Raudla sõnul näha ka teiste riikide puhul. "Näiteks Lõuna-Euroopa riikides, kus Euroopa Liidu viimase kümnendi jooksul soositud kasinuspoliitika tulemusel oli tervishoiuvõrku väga palju "optimeeritud", oli raskem hakkama saada järsku kasvava patsientide arvuga," seletab ta ja tõdeb, et kriisides aitavad alati puhvrid.
Teine õppetund seisnes Raudla sõnul aga selles, et stimuleeriv ehk majandust ergutav majanduspoliitika oli Eestile veel võõras ning tuli ära õppida käigu pealt.
"Eestis kasutatud palgatoetus, mida ka näiteks Saksamaa ja teised Euroopa Liidu riigid kasutasid, oli kahtlemata vajalik instrument ja seda oli olemasolevate suutlikkuste juures ka üsna kiiresti rakendada," ütleb ta. "Mis puudutab muid majandust toetavaid meetmeid, siis siin näeme mitmeid puudujääke."
"Seega on oluline õppetund, et riigi suunavamat lähenemist majandusse tuleb nii analüütiliselt kui institutsionaalselt pidevalt harjutada."
Näiteks ei suutnud Kredex majandusteadlase sõnul pakkuda ettevõtetele kohe häid laenutingimusi. Ühtlasi polnud riigil hoobilt võtta suuri taristuprojekte, mida kohe ehitama hakata. Raudla hinnangul on muidki toetusi jagatud kaootiliselt ning pole suudetud toetuste jagamise otsuseid ühiskonnale arusaadavalt selgitada.
"Seega on oluline õppetund, et riigi suunavamat lähenemist majandusse tuleb nii analüütiliselt kui institutsionaalselt pidevalt harjutada – muidu võib olla väga raske kriisi olukorras läbimõeldult reageerida," ütleb ta.
Laenuraha võiks suunata tulevikku
Nagu eespool öeldud on Eesti madal laenukoormus asendunud nüüd umbes 20-protsendise koormusega SKPst. Ringa Raudla sõnul tuleb seda numbrit vaadates silmas pidada, et äärmiselt soodsate laenutingimuste tõttu jääb laenuintresside koormus riigieelarvele mõõdukaks.
Majandusuurija lisab, et kui laen oleks jäänud võtmata, oleks Eesti majandus oluliselt halvemas seisus. Kui valitsus otsustanuks ka seekord kulusid kärpida, oleks meie majandus veelgi jahtunud.
"Küll aga on oluline mõelda, kuidas võetud laenuraha võimalikult tootlikult kasutada," tõdeb ta. "Infrastruktuuriprojektid, teadus- ja arendustegevus ning kulutused rohepöördele on kahtlemata suunad, mis võimaldaksid tulevikus majandustegevusel kõrgemat lisaväärtust pakkuda."
Ringa Raudla ja James W. Douglas kirjutavad Eesti kriisiohjamismeetmetest ajakirjas Journal of Public Budgeting Accounting & Financial Management. | Majandusteadlane: Eesti peab laenurahaga majandamist veel harjutama | https://novaator.err.ee/1150657/majandusteadlane-eesti-peab-laenurahaga-majandamist-veel-harjutama | Möödunud majanduskriiside ajal on Eesti valitsus kulusid kärpinud, jahutades seeläbi niigi kitsikuses majandust veelgi. Koroonakriisi ohjamisel otsustas valitsus käituda teisiti ja võtta laenu. Eesti majandusteadlaste hinnangul oli laenamine õige otsus, kuid uut moodi poliitika vajab veel harjutamist. |
Kliimaseaduse alusel hakkab EL koostama plaane kasvuhoonegaaside vähendamiseks liikmesriikides ning see hakkab mõjutama majanduse kõiki sektoreid, nõudes aastas sadu miljardeid eurosid investeeringuid. Seadusega fikseeritakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ning see paneb paika reeglid, mille alusel hinnatakse eesmärgi suunas tehtavaid samme.
Ükski 27 liikmesriigist reedese otsuse vastu ei olnud, ainult Bulgaaria jäi erapooletuks.
Kokkulepe seab siiski kliimaneutraalsuse saavutamise Euroopa Liidu kui terviku kohustuseks, mitte igale liikmesriigile eraldi, jättes nii võimaluse mõnele suuremale saastajale teiste arvelt, kes on oma heitmeid kiiremini vähendanud, rohkem aega kohanemiseks.
Samas jäi otsus poliitiliselt kõige tundlikuma küsimuse - suurendada 2030. aasta kasvuhoonegaaside kärpe-eesmärke - osas kokkulepe saavutama, see jäeti otsustamiseks Euroopa Liidu valitsusjuhtidele, kes kogunevad uuesti detsembris. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku tõsta Euroopa Liidu üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki seniselt 40 protsendilt vähemalt 55 protsendini aastaks 2030. Eesti on seda ettepanekut toetanud.
