instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlase hüppe pikkuseks mõõdeti 104 meetrit ning punkte andis see kokku 75,9, millega jäi eestlane 42. kohale.
Edasi põhivõistlusele pääses kvalifikatsiooni 40 parimat, kellest pikimat hüpet näitas poolakas Stefan Hula, kes lendas 126,5 meetrit. | Martti Nõmme jäi Oslo suurel mäel napilt põhivõistluselt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlase hüppe pikkuseks mõõdeti 104 meetrit ning punkte andis see kokku 75,9, millega jäi eestlane 42. kohale.
Edasi põhivõistlusele pääses kvalifikatsiooni 40 parimat, kellest pikimat hüpet näitas poolakas Stefan Hula, kes lendas 126,5 meetrit.
### Response:
Martti Nõmme jäi Oslo suurel mäel napilt põhivõistluselt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma pean seda avaldust naeruväärseks, sest pigem on see Venemaa, mis on praegu hõivatud Süüria invasiooniga," vahendas Erdoğani sõnu riiklik uudisteagentuur Anatolia.
Türgi president lisas ka, et Venemaa peab vastutama hukkunud tsiviilisikute eest, kes on hukkunud Süüria valitsusvägede ha Vene õhuväe rünnakutes, vahendas Reuters. "Al-Assadi ja Venemaa koostöös toimunud rünnakute ohvrite arv on kasvanud juba 400 000 inimeseni," märkis Erdogan.
Venemaa süüdistas neljapäeval Türgit Süüria invasiooni ettevalmistamises, väites end olevat märganud piiril vägesid ja sõjatehnikat. "Meil on tõsist alust kahtlustada Türgit intensiivsetes ettevalmistustes relvastatud invasiooniks suveräänse riigi Süüria Araabia Vabariigi territooriumile," märkis Vene kaitseministeerium.
Suhted Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi toetava Moskva ja kindlalt opositsiooni toetava Ankara vahel on murenenud pärast seda, kui Türgi hävitaja novembris Süüria piiril Vene pommitaja alla tulistas.
Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu oli eelnevalt Londonis peetaval rahvusvahelisel Süüria abikonverentsil süüdistanud Moskvat kaudselt sõjaroimades.
Ankara keeldus ka avatud taeva leppe raames toimuma pidanud Vene luurelennuki vaatluslennust Türgi territooriumi kohal Süüria piiri lähedal seoses väidetavate erimeelsustega lennuplaani üle.
Venemaa sõnul Türgi oma otsust ei selgitanud. | Erdogan nimetas Venemaa süüdistusi naeruväärseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma pean seda avaldust naeruväärseks, sest pigem on see Venemaa, mis on praegu hõivatud Süüria invasiooniga," vahendas Erdoğani sõnu riiklik uudisteagentuur Anatolia.
Türgi president lisas ka, et Venemaa peab vastutama hukkunud tsiviilisikute eest, kes on hukkunud Süüria valitsusvägede ha Vene õhuväe rünnakutes, vahendas Reuters. "Al-Assadi ja Venemaa koostöös toimunud rünnakute ohvrite arv on kasvanud juba 400 000 inimeseni," märkis Erdogan.
Venemaa süüdistas neljapäeval Türgit Süüria invasiooni ettevalmistamises, väites end olevat märganud piiril vägesid ja sõjatehnikat. "Meil on tõsist alust kahtlustada Türgit intensiivsetes ettevalmistustes relvastatud invasiooniks suveräänse riigi Süüria Araabia Vabariigi territooriumile," märkis Vene kaitseministeerium.
Suhted Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi toetava Moskva ja kindlalt opositsiooni toetava Ankara vahel on murenenud pärast seda, kui Türgi hävitaja novembris Süüria piiril Vene pommitaja alla tulistas.
Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu oli eelnevalt Londonis peetaval rahvusvahelisel Süüria abikonverentsil süüdistanud Moskvat kaudselt sõjaroimades.
Ankara keeldus ka avatud taeva leppe raames toimuma pidanud Vene luurelennuki vaatluslennust Türgi territooriumi kohal Süüria piiri lähedal seoses väidetavate erimeelsustega lennuplaani üle.
Venemaa sõnul Türgi oma otsust ei selgitanud.
### Response:
Erdogan nimetas Venemaa süüdistusi naeruväärseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vorgonovi dopinguproovist, mille ta andis 14. jaanuaril, leiti keelatud hormooni meldonium, mis lisati keelatud ainete nimekirja alles tänavuse aasta 1. jaanuarist, kirjutab UCI oma ametlikul kodulehel.
Hetkel on tegemist A-proovi tulemusega ning venelasel on õigus nõuda ka B-proovi avamist. UCI pole rohkem asja kohta kommentaare veel andnud.
See on Katjuša meeskonna jaoks viimase 12 kuu jooksul teiseks dopingujuhtumiks, kui eelmise aasta 10. juulil leiti Luca Paolini organismist kokaiini kasutamise jälgi.
Reeglite järgi peab UCI nüüd kokku kutsuma distsiplinaarkomisjoni, mis otsustab Katjušale määratava karistuse. Halvimal juhul võib kogu meeskond saada võistluskeelu. | Taaramäe klubikaaslane jäi dopinguga vahele, Katjušat võib ähvardada võistluskeeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vorgonovi dopinguproovist, mille ta andis 14. jaanuaril, leiti keelatud hormooni meldonium, mis lisati keelatud ainete nimekirja alles tänavuse aasta 1. jaanuarist, kirjutab UCI oma ametlikul kodulehel.
Hetkel on tegemist A-proovi tulemusega ning venelasel on õigus nõuda ka B-proovi avamist. UCI pole rohkem asja kohta kommentaare veel andnud.
See on Katjuša meeskonna jaoks viimase 12 kuu jooksul teiseks dopingujuhtumiks, kui eelmise aasta 10. juulil leiti Luca Paolini organismist kokaiini kasutamise jälgi.
Reeglite järgi peab UCI nüüd kokku kutsuma distsiplinaarkomisjoni, mis otsustab Katjušale määratava karistuse. Halvimal juhul võib kogu meeskond saada võistluskeelu.
### Response:
Taaramäe klubikaaslane jäi dopinguga vahele, Katjušat võib ähvardada võistluskeeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Homse Jamie Kavanagh ja Antonio Joao Bento vahel peetava tiitlimatši eel toimunud intsident leidis aset Dublini Regency hotellis kohaliku aja järgi umbes poole kolme ajal päeval, vahendas BBC.
Vigastatud mehed olid 20-30ndates, kes viidi võimalike tulistamishaavadega haiglasse.
Tulistajad olid politsei eriüksuslaste vormis ja relvastatud Kalašnikovi automaatidega.
BBC spordireporter kuulis hotellist väljaspoolt kostvat kaht tugevat lasku. "Ma arvasin, et tegemist on politseinikega, aga selgus, et nad olid hoopis politseinikeks maskeerunud, kui nad relvadega sisse tulid," kirjeldas reporter Kevin McAnena.
McAnena nägi oma sõnul üht meest kedagi jalga tulistamas. Ta uskus, et tegemist on sama mehega, kes nüüdseks surnud on.
Tulistajad pääsesid põgenema. | Dublinis tulistasid politsei eriüksuslaste vormis mehed poksimatši eel inimese surnuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Homse Jamie Kavanagh ja Antonio Joao Bento vahel peetava tiitlimatši eel toimunud intsident leidis aset Dublini Regency hotellis kohaliku aja järgi umbes poole kolme ajal päeval, vahendas BBC.
Vigastatud mehed olid 20-30ndates, kes viidi võimalike tulistamishaavadega haiglasse.
Tulistajad olid politsei eriüksuslaste vormis ja relvastatud Kalašnikovi automaatidega.
BBC spordireporter kuulis hotellist väljaspoolt kostvat kaht tugevat lasku. "Ma arvasin, et tegemist on politseinikega, aga selgus, et nad olid hoopis politseinikeks maskeerunud, kui nad relvadega sisse tulid," kirjeldas reporter Kevin McAnena.
McAnena nägi oma sõnul üht meest kedagi jalga tulistamas. Ta uskus, et tegemist on sama mehega, kes nüüdseks surnud on.
Tulistajad pääsesid põgenema.
### Response:
Dublinis tulistasid politsei eriüksuslaste vormis mehed poksimatši eel inimese surnuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ÜRO paneel esitas täna ametliku seisukoha Julian Assange'i vahistamiskäsu kohta. Töörühma hinnangul on Assangelt ebaseaduslikult vabadus võetud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ühendkuningriigi välisministri Philip Hammondi sõnul ei saa töörühm asjast aru, sest selle liikmete hulgas pole ühtki elukutselist juristi. Hammond rõhutab, et keegi pole Assange'i Ecuadori saatkonda ajanud, vaid ta varjab end seal täiesti vabatahtlikult.
"Assange peidab enda õigusemõistmise eest ja ta varjab end kohtu eest Ecuadori saatkonnas," toonitas Hammond, kes lisas, et Assange võib põranda alt välja tulla, millal iganes ta soovib.
Rootsi välisministeeriumi teatel pole ÜRO töörühmal vähimatki õigust segada ennast Rootsi kohtu korraldatud juurdlusse. Välisministeerium rõhutab, et Rootsi võimudel puudub vähimgi mõju sellele, kas Assange varjab end Ecuadori saatkonnas või otsustab sealt minema jalutada.
Assange'i Rootsi advokaat Per Samuelson tõdes, et on väga kurb, hämmastunud aga ka vihane Rootsi valitsuse peale. "See ei saa jätkuda. Rootsi peab alluma ÜRO-le, kui see esitab Rootsile tingimusi ja nõudmisi, sest Rootsi ise nõuab teistelt riikidelt küll ÜRO otsuste järgimist," ütles Assange'i kaitsja.
Austraalia kodanikust Assange jääb kindlaks selle juurde, et tema vastu esitatud süüdistused seksuaalkuritegudes on fabritseeritud. Enda sõnul oli ta 2010. aastal Rootsis küll vahekorras kahe naisega, ent mõlemad seksisid temaga täiesti vabatahtlikult.
Assange'i sõnul on farssi Rootsi kohtus vaja ainult selleks, et toimetada ta kiiresti USA kohtu ette, mis ta saladokumentide lekitamise eest kiiresti pikaks ajaks vangi mõistab.
Ehkki nii Ühendkuningriik kui ka Rootsi on ÜRO otsuse vastu meelt avaldanud ning lubanud ka ametliku protesti esitada, siis vaatab Assange tulevikku optimistlikult. "Me saavutasime täna tõesti tähelepanuväärse võidu, mis toob naeratuse minu ja ma loodan, et ka paljude teiste näole," avaldas Wikileaks'i asutaja lootus.
Seni on ebaseaduslikke vahistamisi uuriva ÜRO töörühma otsused siiski viinud kinnipeetute vabastamiseni. Assange'i puhul langetati täna avaldatud otsus tegelikult juba detsembris ning sellest teavitati ka Rootsi ja Ühendkuningriigi valitsust. | Rootsi ja Suurbritannia peavad ÜRO otsust Assange'i kinni pidamise kohta ebaõiglaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ÜRO paneel esitas täna ametliku seisukoha Julian Assange'i vahistamiskäsu kohta. Töörühma hinnangul on Assangelt ebaseaduslikult vabadus võetud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ühendkuningriigi välisministri Philip Hammondi sõnul ei saa töörühm asjast aru, sest selle liikmete hulgas pole ühtki elukutselist juristi. Hammond rõhutab, et keegi pole Assange'i Ecuadori saatkonda ajanud, vaid ta varjab end seal täiesti vabatahtlikult.
"Assange peidab enda õigusemõistmise eest ja ta varjab end kohtu eest Ecuadori saatkonnas," toonitas Hammond, kes lisas, et Assange võib põranda alt välja tulla, millal iganes ta soovib.
Rootsi välisministeeriumi teatel pole ÜRO töörühmal vähimatki õigust segada ennast Rootsi kohtu korraldatud juurdlusse. Välisministeerium rõhutab, et Rootsi võimudel puudub vähimgi mõju sellele, kas Assange varjab end Ecuadori saatkonnas või otsustab sealt minema jalutada.
Assange'i Rootsi advokaat Per Samuelson tõdes, et on väga kurb, hämmastunud aga ka vihane Rootsi valitsuse peale. "See ei saa jätkuda. Rootsi peab alluma ÜRO-le, kui see esitab Rootsile tingimusi ja nõudmisi, sest Rootsi ise nõuab teistelt riikidelt küll ÜRO otsuste järgimist," ütles Assange'i kaitsja.
Austraalia kodanikust Assange jääb kindlaks selle juurde, et tema vastu esitatud süüdistused seksuaalkuritegudes on fabritseeritud. Enda sõnul oli ta 2010. aastal Rootsis küll vahekorras kahe naisega, ent mõlemad seksisid temaga täiesti vabatahtlikult.
Assange'i sõnul on farssi Rootsi kohtus vaja ainult selleks, et toimetada ta kiiresti USA kohtu ette, mis ta saladokumentide lekitamise eest kiiresti pikaks ajaks vangi mõistab.
Ehkki nii Ühendkuningriik kui ka Rootsi on ÜRO otsuse vastu meelt avaldanud ning lubanud ka ametliku protesti esitada, siis vaatab Assange tulevikku optimistlikult. "Me saavutasime täna tõesti tähelepanuväärse võidu, mis toob naeratuse minu ja ma loodan, et ka paljude teiste näole," avaldas Wikileaks'i asutaja lootus.
Seni on ebaseaduslikke vahistamisi uuriva ÜRO töörühma otsused siiski viinud kinnipeetute vabastamiseni. Assange'i puhul langetati täna avaldatud otsus tegelikult juba detsembris ning sellest teavitati ka Rootsi ja Ühendkuningriigi valitsust.
### Response:
Rootsi ja Suurbritannia peavad ÜRO otsust Assange'i kinni pidamise kohta ebaõiglaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portaali andmetel on Hispaania klubi võlgu ameeriklasest suurele äärele Lamont Hamiltonile ning Puerto Ricos baseeruvale agentuurile, kes esindas ameeriklasest tagamängijat Walter Hodge'i. Hodge puhul on summa suuruseks 121 620 dollarit pluss 13 942 dollarit kohtukulusid.
Euroliigas endiselt konkurentsis püsiva Laboral Kutxa jaoks algas üleminekutekeeld 4. veebruaril ning piirangud eemaldatakse kohe, kui klubi võlgnevused likvideerib. | Kanguri eelmine koduklubi sai FIBA-lt palgavõlgnevuste tõttu üleminekutekeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portaali andmetel on Hispaania klubi võlgu ameeriklasest suurele äärele Lamont Hamiltonile ning Puerto Ricos baseeruvale agentuurile, kes esindas ameeriklasest tagamängijat Walter Hodge'i. Hodge puhul on summa suuruseks 121 620 dollarit pluss 13 942 dollarit kohtukulusid.
Euroliigas endiselt konkurentsis püsiva Laboral Kutxa jaoks algas üleminekutekeeld 4. veebruaril ning piirangud eemaldatakse kohe, kui klubi võlgnevused likvideerib.
### Response:
Kanguri eelmine koduklubi sai FIBA-lt palgavõlgnevuste tõttu üleminekutekeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Allkirjastamisel osalesid lisaks teatrijuht Kristiina Alliksaarele A.H. Tammsaare Muuseumi juhataja Reelika Räim ja Albu vallavanem Kalju Kertsmik, kelle käe all on Vargamäel juba kaks kümnendit suvelavastusi tehtud. Kokku antakse juulis ja augustis 15 etendust. Lavastuse teksti kirjutab Urmas Lennuk ja lavastab Vallo Kirs.
"Kõrboja perenaine" on lugu inimestest, kes uskusid, elasid ja armastasid. Aga nii nagu elus ikka – jääb armastust ikka väheks. Ikka jääb ta hiljaks. Ikka on teda liiga vähe. Ikka kipub ta katki minema. Ja ikka peab tema pärast sabas seisma.
Lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele mõeldes on Tammsaare romaani „Kõrboja peremees“ põhjal näidendi kirjutanud Eesti teatrisõpradele hästi tuntud Tammsaare tõlgendaja-lavastaja Urmas Lennuk. Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits, kostüümid loob Pille Küngas ning muusikaline kujunduse teevad Peeter Konovalov ja Kulno Malva.
Katku Villu osas Ott Aardam, Kõrboja Anna osas Kadri Lepp, Eevit mängib Adeele Sepp ning Kõrboja Madlit Luule Komissarov. Teistes osades astuvad üles Andres Tabun, Tanel Ingi, Janek Vadi, Rait Õunapuu jpt. Laval on kokku üle 30 näitleja. | Ugala teater toob sel suvel välja suure vabaõhtulavastuse Vargamäel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Allkirjastamisel osalesid lisaks teatrijuht Kristiina Alliksaarele A.H. Tammsaare Muuseumi juhataja Reelika Räim ja Albu vallavanem Kalju Kertsmik, kelle käe all on Vargamäel juba kaks kümnendit suvelavastusi tehtud. Kokku antakse juulis ja augustis 15 etendust. Lavastuse teksti kirjutab Urmas Lennuk ja lavastab Vallo Kirs.
"Kõrboja perenaine" on lugu inimestest, kes uskusid, elasid ja armastasid. Aga nii nagu elus ikka – jääb armastust ikka väheks. Ikka jääb ta hiljaks. Ikka on teda liiga vähe. Ikka kipub ta katki minema. Ja ikka peab tema pärast sabas seisma.
Lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele mõeldes on Tammsaare romaani „Kõrboja peremees“ põhjal näidendi kirjutanud Eesti teatrisõpradele hästi tuntud Tammsaare tõlgendaja-lavastaja Urmas Lennuk. Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits, kostüümid loob Pille Küngas ning muusikaline kujunduse teevad Peeter Konovalov ja Kulno Malva.
Katku Villu osas Ott Aardam, Kõrboja Anna osas Kadri Lepp, Eevit mängib Adeele Sepp ning Kõrboja Madlit Luule Komissarov. Teistes osades astuvad üles Andres Tabun, Tanel Ingi, Janek Vadi, Rait Õunapuu jpt. Laval on kokku üle 30 näitleja.
### Response:
Ugala teater toob sel suvel välja suure vabaõhtulavastuse Vargamäel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tahan väga loota, et (võistlused) toimuvad. Hetkel muidugi sõita ei saa, aga ilmajaam lubab, et ööseks tuleb piisavalt külma ja teeme kõik selleks, et hommikuks oleks jää sõidukõlbulik. Paarist külmakraadist on vähe, 4-5 kraadi külma on vaja," sõnas Väino Treiman Vikerraadiole.
"Tundub, et vanajumal on meie poolt. Ta lubab pika sula järel ainult ühe päeva külma ja sellest tingituna tuli vastu võtta otsus, et võistlus toimub ühel päeval. Homme läheb sulaks ja pühapäeval läheb juba sulaks ja see jää ei pea lihtsalt vastu."
Eesti meistrivõistlused algavad Adaveres 500 m distantsiga kell 10.15 ja kell 11.00 algab 1500 m, mis on ka Eesti meistrivõistluste ala. 5000 m distantsi ei sõideta, aga sõidetakse ka 1000 m ehk kokku peetakse minimitmevõistlus.
Treimani sõnul pingutab ta raja tegemisega selle nimel, et võistlusteks sai otsitud aeg, mis sobiks meie tippudele Saskia Alusalule ja Marten Liivile. | Väino Treiman: kui öösel tuleb 4-5 külmakraadi, siis näeb Adaveres sõitmas Liivi ja Alusalu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tahan väga loota, et (võistlused) toimuvad. Hetkel muidugi sõita ei saa, aga ilmajaam lubab, et ööseks tuleb piisavalt külma ja teeme kõik selleks, et hommikuks oleks jää sõidukõlbulik. Paarist külmakraadist on vähe, 4-5 kraadi külma on vaja," sõnas Väino Treiman Vikerraadiole.
"Tundub, et vanajumal on meie poolt. Ta lubab pika sula järel ainult ühe päeva külma ja sellest tingituna tuli vastu võtta otsus, et võistlus toimub ühel päeval. Homme läheb sulaks ja pühapäeval läheb juba sulaks ja see jää ei pea lihtsalt vastu."
Eesti meistrivõistlused algavad Adaveres 500 m distantsiga kell 10.15 ja kell 11.00 algab 1500 m, mis on ka Eesti meistrivõistluste ala. 5000 m distantsi ei sõideta, aga sõidetakse ka 1000 m ehk kokku peetakse minimitmevõistlus.
Treimani sõnul pingutab ta raja tegemisega selle nimel, et võistlusteks sai otsitud aeg, mis sobiks meie tippudele Saskia Alusalule ja Marten Liivile.
### Response:
Väino Treiman: kui öösel tuleb 4-5 külmakraadi, siis näeb Adaveres sõitmas Liivi ja Alusalu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelneva nelja kohtumise jooksul oli Kalju eest skoorinud ainult Damiano Quintieri, aga täna näitas Robert Kirss kiiresti, et itaallane pole Nõmme klubis ainuke, kes väravaid lüüa oskab. Kirss torkas esimesel veerandtunnil Sillamäe võrku kaks palli, kirjutab soccernet.ee.
60. minutil vähendas Aleksandr Volkov vahe minimaalseks, kuid tosin minutit hiljem taastas Kalju kaheväravalise edu Jorge Rodriguese pealöök.
Kalju proovis täna keskkaitses lisaks Omarile ka uut välismaalast Maxi.
Nõmme Kalju FC - JK Sillamäe Kalev 3:1 (2:0)
10., 13. Robert Kirss, 72. Jorge Rodrigues - 60. Aleksandr Volkov
Hoiatus: 39. Maksim Paponov
Koosseisud:
Kalju: Vitali Teleš (46. Siim-Sten Palm), Karl Mööl (66. Martin Mägi), Andrei Sidorenkov (61. Trevor Elhi), Omar (46. Max), Jorge Rodrigues (81. Märten Kuusk), Erik Listmann (66. Andre Järva), Sander Puri, Artjom Dmitrijev (61. Eino Puri), Reginald (75. Peeter Klein), Damiano Quintieri (61. Vlasii Sinjavski), Robert Kirss (66. Sören Kaldma).
Varus: Siim-Sten Palm, Martin Mägi, Trevor Elhi, Henrik Pürg, Max, Eino Puri, Sören Kaldma, Andre Järva, Vlasii Sinjavski, Peeter Klein, Märten Kuusk, Hendrik Kummer.
Sillamäe: Mihhail Starodubtsev (46. Eduard Ussikov; 74. Artjom Levizi), Aleksandr Semahhin (66. Roman Grigorevski), Aleksandr Ivanjušin, Igor Dudarev, Fernando (20. Dmitri Gussev), Slaboševitš (75. Emanuel Gurtckaia), Aleksei Tšerkassov, Maksim Paponov (46. Pavel Pulutšu), Daniil Ratnikov, Rafael (69. Anton Panov), Aleksandr Volkov.
Varus: Eduard Ussikov, Pavel Pulutšu, Roman Grigorevski, Anton Panov, Artjom Levizi, Emanuel Gurtckaia, Dmitri Gussev. | Nõmme Kalju sai Robert Kirsi väravates jagu Sillamäe Kalevist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelneva nelja kohtumise jooksul oli Kalju eest skoorinud ainult Damiano Quintieri, aga täna näitas Robert Kirss kiiresti, et itaallane pole Nõmme klubis ainuke, kes väravaid lüüa oskab. Kirss torkas esimesel veerandtunnil Sillamäe võrku kaks palli, kirjutab soccernet.ee.
60. minutil vähendas Aleksandr Volkov vahe minimaalseks, kuid tosin minutit hiljem taastas Kalju kaheväravalise edu Jorge Rodriguese pealöök.
Kalju proovis täna keskkaitses lisaks Omarile ka uut välismaalast Maxi.
Nõmme Kalju FC - JK Sillamäe Kalev 3:1 (2:0)
10., 13. Robert Kirss, 72. Jorge Rodrigues - 60. Aleksandr Volkov
Hoiatus: 39. Maksim Paponov
Koosseisud:
Kalju: Vitali Teleš (46. Siim-Sten Palm), Karl Mööl (66. Martin Mägi), Andrei Sidorenkov (61. Trevor Elhi), Omar (46. Max), Jorge Rodrigues (81. Märten Kuusk), Erik Listmann (66. Andre Järva), Sander Puri, Artjom Dmitrijev (61. Eino Puri), Reginald (75. Peeter Klein), Damiano Quintieri (61. Vlasii Sinjavski), Robert Kirss (66. Sören Kaldma).
Varus: Siim-Sten Palm, Martin Mägi, Trevor Elhi, Henrik Pürg, Max, Eino Puri, Sören Kaldma, Andre Järva, Vlasii Sinjavski, Peeter Klein, Märten Kuusk, Hendrik Kummer.
Sillamäe: Mihhail Starodubtsev (46. Eduard Ussikov; 74. Artjom Levizi), Aleksandr Semahhin (66. Roman Grigorevski), Aleksandr Ivanjušin, Igor Dudarev, Fernando (20. Dmitri Gussev), Slaboševitš (75. Emanuel Gurtckaia), Aleksei Tšerkassov, Maksim Paponov (46. Pavel Pulutšu), Daniil Ratnikov, Rafael (69. Anton Panov), Aleksandr Volkov.
Varus: Eduard Ussikov, Pavel Pulutšu, Roman Grigorevski, Anton Panov, Artjom Levizi, Emanuel Gurtckaia, Dmitri Gussev.
### Response:
Nõmme Kalju sai Robert Kirsi väravates jagu Sillamäe Kalevist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui üksikuid staare oli Hiinas pallinud varemgi, siis selle aasta jaanuaris lõid hiinlased ukse pauguga lahti ja panid jalgpallimaailma endast rääkima - Ramires, Gervinho, Fredy Guarin, Jackson Martinez ja Alex Teixeira on mehed, kelle peale kulutati varandus, kirjutab soccernet.ee.
Hiinas, Shanghai SIPG-s töötab ka Sven-Göran Eriksson, kelle sõnul on see vaid algus. "Ei saa ignoreerida fakti, et raha on siin peamine faktor," rääkis Eriksson.
"Aasia Meistrite Liigat domineerisid meeskonnad Jaapanist, Lõuna-Koreast ja Austraaliast, kuid nüüd on Guangzhou Evergrande (mida juhendab Brasiilia maailmameistriks viinud Luiz Felipe Scolari - toim.) võitnud viimasest kolmest tiitlist kaks."
"Hiina kõrgliiga on tärkav liiga, mistõttu nad saavad siia suuri nimesid meelitada. Neid tuleb veel. Suurim probleem on keel, aga suurtes linnades, näiteks Shanghais räägitakse väga palju ka inglise keelt." | Hiina eluga kursis olev Sven-Göran Eriksson: suuri üleminekuid tuleb veel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui üksikuid staare oli Hiinas pallinud varemgi, siis selle aasta jaanuaris lõid hiinlased ukse pauguga lahti ja panid jalgpallimaailma endast rääkima - Ramires, Gervinho, Fredy Guarin, Jackson Martinez ja Alex Teixeira on mehed, kelle peale kulutati varandus, kirjutab soccernet.ee.
Hiinas, Shanghai SIPG-s töötab ka Sven-Göran Eriksson, kelle sõnul on see vaid algus. "Ei saa ignoreerida fakti, et raha on siin peamine faktor," rääkis Eriksson.
"Aasia Meistrite Liigat domineerisid meeskonnad Jaapanist, Lõuna-Koreast ja Austraaliast, kuid nüüd on Guangzhou Evergrande (mida juhendab Brasiilia maailmameistriks viinud Luiz Felipe Scolari - toim.) võitnud viimasest kolmest tiitlist kaks."
"Hiina kõrgliiga on tärkav liiga, mistõttu nad saavad siia suuri nimesid meelitada. Neid tuleb veel. Suurim probleem on keel, aga suurtes linnades, näiteks Shanghais räägitakse väga palju ka inglise keelt."
### Response:
Hiina eluga kursis olev Sven-Göran Eriksson: suuri üleminekuid tuleb veel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jäägu see alkoholipoliitika sisuline debatt mõneks teiseks korraks. Kui ma oskaks joonistada, siis teeksin viimase nädala kohta hoopis ühtse riigivalitsemise teemalise karikatuuri, mille pealkirjaks võiks saada kas “Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad” või “Kus viga näed laita, seal tule ja aita”.
Eilsel valitsuse pressikonverentsil astus justiitsminister jõuliselt välja hea õigusloome tava kaitseks. Justiitsministeerium kirjutas kooskõlastuskirjas alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõule, et püstitatud eesmärgid on prioriteetsuse alusel järjestamata, eesmärgid otseselt meetmetega seostamata, valitud meetmete põhiseadusele vastavuse analüüs on poolik, kehtivate piirangute asjakohasus ning rakenduspraktika analüüs puudulik jne. Tõsised ja sisulised etteheited. Ainult et... tahaks näha, et kõiki seaduseelnõusid samasuguse mõõdupuuga hinnataks. Huvitav, kui otsida, siis mitu eelnõu leiaksime, millele ei saaks selliseid etteheiteid teha?
Kõnealuse eelnõu seletuskirjast aga saab lugeda, et selle koostamise ja arutamisega on tegelnud töörühm, kuhu kuulus ka justiitsministeeriumi esindaja. Valitsuse tegevusprogrammiski on justiitsminister teiste hulgas ülesande kaasvastutajaks pandud. Õigusaktide põhiseaduspärasuse hindamisel ja mõjude analüüsimisel ongi valitsuse tööjaotuse järgi kindel roll nii justiitsministeeriumil kui ka isegi riigikantseleil. Aga juhendite ja aruannete koostamise, koolituste korraldamise ja rahajagamise kõrval oleks ehk rohkem abi, kui löödakski õigusloomes rohkem sisuliselt kaasa. Kui kõik ainult kõrvalt vaatavad, kooskõlastavad, koordineerivad või sisseostmiseks raha jagavad, siis kes tegelikult tööd teeb? Ja kuhu tegelikult teadmised ja oskused kogunevad? Eriti kurb on näha, et ka alkoholiseaduse eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs on hoopis advokaadibüroolt sisse ostetud.
Eelnev jutt pole mõeldud mitte etteheitena, vaid viitena kasutamata potentsiaalile, võimalusele tegelikku koostööd ja töökorraldust parandada. Kas ei võiks mõistlik tööjaotus ollagi selline, et sotsiaalministeerium veab eest ja vastutab sotsiaalsete ja tervisemõjude analüüsi eest, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hindab mõju ettevõtlusele, justiitsministeerium ja riigikantselei aitavad õigusanalüüsi ja põhiseaduspärasuse kontrolliga jne? Ütlete, et ei jõua. Oma ministeeriumi tööd niigi palju. Tehke siis vähem, aga korralikult. Oleks kergendus kõigile. Ja ka justiitsministri põhjendatud mure seaduste ületootmise osas saaks leevendust.
Hambutu spordipoliitika
Teine lõputu küünlapäevana näiv ehk nädalast nädalasse korduv teema on mure spordi riikliku rahastamise pärast ja Eesti Olümpiakomitee tegemised. Ekslikult pannakse need kaks teemat tihti ühte potti. Seetõttu vajab ehk ülerõhutamist, et formaalselt pole EOK-l riigiga erilist seost. Tegemist on mittetulundusühinguga, mille liikmete hulka ükski riigi esindaja ei kuulu ja kuhu juhtorganitesse riik kedagi ei määra. See on mitteriiklik spordiorganisatsioon, mis ühendab spordialaliite, spordiühendusi, maakondade ja linnade spordiliite ning füüsilisi isikuid. Täitevkomitees ehk juhatuses on küll mõned poliitikud, tänased ministridki, kuid nad esindavad seal alaliite, mitte riiki. See tähendab, et riigil ei ole võimalik suunata ega vastutada selle eest, mis olümpiakomitees toimub. Jah, tulud pärinevad peamiselt riigieelarvest, aga suures osas on tegemist rahaga, millele riik pole täpset sihtotstarvet või jaotamise alust juurde kirjutanud.
Kui nn katuserahast toetuse maksmist käsitletakse justkui miinusena, siis võib asjale vaadata ka teisest küljest. Katuseraha on selline raha, mille kohta raha saaja ei esita ühtegi taotlust, ei anna konkreetset lubadust ega pea hiljem selle kasutamisest detailselt aru andma. Üsna unikaalne nähtus riigi rahakotis.
Seega ei võrdu olümpiakomitee rahastamine spordi riikliku rahastamisega, kuigi riigi rahaga opereeritakse. Et asjad olümpiakomitee kaudu käivad, pole kivisse raiutud. Selles virvarris on tegelikult ammu selgust oodatud. Just aasta tagasi küünlakuus kiideti lausa riigikogu tasandil heaks kaua koostamisel olnud dokument pealkirjaga "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030", mis muu hulgas tõdes, et “tuleb arendada spordi rahastamise mudeleid ning täiustada tippsporti toetavat õigusruumi.”
Kui alkoholipoliitika roheline raamat on saanud “kurikuulsaks”, sest ongi kujunenud ministri tegevuse aluseks, siis kardetavasti spordipoliitika põhialustega nii kuulsusrikkalt ei lähe.
Mida hakatagi peale paberiga, mis räägib kõlavalt täiustamisest, tõhustamisest, arendamisest ja uuendamisest, ent ühtegi suunist muudatusteks ei anna?
Erinevalt aga hollywoodlikust lõputust küünlapäevast on Eesti rahvakalendris sel päeval õnneks positiivne tähendus: möödunud nädalal sai talve selgroog murtud. | Külli Taro: et lõputu küünlapäev lõppeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jäägu see alkoholipoliitika sisuline debatt mõneks teiseks korraks. Kui ma oskaks joonistada, siis teeksin viimase nädala kohta hoopis ühtse riigivalitsemise teemalise karikatuuri, mille pealkirjaks võiks saada kas “Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad” või “Kus viga näed laita, seal tule ja aita”.
Eilsel valitsuse pressikonverentsil astus justiitsminister jõuliselt välja hea õigusloome tava kaitseks. Justiitsministeerium kirjutas kooskõlastuskirjas alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõule, et püstitatud eesmärgid on prioriteetsuse alusel järjestamata, eesmärgid otseselt meetmetega seostamata, valitud meetmete põhiseadusele vastavuse analüüs on poolik, kehtivate piirangute asjakohasus ning rakenduspraktika analüüs puudulik jne. Tõsised ja sisulised etteheited. Ainult et... tahaks näha, et kõiki seaduseelnõusid samasuguse mõõdupuuga hinnataks. Huvitav, kui otsida, siis mitu eelnõu leiaksime, millele ei saaks selliseid etteheiteid teha?
Kõnealuse eelnõu seletuskirjast aga saab lugeda, et selle koostamise ja arutamisega on tegelnud töörühm, kuhu kuulus ka justiitsministeeriumi esindaja. Valitsuse tegevusprogrammiski on justiitsminister teiste hulgas ülesande kaasvastutajaks pandud. Õigusaktide põhiseaduspärasuse hindamisel ja mõjude analüüsimisel ongi valitsuse tööjaotuse järgi kindel roll nii justiitsministeeriumil kui ka isegi riigikantseleil. Aga juhendite ja aruannete koostamise, koolituste korraldamise ja rahajagamise kõrval oleks ehk rohkem abi, kui löödakski õigusloomes rohkem sisuliselt kaasa. Kui kõik ainult kõrvalt vaatavad, kooskõlastavad, koordineerivad või sisseostmiseks raha jagavad, siis kes tegelikult tööd teeb? Ja kuhu tegelikult teadmised ja oskused kogunevad? Eriti kurb on näha, et ka alkoholiseaduse eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs on hoopis advokaadibüroolt sisse ostetud.
Eelnev jutt pole mõeldud mitte etteheitena, vaid viitena kasutamata potentsiaalile, võimalusele tegelikku koostööd ja töökorraldust parandada. Kas ei võiks mõistlik tööjaotus ollagi selline, et sotsiaalministeerium veab eest ja vastutab sotsiaalsete ja tervisemõjude analüüsi eest, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hindab mõju ettevõtlusele, justiitsministeerium ja riigikantselei aitavad õigusanalüüsi ja põhiseaduspärasuse kontrolliga jne? Ütlete, et ei jõua. Oma ministeeriumi tööd niigi palju. Tehke siis vähem, aga korralikult. Oleks kergendus kõigile. Ja ka justiitsministri põhjendatud mure seaduste ületootmise osas saaks leevendust.
Hambutu spordipoliitika
Teine lõputu küünlapäevana näiv ehk nädalast nädalasse korduv teema on mure spordi riikliku rahastamise pärast ja Eesti Olümpiakomitee tegemised. Ekslikult pannakse need kaks teemat tihti ühte potti. Seetõttu vajab ehk ülerõhutamist, et formaalselt pole EOK-l riigiga erilist seost. Tegemist on mittetulundusühinguga, mille liikmete hulka ükski riigi esindaja ei kuulu ja kuhu juhtorganitesse riik kedagi ei määra. See on mitteriiklik spordiorganisatsioon, mis ühendab spordialaliite, spordiühendusi, maakondade ja linnade spordiliite ning füüsilisi isikuid. Täitevkomitees ehk juhatuses on küll mõned poliitikud, tänased ministridki, kuid nad esindavad seal alaliite, mitte riiki. See tähendab, et riigil ei ole võimalik suunata ega vastutada selle eest, mis olümpiakomitees toimub. Jah, tulud pärinevad peamiselt riigieelarvest, aga suures osas on tegemist rahaga, millele riik pole täpset sihtotstarvet või jaotamise alust juurde kirjutanud.
Kui nn katuserahast toetuse maksmist käsitletakse justkui miinusena, siis võib asjale vaadata ka teisest küljest. Katuseraha on selline raha, mille kohta raha saaja ei esita ühtegi taotlust, ei anna konkreetset lubadust ega pea hiljem selle kasutamisest detailselt aru andma. Üsna unikaalne nähtus riigi rahakotis.
Seega ei võrdu olümpiakomitee rahastamine spordi riikliku rahastamisega, kuigi riigi rahaga opereeritakse. Et asjad olümpiakomitee kaudu käivad, pole kivisse raiutud. Selles virvarris on tegelikult ammu selgust oodatud. Just aasta tagasi küünlakuus kiideti lausa riigikogu tasandil heaks kaua koostamisel olnud dokument pealkirjaga "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030", mis muu hulgas tõdes, et “tuleb arendada spordi rahastamise mudeleid ning täiustada tippsporti toetavat õigusruumi.”
Kui alkoholipoliitika roheline raamat on saanud “kurikuulsaks”, sest ongi kujunenud ministri tegevuse aluseks, siis kardetavasti spordipoliitika põhialustega nii kuulsusrikkalt ei lähe.
Mida hakatagi peale paberiga, mis räägib kõlavalt täiustamisest, tõhustamisest, arendamisest ja uuendamisest, ent ühtegi suunist muudatusteks ei anna?
Erinevalt aga hollywoodlikust lõputust küünlapäevast on Eesti rahvakalendris sel päeval õnneks positiivne tähendus: möödunud nädalal sai talve selgroog murtud.
### Response:
Külli Taro: et lõputu küünlapäev lõppeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fred andis eelmise aasta Copa Americal positiivse dopinguproovi ning Lõuna-Ameerika jalgpalliliit eemaldas ta väljakutelt kuni 27. juunini 2016. Kui koondist ei saanud poolkaitsja enam esindada, siis Euroopas võis ta praeguseni klubivutti edasi mängida, vahendab soccernet.ee.
Nüüd peab Fred aga kuni suveni suu puhtaks pühkima kõigist ametlikest matšidest. | FIFA muutis dopingupatuse brasiillase mängukeelu ülemaailmseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fred andis eelmise aasta Copa Americal positiivse dopinguproovi ning Lõuna-Ameerika jalgpalliliit eemaldas ta väljakutelt kuni 27. juunini 2016. Kui koondist ei saanud poolkaitsja enam esindada, siis Euroopas võis ta praeguseni klubivutti edasi mängida, vahendab soccernet.ee.
Nüüd peab Fred aga kuni suveni suu puhtaks pühkima kõigist ametlikest matšidest.
### Response:
FIFA muutis dopingupatuse brasiillase mängukeelu ülemaailmseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastane ja 208 cm pikkune Van der Mars pallis viimati Kreeka klubis Kavala, kus tegi sel hooajal kaasa 14 kohtumises ja kogus seal keskmiselt 14,1 minutit, 3,4 punkti ja 3,9 lauapalli.
Van der Mars saab esimese võimaluse oma oskusi näidata laupäeval, kui Rapla kohtub koduväljakul kell 17 TLÜ/Kalevi meeskonnaga. | Avis Rapla hollandlasest tsenter jõudis kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastane ja 208 cm pikkune Van der Mars pallis viimati Kreeka klubis Kavala, kus tegi sel hooajal kaasa 14 kohtumises ja kogus seal keskmiselt 14,1 minutit, 3,4 punkti ja 3,9 lauapalli.
Van der Mars saab esimese võimaluse oma oskusi näidata laupäeval, kui Rapla kohtub koduväljakul kell 17 TLÜ/Kalevi meeskonnaga.
### Response:
Avis Rapla hollandlasest tsenter jõudis kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Harku vallavanem Kaupo Rätsepp lõpetas Tabasalu ühisgümnaasiumi direktori Carolin Kadajaga direktori esitatud lahkumisavalduse alusel töösuhte," ütles Harku valla kommunikatsioonijuht Kady-Ann Sutt Delfile.
Lahkumisavalduse esitanud Tabasalu ühisgümnaasiumi direktor Carolin Kadaja ütles, et võttis koolijuhina vastutuse ja esitas lahkumisavalduse.
Ta selgitas, et astub tagasi nii oma alluva apsaka kui ka meedia võimenduse tõttu. Direktor täpsustas, et kirja riigigümnaasiumide lepingute allkirjastamise päeval tunniplaani ümberkorralduste kohta saatis õpetajatele õppejuht, mitte tema. | Ministri külaskäiguks lapsed klassi sulgenud Tabasalu kooli direktor esitas lahkumisavalduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Harku vallavanem Kaupo Rätsepp lõpetas Tabasalu ühisgümnaasiumi direktori Carolin Kadajaga direktori esitatud lahkumisavalduse alusel töösuhte," ütles Harku valla kommunikatsioonijuht Kady-Ann Sutt Delfile.
Lahkumisavalduse esitanud Tabasalu ühisgümnaasiumi direktor Carolin Kadaja ütles, et võttis koolijuhina vastutuse ja esitas lahkumisavalduse.
Ta selgitas, et astub tagasi nii oma alluva apsaka kui ka meedia võimenduse tõttu. Direktor täpsustas, et kirja riigigümnaasiumide lepingute allkirjastamise päeval tunniplaani ümberkorralduste kohta saatis õpetajatele õppejuht, mitte tema.
### Response:
Ministri külaskäiguks lapsed klassi sulgenud Tabasalu kooli direktor esitas lahkumisavalduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks mäehüpetele tuleb võistlejatel läbida takistustega murdmaarada ja merekultuuriaastale kohaselt on kavas ka jääpurjetamine. Maratonil võtavad mõõtu neli võistkonda – kultuuriministeerium, Eesti rahvusringhääling, Eesti draamateater ja rahvusooper Estonia. Võistluse peakohtunik on Allar Levandi ja kohtunikud Ago Markvardt ning Magnar Freimuth. Reporterikabiinist jagavad kommentaare Lembitu Kuuse ja Taavi Libe.
Kultuuriministeeriumi võistkonna kapten on minister Indrek Saar, võistkonda kuuluvad Anu-Maaja Pallok, Kai-Ines Nelson, Aneth Rosen, Meelis Kompus ja Silver Meikar. Eesti rahvusringhäälingu meeskonda juhib juhatuse esimees Margus Allikmaa ja meeskonda kuuluvad Liisu Lass, Maarja Merivoo-Parro, Rain Kooli, Jüri Muttika ning Vitali Vesterinen. Rahvusooperi võistkonna eesotsas on teatrijuht Aivar Mäe, võistlevad Kaspar Mänd, Mart Madiste, Marika Muiste, Triinu Leppik-Upkin ja Olga Zaitseva. Draamateatri võistlejaid esindab teatrijuht Rein Oja, võistkonna täpne koosseis selgub peagi.
Hüppemägi ja takistusrada on harjutada soovivatele võistlejatele ja estoonlastele avatud juba kell 15, võistlus algab kell 16. Kõik huvilised on oodatud suurvõistlusele kaasa elama. | ERR pistab kultuurivõistkondadega rinda Estonia vastlamaratonil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks mäehüpetele tuleb võistlejatel läbida takistustega murdmaarada ja merekultuuriaastale kohaselt on kavas ka jääpurjetamine. Maratonil võtavad mõõtu neli võistkonda – kultuuriministeerium, Eesti rahvusringhääling, Eesti draamateater ja rahvusooper Estonia. Võistluse peakohtunik on Allar Levandi ja kohtunikud Ago Markvardt ning Magnar Freimuth. Reporterikabiinist jagavad kommentaare Lembitu Kuuse ja Taavi Libe.
Kultuuriministeeriumi võistkonna kapten on minister Indrek Saar, võistkonda kuuluvad Anu-Maaja Pallok, Kai-Ines Nelson, Aneth Rosen, Meelis Kompus ja Silver Meikar. Eesti rahvusringhäälingu meeskonda juhib juhatuse esimees Margus Allikmaa ja meeskonda kuuluvad Liisu Lass, Maarja Merivoo-Parro, Rain Kooli, Jüri Muttika ning Vitali Vesterinen. Rahvusooperi võistkonna eesotsas on teatrijuht Aivar Mäe, võistlevad Kaspar Mänd, Mart Madiste, Marika Muiste, Triinu Leppik-Upkin ja Olga Zaitseva. Draamateatri võistlejaid esindab teatrijuht Rein Oja, võistkonna täpne koosseis selgub peagi.
Hüppemägi ja takistusrada on harjutada soovivatele võistlejatele ja estoonlastele avatud juba kell 15, võistlus algab kell 16. Kõik huvilised on oodatud suurvõistlusele kaasa elama.
### Response:
ERR pistab kultuurivõistkondadega rinda Estonia vastlamaratonil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 17-aastane kaitsja Raido Kannel kuulus eelmisel hooajal Levadia duubelmeeskonda, kus ta Esiliigas sai kirja 23 mängu.
FC Levadia esindusmeeskonda lisandus veel värsket verd! Kolme aastase lepingu sõlmis Raido Kannel #fclevadiatallinn #fclevadia #jalgpall #maarjamäe #football #hooaeg2016
A photo posted by FC LEVADIA TALLINN (@fclevadiatallinn) on Feb 5, 2016 at 3:03am PST | Tallinna Levadia tõi 17-aastase kaitsja esiliigast põhimeeskonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
17-aastane kaitsja Raido Kannel kuulus eelmisel hooajal Levadia duubelmeeskonda, kus ta Esiliigas sai kirja 23 mängu.
FC Levadia esindusmeeskonda lisandus veel värsket verd! Kolme aastase lepingu sõlmis Raido Kannel #fclevadiatallinn #fclevadia #jalgpall #maarjamäe #football #hooaeg2016
A photo posted by FC LEVADIA TALLINN (@fclevadiatallinn) on Feb 5, 2016 at 3:03am PST
### Response:
Tallinna Levadia tõi 17-aastase kaitsja esiliigast põhimeeskonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nomineeritud film kannab nime "Elements of Rehearsal in the Bleak Midwinter" ("Kõleda südatalve harjutuselemendid"), film on eestikeelne ja esindab Eestit Kameruni filmifestivalil.
Davide tuli Eestisse õppima 2014. aastal ja on oma valikuga äärmiselt rahul. Kooli kõrvalt käib ta ka tööl ja teeb filme.
"Võrreldes Itaaliaga on Eestis mõnes mõttes lihtsam filme teha. Kuna Eesti on tunduvalt väiksem ja seda ka rahvaarvu poolest, on siin lihtsam oma filmidega inimesteni jõuda. Lisaks tunnen ma siin ka teatud vabadust ja võimalust filmidega eksperimenteerida. Samas rahaline pool on siin rohkem raskendatud," rääkis Davide Menule.
24-aastasel välistudengil on pärast kooli lõpetamist plaan Eestisse edasi jääda. Eesti keelt ta veel ei räägi, kuid tahab seda õppida. Sellele vaatamata on tema hiljutine film eestikeelne.
"Selle filmi puhul tuli mu eesti keele oskamatus isegi plussiks, sest ma sain keskenduda näitlejate tegevusele. Ma vaatasin neid justkui teatriobjekte, jälgisin nende kehakeelt ja ma sain neist aru," rääkis Davide.
Filmi eripära on see, et oluline on näitlejate kehakeel ja emotsioonid, mitte verbaalne suhtlemine. Davide inspiratsioon tuli teatrist, kus tema jaoks on tähtis mitte lõpptulemus, vaid teekond, mille näitlejad enne lavastuse valmimist läbivad.
Kameruni filmifestivali võitjad teavitatakse aprillis. Lisaks sellele nomineeriti Davide film sel aastal ka Indias (13th Frames Film Festival) ja Maltal (Golden Sun Short Film Festival) toimuvatele filmifestivalidele.
Filmi saab vaadata SIIT. | Itaalia filmitudeng esindab Eestit Kameruni filmifestivalil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nomineeritud film kannab nime "Elements of Rehearsal in the Bleak Midwinter" ("Kõleda südatalve harjutuselemendid"), film on eestikeelne ja esindab Eestit Kameruni filmifestivalil.
Davide tuli Eestisse õppima 2014. aastal ja on oma valikuga äärmiselt rahul. Kooli kõrvalt käib ta ka tööl ja teeb filme.
"Võrreldes Itaaliaga on Eestis mõnes mõttes lihtsam filme teha. Kuna Eesti on tunduvalt väiksem ja seda ka rahvaarvu poolest, on siin lihtsam oma filmidega inimesteni jõuda. Lisaks tunnen ma siin ka teatud vabadust ja võimalust filmidega eksperimenteerida. Samas rahaline pool on siin rohkem raskendatud," rääkis Davide Menule.
24-aastasel välistudengil on pärast kooli lõpetamist plaan Eestisse edasi jääda. Eesti keelt ta veel ei räägi, kuid tahab seda õppida. Sellele vaatamata on tema hiljutine film eestikeelne.
"Selle filmi puhul tuli mu eesti keele oskamatus isegi plussiks, sest ma sain keskenduda näitlejate tegevusele. Ma vaatasin neid justkui teatriobjekte, jälgisin nende kehakeelt ja ma sain neist aru," rääkis Davide.
Filmi eripära on see, et oluline on näitlejate kehakeel ja emotsioonid, mitte verbaalne suhtlemine. Davide inspiratsioon tuli teatrist, kus tema jaoks on tähtis mitte lõpptulemus, vaid teekond, mille näitlejad enne lavastuse valmimist läbivad.
Kameruni filmifestivali võitjad teavitatakse aprillis. Lisaks sellele nomineeriti Davide film sel aastal ka Indias (13th Frames Film Festival) ja Maltal (Golden Sun Short Film Festival) toimuvatele filmifestivalidele.
Filmi saab vaadata SIIT.
### Response:
Itaalia filmitudeng esindab Eestit Kameruni filmifestivalil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valgusfestivali korraldaja Indrek Lehe sõnul innustas uut lahendust looma trots, et kas tõesti peame laskma sombusel ilmal enda üle võimust võtta ning tähistama Eesti jääskulptuuride juubeliaastat ilusa kultuuritraditsiooni matusega.
"Jääskulptuure on Tallinnas ja Tartus tehtud täpselt 20 aastat, alustades tulipühvli aasta skulptuurist Tallinna Raekoja platsil aastal 1996. Need on rõõmustanud ja kodudest välja meelitanud tuhandeid linlasi siis, kui on madalhooaeg ja kipub levima talvedepressioon," ütles Leht.
Uuenduslik kaitsevitriin säästab jääskulptuuri soojade tuulte ja sademete eest ning kuna Eesti oludes on väga harilik temperatuuri kõikumine, võimaldab vajadusel taiest ka lisakülmutada.
