instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai teate sõidukipõlengust Tartus Jaama tänaval kell 1.08. Teataja sõnul põles sõiduauto ja teised autod olid lähedal. Päästjate saabudes selgus, et põlesid kaks autot ning maha voolanud kütus. Tulekahju kustutati kell 1.26, teatas päästeamet.
Põlengu tõttu said kahjustada ka kaks kõrvalseisnud autot, tulekahju võimalikku põhjust päästeamet ei teatanud.
"Sündmuskohal käinud ekspert kogus uurimises vajamineva info ning politsei alustas juhtumi üksikasjade selgitamiseks kriminaalmenetlust. Olemasolevale infole tuginedes ei ole politseil praegu alust kahel järjestikusel ööl Tartus puhkenud masinapõlenguid omavahel seostada," ütles ERR-ile politsei esindaja. | Tartus põles jälle kaks autot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai teate sõidukipõlengust Tartus Jaama tänaval kell 1.08. Teataja sõnul põles sõiduauto ja teised autod olid lähedal. Päästjate saabudes selgus, et põlesid kaks autot ning maha voolanud kütus. Tulekahju kustutati kell 1.26, teatas päästeamet.
Põlengu tõttu said kahjustada ka kaks kõrvalseisnud autot, tulekahju võimalikku põhjust päästeamet ei teatanud.
"Sündmuskohal käinud ekspert kogus uurimises vajamineva info ning politsei alustas juhtumi üksikasjade selgitamiseks kriminaalmenetlust. Olemasolevale infole tuginedes ei ole politseil praegu alust kahel järjestikusel ööl Tartus puhkenud masinapõlenguid omavahel seostada," ütles ERR-ile politsei esindaja.
### Response:
Tartus põles jälle kaks autot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pargi loomingu puhul hinnati keele kujundlikust, voolavust, julgust tõsta esile inimsuhete keerulisust ja üksikisiku eksistentsiaalseid küsimusi, ühiskondlikke probleeme, mälu ja ajalugu. Samas pole Eeva Pargi looming raskepärane vaid poeetiline keel lisab elule poeesiat," kommenteerisid preemia algatajad Imbi Paju ja Lilli-Krõõt Repnau.
Elise Rosalie Aun, elas Võtikveres oma metsateadlasest ja metsaülemast venna Karl Eduard Auna peres aastale 1888 ja pisteliselt sellele järgnevatel aastatel ja oli omaaja üks mõjukamaid luuletajaid, kelle tekste viisistas helilooja ja dirigent Miina Härma. Võtikvere perioodil oli ta loomingulises kirjavahetuises mõttekaaslase Hanna Haavaga. Ta kuulus oma aja ühe mõjukama naise kirjaniku, haritlase ja ajakirjaniku Lilli Suburgi sõpruiskonda ja aitas koos Hugo Treffneri ja Carl Robert Jakobsoniga toimetada tema filosoofilist ajakirja Linda.
Kirjanduspreemia idee algatas Võtikvere raamatuküla vabaõhusalongi perenaine, kirjanik ja filmitegija Imbi Paju koos kunstnik ja luuletaja Lilli-Krõõt Repnauga. Preemia koosneb Lilli-Krõõt Repnau graafilisest lehest ja graafiliselt kujundatud tänukirjast.
Varem on saanud Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar ja luuletyaja ja tõlkija Ly Seppel. Leena Kurvet Käosaar oli sel aastal ka abiliseks laureaadi väljaselgitamisel.
Võtikvere raamatuküla tähistas 12. augustil 18 sünnipäeva. | Võtikveres valiti võitjaks Eeva Park | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pargi loomingu puhul hinnati keele kujundlikust, voolavust, julgust tõsta esile inimsuhete keerulisust ja üksikisiku eksistentsiaalseid küsimusi, ühiskondlikke probleeme, mälu ja ajalugu. Samas pole Eeva Pargi looming raskepärane vaid poeetiline keel lisab elule poeesiat," kommenteerisid preemia algatajad Imbi Paju ja Lilli-Krõõt Repnau.
Elise Rosalie Aun, elas Võtikveres oma metsateadlasest ja metsaülemast venna Karl Eduard Auna peres aastale 1888 ja pisteliselt sellele järgnevatel aastatel ja oli omaaja üks mõjukamaid luuletajaid, kelle tekste viisistas helilooja ja dirigent Miina Härma. Võtikvere perioodil oli ta loomingulises kirjavahetuises mõttekaaslase Hanna Haavaga. Ta kuulus oma aja ühe mõjukama naise kirjaniku, haritlase ja ajakirjaniku Lilli Suburgi sõpruiskonda ja aitas koos Hugo Treffneri ja Carl Robert Jakobsoniga toimetada tema filosoofilist ajakirja Linda.
Kirjanduspreemia idee algatas Võtikvere raamatuküla vabaõhusalongi perenaine, kirjanik ja filmitegija Imbi Paju koos kunstnik ja luuletaja Lilli-Krõõt Repnauga. Preemia koosneb Lilli-Krõõt Repnau graafilisest lehest ja graafiliselt kujundatud tänukirjast.
Varem on saanud Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar ja luuletyaja ja tõlkija Ly Seppel. Leena Kurvet Käosaar oli sel aastal ka abiliseks laureaadi väljaselgitamisel.
Võtikvere raamatuküla tähistas 12. augustil 18 sünnipäeva.
### Response:
Võtikveres valiti võitjaks Eeva Park |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeseks kohtumiseks on II liiga naiskondade kohtumine, kui vastamisi lähevad Paide Linnanaiskond Tapa ja Rakvere JK Tarvas. Ülejäänud neli mängu peetakse augustis ning üks vastasseis ootab ees ka septembris.
Otse loosiga pääsesid 1/8-finaali JK Tallinna Kalev II (II) ja Tallinna FC Ajax (EL).
2016. a meistrivõistluste neli tugevamat naiskonda, Pärnu JK, Tallinna FC Flora, Tallinna FC Levadia, JK Tallinna Kalev, alustavad karikavõistlusi veerandfinaalidest.
1/16-finaalid:
15. august
kell 18:30 Paide Linnanaiskond Tapa (II) – Rakvere JK Tarvas (II) (Ambla Koolistaadion)
26. august
kell 19:30 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK Vaprus naiskond (Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak)
27. august
kell 16:00 Saku Sporting (II) – Põlva FC Lootos (ML) (Saku kunstmuruväljak)
28. august
kell 18:00 FC Elva (EL) – FC Kuressaare (EL) (Nike Arena Elva)
31. august
kell 18:00 Tallinna FC Flora II (EL) – JK Saarepiiga (II) (Sportland Arena)
17. september
kell 14:00 Tartu SK 10 Premium (ML) – Nõmme Kalju FC (EL) (Kambja staadion) | Naiste karikavõistlustel alustatakse 1/16-finaalidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeseks kohtumiseks on II liiga naiskondade kohtumine, kui vastamisi lähevad Paide Linnanaiskond Tapa ja Rakvere JK Tarvas. Ülejäänud neli mängu peetakse augustis ning üks vastasseis ootab ees ka septembris.
Otse loosiga pääsesid 1/8-finaali JK Tallinna Kalev II (II) ja Tallinna FC Ajax (EL).
2016. a meistrivõistluste neli tugevamat naiskonda, Pärnu JK, Tallinna FC Flora, Tallinna FC Levadia, JK Tallinna Kalev, alustavad karikavõistlusi veerandfinaalidest.
1/16-finaalid:
15. august
kell 18:30 Paide Linnanaiskond Tapa (II) – Rakvere JK Tarvas (II) (Ambla Koolistaadion)
26. august
kell 19:30 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK Vaprus naiskond (Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak)
27. august
kell 16:00 Saku Sporting (II) – Põlva FC Lootos (ML) (Saku kunstmuruväljak)
28. august
kell 18:00 FC Elva (EL) – FC Kuressaare (EL) (Nike Arena Elva)
31. august
kell 18:00 Tallinna FC Flora II (EL) – JK Saarepiiga (II) (Sportland Arena)
17. september
kell 14:00 Tartu SK 10 Premium (ML) – Nõmme Kalju FC (EL) (Kambja staadion)
### Response:
Naiste karikavõistlustel alustatakse 1/16-finaalidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Factseti poolt küsitletud analüütikud prognoosisid teise kvartali majanduskasvuks 0,7 protsenti.
Riigi statistikaamet Destatis samuti korrigeeris esimese kvartali majanduskasvu ning teatas, et riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas aasta esimese kolme kuuga 0,7 protsenti, varasemalt teatatud 0,6 protsendi asemel. | Saksamaa majandus kasvas teises kvartalis 0,6 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Factseti poolt küsitletud analüütikud prognoosisid teise kvartali majanduskasvuks 0,7 protsenti.
Riigi statistikaamet Destatis samuti korrigeeris esimese kvartali majanduskasvu ning teatas, et riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas aasta esimese kolme kuuga 0,7 protsenti, varasemalt teatatud 0,6 protsendi asemel.
### Response:
Saksamaa majandus kasvas teises kvartalis 0,6 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooajaliselt tasandatud SKP langes esialgse prognoosi kohaselt aga esimese kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti.
Töötajate arv kasvas prognoosi kohaselt teises kvartalis mullusega võrreldes 0,9 protsenti. Tööpäevadega tasandatult suurenes töötatud tundide arv aastaga 0,7 protsenti.
Soome statistikaamet avaldab täpsed andmed teise kvartali majanduskasvu kohta septembris. | Soome majandus kasvas teises kvartalis aastaga 1,6 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooajaliselt tasandatud SKP langes esialgse prognoosi kohaselt aga esimese kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti.
Töötajate arv kasvas prognoosi kohaselt teises kvartalis mullusega võrreldes 0,9 protsenti. Tööpäevadega tasandatult suurenes töötatud tundide arv aastaga 0,7 protsenti.
Soome statistikaamet avaldab täpsed andmed teise kvartali majanduskasvu kohta septembris.
### Response:
Soome majandus kasvas teises kvartalis aastaga 1,6 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola ja Slovakkia on vastu EL-i plaanile jagada Itaaliasse ja Kreekasse jõudnud põgenikke ülejäänud liikmesriikide vahel kohustuslike kvootide alusel ning mitmed Euroopa poliitikud ja EL-i ametnikud on kutsunud üles nimetatud liikmesriike nende blokeerimistaktika eest sanktsioneerima.
Ka Merkeli peamine konkurent septembrikuistel valimistel, sotsiaaldemokraatide juht ja europarlamendi endine president Martin Schulz on kutsunud Brüsselit üles põgenike ümberjagamisest keelduvate riikide suhtes karmimat hoiakut võtma ning vähendama nendele riikidele mõeldud EL-i toetusi, vahendasid EUobserver ja Politico.
Merkel aga ütles esmaspäeval antud intervjuus, et "lunaraha maksmine" selles kontekstis ei toimi, ning ta tegi selgeks, et eelistab sanktsioonidele läbirääkimiste jätkamist.
Samas tunnistas ta, et peab migratsioonikvootidest keeldumist kahetsusväärseks, ning lubas, et ei jäta seda teemat ka edaspidi tähelepanuta.
Kaitsekulutuste tõus ei tule sotsiaalvaldkonna arvelt
Intervjuus lubas Merkel ka seda, et tema poolt plaanitav kaitsekulutuste tõstmine ei tekita kärpeid sotsiaalvaldkonnas.
Samuti lükkas ta tagasi sotsiaaldemokraatide kriitika, justkui oleks otsus riigikaitsele rohkem kulutada ning tõsta kaitsekulutused NATO poolt soovitud kahele protsendile SKP-st mingi "järeleandmine" USA presidendile Donald Trumpile.
Merkel välistas valimiste-eelse koalitsiooni loomise
Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liidu (CDU) juht Merkel välistas intervjuus võimaluse, et tema erakond ja Baieri sõsarpartei Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) sõlmivad juba enne valimisi kellegagi koalitsiooni.
Merkel peab pärast valimisi võimalikuks erinevaid koalitsioone, kuid kinnitas, et paremäärmusliku erakonnaga Alternatiiv Saksamaale (AfD) või vasakäärmusliku Vasakparteiga (Die Linke) ta ühte koalitsiooni ei lähe.
Hetkel on Saksamaad valitsemas nn suur koalitsioon ehk ühes valitsuses on koos Merkeli partei ja tema kõige suuremad konkurendid sotsiaaldemokraadid (SPD).
Merkel andis mõista, et kuigi ta sellise olukorra jätkumist ei välista, on tema eelistuseks pärast valimisi sõlmida uus koalitsioonileping kas paremliberaalse Vaba Demokraatliku Parteiga (FDP) või rohelistega (Bündnis 90/Die Grünen) või mõlemaga.
Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on CDU/CSU toetus 38 protsenti. Teisel kohal on SPD 23 protsendiga.
Seega kõige huvitavam võitlus valimistel saab olema kolmanda koha pärast.
Hetkel on 10 protsendiga kolmandal kohal Vasakpartei, kellele järgnevad rohelised, immigratsioonikriitiline protestipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja FDP - kõik kolm kaheksa protsendi suuruse toetusega. | Merkel on vastu põgenikekvootidest keelduvate riikide karistamisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola ja Slovakkia on vastu EL-i plaanile jagada Itaaliasse ja Kreekasse jõudnud põgenikke ülejäänud liikmesriikide vahel kohustuslike kvootide alusel ning mitmed Euroopa poliitikud ja EL-i ametnikud on kutsunud üles nimetatud liikmesriike nende blokeerimistaktika eest sanktsioneerima.
Ka Merkeli peamine konkurent septembrikuistel valimistel, sotsiaaldemokraatide juht ja europarlamendi endine president Martin Schulz on kutsunud Brüsselit üles põgenike ümberjagamisest keelduvate riikide suhtes karmimat hoiakut võtma ning vähendama nendele riikidele mõeldud EL-i toetusi, vahendasid EUobserver ja Politico.
Merkel aga ütles esmaspäeval antud intervjuus, et "lunaraha maksmine" selles kontekstis ei toimi, ning ta tegi selgeks, et eelistab sanktsioonidele läbirääkimiste jätkamist.
Samas tunnistas ta, et peab migratsioonikvootidest keeldumist kahetsusväärseks, ning lubas, et ei jäta seda teemat ka edaspidi tähelepanuta.
Kaitsekulutuste tõus ei tule sotsiaalvaldkonna arvelt
Intervjuus lubas Merkel ka seda, et tema poolt plaanitav kaitsekulutuste tõstmine ei tekita kärpeid sotsiaalvaldkonnas.
Samuti lükkas ta tagasi sotsiaaldemokraatide kriitika, justkui oleks otsus riigikaitsele rohkem kulutada ning tõsta kaitsekulutused NATO poolt soovitud kahele protsendile SKP-st mingi "järeleandmine" USA presidendile Donald Trumpile.
Merkel välistas valimiste-eelse koalitsiooni loomise
Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liidu (CDU) juht Merkel välistas intervjuus võimaluse, et tema erakond ja Baieri sõsarpartei Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) sõlmivad juba enne valimisi kellegagi koalitsiooni.
Merkel peab pärast valimisi võimalikuks erinevaid koalitsioone, kuid kinnitas, et paremäärmusliku erakonnaga Alternatiiv Saksamaale (AfD) või vasakäärmusliku Vasakparteiga (Die Linke) ta ühte koalitsiooni ei lähe.
Hetkel on Saksamaad valitsemas nn suur koalitsioon ehk ühes valitsuses on koos Merkeli partei ja tema kõige suuremad konkurendid sotsiaaldemokraadid (SPD).
Merkel andis mõista, et kuigi ta sellise olukorra jätkumist ei välista, on tema eelistuseks pärast valimisi sõlmida uus koalitsioonileping kas paremliberaalse Vaba Demokraatliku Parteiga (FDP) või rohelistega (Bündnis 90/Die Grünen) või mõlemaga.
Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on CDU/CSU toetus 38 protsenti. Teisel kohal on SPD 23 protsendiga.
Seega kõige huvitavam võitlus valimistel saab olema kolmanda koha pärast.
Hetkel on 10 protsendiga kolmandal kohal Vasakpartei, kellele järgnevad rohelised, immigratsioonikriitiline protestipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja FDP - kõik kolm kaheksa protsendi suuruse toetusega.
### Response:
Merkel on vastu põgenikekvootidest keelduvate riikide karistamisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Kuuldused jumala enneaegsest surmast on tugevasti liialdatud. Tuleb välja, et kõigevägevam elutseb ühes näruses Brüsseli korteris. Tegu pole piiblilugudest tuttava valge habeme ja voogavas rüüs väärika džentelmeniga, vaid hommikumantlis ja dressides molutava loodriga, kelle lemmikajaviiteks on inimeste elu tuksi keerata. Kogu maailma saatust juhib ta oma päevinäinud lauaarvutist,“ kirjutatakse filmi tutvustuses. Linastuv film on esitatud ka parima mitteingliskeelse filmi Oscarile ning kandideerib parima komöödia tiitlile Euroopa Filmiakadeemia galal.
Autokino toimub muuseumi suures parklas. Filmi pikkus on 1h 53 min. Kohal palume olla 30 min enne filmi algust.
Autokinolisi kostitab käsitööjäätise, vrappide, kuuma tee ja muu maitsva suupoolisega Kopli taluköök.
Kohtade arv kinoplatsil on piiratud, koha tagamiseks palume eelregistreeruda aadressil [email protected] | Maanteemuuseum kutsub autokinno | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Kuuldused jumala enneaegsest surmast on tugevasti liialdatud. Tuleb välja, et kõigevägevam elutseb ühes näruses Brüsseli korteris. Tegu pole piiblilugudest tuttava valge habeme ja voogavas rüüs väärika džentelmeniga, vaid hommikumantlis ja dressides molutava loodriga, kelle lemmikajaviiteks on inimeste elu tuksi keerata. Kogu maailma saatust juhib ta oma päevinäinud lauaarvutist,“ kirjutatakse filmi tutvustuses. Linastuv film on esitatud ka parima mitteingliskeelse filmi Oscarile ning kandideerib parima komöödia tiitlile Euroopa Filmiakadeemia galal.
Autokino toimub muuseumi suures parklas. Filmi pikkus on 1h 53 min. Kohal palume olla 30 min enne filmi algust.
Autokinolisi kostitab käsitööjäätise, vrappide, kuuma tee ja muu maitsva suupoolisega Kopli taluköök.
Kohtade arv kinoplatsil on piiratud, koha tagamiseks palume eelregistreeruda aadressil [email protected]
### Response:
Maanteemuuseum kutsub autokinno |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluse esimeses osas on kokku 252 võistlejat, kes mängivad kaks mänguringi (üks ring on 18 rada). Mõlemad ringid mängitakse erinevatel väljakutel 15. ja 16. augustil. 64 parima tulemusega võistlejat mängivad edasi rajamängu vormis. Finaalpäeval mängitakse 36 rada.
Tulemusi saab jälgida SIIT. | Eesti golfikoondislased osalevad võistlusel Suurbritannias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluse esimeses osas on kokku 252 võistlejat, kes mängivad kaks mänguringi (üks ring on 18 rada). Mõlemad ringid mängitakse erinevatel väljakutel 15. ja 16. augustil. 64 parima tulemusega võistlejat mängivad edasi rajamängu vormis. Finaalpäeval mängitakse 36 rada.
Tulemusi saab jälgida SIIT.
### Response:
Eesti golfikoondislased osalevad võistlusel Suurbritannias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Inimesed kipuvad nägema kliimamuutusi eriti meie piirkonnas millegi abstraktse ja hoopis teise maailma probleemina. Kuid nagu uurimusest välja koorub, need tulevad meile koju kätte. Need mõjutavad juba elusloodust, ent ka me ise peame nende mõjudega üha rohkem arvestama," leidis Berit Arheim, Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi teadur ERR Novaatorile. Näiteks tuleks mõelda harjumuspärasest erineval ajal saabuvate suurvetele uute vee jõul töötavate elektrijaamade rajamisel, jõgede ääres asuvate linnade planeerimisel ja maaharimisel.
Baltimaades ja teistes Läämere ümbruse riikides saab seostada tulvavete varasemat saabumist lumikatte varasema sulamisega. "Aastad, kus püsib lumi hiliskevadeni, on praktiliselt kadunud. Üha sagedamini jäävad suuremad üleujutused lume nappuse ja sademete ühtlasema jaotumise tõttu üleüldse ära," lisas hüdroloog. See võib kahjustada jõgede ökosüsteeme, sh luhtadel kudevaid kalapopulatsioone. Teisest küljest võivad panustada hüdroelektrijaamade omanikud veehoidlate täitmisel tulvavetele, mida lõppkokkuvõttes ei tulegi.
Ajaline nihe kevadise suurvee saabumises kümnendi kohta aastatel 1969-2010. Autor: G. Blöschl et al.
Hüdroloog nentis, et kuigi nende poolt aluseks võetud 4200 mõõtepunkti haarav andmekogu on Euroopas suurim omataoline, on jõgede vooluhulga muutuste kohta veel vara öelda midagi põhjapanevamat. Isegi nihet suurvete saabumisajas suudeti selgelt kliimamuutustega seostada ainult Kirde- ja Lõuna-Euroopas.
Jõgede tavapärast vooluhulka saavad mõjutada muu hulgas ka muutused maakasutuses ja kliimamuutustest sõltumatud pikemaajalised kliimatsüklid. Näiteks mõnel pool Lääne-Euroopas võib näha kevadisi tulvavesi isegi 36 päeva võrra varem kui 50 aasta eest. Selle saab suuresti kanda Põhja-Atlandi ostsillatsiooni arvele. Arktikas nähtava temperatuuritõusu kaudu võivad kliimamuutused mõjutada ka selles süsteemis õhurõhu tugevust.
Euroopa Komisjoni 2014. aastal ilmunud raporti kohaselt kulus aastatel 2000–2012 üleujutustega seotud kahjude likvideerimiseks igal aastal keskmiselt 4,6 miljardi eurot. Sajandi keskpaigaks nõuab see hinnanguliselt aga juba 23,5 miljardit eurot. "Mida varem me kohanemismeetmete rakendamisele mõtlema hakkame, seda vähem see meile maksma läheb," sõnas Arheim
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Kevadised suurveed saabuvad Baltimaades pea kuu aega varem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Inimesed kipuvad nägema kliimamuutusi eriti meie piirkonnas millegi abstraktse ja hoopis teise maailma probleemina. Kuid nagu uurimusest välja koorub, need tulevad meile koju kätte. Need mõjutavad juba elusloodust, ent ka me ise peame nende mõjudega üha rohkem arvestama," leidis Berit Arheim, Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi teadur ERR Novaatorile. Näiteks tuleks mõelda harjumuspärasest erineval ajal saabuvate suurvetele uute vee jõul töötavate elektrijaamade rajamisel, jõgede ääres asuvate linnade planeerimisel ja maaharimisel.
Baltimaades ja teistes Läämere ümbruse riikides saab seostada tulvavete varasemat saabumist lumikatte varasema sulamisega. "Aastad, kus püsib lumi hiliskevadeni, on praktiliselt kadunud. Üha sagedamini jäävad suuremad üleujutused lume nappuse ja sademete ühtlasema jaotumise tõttu üleüldse ära," lisas hüdroloog. See võib kahjustada jõgede ökosüsteeme, sh luhtadel kudevaid kalapopulatsioone. Teisest küljest võivad panustada hüdroelektrijaamade omanikud veehoidlate täitmisel tulvavetele, mida lõppkokkuvõttes ei tulegi.
Ajaline nihe kevadise suurvee saabumises kümnendi kohta aastatel 1969-2010. Autor: G. Blöschl et al.
Hüdroloog nentis, et kuigi nende poolt aluseks võetud 4200 mõõtepunkti haarav andmekogu on Euroopas suurim omataoline, on jõgede vooluhulga muutuste kohta veel vara öelda midagi põhjapanevamat. Isegi nihet suurvete saabumisajas suudeti selgelt kliimamuutustega seostada ainult Kirde- ja Lõuna-Euroopas.
Jõgede tavapärast vooluhulka saavad mõjutada muu hulgas ka muutused maakasutuses ja kliimamuutustest sõltumatud pikemaajalised kliimatsüklid. Näiteks mõnel pool Lääne-Euroopas võib näha kevadisi tulvavesi isegi 36 päeva võrra varem kui 50 aasta eest. Selle saab suuresti kanda Põhja-Atlandi ostsillatsiooni arvele. Arktikas nähtava temperatuuritõusu kaudu võivad kliimamuutused mõjutada ka selles süsteemis õhurõhu tugevust.
Euroopa Komisjoni 2014. aastal ilmunud raporti kohaselt kulus aastatel 2000–2012 üleujutustega seotud kahjude likvideerimiseks igal aastal keskmiselt 4,6 miljardi eurot. Sajandi keskpaigaks nõuab see hinnanguliselt aga juba 23,5 miljardit eurot. "Mida varem me kohanemismeetmete rakendamisele mõtlema hakkame, seda vähem see meile maksma läheb," sõnas Arheim
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
### Response:
Kevadised suurveed saabuvad Baltimaades pea kuu aega varem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tammiste on olnud Narva linnapea juba 15 aastat ehk alates 2002. aastast, mille jooksul on linna välisilme tunduvalt muutunud ja ka narvakad on võtnud need muutused hea meelega omaks, teatas Keskerakonna Narva piirkond.
"Üheks olulisemaks Narva arengumootoriks on linna arenduse ja ökonoomikaamet, mille loomisest said alguse suurem projektitegevus ja Euroopa Liidu rahade kasutamine,“ ütles Tammiste pressiteate vahendusel. "Linnas on selle aja jooksul ehitatud mitmeid objekte, mis on parandanud linnaelanike elutingimusi ja vaba aja veetmise võimalusi." | Keskerakond kinnitas esinumbriks Narvas Tarmo Tammiste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tammiste on olnud Narva linnapea juba 15 aastat ehk alates 2002. aastast, mille jooksul on linna välisilme tunduvalt muutunud ja ka narvakad on võtnud need muutused hea meelega omaks, teatas Keskerakonna Narva piirkond.
"Üheks olulisemaks Narva arengumootoriks on linna arenduse ja ökonoomikaamet, mille loomisest said alguse suurem projektitegevus ja Euroopa Liidu rahade kasutamine,“ ütles Tammiste pressiteate vahendusel. "Linnas on selle aja jooksul ehitatud mitmeid objekte, mis on parandanud linnaelanike elutingimusi ja vaba aja veetmise võimalusi."
### Response:
Keskerakond kinnitas esinumbriks Narvas Tarmo Tammiste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aigar Leok (Yamaha, Sõmerpalu MK) alustas finaaletappi väga tugevalt edestades MX Open A klassi kvalifikatsioonis teise aja teinud venelast Vjatšeslav Golovkinit (KTM) enam kui sekundiga. Avasõidu esimesi ringe juhtis Golovkin, kuid langes oma vea tõttu neljandaks. Peale seda ei olnud Leokil väga suurt probleemi esimesena lõpuni sõita ning ta edestas teiseks tulnud Indrek Mägit (Kawasaki, Mägi Racing) 5,6 ja kolmandana lõpujoone ületanud Karl-Robert Reinikest (Honda, Narva MK) 11 sekundiga.
Teine sõit algas sarnaselt esimesele, kui esimesena sõitis Golovkin ja teda jälitas Leok, kes sai sõidu keskel oma tahtmise ning tõusis ise liidriks. Golovkin ei jäänud aga Leokist kaugele maha ja ootas oma võimalust, kuid Leok säilitas külma närvi ja võttis võidu kolmesekundilise eduga Golovkini ees. Kolmas oli taas Reinike, kes jäi aga Leokist juba üle 40 sekundi.
Kahe sõidu kokkvõttes võitis seega Leok (300 punkti), teine oli Golovkin, kes kogus Reinikesega võrdselt 296 punkti.
Leok võitis seega tänvuse TOP200 sarja ja tema saldo oli hooaja lõpuks 1782 punkti. Teiseks tuli Leoki klubikaaslane Jan Jakobson (Kawasaki, 1744 p), kes oli Põlgastes sõitudes 5. ja 7. ning kokku 6. Golovkin võttis küll teise kohaga vahet tagasi, kuid pidi siiski kolmanda kohaga leppima, kuna jäi Jakobsonist viie punkti kaugusele.
Tasemelt järgmises MXB klassis ei leidunud vastast Kermo Uuele (Yamaha, AEX MK), kes võitis mõlemad sõidud Sander Luige (Yamaha, Pärnu MC) ees. Kahe sõidu tulemusena sai kolmanda koha sõidud kolmanda ja neljandana lõpetanud Hans Arvet Tilk (KTM, Märjamaa SK).
MXC edukaim oli esimese sõidu võitnud ja viimases teisena lõpetanud Reiko Burket (Husqvarna, Pärnu MC). Teiseks tuli avasõidu neljas, kuid teise võidumees Kaarel Tilk (KTM, Sõmerpalu MK) ning kolmanda koha sai sõidud teise ja viiendana lõpetanud Mihkel Tääkre (KTM, RedMoto Racing).
Indrek Tamm (KTM, Kagu MK) oli MXD esimeses sõidus teine, kuid võitis viimase ja seega selle klassi kokkuvõttes. Teise koha sai sõidud kolmanda ja neljandana lõpetanud Arsi Tupits (KTM, Tartu motokrossiklubi) ning poodiumi madalaim aste kuulus Mikk Kallionile (KTM, Sõmerpalu MK), tema oli sõitudes vastavalt viies ja kolmas.
MXE klassis moodustasid esikolmiku Eerik Hein (KTM, Tartu motokrossiklubi), venelane Sergei Kljuškin (KTM) ja Roland Rulli (Yamaha, Freedom Feelers). Samades sõitudes osalenud naiste arvestuses oli parim Kris Jalas (TM, Sõmerpalu MK), kes tegi hea etteaste olles meeste hulgas kõrgel viiendal kohal. Õrnema soo esindajatest sai teise koha Juta Saan (KTM, Kagu MK) ja seekord rohkem selles klassis osalejaid ei olnud.
Veteranide klassidest nooremas MXV 40+ arvestuses võidutses Allan Vierland (Yamaha, Yamamoto RC) edestades kummaski sõidus Urmas Helistet (Kawasaki, Kagu MK). Kahe sõidu tulemusena sai kolmanda koha sõidud kolmanda ja neljandana lõpetanud venelane Mihhail Gudkov (KTM). Eakamas arvestuses MXV 50 + ei leidunud vastast lätlasele Janis Mironovsile, kes võitis mõlemad sõidud Enno Lustuse (Suzuki, Türi Motosport) ees. Poodiumi madalaimale astmele tõusis päeva lõpuks Andrus Möllits (Honda, Estonian Express Racing), tema lõpetas sõidud vastavalt neljanda ja kolmandana.
Eesti motokrossi tiitlivõistlused jätkuvad 26.-27. augustil Tihemetsas, kus toimub Addinol Eesti meistrivõistluste eelviimane etapp. Enne seda saab meie soolomehi võistlemas näha Kiviõli motofestivali raames peetaval efektsel öökrossil, kus finaalsõidud toimuvad õhtupimeduses valgustatud rajal. | Aigar Leok võitis TOP200 karikasarja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aigar Leok (Yamaha, Sõmerpalu MK) alustas finaaletappi väga tugevalt edestades MX Open A klassi kvalifikatsioonis teise aja teinud venelast Vjatšeslav Golovkinit (KTM) enam kui sekundiga. Avasõidu esimesi ringe juhtis Golovkin, kuid langes oma vea tõttu neljandaks. Peale seda ei olnud Leokil väga suurt probleemi esimesena lõpuni sõita ning ta edestas teiseks tulnud Indrek Mägit (Kawasaki, Mägi Racing) 5,6 ja kolmandana lõpujoone ületanud Karl-Robert Reinikest (Honda, Narva MK) 11 sekundiga.
Teine sõit algas sarnaselt esimesele, kui esimesena sõitis Golovkin ja teda jälitas Leok, kes sai sõidu keskel oma tahtmise ning tõusis ise liidriks. Golovkin ei jäänud aga Leokist kaugele maha ja ootas oma võimalust, kuid Leok säilitas külma närvi ja võttis võidu kolmesekundilise eduga Golovkini ees. Kolmas oli taas Reinike, kes jäi aga Leokist juba üle 40 sekundi.
Kahe sõidu kokkvõttes võitis seega Leok (300 punkti), teine oli Golovkin, kes kogus Reinikesega võrdselt 296 punkti.
Leok võitis seega tänvuse TOP200 sarja ja tema saldo oli hooaja lõpuks 1782 punkti. Teiseks tuli Leoki klubikaaslane Jan Jakobson (Kawasaki, 1744 p), kes oli Põlgastes sõitudes 5. ja 7. ning kokku 6. Golovkin võttis küll teise kohaga vahet tagasi, kuid pidi siiski kolmanda kohaga leppima, kuna jäi Jakobsonist viie punkti kaugusele.
Tasemelt järgmises MXB klassis ei leidunud vastast Kermo Uuele (Yamaha, AEX MK), kes võitis mõlemad sõidud Sander Luige (Yamaha, Pärnu MC) ees. Kahe sõidu tulemusena sai kolmanda koha sõidud kolmanda ja neljandana lõpetanud Hans Arvet Tilk (KTM, Märjamaa SK).
MXC edukaim oli esimese sõidu võitnud ja viimases teisena lõpetanud Reiko Burket (Husqvarna, Pärnu MC). Teiseks tuli avasõidu neljas, kuid teise võidumees Kaarel Tilk (KTM, Sõmerpalu MK) ning kolmanda koha sai sõidud teise ja viiendana lõpetanud Mihkel Tääkre (KTM, RedMoto Racing).
Indrek Tamm (KTM, Kagu MK) oli MXD esimeses sõidus teine, kuid võitis viimase ja seega selle klassi kokkuvõttes. Teise koha sai sõidud kolmanda ja neljandana lõpetanud Arsi Tupits (KTM, Tartu motokrossiklubi) ning poodiumi madalaim aste kuulus Mikk Kallionile (KTM, Sõmerpalu MK), tema oli sõitudes vastavalt viies ja kolmas.
MXE klassis moodustasid esikolmiku Eerik Hein (KTM, Tartu motokrossiklubi), venelane Sergei Kljuškin (KTM) ja Roland Rulli (Yamaha, Freedom Feelers). Samades sõitudes osalenud naiste arvestuses oli parim Kris Jalas (TM, Sõmerpalu MK), kes tegi hea etteaste olles meeste hulgas kõrgel viiendal kohal. Õrnema soo esindajatest sai teise koha Juta Saan (KTM, Kagu MK) ja seekord rohkem selles klassis osalejaid ei olnud.
Veteranide klassidest nooremas MXV 40+ arvestuses võidutses Allan Vierland (Yamaha, Yamamoto RC) edestades kummaski sõidus Urmas Helistet (Kawasaki, Kagu MK). Kahe sõidu tulemusena sai kolmanda koha sõidud kolmanda ja neljandana lõpetanud venelane Mihhail Gudkov (KTM). Eakamas arvestuses MXV 50 + ei leidunud vastast lätlasele Janis Mironovsile, kes võitis mõlemad sõidud Enno Lustuse (Suzuki, Türi Motosport) ees. Poodiumi madalaimale astmele tõusis päeva lõpuks Andrus Möllits (Honda, Estonian Express Racing), tema lõpetas sõidud vastavalt neljanda ja kolmandana.
Eesti motokrossi tiitlivõistlused jätkuvad 26.-27. augustil Tihemetsas, kus toimub Addinol Eesti meistrivõistluste eelviimane etapp. Enne seda saab meie soolomehi võistlemas näha Kiviõli motofestivali raames peetaval efektsel öökrossil, kus finaalsõidud toimuvad õhtupimeduses valgustatud rajal.
### Response:
Aigar Leok võitis TOP200 karikasarja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui Ameerika tahab naasta selle kogemuse (sanktsioonide - Toim.) juurde, siis Iraan naaseb lühikese ajaga - mitte nädala või kuu, vaid tundide jooksul - olukorda, mis on kaugemale arenenud kui enne läbirääkimiste algust," vahendas Reuters Rouhani parlamendile öledud sõnu.
Iraani parlament kiitis eelmisel nädalal heaks 520 miljoni dollari eraldamise raketiprogrammile, et võidelda USA "avantürismi" ja sanktsioonide vastu ning tõhustada revolutsioonilise kaardiväe operatsioone välismaal.
USA teatas juulis uute sanktsioonide kehtestamisest Iraani vastu seoses selle ballistiliste rakettide programmiga ning väidetava toetuse pärast Lähis-Ida terrorirühmitustele.
Juunis avaldatud ÜRO tuumajärelevalveorganisatsiooni raporti kohaselt peab Iraan suhetes USA presidendi Donald Trumpiga tekkinud pingetest hoolimata kinni 2015. aastal suurriikidega sõlmitud tuumaleppest.
Trump omakorda on lubanud loobuda lepingust, mida nimetab katastroofiliseks, ja on kehtestanud Iraanile uued sanktsioonid. Ta on kutsunud üles Iraani isoleerima ja demonstreerinud jõuliselt toetust Teherani põlisvaenlasele Saudi Araabiale.
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) värskest raportist ilmneb, et Iraani tuumategevus on sedavõrd kärbitud, et selle käivitamine tuumarelva valmistamiseks oleks märksa raskem kui enne leppe jõustumist.
Iraani kokkulepe ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa ja Suurbritannia ning Saksamaaga allkirjastati aastaid väldanud läbirääkimiste tulemusena 2015. aasta juulis. Lepe jõustus 2016. aasta jaanuaris ja sellest lähtuvalt tühistati Iraanile kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid. | Rouhani hoiatas, et Iraan võib tuumaleppest "tundide jooksul" loobuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui Ameerika tahab naasta selle kogemuse (sanktsioonide - Toim.) juurde, siis Iraan naaseb lühikese ajaga - mitte nädala või kuu, vaid tundide jooksul - olukorda, mis on kaugemale arenenud kui enne läbirääkimiste algust," vahendas Reuters Rouhani parlamendile öledud sõnu.
Iraani parlament kiitis eelmisel nädalal heaks 520 miljoni dollari eraldamise raketiprogrammile, et võidelda USA "avantürismi" ja sanktsioonide vastu ning tõhustada revolutsioonilise kaardiväe operatsioone välismaal.
USA teatas juulis uute sanktsioonide kehtestamisest Iraani vastu seoses selle ballistiliste rakettide programmiga ning väidetava toetuse pärast Lähis-Ida terrorirühmitustele.
Juunis avaldatud ÜRO tuumajärelevalveorganisatsiooni raporti kohaselt peab Iraan suhetes USA presidendi Donald Trumpiga tekkinud pingetest hoolimata kinni 2015. aastal suurriikidega sõlmitud tuumaleppest.
Trump omakorda on lubanud loobuda lepingust, mida nimetab katastroofiliseks, ja on kehtestanud Iraanile uued sanktsioonid. Ta on kutsunud üles Iraani isoleerima ja demonstreerinud jõuliselt toetust Teherani põlisvaenlasele Saudi Araabiale.
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) värskest raportist ilmneb, et Iraani tuumategevus on sedavõrd kärbitud, et selle käivitamine tuumarelva valmistamiseks oleks märksa raskem kui enne leppe jõustumist.
Iraani kokkulepe ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa ja Suurbritannia ning Saksamaaga allkirjastati aastaid väldanud läbirääkimiste tulemusena 2015. aasta juulis. Lepe jõustus 2016. aasta jaanuaris ja sellest lähtuvalt tühistati Iraanile kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid.
### Response:
Rouhani hoiatas, et Iraan võib tuumaleppest "tundide jooksul" loobuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlema on tulemas Eesti MM-koondise liige Anna Maria Orel ja lisaks osalevad teiste seas ka Kätlin Tõllasson, Anu Teesaar, Karl Koha, Kristo Galeta, Jander Heil, Genro Paas ja paljud teised.
Välismaalt on tulemas Valgevene, Ukraina ning Läti koondislased.
Ajakava:
TTÜ staadionil
16.00 vasaraheide N
16.45 vasaraheide M
Audentese staadionil
17.30 odavise N
18.15 odavise M
19.00 kettaheide N
19.00 kuulitõuge M
20.00 kuulitõuge N
20.00 kettaheide M | Heitjate seeriavõistlusel tuleb ringi ka MM-koondislane Anna Maria Orel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlema on tulemas Eesti MM-koondise liige Anna Maria Orel ja lisaks osalevad teiste seas ka Kätlin Tõllasson, Anu Teesaar, Karl Koha, Kristo Galeta, Jander Heil, Genro Paas ja paljud teised.
Välismaalt on tulemas Valgevene, Ukraina ning Läti koondislased.
Ajakava:
TTÜ staadionil
16.00 vasaraheide N
16.45 vasaraheide M
Audentese staadionil
17.30 odavise N
18.15 odavise M
19.00 kettaheide N
19.00 kuulitõuge M
20.00 kuulitõuge N
20.00 kettaheide M
### Response:
Heitjate seeriavõistlusel tuleb ringi ka MM-koondislane Anna Maria Orel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sajandeid tagasi tuli liikide käitumise ja leviku uurimiseks ette võtta ekspeditsioone ning asjakohased kirjanduslikud allikad olid vajadusel kohe kättesaadavad vaid teadlastele. Tänapäeval piisab õigete otsingusõnade internetti sisestamisest ning üha suurenev, paljude loodushuviliste poolt sotsiaalmeediasse jagatav digitaalselt salvestatud maailm avab hetkega võimalused uuteks või täiendavateks teadusuuringuteks - vahendab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis teadusajakirjas The Science of Nature avaldatud uuringut.
Hiljuti avaldatud õgijate käitumist ja levikut käsitlevas uurimuses analüüsiti YouTube’is leitavat videomaterjali ning kõrvutati seda seniste teadmistega. Otsingud kõikide õgijaliikide kohta andsid perioodil 2005 – 2015 vastusteks 730 videot 24 looduses filmitud liigi kohta. 457 videot oli salvestatud Euroopas, enim Suurbritannias (93) ja Jaapanis (70). Eestis oli salvestatud kaks videot. 29 erinevast õgijaliigist leiti arvukamat materjali punaselg- (Lanius collurio), punapea- (L. senator), välu- (L. bucephalus) ja hallõgija (L. excubitor) kohta.
Punaselg-õgija, 09.07.2012 Sõrve säär, Saaremaa. Autor: Margus Ots
Leitud videote arv seostus teadusallikatest saadud viidete arvuga vastava liigi kohta; see näitab, et arvukamad liigid satuvad ka kaamera ette suurema tõenäosusega. Euroopa salvestiste suur arv tuleneb tõenäoliselt siinse piirkonna linnuvaatlemise populaarsusest, ökoturismi edendamisest ja põhjapoolkera riikide keskmisest paremast internetiseeritusest. Riigiti sõltus videote arv interneti, kuid mitte nutitelefonide kasutajate arvust – ilmselt kasutavad linnuvaatlejad paremaid tehnilisi seadmeid, näiteks foto- või videokaameraid.
Regiooniti erines ka videotel olev teave toitumise, laulmise, puhkamise, pesitsemise, enesekaitse, sigimiskäitumise lõikes. Näiteks filmiti Aafrikas 48,8% juhtudest õgijaid toitumas, teistes regioonides aga vähem. Euroopas ja Lähis-Idas salvestati võrreldes teiste regioonidega rohkem puhkamiskäitumisega seotud videosid. On võimlaik, et sellised erinevused sõltuvad lokaalsetest oludest, kuid võib olla, et teatud tüüpi elupaikades on linnuhuvilistel linde lihtsam vaadelda või pakuvad teatud kultuurides spetsiifilised lindude käitumisviisid inimestele suuremat huvi.
Vabalt jagatav ja kättesaadav videomaterjal aitab täiendada teadmisi kõigil õgijate käitumise vastu huvi tundjatel. Õgijate videod seni vähe uuritud regioonidest (näiteks troopikast) täiendavad aga teadmisi nende levikust ja ökoloogiast. YouTube´ist hangitav info viitab vahel ka seni puudulikule leviku ja arvukuse andmestikule – videote põhjal on tuvastatud näiteks väluõgija varasemalt kirjanduse põhjal eeldatuga võrreldes hoopis sagedasem esinemine.
Siiski tuleb YouTube’is leiduvasse suhtuda kriitiliselt – kuigi sageli on tabatud harva nähtavat käitumist või laulmist, on pooltes videotes siiski vaid istuv lind. Ka ei ole paljude salvestuste põhjal võimalik geograafilist asukohta tuvastada ja liigi levilat täpsustada. Kindel on aga see, et sotsiaalmeedia avab uued võimalused liikide täiendavaks uurimiseks ning lõimib avalikkuse tugevamalt teaduslike uuringutega. | YouTube võimaldab ka linnuteadust teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sajandeid tagasi tuli liikide käitumise ja leviku uurimiseks ette võtta ekspeditsioone ning asjakohased kirjanduslikud allikad olid vajadusel kohe kättesaadavad vaid teadlastele. Tänapäeval piisab õigete otsingusõnade internetti sisestamisest ning üha suurenev, paljude loodushuviliste poolt sotsiaalmeediasse jagatav digitaalselt salvestatud maailm avab hetkega võimalused uuteks või täiendavateks teadusuuringuteks - vahendab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis teadusajakirjas The Science of Nature avaldatud uuringut.
Hiljuti avaldatud õgijate käitumist ja levikut käsitlevas uurimuses analüüsiti YouTube’is leitavat videomaterjali ning kõrvutati seda seniste teadmistega. Otsingud kõikide õgijaliikide kohta andsid perioodil 2005 – 2015 vastusteks 730 videot 24 looduses filmitud liigi kohta. 457 videot oli salvestatud Euroopas, enim Suurbritannias (93) ja Jaapanis (70). Eestis oli salvestatud kaks videot. 29 erinevast õgijaliigist leiti arvukamat materjali punaselg- (Lanius collurio), punapea- (L. senator), välu- (L. bucephalus) ja hallõgija (L. excubitor) kohta.
Punaselg-õgija, 09.07.2012 Sõrve säär, Saaremaa. Autor: Margus Ots
Leitud videote arv seostus teadusallikatest saadud viidete arvuga vastava liigi kohta; see näitab, et arvukamad liigid satuvad ka kaamera ette suurema tõenäosusega. Euroopa salvestiste suur arv tuleneb tõenäoliselt siinse piirkonna linnuvaatlemise populaarsusest, ökoturismi edendamisest ja põhjapoolkera riikide keskmisest paremast internetiseeritusest. Riigiti sõltus videote arv interneti, kuid mitte nutitelefonide kasutajate arvust – ilmselt kasutavad linnuvaatlejad paremaid tehnilisi seadmeid, näiteks foto- või videokaameraid.
Regiooniti erines ka videotel olev teave toitumise, laulmise, puhkamise, pesitsemise, enesekaitse, sigimiskäitumise lõikes. Näiteks filmiti Aafrikas 48,8% juhtudest õgijaid toitumas, teistes regioonides aga vähem. Euroopas ja Lähis-Idas salvestati võrreldes teiste regioonidega rohkem puhkamiskäitumisega seotud videosid. On võimlaik, et sellised erinevused sõltuvad lokaalsetest oludest, kuid võib olla, et teatud tüüpi elupaikades on linnuhuvilistel linde lihtsam vaadelda või pakuvad teatud kultuurides spetsiifilised lindude käitumisviisid inimestele suuremat huvi.
Vabalt jagatav ja kättesaadav videomaterjal aitab täiendada teadmisi kõigil õgijate käitumise vastu huvi tundjatel. Õgijate videod seni vähe uuritud regioonidest (näiteks troopikast) täiendavad aga teadmisi nende levikust ja ökoloogiast. YouTube´ist hangitav info viitab vahel ka seni puudulikule leviku ja arvukuse andmestikule – videote põhjal on tuvastatud näiteks väluõgija varasemalt kirjanduse põhjal eeldatuga võrreldes hoopis sagedasem esinemine.
Siiski tuleb YouTube’is leiduvasse suhtuda kriitiliselt – kuigi sageli on tabatud harva nähtavat käitumist või laulmist, on pooltes videotes siiski vaid istuv lind. Ka ei ole paljude salvestuste põhjal võimalik geograafilist asukohta tuvastada ja liigi levilat täpsustada. Kindel on aga see, et sotsiaalmeedia avab uued võimalused liikide täiendavaks uurimiseks ning lõimib avalikkuse tugevamalt teaduslike uuringutega.
### Response:
YouTube võimaldab ka linnuteadust teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Episood pealkirjaga "The Spoils of War" lekkis internetti seriaali India levitaja Star India kaudu. Osa jõudis veebiavarustesse mõni päev enne HBO kanali linastust. Nelja inimest süüdistatakse nüüd arvutialases õigusrikkumises, vahendas EW.
"Me võtame seda rikkumist väga tõsiselt ja alustasime koheselt siseuurimist ning koostööd oma tehnoloogiapartneriga, et leida põhjus. See on tõsine olukord ning me lahendame selle õiguslike meetmete abil," kommenteeris Star India esindaja osa lekkimist.
Leke ei toonud kaasa tõsisemaid muutusi sarja vaadatavuses, pigem pakkus meediakära näol lisareklaami. "The Spoils of War" osa jõudis teleri vahendusel 10,2 miljoni televaatajani. HBO pole leket kommenteerinud.
Lekkimine pole seotud mastaapse küberrünnakuga HBO-le, mille käigus varastasid seni tabamata häkkerid ülimenuka seriaali käsikirjad. Lunaraha nõudnud häkkerid on "Troonide mängu" stsenaariumi ning muu HBO-d puudutavat info jupiti internetti lekitanud.
Troonide mäng" on läbi aegade üks kallimaid ja vaadatumaid seriaale. 2016. aastal pälvis sari teist aastat järjest 12 Emmy auhinda. Kokku on sari kuue aasta jooksul võitnud 38 Emmyt, mis on teleajaloo suurim Emmyde arv ühe sarja kohta.
Sel hooajal jõuab vaatajateni kokku seitse episoodi ning viimane ehk järgmisel aastal linastuv kaheksas hooaeg kõigest kuus episoodi pikk. | Neli inimest vahistati "Troonide mängu" lekitamise kahtlustusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Episood pealkirjaga "The Spoils of War" lekkis internetti seriaali India levitaja Star India kaudu. Osa jõudis veebiavarustesse mõni päev enne HBO kanali linastust. Nelja inimest süüdistatakse nüüd arvutialases õigusrikkumises, vahendas EW.
"Me võtame seda rikkumist väga tõsiselt ja alustasime koheselt siseuurimist ning koostööd oma tehnoloogiapartneriga, et leida põhjus. See on tõsine olukord ning me lahendame selle õiguslike meetmete abil," kommenteeris Star India esindaja osa lekkimist.
Leke ei toonud kaasa tõsisemaid muutusi sarja vaadatavuses, pigem pakkus meediakära näol lisareklaami. "The Spoils of War" osa jõudis teleri vahendusel 10,2 miljoni televaatajani. HBO pole leket kommenteerinud.
Lekkimine pole seotud mastaapse küberrünnakuga HBO-le, mille käigus varastasid seni tabamata häkkerid ülimenuka seriaali käsikirjad. Lunaraha nõudnud häkkerid on "Troonide mängu" stsenaariumi ning muu HBO-d puudutavat info jupiti internetti lekitanud.
Troonide mäng" on läbi aegade üks kallimaid ja vaadatumaid seriaale. 2016. aastal pälvis sari teist aastat järjest 12 Emmy auhinda. Kokku on sari kuue aasta jooksul võitnud 38 Emmyt, mis on teleajaloo suurim Emmyde arv ühe sarja kohta.
Sel hooajal jõuab vaatajateni kokku seitse episoodi ning viimane ehk järgmisel aastal linastuv kaheksas hooaeg kõigest kuus episoodi pikk.
### Response:
Neli inimest vahistati "Troonide mängu" lekitamise kahtlustusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastane ja 198 sm pikkune Kaldre, kellel on olemas ka väliskogemus Saksamaa madalamatest liigadest ja Hispaania esiliigast, kogus eelmisel hooajal Eesti liigas 38 mänguga keskmiselt 7,4 punkti, 2,4 lauapalli ja 2,1 korvisöötu.
Lisaks Kaldrele on Rapla meeskond lepinguid pikendanud ka peatreener Aivar Kuusmaa ja ääremängijate Indrek Kajupanga ja Kristjan Voolaidiga. Paigas on ka esimene leegionär, kelleks on Vanderbilti ülikoolist Eestisse saabuv tagamees Nolan Cressler. | Sven Kaldre jätkab Rapla korvpallimeeskonnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastane ja 198 sm pikkune Kaldre, kellel on olemas ka väliskogemus Saksamaa madalamatest liigadest ja Hispaania esiliigast, kogus eelmisel hooajal Eesti liigas 38 mänguga keskmiselt 7,4 punkti, 2,4 lauapalli ja 2,1 korvisöötu.
Lisaks Kaldrele on Rapla meeskond lepinguid pikendanud ka peatreener Aivar Kuusmaa ja ääremängijate Indrek Kajupanga ja Kristjan Voolaidiga. Paigas on ka esimene leegionär, kelleks on Vanderbilti ülikoolist Eestisse saabuv tagamees Nolan Cressler.
### Response:
Sven Kaldre jätkab Rapla korvpallimeeskonnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui see oleks minu otsustada, siis oleks ta läinud. Aga see ei ole minu otsustada," vahendas Politico Scaramucci sõnu.
Humoorikas saates rääkis Scaramucci ka pikemalt oma 10-päevaseks jäänud karjäärist Valges Majas ning ka oma ekskolleegidest, kellest mõne kohta ta omal ajal New Yorkeri ajakirjaniku Ryan Lizzaga rääkides üsna krõbedaid väljendeid kasutas.
Colberti küsimusele, kas tema arvates lekitab Bannon meediale informatsiooni, vastas Scaramucci jaatavalt. "Kuulge, ma olen olnud sellel teemal üsnagi avameelne," lisas ta.
Oma karjääri administratsioonis meenutades väitis Scaramucci, hüüdnimega "Mooch", et ei muudaks sellest tagantjärele midagi. Samas tunnistas ta, et ei oodanud seda, et tema "parim enne" tähtaeg nii kiiresti saabub.
"Ma ei arvanud, et see väga kaua kestab, kuid ma arvasin, et see kestab kauem kui pakk piima. Kui sa ostsid mune ja keetsid neid päeval, mil ma kinga sain, siis maitsesid nad täiesti normaalselt, eks ole?" arutles ta.
Intervjuus kordas Scaramucci ka oma varasemat väidet, mille kohaselt pidas ta kurikuulsat vestlust New Yorkeri ajakirjanikuga nn off the record jutuajamiseks. Lizza on omakorda öelnud, et kogu telefonivestluse jooksul ei maininud Scaramucci kordagi, et jutt on konfidentsiaalne.
Samuti kordas Scaramucci oma pühapäevase ABC Newsi intervjuu ajal öeldut, et president Trump oleks pidanud oma esialgses avalduses Charlottesville'i sündmuste teemal võtma paremäärmuslaste vastu palju otsekohesema tooni.
Kuigi esmaspäeva õhtul tegi Trump pöördumise, kus ta otsesõnu rassistid, Ku Klux Klani ja neonatsid hukka mõistis, mõtiskles Colbert endise kommunikatsioonijuhiga vesteldes, miks kulus presidendil ikkagi kaks päeva, et otsesõnu paremäärmuslaste vastu sõna võtta. "Kas ta tellis endale selgroo Amazon Prime'ist," küsis saatejuht Scaramuccilt naljatledes.
Sellest, et Bannoni töökoht Valges Majas võib ohus olla ning et mitmed liitlased on kutsunud Trumpi üles teda vallandama, kirjutab ka New York Times.
TONIGHT: Anthony #TheMooch @Scaramucci is here and he's revealing who he would front-stab if he was still in the White House. #LSSC pic.twitter.com/sEljprdlH1
— The Late Show (@colbertlateshow) August 15, 2017
I didn’t think I was going to last too long, but I thought I’d last longer than a carton of milk. - @Scaramucci on his short tenure. #LSSC pic.twitter.com/cCTRsGxbgR
— The Late Show (@colbertlateshow) August 15, 2017
If it was up to me, he’d be gone. - @Scaramucci on Steve Bannon’s tenure in the White House. ???? #LSSC pic.twitter.com/HKHFgfawsn
— The Late Show (@colbertlateshow) August 15, 2017
Why'd it take 2 days to condemn the Nazis? Does he order his spine from Amazon Prime? - @StephenAtHome on Trump’s Nazi statement #LSSC pic.twitter.com/bUiFcPze4i
— The Late Show (@colbertlateshow) August 15, 2017
He is a compassionate person. - @Scaramucci on the president. #LSSC pic.twitter.com/zHYXRDU8Z9
— The Late Show (@colbertlateshow) August 15, 2017 | Scaramucci Colberti saates: kui see oleks minu teha, saaks Bannon kinga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui see oleks minu otsustada, siis oleks ta läinud. Aga see ei ole minu otsustada," vahendas Politico Scaramucci sõnu.
Humoorikas saates rääkis Scaramucci ka pikemalt oma 10-päevaseks jäänud karjäärist Valges Majas ning ka oma ekskolleegidest, kellest mõne kohta ta omal ajal New Yorkeri ajakirjaniku Ryan Lizzaga rääkides üsna krõbedaid väljendeid kasutas.
Colberti küsimusele, kas tema arvates lekitab Bannon meediale informatsiooni, vastas Scaramucci jaatavalt. "Kuulge, ma olen olnud sellel teemal üsnagi avameelne," lisas ta.
Oma karjääri administratsioonis meenutades väitis Scaramucci, hüüdnimega "Mooch", et ei muudaks sellest tagantjärele midagi. Samas tunnistas ta, et ei oodanud seda, et tema "parim enne" tähtaeg nii kiiresti saabub.
