text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Liidu eesmärk on suures pildis ikka üks – luua kodumaal ehitatud keskkond, mille üle võib olla uhke. Läbi ajaloo on liitu painanud ikka samad küsimused: kuidas suunata klienti tellima head arhitektuuri, mida teha, et riik oleks eratellijale eeskuju, et omavalitsused kaasaks ruumiloomesse spetsialiste, et peetaks oluliseks arhitektuuri ja linnaruumi kvaliteeti?
Nõukogude perioodil tulid suunised liidu tegevusele ülevalt poolt, ehituskomiteest. Sealtkaudu määrati esimees, anti raha tegevuseks, jagati läbi liidu hüvesid ning arhitektid olid seeläbi ka üsna taltsad. Kuid mitte päris vait. Üks hetk hakkas noorte meeste veri vemmeldama, 20 aastat liitu juhtima pandud esimees tõugati troonilt ning väljaütlemised linnaruumi teemadel – laiuvate paneelrajoonide ja ajaloolise keskkonna hävitamise vastu -muutusid tavatult valjuks.
Taasiseseisvunud vabariigis on arhitektide liidu roll järjepanu kasvanud. Ka ootused liidule. Algusaastad ei olnud arhitektidele sugugi kerged. Võitlus selle eest, et riigi tellimusel valmivad majad oleks väärt arhitektuuriga, et poliitikute kõrval suunaks linnaruumi arhitektid, et olulisi objekte projekteerima pääseksid oma ala parimad – on kestnud kõik need 30 aastat.
Alles see oli, kui enamus riigi ja kohaliku omavalitsuse tellimusel valmivatest hoonetest sündis läbi odav-arhitektuurihanke. Tulemuseks olid pahatihti laudahooneid meenutavad koolid, lasteaiad, piinliku ilmega politsei, piirivalve ning teised riigiehitised.
Arhitektide liidu juhtide esimesed kohtumised Riigi Kinnisvara esindajatega olid masendavad. Riigi esindajate poolt naerdi välja nii arhitektuurivõistluse nõue kui autoriõigusseadus. Kui mõnel puhul tehtigi ideevõistlus, siis pidi võitja eskiisi staadiumis loovutama oma autoriõigused, et edasise töö saaks riik tellida ikkagi odavhankena.
Ei ole meeldinud arhitektide ettepanekud ka paljudele linnajuhtidele – sain võimu, järelikult olen ise omaenese tarkusest pädev otsustama, milline on hea linnaruum, ise tean, kas kas eelistan autosid, jalakäijaid või rattureid, kas rajame parke või ehitame maju. Arhitekt on tööle palgatud vähestes omavalitsustes. Arhitektide liit on olnud poliitikute krae vahel nagu tüütu täi, kes ei lase rahulikult omasoodu toimetada.
Aga tulemus hakkab tasapisi välja paistma. Paljude linnavalitsustega on tehtud koostööd, Riigi Kinnisvarast on saanud liidule hea partner. Või vastupidi – liidust on saanud hea partner riigi kinnisvarale. Selle tõendiks on uued koolimajad, mille üle saab vaid uhkust tunda, põnevad linnaväljakud, mis elavdavad väikelinnade keskusi ja läbi arhitektuurivõistluse sündinud riigiehitised. Riigi tegevus on olnud eeskujuks ka erasektorile, kes samuti on järjest enam oma arenduste tarvis otsinud ideid läbi võistluse.
Ja nagu enne valimisi oli näha – omavaltsuste teemade keskmesse on kerkinud linnaruum. See annab lootust!
On aga üks teema, millega arhitektide liit ei ole saanud hakkama. See on riigiarhitekti kui institutsiooni loomine. Paarkümmend aastat on selle nimel vaeva nähtud, selgitatud, poliitikutega läbi räägitud, toodud näiteid riikidest, kus see töötab – ikka leidub mõni poliitik, kes riigiarhitekti sõna kuuldes õudusega karjatab: appi, Speer! Nii peab täna Eestis riigiarhitekti töö tegema ära üks loomeliit.
Saja-aastane Eesti arhitektide liit on nagu ruumikultuuri majakas: valgustab, kutsub, suunab ning hoiatab eesseisvate karide eest. Eks sellele viitas ka Ene-Liis Semperi tabav valgusinstallatsioon liidu 100. sünnipäevaks Fotografiska tornis, mille all Jaak Prints piinatud arhitektiks ja koledaks majaks kehastus. | Margit Mutso: arhitektide liidu roll on järjepanu kasvanud | https://kultuur.err.ee/1608373709/margit-mutso-arhitektide-liidu-roll-on-jarjepanu-kasvanud | 1921. aasta 8. oktoobril kogunes 15 eesti arhitekti, et asutada Eesti arhitektide liidu eelkäija Eesti arhitektide ühing. Ühingu esimeheks valiti Eugen Habermann. Sellest ajast saati on arhitektide hääl ühiskonnas olnud kuuldav. Kord jõulisemalt, siis jälle vaiksemalt, sõltuvalt ajastust, sõnas Margit Mutso kultuurikommentaaris. |
Valencias toimus nädalavahetusel Hispaania sotsialistliku partei kongress. Sanchez lubas, et partei koostab prostitutsiooni keelustamiseks seadusandluse.
"Sellest kongressist tuleb kohustus, mille ma ka täidan. Me läheme edasi, kaotades prostitutsiooni, mis orjastab naisi," ütles Sanchez.
Prostitutsioon dekriminaliseeriti Hispaanias 1995. aastal. Väidetavalt tegutseb selles "tööstusharus" umbes 300 000 naist.
Hispaanias kasvab mure inimkaubanduse pärast. Kriitikud leiavad, et prostitutsiooni dekriminaliseerimine ainult suurendas naiste ärakasutamist.
Hispaanias on suur hulk bordelle, paljud neist tegutsevad hotellide või muude majutusettevõtetena. Inimesi, kes pakuvad tasulisi seksuaalteenuseid, ei karistata, kui nad seda avalikes kohtades ei paku. | Hispaania peaminister lubas riigis prostitutsiooni keelustada | https://www.err.ee/1608373697/hispaania-peaminister-lubas-riigis-prostitutsiooni-keelustada | Hispaania peaminister Pedro Sanchez lubas riigis prostitutsiooni keelustada. Prostitutsioon legaliseeriti riigis 26 aastat tagasi. |
Elektrituruseaduse muudatusega parandatakse riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatava vähempakkumise konkurentsitingimusi, teatas presidendi kantselei.
Seaduses on sätestatud toetuse maksmise võimalus selleks, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat 2030. aastal 40 protsenti Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest.
Riigikogu võttis seaduse vastu 29. septembril ja 4. oktoobril saadeti see presidendile. President Kersti Kaljulaid jättis selle enne oma ametiaja lõppu välja kuulutamata ning pärandas president Karisele.
Kuna seaduseelnõu algatas eelmine valitsus ning vastuvõtuks vormistas Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus, siis riigikogus oli sellele vastu vaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Praegune võimuliit vähendas elektrijaamades toetusega puidu põletamise aega kolmelt aastalt kahele.
Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski kutsus president Kersti Kaljulaidi septembri lõpus seadust tagasi saatma.
Ossinovski sõnul tõstaks seadus elektri hinda ja suurendaks metsaraiet ning läheb praegusel kujul vastuollu põhiseadusega.
Lisaks elektrituruseadusele kuulutas Karis välja töölepingu seadust ning toote nõuetele vastavuse seadust puudutavad seadusemuudatused. | Karis kuulutas elektrituruseaduse välja | https://www.err.ee/1608373694/karis-kuulutas-elektrituruseaduse-valja | President Alar Karis kuulutas esmaspäeval välja kolm seadust, nende seas elektrituruseaduse muutmise seaduse, mis lubab edaspidi toetuse alusel biomassi põletamist Narva elektrijaamades. |
Andy Serkise lavastatud "Venom: Carnage alustab" järel jätkas kinoedetabelis uus Bondi-film "007: Surm peab ootama", mis kogus 9171 vaatamist (kokku 66 053 vaatamist).
Lisaks Bondile jätkasid edetabelis animakomöödia "Addamsite suguvõsa 2", mis kogus 4549 vaatamist (kokku 11 491 vaatamist), kogupere animafilm "Boss beebi: Pereäri", mis kogus 2048 vaatamist (kokku 30 461 vaatamist), Denis Villeneuve'i ulmefilm "Düün", mis kogus 1747 vaatamist (kokku 40 992 vaatamist) ja Peeter Simmi "Vee peal", mis kogus 1119 vaatamist (kokku 23 782 vaatamist).
Uue tulijana sisenes edetabelisse Eeva Kauna dokumentaalfilm "Üht kaotust igavesti kandsin" oma venna otsingutest Kolumbias, mis kogus avapäevadega 938 vaatamist. | Nädalavahetuse menukaim film kinodes oli "Venom: Carnage alustab" | https://kultuur.err.ee/1608373668/nadalavahetuse-menukaim-film-kinodes-oli-venom-carnage-alustab | Möödunud nädalavahetuse menukaim film Eesti kinodes oli "Venom: Carnage alustab", mis kogus avapäevadega 17 140 külastust. Kinoedetabelisse jõudis ka Eesti dokumentaalfilm "Üht kaotust igavesti kandsin". |
Karikavõistluste esimeses kohtumises alistas Tabasalu kindlalt HC Kehra 30:17 (17:9). Martin Noodla juhitav naiskond näitas ilusat agressiivset kaitset ning võttis ohjad juba algusest peale enda kätte.
"Kehra vastu suutsime teha häid individuaalseid sooritusi, kuid samas toimida ühtse naiskonnana. Teisel poolajal eduseisus olles tegime liialt palju praaki, kuid üldpildina võib mänguga rahule jääda. Kindlasti oli sellise võiduga väga hea hooaega alustada," ütles esimeses kohtumises oma võistkonna eest kümme väravat visanud Teele Utsal.
Aruküla/Mistra alustas samuti oma esimeses kohtumises võidukalt, kui alistati eelmise aasta karikavõitja, Reval-Sport/Mella, tulemusega 24:22 (13:11). Eesti naiste käsipallis debüüdi teinud võistkond alustas küll rabedalt, kuid lõpuks suudeti siiski oma paremus maksma panna.
"Tegime oma mängu tehniliste vigadega ise keeruliseks. Kohati oli osadel selline esimese mängu hirmu sees, kuna meil on uus tiim ja paljudel noortel puudub kogemus naiste seas. Õnneks saime osaliselt kaitse pidama ning väravas aitas meid Linda Veski hea partii ja suutsime siiski võidu võita," analüüsis Aruküla eest üheksa väravat visanud naistekoondislane Maarja Treiman.
Aruküla/Mistra ja HC Tabasalu/Audentes kohtuvad karikavõistlustel esmakordselt. "Eesolev mäng ei tule meile kindlasti kerge, kuna vastaste ridades on paljud kogenud pallureid. Lähme siiski hea emotsiooniga peale ning anname endast parima. Oleme teinud natuke eeltööd ning loodan, et suudame plaanidest kinni pidada ja naiskonnana head mängu näidata," vaatas Utsal ette tulevale matšile.
"Meile on iga kohtumine kullahinnaga, kuna uue võistkonnana vajame aega, et oma kokkumäng paika seada. Peame lihtvigade arvu vähendama ja oma mängu vastastele peale suruma. Kui suudame algusest peale paremini valmis olla, siis on meil kõik võimalused teisipäeval paremat esitust näidata," lõpetas Treiman.
Teisipäeval jätkuvatel Eesti naiste karikavõistlustel on Aruküla ja Tabasalu võrdse kahe punktiga hetkel liidrikohtadel, neile järgnevad võiduta Reval-Sport ja HC Kehra, kes kohtuvad omavahel 19. oktoobril.
Järgmised kohtumised naiste karikavõistlustel:
19.10 19.00 Aruküla/Mistra - HC Tabasalu/Audentes (Aruküla spordihoone)
26.10 17.30 Reval-Sport/Mella - HC Kehra (Kristiine sport) | Naiste karikavõistlustel lähevad vastamisi tabeliliidrid | https://sport.err.ee/1608373679/naiste-karikavoistlustel-lahevad-vastamisi-tabeliliidrid | Eelmisel nädalal alanud Eesti naiste karikavõistlustel käsipallis lähevad teisipäeval vastamisi oma esimesed mängud võitnud Aruküla/Mistra ja HC Tabasalu/Audentes. |
Eesti juurtega Julia Peresild ja Klim Šipenko lahkusid rahvusvahelisest kosmosejaamast pühapäeval ja maandusid Kasahstani stepis. Kokku veedeti kosmoses 13 päeva.
Võtted kosmoses ei möödunud muredeta. Juba võttemeeskonna saabudes tekkis tõrge automaatses dokkimisseadmes ja üle mindi käsijuhtimisele. Reedel kallutasid ootamatud tõrked kosmosejaama, mille tagajärjel kadus umbes pooleks tunniks positsioneerimiskontroll.
Film on olnud omamoodi võistluses tulevase Hollywoodi filmiga, mis viib ilmselt kosmosesse Tom Cruise'i ja hõlmab NASA, Elon Muski ning SpaceX-i.
Filmi "Challenge" sisu pole üksikasjalikult kirjeldatud, kuid teada on, et Peresild kehastab filmis arsti, kes opereerib haiget kosmonauti, kelle tervislik seisund ei luba seda Maal teha. | Eesti juurtega näitleja Julia Peresild saabus tiimiga kosmosest tagasi | https://menu.err.ee/1608373665/eesti-juurtega-naitleja-julia-peresild-saabus-tiimiga-kosmosest-tagasi | Vene võttegrupp on pärast esimese kosmoses tehtud filmi "Challenge" võtteid tagasi Maal. |
Vorskla läks võõrsil Oleksandria vastu 2:0 juhtima, kuid ei suutnud teha neljandat järjestikust nullimängu. Vorskla võiduskooriks jäi 2:1. Eesti koondise keskkaitsja on kõik neli kohtumist algusest lõpuni kaasa teinud, vahendab Soccernet.ee. | Tamme koduklubi Vorskla sai neljanda võidu järjest | https://sport.err.ee/1608373647/tamme-koduklubi-vorskla-sai-neljanda-voidu-jarjest | Eesti jalgpallikoondislase Joonas Tamme koduklubi Poltava Vorskla teenis Ukraina kõrgliigas neljanda järjestikuse võidu. |
Kaks karu, kes tegutsesid Põhja-Lätis, uinutati ja lasti lahti eraldiseisvatesse metsadesse. Nad said ka identifitseerimisnumbrid, et neid oleks lihtsam ära tunda, kui nad peaksid lähenema inimeste majapidamistele, vahendas LSM.
Karud uinutasid veterinaararstide järelevalve all kaks kogenud spetsialisti Lätist ja Eestist. Karude ümberpaigutamise kavasse kaasati eksperte Lätist, Eestist, Venemaalt, Saksamaalt ja Kanadast.
"Oleme tänulikud kõigile, kes tegid koostööd. Paljud siin osalejad töötasid vabatahtlikult. Vastutuse jagamine, koostöö ja koordineerimine oli kõrgel tasemel ja see tõi kaasa eduka tulemuse," ütles DAP-i pressiesindaja Rolands Auzinš.
DAP ei avaldanud, kuhu karud välja lasti.
Lätis arvatakse, et tõenäoliselt tulid karud Eestist, kus neid elab rohkem kui Lätis.
Karudele meeldib aina rohkem liikuda asulate läheduses. Kui karudel on pojad, võivad nad ohtlikud olla ja sel ajal tasub metsateel liikudes silmad lahti hoida. | Põhja-Lätis püüti kinni Eestist pärit karuduo | https://www.err.ee/1608373644/pohja-latis-puuti-kinni-eestist-parit-karuduo | Pärast mitu päeva kestnud tagaajamist püüti Põhja-Vidzemes tegutsenud karud kinni ja nad eraldati üksteisest, teatas esmaspäeval Läti looduskaitseameti (DAP) pressiesindaja. |
24-aastane Kotsar mängis 31 minutit ning viskas 14 punkti. Lisaks tõi ta viis lauapalli, andis kolm resultatiivset söötu, tegi kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Bayreuthi poolelt oli resultatiivseim 22 punktiga Sacar Anim. Eelmisel nädalal positiivse koroonaproovi andnud Janari Jõesaar meeskonna koosseisu ei kuulunud.
Saksama kõrgliigas on Hamburgi arvel kaks võitu ja kaks kaotust. Bayreuthil on kirjas üks võit ja kaks kaotust. | Kotsar aitas Jõesaare puudumise ära kasutada ning vedas Hamburgi võidule | https://sport.err.ee/1608373617/kotsar-aitas-joesaare-puudumise-ara-kasutada-ning-vedas-hamburgi-voidule | Saksamaa korvpalli kõrgliigas läksid pühapäeval vastamisi Maik-Kalev Kotsari koduklubi Hamburg Towers ja Janari Jõesaare meeskond Bayreuth. Towers võitis kodumängu 77:70 (23:12, 17:23, 20:26, 17:9). |
"Apple'i rakendus vastutab nüüd 58 protsendi ulatuses kõigi iPhone'i rakenduste allalaadimiste eest. Aasta tagasi oli Apple'i turuosa vaid 17 protsenti," teatas digitaalse reklaamiäri uurimisfirma Branch.
"Apple tõusis reklaamiturul madalamast liigast kõrgliigasse," ütles Branchi turundusjuht Alex Bauer.
Rakenduste reklaamiturg on kiiresti kasvav ärimudel. Firmad kulutavad üha rohkem digitaalsele reklaamile.
"Apple teenib sel aastal digitaalse reklaami pealt umbes viis miljardit dollarit," teatas analüüsifirma AppsFlyer.
Digitaalse reklaamitööstuse väärtuseks hinnatakse umbes 350 miljardit dollarit.
Apple'i äritegevuse laienemine kahjustab aga Facebooki ja Google'i ärimudelit.
"Apple muutis turgu. Nende suhtes ei kehti sama poliitika, mis iga teise reklaamivõrgustiku suhtes," ütles anonüümsust palunud digitaalse reklaamifirma juht ajalehele Financial Times.
Apple'i teatel uus rakendus parandab kasutajate privaatsust. Kriitikute sõnul tahab aga Apple lihtsalt edendada omaenda reklaamiäri.
"Apple võib öelda, et nad teevad seda inimeste aitamiseks, kuid tegelikult tahavad nad suurendada lihtsalt oma konkurentsivõimet," ütles Facebooki asutaja Mark Zuckerberg. | Apple'i turuosa suurenes digitaalses reklaamiäris kolm korda | https://www.err.ee/1608373602/apple-i-turuosa-suurenes-digitaalses-reklaamiaris-kolm-korda | USA tehnoloogiafirma Apple laiendab oma digitaalset reklaamiäri. Aprillis võttis Apple veebipoes kasutusele uue reklaamirakenduse ja firma turuosa digitaalses reklaamiäris suurenes kolm korda. |
Nadia Ghulam / Agnes Rotger "Minu turbani saladus" (Rahva Raamat)
Hispaania keelest tõlkinud Maarja Paesalu
Lähimast raamatupoest enam afgaanimat asja ei leia. Unustage korraks ära need sõjaraamatud, vaadake sisse millessegi, mille on teinud jampsi seest natukenegi välja pääsenud inimene.
Minu arusaam Afganistanist on seni olnud küllaltki lühidalt kokku võetav – kolm tuhat aastat sõdu; kui vaenlast ei ole, sõditakse omavahel, sünnitakse, et tappa, rahu on sõdalaste kasvamise aeg. Küllap paljuski nõnda on ja tostap ei ole keegi kunagi päriselt tahtnud toda maad vallutada ega allutada – Afganistan on natuke nagu Venemaa. Keegi ei kakle temaga, ei tahagi rünnata, aga ise tahaks ta tülikas olla, tahaks kogu aega närida ja hammustada. On ta siis liiga hull ja liiga tühine, las ta siis olla omasoodu?
Hulk rahvaid, hulk inimesi, hulk mõtlemiseviise. Maakad tahavad kaigast anda kõigile, kes lipse ja prille kannavad. Matsikari on suur, ohjes ei hoia. Kurb ja kuri lugu. Ja mis hullem, isegi, kui pääsed laia ilma peale, siis keskkond käib kaasas ja nii mõnestki asjast hoiad ise kinni nii mis hull. Laia ilma peal ei ole samuti teab mis kerge olla ega elada.
Traagiline raamat. Tahaks abiks olla, kuid ei tea, kas see üldse võimalik on. Ei tea sedagi, kas abi üldse soovitakse. Üha sügavamale keerdub veendumus, et võtab ikka põlvkondi aega, et elementaarsed süvahoovused natukenegi kõrvuti kulgema hakkaksid. Seni tuleb erinevate kultuuripõhjadega inimesi väga delikaatselt ja tasahilju ühtekokku lasta. Muidu on ainult pauk ja pahandus.
Seda ei taha ju keegi.
Stephen King "Instituut" (Hea Lugu)
Inglise keelest tõlkinud Silver Sära
Stephen King on absoluutselt Ameerika. Jah, me võime üpriski objektiivselt mõtiskleda, et Ameerika kui selline on Euroopa kvintessents. Võib mõelda vastupidiselt, saab näha allakäiku. Tohib lennelda priiks ja uudistada sama kultuuripuu veidravõitu võrseid kaedes taevastelt kõrgustelt. Kes tahab Ameerikat ilma lendamata vaadata, see lugegu Stephen Kingi.
On küll nii, et isand King annab meile võimaluse korral jubedust, õudust, jäledust, vastikust, koledusi ja ööki. On ometi ka nõnda, et kogu rämekolehullu õõvastuse ümber kirjeldab King võib-olla et kõige paremini tavalise ameeriklase elu, ilu, tavakava, harilikkust, igapäeva, soojust, seltsimist ning mõistagi ja eriti surma. Eestlasele pole ei klounid, lõbustuspargid ega toimivad väikelinnad kunagi omased olnud. Jänkiländis on. Kingi nautimiseks tuleb tsirkuse ja leivaga teistpidi harjuda.
Seda omasem võiks olla "Instituut", mis oskab vast eestlase paranoia sujuvalt uuendale tasemele tõmmata. Meie hulgas on inimesi, kes teevad teistele paha. Meie hulgas on inimesi, kes näevad, ent ei näe. Väärakaid ja vastikuid on. Aga "Instituuti" võiks vaadata allegooriana ja tast õppust võtta. Samas on ta nii paganama tõepärane, et ei jaksa ära karta. Ei jaksagi. Lastega mängimine on teema, mis võib lömaks lüüa nii lugeja kui kirjaniku. Meister King tuleb eluga välja. Lugejad? Ma ei oleks liiga kindel.
King joonistab ühtsugust ja teistsugust Ameerikat ja võimsasti teeb seda. Lohiseme järel? Võimalus on. Õnneks on Eesti piisavalt väike selleks, et suure maailma jõledusi ei tasu järele teha. Niikuinii ma kohe näen, kui kamaraks kisub. Või näed sa. Või ta. Ja kui keegi ongi nii tuhm, et koleduse suhtes midagi ette ei võta, siis varem või hiljem näen ma seda ka. Või näed sa. Või ta. Ma nägin, kuidas vägivaldur tuvastamatu vägivalla ohvriks langes. Ränk, aga õiglane. Tuleb teada, kes teeb, kes kirjutab. Teab ka King.
King on juttude vestmise geenius, kel lõpud alati lörri lähevad. Tostap soovitangi lubada tal lugejaid üdini ja üleni hirmutada ning kirjutada igaühel tiba etem lõpp. Või juba keskpaik, või algus… Kui vähegi võimalik, ei maksa iseoma elul Stephen Kingi maailmaga ristuda lasta. Oleks keelanud küll.
Samas maailma parimaid jutulugusid kirjutavat taati soovitamata jätta ei saa. Tõmmatagu enne hinge ja hoitagu kruus vaimustavat jooki käeulatuses. Või kast. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: "Minu turbani saladus" ja Stephen King | https://kultuur.err.ee/1608373590/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-minu-turbani-saladus-ja-stephen-king | Rahvusraamatu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitas sel nädalal nii tõestisündinud lool põhinevat raamatut "Minu turbani saladus" kui ka Stephen Kingi värsket õuduslugu "Instituut". |
Lugu on pärit Kelly Clarksoni uuelt pühadealbumilt "When Christmas Comes Around". Album ilmus reedel ja sellel on 15 lugu. | Kelly Clarkson avaldas koos Ariana Grandega jõululaulu | https://menu.err.ee/1608373566/kelly-clarkson-avaldas-koos-ariana-grandega-joululaulu | Pühadehõnguline laul kannab pealkirja "Santa, Can't You Hear Me". |
Gorbatsjova ja Erice AC Life Style alistasid Itaalia kõrgliiga neljandas voorus võõrsil GSD Casalgrande-Padana tulemusega 34:28 (15:14). Eesti koondise mängujuhti kaeti suurem osa kohtumisest personaalselt, ent sellest hoolimata tabas ta 11 korda ja tüüris mulluse Itaalia meistrivõistluste poolfinalisti hooaja teise võiduni
Gorbatsjova: kiirused on Itaalias hoopis teisel tasemel
Suvel karjääri esimese välislepingu sõlminud Gorbatsjova on kiirelt tõusnud Erice naiskonna liidrite hulka. Eelmises voorus viskas ta kaheksa väravat ning kergitas nüüd isiklikku skoorirekordit veelgi.
"Avamängu eel vigastasin hüppeliigest ning sain esimest korda platsile teises voorus ja siis ainult mõneks minutiks. Psühholoogiliselt oli raske kuu, sest mul polnud varem erilisi vigastusi olnud. Nüüd on tunne parem, olen teinud kaks täismängu ja platsil ei saa üldse aru, et jalg veel veidi valus on," sõnas kuu aega tagasi 19-aastaseks saanud Gorbatsjova.
"Itaalia liigas on kiirused Eesti omaga võrreldes hoopis teisel tasemel ja sellele pühendatakse ka treeningutel tähelepanu– nii jooksmisele kui ka kiirele mõtlemisele. Igaks mänguks peab olema ülimalt keskendunud, sest ohtlikke pallureid on palju ja iial ei tea, mida vastane proovib teha," selgitas SK Reval-Spordi kasvandik Serie A taset.
"Tervikuna olen väga rahul, et Itaaliasse siirdusin. Naiskond on väga tore ning elu-olu Sardiinias samuti. Mängutase on kõrge ning sel nädalal ootab ees veelgi põnevam kogemus," vihjas Gorbatsjova reedel-laupäeval toimuvatele EHF European Cupi mängudele, kus AC Life Style kohtub Iisraeli klubiga Ramat-Gani Maccabi Arazim.
Alina Molkova realiseeris kaks karistusviset, kuid HL Buchholz 08-Rosengarten tunnistas Saksamaa Bundesligas HSG Bad Wildungen Vipersi 29:23 (14:11) paremust. Buchholz pole punktiarvet avanud ja langes liigatabelis viimaseks.
Roosna, Pärt ja Viitkar jätkasid võiduseeriat
Kolmandat korda sel hooajal võitis Karl Toomi koduklubi HSC 2000 Coburg poolaja, ent kaotas mängu. Saksamaa 2. Bundesligas jäädi võõrsil 26:29 (14:11) alla Jürgen Rooba endisele tööandjale HSG Nordhorn-Lingenile. Toom viskas meeskonna parimana Coburgi kasuks kuus väravat ja andis ühe resultatiivse söödu.
Ainult võite tunnistavad Saksamaa kolmandas liigas Karl Roosna ja 1. VfL Potsdam. Pühapäeval alistati HSG Ostsee Neustadt/Grömitz 41:22 (19:13), Roosna viskas kaks väravat. Bundesligas jäi Rhein-Neckar Löwen – SC DHfK Leipzig kohtumine pidamata Mait Patraili koduklubis tekkinud koroonakolde tõttu.
Soome meistriliigas tegid kaks Eesti koondise joonemängijat sarnase esituse – nautisid võidurõõmu ja viskasid kolm väravat. Armi Pärt ja Helsingi Dicken alistasid Grankulla IFK 25:20 (11:8) ning Markus Viitkar ja Karjaa BK-46 olid 36:25 (19:12) üle Abo IFK-st.
Jaapanisse sõiduks dokumentide kordasaamist ootav Dener Jaanimaa ei teinud kaasa, kui tema koduklubi Daido Steel HC tegi 24:24 (10:13) viigi Riho-Bruno Bramanise kaudu Eestiski tuntuks saanud Wakunaga Pharmaceuticals'iga.
Rumeenia kõrgliigas sai Bukaresti Steaua hooaja esimese kaotuse, alistudes võõrsil Constanta AHC Dobrogea Sudile 18:23 (6:10). Vigade parandus tehti pühapäeval, kui kodus oldi 34:27 (17:10) paremad Timisoara SCM Politehnicast. Esimeses mängus väravata jäänud Martin Johannson tabas teises kohtumises ühe viske.
Norra meistrisarjas viskas Alfred Timmo kaks väravat ja andis kaks resultatiivset söötu, kuid Fjellhammer IL kaotas kodusaalis liigatabelis teist kohta hoidvale Sandefjordi Runarile 25:34 (12:16). Fjellhammer on kahe võidu ja viie kaotusega kümnendal tabeliastmel. | Käsipallileegion: Polina Gorbatsjova tõusis koduklubi liidrite hulka | https://sport.err.ee/1608373548/kasipallileegion-polina-gorbatsjova-tousis-koduklubi-liidrite-hulka | Eelmisel nädalal olid välismaal mängivatest Eesti käsipalluritest võidukad Karl Roosna, Martin Johannson, Armi Pärt, Markus Viitkar ja Polina Gorbatsjova. Viimane tõusis Karl Roosna kõrvale hooaja resultatiivseima esituse arvestuses, visates Itaalia Serie A kohtumises 11 väravat. |
"Valimiste võitjal on see mandaat ja demokraatias ka kohustus panna kokku toimiv valitsus linnas või riigis," ütles Michal ERR-ile.