Jääskulptuurid on seotud idamaade tavadega ja algava ahviaasta alguse puhul on loometöö muusaks väike orangutanibeebi. Taiese autor on noor andekas jääskulptor Mari Hiiemäe.
Projektiga on kaasas ka Eestimaa Looduse Fond ja Loodusmuuseum, sest peale kunstitraditsiooni hoidmise juhib loomaskulptuur tähelepanu looduskaitsele. "Seekordse jääskulptuuri muusaks valitud orangutanid on üks enam ohustatud ahviliike maailmas. Sama ohustatud liik on meie oma punase raamatu viigerhüljes. On sümboolne, et vitriiniga tuleb kaitsta nii kunsti, loomi kui ka hüljeste poegimiseks eluliselt tähtsat jääd," sõnas loodusteadlane Mart Jüssi.
Vitriini disain ja arendus valmis koostöös Eesti tippdisaineri Leonardo Meigase bürooga Leonardo Disain ning metallitööde eksperdi Hansanovaga.
Skultuur avatakse 8. veebruaril ning kell 18.00 räägib ahviaasta raames ka Aleksei Turovski. | Loodusmuuseumis avatakse esimene ilmastikukindel jääskulptuur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valgusfestivali korraldaja Indrek Lehe sõnul innustas uut lahendust looma trots, et kas tõesti peame laskma sombusel ilmal enda üle võimust võtta ning tähistama Eesti jääskulptuuride juubeliaastat ilusa kultuuritraditsiooni matusega.
"Jääskulptuure on Tallinnas ja Tartus tehtud täpselt 20 aastat, alustades tulipühvli aasta skulptuurist Tallinna Raekoja platsil aastal 1996. Need on rõõmustanud ja kodudest välja meelitanud tuhandeid linlasi siis, kui on madalhooaeg ja kipub levima talvedepressioon," ütles Leht.
Uuenduslik kaitsevitriin säästab jääskulptuuri soojade tuulte ja sademete eest ning kuna Eesti oludes on väga harilik temperatuuri kõikumine, võimaldab vajadusel taiest ka lisakülmutada.
Jääskulptuurid on seotud idamaade tavadega ja algava ahviaasta alguse puhul on loometöö muusaks väike orangutanibeebi. Taiese autor on noor andekas jääskulptor Mari Hiiemäe.
Projektiga on kaasas ka Eestimaa Looduse Fond ja Loodusmuuseum, sest peale kunstitraditsiooni hoidmise juhib loomaskulptuur tähelepanu looduskaitsele. "Seekordse jääskulptuuri muusaks valitud orangutanid on üks enam ohustatud ahviliike maailmas. Sama ohustatud liik on meie oma punase raamatu viigerhüljes. On sümboolne, et vitriiniga tuleb kaitsta nii kunsti, loomi kui ka hüljeste poegimiseks eluliselt tähtsat jääd," sõnas loodusteadlane Mart Jüssi.
Vitriini disain ja arendus valmis koostöös Eesti tippdisaineri Leonardo Meigase bürooga Leonardo Disain ning metallitööde eksperdi Hansanovaga.
Skultuur avatakse 8. veebruaril ning kell 18.00 räägib ahviaasta raames ka Aleksei Turovski.
### Response:
Loodusmuuseumis avatakse esimene ilmastikukindel jääskulptuur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogu jaanuari Teixeira üle läbirääkimisi pidanud ja Ukrainaski käinud Liverpooli viimane pakkumine oli 40 miljoni euro kandis, Šahtar tahtis aga rohkem ja nii võis eeldada, et suvel asutakse uuesti laua taha, kirjutab soccernet.ee.
26-aastase väravaküti karjäär võttis aga sootuks uue pöörde, kui Šahtari uksele tuli koputama jaanuaris Chelseast ka Ramirese ostnud Jiangsu Suning - tänavu 15 mängus 22 väravat löönud brasiillase eest käidi välja uus Hiina liiga rekord 50 miljonit eurot.
Teixeira liitub Hiinas juba mainitud Ramiresi, alles eile eelmise üleminekurekordi püstitanud Jackson Martinezi, Fredy Guarini ja Gervinhoga, kes kõik tegid oma ülemineku viimase kuu jooksul.
Et hiinlaste aken sulgub alles 26. veebruaril, on väidetavalt järgmine võimalik liikuja PSG argentiinlane Ezequiel Lavezzi. | Hiina klubi käis brasiillase eest välja rekordilised 50 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogu jaanuari Teixeira üle läbirääkimisi pidanud ja Ukrainaski käinud Liverpooli viimane pakkumine oli 40 miljoni euro kandis, Šahtar tahtis aga rohkem ja nii võis eeldada, et suvel asutakse uuesti laua taha, kirjutab soccernet.ee.
26-aastase väravaküti karjäär võttis aga sootuks uue pöörde, kui Šahtari uksele tuli koputama jaanuaris Chelseast ka Ramirese ostnud Jiangsu Suning - tänavu 15 mängus 22 väravat löönud brasiillase eest käidi välja uus Hiina liiga rekord 50 miljonit eurot.
Teixeira liitub Hiinas juba mainitud Ramiresi, alles eile eelmise üleminekurekordi püstitanud Jackson Martinezi, Fredy Guarini ja Gervinhoga, kes kõik tegid oma ülemineku viimase kuu jooksul.
Et hiinlaste aken sulgub alles 26. veebruaril, on väidetavalt järgmine võimalik liikuja PSG argentiinlane Ezequiel Lavezzi.
### Response:
Hiina klubi käis brasiillase eest välja rekordilised 50 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellel äratundmisel baseerub ka eetika kuldreegel: ära tee teisele seda, mida ei taha, et sulle tehtaks.
Samas pole see hoiak täies mahus kaasa sündinud, vaid vajab kasvatuslikku tuge. Nii tavaline on olukord, kus lapsevanem noomib oma last sõnadega: „Aga mõtle, kas sul oleks hea, kui tema sulle nii teeks!“. Või juba vanema ea koolitusähvardusi: „Ma teen nüüd sulle ka nii!“.
Eelmisel pühapäeval sain kõne, kus mind kutsuti saatesse „Vabariigi kodanikud“. Nõustusin ja õhtuks küpses idee teha kasvatuslikel kaalutlustel Kenderile Kenderit. Nii, mõtlesin, üks kõige põhilisemaid Kenderi teguviise on ülim ebakonventsionaalsus ja seda kõige halvemas ja mölaklikumas mõttes. Seega – kui enamik kirjainimesi vaagis, kas avaldada Kenderile toetust või mitte – otsustasin ma hoopis rünnata, st asuda toetama prokuratuuri.
Et asi oleks veel kenderlikum, siis otsustasin vähemalt näiliselt anda tema vastasele lausa praktilist tuge ning panna kirsiks tordile ühe eriti labase, alatu, isiklik ja asjasse mitte puutuva solvangu. Ehtsa Kenderi madaluseni ma laskuda ei suutnud, seega asendasin labase ja alatu isikliku solvangu, kujundliku ja õela isikliku solvanguga.
Järgnes töine öö ja hommikul leidiski ERRi portaali toimetaja oma postkastist kirja, mille päiseks oli „Kenderile Kenderit“ ja manuses „Avalik toetus prokuratuurile seoses "Untitled-12" kohtuasjaga“. Selle toetuse sisu kirjutasin üsna asjaliku, sest kenderlik oli eelkõige asumine tugevama poolele. Loomult argpükslik Kender ründab ju alati alatult ja kaitsetus positsioonis olevaid. „Sirbi“ juhtum on hea näide.
Löök mõjus. Minu pihta vallandus ta sõprade turmtuli.
Nagu öeldud, peab inimene teist inimest instinktiivselt endasarnaseks. Nii on spontaanse rünnaku imperatiiviks tee talle seda, mida tahad, et sulle ei tehtaks! Ähvarda teda sellega, mida ise kõige rohkem kardad!
Üks väga kena ja alati kompromissialdis ja sõbralikkust esmaseks pidav inimene heitis mulle näkku etteheite, mis mõjuks talle rängimalt: „Mihkel, see on ju täiesti alatu!“ Noormees, kes on alati väga hoolitsetud ja stiilse välimusega, nähvas, et mul lausa õudsed riided. Et tal on ka bioloogiline laps, kellest ta ei huvitu ja kellele ta isaks olla ei taha, siis nähvas ülima põlguse märgiks, et „Kunnus tahab võõrastele isaks olla!“ Inimene, kellel on eraelus nii mõndagi, mida ta häbeneb, raporteeris, et mul on eraminevikus nii mõndagi häbenemisväärset. Seksuaalselt kahtlaselt initsiatiivikas inimene kuulutas, et Kunnus on seksuaalselt kahtlaselt initsiatiivikas jne.
Aga Nihilistide kõige madalama klassi, Twitteris kaasa piuksuvate pisisortside jaoks ei saaks olla suuremat õudust kui see, et nende juures avastataks mingi veidrus, mis nad teiste silmis naerualuseks teeb ja karjast välja tõukab. See oleks õudseim, sest peale selle karja pole neil ühtki väärtust, millele toetada oma positiivne identeet. Nii nad asusidki mind kõigest jõust naeruvääristaama. Kuna nende vaimne arengutase vastab umbes põhikoolile, siis ründasidki nad mind nii, nagu see võiks haavata üht põhikoolilast, tähendab korraldasid põhjaliku koolikiusamise. Varastasid netist mu pilte ja joonistasid sinna peale vaimukusi, tegid tobedaid karikatuure ja ohtralt allapoole vööd nalju.
Kultuuriteoreetilisemat sõnavara kasutades võiks öelda, et nad kõik üritasid kasutada strateegilist häbistamist distsiplineerimisvahendina, ent konstrueerisid potentsiaalse ohvri mõjupunktid põhjendamatult enese identiteedi järgi.
Aga Kender? Ka Kender ründas mind spontaanselt oma enese suurima hirmuga. Kender ütles, et mind tehakse kukeks.
Jajah, spontaanne rünnak on enesetutvustus.
Oma toetusavaldust prokuratuurile kirjutades mõtlesin spontaanselt, et lugejad on nagu mina, see tähendab sellised, kelle kutsumuseks on tekstide lähilugemine ja süvaanalüüs. Ja seega nad näevad täpselt konstrueeritud auke selle teksti üldpildis. Näiteks seda, et soovitus prokuröril teha Robin Hoodi tähendab alatut meelitust: „Te olete rahva kangelane, kui Te selle ebameeldiva kuju kinni panete! Ta on küll süütu, aga me juubeldame, kui Te ta kinni panete.“
Saatesse minnes riietusin Kaur Kenderiks, et igaüks, kel silmad, ikka näeks, et ma teen Kenderile Kenderit, siis ütlesin ka välja, et ma teen parasjagu Kenderile Kenderit, et isegi kõige tuimem inimeseloom taipaks, et teen Kenderile Kenderit.
Küllap mu suurejooneline plaan läks lörri sama tüüpi vigade otsa: ma automaatselt oletasin, et tallinlased on sama aegavõtvalt arutlevad nagu mina, tartlane. Samuti arvasin vaistlikult, et teised on nagu mina, semiootik, kes muudkui tõlgendab, kus aga saab.
Igatahes Kenderi hirm pole normaalne. Seda saab põhjendada ainult see, et prokuratuuril on tema vastu mingi ebanormaalne huvi. Võimalik, et selleks on äsja ilmunud raamat „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ (eelkõige siis järelsõna). Mis aga puudutab „Untitled-12“, siis see õnnetu kirjanduslik röötsatus ei vääri vähimatki tähelepanu.
Aga seda HAPKOMAHi soovitan lugeda küll. Päris kindlasti.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Mihkel Kunnus: teha Kenderile Kenderit ehk spontaanne rünnak on enesetutvustus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellel äratundmisel baseerub ka eetika kuldreegel: ära tee teisele seda, mida ei taha, et sulle tehtaks.
Samas pole see hoiak täies mahus kaasa sündinud, vaid vajab kasvatuslikku tuge. Nii tavaline on olukord, kus lapsevanem noomib oma last sõnadega: „Aga mõtle, kas sul oleks hea, kui tema sulle nii teeks!“. Või juba vanema ea koolitusähvardusi: „Ma teen nüüd sulle ka nii!“.
Eelmisel pühapäeval sain kõne, kus mind kutsuti saatesse „Vabariigi kodanikud“. Nõustusin ja õhtuks küpses idee teha kasvatuslikel kaalutlustel Kenderile Kenderit. Nii, mõtlesin, üks kõige põhilisemaid Kenderi teguviise on ülim ebakonventsionaalsus ja seda kõige halvemas ja mölaklikumas mõttes. Seega – kui enamik kirjainimesi vaagis, kas avaldada Kenderile toetust või mitte – otsustasin ma hoopis rünnata, st asuda toetama prokuratuuri.
Et asi oleks veel kenderlikum, siis otsustasin vähemalt näiliselt anda tema vastasele lausa praktilist tuge ning panna kirsiks tordile ühe eriti labase, alatu, isiklik ja asjasse mitte puutuva solvangu. Ehtsa Kenderi madaluseni ma laskuda ei suutnud, seega asendasin labase ja alatu isikliku solvangu, kujundliku ja õela isikliku solvanguga.
Järgnes töine öö ja hommikul leidiski ERRi portaali toimetaja oma postkastist kirja, mille päiseks oli „Kenderile Kenderit“ ja manuses „Avalik toetus prokuratuurile seoses "Untitled-12" kohtuasjaga“. Selle toetuse sisu kirjutasin üsna asjaliku, sest kenderlik oli eelkõige asumine tugevama poolele. Loomult argpükslik Kender ründab ju alati alatult ja kaitsetus positsioonis olevaid. „Sirbi“ juhtum on hea näide.
Löök mõjus. Minu pihta vallandus ta sõprade turmtuli.
Nagu öeldud, peab inimene teist inimest instinktiivselt endasarnaseks. Nii on spontaanse rünnaku imperatiiviks tee talle seda, mida tahad, et sulle ei tehtaks! Ähvarda teda sellega, mida ise kõige rohkem kardad!
Üks väga kena ja alati kompromissialdis ja sõbralikkust esmaseks pidav inimene heitis mulle näkku etteheite, mis mõjuks talle rängimalt: „Mihkel, see on ju täiesti alatu!“ Noormees, kes on alati väga hoolitsetud ja stiilse välimusega, nähvas, et mul lausa õudsed riided. Et tal on ka bioloogiline laps, kellest ta ei huvitu ja kellele ta isaks olla ei taha, siis nähvas ülima põlguse märgiks, et „Kunnus tahab võõrastele isaks olla!“ Inimene, kellel on eraelus nii mõndagi, mida ta häbeneb, raporteeris, et mul on eraminevikus nii mõndagi häbenemisväärset. Seksuaalselt kahtlaselt initsiatiivikas inimene kuulutas, et Kunnus on seksuaalselt kahtlaselt initsiatiivikas jne.
Aga Nihilistide kõige madalama klassi, Twitteris kaasa piuksuvate pisisortside jaoks ei saaks olla suuremat õudust kui see, et nende juures avastataks mingi veidrus, mis nad teiste silmis naerualuseks teeb ja karjast välja tõukab. See oleks õudseim, sest peale selle karja pole neil ühtki väärtust, millele toetada oma positiivne identeet. Nii nad asusidki mind kõigest jõust naeruvääristaama. Kuna nende vaimne arengutase vastab umbes põhikoolile, siis ründasidki nad mind nii, nagu see võiks haavata üht põhikoolilast, tähendab korraldasid põhjaliku koolikiusamise. Varastasid netist mu pilte ja joonistasid sinna peale vaimukusi, tegid tobedaid karikatuure ja ohtralt allapoole vööd nalju.
Kultuuriteoreetilisemat sõnavara kasutades võiks öelda, et nad kõik üritasid kasutada strateegilist häbistamist distsiplineerimisvahendina, ent konstrueerisid potentsiaalse ohvri mõjupunktid põhjendamatult enese identiteedi järgi.
Aga Kender? Ka Kender ründas mind spontaanselt oma enese suurima hirmuga. Kender ütles, et mind tehakse kukeks.
Jajah, spontaanne rünnak on enesetutvustus.
Oma toetusavaldust prokuratuurile kirjutades mõtlesin spontaanselt, et lugejad on nagu mina, see tähendab sellised, kelle kutsumuseks on tekstide lähilugemine ja süvaanalüüs. Ja seega nad näevad täpselt konstrueeritud auke selle teksti üldpildis. Näiteks seda, et soovitus prokuröril teha Robin Hoodi tähendab alatut meelitust: „Te olete rahva kangelane, kui Te selle ebameeldiva kuju kinni panete! Ta on küll süütu, aga me juubeldame, kui Te ta kinni panete.“
Saatesse minnes riietusin Kaur Kenderiks, et igaüks, kel silmad, ikka näeks, et ma teen Kenderile Kenderit, siis ütlesin ka välja, et ma teen parasjagu Kenderile Kenderit, et isegi kõige tuimem inimeseloom taipaks, et teen Kenderile Kenderit.
Küllap mu suurejooneline plaan läks lörri sama tüüpi vigade otsa: ma automaatselt oletasin, et tallinlased on sama aegavõtvalt arutlevad nagu mina, tartlane. Samuti arvasin vaistlikult, et teised on nagu mina, semiootik, kes muudkui tõlgendab, kus aga saab.
Igatahes Kenderi hirm pole normaalne. Seda saab põhjendada ainult see, et prokuratuuril on tema vastu mingi ebanormaalne huvi. Võimalik, et selleks on äsja ilmunud raamat „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ (eelkõige siis järelsõna). Mis aga puudutab „Untitled-12“, siis see õnnetu kirjanduslik röötsatus ei vääri vähimatki tähelepanu.
Aga seda HAPKOMAHi soovitan lugeda küll. Päris kindlasti.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Mihkel Kunnus: teha Kenderile Kenderit ehk spontaanne rünnak on enesetutvustus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laialt reklaamitud ja oodatud ettekande peategelaseks on New York Choral Society (NY Choral), seda juhatab koori muusikaline direktor David Hayes. NY Choral astub tavapäraselt üles oma 175-liikmelises koosseisus, nüüd koos NY Choral Orchestraga. Koori esinemiste pealavaks ongi Carnegie Hall, kus David Hayesi käe all on tehtud ja eeski ootamas suurejoonelisi ettekandeid. Märgitakse, et Arvo Pärdi teost "Te Deum“ esitatakse suhteliselt harvemini.
Samal õhtul esitatakse koos koori ja orkestriga ka Ludwig van Beethoveni esimene missateos Missa C-duur op. 86. Õhtu solistideks on sopran Caroline Worra, metsosopran Leah Wool, tenor Dominick Chenes ja bariton Corey McKern.
David Hayes on New York Choral Society eesotsas 2012. aastast ja tema olulisemate töödena on Carnegie Hallis publikuni toodud niisugused suurteosed, nagu Felix Mendelssohni oratoorium "Paulus“, Hector Berliozi "Kristuse lapsepõlv“, Ralph Vaughan Williamsi "Meresümfoonia“, Gustave Holsti harukordne "Jeesuse hümn“ ning Beethoveni "Merevaikus ja õnnelik sõit“. David Hayes on samas ka The New School Conservatory Mannes Orchestra muusikadirektor ning toob 8. aprillil välja uue kava Arvo Pärdi ja Anton Bruckneri sümfooniatest.
Arvo Pärdi projekte New Yorgis koordineerivad dr Nicholas Reeves ning teoloog ja muusik Peter Bouteneff. 5. veebruari kontsert oli kavandatud järjena Arvo Pärdi päevale The New Schooli ülikoolis 24. jaanuaril, mis aga jäi ära lumetormide tõttu New Yorgis. Tol päeval pidid kuulajate ees üles astuma David Hayesi ning muusikute kõrval mõlemad maestrod.
Nicholas Reeves on ka kõnealuse kontserdi korraldajaid New Yorgis, kus Carnegie Halli Isaac Sterni Auditorium on täna õhtul välja müüdud. Kui läinud aasta aprillis korraldati New York Live Arts festival, oli Nicholas Reeves sealse, 16. aprillil toimunud Arvo Pärdi kammerkontserdi korraldajaid. Hiljaaegu pidas ta loengu Arvo Pärdist Westminsteri koorikolledžis Princetonis (NJ).
Arvo Pärdi "Te Deum“ on kirjutatud 1984. aastal kolmele koorile (naiskoor, meeskoor ja segakoor) ladinakeelsele tekstile, ettevalmistatud klaverile, keelpilliorkestrile ja tuuleharfile ning kestab umbes 30 minutit. Teose esiettekanne toimus Kölnis 1985. aasta jaanuaris, seda dirigeeris Dennis Russell Davies. "Te Deumi“ silmapaistvama plaadistuse on firmale ECM teinud Tõnu Kaljuste käe all Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. | Arvo Pärdi "Te Deum" tuleb ettekandele New Yorki kuulsas Carnegie Hallis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laialt reklaamitud ja oodatud ettekande peategelaseks on New York Choral Society (NY Choral), seda juhatab koori muusikaline direktor David Hayes. NY Choral astub tavapäraselt üles oma 175-liikmelises koosseisus, nüüd koos NY Choral Orchestraga. Koori esinemiste pealavaks ongi Carnegie Hall, kus David Hayesi käe all on tehtud ja eeski ootamas suurejoonelisi ettekandeid. Märgitakse, et Arvo Pärdi teost "Te Deum“ esitatakse suhteliselt harvemini.
Samal õhtul esitatakse koos koori ja orkestriga ka Ludwig van Beethoveni esimene missateos Missa C-duur op. 86. Õhtu solistideks on sopran Caroline Worra, metsosopran Leah Wool, tenor Dominick Chenes ja bariton Corey McKern.
David Hayes on New York Choral Society eesotsas 2012. aastast ja tema olulisemate töödena on Carnegie Hallis publikuni toodud niisugused suurteosed, nagu Felix Mendelssohni oratoorium "Paulus“, Hector Berliozi "Kristuse lapsepõlv“, Ralph Vaughan Williamsi "Meresümfoonia“, Gustave Holsti harukordne "Jeesuse hümn“ ning Beethoveni "Merevaikus ja õnnelik sõit“. David Hayes on samas ka The New School Conservatory Mannes Orchestra muusikadirektor ning toob 8. aprillil välja uue kava Arvo Pärdi ja Anton Bruckneri sümfooniatest.
Arvo Pärdi projekte New Yorgis koordineerivad dr Nicholas Reeves ning teoloog ja muusik Peter Bouteneff. 5. veebruari kontsert oli kavandatud järjena Arvo Pärdi päevale The New Schooli ülikoolis 24. jaanuaril, mis aga jäi ära lumetormide tõttu New Yorgis. Tol päeval pidid kuulajate ees üles astuma David Hayesi ning muusikute kõrval mõlemad maestrod.
Nicholas Reeves on ka kõnealuse kontserdi korraldajaid New Yorgis, kus Carnegie Halli Isaac Sterni Auditorium on täna õhtul välja müüdud. Kui läinud aasta aprillis korraldati New York Live Arts festival, oli Nicholas Reeves sealse, 16. aprillil toimunud Arvo Pärdi kammerkontserdi korraldajaid. Hiljaaegu pidas ta loengu Arvo Pärdist Westminsteri koorikolledžis Princetonis (NJ).
Arvo Pärdi "Te Deum“ on kirjutatud 1984. aastal kolmele koorile (naiskoor, meeskoor ja segakoor) ladinakeelsele tekstile, ettevalmistatud klaverile, keelpilliorkestrile ja tuuleharfile ning kestab umbes 30 minutit. Teose esiettekanne toimus Kölnis 1985. aasta jaanuaris, seda dirigeeris Dennis Russell Davies. "Te Deumi“ silmapaistvama plaadistuse on firmale ECM teinud Tõnu Kaljuste käe all Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester.
### Response:
Arvo Pärdi "Te Deum" tuleb ettekandele New Yorki kuulsas Carnegie Hallis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esiliiga hooaeg algab tänavu 25. veebruaril. Esimeses voorus on Kohtla-Järve vastaseks 27. veebruaril Tallinna FC Levadia U21.
Möödunud hooajal saavutasite Esiliiga B tasemel kindla teise koha. Kui enesekindlalt vaatate vastu uuele hooajale Esiliigas?
Teeme kõik selle nimel, et hooaeg õnnestuks. Meil on hea treener, perspektiivikad noored ja mitmed kogenud mängijad.
Eelmisel aastal mängisite Esiliiga B-s küllaltki noore koosseisuga. Kas sellest võime eeldada, et meeskonna koosseis püsib uuel aastal küllaltki muutumatuna? Kas olete saanud enda meeskonnale olulisi täiendusi või valusaid kaotuseid mängijate näol?
Püüame jätkuvalt keskenduda oma noortele, kellest enamus on sündinud 1999. aastal. Koosseisu tuleb ka kolm leegionäri, üks Gruusiast ja kaks Peterburist. Kaks-kolm noort andekat mängumeest loobusid Esiliigas mängimast põhjendusega, et nad on jalgpallist väsinud. Aga nad jätkavad meie duublis III liigas ja loodame, et mingil hetkel tulevad nad siiski tagasi.
Millised on klubi eesmärgid nii uueks hooajaks kui ka pikemas perspektiivis?
Esimene eesmärk on jõuda kohe Premium liigasse, teine on mitte välja langeda. Aga kui sel aastal ei õnnestu veel tõusta, siis juba järgmisel tahame juba kohe kindlasti jõuda kõrgeimasse seltskonda. Meil on väga hea treener Aleksei Tihhomirov, kellele oma tegevuses toetume.
Milliste võistkondade edestamine liigatabelis on Kohtla-Järve meeskonna jaoks auasi?
Meie jaoks pole vahet, kas vastas on Flora või Santos. Läheme igale mängule vaid võidumõtetega sõltumata vastasest. Samas on pall ümmargune, vaatame, kuidas õnnestub see ülesanne täita.
Möödunud hooajal oli Kohtla-Järve JK Järve kodumängude keskmine külastatavus 61 inimest. Mida olete uuel hooajal teistmoodi tegemas, et Kohtla-Järve publik teie mängudel rohkem käiks?
Kui vaadata teiste klubide tulemusi, siis oleme päris heal tasemel. Kindlasti on siin määravaks staadionil valitsevad tingimused ja need pole meil kõige paremad. Esiteks oleks tribüünidele vaja varikatust ja seda lubatakse 2017. aastaks. Aga samal ajal teeme tööd meie ettevõtetes ja püüame rohkem mänge reklaamida. Usun, et Esiliigas on kohalike inimeste huvi meie vastu juba suurem ja kui oleme võidukad, tuleb ka rohkem inimesi staadionile. | Kohtla-Järve JK Järve president: eesmärk on jõuda Premium liigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esiliiga hooaeg algab tänavu 25. veebruaril. Esimeses voorus on Kohtla-Järve vastaseks 27. veebruaril Tallinna FC Levadia U21.
Möödunud hooajal saavutasite Esiliiga B tasemel kindla teise koha. Kui enesekindlalt vaatate vastu uuele hooajale Esiliigas?
Teeme kõik selle nimel, et hooaeg õnnestuks. Meil on hea treener, perspektiivikad noored ja mitmed kogenud mängijad.
Eelmisel aastal mängisite Esiliiga B-s küllaltki noore koosseisuga. Kas sellest võime eeldada, et meeskonna koosseis püsib uuel aastal küllaltki muutumatuna? Kas olete saanud enda meeskonnale olulisi täiendusi või valusaid kaotuseid mängijate näol?
Püüame jätkuvalt keskenduda oma noortele, kellest enamus on sündinud 1999. aastal. Koosseisu tuleb ka kolm leegionäri, üks Gruusiast ja kaks Peterburist. Kaks-kolm noort andekat mängumeest loobusid Esiliigas mängimast põhjendusega, et nad on jalgpallist väsinud. Aga nad jätkavad meie duublis III liigas ja loodame, et mingil hetkel tulevad nad siiski tagasi.
Millised on klubi eesmärgid nii uueks hooajaks kui ka pikemas perspektiivis?
Esimene eesmärk on jõuda kohe Premium liigasse, teine on mitte välja langeda. Aga kui sel aastal ei õnnestu veel tõusta, siis juba järgmisel tahame juba kohe kindlasti jõuda kõrgeimasse seltskonda. Meil on väga hea treener Aleksei Tihhomirov, kellele oma tegevuses toetume.
Milliste võistkondade edestamine liigatabelis on Kohtla-Järve meeskonna jaoks auasi?
Meie jaoks pole vahet, kas vastas on Flora või Santos. Läheme igale mängule vaid võidumõtetega sõltumata vastasest. Samas on pall ümmargune, vaatame, kuidas õnnestub see ülesanne täita.
Möödunud hooajal oli Kohtla-Järve JK Järve kodumängude keskmine külastatavus 61 inimest. Mida olete uuel hooajal teistmoodi tegemas, et Kohtla-Järve publik teie mängudel rohkem käiks?
Kui vaadata teiste klubide tulemusi, siis oleme päris heal tasemel. Kindlasti on siin määravaks staadionil valitsevad tingimused ja need pole meil kõige paremad. Esiteks oleks tribüünidele vaja varikatust ja seda lubatakse 2017. aastaks. Aga samal ajal teeme tööd meie ettevõtetes ja püüame rohkem mänge reklaamida. Usun, et Esiliigas on kohalike inimeste huvi meie vastu juba suurem ja kui oleme võidukad, tuleb ka rohkem inimesi staadionile.
### Response:
Kohtla-Järve JK Järve president: eesmärk on jõuda Premium liigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on ühtlasi Mati Sepa seni kõrgeima asetusega Match Race’i üleilmses paremusjärjestuses, millest leiab kokku üle 1400 tiimi.
Esimese kahesaja sisse mahub veel Aleksander Karboinov, kes omab 105. positsiooni.
Edetabeli liidriks on britt Ian Williams USA Neitsisaarte purjetaja Taylor Canfieldi ning rootslase Björn Hanseni ees.
ISAF-i Match Race’i maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 24 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Punkte on võimalik saada ISAF-i Grade’i omavatel regattidel võisteldes. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Viimase 12 kuu jooksul saavutatud tulemused annavad sealjuures topeltpunktid. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kaheksa regati lõikes. | Mati Sepp tõusis maailma edetabelis 14. kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on ühtlasi Mati Sepa seni kõrgeima asetusega Match Race’i üleilmses paremusjärjestuses, millest leiab kokku üle 1400 tiimi.
Esimese kahesaja sisse mahub veel Aleksander Karboinov, kes omab 105. positsiooni.
Edetabeli liidriks on britt Ian Williams USA Neitsisaarte purjetaja Taylor Canfieldi ning rootslase Björn Hanseni ees.
ISAF-i Match Race’i maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 24 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Punkte on võimalik saada ISAF-i Grade’i omavatel regattidel võisteldes. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Viimase 12 kuu jooksul saavutatud tulemused annavad sealjuures topeltpunktid. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kaheksa regati lõikes.
### Response:
Mati Sepp tõusis maailma edetabelis 14. kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealinnast Muqdishost 45 kilomeetrit edelas asuv Merca linn on suurim asula, mida al-Shabab on suutnud viimase viie aasta jooksul vallutada, vahendab BBC.
Aafrika Liidu väed suutsid Mercat hoida kolm ja pool aastat, kuid pidid sadamalinnast taanduma täna varahommikul.
Analüütikute hinnangul on Merca kaotamine suurim tagasilöök pärast kümmekond aastat peetud sõda al-Shababiga.
Shabelle regiooni kuberner Ibrahim Adam ütles AFP-le, et al-Shabab võttis linna üle tegemata ühtegi lasku.
"Aafrika Liidu väed lahkusid linnast keskpäeval ja kohalikud ametnikud koos Somaalia julgeolekujõududega järgnesid neile. Seejärel sisenesid linna al-Shababi hästi relvastatud võitlejad," kirjeldas kohalik elanik Ibrahim Mumin sündmuste käiku.
Ta lisas, et terrorirühmitus tegi kohalikele elanikele pöördumise, mis kanti ette piirkonna valitsuse peahoones.
Teine elanik Mohamed Sabriye kinnitas, et al-Shababi võitlejad on oma lipud heisanud nii politsei kui ka linnavalitsuse hoonetele.
Kolme nädala eest võtsid islamiäärmuslased enda kontrolli alla Aafrika Liidu sõjaväebaasi Somaalia el-Ade linnas. Rühmituse sõnul tapsid nad võitluse käigus 100 Keenia sõdurit. Keenia valitsus pole al-Shababi väiteid kinnitanud. | Terrorirühmitus al-Shabab hõivas Somaalias tähtsa sadamalinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealinnast Muqdishost 45 kilomeetrit edelas asuv Merca linn on suurim asula, mida al-Shabab on suutnud viimase viie aasta jooksul vallutada, vahendab BBC.
Aafrika Liidu väed suutsid Mercat hoida kolm ja pool aastat, kuid pidid sadamalinnast taanduma täna varahommikul.
Analüütikute hinnangul on Merca kaotamine suurim tagasilöök pärast kümmekond aastat peetud sõda al-Shababiga.
Shabelle regiooni kuberner Ibrahim Adam ütles AFP-le, et al-Shabab võttis linna üle tegemata ühtegi lasku.
"Aafrika Liidu väed lahkusid linnast keskpäeval ja kohalikud ametnikud koos Somaalia julgeolekujõududega järgnesid neile. Seejärel sisenesid linna al-Shababi hästi relvastatud võitlejad," kirjeldas kohalik elanik Ibrahim Mumin sündmuste käiku.
Ta lisas, et terrorirühmitus tegi kohalikele elanikele pöördumise, mis kanti ette piirkonna valitsuse peahoones.
Teine elanik Mohamed Sabriye kinnitas, et al-Shababi võitlejad on oma lipud heisanud nii politsei kui ka linnavalitsuse hoonetele.
Kolme nädala eest võtsid islamiäärmuslased enda kontrolli alla Aafrika Liidu sõjaväebaasi Somaalia el-Ade linnas. Rühmituse sõnul tapsid nad võitluse käigus 100 Keenia sõdurit. Keenia valitsus pole al-Shababi väiteid kinnitanud.
### Response:
Terrorirühmitus al-Shabab hõivas Somaalias tähtsa sadamalinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veerandfinaalis suurfavoriidi Augur Enemati konkurentsist lülitanud FC Cosmos kohtub loosi tahtel võõrsil Narva United FC-ga. Teises poolfinaalis võõrustab rahvaliigas palliv FC Elifert esiliiga meeskonda Maccabit.
Veerandfinaalide tulemused:
Kohtla-Järve FC Torsida – FC Elifert 5:7
Narva United FC – SJM Tartu Ravens 7:1
Tallinna SK Augur Enemat – Tallinna FC Cosmos 2:5
Maccabi – Tallinna FC Cosmos II 4:3 | Saalijalgpalli karikavõistlusel selgusid poolfinaalpaarid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veerandfinaalis suurfavoriidi Augur Enemati konkurentsist lülitanud FC Cosmos kohtub loosi tahtel võõrsil Narva United FC-ga. Teises poolfinaalis võõrustab rahvaliigas palliv FC Elifert esiliiga meeskonda Maccabit.
Veerandfinaalide tulemused:
Kohtla-Järve FC Torsida – FC Elifert 5:7
Narva United FC – SJM Tartu Ravens 7:1
Tallinna SK Augur Enemat – Tallinna FC Cosmos 2:5
Maccabi – Tallinna FC Cosmos II 4:3
### Response:
Saalijalgpalli karikavõistlusel selgusid poolfinaalpaarid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Video sündis koostöös Balti Filmi- ja Meediakooli välistudengitega. “Saime ühel ilusal päeval kõne, et seltskond üliõpilasi soovib meile muusikavideot teha. Ega me kaks korda ennast paluda ei lasknud,” meenutab bändi bassist Indrek.
"Lavender" räägib otsimisest, leidmisest ning valmidusest nüüd ja kohe väljakutseid vastu võtta. Videos otsib bänd väljapääsu kahe maailma vaheliselt hallilt alalt.
Video režissööriks on Mehhiko päritolu noor filmimees Esteban Gonzalez Luna Gutierrez.
Laika Virginit on võimalik näha ja kuulata ka Tallinn Music Week festivali raames. Bänd astub üles klubis Rockstar’s 1. aprillil koos ansamblitega Middlemist Red (HU), DA SWEEP (FR), Teleport (BY) ja Faun Racket (EE) | Laika Virgin avaldas sürrealistliku muusikavideo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Video sündis koostöös Balti Filmi- ja Meediakooli välistudengitega. “Saime ühel ilusal päeval kõne, et seltskond üliõpilasi soovib meile muusikavideot teha. Ega me kaks korda ennast paluda ei lasknud,” meenutab bändi bassist Indrek.
"Lavender" räägib otsimisest, leidmisest ning valmidusest nüüd ja kohe väljakutseid vastu võtta. Videos otsib bänd väljapääsu kahe maailma vaheliselt hallilt alalt.
Video režissööriks on Mehhiko päritolu noor filmimees Esteban Gonzalez Luna Gutierrez.
Laika Virginit on võimalik näha ja kuulata ka Tallinn Music Week festivali raames. Bänd astub üles klubis Rockstar’s 1. aprillil koos ansamblitega Middlemist Red (HU), DA SWEEP (FR), Teleport (BY) ja Faun Racket (EE)
### Response:
Laika Virgin avaldas sürrealistliku muusikavideo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Möödunud ööpäeva jooksul hukkus aktiivse lahingutegevuse tagajärjel üks meie sõdur, lisaks sai kolm sõdurit haavata," rääkis presidendi administratsiooni terrorismivastase operatsiooni (ATO) pressiesindaja Andri Lõssenko Kiievis toimunud pressibriifingul.
Lõssenko sõnul leidis surmajuhtum aset Zaitseve lähistel, kui vastane miinipildujast tulistama hakkas. Kaks valitsusväelast sai haavata Maiorskis ja üks Marjinkas, mõlemal puhul oli tegu samuti miinipildujatulega.
Pressiesindaja nentis, et eile muutus olukord rindel märkimisväärselt pingelisemaks. Kokku tulistati valitsusvägede positsioone 81 korral, viimati oli ühe ööpäeva jooksul nii palju tulistamisjuhtumeid 2015. aasta augustis. Lõssenko rõhutas, et eile kasutas vastane keelatud raskerelvastust 12 korral.
Kõige kriitilisem oli olukord Maiorskis ja Zaitseves - neid kaht asulat tabas kokku 160 erinevat miinipildujamiini, muust tulistamisest rääkimata. Kasutusel olnud miinipildujate hulgas olid ka 82 mm ja 120 mm miinipildujad.
Olukord Ida-Ukrainas 3. veebruari seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIN. | ATO staap teatas rekordilisest tulistamisest Donbassis, langes üks Ukraina sõdur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Möödunud ööpäeva jooksul hukkus aktiivse lahingutegevuse tagajärjel üks meie sõdur, lisaks sai kolm sõdurit haavata," rääkis presidendi administratsiooni terrorismivastase operatsiooni (ATO) pressiesindaja Andri Lõssenko Kiievis toimunud pressibriifingul.
Lõssenko sõnul leidis surmajuhtum aset Zaitseve lähistel, kui vastane miinipildujast tulistama hakkas. Kaks valitsusväelast sai haavata Maiorskis ja üks Marjinkas, mõlemal puhul oli tegu samuti miinipildujatulega.
Pressiesindaja nentis, et eile muutus olukord rindel märkimisväärselt pingelisemaks. Kokku tulistati valitsusvägede positsioone 81 korral, viimati oli ühe ööpäeva jooksul nii palju tulistamisjuhtumeid 2015. aasta augustis. Lõssenko rõhutas, et eile kasutas vastane keelatud raskerelvastust 12 korral.
Kõige kriitilisem oli olukord Maiorskis ja Zaitseves - neid kaht asulat tabas kokku 160 erinevat miinipildujamiini, muust tulistamisest rääkimata. Kasutusel olnud miinipildujate hulgas olid ka 82 mm ja 120 mm miinipildujad.
Olukord Ida-Ukrainas 3. veebruari seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIN.
### Response:
ATO staap teatas rekordilisest tulistamisest Donbassis, langes üks Ukraina sõdur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Oleme koostöös Tehvandi spordikeskusega valmis saanud plaani, mille kohaselt toimuks 5. Tartu teatemaraton ja avatud rada ettenähtud kuupäeval ehk 14. veebruaril Tehvandi kunstlumeringil,“ ütles võistluste direktor Indrek Kelk. „Tänases seisu on Tehvandil sõidetav ca 3 km pikkune ring. Kas selline rada säilib ka järgmiseks pühapäevaks, sõltub väga palju ilmaoludest.“
Plaani järgi toimuks esmalt teatemaraton, kus kõik vahetused sõidaksid võrdselt 2-3 ringi (tulenevalt sellest, kui pika raja lubab muutlik ilm ette valmistada) ja pärast seda avatud raja sõidud, mille täpsed distantsid selguvad uuel nädalal.
„Püüame ametliku otsuse teha esmaspäeval, 8. veebruaril. Kuid tulenevalt väga heitlikest ilmaoludest ei saa välistada ka võimalust, et peame esmaspäeval lõpliku otsuse tegemist edasi lükkama kuni 10. veebruarini,“ lisas Kelk.
44. Tartu Maratoni põhisõitude toimumine 21. veebruaril originaalrajal Otepää-Elva vahel on tänaste olude juures äärmiselt vähetõenäoline, kuna rada on säilinud vaid üksikutes kohtades ning praegused ilmaennustused uut külma ja lumesadusid ei luba.
„Põhisõidu korraldamiseks tänastes äärmiselt ekstreemsetes ilmaoludes, kus selle talve jooksul Euroopas toimunud suusamaratonidest on Viru maraton ainus suurem, mis ei ole toimunud kunstlumel, oleme viimasel nädalal töötanud tõsiselt alternatiivi kallal, mis on sarnane Tšehhi kolleegide poolt jaanuaris kasutatuga,“ ütles Kelk.
Jaanuari alguses aset leidnud Tšehhi suurim suusamaraton Jizerska Padesatka toimus 4 km pikkusel kunstlumeringil ja maraton kestis kokku kolm päeva. Osalejad sõitsid lühikesel ringil 400 osaleja kaupa ja distantsiks oli 16 km. Eliitvõistlejate sõit toimus eraldi ja nemad sõitsid rohkem ringe.
„Tšehhide näide oli küllalt ekstreemne ja maailma suusamaratonide ajaloos erakordne nähtus. Aga peamine oli see, et maraton ei jäänud ära ja kuulsime Tšehhi kolleegidelt, et kokkuvõttes oli osalejate tagasiside äärmiselt positiivne,“ rääkis Kelk.
Tartu Maratoni puhul oleks ainuvõimalik alternatiivne toimumiskoht sellise plaani järgi taas Tehvandi spordikeskuse kunstlumerajad, kuid tulenevalt tavapärase ringi raskusastmest ja laskumiste tehnilisusest nõuaks see teataval määral raja ümbertegemist, mis omakorda nõuab lisalume tootmiseks vajalikku külmemat ilma. Kahjuks praegused ilmaennustused ei toeta ka selle alternatiivi jõustumist.
44. Tartu Maratoni põhisõitude toimumise osas tehakse otsus kõige varem 15. veebruaril. | Kaks nädalat Tartu Maratonini – teatemaraton võib toimuda Tehvandil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Oleme koostöös Tehvandi spordikeskusega valmis saanud plaani, mille kohaselt toimuks 5. Tartu teatemaraton ja avatud rada ettenähtud kuupäeval ehk 14. veebruaril Tehvandi kunstlumeringil,“ ütles võistluste direktor Indrek Kelk. „Tänases seisu on Tehvandil sõidetav ca 3 km pikkune ring. Kas selline rada säilib ka järgmiseks pühapäevaks, sõltub väga palju ilmaoludest.“
Plaani järgi toimuks esmalt teatemaraton, kus kõik vahetused sõidaksid võrdselt 2-3 ringi (tulenevalt sellest, kui pika raja lubab muutlik ilm ette valmistada) ja pärast seda avatud raja sõidud, mille täpsed distantsid selguvad uuel nädalal.
„Püüame ametliku otsuse teha esmaspäeval, 8. veebruaril. Kuid tulenevalt väga heitlikest ilmaoludest ei saa välistada ka võimalust, et peame esmaspäeval lõpliku otsuse tegemist edasi lükkama kuni 10. veebruarini,“ lisas Kelk.
44. Tartu Maratoni põhisõitude toimumine 21. veebruaril originaalrajal Otepää-Elva vahel on tänaste olude juures äärmiselt vähetõenäoline, kuna rada on säilinud vaid üksikutes kohtades ning praegused ilmaennustused uut külma ja lumesadusid ei luba.
„Põhisõidu korraldamiseks tänastes äärmiselt ekstreemsetes ilmaoludes, kus selle talve jooksul Euroopas toimunud suusamaratonidest on Viru maraton ainus suurem, mis ei ole toimunud kunstlumel, oleme viimasel nädalal töötanud tõsiselt alternatiivi kallal, mis on sarnane Tšehhi kolleegide poolt jaanuaris kasutatuga,“ ütles Kelk.
Jaanuari alguses aset leidnud Tšehhi suurim suusamaraton Jizerska Padesatka toimus 4 km pikkusel kunstlumeringil ja maraton kestis kokku kolm päeva. Osalejad sõitsid lühikesel ringil 400 osaleja kaupa ja distantsiks oli 16 km. Eliitvõistlejate sõit toimus eraldi ja nemad sõitsid rohkem ringe.
„Tšehhide näide oli küllalt ekstreemne ja maailma suusamaratonide ajaloos erakordne nähtus. Aga peamine oli see, et maraton ei jäänud ära ja kuulsime Tšehhi kolleegidelt, et kokkuvõttes oli osalejate tagasiside äärmiselt positiivne,“ rääkis Kelk.
Tartu Maratoni puhul oleks ainuvõimalik alternatiivne toimumiskoht sellise plaani järgi taas Tehvandi spordikeskuse kunstlumerajad, kuid tulenevalt tavapärase ringi raskusastmest ja laskumiste tehnilisusest nõuaks see teataval määral raja ümbertegemist, mis omakorda nõuab lisalume tootmiseks vajalikku külmemat ilma. Kahjuks praegused ilmaennustused ei toeta ka selle alternatiivi jõustumist.
44. Tartu Maratoni põhisõitude toimumise osas tehakse otsus kõige varem 15. veebruaril.
### Response:
Kaks nädalat Tartu Maratonini – teatemaraton võib toimuda Tehvandil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullune kahjum oli varasema aastaga võrreldes rohkem kui neli korda suurem. Enamiku möödunud aasta puhaskahjumist moodustas varade allahindamine, vahendas BBC.
ArcelorMittal kinnitas majandustulemusi kommenteerides, et on sunnitud kulusid kärpima ja vähendama dividendisummat.
Ettevõtte aktsiad langesid Amsterdami börsil kauplemispäeva alguses ligi 9%. Viimase 12 kuuga on aktsiad kaotanud oma väärtusest koguni 60%.
ArcelorMittali juht Lakshmi Mittal ütles, et möödunud aasta oli terase- ja mäetööstustele väga raske, sest Hiina ettevõtete ületootmise tõttu on hinnad langenud. Mittal hindas, et ka käesolev aasta tuleb keeruline. | Maailma suurim terasetootja sai kaheksa miljardi dollari suuruse kahjumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullune kahjum oli varasema aastaga võrreldes rohkem kui neli korda suurem. Enamiku möödunud aasta puhaskahjumist moodustas varade allahindamine, vahendas BBC.
ArcelorMittal kinnitas majandustulemusi kommenteerides, et on sunnitud kulusid kärpima ja vähendama dividendisummat.
Ettevõtte aktsiad langesid Amsterdami börsil kauplemispäeva alguses ligi 9%. Viimase 12 kuuga on aktsiad kaotanud oma väärtusest koguni 60%.
ArcelorMittali juht Lakshmi Mittal ütles, et möödunud aasta oli terase- ja mäetööstustele väga raske, sest Hiina ettevõtete ületootmise tõttu on hinnad langenud. Mittal hindas, et ka käesolev aasta tuleb keeruline.
### Response:
Maailma suurim terasetootja sai kaheksa miljardi dollari suuruse kahjumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mirantšuk liitus FC Levadiaga algavaks hooajaks laenulepingu alusel, teatas klubi enda kodulehel.
Mirantšuk osales FC Levadia koosseisus kahes Soomes peetud kontrollmängus FC TPS-i ja FC Interi vastu ning jättis peatreener Sergei Ratnikovile väga hea mulje. „Anton on hea klassiga mängija ja väga oluline täiendus meie meeskonnale. Mul on tema tuleku üle väga hea meel,” kommenteeris Ratnikov.
Mirantšuk ütles FC Levadia pressiteenistusele, et mulje meeskonnakaaslastest, treeneritest ja klubist on väga hea. „Väga hea tasemega meeskond, tore ja sõbralik kollektiiv. Mind võeti meeskonnakaaslaste ja treenerite poolt koheselt omaks, tunnen end siin hästi,” sõnas Mirantšuk.
„Eesti Premium liiga tasemest saan parema ülevaate laupäeval, kui kohtume kontrollmängus FC Floraga. Mulle juba räägiti, et see on Eesti jalgpalli suurim vastasseis. Ootan homset mängu põnevusega,” lisas Venemaa poolkaitsja.
Mirantšuk leidis, et meeskond peab hooaja eel oma kokkumängu veel lihvima, kuid sihid seatakse kõrged.
„Meievaheline üksteisemõistmine väljakul peab paranema, aga meeskonna eesmärk on selge – tulin siia selleks, et aidata klubil meistritiitlit võita ning oma karjääris samm edasi astuda,” sõnas Mirantšuk.
Anton Mirantšuki kaksikvend Aleksei mängib samuti poolkaitsja positsioonil ning kuulub Moskva Lokomotivi põhimängijate hulka. Mullu tegi Aleksei Mirantšuk debüüdi Venemaa koondises ning lõi oma esimeses kohtumises Valgevene vastu värava.
Anton Mirantšuk on mänginud Venemaa U-18 ja U-19 noortekoondistes. | Levadiaga liitus Venemaa noortekoondislane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mirantšuk liitus FC Levadiaga algavaks hooajaks laenulepingu alusel, teatas klubi enda kodulehel.
Mirantšuk osales FC Levadia koosseisus kahes Soomes peetud kontrollmängus FC TPS-i ja FC Interi vastu ning jättis peatreener Sergei Ratnikovile väga hea mulje. „Anton on hea klassiga mängija ja väga oluline täiendus meie meeskonnale. Mul on tema tuleku üle väga hea meel,” kommenteeris Ratnikov.
Mirantšuk ütles FC Levadia pressiteenistusele, et mulje meeskonnakaaslastest, treeneritest ja klubist on väga hea. „Väga hea tasemega meeskond, tore ja sõbralik kollektiiv. Mind võeti meeskonnakaaslaste ja treenerite poolt koheselt omaks, tunnen end siin hästi,” sõnas Mirantšuk.
„Eesti Premium liiga tasemest saan parema ülevaate laupäeval, kui kohtume kontrollmängus FC Floraga. Mulle juba räägiti, et see on Eesti jalgpalli suurim vastasseis. Ootan homset mängu põnevusega,” lisas Venemaa poolkaitsja.
Mirantšuk leidis, et meeskond peab hooaja eel oma kokkumängu veel lihvima, kuid sihid seatakse kõrged.
„Meievaheline üksteisemõistmine väljakul peab paranema, aga meeskonna eesmärk on selge – tulin siia selleks, et aidata klubil meistritiitlit võita ning oma karjääris samm edasi astuda,” sõnas Mirantšuk.
Anton Mirantšuki kaksikvend Aleksei mängib samuti poolkaitsja positsioonil ning kuulub Moskva Lokomotivi põhimängijate hulka. Mullu tegi Aleksei Mirantšuk debüüdi Venemaa koondises ning lõi oma esimeses kohtumises Valgevene vastu värava.
Anton Mirantšuk on mänginud Venemaa U-18 ja U-19 noortekoondistes.