"Ma ei arvanud, et see väga kaua kestab, kuid ma arvasin, et see kestab kauem kui pakk piima. Kui sa ostsid mune ja keetsid neid päeval, mil ma kinga sain, siis maitsesid nad täiesti normaalselt, eks ole?" arutles ta.
Intervjuus kordas Scaramucci ka oma varasemat väidet, mille kohaselt pidas ta kurikuulsat vestlust New Yorkeri ajakirjanikuga nn off the record jutuajamiseks. Lizza on omakorda öelnud, et kogu telefonivestluse jooksul ei maininud Scaramucci kordagi, et jutt on konfidentsiaalne.
Samuti kordas Scaramucci oma pühapäevase ABC Newsi intervjuu ajal öeldut, et president Trump oleks pidanud oma esialgses avalduses Charlottesville'i sündmuste teemal võtma paremäärmuslaste vastu palju otsekohesema tooni.
Kuigi esmaspäeva õhtul tegi Trump pöördumise, kus ta otsesõnu rassistid, Ku Klux Klani ja neonatsid hukka mõistis, mõtiskles Colbert endise kommunikatsioonijuhiga vesteldes, miks kulus presidendil ikkagi kaks päeva, et otsesõnu paremäärmuslaste vastu sõna võtta. "Kas ta tellis endale selgroo Amazon Prime'ist," küsis saatejuht Scaramuccilt naljatledes.
Sellest, et Bannoni töökoht Valges Majas võib ohus olla ning et mitmed liitlased on kutsunud Trumpi üles teda vallandama, kirjutab ka New York Times.
TONIGHT: Anthony #TheMooch @Scaramucci is here and he's revealing who he would front-stab if he was still in the White House. #LSSC pic.twitter.com/sEljprdlH1
— The Late Show (@colbertlateshow) August 15, 2017
I didn’t think I was going to last too long, but I thought I’d last longer than a carton of milk. - @Scaramucci on his short tenure. #LSSC pic.twitter.com/cCTRsGxbgR
— The Late Show (@colbertlateshow) August 15, 2017
If it was up to me, he’d be gone. - @Scaramucci on Steve Bannon’s tenure in the White House. ???? #LSSC pic.twitter.com/HKHFgfawsn
— The Late Show (@colbertlateshow) August 15, 2017
Why'd it take 2 days to condemn the Nazis? Does he order his spine from Amazon Prime? - @StephenAtHome on Trump’s Nazi statement #LSSC pic.twitter.com/bUiFcPze4i
— The Late Show (@colbertlateshow) August 15, 2017
He is a compassionate person. - @Scaramucci on the president. #LSSC pic.twitter.com/zHYXRDU8Z9
— The Late Show (@colbertlateshow) August 15, 2017
### Response:
Scaramucci Colberti saates: kui see oleks minu teha, saaks Bannon kinga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sportlaskomisjonis on kokku 19 liiget, kellest 12 on sinna hääletatud kolleegide poolt ja seitse on nimetatud IAAF-i vastava komisjoni poolt.
Igal MM-il valitakse uued kuus sportlast, kes siis järgmise aasta 1. jaanuaril kauem ametis olnud liikmete kohad üle võtavad.
Tänavusel MM-il hääletati sportlaskomisjoni sprinter Kim Collins (SKN), käija Inaki Gomez (CAN), keskmaajooksja Adam Kszczot (POL), odaviskaja Thomas Röhler (GER), kaugushüppaja Ivana Španovic (SRB) ja pikamaajooksja Benita Willis (AUS). | Sportlased valisid uued kuus kolleegi IAAF-i sportlaskomisjoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sportlaskomisjonis on kokku 19 liiget, kellest 12 on sinna hääletatud kolleegide poolt ja seitse on nimetatud IAAF-i vastava komisjoni poolt.
Igal MM-il valitakse uued kuus sportlast, kes siis järgmise aasta 1. jaanuaril kauem ametis olnud liikmete kohad üle võtavad.
Tänavusel MM-il hääletati sportlaskomisjoni sprinter Kim Collins (SKN), käija Inaki Gomez (CAN), keskmaajooksja Adam Kszczot (POL), odaviskaja Thomas Röhler (GER), kaugushüppaja Ivana Španovic (SRB) ja pikamaajooksja Benita Willis (AUS).
### Response:
Sportlased valisid uued kuus kolleegi IAAF-i sportlaskomisjoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vedurijuhtide ametiühing teatas eelmise nädala neljapäeval, et korraldab esmaspäeva õhtul ja teisipäeval streigi, mis on vastusamm valitsuse poolt kavandatud raudteereformile. Reformiga soovib valitsus avada reisirongiliikluse konkurentsile ning jagada riikliku transpordiettevõtte VR-Yhtymä Oy neljaks osaks. VR on seni omanud Soome seaduste alusel reisirongiliikluse korraldamisel monopoli.
Teisipäevane streik puudutab nii VR-i kui ka Helsingi piirkonna transpordiettevõtte HSL (Helsingin seudun liikenne) linnalähiliine ja samuti ka kaugliinide reisi- ja kaubaronge.
Streigi tõttu jääb ära hinnanguliselt rohkem kui tuhat rongisõitu. VR on teatanud, et streik puudutab 300 kaugliinide ja 800 lähiliinide sõitu. Venemaale sõitvad Allegro ja Tolstoi rongid sõidavad tavapärase graafiku järgi.
Streik lõpeb keskööl ning kolmapäeva hommikul peaks olema tavapärane töörežiim taastatud. VR-i teatel võib siiski teatavaid graafikumuudatusi esineda ka lähipäevadel.
Ülevaadet sellest, kuidas võimalikku liikluskaost vältida, saab lugeda näiteks ajalehest Helsingin Sanomat, ringhäälingust Yle ning samuti HSL-i ja VR-i veebilehtedelt. | Soomes algas vedurijuhtide streik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vedurijuhtide ametiühing teatas eelmise nädala neljapäeval, et korraldab esmaspäeva õhtul ja teisipäeval streigi, mis on vastusamm valitsuse poolt kavandatud raudteereformile. Reformiga soovib valitsus avada reisirongiliikluse konkurentsile ning jagada riikliku transpordiettevõtte VR-Yhtymä Oy neljaks osaks. VR on seni omanud Soome seaduste alusel reisirongiliikluse korraldamisel monopoli.
Teisipäevane streik puudutab nii VR-i kui ka Helsingi piirkonna transpordiettevõtte HSL (Helsingin seudun liikenne) linnalähiliine ja samuti ka kaugliinide reisi- ja kaubaronge.
Streigi tõttu jääb ära hinnanguliselt rohkem kui tuhat rongisõitu. VR on teatanud, et streik puudutab 300 kaugliinide ja 800 lähiliinide sõitu. Venemaale sõitvad Allegro ja Tolstoi rongid sõidavad tavapärase graafiku järgi.
Streik lõpeb keskööl ning kolmapäeva hommikul peaks olema tavapärane töörežiim taastatud. VR-i teatel võib siiski teatavaid graafikumuudatusi esineda ka lähipäevadel.
Ülevaadet sellest, kuidas võimalikku liikluskaost vältida, saab lugeda näiteks ajalehest Helsingin Sanomat, ringhäälingust Yle ning samuti HSL-i ja VR-i veebilehtedelt.
### Response:
Soomes algas vedurijuhtide streik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nigel Raine Guelphi ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et nii tugev toime tekitab kahtluse, kas kimalased suudavad looduses üleüldse püsima jääda. Mõneski maailma paigas, sh Euroopa Liidus ja Raine'i kodumaal Kanadaski on küll ka neonikotinoide kasutamist piiratud või piiramist vähemalt tõsiselt arutatud.
Raine ja ta kaaslased uurisid, kuidas mõjub tiametoksaam emakimalastele kevadel, kui need on just talveunest ärganud ja teevad ettevalmistusi munemiseks. Nad hoidsid 300 emakimalast oludes, mis jäljendasid kevadist looduskeskkonda kõigi juurdekuuluvate stressiteguritega, kaasa arvatud parasiitnakkused.
Poolele katsekimalastest andsid nad ka siirupit, millele oli lisatud tiametoksaami koguses, mida võib kohata ka päris õietolmus ja -nektaris. Selguski, et seda taimekaitsevahendit saanud emakimalaste seas asus munele 26 protsenti vähem isendeid kui kontrollrühmas.
Arvutimudel näitas, et sellises olukorras võib looduslikke kimalaspopulatsioone ähvardada hukk. Raine'i sõnul on vajadus taimekaitsevahendite mõju mittekahjuritest putukatele veelgi ulatuslikumalt uurida seda arvestades vägagi pakiline. | Neonikotinoidid ähvardavad hävitada kimalased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nigel Raine Guelphi ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et nii tugev toime tekitab kahtluse, kas kimalased suudavad looduses üleüldse püsima jääda. Mõneski maailma paigas, sh Euroopa Liidus ja Raine'i kodumaal Kanadaski on küll ka neonikotinoide kasutamist piiratud või piiramist vähemalt tõsiselt arutatud.
Raine ja ta kaaslased uurisid, kuidas mõjub tiametoksaam emakimalastele kevadel, kui need on just talveunest ärganud ja teevad ettevalmistusi munemiseks. Nad hoidsid 300 emakimalast oludes, mis jäljendasid kevadist looduskeskkonda kõigi juurdekuuluvate stressiteguritega, kaasa arvatud parasiitnakkused.
Poolele katsekimalastest andsid nad ka siirupit, millele oli lisatud tiametoksaami koguses, mida võib kohata ka päris õietolmus ja -nektaris. Selguski, et seda taimekaitsevahendit saanud emakimalaste seas asus munele 26 protsenti vähem isendeid kui kontrollrühmas.
Arvutimudel näitas, et sellises olukorras võib looduslikke kimalaspopulatsioone ähvardada hukk. Raine'i sõnul on vajadus taimekaitsevahendite mõju mittekahjuritest putukatele veelgi ulatuslikumalt uurida seda arvestades vägagi pakiline.
### Response:
Neonikotinoidid ähvardavad hävitada kimalased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eks ma olen õnnelik olnud, aga samas, on ka mentaalselt ja füüsiliselt väsitav olnud. Natuke on vaja seedida ja tuleb puhata. Siis kestab rõõm pikemalt edasi," sõnas Õiglane intervjuu alustuseks oma MM-i järgsete tunnete kohta.
ERR-i spordireporteri Juhan Kilumetsa sõnul eristusid sellel korral ülejäänutest selgelt kaks kümnevõistlejat, prantslasest võitja Kevin Mayer ja Janek Õiglane, kes tegid kogu võistlust hea emotsiooniga, pidevalt olid käed taeva poole ja tõmbasid sellega ka publikut kaasa.
"Ma olen iga aasta muutunud võistlustel emotsionaalsemaks, sest ma tunnen, et see annab mulle juurde. Oleks olnud patt mitte kasutada sellist head publikut ära," selgitas Õiglane oma publikut kaasa haaravat võistlemisstiili.
Õiglane tõi Londonis tehtud kümnest alast eraldi esile kaks: "Esimese päeva lõpp oli minu jaoks ootamatu ja müstiline, kui parandasin (400 m jooksus) sekundiga isiklikku rekordit. Teine oli odavise. See emotsionaalne laksakas, mis sealt tuli, on kirjeldamatu."
"Nüüd tuleb oma nime säilitada sellel tasemel ja neljandast kohast kõrgemat taset saavutada. Pole mõtet vähemaga enam leppida," arvas Õiglane. | VIDEO | Janek Õiglane "Vikerhommikus": vähemaga pole mõtet enam leppida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eks ma olen õnnelik olnud, aga samas, on ka mentaalselt ja füüsiliselt väsitav olnud. Natuke on vaja seedida ja tuleb puhata. Siis kestab rõõm pikemalt edasi," sõnas Õiglane intervjuu alustuseks oma MM-i järgsete tunnete kohta.
ERR-i spordireporteri Juhan Kilumetsa sõnul eristusid sellel korral ülejäänutest selgelt kaks kümnevõistlejat, prantslasest võitja Kevin Mayer ja Janek Õiglane, kes tegid kogu võistlust hea emotsiooniga, pidevalt olid käed taeva poole ja tõmbasid sellega ka publikut kaasa.
"Ma olen iga aasta muutunud võistlustel emotsionaalsemaks, sest ma tunnen, et see annab mulle juurde. Oleks olnud patt mitte kasutada sellist head publikut ära," selgitas Õiglane oma publikut kaasa haaravat võistlemisstiili.
Õiglane tõi Londonis tehtud kümnest alast eraldi esile kaks: "Esimese päeva lõpp oli minu jaoks ootamatu ja müstiline, kui parandasin (400 m jooksus) sekundiga isiklikku rekordit. Teine oli odavise. See emotsionaalne laksakas, mis sealt tuli, on kirjeldamatu."
"Nüüd tuleb oma nime säilitada sellel tasemel ja neljandast kohast kõrgemat taset saavutada. Pole mõtet vähemaga enam leppida," arvas Õiglane.
### Response:
VIDEO | Janek Õiglane "Vikerhommikus": vähemaga pole mõtet enam leppida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus nõustus Swifti süüdistusega, et mees katsus keset fotosessiooni lauljatari seeliku alt. Kohtus käis tunnistusi andmas ka Swifti endine ihukaitsja, kes kinnitas, et nägi juhtunut pealt. "Ma ei näinud teda füüsiliselt katsumas, aga nägin tema kätt seeliku all," kinnitas Greg Dent, vahendas BBC.
Taylor Swift -- The 'Sexual Assault' Photo I Wanted to Keep Secret (PHOTO) https://t.co/qT5FRZLo4T
— TMZ (@TMZ) November 12, 2016
"Ma mõistan oma privileegi elus ja ühiskonnas ning võimekust kanda õlgadel kogu seda raskust, mis tuleneb enda kaitsmisest sellise juhtumi puhul. Ma loodan, et aitan sellega neid, kelle hääl peaks samuti kuuldav olema. Seetõttu kavatsen ma lähiajal teha annetusi mitmetele organisatsioonidele, et aidata seksuaalrünnakute ohvritel end kaitsta," ütles Swift pärast kohtuotsust. Swift sai valurahaks sümboolselt ühe dollari kannatuste eest.
Autor: Reuters/Scanpix
Kohtusse andis asja hoopis Mueller, kes väitis kaks aastat pärast juhtunut, et jäi oma töökohast Denveri raadiojaamas ilma seetõttu, et Swifti turvameeskond süüdistas teda naise tagumiku krabamises. Mees eitas süüd ja nõudis kahjutasuks kolm miljonit dollarit.
Endine raadiojaama KYGO töötaja Mueller ahistas Swifti Denveris keset lauljatari "Red" tuuri. Popstaar rääkis olukorrast raadiojaama juhtidele ning Mueller vallandati kaks päeva hiljem.
Oma poolehoidu Swiftil eon näidanud mitmed kuulsused, nende hulgas James Corden ja Amber Heard.
Proud of @taylorswift13 for standing strong https://t.co/iBHskhsmgw
— Amber Heard (@realamberheard) August 12, 2017 | Taylor Swift võitis kohtuasja teda ahistanud DJ üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus nõustus Swifti süüdistusega, et mees katsus keset fotosessiooni lauljatari seeliku alt. Kohtus käis tunnistusi andmas ka Swifti endine ihukaitsja, kes kinnitas, et nägi juhtunut pealt. "Ma ei näinud teda füüsiliselt katsumas, aga nägin tema kätt seeliku all," kinnitas Greg Dent, vahendas BBC.
Taylor Swift -- The 'Sexual Assault' Photo I Wanted to Keep Secret (PHOTO) https://t.co/qT5FRZLo4T
— TMZ (@TMZ) November 12, 2016
"Ma mõistan oma privileegi elus ja ühiskonnas ning võimekust kanda õlgadel kogu seda raskust, mis tuleneb enda kaitsmisest sellise juhtumi puhul. Ma loodan, et aitan sellega neid, kelle hääl peaks samuti kuuldav olema. Seetõttu kavatsen ma lähiajal teha annetusi mitmetele organisatsioonidele, et aidata seksuaalrünnakute ohvritel end kaitsta," ütles Swift pärast kohtuotsust. Swift sai valurahaks sümboolselt ühe dollari kannatuste eest.
Autor: Reuters/Scanpix
Kohtusse andis asja hoopis Mueller, kes väitis kaks aastat pärast juhtunut, et jäi oma töökohast Denveri raadiojaamas ilma seetõttu, et Swifti turvameeskond süüdistas teda naise tagumiku krabamises. Mees eitas süüd ja nõudis kahjutasuks kolm miljonit dollarit.
Endine raadiojaama KYGO töötaja Mueller ahistas Swifti Denveris keset lauljatari "Red" tuuri. Popstaar rääkis olukorrast raadiojaama juhtidele ning Mueller vallandati kaks päeva hiljem.
Oma poolehoidu Swiftil eon näidanud mitmed kuulsused, nende hulgas James Corden ja Amber Heard.
Proud of @taylorswift13 for standing strong https://t.co/iBHskhsmgw
— Amber Heard (@realamberheard) August 12, 2017
### Response:
Taylor Swift võitis kohtuasja teda ahistanud DJ üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna ilmselt korvpalliväljakul Wichita State reaalselt favoriit siiski ei ole, siis pidas ESPN vajalikuks oma automaatse reitingu kujunemist täpsemalt selgitada.
Eelmise hooaja lõpetas Wichita State BPI reitingu järgi riigis 15. positsioonil ning uue hooaja esikoht tuleb neile tänu sellel, et sisuliselt kogu nende tiim jätkab samas koosseisus ka tänavu. Selle reitingu silmis on see väga kõva näitaja.
BPI arvestuses on eraldi kaitset ja rünnakut arvestades Wichita State NCAA meeskondade arvestuses mõlemal juhul neljandal kohal, mis kokku annab tabelis liidrikoha.
Wichita State'i reiting on 12,17, mis tähendab, et nad on keskmiselt 12,17 punkti paremad kui keskmine üliõpilastiim neutraalsel väljakul. BPI indeksit hakati arvutama hooajast 2007/08 ja loomulikult pole Shockers varem nii kõrge numbriga hooajale vastu läinud. | Nurgeri ülikoolimeeskond on ESPN-i reitingu järgi suurim favoriit tiitlile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna ilmselt korvpalliväljakul Wichita State reaalselt favoriit siiski ei ole, siis pidas ESPN vajalikuks oma automaatse reitingu kujunemist täpsemalt selgitada.
Eelmise hooaja lõpetas Wichita State BPI reitingu järgi riigis 15. positsioonil ning uue hooaja esikoht tuleb neile tänu sellel, et sisuliselt kogu nende tiim jätkab samas koosseisus ka tänavu. Selle reitingu silmis on see väga kõva näitaja.
BPI arvestuses on eraldi kaitset ja rünnakut arvestades Wichita State NCAA meeskondade arvestuses mõlemal juhul neljandal kohal, mis kokku annab tabelis liidrikoha.
Wichita State'i reiting on 12,17, mis tähendab, et nad on keskmiselt 12,17 punkti paremad kui keskmine üliõpilastiim neutraalsel väljakul. BPI indeksit hakati arvutama hooajast 2007/08 ja loomulikult pole Shockers varem nii kõrge numbriga hooajale vastu läinud.
### Response:
Nurgeri ülikoolimeeskond on ESPN-i reitingu järgi suurim favoriit tiitlile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Poolast on Ühendriikide maavägede jaoks saanud kese kõigele, mida üritame heidutuse raames teha," ütles Hodges.
USA maavägi asutas mais Poolas uue Euroopa üksuste peakorteri, mis juhib 6000 sõdurit ja kaitseministeeriumi operatsioone NATO idatiival. USA tegevuse eesmärk on julgestada NATO idapoolseimaid riike, millele tekitavad muret Venemaa sagedased sõjaõppused ning Venemaa otsus annekteerida 2014. aastal Ukrainale kuuluv Krimmi poolsaar.
"Sajad Ameerika sõdurid harjutavad iga päev ... erinevates Poola osades, sest selle asupaik on niivõrd tähtis, geograafiliselt," ütles Hodges. Poola on "alliansis liider".
USA juhib Poolas ühte NATO idatiivale paigutatud neljast rahvusvahelisest pataljonist. Ülejäänud kolm paigutati Baltimaadesse ning neid juhivad Saksamaa, Suurbritannia ja Kanada.
"Kuna Poola lubab meil siin väljaõpet läbi viia ja rajatisi luua, on meil siin pataljon," lausus Hodges.
"Kuulsite meie presidenti ütlemas mõne nädala eest, et see ongi näide Ameerika pühendumusest NATO-le," lisas kindral, viidates USA presidendi Donald Trumpi avaldusele juulis Varssavis.
Hodges tegi avalduse ajal, mil Poola presidendi ja kaitseministri erimeelsused takistavad uute kindralite ametissenimetamist.
Kümned kindralid kas astusid tagasi või vallandati mitme vastuolulise reformi tõttu, mille kaitseminister Antoni Macierewicz rakendas pärast erakonna Seadus ja Õiglus (PiS) ametissesaamist 2015. aasta oktoobris. President Andrzej Duda kritiseeris augusti alguses sõjaväe uut käsuliini ning tõkestas kaitseministri välja valitud kindralite ametissesaamise. | Kindral: Poola on USA maaväe jaoks heidutuse "kese" Euroopas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Poolast on Ühendriikide maavägede jaoks saanud kese kõigele, mida üritame heidutuse raames teha," ütles Hodges.
USA maavägi asutas mais Poolas uue Euroopa üksuste peakorteri, mis juhib 6000 sõdurit ja kaitseministeeriumi operatsioone NATO idatiival. USA tegevuse eesmärk on julgestada NATO idapoolseimaid riike, millele tekitavad muret Venemaa sagedased sõjaõppused ning Venemaa otsus annekteerida 2014. aastal Ukrainale kuuluv Krimmi poolsaar.
"Sajad Ameerika sõdurid harjutavad iga päev ... erinevates Poola osades, sest selle asupaik on niivõrd tähtis, geograafiliselt," ütles Hodges. Poola on "alliansis liider".
USA juhib Poolas ühte NATO idatiivale paigutatud neljast rahvusvahelisest pataljonist. Ülejäänud kolm paigutati Baltimaadesse ning neid juhivad Saksamaa, Suurbritannia ja Kanada.
"Kuna Poola lubab meil siin väljaõpet läbi viia ja rajatisi luua, on meil siin pataljon," lausus Hodges.
"Kuulsite meie presidenti ütlemas mõne nädala eest, et see ongi näide Ameerika pühendumusest NATO-le," lisas kindral, viidates USA presidendi Donald Trumpi avaldusele juulis Varssavis.
Hodges tegi avalduse ajal, mil Poola presidendi ja kaitseministri erimeelsused takistavad uute kindralite ametissenimetamist.
Kümned kindralid kas astusid tagasi või vallandati mitme vastuolulise reformi tõttu, mille kaitseminister Antoni Macierewicz rakendas pärast erakonna Seadus ja Õiglus (PiS) ametissesaamist 2015. aasta oktoobris. President Andrzej Duda kritiseeris augusti alguses sõjaväe uut käsuliini ning tõkestas kaitseministri välja valitud kindralite ametissesaamise.
### Response:
Kindral: Poola on USA maaväe jaoks heidutuse "kese" Euroopas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kerli sõnul on ta praegu n-ö loomingulises kookonis. "Elan erakuna metsas ning töötan uue muusika ja visuaalide kallal," selgitas ta Õhtulehele.
"Lisaks sellele olen suurel enesearmastuse missioonil – teen palju trenni, toitun tervislikult, mediteerin ja tegelen oma vaimse arenguga. Minu praegune põhiline eesmärk on iga hetke nautimine ja püsiv rahutunne." | Kerli töötab erakuna uue muusika ja visuaalide kallal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kerli sõnul on ta praegu n-ö loomingulises kookonis. "Elan erakuna metsas ning töötan uue muusika ja visuaalide kallal," selgitas ta Õhtulehele.
"Lisaks sellele olen suurel enesearmastuse missioonil – teen palju trenni, toitun tervislikult, mediteerin ja tegelen oma vaimse arenguga. Minu praegune põhiline eesmärk on iga hetke nautimine ja püsiv rahutunne."
### Response:
Kerli töötab erakuna uue muusika ja visuaalide kallal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid sai toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest, et avada 2019. aastal Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuses aastaringselt kasutatav keskaja ajalugu käsitlev tegevusmuuseum-külastuskeskus.
Muuseumisse luuakse atraktiivne ja aktiivset osalemist pakkuv ekspositsioon, mis võimaldab läbi viia temaatilisi meelelahutusliku ja hariva sisuga keskaja kultuuri ning kombestikku tutvustavaid programme.
"Augusti lõpus on plaanis muuseumi esemed linnusest välja kolida, et teha ruumi algavatele ehitustöödele," ütles linnuse juhataja Kaire Tooming. "Selle asemel, et hulk meile mittevajalikke asju lihtsalt ära visata või kuhugi seisma jätta, korraldasime möödunud laupäeval lõbusa väljamüügi. Muude esemete hulgas leidsid endale uued omanikud näiteks raudrüüde koopiad ja ka piletikiosk. Kokku teenis muuseum oksjonil 3015 eurot, mis on suureks abiks linnuse lõunakülje varisenud müüri taastamisel," selgitas Tooming.
Septembrikuus, enne suuremaid ehitustöid on piiskopilinnuses plaanis läbi viia arheoloogilised kaevamised praeguse piletikioski kohal, kuhu on kavas rajada uus külastuskeskus.
Sel nädalal on Haapsalu piiskopilinnus külastajatele avatud iga päev 10.00 – 18.00. | Viimane võimalus on külastada pikalt remonti minevat Haapsalu piiskopilinnust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid sai toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest, et avada 2019. aastal Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuses aastaringselt kasutatav keskaja ajalugu käsitlev tegevusmuuseum-külastuskeskus.
Muuseumisse luuakse atraktiivne ja aktiivset osalemist pakkuv ekspositsioon, mis võimaldab läbi viia temaatilisi meelelahutusliku ja hariva sisuga keskaja kultuuri ning kombestikku tutvustavaid programme.
"Augusti lõpus on plaanis muuseumi esemed linnusest välja kolida, et teha ruumi algavatele ehitustöödele," ütles linnuse juhataja Kaire Tooming. "Selle asemel, et hulk meile mittevajalikke asju lihtsalt ära visata või kuhugi seisma jätta, korraldasime möödunud laupäeval lõbusa väljamüügi. Muude esemete hulgas leidsid endale uued omanikud näiteks raudrüüde koopiad ja ka piletikiosk. Kokku teenis muuseum oksjonil 3015 eurot, mis on suureks abiks linnuse lõunakülje varisenud müüri taastamisel," selgitas Tooming.
Septembrikuus, enne suuremaid ehitustöid on piiskopilinnuses plaanis läbi viia arheoloogilised kaevamised praeguse piletikioski kohal, kuhu on kavas rajada uus külastuskeskus.
Sel nädalal on Haapsalu piiskopilinnus külastajatele avatud iga päev 10.00 – 18.00.
### Response:
Viimane võimalus on külastada pikalt remonti minevat Haapsalu piiskopilinnust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal karikavõistlustel värava löönud Jääger viibis täna platsil taaskord 90 minutit, saades kirja nullimängu, kirjutab Soccernet.ee.
Valerenga paikneb liigatabelis 16 meeskonna konkurentsis 11. kohal. | Jääger ja Valerenga leppisid tabeli viimase vastu viigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal karikavõistlustel värava löönud Jääger viibis täna platsil taaskord 90 minutit, saades kirja nullimängu, kirjutab Soccernet.ee.
Valerenga paikneb liigatabelis 16 meeskonna konkurentsis 11. kohal.
### Response:
Jääger ja Valerenga leppisid tabeli viimase vastu viigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Harku vallas elavad maksumaksjad teevad päevast päeva tööd, teenivad maksutulu ja mitte vähe. Nüüd antakse meile teada, et meie enda raha, s.o makstud maksude eest ehitatud maja, mida ükski riigiasutus ei vaja, üritatakse maha müüa," kirjutas Kotkas Postimehes ilmunud arvamusartiklis.
Arvestades seda, et tegemist on koolimajaga, ei saa Kotka sõnul ostunõudlus olema ülemäära suur olema. "Vastavalt Harku valla üldplaneeringule on koolikompleksi puhul tegemist riigi- ja sisekaitse maaga, mitte elamu- või ärimaaga. See piirab arendusplaane ja seab ka hinnapiiri."
Kotkas märkis, et Muraste koolikompleksis on pinda umbes 12 000 ruutmeetrit, selle ehitusmaksumus võiks praeguseid ehitushindasid arvestades olla ligi 15 miljonit eurot.
"Miks sisekaitseakadeemia ühes linnaservas väga heas korras koolikompleksi maha jätab ja endale teise serva samas mahus kompleksi ehitab, meie ei tea. Küll teame me seda, mida mahajäetud koolikompleksiga peale hakata," kirjutas vallavolikogu liige. | Harku volikogu liige: riik andku Muraste piirivalvekool vallale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Harku vallas elavad maksumaksjad teevad päevast päeva tööd, teenivad maksutulu ja mitte vähe. Nüüd antakse meile teada, et meie enda raha, s.o makstud maksude eest ehitatud maja, mida ükski riigiasutus ei vaja, üritatakse maha müüa," kirjutas Kotkas Postimehes ilmunud arvamusartiklis.
Arvestades seda, et tegemist on koolimajaga, ei saa Kotka sõnul ostunõudlus olema ülemäära suur olema. "Vastavalt Harku valla üldplaneeringule on koolikompleksi puhul tegemist riigi- ja sisekaitse maaga, mitte elamu- või ärimaaga. See piirab arendusplaane ja seab ka hinnapiiri."
Kotkas märkis, et Muraste koolikompleksis on pinda umbes 12 000 ruutmeetrit, selle ehitusmaksumus võiks praeguseid ehitushindasid arvestades olla ligi 15 miljonit eurot.
"Miks sisekaitseakadeemia ühes linnaservas väga heas korras koolikompleksi maha jätab ja endale teise serva samas mahus kompleksi ehitab, meie ei tea. Küll teame me seda, mida mahajäetud koolikompleksiga peale hakata," kirjutas vallavolikogu liige.
### Response:
Harku volikogu liige: riik andku Muraste piirivalvekool vallale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen saanud teada, et Narvas on tüüpiline, et korjatakse kokku ID-kaardid ja sekretär hääletab töökollektiivi eest. Seda on mulle muu jutu sees kui tavalist ja normaalset tegevust kirjeldatud. Siis sain küll peavalu," ütles Raik usutluses Postimehele.
Raik märkis, et on kaks teemat, millega pole aga mõtet narvalasi torkida: need on NATO ja 9. mai. "Ja ei pea ikka ja jälle küsima, kas Narva on järgmine ja mida narvalased Venemaast arvavad. Inimesi ei pea sellise valiku ette seadma, et kumma riigi poole nad kriisis hoiaksid. Kõige parem, kui me kunagi ei peaks seda teada saamagi."
Keskerakondlik kohalik võim vaevleb Raiki sõnul sisetülides. "Peaasi, et nad ise aru saaksid, kelle poolt on. Juhtivad keskerakondlased on öelnud, et Narva Keskerakond pole Keskerakond. See on Narva võimulolev klann, kes on Keskerakonna liikmed." | Raik: Narvas on tavaline, et töötajate eest hääletab asutuse sekretär | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen saanud teada, et Narvas on tüüpiline, et korjatakse kokku ID-kaardid ja sekretär hääletab töökollektiivi eest. Seda on mulle muu jutu sees kui tavalist ja normaalset tegevust kirjeldatud. Siis sain küll peavalu," ütles Raik usutluses Postimehele.
Raik märkis, et on kaks teemat, millega pole aga mõtet narvalasi torkida: need on NATO ja 9. mai. "Ja ei pea ikka ja jälle küsima, kas Narva on järgmine ja mida narvalased Venemaast arvavad. Inimesi ei pea sellise valiku ette seadma, et kumma riigi poole nad kriisis hoiaksid. Kõige parem, kui me kunagi ei peaks seda teada saamagi."
Keskerakondlik kohalik võim vaevleb Raiki sõnul sisetülides. "Peaasi, et nad ise aru saaksid, kelle poolt on. Juhtivad keskerakondlased on öelnud, et Narva Keskerakond pole Keskerakond. See on Narva võimulolev klann, kes on Keskerakonna liikmed."
### Response:
Raik: Narvas on tavaline, et töötajate eest hääletab asutuse sekretär |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Perioodilise tehnoülevaatuse puudus seisneb selles, et mootorrataste mürasummutussüsteemide muutmine on tehniliselt väga kiire,” selgitas maanteeameti tehnoosakonna juhtivekspert Alar Allaste. Näiteks dB-killeri ehk mürasummuti eemaldamine võib tema sõnul võtta vaid sekundid. “Seega tehnilise lahenduse lihtsuse tõttu on võimalik mootorratas ülevaatuse ajaks nõuetele vastavaks muuta.”
Teisel juhul pole kaasaegsed lahendused enam visuaalselt nii märgatavad ja tähele panemata võivad jääda näiteks labade süsteemi juhtimisele tehtud muudatused.
See tähendab, et mitte ainult puudub politseil võimekus selgelt tuvastada müra piirmäärade ületamist, vaid keskkonnaalane rikkumine jääb sellisel juhul tuvastamata ka tehnoülevaatuse tegijal. Seega võib öelda, et liiklusseaduse § 219 ja § 220, mis sätestavad vastavalt sellise sõiduki juhtimise ja juhtima lubamise eest rahatrahvi (vastavalt kuni 200 või 400 eurot), seisavad seaduses suuresti ilma praktilise rakendusvõimaluseta, kuigi vajadust selle järele on.
"Liiklusjärelevalve käigus on võimalus liiklusseaduse alusel määrata müra piirmäärasid ületava sõiduki juhile rahatrahv, aga takistuseks saab vajalike mõõteriistade puudumine. Seega paberil on seisukord parem kui tegelikus elus."
“Tänasel päeval ei ole mootorratastega ülemäärase mürasaaste põhjustamine tegevus, mille eest saaks kedagi vastutusele võtta. Liiklusjärelevalve käigus on võimalus liiklusseaduse alusel määrata müra piirmäärasid ületava sõiduki juhile rahatrahv, aga takistuseks saab vajalike mõõteriistade puudumine. Seega paberil on seisukord parem kui tegelikus elus,” märkis Allaste.
Politsei vanempressiesindaja Seiko Kuik ka kinnitas ERR-ile, et politseil pole plaanis endale mõõteseadmeid muretseda.
Peale selle teeb olukorra keeruliseks see, et müra piirmäärade ületamine on situatsioonipõhine. “Müra piirmäärade ületamine sõltub sõidukist ja selle tehnilistest lahendustest. TNO [Madalmaade teaduslike rakendusuuringute organisatsioon – toim] on oma veel avaldamata uuringus viidanud oletatavale suhtelisele piirmäärade ületamisele illegaalsete väljalaskesüsteemide kasutamisel 16 dB ja halbade sõiduharjumuste puhul 10 dB,” ütles Allaste. Seega võib ühe illegaalse väljalaskesüsteemiga kaherattalise mootorratta müratase küündida 90–96 dB-ni.
Samuti on subjektiivne ka mürasummutussüsteemide hindamine tehnoülevaatusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väljastatud dokumendis „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ seisab, et seisumüra katse tehakse ainult juhul, kui ülevaataja arvates võib müratase ületada piirnorme.
Kui ülevaataja arvates tundub kõik olevat tip-top, ei ole juhil kohustust oma sõiduki mürataset kontrollimisele anda. Mõõtmine on oma olemuselt lihtsasti tehtav – müramõõtja suunatakse sõiduki mootori poole ja mõõdetakse selle mürataset seisuasendist.
Aga omavoliline tehniline muutmine ei ole ainus põhjus, mis mürataseme lubatust kõrgemaks ajab. “Mootorrataste mürasaaste probleem väljendub vahetult tänaval, aga teema ise on mitmetahuline ja hõlmab nii tootjaid kui ka sõidukite omanikke,” märkis Allaste. Mürasaaste põhjuseid võib jaotada järgmiselt:
hooletu sõiduharjumus (nt startimine/sõitmine kõrgete pööretega, äärmuslikud kiirendused, kiirusületused);
tehnilised ümberehitused (manipulatsioonid, nt võidusõidu väljalase, dB-killerid, täiendavad juhtseadmed, illegaalsed labasüsteemid jne);
tüübikinnitus liiga lärmavatele väljalaskesüsteemidele (tüübikinnituste hälvete ärakasutamine);
tootjate poolt tüübikinnituse „halli ala“ kasutamine (võidusõidu režiimid, äärmiselt valjud väljaspool testipiirkondasid, dB-killerid jne).
Uutele mootorratastele on kehtestatud tüübikinnituse raamistikus müraga seotud nõuded, mida tootjad peavad jälgima. Nendes nõuetes toimusid mõne aasta eest muudatused. Muudatused olid suunatud testimismeetodite täiustamisele ja turujärelevalve parandamisele ning puudutasid veel väljalaskesüsteemi omavolilist muutmist ning varusummutisüsteeme. “Praegu kehtivad Euro 4 müra piirmäärad, mis põhimõtteliselt on püsinud muutumatutena 1990. aastast,” ütles Allaste.
Euroopa Komisjoni tellimusel teeb TNO praegu uuringut potentsiaalsete uute Euro 5 piirmäärade väljatöötamiseks. “Kuigi lõplikku aruannet ei ole veel avaldatud, siis esialgsel hinnangul on piirnormid kõrged ja teatud L kategooria sõidukite puhul võib isegi 8 dB (A) alandada, ilma täiendavate tehniliste muudatusteta.” Allaste sõnul on eesmärk muudatused jõustada aastaks 2020/2021.
"Praegu kehtivad Euro 4 müra piirmäärad, mis põhimõtteliselt on püsinud muutumatutena 1990. aastast."
Kui võtta ette Tallinna linna strateegiline mürakaart, siis algab kriitiline liiklus- ja tööstusmüra tase juba 60 dB-st. Tõsi, müra normaaltase sõltub maa-ala kasutusest ja need jagunevad nelja kategooriasse: looduslik puhkeala, elamuala (sh laste- ja
õppeasutused), segaala, (sh elamud, tööstused, kauplused jt) ning tööstusala. Elamu- ja segaalal algab liiklusmüra päevane kriitiline tase vastavalt 70 ja 75 dB-st. Selline müratase on aga tootjate tüübikinnituste järgi mootorrataste puhul pigem tavaline.
Võib ju väita, et kuivõrd meie teedel näeb mootorrattaid harvem kui teisi, neljarattalisi tavasõidukeid, ei tee need üksikud normaaltasemete ületamised üldjoontes kellelegi midagi. Aga teevad. Muutliku tugevuse ja kvaliteediga müra on häirivam ja tervist kahjustavam kui ühtlane müra. Seetõttu tundubki, et koduakna alt vaiksemal õhtul mööduva mootorratta tekitatud müra küündib kõrva valuläve kriitilise ülempiirini, mis jääb 120 dB ümber.
"Kui kõik mootorratastega seotud müraprobleemid ei leia lahendust, siis eeldatavasti tänavapildis muudatusi ei toimu."
Samas tuleb arvestada, et mootorratastest tingitud müra häirivuse aktuaalsus sõltub kliimast. “Põhja-Euroopas kusagil 20 protsenti aastast ehk peamiselt suvisel puhkuste ja turismihooajal. Seevastu Lõuna-Euroopas, kus mootorrattad on rohkem levinud igapäevased sõiduvahendid, on see aktuaalne 50 protsenti aastast,“ selgitas Allaste.
Maanteeameti jaoks on sõidukite keskkonnasõbralikkus olulisel kohal, aga seda on raske saavutada. “Kui kõik mootorratastega seotud müraprobleemid ei leia lahendust, siis eeldatavasti tänavapildis muudatusi ei toimu,” nentis Allaste kokkuvõtvalt. | Mootorrattaga müristamise eest saab karistada küll – aga ennekõike teoorias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Perioodilise tehnoülevaatuse puudus seisneb selles, et mootorrataste mürasummutussüsteemide muutmine on tehniliselt väga kiire,” selgitas maanteeameti tehnoosakonna juhtivekspert Alar Allaste. Näiteks dB-killeri ehk mürasummuti eemaldamine võib tema sõnul võtta vaid sekundid. “Seega tehnilise lahenduse lihtsuse tõttu on võimalik mootorratas ülevaatuse ajaks nõuetele vastavaks muuta.”
Teisel juhul pole kaasaegsed lahendused enam visuaalselt nii märgatavad ja tähele panemata võivad jääda näiteks labade süsteemi juhtimisele tehtud muudatused.
See tähendab, et mitte ainult puudub politseil võimekus selgelt tuvastada müra piirmäärade ületamist, vaid keskkonnaalane rikkumine jääb sellisel juhul tuvastamata ka tehnoülevaatuse tegijal. Seega võib öelda, et liiklusseaduse § 219 ja § 220, mis sätestavad vastavalt sellise sõiduki juhtimise ja juhtima lubamise eest rahatrahvi (vastavalt kuni 200 või 400 eurot), seisavad seaduses suuresti ilma praktilise rakendusvõimaluseta, kuigi vajadust selle järele on.
"Liiklusjärelevalve käigus on võimalus liiklusseaduse alusel määrata müra piirmäärasid ületava sõiduki juhile rahatrahv, aga takistuseks saab vajalike mõõteriistade puudumine. Seega paberil on seisukord parem kui tegelikus elus."
“Tänasel päeval ei ole mootorratastega ülemäärase mürasaaste põhjustamine tegevus, mille eest saaks kedagi vastutusele võtta. Liiklusjärelevalve käigus on võimalus liiklusseaduse alusel määrata müra piirmäärasid ületava sõiduki juhile rahatrahv, aga takistuseks saab vajalike mõõteriistade puudumine. Seega paberil on seisukord parem kui tegelikus elus,” märkis Allaste.
Politsei vanempressiesindaja Seiko Kuik ka kinnitas ERR-ile, et politseil pole plaanis endale mõõteseadmeid muretseda.
Peale selle teeb olukorra keeruliseks see, et müra piirmäärade ületamine on situatsioonipõhine. “Müra piirmäärade ületamine sõltub sõidukist ja selle tehnilistest lahendustest. TNO [Madalmaade teaduslike rakendusuuringute organisatsioon – toim] on oma veel avaldamata uuringus viidanud oletatavale suhtelisele piirmäärade ületamisele illegaalsete väljalaskesüsteemide kasutamisel 16 dB ja halbade sõiduharjumuste puhul 10 dB,” ütles Allaste. Seega võib ühe illegaalse väljalaskesüsteemiga kaherattalise mootorratta müratase küündida 90–96 dB-ni.
Samuti on subjektiivne ka mürasummutussüsteemide hindamine tehnoülevaatusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väljastatud dokumendis „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ seisab, et seisumüra katse tehakse ainult juhul, kui ülevaataja arvates võib müratase ületada piirnorme.
Kui ülevaataja arvates tundub kõik olevat tip-top, ei ole juhil kohustust oma sõiduki mürataset kontrollimisele anda. Mõõtmine on oma olemuselt lihtsasti tehtav – müramõõtja suunatakse sõiduki mootori poole ja mõõdetakse selle mürataset seisuasendist.
Aga omavoliline tehniline muutmine ei ole ainus põhjus, mis mürataseme lubatust kõrgemaks ajab. “Mootorrataste mürasaaste probleem väljendub vahetult tänaval, aga teema ise on mitmetahuline ja hõlmab nii tootjaid kui ka sõidukite omanikke,” märkis Allaste. Mürasaaste põhjuseid võib jaotada järgmiselt:
hooletu sõiduharjumus (nt startimine/sõitmine kõrgete pööretega, äärmuslikud kiirendused, kiirusületused);
tehnilised ümberehitused (manipulatsioonid, nt võidusõidu väljalase, dB-killerid, täiendavad juhtseadmed, illegaalsed labasüsteemid jne);
tüübikinnitus liiga lärmavatele väljalaskesüsteemidele (tüübikinnituste hälvete ärakasutamine);
tootjate poolt tüübikinnituse „halli ala“ kasutamine (võidusõidu režiimid, äärmiselt valjud väljaspool testipiirkondasid, dB-killerid jne).
Uutele mootorratastele on kehtestatud tüübikinnituse raamistikus müraga seotud nõuded, mida tootjad peavad jälgima. Nendes nõuetes toimusid mõne aasta eest muudatused. Muudatused olid suunatud testimismeetodite täiustamisele ja turujärelevalve parandamisele ning puudutasid veel väljalaskesüsteemi omavolilist muutmist ning varusummutisüsteeme. “Praegu kehtivad Euro 4 müra piirmäärad, mis põhimõtteliselt on püsinud muutumatutena 1990. aastast,” ütles Allaste.
Euroopa Komisjoni tellimusel teeb TNO praegu uuringut potentsiaalsete uute Euro 5 piirmäärade väljatöötamiseks. “Kuigi lõplikku aruannet ei ole veel avaldatud, siis esialgsel hinnangul on piirnormid kõrged ja teatud L kategooria sõidukite puhul võib isegi 8 dB (A) alandada, ilma täiendavate tehniliste muudatusteta.” Allaste sõnul on eesmärk muudatused jõustada aastaks 2020/2021.
"Praegu kehtivad Euro 4 müra piirmäärad, mis põhimõtteliselt on püsinud muutumatutena 1990. aastast."
Kui võtta ette Tallinna linna strateegiline mürakaart, siis algab kriitiline liiklus- ja tööstusmüra tase juba 60 dB-st. Tõsi, müra normaaltase sõltub maa-ala kasutusest ja need jagunevad nelja kategooriasse: looduslik puhkeala, elamuala (sh laste- ja
õppeasutused), segaala, (sh elamud, tööstused, kauplused jt) ning tööstusala. Elamu- ja segaalal algab liiklusmüra päevane kriitiline tase vastavalt 70 ja 75 dB-st. Selline müratase on aga tootjate tüübikinnituste järgi mootorrataste puhul pigem tavaline.
Võib ju väita, et kuivõrd meie teedel näeb mootorrattaid harvem kui teisi, neljarattalisi tavasõidukeid, ei tee need üksikud normaaltasemete ületamised üldjoontes kellelegi midagi. Aga teevad. Muutliku tugevuse ja kvaliteediga müra on häirivam ja tervist kahjustavam kui ühtlane müra. Seetõttu tundubki, et koduakna alt vaiksemal õhtul mööduva mootorratta tekitatud müra küündib kõrva valuläve kriitilise ülempiirini, mis jääb 120 dB ümber.
"Kui kõik mootorratastega seotud müraprobleemid ei leia lahendust, siis eeldatavasti tänavapildis muudatusi ei toimu."
Samas tuleb arvestada, et mootorratastest tingitud müra häirivuse aktuaalsus sõltub kliimast. “Põhja-Euroopas kusagil 20 protsenti aastast ehk peamiselt suvisel puhkuste ja turismihooajal. Seevastu Lõuna-Euroopas, kus mootorrattad on rohkem levinud igapäevased sõiduvahendid, on see aktuaalne 50 protsenti aastast,“ selgitas Allaste.
Maanteeameti jaoks on sõidukite keskkonnasõbralikkus olulisel kohal, aga seda on raske saavutada. “Kui kõik mootorratastega seotud müraprobleemid ei leia lahendust, siis eeldatavasti tänavapildis muudatusi ei toimu,” nentis Allaste kokkuvõtvalt.
### Response:
Mootorrattaga müristamise eest saab karistada küll – aga ennekõike teoorias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval külastab peaminister Süüria piiri lähedal asuvas Gaziantepi linnas Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (UN/IOM) esindust ja Nizipi linnakus asuvat pagulaslaagrit. Peaminister kohtub ka Gaziantepi linnapea Fatma Şahiniga, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Õhtul suundub peaminister Ratas edasi pealinna Ankarasse, kus kolmapäeval ootavad ees kohtumised Türgi riigijuhtidega, teiste seas kolleeg Binali Yıldırımiga.
Kohtumistel nii Gaziantepis kui ka Ankaras arutatakse Euroopa Liidule ja Türgile olulisi teemasid nagu ränne ja pagulaste olukord, julgeolek ja võitlus terrorismiga, aga ka Eesti ja Türgi suhteid, seisab pressiteates.
Euroopa Liit ja Türgi sõlmisid 2016. aasta kevadel kokkuleppe, mis peatas suuresti Türgi kaudu ebaseaduslike põgenike tulva Euroopasse. Praegu elab Türgis üle kolme miljoni pagulase, neist enamik Süüriast.
Euroopa Liit toetab Türgit pagulaste aitamisel kahe aasta jooksul kolme miljardi euroga, Eesti panus pagulasrahastusse on 2,8 miljonit eurot. Euroopa Liit ja liikmesriigid teevad Türgiga koostööd kõigis ettevõtmistes, et parandada humanitaarolukorda Süürias. | Jüri Ratas sõitis visiidile Türki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval külastab peaminister Süüria piiri lähedal asuvas Gaziantepi linnas Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (UN/IOM) esindust ja Nizipi linnakus asuvat pagulaslaagrit. Peaminister kohtub ka Gaziantepi linnapea Fatma Şahiniga, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Õhtul suundub peaminister Ratas edasi pealinna Ankarasse, kus kolmapäeval ootavad ees kohtumised Türgi riigijuhtidega, teiste seas kolleeg Binali Yıldırımiga.
Kohtumistel nii Gaziantepis kui ka Ankaras arutatakse Euroopa Liidule ja Türgile olulisi teemasid nagu ränne ja pagulaste olukord, julgeolek ja võitlus terrorismiga, aga ka Eesti ja Türgi suhteid, seisab pressiteates.
Euroopa Liit ja Türgi sõlmisid 2016. aasta kevadel kokkuleppe, mis peatas suuresti Türgi kaudu ebaseaduslike põgenike tulva Euroopasse. Praegu elab Türgis üle kolme miljoni pagulase, neist enamik Süüriast.
Euroopa Liit toetab Türgit pagulaste aitamisel kahe aasta jooksul kolme miljardi euroga, Eesti panus pagulasrahastusse on 2,8 miljonit eurot. Euroopa Liit ja liikmesriigid teevad Türgiga koostööd kõigis ettevõtmistes, et parandada humanitaarolukorda Süürias.
### Response:
Jüri Ratas sõitis visiidile Türki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | India meedia seostas neljapäeval ja reedel 30 neist surmadest hapnikuvarude puudumisega, sest haiglat hapnikuga varustav firma oli tarned maksmata arvete tõttu peatanud.
Võimud on sestsaadik käivitanud juurdluse hapnikuprobleemide põhjuste kohta, kuid eitanud oma süüd Gorakhpuri Baba Raghav Das Medical College'i haiglas aset leidnud surmajuhtumites.
"Ma võin kinnitada 12 lapse surma laupäeval ja veel 13 surma pühapäeval," lausus haigla uus juht P.K Singh AFP-le esmaspäeva õhtul.
Singh nimetati ametisse tema eelkäija vallandamise järel möödunud nädalal.
Varasem ametli avaldus kinnitas 60 lapse surma alates möödunud esmaspäevast.
Osariigi peaminister Yogi Adityanath peaminister Narendra Modi parteist on tõotanud karistada igaüht, kelle lohakus kinnitust leiab.
See piirkond Uttar Pradeshi osariigis on üks India vaesemaid ja igal aastal registreeritakse seal sadu laste surmajuhtumeid Jaapani entsefaliidi ja akuutse entsefaliidisündroomi (AES) tagajärjel.
"Enamikul 25-st nädalavahetusel surnust oli AES," märkis Singh," lubades parandada "patsientide kogemust" haiglas. | India haiglas suri nädalaga 85 last | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
India meedia seostas neljapäeval ja reedel 30 neist surmadest hapnikuvarude puudumisega, sest haiglat hapnikuga varustav firma oli tarned maksmata arvete tõttu peatanud.
Võimud on sestsaadik käivitanud juurdluse hapnikuprobleemide põhjuste kohta, kuid eitanud oma süüd Gorakhpuri Baba Raghav Das Medical College'i haiglas aset leidnud surmajuhtumites.
"Ma võin kinnitada 12 lapse surma laupäeval ja veel 13 surma pühapäeval," lausus haigla uus juht P.K Singh AFP-le esmaspäeva õhtul.
Singh nimetati ametisse tema eelkäija vallandamise järel möödunud nädalal.
Varasem ametli avaldus kinnitas 60 lapse surma alates möödunud esmaspäevast.
Osariigi peaminister Yogi Adityanath peaminister Narendra Modi parteist on tõotanud karistada igaüht, kelle lohakus kinnitust leiab.
See piirkond Uttar Pradeshi osariigis on üks India vaesemaid ja igal aastal registreeritakse seal sadu laste surmajuhtumeid Jaapani entsefaliidi ja akuutse entsefaliidisündroomi (AES) tagajärjel.
"Enamikul 25-st nädalavahetusel surnust oli AES," märkis Singh," lubades parandada "patsientide kogemust" haiglas.
### Response:
India haiglas suri nädalaga 85 last |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sander Raieste sai Baskonia eest veidi üle kuue minuti mänguaega ning eestlase arvele jäi kaks punkti, kaks lauapalli ja üks vaheltlõige. Baskonia resultatiivseim oli Alec Peters 18 punktiga, võitjate parimana viskas Tyler Dorsey 17 punkti.
Baskonia (7-16) on tabelis 16. kohal, Olympiakos (13-9) paikneb kuuendal tabelireal.
Moskva CSKA oli kodusaalis võidukas, kui 91:71 tulemusega alistati Berliini Alba. Võitjate eest tegi kaksikduubli Nikola Milutinov, kes viskas üleplatsimehena 21 punkti ja haaras 11 lauapalli, Iffe Lundberg ja Ivan Ukhov tõid mõlemad 11 punkti. Kaotajate resultatiivseim oli Luke Sikma 15 punktiga.
CSKA (14-9) on turniiritabelis viiendal kohal, Alba (7-16) hoiab 15. kohta.
Kaunase Žalgiris pidi kaheksandat mängu järjest tunnistama vastaste paremust, seekord jäädi koduväljakul alla Kaasani Unicsile. Leedu klubi võitis avaveerandi 26:24, kuid teisel veerandajal läks juhtima külalismeeskond, kes võitis avapoolaja 45:39. Kolmandal veerandajal kasvatas Unics vahet veelgi ning Venemaa klubi võitis kohtumise 76:67.
Lorenzo Brown viskas Unicsi eest 19 punkti ja andis 10 korvisöötu, John Browni arvele jäi 15 punkti ja 11 lauapalli. Žalgirise parimana tõi Edgaras Ulanovas 16 punkti, Lukas Lekavicius 14 punkti.
Unics (13-10) on tabelis seitsmendal kohal, Žalgiris (3-18) on 18. ehk viimasel kohal.
Tiitlikaitsja Istanbuli Anadolu Efes alistas 78:72 tulemusega Villeurbanne'i Asveli. Neli kaugviset tabanud Shane Larkin tõi Efesi parimana 19 punkti, kaotajate poolel viskas Marcos Knight 21 punkti.
Efes (12-11) on turniiritabelis kaheksandal kohal, Asvel (9-15) paikneb 13. kohal. | Euroliiga: Raieste ja Baskonia pidid tunnistama vastaste paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sander Raieste sai Baskonia eest veidi üle kuue minuti mänguaega ning eestlase arvele jäi kaks punkti, kaks lauapalli ja üks vaheltlõige. Baskonia resultatiivseim oli Alec Peters 18 punktiga, võitjate parimana viskas Tyler Dorsey 17 punkti.
Baskonia (7-16) on tabelis 16. kohal, Olympiakos (13-9) paikneb kuuendal tabelireal.
Moskva CSKA oli kodusaalis võidukas, kui 91:71 tulemusega alistati Berliini Alba. Võitjate eest tegi kaksikduubli Nikola Milutinov, kes viskas üleplatsimehena 21 punkti ja haaras 11 lauapalli, Iffe Lundberg ja Ivan Ukhov tõid mõlemad 11 punkti. Kaotajate resultatiivseim oli Luke Sikma 15 punktiga.
CSKA (14-9) on turniiritabelis viiendal kohal, Alba (7-16) hoiab 15. kohta.
Kaunase Žalgiris pidi kaheksandat mängu järjest tunnistama vastaste paremust, seekord jäädi koduväljakul alla Kaasani Unicsile. Leedu klubi võitis avaveerandi 26:24, kuid teisel veerandajal läks juhtima külalismeeskond, kes võitis avapoolaja 45:39. Kolmandal veerandajal kasvatas Unics vahet veelgi ning Venemaa klubi võitis kohtumise 76:67.
Lorenzo Brown viskas Unicsi eest 19 punkti ja andis 10 korvisöötu, John Browni arvele jäi 15 punkti ja 11 lauapalli. Žalgirise parimana tõi Edgaras Ulanovas 16 punkti, Lukas Lekavicius 14 punkti.
Unics (13-10) on tabelis seitsmendal kohal, Žalgiris (3-18) on 18. ehk viimasel kohal.
Tiitlikaitsja Istanbuli Anadolu Efes alistas 78:72 tulemusega Villeurbanne'i Asveli. Neli kaugviset tabanud Shane Larkin tõi Efesi parimana 19 punkti, kaotajate poolel viskas Marcos Knight 21 punkti.
Efes (12-11) on turniiritabelis kaheksandal kohal, Asvel (9-15) paikneb 13. kohal.
### Response:
Euroliiga: Raieste ja Baskonia pidid tunnistama vastaste paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rapidi jaoks algas kõrgliiga 24. vooru kohtumine kiire eduga: juba kolmandal minutil avas tarmukalt rünnakule kaasa tõusnud vasakkaitsja Lucian Goge skoori. Rohkem tabamusi esimese 45 minuti jooksul kirja ei saadud, vahendab Soccernet.
55. minutil saabus õnn ka kodumeeskonna õuele, kui nurgalöögist viigistas mänguseisu Mihai Lixandru. Mattias Käit tegi kaasa kogu kohtumise.