Ta meenutas 2019. aasta riigikogu valimisi, kui Keskerakond, EKRE ja Isamaa tegid valitsuskoalitsiooni. "Tehti koalitsioon valimiste võitja vastu ja kuidas see lõppes? Ikkagi kehvasti lõppes pigem. Tallinnas Keskerakonnas on suur mandaat, linnapea isiklikult tegi väga hea tulemuse," lausus Michal.
Michal pakkus, et selgem pilt uuest Tallinna linnavalitsuse koosseisust võib tekkida kuu aja jooksul.
Mihhail Kõlvart kinnitas "Terevisioonis", et kui teised erakonnad tulevad Keskerakonna juurde läbi rääkima, siis nad vastutusest ei loobu ja partei on läbirääkimisteks valmis. Ta lisas, et Keskerakond ei tee koalitsiooni erakonnaga, kellega ei ole võimalik Keskerakonna programmi ellu viia ja kellega ei ole ühiseid väärtusi.
Keskerakond sai Tallinna linnavolikogusse 38 kohta, Reformierakond aga 15 kohta. | Michal: koalitsioon valimiste võitja vastu ei lõpe hästi | https://www.err.ee/1608373512/michal-koalitsioon-valimiste-voitja-vastu-ei-lope-hasti | Reformierakondlane, Tallinna linnapeaks kandideerinud Kristen Michal ütles, et valimiste võitja vastu koalitsiooni moodustamine ei lõpeks hästi ning tunnustas Keskerakonna linnapeakandidaati Mihhail Kõlvartit hea valimistulemuse tegemise eest. |
Avapäeval sõidetud 20-kilomeetrisel proloogil teenis Peeter Pruus koos paarilise Manuel Pliemiga eliitmeeste seas 12. koha ajaga 46.54,8. Võitjatele Jordan Sarroule ja Matthew Beersile kaotasid nad kolme minuti ja 30 sekundiga. Teise koha said Filippo Viero Colombo ja Juri Zanotti (+1.39,9) ja kolmanda Andreas Seewald ja Martin Stošek (1.50,3).
Masters klassis võistlevad Rain Lond ja Argo Rohtmets pälvisid kolmanda koha ajaga 56.04,8. Etapivõidu teenisid selles kategoorias Karl Platt ja Alban Lakata ning teise koha Craig Uria ja Andrew Duvenage (+2.16,5).
Naiste klassis olid kõige kiiremad Sina Frei ja Laura Stigger (54.08,6) ning segavõistkondade seas Laura Stark ja Sebastian Stark (54.20,4).
Esmaspäeval on Cape Epicul kavas 98-kilomeetrine etapp Ceresi teedel, mille jooksul kogutakse 1850 tõusumeetrit. | Pruus alustas Cape Epicut 12. kohaga | https://sport.err.ee/1608373395/pruus-alustas-cape-epicut-12-kohaga | Lõuna-Aafrika Vabariigis algas maastikuratturite kuulsaim mitmepäevasõit Absa Cape Epic, kus kaheksa etapi jooksul sõidetakse 620 kilomeetrit 15350 tõusumeetriga. Võistlusel osaleb ka kolm eestlast. |
Rühm arheolooge leidis 2015. aastal Utah' osariigi kagunurgas asuvast kuiva pinnasega Wishbone'i leiukohast pardiluid ja söestunud taimemassi. Selgus, et tegu oli umbes 12 000 aasta vanuse vabaõhukoldega. Nüüd teatab sama uurimisrühm, et leiukohast tuli päevavalgele ka tubakaseemneid. Kui nende järeldus paika peab, on tegu varaseima teadaoleva tubakaleiuga, vahendab Gizmodo.
Omaaegse kolde ümbruses leidus väikeste söestunud seemnete kõrval tuhandeid luu- ja munatükke, kivist tööriistu ja muud taimemassi. Leiukoht ise asub Põhja-Ameerika lääneosas Suure Nõo idaosas. Ehkki tänapäeval on sealne sademete hulk väike, laius seal kunagi muistse jõe vesikond – see seletab ka pardiluid. Kui jõgi kokku kuivas, kolisid ära ka inimesed, oletavad uurijad.
Uuringu juhtivautori ja Kaug-Lääne Antropoloogilise Uurimisrühma arheoloogi Daron Duke'i sõnul osutab tööriistaleidude keemiline analüüs, et nende omanikud olid rändava eluviisiga. Duke oletab, et nad liikusid igal aastal sadu kilomeetreid. Kuigi lähim looduslik tubaka kasvukoht jääb Wishbone'ist 13 kilomeetri kaugusele, võisid leiukohas peatunud inimesed korjata taime veelgi kaugemalt.
Uurimisrühm oletab, et Wishbone'i tubakatarvitajad olid holotseeni lõpul sealkandis elanud läänepoolse varskirve kultuuri inimeste sugulased. Tänapäeval elavad seal gošuutide põlisrahva riismed. Arvestades aga, kui suure osa kollet ümbritsevatest leidudest moodustasid taimed, olid seda kasutanud inimesed uurijate sõnul vilunud korilased.
Leid viitab, et inimkond tarvitas tubakat ammu enne tubaka tööstuslikku tootmist. Jälgi muistsest tubakakasvatusest ja -tarvitamisest leidub kõikjal Ameerika maailmajaos. Tubakataime eri liikide suitsetamise kõrval näriti või imeti mõnd tubakataime osa. Närimise käigus jäid tillukesed tubakaseemned närijale hamba alla ja need sülitati välja. Võib-olla visati need ka omal ajal kolletesse, oletavad uurijad.
Muistsete põlisameeriklaste tubakalembuses pole teadlastele aga midagi üllatavat. Arheoloogilised leiud osutavad, et inimesed kasutasid psühhoaktiivseid aineid agaralt mitme aastatuhande vältel.
Aastal 2018 leidis teine arheoloogide rühm Alabama osariigi aladelt jälgi umbes 3600 aasta vanusest piibutubakast. Nüüd peab uue leiu tõlgendus näitama, kumb leid tegelikult varaseimale tarvitamisele viitab. Samuti vajab Wishbone'i leiukoht ise täiendavaid uuringuid, et tubakatarvitamise uut oletatavat algusaega täpsustada.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Human Behavior. | Tubakas võis kuuluda inimeste argipäeva juba 12 300 aasta eest | https://novaator.err.ee/1608373482/tubakas-vois-kuuluda-inimeste-argipaeva-juba-12-300-aasta-eest | Inimesed võisid hakata tubakat tarvitama juba vähemalt 12 300 aasta eest, osutavad Utah' osariigi muistsest koldest leitud neli söestunud seemet. Leid nihutaks sellega tubakakasutamise alguse aastatuhandete võrra varasemaks. |
Sisemajanduse kogutoodang kasvas aastases võrdluses 4,9 protsenti, edastas Hiina riiklik statistikaamet. Analüütikud prognoosisid viieprotsendist kasvu.
Statistikaameti esindaja Fu Linghui ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et "praegune rahvusvahelise keskkonna ebakindlus kasvab ja riigi majanduse taastumine on endiselt ebastabiilne ja ebaühtlane".
Majandus kasvas eelnenud kvartaliga võrreldes vaid ainult 0,2 protsendipunkti, mis on madalaim näitaja alates rängast langusest eelmise aasta esimeses kvartalis. | Ametlikud andmed: Hiina majanduskasv aeglustus arvatust rohkem | https://www.err.ee/1608373521/ametlikud-andmed-hiina-majanduskasv-aeglustus-arvatust-rohkem | Hiina majanduskasv aeglustus kolmandas kvartalis arvatust rohkem, selgus esmaspäeval avaldatud ametlikest andmetest. |
Kesklinna piirkonnas kandideerinud Koop kogus 22 häält, kuid tänu paremale kohale üldnimekirjas pääses volikokku. Isamaa Kesklinna esinumber Riho Terras kogus küll 837 häält ehk ligi 40 korda enam, kuid tema volikogusse ei saanud.
Isamaa kandidaatidest sai Kesklinnas parema tulemuse kui Koop lausa 20 inimest. Samas on Koop Isamaa Tallinna piirkonna esimees.
Napi häältesaagiga sai volikogusse Keskerakonna ridades kandideerinud Karine Oganesjan – tema sai Lasnamäel kandideerides 35 häält. Volikogusse aitas ta Mihhail Kõlvart, kes tõi lisaks endale volikogusse veel 12 keskerakondlast. | Tallinnas pääses ka 22 häälega volikogusse | https://www.err.ee/1608373518/tallinnas-paases-ka-22-haalega-volikogusse | Kõige väiksema häältesaagiga, vaid 22 häälega pääses Tallinna volikogusse Isamaa kandidaat Olle Koop. |
"Kohalikud valimised Tallinnas võitis Keskerakond. Keskerakonna esinumber, linnapea Mihhail Kõlvart sai ka isiklikult väga tugeva mandaadi jätkamiseks linnapeana," kirjutas Kaljulaid. "Selles olukorras peavad sotsiaaldemokraadid võimatuks minna kaasa "kambaka" tegemisega valimised võitnud erakonnale. Ütlen väga selgelt: mingit kambakat ei tule."
Ööl vastu esmaspäeva nimetas sisuliselt ebarealistlikuks koos EKRE-ga Tallinnas Keskerakonna vastu koalitsiooni loomist ka SDE esimees Indrek Saar.
Kaljulaid oli varem valimisdebattides hinnanud koostööd EKRE-ga võimalikuks.
"Ei ole praktiliselt võimalik ette kujutada maailmavaateliselt nii erinevate erakondade koostööd," teatas Kaljulaid nüüd.
Kaljulaid lisas, et viie osalise ning volikogus napi kahehäälelise enamusega koalitsioon ei suudaks pakkuda Tallinnale head juhtimist.
"Uus linnavalitsus peab kohe hakkama tegutsema. Koroonakriisi kiire süvenemine tähendab suuri raskusi paljudele Tallinna peredele ja ettevõtetele. Linn peab inimesi aitama. Keeruline saab olema järgmise aasta eelarve koostamine, arvestades hinnatõuse ning samuti peab kiiresti edasi liikuma oluliste investeeringutega, nagu näiteks Tallinna Haigla. Selles olukorras ei pea meie võimalikuks minna kaasa poliitmängude ja intriigidega, mille eesmärk on valimiste võitja kõrvale jätmine," märkis Kaljulaid. Tallinna Haigla on olnud üks Keskerakonna põhilisi valimislubadusi.
Sotside esimees Indrek Saar ütles ERR-ile, et Tallinna valijad on öelnud kahte selget asja. "Seda, et nad soovivad näha koalitsioonivalitsust ja seda, et nad soovivad linnapeana näha Mihhail Kõlvartit. Ja võit kohustab," sõnas Saar.
Koalitsiooni minek Keskerakonnaga sõltub Saare sõnul sellest, kas need teemad, mis on sotsiaaldemokraatide jaoks olulised ja need muutused, mida koalitsioon peaks linnavalitsuses tooma, on võimalikud.
Eesti 200 ei lähe samuti EKRE-ga koostööle
Veidi pärast Kaljulaid avaldust tegi samasuguse teate Eesti 200 Tallinna esinumber Marek Reinaas.
"Tallinna ootab ees koalitsioonivalitsus. See on linnale ainult hea uudis.
Milline saab olema uus koalitsioon? EESTI 200 kätega Tallinnas EKRE-t võimule ei tule. See on põhimõtteline küsimus. See on väärtuste küsimus," kirjutas Reinaas.
Reinsalu: tuleb luua ühinenud koalitsioon
Isamaa esinumber Urmas Reinsalu avalda samas Delfis arvamusloo, kus kinnitas soovi teha Reformierakonna, Eesti 200, EKRE ja SDE-ga koostööd "ühe ja selge eesmärgiga: moodustada Tallinnas ühinenud koalitsioon".
"Isegi ametis olev linnapea väljendas selgelt mõtet, et kui Keskerakond ei saa absoluutset enamust, siis peaks senised opositsioonierakonnad püüdma moodustada linnavalitsust," kirjutas Reinsalu."Selle koalitsiooni eesmärk oleks tuua Tallinna juhtimisse tegelik muutus." | SDE Tallinna esinumber Kaljulaid: mingit kambakat ei tule | https://www.err.ee/1608373425/sde-tallinna-esinumber-kaljulaid-mingit-kambakat-ei-tule | Sotsiaaldemokraatide (SDE) Tallinna esinumber Raimond Kaljulaid välistas esmaspäeval tehtud avalduses koondumise teiste Tallinna volikogu fraktsioonidega Keskerakonnale "kambaka" tegemiseks. |
Investorid panustavad, et USA-s kaubeldava toornafta WTI hind tõuseb detsembris 100 dollarini barreli kohta. Viimati ületas WTI hind 100 dollari piiri 2014. aastal, oktoobris ületas WTI hind aga 80 dollari piiri, vahendas The Wall Street Journal.
Mitmed investorid panustavad, et rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind ületab järgmisel aastal rekordilise 200 dollari piiri. Ootus on, et globaalsed tarnehäired tõstavad veelgi nafta hinda.
"Ma ei ole sellist panustamist juba ammu näinud," ütles finantsteenuste firma StoneX Group juht Mark Beningno.
Naftaturul on juba nii palju kauplejaid, et suuremad hinnakõikumised muutuvad peaaegu vältimatuks.
"Praegu on see juba metsik turg," ütles investeerimisfirma Flashpoint Energy juhtivpartner John Gretzinger.
Oktoobris kasvas naftaga seotud börsitehingud kõrgeimale tasemele alates 2020. aasta märtsist.
Beningo sõnul teevad spekulatiivsed investorid agressiivseid panused. Nad panustavad, et nafta hind kasvab jätkuvalt.
Investeerimisfirma JP Morgan analüütikud eeldavad, et Brenti toornafta hind jääb aasta lõpuks 84 dollari piiri juurde. Pank hoiatas nõudluse vähenemise eest. "Me arvame, et nafta hinna negatiivsed riskid on turul alahinnatud," teatas pank.
Wall Streeti analüütikud jälgivad samuti, kas hiljutine nafta hinnatõus vähendab ettevõtete kolmanda kvartali kasumimarginaali. USA lennufirma Delta Air Lines hoiatas eelmisel nädalal investoreid, et kõrgemad kütusehinnad võivad kasumit tunduvalt vähendada. | Investorid panustavad nafta hinna veelgi suuremale tõusule | https://www.err.ee/1608373503/investorid-panustavad-nafta-hinna-veelgi-suuremale-tousule | Ajalehe The Wall Street Journal teatel panustavad investorid väljavaatele, et toornafta hind tõuseb veelgi. Maailmamajanduse kasv siiski aeglustub ning kõrgem nafta hind vähendab ka tarbijate kulutusi. |
Võitjate eest viskas kaks väravat Chris Tierney, ühe tabamuse sai kirja Nick Paul. Connor Brown andis kolm resultatiivset söötu ja Filip Gustavsson tegi hooaja debüüdil 32 tõrjet.
Starsi ridades skoorisid Michael Raffl ja Joe Pavelski. Väravavaht Anton Khudobin tõrjus mängu jooksul 24 pealeviset.
Senators on hooaja alguses võitnud kolmest mängust kaks. | Senators teenis hooaja teise võidu | https://sport.err.ee/1608373491/senators-teenis-hooaja-teise-voidu | Möödunud öösel alistas Ameerika jäähokiliigas (NHL) Ottawa Senators Dallas Starsi tulemusega 3:2. |
Raamatust "Koolijütsi koolimüts" leiab Olivia Saare uute luuletuste seast ka ühe tema tuntuima luuletuse "Üks tähtis kuu". Luuletus, mille värsiread "kõik, kõik on uus septembrikuus" on meie kõnepruugis tavapäraseks saanud, ilmus 55 aastat tagasi ajakirjas Täheke. Olivia Saare uued luuletused seob tervikuks värsirida "müts tutvustab tegijat mütsi sees" ehk mütsi järgi saame aimu mütsikandjast endast.
Aidi Valliku raamatust "Kõige tähtsam päev" leiab luuletusi laste paljudest tähtsatest päevadest ja tegemistest, alates kooliaasta algusest jaanipäevani, mardijooksust kevadistes veeloikudes möllamiseni.
Tallinna Keskraamatukogu poolt 2007. aastal algatatud raamatu kinkimise projekti eesmärgiks on tagada, et lapsed on esimeses klassis õppimise ajal koos õpetajaga läbi käinud tee koolist raamatukokku ning koos on õpitud tundma raamatukogu teenuseid. | Tallinna keskraamatukogu kingib esimese klassi õpilastele värske luuleraamatu | https://kultuur.err.ee/1608373428/tallinna-keskraamatukogu-kingib-esimese-klassi-opilastele-varske-luuleraamatu | Tallinna keskraamatukogu kingib üle 4400 sel sügisel Tallinnas kooliteed alustanud lapsele raamatu, mis sisaldab Olivia Saare ja Aidi Valliku värskeid luuletusi. |
Kui valimisööl kell pool kaks oli teada, et Tallinna volikogus saab Keskerakond 38 kohta, Reformierakond 15, Eesti 200 kaheksa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seitse, sotsiaaldemokraadid kuus ja Isamaa viis kohta, siis hommikuks olid EKRE ja Eesti 200 kohad vahetanud. Viimastel andmetel sai EKRE kaheksa ja Eesti 200 seitse kohta.
"See tulenes hääletustulemuste kindlaks tegemisest. Üle linna loeti jaoskondade hääli kokku ning kõige viimasena lõpetati väljaspool ringkonda hääletanute valimistulemuste kindlaks tegemine," ütles Tallinna valimiskomisjoni esimees, linnasekretär Priit Lello esmaspäeval ERR-ile.
Esmaspäevast neljapäevani väljaspool oma ringkonda antud hääled loetakse keskselt linna valimiskomisjonis. Füüsiliselt loeti hääled alates pühapäeva õhtul alates kella kaheksast, protokoll allkirjastatud 18. oktoobril kell 2.08, teatas linna pressiesindaja hiljem ERR-ile.
"Need tulid teistest Eesti ja Tallinna ringkondadest, kui inimene käis hääletamas eelhääletamise perioodil väljaspool oma valimisringkonda. Näiteks Kristiine linnaosa elanik käis valimas Mustamäel või Lasnamäel, siis jaotati hääled väljaspool ringkonda hääletanute gruppi ja toimus nende häälte üle lugemine," rääkis Lello. Tema sõnul võtab selline protseduur rohkem aega, kuna need hääletussedelid on pandud ümbrikusse ja üle lugemiseks tuleb need ümbrikust eemaldada ja lisada teine tempel. "See on veidi mahukam protsess kui tavajaoskonnas lugemine," märkis ta.
Kokku oli selliseid hääli ligikaudu 6000 häält, need ei moodustanud eraldi jaoskonda ja lisandusid seekord avalikesse andmetesse pärast seda, kui kõik Tallinna 96 jaoskonda olid oma andmed juba esitanud.
"Nii et tõesti võis olla selline ajaaken, kus veebileht näitas, et 96 jaoskonda kõigist 96-st on oma hääled esitanud. Sellest oli põhimõtteliselt võimalik teha ekslik järeldus, et kõigi häälte andmed on infosüsteemi esitatud, samas kui tegelikult olid väljaspool oma ringkonda (linnaosa) antud hääled kogusummast sel hetkel veel puudu," selgitas Tallinna esindaja.
Väljaspool ringkonda antud hääled muutsid veel kuue omavalitsuse tulemusi
Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe selgitas ERR-ile, et nendel valimistel loeti hääli kahel tasemel: "Kõik jaoskonnakomisjonid lugesid neid hääli, mis olid antud nende juures ning valla- ja linnakomisjonid lugesid väljaspool ringkonda antud hääli. Ehk väljaspool ringkonda antud hääled lisandusid hiljem."
"Valimiste infosüsteemis oli kuues omavalitsuses tõrge väljaspool ringkonda antud häälte protokollide allkirjastamisega. See puudutas valimiste infosüsteemi. Need hääled lisandusidki hiljem," rääkis Koitmäe.
Riigi infosüsteemi amet (RIA) kõrvaldas tõrke kell kaks öösel, ütles valimisteenistuse juht.
Koitmäe sõnul lisandus esialgsetel andmetel Hiiumaa vallas 60 häält, Kosel 23, Peipsiääre vallas 75, Rakveres 46, Tartu linnas 294 ja Viljandi linnas 68 häält.
Esmaspäeval loetakse kõik hääled uuesti üle ning teisipäevaks peaks lõplik tulemuis selge olema, ütles Koitmäe. | Hääletustulemuste muutuse tõid väljaspool ringkonda antud hääled | https://www.err.ee/1608373470/haaletustulemuste-muutuse-toid-valjaspool-ringkonda-antud-haaled | Öösel, esmaste valimistulemuste selgumise järel Tallinnas ja kuues muus omavalitsuses tekkinud muudatuse häälte arvus ja osalt ka volikogu kohtade jaotuses põhjustas väljaspool ringkonda hääletanute häälte lisandumine tulemustele, mis võttis neis ringkondades oodatust rohkem aega. |
Sule täpsustas, et viimase ööpäevaga lisandus 44 haiglaravi vajajat. 33 patsienti vajab kolmanda astme intensiivravi, 17 neist on juhitaval hingamisel. Tallinna lastehaiglas viibib üks Covid-patsient.
Kõige enam on Covid-patsiente ravil Tartu Ülikooli kliinikumis – 80 inimest, neist 16 viibib kolmanda astme intensiivraviosakonnas. "Olukord on väga tõsine," nentis Sule.
Terviseameti täpsustatud andmetest selgub, et sümptomaatilise Covid-19 tõttu vajab haiglaravi 309 inimest, kellest on vaktsineerimata 213 ehk 68,9 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 96 ehk 31,1 protsenti.
Haiglaravi vajajatest 99 inimest on haiglas muude haiguste tõttu, kuid osutusid testimisel positiivseteks. Kõigis haiglates esineb ka viiruse haiglasisest levikut, kuigi haiglad rakendavad kõikvõimalikke ohutusmeetmeid, märkis Sule. Praegu on haiglasisese leviku tõttu koroonaviirusega patsiente 95, kes ilmselt kajastuvad ka mittesümptomaatiliste Covid-patsientide statistikas. Ühtegi haiglasisest nakatumist pole märgitud Narva ja Kuressaare haiglas.
Ööpäeva jooksul suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest: 37-aastane mees, 82-aastane naine ja 90-aastane naine. Terviseameti andmetel oli surnutest vähemalt üks vaktsineerimata, ühe andmed on täpsustamisel.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4975 testitulemust, millest 821 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 539 vaktsineerimata ja 282 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Koroonapatsientide suure hulga tõttu on kõik haiglad juba plaanilist ravi ümber korraldanud. TÜ kliinikumis tähendab see, et ollakse juba kriitilises olukorras ning võib tekkida vajadus väga jõuliste ümberkorralduste järele, ütles Sule.
"Näha on, et haigestumise tase Eestis praegu ei lange ja haiglatel pole mingit põhjust oodata, et ravivajadus võiks hakata stabiliseeruma. Pigem haiglad pingutavad, et suudaks rohkem Covid-haigeid vastu võtta. Aga see tähendab hüppelist plaanilise ravi mahtude vähendamist," selgitas Sule.
Ööpäeva jooksul manustati Eestis 1190 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 401 024 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 68,1 protsenti.
Vaktsineerimistempo langes veelgi. Eelmisel nädalal tehti kokku 12 107 kaitsesüsti. | Haiglates viibib 408 Covid-patsienti | https://www.err.ee/1608373374/haiglates-viibib-408-covid-patsienti | Koroonaviiruse seekordse laine statistikas on ületatud järgmine "maagiline" number, ütles ERR-ile terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule. Esmaspäeva hommikul oli Eestis haiglates 408 inimest, kellest 99 sai koroonaviiruse diagnoosi haiglas. Suri kolm inimest. |
Esikoha võitis 44,5-kilomeetrisel distantsil veenva eduga valitsev Euroopa meister Stefan Küng (Groupama – FDJ), kelle ajaks märgiti 51.47. Teise koha teenis taanlane Martin Toft Madsen (BHS – PL Beton Bornholm; +0.36) ja kolmanda itaallane Alessandro de Marchi (Israel Start-Up Nation; +1.16). Neljandaks tuli Uus-Meremaa temposõidu meister Aaron Gate (Black Spoke Pro Cycling Academy; +1.22) ja viienda kohaga pidi üllatuslikult leppima belglane Remco Evenepoelil (Deceuninck – Quick Step; +1.22). Taaramäe kaotas võitjale kahe minuti ja 22 sekundiga.
Naiste seas pälvis esikoha valitsev Euroopa meister Marlen Reusser (Ale BTC Ljubljana) ajaga 33.36. Teise koha sai austerlanna Anna Kiesenhofer (+0.52) ja kolmanda sakslanna Mieke Kröger (TeamCoop -Hitec Product; +0.52). | Taaramäe sai Prantsusmaal sõidetud temposõiduvõistlusel 12. koha | https://sport.err.ee/1608373431/taaramae-sai-prantsusmaal-soidetud-temposoiduvoistlusel-12-koha | Prantsusmaal Les Herbiersis peetud 39. Chrono des Nations (UCI 1.1) temposõiduvõistlusel pälvis Eesti valitsev meister Rein Taaramäe (Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux) 12. koha. |
Zemmour on vastuoluline poliitik. Ta kritiseerib teravalt sisserännet ja nõuab riigis karmimat kontrolli islamiseaduste üle. Tema toetajate hinnangul toob Zemmour aga poliitilise korrektsuse poolt vaevatud ühiskonda uut värskust.
Zemmour domineerib Prantsusmaa meedias.
"Ta kontrollib meediat. Täpselt nagu Trump. Zemmour on killustunud meediamaastikul väga tuntud, sest täna on eelis neil, kes teevad räigemaid avaldusi," ütles endise presidendi Francois Hollande'i endine nõunik Gaspard Gantzer.
Zemmouril on sarnasusi USA endise presidendi Donald Trumpiga. Mõlemad saavad meedias tohutut tähelepanu. Mõlema poliitiline karjäär sai alguse telesaadetes ja ööpäevaringsetes uudistekanalites. Mõlemad väidavad, et nad pole karjääripoliitikud.
Prantsusmaa ajakirjanikud ei saa Zemmouri ka ignoreerida.
"Ma ei suuda uskuda seda, mida kuulen meie toimetuse koosolekutel. Me räägime immigratsioonist. Kõik keerleb ümber Zemmouri ja selle, kuidas me talle vastame," ütles veebiväljaandele Politico Prantsusmaa vasakpoolse väljaande ajakirjanik.
Zemmour pole ametlikult teatanud, et kandideerib järgmisel aastal Prantsusmaa presidendiks.
Valimisteni on jäänud pool aastat ja ametlik kampaania pole veel alanud. Siiski võtab parempoolsete soosik Marine Le Pen Zemmouri üha tõsisemalt.
Meedia teatel on Zemmour varasemalt käitunud sobimatult naistega. Hiljuti postitas Le Pen aga foto, kus teda ümbritsesid just naissoost toetajad.
Uuringufirma Harris Interactive'i hiljutine küsitlus näitas, et Zemmour saaks esimeses voorus 17 protsenti häältest. Le Pen saaks 15 protsenti häältest. Kõige populaarsem poliitik on president Emmanuel Macron, tema toetus on 24 protsenti, vahendas Politico. | Prantsusmaal kogub populaarsust uus vastuoluline poliitik | https://www.err.ee/1608373404/prantsusmaal-kogub-populaarsust-uus-vastuoluline-poliitik | Prantsusmaa viimased arvamusküsitlused näitavad, et riigis kogub üha rohkem populaarsust uus parempopulistlik poliitik Eric Zemmour. Ta esineb tihti televisioonis ja saab konkurentidest rohkem tähelepanu ajalehtede esikülgedel. |
"Nüüd avaneb Erikul võimalusel keskenduda 100 protsenti loomingulisele tööle ning ta erakordne ühiskonnatunnetus ja oskus seda kõike kirjeldada jääb Eesti Ekspressi igapäevaosaks ka edaspidi," ütles Delfi teatel Ekspress Meedia juhatuses toimetuste eest vastutav Urmo Soonvald.
Moora sõnul on ligi kuus aastat peatoimetajana väga pikk aeg nii talle endale, aga kindlasti ka toimetusele: "Aja möödudes kärbus kihk administreerida, korraldada ja vormistada ning pead tõstis soov ise olulistesse teemadesse ja inimestesse põhjalikumalt süveneda, kui jõuab üks peatoimetaja. Ning mis seal salata – pisut pere- ja tervisesõbralikum töörütm ei teeks ka liiga."
Eesti Ekspressi uus peatoimetaja Merili Nikkolo töötab Ekspress Meedias tasulise sisu juhina 2020. aasta suvest.
"Ekspress on olnud ja peab ka edaspidi olema uuriva ajakirjanduse lipulaev, mis on julge, eksperimenteeriv, analüüsiv ja nutikas. Peame olema teenäitajad Eesti ajakirjanduses," sõnas Nikkolo. "Väärt sisu sünnib tugeva ja motiveeritud toimetusega ning Ekspressis on selleks kõik eeldused olemas – seal töötavad kogenud ja informeeritud ajakirjanikud, kes valdavad briljantselt kõiki žanre."
Nikkolo möönis, et peatoimetajaks asumisel on käes väga huvitav aeg. "Ühelt poolt tuleb hoida paberväljaanne tugevana, sest sellel on palju tellijaid, lugejaid ja mõju; teisalt kasvame hoogsalt veebis, kus iga päev lisandub uusi digitellijaid. See sunnib pidevalt mõtlema, kuidas digitaalselt veel rohkem sisu arendada, milliseid uusi formaate katsetada ja kuidas veel paremini Ekspressi lugejani jõuda."
Nikkolo on varem töötanud võistlevas Postimees Grupis uudismeedia juhi ja Postimehe vastutava väljaandjana. | Eesti Ekspressi peatoimetajaks saab Merili Nikkolo | https://www.err.ee/1608373401/eesti-ekspressi-peatoimetajaks-saab-merili-nikkolo | 1. novembrist alustab Eesti Ekspressi peatoimetajana Merili Nikkolo, väljaande senine peatoimetaja Erik Moora jätkab samas väljaandes ühiskonnateemade vastutava toimetajana. |
Sattusin Sten Eltermaa uuele näitusele "Klaasvastupanu" päeval, mil sain lõpuks kätte oma kaua remondis olnud Huawei mobiili. Esiklaas oli sedasi katki, et ühest korrast paranduses ei piisanud. Pidin peaaegu kaks nädalat igatsema oma truud masinat-kaaslast, sinna kogutud lemmikmuusikat, pilte, sotsmeediat ja suhtluskanaleid. Kunagi lugesin Wikipediast, et Huawei on lääneriikides sattunud eriti tormilise kriitika alla, sest kahtlustatakse, et ettevõte vahendab enda sidevõrkudes liikuvat teavet Hiina luurele. Iga kord, kui mobiil küsib mu käest järjekordset ligipääsu seal olevatele dokumentidele, kaamerale, galeriile jms, tuleb see mulle meelde.
Läänes loodud LinkedIn jälgib aga meie tööhõive ajalugu, Amazon lugemisharjumusi, Facebook puhkuse veetmise viise, Tinder struktureerib meie iha ja romantilisi eelistusi, suurkorporatsioonide jaemüüjad suunamudivad meie e-ostude põhjal juba praegu meie tulevasi oste.
Pealegi, mul võivad puududa peaaegu kõik ühisplatvormid, aga lõpuks laeb mõni häkker muuhulgas ka minu ID-kaardi pildi riigi infosüsteemi ametist alla, ähvardades digiriigi Eesti ja minu selle tulevikus tumesüvaveebi saata. See, kuidas praegune info- või jälgimis- ja kontrolliühiskond toimib, milleks on võimeline, on oma ulatuses küll hirmus, aga ka suuresti hoomamatu, sestap ei osata seda väga karta. ProtonMail kogub mul netis praegu vaid tolmu, Shoshana Zuboffi pompöösselt akadeemiline ja end liialt kordav "Järelvalve kapitalismi ajastu" ("The Age of Surveillance Capitalism: The Fight for a Human Future at the New Frontier of Power") jääb tõenäoliselt pooleli.
Teoreetiline sotsiaalkriitika. Kui silmasin Eltermaa näituse keskel järjestikku asetatud katkiste nutitelefonide skulptuuri "Orbiidilt hälbinud tehiskaaslane", kus iga ritta asetatud mobiil lummab vaatajat originaalse ja kordumatu katkise klaasi kristalliga, tundsin huvitavat kokkusattumist viimastel nädalatel kogetuga. Tundsin aga veel suuremat rõõmu oma nüüdseks sileda ning toimiva esiklaasiga Huawei üle ja silitasin seda vaikselt taskus värskelt desinfitseeritud sõrmedega. Armas orbiidilt hälbinud väheke ohtlik Hiina luure heaks töötav tehiskaaslane leidis tee mu juurde tagasi ja see vaid rõõmustas mind.
Autor ütleb näitust tutvustavas kontseptuaalses eelmängus, et "Klaasvastupanus" tegeletakse klaasi kui paradoksiga: see on habras ja ka ülimat vastupanu osutav materjal. "Klaas ilmutab korraga läbipaistvust ja peegeldust, olles niimoodi sümboliks ka demokraatiale – avatud ja võrdsele dialoogile rahva ja võimurakendajate vahel. Samas vihjab ka totalitarismile ning ühiskonnakihtide lahknevusele." Juba pealkiri "Klaasvastupanu" ("Glass struggle") on ju viide marksistlikule arusaamale ühiskonna toimimisest, inimeste Marxi arusaama järgi põhiliselt kahte klassi jaotumisest (kodanlased/ekspluateerijad – proletariaat/ekspluateeritavad) ja klassivõitlusest (class struggle). Kuigi Eltermaad on huvitanud suuresti võim ja selle toimemehhanismid-struktuurid, peamiselt küll seda väljendav arhitektuur, oleks tema tööde taandamine pelgalt sellele vahest liialt lihtsustav, eriti kui lõpuks siseneda galeriisse endasse ja mitte jääda ainult seda toetavat teoooriat lugema. Vahel näib, et suurem ühiskonnakriitika jääb Eltermaal siiski paberite kui näituseseinte vahele.
Galeriis veidi aega ringi kõndinuna tunnen, et mitte mu sotsiaalne närv ei puhke (veel rohkem) õide, vaid hoopiski mu taju(de)ga hakkab midagi juhtuma. Eltermaa näitus kogu oma geomeetriatäpsuse kiuste võbeleb, peegeldab, sädeleb, "ujub", liigub ja liigutab mindki. Vaataja-kogeja kutsutakse justkui alatasa oma pilguga sisse-välja suumima, kas siis mustritesse, varjudesse seintel või põrandal, ekraanidest peegelduvasse endasse, peegelduste peegeldustesse, katkiste mobiiliekraanide "ämblikuvõrkudesse" või klaaskuulidesse peidetud vormidesse. Enne kui jõuan veel näituse keskel Platoni põhitekste käsitleva-kasutava tööni, tekib mul juba põnev paralleel hoopis Platoni koopateooriaga. Kas näeme esemeid või ainult nende varje, mida heidab kunstlik valgus väljast? Vaatajana kutsutakse mind üldjuhul kõigepealt märkama pigem vormi, mitte selle võimalikku peidetud-salajast-salastatud sisu. Üldjuhul ei näe ma Eltermaa objektides ka teist inimest või inimesi, näen seal värelemas-peegeldamas ennast.
Tahan, kuid ei saa sinna. Klaaskuulid, katkised mobiilid, mis näevad kohati välja nagu metallist (ja mitte paberist) tõlgendamist ootavad tarokaardid – näiteks teos nimega "Torn XVI", Brüsselis asuva pangahoone fassaadi montaaž, on juba otsene viide tulevikku ennustavale suurele arkaanile. Tornikaart tähendab üldjuhul kehtiva elukorralduse hävinemist-hävitamist, suurt muutust. Kaugelt vaadates meenutab teos mulle järjestikku asetatud kirste või isegi paate või jällegi üksteise kõrvale asetatud mobiile. Mustrid korduvad tööst töösse nagu mingi salajane sisemine algoritm. Ka õhus rippuvad religioosses stiilis aknaraamid suunavad mõtted müstika- ja müstitsismiradadele.
Tekib huvitav tänapäeva über -tehnoloogia ja esoteerilis-maagiliste "instrumentide" hõõrdumine. Klaaskuul, mille sädelus-võbelus mind ennist kaugelt lummas, ennustab seda lähemalt vaadates hoopiski Brüsseli vormitäpset tehnokraatiat ja selle ideaali või heaolu väljendit – pangaaknaid. Mõne töö puhul, mis kaugelt lummab just oma ebamäärasuse, amorfse ja "lekkivama" vormiga, peegeldub nii mõnigi kord üks teos teiselt või saab läbipaistva materjali tõttu valgusega koostöös hoopis teise teose osaks, osutub lähemal vaatlusel millekski äärmiselt väikseks, vormitäpseks ja korrapäraseks. Vaatajas tekitatakse teostega justkui tung teada rohkem, tulla lähemale, veel lähemale, aga seal jääb teos ometigi suletuks ja hermeetiliseks, eneseküllaseks. Mida lähemale Eltermaa teostele minna, seda kinnisemaks need muutuvad, aga seda enam tahaks "neisse sisse". Galeriis saatis mind ühtelugu lause: "Ma tahan, kuid ei saa sinna."
Kahepoolne peegel. Praegu on kontroll palju tõhusam ühiskonnakorralduse ja -reguleerimise vahend kui kunagi varem. Kui distsipliin avaldub eelkõige kõrgete seinte ja lukustatavate ustena, siis kontroll on pigem taktika ja strateegia, et ahvatleda kedagi liikuma või vaatama just teatud-soovitud suunas. Kontrolliühiskond ei vaja niivõrd seinu, et juhtida inimesi teatud tungide poole ning kutsuda esile väga erilisi soove. 1990. aastal tõi filosoof Gilles Deleuze distsipliini- ja kontrolliühiskondade vahel välja arvukalt kontseptuaalseid erinevusi.* Kui esimene toimib diskreetsetes ja eraldiseisvates ruumides, mis tähendab, et füüsilised objektid-künnised käivitavad meis käitumuslikke erinevusi, siis kontrolliühiskond assotsieerub geomeetriliste ja pidevate joontega, ta on numbriline: kõverad jälgivad liikumist, tähistavad aegu, luues (näiteks meis ja meie liikumistes) struktuure ja mustreid. Eltermaa teoseid vaadates tundub mulle, et oleksin nagu kahe Deleuze'i ühiskonnakäsitluse vahel. Brüsseli (aga mitte ainult) võimuhooneid koondavad teosed: seinad. See, kuidas need on raamitud ja vaatamiseks välja pakutud aga: kordused, paralleelid, geomeetriline täpsus, mustrilisus, (triip)koodilikkus.
Üheks mõjusamaks tööks kujunes mulle "Riiklik Julgeolekuagentuur" (NSA). Teos rippus galerii keskel õhus nagu mõni tundmatu objekt, tulnukalaev, meenutades kohati isegi eksperimentaalsemat sorti lampi, nii et mingil hetkel leidsin end mõtlemast, kas see kuulub äkki hoopis EKA galeriisse, mitte "Klaasvastupanusse". Teos on konstrueeritud servadest lahti käima, nii et läheb tõmbetuule või suuremat sorti inimeste liikumise ajal-ajel vaevumärgatavalt lahti ja siis tagasi kokku. Selleks, et see liiguks, on igal juhul vaja inimtegevust – niisama selle all pikalt seistes ei juhtu eriti midagi. Siis võibki ühel hetkel isegi kahtlema hakata: kas ma vaatan ikka õiget asja? Või vaatan ma ehk tõepoolest kunstile suunatud intensiivse ja uuriva pilguga EKA galerii lampi? (Huvitav, mis juhtuks, kui ma kogu maailma kunsti vaataksin reserveeritud pilguga?) Kas näen seda, mida nägema pean või näha võiksin? Olen jälle tagasi Platoni koopas.
Mäletatavasti, kui 1950ndatel USAs riiklik julgeolekuagentuur loodi, ei tunnistatud algul selle olemasolu. Mõnikord viidatakse praegugi sellest rääkides kui mitte-eksisteerivale, ei-agentuurile (No Such Agency). Eltermaa kirjutab: "Klaasi võib vaadelda materjalina või tõlgendada seda kaudsemalt, näiteks barjäärina eri ühiskonnagruppide vahel. Selle asemel, et olla läbipaistev, püstitab võimustruktuur enda ja teiste vahele kahepoolse peegli, mis "heidab" vastutuse valijatele tagasi." Teosega "Riiklik Julgeolekuagentuur" tekkinud kummaline kogemus suunas mind mõtlema just niiviisi: ma võin näha objekti, isegi selle nime, teada võib-olla isegi selle otstarvet, kuid ühel hetkel siiski leida, et oot, äkki olen ikkagi millestki valesti aru saanud – kaheldes esmalt endas, mitte objektis. Äkki see pole ikka "see"? Kas see polegi üks võimu võimsamaid instrumente?
Anonüümsuse kadumine hirmutab. Mina kuulun vist sellesse (vist ka viimasesse) nooremasse põlvkonda, kes nägi veel internetita maailma. Ja mobiiltelefonita maailma. Vahel ma isegi igatsen veidi toda "peeglitagust" elu. Mõelge, kunagi pidi sõprade uste taha minema, koputama või kella laskma, et siis küsida, kas sõber on kodus või ei. Või siis hoovi peal hüüdma. Tean, et paljud kipuvad oma lapsepõlve idealiseerima ja nostalgitsema, aga mõnikord tõesti tahaksin sinna tagasi, elaksin parema meelega interneti- ja mobiilieelses maailmas. Maailmas, kus ei olnud pidevalt kuklas kaamerate valvsat silma, kus ei saanud mobiili järgi positsioneerida. Kuigi, muidugi, nõukaajal kuuldavasti ei olnud Huaweisid, aga ikka teati kõikidest peaaegu kõike. Näib, et maailm võib muutuda, aga "tehnikad" ei muutu, vaid pigem muunduvad. Ma ei ole tehnopessimist, leian, et tehnoloogia aitab meil hoopis teisiti üksteisega kontakti saada ja seda palju suuremas ulatuses, kui küla, linn või riik seda eales võimaldaks, ja see meeldib mulle, aga ometigi see tunne – anonüümsuse totaalne kadumine – hirmutab. Tean, et nii pole ilus mõelda, aga vahel isegi uudiseid lugedes – näiteks sellest, et mõni vanem naine või noorem mees on juba nädalaid või isegi kuid kadunud –, kohutav tunnistada, aga ma veidi isegi nagu rõõmustan selle üle. Mitte selle üle, et inimene on kadunud, ei, loomulikult mitte. Pigem selle üle, et kadumine kui selline on üldse veel võimalik. Mul on tunne, et varsti, väga varsti, muutub maailm täiesti läbipaistvaks ja meiegi koos sellega. Ja siis teavad kõik ja enam-vähem alati, kus keegi täpselt on ja kellega on tegu. Ja keegi ei kao enam kunagi ära.
PS Muide, viimase Huawei sain kingiks emalt. Selle ma siis kaks kuud hiljem temaga Lasnakal jalutades vastu asfalti maha pillasingi. Kuidas saada aru, et oled vaene? Aga siis, kui su ema hakkab uue mobiili ekraani katkiminemise peale keset tänavat nutma, sest tal on sellele kulunud rahast nii kahju. Jälgimis- ja järelvalveühiskond on meile kõigile, kes me neoliberaalses tehnokraatlikus maailmas elame-toimetame, midagi väga ohtlikku, aga suur osa meist nutab peamiselt siiski teistsuguste katkiste asjade pärast kui katkine ühiskonnakorraldus. Artur Boiko võib kas või kõik mu andmed riigi infosüsteemi ametist alla laadida, peaasi, et mu Huaweiga on kõik korras ja ma ei pea mõnda aega uue peale mõtlema. See, kas USA riiklik julgeolekuagentuur on ikka olemas või ei, seda ma ei tea. Tõenäoliselt siiski on. Aga seda, et class struggle is real, seda tean täpselt.
* Gilles Deleuze, Postscript on the Societies of Control – October, 1992, talv, köide 159, lk 3–7. | Arvustus. Huaweid, häkkerid ja vastupanu. Mitte ainult klaasist | https://kultuur.err.ee/1608373380/arvustus-huaweid-hakkerid-ja-vastupanu-mitte-ainult-klaasist | Tallinna fotokuu näitus
"Klaasvastupanu"
Kunstnik Sten Eltermaa
Avatud EKA galeriis 28. septembrist 9. oktoobrini 2021
Arvustus ilmus Sirbis |
Tervikuna võib öelda, et ükski kolmest suuremast uuringufirmast väga täpselt valimistulemusi ette ei ennustanud. Turu-uuringud ja Norstat panid täppi erakondade järjestusega.
Uuringufirmad prognoosisid Keskerakonnale Tallinna 39-42 protsenti toetust, aga Keskerakond sai 45 protsenti.
Reformierakonnale prognoositi 15-21 protsenti, tegelikkus oli selle keskel ehk ligi 18 protsenti.
EKRE-le prognoositi 11-15 protsenti toetust, tegelikkus oli kehvem ehk 9,5 protsenti.
Ka Eesti 200 sai Tallinnas 9,5 protsenti, küsitluses ennustasid 8-14 protsenti.
SDE-le prognoositi 6-11 protsenti, tegelikkus oli 7,5 protsenti.
Isamaa toetus oli prognoosides 3-6,5 protsenti, tegelikkus oli 7 protsenti.
Rohelistele prognoositi toetust 0,9-3 protsenti, tegelikkus oli 2,2 protsenti.
Eri uuringufirmad viisid oma küsitlused läbi eri aegadel ning erakondade kampaaniate intensiivsus oli neil perioodidel ka erinev. Turu-uuringud tegid küsitluse kõige varem ehk 6.–15. septembrini, Emor 15.–29. septembrini, Norstat esimese küsitluse 24. septembrist 3. oktoobrini ja teise 24. septembrist 13. oktoobrini. Ehk ajaline eelis oli mõistagi hilisemal Norstati hilisemal küsitlusel.
Küsitlused tehti erineva metoodikaga. Näiteks Turu-uuringute küsitlus oli puhtalt erakondade brändi uuring ehk ilma kandidaatideta. Seevastu Norstat andis ette täisnimekirjad. Emori uuringus märkis vastaja linnaosa, kus ta hääletab, misjärel kuvati talle vastava linnaosa kõikide nimekirjade kolme esimese kandidaadi nimed. | Kui täppi panid valimisprognoosid? | https://www.err.ee/1608373383/kui-tappi-panid-valimisprognoosid | Keskerakonnal läks kohalikel valimistel Tallinnas tegelikkuses paremini kui ennustasid valimisküsitlused. Neil läks ka paremini kui eelmistel valimistel, kuid et pealinna uues volikogus on üks erakond enam (Eesti 200), siis sellest enam ainuvõimuks ei piisanud. |
Tavapäraselt on seesugustel turniiridel kaheksa asetatud mängijat, kuid algselt 6. asetatud sakslanna Angelique Kerber (WTA 12.) oli sunnitud haiguse tõttu turniirist loobuma ja nii anti Kontaveidile 9. paigutus.
Esialgses mängutabelis paiknes Kontaveit paar rida kõrgemal ja ta pidi turniiri alustama läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse jõudnud mängija vastu, kuid nüüd liigutati ta Kerberi kohale ja seega on Kontaveidi vastane avaringis tšehhitar Katerina Siniakova (WTA 50.).
Selle paari võitja läheb teises ringis vastamisi äsja Indian Wellsis poolfinaali jõudnud Läti esinumbri Jelena Ostapenko (WTA 30.) ja sakslanna Andrea Petkovici (WTA 79.) vahelise kohtumise võitjaga.
25-aastane Kontaveit ja temaga sama vana Siniakova on varem mänginud neljal korral ja Kontaveit juhib matšidega 3:1. Siniakova ainus võit pärineb 2018. aasta US Openilt, kus ta jäi kaks ja pool tundi kestnud kohtumises peale 6:7 (3), 6:3, 7:5. Viimati olid nad aga vastamisi tänavu augusti lõpus Clevelandis, kus Kontaveit teenis enda karjääri teise WTA turniirivõidu. Veerandfinaalis sai ta Siniakovast kaks tundi ja 41 minutit kestnud matšis jagu 6:3, 5:7, 6:2.
Kontaveidi ja Siniakova kohtumine peetakse Moskvas eeldatavasti teisipäeval. | Kontaveit sai Moskvas asetuse ja uue vastase | https://sport.err.ee/1608373392/kontaveit-sai-moskvas-asetuse-ja-uue-vastase | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 20.) sai Moskva tenniseturniiril viimasel hetkel asetuse ja liikus seetõttu ka mängutabelis teise kohta. |
Avalikul konsultatsioonil ringleb dokument, mis järgmise seitsme aasta jooksul saab raamistama Euroopa Liidu rahade kasutamist Eestis. Dokument on väga mahukas ja nimigi pikk: partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eelnõud perioodiks 2021-2027.
Selles mahukas paketis on kaks lauset, mis võiksid ja peaksid tegema ettevõtjad tähelepanelikuks ning, miks mitte, ehk isegi sundima sõna võtma.
Partnerlusleppes plaanib riik kinnitada, et "Eesti ei tee ülekannet InvestEU-sse" ning "Eesti ei tee täiendavat ülekannet ESF+ist või ERF-ist JTF-i". Lahtiseletatult tähendab see, et me ei soovi anda vabatahtlikku eelarvelist tagatist. Mis omakorda tähendab, et meie ettevõtetel puudub tulevikus võimalus kasutada Euroopa Liidu garantiid.
Lühiajalises vaates võidame nii paar protsenti ühtekuuluvusfondidest, mida saab kasutada koheselt nähtavates projektides. Pikaajalises vaates kaotame aga oma ettevõtete konkurentsivõimes võrreldes nende liikmesriikide ettevõtetega, kes selle tagatise annavad.
Euroopa Liidu siseturu majanduspoliitikat raamistav ühtekuuluvuspoliitika areneb toetuste pakkumiselt finantsinstrumentide pakkumise suunas. Uuel rahastusperioodil (2021-2027) tähendab see ennekõike rohe- ja digipöördega seotud investeeringute toetamist uute finantsinstrumentidega.
Paraku tuleb aga arvestada, et iga ministeerium, poliitik ja ametnik vaatab ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks plaanitud rahalisi vahendeid ikkagi kui rahapotti, millest tuleb endale ära tuua võimalikult suur summa. Kui see käes, saab poliitik valijatele raporteerida positiivseid uudiseid ning ministeerium teha oma ägedaid asju.
Palju kaalutlemise kohti
Siseriikliku rahajagamise lihtsas ja kõigile arusaadavas sekkumisloogikas jääb märkamata nii keeruline ja tehniline partnerluslepe kui selle osana arutelule pandud plaan mitte osaleda Euroopa Liidu garantii kokkuleppes.
Seda need kaks lauset tähendavadki: ettevõtetel ei ole võimalik rohe- ja digipöörde jaoks vajalikes investeeringutes kasutada Euroopa Liidu garantiiga kaasneva kõrge krediidireitingu eeliseid. Ehk siis odavat raha.
Enne selle võimaluse lukustumist kutsun parterlusleppe aruteludesse kaasatud huvigruppe siiski läbi mõtlema, kas nende poolt esindatavad ettevõtted ikka soovivad jätkuvalt kalleid KredExi tooteid? Või tuleks süveneda ühtekuuluvuspoliitika sekkumisloogikasse ja InvestEU programmi ning oma ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime eest ka tegelikult hoolt kanda?
"Nii tekib Euroopa Liidu eelarvelise garantii toel võimalus katta osa investeerimisriske ning seeläbi suurendada investeeringute ulatust."
Järgmisel rahastusperioodil ühendatakse kõik senised Euroopa Liidu turupõhised finantsinstrumendid uueks InvestEU fondiks. Nii tekib Euroopa Liidu eelarvelise garantii toel võimalus katta osa investeerimisriske ning seeläbi suurendada investeeringute ulatust.
InvestEU strateegia on rahandusministeeriumi kujundada ning seda ei tunnetata osana ettevõtluspoliitikast, ilmselt teema tehnilise keerukuse tõttu. InvestEU programmil on kokku neli suurt poliitikasuunda: jätkusuutlik taristu; teadus, innovatsioon ja digitaliseerimine; väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ning sotsiaalsed investeeringud ja oskused.
Seega on programm väga laia haardega. Ning mis kõige olulisem, kuna kõigis suundades on fookuses kuni 500 töötajaga ettevõtted, siis katab InvestEU fond praktiliselt kogu Eesti majanduse. Arvan, et selline programm võiks siiski avalikku huvi pakkuda.
Kõigis InvestEU poliitikasuundades on kaks sektsiooni, Euroopa Liidu sektsioon ja liikmesriigi sektsioon. Euroopa Liidu sektsiooni vahendite arvel antavate garantiide puhul on fookuses Euroopa Liidu prioriteedid.
Liikmesriikide sektsiooni vahendite arvel antavate garantiide abil saavad aga liikmesriigid kasutada Euroopa liidu garantii kõrget krediidireitingut oma majanduses vajalike investeeringute tegemiseks. Selles osalemiseks peab liikmesriik andma vabatahtliku eelarvelise tagatise. Sisuliselt kokku leppima, kuidas ja millistel tingimustel saame osa oma ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kasutada Euroopa Liidu garantiina.
InvestEU programmi poolt pakutav Euroopa Liidu garantii on uus instrument, mis asendab eelmise rahastusperioodi VKE-de initsiatiivi. Eesti ettevõtted on siiani olnud küllaltki edukad VKE-de initsiatiivi finantsinstrumentide (InnovFin, COSME jt) kasutajad.
Uuel rahastusperioodil neid finantsinstrumente enam ei pakuta, võimalik on kasutada ainult Euroopa Liidu eelarvegarantiid. Selles osalemiseks peavad liikmesriigid aga eraldama kokkuleppelise protsendi ühtekuuluvusfondide vahenditest liikmesriigi sektsiooni. Juhul kui nad tahavad. Eesti ei taha.
Eelmise rahastusperioodi VKE-de initsiatiivi puhul tegi liikmesriik ühtekuuluvusfondidesse sissemakse ning vastu sai oluliselt paremate tingimustega finantsinstrumendid kui iga üksiku liikmesriigi poolt eraldi pakutavad. Uue rahastusperioodi Euroopa Liidu garantii puhul ei pea liikmesriik samuti kulutama ressursse ega aega oma finantsinstrumentide loomiseks ja juhtimiseks.
Parnterluslepinguga tuleks aga teada anda, et kaalume liikmesriigi sektsioonis osalemiseks vajaliku vabatahtliku eelarvelist tagatise andmist. Seejärel aga analüüsima, mis on selle hind ning mida me vastu saame. Paraku plaanime kohe välja öelda, et me ei kavatse selles osaleda, Eesti ettevõtted ei ole huvitatud Euroopa Liidu garantii kasutamisest.
InvestEU peamine partner on Euroopa Investeerimispank. Liikmesriigi sektsiooni toel saavad aga investeerimisprojekte esitada ning seeläbi Euroopa Liidu eelarvegarantiid kasutada ka teised organisatsioonid, Eesti puhul näiteks KredEx, EBRD ja NIB.
Ainsaks eelduseks on, et läbi on viidud nn samba hindamine ehk sõltumatu audiitori poolt tehtud audit. Eesmärgiks on kindel olla, et organisatsiooni võib Euroopa Liidu fondide kasutamisel usaldada. Eestis sellist hindamist ei plaanita.
Uuel instrumendil on veel palju kaalutlemise kohti. Lisaks ei ole teada, kuidas võetakse see vastu teistes liikmesriikides. Teisalt, kui meie national promotional bank ehk KredEx samba hindamist ei tee ning Eesti kinnitab partnerlusleppes üheselt, et ei kavatse liikmesriigi sektsioonis osaleda, siis võtame oma ettevõtetelt võimaluse kasutada Euroopa Liidu eelarvegarantiid. Samuti üheselt.
Enne selle arengu raiumist partnerlusleppesse tasuks ehk teemat siiski analüüsida ning ettevõtete esindusorganisatsioonidega arutada?
Näited
Toon ka konkreetsed näited võimalikest mõjudest. Kevadel Eestit väisanud siseturu volinik Thierry Breton kutsus kohtumisel osalenud Eesti ettevõtteid kasutama tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise eest vastutava asutuse European Health Emergency Preparedness and Response Authority (HERA) pakutavaid võimalusi. Selle vahendid tehakse aga ettevõtetele kättesaadavaks Euroopa Investeerimispanga ja InvestEU poolt.
Kui Eesti ei osale InvestEU liikmesriigi sektsioonis, siis ei ole need vahendid meie ettevõtetele kättesaadavad, vähemalt mitte sama madala intressiga kui konkurentidele.
Või teine näide. Õiglase ülemineku fondi raamides Ida-Virumaal kättesaadavaks tehtavatest sadadest miljonitest on palju räägitud. Ei ole aga räägitud sellest, et fond on ainult väike osa õiglase ülemineku mehhanismist. Investeeringute mõistes oluliselt suurem osa on erasektori investeeringute kaasamiseks mõeldud InvestEU õiglase ülemineku kava.
Kui Eesti ei osale InvestEU liikmesriigi sektsioonis, siis ei ole need vahendid meie majanduse dekarboniseerimiseks tehtavateks investeeringuteks kättesaadavad, vähemalt mitte sama madala intressiga kui konkurentidele.
Euroopa Liidu garantii uus instrument on tehniliselt küllaltki keeruline ning eeldab läbirääkimisi Euroopa Komisjoni, valitsuse, KredEx-i ning ühtekuuluvusfondide rakendusüksuse vahel. Tehniline keerukus ei tohiks aga olla ettekäändeks sellest loobumisele. Ning isegi kui loobumine on mõistlik, siis peaks see otsus siiski põhinema mõjuanalüüsil. | Anu Kull: partnerluslepet ei saa vaikuses finišisse veeretada | https://www.err.ee/1608373386/anu-kull-partnerluslepet-ei-saa-vaikuses-finisisse-veeretada | Euroopa Liidu garantii uus instrument on tehniliselt küllaltki keeruline ning eeldab läbirääkimisi Euroopa Komisjoni, valitsuse, KredEx-i ning ühtekuuluvusfondide rakendusüksuse vahel. Tehniline keerukus ei tohiks aga olla ettekäändeks sellest loobumisele, kirjutab Anu Kull. |
"Valikuprotsessi iseloomustas kindlasti häälte jagunemine erinevate filmide vahel ja valik saabus napi enamusega," ütles EFI juht Edith Sepp, kelle vedamisel valis sõltumatu komisjon võitja seitsme kandidaadi seast. "Komisjoni valik näitab, et "oma eesti lood" on täna äärmiselt olulised."