### Response:
Levadiaga liitus Venemaa noortekoondislane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskkonnaministri Marko Pomerantsi sõnul ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis nõuaks RMK juriidilise vormi muutmist, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Minister märkis, et RMK ei ole tavaline äriettevõte, vaid selle ülesanne on lisaks metsa majandamisele ja raha teenimisele ka avaliku teenuse pakkumine. Samas rõhutas Pomerants, et RMK ainus eesmärk ei saa kunagi olla raha teenimine.
Rahandusminister Sven Sester on öelnud, et RMK tuleks läbipaistvuse, õigusselguse ja võrreldavuse huvides muuta äriühinguks, sarnaselt teistele riigi olulisi ressursse valdavatele üksustele.
Valitsus otsustab RMK juriidilise vormi edasise saatuse tõenäoliselt käesoleva aasta esimese kvartali lõpuks. | Pomerants: RMK ainus eesmärk ei saa olla raha teenimine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskkonnaministri Marko Pomerantsi sõnul ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis nõuaks RMK juriidilise vormi muutmist, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Minister märkis, et RMK ei ole tavaline äriettevõte, vaid selle ülesanne on lisaks metsa majandamisele ja raha teenimisele ka avaliku teenuse pakkumine. Samas rõhutas Pomerants, et RMK ainus eesmärk ei saa kunagi olla raha teenimine.
Rahandusminister Sven Sester on öelnud, et RMK tuleks läbipaistvuse, õigusselguse ja võrreldavuse huvides muuta äriühinguks, sarnaselt teistele riigi olulisi ressursse valdavatele üksustele.
Valitsus otsustab RMK juriidilise vormi edasise saatuse tõenäoliselt käesoleva aasta esimese kvartali lõpuks.
### Response:
Pomerants: RMK ainus eesmärk ei saa olla raha teenimine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie poole on pöördunud mitmed ohupiirkonnas reisinud inimesed ning otsustasime selle analüüsi oma valikusse lisada. Näidustatud on eelkõige need, kes on viimase kolme nädala jooksul reisinud puhangupiirkonda ja kellel on esinenud Zika-viirusele tüüpilisi haigusnähte. Antikehad ilmuvad tavaliselt esimese haigusnädala jooksul," selgitas Synlab meditsiinilabori infektsioonhaiguste valdkonna juht dr Paul Naaber.
Analüüs tehakse veeniverest. Vere andmiseks ei pea patsient olema söömata-joomata. Verevõtt toimub jooksva järjekorra alusel ja eelregistreerima end ei pea.
Zika-viiruse analüüse saab teha Synlabi meditsiinilaborites ja verevõtupunktides alljärgnevatel lahtiolekuaegadel:
Tallinnas, Väike-Paala 1, II korrus, kell 7.30–15.00;
Tartus, Teguri 37b, kell 8.00–12.00 ja Gildi 8, III korrus, kell 8.00–16.00;
Pärnus, Seedri 6 (Tervis SPA), kell 9.00–12.00, Suur-Sepa 14, kabinet 210 kella 8–12.00;
Narvas, Tallinna mnt 19c (Hariduse 5), kabinet 14, kell 7.30–11.30;
Jõhvis, Jaama 34, kabinet 16, kell 8.00–12.00;
Viljandis, Turu 8/10, kabinet 216, kell 8.00–12.00;
Võrus, Jüri 19a, kabinet 412, kell 8.00–14.30;
Elvas, Supelranna 21, kell 8.00–12.00;
Põltsamaal, Lossi 49, E, T, N ja R 8.00–11.00.
Zika-viiruse vastaste antikehade (IgM ja IgG) analüüsi teostatakse koos, kokku on hind 82,28 eurot, millele lisandub verevõtutasu 3 eurot.
Analüüsi tulemused saab orienteeruvalt 1 töönädala jooksul.
Zika-viirusnakkus on levinud eelkõige Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, vähem ka Kagu-Aasias ja Okeaanias, kus see levib sääsehammustusega. Oletatavasti levib viirus ka sugulisel teel ning emalt lootele raseduse ajal. Viirusekandjad on Aedes sääsed, mis on levinud troopilistes maades, kuid ka Euroopa liidu lõunaosas, eelkõige Vahemere ääres.
Sissetoodud haiguste kohaliku leviku oht on suurim suveperioodil. Terviseameti info kohaselt on sissetoodud haigusjuhte registreeritud Soomes, Saksamaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Austraalias jm.
Haigusnähud esinevad ühel nakatunul viiest – nendeks on tüüpiliselt kõrge (üle 38,5 °C) palavik, peavalu, mittemädane silma sidekesta põletik, näolt kehale leviv nahalööve, lihas- ja liigesvalu ning liigesturse. Haiguse kulg on tavaliselt kerge ja taandub umbes nädalaga, kuid haigusjärgselt võib tekkida jõuetusseisund.
Zika-viirus võib põhjustada Guillain-Barré' sündroomi, raseda nakatumisel loote väärarenguid ja vastusündinul mikrotsefaaliat. | Eestis saab Zika-viirusnakkuse suhtes end analüüsida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie poole on pöördunud mitmed ohupiirkonnas reisinud inimesed ning otsustasime selle analüüsi oma valikusse lisada. Näidustatud on eelkõige need, kes on viimase kolme nädala jooksul reisinud puhangupiirkonda ja kellel on esinenud Zika-viirusele tüüpilisi haigusnähte. Antikehad ilmuvad tavaliselt esimese haigusnädala jooksul," selgitas Synlab meditsiinilabori infektsioonhaiguste valdkonna juht dr Paul Naaber.
Analüüs tehakse veeniverest. Vere andmiseks ei pea patsient olema söömata-joomata. Verevõtt toimub jooksva järjekorra alusel ja eelregistreerima end ei pea.
Zika-viiruse analüüse saab teha Synlabi meditsiinilaborites ja verevõtupunktides alljärgnevatel lahtiolekuaegadel:
Tallinnas, Väike-Paala 1, II korrus, kell 7.30–15.00;
Tartus, Teguri 37b, kell 8.00–12.00 ja Gildi 8, III korrus, kell 8.00–16.00;
Pärnus, Seedri 6 (Tervis SPA), kell 9.00–12.00, Suur-Sepa 14, kabinet 210 kella 8–12.00;
Narvas, Tallinna mnt 19c (Hariduse 5), kabinet 14, kell 7.30–11.30;
Jõhvis, Jaama 34, kabinet 16, kell 8.00–12.00;
Viljandis, Turu 8/10, kabinet 216, kell 8.00–12.00;
Võrus, Jüri 19a, kabinet 412, kell 8.00–14.30;
Elvas, Supelranna 21, kell 8.00–12.00;
Põltsamaal, Lossi 49, E, T, N ja R 8.00–11.00.
Zika-viiruse vastaste antikehade (IgM ja IgG) analüüsi teostatakse koos, kokku on hind 82,28 eurot, millele lisandub verevõtutasu 3 eurot.
Analüüsi tulemused saab orienteeruvalt 1 töönädala jooksul.
Zika-viirusnakkus on levinud eelkõige Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, vähem ka Kagu-Aasias ja Okeaanias, kus see levib sääsehammustusega. Oletatavasti levib viirus ka sugulisel teel ning emalt lootele raseduse ajal. Viirusekandjad on Aedes sääsed, mis on levinud troopilistes maades, kuid ka Euroopa liidu lõunaosas, eelkõige Vahemere ääres.
Sissetoodud haiguste kohaliku leviku oht on suurim suveperioodil. Terviseameti info kohaselt on sissetoodud haigusjuhte registreeritud Soomes, Saksamaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Austraalias jm.
Haigusnähud esinevad ühel nakatunul viiest – nendeks on tüüpiliselt kõrge (üle 38,5 °C) palavik, peavalu, mittemädane silma sidekesta põletik, näolt kehale leviv nahalööve, lihas- ja liigesvalu ning liigesturse. Haiguse kulg on tavaliselt kerge ja taandub umbes nädalaga, kuid haigusjärgselt võib tekkida jõuetusseisund.
Zika-viirus võib põhjustada Guillain-Barré' sündroomi, raseda nakatumisel loote väärarenguid ja vastusündinul mikrotsefaaliat.
### Response:
Eestis saab Zika-viirusnakkuse suhtes end analüüsida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Mulle väga meeldib Rootsi ralli. See on nauditav ja kiire ralli,” ütles Tänak pressiteate vahendusel. „Loodetavasti on sel aastal piisavalt lund, mäletan, et eelmisel aastal oli palju kruusa väljas ja see oli rehvidele keeruline. Selleks peab targalt sõitma, et sealsetes oludes hakkama saada.”
Lisaks Tänakule võistlevad Rootsis ka DMACKI WRC2-sarja sõitjad, Sander Pärn ja tema uelslasest kaardilugeja James Morgan ning norralased Marius Aasen ja Veronica Engan.
Tänavuse Rootsi ralli võistluskeskus on toodud lõunapoole, paiknedes Karlstadis. „See on meie kuues Rootsi ralli ja kunagi ei või teada, mis seal juhtub. See on rehvidele väga keeruline ralli. DMACK-il läks eelmisel aastal suurepäraselt, saime WRC2-sarjas esimese ja teise koha, meie rehvid sobisid nendesse oludesse ideaalselt. Aga sel hooajal tundub kõik olevat teistmoodi, kuna lund eriti ei ole,” kommenteeris DMACK-i tegevdirektor Dick Cormack. „Oleme enda talverehve paremaks teinud, aga kui olud on sellised, nagu ennustatakse, läheb keeruliseks. Kaval strateegia rehvide säästmiseks on seal ülioluline.”
Rootsi ralli sõidetakse 11.-14. veebruarini, kokku on kavas 21 kiiruskatset kogupikkusega 332,13 km. | Ott Tänak: Rootsis peab targalt sõitma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Mulle väga meeldib Rootsi ralli. See on nauditav ja kiire ralli,” ütles Tänak pressiteate vahendusel. „Loodetavasti on sel aastal piisavalt lund, mäletan, et eelmisel aastal oli palju kruusa väljas ja see oli rehvidele keeruline. Selleks peab targalt sõitma, et sealsetes oludes hakkama saada.”
Lisaks Tänakule võistlevad Rootsis ka DMACKI WRC2-sarja sõitjad, Sander Pärn ja tema uelslasest kaardilugeja James Morgan ning norralased Marius Aasen ja Veronica Engan.
Tänavuse Rootsi ralli võistluskeskus on toodud lõunapoole, paiknedes Karlstadis. „See on meie kuues Rootsi ralli ja kunagi ei või teada, mis seal juhtub. See on rehvidele väga keeruline ralli. DMACK-il läks eelmisel aastal suurepäraselt, saime WRC2-sarjas esimese ja teise koha, meie rehvid sobisid nendesse oludesse ideaalselt. Aga sel hooajal tundub kõik olevat teistmoodi, kuna lund eriti ei ole,” kommenteeris DMACK-i tegevdirektor Dick Cormack. „Oleme enda talverehve paremaks teinud, aga kui olud on sellised, nagu ennustatakse, läheb keeruliseks. Kaval strateegia rehvide säästmiseks on seal ülioluline.”
Rootsi ralli sõidetakse 11.-14. veebruarini, kokku on kavas 21 kiiruskatset kogupikkusega 332,13 km.
### Response:
Ott Tänak: Rootsis peab targalt sõitma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me näeme, et peamiselt Süüria opositsioonirühmituste vastu sihitud intensiivsed Vene õhurünnakud õõnestavad püüdeid konfliktile poliitiline lahendus leida," ütles Stoltenberg Amsterdami Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisele saabudes.
Genfis alanud Süüria rahukõnelused katkestati kolmapäeval. ÜRO Süüria eriesindaja Staffan de Mistura teatas, et kõnelustes tehakse 25. veebruarini paus.
Süüria presidendi Bashar al-Assadi valitsusväed ja nende liitlased alustasid sel nädalal Vene õhurünnakute toel suurpealetungi riigi suuruselt teisele linnale Aleppole.
ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb reedel olukorda arutama.
USA välisminister John Kerry ütles neljapäeval, et helistas Vene ametivennale Sergei Lavrovile ja manitses Venemaad peatama õhurünnakuid Süüria opositsioonile.
Kerry nimetas vestlust Lavroviga "jõuliseks" aruteluks, milles ta meenutas Vene kolleegile, et olemasolev ÜRO resolutsioon kutsub viivitamatule relvarahule Süürias piiramisrõngas linnadele abi toimetamiseks.
Stoltenberg ütles, et NATO toetab igati pingutusi 250 000 inimese elu nõudnud ja miljonitesse ulatuva põgenikelaine põhjustanud Süüria sõja lõpetamiseks.
NATO juhi sõnul on Vene õhurünnakud ning vägede koondamine Süüriasse ja Vahemere idaossa on väljakutseks alliansile ja eriti selle liikmele Türgile, mille õhuruumi Vene lennukid on rikkunud.
"Venemaa suurenenud kohalolek ja õhutegevus Süürias toob kaasa üha suuremad pinged ja Türgi õhuruumi rikkumised," ütles ta.
"See loob ohte ja süvendab pingeid ning on muidugi väljakutseks NATO-le."
Türgi tulistas novembris Süüria piiri lähedal alla Vene hävitaja, mis väidetavalt rikkus õhuruumi. | NATO: Vene õhurünnakud ohustavad Süüria rahuprotsessi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me näeme, et peamiselt Süüria opositsioonirühmituste vastu sihitud intensiivsed Vene õhurünnakud õõnestavad püüdeid konfliktile poliitiline lahendus leida," ütles Stoltenberg Amsterdami Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisele saabudes.
Genfis alanud Süüria rahukõnelused katkestati kolmapäeval. ÜRO Süüria eriesindaja Staffan de Mistura teatas, et kõnelustes tehakse 25. veebruarini paus.
Süüria presidendi Bashar al-Assadi valitsusväed ja nende liitlased alustasid sel nädalal Vene õhurünnakute toel suurpealetungi riigi suuruselt teisele linnale Aleppole.
ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb reedel olukorda arutama.
USA välisminister John Kerry ütles neljapäeval, et helistas Vene ametivennale Sergei Lavrovile ja manitses Venemaad peatama õhurünnakuid Süüria opositsioonile.
Kerry nimetas vestlust Lavroviga "jõuliseks" aruteluks, milles ta meenutas Vene kolleegile, et olemasolev ÜRO resolutsioon kutsub viivitamatule relvarahule Süürias piiramisrõngas linnadele abi toimetamiseks.
Stoltenberg ütles, et NATO toetab igati pingutusi 250 000 inimese elu nõudnud ja miljonitesse ulatuva põgenikelaine põhjustanud Süüria sõja lõpetamiseks.
NATO juhi sõnul on Vene õhurünnakud ning vägede koondamine Süüriasse ja Vahemere idaossa on väljakutseks alliansile ja eriti selle liikmele Türgile, mille õhuruumi Vene lennukid on rikkunud.
"Venemaa suurenenud kohalolek ja õhutegevus Süürias toob kaasa üha suuremad pinged ja Türgi õhuruumi rikkumised," ütles ta.
"See loob ohte ja süvendab pingeid ning on muidugi väljakutseks NATO-le."
Türgi tulistas novembris Süüria piiri lähedal alla Vene hävitaja, mis väidetavalt rikkus õhuruumi.
### Response:
NATO: Vene õhurünnakud ohustavad Süüria rahuprotsessi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olete maininud, et esimesel korral jäi "Isand" tegemata ja võtsite selle teist korda ette. Milline on täpsemalt see taustalugu?
Me olime Hardi Volmeriga mõlemad noored ambitsioonikad filmilavastajad, teatud edu käis ka juba tollel ajal kaasas sellega, mis me olime teinud. Tallinnfilmi toimetus pakkus meile "Popit ja Huhuud" teha, aga meid ei usaldatud nii palju, et oleksime saanud stsenaariumi kirjutada. Uskusime, et oleme selleks võimelised, aga, nimesid nimetamata, meid selles suhtes ei usaldatud ja stsenaariumi kirjutas hoopis keegi kolmas, stsenarist, hästi tunnustatud inimene. Ma ei oska öelda, kas siin oli ka see nüanss, et stsenarist teenib raha — tollel ajal olid ju päris suured summad, mis siia juurde käisid —, aga me tõstsime pead püsti ega teinud seda filmi. See oli kahtlemata ka protesti mõttes.
Ma tean, et kümme-viisteist aastat hiljem üritas üks Nukufilmi kolleeg ka "Isandat" ette võtta ja tema sidus selle küüditamisega — miks isand ära kadus? — nii et sellest tuli küllaltki poliitiline lugu ja seetõttu jäi see ka kõrvale, sest tegu oli nõukogude ajaga. Miks ma selle nüüd, kolmkümmend aastat hiljem uuesti ette võtsin? Esiteks muidugi see, et olen küpsem, et võtta ette Friedebert Tuglase "Popi ja Huhuu", mis on teatrites nii toredasti ära lavastatud ja väga heade näitlejatega esitatud. Selleks peab olema mingi kogemus ja mitte ainult jultumus, aga ka teadlik suhtumine — mis Tuglas sellega mõtles, mida ta üritas saavutada.
Aga kui te selle uuesti töösse võtsite, kas siis ei käinud peast läbi mõtet Hardi Volmeri poole pöörduda?
Ei käinud. Me oleme juba tükk aega tagasi lahku kasvanud ja Hardil on oma mõttemaailm ning kindel suund ja minul samamoodi. Tean, et olen sellest rääkinud, sellest on ka Hardi rääkinud, aga ma isegi ei oska öelda, miks me pole enam päid kokku pannud ja midagi koos teinud. Eks ikka ilmselt mingisugune lahkukasvamine on toimunud, sest ei saa võrrelda aega, kui sa oled 30-aastane või kui sa oled ligi 60-aastane — kohutavad muutused on toimunud. Ma isegi ei teinud sellist ettepanekut talle, üritasin kogu filmi ja kogu lavastuse enda õlule võtta.
Samuti olete öelnud, et "Isanda" tegemine läks lihtsalt.
See on üks kergemini valminud filme, mis mul üldse filmograafias on. Alguses stsenaariumi kirjutades jätsime sisse hästi palju Tuglase materjali — näiteks koera mälestused, kus ta koos isandaga turu peal ringi jalutas ja lihatükki aitas valida, aga kui olime umbes kolm minutit filminud — see on päris suur töömaht, tervelt kuu või rohkem — ja seda esialgset materjali kokku monteerisime ning muusikalõike alla panime, selgus, et isand kui tegelane tuleks hoopis välja jätta. Pärast seda hakkas film ise ennast vedama — koer ja ahv dikteerisid võtet, võttenurki, plaani pikkust, nii et operaator Ragnar Neljandiga saime väga hästi hakkama. Kuigi ülesehituselt ja dekoratsioonide ning nukkude keerukuselt on see üks raskemaid filme, mis ma olen teinud.
Kõige keerulisem olevat olnud surnud koera lavastamine?
Isegi mitte lavastamine, aga tema sättimine surnupoosi. Seda teeb animaator, aga kui sa kõigepealt plaani üles sätid, pead selle koera mingisse poosi panema, nii et ma läksin internetti ja guugeldasin dead dog ehk "surnud koer". Need pildid olid ka juba õudsed, aga kui ma selle pehme tekstiilist nuku kätte võtsin ja üritasin ta samamoodi selle parkettpõranda peale panna, sodi vahele, siis oli selline jube ja lootusetu tunne, et nüüd olemegi sellest koerast lahti. See oli kummaline, õõvastav tunne ja ilmselt toetas seda mitte heas mõttes ka mu ema, kes oli selleks ajaks juba aasta otsa olnud haiglas hääbumas. Nii et ma olin selles suhtes terve aasta pinge all olnud ja sellel hetkel jooksid need traadid või nöörid kokku.
Kuidas teie ema olukord teid mõjutab?
See mõjutab nii otseselt kui ka alateadvuses, sest see on kogu aeg mul sees. Ma ei ole näinud nii tükk aega hääbuvat inimest, kuigi seda filmi alustasin enne, kui ema haiglasse läks. Ja ma ei tea, kas ma tegin õige otsuse, et panin ema nime filmi lõppu, sest sellele ei ole alati olnud meeldiv vastukaja. Vahepeal isegi mõtlesin, et koristan selle ära, aga vahet ei ole — film on selles situatsioonis valminud ja ma jätan selle pühenduse sinna. Kuigi see film on selline, mis võib okina mõjuda, eriti lõpp, ja siis veel pühendus emale ka — see on kinosaalides tekitanud pigem naerupahvakuid kui mõistmist, nii et ma pean alati seda selgitama.
Eestis või välismaal?
Välismaal just. Animatsiooni all peetakse sageli silmas sellist filmikunsti, mis on naljakas ja lõbus. Stuttgardi festival oli tegelikult ainus, kus naerdi selle filmi peale. Et "Oi, kui vahva, ja pühendatud veel emale ka!" Seal otsiti vägisi nalja või kohta, kus saaks suunurgad ülespoole tõsta.
Kas on veel üllatavat tagasisidet olnud?
Üldjuhul on olnud vastuvõtt ikkagi väga positiivne, seda näitavad ilmselt need auhinnad ka, aga on muidugi mindud ka täiesti üle võlli. Näiteks kui ühe New Yorgi väga respekteeritud — küll lastefilmide — festivali direktor ütleb mulle, et see film on teil väga hea, aga minge koju ja palun tehke see lõpp ümber, siis tuleb sellest film, siis see paneb lihtsalt õlgu kehitama.
Neitsi Maali galal ütlesite, et seda auhinda on raskem võita kui Oscari nominatsiooni saada. Kas see oli naljaga pooleks mõeldud?
Ei olnud. Ma mõtlesin seda täiesti tõsiselt, sest ma olen umbes 35 aastat filme teinud ega ole sinna kunagi küündinudki. Selles mõttes oli Neitsi Maali minu jaoks väga suur saavutus ja müts maha Eesti kriitikute ees.
Üks asi on auhindu jagada, aga kriitiku eesmärk võiks esmajoones olla ikkagi tekitada diskussiooni. Rao Heidmets on korduvalt maininud, et Eesti kriitikud ei kirjuta kodumaisest animatsioonist. Kuidas teile animafilmide režissöörina tundub?
Ma olen Raoga absoluutselt nõus. Animafilme lahatakse väga vähe ja need on niivõrd pinnapealsed tekstid, mis konstateerivad sünopsist, jutustavad selle ümber, aga animatsioonil, nagu ka igal teisel filmiliigil, on ju veel muusika, kujundus, karakterid, mille võiks lahti kirjutada. Ma olen absoluutselt seda meelt, sest "Isandast" hakati kirjutama alles siis, kui see oli rahvusvahelisi auhindu võitnud. Kas tõesti peab film — ja see kogemus ei ole ainult "Isandaga" — enne võitma kohutavalt auhindu, et seda üldse märgataks? See on, jah, väikestviisi etteheide.
Heidmets on ka maininud, et võibolla võiksid animatsioonist kirjutada semiootikud.
Jah, ilmselt Rao vihjab ka sellele, et nõukaajal oli meil väga ilus traditsioon, et iga aasta lõpus toimus Mihhail Lotmani eestvedamisel analüüs. Seal ei pandud filme ritta, et see on kõige parem ja see nõrgem film, vaid ta analüüsis kõikide animategijate osavõtul kõik filmid ära — millest ja miks mingi film räägib ja mis on nende filmide märksõnad, sümbolid ja nii edasi. See oli väga tore aeg. Me saime Lotmani abil, kes tundis nii hästi märgisüsteemi, aru, mida me ise oleme tahtnud mingi filmiga öelda. Kahjuks kõik sellised toredad asjad on ära jäänud ja ka animategijad on ilmselt natuke kapseldunud ning sulgunud iseendasse. Selle vana traditsiooni võiks kindlasti elustada.
Väikeste kildude kaupa on kuulda olnud ka teie uuest filmist. Millest see räägib?
Järgmine film, kui ma saan seda teha, ei ole nii kurb, negatiivne või ängistav, aga see räägib vananemisest, mis meid kõiki ootab. Kuna ma tunnen, et olen juba nii vana, siis paraku hakkavad igalt poolt vanad mälestused ja ka patud mind kiusama.
Uue filmi tööpealkiri on "Maria ja seitse pöialpoissi" ja see räägib ühest vananevast nunnast, kes on kloostrieluga väga ära harjunud, aga teda kummitab ikkagi üks asi. Kuna mitte keegi meist ei tea, kui kaua meil hing sees on, üritab ta leida oma eluunistust, aga tal on ka mälu vilets ja nii ei tulegi meelde, mida ta üritas veel viimasel hetkel saavutada. Ja kui ta midagi välja mõtleb, mis see unistus võiks olla, hakkab ta kohe kahtlema, et järsku see on hoopis patt, ning see viibki ta segadusse.
See on selline sisemine mõtisklus ja kuigi ma ei ole nunn ja veel vähem naisterahvas, pean seda filmi selliseks autoportreeks.
Rohkem ei tahaks ma sellest rääkida enne, kui stsenaarium, kujundus, karakterid ja kõik sellised asjad on valmis, aga sooviksin väga teha selle koostöös Kanada produtsentidega, nii et helindamine, muusika ja kõik see tuleks Kanada poole pealt. Mingisuguse jah-sõna on nad juba andnud.
Millal võiks see kinoekraanile jõuda?
"Isand" ja praeguse täispika filmi "Morten lollide laeval" lavastamine koos Kaspar Jancisega on lihtsalt niivõrd ära kurnanud ja nõrgaks teinud, et mingisugune paus võiks vahepeal olla, aga "Maria ja seitse pöialpoissi" on suhteliselt lihtne film, peaaegu ühe tegelasega, seega see protsess — ettevalmistus ja võte — võiks võtta aega aasta. Loodan, et ekraanile võiks see jõuda järgmisel aastal.
Miks see on nii kurnav olnud?
Issand jumal, ma olen peaaegu 60-aastane, väsimus on peal! Kui praegu kohe avaneks võimalus Maria-filmi teha, siis ma ütleksin ei, sest ma ei jaksa. Mida vanemaks sa saad, seda täpsemaks pead sa muutuma — kõik läbi mõtlema ja mitte ette võtma eriti suuri eksperimente, et "Ah, läheb küll" või "Ma ei viitsi siin nii palju läbi mõelda". Ma olen perfektsionist, enda suhtes kõigepealt, ja ma ei tee hinnaalandust.
Ühtepidi ütlesite, et tahaksite järgmisena teha midagi lõbusamat või rõõmsamat, ent samas olete maininud, et "Morten lollide laeval" on pärast "Isandat" üsna väsitav.
Morten väsitav? Ma arvan, et see oli seoses sellega, et mul ei olnud pärast "Isandat" üldse hingetõmbepausi, et minna ühest kardinaalselt erinevast filmist teise. Selleks et nüüd veel omakorda uut filmi tegema hakata, on tõesti vaja kolme-nelja kuud puhkust, kus saaks selle projekti perfektselt ette valmistada. Kuna me Mortenit teeme kahekesi, siis see on õnneks ikkagi natuke lihtsam projekt. Kaks pead on ikka kaks pead: kui ära väsid, mõtleb teine sinu eest.
Seoses "Isandaga" olete viimasel ajal andnud väga palju intervjuusid. Millised on need küsimused, mida iga kord küsitakse ja millele ei viitsigi enam vastata?
Kõige klassikalisemad küsimused on järgmise filmi kohta. Tegelikult võiks natuke rohkem küsida filmist endast, aga selle asemel küsitakse, kui kaua te tegite seda filmi, kui suured on nukud ja nii edasi. Selleks et mitte sisust rääkida, küsitakse tehnilisi asju, mis on kohutavalt igav — nukud on ikka alati nukud ja kas neil on traat sees või on mingi muu asi… Välditakse sisust rääkimist ja siis sa hakkad jälle nürilt: "Ettevalmistus oli neli kuud, siis on see ja see tuleb ja…" Kõiki filme tehakse tegelikult sama moodi, ka mängufilme — kõik protsessid on samad. Mitte keegi ei küsi näiteks muusika kohta! Või kuidas — räägin praegu viimase filmi kontekstis — te saite selle tunnetuse, et see kaltsust või tekstiilist koer niimoodi mängib, miks ta nii on.
Mida te näiteks "Isanda" kohta tahaksite veel öelda, mida ei ole küsitud?
Väga raske on midagi muud ise välja mõelda, aga ilmselt seoses filmimuusikaga. Annecy festivalil nägin ära kogu võistlusprogrammi ja mulle jäi eriti silma väga professionaalne filmimuusika peaaegu igas filmis. Ma ei mõtle mingit taustmuusikat, vaid just filmimuusikat.
Meil on väga head heliloojad, aga ikkagi lõpeb asi tavaliselt sellega, et otsitakse sahtlitest välja vanad muusikapalad, minu kogemuses on hästi palju selliseid näiteid. Ei ole professionaalset filmimuusikat, kus helilooja peab läbi mõtlema kogu stsenaariumi, millest lugu räägib, ning panema paika kõik tunded. Eriti animafilmis, sest kui üks plaan on kolm sekundit, peab helilooja sama moodi mõtlema kontsentreeritult, kuidas need sekundid mõne noodiga välja mängida.
Mis minu meelest meil siin natuke lonkab — võibolla teised lavastajad räägivad teist juttu —, on see, et animatsioonimuusikat võetakse natuke pinnapealselt, kuigi see on väga oluline osa. Ma arvan, et ilma Lepo Sumera ja Arvo Pärdi muusikata ei oleks "Isand" väljendanud pooltki neid tundeid. Siinkohal tahan ma väga kiita Horret Kuusi, kes "Isanda" helimaailma lõi ja aitas ka need muusikapalad valida.
Lepo Sumera ja Arvo Pärdi muusika on "Isandas" suurepärane, aga ühtlasi väga emotsionaalne. Kas teil ei tekkinud mõtet, et äkki läheb see kõik koos liiga ängistavaks?
Me proovisime ka teisi muusikapalu. Proovisime ka vaikust, aga see kippus jääma tooreks, kui 18 minutit järjest kuulata ahvi häälitsusi, mis ei ole eriti esteetiline helipildi mõttes. Ma usaldasin selles Horret Kuusi. Visuaalne pool oli juba ise suhteliselt võimas, aga ainult koera ja ahvi meelevalda ei tahtnud ma heli jätta.
Ma ei tea, kuidas see õnnestub, aga Maria-filmi jaoks leidsin Sir Anthony Hopkinsi valsi "And the Waltz Goes On". See on natuke felliniliku filmi muusika ja sisaldab kõike, mis ühes filmimuusikas olema peab — kurbust, rõõmu, natuke irooniat, koomilisust. Ma ei tea, kui palju see maksab ning kas seda saab kasutada või kas minu esmane valik on üldse õige, aga see muusikapala on mind palju kummitanud.
Aga mis on üldiselt need teemad, mis teid praegu kummitavad?
Väga raske on praegu näiteks trammiga sõites uute trammide või tänaval jalutades mingi vaatamisväärsuse peale mõelda. Paar päeva tagasi nägin, kuidas auraval merel sõitis roheline laev, ja jällegi hakkasin ketrama peas filme, sest see oli nagu pildikene filmist "Surm Veneetsias". Aga kui sul on mingi protsess või, ütleme, stsenaariumi kirjutamine pooleli, siis aju ise võtab selle uuesti ja uuesti üles, nii et ei jäägi ruumi ega aega hakata mingit uut lugu väljaspool filmi välja mõtlema.
Teine teema on kindlasti mu lapselapsed: kuidas neid üllatada, nendega tegeleda, mis jutte rääkida. See on praegu see teine väljund, mis mul on, ja see on palju meeldivam kui filme teha. Aga mõlemad käivad paralleelselt, sest momendil on "Isand" ja selle ümber käivad asjad natukene mu mõttemaailma häirinud. Nüüd tuleb sõita Tokyosse, kus "Isanda" puhul isegi väike näitus üles pannakse ja mingit auhinda jälle kätte antakse. Selle ori ja ohver ma praegu olen. Sellist vabanemise momenti või filmindusest, enda stsenaariumidest eemale hüppamist on väga raske korraldada — kuidagi ei lähe teekond eemale.
Teie jutust kõlab väga tugevalt läbi, et filmide tegemine on väsitav, aga ometi jätkub teil jaksu neid teha.
See on ainukene elu mõte. Või selline asi, mis täidab su vaba aja või logelemise. Filmitegemine on ainukene asi, mis mul tegelikult töö või mõtlemise poolest on, ma ei kujutagi teistmoodi ette. See on sees nagu mingi paha geen. See on üks kõige parem küsimus täna, hakkasin mõtlema, et tõesti: ma ei suuda muud teha, kui ka vabal ajal mõelda filmide peale.
Kas see geen just paha on, te annate ju maailmale nii palju tagasi.
Nii võib ka öelda, aga kui tahta sellest vabaneda, on see väga raske.
Teater. Muusika. Kino veebruarinumbris intervjuu Riho Undiga. | Riho Unt: filmitegemine on ainuke elu mõte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olete maininud, et esimesel korral jäi "Isand" tegemata ja võtsite selle teist korda ette. Milline on täpsemalt see taustalugu?
Me olime Hardi Volmeriga mõlemad noored ambitsioonikad filmilavastajad, teatud edu käis ka juba tollel ajal kaasas sellega, mis me olime teinud. Tallinnfilmi toimetus pakkus meile "Popit ja Huhuud" teha, aga meid ei usaldatud nii palju, et oleksime saanud stsenaariumi kirjutada. Uskusime, et oleme selleks võimelised, aga, nimesid nimetamata, meid selles suhtes ei usaldatud ja stsenaariumi kirjutas hoopis keegi kolmas, stsenarist, hästi tunnustatud inimene. Ma ei oska öelda, kas siin oli ka see nüanss, et stsenarist teenib raha — tollel ajal olid ju päris suured summad, mis siia juurde käisid —, aga me tõstsime pead püsti ega teinud seda filmi. See oli kahtlemata ka protesti mõttes.
Ma tean, et kümme-viisteist aastat hiljem üritas üks Nukufilmi kolleeg ka "Isandat" ette võtta ja tema sidus selle küüditamisega — miks isand ära kadus? — nii et sellest tuli küllaltki poliitiline lugu ja seetõttu jäi see ka kõrvale, sest tegu oli nõukogude ajaga. Miks ma selle nüüd, kolmkümmend aastat hiljem uuesti ette võtsin? Esiteks muidugi see, et olen küpsem, et võtta ette Friedebert Tuglase "Popi ja Huhuu", mis on teatrites nii toredasti ära lavastatud ja väga heade näitlejatega esitatud. Selleks peab olema mingi kogemus ja mitte ainult jultumus, aga ka teadlik suhtumine — mis Tuglas sellega mõtles, mida ta üritas saavutada.
Aga kui te selle uuesti töösse võtsite, kas siis ei käinud peast läbi mõtet Hardi Volmeri poole pöörduda?
Ei käinud. Me oleme juba tükk aega tagasi lahku kasvanud ja Hardil on oma mõttemaailm ning kindel suund ja minul samamoodi. Tean, et olen sellest rääkinud, sellest on ka Hardi rääkinud, aga ma isegi ei oska öelda, miks me pole enam päid kokku pannud ja midagi koos teinud. Eks ikka ilmselt mingisugune lahkukasvamine on toimunud, sest ei saa võrrelda aega, kui sa oled 30-aastane või kui sa oled ligi 60-aastane — kohutavad muutused on toimunud. Ma isegi ei teinud sellist ettepanekut talle, üritasin kogu filmi ja kogu lavastuse enda õlule võtta.
Samuti olete öelnud, et "Isanda" tegemine läks lihtsalt.
See on üks kergemini valminud filme, mis mul üldse filmograafias on. Alguses stsenaariumi kirjutades jätsime sisse hästi palju Tuglase materjali — näiteks koera mälestused, kus ta koos isandaga turu peal ringi jalutas ja lihatükki aitas valida, aga kui olime umbes kolm minutit filminud — see on päris suur töömaht, tervelt kuu või rohkem — ja seda esialgset materjali kokku monteerisime ning muusikalõike alla panime, selgus, et isand kui tegelane tuleks hoopis välja jätta. Pärast seda hakkas film ise ennast vedama — koer ja ahv dikteerisid võtet, võttenurki, plaani pikkust, nii et operaator Ragnar Neljandiga saime väga hästi hakkama. Kuigi ülesehituselt ja dekoratsioonide ning nukkude keerukuselt on see üks raskemaid filme, mis ma olen teinud.
Kõige keerulisem olevat olnud surnud koera lavastamine?
Isegi mitte lavastamine, aga tema sättimine surnupoosi. Seda teeb animaator, aga kui sa kõigepealt plaani üles sätid, pead selle koera mingisse poosi panema, nii et ma läksin internetti ja guugeldasin dead dog ehk "surnud koer". Need pildid olid ka juba õudsed, aga kui ma selle pehme tekstiilist nuku kätte võtsin ja üritasin ta samamoodi selle parkettpõranda peale panna, sodi vahele, siis oli selline jube ja lootusetu tunne, et nüüd olemegi sellest koerast lahti. See oli kummaline, õõvastav tunne ja ilmselt toetas seda mitte heas mõttes ka mu ema, kes oli selleks ajaks juba aasta otsa olnud haiglas hääbumas. Nii et ma olin selles suhtes terve aasta pinge all olnud ja sellel hetkel jooksid need traadid või nöörid kokku.
Kuidas teie ema olukord teid mõjutab?
See mõjutab nii otseselt kui ka alateadvuses, sest see on kogu aeg mul sees. Ma ei ole näinud nii tükk aega hääbuvat inimest, kuigi seda filmi alustasin enne, kui ema haiglasse läks. Ja ma ei tea, kas ma tegin õige otsuse, et panin ema nime filmi lõppu, sest sellele ei ole alati olnud meeldiv vastukaja. Vahepeal isegi mõtlesin, et koristan selle ära, aga vahet ei ole — film on selles situatsioonis valminud ja ma jätan selle pühenduse sinna. Kuigi see film on selline, mis võib okina mõjuda, eriti lõpp, ja siis veel pühendus emale ka — see on kinosaalides tekitanud pigem naerupahvakuid kui mõistmist, nii et ma pean alati seda selgitama.
Eestis või välismaal?
Välismaal just. Animatsiooni all peetakse sageli silmas sellist filmikunsti, mis on naljakas ja lõbus. Stuttgardi festival oli tegelikult ainus, kus naerdi selle filmi peale. Et "Oi, kui vahva, ja pühendatud veel emale ka!" Seal otsiti vägisi nalja või kohta, kus saaks suunurgad ülespoole tõsta.
Kas on veel üllatavat tagasisidet olnud?
Üldjuhul on olnud vastuvõtt ikkagi väga positiivne, seda näitavad ilmselt need auhinnad ka, aga on muidugi mindud ka täiesti üle võlli. Näiteks kui ühe New Yorgi väga respekteeritud — küll lastefilmide — festivali direktor ütleb mulle, et see film on teil väga hea, aga minge koju ja palun tehke see lõpp ümber, siis tuleb sellest film, siis see paneb lihtsalt õlgu kehitama.
Neitsi Maali galal ütlesite, et seda auhinda on raskem võita kui Oscari nominatsiooni saada. Kas see oli naljaga pooleks mõeldud?
Ei olnud. Ma mõtlesin seda täiesti tõsiselt, sest ma olen umbes 35 aastat filme teinud ega ole sinna kunagi küündinudki. Selles mõttes oli Neitsi Maali minu jaoks väga suur saavutus ja müts maha Eesti kriitikute ees.
Üks asi on auhindu jagada, aga kriitiku eesmärk võiks esmajoones olla ikkagi tekitada diskussiooni. Rao Heidmets on korduvalt maininud, et Eesti kriitikud ei kirjuta kodumaisest animatsioonist. Kuidas teile animafilmide režissöörina tundub?
Ma olen Raoga absoluutselt nõus. Animafilme lahatakse väga vähe ja need on niivõrd pinnapealsed tekstid, mis konstateerivad sünopsist, jutustavad selle ümber, aga animatsioonil, nagu ka igal teisel filmiliigil, on ju veel muusika, kujundus, karakterid, mille võiks lahti kirjutada. Ma olen absoluutselt seda meelt, sest "Isandast" hakati kirjutama alles siis, kui see oli rahvusvahelisi auhindu võitnud. Kas tõesti peab film — ja see kogemus ei ole ainult "Isandaga" — enne võitma kohutavalt auhindu, et seda üldse märgataks? See on, jah, väikestviisi etteheide.
Heidmets on ka maininud, et võibolla võiksid animatsioonist kirjutada semiootikud.
Jah, ilmselt Rao vihjab ka sellele, et nõukaajal oli meil väga ilus traditsioon, et iga aasta lõpus toimus Mihhail Lotmani eestvedamisel analüüs. Seal ei pandud filme ritta, et see on kõige parem ja see nõrgem film, vaid ta analüüsis kõikide animategijate osavõtul kõik filmid ära — millest ja miks mingi film räägib ja mis on nende filmide märksõnad, sümbolid ja nii edasi. See oli väga tore aeg. Me saime Lotmani abil, kes tundis nii hästi märgisüsteemi, aru, mida me ise oleme tahtnud mingi filmiga öelda. Kahjuks kõik sellised toredad asjad on ära jäänud ja ka animategijad on ilmselt natuke kapseldunud ning sulgunud iseendasse. Selle vana traditsiooni võiks kindlasti elustada.
Väikeste kildude kaupa on kuulda olnud ka teie uuest filmist. Millest see räägib?
Järgmine film, kui ma saan seda teha, ei ole nii kurb, negatiivne või ängistav, aga see räägib vananemisest, mis meid kõiki ootab. Kuna ma tunnen, et olen juba nii vana, siis paraku hakkavad igalt poolt vanad mälestused ja ka patud mind kiusama.
Uue filmi tööpealkiri on "Maria ja seitse pöialpoissi" ja see räägib ühest vananevast nunnast, kes on kloostrieluga väga ära harjunud, aga teda kummitab ikkagi üks asi. Kuna mitte keegi meist ei tea, kui kaua meil hing sees on, üritab ta leida oma eluunistust, aga tal on ka mälu vilets ja nii ei tulegi meelde, mida ta üritas veel viimasel hetkel saavutada. Ja kui ta midagi välja mõtleb, mis see unistus võiks olla, hakkab ta kohe kahtlema, et järsku see on hoopis patt, ning see viibki ta segadusse.
See on selline sisemine mõtisklus ja kuigi ma ei ole nunn ja veel vähem naisterahvas, pean seda filmi selliseks autoportreeks.
Rohkem ei tahaks ma sellest rääkida enne, kui stsenaarium, kujundus, karakterid ja kõik sellised asjad on valmis, aga sooviksin väga teha selle koostöös Kanada produtsentidega, nii et helindamine, muusika ja kõik see tuleks Kanada poole pealt. Mingisuguse jah-sõna on nad juba andnud.
Millal võiks see kinoekraanile jõuda?
"Isand" ja praeguse täispika filmi "Morten lollide laeval" lavastamine koos Kaspar Jancisega on lihtsalt niivõrd ära kurnanud ja nõrgaks teinud, et mingisugune paus võiks vahepeal olla, aga "Maria ja seitse pöialpoissi" on suhteliselt lihtne film, peaaegu ühe tegelasega, seega see protsess — ettevalmistus ja võte — võiks võtta aega aasta. Loodan, et ekraanile võiks see jõuda järgmisel aastal.
Miks see on nii kurnav olnud?
Issand jumal, ma olen peaaegu 60-aastane, väsimus on peal! Kui praegu kohe avaneks võimalus Maria-filmi teha, siis ma ütleksin ei, sest ma ei jaksa. Mida vanemaks sa saad, seda täpsemaks pead sa muutuma — kõik läbi mõtlema ja mitte ette võtma eriti suuri eksperimente, et "Ah, läheb küll" või "Ma ei viitsi siin nii palju läbi mõelda". Ma olen perfektsionist, enda suhtes kõigepealt, ja ma ei tee hinnaalandust.
Ühtepidi ütlesite, et tahaksite järgmisena teha midagi lõbusamat või rõõmsamat, ent samas olete maininud, et "Morten lollide laeval" on pärast "Isandat" üsna väsitav.
Morten väsitav? Ma arvan, et see oli seoses sellega, et mul ei olnud pärast "Isandat" üldse hingetõmbepausi, et minna ühest kardinaalselt erinevast filmist teise. Selleks et nüüd veel omakorda uut filmi tegema hakata, on tõesti vaja kolme-nelja kuud puhkust, kus saaks selle projekti perfektselt ette valmistada. Kuna me Mortenit teeme kahekesi, siis see on õnneks ikkagi natuke lihtsam projekt. Kaks pead on ikka kaks pead: kui ära väsid, mõtleb teine sinu eest.
Seoses "Isandaga" olete viimasel ajal andnud väga palju intervjuusid. Millised on need küsimused, mida iga kord küsitakse ja millele ei viitsigi enam vastata?
Kõige klassikalisemad küsimused on järgmise filmi kohta. Tegelikult võiks natuke rohkem küsida filmist endast, aga selle asemel küsitakse, kui kaua te tegite seda filmi, kui suured on nukud ja nii edasi. Selleks et mitte sisust rääkida, küsitakse tehnilisi asju, mis on kohutavalt igav — nukud on ikka alati nukud ja kas neil on traat sees või on mingi muu asi… Välditakse sisust rääkimist ja siis sa hakkad jälle nürilt: "Ettevalmistus oli neli kuud, siis on see ja see tuleb ja…" Kõiki filme tehakse tegelikult sama moodi, ka mängufilme — kõik protsessid on samad. Mitte keegi ei küsi näiteks muusika kohta! Või kuidas — räägin praegu viimase filmi kontekstis — te saite selle tunnetuse, et see kaltsust või tekstiilist koer niimoodi mängib, miks ta nii on.
Mida te näiteks "Isanda" kohta tahaksite veel öelda, mida ei ole küsitud?
Väga raske on midagi muud ise välja mõelda, aga ilmselt seoses filmimuusikaga. Annecy festivalil nägin ära kogu võistlusprogrammi ja mulle jäi eriti silma väga professionaalne filmimuusika peaaegu igas filmis. Ma ei mõtle mingit taustmuusikat, vaid just filmimuusikat.
Meil on väga head heliloojad, aga ikkagi lõpeb asi tavaliselt sellega, et otsitakse sahtlitest välja vanad muusikapalad, minu kogemuses on hästi palju selliseid näiteid. Ei ole professionaalset filmimuusikat, kus helilooja peab läbi mõtlema kogu stsenaariumi, millest lugu räägib, ning panema paika kõik tunded. Eriti animafilmis, sest kui üks plaan on kolm sekundit, peab helilooja sama moodi mõtlema kontsentreeritult, kuidas need sekundid mõne noodiga välja mängida.
Mis minu meelest meil siin natuke lonkab — võibolla teised lavastajad räägivad teist juttu —, on see, et animatsioonimuusikat võetakse natuke pinnapealselt, kuigi see on väga oluline osa. Ma arvan, et ilma Lepo Sumera ja Arvo Pärdi muusikata ei oleks "Isand" väljendanud pooltki neid tundeid. Siinkohal tahan ma väga kiita Horret Kuusi, kes "Isanda" helimaailma lõi ja aitas ka need muusikapalad valida.
Lepo Sumera ja Arvo Pärdi muusika on "Isandas" suurepärane, aga ühtlasi väga emotsionaalne. Kas teil ei tekkinud mõtet, et äkki läheb see kõik koos liiga ängistavaks?
Me proovisime ka teisi muusikapalu. Proovisime ka vaikust, aga see kippus jääma tooreks, kui 18 minutit järjest kuulata ahvi häälitsusi, mis ei ole eriti esteetiline helipildi mõttes. Ma usaldasin selles Horret Kuusi. Visuaalne pool oli juba ise suhteliselt võimas, aga ainult koera ja ahvi meelevalda ei tahtnud ma heli jätta.
Ma ei tea, kuidas see õnnestub, aga Maria-filmi jaoks leidsin Sir Anthony Hopkinsi valsi "And the Waltz Goes On". See on natuke felliniliku filmi muusika ja sisaldab kõike, mis ühes filmimuusikas olema peab — kurbust, rõõmu, natuke irooniat, koomilisust. Ma ei tea, kui palju see maksab ning kas seda saab kasutada või kas minu esmane valik on üldse õige, aga see muusikapala on mind palju kummitanud.
Aga mis on üldiselt need teemad, mis teid praegu kummitavad?
Väga raske on praegu näiteks trammiga sõites uute trammide või tänaval jalutades mingi vaatamisväärsuse peale mõelda. Paar päeva tagasi nägin, kuidas auraval merel sõitis roheline laev, ja jällegi hakkasin ketrama peas filme, sest see oli nagu pildikene filmist "Surm Veneetsias". Aga kui sul on mingi protsess või, ütleme, stsenaariumi kirjutamine pooleli, siis aju ise võtab selle uuesti ja uuesti üles, nii et ei jäägi ruumi ega aega hakata mingit uut lugu väljaspool filmi välja mõtlema.
Teine teema on kindlasti mu lapselapsed: kuidas neid üllatada, nendega tegeleda, mis jutte rääkida. See on praegu see teine väljund, mis mul on, ja see on palju meeldivam kui filme teha. Aga mõlemad käivad paralleelselt, sest momendil on "Isand" ja selle ümber käivad asjad natukene mu mõttemaailma häirinud. Nüüd tuleb sõita Tokyosse, kus "Isanda" puhul isegi väike näitus üles pannakse ja mingit auhinda jälle kätte antakse. Selle ori ja ohver ma praegu olen. Sellist vabanemise momenti või filmindusest, enda stsenaariumidest eemale hüppamist on väga raske korraldada — kuidagi ei lähe teekond eemale.
Teie jutust kõlab väga tugevalt läbi, et filmide tegemine on väsitav, aga ometi jätkub teil jaksu neid teha.
See on ainukene elu mõte. Või selline asi, mis täidab su vaba aja või logelemise. Filmitegemine on ainukene asi, mis mul tegelikult töö või mõtlemise poolest on, ma ei kujutagi teistmoodi ette. See on sees nagu mingi paha geen. See on üks kõige parem küsimus täna, hakkasin mõtlema, et tõesti: ma ei suuda muud teha, kui ka vabal ajal mõelda filmide peale.
Kas see geen just paha on, te annate ju maailmale nii palju tagasi.
Nii võib ka öelda, aga kui tahta sellest vabaneda, on see väga raske.
Teater. Muusika. Kino veebruarinumbris intervjuu Riho Undiga.
### Response:
Riho Unt: filmitegemine on ainuke elu mõte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Musta nimekirja kanti ASAP Travel, Asroleon, Natourest, Nikolo Travel, Evelina Dream Travel ja Prime Communications Limited Eesti filiaal. Kaks viimast ettevõtet on mustas nimekirjas varemgi olnud.
Reisiettevõtjail oli kohustus 20. jaanuariks tarbijakaitseametile esitada eelmise aasta neljanda kvartali pakettreiside kogumüügi aruanne, kus tuli näidata ka käesoleva aasta müügiprognoos.
Aruande esitamise kohustus oli kokku 282 reisiettevõttel.
Tarbijakaitseameti teatel ei saa musta nimekirja kantud ettevõtete puhul olla kindel, et nende tagatis on piisav reisijate kodumaale tagasi toomiseks ning ärajäänud reisitasu tagasi saamiseks, kui ettevõttel peaks ilmnema makseraskused. | Tarbijakaitse lisas kuus reisifirmat musta nimekirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Musta nimekirja kanti ASAP Travel, Asroleon, Natourest, Nikolo Travel, Evelina Dream Travel ja Prime Communications Limited Eesti filiaal. Kaks viimast ettevõtet on mustas nimekirjas varemgi olnud.
Reisiettevõtjail oli kohustus 20. jaanuariks tarbijakaitseametile esitada eelmise aasta neljanda kvartali pakettreiside kogumüügi aruanne, kus tuli näidata ka käesoleva aasta müügiprognoos.
Aruande esitamise kohustus oli kokku 282 reisiettevõttel.