Bukaresti Rapid paikneb Rumeenia kõrgliigas seitsmendal tabelireal, Gaz Metan Medias on 13. kohal. Rapidi järgmine vastane on kolmandat kohta hoidev FC Voluntari, kellega kohtutakse teisipäeval.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Algkoosseisus alustanud Käit aitas koduklubi viigini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rapidi jaoks algas kõrgliiga 24. vooru kohtumine kiire eduga: juba kolmandal minutil avas tarmukalt rünnakule kaasa tõusnud vasakkaitsja Lucian Goge skoori. Rohkem tabamusi esimese 45 minuti jooksul kirja ei saadud, vahendab Soccernet.
55. minutil saabus õnn ka kodumeeskonna õuele, kui nurgalöögist viigistas mänguseisu Mihai Lixandru. Mattias Käit tegi kaasa kogu kohtumise.
Bukaresti Rapid paikneb Rumeenia kõrgliigas seitsmendal tabelireal, Gaz Metan Medias on 13. kohal. Rapidi järgmine vastane on kolmandat kohta hoidev FC Voluntari, kellega kohtutakse teisipäeval.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Algkoosseisus alustanud Käit aitas koduklubi viigini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses poolfinaalis alistas Venemaa 3:2 (2:1) Ukraina, kusjuures Venemaa väravavaht tõrjus 70 sekundit enne lõppu penalti. Selles kohtumises oli tegev ka Eesti kohtunik Grigori Ošomkov.
Teises poolfinaalis olid vastamisi eelmise EM-i finalistid Hispaania ja Portugal. Kui 2018. aastal Sloveenias peetud EMil võitis Portugal otsustava mängu lisaajal 3:2, siis seekord võitsid nad 3:2, lüües otsustava värava 79 sekundit enne kohtumise lõppu. Sealjuures oli Hispaania võitnud avapoolaja 2:0.
Finalistid Venemaa ja Portugal on käimasoleval EM-il tunnistanud vaid võite. Eelmisel EM-il kohtusid nad poolfinaalis ja siis võitis Ljubljanas peetud mängus avapoolaja Venemaa 1:0, kuid mängu 3:2 võit kuulus Portugalile.
Medalimängud peetakse EM-il pühapäeval, 6. veebruaril. | Saalijalgpalli EM-i finaalis kohtuvad Venemaa ja Portugal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses poolfinaalis alistas Venemaa 3:2 (2:1) Ukraina, kusjuures Venemaa väravavaht tõrjus 70 sekundit enne lõppu penalti. Selles kohtumises oli tegev ka Eesti kohtunik Grigori Ošomkov.
Teises poolfinaalis olid vastamisi eelmise EM-i finalistid Hispaania ja Portugal. Kui 2018. aastal Sloveenias peetud EMil võitis Portugal otsustava mängu lisaajal 3:2, siis seekord võitsid nad 3:2, lüües otsustava värava 79 sekundit enne kohtumise lõppu. Sealjuures oli Hispaania võitnud avapoolaja 2:0.
Finalistid Venemaa ja Portugal on käimasoleval EM-il tunnistanud vaid võite. Eelmisel EM-il kohtusid nad poolfinaalis ja siis võitis Ljubljanas peetud mängus avapoolaja Venemaa 1:0, kuid mängu 3:2 võit kuulus Portugalile.
Medalimängud peetakse EM-il pühapäeval, 6. veebruaril.
### Response:
Saalijalgpalli EM-i finaalis kohtuvad Venemaa ja Portugal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 149,3 kilomeetri pikkuse etapi võitnud Maxim van Gils edestas 40 sekundiga teisena lõpetanud Luka Mezgeci ning kolmandana finišisse jõudnud Tim Declerqi. Reedese etapi võiduga tõusis van Gils velotuuri üldarvestuses liidriks.
Van Gils edestab üldarvestuses 36 sekundiga Santiago Buitrago Sanchezst, kolmandat kohta hoiab portugaallane Rui Costa, kes kaotab liidrile 48 sekundiga. Markus Pajur hoiab üldarvestuses 60. kohta (+16.01), Martin Laas on 69. kohal (+18.06).
Noorte arvestuses hoiab esikohta samuti van Gils, Markus Pajur on 25 noorratturi arvestuses 17. kohal.
Velotuuri viimasel etapil läbivad ratturid 138,9 kilomeetrit. | Van Gils tõusis Saudi Araabia velotuuri liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
149,3 kilomeetri pikkuse etapi võitnud Maxim van Gils edestas 40 sekundiga teisena lõpetanud Luka Mezgeci ning kolmandana finišisse jõudnud Tim Declerqi. Reedese etapi võiduga tõusis van Gils velotuuri üldarvestuses liidriks.
Van Gils edestab üldarvestuses 36 sekundiga Santiago Buitrago Sanchezst, kolmandat kohta hoiab portugaallane Rui Costa, kes kaotab liidrile 48 sekundiga. Markus Pajur hoiab üldarvestuses 60. kohta (+16.01), Martin Laas on 69. kohal (+18.06).
Noorte arvestuses hoiab esikohta samuti van Gils, Markus Pajur on 25 noorratturi arvestuses 17. kohal.
Velotuuri viimasel etapil läbivad ratturid 138,9 kilomeetrit.
### Response:
Van Gils tõusis Saudi Araabia velotuuri liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel hooajal vormel-1 sarjas viimasele kohale ning ainsana punktideta jäänud Haasi meeskond keskendus möödunud aastal tänavuse hooaja vormeli arendamisele, sest käesolevast aastast hakkavad vormel-1 sarjas kehtima uued regulatsioonid. Uus vormel kannab nime VF-22.
"Loomulikult oleme optimistlikud, et meie raske töö ja pingutus kandub üle ka rajale. 2020. aastal tegime otsuse, et panustame rohkem VF-22 arendamisse, mistõttu möödunud hooaeg oli meie jaoks raske," rääkis tiimiomanik Gene Haas, vahendab BBC Sport.
"Loodetavasti hakkab meie pingutus vilja kandma ja suudame sel hooajal konkureerida punktikohtadele," lisas Haas.
Haas korraldab esimesed hooajaeelsed testimised veebruari lõpus, hooaja avaetapp toimub märtsi keskel Bahreinis. Tiimis sõidavad ka sel aastal sakslane Mick Schumacher ja venelane Nikita Mazepin.
Launching the new era of Formula 1 cars
Proudly presenting the #VF22 #HaasF1 #FWD2022 pic.twitter.com/JvK9YoJjbb
— Haas F1 Team (@HaasF1Team) February 4, 2022 | Haas tutvustas esimesena uue vormel-1 hooaja võistlusmasinat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel hooajal vormel-1 sarjas viimasele kohale ning ainsana punktideta jäänud Haasi meeskond keskendus möödunud aastal tänavuse hooaja vormeli arendamisele, sest käesolevast aastast hakkavad vormel-1 sarjas kehtima uued regulatsioonid. Uus vormel kannab nime VF-22.
"Loomulikult oleme optimistlikud, et meie raske töö ja pingutus kandub üle ka rajale. 2020. aastal tegime otsuse, et panustame rohkem VF-22 arendamisse, mistõttu möödunud hooaeg oli meie jaoks raske," rääkis tiimiomanik Gene Haas, vahendab BBC Sport.
"Loodetavasti hakkab meie pingutus vilja kandma ja suudame sel hooajal konkureerida punktikohtadele," lisas Haas.
Haas korraldab esimesed hooajaeelsed testimised veebruari lõpus, hooaja avaetapp toimub märtsi keskel Bahreinis. Tiimis sõidavad ka sel aastal sakslane Mick Schumacher ja venelane Nikita Mazepin.
Launching the new era of Formula 1 cars
Proudly presenting the #VF22 #HaasF1 #FWD2022 pic.twitter.com/JvK9YoJjbb
— Haas F1 Team (@HaasF1Team) February 4, 2022
### Response:
Haas tutvustas esimesena uue vormel-1 hooaja võistlusmasinat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gazprom avaldas reedel ametliku nimekirja direkorite nõukogu nominentidest, lisades, et aktsionäride hääletus toimub juunis Peterburis.
Gazpromi teade tuli nädal peale seda, kui Schröder, kes on Venemaa presidendi Vladimir Putini kauaaegne sõber ning on juba praegu olulistel ametikohtadel Nord Streamis ja Rosneftis, teatas oma taskuhäälingus, et mitte Venemaa ei tärista praegu mõõka, vaid Ukraina, vahendas Politico.
Teade Schröder nominatsioonist sai ägeda vastukaja Saksamaal, kus parlamendi kaitsekomisjoni esimees Marie-Agnes Strack-Zimmermann soovitas Schröderilt ära võtta kantsleri ametipensioni.
"Schröder kahjustab riiki, mida ta peaks teenima ja võtab selle eest rahumeeli vastu raha autokraadilt," kirjutas Strack-Zimmermann sotsiaalmeedias.
Schröder, kellel paistis kodumaisest kriitikast olevat ükskõik, kritiseeris reedel lisaks veel neid riike, kes otsustasid diplomaatilisel tasandil boikoteerida Pekingi taliolümpiamänge. "Igaüks, kes tahab survestada Hiinat boikotiga ja moraliseeriva välispoliitikaga, mängib ohtlikku mängu," teatas Schröder, lisades, et Hiina on Saksamaa jaoks kõige tähtsam turg. | Endine Saksamaa kantsler Schröder esitati Gazpromi nõukogusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gazprom avaldas reedel ametliku nimekirja direkorite nõukogu nominentidest, lisades, et aktsionäride hääletus toimub juunis Peterburis.
Gazpromi teade tuli nädal peale seda, kui Schröder, kes on Venemaa presidendi Vladimir Putini kauaaegne sõber ning on juba praegu olulistel ametikohtadel Nord Streamis ja Rosneftis, teatas oma taskuhäälingus, et mitte Venemaa ei tärista praegu mõõka, vaid Ukraina, vahendas Politico.
Teade Schröder nominatsioonist sai ägeda vastukaja Saksamaal, kus parlamendi kaitsekomisjoni esimees Marie-Agnes Strack-Zimmermann soovitas Schröderilt ära võtta kantsleri ametipensioni.
"Schröder kahjustab riiki, mida ta peaks teenima ja võtab selle eest rahumeeli vastu raha autokraadilt," kirjutas Strack-Zimmermann sotsiaalmeedias.
Schröder, kellel paistis kodumaisest kriitikast olevat ükskõik, kritiseeris reedel lisaks veel neid riike, kes otsustasid diplomaatilisel tasandil boikoteerida Pekingi taliolümpiamänge. "Igaüks, kes tahab survestada Hiinat boikotiga ja moraliseeriva välispoliitikaga, mängib ohtlikku mängu," teatas Schröder, lisades, et Hiina on Saksamaa jaoks kõige tähtsam turg.
### Response:
Endine Saksamaa kantsler Schröder esitati Gazpromi nõukogusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägise kohtumise avaveerandi võitis Pärnu 25:20. Poolajavileks võitles külalismeeskond kaotusseisust välja ning vaheajale mindi 42:42 viigiseisul. Viimase veerandaja eel oli seis jätkuvalt viigis, 56:56.
Neljandal veerandajal läks Pärnu korduvalt juhtima, kuid Kalev/Cramo suutis kaotusseisu kiirelt vähendada. Pool minutit enne kohtumise lõppu viis Artur Konontsuki kaugvise Pärnu 78:77 juhtima, ent Kalev/Cramo järgmisel rünnakul pääses Silas Melson vabaviskejoonele ning ameeriklane tabas mõlemad visked.
Pärnul oli pärast Melsoni vabaviskeid aega üheks rünnakuks, kuid Mihkel Kirvese vise läks mööda ning Kalev/Cramo teenis napi 79:78 võidu.
Võitjate resultatiivseim oli Donovan Jackson 22 punktiga, Kristjan Kitsingu arvele jäi 16 punkti ja viis lauapalli ning Silas Melson kogus 13 punkti ja andis viis korvisöötu. Pärnu eest tegi kaksikduubli Mihkel Kirves, kes tõi meeskonna parimana 16 punkti ja 11 lauapalli.
Kalev/Cramo on võitnud 16 kohtumist ja kaotanud kõigest kaks ning hoiab turniiritabelis kolmandat kohta, Pärnu paikneb üheksa võidu ja üheksa kaotusega seitsmendal kohal.
Õhtu teises kohtumises sai Tartu Ülikool Maks & Moorits kodusaalis 77:62 tulemusega jagu Tallinna Kalevist. Koroonaviiruse tõttu jäid mängust eemale tartlaste peatreener Nikolajs Mazurs ja abitreener Tiit Sokk, lisaks ka mõned mängijad.
Tartu Ülikool Maks & Mooritsat ajutiselt juhendanud Olari Naritsa sõnul komistati esimesel veerandil. "Esimene veerandaeg oli meil kehv, me ei olnud kuidagi valmis ja alguses ei leidnud õiget vahetuste rütmi ka. Lasime neil avaveerandil visata 30 punkti, aga pärast saime kaitses asjad toimima ja mängu lõpuks jäi neile ju ainult 62," märkis Narits, kes jäi meeskonnaga rahule.
Tartlaste eest tegid kaksikduubli Adomas Drungilas, kes viskas 18 punkti ja haaras 11 lauapalli, ning Emmanuel Wembi, kes tõi 12 punkti ja 13 lauapalli. Kaotajate resultatiivseim oli Tadas Pazera 14 punktiga.
Tartu Ülikool teenis 12 kaotuse kõrvale viienda võidu ning on tabelis 10. kohal, Tallinna Kalev on kolme võidu ja 15 kaotusega 14. ehk viimasel kohal. | Kalev/Cramo sai võõrsil napi võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägise kohtumise avaveerandi võitis Pärnu 25:20. Poolajavileks võitles külalismeeskond kaotusseisust välja ning vaheajale mindi 42:42 viigiseisul. Viimase veerandaja eel oli seis jätkuvalt viigis, 56:56.
Neljandal veerandajal läks Pärnu korduvalt juhtima, kuid Kalev/Cramo suutis kaotusseisu kiirelt vähendada. Pool minutit enne kohtumise lõppu viis Artur Konontsuki kaugvise Pärnu 78:77 juhtima, ent Kalev/Cramo järgmisel rünnakul pääses Silas Melson vabaviskejoonele ning ameeriklane tabas mõlemad visked.
Pärnul oli pärast Melsoni vabaviskeid aega üheks rünnakuks, kuid Mihkel Kirvese vise läks mööda ning Kalev/Cramo teenis napi 79:78 võidu.
Võitjate resultatiivseim oli Donovan Jackson 22 punktiga, Kristjan Kitsingu arvele jäi 16 punkti ja viis lauapalli ning Silas Melson kogus 13 punkti ja andis viis korvisöötu. Pärnu eest tegi kaksikduubli Mihkel Kirves, kes tõi meeskonna parimana 16 punkti ja 11 lauapalli.
Kalev/Cramo on võitnud 16 kohtumist ja kaotanud kõigest kaks ning hoiab turniiritabelis kolmandat kohta, Pärnu paikneb üheksa võidu ja üheksa kaotusega seitsmendal kohal.
Õhtu teises kohtumises sai Tartu Ülikool Maks & Moorits kodusaalis 77:62 tulemusega jagu Tallinna Kalevist. Koroonaviiruse tõttu jäid mängust eemale tartlaste peatreener Nikolajs Mazurs ja abitreener Tiit Sokk, lisaks ka mõned mängijad.
Tartu Ülikool Maks & Mooritsat ajutiselt juhendanud Olari Naritsa sõnul komistati esimesel veerandil. "Esimene veerandaeg oli meil kehv, me ei olnud kuidagi valmis ja alguses ei leidnud õiget vahetuste rütmi ka. Lasime neil avaveerandil visata 30 punkti, aga pärast saime kaitses asjad toimima ja mängu lõpuks jäi neile ju ainult 62," märkis Narits, kes jäi meeskonnaga rahule.
Tartlaste eest tegid kaksikduubli Adomas Drungilas, kes viskas 18 punkti ja haaras 11 lauapalli, ning Emmanuel Wembi, kes tõi 12 punkti ja 13 lauapalli. Kaotajate resultatiivseim oli Tadas Pazera 14 punktiga.
Tartu Ülikool teenis 12 kaotuse kõrvale viienda võidu ning on tabelis 10. kohal, Tallinna Kalev on kolme võidu ja 15 kaotusega 14. ehk viimasel kohal.
### Response:
Kalev/Cramo sai võõrsil napi võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ott Tänaku arvates peaks Hyundai auto olema lumistes tingimustes paremas hoos, kui peamiselt asfaldil sõidetud Monte Carlo rallil.
"Kui tingimused olid natukene keerulisemad, siis polnud meie tempo tegelikult üldse halb. Me suutsime teiste meeskondadega konkureerida. Kui rehv pidas kõvasti, siis jäime küll teistest maha, aga meil oli ka teisi probleeme, seega me kindlasti polnud oma parimas vormis," ütles Tänak ralliportaalile DirtFish.
Vaatamata Monte Carlos kimbutanud probleemidele usub Tänak jätkuvalt auto potentsiaali. "Kui räägime puhtalt jõudlusest, siis meie autol on kindlasti potentsiaali. Auto on väga kiire, aga me peame seda korralikult arendama, et sõitjatena saaksime täielikult keskenduda sõitmisele," rääkis Tänak.
Andrea Adamo juhtimisel käis Hyundai võistlemas ka rallidel väljaspool MM-sarja, kuid Tänaku sõnul selleks hetkel põhjust ei ole. "Ma arvan, et oleme kõigega hetkel tagajalgadel. Kõigepealt peame kõikvõimalikud probleemid tuvastama, autod jooksma panema ning varuosad ja arenduse valmis saama. Kui meil siis tekib võimalus, siis kindlasti proovime teistel võistlustel osaleda, kuid hetkel on meil väga palju tegemist," tõdes Tänak.
MM-sarja järgmine etapp toimub Rootsis 24.-27. veebruarini. | Tänak: meie autol on kindlasti potentsiaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ott Tänaku arvates peaks Hyundai auto olema lumistes tingimustes paremas hoos, kui peamiselt asfaldil sõidetud Monte Carlo rallil.
"Kui tingimused olid natukene keerulisemad, siis polnud meie tempo tegelikult üldse halb. Me suutsime teiste meeskondadega konkureerida. Kui rehv pidas kõvasti, siis jäime küll teistest maha, aga meil oli ka teisi probleeme, seega me kindlasti polnud oma parimas vormis," ütles Tänak ralliportaalile DirtFish.
Vaatamata Monte Carlos kimbutanud probleemidele usub Tänak jätkuvalt auto potentsiaali. "Kui räägime puhtalt jõudlusest, siis meie autol on kindlasti potentsiaali. Auto on väga kiire, aga me peame seda korralikult arendama, et sõitjatena saaksime täielikult keskenduda sõitmisele," rääkis Tänak.
Andrea Adamo juhtimisel käis Hyundai võistlemas ka rallidel väljaspool MM-sarja, kuid Tänaku sõnul selleks hetkel põhjust ei ole. "Ma arvan, et oleme kõigega hetkel tagajalgadel. Kõigepealt peame kõikvõimalikud probleemid tuvastama, autod jooksma panema ning varuosad ja arenduse valmis saama. Kui meil siis tekib võimalus, siis kindlasti proovime teistel võistlustel osaleda, kuid hetkel on meil väga palju tegemist," tõdes Tänak.
MM-sarja järgmine etapp toimub Rootsis 24.-27. veebruarini.
### Response:
Tänak: meie autol on kindlasti potentsiaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiinlased kogusid lühikava eest 82,83 punkti, mis ületas Venemaa uisutajate Anastassia Mišina - Aleksandr Galljamovi varasemat maailmarekordit. Teise koha said Mišina ja Galljamov, kes kogusid lühikavas 82,64 punkti ning kolmanda koha said ameeriklased Alexa Knierim - Brandon Frazier, kes teenisid 75,00 punkti.
Meeste lühikavas pälvis esikoha ameeriklane Nathan Chen, kes kogus kohtunikelt 111,71 punkti. Teise koha sai jaapanlane Shoma Uno 105,46 punktiga ning kolmanda koha venelane Mark Kondratjuk 95,81 punktiga.
Jäätantsu lühikavas edestasid 86,56 punkti teeninud ameeriklased Madison Hubbell - Zachary Donohue Venemaa paari Viktoria Sinitsina - Nikita Katsalapov (85,05 p) ning Itaalia duot Charlene Guignard - Marco Fabbri (83,83 p).
Võistkonnavõistluses osaleb kokku kümme riiki: tiitlikaitsja Kanada, Hiina, Tšehhi, Gruusia, Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Venemaa, Ukraina ja USA.
Võistkonnavõistlusel koguvad riigid punkte meeste ja naiste üksiksõidu ning paarissõidu ja jäätantsu eest. Võistkonnavõistlus on jaotatud kvalifikatsiooni- ja põhivõistluseks, kuhu pääseb viis parimat võistkonda. Põhivõistlusel jagatakse punkte ka vabakava eest. Iga ala võitja teenib kümme punkti, teine koht üheksa, kolmas koht kaheksa punkti jne. Kõikide sõitude peale kõige rohkem punkte kogunud riik teenib olümpiakulla.
Reedese seisuga hoiab esikohta USA, kes on kogunud 28 punkti. Teisel kohal on Venemaa Olümpiakomitee* (26 punkti) ning kolmandal kohal Hiina (21 punkti).
* Venemaa sportlased võistlevad Pekingi taliolümpiamängudel Venemaa Olümpiakomitee nime all. | Hiina iluuisupaar püstitas olümpiamängudel maailmarekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiinlased kogusid lühikava eest 82,83 punkti, mis ületas Venemaa uisutajate Anastassia Mišina - Aleksandr Galljamovi varasemat maailmarekordit. Teise koha said Mišina ja Galljamov, kes kogusid lühikavas 82,64 punkti ning kolmanda koha said ameeriklased Alexa Knierim - Brandon Frazier, kes teenisid 75,00 punkti.
Meeste lühikavas pälvis esikoha ameeriklane Nathan Chen, kes kogus kohtunikelt 111,71 punkti. Teise koha sai jaapanlane Shoma Uno 105,46 punktiga ning kolmanda koha venelane Mark Kondratjuk 95,81 punktiga.
Jäätantsu lühikavas edestasid 86,56 punkti teeninud ameeriklased Madison Hubbell - Zachary Donohue Venemaa paari Viktoria Sinitsina - Nikita Katsalapov (85,05 p) ning Itaalia duot Charlene Guignard - Marco Fabbri (83,83 p).
Võistkonnavõistluses osaleb kokku kümme riiki: tiitlikaitsja Kanada, Hiina, Tšehhi, Gruusia, Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Venemaa, Ukraina ja USA.
Võistkonnavõistlusel koguvad riigid punkte meeste ja naiste üksiksõidu ning paarissõidu ja jäätantsu eest. Võistkonnavõistlus on jaotatud kvalifikatsiooni- ja põhivõistluseks, kuhu pääseb viis parimat võistkonda. Põhivõistlusel jagatakse punkte ka vabakava eest. Iga ala võitja teenib kümme punkti, teine koht üheksa, kolmas koht kaheksa punkti jne. Kõikide sõitude peale kõige rohkem punkte kogunud riik teenib olümpiakulla.
Reedese seisuga hoiab esikohta USA, kes on kogunud 28 punkti. Teisel kohal on Venemaa Olümpiakomitee* (26 punkti) ning kolmandal kohal Hiina (21 punkti).
* Venemaa sportlased võistlevad Pekingi taliolümpiamängudel Venemaa Olümpiakomitee nime all.
### Response:
Hiina iluuisupaar püstitas olümpiamängudel maailmarekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia duo Stefania Constantini - Amos Mosaner alistasid hommikuses kohtumises Norra paari Kristin Skaslien - Magnus Nedregotten 11:8 ning õhtuses matšis olid itaallased 10:2 tulemusega üle Tšehhi paarist Zuzana Paulova - Tomaš Pauli.
Turniiritabelis on Itaalia järel kolme võidu ja ühe kaotusega Suurbritannia ja Kanada. Britid Jennifer Dodds ja Bruce Mouat võitsid reedel 9:8 tulemusega Austraalia paari Tahli Gill - Dean Hewitt.
Kanada segapaar Rachel Homan - John Morris said reede hommikul peetud kohtumises 7:5 tulemusega jagu Šveitsist ning õhtuses kohtumises teenisid kanadalased 8:6 võidu Hiina üle. | Itaalia jätkab segapaaride turniiril täiseduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia duo Stefania Constantini - Amos Mosaner alistasid hommikuses kohtumises Norra paari Kristin Skaslien - Magnus Nedregotten 11:8 ning õhtuses matšis olid itaallased 10:2 tulemusega üle Tšehhi paarist Zuzana Paulova - Tomaš Pauli.
Turniiritabelis on Itaalia järel kolme võidu ja ühe kaotusega Suurbritannia ja Kanada. Britid Jennifer Dodds ja Bruce Mouat võitsid reedel 9:8 tulemusega Austraalia paari Tahli Gill - Dean Hewitt.
Kanada segapaar Rachel Homan - John Morris said reede hommikul peetud kohtumises 7:5 tulemusega jagu Šveitsist ning õhtuses kohtumises teenisid kanadalased 8:6 võidu Hiina üle.
### Response:
Itaalia jätkab segapaaride turniiril täiseduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kutsekoolides said positiivse kiirtesti tulemuse 2,1 protsenti testitud õpilastest (239) ja 3 protsenti töötajatest (65).
Rohke nakatumise tõttu oli tervikuna sel nädalal vähemalt ühe päeva distantsõppel 35 üldhariduskooli õpilased, teatas haridusministeerium.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul tuleb uuel nädalal jätkata kõigi koolipere liikmete testimist.
"Eriti oluline on kogu koolipere kiirtestimine muutunud lähikontaktsuse olukorras, kus koolist koju jäävad vaid kiirtesti positiivse tulemuse saanud ja haigussümptomitega lapsed," ütles Kersna.
Valitsus otsustas sel nädalal, et alates esmaspäevast lõpeb haridusasutustes tekkinud lähikontakti korral tervete laste karantiini saatmine. Leevendus kehtib kõigile kuni 18-aastastele (kaasaarvatud) ja käesoleva õppeaasta kestel 19-aastaseks saavatele lastele ja noortele, kes said lähikontaktseks lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis, noorsootööasutuses või huvitegevuses. Kui lähikontakt toimus mujal, näiteks perekonnas, üritusel, tuleb jääda tavakorras seitsmeks päevaks karantiini.
Positiivse kiirtesti saanud laps ei pea enam minema PCR-testi tegema, vaid ta peab jääma kümneks päevaks isolatsiooni, vajaduse korral tuleb võtta ühendust perearstiga. Muudatus puudutab vaid lähikontaktseid õpilasi, vaktsineerimata või viirushaigust läbipõdemata õpetajatel tuleb lähikontakti korral jääda endiselt seitsmeks päevaks karantiini. | Koolides andsid kiirtestid nädalaga pea 5500 positiivset tulemust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kutsekoolides said positiivse kiirtesti tulemuse 2,1 protsenti testitud õpilastest (239) ja 3 protsenti töötajatest (65).
Rohke nakatumise tõttu oli tervikuna sel nädalal vähemalt ühe päeva distantsõppel 35 üldhariduskooli õpilased, teatas haridusministeerium.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul tuleb uuel nädalal jätkata kõigi koolipere liikmete testimist.
"Eriti oluline on kogu koolipere kiirtestimine muutunud lähikontaktsuse olukorras, kus koolist koju jäävad vaid kiirtesti positiivse tulemuse saanud ja haigussümptomitega lapsed," ütles Kersna.
Valitsus otsustas sel nädalal, et alates esmaspäevast lõpeb haridusasutustes tekkinud lähikontakti korral tervete laste karantiini saatmine. Leevendus kehtib kõigile kuni 18-aastastele (kaasaarvatud) ja käesoleva õppeaasta kestel 19-aastaseks saavatele lastele ja noortele, kes said lähikontaktseks lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis, noorsootööasutuses või huvitegevuses. Kui lähikontakt toimus mujal, näiteks perekonnas, üritusel, tuleb jääda tavakorras seitsmeks päevaks karantiini.
Positiivse kiirtesti saanud laps ei pea enam minema PCR-testi tegema, vaid ta peab jääma kümneks päevaks isolatsiooni, vajaduse korral tuleb võtta ühendust perearstiga. Muudatus puudutab vaid lähikontaktseid õpilasi, vaktsineerimata või viirushaigust läbipõdemata õpetajatel tuleb lähikontakti korral jääda endiselt seitsmeks päevaks karantiini.
### Response:
Koolides andsid kiirtestid nädalaga pea 5500 positiivset tulemust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Denis Dedetško tegi Narva Transi eest kaasa ka taliturniiril, kui kahe nädala eest jäädi suurelt alla Nõmme Kaljule. Selles matšis rügas Dedetšo esimesel poolajal keskkaitses ning teiseks poolajaks nihutati mängumees kaitsva poolkaitsja kohale, vahendab Soccernet.
34-aastane Dedetško on esindanud ka Ukraina rahvuskoondist: 2013. aasta augustikuus õnnestus mehel kodumaa särgis debüüt teha, kuid rohkem pole Dedetško rahvuskoondise eest väljakul käinud.
Klubikarjääri jooksul on Dedetško esindanud 13 klubi. Kiievi Dinamo kasvandiku nimekaimateks koduklubideks on olnud Krasnodar, Astana, Poltava Vorskla, Habarovski-SKA, Oleksandrija, Jerevani Ararat ja Jerevani Noah.
Dedetško on pea kohale tõstnud nii Ukraina (aastal 2007) kui ka Armeenia Superkarika (2020) vastavalt Kiievi Dinamo ja Jerevani Noahi särkides. Lisaks on ta tulnud Astana mängijana 2015. aastal Kasahstani meistriks.
Sel nädalal on Narva Trans sõlminud lepingu ka väravavahi Aleksei Matrossoviga ja ääreründaja Jevgeni Demidoviga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Narva Trans palkas Ukraina rahvuskoondist esindanud poolkaitsja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Denis Dedetško tegi Narva Transi eest kaasa ka taliturniiril, kui kahe nädala eest jäädi suurelt alla Nõmme Kaljule. Selles matšis rügas Dedetšo esimesel poolajal keskkaitses ning teiseks poolajaks nihutati mängumees kaitsva poolkaitsja kohale, vahendab Soccernet.
34-aastane Dedetško on esindanud ka Ukraina rahvuskoondist: 2013. aasta augustikuus õnnestus mehel kodumaa särgis debüüt teha, kuid rohkem pole Dedetško rahvuskoondise eest väljakul käinud.
Klubikarjääri jooksul on Dedetško esindanud 13 klubi. Kiievi Dinamo kasvandiku nimekaimateks koduklubideks on olnud Krasnodar, Astana, Poltava Vorskla, Habarovski-SKA, Oleksandrija, Jerevani Ararat ja Jerevani Noah.
Dedetško on pea kohale tõstnud nii Ukraina (aastal 2007) kui ka Armeenia Superkarika (2020) vastavalt Kiievi Dinamo ja Jerevani Noahi särkides. Lisaks on ta tulnud Astana mängijana 2015. aastal Kasahstani meistriks.
Sel nädalal on Narva Trans sõlminud lepingu ka väravavahi Aleksei Matrossoviga ja ääreründaja Jevgeni Demidoviga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Narva Trans palkas Ukraina rahvuskoondist esindanud poolkaitsja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest korda 24 aasta jooksul taliolümpiamängudel jäähokis võidutsenud Hiina naiskonna eest viskas kaks väravat Lin Qiqi ja ühe Lin Ni. Olümpiamängudel debüteerinud Taani võistkonna auvärava viskas Malene Frandsen.
Hiina viimane võit taliolümpiamängudelt pärines 1998. aastast, kui Naganos peetud olümpiamängudel teenis Hiina neljanda koha. Toona jäi Hiina kolmanda koha kohtumises 1:6 tulemusega alla Soome naiskonnale.
Teises reedel peetud kohtumises alistas Venemaa Olümpiakomitee* 5:2 tulemusega Šveitsi. Venelannade eest tegi kübaratriki Polina Bolgareva, ühe värava viskasid Anna Shibanova ja Jekaterina Dobrodejeva.
* Venemaa sportlased võistlevad Pekingi taliolümpiamängudel Venemaa Olümpiakomitee nime all. | Hiina hokinaised lõpetasid olümpiamängudel pika võidupõua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest korda 24 aasta jooksul taliolümpiamängudel jäähokis võidutsenud Hiina naiskonna eest viskas kaks väravat Lin Qiqi ja ühe Lin Ni. Olümpiamängudel debüteerinud Taani võistkonna auvärava viskas Malene Frandsen.
Hiina viimane võit taliolümpiamängudelt pärines 1998. aastast, kui Naganos peetud olümpiamängudel teenis Hiina neljanda koha. Toona jäi Hiina kolmanda koha kohtumises 1:6 tulemusega alla Soome naiskonnale.
Teises reedel peetud kohtumises alistas Venemaa Olümpiakomitee* 5:2 tulemusega Šveitsi. Venelannade eest tegi kübaratriki Polina Bolgareva, ühe värava viskasid Anna Shibanova ja Jekaterina Dobrodejeva.
* Venemaa sportlased võistlevad Pekingi taliolümpiamängudel Venemaa Olümpiakomitee nime all.
### Response:
Hiina hokinaised lõpetasid olümpiamängudel pika võidupõua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Baltimaade valitsusjuhid ja Scholz arutavad neljapäevasel kohtumisel pingelist julgeolekuolukorda Euroopas ning Ukrainaga seonduvat, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. | Kallas kohtub neljapäeval Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baltimaade valitsusjuhid ja Scholz arutavad neljapäevasel kohtumisel pingelist julgeolekuolukorda Euroopas ning Ukrainaga seonduvat, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
### Response:
Kallas kohtub neljapäeval Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kutse talvise tiitlivõistluse jõuproovile tuli 2021. aasta välihooaja tulemuse põhjal, mille mitmevõistleja reedel kinnitas. Kuna Tilgal on koht välihooaja tulemuse põhjal olemas, siis saab Eestist sinna jõuda veel vaid üks seitsmevõistleja.
Nädalavahetusel Tallinnas, Lasnamäe kergejõustikuhallis toimuval Rahvusvahelisel mitmevõistlustel asuvad sise-MMi pääset püüdma eelkõige Risto Lillemets, Maicel Uibo ja Kristjan Rosenberg.
Hetkeseisuga on Belgradi koht olemas kolmel Eesti kergejõustiklasel: Karel Tilgal ja sprinteril Keiso Pedriksil ning neljapäeval Ostravas peetud kergejõustikuvõistlustel 6.72 jooksnud ja finaalis kuuenda koha teeninud Karl Erik Nazarovil.
Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused toimuvad 18. kuni 20. märtsini. | Karel Tilga sai kutse Belgradi sise-MMile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kutse talvise tiitlivõistluse jõuproovile tuli 2021. aasta välihooaja tulemuse põhjal, mille mitmevõistleja reedel kinnitas. Kuna Tilgal on koht välihooaja tulemuse põhjal olemas, siis saab Eestist sinna jõuda veel vaid üks seitsmevõistleja.
Nädalavahetusel Tallinnas, Lasnamäe kergejõustikuhallis toimuval Rahvusvahelisel mitmevõistlustel asuvad sise-MMi pääset püüdma eelkõige Risto Lillemets, Maicel Uibo ja Kristjan Rosenberg.
Hetkeseisuga on Belgradi koht olemas kolmel Eesti kergejõustiklasel: Karel Tilgal ja sprinteril Keiso Pedriksil ning neljapäeval Ostravas peetud kergejõustikuvõistlustel 6.72 jooksnud ja finaalis kuuenda koha teeninud Karl Erik Nazarovil.
Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused toimuvad 18. kuni 20. märtsini.
### Response:
Karel Tilga sai kutse Belgradi sise-MMile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa olümpiakomitee teatas reedel, et kahevõistlejad Eric Frenzel ja Terence Weber andsid positiivse koroonaproovi, ühtlasi andis positiivse proovi ka iluuisutaja Nolan Seegert. Sportlased andsid positiivsed koroonaproovid Pekingisse saabudes ning nad eraldati koondisekaaslastest.
Eric Frenzel võitis 2014. ja 2018. aastal peetud olümpiamängudel individuaalvõistlusel normaalmäel kulla, samuti võitis ta 2018. aastal Saksamaa koondise koosseisus esikoha meeskonnavõistlusel.
Terence Weber hoiab käimasoleval hooajal MK-sarjas Kristjan Ilvese järel seitsmendat kohta. Tiitlivõistlustel on 25-aastane sakslane võitnud ühe hõbemedali, kui eelmisel aastal tuli ta Saksamaa koondisega meeskondlikus võistluses MM-il hõbemedalile.
Lisaks Frenzelile ja Weberile kuuluvad Saksamaa kahevõistluskoondisesse kahekordne olümpiakuld Johannes Rydzek, MK-sarja üldarvestuses kolmandal kohal paiknev Vinzenz Geiger ja 22-aastane Julian Schmid.
Meeste kahevõistluse normaalmäe võistlus peetakse kolmapäeval, 9. veebruaril ja suure mäe võistlus ülejärgmisel nädalal, 15. veebruaril. Võistkonnavõistlus on kavas paar päeva hiljem. | Kahevõistluse medalipretendent andis positiivse koroonaproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa olümpiakomitee teatas reedel, et kahevõistlejad Eric Frenzel ja Terence Weber andsid positiivse koroonaproovi, ühtlasi andis positiivse proovi ka iluuisutaja Nolan Seegert. Sportlased andsid positiivsed koroonaproovid Pekingisse saabudes ning nad eraldati koondisekaaslastest.
Eric Frenzel võitis 2014. ja 2018. aastal peetud olümpiamängudel individuaalvõistlusel normaalmäel kulla, samuti võitis ta 2018. aastal Saksamaa koondise koosseisus esikoha meeskonnavõistlusel.
Terence Weber hoiab käimasoleval hooajal MK-sarjas Kristjan Ilvese järel seitsmendat kohta. Tiitlivõistlustel on 25-aastane sakslane võitnud ühe hõbemedali, kui eelmisel aastal tuli ta Saksamaa koondisega meeskondlikus võistluses MM-il hõbemedalile.
Lisaks Frenzelile ja Weberile kuuluvad Saksamaa kahevõistluskoondisesse kahekordne olümpiakuld Johannes Rydzek, MK-sarja üldarvestuses kolmandal kohal paiknev Vinzenz Geiger ja 22-aastane Julian Schmid.
Meeste kahevõistluse normaalmäe võistlus peetakse kolmapäeval, 9. veebruaril ja suure mäe võistlus ülejärgmisel nädalal, 15. veebruaril. Võistkonnavõistlus on kavas paar päeva hiljem.
### Response:
Kahevõistluse medalipretendent andis positiivse koroonaproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA-s kasvavad kiiresti palgad, seetõttu prognoosis Bloomberg, et jaanuaris luuakse 150 000 töökohta. Majanduse kiirem taastumine suurendab võimalust, et föderaalreserv karmistab rahapoliitikat, et ohjeldada kiiret hinnatõusu, vahendas Financial Times.
Statistikaamet kogus äsja avaldatud andmed siis, kui USA-s levis kiiresti koroonaviiruse omikroni variant. Töötuse määr tõusis jaanuaris 0,1 protsendi võrra, nelja protsendini.
"Selgub, et omikroni variandi leviku haripunkt langes kokku andmete kogumise ajaga. Kui inimesed polnud tööl, või olid palgata puhkusel, siis neid ei arvestatud ka töötajate hulka," ütles president Joe Bideni majandusnõunik Jared Bernstein.
USA ettevõtlust räsib ka suur tööjõupuudus. Detsembris oli riigis umbes 10 miljonit vaba töökohta. Paljud inimesed vahetavad töökohta, et otsida kõrgemalt tasustatud töökohti. See tõstab riigis ka tööjõukulusid. | USA-s loodi jaanuaris 467 000 töökohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA-s kasvavad kiiresti palgad, seetõttu prognoosis Bloomberg, et jaanuaris luuakse 150 000 töökohta. Majanduse kiirem taastumine suurendab võimalust, et föderaalreserv karmistab rahapoliitikat, et ohjeldada kiiret hinnatõusu, vahendas Financial Times.
Statistikaamet kogus äsja avaldatud andmed siis, kui USA-s levis kiiresti koroonaviiruse omikroni variant. Töötuse määr tõusis jaanuaris 0,1 protsendi võrra, nelja protsendini.
"Selgub, et omikroni variandi leviku haripunkt langes kokku andmete kogumise ajaga. Kui inimesed polnud tööl, või olid palgata puhkusel, siis neid ei arvestatud ka töötajate hulka," ütles president Joe Bideni majandusnõunik Jared Bernstein.
USA ettevõtlust räsib ka suur tööjõupuudus. Detsembris oli riigis umbes 10 miljonit vaba töökohta. Paljud inimesed vahetavad töökohta, et otsida kõrgemalt tasustatud töökohti. See tõstab riigis ka tööjõukulusid.
### Response:
USA-s loodi jaanuaris 467 000 töökohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantslased on juba öelnud, et nii nagu seni, nad Malis jätkata ei saa. Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi sõnul on Eesti samal seisukohal.
"Need alused, mis moodi me Malisse läksime, millel Mali operatsioon seisis, need on muutnud. Malis võimul olev hunta ei ole huvitatud demokraatlikel väärtustel normaalse riigi ülesehitamisest," rääkis Salm. "Ja see on juba kohale jõudnud, et väga kaua see enam seal taoliselt ei kesta."
Eesti kaitseväelased Malis Autor/allikas: Kaitseväe Peastaap / mil.ee
Prantsuse valitsuse ja Mali sõjaväehunta suhted on viimastel kuudel üha halvemaks muutunud. Pärast seda kui Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian nimetas huntat illegaalseks, saatis Mali välja Prantsusmaa suursaadiku.
Eestist jälgitakse selle Lääne-Aafrika riigi käekäiku tähelepanelikult. Kui sealsel ÜRO rahuvalvemissioonil Minusma osaleb kolm Eesti kaitseväelast ning Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM kaks staabiohvitseri ja väljaõppemeeskond, siis sihtüksuses Takuba, mis on osa Prantsusmaa juhitud laiemast operatsioonist Barkhane, on meil kokku ligi sada meest ja naist.
Nemadki õpetavad välja Mali sõjaväelasi, kuid käivad nendega koos ka operatsioonidel. Just Takuba sihtüksuse jätkumise või lõppemise üle on viimastel nädalatel kõige enam spekuleeritud.
Herem: Venemaa võib tellida rünnakuid meie üksuste pihta
Mali missioonidel osalevatele Euroopa riikidele teevad muret ka Vene erasõjakompanii Wagneri võitlejad, kes jõudsid Malisse juba läinud aastal.
Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et meie üksused on Wagneri võitlejatest kaugel ja nende ohupilti pole sealsed sündmused otseselt mõjutanud.
"Küll aga kogu Venemaa tegevus meie ja Lääne suunal võiks tähendada seda, et näiteks läbi Wagneri korraldatakse meie pihta mingisuguseid sihitumaid rünnakuid nagu näiteks on tehtud läbi Talibani Ameerika sõdurite pihta Afganistanis," rääkis Herem, viidates sellele, kuidas Venemaa eriteenistused maksid Talibanile raha, et see ründaks just ameeriklasi.
Martin Herem. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
"Selline asi on tõenäoline ka läbi Wagneri, kes on Malis kohal, maksta kohalikele, et nad ründaksid näiteks Eesti või Prantsuse üksuseid või kogu seda missiooni," sõnas Herem, kelle sõnul poleks see seotud niivõrd Ukrainas toimuvaga kuivõrd Venemaa sooviga lükata lääneliitlased Aafrika riikidest välja. See jälle annaks neile võimaluse näidata, et hoiavad ise korda. "Kuigi me teame, et riikidesse, kus nad on olnud, on jäänud maha ainult jälkus," jätkas Herem.
Seda, kui palju võib oma sõdurite hukkumine Malis mõjutada avalikku arvamust, nähti Prantsusmaal alles paar nädalat tagasi. 22. jaanuaril Gao sõjaväebaasi tabanud mürsusünnakus hukkus Prantuse 25-aastane sõdur Alexandre Martini. Õige pea kerkis Mali missioon poliitiliseks teemaks, mida muuhulgas lahatakse seoses lähenevate presidendivalimistega.
Kui Mali saatis välja Prantsusmaa suursaadiku, küsisid Emmanuel Macroni suuremad konkurendid Valérie Pécresse ja Marine Le Pen, miks pole veel lennukile pandud Mali suursaadikut. Nad küll unustasid, et Bamako (Mali pealinn - toim.) ei ole juba kaks aastat Prantsusmaale oma suursaadikut lähetanud. Aga küsimus, kas Malist peaks lahkuma, kõlab üha enam kõigis suuremates Prantsuse väljaannetes.
Norra peatas oma kaitseväelaste saatmise
Ka Malit valitsev hunta ise muutub Takuba suhtes üha tõrksamaks. Taanlaste lahkumist nõudis Mali alles jaanuari lõpus, väites, et Taani üksustel pole riigis viibimiseks luba. Keeruline on ka teiste riikidega, millest mitmed ootavad, et Mali valitsus neile loa annaks või seda pikendaks. Veel aasta algul räägiti, et mitu riiki, teiste seas Ungari, Portugal ja Norra annavad tänavu Takubale jõudu juurde.
Neist viimane pani oma plaanid juba pausile. "Poliitiline olukord riigis muudab üksuste lähetamise ajutiselt võimatuks," teatas Norra kaitseministeerium teisipäeval.
Heremi sõnul töötavad Eesti kaitseväelased Malis tavapärases rütmis. "Nemad teevad oma tööd edasi, viivad läbi väljaõpet, viivad läbi operatsioone. Selles mingeid takistusi ei ole," sõnas Herem. "Küll aga meie ise oleme põhimõtteliselt valmis selleks, et kui 7. juulil saab meie kokkulepe Mali valitsusega läbi, siis seda ei pruugita pikendada ja me peaksime Malist välja tulema."
Sündmused võivad aga areneda veel kiiremini. Sihtüksuses Takuba osalevad riigid on juba mõnda aega arutanud, kas ja kuidas edasi minna ning Prantsuse valitsus lubab vastuseid veebruari keskpaigaks.
Kusti Salm tuletas meelde, et Eesti jaoks on Mali operatsiooni juures kõige olulisem just see, et me oleme seal koos prantslastega.
Kusti Salm Autor/allikas: Kaitseinvesteeringute keskus
"Me saame prantslastega arendada koostööd, mis on teisendunud otseselt Eesti julgeolekukoostööks. Meil on võimalus olnud selle abil rääkida ka meie julgeolekumuredest," ütles Salm. "Esmatähtis on see, et meie koostöö Prantsusmaaga jätkuks. Me oleme seal nii kaua, kui prantslastega koostöös võimalik. Ja sealt edasi siis vaatame, kuidas see asi liigub."
Aafrikast ei lahkuta, pigem minnakse naaberriiki
Ehkki Prantsusmaa valitsus räägib üha kõhklevamal häälel Mali missiooni jätkamisest, rõhutatakse pidevalt, et Aafrikast ei lahkuta.
"Terrorismivastane võitlus jätkub ja jätkub Saheli piirkonnas. See jätkub piirkonna riikide nõusolekul," ütles teisipäeval Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian.
Kusti Salm rõhutas, et põhjus, miks prantslased ja meie koos nendega Malisse läksime, pole ära kadunud. Sahara-taguses Aafrikas on endiselt terroristide pesa ja kui seda kontrolli all ei hoia, levib see meile lähemale.
Tema sõnul on Takuba missiooni praegusele korraldusele võimalikke alternatiive küll.
"See tähendab seda, et see operatsioon tõenäoliselt peaks jätkuma kuskil lähiriikides." ütles Salm. Kaalutakse nii teisi Saheli piirkonna riike kui Lääne-Aafrikat. Võimaliku uue missiooni eesmärk oleks samuti terrorismivastane võitlus ja kohalike kaitsevägede väljaõpe.
"Kõik võivad kaardi pealt ise vaadata, seal on Niger, Burkina Faso, lääne pool on Senegal," loetles Salm. "See, kus täpselt ja mis moodi [jätkatakse], selle üle arutelud veel käivad. Me peame neid läbirääkimisi tihedalt prantslastega. Prantsusmaa kohapeal tegeleb selle olukorraga aktiivselt."
Omad probleemid on kõigis Saheli piirkonna riikides. Lisaks Malile on sõjaväelised huntad võimu üle võtnud Tšaadis ja Salmi poolt nimetatud Burkina Fasos. Küll aga käis Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly neljapäeval Nigeris ja kinnitas seal, et Prantsusmaa toetab riiki ka edaspidi.
Lahtisi otsi on veel mitmeid. Praegu räägitakse rohkem sihtüksusest Takuba. Samas pole päris kindel ka teiste Mali missioonide, ehk Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM ja ÜRO rahuvalvemissiooni Minusma tulevik. | Liitlased kaaluvad Takuba kolimist mõnda Mali naaberriiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantslased on juba öelnud, et nii nagu seni, nad Malis jätkata ei saa. Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi sõnul on Eesti samal seisukohal.
"Need alused, mis moodi me Malisse läksime, millel Mali operatsioon seisis, need on muutnud. Malis võimul olev hunta ei ole huvitatud demokraatlikel väärtustel normaalse riigi ülesehitamisest," rääkis Salm. "Ja see on juba kohale jõudnud, et väga kaua see enam seal taoliselt ei kesta."
Eesti kaitseväelased Malis Autor/allikas: Kaitseväe Peastaap / mil.ee
Prantsuse valitsuse ja Mali sõjaväehunta suhted on viimastel kuudel üha halvemaks muutunud. Pärast seda kui Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian nimetas huntat illegaalseks, saatis Mali välja Prantsusmaa suursaadiku.
Eestist jälgitakse selle Lääne-Aafrika riigi käekäiku tähelepanelikult. Kui sealsel ÜRO rahuvalvemissioonil Minusma osaleb kolm Eesti kaitseväelast ning Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM kaks staabiohvitseri ja väljaõppemeeskond, siis sihtüksuses Takuba, mis on osa Prantsusmaa juhitud laiemast operatsioonist Barkhane, on meil kokku ligi sada meest ja naist.
Nemadki õpetavad välja Mali sõjaväelasi, kuid käivad nendega koos ka operatsioonidel. Just Takuba sihtüksuse jätkumise või lõppemise üle on viimastel nädalatel kõige enam spekuleeritud.
Herem: Venemaa võib tellida rünnakuid meie üksuste pihta
Mali missioonidel osalevatele Euroopa riikidele teevad muret ka Vene erasõjakompanii Wagneri võitlejad, kes jõudsid Malisse juba läinud aastal.
Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et meie üksused on Wagneri võitlejatest kaugel ja nende ohupilti pole sealsed sündmused otseselt mõjutanud.
"Küll aga kogu Venemaa tegevus meie ja Lääne suunal võiks tähendada seda, et näiteks läbi Wagneri korraldatakse meie pihta mingisuguseid sihitumaid rünnakuid nagu näiteks on tehtud läbi Talibani Ameerika sõdurite pihta Afganistanis," rääkis Herem, viidates sellele, kuidas Venemaa eriteenistused maksid Talibanile raha, et see ründaks just ameeriklasi.
Martin Herem. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
"Selline asi on tõenäoline ka läbi Wagneri, kes on Malis kohal, maksta kohalikele, et nad ründaksid näiteks Eesti või Prantsuse üksuseid või kogu seda missiooni," sõnas Herem, kelle sõnul poleks see seotud niivõrd Ukrainas toimuvaga kuivõrd Venemaa sooviga lükata lääneliitlased Aafrika riikidest välja. See jälle annaks neile võimaluse näidata, et hoiavad ise korda. "Kuigi me teame, et riikidesse, kus nad on olnud, on jäänud maha ainult jälkus," jätkas Herem.
Seda, kui palju võib oma sõdurite hukkumine Malis mõjutada avalikku arvamust, nähti Prantsusmaal alles paar nädalat tagasi. 22. jaanuaril Gao sõjaväebaasi tabanud mürsusünnakus hukkus Prantuse 25-aastane sõdur Alexandre Martini. Õige pea kerkis Mali missioon poliitiliseks teemaks, mida muuhulgas lahatakse seoses lähenevate presidendivalimistega.
Kui Mali saatis välja Prantsusmaa suursaadiku, küsisid Emmanuel Macroni suuremad konkurendid Valérie Pécresse ja Marine Le Pen, miks pole veel lennukile pandud Mali suursaadikut. Nad küll unustasid, et Bamako (Mali pealinn - toim.) ei ole juba kaks aastat Prantsusmaale oma suursaadikut lähetanud. Aga küsimus, kas Malist peaks lahkuma, kõlab üha enam kõigis suuremates Prantsuse väljaannetes.
Norra peatas oma kaitseväelaste saatmise
Ka Malit valitsev hunta ise muutub Takuba suhtes üha tõrksamaks. Taanlaste lahkumist nõudis Mali alles jaanuari lõpus, väites, et Taani üksustel pole riigis viibimiseks luba. Keeruline on ka teiste riikidega, millest mitmed ootavad, et Mali valitsus neile loa annaks või seda pikendaks. Veel aasta algul räägiti, et mitu riiki, teiste seas Ungari, Portugal ja Norra annavad tänavu Takubale jõudu juurde.
Neist viimane pani oma plaanid juba pausile. "Poliitiline olukord riigis muudab üksuste lähetamise ajutiselt võimatuks," teatas Norra kaitseministeerium teisipäeval.
Heremi sõnul töötavad Eesti kaitseväelased Malis tavapärases rütmis. "Nemad teevad oma tööd edasi, viivad läbi väljaõpet, viivad läbi operatsioone. Selles mingeid takistusi ei ole," sõnas Herem. "Küll aga meie ise oleme põhimõtteliselt valmis selleks, et kui 7. juulil saab meie kokkulepe Mali valitsusega läbi, siis seda ei pruugita pikendada ja me peaksime Malist välja tulema."
Sündmused võivad aga areneda veel kiiremini. Sihtüksuses Takuba osalevad riigid on juba mõnda aega arutanud, kas ja kuidas edasi minna ning Prantsuse valitsus lubab vastuseid veebruari keskpaigaks.
Kusti Salm tuletas meelde, et Eesti jaoks on Mali operatsiooni juures kõige olulisem just see, et me oleme seal koos prantslastega.
Kusti Salm Autor/allikas: Kaitseinvesteeringute keskus
"Me saame prantslastega arendada koostööd, mis on teisendunud otseselt Eesti julgeolekukoostööks. Meil on võimalus olnud selle abil rääkida ka meie julgeolekumuredest," ütles Salm. "Esmatähtis on see, et meie koostöö Prantsusmaaga jätkuks. Me oleme seal nii kaua, kui prantslastega koostöös võimalik. Ja sealt edasi siis vaatame, kuidas see asi liigub."
Aafrikast ei lahkuta, pigem minnakse naaberriiki
Ehkki Prantsusmaa valitsus räägib üha kõhklevamal häälel Mali missiooni jätkamisest, rõhutatakse pidevalt, et Aafrikast ei lahkuta.
"Terrorismivastane võitlus jätkub ja jätkub Saheli piirkonnas. See jätkub piirkonna riikide nõusolekul," ütles teisipäeval Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian.
Kusti Salm rõhutas, et põhjus, miks prantslased ja meie koos nendega Malisse läksime, pole ära kadunud. Sahara-taguses Aafrikas on endiselt terroristide pesa ja kui seda kontrolli all ei hoia, levib see meile lähemale.
Tema sõnul on Takuba missiooni praegusele korraldusele võimalikke alternatiive küll.
"See tähendab seda, et see operatsioon tõenäoliselt peaks jätkuma kuskil lähiriikides." ütles Salm. Kaalutakse nii teisi Saheli piirkonna riike kui Lääne-Aafrikat. Võimaliku uue missiooni eesmärk oleks samuti terrorismivastane võitlus ja kohalike kaitsevägede väljaõpe.
"Kõik võivad kaardi pealt ise vaadata, seal on Niger, Burkina Faso, lääne pool on Senegal," loetles Salm. "See, kus täpselt ja mis moodi [jätkatakse], selle üle arutelud veel käivad. Me peame neid läbirääkimisi tihedalt prantslastega. Prantsusmaa kohapeal tegeleb selle olukorraga aktiivselt."
Omad probleemid on kõigis Saheli piirkonna riikides. Lisaks Malile on sõjaväelised huntad võimu üle võtnud Tšaadis ja Salmi poolt nimetatud Burkina Fasos. Küll aga käis Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly neljapäeval Nigeris ja kinnitas seal, et Prantsusmaa toetab riiki ka edaspidi.
Lahtisi otsi on veel mitmeid. Praegu räägitakse rohkem sihtüksusest Takuba. Samas pole päris kindel ka teiste Mali missioonide, ehk Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM ja ÜRO rahuvalvemissiooni Minusma tulevik.
### Response:
Liitlased kaaluvad Takuba kolimist mõnda Mali naaberriiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval kell 12.00 kohtub turniiritabeli teine võistkond Tallinna Ülikool/Kikas kodusaalis kaheksandal real paikneva Riia Stradina Ülikool/MVS-iga, keda möödunud nädalavahetusel võõrsil 3:0 tulemusega võideti, vahendab Volley.
Üheksandat kohta hoidev Barrus/Võru Võrkpalliklubi läheb kell 17.00 kodupubliku ees vastamisi viis kohta kõrgemal asuva Jelgavaga. Võrulannadele avaneb võimalus võtta revanš, sest põhiturniiri esimeses ringis saavutas omavahelises kohtumises 3:0 võidu Jelgava esindus.
