instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ajutist asjurit teavitati Valgevene otsusest vähendada miinimumini Leedu diplomaatiline esindatus meie riigis, kuni ta (Vilnius) muudab eilset ja teisi ebasõbralikke algatusi, mis õhutavad vastasseisu suhetes Valgevenega," ütles ministeerium.
Andrijauskiene kutsuti Valgevene välisministeeriumisse "seoses Leedu süstemaatiliste ebasõbralike tegevustega, mis on (kahepoolse) sõprus- ja koostööleppe jäme rikkumine," lisas ministeerium.
Minski erilise pahameele pälvis Vilniuse esmaspäevane otsus anda Valgevene endise presidendikandidaadi Svjatlana Tsihhanovskaja kantseleile Leedus diplomaatiline staatus.
Leedu välisministeerium nimetas seda sümboolseks sammuks Valgevene vabakonna ja selle demokraatlike püüdluste õiguslikuks tunnustamiseks, kuid akrediteeritud asutust ei peeta sellegipoolest tavapäraste eesõigustega diplomaatiliseks esinduseks.
Valgevene välisministeerium rõhutas, et tegu on "illusoorse katsega luua paralleelne reaalsus". | Valgevene vähendab Leedu Minski saatkonna töötajate arvu miinimumini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ajutist asjurit teavitati Valgevene otsusest vähendada miinimumini Leedu diplomaatiline esindatus meie riigis, kuni ta (Vilnius) muudab eilset ja teisi ebasõbralikke algatusi, mis õhutavad vastasseisu suhetes Valgevenega," ütles ministeerium.
Andrijauskiene kutsuti Valgevene välisministeeriumisse "seoses Leedu süstemaatiliste ebasõbralike tegevustega, mis on (kahepoolse) sõprus- ja koostööleppe jäme rikkumine," lisas ministeerium.
Minski erilise pahameele pälvis Vilniuse esmaspäevane otsus anda Valgevene endise presidendikandidaadi Svjatlana Tsihhanovskaja kantseleile Leedus diplomaatiline staatus.
Leedu välisministeerium nimetas seda sümboolseks sammuks Valgevene vabakonna ja selle demokraatlike püüdluste õiguslikuks tunnustamiseks, kuid akrediteeritud asutust ei peeta sellegipoolest tavapäraste eesõigustega diplomaatiliseks esinduseks.
Valgevene välisministeerium rõhutas, et tegu on "illusoorse katsega luua paralleelne reaalsus".
### Response:
Valgevene vähendab Leedu Minski saatkonna töötajate arvu miinimumini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti otsustati muuta vaktsineerimine koroona vastu kohustuslikuks teiste seas meedikutele, sotsiaaltöötajatele ja õpetajatele.
Valitsus koostab vastavad muudatused COVID-19 leviku seaduses 14. juuliks.
Uued reeglid kohustavad töötajaid kaitsma riskigruppe uute koroona nakkusohtude eest.
Tööandjatel tuleb ka tagada epidemioloogiliselt ohutu teenuste pakkumine meditsiinis, sotsiaalhooldes, hariduses, mis tähendab, et teenusepakkujal peab olema kehtiv sertifikaat, mis tõestab, et selle töötajad on vaktsineeritud koroona vastu või on haigusest paranenud.
Kohalikel omavalitsustel ja keskvalitsusel tuleb tagada, et kõik teenused, mida teenusepakkuja osutab kliendiga kontaktis olles, on epidemioloogiliselt ohutud. Koroonasertifikaadita inimesed võivad saada teenuseid füüsiliselt kohal viibides, kui neid teenuseid pole võimalik kaudselt pakkuda.
Uued reeglid võimaldavad tööandjatel muuta koroonasertifikaadid kohustuslikuks töötajatele, kelle tööga kaasneb suurem risk teiste nakatamiseks või ise viiruse saamiseks. Koroonasertifikaadid on ka kohustuslikud riigitöötajatele, kes pakuvad teenuseid riiklikes või kohalikes asutustes.
Töötajatele antakse vaktsineerimiseks ja sertifikaatide saamiseks aega kuni 15. septembrini. Need, kel see ei õnnestu, seisavad silmitsi töökoha vahetuse või vallandamisega.
Ministeeriumid uurivad ka uue seaduse vastavust Läti põhiseadusega. | Läti tööandjad saavad voli vallandada koroonatõendita töötajaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti otsustati muuta vaktsineerimine koroona vastu kohustuslikuks teiste seas meedikutele, sotsiaaltöötajatele ja õpetajatele.
Valitsus koostab vastavad muudatused COVID-19 leviku seaduses 14. juuliks.
Uued reeglid kohustavad töötajaid kaitsma riskigruppe uute koroona nakkusohtude eest.
Tööandjatel tuleb ka tagada epidemioloogiliselt ohutu teenuste pakkumine meditsiinis, sotsiaalhooldes, hariduses, mis tähendab, et teenusepakkujal peab olema kehtiv sertifikaat, mis tõestab, et selle töötajad on vaktsineeritud koroona vastu või on haigusest paranenud.
Kohalikel omavalitsustel ja keskvalitsusel tuleb tagada, et kõik teenused, mida teenusepakkuja osutab kliendiga kontaktis olles, on epidemioloogiliselt ohutud. Koroonasertifikaadita inimesed võivad saada teenuseid füüsiliselt kohal viibides, kui neid teenuseid pole võimalik kaudselt pakkuda.
Uued reeglid võimaldavad tööandjatel muuta koroonasertifikaadid kohustuslikuks töötajatele, kelle tööga kaasneb suurem risk teiste nakatamiseks või ise viiruse saamiseks. Koroonasertifikaadid on ka kohustuslikud riigitöötajatele, kes pakuvad teenuseid riiklikes või kohalikes asutustes.
Töötajatele antakse vaktsineerimiseks ja sertifikaatide saamiseks aega kuni 15. septembrini. Need, kel see ei õnnestu, seisavad silmitsi töökoha vahetuse või vallandamisega.
Ministeeriumid uurivad ka uue seaduse vastavust Läti põhiseadusega.
### Response:
Läti tööandjad saavad voli vallandada koroonatõendita töötajaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti delegatsiooni juht Mati Raidma ütles, et Vene Föderatsiooni destabiliseerivat sõjalist kohalolekut Ukraina lähistel ja Krimmi ajutist okupeerimist hukkamõistva resolutsiooni vastuvõtmise näol on tegemist assamblee liikmete tugeva toetusavaldusega Ukrainale.
"On hea meel, et õnnestus avaldada toetust regionaalsele julgeolekule ja Ukraina püüdlustele taastada oma territoriaalne terviklikus rahvusvaheliselt tunnustatud piirides," ütles Raidma.
Tema sõnul illustreerib arutelude teravust ka fakt, et Venemaa delegatsioon ei aktsepteerinud otsust ning lahkus pärast selle hääletust parlamentaarse assamblee istungilt.
Istungil võeti vastu veel kaks erakorralist resolutsiooni. Hollandi algatusel võeti vastu resolutsioon "Üldised seiskohad seoses Valgevene teisitimõtlejatega" ning Ameerika Ühendriikide algatusel küsimus, mis käsitleb toimetulekut vihkamise, sallimatuse, vägivalla ja diskrimineerimise suurenemisega OSCE regioonis.
Aastaistungil valiti assamblee uueks presidendiks Rootsi delegatsiooni asejuht Margareta Cederfelt.
30. juunist kuni 6. juulini hübriidvormis toimunud aastaistungil osalesid veel Eesti delegatsioon liikmed Heljo Pikhof ja Marko Šorin.
OSCE parlamentaarse assamblee eesmärk on rohkem kaasata liikmesriike Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. | OSCE parlamentaarne assamblee avaldas Ukrainale toetust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti delegatsiooni juht Mati Raidma ütles, et Vene Föderatsiooni destabiliseerivat sõjalist kohalolekut Ukraina lähistel ja Krimmi ajutist okupeerimist hukkamõistva resolutsiooni vastuvõtmise näol on tegemist assamblee liikmete tugeva toetusavaldusega Ukrainale.
"On hea meel, et õnnestus avaldada toetust regionaalsele julgeolekule ja Ukraina püüdlustele taastada oma territoriaalne terviklikus rahvusvaheliselt tunnustatud piirides," ütles Raidma.
Tema sõnul illustreerib arutelude teravust ka fakt, et Venemaa delegatsioon ei aktsepteerinud otsust ning lahkus pärast selle hääletust parlamentaarse assamblee istungilt.
Istungil võeti vastu veel kaks erakorralist resolutsiooni. Hollandi algatusel võeti vastu resolutsioon "Üldised seiskohad seoses Valgevene teisitimõtlejatega" ning Ameerika Ühendriikide algatusel küsimus, mis käsitleb toimetulekut vihkamise, sallimatuse, vägivalla ja diskrimineerimise suurenemisega OSCE regioonis.
Aastaistungil valiti assamblee uueks presidendiks Rootsi delegatsiooni asejuht Margareta Cederfelt.
30. juunist kuni 6. juulini hübriidvormis toimunud aastaistungil osalesid veel Eesti delegatsioon liikmed Heljo Pikhof ja Marko Šorin.
OSCE parlamentaarse assamblee eesmärk on rohkem kaasata liikmesriike Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu.
### Response:
OSCE parlamentaarne assamblee avaldas Ukrainale toetust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meeskond alustab EM-i teekonda kolmapäeval, 1. septembril, kell 19 mänguga Läti vastu. Varem vaid korra, 1995. aastal, EM-finaalturniiril mänginud Läti tagas koha seekordsel finaalturniiril eelmisel sügisel, kui võideti kvalifikatsiooniturniir Hispaania, Moldova ja Küprose ees.
Avo Keele juhitava meeskonnaga on Eesti viimastel aastatel mänginud mitmeid kordi. Eesti favoriidistaatust kinnitab see, et lätlased on alistatud viimases 12 mängus, neist tähtsaimad mängiti enne 2019 EM-i, kui kahel korral kohtuti finaalturniirile pääsu otsustavas play-off' is.
Sel ja eelmisel aastal pidas Eesti Lätiga mitu võidukat sõpruskohtumist. Läti viimane võit Eesti üle pärineb aastast 2013.
Iga alagrupi neli paremat jätkavad mänge play-offides. Kaheksandikfinaalid ja veerandfinaalid mängitakse 11.-15. septembril Poolas ja Tšehhis, otsustavad mängud alates poolfinaalidest Poolas Katowices, kus 19. septembri õhtul selgub ka 2021. aasta Euroopa meister.
Eesti koondise mängude graafik:
1. september kell 19:00 Eesti – Läti
4. september kell 16:00 Eesti – Slovakkia
5. september kell 16:00 Eesti – Saksamaa
7. september kell 20:00 Eesti – Horvaatia
9. september kell 20:00 Eesti – Prantsusmaa | Selgus septembris toimuva võrkpalli EM-finaalturniiri ajakava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meeskond alustab EM-i teekonda kolmapäeval, 1. septembril, kell 19 mänguga Läti vastu. Varem vaid korra, 1995. aastal, EM-finaalturniiril mänginud Läti tagas koha seekordsel finaalturniiril eelmisel sügisel, kui võideti kvalifikatsiooniturniir Hispaania, Moldova ja Küprose ees.
Avo Keele juhitava meeskonnaga on Eesti viimastel aastatel mänginud mitmeid kordi. Eesti favoriidistaatust kinnitab see, et lätlased on alistatud viimases 12 mängus, neist tähtsaimad mängiti enne 2019 EM-i, kui kahel korral kohtuti finaalturniirile pääsu otsustavas play-off' is.
Sel ja eelmisel aastal pidas Eesti Lätiga mitu võidukat sõpruskohtumist. Läti viimane võit Eesti üle pärineb aastast 2013.
Iga alagrupi neli paremat jätkavad mänge play-offides. Kaheksandikfinaalid ja veerandfinaalid mängitakse 11.-15. septembril Poolas ja Tšehhis, otsustavad mängud alates poolfinaalidest Poolas Katowices, kus 19. septembri õhtul selgub ka 2021. aasta Euroopa meister.
Eesti koondise mängude graafik:
1. september kell 19:00 Eesti – Läti
4. september kell 16:00 Eesti – Slovakkia
5. september kell 16:00 Eesti – Saksamaa
7. september kell 20:00 Eesti – Horvaatia
9. september kell 20:00 Eesti – Prantsusmaa
### Response:
Selgus septembris toimuva võrkpalli EM-finaalturniiri ajakava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hommikuses eelujumises oli Jefimova 50 m rinnuli aeg 31,13, mis kindlustas edasipääsu poolfinaali, kus eestlanna sai kirja aja 31,09 ja pääses neljandana finaali.
50 m rinnuli finaalujumine toimub Eesti aja järgi kolmapäeval kell 20.08.
4×100 m vabalt teateujumises saavutas Eesti meeskond 12. koha ajaga 3.28,64. Koosseisus ujusid Erik Lihhats, Christopher Palvadre, Alan Gritsok ja Daniil Drozdov. | Jefimova pääses juunioride EM-il finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hommikuses eelujumises oli Jefimova 50 m rinnuli aeg 31,13, mis kindlustas edasipääsu poolfinaali, kus eestlanna sai kirja aja 31,09 ja pääses neljandana finaali.
50 m rinnuli finaalujumine toimub Eesti aja järgi kolmapäeval kell 20.08.
4×100 m vabalt teateujumises saavutas Eesti meeskond 12. koha ajaga 3.28,64. Koosseisus ujusid Erik Lihhats, Christopher Palvadre, Alan Gritsok ja Daniil Drozdov.
### Response:
Jefimova pääses juunioride EM-il finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tšehhitar on nüüd jõudnud vähemalt poolfinaali kõikidel neljal suure slämmi turniiril. Endine maailma esireket ei ole aga ühtegi suure slämmi turniiri võitnud ning on finaali jõudnud vaid korra, kui pidi 2016. aastal US Openil Angelique Kerberi paremust tunnistama.
Pliškova alistas teisipäeval veerandfinaalis šveitslanna Viktorija Golubici 6:2, 6:2. Tšehhitar kontrollis mängu alates tasavägisest avasetist, kus seisult 2:2 Pliškova nelja järjestikuse geimivõiduga setivõidu realiseeris. Teises setis jätkas tšehhitar tugevalt ja asus 3:0 juhtima ning kindlustas lõpuks 6:2 setivõiduga koha poolfinaalis.
Pliškova kohtub poolfinaalis samuti enda karjääri esimeses Wimbledoni veerandfinaalis võidukas olnud valgevenelanna Arina Sabalenka, kes sai 6:4, 6:3 jagu tuneeslanna Ons Jabeurist. Sabalenka ning Jabeur mängisid avasetis tasavägiselt ning tuneeslanna päästis lausa neli setipalli, kuid langes siiski avasetis 4:6. Teises setis pääses Sabalenka varakult ette ning säilitas edu, realiseerides 6:3 setivõidu ning sellega ka matšivõidu.
Pliškova ning Sabalenka on varasemalt kohtunud kahel korral ning mõlemas mängus on parem olnud valgevenelanna. | Tšehhitari jaht esimesele suure slämmi turniiri võidule jätkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšehhitar on nüüd jõudnud vähemalt poolfinaali kõikidel neljal suure slämmi turniiril. Endine maailma esireket ei ole aga ühtegi suure slämmi turniiri võitnud ning on finaali jõudnud vaid korra, kui pidi 2016. aastal US Openil Angelique Kerberi paremust tunnistama.
Pliškova alistas teisipäeval veerandfinaalis šveitslanna Viktorija Golubici 6:2, 6:2. Tšehhitar kontrollis mängu alates tasavägisest avasetist, kus seisult 2:2 Pliškova nelja järjestikuse geimivõiduga setivõidu realiseeris. Teises setis jätkas tšehhitar tugevalt ja asus 3:0 juhtima ning kindlustas lõpuks 6:2 setivõiduga koha poolfinaalis.
Pliškova kohtub poolfinaalis samuti enda karjääri esimeses Wimbledoni veerandfinaalis võidukas olnud valgevenelanna Arina Sabalenka, kes sai 6:4, 6:3 jagu tuneeslanna Ons Jabeurist. Sabalenka ning Jabeur mängisid avasetis tasavägiselt ning tuneeslanna päästis lausa neli setipalli, kuid langes siiski avasetis 4:6. Teises setis pääses Sabalenka varakult ette ning säilitas edu, realiseerides 6:3 setivõidu ning sellega ka matšivõidu.
Pliškova ning Sabalenka on varasemalt kohtunud kahel korral ning mõlemas mängus on parem olnud valgevenelanna.
### Response:
Tšehhitari jaht esimesele suure slämmi turniiri võidule jätkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karjääri esimest slämmiturniiri maailma 338. reketina alustanud, ent venelannat Vitala Djatšenkot (WTA 150.) võitnud ning maailma edetabeli 50 parema sekka kuuluvad Marketa Vondroušova ja Sorana Cirstea alistanud Raducanu läks neljandas ringis vastamisi Ajla Tomljanoviciga.
Avasetis oli Suurbritannia suurüllatajal kasutada kolm murdepalli, ent Tomljanovic päästis need kõik ja võitis seti 50 minutiga 6:4. Teises setis oli Austraalia tennisist 3:0 ees, kui teises geimis kõhust kinni hoidnud Raducanu võttis meditsiinilise pausi, lahkus koos arstiga väljakult ning ei tulnudki enam tagasi.
Raducanu postitas teisipäeval sotsiaalmeedias kirja, kus tänab Tomljanovici hea mängu eest ning selgitab loobumisvõidu põhjust. "Mängisin enda elu parimat tennist suurepärase publiku eest ja usun, et terve see kogemus jõudis lõpuks minuni," kirjutas 18-aastane britt.
"Esimese seti lõpus, pärast mõnd intensiivset punkti, hakkasin rakselt hingama ja tundsin end halvasti. Meedikud soovitasid mul mitte jätkata ja kuigi tundsin, et see oli maailma kõige keerulisem asi - mängu mitte lõpetamine Wimbledoni väljakul - ei olnud ma piisavalt terve, et jätkata," selgitas Raducanu.
Ta lisas, et tunneb end paremini ning usub, et on järgmisteks turniirideks kogemuse võrra targem.
thank you for the support❤️ pic.twitter.com/C47TTvOQK9
— Emma Raducanu (@EmmaRaducanu) July 6, 2021 | Wimbledonis loobumisvõidu andnud üllataja selgitas otsuse tagamaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karjääri esimest slämmiturniiri maailma 338. reketina alustanud, ent venelannat Vitala Djatšenkot (WTA 150.) võitnud ning maailma edetabeli 50 parema sekka kuuluvad Marketa Vondroušova ja Sorana Cirstea alistanud Raducanu läks neljandas ringis vastamisi Ajla Tomljanoviciga.
Avasetis oli Suurbritannia suurüllatajal kasutada kolm murdepalli, ent Tomljanovic päästis need kõik ja võitis seti 50 minutiga 6:4. Teises setis oli Austraalia tennisist 3:0 ees, kui teises geimis kõhust kinni hoidnud Raducanu võttis meditsiinilise pausi, lahkus koos arstiga väljakult ning ei tulnudki enam tagasi.
Raducanu postitas teisipäeval sotsiaalmeedias kirja, kus tänab Tomljanovici hea mängu eest ning selgitab loobumisvõidu põhjust. "Mängisin enda elu parimat tennist suurepärase publiku eest ja usun, et terve see kogemus jõudis lõpuks minuni," kirjutas 18-aastane britt.
"Esimese seti lõpus, pärast mõnd intensiivset punkti, hakkasin rakselt hingama ja tundsin end halvasti. Meedikud soovitasid mul mitte jätkata ja kuigi tundsin, et see oli maailma kõige keerulisem asi - mängu mitte lõpetamine Wimbledoni väljakul - ei olnud ma piisavalt terve, et jätkata," selgitas Raducanu.
Ta lisas, et tunneb end paremini ning usub, et on järgmisteks turniirideks kogemuse võrra targem.
thank you for the support❤️ pic.twitter.com/C47TTvOQK9
— Emma Raducanu (@EmmaRaducanu) July 6, 2021
### Response:
Wimbledonis loobumisvõidu andnud üllataja selgitas otsuse tagamaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitse nimetamata koondiseliiget andsid esmaspäeval positiivse koroonatesti ning selle tõttu olid sunnitud eneseisolatsiooni jääma ka kõik teised meeskonna liikmed.
Inglismaa ja Walesi kriketiameti juht Tom Harrison ütles, et otsustades peeti silmas koroonaviiruse delta tüve levikut. "Tegime strateegilise valiku proovida protokolle järgida, et toetada meie mängijate ja muude töötajate üldist tervist. Töötasime läbi terve öö, et tuvastada uus meeskond ning oleme tänulikud Ben Stokesile, kes naaseb koondisesse kaptenina," ütles Harrison.
Uues meeskonnas on üheksa varasema koondisekogemuseta mängijat ning kapteniks sai eelmainitud Ben Stokes, kes naases äsja väljakule pärast sõrmevigastust.
Inglismaa koondist ootab järgmise kahe nädala jooksul ees tervelt kuus mängu Pakistani vastu, millest kolm on ühepäevased seeriad ning kolm kohtumist on Twenty20 formaadis. | Inglismaa kriketikoondis vahetas koroonajuhtumi tõttu terve meeskonna välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitse nimetamata koondiseliiget andsid esmaspäeval positiivse koroonatesti ning selle tõttu olid sunnitud eneseisolatsiooni jääma ka kõik teised meeskonna liikmed.
Inglismaa ja Walesi kriketiameti juht Tom Harrison ütles, et otsustades peeti silmas koroonaviiruse delta tüve levikut. "Tegime strateegilise valiku proovida protokolle järgida, et toetada meie mängijate ja muude töötajate üldist tervist. Töötasime läbi terve öö, et tuvastada uus meeskond ning oleme tänulikud Ben Stokesile, kes naaseb koondisesse kaptenina," ütles Harrison.
Uues meeskonnas on üheksa varasema koondisekogemuseta mängijat ning kapteniks sai eelmainitud Ben Stokes, kes naases äsja väljakule pärast sõrmevigastust.
Inglismaa koondist ootab järgmise kahe nädala jooksul ees tervelt kuus mängu Pakistani vastu, millest kolm on ühepäevased seeriad ning kolm kohtumist on Twenty20 formaadis.
### Response:
Inglismaa kriketikoondis vahetas koroonajuhtumi tõttu terve meeskonna välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cavendish on jätkuval Prantsusmaa velotuuril võitnud kolm etappi ning on nüüd 33 etapivõiduga ainult ühe kaugusel legendaarsest Eddy Merckxist, kelle nimel on rekordilised 34 etapivõitu.
Cavendishi aitasid teisipäeval Albertville - Valence etapil esimeseks tema tiimikaaslased, eelkõige Michael Morkov, kelle selja taga britt sõitis kuni 250 m enne finišit, plahvatades siis põhigrupi esimeseks.
77-ratturilise põhigrupi esikolmikusse mahtusid veel Wout van Aert (Jumbo-Visma) ning Alpecin-Fenixi rattur Jasper Philipsen. Neile järgnesid Nacer Bouhanni (Arkea-Samsic) ning Michael Matthews (Team Bike-Exchange).
Number 33 for the "Manx Missile" @MarkCavendish after excellent work from @deceuninck_qst
Relive the final KM in Valence
La 33ème pour le "Manx Missile" @MarkCavendish après un très gros travail de @deceuninck_qst.
Revivez le dernier kilomètre à Valence! #TDF2021 pic.twitter.com/Z1Vlr2w3K7
— Tour de France™ (@LeTour) July 6, 2021
Tiitlikaitsja Tadej Pogacar (UAE Team Emirates) jätkab üldarvestuses liidrikohal, teisel kohal on Austraalia rattur Ben O'Connor (AG2R; +2.01), esikolmikusse mahub veel kolumbialane Rigoberto Uran (Education-Nippo; +5.18).
Prantsusmaa velotuur jätkub kolmapäeval 198,9-kilomeetrilise mäeetapiga, kus võistlejad peavad ületama kaks esimese kategooria ning ühe HC tõusu. | Cavendish võitis veel ühe etapi Tour de France'il | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cavendish on jätkuval Prantsusmaa velotuuril võitnud kolm etappi ning on nüüd 33 etapivõiduga ainult ühe kaugusel legendaarsest Eddy Merckxist, kelle nimel on rekordilised 34 etapivõitu.
Cavendishi aitasid teisipäeval Albertville - Valence etapil esimeseks tema tiimikaaslased, eelkõige Michael Morkov, kelle selja taga britt sõitis kuni 250 m enne finišit, plahvatades siis põhigrupi esimeseks.
77-ratturilise põhigrupi esikolmikusse mahtusid veel Wout van Aert (Jumbo-Visma) ning Alpecin-Fenixi rattur Jasper Philipsen. Neile järgnesid Nacer Bouhanni (Arkea-Samsic) ning Michael Matthews (Team Bike-Exchange).
Number 33 for the "Manx Missile" @MarkCavendish after excellent work from @deceuninck_qst
Relive the final KM in Valence
La 33ème pour le "Manx Missile" @MarkCavendish après un très gros travail de @deceuninck_qst.
Revivez le dernier kilomètre à Valence! #TDF2021 pic.twitter.com/Z1Vlr2w3K7
— Tour de France™ (@LeTour) July 6, 2021
Tiitlikaitsja Tadej Pogacar (UAE Team Emirates) jätkab üldarvestuses liidrikohal, teisel kohal on Austraalia rattur Ben O'Connor (AG2R; +2.01), esikolmikusse mahub veel kolumbialane Rigoberto Uran (Education-Nippo; +5.18).
Prantsusmaa velotuur jätkub kolmapäeval 198,9-kilomeetrilise mäeetapiga, kus võistlejad peavad ületama kaks esimese kategooria ning ühe HC tõusu.
### Response:
Cavendish võitis veel ühe etapi Tour de France'il |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Antud näituseprojekt on kogum grandioosseid teoseid. Viieteistkümnest maalist koosnev maailm, mis on Martin Kaarese maalitud viimase kolme aasta jooksul. Teostes on palju plakatilikkust ning viiteid kunstniku nooruspõlve lemmiklinnale Londonile. Läbiv motiiv on siiski moodne visualiseeritud arusaam isehakanud gängsterist.
"Seal on töid gängsteritest tegemas asju, mida kujutasin ette neid kunagi tegemas. Seal on teosed elu patriarhaalsest macholikkusest: sõjakus, enesekehtestamine, püssirohi ning muskus," selgitas Martin Kaares oma uue loomingu tagamaid. "See on plakatilik materjal, kus on kuhjatud palju kulda ja pisaraid - narriks ja tolaks olemise võlukunsti. Olid nemad ja olid meie ja siis seal kuskil vahepeal olid veel karmid gängsterid, keda kõik kartsid. Kuigi ma nende isikutega kunagi kokku ei puutunud, jäi sellest ajastust külge mingisugune tunne, märk külge."
"Maalinäituse nimi "Wannabe Gangster Dreams" võtab väga hästi kokku minu nooruspõlve iseloomu: see loom, kes tahtis olla keegi, kes ta polnud. Vaatamata sellele, et olin nii-öelda korralikust perest, ihkas mu hing seiklusi ning kogemusi elu pahupoolelt, mida näiliselt pakkus elu tänaval," rääkis Kaares.
"Muusika ning selle algupära ja loomus, postsovetlik anarhia ja kool äärelinnas aitasid sellele kõigele muidugi kaasa. Ma ei muutunud kunagi piisavalt julgeks, et sukelduda sügavale tänavaelusse. Kuid minu ellu tuli palju uusi seikluseid, põnevaid ja natuke ka ohtlikke sõpru ning omapäi ette võetud bussireise Lasnamäe sügavustesse, endal Walkman mängimas viimast Metalheadz'i mixtape 'i."
Maalinäituse "Wannabe Gangster Dreams" avamine toimub 7. juulil algusega kell 18:00 Põhjala tehase Sepikoja saalis. Näitus jääb avatuks 25.juulini.
"Lõpu algus Hackneys" 180x140cm, akrüül lõuendil Autor/allikas: Martin Kaares | Martin Kaarese maalinäitus "Wannabe Gangster Dreams" on rännak 90ndate metsikusse läände | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Antud näituseprojekt on kogum grandioosseid teoseid. Viieteistkümnest maalist koosnev maailm, mis on Martin Kaarese maalitud viimase kolme aasta jooksul. Teostes on palju plakatilikkust ning viiteid kunstniku nooruspõlve lemmiklinnale Londonile. Läbiv motiiv on siiski moodne visualiseeritud arusaam isehakanud gängsterist.
"Seal on töid gängsteritest tegemas asju, mida kujutasin ette neid kunagi tegemas. Seal on teosed elu patriarhaalsest macholikkusest: sõjakus, enesekehtestamine, püssirohi ning muskus," selgitas Martin Kaares oma uue loomingu tagamaid. "See on plakatilik materjal, kus on kuhjatud palju kulda ja pisaraid - narriks ja tolaks olemise võlukunsti. Olid nemad ja olid meie ja siis seal kuskil vahepeal olid veel karmid gängsterid, keda kõik kartsid. Kuigi ma nende isikutega kunagi kokku ei puutunud, jäi sellest ajastust külge mingisugune tunne, märk külge."
"Maalinäituse nimi "Wannabe Gangster Dreams" võtab väga hästi kokku minu nooruspõlve iseloomu: see loom, kes tahtis olla keegi, kes ta polnud. Vaatamata sellele, et olin nii-öelda korralikust perest, ihkas mu hing seiklusi ning kogemusi elu pahupoolelt, mida näiliselt pakkus elu tänaval," rääkis Kaares.
"Muusika ning selle algupära ja loomus, postsovetlik anarhia ja kool äärelinnas aitasid sellele kõigele muidugi kaasa. Ma ei muutunud kunagi piisavalt julgeks, et sukelduda sügavale tänavaelusse. Kuid minu ellu tuli palju uusi seikluseid, põnevaid ja natuke ka ohtlikke sõpru ning omapäi ette võetud bussireise Lasnamäe sügavustesse, endal Walkman mängimas viimast Metalheadz'i mixtape 'i."
Maalinäituse "Wannabe Gangster Dreams" avamine toimub 7. juulil algusega kell 18:00 Põhjala tehase Sepikoja saalis. Näitus jääb avatuks 25.juulini.
"Lõpu algus Hackneys" 180x140cm, akrüül lõuendil Autor/allikas: Martin Kaares
### Response:
Martin Kaarese maalinäitus "Wannabe Gangster Dreams" on rännak 90ndate metsikusse läände |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kerberi jaoks tähendas võit Muchova üle ühtlasi tema karjääri 80. võitu muruväljakutel. Endine maailma esireket alistas Muchova tunni ja 17 minutiga.
Kerber alustas matši kolme järjestikuse geimivõiduga ning suutis kindlat edu säilitada, et lõpuks avasett 6:2 realiseerida. Teine sett algas tasavägisemalt ning kuigi Muchova asus teist setti 2:1 juhtima, võitis endine maailma esireket seejärel neli järjestikust geimivõitu ning kindlustas 6:3 setivõiduga pääsme poolfinaali.
Kerberi vastaseks poolfinaalis on praegune maailma esireket austraallanna Ashleigh Barty, kes alistas veerandfinaalis kaasmaalase Ajla Tomljanovici 6:1, 6:3.
Tomljanovic alustas mängu küll geimivõiduga, kuid Barty ei jätnud kaasmaalasele avasetis palju võimalust, võites kuus järjestikust geimi. Teises setis alustas taas Tomljanovic geimivõiduga, kuid Barty võitis seejärel neli järjestikust geimi. Kuigi Tomljanovic proovis august välja ronida ning jõudis seisuni 4:3, vormistas maailma esireket 6:3 setivõiduga endale edasipääsu poolfinaali.
Barty ning Kerber on varasemalt kohtunud neljal korral ning mõlemad naised on võitnud kaks mängu. | 80. muruväljaku võidu teeninud sakslanna kohtub poolfinaalis esireketiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kerberi jaoks tähendas võit Muchova üle ühtlasi tema karjääri 80. võitu muruväljakutel. Endine maailma esireket alistas Muchova tunni ja 17 minutiga.
Kerber alustas matši kolme järjestikuse geimivõiduga ning suutis kindlat edu säilitada, et lõpuks avasett 6:2 realiseerida. Teine sett algas tasavägisemalt ning kuigi Muchova asus teist setti 2:1 juhtima, võitis endine maailma esireket seejärel neli järjestikust geimivõitu ning kindlustas 6:3 setivõiduga pääsme poolfinaali.
Kerberi vastaseks poolfinaalis on praegune maailma esireket austraallanna Ashleigh Barty, kes alistas veerandfinaalis kaasmaalase Ajla Tomljanovici 6:1, 6:3.
Tomljanovic alustas mängu küll geimivõiduga, kuid Barty ei jätnud kaasmaalasele avasetis palju võimalust, võites kuus järjestikust geimi. Teises setis alustas taas Tomljanovic geimivõiduga, kuid Barty võitis seejärel neli järjestikust geimi. Kuigi Tomljanovic proovis august välja ronida ning jõudis seisuni 4:3, vormistas maailma esireket 6:3 setivõiduga endale edasipääsu poolfinaali.
Barty ning Kerber on varasemalt kohtunud neljal korral ning mõlemad naised on võitnud kaks mängu.
### Response:
80. muruväljaku võidu teeninud sakslanna kohtub poolfinaalis esireketiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedest pühapäevani väldanud mitmepäevasõidul pälvis Madis Mihkels esikoha ajaga 5:26.35, edestades kaasmaalasi Romet Pajurit 18 ja Egert Johansoni 28 sekundiga. Neljanda koha napsas endale viimasel etapil võidutsenud Aaron Aus (+0.37).
Aktiivseima ratturi särgi teenis Pajur, kes kogus kolme päeva jooksul 12 punkti. Parima ronija tiitli sai üldarvestuses 12. kohal lõpetanud Gabriel Helmut Aduson, kogudes kuus silma.
Velotuuril osales lisaks eestlastele ka Läti ja Leedu ratturid. | Eesti meesjuuniorid tegid Leedus puhta töö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedest pühapäevani väldanud mitmepäevasõidul pälvis Madis Mihkels esikoha ajaga 5:26.35, edestades kaasmaalasi Romet Pajurit 18 ja Egert Johansoni 28 sekundiga. Neljanda koha napsas endale viimasel etapil võidutsenud Aaron Aus (+0.37).
Aktiivseima ratturi särgi teenis Pajur, kes kogus kolme päeva jooksul 12 punkti. Parima ronija tiitli sai üldarvestuses 12. kohal lõpetanud Gabriel Helmut Aduson, kogudes kuus silma.
Velotuuril osales lisaks eestlastele ka Läti ja Leedu ratturid.
### Response:
Eesti meesjuuniorid tegid Leedus puhta töö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noore eestlase partner on rootslane Leo Borg ning turniiri avaringi kohtumises mängivad nad sloveeni Sebastian Dominko ja venelase Konstantin Zhzhenovi vastu. Lajal on sel aastal pidanud murul kaks paarismängu, millest ühest väljus eestlane võitjana, teisest kaotajana.
Kui Lajal ja Borg peaksid kohtumise võitma, ootab turniiri kaheksandikfinaalis ees võitjapaar kohtumisest Edas Butvilas (Leedu) – Alejandro Manzanera Pertusa (Hispaania) ja Martin Katz (Belgia) – Vojtech Petri (Tšehhi) vahel.
Esmaspäeval alistas Lajal prantslase Mehdi Sadaoui üksikmängus 6:3, 4:6, 6:2, saavutades nii karjääri esimese võidu üksikmängus noorte suure slämmi turniiril. | Lajali esimene paarismäng lükati vihma tõttu edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noore eestlase partner on rootslane Leo Borg ning turniiri avaringi kohtumises mängivad nad sloveeni Sebastian Dominko ja venelase Konstantin Zhzhenovi vastu. Lajal on sel aastal pidanud murul kaks paarismängu, millest ühest väljus eestlane võitjana, teisest kaotajana.
Kui Lajal ja Borg peaksid kohtumise võitma, ootab turniiri kaheksandikfinaalis ees võitjapaar kohtumisest Edas Butvilas (Leedu) – Alejandro Manzanera Pertusa (Hispaania) ja Martin Katz (Belgia) – Vojtech Petri (Tšehhi) vahel.
Esmaspäeval alistas Lajal prantslase Mehdi Sadaoui üksikmängus 6:3, 4:6, 6:2, saavutades nii karjääri esimese võidu üksikmängus noorte suure slämmi turniiril.
### Response:
Lajali esimene paarismäng lükati vihma tõttu edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise töö käib hetkel sektsioonides, kui päris suur hulk meestest on erinevate traumade tõttu taastumisel ning käivad tegemas individuaalset tööd vastavalt hetkel seatud eesmärkidele. Vaatamata sellele, et terve hulk väga tugevaid mehi täiskiirustel ja kontaktiga trenne kaasa ei tee, siis palliplatsile jagub peatreener Jukka Toijala käe all mängumehi vähemalt kolme viisiku jagu, kirjutas korvpalliliit teisipäeval.
Traumadest on taastumas või muudel põhjustel individuaalse plaani järgi treenimas näiteks Siim-Sander Vene, Sten Sokk, Maik-Kalev Kotsar, Kaspar Treier, Kristjan Kitsing, Martin Paasoja, Kregor Hermet, Martin Dorbek, Tanel Kurbas ja Siim-Markus Post.
Teisipäevasel ennelõunasel treeningul viisid Toijala ja abitreener Heiko Rannula läbi tempokaid mängulisi üle väljaku harjutusi, kus mängijad võtsid kiireid viskeid ja hoidsid tempot väga kõrgel. Koondise peatreeneri Jukka Toijala sõnul on peamiselt noorte meestega hea tempot kõrgel hoida, kuid Islandi mängu lähenedes ja kogenumate pallurite lisandudes võetakse kindlasti tempot veidi maha.
Koondisel on 29. juulil toimuvaks koduseks Islandi maavõistluseks valmistuda veel veidi rohkem kui kaks nädalat ning lähipäevil on tulemas avalikuks ka Eesti - Islandi mängu piletiinfo.
Teisipäevase avatud treeningu galeriid saab näha siin. | Korvpallikoondis valmistub järgmise aasta EM-finaalturniiriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise töö käib hetkel sektsioonides, kui päris suur hulk meestest on erinevate traumade tõttu taastumisel ning käivad tegemas individuaalset tööd vastavalt hetkel seatud eesmärkidele. Vaatamata sellele, et terve hulk väga tugevaid mehi täiskiirustel ja kontaktiga trenne kaasa ei tee, siis palliplatsile jagub peatreener Jukka Toijala käe all mängumehi vähemalt kolme viisiku jagu, kirjutas korvpalliliit teisipäeval.
Traumadest on taastumas või muudel põhjustel individuaalse plaani järgi treenimas näiteks Siim-Sander Vene, Sten Sokk, Maik-Kalev Kotsar, Kaspar Treier, Kristjan Kitsing, Martin Paasoja, Kregor Hermet, Martin Dorbek, Tanel Kurbas ja Siim-Markus Post.
Teisipäevasel ennelõunasel treeningul viisid Toijala ja abitreener Heiko Rannula läbi tempokaid mängulisi üle väljaku harjutusi, kus mängijad võtsid kiireid viskeid ja hoidsid tempot väga kõrgel. Koondise peatreeneri Jukka Toijala sõnul on peamiselt noorte meestega hea tempot kõrgel hoida, kuid Islandi mängu lähenedes ja kogenumate pallurite lisandudes võetakse kindlasti tempot veidi maha.
Koondisel on 29. juulil toimuvaks koduseks Islandi maavõistluseks valmistuda veel veidi rohkem kui kaks nädalat ning lähipäevil on tulemas avalikuks ka Eesti - Islandi mängu piletiinfo.
Teisipäevase avatud treeningu galeriid saab näha siin.
### Response:
Korvpallikoondis valmistub järgmise aasta EM-finaalturniiriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiitlikaitsja Lightning alustas finaalseeriat kolme järjestikuse võiduga ning läks öisesse mängu võimalusega nelja võiduni peetav finaalseeria lõplikult, kuid Montrealil õnnestus kodusel jääl finaalseeriat vähemalt ühe mängu võrra pikendada.
Josh Anderson realiseeris kohtumise esimese värava avaperioodi 16. minutil. Teisel kolmandikul õnnestus Tampa Bayl kohtumine viigistada, kui Barclay Goodrow viskas Ryan McDonagh eeltööst lihtsa värava. Kolmandal perioodil asus taas Montreal juhtima, kui üheksandal minutil sai värava kirja Alexander Romanov, kuid Tampa Bay viigistas täpselt viis minutit hiljem Patrick Marooni väravast ning kohtumine läks seisult 2:2 lisaajale. Mängu esimese värava skoorinud Anderson tõusis Montreali kangelaseks, kui tal õnnestus värava ees vabaks jäänud litter sisse toimetada ning Canadiensile seeria esimene võit kindlustada.
Kuigi üks-kolm kaotusseisust ei tule meeskonnad kuigi tihti välja, on Montreali meeskonnal sarnase olukorraga värsket kogemust, sest tiim tuli samasugusest august välja käiva Stanley karikasarja esimeses ringis, kui alistas Toronto Maple Leafsi.
Stanley karikasari jätkub võimaliku viimase mänguga öösel vastu neljapäeva kell 3.00 Eesti aja järgi. Tampa Bay juhib seeriat kolm-üks. | Montreal säilitas Stanley karikasarjas õhkõrna võimaluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiitlikaitsja Lightning alustas finaalseeriat kolme järjestikuse võiduga ning läks öisesse mängu võimalusega nelja võiduni peetav finaalseeria lõplikult, kuid Montrealil õnnestus kodusel jääl finaalseeriat vähemalt ühe mängu võrra pikendada.
Josh Anderson realiseeris kohtumise esimese värava avaperioodi 16. minutil. Teisel kolmandikul õnnestus Tampa Bayl kohtumine viigistada, kui Barclay Goodrow viskas Ryan McDonagh eeltööst lihtsa värava. Kolmandal perioodil asus taas Montreal juhtima, kui üheksandal minutil sai värava kirja Alexander Romanov, kuid Tampa Bay viigistas täpselt viis minutit hiljem Patrick Marooni väravast ning kohtumine läks seisult 2:2 lisaajale. Mängu esimese värava skoorinud Anderson tõusis Montreali kangelaseks, kui tal õnnestus värava ees vabaks jäänud litter sisse toimetada ning Canadiensile seeria esimene võit kindlustada.
Kuigi üks-kolm kaotusseisust ei tule meeskonnad kuigi tihti välja, on Montreali meeskonnal sarnase olukorraga värsket kogemust, sest tiim tuli samasugusest august välja käiva Stanley karikasarja esimeses ringis, kui alistas Toronto Maple Leafsi.
Stanley karikasari jätkub võimaliku viimase mänguga öösel vastu neljapäeva kell 3.00 Eesti aja järgi. Tampa Bay juhib seeriat kolm-üks.
### Response:
Montreal säilitas Stanley karikasarjas õhkõrna võimaluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor ütles, et valitsuse prioriteet on eraldada teadus- ja arendustegevusele vähemalt üks protsent sisemajanduse kogutoodangust ka praeguses pingelises eelarveolukorras. Nii seisab ka Reformierakonna ja Keskerakonna kevadel sõlmitud koalitsioonileppes.
Pihori sõnul on 2022. aasta riigi eelarvestrateegias teadus- ja arendustegevusse praegu planeeritud umbes 304 miljonit eurot. Tulenevalt sügisesest majandusprognoosist võib see summa samas muutuda.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand saatis juuni lõpus ministeeriumidele kirja, kus ootab nendelt ülevaadet, kas ja mil määral 2022. aasta riigieelarves planeeritavad kärped ministeeriumide valitsemisala teadus- ja arendustegevust mõjutavad.
Ainsana andis kärpeplaanidest märku kaitseministeerium. Katrin Pihor ütles, et temale teadaolevalt teistes ministeeriumides erakorralisi kärpeid plaanis ei ole.
Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang vastas haridus- ja teadusministeeriumi kirjale, et järgmisel aastal vähenevad nende teadus- ja arendustegevuse kulud absoluutsummas hinnanguliselt 10-12 protsenti. Kaitseministeeriumi esialgne 2022. aasta prognoositav teadus- ja arendustegevuse kulude maht oli 3,64 miljonit eurot.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Karin Kivipõld sõnas, et teadus- ja arenduskulusid tuli vähendada kaitseministri suunisel kogu kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kulude vähendamine puudutab ennekõike teadurite ja muu teaduspersonali tasusid ning osade projektide ära jätmist. Näiteks jäävad hetkel ootele kaitseväes planeeritud terviseuuringute teadusprojektid.
Katrin Pihor ütles, et kaitseministeeriumi puhul tuleb samas arvestada seda, et nendel oli 2021. aastal ka märkimisväärne teadus- ja arendustegevuse rahastuse tõus. "See kärbe suurt pilti meie jaoks ei muuda," ütles ta.
Pihor tõi välja, et kui kaitseministeeriumi kärbete tõttu väheneb ka üldine riiklik teadusrahastus alla protsendi SKT-st, tuleb riigieelarvest lihtsalt lisaraha juurde võtta.
Kivipõld ütles, et üldiselt koosnevad kaitseministeeriumi teadus- ja arenduskulud uurimis- ja arendustöödest, sihtrahastusest ülikoolidele, teadurite palgakulust. kaitsetööstuse arendustoetustest, Euroopa Kaitsefondi projektide kaasrahastusest ja innovatsioonivõistlustest. Sellele lisanduvad toetavad kulud, näiteks tegevväelaste doktorikraadi omandamise toetamine, noorteadlaste stipendiumid, teaduspreemiad ja teadusvõistlused ning teadusarenduse populariseerimine läbi konverentside ning publikatsioonide.
Kui haridus- ja teadusministeerium välja jätta, rahastasid 2020. aastal ministeeriumid teadus ja arendustegevust kokku 49,9 miljoni euro ulatuses, moodustades kogu teadus- ja arendustegevuse riiklikust rahastamisest veerandi. | Ministeerium: kärpeplaanidega teadusraha kallale ei minda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor ütles, et valitsuse prioriteet on eraldada teadus- ja arendustegevusele vähemalt üks protsent sisemajanduse kogutoodangust ka praeguses pingelises eelarveolukorras. Nii seisab ka Reformierakonna ja Keskerakonna kevadel sõlmitud koalitsioonileppes.
Pihori sõnul on 2022. aasta riigi eelarvestrateegias teadus- ja arendustegevusse praegu planeeritud umbes 304 miljonit eurot. Tulenevalt sügisesest majandusprognoosist võib see summa samas muutuda.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand saatis juuni lõpus ministeeriumidele kirja, kus ootab nendelt ülevaadet, kas ja mil määral 2022. aasta riigieelarves planeeritavad kärped ministeeriumide valitsemisala teadus- ja arendustegevust mõjutavad.
Ainsana andis kärpeplaanidest märku kaitseministeerium. Katrin Pihor ütles, et temale teadaolevalt teistes ministeeriumides erakorralisi kärpeid plaanis ei ole.
Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang vastas haridus- ja teadusministeeriumi kirjale, et järgmisel aastal vähenevad nende teadus- ja arendustegevuse kulud absoluutsummas hinnanguliselt 10-12 protsenti. Kaitseministeeriumi esialgne 2022. aasta prognoositav teadus- ja arendustegevuse kulude maht oli 3,64 miljonit eurot.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Karin Kivipõld sõnas, et teadus- ja arenduskulusid tuli vähendada kaitseministri suunisel kogu kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kulude vähendamine puudutab ennekõike teadurite ja muu teaduspersonali tasusid ning osade projektide ära jätmist. Näiteks jäävad hetkel ootele kaitseväes planeeritud terviseuuringute teadusprojektid.
Katrin Pihor ütles, et kaitseministeeriumi puhul tuleb samas arvestada seda, et nendel oli 2021. aastal ka märkimisväärne teadus- ja arendustegevuse rahastuse tõus. "See kärbe suurt pilti meie jaoks ei muuda," ütles ta.
Pihor tõi välja, et kui kaitseministeeriumi kärbete tõttu väheneb ka üldine riiklik teadusrahastus alla protsendi SKT-st, tuleb riigieelarvest lihtsalt lisaraha juurde võtta.
Kivipõld ütles, et üldiselt koosnevad kaitseministeeriumi teadus- ja arenduskulud uurimis- ja arendustöödest, sihtrahastusest ülikoolidele, teadurite palgakulust. kaitsetööstuse arendustoetustest, Euroopa Kaitsefondi projektide kaasrahastusest ja innovatsioonivõistlustest. Sellele lisanduvad toetavad kulud, näiteks tegevväelaste doktorikraadi omandamise toetamine, noorteadlaste stipendiumid, teaduspreemiad ja teadusvõistlused ning teadusarenduse populariseerimine läbi konverentside ning publikatsioonide.
Kui haridus- ja teadusministeerium välja jätta, rahastasid 2020. aastal ministeeriumid teadus ja arendustegevust kokku 49,9 miljoni euro ulatuses, moodustades kogu teadus- ja arendustegevuse riiklikust rahastamisest veerandi.
### Response:
Ministeerium: kärpeplaanidega teadusraha kallale ei minda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp ütles, et uute veekraanide rajamiseks avalikku ruumi on vaja linnalt tellimust. Tema sõnul tehakse vahel ajutisi lahendusi ürituste toimumiseks.
Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haaki sõnul pole uute veekraanide järele pole kibedat vajadust olnud. Ta ütles, et praegu pole plaane uute veekraanide loomiseks, aga kui vajadus tekib, siis seda kaalutakse.
2021. aasta Tartu kaasava eelarve üks hääletusele jõudnud ettepanekuid soovib just veekraane Tartu spordiparkidesse ja kergliiklusteede äärde.
Tartus on praegu linnavalitsuse veebilehe järgi viis avalikku veekraani.
"Ma olen Itaalias käinud ja seal pole ka igal pool veekraane, kuigi seal on pikemad ja kuumemad suved," ütles Haak.
Pärnu Vee juhatuse liige Leho Võrk ütles samuti, et uute kraanide panemise initsiatiiv peaks tulema linnalt. Tema sõnul pandi need kolm kraani, mis praegu Pärnus on, jalgade pesemiseks ning ka joogivee võtmiseks, sest enne pesid inimesed rannast tulles jalgu purskkaevudes.
Võrk ütles, et on ise arvamusel, et kraane võiks rohkem olla, sest sealt tuleb kraanivesi ja see on keskkonnasõbralik.
Pärnu avalike suhete teenistuse juhataja Anu Juurma-Saksi sõnul näitab veekraanide olemasolu kaasava eelarve ettepanekute hulgas, et linnaelanike huvi on. Tema sõnul käib praegu Munamäe pargiala projekteerimine, kuhu on planeeritud veekraan.
"Iga uue ala projekteerimisel võetakse edaspidi arvesse, et vajadusel oleks võimalik veekraan tekitada (sõltub trasside olemasolust)," ütles Juurma-Saks.
2021. aasta Pärnu kaasava eelarve üks rahvahääletusele pääsenud ideedest kandis nime V-punkt ehk Pärnu avalikud joogiveekraanid.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti inseneriosakonna juhataja Kalle Pinti sõnul pole nõudlus veekraanide järele väga suur ning inimesed eelistavad pigem pudelivett. Samas ütles ta, et sügisestel järgmise aasta eelarve arutlustel tuleb veekraanide idee ilmselt jutuks.
Pinti sõnul pole veekraane mõtet teha näiteks kontorite piirkonda, sest inimesed saavad oma vee sealt, vaid näiteks randa või terviseradade äärde.
Tallinna Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat ütles, et kuigi Pirita rannas pole veekraane, on seal neli sanitaarkonteinerit, kus saab joogivett. Samuti ütles ta, et sel aastal on rajamisel üks veekraan Lillepi parki ning kaks Pirita kergliiklustee äärde.
2021. aasta Tallinna kaasava eelarve hääletusel sai Kesklinnas enim hääli idee "joogikraanid terviseradade äärde," millega rajatakse Tallinna kesklinna kaheksa avalikku veekraani. Varasemast ajast on Tallinnas olemas üheksa veevõtupunkti. | Ametnikud ei näe vajadust avalike veekraanide järele, linlased aga küll | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp ütles, et uute veekraanide rajamiseks avalikku ruumi on vaja linnalt tellimust. Tema sõnul tehakse vahel ajutisi lahendusi ürituste toimumiseks.
Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haaki sõnul pole uute veekraanide järele pole kibedat vajadust olnud. Ta ütles, et praegu pole plaane uute veekraanide loomiseks, aga kui vajadus tekib, siis seda kaalutakse.
2021. aasta Tartu kaasava eelarve üks hääletusele jõudnud ettepanekuid soovib just veekraane Tartu spordiparkidesse ja kergliiklusteede äärde.
Tartus on praegu linnavalitsuse veebilehe järgi viis avalikku veekraani.
"Ma olen Itaalias käinud ja seal pole ka igal pool veekraane, kuigi seal on pikemad ja kuumemad suved," ütles Haak.
Pärnu Vee juhatuse liige Leho Võrk ütles samuti, et uute kraanide panemise initsiatiiv peaks tulema linnalt. Tema sõnul pandi need kolm kraani, mis praegu Pärnus on, jalgade pesemiseks ning ka joogivee võtmiseks, sest enne pesid inimesed rannast tulles jalgu purskkaevudes.
Võrk ütles, et on ise arvamusel, et kraane võiks rohkem olla, sest sealt tuleb kraanivesi ja see on keskkonnasõbralik.
Pärnu avalike suhete teenistuse juhataja Anu Juurma-Saksi sõnul näitab veekraanide olemasolu kaasava eelarve ettepanekute hulgas, et linnaelanike huvi on. Tema sõnul käib praegu Munamäe pargiala projekteerimine, kuhu on planeeritud veekraan.
"Iga uue ala projekteerimisel võetakse edaspidi arvesse, et vajadusel oleks võimalik veekraan tekitada (sõltub trasside olemasolust)," ütles Juurma-Saks.
2021. aasta Pärnu kaasava eelarve üks rahvahääletusele pääsenud ideedest kandis nime V-punkt ehk Pärnu avalikud joogiveekraanid.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti inseneriosakonna juhataja Kalle Pinti sõnul pole nõudlus veekraanide järele väga suur ning inimesed eelistavad pigem pudelivett. Samas ütles ta, et sügisestel järgmise aasta eelarve arutlustel tuleb veekraanide idee ilmselt jutuks.
Pinti sõnul pole veekraane mõtet teha näiteks kontorite piirkonda, sest inimesed saavad oma vee sealt, vaid näiteks randa või terviseradade äärde.
Tallinna Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat ütles, et kuigi Pirita rannas pole veekraane, on seal neli sanitaarkonteinerit, kus saab joogivett. Samuti ütles ta, et sel aastal on rajamisel üks veekraan Lillepi parki ning kaks Pirita kergliiklustee äärde.
2021. aasta Tallinna kaasava eelarve hääletusel sai Kesklinnas enim hääli idee "joogikraanid terviseradade äärde," millega rajatakse Tallinna kesklinna kaheksa avalikku veekraani. Varasemast ajast on Tallinnas olemas üheksa veevõtupunkti.
### Response:
Ametnikud ei näe vajadust avalike veekraanide järele, linlased aga küll |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval oli valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE) muudatusettepanekute tähtaeg. Riigikogu Isamaa fraktsiooni liikmete sõnul tabaks seadusemuudatus valusalt noori peresid ja koduomanikke, mistõttu tehakse omalt poolt kõik, et eluasemelaenu intresside maksuvabastuse kaotamine läbi ei läheks.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et 121 muudatusettepanekut sai esitatud eesmärgiga neid vajadusel venitamistaktikaks kasutada. "Vaatame, sügiseni on aega. Parlamendi uue tööaastani suures saalis on aega. Me saame rääkida valitsuskoalitsiooni poliitikutega läbi. Need muudatusettepanekud on esitatud selle mõttega, et saaks rakendada riigikogus obstruktsiooni," lausus Seeder.
"Eesti riigi pikaajaline poliitika on olnud soodustada ja toetada eraomandit ja koduomanikke. Koalitsioon astub aga järjest samme, mis selle põhimõttega vastuollu läheb. Isamaa on alati kaitsnud noorte perede ja koduomanike huve ning teeme enda poolt kõik, et seda seadusemuudatust takistada," rõhutas Seeder.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul on valitsus otsustanud minna koduomanike rahakoti kallale. "Laen võetakse reeglina peres ühiselt ning valitsuse seadusemuudatus tähendab pere jaoks aastas 600 euro suuruselt summalt tulumaksuvabastuse kaotust," ütles Kokk lisades, et koalitsiooni algatusele tuleb jõuliselt vastu seista.
EKRE esimees Martin Helme ütles ERR-ile, et ka EKRE ei toeta maksusoodustuse kaotamist. "Mismoodi me septembris oma üldist käitumist riigikogus korraldama hakkame, seda me arutame, kui me sügisel kokku saame," sõnas Helme.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Indrek Saar ütles, et seadusemuudatuse puhul on mitmeid küsitavusi, näiteks saavad sellega valusalt pihta väiksemate sissetulekutega leibkonnad. "Kuidas me lõpphääletusel käitume, seda me veel arutame," ütles ta.
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga kaotatakse eluasemelaenu intresside maksuvabastus. Intresse pole enam võimalik maksustatavast tulust maha arvata 2023. aastast esitatavates deklaratsioonides 2022. aasta kohta. | Isamaa ähvardab kodulaenu intresside maksuvabastuse kaotamise korral obstruktsiooniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval oli valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE) muudatusettepanekute tähtaeg. Riigikogu Isamaa fraktsiooni liikmete sõnul tabaks seadusemuudatus valusalt noori peresid ja koduomanikke, mistõttu tehakse omalt poolt kõik, et eluasemelaenu intresside maksuvabastuse kaotamine läbi ei läheks.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et 121 muudatusettepanekut sai esitatud eesmärgiga neid vajadusel venitamistaktikaks kasutada. "Vaatame, sügiseni on aega. Parlamendi uue tööaastani suures saalis on aega. Me saame rääkida valitsuskoalitsiooni poliitikutega läbi. Need muudatusettepanekud on esitatud selle mõttega, et saaks rakendada riigikogus obstruktsiooni," lausus Seeder.
"Eesti riigi pikaajaline poliitika on olnud soodustada ja toetada eraomandit ja koduomanikke. Koalitsioon astub aga järjest samme, mis selle põhimõttega vastuollu läheb. Isamaa on alati kaitsnud noorte perede ja koduomanike huve ning teeme enda poolt kõik, et seda seadusemuudatust takistada," rõhutas Seeder.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul on valitsus otsustanud minna koduomanike rahakoti kallale. "Laen võetakse reeglina peres ühiselt ning valitsuse seadusemuudatus tähendab pere jaoks aastas 600 euro suuruselt summalt tulumaksuvabastuse kaotust," ütles Kokk lisades, et koalitsiooni algatusele tuleb jõuliselt vastu seista.
EKRE esimees Martin Helme ütles ERR-ile, et ka EKRE ei toeta maksusoodustuse kaotamist. "Mismoodi me septembris oma üldist käitumist riigikogus korraldama hakkame, seda me arutame, kui me sügisel kokku saame," sõnas Helme.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Indrek Saar ütles, et seadusemuudatuse puhul on mitmeid küsitavusi, näiteks saavad sellega valusalt pihta väiksemate sissetulekutega leibkonnad. "Kuidas me lõpphääletusel käitume, seda me veel arutame," ütles ta.
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga kaotatakse eluasemelaenu intresside maksuvabastus. Intresse pole enam võimalik maksustatavast tulust maha arvata 2023. aastast esitatavates deklaratsioonides 2022. aasta kohta.
### Response:
Isamaa ähvardab kodulaenu intresside maksuvabastuse kaotamise korral obstruktsiooniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hurkacz oli enne Wimbledoni turniiri enda viiel eelmisel turniiril piirdunud vaid ühe ringiga ning sisenes teisipäevasesse matši 66 võidu ning 66 kaotusega karjääris. Võit Medvedevi üle tähistab maailma 18. reketi jaoks karjääri suurimat võitu.
Esmaspäeval jõudsid mehed mängida ära kolm setti ning neljandast setist seitse punkti, kui vihm Wimbledonil mängu teisipäeva edasi lükkas. Medvedev juhtis teisipäeval alustades 6:2, 7:6, 6:3, 3:4, kuid 24-aastane poolakas suutis neljanda seti kahe järjestikuse geimivõiduga enda kasuks pöörata.
Otsustavas setis vahetasid mehed kaks geimivõitu, aga siis murdis Hurkacz venelase servi ning asus 3:1 juhtima. Sellelt seisult hoidis poolakas vastast piisavas kauguses ning realiseeris lõpuks seti 6:3, et lunastada endale edasipääs Wimbledoni turniiri veerandfinaali.
The win of his career @HubertHurkacz defeats Daniil Medvedev in five sets to reach his first Grand Slam quarter-final #Wimbledon pic.twitter.com/JFIrQkQO9q
— Wimbledon (@Wimbledon) July 6, 2021
Hurkaczi vastane tema karjääri esimeses suure slämmi veerandfinaalis (varasemalt polnud ta teisest ringist kaugemale jõudnud) on 20-kordne suure slämmi turniiri võitja Roger Federer, kes alistas esmaspäeval mugavalt Itaalia tennisisti Lorenzo Sonego. | Võidusoone avastanud poolakas lülitas Medvedevi konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hurkacz oli enne Wimbledoni turniiri enda viiel eelmisel turniiril piirdunud vaid ühe ringiga ning sisenes teisipäevasesse matši 66 võidu ning 66 kaotusega karjääris. Võit Medvedevi üle tähistab maailma 18. reketi jaoks karjääri suurimat võitu.
Esmaspäeval jõudsid mehed mängida ära kolm setti ning neljandast setist seitse punkti, kui vihm Wimbledonil mängu teisipäeva edasi lükkas. Medvedev juhtis teisipäeval alustades 6:2, 7:6, 6:3, 3:4, kuid 24-aastane poolakas suutis neljanda seti kahe järjestikuse geimivõiduga enda kasuks pöörata.
Otsustavas setis vahetasid mehed kaks geimivõitu, aga siis murdis Hurkacz venelase servi ning asus 3:1 juhtima. Sellelt seisult hoidis poolakas vastast piisavas kauguses ning realiseeris lõpuks seti 6:3, et lunastada endale edasipääs Wimbledoni turniiri veerandfinaali.
The win of his career @HubertHurkacz defeats Daniil Medvedev in five sets to reach his first Grand Slam quarter-final #Wimbledon pic.twitter.com/JFIrQkQO9q
— Wimbledon (@Wimbledon) July 6, 2021
Hurkaczi vastane tema karjääri esimeses suure slämmi veerandfinaalis (varasemalt polnud ta teisest ringist kaugemale jõudnud) on 20-kordne suure slämmi turniiri võitja Roger Federer, kes alistas esmaspäeval mugavalt Itaalia tennisisti Lorenzo Sonego.
### Response:
Võidusoone avastanud poolakas lülitas Medvedevi konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohistani ütles BBC -le, et ameeriklased lahkusid Bagrami baasist kohaliku aja järgi reede öösel kell kolm ning Afganistani sõjaväelased said sellest mitu tundi hiljem teada.
USA teatas reedel, et sõjaväelased on Bagrami baasist lahkunud. President Joe Biden seadis Ameerika sõdurite Afganistanist lahkumise tähtajaks 11. septembri, kuid Valge Maja teatel jõutakse sellega lõpule varem.
Associated Pressi teatel ütles kindral Kohistani, et ameeriklased jätsid lahkudes maha umbes 3,5 miljonit eset, nende seas kümneid tuhandeid pudeleid vett, energiajooke ning sõjaväele mõeldud valmistoidupakke. Samuti jätsid nad maha tuhandeid võtmeteta tsiviilsõidukeid ja sadu sõjaväemasinaid.
Kohistani sõnul võtsid USA sõjaväelased kaasa raskerelvad ning lasid õhku mõned laskemoonavarud, kuid jätsid afgaanide jaoks maha väiksemad relvad ja laskemoona.
Kui Associated Press küsis USA sõjaväelaste öise lahkumise kohta, viitas sõjaväe pressiesindaja kolonel Sonny Leggett eelmise nädala pressiteatele, milles öeldi, et USA jõudude lahkumine erinevatest baasidest on koordineeritud Afganistani liidritega.
Bagrami baasis on ka vangla, kus hoitakse väidetavalt kuni 5000 Talibani liiget. Samal ajal, kui USA sõjaväelased Afganistanist tagasi tõmbuvad, on Taliban jõudsalt territooriumi enda valdusesse võtnud.
Esmaspäeval ütles Kohistani, et Afganistani sõjaväe hinnangul võib Taliban Bagramit rünnata. Tema sõnul on rühmitus liikunud Bagrami lähistel maapiirkondades kiiresti edasi.
"Kui me võrdleme end ameeriklastega, siis on suur erinevus. Kuid arvestades meie võimekust, siis me püüame teha oma parima ning nii palju kui võimalik, et kaitsta ja teenida kõiki inimesi," sõnas kindral. | Afganistani kindral: USA sõjaväelased lahkusid öösel etteteatamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohistani ütles BBC -le, et ameeriklased lahkusid Bagrami baasist kohaliku aja järgi reede öösel kell kolm ning Afganistani sõjaväelased said sellest mitu tundi hiljem teada.
USA teatas reedel, et sõjaväelased on Bagrami baasist lahkunud. President Joe Biden seadis Ameerika sõdurite Afganistanist lahkumise tähtajaks 11. septembri, kuid Valge Maja teatel jõutakse sellega lõpule varem.
Associated Pressi teatel ütles kindral Kohistani, et ameeriklased jätsid lahkudes maha umbes 3,5 miljonit eset, nende seas kümneid tuhandeid pudeleid vett, energiajooke ning sõjaväele mõeldud valmistoidupakke. Samuti jätsid nad maha tuhandeid võtmeteta tsiviilsõidukeid ja sadu sõjaväemasinaid.
Kohistani sõnul võtsid USA sõjaväelased kaasa raskerelvad ning lasid õhku mõned laskemoonavarud, kuid jätsid afgaanide jaoks maha väiksemad relvad ja laskemoona.
Kui Associated Press küsis USA sõjaväelaste öise lahkumise kohta, viitas sõjaväe pressiesindaja kolonel Sonny Leggett eelmise nädala pressiteatele, milles öeldi, et USA jõudude lahkumine erinevatest baasidest on koordineeritud Afganistani liidritega.
Bagrami baasis on ka vangla, kus hoitakse väidetavalt kuni 5000 Talibani liiget. Samal ajal, kui USA sõjaväelased Afganistanist tagasi tõmbuvad, on Taliban jõudsalt territooriumi enda valdusesse võtnud.
Esmaspäeval ütles Kohistani, et Afganistani sõjaväe hinnangul võib Taliban Bagramit rünnata. Tema sõnul on rühmitus liikunud Bagrami lähistel maapiirkondades kiiresti edasi.
"Kui me võrdleme end ameeriklastega, siis on suur erinevus. Kuid arvestades meie võimekust, siis me püüame teha oma parima ning nii palju kui võimalik, et kaitsta ja teenida kõiki inimesi," sõnas kindral.
### Response:
Afganistani kindral: USA sõjaväelased lahkusid öösel etteteatamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilves, kes on kahel korral tulnud Eesti meistriks üksikmängus (1988 ja 2001), võitis oma esimese medali juba 1985. aastal 15-aastasena. Kullani jõudis ta esmakordselt naispaarismängus koos Katrin Sepaga (praegu Juuse) 1987. aastal, vahendab Tennisnet.ee.
Koos Mattias Siimariga alistas Ilves esmaspäeval segapaarismängu veerandfinaalis Anet Angelika Koskeli ja Frederick Karma 6:4, 6:3. Kuna poolfinaali kaotajad saavad mõlemad pronksmedali, ongi autasu Ilvesele kindel.
Ilves ja Siimar kohtuvad poolfinaalis kolmandana asetatud Maileen Nuudi ja Karl Kiur Saarega, teises poolfinaalis on vastamisi Elena Malõgina/Vladimir Ivanov (1) ja Liina Suurvarik/Robin Erik Parts. | Piret Ilves teenis karjääri 50. medali Eesti meistrivõistlustel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilves, kes on kahel korral tulnud Eesti meistriks üksikmängus (1988 ja 2001), võitis oma esimese medali juba 1985. aastal 15-aastasena. Kullani jõudis ta esmakordselt naispaarismängus koos Katrin Sepaga (praegu Juuse) 1987. aastal, vahendab Tennisnet.ee.
Koos Mattias Siimariga alistas Ilves esmaspäeval segapaarismängu veerandfinaalis Anet Angelika Koskeli ja Frederick Karma 6:4, 6:3. Kuna poolfinaali kaotajad saavad mõlemad pronksmedali, ongi autasu Ilvesele kindel.
Ilves ja Siimar kohtuvad poolfinaalis kolmandana asetatud Maileen Nuudi ja Karl Kiur Saarega, teises poolfinaalis on vastamisi Elena Malõgina/Vladimir Ivanov (1) ja Liina Suurvarik/Robin Erik Parts.
### Response:
Piret Ilves teenis karjääri 50. medali Eesti meistrivõistlustel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku oli Euroopa Liidus käesoleva nädala alguseks saanud vähemalt ühe koroona eest kaitsva vaktsiinidoosi üle 232 miljoni inimese ehk 52 protsendi ühenduse elanikest. Liitu kuuluvate endise idabloki riikide keskmine jäi aga alla 40 protsendi. Enam kui poole oma elanikkonnast oli suutnud hõlmata vaid Ungari, kus oli saanud saja inimese kohta vähemalt ühe doosi 56 inimest.
Liidusisese pingerea lõpukümnest kuulusid kunagisse idablokki üheksa riiki. Kõige aeglasem on olnud vaktsineerimistempo Bulgaarias ja Rumeenias, kus on saanud saja elaniku ühe doosi vastavalt 14 ja 24 inimest.
Baltimaadest oli vaktsineeritute osakaal kõige väiksem Lätis, kus oli saanud ühe doosi kätte 34 protsenti elanikkonnast. Eestis ja Leedus oli vaktsineeritute osakaal vastavalt 43 ja ja 44,7 protsenti.
Kõige kiiremini oli suutnud Euroopa Liidu riikidest oma elanikkonda hõlmata Malta. Veidi enam kui poole miljoni elanikuga saareriigis oli saanud 100 inimese kohta vähemalt ühe doosi ligi 71. Seejuures oli vaktsineerimiskuur lõpetatud 65,4 protsendil.
Maltale järgnesid 64,6 protsendiga Belgia ja 61,2 protsendiga Soome.
Maailmas on enam kui 100 000 elanikuga riikidest vaktsineerimistempolt endiselt esirinnas Araabia Ühendemiraadid ja Island. Neist esimeses on saanud ühe süsti kätte ligi 75 protsenti elanikkonnast ja teise doosi 63,7 protsenti. AÜE on hakanud pakkuma oma elanikele kolmandat tõhustusdoosi ja vaktsineerib ka turiste.
Kõrgele hõlmatusele vaatamata on selle viimase seitsme päeva nakatumisnäitaja 100 000 kohta 17,3. Islandil nakatus viimati inimene koroonaviirusega 27. mail.
Maailma suurriikidest oli jõudnud USA vaktsineerida esmaspäevaks vähemalt korra 55,6 protsenti oma elanikkonnast ehk üle 182 miljoni inimese. Vaktsineerimiskuur oli lõpetatud 157,3 miljonil.
Hiina avaldas viimati andmed vaktsineeritute arvu kohta 10. juunil. Toona oli saanud ühe doosi ligi 45 protsenti selle elanikest ja manustatud doose kokku 845 miljonit. Praeguseks küündib manustatud dooside arv aga 1,32 miljardini.
Indias oli manustatud teisipäevaks vaktsiini 291 miljonile elanikule ehk saja inimese kohta on nüüd vaktsineeritud keskmiselt 21,5.
Venemaal kasvas nädalaga vaktsineeritute arv ligi nelja miljoni võrra. Vähemalt ühe süsti on saanud seal nüüd üle 26 miljoni inimese ehk 18 protsenti riigi elanikest.
Kokku on vaktsineeritud maailmas koroona vastu vähemalt korra üle 1,9 miljardi inimese. Vaktsineerimisega on algust tehtud enam kui 190 riigis. | Leige vaktsineerimishuviga on hädas suurem osa endise idabloki maadest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku oli Euroopa Liidus käesoleva nädala alguseks saanud vähemalt ühe koroona eest kaitsva vaktsiinidoosi üle 232 miljoni inimese ehk 52 protsendi ühenduse elanikest. Liitu kuuluvate endise idabloki riikide keskmine jäi aga alla 40 protsendi. Enam kui poole oma elanikkonnast oli suutnud hõlmata vaid Ungari, kus oli saanud saja inimese kohta vähemalt ühe doosi 56 inimest.
Liidusisese pingerea lõpukümnest kuulusid kunagisse idablokki üheksa riiki. Kõige aeglasem on olnud vaktsineerimistempo Bulgaarias ja Rumeenias, kus on saanud saja elaniku ühe doosi vastavalt 14 ja 24 inimest.
Baltimaadest oli vaktsineeritute osakaal kõige väiksem Lätis, kus oli saanud ühe doosi kätte 34 protsenti elanikkonnast. Eestis ja Leedus oli vaktsineeritute osakaal vastavalt 43 ja ja 44,7 protsenti.
Kõige kiiremini oli suutnud Euroopa Liidu riikidest oma elanikkonda hõlmata Malta. Veidi enam kui poole miljoni elanikuga saareriigis oli saanud 100 inimese kohta vähemalt ühe doosi ligi 71. Seejuures oli vaktsineerimiskuur lõpetatud 65,4 protsendil.
Maltale järgnesid 64,6 protsendiga Belgia ja 61,2 protsendiga Soome.
Maailmas on enam kui 100 000 elanikuga riikidest vaktsineerimistempolt endiselt esirinnas Araabia Ühendemiraadid ja Island. Neist esimeses on saanud ühe süsti kätte ligi 75 protsenti elanikkonnast ja teise doosi 63,7 protsenti. AÜE on hakanud pakkuma oma elanikele kolmandat tõhustusdoosi ja vaktsineerib ka turiste.
Kõrgele hõlmatusele vaatamata on selle viimase seitsme päeva nakatumisnäitaja 100 000 kohta 17,3. Islandil nakatus viimati inimene koroonaviirusega 27. mail.
Maailma suurriikidest oli jõudnud USA vaktsineerida esmaspäevaks vähemalt korra 55,6 protsenti oma elanikkonnast ehk üle 182 miljoni inimese. Vaktsineerimiskuur oli lõpetatud 157,3 miljonil.
Hiina avaldas viimati andmed vaktsineeritute arvu kohta 10. juunil. Toona oli saanud ühe doosi ligi 45 protsenti selle elanikest ja manustatud doose kokku 845 miljonit. Praeguseks küündib manustatud dooside arv aga 1,32 miljardini.
Indias oli manustatud teisipäevaks vaktsiini 291 miljonile elanikule ehk saja inimese kohta on nüüd vaktsineeritud keskmiselt 21,5.
Venemaal kasvas nädalaga vaktsineeritute arv ligi nelja miljoni võrra. Vähemalt ühe süsti on saanud seal nüüd üle 26 miljoni inimese ehk 18 protsenti riigi elanikest.
Kokku on vaktsineeritud maailmas koroona vastu vähemalt korra üle 1,9 miljardi inimese. Vaktsineerimisega on algust tehtud enam kui 190 riigis.
### Response:
Leige vaktsineerimishuviga on hädas suurem osa endise idabloki maadest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avarongkäik saab alguse 8. juulil, neljapäeval kell 17.00 Viru väravate juurest ja seejärel toimub avatseremoonia Raekoja platsil. Rongkäiguga oodatakse ühinema kõik keskaegses riietuses inimesi.
Keskaja Päevade südameks on Meistrite Turg Raekoja platsil, samas pakutakse linnarahvale meeleolukaid kontserte ja keskaegset meelelahutust ja kõhutäidet.
Keskaja külas Harju tänaval tegutsevad keskaegsed meistrikojad ja õpitoad, mängitakse keskaegseid mänge, tegutseb väike rüütlikool, õpetusi jagavad mõõgavõitlejad ja rõivameistrid, liikumas on katkutohtrid. Lisaks on kohal puusepad, ehitusmeistrid ja seletust saab küsida keskaegse elu-olu kohta.
Raekoja platsi laval eeskava neljapäevast laupäevani kell 12–17, pühapäeval kell 12-16. Turg avatud neljapäevast laupäevani kell 10-18, pühapäeval kell 10-17.
Reedel
Kell 18: Jaak Juske kutsub Keskaja Päevade raames linnarahvast avastama Tallinna vanalinna põnevaid kummituslugusid. Kogunemine Jaani kiriku ees, Vabaduse väljakul.
Laupäeval
Kell 12: Revali Turniir Niguliste mäel Mõõgavõitlejad selgitavad parimaid. Ajaloolise mõõgavõitluse klubi Nordburg.
Kell 19: Hopneri Maja Dieles Rondellus "Kui õhtul laulab ritsikas" Armastus- ja linnulaulud keskajast ja renessansist.
Täpsema kava ja ülevaate Keskaja Päevadel toimuvast saab ürituse kodulehelt. | Keskaja Päevad viivad külastajad Tallinna vanalinnas ajarännakule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avarongkäik saab alguse 8. juulil, neljapäeval kell 17.00 Viru väravate juurest ja seejärel toimub avatseremoonia Raekoja platsil. Rongkäiguga oodatakse ühinema kõik keskaegses riietuses inimesi.
Keskaja Päevade südameks on Meistrite Turg Raekoja platsil, samas pakutakse linnarahvale meeleolukaid kontserte ja keskaegset meelelahutust ja kõhutäidet.
Keskaja külas Harju tänaval tegutsevad keskaegsed meistrikojad ja õpitoad, mängitakse keskaegseid mänge, tegutseb väike rüütlikool, õpetusi jagavad mõõgavõitlejad ja rõivameistrid, liikumas on katkutohtrid. Lisaks on kohal puusepad, ehitusmeistrid ja seletust saab küsida keskaegse elu-olu kohta.
Raekoja platsi laval eeskava neljapäevast laupäevani kell 12–17, pühapäeval kell 12-16. Turg avatud neljapäevast laupäevani kell 10-18, pühapäeval kell 10-17.
Reedel
Kell 18: Jaak Juske kutsub Keskaja Päevade raames linnarahvast avastama Tallinna vanalinna põnevaid kummituslugusid. Kogunemine Jaani kiriku ees, Vabaduse väljakul.
Laupäeval
Kell 12: Revali Turniir Niguliste mäel Mõõgavõitlejad selgitavad parimaid. Ajaloolise mõõgavõitluse klubi Nordburg.
Kell 19: Hopneri Maja Dieles Rondellus "Kui õhtul laulab ritsikas" Armastus- ja linnulaulud keskajast ja renessansist.
Täpsema kava ja ülevaate Keskaja Päevadel toimuvast saab ürituse kodulehelt.
### Response:
Keskaja Päevad viivad külastajad Tallinna vanalinnas ajarännakule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EHF reformis Euroopa klubide karikavõistlusi mullu, kui lisaks Meistrite liigale sündis EHF Euroopa liiga ning tugevuselt kolmanda sarjana tekkis EHF European Cup. Eestile eraldati koefitsientide tabeli põhjal kolm kohta ning tänavu täidetakse need kõik.
Viimati mängis eurosarjades samal hooajal kolm või enam Eesti klubi hooajal 2008/2009, mil neid osales erinevates sarjades koguni neli – Serviti, HC Kehra, HC Tallas ja HC Chocolate Boys. Viimasel kolmel hooajal on osalejate ring piirdunud Serviti ja Tallinnaga.
Kui Serviti läheb vastu 22. ning Tallinn neljandale eurohooajale, siis Viljandi stardib kolmandat korda. 2003. aastal kaotati EHF Cupi sarjas hispaanlaste CB Valenciale mõlemad mängud kindlalt ning tosin aastat hiljem jäädi EHF Challenge Cupi eelringis napilt alla kreeklaste AO Poseidon Loutrakioule. Võõrsil kaotati 23:26 ja kodusaalis peetud kordusmäng võideti 24:23.
"Eks me vaikselt ole iga aasta neid euromõtteid heietanud, aga võib vist öelda, et puudus julgus uuesti proovida. Eurosari on ikka hoopis midagi muud, kui näiteks Balti liiga. Vaatasime praegusele koosseisule nii-öelda otsa ja otsustasime sel korral minna seda üliägedat kogemust hankima," lausus Viljandi HC peatreener Marko Koks.
Mulkide ridadesse naasis mullu Eesti koondise esiväravavaht Rasmus Ots ning sel suvel peaks read täienema veel kahe tagasikolijaga. Nimelt lõpetasid rahvuskoondislased Kristo Voika ja Ott Varik välisklubideperioodi ning liitusid juba aprillis Viljandi HC treeningutega.
"Ametlikud üleminekupaberid pole veel korras, aga mõlemad peaksid jälle Viljandi särgi selga tõmbama. Jaanuaris meiega taasliitunud Sten Maasaluga käivad läbirääkimised ja ukrainlasest paremsisemine Andrei Basarab jätkab samuti meiega. Lisame siia andekate noorte pealekasvu ja saame päris hea koosluse," hindas Koks.
Põlva Serviti tegi eelmisel hooajal ajalugu, jõudes esimese Eesti klubina eurosarjas kaheksa parema hulka. Veerandfinaalis jäädi alla Ystads IF-ile, kes hiljem kaotas finaalis Ateena AEK-ile. HC Tallinn läbis mullu ühe eelringi mänguta, ent komistas siis samuti Ystads IF-i otsa.
EHF kinnitab eurosarjades osalevate meeskondade nimekirjad ja täpse süsteemi järgmisel nädalal. EHF European Cupi eelringide loosimine toimub 20. juulil EHF-i peakorteris Viinis ning mängud peaks algama suve lõpus. | Pika pausi järel osaleb käsipalli eurosarjas kolm Eesti klubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EHF reformis Euroopa klubide karikavõistlusi mullu, kui lisaks Meistrite liigale sündis EHF Euroopa liiga ning tugevuselt kolmanda sarjana tekkis EHF European Cup. Eestile eraldati koefitsientide tabeli põhjal kolm kohta ning tänavu täidetakse need kõik.
Viimati mängis eurosarjades samal hooajal kolm või enam Eesti klubi hooajal 2008/2009, mil neid osales erinevates sarjades koguni neli – Serviti, HC Kehra, HC Tallas ja HC Chocolate Boys. Viimasel kolmel hooajal on osalejate ring piirdunud Serviti ja Tallinnaga.
Kui Serviti läheb vastu 22. ning Tallinn neljandale eurohooajale, siis Viljandi stardib kolmandat korda. 2003. aastal kaotati EHF Cupi sarjas hispaanlaste CB Valenciale mõlemad mängud kindlalt ning tosin aastat hiljem jäädi EHF Challenge Cupi eelringis napilt alla kreeklaste AO Poseidon Loutrakioule. Võõrsil kaotati 23:26 ja kodusaalis peetud kordusmäng võideti 24:23.
"Eks me vaikselt ole iga aasta neid euromõtteid heietanud, aga võib vist öelda, et puudus julgus uuesti proovida. Eurosari on ikka hoopis midagi muud, kui näiteks Balti liiga. Vaatasime praegusele koosseisule nii-öelda otsa ja otsustasime sel korral minna seda üliägedat kogemust hankima," lausus Viljandi HC peatreener Marko Koks.
Mulkide ridadesse naasis mullu Eesti koondise esiväravavaht Rasmus Ots ning sel suvel peaks read täienema veel kahe tagasikolijaga. Nimelt lõpetasid rahvuskoondislased Kristo Voika ja Ott Varik välisklubideperioodi ning liitusid juba aprillis Viljandi HC treeningutega.
"Ametlikud üleminekupaberid pole veel korras, aga mõlemad peaksid jälle Viljandi särgi selga tõmbama. Jaanuaris meiega taasliitunud Sten Maasaluga käivad läbirääkimised ja ukrainlasest paremsisemine Andrei Basarab jätkab samuti meiega. Lisame siia andekate noorte pealekasvu ja saame päris hea koosluse," hindas Koks.
Põlva Serviti tegi eelmisel hooajal ajalugu, jõudes esimese Eesti klubina eurosarjas kaheksa parema hulka. Veerandfinaalis jäädi alla Ystads IF-ile, kes hiljem kaotas finaalis Ateena AEK-ile. HC Tallinn läbis mullu ühe eelringi mänguta, ent komistas siis samuti Ystads IF-i otsa.
EHF kinnitab eurosarjades osalevate meeskondade nimekirjad ja täpse süsteemi järgmisel nädalal. EHF European Cupi eelringide loosimine toimub 20. juulil EHF-i peakorteris Viinis ning mängud peaks algama suve lõpus.
### Response:
Pika pausi järel osaleb käsipalli eurosarjas kolm Eesti klubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tadžikistani president Emomali Rahmon käskis esmaspäeval kutsuda teenistusse 20 000 reservväelast, et tugevdada kaitset Afganistani piiril, kuna nädalavahetusel sisenes riiki umbes 1200 Talibani eest põgenenud valitsusväelast.
Venemaa president Vladimir Putin lubas esmaspäeval Rahmonile, et Moskva on valmis Tadžikistani toetama, kui see langeb NATO vägede Afganistanist lahkumise järel seal võimule tõusva Talibani surve alla.
Venemaa, millel on Tadžikistanis Ukrainalt annekteeritud Krimmi järel suuruselt teine välisriikides asuv sõjaväebaas, mis on relvastatud nii tankide, helikopterite, droonide ning ründelennukitega, aitab stabiliseerida piiri Afganistaniga, öeldi Kremli avalduses.
Vene kaitseministeerium teatas teisipäeval, et kaks ründehelikopterit Mi-24 ja kaks transpordikopterit osalesid Tadžikistanis õppustel, mille käigus tulistati kopteritelt maapinnal asuvate sihtmärkide pihta rohkem kui 15 raketti. Õppusega simuleeriti illegaalse relvarühmituse ründamist koos autokolonni, tulepunktide ja relvaladude tabamisega.
"Olukord Afganistani põhjaosas on pingeline, mõningatel andmetel kontrollib Taliban nüüd juba 70 protsenti Tadžikistani-Afganistani piirist," ütles Vene asevälisminister Andrei Rudenko. "Aga nagu te teate, on meil Tadžikistanis 201. sõjaväebaas, mis on varustatud kõige vajalikuga, et aidata vajadusel Tadžikistani. Kui tekib vajadus täienduste järele, siis need sammud astutakse," lisas Rudenko.
USA ja selle liitlased on lubanud hiljemalt 11. septembriks Afganistani lahkuda ning selles valguses laiendab riigis oma võimu islamiliikumine Taliban, tõrjudes välja valitsusvägede üksusi. Interfaxi vahendatud andmetel kontrollib Taliban Afganistani 370 rajoonist juba 110 rajooni. Samuti on teateid sellest, kuidas Afganistani valitsuse sõdurid põgenevad Talibani üksuste eest Tadžikistani.
Tadžikistani president Emomali Rahmon oli väheseid välisliidreid, kes tänavu 9. mail Moskvas Vene presidendi Vladimir Putini kõrval Venemaa võidupüha pidustustel osales. Autor/allikas: SCANPIX / TASS
Nõukogude Liidu lagunemise järel jäi Tadžikistani-Afganistani piiri valvama Vene piirivalve. Tadžikistani piirivalve võttis piiri kontrollimise üle alles 2005. aastal ning Vene piirivalveüksused viidi riigist ära.
Tadžikistanis tegutsev Venemaa 201. sõjaväebaas paikneb kahes linnas - Dušanbes ja Bohtaris ning selle koosseisu kuuluvad jalaväe-, tanki-, suurtüki- ja luureüksused, õhutõrje-, side- ning keemia-, kiirgus- ja bioloogilise kaitse üksused.
Eelmisel aastal sai baas umbes 20 ühikut uut tehnikat, sealhulgas sõjaväe transpordikopterid Mi-8, moderniseeritud jalaväe lahingumasinad BMP-2M, teatasid Vene relvajõud jaanuaris. Interfax teatas 2019. aasta lõpul, et baasi tugevdati kaugmaa õhutõrjesüsteemiga S-300. | Venemaa lubab Talibani Tadžikistanist eemal hoida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tadžikistani president Emomali Rahmon käskis esmaspäeval kutsuda teenistusse 20 000 reservväelast, et tugevdada kaitset Afganistani piiril, kuna nädalavahetusel sisenes riiki umbes 1200 Talibani eest põgenenud valitsusväelast.
Venemaa president Vladimir Putin lubas esmaspäeval Rahmonile, et Moskva on valmis Tadžikistani toetama, kui see langeb NATO vägede Afganistanist lahkumise järel seal võimule tõusva Talibani surve alla.
Venemaa, millel on Tadžikistanis Ukrainalt annekteeritud Krimmi järel suuruselt teine välisriikides asuv sõjaväebaas, mis on relvastatud nii tankide, helikopterite, droonide ning ründelennukitega, aitab stabiliseerida piiri Afganistaniga, öeldi Kremli avalduses.
Vene kaitseministeerium teatas teisipäeval, et kaks ründehelikopterit Mi-24 ja kaks transpordikopterit osalesid Tadžikistanis õppustel, mille käigus tulistati kopteritelt maapinnal asuvate sihtmärkide pihta rohkem kui 15 raketti. Õppusega simuleeriti illegaalse relvarühmituse ründamist koos autokolonni, tulepunktide ja relvaladude tabamisega.
"Olukord Afganistani põhjaosas on pingeline, mõningatel andmetel kontrollib Taliban nüüd juba 70 protsenti Tadžikistani-Afganistani piirist," ütles Vene asevälisminister Andrei Rudenko. "Aga nagu te teate, on meil Tadžikistanis 201. sõjaväebaas, mis on varustatud kõige vajalikuga, et aidata vajadusel Tadžikistani. Kui tekib vajadus täienduste järele, siis need sammud astutakse," lisas Rudenko.
USA ja selle liitlased on lubanud hiljemalt 11. septembriks Afganistani lahkuda ning selles valguses laiendab riigis oma võimu islamiliikumine Taliban, tõrjudes välja valitsusvägede üksusi. Interfaxi vahendatud andmetel kontrollib Taliban Afganistani 370 rajoonist juba 110 rajooni. Samuti on teateid sellest, kuidas Afganistani valitsuse sõdurid põgenevad Talibani üksuste eest Tadžikistani.
Tadžikistani president Emomali Rahmon oli väheseid välisliidreid, kes tänavu 9. mail Moskvas Vene presidendi Vladimir Putini kõrval Venemaa võidupüha pidustustel osales. Autor/allikas: SCANPIX / TASS
Nõukogude Liidu lagunemise järel jäi Tadžikistani-Afganistani piiri valvama Vene piirivalve. Tadžikistani piirivalve võttis piiri kontrollimise üle alles 2005. aastal ning Vene piirivalveüksused viidi riigist ära.
Tadžikistanis tegutsev Venemaa 201. sõjaväebaas paikneb kahes linnas - Dušanbes ja Bohtaris ning selle koosseisu kuuluvad jalaväe-, tanki-, suurtüki- ja luureüksused, õhutõrje-, side- ning keemia-, kiirgus- ja bioloogilise kaitse üksused.
Eelmisel aastal sai baas umbes 20 ühikut uut tehnikat, sealhulgas sõjaväe transpordikopterid Mi-8, moderniseeritud jalaväe lahingumasinad BMP-2M, teatasid Vene relvajõud jaanuaris. Interfax teatas 2019. aasta lõpul, et baasi tugevdati kaugmaa õhutõrjesüsteemiga S-300.
### Response:
Venemaa lubab Talibani Tadžikistanist eemal hoida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme töökorralduslikke asju arutanud. Minister, keda asendatakse ju ei kao ära, ta on asjadega kursis ja me kindlasti suhtleme omavahel, et kuidas ühte või teist asjaolu lahendada. Teatud mõttes kujuneb see praktika kindlasti töö käigus," ütles Lauri ERR-ile.
Küsimusele, kas riigi eelarvestrateegiat ootavad sügisel muudatused, Lauri praegu selget vastust ei andnud. "Eks paistab, kas need muudatused on piisavalt ulatuslikud. Hetkel ei oska ma selle kohta ei ega jaa öelda," lausus Lauri.
Justiitsministeeriumi teemad Lauri sõnul rahandusministri asendamise tõttu unarusse ei jää. "See ei tule kõne allagi, et üks ministeerium jääb vaeslapse ossa. Tuleb mõlemad positsioonid täita," sõnas Lauri.
Lauri töötas aastatel 2014-2015 rahandusministri ametis.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) teatas maikuu alguses, et on lapseootel ning läheb suve lõpul lapsehoolduspuhkusele ning ametliku asendamise korra kohaselt asendab teda justiitsminister Maris Lauri.
Pentus-Rosimannus on lapsehoolduspuhkusel alates 3. juulist kuni 15. novembrini. | Lauri: rahandusministri asendamise praktika kujuneb töö käigus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme töökorralduslikke asju arutanud. Minister, keda asendatakse ju ei kao ära, ta on asjadega kursis ja me kindlasti suhtleme omavahel, et kuidas ühte või teist asjaolu lahendada. Teatud mõttes kujuneb see praktika kindlasti töö käigus," ütles Lauri ERR-ile.
Küsimusele, kas riigi eelarvestrateegiat ootavad sügisel muudatused, Lauri praegu selget vastust ei andnud. "Eks paistab, kas need muudatused on piisavalt ulatuslikud. Hetkel ei oska ma selle kohta ei ega jaa öelda," lausus Lauri.
Justiitsministeeriumi teemad Lauri sõnul rahandusministri asendamise tõttu unarusse ei jää. "See ei tule kõne allagi, et üks ministeerium jääb vaeslapse ossa. Tuleb mõlemad positsioonid täita," sõnas Lauri.
Lauri töötas aastatel 2014-2015 rahandusministri ametis.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) teatas maikuu alguses, et on lapseootel ning läheb suve lõpul lapsehoolduspuhkusele ning ametliku asendamise korra kohaselt asendab teda justiitsminister Maris Lauri.
Pentus-Rosimannus on lapsehoolduspuhkusel alates 3. juulist kuni 15. novembrini.
### Response:
Lauri: rahandusministri asendamise praktika kujuneb töö käigus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arhitektuurimuuseumi 30. tegevusaastale pühendatud näituse kuraator Jarmo Kauge kutsus Eesti arhitektuurivälja esindajad mõtlema selle üle, milliseid maju me vajame, lähtudes ühiskonda ees ootavatest kataklüsmidest, nagu kliimakriis, ressursipuudus, ülerahvastatus jms. Näituse 16 osalejale anti selgesõnaline eesmärk unistada ja näidata tulevikulootusi ühes prognoosidest tuleneva meeleheitega. Millised on alternatiivsed olemisviisid? Milliseid küsimusi tuleb esitada? Millised on lahendused? Muuseumi direktor Triin Ojari lisas provotseeriva tõuke: "Arhitekt-visionääridest pole ammu midagi kuulda olnud. On neid üldse veel?"
Arhitektuuri eest ei põgene: sealt peegeldub aja nägu koos selle vajaduste, võimaluste, oskuste, unistuste ja soovidega. Arhitektid ei loo seega pelgalt ruumi, vaid ennustavad tulevikku. Kuhu me ikkagi tüürime ja kas liikumissuund on teadlikult rihitud sinna, kuhu jõuda tahame?
Distants
Näituseruumi viib kitsas liikumisrada. Saali keskele paigutatud ekspositsiooni ümber on läbikumava piirava seinaga vaheruum, mida mööda kõndides jõuab saali teises otsas asuva sissepääsuni. Näituse kujundajad Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke on toonud soolalattu teadmatuse ahistavust peegeldava atmosfääri: täpselt ei näe, aga üht-teist võib aimata. Meenuvad jõuluaegne lumesajus linn kaminasimsil klaaskera sees või Buckminster Fulleri klaaskupli alla suletud Manhattani utoopia.
Anna-Liisa Unt on andnud näitusele teise vaatenurga saali keskele püstitatud trepiga. Selleks et näha suurt pilti, on vaja distantseeruda. Kanga tekstuuri ja lõime saab uurida küll ka lähedalt, kuid see, et tegu on jakiga, saab selgeks vaid eemalt. Tulevikku ette kujutada, sellest mõelda ja seda esitleda näib olevat võimalik vaid distantsilt.
Kliima
Ehituskunsti 59. numbri sissejuhatuses mõtiskleb arhitektuuri ja ilmastiku üle Šveitsi arhitekt Philippe Rahm. Ta kirjutab, et arhitektuuri loomisel pöördutakse tagasi selle algfunktsiooni juurde: oleme tahes-tahtmata sunnitud tegelema kliimaga. Arhitektuur sündis ju vajaduse tõttu ilmaga kohaneda ning nüüd ollakse ringiga sinna tagasi jõudnud. Selline probleemipüstitus on Plussi arhitektide näitusetöö kondikava: kliima järjest kiirema soojenemise katastroofilised tagajärjed paistavad üha reaalsemad. Tasakaalu taastamisele kaasaaitamiseks on arhitektid toetunud teadusajakirjas Science Advances ilmunud artiklile ja panevad ette ehitada poolustele lund ja jääd tootvad tornid, mis saavad energia jääkihialustest hoovustest ja salvestavad selle soojusmahutina toimivasse kunstlumme. Lootus, et inimesed suudavad oma eluviisi muuta või et sellest piisab, paistab olevat kadunud.
Molumba arhitektuuribüroo unistab tõeliselt rohelisest pealinnast töös "Superroheline". See mõjub kui kohalike omavalitsuste valimiste eelne propaganda: laual ootavad flaierid, pähe surutakse konna pildiga nokats ning reklaammaterjali võib koju viia riidest kotis. "Superrohelises" näidatakse, mida tuleb teha, et Tallinn, mis kandideeris edutult 2022. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlile, saaks selle aastal 2025. Tervem, õnnelikum ühiskond ja jätkusuutlikum keskkond saavutatakse alternatiivse kiire lahendusega: üks pikk hoone Virust Iruni lahendab kõik probleemid ja linn võib saada superrohelise tiitli. Kas võit tuleb? Kriitikanooled tabavad sellele küsimusele vastamisel ühiskonna heaolu õõnestavat mugavustsoonis eluviisi, aga ka populistlikku juhtimist ja täitmata lubadusi.
Askees
Kaua on mu laual seisnud Pier Vittorio Aureli raamat "Vähem on piisav: arhitektuurist ja askeesist". Aureli kirjtab: "Olukorras, kus majandus suudab ühiskondlikku rikkust hinnata üksnes rohkema kaudu – rohkem arengut, rohkem kasvu –, kätkeb ütlus "vähem on piisav" katset määratleda uus eluviis, mis kaugeneb nii kasvulubadusest kui ka ähvardavast nappuseteooriast." Aureli väitel tuleb selleks keskenduda ennekõike oma eluviisile, alustada kõige argisematest harjumustest. Nii on tulevikule lähenenud ka arhitektuuribüroo B210, kes on võtnud vaatluse alla inimkehale kõige lähemal asetseva objekti, rõivad. Näituseks välja töötatud rüüruum on praktiline ja kompaktne kehakate, kus on ühendatud ehitus- ja rõivakunst. Eestis toodetud naturaalsest villast ürp rahuldab vähese kuluga mitmed mobiilse eluviisi vajadused: see on kehavari, lamamisalus, kott ja energiasalvesti.
Elina Liivale ja Helena Rummole on oluline loobumine mugavast elust. Nad ütlevad, et askeesi kasuks otsustamine on justkui hotellipaketi valik. Puhkusereisile minnes tuleb valida reisi tüüp ja hotelli mugavuste tase, samamoodi tuleks teha valik edasiseks eluks. Tuleb teadvustada, et iga valikuga kaasneb paratamatult millestki loobumine.
Algus ja lõpp
Näitusel on visioone, kus on kujutatud elu jätkumist professioonile ainuomaselt – arhitektuuriprojektide kaudu. Raoul Kurvitza futuristlikud joonistused kirjeldavad kolme tüüpi ja hinnaklassiga maja, mis kiidavad heaks mobiilse eluviisi, on paindliku ruumiplaaniga ning toetavad energia-, toidu- ja finantssõltumatust.
Utoopia ei eelda tehnoloogiaimesid, kuid ka ei välista neid. Margit Mutso ja Inke-Brett Eek on inspireerunud puu metafoorist ja pakkunud välja isemajandava mikroküla ehk tüvimaja. Autorid on läbi mõelnud selle eluringi ehitamisest kuni lagunemiseni, kui alles jääb vaid väike aimatav küngas. Praegu tuleb hoone kavandamisel täita ehitusobjekti jäätmekava, kirjeldada, kui suured on materjalikogused ja mis saab nendest lammutamisel. Läbi võiks ju mängida ka selle, milline võiks olla hoone lisafunktsioon või missugused lisavõimalused, kui algne funktsioon kaob, aga ruum jääb.
Suhtlus
Laura Linsi ja Roland Reemaa panevad mõtlema protsesside komplekssusele veepuhastusjaama kujundi kaudu. Nad on ehitanud võimsa kahepoolse kokku- ja lahtivolditava triptühhoni käsitsi joonistatud stseenidega hoonest ja selle ümbrusest. Veepuhastusjaamaga seotud tegurid on osa tuleviku ruumi loojatest: nende seas on kõdu, arhitekt, taim, bakter, vesi, ehitusmaterjal, masin ja lappija. Ühise eesmärgi saavutamiseks on vaja head suhtlusoskust. Pandeemiaaeg on tõestanud, et viiruste, loomade ja tehnoloogiliste kehadega tuleb arvestada ka ruumiloomes. Selleks et elu jätkuks viirusele vaatamata, pidime ju muutma oma liikumist, ruumikasutust ning õppima elama teistmoodi.
Võrdsus ja vendlus
Stuudio Tallinn on näituse tarbeks koostanud eri liikidega arvestava tänavate argielu manifesti. Seal seisab: "Üks ei tohi teist mürgitada. Üks ei tohi teist hukka mõista. Üks pole olulisem kui teine". Viimane meenutab mulle Jante seadust, Skandinaavia heaoluühiskonna mentaliteeti kirjeldavaid käitumispõhimõtteid, eriti ühte: "Ära arva, et sa oled meist parem".
Johanna Jõekalda ja Artur Staškevitši vastandlikke elukeskkondi vaadates tekib kohatu, kuid ergutav tunne. Nad on virtuaalreaalsusse kokku põiminud eksklusiivsete uuselamurajoonide ja amortiseerunud äärelinna elamufondi elemendid. Nii lahkavad Jõekalda ja Staškevitš aina süvenevat segregatsiooniprobleemi, mis sunnib ühele osale elanikkonnast peale askeesi, et teised, vähemus, saaks naudiskleda. Autorid suunavad mõtlema empaatilisema elukeskkonna loome peale, nii et arvestataks kõigiga: õige valik on see, mis toob kasu kõige suuremale hulgale inimestele.
Väärindamine
Millised on siis need õiged valikud, mis toovad enim kasu? Juba ajapiiri seadmine võib anda erineva vastuse. Liiga vähe mõeldakse tõeliselt pikas perspektiivis, nt 100–300 aastat, enamasti piirdutakse oma elueaga. Massilise liigtootmise ja tarbimisega on kaasnenud rohkesti prügi. Mis aga ühele prügi, see teisele varandus. Kadarik Tüür Arhitektide (KTA) töös on käsitletud jäätmeid ressursina, mida võiks ladestada kivimikihtidena maa-alusesse templisse. Selles võiks väärtust näha tulevikuinimene, nii et seda kaevandataks nagu kõiki teisi kivimeid ja metalle. KTA on varem välja pakkunud ka Aidu püramiidid, maastikuvormid, mis ehitataks kaevandamisest üle jäänud tuhast.
Kaevandusmaastikud on looduse oma tahtmise ja vajaduse järgi moonutamise visuaalne ja füüsiline tõend, toorme lõppemisel aga hääbuvad külad, järele jääb kurnatud keskkond. Mõne aja pärast näitab aga loodus taas oma väge. Selleks on vaja, et vahepeal ei tehtaks mitte midagi, kuid tihtipeale ei kannatata oodata. Kaevandus ammendub aastakümnetega, looduse taastumine võtab rohkem aega. Kuidas anda loodusele tagasi, väärindada postindustriaalne muteerunud maastik?
Peeter Pere on pakkunud välja Rummu paekivikarjääri asustamise. Uutmoodi rahvuslikus paearhitektuuris kasutataks ära sealsed õõnsused ja ruumid, sekkutaks nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Pere andnud võimaluse edasi mõelda, kuidas võiks selline küla toimida, kuidas ruumid korraldada. Paralleele võib siinkohal tõmmata sajandeid vana pehmesse pinnasesse kaevatud Hiina koobaslinnaga, Türgi iidse Kapadookia koobaslinnaga või Jordaania Petra kaljulinnaga.
Kohapõhisus
Näituse üks sakraalsemaid eksponaate sarnaneb Petra roosast kivist välja uuristatud varakambriga: saleda kõrgusesse pürgiva savist risttahuka keskelt on välja uuristatud arhitektuuriobjekt. Grupi, kes esineb nime all Kuidas, esindaja ja ühe autori Hannes Praksi seletuse kohaselt ehitati altarilaadne sammas üheskoos tampsavist, kuid ideaalse koostise ja lihvitud oskusteni jõudmiseks läks palju aega ja tuli teha rohkelt katsetusi. Tampsavist objekt on loodud kohalikust materjalist ning oma käte ehk kohaliku tööjõuga. Tähelepanu pööratakse just meile eriomasele keskkonnale ja oskustele: see on kui omamoodi globaliseerumisest lahti ütlev askeetlus, jätkusuutliku eluviisi üks võimalus.
PART on välja pakkunud maja sLender. See on inspireeritud Tallinnas XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses populaarsest Lenderi tüüpi puidust üürimajast, mida iseloomustavad kohalik materjal, odav tooraine ja kiire ehitamine. sLenderiga haakuvad tänapäevased märksõnad nagu "jätkusuutlikkus", "automatiseeritus" ja "kohandatavus". Olgu puit või savi, ühel päeval võib juhtuda, et meil ei jäägi muud üle kui saada hakkama sellega, mis meie lähiümbruses kasutada-kasvatada on.
Tulevik
Tulevik sõltub ennekõike noorimatest. Arhitektuurikooli kaudu osalevad näitusel ka need, kes ühel hetkel võtavad ohjad enda kätte ja on sunnitud elama taagaga, mille praegune eluviis neile jätab. Koostöös lastega on valminud nii mäng kui visioonid, mida on meil elus kõige rohkem vaja. See tundubki näitusel kõige olulisem: kui uus põlvkond praegustele ideedele rakendust ei leia, kui nad ei oska kaasa mõelda, siis …
Tuleviku väetamine
Mitmest tööst kumab läbi küsimus, mis meist alles jääb ja kuidas soovime tulevikku väetada. Kuidas edaspidi ellu jääda ja millest selle nimel loobuda? Väidetavalt on käes tehisintellekti ajastu, kuid näitusel on liigutud pigem algupärasuse poole. Ehk see ongi nutikus? Tegu pole pelgalt ringiga tagasipöördumisega vanade oskuste ja eluviiside juurde, vaid spiraalina selle kohale jõudmisega, tehnoloogiliste ja teadmisepõhiste uuendustega, et lahendada olulised küsimused aina kaugemale tulevikku vaadates.
Soovin, et arhitektid esitleksid oma mõtteid ja visioone aina rohkem. Visioonita poleks ju 30 aastat tagasi sündinud ka arhitektuurimuuseum. Lõpetan Leonhard Lapini mõttega näituselt: ärgem unustagem tuleviku tõsiduse kõrval ka selle kunstipärast loomust, pragmatismist vaba elu.
Raoul Kurvitza projekt "Nemohaus", kõikvõimalikele maastikele mõeldud liikurmaja. Foto: Martin Siplane
Suurte süsteemide delikaatse muukimise on ette võtnud Laura Linsi ja Roland Reemaa projektis "Veepuhastusjaama allegooria". Foto: Evert Palmets
Näitus "Majad, mida me vajame" arhitektuurimuuseumis kuni 21. novembrini. Näitusel osalevad Anna-Liisa Unt, arhitektuurikool, b210, Elina Liiva ja Helena Rummo, Johanna Jõekalda ja Artur Staškevitš, Kadarik Tüür Arhitektid, Kuidas, Leonhard Lapin, LLRRLLRR, Margit Mutso ja Inke-Brett Eek, molumba, PART, Pluss, Peeter Pere, Raoul Kurvitz ja Stuudio Tallinn. Kuraator Jarmo Kauge, ruumikujundajad Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke, graafiline kujundaja Margus Tamm. | Arvustus. Ruumiloomeks on vaja julgeid visionääre ja nende lennukaid ideid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arhitektuurimuuseumi 30. tegevusaastale pühendatud näituse kuraator Jarmo Kauge kutsus Eesti arhitektuurivälja esindajad mõtlema selle üle, milliseid maju me vajame, lähtudes ühiskonda ees ootavatest kataklüsmidest, nagu kliimakriis, ressursipuudus, ülerahvastatus jms. Näituse 16 osalejale anti selgesõnaline eesmärk unistada ja näidata tulevikulootusi ühes prognoosidest tuleneva meeleheitega. Millised on alternatiivsed olemisviisid? Milliseid küsimusi tuleb esitada? Millised on lahendused? Muuseumi direktor Triin Ojari lisas provotseeriva tõuke: "Arhitekt-visionääridest pole ammu midagi kuulda olnud. On neid üldse veel?"
Arhitektuuri eest ei põgene: sealt peegeldub aja nägu koos selle vajaduste, võimaluste, oskuste, unistuste ja soovidega. Arhitektid ei loo seega pelgalt ruumi, vaid ennustavad tulevikku. Kuhu me ikkagi tüürime ja kas liikumissuund on teadlikult rihitud sinna, kuhu jõuda tahame?
Distants
Näituseruumi viib kitsas liikumisrada. Saali keskele paigutatud ekspositsiooni ümber on läbikumava piirava seinaga vaheruum, mida mööda kõndides jõuab saali teises otsas asuva sissepääsuni. Näituse kujundajad Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke on toonud soolalattu teadmatuse ahistavust peegeldava atmosfääri: täpselt ei näe, aga üht-teist võib aimata. Meenuvad jõuluaegne lumesajus linn kaminasimsil klaaskera sees või Buckminster Fulleri klaaskupli alla suletud Manhattani utoopia.
Anna-Liisa Unt on andnud näitusele teise vaatenurga saali keskele püstitatud trepiga. Selleks et näha suurt pilti, on vaja distantseeruda. Kanga tekstuuri ja lõime saab uurida küll ka lähedalt, kuid see, et tegu on jakiga, saab selgeks vaid eemalt. Tulevikku ette kujutada, sellest mõelda ja seda esitleda näib olevat võimalik vaid distantsilt.
Kliima
Ehituskunsti 59. numbri sissejuhatuses mõtiskleb arhitektuuri ja ilmastiku üle Šveitsi arhitekt Philippe Rahm. Ta kirjutab, et arhitektuuri loomisel pöördutakse tagasi selle algfunktsiooni juurde: oleme tahes-tahtmata sunnitud tegelema kliimaga. Arhitektuur sündis ju vajaduse tõttu ilmaga kohaneda ning nüüd ollakse ringiga sinna tagasi jõudnud. Selline probleemipüstitus on Plussi arhitektide näitusetöö kondikava: kliima järjest kiirema soojenemise katastroofilised tagajärjed paistavad üha reaalsemad. Tasakaalu taastamisele kaasaaitamiseks on arhitektid toetunud teadusajakirjas Science Advances ilmunud artiklile ja panevad ette ehitada poolustele lund ja jääd tootvad tornid, mis saavad energia jääkihialustest hoovustest ja salvestavad selle soojusmahutina toimivasse kunstlumme. Lootus, et inimesed suudavad oma eluviisi muuta või et sellest piisab, paistab olevat kadunud.
Molumba arhitektuuribüroo unistab tõeliselt rohelisest pealinnast töös "Superroheline". See mõjub kui kohalike omavalitsuste valimiste eelne propaganda: laual ootavad flaierid, pähe surutakse konna pildiga nokats ning reklaammaterjali võib koju viia riidest kotis. "Superrohelises" näidatakse, mida tuleb teha, et Tallinn, mis kandideeris edutult 2022. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlile, saaks selle aastal 2025. Tervem, õnnelikum ühiskond ja jätkusuutlikum keskkond saavutatakse alternatiivse kiire lahendusega: üks pikk hoone Virust Iruni lahendab kõik probleemid ja linn võib saada superrohelise tiitli. Kas võit tuleb? Kriitikanooled tabavad sellele küsimusele vastamisel ühiskonna heaolu õõnestavat mugavustsoonis eluviisi, aga ka populistlikku juhtimist ja täitmata lubadusi.
Askees
Kaua on mu laual seisnud Pier Vittorio Aureli raamat "Vähem on piisav: arhitektuurist ja askeesist". Aureli kirjtab: "Olukorras, kus majandus suudab ühiskondlikku rikkust hinnata üksnes rohkema kaudu – rohkem arengut, rohkem kasvu –, kätkeb ütlus "vähem on piisav" katset määratleda uus eluviis, mis kaugeneb nii kasvulubadusest kui ka ähvardavast nappuseteooriast." Aureli väitel tuleb selleks keskenduda ennekõike oma eluviisile, alustada kõige argisematest harjumustest. Nii on tulevikule lähenenud ka arhitektuuribüroo B210, kes on võtnud vaatluse alla inimkehale kõige lähemal asetseva objekti, rõivad. Näituseks välja töötatud rüüruum on praktiline ja kompaktne kehakate, kus on ühendatud ehitus- ja rõivakunst. Eestis toodetud naturaalsest villast ürp rahuldab vähese kuluga mitmed mobiilse eluviisi vajadused: see on kehavari, lamamisalus, kott ja energiasalvesti.
Elina Liivale ja Helena Rummole on oluline loobumine mugavast elust. Nad ütlevad, et askeesi kasuks otsustamine on justkui hotellipaketi valik. Puhkusereisile minnes tuleb valida reisi tüüp ja hotelli mugavuste tase, samamoodi tuleks teha valik edasiseks eluks. Tuleb teadvustada, et iga valikuga kaasneb paratamatult millestki loobumine.
Algus ja lõpp
Näitusel on visioone, kus on kujutatud elu jätkumist professioonile ainuomaselt – arhitektuuriprojektide kaudu. Raoul Kurvitza futuristlikud joonistused kirjeldavad kolme tüüpi ja hinnaklassiga maja, mis kiidavad heaks mobiilse eluviisi, on paindliku ruumiplaaniga ning toetavad energia-, toidu- ja finantssõltumatust.
Utoopia ei eelda tehnoloogiaimesid, kuid ka ei välista neid. Margit Mutso ja Inke-Brett Eek on inspireerunud puu metafoorist ja pakkunud välja isemajandava mikroküla ehk tüvimaja. Autorid on läbi mõelnud selle eluringi ehitamisest kuni lagunemiseni, kui alles jääb vaid väike aimatav küngas. Praegu tuleb hoone kavandamisel täita ehitusobjekti jäätmekava, kirjeldada, kui suured on materjalikogused ja mis saab nendest lammutamisel. Läbi võiks ju mängida ka selle, milline võiks olla hoone lisafunktsioon või missugused lisavõimalused, kui algne funktsioon kaob, aga ruum jääb.
Suhtlus
Laura Linsi ja Roland Reemaa panevad mõtlema protsesside komplekssusele veepuhastusjaama kujundi kaudu. Nad on ehitanud võimsa kahepoolse kokku- ja lahtivolditava triptühhoni käsitsi joonistatud stseenidega hoonest ja selle ümbrusest. Veepuhastusjaamaga seotud tegurid on osa tuleviku ruumi loojatest: nende seas on kõdu, arhitekt, taim, bakter, vesi, ehitusmaterjal, masin ja lappija. Ühise eesmärgi saavutamiseks on vaja head suhtlusoskust. Pandeemiaaeg on tõestanud, et viiruste, loomade ja tehnoloogiliste kehadega tuleb arvestada ka ruumiloomes. Selleks et elu jätkuks viirusele vaatamata, pidime ju muutma oma liikumist, ruumikasutust ning õppima elama teistmoodi.
Võrdsus ja vendlus
Stuudio Tallinn on näituse tarbeks koostanud eri liikidega arvestava tänavate argielu manifesti. Seal seisab: "Üks ei tohi teist mürgitada. Üks ei tohi teist hukka mõista. Üks pole olulisem kui teine". Viimane meenutab mulle Jante seadust, Skandinaavia heaoluühiskonna mentaliteeti kirjeldavaid käitumispõhimõtteid, eriti ühte: "Ära arva, et sa oled meist parem".
Johanna Jõekalda ja Artur Staškevitši vastandlikke elukeskkondi vaadates tekib kohatu, kuid ergutav tunne. Nad on virtuaalreaalsusse kokku põiminud eksklusiivsete uuselamurajoonide ja amortiseerunud äärelinna elamufondi elemendid. Nii lahkavad Jõekalda ja Staškevitš aina süvenevat segregatsiooniprobleemi, mis sunnib ühele osale elanikkonnast peale askeesi, et teised, vähemus, saaks naudiskleda. Autorid suunavad mõtlema empaatilisema elukeskkonna loome peale, nii et arvestataks kõigiga: õige valik on see, mis toob kasu kõige suuremale hulgale inimestele.
Väärindamine
Millised on siis need õiged valikud, mis toovad enim kasu? Juba ajapiiri seadmine võib anda erineva vastuse. Liiga vähe mõeldakse tõeliselt pikas perspektiivis, nt 100–300 aastat, enamasti piirdutakse oma elueaga. Massilise liigtootmise ja tarbimisega on kaasnenud rohkesti prügi. Mis aga ühele prügi, see teisele varandus. Kadarik Tüür Arhitektide (KTA) töös on käsitletud jäätmeid ressursina, mida võiks ladestada kivimikihtidena maa-alusesse templisse. Selles võiks väärtust näha tulevikuinimene, nii et seda kaevandataks nagu kõiki teisi kivimeid ja metalle. KTA on varem välja pakkunud ka Aidu püramiidid, maastikuvormid, mis ehitataks kaevandamisest üle jäänud tuhast.
Kaevandusmaastikud on looduse oma tahtmise ja vajaduse järgi moonutamise visuaalne ja füüsiline tõend, toorme lõppemisel aga hääbuvad külad, järele jääb kurnatud keskkond. Mõne aja pärast näitab aga loodus taas oma väge. Selleks on vaja, et vahepeal ei tehtaks mitte midagi, kuid tihtipeale ei kannatata oodata. Kaevandus ammendub aastakümnetega, looduse taastumine võtab rohkem aega. Kuidas anda loodusele tagasi, väärindada postindustriaalne muteerunud maastik?
Peeter Pere on pakkunud välja Rummu paekivikarjääri asustamise. Uutmoodi rahvuslikus paearhitektuuris kasutataks ära sealsed õõnsused ja ruumid, sekkutaks nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Pere andnud võimaluse edasi mõelda, kuidas võiks selline küla toimida, kuidas ruumid korraldada. Paralleele võib siinkohal tõmmata sajandeid vana pehmesse pinnasesse kaevatud Hiina koobaslinnaga, Türgi iidse Kapadookia koobaslinnaga või Jordaania Petra kaljulinnaga.
Kohapõhisus
Näituse üks sakraalsemaid eksponaate sarnaneb Petra roosast kivist välja uuristatud varakambriga: saleda kõrgusesse pürgiva savist risttahuka keskelt on välja uuristatud arhitektuuriobjekt. Grupi, kes esineb nime all Kuidas, esindaja ja ühe autori Hannes Praksi seletuse kohaselt ehitati altarilaadne sammas üheskoos tampsavist, kuid ideaalse koostise ja lihvitud oskusteni jõudmiseks läks palju aega ja tuli teha rohkelt katsetusi. Tampsavist objekt on loodud kohalikust materjalist ning oma käte ehk kohaliku tööjõuga. Tähelepanu pööratakse just meile eriomasele keskkonnale ja oskustele: see on kui omamoodi globaliseerumisest lahti ütlev askeetlus, jätkusuutliku eluviisi üks võimalus.
PART on välja pakkunud maja sLender. See on inspireeritud Tallinnas XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses populaarsest Lenderi tüüpi puidust üürimajast, mida iseloomustavad kohalik materjal, odav tooraine ja kiire ehitamine. sLenderiga haakuvad tänapäevased märksõnad nagu "jätkusuutlikkus", "automatiseeritus" ja "kohandatavus". Olgu puit või savi, ühel päeval võib juhtuda, et meil ei jäägi muud üle kui saada hakkama sellega, mis meie lähiümbruses kasutada-kasvatada on.
Tulevik
Tulevik sõltub ennekõike noorimatest. Arhitektuurikooli kaudu osalevad näitusel ka need, kes ühel hetkel võtavad ohjad enda kätte ja on sunnitud elama taagaga, mille praegune eluviis neile jätab. Koostöös lastega on valminud nii mäng kui visioonid, mida on meil elus kõige rohkem vaja. See tundubki näitusel kõige olulisem: kui uus põlvkond praegustele ideedele rakendust ei leia, kui nad ei oska kaasa mõelda, siis …
Tuleviku väetamine
Mitmest tööst kumab läbi küsimus, mis meist alles jääb ja kuidas soovime tulevikku väetada. Kuidas edaspidi ellu jääda ja millest selle nimel loobuda? Väidetavalt on käes tehisintellekti ajastu, kuid näitusel on liigutud pigem algupärasuse poole. Ehk see ongi nutikus? Tegu pole pelgalt ringiga tagasipöördumisega vanade oskuste ja eluviiside juurde, vaid spiraalina selle kohale jõudmisega, tehnoloogiliste ja teadmisepõhiste uuendustega, et lahendada olulised küsimused aina kaugemale tulevikku vaadates.
Soovin, et arhitektid esitleksid oma mõtteid ja visioone aina rohkem. Visioonita poleks ju 30 aastat tagasi sündinud ka arhitektuurimuuseum. Lõpetan Leonhard Lapini mõttega näituselt: ärgem unustagem tuleviku tõsiduse kõrval ka selle kunstipärast loomust, pragmatismist vaba elu.
Raoul Kurvitza projekt "Nemohaus", kõikvõimalikele maastikele mõeldud liikurmaja. Foto: Martin Siplane
Suurte süsteemide delikaatse muukimise on ette võtnud Laura Linsi ja Roland Reemaa projektis "Veepuhastusjaama allegooria". Foto: Evert Palmets
Näitus "Majad, mida me vajame" arhitektuurimuuseumis kuni 21. novembrini. Näitusel osalevad Anna-Liisa Unt, arhitektuurikool, b210, Elina Liiva ja Helena Rummo, Johanna Jõekalda ja Artur Staškevitš, Kadarik Tüür Arhitektid, Kuidas, Leonhard Lapin, LLRRLLRR, Margit Mutso ja Inke-Brett Eek, molumba, PART, Pluss, Peeter Pere, Raoul Kurvitz ja Stuudio Tallinn. Kuraator Jarmo Kauge, ruumikujundajad Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke, graafiline kujundaja Margus Tamm.
### Response:
Arvustus. Ruumiloomeks on vaja julgeid visionääre ja nende lennukaid ideid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesed kaks kohtumist peetakse Sunsi koduväljakul, järgmised kaks Bucksi koduväljakul.
Kahe mängu vahel on kaks kuni kolm päeva – esimest korda pannakse suures finaalseerias pall mängu ööl vastu kolmapäeva, järgmine matš toimub ööl vastu reedet. Kolmas ja neljas kohtumine peetakse vastavalt 12. ja 15. juuli varahommikul.
Nii Bucks kui Suns olid poolfinaalseeriates vastasest mängudega 4:2 paremad.
Bucks mängis teel finaali üle Atlanta Hawksi, Suns alistas hooaja alguses üheks favoriidiks peetud LA Clippersi. | Teisipäeval tehakse algust finaalseeriaga, kus selgub tänavune NBA meister | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesed kaks kohtumist peetakse Sunsi koduväljakul, järgmised kaks Bucksi koduväljakul.
Kahe mängu vahel on kaks kuni kolm päeva – esimest korda pannakse suures finaalseerias pall mängu ööl vastu kolmapäeva, järgmine matš toimub ööl vastu reedet. Kolmas ja neljas kohtumine peetakse vastavalt 12. ja 15. juuli varahommikul.
Nii Bucks kui Suns olid poolfinaalseeriates vastasest mängudega 4:2 paremad.
Bucks mängis teel finaali üle Atlanta Hawksi, Suns alistas hooaja alguses üheks favoriidiks peetud LA Clippersi.
### Response:
Teisipäeval tehakse algust finaalseeriaga, kus selgub tänavune NBA meister |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | World Athletics Continental Tour Bronze kohtumisel joostud aeg on nii kõrgetasemeline, et sellega läks Bolingo Euroopa edetabelit juhtima. Ühtlasi ei ole alates 2015. aastast keegi Euroopas nii kiiresti jooksnud. Teine oli Nancys Polina Miller, kes läbis staadioniringi ajaga 50,76.
Eelnevalt oli sel hooajal naiste 400 meetri jooksu edetabelijuhiks hollandlanna Femke Bol, kes võidutses juunis toimunud Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel ajaga 50,37. | Bolingost sai naiste 400 meetri jooksu Euroopa hooaja edetabelijuht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
World Athletics Continental Tour Bronze kohtumisel joostud aeg on nii kõrgetasemeline, et sellega läks Bolingo Euroopa edetabelit juhtima. Ühtlasi ei ole alates 2015. aastast keegi Euroopas nii kiiresti jooksnud. Teine oli Nancys Polina Miller, kes läbis staadioniringi ajaga 50,76.
Eelnevalt oli sel hooajal naiste 400 meetri jooksu edetabelijuhiks hollandlanna Femke Bol, kes võidutses juunis toimunud Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel ajaga 50,37.
### Response:
Bolingost sai naiste 400 meetri jooksu Euroopa hooaja edetabelijuht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karksi pargis toimuv kogu pere laulu- ja tantsupidu tutvustab Mulgimaa traditsioone, kombeid ja pärimust. Soome-ugri hõimurahvaste hulka kuuluvate rahvaste tervitamiseks püstitatakse peo ajaks Karksi parki jurtad, mis pühendatud erinevatele hõimurahvastele.
Mulgi peo peakorraldaja ja Mulgi Kultuuri Instituudi tegevjuht Ave Grenberg ütles, et suur rõõm on 31. juulil tervitada Mulgimaal soome-ugri hõimurahvaid, et ühise peo käigus tutvustada nende kombeid, traditsioone, käsitööd ja mustreid. "Soome-ugri kultuuripealinna tiitel annab võimaluse rääkida Mulgimaa lugu läbi mulgi keele, rahvarõivaste ja traditsioonilise toidu, nautides ühist pidupäeva meie sugulasrahvastega. Ühtlasi on see võimalus tutvuda Läänemere- äärsete ja kaugemate rahvaste identiteedi ja kujunemislooga," nentis Grenberg.
Peo ajaks püstitatakse peopaika hõimurahvaste jurtad, et pidulistel oleks võimalik näha nende sümboolikat, rahvariiete ornamentikat ja neile omaseid värvilahendusi. "Ootame vabatahtlikelt peo ettevalmistuseks ja territooriumi kaunistamiseks nii ühevärvilisi, punaseid, siniseid, rohelisi, kollaseid, musti kui valgeid kangaribasid," tegi Grenberg üleskutse 31. juulil toimuva peo korraldamises kaasa lüüa.
Inimesed, kellel on kodus kangaribasid või kangaid, palutakse need alates 7. juulist viia Karksi-Nuia kultuurikeskusesse esmaspäevast neljapäevani kella 9-17 ning jätta fuajees asuvasse riidekirstu. Grenberg lisas, et toodud kangad ja kangaribad väärtustavad taaskasutust, sest inimeste kodudes kasutuseta jäänud kangaribad ärkavad soome-ugri hõimurahvaste jurtade kaunistusena taas ellu.
31. juuli toimub käsitöömeistrite- ja toidulaat, õpitoad, mulkide ja külaliste rongkäik, kontsert "Mia ja sia ütenkuun", lasteala ja päeva lõpetuseks simman, kus hääd äraolemist pakuvad Nikns Suns, kapellid ning soome-ugri hõimurahavaste kollektiivid. Pakutakse käsitööd, kodumaist sööki ja jooki. Laadale pääseb Mulgi peo piletiga ning suurejooneline pidupäev algab kell 10. | Mulgi peo korraldajad ootavad ühevärvilisi kangaid ja kangaribasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karksi pargis toimuv kogu pere laulu- ja tantsupidu tutvustab Mulgimaa traditsioone, kombeid ja pärimust. Soome-ugri hõimurahvaste hulka kuuluvate rahvaste tervitamiseks püstitatakse peo ajaks Karksi parki jurtad, mis pühendatud erinevatele hõimurahvastele.
Mulgi peo peakorraldaja ja Mulgi Kultuuri Instituudi tegevjuht Ave Grenberg ütles, et suur rõõm on 31. juulil tervitada Mulgimaal soome-ugri hõimurahvaid, et ühise peo käigus tutvustada nende kombeid, traditsioone, käsitööd ja mustreid. "Soome-ugri kultuuripealinna tiitel annab võimaluse rääkida Mulgimaa lugu läbi mulgi keele, rahvarõivaste ja traditsioonilise toidu, nautides ühist pidupäeva meie sugulasrahvastega. Ühtlasi on see võimalus tutvuda Läänemere- äärsete ja kaugemate rahvaste identiteedi ja kujunemislooga," nentis Grenberg.
Peo ajaks püstitatakse peopaika hõimurahvaste jurtad, et pidulistel oleks võimalik näha nende sümboolikat, rahvariiete ornamentikat ja neile omaseid värvilahendusi. "Ootame vabatahtlikelt peo ettevalmistuseks ja territooriumi kaunistamiseks nii ühevärvilisi, punaseid, siniseid, rohelisi, kollaseid, musti kui valgeid kangaribasid," tegi Grenberg üleskutse 31. juulil toimuva peo korraldamises kaasa lüüa.
Inimesed, kellel on kodus kangaribasid või kangaid, palutakse need alates 7. juulist viia Karksi-Nuia kultuurikeskusesse esmaspäevast neljapäevani kella 9-17 ning jätta fuajees asuvasse riidekirstu. Grenberg lisas, et toodud kangad ja kangaribad väärtustavad taaskasutust, sest inimeste kodudes kasutuseta jäänud kangaribad ärkavad soome-ugri hõimurahvaste jurtade kaunistusena taas ellu.
31. juuli toimub käsitöömeistrite- ja toidulaat, õpitoad, mulkide ja külaliste rongkäik, kontsert "Mia ja sia ütenkuun", lasteala ja päeva lõpetuseks simman, kus hääd äraolemist pakuvad Nikns Suns, kapellid ning soome-ugri hõimurahavaste kollektiivid. Pakutakse käsitööd, kodumaist sööki ja jooki. Laadale pääseb Mulgi peo piletiga ning suurejooneline pidupäev algab kell 10.
### Response:
Mulgi peo korraldajad ootavad ühevärvilisi kangaid ja kangaribasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maraton ja käimine toimuvad samas piirkonnas – Sapporos, kus rakendatakse endiselt Covid-19 leviku tõkestamiseks erakorralisi meetmeid.
Ürituse korraldajad teatasid, et kohtusid politsei ja kohaliku omavalitsuse ametnikega, et arutada 6. augustil toimuvate kõndimise võistluste ning kaks päeva hiljem toimuvate maratonide korraldust.
Jaapani meedia teatel pikendab riik Tokyo piirkonnas eriolukorda kuu võrra ning olümpiaga seotud suurüritused, sealhulgas avatseremoonia, peetakse vaid kutsutud pealtvaatajate silme all.
Teatud spordirajatistesse on siiski kohalik publik oodatud sportlastele kaasa elama.
Tokyo olümpia avatseremoonia peetakse 23. juulil ning lõputseremoonia 8. augustil. Olümpiale järgnevad paari nädala pärast paraolümpiamängud, mis peaksid toimuma ajavahemikus 24. august kuni 5. september. | Olümpiamängude korraldajad paluvad publikul maratoni trassi vältida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maraton ja käimine toimuvad samas piirkonnas – Sapporos, kus rakendatakse endiselt Covid-19 leviku tõkestamiseks erakorralisi meetmeid.
Ürituse korraldajad teatasid, et kohtusid politsei ja kohaliku omavalitsuse ametnikega, et arutada 6. augustil toimuvate kõndimise võistluste ning kaks päeva hiljem toimuvate maratonide korraldust.
Jaapani meedia teatel pikendab riik Tokyo piirkonnas eriolukorda kuu võrra ning olümpiaga seotud suurüritused, sealhulgas avatseremoonia, peetakse vaid kutsutud pealtvaatajate silme all.
Teatud spordirajatistesse on siiski kohalik publik oodatud sportlastele kaasa elama.
Tokyo olümpia avatseremoonia peetakse 23. juulil ning lõputseremoonia 8. augustil. Olümpiale järgnevad paari nädala pärast paraolümpiamängud, mis peaksid toimuma ajavahemikus 24. august kuni 5. september.
### Response:
Olümpiamängude korraldajad paluvad publikul maratoni trassi vältida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brüsselis peetavate vaidlustega kursis olev allikas rääkis anonüümsust paludes ajalehele Financial Times (FT), et biomassi küsimus on uue kliimapaketi poliitiliselt üks kõige sensitiivsem teema, mis on ajanud tülli ka EL-i erinevate valdkondade ametid, nagu näiteks Euroopa Komisjoni keskkonnakaitse ja energeetika allüksused.
Financial Times avaldas eelmisel nädalal mahuka ülevaate vastuoludest, kus keskkonnakaitsjad leiavad, et puitu üldjuhul ei peaks energia tootmiseks põletama, metsarikkamad Soome ja Rootsi ning vaesemad Kesk-Euroopa riigid aga sooviks, et Euroopa Liidus ei kehtestataks rangemaid piiranguid metsamaterjali kasutamisele energia tootmiseks.
FT viitab Soome, Rootsi, Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Poola ja Sloveenia majandus- ja energeetikaministrite märtsis saadetud ühiskirjale, milles nad kutsuvad EL-i süsinikuheitmete vähendamise eesmärgi karmistamise plaanide valguses jätma kõigile bioenergia allikatele alles taastuvenergia staatus. See võimaldaks jätkata senist praktikat, kus puitu kasutatakse suures osas energia tootmiseks.
"Eesti jaoks, kui metsad on säästlikult majandatud, on sealt varutud bioenergia, nagu näiteks raiejäätmed ja madalakvaliteediline puit igati mõistlik kasutada kliimaneutraalsuse eesmärkide täitmiseks. Igasuguseid puidutööstuse jäätmeid on samuti kasulik ja otstarbekas kliimaneutraalse energia tootmisel ära kasutada," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda ERR-ile.
Energia tootmiseks kasutatav biomass, mis hõlmab nii puitu, orgaanilisi jäätmeid kui ka energiatootmiseks kasvatatavaid põllukultuure, annab maailmas umbes poole taastuvenergia toodangust, EL-is isegi 60 protsenti. Kuna seda käsitletakse teatud nõuete täitmisel süsinikuneutraalsena, siis subsideerivad Euroopa ja Aasia mitmete riikide valitsused miljardite ulatuses puidupelletite tootmist, märgib Financial Times. Kuna aga pelleteid valmistatakse puidust - mets on aga üks peamisi süsiniku sidujaid atmosfääris - siis on see äärmiselt vastuoluline teema, tõdeb FT.
Praegused EL-i reeglid lubavad ka tüvepuidu kasutamist energia tootmiseks, ehkki kutsuvad seda minimeerima. Kriitikute sõnul on EL-i reeglid liiga lõdvad ning subsiidiumid koos taastuvenergia eesmärkidega soodustavad sellise puidu põletamist, edastab FT.
Pelletitootjad ise küll väidavad, et nende küttegraanulid on valdavalt valmistatud metsatööstuse jääkidest ning muust väheväärtuslikust puidust, kuid metsakaitsjate kinnitusel ei ole see alati nii ja pelleteid tehakse ka palgipuust. Samuti survestab pelletite tootmine üha rohkem metsa raiuma, tõdevad keskkonnakaitsjad.
Nii näiteks kirjutab Eesti ja Euroopa suurimaid pelletitootjaid Graanul Invest oma eelmise aasta tegevusaruandes, et 54,52 protsenti ettevõtte toormest moodustas puistematerjal ehk puidutööstuse jäätmed - hake 33,15 protsenti, saepuru 17,07 ja höövlilaast 4,31 protsenti. "Madalakvaliteediline tüvepuit, mis ei leidnud kasutamist muudes tööstusharudes, moodustas 45,48 protsenti meie tootmise toorainest," märkis ettevõte.
Samas ütles aga üks teemaga kursis olev anonüümsust palunud spetsialist ERR-ile, et miskipärast on just idapoolsete EL-i liikmesriikide kinnitusel neil eriti palju väheväärtuslikku palgipuud, mida sobib ainult pelletiteks teha. Kui arenenud metsatööstusega Rootsi ja Soome suudavad puidust valmistada ka kõrgema lisandväärtusega tooteid ning neil on ka tugev puidukeemiasektor, siis idapoolsed EL-i riigid kasutavad proportsionaalselt märksa enam puitu energiatootmiseks.
"Põhimõtteliselt ei tee ka täna ükski majanduslikult mõtlev pelletitootja palgipuust pelleteid. Korralik palk maksab kordades rohkem kui pelletiteks sobiv materjal. Ka ebakvaliteetsel puul on tüvi, aga see ei tähenda, et sellest saaks saekaatris kõrgema väärtusega toodet teha," ütles MKM-i pressiesindaja Rasmus Ruuda.
"Seega on küsimus pigem selles, kas täiendav regulatsioon teeb olukorra selgemaks või üksnes toob kaasa täiendavat regulatiivset segadust ja ebamäärasust. Metsad on üle Euroopa erinevad. Üks direktiivi lause ei suuda kuidagi neid erinevusi arvesse võtta, seetõttu on mõistlik siin usaldada liikmesriikide metsamajanduse poliitikaid," lisas Ruuda.
Keskkonnaühenduse Eesti Metsa Abiks metsanduse- ja looduskaitse ekspert Mati Sepp rääkis ERR-ile, et kuna Eestis on suur osa vanadest palgimetsadest juba maha raiutud ning praegu võetakse maha umbes 60-aastaseid metsi, mis metsanduse mõttes on suhteliselt noored, siis neist tulebki rohkem väheväärtuslikku tooret, millest kvaliteetset saematerjali ei saa. Kuna aga tööstused nõuavad korralikku palki, siis suureneb ka surve üha rohkem raiuda, mis tähendab aina enamate metsade mahavõtmist.
"Kui me aga võtame maha 60-aastase metsa, siis sellega kaotame pikaks ajaks süsiniku sidumise võime," ütles Sepp.
Tema sõnul on metsatöösturite survel Eesti seadusandja alandanud metsaseadustes raiumiskõlbliku metsa vanusepiiri, mis võimaldab ka nooremaid metsi maha võtta. Lisaks on Eesti saekaatrid seadistatud võtma vastu ainult peenemat palki, mis tähendab, et need ei suudagi jämedamat metsamaterjali töödelda ning seegi võib minna pelletiteks, ütles Sepp. Pelletite tootmist tüvepuidust võivad kasvatada ka valitsuste subsiidiumid või olukord, kus ilmastiku tõttu on puitu vähe, kuid metsavarujad peavad täitma oma lepingulised kohustused graanulitootjate ees.
Kõik see kokku suurendabki survet üha rohkem hektareid raiuda, tõdes ta.
Financial Timesi valdusesse sattunud Euroopa Komisjoni sisedokumendi kohaselt plaanib komisjon oma ettepanekuga vähemalt osaliselt puidu põletamist piirata, kuid keskkonnakaitsjad sooviks, et EL läheks kaugemale ning välistaks puidu üldse taastuvate energiaallikate seast.
"Me ei peaks subsideerima puude mahavõtmist ja nende põletamist. Idee, et võid süsinikuemissioone säästa sellega, kui süsinikku põletad, ei saa fundamentaalselt töötada," ütles keskkonnakaitseorganisatsiooni BirdLife esindaja Ariel Brunner FT-le.
Ka Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna esinduse koostatud analüüsis Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste kohta leitakse, et metsamajandamise [süsiniku] sidumisvõime tagamiseks peaks Eesti raiemahud perioodi 2020-2050 alguses langema umbes kümne miljoni tihumeetrini aastas tänaselt 12-lt miljonilt ning perioodi lõpupoole olema kaheksa miljonit tihumeetrit aastas.
Metsafirma vastustas Sepa väited
Artikli ilmumise järel saatis ERR-ile oma kommentaari metsanduskontserni Graanul Mets kuuluva OÜ Valga Puu keskkonnaspetsialist Elisabeth Rähn, kes vastustas kaks Mati Sepa väidet.
Tema sõnul toimub puude raiumine metsaseaduse ja metsamajandamise eeskirjas sätestatu järgi ning sõltub puuliigist, kasvukohast, metsa seisukorrast jm. "Ei vasta tõele, et meil "praegu võetakse maha" umbes 60-aastaseid metsi. Teiseks on puidu väärtuse langemine seotud muuhulgas ikkagi vanuse kasvamisega, risti vastupidi sellele, mida väidab Mati Sepp," kirjutas Rähn.
Teiseks ei nõustunud ta Sepa väitega, et kui praegu võetakse maha 60-aastast metsa, siis sellega kaotame pikaks ajaks süsiniku sidumise võime. "Väide oleks tõsi, kui raiutud vana puistu asemele uut ei rajataks või see looduslikult ei tekiks. Metsa uuendamine on kõigile kohustuslik ning üldiselt sellist olukorda ei teki. Veelgi enam, süsiniku sidumine on kõige intensiivsem just nooremates puistutes. Eriti tugev on see noortes lehtpuu puistutes võrreldes 60-aastase metsaga," märkis metsafirma esindaja. | Pelletitööstus võib sattuda EL-i kliimavaidluste keskpunkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brüsselis peetavate vaidlustega kursis olev allikas rääkis anonüümsust paludes ajalehele Financial Times (FT), et biomassi küsimus on uue kliimapaketi poliitiliselt üks kõige sensitiivsem teema, mis on ajanud tülli ka EL-i erinevate valdkondade ametid, nagu näiteks Euroopa Komisjoni keskkonnakaitse ja energeetika allüksused.
Financial Times avaldas eelmisel nädalal mahuka ülevaate vastuoludest, kus keskkonnakaitsjad leiavad, et puitu üldjuhul ei peaks energia tootmiseks põletama, metsarikkamad Soome ja Rootsi ning vaesemad Kesk-Euroopa riigid aga sooviks, et Euroopa Liidus ei kehtestataks rangemaid piiranguid metsamaterjali kasutamisele energia tootmiseks.
FT viitab Soome, Rootsi, Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Poola ja Sloveenia majandus- ja energeetikaministrite märtsis saadetud ühiskirjale, milles nad kutsuvad EL-i süsinikuheitmete vähendamise eesmärgi karmistamise plaanide valguses jätma kõigile bioenergia allikatele alles taastuvenergia staatus. See võimaldaks jätkata senist praktikat, kus puitu kasutatakse suures osas energia tootmiseks.
"Eesti jaoks, kui metsad on säästlikult majandatud, on sealt varutud bioenergia, nagu näiteks raiejäätmed ja madalakvaliteediline puit igati mõistlik kasutada kliimaneutraalsuse eesmärkide täitmiseks. Igasuguseid puidutööstuse jäätmeid on samuti kasulik ja otstarbekas kliimaneutraalse energia tootmisel ära kasutada," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda ERR-ile.
Energia tootmiseks kasutatav biomass, mis hõlmab nii puitu, orgaanilisi jäätmeid kui ka energiatootmiseks kasvatatavaid põllukultuure, annab maailmas umbes poole taastuvenergia toodangust, EL-is isegi 60 protsenti. Kuna seda käsitletakse teatud nõuete täitmisel süsinikuneutraalsena, siis subsideerivad Euroopa ja Aasia mitmete riikide valitsused miljardite ulatuses puidupelletite tootmist, märgib Financial Times. Kuna aga pelleteid valmistatakse puidust - mets on aga üks peamisi süsiniku sidujaid atmosfääris - siis on see äärmiselt vastuoluline teema, tõdeb FT.
Praegused EL-i reeglid lubavad ka tüvepuidu kasutamist energia tootmiseks, ehkki kutsuvad seda minimeerima. Kriitikute sõnul on EL-i reeglid liiga lõdvad ning subsiidiumid koos taastuvenergia eesmärkidega soodustavad sellise puidu põletamist, edastab FT.
Pelletitootjad ise küll väidavad, et nende küttegraanulid on valdavalt valmistatud metsatööstuse jääkidest ning muust väheväärtuslikust puidust, kuid metsakaitsjate kinnitusel ei ole see alati nii ja pelleteid tehakse ka palgipuust. Samuti survestab pelletite tootmine üha rohkem metsa raiuma, tõdevad keskkonnakaitsjad.
Nii näiteks kirjutab Eesti ja Euroopa suurimaid pelletitootjaid Graanul Invest oma eelmise aasta tegevusaruandes, et 54,52 protsenti ettevõtte toormest moodustas puistematerjal ehk puidutööstuse jäätmed - hake 33,15 protsenti, saepuru 17,07 ja höövlilaast 4,31 protsenti. "Madalakvaliteediline tüvepuit, mis ei leidnud kasutamist muudes tööstusharudes, moodustas 45,48 protsenti meie tootmise toorainest," märkis ettevõte.
Samas ütles aga üks teemaga kursis olev anonüümsust palunud spetsialist ERR-ile, et miskipärast on just idapoolsete EL-i liikmesriikide kinnitusel neil eriti palju väheväärtuslikku palgipuud, mida sobib ainult pelletiteks teha. Kui arenenud metsatööstusega Rootsi ja Soome suudavad puidust valmistada ka kõrgema lisandväärtusega tooteid ning neil on ka tugev puidukeemiasektor, siis idapoolsed EL-i riigid kasutavad proportsionaalselt märksa enam puitu energiatootmiseks.
"Põhimõtteliselt ei tee ka täna ükski majanduslikult mõtlev pelletitootja palgipuust pelleteid. Korralik palk maksab kordades rohkem kui pelletiteks sobiv materjal. Ka ebakvaliteetsel puul on tüvi, aga see ei tähenda, et sellest saaks saekaatris kõrgema väärtusega toodet teha," ütles MKM-i pressiesindaja Rasmus Ruuda.
"Seega on küsimus pigem selles, kas täiendav regulatsioon teeb olukorra selgemaks või üksnes toob kaasa täiendavat regulatiivset segadust ja ebamäärasust. Metsad on üle Euroopa erinevad. Üks direktiivi lause ei suuda kuidagi neid erinevusi arvesse võtta, seetõttu on mõistlik siin usaldada liikmesriikide metsamajanduse poliitikaid," lisas Ruuda.
Keskkonnaühenduse Eesti Metsa Abiks metsanduse- ja looduskaitse ekspert Mati Sepp rääkis ERR-ile, et kuna Eestis on suur osa vanadest palgimetsadest juba maha raiutud ning praegu võetakse maha umbes 60-aastaseid metsi, mis metsanduse mõttes on suhteliselt noored, siis neist tulebki rohkem väheväärtuslikku tooret, millest kvaliteetset saematerjali ei saa. Kuna aga tööstused nõuavad korralikku palki, siis suureneb ka surve üha rohkem raiuda, mis tähendab aina enamate metsade mahavõtmist.
"Kui me aga võtame maha 60-aastase metsa, siis sellega kaotame pikaks ajaks süsiniku sidumise võime," ütles Sepp.
Tema sõnul on metsatöösturite survel Eesti seadusandja alandanud metsaseadustes raiumiskõlbliku metsa vanusepiiri, mis võimaldab ka nooremaid metsi maha võtta. Lisaks on Eesti saekaatrid seadistatud võtma vastu ainult peenemat palki, mis tähendab, et need ei suudagi jämedamat metsamaterjali töödelda ning seegi võib minna pelletiteks, ütles Sepp. Pelletite tootmist tüvepuidust võivad kasvatada ka valitsuste subsiidiumid või olukord, kus ilmastiku tõttu on puitu vähe, kuid metsavarujad peavad täitma oma lepingulised kohustused graanulitootjate ees.
Kõik see kokku suurendabki survet üha rohkem hektareid raiuda, tõdes ta.
Financial Timesi valdusesse sattunud Euroopa Komisjoni sisedokumendi kohaselt plaanib komisjon oma ettepanekuga vähemalt osaliselt puidu põletamist piirata, kuid keskkonnakaitsjad sooviks, et EL läheks kaugemale ning välistaks puidu üldse taastuvate energiaallikate seast.
"Me ei peaks subsideerima puude mahavõtmist ja nende põletamist. Idee, et võid süsinikuemissioone säästa sellega, kui süsinikku põletad, ei saa fundamentaalselt töötada," ütles keskkonnakaitseorganisatsiooni BirdLife esindaja Ariel Brunner FT-le.
Ka Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna esinduse koostatud analüüsis Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste kohta leitakse, et metsamajandamise [süsiniku] sidumisvõime tagamiseks peaks Eesti raiemahud perioodi 2020-2050 alguses langema umbes kümne miljoni tihumeetrini aastas tänaselt 12-lt miljonilt ning perioodi lõpupoole olema kaheksa miljonit tihumeetrit aastas.
Metsafirma vastustas Sepa väited
Artikli ilmumise järel saatis ERR-ile oma kommentaari metsanduskontserni Graanul Mets kuuluva OÜ Valga Puu keskkonnaspetsialist Elisabeth Rähn, kes vastustas kaks Mati Sepa väidet.
Tema sõnul toimub puude raiumine metsaseaduse ja metsamajandamise eeskirjas sätestatu järgi ning sõltub puuliigist, kasvukohast, metsa seisukorrast jm. "Ei vasta tõele, et meil "praegu võetakse maha" umbes 60-aastaseid metsi. Teiseks on puidu väärtuse langemine seotud muuhulgas ikkagi vanuse kasvamisega, risti vastupidi sellele, mida väidab Mati Sepp," kirjutas Rähn.
Teiseks ei nõustunud ta Sepa väitega, et kui praegu võetakse maha 60-aastast metsa, siis sellega kaotame pikaks ajaks süsiniku sidumise võime. "Väide oleks tõsi, kui raiutud vana puistu asemele uut ei rajataks või see looduslikult ei tekiks. Metsa uuendamine on kõigile kohustuslik ning üldiselt sellist olukorda ei teki. Veelgi enam, süsiniku sidumine on kõige intensiivsem just nooremates puistutes. Eriti tugev on see noortes lehtpuu puistutes võrreldes 60-aastase metsaga," märkis metsafirma esindaja.
### Response:
Pelletitööstus võib sattuda EL-i kliimavaidluste keskpunkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endise Põhjala kummikuvabriku vallutavad augustikuu nädalavahetusel 64 maailma parimat BMX-ratturit ja rulasõitjat. Eesti suurima ja maailma ühe tuntuima ekstreemspordisündmuse toimumine moodsas Põhja-Tallinnas, teeb sellest ekstreemsportlastele aasta ühe oodatuima ürituse. Simple Session on maailma ekstreemsportlaste ja noote seas üheks Eesti visiitkaardiks. Festival saab avapaugu Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeval, 20. augustil.
"Mul on hea meel, et saame tuua Simple Sessioni tagasi oma nooruslike juurte ja kahe suvise spordiala tuuma juurde – peaaegu tänavatele. Põhjala oma tänavakultuuri võbe ja kogukonna kohtumispaigana toob rula ja BMX-i inimestele lähemale ja on piiratud kohtade arvu tõttu erilisem kui varasematel aastatel Saku Suurhallis," ütles sündmuse korraldaja Risto Kalmre.
Ürituse muudab eriliseks suvine toimumisaeg, uus asukoht ja piiratud kohtade arv. Fakt, et BMX ja rulasõit on sellest aastast ka Tokyo olümpiamängude kavas, teeb Eestis toimuva festivali uudseks ka seetõttu, et korraldajad on kutsunud Simple Sessionile ka mõned värsked olümpiadebütandid.
Kohalik ja rahvusvaheline trikiratta (võisteldakse street- ehk tänavasõidus) ja rula koorekiht läheb Tallinnas võistlustulle Nate Wesseli kujundatud 600-ruutmeetrisel uuel ja spetsiaalselt Simple Sessioni jaoks kerkival võistlusväljakul. Kui rula ja BMX võistluste kvalifikatsioonid ning finaalid toimuvad Põhjala tehase sisehallis, siis hoovi kerkib festivali väliala, kus toimuvad minirambi jämmid ja Kendama-trikkide etteasted.
Osalevad sportlased:
BMX (street): Reed Stark (USA), Bruno Hoffman (GER), Broc Raiford (USA), Murray Loubser (ZAF), Courage Adams (ESP), Felix Prangenberg (GER), Corey Martinez (USA), Alex Kennedy (GBR), Alex Donnachie (GBR), Billy Perry (USA), Austin Augie (USA), Anthony Panza (USA), Julian Molina (COL), Santiago Laverde (COL), Hobie Doan (USA), Boyd Hilder (AUS) jt.
Rula: David Gravette (USA), Andy Anderson (CAN), Douwe Macare (NLD), Jordan Thackeray (GBR), Adrien Bulard (FRA), Diego Fiorese (ITA), Kechaud Johnson (USA), Alex Decunha (GBR) jt.
Osalejate nimekiri täieneb jooksvalt ja võib muutuda.
Simple Session 21 treiler: | Suvine Simple Session on sel aastal erilisem kui kunagi varem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endise Põhjala kummikuvabriku vallutavad augustikuu nädalavahetusel 64 maailma parimat BMX-ratturit ja rulasõitjat. Eesti suurima ja maailma ühe tuntuima ekstreemspordisündmuse toimumine moodsas Põhja-Tallinnas, teeb sellest ekstreemsportlastele aasta ühe oodatuima ürituse. Simple Session on maailma ekstreemsportlaste ja noote seas üheks Eesti visiitkaardiks. Festival saab avapaugu Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeval, 20. augustil.
"Mul on hea meel, et saame tuua Simple Sessioni tagasi oma nooruslike juurte ja kahe suvise spordiala tuuma juurde – peaaegu tänavatele. Põhjala oma tänavakultuuri võbe ja kogukonna kohtumispaigana toob rula ja BMX-i inimestele lähemale ja on piiratud kohtade arvu tõttu erilisem kui varasematel aastatel Saku Suurhallis," ütles sündmuse korraldaja Risto Kalmre.
Ürituse muudab eriliseks suvine toimumisaeg, uus asukoht ja piiratud kohtade arv. Fakt, et BMX ja rulasõit on sellest aastast ka Tokyo olümpiamängude kavas, teeb Eestis toimuva festivali uudseks ka seetõttu, et korraldajad on kutsunud Simple Sessionile ka mõned värsked olümpiadebütandid.
Kohalik ja rahvusvaheline trikiratta (võisteldakse street- ehk tänavasõidus) ja rula koorekiht läheb Tallinnas võistlustulle Nate Wesseli kujundatud 600-ruutmeetrisel uuel ja spetsiaalselt Simple Sessioni jaoks kerkival võistlusväljakul. Kui rula ja BMX võistluste kvalifikatsioonid ning finaalid toimuvad Põhjala tehase sisehallis, siis hoovi kerkib festivali väliala, kus toimuvad minirambi jämmid ja Kendama-trikkide etteasted.
Osalevad sportlased:
BMX (street): Reed Stark (USA), Bruno Hoffman (GER), Broc Raiford (USA), Murray Loubser (ZAF), Courage Adams (ESP), Felix Prangenberg (GER), Corey Martinez (USA), Alex Kennedy (GBR), Alex Donnachie (GBR), Billy Perry (USA), Austin Augie (USA), Anthony Panza (USA), Julian Molina (COL), Santiago Laverde (COL), Hobie Doan (USA), Boyd Hilder (AUS) jt.
Rula: David Gravette (USA), Andy Anderson (CAN), Douwe Macare (NLD), Jordan Thackeray (GBR), Adrien Bulard (FRA), Diego Fiorese (ITA), Kechaud Johnson (USA), Alex Decunha (GBR) jt.
Osalejate nimekiri täieneb jooksvalt ja võib muutuda.
Simple Session 21 treiler:
### Response:
Suvine Simple Session on sel aastal erilisem kui kunagi varem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiik selgitas, et Eestis on domineerivaks tüveks saanud delta tüvi ning koroonaviiruse langustrend on peatunud.
"Võime selgelt öelda, et COVID-19 pilt on hetkel muutumas, langustrend on peatunud ja nüüd tuleb meil kõigil pingutada, et see trend taastada," sõnas minister.
Kiik rõhutas, et inimesed peaksid isolatsioonireeglitest kinni ning laseksid end esimesel võimalusel vaktsineerida.
"Eraldi võiks välja tuua, et 70 protsenti tundub paljudele raske, hoomamatult kaugel, aga meil on täna terve maakond, Hiiu maakond, kes on selleni jõudnud, meil on kolm omavalitsust /---/, 70-protsendiline tase ole midagi võimatut, ta on raske, ta on kauge eesmärk, aga sinna tuleb meil lihtsalt jõuda, sest see alternatiiv on märksa hullem," lisas Kiik.
Tema sõnul on haigestunud 0,13 protsenti vaktsineeritud inimest ja haiglaravi on vajanud 0,02 protsenti.
Veel peaks kaitsesüsti saama 190 000 inimest, et soovitud tasemeni jõuda, lisas Kiik.
COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer ütles, et plaanis on käiku lasta ka vaktsineerimisbuss, mida koordineerib Viljandi haigla. Selle esimene peatumiskoht on Sillamäel. Lisaks avaneb eelregistreerimiseta vaktsineerimine ka näiteks Võsul ja Valgas.
Seer rõhutas, et eelregistreerimine ei kao kuhugi ning praegu on üle Eesti saadaval 6000 vaba aega. | Kiik: koroonaviiruse langustrend on Eestis peatunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiik selgitas, et Eestis on domineerivaks tüveks saanud delta tüvi ning koroonaviiruse langustrend on peatunud.
"Võime selgelt öelda, et COVID-19 pilt on hetkel muutumas, langustrend on peatunud ja nüüd tuleb meil kõigil pingutada, et see trend taastada," sõnas minister.
Kiik rõhutas, et inimesed peaksid isolatsioonireeglitest kinni ning laseksid end esimesel võimalusel vaktsineerida.
"Eraldi võiks välja tuua, et 70 protsenti tundub paljudele raske, hoomamatult kaugel, aga meil on täna terve maakond, Hiiu maakond, kes on selleni jõudnud, meil on kolm omavalitsust /---/, 70-protsendiline tase ole midagi võimatut, ta on raske, ta on kauge eesmärk, aga sinna tuleb meil lihtsalt jõuda, sest see alternatiiv on märksa hullem," lisas Kiik.
Tema sõnul on haigestunud 0,13 protsenti vaktsineeritud inimest ja haiglaravi on vajanud 0,02 protsenti.
Veel peaks kaitsesüsti saama 190 000 inimest, et soovitud tasemeni jõuda, lisas Kiik.
COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer ütles, et plaanis on käiku lasta ka vaktsineerimisbuss, mida koordineerib Viljandi haigla. Selle esimene peatumiskoht on Sillamäel. Lisaks avaneb eelregistreerimiseta vaktsineerimine ka näiteks Võsul ja Valgas.
Seer rõhutas, et eelregistreerimine ei kao kuhugi ning praegu on üle Eesti saadaval 6000 vaba aega.
### Response:
Kiik: koroonaviiruse langustrend on Eestis peatunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eeljooksu rajad kulgesid väga mägisel ja kivisel maastikul, mis pani tõsiselt proovile nii osalejate füüsise kui ka navigeerimisoskuse. Eesti meestest tagasid endale finaalikoha Timo Sild ja Lauri Sild, kes said oma eeljooksus vastavalt kuuenda ja 11. koha. Kaotused eeljooksude võitjatele olid vastavalt 3.11 ja 4.24.
Heino Ollin sai samuti hakkama igati tasemel sooritusega, kuid tegi rajal ühe saatusliku vea, millega kaotas tervelt seitse minutit. Tulemuseks 25. koht, finaalikohast jäi teda lahutama 5 minutit ja 10 sekundit.
Eesti naistest said finaali Evely Kaasiku, kes oli oma eeljooksus üheksas. (+6.17) ja Marianne Haug, kes oli 15. (+4.28). Kerstin Uiboupin sai 19. koha (+8.20), finaalikoht jäi temast 1 minuti ja 11 sekundi kaugusele.
Orienteerumise suurriikide koondised ei vääratanud ja finaali jõudsid kõik Norra, Rootsi, Soome, Šveitsi, Tšehhi ja Prantsusmaa esindajad.
Kõik tulemused on kättesaadavad siit.
Õhtune finaalvõistlus algab meeste finaaliga kell 16.50, lingid jälgimiseks leiab veebilehelt https://orienteering.sport/event/nokian-tyres-world-orienteering-championships-2021/middle/. | Orienteerumise MM-il jõudsid lühiraja finaali kuuest eestlasest neli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eeljooksu rajad kulgesid väga mägisel ja kivisel maastikul, mis pani tõsiselt proovile nii osalejate füüsise kui ka navigeerimisoskuse. Eesti meestest tagasid endale finaalikoha Timo Sild ja Lauri Sild, kes said oma eeljooksus vastavalt kuuenda ja 11. koha. Kaotused eeljooksude võitjatele olid vastavalt 3.11 ja 4.24.
Heino Ollin sai samuti hakkama igati tasemel sooritusega, kuid tegi rajal ühe saatusliku vea, millega kaotas tervelt seitse minutit. Tulemuseks 25. koht, finaalikohast jäi teda lahutama 5 minutit ja 10 sekundit.
Eesti naistest said finaali Evely Kaasiku, kes oli oma eeljooksus üheksas. (+6.17) ja Marianne Haug, kes oli 15. (+4.28). Kerstin Uiboupin sai 19. koha (+8.20), finaalikoht jäi temast 1 minuti ja 11 sekundi kaugusele.
Orienteerumise suurriikide koondised ei vääratanud ja finaali jõudsid kõik Norra, Rootsi, Soome, Šveitsi, Tšehhi ja Prantsusmaa esindajad.
Kõik tulemused on kättesaadavad siit.
Õhtune finaalvõistlus algab meeste finaaliga kell 16.50, lingid jälgimiseks leiab veebilehelt https://orienteering.sport/event/nokian-tyres-world-orienteering-championships-2021/middle/.
### Response:
Orienteerumise MM-il jõudsid lühiraja finaali kuuest eestlasest neli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brittide korraldatud üritusel pidid algselt osalema meeskonna pealik Jari-Matti Latvala, MM-i kõrgeimas sarjas kihutav Elfyn Evans ja Dakari ralli võitja Nasser Al-Attiyah, kuid ükski meeskonnaliige Suurbritanniasse siiski ei sõida, sest järjekordse MM-etapi eel välditakse suuri inimmasse.
Latvala lausus DirtFish ralliportaalile, et muidugi on kahju Goodwoodi kiirusfestival vahele jätta. "Mina isiklikult olen alati Goodwoodis veedetud aega nautinud – see on tõesti tore üritus. Kuid me peame olema mõistlikud ja pandeemia tingimustes on mõistlik rakendada võimalikult palju ettevaatusabinõusid. Rally Estonia ja Goodwoodi vahe on paar päeva – me peame tegema kõik endast oleneva, et tervist hoida," ütles soomlane. | Toyota jätab Rally Estonia eel Goodwoodi kiirusfestivalile minemata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brittide korraldatud üritusel pidid algselt osalema meeskonna pealik Jari-Matti Latvala, MM-i kõrgeimas sarjas kihutav Elfyn Evans ja Dakari ralli võitja Nasser Al-Attiyah, kuid ükski meeskonnaliige Suurbritanniasse siiski ei sõida, sest järjekordse MM-etapi eel välditakse suuri inimmasse.
Latvala lausus DirtFish ralliportaalile, et muidugi on kahju Goodwoodi kiirusfestival vahele jätta. "Mina isiklikult olen alati Goodwoodis veedetud aega nautinud – see on tõesti tore üritus. Kuid me peame olema mõistlikud ja pandeemia tingimustes on mõistlik rakendada võimalikult palju ettevaatusabinõusid. Rally Estonia ja Goodwoodi vahe on paar päeva – me peame tegema kõik endast oleneva, et tervist hoida," ütles soomlane.
### Response:
Toyota jätab Rally Estonia eel Goodwoodi kiirusfestivalile minemata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | STLi festivalist jääb aga meelde rahulik kulgemine ja aeg lasta mõtetel pärast üht etendust settida, et lubada neil siis järgmise etenduse paiku uuesti selginenuna pinnale tõusta. Võinuksin kolm etendust küll ära näha ka kahe päeva jooksul, ent arvestades lavastuste sootuks erinevat meeleolu ja atmosfääri, mõjus aeglasem ajakava festivalikogemusele ainult hästi.
Tähenduste ette rakendatud noored kehad
Noorte koreograafide hüppelauale Premiere astusid sedapuhku kaks esteetiliselt eripalgelist debüüti. Kui Ingrid Mugu "Põlemine" sulatas flamenkot kokku kaasaegse tantsuga, siis Allar Valge "Love Me Tinder" meenutas pigem füüsilist teatrit (stepp)tantsuliste vahepaladega. Sellegipoolest paistis nende siht sarnane: valada tantsulisse vormi isiklikud kogemused eneseotsimisest, -leidmisest.
Teel lavale olid need kogemused ometi omandanud liiga sirge ja selge kuju, et lugude jutustamisele kasvaks peale ka poeetiline kiht. Kehad rakendati tähenduste ette ja pandi vedama kujundite koormat, ent vähe ruumi jäeti seejuures ebaratsionaalsuseks – hetkedeks, kus publik ei pea lavaltoimuvat mõistuslikult dešifreerima, vaid tajub-tunnetab seda iga keharakuga.
Tõepoolest, eks vaataja võib dešifreerimisest loobuda ja oma semiootilised prillid eest võtta millal tahes, aga alati ei pruugi siis lavastusest palju alles jääda. Nii ka seekordse Premiere'i puhul: liikumise iseseisvale väärtusele oli lavastusprotsessis pööratud justkui vähem tähelepanu kui tähenduste tootmisele. Nõnda jäi kasutamata tantsu olemuslik potentsiaal jagada kogemusi otse kehalt kehale, mitte kehalt mõistusele.
Ingrid Mugu "Põlemine" Autor/allikas: Kris Moor
Mõistagi ei tähenda see, et loodud tähendused tähtsust ei omaks – koreograafide endi jaoks olid teemad silmnähtavalt südamelähedased ning esitused hingestatud. Mugu "Põlemine" tegi kokkuvõtte õppimisest kui muutlikust protsessist, mille käigus kimbutavad õppijat nii enesetõestusvajadus kui ka lõppeks läbipõlemine. Raskused pole Mugu kujutuses ometi ületamatud, vaid nõuavad kirglikku sihikindlust, võib-olla isegi kangekaelsust.
Mida paremini vaataja flamenkokunsti tunneb, seda rohkem märke ta etendusest välja loeb. Mugu koreograafia kulgeb nimelt lihtsamast keerulisema suunas just nii, nagu flamenkot ka õpitakse – mulle kui flamenkovõhikule sai see muidugi selgeks alles pärast etendust, kui teadjama vaatajaga sellest kõnelesin. Tasapisi komplitseeruvad rütmid ning lisandub slepiga kleitbata de cola, mida lavastuse tutvustuses kirjeldatakse kui "mäetippu, mida ületada, ja kuristikku, kuhu kukkuda".
Allar Valge "Love Me Tinder" omandab seevastu humoorikama kuju, kui Tinderi kohtingule eelnevat protsessi kirjeldab. Tantsusammude asemel domineerivad lavastuse esimeses pooles hoopis treeningharjutused, mis peaksid tegijale andma ihaldusväärsema välimuse, tõstma enesekindlust. Kohtinguootuses tegelane kõigub seega pidevalt ebakindluse ja nartsissismi vahel edasi-tagasi. Kord annab endast aimu rahulolematus kehaga, siis tantsib noormees jälle armunu pilgul oma peegelpildiga.
Allar Valge "Love Me Tinder" Autor/allikas: Kris Moor
Valge lavalist olekut iseloomustab enesekindel esinejanatuur, mis võib kohati lausa tekitada küsimuse, kui suur osa nartsissismist kuulub kehastatavale tegelasele ja kui suur osa etendajale endale. Selge muutus toimub aga etenduse finaalis, mil revüülik füüsiline teater vahetub hingestatud stepptantsu vastu – eneseimetlus kaob, asemele ilmub puhas keskendatus.
Ühe piiranguga kvääripidu
Võrreldes Premiere'iga pakub Rene ja Carmel Kösteri loodud tantsulavastus-alternatiivmuusikal "veenus.me" kahtlemata teistlaadi elamust. Ehkki loogiline narratiiv on siingi olemas, pole jutustatav lugu tõtt-öelda esmatähtis: etenduskogemuses domineerib ratsionaalse asemel pigem kehaline pool. Nimelt läbistab valjuhäälne klubimuusika, mis lavastuse helikujunduse moodustab, igat vaataja keharakku, liites saalisviibijad ühisesse resonantsi. Isegi mõnevõrra painav on publikutoolil paigal püsida, kui rütm ja atmosfäär vaatajat justkui kaasa liikuma meelitavad.
Nõnda meenutabki "veenus.me" tunnetuslikult pigem pidu kui etendust – arvestades, et teose fookuses on LGBTQI+ klubikultuur, pole siin ka midagi imestada. Rütmidest pulbitseva muusika ja etendajate energilise avameelsuse koostöös muundub etenduspaik tõeliseks safe space 'iks ehk turvaliseks ruumiks, kus (seksuaal)vähemuste eneseväljendus on lõpuni vaba, kus ühiskondlikud soonormid lahustuvad ning soost ja seksuaalsusest kujunevad intrigeerivad mänguvahendid. Puuduvad piirangud, puuduvad tabud.
"veenus.me" Autor/allikas: Alan Proosa
Samamoodi puuduvad piirangud ka tantsustiilide ja -tehnikate vallas, sest lähtuvalt etendajate erinevast taustast põimuvad lavastuses klassikaline ja kaasaegne tants, vogue 'imine ja eksootiline postitants. Eklektilise kollaaži asemel moodustub eri esteetikatest aga huvitavalt kontrastne tervik, mis pühitseb korraga nii individuaalsust kui ka kogukonnatunnet.
Individuaalsuse manifesteerimise eest vastutavad etendajad eelkõige oma isikupärase lavalise olekuga. Paistab, et lavastuses kehastatavad tegelased on välja kasvatatud tantsijate endi seest, mitte neile ette antud. Oleks seega vähe öeldud, et etendajate individuaalsus nende rollidest läbi kumab – pigem näivadki etendajad olevat laval alternatiivse iseendana, milles võimenduvad iseloomujooned, tunded ja ihad, mis argipäevasesse iseendasse ei mahu või sobitu. Nii nagu ööklubis ikka.
Samas võrsub ka lavastuses loodav kogukonnatunne eelkõige erinevustest, täpsemalt nende aktsepteerimisest ja mängulisest põimimisest. Paradoksaalselt paistab stseenides, kus koreograafia on kõigil üks ja liikumine toimub sünkroonis, kogukonnatunnet ja ansamblivaimu kõige vähem. Neid iseloomustab hoopis hillitsetus ja piirav ühetasasus. Alles ühise koreograafia kadumisel saab sündida teineteist toetav ja täiendav ansambel, kus igaüht väärtustatakse ja tõstetakse esile sõltuvalt tema omapärast, mitte oskusest alistuda kollektiivsele normile.
Küllap tänu "veenus.me" avatud ja aktsepteerivale loomule värvub ka kogu etenduskogemus lõbusatesse (ehk lausa meelelahutuslikesse?) toonidesse – mis siis, et lugu alati nii helge ei ole. Kogu piiramatu eneseväljenduse keskel jääb peaasjalikult kripeldama publiku piiratus ehk eeldus jääda ainult pimeduses istuvaks kõrvaltvaatajaks. Peoatmosfääri luues võinuks tegijad publikut julgeminigi kaasata, mängu haarata või vähemalt ümber enda istuma panna. Samas – võib-olla peaksin ise lihtsalt klubisse minema.
Ehitades detailset eimiskit
Keithy Kuuspu "Läbi kukkumine" on kolmest festivalilavastusest kõige seisundlikum. Kahe ja poole tunni jooksul toimub pidevalt midagi, aga juhtub tegelikult vähe. Alustatakse paljut, aga lõpuni jõuavad vaid üksikud aktid. Nagu selgitas Kuuspu esietenduse-eelses vestluses, huvitabki teda lõpetamine enne lõppu, sest lõppu jõudmine tähendaks ammendumist. Idee, protsessi või tegevuse katkestamine ja uuesti alustamine, siis jälle katkestamine ja jälle uuesti alustamine vallandab seevastu igavese arengu-taandarengu ahela, mis muudab ideed, protsessid ja tegevused ammendamatuks.
Nõnda paistavad ka vähesed tantsulised liikumised, mis lavastuses leiduvad, pooleli jäävat ning mitte oma täit võimsust saavutavat. Iseäranis lavastuse alguses torkavad silma näiteks Anumai Raska lühikesed liikumisjadad, mida ta sooritab äärmiselt vähese pingutusega, otsekui möödaminnes. Tema olek on teadlikult hajali, tema liikumine algab eikuskilt ja lõppeb eikuskil. Samamoodi tegutsevad Raska ümber neli ülejäänud etendajat (ja lavastaja Kuuspu), kes oma tegevusega midagi ei saavuta ega kuhugi jõua, vaid konstrueerivad nii põhjalikku ja detailset eimiskit kui võimalik.
Keithy Kuuspu "Läbi kukkumine" Autor/allikas: Alar Proosa
"Läbi kukkumise" lava hakkab siis meenutama robustset mänguväljakut. Nii nagu mängu harrastatakse tema enda pärast, askeldavad ka etendajad justkui askeldamise pärast, tahtmata jõuda tulemuseni. Mänguväljaku ideed toetab ka stsenograafia koos kõigi objektidega, mida etendajad mängu võtavad. Ühes nurgas seisab ronimispuu ja teises üksik telling, mille torudega mängitakse kui klotsidega – järjest võetakse tellingut lahti ja pannakse kokku, võetakse lahti ja pannakse kokku. Väljaku keskel paikneb jõuliselt metalne tasakaalukiik, selle kõrval segumasin, kus sees etendajad teinekord oma kostüüme tsentrifuugivad.
Siiski ei mängi etendajad sel mänguväljakul teineteisega, pigem käib mäng inimese ja objekti vahel. Inimene pole enam sotsiaalne olend, vaid pelgalt tegutsev olend. Tõelise ebainimlikustamiseni jõuab "Läbi kukkumine" aga stseenis, kus kolm etendajat end pea alaspidi ronimispuule riputavad ning lasevad oma kleitidel tagurpidi üle pea ja käte langeda. Kaob nende tegevus, agentsus ja takkapihta kogu inimlik kuju – nad sulavad objektidega ühte. Kui Martina Georgina siis põrandalt vooliku haarab ja liikumatult rippuvad inimobjektid veega aeglaselt üle kastab, on dehumaniseerumine täielik.
Too hetk etenduses ongi tõtt-öelda üks väheseid, mida söandaksin stseeniks kutsuda, sest tajusin sel konkreetset algust ja lõppu. Muul ajal kulgeb "Läbi kukkumine" mööda igavest keskpaika, omandades aega venitava efekti. Telliskivi Rohelise saali aknad ei lase reaalset aegruumi lavalt ometi päris välja tõrjuda. Aegamisi loojub akende taga etenduse jooksul päike, rikastades lavastuse valguskujundust naturaalsete soojade värvidega. Ajuti vilksatavad aknast oranžid vagunid, tuletades meelde, et kusagil veel algused ja lõpud eksisteerivad, kusagil jõuavad rongid jaama või asuvad sealt teele.
Võtku lavastuse loojad seda siis komplimendi või kriitikana, kuid igatahes paistab, et "Läbi kukkumine" kukkus läbikukkumises läbi ehk teisisõnu õnnestus. Ühtekokku võib õnnestunuks lugeda ka Sõltumatu Tantsu Festivali, mis joonistas taas välja STLi kui platvormi paindlikkuse ja avatuse erilaadsele etenduskunstile. Kui välja arvata "Läbi kukkumise" kavalehel silma kriipinud toimetamata eestikeelne tõlge, kuuluvad oskusliku kontekstide avamise eraldi kiidusõnad festivali lavastuste paratekstidelegi – põhjalikele kavadele, esietenduse-eelsetele intervjuudele ja avaratele Sõltumatu Tantsu Aruteludele. | Arvustus. Sõltumatu Tantsu festivali võib lugeda õnnestunuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
STLi festivalist jääb aga meelde rahulik kulgemine ja aeg lasta mõtetel pärast üht etendust settida, et lubada neil siis järgmise etenduse paiku uuesti selginenuna pinnale tõusta. Võinuksin kolm etendust küll ära näha ka kahe päeva jooksul, ent arvestades lavastuste sootuks erinevat meeleolu ja atmosfääri, mõjus aeglasem ajakava festivalikogemusele ainult hästi.
Tähenduste ette rakendatud noored kehad
Noorte koreograafide hüppelauale Premiere astusid sedapuhku kaks esteetiliselt eripalgelist debüüti. Kui Ingrid Mugu "Põlemine" sulatas flamenkot kokku kaasaegse tantsuga, siis Allar Valge "Love Me Tinder" meenutas pigem füüsilist teatrit (stepp)tantsuliste vahepaladega. Sellegipoolest paistis nende siht sarnane: valada tantsulisse vormi isiklikud kogemused eneseotsimisest, -leidmisest.
Teel lavale olid need kogemused ometi omandanud liiga sirge ja selge kuju, et lugude jutustamisele kasvaks peale ka poeetiline kiht. Kehad rakendati tähenduste ette ja pandi vedama kujundite koormat, ent vähe ruumi jäeti seejuures ebaratsionaalsuseks – hetkedeks, kus publik ei pea lavaltoimuvat mõistuslikult dešifreerima, vaid tajub-tunnetab seda iga keharakuga.
Tõepoolest, eks vaataja võib dešifreerimisest loobuda ja oma semiootilised prillid eest võtta millal tahes, aga alati ei pruugi siis lavastusest palju alles jääda. Nii ka seekordse Premiere'i puhul: liikumise iseseisvale väärtusele oli lavastusprotsessis pööratud justkui vähem tähelepanu kui tähenduste tootmisele. Nõnda jäi kasutamata tantsu olemuslik potentsiaal jagada kogemusi otse kehalt kehale, mitte kehalt mõistusele.
Ingrid Mugu "Põlemine" Autor/allikas: Kris Moor
Mõistagi ei tähenda see, et loodud tähendused tähtsust ei omaks – koreograafide endi jaoks olid teemad silmnähtavalt südamelähedased ning esitused hingestatud. Mugu "Põlemine" tegi kokkuvõtte õppimisest kui muutlikust protsessist, mille käigus kimbutavad õppijat nii enesetõestusvajadus kui ka lõppeks läbipõlemine. Raskused pole Mugu kujutuses ometi ületamatud, vaid nõuavad kirglikku sihikindlust, võib-olla isegi kangekaelsust.
Mida paremini vaataja flamenkokunsti tunneb, seda rohkem märke ta etendusest välja loeb. Mugu koreograafia kulgeb nimelt lihtsamast keerulisema suunas just nii, nagu flamenkot ka õpitakse – mulle kui flamenkovõhikule sai see muidugi selgeks alles pärast etendust, kui teadjama vaatajaga sellest kõnelesin. Tasapisi komplitseeruvad rütmid ning lisandub slepiga kleitbata de cola, mida lavastuse tutvustuses kirjeldatakse kui "mäetippu, mida ületada, ja kuristikku, kuhu kukkuda".
Allar Valge "Love Me Tinder" omandab seevastu humoorikama kuju, kui Tinderi kohtingule eelnevat protsessi kirjeldab. Tantsusammude asemel domineerivad lavastuse esimeses pooles hoopis treeningharjutused, mis peaksid tegijale andma ihaldusväärsema välimuse, tõstma enesekindlust. Kohtinguootuses tegelane kõigub seega pidevalt ebakindluse ja nartsissismi vahel edasi-tagasi. Kord annab endast aimu rahulolematus kehaga, siis tantsib noormees jälle armunu pilgul oma peegelpildiga.
Allar Valge "Love Me Tinder" Autor/allikas: Kris Moor
Valge lavalist olekut iseloomustab enesekindel esinejanatuur, mis võib kohati lausa tekitada küsimuse, kui suur osa nartsissismist kuulub kehastatavale tegelasele ja kui suur osa etendajale endale. Selge muutus toimub aga etenduse finaalis, mil revüülik füüsiline teater vahetub hingestatud stepptantsu vastu – eneseimetlus kaob, asemele ilmub puhas keskendatus.
Ühe piiranguga kvääripidu
Võrreldes Premiere'iga pakub Rene ja Carmel Kösteri loodud tantsulavastus-alternatiivmuusikal "veenus.me" kahtlemata teistlaadi elamust. Ehkki loogiline narratiiv on siingi olemas, pole jutustatav lugu tõtt-öelda esmatähtis: etenduskogemuses domineerib ratsionaalse asemel pigem kehaline pool. Nimelt läbistab valjuhäälne klubimuusika, mis lavastuse helikujunduse moodustab, igat vaataja keharakku, liites saalisviibijad ühisesse resonantsi. Isegi mõnevõrra painav on publikutoolil paigal püsida, kui rütm ja atmosfäär vaatajat justkui kaasa liikuma meelitavad.
Nõnda meenutabki "veenus.me" tunnetuslikult pigem pidu kui etendust – arvestades, et teose fookuses on LGBTQI+ klubikultuur, pole siin ka midagi imestada. Rütmidest pulbitseva muusika ja etendajate energilise avameelsuse koostöös muundub etenduspaik tõeliseks safe space 'iks ehk turvaliseks ruumiks, kus (seksuaal)vähemuste eneseväljendus on lõpuni vaba, kus ühiskondlikud soonormid lahustuvad ning soost ja seksuaalsusest kujunevad intrigeerivad mänguvahendid. Puuduvad piirangud, puuduvad tabud.
"veenus.me" Autor/allikas: Alan Proosa
Samamoodi puuduvad piirangud ka tantsustiilide ja -tehnikate vallas, sest lähtuvalt etendajate erinevast taustast põimuvad lavastuses klassikaline ja kaasaegne tants, vogue 'imine ja eksootiline postitants. Eklektilise kollaaži asemel moodustub eri esteetikatest aga huvitavalt kontrastne tervik, mis pühitseb korraga nii individuaalsust kui ka kogukonnatunnet.
Individuaalsuse manifesteerimise eest vastutavad etendajad eelkõige oma isikupärase lavalise olekuga. Paistab, et lavastuses kehastatavad tegelased on välja kasvatatud tantsijate endi seest, mitte neile ette antud. Oleks seega vähe öeldud, et etendajate individuaalsus nende rollidest läbi kumab – pigem näivadki etendajad olevat laval alternatiivse iseendana, milles võimenduvad iseloomujooned, tunded ja ihad, mis argipäevasesse iseendasse ei mahu või sobitu. Nii nagu ööklubis ikka.
Samas võrsub ka lavastuses loodav kogukonnatunne eelkõige erinevustest, täpsemalt nende aktsepteerimisest ja mängulisest põimimisest. Paradoksaalselt paistab stseenides, kus koreograafia on kõigil üks ja liikumine toimub sünkroonis, kogukonnatunnet ja ansamblivaimu kõige vähem. Neid iseloomustab hoopis hillitsetus ja piirav ühetasasus. Alles ühise koreograafia kadumisel saab sündida teineteist toetav ja täiendav ansambel, kus igaüht väärtustatakse ja tõstetakse esile sõltuvalt tema omapärast, mitte oskusest alistuda kollektiivsele normile.
Küllap tänu "veenus.me" avatud ja aktsepteerivale loomule värvub ka kogu etenduskogemus lõbusatesse (ehk lausa meelelahutuslikesse?) toonidesse – mis siis, et lugu alati nii helge ei ole. Kogu piiramatu eneseväljenduse keskel jääb peaasjalikult kripeldama publiku piiratus ehk eeldus jääda ainult pimeduses istuvaks kõrvaltvaatajaks. Peoatmosfääri luues võinuks tegijad publikut julgeminigi kaasata, mängu haarata või vähemalt ümber enda istuma panna. Samas – võib-olla peaksin ise lihtsalt klubisse minema.
Ehitades detailset eimiskit
Keithy Kuuspu "Läbi kukkumine" on kolmest festivalilavastusest kõige seisundlikum. Kahe ja poole tunni jooksul toimub pidevalt midagi, aga juhtub tegelikult vähe. Alustatakse paljut, aga lõpuni jõuavad vaid üksikud aktid. Nagu selgitas Kuuspu esietenduse-eelses vestluses, huvitabki teda lõpetamine enne lõppu, sest lõppu jõudmine tähendaks ammendumist. Idee, protsessi või tegevuse katkestamine ja uuesti alustamine, siis jälle katkestamine ja jälle uuesti alustamine vallandab seevastu igavese arengu-taandarengu ahela, mis muudab ideed, protsessid ja tegevused ammendamatuks.
Nõnda paistavad ka vähesed tantsulised liikumised, mis lavastuses leiduvad, pooleli jäävat ning mitte oma täit võimsust saavutavat. Iseäranis lavastuse alguses torkavad silma näiteks Anumai Raska lühikesed liikumisjadad, mida ta sooritab äärmiselt vähese pingutusega, otsekui möödaminnes. Tema olek on teadlikult hajali, tema liikumine algab eikuskilt ja lõppeb eikuskil. Samamoodi tegutsevad Raska ümber neli ülejäänud etendajat (ja lavastaja Kuuspu), kes oma tegevusega midagi ei saavuta ega kuhugi jõua, vaid konstrueerivad nii põhjalikku ja detailset eimiskit kui võimalik.
Keithy Kuuspu "Läbi kukkumine" Autor/allikas: Alar Proosa
"Läbi kukkumise" lava hakkab siis meenutama robustset mänguväljakut. Nii nagu mängu harrastatakse tema enda pärast, askeldavad ka etendajad justkui askeldamise pärast, tahtmata jõuda tulemuseni. Mänguväljaku ideed toetab ka stsenograafia koos kõigi objektidega, mida etendajad mängu võtavad. Ühes nurgas seisab ronimispuu ja teises üksik telling, mille torudega mängitakse kui klotsidega – järjest võetakse tellingut lahti ja pannakse kokku, võetakse lahti ja pannakse kokku. Väljaku keskel paikneb jõuliselt metalne tasakaalukiik, selle kõrval segumasin, kus sees etendajad teinekord oma kostüüme tsentrifuugivad.
Siiski ei mängi etendajad sel mänguväljakul teineteisega, pigem käib mäng inimese ja objekti vahel. Inimene pole enam sotsiaalne olend, vaid pelgalt tegutsev olend. Tõelise ebainimlikustamiseni jõuab "Läbi kukkumine" aga stseenis, kus kolm etendajat end pea alaspidi ronimispuule riputavad ning lasevad oma kleitidel tagurpidi üle pea ja käte langeda. Kaob nende tegevus, agentsus ja takkapihta kogu inimlik kuju – nad sulavad objektidega ühte. Kui Martina Georgina siis põrandalt vooliku haarab ja liikumatult rippuvad inimobjektid veega aeglaselt üle kastab, on dehumaniseerumine täielik.
Too hetk etenduses ongi tõtt-öelda üks väheseid, mida söandaksin stseeniks kutsuda, sest tajusin sel konkreetset algust ja lõppu. Muul ajal kulgeb "Läbi kukkumine" mööda igavest keskpaika, omandades aega venitava efekti. Telliskivi Rohelise saali aknad ei lase reaalset aegruumi lavalt ometi päris välja tõrjuda. Aegamisi loojub akende taga etenduse jooksul päike, rikastades lavastuse valguskujundust naturaalsete soojade värvidega. Ajuti vilksatavad aknast oranžid vagunid, tuletades meelde, et kusagil veel algused ja lõpud eksisteerivad, kusagil jõuavad rongid jaama või asuvad sealt teele.
Võtku lavastuse loojad seda siis komplimendi või kriitikana, kuid igatahes paistab, et "Läbi kukkumine" kukkus läbikukkumises läbi ehk teisisõnu õnnestus. Ühtekokku võib õnnestunuks lugeda ka Sõltumatu Tantsu Festivali, mis joonistas taas välja STLi kui platvormi paindlikkuse ja avatuse erilaadsele etenduskunstile. Kui välja arvata "Läbi kukkumise" kavalehel silma kriipinud toimetamata eestikeelne tõlge, kuuluvad oskusliku kontekstide avamise eraldi kiidusõnad festivali lavastuste paratekstidelegi – põhjalikele kavadele, esietenduse-eelsetele intervjuudele ja avaratele Sõltumatu Tantsu Aruteludele.
### Response:
Arvustus. Sõltumatu Tantsu festivali võib lugeda õnnestunuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 33-aastane Kerber, kes krooniti 2018. aastal Wimbledoni võitjaks, suutis paremini kohaneda mõlemat mängijat seganud tuulega ning domineeris tervet kohtumist.
Gauff küll üritas oma mängu agressiivsemaks muuta, kuid Kerber ei pakkunud selleks palju võimalusi.
Sakslanna pani mängule ilusa punkti, lõpetades kohtumise serviässaga.
Kerberi kohtub veerandfinaalis turniiri 19. asetusega tšehhitari Karolina Muchovaga. | Wimbledoni võitjast sakslanna pani 17-aastase Gauffi vastu kogemuse maksma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
33-aastane Kerber, kes krooniti 2018. aastal Wimbledoni võitjaks, suutis paremini kohaneda mõlemat mängijat seganud tuulega ning domineeris tervet kohtumist.
Gauff küll üritas oma mängu agressiivsemaks muuta, kuid Kerber ei pakkunud selleks palju võimalusi.
Sakslanna pani mängule ilusa punkti, lõpetades kohtumise serviässaga.
Kerberi kohtub veerandfinaalis turniiri 19. asetusega tšehhitari Karolina Muchovaga.
### Response:
Wimbledoni võitjast sakslanna pani 17-aastase Gauffi vastu kogemuse maksma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilusast suvest hoolimata proovivad poliitikud Eestis käivitada arutelu selle üle, mida teha meie maksusüsteemiga. Skeptikud näevad kogu tegevuses küünilist soovi pseudoteemaga meediat täita, kunstlikult üht parteid teisele vastandades reaalsetelt muredelt tähelepanu kõrvale juhtida. Mille peale ma vastan, et kui see ka tõsi on, mis siis. Mis vahet seal on, mis värvi on kass, kui ta hiiri püüab. Meil on ühiskonnana vaja see debatt taas ära pidada, et leida vastus küsimusele, mida me tahame koos teha riiklikul tasandil, mida kohalikul ja mida ise ning mil viisil ja kui palju asjade eest maksta.
Miks me ei võiks liikuda edasi täpselt sama moodi nagu seni? Vastus sellele on osaliselt eelmise, pigem vasakpoolse majanduspoliitikaga valitsuse tegevuses, kuid peamiselt koroonakriisis. Selle aasta eelarve maht on 13 miljardit eurot ja tulusid jääb puudu kaks miljardit eurot. Võimalik, et parem maksulaekumine olukorda pisut parandab, aga üle miljardi tuleb puudujääk ikka.
Järgmise aasta riigieelarve praegune eelnõu näeb küll ette defitsiidi vähenemist, kuid jätkuvalt läheneb defitsiit miljardile. Tõenäoliselt oodatust kiirem majanduskasv seisu pisut parandab, aga koroonakriis ei ole ka veel läbi.
Me ei ole ühiskonnana tegelikult läbi arutanud, kuidas edasi. Kas me muudame mitukümmend aastat kehtinud lähenemist, et riigieelarved on pigem tasakaalus? Kas me tahame riiki oluliselt kärpida? Kas me tahame rohkem riiki ja sellega kaasnevat maksutõusu? Ka mitte vähem oluliselt, kas 30 aastat kehtinud maksukoormuse jaotamise loogika ka praegu veel mõistlik on? Ehk kas oleks mõistlik mõne ühiskonnagrupi käest nüüd vähem makse küsida ja mõne teise käest rohkem.
Kas on mõistlik, et sotsiaalmaks, tulumaks, käibemaks ja aktsiisid annavad 80 protsenti riigieelarve tuludest? Kas on näiteks mõistlik, et ka praegu ligi pool riigieelarve tuludest võetakse töösuhete maksustamisest, kuigi peamiselt rikaste riikide koostööorganisatsiooni OECD hinnangul on meie tööjõu maksumäär pisut üle klubi keskmise. Aga samas jääb Eesti maksukoormus tervikuna OECD keskmisele alla. Selles kontekstis pigem ei ole mõistlik idee tõsta sotsiaalmaksumäära veelgi, nagu pani ette Keskerakond.
Üldiselt on põhimõte, et mida rohkem midagi maksustada, seda vähem seda saab. Kui näiteks alkoholiaktsiisi tõsta, siis inimesed ostavad vähem alkoholi. Vähemalt Eestist. Kui on võimalik minna soodsamat napsu naaberriiki tooma, siis piisava maksuvahe tingimustes seda ka tehakse. Sama loogika on ka teiste maksudega.
Kui maksustada rohkem töötamist, saab tasuvaid töökohti vähem. Kui maksustada rohkem kinnisvara, ehitatakse uusi maju vähem ja olemasolevate hinnakasvule mõjub see negatiivselt. Kui maksustada autosid, on autosid teedel vähem. Kui tõsta aktsiise või tarbimismakse, kaotavad sellest rohkem vaesemad inimesed.
Kui langetada tulumaksu, siis sellest võidavad rohkem rikkamad. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse maksuettepanek viia tulumaks 12-15 protsendini ei ole muidugi kuigi tõsine. Mitmesajamiljonilist maksuauku ei kata ressursitasu-, saaste- või keskkonnamaksudega. Ei ole ei poliitiliselt ega ka reaalselt tehtav.
Kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis lisandub maksuteemadele küsimus, mis ülesanded peaksid olema riigil ja omavalitsustel. Kui suurel määral peaksid omavalitsused saama enda maksutulu suurust ise mõjutada? Kui suurt ebavõrdsust me omavalitsuste tasandil üldse oleme valmis nägema? Lisaks on igavene probleeme, et omavalitsustele laekuv tulumaks on seotud kohaga, kus inimene magab, mitte sellega, kus ta töötab.
Praeguses maksukeskkonnas ei ole omavalitsustel selgeid stiimuleid tahtmaks oma territooriumile ettevõtteid, tehaseid või kasvõi tuuleparke. Laekumisi investeeringud ei suurenda ja ikka leidub keegi, kelle vaadet rajatu häirib või kelle jalutusrada võiks ära kaduda. Olukorra parandamiseks peaks tegelikult stiimuleid muutma.
Teemasid, mille üle arutada, justkui on. Aga miks seda debatti peaks pidama just nüüd, enne kohalikke valimisi? Jah, maksudebatt ei ole otsene kohalike valimiste teema. Aga kui me hakkame maksudest rääkima praegu, on äkki võimalik, et riigikogu valimisteks ülejärgmise aasta kevadel on meil parteid saanud maksude peale mõelda, positsioonid välja kujundada ja neid ka valijatele esitleda.
Kas me tahame maksudebatti enne või pärast valimisi? Kas enne või pärast koalitsiooniläbirääkimisi ja koalitsioonilepingut? Kas enne või pärast seda, kui järgmine valitsus on valmis kirjutanud eelnõud ja parlamendi uus koosseis on asunud neid vastu võtma? Kas enne või pärast seda, kui valijad saavad debatti otseselt oma häältega mõjutada? Minu jaoks on vastus, et enne.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Huko Aaspõllu: maksudebatt on vältimatu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilusast suvest hoolimata proovivad poliitikud Eestis käivitada arutelu selle üle, mida teha meie maksusüsteemiga. Skeptikud näevad kogu tegevuses küünilist soovi pseudoteemaga meediat täita, kunstlikult üht parteid teisele vastandades reaalsetelt muredelt tähelepanu kõrvale juhtida. Mille peale ma vastan, et kui see ka tõsi on, mis siis. Mis vahet seal on, mis värvi on kass, kui ta hiiri püüab. Meil on ühiskonnana vaja see debatt taas ära pidada, et leida vastus küsimusele, mida me tahame koos teha riiklikul tasandil, mida kohalikul ja mida ise ning mil viisil ja kui palju asjade eest maksta.
Miks me ei võiks liikuda edasi täpselt sama moodi nagu seni? Vastus sellele on osaliselt eelmise, pigem vasakpoolse majanduspoliitikaga valitsuse tegevuses, kuid peamiselt koroonakriisis. Selle aasta eelarve maht on 13 miljardit eurot ja tulusid jääb puudu kaks miljardit eurot. Võimalik, et parem maksulaekumine olukorda pisut parandab, aga üle miljardi tuleb puudujääk ikka.
Järgmise aasta riigieelarve praegune eelnõu näeb küll ette defitsiidi vähenemist, kuid jätkuvalt läheneb defitsiit miljardile. Tõenäoliselt oodatust kiirem majanduskasv seisu pisut parandab, aga koroonakriis ei ole ka veel läbi.
Me ei ole ühiskonnana tegelikult läbi arutanud, kuidas edasi. Kas me muudame mitukümmend aastat kehtinud lähenemist, et riigieelarved on pigem tasakaalus? Kas me tahame riiki oluliselt kärpida? Kas me tahame rohkem riiki ja sellega kaasnevat maksutõusu? Ka mitte vähem oluliselt, kas 30 aastat kehtinud maksukoormuse jaotamise loogika ka praegu veel mõistlik on? Ehk kas oleks mõistlik mõne ühiskonnagrupi käest nüüd vähem makse küsida ja mõne teise käest rohkem.
Kas on mõistlik, et sotsiaalmaks, tulumaks, käibemaks ja aktsiisid annavad 80 protsenti riigieelarve tuludest? Kas on näiteks mõistlik, et ka praegu ligi pool riigieelarve tuludest võetakse töösuhete maksustamisest, kuigi peamiselt rikaste riikide koostööorganisatsiooni OECD hinnangul on meie tööjõu maksumäär pisut üle klubi keskmise. Aga samas jääb Eesti maksukoormus tervikuna OECD keskmisele alla. Selles kontekstis pigem ei ole mõistlik idee tõsta sotsiaalmaksumäära veelgi, nagu pani ette Keskerakond.
Üldiselt on põhimõte, et mida rohkem midagi maksustada, seda vähem seda saab. Kui näiteks alkoholiaktsiisi tõsta, siis inimesed ostavad vähem alkoholi. Vähemalt Eestist. Kui on võimalik minna soodsamat napsu naaberriiki tooma, siis piisava maksuvahe tingimustes seda ka tehakse. Sama loogika on ka teiste maksudega.
Kui maksustada rohkem töötamist, saab tasuvaid töökohti vähem. Kui maksustada rohkem kinnisvara, ehitatakse uusi maju vähem ja olemasolevate hinnakasvule mõjub see negatiivselt. Kui maksustada autosid, on autosid teedel vähem. Kui tõsta aktsiise või tarbimismakse, kaotavad sellest rohkem vaesemad inimesed.
Kui langetada tulumaksu, siis sellest võidavad rohkem rikkamad. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse maksuettepanek viia tulumaks 12-15 protsendini ei ole muidugi kuigi tõsine. Mitmesajamiljonilist maksuauku ei kata ressursitasu-, saaste- või keskkonnamaksudega. Ei ole ei poliitiliselt ega ka reaalselt tehtav.
Kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis lisandub maksuteemadele küsimus, mis ülesanded peaksid olema riigil ja omavalitsustel. Kui suurel määral peaksid omavalitsused saama enda maksutulu suurust ise mõjutada? Kui suurt ebavõrdsust me omavalitsuste tasandil üldse oleme valmis nägema? Lisaks on igavene probleeme, et omavalitsustele laekuv tulumaks on seotud kohaga, kus inimene magab, mitte sellega, kus ta töötab.
Praeguses maksukeskkonnas ei ole omavalitsustel selgeid stiimuleid tahtmaks oma territooriumile ettevõtteid, tehaseid või kasvõi tuuleparke. Laekumisi investeeringud ei suurenda ja ikka leidub keegi, kelle vaadet rajatu häirib või kelle jalutusrada võiks ära kaduda. Olukorra parandamiseks peaks tegelikult stiimuleid muutma.
Teemasid, mille üle arutada, justkui on. Aga miks seda debatti peaks pidama just nüüd, enne kohalikke valimisi? Jah, maksudebatt ei ole otsene kohalike valimiste teema. Aga kui me hakkame maksudest rääkima praegu, on äkki võimalik, et riigikogu valimisteks ülejärgmise aasta kevadel on meil parteid saanud maksude peale mõelda, positsioonid välja kujundada ja neid ka valijatele esitleda.
Kas me tahame maksudebatti enne või pärast valimisi? Kas enne või pärast koalitsiooniläbirääkimisi ja koalitsioonilepingut? Kas enne või pärast seda, kui järgmine valitsus on valmis kirjutanud eelnõud ja parlamendi uus koosseis on asunud neid vastu võtma? Kas enne või pärast seda, kui valijad saavad debatti otseselt oma häältega mõjutada? Minu jaoks on vastus, et enne.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Huko Aaspõllu: maksudebatt on vältimatu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest korda üle 80 meetri heitnud sportlane teenis ühtlasi ka World Athletics Continental Tour Gold kohtumise võidu ja alistas kõik teised nimekad vasaraheitjad. Üle 80 meetri pikkust heidet ei ole varem suutnud teha ükski 20-aastane vasaraheitja.
Tema selja taha jäi valitsev Euroopa meister Wojciech Nowicki, kes lõpetas teisena 80.58 meetriga. Kolmas oli neljakordne maailmameister Pawel Fajdek, kes heitis 78.78 meetrit.
Kokhani tulemus on Euroopa U-23 vanuserühma parim alates 2004. aastast. Tema tulemused on olnud tõusuteel ajast, mil ta 2017. aastal U-18 maailmameistritiitli võitis.
Aasta hiljem püstitas ta viiekilogrammise vasaraga Euroopa U-18 tiitli võitmisel maailmarekordiks 87.82 meetrit. 2019. aastal võitis ta Euroopa U-20 tiitli uue Euroopa rekordiga 84.73 meetrit. Doha maailmameistrivõistlustel üllatas toona 18-aastane Kokhan viienda kohaga.
Kokhan osaleb ka U-23 Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas, kus on isiklikku rekordit arvestades kindel favoriit. U-23 Euroopa meistrivõistluste rekord vasaraheites on 80.88 meetrit ja pärineb 2001. aastast. | Noor Ukraina vasaraheitja heitis Ungaris üle 80 meetri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest korda üle 80 meetri heitnud sportlane teenis ühtlasi ka World Athletics Continental Tour Gold kohtumise võidu ja alistas kõik teised nimekad vasaraheitjad. Üle 80 meetri pikkust heidet ei ole varem suutnud teha ükski 20-aastane vasaraheitja.
Tema selja taha jäi valitsev Euroopa meister Wojciech Nowicki, kes lõpetas teisena 80.58 meetriga. Kolmas oli neljakordne maailmameister Pawel Fajdek, kes heitis 78.78 meetrit.
Kokhani tulemus on Euroopa U-23 vanuserühma parim alates 2004. aastast. Tema tulemused on olnud tõusuteel ajast, mil ta 2017. aastal U-18 maailmameistritiitli võitis.
Aasta hiljem püstitas ta viiekilogrammise vasaraga Euroopa U-18 tiitli võitmisel maailmarekordiks 87.82 meetrit. 2019. aastal võitis ta Euroopa U-20 tiitli uue Euroopa rekordiga 84.73 meetrit. Doha maailmameistrivõistlustel üllatas toona 18-aastane Kokhan viienda kohaga.
Kokhan osaleb ka U-23 Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas, kus on isiklikku rekordit arvestades kindel favoriit. U-23 Euroopa meistrivõistluste rekord vasaraheites on 80.88 meetrit ja pärineb 2001. aastast.
### Response:
Noor Ukraina vasaraheitja heitis Ungaris üle 80 meetri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nordica möödunud aasta müügitulu oli 61 miljonit eurot, mis oli ligi 42 protsenti vähem kui 2019. aastal, mile müügitulu oli 104 miljonit eurot.
Nordica regulaarlendudel lendas 2020. aastal 22 000 reisijat (2019. aastal 351 000), ettevõte tegi 1400 lendu (2019. aastal 7600).
Nordica juhi Erki Urva ütles, et endiselt pole selgust ja vabadust lendude suuremahuliseks alustamiseks, kuid selge on see, et elu ei jätku ilmselt samal viisil, kus see 2020. aasta märtsis pooleli jäi. "Meie asi on olukorda monitoorida ja vastavalt turuolukorrale reageerida," ütles Urva.
Möödunud aasta suvel kiitis Euroopa Komisjon heaks Nordicale riigiabi andmise ning novembris tegi Eesti riik 22 miljoni eurose sissemakse Nordic Aviation Group AS aktsiakapitali. Urva sõnul ei saa välistada, et koroonakriisi jätkudes tuleb riigiabi ka selles ulatuses kasutusele võtta.
"Viirus ei ole ju veel võidetud ning lisakoormus majandusele jätkub seni kuni vaieldakse kes, kas ja kus peab või ei pea ja saab või ei saa ennast vaktsineerida. Selge see, et need erimeelsused ainult kasvatavad ühiskonna ja kitsamalt ettevõtete kulusid ning mitte ainult turismisektoris," lausus ta.
Mullu alustas Nordica möödunud aastal oma kommertsplatvormi juurutamisega, mis võimaldab tegeleda iseseisvalt piletimüügiga. Nordica alustas lendude müüki oma kommertsplatvormil mõned nädalad tagasi. | Nordica kahjum oli mullu kümme miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nordica möödunud aasta müügitulu oli 61 miljonit eurot, mis oli ligi 42 protsenti vähem kui 2019. aastal, mile müügitulu oli 104 miljonit eurot.
Nordica regulaarlendudel lendas 2020. aastal 22 000 reisijat (2019. aastal 351 000), ettevõte tegi 1400 lendu (2019. aastal 7600).
Nordica juhi Erki Urva ütles, et endiselt pole selgust ja vabadust lendude suuremahuliseks alustamiseks, kuid selge on see, et elu ei jätku ilmselt samal viisil, kus see 2020. aasta märtsis pooleli jäi. "Meie asi on olukorda monitoorida ja vastavalt turuolukorrale reageerida," ütles Urva.
Möödunud aasta suvel kiitis Euroopa Komisjon heaks Nordicale riigiabi andmise ning novembris tegi Eesti riik 22 miljoni eurose sissemakse Nordic Aviation Group AS aktsiakapitali. Urva sõnul ei saa välistada, et koroonakriisi jätkudes tuleb riigiabi ka selles ulatuses kasutusele võtta.
"Viirus ei ole ju veel võidetud ning lisakoormus majandusele jätkub seni kuni vaieldakse kes, kas ja kus peab või ei pea ja saab või ei saa ennast vaktsineerida. Selge see, et need erimeelsused ainult kasvatavad ühiskonna ja kitsamalt ettevõtete kulusid ning mitte ainult turismisektoris," lausus ta.
Mullu alustas Nordica möödunud aastal oma kommertsplatvormi juurutamisega, mis võimaldab tegeleda iseseisvalt piletimüügiga. Nordica alustas lendude müüki oma kommertsplatvormil mõned nädalad tagasi.
### Response:
Nordica kahjum oli mullu kümme miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 16 aastat Hispaanias Madridi Reali särki kandnud kaitsjast sai vabaagent 1. juulil, kui Real otsustas kaitsjale pakutud uue lepingu tagasi võtta.
Viimastel päevadel on meedias räägitud, et Ramos on Prantsusmaa tippklubiga juba kokkuleppele jõudnud ning enne lepingu sõlmimist on tarvis läbida vaid meditsiinilised testid.
Prantsusmaa meedia sõnul on Ramose ja PSG vahelise lepingu pikkus kaks aastat ning Hispaania legend hakkab ühel hooajal teenima 12 miljonit eurot. | Ramos suundub PSG-sse tervist kontrollima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
16 aastat Hispaanias Madridi Reali särki kandnud kaitsjast sai vabaagent 1. juulil, kui Real otsustas kaitsjale pakutud uue lepingu tagasi võtta.
Viimastel päevadel on meedias räägitud, et Ramos on Prantsusmaa tippklubiga juba kokkuleppele jõudnud ning enne lepingu sõlmimist on tarvis läbida vaid meditsiinilised testid.
Prantsusmaa meedia sõnul on Ramose ja PSG vahelise lepingu pikkus kaks aastat ning Hispaania legend hakkab ühel hooajal teenima 12 miljonit eurot.
### Response:
Ramos suundub PSG-sse tervist kontrollima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rail Balticu põhitrassi projekteerimine on ajakavast veidike maha jäänud, põhjuseks nii koroonapandeemia tekitatud katkestused kui üldine keeruline olukord projekteerimisturul, ütles Grünberg.
"Rõõm on tõdeda, et ehitushanked on läinud hästi. Ökoduktid ja viaduktid, mis oleme jõudnud hankesse panna, on tulemused olnud väga head. Oleme saanud paremad pakkumised kui arvasime. Aga projekteerimisturuga on probleem, raske on jõuda mõistliku pakkumiseni. Tuleb leida lahendused, kuidas projektid lõpule viia. Need tulevad raskelt," lausus Grünberg.
Projektide hilinemine tähendab ka viivitust vajalike maalappide omandamises.
"Nii kaua, kui projektid pole tulnud, ei saa omandada ka maid. Maa-amet on võtnud riske, et võetakse maade omandamine ette varem, kui on suhteliselt suur kindlus, et sinna tuleb trass. