instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi taristuminister Tomas Eneroth tahab ellu viia juba ammu tema peas keerlenud transpordisektori rohepöörde. Kui reisimise võimalused taas avanevad, siis nii, et see oleks keskkonnasõbralik.
Plaan näeb ette öörongide toomist Saksamaa ja Belgia liinidele. See on ka osa Rootsi transpordiühenduste laiemast ümbermõtestamisest, kuna riik üritab vähendada sõltuvust lendamisest ja asendada see keskonnasõbralike rongide ja parvlaevadega. Kuna see valdkond on aastaid unaruses, ei tule rohepööre üleöö.
Aasta eest valminud raport ütleb, et öörongid võiksid sõitma hakata kõige varem 2023. aastal Malmö ja Brüsseli vahel Kölni kaudu. Probleem on, et Saksamaa ei taha teha koostööd ja parandada oma raudtee läbilaskevõimet. Uuringu järgi tooks liin esimesel aastal 4,7 miljonit eurot kahjumit.
Enerothi sõnul on tema plaan ambitsioonikas. Samas on Rootsil kliimateadliku riigi kuvand, on see ju Greta Thunbergi kodu ja seal tegutseb Euroopa üks edukamaid rohelisi parteisid.
Ka Rootsi-sisene, esialgu kolme peamist linna ühendav kavandamisel olev kiirraudteevõrk on takerdunud poliitikute ja ekspertide erimeelsustesse, nii nagu on juba 2006. aastast räägitud parvlaevaliiklusest üle Põhjamere Ühendkuningriiki.
Kuni 1980. aastateni oli Rootsist maadmööda reisimine väga populaarne, sest rongid olid mugavad ja lendamine kallis. Ka laevareis Ühendkuningriiki oli tavaline, kuigi pikk. Lennufirmade tulek muutis pilti, üksteise võidu avati uusi marsruute ja langetati hindu.
Lendamisvastast kampaaniat juhtiv Maja Rosen rõhutab, et kriisiolukord on näidanud, et lendamata saab olla küll.
Kirjanik Jens Liljestrand on öelnud, et lennukitega reisimine on idiootlik, sest põhjuseks tuuakse soov näha eksootilisi keskkondi, mida aga just lendamine hävitab.
Transpordiminister Eneroth soovib luua ka süsteemi, mis võimaldaks rootslastel piletite ostmisel hõlpsalt võrrelda erinevate reisimisvõimaluste keskkonnamõjusid.
Euroopa Komisjonis roheleppe eestvedaja Frans Timmermans ütles aprilli lõpus Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni videokonverentsil, et kui tahame pandeemiast tugevamalt ja tulevikku suunatult välja tulla, peame absoluutselt suunduma rohelise ühiskonna poole. Seega annab pandeemia tõuke mitmeteks reformideks. | Rootsi näeb pandeemias võimalust transpordivõrgu põhjalikuks reformiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi taristuminister Tomas Eneroth tahab ellu viia juba ammu tema peas keerlenud transpordisektori rohepöörde. Kui reisimise võimalused taas avanevad, siis nii, et see oleks keskkonnasõbralik.
Plaan näeb ette öörongide toomist Saksamaa ja Belgia liinidele. See on ka osa Rootsi transpordiühenduste laiemast ümbermõtestamisest, kuna riik üritab vähendada sõltuvust lendamisest ja asendada see keskonnasõbralike rongide ja parvlaevadega. Kuna see valdkond on aastaid unaruses, ei tule rohepööre üleöö.
Aasta eest valminud raport ütleb, et öörongid võiksid sõitma hakata kõige varem 2023. aastal Malmö ja Brüsseli vahel Kölni kaudu. Probleem on, et Saksamaa ei taha teha koostööd ja parandada oma raudtee läbilaskevõimet. Uuringu järgi tooks liin esimesel aastal 4,7 miljonit eurot kahjumit.
Enerothi sõnul on tema plaan ambitsioonikas. Samas on Rootsil kliimateadliku riigi kuvand, on see ju Greta Thunbergi kodu ja seal tegutseb Euroopa üks edukamaid rohelisi parteisid.
Ka Rootsi-sisene, esialgu kolme peamist linna ühendav kavandamisel olev kiirraudteevõrk on takerdunud poliitikute ja ekspertide erimeelsustesse, nii nagu on juba 2006. aastast räägitud parvlaevaliiklusest üle Põhjamere Ühendkuningriiki.
Kuni 1980. aastateni oli Rootsist maadmööda reisimine väga populaarne, sest rongid olid mugavad ja lendamine kallis. Ka laevareis Ühendkuningriiki oli tavaline, kuigi pikk. Lennufirmade tulek muutis pilti, üksteise võidu avati uusi marsruute ja langetati hindu.
Lendamisvastast kampaaniat juhtiv Maja Rosen rõhutab, et kriisiolukord on näidanud, et lendamata saab olla küll.
Kirjanik Jens Liljestrand on öelnud, et lennukitega reisimine on idiootlik, sest põhjuseks tuuakse soov näha eksootilisi keskkondi, mida aga just lendamine hävitab.
Transpordiminister Eneroth soovib luua ka süsteemi, mis võimaldaks rootslastel piletite ostmisel hõlpsalt võrrelda erinevate reisimisvõimaluste keskkonnamõjusid.
Euroopa Komisjonis roheleppe eestvedaja Frans Timmermans ütles aprilli lõpus Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni videokonverentsil, et kui tahame pandeemiast tugevamalt ja tulevikku suunatult välja tulla, peame absoluutselt suunduma rohelise ühiskonna poole. Seega annab pandeemia tõuke mitmeteks reformideks.
### Response:
Rootsi näeb pandeemias võimalust transpordivõrgu põhjalikuks reformiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve jääb suurusjärku triljon eurot, Euroopa Komisjon on rääkinud ühislaenust ja täiendavast triljonini ulatuvast taaskäivitusfondist laenude ja toetuste näol.
Saksamaa ja Prantsusmaa eelmise nädala ettepanek nägi ette Euroopa Liidu ühislaenu eest 500 miljardi ulatuses täiendavaid toetusi. Toetused läheksid läbi eelarve majanduse turgutamiseks vastavalt Euroopa Liidu prioriteetidele ehk rohe- ja digiinvesteeringuteks, vastupidavuse ja strateegilise autonoomia tugevdamiseks, tervishoidu ja täiendavalt ka ühtekuuluvuspoliitikasse.
Kui palju, mille alusel, kellele ja milleks täpselt, selgub kolmapäeval, kui komisjoni president Ursula von der Leyen ettepanekut Euroopa Parlamendile tutvustab. Laenu tagasimaksed algaksid 2028. aastal järgmistest Euroopa Liidu eelarvetest, mis tähendab, et siis jäävad toetused väiksemaks või tuleb suurendada sissemakseid. Komisjon võib selle asemel pakkuda välja aga hoopis uued maksud, nagu plastimaks, süsinikukaubanduse maksud ja digimaks.
Kui ühislaenu suuruseks kujuneb 500 miljardit eurot, on Eesti osa selles suurusjärgus miljard eurot. Ühislaen on rõõmustanud kriisist räsitud ja ühtlasi suure võlakoorma all Lõuna-Euroopat, ent teinud murelikuks konservatiivset eelarvepoliitikat ajavaid jõukaid eelarvesse sissemaksjaid riike. Kesk- ja Ida-Euroopa on jäänud äraootavale positsioonile, oodates konkreetset ettepanekut.
Meie piirkond on Euroopa Liidu eelarvest seni kasu lõiganud ja tervikpildis jääb see kindlasti nii ka kolmapäevase pakkumisega, kuigi tõenäoliselt kaldub rahakott rohkem lõunariikide suunas. Nii võib arvata, et Euroopa pealinnad kaaluvad läbi kõik pakkumise detailid.
Samas on iga euro lugemise kõrval vähemalt sama oluline üldine pilt ehk küsimus sellest, milline peaks olema Euroopa Liidu vastus kriisile, mis lõhesid riikide vahel süvendab ja ühendust rebestada ohustab, kas selleks on siis ühisvõlg ja tihedam integratsioon. | Euroopa Komisjon avalikustab majanduse taaskäivitamise fondi ettepanekud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve jääb suurusjärku triljon eurot, Euroopa Komisjon on rääkinud ühislaenust ja täiendavast triljonini ulatuvast taaskäivitusfondist laenude ja toetuste näol.
Saksamaa ja Prantsusmaa eelmise nädala ettepanek nägi ette Euroopa Liidu ühislaenu eest 500 miljardi ulatuses täiendavaid toetusi. Toetused läheksid läbi eelarve majanduse turgutamiseks vastavalt Euroopa Liidu prioriteetidele ehk rohe- ja digiinvesteeringuteks, vastupidavuse ja strateegilise autonoomia tugevdamiseks, tervishoidu ja täiendavalt ka ühtekuuluvuspoliitikasse.
Kui palju, mille alusel, kellele ja milleks täpselt, selgub kolmapäeval, kui komisjoni president Ursula von der Leyen ettepanekut Euroopa Parlamendile tutvustab. Laenu tagasimaksed algaksid 2028. aastal järgmistest Euroopa Liidu eelarvetest, mis tähendab, et siis jäävad toetused väiksemaks või tuleb suurendada sissemakseid. Komisjon võib selle asemel pakkuda välja aga hoopis uued maksud, nagu plastimaks, süsinikukaubanduse maksud ja digimaks.
Kui ühislaenu suuruseks kujuneb 500 miljardit eurot, on Eesti osa selles suurusjärgus miljard eurot. Ühislaen on rõõmustanud kriisist räsitud ja ühtlasi suure võlakoorma all Lõuna-Euroopat, ent teinud murelikuks konservatiivset eelarvepoliitikat ajavaid jõukaid eelarvesse sissemaksjaid riike. Kesk- ja Ida-Euroopa on jäänud äraootavale positsioonile, oodates konkreetset ettepanekut.
Meie piirkond on Euroopa Liidu eelarvest seni kasu lõiganud ja tervikpildis jääb see kindlasti nii ka kolmapäevase pakkumisega, kuigi tõenäoliselt kaldub rahakott rohkem lõunariikide suunas. Nii võib arvata, et Euroopa pealinnad kaaluvad läbi kõik pakkumise detailid.
Samas on iga euro lugemise kõrval vähemalt sama oluline üldine pilt ehk küsimus sellest, milline peaks olema Euroopa Liidu vastus kriisile, mis lõhesid riikide vahel süvendab ja ühendust rebestada ohustab, kas selleks on siis ühisvõlg ja tihedam integratsioon.
### Response:
Euroopa Komisjon avalikustab majanduse taaskäivitamise fondi ettepanekud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toornafta juulitehingute hind New Yorgi börsil kerkis teisipäeval 3,3 protsenti tasemele 34,35 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind kerkis 1,8 protsenti, sulgudes tasemel 36,17 dollarit barreli eest. | Naftabarreli hind liigub 40 dollari suunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toornafta juulitehingute hind New Yorgi börsil kerkis teisipäeval 3,3 protsenti tasemele 34,35 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind kerkis 1,8 protsenti, sulgudes tasemel 36,17 dollarit barreli eest.
### Response:
Naftabarreli hind liigub 40 dollari suunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Internetihiiule Google kuuluva videokeskkonna teade tuli pärast tehnoloogiaettevõtja Palmer Luckey postitust Twitteris, et kõik tema kommentaarid Hiina kommunistliku partei propagandaosakonna tegevuse kohta on keskkonnast kustutatud. Palju teised Twitteri kasutajad jõudsid samale arvamusele.
YouTube teatas ametlikus avalduses, et nende reeglites pole muudatusi tehtud ning endiselt eemaldatakse vaid rämpsposti, vihkavaid või ahistavaid kommentaare.
"See näib olevat viga meie jõustamissüsteemides ja me uurime asja," ütles internetikeskkonna Youtube pressiesindaja kaebuste kohta.
Paljud USA suured meediaettevõtted on Hiina turul tegutsemiseks teinud kompromisse kommunistliku diktatuuri nõudmistega. | YouTube uurib Hiina võime kritiseerivate kommentaaride eemaldamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Internetihiiule Google kuuluva videokeskkonna teade tuli pärast tehnoloogiaettevõtja Palmer Luckey postitust Twitteris, et kõik tema kommentaarid Hiina kommunistliku partei propagandaosakonna tegevuse kohta on keskkonnast kustutatud. Palju teised Twitteri kasutajad jõudsid samale arvamusele.
YouTube teatas ametlikus avalduses, et nende reeglites pole muudatusi tehtud ning endiselt eemaldatakse vaid rämpsposti, vihkavaid või ahistavaid kommentaare.
"See näib olevat viga meie jõustamissüsteemides ja me uurime asja," ütles internetikeskkonna Youtube pressiesindaja kaebuste kohta.
Paljud USA suured meediaettevõtted on Hiina turul tegutsemiseks teinud kompromisse kommunistliku diktatuuri nõudmistega.
### Response:
YouTube uurib Hiina võime kritiseerivate kommentaaride eemaldamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi väljendas neis postitustes muret, et posti teel toimuv hääletamine tooks kaasa valimispettused.
Twitter pani postituste alla teatise, mis sisaldas linki posti teel hääletamisega seotud faktide kohta ja tõi välja telekanali CNN ja ajalehe Washington Posti viited asjatundjatele, kelle hinnangul on taoline hääletamine harva seotud pettusega.
Trump on korduvalt mõlemaid meediakanaleid süüdistanud poliitilises kallutatuses ning tõepoolest on tegemist tema ja tema administratsiooni aktiivsete kriitikutega.
"Twitter tegeleb nüüd 2020. aasta presidendivalimistesse sekkumisega. Twitter on lämmatamas sõnavabadust ja presidendina ei luba ma sellel juhtuda!" kirjutas Trump nüüd.
Demokraatide poliitikud ja nende toetajad ning ka mitmed ajakirjanikud on korduvalt nõudnud, et Twitter sekkuks Trumpi postitustesse, mis nende hinnangul ei vasta tõele. Twitter on Trumpi peamine kommunikatsioonikanal.
Suured sotsiaalmeediaettevõtted nagu Facebook ja Google, aga ka Twitter on vastavalt vajadusele end esitanud neutraalsete platvormidena kolmandate osapoolte sisule, kuhu nad ajakirjandusväljaannete viisil ei sekku, kuid samas on iga aastaga asunud järjest enam ilmuvat sisu toimetama ja valima.
There is NO WAY (ZERO!) that Mail-In Ballots will be anything less than substantially fraudulent. Mail boxes will be robbed, ballots will be forged & even illegally printed out & fraudulently signed. The Governor of California is sending Ballots to millions of people, anyone.....
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 26, 2020 | USA suhtlusvõrgustik Twitter liigitas kaks presidendi postitust eksitavaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi väljendas neis postitustes muret, et posti teel toimuv hääletamine tooks kaasa valimispettused.
Twitter pani postituste alla teatise, mis sisaldas linki posti teel hääletamisega seotud faktide kohta ja tõi välja telekanali CNN ja ajalehe Washington Posti viited asjatundjatele, kelle hinnangul on taoline hääletamine harva seotud pettusega.
Trump on korduvalt mõlemaid meediakanaleid süüdistanud poliitilises kallutatuses ning tõepoolest on tegemist tema ja tema administratsiooni aktiivsete kriitikutega.
"Twitter tegeleb nüüd 2020. aasta presidendivalimistesse sekkumisega. Twitter on lämmatamas sõnavabadust ja presidendina ei luba ma sellel juhtuda!" kirjutas Trump nüüd.
Demokraatide poliitikud ja nende toetajad ning ka mitmed ajakirjanikud on korduvalt nõudnud, et Twitter sekkuks Trumpi postitustesse, mis nende hinnangul ei vasta tõele. Twitter on Trumpi peamine kommunikatsioonikanal.
Suured sotsiaalmeediaettevõtted nagu Facebook ja Google, aga ka Twitter on vastavalt vajadusele end esitanud neutraalsete platvormidena kolmandate osapoolte sisule, kuhu nad ajakirjandusväljaannete viisil ei sekku, kuid samas on iga aastaga asunud järjest enam ilmuvat sisu toimetama ja valima.
There is NO WAY (ZERO!) that Mail-In Ballots will be anything less than substantially fraudulent. Mail boxes will be robbed, ballots will be forged & even illegally printed out & fraudulently signed. The Governor of California is sending Ballots to millions of people, anyone.....
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) May 26, 2020
### Response:
USA suhtlusvõrgustik Twitter liigitas kaks presidendi postitust eksitavaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saadet juhib Peeter Helme.
"Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05. | Elmar Trink räägib Vikerraadios Koidulast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saadet juhib Peeter Helme.
"Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05.
### Response:
Elmar Trink räägib Vikerraadios Koidulast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpool sai koduväljakul Mo Salahi väravast 1:0 Napolist jagu ja kindlustas üheksa punktiga alagrupist teisena edasipääsu.
Alagrupi võitis 11 punktiga PSG, kes alistas viimases mängus võõrsil 4:1 Crvena Zvezda.
Samuti üheksa punktiga lõpetanud Napoli pidi kehvema väravate vahe tõttu leppima alagrupis kolmanda kohaga, mis viib nad Euroopa liigasse.
B-alagrupis mängis Barcelona kodus 1:1 viiki Tottenham Hotspuriga, mis tähendab, et esimesena pääses edasi 14 punkti kogunud Barcelona ja teisena kaheksa punkti teeninud Tottenham. Tottenhami viigivärava lõi 85. minutil Lucas Moura. Samuti kaheksa punkti saanud Milano Inter, kes mängis viimases voorus 1:1 viiki Eindhoveniga, jäi kolmandaks ja jätkab Euroopa liigas.
A-alagrupist läheb esimesena edasi 2:0 Monaco alistanud Dortmundi Borussia ja teisena Bruggega väravateta viiki mänginud Madridi Atletico, mõlemad kogusid 13 punkti. Euroopa liiga koha tagas Brugge. | Liverpool ja PSG pääsesid edasi, Napoli peab leppima Euroopa liigaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool sai koduväljakul Mo Salahi väravast 1:0 Napolist jagu ja kindlustas üheksa punktiga alagrupist teisena edasipääsu.
Alagrupi võitis 11 punktiga PSG, kes alistas viimases mängus võõrsil 4:1 Crvena Zvezda.
Samuti üheksa punktiga lõpetanud Napoli pidi kehvema väravate vahe tõttu leppima alagrupis kolmanda kohaga, mis viib nad Euroopa liigasse.
B-alagrupis mängis Barcelona kodus 1:1 viiki Tottenham Hotspuriga, mis tähendab, et esimesena pääses edasi 14 punkti kogunud Barcelona ja teisena kaheksa punkti teeninud Tottenham. Tottenhami viigivärava lõi 85. minutil Lucas Moura. Samuti kaheksa punkti saanud Milano Inter, kes mängis viimases voorus 1:1 viiki Eindhoveniga, jäi kolmandaks ja jätkab Euroopa liigas.
A-alagrupist läheb esimesena edasi 2:0 Monaco alistanud Dortmundi Borussia ja teisena Bruggega väravateta viiki mänginud Madridi Atletico, mõlemad kogusid 13 punkti. Euroopa liiga koha tagas Brugge.
### Response:
Liverpool ja PSG pääsesid edasi, Napoli peab leppima Euroopa liigaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Northugi pressiteates pole midagi täpsustatud ja NRK-l ei õnnestunud ka üheltki Norra suusaliidu ega suusakoondise inimeselt kinnitust saada, kuid väidetavalt teeb Northug seda, mida novembris lubas – tõmbab profikarjäärile joone alla. NRK andmetel ei pürgi Northug enam MK-koondisesse ega püüa kohta ka tuleva aasta MM-il.
Viimastel aastatel mõõnaseisus sipelnud Northug peaks sel nädalal võistlema Skandinaavia karikasarja etapil Rootsis, aga kas ta sinna läheb, pole veel teada. | Meedia: Petter Northug loobub tippsuusatamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Northugi pressiteates pole midagi täpsustatud ja NRK-l ei õnnestunud ka üheltki Norra suusaliidu ega suusakoondise inimeselt kinnitust saada, kuid väidetavalt teeb Northug seda, mida novembris lubas – tõmbab profikarjäärile joone alla. NRK andmetel ei pürgi Northug enam MK-koondisesse ega püüa kohta ka tuleva aasta MM-il.
Viimastel aastatel mõõnaseisus sipelnud Northug peaks sel nädalal võistlema Skandinaavia karikasarja etapil Rootsis, aga kas ta sinna läheb, pole veel teada.
### Response:
Meedia: Petter Northug loobub tippsuusatamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liider Porto sai võõrsil 3:2 jagu Galatasarayst ja lõpetas alagrupiturniiri 16 punkti ja kindla esikohaga. 67. minutil oli Galatasarayl võimalus viigistada, aga Sofiane Feghouli lõi penalti latti.
Teisena pääseb D-alagrupist edasi 11 punkti kogunud Schalke, kes alistas viimases mängus 1:0 Moskva Lokomotiivi.
Kolmanda koha sai nelja punktiga Galatasaray ja viimaseks jäi kolme punktiga Lokomotiiv, seega läheb Euroopa liigasse Galatasaray. | Porto ja Schalke lõpetasid võiduga, Galatasaray jätkab Euroopa liigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liider Porto sai võõrsil 3:2 jagu Galatasarayst ja lõpetas alagrupiturniiri 16 punkti ja kindla esikohaga. 67. minutil oli Galatasarayl võimalus viigistada, aga Sofiane Feghouli lõi penalti latti.
Teisena pääseb D-alagrupist edasi 11 punkti kogunud Schalke, kes alistas viimases mängus 1:0 Moskva Lokomotiivi.
Kolmanda koha sai nelja punktiga Galatasaray ja viimaseks jäi kolme punktiga Lokomotiiv, seega läheb Euroopa liigasse Galatasaray.
### Response:
Porto ja Schalke lõpetasid võiduga, Galatasaray jätkab Euroopa liigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja esimene pool oli Pouille'le väga edukas, veebruaris võitis ta karjääri viienda ATP tiitli ning jõudis siis veel kahel järjestikusel turniiril finaali. Märtsi keskel kerkis ta edetabelis 10. kohale, aga aasta teine pool oli kahvatum ja ta langes 32. reale.
24-aastane Pouille loodab Mauresmo abiga taas tabelis tõusta. "Olen selle koostöö üle väga õnnelik. Usun, et tema kogemused nii mängija kui treenerina aitavad mul minu eesmärkideni jõuda," lausus Pouille pressiteate vahendusel. "Olen kindel, et saavutame koos suuri asju."
Mauresmost pidi saama Prantsuse Davise karika meeskonna uus kapten, aga nüüd otsustas ta sellest ametist loobuda.
Mängijana kaks suure slämmi turniiri võitnud Mauresmo treenerikarjääri senine edukaim õpilane on Andy Murray. Seejuures on Mauresmo esimene naistreener, kes juhendanud meessoost tippmängijat. | Tänavu esikümnesse jõudnud prantslane palkas Murray endise treeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja esimene pool oli Pouille'le väga edukas, veebruaris võitis ta karjääri viienda ATP tiitli ning jõudis siis veel kahel järjestikusel turniiril finaali. Märtsi keskel kerkis ta edetabelis 10. kohale, aga aasta teine pool oli kahvatum ja ta langes 32. reale.
24-aastane Pouille loodab Mauresmo abiga taas tabelis tõusta. "Olen selle koostöö üle väga õnnelik. Usun, et tema kogemused nii mängija kui treenerina aitavad mul minu eesmärkideni jõuda," lausus Pouille pressiteate vahendusel. "Olen kindel, et saavutame koos suuri asju."
Mauresmost pidi saama Prantsuse Davise karika meeskonna uus kapten, aga nüüd otsustas ta sellest ametist loobuda.
Mängijana kaks suure slämmi turniiri võitnud Mauresmo treenerikarjääri senine edukaim õpilane on Andy Murray. Seejuures on Mauresmo esimene naistreener, kes juhendanud meessoost tippmängijat.
### Response:
Tänavu esikümnesse jõudnud prantslane palkas Murray endise treeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiitlikaitsjat juhendas selles kohtumises abitreener Rein Suvi, samas kui sünnipäevalaps Kalmer Musting istus Coopi treeneripingil. Serviti tegi hea alguse ning pääses juhtima 3:0, enne kui Otto Karl Kont kuuendal minutil noorte poolel avavärava viskas. Neli minutit hiljem juhtis tänavuses avavoorus 33:21 võidu saanud Serviti 6:3.
Siis vähendasid Mathias Rebane ja Markel Veiko vahe minimaalseks ning 14. minutil viigistas Tõnu Jõks seisu. Veidi hiljem viis Veiko oma õhtu kolmanda tabamusega Coopi 8:7 ette, ent Raiko Rudissaar ja Siivo Sokk vastasid meistermeeskonna poolelt.
Seisul 9:9 tõrjus Christofer Viilop Stanislav Holodjuki karistusviske, kuid peagi rebis Serviti tänu Hendrik Varuli kahele täpsele viskele ette 12:10. Coop seadis uuesti tabloole viigi, aga vaheajale mindi pärast Ülljo Pihuse tabamust Serviti 14:13 eduseisul.
Teise pooltunni algul jõudsid noored põlvalased viigini ja läksid Priit Jõksi väravast 16:15 ettegi, kuid siis tegi Serviti võimsa 5:0 vahespurdi, mille lõpetuseks seadis Henri Hiiend tabloole numbrid 20:16. Paar minutit hiljem tabas hooaega Coopis alustanud ja siis Servitiga liitunud Alfred Timmo kaks korda järjest ja seis oli juba 22:17.
Musting kasutas 41. minutil ära viimase minutilise mõtlemisaja, aga tagasiteed võiduheitlusse ei leitud. Viimased 20 minutit kuulusid Servitile skooriga 17:5 ja kogu mäng võideti 35:22. Timmo ja kolmapäeval 23. sünnipäeva tähistav Varul viskasid kaheksa väravat, Holodjuk lisas viis. Coopi poolel olid täpsemad Rebane kuue, Veiko ja Priit Jõks nelja tabamusega.
Meistriliiga 8. vooru mängud 12. detsembril:
19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Aruküla/Audentes
19.00 Viljandi HC – HC Viimsi/Tööriistamarket
19.00 HC Tallinn – SK Tapa | Serviti tõusis vähemalt ajutiselt meistriliigas liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiitlikaitsjat juhendas selles kohtumises abitreener Rein Suvi, samas kui sünnipäevalaps Kalmer Musting istus Coopi treeneripingil. Serviti tegi hea alguse ning pääses juhtima 3:0, enne kui Otto Karl Kont kuuendal minutil noorte poolel avavärava viskas. Neli minutit hiljem juhtis tänavuses avavoorus 33:21 võidu saanud Serviti 6:3.
Siis vähendasid Mathias Rebane ja Markel Veiko vahe minimaalseks ning 14. minutil viigistas Tõnu Jõks seisu. Veidi hiljem viis Veiko oma õhtu kolmanda tabamusega Coopi 8:7 ette, ent Raiko Rudissaar ja Siivo Sokk vastasid meistermeeskonna poolelt.
Seisul 9:9 tõrjus Christofer Viilop Stanislav Holodjuki karistusviske, kuid peagi rebis Serviti tänu Hendrik Varuli kahele täpsele viskele ette 12:10. Coop seadis uuesti tabloole viigi, aga vaheajale mindi pärast Ülljo Pihuse tabamust Serviti 14:13 eduseisul.
Teise pooltunni algul jõudsid noored põlvalased viigini ja läksid Priit Jõksi väravast 16:15 ettegi, kuid siis tegi Serviti võimsa 5:0 vahespurdi, mille lõpetuseks seadis Henri Hiiend tabloole numbrid 20:16. Paar minutit hiljem tabas hooaega Coopis alustanud ja siis Servitiga liitunud Alfred Timmo kaks korda järjest ja seis oli juba 22:17.
Musting kasutas 41. minutil ära viimase minutilise mõtlemisaja, aga tagasiteed võiduheitlusse ei leitud. Viimased 20 minutit kuulusid Servitile skooriga 17:5 ja kogu mäng võideti 35:22. Timmo ja kolmapäeval 23. sünnipäeva tähistav Varul viskasid kaheksa väravat, Holodjuk lisas viis. Coopi poolel olid täpsemad Rebane kuue, Veiko ja Priit Jõks nelja tabamusega.
Meistriliiga 8. vooru mängud 12. detsembril:
19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Aruküla/Audentes
19.00 Viljandi HC – HC Viimsi/Tööriistamarket
19.00 HC Tallinn – SK Tapa
### Response:
Serviti tõusis vähemalt ajutiselt meistriliigas liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalev/Cramo võitis avapoolaja 48:22, viimasele veerandile mindi juba 79:38 eduseisus ja lõpuks võeti 48-punktiline võit.
Eesti meisterklubi parim oli eelmisel nädalal meeskonnaga taas liitunud Tanel Kurbas 21 punktiga, Kristjan Kitsing lisas 16 ja Janari Jõesaar 15 punkti. Jekabpilsile tõi Jurijs Aleksejevs 11 punkti.
Kalev on sarnaselt Ventspilsile võitnud 12 mängust 11 ja troonib liigatabeli tipus, Jekabpils on aga kaotanud kõik senised 11 mängu. | Kalev/Cramo võttis liiga punase laterna üle suure võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalev/Cramo võitis avapoolaja 48:22, viimasele veerandile mindi juba 79:38 eduseisus ja lõpuks võeti 48-punktiline võit.
Eesti meisterklubi parim oli eelmisel nädalal meeskonnaga taas liitunud Tanel Kurbas 21 punktiga, Kristjan Kitsing lisas 16 ja Janari Jõesaar 15 punkti. Jekabpilsile tõi Jurijs Aleksejevs 11 punkti.
Kalev on sarnaselt Ventspilsile võitnud 12 mängust 11 ja troonib liigatabeli tipus, Jekabpils on aga kaotanud kõik senised 11 mängu.
### Response:
Kalev/Cramo võttis liiga punase laterna üle suure võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TalTech võitis kodupubliku ees kaks esimest geimi 25:21 ja 25:23, kuid kaotas siis tasavägise kolmanda 22:25 ja neljandas jäädi Rakverele alla 20:25. Viienda geimi võitis tabelis TalTechist eespool paiknev Rakvere 15:10.
Rakverele tõi Taavi Nõmmistu 30 punkti, Denis Losnikov lisas 14 ja Reimo Rannar 13 punkti. TalTechi poolel hiilgas Mihkel Nuut, kes tõi 33 punkti, Valentin Kordas sai kirja 20 ja Tamur Viidalepp 15 punkti.
Reedel võõrustab TalTech enda tänavuse aasta viimases mängus Tallinna Selverit, Rakvere peab 2018. aasta viimase liigamängu samuti kodusaalis, kus laupäeval minnakse vastamisi Tartu Bigbankiga. | Rakvere tuli teise ringi avamängus 0:2 kaotusseisust võidukalt välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TalTech võitis kodupubliku ees kaks esimest geimi 25:21 ja 25:23, kuid kaotas siis tasavägise kolmanda 22:25 ja neljandas jäädi Rakverele alla 20:25. Viienda geimi võitis tabelis TalTechist eespool paiknev Rakvere 15:10.
Rakverele tõi Taavi Nõmmistu 30 punkti, Denis Losnikov lisas 14 ja Reimo Rannar 13 punkti. TalTechi poolel hiilgas Mihkel Nuut, kes tõi 33 punkti, Valentin Kordas sai kirja 20 ja Tamur Viidalepp 15 punkti.
Reedel võõrustab TalTech enda tänavuse aasta viimases mängus Tallinna Selverit, Rakvere peab 2018. aasta viimase liigamängu samuti kodusaalis, kus laupäeval minnakse vastamisi Tartu Bigbankiga.
### Response:
Rakvere tuli teise ringi avamängus 0:2 kaotusseisust võidukalt välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi säuts tuleb loetud tunnid enne seda, kui senati demokraatide liider Chuck Schumer ja esindajatekoja demokraatide liider Nancy Pelosi kohtuvad Trumpiga Valges Majas, et vältida võimalikku osalist valitsuse seisakut 21. detsembril.
Teisipäevases säutsuseerias ütles Trump, et migratsiooni- ja piirivalveametnikud ning tuhanded tegevväelased, kelle ta piirile saatis, on teinud "fantastilist" tööd. Siis lisas ta: "Suur Müür oleks samas palju lihtsam ja odavam lahendus."
Trump ütles, et ootab kohtumist Schumeri ja Pelosiga, kuid väitis, et nad ei taha piirikaitset "puhtalt poliitilistel põhjustel".
"Kui demokraadid ei anna meile hääli meie riigi kaitsmiseks, ehitab sõjavägi ülejäänud müüri. Nad teavad kui tähtis see on!" säutsus Trump.
Schumer ja Pelosi ütlesid esmaspäeval, et kuna vabariiklased kontrollivad nii kongressi kui Valget Maja, on neil võim valitsuse seisakut vältida.
"Meie riik ei saa endale lubada Trumpist tingitud seisakut," ütlesid nad ühisavalduses, lisades, et Trump "teab väga hästi, et tema müüriettepanekul ei ole piisavalt toetust, et esindajate koda ja senatit läbida ja, et see ei tohiks olla takistus parteiülesele leppele".
Despite the large Caravans that WERE forming and heading to our Country, people have not been able to get through our newly built Walls, makeshift Walls & Fences, or Border Patrol Officers & Military. They are now staying in Mexico or going back to their original countries.......
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 11, 2018
.....Ice, Border Patrol and our Military have done a FANTASTIC job of securing our Southern Border. A Great Wall would be, however, a far easier & less expensive solution. We have already built large new sections & fully renovated others, making them like new. The Democrats,.....
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 11, 2018
....however, for strictly political reasons and because they have been pulled so far left, do NOT want Border Security. They want Open Borders for anyone to come in. This brings large scale crime and disease. Our Southern Border is now Secure and will remain that way.......
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 11, 2018
.....I look forward to my meeting with Chuck Schumer & Nancy Pelosi. In 2006, Democrats voted for a Wall, and they were right to do so. Today, they no longer want Border Security. They will fight it at all cost, and Nancy must get votes for Speaker. But the Wall will get built...
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 11, 2018
....People do not yet realize how much of the Wall, including really effective renovation, has already been built. If the Democrats do not give us the votes to secure our Country, the Military will build the remaining sections of the Wall. They know how important it is!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 11, 2018 | Trump: kui demokraadid müürile raha ei eralda, rajab selle sõjavägi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi säuts tuleb loetud tunnid enne seda, kui senati demokraatide liider Chuck Schumer ja esindajatekoja demokraatide liider Nancy Pelosi kohtuvad Trumpiga Valges Majas, et vältida võimalikku osalist valitsuse seisakut 21. detsembril.
Teisipäevases säutsuseerias ütles Trump, et migratsiooni- ja piirivalveametnikud ning tuhanded tegevväelased, kelle ta piirile saatis, on teinud "fantastilist" tööd. Siis lisas ta: "Suur Müür oleks samas palju lihtsam ja odavam lahendus."
Trump ütles, et ootab kohtumist Schumeri ja Pelosiga, kuid väitis, et nad ei taha piirikaitset "puhtalt poliitilistel põhjustel".
"Kui demokraadid ei anna meile hääli meie riigi kaitsmiseks, ehitab sõjavägi ülejäänud müüri. Nad teavad kui tähtis see on!" säutsus Trump.
Schumer ja Pelosi ütlesid esmaspäeval, et kuna vabariiklased kontrollivad nii kongressi kui Valget Maja, on neil võim valitsuse seisakut vältida.
"Meie riik ei saa endale lubada Trumpist tingitud seisakut," ütlesid nad ühisavalduses, lisades, et Trump "teab väga hästi, et tema müüriettepanekul ei ole piisavalt toetust, et esindajate koda ja senatit läbida ja, et see ei tohiks olla takistus parteiülesele leppele".
Despite the large Caravans that WERE forming and heading to our Country, people have not been able to get through our newly built Walls, makeshift Walls & Fences, or Border Patrol Officers & Military. They are now staying in Mexico or going back to their original countries.......
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 11, 2018
.....Ice, Border Patrol and our Military have done a FANTASTIC job of securing our Southern Border. A Great Wall would be, however, a far easier & less expensive solution. We have already built large new sections & fully renovated others, making them like new. The Democrats,.....
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 11, 2018
....however, for strictly political reasons and because they have been pulled so far left, do NOT want Border Security. They want Open Borders for anyone to come in. This brings large scale crime and disease. Our Southern Border is now Secure and will remain that way.......
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 11, 2018
.....I look forward to my meeting with Chuck Schumer & Nancy Pelosi. In 2006, Democrats voted for a Wall, and they were right to do so. Today, they no longer want Border Security. They will fight it at all cost, and Nancy must get votes for Speaker. But the Wall will get built...
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 11, 2018
....People do not yet realize how much of the Wall, including really effective renovation, has already been built. If the Democrats do not give us the votes to secure our Country, the Military will build the remaining sections of the Wall. They know how important it is!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 11, 2018
### Response:
Trump: kui demokraadid müürile raha ei eralda, rajab selle sõjavägi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobris 21-aastaseks saanud Osaka võitis märtsis karjääri esimese WTA turniiri, triumfeerides kõrgeima kategooria turniiril Indian Wellsis. Senise karjääri säravaim hetk oli septembri alguses New Yorgis, kui ta alistas USA lahtiste finaalis enda lapsepõlvelemmiku Serena Williamsi. Tänu esimesele slämmivõidule tõusis Osaka maailma edetabelis esikümnesse ja lõpetas hooaja maailma viienda reketina. Osaka treener Sascha Bajin valiti WTA aasta parimaks treeneriks.
WTA küsimusele, millise tänavuse hooaja saavutuse üle tunneb ta kõige enam uhkust, vastas Osaka: "Ma pole eriti inimene, kes on enda üle uhke. Võib-olla US Openi võitmine ja vanemate õnnelikuks tegemine? Ma ei mõtle eriti selle karika hoidmisele, vaid sellele, kui nägin pärast mängu enda vanemaid. Aga kindlasti on need mõlemad hetked sellised, mida mäletan. See oli nagu üks neist kordadest, kui tunned, et pole justkui enda kehas, vaid vaatad kõrvalt."
"Usun, et mu vanemad olid kindlasti minu üle uhked, aga ma pole kindel, et ise enda kohta seda sõna kasutaksin," lisas ta.
View this post on Instagram
@naomiosakatennis reflects on her breakout season! ???????????? #大坂なおみ
A post shared by WTA (@wta) on Dec 11, 2018 at 7:55am PST | US Openi võitja Osaka: ma pole eriti inimene, kes on enda üle uhke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobris 21-aastaseks saanud Osaka võitis märtsis karjääri esimese WTA turniiri, triumfeerides kõrgeima kategooria turniiril Indian Wellsis. Senise karjääri säravaim hetk oli septembri alguses New Yorgis, kui ta alistas USA lahtiste finaalis enda lapsepõlvelemmiku Serena Williamsi. Tänu esimesele slämmivõidule tõusis Osaka maailma edetabelis esikümnesse ja lõpetas hooaja maailma viienda reketina. Osaka treener Sascha Bajin valiti WTA aasta parimaks treeneriks.
WTA küsimusele, millise tänavuse hooaja saavutuse üle tunneb ta kõige enam uhkust, vastas Osaka: "Ma pole eriti inimene, kes on enda üle uhke. Võib-olla US Openi võitmine ja vanemate õnnelikuks tegemine? Ma ei mõtle eriti selle karika hoidmisele, vaid sellele, kui nägin pärast mängu enda vanemaid. Aga kindlasti on need mõlemad hetked sellised, mida mäletan. See oli nagu üks neist kordadest, kui tunned, et pole justkui enda kehas, vaid vaatad kõrvalt."
"Usun, et mu vanemad olid kindlasti minu üle uhked, aga ma pole kindel, et ise enda kohta seda sõna kasutaksin," lisas ta.
View this post on Instagram
@naomiosakatennis reflects on her breakout season! ???????????? #大坂なおみ
A post shared by WTA (@wta) on Dec 11, 2018 at 7:55am PST
### Response:
US Openi võitja Osaka: ma pole eriti inimene, kes on enda üle uhke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eile õhtul saime viimaste analüüside tulemused. Ise pole pilte näinud, arst kiirelt Kristjaniga rääkis ja ütles, et midagi liiga erilist seal ei ole," sõnas Kristjan Ilvese isa ja treener Andrus Postimehele.
"Elame n-ö päev korraga ega kiirusta konkreetsete plaanide tegemisega," lisas Andrus Ilves.
Delfile kinnitas Andrus Ilves, et vähemalt jaanuari esimesel nädalavahetusel toimuval Otepää MK-etapil on poeg kindlasti stardis. "Kodus tuleb ikka võistelda," sõnas Andrus Ilves. | Kristjan Ilvese tervisenäidud on korras, kuid tulevikuplaanid veel lahtised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eile õhtul saime viimaste analüüside tulemused. Ise pole pilte näinud, arst kiirelt Kristjaniga rääkis ja ütles, et midagi liiga erilist seal ei ole," sõnas Kristjan Ilvese isa ja treener Andrus Postimehele.
"Elame n-ö päev korraga ega kiirusta konkreetsete plaanide tegemisega," lisas Andrus Ilves.
Delfile kinnitas Andrus Ilves, et vähemalt jaanuari esimesel nädalavahetusel toimuval Otepää MK-etapil on poeg kindlasti stardis. "Kodus tuleb ikka võistelda," sõnas Andrus Ilves.
### Response:
Kristjan Ilvese tervisenäidud on korras, kuid tulevikuplaanid veel lahtised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liikumise Eesti 200 Mälupank toetusrühma esimehe Laine Randjärve sõnul soovitakse toetada vabatahtlikkuse alusel kokku tulnud kultuurirahva algatust, mis jäi uue poliitilise liikumise nimevaliku tõttu ebavõrdsesse seisu. "Uus erakond on juba olemasolevat nime kasutusele võttes põhjustanud kahetsusväärselt arusaamatusi tekitava olukorra: kaht sarnase nimega liikumist, nende liikmete kuuluvust ja esindatust aetakse pahatihti segamini," ütles Randjärv.
MTÜ Eesti Kultuur 200 registreeris kaubamärgi Eesti 200 patendiametis 2016. aastal. Liikumine Eesti 200 sündis 2015. aastal kunstidoktor Kärt Summataveti eestvõttel. Mälupanga koostamisse on kaasatud Eesti Kultuuri Koja partnereid, loomeliite ja loojaid, ülikoole ja üliõpilasi, teadlasi ja kultuuritegelasi, mäluasutusi, välis- ja kodumaiseid eksperte, laiemat kodanikeringi ning kogu ühiskonda.
Toetusrühma kuuluvad veel Riigikogu liikmed Yoko Alender, Krista Aru, Peep Aru, Maire Aunaste, Toomas Jürgenstein, Tiina Kangro, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Helmen Kütt, Madis Milling, Aadu Must, Meelis Mälberg, Barbi Pilvre, Heidy Purga, Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder ja Urve Tiidus.
Erakond: toetusrühm näitab, et parteid on Eesti 200 tekkimisest häiritud
Eesti 200 aseesimees Meelis Niinepuu hinnangul näitab toetusrühma loomine seda, et olemasolevaid parteisid häirib uue poliitilise jõu tekkimine.
"See, et parlamendi tasemel on hakatud tegelema meie erakonna nime küsimusega, on muidugi ühest küljest vahva, aga teisest küljest kummastav. See näitab tõepoolset seda, et riigikogus esindatud erinevad poliitjõud on Eesti 200 kui uue erakonna tekkimisest tõsiselt häiritud. Mis järgmiseks? Riigikogu toetusrühm Kalevi jahtklubi kaitseks, kelle tegevust takistab Kalevi kommivabrik? See näitab meie parlamendi tegelikku taset," kommenteeris Niinepuu.
"Meie jaoks on oluline, et kaitstud on nimekuju "erakond Eesti 200". Kaitseme seda mitte kultuuriinimeste ega Eesti rahva eest, vaid poliitikute eest, kes sisuliste Eesti arengut puudutavate küsimuste asemel tegelevad palaganiga. Nimekuju Eesti 100, Eesti 150, Eesti 200 peab saama kasutada vabalt igaüks. Eesti ei ole kellegi monopol," lisas ta. | Riigikogulased lõid Liikumise Eesti 200 Mälupank toetusrühma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liikumise Eesti 200 Mälupank toetusrühma esimehe Laine Randjärve sõnul soovitakse toetada vabatahtlikkuse alusel kokku tulnud kultuurirahva algatust, mis jäi uue poliitilise liikumise nimevaliku tõttu ebavõrdsesse seisu. "Uus erakond on juba olemasolevat nime kasutusele võttes põhjustanud kahetsusväärselt arusaamatusi tekitava olukorra: kaht sarnase nimega liikumist, nende liikmete kuuluvust ja esindatust aetakse pahatihti segamini," ütles Randjärv.
MTÜ Eesti Kultuur 200 registreeris kaubamärgi Eesti 200 patendiametis 2016. aastal. Liikumine Eesti 200 sündis 2015. aastal kunstidoktor Kärt Summataveti eestvõttel. Mälupanga koostamisse on kaasatud Eesti Kultuuri Koja partnereid, loomeliite ja loojaid, ülikoole ja üliõpilasi, teadlasi ja kultuuritegelasi, mäluasutusi, välis- ja kodumaiseid eksperte, laiemat kodanikeringi ning kogu ühiskonda.
Toetusrühma kuuluvad veel Riigikogu liikmed Yoko Alender, Krista Aru, Peep Aru, Maire Aunaste, Toomas Jürgenstein, Tiina Kangro, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Helmen Kütt, Madis Milling, Aadu Must, Meelis Mälberg, Barbi Pilvre, Heidy Purga, Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder ja Urve Tiidus.
Erakond: toetusrühm näitab, et parteid on Eesti 200 tekkimisest häiritud
Eesti 200 aseesimees Meelis Niinepuu hinnangul näitab toetusrühma loomine seda, et olemasolevaid parteisid häirib uue poliitilise jõu tekkimine.
"See, et parlamendi tasemel on hakatud tegelema meie erakonna nime küsimusega, on muidugi ühest küljest vahva, aga teisest küljest kummastav. See näitab tõepoolset seda, et riigikogus esindatud erinevad poliitjõud on Eesti 200 kui uue erakonna tekkimisest tõsiselt häiritud. Mis järgmiseks? Riigikogu toetusrühm Kalevi jahtklubi kaitseks, kelle tegevust takistab Kalevi kommivabrik? See näitab meie parlamendi tegelikku taset," kommenteeris Niinepuu.
"Meie jaoks on oluline, et kaitstud on nimekuju "erakond Eesti 200". Kaitseme seda mitte kultuuriinimeste ega Eesti rahva eest, vaid poliitikute eest, kes sisuliste Eesti arengut puudutavate küsimuste asemel tegelevad palaganiga. Nimekuju Eesti 100, Eesti 150, Eesti 200 peab saama kasutada vabalt igaüks. Eesti ei ole kellegi monopol," lisas ta.
### Response:
Riigikogulased lõid Liikumise Eesti 200 Mälupank toetusrühma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iseäranis valus oli koduväljakul saadud 0:3 (-20, -18, -21) kaotus Kemerovo Kuzbassile, kelle on sitkelt mängima pannud Soome koondise peatreener Tuomas Sammelvuo, tema meeskond on hetkel kolmas, vahendab volley.ee.
Kärsitu Dünamo juhtkond ei hakanud taaskord pikalt aru pidama ja vallandas Kolcinsi päevapealt, teadmata veel, kes asemele võiks tulla. Vene spordiportaal kiitis liberona suurepärase etteaste teinud Lauri Kermineni, lisades et Dünamo mängiti kaitses ja blokis täielikult üle. Dünamolane Dmitri Štšerbinin, meeskonna nimekamaid mehi, sai rünnakuprotsendiks vaid üheksa. | Eesti võrkpallikoondise endine abitreener sai Venemaal kinga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iseäranis valus oli koduväljakul saadud 0:3 (-20, -18, -21) kaotus Kemerovo Kuzbassile, kelle on sitkelt mängima pannud Soome koondise peatreener Tuomas Sammelvuo, tema meeskond on hetkel kolmas, vahendab volley.ee.
Kärsitu Dünamo juhtkond ei hakanud taaskord pikalt aru pidama ja vallandas Kolcinsi päevapealt, teadmata veel, kes asemele võiks tulla. Vene spordiportaal kiitis liberona suurepärase etteaste teinud Lauri Kermineni, lisades et Dünamo mängiti kaitses ja blokis täielikult üle. Dünamolane Dmitri Štšerbinin, meeskonna nimekamaid mehi, sai rünnakuprotsendiks vaid üheksa.
### Response:
Eesti võrkpallikoondise endine abitreener sai Venemaal kinga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Hegerberg jõudis Pariisis toimunud auhinnagalal lavale, küsis üks õhtujuhtidest, DJ Martin Solveig temalt, kas ta oskab twerkida (lihtsustatult – tagumikku hööritada). Hegerberg vastas üsna resoluutselt "ei" ja pööras eemale. Sotsiaalmeedias tõlgendati tema žesti vastikustunde väljendamisena, Solveigi kohatu nali aga sai väga suure pahameele osaks. Paljud leidsid, et Solveig pisendas enda kommentaariga Hegerbergi suurt võitu ja mitmed leidsid, et meesmängijalt poleks sellist asja kindlasti küsitud.
Hegerberg andis nüüd New York Timesile suure intervjuu, kus tõdes, et juhtunu puhuti liiga suureks. "Ma ei võtnud selles olukorras seda küsimust üldse südamesse. Ütlesin lihtsalt "ei" ja pöörasin pea ära, sest ilmselgelt ei soovinud ma miljonite inimeste silme all twerkima hakata. See oli natuke irooniline "ei", olin seal vaid Ballon d'Ori vastu võtmas, see oli ainus, mis mind huvitas."
Hegerbergi sõnul on naistespordis tähtsamaid asju, mille pärast pead valutada, kuid lisas, et mõistab neid, keda Prantsuse DJ küsimus häiris. "Teised inimesed võtsid seda rohkem südamesse kui mina," lausus ta.
23-aastane Hegerberg avaldas ka, et sai Kuldpalli võidust teada koguni kaks nädalat enne Pariisis toimunud auhinnagalat – tema koduklubi Lyoni Olympique'i pressiesindaja kutsus ta naiskonna treeningkeskuses konverentsiruumi ja küsis Hegerbergilt, kas ta oskab saladust hoida. Seejärel avaldas pressiesindaja, et 1956. aastast Kuldpalle jaganud ajakiri France Football annab sellest aastast Ballon d'Ori ka naismängijale ja temast saab selle esimene võitja.
Hegerberg hakkas uudist kuuldes nutma ja jooksis enda autosse, kus helistas kihlatule, Poola klubis Piznani Lech mängivale Thomas Rognele. "Hakkasime naerma, siis nutsime ja siis jälle naersime," meenutas Hegerberg. | Maailma parim naisjalgpallur seksismiskandaalist: see puhuti liiga suureks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Hegerberg jõudis Pariisis toimunud auhinnagalal lavale, küsis üks õhtujuhtidest, DJ Martin Solveig temalt, kas ta oskab twerkida (lihtsustatult – tagumikku hööritada). Hegerberg vastas üsna resoluutselt "ei" ja pööras eemale. Sotsiaalmeedias tõlgendati tema žesti vastikustunde väljendamisena, Solveigi kohatu nali aga sai väga suure pahameele osaks. Paljud leidsid, et Solveig pisendas enda kommentaariga Hegerbergi suurt võitu ja mitmed leidsid, et meesmängijalt poleks sellist asja kindlasti küsitud.
Hegerberg andis nüüd New York Timesile suure intervjuu, kus tõdes, et juhtunu puhuti liiga suureks. "Ma ei võtnud selles olukorras seda küsimust üldse südamesse. Ütlesin lihtsalt "ei" ja pöörasin pea ära, sest ilmselgelt ei soovinud ma miljonite inimeste silme all twerkima hakata. See oli natuke irooniline "ei", olin seal vaid Ballon d'Ori vastu võtmas, see oli ainus, mis mind huvitas."
Hegerbergi sõnul on naistespordis tähtsamaid asju, mille pärast pead valutada, kuid lisas, et mõistab neid, keda Prantsuse DJ küsimus häiris. "Teised inimesed võtsid seda rohkem südamesse kui mina," lausus ta.
23-aastane Hegerberg avaldas ka, et sai Kuldpalli võidust teada koguni kaks nädalat enne Pariisis toimunud auhinnagalat – tema koduklubi Lyoni Olympique'i pressiesindaja kutsus ta naiskonna treeningkeskuses konverentsiruumi ja küsis Hegerbergilt, kas ta oskab saladust hoida. Seejärel avaldas pressiesindaja, et 1956. aastast Kuldpalle jaganud ajakiri France Football annab sellest aastast Ballon d'Ori ka naismängijale ja temast saab selle esimene võitja.
Hegerberg hakkas uudist kuuldes nutma ja jooksis enda autosse, kus helistas kihlatule, Poola klubis Piznani Lech mängivale Thomas Rognele. "Hakkasime naerma, siis nutsime ja siis jälle naersime," meenutas Hegerberg.
### Response:
Maailma parim naisjalgpallur seksismiskandaalist: see puhuti liiga suureks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Erakordne juubeliaasta lõpupidu 31. detsembril läheneb suure hooga ning kõik osalevad linnad on hoolega sajandi suurimat aastavahetuse pidu ette valmistamas," rääkis riigikantselei EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe. "Ühine juubeliaasta lõpupidu toimub 15 linnas üle Eesti ja iga programm on linna nägu. Näiteks Tartus astub lavale Jarek Kasar, kellel on ka endal Tartumaal juured, Kuressaares paneb inimesed tantsima aga ansambel Öed," tõi Maarja-Liisa esinejate nimekirjast mõne näite.
Üles astuvad ka Väikeste Lõõtspillide Ühing Pärnus, Metsatöll Rakveres, SkaFaktor Kärdlas, Orelipoiss Raplas, Merlyn Uusküla Jõhvis ning paljud teised. Ülevaate juubeliaasta lõpupeo programmist 15 linnas leiab www.EV100.ee.
Juubeliaasta ühine lõpetamine toimub samaaegselt 15 linnas üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Rakveres, Jõhvis, Jõgeval, Paides, Kuressaares, Kärdlas, Võrus, Valgas, Põlvas, Raplas ja Haapsalus. "Sajaga edasi, Eesti!" peod algavad kõikides ühiskingituses osalevates linnades hiljemalt kell 23.
31. detsembri päeval tantsitakse juubeliaasta lõppemise puhul Eesti linnaväljakutel kaEV100 algatuse "Eesti tantsib" viimane ühistants. Avalik "Eesti tantsib" ühestantsimine toimub samaaegselt 16 linnaväljakul üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Jõgeval, Paides, Kuressaares, Kärdlas, Võrus, Valgas, Põlvas, Raplas ja Haapsalus.
Kell 14 õpetatakse linnaväljakutel kõigile huvilistele tantsusamme, ühestantsimine algab kell 15. Ühistantsu kavaga saab tutvuda:
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise periood kestab kuni 2020. aasta 2. veebruarini, kui möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. 2019. aastal keskenduvad sündmused Eesti Vabadussõja 100. aastapäevale. | Juubeliaasta lõpupidu toob armastatud artistid linnaväljakutele üle Eesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Erakordne juubeliaasta lõpupidu 31. detsembril läheneb suure hooga ning kõik osalevad linnad on hoolega sajandi suurimat aastavahetuse pidu ette valmistamas," rääkis riigikantselei EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe. "Ühine juubeliaasta lõpupidu toimub 15 linnas üle Eesti ja iga programm on linna nägu. Näiteks Tartus astub lavale Jarek Kasar, kellel on ka endal Tartumaal juured, Kuressaares paneb inimesed tantsima aga ansambel Öed," tõi Maarja-Liisa esinejate nimekirjast mõne näite.
Üles astuvad ka Väikeste Lõõtspillide Ühing Pärnus, Metsatöll Rakveres, SkaFaktor Kärdlas, Orelipoiss Raplas, Merlyn Uusküla Jõhvis ning paljud teised. Ülevaate juubeliaasta lõpupeo programmist 15 linnas leiab www.EV100.ee.
Juubeliaasta ühine lõpetamine toimub samaaegselt 15 linnas üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Rakveres, Jõhvis, Jõgeval, Paides, Kuressaares, Kärdlas, Võrus, Valgas, Põlvas, Raplas ja Haapsalus. "Sajaga edasi, Eesti!" peod algavad kõikides ühiskingituses osalevates linnades hiljemalt kell 23.
31. detsembri päeval tantsitakse juubeliaasta lõppemise puhul Eesti linnaväljakutel kaEV100 algatuse "Eesti tantsib" viimane ühistants. Avalik "Eesti tantsib" ühestantsimine toimub samaaegselt 16 linnaväljakul üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Jõgeval, Paides, Kuressaares, Kärdlas, Võrus, Valgas, Põlvas, Raplas ja Haapsalus.
Kell 14 õpetatakse linnaväljakutel kõigile huvilistele tantsusamme, ühestantsimine algab kell 15. Ühistantsu kavaga saab tutvuda:
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise periood kestab kuni 2020. aasta 2. veebruarini, kui möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. 2019. aastal keskenduvad sündmused Eesti Vabadussõja 100. aastapäevale.
### Response:
Juubeliaasta lõpupidu toob armastatud artistid linnaväljakutele üle Eesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Protestiaktsioonide laine puhkes eelmisel nädalal ning tegemist on suurimate tudengirahutustega riigis alates 1990. aasta meeleavaldustest toonase kommunistliku režiimi vastu, kirjutas Albaania meedia.
"Meie nõudmiste üle läbirääkimisi ei peeta, valitsus peab need vastu võtma või me radikaliseerime oma liikumise," ütles 21-aastane tudeng Ilir Curri AFP-le.
Riiklike ülikoolide aastane õppemaks jääb Albaanias vahemikku 160-2560 eurot. Keskmine palk riigis on 350 eurot.
Tudengid nõuavad ka hariduseelarve suurendamist, paremaid ülikoolilinnakuid ja kõrgemaid standardeid õppejõududele.
Teisipäeval ühinesid tudengitega ka sajad keskkooliõpilased. Protestijad avaldasid meelt Tiranas asuva haridusministeeriumi hoone ees. Üliõpilastes vallandas pahameele valitsuse hiljutine otsus määrata lisatasu järeleksamite eest.
Mitmepäevaste protestide survel teatas valitsus, et loobub sellest tasust, kuid tudengeid see enam ei peatanud .
"Meie meeleavaldus pole poliitiline, meie nõudmised on kõigest majanduslikud," ütles tudeng Arben Mali.
Teisipäeval ärgitas peaminister Edi Rama tudengeid Facebookis alustama dialoogi ja looma suhtluskanalit valitsusega. "Peaminister võib meiega liituda siin, et meie probleeme arutada," sõnas 22-aastane tudeng Aida Ceka meeleavaldusel.
Albaania riiklikes ülikoolides õpib umbes 110 000 tudengit, kuid noorte töötuse määr on riigis väga kõrge, samuti riigist lahkujate arv. | Albaania tudengid nõudsid meeleavaldustel õppemaksu alandamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Protestiaktsioonide laine puhkes eelmisel nädalal ning tegemist on suurimate tudengirahutustega riigis alates 1990. aasta meeleavaldustest toonase kommunistliku režiimi vastu, kirjutas Albaania meedia.
"Meie nõudmiste üle läbirääkimisi ei peeta, valitsus peab need vastu võtma või me radikaliseerime oma liikumise," ütles 21-aastane tudeng Ilir Curri AFP-le.
Riiklike ülikoolide aastane õppemaks jääb Albaanias vahemikku 160-2560 eurot. Keskmine palk riigis on 350 eurot.
Tudengid nõuavad ka hariduseelarve suurendamist, paremaid ülikoolilinnakuid ja kõrgemaid standardeid õppejõududele.
Teisipäeval ühinesid tudengitega ka sajad keskkooliõpilased. Protestijad avaldasid meelt Tiranas asuva haridusministeeriumi hoone ees. Üliõpilastes vallandas pahameele valitsuse hiljutine otsus määrata lisatasu järeleksamite eest.
Mitmepäevaste protestide survel teatas valitsus, et loobub sellest tasust, kuid tudengeid see enam ei peatanud .
"Meie meeleavaldus pole poliitiline, meie nõudmised on kõigest majanduslikud," ütles tudeng Arben Mali.
Teisipäeval ärgitas peaminister Edi Rama tudengeid Facebookis alustama dialoogi ja looma suhtluskanalit valitsusega. "Peaminister võib meiega liituda siin, et meie probleeme arutada," sõnas 22-aastane tudeng Aida Ceka meeleavaldusel.
Albaania riiklikes ülikoolides õpib umbes 110 000 tudengit, kuid noorte töötuse määr on riigis väga kõrge, samuti riigist lahkujate arv.
### Response:
Albaania tudengid nõudsid meeleavaldustel õppemaksu alandamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane ja 201 cm pikkune ääremängija käis Pärnu eest platsil kõigis senistes mängudes, kus kogus keskmiselt peaaegu 19 minutiga 8,2 punkti, 4,7 lauapalli ja 0,7 korvisöötu, vahendab Korvpall24.ee.
Novembri lõpus antud intervjuus viitas Pärnu peatreener Heiko Rannula, et ta pole välismängijate panusega rahul, kuna mehed pole suutnud haarata liidrirolli. Mõni aeg hiljem teatati, et Pärnust lahkub Kanada passiga Drew Urquhart ning nüüd tuli sama uudis ka Mkrtychyani kohta.
Alles esmaspäeval tuli Pärnust ka üks uue mängija liitumise uudis, kui lombi tagant USA-st tuuakse tiimi heade füüsiliste võimetega 23-aastane äär Demetre Rivers.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Pärnu Sadamast lahkus teinegi hooaja alguses palgatud leegionär | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane ja 201 cm pikkune ääremängija käis Pärnu eest platsil kõigis senistes mängudes, kus kogus keskmiselt peaaegu 19 minutiga 8,2 punkti, 4,7 lauapalli ja 0,7 korvisöötu, vahendab Korvpall24.ee.
Novembri lõpus antud intervjuus viitas Pärnu peatreener Heiko Rannula, et ta pole välismängijate panusega rahul, kuna mehed pole suutnud haarata liidrirolli. Mõni aeg hiljem teatati, et Pärnust lahkub Kanada passiga Drew Urquhart ning nüüd tuli sama uudis ka Mkrtychyani kohta.
Alles esmaspäeval tuli Pärnust ka üks uue mängija liitumise uudis, kui lombi tagant USA-st tuuakse tiimi heade füüsiliste võimetega 23-aastane äär Demetre Rivers.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Pärnu Sadamast lahkus teinegi hooaja alguses palgatud leegionär |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti vabariigi juubeliaasta ning läheneva Eesti koondise ja EJL-i juubeli vaimus tunnustati juba mullu neid, kes on andnud varasemate aastakümnete jooksul oma panuse Eesti jalgpalli arengusse. Eelmisel aastal teenis postuumselt kuldmärgi EJL-i asutamise juures olnud ja aastatel 1930-1939 organisatsiooni esimehe ametit pidanud tuntud riigimees Ado Anderkopp ning Eesti läbi aegade esimene profijalgpallur Arnold Pihlak.
Tänavu pälvis kuldmärgi Elmar Saar (1908-1981), kes oli Eesti koondise mängija aastatel 1928-1936, koondise peatreener 1939, hiljem pikaajaline jalgpalliametnik, tippkohtunik Nõukogude Liidu tasandil ning Eesti vabariigi ja ENSV meister nii mängija kui ka treenerina.
Teine tänavune kuldmärgi omanik on Elmar Saare juhendamisel jalgpalliteed alustanud Georgi Rjabov, kes sündis 1938. aastal Tallinnas ja pidas Nõukogude Liidu (NL) koondises viis kohtumist. Rjabov kuulus 1959. aastani Tallinna Dünamo ridadesse ja võitis hiljem Moskva Dünamoga NL-i kõrgliigas kuld,- hõbe- kui ka pronksmedaleid ning tuli ka karikavõitjaks.
Saare eest võttis kuldmärgi vastu sugulane Erich Johanson ning Moskvas elava Rjabovi eest vennapoeg Raul Rjabov. | Jalgpalliliidu kõrge autasu pälvisid Elmar Saar ja Georgi Rjabov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti vabariigi juubeliaasta ning läheneva Eesti koondise ja EJL-i juubeli vaimus tunnustati juba mullu neid, kes on andnud varasemate aastakümnete jooksul oma panuse Eesti jalgpalli arengusse. Eelmisel aastal teenis postuumselt kuldmärgi EJL-i asutamise juures olnud ja aastatel 1930-1939 organisatsiooni esimehe ametit pidanud tuntud riigimees Ado Anderkopp ning Eesti läbi aegade esimene profijalgpallur Arnold Pihlak.