Tarbijakaitseameti teatel ei saa musta nimekirja kantud ettevõtete puhul olla kindel, et nende tagatis on piisav reisijate kodumaale tagasi toomiseks ning ärajäänud reisitasu tagasi saamiseks, kui ettevõttel peaks ilmnema makseraskused.
### Response:
Tarbijakaitse lisas kuus reisifirmat musta nimekirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane endine maailma neljas reket Del Potro mängis mullu vaid kahel turniiril – Sydneys ja Miamis – ning tunamullu neljal turniiril, saades ka ühe turniirivõidu.
Eelmisel aastal käis ta kolmandat korda randmeoperatsioonil. Uuesti hakkas ta harjutama varasügisel ning nüüd on ta enda sõnul valmis jälle võistlustel mängima.
„Tahtsin jagada uudiseid ja ka seda rõõmu, mis tunnen, teades, et saan üle pika aja jälle tenniseturniiril mängida,” ütles Del Potro enda YouTube’i kanalis avaldatud videos. „Ebakindlus, kõik need rasked hetked, mis pidin üle elama, nii palju tujurikkumisi ja raskeid päevi, mis tõid loobumismõtted. Aga mul on vedanud, et minu ümber on suurepärased inimesed, nad ei lasknud mul kukkuda. Nad toetasid mind ja aitasid mind mu karjääri kõige raskematel aegadel.”
Del Potro on maailma edetabelis langenud 1041. kohale, kuid saab turniiridele vabapääsmetega. Kui paljudel turniiridel ta tänavu mängib, on veel lahtine.
2012. ja 2013. aastal võitis Del Potro kaheksa turniiri ning Londoni olümpial pronksi, alistades kolmanda koha mängus praeguse maailma esireketi Novak Djokovici. | Karjääri lõpetamisest mõelnud US Openi võistleja naaseb vigastuspausi järel võistlustulle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane endine maailma neljas reket Del Potro mängis mullu vaid kahel turniiril – Sydneys ja Miamis – ning tunamullu neljal turniiril, saades ka ühe turniirivõidu.
Eelmisel aastal käis ta kolmandat korda randmeoperatsioonil. Uuesti hakkas ta harjutama varasügisel ning nüüd on ta enda sõnul valmis jälle võistlustel mängima.
„Tahtsin jagada uudiseid ja ka seda rõõmu, mis tunnen, teades, et saan üle pika aja jälle tenniseturniiril mängida,” ütles Del Potro enda YouTube’i kanalis avaldatud videos. „Ebakindlus, kõik need rasked hetked, mis pidin üle elama, nii palju tujurikkumisi ja raskeid päevi, mis tõid loobumismõtted. Aga mul on vedanud, et minu ümber on suurepärased inimesed, nad ei lasknud mul kukkuda. Nad toetasid mind ja aitasid mind mu karjääri kõige raskematel aegadel.”
Del Potro on maailma edetabelis langenud 1041. kohale, kuid saab turniiridele vabapääsmetega. Kui paljudel turniiridel ta tänavu mängib, on veel lahtine.
2012. ja 2013. aastal võitis Del Potro kaheksa turniiri ning Londoni olümpial pronksi, alistades kolmanda koha mängus praeguse maailma esireketi Novak Djokovici.
### Response:
Karjääri lõpetamisest mõelnud US Openi võistleja naaseb vigastuspausi järel võistlustulle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väyrynen ütles täna hommikul korraldatud pressikonverentsil, et sellise kummalise olukorra osas otsuse tegemise jätab ta Keskerakonna juhtidele, vahendas Yle.
"Kodanikepartei lähekoht on see, et saab olla ka mõne teise erakonna liige," selgitas ta.
Keskerakonna põhikirjas on aga öeldud, et teiste erakondade liige ei saa olla. Seda rõhutas eile õhtul ka keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä.
Väyrynen aga väidab, et põhikirja reegel ei puuduta tegelikult erakonna piirkondlikke organisatsioone. Lisaks kuulumisele Euroopa Parlamenti on Väyrynen ka Keminmaa vallavolikogus ning enda sõnul soovib ta kohaliku tasandi poliitikat jätkata Keskerakonna fraktsiooni liikmena.
Küsimusele, miks ta Keskerakonnast ei lahku, kui ta oma vanas parteis niivõrd pettunud on, vastas Väyrynen, et "Keminmaal läheb kõik hästi".
Uus Kodanikepartei aga oleks Väyryneni selgituste kohaselt erakond, mis tegutseks vaid parlamendiparteina - liikmeteks oleksid vaid rahvasaadikud ning kandideeriks vaid parlamendivalimistel. Tavakodanikud aga võiksid kuuluda erakonna toetusrühma.
Sellest, et ta ei kavatse enam üldse osaleda Keskerakonna erinevate juhtorganite töös, teatas Väyrynen juba jaanuaris. Oma otsust põhjendas ta sellega, et tal polevat enam mingit reaalset võimalust partei poliitilisi valikuid mõjutada.
Väyrynen on juba aastaid paistnud silma erakonna peavoolust oluliselt erinevate avalduste ja ettepanekutega.
Ka tänaselt pressikonverentsilt jäid kõlama mõned värvikad tsitaadid. Nimelt võrdles Väyrynen end endise presidendi Urho Kaleva Kekkoneniga, kes "on valmis vajaduse korral ka vihma ja tormiga edasi minema". | Uue partei teinud Väyrynen võrdles end Kekkoneniga, lisaks soovib osaliselt jätkata ka Keskerakonnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väyrynen ütles täna hommikul korraldatud pressikonverentsil, et sellise kummalise olukorra osas otsuse tegemise jätab ta Keskerakonna juhtidele, vahendas Yle.
"Kodanikepartei lähekoht on see, et saab olla ka mõne teise erakonna liige," selgitas ta.
Keskerakonna põhikirjas on aga öeldud, et teiste erakondade liige ei saa olla. Seda rõhutas eile õhtul ka keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä.
Väyrynen aga väidab, et põhikirja reegel ei puuduta tegelikult erakonna piirkondlikke organisatsioone. Lisaks kuulumisele Euroopa Parlamenti on Väyrynen ka Keminmaa vallavolikogus ning enda sõnul soovib ta kohaliku tasandi poliitikat jätkata Keskerakonna fraktsiooni liikmena.
Küsimusele, miks ta Keskerakonnast ei lahku, kui ta oma vanas parteis niivõrd pettunud on, vastas Väyrynen, et "Keminmaal läheb kõik hästi".
Uus Kodanikepartei aga oleks Väyryneni selgituste kohaselt erakond, mis tegutseks vaid parlamendiparteina - liikmeteks oleksid vaid rahvasaadikud ning kandideeriks vaid parlamendivalimistel. Tavakodanikud aga võiksid kuuluda erakonna toetusrühma.
Sellest, et ta ei kavatse enam üldse osaleda Keskerakonna erinevate juhtorganite töös, teatas Väyrynen juba jaanuaris. Oma otsust põhjendas ta sellega, et tal polevat enam mingit reaalset võimalust partei poliitilisi valikuid mõjutada.
Väyrynen on juba aastaid paistnud silma erakonna peavoolust oluliselt erinevate avalduste ja ettepanekutega.
Ka tänaselt pressikonverentsilt jäid kõlama mõned värvikad tsitaadid. Nimelt võrdles Väyrynen end endise presidendi Urho Kaleva Kekkoneniga, kes "on valmis vajaduse korral ka vihma ja tormiga edasi minema".
### Response:
Uue partei teinud Väyrynen võrdles end Kekkoneniga, lisaks soovib osaliselt jätkata ka Keskerakonnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Erm ütles ERR-i uudisteportaalile, et kahtlustatavate Eestisse toomise aeg pole seni veel teada.
"Loovutamismenetlus käib, kuid neil on võimalik Leedus vastavat otsust veel vaidlustada," tõdes Erm.
31. jaanuaril kell 23 sai politsei teate, et Pärnumaal on taksojuhilt röövitud sõiduk Mercedes-Benz ja seda juhtinud 65-aastase mehega ei ole õnnestunud ühendust saada.
Esialgsetel andmetel pidi taksojuht sõitma Pärnumaale Pulli külla ning politsei tuvastas, et sõiduk lahkus Eestist kell 22 Ikla kaudu ja seejärel informeeriti kolleege nii Lätis kui ka Leedus.
Leedu politsei abiga peeti röövitud sõiduk Panevėžyse lähedal kinni ning samuti selles olnud Eesti kodanikest vennad Filip-Artur (20) ja Benjamin Hiienurm (18).
1. veebruaril kell 11 leiti Pärnumaal Sauga vallas Pulli küla lähedalt röövitud taksojuhi surnukeha.
Kriminaaluurimine käivitati karistusseadustiku mõrva käsitleva paragrahvi järgi. Sellises kuriteos süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette kaheksa- kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse.
Vennad olid mõni nädal varem politsei huviorbiidis
Postimees kirjutab, et politsei pidas tänavu 14. jaanuaril Pärnumaal Häädemeeste vallas kinni kahtlustäratanud Fordi, millel olid küljes teise sõiduki numbrimärgid, lisaks oli autole paigaldatud alarmsõiduki signaaltuli ja selles olid vennad, kellest noorem oli roolis.
Kontrollimisel selgus, et sõidukil puudusid ka talverehvid ning lisaks leidsid politseinikud autost relvamaketid ja näomaskid, mille omamine ei ole aga keelatud, samuti samal ööl Pärnus varastatud numbrimärgid.
Kuna vennad elavad Inglismaal, võeti meeste varasemate tegude välja selgitamiseks ühendust ka Europoliga ning selgus, et seal on neid varem karistatud röövimise eest, kuid enne jaanuari sündmuseid neid uute kuritegudega ei seostatud.
Eestis määras kohus Benjaminile 15. jaanuaril valenumbrimärkide kasutamise, alarmsõiduki tähistuse ebaseadusliku kasutamise ja tehnonõuetele mitte vastava sõidukiga sõitmise eest 15-päevase aresti ning ta vabanes arestimajast 29. jaanuaril.
Varastatud numbrimärkide osas uurimine veel käib. | Pärnu taksojuhi röövmõrvas kahtlustatavad vennad vahistati Leedus kaheks kuuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Erm ütles ERR-i uudisteportaalile, et kahtlustatavate Eestisse toomise aeg pole seni veel teada.
"Loovutamismenetlus käib, kuid neil on võimalik Leedus vastavat otsust veel vaidlustada," tõdes Erm.
31. jaanuaril kell 23 sai politsei teate, et Pärnumaal on taksojuhilt röövitud sõiduk Mercedes-Benz ja seda juhtinud 65-aastase mehega ei ole õnnestunud ühendust saada.
Esialgsetel andmetel pidi taksojuht sõitma Pärnumaale Pulli külla ning politsei tuvastas, et sõiduk lahkus Eestist kell 22 Ikla kaudu ja seejärel informeeriti kolleege nii Lätis kui ka Leedus.
Leedu politsei abiga peeti röövitud sõiduk Panevėžyse lähedal kinni ning samuti selles olnud Eesti kodanikest vennad Filip-Artur (20) ja Benjamin Hiienurm (18).
1. veebruaril kell 11 leiti Pärnumaal Sauga vallas Pulli küla lähedalt röövitud taksojuhi surnukeha.
Kriminaaluurimine käivitati karistusseadustiku mõrva käsitleva paragrahvi järgi. Sellises kuriteos süüdimõistmisel näeb karistusseadustik ette kaheksa- kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse.
Vennad olid mõni nädal varem politsei huviorbiidis
Postimees kirjutab, et politsei pidas tänavu 14. jaanuaril Pärnumaal Häädemeeste vallas kinni kahtlustäratanud Fordi, millel olid küljes teise sõiduki numbrimärgid, lisaks oli autole paigaldatud alarmsõiduki signaaltuli ja selles olid vennad, kellest noorem oli roolis.
Kontrollimisel selgus, et sõidukil puudusid ka talverehvid ning lisaks leidsid politseinikud autost relvamaketid ja näomaskid, mille omamine ei ole aga keelatud, samuti samal ööl Pärnus varastatud numbrimärgid.
Kuna vennad elavad Inglismaal, võeti meeste varasemate tegude välja selgitamiseks ühendust ka Europoliga ning selgus, et seal on neid varem karistatud röövimise eest, kuid enne jaanuari sündmuseid neid uute kuritegudega ei seostatud.
Eestis määras kohus Benjaminile 15. jaanuaril valenumbrimärkide kasutamise, alarmsõiduki tähistuse ebaseadusliku kasutamise ja tehnonõuetele mitte vastava sõidukiga sõitmise eest 15-päevase aresti ning ta vabanes arestimajast 29. jaanuaril.
Varastatud numbrimärkide osas uurimine veel käib.
### Response:
Pärnu taksojuhi röövmõrvas kahtlustatavad vennad vahistati Leedus kaheks kuuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa jalgpalliliit on välja töötanud väravavahtide treenerite UEFA A litsentsi kursuse, mille alusel saavad alaliidud litsentseerida oma väravavahtide treenereid. „Tegu on interaktiivse seminariga, kus tutvustame kursuse põhimõtteid ja filosoofiat ning anname nõu, kuidas koolitajad peaksid seda kursust läbi viima. Igast riigist on kolm esindajat – tihtipeale on tegu praeguste väravavahtide treeneritega või endiste tippväravavahtidega, kellel ei ole küll praegu veel koolitaja kogemust, aga kelles näeme potentsiaali kohalikus alaliidus koolituste läbiviijatena. Lisaks osalevad seminaridel ka iga jalgpalliliidu tehnilised direktorid,“ rääkis koondises 120 mängu pidanud Poom.
Praegusel seminaril osalevad Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Horvaatia ja Sloveenia esindajad. Järgmine kolmepäevane sessioon toimub märtsis Serbias ning kolmas maikuus Bosnia ja Hertsegoviinas. Instruktorite gruppi juhib iirlane Packie Bonner ning sinna kuuluvad lisaks Poomile Savvas Constantinou (Küpros), Marc Van Geersom (Belgia) ja Jan Erik Stinessen (Norra).
Idee viia taolised seminarid läbi Balkani riikides tekkis augustis Šveitsis Nyonis toimunud koosoleku järel varasemate edukate koolituste toel. Eelmisel aastal toimus neli seminari, kus osalesid Läti, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Moldova, Kasahstan, Armeenia ja Aserbaidžaan.
„Seminaridel antakse koolitajatele kätte peamised raamid. Laseme neil näiteks väravavahi vaatenurgast mänguanalüüsi teha ning seejärel vastavalt sellele realistliku treeningu teha, kusjuures pearõhk on väravavahitreeningul koos väljakumängijatega ning väravavahtide treeneri koostöös teiste treeneritega. Mina rääkisin viimati heast õppekeskkonnast, kus ja kuidas oleks võimalik kõige paremini edasi anda oma teadmisi ja kogemusi,“ rääkis Poom. | Mart Poom aitab UEFA-s läbi viia põnevaid koolitusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa jalgpalliliit on välja töötanud väravavahtide treenerite UEFA A litsentsi kursuse, mille alusel saavad alaliidud litsentseerida oma väravavahtide treenereid. „Tegu on interaktiivse seminariga, kus tutvustame kursuse põhimõtteid ja filosoofiat ning anname nõu, kuidas koolitajad peaksid seda kursust läbi viima. Igast riigist on kolm esindajat – tihtipeale on tegu praeguste väravavahtide treeneritega või endiste tippväravavahtidega, kellel ei ole küll praegu veel koolitaja kogemust, aga kelles näeme potentsiaali kohalikus alaliidus koolituste läbiviijatena. Lisaks osalevad seminaridel ka iga jalgpalliliidu tehnilised direktorid,“ rääkis koondises 120 mängu pidanud Poom.
Praegusel seminaril osalevad Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Horvaatia ja Sloveenia esindajad. Järgmine kolmepäevane sessioon toimub märtsis Serbias ning kolmas maikuus Bosnia ja Hertsegoviinas. Instruktorite gruppi juhib iirlane Packie Bonner ning sinna kuuluvad lisaks Poomile Savvas Constantinou (Küpros), Marc Van Geersom (Belgia) ja Jan Erik Stinessen (Norra).
Idee viia taolised seminarid läbi Balkani riikides tekkis augustis Šveitsis Nyonis toimunud koosoleku järel varasemate edukate koolituste toel. Eelmisel aastal toimus neli seminari, kus osalesid Läti, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Moldova, Kasahstan, Armeenia ja Aserbaidžaan.
„Seminaridel antakse koolitajatele kätte peamised raamid. Laseme neil näiteks väravavahi vaatenurgast mänguanalüüsi teha ning seejärel vastavalt sellele realistliku treeningu teha, kusjuures pearõhk on väravavahitreeningul koos väljakumängijatega ning väravavahtide treeneri koostöös teiste treeneritega. Mina rääkisin viimati heast õppekeskkonnast, kus ja kuidas oleks võimalik kõige paremini edasi anda oma teadmisi ja kogemusi,“ rääkis Poom.
### Response:
Mart Poom aitab UEFA-s läbi viia põnevaid koolitusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seni on Jaapan ühtedelt mängudelt võitnud kõige rohkem 16 kuldmedalit, seda nii 1964. aasta Tokyos kui 2004. aasta Ateena olümpial.
2012. aasta olümpial Londonis sai Jaapan medalitabelis 11. koha, toona võideti seitse kuldmedalit, 14 hõbedat ja 17 pronksi ehk kokku 38 medalit.
Infostrada ennustab, et Rios lõpetab Jaapan medalitabelis seitsmendana ning võidab 15 kuldmedalit, neist kolme ennustatakse riistvõimlejale Kohei Uchimurale.
„On väga võimalik, et Jaapanil tuleb medalite mõistes läbi aegade parim olümpia,” vahendab Reuters Infostrada analüütiku Simon Gleave’i sõnu. „Praegu ennustame neile üht kuldmedalit vähem kui senine parim, aga olümpiani on veel kuus kuud aega ja see võib muutuda.”
Jaapani olümpiakomitee on seadnud eesmärgiks hiljemalt 2020. aasta olümpial jõuda medalitabelis kolmandale kohale, nagu suudeti 1964. ja 1984. aasta olümpiatel.
„Arvan, et see pole võimalik, kui just Venemaa täielikult läbi ei kuku. Mis muidugi ei ole võimatu...” arutles Gleave. „Võimalik, et alahindame Jaapanit.”
Lisaks 15 kuldmedalile ennustab Infostrada Jaapanile kümmet hõbe- ja 14 pronksmedalit. | Jaapanile ennustatakse Riost suurt kullasaaki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seni on Jaapan ühtedelt mängudelt võitnud kõige rohkem 16 kuldmedalit, seda nii 1964. aasta Tokyos kui 2004. aasta Ateena olümpial.
2012. aasta olümpial Londonis sai Jaapan medalitabelis 11. koha, toona võideti seitse kuldmedalit, 14 hõbedat ja 17 pronksi ehk kokku 38 medalit.
Infostrada ennustab, et Rios lõpetab Jaapan medalitabelis seitsmendana ning võidab 15 kuldmedalit, neist kolme ennustatakse riistvõimlejale Kohei Uchimurale.
„On väga võimalik, et Jaapanil tuleb medalite mõistes läbi aegade parim olümpia,” vahendab Reuters Infostrada analüütiku Simon Gleave’i sõnu. „Praegu ennustame neile üht kuldmedalit vähem kui senine parim, aga olümpiani on veel kuus kuud aega ja see võib muutuda.”
Jaapani olümpiakomitee on seadnud eesmärgiks hiljemalt 2020. aasta olümpial jõuda medalitabelis kolmandale kohale, nagu suudeti 1964. ja 1984. aasta olümpiatel.
„Arvan, et see pole võimalik, kui just Venemaa täielikult läbi ei kuku. Mis muidugi ei ole võimatu...” arutles Gleave. „Võimalik, et alahindame Jaapanit.”
Lisaks 15 kuldmedalile ennustab Infostrada Jaapanile kümmet hõbe- ja 14 pronksmedalit.
### Response:
Jaapanile ennustatakse Riost suurt kullasaaki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raportis tuuakse välja, et idufirmad vajavad kasvamiseks kogemusega talente - arendajaid, disainereid, müügiinimesi, kellest on tööturul puudus.
"Seega tuleb meil olla avatud ja proaktiivsed välismaalaste siia toomisel, seejuures on aga konkurents teiste riikidega tugev," teatas majandusministeerium.
Lisaks toob uuring välja raskused varase ja kasvufaasi rahastuse kaasamisel.
"Välisinvestorid eelistavad investeerida keskkonda, mida nad tunnevad ja mille regulatsioonid oleks lihtsasti mõistetavad ja sõbralikud, täna aga Eestit sellisena ei nähta ning seetõttu peavad Eesti startup tihtipeale investeeringuid kaasama välismaal asuvasse õiguslikku kehasse," märkis ministeerium.
"Seega peaksime pöörama rohkem tähelepanu lahendustele, kuidas muuta siinsetesse startup’idesse investeerimine investori-sõbralikumaks."
Startup Estonia juht Mari Vavulski kommenteeris, et Eesti ei ole ega ka muutu kunagi Silicon Valley'ks ning see ei tohiks olla ega muutuda eesmärgiks iseeneses.
"Eesti üks suurimaid erinevusi startup mekaga on targa raha puudus - inimesed, kes on korduvalt edu saavutanud ning valmis lisaks rahale ka oma teadmisi, oskuseid ja kogemusi investeerima üha uutesse startupidesse," rääkis ta.
"Eesti startup ökosüsteemi arendamisel on ülimalt oluline keskenduda ka kodust edukaks kasvanud startupidele - muutmaks nende jaoks Eesti selleks kohaks, kuhu tulla maailmas edu saavutamise järel tagasi ning investeerida üha uutesse ja uutesse kohalikesse startupidesse oma teadmisi, oskuseid ja kogemusi." | Eesti idufirmadele teeb muret talentide ja kapitali puudus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raportis tuuakse välja, et idufirmad vajavad kasvamiseks kogemusega talente - arendajaid, disainereid, müügiinimesi, kellest on tööturul puudus.
"Seega tuleb meil olla avatud ja proaktiivsed välismaalaste siia toomisel, seejuures on aga konkurents teiste riikidega tugev," teatas majandusministeerium.
Lisaks toob uuring välja raskused varase ja kasvufaasi rahastuse kaasamisel.
"Välisinvestorid eelistavad investeerida keskkonda, mida nad tunnevad ja mille regulatsioonid oleks lihtsasti mõistetavad ja sõbralikud, täna aga Eestit sellisena ei nähta ning seetõttu peavad Eesti startup tihtipeale investeeringuid kaasama välismaal asuvasse õiguslikku kehasse," märkis ministeerium.
"Seega peaksime pöörama rohkem tähelepanu lahendustele, kuidas muuta siinsetesse startup’idesse investeerimine investori-sõbralikumaks."
Startup Estonia juht Mari Vavulski kommenteeris, et Eesti ei ole ega ka muutu kunagi Silicon Valley'ks ning see ei tohiks olla ega muutuda eesmärgiks iseeneses.
"Eesti üks suurimaid erinevusi startup mekaga on targa raha puudus - inimesed, kes on korduvalt edu saavutanud ning valmis lisaks rahale ka oma teadmisi, oskuseid ja kogemusi investeerima üha uutesse startupidesse," rääkis ta.
"Eesti startup ökosüsteemi arendamisel on ülimalt oluline keskenduda ka kodust edukaks kasvanud startupidele - muutmaks nende jaoks Eesti selleks kohaks, kuhu tulla maailmas edu saavutamise järel tagasi ning investeerida üha uutesse ja uutesse kohalikesse startupidesse oma teadmisi, oskuseid ja kogemusi."
### Response:
Eesti idufirmadele teeb muret talentide ja kapitali puudus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene festival toimus 2001. aastal ja tänavu toimub see juba 11. korda. Hille Savi sõnul tekkis mõte sellise ürituse korraldamisest, sest muusikateatri truppidel polnud võimalik ennast kuskil näidata.
"Viimati toimus festival neli aastat tagasi. Väga suur huvi on muusikatruppidel, kes ei kvalifitseeru kooliteatrite või harrastusteatrite festivalide alla," rääkis Hille Savi.
Ka sel aastal lõpetab festivali muusikal, mille lavastajaks on Katre Jaani.
"See aasta on staarmuusikaliks "Saabastega kass", kus osatäitjatena osalevad näiteks Venno Loosaar, Maia Vahtramäe, Kristjan Kannukene ja Reet Paavel. Muusikal toimub pühapäeva õhtul ja vaid üks kord," kirjeldas Savi.
Festivalil saab näha 13 erinevat etendust ja lavastust. Enamik osalejaid on Tallinnast ja Tartust, ent tulijaid on ka Valgast. | Nädalavahetusel toimub lastemuusikalide festival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene festival toimus 2001. aastal ja tänavu toimub see juba 11. korda. Hille Savi sõnul tekkis mõte sellise ürituse korraldamisest, sest muusikateatri truppidel polnud võimalik ennast kuskil näidata.
"Viimati toimus festival neli aastat tagasi. Väga suur huvi on muusikatruppidel, kes ei kvalifitseeru kooliteatrite või harrastusteatrite festivalide alla," rääkis Hille Savi.
Ka sel aastal lõpetab festivali muusikal, mille lavastajaks on Katre Jaani.
"See aasta on staarmuusikaliks "Saabastega kass", kus osatäitjatena osalevad näiteks Venno Loosaar, Maia Vahtramäe, Kristjan Kannukene ja Reet Paavel. Muusikal toimub pühapäeva õhtul ja vaid üks kord," kirjeldas Savi.
Festivalil saab näha 13 erinevat etendust ja lavastust. Enamik osalejaid on Tallinnast ja Tartust, ent tulijaid on ka Valgast.
### Response:
Nädalavahetusel toimub lastemuusikalide festival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane Taani kodanik Joanna Palani, kes saabus omal ajal riiki 3-aastase pagulasena, lubas otsuse edasi kaevata, vahendas The Local.
Tema passi konfiskeerimist ja reisikeelu kehtestamist põhjendatakse uue seadusega, mille eesmärgiks on hoida ära Taani elanike välismaale sõdima minemist ja terrorirühmitustega liitumist.
Naise sõnul toetas ta Taani riiklikke huvisid, kui ta kurdide pešmerga omakaitseüksustes terroriorganisatsiooni ISIS vastu võitles.
"Kuidas ma kujutan Taanile või teistele riikidele ohtu, kui ma olen sõdur ametlikus relvaüksuses, keda Taani ISIS-vastases võitluses otseselt koolitab ja toetab?" imestas ta.
Kopenhaageni kohus aga oli seisukohal, et Palani on osalenud aktiivselt Süüria ja Iraagi relvakonfliktides, saanud koolitust väljaõppelaagrites ning ei tee ka mingit saladust sellest, et tal on plaanis uuesti sõdima minna.
Palani advokaat Thorkild Høyer kinnitas, et tema klient kaebab otsuse kindlasti edasi.
"Taanis pole teda mitte kunagi milleski süüdistatud ega süüdi mõistetud. Igas intervjuus on ta väljendanud oma usku Taani väärtustesse ning lõppude lõpuks toetab ta eesmärki, mille nimel me oleme rahvusvahelise ISIS-e vastase koalitsiooni raames sõtta läinud," selgitas Høyer ajalehele Politiken.
Advokaat nentis, et kohus on saanud valesti aru nn välisvõitlejate vastase seaduse mõttest. "Seadus on suunatud nende vastu, kes liituvad ISIS-ega. Seaduse vastuvõtmisele eelnenud debati käigus tehti see ka selgeks. Palani liitus ametlike jõududega, kes on Taani sõdurite liitlased," lausus ta.
Varem, enne Lähis-Idasse reisimist, tunnistas Palani ajalehele Politiken antud intervjuus, et sõdima minekuga võivad kaasneda ka juriidilised riskid. Samas kinnitas ta, et see tema otsust ei muuda.
"Üksikisikuna ma ei saa päästa maailma - ma ei ole Superman. Kuid ma saan anda panuse. Kui ma tean, et miski on väga valesti, ja kui ma tean, et ma saan seda natukenegi kas või ühe inimese jaoks muuta, siis seda ma ka teen," rääkis ta.
Muuhulgas osales Palani lahingutes, mille käigus vallutasid kurdid ISIS-e käest tagasi Süürias asuva Kobane linna. Kurdide omakaitseüksustes on palju hea väljaõppega naissoost võitlejaid ning meedia andmetel tunnevad ISIS-e terroristid nende suhtes erilist hirmu, sest ei soovi saada tapetud naisterahva käe läbi. | Taani võimud võtsid ISIS-e vastu sõdimas käinud naiselt passi ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Taani kodanik Joanna Palani, kes saabus omal ajal riiki 3-aastase pagulasena, lubas otsuse edasi kaevata, vahendas The Local.
Tema passi konfiskeerimist ja reisikeelu kehtestamist põhjendatakse uue seadusega, mille eesmärgiks on hoida ära Taani elanike välismaale sõdima minemist ja terrorirühmitustega liitumist.
Naise sõnul toetas ta Taani riiklikke huvisid, kui ta kurdide pešmerga omakaitseüksustes terroriorganisatsiooni ISIS vastu võitles.
"Kuidas ma kujutan Taanile või teistele riikidele ohtu, kui ma olen sõdur ametlikus relvaüksuses, keda Taani ISIS-vastases võitluses otseselt koolitab ja toetab?" imestas ta.
Kopenhaageni kohus aga oli seisukohal, et Palani on osalenud aktiivselt Süüria ja Iraagi relvakonfliktides, saanud koolitust väljaõppelaagrites ning ei tee ka mingit saladust sellest, et tal on plaanis uuesti sõdima minna.
Palani advokaat Thorkild Høyer kinnitas, et tema klient kaebab otsuse kindlasti edasi.
"Taanis pole teda mitte kunagi milleski süüdistatud ega süüdi mõistetud. Igas intervjuus on ta väljendanud oma usku Taani väärtustesse ning lõppude lõpuks toetab ta eesmärki, mille nimel me oleme rahvusvahelise ISIS-e vastase koalitsiooni raames sõtta läinud," selgitas Høyer ajalehele Politiken.
Advokaat nentis, et kohus on saanud valesti aru nn välisvõitlejate vastase seaduse mõttest. "Seadus on suunatud nende vastu, kes liituvad ISIS-ega. Seaduse vastuvõtmisele eelnenud debati käigus tehti see ka selgeks. Palani liitus ametlike jõududega, kes on Taani sõdurite liitlased," lausus ta.
Varem, enne Lähis-Idasse reisimist, tunnistas Palani ajalehele Politiken antud intervjuus, et sõdima minekuga võivad kaasneda ka juriidilised riskid. Samas kinnitas ta, et see tema otsust ei muuda.
"Üksikisikuna ma ei saa päästa maailma - ma ei ole Superman. Kuid ma saan anda panuse. Kui ma tean, et miski on väga valesti, ja kui ma tean, et ma saan seda natukenegi kas või ühe inimese jaoks muuta, siis seda ma ka teen," rääkis ta.
Muuhulgas osales Palani lahingutes, mille käigus vallutasid kurdid ISIS-e käest tagasi Süürias asuva Kobane linna. Kurdide omakaitseüksustes on palju hea väljaõppega naissoost võitlejaid ning meedia andmetel tunnevad ISIS-e terroristid nende suhtes erilist hirmu, sest ei soovi saada tapetud naisterahva käe läbi.
### Response:
Taani võimud võtsid ISIS-e vastu sõdimas käinud naiselt passi ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 41% Eesti elanikest on viimase 12 kuu jooksul teinud mõne heategevusliku annetuse.
"Huvitav tulemus on see, et sissetuleku tase ei avalda väga suurt mõju sellele, kas inimesed on annetanud raha heategevuseks või mitte," kinnitas uuringujuht Andres Viia.
"Selge seos tuleb esile aga vastajate haridustaseme ja annetamise vahel: mida kõrgem haridus, seda meelsamini ka annetatakse. Alla keskharidusega inimestest iga neljas on valmis annetama, samas kui kõrgharidusega elanikest iga teine."
Kõige enam on Eesti inimesed valmis oma rahaga toetama vähihaigeid lapsi - iga teine Eesti inimene on valmis seda tegema.
Saar Poll viis uuringu läbi toetusena vähiravifondile "Kingitud elu". Novembris-detsembris küsitleti kokku 1035 inimest üle Eesti. | Uuring: annetamine ei sõltu sissetulekust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
41% Eesti elanikest on viimase 12 kuu jooksul teinud mõne heategevusliku annetuse.
"Huvitav tulemus on see, et sissetuleku tase ei avalda väga suurt mõju sellele, kas inimesed on annetanud raha heategevuseks või mitte," kinnitas uuringujuht Andres Viia.
"Selge seos tuleb esile aga vastajate haridustaseme ja annetamise vahel: mida kõrgem haridus, seda meelsamini ka annetatakse. Alla keskharidusega inimestest iga neljas on valmis annetama, samas kui kõrgharidusega elanikest iga teine."
Kõige enam on Eesti inimesed valmis oma rahaga toetama vähihaigeid lapsi - iga teine Eesti inimene on valmis seda tegema.
Saar Poll viis uuringu läbi toetusena vähiravifondile "Kingitud elu". Novembris-detsembris küsitleti kokku 1035 inimest üle Eesti.
### Response:
Uuring: annetamine ei sõltu sissetulekust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna jääolud Lämmi- ja Pihkva järvel on viimastel nädalatel püsinud sulailma tõttu oluliselt halvenenud, keelatakse alates tänasest Lämmi- ja Pihkva järve jääle väljumine jalgsi ja mootorsõidukitega Põlva- ja Tartu maakonna piires.
Samuti on keelatud väljumine Peipsi järvel Meerapalu külast lõuna poole jäävale järvejääle.
Piirivalvurid jätkavad aktiivselt jääluure tegemist, et tagada kalastajate ohutus.
Lõuna prefektuuri politseikapten Mati Miksoni sõnul on jääolud nimetatud järvedel ohtlikud ning ennekõike on see tingitud juba mõnda aega püsinud plusskraadidest, jääalusest vetevoolust, tuulest ja vihmasajust.
"Lämmi- ja Pihkva järve jää inimest enam ei kanna ja on kalastajatele eluohtlik. Paneme kalastajatele südamele suhtuda kehtestatud keeldu täie tõsidusega ja vältida tarbetute riskide võtmist. Nii väldime olukordi, kui ohtu seatakse iseenda ja appi tõttavate kaaslaste elu," ütles Mikson. | Tänasest on keelatud minna Lämmi- ja Pihkva järve jääle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna jääolud Lämmi- ja Pihkva järvel on viimastel nädalatel püsinud sulailma tõttu oluliselt halvenenud, keelatakse alates tänasest Lämmi- ja Pihkva järve jääle väljumine jalgsi ja mootorsõidukitega Põlva- ja Tartu maakonna piires.
Samuti on keelatud väljumine Peipsi järvel Meerapalu külast lõuna poole jäävale järvejääle.
Piirivalvurid jätkavad aktiivselt jääluure tegemist, et tagada kalastajate ohutus.
Lõuna prefektuuri politseikapten Mati Miksoni sõnul on jääolud nimetatud järvedel ohtlikud ning ennekõike on see tingitud juba mõnda aega püsinud plusskraadidest, jääalusest vetevoolust, tuulest ja vihmasajust.
"Lämmi- ja Pihkva järve jää inimest enam ei kanna ja on kalastajatele eluohtlik. Paneme kalastajatele südamele suhtuda kehtestatud keeldu täie tõsidusega ja vältida tarbetute riskide võtmist. Nii väldime olukordi, kui ohtu seatakse iseenda ja appi tõttavate kaaslaste elu," ütles Mikson.
### Response:
Tänasest on keelatud minna Lämmi- ja Pihkva järve jääle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuari lõpus 30-aastaseks saanud Ennis-Hill ütles Sky Sportsile antud intervjuus, et sai treeningu käigus vigastada ja ei saa seetõttu sisehooajal võistelda, kuid ta loodab võistlustulle naasta maikuus Austrias peetava Götzise mitmevõistluse ajaks.
Küsimusele, kas vigastus mõjutab ka tema ettevalmistus Rio olümpiaks, vastas Ennis-Hill: „Loodan küll, et mitte. Praegu on alles veebruari, olümpiani on veel palju aega. Istun koos enda meditsiinilise tiimiga maha ja arutame kõik läbi. Loodetavasti see ei mõjuta kuidagi mu suve.”
2012. aastal kodupubliku ees Londonis olümpiakulla võitnud Ennis-Hill jäi 2013. aasta Moskva MM-ilt vigastuse tõttu eemale ning jättis 2014. aasta võistlushooaja vahele, kuna sünnitas poja. Mullu naasis ta võistlustulle ja võitis Pekingis karjääri teise MM-kulla.
„Peame paika panema, kui pikaks taastumisperiood kujuneb, kuid soovin väga, et saaksin kaasa teha kogu välishooaja, alustades Götzisest,” ütles Ennis-Hill.
Seitsmevõistlejad on Rios võistlustules 12. ja 13. augustil. | Olümpiavõitja Ennis-Hill jätab sisehooaja vigastuse tõttu vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuari lõpus 30-aastaseks saanud Ennis-Hill ütles Sky Sportsile antud intervjuus, et sai treeningu käigus vigastada ja ei saa seetõttu sisehooajal võistelda, kuid ta loodab võistlustulle naasta maikuus Austrias peetava Götzise mitmevõistluse ajaks.
Küsimusele, kas vigastus mõjutab ka tema ettevalmistus Rio olümpiaks, vastas Ennis-Hill: „Loodan küll, et mitte. Praegu on alles veebruari, olümpiani on veel palju aega. Istun koos enda meditsiinilise tiimiga maha ja arutame kõik läbi. Loodetavasti see ei mõjuta kuidagi mu suve.”
2012. aastal kodupubliku ees Londonis olümpiakulla võitnud Ennis-Hill jäi 2013. aasta Moskva MM-ilt vigastuse tõttu eemale ning jättis 2014. aasta võistlushooaja vahele, kuna sünnitas poja. Mullu naasis ta võistlustulle ja võitis Pekingis karjääri teise MM-kulla.
„Peame paika panema, kui pikaks taastumisperiood kujuneb, kuid soovin väga, et saaksin kaasa teha kogu välishooaja, alustades Götzisest,” ütles Ennis-Hill.
Seitsmevõistlejad on Rios võistlustules 12. ja 13. augustil.
### Response:
Olümpiavõitja Ennis-Hill jätab sisehooaja vigastuse tõttu vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Psühholoogias on läbi aegade käsitletud uusi suundi ja lähenemisi, kuid mõne aja pärast on need vaibunud,” rääkis Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia vanemteadur Toivo Aavik. „Mulle tundub, et positiivne psühholoogia on tulnud, et jääda. Seda põhjusel, et tal on ühiskonnale rohkem anda kui lihtsalt teadmisi inimpsüühikast.“
Aaviku sõnul on selge, et kui võtta inimese elust ära negatiivne, ei tee see teda automaatselt õnnelikuks. „Kognitiivses teraapias on põhieesmärk muuta inimeste negatiivseid mõtlemisprotsesse, see on väga edukas sekkumisviis. Sarnaselt püüab positiivne psühholoogia muuta ka tervete inimese mõttekäiku,“ rääkis Aavik, tuues igipõlise näite pooltühjast ja pooltäis klassist. „Kui inimesed on õnnelikumad ja rohkem rahul oma eluga, ning näevad maailma rohkem pooltäis versioonis, on tervikuna kõigil parem elada.“
“Positiivse psühholoogia kursus põhineb usaldusväärsetel empiirilistel uurimustöödel. Seal käsitletakse teemasid nagu heaolu ja õnn, voogamine ehk flow, lootus ja optimism, loovus, hea tervis, positiivne vananemine jms,” rääkis Aavik. “Tegemist on Tartu ülikooli esimese laiaulatusliku akadeemilise loengukursusega positiivse psühholoogia vallas. Selle eesmärk on anda nii teoreetiline kui ka praktiline vundament kogu valdkonnaga tegelemiseks.” | Toivo Aavik: positiivne psühholoogia on tulnud, et jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Psühholoogias on läbi aegade käsitletud uusi suundi ja lähenemisi, kuid mõne aja pärast on need vaibunud,” rääkis Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia vanemteadur Toivo Aavik. „Mulle tundub, et positiivne psühholoogia on tulnud, et jääda. Seda põhjusel, et tal on ühiskonnale rohkem anda kui lihtsalt teadmisi inimpsüühikast.“
Aaviku sõnul on selge, et kui võtta inimese elust ära negatiivne, ei tee see teda automaatselt õnnelikuks. „Kognitiivses teraapias on põhieesmärk muuta inimeste negatiivseid mõtlemisprotsesse, see on väga edukas sekkumisviis. Sarnaselt püüab positiivne psühholoogia muuta ka tervete inimese mõttekäiku,“ rääkis Aavik, tuues igipõlise näite pooltühjast ja pooltäis klassist. „Kui inimesed on õnnelikumad ja rohkem rahul oma eluga, ning näevad maailma rohkem pooltäis versioonis, on tervikuna kõigil parem elada.“
“Positiivse psühholoogia kursus põhineb usaldusväärsetel empiirilistel uurimustöödel. Seal käsitletakse teemasid nagu heaolu ja õnn, voogamine ehk flow, lootus ja optimism, loovus, hea tervis, positiivne vananemine jms,” rääkis Aavik. “Tegemist on Tartu ülikooli esimese laiaulatusliku akadeemilise loengukursusega positiivse psühholoogia vallas. Selle eesmärk on anda nii teoreetiline kui ka praktiline vundament kogu valdkonnaga tegelemiseks.”
### Response:
Toivo Aavik: positiivne psühholoogia on tulnud, et jääda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsusjuhtide Euroopa liidu tippnõunike kohtumisel Brüsselis vaadatakse täna eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa esindajate poole. Brittidele pakutud kompromiss on ebasoodsaim liidu uutele liikmesriikidele, kust on Suurbritannia tööturule vabalt liikunud sadu tuhandeid eurooplasi. Mitmetest pealinnadest on varem kõlanud süüdistus, nagu oleks immigrantidest töötajate sotsiaaltoetuste kärpimine diskrimineeriv ja vaba liikumise põhimõtet ohustav.
Brüsseli juristide hoolikalt sõnastatud kompromisstekst jätab piisavalt tõlgendamisruumi, mistõttu ütles Suurbritannia suurim eurooplastest võõrtöölistega varustaja Poola, et soovib leppega enne hinnangu andmist tutvuda. Poola liidrite toetuse kindlustamiseks sõidab David Cameron täna ka Varssavisse. Tšehhi Euroopa asjade minister leidis, et kompromisstekst on väga hea lahendus Suurbritannia liidus hoidmiseks.
Ajakirjandus on mõnevõrra kriitilisem.
Saksa vasaktsentristlik Dagenspiel kritiseeris kogu Brexiti protsessi ja küsis, kas David Cameron ja ta sõbrad ei suuda millegi paremaga tegeleda kui saareriigile hüvesid välja kaubelda. Mitmed Prantsuse ja Itaalia väljaanded kasutasid sama tooni ja nentisid, et on traagiliselt naeruväärne, et samal ajal kui Euroopa ühist projekti raputavad kriisid, mis takistavad sel end reformimast, leiab aset Brexit, mis lükkab meid kõiki järsaku poole.
Kõige mürgisemad repliigid trükiti ära Briti tabloidides.
Daily Mail kirjeldas kompromissi suure pettekujutelmana. Daily Express nimetas mustandit naljaks, mis kinnitavat veelkord, et Brüsselil puudub huvi Suurbritannia muresid kuulata. Ka soliidsemad väljaanded on pigem kriitilised, sest Cameron lubas juba mõne aja eest aluslepingute muutmist, milleks tal erilisi väljavaateid ei olnud.
Kuigi Euroopa liidrid on korduvalt rõhutanud, et Suurbritannia liidust lahkumine oleks mõlemapoolne geopoliitiline kaotus, on vähetõenäoline, et 27 liikmesriiki brittidele täiendavaid järeleandmisi teevad. Tänane kohtumine on esimene samm kokkuleppe suunas, mille üle britid peaksid juunis referendumil hääletama. | Brüsselis arutatakse täna Suurbritanniale tehtud kompromissettepanekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsusjuhtide Euroopa liidu tippnõunike kohtumisel Brüsselis vaadatakse täna eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa esindajate poole. Brittidele pakutud kompromiss on ebasoodsaim liidu uutele liikmesriikidele, kust on Suurbritannia tööturule vabalt liikunud sadu tuhandeid eurooplasi. Mitmetest pealinnadest on varem kõlanud süüdistus, nagu oleks immigrantidest töötajate sotsiaaltoetuste kärpimine diskrimineeriv ja vaba liikumise põhimõtet ohustav.
Brüsseli juristide hoolikalt sõnastatud kompromisstekst jätab piisavalt tõlgendamisruumi, mistõttu ütles Suurbritannia suurim eurooplastest võõrtöölistega varustaja Poola, et soovib leppega enne hinnangu andmist tutvuda. Poola liidrite toetuse kindlustamiseks sõidab David Cameron täna ka Varssavisse. Tšehhi Euroopa asjade minister leidis, et kompromisstekst on väga hea lahendus Suurbritannia liidus hoidmiseks.
Ajakirjandus on mõnevõrra kriitilisem.
Saksa vasaktsentristlik Dagenspiel kritiseeris kogu Brexiti protsessi ja küsis, kas David Cameron ja ta sõbrad ei suuda millegi paremaga tegeleda kui saareriigile hüvesid välja kaubelda. Mitmed Prantsuse ja Itaalia väljaanded kasutasid sama tooni ja nentisid, et on traagiliselt naeruväärne, et samal ajal kui Euroopa ühist projekti raputavad kriisid, mis takistavad sel end reformimast, leiab aset Brexit, mis lükkab meid kõiki järsaku poole.
Kõige mürgisemad repliigid trükiti ära Briti tabloidides.
Daily Mail kirjeldas kompromissi suure pettekujutelmana. Daily Express nimetas mustandit naljaks, mis kinnitavat veelkord, et Brüsselil puudub huvi Suurbritannia muresid kuulata. Ka soliidsemad väljaanded on pigem kriitilised, sest Cameron lubas juba mõne aja eest aluslepingute muutmist, milleks tal erilisi väljavaateid ei olnud.
Kuigi Euroopa liidrid on korduvalt rõhutanud, et Suurbritannia liidust lahkumine oleks mõlemapoolne geopoliitiline kaotus, on vähetõenäoline, et 27 liikmesriiki brittidele täiendavaid järeleandmisi teevad. Tänane kohtumine on esimene samm kokkuleppe suunas, mille üle britid peaksid juunis referendumil hääletama.
### Response:
Brüsselis arutatakse täna Suurbritanniale tehtud kompromissettepanekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäesuusatajad on esimesed, kes ametlikus võistluses olümpiaradu testivad. Praegu on Jeongseonis paiknevatel mäesuusaradadel peetud kaks treeningut, mõlemal korral näitas parimat minekut norralane Kjetil Jansrud. Laupäeval on kavas kiirlaskumine ja pühapäeval ülisuurslaalom.
Järgmisena saavad tulevat olümpiapaika testida freestyle-suusatajad ja lumelaudurid.
I guess you never get a second chance to make a first impression. And PyeongChang just aced it. This will be a fantastic venue. #pyeongchang2018
A photo posted by Kjetil Jansrud (@kjansrud) on Feb 3, 2016 at 1:05am PST
Beautiful day in Jeongseon! #ProgramConfirmed for the 2nd training run starting at 12.00 LOC / 04.00 CET #fisalpine #roadtopyeongchang
Posted by FIS Alpine World Cup Tour on Thursday, 4 February 2016
Cold and windy morning at Jeongseon! However, first official #downhill training will start at 12.00 LOC / 04.00 CET. Let's see who is feeling good on the #pyeongchang2018 course
A photo posted by Audi FIS Ski World Cup (@fisalpine) on Feb 3, 2016 at 4:11pm PST
Olympic Downhill preview! This hill looks amazing! Perfect man made snow, clear skies, and cold temps! This is going to be fun! @atomicski @squawalpine @pocsports @icebreakernz @lekiusa @reusch_brand @highsierra_usa @usskiteam @americandownhiller #southkorea #olympics
A photo posted by Travis Ganong (@travisganong) on Feb 2, 2016 at 5:22pm PST | Mäesuusatajad testivad esimesena 2018. aasta olümpiaradu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäesuusatajad on esimesed, kes ametlikus võistluses olümpiaradu testivad. Praegu on Jeongseonis paiknevatel mäesuusaradadel peetud kaks treeningut, mõlemal korral näitas parimat minekut norralane Kjetil Jansrud. Laupäeval on kavas kiirlaskumine ja pühapäeval ülisuurslaalom.
Järgmisena saavad tulevat olümpiapaika testida freestyle-suusatajad ja lumelaudurid.
I guess you never get a second chance to make a first impression. And PyeongChang just aced it. This will be a fantastic venue. #pyeongchang2018
A photo posted by Kjetil Jansrud (@kjansrud) on Feb 3, 2016 at 1:05am PST
Beautiful day in Jeongseon! #ProgramConfirmed for the 2nd training run starting at 12.00 LOC / 04.00 CET #fisalpine #roadtopyeongchang
Posted by FIS Alpine World Cup Tour on Thursday, 4 February 2016
Cold and windy morning at Jeongseon! However, first official #downhill training will start at 12.00 LOC / 04.00 CET. Let's see who is feeling good on the #pyeongchang2018 course
A photo posted by Audi FIS Ski World Cup (@fisalpine) on Feb 3, 2016 at 4:11pm PST
Olympic Downhill preview! This hill looks amazing! Perfect man made snow, clear skies, and cold temps! This is going to be fun! @atomicski @squawalpine @pocsports @icebreakernz @lekiusa @reusch_brand @highsierra_usa @usskiteam @americandownhiller #southkorea #olympics
A photo posted by Travis Ganong (@travisganong) on Feb 2, 2016 at 5:22pm PST
### Response:
Mäesuusatajad testivad esimesena 2018. aasta olümpiaradu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui see näitab, et NATO on mõistnud oma praeguse Venemaa-poliitika kahjulikkust ja selle ümber hinnanud, siis me suhtume sellistesse avaldustesse tervikuna hästi," lausus Antonov.
Ta rõhutas, et koostöö peab olema "eelkõige suunatud usalduse taastamisele ja sõjalise pinge vähendamisele Venemaa piiril."
"Kui NATO on küps konstruktiivsete otsuste tegemiseks, võib seda tervitada. Kui aga Venemaa-NATO nõukogu platsi kavatsetakse kasutada Venemaale avaldatava surve tugevdamiseks ja teabesõja jätkamiseks, on selle mõtte elluviimine vähetõenäoline," märkis Antonov.
Venemaa kaisteministeerium pooldab vastastikusel austusel põhineval suhtlemist NATO-ga, väitis kindral.
"Me oleme huvitatud sõjalisest koostööst NATO riikidega samavõrd kui selle liidu riigid. Me oleme valmis tegema koostööd küsimustes, mis pakuvad huvi NATO riikidele," ütles Antonov.
Ta rõhutas, et "tulevases jutuajamises NATO-ga ei jäta me tähelepanuta liidu tegevuse negatiivset mõju üleilmse ja piirkondliku julgeoleku säilitamise võimalusele."
Antonovi sõnul "on jutt USA raketikilbi komponentide paigutamisest Euroopasse ja Aasia-Vaikse ookeani piirkonda, "üleilmse löögi" kontseptsiooni tegelikust elluviimisest, ülitäpsete strateegiliste tuumarelvade kasutuselevõtust, samuti relvade kosmosesse paigutamise väljavaatest". | Venemaa loodab, et NATO on koostöö taastamiseks küps | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui see näitab, et NATO on mõistnud oma praeguse Venemaa-poliitika kahjulikkust ja selle ümber hinnanud, siis me suhtume sellistesse avaldustesse tervikuna hästi," lausus Antonov.
Ta rõhutas, et koostöö peab olema "eelkõige suunatud usalduse taastamisele ja sõjalise pinge vähendamisele Venemaa piiril."