Kliimaseadus võimaldab Euroopa Komisjonil "astuda õiguslikke samme, kui need, kes on lubaduse andnud, ei täida seda," ütles Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident kliimaküsimustes Frans Timmermans reedesel kohtumisel.
Euroopa Parlament, mis peab seaduse kinnitama kooskõlas liikmesriikidega, on siiski teatanud, et soovib igale liikmesriigile eraldi siduva eesmärgi kehtestamist. Rootsi, Taani ja Luksemburg on seda ideed ka toetanud.
Keskkonnaministrid leppisid ka kokku seada eraldi vahe-eesmärk 2040. aastaks ning Euroopa Komisjon sai õiguse kaaluda uusi seadusandlikke algatusi, kui on näha, et senised ei anna tulemusi.
Otsuse ootuses tõusid reede hommikul Euroopa Liidu emissioonikaubanduse süsteemis (ETS) CO2 heitmelubade hinnad rohkem kui 5 protsenti. EL-i kliimaeesmärgid peaksid piirama uute heitmelubade väljaandmist.
Liikmesriikide keskkonnaministrid kogunesid Luksemburgi hoolimata koroonapandeemia üha kasvavast levikust Euroopas. | Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku kliimaseaduses | https://www.err.ee/1150652/euroopa-liidu-keskkonnaministrid-leppisid-kokku-kliimaseaduses | Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid reedel Luxembourgis kokku kliimaseaduses, mis muudab õiguslikult siduvaks ühenduse plaani saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. |
Valitsuse korraldusel ei tohi Eestis alates südaööst alkoholi müüa. See reegel kehtib ühteviisi kõigile baaridele ja meelelahutuskohtadele.
"Iga kord, kui me kontrolli teeme, tuleb välja, et kolm-neli asutust ikkagi mingil määral proovivad seda piirangut vältida," rääkis ERR-ile Tallinna kesklinna politseijaoskonna välijuht Vadim Kuperštein.
Öötundidel peo käimashoidmiseks on baarid ja ööklubid leidnud päris mitu võimalust.
"Vahepeal, kui me kontrollime asutusi, on näha, et laudade peal on alkohol, aga meile öeldakse, et kliendid ostsid näiteks 23:59 kümme pokaali õlut ja kell kaks öösel siiamaani joovad," ütles Kuperštein.
Politseinik lisas, et võib-olla saab mõnes kohas ka napsi osta, aga sedagi nii, et seadust ei rikuta.
"Päris tihti on selline vaatepilt meil, et asutuse töötajad väidavad, et neil on erapidu, uksed on kinni, on näha, et sees on kliendid ja seal alkoholi müüakse," rääkis Kuperštein. "Aga kuna tegu on erapeoga, siis nagu ei olegi mingit rikkumist."
Rakveres ööklubi pidav linnavolinik Magnus Lehesoo rääkis, et tema on leidnud hoopis kolmanda lahenduse.
"Lihtsalt on lubatud inimestel tulla oma alkoholiga peole," selgitas Lehesoo. "Alkoholivabasid jooke ja suupisteid saame müüa, see ikka midagi toidab. Igal peol on ka pilet, mille inimene peab soetama, et meie juurde peole saada. See ongi see, kust me võib-olla natuke teenime."
Lehesoo märkis, et üle südaöö kestev pidu aitab baaripidajal eelarvet vähemalt nulli ligi hoida.
"Mina näen, et tuleks seda võimalust nii palju ära kasutada, kui võimalik. Muidu võib see sulgemiseni viia lõpuks. Seda ka päris ei taha," ütles Lehesoo.
Tulevikus keelataks ka öine joomine
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu looks võimaluse öist peohoogu piirata.
"Selle eelnõu mõte on anda võimalus avaliku korra tagamise huvides piirata ka alkoholi müügikohas kohapeal tarbimist," ütles ministeeriumi kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Merike Koppel.
Koppel selgitas, et avaliku korra mõiste on päris lai. Ta tõi näite näite, et niisugust piirangut võib vaja minna ka massirahutuste ajal.
Aga eelnõu kirjutama ajendas ikkagi koroonakriis.
"Kui me täna hoiame üksteisega kaks meetrit vahemaad, kanname maski soovitavalt, väldime kontakte, et siis me selles olukorras ei läheks õhtul meelelahutusasutusse, kus sellised reeglid justkui enam ei kehtiks. Või vähemalt alkoholi mõjul need kipuvad ununema," rääkis Koppel.
Nii riigi, maakonna kui omavalitsuse piires võiks joomispiiranguid seada valitsus. Maakonna ja omavalitsuse piires oleks see võimalus politseil. Enda linna või valla, aga ka mõne konkreetse asutuse jaoks saaks piirangu seada kohalik omavalitsus.