Tänavu pälvis kuldmärgi Elmar Saar (1908-1981), kes oli Eesti koondise mängija aastatel 1928-1936, koondise peatreener 1939, hiljem pikaajaline jalgpalliametnik, tippkohtunik Nõukogude Liidu tasandil ning Eesti vabariigi ja ENSV meister nii mängija kui ka treenerina.
Teine tänavune kuldmärgi omanik on Elmar Saare juhendamisel jalgpalliteed alustanud Georgi Rjabov, kes sündis 1938. aastal Tallinnas ja pidas Nõukogude Liidu (NL) koondises viis kohtumist. Rjabov kuulus 1959. aastani Tallinna Dünamo ridadesse ja võitis hiljem Moskva Dünamoga NL-i kõrgliigas kuld,- hõbe- kui ka pronksmedaleid ning tuli ka karikavõitjaks.
Saare eest võttis kuldmärgi vastu sugulane Erich Johanson ning Moskvas elava Rjabovi eest vennapoeg Raul Rjabov.
### Response:
Jalgpalliliidu kõrge autasu pälvisid Elmar Saar ja Georgi Rjabov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei hinnangul võib Vene kodanik põgeneda, takistada uurimist või vältida kohut.
Keskkriminaalpolitsei uurija Tomi Taskila ütles, et et arvestades asja mahukust võidakse ametliku süüdistuse esitamiseni jõuda alles tuleva aasta sügisel, kuigi kavas oli seda teha veebruaris.
Eestlast kahtlustatakse maksupettusele kaasaaitamises. Ta vabastati vahi alt juurdluse juhi otsusega novembri lõpul. Seega veetis ta eeluurimisvangistuses kaks kuud.
Politsei varjab 2. oktoobril vahistatud Eesti ja Vene kodaniku nime, kuid Soome meedia andmetel on nad tihedalt seotud ettevõttega Airiston Helmi, millele kuulub Ahvenamaal üks saar ja veel 17 turismiobjekti või võõrastemaja.
21.-22. septembril toimus Turu ümbruses suuroperatsioon, milles osales 400 politseiniku ja muud korrakaitsjat, kes leidsid asustamata saarelt arvukalt seirekaameraid, helikopteriplatsi, üheksa kaid ja umbes kolm miljonit eurot sularaha, samuti 200 terabaiti andmeid.
Uurimisse kaasati ka Soome julgeolekupolitsei.
Airiston Helmit kahtlustatakse ametlikult majanduskuritegudes, kuid meedia andmeil varjatakse selle taha Vene hübriidsõjaettevalmistuste uurimist. | Soomes vabastati Airiston Helmi rahapesuasjaga seotud Eesti kodanik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei hinnangul võib Vene kodanik põgeneda, takistada uurimist või vältida kohut.
Keskkriminaalpolitsei uurija Tomi Taskila ütles, et et arvestades asja mahukust võidakse ametliku süüdistuse esitamiseni jõuda alles tuleva aasta sügisel, kuigi kavas oli seda teha veebruaris.
Eestlast kahtlustatakse maksupettusele kaasaaitamises. Ta vabastati vahi alt juurdluse juhi otsusega novembri lõpul. Seega veetis ta eeluurimisvangistuses kaks kuud.
Politsei varjab 2. oktoobril vahistatud Eesti ja Vene kodaniku nime, kuid Soome meedia andmetel on nad tihedalt seotud ettevõttega Airiston Helmi, millele kuulub Ahvenamaal üks saar ja veel 17 turismiobjekti või võõrastemaja.
21.-22. septembril toimus Turu ümbruses suuroperatsioon, milles osales 400 politseiniku ja muud korrakaitsjat, kes leidsid asustamata saarelt arvukalt seirekaameraid, helikopteriplatsi, üheksa kaid ja umbes kolm miljonit eurot sularaha, samuti 200 terabaiti andmeid.
Uurimisse kaasati ka Soome julgeolekupolitsei.
Airiston Helmit kahtlustatakse ametlikult majanduskuritegudes, kuid meedia andmeil varjatakse selle taha Vene hübriidsõjaettevalmistuste uurimist.
### Response:
Soomes vabastati Airiston Helmi rahapesuasjaga seotud Eesti kodanik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bild avaldas teisipäeval foto Stasi kaardist, mis väljastati "major Vladimir Putinile". Dokumendi kehtivus oli allkirja ja templiga kinnitatud kuni 1989. aasta lõpuni.
Lehe sõnul leiti dokument Stasi Dresdeni harukontorist paberitest, mis olid liigitatud rubriigi alla "kaadrid ja haridus".
Dresdenis Stasi arhiivide üle järelevalvet pidava haru juht Konrad Felber ütles Bildile, et dokument oleks lubanud Putinil Stasi ruumidesse vabalt siseneda ja sealt lahkuda. Felberi sõnul oleks see teinud talle lihtsamaks ka agentide värbamise, sest Putin ei pidanud dokumendile toetudes kellelegi ütlema, et töötas KGB heaks.
Kreml: Putinil võis Nõukogude Liidu ajal olla Stasi töötõend
Kremli pressisekretär Dmitri Peskov peab võimalikuks, et Vene riigipeal Vladimir Putinil võis olla Saksamaa Demokraatliku Vabariigi salateenistuse Stasi töötõend.
"Ilmselt on seda teavet parem küsida meie vastavatelt ametkondadelt, täpsemalt isegi välisluureteenistuselt," vastas Peskov ajakirjanike palvele kommenteerida ajalehe Bild uudist, et Dresdeni arhiivist tuli välja major Putini töötõend, mida pikendati kuni 1989. aastani.
Peskov märkis, et "Nõukogude Liidu ajal olid KGB ja Stasi partnerteenistused, ilmselt ei saa välistada ka töötõendite vahetamist". | Leht: Putinil oli Ida-Saksa salapolitsei Stasi isikukaart | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bild avaldas teisipäeval foto Stasi kaardist, mis väljastati "major Vladimir Putinile". Dokumendi kehtivus oli allkirja ja templiga kinnitatud kuni 1989. aasta lõpuni.
Lehe sõnul leiti dokument Stasi Dresdeni harukontorist paberitest, mis olid liigitatud rubriigi alla "kaadrid ja haridus".
Dresdenis Stasi arhiivide üle järelevalvet pidava haru juht Konrad Felber ütles Bildile, et dokument oleks lubanud Putinil Stasi ruumidesse vabalt siseneda ja sealt lahkuda. Felberi sõnul oleks see teinud talle lihtsamaks ka agentide värbamise, sest Putin ei pidanud dokumendile toetudes kellelegi ütlema, et töötas KGB heaks.
Kreml: Putinil võis Nõukogude Liidu ajal olla Stasi töötõend
Kremli pressisekretär Dmitri Peskov peab võimalikuks, et Vene riigipeal Vladimir Putinil võis olla Saksamaa Demokraatliku Vabariigi salateenistuse Stasi töötõend.
"Ilmselt on seda teavet parem küsida meie vastavatelt ametkondadelt, täpsemalt isegi välisluureteenistuselt," vastas Peskov ajakirjanike palvele kommenteerida ajalehe Bild uudist, et Dresdeni arhiivist tuli välja major Putini töötõend, mida pikendati kuni 1989. aastani.
Peskov märkis, et "Nõukogude Liidu ajal olid KGB ja Stasi partnerteenistused, ilmselt ei saa välistada ka töötõendite vahetamist".
### Response:
Leht: Putinil oli Ida-Saksa salapolitsei Stasi isikukaart |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarpsborgi keskkaitsja Tamm vahetati üle-eelmisel nädalal matšis Istanbuli Besiktase vastu 50. minutil trauma tõttu välja, misjärel tema koduklubi mängis 2:0 eduseisu maha ja kaotas 2:3, vahendab Soccernet.ee.
Neljapäevases viimase vooru kohtumises külastab Sarpsborg alagrupi liidrit Genki. Tamme tööandja paikneb praegu küll viimasel kohal, aga pääseks võidu korral grupist edasi. | Joonas Tamm on otsustava Euroopa liiga mängu eel tervenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarpsborgi keskkaitsja Tamm vahetati üle-eelmisel nädalal matšis Istanbuli Besiktase vastu 50. minutil trauma tõttu välja, misjärel tema koduklubi mängis 2:0 eduseisu maha ja kaotas 2:3, vahendab Soccernet.ee.
Neljapäevases viimase vooru kohtumises külastab Sarpsborg alagrupi liidrit Genki. Tamme tööandja paikneb praegu küll viimasel kohal, aga pääseks võidu korral grupist edasi.
### Response:
Joonas Tamm on otsustava Euroopa liiga mängu eel tervenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene järelevalveameti Roskomnadzor otsus puudutab lehekülgi, mis keelati septembris jõustunud äärmuslikku sisu käsitlevas seaduses.
"Seaduse nõudmisi selgitati Google'i esindajatele," teatas Roskomnadzor.
Järelevalveameti juht Aleksander Žarov ütles, et Google'i arvates järgivad nad Vene seadust, vahendas uudisteagentuur Interfax.
Žarov lisas aga, et Google ei filtreerinud sisu, samas kui Vene otsingumootorid Yandex, Sputnik ja Mail.ru tegutsevad seadusega kooskõlas.
Möödunud aastal teatas Google, et asub Moskva desinformatsiooniga enam võitlema pärast süüdistusi, et Kreml sekkus USA presidendivalimistesse.
Venemaa omakorda hoiatas septembris Google'it Vene valimistesse sekkumise eest, kui Google'ile kuuluvasse Youtube'i postitati video, kus opositsiooniliider Aleksei Navalnõi ärgitas inimesi massimeeleavaldustele. Hiljem sel kuul video eemaldati. | Venemaa trahvis Google'it keelatud lehekülgede kuvamise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene järelevalveameti Roskomnadzor otsus puudutab lehekülgi, mis keelati septembris jõustunud äärmuslikku sisu käsitlevas seaduses.
"Seaduse nõudmisi selgitati Google'i esindajatele," teatas Roskomnadzor.
Järelevalveameti juht Aleksander Žarov ütles, et Google'i arvates järgivad nad Vene seadust, vahendas uudisteagentuur Interfax.
Žarov lisas aga, et Google ei filtreerinud sisu, samas kui Vene otsingumootorid Yandex, Sputnik ja Mail.ru tegutsevad seadusega kooskõlas.
Möödunud aastal teatas Google, et asub Moskva desinformatsiooniga enam võitlema pärast süüdistusi, et Kreml sekkus USA presidendivalimistesse.
Venemaa omakorda hoiatas septembris Google'it Vene valimistesse sekkumise eest, kui Google'ile kuuluvasse Youtube'i postitati video, kus opositsiooniliider Aleksei Navalnõi ärgitas inimesi massimeeleavaldustele. Hiljem sel kuul video eemaldati.
### Response:
Venemaa trahvis Google'it keelatud lehekülgede kuvamise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rea Lest on sündinud 1990. aastal. Ta lõpetas EMA lavakunstikooli ja töötas 2014–2018 teatris NO99. Rea mängis peaosa 2017. aastal linastunud, paljudel festivalidel osalenud ja hulgaliselt auhindu võitnud Rainer Sarneti filmis "November" ja ta tunnistati ka selle rolli eest 2018. aasta Eesti filmi- ja teleauhindade galal parimaks naisnäitlejaks. Samal aastal linastunud Sulev Keeduse filmis "Mehetapja / Süütu / Vari" kehastas ta samuti naispeaosalist kõigis kolmes novellis. Lisaks on ta mänginud ka Kadri Kõusaare filmis "Ema". 2019. aasta märtsis jõuab kinodesse Martti Helde mängufilm "Skandinaavia vaikus", kus Rea on filmi peaosas.
Lisaks Rea Lestale osalevad Shooting Starsi programmis Elliott Crosset Hove ("Winter Brothers") Taanist, Emma Drogunova ("The Tobacconist") Saksamaalt, Kristín Thora
Haraldsdóttir ("And Breathe Normally") Islandilt, Aisling Franciosi ("The Nightingale", "Game of Thrones") Iirimaalt, Blagoj Veselinov ("Secret Ingredient") Makedooniast, Dawid Ogrodnik ("Silent Night") Poolast, Ine Marie Wilmann ("Sonja: The White Swan") Norrast, Milan Marić ("Dovlatov") Serbiast ja Ardalan Esmaili ("The Charmer") Rootsist.
Shooting Starsi žürii liikmed olid USA näitlejate agent Avy Kaufman, Serbia filmikriitik Tara Karajica, Makedoonia filmirežissöör Teona Struger Mitevska, produtsent Macdara Kelleher Iirimaalt ja 1999. aastal Shooting Starsi programmis osalenud Islandi näitleja Ingvar Sigursson.
European Shooting Starsi programm toimub Berliini filmifestivali ajal 8.–11. veebruarini 2019 ning selle käigus kohtuvad väljavalitud näitlejad mitmete rollikatseagentide, produtsentide ja teiste filmimaailma võtmeisikutega ning neid tutvustatakse rahvusvahelisele filmitööstusele, ajakirjanikele ja Berliini festivali publikule. Üritus kulmineerub 11. veebruaril 2019 festivali peasaalis Berlinale Palastis toimuva piduliku galaga.
European Shooting Starsi programmi korraldaja on European Film Promotion (EFP), mille eesmärk on tutvustada ja edendada Euroopa talenti läbi eri tegevuste. European Shooting Stars on EFP üks prestiižsemaid ja ambitsioonikamaid ettevõtmisi ja see toimub juba 22. korda. Alates 1998. aastast on programmi abil rahvusvahelisele filmitööstusele tutvustatud 303 näitlejat ja selle abil on oma karjäärile hoo sisse saanud mitmed tuntud nimed sh Alicia Vikander, Pilou Asbæk, Rachel Weisz, Daniel Craig, Carey Mulligan, Alba Rochwacher jt. Eesti näitlejatest on European Shooting Stars programmis osalenud Maarja Jakobson 2006. ja Rain Tolk 2007. aastal. | Rea Lest valiti osalema Berliini filmifestivali Shooting Starsi programmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rea Lest on sündinud 1990. aastal. Ta lõpetas EMA lavakunstikooli ja töötas 2014–2018 teatris NO99. Rea mängis peaosa 2017. aastal linastunud, paljudel festivalidel osalenud ja hulgaliselt auhindu võitnud Rainer Sarneti filmis "November" ja ta tunnistati ka selle rolli eest 2018. aasta Eesti filmi- ja teleauhindade galal parimaks naisnäitlejaks. Samal aastal linastunud Sulev Keeduse filmis "Mehetapja / Süütu / Vari" kehastas ta samuti naispeaosalist kõigis kolmes novellis. Lisaks on ta mänginud ka Kadri Kõusaare filmis "Ema". 2019. aasta märtsis jõuab kinodesse Martti Helde mängufilm "Skandinaavia vaikus", kus Rea on filmi peaosas.
Lisaks Rea Lestale osalevad Shooting Starsi programmis Elliott Crosset Hove ("Winter Brothers") Taanist, Emma Drogunova ("The Tobacconist") Saksamaalt, Kristín Thora
Haraldsdóttir ("And Breathe Normally") Islandilt, Aisling Franciosi ("The Nightingale", "Game of Thrones") Iirimaalt, Blagoj Veselinov ("Secret Ingredient") Makedooniast, Dawid Ogrodnik ("Silent Night") Poolast, Ine Marie Wilmann ("Sonja: The White Swan") Norrast, Milan Marić ("Dovlatov") Serbiast ja Ardalan Esmaili ("The Charmer") Rootsist.
Shooting Starsi žürii liikmed olid USA näitlejate agent Avy Kaufman, Serbia filmikriitik Tara Karajica, Makedoonia filmirežissöör Teona Struger Mitevska, produtsent Macdara Kelleher Iirimaalt ja 1999. aastal Shooting Starsi programmis osalenud Islandi näitleja Ingvar Sigursson.
European Shooting Starsi programm toimub Berliini filmifestivali ajal 8.–11. veebruarini 2019 ning selle käigus kohtuvad väljavalitud näitlejad mitmete rollikatseagentide, produtsentide ja teiste filmimaailma võtmeisikutega ning neid tutvustatakse rahvusvahelisele filmitööstusele, ajakirjanikele ja Berliini festivali publikule. Üritus kulmineerub 11. veebruaril 2019 festivali peasaalis Berlinale Palastis toimuva piduliku galaga.
European Shooting Starsi programmi korraldaja on European Film Promotion (EFP), mille eesmärk on tutvustada ja edendada Euroopa talenti läbi eri tegevuste. European Shooting Stars on EFP üks prestiižsemaid ja ambitsioonikamaid ettevõtmisi ja see toimub juba 22. korda. Alates 1998. aastast on programmi abil rahvusvahelisele filmitööstusele tutvustatud 303 näitlejat ja selle abil on oma karjäärile hoo sisse saanud mitmed tuntud nimed sh Alicia Vikander, Pilou Asbæk, Rachel Weisz, Daniel Craig, Carey Mulligan, Alba Rochwacher jt. Eesti näitlejatest on European Shooting Stars programmis osalenud Maarja Jakobson 2006. ja Rain Tolk 2007. aastal.
### Response:
Rea Lest valiti osalema Berliini filmifestivali Shooting Starsi programmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näosaade püsis otse- ja järelevaatamise tabeli tipus kümme järjestikust nädalat. Finaalsaadet vaatas 273 000 inimest, vahendas Kantar Emor.
ETV saateid "Pealtnägija" ja "Õnne 13" vaatas eelmisel nädalal otse või samal päeval järele 197 000 ja 151 000 inimest. Mõlemad saated jõudsid tabeli esikolmikusse. Nende järel olid teletabeli neljandal ja viiendal kohal ETV saated "Hommik Anuga" (144 000) ja "Aktuaalne kaamera" (130 000).
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega:
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine: | Näosaade teletabeli esikohta ei loovutanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näosaade püsis otse- ja järelevaatamise tabeli tipus kümme järjestikust nädalat. Finaalsaadet vaatas 273 000 inimest, vahendas Kantar Emor.
ETV saateid "Pealtnägija" ja "Õnne 13" vaatas eelmisel nädalal otse või samal päeval järele 197 000 ja 151 000 inimest. Mõlemad saated jõudsid tabeli esikolmikusse. Nende järel olid teletabeli neljandal ja viiendal kohal ETV saated "Hommik Anuga" (144 000) ja "Aktuaalne kaamera" (130 000).
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega:
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine:
### Response:
Näosaade teletabeli esikohta ei loovutanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seda hetke oleme kaua oodanud! Nii põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam kui ka keeleeksam on edukalt sooritatud!" teatas FC Flora sotsiaalmeedias. "Ka Zaka, kel kodus mitme Eesti koondise mängija särgid olemas, on kaua oodanud päeva, mil kõik vajalikud sammud Eesti kodakondsuseni tehtud saavad, et sinist särki selga proovida."
"Nüüd on vaja vaid paberid korda ajada ning veel selle aastanumbri sees saabki Zaka uhkeks Eesti Vabariigi passi omanikuks!" kirjutas Flora. | Beglarišvili sooritas edukalt nii keele- kui kodakondsuseksami | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seda hetke oleme kaua oodanud! Nii põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam kui ka keeleeksam on edukalt sooritatud!" teatas FC Flora sotsiaalmeedias. "Ka Zaka, kel kodus mitme Eesti koondise mängija särgid olemas, on kaua oodanud päeva, mil kõik vajalikud sammud Eesti kodakondsuseni tehtud saavad, et sinist särki selga proovida."
"Nüüd on vaja vaid paberid korda ajada ning veel selle aastanumbri sees saabki Zaka uhkeks Eesti Vabariigi passi omanikuks!" kirjutas Flora.
### Response:
Beglarišvili sooritas edukalt nii keele- kui kodakondsuseksami |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selle ettepanekuga tulid meie juurde reformierakondlased, kes on samuti solvunud, et peaminister pidevalt mõnitab neid oma vastuseid andes ja sisulisi vastuseid ei anna. Ja nende ettepanek oli kaaluda seda," ütles Helme ERR-ile.
"Vaevalt, et see puudutab nüüd homset (kolmapäevast) infotundi, kuhu mina olen juba oma küsimuse registreerimiseks saatnud. Aga põhimõtteliselt see mõte liigub ja selleks, et see mõte realiseeruks peaks opositsioonierakondade saadikud või vähemalt fraktsioonide juhid kokku saama ja arutama asja. Ja siis ka ühiselt ka otsuse langetama. Sellisel juhul, jah, me peaministrile kuni valimisteni talle küsimusi ei esitaks," lisas Helme.
"Tema vastused... Kas te täna kuulsite, kui mõnitavalt ta vastas Peeter Ernitsa küsimusele. See on lihtsalt sobimatu. Peaminister ei saa käituda niimoodi, peaminister ei saa võtta sellist hoiakut, et ta mõnitab rahvasaadikuid, ta mõnitab fraktsioone ja teisi erakondi. See on vastuvõetamatu," ütles Helme veel.
EKRE esimehe sõnul rääkisid sellest teemast teisipäeval Reformierakonna fraktsiooni liige Kristen Michal ja EKRE fraktsiooni juht Martin Helme.
Ratas ütles riigikogu ees Ernitsa küsimusele ränderaamistiku ja liitlassuhete kohta vastates, et küsimusele vastamise ajal olevat Ernits oma kehakeelega näidanud, et Ratas on loll.
"No ma ei tea, kui ilus see on, et näitate näpuga meelekohale. See peaks tähendama, et te ütlete: ma olen loll. Mina ei ütle teile nii, nagu teie kehakeel praegu oli. Ma ütlen, et te olete tubli riigikogu liige ja soovin teile jõudu! Aga kui te küsite, siis ärge näidake teisele inimesele, et ta on loll. See ei ole ilus! Kuulake vastus ilusti ära. Võib-olla see on uus käitumismaneer teil teie uues kodus, aga seda ei ole minu meelest ilus niimoodi kehakeelega näidata, nagu te praegu näitasite."
Herkel: Reformierakond pöördus ka Vabaerakonna poole
Vabaerakonna fraktsiooni liige Andres Herkel rääkis, et ka nende poole on Reformierakond sellise üleskutsega pöördunud.
"Reformierakond tõesti küsis ja me seekord loobusime Rataselt küsimast. On ju küsitud ka ja vastused ei lähe tõesti teemasse, aga ma saan aru, et EKRE hüppas alt ära ja neil on homme küsimus Ratasele registreeritud. Neid näiteid, et peaminister ei vasta teemakohaselt on palju," lausus Herkel.
Ligi: esialgu oleme vaid muljeid vahetanud
Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi ütles, et esialgu on asi mõtte tasandil.
"Esialgu oleme erakondadega vahetanud ainult muljeid, kuidas Ratas kuritarvitab eelist, mille infotunni formaat vastajale annab. Fraktsioonidel on 2-3 korda kuus võimalik peaministrile küsimusi esitada nii, et minutisse tuleb ära mahutada nii teema kirjeldus kui küsimus, peaministril on teema juba ees ja vastamise aega siiski kaks korda rohkem. Ratas raiskab selle eimillelegi, tänab, kommenteerib küsijat, tema erakonda ja küsimust, parimal juhul loeb ette mõne ümara jutupunkti. Mingit oma tõde tal reeglina kaitsta pole. On loogiline järeldada, et seda ei saa talle ka küsimustega tekitada ning selline dialoog ei saa olla ei huvitav ega viljakas," märkis Ligi ERR-ile saadetud kommentaaris. | Helme: opositsioon kaalub Ratase boikoteerimist infotunnis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selle ettepanekuga tulid meie juurde reformierakondlased, kes on samuti solvunud, et peaminister pidevalt mõnitab neid oma vastuseid andes ja sisulisi vastuseid ei anna. Ja nende ettepanek oli kaaluda seda," ütles Helme ERR-ile.
"Vaevalt, et see puudutab nüüd homset (kolmapäevast) infotundi, kuhu mina olen juba oma küsimuse registreerimiseks saatnud. Aga põhimõtteliselt see mõte liigub ja selleks, et see mõte realiseeruks peaks opositsioonierakondade saadikud või vähemalt fraktsioonide juhid kokku saama ja arutama asja. Ja siis ka ühiselt ka otsuse langetama. Sellisel juhul, jah, me peaministrile kuni valimisteni talle küsimusi ei esitaks," lisas Helme.
"Tema vastused... Kas te täna kuulsite, kui mõnitavalt ta vastas Peeter Ernitsa küsimusele. See on lihtsalt sobimatu. Peaminister ei saa käituda niimoodi, peaminister ei saa võtta sellist hoiakut, et ta mõnitab rahvasaadikuid, ta mõnitab fraktsioone ja teisi erakondi. See on vastuvõetamatu," ütles Helme veel.
EKRE esimehe sõnul rääkisid sellest teemast teisipäeval Reformierakonna fraktsiooni liige Kristen Michal ja EKRE fraktsiooni juht Martin Helme.
Ratas ütles riigikogu ees Ernitsa küsimusele ränderaamistiku ja liitlassuhete kohta vastates, et küsimusele vastamise ajal olevat Ernits oma kehakeelega näidanud, et Ratas on loll.
"No ma ei tea, kui ilus see on, et näitate näpuga meelekohale. See peaks tähendama, et te ütlete: ma olen loll. Mina ei ütle teile nii, nagu teie kehakeel praegu oli. Ma ütlen, et te olete tubli riigikogu liige ja soovin teile jõudu! Aga kui te küsite, siis ärge näidake teisele inimesele, et ta on loll. See ei ole ilus! Kuulake vastus ilusti ära. Võib-olla see on uus käitumismaneer teil teie uues kodus, aga seda ei ole minu meelest ilus niimoodi kehakeelega näidata, nagu te praegu näitasite."
Herkel: Reformierakond pöördus ka Vabaerakonna poole
Vabaerakonna fraktsiooni liige Andres Herkel rääkis, et ka nende poole on Reformierakond sellise üleskutsega pöördunud.
"Reformierakond tõesti küsis ja me seekord loobusime Rataselt küsimast. On ju küsitud ka ja vastused ei lähe tõesti teemasse, aga ma saan aru, et EKRE hüppas alt ära ja neil on homme küsimus Ratasele registreeritud. Neid näiteid, et peaminister ei vasta teemakohaselt on palju," lausus Herkel.
Ligi: esialgu oleme vaid muljeid vahetanud
Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi ütles, et esialgu on asi mõtte tasandil.
"Esialgu oleme erakondadega vahetanud ainult muljeid, kuidas Ratas kuritarvitab eelist, mille infotunni formaat vastajale annab. Fraktsioonidel on 2-3 korda kuus võimalik peaministrile küsimusi esitada nii, et minutisse tuleb ära mahutada nii teema kirjeldus kui küsimus, peaministril on teema juba ees ja vastamise aega siiski kaks korda rohkem. Ratas raiskab selle eimillelegi, tänab, kommenteerib küsijat, tema erakonda ja küsimust, parimal juhul loeb ette mõne ümara jutupunkti. Mingit oma tõde tal reeglina kaitsta pole. On loogiline järeldada, et seda ei saa talle ka küsimustega tekitada ning selline dialoog ei saa olla ei huvitav ega viljakas," märkis Ligi ERR-ile saadetud kommentaaris.
### Response:
Helme: opositsioon kaalub Ratase boikoteerimist infotunnis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vajadusel anname korralduse riigi julgeolekujõududele proportsionaalseks sekkumiseks," ütles Hispaania siseminister Fernado Grande-Marlaska.
Siseminister hoiatas kirjalikus pöördumises oma Kataloonia separatistliku valitsuse ametivenda esmaspäeva õhtul.
Kirjas viidatakse Kataloonia separatistide meeleavaldusele laupäeval, mille käigus blokeerisid nad 15 tunniks maantee AP-7, mis kulgeb mööda Kataloonia Vahemere rannikut Prantsusmaale. Kataloonia kohalikud politseijõud Mossos d'Esquadra meeleavaldust ei takistanud.
Pühapäeval avasid separatistid ka maantee tollitõkked.
"See ei ole moodsas ja tsiviliseeritud riigis normaalne, et maanteed blokeeritakse 15 tundi, kuna sajad inimesed tahavad meelt avaldada," ütles Hispaania välisminister Josep Borrell Brüsselis esmaspäeval.
Kataloonia on üks kolmest Hispaania regioonist lisaks Baskimaale ja Navarrale, millel on oma politseijõud. | Madrid ähvardas saata politsei Katalooniasse korda tagama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vajadusel anname korralduse riigi julgeolekujõududele proportsionaalseks sekkumiseks," ütles Hispaania siseminister Fernado Grande-Marlaska.
Siseminister hoiatas kirjalikus pöördumises oma Kataloonia separatistliku valitsuse ametivenda esmaspäeva õhtul.
Kirjas viidatakse Kataloonia separatistide meeleavaldusele laupäeval, mille käigus blokeerisid nad 15 tunniks maantee AP-7, mis kulgeb mööda Kataloonia Vahemere rannikut Prantsusmaale. Kataloonia kohalikud politseijõud Mossos d'Esquadra meeleavaldust ei takistanud.
Pühapäeval avasid separatistid ka maantee tollitõkked.
"See ei ole moodsas ja tsiviliseeritud riigis normaalne, et maanteed blokeeritakse 15 tundi, kuna sajad inimesed tahavad meelt avaldada," ütles Hispaania välisminister Josep Borrell Brüsselis esmaspäeval.
Kataloonia on üks kolmest Hispaania regioonist lisaks Baskimaale ja Navarrale, millel on oma politseijõud.
### Response:
Madrid ähvardas saata politsei Katalooniasse korda tagama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EJL annab hõbemärke alates 2004. aastast, et tunnustada inimeste erakordset panust jalgpalli.
Et lõppeval aastal valmis A. Le Coq Arena ja Tallinnas toimus UEFA Superkarikafinaal, mille korraldus sujus väga edukalt, teenis EJL hõbemärgi ettevõtmise projektijuht Anne Rei ning suure panuse andnud Tõnu Sirel ja Targo Kaldoja.
UEFA Superkarikafinaali raames viibi Tallinnas ligi 10 000 väliskülalist, kes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) arvutuste põhjal tõid 5 miljonit eurot turismitulu. Otsepilt Tallinnast jõudis ligi 50 miljoni televaatajani, sotsiaalmeedias registreeriti üritusega seoses 61 miljonit erinevat tegevust.
Hõbemärgi teenis ka Eesti naiste koondise ründaja Signy Aarna ja kohtunik Hannes Reinvald. Aarnal täitus viienda naisena 75 kohtumise piir - 2007. aastal debüüdi teinud Põlva Lootose kasvandikul on koondises kirjas 78 mängu ning 26 väravat.
Reinvald pälvis tunnustuse selle eest, et temast sai esimene Eesti kohtunik, kes on meeste meistrisarjas teenindanud 500 kohtumist. Väga eriliseks teeb Reinvaldi kohtunikutee tõsiasi, et ta tegutses FIFA kategooria õigusemõistjana tervelt 18 aastat.
EJL hõbemärgid 2018 Autor: Jana Pipar/EJL | Jalgpalligalal teenisid hõbemärgi viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EJL annab hõbemärke alates 2004. aastast, et tunnustada inimeste erakordset panust jalgpalli.
Et lõppeval aastal valmis A. Le Coq Arena ja Tallinnas toimus UEFA Superkarikafinaal, mille korraldus sujus väga edukalt, teenis EJL hõbemärgi ettevõtmise projektijuht Anne Rei ning suure panuse andnud Tõnu Sirel ja Targo Kaldoja.
UEFA Superkarikafinaali raames viibi Tallinnas ligi 10 000 väliskülalist, kes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) arvutuste põhjal tõid 5 miljonit eurot turismitulu. Otsepilt Tallinnast jõudis ligi 50 miljoni televaatajani, sotsiaalmeedias registreeriti üritusega seoses 61 miljonit erinevat tegevust.
Hõbemärgi teenis ka Eesti naiste koondise ründaja Signy Aarna ja kohtunik Hannes Reinvald. Aarnal täitus viienda naisena 75 kohtumise piir - 2007. aastal debüüdi teinud Põlva Lootose kasvandikul on koondises kirjas 78 mängu ning 26 väravat.
Reinvald pälvis tunnustuse selle eest, et temast sai esimene Eesti kohtunik, kes on meeste meistrisarjas teenindanud 500 kohtumist. Väga eriliseks teeb Reinvaldi kohtunikutee tõsiasi, et ta tegutses FIFA kategooria õigusemõistjana tervelt 18 aastat.
EJL hõbemärgid 2018 Autor: Jana Pipar/EJL
### Response:
Jalgpalligalal teenisid hõbemärgi viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist ei ole siiski edetabeliga, sest lood ei ole playlist 'is konkreetses järjekorras, pigem annavad edasi lihtsalt mingit ühtlaselt voolavat emotsionaalset tervikut. Kui plaate suudan veel kuidagimoodi ritta panna, siis lugude puhul läheks liiga keeruliseks.
Tõsi küll, playlist 'i avavad Silk City "Eletricity" ja Calvin Harris "Promises" on kõige ilusam popmuusika 2018. aastast, mis üllataval kombel ei ürita hetkeksi vaadata praeguse hetke trende, vaid mängivad kavalalt nostalgiaga, meenutades nullindate vokaal- house 'i ja french house 'i. Sulnis ja ilus, pretensioonitu muusika.
Selline retro house oli tänavu üks ootamatuid suundasid, mis esile tõusis. Sama rada läks näiteks ka DJ Koze enda täieliku tantsuplahvatusega "Pick Up" ja Disclosure, kelle üks värsketest singlitest "Where Angels Fear To Tread" olekski nagu tolmusest arhiivist välja otsitud. Isegi Nicolas Jaar oma kõrvalprojektiga Against All Logic tuksus vanakooli house 'i radadel, kuigi kunstilisemalt kui eelmainitud näited.
Põnevaid väiksemaid suundi oli veel. Produtsent SOPHIE rokkis mitmel rindel, andes välja eriti äkilise loo "Faceshopping" ja produtseerides Let's Eat Grandma paljukiidetud uue plaadi parima pala "Hot Pink". Samasse kategooriasse lendab Tommy Cash, kelle debüütplaati on juba saatnud rahvusvaheliselt suur edu ning millelt Danny L. Harle'i produtseeritud "X-Ray" muudab viimastel aastatel uuesti populaarsust kogunud trance 'i hüperstiliseeritud popmuusikaks.
Eesti muusikas oli kahtlemata kõige olulisem märksõna sel aastal hip-hop, kus toimus täielik tulevärk. Muidugi, Nublu ootamatu tähelend ei vääri isegi enam mainimist, kui siis ainult see, et viimane singel "tmt" on parim, mis ta seni teinud on. Isikliku maitse poolest olid kõige meeldejäävamad hoopis kaks teist nime. Üks neist Mick Moon, kelle album "The Most" ilmus nii salamahti, et seda ei avastanud praktiliselt mitte keegi, mis sest, et tegu on ühe tugevaima musta muusika plaadiga Eestis läbi aegade. Teine, parimas mõttes outsider -räppar on James Wolfgang Rassakas, kellel on Spotify andmetel vaid 200 (?!?!) igakuist kuulajat, kuid kes võiks vabalt rahvusvaheliste elektroonika- ja räpihipsteri seas laineid lüüa. Mõnusalt tantsulise vanakooli hip-hopiga üllatasid ka Gorõ Lana tüübid, andes välja plaadi uue nime Catapulta alt.
Täiesti ootamatult kujunes minu aasta lemmikplaadiks aga Jungle'i teine album "For Ever", mis on täis lihtsat ja kergemeelset, kuid samas tohutult ilusat ja südamessepugevat hipsterpopi. Plaat, mis on ketranud kümned ja kümneid kordi ning ei näita veel tüütamise märke. Oleks võinud tabelisse kogu albumi panna, aga praegu vaid kolm lugu.
Aga kuulake ise, muusikat varieerub nii õrnast kitarripopist kõige karmima trummi ja bassini, seega loodetavasti leiab igaüks mõne endale meeldiva loo. | Playlist. 2018. aasta parimad lood | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist ei ole siiski edetabeliga, sest lood ei ole playlist 'is konkreetses järjekorras, pigem annavad edasi lihtsalt mingit ühtlaselt voolavat emotsionaalset tervikut. Kui plaate suudan veel kuidagimoodi ritta panna, siis lugude puhul läheks liiga keeruliseks.
Tõsi küll, playlist 'i avavad Silk City "Eletricity" ja Calvin Harris "Promises" on kõige ilusam popmuusika 2018. aastast, mis üllataval kombel ei ürita hetkeksi vaadata praeguse hetke trende, vaid mängivad kavalalt nostalgiaga, meenutades nullindate vokaal- house 'i ja french house 'i. Sulnis ja ilus, pretensioonitu muusika.
Selline retro house oli tänavu üks ootamatuid suundasid, mis esile tõusis. Sama rada läks näiteks ka DJ Koze enda täieliku tantsuplahvatusega "Pick Up" ja Disclosure, kelle üks värsketest singlitest "Where Angels Fear To Tread" olekski nagu tolmusest arhiivist välja otsitud. Isegi Nicolas Jaar oma kõrvalprojektiga Against All Logic tuksus vanakooli house 'i radadel, kuigi kunstilisemalt kui eelmainitud näited.
Põnevaid väiksemaid suundi oli veel. Produtsent SOPHIE rokkis mitmel rindel, andes välja eriti äkilise loo "Faceshopping" ja produtseerides Let's Eat Grandma paljukiidetud uue plaadi parima pala "Hot Pink". Samasse kategooriasse lendab Tommy Cash, kelle debüütplaati on juba saatnud rahvusvaheliselt suur edu ning millelt Danny L. Harle'i produtseeritud "X-Ray" muudab viimastel aastatel uuesti populaarsust kogunud trance 'i hüperstiliseeritud popmuusikaks.
Eesti muusikas oli kahtlemata kõige olulisem märksõna sel aastal hip-hop, kus toimus täielik tulevärk. Muidugi, Nublu ootamatu tähelend ei vääri isegi enam mainimist, kui siis ainult see, et viimane singel "tmt" on parim, mis ta seni teinud on. Isikliku maitse poolest olid kõige meeldejäävamad hoopis kaks teist nime. Üks neist Mick Moon, kelle album "The Most" ilmus nii salamahti, et seda ei avastanud praktiliselt mitte keegi, mis sest, et tegu on ühe tugevaima musta muusika plaadiga Eestis läbi aegade. Teine, parimas mõttes outsider -räppar on James Wolfgang Rassakas, kellel on Spotify andmetel vaid 200 (?!?!) igakuist kuulajat, kuid kes võiks vabalt rahvusvaheliste elektroonika- ja räpihipsteri seas laineid lüüa. Mõnusalt tantsulise vanakooli hip-hopiga üllatasid ka Gorõ Lana tüübid, andes välja plaadi uue nime Catapulta alt.
Täiesti ootamatult kujunes minu aasta lemmikplaadiks aga Jungle'i teine album "For Ever", mis on täis lihtsat ja kergemeelset, kuid samas tohutult ilusat ja südamessepugevat hipsterpopi. Plaat, mis on ketranud kümned ja kümneid kordi ning ei näita veel tüütamise märke. Oleks võinud tabelisse kogu albumi panna, aga praegu vaid kolm lugu.
Aga kuulake ise, muusikat varieerub nii õrnast kitarripopist kõige karmima trummi ja bassini, seega loodetavasti leiab igaüks mõne endale meeldiva loo.
### Response:
Playlist. 2018. aasta parimad lood |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maia Klaassen võttis oma Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetöös eesmärgiks kirjeldada hetkeolukorda Eesti ajakirjanduse veebimaastikul ja seeläbi analüüsida valeuudiste, mis selle töö kontekstis on mittekavatsuslikult desinformeerivad ja võltsuudiste, mis on loodud kavatsusega eksitada, sattumist peavoolumeediasse.
Selleks tegi ta seitse semistruktureeritud süvaintervjuud Eesti peavoolumeedia väljaannete peatoimetajatega ning analüüsis transkriptsioone kvalitatiivse sisuanalüüsiga kasutades MAXQDA analüüsitarkvara.
Selgus, et veebiuudiste eripära on näiteks teemade hakkimine ja päeva peale doseerimine, katkematu uudise tootmise tsükkel, konkurentsist tulenev kiiruse surve ja tarbijakeskne sisuloome. Eesti väljaanded püüavad kohaneda fragmenteerunud meediamaastiku ja lugeja aina kiiremini hajuva tähelepanuga.
Allikakriitilisus on informatsiooni usaldusväärsuse hindamisel muutunud oluliseks ka juhul kui kogemuspõhiselt on tegemist usaldusväärse allikaga. Eestis esineb üksikuid valeuudiste levikut soodustavaidd tööpraktikaid näiteks:
refereerimine ehk allikapesu,
uudise vormis reklaamlugude,
pressiteadete avaldamine,
sensatsioonilisusele rõhumine.
Peatoimetajad leidsid, et rõhk emotsioonile ja sensatsioonilisusele pole tingimata omane ainult veebimeediale ning ei tunnetanud Eestis murrangulist tõejärgse ajakirjanduskultuuri pealetungi.
Maia Klaasseni tööl on aga tugev praktiline väärtus ajakirjanikele, NImelt annab ta oma töös rea soovitusi, kuidas vältida vale- ja võltsuudiste taastootmist ajakirjandusväljaannetes:
1. Kui refereerid teist väljaannet, siis kontrolli üle algallikad.
Läbi kõigi viidatud väljaannete ja lingitud artiklite algallikani "tagasi" klikkimise, kontrolliva telefonikõne või meili vaev on väärt seda, et oma nime alt avaldada ainult kontrollitud informatsiooni. Kui endal selleks aega ei jagu, palu kolleegi abi või konsulteeri toimetuse koosolekul – on võimalik, et keegi juba omab taustainfot või lisainfot. Vahel aitab ka varasemate teemaga seotud artiklite lugemine konteksti luua
2. Usalda oma intuitsiooni.
Kui on põhjust arvata, et mõni allikas ei räägi tõtt või et olukorrast pole täit pilti, siis tuleb lisatööd teha ning ise mõõta, uurida, katsuda. Ajakirjanikul on kohustus oma auditooriumi ja tõe ees. Ideaalis võiks toimetuse-siseselt paika panna protokolli, kuidas kinnitamata väidete kajastamisele lähenetakse.
3. Lisa igale loole väärtust ning hoia enda avaldatud lugudel silma peal.
Ka kellegi teise lugu refereerides võib lugu väärtuslikumaks teha, olgu selleks värskema informatsiooni lisamine või tausta välja toomine. Eriti tuleks loo tagamaid ja jätku uurida kinnitamata väidete või puudulike allikatega lugude puhul, sest see aitab avastada valeväiteid. Jätkulood ning pikema ajalise distantsi pealt tehtud ülevaated pakuvad peatoimetajate sõnul lugejatele huvi, kuniks need mahuvad mõistliku hulga tähemärkide sisse ja avavad juba teadaolevate sündmuste uusi aspekte.
4. Väldi manipulatiivset keelekasutust.
Ebakõlad artikli pealkirjas ja sisus pole vajalikud: lugu võib lugema kutsuda ka ilma eksitamata. Ajakirjanikuna peab teadvustama tarbimismustrit, et loetakse ainult pealkirja. Eksitamise vähendamisele aitab kaasa ka näiteks toimetuseülene järjepidavus keelekasutuses, et lugejad õpiks sõnade tähendust mõistma. Peatoimetajad ei mõõda ajakirjanike väärtust klikkide või kirjutatud lugude arvu põhjal, seega tuleks taga ajada pigem kvaliteeti kui kvantiteeti.
5. Hinga sügavalt sisse ja välja ning ole lugejaga aus.
Veebiuudiste avaldamise kiiruse tõttu puudub ajaline distants, mille jooksul informatsiooni väärtust enne avaldamist kaaluda. Siin võib abiks olla kolleegidega arutamine kasvõi uudise fookuse või teema aspekti osas, mida kajastada. Lisasilmapaari teostatud kontroll võib oluliselt langetada kahtlase väärtusega väidete uudistesse sattumist. Mõtle välja, milline lähenemine lugeja jaoks kõige põnevam võiks olla; millised visuaalid või lisad artiklit saatma peaks ning kuidas ühe korraga kõige kiiremini ja efektiivsemalt lugu valmis saada. Kui on kiire ja uudis läheb jupiti avaldamisele, ole lugejaga aus ning väidete puhul, mis pole kinnitust leidnud, märgista need vastava keelekasutusega.
Maia Klaassen toob oma töös välja, et Eesti ajakirjandusmaastikul pole vale- ja võltsuudiste levik aktuaalne, sest meil on väike keeleruum ja rahvusvaheliste lugude tõlkimisel tekib lisaaeg, mille käigus informatsiooni hinnata. Kuna Eestil, nagu ka teistel endisel Nõukogude Liidu liikmesriikidel, on LääneEuroopast, Skandinaaviast ja USA-st pikaajalisemad kogemused Vene propagandamasinaga, võib eestlastel olla välja kujunenud vilumus ja kogemuspõhine skepsis, mis aitab valeuudised välja sõeluda.
Maia Klaasseni uuringut saab edasi arendada mitmes suunas. Näiteks koguda kvantitatiivset andmestikku ühe suurema väljaande kohta, mõõtes ilmunud paranduste ja Pressinõukogu taunivate lahendite arvu suhestatuna ilmunud uudiste koguarvuga. See aitaks selle töö tulemusi kas kinnitada või ümber lükata.
Maia Klaasseni bakalaureusetööd " Vale- ja võltsuudiste avaldamine peavoolumeedias: Eesti meediaväljaannete peatoimetajate selgitused tekkepõhjustele" juhendas Mari-Liis Madisson. | Soovitused ajakirjanikele: kuidas vältida võltsuudiste jõudmist ajakirjandusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maia Klaassen võttis oma Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetöös eesmärgiks kirjeldada hetkeolukorda Eesti ajakirjanduse veebimaastikul ja seeläbi analüüsida valeuudiste, mis selle töö kontekstis on mittekavatsuslikult desinformeerivad ja võltsuudiste, mis on loodud kavatsusega eksitada, sattumist peavoolumeediasse.
Selleks tegi ta seitse semistruktureeritud süvaintervjuud Eesti peavoolumeedia väljaannete peatoimetajatega ning analüüsis transkriptsioone kvalitatiivse sisuanalüüsiga kasutades MAXQDA analüüsitarkvara.
Selgus, et veebiuudiste eripära on näiteks teemade hakkimine ja päeva peale doseerimine, katkematu uudise tootmise tsükkel, konkurentsist tulenev kiiruse surve ja tarbijakeskne sisuloome. Eesti väljaanded püüavad kohaneda fragmenteerunud meediamaastiku ja lugeja aina kiiremini hajuva tähelepanuga.
Allikakriitilisus on informatsiooni usaldusväärsuse hindamisel muutunud oluliseks ka juhul kui kogemuspõhiselt on tegemist usaldusväärse allikaga. Eestis esineb üksikuid valeuudiste levikut soodustavaidd tööpraktikaid näiteks:
refereerimine ehk allikapesu,
uudise vormis reklaamlugude,
pressiteadete avaldamine,
sensatsioonilisusele rõhumine.
Peatoimetajad leidsid, et rõhk emotsioonile ja sensatsioonilisusele pole tingimata omane ainult veebimeediale ning ei tunnetanud Eestis murrangulist tõejärgse ajakirjanduskultuuri pealetungi.
Maia Klaasseni tööl on aga tugev praktiline väärtus ajakirjanikele, NImelt annab ta oma töös rea soovitusi, kuidas vältida vale- ja võltsuudiste taastootmist ajakirjandusväljaannetes:
1. Kui refereerid teist väljaannet, siis kontrolli üle algallikad.
Läbi kõigi viidatud väljaannete ja lingitud artiklite algallikani "tagasi" klikkimise, kontrolliva telefonikõne või meili vaev on väärt seda, et oma nime alt avaldada ainult kontrollitud informatsiooni. Kui endal selleks aega ei jagu, palu kolleegi abi või konsulteeri toimetuse koosolekul – on võimalik, et keegi juba omab taustainfot või lisainfot. Vahel aitab ka varasemate teemaga seotud artiklite lugemine konteksti luua
2. Usalda oma intuitsiooni.
Kui on põhjust arvata, et mõni allikas ei räägi tõtt või et olukorrast pole täit pilti, siis tuleb lisatööd teha ning ise mõõta, uurida, katsuda. Ajakirjanikul on kohustus oma auditooriumi ja tõe ees. Ideaalis võiks toimetuse-siseselt paika panna protokolli, kuidas kinnitamata väidete kajastamisele lähenetakse.
3. Lisa igale loole väärtust ning hoia enda avaldatud lugudel silma peal.
Ka kellegi teise lugu refereerides võib lugu väärtuslikumaks teha, olgu selleks värskema informatsiooni lisamine või tausta välja toomine. Eriti tuleks loo tagamaid ja jätku uurida kinnitamata väidete või puudulike allikatega lugude puhul, sest see aitab avastada valeväiteid. Jätkulood ning pikema ajalise distantsi pealt tehtud ülevaated pakuvad peatoimetajate sõnul lugejatele huvi, kuniks need mahuvad mõistliku hulga tähemärkide sisse ja avavad juba teadaolevate sündmuste uusi aspekte.
4. Väldi manipulatiivset keelekasutust.
Ebakõlad artikli pealkirjas ja sisus pole vajalikud: lugu võib lugema kutsuda ka ilma eksitamata. Ajakirjanikuna peab teadvustama tarbimismustrit, et loetakse ainult pealkirja. Eksitamise vähendamisele aitab kaasa ka näiteks toimetuseülene järjepidavus keelekasutuses, et lugejad õpiks sõnade tähendust mõistma. Peatoimetajad ei mõõda ajakirjanike väärtust klikkide või kirjutatud lugude arvu põhjal, seega tuleks taga ajada pigem kvaliteeti kui kvantiteeti.
5. Hinga sügavalt sisse ja välja ning ole lugejaga aus.
Veebiuudiste avaldamise kiiruse tõttu puudub ajaline distants, mille jooksul informatsiooni väärtust enne avaldamist kaaluda. Siin võib abiks olla kolleegidega arutamine kasvõi uudise fookuse või teema aspekti osas, mida kajastada. Lisasilmapaari teostatud kontroll võib oluliselt langetada kahtlase väärtusega väidete uudistesse sattumist. Mõtle välja, milline lähenemine lugeja jaoks kõige põnevam võiks olla; millised visuaalid või lisad artiklit saatma peaks ning kuidas ühe korraga kõige kiiremini ja efektiivsemalt lugu valmis saada. Kui on kiire ja uudis läheb jupiti avaldamisele, ole lugejaga aus ning väidete puhul, mis pole kinnitust leidnud, märgista need vastava keelekasutusega.
Maia Klaassen toob oma töös välja, et Eesti ajakirjandusmaastikul pole vale- ja võltsuudiste levik aktuaalne, sest meil on väike keeleruum ja rahvusvaheliste lugude tõlkimisel tekib lisaaeg, mille käigus informatsiooni hinnata. Kuna Eestil, nagu ka teistel endisel Nõukogude Liidu liikmesriikidel, on LääneEuroopast, Skandinaaviast ja USA-st pikaajalisemad kogemused Vene propagandamasinaga, võib eestlastel olla välja kujunenud vilumus ja kogemuspõhine skepsis, mis aitab valeuudised välja sõeluda.
Maia Klaasseni uuringut saab edasi arendada mitmes suunas. Näiteks koguda kvantitatiivset andmestikku ühe suurema väljaande kohta, mõõtes ilmunud paranduste ja Pressinõukogu taunivate lahendite arvu suhestatuna ilmunud uudiste koguarvuga. See aitaks selle töö tulemusi kas kinnitada või ümber lükata.
Maia Klaasseni bakalaureusetööd " Vale- ja võltsuudiste avaldamine peavoolumeedias: Eesti meediaväljaannete peatoimetajate selgitused tekkepõhjustele" juhendas Mari-Liis Madisson.
### Response:
Soovitused ajakirjanikele: kuidas vältida võltsuudiste jõudmist ajakirjandusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karin Hanga uuris puuetega inimeste toimetulekut ning tema tööst selgus, et lisaks puudest tulenevatele piirangutele on neil raskuski abi saamisega Eesti sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuste süsteemis. ERR Novaatoris ilmus Karin Hanga doktoritööst artikkel tänavu suvel: Doktoritöö: puudega inimesed ei saa Eestis aru, kust abi otsida.
Katre Juganson uuris oma töös kui mürgised on nanomaterjalid keskkonnale. Sünteetilisi nanomaterjale, mille vähemalt üks osake jääb suurusvahemikku 1-100 nm, kasutatakse nanotehnoloogias kergemate, tugevamate, vastupidavamate ja tõhusamate materjalide tootmiseks. Nanomaterjalid ja neid sisaldavad tooted satuvad jäätmetena või heitvetega suure tõenäosusega keskkonda, kus need võivad kujutada ohtu sealsetele organismidele.
Lisaks põhjalikule teoreetilisele materjalile tegi Juganson oma doktoritöös ka eksperimendi, millega uuris nanohõbeda mõju ja toksilisuse mehhanisme algloomas T. thermophila.
Tema doktoritöös kogutud andmeid saab kasutada uute nanomaterjalide ohtude hindamiseks ning see kiirendab nende materjalide riskihindamist.
Ühtekokku sai tänavu erinevaid preemiaid 65 üliõpilastööd ning poolsada silmapaistvat juhendajat.
Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub Eestis alates 1991. aastast. Viimase kümne aasta jooksul on konkursile esitatud üle 5000 teadustöö. Konkurss toimub koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teaduste Akadeemia ja Sotsiaalministeeriumiga. Konkursi preemiafond on tänavu 70 877 eurot.
Toome ära täisnimekirja preemia saanutest.
Bio- ja keskkonnateaduste valdkond
Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes
Marianne Kaldra (Tartu Ülikool) " Erikaelsus hariliku nurmenuku (Primula veris) killustunud populatsioonides" (960 eurot)
Susann Kõomägi (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö "Neuronaalsest aktiivsusest sõltuv BDNF geeni regulatsioon kortikaalsetes ja hipokampaalsetes neuronites" (650 eurot)
Kristofer Nõges (Tartu Ülikool) konkursitöö "Mesentsefaalse astrotsüütidest pärineva närvikasvufaktori (MANF) interaktsioonid šaperoniga BiP ning madalmolekulaarsete ühenditega" (320 eurot)
Magistriõppes
Egle-Helene Ervin (Tartu Ülikool) konkursitöö "Inimese embrüonaalsete tüvirakkude transfekteerimine siRNA-ga kasutades rakku sisenevat peptiidi PepFect 14" (1600 eurot)
Kätlin Kurg (Tartu Ülikool) konkursitöö "Temperatuuritõusu mõju kolme linnuliigi pesitsusfenoloogiale Lõuna-Eestis, Viljandi maakonnas" (1300)
Katrina Lang (Eesti Maaülikool) konkursitöö " Säga (Silurus glanis L.) loodusliku populatsiooni ja Eestisse imporditud kasvanduste karjade geneetiline iseloomustamine" (700 eurot)
Doktoriõppes
Laura Kasak (Tartu Ülikool) konkursitöö " Genoomi struktuursed varieeruvused platsenta ja raseduse mõjutajatena" (1600 eurot)
Priit Eek (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö " Arahhidoonhappe 11R-lipoksügenaasi struktuur ja regulatsioon" (1300 eurot)
Ülar Allas (Tartu Ülikool) konkursitöö "Ribosoomiga seonduvad antibiootikumid ja antibiootikumiresistentsuse mehhanismid." (700 eurot)
Ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas
Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes
Hanno Padar (Tartu Ülikool) konkursitöö " Koguja raamatu 1:1-3:15 tähtsamate mõistete eestikeelsete tõlgete võrdlev analüüs" (960 eurot)
Piia Õunpuu (Tartu Ülikool) konkursitöö " Eesti moe-ja ilublogijate praktikad ja eetilised dilemmad brändikoostööde kajastamisel" (960 eurot)
Harrys Puusepp (Tartu Ülikool) konkursitöö "Faktiväite ja väärtushinnangu eristamise probleemid Eesti ja EIK kohtupraktika näitel"(650 eurot)
Eliis Vaino (Eesti Kunstiakadeemia) konkursitöö "1919. aasta eesti kunsti ülevaatenäitus ja selle retseptsioon kultuurimälu ning kaanoni kontekstis" (650 eurot)
Linda Freienthal (Tartu Ülikool) konkursitöö "Pronominaalsete viitesuhete analüüs asendussõnade suhtes käsitsi märgendatud korpuses" (320 eurot)
Maia Klaassen (Tartu Ülikool) konkursitöö " Vale- ja võltsuudiste avaldamine peavoolumeedias: Eesti meediaväljaannete peatoimetajate selgitused tekkepõhjustele" (320 eurot)
Magistriõppes
Ramona-Riin Dremljuga (Århusi Ülikool) konkursitöö "Meediatehnoloogiatest loobumine ja eemalehoid digiajastul: osalise ja tahtliku sotsiaalmeediast lahtiühendumise kogemus" (1600 eurot)
Kerli Kraus (Tartu Ülikool) konkursitöö "Contra errores gr(a)ecorum. Õigusteksti retseptsioon ja kasutuskontekst keskaegsel Liivimaal" (1600 eurot)
Kristina Aas (Eesti Kunstiakadeemia) konkursitöö "Piirissaare vanausuliste palvela ikoonid – põlengust restaureerimiseni" (1300 eurot)
Alessandra Baltodano (Tallinna Ülikool) konkursitöö "Aja Küsimus: Asjad, rütmid ja eetika Ballena Rahvuspargis" (1300 eurot)
Illimar Pärnamägi (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö "Põhiõigustesse sekkumise materiaalõiguslikud tingimused ning nende piiritlemine ohutõrjes ja süüteomenetluses" (1300 eurot)
Tanel Rebane (Tartu Ülikool) konkursitöö " Koostoimeefektid tooteinnovatsiooni, turundusinnovatsiooni ja klientidega koostöö vahel Eestis" (700 eurot)
Andre Uibos (Tartu Ülikool) konkursitöö " Diskreetne semiootiline aegruum modelleerituna male näitel ja selle võimalik rakendamine argumentatsiooni uurimisel" (700 eurot)
Doktoriõppes
Aire Mill (Tartu Ülikool) konkursitöö " Emotsioonide kogemine, väljendamine ja äratundmine: isiksuseomadused ja vanus kui olulised mõjutegurid" (1600 eurot)
Maret Nukke (Helsingi Ülikool) konkursitöö " Kombates nō-teatri piire: nō-teatri traditsiooniliste elementide kohandamine shinsaku-näidendites" (1600 eurot)
Igor Kopõtin (Tallinna Ülikool) konkursitöö " Rahvuslus ja lojaalsus Eesti sõjaväes vähemusrahvuste näitel 1918-1940" (1300 eurot)
Piret Peiker (Turu Ülikool) konkursitöö " Modernsusdiskursused eesti kirjanduses" (1300 eurot)
Kristi Kapten (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) konkursitöö " Pianisti tööprotsess Ligeti etüüdide omandamisel" (700 eurot)
Eva Saar (Tartu Ülikool) konkursitöö " Isuri keele Soikkola murde sõnamuutmissüsteem" (700 eurot)
Terviseuuringute valdkond
Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes
Elisa Kender (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) konkursitöö " Eesti lapsevanemate vaktsineerimiskäitumine ning arusaamad ja uskumused seoses vaktsineerimisega" (960 eurot)
Kadri Tolsberg (Tallinna Ülikool) konkursitöö "Mälustrateegiate kasutamine 3. ja 6. Klassis" (650 eurot)
Laura Vain (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) konkursitöö "I tüübi diabeeti põdeva naise raseduse planeerimine ja jälgimine ning seonduvad õendusdiagnoosid Nanda I taksonoomia alusel" (320 eurot)
Magistriõppes
Anni Enn (Eesti Maaülikool) konkursitöö " Tööõnnetuste levimus ja dünaamika Eesti põllumajanduses" (1600 eurot)
Mari-Liis Ojaperv (Tallinna Ülikool) konkursitöö "Kehalist aktiivsust ja energiakulu mõjutavad faktorid kehalise kasvatuse tunnis erineva üldise füüsilise vastupidavusega 3.-7.klassi õpilastel" (1300 eurot)
Maarika Traat (Cardiffi Ülikool) konkursitöö "Väikeste kortikaalsete veenide pulsatiilsuse demonstreerimine faasikontrasti magnetresonantstomograafia abil 7 tesla tugevuses magnetväljas" (700 eurot)
Doktoriõppes
Dmitri Rozgonjuk (Tartu Ülikool) konkursitöö " Problemaatilise nutitelefonikasutuse, depressiooni ja ärevuse sümptomite tõsiduse, ning objektiivselt mõõdetud nutitelefonikasutuse vahelised seosed ühe nädala jooksul" (700 eurot)
Kristian Semjonov (Tartu Ülikool) konkursitöö " Sulami-elektrospinnimise meetod parandamaks halvasti lahustuva raviaine lahustuvust ja füüsikalist stabiilsust" (700 eurot)
Loodusteaduste ja tehnika valdkonnas
Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes
Heigo Ers (Tartu Ülikool) konkursitöö " Grafeeni ja 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi piirpinna uurimine arvutuslike meetoditega" (960 eurot)
Roberta Sibul (Tartu Ülikool) konkursitöö " Hapniku redutseerumine kuulveski meetodil valmistatud lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel" (960 eurot)
Mikk Kull (Tartu Ülikool) konkursitöö " ZrO2 ja HfO2 kihtstruktuuride mehaanilised ning optilised omadused" (650 eurot)
Roman Ring (Tartu Ülikool) konkursitöö " DeepMind'i StarCraft II stiimulõppe tulemuste reprodutseerimine aktor-kriitik meetoditega" (650 eurot)
Lisett Kiudorv (Tartu Ülikool) konkursitöö "Savi komponentide kvantitatiivne analüüs ATR-FT-IR spektrosoopiliselmeetodil" (320 eurot)
Siim Sammul (Edinburghi Ülikool) konkursitöö "Monte Carlo puu otsinguga Monopoly mängimine" (320 eurot)
Magistriõppes
Theodore Heiser (Tartu Ülikool) konkursitöö " Andmenihe ja tõenäosuslike klassifitseerijate kohandamine" (1600 eurot)
Egle Truska (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö "Nano-ZnO/Ag komposiitsete osakestega kaetud pindade antimikroobsete ja fotokatalüütiliste omaduste optimeerimine" (1600 eurot)
Georg Gorbatovski (Tartu Ülikool) konkursitöö "Elektrokeemiline ja in situ skanneeriva tunnelmikroskoopia uuring Bi(hkl)│1-propüül-3-metüülimidasoolium jodiidi piirpinnast" (1300 eurot)
Tanel Sõrmus (Tartu Ülikool) konkursitöö "Valgusega reguleeritavad cAMP-sõltuva proteiinkinaasi inhibiitorid" (1300 eurot)
Alejandro Guerra Manzanares (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö " Täieliku masinõppe töövoo rakendamine pahavara tuvastamiseks süsteemikutsete ja pääsuõiguste alusel" (700 eurot)
Annegrete Külaots (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö " Seespoolse lisasoojustusega ristkihtliimpuidust seinte soojus- ja niiskustehnilise toimivuse hindamine" (700 eurot)
Doktoriõppes
Danel Ahman (Edinburghi Ülikool) konkursitöö "Fibratsioonilised arvutuslikud efektid" (1600 eurot)
Kaspar Kallip (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö "Kõrgtugev ja plastne alumiinium komposiitmaterjal" (1600 eurot)
Ove Oll (Tartu Ülikool) konkursitöö " Elektrilise kaksikkihi struktuur ja energia salvestamise karakteristikud ioonsetel vedelikel põhinevates kondensaatorites" (1600 eurot)
Inga Gromõko (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö " ZnO nanostruktuursed kihid vedeliksadestuse meetoditel: kasvatamine, pinnaomadused, fotokatalüütiline võimekus" (1300 eurot)
Eneliis Kattel (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö " Aktiveeritud persulfaadi protsesside kasutamine vee ja raskesti saastatud reovee puhastamiseks" (1300 eurot)
Artjom Jasnetski (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö "Mikroprotsessorite tarkvarapõhine enesetestimine kõrgtasandi otsustusdiagrammide põhjal" (700 eurot)
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad
Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes
Eripreemia "Lootustandvate sähvatuste eest" Aune Altmets (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) konkursitöö "Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil" (785,40 eurot)
Magistri- ja doktoriõppes
"Elegantseima üliõpilastöö eest" Gaspar Epro (Saksamaa Spordiülikool Kölnis) konkursitöö "Triceps surae lihas-kõõlussüsteemi mehaanosensitiivsus ja kõnnistabiilsus vanemas eas: kombineeritud 1,5-aastane läbilõikeuuring ja pikaajaline treeninginterventsioon" (3141,59 eurot)
"Ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest" Liiri Oja (Euroopa Ülikool-Instituut) konkursitöö "Kes on "naine" inimõiguste süsteemis: Naise keha ja seksuaalsuse narratiivid reproduktsiooni puudutavates kaasustes" (1570,80 eurot)
Sotsiaalministeeriumi eripreemiad
Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes
Laura Hinn (Tartu Ülikool) konkursitöö " Töö kohandamise võimalused organisatsioonis" (550 eurot)
Madli Kaljula (Tartu Ülikool) konkursitöö " Sotsiaaltöö saatjata alaealistega sihtgrupile mõeldud varjupaikades Kreekas: Kreeka sotsiaaltöötajate vaatenurk" (550 eurot)
Magistriõppes
Marilin Noorem (Tartu Ülikool) konkursitöö " Laste vaktsineerimise alase juhendmaterjali "Räägime laste kaitsmisest" kriitiline analüüs" (700 eurot)
Elsa Trumm (Tartu Ülikool) konkursitöö " Töötute profileerimine Eesti Töötukassa registriandmetel" (700 eurot)
Doktoriõppes
Kadri Rootalu (Tartu Ülikool) konkursitöö " Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis" (900 eurot)
Parimad juhendajad
Rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe
Tsipe Aavik (Tartu Ülikool) Marianne Kaldra konkursitöö "Erikaelsus hariliku nurmenuku (Primula veris) killustunud populatsioonides" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Urmas Nõmmik (Tartu Ülikool) Hanno Padari konkursitöö "Koguja raamatu 1:1-3:15 tähtsamate mõistete eestikeelsete tõlgete võrdlev analüüs" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool) Piia Õunpuu konkursitöö "Eesti moe-ja ilublogijate praktikad ja eetilised dilemmad brändikoostööde kajastamisel" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Ülle Parm (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) Elisa Kenderi konkursitöö "Eesti lapsevanemate vaktsineerimiskäitumine ning arusaamad ja uskumused seoses vaktsineerimisega" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Nele Põldver (Tartu Ülikool) Elisa Kenderi konkursitöö "Eesti lapsevanemate vaktsineerimiskäitumine ning arusaamad ja uskumused seoses vaktsineerimisega" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Vladislav Ivaništšev (Tartu Ülikool) Heigo Ersi konkursitöö "Grafeeni ja 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi piirpinna uurimine arvutuslike meetoditega" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Meeri Lembinen (Tartu Ülikool) Heigo Ersi konkursitöö "Grafeeni ja 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi piirpinna uurimine arvutuslike meetoditega" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Elo Kibena-Põldsepp (Tartu Ülikool) Roberta Sibula konkursitöö "Hapniku redutseerumine kuulveski meetodil valmistatud lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Sander Ratso (Tartu Ülikool) Roberta Sibula konkursitöö "Hapniku redutseerumine kuulveski meetodil valmistatud lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Kaido Tammeveski (Tartu Ülikool) Roberta Sibula konkursitöö "Hapniku redutseerumine kuulveski meetodil valmistatud lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Magistriõpe
Martin Pook (Tartu Ülikool) Egle-Helene Ervini konkursitöö "Inimese embrüonaalsete tüvirakkude transfekteerimine siRNA-ga kasutades rakku sisenevat peptiidi PepFect 14" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Indrek Teino (Tartu Ülikool) Egle-Helene Ervini konkursitöö "Inimese embrüonaalsete tüvirakkude transfekteerimine siRNA-ga kasutades rakku sisenevat peptiidi PepFect 14" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Toivo Maimets (Tartu Ülikool) Egle-Helene Ervini konkursitöö "Inimese embrüonaalsete tüvirakkude transfekteerimine siRNA-ga kasutades rakku sisenevat peptiidi PepFect 14" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Annette N. Markham (Århusi Ülikool) Ramona-Riin Dremljuga konkursitöö "Meediatehnoloogiatest loobumine ja eemalehoid digiajastul: osalise ja tahtliku sotsiaalmeediast lahtiühendumise kogemus" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Anti Selart (Tartu Ülikool) Kerli Krausi konkursitöö "Contra errores gr(a)ecorum. Õigusteksti retseptsioon ja kasutuskontekst keskaegsel Liivimaal" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Maria-Kristiina Lotman (Tartu Ülikool) Kerli Krausi konkursitöö "Contra errores gr(a)ecorum. Õigusteksti retseptsioon ja kasutuskontekst keskaegsel Liivimaal" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Eda Merisalu (Eesti Maaülikool) Anni Enni konkursitöö "Tööõnnetuste levimus ja dünaamika Eesti põllumajanduses" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Meelis Kull (Tartu Ülikool) Theodore Heiseri konkursitöö "Andmenihe ja tõenäosuslike klassifitseerijate kohandamine" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Merilin Rosenberg (Tallinna Tehnikaülikool) Egle Truska konkursitöö "Nano-ZnO/Ag komposiitsete osakestega kaetud pindade antimikroobsete ja fotokatalüütiliste omaduste optimeerimine" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Meeri Visnapuu (Tallinna Tehnikaülikool) Egle Truska konkursitöö "Nano-ZnO/Ag komposiitsete osakestega kaetud pindade antimikroobsete ja fotokatalüütiliste omaduste optimeerimine" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Doktoriõpe
Maris Laan (Tartu Ülikool) Laura Kasaki konkursitöö "Genoomi struktuursed varieeruvused platsenta ja raseduse mõjutajatena" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Anu Realo (Tartu Ülikool) Aire Milli konkursitöö ""Emotsioonide kogemine, väljendamine ja äratundmine: isiksuseomadused ja vanus kui olulised mõjutegurid"" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Jüri Allik (Tartu Ülikool) Aire Milli konkursitöö ""Emotsioonide kogemine, väljendamine ja äratundmine: isiksuseomadused ja vanus kui olulised mõjutegurid"" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Rein Raud (Tallinna Ülikool) Maret Nukke konkursitöö "Kombates nō-teatri piire: nō-teatri traditsiooniliste elementide kohandamine shinsaku-näidendites" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Gordon Plotkin (Edinburghi Ülikool) Danel Ahmani konkursitöö "Fibratsioonilised arvutuslikud efektid" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Lauri Kollo (Tallinna Tehnikaülikool) Kaspar Kallipi konkursitöö "Kõrgtugev ja plastne alumiinium komposiitmaterjal" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Marc Leparoux (Šveitsi Föderaalne Tehnikakõrgkool Zürichis) Kaspar Kallipi konkursitöö "Kõrgtugev ja plastne alumiinium komposiitmaterjal" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Enn Lust (Tartu Ülikool) Ove Olli konkursitöö "Elektrilise kaksikkihi struktuur ja energia salvestamise karakteristikud ioonsetel vedelikel põhinevates kondensaatorites" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Tavo Romann (Tartu Ülikool) Ove Olli konkursitöö "Elektrilise kaksikkihi struktuur ja energia salvestamise karakteristikud ioonsetel vedelikel põhinevates kondensaatorites" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas.
Lauri Leppik (Tallinna Ülikool) Karin Hanga konkursitöö "Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Diana DiNitto (Texase Austini Ülikool) Karin Hanga konkursitöö "Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Monika Mortimer (California Ülikool) Katre Jugansoni konkursitöö "Tööstuslike nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse hindamine: nanoosakeste mõju algloomale Tetrahymena thermophila" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Angela Ivask (Tallinna Tehnikaülikool) Katre Jugansoni konkursitöö "Tööstuslike nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse hindamine: nanoosakeste mõju algloomale Tetrahymena thermophila" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Martin Scheinin (Euroopa Ülikool-Instituut Firenzes) Liiri Oja konkursitöö "Kes on "naine" inimõiguste süsteemis: Naise keha ja seksuaalsuse narratiivid reproduktsiooni puudutavates kaasustes" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Kiros Karamanidis (London South Bank University) Gaspar Epro konkursitöö "Triceps surae lihas-kõõlussüsteemi mehaanosensitiivsus ja kõnnistabiilsus vanemas eas: kombineeritud 1.5 aastane läbilõikeuuring ja pikaajaline treeninginterventsioon" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Laine Parts (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) Aune Altmetsa konkursitöö "Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Kaie Eha (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) Aune Altmetsa konkursitöö "Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Anne Aidla (Tartu Ülikool) Laura Hinni konkursitöö "Töö kohandamise võimalused organisatsioonis" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Judit Strömpl (Tartu Ülikool) Madli Kaljula konkursitöö "Sotsiaaltöö saatjata alaealistega sihtgrupile mõeldud varjupaikades Kreekas: Kreeka sotsiaaltöötajate vaatenurk" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Marko Uibu (Tartu Ülikool) Marilin Noorema konkursitöö "Laste vaktsineerimise alase juhendmaterjali "Räägime laste kaitsmisest" kriitiline analüüs" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Andres Võrk (Tartu Ülikool) Elsa Trummi konkursitöö "Töötute profileerimine Eesti Töötukassa registriandmetel" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Liina-Mai Tooding (Tartu Ülikool) Elsa Trummi konkursitöö "Töötute profileerimine Eesti Töötukassa registriandmetel" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Liina-Mai Tooding (Tartu Ülikool) Kadri Rootalu konkursitöö "Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Kairi Kasearu (Tartu Ülikool) Kadri Rootalu konkursitöö "Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas; | Täisnimekiri premeeritud tudengitöödest: puuetega inimeste abitusest nanomaterjali ohtudeni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karin Hanga uuris puuetega inimeste toimetulekut ning tema tööst selgus, et lisaks puudest tulenevatele piirangutele on neil raskuski abi saamisega Eesti sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuste süsteemis. ERR Novaatoris ilmus Karin Hanga doktoritööst artikkel tänavu suvel: Doktoritöö: puudega inimesed ei saa Eestis aru, kust abi otsida.
Katre Juganson uuris oma töös kui mürgised on nanomaterjalid keskkonnale. Sünteetilisi nanomaterjale, mille vähemalt üks osake jääb suurusvahemikku 1-100 nm, kasutatakse nanotehnoloogias kergemate, tugevamate, vastupidavamate ja tõhusamate materjalide tootmiseks. Nanomaterjalid ja neid sisaldavad tooted satuvad jäätmetena või heitvetega suure tõenäosusega keskkonda, kus need võivad kujutada ohtu sealsetele organismidele.
Lisaks põhjalikule teoreetilisele materjalile tegi Juganson oma doktoritöös ka eksperimendi, millega uuris nanohõbeda mõju ja toksilisuse mehhanisme algloomas T. thermophila.
Tema doktoritöös kogutud andmeid saab kasutada uute nanomaterjalide ohtude hindamiseks ning see kiirendab nende materjalide riskihindamist.
Ühtekokku sai tänavu erinevaid preemiaid 65 üliõpilastööd ning poolsada silmapaistvat juhendajat.
Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub Eestis alates 1991. aastast. Viimase kümne aasta jooksul on konkursile esitatud üle 5000 teadustöö. Konkurss toimub koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teaduste Akadeemia ja Sotsiaalministeeriumiga. Konkursi preemiafond on tänavu 70 877 eurot.
Toome ära täisnimekirja preemia saanutest.
Bio- ja keskkonnateaduste valdkond
Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes
Marianne Kaldra (Tartu Ülikool) " Erikaelsus hariliku nurmenuku (Primula veris) killustunud populatsioonides" (960 eurot)
Susann Kõomägi (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö "Neuronaalsest aktiivsusest sõltuv BDNF geeni regulatsioon kortikaalsetes ja hipokampaalsetes neuronites" (650 eurot)
Kristofer Nõges (Tartu Ülikool) konkursitöö "Mesentsefaalse astrotsüütidest pärineva närvikasvufaktori (MANF) interaktsioonid šaperoniga BiP ning madalmolekulaarsete ühenditega" (320 eurot)
Magistriõppes
Egle-Helene Ervin (Tartu Ülikool) konkursitöö "Inimese embrüonaalsete tüvirakkude transfekteerimine siRNA-ga kasutades rakku sisenevat peptiidi PepFect 14" (1600 eurot)
Kätlin Kurg (Tartu Ülikool) konkursitöö "Temperatuuritõusu mõju kolme linnuliigi pesitsusfenoloogiale Lõuna-Eestis, Viljandi maakonnas" (1300)
Katrina Lang (Eesti Maaülikool) konkursitöö " Säga (Silurus glanis L.) loodusliku populatsiooni ja Eestisse imporditud kasvanduste karjade geneetiline iseloomustamine" (700 eurot)
Doktoriõppes
Laura Kasak (Tartu Ülikool) konkursitöö " Genoomi struktuursed varieeruvused platsenta ja raseduse mõjutajatena" (1600 eurot)
Priit Eek (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö " Arahhidoonhappe 11R-lipoksügenaasi struktuur ja regulatsioon" (1300 eurot)
Ülar Allas (Tartu Ülikool) konkursitöö "Ribosoomiga seonduvad antibiootikumid ja antibiootikumiresistentsuse mehhanismid." (700 eurot)
Ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas
Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes
Hanno Padar (Tartu Ülikool) konkursitöö " Koguja raamatu 1:1-3:15 tähtsamate mõistete eestikeelsete tõlgete võrdlev analüüs" (960 eurot)
Piia Õunpuu (Tartu Ülikool) konkursitöö " Eesti moe-ja ilublogijate praktikad ja eetilised dilemmad brändikoostööde kajastamisel" (960 eurot)
Harrys Puusepp (Tartu Ülikool) konkursitöö "Faktiväite ja väärtushinnangu eristamise probleemid Eesti ja EIK kohtupraktika näitel"(650 eurot)
Eliis Vaino (Eesti Kunstiakadeemia) konkursitöö "1919. aasta eesti kunsti ülevaatenäitus ja selle retseptsioon kultuurimälu ning kaanoni kontekstis" (650 eurot)
Linda Freienthal (Tartu Ülikool) konkursitöö "Pronominaalsete viitesuhete analüüs asendussõnade suhtes käsitsi märgendatud korpuses" (320 eurot)
Maia Klaassen (Tartu Ülikool) konkursitöö " Vale- ja võltsuudiste avaldamine peavoolumeedias: Eesti meediaväljaannete peatoimetajate selgitused tekkepõhjustele" (320 eurot)
Magistriõppes
Ramona-Riin Dremljuga (Århusi Ülikool) konkursitöö "Meediatehnoloogiatest loobumine ja eemalehoid digiajastul: osalise ja tahtliku sotsiaalmeediast lahtiühendumise kogemus" (1600 eurot)
Kerli Kraus (Tartu Ülikool) konkursitöö "Contra errores gr(a)ecorum. Õigusteksti retseptsioon ja kasutuskontekst keskaegsel Liivimaal" (1600 eurot)
Kristina Aas (Eesti Kunstiakadeemia) konkursitöö "Piirissaare vanausuliste palvela ikoonid – põlengust restaureerimiseni" (1300 eurot)
Alessandra Baltodano (Tallinna Ülikool) konkursitöö "Aja Küsimus: Asjad, rütmid ja eetika Ballena Rahvuspargis" (1300 eurot)
Illimar Pärnamägi (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö "Põhiõigustesse sekkumise materiaalõiguslikud tingimused ning nende piiritlemine ohutõrjes ja süüteomenetluses" (1300 eurot)
Tanel Rebane (Tartu Ülikool) konkursitöö " Koostoimeefektid tooteinnovatsiooni, turundusinnovatsiooni ja klientidega koostöö vahel Eestis" (700 eurot)
Andre Uibos (Tartu Ülikool) konkursitöö " Diskreetne semiootiline aegruum modelleerituna male näitel ja selle võimalik rakendamine argumentatsiooni uurimisel" (700 eurot)
Doktoriõppes
Aire Mill (Tartu Ülikool) konkursitöö " Emotsioonide kogemine, väljendamine ja äratundmine: isiksuseomadused ja vanus kui olulised mõjutegurid" (1600 eurot)
Maret Nukke (Helsingi Ülikool) konkursitöö " Kombates nō-teatri piire: nō-teatri traditsiooniliste elementide kohandamine shinsaku-näidendites" (1600 eurot)
Igor Kopõtin (Tallinna Ülikool) konkursitöö " Rahvuslus ja lojaalsus Eesti sõjaväes vähemusrahvuste näitel 1918-1940" (1300 eurot)
Piret Peiker (Turu Ülikool) konkursitöö " Modernsusdiskursused eesti kirjanduses" (1300 eurot)
Kristi Kapten (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) konkursitöö " Pianisti tööprotsess Ligeti etüüdide omandamisel" (700 eurot)
Eva Saar (Tartu Ülikool) konkursitöö " Isuri keele Soikkola murde sõnamuutmissüsteem" (700 eurot)
Terviseuuringute valdkond
Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes
Elisa Kender (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) konkursitöö " Eesti lapsevanemate vaktsineerimiskäitumine ning arusaamad ja uskumused seoses vaktsineerimisega" (960 eurot)
Kadri Tolsberg (Tallinna Ülikool) konkursitöö "Mälustrateegiate kasutamine 3. ja 6. Klassis" (650 eurot)
Laura Vain (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) konkursitöö "I tüübi diabeeti põdeva naise raseduse planeerimine ja jälgimine ning seonduvad õendusdiagnoosid Nanda I taksonoomia alusel" (320 eurot)
Magistriõppes
Anni Enn (Eesti Maaülikool) konkursitöö " Tööõnnetuste levimus ja dünaamika Eesti põllumajanduses" (1600 eurot)
Mari-Liis Ojaperv (Tallinna Ülikool) konkursitöö "Kehalist aktiivsust ja energiakulu mõjutavad faktorid kehalise kasvatuse tunnis erineva üldise füüsilise vastupidavusega 3.-7.klassi õpilastel" (1300 eurot)
Maarika Traat (Cardiffi Ülikool) konkursitöö "Väikeste kortikaalsete veenide pulsatiilsuse demonstreerimine faasikontrasti magnetresonantstomograafia abil 7 tesla tugevuses magnetväljas" (700 eurot)
Doktoriõppes
Dmitri Rozgonjuk (Tartu Ülikool) konkursitöö " Problemaatilise nutitelefonikasutuse, depressiooni ja ärevuse sümptomite tõsiduse, ning objektiivselt mõõdetud nutitelefonikasutuse vahelised seosed ühe nädala jooksul" (700 eurot)
Kristian Semjonov (Tartu Ülikool) konkursitöö " Sulami-elektrospinnimise meetod parandamaks halvasti lahustuva raviaine lahustuvust ja füüsikalist stabiilsust" (700 eurot)
Loodusteaduste ja tehnika valdkonnas
Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes
Heigo Ers (Tartu Ülikool) konkursitöö " Grafeeni ja 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi piirpinna uurimine arvutuslike meetoditega" (960 eurot)
Roberta Sibul (Tartu Ülikool) konkursitöö " Hapniku redutseerumine kuulveski meetodil valmistatud lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel" (960 eurot)
Mikk Kull (Tartu Ülikool) konkursitöö " ZrO2 ja HfO2 kihtstruktuuride mehaanilised ning optilised omadused" (650 eurot)
Roman Ring (Tartu Ülikool) konkursitöö " DeepMind'i StarCraft II stiimulõppe tulemuste reprodutseerimine aktor-kriitik meetoditega" (650 eurot)
Lisett Kiudorv (Tartu Ülikool) konkursitöö "Savi komponentide kvantitatiivne analüüs ATR-FT-IR spektrosoopiliselmeetodil" (320 eurot)
Siim Sammul (Edinburghi Ülikool) konkursitöö "Monte Carlo puu otsinguga Monopoly mängimine" (320 eurot)
Magistriõppes
Theodore Heiser (Tartu Ülikool) konkursitöö " Andmenihe ja tõenäosuslike klassifitseerijate kohandamine" (1600 eurot)
Egle Truska (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö "Nano-ZnO/Ag komposiitsete osakestega kaetud pindade antimikroobsete ja fotokatalüütiliste omaduste optimeerimine" (1600 eurot)
Georg Gorbatovski (Tartu Ülikool) konkursitöö "Elektrokeemiline ja in situ skanneeriva tunnelmikroskoopia uuring Bi(hkl)│1-propüül-3-metüülimidasoolium jodiidi piirpinnast" (1300 eurot)
Tanel Sõrmus (Tartu Ülikool) konkursitöö "Valgusega reguleeritavad cAMP-sõltuva proteiinkinaasi inhibiitorid" (1300 eurot)
Alejandro Guerra Manzanares (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö " Täieliku masinõppe töövoo rakendamine pahavara tuvastamiseks süsteemikutsete ja pääsuõiguste alusel" (700 eurot)
Annegrete Külaots (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö " Seespoolse lisasoojustusega ristkihtliimpuidust seinte soojus- ja niiskustehnilise toimivuse hindamine" (700 eurot)
Doktoriõppes
Danel Ahman (Edinburghi Ülikool) konkursitöö "Fibratsioonilised arvutuslikud efektid" (1600 eurot)
Kaspar Kallip (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö "Kõrgtugev ja plastne alumiinium komposiitmaterjal" (1600 eurot)
Ove Oll (Tartu Ülikool) konkursitöö " Elektrilise kaksikkihi struktuur ja energia salvestamise karakteristikud ioonsetel vedelikel põhinevates kondensaatorites" (1600 eurot)
Inga Gromõko (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö " ZnO nanostruktuursed kihid vedeliksadestuse meetoditel: kasvatamine, pinnaomadused, fotokatalüütiline võimekus" (1300 eurot)
Eneliis Kattel (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö " Aktiveeritud persulfaadi protsesside kasutamine vee ja raskesti saastatud reovee puhastamiseks" (1300 eurot)
Artjom Jasnetski (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö "Mikroprotsessorite tarkvarapõhine enesetestimine kõrgtasandi otsustusdiagrammide põhjal" (700 eurot)
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad
Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes
Eripreemia "Lootustandvate sähvatuste eest" Aune Altmets (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) konkursitöö "Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil" (785,40 eurot)
Magistri- ja doktoriõppes
"Elegantseima üliõpilastöö eest" Gaspar Epro (Saksamaa Spordiülikool Kölnis) konkursitöö "Triceps surae lihas-kõõlussüsteemi mehaanosensitiivsus ja kõnnistabiilsus vanemas eas: kombineeritud 1,5-aastane läbilõikeuuring ja pikaajaline treeninginterventsioon" (3141,59 eurot)
"Ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest" Liiri Oja (Euroopa Ülikool-Instituut) konkursitöö "Kes on "naine" inimõiguste süsteemis: Naise keha ja seksuaalsuse narratiivid reproduktsiooni puudutavates kaasustes" (1570,80 eurot)
Sotsiaalministeeriumi eripreemiad
Rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes
Laura Hinn (Tartu Ülikool) konkursitöö " Töö kohandamise võimalused organisatsioonis" (550 eurot)
Madli Kaljula (Tartu Ülikool) konkursitöö " Sotsiaaltöö saatjata alaealistega sihtgrupile mõeldud varjupaikades Kreekas: Kreeka sotsiaaltöötajate vaatenurk" (550 eurot)
Magistriõppes
Marilin Noorem (Tartu Ülikool) konkursitöö " Laste vaktsineerimise alase juhendmaterjali "Räägime laste kaitsmisest" kriitiline analüüs" (700 eurot)
Elsa Trumm (Tartu Ülikool) konkursitöö " Töötute profileerimine Eesti Töötukassa registriandmetel" (700 eurot)
Doktoriõppes
Kadri Rootalu (Tartu Ülikool) konkursitöö " Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis" (900 eurot)
Parimad juhendajad
Rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe
Tsipe Aavik (Tartu Ülikool) Marianne Kaldra konkursitöö "Erikaelsus hariliku nurmenuku (Primula veris) killustunud populatsioonides" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Urmas Nõmmik (Tartu Ülikool) Hanno Padari konkursitöö "Koguja raamatu 1:1-3:15 tähtsamate mõistete eestikeelsete tõlgete võrdlev analüüs" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool) Piia Õunpuu konkursitöö "Eesti moe-ja ilublogijate praktikad ja eetilised dilemmad brändikoostööde kajastamisel" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Ülle Parm (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) Elisa Kenderi konkursitöö "Eesti lapsevanemate vaktsineerimiskäitumine ning arusaamad ja uskumused seoses vaktsineerimisega" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Nele Põldver (Tartu Ülikool) Elisa Kenderi konkursitöö "Eesti lapsevanemate vaktsineerimiskäitumine ning arusaamad ja uskumused seoses vaktsineerimisega" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Vladislav Ivaništšev (Tartu Ülikool) Heigo Ersi konkursitöö "Grafeeni ja 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi piirpinna uurimine arvutuslike meetoditega" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Meeri Lembinen (Tartu Ülikool) Heigo Ersi konkursitöö "Grafeeni ja 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi piirpinna uurimine arvutuslike meetoditega" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Elo Kibena-Põldsepp (Tartu Ülikool) Roberta Sibula konkursitöö "Hapniku redutseerumine kuulveski meetodil valmistatud lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Sander Ratso (Tartu Ülikool) Roberta Sibula konkursitöö "Hapniku redutseerumine kuulveski meetodil valmistatud lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Kaido Tammeveski (Tartu Ülikool) Roberta Sibula konkursitöö "Hapniku redutseerumine kuulveski meetodil valmistatud lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Magistriõpe
Martin Pook (Tartu Ülikool) Egle-Helene Ervini konkursitöö "Inimese embrüonaalsete tüvirakkude transfekteerimine siRNA-ga kasutades rakku sisenevat peptiidi PepFect 14" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Indrek Teino (Tartu Ülikool) Egle-Helene Ervini konkursitöö "Inimese embrüonaalsete tüvirakkude transfekteerimine siRNA-ga kasutades rakku sisenevat peptiidi PepFect 14" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Toivo Maimets (Tartu Ülikool) Egle-Helene Ervini konkursitöö "Inimese embrüonaalsete tüvirakkude transfekteerimine siRNA-ga kasutades rakku sisenevat peptiidi PepFect 14" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Annette N. Markham (Århusi Ülikool) Ramona-Riin Dremljuga konkursitöö "Meediatehnoloogiatest loobumine ja eemalehoid digiajastul: osalise ja tahtliku sotsiaalmeediast lahtiühendumise kogemus" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Anti Selart (Tartu Ülikool) Kerli Krausi konkursitöö "Contra errores gr(a)ecorum. Õigusteksti retseptsioon ja kasutuskontekst keskaegsel Liivimaal" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Maria-Kristiina Lotman (Tartu Ülikool) Kerli Krausi konkursitöö "Contra errores gr(a)ecorum. Õigusteksti retseptsioon ja kasutuskontekst keskaegsel Liivimaal" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Eda Merisalu (Eesti Maaülikool) Anni Enni konkursitöö "Tööõnnetuste levimus ja dünaamika Eesti põllumajanduses" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Meelis Kull (Tartu Ülikool) Theodore Heiseri konkursitöö "Andmenihe ja tõenäosuslike klassifitseerijate kohandamine" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Merilin Rosenberg (Tallinna Tehnikaülikool) Egle Truska konkursitöö "Nano-ZnO/Ag komposiitsete osakestega kaetud pindade antimikroobsete ja fotokatalüütiliste omaduste optimeerimine" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Meeri Visnapuu (Tallinna Tehnikaülikool) Egle Truska konkursitöö "Nano-ZnO/Ag komposiitsete osakestega kaetud pindade antimikroobsete ja fotokatalüütiliste omaduste optimeerimine" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Doktoriõpe
Maris Laan (Tartu Ülikool) Laura Kasaki konkursitöö "Genoomi struktuursed varieeruvused platsenta ja raseduse mõjutajatena" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Anu Realo (Tartu Ülikool) Aire Milli konkursitöö ""Emotsioonide kogemine, väljendamine ja äratundmine: isiksuseomadused ja vanus kui olulised mõjutegurid"" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Jüri Allik (Tartu Ülikool) Aire Milli konkursitöö ""Emotsioonide kogemine, väljendamine ja äratundmine: isiksuseomadused ja vanus kui olulised mõjutegurid"" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Rein Raud (Tallinna Ülikool) Maret Nukke konkursitöö "Kombates nō-teatri piire: nō-teatri traditsiooniliste elementide kohandamine shinsaku-näidendites" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Gordon Plotkin (Edinburghi Ülikool) Danel Ahmani konkursitöö "Fibratsioonilised arvutuslikud efektid" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Lauri Kollo (Tallinna Tehnikaülikool) Kaspar Kallipi konkursitöö "Kõrgtugev ja plastne alumiinium komposiitmaterjal" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Marc Leparoux (Šveitsi Föderaalne Tehnikakõrgkool Zürichis) Kaspar Kallipi konkursitöö "Kõrgtugev ja plastne alumiinium komposiitmaterjal" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Enn Lust (Tartu Ülikool) Ove Olli konkursitöö "Elektrilise kaksikkihi struktuur ja energia salvestamise karakteristikud ioonsetel vedelikel põhinevates kondensaatorites" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Tavo Romann (Tartu Ülikool) Ove Olli konkursitöö "Elektrilise kaksikkihi struktuur ja energia salvestamise karakteristikud ioonsetel vedelikel põhinevates kondensaatorites" juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas.
Lauri Leppik (Tallinna Ülikool) Karin Hanga konkursitöö "Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Diana DiNitto (Texase Austini Ülikool) Karin Hanga konkursitöö "Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Monika Mortimer (California Ülikool) Katre Jugansoni konkursitöö "Tööstuslike nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse hindamine: nanoosakeste mõju algloomale Tetrahymena thermophila" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Angela Ivask (Tallinna Tehnikaülikool) Katre Jugansoni konkursitöö "Tööstuslike nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse hindamine: nanoosakeste mõju algloomale Tetrahymena thermophila" juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Martin Scheinin (Euroopa Ülikool-Instituut Firenzes) Liiri Oja konkursitöö "Kes on "naine" inimõiguste süsteemis: Naise keha ja seksuaalsuse narratiivid reproduktsiooni puudutavates kaasustes" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Kiros Karamanidis (London South Bank University) Gaspar Epro konkursitöö "Triceps surae lihas-kõõlussüsteemi mehaanosensitiivsus ja kõnnistabiilsus vanemas eas: kombineeritud 1.5 aastane läbilõikeuuring ja pikaajaline treeninginterventsioon" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Laine Parts (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) Aune Altmetsa konkursitöö "Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Kaie Eha (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) Aune Altmetsa konkursitöö "Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Anne Aidla (Tartu Ülikool) Laura Hinni konkursitöö "Töö kohandamise võimalused organisatsioonis" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Judit Strömpl (Tartu Ülikool) Madli Kaljula konkursitöö "Sotsiaaltöö saatjata alaealistega sihtgrupile mõeldud varjupaikades Kreekas: Kreeka sotsiaaltöötajate vaatenurk" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Marko Uibu (Tartu Ülikool) Marilin Noorema konkursitöö "Laste vaktsineerimise alase juhendmaterjali "Räägime laste kaitsmisest" kriitiline analüüs" juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Andres Võrk (Tartu Ülikool) Elsa Trummi konkursitöö "Töötute profileerimine Eesti Töötukassa registriandmetel" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Liina-Mai Tooding (Tartu Ülikool) Elsa Trummi konkursitöö "Töötute profileerimine Eesti Töötukassa registriandmetel" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Liina-Mai Tooding (Tartu Ülikool) Kadri Rootalu konkursitöö "Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Kairi Kasearu (Tartu Ülikool) Kadri Rootalu konkursitöö "Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis" juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
### Response:
Täisnimekiri premeeritud tudengitöödest: puuetega inimeste abitusest nanomaterjali ohtudeni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rapsys (3.34,01; MM-võistluste rekord) oli kindlalt parim juba hommikul eelujumises ja ülekaal finaalis oli veelgi suurem - norralane Henrik Christiansen kaotas 2,63 sekundiga. Pronksile tuli itaallane Gabriele Detti (+3,53).
Tegemist oli 23-aastase Rapsyse karjääri esimese MM-tiitliga. Mullu võitis ta poole lühemal maal Euroopa meistritiitli. 200 meetri vabaltujumises tuli ta tänavu veel pika basseini EM-il hõbedale.
The first gold medal of the Championships went to 23 yr old Lithuanian, Danas Rapsys in the Men's 400m Freestyle. Full live coverage from Hangzhou is available on ???? https://t.co/bEozhdW5qV #FINAHangzhou2018 pic.twitter.com/tjd6Z0wpmN
— FINA (@fina1908) December 11, 2018
Avapäeval võideti kaks MM-tiitlit ka maailmarekordiga. Jaapanlane Daiya Seto ujus 200 meetri liblikat 1.48,24-ga. Lõuna-aafriklane Chad le Clos nägi maailmarekordi kaotust väga lähedalt, sest finišeeris kaheksa sajandikku hiljem ehk oma sellest hetkest juba endisest rekordist samuti 0,24 sekundiga kiiremini.
Meeste 4x100 meetri vabaltujumises uuendas maailmarekordit USA. Kvartett Caeleb Dressel, Blake Pieroni, Michael Chadwick ja Ryan Held sai tulemuseks 3.03,03 ehk 0,27 sekundit nende senisest tippmargist nobedama aja.
Ka siin juhtus nii, et teisele kohale jäänud meeskond oli samuti endisest rekordist parem. Venemaa nelik Vladislav Grinev, Sergei Fesikov, Vladimir Morozov ja Kliment Kolesnikov jäid ameeriklastele alla vaid kaheksa sajandikuga. | Lühirajaujumise MM-i esimene kuld läks Leetu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rapsys (3.34,01; MM-võistluste rekord) oli kindlalt parim juba hommikul eelujumises ja ülekaal finaalis oli veelgi suurem - norralane Henrik Christiansen kaotas 2,63 sekundiga. Pronksile tuli itaallane Gabriele Detti (+3,53).
Tegemist oli 23-aastase Rapsyse karjääri esimese MM-tiitliga. Mullu võitis ta poole lühemal maal Euroopa meistritiitli. 200 meetri vabaltujumises tuli ta tänavu veel pika basseini EM-il hõbedale.
The first gold medal of the Championships went to 23 yr old Lithuanian, Danas Rapsys in the Men's 400m Freestyle. Full live coverage from Hangzhou is available on ???? https://t.co/bEozhdW5qV #FINAHangzhou2018 pic.twitter.com/tjd6Z0wpmN
— FINA (@fina1908) December 11, 2018
Avapäeval võideti kaks MM-tiitlit ka maailmarekordiga. Jaapanlane Daiya Seto ujus 200 meetri liblikat 1.48,24-ga. Lõuna-aafriklane Chad le Clos nägi maailmarekordi kaotust väga lähedalt, sest finišeeris kaheksa sajandikku hiljem ehk oma sellest hetkest juba endisest rekordist samuti 0,24 sekundiga kiiremini.
Meeste 4x100 meetri vabaltujumises uuendas maailmarekordit USA. Kvartett Caeleb Dressel, Blake Pieroni, Michael Chadwick ja Ryan Held sai tulemuseks 3.03,03 ehk 0,27 sekundit nende senisest tippmargist nobedama aja.
Ka siin juhtus nii, et teisele kohale jäänud meeskond oli samuti endisest rekordist parem. Venemaa nelik Vladislav Grinev, Sergei Fesikov, Vladimir Morozov ja Kliment Kolesnikov jäid ameeriklastele alla vaid kaheksa sajandikuga.
### Response:
Lühirajaujumise MM-i esimene kuld läks Leetu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aire Mill kaitses möödunud sügisel Tartu Ülikoolis doktoritöö " Emotsioonide kogemine, väljendamine ja äratundmine: isiksuseomadused ja vanus kui olulised mõjutegurid", mis pälvis täna riiklikul üliõpilastööde konkursil preemia.
Emotsioonid loovad igapäevaselt inimeste elule värvingu, iga inimese emotsionaalne maailm on ühest küljest unikaalne, kuid samas on oluline mõista üldisi seaduspärasusi emotsioonide kogemise, väljendamise ja äratundmise mustrites.
Aire Mill otsis oma doktoritöös vastust küsimusele, kuidas mõjutavad inimese isiksuseomadused ja vanus emotsioonide kogemist, väljendamist ja teiste inimeste emotsioonide äratundmist?
Oma uuringutest sai ta teada, et inimestel on üsnagi selge ja üldistunud arusaam sellest, kui hästi suudetakse teise inimese seisundeid ja omadusi hinnata. Kuid see enesekohane hinnang oma inimesetundmise võimele ei ole seotud tegeliku sooritusega emotsioonide või isiksuseomaduste hindamisel ning peegeldab pigem inimese isiksuseomadusi. Samas kui tegelik sooritus on seotud pigem vaimse võimekusega.
Vaatamata suuremale elukogemusele, tunnevad vanemad inimesed teatud negatiivseid emotsioone, eriti viha ja kurbust, halvemini ära kui noored, ning selline muutus on täheldatav juba 30ndates eluaastates. Samas kui näiteks põlguse väljenduse äratundmine isegi tõuseb 60ndate eluaastateni.
Inimeste emotsionaalne maailm seisneb paljuski kogetud emotsionaalsete hetkede taasloomises. Üks Aire Milli doktoritöö osaks olnud uuring näitas, et kurbuse, hirmu, rõõmu ja viha kogemise mäletamine sõltub olenevalt möödaläinud ajast nii inimese hetke väsimusest kui ka isiksuseomadustest.
Väsimus on sageli kogetav vaimne seisund, mida mõjutavad nii kogetud emotsioonid kui ka nende varieeruvus.
Sageli kogevad inimesed reaktsioonina mingile situatsioonile mitut emotsiooni korraga. Viha kogemisel surutakse viha alla või näidatakse seda välja ning see sõltub nii kaasuvatest emotsioonidest kui ka isiksuseomadustest. Näiteks kui lisaks vihale on inimene ka pettunud või hirmunud, näidatakse viha vähem välja.
Aire milli doktoritööd juhendasid professor Anu Realo ja professor Jüri Allik. | Emotsioonide ja isiksuseomaduste hindamist mõjutab vaimne võimekus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aire Mill kaitses möödunud sügisel Tartu Ülikoolis doktoritöö " Emotsioonide kogemine, väljendamine ja äratundmine: isiksuseomadused ja vanus kui olulised mõjutegurid", mis pälvis täna riiklikul üliõpilastööde konkursil preemia.
Emotsioonid loovad igapäevaselt inimeste elule värvingu, iga inimese emotsionaalne maailm on ühest küljest unikaalne, kuid samas on oluline mõista üldisi seaduspärasusi emotsioonide kogemise, väljendamise ja äratundmise mustrites.
Aire Mill otsis oma doktoritöös vastust küsimusele, kuidas mõjutavad inimese isiksuseomadused ja vanus emotsioonide kogemist, väljendamist ja teiste inimeste emotsioonide äratundmist?
Oma uuringutest sai ta teada, et inimestel on üsnagi selge ja üldistunud arusaam sellest, kui hästi suudetakse teise inimese seisundeid ja omadusi hinnata. Kuid see enesekohane hinnang oma inimesetundmise võimele ei ole seotud tegeliku sooritusega emotsioonide või isiksuseomaduste hindamisel ning peegeldab pigem inimese isiksuseomadusi. Samas kui tegelik sooritus on seotud pigem vaimse võimekusega.
Vaatamata suuremale elukogemusele, tunnevad vanemad inimesed teatud negatiivseid emotsioone, eriti viha ja kurbust, halvemini ära kui noored, ning selline muutus on täheldatav juba 30ndates eluaastates. Samas kui näiteks põlguse väljenduse äratundmine isegi tõuseb 60ndate eluaastateni.
Inimeste emotsionaalne maailm seisneb paljuski kogetud emotsionaalsete hetkede taasloomises. Üks Aire Milli doktoritöö osaks olnud uuring näitas, et kurbuse, hirmu, rõõmu ja viha kogemise mäletamine sõltub olenevalt möödaläinud ajast nii inimese hetke väsimusest kui ka isiksuseomadustest.
Väsimus on sageli kogetav vaimne seisund, mida mõjutavad nii kogetud emotsioonid kui ka nende varieeruvus.
Sageli kogevad inimesed reaktsioonina mingile situatsioonile mitut emotsiooni korraga. Viha kogemisel surutakse viha alla või näidatakse seda välja ning see sõltub nii kaasuvatest emotsioonidest kui ka isiksuseomadustest. Näiteks kui lisaks vihale on inimene ka pettunud või hirmunud, näidatakse viha vähem välja.
Aire milli doktoritööd juhendasid professor Anu Realo ja professor Jüri Allik.
### Response:
Emotsioonide ja isiksuseomaduste hindamist mõjutab vaimne võimekus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neist nelja ateljeekaaslast ühendab graafika.ee platvorm, mille visiooniks on kaasaegse graafika edendamine ja mõtestamine.
Tänapäeval teevad oforti vähesed, see tahab pikka pusimist, vasest trükiplaate ja graafikapressi. Ehk siis ohtralt käsitööd ja üksildast keskendumist ateljees.
Kui Lilli-Krõõt hiljuti Moskva Tretjakovis eksponeeris graafilist lehte tüdrukust (vennatütar Hetist), kelle nägu pimedas valgustab nutifon – mis meenutab vanu madalmaade idülle, kus istutakse koldevalgel või arvukalt vanu maalitud portreid küünlavalgel (a la de La Tour) – viskas Lilli ise nalja, et vahel võib ikka käeharjutuseks ühe rembrandti teha. Naljas oli tera tõtt.
Vabaduses paneb Lilli välja kaks mustvalgest fotot, kus on pehmete varjude heletumeduses kortsus kangad – ühel Lilli saunalina ja teisel Jaani öösärk Liivi lavastusest. Kas on tähtsust, mis need on? Nii ja naa. Selge, et need on tükk oma elu. Ja isiklik noot hakkab pildis tihti elama, sest kunstnik on omaeluloolise tausta tõttu pildi kallal askeldanud hoole ja armastusega. Kortsus või langevate või hõljuvate kangaste maalimine on paljudele olnud käeharjutuseks. Tolts, Tammik, Pääsuke kargavad esimestena pähe, aga isegi Sittowi näitusel oli riidevolte ridamisi. Mis seal on, ei oska öelda, aga taoline vaikelu tundub elavat rohkem kui tass või taburet. Et kauss ja kruus ka ellu ärkaks, peab juba Olav Maran olema. Graafikas on taolisi uuringuid tehtud vähem.
Lilli-Krõõt Repnau nägemus voltidest Autor: Lilli-Krõõt Repnau
Lilli pildid on pärit Carolina Pihelga vihjetiheda luuleraamatu "Pimeduse pisiasjad" illustratsioonidest ja juba siis tundus mulle, et raamatu lehekülg jäi nendele piltidele väikseks ja trüki heletumeduste võimalused liiga ahtaks.
Sügavtrükis tunneb end täiesti kodus Võru kunstikooli õpetaja Yyhely Hälvin (proovige nimi meelde jätta, tuleks jätta!). Ja mitte ainult ofordi vaskplaadi taga, vaid ka goyalikus unenäokoletiste maailmas, mis loomulikult on kõik kunstniku hinge animate ja animuste manifestid ja peegeldused. Seda reedavad kas või metsloomaliku fantaasiaeluka (kel rinnad kasvavad seljal), esikäpad, milleks on kunstniku autoportreelised peened naisekäed. Pildid on korraga jubedad ja naljakad ning loovad omamütoloogilise maailma. Keegi võiks Yyhelylt tellida näiteks Juhan Jaigi juturaamatu pilte ja Lõuna-Eesti maagial lehvida lasta.
Yyhely tondid on lapselikult suuresilmsed, mis meenutab muidugi Reti Saksa graafikat (aga neid pole vaja jõuga ühte patta suruda) ja ülepinnaline vaba sigrimigri läbitöötatd keskse figuuri ümber ja kompositsiooni väljatimmitus, mis jätab alles vaba käe tunde - pisut Silvi Liivat, aga miks ka mitte Marju Mutsut. Võimalik, et mu seostenägemine on vägivaldne, sest iseõppijana töötab Yyhely Lõuna-Eestis täieliku suveräänse tegijana ega suhestu kuigivõrd meie kunstiskeenega. Seda toredam on, et Lilli, on Yyhely Tallinnas üles riputanud ja avanud ehk ühe ukse kunstniku põhjaliku kodulehe juurde. Soovitan tutvuda.
Aga Kaija Kesa oksarägu ja selle peegeldused vees moodustavad mustreid ja isegi figuure, kuigi mitte eriti tontlikke (jajah, Arne Maasikul pole oksarägu pildistamise privileegi, kuigi me teame ses vallas eelkõige teda) - mõjub rahustavalt ja ma arvan, et tean, miks. Jälle selle isikliku tausta tõttu. Fotod on tehtud ammu: mälestus süstamatkast. Neid uuesti ette võttes ja suurendusi tehes paisutatakse oma tollaseid emotsioone või hingerahu leidmist ja tasakaalutaju (katsu süstas tasakaalutu olla).
Reaalne retk matkatakse hingeliselt uuesti läbi ja ehk jõutakse nii uue kvaliteedini. (See on kistud võrdlus, aga midagi sarnast räägitakse ka palverännakuist, et seal viib reaalne teekond läbi jalgade südamesse ehk hingelise tee juurde. Aga mine tea – ehk polegi kistud – küsige Kaija Kesa käest järele.) Kunst on hinge peegeldus või võrdpilt alati ja nii Kesa kui Maasik tunduvad mulle ütlevat, et polegi vaja, et kauguses paistaks tunnelisuu või tõusev päike, on igati okei, kui hinges on sigrimigri ja segadus, seda mustrit võib lähedalt uurida, kaose aktseptimises on ilu.
Kuraator Lilli-Krõõt Repnau: "Mõnes mõttes on loogiline jätk näitusele "Vabaduse Väljak", mille tegin koos Marilyn Piirsalu ja Helen Tagoga aastal 2016 samas galeriis. Siis ma alla ei kirjutanud, et olen kuraator, kuigi olin ka siis projekti algataja ja tekstikirjutaja. Igal juhul on see meie, mitte minu näitus ja minu kunstnikuambitsioonid on selle näituse puhul üsna tagasihoidlikud. Mulle meeldib märgata argiste olukordade ilu – võin ikka tükk aega vahtida mõnd põnevat varju või barokset riidekortsu. Mis on oluline nende piltide puhul, et ma ei ole neid kuidagi lavastanud, vaid lihtsalt jäädvustanud juhuslikke kompositsioone. Näituseideed keerlevad mu peas aastaid ja mõni idee kipuvad ka tagasi tulema. Viimati lugesingi üht näituseprojekti, mille olin saatnud Kunstihoonele aastal 2011 ja tundus, et peaksin ikka selle järgmisel aastal realiseerima.
Kuigi oleme õppinud lisaks erinevaid valdkondi, siis kuuest kunstnikust viis on õppinud ka graafika osakonnas. Yyhelyga tutvusin samas animaosakonnas, mulle meeldis ta nukufilmi atmosfäär ja seda suurem rõõm oli näha ta ägedaid graafilisi lehti. Kui palju ma kedagi suunan, on raske öelda, aga mulle tõesti meeldib rääkida lugusid ja näituse idee sündis ka ühest kindlast unenäost. Tondilood ka sellepärast, et jagame neljakesi, mina, Marilyn, Kaija, Helen, stuudiot Tondi tänaval. Lisaks stuudiokaaslastele osaleb ka Kadri Toom, kel oli väga äge lugu ja temaga on lausa lust koos töötada."
Niisiis võttis Lilli rääkida sõbrannadele nägemuslikke lugusid ja storytelling kasvas otsinguteks siseilmas ja piltideks.
Helen Tago marmoriseeritud, ruumilise, samas graafilise paberiplahvatuse taga on lapsepõlvelugu Männiku laskemoonaladude plahvatusest, mille tagajärjel rebis mürsukild ära kana pea. See oli aastal 1936 ja Helenil pole aimu, kas õuduslugu on ehtne või omamütoloogia, sest nende kodumaja oli plahvatuskohast kuue kilomeetri kaugusel ja vahepeal kasvas hulgem kõrgeid puid. Aga lugu on peres oluline siiani. Käivitas mälestuse, aga Lilli unenägu, kus sõbranna toob kotis inimkäe ja pakub seda söögiks.
Nüüd pakub Kadri Toom välja oma unenäo, kus Holger Loodus on muundunud libahundiks ja Eike Eplik libarebaseks. Tellib endale pinhole-kaamera (seal asendab objektiivi tilluke laseriga tehtud auk, mistõttu teravussügavus on absoluutne ja kogu pildi ulatuses ühetaoline – pildid müõjuvad unenäoliselt, kummastavalt) ja pildistabki Holgerit unehundina ja lisaks veel Loodusloomuuseumi hunditopist.
Samas Marily Piirsalu teostab kuivnõelas suure graafilise hundi (nii suure, kui pressi alla mahub ehk 70 korda 100 cm), kes altkulmu ja mornilt vaatajat põrnitsedes meenutab kunstnikku ennast. Marilyn nimetab hundi oma tootemloomaks. Kaitsevaimuks siis. Ja laseb sisemise hundi vabaks. Kas õudusjutttudest ja -unedest reaalsuse esile manamine Vabaduses vabastab hirmudest ja paineist või võib neid hoopis juurde genereerida, ei oska ma arvata. Küllap nii ja naa.
Lilli ütleb, et kureerides jäid tal realiseerimata mitmed oma kunstilised ideed, aga tore oligi tõmmata töösse terve seltskond ja täita ruum koos. Pealegi ideed kasvavad taimedena edasi ja kannavad taas uusi vilju.
Vabaduse galeriis saate aimu, kuidas ühises Tondi ateljees veedavad iidse pressi taga aega naisgraafikud – räägivad tondilugusid ja trükivad neist pilte. Minu jaoks on vahelduseks tore vaadata puhtalt esteetilist ja igasugu sotsiaalpoliitilistest sõnumitest vaba kunsti. Taoline on muutunud üha haruldasemaks ja on Lilli-Krõõt Repnau nägemus voltidest Autor: Lilli-Krõõt Repnau meeldetuletuseks, et mõni asi võib olla lihtsalt hingeline ja ilus.
Lilli-Krõõt Repnau kontsert ja vestlusõhtu koos kunstnikega Vabaduse galeriis
19. detsembril kell 17. | Peeter Sauter. Naised libahuntidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neist nelja ateljeekaaslast ühendab graafika.ee platvorm, mille visiooniks on kaasaegse graafika edendamine ja mõtestamine.
Tänapäeval teevad oforti vähesed, see tahab pikka pusimist, vasest trükiplaate ja graafikapressi. Ehk siis ohtralt käsitööd ja üksildast keskendumist ateljees.
Kui Lilli-Krõõt hiljuti Moskva Tretjakovis eksponeeris graafilist lehte tüdrukust (vennatütar Hetist), kelle nägu pimedas valgustab nutifon – mis meenutab vanu madalmaade idülle, kus istutakse koldevalgel või arvukalt vanu maalitud portreid küünlavalgel (a la de La Tour) – viskas Lilli ise nalja, et vahel võib ikka käeharjutuseks ühe rembrandti teha. Naljas oli tera tõtt.
Vabaduses paneb Lilli välja kaks mustvalgest fotot, kus on pehmete varjude heletumeduses kortsus kangad – ühel Lilli saunalina ja teisel Jaani öösärk Liivi lavastusest. Kas on tähtsust, mis need on? Nii ja naa. Selge, et need on tükk oma elu. Ja isiklik noot hakkab pildis tihti elama, sest kunstnik on omaeluloolise tausta tõttu pildi kallal askeldanud hoole ja armastusega. Kortsus või langevate või hõljuvate kangaste maalimine on paljudele olnud käeharjutuseks. Tolts, Tammik, Pääsuke kargavad esimestena pähe, aga isegi Sittowi näitusel oli riidevolte ridamisi. Mis seal on, ei oska öelda, aga taoline vaikelu tundub elavat rohkem kui tass või taburet. Et kauss ja kruus ka ellu ärkaks, peab juba Olav Maran olema. Graafikas on taolisi uuringuid tehtud vähem.
Lilli-Krõõt Repnau nägemus voltidest Autor: Lilli-Krõõt Repnau
Lilli pildid on pärit Carolina Pihelga vihjetiheda luuleraamatu "Pimeduse pisiasjad" illustratsioonidest ja juba siis tundus mulle, et raamatu lehekülg jäi nendele piltidele väikseks ja trüki heletumeduste võimalused liiga ahtaks.
Sügavtrükis tunneb end täiesti kodus Võru kunstikooli õpetaja Yyhely Hälvin (proovige nimi meelde jätta, tuleks jätta!). Ja mitte ainult ofordi vaskplaadi taga, vaid ka goyalikus unenäokoletiste maailmas, mis loomulikult on kõik kunstniku hinge animate ja animuste manifestid ja peegeldused. Seda reedavad kas või metsloomaliku fantaasiaeluka (kel rinnad kasvavad seljal), esikäpad, milleks on kunstniku autoportreelised peened naisekäed. Pildid on korraga jubedad ja naljakad ning loovad omamütoloogilise maailma. Keegi võiks Yyhelylt tellida näiteks Juhan Jaigi juturaamatu pilte ja Lõuna-Eesti maagial lehvida lasta.
Yyhely tondid on lapselikult suuresilmsed, mis meenutab muidugi Reti Saksa graafikat (aga neid pole vaja jõuga ühte patta suruda) ja ülepinnaline vaba sigrimigri läbitöötatd keskse figuuri ümber ja kompositsiooni väljatimmitus, mis jätab alles vaba käe tunde - pisut Silvi Liivat, aga miks ka mitte Marju Mutsut. Võimalik, et mu seostenägemine on vägivaldne, sest iseõppijana töötab Yyhely Lõuna-Eestis täieliku suveräänse tegijana ega suhestu kuigivõrd meie kunstiskeenega. Seda toredam on, et Lilli, on Yyhely Tallinnas üles riputanud ja avanud ehk ühe ukse kunstniku põhjaliku kodulehe juurde. Soovitan tutvuda.
Aga Kaija Kesa oksarägu ja selle peegeldused vees moodustavad mustreid ja isegi figuure, kuigi mitte eriti tontlikke (jajah, Arne Maasikul pole oksarägu pildistamise privileegi, kuigi me teame ses vallas eelkõige teda) - mõjub rahustavalt ja ma arvan, et tean, miks. Jälle selle isikliku tausta tõttu. Fotod on tehtud ammu: mälestus süstamatkast. Neid uuesti ette võttes ja suurendusi tehes paisutatakse oma tollaseid emotsioone või hingerahu leidmist ja tasakaalutaju (katsu süstas tasakaalutu olla).
Reaalne retk matkatakse hingeliselt uuesti läbi ja ehk jõutakse nii uue kvaliteedini. (See on kistud võrdlus, aga midagi sarnast räägitakse ka palverännakuist, et seal viib reaalne teekond läbi jalgade südamesse ehk hingelise tee juurde. Aga mine tea – ehk polegi kistud – küsige Kaija Kesa käest järele.) Kunst on hinge peegeldus või võrdpilt alati ja nii Kesa kui Maasik tunduvad mulle ütlevat, et polegi vaja, et kauguses paistaks tunnelisuu või tõusev päike, on igati okei, kui hinges on sigrimigri ja segadus, seda mustrit võib lähedalt uurida, kaose aktseptimises on ilu.
Kuraator Lilli-Krõõt Repnau: "Mõnes mõttes on loogiline jätk näitusele "Vabaduse Väljak", mille tegin koos Marilyn Piirsalu ja Helen Tagoga aastal 2016 samas galeriis. Siis ma alla ei kirjutanud, et olen kuraator, kuigi olin ka siis projekti algataja ja tekstikirjutaja. Igal juhul on see meie, mitte minu näitus ja minu kunstnikuambitsioonid on selle näituse puhul üsna tagasihoidlikud. Mulle meeldib märgata argiste olukordade ilu – võin ikka tükk aega vahtida mõnd põnevat varju või barokset riidekortsu. Mis on oluline nende piltide puhul, et ma ei ole neid kuidagi lavastanud, vaid lihtsalt jäädvustanud juhuslikke kompositsioone. Näituseideed keerlevad mu peas aastaid ja mõni idee kipuvad ka tagasi tulema. Viimati lugesingi üht näituseprojekti, mille olin saatnud Kunstihoonele aastal 2011 ja tundus, et peaksin ikka selle järgmisel aastal realiseerima.
Kuigi oleme õppinud lisaks erinevaid valdkondi, siis kuuest kunstnikust viis on õppinud ka graafika osakonnas. Yyhelyga tutvusin samas animaosakonnas, mulle meeldis ta nukufilmi atmosfäär ja seda suurem rõõm oli näha ta ägedaid graafilisi lehti. Kui palju ma kedagi suunan, on raske öelda, aga mulle tõesti meeldib rääkida lugusid ja näituse idee sündis ka ühest kindlast unenäost. Tondilood ka sellepärast, et jagame neljakesi, mina, Marilyn, Kaija, Helen, stuudiot Tondi tänaval. Lisaks stuudiokaaslastele osaleb ka Kadri Toom, kel oli väga äge lugu ja temaga on lausa lust koos töötada."
Niisiis võttis Lilli rääkida sõbrannadele nägemuslikke lugusid ja storytelling kasvas otsinguteks siseilmas ja piltideks.
Helen Tago marmoriseeritud, ruumilise, samas graafilise paberiplahvatuse taga on lapsepõlvelugu Männiku laskemoonaladude plahvatusest, mille tagajärjel rebis mürsukild ära kana pea. See oli aastal 1936 ja Helenil pole aimu, kas õuduslugu on ehtne või omamütoloogia, sest nende kodumaja oli plahvatuskohast kuue kilomeetri kaugusel ja vahepeal kasvas hulgem kõrgeid puid. Aga lugu on peres oluline siiani. Käivitas mälestuse, aga Lilli unenägu, kus sõbranna toob kotis inimkäe ja pakub seda söögiks.
Nüüd pakub Kadri Toom välja oma unenäo, kus Holger Loodus on muundunud libahundiks ja Eike Eplik libarebaseks. Tellib endale pinhole-kaamera (seal asendab objektiivi tilluke laseriga tehtud auk, mistõttu teravussügavus on absoluutne ja kogu pildi ulatuses ühetaoline – pildid müõjuvad unenäoliselt, kummastavalt) ja pildistabki Holgerit unehundina ja lisaks veel Loodusloomuuseumi hunditopist.
Samas Marily Piirsalu teostab kuivnõelas suure graafilise hundi (nii suure, kui pressi alla mahub ehk 70 korda 100 cm), kes altkulmu ja mornilt vaatajat põrnitsedes meenutab kunstnikku ennast. Marilyn nimetab hundi oma tootemloomaks. Kaitsevaimuks siis. Ja laseb sisemise hundi vabaks. Kas õudusjutttudest ja -unedest reaalsuse esile manamine Vabaduses vabastab hirmudest ja paineist või võib neid hoopis juurde genereerida, ei oska ma arvata. Küllap nii ja naa.
Lilli ütleb, et kureerides jäid tal realiseerimata mitmed oma kunstilised ideed, aga tore oligi tõmmata töösse terve seltskond ja täita ruum koos. Pealegi ideed kasvavad taimedena edasi ja kannavad taas uusi vilju.
Vabaduse galeriis saate aimu, kuidas ühises Tondi ateljees veedavad iidse pressi taga aega naisgraafikud – räägivad tondilugusid ja trükivad neist pilte. Minu jaoks on vahelduseks tore vaadata puhtalt esteetilist ja igasugu sotsiaalpoliitilistest sõnumitest vaba kunsti. Taoline on muutunud üha haruldasemaks ja on Lilli-Krõõt Repnau nägemus voltidest Autor: Lilli-Krõõt Repnau meeldetuletuseks, et mõni asi võib olla lihtsalt hingeline ja ilus.
Lilli-Krõõt Repnau kontsert ja vestlusõhtu koos kunstnikega Vabaduse galeriis
19. detsembril kell 17.
### Response:
Peeter Sauter. Naised libahuntidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) kohustas möödunud aasta juulis Keskerakonda kandma 30 päeva jooksul riigieelarvesse keelatud annetuse suurusega 220 000 eurot.
Komisjon asus seisukohale, et Pettai poolt Keskerakonnale 2011. aastal üle kantud 250 000 euro suurusest summast 220 000 eurot ei olnud kinnisasja mõttelise osa müügilepingu alusel tasutud ostuhind, vaid annetus erakonnale.
Kohus luges tuvastatuks, et annetuse tegijaks oli juriidiline isik ja seetõttu vastavalt erakonnaseadusele ei tohtinud erakond annetust vastu võtta, vaid oli kohustatud tagastama selle annetuse tegijale või vastava võimaluse puudumisel kandma selle riigieelarvesse, nagu antud juhul komisjon ka tegi.
Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega. | Riigikohus jättis Pettai ja Keskerakonna kaebused menetlusse võtmata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) kohustas möödunud aasta juulis Keskerakonda kandma 30 päeva jooksul riigieelarvesse keelatud annetuse suurusega 220 000 eurot.
Komisjon asus seisukohale, et Pettai poolt Keskerakonnale 2011. aastal üle kantud 250 000 euro suurusest summast 220 000 eurot ei olnud kinnisasja mõttelise osa müügilepingu alusel tasutud ostuhind, vaid annetus erakonnale.
Kohus luges tuvastatuks, et annetuse tegijaks oli juriidiline isik ja seetõttu vastavalt erakonnaseadusele ei tohtinud erakond annetust vastu võtta, vaid oli kohustatud tagastama selle annetuse tegijale või vastava võimaluse puudumisel kandma selle riigieelarvesse, nagu antud juhul komisjon ka tegi.
Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega.
### Response:
Riigikohus jättis Pettai ja Keskerakonna kaebused menetlusse võtmata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "[Avaliku sektori võlakirjade kokkuostuprogramm] ei ületa ECB volitusi," seisab Euroopa Liidu Kohtu otsuses. Samuti ei saa seda pidada valitsuste tegevuse otseseks rahastamiseks.
ECB-le on otsus küll kergendus, ent majanduslikus mõttes see suurt tähendust ei oma, kuna 2,6 triljoni euro suurune varaostukava peaks plaanide järgi lõppema juba sel kuul, märkis uudisteagentuur AFP.
Mõlemas küsimuses esitas Euroopa Kohtule taotluse Saksamaa põhiseaduskohus, mis teatas, et kui emb-kumb otsus peaks langema ECB kahjuks, tuleb varaostukava lugeda õigusvastaseks.
Hagejad, kes on üldiselt tuntud ühisvaluuta kriitikutena, väitsid, et massilise valitsusvõlakirjade kokkuostukava käivitamisega 2015. aastal deflatsioonisurvele vastu panemiseks ületas ECB enda võimupiire.
Keskpanga eesmärk oli viia investorite, peamiselt pankade raha võlakirjadest välja ning suunata see reaalmajandusele ehk ettevõtetele ja kodumajapidamistele pakutavatesse laenudesse. See oleks kaasa toonud kasvu ning toetanud inflatsiooni.
Saksa kriitikud on aga pikalt väitnud, et võlakirjade kokkuost säästab kulutamisvarmaid valitsusi turudistsipliinist, muutes neile laenamise kulu odavamaks.
Euroopa Kohus märkis enda otsuses, et kui keelata ECB-l ja riiklikel keskpankadel võlakirju osta, siis võiks see – eriti deflatsiooniriski hõlmava majanduskriisi kontekstis – tähendada ületamatut takistust keskpankade süsteemile pandud ülesannete täitmisel. ECB eesmärk on säilitada inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi piirkonnas, ent jääb sellest piirist allapoole.
Kohtu hinnangul on selge, et polnud võimalik deflatsiooniriskile vastata muude olemasolevate instrumentidega, näiteks intressimäärade muutmisega.
Lisaks tähendas asjaolu, et Eurosüsteem ostis võlakirju järelturult, mitte otse valitsustelt, et seda ei saa pidada valitsuste rahapoliitiseks rahastamiseks, märkisid kohtunikud.
Varaostukavas on kaitsemeetmed, mis tagavad, et kolmas osapool, mis ostab Euroopa Liidu liikmesriigi võlakirju, ei saa olla kindel, et Euroopa keskpangad need ka kindlasti kokku ostab, märkis kohus.
Samuti ei ole võlakirjaostude programmi rakendamise jätkumine mingil viisil garanteeritud ehk valitsused ei saa tugineda igavesti sellele, et ECB võlakirju kokku ostab, ning neil tuleb jälgida võlakirjaturu signaale.
Üks hagejatest, Euroopa Parlamendi saadik ning euro- ja immigratsioonivastase erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) kaasasutaja, ent parteist praeguseks lahkunud Bernd Lucke nimetas otsust "hirmutavaks".
"Euroopa aluslepingud keelavad olemuslikult rahapoliitilise rahastamise. Pole juttugi sellest, et seda mingis olukorras lubataks," ütles ta avalduses.
Omapoolses avalduses teatas Euroopa Keskpank, et võtab otsuse teatavaks. | Euroopa Kohus ei mõistnud ECB varaostukava hukka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"[Avaliku sektori võlakirjade kokkuostuprogramm] ei ületa ECB volitusi," seisab Euroopa Liidu Kohtu otsuses. Samuti ei saa seda pidada valitsuste tegevuse otseseks rahastamiseks.