Komisjoni hinnangul õnnestus Simmil anda hästi edasi emotsionaalne üleskasvamise lugu ning ta tunneb inimlikku soojust oma tegelaste vastu, vaatamata karmile ümbritsevale keskkonnale. Lisaväärtusena jäi komisjonile silma tõetruu ajastutunnetuse saavutamine.
"Karakterid on tõelised ja mõjuvad loomulikuna, sealjuures on näitlejate töö kaasahaarav ja nauditav," märkis Sepp.
"Parima võrukeelse filmi Oscar on meie," ütles Simm talle omasel muhedal viisil.
"On õnn, kui kokku saab hea lugu ja sellega hästi kokku kõlksuv loominguline meeskond," sõnas filmi produtsent Marju Lepp. "Loodame, et meie karuselt helge ja armastusega tehtud film läheb Ameerika filmiakadeemia liikmetele korda."
Filmilugu leiab aset 1980. aastate alguse Eesti NSV-s Võrumaa looduskauni Tamula järve ääres. Peategelane Andres (Rasmus Ermel) on pärast isa Venemaale kadumist ja ema Rootsi põgenemist jäänud kohati järskude vanavanemate kasvatada. Teismelisele Andresele meeldib kalal käia ning teeb ta seda koos veidi vilus kasvanud täisealise sõbra Kollaga (Aarne Soro), keda ta peab "kõige targemaks lollipaberitega meheks".
"Simm on Ruitlase algupärasest tekstist suutnud luua elulise ja värskena mõjuva pildikese minevikust, samas hoidudes liigsesse nõukogude aja nostalgiasse laskumast ning elu hammasrataste vahele jäänud inimeste suhtes kallutatud hoiakut võtmast," märkis komisjon.
Filmivabrikus toodetud linateos on Simmi 12. mängufilm, mida peetakse ka lavastaja karjääri üheks tipphetkeks. "Peeter Simmi film vääriks suuremat tähelepanu, lisaks oleks huvitav näha, millist tagasisidet saab film rahvusvahelisel turul," ütles Sepp.
Lisaks Sepale kuulusid komisjoni ERR-i kultuuriportaali vastutav toimetaja Kaspar Viilup, valdavalt Suurbritannias resideeruv filmikunstnik Elo Soode, operaator Ivar Taim, endine levitaja ja kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Siim Rohtla, filmikriitik ja PÖFF-i juht Tiina Lokk, ja filmilavastaja Moonika Siimets.
"Vee peal" esilinastus PÖFF-i põhivõistlusprogrammis 2020. aasta novembris. | Eesti esitab võõrkeelse filmi Oscarile Peeter Simmi mängufilmi "Vee peal" | https://kultuur.err.ee/1608373365/eesti-esitab-voorkeelse-filmi-oscarile-peeter-simmi-mangufilmi-vee-peal | Eesti Filmi Instituudi kokku kutsutud komisjon otsustas napi hääleenamusega saata Ameerika filmikunsti ja -teaduste akadeemia parima rahvusvahelise mängufilmi (endise nimega võõrkeelse filmi) kategoorias kandideerima Peeter Simmi lavastatud draama "Vee peal". |
Eesti 200-l läks hästi Tallinnas ja Tartus, aga ka näiteks Viimsis. Kallas ise kogus Tartus 3000 häält, mis oli linnapea Urmas Klaasi järel paremuselt teine tulemus. Kõva läbimurre ja tõestus skeptikutele, kes ennustasid, et erakonna bränd on tugev, aga nimed mitte.
Kus Eesti 200-l reservi on, on üle-eestiline ühtlasem esindatus. Üle Eesti saadi üle 35 000 hääle ehk kuus protsenti. Näiteks suuruselt neljandas omavalitsuses Pärnu linnas saadi vaid 3,3 protsenti toetust.
Aga 35 000 häält on juba palju parem tulemus kui eelmistel riigikogu valimistel saadud 24 000 häält, mis andis 4,4 protsenti toetust ja millega jäädi valimiskünnise alla.
Ratas, Helme ja Seeder midagi erilist ei teinud
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja EKRE esimees Martin Helme kandideerisid Tallinnas Mustamäel ja kogusid üsna sarnase tulemuse – Ratas sai 3034 häält ja Helme 2957 häält. Kahepeale kokku saadi ligi 6000 häält ehk jäädi alla nende valimiste vaat et suurimale üllatajale Lauri Laatsile, kes sai 8466 häält ehk mõlema erakonnajuhi häältesaak oli pigem keskpärane. Ratas oli kogu Eestis Keskerakonnale viies häältetooja, Helme EKRE-le suurim.
Keskpäraseks võib pidada ka Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi tulemust, kes kandideeris Viljandis. Tema saak oli 332 häält, mis oli Viljandis paremuselt neljas tulemus. Isamaa sai Viljandis neli mandaati. Eelmistel kohalikel valimistel sai ta samas kandideerides 324 häält ehk tulemus oli nüüd sisuliselt sama. Samas kaotas Isamaa Viljandis kaks mandaati.
Kogu Eestis jäi Isamaa tulemus sisuliselt samaks kui eelmistel kohalikel valimistel. Valimisvõit saadi Rakveres, Tartus parandati tulemust ning Tallinnas ületati valimiskünnis. Aga mingit suurt üllatust erakond ei pakkunud, kuigi kampaania oli põhjalik.
Kas Saar ja Izmailova jätkavad erakonna juhtidena?
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liider Indrek Saar kandideeris sel korral Tallinnas Nõmmel. Saar sai 588 häält ja pääses küll volikogusse, aga tulemus oli ikkagi selge altminek. Eriti kui võrrelda seda näiteks Rainer Vakra häältesaagiga eelmistel kohalikel valimistel Nõmmel, kui Vakra kogus 3296 häält ehk 5,6 korda rohkem kui Saar sel korral.
Saarest kogusid Tallinnas teistest sotsidest sel korral palju parema tulemuse ka Riina Sikkut (1664 häält), Raimond Kaljulaid (1579 häält), Jevgeni Ossinovski (829 häält) ja Sven Mikser (761 häält).
Sotsid kaotasid ka terves Eestis toetust – kui eelmistel kohalikel valimistel said nad üle 60 000 hääle ja 10,4 protsenti toetust, siis sel korral 29 000 häält ja viis protsenti. Võidu said sotsid Hiiumaal ja Võrus. Tõsi, mitmel pool kandideerisid sotsid üsna edukalt valimisliitudes, näiteks Viljandis (Helmen Kütt 875 häält). Aga tervikuna erakond ikkagi kaotas oluliselt toetust.
Kas see kõik võiks tähendada Indrek Saare taandumist erakonnajuhi kohalt enne riigikogu valimisi? Kes võiks olla sel juhul alternatiiv? Riina Sikkut? Jevgeni Ossinovski?
Roheliste liider Züleyxa Izmailova kandideeris Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas ja sai 563 häält. Valimiste ööl ei varjanud ta oma pettumust. Kokku said rohelised Tallinnas 4221 häält ehk 2,2 protsenti kõigist häältest. Pealinna volikogusse nad sellega mõistagi ei pääsenud. Üle Eesti kogusid rohelised 1,1 protsenti toetust. Oli siiski üks koht, kus rohelised erakonnana sisse said – Antslas said nad kaks kohta.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas kohalikel valimistel ei kandideerinud. | Erakonnajuhtidest oli edukaim Kristina Kallas, suurim põruja Indrek Saar | https://www.err.ee/1608373290/erakonnajuhtidest-oli-edukaim-kristina-kallas-suurim-poruja-indrek-saar | Erakonnajuhtidest võib pidada suurimaks võitjaks Eesti 200 liidrit Kristina Kallast. Parlamendiparteide juhtidest aga suurimaks põrujaks sotside liidrit Indrek Saart, kelle isiklik häältesaak ja ka erakonna tulemus üle-eestiliselt oli kehv. See tõstatab küsimuse, kas sotsid peaksid enne riigikogu valimisi esimeest vahetama. |
Meeste meistriks krooniti tiitlikaitsja Kristjan Pettai, kes alistas finaalis Priit Lumi geimidega 3:1 (11:7; 11:7; 10:12; 11:5). Kolmanda koha saavutas Paul Piik, kes oli kohamängus parem 3:0 (11:7; 11:5; 11:2) Jaanus Pettaist.
Naiste finaali jõudsid 18-aastane Eveli Mälk ja Reele Komi. Väga tasavägine mäng lõppes seisuga 3:2 (10:12; 6:11; 11:8; 11:3; 11:5) ja Eesti meistriks tuli Eveli Mälk. Kolmanda koha saavutas eelmise aasta meister Aliis Allas, kes oli otsustavas kohamängus parem 3:0 (11:7; 11:7; 11:3) Mari-Liis Staldest.
Juunioride meistriks krooniti Oskar Talts, kes alistas finaalis treeningkaaslase Hugo Arvisto. Kolmanda koha saavutas Riko Hendrik Paavel. | Squashis selgusid Eesti meistrid | https://sport.err.ee/1608373353/squashis-selgusid-eesti-meistrid | Nädalavahetusel selgusid Eesti meistrid squashis. Forus Spordikeskuses peetud turniiril osalesid 32 meeste ja 10 naiste edetabeli paremat. |
Valitsuse otsus eraldada reservfondist 800 000 eurot spordiklubile FC Levadia hüvitamaks jalgpallihalli ehitamist Maarjamäe asemel teise asukohta lõpetab ebamõistliku vastandumise mälestusmärgi ja laste sportimisvõimaluste vahel.
Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal on üks õnnestunumaid mälestuspaiku Eestis, kus me saame looduslikus ja auväärses keskkonnas meenutada valusaid mälestusi ja austada kaotatud lähedasi.
Maarjamäe staadion on olnud läbi aastakümnete sportlaste päralt ning seal on üles kasvanud põlvkondade viisi sportlasi. Avalikkuse ees on kütnud kirgi Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali juurde kavandatava jalgpallihalli saaga.
Kogu protsessi puhul on mõlemaid osapooli üritatud vastanduda, selmet leida lahendus tuginedes ühisosale. Tulevik on noorte päralt ning meie roll on õpetada neile ajalugu ja austust selle suhtes, mitte neile vastanduda.
Oluline on nii mineviku mäletamine kui ka see, et meie noored saaksid tegeleda spordiga ning et me pakuksime neile selleks turvalist ja kvaliteetset keskkonda. Usun, et sport ja mälestused saavad käia käsikäes. Seepärast on meie eesmärk olnud ühisosa leidmine erinevate põlvkondade emotsioonide vahel.
Võin kinnitada, et riik ja linn on üritanud leida erinevate osapoolte vahel kompromissi ning jõudnud tänaseks lahenduseni, mis rahuldab kõiki osapooli. Tähtis on, et säilib memoriaali terviklikkus nii arhitektuuriliselt kui ka see, et juba enne memoriaali ehitamist oma detailplaneeringuga alustanud jalgpalliklubile hüvitatakse nende täiendavad kulud.
"Vastastikku tehti küll järeleandmisi, aga vähemalt ei jõutud aastatepikkuse ummikseisuni meie laste arvelt."
Kompromiss, mille tulemusel rajatakse memoriaali lähedusse ainult spordiklubi administratiivhoone ja jalgpallihall rajatakse linna poolt eraldatud kinnistule ning riik maksab kompensatsiooni kokkuleppe tulemusena kaasnevate kulude hüvitamiseks, on suurepärane näide kõigi osapoolte tahtmisest jõuda lahenduseni. Vastastikku tehti küll järeleandmisi, aga vähemalt ei jõutud aastatepikkuse ummikseisuni meie laste arvelt.
Pean oluliseks, et projekti ümber kerkinud vaidlused ei liigu edasi kohtusüsteemi, mis jahvatavad oma veskeid pikka aega, vaid leitud on kompromiss, mida saab hakata kiirelt realiseerima. Riik ja linn peaksid kindlasti pakkuma jalgpalliklubile lisaks rahalisele hüvitisele ka muud nõu, et kiirendada uue planeeringu menetlusprotsessi.
Pirita noored väärivad paremat kui seda, et me suunaksime nad talvel külma kätte. Nad väärivad võimalusi oma kodukohale võimalikult lähedal. Oluline on, et ka praegune staadioniosa jääb alles ning sealse koha rohelus ja keskkond säilivad.
See välistab võimaluse, et kinnisvaraarendajatel tekiks plaan sellele maale hammast ihuda ning arendada sinna olulises mahus elamuid, nii nagu kavatseti teha 2017. aastal sisekaitseakadeemia magusa maatükiga. Ma ei usu, et suures mahus elamuarendus ja memoriaal sobiksid paremini kokku.
Aastas on leinapäevi, mil ajalooliselt valusad sündmused meile end eredalt meelde tuletavad. Meie kõigi roll peab olema nende valusate sündmuste mälestamist au sees hoida ning kanda seda õpetust edasi meie tulevastele põlvedele. Nende päralt on tulevik.
Nüüdseks, kui Memento ühingu ja jalgpalliklubi vahel on riigi ja linna koostöös saavutatud kokkulepe, on võimalus see vaidlus seljataha jätta. Tulevik on noortele suunatud ja miks karistada neid noori, kel silmad säravad ja kes seisavad parema Eesti eest? Liigume uue plaaniga kiirelt edasi. | Tõnis Mölder: Maarjamäe kompromiss toob nii rahu kui ka tuleviku | https://www.err.ee/1608373311/tonis-molder-maarjamae-kompromiss-toob-nii-rahu-kui-ka-tuleviku | Kompromiss, mille tulemusel rajatakse Maarjamäe memoriaali lähedusse ainult spordiklubi administratiivhoone ja jalgpallihall rajatakse Tallinna eraldatud kinnistule ning riik maksab kompensatsiooni kokkuleppe tulemusena kaasnevate kulude hüvitamiseks, on suurepärane näide kõigi osapoolte tahtmisest jõuda lahenduseni, kirjutab Tõnis Mölder. |
"Juhindudes partei missioonist uudiste ja avaliku arvamuse alal, siis peame süvendama marksistlikku uudiste edastamist. Peame tagama, et ajakirjanikud võtavad alati õige poliitilise suuna, kus neil on õiged väärtushinnangud," teatas kompartei dokument.
Dokumendi kohaselt kehtestavad reguleerivad asutused uue täiendusõppe süsteemi. Spetsiaalsed instituudid peavad pakkuma kursusi, kus ajakirjanikud õpivad "poliitilist pädevust".
Pekingi teatel peavad ajakirjanikud ka oma teadmisi Hiina presidendi Xi Jinpingi mõtete kohta täiendama.
Xi tuli võimule 2012. aastal. Xi leiab, et kogu meedia peab olema partei teenistuses. 2018. aastal tühistas Xi Hiinas presidendi ametiaja limiidi. Xi saab seetõttu kandideerida kolmandaks ametiajaks ja võib valitseda isegi terve elu, teatas The Times.
Mandri-Hiinas sõltumatu ajakirjandus praktiliselt puudub. Kõik ajakirjanikud, kes proovisid eelmisel aastal Covid-19 pandeemiat kajastada, peeti võimude poolt kinni. Uudiseid tohivad edastada ainult riigi poolt akrediteeritud ajakirjanikud.
Peking keelab üha rohkem erainvesteeringuid meediaärisse. Kõik riigi meediaväljaanded on partei kontrolli all. Kõige suuremaid uudisteväljaandeid juhivad kompartei tähtsad liikmed. | Peking suurendab veelgi kontrolli meedia üle | https://www.err.ee/1608373305/peking-suurendab-veelgi-kontrolli-meedia-ule | Hiina kompartei nõuab, et 200 000 riigi ajakirjanikku õpiksid iga aasta vähemalt 90 tundi partei propagandat. Järgmisel aastal toimub kommunistliku partei kongress ja võimud tahavad tugevdada veelgi kontrolli meedia üle. |
170,8-kilomeetrisel võistlusel jagasid esikoha omavahel teistelt eest sõitnud duo Maxime Jarnet (Velo Club Villefranche Beaujolais; 3:53.13) ja Hugo Theot (USSA Pavilly Barentin). Kolmanda koha eest võitles 25 sekundit hiljem finišeerinud peagrupp, kus Kiskonen sai meeskonnakaaslase Jacques Lebretoni järel neljanda koha.
"Kellelgi ei tahetud lasta eest ära sõita. Sõidu keskel said küll kuus meest minutilise vahega minema, aga see äraminek toodi kiirelt tagasi. Iga tõus üritas keegi rünnata ja nii jäi iga tõusuga keegi maha kuni peale viimast tõusu oli esimeses pundis ainult 25 meest," kirjeldas Kiskonen. "Umbes 15 km enne lõppu ründasid kaks sõitjat. Tol hetkel tundsin, et olen päris palju ennast väsitanud ja ei ole piisavalt jõudu, et nendega kaasa minna. Kahjuks hiljem meie grupp ei suutnud enam koostööd teha, et neid püüdma hakata. Pidime sellega leppima ja hakkama püüdma kolmandat kohta."
"Kilomeeter enne lõppu, kui punt hoo täitsa alla lasi, andsin tiimikaaslasele märku, et ta võiks proovida rünnata. Nii peavad teised teda püüdma hakkama või siis jäävad pjedestaali viimasest kohast ilma. Meie tiimi rünnaku peale õnneks keegi kohe ei reageerinud ja meeskonnakaaslane suutis napilt meie pundi ees kolmanda koha saada, ise tulin üle joone enda grupi esimesena ja tasuks neljas koht. Sõidu tegi põnevaks, et start oli hommikul kell 8.30, kui õues oli veel kolm kraadi sooja ja pidime startima "talveriietes", sõidu lõpuks oli juba 14 kraadi ja kõik üleriided sai sõidu ajal jootmisalas jootjale visatud," lisas Kiskonen. | Kiskonen oli Prantsusmaal lähedal pjedestaalikohale | https://sport.err.ee/1608373296/kiskonen-oli-prantsusmaal-lahedal-pjedestaalikohale | Prantsusmaal toimunud UCI ühepäevasõidul Paris-Mantes Cycliste (1.2) pälvis Eesti rattur Siim Kiskonen (EC Saint-Etienne Loire) neljanda koha. |
Batmani kehastab filmis Robert Pattinson ja Catwomanit Zoe Kravitz. Veel teevad filmis kaasa Paul Dano, Jeffrey Wright, John Turturro, Peter Sarsgaard ja teised. Filmi lavastas Matt Reeves.
Film esilinastub 4. märtsil 2022. | Filmist "The Batman" avaldati treiler | https://menu.err.ee/1608373287/filmist-the-batman-avaldati-treiler | Uuest Batmani filmist jagati esimest täispikka treilerit. |
Edetabeli esikolmik püsib muutumatuna: juhib austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgnevad valgevenelanna Arina Sabalenka ja tšehhitar Karolina Pliškova. Neljandaks tõusis Pliškova kaasmaalane Barbora Krejcikova. Kuue hulka mahuvad veel Garbine Muguruza ja ukrainlanna Elina Svitolina.
Esikümne lõpetavad kreeklane Maria Sakkari, tenniseajalugu teinud Ons Jaebur, kes tõusis esimese Araabia tennisistina esikümnesse, šveitslanna Belinda Bencic ja jaapanlanna Naomi Osaka.
Kümne parema seast langes välja poolatar Iga Swiatek, kes asub nüüd 11. real. Värske Indian Wellsi võitja Paula Badosa tõusis 13. positsioonile.
Meeste maailma edetabelis juhib jätkuvalt Novak Djokovic, kellele järgnevad venelane Daniil Medvedev ja kreeklane Stefanos Tsitsipas. Neljandana jätkab sakslane Alexander Zverev ning viiendaks tõusis Rafael Nadal. Indian Wellsis võidutsenud britt Cameron Norrie asub 15. kohal. | Kontaveit säilitas positsiooni, Kanepi langes kümme kohta | https://sport.err.ee/1608373275/kontaveit-sailitas-positsiooni-kanepi-langes-kumme-kohta | Indian Wellsi veerandfinaalis Ons Jabeurile kaotanud Anett Kontaveit jätkab värskes maailma edetabelis 20. kohal. Kaia Kanepi langes kümme kohta ning asub nüüd 70. tabelireal. |
Pavlutsi sõnul on kõik võimalikud lahendused varasemast tuttavad, nende seas on koolide üleviimine distantsõppele, sügisese koolivaheaja pikendamine, mitteesmatarbekaupu müüvate kaupluste sulgemine, kõigi siseürituste tühistamine ja öine liikumiskeeld.
"Oleme öelnud, et püüame mitte piirata vaktsineeritud inimeste tegevusi ja püüame koolid lahti hoia, kuid hetkel on olukord piiripealne," ütles Pavluts.
Pavlutsi sõnul tuleb haiglatel hakata varsti otsustama, kes jääb ellu ja kes mitte. | Pavluts: Läti võib kaaluda distantsõpet ja öist liikumiskeeldu | https://www.err.ee/1608373227/pavluts-lati-voib-kaaluda-distantsopet-ja-oist-liikumiskeeldu | Tervishoiu ülekoormuse vähendamiseks peaks Läti valitsus jõudma võimalikult kiiresti kokkuleppele uutes koroonapiirangutes, ütles Läti tervishoiuminister Daniels Pavluts esmaspäeval teleusutluses. |
Just Film tähistab sel aastal oma 21. sünnipäeva ning esindatud on nii lastefilmide, noortefilmide, teadus- ja spordidokumentaalide kui ka lapse õiguste programmid. Lisandunud on kolm eriprogrammi. Esimene neist on programm #noorfilmitegija, mille raames jõuavad suurele ekraanile Eesti noorte endi tehtud filmid.
Teine on KOOLITANTS@Just, noorte tantsijate osalusel valminud tantsufilmide eriprogramm. Kolmas Rootsi lastefilmid Just Filmil -- programm, mis tutvustab Rootsi kirjandust ja filmikunsti ning teeb kummarduse lastekirjanikule Astrid Lindgrenile.
Tänavuse filmiprogrammi raames jõuavad jõuavad kinokülastajateni filmid ka Boliiviast, Kolumbiast, Argentiinast, Kasahstanist ja Indiast. Just Filmi raames toimuvad enam kui kuue filmi maailma esilinastused ning kolme filmi rahvusvahelised esilinastused. Festivali väisab ligi 50 väliskülalist, kellega filmivaatajatel on võimalik kinosaalis kohtuda.
Rahvusvahelises noortefilmide võistlusprogrammis võistleb Just Filmi grand prix auhinnale 14 filmi, mille hulgas on ka Eesti režissööri, Meel Paliale debüütmängufilm "Kiik, kirves ja Igavese Armastuse Puu".
Rahvusvahelist noortefilmide võistlusprogrammi hindab peale noortežürii ka kolmeliikmeline rahvusvaheline žürii, kes kuulutab välja Just Film grand prix auhinda vääriva filmi.
Pimedate Ööde filmifestivali noorte- ja lastefilmide alafestival Just Film toimub tänavu 12. novembrist 28. novembrini. Kogu programmiga saab tutvuda Just Filmi kodulehel. | Just Film toob kinolinale Eesti noorte endi tehtud lühifilmid | https://kultuur.err.ee/1608373245/just-film-toob-kinolinale-eesti-noorte-endi-tehtud-luhifilmid | 21. PÖFFi noorte- ja lastefilmide festival Just Film avalikustas tänavuse programmi. Festival toob kinolinale erinevaid laste ja noorte elusid puudutavaid filme üle maailma ning esimest korda on võimalik Just Filmil näha ka Eesti noorte endi tehtud filme, mis on valminud noore filmitegija stipendiumikonkursi raames. |
Esimeses setis juhtis Norrie 3:1, aga Basilashvili sai mängu tagasi ja murdis kaks korda järjest briti servigeimi ning võitis 30 minutit kestnud esimese seti. Kolmandas setis päästis Norrie kolm murdepalli ning võitis lõpuks tund ja 51 minutit kestnud mängu.
"Ma ei suuda seda uskuda. Kui enne turniiri algust oleks mulle keegi öelnud, et ma võidan, siis ei oleks ma seda uskunud. See on imeline," ütles Norrie, kes esimese Briti mängijana pärast Andy Murray 2016. aasta võitu Pariisis, jõudis Masters-sarja turniiril finaali.
Norrie tõusis maailma edetabelis karjääri kõrgeimale 15. positsioonile. Britt on tänavusel aastal võitnud 47 matši ja jõudnud kuus korda finaali. Aasta alguses asus ta edetabelis 74. kohal.
History looks good on you, @cam_norrie #BNPPO21 pic.twitter.com/kfJ2XVO9e6
— BNP Paribas Open (@BNPPARIBASOPEN) October 18, 2021 | Ajalugu teinud Norrie võidutses Indian Wellsi turniiril | https://sport.err.ee/1608373248/ajalugu-teinud-norrie-voidutses-indian-wellsi-turniiril | Cameron Norriest sai esimene britt, kes on võitnud Indian Wellsi tenniseturniiri. Norrie alistas finaalis 3:6, 6:4, 6:1 grusiini Nikoloz Basilashvili (ATP 36.). |
Turniiril 21. asetatud Badosa võitis kolm tundi ja kuus minutit kestnud matši 7:6, 2:6, 7:6. Azarenkal oli kolmandas setis seisul 5:4 kasutada matšpall, aga Badosa võitles end mängu tagasi.
23-aastase Badosa jaoks on see teine WTA tiitel. Esimese võitis ta mais Belgradis toimunud turniiril. Badosa on esimene hispaanlanna, kes on Indinan Wellsis võidutsenud.
"See ei ole olnud kerge, aga raske töö tasus end ära. Ära lase kellelgi endale öelda, et sa ei saa hakkama. Ma olen sellest nii kaua unistanud ja täna ma täitsin selle. See unistus hoidis mind tugevana," kirjutas Badosa pärast võitu sotsiaalmeedias. "Aitäh minu tiimile ja inimestele minu ümber. See on individuaalala, aga ilma tiimita, kes mind alati toetab, ei oleks see võimalik."
Maailma edetabelis tõusis Badosa karjääri kõrgeimale 13. kohale.
Azarenka üritas esimese naisena võita Indian Wellsi turniiri kolmandat korda. | Maratonmängus peale jäänud Badosa võitis Indian Wellsi turniiri | https://sport.err.ee/1608373233/maratonmangus-peale-jaanud-badosa-voitis-indian-wellsi-turniiri | Indian Wellsis kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril võidutses hispaanlanna Paula Badosa, kes alistas finaalis valgevenelanna Viktoria Azarenka (WTA 32.). |
Näitusel on esindatud paljude tuntumate 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud Eesti kunstnike looming, kokku ligi viiekümnelt kunstnikult, nende seas Karl Pärsimägi, Konstantin Süvalo, Jaan Vahtra, Eduard Rüga, Villem Ormisson, Jaan Koort, Peet Aren, Konrad Mägi, Ants Murakin, Roman Nyman, Andrus Johani ja Eduard Wiiralt. Eraldi tõstab näitus esile Eduard Timbermanni, kelle looming on jäänud siiani olulisema tähelepanuta.
Näitusel ja sellega kaasnevas raamatus uuritakse, kuivõrd on Lõuna-Eestist pärit kunstnike loomingus mänginud rolli kohavaim ehk genius loci, miks sündisid just seal Eesti 20. sajandi alguse radikaalseimad kunstiuuendused, kuidas kujundasid Lõuna-Eesti kuvandit vanavara kogumisretked, millisena on kunstnikud näinud siinset loodust, kultuuri ja inimest ning kuidas Lõuna-Eestist kujunes puhkusekultuuri ja 1930. aastate patriootilise ideoloogia lipulaev. Väljapaneku rõhuasetus on perioodil 19. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõja lõpuni, sest just sel ajal toimus lisaks üldisele rahvusliku ja poliitilise eneseteadvuse defineerimisele kitsam paikkondlik identiteediloome, mis haaras ka Lõuna-Eestit.
Karl Pärsimägi, "Autoportree pärlitega". Autor/allikas: repro
Näituse kuraator, kunstiteadlane Liis Pählapuu märgib, et paraku ei ole Lõuna-Eesti kunstnikke ja nende loomingut seni vaadeldud päritolupaigast lähtuvalt.
"Kirjanduse ja pärimuslike-etnograafiliste uurimuste kõrval on seni puudunud käsitlused, mis analüüsiksid lõunaeestilikkust piirkonnas kasvanud ja sellega tihedalt seotud kunstnike loomingus. Ometi on Lõuna-Eestist pärit paljud Eesti kunstielu algusaja modernistlikud võtmeautorid, kelle looming on mõjutanud meie kujutluspilte ja arusaamu lõunaeestilikkusest," kirjeldas Pählapuu.
Näitusega kaasnev publikuprogramm hõlmab nii täiskasvanutele kui ka lastele suunatud ekskursioone, töötubasid ja muid sündmusi. Näituse jaoks loodud audiogiid tutvustab valikut eksponeeritud teostest eesti, võro ja inglise keeles. Näitus on avatud 10. aprillini 2022. | Kumu uus näitus kutsub tutvuma Lõuna-Eesti kunstnike ja kultuuriga | https://kultuur.err.ee/1608373224/kumu-uus-naitus-kutsub-tutvuma-louna-eesti-kunstnike-ja-kultuuriga | Kumu avab reedel, 22. oktoobril Lõuna-Eesti kultuurile ja sealsete autorite loomingule pühendatud näituse "Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad", mis vaatleb kunstnike ja kohavaimu suhet ning Lõuna-Eesti mõju Eesti kunstimaastikul. |
"Mulle tundub, et see on õige ja ka õiglane, et erakonnad, kes peamise lubadusena kuulutasid välja Keskerakonnast lahti saada, peaksid nüüd seda lubadust ka ellu viima," ütles Mihhail Kõlvart "Terevisioonis".
Jüri Ratas märkis "Vikerhommikus", et Keskerakond on valmis Tallinna linna edasi juhtima, aga erakond peab arvestama ka sellega, et viis erakonda said volikogusse sisse, kes soovisid lõpetada Keskerakonna ainuvõimu.
"Viis erakonda peaksid võtma täna selle momentumi, mis valija neile andis – valija andis neile rohkem kui 40 kohta – ja proovida moodustada linnavalitsust. Kui nad seda ei suuda, siis loomulikult Keskerakond on valmis seda protsessi juhtima," sõnas Ratas.
Tegelikkuses lubas Keskerakonna võimu täielikku lõpetamist vaid EKRE, kõik teised valimistel osalenud erakonnad rääkisid vaid Keskerakonna ainuvõimu lõpetamisest, seejuures mitte välistades ise Keskerakonnaga koalitsiooni moodustamist.
Pärast valimistulemuste selgumist ütles sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar Vikerraadios, et sotsid ei näe reaalset võimalust EKRE-ga ühte koalitsiooni minna. Ilma sotsiaaldemokraatideta aga Tallinnas Keskerakonda välistavat koalitsiooni võimalik teha ei ole.
Mihhail Kõlvart kinnitas, et kui teised erakonnad tulevad Keskerakonna juurde läbi rääkima, siis nad vastutusest ei loobu ja partei on läbirääkimisteks valmis. Ta lisas, et Keskerakond ei tee koalitsiooni erakonnaga, kellega ei ole võimalik Keskerakonna programmi ellu viia ja kellega ei ole ühiseid väärtusi.
"Meil on suured asjad, mida me soovime kindlasti ellu viia. Suuremad objektid, nagu Tallinna haigla ja linnahall või pensionilisa suurendamine või uue toetusmeetme rakendamine, nagu õpilaste toetamine 1. septembriks. Kui me leiame partneri, kes on valmis neid lubadusi koos meiega ellu viima, siis see koalitsioon on võimalik," lausus Kõlvart.
Ratas: Tartus peavad järgnema muutused
Tartu tulemuse kohta ütles Ratas, et see on Keskerakonna jaoks alla igasugust arvestust, saades volikogusse vaid neli mandaati. Ratase sõnul sellise tulemusega Keskerakonnal ilmselt Tartus koalitsiooni asja ei ole.
"Keskerakond peab nüüd need järgnevad 15 kuud tõsiselt mõtlema, valmistuma riigikogu valimisteks ja kindlasti seal muutusi on vaja," sõnas ta.
"Kui on otsustatud piirkonna poolt mingitel põhjustel, et erakonna väga pika ajalooga Tartu poliitik, professor, tänane riigikogu liige, jäetakse lihtsalt kõrvale, siis see ei ole kõige mõistlikum lahendus," ütles Ratas.
"Tartus peab Keskerakond mõtlema, mis olid vead nendel valimistel ja kindlasti oma tegevusi korrigeerima," lausus Ratas.
Rääkides Narva tulemusest ütles Ratas, et igasugused sisemised kaklused ja vaidlused ei anna erakonnale midagi juurde. "Narvas me saime kümme kohta ja tõsi on see, et Katri Raiki nimekiri on teinud seal väga kõva tulemuse," ütles Ratas.
Ratas sai Mustamäel kandideerides 3034 häält ja ostus sellega kogu Eestis kaheksandaks häälekogujaks.
Ratas ütles, et läheb ka Tallinna volikokku tööle. "Mina olen otsustanud, et ma lähen, kuna väga palju neid põhimõtteid ja seisukohtasid, mida valimiskampaania jooksul sai ka välja öeldud, saab teha volikogu liikmena," lausus Ratas. | Ratas ja Kõlvart ootavad Tallinnas Keskerakonda välistavat koalitsiooni | https://www.err.ee/1608373218/ratas-ja-kolvart-ootavad-tallinnas-keskerakonda-valistavat-koalitsiooni | Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütlesid ERR-ile, et Keskerakonnaga konkureerinud erakonnad peaksid hakkama moodustama oma alternatiivset koalitsiooni. |
Linn on lõpetanud avalikkussuhete ja teabekorralduse eriala Tartu Ülikoolis ning 2007. aastast alates on ta töötanud erinevatel ametikohtadel kaitsepolitseiametis.
Riigisekretäri Taimar Peterkopi sõnul on NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus olnud valdkonna tippteadmiste siia regiooni koondamisel tulemuslik. "Eesti oli selle keskuse asutajate seas ning võimalus täita seal asedirektori positsioon on meile suureks tunnustuseks. Usun, et Einar jätkab edukalt eelmiste asedirektorite Aivar Jaeski ja Peeter Tali jälgedes," sõnas Peterkop.
Einar Linn võtab teatepulga üle 2017. aastast sama positsiooni täitnud Peeter Talilt.
NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus loodi 2014. aastal Läti eestvedamisel Riiga ning selle töösse panustavad Lätile lisaks veel Eesti, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Poola, Ühendkuningriik, Holland, Soome, Rootsi, Kanada, Slovakkia, Taani ja USA. Liitumas on Prantsusmaa ja Ungari. | Riia NATO keskuses vahetab Peeter Tali välja Einar Linn | https://www.err.ee/1608373209/riia-nato-keskuses-vahetab-peeter-tali-valja-einar-linn | Esmaspäevast alustab Riias asuva NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse asedirektorina tööd Einar Linn. |
Lidl Eesti juhatuse esimehe Jakob Josefssoni sõnul on poetöötajate värbamine oluline etapp Eestis poodide avamiseks.
"Lidl on arendanud jõudsalt oma poevõrgustikku Eestis. Nüüd on aeg alustada meeskondade moodustamisega ja selleks ootame uusi kolleege meiega liituma," ütles Josefsson.
Lidl Eesti personaliosakonna juht Liina Kippasto ütles, et Tallinnas on poetöötaja tunnitasu 6,40 ning mujal linnades 6,10 eurot. Ta lisas ka, et ettevõte tasustab iga töötatud minuti ning pakub täiendavat tervisekindlustust.
Lidlil on praegu valmimisjärgus neljas Eesti linnas kaheksa poodi. 2018. aastal asutatud Lidl Eesti OÜ keskendub praegu poevõrgu loomisele üle kogu Eesti. | Lidl värbab Eestis 800 poetöötajat | https://www.err.ee/1608373194/lidl-varbab-eestis-800-poetootajat | Jaekaubandusettevõte Lidl loob Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas üle 800 uue töökoha. Ettevõtte sõnul pakub ta igale täistööajaga poetöötajale enam kui 1000-eurost ehk sektori keskmisest 25 protsenti kõrgemat kuupalka. |
Marki-Zay pearivaaliks olnud vasakpoolne Klara Dobrev tunnistas oma kaotust, kui kokku olid loetud veidi üle poole häältest.
Marki-Zay sai lõpuks 57 protsenti häältest.
Opositsioon otsustas valimistel, kellest saab ühiskandidaat, et heita tuleva aasta valimistel väljakutse peaminister Viktor Orbanile. Opositsioon on esmakordselt kokku leppinud, et Orbanile esitatakse ühtne vastaskandidaat. Samuti seatakse Orbani Fideszi partei vastu igas ringkonnas üles ühiskandidaat.
Dobrev õnnitles rivaali võidu puhul ja kinnitas talle oma toetust. Dobrev kannustas ühtlasi opositsiooni ühisrindena jätkama ja kõik oma jõud ühendama võitluses valitsuspartei Fideszi vastu.
Pärast eelvalimiste esimest vooru, kus osales 600 000 inimest, jäi sõelale kaks võistlejat. Need olid vasaktsentrist Dobrev ja majandusteadlane Marki-Zay.
"Marki-Zay võit oleks Orbanile õudusunenägu. Erinevalt Dobrevist ei saa Orban ja Fidesz teda niisama lihtsalt (endise peaministri) Ferenc Gyurcsany hüpiknukuks nimetada," on öelnud poliitikaanalüütik Robert Laszlo.
Marki-Zay sai üleriigilise tähelepanu 2018. aastal, kui võitis kodulinnas Hödmezovasarhelys, mis on olnud aastaid Fideszi kants, meerivalimised. Temalt oodatakse nii opositsiooni ühendamist ja ka võimet meelitada opositsioonileeri konservatiivsemaid valijaid, kes on Orbanist väsinud. | Ungaris võitis opositsiooni ühiskandidaadi eelvalimised Marki-Zay | https://www.err.ee/1608373188/ungaris-voitis-opositsiooni-uhiskandidaadi-eelvalimised-marki-zay | Ungaris võitis opositsiooni ühiskandidaadi eelvalimised konservatiivne linnapea Peter Marki-Zay, teatasid esmaspäeva varahommikul kohalikud meediakanalid. |
Alutaguse vallas sai 15 volikogu kohast kaheksa vallavanem Tauno Võhmari valimisliit Alutaguse. Võhmar oli ka valla populaarseim poliitik, keda 2401 valijast toetas 248. Eelmisel korral sai Võhmari nimekiri seitse kohta, kuid siis oli ka volikogus kaks kohta rohkem. Pindlalalt Eesti suurimas mandrivallas pole 2017. aasta valdade ühinemise järel ametlikult koalitsiooni ja opositsiooni olnud ning valimiseelsel debatil ütles Võhmar, et ta sooviks vallas ka tulevikus sama joont hoida. EKRE, valimisliit Oma Vald ja Eesti Reformierakond said Alutagusel kõik kaks kohta, Eesti Keskerakond sai ühe koha ehk volikokku pääsesid kõigi viie nimekirja esindajad.
Jõhvi vallas jagunesid 21 volikogu kohta järgmiselt:
VL Ühtselt Jõhvi Eest 7 (nimekirjas ja vallas kogus enim hääli (366) nende esinumber, üle 10 aasta Jõhvi poliitikast eemal olnud endine volikogu esimees ja eksminister Vallo Reimaa),
Eesti Keskerakond 5 (nimekirja edukaim endine vallavanem ja volikogu esimees Aleksei Naumkin 205 häälega, eksminister ja -vallavanem Martin Repinski sai seitsmendana 46 häält ehk kaotas nelja aastaga 260 häält, eksvallavanemad Max Kaur ja Jüri Konrad said vastavalt 41 ja 40 häält ning Riigikogust Jõhvi nimekirja tugevdama saadetud Oudekki Loone piirdus 35 häälega),
VL Jõhvikad 4 (286 häält sai Nikolai Ossipenko, kes pole ajalehe Põhjarannik arvepidamist mööda kaheksa aastat volikogu koosolekutel osalenud),
Eesti Reformierakond 3 (vallavanem Maris Toomel sai 261 häält) ja EKRE 2 kohta (180 häält kogus nende edukaimana eksminister Arvo Aller).
Välja jäid VL Ühtne Jõhvi ja Isamaa. Ajalehe Põhjarannik andmetel võivad Jõhvis koalitsiooni moodustada VL Ühtselt Jõhvi Eest, Reformierakond ja EKRE, kellel oleks kokku volikogus napiks häälteenamuseks vajalikud 12 kohta.
Kohtla-Järvel võitis valimised küll Eesti Keskerakond, kuid 25 volikogu kohast said nad vaid 12 ehk kaotasid kuus kohta. See annab võimaluse viiel ülejäänul (SDE – 5, VL Restart Kohtla-Järve – 4, VL Progress – 2 ja Eesti Reformierakond – 2) teha napp koalitsioonivalitsus. Kaalukeeleks võib saada Reformierakond, kellele seni oli Keskerakond kahe volikogu lisahääle eest andnud abilinnapea koha. Kohtla-Järvel jäi SDE ja Reformierakonna volikogu kohtade arv samaks, kuid Keskerakonna kuus kohta noppisid kaks valimisliitu. Valimistel enim hääli kogus SDE esindaja, Riigikogu liige Eduard Odinets, kelle poolt hääletas 614 inimest. Meie venekeelses portaalis ennustas Odinets, et jätkub Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliit. Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko kogus vaid 93 häält ja see tulemus oli Keskerakonna pingereas 16. Kohtla-Järvel käis valimas 38,9 protsenti valijatest (valijaid oli nimekirjas 26 976, hääletamas käis 10 491 inimest) ja see oli Eesti ainus omavalitsus, kus valimisaktiivsus jäi alla 40 protsendi. Kohtla-Järvel ei osutunud valituks EKRE ja kaks üksikandidaati.
Lüganuse vallas jagunesid 19 volikogu kohta kuue valimisnimekirja vahel: Eesti Keskerakond 6, VL Meie vald 4, VL Oma Rahva Eest 3, Eesti Reformierakond 3, Isamaa 2, VL Meie Koduvald Lüganuse 1 ehk Lüganusel taas ees keeruline ja tõenäoliselt mitte väga püsiva koalitsiooni moodustamine. Üksikkandidaat valituks ei osutunud. Edukamad häältekogujad olid Riigikogu liige Dmitri Dmitrijev (192; Keskerakond) ja vallavanem Andrea Eiche (187; VL Meie vald). Ajaleht Põhjarannik ennustab Lüganusel võimupööret, sest senine opositsioon sai uues volikogu koosseisus 11 kohta.
Narvas võitis VL Katri Raigi nimekiri, kelle 9137 häälest 4512 (eelmisel korral 1490) sai ekslinnapea Katri Raik. 15 saadud kohast jääb üksi võimule saamiseks väheseks, sest Narva volikogus on 31 kohta. Keskerakonna 23 volikogu kohast jäi järele 10 (Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin sai 619 häält, neli aastat tagasi oli ta tulemus 1376 häält). Lisaks sai neli kohta VL Elagu Narva (ekslinnapea Aleksei Jevgrafov kogus 972 häält) ja kaks kohta Eesti 200. EKRE, VL Narodnyi Sojuz ja üksikkandidaat volikokku ei pääsenud.
Narva-Jõesuu 17 volikogu kohast 12 sai VL Ühtne Kodu, kelle ridades kogus enim hääli linnapea Maksim Iljin, kelle poolt hääletas 232 valijat. Viis kohta sai Eesti Keskerakond. Üksikkandidaat valituks ei osutunud.
Sillamäel sai kindla võidu Eesti Keskerakond, kellele kuulub volikogu 21 kohast 17 ehk nad said juurde kaks kohta. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai neli kohta. Välja jäid VL Värsked Sillamäe Tuuled ja EKRE. Tugeva populaarsuse tõusu tegi perearst Valeri Abramovitš, kes Keskerakonna ja Sillamäe edukaimana kogus 405 häält, neli aastat tagasi sai 175 häält. Teisegi koha hõivas Sillamäel perearst: Andrei Žoga sai 238 häält. Kolmandat tulemust näitas linnapea Tõnis Kalberg, kes on viimastel aastatel Sillamäel oma toetajaskonda suurendanud: 2005 – 59, 2009 – 63, 2013 – 46, 2017 – 155 ja 2021 – 232 häält. Rohkem kui kolmekordse tagasilöögi sai volikogu esimees Jelena Koršunova, kes vahetas 2017. aasta 491 häält 155 hääle vastu.
Toila vallas juhtus see, et kahe edukama nimekirja eesotsas kogusid enim hääli keskerakondlased. Valimised võitis VL Ühtne Vald, mis eesotsas vallavanem Eve Eastiga (126 häält) sai 17-liikmelises volikogus 9 kohta, kusjuures volikogust jäi välja vaid 19 häält kogunud volikogu esimees Roland Peets. VL Terve Meie Kogukond sai 7 kohta, nende ridades kandideerinud Johannes Neiland kogus valla edukaimana 163 häält. Eesti Reformierakond sai volikogus ühe koha. Eesti 200 ainus esindaja volikokku ei pääsenud. | Ida-Virumaal tuleb vähemalt neljas omavalitsuses koalitsioonivalitsus | https://www.err.ee/1608373185/ida-virumaal-tuleb-vahemalt-neljas-omavalitsuses-koalitsioonivalitsus | Ida-Virumaa kaheksast omavalitsusest saab soovi korral volikogus ainuvõimu nautida Alutaguse ja Toila vallas ning Sillamäe ja Narva-Jõesuu linnas enim hääli kogunud valimisnimekiri. Narva ja Kohtla-Järve linnas ning Lüganuse ja Jõhvi vallas peavad algama koalitsiooniläbirääkimised. |
"Senaator Manchin väljendab selgelt muret, et ta ei toeta maksumaksja raha kasutamist eraettevõtete toetamiseks, kuna nad lähevad taastuvenergiale üle juba iseseisvalt. Senaator toetab jätkuvalt jõupingutusi kliimamuutustega võitlemiseks. Samuti tahab ta kaitsta Ameerika energiasõltumatust ja tagada meie energiaturvalisust," ütles Manchini pressiesindaja.
Kliimaaktivistid aga kritiseerisid Manchini vastuseisu energiaprogrammile.
"Ta kavatseb lõhkuda Bideni kliimakava ja koos sellega pidurdab ka ülemaailmset arengut," ütles kliimamuutuste vastu võitleva organisatsiooni 350.org juht Bill McKibben
Hulk demokraatliku partei liikmeid peab kliimamuutuste vastu võitlemist Bdeni administratsiooni 3,5 triljoni suuruse stiimulipaketi kõige tähtsamaks komponendiks.
"Maailm teab panuseid. Nad näevad meie lääneranniku osariike põlemas. Nad näevad Austraalias suuri tulekahjusid. Siberis on tulekahjud isegi suuremad. Mitu riiki võib aastakümnete pärast jääda vee alla," ütles Illinoisi osariigi kongressisaadik Sean Casten. | Senaator Joe Manchin ei toeta Bideni energiaprogrammi | https://www.err.ee/1608372966/senaator-joe-manchin-ei-toeta-bideni-energiaprogrammi | Demokraadist senaator Joe Manchin ei toeta Joe Bideni administratsiooni energiaprogrammi. Programm näeb ette investeeringute suurendamist taastuvenergiasse ja vähendada fossiilsete energiaallikate kasutamist. |
Võitja sai 34,9 protsenti häältest, mis toob neile volikogus kümme kohta.
Järgnes EKRE üheksa mandaadiga, Reformierakond viie ja valimisliit Sidus Rapla kolme mandaadiga.
Rapla valla suurim häältemagnet oli endine minister Rene Kokk (EKRE), kes kogus 469 häält. | Rapla vallas võitis valimisliit Rapla vallakodanike liit | https://www.err.ee/1608372954/rapla-vallas-voitis-valimisliit-rapla-vallakodanike-liit | Raplamaal Rapla vallas võitis valimised Rapla vallakodanike liit. |
Silmapaistva läbimurde tegi Tartus Eesti 200, kes sai paremuselt kolmanda häältesaagi ja EKRE-ga võrdselt kaheksa mandaati.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai viis mandaati, mida on kolme võrra vähem kui eelmistel valimistel.
Viis mandaati sai ka Isamaa, eelmistel valimistel oli neil kolm mandaati ehk tulemus paranes.
Suurimaks kaotajaks Tartus võib pidada sisetülide käes vaevelnud Keskerakonda, kes sai Jaan Tootsi juhtimisel neli mandaati. Nelja aasta eest sai Keskerakond volikogus seitse kohta.
Isikutest kogus suurima häältesaagi Urmas Klaas - 6476 häält. See on parem tulemus kui nelja aasta eest, mil Klaas sai 4699 häält.
Eesti 200 liider Kristina Kallas sai paremuselt teisena täpselt 3000 häält.
Isamaa juhtfiguur Tartus Tõnis Lukas sai paremuselt kolmandana 1538 häält.
EKRE poliitikud Loone Ots ja Jaak Valge kogusid vastavalt 1277 ja 1207 häält.
SDE esinumber Lemmit Kaplinski sai 713 häält ja Keskerakonna esinumber Jaan Toots vaid 466 häält.
Kui Reformierakond tahab Tartus teha koalitsiooni, kus peale nende on veel üks erakond, on neil oma 19 häälele vaja juurde veel vähemalt kuus häält. Ehk sel juhul oleks neil valik EKRE ja Eesti 200 vahel.
Muudes variantides peaksid nad kaasama kaks erakonda.
Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Klaas ütles ETV otsesaates valimistulemusi kommenteerides, et kuigi Reformierakond volikogus ühe koha kaotas, annab ka seekordne tulemus soliidse aluse koalitsiooni kokkupanekuks Tartus valitsemiseks. Klaasi kinnitusel algavad kõnelused koalitsiooniks juba lähitundidel.
"Usun, et juba täna Reformierakonna piirkonna juhatus koguneb ja teeb otsuse, kuidas edasi liigume," ütles Klaas.
Võimaluste kohta võtta koalitsioonipartneriks EKRE või Eesti 200 vastas Klaas, et EKRE seisukohtadest ja poliitilisest kultuurist on Reformierakond siiski väga erinev. Eesti 200 kohta märkis ta vaid, et noor erakond pole seni aru saanud, et Tartus on üldplaneering juba kehtestatud.
Tulevane linnavõimu koosseis sõltub suuresti parteide positsioonist südalinna kultuurikeskuse ja keskpargi teemal, tõdes Eesti 200 esimees ja reformierakondlasest linnapea Urmas Klaasi järel populaarsuselt teine häältemagnet Kristina Kallas.
"Ilmselge on see, et Tartu valija on täna väga selgelt öelnud, et tema keskparki ehitada ei soovi. See on selge," sõnas Kallas.
Seevastu viis mandaati saanud Isamaa on võtnud keskpargi kohta leebema positsiooni.
"Kesklinna ehitamine ei ole tabu, kesklinna tuleb arendada, see ei pea olema igalt poolt ümbritsetud karjamaaga. Selle tõttu ei ole meil põhimõttelist vastasseisu," ütles Isamaa Tartu esinumber Tõnis Lukas. | Tartus võitis Reformierakond, kuid Eesti 200 tegi läbimurde | https://www.err.ee/1608372945/tartus-voitis-reformierakond-kuid-eesti-200-tegi-labimurde | Tartus võitis valimised Reformierakond, kes sai 49-liikmelises volikogus 19 kohta ehk ühe vähem kui nelja aasta eest. |
Isamaa kogus 1755 häält, mis annab neile volikogus kaheksa mandaati. Isamaa ja Jõgeva valla suurim häältekoguja üldse oli Aivar Kokk, kes sai 336 häält.
Isamaale järgnes Keskerakond, kes kogus 21,9 protsenti häältest ja sai volikogus kuus kohta. Järgnevad valimisliit Omad inimesed 19,3 protsendiga ja Reformierakond 18,3 protsendiga. Mõlemad saavad volikogus võrdselt viis mandaati.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kogus 12,9 protsenti häältest ja tagas sellega volikogus kolm kohta.
Kokku andis Jõgeva vallas hääle 6510 inimest. | Jõgeval oli edukaim Isamaa | https://www.err.ee/1608372948/jogeval-oli-edukaim-isamaa | Jõgeval võitis kohalike omavalitsuste valimised Isamaa, kes kogus 27 protsenti valijate häältest. |
EKRE sai 22,5 protsenti häältest ja see annab neile volikogus kuus kohta. Reformierakonna poolt tuli 22,2 protsenti häältest, mis annab neile samuti kuus mandaati. Ning samuti kuus mandaati saab Keskerakond, kelle osaks jäi 20 protsenti häältest.
Erakond Eesti 200, Isamaa ja valimisliit Põlva areng said igaüks volikogus kolm mandaati. | Põlva vallas sai valimisvõidu EKRE | https://www.err.ee/1608372942/polva-vallas-sai-valimisvoidu-ekre | Põlvamaal Põlva vallas sai napi valimisvõidu EKRE ja seda Reformierakonna ees. |
Keskerakonnast pääsesid volikokku Ester Karuse, Rein Randver, Julia Belova, Allain Karuse, Ants Tiisler, Alar Nääme, Valentina Melehhova ja Anastasija Kikkas.
Valimisliidust Valga 2.1 said sisse Monika Rogenbaum, Jaanika Põder, Rasmus Onkel, Jelena Jallai, Andres Illak, Ester Peterson, Vladimir Baranov ja Kaupo Kutsar.
Suurim häältekoguja oli Karuse - 737 häält, tema suur oponent Rogenbaum sai teisena 561 häält.
Volikogusse said ka Reformierakond (kuus kohta) ja EKRE-le (kolm kohta). | Valgas sai napi võidu Keskerakond | https://www.err.ee/1608372933/valgas-sai-napi-voidu-keskerakond | Valga vallas sai napi võidu Keskerakond, kes edestas vaid 119 häälega praeguse vallavanema Monika Rogenbaumi valimisliitu "Valga 2.1". Mõlemaid nimekirjad said volikogus kaheksa kohta. |
Hiina kirdeosas on hulk majapidamisi ilma elektrita, tehased ei tööta täisvõimsusel.
"Suures Hiina tööstuskeskuses Guangdongis tabas septembris elektripuudus ligi 150 000 ettevõtet," ütlesid asjaga kursis ametnikud ajalehele Financial Times.
Hiina kompartei tahab, et ettevõtted suurendaksid tehastes energiatõhusust ja investeeriksid rohkem taastuvenergiasse.
"Elektripuudus toob kaasa doominoefekti. See mõjutab otseselt tootmist. Peame tootmisliinid ümber seadistama. See on tülikas," ütles Guangzhou linnas asuva elektroonikatehase juht Philip Richardson.
Hiina tootmisprobleemid häirivad globaalset tarneahelat, mis mõjutab ka lääneriikide tarbijaid.
Suurbritannia küttesüsteemide edasimüüja Heat Outdoors juhi Steve Levy sõnul jõuavad tarned Hiinast kohale suure hilinemisega. "Olukord on isegi hullem kui pandeemia ajal. Ma ei saa aprilliks midagi prognoosida. Mul pole aimugi, milline turg siis on," ütles Levy.
Hiina valitsus proovib energiapuudust siiski vähendada. Riik suurendas ajutiselt söetootmist. Viimase nädala jooksul laiendati mitmes suures kaevanduses söetootmist. Siiski ei lõpeta kompartei tegevus kohe elektripuudust, vahendas Financial Times.
Konsultatsioonifirma Bain analüütiku Thomas Luedi sõnul võib elektri hinnatõus tootmist Hiinas lõpuks vähendada.
"Ebaefektiivsed tootjad võivad tegevuse lõpetada," ütles Luedi. | Hiina energiakriis häirib globaalset tarneahelat | https://www.err.ee/1608372930/hiina-energiakriis-hairib-globaalset-tarneahelat | Hiina energiakriis häirib ülemaailmset tarneahelat. Maailmas kasvab nõudlus Hiina ekspordi järele, president Xi Jinping tahab aga riigis vähendada söetootmist. |
29-aastane türklane ei ole suutnud Kataloonia klubis korralikult kanda kinnitada, mistõttu arvatakse, et 34 miljoni euro eest Madridi Atleticost Barcelonasse liikunud Turani karjäär Hispaania meisterklubis on otsa saamas, vahendab Soccernet.ee.
Samuti ei soosi Türgi koondislase võimalusi väljakule pääseda ka Barca hiljutised täiendused Denis Suarezi ning Andre Gomesi näol.
Varasemalt seitse aastat Istanbuli Galatasaray koosseisu kuulunud Turani soovib väidetavalt endale tuua aga hiljuti Saksa ründajast Mario Gomezest ilma jäänud Besiktas, kes pakuks endisele Atletico mehele tõenäolisemalt stabiilset mänguaega. | Arda Turan võib kodumaale laenule liikuda | https://sport.err.ee/89317/arda-turan-voib-kodumaale-laenule-liikuda | Istanbuli Besiktas on näidanud üles huvi kutsuda enda juurde laenule Barcelona eest mitte kõige veenvamaid esitusi näidanud Arda Turani. |
Austraalia delegatsioon teatas pühapäeval, et nad ei koli olümpiakülla tänu kehvale torustikule ja kaabeldusele, mis tegid nende ruumid elamiskõlbmatuks.
"Mitmete probleemide tõttu olümpiakülas, sealhulgas gaasi, elektri ja torustikuga, otsustasin, et ükski Austraalia koondise liige ei koli meile määratud hoonesse," ütles Chiller pühapäeval.
"Me oleks pidanud kolima olümpiakülla 21. juulil, kuid me oleme elanud ümberkaudsetes hotellides, kuna olümpiaküla lihtsalt ei ole turvaline ega valmis," lisas ta.
Korraldajad lubasid paari päeva jooksul probleemid parandada ja ruumid valmis teha. | Austraalia olümpiakoondis kolib kolmapäeval olümpiakülla | https://sport.err.ee/89316/austraalia-olumpiakoondis-kolib-kolmapaeval-olumpiakulla | Austraalia olümpiadelegatsiooni juht ütles, et korraldajad on teinud fantastilisi edusamme probleemidega tegelemisel, mis austraallastel olid seoses lõpetamata majutusega olümpiakülas ning plaanivad kolmapäeval sisse kolida. |
Eelmise aasta täiskasvanute MM-i sprindi pronksmedalist Lauri Malsroos sai meeste põhiklassis 19. koha. Poolel rajal liikus Lauri vaheaegade järgi veel medalikursil.
Samas toimunud noorte EM-i parimaks oli Markus Harald Pais 15. kohaga.
