instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirjastuse Tänapäev korraldatud konkursi žürii valis tosina käsikirja seast parimaks ajakirjanikuna töötava Kai Vare töö "Võlg", kus Järva-Jaani alevis hakkavad toimuma salapärased lood, mida asuvad pisut omapärasel moel uurima aktiivsed ja ka pisut pentsikud kohalikud elanikud.
Lisaks märkis žürii kümne laekunud käsikirja seast ära kaks lugu avaldamissooviga. Evelin Alliksaare ning Silja Kerge kirjutatud "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" on kaasaegne lugu ühe Tallinna gümnaasiumi õpilastega seotud kuritegelikust seltskonnast. Mõlemad käsikirja autorid töötavad kooliõpetajatena.
Teine äramärgitud töö on Marika Hiiesalu kirjutatud "Valikud" Paldiskis kaduma läinud vanemast naisest, keda hakkavad otsima tema lapsed ning pensionil politseinik. Marika Hiiesalu on töötanud politseis uurijana ning haiglas medõena.
Võidutöö ja äramärgitud käsikirjad ilmuvad sel aastal. | Krimiromaanide konkursi võitis Kai Vare käsikiri "Võlg" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjastuse Tänapäev korraldatud konkursi žürii valis tosina käsikirja seast parimaks ajakirjanikuna töötava Kai Vare töö "Võlg", kus Järva-Jaani alevis hakkavad toimuma salapärased lood, mida asuvad pisut omapärasel moel uurima aktiivsed ja ka pisut pentsikud kohalikud elanikud.
Lisaks märkis žürii kümne laekunud käsikirja seast ära kaks lugu avaldamissooviga. Evelin Alliksaare ning Silja Kerge kirjutatud "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" on kaasaegne lugu ühe Tallinna gümnaasiumi õpilastega seotud kuritegelikust seltskonnast. Mõlemad käsikirja autorid töötavad kooliõpetajatena.
Teine äramärgitud töö on Marika Hiiesalu kirjutatud "Valikud" Paldiskis kaduma läinud vanemast naisest, keda hakkavad otsima tema lapsed ning pensionil politseinik. Marika Hiiesalu on töötanud politseis uurijana ning haiglas medõena.
Võidutöö ja äramärgitud käsikirjad ilmuvad sel aastal.
### Response:
Krimiromaanide konkursi võitis Kai Vare käsikiri "Võlg" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgist Challenge Cupi veerandfinaalmängudelt naasev TalTech võõrustab laupäeval kell 18.00 VK Biolars/Jelgava MSGd ning pühapäeval kell 16.00 Kuressaare spordihoones RTU Robežsardze/Jurmalat, vahendab Volley.ee.
Seni pole Läti klubid TalTechile vastu saanud, RTU kaotas neile eelmise omavahelise mängu 0:3 ja Jelgava sai samuti 0:3 kaotuse.
Tabelis teisel kohal oleval Tallinna klubil on võrdselt 25 punkti linnarivaali Selveriga, mistõttu on iga punkt arvel, sest põhiturniiri lõpuni on jäänud vaid veidi rohkem kui nädal.
Pärnu Võrkpalliklubi saab lätlaste vastu koduväljaku eelist kasutada, kui laupäeval kell 16.00 kohtutakse lähirivaali RTU-ga ning pühapäeval kell 16.00 Jelgavaga.
Nii kuuendal kohal oleval Pärnul kui koht tagapool oleval RTU-l on tabelis 14 punkti, ent Pärnul on kaks mängu vähem peetud. Pärnu meeskonna eest peaks debüüdi tegema nende uusim täiendus, brasiillasest nurgaründaja Gabriel de Carvalho Cavalcante. Avo Keele juhendatav meeskond tahab tabelisse punkte juurde teenida.
"Loodan punktilisa kindlasti, sest kohad neljandast seitsmendani on saadaval, siin muidugi määrab ka see, kuidas Selver esineb. Aga seisud on intrigeerivad ja võimalusi tõusta on," tõdes Keel.
Loe pikemalt portaalist Volley.ee. | TalTech peab Balti liiga mängud Kuressaares, Pärnu mängib koduväljakul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgist Challenge Cupi veerandfinaalmängudelt naasev TalTech võõrustab laupäeval kell 18.00 VK Biolars/Jelgava MSGd ning pühapäeval kell 16.00 Kuressaare spordihoones RTU Robežsardze/Jurmalat, vahendab Volley.ee.
Seni pole Läti klubid TalTechile vastu saanud, RTU kaotas neile eelmise omavahelise mängu 0:3 ja Jelgava sai samuti 0:3 kaotuse.
Tabelis teisel kohal oleval Tallinna klubil on võrdselt 25 punkti linnarivaali Selveriga, mistõttu on iga punkt arvel, sest põhiturniiri lõpuni on jäänud vaid veidi rohkem kui nädal.
Pärnu Võrkpalliklubi saab lätlaste vastu koduväljaku eelist kasutada, kui laupäeval kell 16.00 kohtutakse lähirivaali RTU-ga ning pühapäeval kell 16.00 Jelgavaga.
Nii kuuendal kohal oleval Pärnul kui koht tagapool oleval RTU-l on tabelis 14 punkti, ent Pärnul on kaks mängu vähem peetud. Pärnu meeskonna eest peaks debüüdi tegema nende uusim täiendus, brasiillasest nurgaründaja Gabriel de Carvalho Cavalcante. Avo Keele juhendatav meeskond tahab tabelisse punkte juurde teenida.
"Loodan punktilisa kindlasti, sest kohad neljandast seitsmendani on saadaval, siin muidugi määrab ka see, kuidas Selver esineb. Aga seisud on intrigeerivad ja võimalusi tõusta on," tõdes Keel.
Loe pikemalt portaalist Volley.ee.
### Response:
TalTech peab Balti liiga mängud Kuressaares, Pärnu mängib koduväljakul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskerakond mängib valitsuses esimest viiulit, seades paika päeva agenda ja asudes oma ultimatiivsete seisukohtadega meediamajadele tormi jooksma. Reformierakond aga räägib läbirääkimiste keeles ning teeb endast kõik, et koalitsioon homset päeva näeks. Seda eesmärgiga valimisteni vastu pidada.
Muutus jõuvahekordades leidis aset energiakriisi leevendusmeetmete läbirääkimistel, kui Keskerakonnale sai selgeks, et aktiivne pressing ei murra koalitsiooni selgroogu. Kui enne oldi ultimaatumite ja oma programmiga väga ettevaatlikud, siis seekordne õppetund tegi Keskerakonnale selgeks, et Reformierakonnal ei ole teist taganemisteed, kui minna kokkuleppele.
See oli väga oluline õppetund, sest tõi lisaks selguse kaua õhus olnud spekulatsioonidele selle kohta, kas Reformierakonnal võib olla salaja uus võimuliit kokku pandud koos Isamaa ja sotsidega. Sai selgeks, et ei ole.
Reformierakonna jaoks ei ole praeguses lose-lose olukorras ühtegi head valikut. Valitsuses jätkates on nad täielikult Keskerakonna uue taktika meelevallas, mida oleme näinud nii energiakriisi, leevendusmeetmete laiendamise kui ka praeguste piirangutest väljumise arutelude puhul. Valitsusest lahkudes loobuvad nad avalikkuse ees vastutusest keset mitmel rindel laastavat kriisi, mis ei paistaks hea välja.
Lisaks tooks see kaasa ilmselt mõne uue valitsuskombinatsiooni, kus peaministriks saab Jüri Ratas, kes on peale presidendivalimisi sellel kohal aktiivselt silma peal hoidnud. Keskerakonna jaoks oli uue võimuliidu moodustamise üks eeldusi ikkagi see, et Ratasest tehakse president. Kui seda ei juhtunud, siis kasvas riigikogu esimehe ambitsioon naasta valitsust juhtima.
Siinkohal on oluline märkida, et igal muul juhul oleks populaarsuse võitmiseks Reformierakonnal mõistlik opositsiooni langeda, et sealt siis aktiivselt opositsionääridena valitsuse suunas kriitikat teha.
"Niisiis hoiabki Reformierakonda haardes Keskerakond, mis on endale töövõimetu aja valitsuses väga tulusaks ja lustlikuks teinud."
Praegu on aga üsna sarnane olukord eelmiste riigikogu valimiste eelsele ajaga. Koalitsioon on täiesti töövõimetu, kuid kuna valimised on kohe ukse taga, siis ka opositsioonis ei jõutaks enam populaarsust kasvatada, vaid oht on sootuks pildilt kaduda. Niisiis hoiabki Reformierakonda haardes Keskerakond, mis on endale töövõimetu aja valitsuses väga tulusaks ja lustlikuks teinud ning kasvatab enne valimisi oma populaarsust läbi rahva poolt ammu oodatud ja tunnustatud seisukohtade esindamise.
Keskerakonna taktika muutumisest annab tunnistust ka asjaolu, et kaua peidus olnud Jüri Ratas on esiplaanile tagasi toodud. Kui siiani nägime Keskerakonna ladvikust valitsuses arutluse all olevaid teemasid kommenteerimas kas Jaak Aabi või Jaanus Karilaidi, siis nüüd on pildil Jüri Ratas, kes pole küll valitsuse liige, aga võtab jõuliselt päevapoliitilistel teemadel sõna ning esindab oma erakonna seisukohti.
Võib olla, et selle on tinginud ka Ratase ootamatult hädine tulemus kohalikel valimistel. Ta sai mitmetest erakonnakaaslastest oodatust vähem hääli ning tuleb otsustava erakonna esimehena enne riigikogu valimisi uuesti päevapoliitikasse tagasi tuua.
Kindlasti on Keskerakonna survestamise taktika üheks tagamõtteks ka Reformierakonna sisepingete sihilik eskaleerimine enne valimisi. Iga järgmise kompromissiga tekib parteikaaslaste poolt suurem surve Kaja Kallasele, kelle jalgealune on niigi tuline.
Reformierakonna rahulolematusse eliiti kuuluvad nii Andrus Ansip kui ka mitmed riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed. Iga samm tagasi otsustavates küsimustes ainult kasvatab erakonnasisest survet Kaja Kallasele. Uutele valimistele läheb aga Reformierakond vastu seesmiselt lõhestunult ning oma populaarsuse madalpunktis.
Nii ongi tekkinud suur ja paljude poolt kauaoodatud nihe Eesti poliitikas. 2023. aastal kandideerivad peaministripartei tiitlile kolm erakonda: EKRE, Keskerakond ja Eesti 200. Praeguste arvamusküsitluste järgi platseerub Reformierakond alles neljandaks. | Aat Purje: Keskerakonna jõuvõtted hoiavad Reformierakonna pantvangis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskerakond mängib valitsuses esimest viiulit, seades paika päeva agenda ja asudes oma ultimatiivsete seisukohtadega meediamajadele tormi jooksma. Reformierakond aga räägib läbirääkimiste keeles ning teeb endast kõik, et koalitsioon homset päeva näeks. Seda eesmärgiga valimisteni vastu pidada.
Muutus jõuvahekordades leidis aset energiakriisi leevendusmeetmete läbirääkimistel, kui Keskerakonnale sai selgeks, et aktiivne pressing ei murra koalitsiooni selgroogu. Kui enne oldi ultimaatumite ja oma programmiga väga ettevaatlikud, siis seekordne õppetund tegi Keskerakonnale selgeks, et Reformierakonnal ei ole teist taganemisteed, kui minna kokkuleppele.
See oli väga oluline õppetund, sest tõi lisaks selguse kaua õhus olnud spekulatsioonidele selle kohta, kas Reformierakonnal võib olla salaja uus võimuliit kokku pandud koos Isamaa ja sotsidega. Sai selgeks, et ei ole.
Reformierakonna jaoks ei ole praeguses lose-lose olukorras ühtegi head valikut. Valitsuses jätkates on nad täielikult Keskerakonna uue taktika meelevallas, mida oleme näinud nii energiakriisi, leevendusmeetmete laiendamise kui ka praeguste piirangutest väljumise arutelude puhul. Valitsusest lahkudes loobuvad nad avalikkuse ees vastutusest keset mitmel rindel laastavat kriisi, mis ei paistaks hea välja.
Lisaks tooks see kaasa ilmselt mõne uue valitsuskombinatsiooni, kus peaministriks saab Jüri Ratas, kes on peale presidendivalimisi sellel kohal aktiivselt silma peal hoidnud. Keskerakonna jaoks oli uue võimuliidu moodustamise üks eeldusi ikkagi see, et Ratasest tehakse president. Kui seda ei juhtunud, siis kasvas riigikogu esimehe ambitsioon naasta valitsust juhtima.
Siinkohal on oluline märkida, et igal muul juhul oleks populaarsuse võitmiseks Reformierakonnal mõistlik opositsiooni langeda, et sealt siis aktiivselt opositsionääridena valitsuse suunas kriitikat teha.
"Niisiis hoiabki Reformierakonda haardes Keskerakond, mis on endale töövõimetu aja valitsuses väga tulusaks ja lustlikuks teinud."
Praegu on aga üsna sarnane olukord eelmiste riigikogu valimiste eelsele ajaga. Koalitsioon on täiesti töövõimetu, kuid kuna valimised on kohe ukse taga, siis ka opositsioonis ei jõutaks enam populaarsust kasvatada, vaid oht on sootuks pildilt kaduda. Niisiis hoiabki Reformierakonda haardes Keskerakond, mis on endale töövõimetu aja valitsuses väga tulusaks ja lustlikuks teinud ning kasvatab enne valimisi oma populaarsust läbi rahva poolt ammu oodatud ja tunnustatud seisukohtade esindamise.
Keskerakonna taktika muutumisest annab tunnistust ka asjaolu, et kaua peidus olnud Jüri Ratas on esiplaanile tagasi toodud. Kui siiani nägime Keskerakonna ladvikust valitsuses arutluse all olevaid teemasid kommenteerimas kas Jaak Aabi või Jaanus Karilaidi, siis nüüd on pildil Jüri Ratas, kes pole küll valitsuse liige, aga võtab jõuliselt päevapoliitilistel teemadel sõna ning esindab oma erakonna seisukohti.
Võib olla, et selle on tinginud ka Ratase ootamatult hädine tulemus kohalikel valimistel. Ta sai mitmetest erakonnakaaslastest oodatust vähem hääli ning tuleb otsustava erakonna esimehena enne riigikogu valimisi uuesti päevapoliitikasse tagasi tuua.
Kindlasti on Keskerakonna survestamise taktika üheks tagamõtteks ka Reformierakonna sisepingete sihilik eskaleerimine enne valimisi. Iga järgmise kompromissiga tekib parteikaaslaste poolt suurem surve Kaja Kallasele, kelle jalgealune on niigi tuline.
Reformierakonna rahulolematusse eliiti kuuluvad nii Andrus Ansip kui ka mitmed riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed. Iga samm tagasi otsustavates küsimustes ainult kasvatab erakonnasisest survet Kaja Kallasele. Uutele valimistele läheb aga Reformierakond vastu seesmiselt lõhestunult ning oma populaarsuse madalpunktis.
Nii ongi tekkinud suur ja paljude poolt kauaoodatud nihe Eesti poliitikas. 2023. aastal kandideerivad peaministripartei tiitlile kolm erakonda: EKRE, Keskerakond ja Eesti 200. Praeguste arvamusküsitluste järgi platseerub Reformierakond alles neljandaks.
### Response:
Aat Purje: Keskerakonna jõuvõtted hoiavad Reformierakonna pantvangis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel minutil välja kuulutatu boikott tähendab, et Pekingisse sõitnud India tippametnikud ei osale reedesel avatseremoonial, vahendab CNN. Terve hulk lääneriike on juba teatanud, et nende diplomaatilised esindajad ei osale olümpial, seoses Hiinas toimuvate inimõigusrikkumistega.
"On kahetsusväärne, et Hiina on otsustanud politiseerida sellise sündmuse nagu olümpiamängud," ütles India välisministeeriumi kõneisik Arindam Bagchi neljapäeval toimunud telepöördumises.
Ka India avalik-õiguslik telekanal Doordarshan teatas, et ei kanna otsepildis üle olümpiamängude ava- ja lõputseremooniat. Indiast osaleb mängudel üks sportlane, mäesuusataja Arif Khan.
Otsused sündisid pärast seda, kui kolmapäeval ilmusid fotod sellest, kuidas Rahvavabastusarmee komandörist Qi Fabaost sai üks umbkaudu 1200 inimesest, kes kannab olümpiatõrvikut teel olümpiastaadionile.
Pekingi olümpiamängud algavad 4. veebruaril ja kestavad 20. veeburarini. | India boikotib Pekingi olümpiat sõdurist tõrvikukandja pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel minutil välja kuulutatu boikott tähendab, et Pekingisse sõitnud India tippametnikud ei osale reedesel avatseremoonial, vahendab CNN. Terve hulk lääneriike on juba teatanud, et nende diplomaatilised esindajad ei osale olümpial, seoses Hiinas toimuvate inimõigusrikkumistega.
"On kahetsusväärne, et Hiina on otsustanud politiseerida sellise sündmuse nagu olümpiamängud," ütles India välisministeeriumi kõneisik Arindam Bagchi neljapäeval toimunud telepöördumises.
Ka India avalik-õiguslik telekanal Doordarshan teatas, et ei kanna otsepildis üle olümpiamängude ava- ja lõputseremooniat. Indiast osaleb mängudel üks sportlane, mäesuusataja Arif Khan.
Otsused sündisid pärast seda, kui kolmapäeval ilmusid fotod sellest, kuidas Rahvavabastusarmee komandörist Qi Fabaost sai üks umbkaudu 1200 inimesest, kes kannab olümpiatõrvikut teel olümpiastaadionile.
Pekingi olümpiamängud algavad 4. veebruaril ja kestavad 20. veeburarini.
### Response:
India boikotib Pekingi olümpiat sõdurist tõrvikukandja pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise ainsa värava lõi 89. minutil Alex Berenguer. Athleticul on nüüd võimalus kolmandat hooaega järjest karikavõistluste finaali pääseda.
Teises veerandfinaalis võttis Real Betis 4:0 võidu Real Sociedadi üle. Betise kaks väravat lõi 12. ja 57. minutil Juanmi ning ühe lisasid 83. minutil penaltist Willian Jose ja 87. minutil Aitor Ruibal.
Hispaania karikasarja viimase nelja hulgas on ka Valencia ja Rayo Vallecano. | Madridi Real langes Hispaania karikasarjas konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise ainsa värava lõi 89. minutil Alex Berenguer. Athleticul on nüüd võimalus kolmandat hooaega järjest karikavõistluste finaali pääseda.
Teises veerandfinaalis võttis Real Betis 4:0 võidu Real Sociedadi üle. Betise kaks väravat lõi 12. ja 57. minutil Juanmi ning ühe lisasid 83. minutil penaltist Willian Jose ja 87. minutil Aitor Ruibal.
Hispaania karikasarja viimase nelja hulgas on ka Valencia ja Rayo Vallecano.
### Response:
Madridi Real langes Hispaania karikasarjas konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | El Paisis ilmusid kolmapäeval nii USA kui ka NATO vastused Venemaa julgeolekugarantiide nõudmistele. Lekkinud dokumentidest selgub, et mõlemad keeldusid tagamast, et Ukraina ei liitu iialgi NATO-ga, küll aga ollakse valmis kompromissideks nii rakettide kui ka õppuste küsimuses.
USA abivälisminister Victoria Nuland süüdistas Moskvat dokumentide lekitamises Venemaa uudisteagentuurile TASS antud intervjuus.
Vene saatkond Ameerika Ühendriikides nimetas Nulandi väiteid hämmastavaks. "Selle asemel, et keskenduda Venemaa murede tuumale, tegelevad ameeriklased vandenõuteooriatega," seisis avalduses.
Moskva nõuab Washingtonilt ja NATO-lt garantiisid, et Ukrainal ei lubata NATO-ga ühineda. Venemaa on koondanud üle 100 000 sõduri Ukraina piiri lähedale, kuid eitab rünnaku plaanimist. | Venemaa eitab julgeolekukõneluste dokumentide lekitamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
El Paisis ilmusid kolmapäeval nii USA kui ka NATO vastused Venemaa julgeolekugarantiide nõudmistele. Lekkinud dokumentidest selgub, et mõlemad keeldusid tagamast, et Ukraina ei liitu iialgi NATO-ga, küll aga ollakse valmis kompromissideks nii rakettide kui ka õppuste küsimuses.
USA abivälisminister Victoria Nuland süüdistas Moskvat dokumentide lekitamises Venemaa uudisteagentuurile TASS antud intervjuus.
Vene saatkond Ameerika Ühendriikides nimetas Nulandi väiteid hämmastavaks. "Selle asemel, et keskenduda Venemaa murede tuumale, tegelevad ameeriklased vandenõuteooriatega," seisis avalduses.
Moskva nõuab Washingtonilt ja NATO-lt garantiisid, et Ukrainal ei lubata NATO-ga ühineda. Venemaa on koondanud üle 100 000 sõduri Ukraina piiri lähedale, kuid eitab rünnaku plaanimist.
### Response:
Venemaa eitab julgeolekukõneluste dokumentide lekitamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Black Summer", millele ilmus ka muusikavideo, on Red Hot Chili Peppersi esimene singel pärast aastat 2016 ja esimene lugu, mis ilmub pärast seda, kui Frusciante bändi 2019. aastal naasis. See pärineb tulevaselt uuelt ja järjekorras 12. stuudioalbumilt "Unlimited Love", mis ilmub 1. aprillil.
Ansambli peatselt saabuva uue stuudioalbumi "Unlimited Love" loomeprotsessis lõi kaasa ka produtsent ja ansambli pikaajaline koostööpartner Rick Rubin, kellega koos on ilmunud bändi albumid "Blood Sugar Sex Magik" (1991), "Californication" (1999), "By The Way" (2002) ja "Stadium Arcadium" (2006).
Uus singel ilmus vahetult enne Red Hot Chili Peppersi plaanitud kontsertturneed, mille raames jagavad nad teiste hulgas lava ka A$AP Rocky, Thundercati, Anderson .Paak & The Free Nationalsi, Haimi, Becki, The Strokesi ja St. Vincentiga. Tuur peaks algama juunis ja vältama septembrini välja.
Red Hot Chili Peppersi eelmine album "The Getaway" ilmus 2016. aastal. Selle produtseeris Danger Mouse ja see oli viimane album koos Josh Klinghofferiga, kes liitus bändiga 2007. aastal. Vahetult pärast sunnitud lahkumist märkis ta, et see oli tema jaoks šokk, aga mitte üllatus, et ta Frusciante naasmise järel bändist välja visati. | Red Hot Chili Peppers avaldas esimese singli uuelt albumilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Black Summer", millele ilmus ka muusikavideo, on Red Hot Chili Peppersi esimene singel pärast aastat 2016 ja esimene lugu, mis ilmub pärast seda, kui Frusciante bändi 2019. aastal naasis. See pärineb tulevaselt uuelt ja järjekorras 12. stuudioalbumilt "Unlimited Love", mis ilmub 1. aprillil.
Ansambli peatselt saabuva uue stuudioalbumi "Unlimited Love" loomeprotsessis lõi kaasa ka produtsent ja ansambli pikaajaline koostööpartner Rick Rubin, kellega koos on ilmunud bändi albumid "Blood Sugar Sex Magik" (1991), "Californication" (1999), "By The Way" (2002) ja "Stadium Arcadium" (2006).
Uus singel ilmus vahetult enne Red Hot Chili Peppersi plaanitud kontsertturneed, mille raames jagavad nad teiste hulgas lava ka A$AP Rocky, Thundercati, Anderson .Paak & The Free Nationalsi, Haimi, Becki, The Strokesi ja St. Vincentiga. Tuur peaks algama juunis ja vältama septembrini välja.
Red Hot Chili Peppersi eelmine album "The Getaway" ilmus 2016. aastal. Selle produtseeris Danger Mouse ja see oli viimane album koos Josh Klinghofferiga, kes liitus bändiga 2007. aastal. Vahetult pärast sunnitud lahkumist märkis ta, et see oli tema jaoks šokk, aga mitte üllatus, et ta Frusciante naasmise järel bändist välja visati.
### Response:
Red Hot Chili Peppers avaldas esimese singli uuelt albumilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taskuhäälingu "Rukkirääk" saadetes arutlevad nii asutusesisesed kui ka -välised eksperdid. Saatekülalised räägivad loodusest, töökogemustest, seikadest ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia tegemistest. Iga saate lõpus kõlab viktoriiniküsimus, millele saab vastuse järgmise saate alguses.
Taskuhäälingu "Rukkirääk" nimi on inspireeritud omapärasest linnust, keda tunneb kuulmise järgi ära igaüks, kes on sattunud õhtuhämaruse saabudes suvisele heinamaale. Arvatakse, et eestlaste igapäevane sõna "rääkima" (ehk kõnelema) arenes sõnast, mis algselt tähendas räägu rääkimist või muid teravaid hääli.
Esimeses saates on külas entomoloog Mati Martin, kes räägib muuseumi uuenevast putukatoast ja teenetemärgist "Sada semestrit Tartu Ülikoolis". Mati Martin meenutab viimase 50 aasta seikasid Tartu Ülikoolis ning räägib, mis tal parasjagu käsil. Saate teises osas tuleb juttu putukatest ja uutest interaktiivsetest lahendustest uuenduskuuri läbinud putukatoas.
Saatejuht on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra. Saadet on võimalik kuulata platvormidel Anchor.FM, Spotify ja Google Podcasts. | Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed alustasid uut taskuhäälingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taskuhäälingu "Rukkirääk" saadetes arutlevad nii asutusesisesed kui ka -välised eksperdid. Saatekülalised räägivad loodusest, töökogemustest, seikadest ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia tegemistest. Iga saate lõpus kõlab viktoriiniküsimus, millele saab vastuse järgmise saate alguses.
Taskuhäälingu "Rukkirääk" nimi on inspireeritud omapärasest linnust, keda tunneb kuulmise järgi ära igaüks, kes on sattunud õhtuhämaruse saabudes suvisele heinamaale. Arvatakse, et eestlaste igapäevane sõna "rääkima" (ehk kõnelema) arenes sõnast, mis algselt tähendas räägu rääkimist või muid teravaid hääli.
Esimeses saates on külas entomoloog Mati Martin, kes räägib muuseumi uuenevast putukatoast ja teenetemärgist "Sada semestrit Tartu Ülikoolis". Mati Martin meenutab viimase 50 aasta seikasid Tartu Ülikoolis ning räägib, mis tal parasjagu käsil. Saate teises osas tuleb juttu putukatest ja uutest interaktiivsetest lahendustest uuenduskuuri läbinud putukatoas.
Saatejuht on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra. Saadet on võimalik kuulata platvormidel Anchor.FM, Spotify ja Google Podcasts.
### Response:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed alustasid uut taskuhäälingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peagi 22-aastaseks saav ääreründaja on Eesti kõrgliigas saanud platsile 27 kohtumises. Kui suurem osa neist oli pool aastat tagasi Tuleviku särgis, siis oma debüüdi tegi mees juba 2017. aastal, kui ta sai Nõmme Kalju eest Paide Linnameeskonna vastu üheks minutiks platsile. Kuna peale hooaja lõppu tuli välja, et Tulevik peab rahaprobleemide tõttu langema esiliigasse, siis hakkas Demidov uut koduklubi otsima, vahendab Soccernet.ee.
Korra ka Eesti U-17 jalgpallikoondist aidanud Demidov alustas kuu aega tagasi ettevalmistus Narva Transiga ning nüüd sai kindlaks ka tema liitumine.
Demidov tahab uue koduklubiga karikat võita ja väravaid lüüa. "Kohe, kui eelmine hooaeg lõppes, mõtlesin Narva peale. Tahtsin väga siia tulla. Siin saab palju mänguaega ja proovida mängijana areneda," rääkis Demidov.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Narva Transiga liitus noor ääreründaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peagi 22-aastaseks saav ääreründaja on Eesti kõrgliigas saanud platsile 27 kohtumises. Kui suurem osa neist oli pool aastat tagasi Tuleviku särgis, siis oma debüüdi tegi mees juba 2017. aastal, kui ta sai Nõmme Kalju eest Paide Linnameeskonna vastu üheks minutiks platsile. Kuna peale hooaja lõppu tuli välja, et Tulevik peab rahaprobleemide tõttu langema esiliigasse, siis hakkas Demidov uut koduklubi otsima, vahendab Soccernet.ee.
Korra ka Eesti U-17 jalgpallikoondist aidanud Demidov alustas kuu aega tagasi ettevalmistus Narva Transiga ning nüüd sai kindlaks ka tema liitumine.
Demidov tahab uue koduklubiga karikat võita ja väravaid lüüa. "Kohe, kui eelmine hooaeg lõppes, mõtlesin Narva peale. Tahtsin väga siia tulla. Siin saab palju mänguaega ja proovida mängijana areneda," rääkis Demidov.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Narva Transiga liitus noor ääreründaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Probleeme on ka passide saamisega ja taskukohaste majutusvõimaluste puudumisega, vahendab Reutres.
Eesmärk on muuta päästeoperatsioon püsivamaks, et vähem oleks hädaolukorras tegutsemist, ütles anonüümseks jääda soovinud USA tippametnik.
Seadusandjad, veteranid ja paljud teised survestavad president Joe Bideni administratsiooni kiiremini tegutsema USA liitlaste päästmisel. Survestajad on vihased, et augustis USA vägede lahkumisel Afganistanist jäeti maha kümned tuhanded afgaanid, kes töötasid USA ja teiste valitsuste heaks ning keda ähvardab nüüd Talibani kättemaks.
Inimõiguste eest võitlevate organisatsioonide ja ÜRO teatel on Taliban suurendanud kinnipidamisi, inimrööve ja tapmisi.
Afganistani siseministri kõneisik Sayed Khosti lükkas tagasi süüdistused, et inimesi kättemaksuks tapetakse, märkides, et selle kohta pole mingeid tõendeid.
"Afganistani maha jäetud inimesed muutuvad üha meeleheitlikumaks ja selle tagajärgi hakkame nägema järjest rohkem, olgu siis tegu massilise põgenikevooga või neid ootava sünge saatusega Afganistanis," ütles anonüümne ametnik.
Bideni andis teisipäeval korralduse tagada afgaanide evakueerimise korraldamiseks 1,2 miljardit dollarit. Tegu on suurima sellise operatsiooniga pärast Vietnami sõda. Augustist saadik on ümber paigutatud umbes 80 000 afgaani. | USA on hädas afgaanide evakueerimisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Probleeme on ka passide saamisega ja taskukohaste majutusvõimaluste puudumisega, vahendab Reutres.
Eesmärk on muuta päästeoperatsioon püsivamaks, et vähem oleks hädaolukorras tegutsemist, ütles anonüümseks jääda soovinud USA tippametnik.
Seadusandjad, veteranid ja paljud teised survestavad president Joe Bideni administratsiooni kiiremini tegutsema USA liitlaste päästmisel. Survestajad on vihased, et augustis USA vägede lahkumisel Afganistanist jäeti maha kümned tuhanded afgaanid, kes töötasid USA ja teiste valitsuste heaks ning keda ähvardab nüüd Talibani kättemaks.
Inimõiguste eest võitlevate organisatsioonide ja ÜRO teatel on Taliban suurendanud kinnipidamisi, inimrööve ja tapmisi.
Afganistani siseministri kõneisik Sayed Khosti lükkas tagasi süüdistused, et inimesi kättemaksuks tapetakse, märkides, et selle kohta pole mingeid tõendeid.
"Afganistani maha jäetud inimesed muutuvad üha meeleheitlikumaks ja selle tagajärgi hakkame nägema järjest rohkem, olgu siis tegu massilise põgenikevooga või neid ootava sünge saatusega Afganistanis," ütles anonüümne ametnik.
Bideni andis teisipäeval korralduse tagada afgaanide evakueerimise korraldamiseks 1,2 miljardit dollarit. Tegu on suurima sellise operatsiooniga pärast Vietnami sõda. Augustist saadik on ümber paigutatud umbes 80 000 afgaani.
### Response:
USA on hädas afgaanide evakueerimisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaviiruse leviku tõttu on paljud hooldekodud lukku keeratud ning töötajaid pole piisavalt, ütles reedel peaminister Scott Morrison.
Valitsus on sattunud surve all omikroni tüve leviku pärast vanadekodudes. Kriitika osaliseks sai ka eakate austraallaste ja eakate hoolduse minister Richard Colbeck, kes osales kirketimatšil sel ajal, kui ta oleks pidanud aru andma parlamendi komisjonile.
Morrisoni sõnul palus ta kaitseministril ja terviseministril leida võimaluse, kuidas kaitsejõud saaksid toetada hooldekodusid, kus paljud töötajad on pidanud nakatumiste tõttu isoleeruma. Peaminister ütles, et umbes 560 vanadekodu elanikku on surnud alates eelmise aasta lõpust, kui omikron riigis levima hakkas.
Morrison ütles ajakirjanikele, et kaitsejõududest ei saa hooldekodude niinimetatud varitööjõud ja hoiatas lihtsate lahenduste eest keeruliste probleemidega tegelemisel. Samas märkis ta, et kõiki võimalusi tuleb kaaluda.
Austraalia kaitsejõud on juba olnud abiks pandeemiaga tegelemisel. Kindralleitnant vastutas vaktsiinide jagamise eest ja sõdurid aitas silma peal hoida suurlinna lukustamisel. | Austraalia võib kasutada eakate hoolduses kaitseväe abi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaviiruse leviku tõttu on paljud hooldekodud lukku keeratud ning töötajaid pole piisavalt, ütles reedel peaminister Scott Morrison.
Valitsus on sattunud surve all omikroni tüve leviku pärast vanadekodudes. Kriitika osaliseks sai ka eakate austraallaste ja eakate hoolduse minister Richard Colbeck, kes osales kirketimatšil sel ajal, kui ta oleks pidanud aru andma parlamendi komisjonile.
Morrisoni sõnul palus ta kaitseministril ja terviseministril leida võimaluse, kuidas kaitsejõud saaksid toetada hooldekodusid, kus paljud töötajad on pidanud nakatumiste tõttu isoleeruma. Peaminister ütles, et umbes 560 vanadekodu elanikku on surnud alates eelmise aasta lõpust, kui omikron riigis levima hakkas.
Morrison ütles ajakirjanikele, et kaitsejõududest ei saa hooldekodude niinimetatud varitööjõud ja hoiatas lihtsate lahenduste eest keeruliste probleemidega tegelemisel. Samas märkis ta, et kõiki võimalusi tuleb kaaluda.
Austraalia kaitsejõud on juba olnud abiks pandeemiaga tegelemisel. Kindralleitnant vastutas vaktsiinide jagamise eest ja sõdurid aitas silma peal hoida suurlinna lukustamisel.
### Response:
Austraalia võib kasutada eakate hoolduses kaitseväe abi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Detsembri lõpus ja jaanuari alguses tehtud küsitluses ütles 55 protsenti vastajatest, et nad ei kiida heaks, kuidas peaminister oma tööga hakkama saab ning 35 protsenti, et nad kiidavad heaks. Samal ajal hindas 48 protsenti küsitletutest, et valitsus teeb oma tööd halvasti ning samuti 48 protsenti, et valitsus teeb oma tööd hästi.
Seega on ligi kuu aja jooksul kasvanud kaheksa protsendipunkti võrra nii peaministri kui ka valitsuse tööga rahulolematute vastajate osakaal.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellib peaministri ja valitsuse töö hindamise küsitlust alates oktoobrist. Küsimused esitab Norstat vastajatele kord kuus ühe nädala jooksul erakondliku eelistuse küsitluses.
Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder ütles viimaseid tulemusi kommenteerides, et Keskerakonna jaoks peaks Reformierakonna koalitsioonipartneriks olemine olema üpriski muret tekitav, sest ainsad valijad, kes on selle valitsuse ja peaministri tegevusega rahul, on Reformierakonna toetajad.
"Valijaskond tervikuna ei ole ei valitsuse ega peaministri tööga rahul ning uue aasta esimene kuu on seda rahulolematust märkimisväärselt juurde toonud. Kui vaadata toetuse jaotust valitsuse ja peaministri tegevusele, võiks öelda, et praegune valitsus ja peaminister ei esinda mitte Eesti valijaskonda tervikuna, vaid pigem kitsalt Reformierakonna toetajaid," ütles Mölder. "Ainult oravate toetajate hulgas ollakse valitsuse ja peaministri tegevuse osas valdavas enamuses positiivselt meelestatud. 77 protsenti Reformierakonna toetajatest kiidab Kaja Kallase tegevuse heaks ning 82 protsenti arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi."
"Selgelt ülekaalukat heakskiitu peaministrile teiste erakondade toetajate hulgast ei leia ning eriti tähelepanuväärne on see, et ka Reformierakonna koalitsioonipartneri, Keskerakonna, toetajad ei kiida peaministri tegevust heaks (73 protsenti). Ka valitsuse tegevuse osas tervikuna on Keskerakonna toetaja pigem negatiivsel positsioonil (55 protsenti). Keskerakonnale on selles valitsuses olemine potentsiaalne toetusrisk ning valitsuse püsimiseks peab ka teine valitsuserakond seda endale teadvustama," lisas Mölder.
Peaministri töö kohta küsis Norstat uuringus: "Kas Te kiidate heaks või ei kiida heaks, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama?" 63 protsenti küsitletutest vastas "Ei kiida heaks", 26 protsenti "Kiidan heaks" ning 10 protsenti ütles "Ei oska öelda".
Valitsuse töö kohta palus Norstat öelda, kas vastaja arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi, pigem hästi, pigem halvasti või väga halvasti? 56 protsenti küsitletutest vastas "Väga halvasti" või "Pigem halvasti", 35 protsenti "Väga hästi" või "Pigem hästi" ning üheksa protsenti "Ei oska öelda".
Uuringufirma Norstat korraldas küsitluse 25.01–31.01 ning sellele vastas kokku 1004 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil esitati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Et tulemused oleksid esinduslikud, on valimi andmed kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. | Uuring: rahulolematus valitsuse ja peaministriga on suur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Detsembri lõpus ja jaanuari alguses tehtud küsitluses ütles 55 protsenti vastajatest, et nad ei kiida heaks, kuidas peaminister oma tööga hakkama saab ning 35 protsenti, et nad kiidavad heaks. Samal ajal hindas 48 protsenti küsitletutest, et valitsus teeb oma tööd halvasti ning samuti 48 protsenti, et valitsus teeb oma tööd hästi.
Seega on ligi kuu aja jooksul kasvanud kaheksa protsendipunkti võrra nii peaministri kui ka valitsuse tööga rahulolematute vastajate osakaal.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellib peaministri ja valitsuse töö hindamise küsitlust alates oktoobrist. Küsimused esitab Norstat vastajatele kord kuus ühe nädala jooksul erakondliku eelistuse küsitluses.
Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder ütles viimaseid tulemusi kommenteerides, et Keskerakonna jaoks peaks Reformierakonna koalitsioonipartneriks olemine olema üpriski muret tekitav, sest ainsad valijad, kes on selle valitsuse ja peaministri tegevusega rahul, on Reformierakonna toetajad.
"Valijaskond tervikuna ei ole ei valitsuse ega peaministri tööga rahul ning uue aasta esimene kuu on seda rahulolematust märkimisväärselt juurde toonud. Kui vaadata toetuse jaotust valitsuse ja peaministri tegevusele, võiks öelda, et praegune valitsus ja peaminister ei esinda mitte Eesti valijaskonda tervikuna, vaid pigem kitsalt Reformierakonna toetajaid," ütles Mölder. "Ainult oravate toetajate hulgas ollakse valitsuse ja peaministri tegevuse osas valdavas enamuses positiivselt meelestatud. 77 protsenti Reformierakonna toetajatest kiidab Kaja Kallase tegevuse heaks ning 82 protsenti arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi."
"Selgelt ülekaalukat heakskiitu peaministrile teiste erakondade toetajate hulgast ei leia ning eriti tähelepanuväärne on see, et ka Reformierakonna koalitsioonipartneri, Keskerakonna, toetajad ei kiida peaministri tegevust heaks (73 protsenti). Ka valitsuse tegevuse osas tervikuna on Keskerakonna toetaja pigem negatiivsel positsioonil (55 protsenti). Keskerakonnale on selles valitsuses olemine potentsiaalne toetusrisk ning valitsuse püsimiseks peab ka teine valitsuserakond seda endale teadvustama," lisas Mölder.
Peaministri töö kohta küsis Norstat uuringus: "Kas Te kiidate heaks või ei kiida heaks, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama?" 63 protsenti küsitletutest vastas "Ei kiida heaks", 26 protsenti "Kiidan heaks" ning 10 protsenti ütles "Ei oska öelda".
Valitsuse töö kohta palus Norstat öelda, kas vastaja arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi, pigem hästi, pigem halvasti või väga halvasti? 56 protsenti küsitletutest vastas "Väga halvasti" või "Pigem halvasti", 35 protsenti "Väga hästi" või "Pigem hästi" ning üheksa protsenti "Ei oska öelda".
Uuringufirma Norstat korraldas küsitluse 25.01–31.01 ning sellele vastas kokku 1004 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil esitati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Et tulemused oleksid esinduslikud, on valimi andmed kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
### Response:
Uuring: rahulolematus valitsuse ja peaministriga on suur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selle vabaduse plaani sõnastamine on praegu kõige olulisem poliitiline ülesanne," ütles KBV perearstide ühenduse juht Andreas Gassen reedel ajalehele Rheinische Post.
Gasseni sõnul peab Saksamaa õppima koroonaviirusega elama, samamoodi nagu gripiga, millel tekivad pidevalt uued tüved ja mille tõttu sureb igal aastal kümneid tuhandeid inimesi. "Peame koroona puhul sellega leppima ja samal ajal jätkama riskigruppide vaktsineerimisega," lisas ta.
Mitmes teises Euroopa riigis on juba hakatud piiranguid leevendama, sealhulgas Saksamaa naaberriikides Austrias ja Šveitsis.
Eelmisel nädalal keeldus Saksa kantsler Olaf Scholz jagamast üksikasju riigi plaanide kohta piiranguid leevendada. Praeguse omikroni tüvest tekkinud haigestumislaine tippu oodatakse veebruari keskpaigas.
Osa Saksamaa liidumaid, nagu Saksimaa ja Schleswig-Holstein, teatasid juba sel nädalal, et kavatsevad koroonapiiranguid leevendada. Mõned Saksa tervishoiueksperdid on seda kritiseerinud, nimetades neid samme enneaegseks.
Saksamaa intensiivravi liidu juhi Gernot Marxi sõnul oleks see saatuslik, kui piiranguid lõdventataks liiga vara ja nakkuste arv hakkab jälle kasvama. Marx ütles Funke meediagrupile, et konkreetsete leevendusmeetmete üle tuleks otsustada alles siis, kui nakkuste arv langeb järjepidevalt mitme päeva jooksul.
Kantsler Scholz arutab piirangute leevendamist liidumaade juhtidega 16. veebruaril. | Saksamaa terviseeksperdid ei jõua piirangute leevendamises üksmeelele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selle vabaduse plaani sõnastamine on praegu kõige olulisem poliitiline ülesanne," ütles KBV perearstide ühenduse juht Andreas Gassen reedel ajalehele Rheinische Post.
Gasseni sõnul peab Saksamaa õppima koroonaviirusega elama, samamoodi nagu gripiga, millel tekivad pidevalt uued tüved ja mille tõttu sureb igal aastal kümneid tuhandeid inimesi. "Peame koroona puhul sellega leppima ja samal ajal jätkama riskigruppide vaktsineerimisega," lisas ta.
Mitmes teises Euroopa riigis on juba hakatud piiranguid leevendama, sealhulgas Saksamaa naaberriikides Austrias ja Šveitsis.
Eelmisel nädalal keeldus Saksa kantsler Olaf Scholz jagamast üksikasju riigi plaanide kohta piiranguid leevendada. Praeguse omikroni tüvest tekkinud haigestumislaine tippu oodatakse veebruari keskpaigas.
Osa Saksamaa liidumaid, nagu Saksimaa ja Schleswig-Holstein, teatasid juba sel nädalal, et kavatsevad koroonapiiranguid leevendada. Mõned Saksa tervishoiueksperdid on seda kritiseerinud, nimetades neid samme enneaegseks.
Saksamaa intensiivravi liidu juhi Gernot Marxi sõnul oleks see saatuslik, kui piiranguid lõdventataks liiga vara ja nakkuste arv hakkab jälle kasvama. Marx ütles Funke meediagrupile, et konkreetsete leevendusmeetmete üle tuleks otsustada alles siis, kui nakkuste arv langeb järjepidevalt mitme päeva jooksul.
Kantsler Scholz arutab piirangute leevendamist liidumaade juhtidega 16. veebruaril.
### Response:
Saksamaa terviseeksperdid ei jõua piirangute leevendamises üksmeelele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sealihatootjate keerulise olukorra on põhjustanud söödavilja järsk hinnatõus ning sealiha üliodav kokkuostuhind, selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
"Seakasvatuse sektoris on viimased pool aastat olnud väga keeruline olukord, kus vabaturu hind on langenud umbes kolmandiku võrra madalamaks tootmise tegelikest kuludest. Samas tootmiskulud järjest kasvavad, päris palju on olnud juttu energiakulude tõusust viimastel kuudel, kuid juba möödunud aastal hakkas tegelikult väga erinevate toomissisendite hindade tõus ja seakasvatuse jaoks on hästi kriitiline see, et söödavilja hind on väga-väga palju tõusnud ja selles olukorras majanduslikul toime tulla on ülikeeruline," ütles Sõrmus.
Näiteks Põlvamaal on otsustanud olude sunnil seakasvatuse lõpetada Haameri talu, ütles talu perenaine Ave Haamer.
"Tegelikult kõik asjad paneb turul paika hind ja hinda meie tootjatena mõjutada ju ei saa, seda kokkuostuhinda, millega meilt liha kokku ostetakse. Sellise hinnaga, nagu viimased aastad Euroopas on sealiha hind olnud - Eesti seakasvataja ei suuda mitte kunagi sellise hinnaga sealiha toota kasumlikult ja kui siia Eestisse sisse tuuakse tohutult Hispaaniast, Saksamaalt ja Taanist sealiha, siis me ei suuda sellega konkureerida," selgitas Haamer.
Valitsuse toetused on aidanud seakasvatajatel kuidagi siiani toime tulla.
Roomet Sõrmus ütles, et mõningast leevendust on pakkunud valitsuse toetustpakett, mis jaanuaris välja maksti. "Aga selline toetus pikaajaliselt probleemi ei lahenda, kui turuhinnad ei lähe sellisele tasemele, mis tootmiskulusid ära katab, siis pikaajaliselt majanduslikult jätkusuutlik olla on sisuliselt võimatu. Tarbijate poole pealt on kindlasti oluline see, et kuidas meie saame tarbijatena oma kodumaiseid põllumehi toetada, eelistada eestimaist sealiha, Eestimaa toitu," ütles ta. | Hindade tõus teeb seakasvatajate tegevuse keeruliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sealihatootjate keerulise olukorra on põhjustanud söödavilja järsk hinnatõus ning sealiha üliodav kokkuostuhind, selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
"Seakasvatuse sektoris on viimased pool aastat olnud väga keeruline olukord, kus vabaturu hind on langenud umbes kolmandiku võrra madalamaks tootmise tegelikest kuludest. Samas tootmiskulud järjest kasvavad, päris palju on olnud juttu energiakulude tõusust viimastel kuudel, kuid juba möödunud aastal hakkas tegelikult väga erinevate toomissisendite hindade tõus ja seakasvatuse jaoks on hästi kriitiline see, et söödavilja hind on väga-väga palju tõusnud ja selles olukorras majanduslikul toime tulla on ülikeeruline," ütles Sõrmus.
Näiteks Põlvamaal on otsustanud olude sunnil seakasvatuse lõpetada Haameri talu, ütles talu perenaine Ave Haamer.
"Tegelikult kõik asjad paneb turul paika hind ja hinda meie tootjatena mõjutada ju ei saa, seda kokkuostuhinda, millega meilt liha kokku ostetakse. Sellise hinnaga, nagu viimased aastad Euroopas on sealiha hind olnud - Eesti seakasvataja ei suuda mitte kunagi sellise hinnaga sealiha toota kasumlikult ja kui siia Eestisse sisse tuuakse tohutult Hispaaniast, Saksamaalt ja Taanist sealiha, siis me ei suuda sellega konkureerida," selgitas Haamer.
Valitsuse toetused on aidanud seakasvatajatel kuidagi siiani toime tulla.
Roomet Sõrmus ütles, et mõningast leevendust on pakkunud valitsuse toetustpakett, mis jaanuaris välja maksti. "Aga selline toetus pikaajaliselt probleemi ei lahenda, kui turuhinnad ei lähe sellisele tasemele, mis tootmiskulusid ära katab, siis pikaajaliselt majanduslikult jätkusuutlik olla on sisuliselt võimatu. Tarbijate poole pealt on kindlasti oluline see, et kuidas meie saame tarbijatena oma kodumaiseid põllumehi toetada, eelistada eestimaist sealiha, Eestimaa toitu," ütles ta.
### Response:
Hindade tõus teeb seakasvatajate tegevuse keeruliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme tõesti koos siseministeeriumiga välistööjõu kaasamise soodustamise ettepanekute osas kokkuleppele jõudnud," ütles majandusministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster neljapäeval ERR-ile. "Ettepanekuid hakkab lähiajal arutama riigikogu põhiseaduskomisjon. Meie eesmärk on, et seadus jõustuks 2023. aastal," lisas ta.
Kahe ministeeriumi ühisettepanekud hõlmavad kolme valdkonda.
Esimese muudatusena soovib valitsus alandada spetsialistile makstava töötasu nõude määra kahekordselt Eesti keskmiselt brutokuupalgalt 1,5-kordse keskmise brutokuupalgani.
"Oma valdkonna spetsialistide toomine on vajalik neil erialadel, kus Eestis jääb vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid puudu. Eesti keskmine brutopalk on üha kasvamas ja täna suudab kahekordse keskmise palga nõuet täita vaid IKT-sektor, kus sektori keskmine palk on vaieldamatult Eesti kõrgeim," ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. "Aga spetsialiste vajavad ka teised valdkonnad, mille keskmine palk ei ole võrreldav IKT-sektori palgatasemega, nagu masinatööstus, energeetika ja finantssektor," lisas minister.
Teiseks soovitakse pikendada sisserände piirarvu välise ajutise töötamise perioodi täna kehtivalt ühelt aastalt kolme aastani.
"Uute töötajate värbamisel kuluvad paratamatult esimesed kuud tööle sisse elamiseks ja nii võib tekkida olukord, kus tööandja on töötaja välja koolitanud ning siis tuleb tal juba Eestist lahkuda. Kaheaastane elamisluba töötamiseks võimaldaks lühiajalise loa alusel Eestis töötaval välismaalasel siin töötamist jätkata, kui tööandja on olnud usaldusväärne, maksnud korrektselt nii palka kui makse ning soovib töösuhet jätkata," selgitas Sutt.
Kolmandaks soovib valitsus hõlbustada välistööjõu kaasamist tehnoloogial põhinevatele ettevõtetele, mis on teinud kolme aasta jooksul vähemalt 20-protsendise käibekasvu.
Suti selgituste kohaselt puudutab ettepanek globaalse kasvupotentsiaaliga kasvuettevõtteid, mis on Eestis tegutsenud vähemalt kümme aastat, millel on Eestis vähemalt 50 töötajat, mis on viimase aasta jooksul tasunud vähemalt ühe miljoni euro ulatuses tööjõumakse ning mille tasutud tööjõumaksud on viimase kolme aasta jooksul kasvanud vähemalt viiendiku võrra.
"Praeguse kasvutempo juures moodustavad kasvufaasis iduettevõtted 2030. aastal juba 30 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT)," ütles Sutt. "Tänaseks on tehnoloogiaettevõtted ka paljud tööstusettevõtted, kelle suurimaks lisandväärtuseks on just enda arendatud tarkvara masinatel. See tähendab, et riigina peame soodustama nende kiirelt arenevate ettevõtete Eestis tegutsemist ja meie majandusse panustamist," lisas ta.
Ministri sõnul kvalifitseeruks lähiaastatel sellele meetmele hinnanguliselt 21 ettevõtet, meetme mõju makstulule oleks eelduslikult vähemalt 160 miljonit eurot aastas ning Eestis lisanduks umbes 12 000 töökohta. | Valitsus annab menetlusse välistööjõu soodustamise ettepanekud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme tõesti koos siseministeeriumiga välistööjõu kaasamise soodustamise ettepanekute osas kokkuleppele jõudnud," ütles majandusministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster neljapäeval ERR-ile. "Ettepanekuid hakkab lähiajal arutama riigikogu põhiseaduskomisjon. Meie eesmärk on, et seadus jõustuks 2023. aastal," lisas ta.
Kahe ministeeriumi ühisettepanekud hõlmavad kolme valdkonda.
Esimese muudatusena soovib valitsus alandada spetsialistile makstava töötasu nõude määra kahekordselt Eesti keskmiselt brutokuupalgalt 1,5-kordse keskmise brutokuupalgani.
"Oma valdkonna spetsialistide toomine on vajalik neil erialadel, kus Eestis jääb vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid puudu. Eesti keskmine brutopalk on üha kasvamas ja täna suudab kahekordse keskmise palga nõuet täita vaid IKT-sektor, kus sektori keskmine palk on vaieldamatult Eesti kõrgeim," ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. "Aga spetsialiste vajavad ka teised valdkonnad, mille keskmine palk ei ole võrreldav IKT-sektori palgatasemega, nagu masinatööstus, energeetika ja finantssektor," lisas minister.
Teiseks soovitakse pikendada sisserände piirarvu välise ajutise töötamise perioodi täna kehtivalt ühelt aastalt kolme aastani.
"Uute töötajate värbamisel kuluvad paratamatult esimesed kuud tööle sisse elamiseks ja nii võib tekkida olukord, kus tööandja on töötaja välja koolitanud ning siis tuleb tal juba Eestist lahkuda. Kaheaastane elamisluba töötamiseks võimaldaks lühiajalise loa alusel Eestis töötaval välismaalasel siin töötamist jätkata, kui tööandja on olnud usaldusväärne, maksnud korrektselt nii palka kui makse ning soovib töösuhet jätkata," selgitas Sutt.
Kolmandaks soovib valitsus hõlbustada välistööjõu kaasamist tehnoloogial põhinevatele ettevõtetele, mis on teinud kolme aasta jooksul vähemalt 20-protsendise käibekasvu.
Suti selgituste kohaselt puudutab ettepanek globaalse kasvupotentsiaaliga kasvuettevõtteid, mis on Eestis tegutsenud vähemalt kümme aastat, millel on Eestis vähemalt 50 töötajat, mis on viimase aasta jooksul tasunud vähemalt ühe miljoni euro ulatuses tööjõumakse ning mille tasutud tööjõumaksud on viimase kolme aasta jooksul kasvanud vähemalt viiendiku võrra.
"Praeguse kasvutempo juures moodustavad kasvufaasis iduettevõtted 2030. aastal juba 30 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT)," ütles Sutt. "Tänaseks on tehnoloogiaettevõtted ka paljud tööstusettevõtted, kelle suurimaks lisandväärtuseks on just enda arendatud tarkvara masinatel. See tähendab, et riigina peame soodustama nende kiirelt arenevate ettevõtete Eestis tegutsemist ja meie majandusse panustamist," lisas ta.
Ministri sõnul kvalifitseeruks lähiaastatel sellele meetmele hinnanguliselt 21 ettevõtet, meetme mõju makstulule oleks eelduslikult vähemalt 160 miljonit eurot aastas ning Eestis lisanduks umbes 12 000 töökohta.
### Response:
Valitsus annab menetlusse välistööjõu soodustamise ettepanekud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu oluliselt paremini alustanud Kamerun jõudis juhtväravale lähedale 18. minutil, kui Michael Ngadeu-Ngadjui pealöök tabas Egiptuse värava latti. Võõrustajatel ei õnnestunud oma varajast survet maksma panna ja järgnes tüüpiline, vähese tulevärgiga poolfinaal.
Normaal- ega lisaajal väravaid ei löödud, kuigi lisaaja lõpus oli Egiptusel üks väga hea võimalus: endine Stoke'i ja Huddersfieldi mängija Ramadan Sobhi pääses 119. minutil Kameruni karistusala vasakus nurgas libastunud kaitsjast mööda ja saatis värava alt läbi terava tsenderduse, kuid see lendas kolme viiekasti joonele jõudnud Egiptuse palluri vahelt läbi.
Järgnenud penaltiseerias läks Kamerun täielikult alt, kui Egiptuse väravavaht Mohamed Abou Gabal tõrjus nii Harold Moukoudi kui James Lea Siliki penaltid ja Clinton N'Jie saatis enda otsustava 11 meetri karistuslöögi väravast mööda. Egiptlased realiseerisid samal ajal kolm trahvilööki ja nõnda pääseti ka finaali.
Rahvuste karikaturniiri finaal peetakse Yaoundes 6. veebruaril, seitsmekordne võitja Egiptus kohtub seal koondise esimest suurt triumfi jahtiva Senegaliga. | Egiptus oli penaltiseerias Kamerunist parem ja pääses finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu oluliselt paremini alustanud Kamerun jõudis juhtväravale lähedale 18. minutil, kui Michael Ngadeu-Ngadjui pealöök tabas Egiptuse värava latti. Võõrustajatel ei õnnestunud oma varajast survet maksma panna ja järgnes tüüpiline, vähese tulevärgiga poolfinaal.
Normaal- ega lisaajal väravaid ei löödud, kuigi lisaaja lõpus oli Egiptusel üks väga hea võimalus: endine Stoke'i ja Huddersfieldi mängija Ramadan Sobhi pääses 119. minutil Kameruni karistusala vasakus nurgas libastunud kaitsjast mööda ja saatis värava alt läbi terava tsenderduse, kuid see lendas kolme viiekasti joonele jõudnud Egiptuse palluri vahelt läbi.
Järgnenud penaltiseerias läks Kamerun täielikult alt, kui Egiptuse väravavaht Mohamed Abou Gabal tõrjus nii Harold Moukoudi kui James Lea Siliki penaltid ja Clinton N'Jie saatis enda otsustava 11 meetri karistuslöögi väravast mööda. Egiptlased realiseerisid samal ajal kolm trahvilööki ja nõnda pääseti ka finaali.
Rahvuste karikaturniiri finaal peetakse Yaoundes 6. veebruaril, seitsmekordne võitja Egiptus kohtub seal koondise esimest suurt triumfi jahtiva Senegaliga.
### Response:
Egiptus oli penaltiseerias Kamerunist parem ja pääses finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rumeenia jalgpallilegendi Gheorghe Hagi 22-aastane poeg Ianis viis külalised üheksandal minutil juhtima ja avapoolajal sakslastel viigistada ei õnnestunud.
Pärast vaheaega kulus Gnabryl seitse minutit, et pall siiski Rumeenia väravasse toimetada. Võidutabamus sündis aga alles 81. minutil, autoriks teine Müncheni Bayerni mees Thomas Müller.
G-grupis ei olnud ülearu lihtne ka Hollandi õhtu, kes alistas Riias Läti koondise 1:0. Ainsa värava lõi 19. minutil Davy Klaassen.
Tulemused ja tabeliseisud:
E-grupp
Tšehhi - Wales 2:2
Eesti - Valgevene 2:0
1. Belgia 16 punkti (6 mängust), 2. Tšehhi 8 (6), 3. Wales 8 (5), 4. Eesti 4 (5), 5. Valgevene 3 (6).
G-grupp
Gibraltar - Montenegro 0:3
Läti - Holland 0:1
Türgi - Norra 1:1
1. Holland 16 (7), 2. Norra 14 (7), 3. Türgi 12 (7), 4. Montenegro 11 (7), 5. Läti 5 (7), 6. Gibraltar 0 (7).
H-grupp
Küpros - Horvaatia 0:3
Malta - Sloveenia 0:4
Venemaa - Slovakkia 1:0
1. Horvaatia 16 (7), 2. Venemaa 16 (7), 3. Sloveenia 10 (7), 4. Slovakkia 9 (7), 5. Malta 4 (7), 6. Küpros 4 (7).
J-grupp
Saksamaa - Rumeenia 2:1
Island - Armeenia 1:1
Liechtenstein - Põhja-Makedoonia 0:4
1. Saksamaa 18 (7), 2. Põhja-Makedoonia 12 (7), 3. Armeenia 12 (7), 4. Rumeenia 10 (7), 5. Island 5 (7), 6. Liechtenstein 1 (7). | Saksamaa sai Rumeeniast läbi raskuste jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rumeenia jalgpallilegendi Gheorghe Hagi 22-aastane poeg Ianis viis külalised üheksandal minutil juhtima ja avapoolajal sakslastel viigistada ei õnnestunud.
Pärast vaheaega kulus Gnabryl seitse minutit, et pall siiski Rumeenia väravasse toimetada. Võidutabamus sündis aga alles 81. minutil, autoriks teine Müncheni Bayerni mees Thomas Müller.
G-grupis ei olnud ülearu lihtne ka Hollandi õhtu, kes alistas Riias Läti koondise 1:0. Ainsa värava lõi 19. minutil Davy Klaassen.
Tulemused ja tabeliseisud:
E-grupp
Tšehhi - Wales 2:2
Eesti - Valgevene 2:0
1. Belgia 16 punkti (6 mängust), 2. Tšehhi 8 (6), 3. Wales 8 (5), 4. Eesti 4 (5), 5. Valgevene 3 (6).
G-grupp
Gibraltar - Montenegro 0:3
Läti - Holland 0:1
Türgi - Norra 1:1
1. Holland 16 (7), 2. Norra 14 (7), 3. Türgi 12 (7), 4. Montenegro 11 (7), 5. Läti 5 (7), 6. Gibraltar 0 (7).
H-grupp
Küpros - Horvaatia 0:3
Malta - Sloveenia 0:4
Venemaa - Slovakkia 1:0
1. Horvaatia 16 (7), 2. Venemaa 16 (7), 3. Sloveenia 10 (7), 4. Slovakkia 9 (7), 5. Malta 4 (7), 6. Küpros 4 (7).
J-grupp
Saksamaa - Rumeenia 2:1
Island - Armeenia 1:1
Liechtenstein - Põhja-Makedoonia 0:4
1. Saksamaa 18 (7), 2. Põhja-Makedoonia 12 (7), 3. Armeenia 12 (7), 4. Rumeenia 10 (7), 5. Island 5 (7), 6. Liechtenstein 1 (7).