ECB-le on otsus küll kergendus, ent majanduslikus mõttes see suurt tähendust ei oma, kuna 2,6 triljoni euro suurune varaostukava peaks plaanide järgi lõppema juba sel kuul, märkis uudisteagentuur AFP.
Mõlemas küsimuses esitas Euroopa Kohtule taotluse Saksamaa põhiseaduskohus, mis teatas, et kui emb-kumb otsus peaks langema ECB kahjuks, tuleb varaostukava lugeda õigusvastaseks.
Hagejad, kes on üldiselt tuntud ühisvaluuta kriitikutena, väitsid, et massilise valitsusvõlakirjade kokkuostukava käivitamisega 2015. aastal deflatsioonisurvele vastu panemiseks ületas ECB enda võimupiire.
Keskpanga eesmärk oli viia investorite, peamiselt pankade raha võlakirjadest välja ning suunata see reaalmajandusele ehk ettevõtetele ja kodumajapidamistele pakutavatesse laenudesse. See oleks kaasa toonud kasvu ning toetanud inflatsiooni.
Saksa kriitikud on aga pikalt väitnud, et võlakirjade kokkuost säästab kulutamisvarmaid valitsusi turudistsipliinist, muutes neile laenamise kulu odavamaks.
Euroopa Kohus märkis enda otsuses, et kui keelata ECB-l ja riiklikel keskpankadel võlakirju osta, siis võiks see – eriti deflatsiooniriski hõlmava majanduskriisi kontekstis – tähendada ületamatut takistust keskpankade süsteemile pandud ülesannete täitmisel. ECB eesmärk on säilitada inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi piirkonnas, ent jääb sellest piirist allapoole.
Kohtu hinnangul on selge, et polnud võimalik deflatsiooniriskile vastata muude olemasolevate instrumentidega, näiteks intressimäärade muutmisega.
Lisaks tähendas asjaolu, et Eurosüsteem ostis võlakirju järelturult, mitte otse valitsustelt, et seda ei saa pidada valitsuste rahapoliitiseks rahastamiseks, märkisid kohtunikud.
Varaostukavas on kaitsemeetmed, mis tagavad, et kolmas osapool, mis ostab Euroopa Liidu liikmesriigi võlakirju, ei saa olla kindel, et Euroopa keskpangad need ka kindlasti kokku ostab, märkis kohus.
Samuti ei ole võlakirjaostude programmi rakendamise jätkumine mingil viisil garanteeritud ehk valitsused ei saa tugineda igavesti sellele, et ECB võlakirju kokku ostab, ning neil tuleb jälgida võlakirjaturu signaale.
Üks hagejatest, Euroopa Parlamendi saadik ning euro- ja immigratsioonivastase erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) kaasasutaja, ent parteist praeguseks lahkunud Bernd Lucke nimetas otsust "hirmutavaks".
"Euroopa aluslepingud keelavad olemuslikult rahapoliitilise rahastamise. Pole juttugi sellest, et seda mingis olukorras lubataks," ütles ta avalduses.
Omapoolses avalduses teatas Euroopa Keskpank, et võtab otsuse teatavaks.
### Response:
Euroopa Kohus ei mõistnud ECB varaostukava hukka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtte juhatuse esimees Peep Põldsamm ütles ERR-ile, et maksuvõlg maksu-ja tolliamet ees on suurusjärgus 200 000 eurot. Krediidiinfo andmeil ulatub maksuvõlg 260 000 euroni.
Firma väitel on võlgade põhjuseks liiga suur liitumisavalduste arv, mille menetlemiseks pole ettevõttel piisavalt vahendeid. Põldsamm ütles, et kõik võlad saavad tasutud.
Levikom on ligi saja inimesega töötav ettevõte, mis pakub ülikiire internetiga seotuid lahendusi, üleriigilise juhtmeta lairibavõrgu VirtuaalFiiberTM baasil. Lisaks kuulub ettevõttele avalike asjade internet NORA.
Teisipäeva pärastlõunal oli Levikomi koduleheküljel seejuures märge, et lehekülg on ajutiselt suletud.
Intervjuu Peep Põldsammiga:
Miks on Levikom sattunud Julianus Inkasso võlgnike nimekirja?
Levikom ägab väga suure turunõudluse käes. Kui me kaks aastat tagasi tulime turule, siis me ei osanud uneski ette näha, et see nõudlus on niivõrd palju rahuldamata.
"Viimase miili" programmi raames on selgunud, et Eestis on 162 000 kodu ja ettevõtet, kellel ei ole juurdepääsu vähemalt 30-megabitisele internetiühendusele.
Telekommunikatsiooniäri põhineb just esialgsetel investeeringutel, me oleme kahe ja poole aasta jooksul investeerinud 4,5 miljonit eurot, kuid meil on endiselt tuhandeid inimesi, kes ootavad meiega liitumist. Tegelikult oleks meil nõudluse rahuldamiseks vaja investeerida 10- 15 miljonit eurot. Me selleks rahaliselt valmis ei olnud ja see on tekitanud probleeme.
Seetõttu oleme juba 2018. aasta algusest otsinud võimalusi kapitali kaasamiseks. Loodame selle viia lähiajal lõpule. Paraku hankijatele tähtajaliste maksete tegemata jätmine ja maksuvõlad käivad sellise asjaga kaasas. See ei ole tahtlik.
Meil nende probleemide lahendamisega põhimõttelisi probleeme ei ole, sest meie konsolideerival emaettevõttel on piisavalt varasid ja vabu rahalisi vahendeid. Kõik võlad saavad kindlasti tasutud.
Kuni me pole piisavalt kapitali suutnud kaasata, siis ei saa me võtta aga seda riski, et hakata meie meeskonda suurendama. See on tüüpiline kasvuraskustega võitlemine. Kliendid ja hankijad ei peaks muret tundma, sest meil on varade ja vahenditega kõik kaetud.
Kui suur on Levikomi võlg?
Ei oska täpset numbrit öelda, kõige suurem on maksuvõlg. Pankadest sellises olukorras abi ei saa, sest suure kasvuga oleme viinud ettevõtte kahjumisse, olles varasematel aastatel kasumis. Maksuvõlg on ajatatud.
Kui kellelegi on maksudega viivitusi, siis varem või hiljem saavad kõik asjad makstud. Me ise elame selle nimel, et kiiresti lõpetada investori kaasamine ja lükata ettevõttele järgmine käik sisse. Kõige suuremat survet tunnetame nende klientide poolt, kes on ootejärjekordades.
Kui suur on ajatatud võlg maksu- ja tolliametile?
Täpse numbri jään teile võlgu aga ma arvan , et see on suurusjärgus 200 000 eurot.
Kes on need investorid, kes on nõus Levikomi investerima kuni 15 miljonit eurot?
Läbirääkimised on lõppjärgus ja osade investoritega on tehtud ka eellepingud. Loodame paari kuu jooksul protsessi edukalt lõpule viia. Laenukapital pole praeguses olukorras kättesaadav, nii et tegemist saab olla vaid nii-öelda omakapitali investoritega.
Oleme vaadanud investeerimisfondide poole ja ka strateegiliste investorite poole ehk siis ettevõtete poole, kes ise tegutsevad selles valdkonnas ja kes soovivad turule siseneda või oma tegevust laiendada. Kellega me läbirääkimised lõpule viime, see on veel konfidentsiaalne info.
Nii praegustele kui ka tulevastele klientidele julgete kinnitada, et kõik on kõige paremas korras?
Muretsemiseks pole põhjust, oma praeguse võimekuse juures me oma võrku siiski natukene laiendame, kliente liidame taha, aga oma võimaluste piires.
Arvestada tuleb aga sellega,et lähikuudel oleme olukorras, kus järjekorrad püsivad. Mõistliku aja jooksul, näiteks mõne nädalaga, me järjekordi likvideerida ei suuda. Loodetavasti juba märtsist suudame jõuda tagasi normaalsusesse ja liitumisi korraldada paari-kolme nädala jooksul.
Kas liitumisi nii-öelda normaalse aja jooksul pole Levikom suutnud teha lihtsal põhjusel, et teil pole võrgu ehitamiseks lihtsalt raha?
Telekommunikatsioonis vajab iga kliendi liitmine investeeringut, mille suurus on paari tuhande euro kandis. Vaja on ju osta võrguseadmeid ja kliendiseadmeid. Kuna liitumissoove tuli kordades rohkem kui arvestasime, siis meil polnud lihtsalt seda raha võtta.
Juhul kui teil investoreid kaasata ei õnnestu, kas siis müüte oma ettevõtte koos kliendibaasiga mõnele Eestis tegutsevale telekommunikatsiooni ettevõttele, näiteks Elisale, Teliale või Tele 2-le?
Levikomi tänased osanikud on omavahel kokkuleppinud kohe ettevõtte algusest peale, et me peame ehitama sellise organisatsiooni, mis on võõrandatav suvalisel hetkel, omab väärtust ja pole vahet, kes on selle omanik.
Meil on visioon, millega ettevõtte lõime, meie fookuses ei ole ainult internet maapiirkondades, me oleme nii Eestis kui rahvusvaheliselt tuntud asjade interneti valdkonnas.
Täna soovime seda visiooni arendada edasi aga paraku on nii, et oleme juba huvi äratanud ka teie osutatud suurte strateegiliste investorite seas juba möödunud aastal. Praegu soovime veel mahtusid kasvatada, kas edaspidi jätkame iseseisvalt või mõne suurema investor tiiva all, seda näitab tulevik. | Levikom maadleb maksuvõlaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtte juhatuse esimees Peep Põldsamm ütles ERR-ile, et maksuvõlg maksu-ja tolliamet ees on suurusjärgus 200 000 eurot. Krediidiinfo andmeil ulatub maksuvõlg 260 000 euroni.
Firma väitel on võlgade põhjuseks liiga suur liitumisavalduste arv, mille menetlemiseks pole ettevõttel piisavalt vahendeid. Põldsamm ütles, et kõik võlad saavad tasutud.
Levikom on ligi saja inimesega töötav ettevõte, mis pakub ülikiire internetiga seotuid lahendusi, üleriigilise juhtmeta lairibavõrgu VirtuaalFiiberTM baasil. Lisaks kuulub ettevõttele avalike asjade internet NORA.
Teisipäeva pärastlõunal oli Levikomi koduleheküljel seejuures märge, et lehekülg on ajutiselt suletud.
Intervjuu Peep Põldsammiga:
Miks on Levikom sattunud Julianus Inkasso võlgnike nimekirja?
Levikom ägab väga suure turunõudluse käes. Kui me kaks aastat tagasi tulime turule, siis me ei osanud uneski ette näha, et see nõudlus on niivõrd palju rahuldamata.
"Viimase miili" programmi raames on selgunud, et Eestis on 162 000 kodu ja ettevõtet, kellel ei ole juurdepääsu vähemalt 30-megabitisele internetiühendusele.
Telekommunikatsiooniäri põhineb just esialgsetel investeeringutel, me oleme kahe ja poole aasta jooksul investeerinud 4,5 miljonit eurot, kuid meil on endiselt tuhandeid inimesi, kes ootavad meiega liitumist. Tegelikult oleks meil nõudluse rahuldamiseks vaja investeerida 10- 15 miljonit eurot. Me selleks rahaliselt valmis ei olnud ja see on tekitanud probleeme.
Seetõttu oleme juba 2018. aasta algusest otsinud võimalusi kapitali kaasamiseks. Loodame selle viia lähiajal lõpule. Paraku hankijatele tähtajaliste maksete tegemata jätmine ja maksuvõlad käivad sellise asjaga kaasas. See ei ole tahtlik.
Meil nende probleemide lahendamisega põhimõttelisi probleeme ei ole, sest meie konsolideerival emaettevõttel on piisavalt varasid ja vabu rahalisi vahendeid. Kõik võlad saavad kindlasti tasutud.
Kuni me pole piisavalt kapitali suutnud kaasata, siis ei saa me võtta aga seda riski, et hakata meie meeskonda suurendama. See on tüüpiline kasvuraskustega võitlemine. Kliendid ja hankijad ei peaks muret tundma, sest meil on varade ja vahenditega kõik kaetud.
Kui suur on Levikomi võlg?
Ei oska täpset numbrit öelda, kõige suurem on maksuvõlg. Pankadest sellises olukorras abi ei saa, sest suure kasvuga oleme viinud ettevõtte kahjumisse, olles varasematel aastatel kasumis. Maksuvõlg on ajatatud.
Kui kellelegi on maksudega viivitusi, siis varem või hiljem saavad kõik asjad makstud. Me ise elame selle nimel, et kiiresti lõpetada investori kaasamine ja lükata ettevõttele järgmine käik sisse. Kõige suuremat survet tunnetame nende klientide poolt, kes on ootejärjekordades.
Kui suur on ajatatud võlg maksu- ja tolliametile?
Täpse numbri jään teile võlgu aga ma arvan , et see on suurusjärgus 200 000 eurot.
Kes on need investorid, kes on nõus Levikomi investerima kuni 15 miljonit eurot?
Läbirääkimised on lõppjärgus ja osade investoritega on tehtud ka eellepingud. Loodame paari kuu jooksul protsessi edukalt lõpule viia. Laenukapital pole praeguses olukorras kättesaadav, nii et tegemist saab olla vaid nii-öelda omakapitali investoritega.
Oleme vaadanud investeerimisfondide poole ja ka strateegiliste investorite poole ehk siis ettevõtete poole, kes ise tegutsevad selles valdkonnas ja kes soovivad turule siseneda või oma tegevust laiendada. Kellega me läbirääkimised lõpule viime, see on veel konfidentsiaalne info.
Nii praegustele kui ka tulevastele klientidele julgete kinnitada, et kõik on kõige paremas korras?
Muretsemiseks pole põhjust, oma praeguse võimekuse juures me oma võrku siiski natukene laiendame, kliente liidame taha, aga oma võimaluste piires.
Arvestada tuleb aga sellega,et lähikuudel oleme olukorras, kus järjekorrad püsivad. Mõistliku aja jooksul, näiteks mõne nädalaga, me järjekordi likvideerida ei suuda. Loodetavasti juba märtsist suudame jõuda tagasi normaalsusesse ja liitumisi korraldada paari-kolme nädala jooksul.
Kas liitumisi nii-öelda normaalse aja jooksul pole Levikom suutnud teha lihtsal põhjusel, et teil pole võrgu ehitamiseks lihtsalt raha?
Telekommunikatsioonis vajab iga kliendi liitmine investeeringut, mille suurus on paari tuhande euro kandis. Vaja on ju osta võrguseadmeid ja kliendiseadmeid. Kuna liitumissoove tuli kordades rohkem kui arvestasime, siis meil polnud lihtsalt seda raha võtta.
Juhul kui teil investoreid kaasata ei õnnestu, kas siis müüte oma ettevõtte koos kliendibaasiga mõnele Eestis tegutsevale telekommunikatsiooni ettevõttele, näiteks Elisale, Teliale või Tele 2-le?
Levikomi tänased osanikud on omavahel kokkuleppinud kohe ettevõtte algusest peale, et me peame ehitama sellise organisatsiooni, mis on võõrandatav suvalisel hetkel, omab väärtust ja pole vahet, kes on selle omanik.
Meil on visioon, millega ettevõtte lõime, meie fookuses ei ole ainult internet maapiirkondades, me oleme nii Eestis kui rahvusvaheliselt tuntud asjade interneti valdkonnas.
Täna soovime seda visiooni arendada edasi aga paraku on nii, et oleme juba huvi äratanud ka teie osutatud suurte strateegiliste investorite seas juba möödunud aastal. Praegu soovime veel mahtusid kasvatada, kas edaspidi jätkame iseseisvalt või mõne suurema investor tiiva all, seda näitab tulevik.
### Response:
Levikom maadleb maksuvõlaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2021. aasta U-21 Euroopa meistrivõistluste finaalturniir toimub Ungaris ja Sloveenias. Valikmängud algavad 2019. aasta märtsis ja vältavad kuni 2020. aasta oktoobrini. Mängukalender selgub lähiajal.
Alagrupist pääseb otse finaalturniirile võitja, parimad teise koha saavutanud koondised mängivad 2020. aasta novembris play-off kohtumisi.
U-21 koondist esindavad uues valiktsüklis 1998. aastal ja hiljem sündinud mängijad. | U-21 jalgpallikoondis loositi kokku Venemaa ja Lätiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2021. aasta U-21 Euroopa meistrivõistluste finaalturniir toimub Ungaris ja Sloveenias. Valikmängud algavad 2019. aasta märtsis ja vältavad kuni 2020. aasta oktoobrini. Mängukalender selgub lähiajal.
Alagrupist pääseb otse finaalturniirile võitja, parimad teise koha saavutanud koondised mängivad 2020. aasta novembris play-off kohtumisi.
U-21 koondist esindavad uues valiktsüklis 1998. aastal ja hiljem sündinud mängijad.
### Response:
U-21 jalgpallikoondis loositi kokku Venemaa ja Lätiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kes on Oliver? Mida ta endaga kaasa toob? Küllap kerkivad need küsimused Hanneleele Kaldmaa debüütkogu "Oliver" lugema asudes paljudele esile. Luulekogu lõpetades on küsimused endiselt õhus, aga uudishimu nende vastu suuremgi kui alustades. Kaldmaal õnnestub lasta lendu lugu, mis kestab pärast teose lõppu edasi ja kutsub ennast uuesti lugema.
"Oliver" on ühteaegu nii luulekogu kui ka ballaadilaadne lugu, kus üksikud luuletused on põimitud pikemaks lugulauluks. Teos räägib müütiliste tegelaste Oliver O'Flame'i ja Tuvi kohtumisest, rännakutest ja koduotsingust maailmas, kus leidub linnasid ja teisi asustatud kohti, aga mida juhivad pigem loodusjõud: tuli, vesi, maa ja tuul. Ka Oliveri ja Tuvi lugu algab elementide rüpes. Välgulöögist sündinud rändaja Oliver jõuab tuuliselt merelt Tuvi saarele ning toob endaga kaasa tule – loova ja hävitusliku ainese, millest "Oliveri" maailm omapärase alguse saabki. Üheskoos asuvad Tuvi ja Oliver mööda merd maailma avastama, ent ka kodu otsima.
Peale nende seikluste koosneb "Oliver" peategelaste vestlustest, tunnetest ja tahtmistest ning lüürilised motiivid nagu meri, tuli ja rannaliiv annavad edasi mõjuvalt tegelaste siseelu. Oliver laulab: "Las liivast saab klaas / me tuliste päkkade all. Las aken avaneb aeda, / avaneb aega enne asjade algust. Aega, mil aeg oli käed." (lk 69) Tema tulisest vaimust sündivast tantsust saab maailma füüsiliselt moonutav jõud, mis sünnib küll Oliveri sisemuses, ent suudab seejuures liiva klaasiks sulatada. "Oliveri" maailm on sisekaemuslik, selle mered ja maad meenutavad tundeid ja seisundeid, mis on avarad ja mitmepalgelised nagu merigi. Tuulest, tulest, maast ja veest koosnev elementaarne maailm ning kahe peategelase lugu mõjuvad ühtekokku sundimatu tervikuna.
Ehkki "Oliveris" leidub ka üksikuid osutusi, millega antakse mõista, nagu rändaksid Oliver ja Tuvi mõnes "tardunud" elementidega ja konkreetses maailmas, kirikute ja alleedega linnas, Läänemerel, tuletornide juures või "karmipeolise Läti päikese all" (lk 8), leiab olustikust rohkesti muistset määramatust ja kummalisust. Võiks öelda, et reaalselt eksisteeriva mere nimi kõlab teose iseäralikus maailmas kummaliselt ja isegi veidi võõristavalt, mitte ei vii olustikku tuttavasse paika. Ühest küljest loob Kaldmaa niiviisi fiktsionaalsesse maailma päris kohti, kuid teisalt muudavad loodusjõud ja üleloomulikud tegelased "Oliveri" sedavõrd fantastiliseks, et ulmelisus ja tegelikkus sulavad ühte.
Muistne kerkib esile iidsete jõudude või kirjanduslike viidete kaudu, vahel pole vaja neid kahte eristadagi. Nii leiab "Oliverist" rätikutesse seotud tuulesõlmi, pisuhändasid ja vadja keelt, ent ka rahvaluulet meenutavat parallelismi. Tuvi rännak mööda merd meenutab soomeugrilaste maailma loomise müüti, veelinnu lendu pesapaiga otsinguil. Ilukirjandusliku pagasi poolest on "Oliver" aga märksa eklektilisem, piirdumata sugugi eesti või läänemeresoome pärandiga. Teost juhatab sisse lühike sissevaade Oliveri nime ajalukku, mis kulgeb vanapõhja keelest prantsuse eepose "Rolandi laul" kaudu "Oliver Twistini". Need teosed on kahtlemata tuntavad ka "Oliveri" maailmas.
Kaldmaa ise leiab, et tunneb kõige paremini ulme- ja fantaasiakirjandust, ning ta loeb palju noortekirjandust[1]. "Oliver" toitub osati ka neist žanritest. Teose ulmelisemad elemendid meenutavad vanemaid eeposeid (nt "Eddasid" või "Odüsseiat"), kuid just nagu ulmekirjanduseski, on need elemendid pandud mänguliselt kokku iseseisvaks uueks maailmaks. Oliver ja Tuvi on eeposele ebakohaselt nooruslikud ja mängulised tegelased, tänu millele on teos justkui põnev segu noorteka- ja odüsseiatüüpi seiklustest. Vanemat ja värskemat kirjandust kombineerides on Kaldmaa loonud uutmoodi kunsteepose, kust ei ole kadunud müütiline aimus, et Oliveri ja Tuvi teekonna algus on kõikide aegade algus. See on omamoodi maailmaloomine olukorras, kus "suured ja sõjakad sõlmed / on sõlminud aja lukku" (lk 56).
Samas ei meenuta "Oliver" üksnes eepost – see on ka ballaadi moodi. Pikka lugulaulu mahuvad peale peategelaste rännakute dialoogid Oliveri, Tuvi ja tema vanemate vahel ning Oliveri pihtimuslik sonett. Teost saab lugeda ka lüürilisemalt, luuletuste kogumikuna, jälgides selle üldist kompositsiooni, üksikute luuletuste paigutumist tervikusse, samal ajal aga üksikasjalikumalt vaagimata, kas tekste ühendab lugu, mida saaks hõlpsasti ümber jutustada. Võiks isegi öelda, et "Oliveri" ümberjutustamine teeks loo eri külgedele mõnevõrra liiga, sest ei annaks edasi seda, et luuletuste vahel on nii sidusust kui ka vahedat ruumi, nii jutustuslikke sündmusi kui ka luule eneseküllasust.
Oliveri ja Tuvi rännakud algavad maailmas, mis on juba paljuski välja kujunenud ja "valmis". Nii on peategelaste katse seal oma koht leida sageli täis katsumusi, sest kodu loomine tuleb otsekui ümbritseva arvelt. Kui Oliver O'Flame saarele jõuab, peetakse teda kahtlaseks kujuks, kes räägib maa ja ilma kokku ning kelle tuli ohustab saareelanikke: "Kisa-kära läks lahti: / mis tuu om! Kust tuu om! Egassa meile tüli too, / laane lahingut, soo saladust?" (lk 14)
Oliver ja Tuvi satuvad rännakul paikadesse, kus kohtuvad inimestega, kes tahavad nende teele muudkui takistusi veeretada. Ühtlasi ei ole peategelastel ümbritseva vastu sooje tundeid, nagu selgub luuletusest "Hingetõmmete vahele": "Oh, ringiratast ja ratasringi / vea viimaseid … / Väsinud hingi / ja kahtlusi. Käkaskaela / langenud otsekui valu ja vaeva. // Saapatallas haigutab auk – / pauk! Kinni käib möödudes uks / ja veel üks / ja veel üks / ja veel üks." (lk 37) Linn on peategelastele vastumeelne paik ja vastumeelsus muutub luuletuses "Vahkviha" juba teravamaks etteheiteks: "Keegi mõtleb, et taltsutab leegi, et alustab kulutuld / ning põletab vaenlase saagi või saab rajatud alepõld / või üks ligi tuhandest plaanist / ja rajast ja käänlevast veest, / kuid nemad valisid selle, mis lõpu teeks meie teest" (lk 39). "Nemad" on siin linnaelanikud, kes Oliveri ja Tuvi hulluks peavad ning Tuvi vihastavad. Peategelaste seiklus linnas ei ole aga mingitmoodi saatuslik, see jääb ainult üheks maalapiks ja ajendab otsima järgmist.
Maailmale vastandumisele lisaks mõjutab Oliveri ja Tuvi seiklusi nende iseloomude erinevus. Oliver on sageli hoogsam ja bravuurikam tegelane, kes sündmusi juhib, ent peamiselt tunnetab ja vahendab seiklusi rahulikum lüürilisem Tuvi. Lugeja on Oliverist justkui alati ühe sammu võrra taga, sest kuuleb temast peamiselt Tuvi kaudu. See pingestab sündmustikku, sest hetkekski ei saa kindel olla, kuhu Oliveri tuli võib viia. Oliveri tuld mõjutab ja tõlgendab ka Tuvi, vahel paneb sellele vastugi: "Sa tulid, jalas soolane saapapaar, / otsekui avastanuks sa maailma alguse, maa, / ent see siin // on minu saar" (lk 12). Selle lausega kinnitab Tuvi, et ka tema on looja nagu Oliver. Erinevused ei piira peategelasi, vaid tekitavad nende vahel dialoogi, mida Tuvi peale seiklustest jutustamise vahendab.
Tuvi ja Oliveri erinevused mõjutavad ka teksti poeetikat. Tuvil on "Oliveris" küll kõlavam hääl, aga põnev on jälgida, kuidas peategelaste hääled dialoogides vahelduvad või justkui ühel ajal kostavad, nagu luuletuses "Kahjutuli": "Hirmust / ma olen labe nagu lestakala, / hirmust, / ma sinu pärast / minu pärast / hirmust olen ära, / ma sinu pärast / minu pärast / hirmust / olen ära" (lk 62). Sellistel hetkedel liiguvad "Oliveri" lugu ja lüürika samas rütmis nagu kaks rändajatki, teose eepika toetab luulet ja vastupidi. Kord saavad tegelaste hääled "Kahjutules" kokku, kord lähevad need lahku; selle lainetuse mõjul liiguvad hääled järgmisesse luuletusse ja sündmusesse.
"Kahjutule" hääled kõnelevad aga veel kolmandast kangelasest, kelle tulek on Oliveri ja Tuvi rännakute lõpp ning uute seikluste algus. Uskumatul kombel leiavadki seiklejad endale maa: luuletuses "Tukuvad tule nägijad, väsivad vee vedajad" ehitab Oliver maja "merest, lugudest, muust, millel nime ei ole, / alati muust. Tulest." (lk 60) Majas sünnib uus kangelane Säde. Teose lõpuluuletused on intensiivselt pihtimuslikud ja liigutavad, kindlasti väärivad esiletõstmist Sädemele pühendatud laulud. Oliveri ja Tuvi näidatakse siin väga lähedalt. Välise maailma takistused on lahtunud, peategelased kõnelevad teineteisest ja oma tütrest rahus, mis leiti uuest kodust.
"Oliveri" lõpusündmused viivad täide ennustuse, mida Tuvi teose algul ühes unenäos ette näeb. Luuletuses "J'ai fait un rêve, Olivier"[2] kõneleb Tuvi: "Et sul oli tütar, kas tead? / Enne veel, kui me kohtusime / ja luudest laevu sai loodud, / nägin sust und: tunni, teise, kolmandagi. / Ta hüppas su peast, võiduhüüd huulil, / ja tuiskas kui põder roosse." (lk 13) "Oliveri" maailm on tsükliline. Sädeme tulekuga algab taas aeg, mis on enne asjade algust, sest Säde on oma vanemate võrdkuju: tal on samuti Oliveri tuli. Nii nagu Oliver sünnib välgust, sünnib Säde tulest. Seiklushimulise ja tulihingelise Sädeme kõrval meenutavad Oliver ja Tuvi teose lõpus ühtäkki võõrakartlikke saareelanikke või Tuvi vanemaid. Olgugi et nad on endiselt seiklejad, kasvab nende loost välja kellegi teise lugu, mis äratab maailma jälle üles. Kuigi Oliver O'Flame, Tuvi, Säde ja maailm on aegade algusest alates olemas olnud, pole kõiki nende maailma otsi veel nähtud ja lugu kaugeltki lõppenud. Kes nad siis õigupoolest on, kes nad olid ja mille Oliver endaga kaasa toob?
[1] Vt http://va.ee/13-intervjuu/254-lugudepohine-maailm-intervjuu-hanneleele-kaldmaaga.
[2] Ma nägin unes, Olivier (pr k).
Arvustus ilmus Värskes Rõhus nr 56. | Arvustus. Maailma unetsüklist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kes on Oliver? Mida ta endaga kaasa toob? Küllap kerkivad need küsimused Hanneleele Kaldmaa debüütkogu "Oliver" lugema asudes paljudele esile. Luulekogu lõpetades on küsimused endiselt õhus, aga uudishimu nende vastu suuremgi kui alustades. Kaldmaal õnnestub lasta lendu lugu, mis kestab pärast teose lõppu edasi ja kutsub ennast uuesti lugema.
"Oliver" on ühteaegu nii luulekogu kui ka ballaadilaadne lugu, kus üksikud luuletused on põimitud pikemaks lugulauluks. Teos räägib müütiliste tegelaste Oliver O'Flame'i ja Tuvi kohtumisest, rännakutest ja koduotsingust maailmas, kus leidub linnasid ja teisi asustatud kohti, aga mida juhivad pigem loodusjõud: tuli, vesi, maa ja tuul. Ka Oliveri ja Tuvi lugu algab elementide rüpes. Välgulöögist sündinud rändaja Oliver jõuab tuuliselt merelt Tuvi saarele ning toob endaga kaasa tule – loova ja hävitusliku ainese, millest "Oliveri" maailm omapärase alguse saabki. Üheskoos asuvad Tuvi ja Oliver mööda merd maailma avastama, ent ka kodu otsima.
Peale nende seikluste koosneb "Oliver" peategelaste vestlustest, tunnetest ja tahtmistest ning lüürilised motiivid nagu meri, tuli ja rannaliiv annavad edasi mõjuvalt tegelaste siseelu. Oliver laulab: "Las liivast saab klaas / me tuliste päkkade all. Las aken avaneb aeda, / avaneb aega enne asjade algust. Aega, mil aeg oli käed." (lk 69) Tema tulisest vaimust sündivast tantsust saab maailma füüsiliselt moonutav jõud, mis sünnib küll Oliveri sisemuses, ent suudab seejuures liiva klaasiks sulatada. "Oliveri" maailm on sisekaemuslik, selle mered ja maad meenutavad tundeid ja seisundeid, mis on avarad ja mitmepalgelised nagu merigi. Tuulest, tulest, maast ja veest koosnev elementaarne maailm ning kahe peategelase lugu mõjuvad ühtekokku sundimatu tervikuna.
Ehkki "Oliveris" leidub ka üksikuid osutusi, millega antakse mõista, nagu rändaksid Oliver ja Tuvi mõnes "tardunud" elementidega ja konkreetses maailmas, kirikute ja alleedega linnas, Läänemerel, tuletornide juures või "karmipeolise Läti päikese all" (lk 8), leiab olustikust rohkesti muistset määramatust ja kummalisust. Võiks öelda, et reaalselt eksisteeriva mere nimi kõlab teose iseäralikus maailmas kummaliselt ja isegi veidi võõristavalt, mitte ei vii olustikku tuttavasse paika. Ühest küljest loob Kaldmaa niiviisi fiktsionaalsesse maailma päris kohti, kuid teisalt muudavad loodusjõud ja üleloomulikud tegelased "Oliveri" sedavõrd fantastiliseks, et ulmelisus ja tegelikkus sulavad ühte.
Muistne kerkib esile iidsete jõudude või kirjanduslike viidete kaudu, vahel pole vaja neid kahte eristadagi. Nii leiab "Oliverist" rätikutesse seotud tuulesõlmi, pisuhändasid ja vadja keelt, ent ka rahvaluulet meenutavat parallelismi. Tuvi rännak mööda merd meenutab soomeugrilaste maailma loomise müüti, veelinnu lendu pesapaiga otsinguil. Ilukirjandusliku pagasi poolest on "Oliver" aga märksa eklektilisem, piirdumata sugugi eesti või läänemeresoome pärandiga. Teost juhatab sisse lühike sissevaade Oliveri nime ajalukku, mis kulgeb vanapõhja keelest prantsuse eepose "Rolandi laul" kaudu "Oliver Twistini". Need teosed on kahtlemata tuntavad ka "Oliveri" maailmas.
Kaldmaa ise leiab, et tunneb kõige paremini ulme- ja fantaasiakirjandust, ning ta loeb palju noortekirjandust[1]. "Oliver" toitub osati ka neist žanritest. Teose ulmelisemad elemendid meenutavad vanemaid eeposeid (nt "Eddasid" või "Odüsseiat"), kuid just nagu ulmekirjanduseski, on need elemendid pandud mänguliselt kokku iseseisvaks uueks maailmaks. Oliver ja Tuvi on eeposele ebakohaselt nooruslikud ja mängulised tegelased, tänu millele on teos justkui põnev segu noorteka- ja odüsseiatüüpi seiklustest. Vanemat ja värskemat kirjandust kombineerides on Kaldmaa loonud uutmoodi kunsteepose, kust ei ole kadunud müütiline aimus, et Oliveri ja Tuvi teekonna algus on kõikide aegade algus. See on omamoodi maailmaloomine olukorras, kus "suured ja sõjakad sõlmed / on sõlminud aja lukku" (lk 56).
Samas ei meenuta "Oliver" üksnes eepost – see on ka ballaadi moodi. Pikka lugulaulu mahuvad peale peategelaste rännakute dialoogid Oliveri, Tuvi ja tema vanemate vahel ning Oliveri pihtimuslik sonett. Teost saab lugeda ka lüürilisemalt, luuletuste kogumikuna, jälgides selle üldist kompositsiooni, üksikute luuletuste paigutumist tervikusse, samal ajal aga üksikasjalikumalt vaagimata, kas tekste ühendab lugu, mida saaks hõlpsasti ümber jutustada. Võiks isegi öelda, et "Oliveri" ümberjutustamine teeks loo eri külgedele mõnevõrra liiga, sest ei annaks edasi seda, et luuletuste vahel on nii sidusust kui ka vahedat ruumi, nii jutustuslikke sündmusi kui ka luule eneseküllasust.
Oliveri ja Tuvi rännakud algavad maailmas, mis on juba paljuski välja kujunenud ja "valmis". Nii on peategelaste katse seal oma koht leida sageli täis katsumusi, sest kodu loomine tuleb otsekui ümbritseva arvelt. Kui Oliver O'Flame saarele jõuab, peetakse teda kahtlaseks kujuks, kes räägib maa ja ilma kokku ning kelle tuli ohustab saareelanikke: "Kisa-kära läks lahti: / mis tuu om! Kust tuu om! Egassa meile tüli too, / laane lahingut, soo saladust?" (lk 14)
Oliver ja Tuvi satuvad rännakul paikadesse, kus kohtuvad inimestega, kes tahavad nende teele muudkui takistusi veeretada. Ühtlasi ei ole peategelastel ümbritseva vastu sooje tundeid, nagu selgub luuletusest "Hingetõmmete vahele": "Oh, ringiratast ja ratasringi / vea viimaseid … / Väsinud hingi / ja kahtlusi. Käkaskaela / langenud otsekui valu ja vaeva. // Saapatallas haigutab auk – / pauk! Kinni käib möödudes uks / ja veel üks / ja veel üks / ja veel üks." (lk 37) Linn on peategelastele vastumeelne paik ja vastumeelsus muutub luuletuses "Vahkviha" juba teravamaks etteheiteks: "Keegi mõtleb, et taltsutab leegi, et alustab kulutuld / ning põletab vaenlase saagi või saab rajatud alepõld / või üks ligi tuhandest plaanist / ja rajast ja käänlevast veest, / kuid nemad valisid selle, mis lõpu teeks meie teest" (lk 39). "Nemad" on siin linnaelanikud, kes Oliveri ja Tuvi hulluks peavad ning Tuvi vihastavad. Peategelaste seiklus linnas ei ole aga mingitmoodi saatuslik, see jääb ainult üheks maalapiks ja ajendab otsima järgmist.
Maailmale vastandumisele lisaks mõjutab Oliveri ja Tuvi seiklusi nende iseloomude erinevus. Oliver on sageli hoogsam ja bravuurikam tegelane, kes sündmusi juhib, ent peamiselt tunnetab ja vahendab seiklusi rahulikum lüürilisem Tuvi. Lugeja on Oliverist justkui alati ühe sammu võrra taga, sest kuuleb temast peamiselt Tuvi kaudu. See pingestab sündmustikku, sest hetkekski ei saa kindel olla, kuhu Oliveri tuli võib viia. Oliveri tuld mõjutab ja tõlgendab ka Tuvi, vahel paneb sellele vastugi: "Sa tulid, jalas soolane saapapaar, / otsekui avastanuks sa maailma alguse, maa, / ent see siin // on minu saar" (lk 12). Selle lausega kinnitab Tuvi, et ka tema on looja nagu Oliver. Erinevused ei piira peategelasi, vaid tekitavad nende vahel dialoogi, mida Tuvi peale seiklustest jutustamise vahendab.
Tuvi ja Oliveri erinevused mõjutavad ka teksti poeetikat. Tuvil on "Oliveris" küll kõlavam hääl, aga põnev on jälgida, kuidas peategelaste hääled dialoogides vahelduvad või justkui ühel ajal kostavad, nagu luuletuses "Kahjutuli": "Hirmust / ma olen labe nagu lestakala, / hirmust, / ma sinu pärast / minu pärast / hirmust olen ära, / ma sinu pärast / minu pärast / hirmust / olen ära" (lk 62). Sellistel hetkedel liiguvad "Oliveri" lugu ja lüürika samas rütmis nagu kaks rändajatki, teose eepika toetab luulet ja vastupidi. Kord saavad tegelaste hääled "Kahjutules" kokku, kord lähevad need lahku; selle lainetuse mõjul liiguvad hääled järgmisesse luuletusse ja sündmusesse.
"Kahjutule" hääled kõnelevad aga veel kolmandast kangelasest, kelle tulek on Oliveri ja Tuvi rännakute lõpp ning uute seikluste algus. Uskumatul kombel leiavadki seiklejad endale maa: luuletuses "Tukuvad tule nägijad, väsivad vee vedajad" ehitab Oliver maja "merest, lugudest, muust, millel nime ei ole, / alati muust. Tulest." (lk 60) Majas sünnib uus kangelane Säde. Teose lõpuluuletused on intensiivselt pihtimuslikud ja liigutavad, kindlasti väärivad esiletõstmist Sädemele pühendatud laulud. Oliveri ja Tuvi näidatakse siin väga lähedalt. Välise maailma takistused on lahtunud, peategelased kõnelevad teineteisest ja oma tütrest rahus, mis leiti uuest kodust.
"Oliveri" lõpusündmused viivad täide ennustuse, mida Tuvi teose algul ühes unenäos ette näeb. Luuletuses "J'ai fait un rêve, Olivier"[2] kõneleb Tuvi: "Et sul oli tütar, kas tead? / Enne veel, kui me kohtusime / ja luudest laevu sai loodud, / nägin sust und: tunni, teise, kolmandagi. / Ta hüppas su peast, võiduhüüd huulil, / ja tuiskas kui põder roosse." (lk 13) "Oliveri" maailm on tsükliline. Sädeme tulekuga algab taas aeg, mis on enne asjade algust, sest Säde on oma vanemate võrdkuju: tal on samuti Oliveri tuli. Nii nagu Oliver sünnib välgust, sünnib Säde tulest. Seiklushimulise ja tulihingelise Sädeme kõrval meenutavad Oliver ja Tuvi teose lõpus ühtäkki võõrakartlikke saareelanikke või Tuvi vanemaid. Olgugi et nad on endiselt seiklejad, kasvab nende loost välja kellegi teise lugu, mis äratab maailma jälle üles. Kuigi Oliver O'Flame, Tuvi, Säde ja maailm on aegade algusest alates olemas olnud, pole kõiki nende maailma otsi veel nähtud ja lugu kaugeltki lõppenud. Kes nad siis õigupoolest on, kes nad olid ja mille Oliver endaga kaasa toob?
[1] Vt http://va.ee/13-intervjuu/254-lugudepohine-maailm-intervjuu-hanneleele-kaldmaaga.
[2] Ma nägin unes, Olivier (pr k).
Arvustus ilmus Värskes Rõhus nr 56.
### Response:
Arvustus. Maailma unetsüklist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelise ujumisliidu FINA teatel soovitakse videokohtunike abil avastada senisest enam vigade tegemist. Praegusel juhul jäävad paljud eelkõige veealused määrusterikkumised kohtunikele märkamata.
Vastavad otsused kinnitati Hangzhous peetaval FINA erakongressil heaks häältega 161:6. Alaliidu presidendi Julio Maglione sõnul soovitakse sel viisil ajaga kaasas käia ja konkurentsitihedal sporditurul hakkama saada.
"Teie abiga oleme kindlasti edukad veepalli edendamises kõikide meie alaliitude juures, muudame ala atraktiivsemaks laste ja noorte seas, kes soovivad sellega tegeleda kõigil viiel kontidendil," oli tema sõnum delegaatidele. | Veel üks olümpiaala võtab kasutusele videokohtunikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise ujumisliidu FINA teatel soovitakse videokohtunike abil avastada senisest enam vigade tegemist. Praegusel juhul jäävad paljud eelkõige veealused määrusterikkumised kohtunikele märkamata.
Vastavad otsused kinnitati Hangzhous peetaval FINA erakongressil heaks häältega 161:6. Alaliidu presidendi Julio Maglione sõnul soovitakse sel viisil ajaga kaasas käia ja konkurentsitihedal sporditurul hakkama saada.
"Teie abiga oleme kindlasti edukad veepalli edendamises kõikide meie alaliitude juures, muudame ala atraktiivsemaks laste ja noorte seas, kes soovivad sellega tegeleda kõigil viiel kontidendil," oli tema sõnum delegaatidele.
### Response:
Veel üks olümpiaala võtab kasutusele videokohtunikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemat mõisa on RKAS üritanud aastaid müüa varemgi, kuid eduta. Palivere mõis on nüüd müügis 105 000 euro suuruse alghinnaga, näiteks 2017. aasta kevadel oli mõisakompleksi müügihind 190 000 eurot. Maidla mõis on praegu pakkumisel 131 000 euroga, eelmisel kevadel oli alghinnaks 250 000 eurot.
Palivere mõisa kinnistul asuvad mõisahoone (suletud netopinnaga 1412,2 ruutmeetrit), mõisa laohoone (213 ruutmeetrit) ja pumbamaja (7,2 ruutmeetrit). Enampakkumise tähtaeg on 22. jaanuar 2019.
Hoonetes tegutses varasemalt kool, kuid nüüd on hooned olnud kasutuseta ja vajavad kapitaalremonti. Mõisahoone on ka oluliselt ümber ehitatud. RKAS-il puudub dokumentatsioon ümberehituste kohta.
Tehnosüsteemide seisukord on teadmata. Mõisahoone katusest on toimunud läbijookse. Kinnistut läbivaid teed kasutatakse naaberkinnistutele pääsemiseks ning servituute seatud ega lepinguid sõlmitud pole.
Läbi kinnistu elektriliitumise toimub viie tarbija elektrienergiaga varustamine ja kinnistul asuvast puurkaevust toimub kolme tarbija veega varustamine. Lepinguid selle kohta sõlmitud ei ole. Tarbijatel on eraldi arvestid, mille alusel käib tasu arvestamine.
Maidla mõisa härrastemajas asus aastatel 1950-2012 Maidla lastekodu, mille järel anti mõis üle RKAS-ile.
Maidla mõisa puhul märgib RKAS, et kinnistul paiknevad hooned on olnud pikalt kasutuseta (sh kütteta) ja amortiseerunud (sh niiskuskahjustused, konstruktsioonid halvas seiskorras) ning vajavad kapitaalremonti. Kinnistul on garaaž, kus on kasutaja sees, kuid kirjalikke lepinguid kasutamiseks sõlmitud ei ole.
Ka Maidla mõisa (1943 ruutmeetrit) enampakkumise tähtaeg on 22. jaanuar 2019.
Maidla mõis Raplamaal. Autor: RKAS | RKAS müüb Palivere ja Maidla mõisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemat mõisa on RKAS üritanud aastaid müüa varemgi, kuid eduta. Palivere mõis on nüüd müügis 105 000 euro suuruse alghinnaga, näiteks 2017. aasta kevadel oli mõisakompleksi müügihind 190 000 eurot. Maidla mõis on praegu pakkumisel 131 000 euroga, eelmisel kevadel oli alghinnaks 250 000 eurot.
Palivere mõisa kinnistul asuvad mõisahoone (suletud netopinnaga 1412,2 ruutmeetrit), mõisa laohoone (213 ruutmeetrit) ja pumbamaja (7,2 ruutmeetrit). Enampakkumise tähtaeg on 22. jaanuar 2019.
Hoonetes tegutses varasemalt kool, kuid nüüd on hooned olnud kasutuseta ja vajavad kapitaalremonti. Mõisahoone on ka oluliselt ümber ehitatud. RKAS-il puudub dokumentatsioon ümberehituste kohta.
Tehnosüsteemide seisukord on teadmata. Mõisahoone katusest on toimunud läbijookse. Kinnistut läbivaid teed kasutatakse naaberkinnistutele pääsemiseks ning servituute seatud ega lepinguid sõlmitud pole.
Läbi kinnistu elektriliitumise toimub viie tarbija elektrienergiaga varustamine ja kinnistul asuvast puurkaevust toimub kolme tarbija veega varustamine. Lepinguid selle kohta sõlmitud ei ole. Tarbijatel on eraldi arvestid, mille alusel käib tasu arvestamine.
Maidla mõisa härrastemajas asus aastatel 1950-2012 Maidla lastekodu, mille järel anti mõis üle RKAS-ile.
Maidla mõisa puhul märgib RKAS, et kinnistul paiknevad hooned on olnud pikalt kasutuseta (sh kütteta) ja amortiseerunud (sh niiskuskahjustused, konstruktsioonid halvas seiskorras) ning vajavad kapitaalremonti. Kinnistul on garaaž, kus on kasutaja sees, kuid kirjalikke lepinguid kasutamiseks sõlmitud ei ole.
Ka Maidla mõisa (1943 ruutmeetrit) enampakkumise tähtaeg on 22. jaanuar 2019.
Maidla mõis Raplamaal. Autor: RKAS
### Response:
RKAS müüb Palivere ja Maidla mõisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keelu põhjuseks on võimude kartus, et Egiptuse opositsiooni esindajad võivad saada inspiratsiooni Prantsusmaa sündmustest ehk nn kollaste vestide protestilainest, vahendas Associated Press.
Järgmisel kuul, täpsemalt 25. jaanuaril möödub seitse aastat revolutsiooniliste sündmuste algusest, mille tulemusena tõrjuti lõpuks võimult pikaaegne autoritaarne riigijuht Hosni Mubarak.
2013. aasta protestilaine ja sellele järgnenud sõjaväelise riigipöörde järel võimule saanud president Abdel Fattah el-Sisi valitsusajal on võimud alati 2011. aasta revolutsiooni tähtpäeva tähelepanelikult jälginud ning võimalikke protestiaktsioone ennetanud.
Sisuliselt on praegu antud tööohutusvarustust müüvatele poodidele korraldus kollaseid helkurveste tavainimestele mitte müüa ning neid saavad osta ainult kindlad firmad ja sedagi pärast politseilt saadud eriluba.
Mingit ametlikku keeldu pole võimud samas kehtestanud ning Associated Press sai teemast ülevaate tänu anonüümseks jääda soovinud poepidajate ja ametnikega rääkides.
Allikad julgeolekujõududes selgitasid, et keeld kehtib jaanuari lõpuni. | Egiptuse võimud piiravad kollaste helkurvestide müüki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keelu põhjuseks on võimude kartus, et Egiptuse opositsiooni esindajad võivad saada inspiratsiooni Prantsusmaa sündmustest ehk nn kollaste vestide protestilainest, vahendas Associated Press.
Järgmisel kuul, täpsemalt 25. jaanuaril möödub seitse aastat revolutsiooniliste sündmuste algusest, mille tulemusena tõrjuti lõpuks võimult pikaaegne autoritaarne riigijuht Hosni Mubarak.
2013. aasta protestilaine ja sellele järgnenud sõjaväelise riigipöörde järel võimule saanud president Abdel Fattah el-Sisi valitsusajal on võimud alati 2011. aasta revolutsiooni tähtpäeva tähelepanelikult jälginud ning võimalikke protestiaktsioone ennetanud.
Sisuliselt on praegu antud tööohutusvarustust müüvatele poodidele korraldus kollaseid helkurveste tavainimestele mitte müüa ning neid saavad osta ainult kindlad firmad ja sedagi pärast politseilt saadud eriluba.
Mingit ametlikku keeldu pole võimud samas kehtestanud ning Associated Press sai teemast ülevaate tänu anonüümseks jääda soovinud poepidajate ja ametnikega rääkides.
Allikad julgeolekujõududes selgitasid, et keeld kehtib jaanuari lõpuni.
### Response:
Egiptuse võimud piiravad kollaste helkurvestide müüki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Just viimase tegevus rahvusvahelisele alaliidule ei meeldigi ja nii ei lubata ujujatel ISL-i võistlustel startida, kuigi auhinnarahad on viimastel märksa suuremad kui FINA jõuproovidel, vahendab veebikülg Swim Swam.
"Väga vähesed ujujad saavad ujumisega elatist teenida ja FINA takistab seda," lausus 19-aastane Andrew, kes kahe aasta eest krooniti kompleksujumises lühiraja maailmameistriks.
"FINA ei mõtle ujujate peale. ISL-i tegevust takistades viib FINA meie spordiala tagasi pimedatesse aegadesse. Aga nad võivad ka koos eksisteerida."
Shieldsi sõnul on ta ISL-i sarnasest ettevõtmisest juba aastaid unistanud. "Me oleme unistuse täitmisele lähemal kui kunagi varem. Aga FINA on selle blokeerinud," lausus teateujumises nii olümpiavõitjaks kui ka maailmameistriks kroonitud ameeriklane.
Kaebajatest tituleerituim on kindlasti ungarlanna Hosszu, kes võitis Rio de Janeiro olümpial kolm kulda. Lisaks on tal 20 MM-tiitlit ja kokku tervelt 82 medalit rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt.
"Minu kirg on alati juhtida ujumist selles suunas, kus ujujad on alaliidu partnerid, mitte lihtsalt hüpiknukud. Erinevalt FINA-st võtab ISL ujujaid tõsiselt," oli tema seisukoht.
Rahvusvaheline ujumisliit pole Swim Swamile omapoolseid kommentaare jaganud. | Maailma ujumistähed läksid alaliidu vastu kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Just viimase tegevus rahvusvahelisele alaliidule ei meeldigi ja nii ei lubata ujujatel ISL-i võistlustel startida, kuigi auhinnarahad on viimastel märksa suuremad kui FINA jõuproovidel, vahendab veebikülg Swim Swam.
"Väga vähesed ujujad saavad ujumisega elatist teenida ja FINA takistab seda," lausus 19-aastane Andrew, kes kahe aasta eest krooniti kompleksujumises lühiraja maailmameistriks.
"FINA ei mõtle ujujate peale. ISL-i tegevust takistades viib FINA meie spordiala tagasi pimedatesse aegadesse. Aga nad võivad ka koos eksisteerida."
Shieldsi sõnul on ta ISL-i sarnasest ettevõtmisest juba aastaid unistanud. "Me oleme unistuse täitmisele lähemal kui kunagi varem. Aga FINA on selle blokeerinud," lausus teateujumises nii olümpiavõitjaks kui ka maailmameistriks kroonitud ameeriklane.
Kaebajatest tituleerituim on kindlasti ungarlanna Hosszu, kes võitis Rio de Janeiro olümpial kolm kulda. Lisaks on tal 20 MM-tiitlit ja kokku tervelt 82 medalit rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt.
"Minu kirg on alati juhtida ujumist selles suunas, kus ujujad on alaliidu partnerid, mitte lihtsalt hüpiknukud. Erinevalt FINA-st võtab ISL ujujaid tõsiselt," oli tema seisukoht.
Rahvusvaheline ujumisliit pole Swim Swamile omapoolseid kommentaare jaganud.
### Response:
Maailma ujumistähed läksid alaliidu vastu kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nüüdseks juba poolteist aastat tegutsenud koosseisu sõnul kõneleb nende esimene lugu ootusest ja meelierutavast teadmatusest.
KIKS-i looming sünnib lauljanna Khris-Marii Palksaare muusikaliste mõttevälgatuste ühisel tõlkimisel ja vormimisel.
Koosseisus mängivad Up The Sky klahvimängija Taaniel Pogga, Daniel Levi bändi trummar Joshua James Viinalass, kitarrist Jaagup Jürgel ning bassimängija Felix Verlin. | Noortebändil osalenud koosseis KIKS avaldas esmasingli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nüüdseks juba poolteist aastat tegutsenud koosseisu sõnul kõneleb nende esimene lugu ootusest ja meelierutavast teadmatusest.
KIKS-i looming sünnib lauljanna Khris-Marii Palksaare muusikaliste mõttevälgatuste ühisel tõlkimisel ja vormimisel.
Koosseisus mängivad Up The Sky klahvimängija Taaniel Pogga, Daniel Levi bändi trummar Joshua James Viinalass, kitarrist Jaagup Jürgel ning bassimängija Felix Verlin.
### Response:
Noortebändil osalenud koosseis KIKS avaldas esmasingli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laev jääb Tallinnasse 15. detsembrini ning on viimasel päeval avatud kõigile huvilistele.
Briti suursaadiku Theresa Bubbeari sõnul tunneb ta uhkust, et Ühendkuningriik sai ajaloolisel hetkel Eestile abi pakkuda. "Selle aasta jooksul mööda Eestit rännates ning Eesti inimestega suheldes olen veel rohkem mõistnud ja tunnetanud, kui oluline oli see hetk Eesti ajaloos ning kui tugev ja kestev on meie riikidevaheline sõprussuhe, mis aastal 1918 alguse sai. HMS St Albans jõudmine Tallinna on märgiks sellest, et nii nagu 100 aastat tagasi, on Ühendkuningriik endiselt Eestiga, ning ka järgmise 100 aasta pärast seisame õlg õla kõrval sama kindlalt," rääkis Bubbear.
"Vabadussõda oli Eestile pöördeline sündmus ning Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis," sõnas riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. "Igas olukorras on julgem, kui su kõrval on sõber. Suurbritannia ulatas meile sada aastat tagasi abikäe ja on suur rõõm tänavu tähistada üheskoos nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui ka pikka sõprust," lisas Kasterpalu.
Sündmused riikidevahelise sõpruse tähistamiseks:
* 12. detsembril kell 15 jõuab Tallinna Vanasadamasse Briti kuningliku mereväe fregatt HMS St Albans. Laeva võtavad sadamas vastu Briti suursaadik Theresa Bubbear, kaitseatašee kaptenleitnant Gary Brooks RN, Eesti kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel. HMS St Albans'i saadavad Vanasadamasse jõudmisel Eesti mereväe laevad, Ugandi pardal jõuab sadamasse mereväe juhataja Jüri Saska. Ugandi jääb Vanasadamasse Briti laeva kõrvale.
* Riikidevahelise 100-aastase sõpruse tähistamiseks toimub HMS St Albans'i saabumise järel Briti suursaadiku ja laeva kapteni, kaptenleitnant John Cromie RN vastuvõtt, kus peab kõne Eesti peaminister Jüri Ratas ning muusikalist tausta pakub Ühendkuningriigist selleks ürituseks saabunud kuningliku suurtükiväe ansambel.
* Neljapäeval külastab laeva Eesti president Kersti Kaljulaid. Samal päeval peab ta kõne Tallinna kaitseväe kalmistul, kus asetatakse pärjad Eesti Vabadussõjas langenud Briti meremeeste haudadele.
* 15. detsembril kell 10-14 on Vanasadamas asuv laev HMS St Albans avatud kõigile huvilistele. Samal ajal on huvilistele avatud ka Eesti mereväe laev Ugandi. Laevade kõrval saab sel päeval näha Briti sõjatehnikat, mis kuulub Eestis teeniva NATO lahingugrupi koosseisu. Vanasadama ja Lennusadama vahel on samal ajal liikumas Linnarong, millega saab väikese tasu eest liikuda muuseumisse, et vaadata 100-aastataguseid sündmusi tutvustavat näitust "Red Trek. Eesti vabaduse kaitsel".
12. detsembril 1918. aastal kell 15 saabusid Tallinna reidile 13 Briti kuningliku mereväe laeva. Briti eskaader kontradmiral Edwyn Alexander-Sinclair'i juhtimisel varustas Eestit relvade ja toiduainetega Balti merel kuni 1919. aasta jaanuarini.
Selle perioodil tagati Tallinna kaitse, võeti osa Kunda dessandist ning võeti üle kaks Nõukogude Balti laevastiku laeva, mis anti Eesti mereväe kasutusse.
Järgmine Briti kuningliku mereväe eskaader kontradmiral sir Walter Covan'i juhtimisel jätkab Eesti toetamist 1919. aasta lõpuni. Rohkem infot Sinclair'i juhitud eskaadri tegevuste kohta Balti merel saab virtuaalnäitusel www.ukandestonia.ee ja näitusel "Red Trek. Eesti vabaduse kaitsel" Lennusadamas. | Briti sõjalaev jõuab 100-aastase sõpruse tähistamiseks Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laev jääb Tallinnasse 15. detsembrini ning on viimasel päeval avatud kõigile huvilistele.
Briti suursaadiku Theresa Bubbeari sõnul tunneb ta uhkust, et Ühendkuningriik sai ajaloolisel hetkel Eestile abi pakkuda. "Selle aasta jooksul mööda Eestit rännates ning Eesti inimestega suheldes olen veel rohkem mõistnud ja tunnetanud, kui oluline oli see hetk Eesti ajaloos ning kui tugev ja kestev on meie riikidevaheline sõprussuhe, mis aastal 1918 alguse sai. HMS St Albans jõudmine Tallinna on märgiks sellest, et nii nagu 100 aastat tagasi, on Ühendkuningriik endiselt Eestiga, ning ka järgmise 100 aasta pärast seisame õlg õla kõrval sama kindlalt," rääkis Bubbear.
"Vabadussõda oli Eestile pöördeline sündmus ning Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis," sõnas riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. "Igas olukorras on julgem, kui su kõrval on sõber. Suurbritannia ulatas meile sada aastat tagasi abikäe ja on suur rõõm tänavu tähistada üheskoos nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui ka pikka sõprust," lisas Kasterpalu.
Sündmused riikidevahelise sõpruse tähistamiseks:
* 12. detsembril kell 15 jõuab Tallinna Vanasadamasse Briti kuningliku mereväe fregatt HMS St Albans. Laeva võtavad sadamas vastu Briti suursaadik Theresa Bubbear, kaitseatašee kaptenleitnant Gary Brooks RN, Eesti kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel. HMS St Albans'i saadavad Vanasadamasse jõudmisel Eesti mereväe laevad, Ugandi pardal jõuab sadamasse mereväe juhataja Jüri Saska. Ugandi jääb Vanasadamasse Briti laeva kõrvale.
* Riikidevahelise 100-aastase sõpruse tähistamiseks toimub HMS St Albans'i saabumise järel Briti suursaadiku ja laeva kapteni, kaptenleitnant John Cromie RN vastuvõtt, kus peab kõne Eesti peaminister Jüri Ratas ning muusikalist tausta pakub Ühendkuningriigist selleks ürituseks saabunud kuningliku suurtükiväe ansambel.
* Neljapäeval külastab laeva Eesti president Kersti Kaljulaid. Samal päeval peab ta kõne Tallinna kaitseväe kalmistul, kus asetatakse pärjad Eesti Vabadussõjas langenud Briti meremeeste haudadele.
* 15. detsembril kell 10-14 on Vanasadamas asuv laev HMS St Albans avatud kõigile huvilistele. Samal ajal on huvilistele avatud ka Eesti mereväe laev Ugandi. Laevade kõrval saab sel päeval näha Briti sõjatehnikat, mis kuulub Eestis teeniva NATO lahingugrupi koosseisu. Vanasadama ja Lennusadama vahel on samal ajal liikumas Linnarong, millega saab väikese tasu eest liikuda muuseumisse, et vaadata 100-aastataguseid sündmusi tutvustavat näitust "Red Trek. Eesti vabaduse kaitsel".
12. detsembril 1918. aastal kell 15 saabusid Tallinna reidile 13 Briti kuningliku mereväe laeva. Briti eskaader kontradmiral Edwyn Alexander-Sinclair'i juhtimisel varustas Eestit relvade ja toiduainetega Balti merel kuni 1919. aasta jaanuarini.
Selle perioodil tagati Tallinna kaitse, võeti osa Kunda dessandist ning võeti üle kaks Nõukogude Balti laevastiku laeva, mis anti Eesti mereväe kasutusse.
Järgmine Briti kuningliku mereväe eskaader kontradmiral sir Walter Covan'i juhtimisel jätkab Eesti toetamist 1919. aasta lõpuni. Rohkem infot Sinclair'i juhitud eskaadri tegevuste kohta Balti merel saab virtuaalnäitusel www.ukandestonia.ee ja näitusel "Red Trek. Eesti vabaduse kaitsel" Lennusadamas.
### Response:
Briti sõjalaev jõuab 100-aastase sõpruse tähistamiseks Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Verni.
Sa oled mu oma vana võitluskaaslane, kellega kõrvuti on raskeid hetki ja vapruse värinaid Õhtulehe teenistuses üle elatud.
Mispärast tuleks Sulle värske raamatuga seoses mõnd südamele panna.
Hoia, tead, Tartust mõnda aega eemale.
Et ikka päriselt turvalise elu pool püsida, hoia igaks juhuks ka Ülikooli vanematest vilistlastest eemale. Kuuluta end või haigeks.
Igaks juhuks.
Eelmainitud grupeeringud, millest mõlemasse isegi kuulutakse, jätavad küll mulje ududest, kes ei taha elult muud kui vanade raamatute hõngu, kontrollitud plahvatusi, ennenägematuid keemilisi reaktsioone, krutskilikke seadusepügalaid, apokrüüfilisi piiblitekste, eriti veidraid haigusi, ripub täiesti teaduskonnast.
Õlut või mis parajasti kätte satub ja ilusaid piigasid muidugi ka.
Aga võivad kurjaks minna nagu kannatlike ja leebetega vahel juhtub. Mispuhul ei põletata enam laevu, vaid sadamad saavad kah kuke kaisse.
SA, IGAVENE NAHK, KILULINNA KRAADE, OLED "HUMALA" MAINIMATA JÄTNUD!
Lubamatu lohakus, korrespondent Leivak! Vähene töö allikatega! Kitsas silmaring! Tegemata ettevalmistus! Kuus pühapäeva valvereporterina väljaspool järjekorda ja "kõik puhuvad" igal hommikul! Ja reportaažid pulbitsevast ööelust võid unustada! Lugeja ootab südantvalutavaid materjale Toompealt!
Uhh!
Verni on tõepoolest vaid ühes lauses, et "1940-ndate teisest poolest tegutses KoKoKo ruumides söökla, 1975. aastast õllerestoran Humal" maininud imede sepikoda, tervise toomise ja viimise paika, kuhu on toodud ja joodud rohkem mõtteid ja ajusid kui... hea küll, ma ei hakka ennast uuesti leili ajama. Igal juhul, ole ettevaatlik, Verni – kui Humalat ei taastatud, vaid sinna mingi pitspreilide resto tehti, läks kohe kanalisatsioon nässu ja põrandale lahvas poole sääreni mittejoodavat vett! Õllejumal ei karista, õllejumal korrigeerib!
Tegelikult on Verni väga hea raamatu kokku keeranud. Juba see on lõbus, kui üritada kokku lugeda, millistes neist ise on käidud.
Oot hetk.
40 sajast, kuigi kohe on kõhklused, sest siin tuleb mängu midagi Fahrenheiti ja Celsiuse maadluse taolist – kas ma võin väita ennast olla KoKoKos käinud, kui ma olen Humalas kann kannu järel kergitanud või olla jäätisekohvikus Vigri viibinud, kui olen Lost Continentis, mis kahjuks nüüd ongi Lost, oma lastele jaanalindu sisse söötnud ja klaas klaasi järel kummutanud.
Kama kaks.
Siin saavad paljud kohad, mida teatakse, uuesti meenutatud ja loo taha, milliseid Verni on valinud vist, et oleks korraga põnev, lõbus ja hariv ka veel. Kukkuge näiteks pikali teadmise peale, et ärapommitatud Kuld Lõvis pidasid sõjaeelsed Wabariigi kapitalistlikud sead ja vereimejad referaadiõhtuid. Näiteks teemal uued maksud. Ses on midagi ägedat ja tänapäevast ettevõtjat tollasest ärimehest kõvasti eristavat, praegu müüks: kuidas taotleda ettevõtlustoetust.