Teiste eestlaste tulemused:
Märten Henrik Pais (meesjuunioride klass) - 19. koht
Margus Hallik (meeste põhiklass) - 32. koht
Mari Kaseväli (naiste põhiklass) - 45. koht
Riivo Roose (meeste põhiklass) - 54. koht
Arbo Rae (meeste põhiklass) - 55. koht
Taaniel Tooming (meeste põhiklass) - tühistatud | Doris Kudre sai rattaorienteerumise juunioride MM-il neljanda koha | https://sport.err.ee/89311/doris-kudre-sai-rattaorienteerumise-juunioride-mm-il-neljanda-koha | Täna Portugalis alanud rattaorienteerumise tiitlivõistlustel saavutas Doris Kudre naisjuunioride klassis sprindis neljanda koha. Pronksmedalist jäi teda lahutama 16 sekundit ning esikohast täpselt üks minut. Vaheaegade põhjal sõitis Doris kiirenevas tempos, kerkides esimese poole seitsmendalt kohalt lõpuks neljandaks. |
"Me peame seljatama (USA vabariiklaste presidendikandidaadi) Donald Trumpi. Me peame valima Hillary Clintonit ja Tim Kaine'i," lausus Vermonti senaator Sanders tunde enne Philadelphias algavat demokraatide parteikongressi algust. Esmaspäeva õhtul esineb Sanders ka demokraatide kongressi täiskogu ees, vahendasid BNS ja Reuters.
Paljud Sandersi toetajad suhtuvad Clintonisse umbusuga ega soovi tema poolt hääletada.
"Trump on jõhkard ja demagoog," lisas Sanders. "Trump on teinud silmakirjalikust vagatsemisest ja vihkamisest oma kampaania nurgakivi. Ta on solvanud mehhiklasi ja Ladina-Ameeriklasi kogu oma kampaania vältel. Ta on solvanud islamiusulisi ja afroameeriklasi."
"See pole mitte ainult minu arvamus. Seda usuvad ka mitmed konservatiivsed vabariiklased. Trump on oht meie riigi tulevikule ja ta tuleb seljatada ... Kavatsen teha kõik, et ta saaks seljatatud," ütles Sanders.
Sandersi toetajad reageerisid Clintoni mainimise peale vilekooriga
Sandersi kõne ajal oli samas kosta endiselt hüüatusi "Me tahame Berniet!" ning kui Sanders Clintonit mainis, järgnes sellele vilekoor. Kuigi Vermonti senaatori toetajad süüdistasid Clintonit "valimiste varastamises", üritas Sanders neid rahustada ja nentis, et see on "maailm, kus me praegu elame" ning et tuleb teha kõik Trumpi peatamiseks.
Küll aga võeti positiivselt vastu teade Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) esimehe Debbie Wasserman Schultzi tagasiastumisest. Kui varem räägiti, et tal võib peatsest tagasiastumisest hoolimata olla endiselt roll parteikongressi korraldamisel, siis hilisemate teadete kohaselt on ta otsustanud end juhtrollidest koheselt taandada.
"Tema tagasiastumine annab võimaluse, et Demokraatliku Partei etteotsa kerkib uus juhtkond," rõhutas Sanders, kes oli ka ise andmelekke skandaali sattunud Wasserman Schultzi tagasiastumist nõudnud.
Täna Philadelphias algav demokraatide parteikongress kestab neli päeva, esimesel päeval peab lisaks Sandersile kõne ka USA presidendi abikaasa Michelle Obama.
Tõenäoliselt Venemaa häkkerite poolt sooritatud küberrünnakut Demokraatliku Partei vastu aga uurivad nii Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kui ka USA Kongressi esindajatekoja luurekomisjon. | Sanders ärgitas oma toetajaid Clintoni poolt hääletama | https://www.err.ee/564018/sanders-argitas-oma-toetajaid-clintoni-poolt-haaletama | USA demokraatide eelvalimistel Hillary Clintonile kaotanud Bernie Sanders ärgitas esmaspäeval oma toetajaid hääletama presidendivalimistel Clintoni poolt. |
Ajaleht Verdens Gang avaldas foto kordnik Arne Stavnesist politseipaadi roolis Oslost 38 kilomeetri kaugusel Utøya saare lähedal.
Lugejad kommenteerisid, et politseinik ei kanna päästevesti, mis on Norras alla kaheksa meetri pikkustel alustel kohustuslik.
Stavnes avaldas seepeale foto 500 Norra krooni (58,5 eurot) suurusest trahvist, mille oli endale ise välja kirjutanud. | Päästevestita merele läinud Norra politseinik tegi endale trahvi | https://www.err.ee/564027/paastevestita-merele-lainud-norra-politseinik-tegi-endale-trahvi | Norra politseinik, kes ei pannud paadiga patrullima minnes selga päästevesti, tegi endale trahvi. |
Teel finaali alistas Prantsusmaa hiljuti nende iidolitelt tiitli napsanud Portugali eakaaslased, jäädes seejuures ka veel varakult kaotusseisu. Seekord suutsid prantslased Portugali siiski alistada ning tiitli võitmiseks tuli prantslastel jagu saada Itaalia U-19 koondisest, vahendab Soccernet.ee.
Esimese värava lõi prantslaste poolelt PSG-s igapäevast leiba teeniv Jean-Kevin Augustin juba kuuendal minutil ning nii ei saanudki itaallased oma mängu lõplikult käima. Prantslased ei lasknud mängu oma kontrolli alt käest, ning lõpuks võideti 4:0.
4:0 on suurim skoor, millega U-19 finaalis võidetud. | Prantsusmaa noored tulid jalgpalli Euroopa meistriteks | https://sport.err.ee/89308/prantsusmaa-noored-tulid-jalgpalli-euroopa-meistriteks | Kui Prantsusmaa A-koondis ei suutnud kodusel EM-il võitjaks tulla, siis Prantsuse U-19 koondis suutis aga omavanuste Euroopa meistrivõistluste finaalis alistada Itaalia koguni 4:0. |
Mitut puhku juhtinud Eesti neiud viigistasid esimese veerandi 15:15. 17. minutil viis Kätrin Varik meie esinduse ette 21:19, kuid õnnetuseks ei tulnud punkte lisaks ei teise veerandi lõpus ega ka kolmanda veerandi esimesel neljal minutil - eduseis pöördus 21:35 kaotuseks. Kolmanda veerandi lõpetas Eesti paremini, Sandra Tael tõi väikseks vaheajaks meie naiskonna seisu 31:41.
Viimasel veerandil võitles Eesti paiguti samuti hästi. 7.34 enne lõppu sai Eesti kaks korvi (Tael ja Eleriin Vaino), ning seis oli taas miinus kümme - 35:45. Kuid mitmed mõõnad ei lasknud lähemale ronida: häid viskekohti polnud palju, pall takerdus, vastane sai kergeid punkte kiirrünnakutest ning vabavisked ebaõnnestusid.
Kreeka võitis laua 47-43, korvisöödud neile 7-4, pallikaotusi oli Kreekal 12, meil 22, vaheltlõiked Kreekale 14-3. Kahepunktivisked Kreeka kasuks 35% vs 32%, kolmesed Eestile 17% vs 16% (meil 1/6, Kreekal 2/13), vabavisked Kreeka kasuks 78% vs 45%.
Sandra Tael tõi 11p+7lp, Mariann Adelbert 8+13lp, Eleriin Vaino 8+4lp. Mõningate põhimängijate panus jäi täna oodatust pisemaks. Vastaspoolel oli edukaim Elena Tsineki - temalt 19 p, Stavriani Vintsilaiou lisas 6+14+3, Evgenia Kollatou 8+6+4.
Kell 22 kohtuvad täna tähtsas mängus Iirimaa ja Makedoonia. Eestil on pärast eilset võitu (Inglismaa vastu) ja tänast kaotust saldo 1-1 ning homme kell 17.15 ees kohtumine Makedooniaga. | U-18 EM: neiud jäid teisel päeval alla Kreekale | https://sport.err.ee/89307/u-18-em-neiud-jaid-teisel-paeval-alla-kreekale | Neidude U-18 vanuseklassi B-divisjoni EM-il Sarajevos pani Eesti koondis täna südikalt vastu grupi favoriidile Kreekale, ent kaotas 38:53. Otsustavaks sai seitsmeminutiline korvipõud mängu keskel. |
Teate kohaselt kuulub sinna 31 meest.
Rühm vangistatud opositsioonijuhi Žirair Sefiljani relvastatud toetajaid tappis pühapäeva, 17. juuli koidikul hoonesse tungides ühe politseiniku, võttis mitu korrakaitsjat pantvangi ja hõivas relvalao. Laupäeval vabastasid relvastatud isikud viimased pantvangid tingimusel, et neil lubatakse meedia poole pöörduda.
Ründajad on nõudnud president Serž Sargsjani tagasiastumist ja Sefiljani vabastamist.
Kuus päeva kestnud vastasseis on toonud Jerevanis kaasa valitsusvastased meeleavaldused, mille käigus on aset leidnud kokkupõrkeid politseiga. | Politsei: Jerevani patrullpolk on umbes 30 relvastatud äärmuslase käes | https://www.err.ee/564010/politsei-jerevani-patrullpolk-on-umbes-30-relvastatud-aarmuslase-kaes | Armeenia politsei avalikustas Jerevanis politsei patrullpolgu hõivanud relvarühma liikmete nimed ja fotod. |
Stepanova lootus osaleda Rio olümpial purunes, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsustas, et mitte ükski Vene sportlane, kes on kunagi dopingut kasutanud, ei saa osaleda Rio olümpial, vahendab Reuters.
Stepanova ütles, et ROK-i otsus on vastuolus Rahvusvahelise Spordiarbitraažikohtu varasema otsusega, kus öeldi, et juba karistatud sportlasi ei saa sama asja eest mitu korda karistada.
Stepanova ja tema abikaasa Vitali teatasid, et nad on saatnud kirja ROK-ile, kus paluvad Stepanova võistluskeeld üle vaadata. "ROK-i otsus on ebaaus, kuna see põhineb valedel avaldustel," teatas paar.
Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) oli toetanud Stepanova panust dopinguvastasesse võitlusesse ning oli lubanud tal olümpial osaleda neutraalse sportlasena.
ROK kutsus keskmaajooksja vaatama olümpiat pealtvaatajana, kuid ei andnud talle võistlejakohta, viidates Stepanova dopingupatusele minevikule.
ROK väitis, et Stepanova oli keeldunud osalemast olümpial Venemaa tiimi liikmena, mis ei ole Stepanova sõnul tõsi. "Julia tegi selle täiesti arusaadavaks, et tema otsus ei tulenenud tema soovist mitte esindada Venemaad, vaid vaenuliku käitumise ja ähvarduste tõttu, mis talle osaks on saanud peale seda, kui ta venelaste dopingu kasutamise paljastas," teatas paar.
Stepanova on Venemaalt põgenenud ning elab teadmata kohas Põhja-Ameerikas, kartes oma turvalisuse pärast. | Venelaste dopingukasutamise paljastanud Stepanova: ROK-i otsus on ebaaus | https://sport.err.ee/89314/venelaste-dopingukasutamise-paljastanud-stepanova-rok-i-otsus-on-ebaaus | Julia Stepanova, kes aitas paljastada viimaste kümnendite suurima dopinguskandaali, palus viimase hetke lootuses ROK-il üle vaadata oma olümpiakeeld. |
Põleng Ambavalato külas leidis aset laupäeval, kui ühes majas peeti äsja valmis saanud remondi puhul pidu, vahendasid Yle ja BBC.
Naabrid üritasid küll majaelanikke ja nende külalisi päästa, kuid ei saanud õigel ajal ust lahti. Tulekahjust pääses elusana vaid üks 14-aastane poiss, kellel õnnestus aknast välja hüpata.
Esialgsetel andmetel sai põleng alguse köögis asuva tuleaseme sütest. Tuli levis kiiresti hoone rookatuseni.
Madagaskari maapiirkondades on tüüpilisteks elamuteks savist majad, mida katavad rookatused. Väga vähestel inimestel on elektriühendus ning seega on köögis lahtine tulekolle ning valguse saamiseks kasutatakse küünlaid ning petrooleumlampe. | Madagaskari majapõlengus hukkus ligi 40 inimest | https://www.err.ee/564011/madagaskari-majapolengus-hukkus-ligi-40-inimest | Madagaskaril Ikalamavony piirkonnas puhkes ühes elumajas tulekahju, mille tagajärjel hukkus 38 inimest, nende seas 16 last. |
Eesti avamäng toimub 4. augustil Iecavas Fääri saarte vastu. Päev hiljem on eestlannade vastaseks võõrustaja Läti, kellega kohtutakse Riias Arkadija staadionil. Turniiri viimane kohtumine toimub 7. augustil, kui Iecavas mängitakse Leeduga.
Erinevatel põhjustel jäävad turniirist eemale mõned põhimängijad. Vigastuste tõttu ei saa kaasa teha noormängijad Ketlin Saar, Lisette Tammik ja Annaliis Strigin. Töökohustused hoiavad eemal Pärnu JK keskpooliku Kairi Himaneni. Kuna Balti turniiri näol ei ole tegemist ametlike FIFA mängupäevadega, ei saa mitmed välismaal mängivad jalgpallurid koondist esindada klubikohustuste tõttu. Eemale jäävad Eesti esiväravavaht Getter Laar (FC Metz-Algrange), kaitsja Inna Zlidnis (Ferencvárosi Torna Club) ja ründaja Signy Aarna (Kuopio Pallokissat). Keskkaitsja Pille Raadik (Aland United) teeb kaasa esimeses kohtumises Fääri saarte vastu ning sõidab seejärel tagasi klubi juurde.
„Meil on korraliku tasemega võistkond ja mängijate pärast loodan, et nad suudavad näidata head esitust. Kui nad suudavad oma potentsiaali realiseerida, siis ma ei näe põhjust, miks me ei võiks ka häid tulemusi näidata,” sõnas Boanas.
Võimalus debüüdiks avaneb Getriin Striginil ja Liisi-Vink Lainasel, kes kuulusid koosseisu ka valikmängudes Belgia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, kuid seal platsile ei pääsenud. Esmakordselt selle aastanumbri sees tõmbavad sinisärgid selga ka varasemalt koondist esindanud Liis Pello, Saskia Sonnberg ja Anett Vilipuu.
Eesti naiste A-koondis:
Väravavahid
Imbi Hoop (15.12.1988) – Nõmme Kalju FC 18/0
Getriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 0/0
Kaitsjad
Ragne Hindrimäe (15.10.1995) – Tallinna FC Flora 1/0
Liis Lepik (02.10.1994) - Tallinna FC Flora 13/0
Anete Paulus (27.09.1991) - Pärnu JK 38/1
Liis Pello (07.02.1988) - Kirkop United FC (MAL) 23/1
Pille Raadik (12.02.1987) - Aland United (FIN) 51/0
Sirje Roops (02.10.1992) – Tartu JK Tammeka 13/0
Saskia Sonnberg (18.05.1991) - KoldingQ (DEN) 8/0
Poolkaitsjad
Kaire Palmaru (11.08.1984) – FL Fart (NOR) 100/9
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 13/0
Eneli Vals (27.05.1991) – Tallinna FC Flora 40/2
Anett Vilipuu (25.09.1996) - West Ham United (ENG) 3/1
Liisi Vink-Lainas (18.09.1996) – Penn State (USA) 0/0
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 70/3
Ründajad
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK 32/3
Vlada Kubassova (23.08.1995) - Tallinna FC Levadia 16/1
Katrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 71/15
Merily Toom (20.08.1994) – Pärnu JK 26/1 | Selgus naiste jalgpallikoondise koosseis Balti turniiriks | https://sport.err.ee/89315/selgus-naiste-jalgpallikoondise-koosseis-balti-turniiriks | Naiste A-koondis osaleb 4.-7. augustini Lätis toimuval Balti turniiril. Peatreener Keith Boanas tegi teatavaks oma valiku. |
Kuigi Euroopas on viimasel ajal registreeritud sadu Zika-viirusesse nakatunud inimesi - üldjuhul on olnud tegu viiruse levikupiirkondades, näiteks Brasiilias reisimas käinud inimestega - siis praegune juhtum on esimene kord, kui Euroopa elanikust nakatunule sünnib kardetud arenguhäirega laps, vahendas Reuters.
Kataloonia tervishoiuametnike sõnul diagnoositi Ladina-Ameerikas käinud rasedal naisel Zika-viirus käesoleva aasta maikuus. 20. nädalat rase naine otsustas nakatumisest hoolimata lapsest mitte loobuda.
Barcelonas asuva Vall d'Hebro haigla esindaja kinnitas, et mikrotsefaalia diagnoosiga lapse seisund on stabiilne.
Hispaanias on tänaseks registreeritud 190 Zika-viirusesse nakatumist - 189 korral oli tegu reisi käigus saadud nakkusega, ühel juhul aga nakkuse seksuaalsel teel edasi kandumisega.
Alles aastal 1947 Ugandast Zika metsast avastatud Zika palavik oli läänemaailmale suhteliselt tundmatu kuni 2007. aastani. Sellest ajast saadik on haiguspuhanguid esinenud regulaarselt nii Mikroneesias asuval Yapi saarel kui ka teistel Vaikse ookeani saartel nagu Fidžil ja Vanuatul. Läänepoolkeral hakkas Zika-viirus jõudsalt levima 2014. aastal.
Praegune Zika-viiruse puhang algas eelmise aasta alguses Brasiiliast, kus on teatatud rohkem kui 1,5 miljonist nakatunust. Alates sellest ajast on epideemia levinud ka mujale Ameerikasse.
Teadlased usuvad, et viirus on seotud mikrotsefaaliaga sündinud laste arvu järsu kasvuga Brasiilias.
Käesoleva aasta 1. veebruaril kuulutas WHO Zika-viiruse tõttu välja globaalse hädaolukorra. | Esimene juhtum Euroopas: Hispaanias sündis Zika-viirusesse nakatunud emale mikrotsefaaliat põdev laps | https://www.err.ee/564008/esimene-juhtum-euroopas-hispaanias-sundis-zika-viirusesse-nakatunud-emale-mikrotsefaaliat-podev-laps | Hispaanias registreeriti Euroopa esimene juhtum, kus Zika-viirusesse nakatunud naine sünnitas mikrotsefaalia nime kandva arenguhäirega lapse. |
Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsustas pühapäeval, et iga alaliit peab ise otsustama, kas Vene sportlased pääsevad olümpiale.
"FINA mõistab ja toetab ROK-i otsust lubada puhtad Vene sportlased Rio olümpiamängudele," teatas FINA avalduses.
Venemaa ujujad Mihhail Dovgaljuk, Natalia Lovtsova, Anastasia Krapivina, Nikita Lobintsev, Vladimir Morozov ja Darja Ustinova ei saa samuti olümpial osaleda varasema dopingukasutuse tõttu. | Seitsmele Vene ujujale määrati olümpiakeeld | https://sport.err.ee/89306/seitsmele-vene-ujujale-maarati-olumpiakeeld | Rahvusvaheline Ujumisliit (FINA) otsustas, et seitse Venemaa ujujat, sealhulgas rinnuliujumise medalilootus Julija Jefimova, ei saa osaleda Rio olümpial. |
Jürgen Kloppi juhitav meeskond kaotas Baselis toimunud finaalis 1:3 Hispaania klubile Sevillale. UEFA esitas finaaljärgselt mõlemale meeskonnale süüdistuse seoses korrarikkumistega pealtvaatajate poolt.
Politsei pidi sekkuma, et peatada kaklused fännide vahel.
UEFA otsustas trahvida ka Sevillat, kes sai 17 000 eurot trahvi selle eest, et nende toetajad viskasid väljakule objekte. | Klavani uus koduklubi sai fännide käitumise tõttu trahvi | https://sport.err.ee/89313/klavani-uus-koduklubi-sai-fannide-kaitumise-tottu-trahvi | Liverpool sai 16 000 eurot trahvi keelatud lipu ning ilutulestiku kasutamise eest sel mail toimunud Euroopa liiga finaalis, teatas UEFA. |
"Sellise ulatusega andmeleke on asi, mida me võtame väga tõsiselt ning FBI jätkab uurimist ja võtab vastutusele need, kes küberruumis ohtu kujutavad," seises Reutersi vahendatud FBI teates.
Küberrünnakust on antud ülevaade ka Kongressi esindajatekoja luurekomisjoni liikmetele ning rünnaku päritolu ja võimalikke seoseid Venemaaga on kavas edasi uurida.
"Kui see häkkimine on seotud Venemaaga, poleks see esimene kord, kui Kremli ja tema toetajatega seotud küberrünnakute abil üritatakse teistes riikides poliitilisi protsesse mõjutada," märkis demokraadist rahvasaadik Adam Schiff.
"Hillary Leaks" koosneb rohkem kui 19 000 e-kirjast
Täna algab Philadelphias Demokraatliku Partei parteikongress, kus kinnitatakse ametlikuks presidendikandidaadiks endine USA välisminister Hillary Clinton. Samal ajal aga räsib erakonda andmelekkeskandaal, mille niidid viivad Clintoni kampaaniameeskonna väitel Kremli häkkeriteni.
USA Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) juhtkond on sattunud skandaali keskmesse seoses internetti lekkinud elektronkirjadega, millest selgub, et senaator Bernie Sandersi presidendikampaaniat üritati parteisiseselt igati nurjata.
Internetti lekkis rohkem kui 19 000 elektronkirja, mis annavad erakonna siseelu kohta üsnagi räpase pildi.
Wikileaks ei avaldanud kirjade päritolu, kuid teada on, et eelmisel kuul murdsid tõenäoliselt venelastest häkkerid Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) serverisse sisse.
Wikileaksi kinnitusel on tegemist DNC "seitsme võtmeliikme" kirjavahetusega ja see on alles esimene osa uuest seeriast Hillary Leaks.
Andmelekke tagajärjel on juba tagasi astunud DNC esimees Debbie Wasserman Schultz.
Clintoni meeskond: Kreml üritab Trumpi võidule aidata
Clintoni kampaaniameeskond süüdistas taas Venemaad sekkumises USA presidendivalimistesse ja selles, et küberrünnaku abil üritab Kreml Trumpi võidule aidata.
"Eksperdid ütlevad meile, et Venemaa riikliku taustaga tegijad murdsid sisse DNC andmebaasi, varastasid need e-kirjad ja avaldavad neid eesmärgiga aidata Donald Trumpi," rääkis kampaaniajuht Robby Mook.
"Ma ei usu, et see on juhus, et neid e-kirju avaldatakse vahetult enne meie parteikongressi," nentis ta CNN-ile antud intervjuus. "See ei ole minu arvamus. See on see, mida eksperdid meile ütlevad."
Trumpi kampaaniameeskond lükkas süüdistused tagasi.
Trumpi kampaaniajuht Paul Manafort ütles ABC saatele "This Week", et demokraatide väited on "absurdsed" ning Clintoni meeskond üritab vaid "vett segada".
"Need e-kirjad näitavad, et [demokraatide] valimisprotseduur oli selgelt kallutatud ning et Bernie Sandersil polnud kunagi mingit võimalust," märkis ta. | Demokraatliku Partei vastast küberrünnakut uurivad nii FBI kui ka Kongress | https://www.err.ee/564012/demokraatliku-partei-vastast-kuberrunnakut-uurivad-nii-fbi-kui-ka-kongress | Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) teatas täna, et nende eksperdid uurivad küberrünnakut, mis sooritati eelmisel kuul Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) serveri vastu. Tõenäoliselt Vene päritolu häkkerite poolt saadud andmeid on asunud nüüd Demokraatliku Partei kongressi ajal avalikustama keskkond Wikileaks. |
"Võrreldes eelmise aastaga on täituvus suvel 2,5 protsenti kasvanud ja ootame sama trendi jätkumist ka augustis," ütles Original Sokos Hotel Viru ja Solo Sokos Hotel Estoria kommunikatsioonijuht Peep Ehasalu BNS-ile. "Augusti algus on ajalooliselt olnud kõrge nõudlusega periood ning prognoosime seks ajaks nii Estoria kui Viru hotelli sajaprotsendilist täituvust," lisas ta.
Küsimusele, et kuidas mõjutab hotelli täituvust 5.-14. augustini toimuv 3500 osalejaga veteranide orienteerumisvõistlus, vastas Ehasalu, et positiivselt. "Orienteerumisvõistlusel osalejaid on rohkesti ka meie hotelli külaliste hulgas, kuid hetkel antud perioodiks veel vabu tube leidub, mitte küll igaks päevaks."
"Hindame üldse väga kõrgelt nende inimeste tööd, kes korraldavad erinevaid üritusi ja toovad Tallinnale uusi külalisi," märkis Ehasalu.
"Suvehooaeg on olnud võrreldav eelmise aastaga. Suvine kõrge nõudlus Tallinnas ei ole erand ja hotellide täituvus pea alati väga kõrge. Augusti prognoosid on samuti head," rääkis Savoy Boutique Hotell, Hotell Palace, Hotel Berni opereeriva Tallinnhotels tegevjuht Ain Käpp BNS-ile.
"Augusti algus on Lõuna Euroopa maades veel puhkuste periood ja hotellides jätkub suvine kõrge nõudlus. Samuti aktiveerub uuesti ärikülaliste segment," sõnas ta. "Pigem oleme mures järgmise aasta madalhooajaga ja pea poole võrra kasvava käibemaksu mõjuga," lisas ta.
Veteranide võistluse mõju või eripära seisneb Käpa sõnul selles, et enamus neid broneeringuid on tehtud pea aasta ette, mis tänasel päeval on pigem harukordne ja võistusel osalejate peatumise aeg on pikem.
Radisson Blu Hotel Olümpia hotelli tegevjuhi asetäitja Vitali Makejev sõnul on ettevõte selle aasta kõrghooaja tulemustega väga rahul, eriti mai-juuni tulemustega. "Tänu linnas toimunud üritustele saime eelmise aastaga võrreldes tõsta nii täituvust, kui ka keskmist hinda," ütles Makejev BNS-ile.
Selle aasta augustikuu on tema sõnul samuti parem eelmise aastaga võrreldes, kuna [hotellitoa] keskmine hind on eelmise aastaga võrreldes kõrgem. "Selle aasta augustikuus toimuv orienteerumisvõistlus avaldab mõju Tallinna hotellide täituvusele isegi siis, kui hotell üritusest osalevaid sportlasi ei võõrusta," sõnas Makejev. | Tallinna hotellid on suviste tulemustega rahul | https://www.err.ee/564014/tallinna-hotellid-on-suviste-tulemustega-rahul | Tallinna suurimate hotellide täituvus ja tulemus on sel suvel olnud hea ning selle tendentsi jätkumist ootavad hotellid ka augustikuus. |
"Minu arvates on ebaaus, et üldise dopinguprobleemi tõttu on kõigile sportlastele kehtestatud sanktsioonid, kaasa arvatud sellisele suurkujule nagu Jelena Isinbajeva, kellel on laitmatu reputatsioon, mille tõestuseks on suur hulk edukalt läbitud dopinguproove," ütles Mutko kirjas IAAF presidendile Sebastian Coe'le, vahendab R-Sport. | Venemaa spordiminister IAAF-ile: puhtad Vene kergejõustiklased peaksid olümpiale pääsema | https://sport.err.ee/89305/venemaa-spordiminister-iaaf-ile-puhtad-vene-kergejoustiklased-peaksid-olumpiale-paasema | Venemaa spordiminister Vitali Mutko saatis esmaspäeval kirja Rahvusvahelisele Kergejõustikuliidule (IAAF), kus palus neil lubada ausatel Vene kergejõustiklastel Rio olümpial osaleda. |
50 000 pealtvaatajat mahutav staadion, mis kandis varem ka Heyseli nime, on aastate jooksul võõrustanud mitme klubisarja finaali, aga ka 1972. aasta Euroopa meistrivõistluste finaali ja 2000. aasta EM-finaalturniiri kolme alagrupimängu, ühte veerandfinaali ja poolfinaali.
Äsja lõppenud EM-finaalturniiril veerandfinaali jõudnud Belgia ja Eesti on varasemalt vastamisi olnud neli korda. 2002. aastal Tallinnas teenis Belgia 1:0 võidu, aasta hiljem Liege'is võitsid väljakuperemehed 2:0. 2008. aastal jäi Belgia Liege'is peale napilt 3:2, viimati kohtuti 2009. aastal A. Le Coq Arenal, kus Eesti võitis tulemusega 2:0.
Eesti koondise poolehoidjad saavad Brüsselis peetavale Belgia – Eesti MM-valikmängule pileteid soetada Eesti Jalgpalli Liidu kaudu. Pääsmete hinda pole Belgia alaliit veel teatanud. | Belgia jalgpallikoondis võõrustab Eestit Brüsselis rahvusstaadionil | https://sport.err.ee/89304/belgia-jalgpallikoondis-voorustab-eestit-brusselis-rahvusstaadionil | FIFA edetabelis teisel kohal asuv Belgia koondis võõrustab 13. novembril toimuvas MM-valikmängus Eestit Brüsselis asuval kuningas Baudouin'i nime kandval rahvusstaadionil. Kohtumise avavile kõlab kell 20:45 kohaliku aja järgi (kell 21:45 Eesti aja järgi). |
Näitus “Põhjaveed” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis esitleb gruppi noori soome kunstnikke, kes omas meediumis – maal, graafika, foto – keskenduvad kummalisele ja tundmatu kujutamisele. Haaratuna läbi alateadvuse kulgeva mälestuste sürrealistliku voolu, juhib nende näitus vaataja läbi segunevate reaalsuste helgatuste.
Kaija Hinkula maalid sarjast “India ekspress” moodustuvad eksootilise loomusega kiiretest ja spontaansetest pintslilöökidest. Sarjana vaadatuna on need kui abstraktne päevik reisidest võõrastele maadele ja kohtumistest eksootiliste kultuuridega. Hinkula abstarktid on tundmatuga kohtumisel tekkiva vaimse pinge jäädvustused.
Jussi Nykänen loob fotograafia ja monotüüpia meediumite abil kunstnikule hingelähedase Põhjala sürrealistlike olevusi ja maastikke. Otsides võimalusi pildiliselt ja pildil kujutada nii nähtavat kui nähtamatut, on ta jõudnud tesoteni, mida ise nimetab panteistlikeks ikoonideks.
Emma Peura leiab oma õõvastavate teoste ainese unenägudest ja mahasurutud ihadest. Peura jaoks on kunst tasakaalu otsimine enesepaljastamise ja -varjamise vahel. Seetõttu on igal joonel, mille kunstnik maalinud on, rohkem kaalu kui ühelgi värvil maailmas.
Janette Holmströmi fotodel domineerib maaliline pitoresksus. Erinevate filtrite ja peegelduste abil loodud fotodel kuhjuvad kohamälu ja hetke emotsioonid.
Kõik neli kunstnikku on lõpetanud Saamimaa Rakenduteaduste Ülikooli Imatras vahemikus 2008 - 2012 ning olnud seotud Imatras asuva kunstnike kommuuniga Krimi maja. Neil on varem olnud ühisnäitus ITÄÄ (=EAST) galeriis Rantakasarmi Helsingis.
Näituse "Põhjaveed" avamine on 28. juulil kell 18.00. | Tartu Kunstimajas näeb kummalisi Soome kunstnikke | https://kultuur.err.ee/313099/tartu-kunstimajas-naeb-kummalisi-soome-kunstnikke | 28. juulist kuni 21. augustini on Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis avatud Emma Peura, Janette Homström, Kaija Hinkula ja Jussi Nykäneni ühisnäitus "Põhjaveed". |
Üks-ühe vastu kolme eelvooru ja finaaliga peetav võistlus selgitab välja parima, kes saab astuda võistlustulle rahvusvahelisel finaalvõistlusel. Möödunud nädalal selgusid kaheksa parimat Tartust ning esikohale mängis end Priit Tiislär.
Iga eelvooru kaheksa parimat liiguvad edasi 12. augustil toimuvale finaalvõistlusele, mis toimub avalikkusele suletud Murru vanglas ning mille võitja sõidab ülemaailmsele finaalvõistlusele Serbiasse. | Üks-ühele tänavakorvpalli võistluse Red Bull King of the Rock viimane eelvoor toimub Tallinnas | https://sport.err.ee/89303/uks-uhele-tanavakorvpalli-voistluse-red-bull-king-of-the-rock-viimane-eelvoor-toimub-tallinnas | Juba sel neljapäeval, 28. juulil, jõuab esmakordselt Eestis toimuv tänavakorvpalli turniir Red Bull King of the Rock Tallinnasse. Tallinnas Shnelli pargis asuval korvpalliväljakul toimuv võistlus on eelvoorudest viimane. |
Tehniliselt nõudlikul maastikul tulid ülekaaluka eduga maailmameistriteks Chris Forne ja Greig Hamilton Uus-Meremaalt. Chris Forne'ile on see kolmas maailmameistri tiitel rogainis, millega ta jõudis tiitlite arvult järele vendadele Silver ja Rain Eensaarele, kes tänavusel rogaini MM-il ei osalenud.
Segavõistkondade hulgas võitsid tiitli austraallased Rob ja Kathryn Preston, olles üldarvestuses teised.
Naisvõistkondadest olid parimad uus-meremaalased Georgia Whitla ja Lara Prince.
Viiest osalenud Eesti võistkonnast kogusid kõrgeima punktiskoori Lea ja Lauri Leppik, olles segavõistkondadest 9. kohal ja segaveteranide hulgas viiendad.
Meesultraveteranide klassis võitsid Johannes Tasa, Tõnu Nurm ja Arvo Kivikas hõbeda. | Austraalias selgusid rogaini maailmameistrid | https://sport.err.ee/89302/austraalias-selgusid-rogaini-maailmameistrid | Nädalavahetusel toimusid Austraalia Põhjaterritooriumil Alice Springsi lähedal East MacDonnelli mäestikus 14. rogaini maailmameistrivõistlused. MM-il osales 300 võistkonda 17-st riigist. |
Kohtumine Kosovoga toimub laupäeval 6. augustil algusega kell 19 Saku Suurhallis ning esmaspäeval 8. augustil on sealsamas kell 19 vastaseks Saksamaa.
Esimest korda tuleb Eestisse Kosovo koondis. Riik võeti alles 2015. aasta lõpus FIBA liikmeks, iseseisvuse Serbiast kuulutasid nad välja 2008. Elanikke on ses väikses Balkani riigis isegi pisut rohkem kui Eestis. Meie varem omavahel kohtunud ei ole. Kosovo valmistub niisamuti EM-kvalifikatsiooniturniiriks.
Saksamaa on üks tituleeritumaid korvpalliriike, kes Eestis viimastel aastatel käinud. Neil on auhinnakogus kaks medalit EMilt (1993 kuld ja 2005 hõbe), samuti MM pronks aastast 2002. Eesti võitis Saksamaad teatavasti 1993. aasta EM-i avamängus, samas kui 2001. aasta EM-il neile kaotasime. | Eesti korvpallikoondis kohtub kontrollmängudes Kosovo ja Saksamaaga | https://sport.err.ee/89301/eesti-korvpallikoondis-kohtub-kontrollmangudes-kosovo-ja-saksamaaga | Tänasest on alanud piletimüük Eesti korvpallikoondise esimeseks kaheks koduseks kontrollmänguks Tallinnas – 6. augustil Kosovo ning 8. augustil Saksamaaga. |
Heiki Ernitsa, Janno Põldma ja Andrus Kivirähki Lotte teemalistel raamatutel ja joonisfilmidel baseeruv teemapark avati 2014 a. 25 juulil. Tänaseks on teemaparki külastanud kokku üle 150 000 inimese, kellest kolmandik on välisturistid. Lottemaa on pälvinud mitmeid auhindu sh. Parim turismiobjekt 2014 ning Aasta Parim 2015.
Teemapargi juhi ja ühe rajaja, Rein Malsubi sõnul on Lottemaa nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Igal aastal ootab külalisi täielikult uuenenud programm, Janno Põldma poolt lavastatud näidendid ning mitmed uued leiutised – atraktsioonid. Lotte autorite sõnul jätkuvad Lotte seiklused veel aastaid, järgmisel aastal linastub ETV poolt Lottemaal toodetud kaheksa osaline lastesaade ja ülejärgmisel aastal valmib uus täispikk joonisfilm „Lotte ja kadunud lohed“. Lotte ja tema maailm on läbinisti heatahtlik olles selliselt eeskujuks meile kõigile ning mis kõige olulisem – läbinisti eestlaslik ja eesti oma.
Lottemaa sünnipäeva puhul oli kõikidele lastele, kes on kostümeeritud Leiutajateküla elanikuks, prii sissepääs. Kostümeeritult külastas Lottemaad sünnipäeva puhul üle 300 lapse.
Lottemaa asub Pärnu lähedal Tahkuranna vallas ja seal töötab suvel üle 130 inimese. Lottemaa ehitamist aitas kaasfinantseerida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. | Lottemaa tähistas teist sünnipäeva | https://menu.err.ee/291623/lottemaa-tahistas-teist-sunnipaeva | Baltiriikide suurim teemapark Lottemaa pidas 25. juulil oma kahe aastast sünnipäeva. |
Audi R8 LMS CUP teine etapp algas noorele eestlasele keeruliselt. Kvalifikatsioonist sai Martin turvalise teise tulemusega kaheksa parema sekka, kes said õiguse osaleda superkvalifikatsioonis (Superpole), kus otsustatakse esimesed kaheksa stardipositsiooni. Vaid ühest ringist koosnevas Superpole’is sai Martin paremuselt neljanda aja, mis aga hiljem kustutati, kuna eestlane oli viimases kurvis liialt rajalt kõrvale kaldunud. Seega tuli startida kaheksandalt positsioonilt.
Start läks suuremate viperusteta kuni teise ringi keskel rammis rajalt kõrvale kaldunud ja seejärel sinna ohtlikult naasnud kaasvõistleja Rumbi autot nii, et viimane paiskus sisekurvi seina. Vigastused olid siiski minimaalsed ja pärast boksipeatust rajale naastes suutis Martin sõita välja kiireima ringiaja, mis tagas talle järgmiseks võistlussõiduks esimese stardipositsiooni.
Nädalavahetuse teine võidusõit kulges täielikult Rumbi kontrolli all starditulest finišilipuni. Võit tuli turvalise 7.3 sekundilise edumaaga ja taas võistluste kiireima ringiajaga.
Punktiseis on pärast teist etappi tihe. Juhib belglane Alessio Bicariello 65 punktiga. Teine on eks-F1 sõitja Alex Yoong 62 punktiga ning kolmas Martin Rump 61 punktiga.
Järgmine võistlus toimub Malaisias Sepangi F1 ringrajal, 13-14 augustil. | Martin Rump võttis Tais kindla võidu | https://sport.err.ee/89300/martin-rump-vottis-tais-kindla-voidu | Martin Rump võitis Audi R8 LMS CUP neljanda võidusõidu Tais, Burirami ringrajal. |
Poola on tugevdanud julgeolekumeetmeid enne sel nädalal Krakowis toimuvat Maailma Noortepäeva, kuhu oodatakse sadu tuhandeid palverändureid ja mida külastab ka paavst Franciscus.
Iraaklasele esitati süüdistus Poola keskosas Lodzis, kahtlusalune õeti kaheks kuuks vahi alla, teatas kohus.
Prokurör Beata Marczaki sõnul leiti mehe juures "lõhkeaine jälgi", mille eest võid oodata kuni kaheksa-aastane vangistus.
"See ei tähenda, et me oleksime leidnud piisavas koguses lõhkeainet plahvatuse korraldamiseks," lisas prokurör. | Poolas vahistati "lõhkeainejälgedega" iraaklane | https://www.err.ee/563995/poolas-vahistati-lohkeainejalgedega-iraaklane | Poola võimud esitasid süüdistuse Iraagi kodanikule, kelle juurest leiti mõni päev enne paavsti Poola-visiiti lõhkeaine jälgi. |
Uudisteagentuur DPA teatas, et süürlase turvapaigataotlust ei rahuldatud juba aasta tagasi, vahendasid BNS, BBC ja Yle.
Mehele oli antud luba ajutiselt Saksamaal viibida, arvestades tema kodumaal toimuvat, ning samuti oli talle antud korter Ansbachis, ütles Baieri liidumaa siseminister Joachim Hermann.
Ministri sõnul oli enesetapja varem kahel korral üritanud endalt elu võtta ning teda oli ravitud ka psühhiaatriahaiglas. Ka oli ta korduvalt politsei huviorbiiti sattunud, kuna tarvitas uimasteid ja pani toime teisi korrarikkumisi.
"Me ei tea, kas see mees kavatses ennast ära tappa või oli tal plaan teisi tappa," sõnas Hermann, kuid lisas, et mehe seljakotis sisalduvast piisanuks tegelikult veel paljude inimeste tapmiseks ja haavamiseks.
"Isiklikult arvan, et kahjuks oli siin väga tõenäoliselt tegu islamistliku enesetapurünnakuga," märkis ta ajalehele Die Welt.
Anonüümsust palunud USA luureallikas ütles, et uurijad keskenduvad nüüd sellele, millega tapja enne Süüriast lahkumist tegeles ja miks talle asüüli ei antud. Allika sõnul tundus, et plahvatus ei olnud hästi läbi mõeldud ning see võib vabalt osutuda lihtsalt vaimselt ebastabiilse üksikisiku teoks.
Kohaliku meedia andmetel üritas mees enne restorani ründamist pääseda naabruses toimunud Ansbachi muusikafestivalile. Saksa meediakanali Reporter 24 info kohaselt olid kontserdi turvamehed väravalt tagasi saatnud mehe, kes kandis seljakotti ja siirdus sealt restorani, kus hetk hiljem kärgatas plahvatus.
Vabaõhukontsert katkestati plahvatuse järel. Üritusel osales 2500 inimest.
Ründaja telefon sisaldas islamistlikke videomaterjale
Liidumaa siseminister Hermann ütles, et hukkunu juurest ja tema elukohast leiti kaks telefoni, mitu SIM-kaarti ja sülearvuti, milles olid islamistlikud videod.
"Sealt leiti salafistlikku sisu," kinnitas ta, kuid lisas, et uurimine jätkub.
Herrmann tunnistas, et ühel videotest vandus pommimees truudust äärmusrühmituse ISIS juhile Abu Bakr al-Baghdadile ning lubas Saksamaale "kätte maksta".
Äärmuslastega seotud uudisteportaali Amaq teatel on ISIS juba rünnaku eest vastutuse võtnud.
See on alates 18. juulist juba neljas sellelaadne juhtum ning sakslaste seas kasvab rahulolematus liidukantsler Angela Merkeli "avatud uste" poliitika vastu. Eelmisel aastal saabus Saksamaale üle miljoni migrandi, paljud neist Afganistanist, Süüriast ja Iraagist.
Hermann ütles Reutersile, et viimase aja rünnakud on tekitanud tõsiseid küsimusi Saksamaa asüüliseaduse ja riigi turvalisuse osas. Ta kavatseb Baierimaa valitsuse homsel istungil tutvustada meetmeid, millega tugevdatakse politseijõude. | Saksamaal lasi end õhku ISIS-ele truudust vandunud varjupaigataotleja | https://www.err.ee/563961/saksamaal-lasi-end-ohku-isis-ele-truudust-vandunud-varjupaigataotleja | Saksamaa lõunaosas asuvas Ansbachis lasi end pühapäeva õhtul restoranis õhku 27-aastane süürlane, kelle turvapaigataotlus oli tagasi lükatud, teatasid Baieri liidumaa julgeolekuametnikud. Plahvatuses sai surma ründaja ja haavata 15 inimest, kellest kolme seisund on raske. Ründaja telefonist leiti hiljem video, kus ta vandus truudust äärmusrühmitusele ISIS. |
FIFA eetikakomitee kohtunikud otsustasid keelata Niersbachil aastaks kõik jalgpalliga seotud tegevused. FIFA uurijad nõudsid keeldu kaheks aastaks, vahendab Reuters.
"Meie juhtum ei uurinud võimalikke rikkumisi seoses altkäemaksude ja korruptsiooniga 2006. aasta MM-i korraldajamaa valimisel, vaid uuris ainult seda, kas Niersbach oli neist sündmustest teadlik ning miks ta ei teavitanud eetikakomiteed rikkumistest õigeaegselt," ütles eetkakomitee oma avalduses. | FIFA eetikakomitee määras endisele Saksa jalgpalliliidu presidendile aastase tegutsemiskeelu | https://sport.err.ee/89296/fifa-eetikakomitee-maaras-endisele-saksa-jalgpalliliidu-presidendile-aastase-tegutsemiskeelu | FIFA eetikakomitee määras Saksa jalgpalliliidu endisele presidendile Wolfgang Niersbachile aastase tegutsemiskeelu, sest ei teavitanud võimalikest vääriti käitumistest seoses 2006. aasta jalgpalli MM-i Saksamaale andmisega. |
Kolmest sõidureast on suletud kaks, lisaks on kinni samal lõigul asuv pööre Juhkentali tänavale.
Ummik ulatus kella 13 ajal teisele poole Pärnu maanteed. Õhtuse tipptunni ajal oli aga ummik veelgi suurem. | Tallinna kesklinnas Liivalaia tänaval on suur ummik | https://www.err.ee/563988/tallinna-kesklinnas-liivalaia-tanaval-on-suur-ummik | Talllinna kesklinnas elava liiklusega Liivalaia tänaval on kaevetöödeks suletud kaks sõidurada ning seetõttu on tekkinud väga suur ummik. Õhtuseks tipptunniks oli liiklusolukord muutunud veelgi keerulisemaks kui lõuna ajal. |
"Skaala surm”. Idee ja lavastus: Riina Maidre ja Nero Urke. Esitus: Riina Maidre, Nero Urke, Evelin Jõgiste ja Veronika Vallimäe. Helikunstnik: Tanel V Kulla. Dramaturgiline tugi: Triin Ruumet. Esietendus 21. IV 2016 Kanuti Gildi SAALis.
"All Tomorrow’s Parties”. Autor/esitaja: Inga Salurand. Autor/muusikaline kujundaja: Hendrik Kaljujärv. Lava/valgus: Oliver Kulpsoo. Video: Emer Värk. Esietendus 11. V 2016 Sõltumatu Tantsu Laval.
"Location X: Black Side”. Esitaja ja koreograaf: Taneli Törma. Video: Constantin Georgescu. Muusik: Sųren Lyngsų Knudsen. Konsultatnt: Eleni Pierides.
1.
Lahtistest ustest tuleb alati sisse murda kõva jalalöögiga! Nii et… Kui asutakse tõsimeelselt kaitsma nüüdistantsu (et "tants” tantsu sisse tagasi tuua) või -teatrit, et inimesed vajavad ikka psühholoogilist süvatööd ja "teatriimet”, näitlejate suuri rolle ja lugude võluilma, siis sageli ei mõisteta, et koreograafia, mis tegeleb liikumise ja inimolemise mõtestamisega "hullumeelsemate vahenditega”, et "postdramaatiline” või improvisatoorne-füüsiline teater ei võta sellelt "klassikaliselt” mitte midagi ära. Umbes nagu homoabielu ei saa võtta killukest abieluinstitutsiooni pühadusest, vaid sellele lihtsalt uut tähendust lisada. Asja olemus muutub, aga kõik too "vana ja väärtuslik” ei kao kuhugi.
Narratiivsus klassikalisel-lineaarsel kujul ei kao kuhugi (nagu ei kao tants või riimidega luule), aga üks suur suundumus on siin küll: tänane koreograafia, nn lavakunstid, performance-kunst, sõgedamad muusikajämmid ja luuleõhtud hakkavad tasapisi kokku sulama. Tänasele kunstile hakkab tekkima ühine katus, see on laval (lava on muidugi sageli juba tinglik, see võib asuda inimeste keskel, tänaval, aga siiski ka spetsiifilises markeeritult teatraalses ruumis, kus me teda vastu võtma oleme harjunud), noh, tollel kogu-maailma-laval. See on inimestega kontaktis, areneb suhtluses-kompamises-publikutunnetamises-publikuosaluses (kuigi omal moel on publik alati osalenud, seegi pole uus).
Spetsiifilised meediumimuutused on tinginud olukorra, kus kunsti võime puudutada-raputada-muuta seisneb sageli eheduses, kohalolus. Virtuaalsed maastikud on meid muutnud, niisama teksti-pildi kujul on kõik kättesaadav ja kuidagi valmis, surnud. Seega igav. Kunstid voolavad tasapisi kokku performatiivseks meediumiks. Tõsi, virtuaalsuses peitub oma võlu. Näiteks Cabaret Rhizome/Erinevate Tubade Klubi on osanud seda kasutada, loomise mootoriks muuta. Või bulgaarlasest geenius-koreograaf Ivo Dimchev, kes ühes etenduses esitab järjest publikust talle lähetet teksti. Noid näiteidki on palju. Nagu palju hääks loodud instrumente on kurale ära keeratud (näiteks dissidentide töö soodustamiseks internetis enesevarjamiseks loodud vahendeid kasutavad ka pedofiilid jne), saame me võtta ka kurja enese riistu ja neid ta vastu pöörata.
2.
Nõnda ongi tänane teater võtnud teatava kabareelise, "skettijadadest” koosneva stiili. Pildid voolavad ja räägivad meile lahti ühe loo/mõttevõimaluse/tundepinevuse aspekte. Lugu on justkui olemas, aga nii napilt käeulatusest väljas, et inimene peab ise tunnetuslikku tööd tegema (mitte higist vaimunärimist, kuigi sedagi võib ette tulla).
See on vaataja seisukohalt nõudlik kunst, ses mõttes, et meil on ümberringi nii palju toda, mis meilt eriti midagi ei nõua. Heida poollebokile, lase ilal suunurka niriseda ja võta lihtsalt vastu! Kas see on teatriime? Aga näe, jõuab pea miljoni eestlaseni, eks? Selliseid asju on me igapäevaelu meelelahutusprotsessides muidugi veel rämedamal kujul.
Kummalisel kombel ei ole see mittenarratiivne, mänglev struktuur-mõtlemine mingi võõras või veider hiljuti tekkinud asi. XXI sajandi popkultuuri tipust võib tuua näiteks Queeni megahiti "Bohemian Rhapsody” või Monty Pythoni "Elu mõtte”. Samas ei puudunud kunagises ränd- või laadateatriski säärane hakitum vorm, lugude põimimine, inimestega suhtlemine (koos loomine).
"Kabaree” (skettipõhine) on mingis mõttes ka Lauri Lagle "Paradiis”, ainult et värvid on tihedalt üksteisesse sulatatud, pildid pigem "valguvad“ üksteiseks üle, iga stseeni algus või lõpp ei ole nii selgelt markeeritud. Ivar Põllu "Baskin ehk Nalja põhivormid” (Katrin Pärn, Janek Joost) ehitub nõnda üles, see on suurepärane emotsionaalne tükk. Just nagu vähenõudlik, tagasihoidlik tükike, humoreskne-sentimentaalne pala meie naljamöödanikust … — mis meie, meie teeme ainult natuke nalja! Aga selle ettevaatliku minekuga saab Põllu vaataja konksu otsa, nii et teise vaatuse kurvemad stseenid purevad juba hinge. Ja lõpuks on "suur narratiiv” kuskil ka kohal.
On surm.
Kõige selgemalt kabareelik uue aja asjust on Maidre—Urke "Skaala surm”. Nagu püütonlaste elumõtte otsingki, tegeleb see elu kõige suuremate asjadega. Lustakas-märatsevas vormis.
"Skaala surma” vabastas minu jaoks näitlejate kohalolu (Riina Maidre, Nero Urke, Evelin Jõgiste, Veronika Vallimäe + üks väike poiss, kelle osalus on diskreetselt mainimata jäetud, ju mingi põhjusega), teatav pingeline-keskendunud "ladna-olek”. Skettistik voolab "Skaala surmas” küll sujuvalt, aga pildid on väga selgelt, markeeritult eraldatud. Igaühel on oma soolod, on teatavad duetid-duellid, ja siis rühmakonstellatsioonid, justkui juhuslikud-põimuvad vastasseisud.
Mingis mõttes võib "Skaala surm” olla natuke nagu tänapäeva lavakunsti positiivne õpik (Henrik Kalmeti "Festival Piece’i” vastand ses mõttes, nagu Lagle "Paradiiski” — Kalmet püüdis kasutada kõiki noid võtteid nagu mingi tuima pilana ja ebaõnnestus, sest ei suutnud sisse minna ega mõista toda valitud keelt, nõnda jäi see kummaliseks-kohatuks naljapüüdmiseks), kogu vahendite arsenal pannakse siin meie ette. Ja see on mingis mõttes ka selle tüki nõrkus.
Kaheksakümmend minutit on lühike aeg, aga siiski on siin mingit arbitraarsust, mingit liiasust. Ma ei räägi sellest, et too teatav arbitraarsus ongi tänase lavakunstikeele eriomadus, vaid sellest, et ka tolle keeleruumi sees võib eksida grammatika- või stiilireeglite vastu, oma mänguruumi piires. "Skaala surm” katsub suurte teemade ümber liikuda diskreetselt-mänglevalt, aga siiski veidi liiga lobisedes, kõiki vahendeid kaasa kahmates.
Seejuures on üksiti raske nõrgemat sketti välja tuua. Etenduses vallanduv hullund versioon Queeni "Under Pressure’ist” näiteks võinuks olla veel hullem (sic! seda laulu kasutas ka Renate Valme oma tükis "Pure Mind”, tema käekiri on veel enam nagu märatseval-lustival lapsel, et kuidas see mänguvabadus — koos kõigi ebakohtade ja häbimomentide ja eksimistega — publiku ees tööle panna), aga ma ei saanuks näiteks kurja diktaatordramaturgina tööle asudes stseeni ka välja lõigata, sest ma mõistan, kui oluline see emotsionaalselt on (mullegi tähtis). Ehkki see võinuks tükile kasulik olla.
Muide, kui ma muidu ei andesta pateetikat (ehk ainult oma luulele), siis "Skaala surma” lõpus lavale mahedasse värvivalgusmaailma üksi klaverit mängima jääv poiss ei teinud mulle valu, pigem mõjus puhta ja kargena (nagu "Baskini” lõpu eel ingli ja Baskini suhtlemise stseen, mis meelega hollywoodlikult tobepateetiliseks keeratud, ainult et see oligi positiivselt hellnaljakas, samal ajal kui "Skaala surm” on lõpus vaid hell — ma tegelikult hetkeks ootasin, et "päris lõpus” ilmub kardinate vahelt veel korraks Nero Urke silindris ja monokliga pää ja küsib publikult: "Mooonei, jeeeesss?!”). Üldse, see oli üle jupi aja tugev lapsnäitleja, kes liikus ja oli laval kuidagi usutavalt, mitte üle mängides või nii, et me näeme, et vanainimesed on lapse lavale näitlema ajanud.
Ühesõnaga, pilt-pildilt kõnelemise oht peitub selles keele loomuliku intensiivsuse vaheldumises, et tugevale stseenile järgneks rõhuta silp, mis on siiski oluline … Selle rütmikaga ei kanna "Skaala surm” lõpuni välja, kuigi, peab rõhutama, see on puhastav, vabastav kabaree-kogemus. Muide, tekstiinimesena uppus minusse enim vahest Riina Maidre pikk mänguline sotsiaal-dada luuletus. Pole päris säärast eesti luulelavadelgi kuulnud.
Kabareekeele eelis on teatav meelelahutuslikkus, see ikkagi kõnetab inimest (ka subjektiivsemas-poeetilisemas vormis, nagu "Paradiis”), aga mis saab siis, kui teater jätab meid osaliselt sellestki ilma. Laulmise-võitlemise asemel näitab pildistikku, installeerib mingi maailma?
3.
Lavakunstis on märgatavalt tõusnud ka installatiivne, visuaalse kunsti element. Renzo van Steenbergeni, Juha Valkeapää ja Emer Värgi lavastus "2341 AD” Kanuti gildis oligi pildi-heli-tekstiloome, mingi meditatiivne seisund. Kusjuures, ma sain sellest "lavastusest” või "etendusõhtust” omamoodi laksu küll, aga kardan, et tulevikuretkele, lagunend-muutund maailma ikkagi ei jõudnud.
Inga Saluranna ja Hendrik Kaljujärve "All Tomorrow’s Parties” viib meid botaanilistesse ulmadesse (see on küll vaid lähtepunkt, alustekst ehk). Ühe pildi pakkumise asemel loob see piltide jada. Salurand muudab installatsiooni pidevalt tegutsemise-staatika rütmi vaheldades. Kahhelplaatidest ehitatud helevalge, peaaegu steriilne lavapind (tagumine pool publiku suhtes tõusev) on ise visuaalselt mõjuv. Sellele rajatav maailma segapuder võiks olla loodud ka mõnes tänapäeva kunsti keskuses või performance-festivalil.
Vaatasin Kopenhaagenis "Vaba maailma festivalil” ka Taani-Soome koreograafi Taneli Törma valguse-pimedusega mängivat tükki "Location X: Black Side”, mis kasutab (hämarapoolse) valgusmaailma loomiseks videoprojektoreid. Videvikus mässav mees, põhjala kaadrid ja meeleolud. Virmalised, lumeväljad, ööklubi. Törma meelega rohmakas liikumine (millele sekundeeris üks helgem, piruettidega stseen, aga see langes kogu kontseptsioonist kuidagi kummaliselt välja, oli liiga tants-tants), tohutu kontsentratsioon ja energia muidugi tõid pildi sisse liikumise, aga ka "Location X” on suuresti n-ö pildiloome (mil need pildid ka kirglikult liikuva kehaga on elustatud, aga eks sama tee ju ka Salurand, kargemalt-napimalt).
Üks tegeles niisiis teatava botaanilise kujundisüsteemiga, (inim)taimede sirgumise ja samuti valguse poole pürgimisega, teine peamiselt valgusega, inimesega selles valguses-pimeduses (st hämaruses), meie maailmajaos. Olemuslikult sarnased teemad, aga ma mõistsin neid mõlemaid vääriti.
Nimelt hakkasid nii Saluranna kui ka Törma maailmad (maalid) mulle mõjuma apokalüptiliselt või isegi postapokalüptiliselt (mis oli ju "2341 AD” eesmärk!!), need tegelevad esmalt üksiku inimesega maailmas, mis on sedavõrd veider ja nõudlik. Kus peab üksi hakkama saama, ellu jääma; kus tingimused on karmid, puhastavad.
Salurand peab lõpuks sellesse steriilsesse, alles jäänud ja puhastatud maailma rajama pisikese põllu, see on keha kutse. Me võime jõuda kui tahes tehnologiseeritud või virtualiseeritud maailma, kuskil keegi peab selle jaoks midagi harima, kasvatama, tapma. Kõige parem on, kui need oleme me ise, ei võõrandu sellest esmasest päriselt ja lõplikult.
Sama moodi Törma — just nagu tõmmates välja kalavõrku, just nagu trampides üksi meeleheites seda maastikku, kuhu ta on unustatud. Kus hämaras tekkivad varjud on kogu seltskond, kogu inimkooslus.
Installatiivteater eeldab muidugi tugevat helikeelt. Törma lõi ambientse tausta pääle rütme oma sammudega, tants ise andis muusika (ühes kohas ta selle vastu veidi eksib, klubitantsu stseenis tundub tehnomuusika liiga markeeriv, reetlikult matkiv). Salurand kasutab lisaks muusikale mingit võnkuvat agregaati ja mikrit. Aga igal juhul on nende etenduste helikeelde sisse kirjutatud intensiivne nukrus. Või üksildus. Või pürgimine tühjusest välja, tühjust täitma.
