instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiireimas võistlusklassis ehk otseveoliste klassis OK on etapivõidu kindlateks favoriitideks juba mitmeaastase kogemusega Robin Särg (Gear Racing) ja Carmen Kraav (AIX Racing Team). Mõlemal sõitjal on seljataga vähemalt üks täishooaeg Eestis, veelgi olulisemana aga ehk läinud aasta lõpus peetud maailmameistrivõistlused Hispaanias.
Kuidas suudab läinud hooajal väga edukalt klassis OK-Junior võistelnud Mia-Mariette Pankratov (AIX Racing Team) uues võistlusklassis debüteerida, saab selgeks juba laupäeval.
"Kindlasti on eesmärgiks Robini ja Carmeniga tempos püsida. Muutlikud ilmaolud segavad kaarte, kuid annavad ka võimalusi," ütleb Pankratov oma hetkepositsiooni kohta. "Pjedestaalikoht avavõistluselt oleks hea. Kõik mis ülespoole jääb, oleks juba super."
OK-Junior on lisaks klassidele KZ ja OK kolmas võistlusklass, milles sõidetakse EM-i ja MM-i tiitlitele. Eesti kardispordi jaoks selget prioriteeti omav võistlusklass näeb karikasarja avavõistluse eel Mini klassi eelmise aasta esikolmikut eesotsas värske Eesti meistri Hugo Rajametsaga (Vihur Team) kiiresse OK-Juniorisse üle kolimas. Läinud hooaja lõpus mitte üksnes kodumaal järjest etapivõite noppinud, vaid ka Soome meistrisarjas kiireid põhjanaabreid alistanud Rajametsa jaoks on kiire otseveolisega harjumine kulgenud ootuspäraselt.
"OK-Junior on võrreldes Miniga ikka väga palju kiirem võistlusklass ning sellega harjumine on mul mõnevõrra aega võtnud. Kiirus on aga nüüdseks leitud ning ootusärevus uue hooaja eel on mõistagi suur," ütleb Rajamets pärast võistluseelseid treeninguid.
Rajamets peab oma suurimaks konkurendiks Andri Tšikinit. Tšikin (AQVA Racing) on üle-eelmise aasta Eesti meister ning koos Aleksander Uusneemega (AIX Racing Team) olid just nemad Rajametsa eelmise aasta suurimad konkurendid. Lihtne ei saa aga kellelgi uues võistlusklassis olema, sest vastu tuleb seista lisaks mitmetele teistele uustulnukatele sealhulgas mitmendat hooaega võistlenud Artur Karjusele ja Andrey Borodinile (mõlemad Talvar Racing).
Rohkelt klassivahetusi on hooaja eel toimunud ka pisemates võistlusklassides Micro ja Mini. Sarnaselt OK-Junioriga on eelmiste hooaegade medaliomanikud liikunud edasi järgmisse võistlusklassi, luues sellega suurepärased eeldused ülipõnevateks võidusõitudeks.
Vanad olijad ei saa end madalamast võistlusklassist tulnud konkurentide vastu kindlasti mitte vabalt tunda, sest vaatamata noorele eale on klassiga Mini liitunud Meryl Peldes (AQVA Racing), Mattias Ojapõld (Vihur Team) ja Rasmus Teller (KS Academy) suure kardispordi kogemusega.
"Mini on õige pisut kiirem võrreldes klassiga Micro, seega kardist endast uue klassiga kohanemine niivõrd ei sõltugi," kommenteerib Peldes toimunud muutust. "Konkurentsi kasv on pigem tingitud sellest, et Mini klassis võistlejad on kogenumad."
Karikasarjas löövad klassis Cadet kaasa ka kõige pisemad kardisõitjad. Siin võistlevad 6-8-aastased poisid-tüdrukud, kellest juba mõne aasta möödudes on saamas uus ja lootustandev tulevikutäht. Punktiarvestust selles klassis küll ei peeta, küll aga saab iga selle klassi osavõtja enda kohale vastava auhinnakarika.
Algava karikasarja puhul soovis kõigile võistlejatele edu Eesti parim vormelisõitja Jüri Vips.
"Soovin omalt poolt kõigile õnne ja edu karikasarjas võistlemisel. Eriti just kõige noorematel soovitan meeles pidada, et tulemuse nimel tuleb vaeva näha ning mistahes ebaõnnestumiste korral ei tohi alla anda," ütles Eesti parim vormelimees Vips.
Juba sarja pressikonverentsil videokõne vahendusel kodumaal võistlemise tähtsust rõhutanud Vips kordas sama mõtet veel kord.
"Et saada rahvusvahelisel areenil parimaks, tuleb ikka esmalt koduses konkurentsis tippu jõuda. See on kõige eeldus. Nagu aastakümneid näinud oleme, siis Eesti tase on väga tugev."
Võistlused jälgitavad tasuta nii kohapeal kui veebis.
Ajakava laupäeval, 4. juunil Aravetel:
9.00 - soojendussõidud
9.50 - ajasõidud
10.40 - eelsõit 1
12.30 - eelsõit 2
13.40 - finaalid
Autasustamine toimub pärast igat finaalsõitu. | Laupäeval algavad karikavõistlused kardispordis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiireimas võistlusklassis ehk otseveoliste klassis OK on etapivõidu kindlateks favoriitideks juba mitmeaastase kogemusega Robin Särg (Gear Racing) ja Carmen Kraav (AIX Racing Team). Mõlemal sõitjal on seljataga vähemalt üks täishooaeg Eestis, veelgi olulisemana aga ehk läinud aasta lõpus peetud maailmameistrivõistlused Hispaanias.
Kuidas suudab läinud hooajal väga edukalt klassis OK-Junior võistelnud Mia-Mariette Pankratov (AIX Racing Team) uues võistlusklassis debüteerida, saab selgeks juba laupäeval.
"Kindlasti on eesmärgiks Robini ja Carmeniga tempos püsida. Muutlikud ilmaolud segavad kaarte, kuid annavad ka võimalusi," ütleb Pankratov oma hetkepositsiooni kohta. "Pjedestaalikoht avavõistluselt oleks hea. Kõik mis ülespoole jääb, oleks juba super."
OK-Junior on lisaks klassidele KZ ja OK kolmas võistlusklass, milles sõidetakse EM-i ja MM-i tiitlitele. Eesti kardispordi jaoks selget prioriteeti omav võistlusklass näeb karikasarja avavõistluse eel Mini klassi eelmise aasta esikolmikut eesotsas värske Eesti meistri Hugo Rajametsaga (Vihur Team) kiiresse OK-Juniorisse üle kolimas. Läinud hooaja lõpus mitte üksnes kodumaal järjest etapivõite noppinud, vaid ka Soome meistrisarjas kiireid põhjanaabreid alistanud Rajametsa jaoks on kiire otseveolisega harjumine kulgenud ootuspäraselt.
"OK-Junior on võrreldes Miniga ikka väga palju kiirem võistlusklass ning sellega harjumine on mul mõnevõrra aega võtnud. Kiirus on aga nüüdseks leitud ning ootusärevus uue hooaja eel on mõistagi suur," ütleb Rajamets pärast võistluseelseid treeninguid.
Rajamets peab oma suurimaks konkurendiks Andri Tšikinit. Tšikin (AQVA Racing) on üle-eelmise aasta Eesti meister ning koos Aleksander Uusneemega (AIX Racing Team) olid just nemad Rajametsa eelmise aasta suurimad konkurendid. Lihtne ei saa aga kellelgi uues võistlusklassis olema, sest vastu tuleb seista lisaks mitmetele teistele uustulnukatele sealhulgas mitmendat hooaega võistlenud Artur Karjusele ja Andrey Borodinile (mõlemad Talvar Racing).
Rohkelt klassivahetusi on hooaja eel toimunud ka pisemates võistlusklassides Micro ja Mini. Sarnaselt OK-Junioriga on eelmiste hooaegade medaliomanikud liikunud edasi järgmisse võistlusklassi, luues sellega suurepärased eeldused ülipõnevateks võidusõitudeks.
Vanad olijad ei saa end madalamast võistlusklassist tulnud konkurentide vastu kindlasti mitte vabalt tunda, sest vaatamata noorele eale on klassiga Mini liitunud Meryl Peldes (AQVA Racing), Mattias Ojapõld (Vihur Team) ja Rasmus Teller (KS Academy) suure kardispordi kogemusega.
"Mini on õige pisut kiirem võrreldes klassiga Micro, seega kardist endast uue klassiga kohanemine niivõrd ei sõltugi," kommenteerib Peldes toimunud muutust. "Konkurentsi kasv on pigem tingitud sellest, et Mini klassis võistlejad on kogenumad."
Karikasarjas löövad klassis Cadet kaasa ka kõige pisemad kardisõitjad. Siin võistlevad 6-8-aastased poisid-tüdrukud, kellest juba mõne aasta möödudes on saamas uus ja lootustandev tulevikutäht. Punktiarvestust selles klassis küll ei peeta, küll aga saab iga selle klassi osavõtja enda kohale vastava auhinnakarika.
Algava karikasarja puhul soovis kõigile võistlejatele edu Eesti parim vormelisõitja Jüri Vips.
"Soovin omalt poolt kõigile õnne ja edu karikasarjas võistlemisel. Eriti just kõige noorematel soovitan meeles pidada, et tulemuse nimel tuleb vaeva näha ning mistahes ebaõnnestumiste korral ei tohi alla anda," ütles Eesti parim vormelimees Vips.
Juba sarja pressikonverentsil videokõne vahendusel kodumaal võistlemise tähtsust rõhutanud Vips kordas sama mõtet veel kord.
"Et saada rahvusvahelisel areenil parimaks, tuleb ikka esmalt koduses konkurentsis tippu jõuda. See on kõige eeldus. Nagu aastakümneid näinud oleme, siis Eesti tase on väga tugev."
Võistlused jälgitavad tasuta nii kohapeal kui veebis.
Ajakava laupäeval, 4. juunil Aravetel:
9.00 - soojendussõidud
9.50 - ajasõidud
10.40 - eelsõit 1
12.30 - eelsõit 2
13.40 - finaalid
Autasustamine toimub pärast igat finaalsõitu.
### Response:
Laupäeval algavad karikavõistlused kardispordis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligi kümme aastat oli Kolja Blacher dirigendi Claudio Abbado juhtimisel esimene viiul Berliini Filharmoonikutes ja Luzerni Festivaliorkestris. Nüüd esineb Blacher maailma suurtel lavadel ja naudib ühtviisi nii oma rolli solisti kui ka kammermuusikuna.
Blacher mängib hinnalisel, pea 300-aastasel Guarneri del Gesu viiulil.
Tallinna Kammerorkestriga on kavas on maailmaklassika – Prokofjevi Viiulikontsert nr 2 g-moll ja Beethoveni Sümfoonia nr 6 "Pastoraalne".
Blacher astub kontserdil üles korraga nii solisti kui ka dirigendi rollis. Viimased viis aastat on solisti rolli ümbermõtestamine saanud Blacheri kunstilises tegevuses uueks fookusteemaks. Kontserti juhtides – nii solistina kui ka kontsertmeistri toolil istudes, on ta teinud regulaarselt koostööd kollektiividega nagu Melbourne'i Sümfooniaorkester, Orchestra Sinfonica di Milano, Taiwani Filharmooniaorkester, Stuttgarti Kammerorkester, Luzerni Keelpillifestivali Orkester, Jeruusalemma Sümfooniaorkester, Camerata Bern ja Berliini Koomilise Ooperi Orkester.
Kolja Blacher on Eestimaa juurtega. Ta on läbi ja lõhki berliinlane, kuid tema isa, helilooja Boris Blacher (1903–1975), oli baltisaksa juurtega. Boris Blacheri isa sündis Tallinnas, töötas pankurina ja töö tõttu vahetas pere sageli elukohti. Nii kasvas tulevane helilooja üles multikultuurses keskkonnas, kus räägiti saksa, eesti, vene, inglise, hiina ja itaalia keelt.
Kolja Blacheri ja Tallinna Kammerorkestri kontserdid toimuvad 10. juunil algusega kell 19 Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis ja 11. juunil kell 19 Estonia kontserdisaalis. | Viiulivirtuoos Kolja Blacher naaseb Tallinna Kammerorkestri ette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligi kümme aastat oli Kolja Blacher dirigendi Claudio Abbado juhtimisel esimene viiul Berliini Filharmoonikutes ja Luzerni Festivaliorkestris. Nüüd esineb Blacher maailma suurtel lavadel ja naudib ühtviisi nii oma rolli solisti kui ka kammermuusikuna.
Blacher mängib hinnalisel, pea 300-aastasel Guarneri del Gesu viiulil.
Tallinna Kammerorkestriga on kavas on maailmaklassika – Prokofjevi Viiulikontsert nr 2 g-moll ja Beethoveni Sümfoonia nr 6 "Pastoraalne".
Blacher astub kontserdil üles korraga nii solisti kui ka dirigendi rollis. Viimased viis aastat on solisti rolli ümbermõtestamine saanud Blacheri kunstilises tegevuses uueks fookusteemaks. Kontserti juhtides – nii solistina kui ka kontsertmeistri toolil istudes, on ta teinud regulaarselt koostööd kollektiividega nagu Melbourne'i Sümfooniaorkester, Orchestra Sinfonica di Milano, Taiwani Filharmooniaorkester, Stuttgarti Kammerorkester, Luzerni Keelpillifestivali Orkester, Jeruusalemma Sümfooniaorkester, Camerata Bern ja Berliini Koomilise Ooperi Orkester.
Kolja Blacher on Eestimaa juurtega. Ta on läbi ja lõhki berliinlane, kuid tema isa, helilooja Boris Blacher (1903–1975), oli baltisaksa juurtega. Boris Blacheri isa sündis Tallinnas, töötas pankurina ja töö tõttu vahetas pere sageli elukohti. Nii kasvas tulevane helilooja üles multikultuurses keskkonnas, kus räägiti saksa, eesti, vene, inglise, hiina ja itaalia keelt.
Kolja Blacheri ja Tallinna Kammerorkestri kontserdid toimuvad 10. juunil algusega kell 19 Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis ja 11. juunil kell 19 Estonia kontserdisaalis.
### Response:
Viiulivirtuoos Kolja Blacher naaseb Tallinna Kammerorkestri ette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valencia lõpetas sel hooajal Hispaania kõrgliiga üheksandal kohal ning ei kvalifitseerunud kolmandat hooaega järjest ühelegi Euroopa võistlusele. Hispaania meedia teatas, et Gattuso pidi kohtuma klubi omaniku Peter Limiga, vahendab Reuters.
Gattuso oli viimati Itaalia klubi Napoli peatreener, kust ta lahkus eelmisel aastal. Itaallane tuli klubiga Itaalia karikasarjas meistriks. Samas ei kvalifitseerunud Napoli hinnatuimasse Euroopa võistlussarja Meistrite liigasse.
Valencia oli eelmisel kuul segaduses pärast seda, kui nende presidendi Anil Murthy helisalvestistest avaldus solvavaid kommentaare, mis määris klubi mainet. Sel nädalal vallandati Murthy presidendi kohalt. | Valencia peatreener sai kinga, võimalik asendaja olemas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valencia lõpetas sel hooajal Hispaania kõrgliiga üheksandal kohal ning ei kvalifitseerunud kolmandat hooaega järjest ühelegi Euroopa võistlusele. Hispaania meedia teatas, et Gattuso pidi kohtuma klubi omaniku Peter Limiga, vahendab Reuters.
Gattuso oli viimati Itaalia klubi Napoli peatreener, kust ta lahkus eelmisel aastal. Itaallane tuli klubiga Itaalia karikasarjas meistriks. Samas ei kvalifitseerunud Napoli hinnatuimasse Euroopa võistlussarja Meistrite liigasse.
Valencia oli eelmisel kuul segaduses pärast seda, kui nende presidendi Anil Murthy helisalvestistest avaldus solvavaid kommentaare, mis määris klubi mainet. Sel nädalal vallandati Murthy presidendi kohalt.
### Response:
Valencia peatreener sai kinga, võimalik asendaja olemas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Simon Kuper kirjutas 2014 Financial Timesis, kuidas Lääne-Euroopas on ajalugu midagi kaudset, mida võid vaadata kui õudusfilmi, Balkanil aga (ja siia võib rahulikult lisada ka Ida-Euroopa) on ajalugu midagi reaalset, õelat, miski, mis luurab alati nurga taga, valmis hammustama.
Minu põlvkonna idaeurooplased on Ajaloo sündmused, Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega kaasnenud vabanemise, oma nahal läbi elanud. Teame, et Sündmused võivad päriselt juhtuda, neist ei saa lahti tekki üle pea tõmmates.
Varem algasid sõjad lippude, paraadide ja sõjakuulutusega, millest võis minna veel nädalaid-kuid sõjategevuse alguseni. Tänapäeval on mõned asjad arusaadavalt teisiti. Usutavasti olid – peale sõjaväelaste ja teenistuste – esimesed Euroopas, kes Venemaa rünnaku algusest Ukraina vastu teada said, lennukontrolli ametnikud.
24. veebruari varahommikul andis Venemaa nn NOTAM-i teate Ukraina õhuruumi sulgemisest Euroopa lennukontrolli agentuurile. Tegu oli haruldase teatega, sest enamasti suletakse oma õhuruum. Seekord oli tegu naaberriigiga.
Ei varjatud, et sulgemise põhjus on sõjategevus.
Ma magasin neil nädalatel öösiti kolme tunni jagu. Ja kõrge Euroopa transpordiametniku telefonikõne kell 4.09 Kiievi aja järgi ei äratanud mind. Vastutustundetu, võib-olla aga sel põhjusel sain kella viie paiku teada, mis tunne on ärgata plahvatuste peale. Kogemus, mis viiekümnendates eluaastates eurooplasel seni õnneks puudus.
Erinev ajalootunnetus Euroopas
Lääne-Euroopas oleks see veel mõeldamatum. On üsna üldiselt nii, et inimene suudab isiklikult suhestuda kahe põlvkonna jagu ette- ja tahapoole – vanavanemad ja lapselapsed on need, keda ise oled näinud, kelle jutte kuulnud. Seega, Päikese kustumine mõne miljardi aasta pärast inimesele tõenäoliselt isiklikult muret ei tee, kliimamuutuse ulatus aastaks 2100 aga küll.
Tahapoole vaadates – Teine maailmasõda on eurooplasele üldiselt juba akadeemilise tähendusega, ja kuna see on Lääne-Euroopas seni viimane suur raputus, siis järeldub sellest, et geopoliitika on kontinendi õhtupoolses servas üsna teoreetilise tähendusega mõiste. Lisaks on Lääne- ja Ida-Euroopa kogemus sõjast, selle lõpust, liitlassuhetest ja muust kohati üsna erinev. Joon läheb siin teadagi sealt, kus Stalini väed paigale jäid ega lahkunud.
Geopoliitika põhineb geograafial ja ajalool. On loomulik, et kontinendi servadel, tsivilisatsioonide piirimail Viimases Lahkes Majas elades on geograafiatunnetus teravam. Sama lugu on ajalooga, nagu käesoleva loo algtsitaat ütleb.
See Euroopa lääne- ja idapoolsete riikide kogemuse vahe seletab ka meie erinevat reageerimist Venemaa rünnakule Gruusiale 2008 ja Ukraina sõjale, mis algas 2014. Ida-Euroopas oli viha (on ikka veel) suur, aga šokki ei olnud.
Nagu ütles Eesti ajalooprofessor, kadunud Enn Tarvel mõne aasta eest: küsimus pole selles, kas venelased tulevad tagasi, vaid selles, millal nad tulevad. Täpsustan küll, et kõrgete kaitsekulude tasemega vastutustundliku NATO riigina on Eesti jaoks praegu küsimus: millal venelased teevad katse tagasi tulla. See on Viimase Lahke Maja elanikele reaalsus, mis alati valmis hammustama.
Kontinendi lääneosas oldi 2014. aastal aga šokis. Ei tulnud ettegi, et kakskümmend aastat kestnud Moskva meelitamine oli üks põhjustest, miks Kremlis otsustati, et endale saab lubada Euroopas sõda alustada.
Sama aasta novembris hüüdis ühe Lääne-Euroopa riigi minister EL-i välisministrite nõukogus Venemaa tegevusele karmimat reaktsiooni nõudnud Leedu kolleegile nii: Linas, ma saan aru, et teil on oma ajalooline kogemus, aga me peame siin arukat välispoliitikat ajama! Ikka ei olnud kohale jõudnud – või ei soovitud seda näha – kibe tõsiasi, et Euroopa on sõjas. Et Ukraina on Euroopas, et Donbass on Euroopas, me lähinaabruses.
Inimlikult võttes polnud selles midagi imekspandavat. Kaks põlvkonda vahet muudab õudused teoreetiliseks, eks. Kanada ajaloolane Margaret MacMillan kirjeldab suurepärases uurimuses "The War That Ended Peace" (2014), kuidas Esimese maailmasõja eelses Euroopas oli sõda miski, mis terve sajandi, alates Napoleoni ajast, kas toimus kiiresti ja väikeste valudega (Saksamaa ühendamise sõjad 1864–1871) või toimus kaugel ega puutunud otse eurooplastesse (koloniaalsõjad). Krimm ja Donbass tundusid sajand hiljem samasse kategooriasse kuuluvat.
Lääne vead…
Liiga pehme reaktsioon Krimmi annekteerimisele ja sõjale Donbassis oli vaid üks viga, mida EL (ja laiemalt lääs) sõja süttides tegi. Veel hullem oli sõja lõpetamise liiga kergelt võtmine. Nn Normandia formaadi loomine juunis 2014 oli veel kuidagi arusaadav – sa kasutad juhust, räägid nendega, kes kohal, räägitavad on. Ehkki Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide väljajätmine-väljajäämine oli lühinägelik juba siis.
Ent selle formaadi kiivas kuulutamine ainsaks diplomaatiliseks protsessiks sõja lõpetamiseks, ka siis, kui alates veebruarist 2015 seitsme aasta jooksul õieti midagi saavutada ei suudetud, on vastutustundetuse ere näide.
Muide, mitte ainult osalenud riikide, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa poolt (Ukraina tegi aastate jooksul mitu ettepanekut gruppi laiendada). Ka ameeriklaste, ülejäänud EL-i riikide poolt. Me lasime sel formaadil tiksuda, ütlesime endale, et noh, protsess ju käib, on Normandia, on Minsk, on OSCE kolmepoolne töögrupp – ka siis, kui tegelikult nägime, et midagi saavutada ei suudetud, Venemaa toru ei tõstnud, sõda kestis. Aga kestis väikselt ja kaugel, nagu sõjad 19. sajandi eurooplaste jaoks.
Kolmas viga oli ebapiisav tähelepanu Ukraina arengutele. Nagu kõik Vahe-Euroopa – Timothy Snyderi õudse, kuid täpse määratluse järgi Veremaade – inimesed on tunda saanud, nähakse neid tihti läbi suuremate toimijate prisma, ilma oma tahte ja õigusteta, funktsioonina vägevamatest.
Fundamentaalne erinevus Vene ja Ukraina ühiskonna vahel, kus viimases pole jälgegi fatalistlikust alistumisest tsaari tahtele, on olemas tugev pluralistlik traditsioon ja tugevnev püüe Euroopa poole, jäi märkamata.
Ka 2014–2022 püüti Ukrainat välispoliitiliselt käsitleda osana Venemaa probleemist, funktsioonina sellest. Euroopa Liidus, vabatahtlikult liitunud klubis, kus lõhestavate teemade arutamist viimse võimaluseni välditakse, polnud selgeks vaieldud: kas Ukraina näol on tegu riigiga, mis peab meie eest sõda (ühe rühma liikmesriikide arvamus, nüansierinevustega muidugi) või korruptsioonipesaga, kuhu me raskesti arusaadavatel põhjustel miljardeid kallame, vähe vastu saades (teine rühm liikmesriike, samuti nüanssidega).
Me ei peaks toetama üht korrumpeerunud riiki ainult geopoliitilistel põhjustel, kõlas teise rühma jutupunkt.
Ukraina oli aga vahepeal arenenud, emantsipeerunud, kaugelt enamaks kui vaid korruptsioonipesaks. On hõlpus aru saada, miks hoovõtt selleks kauem kestis kui näiteks Balti riikidel.
Oma riigi traditsiooni polnud niigi palju kui meie 20 sõdadevahelist aastat, Nõukogude süsteemiga oldi palju enam lõimutud. Ja 1990. aastatel valitud vigane erastamismudel võimaldas oligarhide kasti esilekerkimist – kui inimesed ei usalda veel hästi uut riiki ja näevad, et ka turumajandus ei paku õiglust, siis millel usaldus riigi, uue korra vastu põhinema peaks?
Nii võttiski Ukraina emantsipeerumine aega. Esimene hoiatuslask tehti küll juba 2004. aasta oranži revolutsiooniga, mil inimesed keeldusid ilmse valimispettusega leppimast. Kui aga samad petturid kümnend hiljem riigi Euroopa kursilt ära tahtsid keerata, tõusis rahvas üles. Aastad alates 2014 on Ukrainas kõigist raskustest ja kehvast lähtepositsioonist hoolimata olnud demokraatia, õigusriigi ja Euroopa lõimumise juurdumise aeg. Eemale vanast, eemale Idast, ja läände!
"Brüssel ei vasta: tore, meil ongi liitlasi vaja, vaid küsib: aga mis on meie sõpruse õiguslik alus? Geopoliitilisest mõtlemisest oleme veel kaugel."
Euroopa Liit ei osanud sellele, meie aja suurimale geopoliitilisele nihkele me kontinendil, adekvaatselt vastata. Sõltuvalt oma majandusintegratsiooni-juurtest ja legalistlikust olemusest on EL seni vast kõige abitum just siis, kui üks riik tuleb ja ütleb: me tahame teie sõbrad olla! Brüssel ei vasta: tore, meil ongi liitlasi vaja, vaid küsib: aga mis on meie sõpruse õiguslik alus? Geopoliitilisest mõtlemisest oleme veel kaugel.
… ja nende hiline parandus
Käesoleva aasta 24. veebruarist on palju asju muutunud. Euroopa liidrid ei räägi enam vaid dialoogi vajadusest (dialoog agressoriga on igal juhul vähemalt kaheldav asi) ega karda Venemaad provotseerida. Venelastega rääkides paremal juhul lihtsalt asjatundmatu, halvemal juhul agressiooni õhutav sõnakõlks "konfliktile pole sõjalist lahendust" on unustatud.
Vastupidi, EL-i välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ütleb (Kiievis 9. aprillil), et see sõda võidetakse lahinguväljal ja EL teeb oma osa, et aidata Ukrainal võita. Erinevus veel mõne kuu taguse lähenemisega on mäekõrgune. Euroopa Liit, rahuprojekt ja Nobeli rahupreemia laureaat, koordineerib oma liikmesriikide relvaabi Ukrainale ja rahastab seda miljarditega! Nagu on varasemast erinev ka EL-i, USA, Ühendkuningriigi, Jaapani ja teiste riikide sanktsioonipoliitika.
Kui 2014 ütlesime (EL), et meie sanktsioonide eesmärk on panna Vene juhtkonda oma kurssi muutma, siis praegu ei häbeneta öelda, et eesmärk on avaldada Venemaale tugevat ja karmi (massive and severe) mõju. USA president Joe Biden nimetas aprilli alguses järjekordset sanktsioonipaketti tutvustades nende eesmärgina "tekitada Putinile valu ja süvendada Venemaa majanduslikku isolatsiooni".
Mida teha?
Vastusamme Vene agressioonile tehakse aastakümnete parimas koostöös demokraatlike riikide vahel. Juba on hakatud rääkima lääne "taassünnist", arvatust palju sitkemast vastupanuvõimest autokraatlikele režiimidele. NATO, mis vahepeal rääkis liiga palju sellest, mida ta praeguses olukorras teha ei saa, atraktiivsust näitavad Soome ja Rootsi liikmesustaotlused, mis selle loo ilmumise ajaks tõenäoliselt lõpusirgel. Ja allianss tugevdab jõuliselt oma idatiiba.
Ometi oleks ülimalt ettevaatamatu ja vastutustundetu mõnuleda liigselt kõige Ajaloolise üle, millega Meie oleme Enda kohta hakkama saanud ja jätta sõjaga seotud töö pooleli või ka venima. Niisiis, tööle.
Esiteks, Ukrainal tuleb aidata see sõda võita. Relvi tuleb anda nii palju ja nii raskeid, kui ukrainlastel vaja. Kuna Kreml ei välista selles sõjas midagi, ka tuumarelva kasutamist, ei tohi sõjalist sekkumist välistada ka lääneriigid ja lääne organisatsioonid.
Iga nõrkusavaldus vaid ahvatleb agressorit. Olgu talle avalikult teatavaks tehtud, millised on vastusammud keemia- ja tuumarelva kasutamise puhul. Edasi tuleb endale ja välja öelda, et meie poliitika ei lõppe ka siis, kui Ukrainas peaks relvarahu kehtestatama.
Volodõmõr Zelenski on demokraatliku riigi president ja kellelgi pole õigus talle etteheiteid teha, kui ta peaks otsustama, et tema hukkunud kaasmaalaste hulk sunnib teda rahu tegema ka siis, kui väed on umbes tänastel positsioonidel. Aga läänel on õigus öelda, et meie eesmärk, Venemaale nii palju valu teha, et uued agressioonid võimatud, jääb kehtima ka sel juhul, kui Ukraina taas püssitoru ees vaherahu peaks tegema, nagu 2015. aastal.
Lisaks tuleb nii praktilistel kui ka moraalsetel põhjustel jaatavalt vastata Ukraina soovile liituda lääne organisatsioonide, Euroopa Liidu ja NATO-ga. Praktilistel, sest meie huvides on uus suur liitlane strateegilises asukohas. Moraalsetel, sest Ukraina on Euroopa riik ajaloo, kultuuri, üha enam majanduse, inimestevahelise läbikäimise, isegi kiriku kuuluvuse mõttes.
Kui selline riik tahab saada Euroopa osaks ka poliitiliselt, kui ukraina rahvas on otsustanud euroopalikuks saada, siis kellel, kurat, on õigus seda keelata?
Teiseks, juba praegu tuleb mõelda, mida teha majanduslikult (ja loodetavasti ka sõjaliselt) kokku kukkunud Venemaaga. Kui kõik kindralid valmistuvad eelmiseks sõjaks, ja diplomaadid eelmiseks rahukonverentsiks, siis 20. sajand pakub meile kaht võidetu kohtlemise mudelit: Versailles ja Euroopa Liit.
Oleks ülimalt lühinägelik ükskõik kumba korrata proovida. Vastamine peab algama ajaliselt lähemast küsimusest: mida külma sõja kaotanuga valesti tehti, mida sealt õppida on? Kena olemisele Kremlist samaga ei vastata, seda püütakse kenaolija vastu ära kasutada ja varitsetakse võimalust kättemaksuks.
Kuidas me kohtleme kaotanud Venemaad seekord? Uus Nürnberg Vene sõjakurjategijatele on vaid üks osa tulevasest lahendusest. Eesmärk peab olema Vene agressiivsuse mürgihamba väljatõmbamine aastakümneteks, vähemalt kaheks inimpõlveks.
Kolmandaks, eelmises lõigus kirjeldatud korraga peavad liituma võimalikult paljud riigid ja organisatsioonid. Kitsaste formaatidega tehtud vigu pole meil õigust korrata. Seda enam, et kogu maailma pildis pole asjad, Hea ja Kuri, sugugi nii selged kui meile Euroopas ja Põhja-Ameerikas tunduvad. Hiinast rääkimata, aga ka riigid Indiast Lõuna-Aafrikani näevad Ukraina sõda kui lääs-kõigi-teiste-vastu-olukorda.
Vahemärkusena: NATO või soovijate koalitsiooni humanitaarmissioon Odessas, eesmärgiga taastada Ukraina viljaeksport maailma vaeseimatele riikidele, aitaks seda arusaamist oluliselt leevendada.
Kui selline operatsioon on võimatu, on globaalne pilt ülimalt ohtlik, nii rahvusvahelise korra kui meie Vene-vastaste sanktsioonide efektiivsuse mõttes. Aga kui lääs, demokraatlik maailm on ühtne ja otsustuskindel, siis saame hakkama. | Matti Maasikas: geopoliitika hammustab valusalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Simon Kuper kirjutas 2014 Financial Timesis, kuidas Lääne-Euroopas on ajalugu midagi kaudset, mida võid vaadata kui õudusfilmi, Balkanil aga (ja siia võib rahulikult lisada ka Ida-Euroopa) on ajalugu midagi reaalset, õelat, miski, mis luurab alati nurga taga, valmis hammustama.
Minu põlvkonna idaeurooplased on Ajaloo sündmused, Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega kaasnenud vabanemise, oma nahal läbi elanud. Teame, et Sündmused võivad päriselt juhtuda, neist ei saa lahti tekki üle pea tõmmates.
Varem algasid sõjad lippude, paraadide ja sõjakuulutusega, millest võis minna veel nädalaid-kuid sõjategevuse alguseni. Tänapäeval on mõned asjad arusaadavalt teisiti. Usutavasti olid – peale sõjaväelaste ja teenistuste – esimesed Euroopas, kes Venemaa rünnaku algusest Ukraina vastu teada said, lennukontrolli ametnikud.
24. veebruari varahommikul andis Venemaa nn NOTAM-i teate Ukraina õhuruumi sulgemisest Euroopa lennukontrolli agentuurile. Tegu oli haruldase teatega, sest enamasti suletakse oma õhuruum. Seekord oli tegu naaberriigiga.
Ei varjatud, et sulgemise põhjus on sõjategevus.
Ma magasin neil nädalatel öösiti kolme tunni jagu. Ja kõrge Euroopa transpordiametniku telefonikõne kell 4.09 Kiievi aja järgi ei äratanud mind. Vastutustundetu, võib-olla aga sel põhjusel sain kella viie paiku teada, mis tunne on ärgata plahvatuste peale. Kogemus, mis viiekümnendates eluaastates eurooplasel seni õnneks puudus.
Erinev ajalootunnetus Euroopas
Lääne-Euroopas oleks see veel mõeldamatum. On üsna üldiselt nii, et inimene suudab isiklikult suhestuda kahe põlvkonna jagu ette- ja tahapoole – vanavanemad ja lapselapsed on need, keda ise oled näinud, kelle jutte kuulnud. Seega, Päikese kustumine mõne miljardi aasta pärast inimesele tõenäoliselt isiklikult muret ei tee, kliimamuutuse ulatus aastaks 2100 aga küll.
Tahapoole vaadates – Teine maailmasõda on eurooplasele üldiselt juba akadeemilise tähendusega, ja kuna see on Lääne-Euroopas seni viimane suur raputus, siis järeldub sellest, et geopoliitika on kontinendi õhtupoolses servas üsna teoreetilise tähendusega mõiste. Lisaks on Lääne- ja Ida-Euroopa kogemus sõjast, selle lõpust, liitlassuhetest ja muust kohati üsna erinev. Joon läheb siin teadagi sealt, kus Stalini väed paigale jäid ega lahkunud.
Geopoliitika põhineb geograafial ja ajalool. On loomulik, et kontinendi servadel, tsivilisatsioonide piirimail Viimases Lahkes Majas elades on geograafiatunnetus teravam. Sama lugu on ajalooga, nagu käesoleva loo algtsitaat ütleb.
See Euroopa lääne- ja idapoolsete riikide kogemuse vahe seletab ka meie erinevat reageerimist Venemaa rünnakule Gruusiale 2008 ja Ukraina sõjale, mis algas 2014. Ida-Euroopas oli viha (on ikka veel) suur, aga šokki ei olnud.
Nagu ütles Eesti ajalooprofessor, kadunud Enn Tarvel mõne aasta eest: küsimus pole selles, kas venelased tulevad tagasi, vaid selles, millal nad tulevad. Täpsustan küll, et kõrgete kaitsekulude tasemega vastutustundliku NATO riigina on Eesti jaoks praegu küsimus: millal venelased teevad katse tagasi tulla. See on Viimase Lahke Maja elanikele reaalsus, mis alati valmis hammustama.
Kontinendi lääneosas oldi 2014. aastal aga šokis. Ei tulnud ettegi, et kakskümmend aastat kestnud Moskva meelitamine oli üks põhjustest, miks Kremlis otsustati, et endale saab lubada Euroopas sõda alustada.
Sama aasta novembris hüüdis ühe Lääne-Euroopa riigi minister EL-i välisministrite nõukogus Venemaa tegevusele karmimat reaktsiooni nõudnud Leedu kolleegile nii: Linas, ma saan aru, et teil on oma ajalooline kogemus, aga me peame siin arukat välispoliitikat ajama! Ikka ei olnud kohale jõudnud – või ei soovitud seda näha – kibe tõsiasi, et Euroopa on sõjas. Et Ukraina on Euroopas, et Donbass on Euroopas, me lähinaabruses.
Inimlikult võttes polnud selles midagi imekspandavat. Kaks põlvkonda vahet muudab õudused teoreetiliseks, eks. Kanada ajaloolane Margaret MacMillan kirjeldab suurepärases uurimuses "The War That Ended Peace" (2014), kuidas Esimese maailmasõja eelses Euroopas oli sõda miski, mis terve sajandi, alates Napoleoni ajast, kas toimus kiiresti ja väikeste valudega (Saksamaa ühendamise sõjad 1864–1871) või toimus kaugel ega puutunud otse eurooplastesse (koloniaalsõjad). Krimm ja Donbass tundusid sajand hiljem samasse kategooriasse kuuluvat.
Lääne vead…
Liiga pehme reaktsioon Krimmi annekteerimisele ja sõjale Donbassis oli vaid üks viga, mida EL (ja laiemalt lääs) sõja süttides tegi. Veel hullem oli sõja lõpetamise liiga kergelt võtmine. Nn Normandia formaadi loomine juunis 2014 oli veel kuidagi arusaadav – sa kasutad juhust, räägid nendega, kes kohal, räägitavad on. Ehkki Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide väljajätmine-väljajäämine oli lühinägelik juba siis.
Ent selle formaadi kiivas kuulutamine ainsaks diplomaatiliseks protsessiks sõja lõpetamiseks, ka siis, kui alates veebruarist 2015 seitsme aasta jooksul õieti midagi saavutada ei suudetud, on vastutustundetuse ere näide.
Muide, mitte ainult osalenud riikide, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa poolt (Ukraina tegi aastate jooksul mitu ettepanekut gruppi laiendada). Ka ameeriklaste, ülejäänud EL-i riikide poolt. Me lasime sel formaadil tiksuda, ütlesime endale, et noh, protsess ju käib, on Normandia, on Minsk, on OSCE kolmepoolne töögrupp – ka siis, kui tegelikult nägime, et midagi saavutada ei suudetud, Venemaa toru ei tõstnud, sõda kestis. Aga kestis väikselt ja kaugel, nagu sõjad 19. sajandi eurooplaste jaoks.
Kolmas viga oli ebapiisav tähelepanu Ukraina arengutele. Nagu kõik Vahe-Euroopa – Timothy Snyderi õudse, kuid täpse määratluse järgi Veremaade – inimesed on tunda saanud, nähakse neid tihti läbi suuremate toimijate prisma, ilma oma tahte ja õigusteta, funktsioonina vägevamatest.
Fundamentaalne erinevus Vene ja Ukraina ühiskonna vahel, kus viimases pole jälgegi fatalistlikust alistumisest tsaari tahtele, on olemas tugev pluralistlik traditsioon ja tugevnev püüe Euroopa poole, jäi märkamata.
Ka 2014–2022 püüti Ukrainat välispoliitiliselt käsitleda osana Venemaa probleemist, funktsioonina sellest. Euroopa Liidus, vabatahtlikult liitunud klubis, kus lõhestavate teemade arutamist viimse võimaluseni välditakse, polnud selgeks vaieldud: kas Ukraina näol on tegu riigiga, mis peab meie eest sõda (ühe rühma liikmesriikide arvamus, nüansierinevustega muidugi) või korruptsioonipesaga, kuhu me raskesti arusaadavatel põhjustel miljardeid kallame, vähe vastu saades (teine rühm liikmesriike, samuti nüanssidega).
Me ei peaks toetama üht korrumpeerunud riiki ainult geopoliitilistel põhjustel, kõlas teise rühma jutupunkt.
Ukraina oli aga vahepeal arenenud, emantsipeerunud, kaugelt enamaks kui vaid korruptsioonipesaks. On hõlpus aru saada, miks hoovõtt selleks kauem kestis kui näiteks Balti riikidel.
Oma riigi traditsiooni polnud niigi palju kui meie 20 sõdadevahelist aastat, Nõukogude süsteemiga oldi palju enam lõimutud. Ja 1990. aastatel valitud vigane erastamismudel võimaldas oligarhide kasti esilekerkimist – kui inimesed ei usalda veel hästi uut riiki ja näevad, et ka turumajandus ei paku õiglust, siis millel usaldus riigi, uue korra vastu põhinema peaks?
Nii võttiski Ukraina emantsipeerumine aega. Esimene hoiatuslask tehti küll juba 2004. aasta oranži revolutsiooniga, mil inimesed keeldusid ilmse valimispettusega leppimast. Kui aga samad petturid kümnend hiljem riigi Euroopa kursilt ära tahtsid keerata, tõusis rahvas üles. Aastad alates 2014 on Ukrainas kõigist raskustest ja kehvast lähtepositsioonist hoolimata olnud demokraatia, õigusriigi ja Euroopa lõimumise juurdumise aeg. Eemale vanast, eemale Idast, ja läände!
"Brüssel ei vasta: tore, meil ongi liitlasi vaja, vaid küsib: aga mis on meie sõpruse õiguslik alus? Geopoliitilisest mõtlemisest oleme veel kaugel."
Euroopa Liit ei osanud sellele, meie aja suurimale geopoliitilisele nihkele me kontinendil, adekvaatselt vastata. Sõltuvalt oma majandusintegratsiooni-juurtest ja legalistlikust olemusest on EL seni vast kõige abitum just siis, kui üks riik tuleb ja ütleb: me tahame teie sõbrad olla! Brüssel ei vasta: tore, meil ongi liitlasi vaja, vaid küsib: aga mis on meie sõpruse õiguslik alus? Geopoliitilisest mõtlemisest oleme veel kaugel.
… ja nende hiline parandus
Käesoleva aasta 24. veebruarist on palju asju muutunud. Euroopa liidrid ei räägi enam vaid dialoogi vajadusest (dialoog agressoriga on igal juhul vähemalt kaheldav asi) ega karda Venemaad provotseerida. Venelastega rääkides paremal juhul lihtsalt asjatundmatu, halvemal juhul agressiooni õhutav sõnakõlks "konfliktile pole sõjalist lahendust" on unustatud.
Vastupidi, EL-i välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ütleb (Kiievis 9. aprillil), et see sõda võidetakse lahinguväljal ja EL teeb oma osa, et aidata Ukrainal võita. Erinevus veel mõne kuu taguse lähenemisega on mäekõrgune. Euroopa Liit, rahuprojekt ja Nobeli rahupreemia laureaat, koordineerib oma liikmesriikide relvaabi Ukrainale ja rahastab seda miljarditega! Nagu on varasemast erinev ka EL-i, USA, Ühendkuningriigi, Jaapani ja teiste riikide sanktsioonipoliitika.
Kui 2014 ütlesime (EL), et meie sanktsioonide eesmärk on panna Vene juhtkonda oma kurssi muutma, siis praegu ei häbeneta öelda, et eesmärk on avaldada Venemaale tugevat ja karmi (massive and severe) mõju. USA president Joe Biden nimetas aprilli alguses järjekordset sanktsioonipaketti tutvustades nende eesmärgina "tekitada Putinile valu ja süvendada Venemaa majanduslikku isolatsiooni".
Mida teha?
Vastusamme Vene agressioonile tehakse aastakümnete parimas koostöös demokraatlike riikide vahel. Juba on hakatud rääkima lääne "taassünnist", arvatust palju sitkemast vastupanuvõimest autokraatlikele režiimidele. NATO, mis vahepeal rääkis liiga palju sellest, mida ta praeguses olukorras teha ei saa, atraktiivsust näitavad Soome ja Rootsi liikmesustaotlused, mis selle loo ilmumise ajaks tõenäoliselt lõpusirgel. Ja allianss tugevdab jõuliselt oma idatiiba.
Ometi oleks ülimalt ettevaatamatu ja vastutustundetu mõnuleda liigselt kõige Ajaloolise üle, millega Meie oleme Enda kohta hakkama saanud ja jätta sõjaga seotud töö pooleli või ka venima. Niisiis, tööle.
Esiteks, Ukrainal tuleb aidata see sõda võita. Relvi tuleb anda nii palju ja nii raskeid, kui ukrainlastel vaja. Kuna Kreml ei välista selles sõjas midagi, ka tuumarelva kasutamist, ei tohi sõjalist sekkumist välistada ka lääneriigid ja lääne organisatsioonid.
Iga nõrkusavaldus vaid ahvatleb agressorit. Olgu talle avalikult teatavaks tehtud, millised on vastusammud keemia- ja tuumarelva kasutamise puhul. Edasi tuleb endale ja välja öelda, et meie poliitika ei lõppe ka siis, kui Ukrainas peaks relvarahu kehtestatama.
Volodõmõr Zelenski on demokraatliku riigi president ja kellelgi pole õigus talle etteheiteid teha, kui ta peaks otsustama, et tema hukkunud kaasmaalaste hulk sunnib teda rahu tegema ka siis, kui väed on umbes tänastel positsioonidel. Aga läänel on õigus öelda, et meie eesmärk, Venemaale nii palju valu teha, et uued agressioonid võimatud, jääb kehtima ka sel juhul, kui Ukraina taas püssitoru ees vaherahu peaks tegema, nagu 2015. aastal.
Lisaks tuleb nii praktilistel kui ka moraalsetel põhjustel jaatavalt vastata Ukraina soovile liituda lääne organisatsioonide, Euroopa Liidu ja NATO-ga. Praktilistel, sest meie huvides on uus suur liitlane strateegilises asukohas. Moraalsetel, sest Ukraina on Euroopa riik ajaloo, kultuuri, üha enam majanduse, inimestevahelise läbikäimise, isegi kiriku kuuluvuse mõttes.
Kui selline riik tahab saada Euroopa osaks ka poliitiliselt, kui ukraina rahvas on otsustanud euroopalikuks saada, siis kellel, kurat, on õigus seda keelata?
Teiseks, juba praegu tuleb mõelda, mida teha majanduslikult (ja loodetavasti ka sõjaliselt) kokku kukkunud Venemaaga. Kui kõik kindralid valmistuvad eelmiseks sõjaks, ja diplomaadid eelmiseks rahukonverentsiks, siis 20. sajand pakub meile kaht võidetu kohtlemise mudelit: Versailles ja Euroopa Liit.
Oleks ülimalt lühinägelik ükskõik kumba korrata proovida. Vastamine peab algama ajaliselt lähemast küsimusest: mida külma sõja kaotanuga valesti tehti, mida sealt õppida on? Kena olemisele Kremlist samaga ei vastata, seda püütakse kenaolija vastu ära kasutada ja varitsetakse võimalust kättemaksuks.
Kuidas me kohtleme kaotanud Venemaad seekord? Uus Nürnberg Vene sõjakurjategijatele on vaid üks osa tulevasest lahendusest. Eesmärk peab olema Vene agressiivsuse mürgihamba väljatõmbamine aastakümneteks, vähemalt kaheks inimpõlveks.
Kolmandaks, eelmises lõigus kirjeldatud korraga peavad liituma võimalikult paljud riigid ja organisatsioonid. Kitsaste formaatidega tehtud vigu pole meil õigust korrata. Seda enam, et kogu maailma pildis pole asjad, Hea ja Kuri, sugugi nii selged kui meile Euroopas ja Põhja-Ameerikas tunduvad. Hiinast rääkimata, aga ka riigid Indiast Lõuna-Aafrikani näevad Ukraina sõda kui lääs-kõigi-teiste-vastu-olukorda.
Vahemärkusena: NATO või soovijate koalitsiooni humanitaarmissioon Odessas, eesmärgiga taastada Ukraina viljaeksport maailma vaeseimatele riikidele, aitaks seda arusaamist oluliselt leevendada.
Kui selline operatsioon on võimatu, on globaalne pilt ülimalt ohtlik, nii rahvusvahelise korra kui meie Vene-vastaste sanktsioonide efektiivsuse mõttes. Aga kui lääs, demokraatlik maailm on ühtne ja otsustuskindel, siis saame hakkama.
### Response:
Matti Maasikas: geopoliitika hammustab valusalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast mitmeid kuid spekulatsioone on Quartararo tulevik selge. Ta jääb Monster Energy Yamaha meeskonda veel kaheks järgmiseks hooajaks. Kuulujuttude kohaselt pidas Quartararo läbirääkimisi ka teiste tehasemeeskondadega, vahendab Motogp.com.
"Ma olen õnnelik, et saan Yamahasse veel kaheks aastaks jääda. Nemad uskusid minusse kohe algusest peale ja see on minu jaoks tähtis. Tegemist oli väga suure otsusega ja seetõttu võtsin rohkem aega otsustamise peale," sõnas Quartararo.
Eelmisel hooajal Yamahas olles võitis noor prantslane kuus sõitu, võttis 14 pjedestaali kohta ja kuus parimat stardipositsiooni. Sel hooajal on Quartararo võitnud kõigest ühe sõidu kaheksast. Hoolimata sellest on ta MM-sarja üldliider 122 punktiga. | MotoGP tiitlikaitsja pikendas Yamahaga lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast mitmeid kuid spekulatsioone on Quartararo tulevik selge. Ta jääb Monster Energy Yamaha meeskonda veel kaheks järgmiseks hooajaks. Kuulujuttude kohaselt pidas Quartararo läbirääkimisi ka teiste tehasemeeskondadega, vahendab Motogp.com.
"Ma olen õnnelik, et saan Yamahasse veel kaheks aastaks jääda. Nemad uskusid minusse kohe algusest peale ja see on minu jaoks tähtis. Tegemist oli väga suure otsusega ja seetõttu võtsin rohkem aega otsustamise peale," sõnas Quartararo.
Eelmisel hooajal Yamahas olles võitis noor prantslane kuus sõitu, võttis 14 pjedestaali kohta ja kuus parimat stardipositsiooni. Sel hooajal on Quartararo võitnud kõigest ühe sõidu kaheksast. Hoolimata sellest on ta MM-sarja üldliider 122 punktiga.
### Response:
MotoGP tiitlikaitsja pikendas Yamahaga lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Münchenisse teel olnud rongi kolm vagunit sõitsid rööbastelt maha Garmisch-Partenkircheni lähistel üsna pea pärast linnast väljumist.
Politsei sõnul on 30 vigastatust 15 seisund raske. Kannatanute hulgas on ka lapsi.
Rongis oli umbes 60 inimest, neist paljud üliõpilased.
Uurijad alles tegutsevad õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks. Baierimaa transpordiministri Christian Bernreiteri hinnangul võis tegu olla tehnilise rikkega.
"Kolmandaid osapooli õnnetusega seotud ei olnud, seega võib arvata, et põhjus oli tehniline, kas sõidukil või rööbastel," ütles Bernreiter. | Saksamaal sõitis rong rööbastelt maha, hukkus vähemalt neli inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Münchenisse teel olnud rongi kolm vagunit sõitsid rööbastelt maha Garmisch-Partenkircheni lähistel üsna pea pärast linnast väljumist.
Politsei sõnul on 30 vigastatust 15 seisund raske. Kannatanute hulgas on ka lapsi.
Rongis oli umbes 60 inimest, neist paljud üliõpilased.
Uurijad alles tegutsevad õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks. Baierimaa transpordiministri Christian Bernreiteri hinnangul võis tegu olla tehnilise rikkega.
"Kolmandaid osapooli õnnetusega seotud ei olnud, seega võib arvata, et põhjus oli tehniline, kas sõidukil või rööbastel," ütles Bernreiter.
### Response:
Saksamaal sõitis rong rööbastelt maha, hukkus vähemalt neli inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tampa Bay kaotas play-off seerias kaks järjestikust mängu viimati 2019. aastal. Siiani olid nad suutnud 17 korral peale kaotusmängu võita järgmise kohtumise.
Tampa Bay asus mängu Nikita Kucherovi väravast juhtima, kuid esimese kolmandiku lõpuks juhtis ikkagi Rangers K'Andre Milleri ja Kaapo Kakko tabamustest. Teine kolmandik möödus väravateta, kuid kohe viimase kolmandiku algul tegi skoori Mika Zibanejad ning see jättis Tampa meeskonna 1:3 kaotusseisu.
Nick Pauli hiline värav tegi seisuks 3:2 ning seejärel proovis Tampa Bay kuue mehega skoori teha, kuid Rangersi väravasuul seisnud Igor Šesterkin oli jälle oma ülesannete kõrgusel.
Seeria kolmas kohtumine peetakse pühapäeva õhtul kell 22. | Rangers võitis ka teises mängus Tampa Bayd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tampa Bay kaotas play-off seerias kaks järjestikust mängu viimati 2019. aastal. Siiani olid nad suutnud 17 korral peale kaotusmängu võita järgmise kohtumise.
Tampa Bay asus mängu Nikita Kucherovi väravast juhtima, kuid esimese kolmandiku lõpuks juhtis ikkagi Rangers K'Andre Milleri ja Kaapo Kakko tabamustest. Teine kolmandik möödus väravateta, kuid kohe viimase kolmandiku algul tegi skoori Mika Zibanejad ning see jättis Tampa meeskonna 1:3 kaotusseisu.
Nick Pauli hiline värav tegi seisuks 3:2 ning seejärel proovis Tampa Bay kuue mehega skoori teha, kuid Rangersi väravasuul seisnud Igor Šesterkin oli jälle oma ülesannete kõrgusel.
Seeria kolmas kohtumine peetakse pühapäeva õhtul kell 22.
### Response:
Rangers võitis ka teises mängus Tampa Bayd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa asus mängu teisel poolajal Karim Benzema imelisest väravast 1:0 juhtima, kui mängis üle kogu Taani kaitseliini. Sellest hoolimata oli 60. minutil sisse vahetatud Taani ründajal Andreas Corneliusel veel oma sõna öelda. Cornelius lõi Prantsusmaa vastu kaks väravat ning Taani võitis 2018. aasta maailmameistrit.
See oli esimene kord kui Cardiffi ründaja lõi rahvuskoondise eest kaks väravat. Mõlemal poolel oli palju võimalusi. Korra tabas Taani mängumees Joakim Maehle posti ning Benzema üks värav tühistati suluseisu tõttu. Corneliuse väravate vahel tabas ka N'Golo Kante väravaraami, kuid pall väravasse teed ei leidnud.
Teises põnevas kohtumises oli Holland väga kindlalt 4:1 üle Belgia koondisest. Hollandi koondis asus mängu 40. minutil Steven Bergwijni tabamusest juhtima. Teisel poolajal lõi Holland 15 minutiga lausa kolm väravat järjest. 51. minutil tegi skoori Memphis Depay, kümme minutit hiljem oli täpne Denzel Dumfries ning neli minutit hiljem uuesti Depay.
77. minutil tühistati Belgia esimene värav, kuid mängu normaalaja kolmandal lisaminutil said ka belglased oma värava kirja, kui täpne oli Michy Batshuayi.
Tulemused
A-divisjon
Horvaatia-Austria 0:3
Prantsusmaa-Taani 1:2
Belgia-Holland 1:4
C-divisjon
Kazahstan-Azerbaidžaan 2:0
Valgevene-Slovakkia 0:1
D-divisjon
Läti-Andorra 3:0
Lichtenstein-Moldova 0:2 | Prantsusmaa kaotas üllatuslikult Taanile, Holland lõi Belgiale neli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa asus mängu teisel poolajal Karim Benzema imelisest väravast 1:0 juhtima, kui mängis üle kogu Taani kaitseliini. Sellest hoolimata oli 60. minutil sisse vahetatud Taani ründajal Andreas Corneliusel veel oma sõna öelda. Cornelius lõi Prantsusmaa vastu kaks väravat ning Taani võitis 2018. aasta maailmameistrit.
See oli esimene kord kui Cardiffi ründaja lõi rahvuskoondise eest kaks väravat. Mõlemal poolel oli palju võimalusi. Korra tabas Taani mängumees Joakim Maehle posti ning Benzema üks värav tühistati suluseisu tõttu. Corneliuse väravate vahel tabas ka N'Golo Kante väravaraami, kuid pall väravasse teed ei leidnud.
Teises põnevas kohtumises oli Holland väga kindlalt 4:1 üle Belgia koondisest. Hollandi koondis asus mängu 40. minutil Steven Bergwijni tabamusest juhtima. Teisel poolajal lõi Holland 15 minutiga lausa kolm väravat järjest. 51. minutil tegi skoori Memphis Depay, kümme minutit hiljem oli täpne Denzel Dumfries ning neli minutit hiljem uuesti Depay.
77. minutil tühistati Belgia esimene värav, kuid mängu normaalaja kolmandal lisaminutil said ka belglased oma värava kirja, kui täpne oli Michy Batshuayi.
Tulemused
A-divisjon
Horvaatia-Austria 0:3
Prantsusmaa-Taani 1:2
Belgia-Holland 1:4
C-divisjon
Kazahstan-Azerbaidžaan 2:0
Valgevene-Slovakkia 0:1
D-divisjon
Läti-Andorra 3:0
Lichtenstein-Moldova 0:2
### Response:
Prantsusmaa kaotas üllatuslikult Taanile, Holland lõi Belgiale neli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei pidas kinni kümme meeleavaldajat, 50 inimest viidi vigastustega haiglasse, neist enamik politseinikud.
Politseinike teatel kasutasid nad šokigranaate, kui meeleavaldajad neid kividega loopisid.
Meeleavaldused toimusid Jerevanis valitsushoonete juures.
Mai alguses kuulutas Armeenia opositsioon välja kodanikuallumatuse, nõudes valitsuse tagasiastumist.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan on sattunud üha kasvava surve alla pärast seda, kui ta asus normaliseerima suhteid Aserbaidžaaniga, kellele Armeenia kaotas 2020. aastal kuus nädalat kestnud sõja Mägi-Karabahhi üle. Sõda lõppes Venemaa vahendatud rahuleppega, mille tulemusel kaotas Armeenia osa territooriumist.
Varem on valitsuse vastaste meeleavalduste käigus tuhanded inimesed blokeerinud valitsushooneid, sulgenud teid ning metroosüsteemi. | Jerevanis puhkesid meeleavaldajate ja politseinike kokkupõrked | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei pidas kinni kümme meeleavaldajat, 50 inimest viidi vigastustega haiglasse, neist enamik politseinikud.
Politseinike teatel kasutasid nad šokigranaate, kui meeleavaldajad neid kividega loopisid.
Meeleavaldused toimusid Jerevanis valitsushoonete juures.
Mai alguses kuulutas Armeenia opositsioon välja kodanikuallumatuse, nõudes valitsuse tagasiastumist.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan on sattunud üha kasvava surve alla pärast seda, kui ta asus normaliseerima suhteid Aserbaidžaaniga, kellele Armeenia kaotas 2020. aastal kuus nädalat kestnud sõja Mägi-Karabahhi üle. Sõda lõppes Venemaa vahendatud rahuleppega, mille tulemusel kaotas Armeenia osa territooriumist.
Varem on valitsuse vastaste meeleavalduste käigus tuhanded inimesed blokeerinud valitsushooneid, sulgenud teid ning metroosüsteemi.
### Response:
Jerevanis puhkesid meeleavaldajate ja politseinike kokkupõrked |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Projekti suur eesmärk ehk majade põhjalik renoveerimine energiasäästlikkuse tagamiseks on üks asi. Teisalt on renoveerimise juures igal inimesel oma väike eesmärk, mis teda isiklikult kõnetab," ütleb Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor Siiri Silm. Ka linnakeskkonna kaasprofessor Age Poom nõustub, et korteriühistud on täis erinevate vaadetega inimesi, keda motiveerivad renoveerimist ette võtma erinevad tegurid.
"Teisalt on renoveerimise juures igal inimesel oma väike eesmärk, mis teda isiklikult kõnetab."
Silm ja Poom koos teiste Tartu Ülikooli geograafidega osalesid koos Tartu linna, Tartu Regiooni Energiaagentuuri, Balti Uuringute Instituudi, Smart City Lab klastri, Telia Eesti ASi, Greni (endine Fortum Tartu), Cityntel OÜ ja Elektritakso OÜ rahvusvahelises SmartEnCity projektis. "Projektiga proovitakse näidata, et vanu, sealhulgas nõukogude-aegseid hooneid on võimalik energiasäästlikuks ja samas esteetiliselt ilusaks muuta," selgitab Poom. Nii sai iga korteriühistu muu hulgas ise valida, milline kunstiteos nende nutikaks muudetud hoonet kaunistama hakkab.
Mõistmaks aga projekti tegelikku mõju ja õnnestumist, küsitlesid uurijad uue kuue saanud majade elanikke enne renoveerimist 2018. aastal ja uuesti pärast renoveerimist 2022. aasta kevadel, kui renoveerimine oli lõpule viidud.
Soodsam, moodsam ja uinutavalt mugav?
"Olemasoleva hoone uuendamine on olelusringi mõttes mõistlikum kui päris uue hoone ehitamine," sõnab Age Poom. Samas muudab olemasolevate hoonete renoveerimise keerukaks tõsiasi, et erinevalt alles valmivast majast elavad seal inimesed sees. "See on nende kinnisvara ja nende kodu ning nemad tahaksid lõpuks selles majas elada," märgib Siiri Silm. Seepärast peavad uurijad energiasäästu kõrval samavõrd oluliseks majaelanike rahulolu renoveeritud majaga.
Kordusküsitlus näitas, et smartovkadeks muudetud hruštšovkade elanikud jäid muutustega pigem rahule. Näiteks oli kolme aastaga pisut juurde tulnud elanikke, kes olid rahul oma elektriarvete suurusega. Rahulolu küttearvetega kasvas maja soojustamise tõttu aga kaheksa korda. "Kui enne maja renoveerimist oli küttearvetega rahul üheksa protsenti küsitlusele vastanutest, siis peale renoveerimist 72 protsenti, mis on väga suur erinevus," võrdleb Silm.
Küsimuse peale, kas maja nutikaks ja keskkonnasäästlikuks renoveerimine on tasuv ettevõtmine, jäi vastus sisuliselt samaks ehk pisut enam kui kolmveerand vastajatest leidsid mõlemal juhul, et ettevõtmine on tasuv. Oma igakuise remondilaenu tagasimakse suurusega oli vastanutest aga pigem rahul või väga rahul 53 protsenti. "Ilmselt oli laen neile jõukohane, sest üldse või pigem polnud rahul kokku 15 protsenti elanikest," toob Silm välja.
Omaette küsimused puudutasid ka uuenduskuuriga kaasa tulevaid nutikodu funktsioone. Kõigisse korteritesse paigaldati nutikodu lahendus, mis võimaldab elanikul esikus oleva juhtpaneeli või rakenduse kaudu vaadata ja reguleerida tubade temperatuuri, vaadata korteri CO 2 taset ja muuta ventilatsioonirežiimi. Lahendusega saab iga elanik jälgida ka oma vee- ja gaasi tarbimisnäite, jälgida päikesejaama tootlikkust, seadistada küttesäästurežiimi, kellaajaliselt avada välisust, kasutada videofonosüsteemi, vaadata välistemperatuuri, kuupäeva, kellaaega ning saada teavitusi suitsuanduri häirete kohta.
Selgus, et vastanutest 72 protsenti kasutab nutikodu tahvlit vähemalt mõned korrad kuus. Kõige enam ehk 63 protsenti vastanutest kasutab seda temperatuuri seadistamiseks eluruumides, üle poolte inimestest ka kuupäeva, kellaaja ja ilma andmete vaatamiseks.
Ülejäänud funktsioonide vastu oli elanike huvi Silma sõnul väiksem. "Energiakasutuse ja ventilatsioonisüsteemi seadistamine smartovkade elanikel kuigi palju igapäeva-tegevuste osaks ei ole kujunenud," kirjeldab ta.
Poom märgib, et teatud nutikodu funktsioonide regulaarset kasutust elanikelt siiski eeldatakse. "Üks kasutushetk on näiteks siis, kui lähed pikemaks ajaks kodust ära. Siis võiksid keerata temperatuuri natuke madalamaks," toob ta näite. Smartovka korterites on ka CO2 mõõtmise andur, mis tabab ära, kui ruumis on palju rahvast ja ventilatsioon võiks olla tugevam. Nii võiks elanik külalisi kutsudes selle tugevamaks ja kodust lahkudes nõrgemaks keerata.
"Üks kasutushetk on näiteks siis, kui lähed pikemaks ajaks kodust ära. Siis võiksid keerata temperatuuri natuke madalamaks."
Uurijaid huvitas seegi, kui paljud elanikud lugesid targa maja käsiraamatut ja nutikodu juhendit, mille eesmärk on jagada elanikele praktilisi nõuandeid ja soovitusi targas majas elamiseks ning nutikodu tõhusamaks kasutamiseks. Küsitluses vastas sellele jaatavalt 73 protsenti elanikest. "Me ei hinnanud, kui palju nad sellest targemaks said," muigab Silm, aga möönab, et vähemalt on neil inimestel nüüd rohkem informatsiooni, kuidas nutikodu seadmega ümber käia, ja mis teadmist oma tutvuskonnas edasi levitada.
Samuti on uurijatel veel raske näha sisu vastuse taga, et 56 protsenti elanikke järgib säästliku energiakasutuse põhimõtteid enamasti ja 20 protsenti aeg-ajalt. Poomi sõnul tõstatub siit üks targa renoveerimise võtmeküsimus. "Kui teeme väga hea tehnoloogilise lahenduse, mis optimeerib meie küttekulu, siis mina elanikuna justkui ei peagi enam midagi energiasäästu saavutamiseks tegema," kirjeldab ta nii-öelda "seadista ja unusta" (set and forget) fenomeni.
Veel küsiti elanikelt nende enesetunde kohta kodus. Soojusmugavus paranes vastanute hinnangul renoveerimise tulemusel märgatavalt, liiga külmaks enam tubasid talviti ei peetud. Nende vastajate hulk, kes hindasid suvel temperatuuri pigem liiga palavaks, kasvas 36 protsendilt 43-le – see võis aga uurijate sõnul tuleneda ka möödunudsuvisest pikast kuumalainest. Rahulolematus kodu õhukvaliteediga vähenes renoveerimise tulemusena 40 protsendilt 16-le.
Keskkonna- vs tehnoloogiausk
Kuigi Siiri Silma sõnul on juba teada renoveerimisjärgse küsimustiku valikvastustega osade tulemused, on analüüsimisel veel selle lahtiste vastustega osad. Samuti on kavas teha fookusgrupi intervjuusid, mis peaksid aitama paremini numbrite taha näha. "Kui inimene ütleb, et ta aeg-ajalt tegeleb kodus mingi keskkonnahoiupraktikaga, siis mida see tegelikult tähendab?" arutleb Age Poom.
Kõik need tulemused on osalt mõeldud SmartEnCity projekti tagasisideks, aga osalt ka eeskujuks järgmistele projektidele, nagu Tartus Annelinnas alanud oPEN Labi ehk Annelinn+ renoveerimisprojekt. "Eestis ei moodusta korterelamus elavad inimesed väga tugeva ühistundega kogukondi, kes toimetaks samade kohalike eesmärkide nimel," tõdeb Poom. SmartenCity projektiga püüti tema sõnul väikeste leibkondadega hruštšovkades siiski soodustada elanike omavahelist lävimist, et keskkonnasäästlik mõtteviis leviks.
"Kui inimene ütleb, et ta aeg-ajalt tegeleb kodus mingi keskkonnahoiupraktikaga, siis mida see tegelikult tähendab?"
Projekti eraldi osa oligi saadikute programm, kus näiteks toetati ühistuid renoveerimisprotsessis, viies läbi teavitusüritusi ja tuues inimesi seeläbi regulaarselt kokku. Samuti pakuti elanikele ajakohastatud infot projekti kodulehel ja infolistides, et neist võiks saada oma maja üle uhkust tundvad energiasäästliku mõtteviisi levitajad.
Kui mõtteviis levib ja teisedki nõukogude ajal ehitatud majade korteriühistud nende eeskujul renoveerimisplaane peavad, soovitab Poom ühistu eestvedajatel tundma õppida oma maja elanike vaateid ja motivatsiooni. "Tasub saada nende rollist paremini aru, et mis kellegi hirmud ja soovid on," selgitab ta.
Küsitluse vastuste põhjal eristasid uurijad ise kolme erineva meelestatusega elanikurühma. Ühed elanikud olid tehnoloogialembesed ja uskusid, et just põnevad nutilahendused aitavad keskkonnaeesmärke saavutada. Neile vastandusid keskkonnahoidliku mõtte- ja eluviisiga elanikud. Kahe rühma vahele jäi ambivalentne keskmine rühm, kelle huvid jagunesid tehnoloogia- ja keskkonnalembuse vahel pooleks.
"Huvitaval kombel oli keskkonnahoidu hindav rühm meie vastajate seas kõige kriitilisem," toob Poom välja. "Võib-olla nad mõtestasid targa linna mõiste sisu natuke laiemalt kui need, kes olid tehnoloogialembesed." Teisisõnu, kui tehnoloogiausku inimesed rõõmustasid vähemate kilovatt-tundide üle, siis keskkonnahoidlikke elanikke huvitas päikesepaneelide ja muu tehnoloogia enese olelusringiülene ressursikulu.
"Tähtis on, et elanikud tunneksid ennast sealjuures olulisena: et nad on saanud kaasa rääkida ja lahendust mõjutada."
Kõigil neist elanikurühmadest võivad Poomi sõnul olla omad põhjused renoveerimises kahelda. "Tehnoloogiakaugete inimeste mure võib olla näiteks see, et nad ei saa nutikodu tehnoloogiast aru. Ekraanid on liiga väikesed, näpud liiga töntsid, menüüs navigeerimine probleemne," kirjeldab ta. Ühistu juhatus, saadikute programmis osalenud või teised eestvedajad saaksid sel juhul neid digipädevustes järele aidata. Tehnoloogialembesed elanikud ei pruugi aga eriti keskkonnast hoolida ja neid võib temperatuuri madalamaks keerama motiveerida näiteks hoopis mõte rahalisest võidust.
"Püüa mõista, milliste arusaamade ja väärtustega inimestest sinu kogukond koosneb, ja leida sõnumeid, mis just neid kõnetavad," soovitab Poom ühistujuhtidele kokkuvõtteks. Siiri Silm soovitab samuti aidata suure renoveerimisprotsessi käigus lahendada inimeste väikesi probleeme, nagu maja paranenud välisilme või väiksemad kommunaaliarved. "Tähtis on, et elanikud tunneksid ennast sealjuures olulisena: et nad on saanud kaasa rääkida ja lahendust mõjutada. Siis nad on uhked oma maja üle ja sealt, ma arvan, levibki teadlikkus edasi," ütleb ta.
Renoveeritud majade elanike küsitluste tulemustest saab täpsemalt lugeda siit.
Projektieelset seisu kajastab hiljuti ajakirjas Urban Planning ilmunud teadusartikkel Tartu Ülikooli teadlastelt. | Renoveeritud hruštšovkade elanikud räägivad oma majast uhkusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Projekti suur eesmärk ehk majade põhjalik renoveerimine energiasäästlikkuse tagamiseks on üks asi. Teisalt on renoveerimise juures igal inimesel oma väike eesmärk, mis teda isiklikult kõnetab," ütleb Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor Siiri Silm. Ka linnakeskkonna kaasprofessor Age Poom nõustub, et korteriühistud on täis erinevate vaadetega inimesi, keda motiveerivad renoveerimist ette võtma erinevad tegurid.
"Teisalt on renoveerimise juures igal inimesel oma väike eesmärk, mis teda isiklikult kõnetab."
Silm ja Poom koos teiste Tartu Ülikooli geograafidega osalesid koos Tartu linna, Tartu Regiooni Energiaagentuuri, Balti Uuringute Instituudi, Smart City Lab klastri, Telia Eesti ASi, Greni (endine Fortum Tartu), Cityntel OÜ ja Elektritakso OÜ rahvusvahelises SmartEnCity projektis. "Projektiga proovitakse näidata, et vanu, sealhulgas nõukogude-aegseid hooneid on võimalik energiasäästlikuks ja samas esteetiliselt ilusaks muuta," selgitab Poom. Nii sai iga korteriühistu muu hulgas ise valida, milline kunstiteos nende nutikaks muudetud hoonet kaunistama hakkab.
Mõistmaks aga projekti tegelikku mõju ja õnnestumist, küsitlesid uurijad uue kuue saanud majade elanikke enne renoveerimist 2018. aastal ja uuesti pärast renoveerimist 2022. aasta kevadel, kui renoveerimine oli lõpule viidud.
Soodsam, moodsam ja uinutavalt mugav?
"Olemasoleva hoone uuendamine on olelusringi mõttes mõistlikum kui päris uue hoone ehitamine," sõnab Age Poom. Samas muudab olemasolevate hoonete renoveerimise keerukaks tõsiasi, et erinevalt alles valmivast majast elavad seal inimesed sees. "See on nende kinnisvara ja nende kodu ning nemad tahaksid lõpuks selles majas elada," märgib Siiri Silm. Seepärast peavad uurijad energiasäästu kõrval samavõrd oluliseks majaelanike rahulolu renoveeritud majaga.
Kordusküsitlus näitas, et smartovkadeks muudetud hruštšovkade elanikud jäid muutustega pigem rahule. Näiteks oli kolme aastaga pisut juurde tulnud elanikke, kes olid rahul oma elektriarvete suurusega. Rahulolu küttearvetega kasvas maja soojustamise tõttu aga kaheksa korda. "Kui enne maja renoveerimist oli küttearvetega rahul üheksa protsenti küsitlusele vastanutest, siis peale renoveerimist 72 protsenti, mis on väga suur erinevus," võrdleb Silm.
Küsimuse peale, kas maja nutikaks ja keskkonnasäästlikuks renoveerimine on tasuv ettevõtmine, jäi vastus sisuliselt samaks ehk pisut enam kui kolmveerand vastajatest leidsid mõlemal juhul, et ettevõtmine on tasuv. Oma igakuise remondilaenu tagasimakse suurusega oli vastanutest aga pigem rahul või väga rahul 53 protsenti. "Ilmselt oli laen neile jõukohane, sest üldse või pigem polnud rahul kokku 15 protsenti elanikest," toob Silm välja.
Omaette küsimused puudutasid ka uuenduskuuriga kaasa tulevaid nutikodu funktsioone. Kõigisse korteritesse paigaldati nutikodu lahendus, mis võimaldab elanikul esikus oleva juhtpaneeli või rakenduse kaudu vaadata ja reguleerida tubade temperatuuri, vaadata korteri CO 2 taset ja muuta ventilatsioonirežiimi. Lahendusega saab iga elanik jälgida ka oma vee- ja gaasi tarbimisnäite, jälgida päikesejaama tootlikkust, seadistada küttesäästurežiimi, kellaajaliselt avada välisust, kasutada videofonosüsteemi, vaadata välistemperatuuri, kuupäeva, kellaaega ning saada teavitusi suitsuanduri häirete kohta.
Selgus, et vastanutest 72 protsenti kasutab nutikodu tahvlit vähemalt mõned korrad kuus. Kõige enam ehk 63 protsenti vastanutest kasutab seda temperatuuri seadistamiseks eluruumides, üle poolte inimestest ka kuupäeva, kellaaja ja ilma andmete vaatamiseks.
Ülejäänud funktsioonide vastu oli elanike huvi Silma sõnul väiksem. "Energiakasutuse ja ventilatsioonisüsteemi seadistamine smartovkade elanikel kuigi palju igapäeva-tegevuste osaks ei ole kujunenud," kirjeldab ta.
Poom märgib, et teatud nutikodu funktsioonide regulaarset kasutust elanikelt siiski eeldatakse. "Üks kasutushetk on näiteks siis, kui lähed pikemaks ajaks kodust ära. Siis võiksid keerata temperatuuri natuke madalamaks," toob ta näite. Smartovka korterites on ka CO2 mõõtmise andur, mis tabab ära, kui ruumis on palju rahvast ja ventilatsioon võiks olla tugevam. Nii võiks elanik külalisi kutsudes selle tugevamaks ja kodust lahkudes nõrgemaks keerata.
"Üks kasutushetk on näiteks siis, kui lähed pikemaks ajaks kodust ära. Siis võiksid keerata temperatuuri natuke madalamaks."
Uurijaid huvitas seegi, kui paljud elanikud lugesid targa maja käsiraamatut ja nutikodu juhendit, mille eesmärk on jagada elanikele praktilisi nõuandeid ja soovitusi targas majas elamiseks ning nutikodu tõhusamaks kasutamiseks. Küsitluses vastas sellele jaatavalt 73 protsenti elanikest. "Me ei hinnanud, kui palju nad sellest targemaks said," muigab Silm, aga möönab, et vähemalt on neil inimestel nüüd rohkem informatsiooni, kuidas nutikodu seadmega ümber käia, ja mis teadmist oma tutvuskonnas edasi levitada.
Samuti on uurijatel veel raske näha sisu vastuse taga, et 56 protsenti elanikke järgib säästliku energiakasutuse põhimõtteid enamasti ja 20 protsenti aeg-ajalt. Poomi sõnul tõstatub siit üks targa renoveerimise võtmeküsimus. "Kui teeme väga hea tehnoloogilise lahenduse, mis optimeerib meie küttekulu, siis mina elanikuna justkui ei peagi enam midagi energiasäästu saavutamiseks tegema," kirjeldab ta nii-öelda "seadista ja unusta" (set and forget) fenomeni.
Veel küsiti elanikelt nende enesetunde kohta kodus. Soojusmugavus paranes vastanute hinnangul renoveerimise tulemusel märgatavalt, liiga külmaks enam tubasid talviti ei peetud. Nende vastajate hulk, kes hindasid suvel temperatuuri pigem liiga palavaks, kasvas 36 protsendilt 43-le – see võis aga uurijate sõnul tuleneda ka möödunudsuvisest pikast kuumalainest. Rahulolematus kodu õhukvaliteediga vähenes renoveerimise tulemusena 40 protsendilt 16-le.
Keskkonna- vs tehnoloogiausk
Kuigi Siiri Silma sõnul on juba teada renoveerimisjärgse küsimustiku valikvastustega osade tulemused, on analüüsimisel veel selle lahtiste vastustega osad. Samuti on kavas teha fookusgrupi intervjuusid, mis peaksid aitama paremini numbrite taha näha. "Kui inimene ütleb, et ta aeg-ajalt tegeleb kodus mingi keskkonnahoiupraktikaga, siis mida see tegelikult tähendab?" arutleb Age Poom.
Kõik need tulemused on osalt mõeldud SmartEnCity projekti tagasisideks, aga osalt ka eeskujuks järgmistele projektidele, nagu Tartus Annelinnas alanud oPEN Labi ehk Annelinn+ renoveerimisprojekt. "Eestis ei moodusta korterelamus elavad inimesed väga tugeva ühistundega kogukondi, kes toimetaks samade kohalike eesmärkide nimel," tõdeb Poom. SmartenCity projektiga püüti tema sõnul väikeste leibkondadega hruštšovkades siiski soodustada elanike omavahelist lävimist, et keskkonnasäästlik mõtteviis leviks.
"Kui inimene ütleb, et ta aeg-ajalt tegeleb kodus mingi keskkonnahoiupraktikaga, siis mida see tegelikult tähendab?"
Projekti eraldi osa oligi saadikute programm, kus näiteks toetati ühistuid renoveerimisprotsessis, viies läbi teavitusüritusi ja tuues inimesi seeläbi regulaarselt kokku. Samuti pakuti elanikele ajakohastatud infot projekti kodulehel ja infolistides, et neist võiks saada oma maja üle uhkust tundvad energiasäästliku mõtteviisi levitajad.
Kui mõtteviis levib ja teisedki nõukogude ajal ehitatud majade korteriühistud nende eeskujul renoveerimisplaane peavad, soovitab Poom ühistu eestvedajatel tundma õppida oma maja elanike vaateid ja motivatsiooni. "Tasub saada nende rollist paremini aru, et mis kellegi hirmud ja soovid on," selgitab ta.
Küsitluse vastuste põhjal eristasid uurijad ise kolme erineva meelestatusega elanikurühma. Ühed elanikud olid tehnoloogialembesed ja uskusid, et just põnevad nutilahendused aitavad keskkonnaeesmärke saavutada. Neile vastandusid keskkonnahoidliku mõtte- ja eluviisiga elanikud. Kahe rühma vahele jäi ambivalentne keskmine rühm, kelle huvid jagunesid tehnoloogia- ja keskkonnalembuse vahel pooleks.
"Huvitaval kombel oli keskkonnahoidu hindav rühm meie vastajate seas kõige kriitilisem," toob Poom välja. "Võib-olla nad mõtestasid targa linna mõiste sisu natuke laiemalt kui need, kes olid tehnoloogialembesed." Teisisõnu, kui tehnoloogiausku inimesed rõõmustasid vähemate kilovatt-tundide üle, siis keskkonnahoidlikke elanikke huvitas päikesepaneelide ja muu tehnoloogia enese olelusringiülene ressursikulu.
"Tähtis on, et elanikud tunneksid ennast sealjuures olulisena: et nad on saanud kaasa rääkida ja lahendust mõjutada."
Kõigil neist elanikurühmadest võivad Poomi sõnul olla omad põhjused renoveerimises kahelda. "Tehnoloogiakaugete inimeste mure võib olla näiteks see, et nad ei saa nutikodu tehnoloogiast aru. Ekraanid on liiga väikesed, näpud liiga töntsid, menüüs navigeerimine probleemne," kirjeldab ta. Ühistu juhatus, saadikute programmis osalenud või teised eestvedajad saaksid sel juhul neid digipädevustes järele aidata. Tehnoloogialembesed elanikud ei pruugi aga eriti keskkonnast hoolida ja neid võib temperatuuri madalamaks keerama motiveerida näiteks hoopis mõte rahalisest võidust.
"Püüa mõista, milliste arusaamade ja väärtustega inimestest sinu kogukond koosneb, ja leida sõnumeid, mis just neid kõnetavad," soovitab Poom ühistujuhtidele kokkuvõtteks. Siiri Silm soovitab samuti aidata suure renoveerimisprotsessi käigus lahendada inimeste väikesi probleeme, nagu maja paranenud välisilme või väiksemad kommunaaliarved. "Tähtis on, et elanikud tunneksid ennast sealjuures olulisena: et nad on saanud kaasa rääkida ja lahendust mõjutada. Siis nad on uhked oma maja üle ja sealt, ma arvan, levibki teadlikkus edasi," ütleb ta.
Renoveeritud majade elanike küsitluste tulemustest saab täpsemalt lugeda siit.
Projektieelset seisu kajastab hiljuti ajakirjas Urban Planning ilmunud teadusartikkel Tartu Ülikooli teadlastelt.
### Response:
Renoveeritud hruštšovkade elanikud räägivad oma majast uhkusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arutelu juhatas sisse Mihhail Korchemkin, konsultatsioonifirma East European Gas Analysis asutaja ja tegevjuht. Ettevõte keskendub suurte maagaasiprojektide kulude ja tulude analüüsile endise Nõukogude Liidu territooriumil.
Korchemkini kogemustepagasisse kuuluvad mitmed tasuvusuuringud ka Gazpromi eelkäijale ehk Nõukogude Liidu Gaasiministeeriumile. Ta konsulteerinud nii korporatiivkliente kui valitsusi, tema klientide sekka kuuluvad N-AMRO Pank, Amoco, BP, British Gas, Chevron, Conoco, Ernst & Young, ExxonMobil, Gas Strategies, Gasunie, Neste Oy, Osaka Gas, OTA of the U.S. Congress, Ruhrgas, Shell, Statoil , Swedegas, Total, Vattenfall ja Maailmapank.
Enne täiskohaga konsultandiks hakkamist õpetas Korchemkin USA Pennsylvania Ülikoolis ning on erinevate stipendiumitega teinud teadustööd ka Harvardi ning Rotterdami Erasmuse Ülikooli juures. Korchemkin on korduvalt esinenud eksperttunnistajana arbitratsioonikohtus Vene ja Ida-Euroopa maagaasijuhtumite puhul.
Ettekandele järgnes vestlusring, kus osalesid vene keskkonnaaktivist Jevgenia Chirikova ning parlamendisaadik ja ettevõtja, endine luureülem Eerik-Niiles Kross.
Arutelu modereeris meediaärimees, Ekspress Grupi asutaja Hans H. Luik.
Arutelu toimus inglise keeles, sünkroontõlketa. | "Venemaa hääled": Nord Stream 2 tõeline hind Euroopa Liidule ja Venemaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arutelu juhatas sisse Mihhail Korchemkin, konsultatsioonifirma East European Gas Analysis asutaja ja tegevjuht. Ettevõte keskendub suurte maagaasiprojektide kulude ja tulude analüüsile endise Nõukogude Liidu territooriumil.
Korchemkini kogemustepagasisse kuuluvad mitmed tasuvusuuringud ka Gazpromi eelkäijale ehk Nõukogude Liidu Gaasiministeeriumile. Ta konsulteerinud nii korporatiivkliente kui valitsusi, tema klientide sekka kuuluvad N-AMRO Pank, Amoco, BP, British Gas, Chevron, Conoco, Ernst & Young, ExxonMobil, Gas Strategies, Gasunie, Neste Oy, Osaka Gas, OTA of the U.S. Congress, Ruhrgas, Shell, Statoil , Swedegas, Total, Vattenfall ja Maailmapank.
Enne täiskohaga konsultandiks hakkamist õpetas Korchemkin USA Pennsylvania Ülikoolis ning on erinevate stipendiumitega teinud teadustööd ka Harvardi ning Rotterdami Erasmuse Ülikooli juures. Korchemkin on korduvalt esinenud eksperttunnistajana arbitratsioonikohtus Vene ja Ida-Euroopa maagaasijuhtumite puhul.
Ettekandele järgnes vestlusring, kus osalesid vene keskkonnaaktivist Jevgenia Chirikova ning parlamendisaadik ja ettevõtja, endine luureülem Eerik-Niiles Kross.
Arutelu modereeris meediaärimees, Ekspress Grupi asutaja Hans H. Luik.
Arutelu toimus inglise keeles, sünkroontõlketa.
### Response:
"Venemaa hääled": Nord Stream 2 tõeline hind Euroopa Liidule ja Venemaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu 11. minutil lõi värava Crystal Palace'i mängija Andros Townsend ja esimene poolaeg lõppeski seisuga 1:0. Teise poolaja alguses sahistas võrku Patrick van Aanholt ja viis sellega Crystal Palace'i juba 2:0 eduseisu. Vastased pinge all ei murdunud ja 55. mänguminutil lõi Chris Smalling ühe värava tagasi. Pingelises mängus suutiski lõpuks viigivärava lüüa Romelu Lukaku 76. mänguminutil. Üleaja esimesel minutil skooris Nemanja Matic ja viis sellega Manchester Unitedi 3:2 võiduni.
Manchester United tõusis selle võiduga edetabelis teisele kohale Liverpooli ette 19 võidu, viie viigi ja viie kaotusega. Manchester Unitedil on nüüd 62 punkti Liverpooli 60 vastu. Omavahel kohtutakse 10. märtsil. Crystal Palace on samas tabelis alles 18. real kuue võidu, üheksa viigi ja 14 kaotusega. 10. märtsil mängivad nad Chelseaga. Edetabeli liidrina jätkab Manchester City 78 punktiga. | Manchester United võitis üllatavalt alles üleajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu 11. minutil lõi värava Crystal Palace'i mängija Andros Townsend ja esimene poolaeg lõppeski seisuga 1:0. Teise poolaja alguses sahistas võrku Patrick van Aanholt ja viis sellega Crystal Palace'i juba 2:0 eduseisu. Vastased pinge all ei murdunud ja 55. mänguminutil lõi Chris Smalling ühe värava tagasi. Pingelises mängus suutiski lõpuks viigivärava lüüa Romelu Lukaku 76. mänguminutil. Üleaja esimesel minutil skooris Nemanja Matic ja viis sellega Manchester Unitedi 3:2 võiduni.
Manchester United tõusis selle võiduga edetabelis teisele kohale Liverpooli ette 19 võidu, viie viigi ja viie kaotusega. Manchester Unitedil on nüüd 62 punkti Liverpooli 60 vastu. Omavahel kohtutakse 10. märtsil. Crystal Palace on samas tabelis alles 18. real kuue võidu, üheksa viigi ja 14 kaotusega. 10. märtsil mängivad nad Chelseaga. Edetabeli liidrina jätkab Manchester City 78 punktiga.
### Response:
Manchester United võitis üllatavalt alles üleajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selles vanuseklassis on kahele mängijale antud viis tärni – prantslasest ääremängija Sekou Doumboyale (Poitiers) ning horvaat Luka Samanicile (Barcelona). Nelja tärniga hinnatud mängumehi on 13, kellest Drell (Bamberg) on serblase Filip Petrusevi (Gonzaga) ja poolaka Aleksander Balcerowski (Gran Canaria) järel kolmas, kirjutab K orvpall24.ee.
1999. aastal sündinud noormeeste pingereas on samuti Eesti värvid esindatud, kui keskmängija Matthias Tass on 30. kohal.
Eurospectsi pingereas on viie tärniga kokku hinnatud seitse 1999. aastal sündinud mängumeest, kellest esimestena on kirjas sloveenide superstaar Luka Doncic, bosnialane Dzanan Musa ja Saksa passiga Isaac Bonga. | Mainekas korvpalliportaal kergitas Drelli omavanuste eurooplaste paremikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selles vanuseklassis on kahele mängijale antud viis tärni – prantslasest ääremängija Sekou Doumboyale (Poitiers) ning horvaat Luka Samanicile (Barcelona). Nelja tärniga hinnatud mängumehi on 13, kellest Drell (Bamberg) on serblase Filip Petrusevi (Gonzaga) ja poolaka Aleksander Balcerowski (Gran Canaria) järel kolmas, kirjutab K orvpall24.ee.
1999. aastal sündinud noormeeste pingereas on samuti Eesti värvid esindatud, kui keskmängija Matthias Tass on 30. kohal.
Eurospectsi pingereas on viie tärniga kokku hinnatud seitse 1999. aastal sündinud mängumeest, kellest esimestena on kirjas sloveenide superstaar Luka Doncic, bosnialane Dzanan Musa ja Saksa passiga Isaac Bonga.
### Response:
Mainekas korvpalliportaal kergitas Drelli omavanuste eurooplaste paremikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste hulgas saavutas esikoha Sparta team Automaailm, järgnesid TTÜ SK, SK LINK/Saku, EMÜ SK ja Jõgeva SK Tähe/Olivia. Poolfinaalseerias kohtuvad omavahel Sparta team Automaailm ja EMÜ SK ning teises paaris TTÜ SK ja SK LINK/Saku. Põhiturniiri resultatiivseim mängijaks osutus Pavel Semenov (EMÜ SK) 31+17 ja parima tõrjeprotsendiga väravavaht oli Tõnis Vähi (Sparta team Automaailm).
Naiste arvestuses võitis põhiturniiri SK LINK/Saku naiskond, kes poolfinaalis läheb vastamisi põhiturniiri neljanda koha naiskonnaga Kaitseliidu Rapla Malev. Teine finalist selgub vastasseisust Sparta Spordiselts (põhiturniiri teine naiskond) ja EMÜ SK (põhiturniiri kolmas naiskond). Põhiturniiri resultatiivseim mängija oli Merli Süvari (Sparta Spordiselts) 16+17 ja parima tõrjeprotsendiga väravavahiks osutus Kerli Uue (SK LINK/Saku).
Poolfinaalide ajakava selgub lähipäevil. Finaalid peetakse 14. aprillil Kalevi spordihallis. | Saalihokiliigas selgusid poolfinalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste hulgas saavutas esikoha Sparta team Automaailm, järgnesid TTÜ SK, SK LINK/Saku, EMÜ SK ja Jõgeva SK Tähe/Olivia. Poolfinaalseerias kohtuvad omavahel Sparta team Automaailm ja EMÜ SK ning teises paaris TTÜ SK ja SK LINK/Saku. Põhiturniiri resultatiivseim mängijaks osutus Pavel Semenov (EMÜ SK) 31+17 ja parima tõrjeprotsendiga väravavaht oli Tõnis Vähi (Sparta team Automaailm).
Naiste arvestuses võitis põhiturniiri SK LINK/Saku naiskond, kes poolfinaalis läheb vastamisi põhiturniiri neljanda koha naiskonnaga Kaitseliidu Rapla Malev. Teine finalist selgub vastasseisust Sparta Spordiselts (põhiturniiri teine naiskond) ja EMÜ SK (põhiturniiri kolmas naiskond). Põhiturniiri resultatiivseim mängija oli Merli Süvari (Sparta Spordiselts) 16+17 ja parima tõrjeprotsendiga väravavahiks osutus Kerli Uue (SK LINK/Saku).
Poolfinaalide ajakava selgub lähipäevil. Finaalid peetakse 14. aprillil Kalevi spordihallis.
### Response:
Saalihokiliigas selgusid poolfinalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna ühelgi rühmitusel ei ole selget enamust, kinnitavad esialgsed tulemused, et läbirääkimised valitsuse moodustamiseks kujunevad pikaks ja keeruliseks.
Paremtsentristliku koalitsiooni sees näitavad esialgsed tulemused immigrantidevastase euroskeptilise Liiga (endise nimega Põhja Liiga - Toim.) edu ekspeaminister Silvio Berlusconi Forza Italia ees. Liiga kogus esialgsetel andmetel umbes 18 ja Forza Italia vähem kui 14 protsenti häältest.
Valimisjärgsed lävepakuküsitlused ennustasid paremtsentristlikule koalitsioonile 33-36 protsenti, Viie Tähe Liikumisele 29-32 protsenti ja vasaktsentristidele 24-27 protsenti häältest.
Viie Tähe Liikumine teatas esmaspäeva pärastlõunal, et tunneb vastutust moodustada uus valitsus, kuna saavutas pühapäevasel valimisel erakonnana kõige rohkem hääli. "Valimised olid Viie Tähe Liikumise triumf. Meie oleme võitjad," ütles erakonna juht Luigi Di Maio pressikonverentsil.
Di Maio lisas, et partei on valmis alustama parlamendienamuse kokkusaamiseks arutelusid kõigi jõududega.
Salvani: mul on õigus ja kohustus moodustada Itaalia uus valitsus
Itaalia paremäärmuslaste juht Matteo Salvini, kelle paremtsentristlik koalitsioon kogus pühapäevastel üldvalimistel 37 protsenti häältest, ütles esmaspäeval, et tal on "õigus ja kohustus" moodustada uus valitsus.
Salvini paremäärmuslik Liiga sai valimistel parema tulemuse kui samasse koalitsiooni kuulunud ekspeaminister Silvio Berlusconi Forza Italia. Koalitsioon ei saa parlamendis siiski enamust.
Salvini välistas liidu populistliku Viie Tähe Liikumisega, mis kogus valimistel 32 protsenti häältest.
Immigrantidevastase Liiga juht nimetas valimistulemust "erakordseks võiduks". Salvani lisas, et alustab "lähitundidel" läbirääkimisi ülejäänud koalitsiooni, eeskätt Forza Italia juhi ekspeaminister Berlusconiga.
Salvini rõhutas, et peab kinni paremkoalitsiooni sisesest kokkuleppest, et tulevase peaministri nimetab erakond, kes saavutab koalitsioonis enim hääli.
"Ma ei ütle, et see pean olema mina, kuid meie meeskond on valmis," ütles Salvini, lisades, et "sõpradevahelistest kokkulepetest peetakse kinni".
Salvini Liiga kogus valimistel 18 protsenti häältest, Berlusconi Forza Italia 14 protsenti.
Renzi lahkub Demokraatliku Partei juhi kohalt
Itaalia vasaktsentristliku Demokraatliku Partei juht Matteo Renzi ütles esmaspäeval pärast kaotust pühapäeval toimunud parlamendivalimistel, et astub juhikohalt tagasi.
"Ilmselgelt astun tagasi Demokraatliku Partei liidri kohalt," lausus Renzi ajakirjanikele.
Ekspeaminister lisas, et rahuldub uue rolliga kodulinna Firenze senaatorina.
Renzi otsus alates 2013. aastast Itaaliat valitseva PD esimehe kohalt lahkuda on tingitud loodetust nõrgemast valimistulemusest. PD juhitav koalitsioon kogus pühapäevastel üldvalimistel 22 protsenti häältest, saades lüüa nii Silvio Berlusconi Forza Italia juhitud paremtsentristide kui ka populistliku erakonna Viie Tähe Liikumine käest, kes kogusid vastavalt 37 ja 32 protsenti häältest.
2014. aasta veebruaris sai Renzist 39 aasta vanuselt Itaalia noorim peaminister. Endine Firenze linnapea lubas muuta Itaalia meritokraatlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, kuid kukkus oma plaanides suuresti läbi.
Renzi pani peaministriameti maha 2016. aasta detsembris pärast seda, kui valijad hääletasid ülekaalukalt maha tema ettepanekud põhiseaduse reformimiseks. Valitsusjuht oli sidunud referendumi tulemusega oma ametise püsimise.
Pärast Renzi ametist lahkumist tegutseb Itaalia peaministrina tema lähedane liitlane Paolo Gentiloni.
Ekspeaminister lootis, et valijad annavad talle äsjastel üldvalimistel uue mandaadi.
Analüütik: Itaalia valimised muutsid poliitmaastikku põhjalikult
Itaalias pühapäeval toimunud parlamendivalimised muutsid Itaalia poliitmaastikku põhjalikult ning selle tagajärjed on tuntavad pikka aega, ütles analüütik esmaspäeval.
Konsultatsioonifirma Teneo Intelligence kaasasutaja Wolfango Piccoli ütles, et eelseisvad valitsuskõnelused tulevad pikad ja selle tulemus pole kindel.
Valitsuse moodustamiseks on parim positsioon paremtsentristlikel erakondadel, kes oodatavasti saavad 630-liikmelises alamkojas 250-260 mandaati, lisas Piccoli. Sellest aga parlamendienamuseks ei piisa.
Oodatakse, et populismis süüdistatud Viie Tähe Liikumine saab 230 mandaati.
Rooma ülikooli LUISS politoloog Roberto D'Alimonte sõnul on raske moodustada valitsust, mis jätab välja Viie Tähe Liikumise välja, sest sellest saab parlamendi suurim erakond.
Võimalik, et erakonnavälise toetusega luuakse vähemusvalitsus, kuid pole teada, kas see toetus tuleb parlamendi vasak- või paremtiivalt, ütles D'Alimonte.
Itaalia parlamenti sai maffia vastu tunnistusi andnud poliitik
Sitsiilia maffia tapetud mehe lesk, kes andis maffia vastu tunnistusi ja elab seetõttu relvastatud kaitse all, valiti Itaalia parlamenti, selgus esmaspäeval parlamendivalimiste ametlikest tulemustest.
Viie Tähe Liikumise kandidaat Piera Aiello (51) tegi kampaaniat suletud uste tagant ning tema nägu ei tohi avalikkuses näidata, sest kardetakse, et maffia üritab talle kätte maksta.
Aiello võitis peaaegu 53 protsenti häältest Lääne-Sitsiilias asuvas Marsala valimisringkonnas. Tema paremtsentristlik rivaal kogus 26 protsenti häältest.
Aiello abikaasa oli Sitsiilia maffiabossi Vito Atria poeg. Kaks maffia palgamõrvarit tapsid ta 1991. aastal Aiello silme ees. Vito Atria lasti maha 1985. aastal ning tema poeg Nicolo rääkis avalikult, et haub kättemaksu. Rivaalitsev maffiaklann otsustas seepeale, et tapab Nicolo.
Aiello andis pärast tapmist tunnistusi ning andis prokuratuurile kaks palgamõrvarit välja. Hagi juhtinud prokurör Paolo Borsellino hukkus 1992. aastal autopommirünnakus.
Poliitiku sõnul otsustas ta kandideerida, sest Viie Tähe Liikumine on pühendunud sotsiaalse ebavõrduse vähendamisele ning ta tahab tulla tagasi avalikkuse ette pärast seda, kui pidi kolima kodukohast mujale Itaaliasse.
"Kui mind valitakse parlamenti, siis lõpuks naasen avalikkusesse ega ole enam see naine, kes 26 aasta eest deporteeriti," ütles Aiello usutluses lehele Oggi Notizie.
Macron peab Itaalia valimistulemuste peateguriks sisserännet
Itaalia üldvalimistel, kus toetust kasvatasid paremäärmuslikud ja populistlikud jõud, oli otsustav tegur "rändesurve", ütles esmaspäeval Prantsuse president Emmanuel Macron.
Macroni sõnul tuleb Itaalia valimistulemusi tõlgendada "suure rändesurve kontekstis", mis on "vaieldamatult Itaaliat mõjutanud".
"Olen veel ettevaatlik ja ootan, kuni Itaalia president on otsuse langetanud," ütles Macron pressikonverentsil.
Le Pen tervitas euroskeptikute edu Itaalia valimistel
Prantsuse paremäärmuslaste liider Marine Le Pen tervitas euroskeptilise immigrantidevastase Liiga tugevat toetust Itaalia pühapäevastel üldvalimistel.
"Meie sõbra ja liitlase Matteo Salvini Liiga jõuline edu valimistel on uus etapp rahva äratamisel," kirjutas Le Pen esmaspäeval Twitteris.
Le Peni enda Rahvusrinne on kriisis pärast oma liidri lüüasaamist Prantsusmaa mullustel presidendivalimistel. | Itaalia valimistel juhib paremtsentristlik koalitsioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna ühelgi rühmitusel ei ole selget enamust, kinnitavad esialgsed tulemused, et läbirääkimised valitsuse moodustamiseks kujunevad pikaks ja keeruliseks.
Paremtsentristliku koalitsiooni sees näitavad esialgsed tulemused immigrantidevastase euroskeptilise Liiga (endise nimega Põhja Liiga - Toim.) edu ekspeaminister Silvio Berlusconi Forza Italia ees. Liiga kogus esialgsetel andmetel umbes 18 ja Forza Italia vähem kui 14 protsenti häältest.
Valimisjärgsed lävepakuküsitlused ennustasid paremtsentristlikule koalitsioonile 33-36 protsenti, Viie Tähe Liikumisele 29-32 protsenti ja vasaktsentristidele 24-27 protsenti häältest.
Viie Tähe Liikumine teatas esmaspäeva pärastlõunal, et tunneb vastutust moodustada uus valitsus, kuna saavutas pühapäevasel valimisel erakonnana kõige rohkem hääli. "Valimised olid Viie Tähe Liikumise triumf. Meie oleme võitjad," ütles erakonna juht Luigi Di Maio pressikonverentsil.
Di Maio lisas, et partei on valmis alustama parlamendienamuse kokkusaamiseks arutelusid kõigi jõududega.
Salvani: mul on õigus ja kohustus moodustada Itaalia uus valitsus
Itaalia paremäärmuslaste juht Matteo Salvini, kelle paremtsentristlik koalitsioon kogus pühapäevastel üldvalimistel 37 protsenti häältest, ütles esmaspäeval, et tal on "õigus ja kohustus" moodustada uus valitsus.
Salvini paremäärmuslik Liiga sai valimistel parema tulemuse kui samasse koalitsiooni kuulunud ekspeaminister Silvio Berlusconi Forza Italia. Koalitsioon ei saa parlamendis siiski enamust.
Salvini välistas liidu populistliku Viie Tähe Liikumisega, mis kogus valimistel 32 protsenti häältest.
Immigrantidevastase Liiga juht nimetas valimistulemust "erakordseks võiduks". Salvani lisas, et alustab "lähitundidel" läbirääkimisi ülejäänud koalitsiooni, eeskätt Forza Italia juhi ekspeaminister Berlusconiga.
Salvini rõhutas, et peab kinni paremkoalitsiooni sisesest kokkuleppest, et tulevase peaministri nimetab erakond, kes saavutab koalitsioonis enim hääli.
"Ma ei ütle, et see pean olema mina, kuid meie meeskond on valmis," ütles Salvini, lisades, et "sõpradevahelistest kokkulepetest peetakse kinni".
Salvini Liiga kogus valimistel 18 protsenti häältest, Berlusconi Forza Italia 14 protsenti.
Renzi lahkub Demokraatliku Partei juhi kohalt
Itaalia vasaktsentristliku Demokraatliku Partei juht Matteo Renzi ütles esmaspäeval pärast kaotust pühapäeval toimunud parlamendivalimistel, et astub juhikohalt tagasi.
"Ilmselgelt astun tagasi Demokraatliku Partei liidri kohalt," lausus Renzi ajakirjanikele.
Ekspeaminister lisas, et rahuldub uue rolliga kodulinna Firenze senaatorina.
Renzi otsus alates 2013. aastast Itaaliat valitseva PD esimehe kohalt lahkuda on tingitud loodetust nõrgemast valimistulemusest. PD juhitav koalitsioon kogus pühapäevastel üldvalimistel 22 protsenti häältest, saades lüüa nii Silvio Berlusconi Forza Italia juhitud paremtsentristide kui ka populistliku erakonna Viie Tähe Liikumine käest, kes kogusid vastavalt 37 ja 32 protsenti häältest.
2014. aasta veebruaris sai Renzist 39 aasta vanuselt Itaalia noorim peaminister. Endine Firenze linnapea lubas muuta Itaalia meritokraatlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, kuid kukkus oma plaanides suuresti läbi.
Renzi pani peaministriameti maha 2016. aasta detsembris pärast seda, kui valijad hääletasid ülekaalukalt maha tema ettepanekud põhiseaduse reformimiseks. Valitsusjuht oli sidunud referendumi tulemusega oma ametise püsimise.
Pärast Renzi ametist lahkumist tegutseb Itaalia peaministrina tema lähedane liitlane Paolo Gentiloni.
Ekspeaminister lootis, et valijad annavad talle äsjastel üldvalimistel uue mandaadi.
Analüütik: Itaalia valimised muutsid poliitmaastikku põhjalikult
Itaalias pühapäeval toimunud parlamendivalimised muutsid Itaalia poliitmaastikku põhjalikult ning selle tagajärjed on tuntavad pikka aega, ütles analüütik esmaspäeval.
Konsultatsioonifirma Teneo Intelligence kaasasutaja Wolfango Piccoli ütles, et eelseisvad valitsuskõnelused tulevad pikad ja selle tulemus pole kindel.
Valitsuse moodustamiseks on parim positsioon paremtsentristlikel erakondadel, kes oodatavasti saavad 630-liikmelises alamkojas 250-260 mandaati, lisas Piccoli. Sellest aga parlamendienamuseks ei piisa.
Oodatakse, et populismis süüdistatud Viie Tähe Liikumine saab 230 mandaati.
Rooma ülikooli LUISS politoloog Roberto D'Alimonte sõnul on raske moodustada valitsust, mis jätab välja Viie Tähe Liikumise välja, sest sellest saab parlamendi suurim erakond.
Võimalik, et erakonnavälise toetusega luuakse vähemusvalitsus, kuid pole teada, kas see toetus tuleb parlamendi vasak- või paremtiivalt, ütles D'Alimonte.
Itaalia parlamenti sai maffia vastu tunnistusi andnud poliitik
Sitsiilia maffia tapetud mehe lesk, kes andis maffia vastu tunnistusi ja elab seetõttu relvastatud kaitse all, valiti Itaalia parlamenti, selgus esmaspäeval parlamendivalimiste ametlikest tulemustest.
Viie Tähe Liikumise kandidaat Piera Aiello (51) tegi kampaaniat suletud uste tagant ning tema nägu ei tohi avalikkuses näidata, sest kardetakse, et maffia üritab talle kätte maksta.
Aiello võitis peaaegu 53 protsenti häältest Lääne-Sitsiilias asuvas Marsala valimisringkonnas. Tema paremtsentristlik rivaal kogus 26 protsenti häältest.
Aiello abikaasa oli Sitsiilia maffiabossi Vito Atria poeg. Kaks maffia palgamõrvarit tapsid ta 1991. aastal Aiello silme ees. Vito Atria lasti maha 1985. aastal ning tema poeg Nicolo rääkis avalikult, et haub kättemaksu. Rivaalitsev maffiaklann otsustas seepeale, et tapab Nicolo.
Aiello andis pärast tapmist tunnistusi ning andis prokuratuurile kaks palgamõrvarit välja. Hagi juhtinud prokurör Paolo Borsellino hukkus 1992. aastal autopommirünnakus.
Poliitiku sõnul otsustas ta kandideerida, sest Viie Tähe Liikumine on pühendunud sotsiaalse ebavõrduse vähendamisele ning ta tahab tulla tagasi avalikkuse ette pärast seda, kui pidi kolima kodukohast mujale Itaaliasse.
"Kui mind valitakse parlamenti, siis lõpuks naasen avalikkusesse ega ole enam see naine, kes 26 aasta eest deporteeriti," ütles Aiello usutluses lehele Oggi Notizie.
Macron peab Itaalia valimistulemuste peateguriks sisserännet
Itaalia üldvalimistel, kus toetust kasvatasid paremäärmuslikud ja populistlikud jõud, oli otsustav tegur "rändesurve", ütles esmaspäeval Prantsuse president Emmanuel Macron.
Macroni sõnul tuleb Itaalia valimistulemusi tõlgendada "suure rändesurve kontekstis", mis on "vaieldamatult Itaaliat mõjutanud".
"Olen veel ettevaatlik ja ootan, kuni Itaalia president on otsuse langetanud," ütles Macron pressikonverentsil.
Le Pen tervitas euroskeptikute edu Itaalia valimistel
Prantsuse paremäärmuslaste liider Marine Le Pen tervitas euroskeptilise immigrantidevastase Liiga tugevat toetust Itaalia pühapäevastel üldvalimistel.
"Meie sõbra ja liitlase Matteo Salvini Liiga jõuline edu valimistel on uus etapp rahva äratamisel," kirjutas Le Pen esmaspäeval Twitteris.
Le Peni enda Rahvusrinne on kriisis pärast oma liidri lüüasaamist Prantsusmaa mullustel presidendivalimistel.
### Response:
Itaalia valimistel juhib paremtsentristlik koalitsioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zenjov ja Cracovia alistasid teisipäeval võõral väljakul 1:0 Płocki Wisła, nädalavahetusel oldi Gdynia Arkast üle 2:1. Zenjov kuulus mõlemas mängus algkoosseisu ning mängis vastavalt 76 ja 54 minutit. Ken Kallaste mängis möödunud nädalal 180 minutit ja Kielce Korona sai kirja kaks punkti – mäng Krakówi Wisłaga võõral väljakul lõppes 1:1, kodus tehti Szczecini Pogońiga 0:0 viik. Konstantin Vassiljev ja Gliwice Piast tegid nädala keskel võõrsil väravateta viigi Arkaga, kui Vassiljev mängis 82 minutit. Nädalavahetusel alustas Vassiljev mängu Zabrze Gorniku vastu pingilt. Kohtumine katkestati Piasti 1:0 eduseisult 80. minutil väljakule jooksnud fännide tõttu. Koondislaste klubidest on tabelis kõrgeimal kohal Korona, kes on 40 punktiga viiendal kohal. Cracovia on 32 punktiga kümnendal kohal ning Piast 25 punktiga 16 meeskonna konkurentsis 14. tabelireal.
Hollandi meistrivõistlustel sai vägeva võidu NAC Breda, kes alistas 0:1 kaotusseisust mulluse meistri Rotterdami Feyenoordi. Karol Mets tegi NAC Breda ridades kaasa kogu kohtumise. Tabelis tõusis NAC Breda 24 punktiga 14. kohale. Inglismaa Premier League’is tõusis teisele kohale Liverpool, kes alistas Ragnar Klavani abita 2:0 Newcastle Unitedi. Liverpoolist jääb ühe punkti kaugusele kolmandal real olev Manchester United, kes peab oma 29. vooru kohtumise täna õhtul võõrsil Crystal Palace'i vastu.
Slovakkia meistrivõistlustel tegid Artur Pikk ja Ružomberok väravateta viigi Prešovi Tatraniga. Pikk mängis 76 minutit. 12 meeskonnaga liigas on Ružomberok 33 punktiga kuuendal kohal. Homme kohtub Rudar kõrgliigas võõrsil Mariboriga. Mänguajata jäi Sander Puri, kui Waterford oli möödunud esmaspäeval Iirimaa kõrgliigas 2:0 parem ST Patrick's Athletic FC. Kolme mänguga on Waterfordil kirjas kuus punkti.
Soome karikavõistlustel alistasid Mihkel Aksalu ja Seinäjoki JK 1:0 Marko Meeritsa ja Hindrek Ojamaa koduklubi Vaasa Palloseura. Kõik eestlased said kirja 90 minutit. B-alagrupis sai SJK viie mänguga parimana kirja 13 punkti, VPS teisena kümme punkti. Mängu vähem pidanud Jarol on kirjas seitse punkti, kuid VPSi väravate vahe (+12) tähendab seda, et Jaro (+6) peaks edasipääsuks reedel KPV-d võitma kuue väravaga.
Taijo Teniste sai Bergeni Branni särgis kirja 90 minutit, kui alistati eestlase endine tööandja Sogndal treeningmängus 1:0. Rauno Sappinenita mänginud Wilrijki Beerschot alistas Belgias kõrgliiga üleminekumängu avavaatuses Brugge Cercle 1:0. Lumesaju tõttu lükati edasi Walesi meistrivõistluste kohtumine The New Saints (Kevin Kauber) – Bala Town. Külmalaine tõttu lükati edasi ka Šotimaa kõrgliiga voor, kus Mattias Käit ja Ross County pidid vastamisi minema Partick Thistle’iga. Külma ilma tõttu lükati edasi ka Taani esiliiga matš Fredericia – HB Køge. Seetõttu mängis HB Køge treeningkohtumise madalamas liigas palliva Holbæk B&I, kes alistati 5:1. Karl Mööl kuulus HB Køge algkoosseisu. | Eestlased välismaal: edukas nädal Metsale ja Zenjovile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zenjov ja Cracovia alistasid teisipäeval võõral väljakul 1:0 Płocki Wisła, nädalavahetusel oldi Gdynia Arkast üle 2:1. Zenjov kuulus mõlemas mängus algkoosseisu ning mängis vastavalt 76 ja 54 minutit. Ken Kallaste mängis möödunud nädalal 180 minutit ja Kielce Korona sai kirja kaks punkti – mäng Krakówi Wisłaga võõral väljakul lõppes 1:1, kodus tehti Szczecini Pogońiga 0:0 viik. Konstantin Vassiljev ja Gliwice Piast tegid nädala keskel võõrsil väravateta viigi Arkaga, kui Vassiljev mängis 82 minutit. Nädalavahetusel alustas Vassiljev mängu Zabrze Gorniku vastu pingilt. Kohtumine katkestati Piasti 1:0 eduseisult 80. minutil väljakule jooksnud fännide tõttu. Koondislaste klubidest on tabelis kõrgeimal kohal Korona, kes on 40 punktiga viiendal kohal. Cracovia on 32 punktiga kümnendal kohal ning Piast 25 punktiga 16 meeskonna konkurentsis 14. tabelireal.
Hollandi meistrivõistlustel sai vägeva võidu NAC Breda, kes alistas 0:1 kaotusseisust mulluse meistri Rotterdami Feyenoordi. Karol Mets tegi NAC Breda ridades kaasa kogu kohtumise. Tabelis tõusis NAC Breda 24 punktiga 14. kohale. Inglismaa Premier League’is tõusis teisele kohale Liverpool, kes alistas Ragnar Klavani abita 2:0 Newcastle Unitedi. Liverpoolist jääb ühe punkti kaugusele kolmandal real olev Manchester United, kes peab oma 29. vooru kohtumise täna õhtul võõrsil Crystal Palace'i vastu.
Slovakkia meistrivõistlustel tegid Artur Pikk ja Ružomberok väravateta viigi Prešovi Tatraniga. Pikk mängis 76 minutit. 12 meeskonnaga liigas on Ružomberok 33 punktiga kuuendal kohal. Homme kohtub Rudar kõrgliigas võõrsil Mariboriga. Mänguajata jäi Sander Puri, kui Waterford oli möödunud esmaspäeval Iirimaa kõrgliigas 2:0 parem ST Patrick's Athletic FC. Kolme mänguga on Waterfordil kirjas kuus punkti.
Soome karikavõistlustel alistasid Mihkel Aksalu ja Seinäjoki JK 1:0 Marko Meeritsa ja Hindrek Ojamaa koduklubi Vaasa Palloseura. Kõik eestlased said kirja 90 minutit. B-alagrupis sai SJK viie mänguga parimana kirja 13 punkti, VPS teisena kümme punkti. Mängu vähem pidanud Jarol on kirjas seitse punkti, kuid VPSi väravate vahe (+12) tähendab seda, et Jaro (+6) peaks edasipääsuks reedel KPV-d võitma kuue väravaga.
Taijo Teniste sai Bergeni Branni särgis kirja 90 minutit, kui alistati eestlase endine tööandja Sogndal treeningmängus 1:0. Rauno Sappinenita mänginud Wilrijki Beerschot alistas Belgias kõrgliiga üleminekumängu avavaatuses Brugge Cercle 1:0. Lumesaju tõttu lükati edasi Walesi meistrivõistluste kohtumine The New Saints (Kevin Kauber) – Bala Town. Külmalaine tõttu lükati edasi ka Šotimaa kõrgliiga voor, kus Mattias Käit ja Ross County pidid vastamisi minema Partick Thistle’iga. Külma ilma tõttu lükati edasi ka Taani esiliiga matš Fredericia – HB Køge. Seetõttu mängis HB Køge treeningkohtumise madalamas liigas palliva Holbæk B&I, kes alistati 5:1. Karl Mööl kuulus HB Køge algkoosseisu.
### Response:
Eestlased välismaal: edukas nädal Metsale ja Zenjovile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Senini pürgis presidendiks Hispaanias tagaotsitav ja Belgias eksiilis elav Kataloonia endine liider Carles Puigdemont, kuid teatas eelmisel nädalal, et loobub kandideerimisest. Sellega soovis ta anda tõuke Kataloonia poliitkriisi lahendamisele.
Loodetakse, et samm annab Katalooniale võimaluse saada ametisse valitsus ja taastada oma autonoomia. Praegu on Kataloonia mulluse iseseisvusdeklaratsiooni tõttu Madridi otsevõimu all.
Parlamendi spiiker Roger Torrent kohtub esmaspäeval seitsme fraktsiooni juhiga ning koos valitakse uus presidendikandidaat.
Puigdemont käis välja, et selleks võiks saada mõjuvõimsa iseseisvusmeelse kodanikuühenduse ANC juht Jordi Sánchez.
Tema kandidatuuri vastu räägib asjaolu, et ta on viiendat kuud vangis ja riik kahtlustab teda mässule õhutamises. Ettepanekuga pole päri ka iseseisvusmeelne erakond CUP, mis ähvardab tema kandidatuuri blokeerida. | Kataloonia parlament asus otsima uut presidendikandidaati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Senini pürgis presidendiks Hispaanias tagaotsitav ja Belgias eksiilis elav Kataloonia endine liider Carles Puigdemont, kuid teatas eelmisel nädalal, et loobub kandideerimisest. Sellega soovis ta anda tõuke Kataloonia poliitkriisi lahendamisele.
Loodetakse, et samm annab Katalooniale võimaluse saada ametisse valitsus ja taastada oma autonoomia. Praegu on Kataloonia mulluse iseseisvusdeklaratsiooni tõttu Madridi otsevõimu all.
Parlamendi spiiker Roger Torrent kohtub esmaspäeval seitsme fraktsiooni juhiga ning koos valitakse uus presidendikandidaat.
Puigdemont käis välja, et selleks võiks saada mõjuvõimsa iseseisvusmeelse kodanikuühenduse ANC juht Jordi Sánchez.
Tema kandidatuuri vastu räägib asjaolu, et ta on viiendat kuud vangis ja riik kahtlustab teda mässule õhutamises. Ettepanekuga pole päri ka iseseisvusmeelne erakond CUP, mis ähvardab tema kandidatuuri blokeerida.
### Response:
Kataloonia parlament asus otsima uut presidendikandidaati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moskva ringkonnakohus mõistis 2006. aastal sõjaväeluure (GRU) erupolkovniku Skripali 2006. aastal 13 aastaks vangi Suurbritannia kasuks spioneerimise eest. Süüdistuse kohaselt edastas ta Sõjalise Diplomaatiaakadeemia õppejõuna rahalise kasu saamise eesmärgil Suurbritannia välisluurele MI6 temale teatavaks saanud Venemaa sõjaväeluurajate isikuandmeid.
Skripal vabanes tänu 2010. aastal toimunud vangistatud spioonide vahetust USA ja Venemaa vahel ja sai Suurbritannialt varjupaiga, vahendas BBC.
Politsei teatel leiti pühapäeval Salisbury linnas pargipingilt kaks teadvuseta inimest, kes viidi haiglasse. Üks neist oli 66-aastane Skripal ja teine üks 30. eluaastates naine. Võimude kinnitusel on nad kokku puutunud mingi tundmatu ainega ning nende seisund on endiselt kriitiline.
Politsei uurib juhtumit, kuid pole veel jõudnud veendumusele, kas tegu võib olla kuriteoga.
Samuti on teada, et Salisbury linnas on mitu kohta politsei poolt ümber piiratud ning seal viivad kaitseülikondi kandvad eksperdid läbi menetlustoiminguid.
Salisbury haigla teatas varem esmaspäeval, et tegemist on "ulatusliku juhtumiga, milles on kannatada saanud väike arv inimesi". Haigla kinnitas, et personalil ja patsiendid võivad haiglahoonesse tulla nagu tavaliselt.
Suurbritannia ja Venemaa suhted on olnud pingelised juba alates 2006. aastast, mil Londonis tapeti radioaktiivse aine abil Putini-kriitikust endine luureametnik Aleksandr Litvinenko. | BBC: Inglismaal salapäraselt haigestunud mees on endine Vene luuraja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moskva ringkonnakohus mõistis 2006. aastal sõjaväeluure (GRU) erupolkovniku Skripali 2006. aastal 13 aastaks vangi Suurbritannia kasuks spioneerimise eest. Süüdistuse kohaselt edastas ta Sõjalise Diplomaatiaakadeemia õppejõuna rahalise kasu saamise eesmärgil Suurbritannia välisluurele MI6 temale teatavaks saanud Venemaa sõjaväeluurajate isikuandmeid.
Skripal vabanes tänu 2010. aastal toimunud vangistatud spioonide vahetust USA ja Venemaa vahel ja sai Suurbritannialt varjupaiga, vahendas BBC.
Politsei teatel leiti pühapäeval Salisbury linnas pargipingilt kaks teadvuseta inimest, kes viidi haiglasse. Üks neist oli 66-aastane Skripal ja teine üks 30. eluaastates naine. Võimude kinnitusel on nad kokku puutunud mingi tundmatu ainega ning nende seisund on endiselt kriitiline.
Politsei uurib juhtumit, kuid pole veel jõudnud veendumusele, kas tegu võib olla kuriteoga.
Samuti on teada, et Salisbury linnas on mitu kohta politsei poolt ümber piiratud ning seal viivad kaitseülikondi kandvad eksperdid läbi menetlustoiminguid.
Salisbury haigla teatas varem esmaspäeval, et tegemist on "ulatusliku juhtumiga, milles on kannatada saanud väike arv inimesi". Haigla kinnitas, et personalil ja patsiendid võivad haiglahoonesse tulla nagu tavaliselt.
Suurbritannia ja Venemaa suhted on olnud pingelised juba alates 2006. aastast, mil Londonis tapeti radioaktiivse aine abil Putini-kriitikust endine luureametnik Aleksandr Litvinenko.
### Response:
BBC: Inglismaal salapäraselt haigestunud mees on endine Vene luuraja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksandikfinaalis kaotas Eesti koondis Iisraeli võistkonnale seisuga 40:45. Kohamatšide 9 - 16 mängudes võitsid eestlannad Soomet 43:26, Austriat 45:24 ja Rootsit 45:32. Euroopa meistriks krooniti Ungari naiskond, kes finaalis alistas Venema võistkonna seisuga 45:43. Kolmanda koha võitis Rumeenia.
Turniirist võttis osa 16 riiki. | Naiskadetid lõpetasid Sotši EM-il üheksanda kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksandikfinaalis kaotas Eesti koondis Iisraeli võistkonnale seisuga 40:45. Kohamatšide 9 - 16 mängudes võitsid eestlannad Soomet 43:26, Austriat 45:24 ja Rootsit 45:32. Euroopa meistriks krooniti Ungari naiskond, kes finaalis alistas Venema võistkonna seisuga 45:43. Kolmanda koha võitis Rumeenia.
Turniirist võttis osa 16 riiki.
### Response:
Naiskadetid lõpetasid Sotši EM-il üheksanda kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MM-il diskvalifitseeriti ei rohkem ega vähem kui 31 sportlast, mis on tõenäoliselt viimaste aastate tiitlivõistluste rekord ses vallas, kirjutab Marathon100.com.
Kõige rohkem kõrvaldamisi nähti 400 m jooksus, kus esmalt diskvalifitseeriti kõik eeljooksus startinud võistlejad ning seejärel said sama saatuse osaliseks finaalis esimese-teisena lõpetanud Hispaania jooksja Oscar Husillos ning Dominikaani Vabariigi sportlane Luguelin Santos.
Ent võistlus lõppes ootamatult ka olümpiamängudel hõbemedali võitnud USA pikamaajooksja Paul Chelimole, kes tegi eeljooksus ühe sammu rajalt välja. Täpselt samasugune intsident juhtus Suurbritannia jooksja Mo Farah'ga mullusel MM-il, kuid erinevalt Chelimost Farah'd ei diskvalifitseeritud.
Selline rohkearvuline diskvalifitseerimine vaid neli päeva kestvatel tiitlivõistlustel tekitab kõigele lisaks ka muid probleeme, kuivõrd diskvalifitseerimistele järgnesid praktiliselt alati ka protestid, mistõttu ei võistlejad ega publik ei teadnud sageli võistluse lõppedes, kes siis lõplikult võitjaks tuli.
Diskvalifitseeritute nimekiri:
60 m Chijindu Utah Suurbritannia Valestart
60 m Kemar Hyman Kaimani saared Valestart
400 m Oscar Husillos Hispaania Valel rajal jooksmine
400 m Luguelin Santos Dominikaani Vabariik Valel rajal jooksmine
400 m Bralon Taplin Grenada Valel rajal jooksmine
400 m Steven Gayle Jamaika Valel rajal jooksmine
400 m Abdalleleh Haroun Katar Valestart
400 m Austris Karpinskis Läti Valel rajal jooksmine
400 m Alonzo Russell Bahrein Valel rajal jooksmine
400 m Nery Brenes Kostariika Valel rajal jooksmine
400 m Stephenie Ann McPherson Jamaika Valel rajal jooksmine
400 m Lea Sprunger Šveits Valel rajal jooksmine
400 m Maria Belimpasaki Kreeka Valel rajal jooksmine
400 m Miriama Senokonoko Fidzi Valel rajal jooksmine
400 m Maja Ciric Sebia Valel rajal jooksmine
800 m Donavan Brazier USA Valel rajal jooksmine
800 m Margaret Nyairera Wambui Keenia Valel rajal jooksmine
1500 m Benjamin Enzema Ekvatoriaal Guinea Rajalt välja astumine
1500 m Oddom Sat Kamerun Rajalt välja astumine
3000 m Paul Chelimo USA Rajalt välja astumine
3000 m Shadrack Kipchirchir USA Rajalt välja astumine
3000 m Kemoy Campbell Jamaika Rajalt välja astumine
3000 m Youssoud Hiss Bachir Djibouti Rajalt välja astumine
3000 m Richard Ringer Saksamaa Sportlase takistamine
60 m tj (seitsmev.) Oleksiy Kasjanov Ukraina Tõkke maha-ajamine
60 m tj Milan Trajkovic Küpros Valestart
4 x 400 m Jamaika nelik Jamaika Vahetusala rikkumised | Skandaalne diskvalifitseerimiste paraad kergejõustiku sise-MM-il | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MM-il diskvalifitseeriti ei rohkem ega vähem kui 31 sportlast, mis on tõenäoliselt viimaste aastate tiitlivõistluste rekord ses vallas, kirjutab Marathon100.com.
Kõige rohkem kõrvaldamisi nähti 400 m jooksus, kus esmalt diskvalifitseeriti kõik eeljooksus startinud võistlejad ning seejärel said sama saatuse osaliseks finaalis esimese-teisena lõpetanud Hispaania jooksja Oscar Husillos ning Dominikaani Vabariigi sportlane Luguelin Santos.
Ent võistlus lõppes ootamatult ka olümpiamängudel hõbemedali võitnud USA pikamaajooksja Paul Chelimole, kes tegi eeljooksus ühe sammu rajalt välja. Täpselt samasugune intsident juhtus Suurbritannia jooksja Mo Farah'ga mullusel MM-il, kuid erinevalt Chelimost Farah'd ei diskvalifitseeritud.
Selline rohkearvuline diskvalifitseerimine vaid neli päeva kestvatel tiitlivõistlustel tekitab kõigele lisaks ka muid probleeme, kuivõrd diskvalifitseerimistele järgnesid praktiliselt alati ka protestid, mistõttu ei võistlejad ega publik ei teadnud sageli võistluse lõppedes, kes siis lõplikult võitjaks tuli.
Diskvalifitseeritute nimekiri:
60 m Chijindu Utah Suurbritannia Valestart
60 m Kemar Hyman Kaimani saared Valestart
400 m Oscar Husillos Hispaania Valel rajal jooksmine
400 m Luguelin Santos Dominikaani Vabariik Valel rajal jooksmine
400 m Bralon Taplin Grenada Valel rajal jooksmine
400 m Steven Gayle Jamaika Valel rajal jooksmine
400 m Abdalleleh Haroun Katar Valestart
400 m Austris Karpinskis Läti Valel rajal jooksmine
400 m Alonzo Russell Bahrein Valel rajal jooksmine
400 m Nery Brenes Kostariika Valel rajal jooksmine
400 m Stephenie Ann McPherson Jamaika Valel rajal jooksmine
400 m Lea Sprunger Šveits Valel rajal jooksmine
400 m Maria Belimpasaki Kreeka Valel rajal jooksmine
400 m Miriama Senokonoko Fidzi Valel rajal jooksmine
400 m Maja Ciric Sebia Valel rajal jooksmine
800 m Donavan Brazier USA Valel rajal jooksmine
800 m Margaret Nyairera Wambui Keenia Valel rajal jooksmine
1500 m Benjamin Enzema Ekvatoriaal Guinea Rajalt välja astumine
1500 m Oddom Sat Kamerun Rajalt välja astumine
3000 m Paul Chelimo USA Rajalt välja astumine
3000 m Shadrack Kipchirchir USA Rajalt välja astumine
3000 m Kemoy Campbell Jamaika Rajalt välja astumine
3000 m Youssoud Hiss Bachir Djibouti Rajalt välja astumine
3000 m Richard Ringer Saksamaa Sportlase takistamine
60 m tj (seitsmev.) Oleksiy Kasjanov Ukraina Tõkke maha-ajamine
60 m tj Milan Trajkovic Küpros Valestart
4 x 400 m Jamaika nelik Jamaika Vahetusala rikkumised
### Response:
Skandaalne diskvalifitseerimiste paraad kergejõustiku sise-MM-il |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ryan põhjendas oma vastuseisu ohuga, mida selline samm majandusele kujutab, vahendas Reuters.
"Me oleme äärmiselt mures kaubandussõja tagajärgede pärast ning kutsume Valget Maja üles selle plaaniga mitte edasi minema. Uus maksureform on majandusele hoogu andnud ja ma kindlasti ei taha neid saavutusi ohtu seada," selgitas Ryani kõneisik Ash Lee Strong.
Trump teatas möödunud nädalal, et allkirjastab käesoleval nädalal tollitariifid odavale terase- ja alumiiniumiimpordile, mis kahjustavad USA tootjaid. Teraseimpordile kehtestatakse tema sõnul 25- ja alumiiniumiimpordile 10-protsendiline tariif.
USA kaubanduspartnerid, nende seas Euroopa Liit ja Hiina, on tariifid hukka mõistnud ning lubanud nende kehtestamisel astuda vastusamme. Aktsiaturud üle maailma on teatest saati languses olnud, kuivõrd kardetakse kaubandussõja lahvatamist. | Spiiker Ryan kutsus Trumpi üles kaubandussõjast hoiduma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ryan põhjendas oma vastuseisu ohuga, mida selline samm majandusele kujutab, vahendas Reuters.
"Me oleme äärmiselt mures kaubandussõja tagajärgede pärast ning kutsume Valget Maja üles selle plaaniga mitte edasi minema. Uus maksureform on majandusele hoogu andnud ja ma kindlasti ei taha neid saavutusi ohtu seada," selgitas Ryani kõneisik Ash Lee Strong.
Trump teatas möödunud nädalal, et allkirjastab käesoleval nädalal tollitariifid odavale terase- ja alumiiniumiimpordile, mis kahjustavad USA tootjaid. Teraseimpordile kehtestatakse tema sõnul 25- ja alumiiniumiimpordile 10-protsendiline tariif.
USA kaubanduspartnerid, nende seas Euroopa Liit ja Hiina, on tariifid hukka mõistnud ning lubanud nende kehtestamisel astuda vastusamme. Aktsiaturud üle maailma on teatest saati languses olnud, kuivõrd kardetakse kaubandussõja lahvatamist.
### Response:
Spiiker Ryan kutsus Trumpi üles kaubandussõjast hoiduma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kindlasti ma veidi kartsin siia tulla, kuna ma polnud varem Ameerika Ühendriikides käinud. Tunnen, et see on olnud mulle väga hea kogemus ja olen uhke, et olen saanud Wichita State'i esindada ja siinse pere liige olla," võttis Nurger paari lausega oma aastad kokku, kirjutab Korvpall24.ee.
Eestlane lisas: "Tahan tänada kõiki meeskonnakaaslasi ja treenereid, kellega ma olen läbi käinud ja muidugi siinseid fänne, kes on tõenäoliselt riigi ühed parimad. See on midagi, millest kindlasti lahkudes hakkan puudust tundma.”
Nurgeri sõnul on viimased mängud tema jaoks väga kurb hetk, kuna aja jooksul on meeskond kokku kasvanud.
Lisaks Nurgerile lõpetavad tänavu oma kolledžikarjääri ka Rashard Kelly, Zach Brown, Darral Willis jr, Shaquille Morris ja Conner Frankamp. | Kolledžikarjääri lõpusirgel olev Nurger: olen saanud väga hea kogemuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kindlasti ma veidi kartsin siia tulla, kuna ma polnud varem Ameerika Ühendriikides käinud. Tunnen, et see on olnud mulle väga hea kogemus ja olen uhke, et olen saanud Wichita State'i esindada ja siinse pere liige olla," võttis Nurger paari lausega oma aastad kokku, kirjutab Korvpall24.ee.
Eestlane lisas: "Tahan tänada kõiki meeskonnakaaslasi ja treenereid, kellega ma olen läbi käinud ja muidugi siinseid fänne, kes on tõenäoliselt riigi ühed parimad. See on midagi, millest kindlasti lahkudes hakkan puudust tundma.”
Nurgeri sõnul on viimased mängud tema jaoks väga kurb hetk, kuna aja jooksul on meeskond kokku kasvanud.
Lisaks Nurgerile lõpetavad tänavu oma kolledžikarjääri ka Rashard Kelly, Zach Brown, Darral Willis jr, Shaquille Morris ja Conner Frankamp.
### Response:
Kolledžikarjääri lõpusirgel olev Nurger: olen saanud väga hea kogemuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa riigihümniks on 1922. aastast Franz Joseph Haydni meloodia ja August Heinrich Hoffmann von Fallersleben sõnadega "Sakslaste laul" ("Das Lied der Deutschen"). Tänapäeval lauldakse hümnina vaid viimast, kolmandat salmi.
Selles salmis on muuhulgas sõnad "isamaa" ("Vaterland") ja "vennalik ("brüderlich") ning Saksamaa võrdsusvolinik, sotsiaaldemokraatide (SPD) ridadesse kuuluv Kristin Rose-Möhring tegi pereministeeriumi töötajatele saadetud kirjas ettepaneku loobuda hümnis ainult meessoole viitavatest sõnadest, vahendas Reuters.
Teade Rose-Möhringi ideest jõudis Saksa meediasse natuke aega enne seda, kui SPD teatas pühapäeval, et parteisisesel hääletusel toetas 66 protsenti erakonna liikmetest valitsuskoalitsiooni Merkeli paremtsentristidega.
Võrdsusvoliniku idee kohaselt võiks sõna "isamaa" ("Vaterland") asendada hümnis sõnaga "kodumaa" ("Heimatland") ning sõna "vennalikult" asemel võiks kasutada näiteks sõna "vapralt".
Valitsuse kõneisiku kinnitusel aga peab liidukantsler sellist täpsustamist mittevajalikuks.
"Liidukantsler on väga rahul meie ilusa hümniga nii, nagu see on oma traditsioonilises vormis, ega näe vajadust selle muutmiseks," selgitas Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert.
Pereministeeriumi pressiesindaja omakorda teatas, et Rose-Möhringi ministeeriumisisene kiri töötajatele oli isiklik ettepanek ja seetõttu ei oska ta seda kommenteerida. | Merkel pole nõus ettepanekuga muuta Saksamaa hümn sooneutraalseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa riigihümniks on 1922. aastast Franz Joseph Haydni meloodia ja August Heinrich Hoffmann von Fallersleben sõnadega "Sakslaste laul" ("Das Lied der Deutschen"). Tänapäeval lauldakse hümnina vaid viimast, kolmandat salmi.
Selles salmis on muuhulgas sõnad "isamaa" ("Vaterland") ja "vennalik ("brüderlich") ning Saksamaa võrdsusvolinik, sotsiaaldemokraatide (SPD) ridadesse kuuluv Kristin Rose-Möhring tegi pereministeeriumi töötajatele saadetud kirjas ettepaneku loobuda hümnis ainult meessoole viitavatest sõnadest, vahendas Reuters.
Teade Rose-Möhringi ideest jõudis Saksa meediasse natuke aega enne seda, kui SPD teatas pühapäeval, et parteisisesel hääletusel toetas 66 protsenti erakonna liikmetest valitsuskoalitsiooni Merkeli paremtsentristidega.
Võrdsusvoliniku idee kohaselt võiks sõna "isamaa" ("Vaterland") asendada hümnis sõnaga "kodumaa" ("Heimatland") ning sõna "vennalikult" asemel võiks kasutada näiteks sõna "vapralt".
Valitsuse kõneisiku kinnitusel aga peab liidukantsler sellist täpsustamist mittevajalikuks.
"Liidukantsler on väga rahul meie ilusa hümniga nii, nagu see on oma traditsioonilises vormis, ega näe vajadust selle muutmiseks," selgitas Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert.
Pereministeeriumi pressiesindaja omakorda teatas, et Rose-Möhringi ministeeriumisisene kiri töötajatele oli isiklik ettepanek ja seetõttu ei oska ta seda kommenteerida.
### Response:
Merkel pole nõus ettepanekuga muuta Saksamaa hümn sooneutraalseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa Bundesligas võitles Dener Jaanimaa koduklubi TuS N-Lübbecke viimasel sekundil välja 26:26 (12:14) viigi tabeli viimase TV 05/07 Hüttenbergi vastu. Just eestlasest paremsisemine oli täpsete tabamustega viimastel minutitel tähtsas rollis. Kokku jäi Jaanimaa arvele kolm väravat ja neli resultatiivset söötu.
Saksamaal tuli võite vaid kolmandast liigast
TSV Hannover-Burgdorf sai aga võõrsil hävitava 19:30 (8:14) kaotuse Frisch Auf! Göppingenilt, kellega juba teisipäeval kohtutakse kodusaalis uuesti – Saksamaa karikasarja veerandfinaalis. Pühapäeval sai Mait Patrail kirja ühe värava ja ühe söödu ning hannoverlased langesid liidrikohalt kolmandaks.
Tugevuselt järgmises sarjas, teises Bundesligaski polnud eestlastele hea nädal. Esseni TUSEM kaotas kodus 26:27 (14:17) HSC 2000 Coburgile, Karl Roosna sai protokolli kaks väravat ja ühe resultatiivse söödu. Janar Mägi oli täpne korra kui EHV Aue alistus 27:33 (14:17) vahetule konkurendile HSG Konstanzile ning langes uuesti väljalangemisjoone alla, 17ndaks.
Oluliselt paremini läks meie meestel kolmandas liigas. Karl Toom viskas kolm väravat ja aitas TV 1893 Neuhauseni lõunatsoonis 32:27 (17:12) võidule TSG Hasslochi üle. Armi Pärt jäi küll nullile, kuid Mecklenburger Stiere alistas võõrsil DHK Flensborgi 32:26 (15:15) ja Schwerini klubi tõusis põhjatsoonis kolmandaks.
Johannsonile ja Pinnonenile võidud, Celminš jääb medaliheitlusest eemale
Rumeenia kõrgliigas jätkas võimsalt Bukaresti Steaua. Martin Johannson väravaid ei visanud, aga tabeli viimane Iasi CS Politehnica alistati 32:24 (18:13). Kolm vooru enne põhiturniiri lõppu on Steaual liidrina 49 punkti, Turda AHC Potaissa on aga ainult ühe punkti kaugusel.
Sloveenias ei õnnestunud Andris Celminši koduklubil RK Maribor Branikil end medaliheitlusse viiva nelja parema hulka mängida. Viimases põhiturniiri voorus tehti 25:25 (14:10) viik MRD Dobovaga, Celminši arvele kirjutati kolm tabamust. Kokku viskas Eesti koondise paremsisemine põhiturniiril 54 väravat.
Mõlemad Islandil mängivad eestlased viskasid eelmisel nädalal viis väravat ning said võidu ja kaotuse. Mikk Pinnoneni UMF Afturelding alistas meeste meistriliigas Reykjaviki Vikinguri 29:24, tribüünil vaatas koduklubi meeste kaotust ka Alina Molkova, kes naiste esiliigas pidi mõned päevad hiljem vastu võtma 21:26 kaotuse Reykjaviki Valuri B-tiimi käest.
Jürgen Rooba ja Amo HK lootused Rootsi kõrgliigasse tõusta said suure löögi kui pühapäeval jäädi 29:31 alla tabelis nelja punkti võrra eespool olnud IF Hallby HK-le. Eestlasest paremäär viskas viis väravat, aga tema koduklubi on kolm vooru enne põhiturniiri lõppu viie silma kaugusel üleminekumängudele viivast neljandast kohast.
Siuntio IF-i eestlased viskasid kahe mänguga 34 väravat
Soome kõrgliigas jagunesid meeskonnad kahte nelikusse ja mängitakse sarnaselt Eestiga vaheturniire. Tugevamas nelikus kaotasid Valdar Noodla ja Helsingi Dicken esmalt Riihimäe Cocksile 23:35 ja pühapäeval Vantaa Atlasele 15:22. Noodla viskas vastavalt ühe ja kaks väravat.
Nelja eestlast koondav Siuntio IF võitleb pääsu eest veerandfinaali nõrgemas nelikus. Eelmisel nädalal saadi esmalt valus 21:25 kaotus Grankulla IFK käest, kuigi eestlased viskasid 15 väravat – Ott Varik üheksa, Sten Maasalu viis ja Taavi Tibar ühe. Põlvevigastusest kuu aega tagasi võimsalt naasnud Ardo Puna paraneb nüüd kämblamõrast. Kips võetakse kohe maha ja Eesti pommitaja loodab kiirelt platsile tagasi saada.
Laupäeval oli Siuntio võõrsil kindlalt 38:25 üle Åbo IFK-st ning jälle olid eestlased suures rollis. Mängu parimaks valitud Varik tabas kümme, Maasalu viis ja Tibar neli korda. Kolm vooru enne lõppu on SIF seitsmes, kuid veerandfinaali viivast kuuendast kohast lahutab kolm punkti. Varik on 139 väravaga tõusnud vaid kolme tabamuse kaugusele liiga parimast snaiprist, Cocksi koondislasest Nico Rönnbergist.
Bramanis: olen esiliigas kõvasti mänguaega saanud
Oleme siiani veidi puudulikult kajastanud Jesper Bruno Bramanise tegemisi Hollandis, kus ta tänavuse hooaja eel liitus mulluse hõbedatiimi HC Kras/Volendamiga. Sügisel kuulus 20-aastane eestlane põhimeeskonna ridadesse, tehes debüüdi eurosarjaski. Edasi mängis Bramanis peamiselt klubi B-meeskonna eest ning reeglite järgi Hollandi ja Belgia klubisid ühendavas tugevas BENE-liigas mingist hetkest alates kaasa teha ei saanud.
"Kohalikud reeglid on keerulised, aga olen B-tiimis kõvasti mänguaega saanud ja meil läheb seal hästi," sõnas Bramanis, kelle meeskond juhib kaks vooru enne lõppu Hollandi esiliigat ning on ühe võidu kaugusel liigavõidust ja tõusust meistriliigasse. Viimati alistati WHC Den Haag 25:20 kui eestlases paremsisemine viskas kaks väravat.
"Kui BENE-liiga nüüd lõpeb, siis moodustub kaheksast meeskonnast Hollandi kõrgliiga play-off ning seal tohin jälle esindusmeeskonna eest mängida," selgitas Bramanis keerukate seaduste järgi toimivat kohalikku käsipallielu. "Õnneks olen esiliigas korralikult mänginud ja hiljuti tegin põhitiimi eest kaasa ka Hollandi karikasarjas, kus saime suure 35:14 võidu. Mängisin 20-25 minutit, aga postid jäid seekord mu visetele ette." | Käsipallileegion: Johannson jätkab Rumeenias liidrina, Varikult 19 väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa Bundesligas võitles Dener Jaanimaa koduklubi TuS N-Lübbecke viimasel sekundil välja 26:26 (12:14) viigi tabeli viimase TV 05/07 Hüttenbergi vastu. Just eestlasest paremsisemine oli täpsete tabamustega viimastel minutitel tähtsas rollis. Kokku jäi Jaanimaa arvele kolm väravat ja neli resultatiivset söötu.
Saksamaal tuli võite vaid kolmandast liigast
TSV Hannover-Burgdorf sai aga võõrsil hävitava 19:30 (8:14) kaotuse Frisch Auf! Göppingenilt, kellega juba teisipäeval kohtutakse kodusaalis uuesti – Saksamaa karikasarja veerandfinaalis. Pühapäeval sai Mait Patrail kirja ühe värava ja ühe söödu ning hannoverlased langesid liidrikohalt kolmandaks.
Tugevuselt järgmises sarjas, teises Bundesligaski polnud eestlastele hea nädal. Esseni TUSEM kaotas kodus 26:27 (14:17) HSC 2000 Coburgile, Karl Roosna sai protokolli kaks väravat ja ühe resultatiivse söödu. Janar Mägi oli täpne korra kui EHV Aue alistus 27:33 (14:17) vahetule konkurendile HSG Konstanzile ning langes uuesti väljalangemisjoone alla, 17ndaks.
Oluliselt paremini läks meie meestel kolmandas liigas. Karl Toom viskas kolm väravat ja aitas TV 1893 Neuhauseni lõunatsoonis 32:27 (17:12) võidule TSG Hasslochi üle. Armi Pärt jäi küll nullile, kuid Mecklenburger Stiere alistas võõrsil DHK Flensborgi 32:26 (15:15) ja Schwerini klubi tõusis põhjatsoonis kolmandaks.
Johannsonile ja Pinnonenile võidud, Celminš jääb medaliheitlusest eemale
Rumeenia kõrgliigas jätkas võimsalt Bukaresti Steaua. Martin Johannson väravaid ei visanud, aga tabeli viimane Iasi CS Politehnica alistati 32:24 (18:13). Kolm vooru enne põhiturniiri lõppu on Steaual liidrina 49 punkti, Turda AHC Potaissa on aga ainult ühe punkti kaugusel.
Sloveenias ei õnnestunud Andris Celminši koduklubil RK Maribor Branikil end medaliheitlusse viiva nelja parema hulka mängida. Viimases põhiturniiri voorus tehti 25:25 (14:10) viik MRD Dobovaga, Celminši arvele kirjutati kolm tabamust. Kokku viskas Eesti koondise paremsisemine põhiturniiril 54 väravat.
Mõlemad Islandil mängivad eestlased viskasid eelmisel nädalal viis väravat ning said võidu ja kaotuse. Mikk Pinnoneni UMF Afturelding alistas meeste meistriliigas Reykjaviki Vikinguri 29:24, tribüünil vaatas koduklubi meeste kaotust ka Alina Molkova, kes naiste esiliigas pidi mõned päevad hiljem vastu võtma 21:26 kaotuse Reykjaviki Valuri B-tiimi käest.
Jürgen Rooba ja Amo HK lootused Rootsi kõrgliigasse tõusta said suure löögi kui pühapäeval jäädi 29:31 alla tabelis nelja punkti võrra eespool olnud IF Hallby HK-le. Eestlasest paremäär viskas viis väravat, aga tema koduklubi on kolm vooru enne põhiturniiri lõppu viie silma kaugusel üleminekumängudele viivast neljandast kohast.
Siuntio IF-i eestlased viskasid kahe mänguga 34 väravat
Soome kõrgliigas jagunesid meeskonnad kahte nelikusse ja mängitakse sarnaselt Eestiga vaheturniire. Tugevamas nelikus kaotasid Valdar Noodla ja Helsingi Dicken esmalt Riihimäe Cocksile 23:35 ja pühapäeval Vantaa Atlasele 15:22. Noodla viskas vastavalt ühe ja kaks väravat.
Nelja eestlast koondav Siuntio IF võitleb pääsu eest veerandfinaali nõrgemas nelikus. Eelmisel nädalal saadi esmalt valus 21:25 kaotus Grankulla IFK käest, kuigi eestlased viskasid 15 väravat – Ott Varik üheksa, Sten Maasalu viis ja Taavi Tibar ühe. Põlvevigastusest kuu aega tagasi võimsalt naasnud Ardo Puna paraneb nüüd kämblamõrast. Kips võetakse kohe maha ja Eesti pommitaja loodab kiirelt platsile tagasi saada.
Laupäeval oli Siuntio võõrsil kindlalt 38:25 üle Åbo IFK-st ning jälle olid eestlased suures rollis. Mängu parimaks valitud Varik tabas kümme, Maasalu viis ja Tibar neli korda. Kolm vooru enne lõppu on SIF seitsmes, kuid veerandfinaali viivast kuuendast kohast lahutab kolm punkti. Varik on 139 väravaga tõusnud vaid kolme tabamuse kaugusele liiga parimast snaiprist, Cocksi koondislasest Nico Rönnbergist.
Bramanis: olen esiliigas kõvasti mänguaega saanud
Oleme siiani veidi puudulikult kajastanud Jesper Bruno Bramanise tegemisi Hollandis, kus ta tänavuse hooaja eel liitus mulluse hõbedatiimi HC Kras/Volendamiga. Sügisel kuulus 20-aastane eestlane põhimeeskonna ridadesse, tehes debüüdi eurosarjaski. Edasi mängis Bramanis peamiselt klubi B-meeskonna eest ning reeglite järgi Hollandi ja Belgia klubisid ühendavas tugevas BENE-liigas mingist hetkest alates kaasa teha ei saanud.
"Kohalikud reeglid on keerulised, aga olen B-tiimis kõvasti mänguaega saanud ja meil läheb seal hästi," sõnas Bramanis, kelle meeskond juhib kaks vooru enne lõppu Hollandi esiliigat ning on ühe võidu kaugusel liigavõidust ja tõusust meistriliigasse. Viimati alistati WHC Den Haag 25:20 kui eestlases paremsisemine viskas kaks väravat.
"Kui BENE-liiga nüüd lõpeb, siis moodustub kaheksast meeskonnast Hollandi kõrgliiga play-off ning seal tohin jälle esindusmeeskonna eest mängida," selgitas Bramanis keerukate seaduste järgi toimivat kohalikku käsipallielu. "Õnneks olen esiliigas korralikult mänginud ja hiljuti tegin põhitiimi eest kaasa ka Hollandi karikasarjas, kus saime suure 35:14 võidu. Mängisin 20-25 minutit, aga postid jäid seekord mu visetele ette."
### Response:
Käsipallileegion: Johannson jätkab Rumeenias liidrina, Varikult 19 väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | RX Academy klassis, kus võetakse mõõtu korraldaja poolt välja pandud võrdsetel masinatel, võistelnud juuniorsportlane Marko Andreas Muru tegi oma töö ära hoolimata eelsõitudes saadud karmidest loosikohtadest.
"Oma eelsõitudes saime tulemuseks vastavalt neljanda, kolmanda ja viienda koha, aga siin pannakse kõik eelsõidud kokku loosi teel. Marko võttis end kõigil kolmel korral tugevamate gruppi, mis on sõidu mõttes muidugi hea, aga punktide kogumise osas läks sellega natuke nihu – punkte jagatakse siin kohtade, mitte aegade järgi ning seepärast ka üldarvestuses tulemuseks viies koht. Esimeses eelsõidus oli näiteks meie eelsõidu viimase mehe aeg kiirem kui teise eelsõidu esimese oma," kommenteeris neljandat etappi marko isa Priit Muru. "Kolmandas eelsõidus sattusime korralikumasse avariisse, mistõttu tolle sõidu ka katkestasime. Kohalikud mehhaanikud, keda oli ühel hetkel meie auto kallal töötamas lausa seitse, tegid aga korraliku töö ja saime poolfinaalis ka välja minna. Seal oli Marko tubli – käis kohe alguses jokkeris ära, sel ajal kui kaks soomlast esikoha nimel võitlesid. Kui tuli neil kord jokkerisse minna, läks Marko neist mõlemast mööda. Finaalis läksime ka sama taktikaga kohe alguses jokkerisse, sel ajal kui teised võrdlemisi aeglases rivis edasi sõitsid. Vastavalt, kuidas sealt rivist hakati omakorda jokkeris käima, läks Marko ka neist ükshaaval mööda. Vaid etapi üldvõitjast Trogenist ei õnnestunud mööda saada kuna otsustaval hetkel tuli meil sisse üks sõiduviga," lisas Muru.
Neljanda etapi Academy RX klassis võitis Sami-Matti Trogen, sarja üldvõitjaks tuli Jesse Kallio.
Speedcar Xtreme klassis kaasa tegev Ruve Veski sai sel korral kirja 11. koha, mis oli ühtlasi ka tema kohaks sarja kokkuvõttes. Etapi võitis Ole Henry Steinsholt, sarja üldvõitjaks tuli Kevin Hansen.
Järgmisena näeb Marko Andreas Muru ja Ruve Veskit võistlemas 5. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal, kui toimub rallikrossi Eesti meistrivõistluste esimene etapp. | RallyX on Ice: Marko Andreas Muru võitis viimasel etapil teise koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
RX Academy klassis, kus võetakse mõõtu korraldaja poolt välja pandud võrdsetel masinatel, võistelnud juuniorsportlane Marko Andreas Muru tegi oma töö ära hoolimata eelsõitudes saadud karmidest loosikohtadest.
"Oma eelsõitudes saime tulemuseks vastavalt neljanda, kolmanda ja viienda koha, aga siin pannakse kõik eelsõidud kokku loosi teel. Marko võttis end kõigil kolmel korral tugevamate gruppi, mis on sõidu mõttes muidugi hea, aga punktide kogumise osas läks sellega natuke nihu – punkte jagatakse siin kohtade, mitte aegade järgi ning seepärast ka üldarvestuses tulemuseks viies koht. Esimeses eelsõidus oli näiteks meie eelsõidu viimase mehe aeg kiirem kui teise eelsõidu esimese oma," kommenteeris neljandat etappi marko isa Priit Muru. "Kolmandas eelsõidus sattusime korralikumasse avariisse, mistõttu tolle sõidu ka katkestasime. Kohalikud mehhaanikud, keda oli ühel hetkel meie auto kallal töötamas lausa seitse, tegid aga korraliku töö ja saime poolfinaalis ka välja minna. Seal oli Marko tubli – käis kohe alguses jokkeris ära, sel ajal kui kaks soomlast esikoha nimel võitlesid. Kui tuli neil kord jokkerisse minna, läks Marko neist mõlemast mööda. Finaalis läksime ka sama taktikaga kohe alguses jokkerisse, sel ajal kui teised võrdlemisi aeglases rivis edasi sõitsid. Vastavalt, kuidas sealt rivist hakati omakorda jokkeris käima, läks Marko ka neist ükshaaval mööda. Vaid etapi üldvõitjast Trogenist ei õnnestunud mööda saada kuna otsustaval hetkel tuli meil sisse üks sõiduviga," lisas Muru.
Neljanda etapi Academy RX klassis võitis Sami-Matti Trogen, sarja üldvõitjaks tuli Jesse Kallio.
Speedcar Xtreme klassis kaasa tegev Ruve Veski sai sel korral kirja 11. koha, mis oli ühtlasi ka tema kohaks sarja kokkuvõttes. Etapi võitis Ole Henry Steinsholt, sarja üldvõitjaks tuli Kevin Hansen.
Järgmisena näeb Marko Andreas Muru ja Ruve Veskit võistlemas 5. mail Elva lähistel Kulbilohu rallikrossirajal, kui toimub rallikrossi Eesti meistrivõistluste esimene etapp.
### Response:
RallyX on Ice: Marko Andreas Muru võitis viimasel etapil teise koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peterburi Riiklik Mäeülikooli rektor ja tema tütar on olnud juba pikemat aega tülis. 2011. aastal kolis tütar Poola ning on seejärel teinud mitmeid avaldusi, kus ta oma Putini sõpruskonda kuuluva isa tegemisi paljastab või siis viimast süüdistab. Tütre sõnul osaleb tema isa ulatuslikus korruptsioonis ning on tegelikult miljardär, vahendas Meduza.
Hiljuti andis Olga Litvinenko intervjuu Svobodale, milles kinnitab, et tema isa on Putini vastuolulise majandusteadusliku doktoriväitekirja tegelik autor. Mitmed teadlased, näiteks Brookings Institutioni uurijad, on olnud juba varem veendunud, et Venemaa presidendi doktoritöö näol on tegu suures osas plagiaadiga.
Olga Litvinenko sõnul aitas Putin 1994. aastal Vladimir Litvinenkol saada ülikooli rektoriks ja tegu oli osaga professorite ning õppejõudude kuritegelikust skeemist, mille raames müüdi võltsitud teadutöid, mis läksid maksma tänases rahas umbes 100 000 eurot tükk. Putini 1996. aastal kaitstud doktoriväitekirja aga kirjutas Vladimir Litvinenko tasuta, rõhutas tütar.
Vladimir Litvinenko on süüdistused plagiaadis tagasi lükanud ja rõhutanud, et Venemaa presidendi doktoriväitekirja näol on tegu "salajase strateegiadokumendiga". | Peterburi akadeemiku tütar: minu isa on Putini doktoritöö tegelik autor | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peterburi Riiklik Mäeülikooli rektor ja tema tütar on olnud juba pikemat aega tülis. 2011. aastal kolis tütar Poola ning on seejärel teinud mitmeid avaldusi, kus ta oma Putini sõpruskonda kuuluva isa tegemisi paljastab või siis viimast süüdistab. Tütre sõnul osaleb tema isa ulatuslikus korruptsioonis ning on tegelikult miljardär, vahendas Meduza.
Hiljuti andis Olga Litvinenko intervjuu Svobodale, milles kinnitab, et tema isa on Putini vastuolulise majandusteadusliku doktoriväitekirja tegelik autor. Mitmed teadlased, näiteks Brookings Institutioni uurijad, on olnud juba varem veendunud, et Venemaa presidendi doktoritöö näol on tegu suures osas plagiaadiga.
Olga Litvinenko sõnul aitas Putin 1994. aastal Vladimir Litvinenkol saada ülikooli rektoriks ja tegu oli osaga professorite ning õppejõudude kuritegelikust skeemist, mille raames müüdi võltsitud teadutöid, mis läksid maksma tänases rahas umbes 100 000 eurot tükk. Putini 1996. aastal kaitstud doktoriväitekirja aga kirjutas Vladimir Litvinenko tasuta, rõhutas tütar.
Vladimir Litvinenko on süüdistused plagiaadis tagasi lükanud ja rõhutanud, et Venemaa presidendi doktoriväitekirja näol on tegu "salajase strateegiadokumendiga".
### Response:
Peterburi akadeemiku tütar: minu isa on Putini doktoritöö tegelik autor |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meistrivõistluste kahel võistluspäeval toimus kokku viis sõitu. Esimese päeva lõppedes oli Mihkel Kosk eestlaste parimana seitsmendal kohal. Esikümnesse lõpetas Vaiko Vooremaa. Teine võistluspäev tõi aga kaasa paremusjärjestuses muudatused ning Kosk lõpetas teise päeva ja kogu võistluse üheksandal kohal. Rasmus Maalinn tõusis eestlaste seas teiseks, lõpptulemuseks 13. koht. Wielimie järv, millel võistlus toimus, on suhteliselt väike ning sellest tulenevalt olid tuuleolud keerulised, muutes võistlemise üsna raskeks. Õnneks soosis meid aga ilm ja õnnestus pidada korralik võistlus," kommenteeris võistlusmeeleolusid kohapealt Eesti Jääpurjetamise Liidu juht Alari Akermann.
2018 DN klassi maailma- ja Euroopa meistrivõistluste toimumiskohaks oli esialgselt kavandatud Eesti. Veebruari viimasel nädalavahetusel viidi võistluse toimumispaik siinsete ebasoodsate ilmaolude tõttu Poola kirdeosas asuvale Niegocini järvele. Kahjuks ei õnnestunud ka seal ühtki sõitu teha ning taaskord muudeti võistluste asukohta ning koliti 400 km lääne suunas, Poola loode osas asuvale Wielimie järvejääle. Selleaastaste tiitlivõistluste korraldamine on olnud üllatusi täis ning eestlaste korraldusmeeskonnal rohkelt peamurdmist. Meistrivõistluste peavõistlusjuhiks oli korduvalt rahvusvahelistel tiitlivõistlustel nii osaleja kui korraldajana üles astunud eestlane Jüri Šaraškin.
Eestit esindasid 2018. aasta DN klassi Euroopa meistrivõistlustel Karl-Robert Trink, Eigo Helimets, Toivo Aardemaa, Mihkel Kosk, Marek Lentsius, Hardi Laurits, Vaiko Vooremaa, Valdo Pärtel, Jürgen Kukk, Kevin Grass, Rasmus Maalinn, Argo Vooremaa, Melvin Aasav, Meelis Kosk ja Kaur Oskar Volt. | Mihkel Kosk sai jääpurjetamise Euroopa meistrivõistlustel üheksanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meistrivõistluste kahel võistluspäeval toimus kokku viis sõitu. Esimese päeva lõppedes oli Mihkel Kosk eestlaste parimana seitsmendal kohal. Esikümnesse lõpetas Vaiko Vooremaa. Teine võistluspäev tõi aga kaasa paremusjärjestuses muudatused ning Kosk lõpetas teise päeva ja kogu võistluse üheksandal kohal. Rasmus Maalinn tõusis eestlaste seas teiseks, lõpptulemuseks 13. koht. Wielimie järv, millel võistlus toimus, on suhteliselt väike ning sellest tulenevalt olid tuuleolud keerulised, muutes võistlemise üsna raskeks. Õnneks soosis meid aga ilm ja õnnestus pidada korralik võistlus," kommenteeris võistlusmeeleolusid kohapealt Eesti Jääpurjetamise Liidu juht Alari Akermann.
2018 DN klassi maailma- ja Euroopa meistrivõistluste toimumiskohaks oli esialgselt kavandatud Eesti. Veebruari viimasel nädalavahetusel viidi võistluse toimumispaik siinsete ebasoodsate ilmaolude tõttu Poola kirdeosas asuvale Niegocini järvele. Kahjuks ei õnnestunud ka seal ühtki sõitu teha ning taaskord muudeti võistluste asukohta ning koliti 400 km lääne suunas, Poola loode osas asuvale Wielimie järvejääle. Selleaastaste tiitlivõistluste korraldamine on olnud üllatusi täis ning eestlaste korraldusmeeskonnal rohkelt peamurdmist. Meistrivõistluste peavõistlusjuhiks oli korduvalt rahvusvahelistel tiitlivõistlustel nii osaleja kui korraldajana üles astunud eestlane Jüri Šaraškin.
Eestit esindasid 2018. aasta DN klassi Euroopa meistrivõistlustel Karl-Robert Trink, Eigo Helimets, Toivo Aardemaa, Mihkel Kosk, Marek Lentsius, Hardi Laurits, Vaiko Vooremaa, Valdo Pärtel, Jürgen Kukk, Kevin Grass, Rasmus Maalinn, Argo Vooremaa, Melvin Aasav, Meelis Kosk ja Kaur Oskar Volt.
### Response:
Mihkel Kosk sai jääpurjetamise Euroopa meistrivõistlustel üheksanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik kaheksa peeti kinni pühapäeval Brüsseli Molenbeeki linnaosas, mis on seotud Pariisi ja Brüsseli rünnakutega. Haarangud viidi läbi ka Belgia põhjaosas Geraardsbergenis ja Mechelenis.
Kinnipeetud viidi küsitlemiseks väidetavat terrorivandenõud uuriva kohtuniku ette, lisas allikas, kinnitades päevalehes La Derniere Heure ilmunud uudist. Kohtunik otsustab esmaspäeva õhtul, kas esitada kinnipeetutele süüdistus või lasta nad vabaks.
Belgia prokuratuuri teatel ei ole vahistamised seotud Pariisi ega Brüsseli terrorirünnakutega. Läbiotsimiste käigus ei leitud lõhkeainet, haarangud korraldati terroriasjadele spetsialiseerunud kohtuniku taotluse alusel.
Allikas ütles, et uurijad kahtlustavad terrorirünnaku ettevalmistamist, kuid keeldusid üksikasju täpsustamast. | Belgias vahistati terrorismivastaste haarangute käigus kaheksa isikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik kaheksa peeti kinni pühapäeval Brüsseli Molenbeeki linnaosas, mis on seotud Pariisi ja Brüsseli rünnakutega. Haarangud viidi läbi ka Belgia põhjaosas Geraardsbergenis ja Mechelenis.
Kinnipeetud viidi küsitlemiseks väidetavat terrorivandenõud uuriva kohtuniku ette, lisas allikas, kinnitades päevalehes La Derniere Heure ilmunud uudist. Kohtunik otsustab esmaspäeva õhtul, kas esitada kinnipeetutele süüdistus või lasta nad vabaks.
Belgia prokuratuuri teatel ei ole vahistamised seotud Pariisi ega Brüsseli terrorirünnakutega. Läbiotsimiste käigus ei leitud lõhkeainet, haarangud korraldati terroriasjadele spetsialiseerunud kohtuniku taotluse alusel.
Allikas ütles, et uurijad kahtlustavad terrorirünnaku ettevalmistamist, kuid keeldusid üksikasju täpsustamast.
### Response:
Belgias vahistati terrorismivastaste haarangute käigus kaheksa isikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa kõrgliiga klubi Liverpool on peale oma tugevat sooritust avamängus Portugalis virtuaalselt küll veerandfinaali jõudnud, aga Klopp tunnistas, et nad ei saa endale lõdvaks laskmist lubada.
"Kui ma oleksin vastaste olukorras, siis ma tahaksin näha oma meeskonnalt tõelist võitlusvaimu," ütles Klopp esmaspäevasel pressikonverentsil. "Nende peatreener peab oma sportlasi motiveerima seda tegema. See on üks raskemaid asju meie töö juures. Me peame mängima väga väga hästi, et võita."
Klopp teeb teisipäevaseks kohtumiseks kolm mängijate vahetust. Klopp vihjab, et see ei ole seotud Inglismaa kõrgliigas toimuva mänguga, kui laupäeval, 10. märtsil lähevad nad vastamisi Manchester Unitediga selgitamaks välja, kellele kuulub edetabeli teine koht liidri Manchester City järel.
"Me austame Portot väga ja võistlust samuti, et mõelda välja erilisi skeeme," ütles Klopp. "Ma ei ole veel lõplikut otsust teinud. Me kasutame mängijaid, kes on oma parimas vormis. Me ei jäta mängijaid eemale puhkamiseks, aga võib-olla peame vajalikuks teha üks, kaks, kolm muudatust. Aga ainult selleks, et mängu võita."
Liverpool mängib ilma poolkaitsja Georginio Wijnaldumi ja ründaja Ben Woodburnita, kuigi nad on peale haigust naasnud edukalt treeningutele. | Liverpool ootab Portolt tugevat vastuseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa kõrgliiga klubi Liverpool on peale oma tugevat sooritust avamängus Portugalis virtuaalselt küll veerandfinaali jõudnud, aga Klopp tunnistas, et nad ei saa endale lõdvaks laskmist lubada.
"Kui ma oleksin vastaste olukorras, siis ma tahaksin näha oma meeskonnalt tõelist võitlusvaimu," ütles Klopp esmaspäevasel pressikonverentsil. "Nende peatreener peab oma sportlasi motiveerima seda tegema. See on üks raskemaid asju meie töö juures. Me peame mängima väga väga hästi, et võita."
Klopp teeb teisipäevaseks kohtumiseks kolm mängijate vahetust. Klopp vihjab, et see ei ole seotud Inglismaa kõrgliigas toimuva mänguga, kui laupäeval, 10. märtsil lähevad nad vastamisi Manchester Unitediga selgitamaks välja, kellele kuulub edetabeli teine koht liidri Manchester City järel.
"Me austame Portot väga ja võistlust samuti, et mõelda välja erilisi skeeme," ütles Klopp. "Ma ei ole veel lõplikut otsust teinud. Me kasutame mängijaid, kes on oma parimas vormis. Me ei jäta mängijaid eemale puhkamiseks, aga võib-olla peame vajalikuks teha üks, kaks, kolm muudatust. Aga ainult selleks, et mängu võita."
Liverpool mängib ilma poolkaitsja Georginio Wijnaldumi ja ründaja Ben Woodburnita, kuigi nad on peale haigust naasnud edukalt treeningutele.
### Response:
Liverpool ootab Portolt tugevat vastuseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabariigi sajandat sünnipäeva oodates plaanisid paljud oma riigile sünnipäevakinki, nii ka arhitektid. Juba kolm aastat tagasi algatas Eesti Arhitektide Liit koostöös Eesti Vabariik 100 juubelitoimkonnaga projekti "Hea Avalik Ruum". Nimelt leidsid arhitektid eesotsas projekti juhi Kalle Vellevooga, et pidupäevaks võiks suur osa Eesti linnu saada endale vähemalt kava, kuidas teha korda mõni avalik koht ajaloolises linnasüdames. Põhiküsimuseks kujunes seejuures, kuidas väikelinnad tänases kahanemisefaasis saavad üldse ellu jääda. Arhitektid, ruumiusku inimesed, on veendunud, et ruumi paremaks muutes on võimalik hääbuv koht äratada uuele elule.
Nii korraldaski arhitektide liit koostöös kohalike omavalitsustega kokku 16 arhitektuurivõistlust, mille tulemusena leiti lahendus 15 linna keskuse tarvis. Pärnus võistlus kahjuks ebaõnnestus.
Esimesena jõudis finišijoonele Tõrva. Täpselt 24. veebruaril 2018 avati seal uuenenud keskväljak. Tõsi, eeskätt haljastusega seotud tööd on veel tegemata ja ootavad ilmade soojenemist, aga Tõrva elanikel on siiski põhjust uhkust tunda. See, et ollakse kingisaajatest esimene, kes kavandi ellu on viinud, tähendab kiiret ja professionaalset tööd omavalitsuse tasandil. Loodetavasti jõuavad peagi Tõrvale järele ka Põlva, Võru, Rapla, Kärdla, Valga, Rakvere, Viljandi, Narva, Kuressaare, Põltsamaa, Elva, Kuremäe, Tallinn ja Jõhvi.
Kuid see pole veel kõik. Riigihalduse ministri toel ja koostöös kultuuriministeeriumiga on arhitektide liit algatanud projektile jätkuprogrammi. Sellega loodetakse anda uus hingamine enamusele Eesti väikelinnade keskustest. Läbirääkimised on olnud ligi 50 omavalitsusega ja huvi hea avaliku ruumi vastu on suur. Seda enam, et projekti elluviimisele on mitmel pool pannud õla alla ka EAS.
Arhitektuur oli tänavu tugevalt kohal ka piduõhtul. ERM-i lennukas rohkelt preemiaid pälvinud hoone koos tervikliku ümbritseva maastikuga sai uhkelt pildile. Mida ei saa kahjuks öelda arhitektide kohta. Ei oodatud vastuvõtule ei arhitektide liidu presidenti ega eelmainitud kingituse "Hea Avalik Ruum" vedajat. Kahe silma vahele olid jäänud ka ERMi autorid Lina Ghotmeh, Dan Dorell ja Tsuyoshi Tane. Tõsi, Tsuyoshi Tane oli siiski kohal: ettevõtliku jaapanlasena võttis ta ise presidendi kantseleiga ühendust ning palus luba pittu tulla. Ja Eestile on õnneks kombeks küsija suu pihta mitte lüüa. | Margit Mutso: arhitektide panusest ja nende mittemärkamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabariigi sajandat sünnipäeva oodates plaanisid paljud oma riigile sünnipäevakinki, nii ka arhitektid. Juba kolm aastat tagasi algatas Eesti Arhitektide Liit koostöös Eesti Vabariik 100 juubelitoimkonnaga projekti "Hea Avalik Ruum". Nimelt leidsid arhitektid eesotsas projekti juhi Kalle Vellevooga, et pidupäevaks võiks suur osa Eesti linnu saada endale vähemalt kava, kuidas teha korda mõni avalik koht ajaloolises linnasüdames. Põhiküsimuseks kujunes seejuures, kuidas väikelinnad tänases kahanemisefaasis saavad üldse ellu jääda. Arhitektid, ruumiusku inimesed, on veendunud, et ruumi paremaks muutes on võimalik hääbuv koht äratada uuele elule.
Nii korraldaski arhitektide liit koostöös kohalike omavalitsustega kokku 16 arhitektuurivõistlust, mille tulemusena leiti lahendus 15 linna keskuse tarvis. Pärnus võistlus kahjuks ebaõnnestus.
Esimesena jõudis finišijoonele Tõrva. Täpselt 24. veebruaril 2018 avati seal uuenenud keskväljak. Tõsi, eeskätt haljastusega seotud tööd on veel tegemata ja ootavad ilmade soojenemist, aga Tõrva elanikel on siiski põhjust uhkust tunda. See, et ollakse kingisaajatest esimene, kes kavandi ellu on viinud, tähendab kiiret ja professionaalset tööd omavalitsuse tasandil. Loodetavasti jõuavad peagi Tõrvale järele ka Põlva, Võru, Rapla, Kärdla, Valga, Rakvere, Viljandi, Narva, Kuressaare, Põltsamaa, Elva, Kuremäe, Tallinn ja Jõhvi.
Kuid see pole veel kõik. Riigihalduse ministri toel ja koostöös kultuuriministeeriumiga on arhitektide liit algatanud projektile jätkuprogrammi. Sellega loodetakse anda uus hingamine enamusele Eesti väikelinnade keskustest. Läbirääkimised on olnud ligi 50 omavalitsusega ja huvi hea avaliku ruumi vastu on suur. Seda enam, et projekti elluviimisele on mitmel pool pannud õla alla ka EAS.
Arhitektuur oli tänavu tugevalt kohal ka piduõhtul. ERM-i lennukas rohkelt preemiaid pälvinud hoone koos tervikliku ümbritseva maastikuga sai uhkelt pildile. Mida ei saa kahjuks öelda arhitektide kohta. Ei oodatud vastuvõtule ei arhitektide liidu presidenti ega eelmainitud kingituse "Hea Avalik Ruum" vedajat. Kahe silma vahele olid jäänud ka ERMi autorid Lina Ghotmeh, Dan Dorell ja Tsuyoshi Tane. Tõsi, Tsuyoshi Tane oli siiski kohal: ettevõtliku jaapanlasena võttis ta ise presidendi kantseleiga ühendust ning palus luba pittu tulla. Ja Eestile on õnneks kombeks küsija suu pihta mitte lüüa.
### Response:
Margit Mutso: arhitektide panusest ja nende mittemärkamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäevasesse 155 cm grand prix sõitu andis end üles 31 sportlast, kelle seas oli mitmeid väga tugevaid sõitjaid. Liiga finaal koosnes kokku kolmest osavõistlusest, millest esimene peeti neljapäeval, teine reedel ja kolmas pühapäeval. Enne finaali Varssavis juhtis meie liiga edetabelit Raag ja Pill oli teisel positsioonil. Reeglite järgi kogutakse punkte finaalvõistluse kõikidelt osavõistlustelt, kusjuures GP-s saadakse topeltpunktid. Pariisi pääseb meie liigast edetabeli kolm esimest sportlast, seega oli meie ratsanikel vaja teha head sõidud, et kindlustada oma kohad MK-finaalis.
Esimene osavõistlus peeti kõrgusel 145 cm ja siit õnnestus punkte koguda vaid Pillil, kes A Brokiga lõpetas 12. auhinnalisel kohal. Raagile, kes võistles samas sõidus Carlosega, punktilisa ei tulnud. Teises osavõistluses läks meie sportlastel aga palju paremini. 150 cm ümberhüpetega parkuuris tulid mõlemad ratsanikud auhinnalisele kohale ja lisasid oma kontole väärtuslikke punkte. Pill ja A Brok lõpetasid seitsmendal ning Urmas ja Ibelle van de Grote Haart üheksandal auhinnalisel kohal. Peale teist osavõistlust hoidsid sportlased endiselt esimest ja teist kohta. Neil olid tihedalt kannul tšehh Ales Opatrny ja lätlane Kristaps Neretnieks. Kuid kindlasti ei tohtinud alahinnata poolakaid, kes on alati tugevad ja võivad üllatada, seda enam, et GP võetakse kaasa topeltpunktid.
Grand prix sõit tõotas tulla põnev. Kohe esimeste seas startinud Neretnieks hobusel Moon Ray tegi puhta sõidu ja lunastas pääsme ümberhüpetele. Raag ja Pill startisid viimases kümnes, enne neid oli ümberhüpetele pääsu kindlustanud juba üheksa sportlast. Vahetult enne Raagi startinud Opatrny eksis ja oli seega GP arvestuses mängust väljas. Nüüd oli Eesti sportlastele oluline teha hea sõit, et tagada endale korralik punktisumma edetabelis. Raag ja Ibelle tegid ilusa soorituse ja said edasi ümberhüpetele. Pill ja A Brok startisid neist kaks ratsanikku tagapool ja võtsid kahjuks maha kaks latti, mis andis neile lõppkokkuvõttes GP 19. koha ja see ei andnud piisavalt punkte liiga esikolmikusse jõudmiseks.
Ümberhüpetele pääses kokku 11 võistluspaari, kellest lausa seitse olid Poolast. Esimesena startis Neretnieks, kes eksis kahel tõkkel ja lõpetas kümnendal kohal. Esimene puhas sooritus ümberhüpetel tuli alles viiendalt ratsanikult, mis näitas, et rada polnud lihtsate killast. Vahetult enne Raagi startinud Jarosław Skrzyczyński hobusel Chacclana tegi kiire ja puhta soorituse, minnes võistlust juhtima. Tema liidrikohta enam tagantpoolt tulijad ohustada ei suutnud. Eelviimasena startinud Raag ja Ibelle ei eksinud ja said kirja neljanda tulemuse. Sellega kindlustas sportlane oma esikoha liiga arvestuses ja tagas kindla pääsu Pariisi. Tema järel sai liiga arvestuses teise koha Opatrny ja kolmas oli Neretnieks, kel samuti Pariisi pilet taskus.
"Kui ma siia jõudsin, siis jäi Ibelle haigeks ja arvasin, et nüüd on meil Pariisis käidud. Kuid mära näitas täna oma tõelist sisu ja tegi suurepärase soorituse, kuigi polnud oma parimas vormis," ütles Raag peale võistluse lõppu. "Parkuur oli nagu ikka siin – pannakse suurelt üles ja ümberhüpped veel suuremalt, aga see mulle sobib. Püüdsin sõita täpselt nulliga, sest Pill ütles enne sõitu mulle, et kolme esimest ma nagunii ei püüa. Nii plaanisingi sõita puhtalt ja mitte väga üle pingutada. Hobune hüppas väga hästi," ütles sportlane. Enne Pariisi minekut plaanib Raag veel Soomes võistelda ja siis minnakse koos Pilliga Belgiasse treenima ja võistlema, et olla finaaliks heas vormis.
Rein oma võistlusega rahule ei jäänud. "Ise tegin vigu ja sellise sõiduga pole mul MK-finaali asja ka", oli sportlane pettunud. Tema sõnul oli põhiparkuur täiesti sõidetav ja kui tulemus oleks olnud neli kp, oleks veel olnud võimalus finaali pääs lunastada. "Kohe esimese takistuse suutsin maha ajada, siis kihutasin ja tuli üks veel alla. Ootused olid siit võistluselt suuremad, sest nii enda enesetunne kui hobuse vorm olid head. Aga mis teha, seekord läks nii." Kaasmaalase üle oli tal aga hea meel. "Urmas tegi väga ilusa võistluse – tubli töö!" kiitis Pill.
Sportlased olid Varssavis mõlemad kahe hobusega ja lisaks neile osales CSI3* tasemel ka noor takistussõitja Kaia Loviisa Kink hobusel Adorable Chabalito.
Reedel oli Rein Alfons Ra-ga keskmise ringi 140 cm puhtus-kiirus parkuuris neljandal auhinnalisel kohal. Urmas ja Carlos lõpetasid sama võistluse nelja kp-ga. Laupäeval tegid Raag ja Carlos väga ilusa soorituse 145 cm ümberhüpetega keskmise ringi sõidus, kus tulid kolmandale kohale. Rein ja Alfons Ra lõpetasid sama sõidu nelja kp-ga põhiparkuuris. Kaia Loviisa lõpetas väikese ringi 130 cm kõik sõidud nelja kp-ga. | VIDEOD | Urmas Raag sai Varssavi GP-l neljanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäevasesse 155 cm grand prix sõitu andis end üles 31 sportlast, kelle seas oli mitmeid väga tugevaid sõitjaid. Liiga finaal koosnes kokku kolmest osavõistlusest, millest esimene peeti neljapäeval, teine reedel ja kolmas pühapäeval. Enne finaali Varssavis juhtis meie liiga edetabelit Raag ja Pill oli teisel positsioonil. Reeglite järgi kogutakse punkte finaalvõistluse kõikidelt osavõistlustelt, kusjuures GP-s saadakse topeltpunktid. Pariisi pääseb meie liigast edetabeli kolm esimest sportlast, seega oli meie ratsanikel vaja teha head sõidud, et kindlustada oma kohad MK-finaalis.
Esimene osavõistlus peeti kõrgusel 145 cm ja siit õnnestus punkte koguda vaid Pillil, kes A Brokiga lõpetas 12. auhinnalisel kohal. Raagile, kes võistles samas sõidus Carlosega, punktilisa ei tulnud. Teises osavõistluses läks meie sportlastel aga palju paremini. 150 cm ümberhüpetega parkuuris tulid mõlemad ratsanikud auhinnalisele kohale ja lisasid oma kontole väärtuslikke punkte. Pill ja A Brok lõpetasid seitsmendal ning Urmas ja Ibelle van de Grote Haart üheksandal auhinnalisel kohal. Peale teist osavõistlust hoidsid sportlased endiselt esimest ja teist kohta. Neil olid tihedalt kannul tšehh Ales Opatrny ja lätlane Kristaps Neretnieks. Kuid kindlasti ei tohtinud alahinnata poolakaid, kes on alati tugevad ja võivad üllatada, seda enam, et GP võetakse kaasa topeltpunktid.
Grand prix sõit tõotas tulla põnev. Kohe esimeste seas startinud Neretnieks hobusel Moon Ray tegi puhta sõidu ja lunastas pääsme ümberhüpetele. Raag ja Pill startisid viimases kümnes, enne neid oli ümberhüpetele pääsu kindlustanud juba üheksa sportlast. Vahetult enne Raagi startinud Opatrny eksis ja oli seega GP arvestuses mängust väljas. Nüüd oli Eesti sportlastele oluline teha hea sõit, et tagada endale korralik punktisumma edetabelis. Raag ja Ibelle tegid ilusa soorituse ja said edasi ümberhüpetele. Pill ja A Brok startisid neist kaks ratsanikku tagapool ja võtsid kahjuks maha kaks latti, mis andis neile lõppkokkuvõttes GP 19. koha ja see ei andnud piisavalt punkte liiga esikolmikusse jõudmiseks.
Ümberhüpetele pääses kokku 11 võistluspaari, kellest lausa seitse olid Poolast. Esimesena startis Neretnieks, kes eksis kahel tõkkel ja lõpetas kümnendal kohal. Esimene puhas sooritus ümberhüpetel tuli alles viiendalt ratsanikult, mis näitas, et rada polnud lihtsate killast. Vahetult enne Raagi startinud Jarosław Skrzyczyński hobusel Chacclana tegi kiire ja puhta soorituse, minnes võistlust juhtima. Tema liidrikohta enam tagantpoolt tulijad ohustada ei suutnud. Eelviimasena startinud Raag ja Ibelle ei eksinud ja said kirja neljanda tulemuse. Sellega kindlustas sportlane oma esikoha liiga arvestuses ja tagas kindla pääsu Pariisi. Tema järel sai liiga arvestuses teise koha Opatrny ja kolmas oli Neretnieks, kel samuti Pariisi pilet taskus.
"Kui ma siia jõudsin, siis jäi Ibelle haigeks ja arvasin, et nüüd on meil Pariisis käidud. Kuid mära näitas täna oma tõelist sisu ja tegi suurepärase soorituse, kuigi polnud oma parimas vormis," ütles Raag peale võistluse lõppu. "Parkuur oli nagu ikka siin – pannakse suurelt üles ja ümberhüpped veel suuremalt, aga see mulle sobib. Püüdsin sõita täpselt nulliga, sest Pill ütles enne sõitu mulle, et kolme esimest ma nagunii ei püüa. Nii plaanisingi sõita puhtalt ja mitte väga üle pingutada. Hobune hüppas väga hästi," ütles sportlane. Enne Pariisi minekut plaanib Raag veel Soomes võistelda ja siis minnakse koos Pilliga Belgiasse treenima ja võistlema, et olla finaaliks heas vormis.
Rein oma võistlusega rahule ei jäänud. "Ise tegin vigu ja sellise sõiduga pole mul MK-finaali asja ka", oli sportlane pettunud. Tema sõnul oli põhiparkuur täiesti sõidetav ja kui tulemus oleks olnud neli kp, oleks veel olnud võimalus finaali pääs lunastada. "Kohe esimese takistuse suutsin maha ajada, siis kihutasin ja tuli üks veel alla. Ootused olid siit võistluselt suuremad, sest nii enda enesetunne kui hobuse vorm olid head. Aga mis teha, seekord läks nii." Kaasmaalase üle oli tal aga hea meel. "Urmas tegi väga ilusa võistluse – tubli töö!" kiitis Pill.
Sportlased olid Varssavis mõlemad kahe hobusega ja lisaks neile osales CSI3* tasemel ka noor takistussõitja Kaia Loviisa Kink hobusel Adorable Chabalito.
Reedel oli Rein Alfons Ra-ga keskmise ringi 140 cm puhtus-kiirus parkuuris neljandal auhinnalisel kohal. Urmas ja Carlos lõpetasid sama võistluse nelja kp-ga. Laupäeval tegid Raag ja Carlos väga ilusa soorituse 145 cm ümberhüpetega keskmise ringi sõidus, kus tulid kolmandale kohale. Rein ja Alfons Ra lõpetasid sama sõidu nelja kp-ga põhiparkuuris. Kaia Loviisa lõpetas väikese ringi 130 cm kõik sõidud nelja kp-ga.
### Response:
VIDEOD | Urmas Raag sai Varssavi GP-l neljanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-ile laekunud info põhjal oli koondamiste põhjuseks soov kulusid kokku hoida.
Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ütles ERR-ile, et tegemist on toimetuse töökorralduse muutusega, mille eesmärk on muuta see efektiivsemaks.
"Postimehe põhileht on jätkuvalt kuni 32 leheküljega Eesti mahukaim päevaleht. Ka Arter ja AK jäävad jaanuari ja veebruariga võrreldes sama mahukaks ehk 32 ja 16 lehekülge," lisas ta.
Hussar kasutas võimalust ja tänas südamest kolleege panuse eest Postimehe paremaks tegemisel ja soovis neile edu uutes professionaalsetes väljakutsetes.
Postimees kuulub meediakontserni Eesti Meedia. | Postimees koondas kolm ajakirjanikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-ile laekunud info põhjal oli koondamiste põhjuseks soov kulusid kokku hoida.
Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ütles ERR-ile, et tegemist on toimetuse töökorralduse muutusega, mille eesmärk on muuta see efektiivsemaks.
"Postimehe põhileht on jätkuvalt kuni 32 leheküljega Eesti mahukaim päevaleht. Ka Arter ja AK jäävad jaanuari ja veebruariga võrreldes sama mahukaks ehk 32 ja 16 lehekülge," lisas ta.
Hussar kasutas võimalust ja tänas südamest kolleege panuse eest Postimehe paremaks tegemisel ja soovis neile edu uutes professionaalsetes väljakutsetes.
Postimees kuulub meediakontserni Eesti Meedia.
### Response:
Postimees koondas kolm ajakirjanikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmepäevalise velotuuri kaksikvõidu kindlustasid Türgi ratturid Onur Balkan ja Batuhan Ozgur (+0.08). Mõlemad esindavad Torku Sekerspori värve. Kolmanda koha saavutas ukrainlane Tymur Malieiev (Lviv Cycling Team), kaotades võitjale 12 sekundiga. Eesti parimana sai Norman Vahtra seitsmenda koha, kaotust võitjale kogunes 20 sekundit.
Eesti koondise eesmärgiks oligi siledal tuuril mängida esisprinter Vahtra peale. Etappidelt teenis noormees 4., 12. ja 6. koha. Viimasel etapil saavutas Vahtra küll seitsmenda koha, ent konkurendi diskvalifitseerimise tõttu, tõusis ta protokollis rea kõrgemale. Seitsmenda koha eest teenis Vahtra oma esimesed selle hooaja UCI punktid.
Kõige rohkem jäi meestel kripeldama asjaolu, et koostöö veel ei sujunud sellisel tasemel, et oleks suudetud saavutada enamat. Vahtra on seda tüüpi sprinter, kes vajab korralikku lahti vedamist finishiks. Samas said kõik hea kogemuse võrra rikkamaks ja kindlasti suudetakse vigadest õppida ja näidata juba lähimal ajal teisest klassist sõitu.
Karl-Arnold Vendelin lõpetas 29., Joosep Sankmann 65., Peeter Pung 69., Sander Kempi 83. ja Oskar Nisu 97. kohal. | VIDEO | Vahtra saavutas Türgis seitsmenda koha ja teenis esimesed punktid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmepäevalise velotuuri kaksikvõidu kindlustasid Türgi ratturid Onur Balkan ja Batuhan Ozgur (+0.08). Mõlemad esindavad Torku Sekerspori värve. Kolmanda koha saavutas ukrainlane Tymur Malieiev (Lviv Cycling Team), kaotades võitjale 12 sekundiga. Eesti parimana sai Norman Vahtra seitsmenda koha, kaotust võitjale kogunes 20 sekundit.
Eesti koondise eesmärgiks oligi siledal tuuril mängida esisprinter Vahtra peale. Etappidelt teenis noormees 4., 12. ja 6. koha. Viimasel etapil saavutas Vahtra küll seitsmenda koha, ent konkurendi diskvalifitseerimise tõttu, tõusis ta protokollis rea kõrgemale. Seitsmenda koha eest teenis Vahtra oma esimesed selle hooaja UCI punktid.
Kõige rohkem jäi meestel kripeldama asjaolu, et koostöö veel ei sujunud sellisel tasemel, et oleks suudetud saavutada enamat. Vahtra on seda tüüpi sprinter, kes vajab korralikku lahti vedamist finishiks. Samas said kõik hea kogemuse võrra rikkamaks ja kindlasti suudetakse vigadest õppida ja näidata juba lähimal ajal teisest klassist sõitu.
Karl-Arnold Vendelin lõpetas 29., Joosep Sankmann 65., Peeter Pung 69., Sander Kempi 83. ja Oskar Nisu 97. kohal.
### Response:
VIDEO | Vahtra saavutas Türgis seitsmenda koha ja teenis esimesed punktid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei määras 28. veebruarist 4. märtsini Risti-Virtsu-Kuivastu maanteel fikseeritud sõidukiiruse ületamise eest 41 trahvi, neist 30 Risti suunal olnud kiirustamise eest, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. "Ehk siis praamilt tulijatele," lisas ta.
Enamik sõidukiiruse ületamisi oli sellel teelõigul 3-6 km/h ja trahvid valdavalt 9-18 eurot.
Üldse fikseerisid Eesti teede ääres olevad kiiruskaamerad veebruaris 4179 rikkumist. | Lääneranna valla uued kiiruskaamerad on fikseerinud üle 40 rikkumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei määras 28. veebruarist 4. märtsini Risti-Virtsu-Kuivastu maanteel fikseeritud sõidukiiruse ületamise eest 41 trahvi, neist 30 Risti suunal olnud kiirustamise eest, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. "Ehk siis praamilt tulijatele," lisas ta.
Enamik sõidukiiruse ületamisi oli sellel teelõigul 3-6 km/h ja trahvid valdavalt 9-18 eurot.
Üldse fikseerisid Eesti teede ääres olevad kiiruskaamerad veebruaris 4179 rikkumist.
### Response:
Lääneranna valla uued kiiruskaamerad on fikseerinud üle 40 rikkumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mobiil-ID kasutamises olid kl 13 paiku ca 15 min jooksul häired, mis olid seotud tõrkega SK infosüsteemis. Mõjutatud olid kõikide mobiilioperaatorite kliendid," öeldi SK ID Solutionsist ERR-ile.
SK ID Solutions on spetsialiseerunud rahvusvahelistele e-identiteedi lahendustele. Ettevõte on Eesti riigi partner sertifikaatide väljastamisel isikut tõendavatele dokumentidele (ID-kaart, Mobiil-ID, Digi-ID, elamisloa kaart ja e-residendi Digi-ID). | Mobiil-ID kasutamises esines esmaspäeval häireid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mobiil-ID kasutamises olid kl 13 paiku ca 15 min jooksul häired, mis olid seotud tõrkega SK infosüsteemis. Mõjutatud olid kõikide mobiilioperaatorite kliendid," öeldi SK ID Solutionsist ERR-ile.
SK ID Solutions on spetsialiseerunud rahvusvahelistele e-identiteedi lahendustele. Ettevõte on Eesti riigi partner sertifikaatide väljastamisel isikut tõendavatele dokumentidele (ID-kaart, Mobiil-ID, Digi-ID, elamisloa kaart ja e-residendi Digi-ID).
### Response:
Mobiil-ID kasutamises esines esmaspäeval häireid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inspektorid käisid täna sündmuskohal ja tuvastasid mitmeid puudusi. Ameti hinnangul oli gaasikatel hooldamata ning see polnud paigaldatud nõuetekohaselt.
Gaasikatlaga ruum ei olnud gaasiseadme ohutuks kasutamiseks piisava suurusega, ruumis puudus põlemisõhu juurdevoolu tagamiseks vajalik siirdeõhu rest või ukseava. Samuti oli puudulik ventilatsioon ning suitsulõõrid olid puhastamata, korteris ei olnud vingugaasiandurit.
Amet selgitas, et eelnevalt loetletud puuduste koosmõjus ei ole gaasi põlemiseks piisavalt õhku ning tekib vingugaas, mis ei saa väljuda selleks ettenähtud lõõri kaudu ja koguneb ruumi.
Ka ülejäänud selle kortermaja korterites, kuhu amet täna siseneda sai, tuvastati samalaadseid probleeme. Kuni probleemide kõrvaldamiseni on keelatud selles kortermajas kütmiseks ja vee soojendamiseks gaasi kasutada.
Lisaks kohustas amet korteriühistut tegema korstna- ja ventilatsiooniavade uuringu, et ventilatsiooni süsteemi puudused tuvastada. | Amet tuvastas kaks inimelu nõudnud korterist rea puudusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inspektorid käisid täna sündmuskohal ja tuvastasid mitmeid puudusi. Ameti hinnangul oli gaasikatel hooldamata ning see polnud paigaldatud nõuetekohaselt.
Gaasikatlaga ruum ei olnud gaasiseadme ohutuks kasutamiseks piisava suurusega, ruumis puudus põlemisõhu juurdevoolu tagamiseks vajalik siirdeõhu rest või ukseava. Samuti oli puudulik ventilatsioon ning suitsulõõrid olid puhastamata, korteris ei olnud vingugaasiandurit.
Amet selgitas, et eelnevalt loetletud puuduste koosmõjus ei ole gaasi põlemiseks piisavalt õhku ning tekib vingugaas, mis ei saa väljuda selleks ettenähtud lõõri kaudu ja koguneb ruumi.
Ka ülejäänud selle kortermaja korterites, kuhu amet täna siseneda sai, tuvastati samalaadseid probleeme. Kuni probleemide kõrvaldamiseni on keelatud selles kortermajas kütmiseks ja vee soojendamiseks gaasi kasutada.
Lisaks kohustas amet korteriühistut tegema korstna- ja ventilatsiooniavade uuringu, et ventilatsiooni süsteemi puudused tuvastada.
### Response:
Amet tuvastas kaks inimelu nõudnud korterist rea puudusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Allikvee läbis 200 meetrit rinnuli ajaga 2.13,66, mis on Eesti kõigi aegade paremuselt kolmas aeg. Temale endale kuuluv Eesti rekord on numbritega 2.12,80, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
22-aastasele Allikveele kuulub nüüd 200 meetri rinnuliujumise distantsil üheksa Eesti kõigi aegade parimat tulemust. Euroopa hooaja edetabelis tõusis eestlane seitsmendale kohale. Suurepärase ujutud ajaga saavutas ta enda võistluste teise kuldmedali. Allikvee treeningkaaslane Daniel Zaitsev ujus uue Eesti hooaja tippmargi 50 m vabaltujumises läbides bassinipikkuse ajaga 23,19, mis andis mehele hõbemedali.
Poodiumile astusid eestlastest veel Andrei Gussev ja Matis Hiie, kes pälvisid 50 m seliliujumises vastavalt teise ja kolmanda koha. Gussevi läbis distantsi ajaga 27,49 ja Hiie tulemusega 27,54. Naistest sai medali kaela Maria Romanjuk, kes võttis ette 50 m kroolisprindi. Tema aeg 27,24 tähistab ka uut Eesti hooaja tippmarki.
200 m rinnuliujumise kõigi aegade TOP 10 tulemust:
1. Martin Allikvee - 2.12,80 (2016)
2. Martin Allikvee - 2.13,43 (2017)
3.-4. Martin Allikvee - 2.13,66 (2016)
3.-4. Martin Allikvee - 2.13,66 (2018)
5. Martin Allikvee - 2.13,68 (2017)
6. Martin Allikvee - 2.14,87 (2017)
7. Martin Allikvee - 2.14,97 (2016)
8. Martin Allikvee - 2.15,09 (2015)
9. Martin Allikvee - 2.15,15 (2017)
10. Martin Liivamägi - 2.15,21 (2012) | Allikvee oli Slovakkias lähedal Eesti rekordile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Allikvee läbis 200 meetrit rinnuli ajaga 2.13,66, mis on Eesti kõigi aegade paremuselt kolmas aeg. Temale endale kuuluv Eesti rekord on numbritega 2.12,80, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
22-aastasele Allikveele kuulub nüüd 200 meetri rinnuliujumise distantsil üheksa Eesti kõigi aegade parimat tulemust. Euroopa hooaja edetabelis tõusis eestlane seitsmendale kohale. Suurepärase ujutud ajaga saavutas ta enda võistluste teise kuldmedali. Allikvee treeningkaaslane Daniel Zaitsev ujus uue Eesti hooaja tippmargi 50 m vabaltujumises läbides bassinipikkuse ajaga 23,19, mis andis mehele hõbemedali.
Poodiumile astusid eestlastest veel Andrei Gussev ja Matis Hiie, kes pälvisid 50 m seliliujumises vastavalt teise ja kolmanda koha. Gussevi läbis distantsi ajaga 27,49 ja Hiie tulemusega 27,54. Naistest sai medali kaela Maria Romanjuk, kes võttis ette 50 m kroolisprindi. Tema aeg 27,24 tähistab ka uut Eesti hooaja tippmarki.
200 m rinnuliujumise kõigi aegade TOP 10 tulemust:
1. Martin Allikvee - 2.12,80 (2016)
2. Martin Allikvee - 2.13,43 (2017)
3.-4. Martin Allikvee - 2.13,66 (2016)
3.-4. Martin Allikvee - 2.13,66 (2018)
5. Martin Allikvee - 2.13,68 (2017)
6. Martin Allikvee - 2.14,87 (2017)
7. Martin Allikvee - 2.14,97 (2016)
8. Martin Allikvee - 2.15,09 (2015)
9. Martin Allikvee - 2.15,15 (2017)
10. Martin Liivamägi - 2.15,21 (2012)
### Response:
Allikvee oli Slovakkias lähedal Eesti rekordile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Endassesulgumine ja protektsionism on vale tee," ütles kantsler Angela Merkeli kõneisik Steffen Seibert ajakirjanikele pärast seda, kui USA president Donald Trump ähvardas kehtestada Euroopa Liidu autoimpordile tollid.
"Iseendasse sulgumine ja protektsionism on vale tee," lausus Seibert.
"Sellised meetmed tekitavad valu rahvusvahelistele kaubandusvoogudele ja meie tööstusele, kuid eelkõige kahjustavad töölisi ja tarbijaid mõlemal pool Atlandi ookeani," lisas ta.
Berliin kavatseb koos Prantsusmaa, teiste EL-i pealinnade ja Euroopa Komisjoniga "väga pingsalt jälgida, mida USA valitsus see nädal rakendab ja seejärel kaalub õiget reaktsiooni", ütles Seibert.
"Me kavatseme kaitsta avatud ja vabu turge," rõhutas ta.
Autotööstus on Saksamaa suurim tööstusharu. Selles töötab riigis umbes 800 000 inimest ja välismaal veel tuhanded.
Saksa autofirmade turuosa USA-s on 7,9 protsenti, selgub autotööstuse liidu VDA andmeist.
Kuigi Saksa firmad ekspordivad USA-sse autosid, siis eelmisel aastal tootsid nad umbes 803 000 autot USA pinnal. Näiteks töötab ainuüksi Lõuna-Carolinas asuvas BMW tehases 10 000 inimest, kes toodavad päevas umbes 1400 sõidukit.
Macron: EL peab USA tariifikavale reageerima kiiresti
Euroopa Liit peab kiiresti reageerima USA kavatsusele tõsta tollitariife imporditud terasele ja alumiiniumile, ütles Prantsuse president Emmanuel Macron esmaspäeval.
"Usun, et EL-i jaoks on tähtis reageerida kiiresti, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raamistikus ja tasakaalustatud viisil," lausus Macron pressikonverentsil.
"On selge, et need (tariifid) lähevad vastuollu WTO reeglitega," lisas ta. | Saksamaa: protektsionism on USA jaoks vale tee | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Endassesulgumine ja protektsionism on vale tee," ütles kantsler Angela Merkeli kõneisik Steffen Seibert ajakirjanikele pärast seda, kui USA president Donald Trump ähvardas kehtestada Euroopa Liidu autoimpordile tollid.
"Iseendasse sulgumine ja protektsionism on vale tee," lausus Seibert.
"Sellised meetmed tekitavad valu rahvusvahelistele kaubandusvoogudele ja meie tööstusele, kuid eelkõige kahjustavad töölisi ja tarbijaid mõlemal pool Atlandi ookeani," lisas ta.
Berliin kavatseb koos Prantsusmaa, teiste EL-i pealinnade ja Euroopa Komisjoniga "väga pingsalt jälgida, mida USA valitsus see nädal rakendab ja seejärel kaalub õiget reaktsiooni", ütles Seibert.
"Me kavatseme kaitsta avatud ja vabu turge," rõhutas ta.
Autotööstus on Saksamaa suurim tööstusharu. Selles töötab riigis umbes 800 000 inimest ja välismaal veel tuhanded.
Saksa autofirmade turuosa USA-s on 7,9 protsenti, selgub autotööstuse liidu VDA andmeist.
Kuigi Saksa firmad ekspordivad USA-sse autosid, siis eelmisel aastal tootsid nad umbes 803 000 autot USA pinnal. Näiteks töötab ainuüksi Lõuna-Carolinas asuvas BMW tehases 10 000 inimest, kes toodavad päevas umbes 1400 sõidukit.
Macron: EL peab USA tariifikavale reageerima kiiresti
Euroopa Liit peab kiiresti reageerima USA kavatsusele tõsta tollitariife imporditud terasele ja alumiiniumile, ütles Prantsuse president Emmanuel Macron esmaspäeval.
"Usun, et EL-i jaoks on tähtis reageerida kiiresti, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raamistikus ja tasakaalustatud viisil," lausus Macron pressikonverentsil.
"On selge, et need (tariifid) lähevad vastuollu WTO reeglitega," lisas ta.
### Response:
Saksamaa: protektsionism on USA jaoks vale tee |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme kaalumas küll Coop Panga osaluse müüki ja üks võimalik huviline on Tallinna linn," ütles Inbanki nõukogu esimees Priit Põldoja BNS-ile.
Inbanki osalus Coop Pangas on ligi 18 protsenti ning Põldoja sõnul on võimalike ostuhuvilisi lisaks Tallinna linnale teisigi. Samuti on Põldoja sõnul võimalik osaluse osaline ja ka täielik müük.
Müügiläbirääkimiste alustamise põhjus on potentsiaalsete ostjate huvi, mida toetab Inbanki pikaajaline strateegiline fookus rahvusvahelise äritegevuse tugevdamisele, teatas Inbank.
Põldoja sõnul on ajastus tehingu toimumiseks sobilik.
"Coop Pank on saanud endale uue tugeva juhtkonna, pangal on selge ja eristuv strateegia ning Inbanki roll aktiivse aktsionärina on vähenemas. Tahame oma kapitali ja energia panustada rahvusvahelisele laienemisele," ütles Põldoja.
Coop Panga peaaktsionär Coop Eesti Keskühistu, millele kuulub Coop Pangast ligi 60 protsenti, oma osaluse müümisest huvitatud ei ole.
"Coop Eesti on Coop Panga strateegiline omanik, kellele kuulub ligi 60 protsenti pangast ning seda osalust ei ole plaanis müüa. Ülejäänud kuulub väiksematele finantsinvestoritele, kellest mõned on osaluse omandanud pigem lühemaajalise perspektiiviga. Seega on mõistetav, kui mõni väikeinvestor soovib oma osalust müüa ning peab selleks läbirääkimisi," ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihandi.
Ta lisas, et Ühistupanga või selle õigusjärglase võimalik lisandumine Coop Panga väikeaktsionäride ridadesse panga strateegiat ja tegevuskavasid ei muudaks.
Ettevõtja ja endine pankur Indrek Neivelt kiitis sotsiaalmeedias Tallinna ostuhuvi ning põhjendas skepsist ütles näidanud endisele peaministrile Taavi Rõivasele, miks ta võimalikku tehingut positiivsena näeb.
Väga hea mõte. Hea nii Coop pangale kui ka linnakodanikule. https://t.co/MMXViVv7rh #ERR
— Indrek Neivelt (@IndrekNeivelt) March 5, 2018
a. Coop pank muutub tugevamaks ja konkurents panganduses suureneb
b. Vähemusaktsionärid ja ei osale aktiivses juhtimises
c. Sellest tuleb kasumlik investeering ja linnakodanik hakkab dividende saama
— Indrek Neivelt (@IndrekNeivelt) March 5, 2018 | Inbank kaalub Coop Panga osaluse müümist Tallinna linnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme kaalumas küll Coop Panga osaluse müüki ja üks võimalik huviline on Tallinna linn," ütles Inbanki nõukogu esimees Priit Põldoja BNS-ile.
Inbanki osalus Coop Pangas on ligi 18 protsenti ning Põldoja sõnul on võimalike ostuhuvilisi lisaks Tallinna linnale teisigi. Samuti on Põldoja sõnul võimalik osaluse osaline ja ka täielik müük.
Müügiläbirääkimiste alustamise põhjus on potentsiaalsete ostjate huvi, mida toetab Inbanki pikaajaline strateegiline fookus rahvusvahelise äritegevuse tugevdamisele, teatas Inbank.
Põldoja sõnul on ajastus tehingu toimumiseks sobilik.
"Coop Pank on saanud endale uue tugeva juhtkonna, pangal on selge ja eristuv strateegia ning Inbanki roll aktiivse aktsionärina on vähenemas. Tahame oma kapitali ja energia panustada rahvusvahelisele laienemisele," ütles Põldoja.
Coop Panga peaaktsionär Coop Eesti Keskühistu, millele kuulub Coop Pangast ligi 60 protsenti, oma osaluse müümisest huvitatud ei ole.
"Coop Eesti on Coop Panga strateegiline omanik, kellele kuulub ligi 60 protsenti pangast ning seda osalust ei ole plaanis müüa. Ülejäänud kuulub väiksematele finantsinvestoritele, kellest mõned on osaluse omandanud pigem lühemaajalise perspektiiviga. Seega on mõistetav, kui mõni väikeinvestor soovib oma osalust müüa ning peab selleks läbirääkimisi," ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihandi.
Ta lisas, et Ühistupanga või selle õigusjärglase võimalik lisandumine Coop Panga väikeaktsionäride ridadesse panga strateegiat ja tegevuskavasid ei muudaks.
Ettevõtja ja endine pankur Indrek Neivelt kiitis sotsiaalmeedias Tallinna ostuhuvi ning põhjendas skepsist ütles näidanud endisele peaministrile Taavi Rõivasele, miks ta võimalikku tehingut positiivsena näeb.
Väga hea mõte. Hea nii Coop pangale kui ka linnakodanikule. https://t.co/MMXViVv7rh #ERR
— Indrek Neivelt (@IndrekNeivelt) March 5, 2018
a. Coop pank muutub tugevamaks ja konkurents panganduses suureneb
b. Vähemusaktsionärid ja ei osale aktiivses juhtimises
c. Sellest tuleb kasumlik investeering ja linnakodanik hakkab dividende saama
— Indrek Neivelt (@IndrekNeivelt) March 5, 2018
### Response:
Inbank kaalub Coop Panga osaluse müümist Tallinna linnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on suur kaubandusdefitsiit Mehhiko ja Kanadaga. NAFTA, mille läbirääkimised on käimas, on olnud USA-le halb tehing. Tohutu firmade ja töökohtade ümberpaigutamine. Tariifid terasele ja alumiiniumile jäävad ära kui uus ja õiglane NAFTA lepe sõlmitakse," säutsus Trump Twitteris.
"Ühtlasi, Kanada peab meie talunike palju paremini kohtlema. Väga piirav. Mehhiko peab tegema palju rohkem, et peatada uimastide vedu USA-sse. Nad pole teinud mida tuleb teha. Miljonid inimesed sõltuvuses ja suremas," jätkas Ühendriikide president. "Kaitsmaks meie riiki, me peame kaitsma Ameerika terast! #Ameerika esmalt."
We have large trade deficits with Mexico and Canada. NAFTA, which is under renegotiation right now, has been a bad deal for U.S.A. Massive relocation of companies & jobs. Tariffs on Steel and Aluminum will only come off if new & fair NAFTA agreement is signed. Also, Canada must..
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 5, 2018
...treat our farmers much better. Highly restrictive. Mexico must do much more on stopping drugs from pouring into the U.S. They have not done what needs to be done. Millions of people addicted and dying.
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 5, 2018
Trump teatas möödunud nädalal, et allkirjastab käesoleval nädalal tollitariifid odavale terase- ja alumiiniumiimpordile, mis kahjustavad USA tootjaid. Teraseimpordile kehtestatakse tema sõnul 25- ja alumiiniumiimpordile 10-protsendiline tariif.
USA kaubanduspartnerid, nende seas Euroopa Liit ja Hiina, on tariifid hukka mõistnud ning lubanud nende kehtestamisel astuda vastusamme. Aktsiaturud üle maailma on teatest saati languses olnud, kuivõrd kardetakse kaubandusssõja lahvatamist. | Trump: uue kaubandusleppega väldiks Mehhiko ja Kanada terasetariife | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on suur kaubandusdefitsiit Mehhiko ja Kanadaga. NAFTA, mille läbirääkimised on käimas, on olnud USA-le halb tehing. Tohutu firmade ja töökohtade ümberpaigutamine. Tariifid terasele ja alumiiniumile jäävad ära kui uus ja õiglane NAFTA lepe sõlmitakse," säutsus Trump Twitteris.
"Ühtlasi, Kanada peab meie talunike palju paremini kohtlema. Väga piirav. Mehhiko peab tegema palju rohkem, et peatada uimastide vedu USA-sse. Nad pole teinud mida tuleb teha. Miljonid inimesed sõltuvuses ja suremas," jätkas Ühendriikide president. "Kaitsmaks meie riiki, me peame kaitsma Ameerika terast! #Ameerika esmalt."
We have large trade deficits with Mexico and Canada. NAFTA, which is under renegotiation right now, has been a bad deal for U.S.A. Massive relocation of companies & jobs. Tariffs on Steel and Aluminum will only come off if new & fair NAFTA agreement is signed. Also, Canada must..
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 5, 2018
...treat our farmers much better. Highly restrictive. Mexico must do much more on stopping drugs from pouring into the U.S. They have not done what needs to be done. Millions of people addicted and dying.
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 5, 2018
Trump teatas möödunud nädalal, et allkirjastab käesoleval nädalal tollitariifid odavale terase- ja alumiiniumiimpordile, mis kahjustavad USA tootjaid. Teraseimpordile kehtestatakse tema sõnul 25- ja alumiiniumiimpordile 10-protsendiline tariif.
USA kaubanduspartnerid, nende seas Euroopa Liit ja Hiina, on tariifid hukka mõistnud ning lubanud nende kehtestamisel astuda vastusamme. Aktsiaturud üle maailma on teatest saati languses olnud, kuivõrd kardetakse kaubandusssõja lahvatamist.
### Response:
Trump: uue kaubandusleppega väldiks Mehhiko ja Kanada terasetariife |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meie parima tulemuse saavutas oma kolmandal MM-il Boris Ljubtšenko, saavutades "Sailboard" klassi slaalomi teise koha. Maailmameistriks krooniti Paulius Voverys Leedust ja kolmanda koha saavutas Aleksandrs Leontjevs Lätist. Neljanda kohaga pidi leppima kogenud Alexis Hillairet Prantsusmaalt.
Noorte arvestuses võitis slaalomis esikoha Grigori Mikhalev Venemaalt. Teise koha saavutas Raul Mihkel Anton (NYC Purjelauakool) ja kolmandaks tuli Ugnius Alekna Leedust. Serafima Afanasieva (NYCS) oli neljas ja ühtlasi parim naine.
Grandmaster vanusegrupis vallutasid poodiumi kõrgemad astmed kogenud lätlane Aleksandr Leontjevs ja leedukas Audrius Voverys. Kolmandaks tuli Tõnis Salong Eestist.
Veteranidest olid eesotsas leedukad. Esikoha saavutas Robertas Berkelis ja teiseks tuli Arvydas Moliusis. Kolmanda koha võitis Valeri Filippov Eestist. Vaid ühe punktiga jäi neljandaks Koit Teder, kelle uisukelk nomineeriti talisurfi "Aasta Tegu" tiitlile.
"Sailboard" klassi kursisõidus said eestlased kolm medalit. Serafima Afanasieva oli noortest teine, Raivo Saarm Grandmaster vanusearvestuses kolmas ja Valeri Filippov veteranidest samuti kolmas.
Tiibade ja lohe klassis eestlased tänavu ei osalenud. 2019. aastak peetakse talisurfi MM Ameerika Ühendriikides. | Eestlased võitsid talisurfi MM-lt mitmeid medaleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meie parima tulemuse saavutas oma kolmandal MM-il Boris Ljubtšenko, saavutades "Sailboard" klassi slaalomi teise koha. Maailmameistriks krooniti Paulius Voverys Leedust ja kolmanda koha saavutas Aleksandrs Leontjevs Lätist. Neljanda kohaga pidi leppima kogenud Alexis Hillairet Prantsusmaalt.
Noorte arvestuses võitis slaalomis esikoha Grigori Mikhalev Venemaalt. Teise koha saavutas Raul Mihkel Anton (NYC Purjelauakool) ja kolmandaks tuli Ugnius Alekna Leedust. Serafima Afanasieva (NYCS) oli neljas ja ühtlasi parim naine.
Grandmaster vanusegrupis vallutasid poodiumi kõrgemad astmed kogenud lätlane Aleksandr Leontjevs ja leedukas Audrius Voverys. Kolmandaks tuli Tõnis Salong Eestist.
Veteranidest olid eesotsas leedukad. Esikoha saavutas Robertas Berkelis ja teiseks tuli Arvydas Moliusis. Kolmanda koha võitis Valeri Filippov Eestist. Vaid ühe punktiga jäi neljandaks Koit Teder, kelle uisukelk nomineeriti talisurfi "Aasta Tegu" tiitlile.
"Sailboard" klassi kursisõidus said eestlased kolm medalit. Serafima Afanasieva oli noortest teine, Raivo Saarm Grandmaster vanusearvestuses kolmas ja Valeri Filippov veteranidest samuti kolmas.
Tiibade ja lohe klassis eestlased tänavu ei osalenud. 2019. aastak peetakse talisurfi MM Ameerika Ühendriikides.
### Response:
Eestlased võitsid talisurfi MM-lt mitmeid medaleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval Pentagonis toimuval kahepoolsel kohtumisel keskendutakse tänavu juulis toimuva NATO tippkohtumise teemadele.
Lisaks räägitakse Ühendriikide presidendi ja Balti riikide presidentide kohtumisest, mis toimub aprillis Washingtonis.
Kolmas teema Mattise ja Luige kohtumisel on USA ja Eesti kaitsekoostöö.
Räägitakse Ühendriikide panusest Eesti kaitsesse – investeeringutest, õppustest ja küberkaitsealasest koostööst.
Samuti kohtub Luik esindajatekoja relvajõudude komitee esimehe Mac Thornberry ja senati relvajõudude komitee aseesimehe Jack Reed'iga.
Kaitseminister esineb ka Washingtonis rahvusvaheliste ja strateegiliste uuringute keskuses (CSIS) ning asetab pärja kommunismiohvrite mälestusmärgile.
Jüri Luike saadab visiidil Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kristjan Prikk. | Jüri Luik kohtub USA kaitseministriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval Pentagonis toimuval kahepoolsel kohtumisel keskendutakse tänavu juulis toimuva NATO tippkohtumise teemadele.
Lisaks räägitakse Ühendriikide presidendi ja Balti riikide presidentide kohtumisest, mis toimub aprillis Washingtonis.
Kolmas teema Mattise ja Luige kohtumisel on USA ja Eesti kaitsekoostöö.
Räägitakse Ühendriikide panusest Eesti kaitsesse – investeeringutest, õppustest ja küberkaitsealasest koostööst.
Samuti kohtub Luik esindajatekoja relvajõudude komitee esimehe Mac Thornberry ja senati relvajõudude komitee aseesimehe Jack Reed'iga.
Kaitseminister esineb ka Washingtonis rahvusvaheliste ja strateegiliste uuringute keskuses (CSIS) ning asetab pärja kommunismiohvrite mälestusmärgile.
Jüri Luike saadab visiidil Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kristjan Prikk.
### Response:
Jüri Luik kohtub USA kaitseministriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal tegime põhjaliku ülevaate krüpteeritud sõnumirakendustest, mis lubavad kasutajatel konfidentsiaalselt suhelda virtuaalruumis. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu ei saanud PPA teemat kommenteerida, kuid nagu lubatud ütlesid nad sel nädalal oma sõna sekka.
Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juhi Oskar Gross kinnitab, et ühiskonna arengute jälgimine ning progressiga kohanemine käib igapäevase politsei töö juurde. “Uued tehnoloogiad ja vahendid tekitavad pidevalt uusi võimalusi erinevates kommunikatsioonivormides,” tõdeb Gross.
Ta nendib, et nagu mobiiltelefon muutis inimestevahelise suhtluse olemus on viimastel aastatel normiks saanud side krüpteerimine teinud seda samuti. Teisalt rõhutab Gross, et andmete sisu elektrooniline salastamine on väga oluline osa interneti turvalisusest. “Eelkõige see siiski kaitseb inimesi, mitte kurjategijaid,” ütleb Gross.
Sestap on küberkuritegude büroo juhi sõnul virtuaalruumis plaanitavate kuritegude ennetamisel standardne krüpteerimine väga oluline komponent, sest nii ei lekki andmed ning pahalased ei pääse ligi salajastele vestlustele. “Ilma andmete krüpteerimiseta oleks ohvreid märksa rohkem ning ühiskonna turvatunne internetis väga palju madalam,” leiab Gross.
Kuid sellegipoolest üritavad ka kurjategijad Grossi sõnul tehnoloogia arengut ebaseadusliku tegevuse jälgede peitmiseks ära kasutada. “Paljud traditsioonilised kuriteoliigid kolivad järk-järgult internetti ning sellest tulenevalt peavad ka õiguskaitseasutused oma võimekusi pidevalt arendama,” sõnab Gross.
Kuigi keskkriminaalpolitsei ei saa taktikalistel põhjustel avaldada krüpteeritud andmeside jälgimise võimekust, kinnitab Gross, et uus tehnoloogiline keskkond pole põhjustanud PPA-le erilist peavalu. “Meie töö sellepärast seisma pole jäänud,” viitab ta.
Rahvusvahelisest praktikast tõstab Gross esile tumeveebi kauplemispaikade Hansa ja Alphabay looja ning haldaja vahistamise. “Need kurjategijad proovisid võtta krüpteeritud andmesidest maksimumi, kuid nad suudeti siiski edukalt kinni pidada,” toonitab Gross. | PPA krüptorakendustest: krüpteeritud sideta oleks internet ohtlikum koht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal tegime põhjaliku ülevaate krüpteeritud sõnumirakendustest, mis lubavad kasutajatel konfidentsiaalselt suhelda virtuaalruumis. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu ei saanud PPA teemat kommenteerida, kuid nagu lubatud ütlesid nad sel nädalal oma sõna sekka.
Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juhi Oskar Gross kinnitab, et ühiskonna arengute jälgimine ning progressiga kohanemine käib igapäevase politsei töö juurde. “Uued tehnoloogiad ja vahendid tekitavad pidevalt uusi võimalusi erinevates kommunikatsioonivormides,” tõdeb Gross.
Ta nendib, et nagu mobiiltelefon muutis inimestevahelise suhtluse olemus on viimastel aastatel normiks saanud side krüpteerimine teinud seda samuti. Teisalt rõhutab Gross, et andmete sisu elektrooniline salastamine on väga oluline osa interneti turvalisusest. “Eelkõige see siiski kaitseb inimesi, mitte kurjategijaid,” ütleb Gross.
Sestap on küberkuritegude büroo juhi sõnul virtuaalruumis plaanitavate kuritegude ennetamisel standardne krüpteerimine väga oluline komponent, sest nii ei lekki andmed ning pahalased ei pääse ligi salajastele vestlustele. “Ilma andmete krüpteerimiseta oleks ohvreid märksa rohkem ning ühiskonna turvatunne internetis väga palju madalam,” leiab Gross.
Kuid sellegipoolest üritavad ka kurjategijad Grossi sõnul tehnoloogia arengut ebaseadusliku tegevuse jälgede peitmiseks ära kasutada. “Paljud traditsioonilised kuriteoliigid kolivad järk-järgult internetti ning sellest tulenevalt peavad ka õiguskaitseasutused oma võimekusi pidevalt arendama,” sõnab Gross.
Kuigi keskkriminaalpolitsei ei saa taktikalistel põhjustel avaldada krüpteeritud andmeside jälgimise võimekust, kinnitab Gross, et uus tehnoloogiline keskkond pole põhjustanud PPA-le erilist peavalu. “Meie töö sellepärast seisma pole jäänud,” viitab ta.
Rahvusvahelisest praktikast tõstab Gross esile tumeveebi kauplemispaikade Hansa ja Alphabay looja ning haldaja vahistamise. “Need kurjategijad proovisid võtta krüpteeritud andmesidest maksimumi, kuid nad suudeti siiski edukalt kinni pidada,” toonitab Gross.
### Response:
PPA krüptorakendustest: krüpteeritud sideta oleks internet ohtlikum koht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljakordne Briti bluusiauhindade võitja ning Hall of Fame'i liige Matt Schofield on üks maailma innovatiivsemaid ning originaalsemaid kitarriste, kelle pillikäsitlusel on ühist nii bluusi, funki, kui souliga. "Schofieldi näol on tegemist viimaste kümnendite maailma parima bluusikitarristiga," on LA Daily News kirjutanud.
Manchesteri lähedalt maakohast pärit Schofield hakkas kitarri mängima 12-aastasena. Isa plaadikollektsiooni avastades kujunesid tema suurimateks mõjutajateks vanakooli bluusistaarid nagu Eric Clapton, BB King, Albert Collins ning Stevie Ray Vaughan. 18-aastaseks saades kolis ta Londonisse, kus järgmised seitse aastat tippmuusikutega töötades oma oskuseid arendas ning muusikuelu kõigi tahkudega kokku puutus. Kahekümneviieselt pani ta kokku oma bändi Matt Schofield Trio.
Schofieldi muusikas saavad kokku funk, soul, rock ning isegi klassikaline jazz. Seda on keeruline žanriliselt määratleda ning talle endale meeldib seda nimetada "Matt Schofieldi muusikaks". Üheksa albumit ilmutanud muusikuna on ta suunaseadja nii siin- kui ka sealpool ookeani.
Tallinnasse lendab Schofield oma peagi 15. sünnipäeva tähistava trioga, kus klahvpille mängib kaks korda Briti bluusiauhindadel pärjatud legend Jonny Henderson ning trumme Matthew Brown.
Kontsert toimub Von Krahli teatri saalis kolmapäeval, 28. märtsil. | Neljakordne Briti bluusiauhindade võitja Matt Schofield esineb Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljakordne Briti bluusiauhindade võitja ning Hall of Fame'i liige Matt Schofield on üks maailma innovatiivsemaid ning originaalsemaid kitarriste, kelle pillikäsitlusel on ühist nii bluusi, funki, kui souliga. "Schofieldi näol on tegemist viimaste kümnendite maailma parima bluusikitarristiga," on LA Daily News kirjutanud.
Manchesteri lähedalt maakohast pärit Schofield hakkas kitarri mängima 12-aastasena. Isa plaadikollektsiooni avastades kujunesid tema suurimateks mõjutajateks vanakooli bluusistaarid nagu Eric Clapton, BB King, Albert Collins ning Stevie Ray Vaughan. 18-aastaseks saades kolis ta Londonisse, kus järgmised seitse aastat tippmuusikutega töötades oma oskuseid arendas ning muusikuelu kõigi tahkudega kokku puutus. Kahekümneviieselt pani ta kokku oma bändi Matt Schofield Trio.
Schofieldi muusikas saavad kokku funk, soul, rock ning isegi klassikaline jazz. Seda on keeruline žanriliselt määratleda ning talle endale meeldib seda nimetada "Matt Schofieldi muusikaks". Üheksa albumit ilmutanud muusikuna on ta suunaseadja nii siin- kui ka sealpool ookeani.
Tallinnasse lendab Schofield oma peagi 15. sünnipäeva tähistava trioga, kus klahvpille mängib kaks korda Briti bluusiauhindadel pärjatud legend Jonny Henderson ning trumme Matthew Brown.
Kontsert toimub Von Krahli teatri saalis kolmapäeval, 28. märtsil.
### Response:
Neljakordne Briti bluusiauhindade võitja Matt Schofield esineb Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Slovakkias on Andres Toobal ja tema tööandja VK Prievidza jõudnud poolfinaali. Veerandfinaali kordusmängus saadi 3:0 (25:12, 25:16, 25:17) jagu Trencinist. Sidemängijana tegutsev Toobal tegi kaasa kogu mängu ja tõi ka 2 punkti (+2). Poolfinaalis on Prievidza vastaseks Svidnik või Košice, vahendab Volley.ee.
Türgis käivad samuti play-offid. Oliver Venno ja Ankara Maliye Piyango olid avamängus 3:0 (25:22, 25:18, 25:23) üle Arkas Sporist. Venno jätkas sarnaselt põhiturniirile võimsalt ning tõi meeskonna parimana 24 punkti (+17). Kordusmäng peetakse 7. märtsil.
Belgias said Timo Tammemaa ja Maaseiki Noliko play-offi teises kohtumises kirja 3:0 (25:23, 25:18, 25:17) võidu VBC Waremme vastu. Tammemaa arvele jäi 3 punkti. Maaseik hoiab play-offi A-alagrupis 6 punktiga liidrikohta.
Prantsusmaal said Pariisi Volley ja Ardo Kreek 0:3 (21:25, 24:26, 20:25) kaotuse Setelt. Kreek tõi 3 punkti (+3). 3:1 (18:25, 25:20, 25:23, 25:20) võidu teenis Rennes Volley ja nende sidemängija Kert Toobal. Toobal tegi kaasa kogu kohtumise ja tõi ka 2 punkti (+2). Martti Juhkami ja Andri Aganitsa tööandjad läksid omavahel vastamisi. Aganits ja Montpellier võtsid 3:2 (19:25, 25:23, 25:18, 31:33, 15:13) võidu, Eesti koondise tempomees tegi vägeva esituse, tuues 17 punkti (+14). Juhkami tõi Tourcoingule 14 punkti (+7). Liigatabelis hoiab Pariis hetkel kolmandat kohta, Tourcoing on viies, Montpellier kuues ja Rennes 11. Mängida jääb põhiturniiril kaks vooru. Pariisi jätkamine liigas on aga kahtuse alla sattunud, sest klubi rahaasjad pole korras.
Prantsusmaa naiste meistriliigas said 3:1 võidud kirja nii Liis Kullerkannu kui Kristiine Miileni koduklubid. Miilen tõi 5 punkti (+3), aidates St-Raphaeli 3:1 (25:23, 28:30, 25:20, 25:18) võidule Beziersi vastu. Kullerkann panustas samuti 5 punkti (+2), kui Pariisi St-Cloud oli 3:1 (25:18, 25:22, 19:25, 25:23)parem Evreux´st. Liigatabelis on St-Raphael neljas, Pariisi klubi hoiab seitsmendat positsiooni. Pidada jääb veel kaks vooru.
Poolas alistas Lubini Cuprum 3:0 ( 25:23, 25:23, 25:16) Wegieli Jastrzebski. Robert Täht tõi 6 punkti (+1). Keith Pupart kaasa ei teinud, sest ravib veebruari lõpus saadud hüppeliigese vigastust. Liigatabelis on Lubin kaheksas.
Itaalia meistriliiga põhihooaja viimases kohtumises pidid Renee Teppan ja Trentino Diatec tunnistama Monza 3:2 (23:25, 25:18, 27:25, 17:25; 15:8) paremust. Teppan sekkus episoodiliselt ja tõi 1 punkti (-2). Trentino lõpetas põhiturniiri neljandana, play-off algab 11. märtsil ja Trentino vastaseks on põhiturniiri viies meeskond Verona.
Tšehhis sai CEZ Karlovarsko 3:0 (25:22, 25:22, 25:22) võidu Zlini Fatra üle ja kerkis liigatabelis kolmandaks. Henri Treial tõi 6 punkti (+3). Põhiturniiril on pidada veel üks mänguvoor.
Soomes pidas nädalavahetusel kaks kohtumist Andrus Raadiku koduklubi Pielaveden Sampo. Loimaa Hurrikaanist saadi jagu 3:1 (28:26, 25:22, 23:25, 25:23). Raadikult 21 punkti (+13). Teine kohtumine kaotati Sastamala VaLePale 1:3 (31:29, 18:25, 18:25, 19:25), Raadik tõi selles mängus 10 punkti (-1). Liigatabelis on Sampo Sastamala järel teisel kohal, kui põhiturniiril on pidada veel üks kohtumine. Soome naiste meistriliigas peeti põhiturniiri viimased mängud.
Kertu Laak ja Salo LP Viesti alistasid nädala esimeses mängus 3:0 (25:17, 25:13, 25:17) Oriveden Ponnistuse, Laagilt 10 punkti (+6). Teises mängus saadi 3:2 (28:30, 30:28, 18:25, 25:17, 15:12) jagu Kuusamo Pölkkyst. Eesti koondise diagonaalründaja panustas võitu oma naiskonna edukaimana 19 punkti (+10). Ühtlasi võitis Salo põhiturniiri. Veerandfinaalid algavad selle nädala lõpus ja Salo vastaseks on LP Vampula ja edasipääsu poolfinaali tagab kolm võitu.
Šveitsi meistriliigas kaotas Kristo Kollo ja Rainer Vassiljevi koduklubi Schönenwerdi Volley 0:3 (26:28, 21:25, 15:25) Amriswilile ja jätkab liigatabelis kuuendana. Naiste meistriliigas olid omavahel vastamisi eestlannade Anu Ennoki ja Nette Peidi koduklubid. 3:0 (25:17, 25:13, 26:24) jäi peale liigatabeli esimene naiskond Pfeffingeni Sm´ Aesh, kus mängib Ennok. Peit ja Könizi Edelline on tabelis seitsmendad. B-divisjoni play-offis olid võidukad Merlin Hurt ja VBC Aadorf, saades 3:2 (25:22, 25:11, 14:25, 25:21, 15:11) jagu Münchenbucheest. Tabelis tõusti kolmandaks.
Saksamaal alustavad Karli Allik ja Düren Powervolleys play-offidega eeloleval nädalavahetusel, vastaseks on Solingen. Esiliigas on samuti ees ootamas play-offid, Kevin Soo ja CV Mitteldeutchland kohtuvad C Bitterfeld-Wolfeniga. | Toobal jõudis Slovakkias poolfinaali, Venno alustas play-offe võimsalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Slovakkias on Andres Toobal ja tema tööandja VK Prievidza jõudnud poolfinaali. Veerandfinaali kordusmängus saadi 3:0 (25:12, 25:16, 25:17) jagu Trencinist. Sidemängijana tegutsev Toobal tegi kaasa kogu mängu ja tõi ka 2 punkti (+2). Poolfinaalis on Prievidza vastaseks Svidnik või Košice, vahendab Volley.ee.
Türgis käivad samuti play-offid. Oliver Venno ja Ankara Maliye Piyango olid avamängus 3:0 (25:22, 25:18, 25:23) üle Arkas Sporist. Venno jätkas sarnaselt põhiturniirile võimsalt ning tõi meeskonna parimana 24 punkti (+17). Kordusmäng peetakse 7. märtsil.
Belgias said Timo Tammemaa ja Maaseiki Noliko play-offi teises kohtumises kirja 3:0 (25:23, 25:18, 25:17) võidu VBC Waremme vastu. Tammemaa arvele jäi 3 punkti. Maaseik hoiab play-offi A-alagrupis 6 punktiga liidrikohta.
Prantsusmaal said Pariisi Volley ja Ardo Kreek 0:3 (21:25, 24:26, 20:25) kaotuse Setelt. Kreek tõi 3 punkti (+3). 3:1 (18:25, 25:20, 25:23, 25:20) võidu teenis Rennes Volley ja nende sidemängija Kert Toobal. Toobal tegi kaasa kogu kohtumise ja tõi ka 2 punkti (+2). Martti Juhkami ja Andri Aganitsa tööandjad läksid omavahel vastamisi. Aganits ja Montpellier võtsid 3:2 (19:25, 25:23, 25:18, 31:33, 15:13) võidu, Eesti koondise tempomees tegi vägeva esituse, tuues 17 punkti (+14). Juhkami tõi Tourcoingule 14 punkti (+7). Liigatabelis hoiab Pariis hetkel kolmandat kohta, Tourcoing on viies, Montpellier kuues ja Rennes 11. Mängida jääb põhiturniiril kaks vooru. Pariisi jätkamine liigas on aga kahtuse alla sattunud, sest klubi rahaasjad pole korras.
Prantsusmaa naiste meistriliigas said 3:1 võidud kirja nii Liis Kullerkannu kui Kristiine Miileni koduklubid. Miilen tõi 5 punkti (+3), aidates St-Raphaeli 3:1 (25:23, 28:30, 25:20, 25:18) võidule Beziersi vastu. Kullerkann panustas samuti 5 punkti (+2), kui Pariisi St-Cloud oli 3:1 (25:18, 25:22, 19:25, 25:23)parem Evreux´st. Liigatabelis on St-Raphael neljas, Pariisi klubi hoiab seitsmendat positsiooni. Pidada jääb veel kaks vooru.
Poolas alistas Lubini Cuprum 3:0 ( 25:23, 25:23, 25:16) Wegieli Jastrzebski. Robert Täht tõi 6 punkti (+1). Keith Pupart kaasa ei teinud, sest ravib veebruari lõpus saadud hüppeliigese vigastust. Liigatabelis on Lubin kaheksas.
Itaalia meistriliiga põhihooaja viimases kohtumises pidid Renee Teppan ja Trentino Diatec tunnistama Monza 3:2 (23:25, 25:18, 27:25, 17:25; 15:8) paremust. Teppan sekkus episoodiliselt ja tõi 1 punkti (-2). Trentino lõpetas põhiturniiri neljandana, play-off algab 11. märtsil ja Trentino vastaseks on põhiturniiri viies meeskond Verona.
Tšehhis sai CEZ Karlovarsko 3:0 (25:22, 25:22, 25:22) võidu Zlini Fatra üle ja kerkis liigatabelis kolmandaks. Henri Treial tõi 6 punkti (+3). Põhiturniiril on pidada veel üks mänguvoor.
Soomes pidas nädalavahetusel kaks kohtumist Andrus Raadiku koduklubi Pielaveden Sampo. Loimaa Hurrikaanist saadi jagu 3:1 (28:26, 25:22, 23:25, 25:23). Raadikult 21 punkti (+13). Teine kohtumine kaotati Sastamala VaLePale 1:3 (31:29, 18:25, 18:25, 19:25), Raadik tõi selles mängus 10 punkti (-1). Liigatabelis on Sampo Sastamala järel teisel kohal, kui põhiturniiril on pidada veel üks kohtumine. Soome naiste meistriliigas peeti põhiturniiri viimased mängud.
Kertu Laak ja Salo LP Viesti alistasid nädala esimeses mängus 3:0 (25:17, 25:13, 25:17) Oriveden Ponnistuse, Laagilt 10 punkti (+6). Teises mängus saadi 3:2 (28:30, 30:28, 18:25, 25:17, 15:12) jagu Kuusamo Pölkkyst. Eesti koondise diagonaalründaja panustas võitu oma naiskonna edukaimana 19 punkti (+10). Ühtlasi võitis Salo põhiturniiri. Veerandfinaalid algavad selle nädala lõpus ja Salo vastaseks on LP Vampula ja edasipääsu poolfinaali tagab kolm võitu.
Šveitsi meistriliigas kaotas Kristo Kollo ja Rainer Vassiljevi koduklubi Schönenwerdi Volley 0:3 (26:28, 21:25, 15:25) Amriswilile ja jätkab liigatabelis kuuendana. Naiste meistriliigas olid omavahel vastamisi eestlannade Anu Ennoki ja Nette Peidi koduklubid. 3:0 (25:17, 25:13, 26:24) jäi peale liigatabeli esimene naiskond Pfeffingeni Sm´ Aesh, kus mängib Ennok. Peit ja Könizi Edelline on tabelis seitsmendad. B-divisjoni play-offis olid võidukad Merlin Hurt ja VBC Aadorf, saades 3:2 (25:22, 25:11, 14:25, 25:21, 15:11) jagu Münchenbucheest. Tabelis tõusti kolmandaks.
Saksamaal alustavad Karli Allik ja Düren Powervolleys play-offidega eeloleval nädalavahetusel, vastaseks on Solingen. Esiliigas on samuti ees ootamas play-offid, Kevin Soo ja CV Mitteldeutchland kohtuvad C Bitterfeld-Wolfeniga.
### Response:
Toobal jõudis Slovakkias poolfinaali, Venno alustas play-offe võimsalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealkiri oleks nagu irooniline, aga ei ole. Praegu on tihti just näitlejad iidolid, rahva lemmikud ja arvamustekujundajad isegi. Neid kuulatakse ja näitlejad võtavad sõna, kuigi sageli pole neil midagi olulist öelda. Näitleja on oma töö ori, on teatri ori, on lavastaja ori. See, mida ta mängima pannakse, mis osa talle pakutakse, seda ta teeb. On muidugi tähti, kes valivad osi, need on staarid, kes kuhjatakse osadega üle ja neil on võimalus valida. Kuid enamus ootab, millal neid valitakse ja võib juhtuda, et nad ootavad kaua.
Ja lõpuks ei jõua nad ära oodatagi, hakkavad igavusest ja töötaolemisest jooma või hulluvad.
Margus Mikomägi on üks tubli teatrimees. Ta on olnud aastaid Ugala teatri näitleja, olnud metsamees, mänginud lavastuses "Põhjas" ja ise ka peaaegu päris põhjas ära käinud, aga vapralt põhjast üles tõusnud, ikka kõrgemale ja kõrgemale tõusnud, vabasse Eestisse jõudnud ja nüüd üheks arvestatavamaks ja arukamaks teatriarvustajaks ja teatrist kirjutajaks saanud. Ei ta ole rikutud filosoofilistest ja psühholoogilistest keerdkäikudest, mis mõistuse uppi keeravad ja panevad kardina ette neile nähtustele, mis nõuavad selget meelt ja lahtist mõistust ning puhtaid silmi. Ei, Mikomägi on säilitanud toreda lihtsameelsuse, ilumeele ja sügava armastuse kodumaa, meie Eestimaa, meie rahva ja kultuuri vastu
Ja muidugi teater! Kuigi ta enam ei mängi teatris, elab ta nüüd kaasa teiste mängule, ei kipu kunagi maha tegema, kritiseerima, vaikib, kui midagi väga ei meeldi, aga vaatamas käib etendusi hullupööra – nii et eks ta ole üks meie teatri erudeeritumaid mehi, kui eruditsiooni mõõta teatrit näinud inimese mõõdu järgi .
Nüüd järjekordne raamat Margus Mikomäelt: "Kaksteist armastavat naist". Margus Mikomägi on näinud neid näitlejaid, ta on neist vaimustunud, ta imetleb neid ja see kajab igast ta küsimusest vastu, kuigi me ei kuule neid küsimusi, aga me tajume Marguse intonatsiooni. Näitlejad räägivad Mikomäega meeleldi. Ja mul, vanal teatrisusil, on muidugi mu elu loojangul hirmus kahju, et ma neid Tallinna näitlejaid nii vähe olen näinud, ainult enamasti telekast. Ei ma ole viitsinud sõita spetsiaalselt etendusele, jah, alles nüüd taipan, millises koopas olen elanud, Tartu koopas: aga ka selles koopas on olnud ilu, rõõmu ja vägevust.
Kõigepealt muidugi Ita Ever, tema foto 2016. aastast – see on ju kaunitari nägu, ei vanadust, vaid kortsuline noor inimene, naeratus võluv nagu aastakümneid tagasi. Meenutan teda huumorisaadetes -- vahva komöödianäitleja on ta -- need unustamatud sketšid, ja pole ime, et Everile ei meeldi praegused komöödialavastused ja -saated.
Ita Ever on paranormaalsete võimetega inimene – see ilmneb tema paarist intervjuust, siin üks etteheide küll Margus Mikomäele, et ta Everilt edasi ei küsi tema selgeltnägemisvõimete kohta: ehk on Ita Ever kogenud ka osategemistel neid võimeid enda juures. Seekord jääb see saladuseks. Jah, Ever ütleb, et ta on vaistuga näitleja, aga vaistuga näitleja ongi ju tõeline näitleja, arutlemine võib rikkuda osatäitmise. Ütles ju G. B. Shaw'gi, et näitleja pole entsüklopeedia – ja ka Kersti Kreismann ütleb vahva lause näitleja tarkuse kohta: "Aga mõni (näitleja) on nii kuradima andekas, et tal pole tarkust tarviski." Ja meie Ita Ever on üliandekas näitleja!
On ka noor näiteja Klaudia Tiitsmaa, kes tahab maailma parimaks näitlejaks saada – loodame, et ta selleks ei pea unustama eesti keelt; ja on eesti verd vene näitleja Julia Aug, kes tõesti mängis hiilgavalt Jelizavetat, mida juhtumisi nägin telekast ja alles nüüd tänu Mikomäele sain teada ta eesti juurtest.
Ja Elina Reinold – teda nägin "Antigones" ja pean ütlema, et nii virtuooslikku episoodi, nagu ma tema esituses nägin, pole ma Eesti laval rohkem naisnäitlejatelt näinud. Täiesti omanäoline Reinold oma hääle ja ihuga ei sarnane kellelegi. Ja muidugi tema sõnad, et osa peab rääkima läbi näitleja ja näitleja „mina„ pole sel juhul üldse tähtis – ka see on suure näitleja tunnus. Kogu see psühholoogilise teatri möga langeb ju põrmuks: see näitleja "läbielamine". Oh ei, näitleja on meedium,- selle kuju meedium, mida ta kujutab.
Ja nii me loeme ja on huvitav raamat, mis küll kahjuks igavesti ei kesta, nagu loodab Mikomägi, sest Universumi mastaabis ei jää ka maakera lõpuks alles. Aga äkki Teatrijumala mällu need kõnelused siiski jäävad, kes teab. Ainus puudujääk raamatul on, et Mari Tarand on pandud näitlejate hulka, tal pole midagi olulist ega uut öelda, aga ta keelesaated olid ju vahvad. Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde.
Ikka väge ja rõõmu ja avatut meelt Margus Mikomäele, et näitlejad usaldaksid teda ja ta näitlejaid, et ta ikka tabaks olulise näitleja mängus ja selle, mis näitleja mängu võimsaks teeb. Nüüd võiks uue raamatu teha sellest, kuidas näitlejad on leidnud tee osani, kas on juhtunud midagi sellist, mis pole seotud argieluga, mis on neid tõelise kunsti juurde viinud. Nagu kord rääkis Ants Eskola, et Saalepil peavad kõrge kontsaga kingad olema ja kui ta need sai, oligi osa paigas. | Arvustus. Näitleja olla on uhke ja hää | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealkiri oleks nagu irooniline, aga ei ole. Praegu on tihti just näitlejad iidolid, rahva lemmikud ja arvamustekujundajad isegi. Neid kuulatakse ja näitlejad võtavad sõna, kuigi sageli pole neil midagi olulist öelda. Näitleja on oma töö ori, on teatri ori, on lavastaja ori. See, mida ta mängima pannakse, mis osa talle pakutakse, seda ta teeb. On muidugi tähti, kes valivad osi, need on staarid, kes kuhjatakse osadega üle ja neil on võimalus valida. Kuid enamus ootab, millal neid valitakse ja võib juhtuda, et nad ootavad kaua.
Ja lõpuks ei jõua nad ära oodatagi, hakkavad igavusest ja töötaolemisest jooma või hulluvad.
Margus Mikomägi on üks tubli teatrimees. Ta on olnud aastaid Ugala teatri näitleja, olnud metsamees, mänginud lavastuses "Põhjas" ja ise ka peaaegu päris põhjas ära käinud, aga vapralt põhjast üles tõusnud, ikka kõrgemale ja kõrgemale tõusnud, vabasse Eestisse jõudnud ja nüüd üheks arvestatavamaks ja arukamaks teatriarvustajaks ja teatrist kirjutajaks saanud. Ei ta ole rikutud filosoofilistest ja psühholoogilistest keerdkäikudest, mis mõistuse uppi keeravad ja panevad kardina ette neile nähtustele, mis nõuavad selget meelt ja lahtist mõistust ning puhtaid silmi. Ei, Mikomägi on säilitanud toreda lihtsameelsuse, ilumeele ja sügava armastuse kodumaa, meie Eestimaa, meie rahva ja kultuuri vastu
Ja muidugi teater! Kuigi ta enam ei mängi teatris, elab ta nüüd kaasa teiste mängule, ei kipu kunagi maha tegema, kritiseerima, vaikib, kui midagi väga ei meeldi, aga vaatamas käib etendusi hullupööra – nii et eks ta ole üks meie teatri erudeeritumaid mehi, kui eruditsiooni mõõta teatrit näinud inimese mõõdu järgi .
Nüüd järjekordne raamat Margus Mikomäelt: "Kaksteist armastavat naist". Margus Mikomägi on näinud neid näitlejaid, ta on neist vaimustunud, ta imetleb neid ja see kajab igast ta küsimusest vastu, kuigi me ei kuule neid küsimusi, aga me tajume Marguse intonatsiooni. Näitlejad räägivad Mikomäega meeleldi. Ja mul, vanal teatrisusil, on muidugi mu elu loojangul hirmus kahju, et ma neid Tallinna näitlejaid nii vähe olen näinud, ainult enamasti telekast. Ei ma ole viitsinud sõita spetsiaalselt etendusele, jah, alles nüüd taipan, millises koopas olen elanud, Tartu koopas: aga ka selles koopas on olnud ilu, rõõmu ja vägevust.
Kõigepealt muidugi Ita Ever, tema foto 2016. aastast – see on ju kaunitari nägu, ei vanadust, vaid kortsuline noor inimene, naeratus võluv nagu aastakümneid tagasi. Meenutan teda huumorisaadetes -- vahva komöödianäitleja on ta -- need unustamatud sketšid, ja pole ime, et Everile ei meeldi praegused komöödialavastused ja -saated.
Ita Ever on paranormaalsete võimetega inimene – see ilmneb tema paarist intervjuust, siin üks etteheide küll Margus Mikomäele, et ta Everilt edasi ei küsi tema selgeltnägemisvõimete kohta: ehk on Ita Ever kogenud ka osategemistel neid võimeid enda juures. Seekord jääb see saladuseks. Jah, Ever ütleb, et ta on vaistuga näitleja, aga vaistuga näitleja ongi ju tõeline näitleja, arutlemine võib rikkuda osatäitmise. Ütles ju G. B. Shaw'gi, et näitleja pole entsüklopeedia – ja ka Kersti Kreismann ütleb vahva lause näitleja tarkuse kohta: "Aga mõni (näitleja) on nii kuradima andekas, et tal pole tarkust tarviski." Ja meie Ita Ever on üliandekas näitleja!
On ka noor näiteja Klaudia Tiitsmaa, kes tahab maailma parimaks näitlejaks saada – loodame, et ta selleks ei pea unustama eesti keelt; ja on eesti verd vene näitleja Julia Aug, kes tõesti mängis hiilgavalt Jelizavetat, mida juhtumisi nägin telekast ja alles nüüd tänu Mikomäele sain teada ta eesti juurtest.
Ja Elina Reinold – teda nägin "Antigones" ja pean ütlema, et nii virtuooslikku episoodi, nagu ma tema esituses nägin, pole ma Eesti laval rohkem naisnäitlejatelt näinud. Täiesti omanäoline Reinold oma hääle ja ihuga ei sarnane kellelegi. Ja muidugi tema sõnad, et osa peab rääkima läbi näitleja ja näitleja „mina„ pole sel juhul üldse tähtis – ka see on suure näitleja tunnus. Kogu see psühholoogilise teatri möga langeb ju põrmuks: see näitleja "läbielamine". Oh ei, näitleja on meedium,- selle kuju meedium, mida ta kujutab.
Ja nii me loeme ja on huvitav raamat, mis küll kahjuks igavesti ei kesta, nagu loodab Mikomägi, sest Universumi mastaabis ei jää ka maakera lõpuks alles. Aga äkki Teatrijumala mällu need kõnelused siiski jäävad, kes teab. Ainus puudujääk raamatul on, et Mari Tarand on pandud näitlejate hulka, tal pole midagi olulist ega uut öelda, aga ta keelesaated olid ju vahvad. Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde.
Ikka väge ja rõõmu ja avatut meelt Margus Mikomäele, et näitlejad usaldaksid teda ja ta näitlejaid, et ta ikka tabaks olulise näitleja mängus ja selle, mis näitleja mängu võimsaks teeb. Nüüd võiks uue raamatu teha sellest, kuidas näitlejad on leidnud tee osani, kas on juhtunud midagi sellist, mis pole seotud argieluga, mis on neid tõelise kunsti juurde viinud. Nagu kord rääkis Ants Eskola, et Saalepil peavad kõrge kontsaga kingad olema ja kui ta need sai, oligi osa paigas.
### Response:
Arvustus. Näitleja olla on uhke ja hää |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi e-spordi hulka kuuluvad ka populaarsed jalgpalliteemalised arvutimängud, siis Grindel sellest suuremat lugu ei pea.
"Jalgpall kuulub rohelisele väljakule ja sel pole midagi pistmist arvutialaste tegevustega. Minu jaoks ei ole e-sport sport," oli väljaande Weser Kurier vestlusõhtul osalenud Grindel resoluutne.
E-sport võidab maailmas üha enam poolehoidjaid. Praegu tegeleb sellega hinnanguliselt 250 miljonit inimest ja valdkonna turuväärtus on kerkinud umbes ühe miljardi USA dollarini aastas.
"Suurim konkurents meie spordiklubidesse tulevate laste seas ei ole mitte käsipallis ega korvpallis, vaid digitaalseadmete kasutamises. See on täielik vaesumine," jätkas Grindel. "Spordil on sotsiaalne funktsioon ja see toimub kogukonna sees. Spordis on sul teiste mängijatega otsene kontakt."
Mullu novembris tunnustas rahvusvaheline olümpiakomitee e-sporti spordina ja olümpiamängude üks juhtivaid sponsoreid Intel organiseeris PyeongChangi mängude juurde e-spordi turniiri, kus arvutimängijad võistlesid 150 000 dollarilise auhinnaraha eest. Enamike spordialade olümpiavõitjad hiljem oma kodumaadelt nii suuri boonuseid ei teeni.
"Minu arvates on see absurd," vastas Grindel, kui temalt küsiti, kas e-spordil võiks tulevikus olla olümpiamängudel oma koht. "Ma loodan, et seda ei juhtu." | Saksamaa jalgpallijuht: arvutimängud ei ole sport, e-sport olümpial on absurd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi e-spordi hulka kuuluvad ka populaarsed jalgpalliteemalised arvutimängud, siis Grindel sellest suuremat lugu ei pea.
"Jalgpall kuulub rohelisele väljakule ja sel pole midagi pistmist arvutialaste tegevustega. Minu jaoks ei ole e-sport sport," oli väljaande Weser Kurier vestlusõhtul osalenud Grindel resoluutne.
E-sport võidab maailmas üha enam poolehoidjaid. Praegu tegeleb sellega hinnanguliselt 250 miljonit inimest ja valdkonna turuväärtus on kerkinud umbes ühe miljardi USA dollarini aastas.
"Suurim konkurents meie spordiklubidesse tulevate laste seas ei ole mitte käsipallis ega korvpallis, vaid digitaalseadmete kasutamises. See on täielik vaesumine," jätkas Grindel. "Spordil on sotsiaalne funktsioon ja see toimub kogukonna sees. Spordis on sul teiste mängijatega otsene kontakt."
Mullu novembris tunnustas rahvusvaheline olümpiakomitee e-sporti spordina ja olümpiamängude üks juhtivaid sponsoreid Intel organiseeris PyeongChangi mängude juurde e-spordi turniiri, kus arvutimängijad võistlesid 150 000 dollarilise auhinnaraha eest. Enamike spordialade olümpiavõitjad hiljem oma kodumaadelt nii suuri boonuseid ei teeni.
"Minu arvates on see absurd," vastas Grindel, kui temalt küsiti, kas e-spordil võiks tulevikus olla olümpiamängudel oma koht. "Ma loodan, et seda ei juhtu."
### Response:
Saksamaa jalgpallijuht: arvutimängud ei ole sport, e-sport olümpial on absurd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaal Moskvast lõunas Sergejevos asub 14. sajandi esimesel poolel asutatud Troitse Püha Kolmainu suurklooster. Sada aastat hiljem aitas selle õigeusu Kolmainu katedraali ikoone maalida Andrei Rubljov. Üks tema juhendamisel sündinud ikoone kujutab kolme inglit. Keskmine domineerib oma kahe kaaslase üle, vasakul asuva ingli käsi õnnistab ning parempoolne longus peaga ingel on alandlik. See on kolm ühes, ristiusu pilti valatud õpetus kolmainsusest, kus pildil on looja, lunastaja ja valgustaja. 600 aastat pärast selle ikooni valmimist valitakse Venemaal taas presidendiks mees, kes on oma karjääris, oma riigi valitsemisel ja maailmale müümisel püüdnud luua just kolmainsuse kuvandit.
Reedel kohtus kahe nädala pärast tagasi Venemaa presidendiks valitav Vladimir Putin Kaliningradis ajakirjanikega, neid oli sinna kokku sõidutatud Vladivastokist, Sevastopolist, Arhangelskist, igalt poolt üle kogu suure riigi. Küsimused riigipeale olid asjalikult sõbralikud ja käsitlesid peamiselt Putini päev varem riigi parlamendile, sõjaväe juhtkonnale ja kohalikele valitsejatele – kelle hulgas oli muide ka maailma võimsama maffiariigi Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov – peetud kõne.
Mida kõike selles kõnes polnud: alates nähtamatutest imerelvadest lõpetades ülikiire transiidiga. Putin paiskas auditooriumi ette lugematul hulgal raskesti kontrollitavaid numbreid ja neid illustreerivaid graafikuid. Ta lubas, et aastaks 2024 on kogu Venemaa kaetud kiire internetiga, siis on selles riigis maailma parim meditsiin ning Venemaa on astunud klubisse, kus keskmine eluiga on üle 80 aasta. Muidugi noomis riigipea leebelt ka kohalikke juhte – palgad peavad olema väärikad, teenused peavad olema kaasaegsed ning elukeskkond elamisväärne, seda alates korterist ja lõpetades puhta joogiveega.
Venemaa president kõnelemas Venemaa juhtidele 1. märtsil. Autor: kremlin.ru
Nüüdseks 18 aastat võimupeaks olnud Putin alustab järgmist ringi selles ametis kahe nädala pärast. Tõsi, aastatel 2008-2012 oli Venemaa president Dmitri Medvedev, kuid seda peaminister Putini juhitud riigis. Putin ei söendanud seadust muuta ja ei saanud seetõttu kandideerida kolmandat korda järjest presidendiks. See olnuks Venemaa mainele maailmas ilmselt liiga riskantne samm.
Putin on üha rohkem rõhutanud õigeusklikke väärtusi, kohtunud sageli kirikupeadega ja osalenud kõigil olulistel õigeusu pühadel. Ta on teadlikult pannud ennast oma valitseva rahva seas kolmainsuse positsiooni – on üks Jumal kolmes isikus. Kristlik müsteerium, kus kokku saavad Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Isa mõiste putinlikus kolmainsuses on selge. See on tema, Kremli valitseja, kõigi Venemaa rahvaste eest hoolitseja, kes lubab teha aastaks 2020 arstiabi kiiresti kättesaadavaks ka kõige kaugemates külades, kes lubab teha korda kohalikud maanteed, kes lubab tõsta sündivust ja lubab armeele ulmelist relvastust. Demokraatlikus kultuuriruumis on loodetavasti enamus isadest sellised, kes ei anna oma lastele katteta lubadusi. Vähemalt tahaks niimoodi loota.
Poja mõiste putinlikus kolmainsuses on rahvas. Aga see rahvas elab riigis, mida juhib ja jääb veel mõneks ajaks juhtima mees, kelle käes on nii präänik kui ka piits. Need pojad või siis see osa rahvast, kes isa sõna ei kuula, pannakse nurka. Selle nurga akna ees võivad olla trellid. Aga nurka panemine võib tähendada ka hernestel põlvitamist või piitsutamist. Selle karistusmeetme nimi võib olla politsei eriüksus või eriti sõnakuulmatule pojale tellitud mõrv. Seega on suurem osa poegi kuuletamatult osa oma isast.
Püha Vaim on aga lihtsalt see hoomamatu jõud, mis teeb Venemaa ja tema valitsejad vägevaks. See on jõud, mis tungib erinevatesse elamutesse läbi telekanalite uudiste või meelelahutusprogrammide. See on jõud, mis paneb valitsejat ja seeläbi ka riigikorda armastama isegi siis, kui radiaator on külm, lasteaiakohta ei ole ning keskkonnavaenulikust tehasest saadav palk ei võimalda alati saia peale vorsti osta.
Ma arvan, et Rubljov oleks jätnud aastal 2018 selle kolmainsuse ikooni maalimata.
Tšetšeenia diktaatorist juht Ramzan Kadõrov kuulamas Putini kõne 1. märtsil Moskvas. Autor: kremlin.ru | Ainar Ruussaar: Venemaa kolmainsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaal Moskvast lõunas Sergejevos asub 14. sajandi esimesel poolel asutatud Troitse Püha Kolmainu suurklooster. Sada aastat hiljem aitas selle õigeusu Kolmainu katedraali ikoone maalida Andrei Rubljov. Üks tema juhendamisel sündinud ikoone kujutab kolme inglit. Keskmine domineerib oma kahe kaaslase üle, vasakul asuva ingli käsi õnnistab ning parempoolne longus peaga ingel on alandlik. See on kolm ühes, ristiusu pilti valatud õpetus kolmainsusest, kus pildil on looja, lunastaja ja valgustaja. 600 aastat pärast selle ikooni valmimist valitakse Venemaal taas presidendiks mees, kes on oma karjääris, oma riigi valitsemisel ja maailmale müümisel püüdnud luua just kolmainsuse kuvandit.
Reedel kohtus kahe nädala pärast tagasi Venemaa presidendiks valitav Vladimir Putin Kaliningradis ajakirjanikega, neid oli sinna kokku sõidutatud Vladivastokist, Sevastopolist, Arhangelskist, igalt poolt üle kogu suure riigi. Küsimused riigipeale olid asjalikult sõbralikud ja käsitlesid peamiselt Putini päev varem riigi parlamendile, sõjaväe juhtkonnale ja kohalikele valitsejatele – kelle hulgas oli muide ka maailma võimsama maffiariigi Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov – peetud kõne.
Mida kõike selles kõnes polnud: alates nähtamatutest imerelvadest lõpetades ülikiire transiidiga. Putin paiskas auditooriumi ette lugematul hulgal raskesti kontrollitavaid numbreid ja neid illustreerivaid graafikuid. Ta lubas, et aastaks 2024 on kogu Venemaa kaetud kiire internetiga, siis on selles riigis maailma parim meditsiin ning Venemaa on astunud klubisse, kus keskmine eluiga on üle 80 aasta. Muidugi noomis riigipea leebelt ka kohalikke juhte – palgad peavad olema väärikad, teenused peavad olema kaasaegsed ning elukeskkond elamisväärne, seda alates korterist ja lõpetades puhta joogiveega.
Venemaa president kõnelemas Venemaa juhtidele 1. märtsil. Autor: kremlin.ru
Nüüdseks 18 aastat võimupeaks olnud Putin alustab järgmist ringi selles ametis kahe nädala pärast. Tõsi, aastatel 2008-2012 oli Venemaa president Dmitri Medvedev, kuid seda peaminister Putini juhitud riigis. Putin ei söendanud seadust muuta ja ei saanud seetõttu kandideerida kolmandat korda järjest presidendiks. See olnuks Venemaa mainele maailmas ilmselt liiga riskantne samm.
Putin on üha rohkem rõhutanud õigeusklikke väärtusi, kohtunud sageli kirikupeadega ja osalenud kõigil olulistel õigeusu pühadel. Ta on teadlikult pannud ennast oma valitseva rahva seas kolmainsuse positsiooni – on üks Jumal kolmes isikus. Kristlik müsteerium, kus kokku saavad Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Isa mõiste putinlikus kolmainsuses on selge. See on tema, Kremli valitseja, kõigi Venemaa rahvaste eest hoolitseja, kes lubab teha aastaks 2020 arstiabi kiiresti kättesaadavaks ka kõige kaugemates külades, kes lubab teha korda kohalikud maanteed, kes lubab tõsta sündivust ja lubab armeele ulmelist relvastust. Demokraatlikus kultuuriruumis on loodetavasti enamus isadest sellised, kes ei anna oma lastele katteta lubadusi. Vähemalt tahaks niimoodi loota.
Poja mõiste putinlikus kolmainsuses on rahvas. Aga see rahvas elab riigis, mida juhib ja jääb veel mõneks ajaks juhtima mees, kelle käes on nii präänik kui ka piits. Need pojad või siis see osa rahvast, kes isa sõna ei kuula, pannakse nurka. Selle nurga akna ees võivad olla trellid. Aga nurka panemine võib tähendada ka hernestel põlvitamist või piitsutamist. Selle karistusmeetme nimi võib olla politsei eriüksus või eriti sõnakuulmatule pojale tellitud mõrv. Seega on suurem osa poegi kuuletamatult osa oma isast.
Püha Vaim on aga lihtsalt see hoomamatu jõud, mis teeb Venemaa ja tema valitsejad vägevaks. See on jõud, mis tungib erinevatesse elamutesse läbi telekanalite uudiste või meelelahutusprogrammide. See on jõud, mis paneb valitsejat ja seeläbi ka riigikorda armastama isegi siis, kui radiaator on külm, lasteaiakohta ei ole ning keskkonnavaenulikust tehasest saadav palk ei võimalda alati saia peale vorsti osta.
Ma arvan, et Rubljov oleks jätnud aastal 2018 selle kolmainsuse ikooni maalimata.
Tšetšeenia diktaatorist juht Ramzan Kadõrov kuulamas Putini kõne 1. märtsil Moskvas. Autor: kremlin.ru
### Response:
Ainar Ruussaar: Venemaa kolmainsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Icarus" algab harrastusrattur Fogeli katsest dopingu abil oma võimeid parandada ja tema üheks abiliseks on venelasest spetsialist doktor Grigori Rodtšenkov, kellest hiljem kujuneb kuulus vilepuhuja ja Venemaa riikliku dopingupoliitika telgitagustest kõneleja.
Praegu viibib Rodtšenkov tunnistajakaitse programmi raames USA-s ja tema teekonnast NSV Liidu koondise arstist tähtsaks võtmetunnistajaks räägib ka "Icarus".
"Me pühendame selle auhinna doktor Grigori Rodtšenkovile, meie kartmatule vilepuhujale, kelle elu on nüüd suures ohus," sõnas Fogel Oscarit kätte saades. "Me loodame, et "Icarus" on äratuskell. Jah, mis puudutab Venemaad, aga mitte ainult. Tähtis on rääkida tõde. Nüüd rohkem kui kunagi varem."
Pärast PyeongChangi olümpiamänge tühistas rahvusvaheline olümpiakomitee Venemaa olümpiakeelu, kuigi ka neutraalse lipu all esinedes jäi kaks venelast siiski keelatud ainetega vahele. Fogel pole asja sellise käiguga rahul ja näitab näpuga ROK-i presidendi suunas.
"Puust ja punaseks - Thomas Bach peab tagasi astuma," oli Fogeli konkreetne sõnul tseremooniajärgsel pressikonverentsil. "Ta on suli. Ta on näidanud kogu maailmale ja igale olümpiaideaali uskuvale sportlasele, et neid ei tasu usaldada! Mitte uskuda neid sõnu."
"Te suudate kinnitada, tõestada ja põhjendada aastakümneid kestnud pettust ja siis lihtsalt annate sellele riigile vastu näppe, lubate 160 nende sportlast mängudele - ja neist kaks jääb dopinguga vahele," jätkas Fogel.
"Ja pärast mänge, kui riik ei ole võtnud vastutust, vabandanud ühegi oma teo eest, pole ühtki nendest omaks võtnud, jätkavad jahti doktor Grigori Rodtšenkovile, siis võtate neilt võistluskeelu ära. Mida pettust? Milline korrumpeerunud organisatsioon? Sel mehel peaks olema piinlik ja häbi. Ta peab tagasi astuma." | Parima dokfilmi Oscari teeninud teose autor: ROK-i president peab tagasi astuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Icarus" algab harrastusrattur Fogeli katsest dopingu abil oma võimeid parandada ja tema üheks abiliseks on venelasest spetsialist doktor Grigori Rodtšenkov, kellest hiljem kujuneb kuulus vilepuhuja ja Venemaa riikliku dopingupoliitika telgitagustest kõneleja.
Praegu viibib Rodtšenkov tunnistajakaitse programmi raames USA-s ja tema teekonnast NSV Liidu koondise arstist tähtsaks võtmetunnistajaks räägib ka "Icarus".
"Me pühendame selle auhinna doktor Grigori Rodtšenkovile, meie kartmatule vilepuhujale, kelle elu on nüüd suures ohus," sõnas Fogel Oscarit kätte saades. "Me loodame, et "Icarus" on äratuskell. Jah, mis puudutab Venemaad, aga mitte ainult. Tähtis on rääkida tõde. Nüüd rohkem kui kunagi varem."
Pärast PyeongChangi olümpiamänge tühistas rahvusvaheline olümpiakomitee Venemaa olümpiakeelu, kuigi ka neutraalse lipu all esinedes jäi kaks venelast siiski keelatud ainetega vahele. Fogel pole asja sellise käiguga rahul ja näitab näpuga ROK-i presidendi suunas.
"Puust ja punaseks - Thomas Bach peab tagasi astuma," oli Fogeli konkreetne sõnul tseremooniajärgsel pressikonverentsil. "Ta on suli. Ta on näidanud kogu maailmale ja igale olümpiaideaali uskuvale sportlasele, et neid ei tasu usaldada! Mitte uskuda neid sõnu."
"Te suudate kinnitada, tõestada ja põhjendada aastakümneid kestnud pettust ja siis lihtsalt annate sellele riigile vastu näppe, lubate 160 nende sportlast mängudele - ja neist kaks jääb dopinguga vahele," jätkas Fogel.
"Ja pärast mänge, kui riik ei ole võtnud vastutust, vabandanud ühegi oma teo eest, pole ühtki nendest omaks võtnud, jätkavad jahti doktor Grigori Rodtšenkovile, siis võtate neilt võistluskeelu ära. Mida pettust? Milline korrumpeerunud organisatsioon? Sel mehel peaks olema piinlik ja häbi. Ta peab tagasi astuma."
### Response:
Parima dokfilmi Oscari teeninud teose autor: ROK-i president peab tagasi astuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Madison tegi eelmisel nädalal üleskutse toetamaks Krimmi eestlaste kogukonda, et aidata remontida sealset Eesti Taret. Esmaspäeval teatas ta Facebookis, et algatusega on kaasa tulnud 38 inimest ja kogutud on 512 eurot.
"Seda toetuskampaaniat on plaanis jätkata mai kuu lõpuni ja juuni algul lähen neile külla ja viin kogunenud summa ära," kirjutas Madison.
Madison ütles ERR-ile, et veel ei tea, kuidas Krimmi minemine täpselt välja nägema hakkaks, kas siseneda Ukraina või Venemaa poolelt.
Ta lausus, et ei näe probleemi ka selles, kui Venemaa kaudu Krimmi minna. Siiski rõhutas ta, et Krimm on Venemaa poolt annekteeritud ja ta ei tunnusta Krimmi Venemaa osana. | Madison kogub Krimmi eestlaste jaoks raha ja plaanib poolsaart külastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Madison tegi eelmisel nädalal üleskutse toetamaks Krimmi eestlaste kogukonda, et aidata remontida sealset Eesti Taret. Esmaspäeval teatas ta Facebookis, et algatusega on kaasa tulnud 38 inimest ja kogutud on 512 eurot.
"Seda toetuskampaaniat on plaanis jätkata mai kuu lõpuni ja juuni algul lähen neile külla ja viin kogunenud summa ära," kirjutas Madison.
Madison ütles ERR-ile, et veel ei tea, kuidas Krimmi minemine täpselt välja nägema hakkaks, kas siseneda Ukraina või Venemaa poolelt.
Ta lausus, et ei näe probleemi ka selles, kui Venemaa kaudu Krimmi minna. Siiski rõhutas ta, et Krimm on Venemaa poolt annekteeritud ja ta ei tunnusta Krimmi Venemaa osana.
### Response:
Madison kogub Krimmi eestlaste jaoks raha ja plaanib poolsaart külastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Holland sai koduselt tiitlivõistluselt kaks korda rohkem medaleid kui Saksamaa (4-0-2), Suurbritannia (2-3-1), Austraalia (2-2-2) ja Itaalia (1-1-4). Kahe kullani jõudis veel USA (2-1-1).
20 medaliriigi sekka mahtus ka Leedu, sest Simona Krupeckaite võitis naiste keirinis belglanna Nicky Degrendele ja Hong Kongi esindaja Lee Wai Sze järel pronksi.
Erika Salumäe ala ehk naiste sprindis krooniti maailmameistriks sakslanna Kristina Vogel, kellele oli see juba kokku 11. MM-tiitliks. Individuaalsprindis on ta kulla võitnud neli korda. Samal alal tuli Kõrgõsztanis sündinud jalgrattur ka Rio de Janeiro olümpiavõitjaks.
Individuaalselt kõige edukamaks sportlaseks osutus 35-aastane hollandlanna Kirsten Wild, kes oli parim nii naiste scratch'is, punktisõidus kui ka omniumis. | Kõrgõsztanist pärit jalgrattur võitis 11. MM-tiitli, medal ka Leedule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Holland sai koduselt tiitlivõistluselt kaks korda rohkem medaleid kui Saksamaa (4-0-2), Suurbritannia (2-3-1), Austraalia (2-2-2) ja Itaalia (1-1-4). Kahe kullani jõudis veel USA (2-1-1).
20 medaliriigi sekka mahtus ka Leedu, sest Simona Krupeckaite võitis naiste keirinis belglanna Nicky Degrendele ja Hong Kongi esindaja Lee Wai Sze järel pronksi.
Erika Salumäe ala ehk naiste sprindis krooniti maailmameistriks sakslanna Kristina Vogel, kellele oli see juba kokku 11. MM-tiitliks. Individuaalsprindis on ta kulla võitnud neli korda. Samal alal tuli Kõrgõsztanis sündinud jalgrattur ka Rio de Janeiro olümpiavõitjaks.
Individuaalselt kõige edukamaks sportlaseks osutus 35-aastane hollandlanna Kirsten Wild, kes oli parim nii naiste scratch'is, punktisõidus kui ka omniumis.
### Response:
Kõrgõsztanist pärit jalgrattur võitis 11. MM-tiitli, medal ka Leedule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajalehe teatel põrus 21-aastane Keenias sündinud, aga viimased viis aastat Bahreini esindanud jooksja EPO-ga. Uudist pole ametlikult siiski kinnitatud.
Üle-eelmisel aastal Rio de Janeiros olümpiavõitjaks kroonitud Jebet ületas pärast tiitlivõitu kuue sekundiga ka maailmarekordi, kui sa Pariisis kirja aja 8.52,78. Eelmise aasta MM-i lõpetas ta aga vaid viienda kohaga.
Kergejõustiku dopingujuhtimitega tegelev ühendus AIU (Athletics Integrity Unit) ei saa maailma antidopingu reeglitele viidates neid jutte kommenteerida. Sportlase agent Marc Corstjens pole aga enda sõnul vastavat teadet saanud.
"Ausalt öeldes olen üllatunud ja šokeeritud. Ma ei ole millestki sellisest teadlik," kommenteeris ta Guardianile. "Ma püüdsin Ruthi kätte saada, aga tema telefon ei vasta. Mul pole mingit ametlikku informatsiooni." | Guardian: olümpiavõitja ja maailmarekordinaine andis positiivse dopinguproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalehe teatel põrus 21-aastane Keenias sündinud, aga viimased viis aastat Bahreini esindanud jooksja EPO-ga. Uudist pole ametlikult siiski kinnitatud.
Üle-eelmisel aastal Rio de Janeiros olümpiavõitjaks kroonitud Jebet ületas pärast tiitlivõitu kuue sekundiga ka maailmarekordi, kui sa Pariisis kirja aja 8.52,78. Eelmise aasta MM-i lõpetas ta aga vaid viienda kohaga.
Kergejõustiku dopingujuhtimitega tegelev ühendus AIU (Athletics Integrity Unit) ei saa maailma antidopingu reeglitele viidates neid jutte kommenteerida. Sportlase agent Marc Corstjens pole aga enda sõnul vastavat teadet saanud.
"Ausalt öeldes olen üllatunud ja šokeeritud. Ma ei ole millestki sellisest teadlik," kommenteeris ta Guardianile. "Ma püüdsin Ruthi kätte saada, aga tema telefon ei vasta. Mul pole mingit ametlikku informatsiooni."
### Response:
Guardian: olümpiavõitja ja maailmarekordinaine andis positiivse dopinguproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui ma tulin poliitikasse ja võtsin vastu ka erakonna esimehe koha, siis ütlesin endale ja teistele, et kui ma kümme aastat hiljem vaatan peeglisse, siis ma ei taha tõdeda, et mul oli võimalus viia ühiskonna jaoks olulisi muutusi ellu, aga ma jätsin need võimalused kasutamata. /.../ On mõned otsused, mis on lühikeses plaanis ebapopulaarsed ja mille positiivsed mõjud avanevad pikaajaliselt. Viimaste osas ei öelda sulle kunagi "aitäh". Kui alkoholist põhjustatud surmade arv väheneb, ei ütle mulle keegi "aitäh"," rääkis Ossinovski Äripäeva raadios.
Ossinovski tunnistas, et tema sooviks on kaitsta ei midagi muud, kui avalikku huvi ehk rahva tervist, mida aga pole sugugi lihtne teha.
"IRL, nende rahandusminister, kes vastutab alkoholiaktsiiside eest, on pugenud varju. Nii eelmine kui ka praegune. Pugeda peitu ja öelda, et mind polnud laua taga kui otsuseid tehti, seda ma väga väärikaks ei pea. Võitlus käib avaliku huvi ehk rahva tervise ja alkoholiäri vahel. Kaitsta avalikku huvi ei ole lihtne, kui ühel pool on mõned ametnikud ja spetsialistid, aga teisel pool juhtivad PR-firmad ja juhtivad advokaadibürood, kellele makstakse sadu tuhandeid eurosid."
Samas ei mõistnud Ossinovski sugugi hukka neid inimesi, kes korraldasid 24. veebruaril alkoholiaktsiiside vastu protestiks ühise sõidu Lätti.
"Me ei peaks ütlema, et need inimesed on ebapatriootlikud, kui nad seda teevad. Mina, kes ma tarbin alkoholi mõõdukalt, eelistan ju ka seda, et alkohol oleks odav. Aga ma suudan mõelda ka sellele, et alkoholi hind mõjutab ka tarbimisharjumusi. Ja mõtlen ka sellele, kui suured on alkoholi tarbimisest tulenevad ühiskondlikud kahjud."
Lõppkokkuvõttes taanduvad valikud Ossinovski sõnul kahele väärtuskonfliktile.
"Esiteks rahva tervis versus ärihuvid ning siin pole mingit küsimust: rahva tervis on olulisem ja sellele järeldusele jõudis ka riigikohus. Teisega on keerukam. Siin on üheltpoolt üksikisiku vabadus versus laiemad ühiskondlikud huvid. Siin on inimene, kes ei kujuta oma alkoholitarbimisega ühiskonnale probleeme, tema küsib, miks tema vabadust alkoholi kõrgema hinnaga piiratakse? Aga sellele on vastu turvalisem ühiskond - vähem joobes autojuhte, vähem perevägivalda. Ja siin tuleb otsida kompromissi. Kuna selles valdkonnas pole varem poliitikud suurt otsuseid teinud, siis võivadki kõik sammud tunduda järsud."
Samas tunnistas Ossinovski, et erakonna esimehena vastutab ta laiemalt ka erakonna hea käekäigu eest, milleks tuleb saada valimistel rahvalt mandaat ja parem tulemus kui viimases küsitluses olnud kaheksa protsenti.
"Tänane olukord on meile raske ja on olnud hea õppetund. Õppetund, et võid sattuda lihtsasti olukorda, kuhu sa sattuda ei taha. Ja õppetund, et need, kes on sinuga koos otsuseid teinud, võivad ära kukkuda kui näevad, et avalik arvamus hakkab muutuma. 24. veebruaril oli ERM-is neid, kes tulid mind omavahel kiitma, aga kes hoiavad eemale, kui algab avalik mudaloopimine."
Ossinovski tunnistas, et kui erakond teeb järgmistel valimistel halva tulemuse, siis annab ta võimaluse kellelegi teisele erakonda juhtida.
"Ma ei arva, et mind näeb Eesti poliitikas isegi kümne aasta pärast. Aga mul ei ole täna alternatiivplaani, millega ma siis tegelema hakkan. Kui ma poliitikasse tulin, siis ütlesin, et kui ma poliitikast lahkun, siis doktoritöö tahan kindlasti ära teha."
Ossinovski prognoosis ka, et järgmises riigikogus on viis praegust parlamendierakonda, kuid ta ei soostunud täpsustama, milline partei jääb künnise alla. | Ossinovski: ma ei tulnud poliitikasse, et terve elu sealt palka saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui ma tulin poliitikasse ja võtsin vastu ka erakonna esimehe koha, siis ütlesin endale ja teistele, et kui ma kümme aastat hiljem vaatan peeglisse, siis ma ei taha tõdeda, et mul oli võimalus viia ühiskonna jaoks olulisi muutusi ellu, aga ma jätsin need võimalused kasutamata. /.../ On mõned otsused, mis on lühikeses plaanis ebapopulaarsed ja mille positiivsed mõjud avanevad pikaajaliselt. Viimaste osas ei öelda sulle kunagi "aitäh". Kui alkoholist põhjustatud surmade arv väheneb, ei ütle mulle keegi "aitäh"," rääkis Ossinovski Äripäeva raadios.
Ossinovski tunnistas, et tema sooviks on kaitsta ei midagi muud, kui avalikku huvi ehk rahva tervist, mida aga pole sugugi lihtne teha.
"IRL, nende rahandusminister, kes vastutab alkoholiaktsiiside eest, on pugenud varju. Nii eelmine kui ka praegune. Pugeda peitu ja öelda, et mind polnud laua taga kui otsuseid tehti, seda ma väga väärikaks ei pea. Võitlus käib avaliku huvi ehk rahva tervise ja alkoholiäri vahel. Kaitsta avalikku huvi ei ole lihtne, kui ühel pool on mõned ametnikud ja spetsialistid, aga teisel pool juhtivad PR-firmad ja juhtivad advokaadibürood, kellele makstakse sadu tuhandeid eurosid."
Samas ei mõistnud Ossinovski sugugi hukka neid inimesi, kes korraldasid 24. veebruaril alkoholiaktsiiside vastu protestiks ühise sõidu Lätti.
"Me ei peaks ütlema, et need inimesed on ebapatriootlikud, kui nad seda teevad. Mina, kes ma tarbin alkoholi mõõdukalt, eelistan ju ka seda, et alkohol oleks odav. Aga ma suudan mõelda ka sellele, et alkoholi hind mõjutab ka tarbimisharjumusi. Ja mõtlen ka sellele, kui suured on alkoholi tarbimisest tulenevad ühiskondlikud kahjud."
Lõppkokkuvõttes taanduvad valikud Ossinovski sõnul kahele väärtuskonfliktile.
"Esiteks rahva tervis versus ärihuvid ning siin pole mingit küsimust: rahva tervis on olulisem ja sellele järeldusele jõudis ka riigikohus. Teisega on keerukam. Siin on üheltpoolt üksikisiku vabadus versus laiemad ühiskondlikud huvid. Siin on inimene, kes ei kujuta oma alkoholitarbimisega ühiskonnale probleeme, tema küsib, miks tema vabadust alkoholi kõrgema hinnaga piiratakse? Aga sellele on vastu turvalisem ühiskond - vähem joobes autojuhte, vähem perevägivalda. Ja siin tuleb otsida kompromissi. Kuna selles valdkonnas pole varem poliitikud suurt otsuseid teinud, siis võivadki kõik sammud tunduda järsud."
Samas tunnistas Ossinovski, et erakonna esimehena vastutab ta laiemalt ka erakonna hea käekäigu eest, milleks tuleb saada valimistel rahvalt mandaat ja parem tulemus kui viimases küsitluses olnud kaheksa protsenti.
"Tänane olukord on meile raske ja on olnud hea õppetund. Õppetund, et võid sattuda lihtsasti olukorda, kuhu sa sattuda ei taha. Ja õppetund, et need, kes on sinuga koos otsuseid teinud, võivad ära kukkuda kui näevad, et avalik arvamus hakkab muutuma. 24. veebruaril oli ERM-is neid, kes tulid mind omavahel kiitma, aga kes hoiavad eemale, kui algab avalik mudaloopimine."
Ossinovski tunnistas, et kui erakond teeb järgmistel valimistel halva tulemuse, siis annab ta võimaluse kellelegi teisele erakonda juhtida.
"Ma ei arva, et mind näeb Eesti poliitikas isegi kümne aasta pärast. Aga mul ei ole täna alternatiivplaani, millega ma siis tegelema hakkan. Kui ma poliitikasse tulin, siis ütlesin, et kui ma poliitikast lahkun, siis doktoritöö tahan kindlasti ära teha."
Ossinovski prognoosis ka, et järgmises riigikogus on viis praegust parlamendierakonda, kuid ta ei soostunud täpsustama, milline partei jääb künnise alla.
### Response:
Ossinovski: ma ei tulnud poliitikasse, et terve elu sealt palka saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tekstis kasutatud nimedel ja kirjeldatud ajaloolistel sündmustel pole mitte mingisugust seost reaalses maailmas juhtunuga või alles juhtuvaga.
Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 1. osa: Rakettmees
Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 2. osa: Natuke üllatusi
Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 3. osa: Päris kena paadike
"Vabandust, Richard, ma tõesti hindan ja imetlen, kuhu sinu visioon meid seni kandnud on, kuid sinu mõtted on täna lausa häirivalt lennukad. Kui ma sind ei tunneks, laseksin arstidel sinu vaimset tervist kontrollida, rääkima su tagandamisest. Pole vaja vist öelda, et pean soovitama ettevõtte huvides ettepanekule veto panemist. Ja võta mõneks ajaks aeg maha. Naudi vahelduseks seda, mida sa kõigi nende aastatega loonud oled," silmitses Zoe Abreau Richard Leighi mureliku pilguga.
Veel poole tunni eest rõõmust pakatanud meed tõmbus kühmu, justkui oleks tabatud ta näppupidi luksusliku küpsisekarbi kallalt, mille võtsid vanemad kapi otsast alla vaid neist rohelisema ja paremini pügatud õuemuruga naabrite saabumise ajaks. Väike koosolek ei kulgenud ilmselt nii ladusalt, kui Leigh eelnevalt ette kujutas.
Mehe pettumust võis mõista. Natukese Üllatusi päästis esimesel neljal tegevusaastal kindlast pankrotist just meediamoguli helde toetus. Oma panuse andis sellesse tõenäoliselt Abreau kasutatav RNA-teraapia, tänu millele meenutas kuulu järgi 80-aastane vanaproua väliselt pigem Leighi vanemat tütart. Seda enam kiirgus terava lõua ja pilguga hispaanlannast aga hirmuäratavat autoriteeti ja elukogemust, millega oleks suutnud parimatel päevadel konkureerida vaid kaks ilmasõda üle elanud mamsel. Kortsuvabal kestal olid Leighi igatsevat pilku vaadates kahtlemata ka mõned teised eelised.
Ligi pooled ümmarguse tammelaua ümber koondunud kuraditosinast maailma võimsast ja vägevast noogutasid vaikselt pead. "Ma pean madam Abreauga nõustuma. Kui te eksite, on meie väikese vennaskonna avantüüril maailmas positiivset kaost külvata eos kriips peal. Liiatigi ei tundu Muski lahendus minu jaoks sugugi mitte nii... halb, kui sel paista lasete. Seega, härra Leigh, palun teil tungivalt leida meie huvide kaitsmiseks teisi võimalusi," liitus Abreauga ühtäkki ootamatult kindlameelne Juhana Huvoninen.
Riskiinvestoris oli peidus ilmselgelt rohkemat, kui esmapilgul paistis. Pealiskaudne arvutus näitas, et vaid mõned minuti jooksul oli astunud Leighi vastu 1,53 protsenti maailma kapitalist.
Pehmelt öeldes leige vastuvõtt oli ootuspärane. Leighi jutustatud lugu tundus uskumatu ka seda teist korda kuuldes. Sel korral polnud mehel aga võimalust ähvardada passiivselt tema jutus kahtlejaid nende kontide ragisedes viie meetri kõrguselt rõdult sillutisele viskamisega. Isegi eeldusel, et koosolekusaalil oleks olnud korralik õhulüüs, poleks kõrgvaakumi tõttu luude purunemist lihtsalt kuulda olnud.
*****
"Mida ma õigupoolest teie arvates siin nägema pean?" küsisin Leighilt tüdinult kukalt kratsides. Sentimeetri paksuse vaikimiskokkuleppe toimiku läbi töötamise tõttu tundus hommikusöögiks söödud omlett olevat vähemalt viie nädala kaugusel. Peale selle polnud laual kõrguva holoprojektsiooni lahutusvõime just kiita.
"Härra Dante, ma pidasin teid intelligentsemaks. Pidage meeles, et järgnevatele küsimustele õigesti vastates või vähemalt noogutades on teil võimalus lennata kaugemale, kui teie hädine kosmoseadministratsioon teid järgmise seitsme jooksul saatnud oleks. Isegi juhul, kui teil poleks vahepeal väikest õnnetust juhtunud, aga olgu – all paremas nurgas," viitas Leigh häält tõstmata. Ja tõepoolest, Tesla esiistmel laiutava skafandrivisiiri tagant paistis kahvatuid, kuid regulaarseid valgussähvatusi.
"Eeldan, et tegu pole miniatuurse jõulupuuga?" vastasin laisalt.
"Teie huumorimeel on vapustav. Ei, tegu pole jõulupuuga. Kui ametlikku lennukirjeldust lugeda, ei peaks seal vilkuma ühtegi lambikest. Ma ei ürita rohkem teie küünilisel egol talluda, ent ütlen, et see jäi silma isegi enne auto orbiidile saatmist angaaris ringi tuuritanud ajakirjanikule. Tõsi, ta ei mõistnud selle tegelikku olulisust," jätkas mees kergelt tülgastunult ja joonistas õhus sõrmega nelinurga. Suurendatult ekraanile tõusnud visiiri taga laius inimpea vaevumärgatav siluett.
"See on uus," tõdesin huvitatumalt: "mannekeen?"
"Mitte päris. Videopildi eredus muutub paigalseisva objekti jaoks liiga palju," sõnas Leigh. Justkui tellimise peale tekkis video kohale vaikselt tõusev ja langev valguskõver ning selle kõrvale noolega varustatud Cosmic Sansis kirjake "Vaata mind!". Kui kusagil põrandal oleks lebanud mugavalt ahjuroop, oleks Leighi presentatsioon sealsamas lõppenud.
"Ma ei tahaks küll saatana advokaati mängida, aga mida see kõik tõestab? Kui ma õigesti mäletan, oli ta juba nooremana eest igasuguseid trikke täis. Ükskord kandis ta torukübarat ja frakki ning siis tõmbas ta...," alustasin anekdooti nr 57, mis kutsus meestest kubisevas lauas tavaliselt esile kauem kui poolteist minutit kestvaid naerupahvakaid.
Leigh ei lasknud mul enda pool päeva peegli ees viimistletud lugu lõpetada: "Mitte kui midagi. Küll aga on sellele veidi lähemal see!" Viipe peale tekkis meie vahele parema sõna puudumisel humanoidne kuju. Vaid avanevat vaatepilti pikemalt silmitsedes hakkas mõistus tunnistama, et ripendavate nahatükikeste, punsunud veenide ja mädakollete taga oli küllaltki tõenäoliselt lihast ja luust inimene.
"Noh, see on kahtlemata teistsugust. Ent ma ei näe nende kahe vahel mitte mingisugust seost. Muidugi võib olla asi ka minu enda suutmatuses," ohkasin sügavalt. Holoprojektsiooni pikemalt silmitsedes tundus olevat hommikul söödud omlett ruumiliselt äkitselt ootamatult lähedal. Oli ilmselt hilja kihla vedada, kas kurku imbuva maomahla tõttu kähises terve järgneva päeva kähedalt ka ülesvõtte teinud andekas fotograaf.
"Meie üheks peamiseks probleemiks on endiselt see, kuidas toimetada suurel hulgal inimesi ühelt planeedilt teisele. Paarikümne aasta eest oli küsimus isegi teravam kui praegu. Teie ees on üks võimalikest lahendustest," selgitas Leigh.
"Tundub, et sellest ei tulnud suurt midagi välja. Vähemalt tundub, et see ei jõudnud laborist kaugemale," möönsin ettevaatlikult: "ja kas te saaksite palun slaidi vahetada".
Näis, et Leighil jäi viimane märkus kuulmata. "Kusagilt peab ju alustama. Härra Muski katsetatav protseduur oli kaheosaline. Esiteks haarab see šablooni – köhh-köhh – genoomi muutmist viisil, et see meenutaks liigutatavat inimest. Tegu pole millegi uhkega, kõik on väline. Ja teiseks tuleb kopeerida inimese terve olemus ühelt substraadilt teisele. Pane tähele, kõik see toimus enne Eetri sündi. Tegelikult saab suure osa veeb 9.0 võimalikuks muutnud patentidest sündis just ses laboris, kust pärineb see võluv foto," jätkas mees pikemat pausi pidamata: "Pärast visatakse lihakehad Marsile ja laaditakse teadvus sinna, kuhu vaja."
Kõhuõõnde hakkas sugenema varasemast veelgi ebameeldivam tunne: "Kas ma tahan teada, kust šabloonid tulid? Inimkloone ei suudeta isegi praegu ilma suuremate vigadeta kiirkasvatada...," konstateerisin kergelt paremat kulmu kergitades ammu tuntud fakti.
"Lõpuks said asjale pihta. Naine, keda te praegu näete, on Mary Johnson. On küllaltki tõenäoline, et skafandri sees istub John Smith. - Jah, päriselt! - Mõlemal puudus nende kadumise ajal kindel elupaik ja nagu arvata võid, nende maiseid jäänuseid pole tänaseni leitud," nentis Leigh.
"Te tahate öelda, et Marsi asustamine võtmine seisneb karja kodutute mõrvamises? Või noh, juhul, kui Musk peaks oma tahtmise saama? Tegelikult tundub see sama hea mõttena, kui kõigi vaeste tapmine," sõnadesse vormituna kõlas mõte piisavalt jälgilt, et osa poolseeditud omletist paiskus viimaks Leighi hästi hooldatud diivanvoodile. Vähemalt lubas Leighi sohver, et kohtumiste lõpus oli mehel tavaks kostitada oma külalisi neljakäigulise õhtusöögiga
"Tõenäoliselt mitte. Nii palju kui meil on õnnestunud üksikuid infokilde kokku koguda, töötavad nad praegu sünteetika kallal, kuid jääb faktiks, et juba olemasolevate inimeste kasutamine jääb veel pikka aega odavamaks. Sealt edasi võid ise mõelda. Ja kui ma ei eksi, on meil võimalus selle neetud Tesla Maale tagasi toomisega tõestada, millega ta minevikus hakkama saanud on. Siinkohal tuled mängu sina," vastas Leigh märksa elavama hääletooniga.
"Kas ma võin auto endale jätta?" küsisin ma pärast pool minutit kestnud mõttepausi.
*****
Päris Väikese Paadikese illuminaatorekraanid lõid särama. Kosmosejaht oli jõudnud Kuust viimaks piisavalt kaugele, et laevalt tõusnud vari saaks valgustkartvad mõtted viimaks pimedasse toanurka ajada. Vaid sekund hiljem paitas kõrvu Astra Parro meeldiv tämber. Erinevalt meie esimesest kohtumisest pakatas näitlejanna hääl jäämägesid purustavast jõulisusest: "Ja mida teie sellest kõigest teate, härra Vuorinen?"
Parro mererohelised küüned puudutasid tema kätte hüpanud nüüdisaegsete standardite järgi iidse magnetofoni küljel asuvat nupukest.
"See ei ole mina... See ei ole mina! Ma tean küll peeglist nägu, mis mulle vastu vaatab, aga see ei ole õige. Midagi on puudu – väikesed kirjeldamatud detailid. Ma tean, mida ma mäletan, kuid ma ei mõista, miks see oluline on. Ma tahan välja... Laske mind välja... Laske mind välja... See on pelgalt, mitte mina ise...Palun... Palun laske mind välja," lindilt kostunud meeshääl muutus aina meeleheitlikumaks.
Parro lisas vaikselt: "See jätkub veel umbes neli minutit. Lõpuks leidis ta skalpelli. Ma arvan, et ta pääses vist viimaks... omal kombel. Ja teie, härra Vuorinen, tahate, et kõige selle taga olev mees järgmise aasta lõpuks presidendiks saaks?" | Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 4. osa: Väike vennaskond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tekstis kasutatud nimedel ja kirjeldatud ajaloolistel sündmustel pole mitte mingisugust seost reaalses maailmas juhtunuga või alles juhtuvaga.
Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 1. osa: Rakettmees
Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 2. osa: Natuke üllatusi
Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 3. osa: Päris kena paadike
"Vabandust, Richard, ma tõesti hindan ja imetlen, kuhu sinu visioon meid seni kandnud on, kuid sinu mõtted on täna lausa häirivalt lennukad. Kui ma sind ei tunneks, laseksin arstidel sinu vaimset tervist kontrollida, rääkima su tagandamisest. Pole vaja vist öelda, et pean soovitama ettevõtte huvides ettepanekule veto panemist. Ja võta mõneks ajaks aeg maha. Naudi vahelduseks seda, mida sa kõigi nende aastatega loonud oled," silmitses Zoe Abreau Richard Leighi mureliku pilguga.
Veel poole tunni eest rõõmust pakatanud meed tõmbus kühmu, justkui oleks tabatud ta näppupidi luksusliku küpsisekarbi kallalt, mille võtsid vanemad kapi otsast alla vaid neist rohelisema ja paremini pügatud õuemuruga naabrite saabumise ajaks. Väike koosolek ei kulgenud ilmselt nii ladusalt, kui Leigh eelnevalt ette kujutas.
Mehe pettumust võis mõista. Natukese Üllatusi päästis esimesel neljal tegevusaastal kindlast pankrotist just meediamoguli helde toetus. Oma panuse andis sellesse tõenäoliselt Abreau kasutatav RNA-teraapia, tänu millele meenutas kuulu järgi 80-aastane vanaproua väliselt pigem Leighi vanemat tütart. Seda enam kiirgus terava lõua ja pilguga hispaanlannast aga hirmuäratavat autoriteeti ja elukogemust, millega oleks suutnud parimatel päevadel konkureerida vaid kaks ilmasõda üle elanud mamsel. Kortsuvabal kestal olid Leighi igatsevat pilku vaadates kahtlemata ka mõned teised eelised.
Ligi pooled ümmarguse tammelaua ümber koondunud kuraditosinast maailma võimsast ja vägevast noogutasid vaikselt pead. "Ma pean madam Abreauga nõustuma. Kui te eksite, on meie väikese vennaskonna avantüüril maailmas positiivset kaost külvata eos kriips peal. Liiatigi ei tundu Muski lahendus minu jaoks sugugi mitte nii... halb, kui sel paista lasete. Seega, härra Leigh, palun teil tungivalt leida meie huvide kaitsmiseks teisi võimalusi," liitus Abreauga ühtäkki ootamatult kindlameelne Juhana Huvoninen.
Riskiinvestoris oli peidus ilmselgelt rohkemat, kui esmapilgul paistis. Pealiskaudne arvutus näitas, et vaid mõned minuti jooksul oli astunud Leighi vastu 1,53 protsenti maailma kapitalist.
Pehmelt öeldes leige vastuvõtt oli ootuspärane. Leighi jutustatud lugu tundus uskumatu ka seda teist korda kuuldes. Sel korral polnud mehel aga võimalust ähvardada passiivselt tema jutus kahtlejaid nende kontide ragisedes viie meetri kõrguselt rõdult sillutisele viskamisega. Isegi eeldusel, et koosolekusaalil oleks olnud korralik õhulüüs, poleks kõrgvaakumi tõttu luude purunemist lihtsalt kuulda olnud.
*****
"Mida ma õigupoolest teie arvates siin nägema pean?" küsisin Leighilt tüdinult kukalt kratsides. Sentimeetri paksuse vaikimiskokkuleppe toimiku läbi töötamise tõttu tundus hommikusöögiks söödud omlett olevat vähemalt viie nädala kaugusel. Peale selle polnud laual kõrguva holoprojektsiooni lahutusvõime just kiita.
"Härra Dante, ma pidasin teid intelligentsemaks. Pidage meeles, et järgnevatele küsimustele õigesti vastates või vähemalt noogutades on teil võimalus lennata kaugemale, kui teie hädine kosmoseadministratsioon teid järgmise seitsme jooksul saatnud oleks. Isegi juhul, kui teil poleks vahepeal väikest õnnetust juhtunud, aga olgu – all paremas nurgas," viitas Leigh häält tõstmata. Ja tõepoolest, Tesla esiistmel laiutava skafandrivisiiri tagant paistis kahvatuid, kuid regulaarseid valgussähvatusi.
"Eeldan, et tegu pole miniatuurse jõulupuuga?" vastasin laisalt.
"Teie huumorimeel on vapustav. Ei, tegu pole jõulupuuga. Kui ametlikku lennukirjeldust lugeda, ei peaks seal vilkuma ühtegi lambikest. Ma ei ürita rohkem teie küünilisel egol talluda, ent ütlen, et see jäi silma isegi enne auto orbiidile saatmist angaaris ringi tuuritanud ajakirjanikule. Tõsi, ta ei mõistnud selle tegelikku olulisust," jätkas mees kergelt tülgastunult ja joonistas õhus sõrmega nelinurga. Suurendatult ekraanile tõusnud visiiri taga laius inimpea vaevumärgatav siluett.
"See on uus," tõdesin huvitatumalt: "mannekeen?"
"Mitte päris. Videopildi eredus muutub paigalseisva objekti jaoks liiga palju," sõnas Leigh. Justkui tellimise peale tekkis video kohale vaikselt tõusev ja langev valguskõver ning selle kõrvale noolega varustatud Cosmic Sansis kirjake "Vaata mind!". Kui kusagil põrandal oleks lebanud mugavalt ahjuroop, oleks Leighi presentatsioon sealsamas lõppenud.
"Ma ei tahaks küll saatana advokaati mängida, aga mida see kõik tõestab? Kui ma õigesti mäletan, oli ta juba nooremana eest igasuguseid trikke täis. Ükskord kandis ta torukübarat ja frakki ning siis tõmbas ta...," alustasin anekdooti nr 57, mis kutsus meestest kubisevas lauas tavaliselt esile kauem kui poolteist minutit kestvaid naerupahvakaid.
Leigh ei lasknud mul enda pool päeva peegli ees viimistletud lugu lõpetada: "Mitte kui midagi. Küll aga on sellele veidi lähemal see!" Viipe peale tekkis meie vahele parema sõna puudumisel humanoidne kuju. Vaid avanevat vaatepilti pikemalt silmitsedes hakkas mõistus tunnistama, et ripendavate nahatükikeste, punsunud veenide ja mädakollete taga oli küllaltki tõenäoliselt lihast ja luust inimene.
"Noh, see on kahtlemata teistsugust. Ent ma ei näe nende kahe vahel mitte mingisugust seost. Muidugi võib olla asi ka minu enda suutmatuses," ohkasin sügavalt. Holoprojektsiooni pikemalt silmitsedes tundus olevat hommikul söödud omlett ruumiliselt äkitselt ootamatult lähedal. Oli ilmselt hilja kihla vedada, kas kurku imbuva maomahla tõttu kähises terve järgneva päeva kähedalt ka ülesvõtte teinud andekas fotograaf.
"Meie üheks peamiseks probleemiks on endiselt see, kuidas toimetada suurel hulgal inimesi ühelt planeedilt teisele. Paarikümne aasta eest oli küsimus isegi teravam kui praegu. Teie ees on üks võimalikest lahendustest," selgitas Leigh.
"Tundub, et sellest ei tulnud suurt midagi välja. Vähemalt tundub, et see ei jõudnud laborist kaugemale," möönsin ettevaatlikult: "ja kas te saaksite palun slaidi vahetada".
Näis, et Leighil jäi viimane märkus kuulmata. "Kusagilt peab ju alustama. Härra Muski katsetatav protseduur oli kaheosaline. Esiteks haarab see šablooni – köhh-köhh – genoomi muutmist viisil, et see meenutaks liigutatavat inimest. Tegu pole millegi uhkega, kõik on väline. Ja teiseks tuleb kopeerida inimese terve olemus ühelt substraadilt teisele. Pane tähele, kõik see toimus enne Eetri sündi. Tegelikult saab suure osa veeb 9.0 võimalikuks muutnud patentidest sündis just ses laboris, kust pärineb see võluv foto," jätkas mees pikemat pausi pidamata: "Pärast visatakse lihakehad Marsile ja laaditakse teadvus sinna, kuhu vaja."
Kõhuõõnde hakkas sugenema varasemast veelgi ebameeldivam tunne: "Kas ma tahan teada, kust šabloonid tulid? Inimkloone ei suudeta isegi praegu ilma suuremate vigadeta kiirkasvatada...," konstateerisin kergelt paremat kulmu kergitades ammu tuntud fakti.
"Lõpuks said asjale pihta. Naine, keda te praegu näete, on Mary Johnson. On küllaltki tõenäoline, et skafandri sees istub John Smith. - Jah, päriselt! - Mõlemal puudus nende kadumise ajal kindel elupaik ja nagu arvata võid, nende maiseid jäänuseid pole tänaseni leitud," nentis Leigh.
"Te tahate öelda, et Marsi asustamine võtmine seisneb karja kodutute mõrvamises? Või noh, juhul, kui Musk peaks oma tahtmise saama? Tegelikult tundub see sama hea mõttena, kui kõigi vaeste tapmine," sõnadesse vormituna kõlas mõte piisavalt jälgilt, et osa poolseeditud omletist paiskus viimaks Leighi hästi hooldatud diivanvoodile. Vähemalt lubas Leighi sohver, et kohtumiste lõpus oli mehel tavaks kostitada oma külalisi neljakäigulise õhtusöögiga
"Tõenäoliselt mitte. Nii palju kui meil on õnnestunud üksikuid infokilde kokku koguda, töötavad nad praegu sünteetika kallal, kuid jääb faktiks, et juba olemasolevate inimeste kasutamine jääb veel pikka aega odavamaks. Sealt edasi võid ise mõelda. Ja kui ma ei eksi, on meil võimalus selle neetud Tesla Maale tagasi toomisega tõestada, millega ta minevikus hakkama saanud on. Siinkohal tuled mängu sina," vastas Leigh märksa elavama hääletooniga.
"Kas ma võin auto endale jätta?" küsisin ma pärast pool minutit kestnud mõttepausi.
*****
Päris Väikese Paadikese illuminaatorekraanid lõid särama. Kosmosejaht oli jõudnud Kuust viimaks piisavalt kaugele, et laevalt tõusnud vari saaks valgustkartvad mõtted viimaks pimedasse toanurka ajada. Vaid sekund hiljem paitas kõrvu Astra Parro meeldiv tämber. Erinevalt meie esimesest kohtumisest pakatas näitlejanna hääl jäämägesid purustavast jõulisusest: "Ja mida teie sellest kõigest teate, härra Vuorinen?"
Parro mererohelised küüned puudutasid tema kätte hüpanud nüüdisaegsete standardite järgi iidse magnetofoni küljel asuvat nupukest.
"See ei ole mina... See ei ole mina! Ma tean küll peeglist nägu, mis mulle vastu vaatab, aga see ei ole õige. Midagi on puudu – väikesed kirjeldamatud detailid. Ma tean, mida ma mäletan, kuid ma ei mõista, miks see oluline on. Ma tahan välja... Laske mind välja... Laske mind välja... See on pelgalt, mitte mina ise...Palun... Palun laske mind välja," lindilt kostunud meeshääl muutus aina meeleheitlikumaks.
Parro lisas vaikselt: "See jätkub veel umbes neli minutit. Lõpuks leidis ta skalpelli. Ma arvan, et ta pääses vist viimaks... omal kombel. Ja teie, härra Vuorinen, tahate, et kõige selle taga olev mees järgmise aasta lõpuks presidendiks saaks?"
### Response:
Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 4. osa: Väike vennaskond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie eesmärk on tuua inimesteni muusikat, pakkuda selle kaudu emotsioone ja elamusi ning luua kogukonnas ühtsustunne. Orkestri ülesanne on olla inimeste juures ning pakkuda hingele midagi erilist. On ju muusika kõige universaalsem keel maailmas, mida mõistavad kõik inimesed ilma sõnadeta. See ei vaja tõlkimist ja ühendab inimesi," ütles alates 2014. aastast politsei- ja piirivalveameti orkestri peadirigendiks olnud Hando Põldmäe.
Praegu töötab orkestris 34 muusikut, neist kõige staažikamad on orkestriga koos olnud juba 26 aastat. Orkestri koosseisu kuuluvad sellised mainekad jazz-artistid nagu Siim Aimla, Peedu Kass ja Jaak Oserov. Viimastel aastatel on orkestriga liitunud mitmeid noori, kes on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia.
Mullu andis PPA orkester 80 kontserti. Tänavuseks suurprojektiks on orkestrikontserttuur "Mööda piiri", mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale. Kontserdituur liigub mööda Eesti piiri Narvast Tallinna ja kontserdid toimuvad 2018. aasta augustis taasiseseisvumispäeva ja Balti keti aastapäeva paiku. "Meie kontserdid on mõeldud igas vanuses kuulajaile ning kaasa löövad mitmed esinejad. "Mööda piiri" kontserdid on üles ehitatud terviklikult uuele laululoomingule, kanname ette isamaalisi laule tuntud ja armastatud Eesti laulukirjutajatelt ja heliloojatelt, mida esitavad orkestri saatel nii autorid ise kui ka teised Eesti tippsolistid," rääkis PPA orkestri plaanidest peadirigent.
Ta lisas, et orkestril on tulnud mängida nii suvekuumuses kui ka 20-kraadises külmas. "Suur au oli sellel aastal mängida 24. veebruari varahommikul Toompeal lipuheiskamisel. See on suur vastutus, kuid juba aastaid on seda meile usaldatud," lisas Hando Põldmäe.
90. sünnipäeva tähistab politsei- ja piirivalveameti orkester koos heade koostööpartneritega, juubelikontserdil esinevad ka Helsingi politseiorkester ja Eesti rahvusmeeskoor. Dirigent Sami Ruusuvuori juhendatava Helsingi politseiorkestriga (Helsingin Poliisisoittokunta) seob PPA orkestrit pikaajaline koostöö, Eesti Rahvusmeeskoori ja dirigent Mikk Üleojaga on PPA orkester viimasel ajal andnud mitmeid edukaid kontserte.
Politsei- ja piirivalveorkestri eelkäijaks on 1928. aastal loodud Tallinna politseinike kogu puhkpilliorkester, mille tegevus peatati 1940. aastal. 1992. aastal asutati taasiseseisvunud Eestis politseiorkester ja piirivalveorkester. 2010. aastal, kui loodi politsei- ja piirivalveamet, ühendati kaks orkestrit. Orkestri dirigendid on läbi aegade olnud Johannes Kostabi (1928-1940), Kaido Kodumäe (politseiorkester 1992-2010) ja major Arvi Miido (piirivalveorkester ning politsei- ja piirivalveorkester 1992-2014).
6. märtsi juubelikontserdil on kavas nii uudisteosed kui ka Eestit ja Soomet ühendavad lood. Kontserdi algus on kell 19. | Politsei- ja piirivalveameti orkester tähistab 90. sünnipäeva kontserdiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie eesmärk on tuua inimesteni muusikat, pakkuda selle kaudu emotsioone ja elamusi ning luua kogukonnas ühtsustunne. Orkestri ülesanne on olla inimeste juures ning pakkuda hingele midagi erilist. On ju muusika kõige universaalsem keel maailmas, mida mõistavad kõik inimesed ilma sõnadeta. See ei vaja tõlkimist ja ühendab inimesi," ütles alates 2014. aastast politsei- ja piirivalveameti orkestri peadirigendiks olnud Hando Põldmäe.
Praegu töötab orkestris 34 muusikut, neist kõige staažikamad on orkestriga koos olnud juba 26 aastat. Orkestri koosseisu kuuluvad sellised mainekad jazz-artistid nagu Siim Aimla, Peedu Kass ja Jaak Oserov. Viimastel aastatel on orkestriga liitunud mitmeid noori, kes on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia.
Mullu andis PPA orkester 80 kontserti. Tänavuseks suurprojektiks on orkestrikontserttuur "Mööda piiri", mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale. Kontserdituur liigub mööda Eesti piiri Narvast Tallinna ja kontserdid toimuvad 2018. aasta augustis taasiseseisvumispäeva ja Balti keti aastapäeva paiku. "Meie kontserdid on mõeldud igas vanuses kuulajaile ning kaasa löövad mitmed esinejad. "Mööda piiri" kontserdid on üles ehitatud terviklikult uuele laululoomingule, kanname ette isamaalisi laule tuntud ja armastatud Eesti laulukirjutajatelt ja heliloojatelt, mida esitavad orkestri saatel nii autorid ise kui ka teised Eesti tippsolistid," rääkis PPA orkestri plaanidest peadirigent.
Ta lisas, et orkestril on tulnud mängida nii suvekuumuses kui ka 20-kraadises külmas. "Suur au oli sellel aastal mängida 24. veebruari varahommikul Toompeal lipuheiskamisel. See on suur vastutus, kuid juba aastaid on seda meile usaldatud," lisas Hando Põldmäe.
90. sünnipäeva tähistab politsei- ja piirivalveameti orkester koos heade koostööpartneritega, juubelikontserdil esinevad ka Helsingi politseiorkester ja Eesti rahvusmeeskoor. Dirigent Sami Ruusuvuori juhendatava Helsingi politseiorkestriga (Helsingin Poliisisoittokunta) seob PPA orkestrit pikaajaline koostöö, Eesti Rahvusmeeskoori ja dirigent Mikk Üleojaga on PPA orkester viimasel ajal andnud mitmeid edukaid kontserte.
Politsei- ja piirivalveorkestri eelkäijaks on 1928. aastal loodud Tallinna politseinike kogu puhkpilliorkester, mille tegevus peatati 1940. aastal. 1992. aastal asutati taasiseseisvunud Eestis politseiorkester ja piirivalveorkester. 2010. aastal, kui loodi politsei- ja piirivalveamet, ühendati kaks orkestrit. Orkestri dirigendid on läbi aegade olnud Johannes Kostabi (1928-1940), Kaido Kodumäe (politseiorkester 1992-2010) ja major Arvi Miido (piirivalveorkester ning politsei- ja piirivalveorkester 1992-2014).
6. märtsi juubelikontserdil on kavas nii uudisteosed kui ka Eestit ja Soomet ühendavad lood. Kontserdi algus on kell 19.
### Response:
Politsei- ja piirivalveameti orkester tähistab 90. sünnipäeva kontserdiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaasaegsesse etenduskunsti on juba eos sisse kirjutatud katsetamine ja risk. MADE IN ESTONIA MARATON* pühitseb neid kaht omadust oma anarhilises meelelaadis ja kutsub kõikide maade etendajad ja muud tegelased kokku ning vaatame mis toimib ja mis ei toimi.
Kohal on nii veteran-maratoonlased kui ka alles alustajad. Seega on loota maratonile omaseid eriilmelisi etteasteid õhkkonnas, kus hõljub magus illusioon potentsiaalist, kus kõik on võimalik.
Õhtu koosneb traditsiooniliselt kolmest blokist, alustame mustas kastis, vahepeal on videot kasutavate kunstnike blokk ja lõpetame tühjas, lisanditeta saalis.
Seekord astuvad maratonil üles ja näitavad oma loomingut: Elina Masing, Sigrid Savi, Karolin Poska, Enn Mikker, Katrin Kreutzberg, Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste, Joanna Kalm, Raho Aadla, Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Alise Bokaldere, Joosep Jürgenson, Kädi Metsoja, Helery Kuld ja Matthias Kann, Edgar Vunsh, Triin Tasuja, Henri Hütt, Emer Värk, Doris Tislar ja Hanna Junti, Chungin, Madlen Hirtentreu, URSULA jt. | Laupäeval toimub Kanuti Gildi SAALis 11. etenduskunstide lühivormide festival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaasaegsesse etenduskunsti on juba eos sisse kirjutatud katsetamine ja risk. MADE IN ESTONIA MARATON* pühitseb neid kaht omadust oma anarhilises meelelaadis ja kutsub kõikide maade etendajad ja muud tegelased kokku ning vaatame mis toimib ja mis ei toimi.
Kohal on nii veteran-maratoonlased kui ka alles alustajad. Seega on loota maratonile omaseid eriilmelisi etteasteid õhkkonnas, kus hõljub magus illusioon potentsiaalist, kus kõik on võimalik.
Õhtu koosneb traditsiooniliselt kolmest blokist, alustame mustas kastis, vahepeal on videot kasutavate kunstnike blokk ja lõpetame tühjas, lisanditeta saalis.
Seekord astuvad maratonil üles ja näitavad oma loomingut: Elina Masing, Sigrid Savi, Karolin Poska, Enn Mikker, Katrin Kreutzberg, Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste, Joanna Kalm, Raho Aadla, Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Alise Bokaldere, Joosep Jürgenson, Kädi Metsoja, Helery Kuld ja Matthias Kann, Edgar Vunsh, Triin Tasuja, Henri Hütt, Emer Värk, Doris Tislar ja Hanna Junti, Chungin, Madlen Hirtentreu, URSULA jt.
### Response:
Laupäeval toimub Kanuti Gildi SAALis 11. etenduskunstide lühivormide festival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24-aastane Nõmme on sel hooajal pääsenud MK-etapi põhivõistlusele kolm korda: novembris Rukal oli ta 39. ja jaanuari lõpus Zakopanes 44.
Kindla ülekaaluga võitis pühapäeval poolakas Kamil Stoch, kes lendas 132 ja 134 meetrit ning teenis kokku 314,2 punkti. Pjedestaali madalamatele astmetele mahtusid sakslane Markus Eisenbichler (286,0 punkti) ja austerlane Stefan Kraft (285,9).
Kaheksa parema seas lõpetasid veel poolakas Dawid Kubacki (283,0), norralane Andreas Stjernen (282,6), jaapanlane Ryoyu Kobayashi (279,8), jaapanlane Junshiro Kobayashi (279,1) ja sakslane Andreas Wellinger (278,1).
Stoch juhib kuus etappi enne hooaja lõppu 963 punktiga kindlalt ka MK-sarja kokkuvõttes. Tema lähimad jälitajad on sakslased Richard Freitag (836) ja Wellinger (768). | Stoch näitas Lahtis võimu, Nõmme 43. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24-aastane Nõmme on sel hooajal pääsenud MK-etapi põhivõistlusele kolm korda: novembris Rukal oli ta 39. ja jaanuari lõpus Zakopanes 44.
Kindla ülekaaluga võitis pühapäeval poolakas Kamil Stoch, kes lendas 132 ja 134 meetrit ning teenis kokku 314,2 punkti. Pjedestaali madalamatele astmetele mahtusid sakslane Markus Eisenbichler (286,0 punkti) ja austerlane Stefan Kraft (285,9).
Kaheksa parema seas lõpetasid veel poolakas Dawid Kubacki (283,0), norralane Andreas Stjernen (282,6), jaapanlane Ryoyu Kobayashi (279,8), jaapanlane Junshiro Kobayashi (279,1) ja sakslane Andreas Wellinger (278,1).
Stoch juhib kuus etappi enne hooaja lõppu 963 punktiga kindlalt ka MK-sarja kokkuvõttes. Tema lähimad jälitajad on sakslased Richard Freitag (836) ja Wellinger (768).
### Response:
Stoch näitas Lahtis võimu, Nõmme 43. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Telejaama teatel viidi rokkar haiglasse pärast šuntimist ilmnenud südamehädade tõttu. Allikas täpsustas, et olukord on tõsine.
Rühma Mitki kunstnik Viktor Tihomirov ütles portaalile fontanka.ru, et tema andmetel oli muusiku reedese haiglasseviimise põhjus kopsupõletik.
Grebenštšikovi lähimad kontserdid peaks aset leidma 16. märtsil Peterburis ja 18. märtsil Moskvas. Akvariumi veebileht kontsertide ärajäämisest teatanud ei ole.
1953. aastal Leningradis sündinud Grebenštšikov on Vene rocki rajajaid, kes asutas 1972 ansambli Akvarium, hariduselt on ta rakendusmatemaatik. | Vene rokkar Grebenštšikov viidi haiglasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Telejaama teatel viidi rokkar haiglasse pärast šuntimist ilmnenud südamehädade tõttu. Allikas täpsustas, et olukord on tõsine.
Rühma Mitki kunstnik Viktor Tihomirov ütles portaalile fontanka.ru, et tema andmetel oli muusiku reedese haiglasseviimise põhjus kopsupõletik.
Grebenštšikovi lähimad kontserdid peaks aset leidma 16. märtsil Peterburis ja 18. märtsil Moskvas. Akvariumi veebileht kontsertide ärajäämisest teatanud ei ole.
1953. aastal Leningradis sündinud Grebenštšikov on Vene rocki rajajaid, kes asutas 1972 ansambli Akvarium, hariduselt on ta rakendusmatemaatik.
### Response:
Vene rokkar Grebenštšikov viidi haiglasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linn aitab leida sobiva elamispinna ning tasub esimese kuu üüri ja tagatisraha, toetades inimest kokku 600 euroga – pool sellest on mõeldud tagatisrahaks ja teine pool üüriks, kirjutas Pealinn.
Sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialisti Andrus Toompuu sõnul peaks linna toetus vähendama pikki munitsipaalkorterite järjekordi. "Kodu vajavaid inimesi on palju ja munitsipaalkorterite arv ei jõua kahjuks seal elada soovijate arvule järele," tõdes ta.
Lisaks saavad linna toel korteri üürinud inimesed endale viieks kuuks tugiisiku, kes neile näiteks rahaga toimetulekuks nõu annab. | Tallinna linn tasub raskustes inimeste üürikorteri sissemaksu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linn aitab leida sobiva elamispinna ning tasub esimese kuu üüri ja tagatisraha, toetades inimest kokku 600 euroga – pool sellest on mõeldud tagatisrahaks ja teine pool üüriks, kirjutas Pealinn.
Sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialisti Andrus Toompuu sõnul peaks linna toetus vähendama pikki munitsipaalkorterite järjekordi. "Kodu vajavaid inimesi on palju ja munitsipaalkorterite arv ei jõua kahjuks seal elada soovijate arvule järele," tõdes ta.
Lisaks saavad linna toel korteri üürinud inimesed endale viieks kuuks tugiisiku, kes neile näiteks rahaga toimetulekuks nõu annab.
### Response:
Tallinna linn tasub raskustes inimeste üürikorteri sissemaksu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PyeongChangi olümpial 500 meetris kulla ja poole pikemal maal hõbeda teeninud Lorentzen jättis MM-il seljataha kaks hollandlast: hõbeda võitis Kjeld Nuis (+0,15) ja pronksile tuli Kai Verbij (+0,18).
Sakslase Nico Ihle (+0,30) järel tuli viiendaks soomlane Mika Poutala (+0,59) ja esikuuiku lõpetas ameeriklane Mitchell Whitmore (+0,73).
Naiste sõidus oli kindel PyeonChangis 1000 meetrit võitnud Ter Morsi ülekaal. Teiseks jäi ameeriklanna Brittany Bowe (+1,18) ja kolmandaks venelanna Olga Fatkulina (+1,89).
Kuue parema sekka jõudsid ka hollandlanna Marrit Leenstra (+2,19), norralanna Hege Bökko (+2,68) ja venelanna Angelina Golikova (+2,76).
Sportlased läbisid kahel päeval kokku kahel korral nii 500 kui ka 1000 meetri distantsid. Eesti kiiruisutajad Changchunis ei võistelnud. | Värske olümpiavõitja Lorentzen krooniti sprindi maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PyeongChangi olümpial 500 meetris kulla ja poole pikemal maal hõbeda teeninud Lorentzen jättis MM-il seljataha kaks hollandlast: hõbeda võitis Kjeld Nuis (+0,15) ja pronksile tuli Kai Verbij (+0,18).
Sakslase Nico Ihle (+0,30) järel tuli viiendaks soomlane Mika Poutala (+0,59) ja esikuuiku lõpetas ameeriklane Mitchell Whitmore (+0,73).
Naiste sõidus oli kindel PyeonChangis 1000 meetrit võitnud Ter Morsi ülekaal. Teiseks jäi ameeriklanna Brittany Bowe (+1,18) ja kolmandaks venelanna Olga Fatkulina (+1,89).
Kuue parema sekka jõudsid ka hollandlanna Marrit Leenstra (+2,19), norralanna Hege Bökko (+2,68) ja venelanna Angelina Golikova (+2,76).
Sportlased läbisid kahel päeval kokku kahel korral nii 500 kui ka 1000 meetri distantsid. Eesti kiiruisutajad Changchunis ei võistelnud.
### Response:
Värske olümpiavõitja Lorentzen krooniti sprindi maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Miks me enam ei avalda ETV+ telekava? Vastus on väga lihtne. Kohe kui me seda korra tegime, hakkasid toimetusse helistama hämmeldunud lugejad. Küsiti, miks me trükime telekanali kava, mida keegi ei vaata. Selle asemel soovisid lugejad, et me avaldaksime ETV kava ja me otsutasime neile vastu tulla," ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile Stolitsa peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgin.
Tšaplõgini sõnul ei näidanud ETV+ juhtkond samuti initsiatiivi üles, et telekava Stolitsas ilmuks. ETV+ peatoimetaja Darja Saare sõnul on eelnev väide lihtsalt ettekääne.
"Aga kui ETV+ vaadatavus tõuseb kas või ühe protsendini, siis ma olen valmis seda küsimust arutama. Aga seni ilmselt pole tõesti mõtet trükkida telekanali kava, mis vaatajaile huvi ei paku. Me muide ei trüki ka Tallinna Televisiooni kava. Sel kanalil on reiting isegi kõrgem, kui ETV+, kuid venekeelsele publikule on see kanal ebahuvitav," ütles Tšaplõgin.
Stolitsas ilmuvad praegu kanalite PBK, ETV, TV3+, Rossija 1, NTV Mir, TNT ja Dožd telekavad.
Jaanuari andmetel moodustas ETV+ auditoorium 0,8 protsenti. | Tallinna linnaleht Stolitsa lõpetas ETV+ telekava avaldamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Miks me enam ei avalda ETV+ telekava? Vastus on väga lihtne. Kohe kui me seda korra tegime, hakkasid toimetusse helistama hämmeldunud lugejad. Küsiti, miks me trükime telekanali kava, mida keegi ei vaata. Selle asemel soovisid lugejad, et me avaldaksime ETV kava ja me otsutasime neile vastu tulla," ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile Stolitsa peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgin.
Tšaplõgini sõnul ei näidanud ETV+ juhtkond samuti initsiatiivi üles, et telekava Stolitsas ilmuks. ETV+ peatoimetaja Darja Saare sõnul on eelnev väide lihtsalt ettekääne.
"Aga kui ETV+ vaadatavus tõuseb kas või ühe protsendini, siis ma olen valmis seda küsimust arutama. Aga seni ilmselt pole tõesti mõtet trükkida telekanali kava, mis vaatajaile huvi ei paku. Me muide ei trüki ka Tallinna Televisiooni kava. Sel kanalil on reiting isegi kõrgem, kui ETV+, kuid venekeelsele publikule on see kanal ebahuvitav," ütles Tšaplõgin.
Stolitsas ilmuvad praegu kanalite PBK, ETV, TV3+, Rossija 1, NTV Mir, TNT ja Dožd telekavad.
Jaanuari andmetel moodustas ETV+ auditoorium 0,8 protsenti.
### Response:
Tallinna linnaleht Stolitsa lõpetas ETV+ telekava avaldamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses sõidus piirdus eestlane 21. kohaga ja kaotas võitnud Antonio Cairolile (KTM) ringiga. Teises sõidus sai ta 19. koha, millega kaasnes kaks MM-punkti.
Kõige kõrgemad punktid võtsidki Cairoli ja hollandlane Jeffrey Herlings (KTM), kes teenisid sõitudes esimese ja teise koha. Mõlemal korral oli kolmas belglane Clement Desalle (Kawasaki).
MX2 arvestuses eestlasi ei osalenud, aga suurepärased etteasted tegi Red Bulli sportlasest lätlane Pauls Jonass (KTM), kes võitis mõlemad sõidud.
Järgmine etapp ehk Euroopa GP peetakse kahe nädala pärast Valkenswaardis. | Leok alustas hooaega 22. kohaga, lätlane tegi vägeva etteaste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses sõidus piirdus eestlane 21. kohaga ja kaotas võitnud Antonio Cairolile (KTM) ringiga. Teises sõidus sai ta 19. koha, millega kaasnes kaks MM-punkti.
Kõige kõrgemad punktid võtsidki Cairoli ja hollandlane Jeffrey Herlings (KTM), kes teenisid sõitudes esimese ja teise koha. Mõlemal korral oli kolmas belglane Clement Desalle (Kawasaki).
MX2 arvestuses eestlasi ei osalenud, aga suurepärased etteasted tegi Red Bulli sportlasest lätlane Pauls Jonass (KTM), kes võitis mõlemad sõidud.
Järgmine etapp ehk Euroopa GP peetakse kahe nädala pärast Valkenswaardis.
### Response:
Leok alustas hooaega 22. kohaga, lätlane tegi vägeva etteaste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haddish ilmus pühapäeval Oscarite galal publiku ette valges õhtukleidis, millega käis ka oma filmi "Girls Trip" esilinastusel juulis. Sama kleiti sai naise seljas näha novembris, kui ta külastas saadet "Saturday Night Live", vahendas Huffington Post.
Naine rääkis novembris, et teda hoiatati sama kleidi kandmise eest. "Mind need tabud ei huvita. Ma maksin selle kleidi eest suure summa. See on Alexander McQueen, kas saate aru? See maksis 4000 dollarit ja ma kavatsen seda veel mitmel korral kanda," lubas ta.
Kuigi Oscarite punasel vaibal sai naist näha Eritrea printsessikleidis, siis parima dokumentaalfilmi Oscari kuulutas naine laval välja juba tuttavas Alexander McQueeni kleidis. Tiffany Haddish Oscari gala punasel vaibal Autor: Reuters/Scanpix
Haddish polnud ainus, kes taaskasutust eelistas. 86-aastane näitlejanna Rita Moreno pani 90. sünnipäeva tähistanud galale selga sama kleidi, mida kandis Oscari-galal 1962. aastal. "See kleit on minu kapis senikaua rippunud," põhjendas naine.
Legend and badass Rita Moreno, wearing the same dress she wore to the #Oscars in 1962. pic.twitter.com/d5V7Pbyqiu
— Devan Coggan (@devancoggan) March 4, 2018 | Näitlejanna kandis Oscaritel kleiti, millega on avalikkuse ees varem mitu korda esinenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haddish ilmus pühapäeval Oscarite galal publiku ette valges õhtukleidis, millega käis ka oma filmi "Girls Trip" esilinastusel juulis. Sama kleiti sai naise seljas näha novembris, kui ta külastas saadet "Saturday Night Live", vahendas Huffington Post.
Naine rääkis novembris, et teda hoiatati sama kleidi kandmise eest. "Mind need tabud ei huvita. Ma maksin selle kleidi eest suure summa. See on Alexander McQueen, kas saate aru? See maksis 4000 dollarit ja ma kavatsen seda veel mitmel korral kanda," lubas ta.
Kuigi Oscarite punasel vaibal sai naist näha Eritrea printsessikleidis, siis parima dokumentaalfilmi Oscari kuulutas naine laval välja juba tuttavas Alexander McQueeni kleidis. Tiffany Haddish Oscari gala punasel vaibal Autor: Reuters/Scanpix
Haddish polnud ainus, kes taaskasutust eelistas. 86-aastane näitlejanna Rita Moreno pani 90. sünnipäeva tähistanud galale selga sama kleidi, mida kandis Oscari-galal 1962. aastal. "See kleit on minu kapis senikaua rippunud," põhjendas naine.
Legend and badass Rita Moreno, wearing the same dress she wore to the #Oscars in 1962. pic.twitter.com/d5V7Pbyqiu
— Devan Coggan (@devancoggan) March 4, 2018
### Response:
Näitlejanna kandis Oscaritel kleiti, millega on avalikkuse ees varem mitu korda esinenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgu lootis Pärnu linnavalitsus hanke välja kuulutada detsembris, kuid Rüütli platsi naaber esitas halduskohtule kaebuse väljaku laiendamise ehitusloa tühistamiseks.
Plaani järgi laieneb Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul Rüütli plats käesoleval aastal nii Rüütli kui Aia tänava sõidutee arvelt, mis omakorda tähendab, et seal ei saa enam autodega peatuda. Aia tänava antiigiäris kauplev Toivo Saarme kardab platsi rekonstrueerimise tõttu kaotada nii kliente kui võimaluse poeukse ees kaupa laadida, kirjutas Pärnu Postimees novembris.
Linnavalitsuse hinnangul on Rüütli platsi planeering igati üldplaneeringuga vastavuses. Samuti toodi vastuses välja, et haldusmenetlus oli korrektne: kirja linnavalitsuselt sai 62 platsi äärsete kinnistute omanikku, kellelt projekteerimistingimuste täiendamiseks laekus vaid kaks ettepanekut, mõlemaga arvestati.
Linnavalitsus märkis, et Rüütli platsi laiendamise peamine eesmärk ongi vähendada autostumist ja soodustada liikumist jalgsi ja jalgratastel. Keskkonna seisukohalt on tegu avaliku huviga. | Pärnu kesklinna uuendamise esimene etapp maksab 1,3 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgu lootis Pärnu linnavalitsus hanke välja kuulutada detsembris, kuid Rüütli platsi naaber esitas halduskohtule kaebuse väljaku laiendamise ehitusloa tühistamiseks.
Plaani järgi laieneb Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul Rüütli plats käesoleval aastal nii Rüütli kui Aia tänava sõidutee arvelt, mis omakorda tähendab, et seal ei saa enam autodega peatuda. Aia tänava antiigiäris kauplev Toivo Saarme kardab platsi rekonstrueerimise tõttu kaotada nii kliente kui võimaluse poeukse ees kaupa laadida, kirjutas Pärnu Postimees novembris.
Linnavalitsuse hinnangul on Rüütli platsi planeering igati üldplaneeringuga vastavuses. Samuti toodi vastuses välja, et haldusmenetlus oli korrektne: kirja linnavalitsuselt sai 62 platsi äärsete kinnistute omanikku, kellelt projekteerimistingimuste täiendamiseks laekus vaid kaks ettepanekut, mõlemaga arvestati.
Linnavalitsus märkis, et Rüütli platsi laiendamise peamine eesmärk ongi vähendada autostumist ja soodustada liikumist jalgsi ja jalgratastel. Keskkonna seisukohalt on tegu avaliku huviga.
### Response:
Pärnu kesklinna uuendamise esimene etapp maksab 1,3 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üleüldises medalitabelis järgnesid ameeriklastele Etioopia (4-1-0) ja edukaima Euroopa koondisena Poola (2-2-1). Võõrustaja Suurbritannia oli neljas (2-1-4).
32 medalini jõudnud riigi sekka kuulus ka Eesti, kes jagas mitmevõistleja Maicel Uibo pronksi toel 24.-32. kohta.
Oma regioonist olime ainus medaliriik, sest esikolmikusse ei jõudnud Rootsi, Soome, Läti ega Leedu sportlased. Küll aga said tänu kõrgushüppajatele kaks kulda neutraalse lipu all võistelnud venelased.
Birminghamis sündis mitmeid sisekergejõustiku MM-ide tippmarke, aga ka üks maailmarekord, mille meeste 4 x 400 meetri jooksus püstitasid poolakad (Karol Zalewski, Rafal Omelko, Lukasz Krawczuk, Jakub Krzewina; 3.01,77). | Sisekergejõustiku MM-i medalitabelit domineerib USA, Eesti naabrid jäid ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üleüldises medalitabelis järgnesid ameeriklastele Etioopia (4-1-0) ja edukaima Euroopa koondisena Poola (2-2-1). Võõrustaja Suurbritannia oli neljas (2-1-4).
32 medalini jõudnud riigi sekka kuulus ka Eesti, kes jagas mitmevõistleja Maicel Uibo pronksi toel 24.-32. kohta.
Oma regioonist olime ainus medaliriik, sest esikolmikusse ei jõudnud Rootsi, Soome, Läti ega Leedu sportlased. Küll aga said tänu kõrgushüppajatele kaks kulda neutraalse lipu all võistelnud venelased.
Birminghamis sündis mitmeid sisekergejõustiku MM-ide tippmarke, aga ka üks maailmarekord, mille meeste 4 x 400 meetri jooksus püstitasid poolakad (Karol Zalewski, Rafal Omelko, Lukasz Krawczuk, Jakub Krzewina; 3.01,77).
### Response:
Sisekergejõustiku MM-i medalitabelit domineerib USA, Eesti naabrid jäid ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19 minutit platsil viibinud eestlanna sai selle ajaga kirja kuus punkti (kahesed 0/2, kolmesed 2/5), viis lauapalli, ühe vaheltlõike ja ühe pallikaotuse, vahendab Korvpall24.ee.
Kelterni parimana tõi Stina Barnert 23 punkti, võitjate edukaim oli Kimberley Pierre-Louis 23 punkti ja kümne lauapalliga.
Keltern (16-4) hoiab veel vaatamata kaotusele liigatabelis liidrikohta, Wohnbau Angels (11-9) on kuuendal kohal.
Rootsi esiliigas jäi Janeli Lillealliku ja Oskarshamni meeskonna rõõm eelmise vooru võidust üürikeseks, kui koduväljakul võeti koguni 41:84 kaotus Helsingborgilt.
Eestlannast tagamängija oli oma naiskonna liider, kui 33,5 minutiga sai kirja 22 punkti (kahesed 7/11, kolmesed 0/3, vabavisked 8/11), seitse lauapalli, kaks korvisöötu, ühe vaheltlõike, seitse pallikaotust ja kaks isiklikku viga.
Oskarshamn (2-12) on tabelis viimasel kohal. | Pokk ja Keltern kaotasid, Lilleallik viskas naiskonna pooled punktid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19 minutit platsil viibinud eestlanna sai selle ajaga kirja kuus punkti (kahesed 0/2, kolmesed 2/5), viis lauapalli, ühe vaheltlõike ja ühe pallikaotuse, vahendab Korvpall24.ee.
Kelterni parimana tõi Stina Barnert 23 punkti, võitjate edukaim oli Kimberley Pierre-Louis 23 punkti ja kümne lauapalliga.
Keltern (16-4) hoiab veel vaatamata kaotusele liigatabelis liidrikohta, Wohnbau Angels (11-9) on kuuendal kohal.
Rootsi esiliigas jäi Janeli Lillealliku ja Oskarshamni meeskonna rõõm eelmise vooru võidust üürikeseks, kui koduväljakul võeti koguni 41:84 kaotus Helsingborgilt.
Eestlannast tagamängija oli oma naiskonna liider, kui 33,5 minutiga sai kirja 22 punkti (kahesed 7/11, kolmesed 0/3, vabavisked 8/11), seitse lauapalli, kaks korvisöötu, ühe vaheltlõike, seitse pallikaotust ja kaks isiklikku viga.
Oskarshamn (2-12) on tabelis viimasel kohal.
### Response:
Pokk ja Keltern kaotasid, Lilleallik viskas naiskonna pooled punktid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Väikese lapsena tähti vaadates mõtlesin, et kui valgus jõuab tähelt meieni nii pika aja jooksul, siis kuidas ta oma teekonda mäletab? Kuidas valgus oma rännu ajal muutub? Kuhu kaob valgus pärast seda, kui teda enam näha pole?" küsib Wills. Need on küsimused, mida esitab laps; teadlased tegelevad hetkel aga valguse peatamisega, et uurida ja transportida valguses sisalduvat informatsiooni ja mälu.
Sheri Willsi projektsioonipõhine näitus uurib kinnipüütud valguse materiaalset loomust metafoorilises võtmes, uurides selle võimet säilitada mälestusi ja valgustada kustutatud maastikke. Valgus on füüsikaline materjal, ent valguse ja varjude mäng (kinolinal) loob reaalsuse illusiooni, millest saab käe otse läbi pista.
Näitus jääb avatuks 17. märtsini 2018.
Sheri Wills on kunstnik, kes töötab peamiselt filmi-, video performance' i ja installatsiooni vallas. Ta töötab Eestis viibimise ajal Eesti Kunstiakadeemia (EKA) Narva Kunstiresidentuuris ja annab ka meistrikursuse EKA vabade kunstide teaduskonnas.
Tema tööd on osalenud rahvusvahelistel näitustel (sh Director's Lounge, Berliin; Robert Beck Memorial Cinema, NYC; International Experimental Cinema Exposition). Willsi filme on näidatud Londoni filmifestivalil, Rotterdami rahvusvahelisel filmifestivalil ja New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis (MoMa). Samuti on tema teosed Matt Woolmani raamatus “Sonic Graphics: Seeing Sound.”
Willis on loonud live- video- ja muusikaprojekte koostöös Jan Jiráseki, Charles Norman Masoni, Bright Shengii ja Ofer Ben-Amotsiga ning video performance 'eid koos erinevate ansamblitega nagu NYC choral group, Khorikos, Providence String Quartet, Luna Nova New Music Ensemble ja Ensemble QAT. Tema teoseid on esitatud Roulette'is (Brooklyn, NYC), Firehouse Space'is (Bushwick, NYC) ja Czech Center'is (NYC).
Wills elab hetkel New York City's ja töötab Rhode Island Disainikoolis filmi-, animatsiooni- ja videoosakonna professorina. | Sheri Wills avab kolmapäeval Draakoni galeriis oma isikunäituse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Väikese lapsena tähti vaadates mõtlesin, et kui valgus jõuab tähelt meieni nii pika aja jooksul, siis kuidas ta oma teekonda mäletab? Kuidas valgus oma rännu ajal muutub? Kuhu kaob valgus pärast seda, kui teda enam näha pole?" küsib Wills. Need on küsimused, mida esitab laps; teadlased tegelevad hetkel aga valguse peatamisega, et uurida ja transportida valguses sisalduvat informatsiooni ja mälu.
Sheri Willsi projektsioonipõhine näitus uurib kinnipüütud valguse materiaalset loomust metafoorilises võtmes, uurides selle võimet säilitada mälestusi ja valgustada kustutatud maastikke. Valgus on füüsikaline materjal, ent valguse ja varjude mäng (kinolinal) loob reaalsuse illusiooni, millest saab käe otse läbi pista.
Näitus jääb avatuks 17. märtsini 2018.
Sheri Wills on kunstnik, kes töötab peamiselt filmi-, video performance' i ja installatsiooni vallas. Ta töötab Eestis viibimise ajal Eesti Kunstiakadeemia (EKA) Narva Kunstiresidentuuris ja annab ka meistrikursuse EKA vabade kunstide teaduskonnas.
Tema tööd on osalenud rahvusvahelistel näitustel (sh Director's Lounge, Berliin; Robert Beck Memorial Cinema, NYC; International Experimental Cinema Exposition). Willsi filme on näidatud Londoni filmifestivalil, Rotterdami rahvusvahelisel filmifestivalil ja New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis (MoMa). Samuti on tema teosed Matt Woolmani raamatus “Sonic Graphics: Seeing Sound.”
Willis on loonud live- video- ja muusikaprojekte koostöös Jan Jiráseki, Charles Norman Masoni, Bright Shengii ja Ofer Ben-Amotsiga ning video performance 'eid koos erinevate ansamblitega nagu NYC choral group, Khorikos, Providence String Quartet, Luna Nova New Music Ensemble ja Ensemble QAT. Tema teoseid on esitatud Roulette'is (Brooklyn, NYC), Firehouse Space'is (Bushwick, NYC) ja Czech Center'is (NYC).
Wills elab hetkel New York City's ja töötab Rhode Island Disainikoolis filmi-, animatsiooni- ja videoosakonna professorina.
### Response:
Sheri Wills avab kolmapäeval Draakoni galeriis oma isikunäituse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühtki muudatust ei toimunud ka esimese 13 koha seas. Kuus paremat on endiselt rumeenlanna Simona Halep, taanlanna Caroline Wozniacki, hispaanlanna Garbine Muguruza, ukrainlanna Elina Svitolina, tšehhitar Karolina Pliškova ja lätlanna Jelena Ostapenko.
Meeste tennise edetabelis loovutas Jürgen Zopp ühe koha asub nüüd 149. positsioonil. Tuhande hulka kuuluvad eestlastest veel ka Vladimir Ivanov (649.) ja Kenneth Raisma (842.).
Esikuuiku moodustavad jätkuvalt šveitslane Roger Federer, hispaanlane Rafael Nadal, horvaat Marin Cilic, bulgaarlane Grigor Dimitrov, sakslane Alexander Zverev ja austerlane Dominic Thiem. | Anett Kontaveit püsib maailma edetabelis kolmandas kümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühtki muudatust ei toimunud ka esimese 13 koha seas. Kuus paremat on endiselt rumeenlanna Simona Halep, taanlanna Caroline Wozniacki, hispaanlanna Garbine Muguruza, ukrainlanna Elina Svitolina, tšehhitar Karolina Pliškova ja lätlanna Jelena Ostapenko.
Meeste tennise edetabelis loovutas Jürgen Zopp ühe koha asub nüüd 149. positsioonil. Tuhande hulka kuuluvad eestlastest veel ka Vladimir Ivanov (649.) ja Kenneth Raisma (842.).
Esikuuiku moodustavad jätkuvalt šveitslane Roger Federer, hispaanlane Rafael Nadal, horvaat Marin Cilic, bulgaarlane Grigor Dimitrov, sakslane Alexander Zverev ja austerlane Dominic Thiem.
### Response:
Anett Kontaveit püsib maailma edetabelis kolmandas kümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 12.11. Tulekahjust teatas maja teises pooles elav naine, kes ütles, et põlevas toas võib olla tema poeg.
Päästjad leidsid põlevast toast hukkununa 48-aastase mehe.
Keila, Paldiski ja Risti päästekomandode päästjad ning Padise vabatahtlikud päästjad kustutasid tulekahju. | Tulekahjus hukkus mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 12.11. Tulekahjust teatas maja teises pooles elav naine, kes ütles, et põlevas toas võib olla tema poeg.
Päästjad leidsid põlevast toast hukkununa 48-aastase mehe.
Keila, Paldiski ja Risti päästekomandode päästjad ning Padise vabatahtlikud päästjad kustutasid tulekahju.
### Response:
Tulekahjus hukkus mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suuremaid üllatusi ei olnud. Ühtegi sellist numbrit, mida 10 aasta pärast kõigi aegade parimate hetkede montaažides näidata, ma kardan, et seda ka ei olnud. Et kui eelmisel aastal Faye Dunaway ja Warren Beatty suutsid vähemalt vale filmi välja hüüda, et see on asi, mis absoluutselt kõigile meelde jääb igaveseks ajaks igavesti, siis seekord nad tulid, tegid vigade parandust väga korralikult. Ütlesid õige filmi välja," rääkis Kaare "Vikerhommikule".
"Ma oleks küll tahtnud, et see film oleks olnud "Kolm reklaamtahvlit linna servas", aga tegelikult Guillermo del Toro selline võrratu süngetes toonides muinasjutt "Vee puudutus" oli ka ikkagi väärikas võit, ja pluss kõik need eelnevad auhinnad ja see, et 13 nominatsiooni, produtsentide gildi auhind, et kõik viitas sellele, et läheb nii, nagu läks."
"Loomulikult ka Gary Oldman, kelle puhul see Winston Churchilli roll "Sügeimas tunnis", see oli ühtlasi ka justkui teenete Oscar, kui sa mõtled tema staaži peale ja kui palju on olnud tõesti suurepäraseid rolle, et alles teine nominatsioon," jätkas ta.
"See, et üks parimaid elusolevaid operaatoreid Roger Deakins, et nüüd 14. katsel õnnestus tal, tõelisel meistril, lõpuks Oscar kätte saada filmiga "Blade Runner 2049", et see oli tõeliselt kiiduväärt hetk."
"Ja muidugi see, et Frances McDormand ikkagi Mildred Hayes'i rolliga sealtsamast "Kolmest reklaamtahvlist", et parima naispeaosa Oscari omale koju kandis, et see oli ka igati ootuspärane, igati teenitud, seetõttu ei ole põhjust pahameelt tunda," märkis Kaare.
Parima laulu auhinna puhul kiskus Kaare enda süda "Maailma suurima showmehe" poole. "Sellised suured ja uhked muusikalid on alati pannud minul hingekeeled helisema, et ma oleks olnud veel rõõmsam "This is Me" üle, aga tegelikult arvestades, kui briljantne on Pixari "Coco", mis ju sai ka parima animafilmi Oscari, et siis "Remember Me", mis kusjuures juba ainuüksi seepärast, kui heas esituses see on eestikeelses versioonis, soovitan ma seda inimestel kinos vaadata."
Kaare rõõmustas, et sel aastal pudenes Oscaritel kõigile midagi. "Jaa, et ei olnud, nagu ma mäletan, esimest korda 21 aastat tagasi, kui me Jüri Piheliga kommenteerisime kadunukese TV1 eetris Oscari-gaalat, et see oli seekord, kui "Titanic" sai 13 Oscarit. See on alati selline, et üks film ei saa olla kõigest teistest parem, et siin oli jah praegu niimoodi, et ausalt jagati ühele poole ja teisele poole. Kuigi Christopher Nolan ka alles esimest korda elus kandideeris parima lavastaja Oscarile, et siis arvata võis, et ta seda ei saa, aga et "Dunkirk" korjas just tehnilistes kategooriates, sellepärast, et juba montaaž oli niivõrd õigustatud, kui sa mõtled, et need kolm erinevat ajaliini olid seal kokku aetud ja omamoodi heli ja helimiks või kuidas iganes Eesti keeles need muud kategooriad kõlaks, mille eest see kätte sai."
Kuigi Kaare sõnul oli tänavune gaala igati positiivne elamus, oleks võinud kõigel olla veidi rohkem särtsu. "Just et kuna ikkagi ka juubeliaasta, aga võib-olla ka kõik need ahistamise asjad, kõikvõimalikud skandaalid, et see muutis neid ettevaatlikumaks. Ma loodan, et järgmiseks aastaks, et nad on jälle julgemad." | Lauri Kaare: Oscari-galal suuremaid üllatusi ei olnud, aga oleks võinud olla rohkem särtsu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suuremaid üllatusi ei olnud. Ühtegi sellist numbrit, mida 10 aasta pärast kõigi aegade parimate hetkede montaažides näidata, ma kardan, et seda ka ei olnud. Et kui eelmisel aastal Faye Dunaway ja Warren Beatty suutsid vähemalt vale filmi välja hüüda, et see on asi, mis absoluutselt kõigile meelde jääb igaveseks ajaks igavesti, siis seekord nad tulid, tegid vigade parandust väga korralikult. Ütlesid õige filmi välja," rääkis Kaare "Vikerhommikule".
"Ma oleks küll tahtnud, et see film oleks olnud "Kolm reklaamtahvlit linna servas", aga tegelikult Guillermo del Toro selline võrratu süngetes toonides muinasjutt "Vee puudutus" oli ka ikkagi väärikas võit, ja pluss kõik need eelnevad auhinnad ja see, et 13 nominatsiooni, produtsentide gildi auhind, et kõik viitas sellele, et läheb nii, nagu läks."
"Loomulikult ka Gary Oldman, kelle puhul see Winston Churchilli roll "Sügeimas tunnis", see oli ühtlasi ka justkui teenete Oscar, kui sa mõtled tema staaži peale ja kui palju on olnud tõesti suurepäraseid rolle, et alles teine nominatsioon," jätkas ta.
"See, et üks parimaid elusolevaid operaatoreid Roger Deakins, et nüüd 14. katsel õnnestus tal, tõelisel meistril, lõpuks Oscar kätte saada filmiga "Blade Runner 2049", et see oli tõeliselt kiiduväärt hetk."
"Ja muidugi see, et Frances McDormand ikkagi Mildred Hayes'i rolliga sealtsamast "Kolmest reklaamtahvlist", et parima naispeaosa Oscari omale koju kandis, et see oli ka igati ootuspärane, igati teenitud, seetõttu ei ole põhjust pahameelt tunda," märkis Kaare.
Parima laulu auhinna puhul kiskus Kaare enda süda "Maailma suurima showmehe" poole. "Sellised suured ja uhked muusikalid on alati pannud minul hingekeeled helisema, et ma oleks olnud veel rõõmsam "This is Me" üle, aga tegelikult arvestades, kui briljantne on Pixari "Coco", mis ju sai ka parima animafilmi Oscari, et siis "Remember Me", mis kusjuures juba ainuüksi seepärast, kui heas esituses see on eestikeelses versioonis, soovitan ma seda inimestel kinos vaadata."
Kaare rõõmustas, et sel aastal pudenes Oscaritel kõigile midagi. "Jaa, et ei olnud, nagu ma mäletan, esimest korda 21 aastat tagasi, kui me Jüri Piheliga kommenteerisime kadunukese TV1 eetris Oscari-gaalat, et see oli seekord, kui "Titanic" sai 13 Oscarit. See on alati selline, et üks film ei saa olla kõigest teistest parem, et siin oli jah praegu niimoodi, et ausalt jagati ühele poole ja teisele poole. Kuigi Christopher Nolan ka alles esimest korda elus kandideeris parima lavastaja Oscarile, et siis arvata võis, et ta seda ei saa, aga et "Dunkirk" korjas just tehnilistes kategooriates, sellepärast, et juba montaaž oli niivõrd õigustatud, kui sa mõtled, et need kolm erinevat ajaliini olid seal kokku aetud ja omamoodi heli ja helimiks või kuidas iganes Eesti keeles need muud kategooriad kõlaks, mille eest see kätte sai."
Kuigi Kaare sõnul oli tänavune gaala igati positiivne elamus, oleks võinud kõigel olla veidi rohkem särtsu. "Just et kuna ikkagi ka juubeliaasta, aga võib-olla ka kõik need ahistamise asjad, kõikvõimalikud skandaalid, et see muutis neid ettevaatlikumaks. Ma loodan, et järgmiseks aastaks, et nad on jälle julgemad."
### Response:
Lauri Kaare: Oscari-galal suuremaid üllatusi ei olnud, aga oleks võinud olla rohkem särtsu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maris Sprūds keeldus oma vabastamisel kautsjoni vastu 16. veebruaril ütlemast, kust see raha tuli. Reedel kinnitas advokaat Jānis Rozenbergs, et Māris Sprūdsi kautsjoni tasus tema vend.
Läti Firmas.lv andmebaasi kohaselt kuulub Kristaps Sprūdsile osaliselt või täielikult mitmeid firmasid, kaasaarvatud õigusbüroo MAX Group, mis teenis tunamullu 529 525 eurot kasumit.
Uudisteportaal kompromat.lv kirjutas, et Sprūdsi kautsjoni raha pärineb aga Läti riikliku teehooldusfirma Latvijas Autoceļu Uzturētājs juhatuse liikmelt ning Eesti ärimehe Oleg Ossinovski tüdruksõbralt Anastasija Udalovalt. Ossinovskit kahtlustatakse Lätis riikliku raudteefirma Latvijas Dzelzceļš juhile Uģis Magonisele pistise maksmises.
Läti Televisiooni saade De Facto kajastas, et "Ossinovski pruut aitas vabastada panktorihalduri Sprūdsi."
Udalova ütles BNS-ile, et ei maksnud Sprūdsi kautsjonit, kuid laenas raha oma heale sõbrale.
Udalova keeldus ka kinnitamast, kas ta on Ossinovskiga suhtes ning kas Kristaps Sprūds oli see hea sõber, kellele raha laenatud sai.
Udalova on alates 2016. aastast Latvijas Autoceļu Uzturētājsi juhatuse liige. Enne töötas ta Riia linnavolikogus advokaadi Saulvedis Vārpiņši heaks ning oli Latvijas Autoceļu Uzturētājsi hangete osakonna juht.
Sprūds vabastati kautsjoni vastu 16. veebruaril, kinni peeti ta mullu juunis.
Sprūdsi süüdistatakse väljapressimises ja rahapesus, süüdistused on esitatud veel viie isiku vastu, nende seas pankrotihaldur Ilmārs Krūms. Juhtum on seotud Trasta Komercbanka likvideerimisega.
Hiljuti kirjutas Läti ajakiri Ir, et ka Läti Keskpanga presidendi Ilmārs Rimšēvičsi uurimine on seotud Trasta Komercbankaga, nimelt kahtlustatakse lehe andmeil, et keskpankur võttis pangalt altkäemaksu neli aastat tagasi, kui see veel tegutses. Samuti on Rimšēvičsi kinnitanud, et on korduvalt Sprūdsiga kohtunud. Ka Rimšēvičsi kautsjoni tasus "hea sõber" ning tema advokaat on Saulvedis Vārpiņš, kelle jaoks töötas ka Ossinovski tüdruksõber. | Oleg Ossinovski tüdruksõber aitas tasuda Läti pankrotihalduri kautsjoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maris Sprūds keeldus oma vabastamisel kautsjoni vastu 16. veebruaril ütlemast, kust see raha tuli. Reedel kinnitas advokaat Jānis Rozenbergs, et Māris Sprūdsi kautsjoni tasus tema vend.
Läti Firmas.lv andmebaasi kohaselt kuulub Kristaps Sprūdsile osaliselt või täielikult mitmeid firmasid, kaasaarvatud õigusbüroo MAX Group, mis teenis tunamullu 529 525 eurot kasumit.
Uudisteportaal kompromat.lv kirjutas, et Sprūdsi kautsjoni raha pärineb aga Läti riikliku teehooldusfirma Latvijas Autoceļu Uzturētājs juhatuse liikmelt ning Eesti ärimehe Oleg Ossinovski tüdruksõbralt Anastasija Udalovalt. Ossinovskit kahtlustatakse Lätis riikliku raudteefirma Latvijas Dzelzceļš juhile Uģis Magonisele pistise maksmises.
Läti Televisiooni saade De Facto kajastas, et "Ossinovski pruut aitas vabastada panktorihalduri Sprūdsi."
Udalova ütles BNS-ile, et ei maksnud Sprūdsi kautsjonit, kuid laenas raha oma heale sõbrale.
Udalova keeldus ka kinnitamast, kas ta on Ossinovskiga suhtes ning kas Kristaps Sprūds oli see hea sõber, kellele raha laenatud sai.
Udalova on alates 2016. aastast Latvijas Autoceļu Uzturētājsi juhatuse liige. Enne töötas ta Riia linnavolikogus advokaadi Saulvedis Vārpiņši heaks ning oli Latvijas Autoceļu Uzturētājsi hangete osakonna juht.
Sprūds vabastati kautsjoni vastu 16. veebruaril, kinni peeti ta mullu juunis.
Sprūdsi süüdistatakse väljapressimises ja rahapesus, süüdistused on esitatud veel viie isiku vastu, nende seas pankrotihaldur Ilmārs Krūms. Juhtum on seotud Trasta Komercbanka likvideerimisega.
Hiljuti kirjutas Läti ajakiri Ir, et ka Läti Keskpanga presidendi Ilmārs Rimšēvičsi uurimine on seotud Trasta Komercbankaga, nimelt kahtlustatakse lehe andmeil, et keskpankur võttis pangalt altkäemaksu neli aastat tagasi, kui see veel tegutses. Samuti on Rimšēvičsi kinnitanud, et on korduvalt Sprūdsiga kohtunud. Ka Rimšēvičsi kautsjoni tasus "hea sõber" ning tema advokaat on Saulvedis Vārpiņš, kelle jaoks töötas ka Ossinovski tüdruksõber.
### Response:
Oleg Ossinovski tüdruksõber aitas tasuda Läti pankrotihalduri kautsjoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karjääri 30. reitinguturniiri võitnud Higgins on varem Walesi lahtistel esikoha teeninud ka 2000., 2010., 2011. ja 2015. aastal.
Kui mõlemad poolfinaalid (Higgins - Gary Wilson 6:2, Hawkins - Noppon Saengkham 6:4) erilise mängutaseme poolest ei hiilanud, siis finaalis näidati väga head snuukrit ja mõlemad jõudsid vähemalt sajapunktiste seeriateni.
"Tunne on suurepärane. See oli üks kõige nauditavamaid finaale, kus ma mänginud olen. Tase oli suurepärane," lausus Higgins pärast võistlust BBC-le.
"Barryl olid võidušansid ja ma poleks kurtnud, sest see oli suurepärane mäng. Minu jaoks on väga eriline Walesi lahtised viiendat korda võita," lisas neljakordne maailmameister. | Šoti snuukrimängija sai Walesi lahtistel rekordilise esikoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karjääri 30. reitinguturniiri võitnud Higgins on varem Walesi lahtistel esikoha teeninud ka 2000., 2010., 2011. ja 2015. aastal.
Kui mõlemad poolfinaalid (Higgins - Gary Wilson 6:2, Hawkins - Noppon Saengkham 6:4) erilise mängutaseme poolest ei hiilanud, siis finaalis näidati väga head snuukrit ja mõlemad jõudsid vähemalt sajapunktiste seeriateni.
"Tunne on suurepärane. See oli üks kõige nauditavamaid finaale, kus ma mänginud olen. Tase oli suurepärane," lausus Higgins pärast võistlust BBC-le.
"Barryl olid võidušansid ja ma poleks kurtnud, sest see oli suurepärane mäng. Minu jaoks on väga eriline Walesi lahtised viiendat korda võita," lisas neljakordne maailmameister.
### Response:
Šoti snuukrimängija sai Walesi lahtistel rekordilise esikoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma riigi lõime 100 aastat tagasi. Milleks? Sest vabadus, iseseisvus ja iseenda saatuse määramine ilma omariikluseta tundus möödunud sajandite kogemustele tuginedes võimatu. Oma riik on olnud eestlaste suurim idee läbi aegade. Suurim narratiiv. Vahepealne, pool sajandit kestnud nõukogude jampsi nimeline õppetund kinkis meile uueks ideeks integratsiooni läänega. NATO, Euroopa Liit, euro. Aga nüüd, kuhu edasi? Pakun välja kolm ideed, millest kokku punuda meie järgmine narratiiv. Ükski neist ideest pole seejuures uus.
Tõhus riik
Riik on haldusteenus. Ta on oma kodanike jaoks, isikute jaoks. Nii füüsiliste kui juriidiliste. Ta kaitseb ja valvab, aitab abivajajaid, harib, finantseerib kultuuri, tagab optimaalse seadusliku keskkonna, ehitab taristu, tagab vabadused. Riik ei tohi teha liiga palju ega ka liiga vähe.
Tõhus riik on nagu ülimalt efektiivne masin. Ta ei tõsta makse, et juurde teenida, vaid selleks, et muuta isikute käitumist ühiskonnale soodsas suunas. Ta ei kasvata seaduste ja regulatsioonide hulka. Kui on vaja uusi seadusi, siis tuleb üle vaadata, millistest vanadest on võimalik loobuda. Eeldame ju, et kodanik muutub pidevalt targemaks, paremaks, iseseisvamaks. Järelikult ei saa lõpmatuseni isikliku otsustusvabaduse ruumi piirata. Inimesele peab jääma võimalus eksida. See on üks vabaduse nurgakive.
Tõhus riik on kergelt paremale poole kaldu, aga mitte nii hullusti nagu Ameerika Ühendriigid või Šveits. Paremale tähendab seda, et inimesel on rohkem vabadusi ja kohustusi iseendaga hakkama saada. Segavaid faktoreid on vähem, ka toetusi pole ülemäära palju.
Tõhus riik disainib oma teenuseid kõrgtehnoloogiliselt ja kaasaegselt. Innovatsioon kuulub tema arsenali mitte vähem kui erasektoris. Võib-olla rohkemgi. Tõhus riik kasutab ära tehnoloogia uusimad lahendused. See aitab tõsta teenuste kvaliteeti ja lihtsust, vähendada bürokraatiat ja avalikus sektoris hõivatute arvu. Tõhus riik ei palka töötajaid juurde vaid vastupidi, rakendab nii vähe inimressursse kui võimalik. Sest erasektoris on meil töökätest pidev puudus.
Riigi aparaadi optimeerimisest on aastaid palju räägitud. Advokaat Jüri Raidla on selle teema üks eestkõnelejaid.
On kahetsusväärne, et ükski poliitiline partei pole tõhusa riigi idees näinud suurt võimalust võtta see oma programmi juhtmõtteks. See sobiks nii IRL-ile, Vabaerakonnale kui ka EKRE-le. Isegi Reformile sobiks, kui nad vaid suudaksid purustada toiduahelad, millega nad endid kinni on mässinud. Veel parem oleks, kui tõhusa riigi idee ei jääks ainult ühe või kahe erakonna asjaks. Et selle taga oleks suurem konsensus, nagu omal ajal Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumisel.
Mahe Eesti
Organic Estonia ehk Mahe Eesti on samal ajal nii majandus- ja keskkonnapoliitiline otsus kui ka rahvusvaheline turundusrelv. Seda ideed on aastaid ajanud endine riigikogu liige, tänane ettevõtja Siim Kabrits.
Jõukam osa maailmast kasutab aina enam mitte ainult mahetoitu vaid ka mahedaid kosmeetika- ja kodukeemia tooteid. Mahendus on esmatarbekaupade hulgas kiireimini kasvav sektor. Kui siia lisada veel looduslikud koostisained ravimitele ja toidulisanditele, mõistame, et meie väiksel loodusrikkal maal on sellistest arengutest palju võita.
Selleks, et saaksime oma põllumajandus- ja metsatooteid maailmas Organic Estonia kaubamärgi all müüa, ei pea kõik meie põllud ja metsad olema 100 protsenti mahedad. Juba 51 protsenti oleks piisav, et väita: enamik Eestist on mahe. Tänaseks on meie põllumajandusmaadest mahedad ligi 20 protsenti. Euroopas on kõrgem näitaja vaid Lichtensteinil ja Austrial. Oleme heal positsioonil. On paras aeg rääkida ühiskonnas see asi läbi ja võtta vastu otsus. See aitab Eestil silma paista, parandab meie kuvandit (isegi põlevkivi kiuste) ja mis kõige tähtsam, aitab kaasa kõrgema lisandväärtusega ekspordile, mis omakorda aitab üldist jõukust kasvatada. Rääkimata sellest, et mida rohkem mahetoitu ise tarbime, seda tervemad oleme ning vähem riigi haigekassat kurname.
Organic Estonia pluss e-Estonia oleks võimalik nurgakivi Eesti pikaajalisele kuvandiloomele maailmas. Mõlemad sobivad meile kui rusikas silmaauku: meil on palju puhast loodust ja palju kaasaegset nutikust. Beat that.
Ma ei oska nimetada ühtegi erakonda, kellele see idee Eestis sobida ei võiks.
Jätkusuutlik mittekasv
Mittekasv võib kõlada totralt, aga ma ei taha kasutada siin sõna “kahanemine”, sest lõpuks viib iga kahanemine nullini, mida me ei taha ja mida me kardame. See, et ka lõputu kasvamine võib paugu kõlades selle sama nullini viia, enamustele hirmu millegipärast peale ei aja.
Maailma rahvaarv on viimase sajandi jooksul kasvanud kolm ja pool korda, ent Eesti rahvaarv ei kasva. Demograafialt pole abi loota. Kui suudame enam-vähem samas koguses püsida, on juba hästi. Ja seda ei peaks häbenema. Sellesse ei peaks suhtuma negatiivselt. Maailma ülerahvastust ja sellest tulenevat probleemide laviini silmas pidades, võiksime olla isegi uhked ja miks mitte teistele eeskujuks. Milliseks eeskujuks? Et inimeste elu saab paremaks muutuda ka mittekasvu tingimustes.
Kolmest narratiivi ideest on viimane kahtlemata raskeim. Nii psühholoogiliselt kui ka reaalselt. Kui siiamaani on üheks globaalse progressi aluseks osutunud pidevalt kasvav inimmass, siis kuidas kujutada ette progressi jätkumist rahvaarvu mittekasvu tingimustes?
Mis on see, mida saab kasvatada olukorras, kus inimpopulatsioon ei kasva? Kindlasti looduslik kapital. Mida vähem loodust survestame, seda paremad väljavaated on selle hoidmiseks ja parendamiseks. See aga on jällegi hea meile, selle maa peremeestele, kui ka meie külalistele, kes seda väikest puhast imet turistina uudistama tulevad. Seega jõuame tagasi Mahe Eesti idee juurde. Rohkem puhast loodust, rohkem loodusturismi, rohkem kõrgemalt väärtustatud toodete eksporti, rohkem terveid inimesi, väiksem surve haigekassale ja riigieelarvele üldse.
On ka väljakutseid. Kasvõi pensionisüsteem, mis lähiaastatel langeb tugeva surve alla. Saajaid lisandub juurde, panustajaid jääb vähemaks. See ja sellega sarnaseid probleeme tuleb veel ja veel, aga oluline on, et jätkusuutliku mittekasvu ideekandjana vaatame neile väljakutsetele otsustavalt otsa ega looda imele või välisele abile. Kindlasti tuleb langetada otsuseid, mis pole kerged alla neelata ning vajavad püksirihma koomale tõmbamist. Kuid pole hullu, saame hakkama - kolmandik Eesti inimestest on ülekaalulised ja nende hulk kasvab.
Pöördumatu paisumise teed läinud maailmas on huvitavaks erandiks Jaapan. 120 miljoni elanikuga riigis on viimased 5 aastat rahvaarv kahanenud. Demograafid ennustavad, et sajandi lõpuks jõutakse 60 miljoni peale. Keegi ei nuta. Sest ruumi on vaja. Nii inimestele kui loodusele.
Jätkusuutliku mittekasvu idee edukus on tihedalt seotud tõhusa riigi idee edukusega. Raske riik on nagu püramiidskeem, see on koorem, mille all mittekasvav ühiskond lõpuks murdub. Tõhus riik on see-eest kui kerge seljakott meie kõigi seljas, milles leiduvad vaid hädavajalikud ja nutikad abivahendid meie loodetavasti veel pikal teekonnal.
Tuleb tunnistada, et kolmest ideest on just mittekasv see kõige raskem ülesanne ka erakondadele. Kuidas sõnastada täna valusana kõlav reaalsus nii, et see kõlaks vähemalt vältimatu ja asjalikuna, kui mitte positiivsena. Jätan selle pähkli kommunikatsioonigurude närida.
Kokkuvõtteks
Narratiiv on suund, millega samastub enamus ühiskonnast. Narratiiv ei pea olema midagi liiga ülevat ega roosilist. Meil on iseseisvus, meil on kindel koht integreerunud Euroopas. Seda kõike peame hoidma, aga peame ka mõtlema, mil viisil edasi.
Väikese riigina, kes võtab maailma protsessidest aktiivselt osa ja on sellele avatud, tuleb meil aina enam tegeleda oma kuvandiga. Olla mingis kindlas valdkonnas liider, parim. Eeskuju, mida tunnustab kogu maailm. See on tegelik garantii väikese riigi turvalisusele konfliktiderohkes maailmas. Eesti riik peab olema oluline mitte ainult eestlastele vaid ka maailmale. Parem olla kolmes asjas liider, kui kümnes asjas esikolmikus.
Efficient State – Organic Estonia – Sustainable Degrowth | Armin Kõomägi: kolm ideed narratiiviks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma riigi lõime 100 aastat tagasi. Milleks? Sest vabadus, iseseisvus ja iseenda saatuse määramine ilma omariikluseta tundus möödunud sajandite kogemustele tuginedes võimatu. Oma riik on olnud eestlaste suurim idee läbi aegade. Suurim narratiiv. Vahepealne, pool sajandit kestnud nõukogude jampsi nimeline õppetund kinkis meile uueks ideeks integratsiooni läänega. NATO, Euroopa Liit, euro. Aga nüüd, kuhu edasi? Pakun välja kolm ideed, millest kokku punuda meie järgmine narratiiv. Ükski neist ideest pole seejuures uus.
Tõhus riik
Riik on haldusteenus. Ta on oma kodanike jaoks, isikute jaoks. Nii füüsiliste kui juriidiliste. Ta kaitseb ja valvab, aitab abivajajaid, harib, finantseerib kultuuri, tagab optimaalse seadusliku keskkonna, ehitab taristu, tagab vabadused. Riik ei tohi teha liiga palju ega ka liiga vähe.
Tõhus riik on nagu ülimalt efektiivne masin. Ta ei tõsta makse, et juurde teenida, vaid selleks, et muuta isikute käitumist ühiskonnale soodsas suunas. Ta ei kasvata seaduste ja regulatsioonide hulka. Kui on vaja uusi seadusi, siis tuleb üle vaadata, millistest vanadest on võimalik loobuda. Eeldame ju, et kodanik muutub pidevalt targemaks, paremaks, iseseisvamaks. Järelikult ei saa lõpmatuseni isikliku otsustusvabaduse ruumi piirata. Inimesele peab jääma võimalus eksida. See on üks vabaduse nurgakive.
Tõhus riik on kergelt paremale poole kaldu, aga mitte nii hullusti nagu Ameerika Ühendriigid või Šveits. Paremale tähendab seda, et inimesel on rohkem vabadusi ja kohustusi iseendaga hakkama saada. Segavaid faktoreid on vähem, ka toetusi pole ülemäära palju.
Tõhus riik disainib oma teenuseid kõrgtehnoloogiliselt ja kaasaegselt. Innovatsioon kuulub tema arsenali mitte vähem kui erasektoris. Võib-olla rohkemgi. Tõhus riik kasutab ära tehnoloogia uusimad lahendused. See aitab tõsta teenuste kvaliteeti ja lihtsust, vähendada bürokraatiat ja avalikus sektoris hõivatute arvu. Tõhus riik ei palka töötajaid juurde vaid vastupidi, rakendab nii vähe inimressursse kui võimalik. Sest erasektoris on meil töökätest pidev puudus.
Riigi aparaadi optimeerimisest on aastaid palju räägitud. Advokaat Jüri Raidla on selle teema üks eestkõnelejaid.
On kahetsusväärne, et ükski poliitiline partei pole tõhusa riigi idees näinud suurt võimalust võtta see oma programmi juhtmõtteks. See sobiks nii IRL-ile, Vabaerakonnale kui ka EKRE-le. Isegi Reformile sobiks, kui nad vaid suudaksid purustada toiduahelad, millega nad endid kinni on mässinud. Veel parem oleks, kui tõhusa riigi idee ei jääks ainult ühe või kahe erakonna asjaks. Et selle taga oleks suurem konsensus, nagu omal ajal Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumisel.
Mahe Eesti
Organic Estonia ehk Mahe Eesti on samal ajal nii majandus- ja keskkonnapoliitiline otsus kui ka rahvusvaheline turundusrelv. Seda ideed on aastaid ajanud endine riigikogu liige, tänane ettevõtja Siim Kabrits.
Jõukam osa maailmast kasutab aina enam mitte ainult mahetoitu vaid ka mahedaid kosmeetika- ja kodukeemia tooteid. Mahendus on esmatarbekaupade hulgas kiireimini kasvav sektor. Kui siia lisada veel looduslikud koostisained ravimitele ja toidulisanditele, mõistame, et meie väiksel loodusrikkal maal on sellistest arengutest palju võita.
Selleks, et saaksime oma põllumajandus- ja metsatooteid maailmas Organic Estonia kaubamärgi all müüa, ei pea kõik meie põllud ja metsad olema 100 protsenti mahedad. Juba 51 protsenti oleks piisav, et väita: enamik Eestist on mahe. Tänaseks on meie põllumajandusmaadest mahedad ligi 20 protsenti. Euroopas on kõrgem näitaja vaid Lichtensteinil ja Austrial. Oleme heal positsioonil. On paras aeg rääkida ühiskonnas see asi läbi ja võtta vastu otsus. See aitab Eestil silma paista, parandab meie kuvandit (isegi põlevkivi kiuste) ja mis kõige tähtsam, aitab kaasa kõrgema lisandväärtusega ekspordile, mis omakorda aitab üldist jõukust kasvatada. Rääkimata sellest, et mida rohkem mahetoitu ise tarbime, seda tervemad oleme ning vähem riigi haigekassat kurname.
Organic Estonia pluss e-Estonia oleks võimalik nurgakivi Eesti pikaajalisele kuvandiloomele maailmas. Mõlemad sobivad meile kui rusikas silmaauku: meil on palju puhast loodust ja palju kaasaegset nutikust. Beat that.
Ma ei oska nimetada ühtegi erakonda, kellele see idee Eestis sobida ei võiks.
Jätkusuutlik mittekasv
Mittekasv võib kõlada totralt, aga ma ei taha kasutada siin sõna “kahanemine”, sest lõpuks viib iga kahanemine nullini, mida me ei taha ja mida me kardame. See, et ka lõputu kasvamine võib paugu kõlades selle sama nullini viia, enamustele hirmu millegipärast peale ei aja.
Maailma rahvaarv on viimase sajandi jooksul kasvanud kolm ja pool korda, ent Eesti rahvaarv ei kasva. Demograafialt pole abi loota. Kui suudame enam-vähem samas koguses püsida, on juba hästi. Ja seda ei peaks häbenema. Sellesse ei peaks suhtuma negatiivselt. Maailma ülerahvastust ja sellest tulenevat probleemide laviini silmas pidades, võiksime olla isegi uhked ja miks mitte teistele eeskujuks. Milliseks eeskujuks? Et inimeste elu saab paremaks muutuda ka mittekasvu tingimustes.
Kolmest narratiivi ideest on viimane kahtlemata raskeim. Nii psühholoogiliselt kui ka reaalselt. Kui siiamaani on üheks globaalse progressi aluseks osutunud pidevalt kasvav inimmass, siis kuidas kujutada ette progressi jätkumist rahvaarvu mittekasvu tingimustes?
Mis on see, mida saab kasvatada olukorras, kus inimpopulatsioon ei kasva? Kindlasti looduslik kapital. Mida vähem loodust survestame, seda paremad väljavaated on selle hoidmiseks ja parendamiseks. See aga on jällegi hea meile, selle maa peremeestele, kui ka meie külalistele, kes seda väikest puhast imet turistina uudistama tulevad. Seega jõuame tagasi Mahe Eesti idee juurde. Rohkem puhast loodust, rohkem loodusturismi, rohkem kõrgemalt väärtustatud toodete eksporti, rohkem terveid inimesi, väiksem surve haigekassale ja riigieelarvele üldse.
On ka väljakutseid. Kasvõi pensionisüsteem, mis lähiaastatel langeb tugeva surve alla. Saajaid lisandub juurde, panustajaid jääb vähemaks. See ja sellega sarnaseid probleeme tuleb veel ja veel, aga oluline on, et jätkusuutliku mittekasvu ideekandjana vaatame neile väljakutsetele otsustavalt otsa ega looda imele või välisele abile. Kindlasti tuleb langetada otsuseid, mis pole kerged alla neelata ning vajavad püksirihma koomale tõmbamist. Kuid pole hullu, saame hakkama - kolmandik Eesti inimestest on ülekaalulised ja nende hulk kasvab.
Pöördumatu paisumise teed läinud maailmas on huvitavaks erandiks Jaapan. 120 miljoni elanikuga riigis on viimased 5 aastat rahvaarv kahanenud. Demograafid ennustavad, et sajandi lõpuks jõutakse 60 miljoni peale. Keegi ei nuta. Sest ruumi on vaja. Nii inimestele kui loodusele.
Jätkusuutliku mittekasvu idee edukus on tihedalt seotud tõhusa riigi idee edukusega. Raske riik on nagu püramiidskeem, see on koorem, mille all mittekasvav ühiskond lõpuks murdub. Tõhus riik on see-eest kui kerge seljakott meie kõigi seljas, milles leiduvad vaid hädavajalikud ja nutikad abivahendid meie loodetavasti veel pikal teekonnal.
Tuleb tunnistada, et kolmest ideest on just mittekasv see kõige raskem ülesanne ka erakondadele. Kuidas sõnastada täna valusana kõlav reaalsus nii, et see kõlaks vähemalt vältimatu ja asjalikuna, kui mitte positiivsena. Jätan selle pähkli kommunikatsioonigurude närida.
Kokkuvõtteks
Narratiiv on suund, millega samastub enamus ühiskonnast. Narratiiv ei pea olema midagi liiga ülevat ega roosilist. Meil on iseseisvus, meil on kindel koht integreerunud Euroopas. Seda kõike peame hoidma, aga peame ka mõtlema, mil viisil edasi.
Väikese riigina, kes võtab maailma protsessidest aktiivselt osa ja on sellele avatud, tuleb meil aina enam tegeleda oma kuvandiga. Olla mingis kindlas valdkonnas liider, parim. Eeskuju, mida tunnustab kogu maailm. See on tegelik garantii väikese riigi turvalisusele konfliktiderohkes maailmas. Eesti riik peab olema oluline mitte ainult eestlastele vaid ka maailmale. Parem olla kolmes asjas liider, kui kümnes asjas esikolmikus.
Efficient State – Organic Estonia – Sustainable Degrowth
### Response:
Armin Kõomägi: kolm ideed narratiiviks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise lõpuminutitel jäi Go Ahead 0:4 kaotusseisu ning mitmed nende poolehoidjad tormasid seejärel väljakule, lüües külalismeeskonna mängijaid rusikate ja jalgadega. Ohvriks langesid ka sekkunud turvatöötajad.
???? | Het liep he-le-maal uit de hand na afloop van Go Ahead Eagles - De Graafschap. #gaegra https://t.co/KC6KscB5ZZ pic.twitter.com/Ufg4Ogh1dN
— FOX Sports (@FOXSportsnl) March 4, 2018
"Klubi annab endast kõik, et süüdlaste vastu kehtestataks asjakohased meetmed," kinnitas nii Henrik Ojamaale kui Sander Postile leivaisaks olnud Go Ahead oma kodulehel. Deventeri politsei arreteeris kohtumise järel seitse inimest.
Kohtumise algus lükati mitme minuti võrra edasi, sest Go Aheadi toetajad viskasid väljakule pürotehnikat. Viimasest kuuest mängust ühe võitnud Go Ahead asub Hollandi esiliigas 17. kohal, kuid eelmisel hooajal kõrgliigast välja kukkunud klubil pole kevadel ohus, sest sellel hooajal ei lange Hollandi esiliigast välja ükski meeskond.
Het gaat weer helemaal mis. Publiek Eagles op veld. Spelers De Graafschap vluchten naar binnen pic.twitter.com/IX6JKFmobb
— raymondwillemsen (@willemsenray) March 4, 2018 | VIDEO | Eestlaste endise koduklubi fännid ründasid väljakul mängijaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise lõpuminutitel jäi Go Ahead 0:4 kaotusseisu ning mitmed nende poolehoidjad tormasid seejärel väljakule, lüües külalismeeskonna mängijaid rusikate ja jalgadega. Ohvriks langesid ka sekkunud turvatöötajad.
???? | Het liep he-le-maal uit de hand na afloop van Go Ahead Eagles - De Graafschap. #gaegra https://t.co/KC6KscB5ZZ pic.twitter.com/Ufg4Ogh1dN
— FOX Sports (@FOXSportsnl) March 4, 2018
"Klubi annab endast kõik, et süüdlaste vastu kehtestataks asjakohased meetmed," kinnitas nii Henrik Ojamaale kui Sander Postile leivaisaks olnud Go Ahead oma kodulehel. Deventeri politsei arreteeris kohtumise järel seitse inimest.
Kohtumise algus lükati mitme minuti võrra edasi, sest Go Aheadi toetajad viskasid väljakule pürotehnikat. Viimasest kuuest mängust ühe võitnud Go Ahead asub Hollandi esiliigas 17. kohal, kuid eelmisel hooajal kõrgliigast välja kukkunud klubil pole kevadel ohus, sest sellel hooajal ei lange Hollandi esiliigast välja ükski meeskond.
Het gaat weer helemaal mis. Publiek Eagles op veld. Spelers De Graafschap vluchten naar binnen pic.twitter.com/IX6JKFmobb
— raymondwillemsen (@willemsenray) March 4, 2018
### Response:
VIDEO | Eestlaste endise koduklubi fännid ründasid väljakul mängijaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sportlane jõudis ajaloolise saavutuseni 6. mail 1954. aastal, kui läbis Oxfordis distantsi ajaga 3.59,4. Samal aastal võitis ta 1500 meetri jooksus Euroopa meistritiitli ja miilijooksus Briti impeeriumi mängude kulla.
Olümpiamängudel Bannister suursaavutusteni ei jõudnud. Ta osales küll 1952. aastal Helsingis 1500 meetris, aga pidi leppima neljanda kohaga, kuigi püstitas Suurbritannia rekordi. Pärast võistlust sõnas jooksumees, et tema jaoks sobimatult peeti ka poolfinaaljooksud, mis soosisid pisut suurema treenitusega jooksjaid.
Hiljem neuroloogi, õppejõu ja spordijuhina tuntust kogunud Bannister löödi 1975. aastal rüütliks. 2011. aastal diagnoositi tal Parkinsoni tõbi.
Bannisteri pere eilses teatas kirjutati: "Sir Roger Bannister suri rahulikult 3. märtsil 2018 88 aasta vanuselt Oxfordis. Teda ümbritses tema perekond, keda ta armastas ja kes samamoodi armastas ka teda." | Ajaloolise saavutuseni küündinud jooksja suri 88-aastaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sportlane jõudis ajaloolise saavutuseni 6. mail 1954. aastal, kui läbis Oxfordis distantsi ajaga 3.59,4. Samal aastal võitis ta 1500 meetri jooksus Euroopa meistritiitli ja miilijooksus Briti impeeriumi mängude kulla.
Olümpiamängudel Bannister suursaavutusteni ei jõudnud. Ta osales küll 1952. aastal Helsingis 1500 meetris, aga pidi leppima neljanda kohaga, kuigi püstitas Suurbritannia rekordi. Pärast võistlust sõnas jooksumees, et tema jaoks sobimatult peeti ka poolfinaaljooksud, mis soosisid pisut suurema treenitusega jooksjaid.
Hiljem neuroloogi, õppejõu ja spordijuhina tuntust kogunud Bannister löödi 1975. aastal rüütliks. 2011. aastal diagnoositi tal Parkinsoni tõbi.
Bannisteri pere eilses teatas kirjutati: "Sir Roger Bannister suri rahulikult 3. märtsil 2018 88 aasta vanuselt Oxfordis. Teda ümbritses tema perekond, keda ta armastas ja kes samamoodi armastas ka teda."
### Response:
Ajaloolise saavutuseni küündinud jooksja suri 88-aastaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arvud teatavasti ei saa olla kõrged või madalad, kuna nad tähistavad millegi hulka. Nagu akadeemik Uno Mereste on kunagi kokku võtnud – mahud või hulgad on suured või väikesed, suurenevad või vähenevad.
Tasemed on aga kõrged või madalad ja järelikult need tõusevad või langevad. Näiteks on tubli õpilase teadmiste tase kõrge. Niisamuti võivad mäed, hooned ja helid olla nii kõrged kui ka madalad. Ka vanust saab piltlikult mõtestada tasemena.
Saame öelda, et Eesti on praegu kõrgeealine, kõrges vanuses või kõrges eas. Niisiis, Eesti juubeliaasta puhul tuleb tähele panna, et 100 aastat on suur arv, millega tähistame meie riigi kõrget iga. Head tõusu järgmiseks 100 aastaks kõigile | Keelesäuts. Kas 100 on kõrge või suur arv? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvud teatavasti ei saa olla kõrged või madalad, kuna nad tähistavad millegi hulka. Nagu akadeemik Uno Mereste on kunagi kokku võtnud – mahud või hulgad on suured või väikesed, suurenevad või vähenevad.
Tasemed on aga kõrged või madalad ja järelikult need tõusevad või langevad. Näiteks on tubli õpilase teadmiste tase kõrge. Niisamuti võivad mäed, hooned ja helid olla nii kõrged kui ka madalad. Ka vanust saab piltlikult mõtestada tasemena.
Saame öelda, et Eesti on praegu kõrgeealine, kõrges vanuses või kõrges eas. Niisiis, Eesti juubeliaasta puhul tuleb tähele panna, et 100 aastat on suur arv, millega tähistame meie riigi kõrget iga. Head tõusu järgmiseks 100 aastaks kõigile
### Response:
Keelesäuts. Kas 100 on kõrge või suur arv? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal toimub festival 7.-11. märtsini. 2017. aastal külastas Tampere filmifestivali üle 28 000 vaataja ning rohkem kui 700 filmitegijat ja valdkonna professionaali.
Eestist sõidavad osalema ligi 30 filmitegijat, nende seas Priit Pärn, Andres Maimik, Moonika Siimets, Priit Tender, Priit Pääsuke, Riho Västrik jt.
Eesti esindajaskonna pärliks on animavirtuoos Priit Pärn, kes annab festivali raames meisterklassi ning kelle üks retrospektiivprogramm heidab pilgu nõukogude Eesti perioodile ajaloos ning teine annab ülevaate ühisloomingust Olga Pärnaga.
Festivali avafilmiks on vanim teadaolev Eestis tehtud mängufilm "Laenatud naene" (1913?). Tegemist on filmi esmatutvustusega rahvusvaheliselt.
Filminoortele on pühendatud programm Tampere Boot Camp, milles osalevad Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonna ja Balti Filmi- ja Meediakooli tudengid.
Esmakordselt linastuvad Eesti lühifilmid kollektsioonina rahvusvaheliselt. Festivalil linastub Kuukulgur Filmi toodetud filmide kollektsioon " Paha lugu", mis on heaks näiteks, kuidas on võimalik lühifilme terviklahendusena toota ja presenteerida.
Festivali rahvusvahelises võistlusprogrammis osaleb Terje Henki animafilm "Soorebane". Liivaanimatsiooni tegelasteks on rebane ja kolm inimest. Lugu sellest, kuidas kinnismõte kaasa kisub, sõber lahti ei lase ja kui raske on unustada.
"Soorebase" treilerit näeb siit.
Lisaks esitletakse programmis Open Eyes noore režissööri Rain Rannu VR lühifilmi "Bekaa kirsipuud".
“Bekaa kirsipuud” on 7-minutine virtuaalreaalsuse (VR) lühifilm ehk VR-elamus. Film on inspireeritud kaudselt seitsme eesti jalgratturi läbielamistest, keda 2011. aastal Liibanonis Bekaa orus 4 kuud pantvangis hoiti. See on mõeldud täiendama Nafta Filmsi lühifilmi “ Hea karjane ”, näidates sama maailma teisest vaatenurgast, otse inimese silmade läbi. Lugu on loodud VR-platvormile, kuna see võimaldab vaatajal mitte ainult näha, vaid olla osa katsumusest, mida enamikul meist ei tule kunagi päriselt läbi elada - olla pantvangide nahas Lähis-Idas.
Rain Rannu on Eesti IT ettevõtja ja filmitegija, kelle peamiseks huviks on just filmi ja tehnoloogia ristumisteed ning puutepunktid. Rain Rannu režissööridebüüt "Ameerika suvi" linastus Eesti kinodes 2016. aastal.
Eesti fookus "Made In Estonia 100" Tamperes teostub tänu Eesti Kultuuriministeeriumile. Tänu kuulub ka transpordiettevõttele Go Bus ja trükikojale VipLine. | Tampere filmifestivali fookuses on Eesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal toimub festival 7.-11. märtsini. 2017. aastal külastas Tampere filmifestivali üle 28 000 vaataja ning rohkem kui 700 filmitegijat ja valdkonna professionaali.
Eestist sõidavad osalema ligi 30 filmitegijat, nende seas Priit Pärn, Andres Maimik, Moonika Siimets, Priit Tender, Priit Pääsuke, Riho Västrik jt.
Eesti esindajaskonna pärliks on animavirtuoos Priit Pärn, kes annab festivali raames meisterklassi ning kelle üks retrospektiivprogramm heidab pilgu nõukogude Eesti perioodile ajaloos ning teine annab ülevaate ühisloomingust Olga Pärnaga.
Festivali avafilmiks on vanim teadaolev Eestis tehtud mängufilm "Laenatud naene" (1913?). Tegemist on filmi esmatutvustusega rahvusvaheliselt.
Filminoortele on pühendatud programm Tampere Boot Camp, milles osalevad Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonna ja Balti Filmi- ja Meediakooli tudengid.
Esmakordselt linastuvad Eesti lühifilmid kollektsioonina rahvusvaheliselt. Festivalil linastub Kuukulgur Filmi toodetud filmide kollektsioon " Paha lugu", mis on heaks näiteks, kuidas on võimalik lühifilme terviklahendusena toota ja presenteerida.
Festivali rahvusvahelises võistlusprogrammis osaleb Terje Henki animafilm "Soorebane". Liivaanimatsiooni tegelasteks on rebane ja kolm inimest. Lugu sellest, kuidas kinnismõte kaasa kisub, sõber lahti ei lase ja kui raske on unustada.
"Soorebase" treilerit näeb siit.
Lisaks esitletakse programmis Open Eyes noore režissööri Rain Rannu VR lühifilmi "Bekaa kirsipuud".
“Bekaa kirsipuud” on 7-minutine virtuaalreaalsuse (VR) lühifilm ehk VR-elamus. Film on inspireeritud kaudselt seitsme eesti jalgratturi läbielamistest, keda 2011. aastal Liibanonis Bekaa orus 4 kuud pantvangis hoiti. See on mõeldud täiendama Nafta Filmsi lühifilmi “ Hea karjane ”, näidates sama maailma teisest vaatenurgast, otse inimese silmade läbi. Lugu on loodud VR-platvormile, kuna see võimaldab vaatajal mitte ainult näha, vaid olla osa katsumusest, mida enamikul meist ei tule kunagi päriselt läbi elada - olla pantvangide nahas Lähis-Idas.
Rain Rannu on Eesti IT ettevõtja ja filmitegija, kelle peamiseks huviks on just filmi ja tehnoloogia ristumisteed ning puutepunktid. Rain Rannu režissööridebüüt "Ameerika suvi" linastus Eesti kinodes 2016. aastal.
Eesti fookus "Made In Estonia 100" Tamperes teostub tänu Eesti Kultuuriministeeriumile. Tänu kuulub ka transpordiettevõttele Go Bus ja trükikojale VipLine.
### Response:
Tampere filmifestivali fookuses on Eesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2012. aasta Prantsusmaa velotuuri eel sai astmaatik Wiggins eriloa ravimi kasutamiseks ja maailma antidopingu (WADA) reeglitega vastuollu ei mindud, kuid komisjoni hinnangul oli tegemist ebaeetilise käitumisega, sest sportlane tegelikult arstirohtu ei vajanud. "Selle eesmärk ei olnud meditsiiniline vajadus, vaid soov tõsta võistluse eel oma võimekuse ja kehakaalu suhet," kirjutatakse dokumendis.
Eraldi toodi välja asjaolu, et säärane tegevus läks vastuollu Sky meeskonna bossi David Brailsfordi enda seatud kõrge latiga dopinguvastases võitluses. Lisaks süüdistati Sky'd ja Suurbritannia jalgrattaliitu "tõsises, ebaprofessionaalses ja vabandamatus" eksimises seoses võimetusega säilitada teatud meditsiinilisi andmeid.
Sky meeskond saatis kohe peale raporti avalikustamist välja teate, mille kohaselt tunnistavad nad osasid vigu, kuid ei ole sugugi nõus kõigega. "Aruandes leidub tõsiseid süüdistusi, mille kohaselt kasutati ravimit selleks, et võistkonna esitusi parandada. Me lükkame selle tugevalt tagasi," teatas profimeeskond.
"Samuti sisaldab raporti süüdistusi triamtsinolooni laialdast kasutamist Sky võistonna ratturite seas 2012. aasta Tour de France'i eel. Jällegi, ka selle lükkame kindlalt tagasi."
Sky meeskond avaldas ka üllatust ja pettumust selle üle, et komisjon on teinud oma raporti anonüümsete ja potentsiaalselt kuritahtlike süüdistuste põhjal, ilma et oleks esindanud tõendeid või antud vastaspoolele võimalust neile vastata.
DCMS-i komisjoni raport kajastab ka maailma kergejõustikuliidu presidendi Sebastian Coe tegevust. Muu hulgas süüdistakse teda eksitavate vastuste andmises komisjonile selles osas, mida ta teadis dopingust Venemaa kergejõustikus enne vastavale ametikohale asumist. Coe on neid süüdistusi hiljem eitanud.
Raporti lõppjäreldustes kutsub komisjon üles dopinguainete sportlasteni toimetamist Suurbritannias kriminaliseerima. | Komisjon: Wiggins ja Sky meeskond ületasid eetilise piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2012. aasta Prantsusmaa velotuuri eel sai astmaatik Wiggins eriloa ravimi kasutamiseks ja maailma antidopingu (WADA) reeglitega vastuollu ei mindud, kuid komisjoni hinnangul oli tegemist ebaeetilise käitumisega, sest sportlane tegelikult arstirohtu ei vajanud. "Selle eesmärk ei olnud meditsiiniline vajadus, vaid soov tõsta võistluse eel oma võimekuse ja kehakaalu suhet," kirjutatakse dokumendis.
Eraldi toodi välja asjaolu, et säärane tegevus läks vastuollu Sky meeskonna bossi David Brailsfordi enda seatud kõrge latiga dopinguvastases võitluses. Lisaks süüdistati Sky'd ja Suurbritannia jalgrattaliitu "tõsises, ebaprofessionaalses ja vabandamatus" eksimises seoses võimetusega säilitada teatud meditsiinilisi andmeid.
Sky meeskond saatis kohe peale raporti avalikustamist välja teate, mille kohaselt tunnistavad nad osasid vigu, kuid ei ole sugugi nõus kõigega. "Aruandes leidub tõsiseid süüdistusi, mille kohaselt kasutati ravimit selleks, et võistkonna esitusi parandada. Me lükkame selle tugevalt tagasi," teatas profimeeskond.
"Samuti sisaldab raporti süüdistusi triamtsinolooni laialdast kasutamist Sky võistonna ratturite seas 2012. aasta Tour de France'i eel. Jällegi, ka selle lükkame kindlalt tagasi."
Sky meeskond avaldas ka üllatust ja pettumust selle üle, et komisjon on teinud oma raporti anonüümsete ja potentsiaalselt kuritahtlike süüdistuste põhjal, ilma et oleks esindanud tõendeid või antud vastaspoolele võimalust neile vastata.
DCMS-i komisjoni raport kajastab ka maailma kergejõustikuliidu presidendi Sebastian Coe tegevust. Muu hulgas süüdistakse teda eksitavate vastuste andmises komisjonile selles osas, mida ta teadis dopingust Venemaa kergejõustikus enne vastavale ametikohale asumist. Coe on neid süüdistusi hiljem eitanud.
Raporti lõppjäreldustes kutsub komisjon üles dopinguainete sportlasteni toimetamist Suurbritannias kriminaliseerima.
### Response:
Komisjon: Wiggins ja Sky meeskond ületasid eetilise piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkursid toimuvad 17. ja 18. märtsil 2018 Tallinnas, Eesti tantsuagentuuris ning 24. ja 25. märtsil 2018 Tartus, Tähtvere Tantsukeskuses. Osalema on oodatud tantsijad igast Eestimaa paigast.
Koolitantsu Kompanii üheksanda ja kümnenda lennu koreograafid on vabatantsu žanris Ruslan Stepanov ja Karoline Suhhov ning show ja tänavatantsu žanris Maarja Pruuli ja Kadi Aare.
Registreerimine konkursile on täies hoos, selleks on Koolitantsu kodulehel avatud kõigile huvilistele eraldi registreerimise leht.
Koolitantsu Kompanii on üle-eestiline noorte tantsukompanii, kuhu on igal kevadel oodatud kandideerima kõik 12-22 aastased noored. Kompanii eesmärgiks on kokku tuua erinevais Eesti paigus tantsivad andekad noored, pakkuda neile võimalust tutvuda tantsukunstniku elukutsega ning luua koostöös tunnustatud koreograafidega publikut puudutavaid tantsulavastusi.
Saade "Tantsuhullus" selgitab aga konkursil välja ühe ja ainsa parima noore tantsija. | Koolitants kutsub konkursile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkursid toimuvad 17. ja 18. märtsil 2018 Tallinnas, Eesti tantsuagentuuris ning 24. ja 25. märtsil 2018 Tartus, Tähtvere Tantsukeskuses. Osalema on oodatud tantsijad igast Eestimaa paigast.
Koolitantsu Kompanii üheksanda ja kümnenda lennu koreograafid on vabatantsu žanris Ruslan Stepanov ja Karoline Suhhov ning show ja tänavatantsu žanris Maarja Pruuli ja Kadi Aare.
Registreerimine konkursile on täies hoos, selleks on Koolitantsu kodulehel avatud kõigile huvilistele eraldi registreerimise leht.
Koolitantsu Kompanii on üle-eestiline noorte tantsukompanii, kuhu on igal kevadel oodatud kandideerima kõik 12-22 aastased noored. Kompanii eesmärgiks on kokku tuua erinevais Eesti paigus tantsivad andekad noored, pakkuda neile võimalust tutvuda tantsukunstniku elukutsega ning luua koostöös tunnustatud koreograafidega publikut puudutavaid tantsulavastusi.
Saade "Tantsuhullus" selgitab aga konkursil välja ühe ja ainsa parima noore tantsija.
### Response:
Koolitants kutsub konkursile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peagi avatakse Pariisis mastaapne näitus sümbolismist Baltimaade kunstis. Mis on saanud usust kunsti mõjujõusse ja kuidas mitte kaotada oskust lugeda kunstiteost? "Plekktrummil" on külas kunstiteadlane Sirje Helme.
"Plekktrumm" on eetris esmaspäeval, 5. märtsil kell 21.35 ETV2s. | "Plekktrumm" uurib koos Sirje Helmega, mis on saanud usust kunsti mõjujõudu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peagi avatakse Pariisis mastaapne näitus sümbolismist Baltimaade kunstis. Mis on saanud usust kunsti mõjujõusse ja kuidas mitte kaotada oskust lugeda kunstiteost? "Plekktrummil" on külas kunstiteadlane Sirje Helme.
"Plekktrumm" on eetris esmaspäeval, 5. märtsil kell 21.35 ETV2s.
### Response:
"Plekktrumm" uurib koos Sirje Helmega, mis on saanud usust kunsti mõjujõudu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bryanti film "Dear Basketball" põhineb 2015. aasta luuletusel, mille mängumees koostas teatamaks oma viimasest hooajast tippkorvpallis. Ekskorvpallur on oma lühianimatsioonis ka jutustaja rollis, filmi režissöör on Glen Keane ja muusika tegi samuti Oscari võitja John Williams.
Film keskendub Bryanti karjäärile, tema pühendumisest korvpallile juba varajases eas ja sellele, et tema keha ei ole enam tippspordiks võimeline. "See on parem kui meistritiitli võitmine. Ausalt, ma vannun," sõnas veel ka filmi produtsendiks olnud Bryant pärast auhinna saamist.
Praeguseks on ekskorvpallur asutanud ka oma isiklikku produktsioonifirma Kobe Studios. Ta on varem ajakirjanduse vahendusel väitnud, et on sai selleks teoks hüva nõu ka tuntud telesaatejuhilt Oprah Winfrey'lt ja teleprodutsent Shonda Rhimes'ilt.
"Kõige raskem on sportlastel uue eluga alustades suruda oma ego alla ja... uuesti alustada," kommenteeris Bryant. "Sa pead uuesti õppimisega alustama. Sa pead endale põhiasjad selgeks tegema ja see ongi tegelikult kõige raskem osa." | NBA meister Kobe Bryant võitis Oscari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bryanti film "Dear Basketball" põhineb 2015. aasta luuletusel, mille mängumees koostas teatamaks oma viimasest hooajast tippkorvpallis. Ekskorvpallur on oma lühianimatsioonis ka jutustaja rollis, filmi režissöör on Glen Keane ja muusika tegi samuti Oscari võitja John Williams.
Film keskendub Bryanti karjäärile, tema pühendumisest korvpallile juba varajases eas ja sellele, et tema keha ei ole enam tippspordiks võimeline. "See on parem kui meistritiitli võitmine. Ausalt, ma vannun," sõnas veel ka filmi produtsendiks olnud Bryant pärast auhinna saamist.
Praeguseks on ekskorvpallur asutanud ka oma isiklikku produktsioonifirma Kobe Studios. Ta on varem ajakirjanduse vahendusel väitnud, et on sai selleks teoks hüva nõu ka tuntud telesaatejuhilt Oprah Winfrey'lt ja teleprodutsent Shonda Rhimes'ilt.
"Kõige raskem on sportlastel uue eluga alustades suruda oma ego alla ja... uuesti alustada," kommenteeris Bryant. "Sa pead uuesti õppimisega alustama. Sa pead endale põhiasjad selgeks tegema ja see ongi tegelikult kõige raskem osa."
### Response:
NBA meister Kobe Bryant võitis Oscari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sillar vaidlustas ringkonnakohtus maakohtu 14. veebruari vahistamismääruse ning taotleb Hirve (59) vabastamist kautsjoni vastu. Võimaliku kautsjoni suurus selgub kohtuistungil.
Veebruari keskel lubas maakohus vahistada Hirve, tema äripartneri Pavel Gammeri (54), samuti Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Ahmed Ozdojevi (48) ja veel neli inimest.
Kahtlustatavate hulgas on ka tuntud vandeadvokaat Viktor Särgava (35) ning keskkriminaalpolitsei pidas teiste hulgas kinni ka oma kunagise kolleegi, rahapesu andmebüroos üle kümne aasta töötanud Aivar Orukase (44), samuti kunagise kaitsepolitseiniku Viljar Subka (49).
Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on aastaid tegutsenud kuritegelik ühendus toime pannud erinevaid majandusalaseid ning varavastaseid kuritegusid eesmärgiga teenida ühenduse juhtidele ning liikmetele varalist kasu.
Kahtlustuse kohaselt kasutati lisaks füüsilistele isikutele kuritegude toimepanemiseks ka erinevaid juriidilisi isikuid.
ERR-ile teadaolevalt sisaldab kahtlustus mitmeid maksupettuste episoode, kokku vähemalt üle miljoni euro, samuti üle kolme miljoni USA dollari väljapressimise katset ühelt ettevõtjalt.
Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhib riigiprokuratuur. | Advokaat taotleb vahistatud Hubert Hirve vabastamist kautsjoni vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sillar vaidlustas ringkonnakohtus maakohtu 14. veebruari vahistamismääruse ning taotleb Hirve (59) vabastamist kautsjoni vastu. Võimaliku kautsjoni suurus selgub kohtuistungil.
Veebruari keskel lubas maakohus vahistada Hirve, tema äripartneri Pavel Gammeri (54), samuti Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Ahmed Ozdojevi (48) ja veel neli inimest.
Kahtlustatavate hulgas on ka tuntud vandeadvokaat Viktor Särgava (35) ning keskkriminaalpolitsei pidas teiste hulgas kinni ka oma kunagise kolleegi, rahapesu andmebüroos üle kümne aasta töötanud Aivar Orukase (44), samuti kunagise kaitsepolitseiniku Viljar Subka (49).
Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on aastaid tegutsenud kuritegelik ühendus toime pannud erinevaid majandusalaseid ning varavastaseid kuritegusid eesmärgiga teenida ühenduse juhtidele ning liikmetele varalist kasu.
Kahtlustuse kohaselt kasutati lisaks füüsilistele isikutele kuritegude toimepanemiseks ka erinevaid juriidilisi isikuid.
ERR-ile teadaolevalt sisaldab kahtlustus mitmeid maksupettuste episoode, kokku vähemalt üle miljoni euro, samuti üle kolme miljoni USA dollari väljapressimise katset ühelt ettevõtjalt.
Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhib riigiprokuratuur.
### Response:
Advokaat taotleb vahistatud Hubert Hirve vabastamist kautsjoni vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Barcelona pidi neljapäeval pärast 1:1 viigimängu Las Palmasega tegema tagasi koju 3,5-tunnise lennu, siis Madridi klubi pidas eelneval päeval kodumängu Leganesega.
"Me jõudsime tagasi Barcelonasse ja pidime ilma puhkuseta trenni minema," lausus Busquets pärast võidumängu. "Kui La Liga tahab kandideerida maailma parimaks liigaks, siis teatud asju tuleb kindlasti paremini teha."
"See ei ole vabandus - see on reaalsus," jätkas Hispaania koondislane. "Kui me kaotame, siis mulle ei meeldi kurta, aga täna võitsime ja kasutan siinkohal võimalust."
Võistkonnakaaslasele avaldas toetust ka äärekaitsja Jordi Alba, kes küll mängu Las Palmasega jättis kaartide tõttu vahele. "Kalendrit peab kohendama. Ma tundsin end väga väsinuna, kuigi ma isegi ei mänginud Las Palmases. Nii et mõelge nende peale, kes jõudsid koju reede hommikul kell neli. Sellised asjad peab paika saama."
Võidust hoolimata pidi Barcelona eilses mängus ka kaotusi kandma, sest avapoolaja lõpus pidi vigastuse tõttu väljakult lahkuma kapten Andres Iniesta. Hispaania meedia teatel ootab reielihast vigastanud poolkaitsjat umbes kolmenädalane paus, mis jätaks ta eemale ka Meistrite liiga kaheksandikfinaali mängust Chelseaga. | Barcelona jalgpalluritele ei meeldi mängugraafik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Barcelona pidi neljapäeval pärast 1:1 viigimängu Las Palmasega tegema tagasi koju 3,5-tunnise lennu, siis Madridi klubi pidas eelneval päeval kodumängu Leganesega.
"Me jõudsime tagasi Barcelonasse ja pidime ilma puhkuseta trenni minema," lausus Busquets pärast võidumängu. "Kui La Liga tahab kandideerida maailma parimaks liigaks, siis teatud asju tuleb kindlasti paremini teha."
"See ei ole vabandus - see on reaalsus," jätkas Hispaania koondislane. "Kui me kaotame, siis mulle ei meeldi kurta, aga täna võitsime ja kasutan siinkohal võimalust."
Võistkonnakaaslasele avaldas toetust ka äärekaitsja Jordi Alba, kes küll mängu Las Palmasega jättis kaartide tõttu vahele. "Kalendrit peab kohendama. Ma tundsin end väga väsinuna, kuigi ma isegi ei mänginud Las Palmases. Nii et mõelge nende peale, kes jõudsid koju reede hommikul kell neli. Sellised asjad peab paika saama."
Võidust hoolimata pidi Barcelona eilses mängus ka kaotusi kandma, sest avapoolaja lõpus pidi vigastuse tõttu väljakult lahkuma kapten Andres Iniesta. Hispaania meedia teatel ootab reielihast vigastanud poolkaitsjat umbes kolmenädalane paus, mis jätaks ta eemale ka Meistrite liiga kaheksandikfinaali mängust Chelseaga.
### Response:
Barcelona jalgpalluritele ei meeldi mängugraafik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus mõistis Viigile rahalise karistuse 5620 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul ning lisaks peab ta tasuma menetluskuludena 854 eurot, kirjutab Tartu Postimees.
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas Viiki selles, et ta osales Jõgeva vallavolikogu liikmena möödunud aasta 28. septembril Jõgeva vallavolikogu istungil otsuse tegemises endaga seotud ettevõtte Laiuse Põllumajanduse osaühingu huvides, sest ettevõtte nõukogu liige on tema lähisugulane.
Süüdistuse kohaselt arutati volikogu istungil küsimust, kas võõrandada Metsaääre ja Soomepõllu maaüksused hinnaga kokku 84 000 eurot otsustuskorras Laiuse Põllumajanduse osaühingule, mõlemal krundil on suurust veidi üle 27 hektari.
Viik osales volikogu liikmena kõnealuse küsimuse hääletusel ja tõstis poolt hääletamiseks käe. | Toimingupiirangu rikkumine tõi vallavolinikule rahakaristuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus mõistis Viigile rahalise karistuse 5620 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul ning lisaks peab ta tasuma menetluskuludena 854 eurot, kirjutab Tartu Postimees.
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas Viiki selles, et ta osales Jõgeva vallavolikogu liikmena möödunud aasta 28. septembril Jõgeva vallavolikogu istungil otsuse tegemises endaga seotud ettevõtte Laiuse Põllumajanduse osaühingu huvides, sest ettevõtte nõukogu liige on tema lähisugulane.
Süüdistuse kohaselt arutati volikogu istungil küsimust, kas võõrandada Metsaääre ja Soomepõllu maaüksused hinnaga kokku 84 000 eurot otsustuskorras Laiuse Põllumajanduse osaühingule, mõlemal krundil on suurust veidi üle 27 hektari.
Viik osales volikogu liikmena kõnealuse küsimuse hääletusel ja tõstis poolt hääletamiseks käe.
### Response:
Toimingupiirangu rikkumine tõi vallavolinikule rahakaristuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vassil kirjutab Postimehe arvamusloos, et kui SKT on jätkanud lineaarset kasvu keskmise kiirusega veidi alla miljardi euro aastas, siis teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasv on asendunud keskmiselt 20 miljoni euro suuruse vabalangusega aastas.
"Drastiliseks muudab aga eelarve ootamatu vabalangusesse sattumise asjaolu, et just 2014. aastal võttis riigikogu vastu strateegia, mis seadis eesmärgiks tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringud ühe protsendini SKT-st."
Vassil leiab, et riigi tegematajätmise tõttu kannatavad ennekõike inimesed - teadlaste pealekasv jääb väikeseks ning noored lahkuvad süsteemselt ja jäädavalt välismaale teadustööd tegema, mis mõjutab Eesti kõrghariduse ja jätkusuutlikkust pikaajaliselt, samuti meie majandust, sest iga teadus- ja arendustegevusse investeeritud euro saab Eesti majanduse jaoks seitsmekordse võimenduse.
"Sarnaselt Eesti kaitse-eelarvega on teadus- ja arendustegevuse ja haridusinvesteeringud vahest ainus riigieelarve osa, mida ei saa käsitleda kuluna, vaid investeeringuna," leiab Vassil. | TÜ teadusprorektor: riik on petnud teadlasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vassil kirjutab Postimehe arvamusloos, et kui SKT on jätkanud lineaarset kasvu keskmise kiirusega veidi alla miljardi euro aastas, siis teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasv on asendunud keskmiselt 20 miljoni euro suuruse vabalangusega aastas.
"Drastiliseks muudab aga eelarve ootamatu vabalangusesse sattumise asjaolu, et just 2014. aastal võttis riigikogu vastu strateegia, mis seadis eesmärgiks tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringud ühe protsendini SKT-st."
Vassil leiab, et riigi tegematajätmise tõttu kannatavad ennekõike inimesed - teadlaste pealekasv jääb väikeseks ning noored lahkuvad süsteemselt ja jäädavalt välismaale teadustööd tegema, mis mõjutab Eesti kõrghariduse ja jätkusuutlikkust pikaajaliselt, samuti meie majandust, sest iga teadus- ja arendustegevusse investeeritud euro saab Eesti majanduse jaoks seitsmekordse võimenduse.
"Sarnaselt Eesti kaitse-eelarvega on teadus- ja arendustegevuse ja haridusinvesteeringud vahest ainus riigieelarve osa, mida ei saa käsitleda kuluna, vaid investeeringuna," leiab Vassil.
### Response:
TÜ teadusprorektor: riik on petnud teadlasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 10 protsenti rohkem toodangut kui 2017. aasta samal kuul, teatas statistikaamet.
Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmise suurenemine. Toodang suurenes märgatavalt ka metalltoodete tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang mööblitootmises.
Välisturule müüdi jaanuaris 68 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust. 2017. aasta jaanuariga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 10 protsenti ja müük kodumaisele turule 19 protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2018. aasta jaanuaris tööstuses kokku kaks protsenti ja töötlevas tööstuses üks protsent rohkem toodangut kui eelmisel kuul.
2017. aasta jaanuariga võrreldes toodeti elektrit 10 protsenti vähem ja soojust 12 protsenti rohkem. | Jaanuari tööstustoodangu maht suurenes aastaga kaheksa protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 10 protsenti rohkem toodangut kui 2017. aasta samal kuul, teatas statistikaamet.
Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmise suurenemine. Toodang suurenes märgatavalt ka metalltoodete tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang mööblitootmises.
Välisturule müüdi jaanuaris 68 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust. 2017. aasta jaanuariga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 10 protsenti ja müük kodumaisele turule 19 protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2018. aasta jaanuaris tööstuses kokku kaks protsenti ja töötlevas tööstuses üks protsent rohkem toodangut kui eelmisel kuul.
2017. aasta jaanuariga võrreldes toodeti elektrit 10 protsenti vähem ja soojust 12 protsenti rohkem.
### Response:
Jaanuari tööstustoodangu maht suurenes aastaga kaheksa protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raptors on võitnud nüüd 31 kodumängust 26. Hornetsil läks Toronto vastu siiski mõnevõrra paremini kui kolmel eelmisel korral, mil kaotati kahekohalise punktisummaga.
Eile oli võitjate resultatiivseim tagamängija DeMar DeRozan 19 punkti ja kaheksa resultatiivse sööduga. Leedulasest keskmängija Jonas Valanciunase nimele jäi 18 silma ja 13 lauapalli.
Üleplatsimeheks osutus aga Charlotte klubi mängujuht Kemba Walker, kelle arvele kanti 27 silma. Pingilt sekkunud Jeremy Lamb ja Frank Kaminsky lisasid vastavalt 16 ja 15 punkti.
Õhtu kõige suurema isikliku punktiskooriga panustas aga Giannis Antetokounmpo, kes loopis 35 punkti ja aitas Milwaukee Bucksi kodus 118:110 (31:43, 29:29, 33:14, 25:24) võiduni Philadelphia 76ersi üle.
Tulemused: Atlanta - Phoenix 113:112, Toronto - Charlotte 103:98, Washington - Indiana 95:98, Dallas - New Orleans 109:126, Milwaukee - Philadelphia 118:110, LA Clippers - Brooklyn 123:120, Sacramento - New York 102:99. | Idakonverentsi liider Toronto Raptors oli taas võidukas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raptors on võitnud nüüd 31 kodumängust 26. Hornetsil läks Toronto vastu siiski mõnevõrra paremini kui kolmel eelmisel korral, mil kaotati kahekohalise punktisummaga.
Eile oli võitjate resultatiivseim tagamängija DeMar DeRozan 19 punkti ja kaheksa resultatiivse sööduga. Leedulasest keskmängija Jonas Valanciunase nimele jäi 18 silma ja 13 lauapalli.
Üleplatsimeheks osutus aga Charlotte klubi mängujuht Kemba Walker, kelle arvele kanti 27 silma. Pingilt sekkunud Jeremy Lamb ja Frank Kaminsky lisasid vastavalt 16 ja 15 punkti.
Õhtu kõige suurema isikliku punktiskooriga panustas aga Giannis Antetokounmpo, kes loopis 35 punkti ja aitas Milwaukee Bucksi kodus 118:110 (31:43, 29:29, 33:14, 25:24) võiduni Philadelphia 76ersi üle.
Tulemused: Atlanta - Phoenix 113:112, Toronto - Charlotte 103:98, Washington - Indiana 95:98, Dallas - New Orleans 109:126, Milwaukee - Philadelphia 118:110, LA Clippers - Brooklyn 123:120, Sacramento - New York 102:99.
### Response:
Idakonverentsi liider Toronto Raptors oli taas võidukas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paljud erakonnaliikmed on Ossonovskit ja tema juhtimisstiili tunnustamas, toetust tuleb ja me oleme õigel teel. Paanikaks põhjust ei ole," ütles Kõva esmaspäeva hommikul "Terevisioonis".
Peasekretär, kellel on võtmeroll erakonna valimistele viimisel tunnistas, et kuigi tema hinnangul on valitsus iga inimese väärtustamisel palju, siis pole osatud omi otsuseid piisavalt kommunikeerida ning ees seisab selgitamise aasta.
"Viimastel aastatel on tehtud palju asju ja reforme ning seletamist on palju, nii sisse- kui väljapoole. On alanud selgitamiste aasta."
Sarnaselt Ossinovskile viskas ka Kõva Kivi IRL-i juhitava rahandusministeeriumi "kapsaaeda": "Aktsiiside pool tuleb rahandusministeeriumist ja valitsusest. Valitsus on teinud vea, sest nii suurt piirikaubanduse osa ei osatud ette näha." märkis ta.
Rääkides vähem kui aasta pärast toimuvatest valimistest lubas Kõva, et sotsiaaldemokraadid seavad esikohale eakad ja lapsed. "Iga eesti inimene peab tundma enda vajalikuna."
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi langes Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus veebruaris kaheksale protsendile, mis on erakonnale madalaim näitaja alates 2010. aastast. | SDE peasekretär: sotsidel paanikaks põhjust pole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paljud erakonnaliikmed on Ossonovskit ja tema juhtimisstiili tunnustamas, toetust tuleb ja me oleme õigel teel. Paanikaks põhjust ei ole," ütles Kõva esmaspäeva hommikul "Terevisioonis".
Peasekretär, kellel on võtmeroll erakonna valimistele viimisel tunnistas, et kuigi tema hinnangul on valitsus iga inimese väärtustamisel palju, siis pole osatud omi otsuseid piisavalt kommunikeerida ning ees seisab selgitamise aasta.
"Viimastel aastatel on tehtud palju asju ja reforme ning seletamist on palju, nii sisse- kui väljapoole. On alanud selgitamiste aasta."
Sarnaselt Ossinovskile viskas ka Kõva Kivi IRL-i juhitava rahandusministeeriumi "kapsaaeda": "Aktsiiside pool tuleb rahandusministeeriumist ja valitsusest. Valitsus on teinud vea, sest nii suurt piirikaubanduse osa ei osatud ette näha." märkis ta.
Rääkides vähem kui aasta pärast toimuvatest valimistest lubas Kõva, et sotsiaaldemokraadid seavad esikohale eakad ja lapsed. "Iga eesti inimene peab tundma enda vajalikuna."
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi langes Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus veebruaris kaheksale protsendile, mis on erakonnale madalaim näitaja alates 2010. aastast.
### Response:
SDE peasekretär: sotsidel paanikaks põhjust pole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui ma kukun pikali, tõstke mind tagasi püsti, sest mul on, mida öelda," alustas "Kolm reklaamtahvlit linna servas" peaosaline oma tänukõnet, vahendas ABC News.
Ootamatult palus McDormand kõigil naisnäitlejatel saalis püsti tõusta. "Kas ma võiksin paluda seda au, et kõik nomineeritud naisnäitlejad igas kategoorias tõuseksid koos minuga püsti," ütles naine ja lisas: "Vaadake enda ümber ringi, daamid ja härrad, sest meil kõigil on lood, mida rääkida ja projektid, mis vajavad rahastust. Ärge rääkige meiega sellest täna peol, kutsuge meid enda kontorisse või tulge meie omadesse ja me räägime kõigest."
McDormand jätkas, et tahab publikule jätta vaid kaks sõna: inclusion rider, mis viitab lepingu lisatingimusele, mille puhul saavad näitlejad nõuda mitmekesisust filmi meeskonna ja näitlejaskonna osas, mis peegeldaks võimalikult täpselt ühiskonda. | Oscarite gala emotsionaalne kõne tõstis kõik naised jalule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui ma kukun pikali, tõstke mind tagasi püsti, sest mul on, mida öelda," alustas "Kolm reklaamtahvlit linna servas" peaosaline oma tänukõnet, vahendas ABC News.
Ootamatult palus McDormand kõigil naisnäitlejatel saalis püsti tõusta. "Kas ma võiksin paluda seda au, et kõik nomineeritud naisnäitlejad igas kategoorias tõuseksid koos minuga püsti," ütles naine ja lisas: "Vaadake enda ümber ringi, daamid ja härrad, sest meil kõigil on lood, mida rääkida ja projektid, mis vajavad rahastust. Ärge rääkige meiega sellest täna peol, kutsuge meid enda kontorisse või tulge meie omadesse ja me räägime kõigest."
McDormand jätkas, et tahab publikule jätta vaid kaks sõna: inclusion rider, mis viitab lepingu lisatingimusele, mille puhul saavad näitlejad nõuda mitmekesisust filmi meeskonna ja näitlejaskonna osas, mis peegeldaks võimalikult täpselt ühiskonda.
### Response:
Oscarite gala emotsionaalne kõne tõstis kõik naised jalule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pistoia oli terve mängu jooksul dikteerivamaks pooleks ning nii võideti ka kõik veerandajad. Varese ei lasknud kaotusseisul aga suureks paisuda ja poolajaks oldi vaid 30:33 taga. Enne viimast neljandikku oli vahe aga seitse punkti ning kokkuvõttes mängu enda kasuks ümber pöörata ei õnnestunud, vahendab Korvpall24.ee.
Siim-Sander Vene arvele jäi 28 mänguminuti jooksul kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/3). Eestlane võttis lisaks neli lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja andis kaks korvisöötu. Negatiivse poole pealt tegi ta ühe pallikaotuse ja neli isiklikku viga.
16 meeskonna seas on Varese (8-12) 12. kohal, Pistoia järgneb seitsme võidu ja 13 kaotusega.
Bologna Virtus pidi võõrsil vastu võtma dramaatilise 70:71 kaotuse liidrilt Venezialt, kui vastastele tõi lõpuhetkedel võidu kokku 20 punkti visanud Austin Daye kaugvise. Noor Eesti tulevikumees Mikk Jurkatamm vaatas kogu trillerit Bologna meeskonna pingilt. Tema tiimi edukaim oli 24 silma toonud Michael Umeh.
Venezia Umana Reyer (15-5) on liigatabelis liider koos Milano EA7 Armaniga, Bologna Virtus (11-9) on kuuendal real. | Siim-Sander Vene ei suutnud Vareset võidule aidata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pistoia oli terve mängu jooksul dikteerivamaks pooleks ning nii võideti ka kõik veerandajad. Varese ei lasknud kaotusseisul aga suureks paisuda ja poolajaks oldi vaid 30:33 taga. Enne viimast neljandikku oli vahe aga seitse punkti ning kokkuvõttes mängu enda kasuks ümber pöörata ei õnnestunud, vahendab Korvpall24.ee.
Siim-Sander Vene arvele jäi 28 mänguminuti jooksul kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/3). Eestlane võttis lisaks neli lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja andis kaks korvisöötu. Negatiivse poole pealt tegi ta ühe pallikaotuse ja neli isiklikku viga.
16 meeskonna seas on Varese (8-12) 12. kohal, Pistoia järgneb seitsme võidu ja 13 kaotusega.
Bologna Virtus pidi võõrsil vastu võtma dramaatilise 70:71 kaotuse liidrilt Venezialt, kui vastastele tõi lõpuhetkedel võidu kokku 20 punkti visanud Austin Daye kaugvise. Noor Eesti tulevikumees Mikk Jurkatamm vaatas kogu trillerit Bologna meeskonna pingilt. Tema tiimi edukaim oli 24 silma toonud Michael Umeh.
Venezia Umana Reyer (15-5) on liigatabelis liider koos Milano EA7 Armaniga, Bologna Virtus (11-9) on kuuendal real.
### Response:
Siim-Sander Vene ei suutnud Vareset võidule aidata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | XXVII laulupeoks hakkab valmistuma 368 segakoori. Samuti on osalemissoovist teada andnud üle 200 mudilaskoori ja lastekoori ning 129 naiskoori. Teekonda laulupeole on alustanud ka 63 puhkpilliorkestrit ning 30 sümfooniaorkestrit.
XX tantsupeol tuleb staadionimurule üks täiesti uus rühmaliik ehk pererühmad, millest igaühes tantsivad koos kaheksa täiskasvanut ja 16 last. Kokku pürgib tantsupeole 132 sellist pererühma. Täiskasvanute segarühmad said valida nelja erineva kava vahel ning kokku on peoks valmistumas ligikaudu 312 täiskasvanute segarühma. Noorte segarühmi on peoks valmistumas 112.
Laulu- ja tantsupeo kõrval on oma koha leidnud ka rahvamuusikapidu, kuhu sel korral registreerus 112 kollektiivi.
Esmaste andmete põhjal ei saa veel teha lõplikke järeldusi peol osalejate arvu kohta. Küll aga on registreerimisandmed oluline alus järgnevate otsuste ning õppeprotsessi sujuvaks ja targaks korraldamiseks.
"Ees ootab poolteist aastat põnevat õppimist ja harjutamist, andmaks juhtmõttele “Minu arm” oma isiklik tähendus," ütleb Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee.
XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ toimub Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019. aastal.
Rahvatantsijad annavad Kalevi staadionil kokku kolm etendust ning toimuvad rahvamuusikute kontserdid. Toimub rongkäik, millele järgneb laulupeo 1. kontsert “Õpetajale”. Laulupeo peadirigent on Peeter Perens, tantsupeo pealavastaja on Vaike Rajaste ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Juhan Uppin. | 2019. aasta laulu- ja tantsupeole registreerus 2515 kollektiivi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
XXVII laulupeoks hakkab valmistuma 368 segakoori. Samuti on osalemissoovist teada andnud üle 200 mudilaskoori ja lastekoori ning 129 naiskoori. Teekonda laulupeole on alustanud ka 63 puhkpilliorkestrit ning 30 sümfooniaorkestrit.
XX tantsupeol tuleb staadionimurule üks täiesti uus rühmaliik ehk pererühmad, millest igaühes tantsivad koos kaheksa täiskasvanut ja 16 last. Kokku pürgib tantsupeole 132 sellist pererühma. Täiskasvanute segarühmad said valida nelja erineva kava vahel ning kokku on peoks valmistumas ligikaudu 312 täiskasvanute segarühma. Noorte segarühmi on peoks valmistumas 112.
Laulu- ja tantsupeo kõrval on oma koha leidnud ka rahvamuusikapidu, kuhu sel korral registreerus 112 kollektiivi.
Esmaste andmete põhjal ei saa veel teha lõplikke järeldusi peol osalejate arvu kohta. Küll aga on registreerimisandmed oluline alus järgnevate otsuste ning õppeprotsessi sujuvaks ja targaks korraldamiseks.
"Ees ootab poolteist aastat põnevat õppimist ja harjutamist, andmaks juhtmõttele “Minu arm” oma isiklik tähendus," ütleb Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee.
XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ toimub Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019. aastal.
Rahvatantsijad annavad Kalevi staadionil kokku kolm etendust ning toimuvad rahvamuusikute kontserdid. Toimub rongkäik, millele järgneb laulupeo 1. kontsert “Õpetajale”. Laulupeo peadirigent on Peeter Perens, tantsupeo pealavastaja on Vaike Rajaste ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Juhan Uppin.
### Response:
2019. aasta laulu- ja tantsupeole registreerus 2515 kollektiivi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhtumi eksperdihinnangus selgus, et õnnetuse põhjustas sõiduki konstruktsioonile mittevastava manöövri sooritamine, kirjutab Eesti Päevaleht.
Umbes 500 meetri kõrgusel sõitnud deltaplaan hakkas pööranguid tehes kõrgust vähendama ja spiraalitades laskuma ning pikeest väljudes ja pöörangut tehes purunes õhusõiduki tiib ja lennumasin kukkus ligikaudu 200 meetri kõrguselt alla kuusemetsa.
Õnnetuses hukkusid deltaplaani juhtinud 58-aastane mees ja temaga selja taga istunud 39-aastane naine.
"Ohutusjuurdluse keskus uuris pärast õnnetusjuhtumit õhusõiduki konstruktsioonile tekkinud vigastusi, millest nähtub, et manöövri käigus paindusid ja purunesid õhusõiduki konstruktsioonis trapetsi torud ning katkesid trossid," sedastas eksperdihinnang.
Tekkinud vigastused andsid põhjust järeldada, et kõrguse vähendamise ajal motodeltaplaani kiirus suurenes ning pikeest väljudes nõtkusid õhusõiduki trapetsi torud tõstejõu ja raskusjõu koosmõjul ning selle tagajärjel lõi tiib deltaplaani kohal kokku ja sõiduk kaotas kandevõime.
Teadaolevalt oli piloot oma lennumasina tiivakonstruktsioonis ise muudatusi teinud ja vahetanud sirge trapetsi asemele kõvera juhise.
Tiiva tootnud ja Eestis motodeltaplaani külge paigaldada aidanud Peterburi ettevõttele ta muudatusest teada ei andnud, kuid viimane lennuameti tehniline kontroll hindas sõiduki korras olevaks. | Kahe hukkunuga deltaplaaniõnnetuse põhjustas vale manööver | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhtumi eksperdihinnangus selgus, et õnnetuse põhjustas sõiduki konstruktsioonile mittevastava manöövri sooritamine, kirjutab Eesti Päevaleht.
Umbes 500 meetri kõrgusel sõitnud deltaplaan hakkas pööranguid tehes kõrgust vähendama ja spiraalitades laskuma ning pikeest väljudes ja pöörangut tehes purunes õhusõiduki tiib ja lennumasin kukkus ligikaudu 200 meetri kõrguselt alla kuusemetsa.
Õnnetuses hukkusid deltaplaani juhtinud 58-aastane mees ja temaga selja taga istunud 39-aastane naine.
"Ohutusjuurdluse keskus uuris pärast õnnetusjuhtumit õhusõiduki konstruktsioonile tekkinud vigastusi, millest nähtub, et manöövri käigus paindusid ja purunesid õhusõiduki konstruktsioonis trapetsi torud ning katkesid trossid," sedastas eksperdihinnang.
Tekkinud vigastused andsid põhjust järeldada, et kõrguse vähendamise ajal motodeltaplaani kiirus suurenes ning pikeest väljudes nõtkusid õhusõiduki trapetsi torud tõstejõu ja raskusjõu koosmõjul ning selle tagajärjel lõi tiib deltaplaani kohal kokku ja sõiduk kaotas kandevõime.
Teadaolevalt oli piloot oma lennumasina tiivakonstruktsioonis ise muudatusi teinud ja vahetanud sirge trapetsi asemele kõvera juhise.
Tiiva tootnud ja Eestis motodeltaplaani külge paigaldada aidanud Peterburi ettevõttele ta muudatusest teada ei andnud, kuid viimane lennuameti tehniline kontroll hindas sõiduki korras olevaks.
### Response:
Kahe hukkunuga deltaplaaniõnnetuse põhjustas vale manööver |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 21.49 Suur-Sõjamäe 38 juures, kus elektrimootoriga rattaga Muddyfox sõitnud 56-aastane mees kaotas juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu tänavavalgustusposti.
Tõsise peavigastuse saanud mees hukkus.
Politsei palub õnnetust näinud inimestel võtta ühendust politseiga telefonil 6 123 000 või 112 või kirjutades aadressile [email protected]. | Võrriga vastu posti sõitnud mees hukkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 21.49 Suur-Sõjamäe 38 juures, kus elektrimootoriga rattaga Muddyfox sõitnud 56-aastane mees kaotas juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu tänavavalgustusposti.
Tõsise peavigastuse saanud mees hukkus.
Politsei palub õnnetust näinud inimestel võtta ühendust politseiga telefonil 6 123 000 või 112 või kirjutades aadressile [email protected].
### Response:
Võrriga vastu posti sõitnud mees hukkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval peetud matšis pidi Tallinna Ülikool vastu võtma 66:80 kaotuse. Tallinna klubi edukaimad olid võõrmängijad, kui Briyona Canty kogus 19 silma ja 11 lauapalli ja Petra Noponen tõi 15 silma. Birgit Piibur lisas kümme punkti. Võitjatest viskas Marina Ivashchanka 21 punkti ja hankis 15 lauapalli, kirjutab Korvpall24.ee.
Pühapäeval oli samuti parem Läti naiskond, kuid võidunumbrid olid veidi väiksemad – 66:58. Petra Noponen viskas selles kohtumises 18 punkti ning Kätlin Korjus lisas 12 silma ja Marie Roosalu kümme punkti. Võitjatest oli taas pidurdamatu Marina Ivashchanka 34 punkti ja kaheksa lauapalliga.
Liigatabelis on Liepajas Papirs/LSSS (18-6) tugevamas grupis hoidmas teist kohta, Tallinna Ülikool (6-19) on viiendal positsioonil. | Tallinna Ülikool sai Läti klubilt kaks järjestikust kaotust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval peetud matšis pidi Tallinna Ülikool vastu võtma 66:80 kaotuse. Tallinna klubi edukaimad olid võõrmängijad, kui Briyona Canty kogus 19 silma ja 11 lauapalli ja Petra Noponen tõi 15 silma. Birgit Piibur lisas kümme punkti. Võitjatest viskas Marina Ivashchanka 21 punkti ja hankis 15 lauapalli, kirjutab Korvpall24.ee.
Pühapäeval oli samuti parem Läti naiskond, kuid võidunumbrid olid veidi väiksemad – 66:58. Petra Noponen viskas selles kohtumises 18 punkti ning Kätlin Korjus lisas 12 silma ja Marie Roosalu kümme punkti. Võitjatest oli taas pidurdamatu Marina Ivashchanka 34 punkti ja kaheksa lauapalliga.
Liigatabelis on Liepajas Papirs/LSSS (18-6) tugevamas grupis hoidmas teist kohta, Tallinna Ülikool (6-19) on viiendal positsioonil.
### Response:
Tallinna Ülikool sai Läti klubilt kaks järjestikust kaotust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaak Põldmäe (1942–1979) oli juhtiv eesti värsiteadlane, keda võib lugeda teadusliku värsiteaduse rajajaks Eestis. Tema elu oli lühike ja raske. Jaak Põldmäe sündis Tartus saksa okupatsiooni ajal, tema isa arreteeriti 1945. aastal ning ta ise koos emaga kui rahvavaenlase perekonnaliikmed arreteeriti 1949. aastal ja saadeti välja Siberisse Omski oblastisse. Tagasi Eestisse lubati perekonnal tulla mitte kohe pärast Stalini surma, vaid alles 1955. aastal.
Nii keskkoolis kui õpingute ajal Tartu Ülikoolis paistis Jaak Põldmäe silma oma mitmekülgse andekusega. Aspirantuuris oli tema juhendajaks kuulus semiootik ja keeleteadlane Vjatšeslav Vs. Ivanov. Põldmäe tutvus juba enne seda põhjalikult vene statistilise värsiõpetuse meetodiga, kuid Ivanovilt sai ta inspiratsiooni värsisüsteemide aksiomaatiliseks arvutuse väljatöötamiseks. Tema kandidaadiväitekirjale omistas ülikooli nõukogu doktorikraadi, kuid Moskva Kõrgem Atestatsioonikomisjon VAK siiski doktorikraadi ei kinnitanud.
Jaak Põldmäe töötas Tartu Ülikoolis, kus ta armastatud õppejõuna jätkas oma viljakat teadustööd surmani.
Tutvuge konverentsi kavaga. | Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaak Põldmäe (1942–1979) oli juhtiv eesti värsiteadlane, keda võib lugeda teadusliku värsiteaduse rajajaks Eestis. Tema elu oli lühike ja raske. Jaak Põldmäe sündis Tartus saksa okupatsiooni ajal, tema isa arreteeriti 1945. aastal ning ta ise koos emaga kui rahvavaenlase perekonnaliikmed arreteeriti 1949. aastal ja saadeti välja Siberisse Omski oblastisse. Tagasi Eestisse lubati perekonnal tulla mitte kohe pärast Stalini surma, vaid alles 1955. aastal.
Nii keskkoolis kui õpingute ajal Tartu Ülikoolis paistis Jaak Põldmäe silma oma mitmekülgse andekusega. Aspirantuuris oli tema juhendajaks kuulus semiootik ja keeleteadlane Vjatšeslav Vs. Ivanov. Põldmäe tutvus juba enne seda põhjalikult vene statistilise värsiõpetuse meetodiga, kuid Ivanovilt sai ta inspiratsiooni värsisüsteemide aksiomaatiliseks arvutuse väljatöötamiseks. Tema kandidaadiväitekirjale omistas ülikooli nõukogu doktorikraadi, kuid Moskva Kõrgem Atestatsioonikomisjon VAK siiski doktorikraadi ei kinnitanud.
Jaak Põldmäe töötas Tartu Ülikoolis, kus ta armastatud õppejõuna jätkas oma viljakat teadustööd surmani.
Tutvuge konverentsi kavaga.
### Response:
Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates juulist kõigest kaks punkti teeninud Cracovia suutis kuni 80. minutini 1:1 viiki hoida, kuid nagu mitmel korral varemgi, siis lubati ka täna ennast lõpuga ära murda ja lõpuks tuli Plocki Wisla vastu leppida 1:3 kaotusega, vahendab Soccernet.ee.
16 meeskonna konkurentsis jääb kuue punkti peal olev Cracovia praegu tabelis eelviimasel kohal olevast Konstantin Vassiljevi koduklubist Gliwice Piastist maha kahe punktiga. | Zenjov mängis 90 minutit, kuid ei suutnud Cracoviat kaotusest päästa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates juulist kõigest kaks punkti teeninud Cracovia suutis kuni 80. minutini 1:1 viiki hoida, kuid nagu mitmel korral varemgi, siis lubati ka täna ennast lõpuga ära murda ja lõpuks tuli Plocki Wisla vastu leppida 1:3 kaotusega, vahendab Soccernet.ee.
16 meeskonna konkurentsis jääb kuue punkti peal olev Cracovia praegu tabelis eelviimasel kohal olevast Konstantin Vassiljevi koduklubist Gliwice Piastist maha kahe punktiga.
### Response:
Zenjov mängis 90 minutit, kuid ei suutnud Cracoviat kaotusest päästa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aastanumbri sees on festival toimunud juba Viljandis, Võrus, Rakveres, Paides, Pärnus ja Tallinnas. Kokku on kõikidel festivalidel osalenud 491 noort tüdrukut. Lisaks Rimi jalgpallifestivalidele toimus septembris ka festival Kohtla-Järvel, mis oli osa integratsiooniprojektist "Jalgpall ühendab 2017" ning kuhu kogunes lausa 401 tüdrukut.
"Sel aastal toimunud erinevatel tüdrukute festivalidel osalenute koguarv hakkab lähenema tuhandele. See on väga rõõmustav ja näitab, et jalgpall on tüdrukute seas üha populaarsem," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. "Ka Põlvas oli palju neid tüdrukuid, kes veel treeningul ei käi. Usun, et festivalilt kaasa võetud hea tuju, uus jalgpall ja ilus särk innustavad neid spordiga tegelema. Suur aitäh Põlva Lootose klubile festivali korraldamise eest."
Fotogalerii Põlva festivalist on nähtav Eesti naiste jalgpalli Facebooki lehel.
Järgmisena ootavad Rimi jalgpallifestivalid ees Kuressaares (30. september) ja Kärdlas (1. oktoober). | Põlvas peeti tüdrukute jalgpallifestivali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aastanumbri sees on festival toimunud juba Viljandis, Võrus, Rakveres, Paides, Pärnus ja Tallinnas. Kokku on kõikidel festivalidel osalenud 491 noort tüdrukut. Lisaks Rimi jalgpallifestivalidele toimus septembris ka festival Kohtla-Järvel, mis oli osa integratsiooniprojektist "Jalgpall ühendab 2017" ning kuhu kogunes lausa 401 tüdrukut.
"Sel aastal toimunud erinevatel tüdrukute festivalidel osalenute koguarv hakkab lähenema tuhandele. See on väga rõõmustav ja näitab, et jalgpall on tüdrukute seas üha populaarsem," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. "Ka Põlvas oli palju neid tüdrukuid, kes veel treeningul ei käi. Usun, et festivalilt kaasa võetud hea tuju, uus jalgpall ja ilus särk innustavad neid spordiga tegelema. Suur aitäh Põlva Lootose klubile festivali korraldamise eest."
Fotogalerii Põlva festivalist on nähtav Eesti naiste jalgpalli Facebooki lehel.
Järgmisena ootavad Rimi jalgpallifestivalid ees Kuressaares (30. september) ja Kärdlas (1. oktoober).
### Response:
Põlvas peeti tüdrukute jalgpallifestivali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste üldarvestuses lõpetas 30-aastane Jänese Itaalias toimunud võistluse 18. kohal, olles oma vanuseklassis teine. 3,8 km ujumisosa läbis ta ajaga 1:06.16, rattasõidu (180 km) 5:31.12-ga ja 42,2 km jooksumaratoni 3:28.44-ga. Koos vahetusalades toimetamisega tuli Jänese koguajaks 10:17.29.
Eesti naiste kõigi aegade edetabelis on Jänesest täispikal distantsil kiirem olnud vaid Alma Sarapuu, seda Challange Rothi võistlusel aastatel 2010 ja 2011. Sarapuu on eestlannadest ainsana suutnud alistada ka 10 tunni piiri (9:41.42).
Suurepärane tulemus tagas Jänesele ühtlasi koha järgmise aasta Hawaii Ironmanile, olles enam kui kümneaastase vaheaja järel esimeseks Eesti naistriatleediks, kes kvalifitseerus täispika triatloni MM-ile. Viimati osales eestlannadest triatlonimaailma mainekaimal jõuproovil Liis Toomingas, aastanumbriks oli siis 2006.
Spordiklubi Jooksupartner esindav Jänese hakkas isa ja venna eeskujul triatlonidel võistlema nelja aasta eest, olles varasemalt tegelenud peaasjalikult pikamaajooksuga. Senine parim tulemus triatloniradadelt pärineb Jänesel augustikuiselt Ironman 70.3 Otepäält, kus ta finišeeris eestlannadest esimesena.
Tänavune hooaeg on Jänese treeninud Margus Pirksaare ja Marko Alberti nõuannete järgi. | Hawaii Ironmanile pääses üle pika aja ka üks eestlanna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste üldarvestuses lõpetas 30-aastane Jänese Itaalias toimunud võistluse 18. kohal, olles oma vanuseklassis teine. 3,8 km ujumisosa läbis ta ajaga 1:06.16, rattasõidu (180 km) 5:31.12-ga ja 42,2 km jooksumaratoni 3:28.44-ga. Koos vahetusalades toimetamisega tuli Jänese koguajaks 10:17.29.
Eesti naiste kõigi aegade edetabelis on Jänesest täispikal distantsil kiirem olnud vaid Alma Sarapuu, seda Challange Rothi võistlusel aastatel 2010 ja 2011. Sarapuu on eestlannadest ainsana suutnud alistada ka 10 tunni piiri (9:41.42).
Suurepärane tulemus tagas Jänesele ühtlasi koha järgmise aasta Hawaii Ironmanile, olles enam kui kümneaastase vaheaja järel esimeseks Eesti naistriatleediks, kes kvalifitseerus täispika triatloni MM-ile. Viimati osales eestlannadest triatlonimaailma mainekaimal jõuproovil Liis Toomingas, aastanumbriks oli siis 2006.
Spordiklubi Jooksupartner esindav Jänese hakkas isa ja venna eeskujul triatlonidel võistlema nelja aasta eest, olles varasemalt tegelenud peaasjalikult pikamaajooksuga. Senine parim tulemus triatloniradadelt pärineb Jänesel augustikuiselt Ironman 70.3 Otepäält, kus ta finišeeris eestlannadest esimesena.
Tänavune hooaeg on Jänese treeninud Margus Pirksaare ja Marko Alberti nõuannete järgi.
### Response:
Hawaii Ironmanile pääses üle pika aja ka üks eestlanna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Berliinist valimisi kajastanud ERR-i korrespondent Johannes Tralla rääkis "Välisilmas", et kuigi osade vaatlejate hinnangul olid valimised igavad, sest kantsler Angela Merkel jätkab oma ametis ning mingit dramaatilist suunamuutust uuelt koalitsioonilt ei tule, peetakse valimiste tõeliseks draamaks parempopulistliku Alternatiiv Saksamaale (AfD) pääsemist parlamenti.
"Pärast Teist maailmasõda pole Saksamaal sellist varjamatu immigratsioonivastasuse, moslemivastasuse ja teiste ksenofoobsete tunnustega parteid parlamendis olnud. See on kindlasti üks põhiuudiseid, mida ka rahvusvahelises meedias ja Saksa sisepoliitikat kommenteerivatelt ajakirjanikelt lugeda ja kuulda võime," rääkis Tralla.
Ta lisas, et koalitsioonikõnelused aga lihtsad olema ei saa, kuna varem pole riiklikul tasandil niisugust koalitsiooni tehtud.
"Vabad Demokraadid on korduvalt käinud koalitisoonis nii sotside kui ka konservatiividega, aga kombinatsioon, kus kampa võetakse ka Rohelised, on esmakordne. Paljud on öelnud, et Vabad Demokraadid, n-ö äriorientatsiooniga liberaalne partei, kelle kampaniat kuulates jääb mulje, et nad on kohati konservatiivsemad kui Merkeli Kristlikud Demokraadid, ja teiselt poolt Rohelised on nagu tuli ja vesi. Nad praktiliselt kõikides oma kampaaniaüritustes vastandusid just teineteisele ja neil on väga palju erimeelsusi, näiteks suhtumises euroala reformidesse, mis on selle nädala põnev teema," selgitas ajakirjanik.
Tralla sõnul arvatakse, et Saksamaa uus valitsus saab paika jõuludeks ja lõplik sõnaõigus kõige kaalukamates küsimustes jääb tõenäoliselt Merkelile.
"Roheliste puhul on räägitud, et nad võivad ihaldada välisministri portfelli ja sellisel juhul me näeme, et Saksamaa senine Venemaa-suunaline või ka Türgi-suunaline poliitika tõenäoliselt võib minna veelgi karmimaks, sest pardalt on kadunud sotsiaaldemokraadid, kes on Venemaa suhtes olnud traditsiooniliselt väga sõbralikud," kommenteeris Tralla võimalikku ministrikohtade jaotust.
"Rahandusministri portfelli minek Vabadele Demokraatidele on eelkõige küsimus, millele mõeldakse praegu väga palju Pariisis, kus Emmanuel Macron peaks homses suures kõnes Sorbonne'i ülikoolis välja käima oma põhilise euroala reformide arhitektuuri. Vabad Demokraadid on väga selgelt öelnud, et nemad ei näe mingil moel tulemas euroala eraldi eelarvet, euroala rahandusministrit ega ka seda, et Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) võiks välja kasvada midagi Euroopa Valuutafondi laadset, mis moel või teisel teeks võimalikuks suurema suveräänsuse jagamise, võlgade jagamise EL-i riikide, eelkõige euroala riikide vahel," lisas ta.
Vabad Demokraadid on ka öelnud, et nemad Kreekale EL-ilt rohkem abiraha ei luba.
"Neil on väga karmid seisukohad ja nad ei taha mingist võla jagamisest midagi kuulda. Samas näiteks Rohelised on väga entusiastlikult Euroopa integratsiooni toetamas. Ma usun, et lõplik sõnaõigus võib siin jääda Merkelile, kes on Pariisile lubanud, et Berliin tuleb euroala reformidel appi ja eks ole siin ka palju kaalul," ütles Tralla.
Tralla hinnangul tunneb Merkel nüüd omal nahal, mida tähendab, kui üks parempopulistlik partei väga järsult populaarsust kasvatab.
Tralla usub, et kui aastaid on Saksamaad valitsetud tsentrist, siis uus valitsuskoalitsioon läheb tsentrist paremale ja vasakule.
Sakslaste hinnangul ei peaks riik rahvusvaheliselt domineerima
1968. aasta oli kogu Euroopas üsna pöördeline, aga Saksamaal tähendas see just selle põlvkonna läbimurret, kes natsiminevikuga ning üldse agressiivse suurjõu minevikuga väga kindlalt lõpparve tahtis teha.
Saksamaa ühiskonnas ei olnud ega saanudki olla mingit natsimeelsust varemgi Teise maailmasõja järgsel ajal, aga sõjakoledusi näinud inimesed keskendusid pigem heaolu saavutamisele. Uus, sõja ajal või juba pärast sõda sündinud põlvkond võttis ideoloogilised või isegi filosoofilised teemad igapäevaselt käsile.
"Mingi hetk kasvas peale noor generatsioon, kellel oli siis juba kõik olemas. Tunti, et meil on vaja vabanemist, on vaja vabanemist nendest vanadest traditsioonidest. Noored sakslased just tundsid, et nad tahavad vabad olla," rääkis Eesti presidendi õigusnõunik Paloma Krõõt Tupay.
Korra kõigutati pendel koguni teise seina, näiteks vasakäärmusliku terroriorganisatsiooni Rote Armee Fraktion (RAF) kurikuulsat tegevust meenutatakse tänapäevalgi. Üldiselt aga võib 1970. aastate arengut pidada pigem Saksamaa ühiskonnale positiivseks, kuid just neis sündmustes defineeritigi tänapäevane Saksamaa.
"Tervele maailmale on teada näiteks Müncheni kesklinn ja seal käiakse pargis vaatamas, kuidas sakslased tõepoolest suudavad tänapäevani välja kesklinnas paljalt peesitada. See tuleb sellest ajast, et kui sakslane tahab, siis võtab ta ennast ka paljaks, kas või kesklinnas. Ja siis ta muidugi antiautoritaarselt kasvatab oma lapsed. Kõik see on ka üks vabanemise vorm, mis on toimunud," selgitas Tupay.
Vabaneti Saksamaa ühiskonnale varem üldisemalt omane olnud konservatiivsusest, muu hulgas väljendus see sugudevahelise võrdsuse edendamises, mis omakorda lõi pinna, millelt praegu taas valimised võitnud liidukantsler Angela Merkel üldse võimule sai.
"Kui mina koolis käisin, väga palju rõhutati just tüdrukute ja poiste samasuguseid võimalusi, ka see on aegade jooksul tulnud. Ja meil olid kõik tunnid koos, mina õppisin puutööd ja poisid õppisid heegeldamist. See, mida mina olen oma Saksa kooli kogemusest kaasa võtnud, on kindlasti see, et poisid ja tüdrukud teevad koos asju, ja hiljem, ma arvan, et tänapäeval võib ka öelda, et täiskasvanud naised ja mehed," rääkis Tupay.
Kollektiivne süütunne natsimineviku pärast pole aga praeguseni päriselt üle läinud ning sakslased pigem arvavad, et nende riik ei peaks rahvusvaheliselt domineerima.
Isegi Saksamaa lippu julgeti avalikult lehvitama hakata alles 11 aasta eest, jalgpalli maailmameistrivõistluste aegu.
"Kui teised riigid ütlevad jälle et "Suur-Saksamaa", siis sakslane tunneb seda tihtilugu väga suure solvanguna ja sellepärast on, me ju ka teame, väga pikki aastaid Saksamaa välispoliitilisel areenil väga tagasihoidlik olnud. Ta ei ole seal tegutsenud. Alles viimastel aastatel on selle dünaamika tõttu, milleks on ka Euroopa Liit, Saksamaa esipositsioon tõusnud, muutunud prioriteetseks," rääkis Tupay.
"Mina kasvasin niiviisi üles, et ei olnud mõeldav, et keegi võtaks need kaks sõna samas lauses - Saksamaa ja juhtroll -, sest meile piisas ühest juhist ja sellest juhirollist, mis siis oli," ütles EELK Saksa Nõmme Lunastaja koguduse õpetaja Matthias Burghardt.
Viimasel ajal on sakslased aga hakanud endale aru andma, et juhtrolli võtmisest lihtsalt ei pruugi pääsu olla.
"Saksamaa on aastal 2017 vist liiga suur, et teiste selja taha peitu minna, aga samas liiga väike, et olla mingi globaalselt kaalukas olend. Praegu vist käib see otsimine, kuidas seda teha, kuidas seda vastutust võtta ja samal ajal mitte vanad hirmud äratada," rääkis Burghardt.
Saksamaa poliitika on ajalooliselt segu idealismist ja reaalpoliitikast, on ju viimane samuti Saksamaal tekkinud mõiste. Selline kombinatsioon on võimalik peamiselt seetõttu, et sakslased enamasti lihtsalt ei märka, kui nende riik rahvusvahelist künismi ilmutab, sest sakslased ei pööra oma riigi rahvusvahelisele positsioonile just liiga palju tähelepanu.
"See on suure riigi omapära, et seal elu on tõepoolest väga riigikeskne. Näiteks ma arvan, et keskmine sakslane ei tea väga palju mingeid edetabeleid, kus tema riik asub ühes või teises edetabelis. See teda väga ka ei huvita. Teda huvitab võib-olla see, kuidas tema liidumaa asetseb võrreldes teise liidumaaga, naaberliidumaaga," selgitas Tupay.
Kui sakslane aga idealismist taganemist märkab, suhtub ta sellesse pigem halvasti, kas või juba eeltoodud kollektiivse süütunde ning 1970. aastail alguse saanud vabanemiskultuuri tõttu.
Euroopa Liit on sakslastele väga oluline, isegi neil valimistel hea tulemuse teinud ning sellega palju rahvusvahelist paanikat põhjustanud Alternatiiv Saksamaale (AfD) ei ole erinevalt sarnastest parteidest teistes riikides Euroopa Liidu vastane.
"Seda, et nemad elavad siin Euroopa Liidus, on vähemalt poliitilisel ja riigi tasandil endale vägagi teadvustatud. Ja ma arvan, et Saksamaal ei ole üldsegi olnud väga lihtne seda rolli leida ja mõneti on võib-olla Saksamaa jällegi läbinud sellise identiteedikriisi, aga samas ka ennast natuke enam leidnud," rääkis Tupay.
"Me kõik teame, et see on üks suur saavutus, üks suur asi, et see Euroopa Ühing on olemas. Iseküsimus, kuidas seda kujundada, aga et see on olemas, on väga suur saavutus ja väga hea," ütles Burghardt.
Praeguse Saksamaa kirjeldatud olemusele aitab kaasa ka tõik, et sakslane ise on aja jooksul muutunud. Praegu peab end sakslasteks väga suur hulk inimesi, kes on pärit sootuks mujalt.
Integratsiooniga on Saksamaal probleeme olnud, kuid ei saa teistpidi eitada, et suurem osa sisserännanuist peab end just sakslasteks ning nende hulgas on palju tõsiseid Saksamaa patrioote.
Kui natside rassistlikud katsetused välja arvata, siis ega ole Saksamaal kunagi eriti olnudki võimalust sakslane olemist muudmoodi määrata, kui ühiste väärtuste kandmist.
"Juba sajandeid tagasi oli nii, et meil on nii palju erinevaid regioone, mis on nii suurte erinevustega kultuuriliselt, et on väga raske seda määrata keele kaudu näiteks. Kui me ütleme nüüd, et sakslane on see, kes kõneleb saksa keelt, siis mida ütlevad austerlased või saksakeelsed šveitslased? Kui me ütleme, et see, kes elab Saksamaal ja oskab saksa keelt või räägib seda emakeelena, siis mida ütlevad meie autohtoonsed vähemused nagu Põhja-Saksamaa friislased, kes kõnelevad emakeelena friisi keelt," rääkis Burghardt.
Majanduses seisavad ees väljakutsed
Saksamaa majandus on suuruselt maailmas neljas ja Euroopa Liidus selges liidrirollis, kuid selle tulevik päris pilvitu pole. Vananev elanikkond ning järjest teravnev innovatsioonikonkurents maailmas esitavad Saksamaa majanduse eest vastutajatele tõsise väljakutse.
Saksamaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2016. aastal 3,47 triljonit USA dollarit. Tegu on maailma suuruselt neljanda ja Euroopa kindlalt suurima majandusega. Maailmas jäävad Saksa majandusest ettepoole vaid USA 18,57 triljoni dollariga, Hiina 11,2 triljoni ja Jaapan 4,94 triljoni dollariga.
Kogu euroala majandusest, mis oli 11,88 triljonit dollarit, moodustab Saksa majandus ligi kolmandiku.
Kui vaadata SKT-d elaniku kohta, siis Saksamaa nii kõrgel kohal ei ole, asudes oma 41 900 dollariga maailmas teise kümne tagaosas. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) koostatud tabeli eesotsas on selle näitajaga pigem väikeriigid Luksemburg, Šveits ja Norra. Eesti SKT elaniku kohta oli 17 633 dollarit.
Keskmine palk on Saksamaal 3745 eurot, miinimumpalk aga 1498 eurot kuus.
Saksamaa tugev majandusseis on püsinud juba aastaid. Selle aasta esimeses pooles kasvas Saksa majandus 0,7 protsenti, mis on viimase kolme aasta kiireim.
Saksamaa töötuse näitaja on euroala madalaim ja eksport järjest kasvab. Saksamaa ekspordimaht on maailmas kolmandal kohal ning väliskaubanduse ülejääk lausa maailma suurim - nii on tegu maailma juhtiva kapitali eksportijaga.
Eksport annab 41 protsenti kogu SKT-st. Suurimad ekspordiartiklid on liiklusvahendid, masinad, keemiatooted, elektroonika ja elektrikaubad.
Tööstustoodang moodustab siiski alla 30 protsendi SKT-st, lõviosa ehk umbes 70 protsenti langeb teenindussektori arvele.
Saksamaalgi on nähtud ka raskemaid aegu ja seda mitte ainult pärast suuri sõdu. 1990. aastatel ja 2000. aastate algul oli Saksa majanduskasv alla euroala keskmist. Põhjuseks oli eelkõige kahe Saksamaa ühinemisprotsess kõigi oma valude ja kuludega.
"Pärast seda on neil hakanud palju paremini minema. Kui otsida neid õigeid otsuseid, siis Saksa ettevõtted üldse on väga pika ajalooga hästi konkurentsivõimelised, tegutsetakse väga spetsiifilistes harudes, kus neil on selline konkurentsipositsioon, et selles vallas tegutsebki ehk ainult paar teist ettevõtet. Samuti see, et nemad hakkasid üsna vara arenevatele turgudele eksportima oma masinaid, mida need riigid ise ei suutnud toota. Saksa autotööstus on suur näide, aga ka palju spetsiifilisemaid masinaid, mida tehastes näiteks kasutati," selgitas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Saksa majandusest rääkides kerkib esmalt silme ette autotööstus ja seda põhjusega - Saksamaa suurim ettevõte Volkswagen annab tööd rohkem kui poolele miljonile inimesele. Samas mahuvad kümne suurima ettevõtte tabelisse veel ka Daimler ja BMW.
Kuigi autotööstust on viimasel ajal tabanud mitmed valusad tagasilöögid - eeskätt puudutab see skandaali võltsitud heitgaasi näitajate ümber, aga ka järjest valjemaks muutuvaid üleskutseid diiselautode keelustamiseks - tundub, et praeguseks on nendest toibutud ning Volkswageni akstial läheb jälle hästi.
Saksa majandusedu põhjusi otsides tuleb paratamatult tõdeda, et paljudel klišeedel - kas või sakslaste ordnungiarmastusest - on ikkagi tõepõhi all.
"Saksa ühiskond üldse, mõnes mõttes need klišeed peavad paika, et nad on säästlikud ja töökad. Ülejäänud Euroopa jaoks hästi suureks mureks on saanud suur jooksevkonto ülejääk, mis neil on - kõige suurem maailmas, see aasta peaks jõudma 240 miljardi euroni. See tuleb sellest, et ollakse väga head eksportijad ja teisalt on kõvasti säästetud ja investeeritud välismaale ja sealt tulevad dividendid sellest," selgitas Nestor.
Saksamaa suur jooksevkonto ülejääk teeb paljudele rahvusvahelistele majandusorganisatsioonidele tuska ja Berliini ärgitatakse tegema rohkem investeeringuid, mille osas on Saksa valitsus olnud äärmiselt konservatiivne, kuigi nende positsioon on olnud selleks suurepärane. Eelmisel aastal oli Saksamaa võlakirjade tootlus isegi negatiivne.
Kuigi majandusel läheb väga hästi ja tööpuudus on väike, on palgakasv olnud suhteliselt tagasihoidlik, mis on ametiühingutega sõlmitud suhteliselt konservatiivsete kokkulepete tulemus.
Ei maksa siiski arvata, et Saksa majandust üldse mingid karid ei ähvarda.
"Saksamaa jaoks kõige suurem makroprobleem on rahvastikuküsimus. On vananev riik ja aastaks 2050 ennustatakse, et alla 15-aastaste inimeste osakaal langeb rahvastikus 13 protsendini. See peaks olema üks madalamaid kogu maailmas. Samas üle 60-aastased peaksid moodustama juba 40 protsenti rahvastikust. Sellega toime tulemine, kuidas inimesi tööturul hoida ja inimeste tarbimisharjumused on vastavalt eale hästi erinevad - eks see kõik hakkab seda majandust ka aina rohkem painama," rääkis Nestor.
Seetõttu võib Angela Merkeli pagulaslahkuse taga olla lisaks humanismile ka väga pragmaatiline põhjus - Saksa majandus lihtsalt vajab uusi noori töökäsi.
Peeter Helme: Saksamaa poliitikas on üldisemalt muutused õhus
Vikerraadio toimetaja Peeter Helme, kes analüüsib igal esmaspäeval saates "Maailm täna" Saksa ajakirjandust, rääkis "Välisilmas", et Merkeli võit valimistel ei tulnud tänu sakslaste võimutruudusele.
"Kui tahta veidi pahatahtlik isegi olla, võiks seletada seda, et Merkel kõigele vaatamata ikkagi oma hääled kokku sai, hoopis teatud poliittüdimusega - inimesed kardavad muutusi ja näevad Merkelis teatud stabiilsuse ankrut. Aga kui katsuda veidi sõbralikumalt seletada, siis võiks öelda, et Merkel on ennast tõestanud ja milleks parandada süsteemi, mis toimib," arutles Helme.
Kuigi 2015. aasta immigratsioonilaine oleks võinud Merkeli positsioonile saatuslikuks saada, tuli kantsler Helme hinnangul olukorrast ilusasti välja.
"Ta kampaania jooksul tunnistas, et ta uuesti nii ei teeks, kuid tõsi, ta ei öelnud, et tegi vea. Eile õhtul toimunud erakondade esinumbrite esimeses vestlusringis asus AfD üks esimeestest teda kohe ründama sel teemal ja ütles, et on tõestatud, et see oli seadusevastane ja mida Merkel arvab sellest, kui parlamentaarne komisjon hakkab asja uurima. Merkel ütles, et tal pole midagi varjata ja uurigu peale. Mulle tundub, et Merkel on sellest asjast ilusasti välja tulnud ja siin kõnelevad ka faktid tema kasuks," rääkis Helme.
"Jah, Merkel on jätkuvalt seda meelt, et ta ei taha näha mingit immigratsiooni ja kuritegevuse vahelist seost, aga samal ajal, kus need intsidendid juhtunud on, kus sellised seosed on olnud ilmselged, seal on siiski hakanud ka Merkel ise ja üldse Saksa poliitikud julgelt ja avalikult rääkima nendest asjadest ja see on kahtlemata talle plusspunkte toonud," lisas ta.
Saksamaa poliitikas on tema sõnul aga üldisemalt muutused õhus.
"Kui mõelda sellele, et need nn ennast rahvaerakonnana defineerivad erakonnad nagu Kristlikud Demokraadid ja Sotsiaaldemokraadid said kokku napilt üle 50 protsendi häältest ehk umbes poole ühiskonna toetuse ja kõik ülejäänud hääled jagunesid nende parteide vahel, mida võiks nimetada ühes või teises mõttes alternatiivseteks, olgu selleks Rohelised või ka liberaalset maailmavaadet esindav FDP või Vasakpartei või AfD, siis kõik nad on ju mingis mõttes alternatiivid valitsevale korrale," selgitas Helme.
"Ehk küsimus ei ole ainult üksikteemas - immigratsioonis -, vaid küsimus on üldisemalt selles, et ühiskond on muutumas, ühiskond pole enam nii ühtne, ühiskond on palju mobiilsem, liikuvam, ei ole enam sellist keskvälja. Seetõttu ei ole enam olemas sellist võimalustki, et paar erakonda saaks niimoodi domineerida poliitilist maastiku nagu see toimus Lääne-Saksamaal 1960. ja 1970. aastatel," lisas ta. | "Välisilm" analüüsis Saksamaa olukorda enne ja pärast valimisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Berliinist valimisi kajastanud ERR-i korrespondent Johannes Tralla rääkis "Välisilmas", et kuigi osade vaatlejate hinnangul olid valimised igavad, sest kantsler Angela Merkel jätkab oma ametis ning mingit dramaatilist suunamuutust uuelt koalitsioonilt ei tule, peetakse valimiste tõeliseks draamaks parempopulistliku Alternatiiv Saksamaale (AfD) pääsemist parlamenti.
"Pärast Teist maailmasõda pole Saksamaal sellist varjamatu immigratsioonivastasuse, moslemivastasuse ja teiste ksenofoobsete tunnustega parteid parlamendis olnud. See on kindlasti üks põhiuudiseid, mida ka rahvusvahelises meedias ja Saksa sisepoliitikat kommenteerivatelt ajakirjanikelt lugeda ja kuulda võime," rääkis Tralla.
Ta lisas, et koalitsioonikõnelused aga lihtsad olema ei saa, kuna varem pole riiklikul tasandil niisugust koalitsiooni tehtud.
"Vabad Demokraadid on korduvalt käinud koalitisoonis nii sotside kui ka konservatiividega, aga kombinatsioon, kus kampa võetakse ka Rohelised, on esmakordne. Paljud on öelnud, et Vabad Demokraadid, n-ö äriorientatsiooniga liberaalne partei, kelle kampaniat kuulates jääb mulje, et nad on kohati konservatiivsemad kui Merkeli Kristlikud Demokraadid, ja teiselt poolt Rohelised on nagu tuli ja vesi. Nad praktiliselt kõikides oma kampaaniaüritustes vastandusid just teineteisele ja neil on väga palju erimeelsusi, näiteks suhtumises euroala reformidesse, mis on selle nädala põnev teema," selgitas ajakirjanik.
Tralla sõnul arvatakse, et Saksamaa uus valitsus saab paika jõuludeks ja lõplik sõnaõigus kõige kaalukamates küsimustes jääb tõenäoliselt Merkelile.
"Roheliste puhul on räägitud, et nad võivad ihaldada välisministri portfelli ja sellisel juhul me näeme, et Saksamaa senine Venemaa-suunaline või ka Türgi-suunaline poliitika tõenäoliselt võib minna veelgi karmimaks, sest pardalt on kadunud sotsiaaldemokraadid, kes on Venemaa suhtes olnud traditsiooniliselt väga sõbralikud," kommenteeris Tralla võimalikku ministrikohtade jaotust.
"Rahandusministri portfelli minek Vabadele Demokraatidele on eelkõige küsimus, millele mõeldakse praegu väga palju Pariisis, kus Emmanuel Macron peaks homses suures kõnes Sorbonne'i ülikoolis välja käima oma põhilise euroala reformide arhitektuuri. Vabad Demokraadid on väga selgelt öelnud, et nemad ei näe mingil moel tulemas euroala eraldi eelarvet, euroala rahandusministrit ega ka seda, et Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) võiks välja kasvada midagi Euroopa Valuutafondi laadset, mis moel või teisel teeks võimalikuks suurema suveräänsuse jagamise, võlgade jagamise EL-i riikide, eelkõige euroala riikide vahel," lisas ta.
Vabad Demokraadid on ka öelnud, et nemad Kreekale EL-ilt rohkem abiraha ei luba.
"Neil on väga karmid seisukohad ja nad ei taha mingist võla jagamisest midagi kuulda. Samas näiteks Rohelised on väga entusiastlikult Euroopa integratsiooni toetamas. Ma usun, et lõplik sõnaõigus võib siin jääda Merkelile, kes on Pariisile lubanud, et Berliin tuleb euroala reformidel appi ja eks ole siin ka palju kaalul," ütles Tralla.
Tralla hinnangul tunneb Merkel nüüd omal nahal, mida tähendab, kui üks parempopulistlik partei väga järsult populaarsust kasvatab.
Tralla usub, et kui aastaid on Saksamaad valitsetud tsentrist, siis uus valitsuskoalitsioon läheb tsentrist paremale ja vasakule.
Sakslaste hinnangul ei peaks riik rahvusvaheliselt domineerima
1968. aasta oli kogu Euroopas üsna pöördeline, aga Saksamaal tähendas see just selle põlvkonna läbimurret, kes natsiminevikuga ning üldse agressiivse suurjõu minevikuga väga kindlalt lõpparve tahtis teha.
Saksamaa ühiskonnas ei olnud ega saanudki olla mingit natsimeelsust varemgi Teise maailmasõja järgsel ajal, aga sõjakoledusi näinud inimesed keskendusid pigem heaolu saavutamisele. Uus, sõja ajal või juba pärast sõda sündinud põlvkond võttis ideoloogilised või isegi filosoofilised teemad igapäevaselt käsile.
"Mingi hetk kasvas peale noor generatsioon, kellel oli siis juba kõik olemas. Tunti, et meil on vaja vabanemist, on vaja vabanemist nendest vanadest traditsioonidest. Noored sakslased just tundsid, et nad tahavad vabad olla," rääkis Eesti presidendi õigusnõunik Paloma Krõõt Tupay.
Korra kõigutati pendel koguni teise seina, näiteks vasakäärmusliku terroriorganisatsiooni Rote Armee Fraktion (RAF) kurikuulsat tegevust meenutatakse tänapäevalgi. Üldiselt aga võib 1970. aastate arengut pidada pigem Saksamaa ühiskonnale positiivseks, kuid just neis sündmustes defineeritigi tänapäevane Saksamaa.
"Tervele maailmale on teada näiteks Müncheni kesklinn ja seal käiakse pargis vaatamas, kuidas sakslased tõepoolest suudavad tänapäevani välja kesklinnas paljalt peesitada. See tuleb sellest ajast, et kui sakslane tahab, siis võtab ta ennast ka paljaks, kas või kesklinnas. Ja siis ta muidugi antiautoritaarselt kasvatab oma lapsed. Kõik see on ka üks vabanemise vorm, mis on toimunud," selgitas Tupay.
Vabaneti Saksamaa ühiskonnale varem üldisemalt omane olnud konservatiivsusest, muu hulgas väljendus see sugudevahelise võrdsuse edendamises, mis omakorda lõi pinna, millelt praegu taas valimised võitnud liidukantsler Angela Merkel üldse võimule sai.
"Kui mina koolis käisin, väga palju rõhutati just tüdrukute ja poiste samasuguseid võimalusi, ka see on aegade jooksul tulnud. Ja meil olid kõik tunnid koos, mina õppisin puutööd ja poisid õppisid heegeldamist. See, mida mina olen oma Saksa kooli kogemusest kaasa võtnud, on kindlasti see, et poisid ja tüdrukud teevad koos asju, ja hiljem, ma arvan, et tänapäeval võib ka öelda, et täiskasvanud naised ja mehed," rääkis Tupay.
Kollektiivne süütunne natsimineviku pärast pole aga praeguseni päriselt üle läinud ning sakslased pigem arvavad, et nende riik ei peaks rahvusvaheliselt domineerima.
Isegi Saksamaa lippu julgeti avalikult lehvitama hakata alles 11 aasta eest, jalgpalli maailmameistrivõistluste aegu.
"Kui teised riigid ütlevad jälle et "Suur-Saksamaa", siis sakslane tunneb seda tihtilugu väga suure solvanguna ja sellepärast on, me ju ka teame, väga pikki aastaid Saksamaa välispoliitilisel areenil väga tagasihoidlik olnud. Ta ei ole seal tegutsenud. Alles viimastel aastatel on selle dünaamika tõttu, milleks on ka Euroopa Liit, Saksamaa esipositsioon tõusnud, muutunud prioriteetseks," rääkis Tupay.
"Mina kasvasin niiviisi üles, et ei olnud mõeldav, et keegi võtaks need kaks sõna samas lauses - Saksamaa ja juhtroll -, sest meile piisas ühest juhist ja sellest juhirollist, mis siis oli," ütles EELK Saksa Nõmme Lunastaja koguduse õpetaja Matthias Burghardt.
Viimasel ajal on sakslased aga hakanud endale aru andma, et juhtrolli võtmisest lihtsalt ei pruugi pääsu olla.
"Saksamaa on aastal 2017 vist liiga suur, et teiste selja taha peitu minna, aga samas liiga väike, et olla mingi globaalselt kaalukas olend. Praegu vist käib see otsimine, kuidas seda teha, kuidas seda vastutust võtta ja samal ajal mitte vanad hirmud äratada," rääkis Burghardt.
Saksamaa poliitika on ajalooliselt segu idealismist ja reaalpoliitikast, on ju viimane samuti Saksamaal tekkinud mõiste. Selline kombinatsioon on võimalik peamiselt seetõttu, et sakslased enamasti lihtsalt ei märka, kui nende riik rahvusvahelist künismi ilmutab, sest sakslased ei pööra oma riigi rahvusvahelisele positsioonile just liiga palju tähelepanu.
"See on suure riigi omapära, et seal elu on tõepoolest väga riigikeskne. Näiteks ma arvan, et keskmine sakslane ei tea väga palju mingeid edetabeleid, kus tema riik asub ühes või teises edetabelis. See teda väga ka ei huvita. Teda huvitab võib-olla see, kuidas tema liidumaa asetseb võrreldes teise liidumaaga, naaberliidumaaga," selgitas Tupay.
Kui sakslane aga idealismist taganemist märkab, suhtub ta sellesse pigem halvasti, kas või juba eeltoodud kollektiivse süütunde ning 1970. aastail alguse saanud vabanemiskultuuri tõttu.
Euroopa Liit on sakslastele väga oluline, isegi neil valimistel hea tulemuse teinud ning sellega palju rahvusvahelist paanikat põhjustanud Alternatiiv Saksamaale (AfD) ei ole erinevalt sarnastest parteidest teistes riikides Euroopa Liidu vastane.
"Seda, et nemad elavad siin Euroopa Liidus, on vähemalt poliitilisel ja riigi tasandil endale vägagi teadvustatud. Ja ma arvan, et Saksamaal ei ole üldsegi olnud väga lihtne seda rolli leida ja mõneti on võib-olla Saksamaa jällegi läbinud sellise identiteedikriisi, aga samas ka ennast natuke enam leidnud," rääkis Tupay.
"Me kõik teame, et see on üks suur saavutus, üks suur asi, et see Euroopa Ühing on olemas. Iseküsimus, kuidas seda kujundada, aga et see on olemas, on väga suur saavutus ja väga hea," ütles Burghardt.
Praeguse Saksamaa kirjeldatud olemusele aitab kaasa ka tõik, et sakslane ise on aja jooksul muutunud. Praegu peab end sakslasteks väga suur hulk inimesi, kes on pärit sootuks mujalt.
Integratsiooniga on Saksamaal probleeme olnud, kuid ei saa teistpidi eitada, et suurem osa sisserännanuist peab end just sakslasteks ning nende hulgas on palju tõsiseid Saksamaa patrioote.
Kui natside rassistlikud katsetused välja arvata, siis ega ole Saksamaal kunagi eriti olnudki võimalust sakslane olemist muudmoodi määrata, kui ühiste väärtuste kandmist.
"Juba sajandeid tagasi oli nii, et meil on nii palju erinevaid regioone, mis on nii suurte erinevustega kultuuriliselt, et on väga raske seda määrata keele kaudu näiteks. Kui me ütleme nüüd, et sakslane on see, kes kõneleb saksa keelt, siis mida ütlevad austerlased või saksakeelsed šveitslased? Kui me ütleme, et see, kes elab Saksamaal ja oskab saksa keelt või räägib seda emakeelena, siis mida ütlevad meie autohtoonsed vähemused nagu Põhja-Saksamaa friislased, kes kõnelevad emakeelena friisi keelt," rääkis Burghardt.
Majanduses seisavad ees väljakutsed
Saksamaa majandus on suuruselt maailmas neljas ja Euroopa Liidus selges liidrirollis, kuid selle tulevik päris pilvitu pole. Vananev elanikkond ning järjest teravnev innovatsioonikonkurents maailmas esitavad Saksamaa majanduse eest vastutajatele tõsise väljakutse.
Saksamaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2016. aastal 3,47 triljonit USA dollarit. Tegu on maailma suuruselt neljanda ja Euroopa kindlalt suurima majandusega. Maailmas jäävad Saksa majandusest ettepoole vaid USA 18,57 triljoni dollariga, Hiina 11,2 triljoni ja Jaapan 4,94 triljoni dollariga.
Kogu euroala majandusest, mis oli 11,88 triljonit dollarit, moodustab Saksa majandus ligi kolmandiku.
Kui vaadata SKT-d elaniku kohta, siis Saksamaa nii kõrgel kohal ei ole, asudes oma 41 900 dollariga maailmas teise kümne tagaosas. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) koostatud tabeli eesotsas on selle näitajaga pigem väikeriigid Luksemburg, Šveits ja Norra. Eesti SKT elaniku kohta oli 17 633 dollarit.
Keskmine palk on Saksamaal 3745 eurot, miinimumpalk aga 1498 eurot kuus.
Saksamaa tugev majandusseis on püsinud juba aastaid. Selle aasta esimeses pooles kasvas Saksa majandus 0,7 protsenti, mis on viimase kolme aasta kiireim.
Saksamaa töötuse näitaja on euroala madalaim ja eksport järjest kasvab. Saksamaa ekspordimaht on maailmas kolmandal kohal ning väliskaubanduse ülejääk lausa maailma suurim - nii on tegu maailma juhtiva kapitali eksportijaga.
Eksport annab 41 protsenti kogu SKT-st. Suurimad ekspordiartiklid on liiklusvahendid, masinad, keemiatooted, elektroonika ja elektrikaubad.
Tööstustoodang moodustab siiski alla 30 protsendi SKT-st, lõviosa ehk umbes 70 protsenti langeb teenindussektori arvele.
Saksamaalgi on nähtud ka raskemaid aegu ja seda mitte ainult pärast suuri sõdu. 1990. aastatel ja 2000. aastate algul oli Saksa majanduskasv alla euroala keskmist. Põhjuseks oli eelkõige kahe Saksamaa ühinemisprotsess kõigi oma valude ja kuludega.
"Pärast seda on neil hakanud palju paremini minema. Kui otsida neid õigeid otsuseid, siis Saksa ettevõtted üldse on väga pika ajalooga hästi konkurentsivõimelised, tegutsetakse väga spetsiifilistes harudes, kus neil on selline konkurentsipositsioon, et selles vallas tegutsebki ehk ainult paar teist ettevõtet. Samuti see, et nemad hakkasid üsna vara arenevatele turgudele eksportima oma masinaid, mida need riigid ise ei suutnud toota. Saksa autotööstus on suur näide, aga ka palju spetsiifilisemaid masinaid, mida tehastes näiteks kasutati," selgitas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Saksa majandusest rääkides kerkib esmalt silme ette autotööstus ja seda põhjusega - Saksamaa suurim ettevõte Volkswagen annab tööd rohkem kui poolele miljonile inimesele. Samas mahuvad kümne suurima ettevõtte tabelisse veel ka Daimler ja BMW.
Kuigi autotööstust on viimasel ajal tabanud mitmed valusad tagasilöögid - eeskätt puudutab see skandaali võltsitud heitgaasi näitajate ümber, aga ka järjest valjemaks muutuvaid üleskutseid diiselautode keelustamiseks - tundub, et praeguseks on nendest toibutud ning Volkswageni akstial läheb jälle hästi.
Saksa majandusedu põhjusi otsides tuleb paratamatult tõdeda, et paljudel klišeedel - kas või sakslaste ordnungiarmastusest - on ikkagi tõepõhi all.
"Saksa ühiskond üldse, mõnes mõttes need klišeed peavad paika, et nad on säästlikud ja töökad. Ülejäänud Euroopa jaoks hästi suureks mureks on saanud suur jooksevkonto ülejääk, mis neil on - kõige suurem maailmas, see aasta peaks jõudma 240 miljardi euroni. See tuleb sellest, et ollakse väga head eksportijad ja teisalt on kõvasti säästetud ja investeeritud välismaale ja sealt tulevad dividendid sellest," selgitas Nestor.
Saksamaa suur jooksevkonto ülejääk teeb paljudele rahvusvahelistele majandusorganisatsioonidele tuska ja Berliini ärgitatakse tegema rohkem investeeringuid, mille osas on Saksa valitsus olnud äärmiselt konservatiivne, kuigi nende positsioon on olnud selleks suurepärane. Eelmisel aastal oli Saksamaa võlakirjade tootlus isegi negatiivne.
Kuigi majandusel läheb väga hästi ja tööpuudus on väike, on palgakasv olnud suhteliselt tagasihoidlik, mis on ametiühingutega sõlmitud suhteliselt konservatiivsete kokkulepete tulemus.
Ei maksa siiski arvata, et Saksa majandust üldse mingid karid ei ähvarda.
"Saksamaa jaoks kõige suurem makroprobleem on rahvastikuküsimus. On vananev riik ja aastaks 2050 ennustatakse, et alla 15-aastaste inimeste osakaal langeb rahvastikus 13 protsendini. See peaks olema üks madalamaid kogu maailmas. Samas üle 60-aastased peaksid moodustama juba 40 protsenti rahvastikust. Sellega toime tulemine, kuidas inimesi tööturul hoida ja inimeste tarbimisharjumused on vastavalt eale hästi erinevad - eks see kõik hakkab seda majandust ka aina rohkem painama," rääkis Nestor.
Seetõttu võib Angela Merkeli pagulaslahkuse taga olla lisaks humanismile ka väga pragmaatiline põhjus - Saksa majandus lihtsalt vajab uusi noori töökäsi.
Peeter Helme: Saksamaa poliitikas on üldisemalt muutused õhus
Vikerraadio toimetaja Peeter Helme, kes analüüsib igal esmaspäeval saates "Maailm täna" Saksa ajakirjandust, rääkis "Välisilmas", et Merkeli võit valimistel ei tulnud tänu sakslaste võimutruudusele.
"Kui tahta veidi pahatahtlik isegi olla, võiks seletada seda, et Merkel kõigele vaatamata ikkagi oma hääled kokku sai, hoopis teatud poliittüdimusega - inimesed kardavad muutusi ja näevad Merkelis teatud stabiilsuse ankrut. Aga kui katsuda veidi sõbralikumalt seletada, siis võiks öelda, et Merkel on ennast tõestanud ja milleks parandada süsteemi, mis toimib," arutles Helme.
Kuigi 2015. aasta immigratsioonilaine oleks võinud Merkeli positsioonile saatuslikuks saada, tuli kantsler Helme hinnangul olukorrast ilusasti välja.
"Ta kampaania jooksul tunnistas, et ta uuesti nii ei teeks, kuid tõsi, ta ei öelnud, et tegi vea. Eile õhtul toimunud erakondade esinumbrite esimeses vestlusringis asus AfD üks esimeestest teda kohe ründama sel teemal ja ütles, et on tõestatud, et see oli seadusevastane ja mida Merkel arvab sellest, kui parlamentaarne komisjon hakkab asja uurima. Merkel ütles, et tal pole midagi varjata ja uurigu peale. Mulle tundub, et Merkel on sellest asjast ilusasti välja tulnud ja siin kõnelevad ka faktid tema kasuks," rääkis Helme.
"Jah, Merkel on jätkuvalt seda meelt, et ta ei taha näha mingit immigratsiooni ja kuritegevuse vahelist seost, aga samal ajal, kus need intsidendid juhtunud on, kus sellised seosed on olnud ilmselged, seal on siiski hakanud ka Merkel ise ja üldse Saksa poliitikud julgelt ja avalikult rääkima nendest asjadest ja see on kahtlemata talle plusspunkte toonud," lisas ta.
Saksamaa poliitikas on tema sõnul aga üldisemalt muutused õhus.
"Kui mõelda sellele, et need nn ennast rahvaerakonnana defineerivad erakonnad nagu Kristlikud Demokraadid ja Sotsiaaldemokraadid said kokku napilt üle 50 protsendi häältest ehk umbes poole ühiskonna toetuse ja kõik ülejäänud hääled jagunesid nende parteide vahel, mida võiks nimetada ühes või teises mõttes alternatiivseteks, olgu selleks Rohelised või ka liberaalset maailmavaadet esindav FDP või Vasakpartei või AfD, siis kõik nad on ju mingis mõttes alternatiivid valitsevale korrale," selgitas Helme.
"Ehk küsimus ei ole ainult üksikteemas - immigratsioonis -, vaid küsimus on üldisemalt selles, et ühiskond on muutumas, ühiskond pole enam nii ühtne, ühiskond on palju mobiilsem, liikuvam, ei ole enam sellist keskvälja. Seetõttu ei ole enam olemas sellist võimalustki, et paar erakonda saaks niimoodi domineerida poliitilist maastiku nagu see toimus Lääne-Saksamaal 1960. ja 1970. aastatel," lisas ta.
### Response:
"Välisilm" analüüsis Saksamaa olukorda enne ja pärast valimisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku teenisid Eesti noorvehklejad aga 15 medalit. 11 riigi osavõtul toimunud võistlustel tehti kahel päeval kokku 486 individuaalset starti.
Võistluste avapäeval saavutasid meie vehklejatest esikohad Gabriela Truuse (Põhjakotkas) ja Markus Salm (Tallinna Mõõk) U-14 vanuseklassis. Andzej Gedzo (SBSK Draakon) teenis meesjuuniorides pronksi, U-14 poiste epees sai hõbeda Valentin Altunin (SBSK Draakon) ja pronksi Erik Tobias (SBSK Draakon). U-14 tüdrukute epees saavutasid kolmandad kohad Anneli Proosväli (En Garde) ja Elizaveta Bobrova (SBSK Draakon).
Pühapäeval võideti kokku kolm kuldmedalit. Põhjamaade meistriks tulid Eesti naisjuunioride koondis (Karoliine Loit, Andra Talen ja Jelizaveta Kuznetsova), Carmen-Lii Targamaa (En Garde) naiskadettides ja Anneli Proosväli (En Garde) U-12 tüdrukute epees. Eesti meesjuuniorid (Filipp Djatšuk, Ruslan Eskov, Andzej Gedzo ja Klim Gusarov) said teise koha. Meeskadettide epees oli teine Leon Gedzo (SBSK Draakon) ja pronksi teenis Henrik Priimägi (En Garde). U-12 tüdrukute seas saavutas teise koha Dinara Anis (Tallinna Mõõk).
Tulemused:
Meesjuunioride epee:
1. Linus Islas Flygare SWE, 2. Christoffer Ejemyr SWE, 3. Andzej Gedzo EST ja Ferdinand Eliasse NOR. 5. Ruslan Eskov, 7. Filipp Djatšuk. Kokku 120 osalejat.
Naisjuunioride epee:
1. Outi Jaakkola FIN, 2. Sofia Hansson SWE, 3. Inka Mikkilä FIN ja Emilia Cecilie Borrye DEN. 5. Carmen-Lii Targamaa, 8. Madli Palk. Kokku 78 osalejat.
Meesjuunioride epee võistkonnavõistlus:
1. SWE, 2. EST (Filipp Djatsuk, Ruslan Eskov, Andzej Gedzo, Klim Gusarov), 3. FIN. Kokku osales 8 võistkonda.
Naisjuunioride epee võistkonnavõistlus:
1. EST (Jelizaveta Kuznetsova, Karoliine Loit, Andra Talen), 2. FIN, 3. SWE. Kokku osales 5 võistkonda.
Meeskadettide epee:
1. Akseli Heinämaa FIN, 2. Leon Gedzo EST, 3. Hugo Pousette SWE ja Henrik Priimägi EST. 8. Ilja Žurba. Kokku 90 osalejat.
Naiskadettide epee:
1. Carmen-Lii Targamaa EST, 2. Natalie Wramner SWE, 3. Selma Abu Eid Tjulin SWE ja Madli Palk EST. 5. Gabriela Truuse, 6. Sandra Skoblov, 8. Zinaida Smõtskova. Kokku 78 osalejat.
U-14 poiste epee:
1. Markus Salm EST, 2. Valentin Altunin EST, 3. Erik Tobias EST ja Gösta Stahl SWE. 5. Ivan Novoseltsev, 6. Oliver Laasik, 8. Ivan Kleštšin. Kokku 46 osalejat.
U-14 tüdrukute epee:
1. Gabriela Truuse EST, 2. Natalja Stiller DEN, 3. Anneli Proosväli EST ja Elizaveta Bobrova EST. 5. Luiza Novosjolova, 7. Svetlana Trynova, 8. Susanne Lannes. Kokku 39 osalejat.
U-12 poiste epee:
1. Pavels Kožemjakins LAT, 2. Szymon Walkowiak POL, 3. Emils Vasaraudzis LAT ja Glebs Dacjuks LAT. 7. Oskar Pisnenko, 8. Ken-Keiro Silde. Kokku 18 osalejat.
U-12 tüdrukute epee:
1. Anneli Proosväli EST, 2. Dinara Anis EST, 3. Aleksandra Jegorova LAT ja Moa Lundell FIN. 5. Sandra Alberg, 6. Agnes Kase, 7. Julja Trõnova, 8. Polina Kapitonenko. Kokku 17 osalejat. | Eesti noorvehklejad võitsid Põhjamaade meistrivõistlustelt viis kulda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku teenisid Eesti noorvehklejad aga 15 medalit. 11 riigi osavõtul toimunud võistlustel tehti kahel päeval kokku 486 individuaalset starti.
Võistluste avapäeval saavutasid meie vehklejatest esikohad Gabriela Truuse (Põhjakotkas) ja Markus Salm (Tallinna Mõõk) U-14 vanuseklassis. Andzej Gedzo (SBSK Draakon) teenis meesjuuniorides pronksi, U-14 poiste epees sai hõbeda Valentin Altunin (SBSK Draakon) ja pronksi Erik Tobias (SBSK Draakon). U-14 tüdrukute epees saavutasid kolmandad kohad Anneli Proosväli (En Garde) ja Elizaveta Bobrova (SBSK Draakon).
Pühapäeval võideti kokku kolm kuldmedalit. Põhjamaade meistriks tulid Eesti naisjuunioride koondis (Karoliine Loit, Andra Talen ja Jelizaveta Kuznetsova), Carmen-Lii Targamaa (En Garde) naiskadettides ja Anneli Proosväli (En Garde) U-12 tüdrukute epees. Eesti meesjuuniorid (Filipp Djatšuk, Ruslan Eskov, Andzej Gedzo ja Klim Gusarov) said teise koha. Meeskadettide epees oli teine Leon Gedzo (SBSK Draakon) ja pronksi teenis Henrik Priimägi (En Garde). U-12 tüdrukute seas saavutas teise koha Dinara Anis (Tallinna Mõõk).
Tulemused:
Meesjuunioride epee:
1. Linus Islas Flygare SWE, 2. Christoffer Ejemyr SWE, 3. Andzej Gedzo EST ja Ferdinand Eliasse NOR. 5. Ruslan Eskov, 7. Filipp Djatšuk. Kokku 120 osalejat.
Naisjuunioride epee:
1. Outi Jaakkola FIN, 2. Sofia Hansson SWE, 3. Inka Mikkilä FIN ja Emilia Cecilie Borrye DEN. 5. Carmen-Lii Targamaa, 8. Madli Palk. Kokku 78 osalejat.
Meesjuunioride epee võistkonnavõistlus:
1. SWE, 2. EST (Filipp Djatsuk, Ruslan Eskov, Andzej Gedzo, Klim Gusarov), 3. FIN. Kokku osales 8 võistkonda.
Naisjuunioride epee võistkonnavõistlus:
1. EST (Jelizaveta Kuznetsova, Karoliine Loit, Andra Talen), 2. FIN, 3. SWE. Kokku osales 5 võistkonda.
Meeskadettide epee:
1. Akseli Heinämaa FIN, 2. Leon Gedzo EST, 3. Hugo Pousette SWE ja Henrik Priimägi EST. 8. Ilja Žurba. Kokku 90 osalejat.
Naiskadettide epee:
1. Carmen-Lii Targamaa EST, 2. Natalie Wramner SWE, 3. Selma Abu Eid Tjulin SWE ja Madli Palk EST. 5. Gabriela Truuse, 6. Sandra Skoblov, 8. Zinaida Smõtskova. Kokku 78 osalejat.
U-14 poiste epee:
1. Markus Salm EST, 2. Valentin Altunin EST, 3. Erik Tobias EST ja Gösta Stahl SWE. 5. Ivan Novoseltsev, 6. Oliver Laasik, 8. Ivan Kleštšin. Kokku 46 osalejat.
U-14 tüdrukute epee:
1. Gabriela Truuse EST, 2. Natalja Stiller DEN, 3. Anneli Proosväli EST ja Elizaveta Bobrova EST. 5. Luiza Novosjolova, 7. Svetlana Trynova, 8. Susanne Lannes. Kokku 39 osalejat.
U-12 poiste epee:
1. Pavels Kožemjakins LAT, 2. Szymon Walkowiak POL, 3. Emils Vasaraudzis LAT ja Glebs Dacjuks LAT. 7. Oskar Pisnenko, 8. Ken-Keiro Silde. Kokku 18 osalejat.
U-12 tüdrukute epee:
1. Anneli Proosväli EST, 2. Dinara Anis EST, 3. Aleksandra Jegorova LAT ja Moa Lundell FIN. 5. Sandra Alberg, 6. Agnes Kase, 7. Julja Trõnova, 8. Polina Kapitonenko. Kokku 17 osalejat.
### Response:
Eesti noorvehklejad võitsid Põhjamaade meistrivõistlustelt viis kulda |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.