Muidugi tahaks mõnikord õiendada, et kuule, korrespondent Leivak, nii see küll ei olnud, oaportsus oli aastal 1992 täpselt 16 uba hinnaga 50 Eesti senti tükk, oot, see oli Kulleris Toompeal... Verni, /---/, /---/, /---/, poliitilise kirjaoskamatuse eest saad suvereporteritele kella ja kalendri tundmise kursuse juhendamise kaela! Sa oled unustanud tagakambrid, kus Mart Laar ja käsilased käisid Eestit maha müümas! Kellele töötad, Nõukogude muusikavägede veteran? Ma aimasin juba ammu Aleksandrovi koori kätt...
Muidu on hästi kena, et näiteks kaks randa, Pärnu ja Pirita oma, kah meelelahutuspaikadena ära kirjutatud. Kuigi ma algul aru ei saanud, kus seda Piritat piiritleda, mets suur ja lai, kuhu oma kiliseva kilekotiga ilmarahva naeru ja kurjuse eest peituda. Aga eks ole teatud meelelahutusi, milliste avalik-õiguslikud lahendused rõõmustavad igaühte, kes heast loost lugu peab. Kes ikka aru ei saanud, mõelge nüüd korra randade liigid läbi. No vat.
Süüdistuskokkuvõtteks: korrespondent Leivak, Verni't tänatakse ennastsalgava töö eest, märkides samas veel esinevaid ebakohti ning antakse võimalus oma poliitilised ja valgustuslikud vead heaks teha järgmises raamatus. Võibolla siis Urmas Klaas halastab ja annab jälle Tartu viisa. | Arvustus. Sada ja meened | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Verni.
Sa oled mu oma vana võitluskaaslane, kellega kõrvuti on raskeid hetki ja vapruse värinaid Õhtulehe teenistuses üle elatud.
Mispärast tuleks Sulle värske raamatuga seoses mõnd südamele panna.
Hoia, tead, Tartust mõnda aega eemale.
Et ikka päriselt turvalise elu pool püsida, hoia igaks juhuks ka Ülikooli vanematest vilistlastest eemale. Kuuluta end või haigeks.
Igaks juhuks.
Eelmainitud grupeeringud, millest mõlemasse isegi kuulutakse, jätavad küll mulje ududest, kes ei taha elult muud kui vanade raamatute hõngu, kontrollitud plahvatusi, ennenägematuid keemilisi reaktsioone, krutskilikke seadusepügalaid, apokrüüfilisi piiblitekste, eriti veidraid haigusi, ripub täiesti teaduskonnast.
Õlut või mis parajasti kätte satub ja ilusaid piigasid muidugi ka.
Aga võivad kurjaks minna nagu kannatlike ja leebetega vahel juhtub. Mispuhul ei põletata enam laevu, vaid sadamad saavad kah kuke kaisse.
SA, IGAVENE NAHK, KILULINNA KRAADE, OLED "HUMALA" MAINIMATA JÄTNUD!
Lubamatu lohakus, korrespondent Leivak! Vähene töö allikatega! Kitsas silmaring! Tegemata ettevalmistus! Kuus pühapäeva valvereporterina väljaspool järjekorda ja "kõik puhuvad" igal hommikul! Ja reportaažid pulbitsevast ööelust võid unustada! Lugeja ootab südantvalutavaid materjale Toompealt!
Uhh!
Verni on tõepoolest vaid ühes lauses, et "1940-ndate teisest poolest tegutses KoKoKo ruumides söökla, 1975. aastast õllerestoran Humal" maininud imede sepikoda, tervise toomise ja viimise paika, kuhu on toodud ja joodud rohkem mõtteid ja ajusid kui... hea küll, ma ei hakka ennast uuesti leili ajama. Igal juhul, ole ettevaatlik, Verni – kui Humalat ei taastatud, vaid sinna mingi pitspreilide resto tehti, läks kohe kanalisatsioon nässu ja põrandale lahvas poole sääreni mittejoodavat vett! Õllejumal ei karista, õllejumal korrigeerib!
Tegelikult on Verni väga hea raamatu kokku keeranud. Juba see on lõbus, kui üritada kokku lugeda, millistes neist ise on käidud.
Oot hetk.
40 sajast, kuigi kohe on kõhklused, sest siin tuleb mängu midagi Fahrenheiti ja Celsiuse maadluse taolist – kas ma võin väita ennast olla KoKoKos käinud, kui ma olen Humalas kann kannu järel kergitanud või olla jäätisekohvikus Vigri viibinud, kui olen Lost Continentis, mis kahjuks nüüd ongi Lost, oma lastele jaanalindu sisse söötnud ja klaas klaasi järel kummutanud.
Kama kaks.
Siin saavad paljud kohad, mida teatakse, uuesti meenutatud ja loo taha, milliseid Verni on valinud vist, et oleks korraga põnev, lõbus ja hariv ka veel. Kukkuge näiteks pikali teadmise peale, et ärapommitatud Kuld Lõvis pidasid sõjaeelsed Wabariigi kapitalistlikud sead ja vereimejad referaadiõhtuid. Näiteks teemal uued maksud. Ses on midagi ägedat ja tänapäevast ettevõtjat tollasest ärimehest kõvasti eristavat, praegu müüks: kuidas taotleda ettevõtlustoetust.
Muidugi tahaks mõnikord õiendada, et kuule, korrespondent Leivak, nii see küll ei olnud, oaportsus oli aastal 1992 täpselt 16 uba hinnaga 50 Eesti senti tükk, oot, see oli Kulleris Toompeal... Verni, /---/, /---/, /---/, poliitilise kirjaoskamatuse eest saad suvereporteritele kella ja kalendri tundmise kursuse juhendamise kaela! Sa oled unustanud tagakambrid, kus Mart Laar ja käsilased käisid Eestit maha müümas! Kellele töötad, Nõukogude muusikavägede veteran? Ma aimasin juba ammu Aleksandrovi koori kätt...
Muidu on hästi kena, et näiteks kaks randa, Pärnu ja Pirita oma, kah meelelahutuspaikadena ära kirjutatud. Kuigi ma algul aru ei saanud, kus seda Piritat piiritleda, mets suur ja lai, kuhu oma kiliseva kilekotiga ilmarahva naeru ja kurjuse eest peituda. Aga eks ole teatud meelelahutusi, milliste avalik-õiguslikud lahendused rõõmustavad igaühte, kes heast loost lugu peab. Kes ikka aru ei saanud, mõelge nüüd korra randade liigid läbi. No vat.
Süüdistuskokkuvõtteks: korrespondent Leivak, Verni't tänatakse ennastsalgava töö eest, märkides samas veel esinevaid ebakohti ning antakse võimalus oma poliitilised ja valgustuslikud vead heaks teha järgmises raamatus. Võibolla siis Urmas Klaas halastab ja annab jälle Tartu viisa.
### Response:
Arvustus. Sada ja meened |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadete kohaselt tabati Luitz suurslaalomi kahe laskumise vahel lisahapnikku hankimas. Sellest olevat tehtud ka foto. Maailma antidoping WADA pole säärast praktikat keelanud, küll aga rahvusvaheline suusaliit FIS.
"Meie, treenerid ja arstid, langetasime äärmiselt rumala otsuse," lausus Saksamaa võistkonna juht Mathias Berthold uudisteagentuurile AFP. "Me lähtusime WADA, aga mitte FIS-i reeglitest."
"Me pidasime nõu oma arstidega, kes kinnitasid, et see ei lähe ühegi reegliga vastuollu ja otsustasime hapnikku kasutada, kuna sellel kõrgusel on meil olnud palju vigastusi."
Rahvusvaheline suusaliit kinnitas portaalile Inside the Games, et on algatanud juhtunu suhtes uurimine ja määranud Luitzile ajutise võistluskeelu.
Beaver Creekis esikoha teeninud Luitz oli eelnevalt naasnud aasta pikkuselt vigastuspausilt. | Keelatud võtet kasutanud sakslane võib MK-etapivõidust ilma jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadete kohaselt tabati Luitz suurslaalomi kahe laskumise vahel lisahapnikku hankimas. Sellest olevat tehtud ka foto. Maailma antidoping WADA pole säärast praktikat keelanud, küll aga rahvusvaheline suusaliit FIS.
"Meie, treenerid ja arstid, langetasime äärmiselt rumala otsuse," lausus Saksamaa võistkonna juht Mathias Berthold uudisteagentuurile AFP. "Me lähtusime WADA, aga mitte FIS-i reeglitest."
"Me pidasime nõu oma arstidega, kes kinnitasid, et see ei lähe ühegi reegliga vastuollu ja otsustasime hapnikku kasutada, kuna sellel kõrgusel on meil olnud palju vigastusi."
Rahvusvaheline suusaliit kinnitas portaalile Inside the Games, et on algatanud juhtunu suhtes uurimine ja määranud Luitzile ajutise võistluskeelu.
Beaver Creekis esikoha teeninud Luitz oli eelnevalt naasnud aasta pikkuselt vigastuspausilt.
### Response:
Keelatud võtet kasutanud sakslane võib MK-etapivõidust ilma jääda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äripäev kirjutas, et Venemaa uurimiskomisjon jõudnud esialgsele järeldusele, et õnnetuse üheks põhjustajaks oli varasemalt samast kohast läbi sõitnud rongikoosseisu kuulunud Operaili vagun, mille üks rattapaar oli üheksa kilomeetrit rööbastelt väljas. See omakorda lõhkus tee, mille tagajärjel läks rong sõjatehnikaga külili.
Pärast õnnetust kontrolliti Venemaa Raudteel nädala jooksul 51 Tapa depoodes remonditud vagunit ning nendest 12 ei vastanud nõutud tehnilistele nõuetele, seisab uurimiskomisjoni protokollis.
Kui Vene poolelt tuleb kahjunõue, saab selle esialgu Eesti Raudtee, kes selle siis Operailile kui vagunite omanikule edasi annab.
Eesti Raudtee juht Erik Laidvee ütles ERR-ile, et sündmustest ei tasu siiski ette rutata ega süüd veel Operailile omistada.
"Nii lihtne asi ei ole. Meie spetsialistid olid kohapeal ja meil on palju küsimusi, mis annavad aluse väita, et [Operaili] vagun ei olnud süüdi intsidendis, mis seal juhtus," ütles Laidvee.
"Väidetakse, et vagun läks rööbastelt maha, sõitis üheksa kilomeetrit rööbastelt maas, siis hüppas rööbastele tagasi ja sõitis 85 kilomeetrit uhkelt edasi. Pärast seda sõitis veel üks kaubarong täiskiirusega sellelt lõigult läbi ja temaga ei juhtunud mitte midagi. Siis alles kolmas rong, mis tuli, sellelt läksid osad vagunid maha," selgitas Eesti Raudtee juht.
Kui läheb vaidlustamiseks, mis Laidvee hinnangul tõenäoliselt ees seisab, võetakse see ette koos Operailiga. Intsidendi näol on tegu tehnilise küsimusega ning poliitikat asja segada ei maksa, ütles Laidvee.
Operail vaidlustas vastaspoole väited
"Me oleme vastaspoole väited vaidlustanud, kuna selles intsidendis on väga palju tehnilisi nüansse, mis vajavad veel täpsustamist ja selgitamist ning menetlustoimingud hetkel veel käivad," kommenteeris Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu.
"Näiteks on uurimistegevusel ilmnenud, et kuigi väidetakse, et meie ühe vaguni tagumine rattapaar sõitis üheksa kilomeetrit rööbastelt maas ning hüppas siis rööbastele tagasi, on ka sama rongi teistel vagunitel väljasõidu tunnustega rattapaare, mis tegelikult asetsesid rongis meie vagunist eespool ning mis võisid põhjustada meie vaguni rööbastelt mahajooksu," selgitas Toomsalu.
"Lisaks liikus samal trassil pärast meie vaguniga rongi ka teine rongikoosseis ning alles sellest järgmise rongiga, mis sama trassi läbis, juhtus kahetsusväärne õnnetus. Seega on veel palju küsimusi õhus ning me oleme tihedas suhtluses kõigi osapooltega, et välja selgitada, mis täpselt juhtus," ütles Toomsalu veel. | Operail võib saada nõude Venemaa rongiõnnetuse põhjustamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äripäev kirjutas, et Venemaa uurimiskomisjon jõudnud esialgsele järeldusele, et õnnetuse üheks põhjustajaks oli varasemalt samast kohast läbi sõitnud rongikoosseisu kuulunud Operaili vagun, mille üks rattapaar oli üheksa kilomeetrit rööbastelt väljas. See omakorda lõhkus tee, mille tagajärjel läks rong sõjatehnikaga külili.
Pärast õnnetust kontrolliti Venemaa Raudteel nädala jooksul 51 Tapa depoodes remonditud vagunit ning nendest 12 ei vastanud nõutud tehnilistele nõuetele, seisab uurimiskomisjoni protokollis.
Kui Vene poolelt tuleb kahjunõue, saab selle esialgu Eesti Raudtee, kes selle siis Operailile kui vagunite omanikule edasi annab.
Eesti Raudtee juht Erik Laidvee ütles ERR-ile, et sündmustest ei tasu siiski ette rutata ega süüd veel Operailile omistada.
"Nii lihtne asi ei ole. Meie spetsialistid olid kohapeal ja meil on palju küsimusi, mis annavad aluse väita, et [Operaili] vagun ei olnud süüdi intsidendis, mis seal juhtus," ütles Laidvee.
"Väidetakse, et vagun läks rööbastelt maha, sõitis üheksa kilomeetrit rööbastelt maas, siis hüppas rööbastele tagasi ja sõitis 85 kilomeetrit uhkelt edasi. Pärast seda sõitis veel üks kaubarong täiskiirusega sellelt lõigult läbi ja temaga ei juhtunud mitte midagi. Siis alles kolmas rong, mis tuli, sellelt läksid osad vagunid maha," selgitas Eesti Raudtee juht.
Kui läheb vaidlustamiseks, mis Laidvee hinnangul tõenäoliselt ees seisab, võetakse see ette koos Operailiga. Intsidendi näol on tegu tehnilise küsimusega ning poliitikat asja segada ei maksa, ütles Laidvee.
Operail vaidlustas vastaspoole väited
"Me oleme vastaspoole väited vaidlustanud, kuna selles intsidendis on väga palju tehnilisi nüansse, mis vajavad veel täpsustamist ja selgitamist ning menetlustoimingud hetkel veel käivad," kommenteeris Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu.
"Näiteks on uurimistegevusel ilmnenud, et kuigi väidetakse, et meie ühe vaguni tagumine rattapaar sõitis üheksa kilomeetrit rööbastelt maas ning hüppas siis rööbastele tagasi, on ka sama rongi teistel vagunitel väljasõidu tunnustega rattapaare, mis tegelikult asetsesid rongis meie vagunist eespool ning mis võisid põhjustada meie vaguni rööbastelt mahajooksu," selgitas Toomsalu.
"Lisaks liikus samal trassil pärast meie vaguniga rongi ka teine rongikoosseis ning alles sellest järgmise rongiga, mis sama trassi läbis, juhtus kahetsusväärne õnnetus. Seega on veel palju küsimusi õhus ning me oleme tihedas suhtluses kõigi osapooltega, et välja selgitada, mis täpselt juhtus," ütles Toomsalu veel.
### Response:
Operail võib saada nõude Venemaa rongiõnnetuse põhjustamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolleegiumi esimehe Indrek Ibruse sõnul võib seoses meedia ja kommunikatsiooniprotsesside mõjukuse kasvuga ühiskonnas eeldada mitte ainult erialateadlaste ja meediatudengite, vaid ka laiema publiku huvi vastse sarja väljaannete vastu.
"Vähe on sotsiaalseid või kultuurilisi protsesse, millesse meedia ei sekkuks, neid keerukal viisil ei kujundaks. Kriitilise meediakirjaoskuse kujunemiseks on vajalik, et maakeelde hakkaksid kiiremini jõudma ka tunnustatud tänapäevased tõenduspõhised käsitlused meediast ja kommunikatsiooniprotsessidest," selgitas Ibrus.
Lisaks dr Indrek Ibrusele (Tallinna Ülikool) kuuluvad sarja teaduskolleegiumisse dr Ragne Kõuts-Klemm (Tartu Ülikool), dr Eva Näripea (Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiiv), prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikool), prof Andra Siibak (Tartu Ülikool) ja dr Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikool).
Sarja "Bibliotheca Mediorum et Communicationis" avateos, Andreas Heppi raamat "Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur" pakub veenva mõtteraamistiku mõistmaks ja analüüsimaks, kuidas meedia vormib meie igapäevaelu ja sotsiaalseid institutsioone. Raamat räägib sellest, mida on meedia üha suurem maht meie igapäevas teinud elu ja ühiskonnaga. Sellist meediast küllastunud kultuurikeskkonda nimetab Hepp meediastunud ühiskonnaks.
"Meediakultuur" esitab meediastumise kui kultuurifenomeni sotsiaalteadusliku analüüsi raamistiku, koondab teadmise tehtu kohta ja pakub aluse, kuidas muutusi edasi uurida. "Meediastumine" on keskne mõiste, mis iseloomustab praegust rahvusvahelist arutelu meedia üle. Teadusajakirjanik Arko Olesk on teose kohta märkinud: "Meediastumisest on kujunemas 21. sajandi üks mõjukamaid ühiskonnakäsitlusi ning Andreas Heppi teos on parim koht, kust alustada sellega tutvumist."
Raamatu on saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver, järelsõna kirjutas Ragne Kõuts-Klemm. | Andreas Heppi "Meediakultuur" avab uue meediateemalise raamatusarja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolleegiumi esimehe Indrek Ibruse sõnul võib seoses meedia ja kommunikatsiooniprotsesside mõjukuse kasvuga ühiskonnas eeldada mitte ainult erialateadlaste ja meediatudengite, vaid ka laiema publiku huvi vastse sarja väljaannete vastu.
"Vähe on sotsiaalseid või kultuurilisi protsesse, millesse meedia ei sekkuks, neid keerukal viisil ei kujundaks. Kriitilise meediakirjaoskuse kujunemiseks on vajalik, et maakeelde hakkaksid kiiremini jõudma ka tunnustatud tänapäevased tõenduspõhised käsitlused meediast ja kommunikatsiooniprotsessidest," selgitas Ibrus.
Lisaks dr Indrek Ibrusele (Tallinna Ülikool) kuuluvad sarja teaduskolleegiumisse dr Ragne Kõuts-Klemm (Tartu Ülikool), dr Eva Näripea (Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiiv), prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikool), prof Andra Siibak (Tartu Ülikool) ja dr Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikool).
Sarja "Bibliotheca Mediorum et Communicationis" avateos, Andreas Heppi raamat "Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur" pakub veenva mõtteraamistiku mõistmaks ja analüüsimaks, kuidas meedia vormib meie igapäevaelu ja sotsiaalseid institutsioone. Raamat räägib sellest, mida on meedia üha suurem maht meie igapäevas teinud elu ja ühiskonnaga. Sellist meediast küllastunud kultuurikeskkonda nimetab Hepp meediastunud ühiskonnaks.
"Meediakultuur" esitab meediastumise kui kultuurifenomeni sotsiaalteadusliku analüüsi raamistiku, koondab teadmise tehtu kohta ja pakub aluse, kuidas muutusi edasi uurida. "Meediastumine" on keskne mõiste, mis iseloomustab praegust rahvusvahelist arutelu meedia üle. Teadusajakirjanik Arko Olesk on teose kohta märkinud: "Meediastumisest on kujunemas 21. sajandi üks mõjukamaid ühiskonnakäsitlusi ning Andreas Heppi teos on parim koht, kust alustada sellega tutvumist."
Raamatu on saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver, järelsõna kirjutas Ragne Kõuts-Klemm.
### Response:
Andreas Heppi "Meediakultuur" avab uue meediateemalise raamatusarja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 11.54 andis rongidispetšer teada, et Tallinnas Ülemiste rongipeatuses hukkus rongilt löögi saanud mees. Tema isikut pole siiani suudetud kindlaks teha.
Elroni kodulehel oleva info järgi hilines reis 413 Aegviidu - Tallinn. Rongiliiklus taasavati kell 12.50 paiku. | Tallinnas Ülemistel hukkus rongilt löögi saanud noormees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 11.54 andis rongidispetšer teada, et Tallinnas Ülemiste rongipeatuses hukkus rongilt löögi saanud mees. Tema isikut pole siiani suudetud kindlaks teha.
Elroni kodulehel oleva info järgi hilines reis 413 Aegviidu - Tallinn. Rongiliiklus taasavati kell 12.50 paiku.
### Response:
Tallinnas Ülemistel hukkus rongilt löögi saanud noormees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Macroni kõne võib jagada kaheks. Esimeses osas vabandas president rahva ees, öeldes, et on vastutav selle eest, et ühiskonnas on tekkinud niivõrd ulatuslik viha, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"On selge, et me pole osanud tuua lahendusi ja ma vastutan selle eest. Ma võisin jätta mulje, nagu mind ei huvitaks, nagu mul oleks teised prioriteedid. Ma võisin oma väljaütlemistega solvata teid," ütles Macron.
Macroni toon oli alandlik, vabandav ja lepitust otsiv, ja see on midagi, mida pole pole kindlasti Prantsusmaal varem nähtud.
Kõne teine osa sisaldas konkreetseid samme valitsuse poolt.
"Miinimupalk tõuseb uuest aastat 100 euro võrra ilma, et see tööandjale midagi maksma läheks. Ületundide eest saadav tasu makstakse samuti maksukoormuseta. Samuti palun ma kõigil neil tööandjatel, kel on võimalus, maksta oma töötajatele aastalõpu preemiat. Preemia pealt makse maha ei lähe. Jääb ära ka kavandatud sotsiaalmaksu tõus pensionäridele, kelle sissetulek on väiksem kui 2000 eurot kuus," selgitas president.
Viimastel nädalatel protesteerinud "kollased vestid" jäid kohaliku ringhäälingu otsestuudios Macroni ettepanekute suhtes kriitiliseks. "100 eurot miinimumpalgale juurde? Kuhu jääb sel juhul nende inimeste palgatõus, kes teenivad rohkem?"
Endiselt on õhus ka küsimus, kust võtab Prantsusmaa selle kõige jaoks raha. Kui juba protestide tõttu on Prantsusmaa kaotanud keskeltläbi miljard eurot, siis nüüd viivad Macroni lubadused uute kulutusteni.
Ringhäälingu arvutuste kohaselt viiks ületundide eest makstav tasu Prantsusmaa eelarvest ligikaudu kolm miljardit eurot. Ja näiteks töötajate aastalõpu preemia, mis on ettevõtetele vabatahtlik, läheks maksma vahemikus 200 kuni 500 miljonit eurot.
Euroopa Liidu prognoosi põhjal ulatub Prantsusmaa võlg selle aasta seisuga ligi 99 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, ületades Euroopa Liidu kehtestatud 60 protsendi piiri oluliselt.
Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ütles, et Euroopa Komisjon jälgib tähelepanelikult, millised saavad olema Prantsusmaa võimalikud uued eelarvemeetmed.
Peaminister Édouard Philippe esitab teisipäeval Macroni ettepanekud parlamendile. | "Kollased vestid" jäid Macroni ettepanekute suhtes kriitiliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Macroni kõne võib jagada kaheks. Esimeses osas vabandas president rahva ees, öeldes, et on vastutav selle eest, et ühiskonnas on tekkinud niivõrd ulatuslik viha, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"On selge, et me pole osanud tuua lahendusi ja ma vastutan selle eest. Ma võisin jätta mulje, nagu mind ei huvitaks, nagu mul oleks teised prioriteedid. Ma võisin oma väljaütlemistega solvata teid," ütles Macron.
Macroni toon oli alandlik, vabandav ja lepitust otsiv, ja see on midagi, mida pole pole kindlasti Prantsusmaal varem nähtud.
Kõne teine osa sisaldas konkreetseid samme valitsuse poolt.
"Miinimupalk tõuseb uuest aastat 100 euro võrra ilma, et see tööandjale midagi maksma läheks. Ületundide eest saadav tasu makstakse samuti maksukoormuseta. Samuti palun ma kõigil neil tööandjatel, kel on võimalus, maksta oma töötajatele aastalõpu preemiat. Preemia pealt makse maha ei lähe. Jääb ära ka kavandatud sotsiaalmaksu tõus pensionäridele, kelle sissetulek on väiksem kui 2000 eurot kuus," selgitas president.
Viimastel nädalatel protesteerinud "kollased vestid" jäid kohaliku ringhäälingu otsestuudios Macroni ettepanekute suhtes kriitiliseks. "100 eurot miinimumpalgale juurde? Kuhu jääb sel juhul nende inimeste palgatõus, kes teenivad rohkem?"
Endiselt on õhus ka küsimus, kust võtab Prantsusmaa selle kõige jaoks raha. Kui juba protestide tõttu on Prantsusmaa kaotanud keskeltläbi miljard eurot, siis nüüd viivad Macroni lubadused uute kulutusteni.
Ringhäälingu arvutuste kohaselt viiks ületundide eest makstav tasu Prantsusmaa eelarvest ligikaudu kolm miljardit eurot. Ja näiteks töötajate aastalõpu preemia, mis on ettevõtetele vabatahtlik, läheks maksma vahemikus 200 kuni 500 miljonit eurot.
Euroopa Liidu prognoosi põhjal ulatub Prantsusmaa võlg selle aasta seisuga ligi 99 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, ületades Euroopa Liidu kehtestatud 60 protsendi piiri oluliselt.
Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ütles, et Euroopa Komisjon jälgib tähelepanelikult, millised saavad olema Prantsusmaa võimalikud uued eelarvemeetmed.
Peaminister Édouard Philippe esitab teisipäeval Macroni ettepanekud parlamendile.
### Response:
"Kollased vestid" jäid Macroni ettepanekute suhtes kriitiliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Berzinš kogus talvekuul keskmiselt 16,25 punkti ja 8,25 lauapalli mängu kohta. Möödunud kalendrikuu parima etteaste tegi 213 sentimeetri pikkune mehemürakas 92:84 võidumängus TalTechi üle, kui kogus 25 mänguminutiga 20 punkti ja 11 lauapalli, vahendab liiga kodulehekülg.
Berzinš on neljakordne Läti meister ja hooajal 2007/2008 krooniti mees Riia Baronsi rivistuses ka FIBA EuroCupi võitjaks. Ta on pikalt kuulunud ka Läti rahvuskoondisesse.
Ogre võitis novembris kõik neli kohtumist ning asetseb liiga neljandal positsioonil. | Eesti-Läti korvpalliliiga novembri parimaks mängijaks valiti Kaspars Berzinš | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Berzinš kogus talvekuul keskmiselt 16,25 punkti ja 8,25 lauapalli mängu kohta. Möödunud kalendrikuu parima etteaste tegi 213 sentimeetri pikkune mehemürakas 92:84 võidumängus TalTechi üle, kui kogus 25 mänguminutiga 20 punkti ja 11 lauapalli, vahendab liiga kodulehekülg.
Berzinš on neljakordne Läti meister ja hooajal 2007/2008 krooniti mees Riia Baronsi rivistuses ka FIBA EuroCupi võitjaks. Ta on pikalt kuulunud ka Läti rahvuskoondisesse.
Ogre võitis novembris kõik neli kohtumist ning asetseb liiga neljandal positsioonil.
### Response:
Eesti-Läti korvpalliliiga novembri parimaks mängijaks valiti Kaspars Berzinš |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värske Rõhu 56. numbris: Oliver Issaku tihedad proosaluuletused, Jaanus Saare pilte argipäevadest ning Mariann Jürioru värskeid värsse; luuledebüüdi teevad Kaisa Linn, Janika Läänemets ja Jarmo Nagel.
Proosas Ave Taaveti sügisene romanss naisest ja siilist, Riste Lehari novell salapärasest liftinupust ning Märt Sepperi jutustus pätielu varjupooltest. Tõlkerubriigis kolm väljapaistvat noort ukraina luuletajat: Ljubov Jakõmtšuk, Katerõna Babkina ja Oleh Kotsarev (tõlkija Eda Ahi). Intervjuud värske Betti Alveri preemia laureaadi Triin Pajaga ning Ljubov Jakõmtšukiga. Päevikurubriigis kunstnik Eva Mustoneni lähenemisi asjadele.
Arvustamisel Triin Paja, Hanneleele Kaldmaa, Tõnis Vilu ja Sergio Pitol. Priit Põldma essee Uku Masingu käsitlemisest Kaplinski ja Sommeri raamatutes. Raamatusoovitused Mudlumilt.
Ajakirja illustratsioonid Dagne Aaremäelt, fotod Agne Pilvisto. | Värskes Rõhus leidub ukraina poliitilist luulet ja Mudlumi soovitusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske Rõhu 56. numbris: Oliver Issaku tihedad proosaluuletused, Jaanus Saare pilte argipäevadest ning Mariann Jürioru värskeid värsse; luuledebüüdi teevad Kaisa Linn, Janika Läänemets ja Jarmo Nagel.
Proosas Ave Taaveti sügisene romanss naisest ja siilist, Riste Lehari novell salapärasest liftinupust ning Märt Sepperi jutustus pätielu varjupooltest. Tõlkerubriigis kolm väljapaistvat noort ukraina luuletajat: Ljubov Jakõmtšuk, Katerõna Babkina ja Oleh Kotsarev (tõlkija Eda Ahi). Intervjuud värske Betti Alveri preemia laureaadi Triin Pajaga ning Ljubov Jakõmtšukiga. Päevikurubriigis kunstnik Eva Mustoneni lähenemisi asjadele.
Arvustamisel Triin Paja, Hanneleele Kaldmaa, Tõnis Vilu ja Sergio Pitol. Priit Põldma essee Uku Masingu käsitlemisest Kaplinski ja Sommeri raamatutes. Raamatusoovitused Mudlumilt.
Ajakirja illustratsioonid Dagne Aaremäelt, fotod Agne Pilvisto.
### Response:
Värskes Rõhus leidub ukraina poliitilist luulet ja Mudlumi soovitusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas läheb jagamisele 13 mandaati. Sellest suurema arvu (15) mandaate läheb jagamisele vaid Harju- ja Raplamaal.
Sotside nimekirja eesotsas on Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas Ossinovski, Haukanõmm ja Barbi Pilvre. Neile järgnevad Anastassia Kovalenko, Andrei Hvostov, Madle Lippus, Karl- Martin Sinijärv, Krista Kampus, Kristel Rannaääre, Kirill Klaus, Mihhail Beljajev, Maimu Berg ja Jaak Allik.
Vabaerakonna nimekirjas riigikogusse pääsenud Monika Haukanõmm teatas 11. novembril, et lahkub erakonnast ja kandideerib kevadel riigikokku Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas. Sotside liikmeks ta astunud pole.
Teistest erakondadest on teada, et Keskerakonna esinumber on selles ringkonnas Mihhail Kõlvart (järgneb Mailis Reps). Reformierakonna esinumber on Siim Kallas (järgneb Keit Pentus-Rosimannus). | Sotsid andsid Haukanõmmele ringkonnas kõrge koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas läheb jagamisele 13 mandaati. Sellest suurema arvu (15) mandaate läheb jagamisele vaid Harju- ja Raplamaal.
Sotside nimekirja eesotsas on Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas Ossinovski, Haukanõmm ja Barbi Pilvre. Neile järgnevad Anastassia Kovalenko, Andrei Hvostov, Madle Lippus, Karl- Martin Sinijärv, Krista Kampus, Kristel Rannaääre, Kirill Klaus, Mihhail Beljajev, Maimu Berg ja Jaak Allik.
Vabaerakonna nimekirjas riigikogusse pääsenud Monika Haukanõmm teatas 11. novembril, et lahkub erakonnast ja kandideerib kevadel riigikokku Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas. Sotside liikmeks ta astunud pole.
Teistest erakondadest on teada, et Keskerakonna esinumber on selles ringkonnas Mihhail Kõlvart (järgneb Mailis Reps). Reformierakonna esinumber on Siim Kallas (järgneb Keit Pentus-Rosimannus).
### Response:
Sotsid andsid Haukanõmmele ringkonnas kõrge koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu elab Läänemeres ligikaudu 30 000 hallhüljest. Möödunud aastal ilmunud uurimuse kohaselt sõid nad kokku 75 000 tonni kala ehk umbes üheksa korda vähem kui inimesed. "Geograafiliste eripärade tõttu on Läänemere elustik inimmõjutuste suhtes laiemalt märksa tundlikum. Analüüsi kohaselt võiks kasvada hüljeste arvukus veel enam kui kolm korda, enne kui nad mõjutaksid kalapopulatsioone võrreldaval määral kui kalapüük või jõgede kaudu merre jõudev inimtekkeline reostus," nentis Monica Winder, Stockholmi Ülikooli mereökoloogiaprofessor.
Winder nentis, et erinevate keskkonnamõjude, kiskjate arvukuse ja püütava saagi koguse omavahelised seosed on keerukad ja mitmetahulised. Lihtsustatud mudelitega tuleviku suhtes ennustusi tehes peab leppima seega paratamatult teatavate ebatäpsustega. Sama mudeliga minevikku vaadates langesid selle ennustused professori sõnul reaalses maailma nähtuga kokku aga suhteliselt hästi.
Aastani 2098 tulevikku vaadata üritades selgus, et mere keskmise temperatuuri tõus, soolsuse vähenemine ja merre jõudvate toitainete hulga kasv kahjustas eeskätt tursapopulatsiooni. Räimede ja kilude heaolu see prognoosi kohaselt aga ei kahjustanud. Teisalt suurendab toitainete hulga kasv riski suuremate vetikaõitsengute nägemiseks. Nende tagajärjel vallanduvad mürkained muudavad kalu väiksemaks ja saledamaks.
Winder viitas, et teaduskirjanduses on inimtekkelise reostuse kahjulikule mõjule viidatud juba pikalt. Ent aeg-ajalt kalavõrkudesse jäävad hülged saadavad avalikkusele tugevama ja nähtavama sõnumi. "Teravamad vaidlused hüljeste mõju üle tekivad enamasti teadmatusest, saagi ja kiskjate omavahelised suhted on keerukamad, kui võib esmapilgul paista," laiendas professor. Näiteks tuli analüüsist välja, et praeguste keskkonnanäitajate halvenemisel ja veetemperatuuri tõustes väheneb ka hüljeste püütavate turskade arv.
"Kui tahame säilitada ühtaegu hallhülge- ja kalapopulatsiooni ning samal ajal kalapüügiga tulu teenida, pole väga lihtsaid lahendusi. Üleilmsemate protsessidega on raske midagi ette võtta. Läänemerre jõudvate saasteainete vähendamine tuleb aga igal juhul kasuks," sõnas Winder. Järgmise sammuna loodab professor saada kolleegidega parema ülevaate, kuidas mõjutavad hülged ja inimmõju rannikule lähemal elavate kalaliikide heaolu.
Uurimus ilmus ajakirjas Ambio. | Läänemere kalade arvukus kahaneb reostuse, mitte hüljeste tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu elab Läänemeres ligikaudu 30 000 hallhüljest. Möödunud aastal ilmunud uurimuse kohaselt sõid nad kokku 75 000 tonni kala ehk umbes üheksa korda vähem kui inimesed. "Geograafiliste eripärade tõttu on Läänemere elustik inimmõjutuste suhtes laiemalt märksa tundlikum. Analüüsi kohaselt võiks kasvada hüljeste arvukus veel enam kui kolm korda, enne kui nad mõjutaksid kalapopulatsioone võrreldaval määral kui kalapüük või jõgede kaudu merre jõudev inimtekkeline reostus," nentis Monica Winder, Stockholmi Ülikooli mereökoloogiaprofessor.
Winder nentis, et erinevate keskkonnamõjude, kiskjate arvukuse ja püütava saagi koguse omavahelised seosed on keerukad ja mitmetahulised. Lihtsustatud mudelitega tuleviku suhtes ennustusi tehes peab leppima seega paratamatult teatavate ebatäpsustega. Sama mudeliga minevikku vaadates langesid selle ennustused professori sõnul reaalses maailma nähtuga kokku aga suhteliselt hästi.
Aastani 2098 tulevikku vaadata üritades selgus, et mere keskmise temperatuuri tõus, soolsuse vähenemine ja merre jõudvate toitainete hulga kasv kahjustas eeskätt tursapopulatsiooni. Räimede ja kilude heaolu see prognoosi kohaselt aga ei kahjustanud. Teisalt suurendab toitainete hulga kasv riski suuremate vetikaõitsengute nägemiseks. Nende tagajärjel vallanduvad mürkained muudavad kalu väiksemaks ja saledamaks.
Winder viitas, et teaduskirjanduses on inimtekkelise reostuse kahjulikule mõjule viidatud juba pikalt. Ent aeg-ajalt kalavõrkudesse jäävad hülged saadavad avalikkusele tugevama ja nähtavama sõnumi. "Teravamad vaidlused hüljeste mõju üle tekivad enamasti teadmatusest, saagi ja kiskjate omavahelised suhted on keerukamad, kui võib esmapilgul paista," laiendas professor. Näiteks tuli analüüsist välja, et praeguste keskkonnanäitajate halvenemisel ja veetemperatuuri tõustes väheneb ka hüljeste püütavate turskade arv.
"Kui tahame säilitada ühtaegu hallhülge- ja kalapopulatsiooni ning samal ajal kalapüügiga tulu teenida, pole väga lihtsaid lahendusi. Üleilmsemate protsessidega on raske midagi ette võtta. Läänemerre jõudvate saasteainete vähendamine tuleb aga igal juhul kasuks," sõnas Winder. Järgmise sammuna loodab professor saada kolleegidega parema ülevaate, kuidas mõjutavad hülged ja inimmõju rannikule lähemal elavate kalaliikide heaolu.
Uurimus ilmus ajakirjas Ambio.
### Response:
Läänemere kalade arvukus kahaneb reostuse, mitte hüljeste tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me teeme praegu aktiivselt tööd - mitte ainult ei valmistu, vaid astume samme - tagamaks, et vajadusel oleme me valmis selleks, et 29. märtsil lahkub Suurbritannia EL-ist leppeta," vahendas Reuters Coveney sõnu Iiri ringhäälingule.
Välisminister märkis siiski, et hetkel on leppeta Brexit siiski veel ebatõenäoline.
Pärast seda, kui Briti peaminister Theresa May teatas esmaspäeval oma Brexiti-lepet puudutava hääletuse edasilükkamisest, sõnas Coveney, et ta ei usu, et praegu sõlmitud lahkumislepet hakataks muutma, kuid ta avaldas lootust, et EL on võimeline pakkuma Briti peaministrile kinnitusi, mis puudutavad Põhja-Iirimaa staatuse küsimust. | Välisminister: Iirimaa peab hakkama leppeta Brexitiks reaalselt valmistuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me teeme praegu aktiivselt tööd - mitte ainult ei valmistu, vaid astume samme - tagamaks, et vajadusel oleme me valmis selleks, et 29. märtsil lahkub Suurbritannia EL-ist leppeta," vahendas Reuters Coveney sõnu Iiri ringhäälingule.
Välisminister märkis siiski, et hetkel on leppeta Brexit siiski veel ebatõenäoline.
Pärast seda, kui Briti peaminister Theresa May teatas esmaspäeval oma Brexiti-lepet puudutava hääletuse edasilükkamisest, sõnas Coveney, et ta ei usu, et praegu sõlmitud lahkumislepet hakataks muutma, kuid ta avaldas lootust, et EL on võimeline pakkuma Briti peaministrile kinnitusi, mis puudutavad Põhja-Iirimaa staatuse küsimust.
### Response:
Välisminister: Iirimaa peab hakkama leppeta Brexitiks reaalselt valmistuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Igapäevaselt F1 sarjas Mercedese rooli keerav Bottas saab istumise alla Ford Fiesta RS WRC masina - sama autoga tuli Sebastien Ogier kahel viimasel aastal maailmameistriks - ja kõrvale kogenud kaardilugeja Timo Rautiaineni, kes tuli sajandi alguses Marcus Grönholmiga kahel korral maailmameistriks.
"See on ainulaadne võimalus avastada ralliautode maailma," kommenteeris 29-aastane Bottas Soome meedias ise. "Minu jaoks on tegemist täiesti uue kogemusega, varem pole ka WRC autodega tutvust teinud. Olen siiski võidusõitja ja lähen igal juhul täiega sõitma."
Bottas on alates 2013. aastast olnud täiskohaga vormel-1 piloot. Seni parimaks hooajaks oli mullune, kus ta võitis kolm etappi ja tuli hooaja kokkuvõttes kolmandaks. | Valtteri Bottas istub WRC auto rooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Igapäevaselt F1 sarjas Mercedese rooli keerav Bottas saab istumise alla Ford Fiesta RS WRC masina - sama autoga tuli Sebastien Ogier kahel viimasel aastal maailmameistriks - ja kõrvale kogenud kaardilugeja Timo Rautiaineni, kes tuli sajandi alguses Marcus Grönholmiga kahel korral maailmameistriks.
"See on ainulaadne võimalus avastada ralliautode maailma," kommenteeris 29-aastane Bottas Soome meedias ise. "Minu jaoks on tegemist täiesti uue kogemusega, varem pole ka WRC autodega tutvust teinud. Olen siiski võidusõitja ja lähen igal juhul täiega sõitma."
Bottas on alates 2013. aastast olnud täiskohaga vormel-1 piloot. Seni parimaks hooajaks oli mullune, kus ta võitis kolm etappi ja tuli hooaja kokkuvõttes kolmandaks.
### Response:
Valtteri Bottas istub WRC auto rooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eurobaromeetri korraldatud telefoniküsitluses vastas 76 protsenti eestlasi, et Eesti kuulumine Euroopa Liitu on üldiselt hea asi. See on EL-i liikmesriikide seas suuruselt neljas näitaja, Eestist veel kõrgem on toetus Euroopa Liitu kuulumisele Iirimaal, Saksamaal ja Luksemburgis, kus liikmestaatust pooldas vastavalt 84, 81 ja 80 protsenti vastanutest.
Eesti elanikest 6 protsenti leidis, et Euroopa Liitu kuulumine on halb asi, 16 protsendi arvates pole see ei hea ega halb ning 2 protsenti ei omanud mingit arvamust.
Euroopa Liidus keskmiselt pidas EL-i kuulumist positiivseks 68 protsenti, negatiivseks 10, ei heaks ega halvaks 20 ning seisukohta ei olnud 2 protsendil vastanutest.
Kõige madalam oli toetus Euroopa Liitu kuulumisele Horvaatias - 49 protsenti, Bulgaarias - 54 protsenti ning Ungaris ja Küprosel - 55 protsenti. Euroopa Liidust lahkuda otsustanud Ühendkuningriigis küsitlust ei korraldatud.
Sama küsitluse raames, kus uuriti Euroopa Liidu kuvandit, pidas 49 protsenti Eesti vastajatest EL-i mainet üldiselt positiivseks, 37 protsenti neutraalseks, 12 protsenti üldiselt negatiivseks ning kahel protsendil puudus arvamus. Selle küsimuse osas oli Eesti positiivsete hinnangute osakaalult Euroopa Liidu riikide seas kaheksandal positsioonil.
Eurobaromeeter küsitles telefoniintervjuude vormis perioodil 26. novembrist kuni 3. detsembrini 27 liikmesriigis kokku 26 071 vanemat kui 15-aastast inimest ehk igas riigis ligi tuhandet inimest.
Viimases Eurobaromeetri näost-näkku küsitluses, mis korraldati 11.-24. septembrini, pidas EL-i liikmestaatust heaks Eestis 74 protsenti, mis oli kõrgeim näitaja 2007. aasta septembrist saadik. | Eestlaste toetus kuulumisele Euroopa Liitu kasvas rekordkõrgele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eurobaromeetri korraldatud telefoniküsitluses vastas 76 protsenti eestlasi, et Eesti kuulumine Euroopa Liitu on üldiselt hea asi. See on EL-i liikmesriikide seas suuruselt neljas näitaja, Eestist veel kõrgem on toetus Euroopa Liitu kuulumisele Iirimaal, Saksamaal ja Luksemburgis, kus liikmestaatust pooldas vastavalt 84, 81 ja 80 protsenti vastanutest.
Eesti elanikest 6 protsenti leidis, et Euroopa Liitu kuulumine on halb asi, 16 protsendi arvates pole see ei hea ega halb ning 2 protsenti ei omanud mingit arvamust.
Euroopa Liidus keskmiselt pidas EL-i kuulumist positiivseks 68 protsenti, negatiivseks 10, ei heaks ega halvaks 20 ning seisukohta ei olnud 2 protsendil vastanutest.
Kõige madalam oli toetus Euroopa Liitu kuulumisele Horvaatias - 49 protsenti, Bulgaarias - 54 protsenti ning Ungaris ja Küprosel - 55 protsenti. Euroopa Liidust lahkuda otsustanud Ühendkuningriigis küsitlust ei korraldatud.
Sama küsitluse raames, kus uuriti Euroopa Liidu kuvandit, pidas 49 protsenti Eesti vastajatest EL-i mainet üldiselt positiivseks, 37 protsenti neutraalseks, 12 protsenti üldiselt negatiivseks ning kahel protsendil puudus arvamus. Selle küsimuse osas oli Eesti positiivsete hinnangute osakaalult Euroopa Liidu riikide seas kaheksandal positsioonil.
Eurobaromeeter küsitles telefoniintervjuude vormis perioodil 26. novembrist kuni 3. detsembrini 27 liikmesriigis kokku 26 071 vanemat kui 15-aastast inimest ehk igas riigis ligi tuhandet inimest.
Viimases Eurobaromeetri näost-näkku küsitluses, mis korraldati 11.-24. septembrini, pidas EL-i liikmestaatust heaks Eestis 74 protsenti, mis oli kõrgeim näitaja 2007. aasta septembrist saadik.
### Response:
Eestlaste toetus kuulumisele Euroopa Liitu kasvas rekordkõrgele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 16 pala seas pole ühtki puhast punklugu, teatab bänd.
Esitluskontserdid peetakse Tallinnas klubis Barbar reedel, 14. detsembril, kus kaasa teevad SS Robot ja Raisk, ning Tartus klubis Rock'n'Roll laupäeval, 15. detsembril, kus päevakangelastele lisanduvad SS Robot ja Rattlecan Paintjob. | Jõuluks tuleb uus Psychoterror | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
16 pala seas pole ühtki puhast punklugu, teatab bänd.
Esitluskontserdid peetakse Tallinnas klubis Barbar reedel, 14. detsembril, kus kaasa teevad SS Robot ja Raisk, ning Tartus klubis Rock'n'Roll laupäeval, 15. detsembril, kus päevakangelastele lisanduvad SS Robot ja Rattlecan Paintjob.
### Response:
Jõuluks tuleb uus Psychoterror |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teosega "Prohvet" üle maailma tuntuks saanud Liibanoni-Ameerika kirjaniku Khalil Gibrani (1883–1931) esimene inglise keeles kirjutatud raamat. "Hullumeelne" koosneb proosaluuletustest ja mõistulugudest, milles Gibran venitab temale omasel viisil aega ja ruumi üle nende piiride ning vahendab ühiskonnast välja astunud mehe nägemusi, vaateid ja eneseotsingulisi mõtteid.
Loe nelja lugu raamatust:
Kuidas minust sai hullumeelne
Sa küsid minult, kuidas minust sai hullumeelne. See juhtus nõnda. Ühel päeval, ammu enne paljude jumalate sündi, ärkasin ma sügavast unest ja avastasin, et kõik mu maskid on varastatud – kõik seitse maski, mille olin ise valmistanud ja mida kandnud läbi seitsme elu. Jooksin maskita läbi rahvast täis tänavate ja hüüdsin: "Vargad, vargad, need neetud vargad!"
Mehed ja naised tänavail naersid mu üle, mõned pagesid mind peljates oma majadesse.
Kui jõudsin turuplatsile, hüüdis majakatusel seisev nooruk: "Ta on hullumeelne!" Tõstsin pea, et teda vaadata, ja esimest korda suudles päike mu katmata nägu. Päike suudles esimest korda mu katmata nägu ja mu hing süttis armastusest päikese vastu, ma ei tahtnud enam oma maske. Otsekui transis viibides hüüdsin: "Õnnistatud, õnnistatud olgu vargad, kes viisid mu maskid!"
Nõnda sai minust hullumeelne.
Olen selles hullumeelsuses leidnud vabaduse ja kaitstuse, vabaduse olla üksi ja kaitstuse mõistmise eest, sest kui keegi meid mõistab, siis ta ka orjastab meis miskit. Olen leidnud nii üksinduse vabaduse kui ka kaitstuse, mille annab mõistmatus.
Ent ära luba mul oma kaitstuse üle liialt uhke olla. Ka varas on vangis kaitstud teise varga eest.
Jumal
Iidsetel aegadel, kui esimene kõnevärin mu huultele jõudis, tõusin ma pühale mäele ja kõnelesin Jumalaga, öeldes: "Issand, ma olen sinu ori. Sinu varjatud tahe on mulle seaduseks ja ma kuuletun sulle igavesest ajast igavesti."
Ent Jumal ei vastanud ning lahkus nagu vägev raju.
Ja tuhat aastat hiljem tõusin ma pühale mäele ja kõnelesin taas Jumalaga, öeldes: "Looja, ma olen sinu loodu. Savist oled sa mind teinud ja sulle võlgnen ma kõik, mis mul on."
Ent Jumal ei vastanud ning lahkus nagu tuhat kärmet tiiba.
Ja tuhat aastat hiljem ronisin ma pühale mäele ja kõnelesin Jumalaga taas, öeldes: "Isa, ma olen sinu poeg. Kaastundes ja armus oled sa mind sünnitanud ning armastuse ja kummardamise läbi pärin ma sinu kuningriigi."
Ent Jumal ei vastanud ja lahkus nagu kaugeid mägesid looritav udu.
Ja tuhat aastat hiljem ronisin ma pühale mäele ja kõnelesin taas Jumalaga, öeldes: "Mu Jumal, mu otsitu ja mu leitu, ma olin sinu eilne päev ja sina oled minu homne päev. Ma olen sinu juur mullas ja sina oled minu õis taevas ja üheskoos kasvame me päikese palge all."
Siis kummardas Jumal minu kohale, sosistas mulle sulneid sõnu ning nagu meri võtab endasse oja, mis tema juurde voolab, võttis Tema endasse mind.
Ja kui ma seejärel laskusin alla orgudesse ja väljadele, oli Jumal ka seal.
Mu sõber
Mu sõber, ma pole see, kellena näin. See, mis ma näin, on vaid rõivas, mida kannan – hoolikalt kootud rõivas, mis kaitseb mind sinu küsimuste ja sind minu hooletuse eest.
Minus olev "mina", mu sõber, elab vaikuse kojas ja peab jääma sinna igaveseks ajaks, tundmatu ja ligipääsmatuna.
Ma ei tahaks, et sa usuksid sõnagi, mida ütlen, või usaldaksid, mida teen – minu sõnad pole muud kui sinu enda mõtete kõla ja minu teod sinu enda täitunud lootused.
Kui lausud: "Tuul puhub idast," vastan mina: "Jah, ta puhub tõesti idast," sest ma ei taha, et sa teaks, et mu meel ei elune tuules, vaid merel.
Sina ei suuda mõista mu meresõidumõtteid ja ma ei tahakski, et sa neid mõistaksid. Ma tahaksin olla merel üksinda.
See, mis on sinu jaoks päev, on minu jaoks öö, mu sõber, ent isegi siis mõtlen ma keskpäevast, mis tantsib mägedel, ja purpursest varjust, mis hiilib vargsi üle oru. Sina ei saa kuulda mu pimeduse laulu ega näha mu tiibu vastu taevatähti pekslemas – ma ei tahakski, et sa seda näeksid või kuuleksid. Ma tahaksin olla ööga üksinda.
Kui sina tõused oma taevasse, langen mina oma põrgusse – isegi siis kutsuksid sa mind teiselt poolt ületamatut lahte, hüüdes: "Mu kaaslane, mu kamraad," ja mina vastaksin sulle: "Mu kaaslane, mu kamraad," sest ma ei tahaks, et sa näeksid mu põrgut. Leegid kõrvetaksid su silmi ja suits täidaks su sõõrmed. Pealegi armastan ma oma põrgut liiga palju, et lubada sul seda külastada. Ma tahaksin olla põrgus üksinda.
Sina armastad Tõde ja Ilu ja Õiglust, ja mina lausuksin sinu pärast, et on hea ja sünnis neid armastada. Ent südames ma naeran sinu armastuse üle. Kuid ma ei tahaks, et sa näeksid mu naeru. Ma tahaksin naerda üksinda.
Mu sõber, kes sa oled hea ja tasane ja tark, ei, kes sa oled täiuslik – minagi kõnelen sinuga targalt ja tasa. Kuid ma olen hull. Ent ma peidan oma hullumeelsust. Ma tahaksin olla hull üksinda.
Mu sõber, sa pole mu sõber, ent kuidas saaksin teha nii, et sa seda mõistaksid? Minu rada pole sinu rada, kuid me kõnnime koos, käsikäes.
Hernehirmutis
Kord laususin hernehirmutisele: "Sa oled kindlasti siin üksikul väljal seismisest tüdinud."
Tema vastas: "Hirmutamise rõõm on sügav ja püsiv ning sellest ei tüdine ma ealeski."
Mina sõnasin pärast mõttehetke: "See on tõsi, olen ju minagi seda rõõmu tundnud."
"Ainult need, kes on õlgi täis topitud, saavad seda rõõmu tunda," vastas seepeale tema.
Siis jätsin ma ta sinnapaika, teadmata, kas ta oli mulle öelnud hea sõna või mind hoopis naeruvääristanud.
Möödus aasta, hernehirmutisest oli saanud filosoof.
Kui ma temast uuesti mööda läksin, nägin kaht varest tema mütsi alla pesa tegemas. | Loe nelja lugu Khalil Gibrani teosest "Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teosega "Prohvet" üle maailma tuntuks saanud Liibanoni-Ameerika kirjaniku Khalil Gibrani (1883–1931) esimene inglise keeles kirjutatud raamat. "Hullumeelne" koosneb proosaluuletustest ja mõistulugudest, milles Gibran venitab temale omasel viisil aega ja ruumi üle nende piiride ning vahendab ühiskonnast välja astunud mehe nägemusi, vaateid ja eneseotsingulisi mõtteid.
Loe nelja lugu raamatust:
Kuidas minust sai hullumeelne
Sa küsid minult, kuidas minust sai hullumeelne. See juhtus nõnda. Ühel päeval, ammu enne paljude jumalate sündi, ärkasin ma sügavast unest ja avastasin, et kõik mu maskid on varastatud – kõik seitse maski, mille olin ise valmistanud ja mida kandnud läbi seitsme elu. Jooksin maskita läbi rahvast täis tänavate ja hüüdsin: "Vargad, vargad, need neetud vargad!"
Mehed ja naised tänavail naersid mu üle, mõned pagesid mind peljates oma majadesse.
Kui jõudsin turuplatsile, hüüdis majakatusel seisev nooruk: "Ta on hullumeelne!" Tõstsin pea, et teda vaadata, ja esimest korda suudles päike mu katmata nägu. Päike suudles esimest korda mu katmata nägu ja mu hing süttis armastusest päikese vastu, ma ei tahtnud enam oma maske. Otsekui transis viibides hüüdsin: "Õnnistatud, õnnistatud olgu vargad, kes viisid mu maskid!"
Nõnda sai minust hullumeelne.
Olen selles hullumeelsuses leidnud vabaduse ja kaitstuse, vabaduse olla üksi ja kaitstuse mõistmise eest, sest kui keegi meid mõistab, siis ta ka orjastab meis miskit. Olen leidnud nii üksinduse vabaduse kui ka kaitstuse, mille annab mõistmatus.
Ent ära luba mul oma kaitstuse üle liialt uhke olla. Ka varas on vangis kaitstud teise varga eest.
Jumal
Iidsetel aegadel, kui esimene kõnevärin mu huultele jõudis, tõusin ma pühale mäele ja kõnelesin Jumalaga, öeldes: "Issand, ma olen sinu ori. Sinu varjatud tahe on mulle seaduseks ja ma kuuletun sulle igavesest ajast igavesti."
Ent Jumal ei vastanud ning lahkus nagu vägev raju.
Ja tuhat aastat hiljem tõusin ma pühale mäele ja kõnelesin taas Jumalaga, öeldes: "Looja, ma olen sinu loodu. Savist oled sa mind teinud ja sulle võlgnen ma kõik, mis mul on."
Ent Jumal ei vastanud ning lahkus nagu tuhat kärmet tiiba.
Ja tuhat aastat hiljem ronisin ma pühale mäele ja kõnelesin Jumalaga taas, öeldes: "Isa, ma olen sinu poeg. Kaastundes ja armus oled sa mind sünnitanud ning armastuse ja kummardamise läbi pärin ma sinu kuningriigi."
Ent Jumal ei vastanud ja lahkus nagu kaugeid mägesid looritav udu.
Ja tuhat aastat hiljem ronisin ma pühale mäele ja kõnelesin taas Jumalaga, öeldes: "Mu Jumal, mu otsitu ja mu leitu, ma olin sinu eilne päev ja sina oled minu homne päev. Ma olen sinu juur mullas ja sina oled minu õis taevas ja üheskoos kasvame me päikese palge all."
Siis kummardas Jumal minu kohale, sosistas mulle sulneid sõnu ning nagu meri võtab endasse oja, mis tema juurde voolab, võttis Tema endasse mind.
Ja kui ma seejärel laskusin alla orgudesse ja väljadele, oli Jumal ka seal.
Mu sõber
Mu sõber, ma pole see, kellena näin. See, mis ma näin, on vaid rõivas, mida kannan – hoolikalt kootud rõivas, mis kaitseb mind sinu küsimuste ja sind minu hooletuse eest.
Minus olev "mina", mu sõber, elab vaikuse kojas ja peab jääma sinna igaveseks ajaks, tundmatu ja ligipääsmatuna.
Ma ei tahaks, et sa usuksid sõnagi, mida ütlen, või usaldaksid, mida teen – minu sõnad pole muud kui sinu enda mõtete kõla ja minu teod sinu enda täitunud lootused.
Kui lausud: "Tuul puhub idast," vastan mina: "Jah, ta puhub tõesti idast," sest ma ei taha, et sa teaks, et mu meel ei elune tuules, vaid merel.
Sina ei suuda mõista mu meresõidumõtteid ja ma ei tahakski, et sa neid mõistaksid. Ma tahaksin olla merel üksinda.
See, mis on sinu jaoks päev, on minu jaoks öö, mu sõber, ent isegi siis mõtlen ma keskpäevast, mis tantsib mägedel, ja purpursest varjust, mis hiilib vargsi üle oru. Sina ei saa kuulda mu pimeduse laulu ega näha mu tiibu vastu taevatähti pekslemas – ma ei tahakski, et sa seda näeksid või kuuleksid. Ma tahaksin olla ööga üksinda.
Kui sina tõused oma taevasse, langen mina oma põrgusse – isegi siis kutsuksid sa mind teiselt poolt ületamatut lahte, hüüdes: "Mu kaaslane, mu kamraad," ja mina vastaksin sulle: "Mu kaaslane, mu kamraad," sest ma ei tahaks, et sa näeksid mu põrgut. Leegid kõrvetaksid su silmi ja suits täidaks su sõõrmed. Pealegi armastan ma oma põrgut liiga palju, et lubada sul seda külastada. Ma tahaksin olla põrgus üksinda.
Sina armastad Tõde ja Ilu ja Õiglust, ja mina lausuksin sinu pärast, et on hea ja sünnis neid armastada. Ent südames ma naeran sinu armastuse üle. Kuid ma ei tahaks, et sa näeksid mu naeru. Ma tahaksin naerda üksinda.
Mu sõber, kes sa oled hea ja tasane ja tark, ei, kes sa oled täiuslik – minagi kõnelen sinuga targalt ja tasa. Kuid ma olen hull. Ent ma peidan oma hullumeelsust. Ma tahaksin olla hull üksinda.
Mu sõber, sa pole mu sõber, ent kuidas saaksin teha nii, et sa seda mõistaksid? Minu rada pole sinu rada, kuid me kõnnime koos, käsikäes.
Hernehirmutis
Kord laususin hernehirmutisele: "Sa oled kindlasti siin üksikul väljal seismisest tüdinud."
Tema vastas: "Hirmutamise rõõm on sügav ja püsiv ning sellest ei tüdine ma ealeski."
Mina sõnasin pärast mõttehetke: "See on tõsi, olen ju minagi seda rõõmu tundnud."
"Ainult need, kes on õlgi täis topitud, saavad seda rõõmu tunda," vastas seepeale tema.
Siis jätsin ma ta sinnapaika, teadmata, kas ta oli mulle öelnud hea sõna või mind hoopis naeruvääristanud.
Möödus aasta, hernehirmutisest oli saanud filosoof.
Kui ma temast uuesti mööda läksin, nägin kaht varest tema mütsi alla pesa tegemas.
### Response:
Loe nelja lugu Khalil Gibrani teosest "Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et meie liiga vajab reformi. Arvan, et me peame väga selgelt mõtlema, kuidas meie liiga toetaks tippklubisid Euroopa-tasemel konkureerimisel, ja ma arvan, et meie liiga taseme tõstmiseks on hea, kui mõtleme välja mingisugused muudatused oma liigas," lausus Tehva intervjuus portaalile Soccernet.ee. "On ta siis võib-olla üheltpoolt meeskondade arvu vähendamine või liiga poolitamine. Kindlasti tuleks midagi mõelda või teha."
"Suur probleem on kindlasti ka üleminekuaknad, mis põhimõtteliselt teevad seda, et kui üks Nõmme Kalju, Levadia või Flora sugune meeskond pääseks eurosarja alagruppi, siis tal pole võimalik mängijaid juurde võtta, kuna aknad lähevad kinni. Need asjad on praegu nii tehtud, et Eesti klubid ei saaks mitte kunagi olla edukad Euroopas," ütles Tehva.
"Ma arvan, et nüüd, kui meil on võimalik natukene julgemalt unistada Euroopas, võiks üle vaadata need asjad, et see mingil hetkel ei muutuks mängijate ja klubide jaoks takistuseks. Kas see on Kalju, Flora või Levadia, need on kõik samad asjad. Keegi üks hetk sinna gruppi saab ja ma arvan, et peame olema valmis selleks, et kui saame, siis meil oleks võimalus end tugevdada. Ja selleks peame ka need aknaasjad üle vaatama."
Premium liiga solidaarsusmehhanismidest rääkides ütles Tehva, et toetusi tuleks jagada kõigile võrdselt. "Ma arvan, et me sellega ei tee profijalgpallureid, kui me anname jalgpalluritele lihtsalt raha. Profiks kujunevad jalgpallurid ikkagi ise. Leping Adidase või Nike'i varustusega ei tee temast veel mängijat," lausus Kalju president.
"Ma arvan, et me peame proffe kasvatama maast madalast ja mina suunaksin rohkem raha just noortesse ja ootaksin veel kümme aastat. See on tee, mille mina valiksin. Aga veelkord, täna on raske hinnata, sest kõigil on oma arvamus. Sellele hinnanguid anda saab kümne aasta pärast, kas oli õige otsus või mitte. Ma ei tee seda maha, aga valiksin teise tee." | Kuno Tehva: Premium liiga vajab reformi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et meie liiga vajab reformi. Arvan, et me peame väga selgelt mõtlema, kuidas meie liiga toetaks tippklubisid Euroopa-tasemel konkureerimisel, ja ma arvan, et meie liiga taseme tõstmiseks on hea, kui mõtleme välja mingisugused muudatused oma liigas," lausus Tehva intervjuus portaalile Soccernet.ee. "On ta siis võib-olla üheltpoolt meeskondade arvu vähendamine või liiga poolitamine. Kindlasti tuleks midagi mõelda või teha."
"Suur probleem on kindlasti ka üleminekuaknad, mis põhimõtteliselt teevad seda, et kui üks Nõmme Kalju, Levadia või Flora sugune meeskond pääseks eurosarja alagruppi, siis tal pole võimalik mängijaid juurde võtta, kuna aknad lähevad kinni. Need asjad on praegu nii tehtud, et Eesti klubid ei saaks mitte kunagi olla edukad Euroopas," ütles Tehva.
"Ma arvan, et nüüd, kui meil on võimalik natukene julgemalt unistada Euroopas, võiks üle vaadata need asjad, et see mingil hetkel ei muutuks mängijate ja klubide jaoks takistuseks. Kas see on Kalju, Flora või Levadia, need on kõik samad asjad. Keegi üks hetk sinna gruppi saab ja ma arvan, et peame olema valmis selleks, et kui saame, siis meil oleks võimalus end tugevdada. Ja selleks peame ka need aknaasjad üle vaatama."
Premium liiga solidaarsusmehhanismidest rääkides ütles Tehva, et toetusi tuleks jagada kõigile võrdselt. "Ma arvan, et me sellega ei tee profijalgpallureid, kui me anname jalgpalluritele lihtsalt raha. Profiks kujunevad jalgpallurid ikkagi ise. Leping Adidase või Nike'i varustusega ei tee temast veel mängijat," lausus Kalju president.
"Ma arvan, et me peame proffe kasvatama maast madalast ja mina suunaksin rohkem raha just noortesse ja ootaksin veel kümme aastat. See on tee, mille mina valiksin. Aga veelkord, täna on raske hinnata, sest kõigil on oma arvamus. Sellele hinnanguid anda saab kümne aasta pärast, kas oli õige otsus või mitte. Ma ei tee seda maha, aga valiksin teise tee."
### Response:
Kuno Tehva: Premium liiga vajab reformi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtute seaduse alusel vabastab riigikohtu liikme ametist riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul.
Malle Seppik asus riigikohtunikuna tööle 2014. aastal, enne seda töötas ta 21 aastat Tallinna ringkonnakohtu kohtunikuna. Lisaks on ta olnud ka rahvakohtunik ja pikaaegne prokuratuuri vanem- ning eriti tähtsate asjade uurija.
Kohtunikuna on Seppik osalenud omavalitsusorganite töös, kuuludes Kohtute Haldamise Nõukoja ja distsiplinaarkolleegiumi liikmete hulka. Samuti on ta olnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu väljatöötamise töögrupi liige ja kuulunud ka mitmesse teise tsiviilõiguse töörühma. 1997. aastal omistas president Lennart Meri Malle Seppikule Riigivapi V klassi teenetemärgi.
Eerik Kergandberg on riigikohtuniku ametit pidanud 1993. aastast, lisaks on ta tuntud ja tunnustatud Tartu Ülikooli karistusõiguse õppejõud ning kirjutanud rohkelt erialaseid artikleid ja publikatsioone.
Kergandberg on aktiivne kohtunike omavalitsusorganite liige, talle on 2017. aastal omistatud kohtute aumärk teenete eest kohtunikuameti ja Eesti kohtusüsteemi tutvustamisel.
Aastal 2004 tunnustas president Arnold Rüütel teda Valgetähe II klassi teenetemärgiga. | Tuleval sügisel lahkub ametist kaks riigikohtunikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtute seaduse alusel vabastab riigikohtu liikme ametist riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul.
Malle Seppik asus riigikohtunikuna tööle 2014. aastal, enne seda töötas ta 21 aastat Tallinna ringkonnakohtu kohtunikuna. Lisaks on ta olnud ka rahvakohtunik ja pikaaegne prokuratuuri vanem- ning eriti tähtsate asjade uurija.
Kohtunikuna on Seppik osalenud omavalitsusorganite töös, kuuludes Kohtute Haldamise Nõukoja ja distsiplinaarkolleegiumi liikmete hulka. Samuti on ta olnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu väljatöötamise töögrupi liige ja kuulunud ka mitmesse teise tsiviilõiguse töörühma. 1997. aastal omistas president Lennart Meri Malle Seppikule Riigivapi V klassi teenetemärgi.
Eerik Kergandberg on riigikohtuniku ametit pidanud 1993. aastast, lisaks on ta tuntud ja tunnustatud Tartu Ülikooli karistusõiguse õppejõud ning kirjutanud rohkelt erialaseid artikleid ja publikatsioone.
Kergandberg on aktiivne kohtunike omavalitsusorganite liige, talle on 2017. aastal omistatud kohtute aumärk teenete eest kohtunikuameti ja Eesti kohtusüsteemi tutvustamisel.
Aastal 2004 tunnustas president Arnold Rüütel teda Valgetähe II klassi teenetemärgiga.
### Response:
Tuleval sügisel lahkub ametist kaks riigikohtunikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10. juulil 2018 avaldas Postimees.ee Eesti Üliõpilaskondade Liidu volikogu liikme Jari Pärgma arvamusloo "Kas jätame viipekeelsed kurdid isolatsiooni?". Artiklis analüüsis Pärgma, millised on eesti viipekeele tõlgi eriala sulgemisotsuse mõjud ja tagajärjed kurtide kogukonna võimalustele täisväärtuslikult ühiskonnas osaleda.
Antud artiklile vastasid omapoolsete arvamuslugudega nii Eesti Kurtide Liit kui ka Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing. Vabaerakond esitas koos Eesti Kurtide Liiduga haridus- ja teadusminister Mailis Repsile arupärimise küsimusega, millised on ministeeriumi väljavaated tagamaks eesti viipekeeletõlkide stabiilne järelkasv.
Arupärimisele vastas minister Reps 15.oktoobril riigikogu istungil, kus esmakordselt avalikustati haridus- ja teadusministeeriumi konkreetne seisukoht ja visioon antud olukorrast ning võimalikest lahendustest. Istungi stenogrammis võib korduvalt kohata väidet, justkui võiksid arenenud tehnoloogilised võimalused (nt sisekõrvaimplantaat ja kõnetuvastusprogramm) olla alternatiivne lahendus viipekeeletõlkide pakutavale tõlketeenusele.
Viipekeelsed tudengid soovivad juhtida tähelepanu tõsiasjale, et kuigi mainitud tehnoloogilised lahendused võivad parendada teatud vormis õppetöös osalemist, ei paku tehnoloogia kurtidele terviklahendust täisväärtuslikult ja võrdväärselt kuuljatega kõikidest õppetöö vormidest osa saamiseks. Kuigi alternatiivsete ülesannete ja tegevuste pakkumine (nagu näiteks kirjalikud ülesanded grupidiskussioonide asemel) on üks näide lahenduste otsimisest, ei asenda need kuidagi kaastudengitega kogemuste ja seisukohtade jagamist ning diskuteerimist. Sellistes olukordades on viipekeeletõlk asendamatu abivahend.
Neile, kes pole kunagi kogenud, kuidas ilma kuulmisvõimeta igapäevases elus ja haridusteel hakkama saada, võivad tunduda erinevate osaliste pakutud ideed lahendustena, kuid tegelikult on kõige õigem konsulteerida lahendusi otsides just lahenduste vajajate endiga. Neli viipekeelset tudengit on jaganud enda lugusid haridussüsteemis osalemisest.
Jaan-Raul Ojastu, Tartu ülikool, BA eripedagoogika eriala tudeng
Enamuse oma elust olen elanud Tartus ja hetkel õpin ma Tartu ülikoolis eripedagoogika eriala teisel kursusel. Tuginedes oma kogemustele julgen öelda, et loengutes ja seminaridel osalemiseks tõlketeenuse tellimine sõltub põhiliselt üliõpilase enda rahakoti suurusest. Riikliku erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus, mis on ette nähtud üheks semestriks, ei ole piisav, et võimaldada osalemist kõigis ettenähtud loengutes ja seminarides. Just rahapuuduse tõttu pidin ma loobuma mõnes loengus ja seminaris osalemisest.
Küllap pakuks Tartu ülikool probleemi leevendamiseks kohustusliku õppe mahu vähendamist ja võimalust iseseisvaks õppeks. Ma ei leia, et see tagaks mulle võimaluse saada TÜ tudengina maksimaalselt osa kvaliteetsest kõrgharidusest, sest rahapuuduse tõttu puudub mul võimalus saavutada nõuetekohased õpiväljundid.
Kui toetusrahadest tõlketeenuse vajalikul määral tellimiseks ei piisa, pean ma tudengina ise otsima võimalusi tõlketeenuse kulude katteks. Seadusest tulenevalt on igal Tartu kurdil elanikul õigus kasutada kolm tundi viipekeele tõlketundi semestris/kuus. Ka need kolm tundi olin ma sunnitud kasutama vaid TÜ loengute ja seminaride tarbeks. Kui olen need kolm tundi ära kasutanud, puudub mul võimalus osaleda näiteks TÜ poolt korraldatud konverentsidel, koosolekutel ja teistel üritustel.
Ma pole häbenenud pöörduda ka ürituste korraldajate poole, et paluda neil võimalusel sündmustele organiseerida viipekeeletõlk, kuid enamasti on ühine vabandus piisava rahastuse puudumine. Üldistades võin öelda, et minu võimalused ühiskondlikus elus osaleda jäävadki justkui Tartu ülikooli toetusrahadest sõltuma.
Tanel Paglant - Tartu ülikool, BA ajaloo eriala tudeng
Mina kasutan igapäevaselt luukuulmisimplantaati ja selle lisavahendit mikrofoni, mille abil jõuab õppejõu jutt otse minu aparaati. Klassikalises loenguformaadis on see suurs abi õppejõu jutu mõistmiseks.
Probleemid tekivad aga seminarides, vestlusringides ja ettekannetes, kus vestlus toimub mitme osalise vahel. Mikrofoni on võimalik paigaldada vaid ühele inimesele, mistõttu teiste vestluses osalejate jutt läheb minu jaoks kaotsi. Samuti on raskendatud minu osalemine vestlustes, sest tihti ei saa teised minu kõnest aru. Kasutades viipekeeletõlgi abi, saan ma täielikult aru, mida teised seminarides ja vestlusringides räägivad.
Need näited tõestavad eredalt, et nii minu mikrofon (silmusvõimendi) kui ka minu luukuulmisimplantaati ei ole perfektsed. Näiteks omast kogemusest leian, et mürarikkas keskkonnas on need abivahendid kasutud. Implantaadi ja mikrofoni kooslus toimib väga hästi nt loengus, kuid mitte seminarides. Ka mina sooviksin väga osaleda seminarides ning saada osa terviklikust infost, kuid mind ajavad segadusse näiteks mürarikkad rühmatööolukorrad. Kui kõrval rühmas mitu inimest korraga kõval häälel arutavad, kuulen ma neid rohkem kui enda rühmakaaslasi ning see segab.
Kui seletan õppejõududele, et minule rühmatöö vorm kahjuks ei sobi, on nad olnud väga mõistvad ja ka ise täheldanud, et mul on olnud raskusi. Sellistel puhkudel on mulle antud eri ülesandeid, näiteks rohkem iseseisvaid kodutöid. Siiski pean tunnistama, et selline lahendus mulle ei meeldi, sest soovin samuti osa saada kaastudengite arvamustest ja kogemustest.
Seega on mulle viipekeeletõlgi teenus vajalik ja läbi selle tõuseb minu huvi seminarides osaleda oluliselt, sest saan jagatavast informatsioonis pea täies mahus osa. Edaspidi olengi otsustanud, et kui on tulemas veel seminare, tellin kindlasti selle tarbeks tõlketeenuse.
Isiklikult saan ma kombineerida viipekeele tõlketeenust luukuulmisimplantaadi ja mikrofoni kasutamisega. Seetõttu katavad toetussummad minu kontaktõppes osalemiseks vajaliku tõlketeenuse kulud. Siiski on ka minu jaoks probleem viipekeeletõlgi teenuse kättesaadavus, mis tõlkide pealekasvu vähenemise valguses tulevikus vaid kahaneb.
Angelina Petrova, 21, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, graafiline disain
Sel aastal on mul käsil viimane ehk kolmas kursus graafilise disaini erialal Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Enne ülikooli astumist olin väga elevil ja valmis uut väljakutset vastu võtma - õpin koos kuuljatega ja jõuan edukalt ülikooli lõpetamiseni, sest olin lootusrikas, et viipekeele tõlketeenus on minu jaoks alati vajadusel kättesaadav.
Selle kolme ülikooliaasta jooksul on olnud nii toredaid kui ka raskeid hetki. Esimene õppeaasta sujus suurepäraselt ja tõlketeenuse kättesaadavus ei olnud halb - seetõttu sain ma osaleda igas loengus ning suutsin õpingutega edukalt graafikus püsida.
Olukord muutus tugevalt teise ja kolmanda õppeaasta jooksul, mil järk-järgult halvenes tõlketeenuse kättesaadavus, mistõttu kannatasin õppemotivatsiooni languse all, sest mul polnud lihtsalt võimalik enam täies mahus loengutest osa võtta. Samuti pole erivajadusega tudengi stipendium piisav vajalikus mahus tõlketeenuse eest maksmiseks, seetõttu pidin hakkama õppetöö tarbeks kasutatavat tõlketeenust finantseerima ka omast taskust. Tõlketeenuse kättesaadavuse languse tõttu ja stipendiumi ebapiisava summa tõttu sain ma varasema igas loengus osalemise asemel loengutes osaleda vaid kaks kuni neli korda kuus. Loengutest puudumise tõttu määrati mulle rohkem kirjalikke kodutöid, mida teiste tudengitega sammu pidamiseks järjepidevalt esitama pidin.
Leian, et võrreldes kuuljatest tudengitega ei ole minu olukord õiglane, sest neil on võimalus loengutes täisväärtuslikult osaleda ning loengute raames ettenähtud töid sooritada. Samuti ei meeldi mulle pidevalt õppejõudude ees vabandada, et ma ei saa taas loengust osa võtta, sest mul puudub võimalus kasutada tõlketeenust.
Tahan veel kord tugevalt rõhutada, et nii mina kui ka kõik teised kurdid vajame hädasti pädevaid viipekeeletõlke ning seda mistahes olukordades. Meie emakeel on eesti viipekeel ja meil on õigus tõlgi vahendusel nii õppida kui ka suhelda viipekeeles. See pole oluline mitte ainult praegusele, vaid ka järgnevatele põlvkondadele.
Armilde-Annete Jõgi - Eesti Maaülikool, BA maamajanduslik ettevõtlus ja finantsijuhtimine
Kohe peale gümnaasiumi lõpetamist 2016. aastal, astusin Tartu Ülikooli geenitehnoloogiat õppima. Üsna pea selgus, et viipekeeletõlke tagamine kõikides loengutes ja seminarides ei ole võimalik ebapiisava rahastuse tõttu. Seetõttu üleöö kadus motivatsioon ja katkestasin õpingud. Aasta hiljem astusin Eesti Maaülikooli maamajanduslikku ettevõtlust ja finantsjuhtimist õppima, ent seekord kaugõppesse. Kaugõppes oli kontaktõpet vähem ja see võimaldas mul viipekeeletõlget kasutades osaleda pea kõikides loengutes.
Peagi oli selge, et tõlketeenust pakuvad vaid kaks kuni kolm konkreetset tõlki. Kui teised tõlgid olid hõivatud, siis käis mõnikord ainult üks tõlk terve koolipäeva vältel tõlkimas.
Kuna olen kaugõppes, siis tavaliselt kasutatakse kontaktõppe aega maksimaalselt, see tähendab, et sageli kestsid koolipäevad kellast 9 hommikul kuni kella seitsme, kaheksa või isegi üheksani õhtul. Märkasin mõnikord, et kui vaid üks tõlk tõlgib terve koolipäeva, siis päeva lõpuks on ta väga väsinud. Mäletan üht olukorda- tegemist oli pika koolipäevaga, kool algas juba kell 9 hommikul ja pidi lõppema ligi pool üheksa õhtul. Sel päeval oli tõlkimas vaid üks tõlk ja kuigi loengute vahel olid pausid, siis päeva lõpupoole oli ta silmnähtavalt väsinud. Kuna tol hetkel olin ise ka väsinud, siis otsustasime tõlgiga loengust varem ära tulla ja koju puhkama minna. Samas tundsin ka ise tõlgile kaasa, et ta terve päeva vastu pidama peab ja tundsin isegi muret, kuidas see mõjutab tema heaolu.
Seetõttu tuli Tartu Ülikooli viipekeeletõlkide õppekava sulgemine halva uudisena. Minu kogemuse järgi oleks kurtide kogukonnal vaja rohkem viipekeeletõlke, nii kurtide kui ka teiste hüvanguks.
Tuginedes nendele kogemuslugudele tuleb mõista, et viipekeeletõlget ei vaja ainult kurdid, vaid ka sisekõrvaimplantaadiga kuulmispuudega kodanikud. Tehnoloogilistel vahenditel on küll oluline roll ja suur kasufaktor, aga viipekeeletõlget need ei asenda. Vähemalt mitte veel praegu ega lähitulevikus.
On hädavajalik tagada kvalifitseeritud viipekeeletõlkide järelkasv ning luua neile võimalused vajalike kogemuste omandamiseks. Viipekeeletõlgi töö on ajas muutunud aina keerulisemaks, sest olukorrad, mille tarbeks tõlketeenust tellitakse, on muutunud spetsiifilisemaks. Kuigi kurtidele pakutakse juba praegu ja kindlasti ka tulevikus viipekeelele alternatiivseid suhtlusvahendeid, jääb nõudlus viipekeeletõlkide järele alles, sest eesti viipekeel on emakeel ning toimiv igapäevane suhtlusvahend kurtide jaoks.
Alates iseseisvuse taastamisest on Eesti teinud viipekeelse kogukonna ühiskonda integreerimisel suure arenguhüppe. Näiteks olime Euroopas esimesed, kes Eesti viipekeeletõlgi kutset reguleerisid ja viipekeeletõlkide kutse-eetikat kirjeldasid. Kuni õppekava sulgemise otsuseni olime Euroopas ka üks väheseid riike, kus oli lubatud viipekeeletõlgi erialale õppima minna ka kurtidel.
Viipekeeletõlgi eriala sulgemine ilma uue viipekeeletõlkide koolitusprogrammita oli samm taandarengu suunas. On aeg kuulata viipekeelse kogukonna vajadusi, et liikuda edasi, mitte tagasi. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Viipekeelsed tudengid: tehnoloogilised vahendid ei asenda viipekeeletõlke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10. juulil 2018 avaldas Postimees.ee Eesti Üliõpilaskondade Liidu volikogu liikme Jari Pärgma arvamusloo "Kas jätame viipekeelsed kurdid isolatsiooni?". Artiklis analüüsis Pärgma, millised on eesti viipekeele tõlgi eriala sulgemisotsuse mõjud ja tagajärjed kurtide kogukonna võimalustele täisväärtuslikult ühiskonnas osaleda.
Antud artiklile vastasid omapoolsete arvamuslugudega nii Eesti Kurtide Liit kui ka Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing. Vabaerakond esitas koos Eesti Kurtide Liiduga haridus- ja teadusminister Mailis Repsile arupärimise küsimusega, millised on ministeeriumi väljavaated tagamaks eesti viipekeeletõlkide stabiilne järelkasv.
Arupärimisele vastas minister Reps 15.oktoobril riigikogu istungil, kus esmakordselt avalikustati haridus- ja teadusministeeriumi konkreetne seisukoht ja visioon antud olukorrast ning võimalikest lahendustest. Istungi stenogrammis võib korduvalt kohata väidet, justkui võiksid arenenud tehnoloogilised võimalused (nt sisekõrvaimplantaat ja kõnetuvastusprogramm) olla alternatiivne lahendus viipekeeletõlkide pakutavale tõlketeenusele.
Viipekeelsed tudengid soovivad juhtida tähelepanu tõsiasjale, et kuigi mainitud tehnoloogilised lahendused võivad parendada teatud vormis õppetöös osalemist, ei paku tehnoloogia kurtidele terviklahendust täisväärtuslikult ja võrdväärselt kuuljatega kõikidest õppetöö vormidest osa saamiseks. Kuigi alternatiivsete ülesannete ja tegevuste pakkumine (nagu näiteks kirjalikud ülesanded grupidiskussioonide asemel) on üks näide lahenduste otsimisest, ei asenda need kuidagi kaastudengitega kogemuste ja seisukohtade jagamist ning diskuteerimist. Sellistes olukordades on viipekeeletõlk asendamatu abivahend.
Neile, kes pole kunagi kogenud, kuidas ilma kuulmisvõimeta igapäevases elus ja haridusteel hakkama saada, võivad tunduda erinevate osaliste pakutud ideed lahendustena, kuid tegelikult on kõige õigem konsulteerida lahendusi otsides just lahenduste vajajate endiga. Neli viipekeelset tudengit on jaganud enda lugusid haridussüsteemis osalemisest.
Jaan-Raul Ojastu, Tartu ülikool, BA eripedagoogika eriala tudeng
Enamuse oma elust olen elanud Tartus ja hetkel õpin ma Tartu ülikoolis eripedagoogika eriala teisel kursusel. Tuginedes oma kogemustele julgen öelda, et loengutes ja seminaridel osalemiseks tõlketeenuse tellimine sõltub põhiliselt üliõpilase enda rahakoti suurusest. Riikliku erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus, mis on ette nähtud üheks semestriks, ei ole piisav, et võimaldada osalemist kõigis ettenähtud loengutes ja seminarides. Just rahapuuduse tõttu pidin ma loobuma mõnes loengus ja seminaris osalemisest.
Küllap pakuks Tartu ülikool probleemi leevendamiseks kohustusliku õppe mahu vähendamist ja võimalust iseseisvaks õppeks. Ma ei leia, et see tagaks mulle võimaluse saada TÜ tudengina maksimaalselt osa kvaliteetsest kõrgharidusest, sest rahapuuduse tõttu puudub mul võimalus saavutada nõuetekohased õpiväljundid.
Kui toetusrahadest tõlketeenuse vajalikul määral tellimiseks ei piisa, pean ma tudengina ise otsima võimalusi tõlketeenuse kulude katteks. Seadusest tulenevalt on igal Tartu kurdil elanikul õigus kasutada kolm tundi viipekeele tõlketundi semestris/kuus. Ka need kolm tundi olin ma sunnitud kasutama vaid TÜ loengute ja seminaride tarbeks. Kui olen need kolm tundi ära kasutanud, puudub mul võimalus osaleda näiteks TÜ poolt korraldatud konverentsidel, koosolekutel ja teistel üritustel.
Ma pole häbenenud pöörduda ka ürituste korraldajate poole, et paluda neil võimalusel sündmustele organiseerida viipekeeletõlk, kuid enamasti on ühine vabandus piisava rahastuse puudumine. Üldistades võin öelda, et minu võimalused ühiskondlikus elus osaleda jäävadki justkui Tartu ülikooli toetusrahadest sõltuma.
Tanel Paglant - Tartu ülikool, BA ajaloo eriala tudeng
Mina kasutan igapäevaselt luukuulmisimplantaati ja selle lisavahendit mikrofoni, mille abil jõuab õppejõu jutt otse minu aparaati. Klassikalises loenguformaadis on see suurs abi õppejõu jutu mõistmiseks.
Probleemid tekivad aga seminarides, vestlusringides ja ettekannetes, kus vestlus toimub mitme osalise vahel. Mikrofoni on võimalik paigaldada vaid ühele inimesele, mistõttu teiste vestluses osalejate jutt läheb minu jaoks kaotsi. Samuti on raskendatud minu osalemine vestlustes, sest tihti ei saa teised minu kõnest aru. Kasutades viipekeeletõlgi abi, saan ma täielikult aru, mida teised seminarides ja vestlusringides räägivad.
Need näited tõestavad eredalt, et nii minu mikrofon (silmusvõimendi) kui ka minu luukuulmisimplantaati ei ole perfektsed. Näiteks omast kogemusest leian, et mürarikkas keskkonnas on need abivahendid kasutud. Implantaadi ja mikrofoni kooslus toimib väga hästi nt loengus, kuid mitte seminarides. Ka mina sooviksin väga osaleda seminarides ning saada osa terviklikust infost, kuid mind ajavad segadusse näiteks mürarikkad rühmatööolukorrad. Kui kõrval rühmas mitu inimest korraga kõval häälel arutavad, kuulen ma neid rohkem kui enda rühmakaaslasi ning see segab.
Kui seletan õppejõududele, et minule rühmatöö vorm kahjuks ei sobi, on nad olnud väga mõistvad ja ka ise täheldanud, et mul on olnud raskusi. Sellistel puhkudel on mulle antud eri ülesandeid, näiteks rohkem iseseisvaid kodutöid. Siiski pean tunnistama, et selline lahendus mulle ei meeldi, sest soovin samuti osa saada kaastudengite arvamustest ja kogemustest.
Seega on mulle viipekeeletõlgi teenus vajalik ja läbi selle tõuseb minu huvi seminarides osaleda oluliselt, sest saan jagatavast informatsioonis pea täies mahus osa. Edaspidi olengi otsustanud, et kui on tulemas veel seminare, tellin kindlasti selle tarbeks tõlketeenuse.
Isiklikult saan ma kombineerida viipekeele tõlketeenust luukuulmisimplantaadi ja mikrofoni kasutamisega. Seetõttu katavad toetussummad minu kontaktõppes osalemiseks vajaliku tõlketeenuse kulud. Siiski on ka minu jaoks probleem viipekeeletõlgi teenuse kättesaadavus, mis tõlkide pealekasvu vähenemise valguses tulevikus vaid kahaneb.
Angelina Petrova, 21, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, graafiline disain
Sel aastal on mul käsil viimane ehk kolmas kursus graafilise disaini erialal Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Enne ülikooli astumist olin väga elevil ja valmis uut väljakutset vastu võtma - õpin koos kuuljatega ja jõuan edukalt ülikooli lõpetamiseni, sest olin lootusrikas, et viipekeele tõlketeenus on minu jaoks alati vajadusel kättesaadav.
Selle kolme ülikooliaasta jooksul on olnud nii toredaid kui ka raskeid hetki. Esimene õppeaasta sujus suurepäraselt ja tõlketeenuse kättesaadavus ei olnud halb - seetõttu sain ma osaleda igas loengus ning suutsin õpingutega edukalt graafikus püsida.
Olukord muutus tugevalt teise ja kolmanda õppeaasta jooksul, mil järk-järgult halvenes tõlketeenuse kättesaadavus, mistõttu kannatasin õppemotivatsiooni languse all, sest mul polnud lihtsalt võimalik enam täies mahus loengutest osa võtta. Samuti pole erivajadusega tudengi stipendium piisav vajalikus mahus tõlketeenuse eest maksmiseks, seetõttu pidin hakkama õppetöö tarbeks kasutatavat tõlketeenust finantseerima ka omast taskust. Tõlketeenuse kättesaadavuse languse tõttu ja stipendiumi ebapiisava summa tõttu sain ma varasema igas loengus osalemise asemel loengutes osaleda vaid kaks kuni neli korda kuus. Loengutest puudumise tõttu määrati mulle rohkem kirjalikke kodutöid, mida teiste tudengitega sammu pidamiseks järjepidevalt esitama pidin.
Leian, et võrreldes kuuljatest tudengitega ei ole minu olukord õiglane, sest neil on võimalus loengutes täisväärtuslikult osaleda ning loengute raames ettenähtud töid sooritada. Samuti ei meeldi mulle pidevalt õppejõudude ees vabandada, et ma ei saa taas loengust osa võtta, sest mul puudub võimalus kasutada tõlketeenust.
Tahan veel kord tugevalt rõhutada, et nii mina kui ka kõik teised kurdid vajame hädasti pädevaid viipekeeletõlke ning seda mistahes olukordades. Meie emakeel on eesti viipekeel ja meil on õigus tõlgi vahendusel nii õppida kui ka suhelda viipekeeles. See pole oluline mitte ainult praegusele, vaid ka järgnevatele põlvkondadele.
Armilde-Annete Jõgi - Eesti Maaülikool, BA maamajanduslik ettevõtlus ja finantsijuhtimine
Kohe peale gümnaasiumi lõpetamist 2016. aastal, astusin Tartu Ülikooli geenitehnoloogiat õppima. Üsna pea selgus, et viipekeeletõlke tagamine kõikides loengutes ja seminarides ei ole võimalik ebapiisava rahastuse tõttu. Seetõttu üleöö kadus motivatsioon ja katkestasin õpingud. Aasta hiljem astusin Eesti Maaülikooli maamajanduslikku ettevõtlust ja finantsjuhtimist õppima, ent seekord kaugõppesse. Kaugõppes oli kontaktõpet vähem ja see võimaldas mul viipekeeletõlget kasutades osaleda pea kõikides loengutes.
Peagi oli selge, et tõlketeenust pakuvad vaid kaks kuni kolm konkreetset tõlki. Kui teised tõlgid olid hõivatud, siis käis mõnikord ainult üks tõlk terve koolipäeva vältel tõlkimas.
Kuna olen kaugõppes, siis tavaliselt kasutatakse kontaktõppe aega maksimaalselt, see tähendab, et sageli kestsid koolipäevad kellast 9 hommikul kuni kella seitsme, kaheksa või isegi üheksani õhtul. Märkasin mõnikord, et kui vaid üks tõlk tõlgib terve koolipäeva, siis päeva lõpuks on ta väga väsinud. Mäletan üht olukorda- tegemist oli pika koolipäevaga, kool algas juba kell 9 hommikul ja pidi lõppema ligi pool üheksa õhtul. Sel päeval oli tõlkimas vaid üks tõlk ja kuigi loengute vahel olid pausid, siis päeva lõpupoole oli ta silmnähtavalt väsinud. Kuna tol hetkel olin ise ka väsinud, siis otsustasime tõlgiga loengust varem ära tulla ja koju puhkama minna. Samas tundsin ka ise tõlgile kaasa, et ta terve päeva vastu pidama peab ja tundsin isegi muret, kuidas see mõjutab tema heaolu.
Seetõttu tuli Tartu Ülikooli viipekeeletõlkide õppekava sulgemine halva uudisena. Minu kogemuse järgi oleks kurtide kogukonnal vaja rohkem viipekeeletõlke, nii kurtide kui ka teiste hüvanguks.
Tuginedes nendele kogemuslugudele tuleb mõista, et viipekeeletõlget ei vaja ainult kurdid, vaid ka sisekõrvaimplantaadiga kuulmispuudega kodanikud. Tehnoloogilistel vahenditel on küll oluline roll ja suur kasufaktor, aga viipekeeletõlget need ei asenda. Vähemalt mitte veel praegu ega lähitulevikus.
On hädavajalik tagada kvalifitseeritud viipekeeletõlkide järelkasv ning luua neile võimalused vajalike kogemuste omandamiseks. Viipekeeletõlgi töö on ajas muutunud aina keerulisemaks, sest olukorrad, mille tarbeks tõlketeenust tellitakse, on muutunud spetsiifilisemaks. Kuigi kurtidele pakutakse juba praegu ja kindlasti ka tulevikus viipekeelele alternatiivseid suhtlusvahendeid, jääb nõudlus viipekeeletõlkide järele alles, sest eesti viipekeel on emakeel ning toimiv igapäevane suhtlusvahend kurtide jaoks.
Alates iseseisvuse taastamisest on Eesti teinud viipekeelse kogukonna ühiskonda integreerimisel suure arenguhüppe. Näiteks olime Euroopas esimesed, kes Eesti viipekeeletõlgi kutset reguleerisid ja viipekeeletõlkide kutse-eetikat kirjeldasid. Kuni õppekava sulgemise otsuseni olime Euroopas ka üks väheseid riike, kus oli lubatud viipekeeletõlgi erialale õppima minna ka kurtidel.
Viipekeeletõlgi eriala sulgemine ilma uue viipekeeletõlkide koolitusprogrammita oli samm taandarengu suunas. On aeg kuulata viipekeelse kogukonna vajadusi, et liikuda edasi, mitte tagasi. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Viipekeelsed tudengid: tehnoloogilised vahendid ei asenda viipekeeletõlke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma osavõtu on kinnitanud ansambel Winny Puhh, Sepo Seeman, Jan Uuspõld, Mattias Naan, Jarek Kasar, Tigran Gevorkjan, Kait Kall, Margus Prangel ja mitmed teised.
Sarnaselt eelmisele korrale kuuluvad festivali programmi mitmed Eesti huumoriklassikasse kuuluvad filmid ja telesaated. Kohtutakse tegijate, näitlejate ja osalistega, vaadates üheskoos ekraanile jõudmata jäänud kaadreid ning vastatakse publiku küsimustele. Festivali raames toimub mitmeid kontserte, stand-up koomikute etteasteid ning tele- ja raadiosaadete avalikke salvestusi.
Möödunud suvel esmakordselt toimunud huumorifestival meelitas Luigele ligikaudu 4500 külastajat. | Huumorifestival Luige Nokk tuleb taas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma osavõtu on kinnitanud ansambel Winny Puhh, Sepo Seeman, Jan Uuspõld, Mattias Naan, Jarek Kasar, Tigran Gevorkjan, Kait Kall, Margus Prangel ja mitmed teised.
Sarnaselt eelmisele korrale kuuluvad festivali programmi mitmed Eesti huumoriklassikasse kuuluvad filmid ja telesaated. Kohtutakse tegijate, näitlejate ja osalistega, vaadates üheskoos ekraanile jõudmata jäänud kaadreid ning vastatakse publiku küsimustele. Festivali raames toimub mitmeid kontserte, stand-up koomikute etteasteid ning tele- ja raadiosaadete avalikke salvestusi.
Möödunud suvel esmakordselt toimunud huumorifestival meelitas Luigele ligikaudu 4500 külastajat.
### Response:
Huumorifestival Luige Nokk tuleb taas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Remmelkoor rääkis ERR-ile, et tegemist on kuue saaliga kinoga, kus on kasutusel tipptehnoloogia.
"Me ise oleme väga põnevil selle kvaliteedi ootuses, mis puudutab just pildikvaliteeti. Muus osas võin öelda, et Cinamon on hästi palju orienteeritud heas mõttes kinokunsti näitamisele - võib-olla veidi vähem ameerikalikku popkorni ja muud sellist, aga pakub just kvaliteetset kinoteenust inimesele," kirjeldas ta.
Remmelkoor lisas, et see on Tallinnas esimene kino Lasnamäe suunal ning seetõttu saab sellest eeldatavasti populaarne paik.
"Lasnamäe on kindlasti oluline suund - kesklinnas on kaks kino, Mustamäel üks, aga suurim linnaosa on täna katmata. Teisest küljest oleme sisuliselt siiski kesklinna piiril ja kui saame pakkuda kinokülastust tasuta parkimisega, on see argument võrreldes kesklinnaga," lausus ta.
Lisaks kinole avatakse kogu keskuse neljas ehk meelelahutuskorrus. Juba eelmise nädala lõpus avati Super Skypark, kuid laupäeval lisanduvad sinna mõned atraktsioonid. Samuti avatakse restoranide alal lisaks seitsmele olemasolevale veel kolm restorani ja katusebaar.
Küsimusele, kas suurem osa keskuse poodidest on nüüdseks avatud, vastas Remmelkoor, et võrreldes avamispäevaga on selleks nädalalõpuks avatud üle 40 eri kaupluse ja toitlustusasutuse. Seetõttu tuleb laupäeval ka väiksemat sorti täiendav avamispidu, mille pearõhk on küll meelelahutuskorruse avamisel.
Debenhamsi kaubamaja alustab T1-s tööd kevadhooaja hakul. "Moekauplused vaatavad alati hoolega sesoonsust," põhjendas keskuse arendaja juhatuse liige. | T1 kaubanduskeskus loodab laupäeval avatavas kinos näha palju lasnamäelasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Remmelkoor rääkis ERR-ile, et tegemist on kuue saaliga kinoga, kus on kasutusel tipptehnoloogia.
"Me ise oleme väga põnevil selle kvaliteedi ootuses, mis puudutab just pildikvaliteeti. Muus osas võin öelda, et Cinamon on hästi palju orienteeritud heas mõttes kinokunsti näitamisele - võib-olla veidi vähem ameerikalikku popkorni ja muud sellist, aga pakub just kvaliteetset kinoteenust inimesele," kirjeldas ta.
Remmelkoor lisas, et see on Tallinnas esimene kino Lasnamäe suunal ning seetõttu saab sellest eeldatavasti populaarne paik.
"Lasnamäe on kindlasti oluline suund - kesklinnas on kaks kino, Mustamäel üks, aga suurim linnaosa on täna katmata. Teisest küljest oleme sisuliselt siiski kesklinna piiril ja kui saame pakkuda kinokülastust tasuta parkimisega, on see argument võrreldes kesklinnaga," lausus ta.
Lisaks kinole avatakse kogu keskuse neljas ehk meelelahutuskorrus. Juba eelmise nädala lõpus avati Super Skypark, kuid laupäeval lisanduvad sinna mõned atraktsioonid. Samuti avatakse restoranide alal lisaks seitsmele olemasolevale veel kolm restorani ja katusebaar.
Küsimusele, kas suurem osa keskuse poodidest on nüüdseks avatud, vastas Remmelkoor, et võrreldes avamispäevaga on selleks nädalalõpuks avatud üle 40 eri kaupluse ja toitlustusasutuse. Seetõttu tuleb laupäeval ka väiksemat sorti täiendav avamispidu, mille pearõhk on küll meelelahutuskorruse avamisel.
Debenhamsi kaubamaja alustab T1-s tööd kevadhooaja hakul. "Moekauplused vaatavad alati hoolega sesoonsust," põhjendas keskuse arendaja juhatuse liige.
### Response:
T1 kaubanduskeskus loodab laupäeval avatavas kinos näha palju lasnamäelasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhtunu taustaks on pikaaegne vastasseis Kremli-meelse presidendi ja Lääne-meelse valitsuse vahel, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Võimuerakonna Demokraatlik Partei rahvasaadikud selgitasid oma kaebuses, et Dodon pole täitnud oma põhiseaduslikku kohust, kui on korduvalt keeldunud allkirjastamast viit seaduseelnõud, mida parlament on juba korduvalt heaks kiitnud.
Moldova seaduste kohaselt on presidendil õigus seaduseelnõu ühel korral tagasi lükata, kuid ta on kohustatud selle allkirjastama juhul, kui rahvasaadikud selle uuesti heaks kiidavad.
Viis eelnõu, mida Dodon keeldub allkirjastamast puudutavad vastavalt audiovisuaalteenuseid, 9. mai kuulutamist Euroopa päevaks ning USA uue saatkonnahoone ehitamist ühe vana staadioni kohale.
Dodoni volituste peatamise ajal saab tema asemel vajalikud allkirjad anda parlamendi spiiker Andrian Candu.
Tegemist on käesoleval aastal viienda korraga, kui konstitutsioonikohus president Dodoni volitused peatab.
Värske kohtuotsuse teemal teatas Dodon oma Facebooki-postituses, et kõik need seadused saavad tühistatud pärast 24. veebruaril toimuvaid parlamendivalimisi. | Moldova põhiseaduskohus peatas taas president Dodoni volitused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhtunu taustaks on pikaaegne vastasseis Kremli-meelse presidendi ja Lääne-meelse valitsuse vahel, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Võimuerakonna Demokraatlik Partei rahvasaadikud selgitasid oma kaebuses, et Dodon pole täitnud oma põhiseaduslikku kohust, kui on korduvalt keeldunud allkirjastamast viit seaduseelnõud, mida parlament on juba korduvalt heaks kiitnud.
Moldova seaduste kohaselt on presidendil õigus seaduseelnõu ühel korral tagasi lükata, kuid ta on kohustatud selle allkirjastama juhul, kui rahvasaadikud selle uuesti heaks kiidavad.
Viis eelnõu, mida Dodon keeldub allkirjastamast puudutavad vastavalt audiovisuaalteenuseid, 9. mai kuulutamist Euroopa päevaks ning USA uue saatkonnahoone ehitamist ühe vana staadioni kohale.
Dodoni volituste peatamise ajal saab tema asemel vajalikud allkirjad anda parlamendi spiiker Andrian Candu.
Tegemist on käesoleval aastal viienda korraga, kui konstitutsioonikohus president Dodoni volitused peatab.
Värske kohtuotsuse teemal teatas Dodon oma Facebooki-postituses, et kõik need seadused saavad tühistatud pärast 24. veebruaril toimuvaid parlamendivalimisi.
### Response:
Moldova põhiseaduskohus peatas taas president Dodoni volitused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkurentsiamet jõudis hinnamenetluses järeldusele, et nii ettevõtja poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindadega kui ka praegu rakendatavate veeteenuse hindadega teenitav müügitulu on põhjendamatult kõrge ega vasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ettenähtud hinnakujunduse põhimõtetele.
Ettevõtja oli hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda ülemäärase saastetasu ja erakorralise kulumikomponendiga lisatulu, mida konkurentsiamet ei saanud hinnata seadusega kooskõlas olevaks. Ameti hinnangul on põhjendatud müügitulu 35 miljonit eurot. Võttes arvesse, et kehtivate veeteenuse hindadega teenib AS Tallinna Vesi veel kõrgemat müügitulu (46 miljonit eurot) kui hinnataotluses taotleti (45 miljonit eurot), peaks vee- ja kanalisatsiooniteenuse koguhind tarbijale olema kehtivast hinnast 25 protsenti madalam.
Praegu kehtivate hindade alusel kujuneb kaalutud keskmiseks hinnaks 2,31 €/m3. Konkurentsiamet on seisukohal, et põhjendatud hinnaks saab pidada 1,74 €/m3. Seega on kehtivad hinnad põhjendatud hinnatasemest 0,57 €/m3 võrra kõrgemad.
Ettekirjutuse hoiatusele ootab konkurentsiamet AS-i Tallinna Vesi vastust hiljemalt 7. jaanuariks. Seejärel otsustab amet AS-ile Tallinna Vesi ettekirjutuse tegemise.
Ettekirjutuse täitmatajätmisel on konkurentsiametil õigus alustada ajutise veeteenuse hinna määramist, mis kehtiks seadusega vastavuses olevate hindade kooskõlastamiseni. | Konkurentsiamet alustas AS-i Tallinna Vesi osas järelevalvet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkurentsiamet jõudis hinnamenetluses järeldusele, et nii ettevõtja poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindadega kui ka praegu rakendatavate veeteenuse hindadega teenitav müügitulu on põhjendamatult kõrge ega vasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ettenähtud hinnakujunduse põhimõtetele.
Ettevõtja oli hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda ülemäärase saastetasu ja erakorralise kulumikomponendiga lisatulu, mida konkurentsiamet ei saanud hinnata seadusega kooskõlas olevaks. Ameti hinnangul on põhjendatud müügitulu 35 miljonit eurot. Võttes arvesse, et kehtivate veeteenuse hindadega teenib AS Tallinna Vesi veel kõrgemat müügitulu (46 miljonit eurot) kui hinnataotluses taotleti (45 miljonit eurot), peaks vee- ja kanalisatsiooniteenuse koguhind tarbijale olema kehtivast hinnast 25 protsenti madalam.
Praegu kehtivate hindade alusel kujuneb kaalutud keskmiseks hinnaks 2,31 €/m3. Konkurentsiamet on seisukohal, et põhjendatud hinnaks saab pidada 1,74 €/m3. Seega on kehtivad hinnad põhjendatud hinnatasemest 0,57 €/m3 võrra kõrgemad.
Ettekirjutuse hoiatusele ootab konkurentsiamet AS-i Tallinna Vesi vastust hiljemalt 7. jaanuariks. Seejärel otsustab amet AS-ile Tallinna Vesi ettekirjutuse tegemise.
Ettekirjutuse täitmatajätmisel on konkurentsiametil õigus alustada ajutise veeteenuse hinna määramist, mis kehtiks seadusega vastavuses olevate hindade kooskõlastamiseni.
### Response:
Konkurentsiamet alustas AS-i Tallinna Vesi osas järelevalvet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku on tänase seisuga ameti andmebaasis 531 vrakki, mis on kõik märgitud ka navigatsioonikaartidele.
Ameti hüdrograafiaosakonna juhi Peeter Välingu sõnul olid sel aastal peamised mõõdistusalad Hiiumaa ja Saaremaa läänepoolsed merealad, Väinameri, Tallinna lähedal asuv Soome lahe mereala ning Riia lahe piirkond.
"Mõõdistatud aladelt tuvastasime kokku 18 vrakki, millest üks on näiteks lennukivrakk, mis lebab tõenäoliselt merepõhja kukkumisel tekkinud kraatris, teine võib olla Saksa allveelaev U-144. Ilmselt tuvastasime merepõhjast ka 1941. aastal uppunud Soome neljamastilise purjeka Gullkrona asukoha," kirjeldas Väling selle aasta leide.
"Kontrollisime üle ka juulikuus saadud info teise allveelaeva, nõukogudeaegse S-12 vraki kohta. Allveelaev on kaheks murdunud ning asub Naissaarest umbes 14 km põhja pool," lisas Väling.
Veeteede ameti andmebaasis on tänase seisuga kokku 531 vrakki. Väling tõdes, et kuna ligi kolmandik Eesti vetest on veel täielikult üle mõõdistamata, siis on kindlasti veel palju leidmata või üle mõõdistamata vrakke.
"Navigatsioonikaartidele saab kanda vaid mõõdistatud vrakid või siis need, mis on pärit vanematelt kaartidelt," lisas ta.
Ostetav miniallveerobot teeb veealuste objektide uurimise oluliselt täpsemaks
Selleks, et hüdrograafid saaksid detailsemalt tuvastada ning paremini uurida veealuseid objekte, soetab amet endale tuleval aastal miniallveeroboti.
"Mõõdistusteks kasutatavad sonarid näitavad reeglina ära vaid selle, et midagi põhjas on – mis see täpsemalt on, sellest erilist aimu ei saa," nentis Väling. "Roboti kaamera abil saame oluliselt detailsemalt näha, mis seal vee all ikkagi asub."
Riigihanke võitnud lepingupartner EPRONS ROV Ltd. annab vastavalt lepingule hiljemalt 2019. aasta märtsi alguseks ametile üle viimase tehnoloogia järgi ehitatud miniallveeroboti.
Soetatav robot suudab sukelduda kuni 300 meetri sügavusele ning on varustatud HD-kaamera ja "käega", mille külge saab kinnitada haaratsi, lõikuri või väikese setteproovi võtja. | Veeteede amet avastas tänavu Eesti vetest 18 uut vrakki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku on tänase seisuga ameti andmebaasis 531 vrakki, mis on kõik märgitud ka navigatsioonikaartidele.
Ameti hüdrograafiaosakonna juhi Peeter Välingu sõnul olid sel aastal peamised mõõdistusalad Hiiumaa ja Saaremaa läänepoolsed merealad, Väinameri, Tallinna lähedal asuv Soome lahe mereala ning Riia lahe piirkond.
"Mõõdistatud aladelt tuvastasime kokku 18 vrakki, millest üks on näiteks lennukivrakk, mis lebab tõenäoliselt merepõhja kukkumisel tekkinud kraatris, teine võib olla Saksa allveelaev U-144. Ilmselt tuvastasime merepõhjast ka 1941. aastal uppunud Soome neljamastilise purjeka Gullkrona asukoha," kirjeldas Väling selle aasta leide.
"Kontrollisime üle ka juulikuus saadud info teise allveelaeva, nõukogudeaegse S-12 vraki kohta. Allveelaev on kaheks murdunud ning asub Naissaarest umbes 14 km põhja pool," lisas Väling.
Veeteede ameti andmebaasis on tänase seisuga kokku 531 vrakki. Väling tõdes, et kuna ligi kolmandik Eesti vetest on veel täielikult üle mõõdistamata, siis on kindlasti veel palju leidmata või üle mõõdistamata vrakke.
"Navigatsioonikaartidele saab kanda vaid mõõdistatud vrakid või siis need, mis on pärit vanematelt kaartidelt," lisas ta.
Ostetav miniallveerobot teeb veealuste objektide uurimise oluliselt täpsemaks
Selleks, et hüdrograafid saaksid detailsemalt tuvastada ning paremini uurida veealuseid objekte, soetab amet endale tuleval aastal miniallveeroboti.
"Mõõdistusteks kasutatavad sonarid näitavad reeglina ära vaid selle, et midagi põhjas on – mis see täpsemalt on, sellest erilist aimu ei saa," nentis Väling. "Roboti kaamera abil saame oluliselt detailsemalt näha, mis seal vee all ikkagi asub."
Riigihanke võitnud lepingupartner EPRONS ROV Ltd. annab vastavalt lepingule hiljemalt 2019. aasta märtsi alguseks ametile üle viimase tehnoloogia järgi ehitatud miniallveeroboti.
Soetatav robot suudab sukelduda kuni 300 meetri sügavusele ning on varustatud HD-kaamera ja "käega", mille külge saab kinnitada haaratsi, lõikuri või väikese setteproovi võtja.
### Response:
Veeteede amet avastas tänavu Eesti vetest 18 uut vrakki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fringe -festar tähendab, et käest ära, siuke servaalavärk. Et "Talveöö unenäoga" samal ajal toimub midagi vabamat, hullumeelsemat, mitteametlikumat, julgemat, meeletumat, avatumat. Aga mitte mingiski mõttes vähemväärtuslikumat, teatri mõttes.
Boomchika ja Heldekese vedaja on mees nagu festival – Dan Renwick. Diplomeeritud tsirkuseartist, muusik ja hääs mõttes kloun. Neetud pagulane – Austraaliast Eestisse tulnud ja eesti keele ja eestlastega koosolemise kuidagi ära õppind. Varem on ta Telliskivis vedanud ka tänavafestarit "Tadaa!".
Ühesõnaga: Dan teab, mis ta teeb. Või siis vahel on just see hää, et ta teab, et ei ole võimalik teada: kuna elu ise on ebatäiuslik, siis miks peaks kunst olema täiuslik, vigadeta? – nii hõikas ta eile õhtal festivalikabarees Elvise "I Can't Help Falling in Love'i" lauldes.
Tõesõnu: terve see nädal on igal õhtul kella üheteistkümnest Heldekeses ka festivalikabaree, mille sissepääs on tasuta (väljumine tasuline), mis on omalaadne vabalava. Esimesel õhtul oli see suurepärane segu lavahuumorist, muusikast ja burleskist, muidugi luulest (alati on õhus luulet!). Lisaks Danile ja õhtu artistidele astusid üles imeline tantsijatar Chrissy Kiss ning Sten-Olle Moldau, kes ühena vähestest noortest laulikutest suudab siduda lavakoomika ning muusika nii, et see piinlik pole. Et see on suisa imeline. Teda tasub märgata, silm pääl hoida, sääl on kogu meelelahutuse tulevärk ja loomulik anne olemas.
Festival ise algas juba pühapäeval, esimene kontsert oli ansambli Francis sume-ilus, intiimne ülesastumine (päris esimest tükki – Ruutu 10 "Kahe vahel" – mängiti pühapäeval liiga vara, näen seda alles täna [teisipäeva – toim] õhtal). Et fringe mahutab enda alla kõik, siis näeb sel nädalal n-ö kaasaegse teatri ruumes-raames nii bände kui ka lavakoomikuid, luuletajad ning improteatrit ja klounaadi...
Esmaspäeval oli kavas Margus Tontsi ühemehetüki "Sõnad langevad nagu kirsiõied" esietendus, mis oli ühtlasi noormehe teatridebüüt. Omalaadne homaaž jaapani teatri jutuvestmiskunstile, n-ö pika vinnaga stand-up või täpsemini sit-down, milles lugu võtab kuju koos õhtuga (teda näeb uuesti neljapäeva õhtal).
Raske on ise rääkida minu, Kaur Riismaa, Ivar Silla ja Erki-Andres Nuudi tükist "Cabaret My Ass" – äge on nende tüüpidega lihtsalt laval olla ja hingata jälle (ja alati) – seda peate ise vaatama tulema täna, siis ütlete mulle, kas on asi või ei. Kordan Dani sõnu: elu ise on ebatäiuslik ja juhuslik, miks peaks siis kunst olema täiuslik? Ja kel kuradil on õigus öelda, kuidas õigesti peab näitlema või laulma või luuletama?
Kes täna õhtul Heldekeses pole, on politsei. Mine sa muidugi tea. Ei taha ära sõnuda. | Jürgen Rooste. Burleskne poeesia: Boom Chika Wau Wau festivalipäevik I | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fringe -festar tähendab, et käest ära, siuke servaalavärk. Et "Talveöö unenäoga" samal ajal toimub midagi vabamat, hullumeelsemat, mitteametlikumat, julgemat, meeletumat, avatumat. Aga mitte mingiski mõttes vähemväärtuslikumat, teatri mõttes.
Boomchika ja Heldekese vedaja on mees nagu festival – Dan Renwick. Diplomeeritud tsirkuseartist, muusik ja hääs mõttes kloun. Neetud pagulane – Austraaliast Eestisse tulnud ja eesti keele ja eestlastega koosolemise kuidagi ära õppind. Varem on ta Telliskivis vedanud ka tänavafestarit "Tadaa!".
Ühesõnaga: Dan teab, mis ta teeb. Või siis vahel on just see hää, et ta teab, et ei ole võimalik teada: kuna elu ise on ebatäiuslik, siis miks peaks kunst olema täiuslik, vigadeta? – nii hõikas ta eile õhtal festivalikabarees Elvise "I Can't Help Falling in Love'i" lauldes.
Tõesõnu: terve see nädal on igal õhtul kella üheteistkümnest Heldekeses ka festivalikabaree, mille sissepääs on tasuta (väljumine tasuline), mis on omalaadne vabalava. Esimesel õhtul oli see suurepärane segu lavahuumorist, muusikast ja burleskist, muidugi luulest (alati on õhus luulet!). Lisaks Danile ja õhtu artistidele astusid üles imeline tantsijatar Chrissy Kiss ning Sten-Olle Moldau, kes ühena vähestest noortest laulikutest suudab siduda lavakoomika ning muusika nii, et see piinlik pole. Et see on suisa imeline. Teda tasub märgata, silm pääl hoida, sääl on kogu meelelahutuse tulevärk ja loomulik anne olemas.
Festival ise algas juba pühapäeval, esimene kontsert oli ansambli Francis sume-ilus, intiimne ülesastumine (päris esimest tükki – Ruutu 10 "Kahe vahel" – mängiti pühapäeval liiga vara, näen seda alles täna [teisipäeva – toim] õhtal). Et fringe mahutab enda alla kõik, siis näeb sel nädalal n-ö kaasaegse teatri ruumes-raames nii bände kui ka lavakoomikuid, luuletajad ning improteatrit ja klounaadi...
Esmaspäeval oli kavas Margus Tontsi ühemehetüki "Sõnad langevad nagu kirsiõied" esietendus, mis oli ühtlasi noormehe teatridebüüt. Omalaadne homaaž jaapani teatri jutuvestmiskunstile, n-ö pika vinnaga stand-up või täpsemini sit-down, milles lugu võtab kuju koos õhtuga (teda näeb uuesti neljapäeva õhtal).
Raske on ise rääkida minu, Kaur Riismaa, Ivar Silla ja Erki-Andres Nuudi tükist "Cabaret My Ass" – äge on nende tüüpidega lihtsalt laval olla ja hingata jälle (ja alati) – seda peate ise vaatama tulema täna, siis ütlete mulle, kas on asi või ei. Kordan Dani sõnu: elu ise on ebatäiuslik ja juhuslik, miks peaks siis kunst olema täiuslik? Ja kel kuradil on õigus öelda, kuidas õigesti peab näitlema või laulma või luuletama?
Kes täna õhtul Heldekeses pole, on politsei. Mine sa muidugi tea. Ei taha ära sõnuda.
### Response:
Jürgen Rooste. Burleskne poeesia: Boom Chika Wau Wau festivalipäevik I |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tassi koduülikool sai vahe sisse juba avapoolajal, kui seisult 13:14 tehti 13:0 spurt. Saint Mary's tabas esimeses mängupooles viskeid väljakult koguni 72,4-protsendilise täpsusega (kahesed 11/16, kolmesed 10/13) külaliste 52% vastu (kahesed 8/19, kolmesed 5/6) ja võitis avapoolaja 54:33. Teisel poolajal hoidis Saint Mary's turvalist eduseisu ning 9 punktist lähemale Cal State Fullertoni ei lastud, vahendab Korvpall24.ee.
Vahetusmängijate pingilt alustanud Tass viibis väljakul kokku seitse minutit, mille jooksul viskas neli punkti (kahesed 2/2), võttis ühe lauapalli ning tegi kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Meeskonna resultatiivseim oli 19 punkti visanud Jordan Ford. Vastaste parim oli Austen Awosika, kes tõi samuti 19 silma.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Tassi koduülikool pani vastased paika juba avapoolajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tassi koduülikool sai vahe sisse juba avapoolajal, kui seisult 13:14 tehti 13:0 spurt. Saint Mary's tabas esimeses mängupooles viskeid väljakult koguni 72,4-protsendilise täpsusega (kahesed 11/16, kolmesed 10/13) külaliste 52% vastu (kahesed 8/19, kolmesed 5/6) ja võitis avapoolaja 54:33. Teisel poolajal hoidis Saint Mary's turvalist eduseisu ning 9 punktist lähemale Cal State Fullertoni ei lastud, vahendab Korvpall24.ee.
Vahetusmängijate pingilt alustanud Tass viibis väljakul kokku seitse minutit, mille jooksul viskas neli punkti (kahesed 2/2), võttis ühe lauapalli ning tegi kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Meeskonna resultatiivseim oli 19 punkti visanud Jordan Ford. Vastaste parim oli Austen Awosika, kes tõi samuti 19 silma.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Tassi koduülikool pani vastased paika juba avapoolajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval suri Venemaal 91 aasta vanuses legendaarne inimõigusaktivist Ljudmila Aleksejeva. Aleksejeva on tegelenud inimõigustega alates 1960. aastatest. Ta on olnud Moskva Helsingi grupi juht.
Kui Kremli teatel võib matusetseremooniast võtta osa ka president Vladimir Putin, keda Aleksejeva kartmatult kritiseeris, siis Aleksejeva pikaaegne mõttekaaslane ja üks Memoriali asutajatest Lev Ponomarjov peab matuste ajal kinnipidamisasutuses viibima, vahendab Meduza.
Moskva Tveri kohus mõistis 77-aastase Ponomarjovi 5. detsembril süüdi avalike kogunemiste korra korduva rikkumise eest ja karistas teda 25-päevase arestiga. Kuigi hiljem vähendati Ponomarjovi aresti 16 päevani, tähendab karistus ikkagi seda, et Ponomarjov matustele ei jõua ning Tveri kohus keeldus mehe karistuses selles küsimuses ajutist pausi tegemast. Oma otsust põhjendas kohus argumendiga, et Ponomarjov ei ole Aleksejeva lähisugulane.
Ponomarjovile süüks pandud "kuritegu" seisnes selles, et ta tegi Facebookis postituse, kus toetas opositsiooniaktiviste, kes osalesid meeleavaldusel Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) hoone ees.
Meeleavaldajad nõudsid teismeliste opositsiooniaktivistide vabastamist ning sanktsioneerimata meeleavalduse käigus võeti rohkelt protestijaid ka kinni. Vene võimud peavad peamiselt end antifašistide ja anarhistidena määratlevaid noori (täpsemalt liikumisi Сеть (Võrk) ja Новое величие (Uus Suurus)) ekstremistideks. Kriitikute hinnangul on kogu noorte vastu peetav kohtuprotsess võimude poolt fabritseeritud. | Tuntud Vene inimõiguslane ei pääse Aleksejeva matustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval suri Venemaal 91 aasta vanuses legendaarne inimõigusaktivist Ljudmila Aleksejeva. Aleksejeva on tegelenud inimõigustega alates 1960. aastatest. Ta on olnud Moskva Helsingi grupi juht.
Kui Kremli teatel võib matusetseremooniast võtta osa ka president Vladimir Putin, keda Aleksejeva kartmatult kritiseeris, siis Aleksejeva pikaaegne mõttekaaslane ja üks Memoriali asutajatest Lev Ponomarjov peab matuste ajal kinnipidamisasutuses viibima, vahendab Meduza.
Moskva Tveri kohus mõistis 77-aastase Ponomarjovi 5. detsembril süüdi avalike kogunemiste korra korduva rikkumise eest ja karistas teda 25-päevase arestiga. Kuigi hiljem vähendati Ponomarjovi aresti 16 päevani, tähendab karistus ikkagi seda, et Ponomarjov matustele ei jõua ning Tveri kohus keeldus mehe karistuses selles küsimuses ajutist pausi tegemast. Oma otsust põhjendas kohus argumendiga, et Ponomarjov ei ole Aleksejeva lähisugulane.
Ponomarjovile süüks pandud "kuritegu" seisnes selles, et ta tegi Facebookis postituse, kus toetas opositsiooniaktiviste, kes osalesid meeleavaldusel Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) hoone ees.
Meeleavaldajad nõudsid teismeliste opositsiooniaktivistide vabastamist ning sanktsioneerimata meeleavalduse käigus võeti rohkelt protestijaid ka kinni. Vene võimud peavad peamiselt end antifašistide ja anarhistidena määratlevaid noori (täpsemalt liikumisi Сеть (Võrk) ja Новое величие (Uus Suurus)) ekstremistideks. Kriitikute hinnangul on kogu noorte vastu peetav kohtuprotsess võimude poolt fabritseeritud.
### Response:
Tuntud Vene inimõiguslane ei pääse Aleksejeva matustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 7.55 juhtus liiklusõnnetus Valgas Pikal tänaval, kus 57-aastane mees sõitis Ford Transitiga ülekäigurajal otsa 46-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Valga haiglasse kontrolli.
Kell 14 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Punasel tänaval, kus 44-aastane naine sõitis Volkswagen Passatiga peateele ette Toyota Versole, mida juhtis 57-aasatne mees. Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 14 juhtus liiklusõnnetus Narvas Kreenholmi tänaval, kus 44-aastane naine tegi Mitsubishi Space Stariga vasakpööret ja sõitis otsa teed ületanud 70-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Narva haiglasse kontrolli.
Kell 17.20 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas J. Smuuli tee ja Punase tänava ristmikul, kus 44-aastane naine tegi Toyota Yarisega parempööret ja sõitis otsa ülekäigurajal teed ületanud 39-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 17.41 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maanteel, kus 72-aastane naine sõitis Toyota Rav4-gqa otsa ülekäigurajal teed ületanud 43-aastasele naisele. Jalakäija viidi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 18.05 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Akadeemia teel, kus 47-aastase mehe juhitud liinibuss Scania CL94 põrkas kokku samas suunas liikunud ja tagasipöördel olnud Toyota Avensisega, mida juhtis 45-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel kukkus bussis 70-aastane naine. Toyota juht ja bussireisija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 18.13 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas E. Vilde teel, kus 22-aastane mees tegi Peugeot Expertiga vasakpööret ja sõitis otsa õuealal liikunud 46-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 22.35 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 10. kilomeetril, kus 27-aastane mees sõitis BMW-ga tagant otsa ees liikunud Peugeot Boxerile, mida juhtis 62-aastane mees. Vahetult pärast avariid sõitis 24-aastane mees Hyundaiga otsa BMW-le. BMW ja Hyundai juhid ning BMW-s olnud 24-aastane naine viidi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga 11 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 7.55 juhtus liiklusõnnetus Valgas Pikal tänaval, kus 57-aastane mees sõitis Ford Transitiga ülekäigurajal otsa 46-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Valga haiglasse kontrolli.
Kell 14 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Punasel tänaval, kus 44-aastane naine sõitis Volkswagen Passatiga peateele ette Toyota Versole, mida juhtis 57-aasatne mees. Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 14 juhtus liiklusõnnetus Narvas Kreenholmi tänaval, kus 44-aastane naine tegi Mitsubishi Space Stariga vasakpööret ja sõitis otsa teed ületanud 70-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Narva haiglasse kontrolli.
Kell 17.20 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas J. Smuuli tee ja Punase tänava ristmikul, kus 44-aastane naine tegi Toyota Yarisega parempööret ja sõitis otsa ülekäigurajal teed ületanud 39-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 17.41 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maanteel, kus 72-aastane naine sõitis Toyota Rav4-gqa otsa ülekäigurajal teed ületanud 43-aastasele naisele. Jalakäija viidi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 18.05 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Akadeemia teel, kus 47-aastase mehe juhitud liinibuss Scania CL94 põrkas kokku samas suunas liikunud ja tagasipöördel olnud Toyota Avensisega, mida juhtis 45-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel kukkus bussis 70-aastane naine. Toyota juht ja bussireisija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 18.13 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas E. Vilde teel, kus 22-aastane mees tegi Peugeot Expertiga vasakpööret ja sõitis otsa õuealal liikunud 46-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 22.35 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 10. kilomeetril, kus 27-aastane mees sõitis BMW-ga tagant otsa ees liikunud Peugeot Boxerile, mida juhtis 62-aastane mees. Vahetult pärast avariid sõitis 24-aastane mees Hyundaiga otsa BMW-le. BMW ja Hyundai juhid ning BMW-s olnud 24-aastane naine viidi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga 11 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "2019. aasta kava kokku pannes võtsime ühendust Eri koostööpartnerite, mõttekaaslaste ja loomulikult ka tema lähedastega. Soovisime, et programm oleks võimalikult palju Eri loomingut peegeldav," lausus Tallinna Filharmoonia direktor Margit Tohver-Aints. Programmis on palju just selliseid lavastusi, mis jõuavad kas otse või väikese ringiga Eri Klasini.
"Aastatel 2006 – 2011 oli Eri Moskva Novaja Opera peadirigent ja just seetõttu on teater ka 2019. aasta Birgitta festivali peakülaline. Samuti leiab seoseid Eriga ooperigalalt, kus astuvad lavale külalised Rootsist. Nimelt oli Klas sealse kuningliku ooperi peadirigent aastatel 1985–1990," avas Tohver-Aints festivali külaliste tausta.
Nagu maestro ise tundis end kodus kõigis muusikažanrites, pakub ka tänavune Birgitta festival muusikateatrit erinevates žanrites. Programmist leiab klassikalise balleti esindajana Gruusiast Eestisse tuleva Ludwig Minkuse balleti "Don Quixote", mille aegumatu sisu pakub mõtteainet ka täna. Päev enne toimuval balletigalal saab lisaks klassikale näha ka Klasi loomingulise partneri, Euroopa modernse balleti suurkuju John Neumeieri, koreograafiat. Siinkohal on paslik välja tuua, et balletigala solistid on kõik valitud just nendest teatritest, kus töötas maestro Klas.
Tänavuse festivali kavast leiab kaks tuntud ooperit - Charles Gounod' "Faust" ja Giuseppe Verdi "Trubaduur". "Faust" oli 2018. aastal Moskvas "Kuldse Maski" festivalil nomineeritud lausa kuues kategoorias – parim dirigent, parim lavastaja, parim kunstnik ja kõik kolm pearolli - Faust, Mefisto ja Margarete. "Trubaduuri" lavastajaks on 2018. aasta Birgitta festivalil Puccini "Boheemi" lavastanud Marco Gandini. Mõlemad lavastused on omanäolised ja võib öelda, et oodata on klassikalist joont efektselt kaasaegse elutunnetusega.
2019. aasta üllatusprojektina toob Birgitta festival esmakordselt Pirita kloostri varemete vahele visuaalteatri, kus valgusmängu loob lavastaja Helen Rekkor, muusikalise osa eest hoolitseb lavastuse muusikaline juht ja dirigent Kristjan Järvi. Erinevalt teistest lavastustest, algab "Planeet Harmoonia" kell 22, mil päike on juba loojunud ja laval saavad ellu ärgata visuaalsed müstilised olendid.
Festivali lõpetab 2011. ja 2012. aasta festivalil suure publikuedu osaliseks saanud Iisraeli kollektiiv "Voca People". Kontserdil saab kuulda Viini klassikute meloodiaid, ooperimaailma kuulsamaid aariaid, rokiklassikat ja tänapäeva popmuusikasse kuuluvate ansamblite hitte.
Birgitta festival 2019 toimub Pirita kloostri varemetes 9. – 18. augustini. | Birgitta festival on pühendatud maestro Eri Klasi 80. sünniaastapäevale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"2019. aasta kava kokku pannes võtsime ühendust Eri koostööpartnerite, mõttekaaslaste ja loomulikult ka tema lähedastega. Soovisime, et programm oleks võimalikult palju Eri loomingut peegeldav," lausus Tallinna Filharmoonia direktor Margit Tohver-Aints. Programmis on palju just selliseid lavastusi, mis jõuavad kas otse või väikese ringiga Eri Klasini.
"Aastatel 2006 – 2011 oli Eri Moskva Novaja Opera peadirigent ja just seetõttu on teater ka 2019. aasta Birgitta festivali peakülaline. Samuti leiab seoseid Eriga ooperigalalt, kus astuvad lavale külalised Rootsist. Nimelt oli Klas sealse kuningliku ooperi peadirigent aastatel 1985–1990," avas Tohver-Aints festivali külaliste tausta.
Nagu maestro ise tundis end kodus kõigis muusikažanrites, pakub ka tänavune Birgitta festival muusikateatrit erinevates žanrites. Programmist leiab klassikalise balleti esindajana Gruusiast Eestisse tuleva Ludwig Minkuse balleti "Don Quixote", mille aegumatu sisu pakub mõtteainet ka täna. Päev enne toimuval balletigalal saab lisaks klassikale näha ka Klasi loomingulise partneri, Euroopa modernse balleti suurkuju John Neumeieri, koreograafiat. Siinkohal on paslik välja tuua, et balletigala solistid on kõik valitud just nendest teatritest, kus töötas maestro Klas.
Tänavuse festivali kavast leiab kaks tuntud ooperit - Charles Gounod' "Faust" ja Giuseppe Verdi "Trubaduur". "Faust" oli 2018. aastal Moskvas "Kuldse Maski" festivalil nomineeritud lausa kuues kategoorias – parim dirigent, parim lavastaja, parim kunstnik ja kõik kolm pearolli - Faust, Mefisto ja Margarete. "Trubaduuri" lavastajaks on 2018. aasta Birgitta festivalil Puccini "Boheemi" lavastanud Marco Gandini. Mõlemad lavastused on omanäolised ja võib öelda, et oodata on klassikalist joont efektselt kaasaegse elutunnetusega.
2019. aasta üllatusprojektina toob Birgitta festival esmakordselt Pirita kloostri varemete vahele visuaalteatri, kus valgusmängu loob lavastaja Helen Rekkor, muusikalise osa eest hoolitseb lavastuse muusikaline juht ja dirigent Kristjan Järvi. Erinevalt teistest lavastustest, algab "Planeet Harmoonia" kell 22, mil päike on juba loojunud ja laval saavad ellu ärgata visuaalsed müstilised olendid.
Festivali lõpetab 2011. ja 2012. aasta festivalil suure publikuedu osaliseks saanud Iisraeli kollektiiv "Voca People". Kontserdil saab kuulda Viini klassikute meloodiaid, ooperimaailma kuulsamaid aariaid, rokiklassikat ja tänapäeva popmuusikasse kuuluvate ansamblite hitte.
Birgitta festival 2019 toimub Pirita kloostri varemetes 9. – 18. augustini.
### Response:
Birgitta festival on pühendatud maestro Eri Klasi 80. sünniaastapäevale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks neile esinevad festivalil veel ka Ameerika laulja-laulukirjutaja Father John Misty, Saksa produtsentide duo Modeselektor, Jaapani-Ameerika muusik Mitski, Ameerika naisräppar Cupcakke ja Ameerika produtsent Yves Tumor.
Soome artistidest astuvad lavale Amnesia Scanner, Jaakko Eino Kalevi, Gasellit, Ville Valo & Agents, Ruusut, Iisa ja Sofa.
Möödunud aastal esinesid Flow festivalil Charlotte Gainsbourg, Kamasi Washington, Kendrick Lamar, Brockhampton, Arctic Monkeys jpt.
Flow festival toimub 2019. aastal 9. kuni 11. augustini. | Flow festivalil esinevad The Cure, Tame Impala ja Robyn | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks neile esinevad festivalil veel ka Ameerika laulja-laulukirjutaja Father John Misty, Saksa produtsentide duo Modeselektor, Jaapani-Ameerika muusik Mitski, Ameerika naisräppar Cupcakke ja Ameerika produtsent Yves Tumor.
Soome artistidest astuvad lavale Amnesia Scanner, Jaakko Eino Kalevi, Gasellit, Ville Valo & Agents, Ruusut, Iisa ja Sofa.
Möödunud aastal esinesid Flow festivalil Charlotte Gainsbourg, Kamasi Washington, Kendrick Lamar, Brockhampton, Arctic Monkeys jpt.
Flow festival toimub 2019. aastal 9. kuni 11. augustini.
### Response:
Flow festivalil esinevad The Cure, Tame Impala ja Robyn |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, mis on egiptuse ja mesopotaamia kultuuri kõrval maailma vanim ja laiaulatuslikuim kõrgkultuur. Seda viljeleti Induse jõe orus 3300–1300 aastat enne Kristust.
Induse kultuuriruumi kuuluvad Mohenjo Daro ja Harappa kultuur. Harappa kultuur on saanud nime Pakistani linna järgi, mille lähedalt avastati selle kultuuriga seostatud leiud 1920. aastatel. Peale Pakistani alade hõlmas toonane kultuur ka osa Loode-Indiast, Afganistanist ja Iraanist.
Milliseid rändeteid kasutasid inimesed pärast seda, kui nad 60 000 – 70 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändasid?
Praegu elab neil Lõuna-Aasia aladel väga mitmekesine rahvastik ja seepärast pakub see geneetikutele üle maailma väga suurt huvi. Selle piirkonna rahvaste geenide uurimine aitab teadlastel muu hulgas anda selgemaid vastuseid küsimusele, milliseid rändeteid kasutasid inimesed pärast seda, kui nad 60 000 – 70 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändasid.
Samas tahetakse ka teada, mil määral sarnanevad tänapäeval neil aladel elavate rahvaste geenid toonase kultuurihälli loonud inimeste omadega.
Seni on arheoloogiliste uuringute tulemused viidanud, et Induse kõrgkultuuri allakäik algas ilmselt 1600 aastat enne Kristust pronksiaegsel pikal põuaperioodil, mis vallandas rahvasterände itta, Induse-Gangese madaliku suunas. Kas geeniteadus kinnitab seda? Miks kultuur ikkagi hääbus ja kuhu selle viljelejad kadusid? Ja kust üldse olid selle kõrgetasemelise kultuuri viljelejad pärit?
Neile küsimustele heidabki valgust Tartu Ülikooli genoomika instituudis töötava India päritolu teaduri Ajai Kumar Pathaki juhitud suur geeniuuring, mis avaldati äsja mainekale Celli kirjastusele kuuluvas teadusajakirjas The American Journal of Human Geneticsis.
India rahvad on päritolult eurooplastega lähedased
TÜ genoomika instituudi ja teiste teadusrühmade varasemad uuringud on näidanud, et enamust India rahvastikku võib üldistatult kirjeldada kahe suure inimrühma seguna. India põhjaosas on ülekaalus iidsete põhjaindialaste geenid ja lõunas lõunaindialaste. "Ükski praegune India mitmest tuhandest rahvakillust ei ole seni paistnud esindavat kumbagi neist algsest rahvarühmast segunemata kujul," rääkis uuringu üks peamine autor Mait Metspalu.
"Põhjapoolne algpopulatsioon sai ilmselt kunagi väga olulise geneetilise panuse varasel pronksiajal praegustelt Lõuna-Venemaa aladelt lähtunud migratsioonist. Sealtsamast algas suures plaanis ka Eesti aladele jõudnud nöörkeraamika kultuuri kandjate laine," selgitas Metspalu, kes uurib Tartu Ülikoolis moodsat populatsioonigeneetikat.
Ta lisas: "Seega näitavad meie uuringud muu hulgas seda, et India rahvad on päritolult lähedased ka eurooplastega, sealhulgas eestlastega."
"Me näitame, et praegu Lõuna- ja Lääne-Euraasias elavad rahvad on geneetiliselt seotud inimestega, kes alustasid rännet varasel pronksiajal Euraasia stepialadelt."
"Me näitame, et praegu Lõuna- ja Lääne-Euraasias elavad rahvad on geneetiliselt seotud inimestega, kes alustasid rännet varasel pronksiajal Euraasia stepialadelt," täpsustas Ajai Kumar Pathak.
"Kuid India rahvaste geneetiline kujunemine on keerulisem ja samas ka väga huvitav," sekundeeris Kristiina Tambets, kes uurib samuti TÜ-s populatsioonigeneetikat.
Ta rääkis, et senise parima arusaama kohaselt segunesid iidsed põhja- ja lõunaindialased siis, kui kuulus Harappa tsivilisatsioon lagunes. "Selle esindajad liikusid põhjast lõunasse ja itta ning neil tekkis kontakt sealsete iidsete India rahvastega, kes olid sel ajal veel ilmselt kütid-korilased. Samal ajal saabusid Põhja-Indiasse aga juba mainitud Lõuna-Venemaalt rändamist alustanud uustulnukad, kes segunesid Harappa kultuuri kandjate riismetega. Selle tulemusel moodustuski iidne Põhja-India geneetiline komponent."
Tühimik teadmistes sai täidetud
Äsja ilmunud uuring täidab senise tühimiku Loode-India Induse oru rahvarühmade geneetilise struktuuri kirjeldamisel. Selleks kogus rahvusvaheline teadlaste rühm Harappa kultuuri asualadel elavatelt rahvastelt geeniproove.
Geeniproovid võeti 248-lt Indias elanud inimeselt, kuid analüüsis kasutati ka varem kogutud proove ja hiljuti avastatud esimese muistse lõuna-aasialase vana DNA-d. Kokku võrdlesid teadlased viie Loode-India etnilise rühma 65 inimese genoome rohkem kui 2500 tänapäevase ja iidse indiviidi genoomiga üle maailma.
See teadusprojekt tõi kokku 17 uurijat 10 instituudist üle maailma ning anonüümsed geenidoonorid Loode-India etnilistest rühmadest.
"See teadusprojekt tõi kokku 17 uurijat 10 instituudist üle maailma ning anonüümsed geenidoonorid Loode-India etnilistest rühmadest," sõnas Metspalu. "Uuringu tulemusena nägime, et kõik uuringus osalenud neli etnilist rühma on geneetiliselt üldiselt sarnased pronksiajal Loode-Indias elanud inimestega. See tuli ilmsiks, kui kõrvutasime uutest proovidest saadud geeniandmeid muistse lõuna-aasialase vana DNA-prooviga."
Metspalu sõnul pakkus eriti huvitava tulemuse uuritud rori rahvas: "See rahvakild paistab teiste Loode-India rahvaste seas silma sellega, et on geneetiliselt lääneeuraasialastega kõige sarnasem."
Geneetiku sõnul näitasid analüüsid, et see sarnasus ei tulene hiljutisest segunemistest ega hiljutisest migratsioonist. Selle sarnasuse on põhjustanud hoopis pronksiajal Lõuna-Venemaa aladelt välja rännanud inimesed. Pärast seda on rori rahvas olnud üle pikkade aastatuhandete teistest rahvastest eraldatud ja kannab veel nüüdki peaaegu segunemata kujul iidsete põhjaindialaste geneetilist pärandit.
Rori rahvas on säilinud justkui merevaigus.
"Rori rahvas on säilinud justkui merevaigus," selgitas Mait Metspalu teadustöö uudsust, "Muidugi on nad tuhandete aastate jooksul muutunud, selles mõttes ei ole merevaigus säilimise kujund päris täpne, aga paistab, et iidsete lõunaindialaste geneetilist panust neis ei ole." | Geeniuuring: India rahvad on eestlastega sarnast päritolu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, mis on egiptuse ja mesopotaamia kultuuri kõrval maailma vanim ja laiaulatuslikuim kõrgkultuur. Seda viljeleti Induse jõe orus 3300–1300 aastat enne Kristust.
Induse kultuuriruumi kuuluvad Mohenjo Daro ja Harappa kultuur. Harappa kultuur on saanud nime Pakistani linna järgi, mille lähedalt avastati selle kultuuriga seostatud leiud 1920. aastatel. Peale Pakistani alade hõlmas toonane kultuur ka osa Loode-Indiast, Afganistanist ja Iraanist.
Milliseid rändeteid kasutasid inimesed pärast seda, kui nad 60 000 – 70 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändasid?
Praegu elab neil Lõuna-Aasia aladel väga mitmekesine rahvastik ja seepärast pakub see geneetikutele üle maailma väga suurt huvi. Selle piirkonna rahvaste geenide uurimine aitab teadlastel muu hulgas anda selgemaid vastuseid küsimusele, milliseid rändeteid kasutasid inimesed pärast seda, kui nad 60 000 – 70 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändasid.
Samas tahetakse ka teada, mil määral sarnanevad tänapäeval neil aladel elavate rahvaste geenid toonase kultuurihälli loonud inimeste omadega.
Seni on arheoloogiliste uuringute tulemused viidanud, et Induse kõrgkultuuri allakäik algas ilmselt 1600 aastat enne Kristust pronksiaegsel pikal põuaperioodil, mis vallandas rahvasterände itta, Induse-Gangese madaliku suunas. Kas geeniteadus kinnitab seda? Miks kultuur ikkagi hääbus ja kuhu selle viljelejad kadusid? Ja kust üldse olid selle kõrgetasemelise kultuuri viljelejad pärit?
Neile küsimustele heidabki valgust Tartu Ülikooli genoomika instituudis töötava India päritolu teaduri Ajai Kumar Pathaki juhitud suur geeniuuring, mis avaldati äsja mainekale Celli kirjastusele kuuluvas teadusajakirjas The American Journal of Human Geneticsis.
India rahvad on päritolult eurooplastega lähedased
TÜ genoomika instituudi ja teiste teadusrühmade varasemad uuringud on näidanud, et enamust India rahvastikku võib üldistatult kirjeldada kahe suure inimrühma seguna. India põhjaosas on ülekaalus iidsete põhjaindialaste geenid ja lõunas lõunaindialaste. "Ükski praegune India mitmest tuhandest rahvakillust ei ole seni paistnud esindavat kumbagi neist algsest rahvarühmast segunemata kujul," rääkis uuringu üks peamine autor Mait Metspalu.
"Põhjapoolne algpopulatsioon sai ilmselt kunagi väga olulise geneetilise panuse varasel pronksiajal praegustelt Lõuna-Venemaa aladelt lähtunud migratsioonist. Sealtsamast algas suures plaanis ka Eesti aladele jõudnud nöörkeraamika kultuuri kandjate laine," selgitas Metspalu, kes uurib Tartu Ülikoolis moodsat populatsioonigeneetikat.
Ta lisas: "Seega näitavad meie uuringud muu hulgas seda, et India rahvad on päritolult lähedased ka eurooplastega, sealhulgas eestlastega."
"Me näitame, et praegu Lõuna- ja Lääne-Euraasias elavad rahvad on geneetiliselt seotud inimestega, kes alustasid rännet varasel pronksiajal Euraasia stepialadelt."
"Me näitame, et praegu Lõuna- ja Lääne-Euraasias elavad rahvad on geneetiliselt seotud inimestega, kes alustasid rännet varasel pronksiajal Euraasia stepialadelt," täpsustas Ajai Kumar Pathak.
"Kuid India rahvaste geneetiline kujunemine on keerulisem ja samas ka väga huvitav," sekundeeris Kristiina Tambets, kes uurib samuti TÜ-s populatsioonigeneetikat.
Ta rääkis, et senise parima arusaama kohaselt segunesid iidsed põhja- ja lõunaindialased siis, kui kuulus Harappa tsivilisatsioon lagunes. "Selle esindajad liikusid põhjast lõunasse ja itta ning neil tekkis kontakt sealsete iidsete India rahvastega, kes olid sel ajal veel ilmselt kütid-korilased. Samal ajal saabusid Põhja-Indiasse aga juba mainitud Lõuna-Venemaalt rändamist alustanud uustulnukad, kes segunesid Harappa kultuuri kandjate riismetega. Selle tulemusel moodustuski iidne Põhja-India geneetiline komponent."
Tühimik teadmistes sai täidetud
Äsja ilmunud uuring täidab senise tühimiku Loode-India Induse oru rahvarühmade geneetilise struktuuri kirjeldamisel. Selleks kogus rahvusvaheline teadlaste rühm Harappa kultuuri asualadel elavatelt rahvastelt geeniproove.
Geeniproovid võeti 248-lt Indias elanud inimeselt, kuid analüüsis kasutati ka varem kogutud proove ja hiljuti avastatud esimese muistse lõuna-aasialase vana DNA-d. Kokku võrdlesid teadlased viie Loode-India etnilise rühma 65 inimese genoome rohkem kui 2500 tänapäevase ja iidse indiviidi genoomiga üle maailma.
See teadusprojekt tõi kokku 17 uurijat 10 instituudist üle maailma ning anonüümsed geenidoonorid Loode-India etnilistest rühmadest.
"See teadusprojekt tõi kokku 17 uurijat 10 instituudist üle maailma ning anonüümsed geenidoonorid Loode-India etnilistest rühmadest," sõnas Metspalu. "Uuringu tulemusena nägime, et kõik uuringus osalenud neli etnilist rühma on geneetiliselt üldiselt sarnased pronksiajal Loode-Indias elanud inimestega. See tuli ilmsiks, kui kõrvutasime uutest proovidest saadud geeniandmeid muistse lõuna-aasialase vana DNA-prooviga."
Metspalu sõnul pakkus eriti huvitava tulemuse uuritud rori rahvas: "See rahvakild paistab teiste Loode-India rahvaste seas silma sellega, et on geneetiliselt lääneeuraasialastega kõige sarnasem."
Geneetiku sõnul näitasid analüüsid, et see sarnasus ei tulene hiljutisest segunemistest ega hiljutisest migratsioonist. Selle sarnasuse on põhjustanud hoopis pronksiajal Lõuna-Venemaa aladelt välja rännanud inimesed. Pärast seda on rori rahvas olnud üle pikkade aastatuhandete teistest rahvastest eraldatud ja kannab veel nüüdki peaaegu segunemata kujul iidsete põhjaindialaste geneetilist pärandit.
Rori rahvas on säilinud justkui merevaigus.
"Rori rahvas on säilinud justkui merevaigus," selgitas Mait Metspalu teadustöö uudsust, "Muidugi on nad tuhandete aastate jooksul muutunud, selles mõttes ei ole merevaigus säilimise kujund päris täpne, aga paistab, et iidsete lõunaindialaste geneetilist panust neis ei ole."
### Response:
Geeniuuring: India rahvad on eestlastega sarnast päritolu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jõuluaeg avab inimeste südamed ja loob võimaluse vaadata oma hingesügavusse," ütleb muusikute fondi looja Pille Lill ja lisab, et "pole kaunimat aega aastas, mil leida võimalus toetada neid, kes seda kõige enam vajavad."
Heategevuse raames toetatavad PLMF ja Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kogudus vähem kindlustatud peresid. Kell 18 algava kontserdi sissepääs on vaba, toetus laste heaks on võimalik teha kohapeal annetusena. | Jõulumõtisklusega toetatakse lapsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jõuluaeg avab inimeste südamed ja loob võimaluse vaadata oma hingesügavusse," ütleb muusikute fondi looja Pille Lill ja lisab, et "pole kaunimat aega aastas, mil leida võimalus toetada neid, kes seda kõige enam vajavad."
Heategevuse raames toetatavad PLMF ja Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kogudus vähem kindlustatud peresid. Kell 18 algava kontserdi sissepääs on vaba, toetus laste heaks on võimalik teha kohapeal annetusena.
### Response:
Jõulumõtisklusega toetatakse lapsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karikakaitsja Constanta läks Bukarestis toimunud kohtumist 5:0 juhtima ja väljakuperemeestel kulus skoori avamiseks kaheksa minutit. Seejärel tegid võõrustajad 6:0 vahespurdi ning poolaja keskel juhtis Steaua 6:5. Puhkama mindi küll viigiseisul, kuid teist poolaega alustas Steaua 3:0 vahespurdiga. Külalised seadsid tabloole viigi 17:17 ja pääsesid veel ette 23:22, aga veidi hiljem oli tablool viik 24:24. Lõpus tegutses kindlamalt Steaua, kes võttis 3:0 spurdi toel kolmetabamuselise võidu, vahendab Käsipall24.ee.
Johannson väravaid ei visanud, kuid eestlane teenis kollase kaardi ja ühe kaheminutilise karistuse.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist. | Johannson ja Steaua lükkasid karikakaitsja auti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karikakaitsja Constanta läks Bukarestis toimunud kohtumist 5:0 juhtima ja väljakuperemeestel kulus skoori avamiseks kaheksa minutit. Seejärel tegid võõrustajad 6:0 vahespurdi ning poolaja keskel juhtis Steaua 6:5. Puhkama mindi küll viigiseisul, kuid teist poolaega alustas Steaua 3:0 vahespurdiga. Külalised seadsid tabloole viigi 17:17 ja pääsesid veel ette 23:22, aga veidi hiljem oli tablool viik 24:24. Lõpus tegutses kindlamalt Steaua, kes võttis 3:0 spurdi toel kolmetabamuselise võidu, vahendab Käsipall24.ee.
Johannson väravaid ei visanud, kuid eestlane teenis kollase kaardi ja ühe kaheminutilise karistuse.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist.
### Response:
Johannson ja Steaua lükkasid karikakaitsja auti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sel aastal on tulekahjudes hukkunud juba 43 inimest, mis on rohkem kui viimasel kahel aastal ning üle poole detsembrit on veel ees," ütles päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. Võrdluseks: 2017. aastal hukkus tules 38 ja 2016. aastal 39 inimest.
Kolmel korral sai tänavu tulekahju alguse voodi süüdanud sigaretist, ühel korral küünlast ning ühel korral elektripliidi rikkest. Kõik hukkunuga tulekahjud puhkesid kortermajades
Novembris hukkunute keskmine vanus oli 64, vanim hukkunu oli 96-aastane ja noorim 49-aastane. Esialgsetel andmetel oli tulekahju hetkel alkoholijoobes kaks hukkunut.
Hoonetulekahjusid oli novembris kokku 88, nendest elumajatulekahjusid oli 52 ja mitteeluhoone tulekahjusid 36. Päästeamet ja vabatahtlikud päästjad käisid novembris inimesi nõustamas 2754 kodus.
Jaanuarist novembri lõpuni on tulekahjudest päästetud 74 inimest ning vigastada on saanud 102 inimest.
Veeõnnetustes hukkus novembris viis inimest. Kokku on sel aastal uppunud 43 inimest, nende hulgas ka kaks last.
Viimaste nädalate miinuskraadid on siseveekogudele tekitanud jääkihi, mis on aga veel liiga õhuke ning ei kanna. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.
Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palub päästeamet lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal. Hädalist märgates või ise abi vajades tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112. | Tuli on tänavu nõudnud rohkem elusid kui varasematel aastatel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sel aastal on tulekahjudes hukkunud juba 43 inimest, mis on rohkem kui viimasel kahel aastal ning üle poole detsembrit on veel ees," ütles päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. Võrdluseks: 2017. aastal hukkus tules 38 ja 2016. aastal 39 inimest.
Kolmel korral sai tänavu tulekahju alguse voodi süüdanud sigaretist, ühel korral küünlast ning ühel korral elektripliidi rikkest. Kõik hukkunuga tulekahjud puhkesid kortermajades
Novembris hukkunute keskmine vanus oli 64, vanim hukkunu oli 96-aastane ja noorim 49-aastane. Esialgsetel andmetel oli tulekahju hetkel alkoholijoobes kaks hukkunut.
Hoonetulekahjusid oli novembris kokku 88, nendest elumajatulekahjusid oli 52 ja mitteeluhoone tulekahjusid 36. Päästeamet ja vabatahtlikud päästjad käisid novembris inimesi nõustamas 2754 kodus.
Jaanuarist novembri lõpuni on tulekahjudest päästetud 74 inimest ning vigastada on saanud 102 inimest.
Veeõnnetustes hukkus novembris viis inimest. Kokku on sel aastal uppunud 43 inimest, nende hulgas ka kaks last.
Viimaste nädalate miinuskraadid on siseveekogudele tekitanud jääkihi, mis on aga veel liiga õhuke ning ei kanna. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.
Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palub päästeamet lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal. Hädalist märgates või ise abi vajades tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.
### Response:
Tuli on tänavu nõudnud rohkem elusid kui varasematel aastatel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinn juhib viie vooru järel B-gruppi kaheksa silmaga, kuid teine Eesti klubi Viljandi HC pole punktiarvet avanud. Tugevamas A-grupis on Servitil neljast mängust kaotuste kõrvale ette näidata võit Kehra/Horizon Pulp&Paperi üle, kehralased on kuue kohtumise järel nullil, vahendab Käsipall24.ee.
Seega on Eesti klubid 20-st mängust kogunud viis võitu ja 15 kaotust, väravate vahega 483:570. Nii on neli Eesti klubi võtnud 25% punktidest, mis on liiga nõrgim näit. Ukrainal on vastav number 83,3% (1 klubi), Leedul 67,9% (3), Valgevenel 60% (1), Lätil 55% (2) ja Soomel 33,3% (1).
Viimati läks Eesti klubidel hooaja esimeses pooles peaaegu sama viletsalt mullu, kui koguti 35,8 protsenti punktidest. Kaheksal hooajal enne seda oli eestlastel vastav protsent vähemalt 50.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist. | Eesti klubid teevad Balti liigas kümnendi kehvemat algust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinn juhib viie vooru järel B-gruppi kaheksa silmaga, kuid teine Eesti klubi Viljandi HC pole punktiarvet avanud. Tugevamas A-grupis on Servitil neljast mängust kaotuste kõrvale ette näidata võit Kehra/Horizon Pulp&Paperi üle, kehralased on kuue kohtumise järel nullil, vahendab Käsipall24.ee.
Seega on Eesti klubid 20-st mängust kogunud viis võitu ja 15 kaotust, väravate vahega 483:570. Nii on neli Eesti klubi võtnud 25% punktidest, mis on liiga nõrgim näit. Ukrainal on vastav number 83,3% (1 klubi), Leedul 67,9% (3), Valgevenel 60% (1), Lätil 55% (2) ja Soomel 33,3% (1).
Viimati läks Eesti klubidel hooaja esimeses pooles peaaegu sama viletsalt mullu, kui koguti 35,8 protsenti punktidest. Kaheksal hooajal enne seda oli eestlastel vastav protsent vähemalt 50.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist.
### Response:
Eesti klubid teevad Balti liigas kümnendi kehvemat algust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hyundai meeskond ei ole veel oma lõplikku sõitjatevalikut kinnitanud. Kindlasti jätkab meeskonnas täiskohaga Thierry Neuville ja tõenäoliselt ka Andreas Mikkelsen. Lisaks teeb arvatavasti osad etapid kaasa Dani Sordo, kellega Paddon ka tänavu autot jagas.
"Me teame hetkel sama palju kui kõik teised," lausus 31-aastane Paddon kodumaa väljaandele Driven. "Hetkel naudin suvel ja keskendun mõnedele Uus-Meremaa projektidele ning sisuliselt ootan lihtsalt telefonikõnet."
Paddoni jaoks on tema tuleviku ümber kestvad spekulatsioonid mõistetavad. "See näitab huvi selle spordiala vastu ja inimestele selline värk meeldib. Meediale meeldib sellest kirjutada ja inimestele lugeda. Pean sellega toime tulema."
Lisaks Hyundaile on Paddonit pakutud ka M-Spordi võistkonda. Malcolm Wilsoni tiim jätkab aga tuleval aastal vaid kahe piloodiga, kellest üks on kindlasti Teemu Suninen ja nii pole ka see enam nii reaalne valik.
"Vaimselt on üsna raske kõiki kuulujutte eirata. Lõpuks peab aga uskuma läbirääkimistesse, mis on viimase kolme kuu jooksul toimunud, uskuma neisse esitustesse, mida aasta jooksul näitasime ja lootma parimat."
Paddon tegi tänavu kaasa seitsmel rallil. Türgis ja Austraalias jõudis ta pjedestaalile, saavutades vastavalt kolmanda ja teise koha. | Hayden Paddon ootab telefonikõnet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hyundai meeskond ei ole veel oma lõplikku sõitjatevalikut kinnitanud. Kindlasti jätkab meeskonnas täiskohaga Thierry Neuville ja tõenäoliselt ka Andreas Mikkelsen. Lisaks teeb arvatavasti osad etapid kaasa Dani Sordo, kellega Paddon ka tänavu autot jagas.
"Me teame hetkel sama palju kui kõik teised," lausus 31-aastane Paddon kodumaa väljaandele Driven. "Hetkel naudin suvel ja keskendun mõnedele Uus-Meremaa projektidele ning sisuliselt ootan lihtsalt telefonikõnet."
Paddoni jaoks on tema tuleviku ümber kestvad spekulatsioonid mõistetavad. "See näitab huvi selle spordiala vastu ja inimestele selline värk meeldib. Meediale meeldib sellest kirjutada ja inimestele lugeda. Pean sellega toime tulema."
Lisaks Hyundaile on Paddonit pakutud ka M-Spordi võistkonda. Malcolm Wilsoni tiim jätkab aga tuleval aastal vaid kahe piloodiga, kellest üks on kindlasti Teemu Suninen ja nii pole ka see enam nii reaalne valik.
"Vaimselt on üsna raske kõiki kuulujutte eirata. Lõpuks peab aga uskuma läbirääkimistesse, mis on viimase kolme kuu jooksul toimunud, uskuma neisse esitustesse, mida aasta jooksul näitasime ja lootma parimat."
Paddon tegi tänavu kaasa seitsmel rallil. Türgis ja Austraalias jõudis ta pjedestaalile, saavutades vastavalt kolmanda ja teise koha.
### Response:
Hayden Paddon ootab telefonikõnet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Video režissöör on Janar Aronija, produtsent Propapanda. Näitlejatena saab videos näha Tiit Liblikut, Joonas Ärmpalu, Rihard Niinbergi, Kristjan Tensot, Karl-Silvar Alemaad ja Frank-Leander Sapegod.
Loe ansambli Mees Inc. debüütalbumi "Margus" arvustust. | Mees Inc. avaldas video loole "Rahu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Video režissöör on Janar Aronija, produtsent Propapanda. Näitlejatena saab videos näha Tiit Liblikut, Joonas Ärmpalu, Rihard Niinbergi, Kristjan Tensot, Karl-Silvar Alemaad ja Frank-Leander Sapegod.
Loe ansambli Mees Inc. debüütalbumi "Margus" arvustust.
### Response:
Mees Inc. avaldas video loole "Rahu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tänases trennis õnnestus Triinu Hausenbergil Tehvandi K90 suusahüppemäel natuke valesti maanduda. Tõsi ta on, suusahüppemäel piisab vähesest!" kirjutas Facebooki lehekülg Eesti kahevõistlus ja suusahüpped.
"Tulemuseks lendas neiu kõigepealt põlvega vastu portet ja seejärel rullus mäest alla. Sääres oli haav ja sellele tehti mitu õmblust. Põlvel on vist põrutus ning et seda kindlaks teha, võtab meie kahevõistleja suuna neljapäeval arsti juurde!" | Eesti kahevõistleja sai Tehvandi hüppemäel viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tänases trennis õnnestus Triinu Hausenbergil Tehvandi K90 suusahüppemäel natuke valesti maanduda. Tõsi ta on, suusahüppemäel piisab vähesest!" kirjutas Facebooki lehekülg Eesti kahevõistlus ja suusahüpped.
"Tulemuseks lendas neiu kõigepealt põlvega vastu portet ja seejärel rullus mäest alla. Sääres oli haav ja sellele tehti mitu õmblust. Põlvel on vist põrutus ning et seda kindlaks teha, võtab meie kahevõistleja suuna neljapäeval arsti juurde!"
### Response:
Eesti kahevõistleja sai Tehvandi hüppemäel viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avatakse ka ehitusel olev Urda tee ning selle pikendus. Ligipääs Urda teele tagatakse Topi sõlmelt ning Jälgimäe teelt, senine ligipääs Pärnu maanteelt suletakse, teatas maanteeamet.
Kergliiklejatele avati Pärnu maantee ja raudteealused tunnelid. Suletuks jääb Veskitammi tänava tunnel ja Veskitammi raudteeülesõit. Jalakäijana on maanteed võimalik ületada ka Jälgimäe ristmikul ja Selveri läheduses oleva fooriga reguleeritud ülekäiguradade kaudu.
Linna siseneval suunal muudab maanteeamet bussipeatuste asukohtasid. Laagri peatus nihkub 150 meetrit Tallinna poole ning Nõlvaku peatus 200 meetrit Pärnu poole. Linnast väljuval suunal lisandub Nõlvaku peatus jalakäijate tunneli asukohta. Laagri peatuse asukohta ei muudeta, küll aga lisatakse peatusesse ajutine bussiootepaviljon.
Kirjeldatud liikluskorraldus jääb kehtima kuni kevadiste tööde alguseni. Liiklussõlme ehitustööd lõppevad 2019. aasta oktoobris. | Tallinna piiril Veskitammil taastub 2+2 sõiduraja lahendus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avatakse ka ehitusel olev Urda tee ning selle pikendus. Ligipääs Urda teele tagatakse Topi sõlmelt ning Jälgimäe teelt, senine ligipääs Pärnu maanteelt suletakse, teatas maanteeamet.
Kergliiklejatele avati Pärnu maantee ja raudteealused tunnelid. Suletuks jääb Veskitammi tänava tunnel ja Veskitammi raudteeülesõit. Jalakäijana on maanteed võimalik ületada ka Jälgimäe ristmikul ja Selveri läheduses oleva fooriga reguleeritud ülekäiguradade kaudu.
Linna siseneval suunal muudab maanteeamet bussipeatuste asukohtasid. Laagri peatus nihkub 150 meetrit Tallinna poole ning Nõlvaku peatus 200 meetrit Pärnu poole. Linnast väljuval suunal lisandub Nõlvaku peatus jalakäijate tunneli asukohta. Laagri peatuse asukohta ei muudeta, küll aga lisatakse peatusesse ajutine bussiootepaviljon.
Kirjeldatud liikluskorraldus jääb kehtima kuni kevadiste tööde alguseni. Liiklussõlme ehitustööd lõppevad 2019. aasta oktoobris.
### Response:
Tallinna piiril Veskitammil taastub 2+2 sõiduraja lahendus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laurent Lunetta ja Ariel Wizmani film räägib moetööstuse kulissidetagusest. Igal aastal toodetakse maailmas mitu miljardit rõivaeset. Moetööstus on naftatööstuse järel suuruselt teine keskkonnasaastaja, kus kiirmoe oravarattas tiirlemine kahjustab meie planeeti, toob kaasa moeloojate läbipõlemise ning tekstiilitööstuse töötajate sunnitöö.
2013. aastal varises Bangladeshis kokku kõrghoone, rusudes hukkusid 1130 rahvusvahelistele kaubamärkidele tootva hiigelvabriku töötajat. Neli aastat pärast katastroofi kogub jõudu rahvusvaheline protestiliikumine absurdini jõudnud ja ohtliku tööstusharu vastu. Filmis avaldavad mõtteid visionäärid ja moetööstuse aktivistid, kes pakuvad novaatorlikke lahendusi meie igapäevaste kehakatete tootmisel ning ka kõrgmoe loomisel.
"Mäss moetööstuses" on ETV2 ekraanil 11. detsembril kell 22:30. | Kultuuriportaal soovitab: "Mäss moetööstuses" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laurent Lunetta ja Ariel Wizmani film räägib moetööstuse kulissidetagusest. Igal aastal toodetakse maailmas mitu miljardit rõivaeset. Moetööstus on naftatööstuse järel suuruselt teine keskkonnasaastaja, kus kiirmoe oravarattas tiirlemine kahjustab meie planeeti, toob kaasa moeloojate läbipõlemise ning tekstiilitööstuse töötajate sunnitöö.
2013. aastal varises Bangladeshis kokku kõrghoone, rusudes hukkusid 1130 rahvusvahelistele kaubamärkidele tootva hiigelvabriku töötajat. Neli aastat pärast katastroofi kogub jõudu rahvusvaheline protestiliikumine absurdini jõudnud ja ohtliku tööstusharu vastu. Filmis avaldavad mõtteid visionäärid ja moetööstuse aktivistid, kes pakuvad novaatorlikke lahendusi meie igapäevaste kehakatete tootmisel ning ka kõrgmoe loomisel.
"Mäss moetööstuses" on ETV2 ekraanil 11. detsembril kell 22:30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Mäss moetööstuses" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühise õppusega soovib tõsistes majandusraskustes Venezuela ilmselt maailmale, eelkõige USA-le mõista anda, et tal on tugevaid liitlasi, vahendas Yle.
"Me oleme vajaduse korral valmis kaitsma Venezuela iga piirkonda. Seda me teeme koos oma sõpradega," teatas kaitseminister Vladimir Padrino, kui ta Caracase lennuväljal Venemaa esindajaid vastu võttis.
Padrino sõnul on õppuse eesmärgiks arendada koostööd õhutõrje vallas. Õppuse kestuse kohta kaitseminister kommentaare ei jaganud.
Lisaks õppusele on Venemaa ja Venezuela tihendanud ka koostööd majanduse vallas ning Venezuela on viimaste aastate jooksul ostnud Venemaalt ka rohkelt relvastust ja varustust.
Autoritaarne president Nicolas Maduro kohtus eelmisel nädalal Moskvas oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga ning koos lepiti kokku, et Venemaa teeb Venezuelasse miljarditesse ulatuvaid investeeringuid. | Venemaa saatis Venezuelasse strateegilised pommituslennukid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühise õppusega soovib tõsistes majandusraskustes Venezuela ilmselt maailmale, eelkõige USA-le mõista anda, et tal on tugevaid liitlasi, vahendas Yle.
"Me oleme vajaduse korral valmis kaitsma Venezuela iga piirkonda. Seda me teeme koos oma sõpradega," teatas kaitseminister Vladimir Padrino, kui ta Caracase lennuväljal Venemaa esindajaid vastu võttis.
Padrino sõnul on õppuse eesmärgiks arendada koostööd õhutõrje vallas. Õppuse kestuse kohta kaitseminister kommentaare ei jaganud.
Lisaks õppusele on Venemaa ja Venezuela tihendanud ka koostööd majanduse vallas ning Venezuela on viimaste aastate jooksul ostnud Venemaalt ka rohkelt relvastust ja varustust.
Autoritaarne president Nicolas Maduro kohtus eelmisel nädalal Moskvas oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga ning koos lepiti kokku, et Venemaa teeb Venezuelasse miljarditesse ulatuvaid investeeringuid.
### Response:
Venemaa saatis Venezuelasse strateegilised pommituslennukid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ida-Virumaa esinumber oli Isamaal viimasena piirkondadest lahtine.
Isamaal on Ida-Virumaal praeguste plaanide kohalselt teisel positsioonil rahandusministeeriumi regionaalhalduse Ida-Virumaa osakonna juhataja Tiit Salvan, kolmandal Lüganuse vallavolikogu liige Marja-Liisa Veiser.
Isamaa esindajad ei soovinud ERR-ile järjestust kinnitada, kuid ei lükanud infot ka ümber, öeldes, et lõpliku otsuse teeb erakonna volikogu.
Kiisler kandideeris 2015. aasta riigikogu valimistel Mustamäel ja Nõmmel, sai 556 häält, kuid valituks ei osutunud. Sama aasta septembris sai ta riigikogus asendusliikmeks, möödunud aasta suvest on ta keskkonnaministri ametis.
Suurimas valimisringkonnas ehk Harju- ja Raplamaal on Isamaa esinumbriks praeguste plaanide kohaselt kaitseminister Jüri Luik. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ise kandideerib esimesel positsioonil taas Viljandi- ja Järvamaal.
Lääne-, Saare ja Hiiumaal on valimisnimekirjas esimene riigikogu liige ja endine politseijuht Raivo Aeg, Võru-, Valga- ja Põlvamaal riigikogu liige ja erakonna peasekretär Priit Sibul.
Lääne-Virumaal on nimekirja eesotsas keskkonnaminister Marko Pomerants.
Tartu- ja Jõgevamaal saab Isamaa esinumbriks tõenäoliselt riigikogu liige Aivar Kokk, Pärnumaal riigikogu liige ja sealne endine maavanem Andres Metsoja. Tartu linnas praegustel andmetel Eesti Rahva Muuseumi endine juht Tõnis Lukas.
Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa valimisnimekirjas on esimene ilmselt Tallinna linnavolikogu aseesimees ja aastaid meedias tegutsenud Mart Luik, Mustamäel ja Nõmmel justiitsminister Urmas Reinsalu.
Kesklinnas, Pirital ja Lasnamäel on kavas esinumbrina praegustel andmetel üles seada riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits või endine rahandusminister Sven Sester.
Isamaa volikogu koguneb valimisnimekirjade ja valimisplatvormi kinnitamiseks sel laupäeval Tallinnas. | Isamaa võib panna Ida-Virumaal esinumbriks Siim-Valmar Kiisleri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ida-Virumaa esinumber oli Isamaal viimasena piirkondadest lahtine.
Isamaal on Ida-Virumaal praeguste plaanide kohalselt teisel positsioonil rahandusministeeriumi regionaalhalduse Ida-Virumaa osakonna juhataja Tiit Salvan, kolmandal Lüganuse vallavolikogu liige Marja-Liisa Veiser.
Isamaa esindajad ei soovinud ERR-ile järjestust kinnitada, kuid ei lükanud infot ka ümber, öeldes, et lõpliku otsuse teeb erakonna volikogu.
Kiisler kandideeris 2015. aasta riigikogu valimistel Mustamäel ja Nõmmel, sai 556 häält, kuid valituks ei osutunud. Sama aasta septembris sai ta riigikogus asendusliikmeks, möödunud aasta suvest on ta keskkonnaministri ametis.
Suurimas valimisringkonnas ehk Harju- ja Raplamaal on Isamaa esinumbriks praeguste plaanide kohaselt kaitseminister Jüri Luik. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ise kandideerib esimesel positsioonil taas Viljandi- ja Järvamaal.
Lääne-, Saare ja Hiiumaal on valimisnimekirjas esimene riigikogu liige ja endine politseijuht Raivo Aeg, Võru-, Valga- ja Põlvamaal riigikogu liige ja erakonna peasekretär Priit Sibul.
Lääne-Virumaal on nimekirja eesotsas keskkonnaminister Marko Pomerants.
Tartu- ja Jõgevamaal saab Isamaa esinumbriks tõenäoliselt riigikogu liige Aivar Kokk, Pärnumaal riigikogu liige ja sealne endine maavanem Andres Metsoja. Tartu linnas praegustel andmetel Eesti Rahva Muuseumi endine juht Tõnis Lukas.
Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa valimisnimekirjas on esimene ilmselt Tallinna linnavolikogu aseesimees ja aastaid meedias tegutsenud Mart Luik, Mustamäel ja Nõmmel justiitsminister Urmas Reinsalu.
Kesklinnas, Pirital ja Lasnamäel on kavas esinumbrina praegustel andmetel üles seada riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits või endine rahandusminister Sven Sester.
Isamaa volikogu koguneb valimisnimekirjade ja valimisplatvormi kinnitamiseks sel laupäeval Tallinnas.
### Response:
Isamaa võib panna Ida-Virumaal esinumbriks Siim-Valmar Kiisleri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Ratasele teeb ettekande Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut (Keskerakond). | Otse kell 10: Ratas annab ülevaate valitsuse tegevusest ELi poliitika teostamisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Ratasele teeb ettekande Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut (Keskerakond).
### Response:
Otse kell 10: Ratas annab ülevaate valitsuse tegevusest ELi poliitika teostamisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sloveen piirdus sedapuhku seitsme punktiga (visked väljakult vaid 2/11), aga haaras 11 lauapalli ja jagas üheksa resultatiivset söötu. Kaks viimast näitajat on tema senise karjääri parimad.
Dallase parimad korvikütid olid Harrison Barnes 19 ja Jalen Brunson 17 punktiga. Orlandole tõi Jonathon Simmons 18 silma.
Anthony Davis viskas 41 punkti, aga New Orleans Pelicans kaotas siiski võõrsil Boston Celticsile 100:113 (21:28, 32:31, 19:24, 28:30).
Läänekonverentsi liider Oklahoma City Thunder alistas kodus Utah Jazzi 122:113 (30:22, 27:24, 42:29, 23:38). Paul George oli 31 punktiga võitjate parim. Russell Westbrook panustas kolmikduubliga (12 punkti, 11 lauapalli, kümme resultatiivset söötu).
Idakonverentsi paremuselt teine meeskond Milwaukee Bucks oli kodus üle Cleveland Cavaliersist 108:92 (31:18, 28:23, 25:25, 24:26). Eric Bledsoe tõi võitjate kasuks 20 silma ja 12 lauapalli.
Tulemused: Indiana - Washington 109:101, Philadelphia - Detroit 116:102, Boston - New Orleans 113:100, Chicago - Sacramento 89:108, Milwaukee - Cleveland 108:92, Oklahoma City - Utah 122:113, Dallas - Orlando 101:76, Denver - Memphis 105:99, Phoenix - LA Clippers 119:123, Golden State - Minnesota 116:108, LA Lakers - Miami 108:105. | Kehva visketabavusega Doncic püstitas siiski kaks rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sloveen piirdus sedapuhku seitsme punktiga (visked väljakult vaid 2/11), aga haaras 11 lauapalli ja jagas üheksa resultatiivset söötu. Kaks viimast näitajat on tema senise karjääri parimad.
Dallase parimad korvikütid olid Harrison Barnes 19 ja Jalen Brunson 17 punktiga. Orlandole tõi Jonathon Simmons 18 silma.
Anthony Davis viskas 41 punkti, aga New Orleans Pelicans kaotas siiski võõrsil Boston Celticsile 100:113 (21:28, 32:31, 19:24, 28:30).
Läänekonverentsi liider Oklahoma City Thunder alistas kodus Utah Jazzi 122:113 (30:22, 27:24, 42:29, 23:38). Paul George oli 31 punktiga võitjate parim. Russell Westbrook panustas kolmikduubliga (12 punkti, 11 lauapalli, kümme resultatiivset söötu).
Idakonverentsi paremuselt teine meeskond Milwaukee Bucks oli kodus üle Cleveland Cavaliersist 108:92 (31:18, 28:23, 25:25, 24:26). Eric Bledsoe tõi võitjate kasuks 20 silma ja 12 lauapalli.
Tulemused: Indiana - Washington 109:101, Philadelphia - Detroit 116:102, Boston - New Orleans 113:100, Chicago - Sacramento 89:108, Milwaukee - Cleveland 108:92, Oklahoma City - Utah 122:113, Dallas - Orlando 101:76, Denver - Memphis 105:99, Phoenix - LA Clippers 119:123, Golden State - Minnesota 116:108, LA Lakers - Miami 108:105.
### Response:
Kehva visketabavusega Doncic püstitas siiski kaks rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peame liikuma targema ja taskukohasema riigivalitsemise poole, mis ei arvestaks üksnes juba viimastel aastatel toimunud demograafiliste ja tehnoloogiliste muudatustega, vaid võtaks arvesse ka meie ees seisvaid väljakutseid nii Eestis kui globaalselt," ütles Toom.
Toom lisas, et praegune poliitikakujundamine ei rahulda paljusid inimesi Eestis. "Kohati jääb mulje, et Eesti tänasel poliitikamaastikul sõidetakse justkui ainult pooltuledega pimeduse poole ja seda suure kära saatel," lisas ta.
Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles, et kogenud diplomaadi liitumine nende meeskonnaga tugevdab oluliselt Eesti 200 jõudu rahvusvaheliste küsimustega tegelemisel.
"Mul on hea meel, et Taavi Toom on andnud ka nõusoleku kandideerida riigikogu valimistel ja asuda Eesti 200 kõneisikuks välispoliitika ja Euroopa asjade teemadel," märkis Kallas.
Toom on hariduselt jurist, lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude. Aastatel 1991-1994 töötas ta ajalehes Postimees välisinfo toimetajana. Alates 1994. kuni 2017. aastani töötas ta välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel, olles selle aja jooksul ka Eesti suursaadik Taanis aastatel 2001-2006 ning Poolas aastatel 2009-2013.
Taavi Toom on töötanud ka välisministeeriumi Euroopa Liidu osakonna juhatajana ja julgeolekupoliitika direktorina, samuti välisministeeriumi pressiesindaja ning avaliku diplomaatia osakonna juhatajana. Viimased kaks aastat on Taavi Toom töötanud Briti suursaatkonna nõunikuna Eestis Euroopa Liidu ja kahepoolsete suhete küsimustes. Ta on abielus, kolme lapse isa ja pole varem kuulunud ühtegi erakonda. | Endine suursaadik Taavi Toom liitus Eesti 200-ga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peame liikuma targema ja taskukohasema riigivalitsemise poole, mis ei arvestaks üksnes juba viimastel aastatel toimunud demograafiliste ja tehnoloogiliste muudatustega, vaid võtaks arvesse ka meie ees seisvaid väljakutseid nii Eestis kui globaalselt," ütles Toom.
Toom lisas, et praegune poliitikakujundamine ei rahulda paljusid inimesi Eestis. "Kohati jääb mulje, et Eesti tänasel poliitikamaastikul sõidetakse justkui ainult pooltuledega pimeduse poole ja seda suure kära saatel," lisas ta.
Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles, et kogenud diplomaadi liitumine nende meeskonnaga tugevdab oluliselt Eesti 200 jõudu rahvusvaheliste küsimustega tegelemisel.
"Mul on hea meel, et Taavi Toom on andnud ka nõusoleku kandideerida riigikogu valimistel ja asuda Eesti 200 kõneisikuks välispoliitika ja Euroopa asjade teemadel," märkis Kallas.
Toom on hariduselt jurist, lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude. Aastatel 1991-1994 töötas ta ajalehes Postimees välisinfo toimetajana. Alates 1994. kuni 2017. aastani töötas ta välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel, olles selle aja jooksul ka Eesti suursaadik Taanis aastatel 2001-2006 ning Poolas aastatel 2009-2013.
Taavi Toom on töötanud ka välisministeeriumi Euroopa Liidu osakonna juhatajana ja julgeolekupoliitika direktorina, samuti välisministeeriumi pressiesindaja ning avaliku diplomaatia osakonna juhatajana. Viimased kaks aastat on Taavi Toom töötanud Briti suursaatkonna nõunikuna Eestis Euroopa Liidu ja kahepoolsete suhete küsimustes. Ta on abielus, kolme lapse isa ja pole varem kuulunud ühtegi erakonda.
### Response:
Endine suursaadik Taavi Toom liitus Eesti 200-ga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi nominente esitati, leidis ühing, et 2018. aasta jooksul polnud kahjuks ühtegi eraldiseisvat algatust, mis kriteeriumid täitnud oleks.
Ühingu liikmete ellu kutsutud konkursi eesmärk on tunnustada mõnd tegu, isikut või organisatsiooni, mis või kes on oluliselt laiendanud korruptsioonialast arutelu, toonud kaasa uuendusi korruptsiooniennetuses, muutnud organisatsiooni või valdkonna korruptsioonivabamaks.
"Meie otsus aga ei peegelda seda, et tähelepanu vajavaid teemasid pole," toonitas ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Elsa Leiten esmaspäeval rahvusvahelise korruptsioonivastase päeva tähistamisel.
"Vastupidi – näiteks oli valikukomisjonis arutlusel väärkäitumisest teavitamine ehk niinimetatud vilepuhumine. Eestis räägitakse sellest tihti kui pealekaebamisest. Kriitikat väärib Danske Banki vilepuhuja nime avaldamine Eesti ajakirjanduses, mis on vastuolus teavitajate kaitse printsiipidega," ütles Leiten.
Eesti ametivõimud ei vastanud kuidagi ka Danske Banki väärkäitumisest teavitaja soovile saada kaitset, mis omakorda peegeldab septembrikuist valitsuse otsust mitte toetada EL-i teavitajate kaitse direktiivi eelnõu.
"On viimane aeg muuta Eesti riigi suhtumist väärkäitumisest teavitajatesse: tegu on väärtuslike tunnistajatega, kes on oma tegudega näidanud üles julgust avaliku huvi eest seista. Niinimetatud vilepuhujatele tuleb tagada seaduslik kaitse ning mitte võimaldada nende mustamist," selgitas Leiten.
2017. aastal pälvis auhinna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo kunstialgatus noortele, mille raames kaasati Tartu kunstikooli tudengeid ja loodi korruptsiooni kujutavaid visuaale.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev vabaühendus, mille eesmärgiks on järjepidev korruptsiooni ennetamine, korruptsioonialase teadlikkuse tõstmine ningrahvusvahelise organisatsiooni Transparency Internationali esindamine Eestis. | Korruptsioonivastase teo tunnustus jääb 2018. aastal välja andmata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi nominente esitati, leidis ühing, et 2018. aasta jooksul polnud kahjuks ühtegi eraldiseisvat algatust, mis kriteeriumid täitnud oleks.
Ühingu liikmete ellu kutsutud konkursi eesmärk on tunnustada mõnd tegu, isikut või organisatsiooni, mis või kes on oluliselt laiendanud korruptsioonialast arutelu, toonud kaasa uuendusi korruptsiooniennetuses, muutnud organisatsiooni või valdkonna korruptsioonivabamaks.
"Meie otsus aga ei peegelda seda, et tähelepanu vajavaid teemasid pole," toonitas ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Elsa Leiten esmaspäeval rahvusvahelise korruptsioonivastase päeva tähistamisel.
"Vastupidi – näiteks oli valikukomisjonis arutlusel väärkäitumisest teavitamine ehk niinimetatud vilepuhumine. Eestis räägitakse sellest tihti kui pealekaebamisest. Kriitikat väärib Danske Banki vilepuhuja nime avaldamine Eesti ajakirjanduses, mis on vastuolus teavitajate kaitse printsiipidega," ütles Leiten.
Eesti ametivõimud ei vastanud kuidagi ka Danske Banki väärkäitumisest teavitaja soovile saada kaitset, mis omakorda peegeldab septembrikuist valitsuse otsust mitte toetada EL-i teavitajate kaitse direktiivi eelnõu.
"On viimane aeg muuta Eesti riigi suhtumist väärkäitumisest teavitajatesse: tegu on väärtuslike tunnistajatega, kes on oma tegudega näidanud üles julgust avaliku huvi eest seista. Niinimetatud vilepuhujatele tuleb tagada seaduslik kaitse ning mitte võimaldada nende mustamist," selgitas Leiten.
2017. aastal pälvis auhinna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo kunstialgatus noortele, mille raames kaasati Tartu kunstikooli tudengeid ja loodi korruptsiooni kujutavaid visuaale.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev vabaühendus, mille eesmärgiks on järjepidev korruptsiooni ennetamine, korruptsioonialase teadlikkuse tõstmine ningrahvusvahelise organisatsiooni Transparency Internationali esindamine Eestis.
### Response:
Korruptsioonivastase teo tunnustus jääb 2018. aastal välja andmata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina asepeaminister Liu He rääkis USA kaubandusministri Steven Mnuchini ja USA kaubandusesindaja Robert Lighthizeriga ka "konsensuse elluviimist", milleni Ühendriikide president Donald Trump ja Hiina riigipea Xi Jinping 1. detsembril G20 tippkohtumise kõrvalt Buenos Aireses peetud kõnelustel jõudsid.
USA lubas 90 päevaks mitte viia ellu ähvardust tõsta tariife 200 miljardi dollari väärtuses Hiina importkaupadele praeguselt 10 protsendilt 25 protsendini.
Vastutasuks peaks Hiina Washingtoni teatel ostma "märkimisväärse koguse" USA põllumajandus-, energia-, tööstus- ja muid kaupu.
Trump teatas 2. detsembril, et Hiina langetab 40-protsendist imporditolli, mis kehtestati Ühendriikides toodetud autodele. | Hiina ja USA läbirääkijad arutasid kaubanduskõneluste ajakava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina asepeaminister Liu He rääkis USA kaubandusministri Steven Mnuchini ja USA kaubandusesindaja Robert Lighthizeriga ka "konsensuse elluviimist", milleni Ühendriikide president Donald Trump ja Hiina riigipea Xi Jinping 1. detsembril G20 tippkohtumise kõrvalt Buenos Aireses peetud kõnelustel jõudsid.
USA lubas 90 päevaks mitte viia ellu ähvardust tõsta tariife 200 miljardi dollari väärtuses Hiina importkaupadele praeguselt 10 protsendilt 25 protsendini.
Vastutasuks peaks Hiina Washingtoni teatel ostma "märkimisväärse koguse" USA põllumajandus-, energia-, tööstus- ja muid kaupu.
Trump teatas 2. detsembril, et Hiina langetab 40-protsendist imporditolli, mis kehtestati Ühendriikides toodetud autodele.
### Response:
Hiina ja USA läbirääkijad arutasid kaubanduskõneluste ajakava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell on veidi üle südapäeva, juba hakkab vaikselt pimedaks kiskuma ja ilma iseloomustades on raske jääda viisakuse piiridesse. Miks te ometi Eestisse tulite?
Sain esimese magistrikraadi Hollandis ja jõudsin seal, eriti Amsterdami Ülikooli ärikoolis pettuda. Nad on valitsevates tavades väga kinni. Ma ei suutnud sealseid metodoloogiaid järgida. Tead ilmselt väga hästi, et üritame levitada sotsiaalteadustes teatud mõtteviise. Samas peame tuginema tõenditele, säilitama objektiivsuse. Hollandis nähakse valdkonda seevastu väga subjektiivsena.
"Hollandis arvasid nad, et teavad juba kõike. Siin tahtsid inimesed kõike õppida ja olid uutele ideedele avatud."
Kuulsin ühel päeval tehnikaülikoolis pakutavast ainulaadsest programmist, mis lähenes majandusele väga mitme nurga alt korraga. Samuti usun ma praegugi, et Eesti tõuseb siin valitseva mõtteviisi tõttu kõrgustesse. Lisades riigi väiksuse ja kõrgelt haritud inimesed, kulgeb kõik palju ladusamalt. Tundsin ka mõningaid siinseid teadlasi. Sellest piisas, et hakata tegema siin teist magistrikraadi. Palju paljutõotavamas, kuid alles arenevas keskkonnas. Hollandis arvasid nad, et teavad juba kõike. Siin tahtsid inimesed kõike õppida ja olid uutele ideedele avatud.
Hollandit peetakse maailma areenil majanduslikult väga edukaks. Nad usuvad seetõttu käivat õiget rada. Ükskõik, millist poliitilist spektrit vaatad, kalduvad olema poliitikud seega konservatiivsed. Tegelikkuses muutub maailm ja ühiskond pidevalt. Siin, eriti kümne aasta eest oli ühiskond palju voolavam ja avatud. Lisaks pean ütlema, et idee e-valitsusest müüb... vähemalt ülejäänud maailmas.
Kas demokraatia on oma praegusel kujul hukas, et seda suurema avatuse ja e-eesliidetega päästma peab? Meenub suvel Bloombergis avaldatud graafikulugu, mille põhjal muutuvad režiimid viimasel ajal autoritaarsemaks just tänu demokraatia pakutavatele vabadustele.
Ma pole poliitikateadlane, kuid midagi on kindlasti katki läinud. See ei pruugi olla ilmtingimata demokraatia ise. Tuues näitena minu enda koduriigi Kreeka – viimase kümnendi jooksul on valitsenud seal väike enamus. Stabiilne valitsus saab eksisteerida isegi 30-protsendilise toetuse toel. Tegelikult pole see isegi 30 protsenti rahvastikust, sest ainult 60 protsenti valimisõiguslikest kodanikest käis valimas.
Nii valitseb sind lõpuks institutsioon, mis pole võimule tulnud tõelise demokraatliku mehhanismi mõjul. Praegune süsteem peab muutuma korralikult töötamiseks senisest demokraatlikumaks.
Mida saab siinkohal tehnoloogia ära teha? Avatud ja laiahaardeline demokraatia kõlab paberil ilusa sõnapaarina, kuid mineviku põhjal pole seda võimestavad läbimurded edu pant. Näiteks lootsid ka paljud, et interneti tulek viib Hiinas paratamatult kommunistliku režiimi lagunemiseni. Pole vist mõtet mainida, et läks veidi teisiti.
Ma ei räägi vaid valitsemisest, vaid kõigi inimestega seotud eluvaldkondade täiendavast demokratiseerimisest. See on mu väite südames. Tehnoloogia pole neutraalne, vaid sügavalt poliitiline ja võimestab teatud sorti kasutusviise, kuid mitte teisi.
Hiina rakendab praegu niinimetatud demokraatlikus poliitilises süsteemis tehnoloogiat, mis soodustab teatud käitumiste ja tulemite avaldumist. Igal tehnoloogial on omad disainerid, kes selle loomist rahastavad. See muudab tehnoloogia olemuse poliitiliseks valikuks.
USA-s leidub terve hulk inimesi, kes hakkaksid kutsuma teid juba eelnevat juttu lugedes sotsialistiks või isegi kommunistiks. Tõenäoliselt ei kasutaks nad neid sõnu komplimendina.
Käisin seal hiljuti, oktoobris ja suhtlesin eeskätt Harvardis ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) töötavate inimestega. Need kõrgkoolid esindavad USA teadus-haridusasutuste põhivoogu. Muu hulgas rääkisin MIT iduettevõtete instituudis töötava tüübiga, kes aitab kolleegidega luua uutele ideedele, koodijupile või algoritmidele ehitatud start-up 'e. Isegi seal töötavad inimesed on hakanud kooperatiividest huvituma. Nad on lähenenud meile mitteametlikult nõu saamiseks, et tutvustada võimalust ka nende juurde tulevatele noortele.
"Nad on mõistnud, et praegusel süsteemil on puudused. Muidugi ei räägi nad kapitalismijärgsetest alternatiividest, kuid nad usuvad, et suudavad muuta seda jätkusuutlikumaks ja inimlikumaks."
Nad on mõistnud, et praegusel süsteemil on puudused. Muidugi ei räägi nad kapitalismijärgsetest alternatiividest, kuid nad usuvad, et suudavad muuta seda jätkusuutlikumaks ja inimlikumaks. Nad ei kutsu neid ka sotsialistlikeks, vaid ühistulisteks alternatiivideks. See on täitsa okei – sõnad "sotsialism" ja "kommunism" ei anna sõnumit hästi edasi, eriti USA ühiskonnas.
Intervjuu TTÜ ERC-i grandi hoidjaga Vasilis Kostakisega. Autor: Priit Mürk/ERR
Kooperatiivsusel kui sellisel on aga sealkandis pikk ajalugu, eriti Kanadas. USA-s küsitakse tihti, miks on see riik sedavõrd edukas. Kuidas saab olla selle elanikel kõikehaarav tervisekindlustus, miks on seal vähem kodutuid, mis ometi on need korteriühistud ja energiakooperatiivid. See idee on juba pragmaatilisem ja annab sõnumit hästi edasi.