Pühapäeval kell 14.00 mängib Jelgava naiskond Tartu Ülikooli spordihoones Tartu Ülikool/Bigbankiga, kes hoiab liigatabelis kolmandat kohta. Novembris toimunud omavahelises mängus jäi 3:2 tulemusega peale võõrsil mänginud Tartu naiskond. | Eesti naiskonnad võõrustavad kodusaalis lätlannasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval kell 12.00 kohtub turniiritabeli teine võistkond Tallinna Ülikool/Kikas kodusaalis kaheksandal real paikneva Riia Stradina Ülikool/MVS-iga, keda möödunud nädalavahetusel võõrsil 3:0 tulemusega võideti, vahendab Volley.
Üheksandat kohta hoidev Barrus/Võru Võrkpalliklubi läheb kell 17.00 kodupubliku ees vastamisi viis kohta kõrgemal asuva Jelgavaga. Võrulannadele avaneb võimalus võtta revanš, sest põhiturniiri esimeses ringis saavutas omavahelises kohtumises 3:0 võidu Jelgava esindus.
Pühapäeval kell 14.00 mängib Jelgava naiskond Tartu Ülikooli spordihoones Tartu Ülikool/Bigbankiga, kes hoiab liigatabelis kolmandat kohta. Novembris toimunud omavahelises mängus jäi 3:2 tulemusega peale võõrsil mänginud Tartu naiskond.
### Response:
Eesti naiskonnad võõrustavad kodusaalis lätlannasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stoltenberg on Norra endine peaminister. Keskpanga juhina hakkab ta korraldama järelevalvet Norra 1,4 triljoni suuruse riikliku naftafondi üle, vahendas Financial Times.
"Tema rahaline taust, ühiskonna mõistmine ja juhtimiskogemus teeb temast väga hea Norra keskpanga juhi. Norras on vähestel sellised kogemused, nagu Stoltenbergil, "ütles reedel rahandusminister Trygve Slagsvold Vedum.
Stoltenbergi ametisse nimetamine tekitab riigis aga erimeelsusi, hulk Norra parlamendisaadikuid ei toeta tema saamist keskpanga juhiks. Poliitikud muretsevad Stoltenbergi sõltumatuse pärast.
"See on valitsuse poolt ebamõistlik otsus. On oluline, et keskpank oleks sõltumatu ja et selle avalik kuvand oleks samuti sõltumatu. Nüüd valisid nad parteipoliitiku," ütles Norra endine keskkonnaminister Sveinung Rotevatn.
Stoltenberg kommenteeris reedel samuti võimalikku huvide konflikti. "Olen kindel, et teen seda tööd viisil, mis näitab, et keskpangal on olemas sõltumatus ja ausus, mis tal olema ka peab," ütles Stoltenberg.
Stoltenbergi peamiseks rivaaliks oli Ida Wolden Bache, kes on praegu keskpanga asejuht. Praegune keskpanga juht Oystein Olsen lahkub ametist märtsis. Pangajuhi kohuseid täidab vahepeal Ida Wolden Bache, teatas Financial Times. | Stoltenberg hakkab juhtima Norra keskpanka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stoltenberg on Norra endine peaminister. Keskpanga juhina hakkab ta korraldama järelevalvet Norra 1,4 triljoni suuruse riikliku naftafondi üle, vahendas Financial Times.
"Tema rahaline taust, ühiskonna mõistmine ja juhtimiskogemus teeb temast väga hea Norra keskpanga juhi. Norras on vähestel sellised kogemused, nagu Stoltenbergil, "ütles reedel rahandusminister Trygve Slagsvold Vedum.
Stoltenbergi ametisse nimetamine tekitab riigis aga erimeelsusi, hulk Norra parlamendisaadikuid ei toeta tema saamist keskpanga juhiks. Poliitikud muretsevad Stoltenbergi sõltumatuse pärast.
"See on valitsuse poolt ebamõistlik otsus. On oluline, et keskpank oleks sõltumatu ja et selle avalik kuvand oleks samuti sõltumatu. Nüüd valisid nad parteipoliitiku," ütles Norra endine keskkonnaminister Sveinung Rotevatn.
Stoltenberg kommenteeris reedel samuti võimalikku huvide konflikti. "Olen kindel, et teen seda tööd viisil, mis näitab, et keskpangal on olemas sõltumatus ja ausus, mis tal olema ka peab," ütles Stoltenberg.
Stoltenbergi peamiseks rivaaliks oli Ida Wolden Bache, kes on praegu keskpanga asejuht. Praegune keskpanga juht Oystein Olsen lahkub ametist märtsis. Pangajuhi kohuseid täidab vahepeal Ida Wolden Bache, teatas Financial Times.
### Response:
Stoltenberg hakkab juhtima Norra keskpanka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Robin Schulzi hittide hulka kuuluvad "Waves", "Prayer in C", "Sugar" ja parajasti raadioedetabelites figureeriv "Young Right Now". Viimati külastas maailmakuulus muusik Eestit 2015. aastal Weekend festivalil. Samuti seob Schulzi Eestiga muusikasaade "Sugar Radio".
Suurbritanniast pärit Wilkinsoni tuntumad hitid on "Afterglow", "Used to This" ning äsja ilmavalgust näinud singel "Close Your Eyes". Juba veebruaris on oodata Wilkinsoni järjekorras neljandat kauamängivat "Cognition".
Kohalikest artistidest astuvad üles Nublu ja Gameboy Tetris. Samuti on kohal äsja Eesti Muusikaauhindadelt võite noppinud Noep, Wateva ja 5Miinust. Lisaks esinevad Fred V (Hospital Records), Jozels, Siimi, Futuristik, Mhkl & Javu ja Coverk x Byte. Beach Grind 2022 järgmised esinejad avalikustatakse kevadel.
Beach Grind 2022 toimub 8.-9. juulil Pärnu rannapargis. | Beach Grindil esinevad Robin Schulz ja Wilkinson | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Robin Schulzi hittide hulka kuuluvad "Waves", "Prayer in C", "Sugar" ja parajasti raadioedetabelites figureeriv "Young Right Now". Viimati külastas maailmakuulus muusik Eestit 2015. aastal Weekend festivalil. Samuti seob Schulzi Eestiga muusikasaade "Sugar Radio".
Suurbritanniast pärit Wilkinsoni tuntumad hitid on "Afterglow", "Used to This" ning äsja ilmavalgust näinud singel "Close Your Eyes". Juba veebruaris on oodata Wilkinsoni järjekorras neljandat kauamängivat "Cognition".
Kohalikest artistidest astuvad üles Nublu ja Gameboy Tetris. Samuti on kohal äsja Eesti Muusikaauhindadelt võite noppinud Noep, Wateva ja 5Miinust. Lisaks esinevad Fred V (Hospital Records), Jozels, Siimi, Futuristik, Mhkl & Javu ja Coverk x Byte. Beach Grind 2022 järgmised esinejad avalikustatakse kevadel.
Beach Grind 2022 toimub 8.-9. juulil Pärnu rannapargis.
### Response:
Beach Grindil esinevad Robin Schulz ja Wilkinson |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üldkogu juhatab sisse senise esimehe Indrek Saare ametiaega kokkuvõttev kõne. Saar juhtis erakonda üle kahe ja poole aasta, uueks ametiajaks otsustas ta mitte kandideerida. Seejärel astuvad erakonnakaaslaste ette esimeheks pürgivad Sikkut ja Läänemets.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna uue liidri nimi selgub eeldatavasti kella 12.45 ja 13 vahel.
Üldkogu jätkub uue peasekretäri kinnitamise, aseesimeeste ja erakonna teiste juhtorganite valimiste, aruandekõnede ning sõnavõttudega. Üldkogu lõpeb kella 18 paiku. Viimaseks päevakorrapunktiks on uue esimehe kõne. | Otse laupäeval kell 11: sotsiaaldemokraadid valivad uut juhti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldkogu juhatab sisse senise esimehe Indrek Saare ametiaega kokkuvõttev kõne. Saar juhtis erakonda üle kahe ja poole aasta, uueks ametiajaks otsustas ta mitte kandideerida. Seejärel astuvad erakonnakaaslaste ette esimeheks pürgivad Sikkut ja Läänemets.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna uue liidri nimi selgub eeldatavasti kella 12.45 ja 13 vahel.
Üldkogu jätkub uue peasekretäri kinnitamise, aseesimeeste ja erakonna teiste juhtorganite valimiste, aruandekõnede ning sõnavõttudega. Üldkogu lõpeb kella 18 paiku. Viimaseks päevakorrapunktiks on uue esimehe kõne.
### Response:
Otse laupäeval kell 11: sotsiaaldemokraadid valivad uut juhti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastane Šapovalov on Flora U-21 võistkonna eest väljakul käinud 36. korral ning löönud 39 väravat. Ta tegi Esiliigas debüüdi juba 2018. aastal ning pärast edukat Flora U-21 mängimist kutsuti talendikas ründaja Saksamaale. Freiburg sõlmis mängijaga lepingu ning Šapovalov liitus Freiburgi U-17 võistkonnaga, kirjutab Flora oma koduleheküljel.
Mängija naases pärast pandeemia algust tagasi kodumaale ning liitus TJK Legioniga, kus ta tegi ka Premium liiga debüüdi. Ründeässal on Premium liigas kirjas 28 mängu, 11 väravat ja kolm väravasöötu. 2022. aasta hooaja ettevalmistust alustas mängija Floraga, mis oli talle justkui testimisperiood, mis lõppes hästi – mängija sõlmis klubiga kolmeaastase lepingu.
"Tunnen ennast Floras hästi ning mulle meeldib siin meeskonnas kõik: trennid ja meeskonnakaaslased. Loodan, et saan FC Floras palju õppida," ütles Šapovalov.
"Olen varasemalt juba mänginud FC Flora duubli eest ning osad asjad on juba tuttavad – alati on tore naasta sinna, kus oled varem olnud," lisas ründaja.
"Minu ja Flora eesmärgid on samad – võita kõik võimalikud tiitlid ja mängida Euroopas hästi," sõnas Šapovalov lõpetuseks.
FC Flora spordidirektor Norbert Hurt: "Aleksandr Šapovaloviga oleme varem koostööd teinud, kui ta meil FC Flora U-21 meeskonnas mängis. Teame tema tugevusi, teame, et tegemist on väravalööjaga, teame ka, millega tuleb tööd teha. Testiperiood näitas meile, et ta on persoonina küpsenud ja valmis jalgpallurina järgmist sammu astuma. Usume, et ta on heas keskkonnas ja meile heaks täienduseks." | Šapovalov sõlmis Floraga kolmeaastase lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastane Šapovalov on Flora U-21 võistkonna eest väljakul käinud 36. korral ning löönud 39 väravat. Ta tegi Esiliigas debüüdi juba 2018. aastal ning pärast edukat Flora U-21 mängimist kutsuti talendikas ründaja Saksamaale. Freiburg sõlmis mängijaga lepingu ning Šapovalov liitus Freiburgi U-17 võistkonnaga, kirjutab Flora oma koduleheküljel.
Mängija naases pärast pandeemia algust tagasi kodumaale ning liitus TJK Legioniga, kus ta tegi ka Premium liiga debüüdi. Ründeässal on Premium liigas kirjas 28 mängu, 11 väravat ja kolm väravasöötu. 2022. aasta hooaja ettevalmistust alustas mängija Floraga, mis oli talle justkui testimisperiood, mis lõppes hästi – mängija sõlmis klubiga kolmeaastase lepingu.
"Tunnen ennast Floras hästi ning mulle meeldib siin meeskonnas kõik: trennid ja meeskonnakaaslased. Loodan, et saan FC Floras palju õppida," ütles Šapovalov.
"Olen varasemalt juba mänginud FC Flora duubli eest ning osad asjad on juba tuttavad – alati on tore naasta sinna, kus oled varem olnud," lisas ründaja.
"Minu ja Flora eesmärgid on samad – võita kõik võimalikud tiitlid ja mängida Euroopas hästi," sõnas Šapovalov lõpetuseks.
FC Flora spordidirektor Norbert Hurt: "Aleksandr Šapovaloviga oleme varem koostööd teinud, kui ta meil FC Flora U-21 meeskonnas mängis. Teame tema tugevusi, teame, et tegemist on väravalööjaga, teame ka, millega tuleb tööd teha. Testiperiood näitas meile, et ta on persoonina küpsenud ja valmis jalgpallurina järgmist sammu astuma. Usume, et ta on heas keskkonnas ja meile heaks täienduseks."
### Response:
Šapovalov sõlmis Floraga kolmeaastase lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa gaasimonopol Gazprom teatas reedel, et sõlmis lepingu Hiina riikliku energiafirmaga CNPC. Gazprom suurendab lepingu raames gaasitarneid Hiinasse 10 miljardi kuupmeetri võrra aastas.
Venemaa tarnib juba Hiinasse gaasi Power of Siberia torujuhtme kaudu. 2021. aastal tarnis Venemaa Hiinale 16,5 miljardit kuupmeetrit gaasi. Uus tehing aga suurendab märkimisväärselt Venemaa gaasieksporti Hiinasse.
Reutersi allikate teatel hakkab gaasi müük toimuma eurodes. Allikate teatel kiirenesid läbirääkimised pärast seda, kui Hiinat tabas eelmisel aastal suur energiakriis.
"Hiina söepuudus eelmisel aastal oli järjekordne äratuskell, et maagaasil on eriline väärtus," ütles üks allikas Reutersile.
Venemaa president Vladimir Putin kohtus reedel ka oma Hiina kolleegi Xi Jinpingiga.
"Tahan Hiinat tänada kutse eest tulla olümpiamängude avamisele. Olen kindel, et meie Hiina sõbrad tulevad sellega suurepäraselt toime, nagu alati selliste suurürituste korraldamise," ütles Putin.
Putin ja Xi tegid ka ühisavalduse, kus kritiseerisid "teatud riikide katseid kehtestada teistele riikidele oma demokraatlikud standardid".
"Sellised hegemooniakatsed kujutavad tõsist ohtu ülemaailmsele rahule ja stabiilsusele ning õõnestavad maailmakorda," teatas ühisavaldus.
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul kinnitas Xi Jinping oma toetust Moskva ettepanekutele töötada Euroopas välja õiguslikult siduvad julgeolekugarantiid.
Carnegie Moskva Keskuse teaduri Aleksandr Gabujevi hinnangul on tegemist märkimisväärse ühisavaldusega.
"See on esimene kord, kui Peking on selgelt NATO laienemise vastu," ütles Gabujev. | Peking ja Moskva sõlmisid gaasilepingu, arveldus toimub eurodes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa gaasimonopol Gazprom teatas reedel, et sõlmis lepingu Hiina riikliku energiafirmaga CNPC. Gazprom suurendab lepingu raames gaasitarneid Hiinasse 10 miljardi kuupmeetri võrra aastas.
Venemaa tarnib juba Hiinasse gaasi Power of Siberia torujuhtme kaudu. 2021. aastal tarnis Venemaa Hiinale 16,5 miljardit kuupmeetrit gaasi. Uus tehing aga suurendab märkimisväärselt Venemaa gaasieksporti Hiinasse.
Reutersi allikate teatel hakkab gaasi müük toimuma eurodes. Allikate teatel kiirenesid läbirääkimised pärast seda, kui Hiinat tabas eelmisel aastal suur energiakriis.
"Hiina söepuudus eelmisel aastal oli järjekordne äratuskell, et maagaasil on eriline väärtus," ütles üks allikas Reutersile.
Venemaa president Vladimir Putin kohtus reedel ka oma Hiina kolleegi Xi Jinpingiga.
"Tahan Hiinat tänada kutse eest tulla olümpiamängude avamisele. Olen kindel, et meie Hiina sõbrad tulevad sellega suurepäraselt toime, nagu alati selliste suurürituste korraldamise," ütles Putin.
Putin ja Xi tegid ka ühisavalduse, kus kritiseerisid "teatud riikide katseid kehtestada teistele riikidele oma demokraatlikud standardid".
"Sellised hegemooniakatsed kujutavad tõsist ohtu ülemaailmsele rahule ja stabiilsusele ning õõnestavad maailmakorda," teatas ühisavaldus.
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul kinnitas Xi Jinping oma toetust Moskva ettepanekutele töötada Euroopas välja õiguslikult siduvad julgeolekugarantiid.
Carnegie Moskva Keskuse teaduri Aleksandr Gabujevi hinnangul on tegemist märkimisväärse ühisavaldusega.
"See on esimene kord, kui Peking on selgelt NATO laienemise vastu," ütles Gabujev.
### Response:
Peking ja Moskva sõlmisid gaasilepingu, arveldus toimub eurodes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anna-Liisa Eller esitas vestlusõhtul kandlel jaapani kotomängust inspireeritud muusikapalasid ja kõlas katkend Helena Tulve 2014. aastal salvestatud kammerooperist "It Is Getting So Dark".
Hiljuti Tallinna ülikooli kirjastuselt eesti keeles ilmunud Sei Shōnagoni (u 966–1025) "Padjamärkmed" ("Makura no sōshi") on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv Heiani ajastust (794–1192) pärit proosateos, mis on kirjutatud zuihitsu ("pintslile järgnedes") stiilis ja kujutab endast kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest – mitmesugustest loeteludest, mõtisklustest ja päevikukatkenditest.
Tuhandeaastasele vanusele vaatamata on tekst asjakohane ka tänapäeval, millest annavad tunnistust Sei Shōnagonist inspireeritud teosed, nagu Peter Greenaway "Pillow Book" (1996) ja Helena Tulve sama pealkirjaga kammerooper (2004). | Video. Kirjanduslik kolmapäev: Sei Shōnagoni "Padjamärkmed" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anna-Liisa Eller esitas vestlusõhtul kandlel jaapani kotomängust inspireeritud muusikapalasid ja kõlas katkend Helena Tulve 2014. aastal salvestatud kammerooperist "It Is Getting So Dark".
Hiljuti Tallinna ülikooli kirjastuselt eesti keeles ilmunud Sei Shōnagoni (u 966–1025) "Padjamärkmed" ("Makura no sōshi") on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv Heiani ajastust (794–1192) pärit proosateos, mis on kirjutatud zuihitsu ("pintslile järgnedes") stiilis ja kujutab endast kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest – mitmesugustest loeteludest, mõtisklustest ja päevikukatkenditest.
Tuhandeaastasele vanusele vaatamata on tekst asjakohane ka tänapäeval, millest annavad tunnistust Sei Shōnagonist inspireeritud teosed, nagu Peter Greenaway "Pillow Book" (1996) ja Helena Tulve sama pealkirjaga kammerooper (2004).
### Response:
Video. Kirjanduslik kolmapäev: Sei Shōnagoni "Padjamärkmed" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põlva Serviti ja Viljandi HC jätkavad liigatabeli esiduona, vastavalt 30 ja 28 punktiga. Vilniuse VHC Šviesal on 21 ja Dobele ZRHK Tenaxil 19 silma, ent mõlemal kaks kohtumist vähem peetud. HC Vilniusel on 18 punkti ja kolm mängu varuks. Kohtadel kaheksa kuni kümme paiknevad HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 14, SK Tapa 13 ja Raasiku/Mistra kaheksa punktiga.
Kalmer Musting: liigume üks päev korraga
Serviti on Balti liigas võitnud kaheksa kohtumist järjest, sel nädalavahetusel võõrustatakse lähimaid jälitajaid Leedust, kui laupäeval kohtutakse Šviesaga ja siis HC Vilniusega. Septembrikuises avavoorus oli Serviti leedukatest vastavalt 29:23 ja 33:27 parem.
"Ei mäletagi, millal viimati meeskond nii keerulises seisus oli, sest kahjuks on päevakajaline haigus nüüd meie tiimi tugevalt sisse löönud. Iga päev toob uusi lööke, aga mitmed põhimehed jäävad eemale ja Balti liiga juhtkonna loal tõstame Coopist noori juurde, et need mängud ära pidada," tunnistas Serviti peatreener Musting.
"Mõned positsioonid on täitsa tühjad, nii et mõtted on peamiselt selle juures, kellega ja kuidas mängida. Järgmisel nädalal on ju uued mängud, nii et puzzlet tuleb ka pikema perspektiiviga kokku panna. Liigume üks päev korraga, aga reaalselt saab meil Vilniuse klubide vastu raske olema," sõnas Musting.
Samade vastastega võtab mõõtu ka HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, kes suurte koosseisumurede kiuste sai nädal tagasi Lätis käies võidulisa. Šviesa ja Vilniusega septembris võõrsil mängides jäi Kehra mõlemal korral kaotajaks, ehkki Leedu meistri Šviesa vastu juhiti poolajal kuue väravaga.
Paljude puudujatega Raasiku/Mistra külastab naabrite tipptiime
Kõige raskem nädalavahetus ootab Raasiku/Mistrat, kel ees kohtumine tiitlikaitsja Klaipeda HC Dragunasega, et siis pühapäevasel koduteel mängida Dobele ZRHK Tenaxiga. Meeskonna Balti liiga debüüdil anti Läti meistrile kõva lahing ning kaotati 26:31, Dragunasele jäädi septembris alla selgemalt ehk 21:31.
Raasiku/Mistra peatreener Jüri Lepp oli oma kange konkurendiga Põlvast samal lainel. "Meil on põhikoosseisust kuus meest eemal, viirus laiutab nii esindus- kui ka duubelmeeskonnas. Aga sõidame täna välja ning võtame Leedu-Läti reisile ikka 11 pallurit kaasa," teatas Lepp.
"Optimistlikult võime hooaja lõpu suunas vaadata, sest praeguseks on meil kõik mängijad viirushaiguse läbi põdenud. Meil on õnneks küllalt pikk pink ja ühtlane koosseis, nii saavad Dragunase ja Tenaxi vastu vastutust mitmed, kel seni Balti liigas kogemusi vähem," lisas Lepp.
Ühe mänguga piirduvad sel korral Viljandi HC ja SK Tapa, kes kohtuvad omavahel. Tänavusel hooajal polegi tapalased veel Viljandit külastanud, kahel korral on mulgid kodusest konkurendist üle olnud võõral väljakul, Balti liigas 28:23 ja koduses meistrisarjas 34:26.
Eesti klubide mängud sel nädalavahetusel Balti liigas:
5.02. 14:00 Klaipeda HC Dragunas – Raasiku/Mistra (Klaipedas)
5.02. 14:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – HC Vilnius (Kehras)
5.02. 14:00 Viljandi HC – SK Tapa (Viljandis)
5.02. 18:00 Põlva Serviti – Vilniuse VHC Šviesa (Põlvas)
6.02. 14:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Vilniuse VHC Šviesa (Kehras)
6.02. 16:00 Põlva Serviti – HC Vilnius (Põlvas)
6.02. 17:00 Dobele ZRHK Tenax – Raasiku/Mistra (Dobeles) | Noored saavad sel nädalavahetusel Balti liigas rohkem vastutust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põlva Serviti ja Viljandi HC jätkavad liigatabeli esiduona, vastavalt 30 ja 28 punktiga. Vilniuse VHC Šviesal on 21 ja Dobele ZRHK Tenaxil 19 silma, ent mõlemal kaks kohtumist vähem peetud. HC Vilniusel on 18 punkti ja kolm mängu varuks. Kohtadel kaheksa kuni kümme paiknevad HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 14, SK Tapa 13 ja Raasiku/Mistra kaheksa punktiga.
Kalmer Musting: liigume üks päev korraga
Serviti on Balti liigas võitnud kaheksa kohtumist järjest, sel nädalavahetusel võõrustatakse lähimaid jälitajaid Leedust, kui laupäeval kohtutakse Šviesaga ja siis HC Vilniusega. Septembrikuises avavoorus oli Serviti leedukatest vastavalt 29:23 ja 33:27 parem.
"Ei mäletagi, millal viimati meeskond nii keerulises seisus oli, sest kahjuks on päevakajaline haigus nüüd meie tiimi tugevalt sisse löönud. Iga päev toob uusi lööke, aga mitmed põhimehed jäävad eemale ja Balti liiga juhtkonna loal tõstame Coopist noori juurde, et need mängud ära pidada," tunnistas Serviti peatreener Musting.
"Mõned positsioonid on täitsa tühjad, nii et mõtted on peamiselt selle juures, kellega ja kuidas mängida. Järgmisel nädalal on ju uued mängud, nii et puzzlet tuleb ka pikema perspektiiviga kokku panna. Liigume üks päev korraga, aga reaalselt saab meil Vilniuse klubide vastu raske olema," sõnas Musting.
Samade vastastega võtab mõõtu ka HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, kes suurte koosseisumurede kiuste sai nädal tagasi Lätis käies võidulisa. Šviesa ja Vilniusega septembris võõrsil mängides jäi Kehra mõlemal korral kaotajaks, ehkki Leedu meistri Šviesa vastu juhiti poolajal kuue väravaga.
Paljude puudujatega Raasiku/Mistra külastab naabrite tipptiime
Kõige raskem nädalavahetus ootab Raasiku/Mistrat, kel ees kohtumine tiitlikaitsja Klaipeda HC Dragunasega, et siis pühapäevasel koduteel mängida Dobele ZRHK Tenaxiga. Meeskonna Balti liiga debüüdil anti Läti meistrile kõva lahing ning kaotati 26:31, Dragunasele jäädi septembris alla selgemalt ehk 21:31.
Raasiku/Mistra peatreener Jüri Lepp oli oma kange konkurendiga Põlvast samal lainel. "Meil on põhikoosseisust kuus meest eemal, viirus laiutab nii esindus- kui ka duubelmeeskonnas. Aga sõidame täna välja ning võtame Leedu-Läti reisile ikka 11 pallurit kaasa," teatas Lepp.
"Optimistlikult võime hooaja lõpu suunas vaadata, sest praeguseks on meil kõik mängijad viirushaiguse läbi põdenud. Meil on õnneks küllalt pikk pink ja ühtlane koosseis, nii saavad Dragunase ja Tenaxi vastu vastutust mitmed, kel seni Balti liigas kogemusi vähem," lisas Lepp.
Ühe mänguga piirduvad sel korral Viljandi HC ja SK Tapa, kes kohtuvad omavahel. Tänavusel hooajal polegi tapalased veel Viljandit külastanud, kahel korral on mulgid kodusest konkurendist üle olnud võõral väljakul, Balti liigas 28:23 ja koduses meistrisarjas 34:26.
Eesti klubide mängud sel nädalavahetusel Balti liigas:
5.02. 14:00 Klaipeda HC Dragunas – Raasiku/Mistra (Klaipedas)
5.02. 14:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – HC Vilnius (Kehras)
5.02. 14:00 Viljandi HC – SK Tapa (Viljandis)
5.02. 18:00 Põlva Serviti – Vilniuse VHC Šviesa (Põlvas)
6.02. 14:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Vilniuse VHC Šviesa (Kehras)
6.02. 16:00 Põlva Serviti – HC Vilnius (Põlvas)
6.02. 17:00 Dobele ZRHK Tenax – Raasiku/Mistra (Dobeles)
### Response:
Noored saavad sel nädalavahetusel Balti liigas rohkem vastutust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadusnõukoja juht ja Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles reedel toimunud kohtumisel ajakirjanikega, et põhjuseid, miks piiranguid ei ole praegu mõistlik leevendada, on mitu, kuid peamine on haiglakoormus.
"Meie arstid on varsti juba kaks aastat erakorralises situatsioonis töötanud ja inimesed ei pea vastu. Pluss see, et ka arstid on inimesed ja haigestuvad, nii et see on kindlasti üks koht, mida me peame hästi tähelepanelikult jälgima," rääkis Maimets.
"Kui meil näiteks oleks selline ideaalne ja väga-väga hästi korraldatud ning väga ressursimahukas meditsiinisüsteem, siis võiks tõesti fantaseerida, et laseks selle tohutu laine ühiskonnast läbi. Kevadeks oleks kõik, ka vaktsiinivastased, antikehadega ja suvi vähemalt oleks tore. Aga paraku paraku me ei saa seda lubada," lisas Maimets.
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda lisas, et piirangud vähendavad nakatumust. "Piirangutele on siiski nakatumise osas mõju olemas, ehk et võib-olla mitte niivõrd suremuse suhtes, aga nakatumise osas küll," ütles Kalda.
"Kui võtame kõik piirangud ära ja lubame kõiki erinevatesse asutustesse, kasvõi ööklubidesse, baaridesse, restoranidesse. Ma lihtsalt meenutan seda juhtumit, mis oli ka 2020. aasta augustis, kus läks ühest baarist või ööklubist lahti Tartu kolle. Muidu oli kõik väga hea, aga üks supernakataja käis mööda Eestit ringi ja tekitas väga suuri nakatumiskoldeid," märkis Kalda.
Tartu Ülikooli biomeditsiini osakonna juhataja, immunoloog Pärt Peterson lisas, et haiglakoormus ei ole ainus mure. "Meil on kümned tuhanded inimesed töölt ära. Mõned sellepärast küll, et nad on isolatsioonis, aga meil on kümned tuhanded inimesed, kes tegelikult istuvad haigusega kodus. Seal on igasuguseid lasteaiaõpetajaid, kooliõpetajaid, bussijuhte, lumelükkajaid ja kõiki muid. Piirangute leevendamine loomulikult tõstab seda arvu veel ülespoole," rääkis Peterson.
Mitu Eesti naaberriiki on hiljuti teatanud piirangute leevendamisest. Teadusnõukoja juhi sõnul saavad nad piiranguid leevendada, sest neil on vaktsineerituse tase Eestist kõrgem ja mõnedes riikides ka nakatumise kasvu tipp saavutatud. "Eesti jääb ikka nii vaktsineerimise kui tõhustusdooside tõttu sinna taha otsa," ütles Maimets.
Leedu vaktsineerituse arv on Eestiga sarnane ja sealset avamisotsust põhjendab Maimets poliitilise survega. "Leedu on üks huvitav erand ja leedulased ütlevad, et neil läks poliitiline surve nii suureks ja poliitiline protsess oli see, mis tõusulaine pealt neid avama paneb. Ma olen paari kolleegiga rääkinud, nad ei ole väga õnnelikud selle üle," rääkis Maimets.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja ja vanemarst Mait Altmets ütles, et isegi kui haiglakoormuse kasvu puhul oleks võimalik kõigile koroonapatsientidele haiglaravi pakkuda, võiksid mitmed teised haiged ravita jääda. "Meil on teisi haigusi ka, mis vajavad ravi. Libedad tänavad toovad traumapatsiente. Kas me jätame nad siis koju ootama, kuni Covid läbi saab? Haiglas tuleb ka tasakaal leida, et me suudaksime pakkuda ravi kõigile," rääkis Altmets.
Samas ei ütle teadusnõukoda, et piiranguid tuleks karmistada. "Me peame hoidma seda tasakaaluseisu, täpselt nii, nagu on. Oleme korduvalt ka rääkinud, meil on ühel pool meditsiinimured ja teisel pool on meil majanduse ning ühiskonna toimimise mured. Kogu aeg me otsime seda balanssi tegelikult. See erinevate tüvede, erinevates situatsioonides, erineva ühiskonna vaktsineerituse määraga, käitumismallidega, see tasakaalukoht on erinevates kohtades. Ja sellega kogu aeg tegelemegi," ütles Maimets.
Koroonapassi kaotamist 21. veebruaril ei tule
Teadusnõukoja hinnangul ei pruugi valitsuse kehtestatud piirangute leevendamise plaan 21. veebruarist võimaldada koroonapassi kasutuselt kaotada. Siis peaks 17. veebruari seisuga eelneva kümne päeva jooksul haiglasse olema jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, kuid praegu ei paista nii minevat.
Kui reedehommikuse seisuga oli viimase 10 päeva jooksul haiglasse sattunud keskmiselt 26 inimest Covidi tõttu, siis Altmetsa hinnangul Eestis koroonaga keskmiselt haiglasse sattunute hulk alles kasvab. Oluline lävend ei ole piisavalt madal. "Nakatumine jätkuvalt kasvab ja kõikidest nakatunutest mingi hulk inimesi satub haiglasse ka raske Covidi tõttu. Pigem see läheb tõusujoones," ütles Altmets.
Altmetsaga nõustus Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak. "Tipp ei ole veel kätte jõudnud. Ei ole näinud langust tipust ja haiglasse jõudmisega on umbes nädala-kahenädalane viide. Pärast tippu umbes nädala pärast on haigla tipp. Siis hakkab langus tavaliselt. Teiste riikide kogemuse põhjal ka," märkis Varjak.
Ruth Kalda hinnangul oleks niikuinii asjatu rääkida koroonapassi kaotamisest. "Vaktsineerimispassid meil eksisteerivad ju ka mitmete teiste haiguste puhul ja see on nii elementaarne ja normaalne, et kui me läheme teatud riikidesse, siis nõutakse mingite haiguste vastu vaktsineeritust," ütles Kalda.
"Meil siin vaktsineerimispass on olemas, nii et mina kujutan ette, et ka see pass võib jääda. Ja ma kindlasti ei ole nõus sellega, mida eile meedias välja käidi, et see on aeg visata prügikasti. Võimalik, et ta hetkel on nii-öelda lauasahtlis, aga kindlasti mitte prügikastis," rääkis Kalda. | Teadusnõukoda piirangute leevendamist ei toeta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadusnõukoja juht ja Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles reedel toimunud kohtumisel ajakirjanikega, et põhjuseid, miks piiranguid ei ole praegu mõistlik leevendada, on mitu, kuid peamine on haiglakoormus.
"Meie arstid on varsti juba kaks aastat erakorralises situatsioonis töötanud ja inimesed ei pea vastu. Pluss see, et ka arstid on inimesed ja haigestuvad, nii et see on kindlasti üks koht, mida me peame hästi tähelepanelikult jälgima," rääkis Maimets.
"Kui meil näiteks oleks selline ideaalne ja väga-väga hästi korraldatud ning väga ressursimahukas meditsiinisüsteem, siis võiks tõesti fantaseerida, et laseks selle tohutu laine ühiskonnast läbi. Kevadeks oleks kõik, ka vaktsiinivastased, antikehadega ja suvi vähemalt oleks tore. Aga paraku paraku me ei saa seda lubada," lisas Maimets.
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda lisas, et piirangud vähendavad nakatumust. "Piirangutele on siiski nakatumise osas mõju olemas, ehk et võib-olla mitte niivõrd suremuse suhtes, aga nakatumise osas küll," ütles Kalda.
"Kui võtame kõik piirangud ära ja lubame kõiki erinevatesse asutustesse, kasvõi ööklubidesse, baaridesse, restoranidesse. Ma lihtsalt meenutan seda juhtumit, mis oli ka 2020. aasta augustis, kus läks ühest baarist või ööklubist lahti Tartu kolle. Muidu oli kõik väga hea, aga üks supernakataja käis mööda Eestit ringi ja tekitas väga suuri nakatumiskoldeid," märkis Kalda.
Tartu Ülikooli biomeditsiini osakonna juhataja, immunoloog Pärt Peterson lisas, et haiglakoormus ei ole ainus mure. "Meil on kümned tuhanded inimesed töölt ära. Mõned sellepärast küll, et nad on isolatsioonis, aga meil on kümned tuhanded inimesed, kes tegelikult istuvad haigusega kodus. Seal on igasuguseid lasteaiaõpetajaid, kooliõpetajaid, bussijuhte, lumelükkajaid ja kõiki muid. Piirangute leevendamine loomulikult tõstab seda arvu veel ülespoole," rääkis Peterson.
Mitu Eesti naaberriiki on hiljuti teatanud piirangute leevendamisest. Teadusnõukoja juhi sõnul saavad nad piiranguid leevendada, sest neil on vaktsineerituse tase Eestist kõrgem ja mõnedes riikides ka nakatumise kasvu tipp saavutatud. "Eesti jääb ikka nii vaktsineerimise kui tõhustusdooside tõttu sinna taha otsa," ütles Maimets.
Leedu vaktsineerituse arv on Eestiga sarnane ja sealset avamisotsust põhjendab Maimets poliitilise survega. "Leedu on üks huvitav erand ja leedulased ütlevad, et neil läks poliitiline surve nii suureks ja poliitiline protsess oli see, mis tõusulaine pealt neid avama paneb. Ma olen paari kolleegiga rääkinud, nad ei ole väga õnnelikud selle üle," rääkis Maimets.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja ja vanemarst Mait Altmets ütles, et isegi kui haiglakoormuse kasvu puhul oleks võimalik kõigile koroonapatsientidele haiglaravi pakkuda, võiksid mitmed teised haiged ravita jääda. "Meil on teisi haigusi ka, mis vajavad ravi. Libedad tänavad toovad traumapatsiente. Kas me jätame nad siis koju ootama, kuni Covid läbi saab? Haiglas tuleb ka tasakaal leida, et me suudaksime pakkuda ravi kõigile," rääkis Altmets.
Samas ei ütle teadusnõukoda, et piiranguid tuleks karmistada. "Me peame hoidma seda tasakaaluseisu, täpselt nii, nagu on. Oleme korduvalt ka rääkinud, meil on ühel pool meditsiinimured ja teisel pool on meil majanduse ning ühiskonna toimimise mured. Kogu aeg me otsime seda balanssi tegelikult. See erinevate tüvede, erinevates situatsioonides, erineva ühiskonna vaktsineerituse määraga, käitumismallidega, see tasakaalukoht on erinevates kohtades. Ja sellega kogu aeg tegelemegi," ütles Maimets.
Koroonapassi kaotamist 21. veebruaril ei tule
Teadusnõukoja hinnangul ei pruugi valitsuse kehtestatud piirangute leevendamise plaan 21. veebruarist võimaldada koroonapassi kasutuselt kaotada. Siis peaks 17. veebruari seisuga eelneva kümne päeva jooksul haiglasse olema jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, kuid praegu ei paista nii minevat.
Kui reedehommikuse seisuga oli viimase 10 päeva jooksul haiglasse sattunud keskmiselt 26 inimest Covidi tõttu, siis Altmetsa hinnangul Eestis koroonaga keskmiselt haiglasse sattunute hulk alles kasvab. Oluline lävend ei ole piisavalt madal. "Nakatumine jätkuvalt kasvab ja kõikidest nakatunutest mingi hulk inimesi satub haiglasse ka raske Covidi tõttu. Pigem see läheb tõusujoones," ütles Altmets.
Altmetsaga nõustus Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak. "Tipp ei ole veel kätte jõudnud. Ei ole näinud langust tipust ja haiglasse jõudmisega on umbes nädala-kahenädalane viide. Pärast tippu umbes nädala pärast on haigla tipp. Siis hakkab langus tavaliselt. Teiste riikide kogemuse põhjal ka," märkis Varjak.
Ruth Kalda hinnangul oleks niikuinii asjatu rääkida koroonapassi kaotamisest. "Vaktsineerimispassid meil eksisteerivad ju ka mitmete teiste haiguste puhul ja see on nii elementaarne ja normaalne, et kui me läheme teatud riikidesse, siis nõutakse mingite haiguste vastu vaktsineeritust," ütles Kalda.
"Meil siin vaktsineerimispass on olemas, nii et mina kujutan ette, et ka see pass võib jääda. Ja ma kindlasti ei ole nõus sellega, mida eile meedias välja käidi, et see on aeg visata prügikasti. Võimalik, et ta hetkel on nii-öelda lauasahtlis, aga kindlasti mitte prügikastis," rääkis Kalda.
### Response:
Teadusnõukoda piirangute leevendamist ei toeta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26. mail 1976 Tallinnas sündinud Urmas Voolpriit oli peamiselt tuntud ansamblist Blind, kuid töötas aastast 2007 Eesti Televisioonis helirežissöörina ja oli lisaks Blindile kitarristina tegev ka kollektiivis Memoriaalansambel.
Ansambel Blind tegutses 15 aastat ja sinna kuulusid lisaks Voolpriidule ka Joel Berg basskitarril, Andres Ohu trummidel ja Mallar Prandi süntesaatoril.
Liikmete sõnul asutasid nad bändi 1994. aasta novembris igavuse peletamiseks. Bändi esialgne nimi oli Totally Blind Drunk Drivers, millest hiljem jäi kasutusele lühem vorm Blind, algset nime kasutasid nad hiljem USA-s tuuritades.
Aastatel 1994–2006 andis Blind ligikaudu 300 kontserti, millest umbes 100 väljaspool kodumaad Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal, Poolas, Lätis ja Venemaal. Aastatel 2001 kuni 2004 tuuritas bänd ka Ameerika Ühendriikides, kus andsid välja ka kaks albumit.
Blind tuli ajutiselt Eesti kontsertturneeks kokku 20. sünnipäeva puhul 2014. aastal. | Suri muusik Urmas Voolpriit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26. mail 1976 Tallinnas sündinud Urmas Voolpriit oli peamiselt tuntud ansamblist Blind, kuid töötas aastast 2007 Eesti Televisioonis helirežissöörina ja oli lisaks Blindile kitarristina tegev ka kollektiivis Memoriaalansambel.
Ansambel Blind tegutses 15 aastat ja sinna kuulusid lisaks Voolpriidule ka Joel Berg basskitarril, Andres Ohu trummidel ja Mallar Prandi süntesaatoril.
Liikmete sõnul asutasid nad bändi 1994. aasta novembris igavuse peletamiseks. Bändi esialgne nimi oli Totally Blind Drunk Drivers, millest hiljem jäi kasutusele lühem vorm Blind, algset nime kasutasid nad hiljem USA-s tuuritades.
Aastatel 1994–2006 andis Blind ligikaudu 300 kontserti, millest umbes 100 väljaspool kodumaad Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal, Poolas, Lätis ja Venemaal. Aastatel 2001 kuni 2004 tuuritas bänd ka Ameerika Ühendriikides, kus andsid välja ka kaks albumit.
Blind tuli ajutiselt Eesti kontsertturneeks kokku 20. sünnipäeva puhul 2014. aastal.
### Response:
Suri muusik Urmas Voolpriit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Koroonaviiruse omikrontüve põhjustatud haigust põetakse üldjuhul kiiremini ja kergemalt, mis annab meile veendumuse, et haiglate ja tervishoiuasutuste toimepidevuse tagamiseks olukorras, kus töötajaid napib, võime anda töötajatele võimaluse tööle naasta enne karantiiniperioodi lõppu. Tingimuseks on see, et võimalikud kaasnevad riskid on tööandja poolt põhjalikult läbi mõeldud ja kaalutud ning töötajal ei ole viimase 24 tunni jooksul esinenud palavikku, haiguse sümptomid on taandumas ning kuni täieliku tervenemiseni kantakse FFP2/FFP3 respiraatorit," selgitas terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.
Koroonaviiruse omikroni tüve kiire levikuga on kasvanud Covid-19 haigestumise tõttu karantiinis viibivate tervishoiuasutuse töötajate arv.
ERR-i küsimusele, kas lühendatud karantiini hakatakse rakendama ka teistes elutähtsates valdkondades, nagu näiteks politsei või pääste, vastas Härma eitavalt. "Seda ei julge ma lubada, sest nakkusohtlikkuse periood on ka omikronitüvega jätkuvalt kümme päeva. Tervishoiutöötajad saavad kiiremini tööle naasta, sest nemad oskavad paremini hinnata ohtusid ja teisi paremini nakatumise eest kaitsta," rääkis Härma.
Alates esmaspäevast ei soovita terviseamet enam positiivsete antigeeni kiirtestide kinnitamist PCR-testiga.
Samamoodi ei soovita terviseamet minna PCR-testi tegema inimestel, kellel on eelnevalt olnud teadaolev kontakt koroonasse haigestunuga ja sellele järgnevalt on tekkinud koroonahaigusele viitavad sümptomid. "Sellisel juhul tuleks haigel jääda koju ja vajadusel pöörduda perearsti poole töövõimetuslehe avamiseks. PCR-test ei ole haigestumise kinnitamiseks tingimata vajalik," rääkis Härma.
PCR-testimine jääb kättesaadavaks veebruari lõpuni, kuni selgub, millal kaob vajadus PCR-testimise järele riigisisese sertifikaadi saamise eesmärgil. | Terviseamet lubab karantiinis tervishoiutöötajad varem tööle tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Koroonaviiruse omikrontüve põhjustatud haigust põetakse üldjuhul kiiremini ja kergemalt, mis annab meile veendumuse, et haiglate ja tervishoiuasutuste toimepidevuse tagamiseks olukorras, kus töötajaid napib, võime anda töötajatele võimaluse tööle naasta enne karantiiniperioodi lõppu. Tingimuseks on see, et võimalikud kaasnevad riskid on tööandja poolt põhjalikult läbi mõeldud ja kaalutud ning töötajal ei ole viimase 24 tunni jooksul esinenud palavikku, haiguse sümptomid on taandumas ning kuni täieliku tervenemiseni kantakse FFP2/FFP3 respiraatorit," selgitas terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.
Koroonaviiruse omikroni tüve kiire levikuga on kasvanud Covid-19 haigestumise tõttu karantiinis viibivate tervishoiuasutuse töötajate arv.
ERR-i küsimusele, kas lühendatud karantiini hakatakse rakendama ka teistes elutähtsates valdkondades, nagu näiteks politsei või pääste, vastas Härma eitavalt. "Seda ei julge ma lubada, sest nakkusohtlikkuse periood on ka omikronitüvega jätkuvalt kümme päeva. Tervishoiutöötajad saavad kiiremini tööle naasta, sest nemad oskavad paremini hinnata ohtusid ja teisi paremini nakatumise eest kaitsta," rääkis Härma.
Alates esmaspäevast ei soovita terviseamet enam positiivsete antigeeni kiirtestide kinnitamist PCR-testiga.
Samamoodi ei soovita terviseamet minna PCR-testi tegema inimestel, kellel on eelnevalt olnud teadaolev kontakt koroonasse haigestunuga ja sellele järgnevalt on tekkinud koroonahaigusele viitavad sümptomid. "Sellisel juhul tuleks haigel jääda koju ja vajadusel pöörduda perearsti poole töövõimetuslehe avamiseks. PCR-test ei ole haigestumise kinnitamiseks tingimata vajalik," rääkis Härma.
PCR-testimine jääb kättesaadavaks veebruari lõpuni, kuni selgub, millal kaob vajadus PCR-testimise järele riigisisese sertifikaadi saamise eesmärgil.
### Response:
Terviseamet lubab karantiinis tervishoiutöötajad varem tööle tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koo Sze-yiu plaanis protestida Hongkongi valitsushoone ees ja oli sellest teavitanud ka meediat, vahendas Deutsche Welle.
Koo sõnul kasutab kompartei riikliku julgeolekuseadust, mille põhjal vangistatakse Hiina valitsust kritiseerivaid inimesi. Ta kritiseeris samuti, et Hiina korraldab taliolümpiamänge.
"Ärge unustage, et Hongkongis piiratakse inimõigusi," teatas Koo.
Koo Sze-yiu vahistati reede varahommikul oma kodus riikliku julgeolekuseaduse alusel, teatas kohalik meedia.
Mitu lääneriiki on teatanud, et boikoteerivad diplomaatiliselt Pekingi olümpiamänge. Nende seas on ka USA ja Suurbritannia. | Hiina kompartei vahistas reedel Hongkongis demokraatiameelse aktivisti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koo Sze-yiu plaanis protestida Hongkongi valitsushoone ees ja oli sellest teavitanud ka meediat, vahendas Deutsche Welle.
Koo sõnul kasutab kompartei riikliku julgeolekuseadust, mille põhjal vangistatakse Hiina valitsust kritiseerivaid inimesi. Ta kritiseeris samuti, et Hiina korraldab taliolümpiamänge.
"Ärge unustage, et Hongkongis piiratakse inimõigusi," teatas Koo.
Koo Sze-yiu vahistati reede varahommikul oma kodus riikliku julgeolekuseaduse alusel, teatas kohalik meedia.
Mitu lääneriiki on teatanud, et boikoteerivad diplomaatiliselt Pekingi olümpiamänge. Nende seas on ka USA ja Suurbritannia.
### Response:
Hiina kompartei vahistas reedel Hongkongis demokraatiameelse aktivisti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 14.30: Balti peaministrid rahvusvahelisest olukorrast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 14.30: Balti peaministrid rahvusvahelisest olukorrast | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringust selgub, et metaanilekked laiuvad suurtel, kohati kuni 320 kilomeetri pikkustel trassidel ja lekked on enamasti tahtmatud. Seejuures tõotasid läinud aastal aga umbes saja riigi esindajad, et kärbivad oma metaaniheidet 2030. aastaks, vahendab BBC News.
Uuringu autori ja metaaniheidet kaardistava mittetulundusühingu Carbon Mapper tegevjuhi Riley Dureni sõnul olid üksikud lekkekohad teada juba varem, kuid uus töö näitas kätte maailma nafta- ja gaasimaardlate tegeliku metaani-jalajälje.
Metaani lekib tavaliselt nafta- ja gaasimaardlatest nende hooldetööde käigus, näiteks ventiilide või torude parandamisel. Samuti võib lekkeid esineda maagaasi voolu ja rõhku reguleerivates kompressorjaamades. Muu hulgas eritub metaani veel prügilatest, põllumajanduses ja söetööstusest.
Uus uuring keskendus aga kitsamalt nafta- ja gaasileketele, mida tööstusettevõtted saaksid täiendavate investeeringutega vältida. Teadlaste sõnul oleks lekete kõrvaldamine kliimamuutuse ohjamise kontekstis kergelt tulnud võit, sest metaanilekked on selgelt inimtekkelised ja suhteliselt lihtsasti välditavad. Eelmisel aastal ilmunud IPCC raporti järgi on praeguse üleilmse temperatuuritõusu taga 30–50 protsendi ulatuses just metaan.
Uuringu juhtivautori ja LSCE CEA-Saclay teaduri Thomas Lauvauxi sõnul toetuvad kasvuhoonegaaside heitme hinnangud üldjuhul riikide või ettevõtete esitatud andmetele. Atmosfäärist kogutud andmed näitavad saaste määra aga täpsemalt, sõltumatumalt ja läbipaistvamalt.
Satelliidid tuvastasid, et kõige suuremad metaanilekked asuvad Türkmenistanis, Venemaal ja USA-s. Samas ei mõõtnud satelliidid lekkeid tiheda pilvkattega või kõrgmäestikuga piirkondades, sealhulgas lõviosas Kanadast ja Hiinast. Ühtlasi mõõtsid satelliidid üksnes maismaa-maardlatega seonduvaid metaanivooge.
Uurijad kogusid oma andmeid 2019. ja 2020. aastal Euroopa Liidu Sentineli satelliitide TROPOMI instrumentide abil. Need näitasid, et suurimatest lekkekohtadest ehk nii-öelda ultrasaastajatest pärines umbes 12 protsenti kõigist nafta- ja gaasifirmade leketest.
Edinburghi Ülikooli maateaduste professori Paul Palmeri sõnul nähtu küll šokeeris teda, kuid lekete ulatus teda ei üllatunud, sest tema sõnul on pildil näha vaid jäämäe tipp.
Järgmise viie aasta jooksul lähetatakse orbiidile uusi satelliite, mis aitavad lekkekohti senisest täpsemalt tuvastada. See tähendab, et tulevikus saab kindlaks teha iga konkreetse lekkiva nafta- ja gaasimaardla. Palmeri sõnul ei saa nafta- ja gaasitöösturid siis enam lekkeid tahtlikult ega tahtmatult tähelepanuta jätta.
Kui lekked sulgeda, säästaks riigid nagu Türkmenistan, Venemaa ja USA uuringu andmetel miljardeid eurosid. Ühtlasi hoiaks lekete sulgemine keskmist temperatuuri 0,002–0,005 °C võrra madalamana. Muutus oleks võrdväärne sellega, kui atmosfäärist kaoks kogu süsinikusaaste, mille on Austraalia sinna paisanud alates 2005. aastast, või siis 20 miljoni auto aastase heitega.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Satelliidipilt paljastas Maa suuremad metaanilekked | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringust selgub, et metaanilekked laiuvad suurtel, kohati kuni 320 kilomeetri pikkustel trassidel ja lekked on enamasti tahtmatud. Seejuures tõotasid läinud aastal aga umbes saja riigi esindajad, et kärbivad oma metaaniheidet 2030. aastaks, vahendab BBC News.
Uuringu autori ja metaaniheidet kaardistava mittetulundusühingu Carbon Mapper tegevjuhi Riley Dureni sõnul olid üksikud lekkekohad teada juba varem, kuid uus töö näitas kätte maailma nafta- ja gaasimaardlate tegeliku metaani-jalajälje.
Metaani lekib tavaliselt nafta- ja gaasimaardlatest nende hooldetööde käigus, näiteks ventiilide või torude parandamisel. Samuti võib lekkeid esineda maagaasi voolu ja rõhku reguleerivates kompressorjaamades. Muu hulgas eritub metaani veel prügilatest, põllumajanduses ja söetööstusest.
Uus uuring keskendus aga kitsamalt nafta- ja gaasileketele, mida tööstusettevõtted saaksid täiendavate investeeringutega vältida. Teadlaste sõnul oleks lekete kõrvaldamine kliimamuutuse ohjamise kontekstis kergelt tulnud võit, sest metaanilekked on selgelt inimtekkelised ja suhteliselt lihtsasti välditavad. Eelmisel aastal ilmunud IPCC raporti järgi on praeguse üleilmse temperatuuritõusu taga 30–50 protsendi ulatuses just metaan.
Uuringu juhtivautori ja LSCE CEA-Saclay teaduri Thomas Lauvauxi sõnul toetuvad kasvuhoonegaaside heitme hinnangud üldjuhul riikide või ettevõtete esitatud andmetele. Atmosfäärist kogutud andmed näitavad saaste määra aga täpsemalt, sõltumatumalt ja läbipaistvamalt.
Satelliidid tuvastasid, et kõige suuremad metaanilekked asuvad Türkmenistanis, Venemaal ja USA-s. Samas ei mõõtnud satelliidid lekkeid tiheda pilvkattega või kõrgmäestikuga piirkondades, sealhulgas lõviosas Kanadast ja Hiinast. Ühtlasi mõõtsid satelliidid üksnes maismaa-maardlatega seonduvaid metaanivooge.
Uurijad kogusid oma andmeid 2019. ja 2020. aastal Euroopa Liidu Sentineli satelliitide TROPOMI instrumentide abil. Need näitasid, et suurimatest lekkekohtadest ehk nii-öelda ultrasaastajatest pärines umbes 12 protsenti kõigist nafta- ja gaasifirmade leketest.
Edinburghi Ülikooli maateaduste professori Paul Palmeri sõnul nähtu küll šokeeris teda, kuid lekete ulatus teda ei üllatunud, sest tema sõnul on pildil näha vaid jäämäe tipp.
Järgmise viie aasta jooksul lähetatakse orbiidile uusi satelliite, mis aitavad lekkekohti senisest täpsemalt tuvastada. See tähendab, et tulevikus saab kindlaks teha iga konkreetse lekkiva nafta- ja gaasimaardla. Palmeri sõnul ei saa nafta- ja gaasitöösturid siis enam lekkeid tahtlikult ega tahtmatult tähelepanuta jätta.
Kui lekked sulgeda, säästaks riigid nagu Türkmenistan, Venemaa ja USA uuringu andmetel miljardeid eurosid. Ühtlasi hoiaks lekete sulgemine keskmist temperatuuri 0,002–0,005 °C võrra madalamana. Muutus oleks võrdväärne sellega, kui atmosfäärist kaoks kogu süsinikusaaste, mille on Austraalia sinna paisanud alates 2005. aastast, või siis 20 miljoni auto aastase heitega.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
### Response:
Satelliidipilt paljastas Maa suuremad metaanilekked |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Antud eelnõu eesmärgiks on muuta mõnevõrra paindlikumaks töökonkursse, sealjuures tegemata põhimõttelisi muudatusi kehtivas avaliku teenistuse korras. Riigisekretäri ja ka paljude ministeeriumide ettepanekud soovivad olemuslikult muuta avalikku teenistuse mõningaid aspekte, seetõttu nad sellesse eelnõusse ei sobi," ütles Lauri ERR-ile.
"Kuid mul on väga hea meel, et ametnikel on huvi arutada võimalike põhimõtteliste ja ulatuslike muudatuste üle avalikus teenistuses. See arutelu ei peaks sealjuures piirduma üksnes sellega, kui ulatuslikult kasutada tähtajalisi lepinguid," lisas Lauri.
Lauri rääkis, et ta on juba teinud ettepaneku muuta kõigi riigiametite juhtide töölepingud tähtajaliseks. "Loodan, et see saab peagi ka heakskiidu valitsuses ja riigikogus. Arutagem avaliku teenistuse olemuse üle laiemalt," sõnas Lauri.
Ta rõhutas, et kindlasti ei saa avaliku teenistuse põhimõtete arutelu toimuda üksnes ametkondlikul tasandil ja ametnike vahel ning sellesse peab olema kaasatud ühiskond laiemalt.
"Tuletan meelde, et praegu kehtiv kord loodi põhjalike arutelude ja vaidluste tulemusel sooviga tasakaalustada avalikus teenistuses olijatele kehtestatud piiranguid, kohustusi ja hüvesid. Olid ootused ja põhjendused, miks avalik teenistus just selliseks kujundati. Aeg on edasi läinud ning väga võimalik, et põhjalikud muudatused on avalikus teenistuses vajalikud," kommenteeris Lauri.
Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga ütles, et avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringi. Justiitsministeerium ei ole veel eelnõu vabariigi valitsusele saatnud. | Justiitsminister riigisekretäri avaliku teenistuse reformiideed ei toeta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Antud eelnõu eesmärgiks on muuta mõnevõrra paindlikumaks töökonkursse, sealjuures tegemata põhimõttelisi muudatusi kehtivas avaliku teenistuse korras. Riigisekretäri ja ka paljude ministeeriumide ettepanekud soovivad olemuslikult muuta avalikku teenistuse mõningaid aspekte, seetõttu nad sellesse eelnõusse ei sobi," ütles Lauri ERR-ile.
"Kuid mul on väga hea meel, et ametnikel on huvi arutada võimalike põhimõtteliste ja ulatuslike muudatuste üle avalikus teenistuses. See arutelu ei peaks sealjuures piirduma üksnes sellega, kui ulatuslikult kasutada tähtajalisi lepinguid," lisas Lauri.
Lauri rääkis, et ta on juba teinud ettepaneku muuta kõigi riigiametite juhtide töölepingud tähtajaliseks. "Loodan, et see saab peagi ka heakskiidu valitsuses ja riigikogus. Arutagem avaliku teenistuse olemuse üle laiemalt," sõnas Lauri.
Ta rõhutas, et kindlasti ei saa avaliku teenistuse põhimõtete arutelu toimuda üksnes ametkondlikul tasandil ja ametnike vahel ning sellesse peab olema kaasatud ühiskond laiemalt.
"Tuletan meelde, et praegu kehtiv kord loodi põhjalike arutelude ja vaidluste tulemusel sooviga tasakaalustada avalikus teenistuses olijatele kehtestatud piiranguid, kohustusi ja hüvesid. Olid ootused ja põhjendused, miks avalik teenistus just selliseks kujundati. Aeg on edasi läinud ning väga võimalik, et põhjalikud muudatused on avalikus teenistuses vajalikud," kommenteeris Lauri.
Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga ütles, et avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringi. Justiitsministeerium ei ole veel eelnõu vabariigi valitsusele saatnud.
### Response:
Justiitsminister riigisekretäri avaliku teenistuse reformiideed ei toeta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Justiitsministeerium saatis mullu oktoobris kooskõlastusringile avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiitsministeeriumi eesmärk oli muuta üle kaheksa aasta kehtinud avaliku teenistuse seadus paindlikumaks selles, mis puudutab töökonkursse.
"Eelnõuga soovitakse konkursside regulatsiooni muuta ametiasutuse jaoks vähem bürokraatlikumaks ja ametniku jaoks lihtsamaks, võimaldades ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata olukorras, kus asendatav ei naase," märkis justiitsministeerium.
Sellele tehtud ettepanekutest torkab silma riigisekretäri tagasiside, kus ta lubab eelnõu kooskõlastada üksnes juhul, kui arvestatakse märkusi ja ettepanekuid, mida riigisekretär tegi kokku 12.
Neist kõige põhimõttelisem on 11. ettepanek, kus riigisekretär teeb ettepaneku oluliselt laiendada nende riigiametnike ringi, kelle töölepingud peaksid olema tähtajalised.
Viieaastased töölepingud
Avaliku teenistuse seadus ütleb praegu, et ametnik nimetatakse ametikohale määramata ajaks, välja arvatud erandjuhud. Erandite alla läheb riigisekretär ise, samuti ministeeriumide kantslerid, asekantslerid, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juhid – nemad kõik määratakse ametisse viieks aastaks.
Riigisekretär teeb ettepaneku laiendada määratud ajaks ametisse nimetatavate ametnike ringi ning lisada loetellu ka eelnimetatud tippjuhtidele vahetult alluvate üksuste juhid, kes nimetatakse ametikohale viieaastase teenistustähtajaga.
Lihtsustatult tähendab see ettepanekut muuta avaliku sektori keskastme juhtide senised tähtajatud lepingud tähtajalisteks. Iga viie aasta järel korraldatakse ametikohale konkurss, kus mõistagi ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda.
Samas punktis teeb riigisekretär ettepaneku kehtestada sarnaselt tippjuhtidega ka neile vahetult alluvate üksuste juhtidele ühtsed nõuded ning valiku, hindamise ja arendamise põhimõtted.
"Tähtaegse teenistussuhte rakendamine peale avaliku teenistuse tippjuhtide ka nendele vahetult alluvate üksuste juhtide puhul ning ühtsete nõuete ning valiku, hindamise ja arendamise põhimõtete kehtestamine võimaldavad tõhustada seni üsna tagasihoidlikult rakendunud rotatsioonisüsteemi. Samuti tekitab see nii tippjuhtidele vahetult alluvate üksuste juhtidele kui ka nende alluvatele uusi arengu- ja karjäärivõimalusi ja soodustab tippjuhtidele järelkasvu loomist," põhjendas riigisekretär Peterkop muudatuse vajadust.
Veidi robustsemalt kokku võttes soovib riigisekretär muuta olukorda, kus keskastme juhi kohal istutakse aastakümneid ning pannakse kinni uute ja võibolla ka võimekamate inimeste tulek neile kohtadele.
Mitmed ministeeriumid toetavad
Peterkopi ettepanekut toetavad ka mitmed ministeeriumid.
Siseminister Kristian Jaani kirjutab oma arvamuses: "Teeme ettepaneku lisada eelnõusse ministeeriumide osakonnajuhatajatele viieaastase teenistustähtja kehtestamise. Muudatus toetab ametnike ja töötajate võimalusi karjäärimuudatusteks ja roteerumiseks. Samuti suurendab see ametnike ja töötajate kompetentsust, pühendumust, motivatsiooni ja mobiilsust, ennetades samas näiteks pinge- ja stressirohkest tööst tingitud väsimust või isegi terviseprobleeme."
Sisuliselt samal seisukohal on ka riigihalduse minister Jaak Aab, kes tegi oma kommentaaris ettepaneku kehtivat seadust muuta nii, et lisaks valitsusasutuse juhile laieneks tähtajalise töölepingu põhimõte ka "tema asetäitjale ja valitsusasutuse struktuuriüksuse juhile".
Toetus tuli ka keskkonnaministeeriumist, tõsi küll veel eelmise keskkonnaministri Tõnis Mölderi allkirjaga. Ka tema leidis, et viieaastased tähtajalised töölepingud tuleks teha nii ministeeriumide osakonna juhatajatele kui ka valitsusasutuse peadirektori asetäitjatele.
Justiitsmister: riigisekretäri ettepanekud eelnõusse ei sobi
Justiitsminister Maris Lauri teatas ERR-ile, et riigisekretäri ja ka paljude ministeeriumide ettepanekud soovivad olemuslikult muuta avaliku teenistuse mõningaid aspekte, seetõttu nad sellesse eelnõusse ei sobi.
"Kuid mul on väga hea meel, et ametnikel on huvi arutada võimalike põhimõtteliste ja ulatuslike muudatuste üle avalikus teenistuses. See arutelu ei peaks sealjuures piirduma üksnes sellega, kui ulatuslikult kasutada tähtajalisi lepinguid. Olen, muide, juba teinud ettepaneku muuta kõigi riigiametite juhtide töölepingud tähtajaliseks, loodan, et see saab peagi ka heakskiidu valitsuses ja riigikogus," teatas Lauri.
Keda muudatus puudutaks?
Hetkel töötab ministeeriumides 217 keskastmejuhti, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,5 aastat. 66 keskastmejuhti (30 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle viie aasta, neist 28 teenistujat (12 protsenti) üle kümne aasta.
Ametites, inspektsioonides ja muudes valitsusasutustes on teenistuses 578 keskastmejuhti, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,2 aastat. 208 keskastmejuhti (36 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle viie aasta, 38 (seitse protsenti) neist üle kümne aasta.
Lisaks on valitsusasutustes peadirektorite asetäitjatena teenistuses 43 inimest, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,1 aastat. 12 asetäitjat (28 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle viie aasta, neist seitse (28 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle 10 aasta.
Siiski on viimastel aastatel seoses nelja valitsusasutuse ümberkorraldamisega vähenenud pikka aega samal ametikohal töötanud keskastmejuhtide arv. | Riigisekretär soovib muuta kõik kõrgemate ametnike lepingud tähtajalisteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Justiitsministeerium saatis mullu oktoobris kooskõlastusringile avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiitsministeeriumi eesmärk oli muuta üle kaheksa aasta kehtinud avaliku teenistuse seadus paindlikumaks selles, mis puudutab töökonkursse.
"Eelnõuga soovitakse konkursside regulatsiooni muuta ametiasutuse jaoks vähem bürokraatlikumaks ja ametniku jaoks lihtsamaks, võimaldades ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata olukorras, kus asendatav ei naase," märkis justiitsministeerium.
Sellele tehtud ettepanekutest torkab silma riigisekretäri tagasiside, kus ta lubab eelnõu kooskõlastada üksnes juhul, kui arvestatakse märkusi ja ettepanekuid, mida riigisekretär tegi kokku 12.
Neist kõige põhimõttelisem on 11. ettepanek, kus riigisekretär teeb ettepaneku oluliselt laiendada nende riigiametnike ringi, kelle töölepingud peaksid olema tähtajalised.
Viieaastased töölepingud
Avaliku teenistuse seadus ütleb praegu, et ametnik nimetatakse ametikohale määramata ajaks, välja arvatud erandjuhud. Erandite alla läheb riigisekretär ise, samuti ministeeriumide kantslerid, asekantslerid, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juhid – nemad kõik määratakse ametisse viieks aastaks.
Riigisekretär teeb ettepaneku laiendada määratud ajaks ametisse nimetatavate ametnike ringi ning lisada loetellu ka eelnimetatud tippjuhtidele vahetult alluvate üksuste juhid, kes nimetatakse ametikohale viieaastase teenistustähtajaga.
Lihtsustatult tähendab see ettepanekut muuta avaliku sektori keskastme juhtide senised tähtajatud lepingud tähtajalisteks. Iga viie aasta järel korraldatakse ametikohale konkurss, kus mõistagi ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda.
Samas punktis teeb riigisekretär ettepaneku kehtestada sarnaselt tippjuhtidega ka neile vahetult alluvate üksuste juhtidele ühtsed nõuded ning valiku, hindamise ja arendamise põhimõtted.
"Tähtaegse teenistussuhte rakendamine peale avaliku teenistuse tippjuhtide ka nendele vahetult alluvate üksuste juhtide puhul ning ühtsete nõuete ning valiku, hindamise ja arendamise põhimõtete kehtestamine võimaldavad tõhustada seni üsna tagasihoidlikult rakendunud rotatsioonisüsteemi. Samuti tekitab see nii tippjuhtidele vahetult alluvate üksuste juhtidele kui ka nende alluvatele uusi arengu- ja karjäärivõimalusi ja soodustab tippjuhtidele järelkasvu loomist," põhjendas riigisekretär Peterkop muudatuse vajadust.
Veidi robustsemalt kokku võttes soovib riigisekretär muuta olukorda, kus keskastme juhi kohal istutakse aastakümneid ning pannakse kinni uute ja võibolla ka võimekamate inimeste tulek neile kohtadele.
Mitmed ministeeriumid toetavad
Peterkopi ettepanekut toetavad ka mitmed ministeeriumid.
Siseminister Kristian Jaani kirjutab oma arvamuses: "Teeme ettepaneku lisada eelnõusse ministeeriumide osakonnajuhatajatele viieaastase teenistustähtja kehtestamise. Muudatus toetab ametnike ja töötajate võimalusi karjäärimuudatusteks ja roteerumiseks. Samuti suurendab see ametnike ja töötajate kompetentsust, pühendumust, motivatsiooni ja mobiilsust, ennetades samas näiteks pinge- ja stressirohkest tööst tingitud väsimust või isegi terviseprobleeme."
Sisuliselt samal seisukohal on ka riigihalduse minister Jaak Aab, kes tegi oma kommentaaris ettepaneku kehtivat seadust muuta nii, et lisaks valitsusasutuse juhile laieneks tähtajalise töölepingu põhimõte ka "tema asetäitjale ja valitsusasutuse struktuuriüksuse juhile".
Toetus tuli ka keskkonnaministeeriumist, tõsi küll veel eelmise keskkonnaministri Tõnis Mölderi allkirjaga. Ka tema leidis, et viieaastased tähtajalised töölepingud tuleks teha nii ministeeriumide osakonna juhatajatele kui ka valitsusasutuse peadirektori asetäitjatele.
Justiitsmister: riigisekretäri ettepanekud eelnõusse ei sobi
Justiitsminister Maris Lauri teatas ERR-ile, et riigisekretäri ja ka paljude ministeeriumide ettepanekud soovivad olemuslikult muuta avaliku teenistuse mõningaid aspekte, seetõttu nad sellesse eelnõusse ei sobi.
"Kuid mul on väga hea meel, et ametnikel on huvi arutada võimalike põhimõtteliste ja ulatuslike muudatuste üle avalikus teenistuses. See arutelu ei peaks sealjuures piirduma üksnes sellega, kui ulatuslikult kasutada tähtajalisi lepinguid. Olen, muide, juba teinud ettepaneku muuta kõigi riigiametite juhtide töölepingud tähtajaliseks, loodan, et see saab peagi ka heakskiidu valitsuses ja riigikogus," teatas Lauri.
Keda muudatus puudutaks?
Hetkel töötab ministeeriumides 217 keskastmejuhti, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,5 aastat. 66 keskastmejuhti (30 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle viie aasta, neist 28 teenistujat (12 protsenti) üle kümne aasta.
Ametites, inspektsioonides ja muudes valitsusasutustes on teenistuses 578 keskastmejuhti, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,2 aastat. 208 keskastmejuhti (36 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle viie aasta, 38 (seitse protsenti) neist üle kümne aasta.
Lisaks on valitsusasutustes peadirektorite asetäitjatena teenistuses 43 inimest, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,1 aastat. 12 asetäitjat (28 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle viie aasta, neist seitse (28 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle 10 aasta.
Siiski on viimastel aastatel seoses nelja valitsusasutuse ümberkorraldamisega vähenenud pikka aega samal ametikohal töötanud keskastmejuhtide arv.
### Response:
Riigisekretär soovib muuta kõik kõrgemate ametnike lepingud tähtajalisteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värskelt avaldatud singli näol on tegu sissejuhatusega Gallagheri tulevasele kolmandale albumile "C'mon You Know", mis ilmub 27. mail. Muusik esitab uut lugu esmakordselt tuleval nädalal toimuval BRIT Awards auhinnagalal.
"Everything's Electric" on kirjutatud koos ansambli Foo Fighters ninamehe Dave Grohliga, kes muuseas mängib ka loo taustal trumme. Liam Gallagher ja Dave Grohl kohtusid esmakordselt mitmeid aastaid tagasi, kui Foo Fighters ansambli Oasis kontserttuuril kaasa tegi. Sellest ajast peale on andekad muusikud üksteise loomingut imetlenud ja tegemisi jälginud.
Singli produtseeris mitmekordne Grammy omanik ja Ivor Novello auhinna võitja Greg Kurstin. | Liam Gallagher avaldas loo "Everything's Electric" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värskelt avaldatud singli näol on tegu sissejuhatusega Gallagheri tulevasele kolmandale albumile "C'mon You Know", mis ilmub 27. mail. Muusik esitab uut lugu esmakordselt tuleval nädalal toimuval BRIT Awards auhinnagalal.
"Everything's Electric" on kirjutatud koos ansambli Foo Fighters ninamehe Dave Grohliga, kes muuseas mängib ka loo taustal trumme. Liam Gallagher ja Dave Grohl kohtusid esmakordselt mitmeid aastaid tagasi, kui Foo Fighters ansambli Oasis kontserttuuril kaasa tegi. Sellest ajast peale on andekad muusikud üksteise loomingut imetlenud ja tegemisi jälginud.
Singli produtseeris mitmekordne Grammy omanik ja Ivor Novello auhinna võitja Greg Kurstin.
### Response:
Liam Gallagher avaldas loo "Everything's Electric" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel oli päeva keskmine hind 128,47 eurot megavatt-tunni kohta.
Elektri hind on odavaim öösel kella kolme ja nelja vahel, kui see ulatub 15,26 euroni megavatt-tunni kohta.
Kõrgeim on elektri tunnihind õhtul kella 18 ja 19 vahel, kui see kerkib 124,28 euroni megavatt-tunni kohta.
Soomes on laupäeval elektri hind keskmiselt 58,98 eurot megavatt-tunni kohta ehk Eestist soodsam. | Elektri börsihind langeb laupäeval 72 eurole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel oli päeva keskmine hind 128,47 eurot megavatt-tunni kohta.
Elektri hind on odavaim öösel kella kolme ja nelja vahel, kui see ulatub 15,26 euroni megavatt-tunni kohta.
Kõrgeim on elektri tunnihind õhtul kella 18 ja 19 vahel, kui see kerkib 124,28 euroni megavatt-tunni kohta.
Soomes on laupäeval elektri hind keskmiselt 58,98 eurot megavatt-tunni kohta ehk Eestist soodsam.
### Response:
Elektri börsihind langeb laupäeval 72 eurole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TalTechi korvpallimeeskonda räsib koroonaviirus ning seetõttu lükkus Eesti-Läti korvpalliliigas edasi nii nende 2. veebruarile kavandatud kodumäng BK Ventspilsiga kui ka 6. veebruarile planeeritud kohtumine võõrsil Valmiera GLASS VIA-ga, vahendab Basket.ee.
Mängupausi kasutas ära Ran Pehka, kes läks appi Tamsalu Los Toros/TalTechile. Üheskoos sunniti kodusaalis Tartu Kalev/Estiko alistuma 101:76.
Kolm veerandaega möödusid tasavägiselt ja võõrustajad juhtisid 70:65. Viimasel perioodil algas väljakuperemeeste pealetung ja nelja minutiga suurendati edu 24-punktiliseks, 96:72. Tartu Kalev/Estiko korvpallurite vastupanu rauges, nooruse ja kiiruse vastu oli raske saada.
Pehka panustas 34 punkti ja 11 resultatiivset söötu, Rasmus Raap 20 ja Janar Aniste 18 punkti. Võitjate kolmepunktivisete tabavusprotsent oli 45 (17/37, Roos 5/6).
Tartu Kalev/Estiko särgis debüteerinud Eesti rahvusmeeskonna pikaajaline tugitala Janar Talts kogus 17 punkti ja 15 lauapalli ning Artur Liiv 16 punkti ja 17 lauapalli.
Loe pikemalt portaalist Basket.ee. | Pehka vedas Tamsalu Los Toros/TalTechi võidule, Talts tegi debüüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TalTechi korvpallimeeskonda räsib koroonaviirus ning seetõttu lükkus Eesti-Läti korvpalliliigas edasi nii nende 2. veebruarile kavandatud kodumäng BK Ventspilsiga kui ka 6. veebruarile planeeritud kohtumine võõrsil Valmiera GLASS VIA-ga, vahendab Basket.ee.
Mängupausi kasutas ära Ran Pehka, kes läks appi Tamsalu Los Toros/TalTechile. Üheskoos sunniti kodusaalis Tartu Kalev/Estiko alistuma 101:76.
Kolm veerandaega möödusid tasavägiselt ja võõrustajad juhtisid 70:65. Viimasel perioodil algas väljakuperemeeste pealetung ja nelja minutiga suurendati edu 24-punktiliseks, 96:72. Tartu Kalev/Estiko korvpallurite vastupanu rauges, nooruse ja kiiruse vastu oli raske saada.
Pehka panustas 34 punkti ja 11 resultatiivset söötu, Rasmus Raap 20 ja Janar Aniste 18 punkti. Võitjate kolmepunktivisete tabavusprotsent oli 45 (17/37, Roos 5/6).
Tartu Kalev/Estiko särgis debüteerinud Eesti rahvusmeeskonna pikaajaline tugitala Janar Talts kogus 17 punkti ja 15 lauapalli ning Artur Liiv 16 punkti ja 17 lauapalli.
Loe pikemalt portaalist Basket.ee.
### Response:
Pehka vedas Tamsalu Los Toros/TalTechi võidule, Talts tegi debüüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA-s kaubeldava nafta WTI hind on 91,43 dollarit barreli kohta. Naftahindade tõus võib kaasa tuua gaasihindade tõusu. Euroopas on ka energiakriis, mis tõstab maagaasi hinda veel.
Nafta hind oli 2021. aastal volatiilne. USA teatas novembris, et kõrgete bensiinihindade tõttu tuleb kasutusele võtta strateegilised naftavarud.
Ebakindlust turgudel suurendab ka Moskva võimalik sissetung Ukrainasse. Hiljuti tabas USA Texase osariiki külmalaine, mis piiras naftatootmist. WTI hind on viimase kuu jooksul tõusnud 20 protsendi võrra.
Nafta hinnatõus tõstab USA-s ka autokütuse hinda. Hind on viimase seitsme aasta kõrgeimal tasemel. USA autoliidu (AAA) andmetel oli reedel bensiini hind keskmiselt 3,343 dollarit galloni kohta. California osariigis oli see hind umbes 4,7 dollarit.
Big, big trouble for the White House. U.S. average retail gasoline price has hit its highest since Sep 2014 at $3.343 per gallon, according to motoring club AAA.
Every state (including the likes of Mississippi and Alabama) is above $3. California is approaching $4.7 | #OOTT
— Javier Blas (@JavierBlas) February 4, 2022
Pinged kasvavad ka Lähid-Idas, Jeemeni Houthi mässulised jätkavad droonirünnakute korraldamist. | Brenti nafta hind ületas 92 dollari piiri, kõrgeim hind pärast 2014. aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA-s kaubeldava nafta WTI hind on 91,43 dollarit barreli kohta. Naftahindade tõus võib kaasa tuua gaasihindade tõusu. Euroopas on ka energiakriis, mis tõstab maagaasi hinda veel.
Nafta hind oli 2021. aastal volatiilne. USA teatas novembris, et kõrgete bensiinihindade tõttu tuleb kasutusele võtta strateegilised naftavarud.
Ebakindlust turgudel suurendab ka Moskva võimalik sissetung Ukrainasse. Hiljuti tabas USA Texase osariiki külmalaine, mis piiras naftatootmist. WTI hind on viimase kuu jooksul tõusnud 20 protsendi võrra.
Nafta hinnatõus tõstab USA-s ka autokütuse hinda. Hind on viimase seitsme aasta kõrgeimal tasemel. USA autoliidu (AAA) andmetel oli reedel bensiini hind keskmiselt 3,343 dollarit galloni kohta. California osariigis oli see hind umbes 4,7 dollarit.
Big, big trouble for the White House. U.S. average retail gasoline price has hit its highest since Sep 2014 at $3.343 per gallon, according to motoring club AAA.
Every state (including the likes of Mississippi and Alabama) is above $3. California is approaching $4.7 | #OOTT
— Javier Blas (@JavierBlas) February 4, 2022
Pinged kasvavad ka Lähid-Idas, Jeemeni Houthi mässulised jätkavad droonirünnakute korraldamist.
### Response:
Brenti nafta hind ületas 92 dollari piiri, kõrgeim hind pärast 2014. aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotside toetus on praegu erinevates uuringutes 6,5–8 protsenti.
Sikkuti sõnul on kolmapäevane sotsiaalmeedia postitus tema sisekampaania lõpufaasi üks elemente. Selleks, et täita oma lubadus ja viia erakonna toetus sügiseks üles 15 protsendile, pole tema sõnul trikke vaja.
"Tuleb teha rohkem tööd ja sotside sõnumit tugevamalt esile tuua. Kui vaadata teisi erakondi, siis kõik kasutavad nähtavust meedias ja kõva hääle tegemist. Kuid siin pole ju mingit saladust, ja ka kriis on hästi näidanud, et paremini tulevad toime sidusad ühiskonnad, kus inimesed tunnevad, et nad ei jää üksi hätta, ja sotsid on sellest aru saanud. Siin ei aita poliitkemplus, vaid hea ja tugev plaan. Jah, me teeme ära kliimapöörde, jah, me saame kõige targemaks rahvaks, ja teeme seda kõike koos, mitte kellestki üle sõites," rääkis Sikkut.
Oma võiduvõimalusi laupäevasel esimehe valimisel hindas Sikkut väga heaks: "Arvatakse, et tuleb tasavägine võitlus, et minu ja vastaskandidaadi vahe saab olema mõnikümmend või ka ainult mõni hääl. Kuid poleks mõtet osaleda, kui ma oma võiduvõimalusi heaks ei hindaks. Arvan, et võidan!"
Teine kandidaat sotside juhi kohale, Lauri Läänemets, ei hinda Sikkuti välja käidud toetuse kiire tõstmise plaani realistlikuks.
"Jah, see on hea plaan, aga tõsiseltvõetavust peaks ka olema. Ma olen kõigile öelnud, et järgmisesse riigikogusse peavad sotsid saama 15 kohta. See on realistlik. Riigikogu valmiste ajal harilikult suureneb parteide nähtavus ja reitingud tõusevad, aga kas on võimalik tõsta reitingut peaaegu kahekordseks suve jooksul – ambitsioonikas, aga kas ka läbimõeldud?"
Ka Läänemets nimetab võitlust parteijuhi kohale tasavägiseks. "Tähtis on see, kas tahetakse muutust. Mina pakun seda muutust – tahan, et sotsid kõnetaks laiemat hulka ühiskonnast. Meie fookus peab olema taas pere, töö ja regionaalareng, valdkonnad, kus on palju ebavõrdsust. Loodan, et inimesed seda muutust soovivad."
Sotsiaaldemokraatide laupäevane üldkogu ja uue juhi valimine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimub jätkuva koroonakriisi tõttu erandlikes oludes – delegaadid, kes ei saa või ei riski kohale tulla, saavad üldkogul osaleda Zoomi vahendusel ja ühtlasi elektrooniliselt hääletada. E-hääletamine, mille puhul kasutatakse Citizen OS kaasamisplatvormi, toimub samaaegselt kohapealse hääletusega.
Lisaks esimehele valib üldkogu sotsidele ka uued aseesimehed ja uue juhatuse.
ERR.ee näitab esimehe valimist otseülekandes. | Sikkut lubab kergitada sotside toetuse sügiseks 15 protsendile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotside toetus on praegu erinevates uuringutes 6,5–8 protsenti.
Sikkuti sõnul on kolmapäevane sotsiaalmeedia postitus tema sisekampaania lõpufaasi üks elemente. Selleks, et täita oma lubadus ja viia erakonna toetus sügiseks üles 15 protsendile, pole tema sõnul trikke vaja.
"Tuleb teha rohkem tööd ja sotside sõnumit tugevamalt esile tuua. Kui vaadata teisi erakondi, siis kõik kasutavad nähtavust meedias ja kõva hääle tegemist. Kuid siin pole ju mingit saladust, ja ka kriis on hästi näidanud, et paremini tulevad toime sidusad ühiskonnad, kus inimesed tunnevad, et nad ei jää üksi hätta, ja sotsid on sellest aru saanud. Siin ei aita poliitkemplus, vaid hea ja tugev plaan. Jah, me teeme ära kliimapöörde, jah, me saame kõige targemaks rahvaks, ja teeme seda kõike koos, mitte kellestki üle sõites," rääkis Sikkut.
Oma võiduvõimalusi laupäevasel esimehe valimisel hindas Sikkut väga heaks: "Arvatakse, et tuleb tasavägine võitlus, et minu ja vastaskandidaadi vahe saab olema mõnikümmend või ka ainult mõni hääl. Kuid poleks mõtet osaleda, kui ma oma võiduvõimalusi heaks ei hindaks. Arvan, et võidan!"
Teine kandidaat sotside juhi kohale, Lauri Läänemets, ei hinda Sikkuti välja käidud toetuse kiire tõstmise plaani realistlikuks.
"Jah, see on hea plaan, aga tõsiseltvõetavust peaks ka olema. Ma olen kõigile öelnud, et järgmisesse riigikogusse peavad sotsid saama 15 kohta. See on realistlik. Riigikogu valmiste ajal harilikult suureneb parteide nähtavus ja reitingud tõusevad, aga kas on võimalik tõsta reitingut peaaegu kahekordseks suve jooksul – ambitsioonikas, aga kas ka läbimõeldud?"
Ka Läänemets nimetab võitlust parteijuhi kohale tasavägiseks. "Tähtis on see, kas tahetakse muutust. Mina pakun seda muutust – tahan, et sotsid kõnetaks laiemat hulka ühiskonnast. Meie fookus peab olema taas pere, töö ja regionaalareng, valdkonnad, kus on palju ebavõrdsust. Loodan, et inimesed seda muutust soovivad."
Sotsiaaldemokraatide laupäevane üldkogu ja uue juhi valimine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimub jätkuva koroonakriisi tõttu erandlikes oludes – delegaadid, kes ei saa või ei riski kohale tulla, saavad üldkogul osaleda Zoomi vahendusel ja ühtlasi elektrooniliselt hääletada. E-hääletamine, mille puhul kasutatakse Citizen OS kaasamisplatvormi, toimub samaaegselt kohapealse hääletusega.
Lisaks esimehele valib üldkogu sotsidele ka uued aseesimehed ja uue juhatuse.
ERR.ee näitab esimehe valimist otseülekandes.
### Response:
Sikkut lubab kergitada sotside toetuse sügiseks 15 protsendile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui siiamaani olid seal Valgevene väed, millesse võib-olla eelmisest suvest saadik me enam kui väga sõbralikku riiki ei suhtu, siis nüüd liiguvad sinna ka Vene Föderatsiooni väed koos sellise tehnikaga, mida võiks ju kujutada ette, et see ületab ka Leedu piiri," rääkis kindralleitnant Martin Herem ERR-ile.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salmi sõnul tähendab Vene vägede koondamine Valgevenesse Leedu jaoks ärevat olukorda. "Täna on Valgevenesse kogunenud pretsedenditu arv Vene sõjaväelasi, mitte kunagi pole neid seal nii palju olnud - neid on seal täna vähemalt 15 000 ja neid tuuakse juurde," rääkis Salm. "Kohale on toodud põhimõtteliselt kogu palett Vene Föderatsiooni relvastusest maa peal ja õhus, kaasa arvatud helikopterid ja kõik muu," ütles Salm.
Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et Valgevenes on alanud Vene-Valgevene ühisõppus.
"Leedus tekitab see kindlasti väga palju ärevust, kuna harjutatakse sõjalisi operatsioone relvade ja sõduritega, kes on nende piirile nii lähedal. Tuleb ainult mõistatada, kuhu nad täpselt tahavad minna, mis nende lõplik tahe on," rääkis kantsler.
Küsimusele, kui suurt julgeolekuriski Vene väed Valgevenes kujutavad Leedu jaoks vastas kindral Herem, et sama suurt ohtu nagu Pihkvas, Petseris ja mujal Eesti idapiiri taga paiknevad Vene väed Eestile.
"Täna poliitiline keskkond seda (rünnakut Leedule – toim.) muidugi ei soosi, ei ole tõenäoline, et nad piiri ületaks. Aga kui kogu Ukraina kampaania läbi saab ja Vene väed sinna (Valgevenesse – toim.) sisse jäävad, siis on Leedu, aga tegelikult ka Varssavi, mis asub (Valgevene läänepiiril asuvast - toim.) Brestist umbes 150 kilomeetri kauguse läänes, Vene vägede käeulatuses ja see loomulikult tekitab igasuguseid pingeid," ütles kindral Herem. "Ja see on kõik vastupidine sellele, mida räägib Venemaa, mis väidab, et justkui USA oleks toonud tema piiride lähedale oma vägesid," lisas ta.
Leedu pealinn Vilnius on Valgevene piirist umbes 30 ja suuruselt teine linn Kaunas umbes 100 kilomeetri kaugusel.
Küsimusele, kas Eesti on mõelnud sellele, kuidas Leedut vajadusel toetada, vastas Salm: "Me oleme Leedut aidanud juba läbi suvise hübriidkriisi ja loomulikult me läheme oma kõige lähematele liitlastele esimesena appi."
Kui Valgevene käivitas suvel Poola ja Leedu vastu hübriidrünnaku, püüdes üle piiri saata Lähis-Idast kohale veetud migrante, oli Eesti esimene välisriik, mis Leedule abijõudusid saatis.
Samas rõhutas kantsler, et praegu Leedu suhtes otsese sõjalise ohu fooni siiski ei ole. "Täna me kindlasti ei näe kuskilt mingisuguseid pogromme teemal, kuidas Leedu tahaks hakata Valgevenet ära vallutama või mingit muud udujuttu, mida täna Ukraina kohta levitatakse. Aga kui selline jutt peaks kuskilt hakkama tekkima, siis see on selgelt ohusignaal," rääkis Salm.
Lääne ekspertide väitel on Venemaa juba kuid püüdnud riigi kontrolli all olevat meedia kasutades kujundada Ukraina suhtes negatiivset ühiskondlikku hoiakut, et suurendada toetust võimalikuks sõjaliseks rünnakuks.
Moskva on koondanud Ukraina piiride lähistele vähemalt 120 000 sõjaväelast. | Vene väed Valgevenes võivad ohustada ka Leedut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui siiamaani olid seal Valgevene väed, millesse võib-olla eelmisest suvest saadik me enam kui väga sõbralikku riiki ei suhtu, siis nüüd liiguvad sinna ka Vene Föderatsiooni väed koos sellise tehnikaga, mida võiks ju kujutada ette, et see ületab ka Leedu piiri," rääkis kindralleitnant Martin Herem ERR-ile.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salmi sõnul tähendab Vene vägede koondamine Valgevenesse Leedu jaoks ärevat olukorda. "Täna on Valgevenesse kogunenud pretsedenditu arv Vene sõjaväelasi, mitte kunagi pole neid seal nii palju olnud - neid on seal täna vähemalt 15 000 ja neid tuuakse juurde," rääkis Salm. "Kohale on toodud põhimõtteliselt kogu palett Vene Föderatsiooni relvastusest maa peal ja õhus, kaasa arvatud helikopterid ja kõik muu," ütles Salm.
Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et Valgevenes on alanud Vene-Valgevene ühisõppus.
"Leedus tekitab see kindlasti väga palju ärevust, kuna harjutatakse sõjalisi operatsioone relvade ja sõduritega, kes on nende piirile nii lähedal. Tuleb ainult mõistatada, kuhu nad täpselt tahavad minna, mis nende lõplik tahe on," rääkis kantsler.
Küsimusele, kui suurt julgeolekuriski Vene väed Valgevenes kujutavad Leedu jaoks vastas kindral Herem, et sama suurt ohtu nagu Pihkvas, Petseris ja mujal Eesti idapiiri taga paiknevad Vene väed Eestile.
"Täna poliitiline keskkond seda (rünnakut Leedule – toim.) muidugi ei soosi, ei ole tõenäoline, et nad piiri ületaks. Aga kui kogu Ukraina kampaania läbi saab ja Vene väed sinna (Valgevenesse – toim.) sisse jäävad, siis on Leedu, aga tegelikult ka Varssavi, mis asub (Valgevene läänepiiril asuvast - toim.) Brestist umbes 150 kilomeetri kauguse läänes, Vene vägede käeulatuses ja see loomulikult tekitab igasuguseid pingeid," ütles kindral Herem. "Ja see on kõik vastupidine sellele, mida räägib Venemaa, mis väidab, et justkui USA oleks toonud tema piiride lähedale oma vägesid," lisas ta.
Leedu pealinn Vilnius on Valgevene piirist umbes 30 ja suuruselt teine linn Kaunas umbes 100 kilomeetri kaugusel.
Küsimusele, kas Eesti on mõelnud sellele, kuidas Leedut vajadusel toetada, vastas Salm: "Me oleme Leedut aidanud juba läbi suvise hübriidkriisi ja loomulikult me läheme oma kõige lähematele liitlastele esimesena appi."
Kui Valgevene käivitas suvel Poola ja Leedu vastu hübriidrünnaku, püüdes üle piiri saata Lähis-Idast kohale veetud migrante, oli Eesti esimene välisriik, mis Leedule abijõudusid saatis.
Samas rõhutas kantsler, et praegu Leedu suhtes otsese sõjalise ohu fooni siiski ei ole. "Täna me kindlasti ei näe kuskilt mingisuguseid pogromme teemal, kuidas Leedu tahaks hakata Valgevenet ära vallutama või mingit muud udujuttu, mida täna Ukraina kohta levitatakse. Aga kui selline jutt peaks kuskilt hakkama tekkima, siis see on selgelt ohusignaal," rääkis Salm.
Lääne ekspertide väitel on Venemaa juba kuid püüdnud riigi kontrolli all olevat meedia kasutades kujundada Ukraina suhtes negatiivset ühiskondlikku hoiakut, et suurendada toetust võimalikuks sõjaliseks rünnakuks.
Moskva on koondanud Ukraina piiride lähistele vähemalt 120 000 sõjaväelast.
### Response:
Vene väed Valgevenes võivad ohustada ka Leedut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõned Põhja-Korea eksperdid kahtlustasid varem, et küberrünnak oli lääneriikide kättemaks, mis oli seotud Pyongyangi hiljutiste raketikatsetustega. Meedia teatel korraldas rünnaku aga üks sõltumatu häkker.
"See oli ühe T-särgis, pidžaamapükstes ameeriklase töö. Ta istus päevad läbi oma elutoas, vaatas filme ja kontrollis aeg-ajalt programmide edenemist, mille ta käivitas, et häirida tervet Põhja-Korea internetti," kirjutas ajakiri Wired.
Iseseisva häkkeri varjunimi on P4x, ta korraldas Põhja-Korea vastu küberrünnaku, mis halvas valitsuse veebisaidid ja takistas e-kirjade liiklust, vahendas The Times.
Põhja-Korea võimud kontrollivad riigis kogu interneti liiklust. See on ülemaailmsest veebist isoleeritud, kasutajad näevad seda, mida kompartei lubab. Ülemaailmsele internetile pääsevad ligi ainult väike hulk ametnike ja teadlasi. Mõned Põhja-Korea veebisaidid on globaalse internetiga ühendatud ja need langesid P4x rünnaku ohvriks.
P4x ütles, et tegemist oli kättemaksuga, kuna mõni aasta tagasi korraldas Põhja-Korea tema vastu küberrünnaku. P4x väitis, et Põhja-Korea tahtis varastada tema häkkimise tehnoloogiat.
ÜRO andmetel on Põhja-Korea häkkerid korraldanud viimaste aastate jooksul terve rea küberrünnakuid ja varastanud selle käigus kaks miljardit dollarit. | Times: USA häkkeri rünnak lõi rivist välja kogu Põhja-Korea interneti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõned Põhja-Korea eksperdid kahtlustasid varem, et küberrünnak oli lääneriikide kättemaks, mis oli seotud Pyongyangi hiljutiste raketikatsetustega. Meedia teatel korraldas rünnaku aga üks sõltumatu häkker.
"See oli ühe T-särgis, pidžaamapükstes ameeriklase töö. Ta istus päevad läbi oma elutoas, vaatas filme ja kontrollis aeg-ajalt programmide edenemist, mille ta käivitas, et häirida tervet Põhja-Korea internetti," kirjutas ajakiri Wired.
Iseseisva häkkeri varjunimi on P4x, ta korraldas Põhja-Korea vastu küberrünnaku, mis halvas valitsuse veebisaidid ja takistas e-kirjade liiklust, vahendas The Times.
Põhja-Korea võimud kontrollivad riigis kogu interneti liiklust. See on ülemaailmsest veebist isoleeritud, kasutajad näevad seda, mida kompartei lubab. Ülemaailmsele internetile pääsevad ligi ainult väike hulk ametnike ja teadlasi. Mõned Põhja-Korea veebisaidid on globaalse internetiga ühendatud ja need langesid P4x rünnaku ohvriks.
P4x ütles, et tegemist oli kättemaksuga, kuna mõni aasta tagasi korraldas Põhja-Korea tema vastu küberrünnaku. P4x väitis, et Põhja-Korea tahtis varastada tema häkkimise tehnoloogiat.
ÜRO andmetel on Põhja-Korea häkkerid korraldanud viimaste aastate jooksul terve rea küberrünnakuid ja varastanud selle käigus kaks miljardit dollarit.
### Response:
Times: USA häkkeri rünnak lõi rivist välja kogu Põhja-Korea interneti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reformierakond ja Keskerakond jõudsid kolmapäeval kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva kümne päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsienti päevas, siis lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.
Neljapäeval aga avati haiglates 75 uut haigusjuhtu, millest sümptomaatilise Covid-19 tõttu vajas hospitaliseerimist 39 inimest.
Fischer ütles, et neljapäevane haiglasse minejate arv paneb muretsema. "Mulle tundub, et siin võib olla tegemist mõningase tõusutrendiga, aga ma ei ole veel sellele andmetest kinnitust saanud," sõnas Fischer.
Reedestel andmetel avati ööpäeva jooksul haiglates 49 uut haigusjuhtu ja 28 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.
"See viitab küll sellele võimalusele, et seda 25 ei saavutata päris 17. veebruariks. Ja teine asi, mis sellele võimalusele viitab, on see, et kui me vaatame nakatumist eri vanuserühmades, siis kuigi eakate hulgas on nakatumine väga madal olnud võrreldes teiste vanusegruppidega, näeme me seal üsna selget kasvutrendi," kommenteeris Fischer.
Fischer rääkis, et neljapäevase seisuga oli näha, et eakate seas on viimase nädala jooksul nakatumine kasvanud enam kui 50 protsendi võrra.
"Siiani on ju kogu aeg olnud tegemist seaduspäraga, et mida rohkem on meil eakaid nakatunuid, seda rohkem läheb inimesi haiglasse ja paistab küll praegu, et omikroni tüvi seda ei ole muutnud," lausus Fischer.
Fischer tõi samas välja, et viimasel nädalal oli vanuserühmas 70+ nakatunuid kolm protsenti, rahvastikus on seda vanuserühma üle 14 protsendi.
Samas tõdes Fischer, et haiglasse sattumise tõenäosus on eakatel jäänud samaks.
"Kui me räägime inimestest vanuses 80+, siis enam kui 45 protsenti nakatunutest jõuab haiglasse, vanuses 70–79 on see protsent 25–30," sõnas Fischer.
Noorte seas on haiglasse mineku tõenäosus Fischeri sõnul väiksem.
Sule: surve tervishoiusüsteemile kestab veel mõnda aega
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule rääkis, et valitsuse eesmärk on küll saavutatav, iseasi kas 17. veebruariks.
Reedese seisuga on Sule sõnul kümne päeva keskmine haiglasse sattujate arv 26.
"Aga minu meelest ei ole isegi nii oluline see indikaator või see, kas midagi saavutatakse või ei saavutata. Ühtepidi meil haigestumus lokkab üle riigi ja samas ootused sellest lainest läbi murda kasvavad sama kiiresti," lausus Sule.
See olukordade põrkumine tabab Sule sõnul tervishoiusüsteemi ja esimesena saavad pihta perearstid, kes peavad praegu tegelema metsikult kasvanud kõnede arvuga.
Kuna aga haigestunuid on nii palju, väljendub Sule sõnul see ka tööhõives, sealhulgas tervishoiutöötajate seas.
"Ja igal juhul väljendub ta ka haiglaravi vajavate inimeste hulga kasvus, kes haigestuvad kas väljaspool haiglat või ka haiglas sees. On põhjust eeldada, et haiglaravivajaduse ja ka kogu tervishoiusüsteemi suur koormus kestab veel mõnda aega," rääkis Sule.
Sule rõhutas, et oluline on jälgida ka neid haiglapatsiente, kes ei ole sattunud haiglasse raske Covidi tõttu ja kellel on koroona kaasuva haigusena. "See grupp ei ole mingisugune lihtsasti käsitletav grupp inimesi, keda justkui ei peaks statistikas arvestama. Haiglate poolt vaadates võib see haigete grupp olla veel keerukam, kui otseselt Covid-haiguse tõttu haiglasse saabunud haiged," sõnas Sule.
Rääkides piirangute leevendamisest, ütles Sule, et neid otsuseid on mõistlik teha samm-sammult.
"Me peame ikkagi andma aru, et haigestumuse tase on nii kõrge, et siin on igasugused üllatused võimalikud ja üldjuhul üllatused sellistes olukordades ei ole positiivsed, vaid negatiivsed," ütles Sule veel. | Eksperdid ei usu, et valitsuse siht koroonapassi kaotamiseks oleks reaalne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformierakond ja Keskerakond jõudsid kolmapäeval kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva kümne päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsienti päevas, siis lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.
Neljapäeval aga avati haiglates 75 uut haigusjuhtu, millest sümptomaatilise Covid-19 tõttu vajas hospitaliseerimist 39 inimest.
Fischer ütles, et neljapäevane haiglasse minejate arv paneb muretsema. "Mulle tundub, et siin võib olla tegemist mõningase tõusutrendiga, aga ma ei ole veel sellele andmetest kinnitust saanud," sõnas Fischer.
Reedestel andmetel avati ööpäeva jooksul haiglates 49 uut haigusjuhtu ja 28 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.
"See viitab küll sellele võimalusele, et seda 25 ei saavutata päris 17. veebruariks. Ja teine asi, mis sellele võimalusele viitab, on see, et kui me vaatame nakatumist eri vanuserühmades, siis kuigi eakate hulgas on nakatumine väga madal olnud võrreldes teiste vanusegruppidega, näeme me seal üsna selget kasvutrendi," kommenteeris Fischer.
Fischer rääkis, et neljapäevase seisuga oli näha, et eakate seas on viimase nädala jooksul nakatumine kasvanud enam kui 50 protsendi võrra.
"Siiani on ju kogu aeg olnud tegemist seaduspäraga, et mida rohkem on meil eakaid nakatunuid, seda rohkem läheb inimesi haiglasse ja paistab küll praegu, et omikroni tüvi seda ei ole muutnud," lausus Fischer.
Fischer tõi samas välja, et viimasel nädalal oli vanuserühmas 70+ nakatunuid kolm protsenti, rahvastikus on seda vanuserühma üle 14 protsendi.
Samas tõdes Fischer, et haiglasse sattumise tõenäosus on eakatel jäänud samaks.
"Kui me räägime inimestest vanuses 80+, siis enam kui 45 protsenti nakatunutest jõuab haiglasse, vanuses 70–79 on see protsent 25–30," sõnas Fischer.
Noorte seas on haiglasse mineku tõenäosus Fischeri sõnul väiksem.
Sule: surve tervishoiusüsteemile kestab veel mõnda aega
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule rääkis, et valitsuse eesmärk on küll saavutatav, iseasi kas 17. veebruariks.
Reedese seisuga on Sule sõnul kümne päeva keskmine haiglasse sattujate arv 26.
"Aga minu meelest ei ole isegi nii oluline see indikaator või see, kas midagi saavutatakse või ei saavutata. Ühtepidi meil haigestumus lokkab üle riigi ja samas ootused sellest lainest läbi murda kasvavad sama kiiresti," lausus Sule.
See olukordade põrkumine tabab Sule sõnul tervishoiusüsteemi ja esimesena saavad pihta perearstid, kes peavad praegu tegelema metsikult kasvanud kõnede arvuga.
Kuna aga haigestunuid on nii palju, väljendub Sule sõnul see ka tööhõives, sealhulgas tervishoiutöötajate seas.
"Ja igal juhul väljendub ta ka haiglaravi vajavate inimeste hulga kasvus, kes haigestuvad kas väljaspool haiglat või ka haiglas sees. On põhjust eeldada, et haiglaravivajaduse ja ka kogu tervishoiusüsteemi suur koormus kestab veel mõnda aega," rääkis Sule.
Sule rõhutas, et oluline on jälgida ka neid haiglapatsiente, kes ei ole sattunud haiglasse raske Covidi tõttu ja kellel on koroona kaasuva haigusena. "See grupp ei ole mingisugune lihtsasti käsitletav grupp inimesi, keda justkui ei peaks statistikas arvestama. Haiglate poolt vaadates võib see haigete grupp olla veel keerukam, kui otseselt Covid-haiguse tõttu haiglasse saabunud haiged," sõnas Sule.
Rääkides piirangute leevendamisest, ütles Sule, et neid otsuseid on mõistlik teha samm-sammult.
"Me peame ikkagi andma aru, et haigestumuse tase on nii kõrge, et siin on igasugused üllatused võimalikud ja üldjuhul üllatused sellistes olukordades ei ole positiivsed, vaid negatiivsed," ütles Sule veel.
### Response:
Eksperdid ei usu, et valitsuse siht koroonapassi kaotamiseks oleks reaalne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridus- ja teadusministeerium on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuste saamiseks ettepaneku hinnata põhikooli ühtseid lõpueksameid protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Kuna selle muudatuse järgi enam eksami eest hinnet ei saa, siis ei sõltuks põhikooli lõpetamine eksamitulemusest.
Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel saada rahuldavad aastahinded kõigis õppeainetes ning teha ühtsed riiklikud lõpueksamid. Praegu näevad tingimused veel ette, et eksamid tuleb sooritada vähemalt hindele kolm, mis tähendab vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest. Uue korra järgi lävendit ei oleks. Lõputunnistusel näidatakse protsent eksami maksimaalsest tulemusest.
Kas eksamite lävend tagab põhihariduse kvaliteedi?
Põhiharidus on Eestis kohustuslik haridusmiinimum. Eeldame, et kõik õpilased jõuavad riiklikus õppekavas kirjeldatud õpitulemusteni. Õpilasele, kellele käivad mõnes aines riiklikus õppekavas ette nähtud õpitulemused üle jõu, tuleb raskuste ilmnedes pakkuda vajalikku tuge või koostada selles aines individuaalne õppekava ning ka eksami teeb ta siis lähtuvalt oma individuaalsest õppekavast.
Eesti seadusandlus on ette näinud võimalused korraldada õpet õppijast lähtuvalt. Koolidki on individuaalsete õppekavade rakendamises järjest vilunumad. Õpetajad ja tugispetsialistid oskavad abivajajaid märgata ning vajadusepõhiselt toetada. Olukord, kus õpiabi vajadus ilmneb alles lõpueksami tulemustest, ei peaks enam võimalik olema. Õpilase raskused peavad koolil teada olema palju varem ning õpilasele tuleb tagada vajalikud tugimeetmed.
Lõpueksamite hinded on seni olnud aluseks, et otsustada, kas õpilane saab põhikooli lõpetada või mitte. Lisaks rahuldavatele eksamihinnetele on ka vaja, et kõigi õppeainete viimased aastahinded on vähemalt rahuldavad ehk omandatud hindele kolm. Samuti on lõpetamise tingimuseks loovtöö tegemine, tavaliselt kaheksandas klassis.
Erandjuhul on võimalik põhikool lõpetada ka nn kahtedega ehk praegu on võimalik põhikool lõpetada ka õpilasel, kellel on üks nõrk (hinne "1") või puudulik (hinne "2") eksamihinne või ühe õppeaine viimane aastahinne, või ka kahes õppeaines kummaski kas üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaines viimane aastahinne. Lõpetamiseks on sel juhul vaja lapsevanema avaldust ja kooli õppenõukogu otsust.
Mida näitab hinne "kolm"?
Arutelu põhikooli eksamite vajalikkuse, korralduse ja hindamise üle on kestnud juba mõned aastad. 2019. aastal riigikogus toimunud debatil tõdesid haridustöötajate liidu esindajad, et muutused eksamisüsteemis on vajalikud, kuid õpilastel peab säilima võimalus saada eksami tegemise kogemus.
Haridustöötajate liidu esindajad esitasid seisukoha, et lõpueksamite täielik kaotamine ei pruugi olla õpilase seisukohast parim lahendus. Ühe ettepanekuna kõlas toona ka sajaprotsendilise skaalaga lõpueksamite korraldamine, mille tulemused seotakse lahti põhikooli lõpetamise tingimustest.
Koroonaaeg on suunanud meid uute lahendusteni. Nii jäid näiteks esimesel koroonakevadel põhikooli lõpueksamid sootuks ära ning eelmisel aastal ei olnud nende tulemused seotud kooli lõpetamise tingimustega. Põhikooli lõpueksami tulemused tulid sarnaselt riigieksami tulemustega protsentides ning lõputunnistusele sai kirja täpselt see tulemus protsentides, mille õpilane sai.
Haridus- ja teadusministeerium on nüüd erinevate aineõpetajate ühendustega konsulteerides ette valmistanud seadusemuudatuse, mille kohaselt jääkski kehtima eelmisel kevadel proovitud süsteem, kus tulemused on esitatud protsentides.
See süsteem on saanud positiivset tagasisidet, sest on läbipaistvam kui viie palli skaalas hindamine. On ju suur vahe, kas õpilane teeb eksami 20 või 49 protsendile, mõlemal juhul on hindeks "2". Koolilõpetaja, tema pere ja kool, kuhu õpilane edasi õppima läheb, saavad oluliselt täpsema tagasiside, kui see on väljendatud protsendina.
Arutelud on jätkunud selle üle, kas tuleb jätta kehtima lävend nagu seni ehk eksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 protsenti. Ettepanekutena on kõlanud nii lävendi langetamine 20 protsendile kui ka lävendi kaotamine sarnaselt riigieksamitega.
Praegu esitatud seadusemuudatuse järgi pole lävendit ette nähtud ning seetõttu ei sõltuks põhikooli lõpetamine enam eksamitulemustest. Jätkame veel arutelusid, et sobivaim lahendus leida.
Lõpueksam võimaldab hinnata ainealaste teadmiste taset
Põhikooli lõpueksamite eesmärk on hinnata riiklike õppekavade või õpilase individuaalse õppekava alusel saavutatud õpitulemuste omandamist. Eksamitulemus annab õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale, aga ka riigile objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkuse kohta.
"Mida täpsem on tagasiside omandatud teadmistele, seda täpsemaid otsuseid saab noor teha."
Lõpueksam on võimalus oma teadmisi demonstreerida ja saavutada tulemusi, mille järgi hinnata oma võimalusi järgmistel õpiradadel. Mida täpsem on tagasiside omandatud teadmistele, seda täpsemaid otsuseid saab noor teha.
Protsendina esitatud tulemused võimaldavad ka vastuvõtval koolil saada kohe selgust, millisel tasemel ainealaste teadmistega õpilane on neile tulemas. Võiksime senisest palju enam arvestada põhikooli ühtsete lõpueksamite tulemusi nii gümnaasiumisse kui ka kutsekooli vastuvõtmisel, vähendades sellega koolilõpetajate-sisseastujate praegust suurt testimiskoormust põhikooli lõpetamise perioodil.
Eksameid peetakse mõjusaks väliseks viisiks õpilaste õpimotivatsiooni tõsta. On üldlevinud arvamus, et nn eksamihirmus õpitakse asjad ära. Hariduspsühholoogid seda nii ei näe, nende hinnangul on selline kontrollitud motivatsioon halb, sest selle najal edasi liikumine on sisuliselt sama kui õppimata jätmine.
Õppeprotsessi süda on õpimotivatsiooni toetamine. Eksamiks valmistumine ei peaks seisma kuidagi eraldi muust õppeprotsessist. On oluline suunata ja kujundada õpihoiakut, mille puhul on pingutamine ja oma edenemise ja taseme kohta objektiivse info saamine loomulik osa õppimisest.
Kui õppijat motiveerib ainult hinne, siis see ei ole päris see, mida me nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisega taotleme. Ennastjuhtiv õppija on nüüdisaegse õpikäsituse keskmes ja sellise õppija kujundamine algab õpetaja hoiakust ning usust iga õppija arengusse. Peame oma õpetajaid usaldama ja vajadusel toetama, et nemad omakorda saaksid oma õpilasi toetada.
Eksamid jäävad kavandatava seadusemuudatusega alles ja pakuvad noortele võimaluse end kooli lõpus veel kord kokku võtta ning näidata eelkõige iseendale, mida nad põhikooli lõpuks on omandanud. Protsendina esitatud tulemus on hea võimalus saada objektiivne ja täpne tagasiside oma tulemuste kohta.
Peame usaldame koole, kes on üheksa aastat õpilast õpetanud. Peame usaldama õpetajaid, kes leiavad viise motiveerimiseks ka ilma eksamilt läbikukkumisele rõhumata ja usaldame ka noori, aidates neil vajadusel õppimist mõtestada.
Oleme seadusemuudatuse eelnõu saatnud kooskõlastusringile ja arvamuse avaldamiseks Õpetajate Ühenduste Koostöökoja, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Eesti Lastevanemate Liidu esindajatele. Kohtume nendega peale tagasiside saabumist ja arutame, mil viisil muudatustega edasi liikuda. | Ülle Matsin: põhikooli lõpueksamid on osa õppeprotsessist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridus- ja teadusministeerium on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuste saamiseks ettepaneku hinnata põhikooli ühtseid lõpueksameid protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Kuna selle muudatuse järgi enam eksami eest hinnet ei saa, siis ei sõltuks põhikooli lõpetamine eksamitulemusest.
Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel saada rahuldavad aastahinded kõigis õppeainetes ning teha ühtsed riiklikud lõpueksamid. Praegu näevad tingimused veel ette, et eksamid tuleb sooritada vähemalt hindele kolm, mis tähendab vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest. Uue korra järgi lävendit ei oleks. Lõputunnistusel näidatakse protsent eksami maksimaalsest tulemusest.
Kas eksamite lävend tagab põhihariduse kvaliteedi?
Põhiharidus on Eestis kohustuslik haridusmiinimum. Eeldame, et kõik õpilased jõuavad riiklikus õppekavas kirjeldatud õpitulemusteni. Õpilasele, kellele käivad mõnes aines riiklikus õppekavas ette nähtud õpitulemused üle jõu, tuleb raskuste ilmnedes pakkuda vajalikku tuge või koostada selles aines individuaalne õppekava ning ka eksami teeb ta siis lähtuvalt oma individuaalsest õppekavast.
Eesti seadusandlus on ette näinud võimalused korraldada õpet õppijast lähtuvalt. Koolidki on individuaalsete õppekavade rakendamises järjest vilunumad. Õpetajad ja tugispetsialistid oskavad abivajajaid märgata ning vajadusepõhiselt toetada. Olukord, kus õpiabi vajadus ilmneb alles lõpueksami tulemustest, ei peaks enam võimalik olema. Õpilase raskused peavad koolil teada olema palju varem ning õpilasele tuleb tagada vajalikud tugimeetmed.
Lõpueksamite hinded on seni olnud aluseks, et otsustada, kas õpilane saab põhikooli lõpetada või mitte. Lisaks rahuldavatele eksamihinnetele on ka vaja, et kõigi õppeainete viimased aastahinded on vähemalt rahuldavad ehk omandatud hindele kolm. Samuti on lõpetamise tingimuseks loovtöö tegemine, tavaliselt kaheksandas klassis.
Erandjuhul on võimalik põhikool lõpetada ka nn kahtedega ehk praegu on võimalik põhikool lõpetada ka õpilasel, kellel on üks nõrk (hinne "1") või puudulik (hinne "2") eksamihinne või ühe õppeaine viimane aastahinne, või ka kahes õppeaines kummaski kas üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaines viimane aastahinne. Lõpetamiseks on sel juhul vaja lapsevanema avaldust ja kooli õppenõukogu otsust.