Koppel rõhutas, et see oleks ikkagi ainult võimalus. "See ei ole kindlasti esimene asi, et nüüd hakkame tegema korraldusi, et saaks ka tarbimist piirata või üldse alkoholi müüki piirata. Need piirangud on ikkagi teatud põhjustel vajalikud."
Klubiomanik: meid on unarusse jäetud
Magnus Lehesoo ütles, et seadust keegi vaevalt rikkuma hakkab. Ehk kui reeglid karmimaks muutuvad, tuleb sellega leppida.
"Siis ei olegi midagi teha, siis on uksed kinni. Ja ma arvan, et päris paljudel klubidel lähevad siis uksed ka lõplikult kinni," tõdes Lehesoo. "See ellujäämine on päris raske."
Lehesoo hinnangul ei ole ettevõtjad tänastest müügipiirangutest mööda minnes vastutustundetud. "Vastutustundetu on pigem, et see valdkond on jäetud täiesti unarusse nii valitsuse kui kohaliku omavalitsuse poolt. Selline huvi puudumine sealt poolt on täielik, et kuidas me hakkama saame ja kas me ikka saame."
Lehesoole on jäänud mulje, et valitsus peab baaripidamist lustiks ja lillepeoks. "Tegelikult me teeme 365 päeva aastas korralikult tööd ja näeme vaeva selle nimel," rääkis ettevõtja.
Reeglina tuleb seaduseelnõu väljatöötaval ministeeriumil hinnata ka muudatuse mõju ettevõtlusele. Merike Koppel ütles, et konkreetseid numbreid neil veel ei ole, aga märgis, et muudatuse mõju on pigem mõõdukas.
"Majanduslik kasu ei saa olla väga suur, kui ma ei saa müüa alkoholi, vaid ma luban oma alkoholiga seal sees olla," selgitas Koppel.
Kui alkoholitarbimise ajaline piirang kehtestatakse, siis tuleb politseil ka selle täitmist kontrollida. Kui meelelahutusasutuses reegleid rikutakse, võib ees oodata karistus. Sisuliselt tähendaks see, et kui kell kukub, tuleb baaripidajal tagada, et ükski klient enam uut suutäit õlut ei võtaks.
"Mul on tänases hetkes tõesti ka väga keeruline öelda, et kuidas see täpselt kell 12 välja hakkaks nägema," tunnistas Koppel. "See on kindlasti praktiliselt väga keeruline ja seal võib tekkida momente, mis tekitavad nii tarbijas kui ettevõtjas segaseid olukordi." | Lisaks alkoholi müügipiirangutele võivad tulla ka joomispiirangud | https://www.err.ee/1150643/lisaks-alkoholi-muugipiirangutele-voivad-tulla-ka-joomispiirangud | Kui värske eelnõu seaduseks saab, võib valitsus lisaks alkoholi müümisele piirata ka joomist. See tähendaks, et kella kukkudes tuleb baaripidajal inimestelt pudelid käest korjata. |
Oma esimese veerandfinaalkohtumise peavad esiliigas mängiv Viljandi Võrkpalliklubi ja TalTech, mäng Viljandi spordihoones algab kell 16.00. Selle paari teine mäng toimub 4. novembril TalTechi kodusaalis.
Esimene poolfinalist selgub aga paarist Selver Tallinn – Pärnu Võrkpalliklubi, kes peavad oma teise mängu Tallinnas Audentese spordihoones algusega kell 17.00. Avamängus teenis 3:1 võidu Pärnu meeskond.
Eelringide mängud toimuvad kohalesõitudega: üks mäng kodus, teine võõrsil. Võitjaks osutub kaks võitu saanud võistkond või juhul kui mõlemal võistkonnal on üks võit ja üks kaotus, siis mängu eest antavate suurema punktide arvuga võistkond. Mängu eest antavate punktide võrdsuse korral mängitakse kuldne geim.
Karikafinaal toimub nii naistele kui meestele 22. detsembril meestest kõrgema asetusega (2018/2019 EMV) finalisti kodusaalis, saali puudusel või muul põhjusel loobumisel teise asetusega võistkonna kodusaalis. | Selver ja Pärnu selgitavad karikavõistlustel esimese poolfinalisti | https://sport.err.ee/1150633/selver-ja-parnu-selgitavad-karikavoistlustel-esimese-poolfinalisti | Laupäeval toimub võrkpalli Aadu Luukase karikavõistlustel kaks kohtumist ja selgub ka esimene poolfinalist. |
Loole valmis ka muusikavideo, mille tegevus toimub Valges Majas, kus tegutsevad vaid naised, kirjutab Consequence of Sound.
Grande ise kehastub videos ülemjuhatajaks.
Grande uus album ilmub nädala pärast, 30. oktoobril. | Ariana Grande avaldas uue videosingli "Positions" | https://menu.err.ee/1150617/ariana-grande-avaldas-uue-videosingli-positions | Lauljal Ariana Grande ilmus äsja uus singel "Positions", mis kõlab ka tema peagi ilmuval albumil. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.