Käib teine laiem debatt, mis haarab Facebooki, Twitterit, Uberit, Airbnb-d, mis on olemuslikult monopolistlikud platvormid. Arutletakse ka nende kooperatiivsuse üle. Mis juhtuks, kui Uberit omaksid autojuhid? See on huvitav ideede ja ärimudelite lahingutanner. Taaskord on see väga pragmaatiline ja USA-s oluline teema.
Teatud tasandil on see mõistetav. Keskkonnaprobleemid ja tihedama lõimituse tõttu majanduses üha kergemini tekkivad häiringud on muutunud kergemini märgatavaks. Millist rolli mängib nende väljakutsete lahendamise juures detsentraliseeritus, riskide hajutamine, millele samuti rõhku panete?
Riigi juures mängib see põhirolli mitmetel põhjustel. See langeb kokku uute praktikatega, mida võib nimetada sotsialistlikuks ning põhinevad ümberjaotamisel ja detsentraliseerimises. Hea näide on digitaalne ühisomand nagu Vikipeedia ja vabavara. Need on kummalised ettevõtmised, sest neid ei saa selgitada majandusteaduse põhivoogu kirjeldavate teooriatega. Teoorias on Vikipeedia täiesti absurdne. Inimene toodab ju selleks, et maksimeerida enda omahuvi, kasumit.
"Teoorias on Vikipeedia täiesti absurdne. Inimene toodab ju selleks, et maksimeerida enda omahuvi, kasumit. Ent inimene pole ainult Homo economicus, vaid ka Homo socialis."
Ent inimene pole ainult Homo economicus, vaid ka Homo socialis. Ma ei väida, et oleme kõik omakasupüüdmatud, kuid oleme elav vastuolu erinevate väärtuste ja motivatsioonide vahel, mis eksisteerivad meis endis.
Selle teine oluline tahk on kogemuse põhjal teadmatus. Toetun siinkohal Cambridge'is ja Bostonis kogetule. Viitan keskkonnaprobleemidele, mitte vaid kliimamuutuste kontekstis. Mõnede inimeste arvates saame luua n-ö pudeldatud ühiskondi. Termodünaamika II seadust tundes ei kõla see kõik väga jätkusuutliku ideena. Need toimivad teiste puudujäägi ja kohalike keskkondade allakäigu toel. Nad kujutavad aga ette tehnoutoopialikku ühiskonda, jättes arvestamata tehnika mõju.
Intervjuu TTÜ ERC-i grandi hoidjaga Vasilis Kostakisega. Autor: Priit Mürk/ERR
Võtame näiteks iPhone'i, mis maksab 1000, kõige rohkem 2000 eurot. See tuleb Kongos või Hiinas ebainimlikes tingimustes töötavate inimeste ja igapäevaselt kannatada saava keskkonna arvelt. Seda maksumust keegi kuskil juurde ei arva.
Peame mõistma, mis on kasutatavate tehnoloogiate materiaalne hind, moodustama liidu keskkonnainseneride, füüsikute ja sotsiaalteadlaste vahel, kes üksteist mõistavad. Keskkonnaprobleemid on objektiivsed, nende ulatus on mõõdetav. Nii vajame rohkem tõendeid, et toetada rikkamate ja iseseisvate ühiskondade moodustamist.
Tõite näitena Vikipeedia ja vabavara, tõestamaks, et me pole üdini H omo economicus. Kui ma aga enda ees oleva šokolaadikoogi ja teie enda supi eest tasuda ei saa, siis vaevalt oleks kumbki meist näljasena väga aldis Vikipeediasse artiklit kirjutama. Kes selle lõbu kõik kinni maksab ja kus tekib väärtus?
Täiesti tõsi. Vabavara puhul on selleks mitmeid ärimudeleid nagu on mitmeid nägusid ka valdavas majandussuunas – kapitalismis. Praegu elab enamik vabavara arendajaid annetustest või nende tegevust toetavad suurettevõtted nagu IBM. Viimane ei arenda tarkvara, kuid kasutab mallina annetuste toel loodud vabavaralisi lahendusi, mida seejärel enda vajadustele vastavalt muudab. Google, isegi Facebook teeb laias laastus paljude oma rakendustega sama.
Siin peaks sekkuma riik. Ma ei ole väärtuse ümberjagamise vastu, kuid viimase 50 aasta jooksul ei küsi me heaoluriigi mudeli puhul, kus ja kuidas väärtust lisatakse. Keskendume sellele, kuidas seda ümber jagada. Räägime praegu aga hoopis ümberjagamise eelse heaoluriigi mudelist. Kujuta näiteks, kui (ülipopulaarset vabavara loomise platvormi) Githubi toetaks Microsofti asemel mõni riik, näiteks töötajate või maksusoodustuste vahendusel.
Intervjuu TTÜ ERC-i grandi hoidjaga Vasilis Kostakisega. Autor: Priit Mürk/ERR
Platvorm on tõestanud uute lahenduste loomise võimekust. Sama kehtib avalike ülikoolide kohta. Neil on võimalus asuda uue ajastu ühisomandi, jagatava ressursi tootmise noateraks. Taolist toetust pakkuvate riikide jaoks on välja mõeldud uus mõiste – partnerriik. Lähenemine saab eksisteerida vabalt majanduse põhivoo kõrval. Samal moel eksisteeris kapitalism feudalismi kõrval sajandeid. Kapitali kogumise asemel on kõne all ühisväärtuse kogumine.
Seega võiks eksisteerida sarnaselt ühisomandi tootmine, mis põhineb kogukondade kokku lepitud väärtustel ja normidel. Commons -litsentside näitel, saadaval on väga mitmeid vabadusvorme. Mõned keelavad intellektuaalomandi muutmise, teised selle kasutamise ärilistel eesmärkidel.
Palun konkreetset olukorda, kus saab käituda riik hea partnerina ja olla tõesti kasulik. Eestis käib pensionireformi kinnitamine, mille tingimuste tõttu pole praegu paljud rõõmsad, kuna võib süvendada majanduslikku ebavõrdsust. Kreekas oleks reaktsioon ilmselt veel hullem.
Euroopa Teadusnõukogu grandi raames on meil kavas mõned pilootprojektid. Muu hulgas kavatseme pakkuda Kreekas, Bhutanis ja ilmselt Sierra Leones asuvale muust maailmast isoleeritud väikepõllupidajate kogukonnale ligipääsu põllulaboritele. Praegu peavad need kogukonnad raskepõllutehnika kasutamisest loobuma või muutma kohalikele keskkonnaoludele vastavaks suurfirmade pakutavaid lahendusi. Meie ruumid on varustatud 3D-printeritega kohalikuks väiketootmiseks. Mikrotehaste ülalpidamist toetab vähemalt alguses kohalik omavalitsus.
Nägemuse kohaselt saab kasutada mikrotehaseid intellektuaalses ühisomandis oleva kergpõllutehnika tootmiseks. Need on täiesti olemas, näiteks on loonud ainuüksi Prantsusmaal asuv kogukond 20–30 taolist vabavaralist seadet. Jooniseid saab alla laadida ja luua kohapeal kokku panemiseks nagu IKEA mööblit, täpselt vastavalt vajadusele. Paraku pole see süsteem praegu institutsionaliseeritud. Kogukond Prantsusmaal võib kasutada hoopis teistsuguseid protokolle ja dokumentatsiooni, kui Austraalia asuv sarnane ettevõtmine. Katsume ka seda parandada.
Intervjuu TTÜ ERC-i grandi hoidjaga Vasilis Kostakisega. Autor: Priit Mürk/ERR
Me ei tea veel, mis ärimudelid selle toel tekivad. Prantsusmaal asuv kogukond on asutanud ühistu, Neil on isegi mikrotehaseid sisaldavad liikuvad kaubikud, mis aeg-ajalt keset külaväljakut vuravad ja oma teenuseid pakuvad. Tegu on kosmolokaalse tootmisega. Millegagi, mis on ühtaegu üleilmne, kuid väga kohalik, luues sellega globaalse identiteedi ja kultuuri. Sa võid teha selle toel koostööd isegi oma vihavaenlasega, teie vahel tekib side ja see on ainult hea.
"Tegu on kosmolokaalse tootmisega. Millegagi, mis on ühtaegu üleilmne, kuid väga kohalik, luues sellega globaalse identiteedi ja kultuuri."
Ma ei ütle, et tulevikus toodetakse kõike sel moel, kuid mahtu annab kergelt kasvatada. Selle käigus ei pruugi sündida hiigelettevõtet, küll aga võrgustikest koosnevaid võrgustikke. See sarnaneb veidi termiitidele, kes on üksikuna lollid, kuid nad on leidnud võimaluse teha kaudselt koostööd. Teame, kui keerukad võivad nende loodud struktuurid olla. Bioloogid kutsuvad seda nähtust stigmergiaks.
Inimeste seas näeme seda näiteks Vikipeedias. Ühtegi kokkulepet sõlmimata toimib kõik väga edukalt. See võib koos oma modulaarsusega laieneda ka ülejäänud IKT-sektorile.
Kui kergelt saab rakendada taolist lähenemist kõrgelt arenenud riikides? Näiteks vaatab põllumees, et esinduses müüakse mugavalt taskukohase liisinguga John Deere'i traktorit, isegi kohale toomine on tasuta. Ühel päeval läheb traktor aga katki ja põllumees avastab, et oma vahenditega ta seda digitaalse omandi kaitse tõttu parandada ei tohi.
Nii ja naa. Kreekas valisime eksperimendi tegemiseks ühe kõige vaesema piirkonna. Nad on uute idee katsetamise suhtes avatud ja neil pole erilisi valikud. Seetõttu võime oodata taolist üleminekut eeskätt just arenevates riikides. Samal ajal pärinevad suur osa neist (äri)mudelitest just sealt.
Võtame näiteks 3D-printimise, mille nimetus on eksitav. Selles universumis troonivad kolm erinevat lahendust. Neist kõige kuulsam patenteeriti USA-s 1980. aastate lõpus. Võib küsida, miks hakkasime 3D-printimisest rääkima alles 25 aastat hiljem – patent aegus. Sotsiaalset innovatsiooni piirav kunstlikult loodud barjäär langes ja selle kõrval tõstis 2006. aastal pead internet. Arenguriikides asuvad kogukonnad asusid pea kohe selle uue teadmisega eksperimenteerima. Sul oli ühisomand ja ligipääs tootmisvõimsusele.
Lõppkokkuvõttes tekkisid uued ökosüsteemid ja ettevõtted. Kümne aastaga langes 3D-printimise hind hüppeliselt, innovatsioon kiirenes. Mõned neist ettevõtetest osteti lõpuks ära ja sealne ühisomand pandi luku taga.
Peame seda näidet muidugi põhjalikumalt uurima. Selgitus tundub ilmselge, kuid selle paikapidavuse kohta tuleb leida vettpidavat tõestusmaterjali. Näeme 3D-printimise mõjusid nii arenenud kui ka arenevates riikides, kuid viimased näivad olevat julgemad katsetama uusi tehnoloogiaid.
Kui kaua sellised tehislikud barjäärid veel innovatsiooni ja sellega kaasnevalt suuremaid sotsiaalseid muutuseid pidurdavad? Nagu eelpool mainitud, IBM ja Google eelistavad vabavaralisi lahendusi. Näib, et nad on alternatiivide võlusid mõistnud.
Olin tegelikult 3D-printimise suhtes mõne aasta eest vähem skeptiline ja palju rohkem entusiastlik. Praegu võrdlen ma seda köögi mikrolaineahjuga, pelga tööriistaga uues tehases. Seega usun ma, et sel tehnoloogial on mängida oma roll, kuid nendega ei hakata valmistama sugugi mitte kõike.
"Intellektuaalse omandiga laiemalt pole olnud selle lühikese ajaloo vältel hetke, kus olukord oleks olnud stabiilne."
Intellektuaalse omandiga laiemalt pole olnud selle lühikese ajaloo vältel hetke, kus olukord oleks olnud stabiilne. See on väga kaasaegne leiutis ja probleeme tekib igal aastal. 3D-printimine lisab selle vastuolulisele ajaloole veel ühe peatüki. Peame iga tootmisviisi tekkides leidma lahenduse selle jagamiseks.
Mõelda võib hübriididele, kus ühistud saavad seda teha tasuta, kasumile orienteeritud suurkorporatsioonid peavad aga selle eest maksma. Vana maailm tuleb lõimida uue maailmaga. Oleme pöördepunktis, kus domineerivad institutsioonid peavad mõistma IKT eripära – arvan, et nad pole seda veel teinud. Seejärel tuleb leiutada uusi institutsioone, vastavalt reaalsusele vanu lõpetama või kohendama.
Ennustamine on tänamatu tegevus ja millegi osas eksite nagunii, aga mis sellele pöördepunktile järgneb?
Näen vähemalt kolme sorti tulevikku. Esimene on kõige hullem, kus institutsioonid – suurkorporatsioonid ja riigid – IKT eripära lõpuks ei mõistagi.
Teise stsenaariumi korral on meil institutsioonid, mis seda hoomavad, kuid üritavad panna sellele külge hinnasilti. Seetõttu on kõige edukamad ettevõtted praeguses maailmas Google ja Facebook. Nad on mõistnud inimeselt inimesele liikuva info ja asjade tähtsust.
Kohe tekib küsimus, kas sellega saab raha teenida või maksimeerida selle asemel sotsiaalset rahulolu. Facebooki puhul on jagatavaks aineks sotsiaalsus, mille tulemuseks on ühisomand, kuid mitte päriselt. Mis otseselt meile kasutajatena välja ei paista, on sellega teenitav tulu.
"Facebook ja Google on mõistnud inimeselt inimesele liikuva info ja asjade tähtsust. Kohe tekib küsimus, kas sellega saab raha teenida või maksimeerida selle asemel sotsiaalset rahulolu. "
Sama peab paika Uberi ja Airbnb puhul. Enne Airbnb-d eksisteeris diivanisurfamine, couch-surfing. See oli päris ühisomand, kuid ärimudelina see end ära ei tasunud. Airbnb võttis üle osa sellest platvormist ja kultuurist ning neil õnnestus panna see kasumit teenima.
Kolmanda võimalusena on meil tootmiskogukonnad ja riik koos teise stsenaariumi omadustega, kuid kasu lõikab terve inimkond. Arvan, et teisel stsenaariumil on jumet järgmised 30–40 aastat. Põhimõtteliselt on selle ideed kooskõlas rohelise kasvuga, mis on samuti kasumile orienteeritud. Kuidas saab olla sul aga jätkuv kasv planeedil, mille ressursid on piiratud?
Seega peame, teiste seas mina ja mu meeskond, töötama kolmanda stsenaariumi kallal, et jõuda konkreetsete ärimudeliteni. Kui teine stsenaarium läbi kukub, mis ilmselt kliimamuutuste ja keskkonnakriisi tõttu lõpuks juhtub, on meil pakkuda mõned lahendused, Need võivad muutuda valdavaks pärast suuremat ühiskondlikku raputust ning konflikti dinosauruste ja uue mõtteviisi harrastajate vahel.
Haridustee
2009–2011 – Tallinna Tehnikaülikool, PhD
2008–2009 – Tallinn Tehnikaülikool MA
2007–2009 – Amsterdami Ülikool, MSc
Intervjuu TTÜ ERC-i grandi hoidjaga Vasilis Kostakisega. Autor: Priit Mürk/ERR | Professor: maailm vajab kapitalismi kõrvale uut sorti majandusmudelit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell on veidi üle südapäeva, juba hakkab vaikselt pimedaks kiskuma ja ilma iseloomustades on raske jääda viisakuse piiridesse. Miks te ometi Eestisse tulite?
Sain esimese magistrikraadi Hollandis ja jõudsin seal, eriti Amsterdami Ülikooli ärikoolis pettuda. Nad on valitsevates tavades väga kinni. Ma ei suutnud sealseid metodoloogiaid järgida. Tead ilmselt väga hästi, et üritame levitada sotsiaalteadustes teatud mõtteviise. Samas peame tuginema tõenditele, säilitama objektiivsuse. Hollandis nähakse valdkonda seevastu väga subjektiivsena.
"Hollandis arvasid nad, et teavad juba kõike. Siin tahtsid inimesed kõike õppida ja olid uutele ideedele avatud."
Kuulsin ühel päeval tehnikaülikoolis pakutavast ainulaadsest programmist, mis lähenes majandusele väga mitme nurga alt korraga. Samuti usun ma praegugi, et Eesti tõuseb siin valitseva mõtteviisi tõttu kõrgustesse. Lisades riigi väiksuse ja kõrgelt haritud inimesed, kulgeb kõik palju ladusamalt. Tundsin ka mõningaid siinseid teadlasi. Sellest piisas, et hakata tegema siin teist magistrikraadi. Palju paljutõotavamas, kuid alles arenevas keskkonnas. Hollandis arvasid nad, et teavad juba kõike. Siin tahtsid inimesed kõike õppida ja olid uutele ideedele avatud.
Hollandit peetakse maailma areenil majanduslikult väga edukaks. Nad usuvad seetõttu käivat õiget rada. Ükskõik, millist poliitilist spektrit vaatad, kalduvad olema poliitikud seega konservatiivsed. Tegelikkuses muutub maailm ja ühiskond pidevalt. Siin, eriti kümne aasta eest oli ühiskond palju voolavam ja avatud. Lisaks pean ütlema, et idee e-valitsusest müüb... vähemalt ülejäänud maailmas.
Kas demokraatia on oma praegusel kujul hukas, et seda suurema avatuse ja e-eesliidetega päästma peab? Meenub suvel Bloombergis avaldatud graafikulugu, mille põhjal muutuvad režiimid viimasel ajal autoritaarsemaks just tänu demokraatia pakutavatele vabadustele.
Ma pole poliitikateadlane, kuid midagi on kindlasti katki läinud. See ei pruugi olla ilmtingimata demokraatia ise. Tuues näitena minu enda koduriigi Kreeka – viimase kümnendi jooksul on valitsenud seal väike enamus. Stabiilne valitsus saab eksisteerida isegi 30-protsendilise toetuse toel. Tegelikult pole see isegi 30 protsenti rahvastikust, sest ainult 60 protsenti valimisõiguslikest kodanikest käis valimas.
Nii valitseb sind lõpuks institutsioon, mis pole võimule tulnud tõelise demokraatliku mehhanismi mõjul. Praegune süsteem peab muutuma korralikult töötamiseks senisest demokraatlikumaks.
Mida saab siinkohal tehnoloogia ära teha? Avatud ja laiahaardeline demokraatia kõlab paberil ilusa sõnapaarina, kuid mineviku põhjal pole seda võimestavad läbimurded edu pant. Näiteks lootsid ka paljud, et interneti tulek viib Hiinas paratamatult kommunistliku režiimi lagunemiseni. Pole vist mõtet mainida, et läks veidi teisiti.
Ma ei räägi vaid valitsemisest, vaid kõigi inimestega seotud eluvaldkondade täiendavast demokratiseerimisest. See on mu väite südames. Tehnoloogia pole neutraalne, vaid sügavalt poliitiline ja võimestab teatud sorti kasutusviise, kuid mitte teisi.
Hiina rakendab praegu niinimetatud demokraatlikus poliitilises süsteemis tehnoloogiat, mis soodustab teatud käitumiste ja tulemite avaldumist. Igal tehnoloogial on omad disainerid, kes selle loomist rahastavad. See muudab tehnoloogia olemuse poliitiliseks valikuks.
USA-s leidub terve hulk inimesi, kes hakkaksid kutsuma teid juba eelnevat juttu lugedes sotsialistiks või isegi kommunistiks. Tõenäoliselt ei kasutaks nad neid sõnu komplimendina.
Käisin seal hiljuti, oktoobris ja suhtlesin eeskätt Harvardis ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) töötavate inimestega. Need kõrgkoolid esindavad USA teadus-haridusasutuste põhivoogu. Muu hulgas rääkisin MIT iduettevõtete instituudis töötava tüübiga, kes aitab kolleegidega luua uutele ideedele, koodijupile või algoritmidele ehitatud start-up 'e. Isegi seal töötavad inimesed on hakanud kooperatiividest huvituma. Nad on lähenenud meile mitteametlikult nõu saamiseks, et tutvustada võimalust ka nende juurde tulevatele noortele.
"Nad on mõistnud, et praegusel süsteemil on puudused. Muidugi ei räägi nad kapitalismijärgsetest alternatiividest, kuid nad usuvad, et suudavad muuta seda jätkusuutlikumaks ja inimlikumaks."
Nad on mõistnud, et praegusel süsteemil on puudused. Muidugi ei räägi nad kapitalismijärgsetest alternatiividest, kuid nad usuvad, et suudavad muuta seda jätkusuutlikumaks ja inimlikumaks. Nad ei kutsu neid ka sotsialistlikeks, vaid ühistulisteks alternatiivideks. See on täitsa okei – sõnad "sotsialism" ja "kommunism" ei anna sõnumit hästi edasi, eriti USA ühiskonnas.
Intervjuu TTÜ ERC-i grandi hoidjaga Vasilis Kostakisega. Autor: Priit Mürk/ERR
Kooperatiivsusel kui sellisel on aga sealkandis pikk ajalugu, eriti Kanadas. USA-s küsitakse tihti, miks on see riik sedavõrd edukas. Kuidas saab olla selle elanikel kõikehaarav tervisekindlustus, miks on seal vähem kodutuid, mis ometi on need korteriühistud ja energiakooperatiivid. See idee on juba pragmaatilisem ja annab sõnumit hästi edasi.
Käib teine laiem debatt, mis haarab Facebooki, Twitterit, Uberit, Airbnb-d, mis on olemuslikult monopolistlikud platvormid. Arutletakse ka nende kooperatiivsuse üle. Mis juhtuks, kui Uberit omaksid autojuhid? See on huvitav ideede ja ärimudelite lahingutanner. Taaskord on see väga pragmaatiline ja USA-s oluline teema.
Teatud tasandil on see mõistetav. Keskkonnaprobleemid ja tihedama lõimituse tõttu majanduses üha kergemini tekkivad häiringud on muutunud kergemini märgatavaks. Millist rolli mängib nende väljakutsete lahendamise juures detsentraliseeritus, riskide hajutamine, millele samuti rõhku panete?
Riigi juures mängib see põhirolli mitmetel põhjustel. See langeb kokku uute praktikatega, mida võib nimetada sotsialistlikuks ning põhinevad ümberjaotamisel ja detsentraliseerimises. Hea näide on digitaalne ühisomand nagu Vikipeedia ja vabavara. Need on kummalised ettevõtmised, sest neid ei saa selgitada majandusteaduse põhivoogu kirjeldavate teooriatega. Teoorias on Vikipeedia täiesti absurdne. Inimene toodab ju selleks, et maksimeerida enda omahuvi, kasumit.
"Teoorias on Vikipeedia täiesti absurdne. Inimene toodab ju selleks, et maksimeerida enda omahuvi, kasumit. Ent inimene pole ainult Homo economicus, vaid ka Homo socialis."
Ent inimene pole ainult Homo economicus, vaid ka Homo socialis. Ma ei väida, et oleme kõik omakasupüüdmatud, kuid oleme elav vastuolu erinevate väärtuste ja motivatsioonide vahel, mis eksisteerivad meis endis.
Selle teine oluline tahk on kogemuse põhjal teadmatus. Toetun siinkohal Cambridge'is ja Bostonis kogetule. Viitan keskkonnaprobleemidele, mitte vaid kliimamuutuste kontekstis. Mõnede inimeste arvates saame luua n-ö pudeldatud ühiskondi. Termodünaamika II seadust tundes ei kõla see kõik väga jätkusuutliku ideena. Need toimivad teiste puudujäägi ja kohalike keskkondade allakäigu toel. Nad kujutavad aga ette tehnoutoopialikku ühiskonda, jättes arvestamata tehnika mõju.
Intervjuu TTÜ ERC-i grandi hoidjaga Vasilis Kostakisega. Autor: Priit Mürk/ERR
Võtame näiteks iPhone'i, mis maksab 1000, kõige rohkem 2000 eurot. See tuleb Kongos või Hiinas ebainimlikes tingimustes töötavate inimeste ja igapäevaselt kannatada saava keskkonna arvelt. Seda maksumust keegi kuskil juurde ei arva.
Peame mõistma, mis on kasutatavate tehnoloogiate materiaalne hind, moodustama liidu keskkonnainseneride, füüsikute ja sotsiaalteadlaste vahel, kes üksteist mõistavad. Keskkonnaprobleemid on objektiivsed, nende ulatus on mõõdetav. Nii vajame rohkem tõendeid, et toetada rikkamate ja iseseisvate ühiskondade moodustamist.
Tõite näitena Vikipeedia ja vabavara, tõestamaks, et me pole üdini H omo economicus. Kui ma aga enda ees oleva šokolaadikoogi ja teie enda supi eest tasuda ei saa, siis vaevalt oleks kumbki meist näljasena väga aldis Vikipeediasse artiklit kirjutama. Kes selle lõbu kõik kinni maksab ja kus tekib väärtus?
Täiesti tõsi. Vabavara puhul on selleks mitmeid ärimudeleid nagu on mitmeid nägusid ka valdavas majandussuunas – kapitalismis. Praegu elab enamik vabavara arendajaid annetustest või nende tegevust toetavad suurettevõtted nagu IBM. Viimane ei arenda tarkvara, kuid kasutab mallina annetuste toel loodud vabavaralisi lahendusi, mida seejärel enda vajadustele vastavalt muudab. Google, isegi Facebook teeb laias laastus paljude oma rakendustega sama.
Siin peaks sekkuma riik. Ma ei ole väärtuse ümberjagamise vastu, kuid viimase 50 aasta jooksul ei küsi me heaoluriigi mudeli puhul, kus ja kuidas väärtust lisatakse. Keskendume sellele, kuidas seda ümber jagada. Räägime praegu aga hoopis ümberjagamise eelse heaoluriigi mudelist. Kujuta näiteks, kui (ülipopulaarset vabavara loomise platvormi) Githubi toetaks Microsofti asemel mõni riik, näiteks töötajate või maksusoodustuste vahendusel.
Intervjuu TTÜ ERC-i grandi hoidjaga Vasilis Kostakisega. Autor: Priit Mürk/ERR
Platvorm on tõestanud uute lahenduste loomise võimekust. Sama kehtib avalike ülikoolide kohta. Neil on võimalus asuda uue ajastu ühisomandi, jagatava ressursi tootmise noateraks. Taolist toetust pakkuvate riikide jaoks on välja mõeldud uus mõiste – partnerriik. Lähenemine saab eksisteerida vabalt majanduse põhivoo kõrval. Samal moel eksisteeris kapitalism feudalismi kõrval sajandeid. Kapitali kogumise asemel on kõne all ühisväärtuse kogumine.
Seega võiks eksisteerida sarnaselt ühisomandi tootmine, mis põhineb kogukondade kokku lepitud väärtustel ja normidel. Commons -litsentside näitel, saadaval on väga mitmeid vabadusvorme. Mõned keelavad intellektuaalomandi muutmise, teised selle kasutamise ärilistel eesmärkidel.
Palun konkreetset olukorda, kus saab käituda riik hea partnerina ja olla tõesti kasulik. Eestis käib pensionireformi kinnitamine, mille tingimuste tõttu pole praegu paljud rõõmsad, kuna võib süvendada majanduslikku ebavõrdsust. Kreekas oleks reaktsioon ilmselt veel hullem.
Euroopa Teadusnõukogu grandi raames on meil kavas mõned pilootprojektid. Muu hulgas kavatseme pakkuda Kreekas, Bhutanis ja ilmselt Sierra Leones asuvale muust maailmast isoleeritud väikepõllupidajate kogukonnale ligipääsu põllulaboritele. Praegu peavad need kogukonnad raskepõllutehnika kasutamisest loobuma või muutma kohalikele keskkonnaoludele vastavaks suurfirmade pakutavaid lahendusi. Meie ruumid on varustatud 3D-printeritega kohalikuks väiketootmiseks. Mikrotehaste ülalpidamist toetab vähemalt alguses kohalik omavalitsus.
Nägemuse kohaselt saab kasutada mikrotehaseid intellektuaalses ühisomandis oleva kergpõllutehnika tootmiseks. Need on täiesti olemas, näiteks on loonud ainuüksi Prantsusmaal asuv kogukond 20–30 taolist vabavaralist seadet. Jooniseid saab alla laadida ja luua kohapeal kokku panemiseks nagu IKEA mööblit, täpselt vastavalt vajadusele. Paraku pole see süsteem praegu institutsionaliseeritud. Kogukond Prantsusmaal võib kasutada hoopis teistsuguseid protokolle ja dokumentatsiooni, kui Austraalia asuv sarnane ettevõtmine. Katsume ka seda parandada.
Intervjuu TTÜ ERC-i grandi hoidjaga Vasilis Kostakisega. Autor: Priit Mürk/ERR
Me ei tea veel, mis ärimudelid selle toel tekivad. Prantsusmaal asuv kogukond on asutanud ühistu, Neil on isegi mikrotehaseid sisaldavad liikuvad kaubikud, mis aeg-ajalt keset külaväljakut vuravad ja oma teenuseid pakuvad. Tegu on kosmolokaalse tootmisega. Millegagi, mis on ühtaegu üleilmne, kuid väga kohalik, luues sellega globaalse identiteedi ja kultuuri. Sa võid teha selle toel koostööd isegi oma vihavaenlasega, teie vahel tekib side ja see on ainult hea.
"Tegu on kosmolokaalse tootmisega. Millegagi, mis on ühtaegu üleilmne, kuid väga kohalik, luues sellega globaalse identiteedi ja kultuuri."
Ma ei ütle, et tulevikus toodetakse kõike sel moel, kuid mahtu annab kergelt kasvatada. Selle käigus ei pruugi sündida hiigelettevõtet, küll aga võrgustikest koosnevaid võrgustikke. See sarnaneb veidi termiitidele, kes on üksikuna lollid, kuid nad on leidnud võimaluse teha kaudselt koostööd. Teame, kui keerukad võivad nende loodud struktuurid olla. Bioloogid kutsuvad seda nähtust stigmergiaks.
Inimeste seas näeme seda näiteks Vikipeedias. Ühtegi kokkulepet sõlmimata toimib kõik väga edukalt. See võib koos oma modulaarsusega laieneda ka ülejäänud IKT-sektorile.
Kui kergelt saab rakendada taolist lähenemist kõrgelt arenenud riikides? Näiteks vaatab põllumees, et esinduses müüakse mugavalt taskukohase liisinguga John Deere'i traktorit, isegi kohale toomine on tasuta. Ühel päeval läheb traktor aga katki ja põllumees avastab, et oma vahenditega ta seda digitaalse omandi kaitse tõttu parandada ei tohi.
Nii ja naa. Kreekas valisime eksperimendi tegemiseks ühe kõige vaesema piirkonna. Nad on uute idee katsetamise suhtes avatud ja neil pole erilisi valikud. Seetõttu võime oodata taolist üleminekut eeskätt just arenevates riikides. Samal ajal pärinevad suur osa neist (äri)mudelitest just sealt.
Võtame näiteks 3D-printimise, mille nimetus on eksitav. Selles universumis troonivad kolm erinevat lahendust. Neist kõige kuulsam patenteeriti USA-s 1980. aastate lõpus. Võib küsida, miks hakkasime 3D-printimisest rääkima alles 25 aastat hiljem – patent aegus. Sotsiaalset innovatsiooni piirav kunstlikult loodud barjäär langes ja selle kõrval tõstis 2006. aastal pead internet. Arenguriikides asuvad kogukonnad asusid pea kohe selle uue teadmisega eksperimenteerima. Sul oli ühisomand ja ligipääs tootmisvõimsusele.
Lõppkokkuvõttes tekkisid uued ökosüsteemid ja ettevõtted. Kümne aastaga langes 3D-printimise hind hüppeliselt, innovatsioon kiirenes. Mõned neist ettevõtetest osteti lõpuks ära ja sealne ühisomand pandi luku taga.
Peame seda näidet muidugi põhjalikumalt uurima. Selgitus tundub ilmselge, kuid selle paikapidavuse kohta tuleb leida vettpidavat tõestusmaterjali. Näeme 3D-printimise mõjusid nii arenenud kui ka arenevates riikides, kuid viimased näivad olevat julgemad katsetama uusi tehnoloogiaid.
Kui kaua sellised tehislikud barjäärid veel innovatsiooni ja sellega kaasnevalt suuremaid sotsiaalseid muutuseid pidurdavad? Nagu eelpool mainitud, IBM ja Google eelistavad vabavaralisi lahendusi. Näib, et nad on alternatiivide võlusid mõistnud.
Olin tegelikult 3D-printimise suhtes mõne aasta eest vähem skeptiline ja palju rohkem entusiastlik. Praegu võrdlen ma seda köögi mikrolaineahjuga, pelga tööriistaga uues tehases. Seega usun ma, et sel tehnoloogial on mängida oma roll, kuid nendega ei hakata valmistama sugugi mitte kõike.
"Intellektuaalse omandiga laiemalt pole olnud selle lühikese ajaloo vältel hetke, kus olukord oleks olnud stabiilne."
Intellektuaalse omandiga laiemalt pole olnud selle lühikese ajaloo vältel hetke, kus olukord oleks olnud stabiilne. See on väga kaasaegne leiutis ja probleeme tekib igal aastal. 3D-printimine lisab selle vastuolulisele ajaloole veel ühe peatüki. Peame iga tootmisviisi tekkides leidma lahenduse selle jagamiseks.
Mõelda võib hübriididele, kus ühistud saavad seda teha tasuta, kasumile orienteeritud suurkorporatsioonid peavad aga selle eest maksma. Vana maailm tuleb lõimida uue maailmaga. Oleme pöördepunktis, kus domineerivad institutsioonid peavad mõistma IKT eripära – arvan, et nad pole seda veel teinud. Seejärel tuleb leiutada uusi institutsioone, vastavalt reaalsusele vanu lõpetama või kohendama.
Ennustamine on tänamatu tegevus ja millegi osas eksite nagunii, aga mis sellele pöördepunktile järgneb?
Näen vähemalt kolme sorti tulevikku. Esimene on kõige hullem, kus institutsioonid – suurkorporatsioonid ja riigid – IKT eripära lõpuks ei mõistagi.
Teise stsenaariumi korral on meil institutsioonid, mis seda hoomavad, kuid üritavad panna sellele külge hinnasilti. Seetõttu on kõige edukamad ettevõtted praeguses maailmas Google ja Facebook. Nad on mõistnud inimeselt inimesele liikuva info ja asjade tähtsust.
Kohe tekib küsimus, kas sellega saab raha teenida või maksimeerida selle asemel sotsiaalset rahulolu. Facebooki puhul on jagatavaks aineks sotsiaalsus, mille tulemuseks on ühisomand, kuid mitte päriselt. Mis otseselt meile kasutajatena välja ei paista, on sellega teenitav tulu.
"Facebook ja Google on mõistnud inimeselt inimesele liikuva info ja asjade tähtsust. Kohe tekib küsimus, kas sellega saab raha teenida või maksimeerida selle asemel sotsiaalset rahulolu. "
Sama peab paika Uberi ja Airbnb puhul. Enne Airbnb-d eksisteeris diivanisurfamine, couch-surfing. See oli päris ühisomand, kuid ärimudelina see end ära ei tasunud. Airbnb võttis üle osa sellest platvormist ja kultuurist ning neil õnnestus panna see kasumit teenima.
Kolmanda võimalusena on meil tootmiskogukonnad ja riik koos teise stsenaariumi omadustega, kuid kasu lõikab terve inimkond. Arvan, et teisel stsenaariumil on jumet järgmised 30–40 aastat. Põhimõtteliselt on selle ideed kooskõlas rohelise kasvuga, mis on samuti kasumile orienteeritud. Kuidas saab olla sul aga jätkuv kasv planeedil, mille ressursid on piiratud?
Seega peame, teiste seas mina ja mu meeskond, töötama kolmanda stsenaariumi kallal, et jõuda konkreetsete ärimudeliteni. Kui teine stsenaarium läbi kukub, mis ilmselt kliimamuutuste ja keskkonnakriisi tõttu lõpuks juhtub, on meil pakkuda mõned lahendused, Need võivad muutuda valdavaks pärast suuremat ühiskondlikku raputust ning konflikti dinosauruste ja uue mõtteviisi harrastajate vahel.
Haridustee
2009–2011 – Tallinna Tehnikaülikool, PhD
2008–2009 – Tallinn Tehnikaülikool MA
2007–2009 – Amsterdami Ülikool, MSc
Intervjuu TTÜ ERC-i grandi hoidjaga Vasilis Kostakisega. Autor: Priit Mürk/ERR
### Response:
Professor: maailm vajab kapitalismi kõrvale uut sorti majandusmudelit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skisofreenia tekkepõhjused ja kulg ei ole intensiivsest teaduslikust uurimisest hoolimata siiamaani täpselt teada. Arvatakse, et põhjuseks ei ole mitte üks või mitu skisofreenset geeni, vaid pigem paneb selle psüühikahäire avalduma paljude geenide koosmõju.
Enamasti avaldub haigus esimest korda 20. eluaastates noortel, täiskasvanuks küpsemise eas. Meestel võib skisofreenia avalduda veidi varem kui naistel.
Lihtsustatult öeldes on skisofreenia aju talitluslik häire. Skisofreeniku aju teatud osad toodavad liiga palju dopamiini, teistes aju osades jääb sellest ühendist aga puudu.
Dopamiini ülemäärane hulk tekitab tajuhäireid, mis võivad avalduda paranoiana, põhjustades meelepetteid ja häälte kuulmist. Puudujääk aga põhjustab apaatiat, üksindustunnet ja motivatsioonipuudust.
Dopamiini ülemäärane hulk tekitab tajuhäireid, mis võivad avalduda paranoiana, põhjustades meelepetteid ja häälte kuulmist. Puudujääk aga põhjustab apaatiat, üksindustunnet ja motivatsioonipuudust. Põhjused, miks dopamiinitasakaal paigast ära läheb, ei ole täielikult teada.
Haigust kirjeldas esimesena Saksa psühhiaater Emil Kraepelin 1896. aastal ja nimetas selle dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse "skisofreenia" võttis 1908. aastal kasutusele Šveitsi psühhiaater Eugen Bleuler, tuletades selle ladinakeelsetest sõnadest schizo (killustumine, lõhestumine) ja phren (hing) ning liitest -ia.
Sümptomid
Paljude uurimistööde põhjal jagatakse skisofreenia sümptomid kolme kategooriasse: positiivsed, negatiivsed ja kognitiivsed. Positiivsed sümptomid tähistavad käitumise muutust, mida tervetel inimestel ei esine, näiteks mõttekäigu sisulised ja vormilised häired, hallutsinatsioonid või ebatavaline käitumine.
Negatiivsed sümptomid seisnevad selles, et tervetele inimestele iseloomulikud käitumisilmingud vähenevad. Need nähud on näiteks emotsionaalse reaktiivsuse, tahteaktiivsuse ja motivatsioonilise käitumise vähenemine ning teistest inimestest eraldumine. Uuringute kohaselt on negatiivsed sümptomid seotud puuduliku oskusega lahendada probleeme ja saada üle raskustest.
Kognitiivsed sümptomid hõlmavad mitmesuguseid vaimsete võimete valdkondi, näiteks töömälu ja tähelepanu häireid.
Kognitiivsed sümptomid hõlmavad mitmesuguseid vaimsete võimete valdkondi, näiteks töömälu ja tähelepanu häireid, aga ka sensoorse info töötlemise või kognitiivse kontrolli ja episoodilise mälu häireid. Esineda võib reaalsustunde kadu.
Rohkem on uuritud selliseid kognitiivse võimekuse valdkondi nagu tähelepanuvõime, mälu, visuaalsed võimed, lingvistilised võimed, täidesaatvad funktsioonid ja töömälu. Sotsiaalse kognitsiooni all on uuritud emotsioonide töötlemist, sotsiaalset tajumist ja sündmuste tõlgendamist.
Sotsiaalne toimetulek
Uurijad on leidnud seitse häirunud kognitiivse võimekuse valdkonda: infotöötluskiirus, tähelepanuvõime, töömälu, verbaalne õppimine ja mälu, visuaalne õppimine ja mälu, mõtlemine ja probleemide lahendamine ning verbaalne võimekus.
Psühholoogia instituudis õppinud Triin Kesküla uuris oma bakalaureusetöös, kas skisofreeniaspektri häirega patsientide rühma kindlad kognitiivse funktsionaalsuse valdkonnad on olulisel määral seotud skisofreeniasse haigestunute sotsiaalse toimetuleku halvenemisega, sealhulgas tööhõive vähenemisega.
Kesküla selgitusel iseloomustab isiku sotsiaalset toimivust see, kuidas ta suhtleb oma perekonna, sõprade, töökaaslaste ja teenusepakkujatega, tehes nendega kompromisse.
Kesküla selgitusel iseloomustab isiku sotsiaalset toimivust see, kuidas ta suhtleb oma perekonna, sõprade, töökaaslaste ja teenusepakkujatega, tehes nendega kompromisse.
"Skisofreeniasse haigestunud isikute sotsiaalse toimetuleku probleemid tulenevad eelkõige haigusele iseloomulikest negatiivsetest sümptomitest ja häirega kaasnevast kognitiivsest düsfunktsionaalsusest," ütles ta.
Skisofreeniat käsitlevates teadustöödes ongi üks uuemaid ja kaalukamaid uurimisküsimusi kognitiivse düsfunktsiooni ja teiste kliiniliste haigustunnuste mõju patsientide ühiskondlikule toimetulekule.
Kesküla sõnul peetakse paljudes uurimustes skisofreenia tuumaks just kognitiivseid puudujääke, sest patsientidel avalduvad need nii psühhootiliste haigustunnuste ägenemise kui ka häirele omaste positiivsete sümptomite kadumise või nõrgenemise perioodidel.
Bakalaureusetöö käigus tehtud uuringus osales 46 kroonilise psühhootilise häirega patsienti, kellest 22 olid naised ja 24 mehed. Uuritavad olid pöördunud ravile Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinikusse. Patsientide keskmine vanus oli 39,9 aastat, keskmine haridustee pikkus 13,5 aastat ja keskmine haiguse kestus 13,6 aastat.
Mõõtevahendina kasutas töö autor Wechsleri täiskasvanute intelligentsusskaalat (WAIS), mis on üks sagedamini kasutatav vahend üldise kognitiivse võimekuse ja selle tahkude hindamiseks.
Intelligentsuse hindamine
Kognitiivse võimekuse eri valdkondadele saab anda hinnangu 14 alltestiga, mis võimaldavad arvutada tajupõhise töötluse, sõnalise taibukuse, töötluskiiruse ja töömälu indeksid.
Töö tulemused näitasid, et skisofreeniaspektri häirega patsientide sotsiaalse toimetuleku halvenemisel on seos töömälu ja infotöötluskiiruse vähenemisega.
Kesküla selgitas, et alltestid annavad võimaluse hinnata uuritavate kognitiivsete võimete kitsamaid valdkondi ja tänu sellele on võimalik kognitiivse funktsioneerimise aspekte täpsemalt kirjeldada. Tema töö tulemused näitasid, et skisofreeniaspektri häirega patsientide sotsiaalse toimetuleku halvenemisel on seos töömälu ja infotöötluskiiruse vähenemisega.
Ta põhjendas, et psühhoosihaigete kognitiivset düsfunktsiooni ja sellega kaasneda võivat sotsiaalse toimetuleku halvenemist on tähtis uurida, sest on leitud, et skisofreeniaspektri diagnoosiga patsientide kognitiivsete võimete ja sotsiaalse toimetuleku vahel on positiivne seos, kuid selle seose olemust ei ole veel suudetud täielikult määratleda. Seose olemasolu leidis kinnitust ka tema uurimistöös.
"Edaspidistesse kognitiivset võimekust uurivatesse teadustöödesse oleks huvitav kaasata patsientide haiguseelse intelligentsuse taseme hinnang. Haigete kognitiivse võimekuse vähenemise uurimiseks oleks oluline mõista, milline on olnud patsiendi võimete profiil enne haigestumist," ütles uurimistöö autor.
Kesküla märkis, et tema töö on osa suuremast, jätkuvast kliinilisest teadusuuringust, mille teema on psühhoosihaigetel avalduva kognitiivse düsfunktsiooni seosed üldise toimetulekuga ning kasutatava antipsühhootilise ravimi, bioloogiliste markerite, geneetiliste tegurite ja haigustunnuseid kajastavate mõõdikute kohandamine eesti keelde.
Kas teadsid?
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi neuroteadlased avastasid hiljuti koostöös vaimse tervise keskustega ajutegevuse mustri, mis seostub skisofreenia arenemisega. Ajakirjas Molecular Psychiatry avaldatud uuring tehti Shanghai vaimse tervise keskuse patsientidega.
Skisofreeniat saab praegu diagnoosida vaid pärast esimest psühhootilist episoodi, mille käigus toimub äkiline käitumise muutus ja reaalsustaju kadumine. Uurijad leidsid, et enne seda võivad patsientidel esineda kergemad sümptomid, näiteks häiritud mõtlemine. See võib väljenduda näiteks suvalisel hetkel ühelt teemalt teisele hüppamises või seosetute vastuste andmises. Varasemad uuringud on näidanud, et umbes veerandil inimestest, kellel esinevad need tunnused, tekib hiljem skisofreenia.
Uurijad vaatlesid 158-t 13–34-aastast inimest, kellel oli suur skisofreeniarisk, kuna nad olid kogenud varasemaid sümptomeid. Samuti kaasati uuringusse 93 kontrollisikut, kellel polnud ühtegi riskitegurit.
Kõigepealt uuriti MRT-uuringuga ajutegevust puhkeseisundis. Aasta pärast esialgseid uuringuid koges 23 suure riskiga rühma kuuluvat inimest psühhootilist episoodi ja neil diagnoositi skisofreenia. Nende patsientide ajuaktiivsuse mustrid eristusid tervete kontrollisikute ja ka skisofreeniasse mittehaigestunute omadest. Oli ka näha, et neil riskirühma patsientidel, kellel skisofreenia välja ei arenenud, olid ajuühendused peaaegu identsed tervete katseisikute omadega. | Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skisofreenia tekkepõhjused ja kulg ei ole intensiivsest teaduslikust uurimisest hoolimata siiamaani täpselt teada. Arvatakse, et põhjuseks ei ole mitte üks või mitu skisofreenset geeni, vaid pigem paneb selle psüühikahäire avalduma paljude geenide koosmõju.
Enamasti avaldub haigus esimest korda 20. eluaastates noortel, täiskasvanuks küpsemise eas. Meestel võib skisofreenia avalduda veidi varem kui naistel.
Lihtsustatult öeldes on skisofreenia aju talitluslik häire. Skisofreeniku aju teatud osad toodavad liiga palju dopamiini, teistes aju osades jääb sellest ühendist aga puudu.
Dopamiini ülemäärane hulk tekitab tajuhäireid, mis võivad avalduda paranoiana, põhjustades meelepetteid ja häälte kuulmist. Puudujääk aga põhjustab apaatiat, üksindustunnet ja motivatsioonipuudust.
Dopamiini ülemäärane hulk tekitab tajuhäireid, mis võivad avalduda paranoiana, põhjustades meelepetteid ja häälte kuulmist. Puudujääk aga põhjustab apaatiat, üksindustunnet ja motivatsioonipuudust. Põhjused, miks dopamiinitasakaal paigast ära läheb, ei ole täielikult teada.
Haigust kirjeldas esimesena Saksa psühhiaater Emil Kraepelin 1896. aastal ja nimetas selle dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse "skisofreenia" võttis 1908. aastal kasutusele Šveitsi psühhiaater Eugen Bleuler, tuletades selle ladinakeelsetest sõnadest schizo (killustumine, lõhestumine) ja phren (hing) ning liitest -ia.
Sümptomid
Paljude uurimistööde põhjal jagatakse skisofreenia sümptomid kolme kategooriasse: positiivsed, negatiivsed ja kognitiivsed. Positiivsed sümptomid tähistavad käitumise muutust, mida tervetel inimestel ei esine, näiteks mõttekäigu sisulised ja vormilised häired, hallutsinatsioonid või ebatavaline käitumine.
Negatiivsed sümptomid seisnevad selles, et tervetele inimestele iseloomulikud käitumisilmingud vähenevad. Need nähud on näiteks emotsionaalse reaktiivsuse, tahteaktiivsuse ja motivatsioonilise käitumise vähenemine ning teistest inimestest eraldumine. Uuringute kohaselt on negatiivsed sümptomid seotud puuduliku oskusega lahendada probleeme ja saada üle raskustest.
Kognitiivsed sümptomid hõlmavad mitmesuguseid vaimsete võimete valdkondi, näiteks töömälu ja tähelepanu häireid.
Kognitiivsed sümptomid hõlmavad mitmesuguseid vaimsete võimete valdkondi, näiteks töömälu ja tähelepanu häireid, aga ka sensoorse info töötlemise või kognitiivse kontrolli ja episoodilise mälu häireid. Esineda võib reaalsustunde kadu.
Rohkem on uuritud selliseid kognitiivse võimekuse valdkondi nagu tähelepanuvõime, mälu, visuaalsed võimed, lingvistilised võimed, täidesaatvad funktsioonid ja töömälu. Sotsiaalse kognitsiooni all on uuritud emotsioonide töötlemist, sotsiaalset tajumist ja sündmuste tõlgendamist.
Sotsiaalne toimetulek
Uurijad on leidnud seitse häirunud kognitiivse võimekuse valdkonda: infotöötluskiirus, tähelepanuvõime, töömälu, verbaalne õppimine ja mälu, visuaalne õppimine ja mälu, mõtlemine ja probleemide lahendamine ning verbaalne võimekus.
Psühholoogia instituudis õppinud Triin Kesküla uuris oma bakalaureusetöös, kas skisofreeniaspektri häirega patsientide rühma kindlad kognitiivse funktsionaalsuse valdkonnad on olulisel määral seotud skisofreeniasse haigestunute sotsiaalse toimetuleku halvenemisega, sealhulgas tööhõive vähenemisega.
Kesküla selgitusel iseloomustab isiku sotsiaalset toimivust see, kuidas ta suhtleb oma perekonna, sõprade, töökaaslaste ja teenusepakkujatega, tehes nendega kompromisse.
Kesküla selgitusel iseloomustab isiku sotsiaalset toimivust see, kuidas ta suhtleb oma perekonna, sõprade, töökaaslaste ja teenusepakkujatega, tehes nendega kompromisse.
"Skisofreeniasse haigestunud isikute sotsiaalse toimetuleku probleemid tulenevad eelkõige haigusele iseloomulikest negatiivsetest sümptomitest ja häirega kaasnevast kognitiivsest düsfunktsionaalsusest," ütles ta.
Skisofreeniat käsitlevates teadustöödes ongi üks uuemaid ja kaalukamaid uurimisküsimusi kognitiivse düsfunktsiooni ja teiste kliiniliste haigustunnuste mõju patsientide ühiskondlikule toimetulekule.
Kesküla sõnul peetakse paljudes uurimustes skisofreenia tuumaks just kognitiivseid puudujääke, sest patsientidel avalduvad need nii psühhootiliste haigustunnuste ägenemise kui ka häirele omaste positiivsete sümptomite kadumise või nõrgenemise perioodidel.
Bakalaureusetöö käigus tehtud uuringus osales 46 kroonilise psühhootilise häirega patsienti, kellest 22 olid naised ja 24 mehed. Uuritavad olid pöördunud ravile Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinikusse. Patsientide keskmine vanus oli 39,9 aastat, keskmine haridustee pikkus 13,5 aastat ja keskmine haiguse kestus 13,6 aastat.
Mõõtevahendina kasutas töö autor Wechsleri täiskasvanute intelligentsusskaalat (WAIS), mis on üks sagedamini kasutatav vahend üldise kognitiivse võimekuse ja selle tahkude hindamiseks.
Intelligentsuse hindamine
Kognitiivse võimekuse eri valdkondadele saab anda hinnangu 14 alltestiga, mis võimaldavad arvutada tajupõhise töötluse, sõnalise taibukuse, töötluskiiruse ja töömälu indeksid.
Töö tulemused näitasid, et skisofreeniaspektri häirega patsientide sotsiaalse toimetuleku halvenemisel on seos töömälu ja infotöötluskiiruse vähenemisega.
Kesküla selgitas, et alltestid annavad võimaluse hinnata uuritavate kognitiivsete võimete kitsamaid valdkondi ja tänu sellele on võimalik kognitiivse funktsioneerimise aspekte täpsemalt kirjeldada. Tema töö tulemused näitasid, et skisofreeniaspektri häirega patsientide sotsiaalse toimetuleku halvenemisel on seos töömälu ja infotöötluskiiruse vähenemisega.
Ta põhjendas, et psühhoosihaigete kognitiivset düsfunktsiooni ja sellega kaasneda võivat sotsiaalse toimetuleku halvenemist on tähtis uurida, sest on leitud, et skisofreeniaspektri diagnoosiga patsientide kognitiivsete võimete ja sotsiaalse toimetuleku vahel on positiivne seos, kuid selle seose olemust ei ole veel suudetud täielikult määratleda. Seose olemasolu leidis kinnitust ka tema uurimistöös.
"Edaspidistesse kognitiivset võimekust uurivatesse teadustöödesse oleks huvitav kaasata patsientide haiguseelse intelligentsuse taseme hinnang. Haigete kognitiivse võimekuse vähenemise uurimiseks oleks oluline mõista, milline on olnud patsiendi võimete profiil enne haigestumist," ütles uurimistöö autor.
Kesküla märkis, et tema töö on osa suuremast, jätkuvast kliinilisest teadusuuringust, mille teema on psühhoosihaigetel avalduva kognitiivse düsfunktsiooni seosed üldise toimetulekuga ning kasutatava antipsühhootilise ravimi, bioloogiliste markerite, geneetiliste tegurite ja haigustunnuseid kajastavate mõõdikute kohandamine eesti keelde.
Kas teadsid?
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi neuroteadlased avastasid hiljuti koostöös vaimse tervise keskustega ajutegevuse mustri, mis seostub skisofreenia arenemisega. Ajakirjas Molecular Psychiatry avaldatud uuring tehti Shanghai vaimse tervise keskuse patsientidega.
Skisofreeniat saab praegu diagnoosida vaid pärast esimest psühhootilist episoodi, mille käigus toimub äkiline käitumise muutus ja reaalsustaju kadumine. Uurijad leidsid, et enne seda võivad patsientidel esineda kergemad sümptomid, näiteks häiritud mõtlemine. See võib väljenduda näiteks suvalisel hetkel ühelt teemalt teisele hüppamises või seosetute vastuste andmises. Varasemad uuringud on näidanud, et umbes veerandil inimestest, kellel esinevad need tunnused, tekib hiljem skisofreenia.
Uurijad vaatlesid 158-t 13–34-aastast inimest, kellel oli suur skisofreeniarisk, kuna nad olid kogenud varasemaid sümptomeid. Samuti kaasati uuringusse 93 kontrollisikut, kellel polnud ühtegi riskitegurit.
Kõigepealt uuriti MRT-uuringuga ajutegevust puhkeseisundis. Aasta pärast esialgseid uuringuid koges 23 suure riskiga rühma kuuluvat inimest psühhootilist episoodi ja neil diagnoositi skisofreenia. Nende patsientide ajuaktiivsuse mustrid eristusid tervete kontrollisikute ja ka skisofreeniasse mittehaigestunute omadest. Oli ka näha, et neil riskirühma patsientidel, kellel skisofreenia välja ei arenenud, olid ajuühendused peaaegu identsed tervete katseisikute omadega.
### Response:
Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise avapoolajal väravaid ei löödud, kuid 60. minutil avas Federico Chiesa (Itaalia) skoori. Kümme minutit enne lõppu õnnestus Alvaro Moratal (Hispaania) aga viigistada.
Lisaaeg lahendust ei toonud ning järgnenud penaltiseerias eksisid mõlemad avalööjad (Manuel Locatelli Itaaliast ja Dani Olmo Hispaaniast). Eksis ka neljandana löönud Morata ja see sai otsustavaks.
Poolfinaal
Itaalia
60' Chiesa,
1
120:00
Hispaania
80' Morata,
1
PENALTID
Itaalia
4 - 2
Hispaania
Locatelli
Belotti
Bonucci
Bernardeschi
Jorginho
Olmo
Moreno
Alcantara
Morata
Enne mängu:
Teisipäeval asuvad mängu kaks tiitlinõudlejat.
Itaalia on EM-i poolfinaali jõudnud puhaste paberitega, olles tunnistanud siiani vaid võite. Alagrupis võideti 3:0 Türgit, 3:0 Šveitsi ja 1:0 Walesi, kaheksandikfinaalis võideti lisaajal 2:1 Austriat. Veerandfinaalis oldi sama skooriga parem tugevast Belgiast.
Esimene suurem tagasilöök tabas Itaaliat veerandfinaalis, kui mängu lõpufaasis vigastas kannakõõlust nende üks säravamaid mängijaid, Leonardo Spinazzola. Meeskonna sõnul on Spinazzola kaotamine väga valus, sest tema kogemus ja enesekindlus on Itaalia edus tähtsat rolli mänginud.
Hispaania teekond poolfinaali nii roosiline ei olnud. Alagrupis lepiti esmalt 0:0 viigiga Rootsiga, seejärel jäädi 1:1 viiki Poolaga.
Püss saadi paukuma alles viimases alagrupimängus Slovakkia vastu, kui vastasele löödi viis väravat ning enda puur suudeti tühjana hoida.
Kaheksandikfinaal Horvaatia vastu pakkus palju põnevust, sest normaalaeg lõppes 3:3 viigiga, seejuures suutis Horvaatia viigivärava lüüa teisel lisaminutil. Lisaajal võttis Hispaania end kokku ja lõi Horvaatiale veel kaks väravat.
Veerandfinaalis Šveitsi vastu nägime vaid kahte väravat, kui normaalaeg lõppes 1:1 viigil ning lisaaeg väravalisa ei toonud. Küll aga kujunes tõeliseks põnevusetenduseks penaltiseeria, mille Hispaania 3:1 võitis.
Hispaania koondise peatreeneri Luis Enrique sõnul mängib tähtsat rolli see, kumb võistkond valdab rohkem palli, sest mõlemad meeskonnad on tavaliselt palli valdamises vastasest üle. | Itaalia sammus penaltiseeria toel finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise avapoolajal väravaid ei löödud, kuid 60. minutil avas Federico Chiesa (Itaalia) skoori. Kümme minutit enne lõppu õnnestus Alvaro Moratal (Hispaania) aga viigistada.
Lisaaeg lahendust ei toonud ning järgnenud penaltiseerias eksisid mõlemad avalööjad (Manuel Locatelli Itaaliast ja Dani Olmo Hispaaniast). Eksis ka neljandana löönud Morata ja see sai otsustavaks.
Poolfinaal
Itaalia
60' Chiesa,
1
120:00
Hispaania
80' Morata,
1
PENALTID
Itaalia
4 - 2
Hispaania
Locatelli
Belotti
Bonucci
Bernardeschi
Jorginho
Olmo
Moreno
Alcantara
Morata
Enne mängu:
Teisipäeval asuvad mängu kaks tiitlinõudlejat.
Itaalia on EM-i poolfinaali jõudnud puhaste paberitega, olles tunnistanud siiani vaid võite. Alagrupis võideti 3:0 Türgit, 3:0 Šveitsi ja 1:0 Walesi, kaheksandikfinaalis võideti lisaajal 2:1 Austriat. Veerandfinaalis oldi sama skooriga parem tugevast Belgiast.
Esimene suurem tagasilöök tabas Itaaliat veerandfinaalis, kui mängu lõpufaasis vigastas kannakõõlust nende üks säravamaid mängijaid, Leonardo Spinazzola. Meeskonna sõnul on Spinazzola kaotamine väga valus, sest tema kogemus ja enesekindlus on Itaalia edus tähtsat rolli mänginud.
Hispaania teekond poolfinaali nii roosiline ei olnud. Alagrupis lepiti esmalt 0:0 viigiga Rootsiga, seejärel jäädi 1:1 viiki Poolaga.
Püss saadi paukuma alles viimases alagrupimängus Slovakkia vastu, kui vastasele löödi viis väravat ning enda puur suudeti tühjana hoida.
Kaheksandikfinaal Horvaatia vastu pakkus palju põnevust, sest normaalaeg lõppes 3:3 viigiga, seejuures suutis Horvaatia viigivärava lüüa teisel lisaminutil. Lisaajal võttis Hispaania end kokku ja lõi Horvaatiale veel kaks väravat.
Veerandfinaalis Šveitsi vastu nägime vaid kahte väravat, kui normaalaeg lõppes 1:1 viigil ning lisaaeg väravalisa ei toonud. Küll aga kujunes tõeliseks põnevusetenduseks penaltiseeria, mille Hispaania 3:1 võitis.
Hispaania koondise peatreeneri Luis Enrique sõnul mängib tähtsat rolli see, kumb võistkond valdab rohkem palli, sest mõlemad meeskonnad on tavaliselt palli valdamises vastasest üle.
### Response:
Itaalia sammus penaltiseeria toel finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mart Tiisaare juhendamisel harjutavad Kais-Meius on ka varem oma vanuseklassi tiitlivõistlustel edukalt osalenud. Kais loodab eelmisel EM-il saadud kohta parandada. "Eesmärk on nelja hulka tulla, kaks aastat tagasi, eelmisel EM-il, jõudsime kaheksa hulka ja veerandfinaalis kaotasime napilt hilisematele võitjatele," kommenteeris Kais.
Meius lisas: "Tase on seal väga tugev ja pole paar aastat näinud, kuidas seal mängitakse. Selgeid eesmärke mul seetõttu ei ole, läheme head mängu näitama ja muidugi oleks tore, kui tuleks esimese nelja sekka, üle-eelmisel aastal olid need võimalused täitsa olemas."
Kais – Meius teenisid hiljuti esikoha McDavid Cupil, kus saadi poolfinaalis jagu paarist Dmitri Korotkovi-Timo Lõhmus ja finaalis alistasid nad paari Karl Jaan-Märt Tammearu.
"Hea tunne on sees enne Türgisse minekut. Ettevalmistus on olnud väga mõnus, meil on ka üldfüüsilise ettevalmistuse treener ja oleme palju jõusaalis käinud ning iga nädal kaks korda päevas treeninud kolmel-neljal päeval," lisas Kais.
Laos Lukase käe all treenivad Jürgenson ja Maiste loodavad esimeselt EM-ilt saada kuhjaga kogemusi. "Laos on öelnud, et me läheks ja mängiks ja naudiks seal. Ma arvan, et me läheme sinna pigem kogemusi saama, oleme esimest aastat alles koos mängimas. Hästi tähtis on, et me leiaksime selle oma klapi üles. Proovime seal stabiilset mängu näidata," ütles Maiste.
Nädalavahetusel võistlesid neiud Eesti rannavolle Grand Prix etapil McDavid Cupil, kus saadi neljas koht. | Rannavõrkpalli U-20 EM-il on võistlustules kaks Eesti paari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mart Tiisaare juhendamisel harjutavad Kais-Meius on ka varem oma vanuseklassi tiitlivõistlustel edukalt osalenud. Kais loodab eelmisel EM-il saadud kohta parandada. "Eesmärk on nelja hulka tulla, kaks aastat tagasi, eelmisel EM-il, jõudsime kaheksa hulka ja veerandfinaalis kaotasime napilt hilisematele võitjatele," kommenteeris Kais.
Meius lisas: "Tase on seal väga tugev ja pole paar aastat näinud, kuidas seal mängitakse. Selgeid eesmärke mul seetõttu ei ole, läheme head mängu näitama ja muidugi oleks tore, kui tuleks esimese nelja sekka, üle-eelmisel aastal olid need võimalused täitsa olemas."
Kais – Meius teenisid hiljuti esikoha McDavid Cupil, kus saadi poolfinaalis jagu paarist Dmitri Korotkovi-Timo Lõhmus ja finaalis alistasid nad paari Karl Jaan-Märt Tammearu.
"Hea tunne on sees enne Türgisse minekut. Ettevalmistus on olnud väga mõnus, meil on ka üldfüüsilise ettevalmistuse treener ja oleme palju jõusaalis käinud ning iga nädal kaks korda päevas treeninud kolmel-neljal päeval," lisas Kais.
Laos Lukase käe all treenivad Jürgenson ja Maiste loodavad esimeselt EM-ilt saada kuhjaga kogemusi. "Laos on öelnud, et me läheks ja mängiks ja naudiks seal. Ma arvan, et me läheme sinna pigem kogemusi saama, oleme esimest aastat alles koos mängimas. Hästi tähtis on, et me leiaksime selle oma klapi üles. Proovime seal stabiilset mängu näidata," ütles Maiste.
Nädalavahetusel võistlesid neiud Eesti rannavolle Grand Prix etapil McDavid Cupil, kus saadi neljas koht.
### Response:
Rannavõrkpalli U-20 EM-il on võistlustules kaks Eesti paari |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.