Mida näitab hinne "kolm"?
Arutelu põhikooli eksamite vajalikkuse, korralduse ja hindamise üle on kestnud juba mõned aastad. 2019. aastal riigikogus toimunud debatil tõdesid haridustöötajate liidu esindajad, et muutused eksamisüsteemis on vajalikud, kuid õpilastel peab säilima võimalus saada eksami tegemise kogemus.
Haridustöötajate liidu esindajad esitasid seisukoha, et lõpueksamite täielik kaotamine ei pruugi olla õpilase seisukohast parim lahendus. Ühe ettepanekuna kõlas toona ka sajaprotsendilise skaalaga lõpueksamite korraldamine, mille tulemused seotakse lahti põhikooli lõpetamise tingimustest.
Koroonaaeg on suunanud meid uute lahendusteni. Nii jäid näiteks esimesel koroonakevadel põhikooli lõpueksamid sootuks ära ning eelmisel aastal ei olnud nende tulemused seotud kooli lõpetamise tingimustega. Põhikooli lõpueksami tulemused tulid sarnaselt riigieksami tulemustega protsentides ning lõputunnistusele sai kirja täpselt see tulemus protsentides, mille õpilane sai.
Haridus- ja teadusministeerium on nüüd erinevate aineõpetajate ühendustega konsulteerides ette valmistanud seadusemuudatuse, mille kohaselt jääkski kehtima eelmisel kevadel proovitud süsteem, kus tulemused on esitatud protsentides.
See süsteem on saanud positiivset tagasisidet, sest on läbipaistvam kui viie palli skaalas hindamine. On ju suur vahe, kas õpilane teeb eksami 20 või 49 protsendile, mõlemal juhul on hindeks "2". Koolilõpetaja, tema pere ja kool, kuhu õpilane edasi õppima läheb, saavad oluliselt täpsema tagasiside, kui see on väljendatud protsendina.
Arutelud on jätkunud selle üle, kas tuleb jätta kehtima lävend nagu seni ehk eksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 protsenti. Ettepanekutena on kõlanud nii lävendi langetamine 20 protsendile kui ka lävendi kaotamine sarnaselt riigieksamitega.
Praegu esitatud seadusemuudatuse järgi pole lävendit ette nähtud ning seetõttu ei sõltuks põhikooli lõpetamine enam eksamitulemustest. Jätkame veel arutelusid, et sobivaim lahendus leida.
Lõpueksam võimaldab hinnata ainealaste teadmiste taset
Põhikooli lõpueksamite eesmärk on hinnata riiklike õppekavade või õpilase individuaalse õppekava alusel saavutatud õpitulemuste omandamist. Eksamitulemus annab õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale, aga ka riigile objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkuse kohta.
"Mida täpsem on tagasiside omandatud teadmistele, seda täpsemaid otsuseid saab noor teha."
Lõpueksam on võimalus oma teadmisi demonstreerida ja saavutada tulemusi, mille järgi hinnata oma võimalusi järgmistel õpiradadel. Mida täpsem on tagasiside omandatud teadmistele, seda täpsemaid otsuseid saab noor teha.
Protsendina esitatud tulemused võimaldavad ka vastuvõtval koolil saada kohe selgust, millisel tasemel ainealaste teadmistega õpilane on neile tulemas. Võiksime senisest palju enam arvestada põhikooli ühtsete lõpueksamite tulemusi nii gümnaasiumisse kui ka kutsekooli vastuvõtmisel, vähendades sellega koolilõpetajate-sisseastujate praegust suurt testimiskoormust põhikooli lõpetamise perioodil.
Eksameid peetakse mõjusaks väliseks viisiks õpilaste õpimotivatsiooni tõsta. On üldlevinud arvamus, et nn eksamihirmus õpitakse asjad ära. Hariduspsühholoogid seda nii ei näe, nende hinnangul on selline kontrollitud motivatsioon halb, sest selle najal edasi liikumine on sisuliselt sama kui õppimata jätmine.
Õppeprotsessi süda on õpimotivatsiooni toetamine. Eksamiks valmistumine ei peaks seisma kuidagi eraldi muust õppeprotsessist. On oluline suunata ja kujundada õpihoiakut, mille puhul on pingutamine ja oma edenemise ja taseme kohta objektiivse info saamine loomulik osa õppimisest.
Kui õppijat motiveerib ainult hinne, siis see ei ole päris see, mida me nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisega taotleme. Ennastjuhtiv õppija on nüüdisaegse õpikäsituse keskmes ja sellise õppija kujundamine algab õpetaja hoiakust ning usust iga õppija arengusse. Peame oma õpetajaid usaldama ja vajadusel toetama, et nemad omakorda saaksid oma õpilasi toetada.
Eksamid jäävad kavandatava seadusemuudatusega alles ja pakuvad noortele võimaluse end kooli lõpus veel kord kokku võtta ning näidata eelkõige iseendale, mida nad põhikooli lõpuks on omandanud. Protsendina esitatud tulemus on hea võimalus saada objektiivne ja täpne tagasiside oma tulemuste kohta.
Peame usaldame koole, kes on üheksa aastat õpilast õpetanud. Peame usaldama õpetajaid, kes leiavad viise motiveerimiseks ka ilma eksamilt läbikukkumisele rõhumata ja usaldame ka noori, aidates neil vajadusel õppimist mõtestada.
Oleme seadusemuudatuse eelnõu saatnud kooskõlastusringile ja arvamuse avaldamiseks Õpetajate Ühenduste Koostöökoja, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Eesti Lastevanemate Liidu esindajatele. Kohtume nendega peale tagasiside saabumist ja arutame, mil viisil muudatustega edasi liikuda.
### Response:
Ülle Matsin: põhikooli lõpueksamid on osa õppeprotsessist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti stardinumber on 13. Esimest vahetust sõidab Regina Oja, teist Tuuli Tomingas, kolmandat Rene Zahkna ning ankrumees on Kristo Siimer.
Segateatesõit on olümpiamängudel kavas alles kolmandat korda. 2014. aastal tuli olümpiavõitjaks Norra Tšehhi ja Itaalia ees, neli aastat tagasi PyeongChangis triumfeeris Prantsusmaa, Norra võitis hõbeda ja pronksile tuli Itaalia.
Sel hooajal on sõidetud üks 4x6 km segateatesõit – jaanuari alguses Oberhofis oli võidukas Norra nelik, edestades Valgevenet ja Prantsusmaad, Eesti oli seal 14.
Norra kannab laupäevasel võistlusel stardinumbrit 1, nende nelikusse kuuluvad MK-sarja üldliider Marte Olsbu Röiseland, eelmise hooaja MK-sarja üldvõitja Tiril Eckhoff ning tugevad vennad Tarjei ja Johannes Thingnes Bö.
Neile pakuvad kindlasti konkurentsi Valgevene, Prantsusmaa ja Rootsi. Valgevenelaste neliku moodustavad Dzinara Alimbekava, Hanna Sola, Mikita Labastau ja Anton Smolski. Prantsusmaa võistkonda kuuluvad Anais Chevalier-Bouchet, Julia Simon, Emilien Jacquelin ja Quentin Fillon Maillet ning Rootsi eest lähevad rajale õed Hanna ja Elvira Öberg, Martin Ponsiluoma ja Sebastian Samuelsson.
Laskesuusatamise segateatesõit algab Pekingi olümpial laupäeval, 5. veebruaril Eesti aja järgi kell 11. | Segateatesõidus tulevad Eesti eest rajale Tomingas, Oja, Zahkna ja Siimer | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti stardinumber on 13. Esimest vahetust sõidab Regina Oja, teist Tuuli Tomingas, kolmandat Rene Zahkna ning ankrumees on Kristo Siimer.
Segateatesõit on olümpiamängudel kavas alles kolmandat korda. 2014. aastal tuli olümpiavõitjaks Norra Tšehhi ja Itaalia ees, neli aastat tagasi PyeongChangis triumfeeris Prantsusmaa, Norra võitis hõbeda ja pronksile tuli Itaalia.
Sel hooajal on sõidetud üks 4x6 km segateatesõit – jaanuari alguses Oberhofis oli võidukas Norra nelik, edestades Valgevenet ja Prantsusmaad, Eesti oli seal 14.
Norra kannab laupäevasel võistlusel stardinumbrit 1, nende nelikusse kuuluvad MK-sarja üldliider Marte Olsbu Röiseland, eelmise hooaja MK-sarja üldvõitja Tiril Eckhoff ning tugevad vennad Tarjei ja Johannes Thingnes Bö.
Neile pakuvad kindlasti konkurentsi Valgevene, Prantsusmaa ja Rootsi. Valgevenelaste neliku moodustavad Dzinara Alimbekava, Hanna Sola, Mikita Labastau ja Anton Smolski. Prantsusmaa võistkonda kuuluvad Anais Chevalier-Bouchet, Julia Simon, Emilien Jacquelin ja Quentin Fillon Maillet ning Rootsi eest lähevad rajale õed Hanna ja Elvira Öberg, Martin Ponsiluoma ja Sebastian Samuelsson.
Laskesuusatamise segateatesõit algab Pekingi olümpial laupäeval, 5. veebruaril Eesti aja järgi kell 11.
### Response:
Segateatesõidus tulevad Eesti eest rajale Tomingas, Oja, Zahkna ja Siimer |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Asutuste peadirektoritele ja sisekaitseakadeemia rektorile saadetud kirjas märgib Jaani, et 2021. aasta kevadel oli Covid-19 pandeemia olukord Eestis kriitiline, sest haiglaravi vajavate patsientide arv suurenes järsult. Asutuste toimepidevuse tagamiseks ning viiruse leviku takistamiseks tuli üle vaadata asutuste ennetusmeetmed.
"Sellest tingituna viisid asutused läbi bioloogilise ohuteguri töökeskkonna riskianalüüsid, mis võtsid arvesse iga ametikoha töö iseloomu ja näitasid, kas töötajate kaitseks on võimalik rakendada lisaks vaktsineerimisnõudele ka muid ennetusmeetmeid. Seal, kus see võimalik ei olnud, rakendus lausaline vaktsineerimise nõue," meenutas siseminister.
Jaani hinnangul oli antud meede Covid-19 delta tüve leviku tõkestamiseks asjakohane ja proportsionaalne, sest vaktsineerimise kohustuse panemine teenistujatele, oli vastutuse võtmine ühiskonna ees, et siseministeeriumi valitsemisala teenuste järjepidevus oleks tagatud.
"Tööandja kohustus on hoida ära töötajate nakatumine ning tagada teenuste toimepidevus. Tänasele infole tuginedes üksnes vaktsineerimine seda enam tagada ei suuda. Uus Covid-19 tüvi omikron on seniste tüvedega võrreldes äärmiselt kiiresti leviv ning haigestunute arv on kasvanud rekordiliseks. Kuigi vaktsineerimine vähendab kordades tõenäosust sattuda haiglasse või põdeda haigust raskelt, näitab epidemioloogiline olukord, et omikroni-tüvesse nakatuvad sarnaselt nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed," leidis Jaani ja soovitas siiski teha tõhustusdoose.
Edasi jõuab Jaani oma kirja põhisõnumini allasutuste juhtidele - hoidmaks ära töötajate nakatumine ja tagamaks teenuste toimepidevus, tuleb muutunud olukorras kõigil asutustel uuendada bioloogilise ohuteguri töökeskkonna riskianalüüse ning hinnata, kas kehtestatud nõuded on endiselt asjakohased ja eesmärgipärased ning milliseid meetmeid on mõistlik ja otstarbekas pidevalt muutuvas olukorras rakendada.
"Tööandjal on kohustus uuendada riskianalüüsi, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele. Ka asutuste riskianalüüsid ütlevad, et ohutaseme muutuse korral on organisatsioonil õigus riskianalüüsis sätestatud meetmed ümber hinnata ning vastavalt olukorrale määrata uued meetmed. Nii nagu viiruse olukord on dünaamiline, tuleb ka meil haigestumise ennetamisele paindlikult läheneda," märkis siseminister.
Tänastes riskianalüüsides on sätestatud, et teatud teenistuskohtadel saavad töötada teenistujad vaid juhul, kui nad on oma nakkusohutust tõendanud, seda siis kas läbipõdemise tõendiga või vaktsineerimispassiga.
"Soovitame selle hinnangu asjakohasus tänases muutunud olukorras üle
vaadata, kuid rõhutan veelkord vaktsineerimise vajalikkust raske haigestumise vastu. Lähtudes eeltoodust, palun kõikidel siseministeeriumi valitsemisala asutustel töökeskkonna riskianalüüsid uuendada veebruarikuu jooksul," kirjutas Jaani.
ERR-i portaal kirjutas reedel, et Tallinna halduskohus rahuldas 31. jaanuaril kuue kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused ning keelas politsei- ja piirivalveametil (PPA) nende teenistussuhete lõpetamise Covid-tõendi esitamata jätmise tõttu kuni põhiasjas on kohtulahend jõustunud. Reedel keelas halduskohus veel üle 20 PPA teenistuja vabastamise ja andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. | Siseminister laseb jõuametites koroonapassi nõude ümber vaadata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Asutuste peadirektoritele ja sisekaitseakadeemia rektorile saadetud kirjas märgib Jaani, et 2021. aasta kevadel oli Covid-19 pandeemia olukord Eestis kriitiline, sest haiglaravi vajavate patsientide arv suurenes järsult. Asutuste toimepidevuse tagamiseks ning viiruse leviku takistamiseks tuli üle vaadata asutuste ennetusmeetmed.
"Sellest tingituna viisid asutused läbi bioloogilise ohuteguri töökeskkonna riskianalüüsid, mis võtsid arvesse iga ametikoha töö iseloomu ja näitasid, kas töötajate kaitseks on võimalik rakendada lisaks vaktsineerimisnõudele ka muid ennetusmeetmeid. Seal, kus see võimalik ei olnud, rakendus lausaline vaktsineerimise nõue," meenutas siseminister.
Jaani hinnangul oli antud meede Covid-19 delta tüve leviku tõkestamiseks asjakohane ja proportsionaalne, sest vaktsineerimise kohustuse panemine teenistujatele, oli vastutuse võtmine ühiskonna ees, et siseministeeriumi valitsemisala teenuste järjepidevus oleks tagatud.
"Tööandja kohustus on hoida ära töötajate nakatumine ning tagada teenuste toimepidevus. Tänasele infole tuginedes üksnes vaktsineerimine seda enam tagada ei suuda. Uus Covid-19 tüvi omikron on seniste tüvedega võrreldes äärmiselt kiiresti leviv ning haigestunute arv on kasvanud rekordiliseks. Kuigi vaktsineerimine vähendab kordades tõenäosust sattuda haiglasse või põdeda haigust raskelt, näitab epidemioloogiline olukord, et omikroni-tüvesse nakatuvad sarnaselt nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed," leidis Jaani ja soovitas siiski teha tõhustusdoose.
Edasi jõuab Jaani oma kirja põhisõnumini allasutuste juhtidele - hoidmaks ära töötajate nakatumine ja tagamaks teenuste toimepidevus, tuleb muutunud olukorras kõigil asutustel uuendada bioloogilise ohuteguri töökeskkonna riskianalüüse ning hinnata, kas kehtestatud nõuded on endiselt asjakohased ja eesmärgipärased ning milliseid meetmeid on mõistlik ja otstarbekas pidevalt muutuvas olukorras rakendada.
"Tööandjal on kohustus uuendada riskianalüüsi, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele. Ka asutuste riskianalüüsid ütlevad, et ohutaseme muutuse korral on organisatsioonil õigus riskianalüüsis sätestatud meetmed ümber hinnata ning vastavalt olukorrale määrata uued meetmed. Nii nagu viiruse olukord on dünaamiline, tuleb ka meil haigestumise ennetamisele paindlikult läheneda," märkis siseminister.
Tänastes riskianalüüsides on sätestatud, et teatud teenistuskohtadel saavad töötada teenistujad vaid juhul, kui nad on oma nakkusohutust tõendanud, seda siis kas läbipõdemise tõendiga või vaktsineerimispassiga.
"Soovitame selle hinnangu asjakohasus tänases muutunud olukorras üle
vaadata, kuid rõhutan veelkord vaktsineerimise vajalikkust raske haigestumise vastu. Lähtudes eeltoodust, palun kõikidel siseministeeriumi valitsemisala asutustel töökeskkonna riskianalüüsid uuendada veebruarikuu jooksul," kirjutas Jaani.
ERR-i portaal kirjutas reedel, et Tallinna halduskohus rahuldas 31. jaanuaril kuue kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused ning keelas politsei- ja piirivalveametil (PPA) nende teenistussuhete lõpetamise Covid-tõendi esitamata jätmise tõttu kuni põhiasjas on kohtulahend jõustunud. Reedel keelas halduskohus veel üle 20 PPA teenistuja vabastamise ja andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.
### Response:
Siseminister laseb jõuametites koroonapassi nõude ümber vaadata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige enam pöördumisi oli Pärnumaal, Tartumaal, Läänemaal, Raplamaal ja Narvas. 29 protsenti haigestunutest olid lapsed, teatas terviseamet.
Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1450 gripijuhtu, gripiviirusega seotud haigestumiste arv kasvas 13 protsenti ning selle levik on laialdane. Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed vanuses 10-15 aastat, moodustades 45 protsenti kõikidest haigestunutest.
Kasvama hakkas haigestunute arv tööealiste seas, moodustades 44 protsenti (juurdekasv oli 28 protsenti). Väikelapsed (0–4-aastat) ja vanemaealised patsiendid moodustavad ca 5 protsenti haigestunutest.
Gripi puhul kehtib COVID-19-le sarnane leviku dünaamika: esmalt haigestuvad koolilapsed, seejärel väikelapsed ja täiskasvanud ning kahe, kolme nädala järel vanemaealised, kes vajavad ka kõige sagedamini haiglaravi.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 12 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud gripi tõttu 83 patsienti.
Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 3218 gripijuhtumit. | Nädalaga lisandus 1450 gripijuhtu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige enam pöördumisi oli Pärnumaal, Tartumaal, Läänemaal, Raplamaal ja Narvas. 29 protsenti haigestunutest olid lapsed, teatas terviseamet.
Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1450 gripijuhtu, gripiviirusega seotud haigestumiste arv kasvas 13 protsenti ning selle levik on laialdane. Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed vanuses 10-15 aastat, moodustades 45 protsenti kõikidest haigestunutest.
Kasvama hakkas haigestunute arv tööealiste seas, moodustades 44 protsenti (juurdekasv oli 28 protsenti). Väikelapsed (0–4-aastat) ja vanemaealised patsiendid moodustavad ca 5 protsenti haigestunutest.
Gripi puhul kehtib COVID-19-le sarnane leviku dünaamika: esmalt haigestuvad koolilapsed, seejärel väikelapsed ja täiskasvanud ning kahe, kolme nädala järel vanemaealised, kes vajavad ka kõige sagedamini haiglaravi.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 12 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud gripi tõttu 83 patsienti.
Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 3218 gripijuhtumit.
### Response:
Nädalaga lisandus 1450 gripijuhtu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pekingisse saabudes andis Külm negatiivse proovi, kuid Zhangjiakou olümpiakülla jõudes selgus, et ta on lähikontaktne. Kaks päeva sai Külm lähikontaktsena isolatsioonis treenida, aga siis andis ta kaks järjestikust positiivset proovi ja esmaspäeval viidi ta isolatsioonihotelli.
"See oli vist pühapäeval, olin treeningul ja treening oli neljast kuueni. Kuna olin lähikontaktne, siis mul suusaboksi asja ei olnud ehk tegin oma plaanid nii, et kiirelt staadionilt lahkun. Kui treeningult ära kõndisin, nägin, et Martti Rajult kuus sõnumit: "Oled positiivne, tule kähku oma tuppa ja püsi seal järgmiste infodeni." Kui seda lugesin, siis lihtsalt kükitasin lume peale maha ja pisarad tulid nagu kraanist, otseses mõttes," meenutas Külm Eesti ajakirjanikega vesteldes. "Indrek [Tobreluts] oli mu kõrval ja ma ei suutnud talle öelda, ta luges ise sõnumist. Ta kinnitas, et see on ainult üks proov, sa oled läbi põdenud, see mingi vale värk, ei ole võimalik. Kui jõudsime tagasi, siis vist tunni pärast tuli info, et eelmise päeva proov ka positiivne – tulid järgmised pisarad."
"Hakkasin asju pakkima ja öeldi, et hommikul tullakse järele," jätkas Külm. "Järgmise päeva hommikul öeldi, et tullakse järele, aga lõpuks tuldi pool viis õhtul. Seni olin olümpiakülas oma toas kinni ja ootasin. Kui nad järele tulid, siis Martti aitas asjad tõsta kiirabiauto peale ja vilkuritega auto sõitis siit olümpiakülast välja."
Paigutati koristamata tuppa
Külm rääkis, et algul paigutati ta karantiinihotellis seitsmendale korrusele tuppa, mille vaade oli parkla poole ehk ta nägi, kuidas järjest tulid kiirabiautod hotelli juurde. "Suhtlesin oma emaga ja tunnike hiljem mõtlesin, et lähen pesema. Kui vannitoaukse kinni panin, avastasin, et seal vanninurgas oli hunnik kasutatud rätikuid! Siis käisid korraks kõik tuled silme eest läbi, kiiresti tegin pildi ja kiiresti läksin otsisin ühe hiinlase üles ja sõimasin ta läbi, et kuidas niimoodi saab, et mulle antakse koristamata tuba," jutustas Külm. "Päris kiiresti leidis ta mulle järgmise toa ja sain ümber kolida. See oli üks väga suur punane tuli minu silmis. Eks nad mingil määral olid seda tuba koristanud, aknad olid lahti ja toas oli 11,5 kraadi sooja. Selle tunni jooksul saapaid ja jopet ära ei võtnud."
"Hotellituba oli vana. Võib-olla 25 aastat tagasi oli see nelja tärni hotell," lisas Külm muheledes. "Olümpiakülas on hotell palju normaalsem."
Toit karantiinihotellis just kiita ei olnud, sportlasel oli kõht pidevalt tühi. "Sain üheksa söögikorda seal, neist kaheksa olid täpselt samad söögid, grammi pealt samad, seal ei muutunud midagi! Sõin hommikuks sama sööki, mida sõin õhtuks," rääkis Külm hämmeldunult. "Nüüd näitasin ka Rajule ja teistele pilte söökidest, mis mina sain ja nemad näitasid, mis Riho (samuti isolatsioonihotellis istuv treener Roosipõld) saab – väga erinevad. Ehk mingil määral tehakse ikka vahet. Ma ei tea, kas treeneri ja sportlase vahe. Igatahes mul kogu aeg kõht korises."
Katsumus, millest õppida
Just toidu kohta sai ta ka nõuandeid jagada, kui selgus, et kolm positiivset proovi andnud kahevõistleja Kristjan Ilves peab samuti karantiinihotelli minema. "Ütlesin, et pakkige võimalikult palju süüa-juua kaasa – puuvilju ja küpsiseid, kõike, mis annaksid kaloreid," sõnas Külm. "Ega täpselt ei teagi, ma ei ole kursis tema seisuga. Kui ta on päriselt haige, ei olegi muud teha, kui oodata, kuni sümptomid ära kaovad, seni peab vaimu tugevana hoidma."
Külm tunnistas, et talle oli see vaimselt raske üleelamine, aga ta suutis end positiivselt mõtlema sundida. "Kui teada sain, siis mul oli tohutult palju pisataid, see tundus uskumatu," avaldas ta. "Aga kui mind ära viidi, olin kõik juba ringi mõelnud, et okei, järjekordne katsumus on mu teele pandud, pean selle ületama, et sellest õppida ja tugevamaks saada – ma ei tohi ise alla anda!"
"Esimesed kaks päeva läbisin oma toas 10 000 sammu 20 ruutmeetri peal. Umbes 2000 sammu sain korraga teha, enne kui pea ringi hakkas käima," meenutas ta. "Olin valmis, et saan kahe päeva pärast välja ja kõik on hästi. Kui tuli esimene negatiivne proov, olin järgmisel päeval põhimõtteliselt jope seljas valmis. Aga siis tuli järgmine positiivne ja tuli jälle hunnik pisaraid."
"Sellest järgmine päev oli mul väga raske. Mul oli raske mõelda see asi enda jaoks heaks ja voodist välja tulla," tunnistas Külm. "Aga samal õhtul kella kuue aeg sain Marttilt telefonikõne, et paki asjad kokku, tuled ära. Kaks minutit hiljem oli skafandris hiinlane ukse taga ja ütles, et võin minna. See oli üllatus, ma ei oodanud seda sel päeval üldse. Teadsin, et peab olema kaks järjestikust negatiivset proovi, aga eelmine päev oli mul ju olnud positiivne."
"Aga võib-olla nad inimlikult said aru, et minu CT-väärtused ei lange, ei lähe numbrid kehvemaks, olen viis päeva kinni olnud," mõtiskles Külm. "Võib-olla nad tegid erandi, ma täpselt ei tea, aga mitu korda enam küsida ei julge. Algul Martti ütles, et kahe tunni pärast lähed ära, aga minu mõte oli sealt võimalikult kiiresti ära tulla, enne kui nad ringi mõtlevad."
"Ma arvan, et pigem olen sellest üle saanud ja vaatan positiivselt poolelt juba," lisas Külm. "Kindlasti on see kogemus, mida ei sooviks kellelegi – raske on olla võõras kultuuris niimoodi kinni."
Vormile praegu raske hinnangut anda
Aeg möödus Külma sõnul isegi kiiresti. "Seal oli mingi wifi, aga see ei laadinud ühtegi lehekülge ära. Õnneks EOK andis mulle kohaliku SIM-kaardi, kus oli internetti, millega sain teha hotspot 'i. Telekas mul oli, aga ma seda kordagi käima ei pannud. Mul oli kaks ristsõna, mis ma kõik ära lahendasin ja läbi lugesin ka Martin Fourcade'i raamatu. Ülejäänud aja võimlesin, vahepeal pikutasin ja mõtlesin. Mul oli väga palju sõpru-tuttavaid, kes olid valmis minuga aega veetma ja rääkima, kõigile neile väga suur kummardus!" tänas ta.
Kas või kui palju vorm karantiinihotellis viibimise tõttu kannatada sai, ei osanud Külm veel öelda. Igatahes esimese võistluse teeb ta juba 7. veebruaril, kui on kavas naiste 15 km tavadistants. "Olen peale väljasaamist teinud ainult ühe suusatrenni, õues liikumas ja jooksmas natuke rohkem käinud. Mõned päevad läheb aega, et sellest aru saada, palju vorm kannatada sai," arutles Külm. "Eks individuaal näitab, ma arvan. Ei oska praegu veel seda hinnangut anda."
Eesti delegatsioon soovis Külmale karantiinihotelli rattatrenažööri saata, kuid seda ei võimaldatud. "Meile öeldi, et see võib hotellitoa põranda ära lõhkuda. Võib-olla natuke edasi-tagasi liigub, tekib kriimustus. Aga sellele oleks lihtne lahendus vaip või võimlemismatt alla panna. Arvestades seisu, milline see põrand, poleks paar kriimu sellele midagi teinud," arvas Külm. "Viimasel päeval sain hantlid, neid natuke näppisin, aga siis juba tuldi järele."
Pärast karantiinihotellist naasmist koheldakse Külma veel seitse päeva lähikontaktsena ja ta peab olema isolatsioonis, kuid võib treenida ja võistelda. Avatseremooniat vaatab ta ilmselt internetist. "Ma arvan, et isegi kui poleks karantiinihotellis kinni olnud ega saanud lähikontaktseks, siis võistluste pärast poleks soovinud sinna Pekingisse sõitagi," ütles Külm. "Aga eks ma internetist leian selle ja saan vaadata siit. Naudin parem seda vabadust, mis mulle on antud!" | Karantiinihotellis viibinud Susan Külm: kogemus, mida ei sooviks kellelegi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pekingisse saabudes andis Külm negatiivse proovi, kuid Zhangjiakou olümpiakülla jõudes selgus, et ta on lähikontaktne. Kaks päeva sai Külm lähikontaktsena isolatsioonis treenida, aga siis andis ta kaks järjestikust positiivset proovi ja esmaspäeval viidi ta isolatsioonihotelli.
"See oli vist pühapäeval, olin treeningul ja treening oli neljast kuueni. Kuna olin lähikontaktne, siis mul suusaboksi asja ei olnud ehk tegin oma plaanid nii, et kiirelt staadionilt lahkun. Kui treeningult ära kõndisin, nägin, et Martti Rajult kuus sõnumit: "Oled positiivne, tule kähku oma tuppa ja püsi seal järgmiste infodeni." Kui seda lugesin, siis lihtsalt kükitasin lume peale maha ja pisarad tulid nagu kraanist, otseses mõttes," meenutas Külm Eesti ajakirjanikega vesteldes. "Indrek [Tobreluts] oli mu kõrval ja ma ei suutnud talle öelda, ta luges ise sõnumist. Ta kinnitas, et see on ainult üks proov, sa oled läbi põdenud, see mingi vale värk, ei ole võimalik. Kui jõudsime tagasi, siis vist tunni pärast tuli info, et eelmise päeva proov ka positiivne – tulid järgmised pisarad."
"Hakkasin asju pakkima ja öeldi, et hommikul tullakse järele," jätkas Külm. "Järgmise päeva hommikul öeldi, et tullakse järele, aga lõpuks tuldi pool viis õhtul. Seni olin olümpiakülas oma toas kinni ja ootasin. Kui nad järele tulid, siis Martti aitas asjad tõsta kiirabiauto peale ja vilkuritega auto sõitis siit olümpiakülast välja."
Paigutati koristamata tuppa
Külm rääkis, et algul paigutati ta karantiinihotellis seitsmendale korrusele tuppa, mille vaade oli parkla poole ehk ta nägi, kuidas järjest tulid kiirabiautod hotelli juurde. "Suhtlesin oma emaga ja tunnike hiljem mõtlesin, et lähen pesema. Kui vannitoaukse kinni panin, avastasin, et seal vanninurgas oli hunnik kasutatud rätikuid! Siis käisid korraks kõik tuled silme eest läbi, kiiresti tegin pildi ja kiiresti läksin otsisin ühe hiinlase üles ja sõimasin ta läbi, et kuidas niimoodi saab, et mulle antakse koristamata tuba," jutustas Külm. "Päris kiiresti leidis ta mulle järgmise toa ja sain ümber kolida. See oli üks väga suur punane tuli minu silmis. Eks nad mingil määral olid seda tuba koristanud, aknad olid lahti ja toas oli 11,5 kraadi sooja. Selle tunni jooksul saapaid ja jopet ära ei võtnud."
"Hotellituba oli vana. Võib-olla 25 aastat tagasi oli see nelja tärni hotell," lisas Külm muheledes. "Olümpiakülas on hotell palju normaalsem."
Toit karantiinihotellis just kiita ei olnud, sportlasel oli kõht pidevalt tühi. "Sain üheksa söögikorda seal, neist kaheksa olid täpselt samad söögid, grammi pealt samad, seal ei muutunud midagi! Sõin hommikuks sama sööki, mida sõin õhtuks," rääkis Külm hämmeldunult. "Nüüd näitasin ka Rajule ja teistele pilte söökidest, mis mina sain ja nemad näitasid, mis Riho (samuti isolatsioonihotellis istuv treener Roosipõld) saab – väga erinevad. Ehk mingil määral tehakse ikka vahet. Ma ei tea, kas treeneri ja sportlase vahe. Igatahes mul kogu aeg kõht korises."
Katsumus, millest õppida
Just toidu kohta sai ta ka nõuandeid jagada, kui selgus, et kolm positiivset proovi andnud kahevõistleja Kristjan Ilves peab samuti karantiinihotelli minema. "Ütlesin, et pakkige võimalikult palju süüa-juua kaasa – puuvilju ja küpsiseid, kõike, mis annaksid kaloreid," sõnas Külm. "Ega täpselt ei teagi, ma ei ole kursis tema seisuga. Kui ta on päriselt haige, ei olegi muud teha, kui oodata, kuni sümptomid ära kaovad, seni peab vaimu tugevana hoidma."
Külm tunnistas, et talle oli see vaimselt raske üleelamine, aga ta suutis end positiivselt mõtlema sundida. "Kui teada sain, siis mul oli tohutult palju pisataid, see tundus uskumatu," avaldas ta. "Aga kui mind ära viidi, olin kõik juba ringi mõelnud, et okei, järjekordne katsumus on mu teele pandud, pean selle ületama, et sellest õppida ja tugevamaks saada – ma ei tohi ise alla anda!"
"Esimesed kaks päeva läbisin oma toas 10 000 sammu 20 ruutmeetri peal. Umbes 2000 sammu sain korraga teha, enne kui pea ringi hakkas käima," meenutas ta. "Olin valmis, et saan kahe päeva pärast välja ja kõik on hästi. Kui tuli esimene negatiivne proov, olin järgmisel päeval põhimõtteliselt jope seljas valmis. Aga siis tuli järgmine positiivne ja tuli jälle hunnik pisaraid."
"Sellest järgmine päev oli mul väga raske. Mul oli raske mõelda see asi enda jaoks heaks ja voodist välja tulla," tunnistas Külm. "Aga samal õhtul kella kuue aeg sain Marttilt telefonikõne, et paki asjad kokku, tuled ära. Kaks minutit hiljem oli skafandris hiinlane ukse taga ja ütles, et võin minna. See oli üllatus, ma ei oodanud seda sel päeval üldse. Teadsin, et peab olema kaks järjestikust negatiivset proovi, aga eelmine päev oli mul ju olnud positiivne."
"Aga võib-olla nad inimlikult said aru, et minu CT-väärtused ei lange, ei lähe numbrid kehvemaks, olen viis päeva kinni olnud," mõtiskles Külm. "Võib-olla nad tegid erandi, ma täpselt ei tea, aga mitu korda enam küsida ei julge. Algul Martti ütles, et kahe tunni pärast lähed ära, aga minu mõte oli sealt võimalikult kiiresti ära tulla, enne kui nad ringi mõtlevad."
"Ma arvan, et pigem olen sellest üle saanud ja vaatan positiivselt poolelt juba," lisas Külm. "Kindlasti on see kogemus, mida ei sooviks kellelegi – raske on olla võõras kultuuris niimoodi kinni."
Vormile praegu raske hinnangut anda
Aeg möödus Külma sõnul isegi kiiresti. "Seal oli mingi wifi, aga see ei laadinud ühtegi lehekülge ära. Õnneks EOK andis mulle kohaliku SIM-kaardi, kus oli internetti, millega sain teha hotspot 'i. Telekas mul oli, aga ma seda kordagi käima ei pannud. Mul oli kaks ristsõna, mis ma kõik ära lahendasin ja läbi lugesin ka Martin Fourcade'i raamatu. Ülejäänud aja võimlesin, vahepeal pikutasin ja mõtlesin. Mul oli väga palju sõpru-tuttavaid, kes olid valmis minuga aega veetma ja rääkima, kõigile neile väga suur kummardus!" tänas ta.
Kas või kui palju vorm karantiinihotellis viibimise tõttu kannatada sai, ei osanud Külm veel öelda. Igatahes esimese võistluse teeb ta juba 7. veebruaril, kui on kavas naiste 15 km tavadistants. "Olen peale väljasaamist teinud ainult ühe suusatrenni, õues liikumas ja jooksmas natuke rohkem käinud. Mõned päevad läheb aega, et sellest aru saada, palju vorm kannatada sai," arutles Külm. "Eks individuaal näitab, ma arvan. Ei oska praegu veel seda hinnangut anda."
Eesti delegatsioon soovis Külmale karantiinihotelli rattatrenažööri saata, kuid seda ei võimaldatud. "Meile öeldi, et see võib hotellitoa põranda ära lõhkuda. Võib-olla natuke edasi-tagasi liigub, tekib kriimustus. Aga sellele oleks lihtne lahendus vaip või võimlemismatt alla panna. Arvestades seisu, milline see põrand, poleks paar kriimu sellele midagi teinud," arvas Külm. "Viimasel päeval sain hantlid, neid natuke näppisin, aga siis juba tuldi järele."
Pärast karantiinihotellist naasmist koheldakse Külma veel seitse päeva lähikontaktsena ja ta peab olema isolatsioonis, kuid võib treenida ja võistelda. Avatseremooniat vaatab ta ilmselt internetist. "Ma arvan, et isegi kui poleks karantiinihotellis kinni olnud ega saanud lähikontaktseks, siis võistluste pärast poleks soovinud sinna Pekingisse sõitagi," ütles Külm. "Aga eks ma internetist leian selle ja saan vaadata siit. Naudin parem seda vabadust, mis mulle on antud!"
### Response:
Karantiinihotellis viibinud Susan Külm: kogemus, mida ei sooviks kellelegi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu menetluses on rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mis peaks jõustuma 1. juunil 2022. Eelnõuga tagatakse kaitse isikutele, kellele on tööalase tegevusega teatavaks saanud õigusrikkumised ja nad sellest teavitavad.
Vilepuhujate direktiiv jõustus juba 2019. aasta lõpus ja selle ülevõtmise tähtaeg oli 17. detsember 2021, kuid Eesti ei ole suutnud seda siiani teha. Nüüd on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse. Komisjoni mure on arusaadav, sest vaid kuus Euroopa Liidu riiki on suutnud direktiivi üle võtta ning ülejäänud 21 on hilinenud.
Praegu on eelnõu riigikogu menetluses ja see peaks jõustuma 1. juunil 2022. Eelnõu kohta on olnud kuulda palju kriitikat ja muret, aga ka mitmeid valearvamusi (nagu näiteks saaks teavitusi esitada igasuguste rikkumiste osas või et direktiiv ei nõuagi eraettevõtjatelt teavituskanalite väljatöötamist).
Meile ei pruugi vilepuhumine meeldida, kuid eelnõusse kirjutatud nõuded tulevad suuremas osas Euroopa Liidust ning need põhimõtted tuleb meil üle võtta.
Taust
Eelnõu eesmärgiks on pakkuda kaitset ja kindlustunnet inimestele, kes on saanud rikkumisest teada ning otsustanud sellest teada anda, ilma et neid ähvardaks oht töö kaotada või mõnel muul viisil kättemaksu ohvriks langeda. Seeläbi tagatakse omakorda õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine. Sellega seoses nähakse ette sisuliselt kolmeastmeline teavitamise süsteem: asutusesisene (sh juhi teavitamine), asutuseväline ning avalikkuse teavitamine.
Rikkumisest teavitamise takistamise, survemeetmete rakendamise või rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse rikkumise eest on võimalik füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot ning juriidilist isikut trahviga kuni 400 000 eurot.
Lisaks sellele, et seaduse vastuvõtmisega on hilinetud, teeb muret, et eelnõuga koos ei ole välja töötatud vastavaid rakendusakte. Kuna need on puudu, siis on ka palju vastamata küsimusi ja ebaselgust. Rikkumisteate vastuvõtmise ning järelmeetmete võtmise korra peaks kehtestama valitsus.
Seadus ei näe ette, kuidas tuleks selliseid teavitusi menetleda. Praegu on vastava mehhanismi kujundamise kohustus pandud igale ettevõtjale ja asutusele eraldi. Siin võiks siiski olla ühene standard, sest eraldi igaühele sellise halduskoormuse kehtestamine on ebamõistlik ning tõenäoliselt on ka tulemuste kvaliteet ebaühtlane.
Ka kooskõlastusringil on palutud välja töötada juhendmaterjalid või soovituslikud suunised teavituskanali välja töötamiseks, et abistada asutusi ja ettevõtjaid seaduse täitmisel. Asutusevälise kanali osas võiks riik pigem luua ühtse kanali ja menetlemise korra kõigile järelevalveasutustele.
Probleem on seegi, et teavitusi peavad menetlema asutused, millele on antud järelevalve teostamise või süüteo menetlemise pädevus. Samal ajal on võimalik teavitada ka rikkumiste osas, kus asutusel pädevus tegelikult puudub. Nii näiteks teostab tööinspektsioon järelevalvet vaid teatud kindlate töölepinguseaduse sätete rikkumiste üle, välistades tööinspektsiooni pädevuse mitmete teiste tööalaste rikkumisteadete menetlemisel.
Aega on
Asutusesiseste teavituskanalite loomise kohustus on:
valitsusasutusel, põhiseaduslikul institutsioonil ja muul riigiasutusel;
omavalitsusüksuse ametiasutusel või ametiasutuse hallataval asutusel, kus on 50 või enam teenistujat, või kohalikul omavalitsusel, kus elab 10 000 või enam elanikku;
juriidilisel isikul, kus on 50 või enam töötajat;
riiklikul finantsjärelevalve subjektil.
Teavitaja kaitse tagatakse ka nendele teavitajatele, kelle asutus ei vasta kriteeriumitele ja kes ei ole loonud vastavaid kanaleid, aga teavitaja vastab seaduses sätestatud teavitamise nõuetele.
"Rikkumisest teavitajat on teadvalt ebaõige teavitamise eest võimalik karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot."
Sellised kanalid tuleb luua 50−249 töötajatega organisatsioonidel hiljemalt 2023. aasta 17. detsembriks. Samuti peavad asutusevälise teavituskanali looma ja oma veebilehel avalikustama asutused, kes ka praegu menetlevad vastavaid rikkumisi või teostavad järelevalvet. Kiireks läheb asutuseväliste kanalite loomisega ning need peavad olema loodud seaduse jõustumise ajaks. Ettevõtjatel on aga aega atra seada.
Teavituskanalid on paindlikud
Kui eelnõu esialgses versioonis oli kirjas, et inimene saab rikkumisest teada anda asutusesisese teavituskanali, asutusevälise teavituskanali või üldsusele avalikustamise kaudu, siis nüüd on lisandunud ka neljas võimalus, milleks on juhi teavitamine.
Seega on kanalite loomiseks väga mitmeid võimalusi ja kui inimene annab oma murest teada otsesele juhile või mõnele teisele juhile, siis eelnõu kaitseb teavitajat ka sellises olukorras. Samuti nähakse ette võimalus luua ühiseid teavituskanaleid ja neid jagada kontserni kuuluvatele ettevõtetele ja ettevõtetele, kus on kuni 249 töötajat.
Rikkumisest teavitaja saab ise valida, kas teavitab rikkumisest esmalt asutusesiseselt või teavitab koheselt asutuseväliselt. Avalikkuse teavitamine ei tohiks üldjuhul olla esimeseks teavitamise viisiks, kuivõrd see võib tuua kaasa ettevõttele asjatut mainekahju, eriti, kui hiljem tuleb välja, et rikkumist tegelikult toime ei pandud.
Samuti on asutusesisesed ja -välised kanalid eelduslikult otstarbekamad, et rikkumine võimalikult kiiresti kõrvaldada. Sellest tulenevalt saab avalikkuse poole pöördumisel teavitaja kaitse piiratud tingimustel.
Lauskaebamist ei peaks kartma
Seadust ei kohaldata näiteks:
töösuhteid reguleerivate ja teiste töö tegemist reguleerivate õigusnormide rikkumise korral juhul, kui tegemist on kahepoolse vaidlusega;
riigikaitse, julgeoleku ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe valdkonnas;
kriminaalmenetluse korral;
advokaadi kutsetegevuses;
tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute kutsetegevuses.
Seega tuleb subjektiivsete õiguste rikkumise korral ikkagi pöörduda kohtu poole, mitte loota, et vaidlust hakatakse lahendama kuidagi kohtuväliselt. Võimalik, et seda nimekirja veel täiendatakse, sest seal ei ole välistatud näiteks audiitoreid, notareid jne. Seega lauskaebamist kartma ei peaks, kuna sellist kaebust ei pruugita menetleda või siis ei taga teavitus isikule kaitset.
Eelnõu kohaselt on rikkumisest teavitaja kaitse saamise üheks tingimuseks see, et inimesel on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud. Oluline on, et isikul on põhjendatud alus arvata, et teave vastab tõele ja teavitamine vastab nõuetele.
Seletuskirjas on ka selgelt välja toodud, et kui kuuldud info ei ole põhjalik, ei põhine faktidel ning info edastaja ei ole usaldusväärne, siis ei saa teavitaja ka kaitset. Rikkumisest teavitajat on teadvalt ebaõige teavitamise eest võimalik karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot. See ei välista lisaks kahju hüvitamise nõuet või töölepingu ülesütlemist.
Rikkumisest teavitamine ei välista isiku vastutust enda poolt toime pandud rikkumise eest. Samuti kui teavitaja on avalikustanud ärisaladust, mis ei seondu rikkumisega või seondub rikkumisega vaid kaudselt, siis ei paku uus seadus teavitajale kaitset ning siis võib olla tegemist töötajapoolse rikkumisega.
Seega on oluline, et töölepingutes oleks korrektselt reguleeritud konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuse definitsioon ja ette nähtud selle rikkumise korral ka leppetrahv. Praktikas näeme, et regulatsioon on väga puudulik ja ei arvesta viimast riigikohtu praktikat.
Tagasiside andmine teavitajale
Rikkumisest teavitajale tuleb anda tagasisidet, et milliseid järelmeetmeid on rakendatud, millisel õiguslikul alusel ning milline oli lõpptulemus.
See on tekitanud palju pahameelt, kuna sellise teabe edastamine võib seada ohtu rikkumisega adekvaatse tegelemise võimaluse ning selle käigus võib lekkida ka konfidentsiaalset teavet. Kujutage näiteks ette, et maksurikkumiste korral peab andma teavitajale infot, kas on alustatud maksumenetlust või mitte.
Pigem võiks olla asutusesisese kanali korral võimalus keelduda tagasiside andmisest, kui see võib tekitada kahju või seada ohtu juhtumi menetlemise või konfidentsiaalsuse. Siis on teavitajal juba võimalus pöörduda asutusevälise kanali poole, kui tal on kahtlus, et teavitusega ei tegeleta adekvaatselt.
Asutusevälise kanali korral peaks olema samuti võimalus tagasiside andmisest keelduda ning siinkohal peaks teavitaja juba usaldama riiki, et asjaga tegeletakse korrektselt. Nii ei ole ka kuriteoteate tegijal täpseid andmeid, milliseid menetluslikke toiminguid tehakse kuriteo uurimisel.
Karin Madisson on Advokaadibüroo Sorainen partner ja advokatuuri äriõiguskomisjoni liige. | Karin Madisson: kired ja faktid vilepuhujate regulatsiooni ümber | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu menetluses on rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mis peaks jõustuma 1. juunil 2022. Eelnõuga tagatakse kaitse isikutele, kellele on tööalase tegevusega teatavaks saanud õigusrikkumised ja nad sellest teavitavad.
Vilepuhujate direktiiv jõustus juba 2019. aasta lõpus ja selle ülevõtmise tähtaeg oli 17. detsember 2021, kuid Eesti ei ole suutnud seda siiani teha. Nüüd on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse. Komisjoni mure on arusaadav, sest vaid kuus Euroopa Liidu riiki on suutnud direktiivi üle võtta ning ülejäänud 21 on hilinenud.
Praegu on eelnõu riigikogu menetluses ja see peaks jõustuma 1. juunil 2022. Eelnõu kohta on olnud kuulda palju kriitikat ja muret, aga ka mitmeid valearvamusi (nagu näiteks saaks teavitusi esitada igasuguste rikkumiste osas või et direktiiv ei nõuagi eraettevõtjatelt teavituskanalite väljatöötamist).
Meile ei pruugi vilepuhumine meeldida, kuid eelnõusse kirjutatud nõuded tulevad suuremas osas Euroopa Liidust ning need põhimõtted tuleb meil üle võtta.
Taust
Eelnõu eesmärgiks on pakkuda kaitset ja kindlustunnet inimestele, kes on saanud rikkumisest teada ning otsustanud sellest teada anda, ilma et neid ähvardaks oht töö kaotada või mõnel muul viisil kättemaksu ohvriks langeda. Seeläbi tagatakse omakorda õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine. Sellega seoses nähakse ette sisuliselt kolmeastmeline teavitamise süsteem: asutusesisene (sh juhi teavitamine), asutuseväline ning avalikkuse teavitamine.
Rikkumisest teavitamise takistamise, survemeetmete rakendamise või rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse rikkumise eest on võimalik füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot ning juriidilist isikut trahviga kuni 400 000 eurot.
Lisaks sellele, et seaduse vastuvõtmisega on hilinetud, teeb muret, et eelnõuga koos ei ole välja töötatud vastavaid rakendusakte. Kuna need on puudu, siis on ka palju vastamata küsimusi ja ebaselgust. Rikkumisteate vastuvõtmise ning järelmeetmete võtmise korra peaks kehtestama valitsus.
Seadus ei näe ette, kuidas tuleks selliseid teavitusi menetleda. Praegu on vastava mehhanismi kujundamise kohustus pandud igale ettevõtjale ja asutusele eraldi. Siin võiks siiski olla ühene standard, sest eraldi igaühele sellise halduskoormuse kehtestamine on ebamõistlik ning tõenäoliselt on ka tulemuste kvaliteet ebaühtlane.
Ka kooskõlastusringil on palutud välja töötada juhendmaterjalid või soovituslikud suunised teavituskanali välja töötamiseks, et abistada asutusi ja ettevõtjaid seaduse täitmisel. Asutusevälise kanali osas võiks riik pigem luua ühtse kanali ja menetlemise korra kõigile järelevalveasutustele.
Probleem on seegi, et teavitusi peavad menetlema asutused, millele on antud järelevalve teostamise või süüteo menetlemise pädevus. Samal ajal on võimalik teavitada ka rikkumiste osas, kus asutusel pädevus tegelikult puudub. Nii näiteks teostab tööinspektsioon järelevalvet vaid teatud kindlate töölepinguseaduse sätete rikkumiste üle, välistades tööinspektsiooni pädevuse mitmete teiste tööalaste rikkumisteadete menetlemisel.
Aega on
Asutusesiseste teavituskanalite loomise kohustus on:
valitsusasutusel, põhiseaduslikul institutsioonil ja muul riigiasutusel;
omavalitsusüksuse ametiasutusel või ametiasutuse hallataval asutusel, kus on 50 või enam teenistujat, või kohalikul omavalitsusel, kus elab 10 000 või enam elanikku;
juriidilisel isikul, kus on 50 või enam töötajat;
riiklikul finantsjärelevalve subjektil.
Teavitaja kaitse tagatakse ka nendele teavitajatele, kelle asutus ei vasta kriteeriumitele ja kes ei ole loonud vastavaid kanaleid, aga teavitaja vastab seaduses sätestatud teavitamise nõuetele.
"Rikkumisest teavitajat on teadvalt ebaõige teavitamise eest võimalik karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot."
Sellised kanalid tuleb luua 50−249 töötajatega organisatsioonidel hiljemalt 2023. aasta 17. detsembriks. Samuti peavad asutusevälise teavituskanali looma ja oma veebilehel avalikustama asutused, kes ka praegu menetlevad vastavaid rikkumisi või teostavad järelevalvet. Kiireks läheb asutuseväliste kanalite loomisega ning need peavad olema loodud seaduse jõustumise ajaks. Ettevõtjatel on aga aega atra seada.
Teavituskanalid on paindlikud
Kui eelnõu esialgses versioonis oli kirjas, et inimene saab rikkumisest teada anda asutusesisese teavituskanali, asutusevälise teavituskanali või üldsusele avalikustamise kaudu, siis nüüd on lisandunud ka neljas võimalus, milleks on juhi teavitamine.
Seega on kanalite loomiseks väga mitmeid võimalusi ja kui inimene annab oma murest teada otsesele juhile või mõnele teisele juhile, siis eelnõu kaitseb teavitajat ka sellises olukorras. Samuti nähakse ette võimalus luua ühiseid teavituskanaleid ja neid jagada kontserni kuuluvatele ettevõtetele ja ettevõtetele, kus on kuni 249 töötajat.
Rikkumisest teavitaja saab ise valida, kas teavitab rikkumisest esmalt asutusesiseselt või teavitab koheselt asutuseväliselt. Avalikkuse teavitamine ei tohiks üldjuhul olla esimeseks teavitamise viisiks, kuivõrd see võib tuua kaasa ettevõttele asjatut mainekahju, eriti, kui hiljem tuleb välja, et rikkumist tegelikult toime ei pandud.
Samuti on asutusesisesed ja -välised kanalid eelduslikult otstarbekamad, et rikkumine võimalikult kiiresti kõrvaldada. Sellest tulenevalt saab avalikkuse poole pöördumisel teavitaja kaitse piiratud tingimustel.
Lauskaebamist ei peaks kartma
Seadust ei kohaldata näiteks:
töösuhteid reguleerivate ja teiste töö tegemist reguleerivate õigusnormide rikkumise korral juhul, kui tegemist on kahepoolse vaidlusega;
riigikaitse, julgeoleku ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe valdkonnas;
kriminaalmenetluse korral;
advokaadi kutsetegevuses;
tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute kutsetegevuses.
Seega tuleb subjektiivsete õiguste rikkumise korral ikkagi pöörduda kohtu poole, mitte loota, et vaidlust hakatakse lahendama kuidagi kohtuväliselt. Võimalik, et seda nimekirja veel täiendatakse, sest seal ei ole välistatud näiteks audiitoreid, notareid jne. Seega lauskaebamist kartma ei peaks, kuna sellist kaebust ei pruugita menetleda või siis ei taga teavitus isikule kaitset.
Eelnõu kohaselt on rikkumisest teavitaja kaitse saamise üheks tingimuseks see, et inimesel on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud. Oluline on, et isikul on põhjendatud alus arvata, et teave vastab tõele ja teavitamine vastab nõuetele.
Seletuskirjas on ka selgelt välja toodud, et kui kuuldud info ei ole põhjalik, ei põhine faktidel ning info edastaja ei ole usaldusväärne, siis ei saa teavitaja ka kaitset. Rikkumisest teavitajat on teadvalt ebaõige teavitamise eest võimalik karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot. See ei välista lisaks kahju hüvitamise nõuet või töölepingu ülesütlemist.
Rikkumisest teavitamine ei välista isiku vastutust enda poolt toime pandud rikkumise eest. Samuti kui teavitaja on avalikustanud ärisaladust, mis ei seondu rikkumisega või seondub rikkumisega vaid kaudselt, siis ei paku uus seadus teavitajale kaitset ning siis võib olla tegemist töötajapoolse rikkumisega.
Seega on oluline, et töölepingutes oleks korrektselt reguleeritud konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuse definitsioon ja ette nähtud selle rikkumise korral ka leppetrahv. Praktikas näeme, et regulatsioon on väga puudulik ja ei arvesta viimast riigikohtu praktikat.
Tagasiside andmine teavitajale
Rikkumisest teavitajale tuleb anda tagasisidet, et milliseid järelmeetmeid on rakendatud, millisel õiguslikul alusel ning milline oli lõpptulemus.
See on tekitanud palju pahameelt, kuna sellise teabe edastamine võib seada ohtu rikkumisega adekvaatse tegelemise võimaluse ning selle käigus võib lekkida ka konfidentsiaalset teavet. Kujutage näiteks ette, et maksurikkumiste korral peab andma teavitajale infot, kas on alustatud maksumenetlust või mitte.
Pigem võiks olla asutusesisese kanali korral võimalus keelduda tagasiside andmisest, kui see võib tekitada kahju või seada ohtu juhtumi menetlemise või konfidentsiaalsuse. Siis on teavitajal juba võimalus pöörduda asutusevälise kanali poole, kui tal on kahtlus, et teavitusega ei tegeleta adekvaatselt.
Asutusevälise kanali korral peaks olema samuti võimalus tagasiside andmisest keelduda ning siinkohal peaks teavitaja juba usaldama riiki, et asjaga tegeletakse korrektselt. Nii ei ole ka kuriteoteate tegijal täpseid andmeid, milliseid menetluslikke toiminguid tehakse kuriteo uurimisel.
Karin Madisson on Advokaadibüroo Sorainen partner ja advokatuuri äriõiguskomisjoni liige.
### Response:
Karin Madisson: kired ja faktid vilepuhujate regulatsiooni ümber |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Macron kohtub Venemaa presidendi Vladimir Putiniga 7. veebruaril ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga 8. veebruaril," teatas reedel Elysee palee.
Macron on viimaste nädalate jooksul pidanud Putiniga mitu telefonivestlust. Neljapäeval suhtles Macron nii Putini kui Zelenskiga.
Neljapäeval ütles ka Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et sõidab varsti Moskvasse. Pühapäeval sõidab Scholz Washingtoni, esmaspäeval kohtub ta seal USA president Joe Bideniga.
Spekulatsioonid Putini ja Macroni näost näkku kohtumisest hakkasid meedias levima selle nädala alguses. Putin vihjas nädala alguses, et Macron külastab peagi Moskvat. Teisipäeval tühistas Macron oma visiidi Marseille'sse, mis oli kavandatud järgmiseks nädalaks, vahendas Politico. | Macron sõidab esmaspäeval Moskvasse ja kohtub Putiniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Macron kohtub Venemaa presidendi Vladimir Putiniga 7. veebruaril ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga 8. veebruaril," teatas reedel Elysee palee.
Macron on viimaste nädalate jooksul pidanud Putiniga mitu telefonivestlust. Neljapäeval suhtles Macron nii Putini kui Zelenskiga.
Neljapäeval ütles ka Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et sõidab varsti Moskvasse. Pühapäeval sõidab Scholz Washingtoni, esmaspäeval kohtub ta seal USA president Joe Bideniga.
Spekulatsioonid Putini ja Macroni näost näkku kohtumisest hakkasid meedias levima selle nädala alguses. Putin vihjas nädala alguses, et Macron külastab peagi Moskvat. Teisipäeval tühistas Macron oma visiidi Marseille'sse, mis oli kavandatud järgmiseks nädalaks, vahendas Politico.
### Response:
Macron sõidab esmaspäeval Moskvasse ja kohtub Putiniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu jaoks räägib see pala enda energia tagasi võtmisest ja on omamoodi hoiatuseks neile, kes halbade kavatsustega ligi üritavad hiilida," ütles Rahel.