### Response:
Saksamaa sai Rumeeniast läbi raskuste jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me seisame silmitsi ajaloolise hetkega NATO jaoks," ütles Sanchez.
Hispaania peaministri sõnul loodab ta, et tippkohtumine garanteerib ja tugevdab ühtsust ja ühtekuuluvust NATO-s ning aitab ühendusel koostada ajakohastatud strateegia alliansi ees seisvate (julgeoleku)probleemide lahendamiseks.
Juuni tippkohtumisel on üks peamisi ülesandeid vaadata üle ja kaasajastada NATO strateegia, mida viimati tehti 2010. aastal. See on vajalik seismaks silmitsi julgeolekuväljakutsetega, lisas Sanchez.
"Me näeme kasvavat strateegilist konkurentsi, palju agressiivsemat Venemaa käitumist ning Hiinat kasutamas oma majanduslikku ja sõjalist jõudu teiste hirmutamiseks," ütles Stoltenberg.
Ta viitas ka ebastabiilsusele ja ohtudele Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Saheli piirkonnas.
Eelmisel NATO tippkohtumisel tänavu juunis Brüsselis seadsid alliansi juhid oma "punased jooned" Venemaa suhtes ning otsustasid tegutseda ühiselt Hiina jõupingutuste suhtes kinnitada kanda Euroopas. | Järgmine NATO tippkohtumine on 2022. aasta juunis Madridis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me seisame silmitsi ajaloolise hetkega NATO jaoks," ütles Sanchez.
Hispaania peaministri sõnul loodab ta, et tippkohtumine garanteerib ja tugevdab ühtsust ja ühtekuuluvust NATO-s ning aitab ühendusel koostada ajakohastatud strateegia alliansi ees seisvate (julgeoleku)probleemide lahendamiseks.
Juuni tippkohtumisel on üks peamisi ülesandeid vaadata üle ja kaasajastada NATO strateegia, mida viimati tehti 2010. aastal. See on vajalik seismaks silmitsi julgeolekuväljakutsetega, lisas Sanchez.
"Me näeme kasvavat strateegilist konkurentsi, palju agressiivsemat Venemaa käitumist ning Hiinat kasutamas oma majanduslikku ja sõjalist jõudu teiste hirmutamiseks," ütles Stoltenberg.
Ta viitas ka ebastabiilsusele ja ohtudele Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Saheli piirkonnas.
Eelmisel NATO tippkohtumisel tänavu juunis Brüsselis seadsid alliansi juhid oma "punased jooned" Venemaa suhtes ning otsustasid tegutseda ühiselt Hiina jõupingutuste suhtes kinnitada kanda Euroopas.
### Response:
Järgmine NATO tippkohtumine on 2022. aasta juunis Madridis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüdistuse järgi vägistas toonane komisjoni lennunduse ja rahvusvaheliste transpordisuhete eestlasest direktor Margus Rahuoja 2015. aastal pärast tööl toimunud pidu enda prantsuse kolleegi, kes töötas komisjonis juriidilise assistendina, kirjutab Delfi.
Rahuoja on kinnitanud, et seks oli mõlema poolt kokkulepitud, senised kohtuastmed on ta aga süüdi mõistnud. 2019. aastal mõisteti Rahuoja neljaks aastaks vangi, esimene kohtuaste leidis vägistamist raskendava asjaoluna, et ohver töötas Rahuoja alluvuses.
Kohus lähtus aga otsust tehes muu kõrval ka kannatanu meditsiinilistest ülevaatustest. Peale selle oli andis tunnistuse kolleeg, kes väitis, et kuulis kuidas noor naine korduvalt oma ülemuse lähenemiskatseid tõrjus.
Naise advokaat Cedric Vergauwen ütles AFP-le, et karistus kaevati edasi asjaolude tõsiduse, aga ka süüdistatava suhtumise tõttu.
Rahuojat kaitsev advokaat Romain Delcoigne ütles, et otsus on edasi kaevatud, seetõttu ei pea Rahuoja ka veel päris kohe trellide taha astuma.
Rahuoja jääb vabadusse, kuni kassatsioonikohus teeb selles asjas lõpliku otsuse, mida advokaatide sõnul tõenäoliselt ei juhtu enne 2022. aasta algust. | Belgia kohus mõistis eestlasest Euroopa tippametniku vägistamise eest vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüdistuse järgi vägistas toonane komisjoni lennunduse ja rahvusvaheliste transpordisuhete eestlasest direktor Margus Rahuoja 2015. aastal pärast tööl toimunud pidu enda prantsuse kolleegi, kes töötas komisjonis juriidilise assistendina, kirjutab Delfi.
Rahuoja on kinnitanud, et seks oli mõlema poolt kokkulepitud, senised kohtuastmed on ta aga süüdi mõistnud. 2019. aastal mõisteti Rahuoja neljaks aastaks vangi, esimene kohtuaste leidis vägistamist raskendava asjaoluna, et ohver töötas Rahuoja alluvuses.
Kohus lähtus aga otsust tehes muu kõrval ka kannatanu meditsiinilistest ülevaatustest. Peale selle oli andis tunnistuse kolleeg, kes väitis, et kuulis kuidas noor naine korduvalt oma ülemuse lähenemiskatseid tõrjus.
Naise advokaat Cedric Vergauwen ütles AFP-le, et karistus kaevati edasi asjaolude tõsiduse, aga ka süüdistatava suhtumise tõttu.
Rahuojat kaitsev advokaat Romain Delcoigne ütles, et otsus on edasi kaevatud, seetõttu ei pea Rahuoja ka veel päris kohe trellide taha astuma.
Rahuoja jääb vabadusse, kuni kassatsioonikohus teeb selles asjas lõpliku otsuse, mida advokaatide sõnul tõenäoliselt ei juhtu enne 2022. aasta algust.
### Response:
Belgia kohus mõistis eestlasest Euroopa tippametniku vägistamise eest vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi esimese veerandi suutis Rapla isegi kuue punktiga võita, siis kogu teise perioodi peale kokku visatigi ainult kuus punkti. Samas vastased loopisid lausa 33 silma ja asusid poolajaks juhtima 49:28.
Pärast vaheaega ei suutnud Rapla mängu tagasi tulla. Vahe mitte ei kahanenud, vaid paisus ja viimase veerandi alguseks oli VEF-i edu lausa 36 silma. Kuigi järgnenud kümme minutit seda mõnevõrra kahandasid, sai favoriit väga selge võidu.
Darryl Tucker tõi Rapla parimana 23 punkti, mängujuht Rickey McGilli arvele jäi 16 silma. Võitjatele tõi Jalen Riley 22 punkti.
VEF on alustanud nüüd Eesti-Läti liiga hooaega kahe võiduga kahest mängust ja Rapla on tabali teises otsas - mõlemad senipeetud kohtumised on kaotatud. | Raplast ei olnud Riia VEF-ile vastast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi esimese veerandi suutis Rapla isegi kuue punktiga võita, siis kogu teise perioodi peale kokku visatigi ainult kuus punkti. Samas vastased loopisid lausa 33 silma ja asusid poolajaks juhtima 49:28.
Pärast vaheaega ei suutnud Rapla mängu tagasi tulla. Vahe mitte ei kahanenud, vaid paisus ja viimase veerandi alguseks oli VEF-i edu lausa 36 silma. Kuigi järgnenud kümme minutit seda mõnevõrra kahandasid, sai favoriit väga selge võidu.
Darryl Tucker tõi Rapla parimana 23 punkti, mängujuht Rickey McGilli arvele jäi 16 silma. Võitjatele tõi Jalen Riley 22 punkti.
VEF on alustanud nüüd Eesti-Läti liiga hooaega kahe võiduga kahest mängust ja Rapla on tabali teises otsas - mõlemad senipeetud kohtumised on kaotatud.
### Response:
Raplast ei olnud Riia VEF-ile vastast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poola piirivalve kõneisik ütles, et intsident juhtus neljapäeval ning viga keegi ei saanud, sest tulistati ilmselt paukpadrunitega.
Valgevene eitas, et tema relvajõud oleksid tulistanud ning palus Poolal esitada tõendid.
"Meil on tõendeid, et lasud tulistati," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Lukasz Jasina.
"Vajadusel antakse need tõendid üle Valgevene poolele ja loomulikult mitte vaid Valgevene poolele, vaid ka avalikkusele ja teistele riikidele," ütles ta ajakirjanikele.
Valgevene piirivalve kirjutas Telegrami-kanalis: "Valgevene piirivalvurid pole viimase 24 tunni jooksul kasutanud riigipiiril relvi."
Kuid Poola piirivalve pressiesindaja Anna Michalska ütles, et "Valgevene teenistuspatrull tulistas Poola armee sõdurite suunas, kes meiega koos piiril patrullivad".
"Selliseid provokatsioone on üha rohkem ja rohkem," lisas ta.
Tuhanded migrandid, peamiselt Lähis-Idast ja Aafrikast, on augustist alates püüdnud ületada Poola ja Valgevene vahelist piiri. Euroopa Liidu hinnangul on see Valgevene võimude sihilik kättemaks EL-i sanktsioonide eest.
Poola reageeris enneolematule migrantide saabumisele, saates tuhanded sõdurid piirile ning kehtestas seal erakorralise seisukorra ja ehitas okastraataia. | Poola kutsus Valgevene diplomaadi selgitama tulistamist piiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poola piirivalve kõneisik ütles, et intsident juhtus neljapäeval ning viga keegi ei saanud, sest tulistati ilmselt paukpadrunitega.
Valgevene eitas, et tema relvajõud oleksid tulistanud ning palus Poolal esitada tõendid.
"Meil on tõendeid, et lasud tulistati," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Lukasz Jasina.
"Vajadusel antakse need tõendid üle Valgevene poolele ja loomulikult mitte vaid Valgevene poolele, vaid ka avalikkusele ja teistele riikidele," ütles ta ajakirjanikele.
Valgevene piirivalve kirjutas Telegrami-kanalis: "Valgevene piirivalvurid pole viimase 24 tunni jooksul kasutanud riigipiiril relvi."
Kuid Poola piirivalve pressiesindaja Anna Michalska ütles, et "Valgevene teenistuspatrull tulistas Poola armee sõdurite suunas, kes meiega koos piiril patrullivad".
"Selliseid provokatsioone on üha rohkem ja rohkem," lisas ta.
Tuhanded migrandid, peamiselt Lähis-Idast ja Aafrikast, on augustist alates püüdnud ületada Poola ja Valgevene vahelist piiri. Euroopa Liidu hinnangul on see Valgevene võimude sihilik kättemaks EL-i sanktsioonide eest.
Poola reageeris enneolematule migrantide saabumisele, saates tuhanded sõdurid piirile ning kehtestas seal erakorralise seisukorra ja ehitas okastraataia.
### Response:
Poola kutsus Valgevene diplomaadi selgitama tulistamist piiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mercedese piloot võtab kasutusele hooaja neljanda mootori ehk ühe rohkem kui on lubatud. Kuna vahetamisele läheb vaid üks konkreetne komponent, siis ei kuku inglane päris võistlejaterivi lõppu.
Hamiltoni jaoks on iga koht tähtis, sest seitse etappi enne hooaja lõppu edestab ta rivaal Max Verstappenit (Red Bull) vaid paari punktiga ja suure tõenäosusega saab hollandlane startida Türgis paremalt positsioonilt.
Türgi GP vabatreeningud andsid valitsevale maailmameistrile lootust, kuna ta oli reedel kiirem nii esimesel kui ka teisel treeningul. | Lewis Hamilton kaotab stardirivis kümme positsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mercedese piloot võtab kasutusele hooaja neljanda mootori ehk ühe rohkem kui on lubatud. Kuna vahetamisele läheb vaid üks konkreetne komponent, siis ei kuku inglane päris võistlejaterivi lõppu.
Hamiltoni jaoks on iga koht tähtis, sest seitse etappi enne hooaja lõppu edestab ta rivaal Max Verstappenit (Red Bull) vaid paari punktiga ja suure tõenäosusega saab hollandlane startida Türgis paremalt positsioonilt.
Türgi GP vabatreeningud andsid valitsevale maailmameistrile lootust, kuna ta oli reedel kiirem nii esimesel kui ka teisel treeningul.
### Response:
Lewis Hamilton kaotab stardirivis kümme positsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane ründemängija teenis aukraadi selle eest, et on aidanud viimasel ajal võidelda vaesuse vastu. Rashfordi projekt nägi koolitoidu talongide jagamist ka suvevaheajal, millest on suur kasu vaesetest peredest pärit lastele.
Praegu profijalgpallurini suurt raha teeniv Rashford on varem sõnanud, et just sellest toetusest oli tal poisipõlves palju abi ja jalgpallur kogus kampaaniaga umbes 20 miljonit naela.
Manchesteri Ülikooli audoktoriteks on varem valitud ka Man Unitedi suurkujud Alex Ferguson ja Bobby Charlton. Rashfordile määrati tunnustus juba mullu suvel, aga koroonapandeemia tõttu jõuti ametliku tseremooniani alles nüüd. | Marcus Rashford valiti ülikooli audoktoriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane ründemängija teenis aukraadi selle eest, et on aidanud viimasel ajal võidelda vaesuse vastu. Rashfordi projekt nägi koolitoidu talongide jagamist ka suvevaheajal, millest on suur kasu vaesetest peredest pärit lastele.
Praegu profijalgpallurini suurt raha teeniv Rashford on varem sõnanud, et just sellest toetusest oli tal poisipõlves palju abi ja jalgpallur kogus kampaaniaga umbes 20 miljonit naela.
Manchesteri Ülikooli audoktoriteks on varem valitud ka Man Unitedi suurkujud Alex Ferguson ja Bobby Charlton. Rashfordile määrati tunnustus juba mullu suvel, aga koroonapandeemia tõttu jõuti ametliku tseremooniani alles nüüd.
### Response:
Marcus Rashford valiti ülikooli audoktoriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärimusmuusika on kandev osa meie kultuuriloost, mis ei ole kõrgelt hinnatud üksnes siin koduses Eestis, vaid teeb meid suuremaks riigipiirist väljapoolgi," ütles Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa ja lisas, et 30 aastaga on pärimusmuusika kõrgharidus kasvatanud põlvkondi uusi muusikuid ja nende loomingut.
Galakontserdil anti pidulikult üle tänavune ainuke kulp, milleks on aasta pärimusmuusika albumi Etnokulp, mis selgus rahvahääletuse teel. Kokku hääletas parima albumi välja selgitamisel 2302 inimest. Aasta pärimusmuusika albumi Etnokulpi on välja antud juba 16 aastat.
"Kuigi muusika- ja pärimusmuusika sõbrad on varasematel aastatel kogunenud Etnokulbi galale, otsustasime sel aastal muutunud oludest tingituna vaheaasta kasuks ja plaanime traditsioonilised Etnokulbid oma tavapärastes kategooriates anda uuesti välja 2022. aastal," selgitas Noormaa. | Parima pärimusmuusika albumi Etnokulbi võitis Curly Strings | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärimusmuusika on kandev osa meie kultuuriloost, mis ei ole kõrgelt hinnatud üksnes siin koduses Eestis, vaid teeb meid suuremaks riigipiirist väljapoolgi," ütles Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa ja lisas, et 30 aastaga on pärimusmuusika kõrgharidus kasvatanud põlvkondi uusi muusikuid ja nende loomingut.
Galakontserdil anti pidulikult üle tänavune ainuke kulp, milleks on aasta pärimusmuusika albumi Etnokulp, mis selgus rahvahääletuse teel. Kokku hääletas parima albumi välja selgitamisel 2302 inimest. Aasta pärimusmuusika albumi Etnokulpi on välja antud juba 16 aastat.
"Kuigi muusika- ja pärimusmuusika sõbrad on varasematel aastatel kogunenud Etnokulbi galale, otsustasime sel aastal muutunud oludest tingituna vaheaasta kasuks ja plaanime traditsioonilised Etnokulbid oma tavapärastes kategooriates anda uuesti välja 2022. aastal," selgitas Noormaa.
### Response:
Parima pärimusmuusika albumi Etnokulbi võitis Curly Strings |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaebaja hinnangul on e-hääletamise korralduses mitu riski, mille realiseerumine võib tuua kaasa vale valimistulemuse, mis kahjustaks ka tema kui valimistel osaleva kandidaadi huve.
Kaebaja tõi välja, et ta ei saa kontrollida, kas temale antud hääl ka tegelikult vormistatakse talle, sest e-hääletamise valijarakenduse kood on salajane, tarkvara auditeerimata ja valimiste server pole audiitorite jälgimise all.
Samuti heitis kaebaja ette asjaolu, et elektrooniline hääletamine lõpeb enne valimispäeva, mis tähendab, et pabersedeliga ja elektrooniliselt hääletajaid ei kohelda ühetaoliselt.
Valimiskomisjon märkis, et tarkvara töökindlust ja usaldusväärsust on kontrollitud süsteemi prooviläbimisel, kus kõik e-hääletamise protseduurid tehti läbi vaatlejate ja audiitorite silme all. Lisaks on süsteemile tehtud ISKE audit, tehniline läbistustestimine ja riskikäsitlusplaan – seaduse järgi on need eeldused e-hääletamise alustamiseks täidetud.
Elektroonilise hääletamise tervikluse kontrollimiseks teeb sõltumatu audiitor protsessi- ja andmeauditid.
E-hääletamise kestust reguleerib seadus, mille muutmine pole ei valimiskomisjoni ega riigi valimisteenistuse pädevuses. Komisjon märkis, et terve valimisnädala jooksul on võimalik hääletamas käia valimisjaoskonnas ning ka teised alternatiivsed hääletamisviisid nagu asukohas ja kodus hääletamine ei toimu kogu valimisnädala vältel. Neil põhjustel otsustas komisjon jätta rahuldamata kaebaja nõude e-hääletamine ära jätta. | Valimiskomisjon jättis rahuldamata kaebuse e-hääletamise korralduse kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaebaja hinnangul on e-hääletamise korralduses mitu riski, mille realiseerumine võib tuua kaasa vale valimistulemuse, mis kahjustaks ka tema kui valimistel osaleva kandidaadi huve.
Kaebaja tõi välja, et ta ei saa kontrollida, kas temale antud hääl ka tegelikult vormistatakse talle, sest e-hääletamise valijarakenduse kood on salajane, tarkvara auditeerimata ja valimiste server pole audiitorite jälgimise all.
Samuti heitis kaebaja ette asjaolu, et elektrooniline hääletamine lõpeb enne valimispäeva, mis tähendab, et pabersedeliga ja elektrooniliselt hääletajaid ei kohelda ühetaoliselt.
Valimiskomisjon märkis, et tarkvara töökindlust ja usaldusväärsust on kontrollitud süsteemi prooviläbimisel, kus kõik e-hääletamise protseduurid tehti läbi vaatlejate ja audiitorite silme all. Lisaks on süsteemile tehtud ISKE audit, tehniline läbistustestimine ja riskikäsitlusplaan – seaduse järgi on need eeldused e-hääletamise alustamiseks täidetud.
Elektroonilise hääletamise tervikluse kontrollimiseks teeb sõltumatu audiitor protsessi- ja andmeauditid.
E-hääletamise kestust reguleerib seadus, mille muutmine pole ei valimiskomisjoni ega riigi valimisteenistuse pädevuses. Komisjon märkis, et terve valimisnädala jooksul on võimalik hääletamas käia valimisjaoskonnas ning ka teised alternatiivsed hääletamisviisid nagu asukohas ja kodus hääletamine ei toimu kogu valimisnädala vältel. Neil põhjustel otsustas komisjon jätta rahuldamata kaebaja nõude e-hääletamine ära jätta.
### Response:
Valimiskomisjon jättis rahuldamata kaebuse e-hääletamise korralduse kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm tundi pärast seda, kui Inglismaa oli oma harjutuskorra 3300 inimest mahutaval staadionil lõpetanud, süttis platsi ääres kahe meeskonna pingi vahel asuv telekaamera platvorm.
Kuigi teadete kohaselt inimesed juhtunud viga ei saanud, siis muret tekitas asjaolu, et vahetusse lähedusse jäi tuleohtlik kunstmuru ja platvorm sai kahjustatud. Samuti hävis täielikult VAR-i ekraan.
Inglismaa on võitnud MM-valiksarjas kuus kohtumist ja viigistanud ühe ning asub 16 punktiga I-grupi liidrikohal. Andorral on kirjas viis kaotust ja võit San Marino üle, mis annab eelviimase koha. | Päev enne Inglismaa MM-valikmängu puhkes staadionil tulekahju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm tundi pärast seda, kui Inglismaa oli oma harjutuskorra 3300 inimest mahutaval staadionil lõpetanud, süttis platsi ääres kahe meeskonna pingi vahel asuv telekaamera platvorm.
Kuigi teadete kohaselt inimesed juhtunud viga ei saanud, siis muret tekitas asjaolu, et vahetusse lähedusse jäi tuleohtlik kunstmuru ja platvorm sai kahjustatud. Samuti hävis täielikult VAR-i ekraan.
Inglismaa on võitnud MM-valiksarjas kuus kohtumist ja viigistanud ühe ning asub 16 punktiga I-grupi liidrikohal. Andorral on kirjas viis kaotust ja võit San Marino üle, mis annab eelviimase koha.
### Response:
Päev enne Inglismaa MM-valikmängu puhkes staadionil tulekahju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaroslavl viskas esimesel kolmandikul minuti jooksul kaks väravat, aga Tšerepovets suutis kaotusseisu minimaalseks vähendada, sest David Dumbadze tabas arvulisest vähemusest.
Teisel ja kolmandal perioodil viskasid külalised aga veel kokku kolm väravat ja võtsid kindla 5:1 võidu. See oli neile neljas võit viie kohtumise jooksul.
Tšerepovets on kaotanud nüüd kolm mängu järjest: eelnevalt jäädi võõrsil alla Helsingi Jokeritile 1:4 ja Moskva Spartakile 0:2.
Järgmisena mängib Severstal laupäeval võõrsil Moskva Dinamoga, kes oli pikalt läänekonverentsi liider, aga on kaks viimast kohtumist kaotanud ja langenud teiseks. | Rooba klubi kaotas kolmanda mängu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaroslavl viskas esimesel kolmandikul minuti jooksul kaks väravat, aga Tšerepovets suutis kaotusseisu minimaalseks vähendada, sest David Dumbadze tabas arvulisest vähemusest.
Teisel ja kolmandal perioodil viskasid külalised aga veel kokku kolm väravat ja võtsid kindla 5:1 võidu. See oli neile neljas võit viie kohtumise jooksul.
Tšerepovets on kaotanud nüüd kolm mängu järjest: eelnevalt jäädi võõrsil alla Helsingi Jokeritile 1:4 ja Moskva Spartakile 0:2.
Järgmisena mängib Severstal laupäeval võõrsil Moskva Dinamoga, kes oli pikalt läänekonverentsi liider, aga on kaks viimast kohtumist kaotanud ja langenud teiseks.
### Response:
Rooba klubi kaotas kolmanda mängu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Järjekorras juba teine Keila Korvpallikooli õpilane on saanud võimaluse astuda oma karjääris samm edasi ning liituda välisklubiga," teatab kool sotsiaalmeedias.
"Esimeses klassis kossutrenniga alustanud 15-aastase ja 2 m pikkuse Cristoferi treenerid on Keila Korvpallikoolis olnud Tarmo Hein, Martin Korjus, Markko Arro ja Peep Pahv. Eestis jäi tema parimaks saavutuseks U-14 vanuseklassi Eesti karikavõistluste hõbemedal."
"Soovime Cristoferile tuult tiibadesse ja hoiame pöialt, et Itaaliasse siirdumine oleks alles esimene samm pikal ja edukal teekonnal," lõpetas postituse Keila Korvpallikool.
Pesaro põhivõistkonnas mängib teiste seas Eesti täiskasvanute koondise liige Henri Drell. | Eesti noorkorvpallur Lempu lõi käed Drelli klubi Pesaroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Järjekorras juba teine Keila Korvpallikooli õpilane on saanud võimaluse astuda oma karjääris samm edasi ning liituda välisklubiga," teatab kool sotsiaalmeedias.
"Esimeses klassis kossutrenniga alustanud 15-aastase ja 2 m pikkuse Cristoferi treenerid on Keila Korvpallikoolis olnud Tarmo Hein, Martin Korjus, Markko Arro ja Peep Pahv. Eestis jäi tema parimaks saavutuseks U-14 vanuseklassi Eesti karikavõistluste hõbemedal."
"Soovime Cristoferile tuult tiibadesse ja hoiame pöialt, et Itaaliasse siirdumine oleks alles esimene samm pikal ja edukal teekonnal," lõpetas postituse Keila Korvpallikool.
Pesaro põhivõistkonnas mängib teiste seas Eesti täiskasvanute koondise liige Henri Drell.
### Response:
Eesti noorkorvpallur Lempu lõi käed Drelli klubi Pesaroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eriplaneeringu menetluse algatas vallavolikogu 2019. aasta oktoobris ning käesoleva aasta jaanuaris, kui volikogu otsustas eriplaneeringu koostamise lõpetada, oli pooleli selle menetluse esimene etapp ehk tuulepargi asukoha eelvaliku tegemine.
Kohus leidis, et isegi juhul kui kohalik omavalitsus leidis, et selliste parameetritega tuuleparki, nagu AS Enefit Green rajada soovis, valla territooriumile rajada ei saa, ei oleks tohtinud eriplaneeringu menetlust lõpetada, vaid oleks pidanud kaaluma võimalust asukohavaliku lähtetingimusi muuta.
"Tulnuks otsida võimalust kavandada tuulepark, mis on arendaja poolt maksimaalselt soovitust väiksem, ent siiski selline, mille rajamisest viimane huvitatud oleks ja mille rajamine samas kahjustaks muid huve vähem," märkis kohus.
Kohus rõhutas ka, et planeeringu koostamisel on juhtiv roll kohalikul omavalitsusel sõltumata sellest, et planeering algatati konkreetse ettevõtja taotlusel ning et ettevõtja planeeringu koostamist rahastab.
Kohtu hinnangul ei võinud kohalik omavalitsus eriplaneeringu menetlust lõpetada pelgalt põhjusel, et AS Enefit Green ei näidanud üles valmidust oma soove vähendada ega avaldanud selgelt, milline on see minimaalne tulemus, millest ta veel huvitatud oleks.
"AS-il Enefit Green ei ole iseenesest õigust nõuda talle meelepärase planeeringulahenduse kehtestamist, küll aga saab ta nõuda, et tema huve mõistlikult kaalutaks ning et juba algatatud menetlust ei lõpetataks meelevaldsetelt ega enneaegselt," leidis kohus. Kohtu hinnangul eriplaneeringu menetluse lõpetamine seekord aga just nii toimus.
Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuht Lauri Ulm kommenteeris kohtuotsust, öeldes, et Lääne-Nigula vallas Risti lähistel on head liitumisvõimalused ja tuuleolud ning peaks jaguma ka piisavalt ruumi tuulepargi rajamiseks.
"Tuulepargile sobiva asukoha ja täpsete tuulikute arvu ja asukohtade leidmine on lahendatav eriplaneeringu menetluse käigus. Kohus nõustus meie hinnanguga, et omavalitsus on ennatlikult lõpetanud tuulepargi eriplaneeringu menetluse. Loodame, et saame peatselt jätkata koostööd Lääne-Nigula kogukonnaga ametlikus planeerimismenetluses," lisas Ulm.
Halduskohtu otsuse saab vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 30 päeva jooksul. | Enefit Green sai Lääne-Nigula valla vastu tuulepargi asjas kohtuvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eriplaneeringu menetluse algatas vallavolikogu 2019. aasta oktoobris ning käesoleva aasta jaanuaris, kui volikogu otsustas eriplaneeringu koostamise lõpetada, oli pooleli selle menetluse esimene etapp ehk tuulepargi asukoha eelvaliku tegemine.
Kohus leidis, et isegi juhul kui kohalik omavalitsus leidis, et selliste parameetritega tuuleparki, nagu AS Enefit Green rajada soovis, valla territooriumile rajada ei saa, ei oleks tohtinud eriplaneeringu menetlust lõpetada, vaid oleks pidanud kaaluma võimalust asukohavaliku lähtetingimusi muuta.
"Tulnuks otsida võimalust kavandada tuulepark, mis on arendaja poolt maksimaalselt soovitust väiksem, ent siiski selline, mille rajamisest viimane huvitatud oleks ja mille rajamine samas kahjustaks muid huve vähem," märkis kohus.
Kohus rõhutas ka, et planeeringu koostamisel on juhtiv roll kohalikul omavalitsusel sõltumata sellest, et planeering algatati konkreetse ettevõtja taotlusel ning et ettevõtja planeeringu koostamist rahastab.
Kohtu hinnangul ei võinud kohalik omavalitsus eriplaneeringu menetlust lõpetada pelgalt põhjusel, et AS Enefit Green ei näidanud üles valmidust oma soove vähendada ega avaldanud selgelt, milline on see minimaalne tulemus, millest ta veel huvitatud oleks.
"AS-il Enefit Green ei ole iseenesest õigust nõuda talle meelepärase planeeringulahenduse kehtestamist, küll aga saab ta nõuda, et tema huve mõistlikult kaalutaks ning et juba algatatud menetlust ei lõpetataks meelevaldsetelt ega enneaegselt," leidis kohus. Kohtu hinnangul eriplaneeringu menetluse lõpetamine seekord aga just nii toimus.
Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuht Lauri Ulm kommenteeris kohtuotsust, öeldes, et Lääne-Nigula vallas Risti lähistel on head liitumisvõimalused ja tuuleolud ning peaks jaguma ka piisavalt ruumi tuulepargi rajamiseks.
"Tuulepargile sobiva asukoha ja täpsete tuulikute arvu ja asukohtade leidmine on lahendatav eriplaneeringu menetluse käigus. Kohus nõustus meie hinnanguga, et omavalitsus on ennatlikult lõpetanud tuulepargi eriplaneeringu menetluse. Loodame, et saame peatselt jätkata koostööd Lääne-Nigula kogukonnaga ametlikus planeerimismenetluses," lisas Ulm.
Halduskohtu otsuse saab vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.
### Response:
Enefit Green sai Lääne-Nigula valla vastu tuulepargi asjas kohtuvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 6-punase mänguformaadis osales kokku 69 sportlast 29 erinevast riigist. Petrov näitas kogu turniiri vältel väga kõrgetasemelist mängu, sooritades enim üle 30-punktilisi seeriaid. Parimaks punktiseeriaks jäi Petrovil 64 punkti (maksimum on 75).
6-punase formaat erineb klassikalisest snuukrist selle poolest, et mängu alguses on 15 punase kuuli asemel laual kuus punast kuuli. Ülejäänud reeglid on samad.
Eesti Piljardiliidu esindaja Kristjan Kuusiku sõnul on kindlasti tegemist Eesti jaoks läbi aegade ühe parrma tulemusega, kuna snuukris ei ole Eesti varasemalt EM-kulda võitnud.
"Olgugi, et tegemist on 6-punase formaadiga, on meistritiitel väga võimas saavutus. Kõik klassikalises formaadis osalejad võtavad osa ka 6-punase formaadi EM-ist ja seda võita on äärmiselt keeruline," lausus Kuusik Eesti Piljardiliidu pressiteate vahendusel.
Reedel alustas Petrov võistlemist klassikalises formaadis, kus alistas P-grupis esimeses kohtumises ungarlase Laszlo Kovacsi 3:0. Klassikalise formaadi võitja tagab endale ühtlasi kaheaastase profiliiga pääsme, kus osalevad absoluutsed maailma tipud nagu Ronnie O'Sullivan, Mark Selby jpt. | Andres Petrov tuli snuukri väikse formaadi Euroopa meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
6-punase mänguformaadis osales kokku 69 sportlast 29 erinevast riigist. Petrov näitas kogu turniiri vältel väga kõrgetasemelist mängu, sooritades enim üle 30-punktilisi seeriaid. Parimaks punktiseeriaks jäi Petrovil 64 punkti (maksimum on 75).
6-punase formaat erineb klassikalisest snuukrist selle poolest, et mängu alguses on 15 punase kuuli asemel laual kuus punast kuuli. Ülejäänud reeglid on samad.
Eesti Piljardiliidu esindaja Kristjan Kuusiku sõnul on kindlasti tegemist Eesti jaoks läbi aegade ühe parrma tulemusega, kuna snuukris ei ole Eesti varasemalt EM-kulda võitnud.
"Olgugi, et tegemist on 6-punase formaadiga, on meistritiitel väga võimas saavutus. Kõik klassikalises formaadis osalejad võtavad osa ka 6-punase formaadi EM-ist ja seda võita on äärmiselt keeruline," lausus Kuusik Eesti Piljardiliidu pressiteate vahendusel.
Reedel alustas Petrov võistlemist klassikalises formaadis, kus alistas P-grupis esimeses kohtumises ungarlase Laszlo Kovacsi 3:0. Klassikalise formaadi võitja tagab endale ühtlasi kaheaastase profiliiga pääsme, kus osalevad absoluutsed maailma tipud nagu Ronnie O'Sullivan, Mark Selby jpt.
### Response:
Andres Petrov tuli snuukri väikse formaadi Euroopa meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ECDC märgib, et Saksamaalt, Eestist, Lätist, Leedust ja Rumeeniast pärit reisijate suhtes tuleks kohaldada rangemaid sisenemispiiranguid, kuna nendes riikides on tuvastatud nakatumiste arvu suurenemine, vahendas shengenvisainfo.com.
Samuti soovitab ECDC nendesse riikidesse mitte reisida.
ERR-ile kommenteeris teemat välisministeeriumi meedianõunik Kristina Ots.
Mida see tähendab Eesti kodanikele?
ECDC ei ole meie andmetel teinud ise otsest ettepanekut tõhusamaks kontrolliks meie kodanikele ja seda mõistet kuidagi enda poolt sisustanud. ECDC tehtud avaldustega saab huvi korral tutvuda nende veebilehel uudiste alajaotuse all.
Mida ECDC tegi, oli rutiinne riikide iganädalaste nakatumisnäitajate uuendamine ning Eesti ja ka teiste Balti riikide nakatumisnäitajate alusel paigutati meid kõige kõrgemasse tumepunasesse riskikategooriasse, kuhu kuuluvad riigid, mille nakatumisnäitaja on üle 500 uue juhtumi 100 000 inimese kohta keskmiselt ööpäevas viimase 14 päeva jooksul.
Niisugune kategoriseerimine tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu soovitusest nr 1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi Euroopa Liidus liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel.
Tumepunasesse kategooriasse paigutamine tähendab, et Eestist saabuvatelt mittevaktsineeritud ja -läbipõdenud reisijatelt soovitatakse teistel EL riikidel nüüd eneseisolatsiooni jäämist nõuda – eneseisolatsiooni periood on küll enamikus riikides kahe negatiivse tulemusega testi tegemisega lühendatav.
Samuti kehtib üleüldine soovitus võimalusel tumepunase kategooria riikidesse reisimist vältida. Mõlemad eelnimetatud tulenevad EL Nõukogu soovitusest 1475, mille kõige uuemas versioonis liikmesriigid viimati 14. juunil 2021 kokku leppisid. Kindlasti ei tähenda see seda, et EL-is automaatselt rakenduvad Eestist reisimisel rangemad piirangud. Segadus tekkis siin ilmselt sellest, et mõne meediaväljaande kajastus võimaldas neid tõlgendada kui eraldiseisvaid ECDC soovitusi.
Kas ECDC ettepanek on kohustuslik või soovituslik? Kas riigid otsustavad sellest juhindumise ise?
Nõukogu reisisoovitus on koostatud eesmärgiga, et liikmesriigid seda võimalikult palju järgiksid, ent on, nagu nimigi ütleb, soovitus. Seega jah, liikmesriigid võivad oma praktikas ette näha sellest mõnevõrra erinevaid reegleid, kuid see peaks olema tingitud põhjendatud vajadusest. Kuigi mõningaid erisusi on, siis liikmesriigid üldiselt ikkagi järgivad nõukogu soovitust – on nad ju EL tasandil selle tekstis ise kokku leppinud.
Igal juhul tulenevad reisimisega seotud meetmed iga liikmesriigi õigusest ja EL-i soovitused ei ole otsekohaldatavad, seega ka rangemate piirangute kehtestamine eeldab otsust riigitasandil. Soovitused näevad ette ka hädapidurimehhanismi olukordadeks, kui liikmesriigi või mõne selle piirkonna epidemioloogiline olukord kiiresti halveneb ja eelkõige kui seal hakkab laiemalt levima mõni SARS-CoV-2 murettekitav või uurimisalune variant. Hädapidurimehhanismi käivitamine on aluseks rangemate piirangute kehtestamisel ja sellest tuleb teavitata Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. Meile teadaolevalt Eesti suhtes ükski EL-i riik seda rakendanud ei ole.
Kas riigid võivad kehtestada ise lisaks karmimaid reisipiiranguid?
Võivad, kui tunnetavad selleks põhjendatud vajadust, seda jälgime nii meie kui ka peaksid kindlasti jälgima inimesed, kes reise planeerivad. Hea võimalus on hoida end kursis välisministeeriumi hallatava Reisi Targalt veebilehega, kus piirangud ja nõuded on riikide kaupa kajastatud, aga loomulikult tasub võimalusel uurida ka teisi infoallikaid. Liiga palju oma sihtkoha taustakontrolli on enne reisile minekut raske teha, iseäranis pandeemia kontekstis.
Kas võib juhtuda nii, et ka vaktsineeritutelt nõutakse piiril COVID-tõendile lisaks PCR-testi tõendit?
Nõukogu soovitus 1475 näeb ette vaktsineeritud inimeste vabastamise piirangutest üldise soovitusena, kuid hädapiduri mehhanismi rakendamisel tuleks nõuda ka vaktsineeritud ja läbipõdenud inimestelt testimist ja/või eneseisolatsiooni. Reeglina seda järgitakse, Euroopa Liidu digitõendi süsteemiga liitunud riikidest nõuab täna vaktsineeritud reisijatelt testi tegemist ainult Island. Aga ei ole välistatud, et nüüd, kus me oleme paigutatud tumepunasesse riskikategooriasse, võib ka meie vaktsineeritud reisijate suhtes testitõendi nõude kehtestada ka mõni muu riik.
Millist rolli kannavad ECDC nõuanded?
ECDC tegeleb andmetega, eelkõige statistika, nõustamise ja kommunikatsiooniga ja saab anda riikidele soovitusi, nende pädevuses ei ole reisipiirangute kehtestamine. Antud juhul kasutatakse nende kogutavaid ja avaldatavaid andmeid Euroopa Liidu Nõukogu soovituste rakendamiseks ja liikmesriigid saavad neid andmeid aluseks võtta otsuste tegemisel. | ECDC soovitab karmistada reisipiiranguid Balti riikide elanikele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ECDC märgib, et Saksamaalt, Eestist, Lätist, Leedust ja Rumeeniast pärit reisijate suhtes tuleks kohaldada rangemaid sisenemispiiranguid, kuna nendes riikides on tuvastatud nakatumiste arvu suurenemine, vahendas shengenvisainfo.com.
Samuti soovitab ECDC nendesse riikidesse mitte reisida.
ERR-ile kommenteeris teemat välisministeeriumi meedianõunik Kristina Ots.
Mida see tähendab Eesti kodanikele?
ECDC ei ole meie andmetel teinud ise otsest ettepanekut tõhusamaks kontrolliks meie kodanikele ja seda mõistet kuidagi enda poolt sisustanud. ECDC tehtud avaldustega saab huvi korral tutvuda nende veebilehel uudiste alajaotuse all.
Mida ECDC tegi, oli rutiinne riikide iganädalaste nakatumisnäitajate uuendamine ning Eesti ja ka teiste Balti riikide nakatumisnäitajate alusel paigutati meid kõige kõrgemasse tumepunasesse riskikategooriasse, kuhu kuuluvad riigid, mille nakatumisnäitaja on üle 500 uue juhtumi 100 000 inimese kohta keskmiselt ööpäevas viimase 14 päeva jooksul.
Niisugune kategoriseerimine tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu soovitusest nr 1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi Euroopa Liidus liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel.
Tumepunasesse kategooriasse paigutamine tähendab, et Eestist saabuvatelt mittevaktsineeritud ja -läbipõdenud reisijatelt soovitatakse teistel EL riikidel nüüd eneseisolatsiooni jäämist nõuda – eneseisolatsiooni periood on küll enamikus riikides kahe negatiivse tulemusega testi tegemisega lühendatav.
Samuti kehtib üleüldine soovitus võimalusel tumepunase kategooria riikidesse reisimist vältida. Mõlemad eelnimetatud tulenevad EL Nõukogu soovitusest 1475, mille kõige uuemas versioonis liikmesriigid viimati 14. juunil 2021 kokku leppisid. Kindlasti ei tähenda see seda, et EL-is automaatselt rakenduvad Eestist reisimisel rangemad piirangud. Segadus tekkis siin ilmselt sellest, et mõne meediaväljaande kajastus võimaldas neid tõlgendada kui eraldiseisvaid ECDC soovitusi.
Kas ECDC ettepanek on kohustuslik või soovituslik? Kas riigid otsustavad sellest juhindumise ise?
Nõukogu reisisoovitus on koostatud eesmärgiga, et liikmesriigid seda võimalikult palju järgiksid, ent on, nagu nimigi ütleb, soovitus. Seega jah, liikmesriigid võivad oma praktikas ette näha sellest mõnevõrra erinevaid reegleid, kuid see peaks olema tingitud põhjendatud vajadusest. Kuigi mõningaid erisusi on, siis liikmesriigid üldiselt ikkagi järgivad nõukogu soovitust – on nad ju EL tasandil selle tekstis ise kokku leppinud.
Igal juhul tulenevad reisimisega seotud meetmed iga liikmesriigi õigusest ja EL-i soovitused ei ole otsekohaldatavad, seega ka rangemate piirangute kehtestamine eeldab otsust riigitasandil. Soovitused näevad ette ka hädapidurimehhanismi olukordadeks, kui liikmesriigi või mõne selle piirkonna epidemioloogiline olukord kiiresti halveneb ja eelkõige kui seal hakkab laiemalt levima mõni SARS-CoV-2 murettekitav või uurimisalune variant. Hädapidurimehhanismi käivitamine on aluseks rangemate piirangute kehtestamisel ja sellest tuleb teavitata Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. Meile teadaolevalt Eesti suhtes ükski EL-i riik seda rakendanud ei ole.
Kas riigid võivad kehtestada ise lisaks karmimaid reisipiiranguid?
Võivad, kui tunnetavad selleks põhjendatud vajadust, seda jälgime nii meie kui ka peaksid kindlasti jälgima inimesed, kes reise planeerivad. Hea võimalus on hoida end kursis välisministeeriumi hallatava Reisi Targalt veebilehega, kus piirangud ja nõuded on riikide kaupa kajastatud, aga loomulikult tasub võimalusel uurida ka teisi infoallikaid. Liiga palju oma sihtkoha taustakontrolli on enne reisile minekut raske teha, iseäranis pandeemia kontekstis.
Kas võib juhtuda nii, et ka vaktsineeritutelt nõutakse piiril COVID-tõendile lisaks PCR-testi tõendit?
Nõukogu soovitus 1475 näeb ette vaktsineeritud inimeste vabastamise piirangutest üldise soovitusena, kuid hädapiduri mehhanismi rakendamisel tuleks nõuda ka vaktsineeritud ja läbipõdenud inimestelt testimist ja/või eneseisolatsiooni. Reeglina seda järgitakse, Euroopa Liidu digitõendi süsteemiga liitunud riikidest nõuab täna vaktsineeritud reisijatelt testi tegemist ainult Island. Aga ei ole välistatud, et nüüd, kus me oleme paigutatud tumepunasesse riskikategooriasse, võib ka meie vaktsineeritud reisijate suhtes testitõendi nõude kehtestada ka mõni muu riik.
Millist rolli kannavad ECDC nõuanded?
ECDC tegeleb andmetega, eelkõige statistika, nõustamise ja kommunikatsiooniga ja saab anda riikidele soovitusi, nende pädevuses ei ole reisipiirangute kehtestamine. Antud juhul kasutatakse nende kogutavaid ja avaldatavaid andmeid Euroopa Liidu Nõukogu soovituste rakendamiseks ja liikmesriigid saavad neid andmeid aluseks võtta otsuste tegemisel.
### Response:
ECDC soovitab karmistada reisipiiranguid Balti riikide elanikele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rajoonilt on seni ilmunud neli videomaterjaliga illustreeritud muusikapala: "Korrus kõrgemal" (M. Vaik), "Düün" (M. Vaik/K. Mägedi), "Adaptsioon" (M. Vaik) ja "Karjäärides on kevad" (K. Mägedi/M. Vaik).
Oma projekti stiili nimetavad Mägedi ja Vaik alternatiivseks vabastiiliks.
Kristel Mägedi on Eesti luuletaja, maalikunstnik, muusik ja näitleja. Mägedi on osalenud nii autori kui muusikuna ansambites, nagu Die Moritz, Faasinihe, Ööviiul, Alfonsis jt. Mägedil on ilmnud autoriplaat "Mitmeilmne".
Mait Vaik on Eesti kirjanik ja muusik, mitmete tuntud laulutekstide autor. Tema luulet on helindanud Sõpruse Puiestee, Vennaskond, Metro Luminal, Kosmikud jpt. Lisaks Rajoonile tegutseb ta ansamblis Sõpruse Puiestee. Kokku on helindatud umbes 150 Mait Vaigu lauluteksti või luuletust.
Kuula lugu "Korrus kõrgemal": | Mait Vaik ja Kristel Mägedi alustasid muusikaprojekti Rajoon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rajoonilt on seni ilmunud neli videomaterjaliga illustreeritud muusikapala: "Korrus kõrgemal" (M. Vaik), "Düün" (M. Vaik/K. Mägedi), "Adaptsioon" (M. Vaik) ja "Karjäärides on kevad" (K. Mägedi/M. Vaik).
Oma projekti stiili nimetavad Mägedi ja Vaik alternatiivseks vabastiiliks.
Kristel Mägedi on Eesti luuletaja, maalikunstnik, muusik ja näitleja. Mägedi on osalenud nii autori kui muusikuna ansambites, nagu Die Moritz, Faasinihe, Ööviiul, Alfonsis jt. Mägedil on ilmnud autoriplaat "Mitmeilmne".
Mait Vaik on Eesti kirjanik ja muusik, mitmete tuntud laulutekstide autor. Tema luulet on helindanud Sõpruse Puiestee, Vennaskond, Metro Luminal, Kosmikud jpt. Lisaks Rajoonile tegutseb ta ansamblis Sõpruse Puiestee. Kokku on helindatud umbes 150 Mait Vaigu lauluteksti või luuletust.
Kuula lugu "Korrus kõrgemal":
### Response:
Mait Vaik ja Kristel Mägedi alustasid muusikaprojekti Rajoon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamiltoni võistkonnakaaslane Valtteri Bottas oli kolmas (+0,410), edestades Red Bulli sõitjaid Sergio Perezit (+0,569) ja Max Verstappenit (+0,635). Kuues oli eelmisel etapil Sotšis napilt võiduta jäänud Lando Norris (McLaren; +0,721).
Seitse etappi enne hooaja lõppu juhib MM-sarja Hamilton 246,5 punktiga, aga Verstappen jääb vaid paari silma kaugusele. Kolmas on 151 punktiga Bottas. Võistkondlikult juhib Mercedes.
Our full classification from second practice!
Hamilton leads the way, but Leclerc isn't far behind #TurkishGP #F1 pic.twitter.com/cHEIUuxRNA
— Formula 1 (@F1) October 8, 2021 | Hamilton näitas parimat minekut ka teisel treeningul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamiltoni võistkonnakaaslane Valtteri Bottas oli kolmas (+0,410), edestades Red Bulli sõitjaid Sergio Perezit (+0,569) ja Max Verstappenit (+0,635). Kuues oli eelmisel etapil Sotšis napilt võiduta jäänud Lando Norris (McLaren; +0,721).
Seitse etappi enne hooaja lõppu juhib MM-sarja Hamilton 246,5 punktiga, aga Verstappen jääb vaid paari silma kaugusele. Kolmas on 151 punktiga Bottas. Võistkondlikult juhib Mercedes.
Our full classification from second practice!
Hamilton leads the way, but Leclerc isn't far behind #TurkishGP #F1 pic.twitter.com/cHEIUuxRNA
— Formula 1 (@F1) October 8, 2021
### Response:
Hamilton näitas parimat minekut ka teisel treeningul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aena pressiesindaja ütles Reutersile, et Tenerife saare põhjaosas asuv lennujaam on avatud ning lennukid saavad seal ohutult maanduda ja sealt õhku tõusta, kuid mitu lendu on tühistatud ning suunatud saare lõunaosas asuvasse lennujaama.
Kohalik lennufirma Binter Canarias teatas, et tühistas reedel Tenerife põhjaosa lennujaama teenindamise ning suunas lennud saare lõunaossa.
La Palma lennujaam jääb suletuks vähemalt laupäeval kella 13-ni. La Palma lennujaam oli ühe päeva vältel suletud ka 25. septembril, et töötajad saaksid lennuraja vulkaanituhast puhastada.
Vulkaan on juba rohkem kui kaks nädalat paisanud välja kuuma laavat, sundides tuhandeid elanikke piirkonnast evakueeruma.
Kümme aastat tagasi sulges Islandi vulkaani Eyjafjallajokulli paisatud tuhapilv suurema osa Euroopa õhuruumist ning lennufirmad kaotasid seetõttu miljardeid eurosid tulu. | La Palma vulkaani tuhapilv häirib lende naabersaarel Tenerifel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aena pressiesindaja ütles Reutersile, et Tenerife saare põhjaosas asuv lennujaam on avatud ning lennukid saavad seal ohutult maanduda ja sealt õhku tõusta, kuid mitu lendu on tühistatud ning suunatud saare lõunaosas asuvasse lennujaama.
Kohalik lennufirma Binter Canarias teatas, et tühistas reedel Tenerife põhjaosa lennujaama teenindamise ning suunas lennud saare lõunaossa.
La Palma lennujaam jääb suletuks vähemalt laupäeval kella 13-ni. La Palma lennujaam oli ühe päeva vältel suletud ka 25. septembril, et töötajad saaksid lennuraja vulkaanituhast puhastada.
Vulkaan on juba rohkem kui kaks nädalat paisanud välja kuuma laavat, sundides tuhandeid elanikke piirkonnast evakueeruma.
Kümme aastat tagasi sulges Islandi vulkaani Eyjafjallajokulli paisatud tuhapilv suurema osa Euroopa õhuruumist ning lennufirmad kaotasid seetõttu miljardeid eurosid tulu.
### Response:
La Palma vulkaani tuhapilv häirib lende naabersaarel Tenerifel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hyundai põhivõistkonna eest kihutavad Ott Tänak, Thierry Neuville ja Dani Sordo ning teise tiimi ehk Hyundai 2C Competitioni eest Oliver Solberg ja Solans, kes asendab hiljuti liiklusõnnetuses viga saanud prantslast Pierre-Louis Loubet'd.
29-aastase Solansi jaoks on tegemist debüüdiga WRC autos, kuid tegemist on mulluse Hispaania kruusarallide meistriga ja lisaks võitis ta 2017. aastal MM-sarjas Junior WRC tiitli.
Tänavusel hooajal on hispaanlane keskendunud Euroopa meistrivõistluste sarjale, kus hoiab praegu seitsmendat positsiooni. Parimana tuli ta avaetapil Poolas neljandaks.
Solansi kõrvale istub kogenud kaardilugeja Marc Marti, kes on MM-sarjas kihutanud näiteks Jesus Purase, Carlos Sainzi ja Dani Sordo autos.
Kataloonia MM-ralli peetakse 14.-17. oktoobrini. ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid sündmuste käiguga kursis ralliblogi vahendusel. | Hyundai tuleb Kataloonias starti lausa viie WRC autoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hyundai põhivõistkonna eest kihutavad Ott Tänak, Thierry Neuville ja Dani Sordo ning teise tiimi ehk Hyundai 2C Competitioni eest Oliver Solberg ja Solans, kes asendab hiljuti liiklusõnnetuses viga saanud prantslast Pierre-Louis Loubet'd.
29-aastase Solansi jaoks on tegemist debüüdiga WRC autos, kuid tegemist on mulluse Hispaania kruusarallide meistriga ja lisaks võitis ta 2017. aastal MM-sarjas Junior WRC tiitli.
Tänavusel hooajal on hispaanlane keskendunud Euroopa meistrivõistluste sarjale, kus hoiab praegu seitsmendat positsiooni. Parimana tuli ta avaetapil Poolas neljandaks.
Solansi kõrvale istub kogenud kaardilugeja Marc Marti, kes on MM-sarjas kihutanud näiteks Jesus Purase, Carlos Sainzi ja Dani Sordo autos.
Kataloonia MM-ralli peetakse 14.-17. oktoobrini. ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid sündmuste käiguga kursis ralliblogi vahendusel.
### Response:
Hyundai tuleb Kataloonias starti lausa viie WRC autoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moderna kaasasutaja ja tegevjuhi Noubar Afeyani varanduse väärtus on umbes 3,7 miljardit dollarit. Teise Moderna kaasasutaja Robert Langeri vara väärtus on umbes 3,5 miljardit dollarit, teatas Forbes.
Moderna teatas hiljuti, et eeldab oma COVID-19 vaktsiini müügist teenida vähemalt 19,2 miljardit dollarit.
Moderna aktsia hind on viimastel nädalatel langenud. Siiski alates 1. jaanuarist on Moderna aktsia väärtus tõusnud 190 protsenti.
Moderna väärtus on 120 miljardit dollarit. Ettevõtte on nüüd väärtuslikum kui näiteks USA tööstusfirma General Electric.
Investorid panustavad, et Moderna kasutab oma teadmisi mRNA vaktsiinide osas, et võidelda ka teiste haigustega.
Soome terviseamet teatas neljapäeval, et lõpetab Moderna COVID-19 vaktsiini manustamise noormeestele, tuues põhjuseks harvaesinevad kõrvalmõjud südamele.
Kolmapäeval teatasid sarnasest otsusest ka Rootsi, Norra ja Taani.
Rikkaim ameeriklane on Forbesi andmetel Amazoni asutaja Jeff Bezos. Tema varanduse väärtuseks on umbes 200 miljardit dollarit. | Moderna asutajad jõudsid Forbesi miljardäride edetabelisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moderna kaasasutaja ja tegevjuhi Noubar Afeyani varanduse väärtus on umbes 3,7 miljardit dollarit. Teise Moderna kaasasutaja Robert Langeri vara väärtus on umbes 3,5 miljardit dollarit, teatas Forbes.
Moderna teatas hiljuti, et eeldab oma COVID-19 vaktsiini müügist teenida vähemalt 19,2 miljardit dollarit.
Moderna aktsia hind on viimastel nädalatel langenud. Siiski alates 1. jaanuarist on Moderna aktsia väärtus tõusnud 190 protsenti.
Moderna väärtus on 120 miljardit dollarit. Ettevõtte on nüüd väärtuslikum kui näiteks USA tööstusfirma General Electric.
Investorid panustavad, et Moderna kasutab oma teadmisi mRNA vaktsiinide osas, et võidelda ka teiste haigustega.
Soome terviseamet teatas neljapäeval, et lõpetab Moderna COVID-19 vaktsiini manustamise noormeestele, tuues põhjuseks harvaesinevad kõrvalmõjud südamele.
Kolmapäeval teatasid sarnasest otsusest ka Rootsi, Norra ja Taani.
Rikkaim ameeriklane on Forbesi andmetel Amazoni asutaja Jeff Bezos. Tema varanduse väärtuseks on umbes 200 miljardit dollarit.
### Response:
Moderna asutajad jõudsid Forbesi miljardäride edetabelisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval lähevad Eesti lahtiste jäähoki meistrivõistluste raames omavahel vastamisi Paemurru Spordikooli ja HC Vipers. Kohtumine peetakse Narva jäähallis ja algab kell 16.30.
Laupäeval kell 18.10 kohtuvad Tallinnas, Haabersti jäähallis HC Panter ning Kohtla-Järve klubi SK Viru Sputnik.
Valitsev Eesti meister Välk 494 mängib võõrsil Läti meeskonna HC Kurbadsi vastu. Kohtumine algab kell 18.10. Pühapäeval peavad HC Kurbads ja Välk 494 korduskohtumise, mis algab kell 11.45.
Samuti mängib pühapäeval HC Panter HC Everesti vastu. Kohtumine algab kell 16.10.
Ühtlasi algab sel nädalavahetusel naiste jäähoki meistriliiga, kus sel hooajal mängib seitse klubi.
Laupäeval peetakse Tartu hooaja avamatš, kui vastamisi lähevad Hokiklubi Säde ja HC Grizzlyz. Kohtumine leiab aset Astri Arena treeninghallis algusega kell 16.30.
Laupäeval kell 18.00 võõrustab liiga uustulnuk HC Wolferines Tondiraba Jäähallis valitsevat meistrit HK Roosa Pantrit. | Nädalavahetusel mängib Välk 494 Lätis ja algab naiste jäähoki meistriliiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval lähevad Eesti lahtiste jäähoki meistrivõistluste raames omavahel vastamisi Paemurru Spordikooli ja HC Vipers. Kohtumine peetakse Narva jäähallis ja algab kell 16.30.
Laupäeval kell 18.10 kohtuvad Tallinnas, Haabersti jäähallis HC Panter ning Kohtla-Järve klubi SK Viru Sputnik.
Valitsev Eesti meister Välk 494 mängib võõrsil Läti meeskonna HC Kurbadsi vastu. Kohtumine algab kell 18.10. Pühapäeval peavad HC Kurbads ja Välk 494 korduskohtumise, mis algab kell 11.45.
Samuti mängib pühapäeval HC Panter HC Everesti vastu. Kohtumine algab kell 16.10.
Ühtlasi algab sel nädalavahetusel naiste jäähoki meistriliiga, kus sel hooajal mängib seitse klubi.
Laupäeval peetakse Tartu hooaja avamatš, kui vastamisi lähevad Hokiklubi Säde ja HC Grizzlyz. Kohtumine leiab aset Astri Arena treeninghallis algusega kell 16.30.
Laupäeval kell 18.00 võõrustab liiga uustulnuk HC Wolferines Tondiraba Jäähallis valitsevat meistrit HK Roosa Pantrit.
### Response:
Nädalavahetusel mängib Välk 494 Lätis ja algab naiste jäähoki meistriliiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse avamisel esitletakse Kuimeti ingliskeelset monograafiat "Compositions with Passing Time" (Lugemik, 2021). Kavas on vestlus, kus kunstnikuga ajab juttu Brüsselis elav kunstnik ja kirjastaja Lieven Lahaye.
Paul Kuimet osales Wielsi residentuuris 2018. aastal esimese Eesti kunstnikuna. Näitusel "Sidewalks and Desktops" on väljas teosed, mis tegelevad aja, ajalikkuse ja ruumiga, leides ootamatut ilu kõige argisemates hetkedes. Mitmed teosed olid väljas Kunstihoone näitusel "Lõputa lugu" (koos Mihkel Ilusaga, 2020).
Uue teosena on näitusel videoteos "Brooklyn Kitchen Still Life", mis jätkab kunstniku varasemat vaikelufilmide praktikat. Video keskendub vaikelule kui kunstiajalooliselt olulisele žanrile.
Monograafia "Compositions with Passing Time" tekstide autorid on Anthey Beuys, Piret Karro, Nico Anklam ja Chris Sharp, raamatu toimetaja on Laura Toots. Teose on kujundanud Indrek Sirkel ja välja andnud Lugemiku kirjastus. | Paul Kuimeti teosed jõuavad väljapanekule Brüsselis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse avamisel esitletakse Kuimeti ingliskeelset monograafiat "Compositions with Passing Time" (Lugemik, 2021). Kavas on vestlus, kus kunstnikuga ajab juttu Brüsselis elav kunstnik ja kirjastaja Lieven Lahaye.
Paul Kuimet osales Wielsi residentuuris 2018. aastal esimese Eesti kunstnikuna. Näitusel "Sidewalks and Desktops" on väljas teosed, mis tegelevad aja, ajalikkuse ja ruumiga, leides ootamatut ilu kõige argisemates hetkedes. Mitmed teosed olid väljas Kunstihoone näitusel "Lõputa lugu" (koos Mihkel Ilusaga, 2020).
Uue teosena on näitusel videoteos "Brooklyn Kitchen Still Life", mis jätkab kunstniku varasemat vaikelufilmide praktikat. Video keskendub vaikelule kui kunstiajalooliselt olulisele žanrile.
Monograafia "Compositions with Passing Time" tekstide autorid on Anthey Beuys, Piret Karro, Nico Anklam ja Chris Sharp, raamatu toimetaja on Laura Toots. Teose on kujundanud Indrek Sirkel ja välja andnud Lugemiku kirjastus.
### Response:
Paul Kuimeti teosed jõuavad väljapanekule Brüsselis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaunase Žalgiris on Euroliiga hooaega alustanud kaotustega Villeurbanne'i ASVEL-i ja Peterburi Zeniti vastu. Ühtlasi pole Žalgiris Leedu liigas veenvaid esitusi teinud. Kuigi klubi on võitnud kõik neli seni koduliigas peetud kohtumist, on mitmed võidud olnud Žalgirisele ebatavaliselt napid.
"Ilmselgelt ei mängi meeskond sellisel tasemel nagu me harjunud oleme," vahendab Žalgirise direktori Paulius Motiejunase kommentaare Euroleague.net.
"Paraku ei soovinud me rohkem aega raisata ja pidime kiirelt langetama otsuse. Täname treener Schillerit temapoolse töö ja pühendumuse eest," lisas Motiejunas.
Kaunase Žalgirise uueks peatreeneriks nimetati sloveen Jure Zdovc, kes viimati oli Prantsusmaa kõrgliigaklubi Metropolitans 92 peatreener. Samuti on Zdovc varasemalt juhendanud Kreeka klubi AEK-i, Sloveenia tippklubi Olimpija Petrolit ja ka Sloveenia rahvuskoondist.
Zalgiris has decided to cut ties with head coach Martin Schiller, with Jure Zdovc set to be his replacement.
: https://t.co/n7GFXsRTe7 pic.twitter.com/B1SlCpSudK
— BC Zalgiris Kaunas (@bczalgiris) October 8, 2021 | Kaunase Žalgiris vallandas Schilleri ja palkas uue peatreeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaunase Žalgiris on Euroliiga hooaega alustanud kaotustega Villeurbanne'i ASVEL-i ja Peterburi Zeniti vastu. Ühtlasi pole Žalgiris Leedu liigas veenvaid esitusi teinud. Kuigi klubi on võitnud kõik neli seni koduliigas peetud kohtumist, on mitmed võidud olnud Žalgirisele ebatavaliselt napid.
"Ilmselgelt ei mängi meeskond sellisel tasemel nagu me harjunud oleme," vahendab Žalgirise direktori Paulius Motiejunase kommentaare Euroleague.net.
"Paraku ei soovinud me rohkem aega raisata ja pidime kiirelt langetama otsuse. Täname treener Schillerit temapoolse töö ja pühendumuse eest," lisas Motiejunas.
Kaunase Žalgirise uueks peatreeneriks nimetati sloveen Jure Zdovc, kes viimati oli Prantsusmaa kõrgliigaklubi Metropolitans 92 peatreener. Samuti on Zdovc varasemalt juhendanud Kreeka klubi AEK-i, Sloveenia tippklubi Olimpija Petrolit ja ka Sloveenia rahvuskoondist.
Zalgiris has decided to cut ties with head coach Martin Schiller, with Jure Zdovc set to be his replacement.
: https://t.co/n7GFXsRTe7 pic.twitter.com/B1SlCpSudK
— BC Zalgiris Kaunas (@bczalgiris) October 8, 2021
### Response:
Kaunase Žalgiris vallandas Schilleri ja palkas uue peatreeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühe pere olukord kujunes keeruliseks, kui lasteaed pika aja vältel keeldus nende diabeedilast terveks päevaks vastu võtmast. Pere oli viimaks sunnitud abi otsima õiguskantslerilt, kelle sekkumise järel olukord normaliseerus ja lasteaed hakkas lapsele vajalikku tuge pakkuma.
Lasteaed ei taganud kahe aasta jooksul diabeeti põdevale lapsele võimalust kasutada lasteaiakohta nii, nagu seadus ette näeb.
Diabeeti põdev laps hakkas sõimes käima 2019. aasta augustis. Pere oli lasteaeda lapse erivajadusest teavitanud juba pool aastat varem, veebruaris. Uuesti tegi ta seda aprillis. Ometi ei olnud augustiks, mil laps lasteaeda läks, lasteaed mingeid ettevalmistusi selleks teinud ning väitis, et neil puudus lapse diagnoosi kohta igasugune info, sest suvel vahetusid nii lasteaia juhataja kui ka õppealajuhataja.
Lapsevanem tegi õpetajatele juhendi süsivesikute arvestamiseks ja insuliinipumba käsitsemiseks ning viis õpetajatele nädala algul menüü, milles märkis ära, kui palju süsivesikuid toit sisaldab ja milline näit on vaja pumpa sisestada. Õpetajate üldine koolitus diabeedi teemal toimus septembris, ent ometi sai lapsevanem pärast koolitust õppejuhilt kirja.
Selles seisis: "Kuna õpetajad ei ole saanud vastavat koolitust, siis on neil väga suur vastutus teie lapse tervise osas ning neil on õigus keelduda teda lasteaeda vastu võtmast. Teil on võimalus last lasteaiaga harjutada, kui lapsevanem on koos lapsega."
Niisiis pidi üks vanematest lapsega lasteaias kaasas käima ning laps ei saanud jääda lasteaeda kauemaks kui lõunani.
Oktoobri algul said õpetajad laste ja noorte diabeediühingult juba põhjalikuma koolituse. Sellegipoolest andis lasteaed ka pärast koolitusi jätkuvalt mõista, et laps võiks edaspidi käia lasteaias koos vanema või tugiisikuga.
Rühmas oli küll üks vastutav õpetaja, kes jälgis lapse tervisenäitajaid, kuid sellele vaatamata andsid lasteaiaõpetajad vanemale peaaegu iga päev tagasisidet, et neil on keeruline tema last jälgida, sest teised lapsed vajavad samuti tähelepanu. Lapsel lubati endiselt olla lasteaias vaid kuni lõunani, mitte kauem. Ühe õpetaja kohalolekul lubati isal hommikul lahkuda, teise õpetaja kohalolekul tohtis isa lahkuda pärast hommikusööki.
Õhtuni lubati lapsel lasteaeda jääda alles poole aasta pärast, veebruaris 2020. Ent õhtuti lapsele järele minnes kuulis ta õpetajatelt sageli, kui raske on neil tema lapsega hakkama saada.
Ent sellega polnud lugu veel läbi. Alates detsembrist 2020 kujunes välja olukord, mil ühe konkreetse õpetaja puudumisel paluti laps lasteaiast koju jätta. Sellest andis lasteaed teada kas eelmisel õhtul e-kirjaga või alles sama päeva hommikul telefonitsi.
Alul jättiski vanem lapse koju, kui kindlat õpetajat tööl ei olnud, kuid siis muutus see tema hinnangul liiga sagedaseks. Lasteaed ise väitis, et seda juhtus vaid kahel korral ning et rühma on suunatud vajadusel asendama õpetaja abi, kes on lapse erivajadusest teadlik.
Samuti tundus vanemale, et ka teised õpetajad saavad tema lapse jälgimise ja abistamisega hakkama. Ühel korral, kui ta oma lapse siiski lasteaeda viis, esitas lasteaia majandusjuhataja tema peale kaebuse lastekaitsetöötajale. Kaebuses oli öeldud, et vanem seab oma lapse elu ohtu, kui ta viib lapse lasteaeda sel päeval, kui konkreetset õpetajat tööl ei ole. Lapsevanem palus selle kohta lasteaialt kirjalikku selgitust, kuid ei saanud seda.
Vanema sõnul on ette tulnud ka olukordi, kus diabeediravi juhistest ei peetud kinni. Näiteks 2019. aasta lõpus, kui rühmas olid asendusõpetajad, ei peetud ühel korral arvestust süsivesikute üle ja lõunasöögil jäeti lapsele insuliin manustamata, mis tingis väga kõrge veresuhkru näidu. Lasteaia sõnutsi oli tegemist õpetajaabi veaga, mistõttu tööleping temaga lõpetati.
Alates 2020. aasta sügisest on lapsel olnud lasteaias kaasas spetsiaalne telefon, mille kaudu jõuab ta veresuhkru taseme näit vanemani, kes saab vajadusel õpetajat kohe suunata või talle nõu anda, kuidas tegutseda.
Nüüdseks on olukord paranenud, sest laps on läinud sõimest aeda ning osa õpetajaist on vahetunud. Ühel neist on kogemus diabeedilapse vajaduse toetamisega juba varasemast. Samuti võimaldas linn lapsele tugiisiku kaasamise lasteaeda. Perel lasteaiale enam pretensioone ei ole.
Õiguskantsler tõi siiski esile, et lasteaed peab lähtuma koolieelse lasteasutuse seadusest, mille järgi iga omavalitsus peab tagama kõigile, ka erivajadustega lastele võimaluse käia lasteaias ning pakkuma vajadusel lisatuge. Seda kõike peab võimaldama kohalik omavalitsus ning korraldama lasteaia juhataja.
Kuna vanem teavitas lasteaeda vajadusest piisavalt varakult ette, olnuks juhatajal aega ja võimalust teha ettepanek luua väiksema laste arvuga sobitusrühm, koolitada õpetajaid või paluda linnavalitsuselt lapsele tugiisikut. Lapse tervise ja individuaalsete vajadustega arvestamine kuulub lasteaia kohustuste hulka. Õpetajate ülesandeks on ka laste elu ja tervise eest hoolitsemine lasteaias, rühma õpetaja peab jälgima lapse terviseseisundit nii lasteaeda vastuvõtul kui seal viibimise ajal.
Kuigi seaduse järgi ei pea õpetajad üldjuhul andma lasteaias lapsele ravimeid, on erandiks siiski olukorrad, kus arst on lapse kroonilise terviserikke korral määranud lapsele ravimite manustamise, näiteks diabeedi korral. Siis võib anda lasteaias ravimeid arsti määratud annuses. Seda tehakse vanema vastutusel ja kokkuleppel lasteaia tervishoiutöötajaga või direktori määratud õpetajaga.
Vanem ei saanud jätta last üksinda lasteaeda pikka aega, vaatamata sellele, et seadus annab vanemale õiguse tuua laps lasteaeda ja viia sealt ära talle sobival ajal vastavalt lasteaia päevakavale. Õiguskantsler tõdes, et kuigi koolitust läbimata on mõistetav, kui rühma õpetajad ei julgenud lapse eest vastutust võtta, siis ei püüdnud lasteaed leida siiski muud paindlikku lahendust ega näidanud üles soovi teha perega koostööd selle nimel, et laps saaks võimalikult kiiresti ilma vanemata lasteaias käima hakata.
Ka pärast seda, kui õpetajad olid koolituse läbinud, said vanemad lasteaia personalist aru nii, et nad võivad oma lapse jätta lasteaeda vaid kuni lõunani ning vahel peavad olema lapsega lasteaias koos ka hommikusöögi ajal. Selline praktika ei ole aga kooskõlas lasteaia kohustustega arvestada lapse terviseseisundit ja toetada erivajadustega last.
Vanemad jätsid oma lapse lasteaeda kogu päevaks alles pärast viie kuu möödumist lasteaia algusest. Seega jättis lasteaia toonane direktor ka pärast probleemide ilmnemist välja selgitamata, millist tuge tuleks lapsele pakkuda, et lapse erivajadus ei takistaks lasteaias käimist.
Kui oli selge, et rühma õpetajad vajasid diabeedidiagnoosiga lapse toetamiseks lisaabi, oleks lasteaia juhtkond saanud pöörduda lapse elukohajärgse linnaosavalitsuse ja Tallinna haridusameti poole, et arutada, milline lahendus toetaks lapse lasteaias käimist: näiteks kas linnavalitsus saaks anda lapsele lasteaias käimiseks tugiisiku, kas oleks võimalik suurendada konkreetse rühma töötajate arvu, kas saaks moodustada sobitusrühma, kas piisaks töötajate koolitamisest või midagi muud.
Lasteaed aga eeldas, et lapsevanem korraldab tugiisiku teenuse ise. Õiguskantsler taunis seda. Esiteks ei pruugi diabeedidiagnoosiga laps seda üldse vajadagi, kui lasteaia personal on vajalikud oskused omandanud, teiseks aga pole selle korraldamine lapsevanema kohustus. Tugiisikuteenuse korraldamise kohustus on kohalikul omavalitsusel, juhul kui abivajadus ilmneb. Lapsevanem taotles seda lasteaia nõudel sotsiaalkindlustusametilt, ent sai eitava vastuse. Nimelt leidis amet, et lasteaia õpetajad on koolituse läbinud ja peaksid lapse toetamisega ise hakkama saama. Lasteaia juhataja oleks pidanud ise linnaosavalitsusele selgitama, miks nad tugiisikuteenust vajalikuks pidasid.
Samuti oli lasteaial läbi mõtlemata töökorraldus puhkudeks, kui rühma õpetajad näiteks koolitusel olid. Nii ei saa nende puudumine olla põhjendus, miks diabeeti põdev laps ei tohi sel päeval lasteaeda minna. Lasteaia juhtkonnal on aga oluline roll, et uute, vastutusrikaste ülesannetega harjumine, nagu diabeedilapse toetamine, õpetajatel õnnestuks.
Abivajajate hulk on suurenenud
Tallinna Haridusameti juht Andres Pajula ei ole selle konkreetse juhtumiga veel kursis ega soovi üksikjuhtumit kommenteerida, ent rõhutab, et kõik lapsed, kes abi vajavad, peavad seda ka saama.
"Kindlasti pole meile vastuvõetav, et me ei suuda üht või teist tuge pakkuda. Pigem otsime võimalusi ja püüame tuge pakkuda," ütles Pajula ERR-ile. "Kahetsusväärne, et olukord sellisele tasemele üldse jõudis."
Küll aga tõdes ta, et erivajadustega laste hulk on nii lasteaias kui ka koolis aasta-aastalt kasvanud, mis on ka linna haridusasutused täiesti uude olukorda asetanud. Kui varem olid linnas mõned toetuslasteaiad erivajadustega lastele, siis viimastel aastatel on loodud hoopis sobitus- ja tasandusrühmad juba pea kõigi lasteaedade juurde. Lasteaedade töötajaid on aga saadetud koolitustele, et neid lapsi oskuslikult toetada. Täienduskoolitus käib Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja TÜ Narva kolledži abiga, praeguseks on koolituse saanud 80 spetsialisti.
"Praegune olukord meid kindlasti ei rahulda, vajadus erispetsialistide järele on oluliselt suurem. Vaatame ka olemasolevad ressursid üle – kas näiteks mõned inimesed teevad tööd, mida nad võib-olla ei peaks tegema, vaid saaksid selle asemel hoopis tugiteenust osutada," ütleb Pajula, tuues näiteks, et kuigi diagnoosib ja ravi määrab arst, võib tabletti anda või süsti teha õde – selleks pole tingimata arsti vaja. Nii ka erivajadustega laste toetamisel – alati pole selleks erispetsialisti vaja, kui tavatöötaja välja koolitada.
"Või siis vahel on teenus küll osutatud, aga osutajad ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Igal juhul see on teema, mis on meil väga teravalt laual," kinnitas Pajula.
Kuna vajadus on kasvanud, on see süvendanud ka personalipõuda. See eeldab eriväljaõppega inimesi, keda pole aga kusagilt võtta.
Pajula näeks operatiivset lahendust aastase magistriõppe programmis, nii nagu lahendati haridustehnoloogide puudujääki. Just sellist võimalust on haridusministeeriumiga ka arutatud, viimati mõned päevad tagasi.
"Kuidas riik ja ülikoolid omavahel sellega suhestuvad, ei tea, aga seda kindlasti peab tegema, selles pole kahtlustki, et inimestele, kelle baasharidus võimaldab, võiks sellist jätkukoolitust teha, kus nad läbivad vastava programmi ja saavad magistrikutse. Meie saame anda üksnes täiendkoolituse läbimise paberid, aga kraadi mitte," ütles Pajula.
Oma toiduga lasteaeda minema ei pea
Lisaküsimus on eritoitu vajavates lastes. Mõne toit peab olema laktoosivaba, teisel on gluteenitalumatus. Haridusasutused peavad erimenüüga lastele seda võimaldama ega saa nõuda, et pere lapsele ise iga päev spetsiaalse toidu kaasa paneks.
"Oleme jõudnud kokkuleppele, et toitlustushangetega ikkagi tuleb haridusasutuste poolt see eritoit tagada. Enamik lasteaedu suudab erimenüüd täna ka pakkuda. Ei tohi lapsi ebavõrdselt kohelda, et üks tuleb oma toidukarbiga, teine aga saab kohapeal toitu," selgitas Pajula, tunnistades, et juhtumeid selle pinnalt on siiski ette tulnud. | Tallinna lasteaed keeldus diabeedilapsega tegelemast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühe pere olukord kujunes keeruliseks, kui lasteaed pika aja vältel keeldus nende diabeedilast terveks päevaks vastu võtmast. Pere oli viimaks sunnitud abi otsima õiguskantslerilt, kelle sekkumise järel olukord normaliseerus ja lasteaed hakkas lapsele vajalikku tuge pakkuma.
Lasteaed ei taganud kahe aasta jooksul diabeeti põdevale lapsele võimalust kasutada lasteaiakohta nii, nagu seadus ette näeb.
Diabeeti põdev laps hakkas sõimes käima 2019. aasta augustis. Pere oli lasteaeda lapse erivajadusest teavitanud juba pool aastat varem, veebruaris. Uuesti tegi ta seda aprillis. Ometi ei olnud augustiks, mil laps lasteaeda läks, lasteaed mingeid ettevalmistusi selleks teinud ning väitis, et neil puudus lapse diagnoosi kohta igasugune info, sest suvel vahetusid nii lasteaia juhataja kui ka õppealajuhataja.
Lapsevanem tegi õpetajatele juhendi süsivesikute arvestamiseks ja insuliinipumba käsitsemiseks ning viis õpetajatele nädala algul menüü, milles märkis ära, kui palju süsivesikuid toit sisaldab ja milline näit on vaja pumpa sisestada. Õpetajate üldine koolitus diabeedi teemal toimus septembris, ent ometi sai lapsevanem pärast koolitust õppejuhilt kirja.
Selles seisis: "Kuna õpetajad ei ole saanud vastavat koolitust, siis on neil väga suur vastutus teie lapse tervise osas ning neil on õigus keelduda teda lasteaeda vastu võtmast. Teil on võimalus last lasteaiaga harjutada, kui lapsevanem on koos lapsega."
Niisiis pidi üks vanematest lapsega lasteaias kaasas käima ning laps ei saanud jääda lasteaeda kauemaks kui lõunani.
Oktoobri algul said õpetajad laste ja noorte diabeediühingult juba põhjalikuma koolituse. Sellegipoolest andis lasteaed ka pärast koolitusi jätkuvalt mõista, et laps võiks edaspidi käia lasteaias koos vanema või tugiisikuga.
Rühmas oli küll üks vastutav õpetaja, kes jälgis lapse tervisenäitajaid, kuid sellele vaatamata andsid lasteaiaõpetajad vanemale peaaegu iga päev tagasisidet, et neil on keeruline tema last jälgida, sest teised lapsed vajavad samuti tähelepanu. Lapsel lubati endiselt olla lasteaias vaid kuni lõunani, mitte kauem. Ühe õpetaja kohalolekul lubati isal hommikul lahkuda, teise õpetaja kohalolekul tohtis isa lahkuda pärast hommikusööki.
Õhtuni lubati lapsel lasteaeda jääda alles poole aasta pärast, veebruaris 2020. Ent õhtuti lapsele järele minnes kuulis ta õpetajatelt sageli, kui raske on neil tema lapsega hakkama saada.
Ent sellega polnud lugu veel läbi. Alates detsembrist 2020 kujunes välja olukord, mil ühe konkreetse õpetaja puudumisel paluti laps lasteaiast koju jätta. Sellest andis lasteaed teada kas eelmisel õhtul e-kirjaga või alles sama päeva hommikul telefonitsi.
Alul jättiski vanem lapse koju, kui kindlat õpetajat tööl ei olnud, kuid siis muutus see tema hinnangul liiga sagedaseks. Lasteaed ise väitis, et seda juhtus vaid kahel korral ning et rühma on suunatud vajadusel asendama õpetaja abi, kes on lapse erivajadusest teadlik.
Samuti tundus vanemale, et ka teised õpetajad saavad tema lapse jälgimise ja abistamisega hakkama. Ühel korral, kui ta oma lapse siiski lasteaeda viis, esitas lasteaia majandusjuhataja tema peale kaebuse lastekaitsetöötajale. Kaebuses oli öeldud, et vanem seab oma lapse elu ohtu, kui ta viib lapse lasteaeda sel päeval, kui konkreetset õpetajat tööl ei ole. Lapsevanem palus selle kohta lasteaialt kirjalikku selgitust, kuid ei saanud seda.
Vanema sõnul on ette tulnud ka olukordi, kus diabeediravi juhistest ei peetud kinni. Näiteks 2019. aasta lõpus, kui rühmas olid asendusõpetajad, ei peetud ühel korral arvestust süsivesikute üle ja lõunasöögil jäeti lapsele insuliin manustamata, mis tingis väga kõrge veresuhkru näidu. Lasteaia sõnutsi oli tegemist õpetajaabi veaga, mistõttu tööleping temaga lõpetati.
Alates 2020. aasta sügisest on lapsel olnud lasteaias kaasas spetsiaalne telefon, mille kaudu jõuab ta veresuhkru taseme näit vanemani, kes saab vajadusel õpetajat kohe suunata või talle nõu anda, kuidas tegutseda.
Nüüdseks on olukord paranenud, sest laps on läinud sõimest aeda ning osa õpetajaist on vahetunud. Ühel neist on kogemus diabeedilapse vajaduse toetamisega juba varasemast. Samuti võimaldas linn lapsele tugiisiku kaasamise lasteaeda. Perel lasteaiale enam pretensioone ei ole.
Õiguskantsler tõi siiski esile, et lasteaed peab lähtuma koolieelse lasteasutuse seadusest, mille järgi iga omavalitsus peab tagama kõigile, ka erivajadustega lastele võimaluse käia lasteaias ning pakkuma vajadusel lisatuge. Seda kõike peab võimaldama kohalik omavalitsus ning korraldama lasteaia juhataja.
Kuna vanem teavitas lasteaeda vajadusest piisavalt varakult ette, olnuks juhatajal aega ja võimalust teha ettepanek luua väiksema laste arvuga sobitusrühm, koolitada õpetajaid või paluda linnavalitsuselt lapsele tugiisikut. Lapse tervise ja individuaalsete vajadustega arvestamine kuulub lasteaia kohustuste hulka. Õpetajate ülesandeks on ka laste elu ja tervise eest hoolitsemine lasteaias, rühma õpetaja peab jälgima lapse terviseseisundit nii lasteaeda vastuvõtul kui seal viibimise ajal.
Kuigi seaduse järgi ei pea õpetajad üldjuhul andma lasteaias lapsele ravimeid, on erandiks siiski olukorrad, kus arst on lapse kroonilise terviserikke korral määranud lapsele ravimite manustamise, näiteks diabeedi korral. Siis võib anda lasteaias ravimeid arsti määratud annuses. Seda tehakse vanema vastutusel ja kokkuleppel lasteaia tervishoiutöötajaga või direktori määratud õpetajaga.
Vanem ei saanud jätta last üksinda lasteaeda pikka aega, vaatamata sellele, et seadus annab vanemale õiguse tuua laps lasteaeda ja viia sealt ära talle sobival ajal vastavalt lasteaia päevakavale. Õiguskantsler tõdes, et kuigi koolitust läbimata on mõistetav, kui rühma õpetajad ei julgenud lapse eest vastutust võtta, siis ei püüdnud lasteaed leida siiski muud paindlikku lahendust ega näidanud üles soovi teha perega koostööd selle nimel, et laps saaks võimalikult kiiresti ilma vanemata lasteaias käima hakata.
Ka pärast seda, kui õpetajad olid koolituse läbinud, said vanemad lasteaia personalist aru nii, et nad võivad oma lapse jätta lasteaeda vaid kuni lõunani ning vahel peavad olema lapsega lasteaias koos ka hommikusöögi ajal. Selline praktika ei ole aga kooskõlas lasteaia kohustustega arvestada lapse terviseseisundit ja toetada erivajadustega last.
Vanemad jätsid oma lapse lasteaeda kogu päevaks alles pärast viie kuu möödumist lasteaia algusest. Seega jättis lasteaia toonane direktor ka pärast probleemide ilmnemist välja selgitamata, millist tuge tuleks lapsele pakkuda, et lapse erivajadus ei takistaks lasteaias käimist.
Kui oli selge, et rühma õpetajad vajasid diabeedidiagnoosiga lapse toetamiseks lisaabi, oleks lasteaia juhtkond saanud pöörduda lapse elukohajärgse linnaosavalitsuse ja Tallinna haridusameti poole, et arutada, milline lahendus toetaks lapse lasteaias käimist: näiteks kas linnavalitsus saaks anda lapsele lasteaias käimiseks tugiisiku, kas oleks võimalik suurendada konkreetse rühma töötajate arvu, kas saaks moodustada sobitusrühma, kas piisaks töötajate koolitamisest või midagi muud.
Lasteaed aga eeldas, et lapsevanem korraldab tugiisiku teenuse ise. Õiguskantsler taunis seda. Esiteks ei pruugi diabeedidiagnoosiga laps seda üldse vajadagi, kui lasteaia personal on vajalikud oskused omandanud, teiseks aga pole selle korraldamine lapsevanema kohustus. Tugiisikuteenuse korraldamise kohustus on kohalikul omavalitsusel, juhul kui abivajadus ilmneb. Lapsevanem taotles seda lasteaia nõudel sotsiaalkindlustusametilt, ent sai eitava vastuse. Nimelt leidis amet, et lasteaia õpetajad on koolituse läbinud ja peaksid lapse toetamisega ise hakkama saama. Lasteaia juhataja oleks pidanud ise linnaosavalitsusele selgitama, miks nad tugiisikuteenust vajalikuks pidasid.
Samuti oli lasteaial läbi mõtlemata töökorraldus puhkudeks, kui rühma õpetajad näiteks koolitusel olid. Nii ei saa nende puudumine olla põhjendus, miks diabeeti põdev laps ei tohi sel päeval lasteaeda minna. Lasteaia juhtkonnal on aga oluline roll, et uute, vastutusrikaste ülesannetega harjumine, nagu diabeedilapse toetamine, õpetajatel õnnestuks.
Abivajajate hulk on suurenenud
Tallinna Haridusameti juht Andres Pajula ei ole selle konkreetse juhtumiga veel kursis ega soovi üksikjuhtumit kommenteerida, ent rõhutab, et kõik lapsed, kes abi vajavad, peavad seda ka saama.
"Kindlasti pole meile vastuvõetav, et me ei suuda üht või teist tuge pakkuda. Pigem otsime võimalusi ja püüame tuge pakkuda," ütles Pajula ERR-ile. "Kahetsusväärne, et olukord sellisele tasemele üldse jõudis."
Küll aga tõdes ta, et erivajadustega laste hulk on nii lasteaias kui ka koolis aasta-aastalt kasvanud, mis on ka linna haridusasutused täiesti uude olukorda asetanud. Kui varem olid linnas mõned toetuslasteaiad erivajadustega lastele, siis viimastel aastatel on loodud hoopis sobitus- ja tasandusrühmad juba pea kõigi lasteaedade juurde. Lasteaedade töötajaid on aga saadetud koolitustele, et neid lapsi oskuslikult toetada. Täienduskoolitus käib Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja TÜ Narva kolledži abiga, praeguseks on koolituse saanud 80 spetsialisti.
"Praegune olukord meid kindlasti ei rahulda, vajadus erispetsialistide järele on oluliselt suurem. Vaatame ka olemasolevad ressursid üle – kas näiteks mõned inimesed teevad tööd, mida nad võib-olla ei peaks tegema, vaid saaksid selle asemel hoopis tugiteenust osutada," ütleb Pajula, tuues näiteks, et kuigi diagnoosib ja ravi määrab arst, võib tabletti anda või süsti teha õde – selleks pole tingimata arsti vaja. Nii ka erivajadustega laste toetamisel – alati pole selleks erispetsialisti vaja, kui tavatöötaja välja koolitada.
"Või siis vahel on teenus küll osutatud, aga osutajad ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Igal juhul see on teema, mis on meil väga teravalt laual," kinnitas Pajula.
Kuna vajadus on kasvanud, on see süvendanud ka personalipõuda. See eeldab eriväljaõppega inimesi, keda pole aga kusagilt võtta.
Pajula näeks operatiivset lahendust aastase magistriõppe programmis, nii nagu lahendati haridustehnoloogide puudujääki. Just sellist võimalust on haridusministeeriumiga ka arutatud, viimati mõned päevad tagasi.
"Kuidas riik ja ülikoolid omavahel sellega suhestuvad, ei tea, aga seda kindlasti peab tegema, selles pole kahtlustki, et inimestele, kelle baasharidus võimaldab, võiks sellist jätkukoolitust teha, kus nad läbivad vastava programmi ja saavad magistrikutse. Meie saame anda üksnes täiendkoolituse läbimise paberid, aga kraadi mitte," ütles Pajula.
Oma toiduga lasteaeda minema ei pea
Lisaküsimus on eritoitu vajavates lastes. Mõne toit peab olema laktoosivaba, teisel on gluteenitalumatus. Haridusasutused peavad erimenüüga lastele seda võimaldama ega saa nõuda, et pere lapsele ise iga päev spetsiaalse toidu kaasa paneks.
"Oleme jõudnud kokkuleppele, et toitlustushangetega ikkagi tuleb haridusasutuste poolt see eritoit tagada. Enamik lasteaedu suudab erimenüüd täna ka pakkuda. Ei tohi lapsi ebavõrdselt kohelda, et üks tuleb oma toidukarbiga, teine aga saab kohapeal toitu," selgitas Pajula, tunnistades, et juhtumeid selle pinnalt on siiski ette tulnud.
### Response:
Tallinna lasteaed keeldus diabeedilapsega tegelemast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 2000. aastast Eesti meistrivõistlustel osalenud Tallinna Selver on viimased 21 aastat peamiselt Audentese spordihoonet kasutanud koduväljakuna.
Koduse võrkpallihooaja suuremaid mänge ja euromänge on Tallinna Selver mänginud ka Kalevi spordihoones, ent uuest hooajast hakkab klubi mängima Sõle spordihoones, vahendab Võrkpall24.
"Me ei taha kellegagi sildu põletada. Nii kurb, kui see ka pole, taandub lõpuks kõik ühele lihtsale asjale ehk rahale," selgitas klubi tegevjuht Lauri Kasper muudatuse tausta.
"Oleme nüüdseks juba neli aastat Sõle spordihoones trenni teinud. Kord nädalas treenime ka Audenteses ja võib juhtuda, et peame seal ka tänavu veel mõne mängu, aga põhisaaliks saab Sõle," lisas Kasper.
Tallinna Selver alustas möödunud pühapäeval uut hooaega 1:3 kaotusega valitsevale Eesti meistrile Tartu Bigbankile.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Tallinna Selver hakkab mängima uues kodusaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 2000. aastast Eesti meistrivõistlustel osalenud Tallinna Selver on viimased 21 aastat peamiselt Audentese spordihoonet kasutanud koduväljakuna.
Koduse võrkpallihooaja suuremaid mänge ja euromänge on Tallinna Selver mänginud ka Kalevi spordihoones, ent uuest hooajast hakkab klubi mängima Sõle spordihoones, vahendab Võrkpall24.
"Me ei taha kellegagi sildu põletada. Nii kurb, kui see ka pole, taandub lõpuks kõik ühele lihtsale asjale ehk rahale," selgitas klubi tegevjuht Lauri Kasper muudatuse tausta.
"Oleme nüüdseks juba neli aastat Sõle spordihoones trenni teinud. Kord nädalas treenime ka Audenteses ja võib juhtuda, et peame seal ka tänavu veel mõne mängu, aga põhisaaliks saab Sõle," lisas Kasper.
Tallinna Selver alustas möödunud pühapäeval uut hooaega 1:3 kaotusega valitsevale Eesti meistrile Tartu Bigbankile.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Tallinna Selver hakkab mängima uues kodusaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie juubeliaasta jääb kauaks meelde. Esiteks oleme olnud tunnistajaks kultuurielu katkemisele – see on midagi, mida viimati kogeti teise maailmasõja ajal. Teisalt aga on kultuurirahvas kriisi järel ühtsem kui kunagi varem ning see kogemus on pannud paljusid mõistma, et kui kaotab kultuur, kaotab ka inimlikkus," rääkis Eesti Kontserdi juht Kertu Orro. "Seda suurem rõõm on pärast sellist aastat viimaks ometi sünnipäeva pidada. Tänan teid, kes te armastate Eesti muusikat ja muusikuid ning meid usaldate," lausus Orro.
Vaheldusrikka sünnipäevagala avab I osa Artur Lemba 1. sümfooniast, mis kõlas Estonia kontserdisaali avamisel 1913. aastal ja mida pole teadaolevalt rohkem Eestis esitatud. Kavas on ka Arvo Pärdi märgiline teos "Credo". Peale selle kuuleb veel Giovanni Bonato, Michael Praetoriuse ja Gia Kantšeli teoseid ning spetsiaalselt Eesti Kontserdi juubeliks seatud muusikalist kollaaži "Collage EK80", milles helilooja Tõnis Kõrvits on kokku sõlminud tosin eesti muusika märgilist teost, loodud 1941. aastast tänapäevani.
Pidulikul juubeligalal astuvad üles Eesti Rahvusmeeskoor, Hortus Musicus, suur oratooriumikoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Solistid on Iris Oja (metsosopran), Jaanika Kuusik (sopran) ja Marrit Gerretz-Traksmann (klaver), dirigeerivad Mikk Üleoja, Andres Mustonen ja Risto Joost. Kontserdi muusikakonsultant on Toomas Velmet, videokunstnik Taavi Varm. Galat juhib Johan Randvere.
Juubeligala järel on publik oodatud lõbusale jätkupeole "EK 80ndad" Estonia kontserdisaali kõrval asuvasse Tammsaare pargi klaaspaviljoni. Pidu vaatab tagasi Eesti Kontserdi eelkäija kuulsusrikkale tegevusele eelkõige estraadi ja džässi vallas. Esinevad Olav Ehala kvartett, Siim Aimla Funk Band ja solistid. Uue päeva esimesed öötunnid sisustab Tõnu Kõrvitsa disko. Õhtut juhib Rasmus Erismaa.
Koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga jõuavad Eesti Kontserdi juubelipidustused ka televisiooni ja raadiosse. Otseülekannet Estonia kontserdisaalist kuuleb Klassikaraadio vahendusel reedel kell 19, kontserdi salvestust näeb laupäeval, 9. oktoobril kell 22.30 ETV2-s. Reede õhtul kell 20 jõuab ETV eetrisse Eesti Kontserdi sünnipäevale pühendatud erisaade, mida juhivad Anu Välba ja Marko Reikop. | Eesti Kontsert tähistab pidulikult 80. sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie juubeliaasta jääb kauaks meelde. Esiteks oleme olnud tunnistajaks kultuurielu katkemisele – see on midagi, mida viimati kogeti teise maailmasõja ajal. Teisalt aga on kultuurirahvas kriisi järel ühtsem kui kunagi varem ning see kogemus on pannud paljusid mõistma, et kui kaotab kultuur, kaotab ka inimlikkus," rääkis Eesti Kontserdi juht Kertu Orro. "Seda suurem rõõm on pärast sellist aastat viimaks ometi sünnipäeva pidada. Tänan teid, kes te armastate Eesti muusikat ja muusikuid ning meid usaldate," lausus Orro.
Vaheldusrikka sünnipäevagala avab I osa Artur Lemba 1. sümfooniast, mis kõlas Estonia kontserdisaali avamisel 1913. aastal ja mida pole teadaolevalt rohkem Eestis esitatud. Kavas on ka Arvo Pärdi märgiline teos "Credo". Peale selle kuuleb veel Giovanni Bonato, Michael Praetoriuse ja Gia Kantšeli teoseid ning spetsiaalselt Eesti Kontserdi juubeliks seatud muusikalist kollaaži "Collage EK80", milles helilooja Tõnis Kõrvits on kokku sõlminud tosin eesti muusika märgilist teost, loodud 1941. aastast tänapäevani.
Pidulikul juubeligalal astuvad üles Eesti Rahvusmeeskoor, Hortus Musicus, suur oratooriumikoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Solistid on Iris Oja (metsosopran), Jaanika Kuusik (sopran) ja Marrit Gerretz-Traksmann (klaver), dirigeerivad Mikk Üleoja, Andres Mustonen ja Risto Joost. Kontserdi muusikakonsultant on Toomas Velmet, videokunstnik Taavi Varm. Galat juhib Johan Randvere.
Juubeligala järel on publik oodatud lõbusale jätkupeole "EK 80ndad" Estonia kontserdisaali kõrval asuvasse Tammsaare pargi klaaspaviljoni. Pidu vaatab tagasi Eesti Kontserdi eelkäija kuulsusrikkale tegevusele eelkõige estraadi ja džässi vallas. Esinevad Olav Ehala kvartett, Siim Aimla Funk Band ja solistid. Uue päeva esimesed öötunnid sisustab Tõnu Kõrvitsa disko. Õhtut juhib Rasmus Erismaa.
Koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga jõuavad Eesti Kontserdi juubelipidustused ka televisiooni ja raadiosse. Otseülekannet Estonia kontserdisaalist kuuleb Klassikaraadio vahendusel reedel kell 19, kontserdi salvestust näeb laupäeval, 9. oktoobril kell 22.30 ETV2-s. Reede õhtul kell 20 jõuab ETV eetrisse Eesti Kontserdi sünnipäevale pühendatud erisaade, mida juhivad Anu Välba ja Marko Reikop.
### Response:
Eesti Kontsert tähistab pidulikult 80. sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Balti liiga hooaja algus on möödunud Viljandi HC ja Põlva Serviti kontrolli all. Mõlemal klubil on viie mänguga täisedu ning napilt parem väravate vahe seab esikohale Viljandi.
Lähimal jälitajal Kaunase Granitas-Karysil on ühe enampeetud mängu juures kaheksa silma. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Raasiku/Mistra on kogunud neli ning SK Tapa kaks punkti.
Sel nädalavahetusel Põlvat ja Kehrat külastavad Ludza SK Latgols ja HK Ogre pole hooaega hiilgavalt alustanud. Vaid HK Ogrel on tabelis punkte, kui eelmisel pühapäeval alistati SK Tapa. Latgols on tänavu alla jäänud juba nii Viljandile, Raasikule kui ka Tapale.
"Lätlastega pole tõesti ammu vastakuti mindud. Mõlemal külalistiimil võib olla koosseisuprobleeme, aga ega meilgi pikk pink ole. Seega alahindama me päris kindlasti vastaseid ei lähe," rääkis Kehra peatreener Mart Raudsepp.
"Noored Alvar Soikka ja Mihkel Parm on Balti liigas juba platsile jooksnud, tõstsime esindusmeeskonda ka Kristofer Liedemanni. Tallinna Käsipalliakadeemiast on meiega liitunud Keret Kippari. Füüsiliselt on see tase noortele veel raske, aga rahvusvaheliste mängude õhku nuusutada ja mõned minutid saada jällegi kasulik," sõnas Raudsepp.
Leedus ootavad SK Tapat ja Viljandi HC-d külla kaks tugevat meeskonda. Kaunase Granitas-Karys valmistub eurosarja vastasseisuks Põlva Servitiga ning hoiab Balti liigas kolmandat kohta. Eelmisel pühapäeval alistati Leedu valitsev meister Vilniuse VHC Šviesa 22:21.
Mullu Balti liigas debüteerinud Tapa tegi Granitase vastu head esitused. Kodus alistati leedukad 28:27 ning võõrsil jäädi alla tulemusega 25:26. Tänavustel hooajaeelsetel turniiridel Põlvas ja Alytuses kohtus Tapa nelja erineva Leedu klubiga ning jäi võiduta.
Alytuse Varsa-Stronglasasil on liigatabelis küll kaks võitu ja neli kaotust, ent viimastest kolm on tulnud ühe- või kaheväravalisena. Mullu sai meeskond Balti liigas neljanda koha ja põhiturniiril alistati nii Viljandi kui ka Tapa, vastavalt 31:27 ja 25:20.
Eesti klubide mängud sel nädalavahetusel Balti liigas:
Laupäevased mängud:
14.00 Alytuse Varsa-Stronglasas – SK Tapa (Alytuses)
14.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Ludza SK Latgols (Kehras)
17.00 Kaunase Granitas-Karys – Viljandi HC (Kaunases)
18.00 Põlva Serviti – HK Ogre (Põlvas)
Pühapäevased mängud:
14.00 Alytuse Varsa-Stronglasas – Viljandi HC (Alytuses)
14.00 Kaunase Granitas-Karys – SK Tapa (Kaunases)
14.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – HK Ogre (Kehras)
16.00 Põlva Serviti – Ludza SK Latgols (Põlvas) | Käsipalli Balti liigas ootab Eesti klubisid ees tihe nädalavahetus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Balti liiga hooaja algus on möödunud Viljandi HC ja Põlva Serviti kontrolli all. Mõlemal klubil on viie mänguga täisedu ning napilt parem väravate vahe seab esikohale Viljandi.
Lähimal jälitajal Kaunase Granitas-Karysil on ühe enampeetud mängu juures kaheksa silma. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Raasiku/Mistra on kogunud neli ning SK Tapa kaks punkti.
Sel nädalavahetusel Põlvat ja Kehrat külastavad Ludza SK Latgols ja HK Ogre pole hooaega hiilgavalt alustanud. Vaid HK Ogrel on tabelis punkte, kui eelmisel pühapäeval alistati SK Tapa. Latgols on tänavu alla jäänud juba nii Viljandile, Raasikule kui ka Tapale.
"Lätlastega pole tõesti ammu vastakuti mindud. Mõlemal külalistiimil võib olla koosseisuprobleeme, aga ega meilgi pikk pink ole. Seega alahindama me päris kindlasti vastaseid ei lähe," rääkis Kehra peatreener Mart Raudsepp.
"Noored Alvar Soikka ja Mihkel Parm on Balti liigas juba platsile jooksnud, tõstsime esindusmeeskonda ka Kristofer Liedemanni. Tallinna Käsipalliakadeemiast on meiega liitunud Keret Kippari. Füüsiliselt on see tase noortele veel raske, aga rahvusvaheliste mängude õhku nuusutada ja mõned minutid saada jällegi kasulik," sõnas Raudsepp.
Leedus ootavad SK Tapat ja Viljandi HC-d külla kaks tugevat meeskonda. Kaunase Granitas-Karys valmistub eurosarja vastasseisuks Põlva Servitiga ning hoiab Balti liigas kolmandat kohta. Eelmisel pühapäeval alistati Leedu valitsev meister Vilniuse VHC Šviesa 22:21.
Mullu Balti liigas debüteerinud Tapa tegi Granitase vastu head esitused. Kodus alistati leedukad 28:27 ning võõrsil jäädi alla tulemusega 25:26. Tänavustel hooajaeelsetel turniiridel Põlvas ja Alytuses kohtus Tapa nelja erineva Leedu klubiga ning jäi võiduta.
Alytuse Varsa-Stronglasasil on liigatabelis küll kaks võitu ja neli kaotust, ent viimastest kolm on tulnud ühe- või kaheväravalisena. Mullu sai meeskond Balti liigas neljanda koha ja põhiturniiril alistati nii Viljandi kui ka Tapa, vastavalt 31:27 ja 25:20.
Eesti klubide mängud sel nädalavahetusel Balti liigas:
Laupäevased mängud:
14.00 Alytuse Varsa-Stronglasas – SK Tapa (Alytuses)
14.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Ludza SK Latgols (Kehras)
17.00 Kaunase Granitas-Karys – Viljandi HC (Kaunases)
18.00 Põlva Serviti – HK Ogre (Põlvas)
Pühapäevased mängud:
14.00 Alytuse Varsa-Stronglasas – Viljandi HC (Alytuses)
14.00 Kaunase Granitas-Karys – SK Tapa (Kaunases)
14.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – HK Ogre (Kehras)
16.00 Põlva Serviti – Ludza SK Latgols (Põlvas)
### Response:
Käsipalli Balti liigas ootab Eesti klubisid ees tihe nädalavahetus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailm ei tea siiani, kas rohkem kui kolm tuhat aastat tagasi Trooja sõda päriselt toimus või lõi selle müüdi pime laulik Homeros, kelle endagi reaalses olemasolus ei või kindel olla. Ometi on "Ilias" kandunud läbi aastatuhandete. XXI sajandi teisel aastakümnel pidas Kreeka päritolu rootsi kirjanik Theodor Kallifatides (sünd. 1938) oma kohuseks valada antiikne eepos kui "kõige mõjuvam sõjavastane luuleteos, mis kunagi on loodud" tänapäeva lugejale sobivasse vormi.
Theodor Kallifatideselt on varem eesti keeles ilmunud kolm teost: "Armastus" (LR, 1981, nr 34–35, tlk Anu Saluäär), "Uus maa minu akna taga" (LR, 2015, nr 7, tlk Ruth Laidmets) ja "Veel üks elu" (LR, 2018, nr 39–40, tlk Anu Saluäär).
Katkend
I
Ma olin viisteist aastat vana ja armunud oma õpetajasse. Oli 1945. aasta aprilli algus. Saksa sõjavägi oli minu küla okupeerinud alates 1941. aastast, nii nagu kogu Kreekat. Nendel aastatel kool ei töötanud. Kooli mõlemad õpetajad – üks neist oli minu isa – olid sakslased ära viinud ja asendajaid neile ei tulnud. Me ei teadnud, kas isa oli veel elus või juba surnud. Ema nuttis öösiti ja hoolitses päeval minu ja kodu eest. Olimegi ainult kahekesi, ema ja mina.
Vahetevahel andis üks pensionil olev advokaat ajaloo ja kreeka keele tunde. Mitte koolimajas, sest selle olid sakslased kasarmuks muutnud. Tulime mõnikord kokku tema kodus, aga sagedamini õhtu poole, pärast siestat, tema kohvikus kirikuplatsil, kui advokaat katsus endale uuesti eluvaimu sisse saada mitme tassi kohviga, mida ta jõi "raskelt, ilma mullita", see tähendab ilma suhkruta ja hästi segatult. Raske öelda, mida ta meile nendes tundides õpetas, aga kaardimängu saime küll käppa.
Õpetajapreili saabus ühel niisugusel õhtupoolikul bussiga Ateenast. Külavanem isiklikult võttis ta vastu. Naine oli noor, peenike nagu valguskiir, olgugi et pealaest jalatallani mustas. Ma armusin silmapilkselt, kõlagu see nii veidralt kui tahes. See oli meie uus õpetajanna. Hea märk. Elu pidi jälle normaalseks muutuma. Aga mitte kõikide jaoks. Minule tähendas see, et isa ei tule arvatavasti enam kunagi tagasi, ja ma valmistusin veel rohkemateks uneta öödeks, kui ema nuuksub kõrvaltoas.
Minu ainus lohutus oli Õpetajapreili. Ma ei saanud tema vaatamisest isu täis. Ta oli väike, tumedat verd, põlevate silmadega ja kaunite kätega, mida ta liigutas palju ja meeleldi. Ametlikult nimetasime teda Preiliks ja ebaametlikult Nõiaks, kuna küla kurjad ja peksukartlikud koerad lõpetasid teda nähes klähvimise. Muidu haukusid nad isegi omaenda varju peale.
Diagnoosi pani minu lapsepõlve mängukaaslane Dimitra.
"Ta on nõid," ütles ta.
Nagu öeldud, oli aasta 1945. Teine maailmasõda lähenes lõpule, Saksa sõjavägi taganes kõikidel rinnetel, aga meie ei teadnud sellest midagi ja külaelu jätkus nagu harilikult. Saksa sõdurid ei olnudki enam nii väga võõrad ja iga päevaga jäi neid aina vähemaks. Üks jagu neist sai surma võitluses partisanidega, teised saadeti ära idarindele.
Saksa kapteni loal peeti koolitunde nüüd koolimajas, mis asus külast natuke eemal. Sealt kõik algaski.
Oli päikeseline päev, aknad olid lahti, me nägime mänglevas tuules Saksa lippu kergelt lehvimas. Koolipreili seletas parajasti, et transitiivsed verbid nõuavad kreeka keeles genitiivi ja tõi näiteks rahvaliku laulukese "Varavalges perenaine rõõmsalt kodu korda teeb". "Kodu" pidi siin olema genitiivis.
"Tobe näide," porises Dimitra, kes polnud kunagi näinud oma ema varahommikul rõõmsana. Peale selle vihkas ta kõiki reegleid, eriti keelereegleid.
Ta nimetas neid "fantaasia käeraudadeks".
Õpetaja arvas teisiti. Tema esimene kohustus ja lõbu oli meile meie keelt õpetada.
"Kreeklane olla tähendab kreeka keelt osata," ütles ta.
Kui me lennukimürinat kuulsime, ei teinud see meile muret. Arvasime, et need on sakslased. Külas paiknes ajutine lennuväli, mille sakslased olid rajanud oma vedude jaoks, kui käis taplus Kreeta pärast. Nii minu vanaisa kui ka onu olid sunnitud seal töötama, nagu enamik meie küla mehi. Sedasama oleks pidanud tegema ka minu isa, aga tema istus kuskil vanglas, kui ta üldse veel elus oli.
Istusime klassiruumis, kui esimesed pommid langesid ja aknaklaasid klirisesid. Olime pigem uudishimulikud kui kohkunud ja tormasime välja, et näha, kuhu pommid olid kukkunud. Esimene ohver oli üks puukoormaga eesel. Eesli suur kõht oli lõhki ja ta vehkles kõigi nelja jalaga õhus, enne kui pikapeale suri.
Need ei olnud Saksa, vaid Inglise lennukid.
Järgmine pomm kukkus kooli primitiivse välikemmergu peale, junnid lendasid ümberringi nagu surnud hiired ja rotid. Õpetaja, kes oli meiega koos välja tulnud, hüüdis, et kui me ei taha surma saada, peame koopasse varju jooksma.
Me ei tahtnud surma saada. Koobas oli koolimajast paarsada meetrit eemal, jäärakus, mis küla läbi lõikas. See oli meile tuttav koht. Mängisime seal ikka sulisid ja võmme ja muid mänge, ja vahel luurasime armastajapaare, kes sinna peitu läksid.
Meie klassis oli kuus poissi ja üksainus tüdruk, Dimitra. Nii et kokku oli meid seitse. "Hea arv," ütles Õpetaja. "Jumal lõi maailma seitsme päevaga."
Niisiis olime kõik seitsmekesi koos Õpetajaga koopas. Seal oli kitsas, pime, niiske ja seal kubises lutikatest ja muudest mutukatest. Istusime tihedalt puntras. Ma istusin Dimitrale päris lähedal. Õpetaja istus meie vastu, koopa sissepääsu ette, väljast langes temale valgust ja ta nägi välja nagu üks külakiriku rangetest inglitest.
Pommid muudkui langesid. Kuulsime plahvatusi, lennukimürinat ja Saksa sireeni. Kiriku kellamees kasutas juhust ja lõi häirekella. Talle meeldis häiret anda ka enne sõda, kui suviti puhkesid orus iseeneslikud tulekahjud. Sellega sai tema elu nii-öelda mõtte, olgugi et ta lõpuks ise kurdiks jäi.
Õpetaja jäi rahulikuks ja ootas, kuni ärev sumin vaibus.
"Kuulge, see võib kesta tükk aega. Mul ei ole midagi selle vastu. Sellest ajast peale, kui ma ülikoolis õppisin, olen ma sellest unistanud. Et klass oleks ainult minu päralt. Siin koopas pole mitte midagi teha, mitte midagi näha. Oleme ainult teie ja mina."
Dimitral oli õigus. Õpetajanna oli nõid. Silmad harjusid hämarusega, me hakkasime üksteist nägema, ja me kõik nägime Õpetajat, kui ta seisis meie ees oma lühikeste varrukatega mustas kleidis ja tema ilusad valged käsivarred liikusid nagu kajaka tiivad.
"Kui mina teievanune olin ja käisin gümnaasiumis, tuli ühel päeval kooli üks vana mees ja luges meile valjusti ette "Iliast", millest te võib-olla kuulnud olete. See räägib sõjast, mida kreeklased ehk ahhailased, nagu neid tol ajal nimetati, pidasid Troojaga, mis oli üks linn teisel pool Egeuse merd. See vana mees, kes meie juurde tuli, oligi ameti poolest ettelugeja, rapsood. Ta sõitis ühest koolist teise, rääkis Homerosest, kes oli loonud "Iliase" ja "Odüsseia", ja luges mõne episoodi valjusti ette. Nii olevat teinud ka pime Homeros. Ta rändas linnast linna ja deklameeris oma luuletusi ja inimesed tulid majadest välja teda kuulama. Ma mõtlesin, et võiksin sedasama teha. Jutustan peast "Iliast", niikaua kui me siin istume. Ega meil suurt muud ju teha ei ole."
See oli tõsi. Meil polnud koopas suurt muud teha kui ennast lutikate ja teiste mutukate eest kaitsta.
"Millal see sõda oli?" küsis Dimitra.
"Mitte eile. Rohkem kui kolm tuhat aastat tagasi," vastas Õpetaja.
Dimitra ohkas.
"No on alles põnev."
Õpetaja ei solvunud. Tõesti ei tundunud eriti põnev. Aga meil polnud seal koopas suurt midagi teha ja Õpetaja hakkas jutustama:
Päike paistis ahhailaste laagri peale, nende meeled polnud aga sugugi päikeselised. Nende vastas kõrgusid Trooja võimsad, kaunid müürid. Varsti juba kümme aastat olid nad neid rünnanud. Palju häid mehi oli mõlemal poolel karmides lahingutes tapetud. Aga otsustav lahing oli pidamata.
Troojalased võitlesid oma elu nimel. Ahhailased oma au ja kuulsuse nimel. Need ei kaalunud võib-olla ühepalju. Vägi oli ära kurnatud, mehed igatsesid perekondade, kodu ja põldude järele. Koduigatsus ei ole vahest haigus, aga see kulutab inimest nagu mõni tõbi. Mehed jäid aina kõhnemaks, nende silmad vajusid auku, põsed samuti. Nad kaotasid hambaid ja nende suud kadusid vuntside alla, nende hingeõhk oleks võinud surnud madusid ellu äratada, neil oli vahetpidamata kõht kinni või lahti, ja juuksed jäid aina hõredamaks.
Nende omavaheline jutt muutus aina üksluisemaks ja labasemaks. Kui mõni pead sügas, leidus alati keegi, kes ütles, et eks seal sarved kasvavad. Nende naised olid üksi kodus ja kõik teadsid, mis võib juhtuda.
Mehed katsusid tuju üleval hoida, kuid nende õhtused laulud läksid aina kurvemaks. Ainult nende sõprussidemed olid aja jooksul tugevamaks muutunud. Nad kannatasid kõike üheskoos, ühe kilp kaitses ka teist. Ühe surm viis tihtipeale ka teise surmani. Nagu öeldud, oli kulunud ligi kümme aastat ja Trooja kaunilt ehitatud müürid olid osutunud vallutamatuks.
Troojalastel oli kõik hoopis teisiti. Nemad pöördusid pärast lahinguid tagasi oma perekondade juurde, naise ja laste juurde, ja nende naised ei olnud ilmaasjata tuntud oma kaunilt vöötatud pihtade poolest. Uhkelt ja sirge seljaga ootasid nad oma pikkades kleitides uksel, kui mehed koju tulid. Marmorvannidesse oli soojendatud mägiallikate vett. Naised pesid meestelt maha tolmu ja higi ja verepritsmed, mehi hellitati, suudeldi ja armastati. Niiviisi olid nad vastu pidanud piiramise kümme aastat ja nad oleksid suutnud vastu pidada veel kümme aastat.
Üks asi on võidelda kodus ja hoopis teine asi võidelda võõral maal. Küsimus ei olnud enam selles, kui kaua suudab Trooja vastu pidada ahhailaste piiramisele, vaid kui kaua suudavad piirajad piirata.
Teiste sõnadega, nende juht Agamemnon teadis, et midagi tuleb ette võtta. Aga ta ei teadnud, mida. Teda vaevas kahtlus, mida ta ei söandanud iseendalegi tunnistada. Igatahes oli ta kõik teised kuningad ja väejuhid oma telki kokku kutsunud.
Ka neil teistel oli kahtlusi. Igaühel olid oma põhjused. Nende hulgas oli vaevalt kedagi, kes ei olnud nende üheksa aasta jooksul üht või mitut häbiväärset tegu teinud. Selja tagant tapnud, vaeseid talupoegi riisunud, naisi ja lapsi röövinud.
Nende hinge laastas sügav kahtlus. Kas see sõda oli õiglane? Kas nad pidid Trooja verre uputama ainult sellepärast, et Paris, linna kuninga Priamose poeg, oli võrgutanud või röövinud Helena?
Helena oli muidugi kõige kaunim naine, kes kunagi oli olnud, teda peeti kaunimaks isegi armastusjumalannast Aphroditest. Sada üheksateistkümmend kosilast üle maailma oli tal kosjas käinud ja tema isa ei söandanud ühtegi neist välja valida, sest kartis, et sellest saab kõikide sõda kõigi vastu. Nii et ta jättis otsuse tegemise Helena hooleks ja nõudis samal ajal kõigilt kosilastelt lubadust, et ükskõik kelle abikaasaks Helena saab, peavad kõik teised teda kaitsma, ja kui keegi rööviks Helena tema kodust ja tema mehelt, peaksid kõik teised üheskoos sõtta minema, vallutama süüdlase linna ja tegema selle maatasa, olgu ta siis kreeklane või barbar.
Nii saabus see suur päev, kui Helena valis oma abikaasaks Sparta kuninga, laiaõlgse Menelaose. Tal oli käes varajastest kevadlilledest pärg, ta läks mehe juurde ja pani pärja tema heledatele juustele.
Sellest sai igas mõttes õnnestunud abielu.
Helena ja Menelaos elasid õnnelikult, neil oli seitse last, ja Helena läks iga päevaga aina kaunimaks. Räägiti, et suur kollane päevalill ja sinine sigur kummardasid tema ees, kui ta hilisel õhtupoolikul aias jalutas. Et linnud lõpetasid sädistamise. Et isegi Eurotase jõe virvendus jäi liikumatuks, nii et ta sai end peegeldada selle kristallselges vees.
Öeldakse, et saatanal on palju jalgu, kuid moiradel, saatusejumalannadel, on neid rohkem. Ühel päeval saabus Menelaosele külla Paris, Trooja kuninga Priamose poeg. Kaks kuningat olid omavahel tuttavad, nii et Parise vastuvõtmine oli päris loomulik. Ta rääkis, et tema laev on tormis kurikuulsa Malease neeme lähedal tõsiselt viga saanud ja et ta oli sunnitud laeva maha jätma.
Siis ei aimanud veel keegi, mis tagajärjed sellel külaskäigul on.
Õpetaja pidas vahet ja tõmbas sügavalt hinge, nagu oleks ta jutustamise ajal hinge kinni hoidnud. Ta läks koopasuule ja vaatas välja.
"On jälle rahulik. Nüüd võite koju minna. Jätkame homme."
Dimitra ja mina läksime seltsis kodu poole. Me olime koos üles kasvanud. Me olime "arsti" mänginud ja teineteise sootunnuseid uurinud. Me olime teineteise kõige vanemad sõbrad. Meist olid saanud justkui õde ja vend.
"Mis sa siis sellest Nõiast arvad?" küsis Dimitra.
Ma läksin natuke turri.
"Hääl on tal ilus."
Kirikuplatsil oli kõik jälle nagu ennegi. Saksa kapten ja külavanem jõid enne õhtusööki ouzo't. Samuti teised mehed. Nooremad naised jalutasid käevangus edasi-tagasi ja lasid ennast imetleda. Just nagu ei oleks midagi juhtunud. | Loe katkendit Theodor Kallifatidese teosest "Taplus Trooja pärast" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailm ei tea siiani, kas rohkem kui kolm tuhat aastat tagasi Trooja sõda päriselt toimus või lõi selle müüdi pime laulik Homeros, kelle endagi reaalses olemasolus ei või kindel olla. Ometi on "Ilias" kandunud läbi aastatuhandete. XXI sajandi teisel aastakümnel pidas Kreeka päritolu rootsi kirjanik Theodor Kallifatides (sünd. 1938) oma kohuseks valada antiikne eepos kui "kõige mõjuvam sõjavastane luuleteos, mis kunagi on loodud" tänapäeva lugejale sobivasse vormi.
Theodor Kallifatideselt on varem eesti keeles ilmunud kolm teost: "Armastus" (LR, 1981, nr 34–35, tlk Anu Saluäär), "Uus maa minu akna taga" (LR, 2015, nr 7, tlk Ruth Laidmets) ja "Veel üks elu" (LR, 2018, nr 39–40, tlk Anu Saluäär).
Katkend
I
Ma olin viisteist aastat vana ja armunud oma õpetajasse. Oli 1945. aasta aprilli algus. Saksa sõjavägi oli minu küla okupeerinud alates 1941. aastast, nii nagu kogu Kreekat. Nendel aastatel kool ei töötanud. Kooli mõlemad õpetajad – üks neist oli minu isa – olid sakslased ära viinud ja asendajaid neile ei tulnud. Me ei teadnud, kas isa oli veel elus või juba surnud. Ema nuttis öösiti ja hoolitses päeval minu ja kodu eest. Olimegi ainult kahekesi, ema ja mina.
Vahetevahel andis üks pensionil olev advokaat ajaloo ja kreeka keele tunde. Mitte koolimajas, sest selle olid sakslased kasarmuks muutnud. Tulime mõnikord kokku tema kodus, aga sagedamini õhtu poole, pärast siestat, tema kohvikus kirikuplatsil, kui advokaat katsus endale uuesti eluvaimu sisse saada mitme tassi kohviga, mida ta jõi "raskelt, ilma mullita", see tähendab ilma suhkruta ja hästi segatult. Raske öelda, mida ta meile nendes tundides õpetas, aga kaardimängu saime küll käppa.
Õpetajapreili saabus ühel niisugusel õhtupoolikul bussiga Ateenast. Külavanem isiklikult võttis ta vastu. Naine oli noor, peenike nagu valguskiir, olgugi et pealaest jalatallani mustas. Ma armusin silmapilkselt, kõlagu see nii veidralt kui tahes. See oli meie uus õpetajanna. Hea märk. Elu pidi jälle normaalseks muutuma. Aga mitte kõikide jaoks. Minule tähendas see, et isa ei tule arvatavasti enam kunagi tagasi, ja ma valmistusin veel rohkemateks uneta öödeks, kui ema nuuksub kõrvaltoas.