4.
Kabareelik ja installatiivne keel ei välista teineteist, nagu Lauri Lagle "Paradiisis” oma trupiga väga hästi tõestas (Mari Abel, Mart Kangro, Erki Laur, Tiina Tauraite, Reimo Sagor — kõik stseenid, kogu tekst sündiski koos). See, kuhu teater liigub, on mingi väga inimlik ruum. Ei ole see mingi intellektuaalses soos rähklemine või teabmiskeerukas uus meedium.
Minu küsimus on hoopis selles: see salaline "teatrirevolutsioon”, lavakunsti vabastamine mängule, vabastamine jäigast diktaatorikäekirjast ja loo rääkimise sunnist ning karakterikohustuse painest, oli tänini positiivne teekond. Aga kogu ühiskond on selgelt astumas stagnatsiooni. Lehtedes ilmuvad lood, mis räägivad, milline on ikka "päris luule”. Kriitikud õhkavad taga "päris teatrit”.
Mis siis, kui see kabareelik-installatiivne olekski/ongi uue teatri keel, ega tänane psühholoogiline-dramaatiline teatergi pole kaua aega olemas olnud. See on üsna uus asi. Millal see stanislavski välja mõeldigi, eks. Kui nüüd tollel uuel asjal, mis nii uhkeid-kummalisi-plahvatavaid õisi ajand, kõri kinni suruda, näiteks võõrandades sellest hirmutamis- või alandamistaktikaga potentsiaalse publiku, siis mis on võimalikud arengukäigud?
Neokonservatiivses Eestis on lavakunstnikule (teatritegijale!) muidugi see lohutus, et ärevad ajad, mis sunnivad kunsti õigustama, on ka kunstniku käitamiseks hää mootor — sa pead end ja oma loomingut kaitsma. Sa tead, et see, mis sa teed, ei vasta mingitele standarditele või ootustele, et see on alles keele otsimine, mitte valmislahenduste, valmismööbli müügiladu. See ongi nii habras ja veider, mis sa teed, et sul võib ehk olla pohhui nii publiku ootustest, kriitikutest kui ka auhindadest? Aga päriselt ei ole kunagi, sest kellele sa seda siis teed, eks, endale, muidugi, aga see ohverdus on suurem.
Ärevad ajad ja pinge, väljakutse, on alati ka väsitavad. Äkki sellest siis ka nood (post)apokalüptilised tungid ja morbiidselt-lõbusalt surma poole vaatavad kurikabareed? Kuigi — lõpu uurimine on üldinimlik. Pole vist kedagi, kes ajuti ei peatuks lõpule, eesriidele mõtlema. Isegi postdramaatilises teatris, kus eesriiet enamasti ehk polegi (Maidre ja Urke tegid tollest aga lausa olulise tegelase, see meeldis mulle väga). | Arvustus. Kabareeinstallatsioon: uue teatri fragmentaarium | https://kultuur.err.ee/313100/arvustus-kabareeinstallatsioon-uue-teatri-fragmentaarium | Teater. Muusika. Kino juuli-augusti topeltnumbris: Jürgen Rooste Eesti nüüdisteatri lavakeelest. |
Kõik neli poissi aitasid kaasa nii sõnade kui viisi loomisele, mistõttu on laulu tähendus iga liikme jaoks erinev. Kuulajad saavad ise otsustada, kuidas nad antud lugu tõlgendavad.
Beyond Beyond on vaid mõned kuud avalikkuse ees olnud uus noortebänd, kes on suutnud selle lühikese aja jooksul enda esiksingliga "So Alive" vallutada kõikide Eesti peamiste raadiojaamade edetabelid ning jõudnud paljude kuulajate südametesse. Vaid mõne kuuga on Youtube-s kogutud üle 120 000 vaatamise ning Spotifys üle 100 000 kuulamise. Bändi kuuluvad Frank Pintsaar (17), Frederik Küüts (17), Gevin Niglas (17) ja Karl Killing (15).
Beyond Beyondi saab näha ja kuulda juba 30. juulil toimuval Valge Rannafestil. Esitlusele tulevad nii poiste enda lood kui ka tuntud lood. | Beyond Beyond avaldas esimese koos kirjutatud laulu "Little Love" | https://menu.err.ee/291622/beyond-beyond-avaldas-esimese-koos-kirjutatud-laulu-little-love | Alles hiljuti Eesti muusikamaastikuga liitunud poistebänd Beyond Beyond üllatas eelmisel nädalal fänne uue looga "Little Love", mis on esimene üheskoos kirjutatud pala. |
Ühtlasi sõlmis Luts Bohemiansiga kaheaastase lepingu. Mullusel hooajal lõpetas Bohemians Praha 1905 Tšehhimaa Synot Liga üheksanda kohaga.
FC Levadia tänab Siim Lutsu meeskonna heaks tehtud töö eest ning soovib talle edu karjääri uues väljakutses. | Ametlik: Siim Luts liitub Tšehhi kõrgliiga klubiga Bohemians Praha | https://sport.err.ee/89295/ametlik-siim-luts-liitub-tsehhi-korgliiga-klubiga-bohemians-praha | FC Levadia ja Tšehhi kõrgliiga klubi Bohemians Praha 1905 jõudsid täna kokkuleppele poolkaitsja Siim Lutsu ülemineku osas. Kokkuleppe üksikasju ei avalikustata. |
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi kommunikatsioonijuht Tiina Urm ütles esmaspäeval ERR-i uudisteportaalile, et suuremat osa inimesi, kes eesistumises osalevad, ei ole veel tööle võetud.
"Juhul kui eesistumine algab varem, tuleb inimestel alustada ka tööd varem, ehk siis ei muutu vajamineva inimjõu hulk, see nihkub lihtsalt ajas ettepoole. Võimalik, et seoses lühema ja seega ka intensiivsema ettevalmistusperioodiga, kasvab ka ajutiste abikäte vajadus," rääkis Urm.
Praegu tegeletakse värbamisplaanide Urmi sõnul kohandamisega uude ajagraafikusse ning selgem pilt sellest, kuidas see eelarvet mõjutab, selgub sügisel.
"Ka korralduslikke üksikasju, olemasolevaid kokkuleppeid vaadatakse uues valguses lähiajal üle. Oleme algusest peale seadnud eesmärgiks mõistlikkuse ja efektiivsuse, loomulikult tahame seda joont hoida ka nüüd. Tõsiasi on see, et kuna aega on vähem, on meie võimalused selles osas kahtlemata mõnevõrra piiratumad - aega läbirääkimisteks napib. Palju sõltub koostööpartnerite paindlikkusest," selgitas Urm.
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul läheb Eestile Euroopa Liidu eesistumine maksma 76 miljonit eurot, mis jaguneb kolmele aastale.
Sester selgitas, et viis miljonit eurot panustatakse juba käesoleval aastal. Järgmisel aastal kuluks eesistumisega seotud tegevustele suurusjärgis 30 miljonit eurot ja 2018. aastal suurusjärgus 40 miljonit eurot.
Sester on öelnud, et kui eesistumine peaks Eesti jaoks juba 2017. aastal kätte jõudma, siis 2017. aasta eelarves ei ole veel seda ette nähtud. "Sügisel riigieelarve reaalsel kokku panekul tuleb sellega hakata arvestama, et milliseid kulusid 2018. aastast tuleb tuua 2017. aastasse," sõnas rahandusminister. | EL-i eesistumise varasemaks toomine seda odavamaks ei tee | https://www.err.ee/563998/el-i-eesistumise-varasemaks-toomine-seda-odavamaks-ei-tee | Euroopa Liidu (EL) Eesti eesistumise ettepoole nihkumine ei muuda seda odavamaks, vaja võib minna hoopis lisatööjõudu. |
Riigiprokuratuur tõi mastaapse dokumendiäri avalikkuse ette mullu oktoobris ning selleks ajaks ligi seitse kuud väldanud uurimisega oli tuvastatud 12 isiku seotus kuritegudega. Samas märkis prokuratuur juba siis, et kuna kuriteod võivad ulatuda aastate taha, on võimalik, et kahtlusaluste ring üha laieneb. Nii ka juhtus ning menetluse käigus lisandus kümneid kahtlusaluseid, kellest enamus olid need, kes dokumendiäri teenust kasutasid ehk endale ebaseaduslikul teel dokumente hankisid.
Juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul asusid paljud kahtlusalused uurijatega koostööle ning nende kõigi kohtu ette viimisel polnud mõtet. "Olen praeguseks lõpetanud kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõttel 35 kahtlustatava suhtes, kes kahtlustuse kohaselt tarbisid aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse pakutud teenuseid," rääkis Evestus BNS-ile.
Kahtlustatavatele, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, määrati Evestuse kinnitusel rahaline- või üldkasuliku töö tegemise kohustus. "Pidasin seda võimalikuks, kuna tegu on teise astme kuriteoga ning üksikute kuriteoepisoodidega. Isikud tunnistasid ja kahetsesid oma tegu ning asusid uurimisasutusega koostööle, millega aitasid asjaolusid selgitada," ütles Evestus, lisades, et neid isikuid kahtlustati tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ning ligi 15 isikul lasus kahtlustus ka altkäemaksu lubamises või andmises.
Evestuse sõnul on kuritegeliku ühendusega seotud kahtlustusega jätkuvalt uurimise all 11 isikut, nende hulgas ka neli endist riigiametnikku. "Arvestades, et kahtlustatavate tegevus ulatub aastate taha, on menetlus olnud keskmisest keerukam ja mahukam ning seega plaanitakse kohtueelne menetlus lõpule viia sügisel," lisas Evestus.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrolli osakond sai illegaalsele dokumendiärile jälile eelmise aasta esimesel poolel, kui käivitati kriminaalmenetluse raames kahtlusaluste jälgimine. Grupi tegevus oli üsna konspireeritud ning detailid said menetlejatele teatavaks möödunud aastal järk-järgult. Peagi sai ka kinnitust, et kogu dokumendiäri juhtis 65-aastane naine, kes oli sõlminud tutvused PPA ametnikega pika aja jooksul ning just tema oli see, kes edastas vahendajatele raha ja muid hüvesid, mida PPA töötajad oma ebaseadusliku tegevuse eest said.
Uurimisandmetel ei maksnud ühenduse kliendid konkreetse võltsdokumendi eest, vaid selle eest, et tagada Eesti kondakondsuse, elamisloa või elamisloa pikendamisel protsesside võimalikult ladus kulgemine. Näiteks hoolitsesid kahtlustuse saanud PPA ametnikud selle eest, et hankida vajalikke andmeid, mis kergendaksid riiklike dokumentide väljastamise menetlust, lisaks võimaldasid mitmed kahtlusalused dokumendi taotlejatel end registreerida elanikuks kathlusaluste elukohtades, et siis edaspidi dokumentide taotlemisel neid kinnistuid oma ametliku elukohana esitleda.
Muuhulgas käisid kahtlusalused ka dokumentide taotlejate eest keele- või kodakondsuseksamil. Selleks olid palgatud ilusalongi töötajad, kes hoolitsesid selle eest, et eksamile läinud isik näeks võimalikult sarnane välja dokumendi tegeliku taotlejaga.
Kurioosse seigana selgus eeluurimisel, et ühenduse juht kasutas ka ise oma illegaalse tegevuse töövilju, luues endale veel kaks kõrvalidentiteeti. | Dokumendiäri süüasjas lõpetati 35 kahtlustatava suhtes menetlus | https://www.err.ee/563997/dokumendiari-suuasjas-lopetati-35-kahtlustatava-suhtes-menetlus | Riiklike dokumentide illegaalse väljastamisega tegelenud kuritegeliku grupi süüasjas on senise menetluse käigus vabanenud uurimise alt 35 kahtlustatavat, kes tegid uurijatega igakülgset koostööd ja kelle osas nägi riigiprokuratuur võimalust lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel. |
President Recep Tayyip Erdogan süüdistab riigipöördekatse korraldamises USAs elavat vaimulikku Fethullah Gülenit ja lennufirma väitel olid vallandatud töötajad Güleni liikumisega seotud, vahendas Reuters.
Turkish Airline teatas avalduses, et töölepingud lõpetati seoses ebaefektiivsuse, kehvade töötulemuste ja Güleni liikumise toetamisega.
Gülen ise on oma osalust riigipöördekatses eitanud, Türgi aga nõuab USAlt vaimuliku väljaandmist.
Türgi võimud on riigipöördekatsega seoses töölt kõrvaldanud või vahistanud vähemalt 60 000 riigitöötajat, nende hulgas nii sõdureid kui ka õpetajaid ja teadlasi. Täna andsid võimud käsu vahistada 42 ajakirjanikku. | Turkish Airlines vallandas riigipöördekatsest ajendatult 211 töötajat | https://www.err.ee/564000/turkish-airlines-vallandas-riigipoordekatsest-ajendatult-211-tootajat | Türgi riiklik lennufirma Turkish Airlines teatas täna, et vallandas 211 töötajat, kes olid seotud riigipöördekatsega väidetavalt seotud usuliikumisega. |
Uued osad toob ekraanile sama tiim, kelle käe all sündisid "Prison Breaki" esimesed hooajad. Teiste hulgas kuuluvad meeskonda Paul T. Scheuring, Neal Moritz, Marty Adelstein ja Dawn Olmstead.
"Prison Break" jõudis esmakordselt ekraanile 2005. aastal, kui Michael Scofield, keda kehastab Wentworth Miller, end sihilikult vangistada lasi, et aidata põgeneda oma süütul vennal Lincolnil. Sari oli eetris neli hooaega, kokkuvõttev telefilm jõudis vaatajateni 2009. aastal.
Kuna seriaal kogus Netflixis aastaid hiljem taas populaarsust, otsustasid Fox ja seriaali autor Paul Scheuring "Prison Breaki" uuesti ekraanile tuua.
"Prison Break" on aja jooksul võitnud mitu Kuldgloobust parima seriaali ja näitlejatöö eest.
Järjes astuvad lisaks Wentworth Millerile üles eelmistest hooaegadest tuttavaid näitlejaid nagu Sara Tancredi (Sarah Wayne Callies), Theodore "T-Bag" Bagwell (Robert Knepper), Amaury Nolasco (Fernando Sucre), Rockmond Dunbar (Benjamin Miles "C-Note" Franklin) ja Paul Adelstein (Paul Kellerman).
"Prison Break" ("Põgenemine") jõuab taas ekraanile 2017. aasta jaanuaris. | Ilmus esimene video "Prison Breaki" uuest hooajast | https://menu.err.ee/291628/ilmus-esimene-video-prison-breaki-uuest-hooajast | Kevade lõpus rõõmustas fänne uudis, et populaarne seriaal "Prison Break" tuleb pärast seitset aastat taas ekraanile. Tänaseks on väljas ka esimene videomaterjal uuest hooajast. |
ERR-i uudisteportaal küsis esmaspäeval Jõerüüdilt, kuidas ta olukorda presidendivalimiste teemal näeb.
Kas teil oleks aega rääkida veidi presidendivalimistest?
Suur suvi on. Mis nendest ikka rääkida.
Tõesti?
Jah, täpselt. Tundke mõnu, minge ujuma.
Kas selline ongi teie vastus näiteks küsimusele, milline on olukord presidendikandidaadi kandidaadi Jaak Jõerüüdi presidendivalimisteks ettevalmistamisel?
Ma olen seda umbes 15 korda viimase kuu-pooleteise jooksul vastanud ja ega mul enam midagi lisada praegu ei ole.
Kas hakkate loobuma presidendiks pürgimisest või olete seda juba teinud?
Ma pean ikka kordama teile oma vastust, sest teist mul ei ole. Mu nimi ilmus välja seoses Vabaerakonna niinimetatud kuulamistega. See protseduur on lõppenud, Vabaerakond minu teada on osaliselt oma otsused teinud. Ja ma ei näe üldse praegu midagi, mida peaks sellele vastusele lisama.
Põhimõtteliselt võib siis öelda, et teid enam presidendiks pürgijate hulgas ei ole?
Põhimõtteliselt ei taha ma sellel teemal üldse ühtegi vastust öelda. Ma kasutaksin praegu õigust vaikida.
Pikaaegne diplomaat ja kunagine minister Jaak Jõerüüt avaldas varem lootust, et kui Vabaerakond ta presidendikandidaadina üles seab, siis võiksid ta teised riigikogu erakonnad talle tuge avaldada. Seda aga ei juhtunud. Vabaerakonna fraktsioon avaldas toetust hoopis Allar Jõksile. Ametlikku toetust ei ole Vabaerakond veel ühelegi kandidaadile kinnitanud. | Potentsiaalseks kandidaadiks peetud Jõerüüt ei taha enam presidendivalimistest rääkida | https://www.err.ee/563999/potentsiaalseks-kandidaadiks-peetud-joeruut-ei-taha-enam-presidendivalimistest-raakida | Oma soovi ja valmisolekut presidendiks kandideerida kinnitanud Jaak Jõerüüt ei soovi enam presidendivalimistest rääkida. Ta ei olnud nõus ütlema, kas ta on presidendiks pürgimisest loobunud. |
Eesti tõsteliidu presidendi Jaan Talts juuniori sõnul on olümpia eel olukord selline – Euroopa ja maailmameistriks tulnud grusiin Laša Talahhadze on omaette klassist. Samasse klassi kuuluks ilmselt ka Venemaa meistrivõistlustel 455 kiloga võidutsenud Albegov, vahendab Delfi.
„Ülejäänud medalitele mõtlevad 5-6 meest,“ pakkus Talts, kellel puudub info, kas Venemaa tõstjad saavad olümpial osaleda või mitte. „Olin kindel, et ROK otsustab selle ära. Paras jama, et seda ei tehtud. Minu arust on see teiste alade solvamine. Uurimises toodi ju isegi alade kaupa välja, kui palju eri alade sportlasi positiivsest proovist päästeti. See saadab välja väga vale signaali – võid igast asju teha, aga karistust ei järgne,“ ütles Talts. | Jaan Talts: ROK-i otsus saadab vale signaali | https://sport.err.ee/89297/jaan-talts-rok-i-otsus-saadab-vale-signaali | Rahvusvaheline olümpiakomitee ei langetanud pühapäeval otsust kogu Venemaa olümpiakoondis diskvalifitseerida, vaid jättis otsused alaliitude õlule. |
"Trainspotting" põhineb Irvine Welshi samanimelisel raamatul, mis räägib Edinburghis elavatest narkomaanidest. Aastal 2002 avaldas Welsh raamatule järje nimega "Porno", millele "Trainspotting 2" mingil määral ka põhineb, aga filmitegijad ei hoia sellest kümne küünega kinni. Seni on vaid teada, et filmikangelased leiavad väga innovaatilise viisi ühinemaks täiskasvanud filmide tööstusega. Lisaks, "Trainspotting 2" nimeks ei saa kindlasti mitte "Porno", sest seda ei saa töö juures olles guugeldada, kirjutab NME.
Filmistsenaristiks oli John Hodges. "See on üks parimaid käsikirju, mis ma olen kunagi lugenud. John Hodge on kirjutanud nii nutikalt," ütles Carlyle eelmisel aastal antud intervjuus. "See film mõjub inimestele kindlasti väga emotsionaalselt, sest see paneb mõtlema enda peale. Sa hakkad mõtlema: "Mida kuradit ma olen oma eluga teinud küll?"" lisas Carlyle.
Filmivõtted toimuvad sel suvel. Võrreldes esimese osa 1,5 miljoni naelaga, on seekord eelarve palju suurem – ligi 13 miljonit naela.
"Trainspotting 2" jõuab kinodesse 20 aastat pärast esimest osa. Film esilinastub 27. jaanuaril 2017. | Avalikkuse ette jõudis "Trainspotting 2" esimene treiler | https://kultuur.err.ee/313089/avalikkuse-ette-joudis-trainspotting-2-esimene-treiler | Esimeses treileris on näha tuttavaid tegelasi: Renton (Ewan McGregor), Spud (Ewen Bremner), Sick Boy (Jonny Lee Miller) ja Begbie (Robert Carlyle). |
Kõue Mõis OÜ tegevusaruanne on veel audiitori poolt kinnitamata ja äriregistrile esitamata, kuid OÜ Trustcorp aruandes on kirjas, et majutus-, toitlustus- ja konverentsiteenuseid pakkuva mõisa käive oli 2015. aastal 470 962 eurot ja kahjum 226 980 eurot. 2014. aastal oli Kõue mõisa kahjumiks 289 876 eurot.
OÜ Trustcorp enda kahjum on mullu vähenenud. See oli 33 874 eurot, aga ülemöödunud aastal 164 736 eurot.
OÜ Trustcorpil oli nõudeid ostjate vastu 514 459 eurot, aasta tagasi oli see 518 865 eurot. Laenunõudeid oli 749 928 eurot, kokku nõudeid ja ettemakseid ligi 1,3 miljonit eurot.
Trustcorpi müügituluks (ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine) on märgitud 225 115 eurot, sellest väljaspoole Euroopa Liitu 222 000 eurot.
Riigikogu liikmena majanduslike huvide deklaratsioonis on Kross märkinud oma ainsaks sissetulekuks riigikogu liikme palga.
Mullu septembris sai Kõue Mõis OÜ ettevõte pangalaenu refinantseerimise kaudu uue investori. "Mitmepoolse kokkuleppe tulemusena lõpetati senine koostöö Swedbanki AS-ga ning uueks investoriks on Blue Oil Limited. Kõue mõis OÜ kohustused Swedbank AS ees on täies ulatuses täidetud," teatas mõisa esindaja tollal.
Briti Neitsisaartel registreeritud Blue Oil Limitedi peakorter asub Londonis, ettevõtte põhitegevus on selle enda andmeil naftasaaduste tarnimine, ladustamine ja müük Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Vaikse ookeani rannikul ning Lääne-Aafrikas. | Krossile kuuluv Kõue mõis on jätkuvalt suures kahjumis | https://www.err.ee/564001/krossile-kuuluv-koue-mois-on-jatkuvalt-suures-kahjumis | Riigikogu reformierakondlasest liikmele Eerik Niiles Krossile erinevate ettevõtete kaudu kuuluv Kõue mõis on jätkuvalt suures kahjumis, selgub samuti talle kuuluva OÜ Trustcorp majandusaasta aruandest. |
ROK andis lõpliku otsustusõiguse rahvusvaheliste alaliitude, rattaspordis siis UCI kätte. UCI pole veel ametlikku otsust langetanud, vahendab Spordipartner.ee.
Portaal Cyclingnews kirjutab, et kui UCI ei peaks lubama Zakarinil, kes teenis 2009. aastal anaboolse steroidi methandienone kasutamise eest kaheaastase võistluskeelu, olümpial Venemaa eest võistelda, saab 26-aastane mees end proovile panna iseseisva sportlasena. Katjuša mänedžer Vjatšeslav Jekimov ütles Touril, et Zakarin on alates mullu novembrist andnud 12 võistlusvälist proovi ning kõiki neid on testitud Euroopa laborites Pariisis, Lausanne'is ja Barcelonas.
Kui UCI ei peaks äsjalõppenud Tour de France'il 17. etapi võitnud Zakarinit starti lubama, pöördutakse suure tõenäosusega Rahvusvahelisse Spordiarbitraaži. | Zakarin võib Rio olümpial osaleda iseseisva sportlasena | https://sport.err.ee/89298/zakarin-voib-rio-olumpial-osaleda-iseseisva-sportlasena | Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) täitevkomitee otsus, et Rio olümpial ei tohi võistelda varem dopinguga vahele jäänud Venemaa sportlased, on pannud keerulisse olukorda Katjuša ratturi Ilnur Zakarini. |
Raskeks läheb nende elu eeloleval nädalavahetusel, sest animatsioonikangelastele esitavad väljakutse maailma ühed naljakamad naiskoomikud komöödias „Tondipüüdjad“ ning Oscari-võitja Matt Damon kivikõvas möllus „Jason Bourne“.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Ice Age: Collision Course
Jääaeg: Kokkupõrge
2
11703
77310
2
Star Trek Beyond
Star Trek tundmatusse
1
5585
5585
3
Lights Out
Tuled surnuks
1
2461
2461
4
The Infiltrator
Sisseimbuja
1
1894
1894
5
Mike and Dave Need Wedding Dates
Mike ja Dave otsivad pulmakaaslasi
3
1178
15654
6
The Legend of Tarzan
Tarzani legend
3
1047
17266
7
Now You See Me 2
Nüüd sa näed mind 2
6
1041
40087 | Eesti kino top 7: külmapühad kinos jätkuvad | https://kultuur.err.ee/313090/eesti-kino-top-7-kulmapuhad-kinos-jatkuvad | Hoolimata kolme uustulnuka maandumisest „seitsme vapra“ seas, polnud suurel kosmoseseiklusel „Star Trek tundmatusse“, verdtarretaval õudusfilmil „Tuled surnuks“ ega tõsielul põhineval põnevikul „Sisseimbuja“ piisavalt rammu, et ühekaupa või kambakesi „Jääaja“ bandest jagu saada. |
„Me tahame, et nad ennast siin kodus tunneksid,“ ütles Paes, kelle sõnul on olümpiaküla ilusam, kui 2000. aasta Sidney OM-küla. „Ma tunnen, et ma peaksin nende maja ette panema känguru, kes seal üles-alla hüppaks.“
„Me ei vaja kängurusid, me vajame torumehi, kes parandaksid ära katkised torud,“ vastas Austraalia olümpiakomitee esindaja Mike Tancredi Paesile Brasiilia meedia vahendusel. | Rio linnapea austraallaste kriitikast: me paneme neile känguru akna taha | https://sport.err.ee/89299/rio-linnapea-austraallaste-kriitikast-me-paneme-neile-kanguru-akna-taha | Austraalia olümpiakoondise juht Kitty Chiller ütles pühapäeval, et koondis ei koli Rio de Janeiro olümpiakülla, sest see pole piisavalt turvaline. Rio linnapea Eduardo Paes soovib aga majutust Austraalia delegatsioonile veidi kodusemaks muuta. |
"Ma ei taha näha, et keegi saadab minu kontserdil oma poissõbrale või tüdruksõbrale sõnumeid või jahib pokemone," teatas Rihanna keset kontserti, vahendas EW.
Rihanna esineb juba kevadest maailmaturneel Anti, mis lõppeb tänavu novembris. Publikut kutsus Rihanna korrale Prantsusmaal Lilles toimunud kontserdil.
Ülipopulaarne telefonimäng Pokemon Go tuli välja kuu alguses ning seda on saatnud ülemaailmne edu. 15. juulil sai sellest USA ajaloo suurim telefonimäng.
Not the Pokemon Rihanna!!! ???? pic.twitter.com/GA8qUpAwj5
— Shady Music Facts (@TheShadyFacts) July 24, 2016 | Rihanna ei taha pokemonijahtijaid oma kontserdile | https://menu.err.ee/291621/rihanna-ei-taha-pokemonijahtijaid-oma-kontserdile | Popstaar Rihanna teatas fännidele, et ei soovi oma maailmaturneel näha pokemonijahtijaid. |
Kuigi Suurbritannia otsustas referendumil EList lahkuda, toetasid šotlased ülekaalukalt liitu jäämist ning see on tekitanud debati Šotimaa tuleviku üle Suurbritannias, vahendas Reuters.
Sturgeon täpsustas oma seisukohta, et Šotimaa iseseisvus, mida šotlased kahe aasta tagusel referendumil ei toetanud, peaks jääma võimaluseks, mis sõltub Suurbritannia tulevastest suhetest ELiga ja nende tõhususest Šotimaa jaoks.
"Kui selgub, et meie huve ei saa Suurbritannia kontekstis kaitsta, peab iseseisvus olema üks võimalustest, mida Šotimaal on õigus kaaluda," rääkis Sturgeon. "Seepärast astume ettevalmistavaid samme, tagamaks, et see on Šotimaa parlamendi jaoks avatud võimalus, juhul kui Šoti parlament seda vajalikuks peab".
Sturgeon ei täpsustanud, mida ettevalmistused endast täpselt kujutavad, kuid ta rõhutas, et Suurbritannia EList lahkumise pretsedenditus tähendab, et kaaluda tuleb kõiki võimalusi tulevasteks sidemeteks ELi ja ülejäänud Suurbritanniaga.
"Suurbritannia, millesse jäämise poolt me 2014. aastal hääletasime, Suurbritannia Euroopa Liidus, on fundamentaalselt muutumas. Suurbritannia tulevik on ebakindel, murranguline ja ettearvamatu," sõnas Šoti esimene minister.
"Sellises olukorras võib vabalt juhtuda, et suurimat kindlust, stabiilsust ja maksimaalset kontrolli meie saatuse üle andev võimalus on iseseisvus," nentis ta.
Hiljutise arvamusküsitluse järgi ei toeta šotlased uue Brexiti-referendumi korraldamist - ligi 45 protsenti on selle vastu ja ligi 42 protsenti poolt.
Brittide värske valitsusjuht Theresa May on varem rõhutanud, et Brexit peab toimuma kõigi regioonide huve arvestades ning lubanud Šotimaa sellesse protsessi kaasata. Sturgeoni väljaütlemiste kommentaariks ütles aga May pressiesindaja, et otsust EList lahkuda tuleb austada. | Sturgeon: Šotimaa teeb ettevalmistusi Suurbritanniast eraldumiseks | https://www.err.ee/563994/sturgeon-sotimaa-teeb-ettevalmistusi-suurbritanniast-eraldumiseks | Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon lubas alustada ettevalmistusi Suurbritanniast eraldumiseks, et jätta võimalused avatuks ka pärast brittide 23. juuni otsust Euroopa Liidust lahkuda. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.