Lugu valmis koostöös produtsent Ivo Leesariga ning Raheli bändiga, kuhu kuuluvad Heikko Remmel, Martin Petermann, Artis Boriss ning Fredi. Viimasega on valminud ka varasemad lood "Good Gracious" ja "Sunday Night", mis ilmunud TIKS rekords alt.
"Arutasime ükskord sõbrannadega, et mis meie suurimad veidrused on ja mulle meenus tõsiasi, et väga tihti tänavavalgustid minu läheduses kustuvad või süttivad. Nii tihti, et ma hakkasin seda tähele panema. Väidetavalt on see seotud emotsionaalse laengu intensiivsusega ja mu emotsioonid on alati olnud natuke isegi liiga suure laenguga, seega vabalt võib olla mingi elektrivälja küsimus. Tehnikaseadmetega pole ka liiga hea suhe olnud elu jooksul," sõnas Rahel.
"Electrical" sai ka muusikavideo, mis valmis koos Jaan Sinka ja Kristjan Taaliga, kes on ka Raheli varasemate videote taga. Koreograafia autoriks on tantsija Markus Ian Monak ja Rahel ise ning ilutegijaks Mari-Ly Kapp, stilistika autoriks on PUUE brändi omanik Sille Randviir.
Rahel sõlmis hiljuti lepingu Smuuv Recordsiga, mis on Warner Music Balticsi perekonda kuuluv plaadifirma. | Rahel avaldas singli "Electrical" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu jaoks räägib see pala enda energia tagasi võtmisest ja on omamoodi hoiatuseks neile, kes halbade kavatsustega ligi üritavad hiilida," ütles Rahel.
Lugu valmis koostöös produtsent Ivo Leesariga ning Raheli bändiga, kuhu kuuluvad Heikko Remmel, Martin Petermann, Artis Boriss ning Fredi. Viimasega on valminud ka varasemad lood "Good Gracious" ja "Sunday Night", mis ilmunud TIKS rekords alt.
"Arutasime ükskord sõbrannadega, et mis meie suurimad veidrused on ja mulle meenus tõsiasi, et väga tihti tänavavalgustid minu läheduses kustuvad või süttivad. Nii tihti, et ma hakkasin seda tähele panema. Väidetavalt on see seotud emotsionaalse laengu intensiivsusega ja mu emotsioonid on alati olnud natuke isegi liiga suure laenguga, seega vabalt võib olla mingi elektrivälja küsimus. Tehnikaseadmetega pole ka liiga hea suhe olnud elu jooksul," sõnas Rahel.
"Electrical" sai ka muusikavideo, mis valmis koos Jaan Sinka ja Kristjan Taaliga, kes on ka Raheli varasemate videote taga. Koreograafia autoriks on tantsija Markus Ian Monak ja Rahel ise ning ilutegijaks Mari-Ly Kapp, stilistika autoriks on PUUE brändi omanik Sille Randviir.
Rahel sõlmis hiljuti lepingu Smuuv Recordsiga, mis on Warner Music Balticsi perekonda kuuluv plaadifirma.
### Response:
Rahel avaldas singli "Electrical" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pentagoni pressiesindaja John Kirby ütles neljapäevasel briifingul, et USA hinnangul plaanib Vene valitsus lavastada valerünnaku, kus Ukraina sõjaväelased või luurajad tungivad Venemaa pinnale või ründavad venelasi, vahendas CNN. Eesmärk on luua vale ajend sissetungiks.
"Me usume, et selle võltsrünnaku raames valmistab Venemaa väga näitliku propagandavideo, kus näidatakse laipu ja näitlejaid, kes mängivad leinajaid. Samuti pilte hävinenud asukohtadest, sõjatehnikat Ukraina või lääne sõdurite käes kuni selleni välja, et jäetakse mulje, nagu oleks osa sellest varustusest läänest saadetud," rääkis Kirby.
Venemaa Euroopa Liidu suursaadik Vladimir Tšižov ütles neljapäeval CNN-ile, et Moskva ei plaani mingisugust libaoperatsiooni Ukraina ründamiseks.
USA välisministeeriumi kõneisik Ned Price keeldus pressiga kohtumisel jagamast tõendeid, mis kinnitaksid USA väidet. Tema sõnul põhineb see informatsioon luureandmetel, mis ei ole salastatud, kuid mida USA jagab avalikkusega ainult siis, kui selles infos ollakse kindlad.
"Meie eesmärk on heidutada venelasi, et nad selliste plaanidega edasi ei läheks. Sellepärast teeme selle info täna avalikuks. Kui venelased seda plaani ellu ei vii, ei ole see ipso facto viide sellele, et neil ei olnud kunagi sellist kavatsust," ütles Price.
Ukraina teadis USA luureinfot
Venemaa välisminister Sergei Lavrov tõrjus reedel USA väiteid, nagu Venemaa plaaniks kasutada propagandavideot, et õigustada Ukrainasse tungimist, vahendas Reuters Vene uudisteagentuuri RIA Novosti. Lavrov nimetas seesugust juttu jamaks. Kreml teatas hiljem, et selles küsimuses ei tasu kedagi uskuda, kõige vähem USA välisministeeriumi.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles reedesel briifil, et Ukraina teadis USA luureinfot Venemaa plaanide kohta ja Kiiev ootab sel teemal täpsustavaid andmeid. Tema sõnul see ei üllata, sest alates 2014. aasta Krimmi annekteerimisest on nähtud palju Venemaa kahjulikke tegusid. | USA: Venemaa plaanib propagandavideot Ukraina ründamise õigustamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pentagoni pressiesindaja John Kirby ütles neljapäevasel briifingul, et USA hinnangul plaanib Vene valitsus lavastada valerünnaku, kus Ukraina sõjaväelased või luurajad tungivad Venemaa pinnale või ründavad venelasi, vahendas CNN. Eesmärk on luua vale ajend sissetungiks.
"Me usume, et selle võltsrünnaku raames valmistab Venemaa väga näitliku propagandavideo, kus näidatakse laipu ja näitlejaid, kes mängivad leinajaid. Samuti pilte hävinenud asukohtadest, sõjatehnikat Ukraina või lääne sõdurite käes kuni selleni välja, et jäetakse mulje, nagu oleks osa sellest varustusest läänest saadetud," rääkis Kirby.
Venemaa Euroopa Liidu suursaadik Vladimir Tšižov ütles neljapäeval CNN-ile, et Moskva ei plaani mingisugust libaoperatsiooni Ukraina ründamiseks.
USA välisministeeriumi kõneisik Ned Price keeldus pressiga kohtumisel jagamast tõendeid, mis kinnitaksid USA väidet. Tema sõnul põhineb see informatsioon luureandmetel, mis ei ole salastatud, kuid mida USA jagab avalikkusega ainult siis, kui selles infos ollakse kindlad.
"Meie eesmärk on heidutada venelasi, et nad selliste plaanidega edasi ei läheks. Sellepärast teeme selle info täna avalikuks. Kui venelased seda plaani ellu ei vii, ei ole see ipso facto viide sellele, et neil ei olnud kunagi sellist kavatsust," ütles Price.
Ukraina teadis USA luureinfot
Venemaa välisminister Sergei Lavrov tõrjus reedel USA väiteid, nagu Venemaa plaaniks kasutada propagandavideot, et õigustada Ukrainasse tungimist, vahendas Reuters Vene uudisteagentuuri RIA Novosti. Lavrov nimetas seesugust juttu jamaks. Kreml teatas hiljem, et selles küsimuses ei tasu kedagi uskuda, kõige vähem USA välisministeeriumi.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles reedesel briifil, et Ukraina teadis USA luureinfot Venemaa plaanide kohta ja Kiiev ootab sel teemal täpsustavaid andmeid. Tema sõnul see ei üllata, sest alates 2014. aasta Krimmi annekteerimisest on nähtud palju Venemaa kahjulikke tegusid.
### Response:
USA: Venemaa plaanib propagandavideot Ukraina ründamise õigustamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fenerbahce Marko Guduric sai kirja 17 punkti, kuus korvisöötu ja kolm vaheltlõiget. Devin Booker lisas 14 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. Milano parim oli 12 punktiga Ben Bentil.
FC Barcelona sai oma kolmanda järjestikuse võidu, kui alistas Ateena Panathinaikose 86:60. Barcelona parim oli 14 punktiga Nigel Hayes-Davis, Dante Exum lisas 12 punkti. Panathinaikose parim oli Georgios Papagiannis 18 punktiga.
AS Monaco alistas neljapäeval Belgradi Crvena Zvezda 91:80. Võitjate kasuks tõi Donatas Motiejunas 20 punkti, Dwayne Bacon lisas 17 ja Mike James kümme punkti. Crvena Zvezda eest viskas Austin Hollins 19 punkti, Nikola Ivanovic 15 ja Ognjen Dobric 13 punkti.
Müncheni Bayern näitas head kaitsemängu, kui neljapäeval alistati külalismeeskond Tel Avivi Maccabi 70:52. Corey Walden viskas ainsa Bayerni mängijana kahekohalise punktiarvu - 13. Scottie Wilbekin viskas Maccabi eest 20 punkti.
Tulemused:
Belgradi Crvena Zvezda – Monaco 80:91
Müncheni Bayern – Tel Avivi Maccabi 70:52
Milano Olimpia – Fenerbahce 60:71
Barcelona – Ateena Panathinaikos 86:60 | Euroliiga: Fenerbahce ja Barcelona olid võidukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fenerbahce Marko Guduric sai kirja 17 punkti, kuus korvisöötu ja kolm vaheltlõiget. Devin Booker lisas 14 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. Milano parim oli 12 punktiga Ben Bentil.
FC Barcelona sai oma kolmanda järjestikuse võidu, kui alistas Ateena Panathinaikose 86:60. Barcelona parim oli 14 punktiga Nigel Hayes-Davis, Dante Exum lisas 12 punkti. Panathinaikose parim oli Georgios Papagiannis 18 punktiga.
AS Monaco alistas neljapäeval Belgradi Crvena Zvezda 91:80. Võitjate kasuks tõi Donatas Motiejunas 20 punkti, Dwayne Bacon lisas 17 ja Mike James kümme punkti. Crvena Zvezda eest viskas Austin Hollins 19 punkti, Nikola Ivanovic 15 ja Ognjen Dobric 13 punkti.
Müncheni Bayern näitas head kaitsemängu, kui neljapäeval alistati külalismeeskond Tel Avivi Maccabi 70:52. Corey Walden viskas ainsa Bayerni mängijana kahekohalise punktiarvu - 13. Scottie Wilbekin viskas Maccabi eest 20 punkti.
Tulemused:
Belgradi Crvena Zvezda – Monaco 80:91
Müncheni Bayern – Tel Avivi Maccabi 70:52
Milano Olimpia – Fenerbahce 60:71
Barcelona – Ateena Panathinaikos 86:60
### Response:
Euroliiga: Fenerbahce ja Barcelona olid võidukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pianist selgitas oma idee tagamaad, et teda on alati paelunud eksperimendid. Sellest aga veel olulisem oli soov teha midagi noortele ja populariseerida klassikalist muusikat.
"Kui hakkasin aktiivsemalt kontserdikorraldusega tegelema, tuli tunnistada, et klassikakontsertidel on põhiliselt vanem generatsioon. Pop- ja rokk-kontsertidel, kus noorsugu käib, on alati palju visuaalsust, videoid. Siit tuli ka idee lisada klassikalisele muusikale visuaali ja tuua nii seda noortele lähemale."
Botvinov tõdes, et see mõte on töötanud ja viimastel aastatel on noorte arv Ukrainas klassikakontsertidel tuntavalt tõusnud. Pianist on oma kava esitanud Zürichis, Hamburgis, kodulinnas Odessas, eelmisel aastal Leedus ja nüüd Tallinnas. Esinema pidi ta juba eelmisel aastal MustonenFestil, kuid see jäi siis viiruseohu tõttu ära.
Nüüd on ta aga väga rahul, et sai tuua selle kava eesti publikuni. Kontserdikavas kõlasid Bach-Busoni, Chopini, Rahmaninovi, Philip Glassi, Ludovico Einaudi ja Ukraina helilooja Karamanovi teosed. Videokujundite valikust rääkides nentis Botvinov, et visuaali valik klassikalise muusika juurde on delikaatne teema ja kui midagi ei sobi, tekib kohe ebakõla. Kõik tuleb hästi läbi mõelda ja läbi tunnetada.
"Nendes videotes on fragmente arhitektuurist, kujutavast kunstist, abstraktseid kujundeid, looduspilte. Bach-Busoni "Chaconne'is" on videol oma kontseptsioon – maailma loomine. Rahmaninovi "Eleegia" juurde on pilved, mis minu meelest väga hästi sobivad selle muusikaga, samuti leidsime prelüüdidele hästi sobivad videokujundid."
Tee muusika juurde
Botvinov on pärit muusikute perekonnast. Tema isa on helilooja ja muusikateadlane, ka Odessa konservatooriumi prorektor ning ema on pianist.
Aleksei Botvinov esinemas Estonia kontserdisaalis. Autor/allikas: Peeter Langovits / Eesti Kontsert
"Tulin muusika juurde rahulikult. Mu vanematel ei olnud kinnisideed, et pean tingimata professionaalseks muusikuks saama. Ma polnud ka mingil moel imelaps. 10–11-aastaselt hakkas mind ennast klaverimäng tõsiselt huvitama ja 15-aastaselt oli mul esimest korda võimalus esineda orkestriga."
Botvinov õppis Odessa konservatooriumis ja hiljem ka aspirantuuris Moskva konservatooriumis professor Gornostajeva juures, kelle juures on stažeerinud ka mitmed eesti pianistid. Üks tema elu olulisi hetki oli preemia rahvusvahelisel Rahmaninovi konkursil Moskvas, samuti on ta Leipzigi Bachi konkursi ja Düsseldorfi Clara Schumanni konkursi laureaat.
Viimasel oli Botvinovi elus oluline tähendus. "Konkursil oli žürii kõige kuulsamatest ja mõjukamatest pianistidest: seal olid Martha Argerich, Alexis Weissenberg, Vladimir Ashkenazy, Nelson Freire. Nende toetus luges palju."
Botvinov on teinud Euroopas mitmeid projekte, üks nendest on töö balletikompaniidega. "Esinesin balletiartistidega Zürichis, Düsseldorfis, Berliinis, Strasbourgis ja ka La Scalas. Need olid sellised etendused, kus soolopianist teeb kava balletiartistidega. Kõige erilisem neist oli, kui mängisin Bachi "Goldbergi variatsioone" ja koreograafia lõi sellele kuulus šveitsi koreograaf Heinz Spoerli."
Festival Odessa Classics ja ERSO
Botvinov on ka edukas kontserdikorraldaja ja tal on kodulinnas Odessas oma festival Odessa Classics. Festival sai alguse 2015. aastal. "Odessa on suure muusikalise ajalooga linn. Siit on pärit Emil Gilels, Svjatoslav Richter, David Oistrahh, Shura Cherkassky. Kultuur on Odessas väga au sees, muusiku elukutse on prestiižne ja hinnatud. Aga oma festivali linnal siiani ei olnud."
Esimene festival oli 4-päevane, kus oma osa oli ka Eestil: festivalil esinesid Andres Mustonen ja Hortus Musicus, nõu ja jõuga oli abiks Meelis Kubits, kes tõi Eestist kaasa ka delegatsiooni ajakirjanikke. Nüüdseks on Odessa Classics kasvanud kaks nädalat kestvaks suureks festivaliks, kuhu tuleb esinema rahvusvahelisi staare.
Botvinov koos ERSO peadirigendi Olari Eltsi ja ERSO direktori Kristjan Hallikuga. Autor/allikas: ERSO
Eelmisel aastal olid suurtest nimedest kohal näiteks viiuldajad Joshua Bell ja Daniel Hope, pianist Jevgeni Kissin, tuntud laulja Matthias Goerne, noor täht Lucas Debargue.
Plaan tuua sellele festivalile Eesti riiklik sümfooniaorkester (ERSO) on väldanud juba pikalt. Gastrollid oli planeeritud 2020. aastaks, paraku lõi kõik plaanid segi ülemaailmne koroonakriis. Ka eelmisel aastal orkestri minek festivalile veel ei õnnestunud.
"Hakkasime koos Meelis Kubitsaga ERSO toomist Odessasse plaanima juba orkestri tuuri ajal Batumis – olin seal ERSO kontserdi solist." Nüüd kinnitas Botvinov, et ERSO sel aastal tõesti festivalile jõuab. Kavas on kaks kontserti: ERSO esineb 2. juunil festivali avakontserdil ja teine kontsert on 3. juunil.
"Teie orkestri tulek on Ukrainas suur ja oluline sündmus. /–-/ Kontserdid toimuvad Odessa ooperiteatris, mis on meie ajalooline uhkus ja väga hea akustikaga."
Kava on veel lõplikul koostamisel, kuid Botvinov märkis, et kindlasti saab seal olema Pärdi teos, Rahmaninovi "Sümfoonilised tantsud", Raveli "Valss" ja kindlasti ka solist instrumentaalkontserdiga.
Rääkides keerulisest olukorrast Ukrainas märkis Botvinov, et ohuolukord mõistagi püsib, kuid ukrainlased ei paanitse, tegelevad oma asjadega, sest elu peab edasi minema. Ta lisas, et rasketest aegadest hoolimata liigub Ukraina elu tõusujoones ning eelmine aasta oli riigi jaoks majanduslikelt näitajatelt üks parimaid. | Aleksei Botvinov võtab klassikalise muusika noorteni toomisel eeskuju rokk-kontsertidelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pianist selgitas oma idee tagamaad, et teda on alati paelunud eksperimendid. Sellest aga veel olulisem oli soov teha midagi noortele ja populariseerida klassikalist muusikat.
"Kui hakkasin aktiivsemalt kontserdikorraldusega tegelema, tuli tunnistada, et klassikakontsertidel on põhiliselt vanem generatsioon. Pop- ja rokk-kontsertidel, kus noorsugu käib, on alati palju visuaalsust, videoid. Siit tuli ka idee lisada klassikalisele muusikale visuaali ja tuua nii seda noortele lähemale."
Botvinov tõdes, et see mõte on töötanud ja viimastel aastatel on noorte arv Ukrainas klassikakontsertidel tuntavalt tõusnud. Pianist on oma kava esitanud Zürichis, Hamburgis, kodulinnas Odessas, eelmisel aastal Leedus ja nüüd Tallinnas. Esinema pidi ta juba eelmisel aastal MustonenFestil, kuid see jäi siis viiruseohu tõttu ära.
Nüüd on ta aga väga rahul, et sai tuua selle kava eesti publikuni. Kontserdikavas kõlasid Bach-Busoni, Chopini, Rahmaninovi, Philip Glassi, Ludovico Einaudi ja Ukraina helilooja Karamanovi teosed. Videokujundite valikust rääkides nentis Botvinov, et visuaali valik klassikalise muusika juurde on delikaatne teema ja kui midagi ei sobi, tekib kohe ebakõla. Kõik tuleb hästi läbi mõelda ja läbi tunnetada.
"Nendes videotes on fragmente arhitektuurist, kujutavast kunstist, abstraktseid kujundeid, looduspilte. Bach-Busoni "Chaconne'is" on videol oma kontseptsioon – maailma loomine. Rahmaninovi "Eleegia" juurde on pilved, mis minu meelest väga hästi sobivad selle muusikaga, samuti leidsime prelüüdidele hästi sobivad videokujundid."
Tee muusika juurde
Botvinov on pärit muusikute perekonnast. Tema isa on helilooja ja muusikateadlane, ka Odessa konservatooriumi prorektor ning ema on pianist.
Aleksei Botvinov esinemas Estonia kontserdisaalis. Autor/allikas: Peeter Langovits / Eesti Kontsert
"Tulin muusika juurde rahulikult. Mu vanematel ei olnud kinnisideed, et pean tingimata professionaalseks muusikuks saama. Ma polnud ka mingil moel imelaps. 10–11-aastaselt hakkas mind ennast klaverimäng tõsiselt huvitama ja 15-aastaselt oli mul esimest korda võimalus esineda orkestriga."
Botvinov õppis Odessa konservatooriumis ja hiljem ka aspirantuuris Moskva konservatooriumis professor Gornostajeva juures, kelle juures on stažeerinud ka mitmed eesti pianistid. Üks tema elu olulisi hetki oli preemia rahvusvahelisel Rahmaninovi konkursil Moskvas, samuti on ta Leipzigi Bachi konkursi ja Düsseldorfi Clara Schumanni konkursi laureaat.
Viimasel oli Botvinovi elus oluline tähendus. "Konkursil oli žürii kõige kuulsamatest ja mõjukamatest pianistidest: seal olid Martha Argerich, Alexis Weissenberg, Vladimir Ashkenazy, Nelson Freire. Nende toetus luges palju."
Botvinov on teinud Euroopas mitmeid projekte, üks nendest on töö balletikompaniidega. "Esinesin balletiartistidega Zürichis, Düsseldorfis, Berliinis, Strasbourgis ja ka La Scalas. Need olid sellised etendused, kus soolopianist teeb kava balletiartistidega. Kõige erilisem neist oli, kui mängisin Bachi "Goldbergi variatsioone" ja koreograafia lõi sellele kuulus šveitsi koreograaf Heinz Spoerli."
Festival Odessa Classics ja ERSO
Botvinov on ka edukas kontserdikorraldaja ja tal on kodulinnas Odessas oma festival Odessa Classics. Festival sai alguse 2015. aastal. "Odessa on suure muusikalise ajalooga linn. Siit on pärit Emil Gilels, Svjatoslav Richter, David Oistrahh, Shura Cherkassky. Kultuur on Odessas väga au sees, muusiku elukutse on prestiižne ja hinnatud. Aga oma festivali linnal siiani ei olnud."
Esimene festival oli 4-päevane, kus oma osa oli ka Eestil: festivalil esinesid Andres Mustonen ja Hortus Musicus, nõu ja jõuga oli abiks Meelis Kubits, kes tõi Eestist kaasa ka delegatsiooni ajakirjanikke. Nüüdseks on Odessa Classics kasvanud kaks nädalat kestvaks suureks festivaliks, kuhu tuleb esinema rahvusvahelisi staare.
Botvinov koos ERSO peadirigendi Olari Eltsi ja ERSO direktori Kristjan Hallikuga. Autor/allikas: ERSO
Eelmisel aastal olid suurtest nimedest kohal näiteks viiuldajad Joshua Bell ja Daniel Hope, pianist Jevgeni Kissin, tuntud laulja Matthias Goerne, noor täht Lucas Debargue.
Plaan tuua sellele festivalile Eesti riiklik sümfooniaorkester (ERSO) on väldanud juba pikalt. Gastrollid oli planeeritud 2020. aastaks, paraku lõi kõik plaanid segi ülemaailmne koroonakriis. Ka eelmisel aastal orkestri minek festivalile veel ei õnnestunud.
"Hakkasime koos Meelis Kubitsaga ERSO toomist Odessasse plaanima juba orkestri tuuri ajal Batumis – olin seal ERSO kontserdi solist." Nüüd kinnitas Botvinov, et ERSO sel aastal tõesti festivalile jõuab. Kavas on kaks kontserti: ERSO esineb 2. juunil festivali avakontserdil ja teine kontsert on 3. juunil.
"Teie orkestri tulek on Ukrainas suur ja oluline sündmus. /–-/ Kontserdid toimuvad Odessa ooperiteatris, mis on meie ajalooline uhkus ja väga hea akustikaga."
Kava on veel lõplikul koostamisel, kuid Botvinov märkis, et kindlasti saab seal olema Pärdi teos, Rahmaninovi "Sümfoonilised tantsud", Raveli "Valss" ja kindlasti ka solist instrumentaalkontserdiga.
Rääkides keerulisest olukorrast Ukrainas märkis Botvinov, et ohuolukord mõistagi püsib, kuid ukrainlased ei paanitse, tegelevad oma asjadega, sest elu peab edasi minema. Ta lisas, et rasketest aegadest hoolimata liigub Ukraina elu tõusujoones ning eelmine aasta oli riigi jaoks majanduslikelt näitajatelt üks parimaid.
### Response:
Aleksei Botvinov võtab klassikalise muusika noorteni toomisel eeskuju rokk-kontsertidelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eki kommentaarid avaldati neljapäeval. "Joe Rogan ütleb palju asju millega ma ei nõustu. Kuid kui tahame oma suured ambitsioonid ellu viia, siis on Spotifys ka sisu, mille üle me ei pruugi olla uhked, et meid sellega seostatakse," ütles Ek.
"Tahan kõigile meie missiooni meelde tuletada. Soovime, et meie platvormil looks sisu 50 miljonit inimest ja et meil oleks miljard klienti. Selle eesmärgi saavutamiseks on väga oluline, et sisuloojad saaksid olla iseseisvad. See on oluline, et meie platvormil oleksid erinevad seisukohad," lisas Ek.
"Meie ülesanne pole dikteerida, mida sisuloojad tahavad oma saadetes pakkuda," väitis Ek.
Rogan sõlmis 2020. aastal Spotifyga 100 miljoni dollari suuruse lepingu, millega platvorm sai ainuõiguse tema saadet mängida. Rogani ühte saadet kuulab umbes 11 miljonit inimest.
Eki sõnul erineb Spotify teistest meediafirmadest. "Me määrame täiesti uue meediaruumi. Oleme väga erinevat tüüpi ettevõtte ja eeskirju koostatakse koos uuendustega," ütles Ek.
Spotifyst on oma loomingu kõrvaldanud mitmed tuntud artistid, samuti on teisi voogedastuskeskkondi kasutama läinud paljud senised kliendid. Kõigepealt palus platvormilt oma loomingu eemaldada veteranmuusik Neil Young. Järgnesid trobikond muusikuid, viimati Bruce Springsteeni saateansambli E-Street Band ja Rock'n'Rolli Kuulsuste Halli liige Nils Lofgren. | Spotify juht kaitses Roganit ja lubas sisuloojatele sõnavabadust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eki kommentaarid avaldati neljapäeval. "Joe Rogan ütleb palju asju millega ma ei nõustu. Kuid kui tahame oma suured ambitsioonid ellu viia, siis on Spotifys ka sisu, mille üle me ei pruugi olla uhked, et meid sellega seostatakse," ütles Ek.
"Tahan kõigile meie missiooni meelde tuletada. Soovime, et meie platvormil looks sisu 50 miljonit inimest ja et meil oleks miljard klienti. Selle eesmärgi saavutamiseks on väga oluline, et sisuloojad saaksid olla iseseisvad. See on oluline, et meie platvormil oleksid erinevad seisukohad," lisas Ek.
"Meie ülesanne pole dikteerida, mida sisuloojad tahavad oma saadetes pakkuda," väitis Ek.
Rogan sõlmis 2020. aastal Spotifyga 100 miljoni dollari suuruse lepingu, millega platvorm sai ainuõiguse tema saadet mängida. Rogani ühte saadet kuulab umbes 11 miljonit inimest.
Eki sõnul erineb Spotify teistest meediafirmadest. "Me määrame täiesti uue meediaruumi. Oleme väga erinevat tüüpi ettevõtte ja eeskirju koostatakse koos uuendustega," ütles Ek.
Spotifyst on oma loomingu kõrvaldanud mitmed tuntud artistid, samuti on teisi voogedastuskeskkondi kasutama läinud paljud senised kliendid. Kõigepealt palus platvormilt oma loomingu eemaldada veteranmuusik Neil Young. Järgnesid trobikond muusikuid, viimati Bruce Springsteeni saateansambli E-Street Band ja Rock'n'Rolli Kuulsuste Halli liige Nils Lofgren.
### Response:
Spotify juht kaitses Roganit ja lubas sisuloojatele sõnavabadust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jõgeva kõrvale jättes kasvas või jäi viiruskandjate hulk möödunud nädalaga võrreldavaks kõigis vaatluse alla võetud linnades. Suurematest linnadest on viiruse levik nüüd lisaks Tartule väga laialdane ka Tallinnas, Narvas, Pärnus ja Viljandis.
Veidi vähem on viiruse kandjaid Kuressaares, Raplas, Valgas ja Põlvas, kuid sealgi viitavad tulemused koroonaviiruse laiemale levikule.
Selle aasta algusest võttis Tartu Ülikoolilt koroonaviiruse reoveeuuringu tegemise üle terviseamet. Varasema 60 proovi asemel võetakse nüüd keskmiselt 34 proovi nädalas. Saadav info kantakse visuaalselt seirekaardile, mille leiab terviseameti kodulehelt. | Reoveeuuring: koroonaviirus levib väga laialt pea üle terve Eesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jõgeva kõrvale jättes kasvas või jäi viiruskandjate hulk möödunud nädalaga võrreldavaks kõigis vaatluse alla võetud linnades. Suurematest linnadest on viiruse levik nüüd lisaks Tartule väga laialdane ka Tallinnas, Narvas, Pärnus ja Viljandis.
Veidi vähem on viiruse kandjaid Kuressaares, Raplas, Valgas ja Põlvas, kuid sealgi viitavad tulemused koroonaviiruse laiemale levikule.
Selle aasta algusest võttis Tartu Ülikoolilt koroonaviiruse reoveeuuringu tegemise üle terviseamet. Varasema 60 proovi asemel võetakse nüüd keskmiselt 34 proovi nädalas. Saadav info kantakse visuaalselt seirekaardile, mille leiab terviseameti kodulehelt.
### Response:
Reoveeuuring: koroonaviirus levib väga laialt pea üle terve Eesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PPA vallandatud töötajaid esindav advokaadibüroo Pallo&Partnerid teatas meediale, et halduskohus viitas suuresti Tartu ringkonnakohtu 28. jaanuari lahendile ning leidis sarnaselt ringkonnakohtule, et PPA poolt kehtestatud vaktsineerimisnõue ei ole eesmärgi suhtes proportsionaalne.
Kohtute hinnangul on olukord võrreldes PPA poolt riskianalüüsi koostamise seisuga oluliselt muutunud.
"Käesolevaks ajaks on olukord seoses koroonaviirusega nii Eestis kui ka maailmas võrreldes riskianalüüsi koostamise ajaga oluliselt muutunud. Nimelt on käesolevaks ajaks valdavaks koroonaviiruse tüveks kujunenud deltatüve asemel teistsuguse iseloomuga omikronitüvi. Terviseameti teatel on omikronitüve osakaal ringlevatest koroonaviiruse tüvedest käesoleval hetkel ligikaudu 89 protsenti. Samal ajal on ilmnenud ka andmeid, mis näitavad, et vaktsineerimise kaitse nakatumise eest on omikronitüve puhul väiksem ja haiguse kulg pigem leebem. Neist muutunud faktilistest asjaoludest ei ole võimalik kohtu hinnangul mööda vaadata."
Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Kristina Viznovitš teatas, et selleks korraks on esialgse õiguskaitse vaidlus peetud ning saab asuda vaidluse sisulise lahendamise juurde.
"Arvestades, et Tallinna halduskohtu lahendid põhinevad Tartu ringkonnakohtu lahendil, on lootust, et selleks korraks on esialgse õiguskaitse üle vaidlus peetud ning kohus saab edasi minna vaidluse sisulise lahendamise juurde, kus tuleb hinnata PPA poolse vaktsineerimiskohustuse õiguspärasust," sõnas Viznovitš.
Sama advokaadibüroo advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on kaebajad esitanud kõigis neljas kaebuses PPA-le ettepaneku kohustusliku vaktsineerimise käskkirja tühistamiseks kompromissi korras – kõigis menetlustes on kohus määranud pooltele ka tähtaja kompromissi sõlmimiseks.
"Ühes sarnast temaatikat käsitleval istungil leidis kohtunik istungil, et töötaja vallandamine põhjusel, et äkki ta jääb haigeks, on põhiseadusevastane ning sellise põhistuse juures tuleks kaitsta töötajaid kõigi haiguste vastu. Kohtunik viitas, et tuleb kaaluda ka muid võimalusi ning kui need on olemas, ei ole töösuhte lõpetamine põhjendatud - otsust selles asjas veel tehtud pole," sõnas Reilik-Bakhoff.
Reilik-Bakhoff lisas, et nüüdseks on PPA muutnud oma käskkirjaga kohustuslikuks ka tõhustusdoosi.
"1. veebruaril 2022 muutis PPA oma käskkirja selliselt, et teenistujatel peab olema Covid immuniseerimist või läbipõdemist tõendav kehtiv dokument – sellega tehti kohustuslikuks ka tõhustusdoos. Samas on seletuskirjas viide, et kehtiv dokument määratletakse valitsuse korraldusega, mille kohaselt võib tekkida juba mõne nädala pärast arusaamatus tõendi kehtivuse osas, kui valitsus peaks Covid-tõendi siseriiklikult tühistama. Veelgi enam, kui PPA lähtuks ikkagi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud määrusest ja seal nimetatud Covid-tõendi niinimetatud kehtivusest, peaks see ikkagi olema üks aasta, mitte 270 päeva. Kõik see segadus viitab, et kohustuslik vaktsineerimine PPA-s tuleb lõpetada ja pooltel leida kompromiss asjas," lisas Reilik-Bakhoff.
PPA peadirektor andis 3. novembril 2021 välja käskkirja, millega kehtestas kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineerituse Covid-19 haigust põhjustava viiruse vastu.
Advokaadibüroo Pallo&Partnerid on kohtutele esitanud neli kaebust PPA ametnike ja töötajate nimel ligikaudu 60 inimese eest. | Kohus keelas PPA-l teenistujate vallandamise Covid-tõendi puudumise tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PPA vallandatud töötajaid esindav advokaadibüroo Pallo&Partnerid teatas meediale, et halduskohus viitas suuresti Tartu ringkonnakohtu 28. jaanuari lahendile ning leidis sarnaselt ringkonnakohtule, et PPA poolt kehtestatud vaktsineerimisnõue ei ole eesmärgi suhtes proportsionaalne.
Kohtute hinnangul on olukord võrreldes PPA poolt riskianalüüsi koostamise seisuga oluliselt muutunud.
"Käesolevaks ajaks on olukord seoses koroonaviirusega nii Eestis kui ka maailmas võrreldes riskianalüüsi koostamise ajaga oluliselt muutunud. Nimelt on käesolevaks ajaks valdavaks koroonaviiruse tüveks kujunenud deltatüve asemel teistsuguse iseloomuga omikronitüvi. Terviseameti teatel on omikronitüve osakaal ringlevatest koroonaviiruse tüvedest käesoleval hetkel ligikaudu 89 protsenti. Samal ajal on ilmnenud ka andmeid, mis näitavad, et vaktsineerimise kaitse nakatumise eest on omikronitüve puhul väiksem ja haiguse kulg pigem leebem. Neist muutunud faktilistest asjaoludest ei ole võimalik kohtu hinnangul mööda vaadata."
Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Kristina Viznovitš teatas, et selleks korraks on esialgse õiguskaitse vaidlus peetud ning saab asuda vaidluse sisulise lahendamise juurde.
"Arvestades, et Tallinna halduskohtu lahendid põhinevad Tartu ringkonnakohtu lahendil, on lootust, et selleks korraks on esialgse õiguskaitse üle vaidlus peetud ning kohus saab edasi minna vaidluse sisulise lahendamise juurde, kus tuleb hinnata PPA poolse vaktsineerimiskohustuse õiguspärasust," sõnas Viznovitš.
Sama advokaadibüroo advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on kaebajad esitanud kõigis neljas kaebuses PPA-le ettepaneku kohustusliku vaktsineerimise käskkirja tühistamiseks kompromissi korras – kõigis menetlustes on kohus määranud pooltele ka tähtaja kompromissi sõlmimiseks.
"Ühes sarnast temaatikat käsitleval istungil leidis kohtunik istungil, et töötaja vallandamine põhjusel, et äkki ta jääb haigeks, on põhiseadusevastane ning sellise põhistuse juures tuleks kaitsta töötajaid kõigi haiguste vastu. Kohtunik viitas, et tuleb kaaluda ka muid võimalusi ning kui need on olemas, ei ole töösuhte lõpetamine põhjendatud - otsust selles asjas veel tehtud pole," sõnas Reilik-Bakhoff.
Reilik-Bakhoff lisas, et nüüdseks on PPA muutnud oma käskkirjaga kohustuslikuks ka tõhustusdoosi.
"1. veebruaril 2022 muutis PPA oma käskkirja selliselt, et teenistujatel peab olema Covid immuniseerimist või läbipõdemist tõendav kehtiv dokument – sellega tehti kohustuslikuks ka tõhustusdoos. Samas on seletuskirjas viide, et kehtiv dokument määratletakse valitsuse korraldusega, mille kohaselt võib tekkida juba mõne nädala pärast arusaamatus tõendi kehtivuse osas, kui valitsus peaks Covid-tõendi siseriiklikult tühistama. Veelgi enam, kui PPA lähtuks ikkagi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud määrusest ja seal nimetatud Covid-tõendi niinimetatud kehtivusest, peaks see ikkagi olema üks aasta, mitte 270 päeva. Kõik see segadus viitab, et kohustuslik vaktsineerimine PPA-s tuleb lõpetada ja pooltel leida kompromiss asjas," lisas Reilik-Bakhoff.
PPA peadirektor andis 3. novembril 2021 välja käskkirja, millega kehtestas kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineerituse Covid-19 haigust põhjustava viiruse vastu.
Advokaadibüroo Pallo&Partnerid on kohtutele esitanud neli kaebust PPA ametnike ja töötajate nimel ligikaudu 60 inimese eest.
### Response:
Kohus keelas PPA-l teenistujate vallandamise Covid-tõendi puudumise tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uues Kongressile suunatud raportis andis Ameerika kosmoseagentuur NASA üksikasjaliku ülevaate rahvusvahelise kosmosejaama ehk ISS-i missiooni tulevikust. Ühtlasi andis NASA aimu, milline võiks olla tulevikus astronautide töökorraldus Maa-lähedasel orbiidil, vahendab Universe Today.
NASA kommertsmissioonide juhi Phil McAlisteri sõnul on erasektor edaspidi NASA abiga nii rahalises kui ka tehnilises mõttes võimeline Maa madalal orbiidil kosmoselende ja arendustööd jätkama. McAlisteri sõnul jagab NASA erasektoriga meeleldi oma teadmisi ja kogemusi, et erafirmad võiks välja arendada ohutud, töökindlad ja kulutõhusad kosmosejaamad.
Uuendatud raport ilmus kuu aega peale seda, kui NASA teatas Bideni administratsiooni otsusest pikendada ISS-i tööaega 2024. aastalt 2030. aastani. Agentuuri sõnul peaks vähemalt NASA hallatavad jaamamoodulid senikaua vastu pidama. Samal ajal hindab Vene kosmoseagentuur oma jaamaosade seisukorda, uurides eriti tähelepanelikult õhuleket Zarja teenindusmoodulis.
NASA sõnul plaanivad kõik rahvusvahelise kosmosejaama raames koostööd tegevat 15 riiki töötada jätkuvalt ISS-i pikaajalise töökindluse nimel. Samas tõdetakse raportis, et jaam pole igavene.
Mullu detsembris jagas NASA kolmele erasektori firmale kokku 415,6 miljonit USA dollarit, et need kavandaks Maa madalale orbiidile sobivaid era-kosmosejaamu. Raha said Jeff Bezose kosmoseettevõte Blue Origin ning ettevõtted Nanoracks ja Northrop Grumman. Veel neljaski ettevõte Axiom Space ehitab juba praegu ISS-ile eramoodulit, millest saab tulevikus alus ettevõtte uuele erajaamale.
NASA loodab 2025. aastaks välja valida vähemalt ühe erajaama projekti, mis hakkaks tulevikus nende astronautide missioone teenindama.
Osa ISS-i mooduleid saab jaama viimasel töökümnendil ISS-ist eraldada ja ühendada teiste orbiidil paiknevate vaatlusjaamadega. Raportis esitab NASA ka ajakava, kuidas 2020. aastate teisel poolel jaama töökorraldust järk-järgult teistesse jaamadesse üle viia ja tuua ISS-i allesjäänud moodulid enne 2030. aastasse plaanitud lõppvaatust pisitasa madalamale orbiidile.
NASA praegune stsenaarium näeb ette, et kolm venelaste varustuslaeva Progress põkkuvad esmalt ISS-igaja tõukavad seejärel mitme kuu vältel põtkuritega atmosfääri suunas. peratsioonis võivad osaleda teisedki kosmoselaeavad, näiteks Northrop Grummani Cygnuse kapsel.
Rahvusvaheline kosmosejaam jääb mehitatuks planeeritud orbiidinihke esimeste kuudeni. Sealt edasi juhivad NASA töötajad 2030. aasta teisel poolel operatsiooni Maal asuvatest juhtimiskeskustest. Atmosfääri ülakihtidesse satub jaam 2031. aastal. Kokkupuutel Maa atmosfääriga süttib jaam põlema ja selle jäänused kukuvad eeldatavasti niinimetatud kosmoselaevade kalmistule Vaikse ookeani asustamata piirkonnas.
Täpsemalt peaks ISS-i jäänukid uppuma Point Nemo nimelises paigas Uus-Meremaa ja Tšiili ranniku vahel. Lähim maismaalapp jääb sealt pea 2700 kilomeetri kaugusele. Varem on Point Nemos oma lõpu leidnud sadu vanu kosmosesõidukeid, sealhulgas Vene kosmosejaam Mir.
Raport ütles välja sellegi, et peale ISS-i uputamist kavatseb NASA olla üks paljudest klientidest, kes tahab teha Maa madala orbiidi erajaamades teadustööd, õppelende, turismireise ja korraldada meediaprojekte. Täpsemalt kavatseb NASA 2030. aastate alguses osta mõnes eraomanduses kosmosejaamas meeskonnakoha vähemalt kahele oma töötajale aastas.
Agentuur loodab erajaamu kasutades 2033. aastaks säästa aastas umbes 1,75 miljardit USA dollarit. Tõenäoliselt kuluvad need säästud tulevikus suurejoonelisematele ettevõtmistele, näiteks mehitatud missioonidele Kuul ja lõpuks ka Marsil. | NASA plaanib rahvusvahelise kosmosejaama Vaiksesse ookeani kukutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uues Kongressile suunatud raportis andis Ameerika kosmoseagentuur NASA üksikasjaliku ülevaate rahvusvahelise kosmosejaama ehk ISS-i missiooni tulevikust. Ühtlasi andis NASA aimu, milline võiks olla tulevikus astronautide töökorraldus Maa-lähedasel orbiidil, vahendab Universe Today.
NASA kommertsmissioonide juhi Phil McAlisteri sõnul on erasektor edaspidi NASA abiga nii rahalises kui ka tehnilises mõttes võimeline Maa madalal orbiidil kosmoselende ja arendustööd jätkama. McAlisteri sõnul jagab NASA erasektoriga meeleldi oma teadmisi ja kogemusi, et erafirmad võiks välja arendada ohutud, töökindlad ja kulutõhusad kosmosejaamad.
Uuendatud raport ilmus kuu aega peale seda, kui NASA teatas Bideni administratsiooni otsusest pikendada ISS-i tööaega 2024. aastalt 2030. aastani. Agentuuri sõnul peaks vähemalt NASA hallatavad jaamamoodulid senikaua vastu pidama. Samal ajal hindab Vene kosmoseagentuur oma jaamaosade seisukorda, uurides eriti tähelepanelikult õhuleket Zarja teenindusmoodulis.
NASA sõnul plaanivad kõik rahvusvahelise kosmosejaama raames koostööd tegevat 15 riiki töötada jätkuvalt ISS-i pikaajalise töökindluse nimel. Samas tõdetakse raportis, et jaam pole igavene.
Mullu detsembris jagas NASA kolmele erasektori firmale kokku 415,6 miljonit USA dollarit, et need kavandaks Maa madalale orbiidile sobivaid era-kosmosejaamu. Raha said Jeff Bezose kosmoseettevõte Blue Origin ning ettevõtted Nanoracks ja Northrop Grumman. Veel neljaski ettevõte Axiom Space ehitab juba praegu ISS-ile eramoodulit, millest saab tulevikus alus ettevõtte uuele erajaamale.
NASA loodab 2025. aastaks välja valida vähemalt ühe erajaama projekti, mis hakkaks tulevikus nende astronautide missioone teenindama.
Osa ISS-i mooduleid saab jaama viimasel töökümnendil ISS-ist eraldada ja ühendada teiste orbiidil paiknevate vaatlusjaamadega. Raportis esitab NASA ka ajakava, kuidas 2020. aastate teisel poolel jaama töökorraldust järk-järgult teistesse jaamadesse üle viia ja tuua ISS-i allesjäänud moodulid enne 2030. aastasse plaanitud lõppvaatust pisitasa madalamale orbiidile.
NASA praegune stsenaarium näeb ette, et kolm venelaste varustuslaeva Progress põkkuvad esmalt ISS-igaja tõukavad seejärel mitme kuu vältel põtkuritega atmosfääri suunas. peratsioonis võivad osaleda teisedki kosmoselaeavad, näiteks Northrop Grummani Cygnuse kapsel.
Rahvusvaheline kosmosejaam jääb mehitatuks planeeritud orbiidinihke esimeste kuudeni. Sealt edasi juhivad NASA töötajad 2030. aasta teisel poolel operatsiooni Maal asuvatest juhtimiskeskustest. Atmosfääri ülakihtidesse satub jaam 2031. aastal. Kokkupuutel Maa atmosfääriga süttib jaam põlema ja selle jäänused kukuvad eeldatavasti niinimetatud kosmoselaevade kalmistule Vaikse ookeani asustamata piirkonnas.
Täpsemalt peaks ISS-i jäänukid uppuma Point Nemo nimelises paigas Uus-Meremaa ja Tšiili ranniku vahel. Lähim maismaalapp jääb sealt pea 2700 kilomeetri kaugusele. Varem on Point Nemos oma lõpu leidnud sadu vanu kosmosesõidukeid, sealhulgas Vene kosmosejaam Mir.
Raport ütles välja sellegi, et peale ISS-i uputamist kavatseb NASA olla üks paljudest klientidest, kes tahab teha Maa madala orbiidi erajaamades teadustööd, õppelende, turismireise ja korraldada meediaprojekte. Täpsemalt kavatseb NASA 2030. aastate alguses osta mõnes eraomanduses kosmosejaamas meeskonnakoha vähemalt kahele oma töötajale aastas.
Agentuur loodab erajaamu kasutades 2033. aastaks säästa aastas umbes 1,75 miljardit USA dollarit. Tõenäoliselt kuluvad need säästud tulevikus suurejoonelisematele ettevõtmistele, näiteks mehitatud missioonidele Kuul ja lõpuks ka Marsil.
### Response:
NASA plaanib rahvusvahelise kosmosejaama Vaiksesse ookeani kukutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poola peaminister Mateusz Morawiecki ja tema Tšehhi kolleeg Petr Fiala allkirjastasid neljapäeval lepingu, mille käigus lõpetati ainulaadne tüli kahe Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi vahel, vahendas Deutsche Welle.
Euroopa Liidu kohus määras septembirs Poolale päevas 500 000 eurot trahvi suure söekaevanduse sulgemata jätmise eest. Tšehhi väitis, et kaevandus kahjustab keskkonda ja rikub EL-i seadust.
"See leping tähendab, et Poola Tuowi kaevandus ja selle juures olev elektrijaam jätkavad tööd ilma takistusteta," ütles neljapäeval Morawiecki.
Kokkuleppe kohaselt võtab Praha oma kaebuse tagasi. Vastutasuks maksab Poola Tšehhile 45 miljonit eurot hüvitist. Samuti ehitatakse kaevanduse juurde maa-alune barjäär, mis kaitseb põhjavett.
"See leping toob Turowi kaevandusest mõjutatud kogukondadele kahtlemata kasu," ütles Fiala.
Euroopa Komisjon teatas neljapäeval, et jätkab Poola trahvimist kuni Tšehhi oma kohtuasja tagasi võtab. Komisjoni teatel pole nad vaatamata maksunõuetele Varssavist raha saanud.
"Kui Poola on hüvitise ära maksnud, võetakse kaebus kohe ka tagasi," ütles Fiala. | Poola ja Tšehhi jõudsid Turowi kaevanduse töö jätkamises kokkuleppele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poola peaminister Mateusz Morawiecki ja tema Tšehhi kolleeg Petr Fiala allkirjastasid neljapäeval lepingu, mille käigus lõpetati ainulaadne tüli kahe Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi vahel, vahendas Deutsche Welle.
Euroopa Liidu kohus määras septembirs Poolale päevas 500 000 eurot trahvi suure söekaevanduse sulgemata jätmise eest. Tšehhi väitis, et kaevandus kahjustab keskkonda ja rikub EL-i seadust.
"See leping tähendab, et Poola Tuowi kaevandus ja selle juures olev elektrijaam jätkavad tööd ilma takistusteta," ütles neljapäeval Morawiecki.
Kokkuleppe kohaselt võtab Praha oma kaebuse tagasi. Vastutasuks maksab Poola Tšehhile 45 miljonit eurot hüvitist. Samuti ehitatakse kaevanduse juurde maa-alune barjäär, mis kaitseb põhjavett.
"See leping toob Turowi kaevandusest mõjutatud kogukondadele kahtlemata kasu," ütles Fiala.
Euroopa Komisjon teatas neljapäeval, et jätkab Poola trahvimist kuni Tšehhi oma kohtuasja tagasi võtab. Komisjoni teatel pole nad vaatamata maksunõuetele Varssavist raha saanud.
"Kui Poola on hüvitise ära maksnud, võetakse kaebus kohe ka tagasi," ütles Fiala.
### Response:
Poola ja Tšehhi jõudsid Turowi kaevanduse töö jätkamises kokkuleppele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | David Vseviov "Onu Moritza sõnaraamat" (Varrak)
Mälestusraamatutesse tuleb suhtuda austuse ja armastusega, ent ka suure skepsise ja pika hambaga. Paljud mälestusraamatud on kirjutatud mingite tüüpide poolt, kes on ühel või teisel põhjusel kunagi riigirataste keerutamise läheduses viibinud ja tahavad seetõttu ennast kuidagi iseäralikul ja –kesksel kombel ajalukku raiuda.
Teised on hämarate vanaemade põllunduslik sulevili. Kumbagi kanti kirjundikke iseloomustab suhtumine, et küll meie juba teame, kuidas kõik oli, kuidas tankid tulid, mäherdused kardinad lehvisid, mis värk oli. Tühjagi te teate. Ei teadnud siis, ei teadnud kirjutades, ei tea ka praegu. Keegi ei tea. Kirjapanu on te isiklik luuletus. Ja haruharva riimub see pärisoludega.
David Vseviov oskaks kindlasti luua nii üht kui teist sorti memovikke. Ta on kolmanda tee mees (neid teid on kahtlemata veel). Ta alustas oma eelmise raamatuga oma väljamõeldud titepõlvest, millesse segunes mõistagi kõva kraad tõepära ja –lisust. Ning jätkab suisa evangeelses vaimus rõõmusõnumite kuulutamisega. Kuulutab ka kurbust ja laotab lugeja ette mõttehetki. Ometi just religioosne tundub ta ka oma kõige anekdootlikumail hetkil.
Onu Moritz on loovalt vormistet kellekski, kes võib samal ajakillul kõikudes olla nii Mooses kui Oskar Luts kui Onu Bella. David Vseviovi põline võlu ongi ehk selles, et raadiohäälse kuulutajana on ta samas raamaturahvaste kirjaoskaja, võluv vormivalaja, tark mees ja kõikide sõber. Välja arvatud ehk oma vaenlaste, neid peaks tal jaguma, sest kõval tegijal on alati keegi, kes kas või kiusu pärast astla urgitseb, mille vastu üles löömata jätta.
Onu Moritz ei kakle, vaid annab tarkust edasi. Juudid on paar tuhat aastat Talmudit uurinud, eestikeelses kultuurikihis on nüüd võimalus uurida Vseviovi ja Moritzat. Pole tähtis, mis on prohveti nimi, peaasi, et hiiri püüab. Kahtlustan ja loodan, et siinse pühakirja lõppu pole me veel näinud. Ja me ei tea, kas tegu on kanoonilise või apokrüüfilise tekstiga. Usun, et oma sõna ütleb toimetaja Toomas Kall. Kelle sõnu tasub alati tähele panna!
Kuulake Vseviovi tuhatkond raadiolugu läbi, lugege raamatuid, rõõmustage, et ta meil on! Ja pahulased oodaku kirglikult, et "punaprofessuur" sama sujuvalt üles märgitud saaks. Siis ei annagi enam väga vigiseda, või kuidas?
Jevgeni Zamjatin "Meie" (Rahva Raamat)
Tõlkinud Maiga Varik
"Keelatud klassika" sari on väga hea mõte. Üks ilus viis tuua inimesteni suurepäraseid raamatuid uues kuues ja naksakate järelsõnadega. Zamjatin on vaiemaldamtult klassik. Vaieldamatult ka keelatud klassik. David Vseviov on järelsõna autorina täna mängus tagasi, antagu kokkusattumus siinkirjutajale andeks. Usun, et kerkimas on raamatusari, mida tasub lugeda juba kas või järelsõnade pärast. Mulle järelsõnad ja sissejuhatused üldse väga meeldivad. Kahju, et ma neid ise nii harva teen.
Jevgeni Zamjatini "Meie" on igati õigustatult kuulutatud kordades kuulsama George Orwelli "1984" eelkäijaks ja eeskujuks. Kõhutunne ütleb, et hilisema ja tuntuma teosega sidumine pole ilmtingimata kasuks tulnud. "Meie" on kummastavalt jahe ja õõvastavalt poeetiline, struktuurselt sootuks modernistlik ja kokkuvõttes üllatavalt tänapäevane teos. Mitte niivõrd sisulises, kui just vormilises mõttes. Vormiliselt on ta võrratu. Sisuliselt on ta üpris-üpris epohhiloov.
Kokkuvõttes vähegi ulapealsemat ja samas korrektsemat kirjandust hindavale lugejale maiuspala. Kui keegi tahab kirjutada väga ilusasti väga koledast ja mitte olla sealjuures lihtlabane realist, vaid anda ka fantaasiale võimalus fantasmagooriais lennelda, siis õppigu Zamjatinilt mõned nõksud ja kütku edasi. Kes 20. sajandi vene kirjanduse parema osaga miskit küünarnukitunnet on tajunud, ajagu silmad ammuli. Kellele lugeda ei meeldi, siis noh, mingist raamatust tuleb ju oma kirjaoskuse tarvitamist alustada ja miks mitte "Meiest".
See viimane soovitus oli võib-olla liiga radikaalne. Vaadatagu hakatuseks lehekülje 234 ülevalt teist rida, kus on lustakas küljenduskamm teose selga löödud, ja siis mõtiskletagu sama lehekülje viienda rea üle, et miks just see kirjanik ja see kuupäev. Jõhker aeg oli, kel meelest läinud. Või alustatagu lihtviisil kõikvõimalikust kõikvõimsast keelatud kirjandusest, nõnda on igal juhul põnevam. Praegu on kirjandus lubatud. Isegi kehv.
Suurem osa head kirjandust on näruste režiimide all mingil ajal keelatud olnud. Seega, antagu ikka ja jälle välja häid raamatuid ja me saamegi kunagi kusagil miskipärast keelatud raamatute sarja, mida maksab meelde jätta ja omaks osta. Klassikuks kuulutamine on muidugi keerulisem. Ja ilusa jätkunime "Keelatud klassika" peitmine tagakaane allserva on kahtlemata turunduslik-intellektuaalselt intrigeeriv idee. Egas ostja pea nägema, mis kolb on, või mis? Sellegipoolest raiutakse õiget rada. Tuld! | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: David Vseviovist keelatud klassikani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
David Vseviov "Onu Moritza sõnaraamat" (Varrak)
Mälestusraamatutesse tuleb suhtuda austuse ja armastusega, ent ka suure skepsise ja pika hambaga. Paljud mälestusraamatud on kirjutatud mingite tüüpide poolt, kes on ühel või teisel põhjusel kunagi riigirataste keerutamise läheduses viibinud ja tahavad seetõttu ennast kuidagi iseäralikul ja –kesksel kombel ajalukku raiuda.
Teised on hämarate vanaemade põllunduslik sulevili. Kumbagi kanti kirjundikke iseloomustab suhtumine, et küll meie juba teame, kuidas kõik oli, kuidas tankid tulid, mäherdused kardinad lehvisid, mis värk oli. Tühjagi te teate. Ei teadnud siis, ei teadnud kirjutades, ei tea ka praegu. Keegi ei tea. Kirjapanu on te isiklik luuletus. Ja haruharva riimub see pärisoludega.
David Vseviov oskaks kindlasti luua nii üht kui teist sorti memovikke. Ta on kolmanda tee mees (neid teid on kahtlemata veel). Ta alustas oma eelmise raamatuga oma väljamõeldud titepõlvest, millesse segunes mõistagi kõva kraad tõepära ja –lisust. Ning jätkab suisa evangeelses vaimus rõõmusõnumite kuulutamisega. Kuulutab ka kurbust ja laotab lugeja ette mõttehetki. Ometi just religioosne tundub ta ka oma kõige anekdootlikumail hetkil.
Onu Moritz on loovalt vormistet kellekski, kes võib samal ajakillul kõikudes olla nii Mooses kui Oskar Luts kui Onu Bella. David Vseviovi põline võlu ongi ehk selles, et raadiohäälse kuulutajana on ta samas raamaturahvaste kirjaoskaja, võluv vormivalaja, tark mees ja kõikide sõber. Välja arvatud ehk oma vaenlaste, neid peaks tal jaguma, sest kõval tegijal on alati keegi, kes kas või kiusu pärast astla urgitseb, mille vastu üles löömata jätta.
Onu Moritz ei kakle, vaid annab tarkust edasi. Juudid on paar tuhat aastat Talmudit uurinud, eestikeelses kultuurikihis on nüüd võimalus uurida Vseviovi ja Moritzat. Pole tähtis, mis on prohveti nimi, peaasi, et hiiri püüab. Kahtlustan ja loodan, et siinse pühakirja lõppu pole me veel näinud. Ja me ei tea, kas tegu on kanoonilise või apokrüüfilise tekstiga. Usun, et oma sõna ütleb toimetaja Toomas Kall. Kelle sõnu tasub alati tähele panna!
Kuulake Vseviovi tuhatkond raadiolugu läbi, lugege raamatuid, rõõmustage, et ta meil on! Ja pahulased oodaku kirglikult, et "punaprofessuur" sama sujuvalt üles märgitud saaks. Siis ei annagi enam väga vigiseda, või kuidas?
Jevgeni Zamjatin "Meie" (Rahva Raamat)
Tõlkinud Maiga Varik
"Keelatud klassika" sari on väga hea mõte. Üks ilus viis tuua inimesteni suurepäraseid raamatuid uues kuues ja naksakate järelsõnadega. Zamjatin on vaiemaldamtult klassik. Vaieldamatult ka keelatud klassik. David Vseviov on järelsõna autorina täna mängus tagasi, antagu kokkusattumus siinkirjutajale andeks. Usun, et kerkimas on raamatusari, mida tasub lugeda juba kas või järelsõnade pärast. Mulle järelsõnad ja sissejuhatused üldse väga meeldivad. Kahju, et ma neid ise nii harva teen.
Jevgeni Zamjatini "Meie" on igati õigustatult kuulutatud kordades kuulsama George Orwelli "1984" eelkäijaks ja eeskujuks. Kõhutunne ütleb, et hilisema ja tuntuma teosega sidumine pole ilmtingimata kasuks tulnud. "Meie" on kummastavalt jahe ja õõvastavalt poeetiline, struktuurselt sootuks modernistlik ja kokkuvõttes üllatavalt tänapäevane teos. Mitte niivõrd sisulises, kui just vormilises mõttes. Vormiliselt on ta võrratu. Sisuliselt on ta üpris-üpris epohhiloov.
Kokkuvõttes vähegi ulapealsemat ja samas korrektsemat kirjandust hindavale lugejale maiuspala. Kui keegi tahab kirjutada väga ilusasti väga koledast ja mitte olla sealjuures lihtlabane realist, vaid anda ka fantaasiale võimalus fantasmagooriais lennelda, siis õppigu Zamjatinilt mõned nõksud ja kütku edasi. Kes 20. sajandi vene kirjanduse parema osaga miskit küünarnukitunnet on tajunud, ajagu silmad ammuli. Kellele lugeda ei meeldi, siis noh, mingist raamatust tuleb ju oma kirjaoskuse tarvitamist alustada ja miks mitte "Meiest".
See viimane soovitus oli võib-olla liiga radikaalne. Vaadatagu hakatuseks lehekülje 234 ülevalt teist rida, kus on lustakas küljenduskamm teose selga löödud, ja siis mõtiskletagu sama lehekülje viienda rea üle, et miks just see kirjanik ja see kuupäev. Jõhker aeg oli, kel meelest läinud. Või alustatagu lihtviisil kõikvõimalikust kõikvõimsast keelatud kirjandusest, nõnda on igal juhul põnevam. Praegu on kirjandus lubatud. Isegi kehv.
Suurem osa head kirjandust on näruste režiimide all mingil ajal keelatud olnud. Seega, antagu ikka ja jälle välja häid raamatuid ja me saamegi kunagi kusagil miskipärast keelatud raamatute sarja, mida maksab meelde jätta ja omaks osta. Klassikuks kuulutamine on muidugi keerulisem. Ja ilusa jätkunime "Keelatud klassika" peitmine tagakaane allserva on kahtlemata turunduslik-intellektuaalselt intrigeeriv idee. Egas ostja pea nägema, mis kolb on, või mis? Sellegipoolest raiutakse õiget rada. Tuld!
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: David Vseviovist keelatud klassikani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maardu Linnameeskonna juhtkond põhjendas otsust piisava sponsorrahastuse puudumisega. "Juba mitu kuud on klubi juhid olnud aktiivsetes otsingutes ja pidanud palju läbirääkimisi, et tagada klubile piisav rahastus ja adekvaatne esindatus Eesti kõrgliigas. Tehtud suurt tööd edu ei krooninud," seisis klubi avalduses, kus toodi muuhulgas välja ka tõsiasi, et jalgpalliliit tuli klubile litsentsiprotsessis vastu ja andis ajapikendust.
Klubi tänas Maardu linna, sponsoreid, koostööpartnereid ning poolehoidjaid, kes kõigi tippliigades veedetud kaheksa aasta jooksul tuge pakkusid. Maardu Linnameeskonna jalgpallikool jätkab täies mahus tööd ning soovib kasvatada üles uue põlvkonna jalgpallureid.
"Usume ja teame, et Maardu täiskasvanute jalgpalli ajalugu sellega sugugi ei lõppe, kuid kindlasti ootavad ees suured muutused. Jalgpall on selline mäng, et kui oled sellesse armunud, ei jää sa selle suhtes kunagi ükskõikseks," seisis klubi avalduses.
"Meil on väga kahju, et Maardu Linnameeskond loobus tippjalgpallist. Täname klubi eestvedajaid seni tehtud töö eest ja mõistame, et tegu ei olnud kerge otsusega. Maardu on pikkade traditsioonidega jalgpallilinn ja ootame neid tagasi tippjalgpalli," märkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.
Jalgpalliliit alustas eelmisel sügisel litsentsiprotsessis olulise valdkonnana klubide majandusliku jätkusuutlikkuse projekti, mis vältab vähemalt järgmised kolm aastat. Projekti eesmärk on klubide finants- ja sportliku juhtimise kvaliteedi tõstmine, majanduslik stabiilsus ja järjepidevuse kindlustamine. Eelmised suured valdkonnad litsentsiprotsessis olid kogukond ja sportlik areng, mis päädisid vastavalt kogukonnajuhtide ja noortetööjuhtide projektiga, lisaks toetab jalgpalliliit klubisid solidaarsusfondist.
Maardu Linnameeskonna loobumine tähendab, et Premium liigasse tõusis sportliku paremusjärjestuse põhjal JK Tallinna Kalev, esiliigasse Pärnu JK ja esiliiga B tasemele Nõmme Kalju FC U-21.
Meeste tippliigade koosseisud 2022. aastal:
Premium liiga 2022: Tallinna FCI Levadia, Tallinna FC Flora, Paide Linnameeskond, Nõmme Kalju FC, Tallinna JK Legion, JK Narva Trans, FC Kuressaare, Tartu JK Tammeka, Pärnu JK Vaprus, JK Tallinna Kalev.
Esiliiga 2022: Viljandi JK Tulevik, Paide Linnameeskond U-21, FC Nõmme United, Tallinna FC Flora U-21, FC Elva, Tallinna FCI Levadia U-21, Viimsi JK, Harju JK Laagri, Ida-Virumaa FC Alliance, Pärnu Jalgpalliklubi.
Esiliiga B 2022: Tartu JK Tammeka U-21, Tartu JK Welco, FC Tallinn, JK Tallinna Kalev U-21, JK Tabasalu, Tallinna JK Legion U-21, Läänemaa JK, FA Tartu Kalev, Raplamaa JK, Nõmme Kalju FC U-21. | Maardu Linnameeskond loobus tippliigades mängimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maardu Linnameeskonna juhtkond põhjendas otsust piisava sponsorrahastuse puudumisega. "Juba mitu kuud on klubi juhid olnud aktiivsetes otsingutes ja pidanud palju läbirääkimisi, et tagada klubile piisav rahastus ja adekvaatne esindatus Eesti kõrgliigas. Tehtud suurt tööd edu ei krooninud," seisis klubi avalduses, kus toodi muuhulgas välja ka tõsiasi, et jalgpalliliit tuli klubile litsentsiprotsessis vastu ja andis ajapikendust.
Klubi tänas Maardu linna, sponsoreid, koostööpartnereid ning poolehoidjaid, kes kõigi tippliigades veedetud kaheksa aasta jooksul tuge pakkusid. Maardu Linnameeskonna jalgpallikool jätkab täies mahus tööd ning soovib kasvatada üles uue põlvkonna jalgpallureid.
"Usume ja teame, et Maardu täiskasvanute jalgpalli ajalugu sellega sugugi ei lõppe, kuid kindlasti ootavad ees suured muutused. Jalgpall on selline mäng, et kui oled sellesse armunud, ei jää sa selle suhtes kunagi ükskõikseks," seisis klubi avalduses.
"Meil on väga kahju, et Maardu Linnameeskond loobus tippjalgpallist. Täname klubi eestvedajaid seni tehtud töö eest ja mõistame, et tegu ei olnud kerge otsusega. Maardu on pikkade traditsioonidega jalgpallilinn ja ootame neid tagasi tippjalgpalli," märkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.
Jalgpalliliit alustas eelmisel sügisel litsentsiprotsessis olulise valdkonnana klubide majandusliku jätkusuutlikkuse projekti, mis vältab vähemalt järgmised kolm aastat. Projekti eesmärk on klubide finants- ja sportliku juhtimise kvaliteedi tõstmine, majanduslik stabiilsus ja järjepidevuse kindlustamine. Eelmised suured valdkonnad litsentsiprotsessis olid kogukond ja sportlik areng, mis päädisid vastavalt kogukonnajuhtide ja noortetööjuhtide projektiga, lisaks toetab jalgpalliliit klubisid solidaarsusfondist.
Maardu Linnameeskonna loobumine tähendab, et Premium liigasse tõusis sportliku paremusjärjestuse põhjal JK Tallinna Kalev, esiliigasse Pärnu JK ja esiliiga B tasemele Nõmme Kalju FC U-21.
Meeste tippliigade koosseisud 2022. aastal:
Premium liiga 2022: Tallinna FCI Levadia, Tallinna FC Flora, Paide Linnameeskond, Nõmme Kalju FC, Tallinna JK Legion, JK Narva Trans, FC Kuressaare, Tartu JK Tammeka, Pärnu JK Vaprus, JK Tallinna Kalev.
Esiliiga 2022: Viljandi JK Tulevik, Paide Linnameeskond U-21, FC Nõmme United, Tallinna FC Flora U-21, FC Elva, Tallinna FCI Levadia U-21, Viimsi JK, Harju JK Laagri, Ida-Virumaa FC Alliance, Pärnu Jalgpalliklubi.
Esiliiga B 2022: Tartu JK Tammeka U-21, Tartu JK Welco, FC Tallinn, JK Tallinna Kalev U-21, JK Tabasalu, Tallinna JK Legion U-21, Läänemaa JK, FA Tartu Kalev, Raplamaa JK, Nõmme Kalju FC U-21.
### Response:
Maardu Linnameeskond loobus tippliigades mängimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trae Young viskas 43 punkti, kui Atlanta Hawks alistas 124:115 Phoenix Sunsi ning katkestas nende 11-mängulise võiduseeria. Kevin Huerter ja John Collins panustasid mõlemad võitu 29 punkti. Sunsi kasuks viskas Devin Booker 32 punkti. Mikal Bridges sai kirja 24 punkti ja kaheksa lauapalli ning Chris Paul 18 punkti ja 12 korvisöötu.
43 PTS @TheTraeYoung ERUPTED for 27 points in the second-half on his way to 43 points and the @ATLHawks win!
43 PTS (16-25 FGM) | 5 AST | 6 3PM pic.twitter.com/c0ZNVlqMdR
— NBA (@NBA) February 4, 2022
Warriorsi võidumängus viskas Klay Thompson 23 punkti. Stephen Curry lisas 20 ja Jonathan Kuminga 18 punkti. Warriors jääb läänekonverentsis ja liiga üldtabelis alla vaid Phoenix Sunsile. Kingsi eest tegi oma hooaja parima mängu Davion Mitchell 26 punktiga. Harrison Barnes lisas 25 punkti.
Los Angeles Clippers võttis napi 111:110 võidu Los Angeles Lakersi üle. Clippersi parim oli Marcus Morris 29 punktiga, Reggie Jackson lisas 25 ning Serge Ibaka 20 punkti. Lakersi eest viskas Anthony Davis 30 punkti ja võttis 17 lauapalli. Esimese poolaja lõpus pidi vigastusega väljakult lahkuma Carmelo Anthony.
Toronto Raptors alistas lisaajal 127:120 Chicago Bullsi. Neljanda mängu järjest võitnud Raptorsi kasuks viskas Pascal Siakam 25 punkti, võttis 13 lauapalli ja andis seitse resultatiivset söötu. Bullsi parim oli 30 punkti ja 18 lauapalliga Nikola Vucevic.
Tulemused:
Detroit – Minnesota 117:128
San Antonio – Miami 95:112
Atlanta – Phoenix 124:115
Toronto – Chicago 127:120
Golden State – Sacramento 126:114
LA Clippers – LA Lakers 111:110 | Atlanta katkestas Phoenixi võiduseeria, Warriors alistas Kingsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trae Young viskas 43 punkti, kui Atlanta Hawks alistas 124:115 Phoenix Sunsi ning katkestas nende 11-mängulise võiduseeria. Kevin Huerter ja John Collins panustasid mõlemad võitu 29 punkti. Sunsi kasuks viskas Devin Booker 32 punkti. Mikal Bridges sai kirja 24 punkti ja kaheksa lauapalli ning Chris Paul 18 punkti ja 12 korvisöötu.
43 PTS @TheTraeYoung ERUPTED for 27 points in the second-half on his way to 43 points and the @ATLHawks win!
43 PTS (16-25 FGM) | 5 AST | 6 3PM pic.twitter.com/c0ZNVlqMdR
— NBA (@NBA) February 4, 2022
Warriorsi võidumängus viskas Klay Thompson 23 punkti. Stephen Curry lisas 20 ja Jonathan Kuminga 18 punkti. Warriors jääb läänekonverentsis ja liiga üldtabelis alla vaid Phoenix Sunsile. Kingsi eest tegi oma hooaja parima mängu Davion Mitchell 26 punktiga. Harrison Barnes lisas 25 punkti.
Los Angeles Clippers võttis napi 111:110 võidu Los Angeles Lakersi üle. Clippersi parim oli Marcus Morris 29 punktiga, Reggie Jackson lisas 25 ning Serge Ibaka 20 punkti. Lakersi eest viskas Anthony Davis 30 punkti ja võttis 17 lauapalli. Esimese poolaja lõpus pidi vigastusega väljakult lahkuma Carmelo Anthony.
Toronto Raptors alistas lisaajal 127:120 Chicago Bullsi. Neljanda mängu järjest võitnud Raptorsi kasuks viskas Pascal Siakam 25 punkti, võttis 13 lauapalli ja andis seitse resultatiivset söötu. Bullsi parim oli 30 punkti ja 18 lauapalliga Nikola Vucevic.
Tulemused:
Detroit – Minnesota 117:128
San Antonio – Miami 95:112
Atlanta – Phoenix 124:115
Toronto – Chicago 127:120
Golden State – Sacramento 126:114
LA Clippers – LA Lakers 111:110
### Response:
Atlanta katkestas Phoenixi võiduseeria, Warriors alistas Kingsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raskekujulise Covidi-19-ga patsientidest on vaktsineerimata 164 ehk 73 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 61 ehk 27 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 49 uut haigusjuhtu, millest 28 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.
Viimane arv on oluline, sest valitsus jõudis kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.
Intensiivravil on 12 patsienti, neist juhitaval hingamisel kaheksa. Mõlemad näitajad langesid ööpäevases võrdluses.
Suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest viis olid vaktsineerimata: 49-aastane mees, 66-aastane naine, 69-aastane naine, 74-aastane naine, 88-aastane mees ja 96-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 2053 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Uus nakatumisrekord
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 14 784 testitulemust, millest 8004 osutus positiivseks.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 6254,5.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 401,3 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 619,7 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 2104 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 189.
Reedehommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 410 513 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,5 protsenti, täisealistest on vaktsineeritud 73,2 protsenti. | Raskeloomulise Covidiga on haiglas 225 patsienti, suri kuus inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raskekujulise Covidi-19-ga patsientidest on vaktsineerimata 164 ehk 73 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 61 ehk 27 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 49 uut haigusjuhtu, millest 28 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.
Viimane arv on oluline, sest valitsus jõudis kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.
Intensiivravil on 12 patsienti, neist juhitaval hingamisel kaheksa. Mõlemad näitajad langesid ööpäevases võrdluses.
Suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest viis olid vaktsineerimata: 49-aastane mees, 66-aastane naine, 69-aastane naine, 74-aastane naine, 88-aastane mees ja 96-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 2053 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Uus nakatumisrekord
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 14 784 testitulemust, millest 8004 osutus positiivseks.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 6254,5.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 401,3 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 619,7 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 2104 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 189.
Reedehommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 410 513 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,5 protsenti, täisealistest on vaktsineeritud 73,2 protsenti.
### Response:
Raskeloomulise Covidiga on haiglas 225 patsienti, suri kuus inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuari alguses ütles tervishoiuminister Daniels Pavluts, et koalitsioon kaalub üle 60-aastaste inimeste vaktsineerimise koroonaviiruse vastu muuta kohustuslikuks. See ettepanek esitati ka kriisikomisjonile (OVG). Peaminister Krišjanis Karinši sõnul pole OVG selles küsimuses edasi liikunud.
"Mul pole hetkel informatsiooni, et seda ekspertrühmas edasi arutatakse. Valitsus ei plaani istungil seda arutada," ütles Karinš.
Läti võimude teatel arutati üle 60-aastaste kohustusliku vaktsineerimise küsimust ka ekspertidega.
"Analüüsides eakate vaktsineerimise hõlmatust ja selle suurendamise võimalikke viise, jõuti järeldusele, et parem tulemus saavutatakse vabatahtliku vaktsineerimisega, mitte nõudmisega. Seetõttu püüame ka edaspidi aidata inimestel mõista vaktsineerimise vajalikkust," ütles LSM-ile valitsuse pressiesindaja Reinis Gravits.
Lätis on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud 81 protsenti üle 60-aastastest elanikest. | Läti loobus plaanist teha üle 60-aastaste vaktsineerimine kohustuslikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuari alguses ütles tervishoiuminister Daniels Pavluts, et koalitsioon kaalub üle 60-aastaste inimeste vaktsineerimise koroonaviiruse vastu muuta kohustuslikuks. See ettepanek esitati ka kriisikomisjonile (OVG). Peaminister Krišjanis Karinši sõnul pole OVG selles küsimuses edasi liikunud.
"Mul pole hetkel informatsiooni, et seda ekspertrühmas edasi arutatakse. Valitsus ei plaani istungil seda arutada," ütles Karinš.
Läti võimude teatel arutati üle 60-aastaste kohustusliku vaktsineerimise küsimust ka ekspertidega.
"Analüüsides eakate vaktsineerimise hõlmatust ja selle suurendamise võimalikke viise, jõuti järeldusele, et parem tulemus saavutatakse vabatahtliku vaktsineerimisega, mitte nõudmisega. Seetõttu püüame ka edaspidi aidata inimestel mõista vaktsineerimise vajalikkust," ütles LSM-ile valitsuse pressiesindaja Reinis Gravits.
Lätis on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud 81 protsenti üle 60-aastastest elanikest.
### Response:
Läti loobus plaanist teha üle 60-aastaste vaktsineerimine kohustuslikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti kirjutas meediaekspert Raul Rebane ERR-i portaalis, et Eesti meediapoliitikas on midagi mäda, sest "Meie oleme koos Valgevenega viimased, kes vöötmes Tallinnast Musta mereni ennast vabatahtlikult infomürgitavad.".
Inforuum ja selles toimuv tuleb aga paratamatult asetada üldisesse julgeolekupoliitilisse olukorda ning siis mõistame vast täpsemalt, miks meediapilt ning selle kujunemine või pigem kujundamine mõjutab otseselt julgeolekut.
Ma olen nõus Rebase hinnanguga, et absurdne on olukord, kus Vene vihakanalite vabale kättesaadavusele maksab maksumaksja peale, aga näiteks Soome kanalid, mis avasid meile nõukogude ajal vaba maailma, ei ole kaabeltelevisiooni põhipaketis saadaval.
See sunnib ka küsima, kes võidab sellest, et vaenulikud Vene kanalid Eestis vabalt levivad, kuid meie sõbra ja liitlase Soome kanalite eest tuleb lisaks maksta. Sellele vastamiseks tuleb näha nii julgeoleku kui ka poliitilist vaadet, sest need kaks määravad selle, miks seda absurdset olukorda tuleb muuta.
Meediaruum kui osa julgeolekust
Inimeste ja ühiskonna mõttemaailma mõjutab otseselt see, millist meediapilti nad tarbivad ja milliseks nende tarbitavat meediaruumi kujundatakse.
Pole mingi uudis, et Kremli kontrolli all olevad kanalid, eelkõige ORT, RT ja PBK, aga ka mitmed teised levitavad nii otseselt kui ka varjatuna Venemaa võimuladviku propagandat. Muuhulgas pikitakse seda elegantse osavusega tippmeelelahutusse, kuid samuti varjamatult populaarsetesse vestlussaadetesse nagu näiteks "Õhtu Solovjoviga".
Sõnum on laias laastus lihtne: lääs ja NATO, sh Balti riigid paha, Venemaa hea. Sealjuures ei häbeneta kontekstist välja rebida poliitikute poolt öeldut ja rohkelt tsiteerida ka eestlasi, kes Kremli poliitikutele sobivaid sõnumeid levitavad. Kremlile puhas win-win olukord, sest mugav on öelda, et ise te ju räägite seal sellest, et "NATO liitlaste kohalolu Venemaa läheduses, sh Eestis on ohuks Venemaale".
Jätan siinkohal juurdlemata selle üle, kas keegi Kremli jutupunkte esitades täidab Venemaa eriteenistuste tellimust või on lihtsalt "kasulik idioot". On selge, et Kremli propaganda ja sõnumite levitamine tekitavad meil siin Eestis ebastabiilsust ning on selgelt vastuolus Eesti huvidega olla lääne kultuuri- ning komberuumis.
Loomulikult pole Kremli sõnumid seotud vaid otseste sõjaliste huvidega. Oma suuna läände võtnud naabrite lõhestamiseks sobivad ka püsivad jutupunktid "homovastasusest" ning "kaasmaalaste tagakiusamisest". Kõikide selliste sõnumite eesmärk on nii Eesti kui ka teiste meie saatusekaaslaste ühiskonna destabiliseerimine ja seeläbi endale sobiliku inforuumi loomine.
Valijate hääled kui poliitiline põhjus muutuste takistamiseks
Ja nüüd jõuamegi selleni, miks ei ole otseselt Eesti julgeolekut negatiivselt mõjutavad Vene telekanalite kättesaadavus Eestis piiratud ja näiteks meie põhjanaabrite kanalid vabalt kättesaadavad. Lihtsalt ja lakooniliselt öeldes: valijad.
"Seetõttu on eelkõige venekeelset valijat püüdvad poliitikud seda meelt, et venekeelsed kanalid, sh ORT, RT ja PBK, peavad olema vabalt kättesaadavad."
Eestis on suur hulk valijaid venekeelse emakeelega ning ka nende inforuum ja eelistatud telekanalid on jätkuvalt venekeelsed. Seetõttu on eelkõige venekeelset valijat püüdvad poliitikud seda meelt, et venekeelsed kanalid, sh ORT, RT ja PBK, peavad olema vabalt kättesaadavad, sest see on parim viis valija kõnetamiseks nii saadetes osalemise kui ka telereklaamidega.
Seetõttu oleks ka aus, et sellised poliitikud julgeksid avalikult püünele tulla ning selgitada, miks pannakse isiklikud, erakonna ja Kremli huvid ettepoole Eesti riiklikest julgeolekuhuvidest.
Aeg muutusteks
Pannes julgeolekukaalutlused ja Eesti huvid ühele pildile on minu hinnangul päevselge, et see, milline telemaastik on toonud meid siia, meid edasi viia ei saa. Nagu Raul Rebanegi kirjutas: "Midagi tuleb kindlasti muuta. Läti, Leedu, Ukraina, Moldova on Vene kanalite suhtes oma otsused teinud."
Minagi olen veendunud, et puudub igasugune ratsionaalne põhjendus, miks Eestis on vabalt levimas Vene telekanalid, mis teadlikult levitavad Kremli läänevastast, sealhulgas Eesti-vastast, propagandat ja ei levi näiteks meie põhjanaabrite kanalid, kust eestlased juba okupatsiooniperioodil said adekvaatset infot maailmas tegelikult toimuva kohta.
Turu- ja meediavabadusega pole ses olukorras loomulikult mingit pistmist. Eestil tuleb lähtuda eelkõige oma julgeolekuhuvidest ning mitte lubada valeväidetest kubiseval, vaenu õhutaval ja Kremli võimuhuvidest lähtuval propagandal Eestis levida. Selle otsuse vajalikkust kinnitab ka värske uudis Saksamaalt, kus mõned päevad tagasi blokeeriti Russia Today (RT) kanali edastamine.
Poliitilistel jõududel tuleb Eesti rahvuslikes huvides jätta kõrvale kitsas parteipoliitiline soov valijate püüdmiseks läbi kremlimeelsete kanalite. Sellise valija püüdmiseks peaks Eesti julgeolekuhuvidest hoolivatel poliitikutel olema pigem surve tugevdada nii Eesti erameedia kui ka rahvusringhäälingu venekeelsete programmide sisu, kui kramplikult seista vaenulike vene telekanalite leviku kaitsel.
Samuti on Eesti huvides teha maksimaalne selleks, et siin elav vene emakeelega inimene tarbiks üha enam eestikeelset meediat. Vene keelt emakeelena kõnelevad Eesti noored juba räägivad vabalt eesti keelt, nad on eestimeelsed ja osalevad Eesti elu kujundamisel. On põhjendamatu mürgitada selliste Eesti noorte ja andekate inimeste meeli Kremli propagandaga.
Ehk kokkuvõtvalt: viimastel aastatel muutunud julgeoleku- ja meediapilt on andnud selge sõnumi, et tuleb uks kinni lüüa Kremli propagandasõnumeid levitavatele telekanalitele ning teha uks lahti vabale ajakirjandusele. | Hanno Pevkur: kremlimeelsed telekanalid tuleb Eestis kinni keerata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti kirjutas meediaekspert Raul Rebane ERR-i portaalis, et Eesti meediapoliitikas on midagi mäda, sest "Meie oleme koos Valgevenega viimased, kes vöötmes Tallinnast Musta mereni ennast vabatahtlikult infomürgitavad.".
Inforuum ja selles toimuv tuleb aga paratamatult asetada üldisesse julgeolekupoliitilisse olukorda ning siis mõistame vast täpsemalt, miks meediapilt ning selle kujunemine või pigem kujundamine mõjutab otseselt julgeolekut.
Ma olen nõus Rebase hinnanguga, et absurdne on olukord, kus Vene vihakanalite vabale kättesaadavusele maksab maksumaksja peale, aga näiteks Soome kanalid, mis avasid meile nõukogude ajal vaba maailma, ei ole kaabeltelevisiooni põhipaketis saadaval.
See sunnib ka küsima, kes võidab sellest, et vaenulikud Vene kanalid Eestis vabalt levivad, kuid meie sõbra ja liitlase Soome kanalite eest tuleb lisaks maksta. Sellele vastamiseks tuleb näha nii julgeoleku kui ka poliitilist vaadet, sest need kaks määravad selle, miks seda absurdset olukorda tuleb muuta.
Meediaruum kui osa julgeolekust
Inimeste ja ühiskonna mõttemaailma mõjutab otseselt see, millist meediapilti nad tarbivad ja milliseks nende tarbitavat meediaruumi kujundatakse.
Pole mingi uudis, et Kremli kontrolli all olevad kanalid, eelkõige ORT, RT ja PBK, aga ka mitmed teised levitavad nii otseselt kui ka varjatuna Venemaa võimuladviku propagandat. Muuhulgas pikitakse seda elegantse osavusega tippmeelelahutusse, kuid samuti varjamatult populaarsetesse vestlussaadetesse nagu näiteks "Õhtu Solovjoviga".
Sõnum on laias laastus lihtne: lääs ja NATO, sh Balti riigid paha, Venemaa hea. Sealjuures ei häbeneta kontekstist välja rebida poliitikute poolt öeldut ja rohkelt tsiteerida ka eestlasi, kes Kremli poliitikutele sobivaid sõnumeid levitavad. Kremlile puhas win-win olukord, sest mugav on öelda, et ise te ju räägite seal sellest, et "NATO liitlaste kohalolu Venemaa läheduses, sh Eestis on ohuks Venemaale".
Jätan siinkohal juurdlemata selle üle, kas keegi Kremli jutupunkte esitades täidab Venemaa eriteenistuste tellimust või on lihtsalt "kasulik idioot". On selge, et Kremli propaganda ja sõnumite levitamine tekitavad meil siin Eestis ebastabiilsust ning on selgelt vastuolus Eesti huvidega olla lääne kultuuri- ning komberuumis.
Loomulikult pole Kremli sõnumid seotud vaid otseste sõjaliste huvidega. Oma suuna läände võtnud naabrite lõhestamiseks sobivad ka püsivad jutupunktid "homovastasusest" ning "kaasmaalaste tagakiusamisest". Kõikide selliste sõnumite eesmärk on nii Eesti kui ka teiste meie saatusekaaslaste ühiskonna destabiliseerimine ja seeläbi endale sobiliku inforuumi loomine.
Valijate hääled kui poliitiline põhjus muutuste takistamiseks
Ja nüüd jõuamegi selleni, miks ei ole otseselt Eesti julgeolekut negatiivselt mõjutavad Vene telekanalite kättesaadavus Eestis piiratud ja näiteks meie põhjanaabrite kanalid vabalt kättesaadavad. Lihtsalt ja lakooniliselt öeldes: valijad.
"Seetõttu on eelkõige venekeelset valijat püüdvad poliitikud seda meelt, et venekeelsed kanalid, sh ORT, RT ja PBK, peavad olema vabalt kättesaadavad."
Eestis on suur hulk valijaid venekeelse emakeelega ning ka nende inforuum ja eelistatud telekanalid on jätkuvalt venekeelsed. Seetõttu on eelkõige venekeelset valijat püüdvad poliitikud seda meelt, et venekeelsed kanalid, sh ORT, RT ja PBK, peavad olema vabalt kättesaadavad, sest see on parim viis valija kõnetamiseks nii saadetes osalemise kui ka telereklaamidega.
Seetõttu oleks ka aus, et sellised poliitikud julgeksid avalikult püünele tulla ning selgitada, miks pannakse isiklikud, erakonna ja Kremli huvid ettepoole Eesti riiklikest julgeolekuhuvidest.
Aeg muutusteks
Pannes julgeolekukaalutlused ja Eesti huvid ühele pildile on minu hinnangul päevselge, et see, milline telemaastik on toonud meid siia, meid edasi viia ei saa. Nagu Raul Rebanegi kirjutas: "Midagi tuleb kindlasti muuta. Läti, Leedu, Ukraina, Moldova on Vene kanalite suhtes oma otsused teinud."
Minagi olen veendunud, et puudub igasugune ratsionaalne põhjendus, miks Eestis on vabalt levimas Vene telekanalid, mis teadlikult levitavad Kremli läänevastast, sealhulgas Eesti-vastast, propagandat ja ei levi näiteks meie põhjanaabrite kanalid, kust eestlased juba okupatsiooniperioodil said adekvaatset infot maailmas tegelikult toimuva kohta.
Turu- ja meediavabadusega pole ses olukorras loomulikult mingit pistmist. Eestil tuleb lähtuda eelkõige oma julgeolekuhuvidest ning mitte lubada valeväidetest kubiseval, vaenu õhutaval ja Kremli võimuhuvidest lähtuval propagandal Eestis levida. Selle otsuse vajalikkust kinnitab ka värske uudis Saksamaalt, kus mõned päevad tagasi blokeeriti Russia Today (RT) kanali edastamine.
Poliitilistel jõududel tuleb Eesti rahvuslikes huvides jätta kõrvale kitsas parteipoliitiline soov valijate püüdmiseks läbi kremlimeelsete kanalite. Sellise valija püüdmiseks peaks Eesti julgeolekuhuvidest hoolivatel poliitikutel olema pigem surve tugevdada nii Eesti erameedia kui ka rahvusringhäälingu venekeelsete programmide sisu, kui kramplikult seista vaenulike vene telekanalite leviku kaitsel.
Samuti on Eesti huvides teha maksimaalne selleks, et siin elav vene emakeelega inimene tarbiks üha enam eestikeelset meediat. Vene keelt emakeelena kõnelevad Eesti noored juba räägivad vabalt eesti keelt, nad on eestimeelsed ja osalevad Eesti elu kujundamisel. On põhjendamatu mürgitada selliste Eesti noorte ja andekate inimeste meeli Kremli propagandaga.
Ehk kokkuvõtvalt: viimastel aastatel muutunud julgeoleku- ja meediapilt on andnud selge sõnumi, et tuleb uks kinni lüüa Kremli propagandasõnumeid levitavatele telekanalitele ning teha uks lahti vabale ajakirjandusele.
### Response:
Hanno Pevkur: kremlimeelsed telekanalid tuleb Eestis kinni keerata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eurotoire -nimelises loomelaagris osales kokku 18 muusikut kümnest eri riigist, kes salvestasid kolme sessiooni käigus ka ühisalbumi "On A Red Thursday", mis ilmub 9. märtsil.
Pihlap kirjutas, produtseeris ja salvestas singli "So Lonely" koos seitsme teise laagris osalenud muusikuga, nende hulgas ka Jonas Kaarnamets ehk Jonas.f.k. | Maris Pihlap avaldas singli "So Lonely" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eurotoire -nimelises loomelaagris osales kokku 18 muusikut kümnest eri riigist, kes salvestasid kolme sessiooni käigus ka ühisalbumi "On A Red Thursday", mis ilmub 9. märtsil.
Pihlap kirjutas, produtseeris ja salvestas singli "So Lonely" koos seitsme teise laagris osalenud muusikuga, nende hulgas ka Jonas Kaarnamets ehk Jonas.f.k.
### Response:
Maris Pihlap avaldas singli "So Lonely" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 4.–20. veebruarini võõrustab Hiina taliolümpiamänge. Enam kui aasta jooksul on rühm Ameerika Ühendriikides tegutsevaid tiibetlasi, hongkonglasi ja uiguure kutsunud rahvusvahelist kogukonda üles üleilmsele boikotile olümpiamängude vastu.
Siiani on kümme riiki, nende seas Eesti ja Leedu, liitunud diplomaatilise boikotiga. Kuid lisaks vaiksele osalemisele USA juhitud diplomaatilises boikotis peaks Eesti riik tunnistama Hiina tegevust Xinjiangi piirkonnas genotsiidina uiguuride vastu.
Uiguurid kui maailma enim tagakiusatud põlisrahvas
Kuigi Hiina tunnistab oma riigis 56 rahvusrühma, ei tunnista Hiina ühtki neist põlisrahvana rahvusvahelise õiguse, sh ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (UNDRIP) tähenduses. Samal ajal täidavad paljud Hiina rahvusrühmad, sh uiguurid, kõiki või enamikku mitteametlikke kriteeriume, mida kohaldatakse põlisrahvastele (sh Martinez-Cobo kriteeriumid).
Uiguurid tõusevad Hiina etniliste rühmade seas esile tänu oma eristuvale kultuurilisele, usulisele ja keelelisele identiteedile. Selliste organisatsioonide nagu Uiguuride Maailmakongressi (World Uyghur Congress) rahvusvaheline eestkoste tegevus on näide, kuidas uiguurid esinduskogude ja kodanikuühiskonna kaudu teostavad oma enesemääramisõigust, mida võib pidada põlisrahvaste alusõiguseks.
Uiguurid ei ole passiivsed ohvrid, nad võitlevad oma õiguste eest päeval ja ööl. Ning kuigi uiguuride esindajaid ei ole just tihti näha üleilmsetel põlisrahvaste kogunemistel (nagu näiteks ÜRO Põlisrahvaste Püsifoorumi UNPFII istungid), siis selle põhjuseks on Hiina mõjutustegevus.
Üks meist oli vahetuks tunnistajaks, kuidas UNPFII 2017. aasta istungil New Yorgis viskasid ÜRO turvamehed Hiina käsul saalist välja Dolkun Isa, ühe Uiguuride Maailmakongressi asutajatest.
Hiina teeb kõik endast sõltuva, et takistada uiguuride õigust enesemääratlemisele põlisrahvana sellest tulenevate kollektiivsete õigustega, kuid see ei tohiks pimestada rahvusvahelist kogukonda.
Arvestades Hiina süsteemset ja pikaajalist tegevust ning enneolematuid inim-, finants- ja tehnoloogilisi ressursse, mille Hiina on suunanud uiguuri rahva vastu, on uiguurid praeguse seisuga ilmselt enim tagakiusatud põlisrahvas maailmas.
Tänu aastakümnetepikkusele tegevusele maailma põlisrahvaste õiguste kaitsel – mis on keskendunud soome-ugri hõimurahvastele Venemaal, kuid mitte piirdunud nendega – peaks Eesti eriti hästi mõistma oma moraalset kohust ja rahvuslikku missiooni uiguuride teemal.
Eesti peab suutma välja öelda tõe, kui ühe maailma põlisrahva vastu pannakse toime genotsiidi, ning nõudma selle teostajalt vastutuse võtmist. Uiguuride genotsiidi tunnistamine riigikogu poolt on vähim, mida Eesti kui 1948. aasta genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni osapool võib ja peab tegema.
Tõenduspõhine lähenemine uiguuride genotsiidi mõistmiseks
2021. aasta 9. septembril jõudis brittide juhitud sõltumatu Uiguuri Tribunal (Uyghur Tribunal) järeldusele, et Hiina Kommunistlik Partei (HKP) on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid (orjastamine, piinamised, vägistamised, sunnitud steriliseerimine), mis kvalifitseeruvad uiguuridevastase genotsiidina Xinjiangis.
Rahvatribunal, mida juhtis briti advokaat Sir Geoffrey Nice QC, tutvus enam kui 500 tunnistaja ütlusega, kuulas elavaid tunnistusi enam kui 30 poliitiliselt teisitimõtlejalt ja 40 eksperdilt Hiina kontsentratsioonilaagrite süsteemi kohta.
Sõltumatu uuringu tulemusel näidati mitte ainult Hiina valitsuse genotsiidi tunnustega tegevust, vaid kirjeldati ka selle struktuuri ning otsustusmehhanisme nende kuritegude toimepanemiseks.
Eesti rahvusvaheline kohus genotsiidi tunnistamiseks
"Hiina on rikkunud 1948. aasta genotsiidi konventsiooni 2. artikli kõiki sätteid."
Rahvusvahelise kogukonna liikmena on Eesti kohus juhtida tähelepanu Hiina süsteemsele ja tahtlikule genotsiidile Xinjiangis. Eelmise aasta 8. märtsil avaldas ligi 50 rahvusvahelise õiguse, genotsiidiuuringute, Hiina rahvuspoliitika ja Xinjiangi ekspertidest koosnev sõltumatu võrgustik 55-leheküljelise uuringuraporti, mille järeldus oli, et Hiina on rikkunud 1948. aasta genotsiidi konventsiooni 2. artikli kõiki sätteid ning et Hiina on Xinjiangis teadlikult uiguure hävitamas.
Uiguuride genotsiidi on parlamentide tasandil tunnistanud juba kaheksa demokraatlikku riiki, sh viis Euroopa Liidu liikmesriiki (Holland, Leedu, Belgia, Tšehhi ja viimasena Prantsusmaa). Euroopa Liit vajab praegusel hetkel ühtsust ning väikeriigina vajab Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsust ka omaenda julgeoleku kindlustamiseks.
Mis veelgi tähtsam, Eesti moraalset kohust on märgitud ka Euroopa tasandil. 2020. aasta detsembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni uiguuride olukorra kohta. Enam kui 600 (705-st) eurosaadiku toetusel kutsus Euroopa Parlament Hiina valitsust üles lõpetama rahvusvähemuste "massilist vangistamist" laagrites ja kinnipidamiskohtades ning nõudma kinnipeetute kohest ja tingimusteta vabastamist.
Sisulise vastuse asemel kehtestasid Hiina võimud vastusanktsioonid pärast seda, kui EL määras Hiinale sanktsioonid inimõiguste rikkumiste eest.
Eesti valik: väärtused või reaalpoliitika
Erinevalt Leedu väärtuspõhisest välispoliitilisest kursist on Eesti valinud ettevaatlikuma tee, pealtnäha balansseerides universaalsete inimõiguste väärtusi majanduslike huvidega. Juba alates 1991. aasta oktoobrist, kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigi juhtkond keeldus kohtumast dalai-laama Tenzin Gyatsoga tema esimesel Eesti-visiidil, on Eesti võtnud küllaltki passiivse hoiaku Hiina inimõiguste küsimuses.
On küsitav, millist praktilist majanduslikku või muud kasu selline ettevaatlik lähenemine on Eestile toonud, sest näiteks 2020. aastal moodustas Hiina osakaal vaid 1,7 protsenti Eesti ekspordist.
Tähelepanu juhtimine inimsusevastastele kuritegudele on iga vaba riigi kohus. Noore demokraatiana ja olles ise läbi elanud Nõukogude Liidu inimsusevastaseid kuritegusid, peaks Eesti olema üks juhtivaid hääli, kes nõuab Hiinalt uiguuride genotsiidi lõpetamist ilma keerutamise ja eufemismideta.
Võttes arvesse eelnevalt mainitud rohket tõendusmaterjali ja rahvusvahelisi reaktsioone, kutsume riigikogu väliskomisjoni esimeest Marko Mihkelsoni välja töötama riigikogu ajakohastatud seisukohta uiguuride küsimuses ning esitama riigikogule vastuvõtmiseks avaldust uiguuride genotsiidi tunnistamisest.
Loodame, et Eesti otsustab liituda riikidega, mis on juba tunnistanud uiguuride genotsiidi ning et Eesti hakkab tõstatama seda teemat kõigil asjakohastel platvormidel ja formaatidel, sh Balti Assamblees, NB8-s, Euroopa Ülemkogus ja ÜRO Inimõiguste Nõukogus, et seista uiguuride ja kõigi teiste Hiina Kommunistliku Partei rõhutud rahvaste õiguste eest. | Iverson Ng ja Oliver Loode: Eesti peab seisma Hiina uiguuride eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
4.–20. veebruarini võõrustab Hiina taliolümpiamänge. Enam kui aasta jooksul on rühm Ameerika Ühendriikides tegutsevaid tiibetlasi, hongkonglasi ja uiguure kutsunud rahvusvahelist kogukonda üles üleilmsele boikotile olümpiamängude vastu.
Siiani on kümme riiki, nende seas Eesti ja Leedu, liitunud diplomaatilise boikotiga. Kuid lisaks vaiksele osalemisele USA juhitud diplomaatilises boikotis peaks Eesti riik tunnistama Hiina tegevust Xinjiangi piirkonnas genotsiidina uiguuride vastu.
Uiguurid kui maailma enim tagakiusatud põlisrahvas
Kuigi Hiina tunnistab oma riigis 56 rahvusrühma, ei tunnista Hiina ühtki neist põlisrahvana rahvusvahelise õiguse, sh ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (UNDRIP) tähenduses. Samal ajal täidavad paljud Hiina rahvusrühmad, sh uiguurid, kõiki või enamikku mitteametlikke kriteeriume, mida kohaldatakse põlisrahvastele (sh Martinez-Cobo kriteeriumid).
Uiguurid tõusevad Hiina etniliste rühmade seas esile tänu oma eristuvale kultuurilisele, usulisele ja keelelisele identiteedile. Selliste organisatsioonide nagu Uiguuride Maailmakongressi (World Uyghur Congress) rahvusvaheline eestkoste tegevus on näide, kuidas uiguurid esinduskogude ja kodanikuühiskonna kaudu teostavad oma enesemääramisõigust, mida võib pidada põlisrahvaste alusõiguseks.
Uiguurid ei ole passiivsed ohvrid, nad võitlevad oma õiguste eest päeval ja ööl. Ning kuigi uiguuride esindajaid ei ole just tihti näha üleilmsetel põlisrahvaste kogunemistel (nagu näiteks ÜRO Põlisrahvaste Püsifoorumi UNPFII istungid), siis selle põhjuseks on Hiina mõjutustegevus.
Üks meist oli vahetuks tunnistajaks, kuidas UNPFII 2017. aasta istungil New Yorgis viskasid ÜRO turvamehed Hiina käsul saalist välja Dolkun Isa, ühe Uiguuride Maailmakongressi asutajatest.
Hiina teeb kõik endast sõltuva, et takistada uiguuride õigust enesemääratlemisele põlisrahvana sellest tulenevate kollektiivsete õigustega, kuid see ei tohiks pimestada rahvusvahelist kogukonda.
Arvestades Hiina süsteemset ja pikaajalist tegevust ning enneolematuid inim-, finants- ja tehnoloogilisi ressursse, mille Hiina on suunanud uiguuri rahva vastu, on uiguurid praeguse seisuga ilmselt enim tagakiusatud põlisrahvas maailmas.
Tänu aastakümnetepikkusele tegevusele maailma põlisrahvaste õiguste kaitsel – mis on keskendunud soome-ugri hõimurahvastele Venemaal, kuid mitte piirdunud nendega – peaks Eesti eriti hästi mõistma oma moraalset kohust ja rahvuslikku missiooni uiguuride teemal.
Eesti peab suutma välja öelda tõe, kui ühe maailma põlisrahva vastu pannakse toime genotsiidi, ning nõudma selle teostajalt vastutuse võtmist. Uiguuride genotsiidi tunnistamine riigikogu poolt on vähim, mida Eesti kui 1948. aasta genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni osapool võib ja peab tegema.
Tõenduspõhine lähenemine uiguuride genotsiidi mõistmiseks
2021. aasta 9. septembril jõudis brittide juhitud sõltumatu Uiguuri Tribunal (Uyghur Tribunal) järeldusele, et Hiina Kommunistlik Partei (HKP) on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid (orjastamine, piinamised, vägistamised, sunnitud steriliseerimine), mis kvalifitseeruvad uiguuridevastase genotsiidina Xinjiangis.
Rahvatribunal, mida juhtis briti advokaat Sir Geoffrey Nice QC, tutvus enam kui 500 tunnistaja ütlusega, kuulas elavaid tunnistusi enam kui 30 poliitiliselt teisitimõtlejalt ja 40 eksperdilt Hiina kontsentratsioonilaagrite süsteemi kohta.
Sõltumatu uuringu tulemusel näidati mitte ainult Hiina valitsuse genotsiidi tunnustega tegevust, vaid kirjeldati ka selle struktuuri ning otsustusmehhanisme nende kuritegude toimepanemiseks.
Eesti rahvusvaheline kohus genotsiidi tunnistamiseks
"Hiina on rikkunud 1948. aasta genotsiidi konventsiooni 2. artikli kõiki sätteid."
Rahvusvahelise kogukonna liikmena on Eesti kohus juhtida tähelepanu Hiina süsteemsele ja tahtlikule genotsiidile Xinjiangis. Eelmise aasta 8. märtsil avaldas ligi 50 rahvusvahelise õiguse, genotsiidiuuringute, Hiina rahvuspoliitika ja Xinjiangi ekspertidest koosnev sõltumatu võrgustik 55-leheküljelise uuringuraporti, mille järeldus oli, et Hiina on rikkunud 1948. aasta genotsiidi konventsiooni 2. artikli kõiki sätteid ning et Hiina on Xinjiangis teadlikult uiguure hävitamas.
Uiguuride genotsiidi on parlamentide tasandil tunnistanud juba kaheksa demokraatlikku riiki, sh viis Euroopa Liidu liikmesriiki (Holland, Leedu, Belgia, Tšehhi ja viimasena Prantsusmaa). Euroopa Liit vajab praegusel hetkel ühtsust ning väikeriigina vajab Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsust ka omaenda julgeoleku kindlustamiseks.
Mis veelgi tähtsam, Eesti moraalset kohust on märgitud ka Euroopa tasandil. 2020. aasta detsembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni uiguuride olukorra kohta. Enam kui 600 (705-st) eurosaadiku toetusel kutsus Euroopa Parlament Hiina valitsust üles lõpetama rahvusvähemuste "massilist vangistamist" laagrites ja kinnipidamiskohtades ning nõudma kinnipeetute kohest ja tingimusteta vabastamist.
Sisulise vastuse asemel kehtestasid Hiina võimud vastusanktsioonid pärast seda, kui EL määras Hiinale sanktsioonid inimõiguste rikkumiste eest.
Eesti valik: väärtused või reaalpoliitika
Erinevalt Leedu väärtuspõhisest välispoliitilisest kursist on Eesti valinud ettevaatlikuma tee, pealtnäha balansseerides universaalsete inimõiguste väärtusi majanduslike huvidega. Juba alates 1991. aasta oktoobrist, kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigi juhtkond keeldus kohtumast dalai-laama Tenzin Gyatsoga tema esimesel Eesti-visiidil, on Eesti võtnud küllaltki passiivse hoiaku Hiina inimõiguste küsimuses.
On küsitav, millist praktilist majanduslikku või muud kasu selline ettevaatlik lähenemine on Eestile toonud, sest näiteks 2020. aastal moodustas Hiina osakaal vaid 1,7 protsenti Eesti ekspordist.
Tähelepanu juhtimine inimsusevastastele kuritegudele on iga vaba riigi kohus. Noore demokraatiana ja olles ise läbi elanud Nõukogude Liidu inimsusevastaseid kuritegusid, peaks Eesti olema üks juhtivaid hääli, kes nõuab Hiinalt uiguuride genotsiidi lõpetamist ilma keerutamise ja eufemismideta.
Võttes arvesse eelnevalt mainitud rohket tõendusmaterjali ja rahvusvahelisi reaktsioone, kutsume riigikogu väliskomisjoni esimeest Marko Mihkelsoni välja töötama riigikogu ajakohastatud seisukohta uiguuride küsimuses ning esitama riigikogule vastuvõtmiseks avaldust uiguuride genotsiidi tunnistamisest.
Loodame, et Eesti otsustab liituda riikidega, mis on juba tunnistanud uiguuride genotsiidi ning et Eesti hakkab tõstatama seda teemat kõigil asjakohastel platvormidel ja formaatidel, sh Balti Assamblees, NB8-s, Euroopa Ülemkogus ja ÜRO Inimõiguste Nõukogus, et seista uiguuride ja kõigi teiste Hiina Kommunistliku Partei rõhutud rahvaste õiguste eest.
### Response:
Iverson Ng ja Oliver Loode: Eesti peab seisma Hiina uiguuride eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kerr Kriisa ülikoolimeeskond Arizona Wildcats teenis magusa võidu, alistades koduväljakul oma suurima rivaali UCLA Bruinsi 76:66 (42:30), vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Algviisikus alustanud Kriisa teenis mänguaega 31 minutit ning viskas selle ajaga üleplatsimehena 16 punkti (kahesed 1/4, kolmesed 3/10, vabavisked 5/6), võttis ühe lauapalli ja andis viis resultatiivset söötu. Lisaks tegi ta kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Arizona on sel hooajal võitnud 18 ning kaotanud kaks mängu. Pac-12 konverentsis on neil kaheksa võitu ja üks kaotus, millega hoitakse UCLA ees esikohta.
Mängu tipphetked:
Matthias Tass aitas Saint Mary's Gaelsi kuuenda järjestikuse võiduni, kui võõrsil alistati Portland Pilots 75:54 (34:28).
Algviisikusse kuulunud Tass sai mänguaega 25 minutit, mille jooksul viskas meeskonna paremuselt teise skooritegijana 12 punkti (kahesed 5/8, vabavisked 2/2), hankis kolm lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja blokeeris ühe vastaste pealeviske. Lisaks jäi tema arvele üks pallikaotus ja neli isiklikku viga.
Carlos Jürgensi meeskond Oral Roberts Golden Eagles sai kirja kaotuse, kui kodusaalis jäädi 85:90 (22:45) alla Western Illinois Leathernecksile.
Algkoosseisus alustanud Jürgens viskas 19 mänguminutiga viis punkti (kahesed 2/2, kolmesed 0/2, vabavisked 1/2) ning võttis kolm lauapalli.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee. | Kriisa aitas Arizona võiduni, Tassilt Saint Mary'se eest korralik esitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kerr Kriisa ülikoolimeeskond Arizona Wildcats teenis magusa võidu, alistades koduväljakul oma suurima rivaali UCLA Bruinsi 76:66 (42:30), vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Algviisikus alustanud Kriisa teenis mänguaega 31 minutit ning viskas selle ajaga üleplatsimehena 16 punkti (kahesed 1/4, kolmesed 3/10, vabavisked 5/6), võttis ühe lauapalli ja andis viis resultatiivset söötu. Lisaks tegi ta kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Arizona on sel hooajal võitnud 18 ning kaotanud kaks mängu. Pac-12 konverentsis on neil kaheksa võitu ja üks kaotus, millega hoitakse UCLA ees esikohta.
Mängu tipphetked:
Matthias Tass aitas Saint Mary's Gaelsi kuuenda järjestikuse võiduni, kui võõrsil alistati Portland Pilots 75:54 (34:28).
Algviisikusse kuulunud Tass sai mänguaega 25 minutit, mille jooksul viskas meeskonna paremuselt teise skooritegijana 12 punkti (kahesed 5/8, vabavisked 2/2), hankis kolm lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja blokeeris ühe vastaste pealeviske. Lisaks jäi tema arvele üks pallikaotus ja neli isiklikku viga.
Carlos Jürgensi meeskond Oral Roberts Golden Eagles sai kirja kaotuse, kui kodusaalis jäädi 85:90 (22:45) alla Western Illinois Leathernecksile.
Algkoosseisus alustanud Jürgens viskas 19 mänguminutiga viis punkti (kahesed 2/2, kolmesed 0/2, vabavisked 1/2) ning võttis kolm lauapalli.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee.
### Response:
Kriisa aitas Arizona võiduni, Tassilt Saint Mary'se eest korralik esitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Amazon suurendas viimases kvartalis märkimisväärselt käivet, müük kasvas pühadeperioodi tõttu. Ettevõte vähendas samuti kulusid ja suurendas oma reklaamiäri, teatas The Wall Street Journal.
Wall Streeti analüütikud eeldasid, et Amazoni kasum jääb väiksemaks, kuna tarnehäired suurendavad kulusid. Firma aktsia hind tõusis neljapäeval 14 protsendi võrra.
"Pühade ajal nägime tööjõupuuduse ja inflatsiooni tõttu suuremaid kulutusi, need probleemid püsivad omikroni variandi tõttu ka 2022. aasta esimeses kvartalis. Vaatamata lühiajalistele väljakutsetele, oleme pandeemiast väljumisel optimistlikud," ütles neljapäeval Amazoni tegevjuht Andy Jassy.
Amazon teatas neljapäeval, et tõstab oma Prime'i liikmeteenuse hinda 119 dollarilt aastas 139 dollarile. Viimati tõstis Amazon Prime'i liikmeteenuse hinda 2018. aastal. Prime'i teenuste hulka kuuluvad juurdepääs Amazoni kiirele kohaletoimetamisteenusele ja voogedastuse platvorm.
Tööjõupuudus ja muudatused reklaamiturul on pannud mitu USA suurt tehnoloogiafirmat surve alla.
Facebooki omanikfirma Meta Platforms aktsiahind kukkus kolmapäeval üle 20 protsendi. Meta teatel mõjutasid neid Apple'i operatsioonisüsteemi uued privaatsusreeglid, mille tõttu on firmadel raskem Facebookis ja Instagramis reklaame suunata ning nende efektiivsust mõõta. Sel nädalal langes järsult ka voogedastusfirma Spotify aktsia hind.
Teised tehnoloogiafirmad Twitter, Snap ja Pinterest kaotasid samal ajal 15 miljardit dollarit oma väärtusest. | Amazoni 2021. aasta neljanda kvartali käive oli 137,4 miljardit dollarit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Amazon suurendas viimases kvartalis märkimisväärselt käivet, müük kasvas pühadeperioodi tõttu. Ettevõte vähendas samuti kulusid ja suurendas oma reklaamiäri, teatas The Wall Street Journal.
Wall Streeti analüütikud eeldasid, et Amazoni kasum jääb väiksemaks, kuna tarnehäired suurendavad kulusid. Firma aktsia hind tõusis neljapäeval 14 protsendi võrra.
"Pühade ajal nägime tööjõupuuduse ja inflatsiooni tõttu suuremaid kulutusi, need probleemid püsivad omikroni variandi tõttu ka 2022. aasta esimeses kvartalis. Vaatamata lühiajalistele väljakutsetele, oleme pandeemiast väljumisel optimistlikud," ütles neljapäeval Amazoni tegevjuht Andy Jassy.
Amazon teatas neljapäeval, et tõstab oma Prime'i liikmeteenuse hinda 119 dollarilt aastas 139 dollarile. Viimati tõstis Amazon Prime'i liikmeteenuse hinda 2018. aastal. Prime'i teenuste hulka kuuluvad juurdepääs Amazoni kiirele kohaletoimetamisteenusele ja voogedastuse platvorm.
Tööjõupuudus ja muudatused reklaamiturul on pannud mitu USA suurt tehnoloogiafirmat surve alla.
Facebooki omanikfirma Meta Platforms aktsiahind kukkus kolmapäeval üle 20 protsendi. Meta teatel mõjutasid neid Apple'i operatsioonisüsteemi uued privaatsusreeglid, mille tõttu on firmadel raskem Facebookis ja Instagramis reklaame suunata ning nende efektiivsust mõõta. Sel nädalal langes järsult ka voogedastusfirma Spotify aktsia hind.
Teised tehnoloogiafirmad Twitter, Snap ja Pinterest kaotasid samal ajal 15 miljardit dollarit oma väärtusest.
### Response:
Amazoni 2021. aasta neljanda kvartali käive oli 137,4 miljardit dollarit |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.