Minu ainus lohutus oli Õpetajapreili. Ma ei saanud tema vaatamisest isu täis. Ta oli väike, tumedat verd, põlevate silmadega ja kaunite kätega, mida ta liigutas palju ja meeleldi. Ametlikult nimetasime teda Preiliks ja ebaametlikult Nõiaks, kuna küla kurjad ja peksukartlikud koerad lõpetasid teda nähes klähvimise. Muidu haukusid nad isegi omaenda varju peale.
Diagnoosi pani minu lapsepõlve mängukaaslane Dimitra.
"Ta on nõid," ütles ta.
Nagu öeldud, oli aasta 1945. Teine maailmasõda lähenes lõpule, Saksa sõjavägi taganes kõikidel rinnetel, aga meie ei teadnud sellest midagi ja külaelu jätkus nagu harilikult. Saksa sõdurid ei olnudki enam nii väga võõrad ja iga päevaga jäi neid aina vähemaks. Üks jagu neist sai surma võitluses partisanidega, teised saadeti ära idarindele.
Saksa kapteni loal peeti koolitunde nüüd koolimajas, mis asus külast natuke eemal. Sealt kõik algaski.
Oli päikeseline päev, aknad olid lahti, me nägime mänglevas tuules Saksa lippu kergelt lehvimas. Koolipreili seletas parajasti, et transitiivsed verbid nõuavad kreeka keeles genitiivi ja tõi näiteks rahvaliku laulukese "Varavalges perenaine rõõmsalt kodu korda teeb". "Kodu" pidi siin olema genitiivis.
"Tobe näide," porises Dimitra, kes polnud kunagi näinud oma ema varahommikul rõõmsana. Peale selle vihkas ta kõiki reegleid, eriti keelereegleid.
Ta nimetas neid "fantaasia käeraudadeks".
Õpetaja arvas teisiti. Tema esimene kohustus ja lõbu oli meile meie keelt õpetada.
"Kreeklane olla tähendab kreeka keelt osata," ütles ta.
Kui me lennukimürinat kuulsime, ei teinud see meile muret. Arvasime, et need on sakslased. Külas paiknes ajutine lennuväli, mille sakslased olid rajanud oma vedude jaoks, kui käis taplus Kreeta pärast. Nii minu vanaisa kui ka onu olid sunnitud seal töötama, nagu enamik meie küla mehi. Sedasama oleks pidanud tegema ka minu isa, aga tema istus kuskil vanglas, kui ta üldse veel elus oli.
Istusime klassiruumis, kui esimesed pommid langesid ja aknaklaasid klirisesid. Olime pigem uudishimulikud kui kohkunud ja tormasime välja, et näha, kuhu pommid olid kukkunud. Esimene ohver oli üks puukoormaga eesel. Eesli suur kõht oli lõhki ja ta vehkles kõigi nelja jalaga õhus, enne kui pikapeale suri.
Need ei olnud Saksa, vaid Inglise lennukid.
Järgmine pomm kukkus kooli primitiivse välikemmergu peale, junnid lendasid ümberringi nagu surnud hiired ja rotid. Õpetaja, kes oli meiega koos välja tulnud, hüüdis, et kui me ei taha surma saada, peame koopasse varju jooksma.
Me ei tahtnud surma saada. Koobas oli koolimajast paarsada meetrit eemal, jäärakus, mis küla läbi lõikas. See oli meile tuttav koht. Mängisime seal ikka sulisid ja võmme ja muid mänge, ja vahel luurasime armastajapaare, kes sinna peitu läksid.
Meie klassis oli kuus poissi ja üksainus tüdruk, Dimitra. Nii et kokku oli meid seitse. "Hea arv," ütles Õpetaja. "Jumal lõi maailma seitsme päevaga."
Niisiis olime kõik seitsmekesi koos Õpetajaga koopas. Seal oli kitsas, pime, niiske ja seal kubises lutikatest ja muudest mutukatest. Istusime tihedalt puntras. Ma istusin Dimitrale päris lähedal. Õpetaja istus meie vastu, koopa sissepääsu ette, väljast langes temale valgust ja ta nägi välja nagu üks külakiriku rangetest inglitest.
Pommid muudkui langesid. Kuulsime plahvatusi, lennukimürinat ja Saksa sireeni. Kiriku kellamees kasutas juhust ja lõi häirekella. Talle meeldis häiret anda ka enne sõda, kui suviti puhkesid orus iseeneslikud tulekahjud. Sellega sai tema elu nii-öelda mõtte, olgugi et ta lõpuks ise kurdiks jäi.
Õpetaja jäi rahulikuks ja ootas, kuni ärev sumin vaibus.
"Kuulge, see võib kesta tükk aega. Mul ei ole midagi selle vastu. Sellest ajast peale, kui ma ülikoolis õppisin, olen ma sellest unistanud. Et klass oleks ainult minu päralt. Siin koopas pole mitte midagi teha, mitte midagi näha. Oleme ainult teie ja mina."
Dimitral oli õigus. Õpetajanna oli nõid. Silmad harjusid hämarusega, me hakkasime üksteist nägema, ja me kõik nägime Õpetajat, kui ta seisis meie ees oma lühikeste varrukatega mustas kleidis ja tema ilusad valged käsivarred liikusid nagu kajaka tiivad.
"Kui mina teievanune olin ja käisin gümnaasiumis, tuli ühel päeval kooli üks vana mees ja luges meile valjusti ette "Iliast", millest te võib-olla kuulnud olete. See räägib sõjast, mida kreeklased ehk ahhailased, nagu neid tol ajal nimetati, pidasid Troojaga, mis oli üks linn teisel pool Egeuse merd. See vana mees, kes meie juurde tuli, oligi ameti poolest ettelugeja, rapsood. Ta sõitis ühest koolist teise, rääkis Homerosest, kes oli loonud "Iliase" ja "Odüsseia", ja luges mõne episoodi valjusti ette. Nii olevat teinud ka pime Homeros. Ta rändas linnast linna ja deklameeris oma luuletusi ja inimesed tulid majadest välja teda kuulama. Ma mõtlesin, et võiksin sedasama teha. Jutustan peast "Iliast", niikaua kui me siin istume. Ega meil suurt muud ju teha ei ole."
See oli tõsi. Meil polnud koopas suurt muud teha kui ennast lutikate ja teiste mutukate eest kaitsta.
"Millal see sõda oli?" küsis Dimitra.
"Mitte eile. Rohkem kui kolm tuhat aastat tagasi," vastas Õpetaja.
Dimitra ohkas.
"No on alles põnev."
Õpetaja ei solvunud. Tõesti ei tundunud eriti põnev. Aga meil polnud seal koopas suurt midagi teha ja Õpetaja hakkas jutustama:
Päike paistis ahhailaste laagri peale, nende meeled polnud aga sugugi päikeselised. Nende vastas kõrgusid Trooja võimsad, kaunid müürid. Varsti juba kümme aastat olid nad neid rünnanud. Palju häid mehi oli mõlemal poolel karmides lahingutes tapetud. Aga otsustav lahing oli pidamata.
Troojalased võitlesid oma elu nimel. Ahhailased oma au ja kuulsuse nimel. Need ei kaalunud võib-olla ühepalju. Vägi oli ära kurnatud, mehed igatsesid perekondade, kodu ja põldude järele. Koduigatsus ei ole vahest haigus, aga see kulutab inimest nagu mõni tõbi. Mehed jäid aina kõhnemaks, nende silmad vajusid auku, põsed samuti. Nad kaotasid hambaid ja nende suud kadusid vuntside alla, nende hingeõhk oleks võinud surnud madusid ellu äratada, neil oli vahetpidamata kõht kinni või lahti, ja juuksed jäid aina hõredamaks.
Nende omavaheline jutt muutus aina üksluisemaks ja labasemaks. Kui mõni pead sügas, leidus alati keegi, kes ütles, et eks seal sarved kasvavad. Nende naised olid üksi kodus ja kõik teadsid, mis võib juhtuda.
Mehed katsusid tuju üleval hoida, kuid nende õhtused laulud läksid aina kurvemaks. Ainult nende sõprussidemed olid aja jooksul tugevamaks muutunud. Nad kannatasid kõike üheskoos, ühe kilp kaitses ka teist. Ühe surm viis tihtipeale ka teise surmani. Nagu öeldud, oli kulunud ligi kümme aastat ja Trooja kaunilt ehitatud müürid olid osutunud vallutamatuks.
Troojalastel oli kõik hoopis teisiti. Nemad pöördusid pärast lahinguid tagasi oma perekondade juurde, naise ja laste juurde, ja nende naised ei olnud ilmaasjata tuntud oma kaunilt vöötatud pihtade poolest. Uhkelt ja sirge seljaga ootasid nad oma pikkades kleitides uksel, kui mehed koju tulid. Marmorvannidesse oli soojendatud mägiallikate vett. Naised pesid meestelt maha tolmu ja higi ja verepritsmed, mehi hellitati, suudeldi ja armastati. Niiviisi olid nad vastu pidanud piiramise kümme aastat ja nad oleksid suutnud vastu pidada veel kümme aastat.
Üks asi on võidelda kodus ja hoopis teine asi võidelda võõral maal. Küsimus ei olnud enam selles, kui kaua suudab Trooja vastu pidada ahhailaste piiramisele, vaid kui kaua suudavad piirajad piirata.
Teiste sõnadega, nende juht Agamemnon teadis, et midagi tuleb ette võtta. Aga ta ei teadnud, mida. Teda vaevas kahtlus, mida ta ei söandanud iseendalegi tunnistada. Igatahes oli ta kõik teised kuningad ja väejuhid oma telki kokku kutsunud.
Ka neil teistel oli kahtlusi. Igaühel olid oma põhjused. Nende hulgas oli vaevalt kedagi, kes ei olnud nende üheksa aasta jooksul üht või mitut häbiväärset tegu teinud. Selja tagant tapnud, vaeseid talupoegi riisunud, naisi ja lapsi röövinud.
Nende hinge laastas sügav kahtlus. Kas see sõda oli õiglane? Kas nad pidid Trooja verre uputama ainult sellepärast, et Paris, linna kuninga Priamose poeg, oli võrgutanud või röövinud Helena?
Helena oli muidugi kõige kaunim naine, kes kunagi oli olnud, teda peeti kaunimaks isegi armastusjumalannast Aphroditest. Sada üheksateistkümmend kosilast üle maailma oli tal kosjas käinud ja tema isa ei söandanud ühtegi neist välja valida, sest kartis, et sellest saab kõikide sõda kõigi vastu. Nii et ta jättis otsuse tegemise Helena hooleks ja nõudis samal ajal kõigilt kosilastelt lubadust, et ükskõik kelle abikaasaks Helena saab, peavad kõik teised teda kaitsma, ja kui keegi rööviks Helena tema kodust ja tema mehelt, peaksid kõik teised üheskoos sõtta minema, vallutama süüdlase linna ja tegema selle maatasa, olgu ta siis kreeklane või barbar.
Nii saabus see suur päev, kui Helena valis oma abikaasaks Sparta kuninga, laiaõlgse Menelaose. Tal oli käes varajastest kevadlilledest pärg, ta läks mehe juurde ja pani pärja tema heledatele juustele.
Sellest sai igas mõttes õnnestunud abielu.
Helena ja Menelaos elasid õnnelikult, neil oli seitse last, ja Helena läks iga päevaga aina kaunimaks. Räägiti, et suur kollane päevalill ja sinine sigur kummardasid tema ees, kui ta hilisel õhtupoolikul aias jalutas. Et linnud lõpetasid sädistamise. Et isegi Eurotase jõe virvendus jäi liikumatuks, nii et ta sai end peegeldada selle kristallselges vees.
Öeldakse, et saatanal on palju jalgu, kuid moiradel, saatusejumalannadel, on neid rohkem. Ühel päeval saabus Menelaosele külla Paris, Trooja kuninga Priamose poeg. Kaks kuningat olid omavahel tuttavad, nii et Parise vastuvõtmine oli päris loomulik. Ta rääkis, et tema laev on tormis kurikuulsa Malease neeme lähedal tõsiselt viga saanud ja et ta oli sunnitud laeva maha jätma.
Siis ei aimanud veel keegi, mis tagajärjed sellel külaskäigul on.
Õpetaja pidas vahet ja tõmbas sügavalt hinge, nagu oleks ta jutustamise ajal hinge kinni hoidnud. Ta läks koopasuule ja vaatas välja.
"On jälle rahulik. Nüüd võite koju minna. Jätkame homme."
Dimitra ja mina läksime seltsis kodu poole. Me olime koos üles kasvanud. Me olime "arsti" mänginud ja teineteise sootunnuseid uurinud. Me olime teineteise kõige vanemad sõbrad. Meist olid saanud justkui õde ja vend.
"Mis sa siis sellest Nõiast arvad?" küsis Dimitra.
Ma läksin natuke turri.
"Hääl on tal ilus."
Kirikuplatsil oli kõik jälle nagu ennegi. Saksa kapten ja külavanem jõid enne õhtusööki ouzo't. Samuti teised mehed. Nooremad naised jalutasid käevangus edasi-tagasi ja lasid ennast imetleda. Just nagu ei oleks midagi juhtunud.
### Response:
Loe katkendit Theodor Kallifatidese teosest "Taplus Trooja pärast" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval kaotas Belgia koondis UEFA Rahvuste liiga poolfinaalis Prantsusmaale 2:3. Seejuures Belgia koondis juhtis kohtumist 2:0 kuni mängu 62. minutini.
Reedel selgus, et Belgia koondise talisman Eden Hazard sai taaskord vigastada. Kuigi vigastuse tõsidus ei ole veel teada, vigastas Hazard esialgsete andmete kohaselt oma reielihast ning läheb reedel uuringutele.
Viimased kaks aastat on 30-aastane ääreründaja pidevalt olnud kimpus vigastustega. Möödunud hooajal mängis Hazard Madridi Reali eest ainult 21-s kohtumises ja lõi kõigest neli väravat. | Eden Hazard sai jälle vigastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval kaotas Belgia koondis UEFA Rahvuste liiga poolfinaalis Prantsusmaale 2:3. Seejuures Belgia koondis juhtis kohtumist 2:0 kuni mängu 62. minutini.
Reedel selgus, et Belgia koondise talisman Eden Hazard sai taaskord vigastada. Kuigi vigastuse tõsidus ei ole veel teada, vigastas Hazard esialgsete andmete kohaselt oma reielihast ning läheb reedel uuringutele.
Viimased kaks aastat on 30-aastane ääreründaja pidevalt olnud kimpus vigastustega. Möödunud hooajal mängis Hazard Madridi Reali eest ainult 21-s kohtumises ja lõi kõigest neli väravat.
### Response:
Eden Hazard sai jälle vigastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas need muutused on tulnud, et jääda? Või läheme ühel hetkel tagasi vanade väärtushinnangute ja käitumismustrite juurde? Kas ja millistel tingimustel leiab aset tegelik tajunihe?
Põhjala tehases astub endale südamelähedase taju nihutava teemaga lavale 14 esinejat. Etteastete teemad ulatuvad keskkonnast ja linnaplaneerimisest kaunite kunstide ja söögitegemiseni.
Laupäevane üritus toimub nii eesti kui ka inglise keeles. Kes kohale tulla ei saa või ei soovi, võib üritusest otseülekande kaudu osa saada aadressil jupiter.err.ee/tedxtallinn. Ülekanne kestab 11-18.
Esimene Eesti TEDx konverents toimus 2009. aasta novembris. TEDx on TED rahvusvaheliste konverentside n-ö rohujuure-tasandi formaat ning lähtub TEDi põhimõttest "Ideed, mis väärivad jagamist". | TEDxTallinna on võimalik otseülekandes jälgida Jupiteri vahendusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas need muutused on tulnud, et jääda? Või läheme ühel hetkel tagasi vanade väärtushinnangute ja käitumismustrite juurde? Kas ja millistel tingimustel leiab aset tegelik tajunihe?
Põhjala tehases astub endale südamelähedase taju nihutava teemaga lavale 14 esinejat. Etteastete teemad ulatuvad keskkonnast ja linnaplaneerimisest kaunite kunstide ja söögitegemiseni.
Laupäevane üritus toimub nii eesti kui ka inglise keeles. Kes kohale tulla ei saa või ei soovi, võib üritusest otseülekande kaudu osa saada aadressil jupiter.err.ee/tedxtallinn. Ülekanne kestab 11-18.
Esimene Eesti TEDx konverents toimus 2009. aasta novembris. TEDx on TED rahvusvaheliste konverentside n-ö rohujuure-tasandi formaat ning lähtub TEDi põhimõttest "Ideed, mis väärivad jagamist".
### Response:
TEDxTallinna on võimalik otseülekandes jälgida Jupiteri vahendusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal osaleb meistrivõistlustel neli meeskonda. Sparta Team Automaailm, Jõgeva SK Tähe/Olivia, Eesti Maaülikool ja Eesti U-19 koondis.
Avamäng peetakse reedel kell 19.00, kui omavahel lähevad vastamisi Sparta Team Automaailm ja U-19 koondis. Augustis peetud juunioride MM-finaaliturniiril saavutas Eesti U-19 koondis kümnenda koha.
Laupäeval kohtuvad omavahel Jõgeva SK Tähe/Olivia ja Eesti Maaülikool.
Sel hooajal mängib Eesti saalihoki teises liigas kaksteist meeskonda. Teise liiga klubid on Sparta Team Automaailm II, Jõgeva SK Tähe/Olivia II, Viimsi Kepp, Bändidos, Sinimäe, Viskoosa, SHK Drinkgeld, Start Ehitus/ Tartu Vald, Valga Välk, Spordipalavik, Pärnu Bullet ja Eesti Maaülikool II.
Kui eelmisel hooajal mängiti meistri selgitamiseks ühises liigas kaheksa meeskonna vahel, siis sel aastal on meeskonnad jagatud kahte rühma, et vältida suuri tasemevahesid ja pidada tasavägiseid kohtumisi.
Naiste meistriliigas osaleb sel hooajal kolm naiskonda. Eesti Maaülikool, Sparta ja TVSK-Jäneda. Pühapäeval võõrustab Eesti Maaülikooli naiskond Sparta naiskonda. | Algavad Eesti meistrivõistlused saalihokis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal osaleb meistrivõistlustel neli meeskonda. Sparta Team Automaailm, Jõgeva SK Tähe/Olivia, Eesti Maaülikool ja Eesti U-19 koondis.
Avamäng peetakse reedel kell 19.00, kui omavahel lähevad vastamisi Sparta Team Automaailm ja U-19 koondis. Augustis peetud juunioride MM-finaaliturniiril saavutas Eesti U-19 koondis kümnenda koha.
Laupäeval kohtuvad omavahel Jõgeva SK Tähe/Olivia ja Eesti Maaülikool.
Sel hooajal mängib Eesti saalihoki teises liigas kaksteist meeskonda. Teise liiga klubid on Sparta Team Automaailm II, Jõgeva SK Tähe/Olivia II, Viimsi Kepp, Bändidos, Sinimäe, Viskoosa, SHK Drinkgeld, Start Ehitus/ Tartu Vald, Valga Välk, Spordipalavik, Pärnu Bullet ja Eesti Maaülikool II.
Kui eelmisel hooajal mängiti meistri selgitamiseks ühises liigas kaheksa meeskonna vahel, siis sel aastal on meeskonnad jagatud kahte rühma, et vältida suuri tasemevahesid ja pidada tasavägiseid kohtumisi.
Naiste meistriliigas osaleb sel hooajal kolm naiskonda. Eesti Maaülikool, Sparta ja TVSK-Jäneda. Pühapäeval võõrustab Eesti Maaülikooli naiskond Sparta naiskonda.
### Response:
Algavad Eesti meistrivõistlused saalihokis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmakordselt teevad koostööd Baltimaade professionaalsed koorid – Leedu riiklik koor Vilnius, Läti riiklik segakoor Latvija ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Koorid esinevad hooaja jooksul Balti riikide pealinnades kokku kuue kontserdiga, et tutvustada oma koorikultuuri ja pakkuda kuulamiseks paremikku oma heliloojate loomingust koos klassikaga maailma muusikaliteratuurist.
SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori sihtasutuse juhatuse liikme Esper Linnamägi sõnul tuli initsiatiiv kaks aastat tagasi Vilniuse koorilt, millega Latvija ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor liitusid. "Oleme varem teinud küll koostööd Läti Raadio kooriga ja Riga Sinfoniettaga, kuid Baltimaade muusikute ühine ettevõtmine nii suures mahus on esmakordne."
"Kuna meil on ajaloos mitmeid puutepunkte, soovisime tähistada koos 30. aastapäeva meie riikide taasiseseisvumisest. See koostöö annab hea võimaluse tutvuda üksteise rikkaliku muusikapärandiga ning võtta osa eri riikide kultuurielust," lisas Linnamägi.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor annab selle koostöö raames kontserdi Tõnu Kaljuste juhatusel täna, 8. oktoobril XI rahvusvahelisel Püha Jaakobuse festivalil Vilniuses, kus esitatakse Arvo Pärdi ja Maurice Duruflé teoseid, kaasa teeb Kadri Toomoja orelil.
28.oktoobril tuleb Eestisse külla Leedu esinduskoor Vilnius, kes pakub mitmekülgse ülevaate Leedu koorimuusikast, mida Eestis saab harva kuulda. Peadirigendi Artūras Dambrauskase juhatusel kõlavad kavas "Õhtuserenaad" nii ilmalik kui vaimulik muusika nende hinnatud heliloojatelt, nagu Vaclovas Augustinas, Vytautas Miškinis, Donatas Zakaras jt. Leedu heliloomingule sekundeerivad maailmanimede, Arvo Pärdi ja Alfred Schnittke teosed. | Baltimaade koorid tähistavad taasiseseisvumise 30. aastapäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmakordselt teevad koostööd Baltimaade professionaalsed koorid – Leedu riiklik koor Vilnius, Läti riiklik segakoor Latvija ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Koorid esinevad hooaja jooksul Balti riikide pealinnades kokku kuue kontserdiga, et tutvustada oma koorikultuuri ja pakkuda kuulamiseks paremikku oma heliloojate loomingust koos klassikaga maailma muusikaliteratuurist.
SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori sihtasutuse juhatuse liikme Esper Linnamägi sõnul tuli initsiatiiv kaks aastat tagasi Vilniuse koorilt, millega Latvija ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor liitusid. "Oleme varem teinud küll koostööd Läti Raadio kooriga ja Riga Sinfoniettaga, kuid Baltimaade muusikute ühine ettevõtmine nii suures mahus on esmakordne."
"Kuna meil on ajaloos mitmeid puutepunkte, soovisime tähistada koos 30. aastapäeva meie riikide taasiseseisvumisest. See koostöö annab hea võimaluse tutvuda üksteise rikkaliku muusikapärandiga ning võtta osa eri riikide kultuurielust," lisas Linnamägi.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor annab selle koostöö raames kontserdi Tõnu Kaljuste juhatusel täna, 8. oktoobril XI rahvusvahelisel Püha Jaakobuse festivalil Vilniuses, kus esitatakse Arvo Pärdi ja Maurice Duruflé teoseid, kaasa teeb Kadri Toomoja orelil.
28.oktoobril tuleb Eestisse külla Leedu esinduskoor Vilnius, kes pakub mitmekülgse ülevaate Leedu koorimuusikast, mida Eestis saab harva kuulda. Peadirigendi Artūras Dambrauskase juhatusel kõlavad kavas "Õhtuserenaad" nii ilmalik kui vaimulik muusika nende hinnatud heliloojatelt, nagu Vaclovas Augustinas, Vytautas Miškinis, Donatas Zakaras jt. Leedu heliloomingule sekundeerivad maailmanimede, Arvo Pärdi ja Alfred Schnittke teosed.
### Response:
Baltimaade koorid tähistavad taasiseseisvumise 30. aastapäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tederi sõnul ehitus praegu käib ning arendus valmib etappide kaupa. Esimene etapp valmis eelmise aasta keskpaigas ning seal on suurimaks rentnikuks Citybox hotell. Tederi sõnul kolib suur osa üürnikest sisse 2022. aasta esimeses kvartalis.
"Järgmisena valmib kinnistu teises otsas olev hoone, kuhu tulevad peaasjalikult büroopinnad, seal käivad aktiivselt fassaaditööd, aasta lõpuks on eesmärk saada nii-öelda karp kinni. Valmis peaks hoone saama jämedalt jaanipäevaks 2022," lausus Teder.
Porto Franco arenduse suurim ehitis, mis asub kinnistu keskel, valmib 2023. aastal, lisas Teder.
Tederi sõnul ei ole praegu hirmu, et arenduse valmides pole enam piisavalt kaupmehi, kes Porto Francosse tahaks oma poed tuua. Samas jälgitakse turul toimuvat.
"Oleme oma kontseptsiooni kriitilise pilguga üle vaadanud. Porto Franco on kavandatud nii, et on üsna kerge kiiresti reageerida ja pindade funktsioone muuta. Me ei ole küll kohalike ja rahvusvaheliste kaupmeestega suhtluses olles täheldanud, et oleks vähenenud huvi COVID-i järgse kvaliteetse kaubanduspinna järele ja me ei näe vajadust kaubanduse mahtu oluliselt kärpida. Teatud mõttes klassikaline kaubandus võib asenduda teenustega, osakaalud võivad natuke muutuda. Aga seda, et kaubanduspindadele kortereid rajaksime, seda ei tule;" rääkis Teder.
Teder jättis vastamata küsimusele, kas üheks ankurrentnikuks kavandatud Prisma ikka avab seal kaupluse. "Me oleme olnud üürnikega suhtluses, ja kui on tarvis, oleme teinud pikendusi ja muudatusi. Üürilepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklauslit ja ühegi üürilepingu üksikasju me eraldiseisvalt ei kommenteeri," ütles ta.
Tederi sõnul on kevadiste sündmuste järel olnud projekti edasiviimine olnud keerulisem, kuid variandid, millise finantseerimislahendusega arendus valmis ehitatakse, on tema sõnul olemas. | Porto Franco arendus valmib lõplikult 2023. aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tederi sõnul ehitus praegu käib ning arendus valmib etappide kaupa. Esimene etapp valmis eelmise aasta keskpaigas ning seal on suurimaks rentnikuks Citybox hotell. Tederi sõnul kolib suur osa üürnikest sisse 2022. aasta esimeses kvartalis.
"Järgmisena valmib kinnistu teises otsas olev hoone, kuhu tulevad peaasjalikult büroopinnad, seal käivad aktiivselt fassaaditööd, aasta lõpuks on eesmärk saada nii-öelda karp kinni. Valmis peaks hoone saama jämedalt jaanipäevaks 2022," lausus Teder.
Porto Franco arenduse suurim ehitis, mis asub kinnistu keskel, valmib 2023. aastal, lisas Teder.
Tederi sõnul ei ole praegu hirmu, et arenduse valmides pole enam piisavalt kaupmehi, kes Porto Francosse tahaks oma poed tuua. Samas jälgitakse turul toimuvat.
"Oleme oma kontseptsiooni kriitilise pilguga üle vaadanud. Porto Franco on kavandatud nii, et on üsna kerge kiiresti reageerida ja pindade funktsioone muuta. Me ei ole küll kohalike ja rahvusvaheliste kaupmeestega suhtluses olles täheldanud, et oleks vähenenud huvi COVID-i järgse kvaliteetse kaubanduspinna järele ja me ei näe vajadust kaubanduse mahtu oluliselt kärpida. Teatud mõttes klassikaline kaubandus võib asenduda teenustega, osakaalud võivad natuke muutuda. Aga seda, et kaubanduspindadele kortereid rajaksime, seda ei tule;" rääkis Teder.
Teder jättis vastamata küsimusele, kas üheks ankurrentnikuks kavandatud Prisma ikka avab seal kaupluse. "Me oleme olnud üürnikega suhtluses, ja kui on tarvis, oleme teinud pikendusi ja muudatusi. Üürilepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklauslit ja ühegi üürilepingu üksikasju me eraldiseisvalt ei kommenteeri," ütles ta.
Tederi sõnul on kevadiste sündmuste järel olnud projekti edasiviimine olnud keerulisem, kuid variandid, millise finantseerimislahendusega arendus valmis ehitatakse, on tema sõnul olemas.
### Response:
Porto Franco arendus valmib lõplikult 2023. aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See otsus on puhtalt poliitiline. Need põhimõtted, mida on üritatud sinna kirja panna, on meie vaates, kui me hindame Eesti ettevõtluskeskkonda, majandust, atraktiivsust ja meie maksusüsteemi toimivust, siis selle tulemus pigem on ikkagi negatiivne," ütles Palts.
Paltsi sõnul seisab olulisem töö nüüd ees Euroopa Liidu vastavate direktiivide ettevalmistamisel. "Need on lõpuks need, mis on Eestile õiguslikult siduvad ja seal me peame tegema väga head tööd, et meie ettevõtlus- ja maksukeskkond ei saaks kahjustatud," lausus ta.
Palts rõhutas, et kõne all ei ole siin vaid rahvusvahelised suurkorporatsioonid. "Eesti kontekstis tegelikult me räägime ka Eesti ettevõtetest, kellel on tütarettevõtted väljaspool Eestit. See mõju on ikka oluliselt laiem kui ainult need väga suured hiiud maailmas," sõnas Palts.
Palts rääkis, et suurte rahvusvaheliste korporatsioonide Eesti esinduste jaoks kaoks reformi tulemusena ära tänase Eesti tulumaksusüsteemi eelised.
"Ta ei pea siin teenitud tulu pealt maksu maksma, kui ta seda siin hoiab või siin reinvesteerib," kirjeldas Palts praegi kehtivat süsteemi.
Paltsi sõnul võib see tähendada mõne rahvusvahelise ettevõtte lahkumist Eestist ja seeläbi võivad Eesti jaoks väheneda ka maksutulud.
"Kõik sõltub sellest, kas ja millised saavad olema võimalikud erandid Eesti jaoks, et me saaksime oma süsteemi säilitada," rõhutas Palts.
Valitsus otsustas neljapäeval, et Eesti liitub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhitava rahvusvahelise maksureformiga, arvestades, et üheskoos rakenduvad nii miinimummaks kui ka kavandatud digimaks suurkorporatsioonidele. | Palts: globaalne tulumaksureform ei puuduta vaid suurkorporatsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See otsus on puhtalt poliitiline. Need põhimõtted, mida on üritatud sinna kirja panna, on meie vaates, kui me hindame Eesti ettevõtluskeskkonda, majandust, atraktiivsust ja meie maksusüsteemi toimivust, siis selle tulemus pigem on ikkagi negatiivne," ütles Palts.
Paltsi sõnul seisab olulisem töö nüüd ees Euroopa Liidu vastavate direktiivide ettevalmistamisel. "Need on lõpuks need, mis on Eestile õiguslikult siduvad ja seal me peame tegema väga head tööd, et meie ettevõtlus- ja maksukeskkond ei saaks kahjustatud," lausus ta.
Palts rõhutas, et kõne all ei ole siin vaid rahvusvahelised suurkorporatsioonid. "Eesti kontekstis tegelikult me räägime ka Eesti ettevõtetest, kellel on tütarettevõtted väljaspool Eestit. See mõju on ikka oluliselt laiem kui ainult need väga suured hiiud maailmas," sõnas Palts.
Palts rääkis, et suurte rahvusvaheliste korporatsioonide Eesti esinduste jaoks kaoks reformi tulemusena ära tänase Eesti tulumaksusüsteemi eelised.
"Ta ei pea siin teenitud tulu pealt maksu maksma, kui ta seda siin hoiab või siin reinvesteerib," kirjeldas Palts praegi kehtivat süsteemi.
Paltsi sõnul võib see tähendada mõne rahvusvahelise ettevõtte lahkumist Eestist ja seeläbi võivad Eesti jaoks väheneda ka maksutulud.
"Kõik sõltub sellest, kas ja millised saavad olema võimalikud erandid Eesti jaoks, et me saaksime oma süsteemi säilitada," rõhutas Palts.
Valitsus otsustas neljapäeval, et Eesti liitub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhitava rahvusvahelise maksureformiga, arvestades, et üheskoos rakenduvad nii miinimummaks kui ka kavandatud digimaks suurkorporatsioonidele.
### Response:
Palts: globaalne tulumaksureform ei puuduta vaid suurkorporatsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese vabatreeningu kõige kiirem mees oli Hamilton, kelle parim aeg oli 1:24,178.
Teisena lõpetas Max Verstappen (Red Bull Racing), kes kaotas Hamiltonile 0,425 sekundiga. Kolmanda parima aja sai Ferrari sõitja Charles Leclerc, kes kaotas Hamiltonile 0,476 sekundiga.
Reedel selgus samuti, et Mercedese võistkond otsustas Hamiltoni vormeli mootorit vahetada, mis toob seitsmekordsele maailmameistrile kaasa ka karistuse. Hamilton kaotab karistusena kümme stardikohta ja alustab tõenäoliselt pühapäevast võidusõitu stardirivi keskelt.
Enne Türgi GP-d on vormel 1 sarja liider Lewis Hamilton, kellel on 246,5 punkti. Teisel kohal on Max Verstappen 244,5 punktiga ja kolmandal kohal Valtteri Bottas (Mercedes), kes on kogunud 151 punkti.
Reedel sõidetakse ka veel teine vabatreening, mis algab Eesti aja järgi kell 15.00. Homme toimuv kvalifikatsioon algab kell 15.00 ja pühapäevane võidusõit samuti kell 15.00. | Türgi GP esimese vabatreeningu võitis Lewis Hamilton | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese vabatreeningu kõige kiirem mees oli Hamilton, kelle parim aeg oli 1:24,178.
Teisena lõpetas Max Verstappen (Red Bull Racing), kes kaotas Hamiltonile 0,425 sekundiga. Kolmanda parima aja sai Ferrari sõitja Charles Leclerc, kes kaotas Hamiltonile 0,476 sekundiga.
Reedel selgus samuti, et Mercedese võistkond otsustas Hamiltoni vormeli mootorit vahetada, mis toob seitsmekordsele maailmameistrile kaasa ka karistuse. Hamilton kaotab karistusena kümme stardikohta ja alustab tõenäoliselt pühapäevast võidusõitu stardirivi keskelt.
Enne Türgi GP-d on vormel 1 sarja liider Lewis Hamilton, kellel on 246,5 punkti. Teisel kohal on Max Verstappen 244,5 punktiga ja kolmandal kohal Valtteri Bottas (Mercedes), kes on kogunud 151 punkti.
Reedel sõidetakse ka veel teine vabatreening, mis algab Eesti aja järgi kell 15.00. Homme toimuv kvalifikatsioon algab kell 15.00 ja pühapäevane võidusõit samuti kell 15.00.
### Response:
Türgi GP esimese vabatreeningu võitis Lewis Hamilton |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rohkem kui kolm aastat on pühapäeviti Vikerraadio eetris nädala kokku võtnud Toomas Sildam ja Anvar Samost. Toomas Sildami tööle asumisega valitud presidendi Alar Karise meeskonnas jõuab sel pühapäeval kuulajateni viimane "Samost ja Sildam". Ettesalvestatud saates võetakse kokku eredaimad hetked viimasest kolmest aastast.
Toomas Sildam liitus arvamussaatega 2018. aasta mais, Anvar Samost on Vikerraadio üht kuulatuimat saadet juhtinud 2016. aastast.
Arvamussaade jätkab Vikerraadios pühapäeviti nädalasündmuste ja päevakajaliste teemade üle arutlemist ka edaspidi. Anvar Samostiga liitub Huko Aaspõllu, esimest korda on "Samost ja Aaspõllu" Vikerraadio eetris valimistejärgsel esmaspäeval, 18. oktoobril kell 14. Valimistepäeval, 17. oktoobril saadet erandkorras eetris ei ole.
ERR-i teleuudiste vastutav toimetaja Huko Aaspõllu on Vikerraadio kuulajatele tuttav saatest "Rahva teenrid". Laupäevast arvamussaadet juhivad edaspidi Mirko Ojakivi, Urmet Kook ja Indrek Kiisler, saate püsikülalised on Heidit Kaio, Martin Šmutov, Evelyn Kaldoja, Sulev Vedler, Urmas Jaagant, Neeme Korv ja Aivar Hundimägi.
"Samost ja Sildam" on Vikeraadio eetris sel pühapäeval kell 13.05. "Rahva teenrid" kõlab Vikerraadios laupäeviti kell 11.05. | Anvar Samosti kõrval liitub Vikerraadio pühapäevase arvamussaatega Huko Aaspõllu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rohkem kui kolm aastat on pühapäeviti Vikerraadio eetris nädala kokku võtnud Toomas Sildam ja Anvar Samost. Toomas Sildami tööle asumisega valitud presidendi Alar Karise meeskonnas jõuab sel pühapäeval kuulajateni viimane "Samost ja Sildam". Ettesalvestatud saates võetakse kokku eredaimad hetked viimasest kolmest aastast.
Toomas Sildam liitus arvamussaatega 2018. aasta mais, Anvar Samost on Vikerraadio üht kuulatuimat saadet juhtinud 2016. aastast.
Arvamussaade jätkab Vikerraadios pühapäeviti nädalasündmuste ja päevakajaliste teemade üle arutlemist ka edaspidi. Anvar Samostiga liitub Huko Aaspõllu, esimest korda on "Samost ja Aaspõllu" Vikerraadio eetris valimistejärgsel esmaspäeval, 18. oktoobril kell 14. Valimistepäeval, 17. oktoobril saadet erandkorras eetris ei ole.
ERR-i teleuudiste vastutav toimetaja Huko Aaspõllu on Vikerraadio kuulajatele tuttav saatest "Rahva teenrid". Laupäevast arvamussaadet juhivad edaspidi Mirko Ojakivi, Urmet Kook ja Indrek Kiisler, saate püsikülalised on Heidit Kaio, Martin Šmutov, Evelyn Kaldoja, Sulev Vedler, Urmas Jaagant, Neeme Korv ja Aivar Hundimägi.
"Samost ja Sildam" on Vikeraadio eetris sel pühapäeval kell 13.05. "Rahva teenrid" kõlab Vikerraadios laupäeviti kell 11.05.
### Response:
Anvar Samosti kõrval liitub Vikerraadio pühapäevase arvamussaatega Huko Aaspõllu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on heameel teatada, et kolime oma peakorteri Texasesse," ütles Musk aktsionäride aastakoosolekul.
"Selguse huvides kinnitan, et jätkame oma tegevuse laiendamist ka Californias," lisas Musk.
Musk tõi California miinustena välja elukalliduse ja kõrged kinnisvarahinnad, mis muudavad kodu paljude töötajate jaoks kättesaamatuks.
Hulk California poliitikuid kritiseerisid Muski otsust teravalt.
Musk kritiseerib tihti ka California bürokraatiat. Kuberner Gavin Newsom ütles siiski veel eelmisel aastal, et pole Tesla lahkumise pärast mures.
Texase kuberner Greg Abbott väitis hiljuti, et tema konservatiivne poliitika ei peleta ettevõtjaid osariigist eemale. Texas võttis hiljuti vastu uue vastuolulise abordiseaduse.
Musk teatas samuti, et Tesla müük kasvab jõudsalt ning hoolimata arvutikiipide ja muude komponentide puudusest suurendab ettevõte tarneid. | Tesla kolib oma peakorteri Texasesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on heameel teatada, et kolime oma peakorteri Texasesse," ütles Musk aktsionäride aastakoosolekul.
"Selguse huvides kinnitan, et jätkame oma tegevuse laiendamist ka Californias," lisas Musk.
Musk tõi California miinustena välja elukalliduse ja kõrged kinnisvarahinnad, mis muudavad kodu paljude töötajate jaoks kättesaamatuks.
Hulk California poliitikuid kritiseerisid Muski otsust teravalt.
Musk kritiseerib tihti ka California bürokraatiat. Kuberner Gavin Newsom ütles siiski veel eelmisel aastal, et pole Tesla lahkumise pärast mures.
Texase kuberner Greg Abbott väitis hiljuti, et tema konservatiivne poliitika ei peleta ettevõtjaid osariigist eemale. Texas võttis hiljuti vastu uue vastuolulise abordiseaduse.
Musk teatas samuti, et Tesla müük kasvab jõudsalt ning hoolimata arvutikiipide ja muude komponentide puudusest suurendab ettevõte tarneid.
### Response:
Tesla kolib oma peakorteri Texasesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval kaotas Kaljola Kreeka-Rooma 82 kilogrammi võistluse avaringis aserile Rafig Huseynovile 0:9. Kuna Tokyo olümpiapronks Huseynov jõudis finaali, sai Kaljola jätkata lohutusringides.
Lohutusringi esimeses kohtumises kohtus Kaljola Kõrgõzstani maadleja Kalidin Asykeeviga. Kaljola oli esimesel poolajal passiivsem ning jäi 0:1 taha, ent teisel poolajal suutis eestlane vastase seljatada tulemusega 4:1.
Järgmises ringis kohtus Kaljola rootslase Alex Bjurberg Kessidisega. Paraku kaotas Kaljola rootslasele tulemusega 1:10 ning eestlase jaoks on MM lõppenud.
Alex Bjurberg Kessidis kohtub pronksimatšis venelase Adlan Akieviga.
Reedel maadles Eesti võistlejatest veel 60 kilogrammi kehakaalus Helary Mägisalu, kes pidi tunnistama jaapanlase Ayata Suzuki 2:11 paremust. Mägisalu lohutusringis jätkata ei saanud. | Maadleja Ranet Kaljola jäi MM-il pronksimatšist ühe võidu kaugusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval kaotas Kaljola Kreeka-Rooma 82 kilogrammi võistluse avaringis aserile Rafig Huseynovile 0:9. Kuna Tokyo olümpiapronks Huseynov jõudis finaali, sai Kaljola jätkata lohutusringides.
Lohutusringi esimeses kohtumises kohtus Kaljola Kõrgõzstani maadleja Kalidin Asykeeviga. Kaljola oli esimesel poolajal passiivsem ning jäi 0:1 taha, ent teisel poolajal suutis eestlane vastase seljatada tulemusega 4:1.
Järgmises ringis kohtus Kaljola rootslase Alex Bjurberg Kessidisega. Paraku kaotas Kaljola rootslasele tulemusega 1:10 ning eestlase jaoks on MM lõppenud.
Alex Bjurberg Kessidis kohtub pronksimatšis venelase Adlan Akieviga.
Reedel maadles Eesti võistlejatest veel 60 kilogrammi kehakaalus Helary Mägisalu, kes pidi tunnistama jaapanlase Ayata Suzuki 2:11 paremust. Mägisalu lohutusringis jätkata ei saanud.
### Response:
Maadleja Ranet Kaljola jäi MM-il pronksimatšist ühe võidu kaugusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2012. aastal Berliinis alanud üritusest on kujunenud iga-aastane eesti ja saksa humanitaarteadlasi ühendav konverentsisari, mis vaatleb mõlemal maal töötanud mõjuvõimsa kirjaniku elu ja loomingut, olles tänaseks paljuski muutnud omal ajal valesti mõistetud Kotzebue retseptsiooni. 2016. ja 2017. aastal andis konverentsi Saksamaa-partner Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia välja ka kaks konverentsi artiklikogumikku.
Lisaks konverentsi korraldajatele kunstiteadlasele Harry Liivrannale ja muusikateadlasele Kristel Pappelile esinevad Eestist juubelikonverentsil akadeemik, kirjandusteadlane Jaan Undusk, germanistid Kairit Kaur ja Maris Saagpakk, kunstiajaloolane Moonika Teemus, Saksamaalt germanistid Anna Ananieva, Monique Bernard, Rolf Haaser, ooperiloolane Zenaida des Aubris, kirja teel BBTA akadeemik, germanist Conrad Wiedemann. Konverentsi tervituse ütlevad TLÜ teadusprorektor Katrin Niglas ja EMTA loometegevuse prorektor Henry-David Varema. Saksamaal ja Eestis töötav näitleja Toomas Täht loeb katkendeid Kotzebue komöödiast "Virvarr" 1801. aastast ning baltika saalis avatakse näitus Kotzebue saksa-, eesti- ja prantsuskeelsetest raamatutest ning eksliibrisest, mis jääb avatuks 7. novembrini. | Kümnendat korda toimub August von Kotzebued uuriv konverents | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2012. aastal Berliinis alanud üritusest on kujunenud iga-aastane eesti ja saksa humanitaarteadlasi ühendav konverentsisari, mis vaatleb mõlemal maal töötanud mõjuvõimsa kirjaniku elu ja loomingut, olles tänaseks paljuski muutnud omal ajal valesti mõistetud Kotzebue retseptsiooni. 2016. ja 2017. aastal andis konverentsi Saksamaa-partner Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia välja ka kaks konverentsi artiklikogumikku.
Lisaks konverentsi korraldajatele kunstiteadlasele Harry Liivrannale ja muusikateadlasele Kristel Pappelile esinevad Eestist juubelikonverentsil akadeemik, kirjandusteadlane Jaan Undusk, germanistid Kairit Kaur ja Maris Saagpakk, kunstiajaloolane Moonika Teemus, Saksamaalt germanistid Anna Ananieva, Monique Bernard, Rolf Haaser, ooperiloolane Zenaida des Aubris, kirja teel BBTA akadeemik, germanist Conrad Wiedemann. Konverentsi tervituse ütlevad TLÜ teadusprorektor Katrin Niglas ja EMTA loometegevuse prorektor Henry-David Varema. Saksamaal ja Eestis töötav näitleja Toomas Täht loeb katkendeid Kotzebue komöödiast "Virvarr" 1801. aastast ning baltika saalis avatakse näitus Kotzebue saksa-, eesti- ja prantsuskeelsetest raamatutest ning eksliibrisest, mis jääb avatuks 7. novembrini.
### Response:
Kümnendat korda toimub August von Kotzebued uuriv konverents |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm koondist avalikustasid esimesed kolm jäähokimängijat, kes esindavad oma riike Pekingis toimuvatel taliolümpiamängudel.
Soome jäähokikoondist esindavad Sebastian Aho, Aleksander Barkov ja Mikko Rantanen. Kõik kolm meest on korra valitud ameerika jäähokiliiga (NHL) tähtede mängule ja võitsid 2016. aastal Soome koondisega jäähoki maailmameistrivõistlustel hõbemedali.
Rootsi jäähokikoondise kolm esimest liiget on Pekingi taliolümpiamängudel Victor Hedman, Mika Zibanejad ja Gabriel Landeskog. Hedman on kolmel korral mänginud NHL-i tähtede mängul ja võitis Stanley Cup'i 2020. ja 2021. aastal. Ühtlasi tuli ta Rootsi koondisega 2017. aastal maailmameistriks.
Zibanejad võitis 2018. aastal Rootsiga maailmameistritiitli ning Landeskog on Rootsi koondisega võitnud 2013. ja 2017. aastal maailmameistritiitli ja 2014. aasta Sotši olümpiamängudel pälvis hõbemedali.
USA koondis avalikustas, et koondisega liituvad taliolümpiamängudel Auston Matthews, Patrick Kane ja Seth Jones. Auston Matthews'i peetakse praegu USA parimaks jäähokimängijaks ning ta on neljal korral NHL-i tähtede mängul osalenud.
Patrick Kane on üheksakordne NHL-i tähtede mängul osaleja ja samuti ka Art Rossi auhinna võitja. Samuti on Kane kolmekordne Stanley Cup'i võitja, tulles meistriks aastatel 2010, 2013 ja 2015. Kane võitis 2010. aasta Vancouveri taliolümpiamängudel USA koondisega hõbemedali.
Seth Jones võitis USA koondisega 2015. aastal MM-il pronksmedali. Ühtlasi on ta valitud neljal korral NHL-i tähtede mängule.
USA koondis on olümpiamängudel samas alagrupis koos Kanada, Saksamaa ja Hiinaga. Rootsi ja Soome on samas alagrupis koos Slovakkia ja Lätiga.
Pekingi taliolümpiamängud toimuvad 2022. aasta 4. veebruarist kuni 20. veebruarini. | Soome, Rootsi ja USA avalikustasid esimesed taliolümpia jäähokikoondislased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm koondist avalikustasid esimesed kolm jäähokimängijat, kes esindavad oma riike Pekingis toimuvatel taliolümpiamängudel.
Soome jäähokikoondist esindavad Sebastian Aho, Aleksander Barkov ja Mikko Rantanen. Kõik kolm meest on korra valitud ameerika jäähokiliiga (NHL) tähtede mängule ja võitsid 2016. aastal Soome koondisega jäähoki maailmameistrivõistlustel hõbemedali.
Rootsi jäähokikoondise kolm esimest liiget on Pekingi taliolümpiamängudel Victor Hedman, Mika Zibanejad ja Gabriel Landeskog. Hedman on kolmel korral mänginud NHL-i tähtede mängul ja võitis Stanley Cup'i 2020. ja 2021. aastal. Ühtlasi tuli ta Rootsi koondisega 2017. aastal maailmameistriks.
Zibanejad võitis 2018. aastal Rootsiga maailmameistritiitli ning Landeskog on Rootsi koondisega võitnud 2013. ja 2017. aastal maailmameistritiitli ja 2014. aasta Sotši olümpiamängudel pälvis hõbemedali.
USA koondis avalikustas, et koondisega liituvad taliolümpiamängudel Auston Matthews, Patrick Kane ja Seth Jones. Auston Matthews'i peetakse praegu USA parimaks jäähokimängijaks ning ta on neljal korral NHL-i tähtede mängul osalenud.
Patrick Kane on üheksakordne NHL-i tähtede mängul osaleja ja samuti ka Art Rossi auhinna võitja. Samuti on Kane kolmekordne Stanley Cup'i võitja, tulles meistriks aastatel 2010, 2013 ja 2015. Kane võitis 2010. aasta Vancouveri taliolümpiamängudel USA koondisega hõbemedali.
Seth Jones võitis USA koondisega 2015. aastal MM-il pronksmedali. Ühtlasi on ta valitud neljal korral NHL-i tähtede mängule.
USA koondis on olümpiamängudel samas alagrupis koos Kanada, Saksamaa ja Hiinaga. Rootsi ja Soome on samas alagrupis koos Slovakkia ja Lätiga.
Pekingi taliolümpiamängud toimuvad 2022. aasta 4. veebruarist kuni 20. veebruarini.
### Response:
Soome, Rootsi ja USA avalikustasid esimesed taliolümpia jäähokikoondislased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Partei ametnikud käskisid Sise-Mongoolia söekaevandustel tootmist suurendada 100 miljoni tonni võrra. Sise-Mongoolias asub Hiina suurim söetootmispiirkond.
Hiljuti peatasid elektripuuduse tõttu tegevuse hulk Hiina kõrgtehnoloogilisi tehaseid. Kirde-Hiinas on elektrikatkestuste tõttu paljud majapidamised pimedad, vahendas Financial Times.
"Hiina peab söe kasutamist tasakaalustama, võimud peavad tagama elektriga varustatuse, kuid samas tahavad nad vähendada heitkoguseid," ütles energiafirma Wood Mackenzie konsultatnt Gavin Thompson.
"Lühiajaline reaalsus on see, et Hiina peab suurendama söetootmist," lisas Thompson.
2020. aastal ulatus Hiina söetoodang 3,9 miljardi tonnini. President Xi Jinping on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse, kuna lubas, et Hiina saavutab 2060. aastaks süsinikuneutraalsuse.
Hiina kompartei blokeeris eelmisel aastal Austraalias kaevandatud kivisöe sisseveo, kuid oktoobri alguses hakati Austraalia kivisütt uuesti riigis tarbima.
Elektripuudus pidurdab Hiina majanduskasvu. Investeerimispank Goldman Sachs kärpis eelmisel nädalal Hiina 2021. aasta kasvuprognoosi 8,2 protsendilt 7,8 protsendile. | Hiina kommunistlik partei käskis riigis suurendada söetootmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Partei ametnikud käskisid Sise-Mongoolia söekaevandustel tootmist suurendada 100 miljoni tonni võrra. Sise-Mongoolias asub Hiina suurim söetootmispiirkond.
Hiljuti peatasid elektripuuduse tõttu tegevuse hulk Hiina kõrgtehnoloogilisi tehaseid. Kirde-Hiinas on elektrikatkestuste tõttu paljud majapidamised pimedad, vahendas Financial Times.
"Hiina peab söe kasutamist tasakaalustama, võimud peavad tagama elektriga varustatuse, kuid samas tahavad nad vähendada heitkoguseid," ütles energiafirma Wood Mackenzie konsultatnt Gavin Thompson.
"Lühiajaline reaalsus on see, et Hiina peab suurendama söetootmist," lisas Thompson.
2020. aastal ulatus Hiina söetoodang 3,9 miljardi tonnini. President Xi Jinping on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse, kuna lubas, et Hiina saavutab 2060. aastaks süsinikuneutraalsuse.
Hiina kompartei blokeeris eelmisel aastal Austraalias kaevandatud kivisöe sisseveo, kuid oktoobri alguses hakati Austraalia kivisütt uuesti riigis tarbima.
Elektripuudus pidurdab Hiina majanduskasvu. Investeerimispank Goldman Sachs kärpis eelmisel nädalal Hiina 2021. aasta kasvuprognoosi 8,2 protsendilt 7,8 protsendile.
### Response:
Hiina kommunistlik partei käskis riigis suurendada söetootmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel hooajal COVID-i tõttu ära jäänud Kataloonia ralli on Ott Tänaku (Hyundai) sõnul tema üks meelepärasemaid rallisid.
"Pole mõnda aega saanud kolm päeva asfaldil sõita. Tegemist on väga kiire ralliga, mida ma väga naudin. Kataloonia ralli teed nõuavad täpset ja puhast sõitu," kommenteeris Tänak pressiteate vahendusel.
"Metsateed on sujuvad, lõikamiskohti on palju ja ilmaolud on stabiilselt head. Kõik need asjaolud teevad Kataloonia rallist minu hinnangul väga nauditava ralli," lisas Tänak.
"Oleme kahel etapil järjest pääsenud pjedestaalile. Nüüd oleks tore, kui suudaksime Kataloonia rallil teha taaskord tugeva esituse," märkis Tänak.
2019. aastal võitis Kataloonia ralli Thierry Neuville (Hyundai). Ott Tänak ja Martin Järveoja lõpetasid tookord teisel kohal. Samuti kindlustas 2019. aasta Kataloonia rallil Ott Tänak oma karjääri esimese MM-tiitli.
WRC rallisarja juhib hetkel Sebastien Ogier (Toyota) 190 punktiga. Ott Tänak hoiab üldarvestuses 128 punktiga viiendat kohta. Neljandal kohal olevale Kalle Rovanperäle (Toyota) kaotab Tänak kõigest punktiga ja kolmandal kohal olevale Neuville'ile kahe punktiga.
Kataloonia ralli sõidetakse järgmisel nädalal 14. oktoobrist kuni 17. oktoobrini. Sel aastal on Kataloonia ralli täielikult asfaldil. Viimati sõideti Kataloonia rallit ainult asfaldil 2009. aastal. | Tänak: Kataloonia ralli on väga nauditav | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel hooajal COVID-i tõttu ära jäänud Kataloonia ralli on Ott Tänaku (Hyundai) sõnul tema üks meelepärasemaid rallisid.
"Pole mõnda aega saanud kolm päeva asfaldil sõita. Tegemist on väga kiire ralliga, mida ma väga naudin. Kataloonia ralli teed nõuavad täpset ja puhast sõitu," kommenteeris Tänak pressiteate vahendusel.
"Metsateed on sujuvad, lõikamiskohti on palju ja ilmaolud on stabiilselt head. Kõik need asjaolud teevad Kataloonia rallist minu hinnangul väga nauditava ralli," lisas Tänak.
"Oleme kahel etapil järjest pääsenud pjedestaalile. Nüüd oleks tore, kui suudaksime Kataloonia rallil teha taaskord tugeva esituse," märkis Tänak.
2019. aastal võitis Kataloonia ralli Thierry Neuville (Hyundai). Ott Tänak ja Martin Järveoja lõpetasid tookord teisel kohal. Samuti kindlustas 2019. aasta Kataloonia rallil Ott Tänak oma karjääri esimese MM-tiitli.
WRC rallisarja juhib hetkel Sebastien Ogier (Toyota) 190 punktiga. Ott Tänak hoiab üldarvestuses 128 punktiga viiendat kohta. Neljandal kohal olevale Kalle Rovanperäle (Toyota) kaotab Tänak kõigest punktiga ja kolmandal kohal olevale Neuville'ile kahe punktiga.
Kataloonia ralli sõidetakse järgmisel nädalal 14. oktoobrist kuni 17. oktoobrini. Sel aastal on Kataloonia ralli täielikult asfaldil. Viimati sõideti Kataloonia rallit ainult asfaldil 2009. aastal.
### Response:
Tänak: Kataloonia ralli on väga nauditav |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu valmis Helsingis Soome produtsendi Niko Lithi käe all. Video väntas loole režissöör Markus Mikk.
Laulja sõnul on "Üksinda koos" tema eelnevast materjalist palju tantsulisem ja võtab suuna, mida ta varasemalt katsetanud pole.
"Lauluga "Üksinda koos" alustan ma uut peatükki. Tunnen, et sain sellega panna punkti ühele suurele osale oma elust - enda loo, enda emotsioonid sellega talletada ja edasi liikuda," ütles Heleza.
Heleza nime alt on Helena Põldmaa tegutsenud vaid aasta, varem tegi ta muusikat bändis Hoax. | Heleza avaldas singli "Üksinda koos" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu valmis Helsingis Soome produtsendi Niko Lithi käe all. Video väntas loole režissöör Markus Mikk.
Laulja sõnul on "Üksinda koos" tema eelnevast materjalist palju tantsulisem ja võtab suuna, mida ta varasemalt katsetanud pole.
"Lauluga "Üksinda koos" alustan ma uut peatükki. Tunnen, et sain sellega panna punkti ühele suurele osale oma elust - enda loo, enda emotsioonid sellega talletada ja edasi liikuda," ütles Heleza.
Heleza nime alt on Helena Põldmaa tegutsenud vaid aasta, varem tegi ta muusikat bändis Hoax.
### Response:
Heleza avaldas singli "Üksinda koos" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mart Kivastik "Sure, Poisu!" (Väike Öömuusika)
Johannes Vares-Barbarus oli vaieldamatult värvikas kuju nii kirjanduses kui ajaloos. See viimane läks talle üsna kiiresti üsna kalliks maksma. Jõukas vasakpoolne tohtrihärra, korralik kodanlusevastane kodanlane ja teravkeelne, ehk küll mitte eriti populaarne luuletaja suutis end siduda riigimängudega, mis tal kaugelt ja kõrgelt üle pea käisid. Ja kui ta aduma hakkas, kui suure jama sisse ta sattunud on, ei olnud enam pääsemist. Rahvas tuli jamast pool sajandit hiljem välja, Barbarus ei pidanud vastu aastakümmetki.
Sellest elust – ja mitte ainult neist valusaist lõpuaastaist, noore Barbaruse elukäik on objektiivselt põnevamgi – saaks kirjutada mitu vägagi erinevat kirjandusteost. Ja ju kunagi kirjutataksegi. Mulle igatahes Kivastiku lähenemine meeldib, siin on põnevalt kulgev ajahetkede segamine, siin on kergelt unenäolised üleminekud, aga ka iseseisvate novellidena võetavad ajastupildistused. Raamat oli hea lugeda ja kudus ennast kuidagi peas ise kokku. Harutas lahti ka. Kivastiku eelmine romaan "Taevatrepp" näiteks jäigi mul pooleli, ei hakanud üheskoos kõndima, meeles sujuma. "Sure, Poisu!" aga läks kohe käima ja sai tõesti ühe hooga ja käest panemata läbi loetud.
Jah, ta ei ole klassikaline romaan, näidendipõhisust on tunda, kuid miks ka mitte. Heade lugudega on ikka see värk, et alati tahaks natuke veel ja kui ma üldse millegi kallal norida võtan, siis mu arust võinuks seda raamatut rohkemgi olla. Keerulised lood väärivad lahtikirjutamist. Keerulise loo lihtne moraal on Barbaruse teema puhul: iga kingsepp saab oma liistule tõmmatud. Ja iga tuld ei tasu õhutada, mõnd kohe eriti mitte. Sauna süütad, küla läeb, ja antud juhul terve riik takkapihta. Ning tagantjärele tarkusest pole kasu mitte kõige vähematki.
Vilmos Kondor "Budapesti spioon" (Regio)
Tõlkinud Piret Toomet
Vilmos Kondori raamatuid ei saa jätta soovitamata. Kas või juba ainult seepärast, et meil endil on puudu veenva peategelasega, elutervet skepsist ja head huumorit vaheldav romaanistik lähiajaloo hämaratest aastatest. Mitmeski mõttes on ungarlaste saatus viimatise ilmasõja eel, ajal ja järel kaunis sarnane eestlaste omaga. Jah, ungarlastel läks okupatsiooniga sutsuke paremini, aga nimelt pikka vindumist, noateral kõikumist ja sellest põhjustet hirme ning ebakindlust kujutab Kondor jõuliselt ja värvikalt.
1943. aasta jõuluajaks pole päris sõda ju päriselt veel Ungarisse jõudnudki. Ent ometi on ta kohal, tema märke on igal pool. Söögiga on kehvasti, kuigi otse nälga ei surda ja muidugi püüavad inimesed ennast veenda, et kõik on normaalne. Mõnes mõttes ongi. Lennukid lendavad, kohvikud töötavad, jõulukuuski müüakse. Sõda Euroopas on kestnud juba üle nelja aasta, ent peategelane lendab Budapestist üle Berliini ja Stockholmi Londonisse, vaatab värskemad pommiaugud üle, abiellub, sööb kala krõbekartulitega ning lendab põgusate vahepeatustega Viini. Viinist rongiga Veneetsiasse, sealt paadiga ja veoautoga ja taas rongiga tagasi Budapesti. Need sõidud ei ole kõige meeldivamad, aga Euroopa üritab ikkagi oma elu elada. Eks püüti ka Eestis, vähemasti nõukogulaste tagasitulekuni, siis oli selge, et läheb pikemaks jamaks.
Kolmanda raamatu ilmumine annab lootust, et kirjastajatel on jaksu ja isu kogu Kondori sari eesti lugejani tuua. Igati lugupidamist vääriv ettevõtmine ka seepärast, et kui jätta ajalooaines kõrvale ja lugeda Kondorit kui lihtsalt kirjandust, siis lood on köitvad, kohavaimu tajumine ja kirjeldused veenvad ning tegelased inimlikult omased. Just samade omaduste pärast mainin siinkohal veel ühe uue raamatu ilmumist: Leonardo Padura "Havanna tuuled" viib lugeja Kuubale ja märksa lähemasse, napilt kolmekümne aasta tagusesse minevikku. Ent ühiskonda, milletaolises tuli meilgi pikalt pusida ja kus paljugi tuttav ette tuleb. See on samuti teine raamat sarjast ning loodan sellegi sarja puhul jätkuvat ilmumist meiegi keeles. Väliskaemus aitab meid aruka sisekaemuse poole, need on eestlastele vajalikud raamatud. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Mart Kivastik ja Vilmos Kondor | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mart Kivastik "Sure, Poisu!" (Väike Öömuusika)
Johannes Vares-Barbarus oli vaieldamatult värvikas kuju nii kirjanduses kui ajaloos. See viimane läks talle üsna kiiresti üsna kalliks maksma. Jõukas vasakpoolne tohtrihärra, korralik kodanlusevastane kodanlane ja teravkeelne, ehk küll mitte eriti populaarne luuletaja suutis end siduda riigimängudega, mis tal kaugelt ja kõrgelt üle pea käisid. Ja kui ta aduma hakkas, kui suure jama sisse ta sattunud on, ei olnud enam pääsemist. Rahvas tuli jamast pool sajandit hiljem välja, Barbarus ei pidanud vastu aastakümmetki.
Sellest elust – ja mitte ainult neist valusaist lõpuaastaist, noore Barbaruse elukäik on objektiivselt põnevamgi – saaks kirjutada mitu vägagi erinevat kirjandusteost. Ja ju kunagi kirjutataksegi. Mulle igatahes Kivastiku lähenemine meeldib, siin on põnevalt kulgev ajahetkede segamine, siin on kergelt unenäolised üleminekud, aga ka iseseisvate novellidena võetavad ajastupildistused. Raamat oli hea lugeda ja kudus ennast kuidagi peas ise kokku. Harutas lahti ka. Kivastiku eelmine romaan "Taevatrepp" näiteks jäigi mul pooleli, ei hakanud üheskoos kõndima, meeles sujuma. "Sure, Poisu!" aga läks kohe käima ja sai tõesti ühe hooga ja käest panemata läbi loetud.
Jah, ta ei ole klassikaline romaan, näidendipõhisust on tunda, kuid miks ka mitte. Heade lugudega on ikka see värk, et alati tahaks natuke veel ja kui ma üldse millegi kallal norida võtan, siis mu arust võinuks seda raamatut rohkemgi olla. Keerulised lood väärivad lahtikirjutamist. Keerulise loo lihtne moraal on Barbaruse teema puhul: iga kingsepp saab oma liistule tõmmatud. Ja iga tuld ei tasu õhutada, mõnd kohe eriti mitte. Sauna süütad, küla läeb, ja antud juhul terve riik takkapihta. Ning tagantjärele tarkusest pole kasu mitte kõige vähematki.
Vilmos Kondor "Budapesti spioon" (Regio)
Tõlkinud Piret Toomet
Vilmos Kondori raamatuid ei saa jätta soovitamata. Kas või juba ainult seepärast, et meil endil on puudu veenva peategelasega, elutervet skepsist ja head huumorit vaheldav romaanistik lähiajaloo hämaratest aastatest. Mitmeski mõttes on ungarlaste saatus viimatise ilmasõja eel, ajal ja järel kaunis sarnane eestlaste omaga. Jah, ungarlastel läks okupatsiooniga sutsuke paremini, aga nimelt pikka vindumist, noateral kõikumist ja sellest põhjustet hirme ning ebakindlust kujutab Kondor jõuliselt ja värvikalt.
1943. aasta jõuluajaks pole päris sõda ju päriselt veel Ungarisse jõudnudki. Ent ometi on ta kohal, tema märke on igal pool. Söögiga on kehvasti, kuigi otse nälga ei surda ja muidugi püüavad inimesed ennast veenda, et kõik on normaalne. Mõnes mõttes ongi. Lennukid lendavad, kohvikud töötavad, jõulukuuski müüakse. Sõda Euroopas on kestnud juba üle nelja aasta, ent peategelane lendab Budapestist üle Berliini ja Stockholmi Londonisse, vaatab värskemad pommiaugud üle, abiellub, sööb kala krõbekartulitega ning lendab põgusate vahepeatustega Viini. Viinist rongiga Veneetsiasse, sealt paadiga ja veoautoga ja taas rongiga tagasi Budapesti. Need sõidud ei ole kõige meeldivamad, aga Euroopa üritab ikkagi oma elu elada. Eks püüti ka Eestis, vähemasti nõukogulaste tagasitulekuni, siis oli selge, et läheb pikemaks jamaks.
Kolmanda raamatu ilmumine annab lootust, et kirjastajatel on jaksu ja isu kogu Kondori sari eesti lugejani tuua. Igati lugupidamist vääriv ettevõtmine ka seepärast, et kui jätta ajalooaines kõrvale ja lugeda Kondorit kui lihtsalt kirjandust, siis lood on köitvad, kohavaimu tajumine ja kirjeldused veenvad ning tegelased inimlikult omased. Just samade omaduste pärast mainin siinkohal veel ühe uue raamatu ilmumist: Leonardo Padura "Havanna tuuled" viib lugeja Kuubale ja märksa lähemasse, napilt kolmekümne aasta tagusesse minevikku. Ent ühiskonda, milletaolises tuli meilgi pikalt pusida ja kus paljugi tuttav ette tuleb. See on samuti teine raamat sarjast ning loodan sellegi sarja puhul jätkuvat ilmumist meiegi keeles. Väliskaemus aitab meid aruka sisekaemuse poole, need on eestlastele vajalikud raamatud.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Mart Kivastik ja Vilmos Kondor |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Starkopf tõi avalikus pöördumises välja, et Tartu Ülikooli Kliinikumis on 2020. aasta algusest kuni tänaseni ravitud 1471 COVID-19 patsienti, neist 272 on olnud intensiivravi osakonnas. 8. oktoobri seisuga on ravil 66 isolatsiooni vajavat COVID-19 patsienti, sh 11 intensiivravil.
"Haigla tavapärane töörütm on tõsiselt häiritud, neljast täiskasvanute intensiivravi osakonnast kaks on muudetud COVID-19 osakondadeks. COVID-19 patsientide ravi on keeruline ja aeganõudev. Need patsiendid viibivad haiglas kaks korda kauem kui muud haiged, haiglasuremus on kaheksa korda kõrgem," märkis ta.
Starkopf lisas, et COVID-19 haiged vajavad raviks oluliselt rohkem ressurssi kui mitteCOVID-19 haiged.
"Vajaminev tööjõud ja voodikohad tulevad nende ravitegevuste arvelt, mida on võimalik edasi lükata. Ennekõike on see plaaniline statsionaarne kirurgia. Tulemuseks on pikenenud operatsioonijärjekorrad, halvenenud eriarstiabi kättesaadavus," sõnas professor.
Starkopfi kinnitusel on ainus viis olukorda muuta on vaktsineerimine.
"Terviseameti andmed ning professor Krista Fischeri analüüs tõestavad veenvalt, et vaktsineerimine kaitseb hästi COVID-19 haigestumise, eriti raske haigestumise, st haiglaravi vajaduse eest. Vaktsineeritud inimestel on kolm korda väiksem tõenäosus haigestuda ja ligi kaheksa korda väiksem tõenäosus haiglaravi vajaduse järele."
Starkopfi sõnul on kliinikumis selgelt näha, et haiglaravi vajavad ennekõike vaktsineerimata inimesed.
"Nende haiguse kulg on sama keeruline ja raske kui pandeemia esimese ja teise laine ajal. Haiglaravi vajanud vaktsineeritud inimesed põevad haigust võrreldes vaktsineerimata patsientidega kergemalt ning lühemalt. Intensiivravi on vajanud vaid üksikud, kelle puhul on haiguse kulus olnud oluline roll kaasuvatel haigustel."
Ta tunnistas, et paraku ei ole Eesti saavutanud vaktsinatsioonitaset, mis lubaks tervishoiuasutustel pöörduda tavapärase töörütmi juurde.
"Viimase nädala nakatumisnäitajad viitavad olukorra halvenemisele, haiglaravi vajavate patsientide arv kasvab oktoobri lõpuks tänasega võrreldes tõenäoliselt kaks korda. Oleme taaskord sarnases olukorras nagu 2021. aasta märtsis-aprillis."
Strarkopf pani inimestele südamele, et nad vaktsineeriks end COVID-19 vastu.
"Seeläbi kaitsete mitte ainult ennast, vaid tagate ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse kogu ühiskonnas tervikuna. Teie lähedaste hulgas on kindlasti inimesi, kes vajavad arstiabi muul põhjusel, kui COVID-19. Palun tehke see neile võimalikuks!" | Starkopf: oleme koroonaga sarnases olukorras kui märtsis-aprillis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Starkopf tõi avalikus pöördumises välja, et Tartu Ülikooli Kliinikumis on 2020. aasta algusest kuni tänaseni ravitud 1471 COVID-19 patsienti, neist 272 on olnud intensiivravi osakonnas. 8. oktoobri seisuga on ravil 66 isolatsiooni vajavat COVID-19 patsienti, sh 11 intensiivravil.
"Haigla tavapärane töörütm on tõsiselt häiritud, neljast täiskasvanute intensiivravi osakonnast kaks on muudetud COVID-19 osakondadeks. COVID-19 patsientide ravi on keeruline ja aeganõudev. Need patsiendid viibivad haiglas kaks korda kauem kui muud haiged, haiglasuremus on kaheksa korda kõrgem," märkis ta.
Starkopf lisas, et COVID-19 haiged vajavad raviks oluliselt rohkem ressurssi kui mitteCOVID-19 haiged.
"Vajaminev tööjõud ja voodikohad tulevad nende ravitegevuste arvelt, mida on võimalik edasi lükata. Ennekõike on see plaaniline statsionaarne kirurgia. Tulemuseks on pikenenud operatsioonijärjekorrad, halvenenud eriarstiabi kättesaadavus," sõnas professor.
Starkopfi kinnitusel on ainus viis olukorda muuta on vaktsineerimine.
"Terviseameti andmed ning professor Krista Fischeri analüüs tõestavad veenvalt, et vaktsineerimine kaitseb hästi COVID-19 haigestumise, eriti raske haigestumise, st haiglaravi vajaduse eest. Vaktsineeritud inimestel on kolm korda väiksem tõenäosus haigestuda ja ligi kaheksa korda väiksem tõenäosus haiglaravi vajaduse järele."
Starkopfi sõnul on kliinikumis selgelt näha, et haiglaravi vajavad ennekõike vaktsineerimata inimesed.
"Nende haiguse kulg on sama keeruline ja raske kui pandeemia esimese ja teise laine ajal. Haiglaravi vajanud vaktsineeritud inimesed põevad haigust võrreldes vaktsineerimata patsientidega kergemalt ning lühemalt. Intensiivravi on vajanud vaid üksikud, kelle puhul on haiguse kulus olnud oluline roll kaasuvatel haigustel."
Ta tunnistas, et paraku ei ole Eesti saavutanud vaktsinatsioonitaset, mis lubaks tervishoiuasutustel pöörduda tavapärase töörütmi juurde.
"Viimase nädala nakatumisnäitajad viitavad olukorra halvenemisele, haiglaravi vajavate patsientide arv kasvab oktoobri lõpuks tänasega võrreldes tõenäoliselt kaks korda. Oleme taaskord sarnases olukorras nagu 2021. aasta märtsis-aprillis."
Strarkopf pani inimestele südamele, et nad vaktsineeriks end COVID-19 vastu.
"Seeläbi kaitsete mitte ainult ennast, vaid tagate ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse kogu ühiskonnas tervikuna. Teie lähedaste hulgas on kindlasti inimesi, kes vajavad arstiabi muul põhjusel, kui COVID-19. Palun tehke see neile võimalikuks!"
### Response:
Starkopf: oleme koroonaga sarnases olukorras kui märtsis-aprillis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval teatas Rootsi terviseamet, et peatas Moderna vaktsiini süstimise 30-aastastele ja noorematele. Neljapäeval teatas ka Soome terviseamet THL, et nad ei soovita anda Moderna vaktsiini alla 30-aastastele meesterahvastele. THL soovitas Moderna asendada Pfizeriga, ka sel juhul, kui esimene süst on tehtud Modernaga. Taani peatab aga Moderna vaktsiini andmise alla 18-aastastele, teatas kolmapäeval riigi terviseamet, viidates samuti müokardiidiriskile, mis ameti sõnul on siiski harvaesinev.
Tervisametnike teatel on tegu ettevaatusabinõuga, mis on seotud võimaliku riskiga saada vaktsineerimisel südamelihase- või südamepaunapõletik ehk vastavalt müokardiit või perikardiit.
Eesti ravimiameti teatel ei ole kuni 30-aastastel inimestel Eestis teatatud ühestki tõsisest kardioloogilisest kõrvaltoimest, sealhulgas müokardiidist või perikardiidist.
Ravimiametil on teada üks juhtum, kus 40-aastasel mehel tekkis müokardiit kuu pärast Pfizer/Biontechi vaktsiini 1. annust ning olemasolevate andmete põhjal ei saa seost vaktsiiniga välistada.
"Tänaste teadmiste kohaselt on müokardiit ja perikardiit tekkinud sagedamini mRNA vaktsiini (nii Pfizer/Biontech kui Moderna) teise annuse järel, enamasti kahe nädala jooksul vaktsineerimisest. Seega on soovitatav enda tervisliku seisundit jälgida vähemalt paari nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Kui mRNA vaktsiiniga vaktsineerimise järgselt tekivad häirivad ja püsivad rindkerevalud, koormustaluvuse langus, raskendatud hingamine või südamepekslemine, siis peaks pöörduma arsti poole," märkis ravimiamet.
Ravimiamet lisas veel, et olemasolevad andmed viitavad, et vaktsineerimisjärgne müokardiidi ja perikardiidi kulg ei erine üldise müokardiidi või perikardiidi kulust. Õigeaegse diagnoosi korral on müokardiit ja perikardiit hästi ravitavad. Reeglina piisab puhkusest ja valuvaigistitest. | Ravimiamet: Eestis ei ole Moderna tõttu südamehaigustest teatatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval teatas Rootsi terviseamet, et peatas Moderna vaktsiini süstimise 30-aastastele ja noorematele. Neljapäeval teatas ka Soome terviseamet THL, et nad ei soovita anda Moderna vaktsiini alla 30-aastastele meesterahvastele. THL soovitas Moderna asendada Pfizeriga, ka sel juhul, kui esimene süst on tehtud Modernaga. Taani peatab aga Moderna vaktsiini andmise alla 18-aastastele, teatas kolmapäeval riigi terviseamet, viidates samuti müokardiidiriskile, mis ameti sõnul on siiski harvaesinev.
Tervisametnike teatel on tegu ettevaatusabinõuga, mis on seotud võimaliku riskiga saada vaktsineerimisel südamelihase- või südamepaunapõletik ehk vastavalt müokardiit või perikardiit.
Eesti ravimiameti teatel ei ole kuni 30-aastastel inimestel Eestis teatatud ühestki tõsisest kardioloogilisest kõrvaltoimest, sealhulgas müokardiidist või perikardiidist.
Ravimiametil on teada üks juhtum, kus 40-aastasel mehel tekkis müokardiit kuu pärast Pfizer/Biontechi vaktsiini 1. annust ning olemasolevate andmete põhjal ei saa seost vaktsiiniga välistada.
"Tänaste teadmiste kohaselt on müokardiit ja perikardiit tekkinud sagedamini mRNA vaktsiini (nii Pfizer/Biontech kui Moderna) teise annuse järel, enamasti kahe nädala jooksul vaktsineerimisest. Seega on soovitatav enda tervisliku seisundit jälgida vähemalt paari nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Kui mRNA vaktsiiniga vaktsineerimise järgselt tekivad häirivad ja püsivad rindkerevalud, koormustaluvuse langus, raskendatud hingamine või südamepekslemine, siis peaks pöörduma arsti poole," märkis ravimiamet.
Ravimiamet lisas veel, et olemasolevad andmed viitavad, et vaktsineerimisjärgne müokardiidi ja perikardiidi kulg ei erine üldise müokardiidi või perikardiidi kulust. Õigeaegse diagnoosi korral on müokardiit ja perikardiit hästi ravitavad. Reeglina piisab puhkusest ja valuvaigistitest.
### Response:
Ravimiamet: Eestis ei ole Moderna tõttu südamehaigustest teatatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäevases treeningus vigastas Artti Aigro soojendusel oma vasaku jala hüppeliigest. Meditsiinilises kontrollis tuvastati Aigrol hüppeliigese esimese taseme vigastus.
Vigastusest peab Aigro paranema kaks kuni neli nädalat, võistlustel ei saa ta osaleda järgmised neli nädalat. Ühtlasi tähendab vigastus seda, et Aigro ei saa osaleda sel nädalavahetusel toimuval Eesti suusahüppe meistrivõistlusel.
MK-sarja hooaja avastardi üritab Aigro teha 19.-21. novembril Venemaal, Nižni Tagilis toimuval etapil. | Artti Aigro sai vigastada ja ei osale Eesti meistrivõistlusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäevases treeningus vigastas Artti Aigro soojendusel oma vasaku jala hüppeliigest. Meditsiinilises kontrollis tuvastati Aigrol hüppeliigese esimese taseme vigastus.
Vigastusest peab Aigro paranema kaks kuni neli nädalat, võistlustel ei saa ta osaleda järgmised neli nädalat. Ühtlasi tähendab vigastus seda, et Aigro ei saa osaleda sel nädalavahetusel toimuval Eesti suusahüppe meistrivõistlusel.
MK-sarja hooaja avastardi üritab Aigro teha 19.-21. novembril Venemaal, Nižni Tagilis toimuval etapil.
### Response:
Artti Aigro sai vigastada ja ei osale Eesti meistrivõistlusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljakaevamisi juhtinud arheoloog Yaakov Billigi sõnul leidus isiklikuks otstarbeks mõeldud vannitube Iisraelis ja Jeruusalemmas vaid käputäis. Nagu öeldud, olid sanitaarruumid toona vaid rikaste privileeg, vahendab Live Science.
Lubjakivist tahutud tualetipotil oli mugav iste auguga istme keskel. Billigi sõnul võis asjaajamiseks maha istuv inimene end igati mugavalt tunda. Istme all paiknes aga reoveemahuti.
Muistne tualetipott tuli välja ristkülikukujulisest ruumist, mis võis omal ajal olla vannituba. Billigi sõnul oli muistses vannitoas ka 30–40 kaussi, milles võidi hoida omaaegset õhuvärskendit: kas lõhnastatud õli või viirukit.
Arheoloogid võtsid käimlaistme-alusest reoveemahutist loomaluu-, keraamika- ja mullaproove lootuses, et need paljastavad midagi muistsete jeruusalemlaste elustiili, toidusedeli ja haiguste kohta.
Muude leidude seas leidsid arheoloogid omaaegselt aadlikrundilt mustriga kirjatud kive. Viimaseid kasutati Billigi sõnul näiteks sambakapiteelide, aknaraamide või tarade ehitusel. Käimla lähedalt leidsid Billig ja kolleegid jälgi aiast, kus kunagi kasvasid ilu- ja viljapuud ning veetaimed.
Nende üksikleidude põhjal saavad uurijad kokku panna tervikpildi omaaegsest avarast ja külluslikust paleest. Kahe aasta eest Jeruusalemmas Armon Hantzivi promenaadil alanud väljakaevamised kestavad siiani. Billig oletab, et tegu võis olla Juuda kuningriigi mõne valitseja paleega.
Muistsete inimeste hügieenikombed on arheolooge paelunud varemgi. Näiteks on leitud märke, et sajandeid enne tulettpaberi leiutamist pühkisid inimesed oma taguotsa erineva kätte sattuvaga maisitõlvikutest lumeni. | Jeruusalemmas tuli välja 2700 aasta vanune luksuskäimla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljakaevamisi juhtinud arheoloog Yaakov Billigi sõnul leidus isiklikuks otstarbeks mõeldud vannitube Iisraelis ja Jeruusalemmas vaid käputäis. Nagu öeldud, olid sanitaarruumid toona vaid rikaste privileeg, vahendab Live Science.
Lubjakivist tahutud tualetipotil oli mugav iste auguga istme keskel. Billigi sõnul võis asjaajamiseks maha istuv inimene end igati mugavalt tunda. Istme all paiknes aga reoveemahuti.
Muistne tualetipott tuli välja ristkülikukujulisest ruumist, mis võis omal ajal olla vannituba. Billigi sõnul oli muistses vannitoas ka 30–40 kaussi, milles võidi hoida omaaegset õhuvärskendit: kas lõhnastatud õli või viirukit.
Arheoloogid võtsid käimlaistme-alusest reoveemahutist loomaluu-, keraamika- ja mullaproove lootuses, et need paljastavad midagi muistsete jeruusalemlaste elustiili, toidusedeli ja haiguste kohta.
Muude leidude seas leidsid arheoloogid omaaegselt aadlikrundilt mustriga kirjatud kive. Viimaseid kasutati Billigi sõnul näiteks sambakapiteelide, aknaraamide või tarade ehitusel. Käimla lähedalt leidsid Billig ja kolleegid jälgi aiast, kus kunagi kasvasid ilu- ja viljapuud ning veetaimed.
Nende üksikleidude põhjal saavad uurijad kokku panna tervikpildi omaaegsest avarast ja külluslikust paleest. Kahe aasta eest Jeruusalemmas Armon Hantzivi promenaadil alanud väljakaevamised kestavad siiani. Billig oletab, et tegu võis olla Juuda kuningriigi mõne valitseja paleega.
Muistsete inimeste hügieenikombed on arheolooge paelunud varemgi. Näiteks on leitud märke, et sajandeid enne tulettpaberi leiutamist pühkisid inimesed oma taguotsa erineva kätte sattuvaga maisitõlvikutest lumeni.
### Response:
Jeruusalemmas tuli välja 2700 aasta vanune luksuskäimla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Üksuse eesmärk on seista vastu Hiina Rahvavabariigist tulenevatele väljakutsetele. Need hõlmavad kõiki agentuuri missioonipiirkondi," teatas CIA.
"Uus üksus tugevdab veelgi meie kollektiivset tööd kõige olulisemate geopoliitiliste küsimuste osas," ütles CIA juht William Burns.
CIA uus Hiina üksus on eraldiseisev osakond. Varem tegutses Hiina küsimustega agentuuri Ida-Aasia ja Vaikse ookeani üksus, teatas Politico.
CIA endised juhid kiitsid Burnsi, et agentuuris loodi uus Hiina üksus.
"Kui mõni riik väärib oma üksust, siis on see Hiina. Komparteil on ülemaailmsed ambitsioonid, mis esitavad väljakutse USA huvidele ja rahvusvahelisele korrale," ütles CIA endine juht John Brennan.
"Pole kahtlust, et me vajame palju paremat informatsiooni selle kohta, millega Hiina tegeleb," ütles USA endine kaitseminister ja CIA juht Leon Panetta.
Kolmapäeval kohtus riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan oma Hiina kolleegi Yang Jiechiga. Sullivan arutas Jiechiga ka pingelist olukorda Taiwani väinas, Politico. | CIA lõi uue Hiinale keskendunud üksuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Üksuse eesmärk on seista vastu Hiina Rahvavabariigist tulenevatele väljakutsetele. Need hõlmavad kõiki agentuuri missioonipiirkondi," teatas CIA.
"Uus üksus tugevdab veelgi meie kollektiivset tööd kõige olulisemate geopoliitiliste küsimuste osas," ütles CIA juht William Burns.
CIA uus Hiina üksus on eraldiseisev osakond. Varem tegutses Hiina küsimustega agentuuri Ida-Aasia ja Vaikse ookeani üksus, teatas Politico.
CIA endised juhid kiitsid Burnsi, et agentuuris loodi uus Hiina üksus.
"Kui mõni riik väärib oma üksust, siis on see Hiina. Komparteil on ülemaailmsed ambitsioonid, mis esitavad väljakutse USA huvidele ja rahvusvahelisele korrale," ütles CIA endine juht John Brennan.
"Pole kahtlust, et me vajame palju paremat informatsiooni selle kohta, millega Hiina tegeleb," ütles USA endine kaitseminister ja CIA juht Leon Panetta.
Kolmapäeval kohtus riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan oma Hiina kolleegi Yang Jiechiga. Sullivan arutas Jiechiga ka pingelist olukorda Taiwani väinas, Politico.
### Response:
CIA lõi uue Hiinale keskendunud üksuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õpetliku filmi keskmeks on lastekamp, mida filmi režissöör Jaak Kilmi koos stsenarist Aidi Vallikuga on püüdnud kujutada vastavalt oma kogemusele ja vaatlustele.
"Filmirežissöörina huvitab mind laste spontaansus ja mängulisus ning ma tahtsin selle ekraanile tuua nii argistes tegevustes kui ka grupisuhetes," ütles Kilmi ja lisas, et tema tegelased on elavaloomulised ehedad lapsed. "Töö nendega oli pidev balansseerimine plaanitud tegevuse ja kaose vahel. Ma usun, et ainult niimoodi võibki säilitada filmis eheduse ja elulisuse."
Filmis leiavad igapäevaelu fassaadi taha surutud väljakutsed ootamatult tee laste ellu, mis lööb segi nii grupisuhted kui ka piirid hea ja kurja vahel. "Ma arvan, et igaüks teab, et paljud lapsepõlve valikud võivad tunduda täiskasvanu jaoks lihtsalt lahendatavad, kuid nooremate jaoks kasvada üle pea. Selles filmis ei paku me lihtsaid lahendusi. Me räägime pooltoonides, nii heledates kui tumedates," ütles ta.
Filmi produtsent Evelin Penttilä ütles, et tiimile on oluline teha film noorele vaatajale, kus kinosaalist väljununa on publik kasvanud koos peategelase Kristjaniga. "Kindlasti toob film ka püünele ühe põlvkonna noored näitlejad, kes on suure kinolina potentsiaaliga," sõnas Penttilä.
Filmis mängivad Nils Jaagup England, Rebeka Kask, Una Marta Soms, Laura Vahtre, Kimi Reiko Pilipenko, Mirja ja Mirje Toomsalu, Andres Lepik ning kõrvalosades Rasmus Ermel, Riho Kütsar, Evelin Võigemast, Anti Kobin, Ester Kuntu, Jaanika Arum, Juuli Lill ja Reimo Sagor. | Eesti põnevikust "Tagurpidi torn" ilmus treiler | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õpetliku filmi keskmeks on lastekamp, mida filmi režissöör Jaak Kilmi koos stsenarist Aidi Vallikuga on püüdnud kujutada vastavalt oma kogemusele ja vaatlustele.
"Filmirežissöörina huvitab mind laste spontaansus ja mängulisus ning ma tahtsin selle ekraanile tuua nii argistes tegevustes kui ka grupisuhetes," ütles Kilmi ja lisas, et tema tegelased on elavaloomulised ehedad lapsed. "Töö nendega oli pidev balansseerimine plaanitud tegevuse ja kaose vahel. Ma usun, et ainult niimoodi võibki säilitada filmis eheduse ja elulisuse."
Filmis leiavad igapäevaelu fassaadi taha surutud väljakutsed ootamatult tee laste ellu, mis lööb segi nii grupisuhted kui ka piirid hea ja kurja vahel. "Ma arvan, et igaüks teab, et paljud lapsepõlve valikud võivad tunduda täiskasvanu jaoks lihtsalt lahendatavad, kuid nooremate jaoks kasvada üle pea. Selles filmis ei paku me lihtsaid lahendusi. Me räägime pooltoonides, nii heledates kui tumedates," ütles ta.
Filmi produtsent Evelin Penttilä ütles, et tiimile on oluline teha film noorele vaatajale, kus kinosaalist väljununa on publik kasvanud koos peategelase Kristjaniga. "Kindlasti toob film ka püünele ühe põlvkonna noored näitlejad, kes on suure kinolina potentsiaaliga," sõnas Penttilä.
Filmis mängivad Nils Jaagup England, Rebeka Kask, Una Marta Soms, Laura Vahtre, Kimi Reiko Pilipenko, Mirja ja Mirje Toomsalu, Andres Lepik ning kõrvalosades Rasmus Ermel, Riho Kütsar, Evelin Võigemast, Anti Kobin, Ester Kuntu, Jaanika Arum, Juuli Lill ja Reimo Sagor.
### Response:
Eesti põnevikust "Tagurpidi torn" ilmus treiler |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brasiilia koondis alistas 3:1 tulemusega Venetsueela. Venetsueela läks kohtumist 11. minutil juhtima, kui jala sai valgeks Kiievi Dünamo mängumees Eric Ramirez. Teisel poolajal said Brasiilia eest värava kirja Marquinhos, Gabriel Barbosa ja Antony.
Brasiilia on nüüd võitnud kõik üheksa mängitud valiksarja kohtumist ja hoiab teisel kohal oleva Argentina ees kaheksapunktilist edu.
Argentina jalgpallikoondis mängis 0:0 viiki Paraguay koondisega. Argentina on kogunud 19 punkti ja hoiab valiksarja alagrupis teist kohta. Paraguay on kuuendal kohal, olles kogunud 12 punkti.
Kolumbia ja Uruguay mängisid omavahel samuti 0:0 viiki. Uruguay on 16 punktiga alagrupis neljandal kohal, Kolumbia on 14 punktiga viiendal kohal.
Lõuna-Ameerika valiksarjas pääsevad alagrupist automaatselt edasi neli parimat meeskonda, viiendal kohal lõpetav koondis peab MM-ile pääsemiseks võitma play-off kohtumise.
Tulemused:
Brasiilia - Venetsueela 3:1
Argentina - Paraguay 0:0
Uruguay - Kolumbia 0:0
Peruu - Tšiili 2:0
Ecuador - Boliivia 3:0 | Brasiilia võitis Venetsueelat, Argentina viigistas Paraguay vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia koondis alistas 3:1 tulemusega Venetsueela. Venetsueela läks kohtumist 11. minutil juhtima, kui jala sai valgeks Kiievi Dünamo mängumees Eric Ramirez. Teisel poolajal said Brasiilia eest värava kirja Marquinhos, Gabriel Barbosa ja Antony.
Brasiilia on nüüd võitnud kõik üheksa mängitud valiksarja kohtumist ja hoiab teisel kohal oleva Argentina ees kaheksapunktilist edu.
Argentina jalgpallikoondis mängis 0:0 viiki Paraguay koondisega. Argentina on kogunud 19 punkti ja hoiab valiksarja alagrupis teist kohta. Paraguay on kuuendal kohal, olles kogunud 12 punkti.
Kolumbia ja Uruguay mängisid omavahel samuti 0:0 viiki. Uruguay on 16 punktiga alagrupis neljandal kohal, Kolumbia on 14 punktiga viiendal kohal.
Lõuna-Ameerika valiksarjas pääsevad alagrupist automaatselt edasi neli parimat meeskonda, viiendal kohal lõpetav koondis peab MM-ile pääsemiseks võitma play-off kohtumise.
Tulemused:
Brasiilia - Venetsueela 3:1
Argentina - Paraguay 0:0
Uruguay - Kolumbia 0:0
Peruu - Tšiili 2:0
Ecuador - Boliivia 3:0
### Response:
Brasiilia võitis Venetsueelat, Argentina viigistas Paraguay vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen ennast Eestis alati teisejärgulise inimesena tundnud," lausus mõni nädal tagasi Natalia (34), kes on Lasnamäel sündinud, käinud venekeelses gümnaasiumis, õppinud eestikeelses ülikoolis ning jõudnud eduka karjäärini, mis teeb paljudele eestlastele silmad ette.
Natalia rääkis ka juhtumist, kuidas tema hea eestlasest sõbranna andis tema soovituse peale Stroomi randa lapsega mängima minna, vastuseks: "Sinna ma küll ei taha minna, seal on ju vene lapsed!" Natalia, olles selliste kommentaaridega juba nii harjunud, neelatas ja manas naeratuse näole. Aga edasi suhelda selle inimesega ei tahtnud.
Natalia on kasvanud kogu elu Tallinnas. Kui ta oli väike tüdruk, küsis ta ema: "Natalia, kas sa oled venelane?" Laps vastas: "Njet, ja estonka." Ta on õppinud eesti keele perfektselt ära, ta on kõrgharidusega ning maksab Eesti riigile oma kõrge palga tõttu päris suuri makse. "Ja ikka, mind ei kutsuta mitte kunagi eestlaseks!" nendib ta nukralt.
Natalia on tüdinud komplimentidest oma hea eesti keele puhul, sest temale meenutab see ikka jälle, et "oled tubli, aga sa pole eestlane". "Olen aastaid tundnud, et Eesti riik ei armasta mind iial vastu nii, nagu mina teda lapsest saati olen püüdnud armastada. Olen loobunud," nendib Natalia resigneerunult.
Nädal hiljem rääkisin Alekseiga (29), Lasnamäelt pärit mehega, kes on samuti edukas spetsialist oma valdkonnas. Tema soovib abielludes oma itaallasest elukaaslase perekonnanime võtta, et saada lahti oma venekeelsest "häbimärgistatud" perekonnanimest.
Ka Natalia soovib oma eestlasest mehe nime võtta ning lapse kindlasti eestikeelsesse lasteaeda ja kooli panna, et tema laps ei peaks kogu seda piina uuesti läbi tegema, nagu tema seda venekeelses koolis pidi.
Eestikeelses ülikoolis õppides oli Natalia kursusel kolm venelast ja ülejäänud enamus oli eestlased. Kõikides grupitöödes kolme aasta jooksul olid eestlased omaette ja need kolm venelast alati koos. Mitte kordagi ei kutsunud eesti kursusekaaslased neid oma gruppidesse. Õpetaja vaatekohast mõtlen, et miks õppejõud seda ei märganud ja veidi ei suunanud?
Neid kommentaare kuulda on väga kurb. Vaadates oma "eestlasepeeglisse", pean piinlikkusega tunnistama, et russofoobia oli tõepoolest tugev minu 1990. aastatel kulgenud lapsepõlves.
"Kes seal karjub/laamendab/varastab – venelane!" "Miks sa röögid nagu venelane?" "Mingi venku oled või?" Nõnda ütlesid minu vanemad sugulased või teised täiskasvanud ning nende lapsed hakkasid neid muidugi jäljendama. See oli ja on Nõukogude Liidu lagunemise järgne venelaste vimm ja põlastamine.
Tunnistan, et ka minus on need sügavasse alateadvusse tambitud laused tänini olemas, kui tänaval pröökavat inimest näen. Õnneks olen õppinud ise mõtlema ja end neist ajaloolistest painetest veidi distantseerima.
Milles on aga kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel sündinud venelased või venekeelsed inimesed süüdi, et peavad end teisejärguliste kodanikena tundma? Või veelgi nooremad, need Stroomi rannas mängivad lapsed, kes Natalia sõnade järgi "pole kedagi jõudnud okupeerida". Kas see on Nõukogude Liidu stalinistlik pärispatt, mida kange eesti rahvas iial ei unusta, sest "vaenlase vastu tuleb võidelda."
Laulame senini ju (öö)laulupeol oma võitluslikke laule. Õnneks on "Peatage Lasnamäe", mis omas ajas oli äge laul, õnneks ametlikust laulupeokavast maha võetud (ma loodan!), aga üks poliitik tsiteeris seda veel mõni aasta tagasi laulupeol kõnet pidades. Seda on aga äärmiselt kohatu 2021. aastal laulda või isegi tsiteerida.
Paljud sinimustvalged paremäärmuslastest padueestlased mu meelest otsivad taga pigem oma noorust ja esimese armastuse aegset vabadusehõngu kui soovivad tegelikult meie praegust mitmerahvuselist ja -kultuurilist ühiskonda sõbralikumaks ja paremaks muuta.
60-protsendilise eestikeelsuse ebarealistlik nõue
Üks lõputu probleemide allikas on venekeelne haridus Eestis. Eesti keele õpe on enamikus vene koolides üsna kehva kvaliteediga heade õpetajate ning õppematerjalide puudumise tõttu ning gümnaasiumisse astudes nõutakse järsku 60 protsendi ulatuses eestikeelsele õppele üleminekut, mis on praeguses olukorras ebaõiglane ja ebarealistlik nõue.
Kuuldavasti toimusid nii mõneski heas venekeelses koolis kõik "eestikeelsed" ained tegelikult ikkagi vene keeles. Mingil määral vene noored eesti keelt gümnaasiumi lõpus siiski oskavad. Isegi Narvas, kus on mõned väga tugevad eesti keele õppega koolid (sh keelekümbluskool).
Üks umbes 30-aastane venelanna kommenteeris praegust venelaste eesti keele oskust: "Tegelikult eestlastele see sobib, sest tulemuseks on nendest nõrgemad inimesed, kes aga oskavad eesti keelt. Kassas saavad eesti keeles teenindada. Ja head töökohad ning erialad jäävad eestlastele ning neile venelastele, kes suudavad mööda sellest varjatud diskrimineerimisest hoolimata imemoodi läbi lüüa."
"Koos kasvades arenevad nii keeleoskus kui ka ühine maailmanägemine loomulikul viisil."
Eesti keele kui võõrkeele kogenud õpetaja, õppejõud, metoodik ja õpikute autor Mare Kitsnik ütleb, et praegu räägitakse palju ühtsest Eesti koolist ja see ongi kindlasti õige tee. Koos kasvades arenevad nii keeleoskus kui ka ühine maailmanägemine loomulikul viisil.
"Kuid sellest ei piisa, kui noored lihtsalt ühte kooli kokku panna. Inimeste ühendamisega tuleb ka teadlikult tegeleda ja see vajab oskusi. Samuti peab oskama teises keeles õpetada. Selles osas on palju arenguruumi just õpetajate oskustes. Isegi eesti keele kui teise keele õpetajad ei taju hästi õppijate keeleoskustaset ega oska seda õpetamisel hästi arvestada, rääkimata muude ainete õpetajatest," selgitab Kitsnik.
Samuti on palju arenguruumi koolis kasutatavas eesti keele õppemetoodikas - senini loetakse paljudes tundides surmigavaid ja kunstlikke tekste ning tehakse mõttetuid kirjalikke grammatikaharjutusi. Ning siis süüdistatakse vene noori justkui ei oleks neil eesti keele õppimiseks motivatsiooni. Nii õppides aga ei olegi võimalik eesti keelt armastama ja rääkima hakata. "Nii eesti keele kui eesti keeles õpetavate õpetajate väljaõpe vajab olulist arengut," ütleb Kitsnik.
Ja omalt poolt lisan, olles lõpetanud eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala: kes on need noored, kes tahavad vene kooli õpetajaks minna? Õpetajatele on pandud tohutud nõudmised koolilt, lastevanematelt, ühiskonnalt. Ja ta pingutab kümme tundi päevas kehva palga eest. Need on märtrid ja entusiastid, kes seda teed otsustavad minna. Austan igaüht neist ja olen valmis nende palganõudmisi kuulama nii kaua, kuni nende tasu lõpuks väärikale tasemele jõuab.
Pingutama peavad nii eestlased kui ka venelased
Annan endale aru, et olukorda ei saa vaadelda sugugi vaid ühest küljest. Külgi on siin palju ja ajalooline taak mängib muidugi oma rolli ja ei saa lootagi, et sellest nii kiiresti vabaneme. Aga püüda tuleks. Venekeelsetel kodanikel on samuti oma roll negatiivse kuvandi hoidmisel.
Vera, kaheksa kuu eest Venemaalt Tallinnasse kolinud 35-aastane naine pani oma lapse venekeelsesse lasteaeda Koplisse. Vera aga soovib mõne aasta pärast teda panna eestikeelsesse kooli, et ta õpiks ära eesti keele, lõimuks siinsesse ühiskonda ja võib-olla saaks kõrgharidusegi eesti keeles.
Üks Kopli lasteaiakasvataja väitis talle aga, et ärgu ta seda küll tehku: "Eestlased on russofoobid ja hakkavad teie last vihkama!" Vera pole sellise mõtlemisega nõus, väites, et see on negatiivne iganenud hoiak ning tema ei kavatse venekeelsesse getosse oma perega jääda.
Ise soovib Vera jätta kõrvale oma eduka meditsiinikarjääri, mis tal Venemaal oli, ja nüüdse tallinlasena astuda Tallinna Ülikooli ristmeediat õppima. Kohtusime Veraga eesti keele algtaseme kursusel, kus mul on praegugi rõõm teda õpetada. Avatus ja soov eesti keelt ja kultuuri õppida on imetlusväärne. Sama näen ka tema grupikaaslaste pealt, kes on venelased, ukrainlased ja valgevenelased, sekka mõni jaapanlane, venezuelalane ja hollandlane.
Ka Narva eesti keele maja õpetaja Pille Maffucci, kes koliski mõne aasta eest Tallinnast Narva, et pühenduda eesti keele õpetamisele ja kultuuri tutvustamisele Narvas, väidab, et samme peavad tegema mõlemad, nii eestlased kui ka venelased. Ei saa eeldada, et üks pool peab pingutama ja teine võib olla nii, nagu enne.
Ta kinnitab, et tõsi, paljud narvakad tunnevad, et neid Tallinna või mujale Eestisse ei oodata ja et nad eestlastele ei meeldi. Pille Maffucci toob välja, et kui narvakas hakkab valima puhkusereisi, siis pigem väljapoole Eestit, kas Venemaale või Egiptusesse või mujale turismikeskustesse, mitte aga Saaremaale, Tartusse ja Pärnusse.
Narva eesti keele maja üks olulisi eesmärke ongi tutvustada narvakatele eesti kultuuri. Selleks tehakse ringreise Eestis (ja narvakatele meeldib Eesti!), tandemprojekte eestlastega, luuakse vahvaid laulukoore ja etendatakse muusikale. Need on vähemalt sama olulised kui keelekursused.
Narva Vanalinna Riigikooli vilistlane Mihhail Mogutov (24), haridusteaduse magistritudeng ja õpetaja, õppinud Tartu Ülikoolis ja ka välismaal, on samuti seda meelt, et ka venelased ise võiksid hoiduda abitu ohvri hoiakust ja otsida võimalusi integreerimiseks:
"Eestis venekeelse inimesena ongi raskem nii keelelises kui ka kultuurilises mõttes. Kuid ma ise pigem näen siin võimalust venekeelsetel inimestel olla avatum ja sulanduda (õppida eesti keelt, kuuluda eestikeelse kogukonda, omada mingit ühist eesmärki vmt). See on kindlasti suur väljakutse venekeelsetele inimestele, aga vähemalt see muudab perspektiivi. Mulle sobib rohkem suhtumine: "jah, ma ei ole eestlane-eestlane, aga mida ma saaksin teha, et tunda ennast siin paremini?".
Teiselt poolt näen, et eestikeelsed inimesed võiksid olla empaatilisemad ja vastuvõtlikumad. Näiteks kui õppisin Tartus, siis mind tavaliselt ei kutsunud pidudele ja ei olnud kedagi, kes tuleks mu juurde esimesena, et tuttavaks saada. Aga see on pigem kultuuriline asi. Ma ei ole kogenud mingit diskrimineerimist ega seda, et olen teisejärguline. Pigem tundsin, et mul on raskem erinevaid asju saavutada, näiteks leida sõpru väljaspool Tallinna ja Narvat, kui keskmisel eestlasel.
Kuid õnneks oli mul hea toetus, et sellest läbi minna. Aga neil, kellel toetust pole, neil ongi raskem. Ma ütleks, et see ei ole venekeelse inimese olemise küsimus, vaid toetuse ja kaasamise küsimus. On eestikeelseid noori, kellega olen töötanud ning kellel on palju raskem elu kui keskmisel venekeelsel inimesel Eestis."
Püüd mõista, mitte hukka mõista
Kokkuvõtteks ütleksin eestlastele, et ma mõistan, olles ju ka ise eestlane, et Nõukogude Liidu terror oli kohutav ja ma ei peagi seda kunagi unustama. Aga inimesed, kes meie kõrval elavad, ei ole sellega mitte mingilgi moel seotud. Ja seda tuleb ausalt ja kõvahäälselt endale korduvalt välja öelda, kui see ikkagi kohale ei jõua.
Kas meil on vaja iga jumala aasta, juba kolmkümmend aastat 9. mail täita kogu meedia Teise maailmasõja või Suure Isamaasõja teemadega? Kas tõesti ei ole muid, hetkel põletavamaid teemasid, millega tegeleda? Mida need arutelud nüüd juurde annavad? Vaid vimma ja vaenu siin maal elavate eri rahvustest ja erinevate maailmavaadetega inimeste vahel.
Eestlastel ja venelastel on erinev temperament ja käitumisviis, aga see on lihtsalt erinev kultuur, nii nagu on meie jaoks on erinevad India, Türgi, USA või Hispaania kultuur. Ja keel, jah, eesti keel on pea ainus identiteet, mis meil eestlastel on ja seepärast sellesse kohati narrilt puritaanlikult klammerdumegi.
Võtkem aga siiski rahulikult, kui iga keeleõppija veatult ei räägi. Analüüsigem endi võõrkeeleoskust: kas räägime vene, inglise, saksa vm keeles veatult, aktsenditult ja alati õigesti? Aga ise kipume küll kohe sõrmega näitama, kui mõni venekeelne inimene näiteks –ma ja -da tegevusnime segamini ajab.
Pigem võiksid poliitikud mõelda tarkadele lahendustele ühtse eestikeelse kooli loomisel (ja õpetajahariduse arendamisele) ja venekeelsete inimeste samm-sammulisele rahulikule ja sõbralikumale integreerimisele. Ja olgem avatumad ja sallivamad igasuguste teiste keelte kõnelejate suhtes. Kas me ise ei läinud Teise maailmasõja ajal teistesse riikidesse pakku? Kuidas väliseestlasi, tollaseid pagulasi USAs, Kanadas, Rootsis ja Saksamaal vastu võeti?
Tänavu kevadel aktsioonis "Paide 33 kõnet" a rutles eestlaste-venelaste teemal ka Mikael Raihhelgauz, kes ütles, keegi ei saa teist armastama või andestama sundida:
"Võib-olla need Artjom ja Anja, kes Pervõj Baltijski kanalit vaatavad, Mihhail Kõlvarti poolt hääletavad ja vene koolide säilimise eest seisavad, ei ole viies kolonn, vaid lihtsalt inimesed, kes tahavad oma lastele parimat tulevikku ja kardavad, et ei oska neid eesti koolis bioloogia kodutööga aidata?
Ja võib-olla see Uuno, kes tõrvikumarssidel osaleb, ei ole üldse fašist, vaid lihtsalt inimene, kes muretseb oma väikese rahva tuleviku pärast ja lihtsalt ei tea, mida enamat võiks ta teha."
Mina lisaks Mihhail Mogutovi sõnade järgi: otsigem võimalusi eesti keele omandamiseks ja kultuuri tundma õppimiseks, avastage Eestimaad, leidke ühiseid eesmärke ja tegevusi koos eestikeelsete inimestega. Oluline on olla mõlemalt poolt empaatiline ja avatud, sest keeled meid eristavad, aga inimeseks olemine ühendab. | Monica-Linde Klemet: kas venelane on Eestis teisejärguline inimene? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen ennast Eestis alati teisejärgulise inimesena tundnud," lausus mõni nädal tagasi Natalia (34), kes on Lasnamäel sündinud, käinud venekeelses gümnaasiumis, õppinud eestikeelses ülikoolis ning jõudnud eduka karjäärini, mis teeb paljudele eestlastele silmad ette.
Natalia rääkis ka juhtumist, kuidas tema hea eestlasest sõbranna andis tema soovituse peale Stroomi randa lapsega mängima minna, vastuseks: "Sinna ma küll ei taha minna, seal on ju vene lapsed!" Natalia, olles selliste kommentaaridega juba nii harjunud, neelatas ja manas naeratuse näole. Aga edasi suhelda selle inimesega ei tahtnud.
Natalia on kasvanud kogu elu Tallinnas. Kui ta oli väike tüdruk, küsis ta ema: "Natalia, kas sa oled venelane?" Laps vastas: "Njet, ja estonka." Ta on õppinud eesti keele perfektselt ära, ta on kõrgharidusega ning maksab Eesti riigile oma kõrge palga tõttu päris suuri makse. "Ja ikka, mind ei kutsuta mitte kunagi eestlaseks!" nendib ta nukralt.
Natalia on tüdinud komplimentidest oma hea eesti keele puhul, sest temale meenutab see ikka jälle, et "oled tubli, aga sa pole eestlane". "Olen aastaid tundnud, et Eesti riik ei armasta mind iial vastu nii, nagu mina teda lapsest saati olen püüdnud armastada. Olen loobunud," nendib Natalia resigneerunult.
Nädal hiljem rääkisin Alekseiga (29), Lasnamäelt pärit mehega, kes on samuti edukas spetsialist oma valdkonnas. Tema soovib abielludes oma itaallasest elukaaslase perekonnanime võtta, et saada lahti oma venekeelsest "häbimärgistatud" perekonnanimest.
Ka Natalia soovib oma eestlasest mehe nime võtta ning lapse kindlasti eestikeelsesse lasteaeda ja kooli panna, et tema laps ei peaks kogu seda piina uuesti läbi tegema, nagu tema seda venekeelses koolis pidi.
Eestikeelses ülikoolis õppides oli Natalia kursusel kolm venelast ja ülejäänud enamus oli eestlased. Kõikides grupitöödes kolme aasta jooksul olid eestlased omaette ja need kolm venelast alati koos. Mitte kordagi ei kutsunud eesti kursusekaaslased neid oma gruppidesse. Õpetaja vaatekohast mõtlen, et miks õppejõud seda ei märganud ja veidi ei suunanud?
Neid kommentaare kuulda on väga kurb. Vaadates oma "eestlasepeeglisse", pean piinlikkusega tunnistama, et russofoobia oli tõepoolest tugev minu 1990. aastatel kulgenud lapsepõlves.
"Kes seal karjub/laamendab/varastab – venelane!" "Miks sa röögid nagu venelane?" "Mingi venku oled või?" Nõnda ütlesid minu vanemad sugulased või teised täiskasvanud ning nende lapsed hakkasid neid muidugi jäljendama. See oli ja on Nõukogude Liidu lagunemise järgne venelaste vimm ja põlastamine.
Tunnistan, et ka minus on need sügavasse alateadvusse tambitud laused tänini olemas, kui tänaval pröökavat inimest näen. Õnneks olen õppinud ise mõtlema ja end neist ajaloolistest painetest veidi distantseerima.
Milles on aga kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel sündinud venelased või venekeelsed inimesed süüdi, et peavad end teisejärguliste kodanikena tundma? Või veelgi nooremad, need Stroomi rannas mängivad lapsed, kes Natalia sõnade järgi "pole kedagi jõudnud okupeerida". Kas see on Nõukogude Liidu stalinistlik pärispatt, mida kange eesti rahvas iial ei unusta, sest "vaenlase vastu tuleb võidelda."
Laulame senini ju (öö)laulupeol oma võitluslikke laule. Õnneks on "Peatage Lasnamäe", mis omas ajas oli äge laul, õnneks ametlikust laulupeokavast maha võetud (ma loodan!), aga üks poliitik tsiteeris seda veel mõni aasta tagasi laulupeol kõnet pidades. Seda on aga äärmiselt kohatu 2021. aastal laulda või isegi tsiteerida.
Paljud sinimustvalged paremäärmuslastest padueestlased mu meelest otsivad taga pigem oma noorust ja esimese armastuse aegset vabadusehõngu kui soovivad tegelikult meie praegust mitmerahvuselist ja -kultuurilist ühiskonda sõbralikumaks ja paremaks muuta.
60-protsendilise eestikeelsuse ebarealistlik nõue
Üks lõputu probleemide allikas on venekeelne haridus Eestis. Eesti keele õpe on enamikus vene koolides üsna kehva kvaliteediga heade õpetajate ning õppematerjalide puudumise tõttu ning gümnaasiumisse astudes nõutakse järsku 60 protsendi ulatuses eestikeelsele õppele üleminekut, mis on praeguses olukorras ebaõiglane ja ebarealistlik nõue.
Kuuldavasti toimusid nii mõneski heas venekeelses koolis kõik "eestikeelsed" ained tegelikult ikkagi vene keeles. Mingil määral vene noored eesti keelt gümnaasiumi lõpus siiski oskavad. Isegi Narvas, kus on mõned väga tugevad eesti keele õppega koolid (sh keelekümbluskool).
Üks umbes 30-aastane venelanna kommenteeris praegust venelaste eesti keele oskust: "Tegelikult eestlastele see sobib, sest tulemuseks on nendest nõrgemad inimesed, kes aga oskavad eesti keelt. Kassas saavad eesti keeles teenindada. Ja head töökohad ning erialad jäävad eestlastele ning neile venelastele, kes suudavad mööda sellest varjatud diskrimineerimisest hoolimata imemoodi läbi lüüa."
"Koos kasvades arenevad nii keeleoskus kui ka ühine maailmanägemine loomulikul viisil."
Eesti keele kui võõrkeele kogenud õpetaja, õppejõud, metoodik ja õpikute autor Mare Kitsnik ütleb, et praegu räägitakse palju ühtsest Eesti koolist ja see ongi kindlasti õige tee. Koos kasvades arenevad nii keeleoskus kui ka ühine maailmanägemine loomulikul viisil.
"Kuid sellest ei piisa, kui noored lihtsalt ühte kooli kokku panna. Inimeste ühendamisega tuleb ka teadlikult tegeleda ja see vajab oskusi. Samuti peab oskama teises keeles õpetada. Selles osas on palju arenguruumi just õpetajate oskustes. Isegi eesti keele kui teise keele õpetajad ei taju hästi õppijate keeleoskustaset ega oska seda õpetamisel hästi arvestada, rääkimata muude ainete õpetajatest," selgitab Kitsnik.
Samuti on palju arenguruumi koolis kasutatavas eesti keele õppemetoodikas - senini loetakse paljudes tundides surmigavaid ja kunstlikke tekste ning tehakse mõttetuid kirjalikke grammatikaharjutusi. Ning siis süüdistatakse vene noori justkui ei oleks neil eesti keele õppimiseks motivatsiooni. Nii õppides aga ei olegi võimalik eesti keelt armastama ja rääkima hakata. "Nii eesti keele kui eesti keeles õpetavate õpetajate väljaõpe vajab olulist arengut," ütleb Kitsnik.
Ja omalt poolt lisan, olles lõpetanud eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala: kes on need noored, kes tahavad vene kooli õpetajaks minna? Õpetajatele on pandud tohutud nõudmised koolilt, lastevanematelt, ühiskonnalt. Ja ta pingutab kümme tundi päevas kehva palga eest. Need on märtrid ja entusiastid, kes seda teed otsustavad minna. Austan igaüht neist ja olen valmis nende palganõudmisi kuulama nii kaua, kuni nende tasu lõpuks väärikale tasemele jõuab.
Pingutama peavad nii eestlased kui ka venelased
Annan endale aru, et olukorda ei saa vaadelda sugugi vaid ühest küljest. Külgi on siin palju ja ajalooline taak mängib muidugi oma rolli ja ei saa lootagi, et sellest nii kiiresti vabaneme. Aga püüda tuleks. Venekeelsetel kodanikel on samuti oma roll negatiivse kuvandi hoidmisel.
Vera, kaheksa kuu eest Venemaalt Tallinnasse kolinud 35-aastane naine pani oma lapse venekeelsesse lasteaeda Koplisse. Vera aga soovib mõne aasta pärast teda panna eestikeelsesse kooli, et ta õpiks ära eesti keele, lõimuks siinsesse ühiskonda ja võib-olla saaks kõrgharidusegi eesti keeles.
Üks Kopli lasteaiakasvataja väitis talle aga, et ärgu ta seda küll tehku: "Eestlased on russofoobid ja hakkavad teie last vihkama!" Vera pole sellise mõtlemisega nõus, väites, et see on negatiivne iganenud hoiak ning tema ei kavatse venekeelsesse getosse oma perega jääda.
Ise soovib Vera jätta kõrvale oma eduka meditsiinikarjääri, mis tal Venemaal oli, ja nüüdse tallinlasena astuda Tallinna Ülikooli ristmeediat õppima. Kohtusime Veraga eesti keele algtaseme kursusel, kus mul on praegugi rõõm teda õpetada. Avatus ja soov eesti keelt ja kultuuri õppida on imetlusväärne. Sama näen ka tema grupikaaslaste pealt, kes on venelased, ukrainlased ja valgevenelased, sekka mõni jaapanlane, venezuelalane ja hollandlane.
Ka Narva eesti keele maja õpetaja Pille Maffucci, kes koliski mõne aasta eest Tallinnast Narva, et pühenduda eesti keele õpetamisele ja kultuuri tutvustamisele Narvas, väidab, et samme peavad tegema mõlemad, nii eestlased kui ka venelased. Ei saa eeldada, et üks pool peab pingutama ja teine võib olla nii, nagu enne.
Ta kinnitab, et tõsi, paljud narvakad tunnevad, et neid Tallinna või mujale Eestisse ei oodata ja et nad eestlastele ei meeldi. Pille Maffucci toob välja, et kui narvakas hakkab valima puhkusereisi, siis pigem väljapoole Eestit, kas Venemaale või Egiptusesse või mujale turismikeskustesse, mitte aga Saaremaale, Tartusse ja Pärnusse.
Narva eesti keele maja üks olulisi eesmärke ongi tutvustada narvakatele eesti kultuuri. Selleks tehakse ringreise Eestis (ja narvakatele meeldib Eesti!), tandemprojekte eestlastega, luuakse vahvaid laulukoore ja etendatakse muusikale. Need on vähemalt sama olulised kui keelekursused.
Narva Vanalinna Riigikooli vilistlane Mihhail Mogutov (24), haridusteaduse magistritudeng ja õpetaja, õppinud Tartu Ülikoolis ja ka välismaal, on samuti seda meelt, et ka venelased ise võiksid hoiduda abitu ohvri hoiakust ja otsida võimalusi integreerimiseks:
"Eestis venekeelse inimesena ongi raskem nii keelelises kui ka kultuurilises mõttes. Kuid ma ise pigem näen siin võimalust venekeelsetel inimestel olla avatum ja sulanduda (õppida eesti keelt, kuuluda eestikeelse kogukonda, omada mingit ühist eesmärki vmt). See on kindlasti suur väljakutse venekeelsetele inimestele, aga vähemalt see muudab perspektiivi. Mulle sobib rohkem suhtumine: "jah, ma ei ole eestlane-eestlane, aga mida ma saaksin teha, et tunda ennast siin paremini?".
Teiselt poolt näen, et eestikeelsed inimesed võiksid olla empaatilisemad ja vastuvõtlikumad. Näiteks kui õppisin Tartus, siis mind tavaliselt ei kutsunud pidudele ja ei olnud kedagi, kes tuleks mu juurde esimesena, et tuttavaks saada. Aga see on pigem kultuuriline asi. Ma ei ole kogenud mingit diskrimineerimist ega seda, et olen teisejärguline. Pigem tundsin, et mul on raskem erinevaid asju saavutada, näiteks leida sõpru väljaspool Tallinna ja Narvat, kui keskmisel eestlasel.
Kuid õnneks oli mul hea toetus, et sellest läbi minna. Aga neil, kellel toetust pole, neil ongi raskem. Ma ütleks, et see ei ole venekeelse inimese olemise küsimus, vaid toetuse ja kaasamise küsimus. On eestikeelseid noori, kellega olen töötanud ning kellel on palju raskem elu kui keskmisel venekeelsel inimesel Eestis."
Püüd mõista, mitte hukka mõista
Kokkuvõtteks ütleksin eestlastele, et ma mõistan, olles ju ka ise eestlane, et Nõukogude Liidu terror oli kohutav ja ma ei peagi seda kunagi unustama. Aga inimesed, kes meie kõrval elavad, ei ole sellega mitte mingilgi moel seotud. Ja seda tuleb ausalt ja kõvahäälselt endale korduvalt välja öelda, kui see ikkagi kohale ei jõua.
Kas meil on vaja iga jumala aasta, juba kolmkümmend aastat 9. mail täita kogu meedia Teise maailmasõja või Suure Isamaasõja teemadega? Kas tõesti ei ole muid, hetkel põletavamaid teemasid, millega tegeleda? Mida need arutelud nüüd juurde annavad? Vaid vimma ja vaenu siin maal elavate eri rahvustest ja erinevate maailmavaadetega inimeste vahel.
Eestlastel ja venelastel on erinev temperament ja käitumisviis, aga see on lihtsalt erinev kultuur, nii nagu on meie jaoks on erinevad India, Türgi, USA või Hispaania kultuur. Ja keel, jah, eesti keel on pea ainus identiteet, mis meil eestlastel on ja seepärast sellesse kohati narrilt puritaanlikult klammerdumegi.
Võtkem aga siiski rahulikult, kui iga keeleõppija veatult ei räägi. Analüüsigem endi võõrkeeleoskust: kas räägime vene, inglise, saksa vm keeles veatult, aktsenditult ja alati õigesti? Aga ise kipume küll kohe sõrmega näitama, kui mõni venekeelne inimene näiteks –ma ja -da tegevusnime segamini ajab.
Pigem võiksid poliitikud mõelda tarkadele lahendustele ühtse eestikeelse kooli loomisel (ja õpetajahariduse arendamisele) ja venekeelsete inimeste samm-sammulisele rahulikule ja sõbralikumale integreerimisele. Ja olgem avatumad ja sallivamad igasuguste teiste keelte kõnelejate suhtes. Kas me ise ei läinud Teise maailmasõja ajal teistesse riikidesse pakku? Kuidas väliseestlasi, tollaseid pagulasi USAs, Kanadas, Rootsis ja Saksamaal vastu võeti?
Tänavu kevadel aktsioonis "Paide 33 kõnet" a rutles eestlaste-venelaste teemal ka Mikael Raihhelgauz, kes ütles, keegi ei saa teist armastama või andestama sundida:
"Võib-olla need Artjom ja Anja, kes Pervõj Baltijski kanalit vaatavad, Mihhail Kõlvarti poolt hääletavad ja vene koolide säilimise eest seisavad, ei ole viies kolonn, vaid lihtsalt inimesed, kes tahavad oma lastele parimat tulevikku ja kardavad, et ei oska neid eesti koolis bioloogia kodutööga aidata?
Ja võib-olla see Uuno, kes tõrvikumarssidel osaleb, ei ole üldse fašist, vaid lihtsalt inimene, kes muretseb oma väikese rahva tuleviku pärast ja lihtsalt ei tea, mida enamat võiks ta teha."
Mina lisaks Mihhail Mogutovi sõnade järgi: otsigem võimalusi eesti keele omandamiseks ja kultuuri tundma õppimiseks, avastage Eestimaad, leidke ühiseid eesmärke ja tegevusi koos eestikeelsete inimestega. Oluline on olla mõlemalt poolt empaatiline ja avatud, sest keeled meid eristavad, aga inimeseks olemine ühendab.
### Response:
Monica-Linde Klemet: kas venelane on Eestis teisejärguline inimene? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olukord on kahjuks ikkagi hullemaks läinud," ütles Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson. Kõrge ja keskmise viiruse tasemega asulaid on Eestis üldiselt juurde tulnud. Ühtlasi liigub professori sõnul ülespoole viiruse keskmine kontsentratsioon Eestis.
Kui kuu aja eest oli olukord kõige kriitilisem Lõuna-Eestis ning mõne nädala eest jõudis viirus Harjumaale ja Ida-Virumaale, siis nüüd nakatuvad üha enam lääne-eestlased. "Nüüd me näeme, et (nakatumine) on ka Kuressaares keskmisel tasemel. Hiiumaal Käinas on viirust nüüd sel nädalal samuti juba olemas," sõnas Tenson.
Möödunud talvel oli viirust reovees kõige rohkem veebruaris. "Kui vaatame Eesti indeksit, kus me oleme, siis ega sellest tipust enam palju puudu ei jää," võrdles Tenson praegust olukorda toonasega. Veebruariga võrreldes on Eestis praegu vaid mõni viiruseleiuta asula rohkem.
"Viimastel nädalatel igal nädalal on olnud pigem tõus," kirjeldas Tenson olukorda. Ehkki algses viirusekoldes Lõuna-Eestis on olukord võrreldes läinudnädalase haripunktiga pisut paranenud, on viiruse levik Lõuna-Eestis professori sõnul üldiselt siiski kõrge.
Koroonaviiruse hulk reovees oktoobri alguses. Autor/allikas: Tartu Ülikool | Reoveeuuring: veebruari levikutase on peaaegu käes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olukord on kahjuks ikkagi hullemaks läinud," ütles Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson. Kõrge ja keskmise viiruse tasemega asulaid on Eestis üldiselt juurde tulnud. Ühtlasi liigub professori sõnul ülespoole viiruse keskmine kontsentratsioon Eestis.
Kui kuu aja eest oli olukord kõige kriitilisem Lõuna-Eestis ning mõne nädala eest jõudis viirus Harjumaale ja Ida-Virumaale, siis nüüd nakatuvad üha enam lääne-eestlased. "Nüüd me näeme, et (nakatumine) on ka Kuressaares keskmisel tasemel. Hiiumaal Käinas on viirust nüüd sel nädalal samuti juba olemas," sõnas Tenson.
Möödunud talvel oli viirust reovees kõige rohkem veebruaris. "Kui vaatame Eesti indeksit, kus me oleme, siis ega sellest tipust enam palju puudu ei jää," võrdles Tenson praegust olukorda toonasega. Veebruariga võrreldes on Eestis praegu vaid mõni viiruseleiuta asula rohkem.
"Viimastel nädalatel igal nädalal on olnud pigem tõus," kirjeldas Tenson olukorda. Ehkki algses viirusekoldes Lõuna-Eestis on olukord võrreldes läinudnädalase haripunktiga pisut paranenud, on viiruse levik Lõuna-Eestis professori sõnul üldiselt siiski kõrge.
Koroonaviiruse hulk reovees oktoobri alguses. Autor/allikas: Tartu Ülikool
### Response:
Reoveeuuring: veebruari levikutase on peaaegu käes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest: 70-aastane mees, 82-aastane mees, 83-aastane naine ja 93-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1391 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 38 uut haigusjuhtu. Haiglates on koroonaga 248 inimest, mida on kuue võrra rohkem kui ööpäev varem. Intensiivravil on 26 koroonapatsienti, neist juhitaval hingamisel 18.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 7058 testitulemust, millest 954 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 607 vaktsineerimata ja 347 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 1939 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 383 504 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 67,4 protsenti. | Koroonaga on haiglates 248 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest: 70-aastane mees, 82-aastane mees, 83-aastane naine ja 93-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1391 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 38 uut haigusjuhtu. Haiglates on koroonaga 248 inimest, mida on kuue võrra rohkem kui ööpäev varem. Intensiivravil on 26 koroonapatsienti, neist juhitaval hingamisel 18.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 7058 testitulemust, millest 954 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 607 vaktsineerimata ja 347 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 1939 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 383 504 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 67,4 protsenti.
### Response:
Koroonaga on haiglates 248 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laschet lubas samuti partei aparaadi uuendamist. "Kui teiste inimestega lähevad asjad paremini, siis olgu nii," ütles Laschet.
CDU sümboliseeris varem stabiilsust. Viimase kolme aasta jooksul on parteil olnud aga mitu juhti. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kodupartei valmistub nüüd järjekordseks sisemiseks võimuvõitluseks.
CDU-s rivaalitsevad omavahel erinevad fraktsioonid. Pärast valimiskaotust tuli erinevate fraktsioonide rivaalitsemine ka teravalt päevavalgele, vahendas The Times.
Uudiste väljaande Business Insider korraldatud küsitlusest selgus, et kõige populaarsem CDU juhi kandidaat on Friedrich Merz. Ta on erakonna konservatiivse tiiva esindaja ja teiste fraktsioonide seas ebapopulaarne. Merz kaotas viimastel CDU parteijuhi valimistel just Laschetile.
Meedias spekuleeritakse veel tervishoiuministri Jens Spahni nimega. Saksamaa valijate seas on kõige populaarsem aga CDU sõsarpartei CSU juht Markus Söder.
Kui sotsiaaldemokraatide kantslerikandidaat Olaf Scholz ei suuda uut valitsust moodustada, antakse teatepulk üle suure tõenäosusega just Söderile, vahendas The Times.
Neljapäeval avaldatud uuring näitas, et 53 protsenti sakslastest toetab SPD juhitud kolme partei koalitsiooni. Söderi hinnangul peavad konservatiivid valmistuma opositsioonis olemiseks.
CDU on sõjajärgset Saksamaad juhtinud kokku 52 aastat. Merkel oli kantsler viimased 16 aastat. | Laschet: võin vajadusel parteijuhi ametikohalt lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laschet lubas samuti partei aparaadi uuendamist. "Kui teiste inimestega lähevad asjad paremini, siis olgu nii," ütles Laschet.
CDU sümboliseeris varem stabiilsust. Viimase kolme aasta jooksul on parteil olnud aga mitu juhti. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kodupartei valmistub nüüd järjekordseks sisemiseks võimuvõitluseks.
CDU-s rivaalitsevad omavahel erinevad fraktsioonid. Pärast valimiskaotust tuli erinevate fraktsioonide rivaalitsemine ka teravalt päevavalgele, vahendas The Times.
Uudiste väljaande Business Insider korraldatud küsitlusest selgus, et kõige populaarsem CDU juhi kandidaat on Friedrich Merz. Ta on erakonna konservatiivse tiiva esindaja ja teiste fraktsioonide seas ebapopulaarne. Merz kaotas viimastel CDU parteijuhi valimistel just Laschetile.
Meedias spekuleeritakse veel tervishoiuministri Jens Spahni nimega. Saksamaa valijate seas on kõige populaarsem aga CDU sõsarpartei CSU juht Markus Söder.
Kui sotsiaaldemokraatide kantslerikandidaat Olaf Scholz ei suuda uut valitsust moodustada, antakse teatepulk üle suure tõenäosusega just Söderile, vahendas The Times.
Neljapäeval avaldatud uuring näitas, et 53 protsenti sakslastest toetab SPD juhitud kolme partei koalitsiooni. Söderi hinnangul peavad konservatiivid valmistuma opositsioonis olemiseks.
CDU on sõjajärgset Saksamaad juhtinud kokku 52 aastat. Merkel oli kantsler viimased 16 aastat.
### Response:
Laschet: võin vajadusel parteijuhi ametikohalt lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast 0:0 seisul lõppenud avaveerandit tegi kohtumises esimesena skoori Seattle Seahawks, kui mängujuht Russell Wilson leidis täpse sööduga püüdja DK Metcalfi ja viis Seattle'i kohtumist juhtima. Avapoolaja lõpus sai Rams oma esimesed punktid kirja ja poolajale läks Los Angeles 3:7 kaotusseisus.
Teist poolaega alustas Los Angeles paremini ja sai kirja esimese touchdown 'i, kui jooksja Darrell Henderson Jr. ületas Seattle'i väravajoone.
Kolmanda veerandaja keskel sai Seattle'i mängujuht Russell Wilson vigastada, kui üritas vältida Ramsi kaitsjat. Paraku kukkus Wilson õnnetult oma käe peale ja hiljem videokordusest oli näha, kuidas Wilson lükkas oma nihestatud sõrme tagasi paika.
Vaatamata sellele mõjutas vigastus Wilsoni viskeid piisavalt, et mängujuht pidi mängu pooleli jätma. Wilsonit asendas endine New York Jetsi mängujuht Geno Smith.
Kolmanda veerandaja lõpus suurendas Los Angeles oma eduseisu 16:7 peale, kui mängujuht Matthew Stafford leidis oma sööduga püüdja Tyler Higbee.
Neljandal veerandajal leidis Seattle'i mängujuht Geno Smith oma sööduga DK Metcalfi, kes vähendas Seattle'i kaotusseisu 16:14 peale. Vaatamata sellele kontrollis Los Angeles ülejäänud kohtumist ja võttis lõpuks 26:17 võidu.
Kui Russell Wilson ei saa Seattle'i järgmises kohtumises kaasa teha, siis oleks see esimene kord Wilsoni profikarjääri jooksul, kui ta peab kohtumise vahele jätma.
Alates 2012. aastast, kui Wilson NFL-i jõudis, pole mängumees vahele jätnud mitte ühtegi kohtumist ja on kokku mänginud 164-s järjestikuses kohtumises.
NFL-i viies nädal jätkub Eesti aja järgi pühapäeva õhtul ja esmaspäeva varahommikul. Nädala viimane mäng peetakse teisipäeva varahommikul. | Los Angeles alistas Seattle'i, Russell Wilson sai vigastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast 0:0 seisul lõppenud avaveerandit tegi kohtumises esimesena skoori Seattle Seahawks, kui mängujuht Russell Wilson leidis täpse sööduga püüdja DK Metcalfi ja viis Seattle'i kohtumist juhtima. Avapoolaja lõpus sai Rams oma esimesed punktid kirja ja poolajale läks Los Angeles 3:7 kaotusseisus.
Teist poolaega alustas Los Angeles paremini ja sai kirja esimese touchdown 'i, kui jooksja Darrell Henderson Jr. ületas Seattle'i väravajoone.
Kolmanda veerandaja keskel sai Seattle'i mängujuht Russell Wilson vigastada, kui üritas vältida Ramsi kaitsjat. Paraku kukkus Wilson õnnetult oma käe peale ja hiljem videokordusest oli näha, kuidas Wilson lükkas oma nihestatud sõrme tagasi paika.
Vaatamata sellele mõjutas vigastus Wilsoni viskeid piisavalt, et mängujuht pidi mängu pooleli jätma. Wilsonit asendas endine New York Jetsi mängujuht Geno Smith.
Kolmanda veerandaja lõpus suurendas Los Angeles oma eduseisu 16:7 peale, kui mängujuht Matthew Stafford leidis oma sööduga püüdja Tyler Higbee.
Neljandal veerandajal leidis Seattle'i mängujuht Geno Smith oma sööduga DK Metcalfi, kes vähendas Seattle'i kaotusseisu 16:14 peale. Vaatamata sellele kontrollis Los Angeles ülejäänud kohtumist ja võttis lõpuks 26:17 võidu.
Kui Russell Wilson ei saa Seattle'i järgmises kohtumises kaasa teha, siis oleks see esimene kord Wilsoni profikarjääri jooksul, kui ta peab kohtumise vahele jätma.
Alates 2012. aastast, kui Wilson NFL-i jõudis, pole mängumees vahele jätnud mitte ühtegi kohtumist ja on kokku mänginud 164-s järjestikuses kohtumises.
NFL-i viies nädal jätkub Eesti aja järgi pühapäeva õhtul ja esmaspäeva varahommikul. Nädala viimane mäng peetakse teisipäeva varahommikul.
### Response:
Los Angeles alistas Seattle'i, Russell Wilson sai vigastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonakriis on ühiskondlikku arutellu toonud mitmeid uusi õigusnüansse, mille sisu on väärt teada enne, kui arvata, kas midagi on hästi või halvasti.
Oma tähelepanu on saanud NETS, korrakaitseseadus, üldvolitus, piirangud ja nende proportsionaalsus. Nüüd on järg üldkorralduse ja määruse käes, ehk alanud on diskussioon, et kumma õigusaktiga võib valitsus teha nõudeid ja piiranguid (haigena kodus, poes maskiga, pubide alkoholi müügi lõpp kell 22, test enne kontserti, rahvatantsuring ainult õues jne).
Olgu nüüd kohe artikli alguses siinkirjutaja seisukoht välja toodud: just piirangute üldkorralduse vorm ütleb kõige täpsemalt, mida vaja teha, seda saab vaidlustada õiguskantsler ja kohtusse pöörduda igaüks. Kohus võib ühe inimese kaebuse alusel tühistada terve valitsuse üldkorralduse ja tunnistada piirangunormi põhiseadusvastaseks. Nii on võimalik, kui seaduses on kirjas ainult üks sõna: "haldusakt".
Üldkorraldus või määrus – mis vahet seal on
Mis see üldkorraldus siis ikkagi on? Juba 1932. aastal 1 selgitati, et on olemas selliseid akte, mis puudutavad impersonaalselt näiteks linna ja selle elanikkonda, kogukonda või isegi kogu rahvast. Sellega korraldatakse üksikjuhtu ja viimase all mõeldakse sellist, mis kunagi enam ei kordu sellisel kujul ega sellises olustikus nagu lahendamise momendil.
Edasi selgitati, et üks ja sama sisu võib tunduda kord üldise, kord üksikuna. Üksikakt on see siis, kui akti abstraktne sisu on tegelikus elus siiski nii individuaalne, nii ühekordne, et seda ei ole mõeldav käsitseda üldakti vormis. Toonane näide oli üksik käsk inimestele kaevata piirirajoonides asuvate kinnistute kraave. Kui nad peaksid seda tegema igal aastal, siis oleks see üldine kohustus.
Üksikakt erineb üldaktist selle poolest, et lahendatakse midagi konkreetset, tegelikkuses aset leidnud või leidvat üksikut elulist juhtumit. Näiteks peatab tööinspektsioon töö ehitusplatsil, kuniks töölistel on kiivrid peas ja tellingud turvaliselt kinnitatud. See käsk on ajaliselt määratud alguse ja lõpuga.
Üksikaktiks oleva üldkorraldusega lahendatakse laiemat probleemi, milles ei saagi kõiki kohustatud isikuid välja tuua (nt Harjumaa pubides ei tohi alates kella 22. müüa alkoholi). Seega, mitte isikute ringi ebamäärasus, vaid üksikjuhtumi konkreetsus on see, mis eristab üldkorraldust üldaktist. Nt kui märtsis jää sulab, ei lubata kedagi järvejääle uisutama.
Nüüd võime proovida mõelda, mitu sarnast koroonanädalat on Eestis alates 2020. aasta kevadest olnud. Covid-19 tüvi toona, päevakajaline delta tüvi ja võimalikud variatsioonid tulevikus, vaktsiinid ja vaktsineerimise osakaal, haigeks jäämise ja tüsistuste osakaal, haiglakohtade arv, koroonatõend, teadmine ja uuringud.
Praegu ei sobi kriisi algul proovitud lahendused ja aasta pärast ilmselt praegused. Nii ei ole pandeemia ajal olnud ühte, üldist ja püsivat nõuet ega piirangut (nt kogunemistele), need on olnud erinevad, iga ajahetke epideemiale vastavad.
Seega, kui midagi peab tüüpolukordades tegema üldiste reeglite järgi kogu aeg, siis on lahenduseks üldnormid seaduses ja määruses. Näiteks liikluseeskirja üldised reeglid, ka tervishoius on neid rohkesti.
Nii tuntakse juba ammu eriti ohtlikke nakkushaiguseid nagu näiteks sügelised, leetrid, tuberkuloos, mumps, tuulerõuged. Neile on olemas kindel ravi ja ravijuhised ning need üldnormid ongi juba praegu kirjas ministri määruses. Väga paljud on olnud tuulerõuge-täpilised, määrinud sügelemise leevenduseks tinktuuri ja oodanud kodus (mitte lasteaias), millal terveks saab. Praegu on määruses napilt kirjas ka teadaolev info Covid-19 kohta: haiguse tunnused, isolatsioon, vaktsineerimine, juhised töökohale.
Valitsuse valitud tee
"Õigem oleks öelda, et epideemia ei muutunud ise, vaid selle tingis Eesti inimeste tegevus ja tegevusetus."
Kriitikud on öelnud, et valitsus ei tohiks piiranguid teha üldkorraldusega, sest erinevate piirangute korraldus kehtis kaua, eelmise aasta augustist selle aasta augustini. Et see pole ju ajutine. Samal ajal see, mis aasta otsa kehtis, oli vaid vorm või raam, mille sees muutusid piirangud pidevalt ja kohe, kui muutus viirus või epidemioloogiline olukord. Õigem oleks öelda, et epideemia ei muutunud ise, vaid selle tingis Eesti inimeste tegevus ja tegevusetus.
Mäletate, kuidas tekkis Eestis LAV-i tüve puhang? Inimene, kes pidi olema kodus karantiinis, läks perekondlikule koosviibimisele ja nakatas teisi.
Kui tavapärane ettekirjutus tehakse ühele isikule ühe probleemi lahendamiseks, siis Covid-19 korraldus pakkus lahendused ühes dokumendis korraga kõikides valdkondades ja tervele Eestile, hõlmates hariduse, reisimise, eneseisolatsiooni, sportimise, huvitegevuse, teatris ja kinos käimise, kaubanduse, spaad, usuharrastused, koosolekud, töökohad. Nii tehti ühe korraga x-arv erinevat üksikettekirjutust erineva teema ja erinevate inimeste jaoks.
Korraldust ehk selles kirjas olnud piiranguid muudeti aasta jooksul 44 korda, kord leebemaks, kord rangemaks. Ei olnud üks suur piirang, vaid olid ja on kümmekond valdkondlikku ettekirjutust midagi teha või tegemata jätta (koosolekud väikestes gruppides, distants poodides, pubide lahtiolekuaeg, sport ainult õues jne).
Seadus ütleb, et piirangud võivad olla ajutised, õige eesmärgiga ja sisult õiglased. Lahendused kaitsmaks inimesi haigeks jäämise eest tehti selle info alusel, mis oli otsustamise ajal teada. Kevadel polnud lubatud meelelahutus ei sees ega väljas, aga lubatud olid õuesport ja koosolekud. Ajutisus tulenes ja tuleneb viirusest, nakatumisest, vaktsineerimisest, haigeks jäämisest, ravivõimekusest jm olulisest ning – mis peamine – sellest, kuidas Eesti inimesed käituvad ja kas epideemia vastavalt käitumisele väheneb.
Vahepeal mõnd piirangut ei muudetud, aga siis olid need endiselt vajalikud uue ajahetke epideemia tõttu, neid kontrolliti ikkagi. Alati on tulnud lahendada uusi üksikjuhtumeid, millele eelnev lahendus enam ei sobinud. Aeg-ajalt on kritiseeritud mõnd üksikut piirangut (nt koosolekul osalejate arv õues) ja leitud, et sellel pole mõtet või et nakatutakse minimaalselt.
Kaheldes küsida on igati õigustatud. Siin on kohane näha suurt pilti ja mõelda ühel ajal kõikidele tegevustele, kus inimesed on lähikontaktis, mistõttu viirus levib (sportides, kontserdil, laadal, poes, koosolekul).
Ettevaatuspõhimõttel võib olla õige mõelda, et ka siis, kui üks tegevus ei too teistega võrreldes kaasa viiruse leviku märkimisväärselt suurt riski, võimendavad kõik sarnased tegevused kogumis ja koos üksteise mõju. Nii suureneb üldine nakkusoht.
Muidugi ei või ühtegi õigust ega vabadust meelevaldselt piirata. Aga kui kaitset vajavad põhiseaduse kõige olulisemad õigused nagu elu ja tervis, kui ühel hetkel on väga vähe haiglakohti, kui hakatakse edasi lükkama plaanilist ravi (paljud inimesed jäävad muude haiguste õigeaegsest ravist ilma), siis võib sellist üldisemat kaalutlust arvestada.
Näiteks oli aprilli alguses haiglas 700 Covid-19 patsienti, ööpäevas suri kuus inimest, levis agressiivne Briti tüvi, vaktsineerimisvõimalusi polnud ja haigestumine oli laialdane. Haiglate olukord oli kriitiline, sest sinna pöördus üha enam inimesi ning uusi voodikohti sai avada üksnes plaaniliste ravikohtade arvel (keegi, kes oli oodanud oma ravi, jäi sellest ilma). Kõiki piiranguid ei saanud leevendada ka mais, sest kohale jõudsid kevadise koolivaheaja mõju ja uued nakatumised.
Kui ühel kaalukausil on ca 700 haiglas ja oma kodudes haige olnud inimest ja haigeks jääda võivate inimeste elu ja tervis pluss veel nende numbriliselt teadmata inimeste tervis, kelle plaanipärast ravi tulnuks edasi lükata, ning teisel kaalukausil inimesed, kes soovisid sportida, meelt avaldada või meelt lahutada, siis võib valitsuse valikut mõista.
Avalikus diskussioonis on liiga suure ja väära kaalu saanud mõte, nagu sõltuksid piirangud valitsuse omavolist. Nii see ei ole. Pole vale öelda, et olenevalt olukorrast ei tohi valitsus jätta piiranguid kehtestamata. Seda siis, kui ohus on elu, väga paljude tervis, arstiabi, hariduse, turvalisuse vms hüve kättesaadavus, mis vajab põhiseaduse kõige kõrgemat kaitset.
Kui valitsus vajalikke piiranguid ei kehtesta, siis võib öelda, et kellegi surm või haigeks jäämine või see, et pole õpetajaid, päästjaid, politseinikke ega arste, sest nad kõik on haiged, on põhjuslikus seoses sellega, et valitsus ei teinud mitte midagi.
Riigil tervikuna pole võimalusi mõelda stiilis tahan/ei taha, teen/ei tee. Riigil tervikuna on ainult kohustused. Terviseametil ja valitsusel on põhiseadusest ja seadustest tulenev kahetine kohustus kaitsta inimeste elu ja tervist (riigi kohustus olla aktiivne), riigi üldist toimimist (koolid, politsei, pääste, kohtud) ning mitte minna piirangutega kaugemale kui minimaalselt vajalik (riigi kohustus hoiduda nt ettevõtluse, kogunemisvabaduse piiramisest).
Kui sulgeda ühiskond, pidurdaks see viiruse levikut, kuid teeks haiget vabadustele ja erasektorile. Kui hoida kõik avatuna, jääksid paljud haigeks või isegi sureksid. Nende kahe täiesti erineva eesmärgi vahel õiglase tasakaalu leidmine ongi olnud valitsuse kohustus. Mitte kaalumise võimalus, vaid kaalutluskohustus.
Üldkorraldusega kohtusse
Üldkorralduse kui üksikakti ja määruse kui üldakti arutelus on oluline koht õiguskaitsel ja riigi tekitatud kahju heastamisel (riigivastutus). Ka parima tahtmise juures ei saa välistada, et valitsuse terve riigi ja kogu valdkonna jaoks tehtud piirangus võib olla mõni eluline juhtum, millele üldine lahendus ei sobi. Selle üksikprobleemi lahendamine valitsuse juures või kohtus on selleks kõige õigem koht. Teatavasti peatas kohus 2021. aasta kevadel ühe teatri jaoks üldkorralduse keelu ja lubas teha etendusi, mille ajal publik oli oma autodes ega puutunud teistega kokku.
Üks esimesi juhiseid, mille valitsus ettevõtete ja teiste jaoks 2020. aasta kevadel koostas, oli see, kuidas vaidlustada piiranguid ja nõuda kahju hüvitamist.
Võib täiesti nõustuda riigikohtunik Ivo Pilvingu seisukohaga, et oma riigiga kohtuskäimist ei pea keegi häbenema. Eesti riik ei satu kriisi ega tema aluspõhimõtted ohtu sellest, kui kohus teeb aeg-ajalt kindlaks mõne ametniku õigusrikkumise või koguni seaduse põhiseadusvastasuse. Riik satub kriisi sellest, kui puudub võimalus õigusrikkumisi kindlaks teha ja sanktsioneerida. See, kas riik lubab kodanikel riigi vastu kohtusse minna, on õigusriigi lakmuspaber. 2
"Määruse saab kehtetuks tunnistada vaid riigikohus ja kahju hüvitamiseks on lahendus ebasoodsam."
On hea ja ülioluline, et valitsuse üldkorralduse mõnd piirangut saab kohtus vaidlustada igaüks ise ja nõuda, et kahju hüvitatakse. Määrusega see nii lihtne ei ole, seda otse kohtus vaidlustada ei saa. Määruse saab kehtetuks tunnistada vaid riigikohus ja kahju hüvitamiseks on lahendus ebasoodsam.
Kui kohus lahendab ühe inimese või isiku kaebust üldkorralduse piirangu peale, siis saab kohus teha sellise otsuse, mis on tema hinnangul kõige õiglasem: piirangu tühistada, teha valitsusele ettekirjutusi ja mõista välja kahjuhüvitisi.
Õiglase lahenduse võimalus on kaalukas iseäranis just kriisi ajal ja üldkorraldusega, mis ei ole ei määrus, aga ei ole ka ühe isiku ja ühe probleemi lahendamise ettekirjutus, vaid midagi vahepealset. Sel juhul on oluline, et olemas oleks kiire ja kättesaadav õiguskaitse.
Seaduses on kirjas, et haldusakti tühistamise või tühisuse tuvastamise korral kehtib kohtuotsus kõigi isikute kohta. Silmas on peetud ühetaolist ja võrdset olukorda. Nii on kohus peatanud üldkorralduse piirangu ainult ühe kaebuse esitajale, kuid on ka selliseid otsuseid, millega piirang on tühistatud kõikide jaoks, näiteks siis, kui linnavalitsus ületas seaduse piire alkoholi müüki keelates või kui vangla kehtestas seadusevastase piirangu kinnipeetavatele.
Üldkorralduse juhul oleneb kõik konkreetsest elulisest juhtumist. Nii võib juhtuda ka mõne Covid-19-piiranguga. See võib olla õiglane 99 protsendi, aga ebaõiglane ühe protsendi jaoks. Siis ongi õige, et kohus jätab kehtima piirangu seal, kus see on inimeste elu ja tervise kaitseks vajalik, tühistab aga sellel juhul, kui nii ei ole.
Kui aga valitsus teeks piirangu seaduse piire ületades või ei kaaluks ega põhjendaks piirangu vajalikkust, oleks see ilmselgelt õigusvastane kõikide jaoks. Praegu on osa põhjendusi korralduses, osa www.kriis.ee veebilehel olevas seletuskirjas. Need koostatakse väga lühikese aja jooksul reaktsioonina muutunud oludele (täna uus info, homme või ülehomme uued piirangud või leevendused).
Seadus lubab, et haldusakti põhjendused võivad olla haldusaktis endas või muus aktis, millele on viidatud. Ühtegi korraldust ega seletuskirja pärast vastuvõtmist ei muudeta, mistõttu saab igaüks, sh kohus hinnata nende õiguspärasust piirangu kehtestamise ajahetkel.
Kohus saab lisaks kontrollida, kas see seaduse või määruse norm, mis andis õiguse otsustada, on põhiseaduspärane. Kriisiaegne näide on olemas: 17.05.2020 esitati ministeeriumile toetuse taotlus, 19.06.2020 keelduti toetuse andmisest, 26.10.2020 tühistas halduskohus otsuse ja saatis põhiseadusvastase normi riigikohtusse, 22.12.2020 tunnistas riigikohus selle põhiseadusevastaseks ning pärast seda määras ministeerium toetuse.
Avalikus diskussioonis on öeldud, justkui olevat üldkorraldusega piirangute kehtestamine valitsuse jaoks mugavam. Haldusõiguse teooria ja kehtiva õiguse järgi võiks aga väita vastupidist: kui akti andja ei tahaks, et kõik vaidlused jõuavad lihtsalt kohtusse, võiks ta eelistada määruse vormi.
Praegu ei saa ükski inimene kohtus vaidlustada, et läkaköha ja sügelistega peab olema kodus ning leetritesse haigestununa ei või haiglasse minna ühistranspordiga, need on määruses. Määruse vaidlustamiseks peab inimene ära ootama, millal riik teeb selle alusel otsuse (nt ei registreeri politsei määruse piirangu tõttu avalikku koosolekut) ja siis minema vaidlusega kohtusse. Kohus kontrollib politsei toimingut ja näeb, et määrus ei lubanud politseil muud teha. Järelikult on probleem määruses ja halduskohus viib vaidluse riigikohtusse.
Teine võimalus on see, et kõik võivad määruse normi vaidlustada õiguskantsleri juures, kes saab samuti viia vaidluse riigikohtusse. See tähendaks praegu, et määruse vormi korral langeks kohtus vaidlustamise koormus valdavalt just õiguskantslerile, veel kord: inimene ise määrust kohtus vaidlustada ei saa.
Üldkorraldusega õiguskantsleri juurde
Üldkorralduse tervikuna või mõne piirangu saab vaidlustada õiguskantsler ja soovitada see ära muuta. Näiteks ütles juba 2012. aastal õiguskantsler vanglale, et kui vangla kodukorras (see on üldkorraldus) pole kirjas põhjendusi, pole see õiguspärane.
Alates 2020. aasta kriisi algusest on õiguskantsler kontrollinud ja vaidlustanud arvukalt üldkorraldusi: ministri lennupiirangud, ülikooli maskikohustus, vangla Covid-19 meetmed, alkoholimüügi piirang, distantsõpe koolides. Seadus annab õiguskantslerile võimaluse uurida probleemi nii pöördumise alusel kui ka oma algatusel. Nii saab probleemi lahendada tervikuna ja lühikese aja jooksul, sealjuures liigse bürokraatiata.
Tõsi, õiguskantsler ei saa viia üldkorralduse vaidlust kohtusse. Kuid kas seda on üldse vaja, kui probleemid lahendatakse õiguskantsleri autoriteetse soovituse alusel? Õiguskantsler ja tema nõunikud on olnud Covid-19-kriisi ajal oma tarkusega suure osa piirangute loomise juures. Põhiseaduse õiguskantsleri institutsioon on unikaalne lahendus, kuidas iga õiguskantsler saab valida oma prioriteedid ja kujundada sellise institutsiooni, mis aitab ühiskonda kõige sobivamal moel.
"Kui riigikohus ütleb, et norm on põhiseadusvastane, siis ei tühista see automaatselt ühtegi mineviku üksikotsust."
Nagu öeldud, saab õiguskantsler riigikohtus vaidlustada üldnorme ehk seadust ja määrust. Ta ei esinda konkreetset inimest ega ettevõtet, tema analüüs on üldine ja abstraktne. Kui riigikohus ütleb, et norm on põhiseadusvastane, siis ei tühista see automaatselt ühtegi mineviku üksikotsust, näiteks toetustaotluseid uuesti üle ei vaadataks.
Põhiseadus ja õigusriik
Tegelikult pole kohta mõttel, mida akti vastuvõtja tahab või ei taha või mis võiks olla mugavam. Sisu loeb ning kui mõni piirang lahendab konkreetset üksikjuhtu, on see sisult üldkorraldus ehk ettekirjutus ka siis, kui on kirja pandud määrusesse.
Nakkushaigustega on praegu nii, et üldised juhised ja nõuded teada-tuntud ohtlikele haigustele on määruses, seal on ka napp teadaolev info Covid-19 kohta, aga enamik Covid-19 piirangutest on valitsuse korraldustes. Esimene on üldakt, teine on üksikakt.
See on nii, sest ikka veel pole Covid-19 muutunud piisavalt püsivaks, et teada, kuidas see käitub ja mis selle vastu aitab. Kui teha konkreetsed piirangud määrusega (nt siseruumis usuharrastuse 50 inimese piirang), ei muuda see piirangu olemust ehk üksiknorm ei muutu üldnormiks. Siis jätab määrus inimesele vale mulje.
See iga natukese aja tagant muudetav piirang oleks jätkuvalt olemuselt üksikjuhtumi ettekirjutus, mille algus ja lõpp sõltub epideemia muutusest. Küll aga muutuks õigusruum segaseks ning võiks tõepoolest tekkida olukord, et inimesed ei oska hinnata, millal pöörduda kohtusse ja millal õiguskantsleri poole. Isegi kõik advokaadid ei pruugi osata.
Kui lugeja tunneb ärritunult, et ta ei saa enam juriidika nüanssidest aru, siis just sellist selgusetust on valitsus soovinud kriisi algusest saati vältida. Kriisi oludes peab olema õiguskaitse tegelik, tõhus ja lihtsalt kättesaadav.
Riigikogu loodud NETS-i määruse ja üksikakti (sh üldkorralduse) lahendustel on oma hea ja oluline loogika – kui Covid-19 muutub püsivaks ja kindlakujuliseks, sellele on olemas ravi ning kindlad ennetus- ja tõrjemeetmed ning epideemiat enam ei ole, saab ravi- ja käitumisjuhised kehtestada määrusega. Siis pole valitsuse ega terviseameti täiendavaid piiranguid üldse vaja.
Kui aga tekib haiguspuhang, saab inimesi ja ühiskonda kaitsta täiendavate, mõtestatud piirangute ja nõuetega. Sisend tuleb epidemioloogidelt, volitused seadusest ning õiguskaitse õiguskantslerilt ja kohtult.
Helen Kranich on haldusõiguse jurist ja õppejõud ning justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik.
1 Artur-Tõeleid. Kliimann "Administratiivakti teooria", 1932.
2 Ivo Pilving "Kui range peab olema halduskohus?", Riigikogu Toimetised 39/2019, lk 69. | Helen Kranich: kriisiaja piirangute õiguskaitsest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonakriis on ühiskondlikku arutellu toonud mitmeid uusi õigusnüansse, mille sisu on väärt teada enne, kui arvata, kas midagi on hästi või halvasti.
Oma tähelepanu on saanud NETS, korrakaitseseadus, üldvolitus, piirangud ja nende proportsionaalsus. Nüüd on järg üldkorralduse ja määruse käes, ehk alanud on diskussioon, et kumma õigusaktiga võib valitsus teha nõudeid ja piiranguid (haigena kodus, poes maskiga, pubide alkoholi müügi lõpp kell 22, test enne kontserti, rahvatantsuring ainult õues jne).
Olgu nüüd kohe artikli alguses siinkirjutaja seisukoht välja toodud: just piirangute üldkorralduse vorm ütleb kõige täpsemalt, mida vaja teha, seda saab vaidlustada õiguskantsler ja kohtusse pöörduda igaüks. Kohus võib ühe inimese kaebuse alusel tühistada terve valitsuse üldkorralduse ja tunnistada piirangunormi põhiseadusvastaseks. Nii on võimalik, kui seaduses on kirjas ainult üks sõna: "haldusakt".
Üldkorraldus või määrus – mis vahet seal on
Mis see üldkorraldus siis ikkagi on? Juba 1932. aastal 1 selgitati, et on olemas selliseid akte, mis puudutavad impersonaalselt näiteks linna ja selle elanikkonda, kogukonda või isegi kogu rahvast. Sellega korraldatakse üksikjuhtu ja viimase all mõeldakse sellist, mis kunagi enam ei kordu sellisel kujul ega sellises olustikus nagu lahendamise momendil.
Edasi selgitati, et üks ja sama sisu võib tunduda kord üldise, kord üksikuna. Üksikakt on see siis, kui akti abstraktne sisu on tegelikus elus siiski nii individuaalne, nii ühekordne, et seda ei ole mõeldav käsitseda üldakti vormis. Toonane näide oli üksik käsk inimestele kaevata piirirajoonides asuvate kinnistute kraave. Kui nad peaksid seda tegema igal aastal, siis oleks see üldine kohustus.
Üksikakt erineb üldaktist selle poolest, et lahendatakse midagi konkreetset, tegelikkuses aset leidnud või leidvat üksikut elulist juhtumit. Näiteks peatab tööinspektsioon töö ehitusplatsil, kuniks töölistel on kiivrid peas ja tellingud turvaliselt kinnitatud. See käsk on ajaliselt määratud alguse ja lõpuga.
Üksikaktiks oleva üldkorraldusega lahendatakse laiemat probleemi, milles ei saagi kõiki kohustatud isikuid välja tuua (nt Harjumaa pubides ei tohi alates kella 22. müüa alkoholi). Seega, mitte isikute ringi ebamäärasus, vaid üksikjuhtumi konkreetsus on see, mis eristab üldkorraldust üldaktist. Nt kui märtsis jää sulab, ei lubata kedagi järvejääle uisutama.
Nüüd võime proovida mõelda, mitu sarnast koroonanädalat on Eestis alates 2020. aasta kevadest olnud. Covid-19 tüvi toona, päevakajaline delta tüvi ja võimalikud variatsioonid tulevikus, vaktsiinid ja vaktsineerimise osakaal, haigeks jäämise ja tüsistuste osakaal, haiglakohtade arv, koroonatõend, teadmine ja uuringud.
Praegu ei sobi kriisi algul proovitud lahendused ja aasta pärast ilmselt praegused. Nii ei ole pandeemia ajal olnud ühte, üldist ja püsivat nõuet ega piirangut (nt kogunemistele), need on olnud erinevad, iga ajahetke epideemiale vastavad.
Seega, kui midagi peab tüüpolukordades tegema üldiste reeglite järgi kogu aeg, siis on lahenduseks üldnormid seaduses ja määruses. Näiteks liikluseeskirja üldised reeglid, ka tervishoius on neid rohkesti.
Nii tuntakse juba ammu eriti ohtlikke nakkushaiguseid nagu näiteks sügelised, leetrid, tuberkuloos, mumps, tuulerõuged. Neile on olemas kindel ravi ja ravijuhised ning need üldnormid ongi juba praegu kirjas ministri määruses. Väga paljud on olnud tuulerõuge-täpilised, määrinud sügelemise leevenduseks tinktuuri ja oodanud kodus (mitte lasteaias), millal terveks saab. Praegu on määruses napilt kirjas ka teadaolev info Covid-19 kohta: haiguse tunnused, isolatsioon, vaktsineerimine, juhised töökohale.
Valitsuse valitud tee
"Õigem oleks öelda, et epideemia ei muutunud ise, vaid selle tingis Eesti inimeste tegevus ja tegevusetus."
Kriitikud on öelnud, et valitsus ei tohiks piiranguid teha üldkorraldusega, sest erinevate piirangute korraldus kehtis kaua, eelmise aasta augustist selle aasta augustini. Et see pole ju ajutine. Samal ajal see, mis aasta otsa kehtis, oli vaid vorm või raam, mille sees muutusid piirangud pidevalt ja kohe, kui muutus viirus või epidemioloogiline olukord. Õigem oleks öelda, et epideemia ei muutunud ise, vaid selle tingis Eesti inimeste tegevus ja tegevusetus.
Mäletate, kuidas tekkis Eestis LAV-i tüve puhang? Inimene, kes pidi olema kodus karantiinis, läks perekondlikule koosviibimisele ja nakatas teisi.
Kui tavapärane ettekirjutus tehakse ühele isikule ühe probleemi lahendamiseks, siis Covid-19 korraldus pakkus lahendused ühes dokumendis korraga kõikides valdkondades ja tervele Eestile, hõlmates hariduse, reisimise, eneseisolatsiooni, sportimise, huvitegevuse, teatris ja kinos käimise, kaubanduse, spaad, usuharrastused, koosolekud, töökohad. Nii tehti ühe korraga x-arv erinevat üksikettekirjutust erineva teema ja erinevate inimeste jaoks.
Korraldust ehk selles kirjas olnud piiranguid muudeti aasta jooksul 44 korda, kord leebemaks, kord rangemaks. Ei olnud üks suur piirang, vaid olid ja on kümmekond valdkondlikku ettekirjutust midagi teha või tegemata jätta (koosolekud väikestes gruppides, distants poodides, pubide lahtiolekuaeg, sport ainult õues jne).
Seadus ütleb, et piirangud võivad olla ajutised, õige eesmärgiga ja sisult õiglased. Lahendused kaitsmaks inimesi haigeks jäämise eest tehti selle info alusel, mis oli otsustamise ajal teada. Kevadel polnud lubatud meelelahutus ei sees ega väljas, aga lubatud olid õuesport ja koosolekud. Ajutisus tulenes ja tuleneb viirusest, nakatumisest, vaktsineerimisest, haigeks jäämisest, ravivõimekusest jm olulisest ning – mis peamine – sellest, kuidas Eesti inimesed käituvad ja kas epideemia vastavalt käitumisele väheneb.
Vahepeal mõnd piirangut ei muudetud, aga siis olid need endiselt vajalikud uue ajahetke epideemia tõttu, neid kontrolliti ikkagi. Alati on tulnud lahendada uusi üksikjuhtumeid, millele eelnev lahendus enam ei sobinud. Aeg-ajalt on kritiseeritud mõnd üksikut piirangut (nt koosolekul osalejate arv õues) ja leitud, et sellel pole mõtet või et nakatutakse minimaalselt.
Kaheldes küsida on igati õigustatud. Siin on kohane näha suurt pilti ja mõelda ühel ajal kõikidele tegevustele, kus inimesed on lähikontaktis, mistõttu viirus levib (sportides, kontserdil, laadal, poes, koosolekul).
Ettevaatuspõhimõttel võib olla õige mõelda, et ka siis, kui üks tegevus ei too teistega võrreldes kaasa viiruse leviku märkimisväärselt suurt riski, võimendavad kõik sarnased tegevused kogumis ja koos üksteise mõju. Nii suureneb üldine nakkusoht.
Muidugi ei või ühtegi õigust ega vabadust meelevaldselt piirata. Aga kui kaitset vajavad põhiseaduse kõige olulisemad õigused nagu elu ja tervis, kui ühel hetkel on väga vähe haiglakohti, kui hakatakse edasi lükkama plaanilist ravi (paljud inimesed jäävad muude haiguste õigeaegsest ravist ilma), siis võib sellist üldisemat kaalutlust arvestada.
Näiteks oli aprilli alguses haiglas 700 Covid-19 patsienti, ööpäevas suri kuus inimest, levis agressiivne Briti tüvi, vaktsineerimisvõimalusi polnud ja haigestumine oli laialdane. Haiglate olukord oli kriitiline, sest sinna pöördus üha enam inimesi ning uusi voodikohti sai avada üksnes plaaniliste ravikohtade arvel (keegi, kes oli oodanud oma ravi, jäi sellest ilma). Kõiki piiranguid ei saanud leevendada ka mais, sest kohale jõudsid kevadise koolivaheaja mõju ja uued nakatumised.
Kui ühel kaalukausil on ca 700 haiglas ja oma kodudes haige olnud inimest ja haigeks jääda võivate inimeste elu ja tervis pluss veel nende numbriliselt teadmata inimeste tervis, kelle plaanipärast ravi tulnuks edasi lükata, ning teisel kaalukausil inimesed, kes soovisid sportida, meelt avaldada või meelt lahutada, siis võib valitsuse valikut mõista.
Avalikus diskussioonis on liiga suure ja väära kaalu saanud mõte, nagu sõltuksid piirangud valitsuse omavolist. Nii see ei ole. Pole vale öelda, et olenevalt olukorrast ei tohi valitsus jätta piiranguid kehtestamata. Seda siis, kui ohus on elu, väga paljude tervis, arstiabi, hariduse, turvalisuse vms hüve kättesaadavus, mis vajab põhiseaduse kõige kõrgemat kaitset.
Kui valitsus vajalikke piiranguid ei kehtesta, siis võib öelda, et kellegi surm või haigeks jäämine või see, et pole õpetajaid, päästjaid, politseinikke ega arste, sest nad kõik on haiged, on põhjuslikus seoses sellega, et valitsus ei teinud mitte midagi.
Riigil tervikuna pole võimalusi mõelda stiilis tahan/ei taha, teen/ei tee. Riigil tervikuna on ainult kohustused. Terviseametil ja valitsusel on põhiseadusest ja seadustest tulenev kahetine kohustus kaitsta inimeste elu ja tervist (riigi kohustus olla aktiivne), riigi üldist toimimist (koolid, politsei, pääste, kohtud) ning mitte minna piirangutega kaugemale kui minimaalselt vajalik (riigi kohustus hoiduda nt ettevõtluse, kogunemisvabaduse piiramisest).
Kui sulgeda ühiskond, pidurdaks see viiruse levikut, kuid teeks haiget vabadustele ja erasektorile. Kui hoida kõik avatuna, jääksid paljud haigeks või isegi sureksid. Nende kahe täiesti erineva eesmärgi vahel õiglase tasakaalu leidmine ongi olnud valitsuse kohustus. Mitte kaalumise võimalus, vaid kaalutluskohustus.
Üldkorraldusega kohtusse
Üldkorralduse kui üksikakti ja määruse kui üldakti arutelus on oluline koht õiguskaitsel ja riigi tekitatud kahju heastamisel (riigivastutus). Ka parima tahtmise juures ei saa välistada, et valitsuse terve riigi ja kogu valdkonna jaoks tehtud piirangus võib olla mõni eluline juhtum, millele üldine lahendus ei sobi. Selle üksikprobleemi lahendamine valitsuse juures või kohtus on selleks kõige õigem koht. Teatavasti peatas kohus 2021. aasta kevadel ühe teatri jaoks üldkorralduse keelu ja lubas teha etendusi, mille ajal publik oli oma autodes ega puutunud teistega kokku.
Üks esimesi juhiseid, mille valitsus ettevõtete ja teiste jaoks 2020. aasta kevadel koostas, oli see, kuidas vaidlustada piiranguid ja nõuda kahju hüvitamist.
Võib täiesti nõustuda riigikohtunik Ivo Pilvingu seisukohaga, et oma riigiga kohtuskäimist ei pea keegi häbenema. Eesti riik ei satu kriisi ega tema aluspõhimõtted ohtu sellest, kui kohus teeb aeg-ajalt kindlaks mõne ametniku õigusrikkumise või koguni seaduse põhiseadusvastasuse. Riik satub kriisi sellest, kui puudub võimalus õigusrikkumisi kindlaks teha ja sanktsioneerida. See, kas riik lubab kodanikel riigi vastu kohtusse minna, on õigusriigi lakmuspaber. 2
"Määruse saab kehtetuks tunnistada vaid riigikohus ja kahju hüvitamiseks on lahendus ebasoodsam."
On hea ja ülioluline, et valitsuse üldkorralduse mõnd piirangut saab kohtus vaidlustada igaüks ise ja nõuda, et kahju hüvitatakse. Määrusega see nii lihtne ei ole, seda otse kohtus vaidlustada ei saa. Määruse saab kehtetuks tunnistada vaid riigikohus ja kahju hüvitamiseks on lahendus ebasoodsam.
Kui kohus lahendab ühe inimese või isiku kaebust üldkorralduse piirangu peale, siis saab kohus teha sellise otsuse, mis on tema hinnangul kõige õiglasem: piirangu tühistada, teha valitsusele ettekirjutusi ja mõista välja kahjuhüvitisi.
Õiglase lahenduse võimalus on kaalukas iseäranis just kriisi ajal ja üldkorraldusega, mis ei ole ei määrus, aga ei ole ka ühe isiku ja ühe probleemi lahendamise ettekirjutus, vaid midagi vahepealset. Sel juhul on oluline, et olemas oleks kiire ja kättesaadav õiguskaitse.
Seaduses on kirjas, et haldusakti tühistamise või tühisuse tuvastamise korral kehtib kohtuotsus kõigi isikute kohta. Silmas on peetud ühetaolist ja võrdset olukorda. Nii on kohus peatanud üldkorralduse piirangu ainult ühe kaebuse esitajale, kuid on ka selliseid otsuseid, millega piirang on tühistatud kõikide jaoks, näiteks siis, kui linnavalitsus ületas seaduse piire alkoholi müüki keelates või kui vangla kehtestas seadusevastase piirangu kinnipeetavatele.
Üldkorralduse juhul oleneb kõik konkreetsest elulisest juhtumist. Nii võib juhtuda ka mõne Covid-19-piiranguga. See võib olla õiglane 99 protsendi, aga ebaõiglane ühe protsendi jaoks. Siis ongi õige, et kohus jätab kehtima piirangu seal, kus see on inimeste elu ja tervise kaitseks vajalik, tühistab aga sellel juhul, kui nii ei ole.
Kui aga valitsus teeks piirangu seaduse piire ületades või ei kaaluks ega põhjendaks piirangu vajalikkust, oleks see ilmselgelt õigusvastane kõikide jaoks. Praegu on osa põhjendusi korralduses, osa www.kriis.ee veebilehel olevas seletuskirjas. Need koostatakse väga lühikese aja jooksul reaktsioonina muutunud oludele (täna uus info, homme või ülehomme uued piirangud või leevendused).
Seadus lubab, et haldusakti põhjendused võivad olla haldusaktis endas või muus aktis, millele on viidatud. Ühtegi korraldust ega seletuskirja pärast vastuvõtmist ei muudeta, mistõttu saab igaüks, sh kohus hinnata nende õiguspärasust piirangu kehtestamise ajahetkel.
Kohus saab lisaks kontrollida, kas see seaduse või määruse norm, mis andis õiguse otsustada, on põhiseaduspärane. Kriisiaegne näide on olemas: 17.05.2020 esitati ministeeriumile toetuse taotlus, 19.06.2020 keelduti toetuse andmisest, 26.10.2020 tühistas halduskohus otsuse ja saatis põhiseadusvastase normi riigikohtusse, 22.12.2020 tunnistas riigikohus selle põhiseadusevastaseks ning pärast seda määras ministeerium toetuse.
Avalikus diskussioonis on öeldud, justkui olevat üldkorraldusega piirangute kehtestamine valitsuse jaoks mugavam. Haldusõiguse teooria ja kehtiva õiguse järgi võiks aga väita vastupidist: kui akti andja ei tahaks, et kõik vaidlused jõuavad lihtsalt kohtusse, võiks ta eelistada määruse vormi.
Praegu ei saa ükski inimene kohtus vaidlustada, et läkaköha ja sügelistega peab olema kodus ning leetritesse haigestununa ei või haiglasse minna ühistranspordiga, need on määruses. Määruse vaidlustamiseks peab inimene ära ootama, millal riik teeb selle alusel otsuse (nt ei registreeri politsei määruse piirangu tõttu avalikku koosolekut) ja siis minema vaidlusega kohtusse. Kohus kontrollib politsei toimingut ja näeb, et määrus ei lubanud politseil muud teha. Järelikult on probleem määruses ja halduskohus viib vaidluse riigikohtusse.
Teine võimalus on see, et kõik võivad määruse normi vaidlustada õiguskantsleri juures, kes saab samuti viia vaidluse riigikohtusse. See tähendaks praegu, et määruse vormi korral langeks kohtus vaidlustamise koormus valdavalt just õiguskantslerile, veel kord: inimene ise määrust kohtus vaidlustada ei saa.
Üldkorraldusega õiguskantsleri juurde
Üldkorralduse tervikuna või mõne piirangu saab vaidlustada õiguskantsler ja soovitada see ära muuta. Näiteks ütles juba 2012. aastal õiguskantsler vanglale, et kui vangla kodukorras (see on üldkorraldus) pole kirjas põhjendusi, pole see õiguspärane.
Alates 2020. aasta kriisi algusest on õiguskantsler kontrollinud ja vaidlustanud arvukalt üldkorraldusi: ministri lennupiirangud, ülikooli maskikohustus, vangla Covid-19 meetmed, alkoholimüügi piirang, distantsõpe koolides. Seadus annab õiguskantslerile võimaluse uurida probleemi nii pöördumise alusel kui ka oma algatusel. Nii saab probleemi lahendada tervikuna ja lühikese aja jooksul, sealjuures liigse bürokraatiata.
Tõsi, õiguskantsler ei saa viia üldkorralduse vaidlust kohtusse. Kuid kas seda on üldse vaja, kui probleemid lahendatakse õiguskantsleri autoriteetse soovituse alusel? Õiguskantsler ja tema nõunikud on olnud Covid-19-kriisi ajal oma tarkusega suure osa piirangute loomise juures. Põhiseaduse õiguskantsleri institutsioon on unikaalne lahendus, kuidas iga õiguskantsler saab valida oma prioriteedid ja kujundada sellise institutsiooni, mis aitab ühiskonda kõige sobivamal moel.
"Kui riigikohus ütleb, et norm on põhiseadusvastane, siis ei tühista see automaatselt ühtegi mineviku üksikotsust."
Nagu öeldud, saab õiguskantsler riigikohtus vaidlustada üldnorme ehk seadust ja määrust. Ta ei esinda konkreetset inimest ega ettevõtet, tema analüüs on üldine ja abstraktne. Kui riigikohus ütleb, et norm on põhiseadusvastane, siis ei tühista see automaatselt ühtegi mineviku üksikotsust, näiteks toetustaotluseid uuesti üle ei vaadataks.
Põhiseadus ja õigusriik
Tegelikult pole kohta mõttel, mida akti vastuvõtja tahab või ei taha või mis võiks olla mugavam. Sisu loeb ning kui mõni piirang lahendab konkreetset üksikjuhtu, on see sisult üldkorraldus ehk ettekirjutus ka siis, kui on kirja pandud määrusesse.
Nakkushaigustega on praegu nii, et üldised juhised ja nõuded teada-tuntud ohtlikele haigustele on määruses, seal on ka napp teadaolev info Covid-19 kohta, aga enamik Covid-19 piirangutest on valitsuse korraldustes. Esimene on üldakt, teine on üksikakt.
See on nii, sest ikka veel pole Covid-19 muutunud piisavalt püsivaks, et teada, kuidas see käitub ja mis selle vastu aitab. Kui teha konkreetsed piirangud määrusega (nt siseruumis usuharrastuse 50 inimese piirang), ei muuda see piirangu olemust ehk üksiknorm ei muutu üldnormiks. Siis jätab määrus inimesele vale mulje.
See iga natukese aja tagant muudetav piirang oleks jätkuvalt olemuselt üksikjuhtumi ettekirjutus, mille algus ja lõpp sõltub epideemia muutusest. Küll aga muutuks õigusruum segaseks ning võiks tõepoolest tekkida olukord, et inimesed ei oska hinnata, millal pöörduda kohtusse ja millal õiguskantsleri poole. Isegi kõik advokaadid ei pruugi osata.
Kui lugeja tunneb ärritunult, et ta ei saa enam juriidika nüanssidest aru, siis just sellist selgusetust on valitsus soovinud kriisi algusest saati vältida. Kriisi oludes peab olema õiguskaitse tegelik, tõhus ja lihtsalt kättesaadav.
Riigikogu loodud NETS-i määruse ja üksikakti (sh üldkorralduse) lahendustel on oma hea ja oluline loogika – kui Covid-19 muutub püsivaks ja kindlakujuliseks, sellele on olemas ravi ning kindlad ennetus- ja tõrjemeetmed ning epideemiat enam ei ole, saab ravi- ja käitumisjuhised kehtestada määrusega. Siis pole valitsuse ega terviseameti täiendavaid piiranguid üldse vaja.
Kui aga tekib haiguspuhang, saab inimesi ja ühiskonda kaitsta täiendavate, mõtestatud piirangute ja nõuetega. Sisend tuleb epidemioloogidelt, volitused seadusest ning õiguskaitse õiguskantslerilt ja kohtult.
Helen Kranich on haldusõiguse jurist ja õppejõud ning justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik.
1 Artur-Tõeleid. Kliimann "Administratiivakti teooria", 1932.
2 Ivo Pilving "Kui range peab olema halduskohus?", Riigikogu Toimetised 39/2019, lk 69.
### Response:
Helen Kranich: kriisiaja piirangute õiguskaitsest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värske plaat sisaldab 12+2 lugu, mis on valminud koostöös Saksa muusikaprodutsent David Brandesega.
Vanilla Ninja on uue materjali kallal töötanud 2019. aasta jaanuarist alates. Bändi esilaulja Lenna Kuurmaa ütles, et ehkki palju aastaid on mööda läinud, on õhin uut muusikat teha sama suur kui alguses. "Ma usun, et seda õhinat on meie uuel plaadil tunda ka. Värske Vanilla Ninja on jätkuvalt rokkiv ja meloodiline, aga varasemaga võrreldes on sisse tulnud ka malbemaid toone."
Albumi muusika autoriks on Saksa produtsent David Brandes, kes on teinud pikalt koostööd näiteks Smokie laulja Chris Normaniga, 80-ndate poppbändi Bad Boys Bluega ja kes seisab ka 90-ndate hittbändi E-Rotic taga.
Vanilla Ninjaga alustas ta koostööd 2003. aastal, mil ilmus ühine album "Traces Of Sadness", mis jõudis Saksamaa albumimüügi edetabeli kolmandale kohale. Ühiselt osaleti ka 2005. aasta Eurovisioonil, kus lugu "Cool Vibes" saavutas finaalis 8. koha.
Uute lugude sõnade autoriteks on teiste seas Vanilla Ninja liikmed Lenna Kuurmaa ja Piret Järvis-Milder, aga ka legendaarne laulukirjutaja John O`Flynn, kes on muuhulgas 1982. aasta Eurovisiooni võiduloo "Ein Bisschen Frieden" autor. O'Flynni sulest pärinevad ka mitmed Vanilla Ninja varasemad hitid, näiteks "Tough Enough", "Liar" ja "Cool Vibes". | Vanilla Ninjal ilmus album "Encore" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske plaat sisaldab 12+2 lugu, mis on valminud koostöös Saksa muusikaprodutsent David Brandesega.
Vanilla Ninja on uue materjali kallal töötanud 2019. aasta jaanuarist alates. Bändi esilaulja Lenna Kuurmaa ütles, et ehkki palju aastaid on mööda läinud, on õhin uut muusikat teha sama suur kui alguses. "Ma usun, et seda õhinat on meie uuel plaadil tunda ka. Värske Vanilla Ninja on jätkuvalt rokkiv ja meloodiline, aga varasemaga võrreldes on sisse tulnud ka malbemaid toone."
Albumi muusika autoriks on Saksa produtsent David Brandes, kes on teinud pikalt koostööd näiteks Smokie laulja Chris Normaniga, 80-ndate poppbändi Bad Boys Bluega ja kes seisab ka 90-ndate hittbändi E-Rotic taga.
Vanilla Ninjaga alustas ta koostööd 2003. aastal, mil ilmus ühine album "Traces Of Sadness", mis jõudis Saksamaa albumimüügi edetabeli kolmandale kohale. Ühiselt osaleti ka 2005. aasta Eurovisioonil, kus lugu "Cool Vibes" saavutas finaalis 8. koha.
Uute lugude sõnade autoriteks on teiste seas Vanilla Ninja liikmed Lenna Kuurmaa ja Piret Järvis-Milder, aga ka legendaarne laulukirjutaja John O`Flynn, kes on muuhulgas 1982. aasta Eurovisiooni võiduloo "Ein Bisschen Frieden" autor. O'Flynni sulest pärinevad ka mitmed Vanilla Ninja varasemad hitid, näiteks "Tough Enough", "Liar" ja "Cool Vibes".
### Response:
Vanilla Ninjal ilmus album "Encore" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kelly Sildaru vigastas Šveitsis toimunud treeninglaagris treeningsessiooni käigus oma vasaku käe kämblaluud. Vigastuse tõttu peab Sildaru vahele jätma Šveitsis toimuva esimese MK etapi võistluse.
Treeningsessiooni katsel läks Sildaru hüpe järsu tuule tõusu tõttu pikemaks kui tavapäraselt ning ta kukkus peale maandumist oma vasakule küljele.
Sildaru viidi pärast kukkumist füsioterapeudi juurde ning hiljem naases laagrist Eestisse. Koostöös dr. Madis Rahuga avastati Sildaru vasakul käel pöidla kämblaluu nihkumata murd, mille taastumine võtab aega kolm kuni neli nädalat. | Kelly Sildaru oktoobri lõppu planeeritud hooaja avastart lükkub edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kelly Sildaru vigastas Šveitsis toimunud treeninglaagris treeningsessiooni käigus oma vasaku käe kämblaluud. Vigastuse tõttu peab Sildaru vahele jätma Šveitsis toimuva esimese MK etapi võistluse.
Treeningsessiooni katsel läks Sildaru hüpe järsu tuule tõusu tõttu pikemaks kui tavapäraselt ning ta kukkus peale maandumist oma vasakule küljele.
Sildaru viidi pärast kukkumist füsioterapeudi juurde ning hiljem naases laagrist Eestisse. Koostöös dr. Madis Rahuga avastati Sildaru vasakul käel pöidla kämblaluu nihkumata murd, mille taastumine võtab aega kolm kuni neli nädalat.
### Response:
Kelly Sildaru oktoobri lõppu planeeritud hooaja avastart lükkub edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eurosonic Noorderslag on Euroopa suurim esitlusfestival, mis on suunatud nii muusikavaldkonna professionaalidele kui ka laiemale publikule. Festival toimub 36. korda 19. kuni 22. jaanuarini 2022 Hollandis Groningenis.
Eesti artistidest on varasemalt Eurosonic Noorderslag esitlusfestivalil esinenud:
2021: Anna Kaneelina, Puuluup
2020: Mart Avi, YASMYN, Estoner
2019: Maarja Nuut & Ruum, Holy Motors ja Erki Pärnoja : Efterglow
2018: Meisterjaan
2017: NOËP, Tommy Cash
2016: Trad.Attack!, Ingrid Lukas, Maarja Nuut
2015: Frankie Animal, Odd Hugo
2014: Winny Puhh, Elephants From Neptune
2013: Iiris, Talbot, Ewert & The Two Dragons
2012: Ewert & The Two Dragons
2011: Aides, Bert On Beats
2010: Svjata Vatra, Kirtana Rasa
2008: Eliit
2007: House Of Games | Rita Ray ja Duo Ruut esinevad tuleval aastal Eurosonicul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eurosonic Noorderslag on Euroopa suurim esitlusfestival, mis on suunatud nii muusikavaldkonna professionaalidele kui ka laiemale publikule. Festival toimub 36. korda 19. kuni 22. jaanuarini 2022 Hollandis Groningenis.
Eesti artistidest on varasemalt Eurosonic Noorderslag esitlusfestivalil esinenud:
2021: Anna Kaneelina, Puuluup
2020: Mart Avi, YASMYN, Estoner
2019: Maarja Nuut & Ruum, Holy Motors ja Erki Pärnoja : Efterglow
2018: Meisterjaan
2017: NOËP, Tommy Cash
2016: Trad.Attack!, Ingrid Lukas, Maarja Nuut
2015: Frankie Animal, Odd Hugo
2014: Winny Puhh, Elephants From Neptune
2013: Iiris, Talbot, Ewert & The Two Dragons
2012: Ewert & The Two Dragons
2011: Aides, Bert On Beats
2010: Svjata Vatra, Kirtana Rasa
2008: Eliit
2007: House Of Games
### Response:
Rita Ray ja Duo Ruut esinevad tuleval aastal Eurosonicul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo produtseerisid Fabrizio Ferraguzzo ja Maneskin. Laulust leiab lisaks rokile ka tantsu- ja klubimuusika nüansse.
Maneskini solist on Damiano David, bassist Victoria de Angelis, kitarrist Thomas Raggi ja trummar Ethan Torchio. Sel aastal võitis kooslus Eurovisiooni lauluga "Zitti E Buoni". Hiljuti ilmunud "Beggin" on 63 riigi muusikatabelite top kümnes.
Maneskin tuleb oma Euroopa tuuri "Loud Kids" raames esinema ka Tallinna. Piletid müüdi aga välja juba eelmüügis. | Maneskin avaldas singli "Mammamia" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo produtseerisid Fabrizio Ferraguzzo ja Maneskin. Laulust leiab lisaks rokile ka tantsu- ja klubimuusika nüansse.
Maneskini solist on Damiano David, bassist Victoria de Angelis, kitarrist Thomas Raggi ja trummar Ethan Torchio. Sel aastal võitis kooslus Eurovisiooni lauluga "Zitti E Buoni". Hiljuti ilmunud "Beggin" on 63 riigi muusikatabelite top kümnes.
Maneskin tuleb oma Euroopa tuuri "Loud Kids" raames esinema ka Tallinna. Piletid müüdi aga välja juba eelmüügis.
### Response:
Maneskin avaldas singli "Mammamia" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peruus, Limas toimuvatel laskmise juunioride maailmameistrivõistlustel võitis sportpüssi standardharjutuses Eesti naisjuunioride võistkond neljanda koha.
Naiskonna koosseisu kuulusid Katrin Smirnova, Marleen Riisaar ja Anastassia Olewicz.
Pronksmedalimatšis kohtus Eesti Saksamaa võistkonnaga, kes alistas Eesti võistkonna tulemusega 38:46. Maailmameistriks tuli USA võistkond, kes finaalis alistas India tulemusega 47:43.
Kolmapäeval saavutas Katrin Smirnova maailmameistrivõistluste 50 meetri spordipüssi harjutuses kuuenda koha. | Eesti naisjuunioride võistkond saavutas laskmise MM-il neljanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peruus, Limas toimuvatel laskmise juunioride maailmameistrivõistlustel võitis sportpüssi standardharjutuses Eesti naisjuunioride võistkond neljanda koha.
Naiskonna koosseisu kuulusid Katrin Smirnova, Marleen Riisaar ja Anastassia Olewicz.
Pronksmedalimatšis kohtus Eesti Saksamaa võistkonnaga, kes alistas Eesti võistkonna tulemusega 38:46. Maailmameistriks tuli USA võistkond, kes finaalis alistas India tulemusega 47:43.
Kolmapäeval saavutas Katrin Smirnova maailmameistrivõistluste 50 meetri spordipüssi harjutuses kuuenda koha.
### Response:
Eesti naisjuunioride võistkond saavutas laskmise MM-il neljanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarja stsenarist Steven Knight avaldas, et "Peaky Blindersi" kuues hooaeg on filmitud ja peaaegu täielikult monteeritud. Hetkel plaanitakse sarja esilinastuseks 2022. aasta kevadet. Kuues hooaeg jääb sarja viimaseks.
Knight ütles veel, et "Peaky Blindersi" film läheb tootmisse 2023. aastal. Filmivõtted tehakse Birminghamis ja stsenaristi sõnul saab film olema "Peaky Blindersi" teekonna lõpp. | "Peaky Blindersi" filmivõtteid alustatakse 2023. aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarja stsenarist Steven Knight avaldas, et "Peaky Blindersi" kuues hooaeg on filmitud ja peaaegu täielikult monteeritud. Hetkel plaanitakse sarja esilinastuseks 2022. aasta kevadet. Kuues hooaeg jääb sarja viimaseks.
Knight ütles veel, et "Peaky Blindersi" film läheb tootmisse 2023. aastal. Filmivõtted tehakse Birminghamis ja stsenaristi sõnul saab film olema "Peaky Blindersi" teekonna lõpp.
### Response:
"Peaky Blindersi" filmivõtteid alustatakse 2023. aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister Krišjanis Karinš teatas kriisinõukogu istungi järel, et samuti plaanitakse lühendada poodide lahtiolekuaegasid.
Karinš märkis, et teatud piirangud otsustati kehtestada ka vaktsineeritutele: näiteks hakkavad üritustel kehtima täiendavad ohutusreeglid, nagu maskikandmine, distantseerumine ja muu.
Kõigil avaliku ja erasektori töötajail paluti võimalust mööda kodus töötada.
Avaliku sektori töötajate jaoks muutub COVID-19-vastane vaktsineerimine kohustuslikuks. Karinši sõnul teevad ministeeriumid kõigi töötajate immuniseerimise tagamiseks juba tööd.
Seni oli vaktsineerimine kohustuslik vaid tervishoiutöötajate, õpetajate ja hooldekodude töötajate jaoks.
Vaktsineerimiskohustust laiendatakse ka erasektoris. Terviseminister Daniels Pavluts ütles, et erasektori tööandjad peavad hindama vaktsineerimiskohustuse kehtestamist teatud töötajaile, pidades eriti silmas ametikohti, mis on iseäranis vajalikud äri jätkumiseks või kus on otsekontakt klientidega.
Kultuuriüritustel lubatakse eriolukorra ajal jätkuda, kuid piiratud publikuga, ütles kultuuriminister Nauris Puntulis.
Puntulise sõnul hakkab üritustel kehtima maskikohustus ja täitumus on piiratud 60 protsendile. Vaktsineerimata inimesi üritustele ei lasta.
Minister märkis, et vaja võib minna toetusmehhanisme juhtudeks, kui piletid on välja müüdud, kuid ületavad lubatud 60-protsendise täituvuse piiri.
Peaminister Karinš rõhutas, et karmimaks muutub ka koroonapiirangute kontroll.
Kriisinõukogu kohtumisel osalenud politseiülem Armands Ruks ütles, et kontrollima ei hakata üksnes pisteliselt, vaid laiemalt ja mitme õiguskaitseorgani koostöös – lisaks politseile ja munitsipaalpolitseile mobiliseeritakse appi ka teised asutused, sealhulgas tervishoiuministeerium.
Peaminister märkis, et meetmete jõustamine ja kontrollimine on elutähtis ning vahetu karistus peab tabama kõiki, kes reegleid rikuvad.
Meetmete jõustumiseks peab need reedel heaks kiitma valitsuskabinet.
Minister: piiranguid karmistatakse vaktsineerimata inimeste tõttu
Läti terviseminister Daniels Pavļuts osutas, et riigis on praegu küllaldane kogus vaktsiini ja kõigil on olnud võimalus lasta end vaktsineerida, kuid seda on teinud vaid pool rahvastikust. See on peamine põhjus, miks on vaja langetada "raskeid otsuseid, mida osa peavad ülemääraseks, teised aga ebapiisavaks", lausus Pavļuts.
Poliitiku sõnul on piirangumeetmed suunatud vaktsineerimata inimeste vastu, kuid seda nende kaitseks, sest vaktsineerimata inimesed haigestuvad raskemalt ja viivad tervishoiusüsteemi ülekoormuseni.
Tervishoiueksperdid on nõudnud veel karmimaid piiranguid, ütles Pavļuts, lisades, et valitsus peab tegema raskeid otsuseid leidmaks tasakaal piirangute kehtestamise ja jõustamise vahel.
"Mis näib vältimatu on see, et haiglad on ka edaspidi ülekoormatud, kuid meie kätes on selle tõsidus ja kestus," ütles Pavļuts. "Me ilmselt peame liikuma edasi juba välja käidud plaanidega, näiteks välihaigla ehitus." | Läti keelab vaktsineerimata inimestel kaubanduskeskustes käimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Krišjanis Karinš teatas kriisinõukogu istungi järel, et samuti plaanitakse lühendada poodide lahtiolekuaegasid.
Karinš märkis, et teatud piirangud otsustati kehtestada ka vaktsineeritutele: näiteks hakkavad üritustel kehtima täiendavad ohutusreeglid, nagu maskikandmine, distantseerumine ja muu.
Kõigil avaliku ja erasektori töötajail paluti võimalust mööda kodus töötada.
Avaliku sektori töötajate jaoks muutub COVID-19-vastane vaktsineerimine kohustuslikuks. Karinši sõnul teevad ministeeriumid kõigi töötajate immuniseerimise tagamiseks juba tööd.
Seni oli vaktsineerimine kohustuslik vaid tervishoiutöötajate, õpetajate ja hooldekodude töötajate jaoks.
Vaktsineerimiskohustust laiendatakse ka erasektoris. Terviseminister Daniels Pavluts ütles, et erasektori tööandjad peavad hindama vaktsineerimiskohustuse kehtestamist teatud töötajaile, pidades eriti silmas ametikohti, mis on iseäranis vajalikud äri jätkumiseks või kus on otsekontakt klientidega.
Kultuuriüritustel lubatakse eriolukorra ajal jätkuda, kuid piiratud publikuga, ütles kultuuriminister Nauris Puntulis.
Puntulise sõnul hakkab üritustel kehtima maskikohustus ja täitumus on piiratud 60 protsendile. Vaktsineerimata inimesi üritustele ei lasta.
Minister märkis, et vaja võib minna toetusmehhanisme juhtudeks, kui piletid on välja müüdud, kuid ületavad lubatud 60-protsendise täituvuse piiri.
Peaminister Karinš rõhutas, et karmimaks muutub ka koroonapiirangute kontroll.
Kriisinõukogu kohtumisel osalenud politseiülem Armands Ruks ütles, et kontrollima ei hakata üksnes pisteliselt, vaid laiemalt ja mitme õiguskaitseorgani koostöös – lisaks politseile ja munitsipaalpolitseile mobiliseeritakse appi ka teised asutused, sealhulgas tervishoiuministeerium.
Peaminister märkis, et meetmete jõustamine ja kontrollimine on elutähtis ning vahetu karistus peab tabama kõiki, kes reegleid rikuvad.
Meetmete jõustumiseks peab need reedel heaks kiitma valitsuskabinet.
Minister: piiranguid karmistatakse vaktsineerimata inimeste tõttu
Läti terviseminister Daniels Pavļuts osutas, et riigis on praegu küllaldane kogus vaktsiini ja kõigil on olnud võimalus lasta end vaktsineerida, kuid seda on teinud vaid pool rahvastikust. See on peamine põhjus, miks on vaja langetada "raskeid otsuseid, mida osa peavad ülemääraseks, teised aga ebapiisavaks", lausus Pavļuts.
Poliitiku sõnul on piirangumeetmed suunatud vaktsineerimata inimeste vastu, kuid seda nende kaitseks, sest vaktsineerimata inimesed haigestuvad raskemalt ja viivad tervishoiusüsteemi ülekoormuseni.
Tervishoiueksperdid on nõudnud veel karmimaid piiranguid, ütles Pavļuts, lisades, et valitsus peab tegema raskeid otsuseid leidmaks tasakaal piirangute kehtestamise ja jõustamise vahel.
"Mis näib vältimatu on see, et haiglad on ka edaspidi ülekoormatud, kuid meie kätes on selle tõsidus ja kestus," ütles Pavļuts. "Me ilmselt peame liikuma edasi juba välja käidud plaanidega, näiteks välihaigla ehitus."
### Response:
Läti keelab vaktsineerimata inimestel kaubanduskeskustes käimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Umbes 20-liikmeline eri- ja tavavägede kontingent on väljaõpet andnud vähem kui aasta, osa kontingendi liikmeid roteeruvad," ütles anonüümseks jääda soovinud ametnik
Ametnik kinnitas ajalehe The Wall Street Journal uudislugu, mille järgi on väljaõpe kestnud vähemalt aasta.
Taiwani kaitseministeerium keeldus kommenteerimast, kuid Pentagoni pressiesindaja John Supple ütles, et Ühendriikide toetus Taiwani sõjaväele sõltub viimase kaitsevajadustest.
"Meie toetus ja kaitsealane koostöö Taiwaniga on suunatud ohu vastu, mida kujutab Hiina Rahvavabariik. Me ärgitame Pekingit pidama kinni lubadusest lahendada väinaüleseid vaidlusi rahumeelsel," ütles Supple.
Taiwani peaminister Su Tseng-chang kommenteeris Wall Street Journali lugu öeldes, et "õiglane eesmärk meelitab alati palju toetust".
"Me anname oma riikliku suveräänsuse ja inimeste kaitsmiseks ning piirkondliku rahu tagamiseks kõik endast oleneva. Me teeme kõik, mida saame ja hindame sarnaselt mõtlevate riikide koostööd," ütles Su Tseng-chang.
USA varustab Taiwani relvadega, sealhulgas õhutõrjerakettide ja hävitajatega.
Peking peab Taiwani oma provintsiks ja on lubanud selle vajadusel jõuga tagasi võtta. Viimastel aastetel on Hiina majanduslikku, diplomaatilist ja sõjalist survet Taipeile üha suurendanud. | Ametnik: USA eriüksuslased koolitavad Taiwani sõjaväelasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Umbes 20-liikmeline eri- ja tavavägede kontingent on väljaõpet andnud vähem kui aasta, osa kontingendi liikmeid roteeruvad," ütles anonüümseks jääda soovinud ametnik
Ametnik kinnitas ajalehe The Wall Street Journal uudislugu, mille järgi on väljaõpe kestnud vähemalt aasta.
Taiwani kaitseministeerium keeldus kommenteerimast, kuid Pentagoni pressiesindaja John Supple ütles, et Ühendriikide toetus Taiwani sõjaväele sõltub viimase kaitsevajadustest.
"Meie toetus ja kaitsealane koostöö Taiwaniga on suunatud ohu vastu, mida kujutab Hiina Rahvavabariik. Me ärgitame Pekingit pidama kinni lubadusest lahendada väinaüleseid vaidlusi rahumeelsel," ütles Supple.
Taiwani peaminister Su Tseng-chang kommenteeris Wall Street Journali lugu öeldes, et "õiglane eesmärk meelitab alati palju toetust".
"Me anname oma riikliku suveräänsuse ja inimeste kaitsmiseks ning piirkondliku rahu tagamiseks kõik endast oleneva. Me teeme kõik, mida saame ja hindame sarnaselt mõtlevate riikide koostööd," ütles Su Tseng-chang.
USA varustab Taiwani relvadega, sealhulgas õhutõrjerakettide ja hävitajatega.
Peking peab Taiwani oma provintsiks ja on lubanud selle vajadusel jõuga tagasi võtta. Viimastel aastetel on Hiina majanduslikku, diplomaatilist ja sõjalist survet Taipeile üha suurendanud.
### Response:
Ametnik: USA eriüksuslased koolitavad Taiwani sõjaväelasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsil "Võrdne kohtlemine meditsiinis ja patsiendiohutus" esinevad teiste seas Vähiravifond Kingitud Elu juhataja ja arstitudeng Toivo Tänavsuu, Tartu Ülikooli naistekliiniku juht ning sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro ning suu- ja hambahaiguste professor Mare Saag. Konverentsi avab Oxfordi ülikooli psühholoogia professor Charles Vincent ettekandega "Patient Safety Challenges in Europe".
Kõikide teadustööde kirjeldusega saab lähemalt tutvuda teesivihikust. | OTSE: Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverents | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsil "Võrdne kohtlemine meditsiinis ja patsiendiohutus" esinevad teiste seas Vähiravifond Kingitud Elu juhataja ja arstitudeng Toivo Tänavsuu, Tartu Ülikooli naistekliiniku juht ning sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro ning suu- ja hambahaiguste professor Mare Saag. Konverentsi avab Oxfordi ülikooli psühholoogia professor Charles Vincent ettekandega "Patient Safety Challenges in Europe".
Kõikide teadustööde kirjeldusega saab lähemalt tutvuda teesivihikust.
### Response:
OTSE: Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverents |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võib-olla on mõnedki märganud, et kui kontoriruumis on termoregulaator, siis soovivad pigem just naistöötajad kruttida selle mõnegi pügala võrra kõrgemale kui on suurema osa meeskolleegide eelistus.
Iisraeli teadlased väidavad, et selline sugudevaheline erinevus ei iseloomusta ainult inimliiki, vaid on omane ka muudele imetajatele ja lindudelegi.
Eran Levin Tel Avivi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Global Ecology and Biogeography, et mehed ja naised, nagu ka teiste imetaja- ja linnuliikide isas- ja emasisendid tunnevad keskkonna temperatuuri erinevalt.
Levin ja ta kaaslased analüüsisid kümnete Iisraelis elutsevate linnu- ja nahkhiireliikide käitumist mitmesugustes temperatuuriolukordades.
Juba varasemates uuringutes oli Levin tähele pannud, et isas- ja emasnahkhiired hoiduvad sigimishooajal enamasti eri paigusse, kusjuures isased eelistavad jahedamaid, emased aga soojemaid kohti.
Teaduskirjanduses on esitatud samalaadseid tähelepanekuid muudegi imetaja- ja linnuliikide kohta, näiteks tõusevad isasloomad mägistel aladel tihtilugu tippudele, emased aga jäävad orgudesse.
Levin ja kolleegid analüüsisid nüüd omalt poolt veel 13 linnuliigi ja 18 nahkhiireliigi kohta Iisraelis 40 aasta jooksul kogutud andmeid, ja need kinnitasid tõepoolest sugude temperatuuripõhist segregeerumiskalduvust.
Levin ja kolleegid pakuvad nähtusele mitu evolutsiooniteoreetilist seletust. Esiteks vähendab isaste ja emaste eraldumine konkurentsi keskkonnaressurssidele. Teiseks hoiab agressiivsusele kalduda võivad isased noortest pojukestest eemal. Kolmandaks ei ole vastsündinud või -koorunud loomadel-lindudel püsisoojasus alati kohe täielikult välja arenenud, mistõttu tasub neil olla soojemates oludes.
Nii ei ole ka tööruumides mõtet temperatuurikonflikti liiga teravaks ajada, vaid tasub tunnetada olukorra evolutsioonilist tagapõhja.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25. | Naiste külmakartlikkusel on evolutsiooniline tagapõhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võib-olla on mõnedki märganud, et kui kontoriruumis on termoregulaator, siis soovivad pigem just naistöötajad kruttida selle mõnegi pügala võrra kõrgemale kui on suurema osa meeskolleegide eelistus.
Iisraeli teadlased väidavad, et selline sugudevaheline erinevus ei iseloomusta ainult inimliiki, vaid on omane ka muudele imetajatele ja lindudelegi.
Eran Levin Tel Avivi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Global Ecology and Biogeography, et mehed ja naised, nagu ka teiste imetaja- ja linnuliikide isas- ja emasisendid tunnevad keskkonna temperatuuri erinevalt.
Levin ja ta kaaslased analüüsisid kümnete Iisraelis elutsevate linnu- ja nahkhiireliikide käitumist mitmesugustes temperatuuriolukordades.
Juba varasemates uuringutes oli Levin tähele pannud, et isas- ja emasnahkhiired hoiduvad sigimishooajal enamasti eri paigusse, kusjuures isased eelistavad jahedamaid, emased aga soojemaid kohti.
Teaduskirjanduses on esitatud samalaadseid tähelepanekuid muudegi imetaja- ja linnuliikide kohta, näiteks tõusevad isasloomad mägistel aladel tihtilugu tippudele, emased aga jäävad orgudesse.
Levin ja kolleegid analüüsisid nüüd omalt poolt veel 13 linnuliigi ja 18 nahkhiireliigi kohta Iisraelis 40 aasta jooksul kogutud andmeid, ja need kinnitasid tõepoolest sugude temperatuuripõhist segregeerumiskalduvust.
Levin ja kolleegid pakuvad nähtusele mitu evolutsiooniteoreetilist seletust. Esiteks vähendab isaste ja emaste eraldumine konkurentsi keskkonnaressurssidele. Teiseks hoiab agressiivsusele kalduda võivad isased noortest pojukestest eemal. Kolmandaks ei ole vastsündinud või -koorunud loomadel-lindudel püsisoojasus alati kohe täielikult välja arenenud, mistõttu tasub neil olla soojemates oludes.
Nii ei ole ka tööruumides mõtet temperatuurikonflikti liiga teravaks ajada, vaid tasub tunnetada olukorra evolutsioonilist tagapõhja.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
### Response:
Naiste külmakartlikkusel on evolutsiooniline tagapõhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Youtube lubab oma platvormil endiselt videoid, mis sisaldavad kliimamuutuste kohta valeandmeid, kuid taunib videoid või kanaleid, mis reklaamivad teemaga seotud pettusi ja vandenõuteooriaid.
Google kavatseb poliitika kasutusele võtta järgmisel kuul. Platvorm kasutab automatiseeritud tööriistu ja faktikontrollijaid, et tuvastada väära sisu, Google'i esitatavaid reklaame ja Youtube'i videosid, mis teenivad Youtube'i partnerprogrammi kaudu reklaamitulu.
Google blokeerib reklaamid ja teabe, mis sisaldab valeinformatsiooni näiteks kliimamuutustele kui pettusele, kliima soojenemisele ja inimtegevuse mõjule kliimasoojenemises.
Mõned kliimamuutusi käsitlevad hariva, dokumentaal- või uudissisuga Youtube'i videod võivad olenevalt kontekstist siiski reklaame kasutada. | Google keelab kliimamuutusi eitava sisu reklaamimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Youtube lubab oma platvormil endiselt videoid, mis sisaldavad kliimamuutuste kohta valeandmeid, kuid taunib videoid või kanaleid, mis reklaamivad teemaga seotud pettusi ja vandenõuteooriaid.
Google kavatseb poliitika kasutusele võtta järgmisel kuul. Platvorm kasutab automatiseeritud tööriistu ja faktikontrollijaid, et tuvastada väära sisu, Google'i esitatavaid reklaame ja Youtube'i videosid, mis teenivad Youtube'i partnerprogrammi kaudu reklaamitulu.
Google blokeerib reklaamid ja teabe, mis sisaldab valeinformatsiooni näiteks kliimamuutustele kui pettusele, kliima soojenemisele ja inimtegevuse mõjule kliimasoojenemises.
Mõned kliimamuutusi käsitlevad hariva, dokumentaal- või uudissisuga Youtube'i videod võivad olenevalt kontekstist siiski reklaame kasutada.
### Response:
Google keelab kliimamuutusi eitava sisu reklaamimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse turniiril teise ringi pääsenud Kontaveit mängib oma esimeses kohtumises itaallanna Martina Trevisaniga (WTA 66.).
Trevisani alistas esimeses ringis Tšehhi tennisisti Marie Bouzkova (WTA 93.) tulemusega 6:4, 6:7(8), 6:4. Trevisani kohtumine Bouzkova vastu kestis kokku 3 tundi ja 52 minutit.
Anett Kontaveit mängib Trevisaniga laupäeval. Võidu korral läheb Kontaveit kolmandas ringis vastamisi kas Kanada tennisisti Bianca Andreescu (WTA 21.) või ameeriklanna Alison Riske'ga (WTA 51.).
Neljapäeval mängis Kontaveit naispaarismängus koos venelanna Daria Kasatkinaga, ent paar pidi avaringis tunnistama kanadalanna Sharon Fichmani ja mehhiklanna Giuliana Olmose 3:6, 4:6 paremust.
Kaia Kanepi (WTA 60.) kaotas turniiri esimeses ringis ameeriklannale Madison Keysile (WTA 50.) tulemusega 0:6, 5:7. Kanepi alistanud Madison Keys kohtub järgmises ringis venelanna Anastasia Pavlyutšenkovaga (WTA 13.).
USA lahtised võitnud Emma Raducanu (WTA 17.) kohtub enda esimeses kohtumises valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitšiga (WTA 100.). Võidu korral võib Raducanu järgmises ringis vastamisi minna endise maailma esireketi Simona Halepiga (WTA 17.).
Indian Wellsi naisteturniiril esimese asetusega mängiv Tšehh Karolina Pliskova (WTA 3.) kohtub avamängus poolatari Magdalena Frechiga (WTA 106.). | Selgus Anett Kontaveidi esimene vastane Indian Wellsi turniiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otse turniiril teise ringi pääsenud Kontaveit mängib oma esimeses kohtumises itaallanna Martina Trevisaniga (WTA 66.).
Trevisani alistas esimeses ringis Tšehhi tennisisti Marie Bouzkova (WTA 93.) tulemusega 6:4, 6:7(8), 6:4. Trevisani kohtumine Bouzkova vastu kestis kokku 3 tundi ja 52 minutit.
Anett Kontaveit mängib Trevisaniga laupäeval. Võidu korral läheb Kontaveit kolmandas ringis vastamisi kas Kanada tennisisti Bianca Andreescu (WTA 21.) või ameeriklanna Alison Riske'ga (WTA 51.).
Neljapäeval mängis Kontaveit naispaarismängus koos venelanna Daria Kasatkinaga, ent paar pidi avaringis tunnistama kanadalanna Sharon Fichmani ja mehhiklanna Giuliana Olmose 3:6, 4:6 paremust.
Kaia Kanepi (WTA 60.) kaotas turniiri esimeses ringis ameeriklannale Madison Keysile (WTA 50.) tulemusega 0:6, 5:7. Kanepi alistanud Madison Keys kohtub järgmises ringis venelanna Anastasia Pavlyutšenkovaga (WTA 13.).
USA lahtised võitnud Emma Raducanu (WTA 17.) kohtub enda esimeses kohtumises valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitšiga (WTA 100.). Võidu korral võib Raducanu järgmises ringis vastamisi minna endise maailma esireketi Simona Halepiga (WTA 17.).
Indian Wellsi naisteturniiril esimese asetusega mängiv Tšehh Karolina Pliskova (WTA 3.) kohtub avamängus poolatari Magdalena Frechiga (WTA 106.).
### Response:
Selgus Anett Kontaveidi esimene vastane Indian Wellsi turniiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pidulikul ettekandepäeval esinevad Tartu kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi stipendiaadid ja kolmandat aastat järjest antakse üle Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia.
Jürgen Rooste räägib teemal "Vajuva vee otsingul: poeetilise pilgu piir". Loone Otsa ettekanne kannab pealkirja ""Ahasveeruse une salamustrid. Kas Mihkelson tikib Piibli lõuendile?"
Lisaks stipendiaatidele on ettekanne ka Galina Ponomarjovalt, kes kõneleb venekeelsetest raamatutest Ene Mihkelsoni raamatukogus.
Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia annavad üle Tartu kultuurkapitali juhataja Kristjan Silm ja kultuurimõtestaja žürii liige Marju Lauristin.
Ettekandepäev lõpeb vestlusringiga "Kuidas lavastada Mihkelsoni?". Vestlus on ajendatud Ugala teatris möödunud aastal lavale jõudnud Ene Mihkelsoni romaanist "Katkuhaud". Vestlusringi juhib Marju Lauristin ja selles osalevad lavastaja Priit Pedajas, näitleja ja Ugala teatri juht Garmen Tabor, Vanemuise teatri draamajuht Tiit Palu ja lavastaja ning õppejõud Merle Karusoo.
Piduliku ettekandepäeva korraldab Ene Mihkelsoni selts koostöös Eesti kirjandusmuuseumiga ja see toimub seekord Eesti loodusuurijate seltsi ruumides. | Ene Mihkelsoni loomingut pühitsetakse ettekandepäevaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pidulikul ettekandepäeval esinevad Tartu kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi stipendiaadid ja kolmandat aastat järjest antakse üle Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia.
Jürgen Rooste räägib teemal "Vajuva vee otsingul: poeetilise pilgu piir". Loone Otsa ettekanne kannab pealkirja ""Ahasveeruse une salamustrid. Kas Mihkelson tikib Piibli lõuendile?"
Lisaks stipendiaatidele on ettekanne ka Galina Ponomarjovalt, kes kõneleb venekeelsetest raamatutest Ene Mihkelsoni raamatukogus.
Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia annavad üle Tartu kultuurkapitali juhataja Kristjan Silm ja kultuurimõtestaja žürii liige Marju Lauristin.
Ettekandepäev lõpeb vestlusringiga "Kuidas lavastada Mihkelsoni?". Vestlus on ajendatud Ugala teatris möödunud aastal lavale jõudnud Ene Mihkelsoni romaanist "Katkuhaud". Vestlusringi juhib Marju Lauristin ja selles osalevad lavastaja Priit Pedajas, näitleja ja Ugala teatri juht Garmen Tabor, Vanemuise teatri draamajuht Tiit Palu ja lavastaja ning õppejõud Merle Karusoo.
Piduliku ettekandepäeva korraldab Ene Mihkelsoni selts koostöös Eesti kirjandusmuuseumiga ja see toimub seekord Eesti loodusuurijate seltsi ruumides.
### Response:
Ene Mihkelsoni loomingut pühitsetakse ettekandepäevaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti võistlejad osalevad esmakordselt parapurjetamise MM-il. Kristo Priks sai neljapäevasel esimesel sõidul teise koha. 69 võistleja seas hoiab Priks kokkuvõttes 28. kohta.
"Minu plaan oli vältida vigu ja riske mitte võtta," rõõmustas Priks neljapäevase sõidu. "Kui on nii palju võistlevaid purjekaid, siis on vaja enda valitud teele kindlaks jääda ning mitte rabeleda," kommenteeris Priks.
Priks sõidab kolmandat aastat Hansa 303 klassi purjekaga.
Teine Eestit esindav parasportlane Peep Krusberg sõidab samuti Hansa 303 klassis ja hoiab kokkuvõttes 52. kohta.
Hansa 303 klassis hoiab esikohta poolakas Piotr Cichocki, teine on prantslanna Cecile Venuat ja kolmandal kohal on austraallane Christopher Symonds. | Kristo Priks jõudis parapurjetamise MM-il teisena finišisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti võistlejad osalevad esmakordselt parapurjetamise MM-il. Kristo Priks sai neljapäevasel esimesel sõidul teise koha. 69 võistleja seas hoiab Priks kokkuvõttes 28. kohta.
"Minu plaan oli vältida vigu ja riske mitte võtta," rõõmustas Priks neljapäevase sõidu. "Kui on nii palju võistlevaid purjekaid, siis on vaja enda valitud teele kindlaks jääda ning mitte rabeleda," kommenteeris Priks.
Priks sõidab kolmandat aastat Hansa 303 klassi purjekaga.
Teine Eestit esindav parasportlane Peep Krusberg sõidab samuti Hansa 303 klassis ja hoiab kokkuvõttes 52. kohta.
Hansa 303 klassis hoiab esikohta poolakas Piotr Cichocki, teine on prantslanna Cecile Venuat ja kolmandal kohal on austraallane Christopher Symonds.
### Response:
Kristo Priks jõudis parapurjetamise MM-il teisena finišisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Istungit juhatab välisminister Eva-Maria Liimets Kultuurikatlas üles seatud stuudiost, kus on kohal ka Läti välisminister Edgars Rinkevics ja Leedu asevälisminister Mantas Adomenas.
"ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena on Eesti jaoks olnud väga olulised meie regioonis toimuvad maailma julgeolekuolukorda mõjutavad sündmused ja nii peame ka tähtsaks hoida olukorda Valgevenes julgeolekunõukogu päevakorras," ütles minister Liimets.
"Võrreldes jaanuariga, mil arutasime julgeolekunõukogu istungil meediavabaduse olukorda Valgevenes, on situatsioon riigis jätkuvalt halvenenud. Suletud on meediaväljaandeid ja kasvanud on kinni peetud poliitvangide arv. Samuti on kasutatud ebaseadusliku rände õhutamiseks naaberriikidesse ära kolmandate riikide haavatavaid kodanikke. Inimõiguste rikkumistel ja naaberriikide vastu suunatud hübriidoperatsioonil on selge mõju rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule."
Istungi peakõneleja on ÜRO abipeasekretär inimõiguste küsimustes ja inimõiguste ülemvoliniku büroo New Yorgi esinduse juht Ilze Brands Kehris. Lisaks teavitavad kohtumisel julgeolekunõukogu ja laiemat ÜRO liikmeskonda olukorrast Valgevenes poliitikaanalüütik ning sealse poliitika ja majanduse analüüsile keskenduva konsultatsioonifirma Sense Analytics asutaja Artjom Šraibman, Valgevene inimõiguste rikkumisi dokumenteeriva platvormi juht Jens Modvig, Valgevene piinamise uurimise rahvusvahelise komitee juhtkomitee liige Victoria Fedorova ning Poola välissuhete instituudi poliitikaanalüütik Anna Maria Dyner.
Istungi algataja on Eesti, kaaskorraldajaid on sel korral rohkem kui kunagi varem – 32 riiki, sealhulgas mitmed julgeolekunõukogu liikmed ja teised ÜRO riigid nii Euroopast kui ka kaugematest piirkondadest. | Otse kell 16: ÜRO Julgeolekunõukogu istung olukorrast Valgevenes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Istungit juhatab välisminister Eva-Maria Liimets Kultuurikatlas üles seatud stuudiost, kus on kohal ka Läti välisminister Edgars Rinkevics ja Leedu asevälisminister Mantas Adomenas.
"ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena on Eesti jaoks olnud väga olulised meie regioonis toimuvad maailma julgeolekuolukorda mõjutavad sündmused ja nii peame ka tähtsaks hoida olukorda Valgevenes julgeolekunõukogu päevakorras," ütles minister Liimets.
"Võrreldes jaanuariga, mil arutasime julgeolekunõukogu istungil meediavabaduse olukorda Valgevenes, on situatsioon riigis jätkuvalt halvenenud. Suletud on meediaväljaandeid ja kasvanud on kinni peetud poliitvangide arv. Samuti on kasutatud ebaseadusliku rände õhutamiseks naaberriikidesse ära kolmandate riikide haavatavaid kodanikke. Inimõiguste rikkumistel ja naaberriikide vastu suunatud hübriidoperatsioonil on selge mõju rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule."
Istungi peakõneleja on ÜRO abipeasekretär inimõiguste küsimustes ja inimõiguste ülemvoliniku büroo New Yorgi esinduse juht Ilze Brands Kehris. Lisaks teavitavad kohtumisel julgeolekunõukogu ja laiemat ÜRO liikmeskonda olukorrast Valgevenes poliitikaanalüütik ning sealse poliitika ja majanduse analüüsile keskenduva konsultatsioonifirma Sense Analytics asutaja Artjom Šraibman, Valgevene inimõiguste rikkumisi dokumenteeriva platvormi juht Jens Modvig, Valgevene piinamise uurimise rahvusvahelise komitee juhtkomitee liige Victoria Fedorova ning Poola välissuhete instituudi poliitikaanalüütik Anna Maria Dyner.
Istungi algataja on Eesti, kaaskorraldajaid on sel korral rohkem kui kunagi varem – 32 riiki, sealhulgas mitmed julgeolekunõukogu liikmed ja teised ÜRO riigid nii Euroopast kui ka kaugematest piirkondadest.
### Response:
Otse kell 16: ÜRO Julgeolekunõukogu istung olukorrast Valgevenes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meist peaaegu igaüks teab mõnda sugulast või tuttavat, kes pärast koroonaga nakatumist suri."
"Olime nakatumiste arvu ja surmajuhtumite poolest jaanuaris-veebruaris kaks nädalat terve maailma tähelepanu keskpunktis. Meie kolmas laine oli üks kõige hullemaid Euroopas. Meist peaaegu igaüks teab mõnda sugulast või tuttavat, kes pärast koroonaga nakatumist suri," meenutas Pedro Machado Simas, Lissaboni Katoliku biomeditsiiniuuringute instituudi viroloog.
Ligi kuu aega järjest suri riigis iga päev enam kui 150 koroonadiagnoosiga patsienti. Elanike arvuga arvestades suri Portugalis päevas neli, kohati isegi seitse korda rohkem inimesi kui Eestis.
"Meil pole tekkinud lihtsalt ajalooliselt vaidlusi, kas inimesed peaksid end vaktsineerima. Seekord oli kõhklejaid nende seas, kellel polnud ühel või teisel ajal võimalik seda niigi teha. Kui vaktsineerimine aga neile avanes, tegi positiivne sotsiaalne surve oma töö. Sõpruskonnad hakkasid isekeskis sportlikult oma kõrvaltoimeid võrdlema," märkis Rui Gaspar, Portugali Katoliku Ülikooli sotsiaalpsühholoog, kes osales riigi Covidi-vastases töörühmas.
Oktoobriks oli saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi enam kui 98 protsenti üle 12-aastastest ehk 88 protsenti tervest elanikkonnast.
Killuke ajalugu
Pedro Simasi ja Rui Gaspari sõnul on sel mitu põhjust, sealhulgas ajalooline taak. Esimese maailmasõja lõpul alanud Hispaania gripi tõttu suri rohkem kui neli protsenti riigi elanikest. Järgnenud kümnenditel vaevasid Portugali lastehalvatuse- ja leetriepideemia, millest mõlemale pani piiri 1965. aastal alanud riiklik vaktsineerimisprogramm.
"Inimesed näevad ilmselt just selle tõttu vaktsineerimist enda ja ühiskonna jaoks millegi kasulikuna," sõnas Gaspar. Juba enne koroonat lasksid portugallased end gripi ja papilloomiviiruse vastu vaktsineerida sagedamini kui Euroopas keskmiselt, kuigi see pole riigis kohustuslik.
Viimasel kümnendil paljudes Euroopa riikides hoogu kogunud vaktsiinivastaste liikumistel puudub Portugalis nii ühismeedias kui ka ühiskonnas tervikuna laiem kandepind. See ei tähenda, et riigis pole üldse teisitimõtlejaid. Esialgu polnud umbes 40 protsenti elanikkonnast kindel, et laseb end koroona vastu vaktsineerida.
Vaktsineerimiskampaania ajal puhkesid mitmed selle vastu suunatud protestid. Neid väisasid aga ka kampaania juhtfiguurid. Kui autoriteetse olekuga sõjaväelane kohapeal selgitusi jagab, läheb parasjagu hoitavate vaadete õigsust lammutav seeme kergesti idanema.
Appi tõttab sõjavägi
Siinkohal tulebki mängu Portugali ühiskonna üks eripärasid, mida on raske mujal kopeerida. Riigis valitses kuni 1974. aastal toimunud nelgirevolutsioonini Euroopa kõige kauem püsinud režiimiga diktatuur. Sõjaväelaste juhitud riigipööre raputas tervet ühiskonda, lõpetas riigi majanduse rikkunud koloniaalsõja ja viis Portugali demokraatlikule teele. Sellest ajast saadik on sõjavägi erilise au sees.
Viitseadmiral Gouveia e Melo. Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Nii ei tekitanud see ühiskonnas laiemaid küsimusi, kui pärast poliitikute nurjunud katset vaktsineerimiskampaaniat ise juhtida see sõjaväe hoolde usaldati. Kampaania etteotsa asus viitseadmiral Gouveia e Melo, kes kandis avalikel esinemistel sõja ajal kasutatavat mundrit.
"Ta käitus, nagu oleks sõjaseisukord ja kui panna sinna juurde meedia ja poliitikute tugev keelekasutus, tekitas see tunde, et meil pole viiruse hirmus muud valikut, kui kuuletuda"
"Ta käitus, nagu oleks sõjaseisukord ja kui panna sinna juurde meedia ja poliitikute tugev keelekasutus, tekitas see tunde, et meil pole viiruse hirmus muud valikut kui kuuletuda," tõdes Laura Sanches, kampaaniat selle liigse agressiivsuse pärast kritiseerinud kliiniline psühholoog. Riiklike asutuste ja võimuorganite otsuseid niigi ajalooliselt usaldavad portugallased näisid muutuvat veelgi vaoshoitumaks.
Tagantjärele ei vaidle aga keegi, et lähenemine oli efektiivne. "See aitas kasvatada sotsiaalset sidusust – me võitlesime koos oma juhiga ühise vaenlase vastu. Melo polnud ekstravert, kuid ta oli karismaatiline, temast kiirgus ausust ja läbipaistvust, mis aitas veenda eeskätt vaktsiini kasulikkuses kahtlejaid," märkis Rui Gaspar. Kui inimene on kahevahel ega suuda ise otsustada, laseb ta teha otsuse kellelgi, keda usaldab.
Kuigi sõjavägi oli vaktsineerimiskampaania avalikkuse poole suunatud nägu, ei tohiks Gaspari hinnangul siinkohal ära unustada arste ja teadlasi.
Nii Gaspari kui ka Simasi sõnul aitas kampaania õnnestumisele kaasa selle depolitiseeritus. Ehkki poliitikud üle maailma on üritanud esitleda end pandeemia ajal tugeva ja otsustava jõuna, ei pruugi tunduda see aasta või kahe pärast toimuvate valimiste valguses siiras. Teine lugu on siis, kui kampaaniat koordineerivad ja juhivad päris sõjaväelased, keda nõustab omakorda mõnekümneliikmeline matemaatikutest, analüütikutest, arstidest ja teistest erialaekspertidest koosnev nõukoda.
Gouviea e Melo kuulas ka kommunikatsioonieksperte. Kui sõjaväelased, arstid ja õed järjest telekaamerate ees süste saavad ja nendega midagi ei juhtu, aitab kinnistada see sõnumit, et vaktsiinid on ohutud.
Kolmas laine
Laura Sanchesi tähelepanek Portugali ühiskonda vaevanud hirmust on omal kohal. Jaanuari alguses alates kasvas nakatumine riigis hüppeliselt. Osaliselt oli selle taga poliitikute otsus pühade ajaks piiranguid leevendada. Teisalt oli see paratamatu – samal ajal hakkas maailmas jõuliselt levima nakkusohtlikum delta tüvi.
"Kui me saame päriselt aru, et see on väga suur probleem, siis me kindlasti leiame lahendusi varem kui aastate pärast."
Riigi tervishoiusüsteem oli kokkukukkumise äärel. Laine tipphetkel suri päevas ligi 300 koroonaviirusega nakatunud inimest. Võrreldes suremuse tipuga Eestis oli see miljoni elaniku kohta kolm korda kõrgem. "Hirm mõjutas järgnenud valikuid kohe kindlasti. Oma silm kuningas. Mõistsime, et koroonaviirus ongi ohtlik ja see pole mingi inimeste poolt suureks puhutud mull," sõnas Pedro Simas.
Kiire nakatumiste arvu kasvu valguses kehtestatud piirangud olid ühed kõige karmimad Euroopas ja neid hakati ulatuslikumalt leevendama alles mais. "Inimesed olid selle juba korra eelmisel aastal läbi teinud ja neil oli sellest villand – kolmanda korra vältimiseks oldi valmis tegema ükskõik mida. See oli kahtlemata üks suur motiveeriv põhjus," meenutas Gaspar Rui.
Kokkusattumusena jõudis Portugali vahetult pärast kolmanda laine seljatamist suurem vaktsiinipartii.
Samas langes see kokku ka mitmeid teisi Euroopa riikide vaktsineerimiskampaaniaid tabanud tagasilöögiga. Teatega, et AstraZeneca kasvatab noortele inimestel manustades vaevumärgatavalt, kuid siiski mainimisväärsena trombide tekkimise riski. "Kummalisel kombel näitasid meie uuringud, et portugallaste soovidele ja hoiakutele ei avaldanud see mitte mingisugust mõju," lisas Rui.
Ajakirjanike olulisus
Oma roll võis olla siinkohal traditsioonilisel, faktipõhisel meedial. Vaktsiinihirmu soodustavate valeuudiste levik oli Portugalis tagasihoidlik ja neid jagati eeskätt väiksemates, vaktsiinivastaseid koondavates internetikommuunides. Vaktsiini suhtes tekkinud kahtlusi suutsid hajutada telekanalid ja teised ajakirjandusväljaanded.
Kolmanda laine ajaks olid programmijuhid mõistnud, et auditoorium on kuivast statistikast väsinud. Selle asemel pöörati üha rohkem tähelepanu avalikele aruteludele ja konkreetsete inimeste läbielamistele.
"Küsimus pole tänapäeval selles, kas inimestel on informatsioonile üleüldse ligipääs. Nad vajavad platvormi, mis aitavad neil poolt- ja vastuargumendid läbi kaaluda."
"Küsimus pole tänapäeval selles, kas inimestel on informatsioonile üleüldse ligipääs. Nad vajavad platvormi, mis aitavad neil poolt- ja vastuargumendid läbi kaaluda ning selle põhjal oma seisukoht kujundada. Sul võib olla maailma parim vaktsiin, kuid sellest pole kasu, kui keegi seda ei taha. Ses mõttes päästsid ajakirjanikud elusid samamoodi kui arstid või teadlased," sõnas Simas.
Vastavalt hetke epidemioloogilisele olukorrale rõhuti rohkem inimeste tervisele või pandeemia majanduslikule küljele. "Õigupoolest on need muidugi otseselt seotud, nagu üritasid paljud eksperdid ja teadlased toonitada," märkis Gaspar Rui. Sama narratiivi järgisid poliitikud.
Meie reliikvia on vabadus
Võrreldes endise idabloki riikidega kulges Portugali vaktsineerimiskampaania suuresti eeltoodud põhjustel täpselt selles tempos, kui riiki vaktsiine saabus. Kampaania tipphetkel tegid ligi 5000 õde ja arsti riigi umbes 300 vaktsineerimiskeskuses päevaga kokku ligi 155 000 süsti.
Nõnda pole tekkinud seal kunagi suuremat küsimust, kas inimeste vaktsineerimiseks peaks rakendama sunnimeetmeid. Kellegi vaktsineerimisstaatuse alusel diskrimineerimist pidasid Rui ja Simas seetõttu pelgalt teoreetiliselt huvitavaks küsimuseks.
Tõsi, nende vähem kui kahe protsendi inimeste elu, kes on seni vaktsineerimisest hoidunud, on Portugalis mõnevõrra ebamugavam. "Tegelikult läks üks mu hea tuttav alles mõne päeva eest vaktsineerima. Ta kurtis, et ei viitsi lihtsalt nii sageli koroonateste teha," viitas Pedro Simas.
Rui lisas, et riik pole veel vaktsineerimata inimeste suhtes pole lootust kaotanud. "Hiljuti laiali läinud vaktsineerimisstaabi üks viimaseid korraldusi oli helistada absoluutselt kõigile vaktsineerimata inimestele ja üritada neid ümber veenda. Üldine seisukoht on, et me ei jäta mitte kedagi maha," laiendas sotsiaalpsühholoog.
Edaspidi jääb see ülesanne perearstide ja teiste esmatasandi tervishoiutöötajate hooleks, kes mängisid tähtsat rolli ka vaktsineerimiskampaania ajal.
Uus normaalsus
Oma vaktsineerimisedule vaatamata näitlikustab Portugal, et koroonast on saanud endeemiline haigus. Koroonat põhjustav viirus jätkab ringlemist isegi kõrge hõlmatusega ühiskonnas. Iga päev nakatub koroonaviirusega 400–600 inimest. Neist suure osa moodustavad aga lapsed, mis aitab tulevikus kindlustada, et vähemalt see viirus ja olemasolevad tüved enam tulevikus suuremat ja surmavat pandeemiat ei tekita.
Ühiskond laiemalt saab nautida aga varasemaid vabadusi ja hüvesid. Väga kõrge riskiga olukorrad kõrvale jättes on siseruumides ja tänaval maski kandmise nõue riigis tühistatud. Mõne nädala eest avati esmakordselt pärast pandeemia algust diskoteegid ja baarid.
"kõigele vaatamata on ühiskonnas veel ebalus. Paljud kannavad endiselt maske, isegi üksinda tänaval kõndides. Nende jaoks pole veel oht kuhugi kadunud."
"Noorte jaoks on nüüd elu lõpuks normaalne, sest nad saavad teha kõike, mida enne pandeemiat. Eakamad julgevad sagedamini oma sugulastega kohtuda, kuid kõigele vaatamata on ühiskonnas veel ebalus. Paljud kannavad endiselt maske, isegi üksinda tänaval kõndides. Nende jaoks pole veel oht kuhugi kadunud," tõdes Rui.
Sama ettevaatlikud on kohalikud tervishoiuametnikud, kellel on veel meeles möödunud talve ja pühade saabumisega kaasnenud nakatumislaine. | Portugali vaktsineerimisedu tagasid surmahirm ja usk ekspertidesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meist peaaegu igaüks teab mõnda sugulast või tuttavat, kes pärast koroonaga nakatumist suri."
"Olime nakatumiste arvu ja surmajuhtumite poolest jaanuaris-veebruaris kaks nädalat terve maailma tähelepanu keskpunktis. Meie kolmas laine oli üks kõige hullemaid Euroopas. Meist peaaegu igaüks teab mõnda sugulast või tuttavat, kes pärast koroonaga nakatumist suri," meenutas Pedro Machado Simas, Lissaboni Katoliku biomeditsiiniuuringute instituudi viroloog.
Ligi kuu aega järjest suri riigis iga päev enam kui 150 koroonadiagnoosiga patsienti. Elanike arvuga arvestades suri Portugalis päevas neli, kohati isegi seitse korda rohkem inimesi kui Eestis.
"Meil pole tekkinud lihtsalt ajalooliselt vaidlusi, kas inimesed peaksid end vaktsineerima. Seekord oli kõhklejaid nende seas, kellel polnud ühel või teisel ajal võimalik seda niigi teha. Kui vaktsineerimine aga neile avanes, tegi positiivne sotsiaalne surve oma töö. Sõpruskonnad hakkasid isekeskis sportlikult oma kõrvaltoimeid võrdlema," märkis Rui Gaspar, Portugali Katoliku Ülikooli sotsiaalpsühholoog, kes osales riigi Covidi-vastases töörühmas.
Oktoobriks oli saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi enam kui 98 protsenti üle 12-aastastest ehk 88 protsenti tervest elanikkonnast.
Killuke ajalugu
Pedro Simasi ja Rui Gaspari sõnul on sel mitu põhjust, sealhulgas ajalooline taak. Esimese maailmasõja lõpul alanud Hispaania gripi tõttu suri rohkem kui neli protsenti riigi elanikest. Järgnenud kümnenditel vaevasid Portugali lastehalvatuse- ja leetriepideemia, millest mõlemale pani piiri 1965. aastal alanud riiklik vaktsineerimisprogramm.
"Inimesed näevad ilmselt just selle tõttu vaktsineerimist enda ja ühiskonna jaoks millegi kasulikuna," sõnas Gaspar. Juba enne koroonat lasksid portugallased end gripi ja papilloomiviiruse vastu vaktsineerida sagedamini kui Euroopas keskmiselt, kuigi see pole riigis kohustuslik.
Viimasel kümnendil paljudes Euroopa riikides hoogu kogunud vaktsiinivastaste liikumistel puudub Portugalis nii ühismeedias kui ka ühiskonnas tervikuna laiem kandepind. See ei tähenda, et riigis pole üldse teisitimõtlejaid. Esialgu polnud umbes 40 protsenti elanikkonnast kindel, et laseb end koroona vastu vaktsineerida.
Vaktsineerimiskampaania ajal puhkesid mitmed selle vastu suunatud protestid. Neid väisasid aga ka kampaania juhtfiguurid. Kui autoriteetse olekuga sõjaväelane kohapeal selgitusi jagab, läheb parasjagu hoitavate vaadete õigsust lammutav seeme kergesti idanema.
Appi tõttab sõjavägi
Siinkohal tulebki mängu Portugali ühiskonna üks eripärasid, mida on raske mujal kopeerida. Riigis valitses kuni 1974. aastal toimunud nelgirevolutsioonini Euroopa kõige kauem püsinud režiimiga diktatuur. Sõjaväelaste juhitud riigipööre raputas tervet ühiskonda, lõpetas riigi majanduse rikkunud koloniaalsõja ja viis Portugali demokraatlikule teele. Sellest ajast saadik on sõjavägi erilise au sees.
Viitseadmiral Gouveia e Melo. Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Nii ei tekitanud see ühiskonnas laiemaid küsimusi, kui pärast poliitikute nurjunud katset vaktsineerimiskampaaniat ise juhtida see sõjaväe hoolde usaldati. Kampaania etteotsa asus viitseadmiral Gouveia e Melo, kes kandis avalikel esinemistel sõja ajal kasutatavat mundrit.
"Ta käitus, nagu oleks sõjaseisukord ja kui panna sinna juurde meedia ja poliitikute tugev keelekasutus, tekitas see tunde, et meil pole viiruse hirmus muud valikut, kui kuuletuda"
"Ta käitus, nagu oleks sõjaseisukord ja kui panna sinna juurde meedia ja poliitikute tugev keelekasutus, tekitas see tunde, et meil pole viiruse hirmus muud valikut kui kuuletuda," tõdes Laura Sanches, kampaaniat selle liigse agressiivsuse pärast kritiseerinud kliiniline psühholoog. Riiklike asutuste ja võimuorganite otsuseid niigi ajalooliselt usaldavad portugallased näisid muutuvat veelgi vaoshoitumaks.
Tagantjärele ei vaidle aga keegi, et lähenemine oli efektiivne. "See aitas kasvatada sotsiaalset sidusust – me võitlesime koos oma juhiga ühise vaenlase vastu. Melo polnud ekstravert, kuid ta oli karismaatiline, temast kiirgus ausust ja läbipaistvust, mis aitas veenda eeskätt vaktsiini kasulikkuses kahtlejaid," märkis Rui Gaspar. Kui inimene on kahevahel ega suuda ise otsustada, laseb ta teha otsuse kellelgi, keda usaldab.
Kuigi sõjavägi oli vaktsineerimiskampaania avalikkuse poole suunatud nägu, ei tohiks Gaspari hinnangul siinkohal ära unustada arste ja teadlasi.
Nii Gaspari kui ka Simasi sõnul aitas kampaania õnnestumisele kaasa selle depolitiseeritus. Ehkki poliitikud üle maailma on üritanud esitleda end pandeemia ajal tugeva ja otsustava jõuna, ei pruugi tunduda see aasta või kahe pärast toimuvate valimiste valguses siiras. Teine lugu on siis, kui kampaaniat koordineerivad ja juhivad päris sõjaväelased, keda nõustab omakorda mõnekümneliikmeline matemaatikutest, analüütikutest, arstidest ja teistest erialaekspertidest koosnev nõukoda.
Gouviea e Melo kuulas ka kommunikatsioonieksperte. Kui sõjaväelased, arstid ja õed järjest telekaamerate ees süste saavad ja nendega midagi ei juhtu, aitab kinnistada see sõnumit, et vaktsiinid on ohutud.
Kolmas laine
Laura Sanchesi tähelepanek Portugali ühiskonda vaevanud hirmust on omal kohal. Jaanuari alguses alates kasvas nakatumine riigis hüppeliselt. Osaliselt oli selle taga poliitikute otsus pühade ajaks piiranguid leevendada. Teisalt oli see paratamatu – samal ajal hakkas maailmas jõuliselt levima nakkusohtlikum delta tüvi.
"Kui me saame päriselt aru, et see on väga suur probleem, siis me kindlasti leiame lahendusi varem kui aastate pärast."
Riigi tervishoiusüsteem oli kokkukukkumise äärel. Laine tipphetkel suri päevas ligi 300 koroonaviirusega nakatunud inimest. Võrreldes suremuse tipuga Eestis oli see miljoni elaniku kohta kolm korda kõrgem. "Hirm mõjutas järgnenud valikuid kohe kindlasti. Oma silm kuningas. Mõistsime, et koroonaviirus ongi ohtlik ja see pole mingi inimeste poolt suureks puhutud mull," sõnas Pedro Simas.
Kiire nakatumiste arvu kasvu valguses kehtestatud piirangud olid ühed kõige karmimad Euroopas ja neid hakati ulatuslikumalt leevendama alles mais. "Inimesed olid selle juba korra eelmisel aastal läbi teinud ja neil oli sellest villand – kolmanda korra vältimiseks oldi valmis tegema ükskõik mida. See oli kahtlemata üks suur motiveeriv põhjus," meenutas Gaspar Rui.
Kokkusattumusena jõudis Portugali vahetult pärast kolmanda laine seljatamist suurem vaktsiinipartii.
Samas langes see kokku ka mitmeid teisi Euroopa riikide vaktsineerimiskampaaniaid tabanud tagasilöögiga. Teatega, et AstraZeneca kasvatab noortele inimestel manustades vaevumärgatavalt, kuid siiski mainimisväärsena trombide tekkimise riski. "Kummalisel kombel näitasid meie uuringud, et portugallaste soovidele ja hoiakutele ei avaldanud see mitte mingisugust mõju," lisas Rui.
Ajakirjanike olulisus
Oma roll võis olla siinkohal traditsioonilisel, faktipõhisel meedial. Vaktsiinihirmu soodustavate valeuudiste levik oli Portugalis tagasihoidlik ja neid jagati eeskätt väiksemates, vaktsiinivastaseid koondavates internetikommuunides. Vaktsiini suhtes tekkinud kahtlusi suutsid hajutada telekanalid ja teised ajakirjandusväljaanded.
Kolmanda laine ajaks olid programmijuhid mõistnud, et auditoorium on kuivast statistikast väsinud. Selle asemel pöörati üha rohkem tähelepanu avalikele aruteludele ja konkreetsete inimeste läbielamistele.
"Küsimus pole tänapäeval selles, kas inimestel on informatsioonile üleüldse ligipääs. Nad vajavad platvormi, mis aitavad neil poolt- ja vastuargumendid läbi kaaluda."
"Küsimus pole tänapäeval selles, kas inimestel on informatsioonile üleüldse ligipääs. Nad vajavad platvormi, mis aitavad neil poolt- ja vastuargumendid läbi kaaluda ning selle põhjal oma seisukoht kujundada. Sul võib olla maailma parim vaktsiin, kuid sellest pole kasu, kui keegi seda ei taha. Ses mõttes päästsid ajakirjanikud elusid samamoodi kui arstid või teadlased," sõnas Simas.
Vastavalt hetke epidemioloogilisele olukorrale rõhuti rohkem inimeste tervisele või pandeemia majanduslikule küljele. "Õigupoolest on need muidugi otseselt seotud, nagu üritasid paljud eksperdid ja teadlased toonitada," märkis Gaspar Rui. Sama narratiivi järgisid poliitikud.
Meie reliikvia on vabadus
Võrreldes endise idabloki riikidega kulges Portugali vaktsineerimiskampaania suuresti eeltoodud põhjustel täpselt selles tempos, kui riiki vaktsiine saabus. Kampaania tipphetkel tegid ligi 5000 õde ja arsti riigi umbes 300 vaktsineerimiskeskuses päevaga kokku ligi 155 000 süsti.
Nõnda pole tekkinud seal kunagi suuremat küsimust, kas inimeste vaktsineerimiseks peaks rakendama sunnimeetmeid. Kellegi vaktsineerimisstaatuse alusel diskrimineerimist pidasid Rui ja Simas seetõttu pelgalt teoreetiliselt huvitavaks küsimuseks.
Tõsi, nende vähem kui kahe protsendi inimeste elu, kes on seni vaktsineerimisest hoidunud, on Portugalis mõnevõrra ebamugavam. "Tegelikult läks üks mu hea tuttav alles mõne päeva eest vaktsineerima. Ta kurtis, et ei viitsi lihtsalt nii sageli koroonateste teha," viitas Pedro Simas.
Rui lisas, et riik pole veel vaktsineerimata inimeste suhtes pole lootust kaotanud. "Hiljuti laiali läinud vaktsineerimisstaabi üks viimaseid korraldusi oli helistada absoluutselt kõigile vaktsineerimata inimestele ja üritada neid ümber veenda. Üldine seisukoht on, et me ei jäta mitte kedagi maha," laiendas sotsiaalpsühholoog.
Edaspidi jääb see ülesanne perearstide ja teiste esmatasandi tervishoiutöötajate hooleks, kes mängisid tähtsat rolli ka vaktsineerimiskampaania ajal.
Uus normaalsus
Oma vaktsineerimisedule vaatamata näitlikustab Portugal, et koroonast on saanud endeemiline haigus. Koroonat põhjustav viirus jätkab ringlemist isegi kõrge hõlmatusega ühiskonnas. Iga päev nakatub koroonaviirusega 400–600 inimest. Neist suure osa moodustavad aga lapsed, mis aitab tulevikus kindlustada, et vähemalt see viirus ja olemasolevad tüved enam tulevikus suuremat ja surmavat pandeemiat ei tekita.
Ühiskond laiemalt saab nautida aga varasemaid vabadusi ja hüvesid. Väga kõrge riskiga olukorrad kõrvale jättes on siseruumides ja tänaval maski kandmise nõue riigis tühistatud. Mõne nädala eest avati esmakordselt pärast pandeemia algust diskoteegid ja baarid.
"kõigele vaatamata on ühiskonnas veel ebalus. Paljud kannavad endiselt maske, isegi üksinda tänaval kõndides. Nende jaoks pole veel oht kuhugi kadunud."
"Noorte jaoks on nüüd elu lõpuks normaalne, sest nad saavad teha kõike, mida enne pandeemiat. Eakamad julgevad sagedamini oma sugulastega kohtuda, kuid kõigele vaatamata on ühiskonnas veel ebalus. Paljud kannavad endiselt maske, isegi üksinda tänaval kõndides. Nende jaoks pole veel oht kuhugi kadunud," tõdes Rui.
Sama ettevaatlikud on kohalikud tervishoiuametnikud, kellel on veel meeles möödunud talve ja pühade saabumisega kaasnenud nakatumislaine.
### Response:
Portugali vaktsineerimisedu tagasid surmahirm ja usk ekspertidesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Immunoprofülaktika komisjon soovitab koroonavaktsiini tõhustusdooside tegemist. Seda esialgu üle 65-aastastele, samuti täisealistele hooldekodude elanikele, aga mitte varem kui kuus kuud pärast esimese vaktsineerimiskuuri lõpetamist.
Ülejäänud inimesed saavad kolmanda ehk tõhustusdoosi siis, kui täisvaktsineerimisest on möödunud vähemalt kaheksa kuud. Seega noorematele tõhustusdoosi otseselt ei soovitata, kuid neil on see võimalus.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst Marje Oona ütles selgituseks, et kõige olulisem on tagada, et võimalikult paljud inimesed saakisid esimese kaitsesüsti. Aja jooksul esimese doosi mõju langeb. Täieliku kuuri läbinutel on vaktsiini tõhusus suurem, aga eakatel mitte nii suur kui nende tervist arvestades piisav oleks.
"Kui me vaatame neid vaktsiini tõhususe numbreid raske haiguskulu eest kaitsmisel, siis need ei ole üldse halvad, aga eakatael inimestel paratamatult immuunsüsteem töötab natuke teistmoodi ja nendel siiski on raske haiguse risk suurem," rääkis Oona.
Sellepärast võiksidki vanemaealised tõhustusdoosi saada. Miks aga noorematele kui 65 eluaastat tõhustusdoosi praegu ei soovitata?
"Sellepärast, et väga haruldasi kõrvaltoimeid ei pruugi ju kohe välja tulla. Nende suhtes tingimata peabki jälgima. Aga meil on tõhustusdooside kohta juba päris palju andmeid Iiraelist, meil on andmeid ka teistest riikidest, kes on alustanud tõhustusdooside manustamist," selgitas Oona.
"Praegu ohusignaale pole tulnud, kuid jälgima peab ikkagi väga hoolega ka selliste võimalike haruldaste kõrvaltoimete osas. Ka kolmanda süsti järel võib tõusta palavik, võib tekkida mõneks päevaks kehvem enesetunne, süstikoht võib muutuda valulikuks, aga neid kõrvaltoimeid ei ole olnud rohkem kui teise vaktsiinidoosi järel."
Tõhustusdoosi järel inimese vastupanu koroonaviirusele tõuseb, antikehade arv tõuseb, aga milline on pikaajaline kaitse, ei tea, ütles Marje Oona
"Sest liiga vähe aega on mööda läinud. Ma kommentaariks ütleks seda, et enamik vaktsiine, mis meil üldse kasutusel on ja mis on niinimetatud mitteelusad vaktsiinid, nende puhul kasutataksegi mitmekordset manustamist," selgitas arst.
"Kui võtame näiteks puukentsefaliidi vaktsiini, siis seal koosneb esmane vaktsineerimine ka ikkagi kolmest vaktsiinidoosist. Või näiteks difteeria, teetanuse, lastehalvatuse vaktsiinid, et üldjuhul esmaseks vaktsineerimiseks kulubki kolm vaktsiinidoosi. Konkreetselt, kui kaua Covid-19 vaktsiini puhul kolmanda doosi kaitse kestab, näitab aeg ja kas on nüüd edaspidi vaja tõhustusdoose."
Aasta alguses said esmajärjekorras koroonavaktsiini tervishoiutöötajad ja õpetajad, paljud neist on ka vanuses 65+ ja neil peaks tõhustusdoosi aeg käes olema.
"Ja neid ma julgustan küll kohe seda vaktsineerimise võimalust kasutama. Nooremate inimeste puhul pole tõhustusdoosi aeg veel käes. Me jälgime kogu aeg andmeid ja inimene saab ise langetada selle otsuse, kas ta soovib kaitset tõhustada või mitte." | Perearst selgitab: miks on tõhustusdoosi põhisihtgrupp vanuses 65+ | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Immunoprofülaktika komisjon soovitab koroonavaktsiini tõhustusdooside tegemist. Seda esialgu üle 65-aastastele, samuti täisealistele hooldekodude elanikele, aga mitte varem kui kuus kuud pärast esimese vaktsineerimiskuuri lõpetamist.
Ülejäänud inimesed saavad kolmanda ehk tõhustusdoosi siis, kui täisvaktsineerimisest on möödunud vähemalt kaheksa kuud. Seega noorematele tõhustusdoosi otseselt ei soovitata, kuid neil on see võimalus.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst Marje Oona ütles selgituseks, et kõige olulisem on tagada, et võimalikult paljud inimesed saakisid esimese kaitsesüsti. Aja jooksul esimese doosi mõju langeb. Täieliku kuuri läbinutel on vaktsiini tõhusus suurem, aga eakatel mitte nii suur kui nende tervist arvestades piisav oleks.
"Kui me vaatame neid vaktsiini tõhususe numbreid raske haiguskulu eest kaitsmisel, siis need ei ole üldse halvad, aga eakatael inimestel paratamatult immuunsüsteem töötab natuke teistmoodi ja nendel siiski on raske haiguse risk suurem," rääkis Oona.
Sellepärast võiksidki vanemaealised tõhustusdoosi saada. Miks aga noorematele kui 65 eluaastat tõhustusdoosi praegu ei soovitata?
"Sellepärast, et väga haruldasi kõrvaltoimeid ei pruugi ju kohe välja tulla. Nende suhtes tingimata peabki jälgima. Aga meil on tõhustusdooside kohta juba päris palju andmeid Iiraelist, meil on andmeid ka teistest riikidest, kes on alustanud tõhustusdooside manustamist," selgitas Oona.
"Praegu ohusignaale pole tulnud, kuid jälgima peab ikkagi väga hoolega ka selliste võimalike haruldaste kõrvaltoimete osas. Ka kolmanda süsti järel võib tõusta palavik, võib tekkida mõneks päevaks kehvem enesetunne, süstikoht võib muutuda valulikuks, aga neid kõrvaltoimeid ei ole olnud rohkem kui teise vaktsiinidoosi järel."
Tõhustusdoosi järel inimese vastupanu koroonaviirusele tõuseb, antikehade arv tõuseb, aga milline on pikaajaline kaitse, ei tea, ütles Marje Oona
"Sest liiga vähe aega on mööda läinud. Ma kommentaariks ütleks seda, et enamik vaktsiine, mis meil üldse kasutusel on ja mis on niinimetatud mitteelusad vaktsiinid, nende puhul kasutataksegi mitmekordset manustamist," selgitas arst.
"Kui võtame näiteks puukentsefaliidi vaktsiini, siis seal koosneb esmane vaktsineerimine ka ikkagi kolmest vaktsiinidoosist. Või näiteks difteeria, teetanuse, lastehalvatuse vaktsiinid, et üldjuhul esmaseks vaktsineerimiseks kulubki kolm vaktsiinidoosi. Konkreetselt, kui kaua Covid-19 vaktsiini puhul kolmanda doosi kaitse kestab, näitab aeg ja kas on nüüd edaspidi vaja tõhustusdoose."
Aasta alguses said esmajärjekorras koroonavaktsiini tervishoiutöötajad ja õpetajad, paljud neist on ka vanuses 65+ ja neil peaks tõhustusdoosi aeg käes olema.
"Ja neid ma julgustan küll kohe seda vaktsineerimise võimalust kasutama. Nooremate inimeste puhul pole tõhustusdoosi aeg veel käes. Me jälgime kogu aeg andmeid ja inimene saab ise langetada selle otsuse, kas ta soovib kaitset tõhustada või mitte."
### Response:
Perearst selgitab: miks on tõhustusdoosi põhisihtgrupp vanuses 65+ |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aeglustunud vaktsineerimistempo tulemusel on külmladudesse kogunenud üle 200 000 doosi erinevate tootjate koroonavaktsiine, millest umbes 55 000 doosi aegub veel tänavu.
AstraZenecat, mida Eestis enam ei süstita, on alles 3400 doosi. Nende aegumistähtaeg on 30. november. Ukrainasse annetamiseks mõeldud doosid on juba teele pandud.
"Need on jäetud teise doosi varuna," selgitas terviseameti meedianõunik Merilin Vernik.
Pfizer/BioNTechi vaktsiine on terviseameti kinnitusel natuke üle 50 000. Nende aegumistähtaeg on 31. detsembril. Moderna vaktsiini, mis aegub järgmise aasta 2. märtsil, on järel 10 000 doosi.
"Need saab ära kasutada teiste doosidena ja tõhustusdoosidena. Teise doosi ootel on 48 764 inimest. Muret, et need aegumise tõttu peaks maha kandma, pole," teatas Vernik. | Varsti aeguvad vaktsiinidoosid lähevad tõhustuseks ja annetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aeglustunud vaktsineerimistempo tulemusel on külmladudesse kogunenud üle 200 000 doosi erinevate tootjate koroonavaktsiine, millest umbes 55 000 doosi aegub veel tänavu.
AstraZenecat, mida Eestis enam ei süstita, on alles 3400 doosi. Nende aegumistähtaeg on 30. november. Ukrainasse annetamiseks mõeldud doosid on juba teele pandud.
"Need on jäetud teise doosi varuna," selgitas terviseameti meedianõunik Merilin Vernik.
Pfizer/BioNTechi vaktsiine on terviseameti kinnitusel natuke üle 50 000. Nende aegumistähtaeg on 31. detsembril. Moderna vaktsiini, mis aegub järgmise aasta 2. märtsil, on järel 10 000 doosi.
"Need saab ära kasutada teiste doosidena ja tõhustusdoosidena. Teise doosi ootel on 48 764 inimest. Muret, et need aegumise tõttu peaks maha kandma, pole," teatas Vernik.
### Response:
Varsti aeguvad vaktsiinidoosid lähevad tõhustuseks ja annetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokurör süüdistas mind kohtus, et kaks korda on kogu selle protsessi jooksul olnud toimik minu käes ja kaks korda ei ole ma talle öelnud, keda üle kuulata. Tõepoolest. Tema käes on riigi vägivallamasin. Tema ei pea raha lugema, mida ta selle protsessi uurimiseks kulutab. Ma küsisin prokuratuurilt, palju on raha kulunud minu krimasja peale. Nad vastasid, et nad ei ole lugenud ega pea lugema. Ja mina pean tegema tema tööd. Seda aga ei saanud ma teha mitte.
Prokurör oli silmnähtavalt ärritunud kuulates nimekirja inimestest, keda me tahtsime kohtusse kutsuda ja nõustus neist vaid kahega: Dr Sirje Kiin ja Jaak Allik. Ja nendegagi nähvates: noh, võime ju kuulata, mis neil öelda on. Aga teised: Rein Raud, Maarja Kangro, Tarmo Jüristo, Oudekki Loone, Kajar Pruul, Jaanus Adamson, Janek Kraavi, Meelis Oidsalu, prokurörile ei sobinud.
WTF?
“Kes on Rein Raud? Kes ta selline on?” plahvatas Lea Pähkel üle saali. Saal naeris uskumatusest. Kindlalt üle poole saalist olid Rein Raua kunagised õpilased. Kohtunik hoiatas, et kui vaikust ei saa, siis laseb ta saali tühjendada. Lea Pähkel jätkas: “Kas tal on suur pedofiiliaalane lugemus? On ta pedofiiliakirjanduse ekspert?”
“Ei, vastasin mina, ta on professor, kultuu..”
“See ei puutu asjasse, kui ta ei ole pedofiilikakirjanduse ekspert siis ma ei nõustu tema tunnistajaks tulemisega.” lõpetas Lea Pähkel jutu.
Ja sel hetkel sain ma aru, kui õige oli olnud Paul Kerese otsus, et me ei anna oma tunnistajaid prokuratuuri ja politsei kätte. Sest nad ei otsi tõde. Nad on otsustanud mind hävitada ja süüdi mõista.
Kerime tagasi
Esimesel ülekuulamisel uurija Niina Zagarovskaja juures ähvardati Pauli, et nad võivad konfiskeerida Glikmani büroo kõik arvutid, kus asub UNTITLED12 tekst. Leon Glikman muutus murelikuks ja mõtles sellest teha ametlikud teated nii advokatuuri kui mujale, sest lisaks advokaadibüroole asub seal ka Iisraeli aukonsulaat.
Minu teisel kohtumisel uurija Zagarovskajaga, kui ta vedas mind mööda arestimaja keldreid, võttis sõrmejälgi ja DNAd, tunnistas Zagarovskaja, et ta ei ole lugenud ühtegi mu teost ning talle ei meeldi üldse eesti kirjandus.
Täpselt niimoodi me kujutasime ette, läheks IGA INIMESEGA, kelle me prokuratuurile enne kohut oleksime tunnistaja teada andnud.
Küsimus: “Te olete lugenud UNTITED12?”
Vastus: “Jah, ma olen kirjandustead…”
Küsimus: “See on teil arvutis ka?”
Vatsus: “Jah ikka, ma uuris…”
Küsimus: “Te ei saanud aru, et see on kurtegu? Me konfiskeerime teie arvuti ja vaatame, mis seal veel huvitavat on.”
Me ei saanud seda teha. Tegu on kultuurinimestega. Teadlastega. Nad ei ole, ega saagi olla valmis kohtumiseks vägivallamasinaga, mis ei ole huvitatud tõest vaid tagakiusamisest.
“Noh, hea küll, oletame, et te saate arvuti tagasi rutem kui menetlus võtaks, mitte viie aasta pärast, oletame, et me oleme head, me pakume teile oportuniteeti, teie rikkumine ei olnud suur…”
Täpselt nii käituti minuga. Täpselt sellist diili pakuti mulle. Mitte kedagi ei tohi anda sellise vägivallamasina kätte.
Kui uurija Zagarovskaja ja prokurör Pähkel jätsid advokaadibüroo ründamata, siis kirjandusinimeste murdmisega poleks neil mingeid südametunnistusepiinu ega seaduslikke takistusi olnud.
Ainult kohtu kaitse all.
Me ei saanud seda lubada. Meie ainus võimalus, meie ainus lootus oli, et tunnistajad saavad oma ausaid ütlusi anda kohtu kaitse all. Avalikult. Kartmata prokuratuuri ja politseid.
Aga eilsel kohtupäeval sain ma aru, et ka see saab väga kole olema. Lea Pähkel on vihane, et neid inimesi tal varem teada ei olnud. Ja rünnakud saavad olema küünilised, jõhkrad, halastamatud, isiklikud.
“Kes on Rein Raud?”
See küsimus kumiseb mu peas. Ilmselgelt saab prokurör küsima seda igalt ühelt, kes tunnistajapinki istub: “Kes te olete, Sirje Kiin? Mis doktor te selline olete? On teil suur pedofiiliaalane lugemus? Kas te pooldate pedofiiliat? On teil palju pedofiilidest sõpru? Mis teeb teist pedofiilse kirjanduse eksperdi?”
Lea Pähklil ei puudu mitte ainult teadmised eesti kultuuri ja kirjanduse kohta, tal puudub ka igasugune lugupidamine sellega tegelevate inimeste vastu. Ta on kalestunud jõhkard, kes teeb oma tapatööd. See telekas nähtud viisakas malbe mask langes, kui ta küsis: “Kes on Rein Raud?”
Palun vabandust
Ma palun teie kõigi ees, keda me tunnistama kutsusime, vabandust. See ei saa olema ilus. Rünnatakse teie väärikust, au, professionaalsust, kõike. See on selline sõda, kus miski pole püha. Enamus teist saab olema kohtus tänu kohtunikule, kes otustas, et on valmis kõik ära kuulama. See tähendab, et olete kohtus vastu prokuröri tahet. See ei saa ilus olema. Te saate nägema, et samamoodi nagu minu 18 aastane kirjanikutee, ei tähenda prokurärile teie senine teadus- ega kultuuritegevus midagi. Saate ilmselt kuulma raidumist: kas te pooldate pedofiiliat? Kas teil on suur pedofiilialane lugemus?
Aga jumal tänatud, et see kõik ei saa toimuma kuskil politsei keldris, sõrmejälgede võtmise ja DNA proovide vahel, kus te oleksite päris üksi. See oli ainus, mis me saime teha.
Kuid see pole veel kõik
Nimelt on Lea Pähkel andnud sisse taotluse, et kohtuistung kuulutataks kinniseks. Välja arvatud süüdistus, kaitsekõne ja viimane sõna. Lea Pähkel väidab, et seda on vaja teha kõlbluse huvides. Ta väidab, et teos on lapsporno, siis selle suuline ettekandmine on samuti lapsporno esitamine. Tema eilset käitumist kohtus nähes, ei kahtle ma hetkegi, et kinniseks on vaja istungit just seetõttu, et ta saaks avalikkuse silma alt eemal tunnistajaid tampida.
Ma kandsin suvel umbes 200le inimesel selle teose ette. See on kuritegu. Lapsporno suuline esitamine. Sellist paragrahvi küll ei tundu olevat, aga Lea Pähklit see ei häiri.
See protsess on nüüd fundamantaalselt sõnavabadusest. Rääkimisest.
Vaata, kui istung kuulutatakse kinniseks põhjusel, et kantakse ette suulist lapspornot, siis tähendab see, et praktikas luuakse mingi uus lapsporno liik. Suuline. Sellist seaduses ei ole. See tähendab seda, et igaüks, kes isegi viskab nalja lapsporno üle, peab arvestama, et kui vestluspartner võtab selle linti, siis saab algatada krimasja.
Ma mäletan, et kunagi reklaamibüroos üks kolleeg armastas naljatada: sile nagu 9 aastase poisi käsi. Ja no kui palju nalju on isegi Meola ja Kaur-Ära-Löö-Last-Hansoni teemadel tehtud. Seal naljades on alati lapsed olnud. See saab nüüd karistatud.
Samuti tekib prokuratuuril võimalus algatada krimasi jutu pealt, mida nad ise lindistavad. Suuline lapsporno. See ei puuduta nüüd kaugeltki enam ainult kirjanikke. See on totalitarism, kus absolutselt iga inimene, kes sel teemal räägib, ükskõik, mis põhjusel, mis kontekstis, võib saada suulise lapsoporno krimasja ning sellega võidab võimaluse end kas kolmes kohtuastmes kaitsta või võidab võimaluse oportuniteedile minna.
Päriselt vaikiv ajastu
Paul Keres ütles, et ei ole mitte kuidagi võimalik kahjustada avalikku kõlblust Rein Raua või Sirje Kiini ütlustega. Muidugi on see nii.
Ma ei saa tegelikult ka aru, kuidas inimesed täiesti vaikides sellised õigused, nagu rääkimine, ära annavad. Sest tundub nii ogar, et keegi neid võtta tahab?
Kohus teeb selles asjas otsuse järgmisel nädalal, kas on sellised fiktiivsed asjad, millest enam avalikult rääkida ei tohi, millest rääkimine on kuritegu, mis võib teid 3 aastaks vangi viia. Mis ei puuduta ühtegi teist inimest, mis pole ei vihakõne, solvang, riigisaladus; mis on lihtsalt sõnad, teatud kunstilises järjekorras, kirjandus.
See olukord ei meenuta mulle enam ei Poolat, ega Ungarit. See meenutab Türgit.
Seega: ärge kirjutage eesti keeles. Selles keeles ei ole keegi kaitstud. Kasutage loominguks inglise keelt. Seal on sõna ja loominguvabadus. Seal olete te kaitstud. Ja oodake tähelepanelikult kohtu otsust järgmisel nädalal. Kui keelatakse avalik rääkimine UNTITLED12 tsiteerides, siis tuleb vältida ka eesti keeles rääkimist. Mul on tunne, et Lea Pähkel tahab järgmiseks tulla luule ja räpi kallale.
Samas tuletage mulle meelde, milleks mul seda riiki vaja on, mis segab eesti kultuuri eesti keeles tegemist ja sellest eesti keeles rääkimist?
EELISTUNGI PROTOKOLL /VÄLJAVÕTE/
04.02.2016.a Tallinnas
Algus kell 11:00
Lõpp kell 11:40
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja koosseisus
kohtunik Leo Kunman
sekretär Katrin Lopsik
prokurör Lea Pähkel
kaitsja Paul Keres´e osavõtul
arutasid eelistungil süüdistatava Kaur Kender´i kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamist.
Ilmunud:
Ringkonnaprokurör Lea Pähkel
Süüdistatav Kaur Kender
Kaitsja Paul Keres
Prokurör: vastuväiteid ikka on. Hakkame otsast peale. Kaitsja on oma kaitseaktis hästi lühidalt toonud tunnistajate kohta arvamuse, aga prokurör tahaks natuke täpsemalt teada, milliseid asjaolusid kõik need tunnistajad tõendama meil hakkavad. Meil on 9 tunnistajat märgitud. Kuulaks huviga, võtame siit esimese, kes teil siin nimekirjas oli. Enne kui prokurör midagi oskab arvata selle asja kohta. Esimene oli Rein Raud. Prokurör kuulab ja siis prokurör arvab.
Kaitsja: esimese asjana tasub lugeda kaitseakti.
Prokurör: prokurör luges, aga ma kuulan millist asjaolu Rein Raud selles kriminaalasjas peaks tõendama aeg, koht, viis.
Kaitsja: kuidas see kaitseakt teile ebaselgeks jääb, mis osas täpselt.
Prokurör: te olete kirjutanud asjatundja ütles, et Rein Raud Eesti kirjanik, endine Tallinna Ülikooli rektor, Tallinna Helsingi Ülikooli professor, ei sisalda pornograafiat.
Kaitsja: just.
Prokurör: mis tema taust on, kes ta selline on, et ta saaks öelda, et see ei sisalda pornograafiat. Kuna meil vaidlusalune teos süüdistuse kohaselt on tegemist pornograafilise teosega, mitte lihtsalt pornograafilise vaid lapspornograafilise. Siis ma küsin see asjatundja, mida ta oskab selle kohta öelda ja mis alusel?
Kaitsja: lugupeetud prokurör Rein Raud on seda teost lugenud, ta on seda hinnanud kirjandusteadlasena ja on asunud seisukohale, et tegemist ei ole pornograafilise teosega, kuna selles puuduvad pornograafilise teose tunnused. Eeskätt see teos ei ole mõeldud seksuaalse erutuse esile kutsumiseks, ta on mõeldud selle hävitamiseks ja tegemist on silmapaistva kirjandusteosega transgressiivse kirjanduse vallas. Reid Raud endise kirjaniku, Tallinna Ülikooli rektorina, Tallinna Helsingi Ülikoolide professorina on kahtlemata pädev andma eksperthinnangut asjatundjana selles osas, kas tegemist on pornograafia liiki kuuluva teosega või mitte.
Prokurör: kõigepealt ma tahan kohtule öelda, et kuna pedofiilia on seksuaalsuunitluse häire, mis enamikes inimestes seksuaalset erutust ei tekita, siis see lähtekoht kaitsjal on täiesti vale koguaeg rääkida sellest, et keegi loeb teose läbi, mis on liigitatud pedofiilseks ja see peaks tekitama kelleski erutust. Enamikes inimestes see erutust ei tekita. Sellepärast ma küsin veelkord, see alus peaks olema nüüd selline asjatundja ülekuulamisel, et kui te mulle ütlete, et Rein Raud on kirjanduseksperdina lugenud väga palju pedofiilide poolt kirjutatud teoseid, uurinud pedofiile, seda mis neid erutub või mis iganes ja ta saab selle koha pealt öelda meil kohtuistungil, et see konkreetne teos ei kuulu sellesse valdkonda. See, et me oskame kõik lugeda, ma tuletan kaitsjale meelde seda, et te olete taustalt eestlane, Kaur Kender on eestlane, kohtunik on eestlane, prokurör on eestlane. Me oleme kõik Eesti taustaga, me oleme kõik lugemisvõimelised. Me oskame kõik eesti keelt lugeda. Me saame kõik aru, mis on kirjutatud sõna sõnalt. Sellepärast ma küsin veelkord, et seda, et me hakkame siin seda teost ette lugema seda me oskame ilma lugupeetud professoriteta ka ja seda teost me hakkame ette lugema sellepärast see kinnine ongi. Hakkame ka asjatundjatele seda ette lugema sellepärast see kinnine ongi. Aga ma küsin veelkord milline on tema pädevus öelda, et tegemist kas on lapspornoga või ei ole.
Kaitsja: lugupeetud prokurör ma kinnitan teile, et Rein Raud ei ole andnud oma hinnangut kõhutunde järgi ehk selle järgi, kas see teos tekitab temas seksuaalset erutust või mitte, vaid ta on andnud oma hinnangu selle järgi, kas selles kirjandusteoses esinevad pornograafilisele kirjandusele omased tunnused muuhulgas ta käsitleb teose intentsiooni. Ta käsitleb seda kuidas kirjanik mängib lugeja arusaamadega, lugeja mõistusega. Millist sõnumit üritab lugejale kohale viia ja millised on need kirjanduslikud tehnilised võtted. Seda tuleb meile Rein Raud rääkima.
Prokurör: äkki me saame valesti teosest aru.
Kaitsja: ma olen täiesti kindel, et te olete teosest valesti aru saanud.
Prokurör: selge, see on nagu tuumafüüsika, et tuleb eraldi selgitada kõikidele lugejatele, et
E = mc2, et see ei ole mitte see ja siis kutsume teadlase, kes ütleb, et see on relatiivsusteooria.
Kaitsja: ma kardan küll, et me peame selles protsessis selleni minema.
Prokurör: mina arvan, et Rein Raua ütlused selle kohapealt ei ole vajalikud, lugeda me oskame ise suurepäraselt seda teost. Ma arvan, et ta võib kindlasti olla väga hea asjatundja Eesti kirjanduse alal, aga et ta lisaks sellele protsessile lisaväärtust selle tõendi uurimisel ma arvan, et mitte. Palun jätta rahuldamata. | Kaur Kender: prokurör Lea Pähkel küsis, kes on Rein Raud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokurör süüdistas mind kohtus, et kaks korda on kogu selle protsessi jooksul olnud toimik minu käes ja kaks korda ei ole ma talle öelnud, keda üle kuulata. Tõepoolest. Tema käes on riigi vägivallamasin. Tema ei pea raha lugema, mida ta selle protsessi uurimiseks kulutab. Ma küsisin prokuratuurilt, palju on raha kulunud minu krimasja peale. Nad vastasid, et nad ei ole lugenud ega pea lugema. Ja mina pean tegema tema tööd. Seda aga ei saanud ma teha mitte.
Prokurör oli silmnähtavalt ärritunud kuulates nimekirja inimestest, keda me tahtsime kohtusse kutsuda ja nõustus neist vaid kahega: Dr Sirje Kiin ja Jaak Allik. Ja nendegagi nähvates: noh, võime ju kuulata, mis neil öelda on. Aga teised: Rein Raud, Maarja Kangro, Tarmo Jüristo, Oudekki Loone, Kajar Pruul, Jaanus Adamson, Janek Kraavi, Meelis Oidsalu, prokurörile ei sobinud.
WTF?
“Kes on Rein Raud? Kes ta selline on?” plahvatas Lea Pähkel üle saali. Saal naeris uskumatusest. Kindlalt üle poole saalist olid Rein Raua kunagised õpilased. Kohtunik hoiatas, et kui vaikust ei saa, siis laseb ta saali tühjendada. Lea Pähkel jätkas: “Kas tal on suur pedofiiliaalane lugemus? On ta pedofiiliakirjanduse ekspert?”
“Ei, vastasin mina, ta on professor, kultuu..”
“See ei puutu asjasse, kui ta ei ole pedofiilikakirjanduse ekspert siis ma ei nõustu tema tunnistajaks tulemisega.” lõpetas Lea Pähkel jutu.
Ja sel hetkel sain ma aru, kui õige oli olnud Paul Kerese otsus, et me ei anna oma tunnistajaid prokuratuuri ja politsei kätte. Sest nad ei otsi tõde. Nad on otsustanud mind hävitada ja süüdi mõista.
Kerime tagasi
Esimesel ülekuulamisel uurija Niina Zagarovskaja juures ähvardati Pauli, et nad võivad konfiskeerida Glikmani büroo kõik arvutid, kus asub UNTITLED12 tekst. Leon Glikman muutus murelikuks ja mõtles sellest teha ametlikud teated nii advokatuuri kui mujale, sest lisaks advokaadibüroole asub seal ka Iisraeli aukonsulaat.
Minu teisel kohtumisel uurija Zagarovskajaga, kui ta vedas mind mööda arestimaja keldreid, võttis sõrmejälgi ja DNAd, tunnistas Zagarovskaja, et ta ei ole lugenud ühtegi mu teost ning talle ei meeldi üldse eesti kirjandus.
Täpselt niimoodi me kujutasime ette, läheks IGA INIMESEGA, kelle me prokuratuurile enne kohut oleksime tunnistaja teada andnud.
Küsimus: “Te olete lugenud UNTITED12?”
Vastus: “Jah, ma olen kirjandustead…”
Küsimus: “See on teil arvutis ka?”
Vatsus: “Jah ikka, ma uuris…”
Küsimus: “Te ei saanud aru, et see on kurtegu? Me konfiskeerime teie arvuti ja vaatame, mis seal veel huvitavat on.”
Me ei saanud seda teha. Tegu on kultuurinimestega. Teadlastega. Nad ei ole, ega saagi olla valmis kohtumiseks vägivallamasinaga, mis ei ole huvitatud tõest vaid tagakiusamisest.
“Noh, hea küll, oletame, et te saate arvuti tagasi rutem kui menetlus võtaks, mitte viie aasta pärast, oletame, et me oleme head, me pakume teile oportuniteeti, teie rikkumine ei olnud suur…”
Täpselt nii käituti minuga. Täpselt sellist diili pakuti mulle. Mitte kedagi ei tohi anda sellise vägivallamasina kätte.
Kui uurija Zagarovskaja ja prokurör Pähkel jätsid advokaadibüroo ründamata, siis kirjandusinimeste murdmisega poleks neil mingeid südametunnistusepiinu ega seaduslikke takistusi olnud.
Ainult kohtu kaitse all.
Me ei saanud seda lubada. Meie ainus võimalus, meie ainus lootus oli, et tunnistajad saavad oma ausaid ütlusi anda kohtu kaitse all. Avalikult. Kartmata prokuratuuri ja politseid.
Aga eilsel kohtupäeval sain ma aru, et ka see saab väga kole olema. Lea Pähkel on vihane, et neid inimesi tal varem teada ei olnud. Ja rünnakud saavad olema küünilised, jõhkrad, halastamatud, isiklikud.
“Kes on Rein Raud?”
See küsimus kumiseb mu peas. Ilmselgelt saab prokurör küsima seda igalt ühelt, kes tunnistajapinki istub: “Kes te olete, Sirje Kiin? Mis doktor te selline olete? On teil suur pedofiiliaalane lugemus? Kas te pooldate pedofiiliat? On teil palju pedofiilidest sõpru? Mis teeb teist pedofiilse kirjanduse eksperdi?”
Lea Pähklil ei puudu mitte ainult teadmised eesti kultuuri ja kirjanduse kohta, tal puudub ka igasugune lugupidamine sellega tegelevate inimeste vastu. Ta on kalestunud jõhkard, kes teeb oma tapatööd. See telekas nähtud viisakas malbe mask langes, kui ta küsis: “Kes on Rein Raud?”
Palun vabandust
Ma palun teie kõigi ees, keda me tunnistama kutsusime, vabandust. See ei saa olema ilus. Rünnatakse teie väärikust, au, professionaalsust, kõike. See on selline sõda, kus miski pole püha. Enamus teist saab olema kohtus tänu kohtunikule, kes otustas, et on valmis kõik ära kuulama. See tähendab, et olete kohtus vastu prokuröri tahet. See ei saa ilus olema. Te saate nägema, et samamoodi nagu minu 18 aastane kirjanikutee, ei tähenda prokurärile teie senine teadus- ega kultuuritegevus midagi. Saate ilmselt kuulma raidumist: kas te pooldate pedofiiliat? Kas teil on suur pedofiilialane lugemus?
Aga jumal tänatud, et see kõik ei saa toimuma kuskil politsei keldris, sõrmejälgede võtmise ja DNA proovide vahel, kus te oleksite päris üksi. See oli ainus, mis me saime teha.
Kuid see pole veel kõik
Nimelt on Lea Pähkel andnud sisse taotluse, et kohtuistung kuulutataks kinniseks. Välja arvatud süüdistus, kaitsekõne ja viimane sõna. Lea Pähkel väidab, et seda on vaja teha kõlbluse huvides. Ta väidab, et teos on lapsporno, siis selle suuline ettekandmine on samuti lapsporno esitamine. Tema eilset käitumist kohtus nähes, ei kahtle ma hetkegi, et kinniseks on vaja istungit just seetõttu, et ta saaks avalikkuse silma alt eemal tunnistajaid tampida.
Ma kandsin suvel umbes 200le inimesel selle teose ette. See on kuritegu. Lapsporno suuline esitamine. Sellist paragrahvi küll ei tundu olevat, aga Lea Pähklit see ei häiri.
See protsess on nüüd fundamantaalselt sõnavabadusest. Rääkimisest.
Vaata, kui istung kuulutatakse kinniseks põhjusel, et kantakse ette suulist lapspornot, siis tähendab see, et praktikas luuakse mingi uus lapsporno liik. Suuline. Sellist seaduses ei ole. See tähendab seda, et igaüks, kes isegi viskab nalja lapsporno üle, peab arvestama, et kui vestluspartner võtab selle linti, siis saab algatada krimasja.
Ma mäletan, et kunagi reklaamibüroos üks kolleeg armastas naljatada: sile nagu 9 aastase poisi käsi. Ja no kui palju nalju on isegi Meola ja Kaur-Ära-Löö-Last-Hansoni teemadel tehtud. Seal naljades on alati lapsed olnud. See saab nüüd karistatud.
Samuti tekib prokuratuuril võimalus algatada krimasi jutu pealt, mida nad ise lindistavad. Suuline lapsporno. See ei puuduta nüüd kaugeltki enam ainult kirjanikke. See on totalitarism, kus absolutselt iga inimene, kes sel teemal räägib, ükskõik, mis põhjusel, mis kontekstis, võib saada suulise lapsoporno krimasja ning sellega võidab võimaluse end kas kolmes kohtuastmes kaitsta või võidab võimaluse oportuniteedile minna.
Päriselt vaikiv ajastu
Paul Keres ütles, et ei ole mitte kuidagi võimalik kahjustada avalikku kõlblust Rein Raua või Sirje Kiini ütlustega. Muidugi on see nii.
Ma ei saa tegelikult ka aru, kuidas inimesed täiesti vaikides sellised õigused, nagu rääkimine, ära annavad. Sest tundub nii ogar, et keegi neid võtta tahab?
Kohus teeb selles asjas otsuse järgmisel nädalal, kas on sellised fiktiivsed asjad, millest enam avalikult rääkida ei tohi, millest rääkimine on kuritegu, mis võib teid 3 aastaks vangi viia. Mis ei puuduta ühtegi teist inimest, mis pole ei vihakõne, solvang, riigisaladus; mis on lihtsalt sõnad, teatud kunstilises järjekorras, kirjandus.
See olukord ei meenuta mulle enam ei Poolat, ega Ungarit. See meenutab Türgit.
Seega: ärge kirjutage eesti keeles. Selles keeles ei ole keegi kaitstud. Kasutage loominguks inglise keelt. Seal on sõna ja loominguvabadus. Seal olete te kaitstud. Ja oodake tähelepanelikult kohtu otsust järgmisel nädalal. Kui keelatakse avalik rääkimine UNTITLED12 tsiteerides, siis tuleb vältida ka eesti keeles rääkimist. Mul on tunne, et Lea Pähkel tahab järgmiseks tulla luule ja räpi kallale.
Samas tuletage mulle meelde, milleks mul seda riiki vaja on, mis segab eesti kultuuri eesti keeles tegemist ja sellest eesti keeles rääkimist?
EELISTUNGI PROTOKOLL /VÄLJAVÕTE/
04.02.2016.a Tallinnas
Algus kell 11:00
Lõpp kell 11:40
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja koosseisus
kohtunik Leo Kunman
sekretär Katrin Lopsik
prokurör Lea Pähkel
kaitsja Paul Keres´e osavõtul
arutasid eelistungil süüdistatava Kaur Kender´i kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamist.
Ilmunud:
Ringkonnaprokurör Lea Pähkel
Süüdistatav Kaur Kender
Kaitsja Paul Keres
Prokurör: vastuväiteid ikka on. Hakkame otsast peale. Kaitsja on oma kaitseaktis hästi lühidalt toonud tunnistajate kohta arvamuse, aga prokurör tahaks natuke täpsemalt teada, milliseid asjaolusid kõik need tunnistajad tõendama meil hakkavad. Meil on 9 tunnistajat märgitud. Kuulaks huviga, võtame siit esimese, kes teil siin nimekirjas oli. Enne kui prokurör midagi oskab arvata selle asja kohta. Esimene oli Rein Raud. Prokurör kuulab ja siis prokurör arvab.
Kaitsja: esimese asjana tasub lugeda kaitseakti.
Prokurör: prokurör luges, aga ma kuulan millist asjaolu Rein Raud selles kriminaalasjas peaks tõendama aeg, koht, viis.
Kaitsja: kuidas see kaitseakt teile ebaselgeks jääb, mis osas täpselt.
Prokurör: te olete kirjutanud asjatundja ütles, et Rein Raud Eesti kirjanik, endine Tallinna Ülikooli rektor, Tallinna Helsingi Ülikooli professor, ei sisalda pornograafiat.
Kaitsja: just.
Prokurör: mis tema taust on, kes ta selline on, et ta saaks öelda, et see ei sisalda pornograafiat. Kuna meil vaidlusalune teos süüdistuse kohaselt on tegemist pornograafilise teosega, mitte lihtsalt pornograafilise vaid lapspornograafilise. Siis ma küsin see asjatundja, mida ta oskab selle kohta öelda ja mis alusel?
Kaitsja: lugupeetud prokurör Rein Raud on seda teost lugenud, ta on seda hinnanud kirjandusteadlasena ja on asunud seisukohale, et tegemist ei ole pornograafilise teosega, kuna selles puuduvad pornograafilise teose tunnused. Eeskätt see teos ei ole mõeldud seksuaalse erutuse esile kutsumiseks, ta on mõeldud selle hävitamiseks ja tegemist on silmapaistva kirjandusteosega transgressiivse kirjanduse vallas. Reid Raud endise kirjaniku, Tallinna Ülikooli rektorina, Tallinna Helsingi Ülikoolide professorina on kahtlemata pädev andma eksperthinnangut asjatundjana selles osas, kas tegemist on pornograafia liiki kuuluva teosega või mitte.
Prokurör: kõigepealt ma tahan kohtule öelda, et kuna pedofiilia on seksuaalsuunitluse häire, mis enamikes inimestes seksuaalset erutust ei tekita, siis see lähtekoht kaitsjal on täiesti vale koguaeg rääkida sellest, et keegi loeb teose läbi, mis on liigitatud pedofiilseks ja see peaks tekitama kelleski erutust. Enamikes inimestes see erutust ei tekita. Sellepärast ma küsin veelkord, see alus peaks olema nüüd selline asjatundja ülekuulamisel, et kui te mulle ütlete, et Rein Raud on kirjanduseksperdina lugenud väga palju pedofiilide poolt kirjutatud teoseid, uurinud pedofiile, seda mis neid erutub või mis iganes ja ta saab selle koha pealt öelda meil kohtuistungil, et see konkreetne teos ei kuulu sellesse valdkonda. See, et me oskame kõik lugeda, ma tuletan kaitsjale meelde seda, et te olete taustalt eestlane, Kaur Kender on eestlane, kohtunik on eestlane, prokurör on eestlane. Me oleme kõik Eesti taustaga, me oleme kõik lugemisvõimelised. Me oskame kõik eesti keelt lugeda. Me saame kõik aru, mis on kirjutatud sõna sõnalt. Sellepärast ma küsin veelkord, et seda, et me hakkame siin seda teost ette lugema seda me oskame ilma lugupeetud professoriteta ka ja seda teost me hakkame ette lugema sellepärast see kinnine ongi. Hakkame ka asjatundjatele seda ette lugema sellepärast see kinnine ongi. Aga ma küsin veelkord milline on tema pädevus öelda, et tegemist kas on lapspornoga või ei ole.
Kaitsja: lugupeetud prokurör ma kinnitan teile, et Rein Raud ei ole andnud oma hinnangut kõhutunde järgi ehk selle järgi, kas see teos tekitab temas seksuaalset erutust või mitte, vaid ta on andnud oma hinnangu selle järgi, kas selles kirjandusteoses esinevad pornograafilisele kirjandusele omased tunnused muuhulgas ta käsitleb teose intentsiooni. Ta käsitleb seda kuidas kirjanik mängib lugeja arusaamadega, lugeja mõistusega. Millist sõnumit üritab lugejale kohale viia ja millised on need kirjanduslikud tehnilised võtted. Seda tuleb meile Rein Raud rääkima.
Prokurör: äkki me saame valesti teosest aru.
Kaitsja: ma olen täiesti kindel, et te olete teosest valesti aru saanud.
Prokurör: selge, see on nagu tuumafüüsika, et tuleb eraldi selgitada kõikidele lugejatele, et
E = mc2, et see ei ole mitte see ja siis kutsume teadlase, kes ütleb, et see on relatiivsusteooria.
Kaitsja: ma kardan küll, et me peame selles protsessis selleni minema.
Prokurör: mina arvan, et Rein Raua ütlused selle kohapealt ei ole vajalikud, lugeda me oskame ise suurepäraselt seda teost. Ma arvan, et ta võib kindlasti olla väga hea asjatundja Eesti kirjanduse alal, aga et ta lisaks sellele protsessile lisaväärtust selle tõendi uurimisel ma arvan, et mitte. Palun jätta rahuldamata.
### Response:
Kaur Kender: prokurör Lea Pähkel küsis, kes on Rein Raud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaanias Algarves toimunud Atlantic Cupi mängul läks Zenit esmalt Nicolas Lombaertsi ja Hulki avapoolaja väravatest 2:0 juhtima, enne kui Norrköping 57. ja 63. minuti väravatest viigistas. Zenitile tõi aga võidu vahetusest sekkunud Danny, kes oli täpne 77. minutil, kirjutab soccernet.ee.
Liigahooaeg algab Norrköpingu jaoks 2. aprillil, kui sõidetakse külla Malmöle. | Maailmakuulsad Hulk ja Danny lõid Eesti noortekoondislasele väravad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaanias Algarves toimunud Atlantic Cupi mängul läks Zenit esmalt Nicolas Lombaertsi ja Hulki avapoolaja väravatest 2:0 juhtima, enne kui Norrköping 57. ja 63. minuti väravatest viigistas. Zenitile tõi aga võidu vahetusest sekkunud Danny, kes oli täpne 77. minutil, kirjutab soccernet.ee.
Liigahooaeg algab Norrköpingu jaoks 2. aprillil, kui sõidetakse külla Malmöle.
### Response:
Maailmakuulsad Hulk ja Danny lõid Eesti noortekoondislasele väravad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iowa linn on võõrustanud novembris-detsembris kolmepäevast Jingle Crossi nädalavahetust ja see formaat, mis kaasab programmi ka harrastajaid, jääb ka nüüd alles. Tegemist on olnud Põhja-Ameerika raskeimate cyclo-crossi võistlustega, kirjutab spordipartner.ee.
Pärast USA etappe külastab MK-sari Valkenburgi (Holland), Koksijdet (Belgia), Zevenit (Saksamaa), Namurit (Belgia), Heusden-Zolderit (Belgia), Fiuggit (Itaalia) ja Hoogerheidet (Holland). | Cyclo-crossi MK-sarja uus hooaeg algab septembris USA-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iowa linn on võõrustanud novembris-detsembris kolmepäevast Jingle Crossi nädalavahetust ja see formaat, mis kaasab programmi ka harrastajaid, jääb ka nüüd alles. Tegemist on olnud Põhja-Ameerika raskeimate cyclo-crossi võistlustega, kirjutab spordipartner.ee.
Pärast USA etappe külastab MK-sari Valkenburgi (Holland), Koksijdet (Belgia), Zevenit (Saksamaa), Namurit (Belgia), Heusden-Zolderit (Belgia), Fiuggit (Itaalia) ja Hoogerheidet (Holland).
### Response:
Cyclo-crossi MK-sarja uus hooaeg algab septembris USA-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste aastate rekordilised, ligi 600 osavõtjaga, Eesti A- ja B-klassi talvised meistrivõistlused on kergejõustikunoortele katsevõistluseks 12. märtsil Lätis Kuldigas toimuvate Balti noorte maavõistluse rahvuskoondise selgitamiseks. Samuti on oodata täiendusi tänavu esmakordselt toimuvate U18 Euroopa meistrivõistluste (Tbilisi, Gruusia 14.-17.07.2016) koondise kandidaatide ridadesse.
Balti maavõistluse koondisesse pääsevad maavõistlusel kavas olevate aladel Eesti meistrivõistluste kaks parimat.
Suvise noorte EM-i koondise kandidaatide hulgast asuvad nädalavahetusel starti neidudest Zarina Netšiporuk (Audentese SK) – kaugus- ja kolmikhüppes; Marite Ennuste (Kuusalu SK) – kaugus- ja kõrgushüppes ning kuulitõukes; Lishanna Ilves (KJK Vike) – 60m, 60m tõkkejooksus ning kaugushüppes; Lisa Lannusalu (KJK Vike) – kuulitõukes; Katre Sofia Palm (Saue KJK) – kõrgushüppes, 60m ja 60m tõkkejooksus; Margit Kalk (Tartu SS Kalev) – 60m, 60m tõkkejooksus ning teivashüppes. Noormeeste ridades Aleksandr Savitski (Tallinna SS Kalev) – kuulitõukes; Mihkel Holzmann (KJK Vike) – 300m jooksus; Jakob Ristimets (SK Altius) – 60m ja 60m tõkkesprindis; Vitali Rubenkov (NPSK Narvic) – kaugus- ja kolmikhüppes; Erki Mitman ( Haapsalu KJK) – kaugus- ja teivashüppes ning kuulitõukes.
Stardis on veel mitmeid perspektiivikaid kergejõustikunoori, kellelt võib oodata märgatavat arenguhüpet ning lisa noorte EM koondise kandidaatide ridadesse.
Lisaks säravate tulemuste ootusele A-klassi sportlaste hulgast jälgime huviga ka B-klassis võistlevate kergejõustiklaste edenemist. Suvel ootab ka B-klassi parimaid omaealiste Balti maavõistlus, mis seekord toimub kodusel Rakvere staadionil. 2017. aastal püüavad aga tänased B-vanuseklassi sportlased koondisekohta Euroopa noorte olümpiafestivalile Ungaris. | Kergejõustikunoored jagavad nädalavahetusel talvised Eesti meistritiitlid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste aastate rekordilised, ligi 600 osavõtjaga, Eesti A- ja B-klassi talvised meistrivõistlused on kergejõustikunoortele katsevõistluseks 12. märtsil Lätis Kuldigas toimuvate Balti noorte maavõistluse rahvuskoondise selgitamiseks. Samuti on oodata täiendusi tänavu esmakordselt toimuvate U18 Euroopa meistrivõistluste (Tbilisi, Gruusia 14.-17.07.2016) koondise kandidaatide ridadesse.
Balti maavõistluse koondisesse pääsevad maavõistlusel kavas olevate aladel Eesti meistrivõistluste kaks parimat.
Suvise noorte EM-i koondise kandidaatide hulgast asuvad nädalavahetusel starti neidudest Zarina Netšiporuk (Audentese SK) – kaugus- ja kolmikhüppes; Marite Ennuste (Kuusalu SK) – kaugus- ja kõrgushüppes ning kuulitõukes; Lishanna Ilves (KJK Vike) – 60m, 60m tõkkejooksus ning kaugushüppes; Lisa Lannusalu (KJK Vike) – kuulitõukes; Katre Sofia Palm (Saue KJK) – kõrgushüppes, 60m ja 60m tõkkejooksus; Margit Kalk (Tartu SS Kalev) – 60m, 60m tõkkejooksus ning teivashüppes. Noormeeste ridades Aleksandr Savitski (Tallinna SS Kalev) – kuulitõukes; Mihkel Holzmann (KJK Vike) – 300m jooksus; Jakob Ristimets (SK Altius) – 60m ja 60m tõkkesprindis; Vitali Rubenkov (NPSK Narvic) – kaugus- ja kolmikhüppes; Erki Mitman ( Haapsalu KJK) – kaugus- ja teivashüppes ning kuulitõukes.
Stardis on veel mitmeid perspektiivikaid kergejõustikunoori, kellelt võib oodata märgatavat arenguhüpet ning lisa noorte EM koondise kandidaatide ridadesse.
Lisaks säravate tulemuste ootusele A-klassi sportlaste hulgast jälgime huviga ka B-klassis võistlevate kergejõustiklaste edenemist. Suvel ootab ka B-klassi parimaid omaealiste Balti maavõistlus, mis seekord toimub kodusel Rakvere staadionil. 2017. aastal püüavad aga tänased B-vanuseklassi sportlased koondisekohta Euroopa noorte olümpiafestivalile Ungaris.
### Response:
Kergejõustikunoored jagavad nädalavahetusel talvised Eesti meistritiitlid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast esimest üksikmängu jäi Eesti naiskond Türgi vastu kaotusseisu, kui meie teine number Valeria Gorlatš (WTA 1008.) jäi kahes setis veidi enam kui ühe tunniga 2:6, 3:6 alla Basak Eraydinile (WTA 264.). Eraydin on Türgi naiskonnas WTA edetabelikoha järgi kolmas number.
Teises üksikmängus oli meie esinumber Anett Kontaveit (WTA 91.) raskes kohtumises 7:6, 6:4 parem Türgi naiskonna esinumbrist Cagla Buyukakcayst (WTA 142.). Kohtumine kestis ühe tunni ja 48 minutit.
Paarismängus suutsid Anett Kontaveit - Maileen Nuudi tund ja 11 minutit kestnud matšis 6:4, 6:2 alistada Cagla Buyukakcay - Ipek Soylu. Kogu matš seega Eesti naiskonnale 2:1.
Eesti ja Türgi said mõlemad alagrupis ühe võidu ja kaks kaotust. Iisrael võitis reede õhtul Horvaatia 2:1 ning tõusis tänu sellele kahe võidu ja ühe kaotusega grupi võitjaks. Horvaatia kogus samuti kaks võitu ja ühe kaotuse. | Fed Cup: Eestlannad said võiduka paarismängu abil jagu Türgist ja jäi I gruppi püsima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast esimest üksikmängu jäi Eesti naiskond Türgi vastu kaotusseisu, kui meie teine number Valeria Gorlatš (WTA 1008.) jäi kahes setis veidi enam kui ühe tunniga 2:6, 3:6 alla Basak Eraydinile (WTA 264.). Eraydin on Türgi naiskonnas WTA edetabelikoha järgi kolmas number.
Teises üksikmängus oli meie esinumber Anett Kontaveit (WTA 91.) raskes kohtumises 7:6, 6:4 parem Türgi naiskonna esinumbrist Cagla Buyukakcayst (WTA 142.). Kohtumine kestis ühe tunni ja 48 minutit.
Paarismängus suutsid Anett Kontaveit - Maileen Nuudi tund ja 11 minutit kestnud matšis 6:4, 6:2 alistada Cagla Buyukakcay - Ipek Soylu. Kogu matš seega Eesti naiskonnale 2:1.
Eesti ja Türgi said mõlemad alagrupis ühe võidu ja kaks kaotust. Iisrael võitis reede õhtul Horvaatia 2:1 ning tõusis tänu sellele kahe võidu ja ühe kaotusega grupi võitjaks. Horvaatia kogus samuti kaks võitu ja ühe kaotuse.
### Response:
Fed Cup: Eestlannad said võiduka paarismängu abil jagu Türgist ja jäi I gruppi püsima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus täna õhtul kella 18.12 ajal Jõhvi-Tartu-Valga maantee 122. kilomeetril Aoveres. Esialgsetel andmetel kaotas Tartu poole liikunud Läti registreerimisnumbritega sõiduauto Ford Galaxy juht keerulistes teeoludes auto üle juhitavuse. Sõiduk kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku Tartu poolt tulnud väikekaubikuga Peugeot.
Kokkupõrke tagajärjel paiskus Fordist välja 55-aastane tagaistmel istunud mees, kes esialgsetel andmetel oli turvavööga kinnitamata. Haiglasse toimetati tervisekontrolliks ka Fordi tagaistmel viibinud 50-aastane mees ja sõidukit juhtinud samaealine mees. Kõigi sõidukis viibinud mehed on Läti kodanikud.
Samuti toimetati haiglasse tervisekontrolli Peugeot'd juhtinud 36-aastane mees ja kõrvalistmel istunud 7-aastane laps. Lisaks kahele liiklusõnnetuses osalenud autole sai kahjustusi ka Peugeot taga liikunud sõiduauto Audi.
Politsei tuvastas, et mõlema sõiduki juhid olid kained. Samuti kasutasid mõlema sõiduki juhid ja kõrvalistmel viibinud kaasreisijad nõuetekohaselt turvavarustust. Õnnetuse hetkel sadas väljas tihedat lund ning oli libe, liiklus oli sündmuskohal häiritud ning taastati kell 19.50.
Lõuna prefektuuri operatiivjuhi Aleksandr Naidise sõnul on ülikeerulistes ilmastikuoludes oluline nii sõiduki juhil kui ka kaasreisijatel teha kõik endast olenev, et tagada tervena sihtpunkti jõudmine.
„Sel aastal on liiklusõnnetustes hukkunutest rohkem kui pooltel olnud turvavöö kinnitamata ja suure tõenäosusega ei oleks ka tänane liiklusõnnetus olnud nii traagiliste tagajärgedega, kui turvavöö olnuks kinnitatud. See ei ole ülioluline mitte ainult esiistmel, vaid ka tagaistmel reisijate puhul. Samuti peab ka sõiduki juht kohaldama sõidukiiruse vastavalt teeoludele, arvestama libeduse ning lumesajust tingitud piiratud vaateväljaga,“ sõnas Naidis.
„Praegu ei ole teada, mis kiirusega mõlemad sõidukid liikusid, kuid see selgitatakse välja alustatud menetluse käigus,“ kommenteeris Lõuna ringkonnaprokuratuuri valveprokurör Alar Häidberg. | Tartu külje all hukkus traagilises avariis Läti kodanik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus täna õhtul kella 18.12 ajal Jõhvi-Tartu-Valga maantee 122. kilomeetril Aoveres. Esialgsetel andmetel kaotas Tartu poole liikunud Läti registreerimisnumbritega sõiduauto Ford Galaxy juht keerulistes teeoludes auto üle juhitavuse. Sõiduk kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku Tartu poolt tulnud väikekaubikuga Peugeot.
Kokkupõrke tagajärjel paiskus Fordist välja 55-aastane tagaistmel istunud mees, kes esialgsetel andmetel oli turvavööga kinnitamata. Haiglasse toimetati tervisekontrolliks ka Fordi tagaistmel viibinud 50-aastane mees ja sõidukit juhtinud samaealine mees. Kõigi sõidukis viibinud mehed on Läti kodanikud.
Samuti toimetati haiglasse tervisekontrolli Peugeot'd juhtinud 36-aastane mees ja kõrvalistmel istunud 7-aastane laps. Lisaks kahele liiklusõnnetuses osalenud autole sai kahjustusi ka Peugeot taga liikunud sõiduauto Audi.
Politsei tuvastas, et mõlema sõiduki juhid olid kained. Samuti kasutasid mõlema sõiduki juhid ja kõrvalistmel viibinud kaasreisijad nõuetekohaselt turvavarustust. Õnnetuse hetkel sadas väljas tihedat lund ning oli libe, liiklus oli sündmuskohal häiritud ning taastati kell 19.50.
Lõuna prefektuuri operatiivjuhi Aleksandr Naidise sõnul on ülikeerulistes ilmastikuoludes oluline nii sõiduki juhil kui ka kaasreisijatel teha kõik endast olenev, et tagada tervena sihtpunkti jõudmine.
„Sel aastal on liiklusõnnetustes hukkunutest rohkem kui pooltel olnud turvavöö kinnitamata ja suure tõenäosusega ei oleks ka tänane liiklusõnnetus olnud nii traagiliste tagajärgedega, kui turvavöö olnuks kinnitatud. See ei ole ülioluline mitte ainult esiistmel, vaid ka tagaistmel reisijate puhul. Samuti peab ka sõiduki juht kohaldama sõidukiiruse vastavalt teeoludele, arvestama libeduse ning lumesajust tingitud piiratud vaateväljaga,“ sõnas Naidis.
„Praegu ei ole teada, mis kiirusega mõlemad sõidukid liikusid, kuid see selgitatakse välja alustatud menetluse käigus,“ kommenteeris Lõuna ringkonnaprokuratuuri valveprokurör Alar Häidberg.
### Response:
Tartu külje all hukkus traagilises avariis Läti kodanik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapi võitis nulliga lasknud ukrainlanna Olena Pidrušina, kes edestas samuti ühegi möödalasuta raja läbinud poolatari Krystyna Guzikut 7,5 sekundiga.
Talihärm eksis kahel lasul ning kaotas võitjale 2.13,1. Kadri Lehtla tegi neli möödalasku ning sai kaotusega 4.04,1 85 lõpetaja hulgas 82. koha.
Laupäeval sõidetakse meeste 15 km ja naiste 12,5 km ühisstardist sõidud. | Johanna Talihärm sai Canmore'i sprindis 45. koha, Lehtla sõit ebaõnnestus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapi võitis nulliga lasknud ukrainlanna Olena Pidrušina, kes edestas samuti ühegi möödalasuta raja läbinud poolatari Krystyna Guzikut 7,5 sekundiga.
Talihärm eksis kahel lasul ning kaotas võitjale 2.13,1. Kadri Lehtla tegi neli möödalasku ning sai kaotusega 4.04,1 85 lõpetaja hulgas 82. koha.
Laupäeval sõidetakse meeste 15 km ja naiste 12,5 km ühisstardist sõidud.
### Response:
Johanna Talihärm sai Canmore'i sprindis 45. koha, Lehtla sõit ebaõnnestus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rocki poolel viskas koguni kuus meest vähemalt 12 punkti - Tanel Sokk ja Gert Dorbek kogusid mõlemad 16, Janar Talts 15, Brian Harper 14 ja Karolis Petrukonis ning Evaldas Žabas kumbki 12 silma.
Tarvas sai tsenter Brandon Goode oma kontole 18 punkti, Reinis Strupovics lisas 16 silma ning David Haughton võttis nelja punkti kõrvale 14 lauapalli.
Tartu Rock (19-4) hoiab liigatabelis Kalev/Cramo (24-0) järel teist kohta, Tarvas (7-11) on viiendal positsioonil. | Tartu Rockile lahingu andnud Rakvere Tarvas väsis teisel poolajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rocki poolel viskas koguni kuus meest vähemalt 12 punkti - Tanel Sokk ja Gert Dorbek kogusid mõlemad 16, Janar Talts 15, Brian Harper 14 ja Karolis Petrukonis ning Evaldas Žabas kumbki 12 silma.
Tarvas sai tsenter Brandon Goode oma kontole 18 punkti, Reinis Strupovics lisas 16 silma ning David Haughton võttis nelja punkti kõrvale 14 lauapalli.
Tartu Rock (19-4) hoiab liigatabelis Kalev/Cramo (24-0) järel teist kohta, Tarvas (7-11) on viiendal positsioonil.
### Response:
Tartu Rockile lahingu andnud Rakvere Tarvas väsis teisel poolajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wackeri ülejäänud väravate autoriteks olid Thomas Pichlmann, Michael Lercher ja Misel Kalinovic, kirjutab Postimees.
Austria esiliiga ehk Erste Liga hooaeg jätkub 26. veebruaril, mullu kõrgliigast välja kukkunud Wacker on 19. vooru järel liidrikohal. Lähim jälitaja St. Pölten on aga samuti kogunud 38 punkti, kaks punkti vähem on LASK Linzil.
Wacker peab talvepausi järgse esimese kohtumise võõrsil tabeli punase laterna Floridsdorferiga, kes on seni saanud 19 mängust vaid ühe võidu ja kaks viiki. | Henrik Ojamaa lõi Austrias madalama liiga klubi vastu värava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wackeri ülejäänud väravate autoriteks olid Thomas Pichlmann, Michael Lercher ja Misel Kalinovic, kirjutab Postimees.
Austria esiliiga ehk Erste Liga hooaeg jätkub 26. veebruaril, mullu kõrgliigast välja kukkunud Wacker on 19. vooru järel liidrikohal. Lähim jälitaja St. Pölten on aga samuti kogunud 38 punkti, kaks punkti vähem on LASK Linzil.
Wacker peab talvepausi järgse esimese kohtumise võõrsil tabeli punase laterna Floridsdorferiga, kes on seni saanud 19 mängust vaid ühe võidu ja kaks viiki.
### Response:
Henrik Ojamaa lõi Austrias madalama liiga klubi vastu värava |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.