"Kui NATO on küps konstruktiivsete otsuste tegemiseks, võib seda tervitada. Kui aga Venemaa-NATO nõukogu platsi kavatsetakse kasutada Venemaale avaldatava surve tugevdamiseks ja teabesõja jätkamiseks, on selle mõtte elluviimine vähetõenäoline," märkis Antonov.
Venemaa kaisteministeerium pooldab vastastikusel austusel põhineval suhtlemist NATO-ga, väitis kindral.
"Me oleme huvitatud sõjalisest koostööst NATO riikidega samavõrd kui selle liidu riigid. Me oleme valmis tegema koostööd küsimustes, mis pakuvad huvi NATO riikidele," ütles Antonov.
Ta rõhutas, et "tulevases jutuajamises NATO-ga ei jäta me tähelepanuta liidu tegevuse negatiivset mõju üleilmse ja piirkondliku julgeoleku säilitamise võimalusele."
Antonovi sõnul "on jutt USA raketikilbi komponentide paigutamisest Euroopasse ja Aasia-Vaikse ookeani piirkonda, "üleilmse löögi" kontseptsiooni tegelikust elluviimisest, ülitäpsete strateegiliste tuumarelvade kasutuselevõtust, samuti relvade kosmosesse paigutamise väljavaatest".
### Response:
Venemaa loodab, et NATO on koostöö taastamiseks küps |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2015. aasta MM-i pronksinaist edestab ainult maailmameister Adeline Gray USA-st.
Hiljuti naasis Mäe USA-st kolmenädalasest treeninglaagrist, Colorado Springsis saavutas ta ka esikoha Dave Schultzi Memorialil ja jätkab nüüd treeninguid Soomes Kuortanel treener Ahto Raska juhtimisel.
Märtsis ootavad ees Euroopa meistrivõistlused Riias. | Epp Mäe hoiab maailma edetabelis teist kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2015. aasta MM-i pronksinaist edestab ainult maailmameister Adeline Gray USA-st.
Hiljuti naasis Mäe USA-st kolmenädalasest treeninglaagrist, Colorado Springsis saavutas ta ka esikoha Dave Schultzi Memorialil ja jätkab nüüd treeninguid Soomes Kuortanel treener Ahto Raska juhtimisel.
Märtsis ootavad ees Euroopa meistrivõistlused Riias.
### Response:
Epp Mäe hoiab maailma edetabelis teist kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvo Pärdi tõi Keilasse muusika – seda tänu oma lapsepõlve klaveriõpetajale, kes elas Treppojal. Arvo Pärt õppis armastama meie metsi ja merd juba varases nooruses," sõnas Keila vallavanem Jaan Alver. "Meil on hea meel, et Laulasmaa suutis ära võluda sellise maailmakodaniku nagu on Arvo Pärt, kelle heliloomingut armastatakse kõikjal üle maailma. Oleme uhked, et väiksesse Eestisse ja just Laulasmaale kerkib Arvo Pärdi keskus, millest saab kindlasti inspiratsiooniallikas kõigile muusikutele ja muusikahuvilistele."
Keila vald asub Harju maakonna lääneosas. Keila valla pindala on 179 km² ning vallas elab ligi 4800 elanikku. Keila valla koosseisu kuulub 19 küla ja kolm alevikku – Klooga, Keila-Joa ja Karjaküla. | Arvo Pärt sai Keila valla esimeseks aukodanikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvo Pärdi tõi Keilasse muusika – seda tänu oma lapsepõlve klaveriõpetajale, kes elas Treppojal. Arvo Pärt õppis armastama meie metsi ja merd juba varases nooruses," sõnas Keila vallavanem Jaan Alver. "Meil on hea meel, et Laulasmaa suutis ära võluda sellise maailmakodaniku nagu on Arvo Pärt, kelle heliloomingut armastatakse kõikjal üle maailma. Oleme uhked, et väiksesse Eestisse ja just Laulasmaale kerkib Arvo Pärdi keskus, millest saab kindlasti inspiratsiooniallikas kõigile muusikutele ja muusikahuvilistele."
Keila vald asub Harju maakonna lääneosas. Keila valla pindala on 179 km² ning vallas elab ligi 4800 elanikku. Keila valla koosseisu kuulub 19 küla ja kolm alevikku – Klooga, Keila-Joa ja Karjaküla.
### Response:
Arvo Pärt sai Keila valla esimeseks aukodanikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narva PSK meeskonnal avaneb normaalaja võidu korral võimalus Eesti meistritiitel sisuliselt kindlustada. Kuna medalite jagamisel ei arvestata kohtumisi Eesti U-20 ega U-18 noortekoondisi, siis muutuks Narva PSK võidu korral Pantritele püüdmatuks, kuid ühe mängu vähem pidanud Viru Sputnik võiks teoreetiliselt veel Narva PSK-st ühe punktiga mööda minna. Selleks peaks Kohtla-Järve klubi kõik eelseisvad mängud normaalajal võitma ning Narva PSK omakorda kaotama.
HC Panteri võidu korral muutuks tabeliseis sootuks pingelisemaks ning ka Tallinna klubi oleks kullakonkurentsis tagasi. Senised neli omavahelist mängu lõppesid kõik Narva PSK võitudega 2:1, 4:1, 5:2 ja 4:3, neist viimane lisaajal.
Jäähoki Eesti meistriliiga tabeliseis: Narva PSK 20 (9), HC Panter 13 (9), Viru Sputnik 9 (9), Noortekoondis 3 (3).
Tabeliseis medaliarvestuses: Narva PSK 17 (8), HC Panter 10 (8), Viru Sputnik 9 (8).
Laupäevase mängu järel läheb jäähoki Eesti meistriliiga koondisepausile, kuna 11.-14. veebruarini osaleb Eesti rahvusmeeskond Budapestis toimuval OM-valikturniiril.
Liigahooaeg jätkub laupäeval, 20. veebruaril kell 15.15 Škoda hallis peetava HC Panteri ja Viru Sputniku vahelise kohtumisega. | Narva PSK võib laupäeval Eesti meistritiitli kindlustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narva PSK meeskonnal avaneb normaalaja võidu korral võimalus Eesti meistritiitel sisuliselt kindlustada. Kuna medalite jagamisel ei arvestata kohtumisi Eesti U-20 ega U-18 noortekoondisi, siis muutuks Narva PSK võidu korral Pantritele püüdmatuks, kuid ühe mängu vähem pidanud Viru Sputnik võiks teoreetiliselt veel Narva PSK-st ühe punktiga mööda minna. Selleks peaks Kohtla-Järve klubi kõik eelseisvad mängud normaalajal võitma ning Narva PSK omakorda kaotama.
HC Panteri võidu korral muutuks tabeliseis sootuks pingelisemaks ning ka Tallinna klubi oleks kullakonkurentsis tagasi. Senised neli omavahelist mängu lõppesid kõik Narva PSK võitudega 2:1, 4:1, 5:2 ja 4:3, neist viimane lisaajal.
Jäähoki Eesti meistriliiga tabeliseis: Narva PSK 20 (9), HC Panter 13 (9), Viru Sputnik 9 (9), Noortekoondis 3 (3).
Tabeliseis medaliarvestuses: Narva PSK 17 (8), HC Panter 10 (8), Viru Sputnik 9 (8).
Laupäevase mängu järel läheb jäähoki Eesti meistriliiga koondisepausile, kuna 11.-14. veebruarini osaleb Eesti rahvusmeeskond Budapestis toimuval OM-valikturniiril.
Liigahooaeg jätkub laupäeval, 20. veebruaril kell 15.15 Škoda hallis peetava HC Panteri ja Viru Sputniku vahelise kohtumisega.
### Response:
Narva PSK võib laupäeval Eesti meistritiitli kindlustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Video autor Meat Dept. paneb põhimõtteliselt kõik ühele kaardile ja võidab.
Pala pärineb Mr. Oizo aasta lõpus ilmunud EP-lt "Hand In The Fire", kus on peale Charli XCX-iga koos tehtud nimiloo veel kolm pala, üks nendest „Hand in the Fire“ instrumentaalversioon. Leibeliks endiselt Ed Banger. | Päeva video: Mr. Oizo - "Hand In The Fire (feat. Charli XCX)" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Video autor Meat Dept. paneb põhimõtteliselt kõik ühele kaardile ja võidab.
Pala pärineb Mr. Oizo aasta lõpus ilmunud EP-lt "Hand In The Fire", kus on peale Charli XCX-iga koos tehtud nimiloo veel kolm pala, üks nendest „Hand in the Fire“ instrumentaalversioon. Leibeliks endiselt Ed Banger.
### Response:
Päeva video: Mr. Oizo - "Hand In The Fire (feat. Charli XCX)" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna lennujaama turundusjuht Eero Pärgmäe sõnul alustatakse juba kevadel ehitustöödega, mis peaksid suures mahus valmima 2018. aasta alguseks.
"Meil on neli suurt projekti korraga algamas. Kohe loodetavasti allkirjastame lennuliiklusala pikendamiseks ja laiendamiseks ohutuse ning keskkonna eesmärkidel. Teiseks hakkame laiendama reisiterminali, kuna meie turvakontroll on jäänud reisijatemahule liiga väikseks. See aasta hakkame ehitama uut parkimismaja terminali ette, kolmekordset, väga ilusa disainiga. Viimase suure projektina toob linn trammiühenduse lennujaama, mis on ka meile väga oluline," rääkis Pärgmäe.
Pärgmäe lubab, et 2018. aastal ei tohiks enam koppasid ja remondimehi territooriumil olla ning kõik tööd peaksid 2017. aasta lõpuks valmis saama.
Tallinna linna transpordiosakonna juhataja Andres Harjo sõnul hakkab reisijaid peagi kesklinnast lennujaama viima trammiliin number 4.
„Linna poolt tullakse raudtee alt tunneliga Ülemiste Cityst Lennujaama teeni ja eelduste kohaselt tekib sinna ühistranspordi terminal. Tööd peaksid algama juba sellel suvel. Projekteerimisega ollakse lõppfaasis – veel on kooskõlastused, ehitusload, mis on vaja taodelda. Praeguste plaanide kohaselt on sihtmärk 2017. lõpp. Siiani on kõik enam-vähem plaanipäraselt läinud, loodame, et selle projektiga jõuame võiduka lõpuni, et inimesed saaksid tulevikus tõesti kesklinnast või Tondilt lennujaama sõita." | Lennujaama saab peagi hakata sõitma trammiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna lennujaama turundusjuht Eero Pärgmäe sõnul alustatakse juba kevadel ehitustöödega, mis peaksid suures mahus valmima 2018. aasta alguseks.
"Meil on neli suurt projekti korraga algamas. Kohe loodetavasti allkirjastame lennuliiklusala pikendamiseks ja laiendamiseks ohutuse ning keskkonna eesmärkidel. Teiseks hakkame laiendama reisiterminali, kuna meie turvakontroll on jäänud reisijatemahule liiga väikseks. See aasta hakkame ehitama uut parkimismaja terminali ette, kolmekordset, väga ilusa disainiga. Viimase suure projektina toob linn trammiühenduse lennujaama, mis on ka meile väga oluline," rääkis Pärgmäe.
Pärgmäe lubab, et 2018. aastal ei tohiks enam koppasid ja remondimehi territooriumil olla ning kõik tööd peaksid 2017. aasta lõpuks valmis saama.
Tallinna linna transpordiosakonna juhataja Andres Harjo sõnul hakkab reisijaid peagi kesklinnast lennujaama viima trammiliin number 4.
„Linna poolt tullakse raudtee alt tunneliga Ülemiste Cityst Lennujaama teeni ja eelduste kohaselt tekib sinna ühistranspordi terminal. Tööd peaksid algama juba sellel suvel. Projekteerimisega ollakse lõppfaasis – veel on kooskõlastused, ehitusload, mis on vaja taodelda. Praeguste plaanide kohaselt on sihtmärk 2017. lõpp. Siiani on kõik enam-vähem plaanipäraselt läinud, loodame, et selle projektiga jõuame võiduka lõpuni, et inimesed saaksid tulevikus tõesti kesklinnast või Tondilt lennujaama sõita."
### Response:
Lennujaama saab peagi hakata sõitma trammiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel talvel tegi Liivak karjääris kannapöörde: olles jõudnud Napoli noorteakadeemias tasemele, kus periooditi kutsuti teda ka põhimeeskonnaga treenima, otsustas ta keskkonnavahetuse kasuks, kirjutab Soccernet.ee.
Teekond tipu suunas jätkus Hispaania neljandas liigas ehk Tercera Divisionis, uueks koduklubiks sai Alcobendas Sport, keda Liivak mõneti vastu ootuseid siiani esindab. Madridi lähistel paiknevasse klubisse jääb ta veel pooleks aastaks.
„Variante ja pakkumisi oli, aga argument oli selline, et ei ole mõtet praegu Segunda B-sse ehk tase kõrgemale minna. See on põhimõtteliselt sama tase mis siin on. Agendid tahavad mulle suurt klubi ja usuvad, et suvel olen selleks valmis,” sõnas Liivak Soccernet.ee-le.
„See ei ole probleem, et siit tipptasemele liikuda, minevikus on küllalt selliseid juhtumeid olnud, kus see on läbi läinud. Plaan on ikkagi täpselt see sama – kui 21 olen, pean kuskil Euroopa tippliigas olema,” lisas Liivak. | Frank Liivak: praegu ei ole mõtet tase kõrgemale minna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel talvel tegi Liivak karjääris kannapöörde: olles jõudnud Napoli noorteakadeemias tasemele, kus periooditi kutsuti teda ka põhimeeskonnaga treenima, otsustas ta keskkonnavahetuse kasuks, kirjutab Soccernet.ee.
Teekond tipu suunas jätkus Hispaania neljandas liigas ehk Tercera Divisionis, uueks koduklubiks sai Alcobendas Sport, keda Liivak mõneti vastu ootuseid siiani esindab. Madridi lähistel paiknevasse klubisse jääb ta veel pooleks aastaks.
„Variante ja pakkumisi oli, aga argument oli selline, et ei ole mõtet praegu Segunda B-sse ehk tase kõrgemale minna. See on põhimõtteliselt sama tase mis siin on. Agendid tahavad mulle suurt klubi ja usuvad, et suvel olen selleks valmis,” sõnas Liivak Soccernet.ee-le.
„See ei ole probleem, et siit tipptasemele liikuda, minevikus on küllalt selliseid juhtumeid olnud, kus see on läbi läinud. Plaan on ikkagi täpselt see sama – kui 21 olen, pean kuskil Euroopa tippliigas olema,” lisas Liivak.
### Response:
Frank Liivak: praegu ei ole mõtet tase kõrgemale minna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnu, Tallinna ja Tartu linnapiirkonnale on ette nähtud kokku 66 miljonit eurot.
Sellest Pärnu piirkonnale on eraldatud ligi 14 miljonit, Tartu piirkonnale 16 miljonit ja Tallinna piirkonnale 36 miljonit eurot.
Linnapiirkondade jätkusuutlik areng on perioodi 2014-2020 struktuurivahendite meede, mida toetatakse Euroopa regionaalarengu fondi vahenditest.
Meetme üks eesmärk on toetada lasteaedade rajamist või laiendamist, mis võimaldab leevendada kodulähedaste lasteaiakohtade nappust.
Teine eesmärk on toetada säästvat linnalist liikuvust arendavaid projekte, mis aitavad vähendada järjest suurenevat auto kasutamist linnapiirkonnas.
Taotlusi saab ettevõtluse arendamise sihtasutusele esitada pärast seda, kui linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksused on tegevuskavad kinnitanud. | Euroraha toel plaanitakse rajada 2300 lasteaiakohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu, Tallinna ja Tartu linnapiirkonnale on ette nähtud kokku 66 miljonit eurot.
Sellest Pärnu piirkonnale on eraldatud ligi 14 miljonit, Tartu piirkonnale 16 miljonit ja Tallinna piirkonnale 36 miljonit eurot.
Linnapiirkondade jätkusuutlik areng on perioodi 2014-2020 struktuurivahendite meede, mida toetatakse Euroopa regionaalarengu fondi vahenditest.
Meetme üks eesmärk on toetada lasteaedade rajamist või laiendamist, mis võimaldab leevendada kodulähedaste lasteaiakohtade nappust.
Teine eesmärk on toetada säästvat linnalist liikuvust arendavaid projekte, mis aitavad vähendada järjest suurenevat auto kasutamist linnapiirkonnas.
Taotlusi saab ettevõtluse arendamise sihtasutusele esitada pärast seda, kui linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksused on tegevuskavad kinnitanud.
### Response:
Euroraha toel plaanitakse rajada 2300 lasteaiakohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Barutole kuuluvad nimekirja veel Vadim Nemkov, Gabi Garcia, Teodoras Aukstoulis, Kron Gracie, Jiri Prochazka, Rena, Hideo Tokoro ja Kizaemon Saiga. Veel pole selge, kes kellega vastamisi läheb, vahendab Postimees.
Baruto alustas oma MMA-karjääri eelmise aasta viimasel päeval, kui ta samuti Rizini poolt korraldatud võitlusõhtul alistas kohtunike otsusega kikkpoksilegendi Peter Aertsi. | Baruto asub aprillis taas võitlustulle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Barutole kuuluvad nimekirja veel Vadim Nemkov, Gabi Garcia, Teodoras Aukstoulis, Kron Gracie, Jiri Prochazka, Rena, Hideo Tokoro ja Kizaemon Saiga. Veel pole selge, kes kellega vastamisi läheb, vahendab Postimees.
Baruto alustas oma MMA-karjääri eelmise aasta viimasel päeval, kui ta samuti Rizini poolt korraldatud võitlusõhtul alistas kohtunike otsusega kikkpoksilegendi Peter Aertsi.
### Response:
Baruto asub aprillis taas võitlustulle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas nõustud väitega, et ooper on ühendkunst?
Kuidas teisiti? Seal on ju muusika. Kirjandus. Näitekunst. Kostüümid on samuti kunst. Sageli liidetakse ooperisse tants.
Nii et sa ei arva, et muusika on ooperis ainutähtis?
Ei arva. Kõik on võrdne.
Ooper on romantika. Kas sina oled romantik?
Eks natuke ikka. Muidu ma ei saaks ju laval seda tööd teha, kui ise ei usuks.
Uuristame siis hinge edasi. Mis on sinu lemmikraamat ja lemmikfilm?
Raamatuid loen ma vähe. Ära seda rõhuta, see jätab minust halva mulje. Aga mul ei ole aega. Viimati lugesin vist abikaasa survel Mihkel Muti romaani “Hiired tuules”. Seal oli tõeline seitsmekümnendate Eesti kultuurielu.
Kas sa kedagi ära ka tundsid?
Ühe kirjaniku vist. Ta oli nii oma teoste moodi. Ja ühe pianisti. Tema puhul oli võimatu eksida. Aga filmide puhul võin öelda, mis mulle kindlasti e i meeldi. Ei meeldi filmid, mis on silmanähtavalt arvutiga tehtud, kus näitleja on pandud rohelisele taustale ja pärast sinna lisatud mida tahes. See paistab välja ja on võlts.
Viimati käisin PÖFFil, vaatasime abikaasaga Prantsuse-Kreeka-Hollandi filmi “Homaar”. Vaimukas lugu, kus iga tegelane pidi endale nädalaga paarilise leidma, muidu oleks ta muutunud varem kokku lepitud loomaks. See meeldis küll.
Oled pärit Tartust. Kuidas pööras sinu tee just ooperi poole? Las ma arvan. Kindlasti tollase 7. keskkooli, nüüdse Karlova gümnaasiumi poistekooriklassis. Või Elleri koolis? Vanemuise poistekooris?
Ma olen seda mitmes intervjuus rääkinud, et minu valik saada ooperilauljaks oli täiesti juhuslik. Jah, ma õppisin Tartu 7. keskkoolis ja kuni 8. klassini kooriklassis. Edasi tuli igasuguseid hetki, kus tee lauluga ristus. Klassi ansamblid ja… Meil oli vaba vaim. Punase sildi all saime teha tempe, mille eest oleks sellel ajal kinni pandud. Väga ilus aeg oli. Õppimine oli kahjuks täiesti kõrvaline tegevus. Keskkoolis õppisin targalt. Neid aineid, mis ei meeldinud, ei õppinud. Ja elu on näidanud, et neid ei olegi mul vaja läinud. Sain oma kolmed kätte ja korras.
Lõpetasin kooli 1989. aastal ja mul polnud mingit plaani oma elu muusikaga siduda. Aga oli veel see aeg, kus eesti poisse võeti Nõukogude armeesse. Juttude järgi pitsitati neid seal kõvasti, sest meil oli ju laulev revolutsioon ja me lammutasime riiki. Kõigi nende õuduslugude peale püüdis igaüks, kes vähegi sai, kroonust kõrvale hoida. Sel ajal päästis sõjaväest ka kõrgkoolis õppimine. Üks tuttav poiss ütles: “Mis sa ootad, läheme konssi!” Mõtlesin, et konservatooriumi vastuvõtueksamid on paar nädalat enne teiste koolide omi – kui põrun, siis saab veel järgmisi proovida. Ega mul teiste koolide suhtes suurt lootust ei olnud, kolmemees, nagu ma olin. Kui ma kooli ei oleks saanud, oleksin sõtta läinud.
Mul oli kaks laulu, mõlemad Valgre omad. Meie kool oli Valgre loomingu propageerija, algatasime Tartus Valgre festivali ja kõik laulud olid selged. Kandsin ette “Saaremaa valsi” ja “Halli sõdurisineli”. Nii haritud ma ikka olin, et teadsin, et neid laulis Georg Ots – mina olin ju samuti bariton. Ja oh imet! Öeldi, et olen vastu võetud. See tõi kaasa kannapöörde, ühe linna ja elu vahetamise teise vastu. Nüüd olen juba kakskümmend kuus aastat tallinlane ja enam-vähem siia keskkonda sulandunud.
Jah, elu esimese ülesastumise tandemis “mina ja klaver” tegin vastuvõtukatsetel.
Nii et enne ei olnudki suurt ooperi- või klassikahuvi?
Puhkpilli ikka mängisin, ja nagu öeldud, laulsin. RAM oli suur lemmik. Me olime koorikool ja Ernesaks oma meestega käis meil laulmas. See oli nii vägev hääl, et ma mõtlesin, et aula seinalt kukub Lenini pilt maha. Seda koori ma imetlesin ja mõnikord tõesti unistasin, et saaks seal laulda. Kartke oma unistusi, nad võivad täide minna! Olen saanud veidi ka RAMi leiba nuusutada. Aga ma olen teatriinimene, mind toodi koorist kättpidi ära teatrisse.
Mida andis Ervin Kärvet õpetajana?
See on jälle üks pikk lugu. Algul pidi mind õpetama Teo Maiste, aga temal tulid teised ülesanded. Siis sain küll Ervin Kärveti klassi, aga temal jälle ei olnud aega. Leppis kokku Thomas Mürgiga, et hoopis tema annab mulle ajutiselt tunde. Ja siis jäigi nii, et käisin aeg-ajalt Kärvetile ette laulmas, aga tegelikult tema mind väga ei õpetanud. Meil oli kokkulepe, et ma võin töötada teistega. Ma ei kuritarvitanud tema usaldust. Töötasin ja läksin edasi. Kõik, mis ma tegin, Kärvetile alati ei meeldinud. Aga ta oli sõnapidaja mees.
Mürk õpetas mind kolm aastat. Siis pühkis ta kodumaa tolmu jalgelt ja edasi käisin käest kätte. Õppisin palju ka oma toonaselt kontsertmeistrilt Helin Kaptenilt. Teisel kursusel võeti mind vägisi teatrisse. Seal said asjad juba töö käigus selgeks.
Austan Kärvetit väga. Tal oli maailma kõige õrnem hing. Mina, noor ja äge, läksin ja lõin rinna ette, laulsin talle ikka midagi suurt ja rasket, Schönbergi ja Verdit. Tema kuulas, kuulas, ja siis ütles sedasi vaikselt: “Kuule, Rauno, laula palun mulle “Oma saart”.” Hakkasin laulma, tema läks akna alla ja nägin – pisar nirises silmast. Vaat selline mees oli Kärvet.
Sul oli ka välisõppejõude?
Oo jaa. Leedust oli Virgilijus Noreika. Siis käis meil soomlane Matti Pelo. Tema meistriklassis õppisid ka Ain Anger, Mart Madiste, Aile Asszonyi ja teised. 1995. aastal tegin maksimumpunktidele Sibeliuse akadeemia sisseastusmiseksamid. Tollal oli väga tähtis välismaal õppida, see andis sulle kõvasti hiilgust juurde. Aga tegelikult – kõik pole kuld, mis hiilgab. Kui ma pärast Soomet jälle Noreikaga kohtusin, tegin suu lahti ja tema reageeris väga mahlakas vene keeles. Tundsin, et Helsingis ma kaotan. Tulin järgmisel aastal tagasi, lõpetasin akadeemia ja mind võeti põhikohaga Estoniasse tööle. Siin ma nüüd siis olengi. Mind on õpetanud teater.
Tegelikult olen ma paljusid õpetajaid kuulanud, aga võtnud neilt ainult seda, mida olen pidanud endale heaks. Muidugi, lavastajat peab kuulama, peab kuulama dirigenti ja kontsertrmeistrit. Mul on võrratud kontsertmeistrid – Jaanika Rand-Sirp ja Ivo Sillamaa.
Sinu kolleeg Dmitri Hvorostovski pani oma plaadi nimeks “Sangarid ja kaabakad”. Olen kuulnud baritone ohkavat, et neil on vähe võimalusi mängida “häid” tegelasi. Kas nõustud?
Ma ei usu, et elu on mustvalge, vastupidi. Ma olen alati püüdnud otsida kangelastes kaabaka poolt ja kaabakates midagi positiivset. Muidu on ju igav, klišee.
Di Luna puhul on see tõesti võimalik. Aga kuidas sa näed head Scarpias või halba Wolframis?
Scarpiat ma kujutlen hullumeelsena. Võim on tema hullus. Ta on haige inimene ja selles mõttes saab talle kaasa tunda. Publikule see võibolla nii selgelt kätte ei paista, aga minu jaoks on hullus Scarpia karakteri selgroog.
Wolframit ma mõtestan kui intriganti, kes manipuleerib Tannhäuseriga. Temagi armastab Elisabethi ja tema kättemaks eelistatud rivaalile on kibe. Tannhäuseri Rooma-jutustuse ajal ta pillab justkui kogemata repliike, mis teise päris segi ajavad.
Kes on sinu lemmiksangar või -kaabakas?
Kõige õilsam ja üllam tegelane on minu arvates Cyrano. Kõige mitmetahulisem ja põnevam Rigoletto. Need tõmbavad su muidugi nii tühjaks, et pärast viimast nooti kukud. Tahad minna garderoobi ja pea kätele panna. Ei taha tulla välja kummardama. Ovatsioonid on toredad asjad, aga…
Eesti keel on nii ilus. Jaan Krossi tekst on see, mis teeb “Cyranost” selle õige. Vaikselt olen rõõmus, et teised rahvad ei suuda eesti ooperit laulda, ei saa keelega hakkama. Nii jäävad need tükid meile. Meil veab!
Siis on sul ju veel vägev roll ootamas – “Vikerlaste” Olav. Miks ei tehta Estonias “Vikerlasi”? Vahest on muusika tõesti pisut lihtne, aga lugu on ju hea ja rahvale on see ooper alati meeldinud, viimane Vanemuise lavastus läks aastaid täismajale.
Meil oli laval “Kratt”, see oli väga õnnestunud. Lugesin ühest usutlusest, et Arne Mikk unistab teha “Vikerlasi” Saaremaa ooperipäevadel. Siis ma muidugi Olavi osast ära ei ütleks. Kõik, mis peab tulema, see tuleb.
Baritoni kolmas mõõde on koomiline. Sinagi oled laulnud lausa naise või vähemalt niivõrd-kuivõrd naise rolli – Kokatari Prokofjevi “Armastuses kolme apelsini vastu”.
Ma laulsin seal Pantalonet ka, aga Kokatar oli vähe värvikam tegelane. Olen laulnud don Magnificot “Tuhkatriinus”, see oli koomiline. Praegu olen “Armujoogi” Dulcemara. Vaat see on ooper, kus itaalia keeles esitades läheb eestlasele palju kaduma. Ülatiitrid on täpsed, aga seda ei saa võrrelda Jaan Krossi omaaegse tõlkega, kus on värvi ja nalja. Mulle meeldib Dulcemara, ma tahan teda teha.
Mul peab tasakaal olema. Kui sa ainult tõsiseid rolle laulad, siis oled varsti Paldiski maanteel. Koomiline ooper – see on mäng, kus saab lustida, ja kui lavastaja annab selleks võimaluse, on suurepärane. Näiteks “Tuhkatriinus” hakkas lavastaja Michiel Dijkema otsima vana meest. Mina tahtsin teha noort. Kui kontseptsioon on Tuhkatriinu unenägu, miks siis ei võiks olla ümberpööratult, et isa on kümneaastane ja tütar näiteks kolmkümmend? Hakkasin tegema , lõpuks lavastaja lõi käega ja ütles: ole see, kes sa oled. Nii jäigi.
Mulle meeldib laval lustida, aga see ei tohi olla lolli mängimine. Mis puutub Kokatari, siis see lugu tuli Dmitri Bertmani pöörasusest, ta keeras ju vindi väga üle, isegi buffo- ooperi kohta. Tegelikult pidi rolli tegema üks teine laulja, noor. Aga noorel võib olla teine arusaam, unistus mängida heroilist mõõga ja sulgedega kangelast. Tema ebales, mina sain rolli endale ja tundsin sellest aina rõõmu. Bertman ei näinud, kuidas tema lavastus hakkas iga etendusega ikka rohkem meie elu elama. Lisasime siia-sinna väikesi asju, aga palju. Lätis tegin lausa pisut striptiisi, hea maitse piirides – rahvas elas kohutavalt kaasa. Igal etendusel oli Kokatarile suur aplaus. Aga me ei lõhkunud lavastaja ideed.
Ühesõnaga, ma naudin koomilisi osi ja lõõgastun nende abil. Ühtlasi on need meie ameti pensionisammas. Kui neid mõõga ja sulgedega kangelasi enam usutavalt kehastada ei saa, siis koomilise tegelase mängid ehk ikka välja.
Ma lõõgastan end ka Wagneriga, aga Wagner nõuab teistsugust ettevalmistust. Ma ei käi kumbagi tegemas üle jala, aga vahendid on erinevad.
Murphy seadus ütleb, et inimesi on kahte liiki: need, kes jagavad inimesi kahte liiki, ja need, kes ei jaga. Ometi on vana tava rääkida näiteks hommiku- ja õhtu-, kohvi- ja tee-, kassi- ja koerainimestest…
(Katkestab – toim.) Kassi! Kassiinimene olen. Mul on kodus kass Pärlike. Isane, liivakarva ja punane, kahe vahepeal. Nägin aknast tema ema pulmi ning teda ennast puuriidas sündimas ja kasvamas. Mingil ajal läks ema uut peigmeest otsima ja umbes kolmekuune poeg jäi üksi. Tõime ta siis tuppa. Kuidas sa jätad nii ilusa looma puuriita?
Meil oli ka enne kass, tüdruk. Tema elas oma elu poole kiiremini kui ootasime ja seetõttu esitas ta meile palju tingimusi. Mõtlesime, et kass ongi selline norija, häälekas, pahandaja loom. Aga Pärlike on lausa ingel – positiivne, ainult nurrub.
Olen sama laisk nagu kass, seepärast sunnin ennast iga päev hoolega tööle.
Sa oled siis veel ka loomakaitsja. Cyrano oleks kindlasti kassi tänavalt päästnud. Aga jagame inimesi edasi. Sulle sobiks küsimus: Wagner või Verdi?
Neid ei tohi vastandada. Nad on nii erinevad, mis siis, et ühe aasta mehed. Ma teen rõõmuga mõlemat. Kui sa tahad teada, keda ma Verdist armastan, keda tahan ikka ja uuesti teha, siis, nagu öeldud, Rigolettot. Ja Jagot. Mitte di Posat. Temal on kogu aeg lipp käes. Minu püsileib on mõistagi Germont. Ma loen kordi ja varsti tuleb minu sajas Germont. Mitte siin majas, vaid Läti, Soome ja teiste kohtadega kokku. Tänapäeval on väga keeruline selle arvuni jõuda, kui sa just mööda maailma ei tuurita.
Ma loodan, et kunagi tuleb ka “Falstaff” meie mängukavva.
Aga kui just võrrelda, siis Wagner esitab loomulikult suuremaid väljakutseid. Tema omandamiseks läheb kaugelt rohkem aega. Selle ajaga, mis olen “Lendava Hollandlasega” piinelnud, oleks ma kaks Verdi partiid selgeks õppinud. Ja “Hollandlane” on lühike ooper.
Oled laulnud kolmes Wagneri ooperis, “Tristanis ja Isoldes”, “Parsifalis” ja “Tannhäuseris”.
“Parsifalis” olin üks väheseid eestlasi. See oli auasi, kuigi töö oli vaevaline ja aega läks palju. Kogu materjali sain järjest läbi laulda alles peaproovis. Läks korda, aga siis tuli juba esietendus. Ma ei soovi kellelegi esietendusel seda pinget. Arvo Volmer usaldas mind ja mul oli väga hea meel, et sain proovida.
Sa olid ka Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat?
Jah, 2006. aastal. Reis Bayreuthi oli üks minu elu suuremaid kultuurielamusi.. Sel hetkel ma polnud seda ehk isegi ära teeninud. Sealt saati olen ma Wagnerit täiesti teise pilguga vaadanud. Ja tema ooperite raamiks on ju festival ise. Kogu see linn, Wagneri villa Wahnfried ja geniaalne Wagneri haud, kui hauaplaadi kohta saab öelda geniaalne. Iga sealne etendus on suur rituaal – fanfaarid ja see, et kogu rida ootab, kuni kõik on kohal, ja istub siis korraga. Kuidas mehed elegantselt pintsakud seljast heidavad, et vaheajal taas selga panna. Seda peab nägema. See on kultuur. Etenduse alguses pannakse saali uksed lukku. Nüüd oled Wagneri vang ja enam välja ei saa. Seda peab ise kogema.
Mida sa Bayreuthis nägid?
“Hollandlast”, “Parsifali” ja “Tristanit”.
Kes oli Isolde?
Nina Stemme. Haruldane, ilmutuslik laulja. Tema võiks olla ideaalne lavapartner. Nii täiusliku tunnetusega, nii rikas. Ain Angeri sõnul, kes on temaga koos laulnud, ta ongi ideaalne partner. Lisaks kasvatab ta mitut last ja on alati heas tujus. Ükskord nägin teda Stockholmis. Mängiti Puccini “Tütarlast Kuldsest Läänest”. Vaheajad olid pikaks venitatud, asi kestis ikka tunde, ja siis mingil ajal nägin, et saalis on peaaegu ainult mehed järel. Ausalt. Ja need siis plaksutasid ka, pool tundi, ma võtsin aega. Lõpuks lauljatar tuli lavale, kummardas ja tema näos oli häbelik palve: palun lubage puhkama, ma olen tõesti väsinud. Aga ta tuli ikka tagasi. See on austus publiku vastu.
Kui palju raskem on projekt väljaspool teatrimaja?
Vahet pole. Töö tuleb ära teha, ei ole aega pirtsutada. Eestlane ei pirtsuta.
Ma ei ole nii tolmust kohta näinud, nagu Noblessner. Kogu aeg on kurk kuiv. Ma ei saa aru, miks seal tahetakse kunsti teha. Tahaks ikka ilusat keskkonda, ooperimaja. Vanad tehased ja muud korrast ära ruumid on praegu kultuurikohtadena moes. Ma loodan, et see aeg saab varsti läbi. Inimene tuleb ikka ooperisse, teeb enda ilusaks. Hirmus on vaadata, kuidas daamid oma tualettidega lähevad läbi tolmava tehase.
Mis on olnud sinu kõige ekstreemsemalt uuenduslik lavastus?
“Faust” on tuntud ja ette teada materjal, inimesed tulevad ja tahavad näha Fausti lugu. Aga meil võtab lavastaja Dmitri Bertman kätte ja tenor hakkab finaalis hoopis jutlust pidama. Seda ei oska keegi oodata. Kui sa tuntud materjali ümber väänad, tekitab see rohkem lainetusi. Tean inimesi, ja neid ei ole üks ega kaks, kes on käinud mitu korda “Fausti” vaatamas ja on lubanud veel tulla.
Ka “Wallenbergi” lavastus kuulus eriliste hulka: orkester lava taga, lauljad kaldlaval nende ees. “Tuhkatriinu” oli vägev. Lavamehed on öelnud, et neile oli ebamugav, aga…
Kui uuendus on põhjendatud, kui ei tehtud lihtsalt uuenduse pärast, siis on see põnev ja hea.
Aga kui oleks selline lavastus nagu Metropolitan Opera viimane “Tannhäuser”, justkui 19. sajandist pärit? Kas see võiks olla hoopis uus ja värske?
Mulle meeldiks. Mida vähem kunstlikke eriefekte, seda parem. See näitab materjali tugevust ja lavastaja jõulisust, kui ta suudab ilma video ning paugu ja suitsuta hakkama saada ja saavutab sama efekti. Siis tuleb välja tõsine teater, kus jääb ruumi ka näitlejale.
Kuni ootame su koostööd Nina Stemmega, meenuta, kes on juba olnud su parim naispartner.
Parim partner on see, kes mängib kaasa. Ta peab olema samamoodi julge ja avatud, selline, nagu lavastaja ette näeb. Neid partnereid, kellega on mugav laval olla, on mul olnud.
Mul oli üks hästi põnev “La traviata” etendus. Irina Dubrovskaja laulis Violettat. Tavaliselt külalist ikka näidatakse sulle ja vastupidi. Tol korral ei olnud mul aega proovis käia ja me nägime teineteist laval esimest korda. Olime mõlemad veidi kõrgendatud seisus, sest kumbki ei teadnud isegi, kuidas teine mingit fraasi laulab. Kõik klappis.
Hea küll, läksime siis lahku ja kulus aastaid, kuni ta tuli jälle meile, “Rigolettos” Gildat laulma. Siis oli meil proove rohkem, aga mina ilmusin tema ette kogu aeg grimmiga. Ühel päeval tuleb ta mulle linnas vastu ja kõnnib mööda nagu postist. Mina solvusin väheke, et tere ei saanud. Kui hakkasime teatriga Türki sõitma, istusime laval ja Neeme Kuningas ütles naljaga pooleks: “Saame siis tuttavaks ka!” Ja tutvustas nimepidi. Näen: Dubrovskaja vaatab mind suurte silmadega. Mõtlen: tore, lõpuks ta siiski on minusse armunud. Pärast tuleb ta kohe mu juurde ja küsib: “K u i vana sa oled?” Mina vastu, et hakkan nelikümmend saama. Tema: ei või olla! Tükk aega õhkas, et ta on mind ainult grimmiga näinud ega oleks uneski oodanud, et ma ei olegi vana tudi.
Aga jutt algas sellest, et saime esimest korda laval kokku ja tunnetasime teineteist ilma puudutamata. See on väga tähtis. Neid hetki saab vahel vägisi vedada, aga seal ei olnud mingit kunstlikkust. Selles etenduses me isegi ei puudutanud füüsiliselt teineteist, aga vaimne side oli temaga imeline.
Keemia?
Igasugu sõnu võib kasutada, aga minu jaoks on see partneritunnetus.
Ütle paar sõna oma elupartneri kohta.
Abikaasa on muusikaõpetaja, õpetab Lilleküla gümnaasiumis gümnasistidele muusikat. Arsise kellade koolis annab tunde väikestele. Olen aru saanud, et ta on väga lugupeetud õpetaja. Ta tunneb kultuurilugu laiemalt kui ainult muusika vallas. Talle meeldib seda jagada. Kui me temaga ringi sõidame, siis ta uurib ja jätab meelde. Tema on minu kultuuriõpetaja. Valgustab mind.
Kokku saime konservatooriumis. Tunneme teineteist kakskümmend viis aastat, abielus oleme olnud kakskümmend kolm. Olime sarnased – tulime kumbki tühja kotiga Tallinna ja oleme oma elu koos üles ehitanud. Rõõmsad, õnnelikud, õpetame ja mõistame teineteist. Mõistame ka valu. Meil on hea side. Ja meil veab – meie igapäevapausid ja suvevaheajad kattuvad enam-vähem. Saame väga palju koos olla, reisida.
Kus te reisite?
Arsise kellade ansambliga oleme käinud mitmel pool. Mõni jõngem asjatundja kirtsutab nina, et see ka mõni kunst. Aga Peterburi filharmoonia suur saal oli täis. See ei ole amatöörlus. Olime Hiinas ja üheski linnas ei tahtnud ovatsioonid lõppeda. Publikule on kellad igal pool meeldinud.
Kui mul oleks rohkem vaba aega, siis ma läheks mõnda põnevasse Euroopa linna. Armastan Euroopa suuri kultuurilinnu – Münchenit, Lissaboni, Amsterdami. Kuhu veel läheks? Võibolla Hong Kongi. Raha tuleb investeerida iseendasse, mitte poodi.
Reisil ma lihtsalt logelen. Autot ei rendi, käin kunstisaalis, vaatan inimesi. Viin ja Rooma on tuttavad paigad. Helsingi ja Riia on kohustuslikud, lihtsalt et saada üheks päevaks Eestist välja. Ka ühe päevaga võib hästi puhata.
Suvel olen kõva päevitaja, raiskan aega ja tapan nahka. Sõidame abikaasaga soojale maale. Oleme selle ära teeninud. Kaks esimest päeva olen soojal maal nagu zombi. Kolmandal päeval hakkab esprii lendama, tunnen, et olen puhanud.
. Mis siis on need mõtted, mis tuleb ajutiselt kaane alla panna?
Viimased kümme aastat on olnud keerulised: kolmteist erinevat etendust mängukavas ja väga erinevad rollid. Kui lõpetan hooaja, siis on pea tühi. Muide, puhkama ei pea vastu tahtmist.
Kas Eestist ära ei ole tahtnud minna? Mõnda põnevasse kultuurilinna?
Olen laulnud Ankaras. Riias käisin “La traviatat” päästmas. Olen teinud Vaasas “La traviatat” ja “Boheemi”. Need kaks on mind saatnud terve elu. Hiljem tegin Seinäjoe muusikafestivalil kaasa ühes soome ooperis. Arvo Volmer tegi mulle ettepaneku tulla Oulusse, seal olen saanud teha nelja ooperit: “Boheem”, “Maskiball”, “Hoffmanni lood” ja üks soome piibliteemaline ooper. On olnud väga ahvatlevaid pakkumisi, aga kas ei sobinud etenduste aeg või ma ise ei olnud valmis.
Väljas on loomulikult tore käia, aga mul on siin kodus kõik olemas.
Kuidas sa lõõgastud?
Vaba aega peab jääma. Elu tuleb ära elada. Minul vaba aega õieti polegi, aga see tuleb võtta.
Kui ei ole puhkus ja on argipäev, siis peab leidma väikse sirge tee oma mõtetest välja. Praegu ma tegelen näputööga. Seda kutsustakse remondiks. Viib mõtted mujale. See on must ja tolmab, aga ma tulen sealt alati välja teise inimesena.
Sa oled laval ka välimuse poolest heas vormis. Küllap teed kõvasti sporti.
Ei hoia ennast mingis vormis, joon õlut! Ma ei ole spordiga kunagi tegelnud, kooliajal ehk, aga iga poiss on aktiivne. Siis tegin natuke võistlustantsu ka, see ehk on andnud julguse olla laval liikuv.
Sport on väga huvitav, mina osalen paljudel võistlustel – olen tugitoolisportlane, õlu ja juustupulgad kõrval. Kepikõndi ma ei tee ja loodan, et seda aega ei tule, kui pean. Meie elu on nii kiire, et ei ole aega liikuda. Inimesed ütlevad, et käivad trennis. Mina imestan, kust neil see aeg, mille arvelt. Kui ma kaalule lähen, siis numbrid on suuremad kui pealt paistab. Aga ma tean, et olen võimeline lavastusperioodiga kaotama kuus-seitse kilo.
Oled laulnud ka suurvorme, Brahmsi “Saksa reekviemi”, Mahlerit, Rahmaninovi. Aga Beethoveni 9. sümfooniat?
Pakuti, aga valel ajal. Ma tahan asju vastu võtta siis, kui ma olen selleks valmis. “Carmina buranaga” oli sama. Nüüd ehk juba võiks. Sel hetkel tundsin, et ei ole valmis. See on aus lähenemine.
Kui laulan kontserdil, püüan lisada veidi teatrit, elan muusikat läbi. Ka kaks jalga maas saab laulda dramaatiliselt. Teatrilauljal on kerge olla kontsertlaulja. Vastupidi on väga raske. Kontsertlaulja on õppinud s e i s m a ja siis seisabki nagu kipsi löödud. Paha partneril ja publikul.
Kui võõras on sulle kergem muusikateater?
1993. aastal tegime Linnahallis “West Side Storyt”. Kuus täismaja. Konservatooriumi üliõpilased, koolitöö koos Talinna Pedagoogikaülikooli tantsujuhtidega. Neeme Kuningas lavastas, Helgi Sallo oli näitejuht, Mait Agu tegi tantsud. Mina olin ühe kamba pealik, Lauri Vasar teise oma.
Olen praegu “Lõbusas leses”. Operettides “Öö Veneetsias” ja “Nahkhiir” olen kaasa teinud.
Teksti andmine vajab iga päev tööd. Seepärast on halb teha operetti aeg-ajalt. Sallo näiteks valdab väga hästi teksti. Mina tahaks olla tema tasemel, aga see võtaks aega.
Miks sa “Cardillacis” välismaa kriitikutelt kiita said?
Arvan, et sain väga toreda klapi lavastaja Vilppu Kiljuneniga. Üldiselt on lavastajad, eriti välismaa omad, sisukad. Kiljunen oli lahe lavastaja. Ta nägi mind esimest korda, vaatas ja röögatas: “Perkele!” Isegi tere ei öelnud. Mõtlesin, et pagan, selles tüübis on midagi. Ja oligi üks suure perkele. Ta avas mu niimoodi, et ma olin nõus iga tema mõttega kaasa mängima. Ta tõi esile sellise jõu, mida ma endas ei teadnud olevat.
Nägin suvel sõpra, kes küsis, kust ma selle jõu võtsin, ja väitis, et mul olnud poole rohkem väge, kui ta arvas olevat. Järelikult lavastaja tõmbas selle jõu välja. Sellel hetkel kasvasin materjaliga kokku. Tegelikult on kummaline sellise rolliga sulanduda, aga see sündis.
Lavastajal oli aega töötada ühe koosseisuga ja otsida eri nurki. Ootan huviga aega, kui “Cardillac” veebruaris jälle välja tuleb. Teine lavastaja, kes suudab avada inimhinge nii, et ma tunnen end hästi ja kõik on põhjendatud, on Bertman.
“Cardillaci” puhul on põnev see, et teda mängitakse maailmas üsna harva, puudub võrdlusvõimalus. Kui kriitikul on kaks-kolm sama ooperi lavastust nähtud, siis üks neist jääb kaotajaks. Aga ta ei tohiks võrrelda. Lavastajad on erinevad, lavad on erinevad. Laulja ei lähe kunagi omapäi lavale. On dirigent, on lavastaja. Kriitik, kes nahutab lauljat, et see teeb valesti, unustab, et lava taga on teised. Laulja lihtsalt paistab välja.
Mõne partituuriga oled nõus istuma klaveri taga natuke kauem. Kas ta just sinuga rääkima hakkab, aga vähemalt peamine, see, kuidas laulda ja teha, koorub aegamisi välja. “Cardillac” on selline partituur.
Järgmisel sügisel näeme sind Hollandlasena.
Wagneri muusika vajab ka pikka aega haudumiseks. Olen aja maha võtnud, et “Hollandlasega” istuda ja rinda pista. Tausta väga palju teada ei tahagi, lavastaja juurde minnes pead olema puhas leht.
“Carmen” ei paku selliseid võimalusi. Karlsson katuselt ütleb: mina ei mängi, kui nalja ei saa. Mina ei taha minna lavale, kui ei saa aru, miks.
Hea lavastus on see, kui sa tead, miks, ja sul on veel natuke mänguruumi, kus võid ise mõelda ja liikuda. Et vaatajal tekiks tunne – seda asja ma tahan veel teist korda näha.
Tegin kord huvitava tähelepaneku. Sina ja su kõmri kolleeg Bryan Terfel olete fotodel nii teineteise moodi. Lähemalt vaadates on sama pilk ja naeratus. Kas see on juhus, mingi eriline “baritonimuie” või lihtsalt sarnastest väärtustest tekkinud vaimsus?
Terfel on suur hääl ja suur näitleja. Ürghääl. Laval on ta väga aus. Mina püüan ka aus olla. Ehk on sellest ka sarnasus.
Viimane küsimus. Kümne aasta eest oli sinu auto Kia Rio. Tookord olid nõus selle Mercedese vastu vahetama. On see vahetus teoks saanud?
Ostsin uue auto. Mercedes ta ei ole, on Opel. Kia andsin lihtsalt ära. Selle sai endale minu jaoks üks täiesti võõras poiss. Tahtsin viia lammutusse, aga mu kunstnikuhing ei oska materjaliga ümber käia. Ei raatsi hävitada.
See juhtus enne jõule. Minu jaoks oli auto oma töö teinud, äkki see poiss sai kena jõulukingi.
Ilmunud ajakirjas Muusika nr 1 2016 | Rauno Elp – ürgselt aus romantik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas nõustud väitega, et ooper on ühendkunst?
Kuidas teisiti? Seal on ju muusika. Kirjandus. Näitekunst. Kostüümid on samuti kunst. Sageli liidetakse ooperisse tants.
Nii et sa ei arva, et muusika on ooperis ainutähtis?
Ei arva. Kõik on võrdne.
Ooper on romantika. Kas sina oled romantik?
Eks natuke ikka. Muidu ma ei saaks ju laval seda tööd teha, kui ise ei usuks.
Uuristame siis hinge edasi. Mis on sinu lemmikraamat ja lemmikfilm?
Raamatuid loen ma vähe. Ära seda rõhuta, see jätab minust halva mulje. Aga mul ei ole aega. Viimati lugesin vist abikaasa survel Mihkel Muti romaani “Hiired tuules”. Seal oli tõeline seitsmekümnendate Eesti kultuurielu.
Kas sa kedagi ära ka tundsid?
Ühe kirjaniku vist. Ta oli nii oma teoste moodi. Ja ühe pianisti. Tema puhul oli võimatu eksida. Aga filmide puhul võin öelda, mis mulle kindlasti e i meeldi. Ei meeldi filmid, mis on silmanähtavalt arvutiga tehtud, kus näitleja on pandud rohelisele taustale ja pärast sinna lisatud mida tahes. See paistab välja ja on võlts.
Viimati käisin PÖFFil, vaatasime abikaasaga Prantsuse-Kreeka-Hollandi filmi “Homaar”. Vaimukas lugu, kus iga tegelane pidi endale nädalaga paarilise leidma, muidu oleks ta muutunud varem kokku lepitud loomaks. See meeldis küll.
Oled pärit Tartust. Kuidas pööras sinu tee just ooperi poole? Las ma arvan. Kindlasti tollase 7. keskkooli, nüüdse Karlova gümnaasiumi poistekooriklassis. Või Elleri koolis? Vanemuise poistekooris?
Ma olen seda mitmes intervjuus rääkinud, et minu valik saada ooperilauljaks oli täiesti juhuslik. Jah, ma õppisin Tartu 7. keskkoolis ja kuni 8. klassini kooriklassis. Edasi tuli igasuguseid hetki, kus tee lauluga ristus. Klassi ansamblid ja… Meil oli vaba vaim. Punase sildi all saime teha tempe, mille eest oleks sellel ajal kinni pandud. Väga ilus aeg oli. Õppimine oli kahjuks täiesti kõrvaline tegevus. Keskkoolis õppisin targalt. Neid aineid, mis ei meeldinud, ei õppinud. Ja elu on näidanud, et neid ei olegi mul vaja läinud. Sain oma kolmed kätte ja korras.
Lõpetasin kooli 1989. aastal ja mul polnud mingit plaani oma elu muusikaga siduda. Aga oli veel see aeg, kus eesti poisse võeti Nõukogude armeesse. Juttude järgi pitsitati neid seal kõvasti, sest meil oli ju laulev revolutsioon ja me lammutasime riiki. Kõigi nende õuduslugude peale püüdis igaüks, kes vähegi sai, kroonust kõrvale hoida. Sel ajal päästis sõjaväest ka kõrgkoolis õppimine. Üks tuttav poiss ütles: “Mis sa ootad, läheme konssi!” Mõtlesin, et konservatooriumi vastuvõtueksamid on paar nädalat enne teiste koolide omi – kui põrun, siis saab veel järgmisi proovida. Ega mul teiste koolide suhtes suurt lootust ei olnud, kolmemees, nagu ma olin. Kui ma kooli ei oleks saanud, oleksin sõtta läinud.
Mul oli kaks laulu, mõlemad Valgre omad. Meie kool oli Valgre loomingu propageerija, algatasime Tartus Valgre festivali ja kõik laulud olid selged. Kandsin ette “Saaremaa valsi” ja “Halli sõdurisineli”. Nii haritud ma ikka olin, et teadsin, et neid laulis Georg Ots – mina olin ju samuti bariton. Ja oh imet! Öeldi, et olen vastu võetud. See tõi kaasa kannapöörde, ühe linna ja elu vahetamise teise vastu. Nüüd olen juba kakskümmend kuus aastat tallinlane ja enam-vähem siia keskkonda sulandunud.
Jah, elu esimese ülesastumise tandemis “mina ja klaver” tegin vastuvõtukatsetel.
Nii et enne ei olnudki suurt ooperi- või klassikahuvi?
Puhkpilli ikka mängisin, ja nagu öeldud, laulsin. RAM oli suur lemmik. Me olime koorikool ja Ernesaks oma meestega käis meil laulmas. See oli nii vägev hääl, et ma mõtlesin, et aula seinalt kukub Lenini pilt maha. Seda koori ma imetlesin ja mõnikord tõesti unistasin, et saaks seal laulda. Kartke oma unistusi, nad võivad täide minna! Olen saanud veidi ka RAMi leiba nuusutada. Aga ma olen teatriinimene, mind toodi koorist kättpidi ära teatrisse.
Mida andis Ervin Kärvet õpetajana?
See on jälle üks pikk lugu. Algul pidi mind õpetama Teo Maiste, aga temal tulid teised ülesanded. Siis sain küll Ervin Kärveti klassi, aga temal jälle ei olnud aega. Leppis kokku Thomas Mürgiga, et hoopis tema annab mulle ajutiselt tunde. Ja siis jäigi nii, et käisin aeg-ajalt Kärvetile ette laulmas, aga tegelikult tema mind väga ei õpetanud. Meil oli kokkulepe, et ma võin töötada teistega. Ma ei kuritarvitanud tema usaldust. Töötasin ja läksin edasi. Kõik, mis ma tegin, Kärvetile alati ei meeldinud. Aga ta oli sõnapidaja mees.
Mürk õpetas mind kolm aastat. Siis pühkis ta kodumaa tolmu jalgelt ja edasi käisin käest kätte. Õppisin palju ka oma toonaselt kontsertmeistrilt Helin Kaptenilt. Teisel kursusel võeti mind vägisi teatrisse. Seal said asjad juba töö käigus selgeks.
Austan Kärvetit väga. Tal oli maailma kõige õrnem hing. Mina, noor ja äge, läksin ja lõin rinna ette, laulsin talle ikka midagi suurt ja rasket, Schönbergi ja Verdit. Tema kuulas, kuulas, ja siis ütles sedasi vaikselt: “Kuule, Rauno, laula palun mulle “Oma saart”.” Hakkasin laulma, tema läks akna alla ja nägin – pisar nirises silmast. Vaat selline mees oli Kärvet.
Sul oli ka välisõppejõude?
Oo jaa. Leedust oli Virgilijus Noreika. Siis käis meil soomlane Matti Pelo. Tema meistriklassis õppisid ka Ain Anger, Mart Madiste, Aile Asszonyi ja teised. 1995. aastal tegin maksimumpunktidele Sibeliuse akadeemia sisseastusmiseksamid. Tollal oli väga tähtis välismaal õppida, see andis sulle kõvasti hiilgust juurde. Aga tegelikult – kõik pole kuld, mis hiilgab. Kui ma pärast Soomet jälle Noreikaga kohtusin, tegin suu lahti ja tema reageeris väga mahlakas vene keeles. Tundsin, et Helsingis ma kaotan. Tulin järgmisel aastal tagasi, lõpetasin akadeemia ja mind võeti põhikohaga Estoniasse tööle. Siin ma nüüd siis olengi. Mind on õpetanud teater.
Tegelikult olen ma paljusid õpetajaid kuulanud, aga võtnud neilt ainult seda, mida olen pidanud endale heaks. Muidugi, lavastajat peab kuulama, peab kuulama dirigenti ja kontsertrmeistrit. Mul on võrratud kontsertmeistrid – Jaanika Rand-Sirp ja Ivo Sillamaa.
Sinu kolleeg Dmitri Hvorostovski pani oma plaadi nimeks “Sangarid ja kaabakad”. Olen kuulnud baritone ohkavat, et neil on vähe võimalusi mängida “häid” tegelasi. Kas nõustud?
Ma ei usu, et elu on mustvalge, vastupidi. Ma olen alati püüdnud otsida kangelastes kaabaka poolt ja kaabakates midagi positiivset. Muidu on ju igav, klišee.
Di Luna puhul on see tõesti võimalik. Aga kuidas sa näed head Scarpias või halba Wolframis?
Scarpiat ma kujutlen hullumeelsena. Võim on tema hullus. Ta on haige inimene ja selles mõttes saab talle kaasa tunda. Publikule see võibolla nii selgelt kätte ei paista, aga minu jaoks on hullus Scarpia karakteri selgroog.
Wolframit ma mõtestan kui intriganti, kes manipuleerib Tannhäuseriga. Temagi armastab Elisabethi ja tema kättemaks eelistatud rivaalile on kibe. Tannhäuseri Rooma-jutustuse ajal ta pillab justkui kogemata repliike, mis teise päris segi ajavad.
Kes on sinu lemmiksangar või -kaabakas?
Kõige õilsam ja üllam tegelane on minu arvates Cyrano. Kõige mitmetahulisem ja põnevam Rigoletto. Need tõmbavad su muidugi nii tühjaks, et pärast viimast nooti kukud. Tahad minna garderoobi ja pea kätele panna. Ei taha tulla välja kummardama. Ovatsioonid on toredad asjad, aga…
Eesti keel on nii ilus. Jaan Krossi tekst on see, mis teeb “Cyranost” selle õige. Vaikselt olen rõõmus, et teised rahvad ei suuda eesti ooperit laulda, ei saa keelega hakkama. Nii jäävad need tükid meile. Meil veab!
Siis on sul ju veel vägev roll ootamas – “Vikerlaste” Olav. Miks ei tehta Estonias “Vikerlasi”? Vahest on muusika tõesti pisut lihtne, aga lugu on ju hea ja rahvale on see ooper alati meeldinud, viimane Vanemuise lavastus läks aastaid täismajale.
Meil oli laval “Kratt”, see oli väga õnnestunud. Lugesin ühest usutlusest, et Arne Mikk unistab teha “Vikerlasi” Saaremaa ooperipäevadel. Siis ma muidugi Olavi osast ära ei ütleks. Kõik, mis peab tulema, see tuleb.
Baritoni kolmas mõõde on koomiline. Sinagi oled laulnud lausa naise või vähemalt niivõrd-kuivõrd naise rolli – Kokatari Prokofjevi “Armastuses kolme apelsini vastu”.
Ma laulsin seal Pantalonet ka, aga Kokatar oli vähe värvikam tegelane. Olen laulnud don Magnificot “Tuhkatriinus”, see oli koomiline. Praegu olen “Armujoogi” Dulcemara. Vaat see on ooper, kus itaalia keeles esitades läheb eestlasele palju kaduma. Ülatiitrid on täpsed, aga seda ei saa võrrelda Jaan Krossi omaaegse tõlkega, kus on värvi ja nalja. Mulle meeldib Dulcemara, ma tahan teda teha.
Mul peab tasakaal olema. Kui sa ainult tõsiseid rolle laulad, siis oled varsti Paldiski maanteel. Koomiline ooper – see on mäng, kus saab lustida, ja kui lavastaja annab selleks võimaluse, on suurepärane. Näiteks “Tuhkatriinus” hakkas lavastaja Michiel Dijkema otsima vana meest. Mina tahtsin teha noort. Kui kontseptsioon on Tuhkatriinu unenägu, miks siis ei võiks olla ümberpööratult, et isa on kümneaastane ja tütar näiteks kolmkümmend? Hakkasin tegema , lõpuks lavastaja lõi käega ja ütles: ole see, kes sa oled. Nii jäigi.
Mulle meeldib laval lustida, aga see ei tohi olla lolli mängimine. Mis puutub Kokatari, siis see lugu tuli Dmitri Bertmani pöörasusest, ta keeras ju vindi väga üle, isegi buffo- ooperi kohta. Tegelikult pidi rolli tegema üks teine laulja, noor. Aga noorel võib olla teine arusaam, unistus mängida heroilist mõõga ja sulgedega kangelast. Tema ebales, mina sain rolli endale ja tundsin sellest aina rõõmu. Bertman ei näinud, kuidas tema lavastus hakkas iga etendusega ikka rohkem meie elu elama. Lisasime siia-sinna väikesi asju, aga palju. Lätis tegin lausa pisut striptiisi, hea maitse piirides – rahvas elas kohutavalt kaasa. Igal etendusel oli Kokatarile suur aplaus. Aga me ei lõhkunud lavastaja ideed.
Ühesõnaga, ma naudin koomilisi osi ja lõõgastun nende abil. Ühtlasi on need meie ameti pensionisammas. Kui neid mõõga ja sulgedega kangelasi enam usutavalt kehastada ei saa, siis koomilise tegelase mängid ehk ikka välja.
Ma lõõgastan end ka Wagneriga, aga Wagner nõuab teistsugust ettevalmistust. Ma ei käi kumbagi tegemas üle jala, aga vahendid on erinevad.
Murphy seadus ütleb, et inimesi on kahte liiki: need, kes jagavad inimesi kahte liiki, ja need, kes ei jaga. Ometi on vana tava rääkida näiteks hommiku- ja õhtu-, kohvi- ja tee-, kassi- ja koerainimestest…
(Katkestab – toim.) Kassi! Kassiinimene olen. Mul on kodus kass Pärlike. Isane, liivakarva ja punane, kahe vahepeal. Nägin aknast tema ema pulmi ning teda ennast puuriidas sündimas ja kasvamas. Mingil ajal läks ema uut peigmeest otsima ja umbes kolmekuune poeg jäi üksi. Tõime ta siis tuppa. Kuidas sa jätad nii ilusa looma puuriita?
Meil oli ka enne kass, tüdruk. Tema elas oma elu poole kiiremini kui ootasime ja seetõttu esitas ta meile palju tingimusi. Mõtlesime, et kass ongi selline norija, häälekas, pahandaja loom. Aga Pärlike on lausa ingel – positiivne, ainult nurrub.
Olen sama laisk nagu kass, seepärast sunnin ennast iga päev hoolega tööle.
Sa oled siis veel ka loomakaitsja. Cyrano oleks kindlasti kassi tänavalt päästnud. Aga jagame inimesi edasi. Sulle sobiks küsimus: Wagner või Verdi?
Neid ei tohi vastandada. Nad on nii erinevad, mis siis, et ühe aasta mehed. Ma teen rõõmuga mõlemat. Kui sa tahad teada, keda ma Verdist armastan, keda tahan ikka ja uuesti teha, siis, nagu öeldud, Rigolettot. Ja Jagot. Mitte di Posat. Temal on kogu aeg lipp käes. Minu püsileib on mõistagi Germont. Ma loen kordi ja varsti tuleb minu sajas Germont. Mitte siin majas, vaid Läti, Soome ja teiste kohtadega kokku. Tänapäeval on väga keeruline selle arvuni jõuda, kui sa just mööda maailma ei tuurita.
Ma loodan, et kunagi tuleb ka “Falstaff” meie mängukavva.
Aga kui just võrrelda, siis Wagner esitab loomulikult suuremaid väljakutseid. Tema omandamiseks läheb kaugelt rohkem aega. Selle ajaga, mis olen “Lendava Hollandlasega” piinelnud, oleks ma kaks Verdi partiid selgeks õppinud. Ja “Hollandlane” on lühike ooper.
Oled laulnud kolmes Wagneri ooperis, “Tristanis ja Isoldes”, “Parsifalis” ja “Tannhäuseris”.
“Parsifalis” olin üks väheseid eestlasi. See oli auasi, kuigi töö oli vaevaline ja aega läks palju. Kogu materjali sain järjest läbi laulda alles peaproovis. Läks korda, aga siis tuli juba esietendus. Ma ei soovi kellelegi esietendusel seda pinget. Arvo Volmer usaldas mind ja mul oli väga hea meel, et sain proovida.
Sa olid ka Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat?
Jah, 2006. aastal. Reis Bayreuthi oli üks minu elu suuremaid kultuurielamusi.. Sel hetkel ma polnud seda ehk isegi ära teeninud. Sealt saati olen ma Wagnerit täiesti teise pilguga vaadanud. Ja tema ooperite raamiks on ju festival ise. Kogu see linn, Wagneri villa Wahnfried ja geniaalne Wagneri haud, kui hauaplaadi kohta saab öelda geniaalne. Iga sealne etendus on suur rituaal – fanfaarid ja see, et kogu rida ootab, kuni kõik on kohal, ja istub siis korraga. Kuidas mehed elegantselt pintsakud seljast heidavad, et vaheajal taas selga panna. Seda peab nägema. See on kultuur. Etenduse alguses pannakse saali uksed lukku. Nüüd oled Wagneri vang ja enam välja ei saa. Seda peab ise kogema.
Mida sa Bayreuthis nägid?
“Hollandlast”, “Parsifali” ja “Tristanit”.
Kes oli Isolde?
Nina Stemme. Haruldane, ilmutuslik laulja. Tema võiks olla ideaalne lavapartner. Nii täiusliku tunnetusega, nii rikas. Ain Angeri sõnul, kes on temaga koos laulnud, ta ongi ideaalne partner. Lisaks kasvatab ta mitut last ja on alati heas tujus. Ükskord nägin teda Stockholmis. Mängiti Puccini “Tütarlast Kuldsest Läänest”. Vaheajad olid pikaks venitatud, asi kestis ikka tunde, ja siis mingil ajal nägin, et saalis on peaaegu ainult mehed järel. Ausalt. Ja need siis plaksutasid ka, pool tundi, ma võtsin aega. Lõpuks lauljatar tuli lavale, kummardas ja tema näos oli häbelik palve: palun lubage puhkama, ma olen tõesti väsinud. Aga ta tuli ikka tagasi. See on austus publiku vastu.
Kui palju raskem on projekt väljaspool teatrimaja?
Vahet pole. Töö tuleb ära teha, ei ole aega pirtsutada. Eestlane ei pirtsuta.
Ma ei ole nii tolmust kohta näinud, nagu Noblessner. Kogu aeg on kurk kuiv. Ma ei saa aru, miks seal tahetakse kunsti teha. Tahaks ikka ilusat keskkonda, ooperimaja. Vanad tehased ja muud korrast ära ruumid on praegu kultuurikohtadena moes. Ma loodan, et see aeg saab varsti läbi. Inimene tuleb ikka ooperisse, teeb enda ilusaks. Hirmus on vaadata, kuidas daamid oma tualettidega lähevad läbi tolmava tehase.
Mis on olnud sinu kõige ekstreemsemalt uuenduslik lavastus?
“Faust” on tuntud ja ette teada materjal, inimesed tulevad ja tahavad näha Fausti lugu. Aga meil võtab lavastaja Dmitri Bertman kätte ja tenor hakkab finaalis hoopis jutlust pidama. Seda ei oska keegi oodata. Kui sa tuntud materjali ümber väänad, tekitab see rohkem lainetusi. Tean inimesi, ja neid ei ole üks ega kaks, kes on käinud mitu korda “Fausti” vaatamas ja on lubanud veel tulla.
Ka “Wallenbergi” lavastus kuulus eriliste hulka: orkester lava taga, lauljad kaldlaval nende ees. “Tuhkatriinu” oli vägev. Lavamehed on öelnud, et neile oli ebamugav, aga…
Kui uuendus on põhjendatud, kui ei tehtud lihtsalt uuenduse pärast, siis on see põnev ja hea.
Aga kui oleks selline lavastus nagu Metropolitan Opera viimane “Tannhäuser”, justkui 19. sajandist pärit? Kas see võiks olla hoopis uus ja värske?
Mulle meeldiks. Mida vähem kunstlikke eriefekte, seda parem. See näitab materjali tugevust ja lavastaja jõulisust, kui ta suudab ilma video ning paugu ja suitsuta hakkama saada ja saavutab sama efekti. Siis tuleb välja tõsine teater, kus jääb ruumi ka näitlejale.
Kuni ootame su koostööd Nina Stemmega, meenuta, kes on juba olnud su parim naispartner.
Parim partner on see, kes mängib kaasa. Ta peab olema samamoodi julge ja avatud, selline, nagu lavastaja ette näeb. Neid partnereid, kellega on mugav laval olla, on mul olnud.
Mul oli üks hästi põnev “La traviata” etendus. Irina Dubrovskaja laulis Violettat. Tavaliselt külalist ikka näidatakse sulle ja vastupidi. Tol korral ei olnud mul aega proovis käia ja me nägime teineteist laval esimest korda. Olime mõlemad veidi kõrgendatud seisus, sest kumbki ei teadnud isegi, kuidas teine mingit fraasi laulab. Kõik klappis.
Hea küll, läksime siis lahku ja kulus aastaid, kuni ta tuli jälle meile, “Rigolettos” Gildat laulma. Siis oli meil proove rohkem, aga mina ilmusin tema ette kogu aeg grimmiga. Ühel päeval tuleb ta mulle linnas vastu ja kõnnib mööda nagu postist. Mina solvusin väheke, et tere ei saanud. Kui hakkasime teatriga Türki sõitma, istusime laval ja Neeme Kuningas ütles naljaga pooleks: “Saame siis tuttavaks ka!” Ja tutvustas nimepidi. Näen: Dubrovskaja vaatab mind suurte silmadega. Mõtlen: tore, lõpuks ta siiski on minusse armunud. Pärast tuleb ta kohe mu juurde ja küsib: “K u i vana sa oled?” Mina vastu, et hakkan nelikümmend saama. Tema: ei või olla! Tükk aega õhkas, et ta on mind ainult grimmiga näinud ega oleks uneski oodanud, et ma ei olegi vana tudi.
Aga jutt algas sellest, et saime esimest korda laval kokku ja tunnetasime teineteist ilma puudutamata. See on väga tähtis. Neid hetki saab vahel vägisi vedada, aga seal ei olnud mingit kunstlikkust. Selles etenduses me isegi ei puudutanud füüsiliselt teineteist, aga vaimne side oli temaga imeline.
Keemia?
Igasugu sõnu võib kasutada, aga minu jaoks on see partneritunnetus.
Ütle paar sõna oma elupartneri kohta.
Abikaasa on muusikaõpetaja, õpetab Lilleküla gümnaasiumis gümnasistidele muusikat. Arsise kellade koolis annab tunde väikestele. Olen aru saanud, et ta on väga lugupeetud õpetaja. Ta tunneb kultuurilugu laiemalt kui ainult muusika vallas. Talle meeldib seda jagada. Kui me temaga ringi sõidame, siis ta uurib ja jätab meelde. Tema on minu kultuuriõpetaja. Valgustab mind.
Kokku saime konservatooriumis. Tunneme teineteist kakskümmend viis aastat, abielus oleme olnud kakskümmend kolm. Olime sarnased – tulime kumbki tühja kotiga Tallinna ja oleme oma elu koos üles ehitanud. Rõõmsad, õnnelikud, õpetame ja mõistame teineteist. Mõistame ka valu. Meil on hea side. Ja meil veab – meie igapäevapausid ja suvevaheajad kattuvad enam-vähem. Saame väga palju koos olla, reisida.
Kus te reisite?
Arsise kellade ansambliga oleme käinud mitmel pool. Mõni jõngem asjatundja kirtsutab nina, et see ka mõni kunst. Aga Peterburi filharmoonia suur saal oli täis. See ei ole amatöörlus. Olime Hiinas ja üheski linnas ei tahtnud ovatsioonid lõppeda. Publikule on kellad igal pool meeldinud.
Kui mul oleks rohkem vaba aega, siis ma läheks mõnda põnevasse Euroopa linna. Armastan Euroopa suuri kultuurilinnu – Münchenit, Lissaboni, Amsterdami. Kuhu veel läheks? Võibolla Hong Kongi. Raha tuleb investeerida iseendasse, mitte poodi.
Reisil ma lihtsalt logelen. Autot ei rendi, käin kunstisaalis, vaatan inimesi. Viin ja Rooma on tuttavad paigad. Helsingi ja Riia on kohustuslikud, lihtsalt et saada üheks päevaks Eestist välja. Ka ühe päevaga võib hästi puhata.
Suvel olen kõva päevitaja, raiskan aega ja tapan nahka. Sõidame abikaasaga soojale maale. Oleme selle ära teeninud. Kaks esimest päeva olen soojal maal nagu zombi. Kolmandal päeval hakkab esprii lendama, tunnen, et olen puhanud.
. Mis siis on need mõtted, mis tuleb ajutiselt kaane alla panna?
Viimased kümme aastat on olnud keerulised: kolmteist erinevat etendust mängukavas ja väga erinevad rollid. Kui lõpetan hooaja, siis on pea tühi. Muide, puhkama ei pea vastu tahtmist.
Kas Eestist ära ei ole tahtnud minna? Mõnda põnevasse kultuurilinna?
Olen laulnud Ankaras. Riias käisin “La traviatat” päästmas. Olen teinud Vaasas “La traviatat” ja “Boheemi”. Need kaks on mind saatnud terve elu. Hiljem tegin Seinäjoe muusikafestivalil kaasa ühes soome ooperis. Arvo Volmer tegi mulle ettepaneku tulla Oulusse, seal olen saanud teha nelja ooperit: “Boheem”, “Maskiball”, “Hoffmanni lood” ja üks soome piibliteemaline ooper. On olnud väga ahvatlevaid pakkumisi, aga kas ei sobinud etenduste aeg või ma ise ei olnud valmis.
Väljas on loomulikult tore käia, aga mul on siin kodus kõik olemas.
Kuidas sa lõõgastud?
Vaba aega peab jääma. Elu tuleb ära elada. Minul vaba aega õieti polegi, aga see tuleb võtta.
Kui ei ole puhkus ja on argipäev, siis peab leidma väikse sirge tee oma mõtetest välja. Praegu ma tegelen näputööga. Seda kutsustakse remondiks. Viib mõtted mujale. See on must ja tolmab, aga ma tulen sealt alati välja teise inimesena.
Sa oled laval ka välimuse poolest heas vormis. Küllap teed kõvasti sporti.
Ei hoia ennast mingis vormis, joon õlut! Ma ei ole spordiga kunagi tegelnud, kooliajal ehk, aga iga poiss on aktiivne. Siis tegin natuke võistlustantsu ka, see ehk on andnud julguse olla laval liikuv.
Sport on väga huvitav, mina osalen paljudel võistlustel – olen tugitoolisportlane, õlu ja juustupulgad kõrval. Kepikõndi ma ei tee ja loodan, et seda aega ei tule, kui pean. Meie elu on nii kiire, et ei ole aega liikuda. Inimesed ütlevad, et käivad trennis. Mina imestan, kust neil see aeg, mille arvelt. Kui ma kaalule lähen, siis numbrid on suuremad kui pealt paistab. Aga ma tean, et olen võimeline lavastusperioodiga kaotama kuus-seitse kilo.
Oled laulnud ka suurvorme, Brahmsi “Saksa reekviemi”, Mahlerit, Rahmaninovi. Aga Beethoveni 9. sümfooniat?
Pakuti, aga valel ajal. Ma tahan asju vastu võtta siis, kui ma olen selleks valmis. “Carmina buranaga” oli sama. Nüüd ehk juba võiks. Sel hetkel tundsin, et ei ole valmis. See on aus lähenemine.
Kui laulan kontserdil, püüan lisada veidi teatrit, elan muusikat läbi. Ka kaks jalga maas saab laulda dramaatiliselt. Teatrilauljal on kerge olla kontsertlaulja. Vastupidi on väga raske. Kontsertlaulja on õppinud s e i s m a ja siis seisabki nagu kipsi löödud. Paha partneril ja publikul.
Kui võõras on sulle kergem muusikateater?
1993. aastal tegime Linnahallis “West Side Storyt”. Kuus täismaja. Konservatooriumi üliõpilased, koolitöö koos Talinna Pedagoogikaülikooli tantsujuhtidega. Neeme Kuningas lavastas, Helgi Sallo oli näitejuht, Mait Agu tegi tantsud. Mina olin ühe kamba pealik, Lauri Vasar teise oma.
Olen praegu “Lõbusas leses”. Operettides “Öö Veneetsias” ja “Nahkhiir” olen kaasa teinud.
Teksti andmine vajab iga päev tööd. Seepärast on halb teha operetti aeg-ajalt. Sallo näiteks valdab väga hästi teksti. Mina tahaks olla tema tasemel, aga see võtaks aega.
Miks sa “Cardillacis” välismaa kriitikutelt kiita said?
Arvan, et sain väga toreda klapi lavastaja Vilppu Kiljuneniga. Üldiselt on lavastajad, eriti välismaa omad, sisukad. Kiljunen oli lahe lavastaja. Ta nägi mind esimest korda, vaatas ja röögatas: “Perkele!” Isegi tere ei öelnud. Mõtlesin, et pagan, selles tüübis on midagi. Ja oligi üks suure perkele. Ta avas mu niimoodi, et ma olin nõus iga tema mõttega kaasa mängima. Ta tõi esile sellise jõu, mida ma endas ei teadnud olevat.
Nägin suvel sõpra, kes küsis, kust ma selle jõu võtsin, ja väitis, et mul olnud poole rohkem väge, kui ta arvas olevat. Järelikult lavastaja tõmbas selle jõu välja. Sellel hetkel kasvasin materjaliga kokku. Tegelikult on kummaline sellise rolliga sulanduda, aga see sündis.
Lavastajal oli aega töötada ühe koosseisuga ja otsida eri nurki. Ootan huviga aega, kui “Cardillac” veebruaris jälle välja tuleb. Teine lavastaja, kes suudab avada inimhinge nii, et ma tunnen end hästi ja kõik on põhjendatud, on Bertman.
“Cardillaci” puhul on põnev see, et teda mängitakse maailmas üsna harva, puudub võrdlusvõimalus. Kui kriitikul on kaks-kolm sama ooperi lavastust nähtud, siis üks neist jääb kaotajaks. Aga ta ei tohiks võrrelda. Lavastajad on erinevad, lavad on erinevad. Laulja ei lähe kunagi omapäi lavale. On dirigent, on lavastaja. Kriitik, kes nahutab lauljat, et see teeb valesti, unustab, et lava taga on teised. Laulja lihtsalt paistab välja.
Mõne partituuriga oled nõus istuma klaveri taga natuke kauem. Kas ta just sinuga rääkima hakkab, aga vähemalt peamine, see, kuidas laulda ja teha, koorub aegamisi välja. “Cardillac” on selline partituur.
Järgmisel sügisel näeme sind Hollandlasena.
Wagneri muusika vajab ka pikka aega haudumiseks. Olen aja maha võtnud, et “Hollandlasega” istuda ja rinda pista. Tausta väga palju teada ei tahagi, lavastaja juurde minnes pead olema puhas leht.
“Carmen” ei paku selliseid võimalusi. Karlsson katuselt ütleb: mina ei mängi, kui nalja ei saa. Mina ei taha minna lavale, kui ei saa aru, miks.
Hea lavastus on see, kui sa tead, miks, ja sul on veel natuke mänguruumi, kus võid ise mõelda ja liikuda. Et vaatajal tekiks tunne – seda asja ma tahan veel teist korda näha.
Tegin kord huvitava tähelepaneku. Sina ja su kõmri kolleeg Bryan Terfel olete fotodel nii teineteise moodi. Lähemalt vaadates on sama pilk ja naeratus. Kas see on juhus, mingi eriline “baritonimuie” või lihtsalt sarnastest väärtustest tekkinud vaimsus?
Terfel on suur hääl ja suur näitleja. Ürghääl. Laval on ta väga aus. Mina püüan ka aus olla. Ehk on sellest ka sarnasus.
Viimane küsimus. Kümne aasta eest oli sinu auto Kia Rio. Tookord olid nõus selle Mercedese vastu vahetama. On see vahetus teoks saanud?
Ostsin uue auto. Mercedes ta ei ole, on Opel. Kia andsin lihtsalt ära. Selle sai endale minu jaoks üks täiesti võõras poiss. Tahtsin viia lammutusse, aga mu kunstnikuhing ei oska materjaliga ümber käia. Ei raatsi hävitada.
See juhtus enne jõule. Minu jaoks oli auto oma töö teinud, äkki see poiss sai kena jõulukingi.
Ilmunud ajakirjas Muusika nr 1 2016
### Response:
Rauno Elp – ürgselt aus romantik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta novembris menetles Dimitrovgradi kohus kellegi kodanik Suleimanovi juhtumit. Meest süüdistati selles, et ta oli purjuspäi autot juhtinud, kusjuures varem oli temalt sarnase rikkumise eest juba juhiluba ära võetud, vahendasid Unian ja News.ru.
Karistust määrates aga arvestas kohtunik Svetlana Fedossejeva mitmeid kergendavaid asjaolusid, mille hulgas märgiti otsuses ära ka see, et mees oli 2015. aasta veebruarist maini osalenud nn Donetski Rahvavabariigi võitlejate ridades Donbassi konfliktis. Lisaks olevat ta sõjategevuse käigus ka haavata saanud.
Lõpuks määrati Suleimanovile 260 tundi üldkasulikku tööd. Samuti ei tohi ta kaks aastat transpordivahendit juhtida. | Roolijoodikut karistanud Vene kohus arvestas Donbassis sõdimist kergendava asjaoluna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta novembris menetles Dimitrovgradi kohus kellegi kodanik Suleimanovi juhtumit. Meest süüdistati selles, et ta oli purjuspäi autot juhtinud, kusjuures varem oli temalt sarnase rikkumise eest juba juhiluba ära võetud, vahendasid Unian ja News.ru.
Karistust määrates aga arvestas kohtunik Svetlana Fedossejeva mitmeid kergendavaid asjaolusid, mille hulgas märgiti otsuses ära ka see, et mees oli 2015. aasta veebruarist maini osalenud nn Donetski Rahvavabariigi võitlejate ridades Donbassi konfliktis. Lisaks olevat ta sõjategevuse käigus ka haavata saanud.
Lõpuks määrati Suleimanovile 260 tundi üldkasulikku tööd. Samuti ei tohi ta kaks aastat transpordivahendit juhtida.
### Response:
Roolijoodikut karistanud Vene kohus arvestas Donbassis sõdimist kergendava asjaoluna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate parimana viskas lätlane Janis Strelnieks 16 punkti, Darius Miller lisas 15 punkti. Bambergil on nüüd kolm võitu ja kolm kaotust, Barcelonale oli see aga kahe võidu kõrvale juba neljas kaotus, kahandades nende lootusi 16 parema seast play-off’i pääseda.
Bamberg kaotas avaveerandi 13:17, kuid võitis teise 22:15 ja suutis mängu lõpuni edu hoida.
E-vahegrupis alistas Panathinaikos 78:60 Zagrebi Cedevita, Istanburli Darussafaka Dogus sai 69:66 jagu Belgradi Crvena Zvezdast ning Krasnodari Lokomotiv Kuban võitis võõrsil 82:64 Malaga Unicajat.
E-vahegrupi selle vooru viimases mängus läheb seni 16 parema seas kõik viis mängu võitnud Istanbuli Fenerbahce võõral väljakul vastamisi Istanbuli Anadolu Efesiga.
Lokomotiv Kubanil tõusis nelja võidu ja kahe kaotusega grupis teiseks, kolmas on praegu Anadolu Efes kolme võitu ja kahe kaotusega. Crvena Zvezdal ja Panathinaikosel on mõlemal kolm võitu ja kolm kaotust, Malagal ja Cedevital kaks võitu ja neli kaotust ning Darussafaka Dogus on kuuest mängust võitnud vaid ühe. | Strelnieks vedas Bambergi võidule Barcelona üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate parimana viskas lätlane Janis Strelnieks 16 punkti, Darius Miller lisas 15 punkti. Bambergil on nüüd kolm võitu ja kolm kaotust, Barcelonale oli see aga kahe võidu kõrvale juba neljas kaotus, kahandades nende lootusi 16 parema seast play-off’i pääseda.
Bamberg kaotas avaveerandi 13:17, kuid võitis teise 22:15 ja suutis mängu lõpuni edu hoida.
E-vahegrupis alistas Panathinaikos 78:60 Zagrebi Cedevita, Istanburli Darussafaka Dogus sai 69:66 jagu Belgradi Crvena Zvezdast ning Krasnodari Lokomotiv Kuban võitis võõrsil 82:64 Malaga Unicajat.
E-vahegrupi selle vooru viimases mängus läheb seni 16 parema seas kõik viis mängu võitnud Istanbuli Fenerbahce võõral väljakul vastamisi Istanbuli Anadolu Efesiga.
Lokomotiv Kubanil tõusis nelja võidu ja kahe kaotusega grupis teiseks, kolmas on praegu Anadolu Efes kolme võitu ja kahe kaotusega. Crvena Zvezdal ja Panathinaikosel on mõlemal kolm võitu ja kolm kaotust, Malagal ja Cedevital kaks võitu ja neli kaotust ning Darussafaka Dogus on kuuest mängust võitnud vaid ühe.
### Response:
Strelnieks vedas Bambergi võidule Barcelona üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu algatati 131 liikluskindlustuse lepitust ja 82 muu kindlustusteenuse lepitust ning liikluskindlustuse vaidluste keskmine summa oli 2880 eurot ning teiste kindlustusvaidluste keskmine summa oli 13 000 eurot.
Lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle eesmärk on aidata pooli vaidlusele lahenduse leidmisel. Lepitamise käigus annab lepitaja vaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusettepaneku jättes otsustusõiguse pooltele endile.
Edukas lepitus lõppeb kokkuleppega. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtusse. Ka sellisel juhul on lepitusest kasu, sest on teada lepitaja hinnang vaidlusküsimusele.
Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on kliendile tasuta ning menetluse kulud kannab Eesti Kindlustusseltside Liit või Liikluskindlustuse Fond.
Liikluskindlustuse lepitusorgan tegutseb 2014. aasta 1. oktoobrist. | Liikluskindlustuse vaidlustest lõppeb 71 protsenti kokkuleppega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu algatati 131 liikluskindlustuse lepitust ja 82 muu kindlustusteenuse lepitust ning liikluskindlustuse vaidluste keskmine summa oli 2880 eurot ning teiste kindlustusvaidluste keskmine summa oli 13 000 eurot.
Lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle eesmärk on aidata pooli vaidlusele lahenduse leidmisel. Lepitamise käigus annab lepitaja vaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusettepaneku jättes otsustusõiguse pooltele endile.
Edukas lepitus lõppeb kokkuleppega. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtusse. Ka sellisel juhul on lepitusest kasu, sest on teada lepitaja hinnang vaidlusküsimusele.
Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on kliendile tasuta ning menetluse kulud kannab Eesti Kindlustusseltside Liit või Liikluskindlustuse Fond.
Liikluskindlustuse lepitusorgan tegutseb 2014. aasta 1. oktoobrist.
### Response:
Liikluskindlustuse vaidlustest lõppeb 71 protsenti kokkuleppega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ta ei osale selles," ütles pressiteenistus, märkides, et mitu ministrit, kes olid samuti lahkumisavalduse esitanud, võtsid need valitsuse erakorralisel istungil tagasi.
Sellise sammu astusid põllumajandusminister Oleksi Pavlenko, infominister Juri Stets, tervishoiuminister Aleksandr Kvitašvili ja taristuminister Andri Põvovarski.
Neli ministrit esitasid varem üheskoos tingimused, mille täitmisel on nad valmis jätkama tööd Ukraina valitsuses. | Abromavičius ei kavatse lahkumisavaldust tagasi võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ta ei osale selles," ütles pressiteenistus, märkides, et mitu ministrit, kes olid samuti lahkumisavalduse esitanud, võtsid need valitsuse erakorralisel istungil tagasi.
Sellise sammu astusid põllumajandusminister Oleksi Pavlenko, infominister Juri Stets, tervishoiuminister Aleksandr Kvitašvili ja taristuminister Andri Põvovarski.
Neli ministrit esitasid varem üheskoos tingimused, mille täitmisel on nad valmis jätkama tööd Ukraina valitsuses.
### Response:
Abromavičius ei kavatse lahkumisavaldust tagasi võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | (:)kivisildniku kirjastus Jumalikud Ilmutused on tänuväärne juba sellepärast, et pakub sissevaadet – laenates väljendit kirjastuse enda raamatutvustustest – "eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiliste esindajate" filtreerimata või pealtnäha vaid vähesel määral tagasi hoitud loomingusse. Jumalikud Ilmutused on midagi klassikalise kirjastuse ja hoolikalt peetud blogi vahepealset, avaldades mõnda autorit lausa mitu korda aastas või igal aastal – Roostet, Marko Mägi, Margo Vainot, eks ka (:)kivisildnikku ennast.
Muidugi avaldatakse neid autoreid ka mujal, aga tunne on, nagu jõuaks tänu Jumalikele Ilmutustele nende raamatuid trükki rohkem ja rutem. Ma ei taha sellega väita, et Jumalike Ilmutuste kaudu ilmunud teosed oleks vähem väärt kui mõne teise kirjastuse omad, aga nendega käib kaasas teatud kambavaim, alates peaaegu identsest kujundusest, lõpetades (:)õpetaja poolt heaks kiidetud promotekstiga. Ses mõttes ääretult õnnestunud kaubamärk, tead juba enam-vähem ette, mida oodata – sellist kirjandust, mis ümber nurga ei ütle.
"Ideaalne abikaasa" ja "Vana hiire laulud" ilmusid järjestikku, neist esimene kannab väiksemat järjekorranumbrit. Siiski on tegu päris erinevate kogudega. "Ideaalne abikaasa" on päevikuline, peamiselt armastusluuletustest koosnev teos. Ja seal, kus nii paljud on varjanud oma luuletuste subjekti identiteeti asesõnadega nagu "sina" või "tema" või mõne hellitusnimega, Rooste taolist mängu ei mängi, vaid lajatab täisnime või eesnime või initsiaalide või sellise kirjeldusega, mis pärast kõiki otseseid namedrop ’e enam fantaasiale ruumi ei jäta. Mis ongi hea, järeltulevad põlved ei pea Vikerraadios terveid kirjandussaateid pühendama inspiratsiooniallikate ülesotsimisele ja võimalike vihjete analüüsimisele. Rooste on ses osas nagu Kanye, kes pidevalt oma lauludes Kimi mainib.
Ning nendes luuletustes, mis armastusest nii otse ei räägi, rullub ikkagi eksimatult lahti Tallinn oma argipäevaga, olgu selleks olukorraks iseteeninduskassas maksmine (lk 73) või selle tõdemine, et tänapäeva baarides istuvad Tom Waitsi inspireerinud põhjakihi karakterite asemel hoopis tavapärased idioodid, kellelt luulematerjali koguda ei kannata (lk 47).
"Vana hiire laulud" kannab auga oma ühe võrra suuremat kaanenumbrit, kuna seletab mingil määral "Ideaalset abikaasat" ning Rooste varasemat loomingut. Siiski on "Vana hiire laulud" oma paarilisest raskem lugemine, tähtsal kohal on vana hiir ja kassipoeg ning tekstid tunduvad kohati palavikulise sonimisena, püüdena mõtestada lahti luuletajaks olemist ennast. Luuletaja olemise mõttekusest või mõttetusest kirjutamine on selline omamoodi minižanr, millega vist kõik enda kirjandusteel katsetanud (siinkohal viskan vabalt kahmamiseks õhku kogumikuidee pealkirjaga "Miks ma luuletan?", kuhu koguda kokku kõigi Eesti poeetide ja poetesside selleteemalised teosed, ilma naljata, saaks ilmselt päris huvitava lugemise). Eks ole Rooste isegi pidevalt olnud eneseteadlik oma kuvandist ja sellest, mida ja kuidas ta kirja paneb.
"ma teen inimeste kirjandust / seda millised me oleme / siin ja praegu," (lk 39) kirjutab Rooste ning see on kenaks remargiks "Ideaalse abikaasa" kohta. "Vana hiire laulud" räägib samuti sellest, millised me siin ja praegu oleme, aga on palju eklektilisem ja seetõttu põnevam lugemine, kuigi ei oska öelda, kas ka parem. Üldiselt on mõlemad kogud Rooste nagu Rooste ikka, mis on korraga tõdemus ja kompliment. | Arvustus. Rooste lajatab räppari kombel nimedega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
(:)kivisildniku kirjastus Jumalikud Ilmutused on tänuväärne juba sellepärast, et pakub sissevaadet – laenates väljendit kirjastuse enda raamatutvustustest – "eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiliste esindajate" filtreerimata või pealtnäha vaid vähesel määral tagasi hoitud loomingusse. Jumalikud Ilmutused on midagi klassikalise kirjastuse ja hoolikalt peetud blogi vahepealset, avaldades mõnda autorit lausa mitu korda aastas või igal aastal – Roostet, Marko Mägi, Margo Vainot, eks ka (:)kivisildnikku ennast.
Muidugi avaldatakse neid autoreid ka mujal, aga tunne on, nagu jõuaks tänu Jumalikele Ilmutustele nende raamatuid trükki rohkem ja rutem. Ma ei taha sellega väita, et Jumalike Ilmutuste kaudu ilmunud teosed oleks vähem väärt kui mõne teise kirjastuse omad, aga nendega käib kaasas teatud kambavaim, alates peaaegu identsest kujundusest, lõpetades (:)õpetaja poolt heaks kiidetud promotekstiga. Ses mõttes ääretult õnnestunud kaubamärk, tead juba enam-vähem ette, mida oodata – sellist kirjandust, mis ümber nurga ei ütle.
"Ideaalne abikaasa" ja "Vana hiire laulud" ilmusid järjestikku, neist esimene kannab väiksemat järjekorranumbrit. Siiski on tegu päris erinevate kogudega. "Ideaalne abikaasa" on päevikuline, peamiselt armastusluuletustest koosnev teos. Ja seal, kus nii paljud on varjanud oma luuletuste subjekti identiteeti asesõnadega nagu "sina" või "tema" või mõne hellitusnimega, Rooste taolist mängu ei mängi, vaid lajatab täisnime või eesnime või initsiaalide või sellise kirjeldusega, mis pärast kõiki otseseid namedrop ’e enam fantaasiale ruumi ei jäta. Mis ongi hea, järeltulevad põlved ei pea Vikerraadios terveid kirjandussaateid pühendama inspiratsiooniallikate ülesotsimisele ja võimalike vihjete analüüsimisele. Rooste on ses osas nagu Kanye, kes pidevalt oma lauludes Kimi mainib.
Ning nendes luuletustes, mis armastusest nii otse ei räägi, rullub ikkagi eksimatult lahti Tallinn oma argipäevaga, olgu selleks olukorraks iseteeninduskassas maksmine (lk 73) või selle tõdemine, et tänapäeva baarides istuvad Tom Waitsi inspireerinud põhjakihi karakterite asemel hoopis tavapärased idioodid, kellelt luulematerjali koguda ei kannata (lk 47).
"Vana hiire laulud" kannab auga oma ühe võrra suuremat kaanenumbrit, kuna seletab mingil määral "Ideaalset abikaasat" ning Rooste varasemat loomingut. Siiski on "Vana hiire laulud" oma paarilisest raskem lugemine, tähtsal kohal on vana hiir ja kassipoeg ning tekstid tunduvad kohati palavikulise sonimisena, püüdena mõtestada lahti luuletajaks olemist ennast. Luuletaja olemise mõttekusest või mõttetusest kirjutamine on selline omamoodi minižanr, millega vist kõik enda kirjandusteel katsetanud (siinkohal viskan vabalt kahmamiseks õhku kogumikuidee pealkirjaga "Miks ma luuletan?", kuhu koguda kokku kõigi Eesti poeetide ja poetesside selleteemalised teosed, ilma naljata, saaks ilmselt päris huvitava lugemise). Eks ole Rooste isegi pidevalt olnud eneseteadlik oma kuvandist ja sellest, mida ja kuidas ta kirja paneb.
"ma teen inimeste kirjandust / seda millised me oleme / siin ja praegu," (lk 39) kirjutab Rooste ning see on kenaks remargiks "Ideaalse abikaasa" kohta. "Vana hiire laulud" räägib samuti sellest, millised me siin ja praegu oleme, aga on palju eklektilisem ja seetõttu põnevam lugemine, kuigi ei oska öelda, kas ka parem. Üldiselt on mõlemad kogud Rooste nagu Rooste ikka, mis on korraga tõdemus ja kompliment.
### Response:
Arvustus. Rooste lajatab räppari kombel nimedega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Capitalsi võiduvärava viskas 2.40 enne kohtumise lõppu venelane Aleksandr Ovetškin, kes on NHL-i karjääri jooksul visanud nüüd 86 võidu toonud väravat. Sel hooajal on ta visanud kuus otsustavat väravat.
Lisaks Ovetškinile said Capitalsi eest tabamuse kirja T.J. Oshie ja Andre Burakovsky. Braden Holtby tegi Capitalsi väravasuul 24 tõrjet. Islandersi eest jõudsid väravani Mihhail Grabovski ja Josh Bailey, väravavaht Jaroslav Halak tõrjus 20 pealeviset.
Tulemused:
Buffalo – Boston 2:3 kv.
NY Rangers – Minnesota 4:2
Washington – NY Islanders 3:2
Toronto – New Jersey 3:2 kv.
Ottawa – Edmonton 2:7
Florida – Detroit 6:3
St. Louis – San Jose 1:3
Nashville – Philadelphia 3:6
Colorado – Dallas 3:4 la.
Arizona – Chicago 4:5 la.
Vancouver – Columbus 1:2 kv.
Los Angeles – Anaheim 2:4 | Ovetškini hiline värav tõi Capitalsile võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Capitalsi võiduvärava viskas 2.40 enne kohtumise lõppu venelane Aleksandr Ovetškin, kes on NHL-i karjääri jooksul visanud nüüd 86 võidu toonud väravat. Sel hooajal on ta visanud kuus otsustavat väravat.
Lisaks Ovetškinile said Capitalsi eest tabamuse kirja T.J. Oshie ja Andre Burakovsky. Braden Holtby tegi Capitalsi väravasuul 24 tõrjet. Islandersi eest jõudsid väravani Mihhail Grabovski ja Josh Bailey, väravavaht Jaroslav Halak tõrjus 20 pealeviset.
Tulemused:
Buffalo – Boston 2:3 kv.
NY Rangers – Minnesota 4:2
Washington – NY Islanders 3:2
Toronto – New Jersey 3:2 kv.
Ottawa – Edmonton 2:7
Florida – Detroit 6:3
St. Louis – San Jose 1:3
Nashville – Philadelphia 3:6
Colorado – Dallas 3:4 la.
Arizona – Chicago 4:5 la.
Vancouver – Columbus 1:2 kv.
Los Angeles – Anaheim 2:4
### Response:
Ovetškini hiline värav tõi Capitalsile võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 90-minutiline debatt New Hampshire' ülikoolis Durhamis toimus kolm päeva pärast seda, kui Clinton sai demokraatide presidendikandidaadi eelvalmimistel Iowa osariigis ülinapi võidu Sandersi ees. Küsitlused aga näitavad Sandersi kindlat edumaad New Hampshire's, kus eelvalimised on viie päeva pärast.
Kuigi enamik poliitikavaatlejaid eeldab, et demokraatide presidendikandidaadiks saab lõpuks Clinton, tuli Sandersi tugev esinemine rohujuuretasandi kampaaniaga üllatusena.
Clinton ja Sanders vaidlesid telekanali MSNBC korraldatud kohtumises selle üle, kes esindab partei edumeelset tiiba, samuti tervishoiu, maksude ja Wall Streeti teemadel.
"Ma tahan ette kujutada riiki, kus inimeste palgad peegeldavad nende rasket tööd ning kus meil on tervishoiusüsteem kõigi jaoks," ütles Clinton. "Ma võitlen nende inimeste eest, kes ei suuda neid muutusi ära oodata ning ma ei anna lubadusi, mida ma täita ei suuda."
Clinton möönis, et "majandus ei ole toiminud enamiku ameeriklaste jaoks".
Sanders kordas väitlust avades lubadust põhjalikult muuta USA poliitikat ja majandust.
Vastates küsimusele, miks ta arvab, et suudab põhjalikke majandus- ja tervishoiureforme saavutada, ütles Sanders: "Ma ei ole varem presidendiks kandideerinud." Tegemist oli selge vihjega Clintoni varasemale püüdele Valgesse Majja jõuda.
Ta märkis, et "korrumpeerunud kampaaniarahastussüsteem õõnestab Ameerika demokraatiat".
Sanders ütles, et kuigi ta on olnud kriitiline korporatiivse Ameerika suhtes, suudaks ta teha suurfirmadega koostööd, kui ta valitakse Valgesse Majja.
Sanders väljendas tülgastust selle üle, et mõned suured rahvusvahelised kompaniid nagu General Electric ja Boeing on vältinud maksude maksmist USA-s.
Clinton märkis, et tema lubadus võtta vaatluse alla finantssektor muutis mitmed tööstushiiglased rahutuks ning pani neid ründama tema kampaaniat.
"Ma olen seisnud kindlana. Ma olen inimene, kes ei lase neil enam kunagi majandust kahjustada," ütles Clinton ja lisas samas, et ta oleks saanud paremini selgitada valijatele oma suhteid Wall Streetiga.
Bernie Sanders aga jäi kindlaks väitele, et Clintonil on piinlikkust tekitavad sidemed Wall Streetiga, kuid tema suudaks paremini reguleerida seda sektorit, et kaitsta tavalisi ameeriklasi.
Clinton kritiseeris Sandersi kampaanialubadust tagada ühesugune tervishoiuteenus kõigile ameeriklastele ning tasuta ülikooliharidus.
Sandersi sõnul on tema liberaalne visioon väärt demokraatliku partei nominatsiooni hoolimata sellest, et ta on olnud oma poliitilise karjääri jooksul sõltumatu. Sanders rõhutas, et ta on alati toetanud senatis demokraate. | Clinton ja Sanders pidasid esimese omavahelise televäitluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
90-minutiline debatt New Hampshire' ülikoolis Durhamis toimus kolm päeva pärast seda, kui Clinton sai demokraatide presidendikandidaadi eelvalmimistel Iowa osariigis ülinapi võidu Sandersi ees. Küsitlused aga näitavad Sandersi kindlat edumaad New Hampshire's, kus eelvalimised on viie päeva pärast.
Kuigi enamik poliitikavaatlejaid eeldab, et demokraatide presidendikandidaadiks saab lõpuks Clinton, tuli Sandersi tugev esinemine rohujuuretasandi kampaaniaga üllatusena.
Clinton ja Sanders vaidlesid telekanali MSNBC korraldatud kohtumises selle üle, kes esindab partei edumeelset tiiba, samuti tervishoiu, maksude ja Wall Streeti teemadel.
"Ma tahan ette kujutada riiki, kus inimeste palgad peegeldavad nende rasket tööd ning kus meil on tervishoiusüsteem kõigi jaoks," ütles Clinton. "Ma võitlen nende inimeste eest, kes ei suuda neid muutusi ära oodata ning ma ei anna lubadusi, mida ma täita ei suuda."
Clinton möönis, et "majandus ei ole toiminud enamiku ameeriklaste jaoks".
Sanders kordas väitlust avades lubadust põhjalikult muuta USA poliitikat ja majandust.
Vastates küsimusele, miks ta arvab, et suudab põhjalikke majandus- ja tervishoiureforme saavutada, ütles Sanders: "Ma ei ole varem presidendiks kandideerinud." Tegemist oli selge vihjega Clintoni varasemale püüdele Valgesse Majja jõuda.
Ta märkis, et "korrumpeerunud kampaaniarahastussüsteem õõnestab Ameerika demokraatiat".
Sanders ütles, et kuigi ta on olnud kriitiline korporatiivse Ameerika suhtes, suudaks ta teha suurfirmadega koostööd, kui ta valitakse Valgesse Majja.
Sanders väljendas tülgastust selle üle, et mõned suured rahvusvahelised kompaniid nagu General Electric ja Boeing on vältinud maksude maksmist USA-s.
Clinton märkis, et tema lubadus võtta vaatluse alla finantssektor muutis mitmed tööstushiiglased rahutuks ning pani neid ründama tema kampaaniat.
"Ma olen seisnud kindlana. Ma olen inimene, kes ei lase neil enam kunagi majandust kahjustada," ütles Clinton ja lisas samas, et ta oleks saanud paremini selgitada valijatele oma suhteid Wall Streetiga.
Bernie Sanders aga jäi kindlaks väitele, et Clintonil on piinlikkust tekitavad sidemed Wall Streetiga, kuid tema suudaks paremini reguleerida seda sektorit, et kaitsta tavalisi ameeriklasi.
Clinton kritiseeris Sandersi kampaanialubadust tagada ühesugune tervishoiuteenus kõigile ameeriklastele ning tasuta ülikooliharidus.
Sandersi sõnul on tema liberaalne visioon väärt demokraatliku partei nominatsiooni hoolimata sellest, et ta on olnud oma poliitilise karjääri jooksul sõltumatu. Sanders rõhutas, et ta on alati toetanud senatis demokraate.
### Response:
Clinton ja Sanders pidasid esimese omavahelise televäitluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eilsel Tartu ülikooli lahtiste uste päeval tuli 9. klassi õpilastel seada üles väärikad presidendikandidaadid ning seejärel ka hääletusprotseduur reeglitepäraselt läbi teha. 35 minutiga oli uus president teada.
Õppetunni otsedemokraatiast andsid noortele Johan Skytte poliitikauuringute instituudi võrdleva poliitika lektor Alar Kilp ja doktorant Maili Vilson.
Kui esmalt oli väikestes gruppides aru peetud, seati kandidaatidena üles kuus vähemalt 40-aastast Eesti kodanikku: praegune välisminister Marina Kaljurand, Eesti Olümpiakomitee asepresident Toomas Tõnise, Riigikogu esimees Eiki Nestor, Tallinna Linnateatri näitleja Andrus Vaarik, poliitik ja ekspeaminister Siim Kallas ning Rakvere teatri näitleja Ülle Lichtfeldt. Omavahelise arutelu ajal kostus siit-sealt grupist teisigi pakutavaid nimesid nagu astroloog Edda Paukson, spordireporter Lembitu Kuuse.
Üheksandike esitatud presidendikandidaadid. (Foto: Andres Tennus)
Seni, kuni hääli üle loeti, arutlesid noored, kas presidendi peaks edaspidi valima rahvas või riigikogu. Arvamused jagunesid riigikogu kasuks, sest selle liikmetel on kogemus poliitilisi otsuseid vastu võtta. Samuti rõhutati, et riigikoguliikmetele on antud juba rahva mandaat ja seega ka usaldus.
Need, kes annaksid presidendi valimise õiguse rahvale, leidsid, et nii oleks mingil kitsal ringkonnal keerulisem oma kandidaati läbi suruda. Samuti jagus õpilastel kriitikat riigikoguliikmete nutikuse aadressil.
Üheksanda klassi poisid valivad Eestile presidenti. (Foto: Andres Tennus)
Kuivõrd Vaarik ja Kaljurand saavutasid esimeses voorus ülejäänud nelja kandidaadi ees selge edumaa, kuid hääled jagunesid peaaegu võrdselt, tuli kogu protseduur veel kord läbi teha. Seekord käis heitlus kahe favoriidi vahel, millest väljus võitjana praegune välisminister.
Tema plussidena toodi lektoraadis välja head haridust, tarkust, suuri rahvusvahelisi kogemusi, head suhtlusoskust ja suurt kontaktide võrgustikku. Ühtlasi oodati naispresidendilt uute vaatepunktide sissetoomist ühiskondlikku debatti, millele senised presidendid ei ole ehk osanud piisavalt tähelepanu osutada.
“Normaalne,” hindasid Tartu Waldorfgümnaasiumis õppivad noormehed poliitikateaduste töötuba pärast presidendivalimiste simulatsiooni.
Samas tunnistasid nad, et poliitikast südamelähedasem on neile hoopis reaalteaduste valdkonda, näiteks füüsika ja materjaliteadus, mis interdistsiplinaarse teadusharuna kombineerib omavahel keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.
Alar Kilp kogub hääletussedelid valimiskasti. (Foto: ERR Novaator)
Lektor Alar Kilp tunnistas pärast töötoa lõppu, et oli veidi üllatunud õpilaste arvamusest, et presidenti peaks ikkagi valima riigikogu, mitte rahvas.
“Eeldasin, et noored, kes järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel juba hääletada saavad, on osalemisesoovi rohkem täis, aga tuleb välja, et nad võtavad seda küsimust rahulikumalt, sammhaaval. Samas tundus, et nad olid teemaga väga hästi kursis.”
Küsimusele, miks edasiõppimise ühe võimalusena võiks kaaluda just riigiteaduseid, vastas Kilp, et selles valdkonnas on võimalik tegeleda inim- ja võimusuhete küsimustega ühiskonnas laiemalt. | Presidendi otsevalimised võitis teises voorus Marina Kaljurand | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eilsel Tartu ülikooli lahtiste uste päeval tuli 9. klassi õpilastel seada üles väärikad presidendikandidaadid ning seejärel ka hääletusprotseduur reeglitepäraselt läbi teha. 35 minutiga oli uus president teada.
Õppetunni otsedemokraatiast andsid noortele Johan Skytte poliitikauuringute instituudi võrdleva poliitika lektor Alar Kilp ja doktorant Maili Vilson.
Kui esmalt oli väikestes gruppides aru peetud, seati kandidaatidena üles kuus vähemalt 40-aastast Eesti kodanikku: praegune välisminister Marina Kaljurand, Eesti Olümpiakomitee asepresident Toomas Tõnise, Riigikogu esimees Eiki Nestor, Tallinna Linnateatri näitleja Andrus Vaarik, poliitik ja ekspeaminister Siim Kallas ning Rakvere teatri näitleja Ülle Lichtfeldt. Omavahelise arutelu ajal kostus siit-sealt grupist teisigi pakutavaid nimesid nagu astroloog Edda Paukson, spordireporter Lembitu Kuuse.
Üheksandike esitatud presidendikandidaadid. (Foto: Andres Tennus)
Seni, kuni hääli üle loeti, arutlesid noored, kas presidendi peaks edaspidi valima rahvas või riigikogu. Arvamused jagunesid riigikogu kasuks, sest selle liikmetel on kogemus poliitilisi otsuseid vastu võtta. Samuti rõhutati, et riigikoguliikmetele on antud juba rahva mandaat ja seega ka usaldus.
Need, kes annaksid presidendi valimise õiguse rahvale, leidsid, et nii oleks mingil kitsal ringkonnal keerulisem oma kandidaati läbi suruda. Samuti jagus õpilastel kriitikat riigikoguliikmete nutikuse aadressil.
Üheksanda klassi poisid valivad Eestile presidenti. (Foto: Andres Tennus)
Kuivõrd Vaarik ja Kaljurand saavutasid esimeses voorus ülejäänud nelja kandidaadi ees selge edumaa, kuid hääled jagunesid peaaegu võrdselt, tuli kogu protseduur veel kord läbi teha. Seekord käis heitlus kahe favoriidi vahel, millest väljus võitjana praegune välisminister.
Tema plussidena toodi lektoraadis välja head haridust, tarkust, suuri rahvusvahelisi kogemusi, head suhtlusoskust ja suurt kontaktide võrgustikku. Ühtlasi oodati naispresidendilt uute vaatepunktide sissetoomist ühiskondlikku debatti, millele senised presidendid ei ole ehk osanud piisavalt tähelepanu osutada.
“Normaalne,” hindasid Tartu Waldorfgümnaasiumis õppivad noormehed poliitikateaduste töötuba pärast presidendivalimiste simulatsiooni.
Samas tunnistasid nad, et poliitikast südamelähedasem on neile hoopis reaalteaduste valdkonda, näiteks füüsika ja materjaliteadus, mis interdistsiplinaarse teadusharuna kombineerib omavahel keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.
Alar Kilp kogub hääletussedelid valimiskasti. (Foto: ERR Novaator)
Lektor Alar Kilp tunnistas pärast töötoa lõppu, et oli veidi üllatunud õpilaste arvamusest, et presidenti peaks ikkagi valima riigikogu, mitte rahvas.
“Eeldasin, et noored, kes järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel juba hääletada saavad, on osalemisesoovi rohkem täis, aga tuleb välja, et nad võtavad seda küsimust rahulikumalt, sammhaaval. Samas tundus, et nad olid teemaga väga hästi kursis.”
Küsimusele, miks edasiõppimise ühe võimalusena võiks kaaluda just riigiteaduseid, vastas Kilp, et selles valdkonnas on võimalik tegeleda inim- ja võimusuhete küsimustega ühiskonnas laiemalt.
### Response:
Presidendi otsevalimised võitis teises voorus Marina Kaljurand |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Barcelona purustas 7:0 Gary Neville'i juhendatava Valencia, siis Sevilla alistas 4:0 Celta Vigo, vahendab Soccernet.ee.
Kevin Gameiro sai endale lubada avapoolajal penaltiga eksimist, sest Adil Rami viis Sevilla vahetult enne puhkepausi ette. Sellest hoobist Celta enam ei taastunud – Gameiro lisas kaks, lõppskoori vormistas Michael Krohn-Daehli.
Järgmisel nädalal peetavateks korduskohtumisteks peavad Barcelona ja Sevilla küll võõrsile sõitma, kuid on ebatõenäoline, et kumbki suure edu maha mängiks. | Sevilla sai karikasarja poolfinaali avamängus suure võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Barcelona purustas 7:0 Gary Neville'i juhendatava Valencia, siis Sevilla alistas 4:0 Celta Vigo, vahendab Soccernet.ee.
Kevin Gameiro sai endale lubada avapoolajal penaltiga eksimist, sest Adil Rami viis Sevilla vahetult enne puhkepausi ette. Sellest hoobist Celta enam ei taastunud – Gameiro lisas kaks, lõppskoori vormistas Michael Krohn-Daehli.
Järgmisel nädalal peetavateks korduskohtumisteks peavad Barcelona ja Sevilla küll võõrsile sõitma, kuid on ebatõenäoline, et kumbki suure edu maha mängiks.
### Response:
Sevilla sai karikasarja poolfinaali avamängus suure võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pianist, klahvpillimängija ja helilooja Kari Ikonen (sündinud 1973) võitis 2013. aastal Yrjö aasta muusiku auhinna. Tema tuntuimad koosseisud ongi omanimeline trio ja sekstett Karikko, ta mängib ka UMO Jazz Orchestra ridades. Ikonen on koos musitseerinud mainekate muusikutega nagu Bob Moses, Ingrid Jensen, Magnus Broo, Vincent Courtois jt. Heliloojana on ta võitnud Julius Hemphilli kompositsiooni auhinna USAs.
Armeenia kontrabassivirtuoos Ara Yaralyan (1973) on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazziosakonna, täiendanud end Berklee kolledžis Bostonis ja Soomes. Ta on esinenud koos paljude tuntud muusikutega nagu Vardan Ovsepian, Karen Kocharyan, Hedvig Hanson, Kristjan Randalu, Siim Aimla, Helin-Mari Arder jt., mängides erinevate stiilide muusikat alati innustunult ja emotsionaalselt.
Markku Ounaskari (1967), Soome üks parimaid trummareid ja ECM artist, on koostööd teinud muusikutega nagu Jarmo Savolainen, Sakari Kukko, Pekka Pohjola. Tema tänaste ansamblipartnerite hulka kuuluvad Anders Jormin, Arve Henriksen, Trygve Seim, Markus Stockhausen Raoul Björkenheim ja mitmed teised. | Teater NO99 jazziklubis peetakse Soome-Armeenia õhtut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pianist, klahvpillimängija ja helilooja Kari Ikonen (sündinud 1973) võitis 2013. aastal Yrjö aasta muusiku auhinna. Tema tuntuimad koosseisud ongi omanimeline trio ja sekstett Karikko, ta mängib ka UMO Jazz Orchestra ridades. Ikonen on koos musitseerinud mainekate muusikutega nagu Bob Moses, Ingrid Jensen, Magnus Broo, Vincent Courtois jt. Heliloojana on ta võitnud Julius Hemphilli kompositsiooni auhinna USAs.
Armeenia kontrabassivirtuoos Ara Yaralyan (1973) on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazziosakonna, täiendanud end Berklee kolledžis Bostonis ja Soomes. Ta on esinenud koos paljude tuntud muusikutega nagu Vardan Ovsepian, Karen Kocharyan, Hedvig Hanson, Kristjan Randalu, Siim Aimla, Helin-Mari Arder jt., mängides erinevate stiilide muusikat alati innustunult ja emotsionaalselt.
Markku Ounaskari (1967), Soome üks parimaid trummareid ja ECM artist, on koostööd teinud muusikutega nagu Jarmo Savolainen, Sakari Kukko, Pekka Pohjola. Tema tänaste ansamblipartnerite hulka kuuluvad Anders Jormin, Arve Henriksen, Trygve Seim, Markus Stockhausen Raoul Björkenheim ja mitmed teised.
### Response:
Teater NO99 jazziklubis peetakse Soome-Armeenia õhtut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mirra võitis X-Mängudelt 24 medalit – 23 BMX-sõidus ja ühe rallis. Neist 24 medalist 14 olid kuldsed. Aastani 2013 oli ta X-Mängude enim medaleid võitnud sportlane, ent siis möödus temast Bob Burnquist.
Mirra võistles kolmel hooajal USA rallikrossisarjas, kuuludes esimesel kahel hooajal Subaru Rally Team USA ridadesse ning seejärel liitus ta Liam Dorani tiimiga ja sõitis Miniga. Alates 2014. aastast tegeles Mirra peamiselt triatloniga ja võistles Ironman’idel.
Greenville’i politsei teatel läks Mirra tõenäoliselt vabasurma. | X-Mängudel 24 medalit võitnud Mirra suri 41-aastaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mirra võitis X-Mängudelt 24 medalit – 23 BMX-sõidus ja ühe rallis. Neist 24 medalist 14 olid kuldsed. Aastani 2013 oli ta X-Mängude enim medaleid võitnud sportlane, ent siis möödus temast Bob Burnquist.
Mirra võistles kolmel hooajal USA rallikrossisarjas, kuuludes esimesel kahel hooajal Subaru Rally Team USA ridadesse ning seejärel liitus ta Liam Dorani tiimiga ja sõitis Miniga. Alates 2014. aastast tegeles Mirra peamiselt triatloniga ja võistles Ironman’idel.
Greenville’i politsei teatel läks Mirra tõenäoliselt vabasurma.
### Response:
X-Mängudel 24 medalit võitnud Mirra suri 41-aastaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmisel kolmapäeval Brüsselis toimuv üritus on ministrite töine õhtusöök, mille peamine teema on regionaalne julgeolekuolukord. Soomet esindab kaitseminister Jussi Niinistö.
NATO süvendatud partnerlusprogrammi kuuluvad lisaks Soomele ja Rootsile ka Austraalia, Jordaania ja Gruusia. Kolmeaastases programmis lepiti kokku NATO tippkohtumisel Walesis 2014. aastal.
Soome ja Rootsi partnerluses on tähelepanu keskendunud Läänemere piirkonnale.
NATO riigid on kutsunud Soome ja Rootsi osalema Läänemere julgeolekut puudutava hinnangu koostamisse.
"Läänemere-protsess on parim näide edukate partnerlusriikide programmist," ütles Soome NATO-esinduse juht Piritta Asunmaa STT-le.
Asunmaa sõnul on protsess pakkunud hea võimaluse poliitiliseks dialoogiks NATO riikidega. Läänemere julgeolekuhinnanguid ei avalikustata.
"Läänemere piirkond on muutunud NATO jaoks strateegiliselt tähtsamaks. NATO jaoks on küsimus muidugi Balti riikide kaitsmises," sõnas ta.
Asunmaa ütles, et NATO ei arvesta sellega, et Soome ja Rootsi osaleksid Balti riikide kaitsmises. Tegemist on ühise seisukoha kujundamisega ning sellega, et Soome ja Rootsi saaksid soovi korral tegutseda ühisoperatsioonides koos NATO-ga.
Soome on partnerlusriigina võinud osaleda NATO õppuste kavandamises.
"Püüame mõjutada seda, et õppused oleksid ka meile kasulikud," sõnas Asunmaa.
Asunmaa ei usu, et lähiajal astutakse uusi märkimisväärseid samme partnerluse arendamiseks.
"Partnerluse poliitilises süvendamises on jõutud enam vähem piirideni," arvas ta.
Ukraina relvakonflikti tulemusena on NATO pöördunud üha rohkem sissepoole ning partnerlusriikide tähtsus on vähenenud. Varem, kui NATO põhitähelepanu oli kriiside haldamises, oli ka partnerriikidel tähtsam roll.
Samal ajal on NATO-partnerluse tähtsus Soome jaoks kasvanud.
"Uues julgeolekupoliitilises olukorras on erakordselt tähtis, et teaksime, mis NATO-s juhtub," sõnas Asunmaa.
Asunmaa sõnul soovib Soome NATO-lt suuremat poliitilist dialoogi partnerlusriikidega. Selles mõttes on järgmisel nädalal toimuv ministrite kohtumine oluline.
Soome on olnud NATO partnerriik alates 1994. aastast. Asunmaa sõnul ei ole NATO poolelt mingeid takistusi selleks, et Soome jääks selleks kasvõi igavesti.
"NATO ei ole värbamas uusi liikmeid. Iga Euroopa riik otsustab ise, kas taotleb NATO liikmesust või mitte," sõnas diplomaat. | Soome ja Rootsi said kutse NATO kaitseministrite kohtumisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmisel kolmapäeval Brüsselis toimuv üritus on ministrite töine õhtusöök, mille peamine teema on regionaalne julgeolekuolukord. Soomet esindab kaitseminister Jussi Niinistö.
NATO süvendatud partnerlusprogrammi kuuluvad lisaks Soomele ja Rootsile ka Austraalia, Jordaania ja Gruusia. Kolmeaastases programmis lepiti kokku NATO tippkohtumisel Walesis 2014. aastal.
Soome ja Rootsi partnerluses on tähelepanu keskendunud Läänemere piirkonnale.
NATO riigid on kutsunud Soome ja Rootsi osalema Läänemere julgeolekut puudutava hinnangu koostamisse.
"Läänemere-protsess on parim näide edukate partnerlusriikide programmist," ütles Soome NATO-esinduse juht Piritta Asunmaa STT-le.
Asunmaa sõnul on protsess pakkunud hea võimaluse poliitiliseks dialoogiks NATO riikidega. Läänemere julgeolekuhinnanguid ei avalikustata.
"Läänemere piirkond on muutunud NATO jaoks strateegiliselt tähtsamaks. NATO jaoks on küsimus muidugi Balti riikide kaitsmises," sõnas ta.
Asunmaa ütles, et NATO ei arvesta sellega, et Soome ja Rootsi osaleksid Balti riikide kaitsmises. Tegemist on ühise seisukoha kujundamisega ning sellega, et Soome ja Rootsi saaksid soovi korral tegutseda ühisoperatsioonides koos NATO-ga.
Soome on partnerlusriigina võinud osaleda NATO õppuste kavandamises.
"Püüame mõjutada seda, et õppused oleksid ka meile kasulikud," sõnas Asunmaa.
Asunmaa ei usu, et lähiajal astutakse uusi märkimisväärseid samme partnerluse arendamiseks.
"Partnerluse poliitilises süvendamises on jõutud enam vähem piirideni," arvas ta.
Ukraina relvakonflikti tulemusena on NATO pöördunud üha rohkem sissepoole ning partnerlusriikide tähtsus on vähenenud. Varem, kui NATO põhitähelepanu oli kriiside haldamises, oli ka partnerriikidel tähtsam roll.
Samal ajal on NATO-partnerluse tähtsus Soome jaoks kasvanud.
"Uues julgeolekupoliitilises olukorras on erakordselt tähtis, et teaksime, mis NATO-s juhtub," sõnas Asunmaa.
Asunmaa sõnul soovib Soome NATO-lt suuremat poliitilist dialoogi partnerlusriikidega. Selles mõttes on järgmisel nädalal toimuv ministrite kohtumine oluline.
Soome on olnud NATO partnerriik alates 1994. aastast. Asunmaa sõnul ei ole NATO poolelt mingeid takistusi selleks, et Soome jääks selleks kasvõi igavesti.
"NATO ei ole värbamas uusi liikmeid. Iga Euroopa riik otsustab ise, kas taotleb NATO liikmesust või mitte," sõnas diplomaat.
### Response:
Soome ja Rootsi said kutse NATO kaitseministrite kohtumisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks jaanuaris aastatagusega võrreldes 0,6%.
Indeksit mõjutas enim transport, mille mõjust poole andis enam kui 7% odavnenud mootorikütus.
Soojusenergia odavnes aga jaanuaris koguni 11,6%. Samuti olid aastatagusest märgatavalt soodsamad piim, piimatooted ja munad. Alkohoolsed joogid samas veidi kallinesid.
Kogu eelmise aasta kokkuvõttes langesid hinnad 0,5%. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on hinnad langenud veel vaid 2009. ja 2014. aastal, mil languseks oli 0,1%.
Käesolevaks aastaks prognoosivad pangad siiski taas väikest hinnatõusu. | Hinnalangus jätkus ka jaanuaris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks jaanuaris aastatagusega võrreldes 0,6%.
Indeksit mõjutas enim transport, mille mõjust poole andis enam kui 7% odavnenud mootorikütus.
Soojusenergia odavnes aga jaanuaris koguni 11,6%. Samuti olid aastatagusest märgatavalt soodsamad piim, piimatooted ja munad. Alkohoolsed joogid samas veidi kallinesid.
Kogu eelmise aasta kokkuvõttes langesid hinnad 0,5%. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on hinnad langenud veel vaid 2009. ja 2014. aastal, mil languseks oli 0,1%.
Käesolevaks aastaks prognoosivad pangad siiski taas väikest hinnatõusu.
### Response:
Hinnalangus jätkus ka jaanuaris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejuures tabas Bryant viimase kuue minuti jooksul kolm kolmepunktiviset. Lisaks võttis Bryant 12 lauapalli. Jordan Clarkson tõi võitjatele 18 punkti. Pelicansi resultatiivseim oli Anthony Davis 39 punktiga, lisaks võttis ta 11 lauapalli.
Lakersile oli see teine järjestikune võit, enne seda oli kaotatud kümme kohtumist järjest.
Tulemused:
Detroit – New York 111:105
Phoenix – Houston 105:111
New Orleans – LA Lakers 96:99
Portland – Toronto 103:110 | Kobe Bryant aitas Lakersi taas võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejuures tabas Bryant viimase kuue minuti jooksul kolm kolmepunktiviset. Lisaks võttis Bryant 12 lauapalli. Jordan Clarkson tõi võitjatele 18 punkti. Pelicansi resultatiivseim oli Anthony Davis 39 punktiga, lisaks võttis ta 11 lauapalli.
Lakersile oli see teine järjestikune võit, enne seda oli kaotatud kümme kohtumist järjest.
Tulemused:
Detroit – New York 111:105
Phoenix – Houston 105:111
New Orleans – LA Lakers 96:99
Portland – Toronto 103:110
### Response:
Kobe Bryant aitas Lakersi taas võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stuudios on urbanist ja linnaplaneerija Kristi Grišakov. Saadet juhivad Mihkel Kunnus ja Peeter Helme.
"Vasar" on Vikerraadio eetris reedel kell 14.05. | "Vasar" uurib latte-vanemaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stuudios on urbanist ja linnaplaneerija Kristi Grišakov. Saadet juhivad Mihkel Kunnus ja Peeter Helme.
"Vasar" on Vikerraadio eetris reedel kell 14.05.
### Response:
"Vasar" uurib latte-vanemaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamat "Kuidas minust sai HAPKOMAH" on tekitanud palju kõmu ning toonud uuesti päevakorda narkopoliitika Eestis. Vaid mõne päevaga pärast ilmumist tõusis raamat Rahva Raamatu müügiedetabelis esikohale ning püsib seal kindlalt ka täna.
Vastav raamat on täiendustega kogumik nihilist.fm lehel ilmunud lugudest, mille on kirja pannud autor, kes ise soovib jääda anonüümseks. See on raamat, mida lugedes saab teada, mis toimub niisuguses Tallinnas, millest keegi ei räägi. Sada surma aastas. Kopli-Majaka, kümme eurot vahetab kätt, vastutasuks hõbepaberist voldik – pilet rongile, mille viimane peatus on kuuest lauaga kastis.
Kriitik Helen Hindpere on öelnud, et "HAPKOMAH" tuletab meelde populaarse telesaate kohandatud versiooni - "Võimalik vaid Eestimaal!": "Aeg tunnistada, et küür on kahtlemata see, mis meid eriliseks teeb - see on viimasest Kopli trollist leitud Eesti Nokia."
Esitlus algab kell 16. | Kender ja Beebilõust viivad HAPKOMAHi Tartusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamat "Kuidas minust sai HAPKOMAH" on tekitanud palju kõmu ning toonud uuesti päevakorda narkopoliitika Eestis. Vaid mõne päevaga pärast ilmumist tõusis raamat Rahva Raamatu müügiedetabelis esikohale ning püsib seal kindlalt ka täna.
Vastav raamat on täiendustega kogumik nihilist.fm lehel ilmunud lugudest, mille on kirja pannud autor, kes ise soovib jääda anonüümseks. See on raamat, mida lugedes saab teada, mis toimub niisuguses Tallinnas, millest keegi ei räägi. Sada surma aastas. Kopli-Majaka, kümme eurot vahetab kätt, vastutasuks hõbepaberist voldik – pilet rongile, mille viimane peatus on kuuest lauaga kastis.
Kriitik Helen Hindpere on öelnud, et "HAPKOMAH" tuletab meelde populaarse telesaate kohandatud versiooni - "Võimalik vaid Eestimaal!": "Aeg tunnistada, et küür on kahtlemata see, mis meid eriliseks teeb - see on viimasest Kopli trollist leitud Eesti Nokia."
Esitlus algab kell 16.
### Response:
Kender ja Beebilõust viivad HAPKOMAHi Tartusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue peasekretäri konkurss kuulutatakse välja 5. veebruaril ning tähtajaks on 1. märts.
Suusaliidu presidendi Andreas Laane sõnul on muudatused suusaliidu büroos tingitud sellest, et tänane peasekretäri suur töökoormus ei võimalda saavutada maksimaalset kasutegurit suusaliidu alade arengus ja samaaegselt tippüritusi korraldades.
"Jaak on fenomenaalse pühendumise ja koormustaluvusega mees, kuid isegi tema ei jõua üksi kogu koormat kanda" ütles Laane pressiteate vahendusel. "Suusaliidule on olulised nii aladeülene koostöö, suusaspordi populariseerimine, selle kandepinna laiendamine ja tippude toetamine kui ka see, et suusaliidu poolt korraldatavad rahvusvahelised üritused oleksid jätkuvalt maailmatasemel. Jaak on end tõestanud väga tugeva suurürituste korraldajana ja meie lähiaja eesmärgiks on tuua Otepääle ka kahevõistluse MK-etapp ning pühendumine selle saamiseks kui ka edukaks läbiviimiseks on suusaspordile ülioluline. Üks mees paraku isegi ülipikkade tööpäevadega kõiki kohustusi kanda ei suuda ning mul on hea meel, et Jaak on valmis selle suusaliidule üliolulise lõigu enda kanda võtta."
"Mina liigun suusaliidu siseselt mulle hingelähedasele ja põnevamale kohale – MK-etappide korraldamine ning suusatamise propageerimine on mulle üliolulised. Viimasel kolmel aastal olen end jaganud Tallinna ja Otepää vahel. Pere elab Otepääl, tööl käin Tallinnas. Varahommikul alustamine ja peale südaööd tööpäeva lõpetamine on mulle viimase kolme aasta jooksul olnud tavapäraseks ja olgem ausad, kerge see ei ole olnud. Nüüd saan natukenegi hinge tõmmata, perega rohkem koos olla ja kevadel lõpetada kõrgkooliõpingud Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. Saan 100% pühenduda sellele, et Otepää MK-etapp saaks edaspidigi valitud parima korraldusega MK-etapiks ning kodune kahevõistluse MK-etapp saaks kindla koha Rahvusvahelise Suusaliidu kalendris," ütles Mae.
"Uuele peasekretärile olen kindlasti abiks nii palju kui vaja ja soovin talle jaksu, vastupidamist ning edu!" lisas Mae.
Eesti Päevaleht kirjutab, et ametist lahkus ka murdmaajuht Robert Päkk, kuna Laane sõnul ei läinud igapäevase tegelikkusega kokku ootus töö sisule, mida ta peab tegema.
Päkk, kel on psühholoogia ja spordijuhtimise kraad ning kes on teinud koostööd Soome spordialaliitudega ja teadustöö raames olümpiakomitee tegemistest ülevaate andnud, loobus, olnud tööl kolm kuud.
"Jõudsime ühise otsuseni, et kui mind pole suusaliitu tarvis, siis lahkun," rääkis Päkk Eesti Päevalehele. "Ühise keele leidmine oli keerulisem, kui lootsin. Läksin tööle kui avatud raamat, sõbralik inimene, aga asjad kukkusid välja teisiti." | Jaak Mae lahkub Eesti Suusaliidu peasekretäri kohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue peasekretäri konkurss kuulutatakse välja 5. veebruaril ning tähtajaks on 1. märts.
Suusaliidu presidendi Andreas Laane sõnul on muudatused suusaliidu büroos tingitud sellest, et tänane peasekretäri suur töökoormus ei võimalda saavutada maksimaalset kasutegurit suusaliidu alade arengus ja samaaegselt tippüritusi korraldades.
"Jaak on fenomenaalse pühendumise ja koormustaluvusega mees, kuid isegi tema ei jõua üksi kogu koormat kanda" ütles Laane pressiteate vahendusel. "Suusaliidule on olulised nii aladeülene koostöö, suusaspordi populariseerimine, selle kandepinna laiendamine ja tippude toetamine kui ka see, et suusaliidu poolt korraldatavad rahvusvahelised üritused oleksid jätkuvalt maailmatasemel. Jaak on end tõestanud väga tugeva suurürituste korraldajana ja meie lähiaja eesmärgiks on tuua Otepääle ka kahevõistluse MK-etapp ning pühendumine selle saamiseks kui ka edukaks läbiviimiseks on suusaspordile ülioluline. Üks mees paraku isegi ülipikkade tööpäevadega kõiki kohustusi kanda ei suuda ning mul on hea meel, et Jaak on valmis selle suusaliidule üliolulise lõigu enda kanda võtta."
"Mina liigun suusaliidu siseselt mulle hingelähedasele ja põnevamale kohale – MK-etappide korraldamine ning suusatamise propageerimine on mulle üliolulised. Viimasel kolmel aastal olen end jaganud Tallinna ja Otepää vahel. Pere elab Otepääl, tööl käin Tallinnas. Varahommikul alustamine ja peale südaööd tööpäeva lõpetamine on mulle viimase kolme aasta jooksul olnud tavapäraseks ja olgem ausad, kerge see ei ole olnud. Nüüd saan natukenegi hinge tõmmata, perega rohkem koos olla ja kevadel lõpetada kõrgkooliõpingud Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. Saan 100% pühenduda sellele, et Otepää MK-etapp saaks edaspidigi valitud parima korraldusega MK-etapiks ning kodune kahevõistluse MK-etapp saaks kindla koha Rahvusvahelise Suusaliidu kalendris," ütles Mae.
"Uuele peasekretärile olen kindlasti abiks nii palju kui vaja ja soovin talle jaksu, vastupidamist ning edu!" lisas Mae.
Eesti Päevaleht kirjutab, et ametist lahkus ka murdmaajuht Robert Päkk, kuna Laane sõnul ei läinud igapäevase tegelikkusega kokku ootus töö sisule, mida ta peab tegema.
Päkk, kel on psühholoogia ja spordijuhtimise kraad ning kes on teinud koostööd Soome spordialaliitudega ja teadustöö raames olümpiakomitee tegemistest ülevaate andnud, loobus, olnud tööl kolm kuud.
"Jõudsime ühise otsuseni, et kui mind pole suusaliitu tarvis, siis lahkun," rääkis Päkk Eesti Päevalehele. "Ühise keele leidmine oli keerulisem, kui lootsin. Läksin tööle kui avatud raamat, sõbralik inimene, aga asjad kukkusid välja teisiti."
### Response:
Jaak Mae lahkub Eesti Suusaliidu peasekretäri kohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kesklinna Talvefestival toimub esimest korda ning see toob kokku ühe ürituse alla varem eri aegadel toimunud jääskulptuuride ja valgusinstallatsioonide rajamise ning lumelinna ehituse, vahendasid ERR-i teleuudised.
Talvefestivali alateemaks on tänavu "Teine dimensioon" ning idee eestvedajateks ja teostajateks on skulptorid Elo Liiv ning Andres Mesner.
Jää-skulptuurid leiavad koha Toompargis kõnniteede ääres. Skulptuurid valgustatakse ning neid saab imetleda ka pimedal ajal. Valgusinstallatsioonid paigaldatakse Patkuli trepile ja Toompea müürile. | Tallinnas algab täna Kesklinna Talvefestival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kesklinna Talvefestival toimub esimest korda ning see toob kokku ühe ürituse alla varem eri aegadel toimunud jääskulptuuride ja valgusinstallatsioonide rajamise ning lumelinna ehituse, vahendasid ERR-i teleuudised.
Talvefestivali alateemaks on tänavu "Teine dimensioon" ning idee eestvedajateks ja teostajateks on skulptorid Elo Liiv ning Andres Mesner.
Jää-skulptuurid leiavad koha Toompargis kõnniteede ääres. Skulptuurid valgustatakse ning neid saab imetleda ka pimedal ajal. Valgusinstallatsioonid paigaldatakse Patkuli trepile ja Toompea müürile.
### Response:
Tallinnas algab täna Kesklinna Talvefestival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 20.46 Vabaduse puiestee ja Võidu tänava ristmikul, kus 65-aastase Reinu juhitud liinibussile Scania CL94 sõitis tagant otsa Mercedes-Benz A170, mida juhtis juhtimisõiguseta 29-aastane Marju.
Tallinna lastehaiglasse kontrolli toimetati sõiduautos kaasreisijana olnud kolmeaastane tüdruk. | Avariis sai laps viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 20.46 Vabaduse puiestee ja Võidu tänava ristmikul, kus 65-aastase Reinu juhitud liinibussile Scania CL94 sõitis tagant otsa Mercedes-Benz A170, mida juhtis juhtimisõiguseta 29-aastane Marju.
Tallinna lastehaiglasse kontrolli toimetati sõiduautos kaasreisijana olnud kolmeaastane tüdruk.
### Response:
Avariis sai laps viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hääletada saab haridusministeeriumi kodulehel.
Konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid. Laureaadid tehakse teatavaks 18. märtsil.
Tänavused kandidaadid on (esitamise järjekorras):
e-keelenõu
Soomekeelne eesti keele grammatika „Viron kielioppi“
"Eesti keele varamu" sarja algatamine ja esimese köite väljaandmine
Eesti-leedu sõnaraamat
ESTO-muusika. Ulgu-Eesti leviplaate 1958-1988
Aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber“ väljaandmine
Kirjandustund kirjanikuga
"Hiiu sõnaraamat"
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koolitused õpetajatele 2006-2016
Eesti-läti sõnaraamat
Mare Kitsniku blogi „Rõõm keelest ja inimestest“
Plaat „Upa-upa ubinakõnõ. Latsilaulõ võro keelen“
XVI emakeelepäeva konverents Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis
Lugemiskaartide sari "Head eesti …"
Hiiumaa Emmaste murrakus muistendikogumik „Iiu Leiger“ ja lasteraamat „Iiuma vägimihe Leigri seiklused“
Keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnaraamatu koostamine ja väljaandmine
Tasuta ja kõigile avatud iganädalane eesti-vene keelekümblusgrupp
Kuku raadio saade „Libauudised“ (autor ja esitaja Rohke Debelakk)
Selge sõnumi auhind
Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhind
Läti-eesti sõnaraamat. Latviešu-igauņu vārdnīca. [Latvian-Estonian dictionary]
Eesti Keele Instituudi tasuta keelenõuanne
Konguta Kooli aabits
"Heinrich Stahli tekstide sõnastik"
Kinoteatri lavastus "Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?" (2015)
Reet Kasiku raamat "Sõnamoodustus"
Stipendiumi algatamine eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist. | Aasta keeleteo valimisel saab osaleda igaüks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hääletada saab haridusministeeriumi kodulehel.
Konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid. Laureaadid tehakse teatavaks 18. märtsil.
Tänavused kandidaadid on (esitamise järjekorras):
e-keelenõu
Soomekeelne eesti keele grammatika „Viron kielioppi“
"Eesti keele varamu" sarja algatamine ja esimese köite väljaandmine
Eesti-leedu sõnaraamat
ESTO-muusika. Ulgu-Eesti leviplaate 1958-1988
Aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber“ väljaandmine
Kirjandustund kirjanikuga
"Hiiu sõnaraamat"
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koolitused õpetajatele 2006-2016
Eesti-läti sõnaraamat
Mare Kitsniku blogi „Rõõm keelest ja inimestest“
Plaat „Upa-upa ubinakõnõ. Latsilaulõ võro keelen“
XVI emakeelepäeva konverents Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis
Lugemiskaartide sari "Head eesti …"
Hiiumaa Emmaste murrakus muistendikogumik „Iiu Leiger“ ja lasteraamat „Iiuma vägimihe Leigri seiklused“
Keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnaraamatu koostamine ja väljaandmine
Tasuta ja kõigile avatud iganädalane eesti-vene keelekümblusgrupp
Kuku raadio saade „Libauudised“ (autor ja esitaja Rohke Debelakk)
Selge sõnumi auhind
Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhind
Läti-eesti sõnaraamat. Latviešu-igauņu vārdnīca. [Latvian-Estonian dictionary]
Eesti Keele Instituudi tasuta keelenõuanne
Konguta Kooli aabits
"Heinrich Stahli tekstide sõnastik"
Kinoteatri lavastus "Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?" (2015)
Reet Kasiku raamat "Sõnamoodustus"
Stipendiumi algatamine eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
### Response:
Aasta keeleteo valimisel saab osaleda igaüks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Metssigade arvukuse piiramise põhjuseks on see, et Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare poolsaarel, on viimasel ajal järsult sagenenud metssigade rüüsted linna haljasaladele ning elamute ja ettevõtete territooriumitele, vahendasid ERR-i teleuudised.
Kuna loomi kohtab üha sagedamini väljaspool loodusmaastikku, on tekkinud reaalne oht, et loomad võivad rünnata inimesi.
Metssead takistavad ka lindude kaitseks loodud Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamist, sest rüüstavad maas pesitsevate lindude pesi.
Metssigu kütiti Paljassaarel ka mullu novembris ning tookord lasid jahimehed maha 22 metssiga. | Paljassaare poolsaarel piiratakse metssigade arvukust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Metssigade arvukuse piiramise põhjuseks on see, et Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare poolsaarel, on viimasel ajal järsult sagenenud metssigade rüüsted linna haljasaladele ning elamute ja ettevõtete territooriumitele, vahendasid ERR-i teleuudised.
Kuna loomi kohtab üha sagedamini väljaspool loodusmaastikku, on tekkinud reaalne oht, et loomad võivad rünnata inimesi.
Metssead takistavad ka lindude kaitseks loodud Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamist, sest rüüstavad maas pesitsevate lindude pesi.
Metssigu kütiti Paljassaarel ka mullu novembris ning tookord lasid jahimehed maha 22 metssiga.
### Response:
Paljassaare poolsaarel piiratakse metssigade arvukust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu on käimas kuuekuuline periood, mil jõustub koguni kolm elatisvõlglaste elu karmistavat seadustepaketti, kirjutas Postimees.
Muu hulgas plaanitakse kehtestada kord, et kui võlgnik on olnud võlgnevuses vähemalt kaks kuud, saab kohtutäitur saata talle hoiatuse, et maksmata jätmisel võib kohus võtta inimeselt juhiloa, jahipidamisloa ja veel rea teisi õigusi. Selle eelduseks on lapse hooldaja nõusolek.
Eestis on praegu 8043 mittemaksvat vanemat ning kui kehtivad elatisvõlad kokku liita, on lastel jäänud saamata 14,5 miljonit eurot. | Elatisvõlgnikud võivad tulevikus jääda juhiloata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu on käimas kuuekuuline periood, mil jõustub koguni kolm elatisvõlglaste elu karmistavat seadustepaketti, kirjutas Postimees.
Muu hulgas plaanitakse kehtestada kord, et kui võlgnik on olnud võlgnevuses vähemalt kaks kuud, saab kohtutäitur saata talle hoiatuse, et maksmata jätmisel võib kohus võtta inimeselt juhiloa, jahipidamisloa ja veel rea teisi õigusi. Selle eelduseks on lapse hooldaja nõusolek.
Eestis on praegu 8043 mittemaksvat vanemat ning kui kehtivad elatisvõlad kokku liita, on lastel jäänud saamata 14,5 miljonit eurot.
### Response:
Elatisvõlgnikud võivad tulevikus jääda juhiloata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodus Bresciaga mänginud Cagliari jäi kaotusseisu 54. minutil, mil Alfredo Donnarumma realiseeris külaliste penalti. 11 meetri karistuslöök määrati Bresciale pärast seda, kui videokorduse abil tuvastati, et Cagliari ründaja Alberto Cerri oli mänginud enda karistusalas käega.
Algkoosseis alustanud Klavan tegi Cagliari eest kaasa terve mängu.
Järgmisena võõrustab Cagliari Milano Interit, kellega minnakse vastamisi 1. septembril.
Tulemused:
Udinese – AC Milan 1:0
Roma – Genoa 3:3
Cagliari – Brescia 0:1
Torino – Sassuolo 2:1
Verona – Bologna 1:1
SPAL – Atalanta 2:3
Sampdoria – Lazio 0:3 | Klavan ja Cagliari alustasid uut hooaega kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodus Bresciaga mänginud Cagliari jäi kaotusseisu 54. minutil, mil Alfredo Donnarumma realiseeris külaliste penalti. 11 meetri karistuslöök määrati Bresciale pärast seda, kui videokorduse abil tuvastati, et Cagliari ründaja Alberto Cerri oli mänginud enda karistusalas käega.
Algkoosseis alustanud Klavan tegi Cagliari eest kaasa terve mängu.
Järgmisena võõrustab Cagliari Milano Interit, kellega minnakse vastamisi 1. septembril.
Tulemused:
Udinese – AC Milan 1:0
Roma – Genoa 3:3
Cagliari – Brescia 0:1
Torino – Sassuolo 2:1
Verona – Bologna 1:1
SPAL – Atalanta 2:3
Sampdoria – Lazio 0:3
### Response:
Klavan ja Cagliari alustasid uut hooaega kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naise ja mehega on kõik korras, lisas politsei.
Laine ja Jaan läksid kaduma pühapäeval Talllinna loomaaias. | Tallinna loomaaias kadunud Laine ja Jaan leiti üles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naise ja mehega on kõik korras, lisas politsei.
Laine ja Jaan läksid kaduma pühapäeval Talllinna loomaaias.
### Response:
Tallinna loomaaias kadunud Laine ja Jaan leiti üles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ivanov ja Tamm kaotasid avaseti 4:6, teises setis jäädi poolakatele alla numbritega 2:6.
Kolmanda asetusega Poola paaril kuulus eestlaste alistamiseks tund ja üks minut, kumbki pool tegi matši jooksul kaks topeltviga. | Tamm ja Ivanov pidid finaalis poolakate paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ivanov ja Tamm kaotasid avaseti 4:6, teises setis jäädi poolakatele alla numbritega 2:6.
Kolmanda asetusega Poola paaril kuulus eestlaste alistamiseks tund ja üks minut, kumbki pool tegi matši jooksul kaks topeltviga.
### Response:
Tamm ja Ivanov pidid finaalis poolakate paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste üksikmängus edukalt tiitlit kaitsnud jaapanlane Kento Momota läbis kogu turniiri väga kindlate võitudega, alistades finaalis taanlase Anders Antonseni 21:9 ja 21:3. Antonsen oli tänavustel maailmameistrivõistlustel ainus medali võitnud Euroopa sulgpallur.
Naiste üksikmängu finaalis võidutses viienda asetusega indialanna Pusarla Venkata Sindhu, kes alistas jaapanlanna Nozomi Okuhara numbritega 21:7, 21:7.
Medalitabelis domineerisid Aasia riigid, kellest edukaim oli kaks kulda, kolm hõbedat ja ühe pronksi võitnud Jaapan. Hiina võitis viis medalit, Indoneesia kolm. | Šveitsis selgusid sulgpalli maailmameistrid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste üksikmängus edukalt tiitlit kaitsnud jaapanlane Kento Momota läbis kogu turniiri väga kindlate võitudega, alistades finaalis taanlase Anders Antonseni 21:9 ja 21:3. Antonsen oli tänavustel maailmameistrivõistlustel ainus medali võitnud Euroopa sulgpallur.
Naiste üksikmängu finaalis võidutses viienda asetusega indialanna Pusarla Venkata Sindhu, kes alistas jaapanlanna Nozomi Okuhara numbritega 21:7, 21:7.
Medalitabelis domineerisid Aasia riigid, kellest edukaim oli kaks kulda, kolm hõbedat ja ühe pronksi võitnud Jaapan. Hiina võitis viis medalit, Indoneesia kolm.
### Response:
Šveitsis selgusid sulgpalli maailmameistrid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zarifi etteteatamata saabumine võib olla kohtumise võõrustaja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni riskantne katse leida lahendus Iraani ja Ühendriikide kasvavatele pingetele.
Tema näost-näkku kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga oodata ei ole, kuid nende kahe mehe viibimine samas paigas annab teatud lootust leevenemiseks.
"Zarif .... saabus Biarritzi, kus toimub G7, et jätkata kõnelusi viimaste meetmete üle, millest rääkisid Iraani ja Prantsuse presidendid," kirjutas Twitteris Abbas Mousavi, viidates jõupingutustele tuumaleppe päästmiseks.
"Mingeid kohtumisi või läbirääkimisi Ameerika delegatsiooniga selle reisi ajal ei toimu," lisas ta.
Prantsuse ametiisikud kinnitasid, et Zarif peab kõnelusi oma Prantsuse kolleegi Jean-Yves Le Drianiga, kuid mingeid kohtumisi ameeriklastega "selles etapis ei ole oodata".
Üks Prantsuse diplomaat oletas, et Macron võis Trumpi Iraani ministri külaskäigust teavitada laupäevasel improviseeritud einel hotelli terrassil. "Me töötame ameeriklastega täiesti läbipaistvalt," lausus anonüümsust palunud diplomaat ajakirjanikele.
Samuti Biarritzis viibiva USA rahandusministri Steven Mnuchini sõnul aga on Trump varem öelnud, et kui Iraan "soovib maha istuda ja läbi rääkida ei sea ta tingimusi".
Macron ja tema Iraani ametivend Hassan Rouhani on pidanud viimastel nädalatel mitmeid telefonikõnelusi, mis on suunatud Teherani ja Washingtoni suhete leevendamisele.
Põlisvaenlased USA ja Iraan on piike murdnud sestsaadik, kui Trump viis mullu Ühendriigid ühepoolselt välja 2015. aasta ajaloolisest tuumaleppest, mis leevendas sanktsioone Teheranile vastutasuks tuumaprogrammi piiramisele.
G7 tippkohtumise eel pidas Macron Zarifiga läbirääkimisi Pariisis. Presidendi eesmärk on tuua Teheran ja Washington tagasi läbirääkimistelaua taha.
Euroopa valitsused on kritiseerinud Trumpi "maksimaalse surve poliitikat" Teheranile läbi karmide sanktsioonide, milles nähakse ka riski konflikti süttimiseks Lähis-Idas.
Macron on ärgitanud USA administratsiooni pakkuma Iraanile teatud kergendust, peatades näiteks sanktsioonid naftamüügile Hiinasse ja Indiasse.
"Et alustada sellist lähenemist, on meil vaja, et president Trump nõustuks mõttega vajadusest teha paus ("maksimaalse surve" poliitikas), lausus varem sel nädalal ajakirjanikele Prantsuse diplomaat.
Selles võiks näha esimest sammu Iraani tagasitoomisel kõnelustelaua taha, mis omakorda võiks viia uue rahvusvahelise leppeni Teherani tuumaprogrammi piiramiseks.
Trump ei kinnita nõustumist G7 sõnumiga Iraanile
USA president Donald Trump vaidlustas Prantsuse valitsuse avalduse, mille kohaselt G7 riigid andsid Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile volitused saata nende nimel Iraanile sõnum.
"Ma ei ole seda arutanud," ütles Trump vastuseks ajakirjanike küsimusele, kas ta toetas sõnumi saatmist.
Prantsusmaa teatas laupäeval, et G7 riigid otsustasid volitada Macroni saatma enda nimel Teheranile läkitus ja alustama Iraani ametiisikutega kõnelusi.
Sõnumi detaile ei avalikustatud, kuid Prantsuse presidentuuri teatel on selle eesmärk takistada Iraani tuumarelvastumist ja pingete edasist eskaleerumist Lähis-Idas. | Iraani välisminister saabus G7 kohtumise ajal Biarritzi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zarifi etteteatamata saabumine võib olla kohtumise võõrustaja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni riskantne katse leida lahendus Iraani ja Ühendriikide kasvavatele pingetele.
Tema näost-näkku kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga oodata ei ole, kuid nende kahe mehe viibimine samas paigas annab teatud lootust leevenemiseks.
"Zarif .... saabus Biarritzi, kus toimub G7, et jätkata kõnelusi viimaste meetmete üle, millest rääkisid Iraani ja Prantsuse presidendid," kirjutas Twitteris Abbas Mousavi, viidates jõupingutustele tuumaleppe päästmiseks.
"Mingeid kohtumisi või läbirääkimisi Ameerika delegatsiooniga selle reisi ajal ei toimu," lisas ta.
Prantsuse ametiisikud kinnitasid, et Zarif peab kõnelusi oma Prantsuse kolleegi Jean-Yves Le Drianiga, kuid mingeid kohtumisi ameeriklastega "selles etapis ei ole oodata".
Üks Prantsuse diplomaat oletas, et Macron võis Trumpi Iraani ministri külaskäigust teavitada laupäevasel improviseeritud einel hotelli terrassil. "Me töötame ameeriklastega täiesti läbipaistvalt," lausus anonüümsust palunud diplomaat ajakirjanikele.
Samuti Biarritzis viibiva USA rahandusministri Steven Mnuchini sõnul aga on Trump varem öelnud, et kui Iraan "soovib maha istuda ja läbi rääkida ei sea ta tingimusi".
Macron ja tema Iraani ametivend Hassan Rouhani on pidanud viimastel nädalatel mitmeid telefonikõnelusi, mis on suunatud Teherani ja Washingtoni suhete leevendamisele.
Põlisvaenlased USA ja Iraan on piike murdnud sestsaadik, kui Trump viis mullu Ühendriigid ühepoolselt välja 2015. aasta ajaloolisest tuumaleppest, mis leevendas sanktsioone Teheranile vastutasuks tuumaprogrammi piiramisele.
G7 tippkohtumise eel pidas Macron Zarifiga läbirääkimisi Pariisis. Presidendi eesmärk on tuua Teheran ja Washington tagasi läbirääkimistelaua taha.
Euroopa valitsused on kritiseerinud Trumpi "maksimaalse surve poliitikat" Teheranile läbi karmide sanktsioonide, milles nähakse ka riski konflikti süttimiseks Lähis-Idas.
Macron on ärgitanud USA administratsiooni pakkuma Iraanile teatud kergendust, peatades näiteks sanktsioonid naftamüügile Hiinasse ja Indiasse.
"Et alustada sellist lähenemist, on meil vaja, et president Trump nõustuks mõttega vajadusest teha paus ("maksimaalse surve" poliitikas), lausus varem sel nädalal ajakirjanikele Prantsuse diplomaat.
Selles võiks näha esimest sammu Iraani tagasitoomisel kõnelustelaua taha, mis omakorda võiks viia uue rahvusvahelise leppeni Teherani tuumaprogrammi piiramiseks.
Trump ei kinnita nõustumist G7 sõnumiga Iraanile
USA president Donald Trump vaidlustas Prantsuse valitsuse avalduse, mille kohaselt G7 riigid andsid Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile volitused saata nende nimel Iraanile sõnum.
"Ma ei ole seda arutanud," ütles Trump vastuseks ajakirjanike küsimusele, kas ta toetas sõnumi saatmist.
Prantsusmaa teatas laupäeval, et G7 riigid otsustasid volitada Macroni saatma enda nimel Teheranile läkitus ja alustama Iraani ametiisikutega kõnelusi.
Sõnumi detaile ei avalikustatud, kuid Prantsuse presidentuuri teatel on selle eesmärk takistada Iraani tuumarelvastumist ja pingete edasist eskaleerumist Lähis-Idas.
### Response:
Iraani välisminister saabus G7 kohtumise ajal Biarritzi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti pani oma paremuse maksma juba avapoolajal, kui vastastele löödi lausa viis väravat. Kübaratriki sai kirja Anu Paluoja ja ühe tabamuse lisasid Jaanika Volkov ja Helina Tarkmeel. Teisel kolmveerandtunnil suutis Eesti veel korra võrku sahistada, kui täpne oli Mia-Lisette Sarapik. Leedu sai oma väravad kirja esimesel poolajal.
Varasemalt Läti 6:0 ja Fääri saared 1:0 alistanud Eesti teenis üheksa punktiga turniiril esikoha. Teisele kohale mängis end kuue punktiga Läti ning tänu väravate vahele tõusis kolmanda koha endale Fääri saared, jättes Leedu samade punktide juures neljandaks.
"Tegime viimaseks kohtumiseks palju vahetusi ja mänguaega said ka paljud tüdrukud, kes siiamaani pole võib olla nii palju kokku mänginud. Sellepärast oli eriti hea meel, et suutsime esimesel poolajal viis väravat lüüa. Enne kohtumist olime teinud eeltööd ja teadsime, millistes kohtades Leedu kaitseliin haavatav on ja, kus ruumi võib tekkida. Vastane ei olnud kõige paremini organiseeritud ja meie mängijad tundsid hästi ära momendid millal pressingut teha ja millal rünnata. See tõi meile täna edu," võttis koondise peatreener Kätlin Hein viimase mängu kokku.
"Mängijate tahe ja motivatsioon oli terve turniiri jooksul kõrge ning oli näha, et tahetakse õppida ja areneda. Oleme terve aasta selle vanuseklassiga palju tööd teinud ja mängijate ring, kelle seast valik on tehtud, on olnud suur. Need, kes on lõpuks koosseisu mahtunud, on oma kohta ka igati väärinud," rääkis peatreener sellest, mis koondisele tervikuna edu tõi. | Neidude U-15 jalgpallikoondis võitis Balti turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti pani oma paremuse maksma juba avapoolajal, kui vastastele löödi lausa viis väravat. Kübaratriki sai kirja Anu Paluoja ja ühe tabamuse lisasid Jaanika Volkov ja Helina Tarkmeel. Teisel kolmveerandtunnil suutis Eesti veel korra võrku sahistada, kui täpne oli Mia-Lisette Sarapik. Leedu sai oma väravad kirja esimesel poolajal.
Varasemalt Läti 6:0 ja Fääri saared 1:0 alistanud Eesti teenis üheksa punktiga turniiril esikoha. Teisele kohale mängis end kuue punktiga Läti ning tänu väravate vahele tõusis kolmanda koha endale Fääri saared, jättes Leedu samade punktide juures neljandaks.
"Tegime viimaseks kohtumiseks palju vahetusi ja mänguaega said ka paljud tüdrukud, kes siiamaani pole võib olla nii palju kokku mänginud. Sellepärast oli eriti hea meel, et suutsime esimesel poolajal viis väravat lüüa. Enne kohtumist olime teinud eeltööd ja teadsime, millistes kohtades Leedu kaitseliin haavatav on ja, kus ruumi võib tekkida. Vastane ei olnud kõige paremini organiseeritud ja meie mängijad tundsid hästi ära momendid millal pressingut teha ja millal rünnata. See tõi meile täna edu," võttis koondise peatreener Kätlin Hein viimase mängu kokku.
"Mängijate tahe ja motivatsioon oli terve turniiri jooksul kõrge ning oli näha, et tahetakse õppida ja areneda. Oleme terve aasta selle vanuseklassiga palju tööd teinud ja mängijate ring, kelle seast valik on tehtud, on olnud suur. Need, kes on lõpuks koosseisu mahtunud, on oma kohta ka igati väärinud," rääkis peatreener sellest, mis koondisele tervikuna edu tõi.
### Response:
Neidude U-15 jalgpallikoondis võitis Balti turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ridades tegi suurepärase mängu Nette Peit, kes tõi koguni 31 punkti! Anu Ennok lisas 14, Kertu Laak 12 ja Liis Kullerkann 10 punkti, seejuures tõi Kullerkann kaheksa blokipunkti. Vastaste resultatiivseim oli Alexandra Romela Trica 21 punktiga.
Rumeenia asus avageimi 4:1 ja 5:2 juhtima, kuid siis tegid eestlannad 5:0 vahespurdi, minnes 7:5 juhtima. Järgnes punkt-punkti heitlus, kuni seisul 11:11 võitis Eesti taas viis punkti järjest ja läks 16:11 juhtima. Eesti oli pidevalt paari punktiga ees, kuni Rumeenia viigistas 23:23. Rumeenlannad võitsid viis punkti järjest, võites avageimi 25:23.
Teine geim algas taas võrdse heitlusena, kuni Eesti pääses nelja punktiga ette – 14:10 ja 18:14. Rumeenia jõudis 19:19 viigini, aga siis sai Eesti taas paari punktiga ette ja teenis ka kaks geimpalli, aga Rumeenia viigistas 24:24. Eesti teenis veel kaks geimpalli, aga ka neid ei saadud kätte ja siis oli omakorda Rumeenial neli geimpalli. Seisul 31:30 sai Eesti viienda geimpalli ja see saadi lõpuks kätte, seega 38 minutit kestnud geim Eestile 32:30.
Kolmandas geimis sai Eesti vahepeal kolme punktiga ette – 12:9 –, aga siis jätkus võrdne heitlus, kuni Rumeenia võitis viis punkti järjest ja läks 23:18 juhtima, lõpuks võitis Rumeenia geimi 25:19.
Neljandas geimis läks Eesti 8:5 ette, aga Rumeenia võitis siis viis punkti järjest, minnes omakorda 10:8 juhtima. Järgnes tasavägine mäng, kus Rumeenia oli pidevalt punkti-kahega ees ja geimi lõpus saadi lõpuks enda tahtmine, võttes 25:21 võidu.
Eesti naiskond on C-alagrupis ainsana võiduta. Mõlemad senipeetud kohtumised 3:0 võitnud Holland on kuue punktiga liider, sama palju punkte on ka Rumeenial, kes sai nüüd ühe kaotuse kõrvale teise võidu. Kolmandal kohal on nelja punktiga Horvaatia, neljas on kolme punktiga Ungari ja viies Aserbaidžaan ühe punktiga.
Esmaspäeval on Eestil puhkepäev, EM-i jätkatakse teisipäeval, kui kell 19 minnakse vastamisi Hollandiga. ERR-i spordiportaal vahendab ka seda kohtumist otseblogis.
Enne mängu:
Eesti jäi enda EM-debüütmängus kindlalt 0:3 alla Ungarile, laupäeval saadi aga ajalooline geimivõit, kui Horvaatiale kaotati 1:3. Rumeenia alustas tänavust EM-i 0:3 kaotusega Hollandile, laupäeva õhtul saadi aga 3:1 võit võõrustajamaa Ungari üle.
Debütant Eesti kõrval on Rumeenia EM-idel väga kogenud – see on juba 24. kord, kui nad Euroopa meistrivõistlustel mängivad, seni parim tulemus pärineb 1963. aastast, kui võideti pronksmedal.
"Esiteks, see on kolmas mäng. Teiseks, Rumeenia on hõbeliiga võitja, kes on alistanud näiteks Sloveenia," ütles Eesti koondise peatreener Andrei Ojames Võrkpall24.ee küsimusele, kas Eestil võiks Rumeenia vastu võimalus tekkida. "Rumeenia mängib väga kiiret võrkpalli. Meil peab õnnestuma kõik, et neid võita. Aga kindlasti on meil võimalus! Küsimus on selles, kas me oleme füüsiliselt ja vaimselt võimelised andma veel rohkem."
C-alagruppi juhib praegu nelja punktiga Horvaatia, teine on seni vaid ühe kohtumise pidanud Holland kolme punktiga, järgnevad Ungari ja Rumeenia, kel on samuti kolm punkti ning viies on seni ühe mängu mänginud Aserbaidžaan kahe punktiga. Eestil on ainsana punktiarve avamata. | Kõvasti võidelnud võrkpallinaiskond pidi Rumeenia paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ridades tegi suurepärase mängu Nette Peit, kes tõi koguni 31 punkti! Anu Ennok lisas 14, Kertu Laak 12 ja Liis Kullerkann 10 punkti, seejuures tõi Kullerkann kaheksa blokipunkti. Vastaste resultatiivseim oli Alexandra Romela Trica 21 punktiga.
Rumeenia asus avageimi 4:1 ja 5:2 juhtima, kuid siis tegid eestlannad 5:0 vahespurdi, minnes 7:5 juhtima. Järgnes punkt-punkti heitlus, kuni seisul 11:11 võitis Eesti taas viis punkti järjest ja läks 16:11 juhtima. Eesti oli pidevalt paari punktiga ees, kuni Rumeenia viigistas 23:23. Rumeenlannad võitsid viis punkti järjest, võites avageimi 25:23.
Teine geim algas taas võrdse heitlusena, kuni Eesti pääses nelja punktiga ette – 14:10 ja 18:14. Rumeenia jõudis 19:19 viigini, aga siis sai Eesti taas paari punktiga ette ja teenis ka kaks geimpalli, aga Rumeenia viigistas 24:24. Eesti teenis veel kaks geimpalli, aga ka neid ei saadud kätte ja siis oli omakorda Rumeenial neli geimpalli. Seisul 31:30 sai Eesti viienda geimpalli ja see saadi lõpuks kätte, seega 38 minutit kestnud geim Eestile 32:30.
Kolmandas geimis sai Eesti vahepeal kolme punktiga ette – 12:9 –, aga siis jätkus võrdne heitlus, kuni Rumeenia võitis viis punkti järjest ja läks 23:18 juhtima, lõpuks võitis Rumeenia geimi 25:19.
Neljandas geimis läks Eesti 8:5 ette, aga Rumeenia võitis siis viis punkti järjest, minnes omakorda 10:8 juhtima. Järgnes tasavägine mäng, kus Rumeenia oli pidevalt punkti-kahega ees ja geimi lõpus saadi lõpuks enda tahtmine, võttes 25:21 võidu.
Eesti naiskond on C-alagrupis ainsana võiduta. Mõlemad senipeetud kohtumised 3:0 võitnud Holland on kuue punktiga liider, sama palju punkte on ka Rumeenial, kes sai nüüd ühe kaotuse kõrvale teise võidu. Kolmandal kohal on nelja punktiga Horvaatia, neljas on kolme punktiga Ungari ja viies Aserbaidžaan ühe punktiga.
Esmaspäeval on Eestil puhkepäev, EM-i jätkatakse teisipäeval, kui kell 19 minnakse vastamisi Hollandiga. ERR-i spordiportaal vahendab ka seda kohtumist otseblogis.
Enne mängu:
Eesti jäi enda EM-debüütmängus kindlalt 0:3 alla Ungarile, laupäeval saadi aga ajalooline geimivõit, kui Horvaatiale kaotati 1:3. Rumeenia alustas tänavust EM-i 0:3 kaotusega Hollandile, laupäeva õhtul saadi aga 3:1 võit võõrustajamaa Ungari üle.
Debütant Eesti kõrval on Rumeenia EM-idel väga kogenud – see on juba 24. kord, kui nad Euroopa meistrivõistlustel mängivad, seni parim tulemus pärineb 1963. aastast, kui võideti pronksmedal.
"Esiteks, see on kolmas mäng. Teiseks, Rumeenia on hõbeliiga võitja, kes on alistanud näiteks Sloveenia," ütles Eesti koondise peatreener Andrei Ojames Võrkpall24.ee küsimusele, kas Eestil võiks Rumeenia vastu võimalus tekkida. "Rumeenia mängib väga kiiret võrkpalli. Meil peab õnnestuma kõik, et neid võita. Aga kindlasti on meil võimalus! Küsimus on selles, kas me oleme füüsiliselt ja vaimselt võimelised andma veel rohkem."
C-alagruppi juhib praegu nelja punktiga Horvaatia, teine on seni vaid ühe kohtumise pidanud Holland kolme punktiga, järgnevad Ungari ja Rumeenia, kel on samuti kolm punkti ning viies on seni ühe mängu mänginud Aserbaidžaan kahe punktiga. Eestil on ainsana punktiarve avamata.
### Response:
Kõvasti võidelnud võrkpallinaiskond pidi Rumeenia paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval Tihemetsas toimunud Eesti meistrivõistluste etapil põlve vigastanud Leok alustas tänast MXGP klassi avasõitu väga ettevaatlikult rivi lõpus. Oma õiget kiirust ta näidata ei saanudki, kuid tänu konkurendi katkestamisele lõpetas Leok sõidu ikkagi punktikohal kahekümnendana. Esimesed 20 minutit juhtis sõitu vigastusest paranenud ja sarjaga taas liitunud Jeffrey Herlings (Holland, KTM), kuid et hollandlane pole veel täielikult taastunud, läks sõidu lõpus tal raskeks ja pärast kukkumist otsustas Herlings rajalt maha tulla. Kolmanda järjestikuse sõiduvõidu teenis Glenn Coldenhoff (Holland, KTM), teise koha sai Romain Fabvre (Prantsusmaa, Yamaha) ja kolmanda koha Tim Gajser (Sloveenia, Honda), vahendab MX Mania.
Teise sõidu stardis Leok taas riskima ei hakanud ja esimeste kurvide järel oli ta viimaste seas. Sõidu jooksul näitas Tanel küll paremat kiirust kui avasõidus, kuid suuri riske ta siiski võtma ei hakanud ning finišis oli eestlane üheksateistkümnendana. Sõitu juhtis pikka aega Romain Febvre, kuid Tim Gajser oli tal pidevalt seljataga ning natuke enne sõidu lõppu tõusiski maailmameister liidriks. Febvre veel küll üritas, kuid see lõppes tal suure kukkumise ja katkestamisega. Väga tugeva sõidu lõpu teinud Coldenhoff suutis lõpuks teiseks tõusta. Kolmandana tuli finišisse lätlane Pauls Jonass (Husqvarna).
Etapi kokkuvõttes teenis Tanel Leok kolme punktiga 22. koha. Teise etapivõidu järjest sai 47 punktiga Glenn Coldenhoff. Teise koha teenis 45 punktiga Tim Gajser ja kolmanda koha 38 punktiga Paulss Jonass, kellele see oli esimeseks poodiumikohaks MXGP klassis. Sarja kokkuvõttes on Leok 175 punktiga kuueteistkümnendal kohal. Tiitli kindlustanud Gajseril on esimesena 709 punkti. Teisel kohal on 511 punktiga Jeremy Seewer (Šveits, Yamaha) ja kolmandal kohal 468 punktiga Gautier Paulin (Prantsusmaa, Yamaha). | Tanel Leok lõpetas Rootsi MM-etapil kolmandas kümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval Tihemetsas toimunud Eesti meistrivõistluste etapil põlve vigastanud Leok alustas tänast MXGP klassi avasõitu väga ettevaatlikult rivi lõpus. Oma õiget kiirust ta näidata ei saanudki, kuid tänu konkurendi katkestamisele lõpetas Leok sõidu ikkagi punktikohal kahekümnendana. Esimesed 20 minutit juhtis sõitu vigastusest paranenud ja sarjaga taas liitunud Jeffrey Herlings (Holland, KTM), kuid et hollandlane pole veel täielikult taastunud, läks sõidu lõpus tal raskeks ja pärast kukkumist otsustas Herlings rajalt maha tulla. Kolmanda järjestikuse sõiduvõidu teenis Glenn Coldenhoff (Holland, KTM), teise koha sai Romain Fabvre (Prantsusmaa, Yamaha) ja kolmanda koha Tim Gajser (Sloveenia, Honda), vahendab MX Mania.
Teise sõidu stardis Leok taas riskima ei hakanud ja esimeste kurvide järel oli ta viimaste seas. Sõidu jooksul näitas Tanel küll paremat kiirust kui avasõidus, kuid suuri riske ta siiski võtma ei hakanud ning finišis oli eestlane üheksateistkümnendana. Sõitu juhtis pikka aega Romain Febvre, kuid Tim Gajser oli tal pidevalt seljataga ning natuke enne sõidu lõppu tõusiski maailmameister liidriks. Febvre veel küll üritas, kuid see lõppes tal suure kukkumise ja katkestamisega. Väga tugeva sõidu lõpu teinud Coldenhoff suutis lõpuks teiseks tõusta. Kolmandana tuli finišisse lätlane Pauls Jonass (Husqvarna).
Etapi kokkuvõttes teenis Tanel Leok kolme punktiga 22. koha. Teise etapivõidu järjest sai 47 punktiga Glenn Coldenhoff. Teise koha teenis 45 punktiga Tim Gajser ja kolmanda koha 38 punktiga Paulss Jonass, kellele see oli esimeseks poodiumikohaks MXGP klassis. Sarja kokkuvõttes on Leok 175 punktiga kuueteistkümnendal kohal. Tiitli kindlustanud Gajseril on esimesena 709 punkti. Teisel kohal on 511 punktiga Jeremy Seewer (Šveits, Yamaha) ja kolmandal kohal 468 punktiga Gautier Paulin (Prantsusmaa, Yamaha).
### Response:
Tanel Leok lõpetas Rootsi MM-etapil kolmandas kümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | City, kes mängis eelmises voorus Tottenhamiga viiki, läks Bournemouthi vastu kohtumist juhtima 15. minutil, mil Kevin de Bruyne söödust avas skoori Sergio Agüero. Raheem Sterlingu tabamus viis küll külalised 43. minutil 2:0 juhtima, ent Liverpoolist laenul oleva Harry Wilsoni suurepärane karistuslöök tõi Bournemouthi taas ühe värava kaugusele. Kuigi võõrustajad näitasid teisel poolajal head ründemängu ja olid lähedal ka seisu viigistamisele, tõi Sergio Agüero 64. minuti tabamus külalistele lõppkokkuvõttes kindla 3:1 võidu.
Üllatuskaotuse pidi vastu võtma kodus mänginud Tottenham Hotspur, kes jäi alla Newcastle Unitedile 0:1. Kohtumise ainsa värava lõi 27. mänguminutil klubi rekordost Joelinton, kes kasutas ära võõrustajate puuduliku kaitsetöö. Resultatiivse söödu sai kirja Christian Atsu.
0:1 kaotusele oli lähedal ka Wolverhampton Wanderers, kes jäi kodus Burnley vastu 13. minutil Ashley Barnesi väravast 0:1 kaotusseisu. Kastanid tõi Wolvesi jaoks tulest välja Raul Jimenez, kes realiseeris üleminutitel penalti, tuues sellega Wolverhamptonile väärtusliku viigipunkti.
Liigatabeli liidrina jätkab ainsa meeskonnana kolm esimest mängu võitnud Liverpool, kel on üheksa punkti. Teiseks tõusis seitse punkti kogunud Manchester City. | Manchester City teenis võidulisa, Tottenham sai kodus üllatuskaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
City, kes mängis eelmises voorus Tottenhamiga viiki, läks Bournemouthi vastu kohtumist juhtima 15. minutil, mil Kevin de Bruyne söödust avas skoori Sergio Agüero. Raheem Sterlingu tabamus viis küll külalised 43. minutil 2:0 juhtima, ent Liverpoolist laenul oleva Harry Wilsoni suurepärane karistuslöök tõi Bournemouthi taas ühe värava kaugusele. Kuigi võõrustajad näitasid teisel poolajal head ründemängu ja olid lähedal ka seisu viigistamisele, tõi Sergio Agüero 64. minuti tabamus külalistele lõppkokkuvõttes kindla 3:1 võidu.
Üllatuskaotuse pidi vastu võtma kodus mänginud Tottenham Hotspur, kes jäi alla Newcastle Unitedile 0:1. Kohtumise ainsa värava lõi 27. mänguminutil klubi rekordost Joelinton, kes kasutas ära võõrustajate puuduliku kaitsetöö. Resultatiivse söödu sai kirja Christian Atsu.
0:1 kaotusele oli lähedal ka Wolverhampton Wanderers, kes jäi kodus Burnley vastu 13. minutil Ashley Barnesi väravast 0:1 kaotusseisu. Kastanid tõi Wolvesi jaoks tulest välja Raul Jimenez, kes realiseeris üleminutitel penalti, tuues sellega Wolverhamptonile väärtusliku viigipunkti.
Liigatabeli liidrina jätkab ainsa meeskonnana kolm esimest mängu võitnud Liverpool, kel on üheksa punkti. Teiseks tõusis seitse punkti kogunud Manchester City.
### Response:
Manchester City teenis võidulisa, Tottenham sai kodus üllatuskaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 57-aastane Walsh on teine vabariiklane, kes teatas oma soovist riigipeaks pürgida. Aprillis teatas kandideerimisest Massachussetsi endine mõõdukas kuberner William Weld.
"Ma kandideerin, sest ta on sobimatu. Keegi peab välja tulema ja vaja on alternatiivi," ütles praegune konservatiivne raadio saatejuht telekanalile ABC.
"Riigil on kõrini selle kuti vihahoogudest. Ta on laps."
Olles peavoolu vabariiklasi trotsides 2016. aastal erakonna nominatsiooni võitnud, on Trump praeguseks endale loonud tugeva toetusbaasi, mis näib olevat täiesti ükskõikne vastuolude suhtes, mida ta pidevalt genereerib.
Vähesed Vabariikliku Partei lihtliikmed on soovinud avalikult presidendile vastu astuda.
Parempoolse nn Teepartei liikumise kunagise soosiku Walshi sõnul "nad kardavad. Sest nad on surmani hirmunud."
Ta kritiseeris nii Trumpi iseloomu, pädevust kui konservatismi.
"Ta on suurendanud eelarvedefitsiiti kiiremini kui president Obama," lausus Walsh. "Ta on ebastabiilne. Ta on julm. Ta õhutab fanatismi. Ta on ebapädev .... Ta on nartsissist."
Kuigi ei Walshil ega Weldil ei ole palju võimalusi nominatsiooni võita, aitab kahe kriitilise hääle väljailmumine heita valgust vastuoludele erakonnas.
Trump ei ole esimene ametisolev USA president, kel tuleb eelvalimistel parteikaaslastest konkurentidega rinda pista.
1980. aastal pidi Jimmy Carter võitlema eelvalimiste hooaja lõpuni, enne kui ta senaator Ted Kennedyt edestas. Partei nominatsiooni Carter küll võitis, ent jäi üldvalimistel alla Ronald Reaganile.
Friends, I'm in. We can't take four more years of Donald Trump. And that's why I'm running for President.
It won't be easy, but bravery is never easy. But together, we can do it. Join me... join us: go to https://t.co/d40HA9h2Kz.
Let's show the world we're ready to be brave.
— Joe Walsh (@WalshFreedom) August 25, 2019 | Trumpile esitas 2020. aastaks väljakutse teinegi vabariiklane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
57-aastane Walsh on teine vabariiklane, kes teatas oma soovist riigipeaks pürgida. Aprillis teatas kandideerimisest Massachussetsi endine mõõdukas kuberner William Weld.
"Ma kandideerin, sest ta on sobimatu. Keegi peab välja tulema ja vaja on alternatiivi," ütles praegune konservatiivne raadio saatejuht telekanalile ABC.
"Riigil on kõrini selle kuti vihahoogudest. Ta on laps."
Olles peavoolu vabariiklasi trotsides 2016. aastal erakonna nominatsiooni võitnud, on Trump praeguseks endale loonud tugeva toetusbaasi, mis näib olevat täiesti ükskõikne vastuolude suhtes, mida ta pidevalt genereerib.
Vähesed Vabariikliku Partei lihtliikmed on soovinud avalikult presidendile vastu astuda.
Parempoolse nn Teepartei liikumise kunagise soosiku Walshi sõnul "nad kardavad. Sest nad on surmani hirmunud."
Ta kritiseeris nii Trumpi iseloomu, pädevust kui konservatismi.
"Ta on suurendanud eelarvedefitsiiti kiiremini kui president Obama," lausus Walsh. "Ta on ebastabiilne. Ta on julm. Ta õhutab fanatismi. Ta on ebapädev .... Ta on nartsissist."
Kuigi ei Walshil ega Weldil ei ole palju võimalusi nominatsiooni võita, aitab kahe kriitilise hääle väljailmumine heita valgust vastuoludele erakonnas.
Trump ei ole esimene ametisolev USA president, kel tuleb eelvalimistel parteikaaslastest konkurentidega rinda pista.
1980. aastal pidi Jimmy Carter võitlema eelvalimiste hooaja lõpuni, enne kui ta senaator Ted Kennedyt edestas. Partei nominatsiooni Carter küll võitis, ent jäi üldvalimistel alla Ronald Reaganile.
Friends, I'm in. We can't take four more years of Donald Trump. And that's why I'm running for President.
It won't be easy, but bravery is never easy. But together, we can do it. Join me... join us: go to https://t.co/d40HA9h2Kz.
Let's show the world we're ready to be brave.
— Joe Walsh (@WalshFreedom) August 25, 2019
### Response:
Trumpile esitas 2020. aastaks väljakutse teinegi vabariiklane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmapilgul ei midagi, sest Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliit pigem koondub seepeale, kui hakkab murenema. Teisalt saavad Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid anda praegusele valitsusele retoorilise lahingu, näidates end ja kinnistades oma toetajates koalitsiooni vastaseid hoiakuid. Poliitikapildi servale või sealt veel kaugemalele langenud sotsidele on see eriti tähtis.
See ongi opositsiooni töö, võib mõistvalt öelda.
Jüri Ratas jääb peaministriks ja tema valitsus võimule, teavad ka umbusalduse algatajad. Neil endal ei jätku võimupöördeks hääli ja koalitsioonist neid juurde ei tule.
Küll aga saavad nad muuta umbusalduse arutelu parlamendis Ratase valitsuse totaalseks, reljeefseks ja kõlavaks kritiseerimiseks ning loota, et meedia kajastab seda võimalikult värvikalt. Pole kahtlust, et molekulideks lahutatakse praeguse koalitsiooni sise- ja välispoliitika mitmed sammud, majandus- ja eelarveküsimused ja senistest väärtustest kaugenemine. See, et umbusalduse formaalseks põhjuseks on müütilise süvariigiga võitlevate EKRE juhtide räpakas katse lüüa ametist politseijuht Elmar Vaher, on vaid üks episood opositsiooni etteheidete pikas ahelas.
Ilmselt tulebki peaminister Ratasel palju põhjendada ja selgitada just EKRE liidritega seonduvat. Aga kuna ta on seda üle kolme kuu harjutanud, siis ootamatult ei raba teda ükski rahvuskonservatiividest tõukuv küsimus. Ent igatahes on see kõik peaministrile ebamugav ning enda sisse vaadates võib ta taas kord küsida, kas Keskerakonna valitsus EKRE ja Isamaaga ikka oli riigikogu valimiste järel parim võimalik lahendus.
Praegu on Jüri Ratas valinud senise koalitsiooni kooshoidmise tee, mille hinnaks on tema isikliku maine pihtasaamine, samuti tema kodupartei, Keskerakonna toetuse langus ja suurima oponendi, Reformierakonna populaarsuse kasv. Praegu ei ole see Ratasele liiga ohtlik, sest 2021. aasta kohalike valimisteni on veel 26 kuud minna. Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine, inimeste võimalus sinna kogunenud raha välja võtta ja ära kasutada, pluss loodetav erakorraline pensionitõus on lisaks juba juhtunud viina ja õlle aktsiisimäärade langetamisele need kompvekid, mis võiksid praegusele valitsusele toetajaid juurde tuua.
Ja on veel üks oluline moment. Reformierakonna esimees Kaja Kallas on ise tunnistanud, et kui temal oleks võimalus teha uus valitsus, siis kutsuks ta partneriks Keskerakonna. Kas Jüri Ratast umbusaldades on ta sellest mõttest loobunud ja Reformierakonna ligi neljaks aastaks opositsiooni mõistnud?
Ratas on Keskerakonna esimees, hoolimata pealinna rahulolematutest keskerakondlastest (Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Delfile: "Siiani pole koalitsioon EKRE-ga Keskerakonnale hästi mõjunud."), ei näita Keskerakond kui partei lagunemise märke ja kui Kaja Kallas tahab Keskerakonnaga valitsust teha, peab ta rääkima sama Jüri Ratasega. Keeruline olukord. Kaja Kallasele, nimelt.
Vandenõuteoreetikud oletavad, et Reformierakonna juhatuses paljudele ootamatult tekkinud otsus umbusaldada just peaminister Ratast, aga mitte näiteks siseminister Mart Helmet või rahandusminister Martin Helmet, paneb kehva seisu eriti Kaja Kallase ja on siseoponentide ninanips parteijuhile. Miks? Sest ahendab Kaja Kallase tulevikulisi võimalikke kõnelusi Keskerakonnaga, kus mitmed mõjukad tegijad suhtuvad Reformierakonda niigi umbusklikult, et mitte öelda tõrksalt.
Praegu, muidugi, ei tundu need kõnelused enam kuigi tõenäolised. Vähemalt esialgu. | Toomas Sildam: vastasrind annab turmtuld, Ratas jääb ametisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmapilgul ei midagi, sest Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliit pigem koondub seepeale, kui hakkab murenema. Teisalt saavad Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid anda praegusele valitsusele retoorilise lahingu, näidates end ja kinnistades oma toetajates koalitsiooni vastaseid hoiakuid. Poliitikapildi servale või sealt veel kaugemalele langenud sotsidele on see eriti tähtis.
See ongi opositsiooni töö, võib mõistvalt öelda.
Jüri Ratas jääb peaministriks ja tema valitsus võimule, teavad ka umbusalduse algatajad. Neil endal ei jätku võimupöördeks hääli ja koalitsioonist neid juurde ei tule.
Küll aga saavad nad muuta umbusalduse arutelu parlamendis Ratase valitsuse totaalseks, reljeefseks ja kõlavaks kritiseerimiseks ning loota, et meedia kajastab seda võimalikult värvikalt. Pole kahtlust, et molekulideks lahutatakse praeguse koalitsiooni sise- ja välispoliitika mitmed sammud, majandus- ja eelarveküsimused ja senistest väärtustest kaugenemine. See, et umbusalduse formaalseks põhjuseks on müütilise süvariigiga võitlevate EKRE juhtide räpakas katse lüüa ametist politseijuht Elmar Vaher, on vaid üks episood opositsiooni etteheidete pikas ahelas.
Ilmselt tulebki peaminister Ratasel palju põhjendada ja selgitada just EKRE liidritega seonduvat. Aga kuna ta on seda üle kolme kuu harjutanud, siis ootamatult ei raba teda ükski rahvuskonservatiividest tõukuv küsimus. Ent igatahes on see kõik peaministrile ebamugav ning enda sisse vaadates võib ta taas kord küsida, kas Keskerakonna valitsus EKRE ja Isamaaga ikka oli riigikogu valimiste järel parim võimalik lahendus.
Praegu on Jüri Ratas valinud senise koalitsiooni kooshoidmise tee, mille hinnaks on tema isikliku maine pihtasaamine, samuti tema kodupartei, Keskerakonna toetuse langus ja suurima oponendi, Reformierakonna populaarsuse kasv. Praegu ei ole see Ratasele liiga ohtlik, sest 2021. aasta kohalike valimisteni on veel 26 kuud minna. Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine, inimeste võimalus sinna kogunenud raha välja võtta ja ära kasutada, pluss loodetav erakorraline pensionitõus on lisaks juba juhtunud viina ja õlle aktsiisimäärade langetamisele need kompvekid, mis võiksid praegusele valitsusele toetajaid juurde tuua.
Ja on veel üks oluline moment. Reformierakonna esimees Kaja Kallas on ise tunnistanud, et kui temal oleks võimalus teha uus valitsus, siis kutsuks ta partneriks Keskerakonna. Kas Jüri Ratast umbusaldades on ta sellest mõttest loobunud ja Reformierakonna ligi neljaks aastaks opositsiooni mõistnud?
Ratas on Keskerakonna esimees, hoolimata pealinna rahulolematutest keskerakondlastest (Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Delfile: "Siiani pole koalitsioon EKRE-ga Keskerakonnale hästi mõjunud."), ei näita Keskerakond kui partei lagunemise märke ja kui Kaja Kallas tahab Keskerakonnaga valitsust teha, peab ta rääkima sama Jüri Ratasega. Keeruline olukord. Kaja Kallasele, nimelt.
Vandenõuteoreetikud oletavad, et Reformierakonna juhatuses paljudele ootamatult tekkinud otsus umbusaldada just peaminister Ratast, aga mitte näiteks siseminister Mart Helmet või rahandusminister Martin Helmet, paneb kehva seisu eriti Kaja Kallase ja on siseoponentide ninanips parteijuhile. Miks? Sest ahendab Kaja Kallase tulevikulisi võimalikke kõnelusi Keskerakonnaga, kus mitmed mõjukad tegijad suhtuvad Reformierakonda niigi umbusklikult, et mitte öelda tõrksalt.
Praegu, muidugi, ei tundu need kõnelused enam kuigi tõenäolised. Vähemalt esialgu.
### Response:
Toomas Sildam: vastasrind annab turmtuld, Ratas jääb ametisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jämsa kaotas esimeseks tulnud sakslasele Oliver Zeidlerile 41,87 sekundiga. Saksamaa sõudja järel pääses teisena otse veerandfinaali Uus-Meremaad esindav Robert Manson (+10,85).
Jämsät edestasid veel usbekk Šakhboz Holmurzajev (+17,98) ja Montenegro sõudja Quentin Antognelli (+31,57).
Meeste ühepaadi vahesõidud peetakse esmaspäeval. | Andrei Jämsä jätkab MM-i vahesõidus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jämsa kaotas esimeseks tulnud sakslasele Oliver Zeidlerile 41,87 sekundiga. Saksamaa sõudja järel pääses teisena otse veerandfinaali Uus-Meremaad esindav Robert Manson (+10,85).
Jämsät edestasid veel usbekk Šakhboz Holmurzajev (+17,98) ja Montenegro sõudja Quentin Antognelli (+31,57).
Meeste ühepaadi vahesõidud peetakse esmaspäeval.
### Response:
Andrei Jämsä jätkab MM-i vahesõidus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm sekundit kaotas Filter Temposarja kahe viimase hooaja üldvõitja Kert Martma (CFC Spordiklubi) ja 22 sekundit lätlane Vitalijs Kornilovs.
Parimaks naiseks kerkis valitsev Eesti meister Liisi Alamaa (Rist) (Pyssid), kes sai kokkuvõttes 54. koha ajaga 37.03 (keskmine kiirus 40,5 km/h). Esikolmikusse jõudsid veel Daniela Leitane (Dobele Sporta Skola) ja Johanna Maria Kuusemets.
9 km pikkust maastikurattadistantsi valitsesid lätlased - poodiumile pääsesid Reinis Fišers, Ivo Levans ja Artjoms Sergijevics.
Rattavõistlustele järgnenud 5 km jooksudistantsil näitas kiireimat aega Kaspar Lepp (18.04), 11 sekundit jäi maha Martinš Alksnis ja 1.14 kaotas Marek Tõnismäe. Naistest pälvis esikoha Hanna-Liisa Värik (21.35).
Filter Maanteekarikasarjale tõmmatakse joon alla 31. augustil peetava Mulgi 9. Rattaralliga. | Filter Temposarja finaaletapi võitis Emeri Lepp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm sekundit kaotas Filter Temposarja kahe viimase hooaja üldvõitja Kert Martma (CFC Spordiklubi) ja 22 sekundit lätlane Vitalijs Kornilovs.
Parimaks naiseks kerkis valitsev Eesti meister Liisi Alamaa (Rist) (Pyssid), kes sai kokkuvõttes 54. koha ajaga 37.03 (keskmine kiirus 40,5 km/h). Esikolmikusse jõudsid veel Daniela Leitane (Dobele Sporta Skola) ja Johanna Maria Kuusemets.
9 km pikkust maastikurattadistantsi valitsesid lätlased - poodiumile pääsesid Reinis Fišers, Ivo Levans ja Artjoms Sergijevics.
Rattavõistlustele järgnenud 5 km jooksudistantsil näitas kiireimat aega Kaspar Lepp (18.04), 11 sekundit jäi maha Martinš Alksnis ja 1.14 kaotas Marek Tõnismäe. Naistest pälvis esikoha Hanna-Liisa Värik (21.35).
Filter Maanteekarikasarjale tõmmatakse joon alla 31. augustil peetava Mulgi 9. Rattaralliga.
### Response:
Filter Temposarja finaaletapi võitis Emeri Lepp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on meeskonna jaoks fantastiline tulemus ja ma usun, et täna õhtul saavad selle puhul olema suured pidustused," kommenteeris Tänak tulemust Toyota pressiteates.
"Meil on veel neli etappi minna, mistõttu peame olema jätkuvalt keskendunud ja andma endast maksimumi. MM-sarja üldarvestuses on seis jätkuvalt tasavägine ja me nägime sel nädalavahetusel, et mitte midagi ei anta ära niisama," rõhutas Tänak.
"Me polnud [Saksamaal] alati kõige kiiremad, aga olime sihikindlad ja tänu sellele saavutasime ka lõppkokkuvõttes võidu. Suurem osa tööst sai eile ära tehtud ja täna pidime lihtsalt kolmikvõidu vormistama."
MM-sarja üldarvestuses on Tänaku edu Thierry Neuville'i (Hyundai) ees 33-punktiline. Tiitlikaitsja Sebastien Ogier'd (Citroen) edestab saarlane 40 punktiga.
Autoralli MM-sari jätkub 12. septembril algava Türgi ralliga. | Tänak: nägime, et mitte midagi ei anta niisama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on meeskonna jaoks fantastiline tulemus ja ma usun, et täna õhtul saavad selle puhul olema suured pidustused," kommenteeris Tänak tulemust Toyota pressiteates.
"Meil on veel neli etappi minna, mistõttu peame olema jätkuvalt keskendunud ja andma endast maksimumi. MM-sarja üldarvestuses on seis jätkuvalt tasavägine ja me nägime sel nädalavahetusel, et mitte midagi ei anta ära niisama," rõhutas Tänak.
"Me polnud [Saksamaal] alati kõige kiiremad, aga olime sihikindlad ja tänu sellele saavutasime ka lõppkokkuvõttes võidu. Suurem osa tööst sai eile ära tehtud ja täna pidime lihtsalt kolmikvõidu vormistama."
MM-sarja üldarvestuses on Tänaku edu Thierry Neuville'i (Hyundai) ees 33-punktiline. Tiitlikaitsja Sebastien Ogier'd (Citroen) edestab saarlane 40 punktiga.
Autoralli MM-sari jätkub 12. septembril algava Türgi ralliga.
### Response:
Tänak: nägime, et mitte midagi ei anta niisama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõlvak ja Tiisar läksid avageimi küll 20:17 juhtima, ent pidid tasavägises lõpuheitluses lätlastele alla vanduma. Teises geimis teenisid Samoilovs ja Šmedins, kelles viimane on 2012. Londoni olümpia pronksmedalist, juba kindla võidu, olles Eesti rannavõrkpalluritest üle seitsme punktiga.
"Nad olid oma side-out 'idel kindlamad. Nad lõid väga head servi ja natuke jäime vastuvõtul ka hätta ja siis ei saanud me oma rünnakut väga hästi üles ehitatud," kommenteeris Kusti Nõlvak ERR-ile finaali.
Nõlvak ja Tiisaar pole varasemalt kolme tärni MK-etapil nii kaugele jõudnud. Eesti duo, kes teenis Jurmalas saavutatud tulemusega rekordilised MK-punktid, läbis alagrupi geimigi kaotamata. Nii veerand- kui ka poolfinaalis tulid eestlased välja null-üks kaotusseisust.
"Olime oma side-out 'il palju paremad, kui oleme viimasel ajal olnud. Kui enda servi vastuvõtt ja rünnak toimivad ning sellega saab punkte, siis saab kõigiga mängida. See oli meil siin päris hea ja selle üle on hea meel," andis Nõlvak hinnangu turniiri edu pandile. | Karjääri parima turniiri teinud Nõlvak ja Tiisaar kaotasid finaalis lätlastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõlvak ja Tiisar läksid avageimi küll 20:17 juhtima, ent pidid tasavägises lõpuheitluses lätlastele alla vanduma. Teises geimis teenisid Samoilovs ja Šmedins, kelles viimane on 2012. Londoni olümpia pronksmedalist, juba kindla võidu, olles Eesti rannavõrkpalluritest üle seitsme punktiga.
"Nad olid oma side-out 'idel kindlamad. Nad lõid väga head servi ja natuke jäime vastuvõtul ka hätta ja siis ei saanud me oma rünnakut väga hästi üles ehitatud," kommenteeris Kusti Nõlvak ERR-ile finaali.
Nõlvak ja Tiisaar pole varasemalt kolme tärni MK-etapil nii kaugele jõudnud. Eesti duo, kes teenis Jurmalas saavutatud tulemusega rekordilised MK-punktid, läbis alagrupi geimigi kaotamata. Nii veerand- kui ka poolfinaalis tulid eestlased välja null-üks kaotusseisust.
"Olime oma side-out 'il palju paremad, kui oleme viimasel ajal olnud. Kui enda servi vastuvõtt ja rünnak toimivad ning sellega saab punkte, siis saab kõigiga mängida. See oli meil siin päris hea ja selle üle on hea meel," andis Nõlvak hinnangu turniiri edu pandile.
### Response:
Karjääri parima turniiri teinud Nõlvak ja Tiisaar kaotasid finaalis lätlastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei on juhtunuga seoses pidanud kinni 49-aastase kahtlusaluse Venemaa koosseisu kuuluvast Tšetšeenia vabariigist.
Gruusia inimõiguste seirekeskuse EMC andmeil oli ohver 40-aastane Zelimhan Hangošvili.
Mõrvar lähenes mošeesse suundunud Hangošvilile selja tagant, tulistas teda kaks korda ja põgenes jalgrattal. Ühe pealtnägija sõnul meenutas see hukkamist.
"Hangošvili suri sündmuskohal enne kiirabi saabumist," on öeldud EMC avalduses.
Politsei sukeldujad leidsid hiljem lähedalasuvast Spree jõest käsitulirelva Glock, paruka ja jalgratta. Kahtlusaluse kodust aga leiti suur summa raha, kirjutas nädalavahetusel päevaleht Tagesspiegel.
Ohver oli teadalolevalt teise Tšetšeenia sõja (1999-2009) veteran. Ta oli seal aastail 2001-2005 välikomandör ning ühines hiljem Gruusia terrorivastase üksusega.
2012. aastal osalesid Gruusia eriüksused operatsioonis äärmuslaste vastu, kes hoidsid pantvange kõrvalises Lopota piirkonnas, Venemaa Dagestani vabariigi piiri lähedal.
Saksa meedia andmeil arvatakse tegemist olevat kättemaksumõrvaga, mis on seotud ohvri minevikuga.
Üks Hangošvili viiest pojast ütles, et tema isa elu kallale on varem kiputud neli korda.
EMC teatel leidis viimane neist rünnakutest aset 2015. aasta mais Thbilisis, kus tundmatud isikud tulistasid Hangošvili auto pihta kaheksa lasku, kuid tal õnnestus põgeneda.
"Hangošvili perekond oli sunnitud Gruusiast lahkuma ja otsima varjupaika mõnes teises riigis."
Viimasel mõnel aastal oli ta elanud Berliinis võõra identiteediga, kirjutas Saksa ajakirjandus.
Samas oli Saksa politsei kandnud ta võimalike äärmusislamistide nimekirja, kuid mis põhjusel, ei ole teada, vahendas Bild. | Berliini pargis tapeti endine Gruusia eriüksuslane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei on juhtunuga seoses pidanud kinni 49-aastase kahtlusaluse Venemaa koosseisu kuuluvast Tšetšeenia vabariigist.
Gruusia inimõiguste seirekeskuse EMC andmeil oli ohver 40-aastane Zelimhan Hangošvili.
Mõrvar lähenes mošeesse suundunud Hangošvilile selja tagant, tulistas teda kaks korda ja põgenes jalgrattal. Ühe pealtnägija sõnul meenutas see hukkamist.
"Hangošvili suri sündmuskohal enne kiirabi saabumist," on öeldud EMC avalduses.
Politsei sukeldujad leidsid hiljem lähedalasuvast Spree jõest käsitulirelva Glock, paruka ja jalgratta. Kahtlusaluse kodust aga leiti suur summa raha, kirjutas nädalavahetusel päevaleht Tagesspiegel.
Ohver oli teadalolevalt teise Tšetšeenia sõja (1999-2009) veteran. Ta oli seal aastail 2001-2005 välikomandör ning ühines hiljem Gruusia terrorivastase üksusega.
2012. aastal osalesid Gruusia eriüksused operatsioonis äärmuslaste vastu, kes hoidsid pantvange kõrvalises Lopota piirkonnas, Venemaa Dagestani vabariigi piiri lähedal.
Saksa meedia andmeil arvatakse tegemist olevat kättemaksumõrvaga, mis on seotud ohvri minevikuga.
Üks Hangošvili viiest pojast ütles, et tema isa elu kallale on varem kiputud neli korda.
EMC teatel leidis viimane neist rünnakutest aset 2015. aasta mais Thbilisis, kus tundmatud isikud tulistasid Hangošvili auto pihta kaheksa lasku, kuid tal õnnestus põgeneda.
"Hangošvili perekond oli sunnitud Gruusiast lahkuma ja otsima varjupaika mõnes teises riigis."
Viimasel mõnel aastal oli ta elanud Berliinis võõra identiteediga, kirjutas Saksa ajakirjandus.
Samas oli Saksa politsei kandnud ta võimalike äärmusislamistide nimekirja, kuid mis põhjusel, ei ole teada, vahendas Bild.
### Response:
Berliini pargis tapeti endine Gruusia eriüksuslane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terve sõidu vältel viiendat positisooni hoidnud Udami ja Andersoni ajaks kujunes 6.53,010, millega kaotati sõidu võitnud Poolale 25,92 sekundiga.
Poolakate järel tuli teiseks 4,38 sekundiga kaotanud Uus-Meremaa, viimasena pääses otse veerandfinaali Argentina (+10,79). Neljandaks tuli Kuuba paatkond (+13,92).
Kahepaadi vahesõidud peetakse esmaspäeval. | Eesti kahepaat jäi MM-il oma eelsõidus viimaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terve sõidu vältel viiendat positisooni hoidnud Udami ja Andersoni ajaks kujunes 6.53,010, millega kaotati sõidu võitnud Poolale 25,92 sekundiga.
Poolakate järel tuli teiseks 4,38 sekundiga kaotanud Uus-Meremaa, viimasena pääses otse veerandfinaali Argentina (+10,79). Neljandaks tuli Kuuba paatkond (+13,92).
Kahepaadi vahesõidud peetakse esmaspäeval.
### Response:
Eesti kahepaat jäi MM-il oma eelsõidus viimaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on väga suur tehing," lausus Trump pühapäeval pärast läbirääkimisi Jaapani peaministri Shinzo Abega G7 Biarritzi tippkohtumise kõrvalt.
Abe kinnitas omalt poolt, et riigid on pärast intensiivseid läbirääkimisi "edukalt konsensusele jõudnud".
Teateid leppe kohta oli juba varem
"Saavutasime suuri edusamme," ütles kaubanduskõnelusi USA-ga juhtiv Jaapani minister Toshimitsu Motegi juba laupäeval Washingtonis pärast kolm päeva kestnud läbirääkimisi USA kaubandusministri Robert Lighthizeriga.
"Meie edusammud saavad kinnitust G7 tippkohtumise ajal aset leidval Jaapani-USA tippkohtumisel," lisas ta.
Ka USA president Donald Trump ütles pühapäeval, USA ja Jaapan on väga lähedal suure kahepoolse kaubandusleppe sõlmimisele.
Jaapani ringhäälingu NHK andmetel jõuti kõnelustel kokkuleppele, et Jaapan kehtestab USA põllumajandustoodetele samasugused tariifid nagu kehtivad Vaikse Ookeani Partnerluse liikmetele.
Kokkuleppe kohaselt langetab Jaapan USA veise- ja sealiha tariife, kuid ei kehtesta uusi või- ja lõssikvoote.
USA ja Jaapan on pidanud viis kuud läbirääkimisi kaubandusleppe sõlmimiseks. | Jaapan ja USA jõudsid kaubanduskõnelustel põhimõttelisele kokkuleppele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on väga suur tehing," lausus Trump pühapäeval pärast läbirääkimisi Jaapani peaministri Shinzo Abega G7 Biarritzi tippkohtumise kõrvalt.
Abe kinnitas omalt poolt, et riigid on pärast intensiivseid läbirääkimisi "edukalt konsensusele jõudnud".
Teateid leppe kohta oli juba varem
"Saavutasime suuri edusamme," ütles kaubanduskõnelusi USA-ga juhtiv Jaapani minister Toshimitsu Motegi juba laupäeval Washingtonis pärast kolm päeva kestnud läbirääkimisi USA kaubandusministri Robert Lighthizeriga.
"Meie edusammud saavad kinnitust G7 tippkohtumise ajal aset leidval Jaapani-USA tippkohtumisel," lisas ta.
Ka USA president Donald Trump ütles pühapäeval, USA ja Jaapan on väga lähedal suure kahepoolse kaubandusleppe sõlmimisele.
Jaapani ringhäälingu NHK andmetel jõuti kõnelustel kokkuleppele, et Jaapan kehtestab USA põllumajandustoodetele samasugused tariifid nagu kehtivad Vaikse Ookeani Partnerluse liikmetele.
Kokkuleppe kohaselt langetab Jaapan USA veise- ja sealiha tariife, kuid ei kehtesta uusi või- ja lõssikvoote.
USA ja Jaapan on pidanud viis kuud läbirääkimisi kaubandusleppe sõlmimiseks.
### Response:
Jaapan ja USA jõudsid kaubanduskõnelustel põhimõttelisele kokkuleppele |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.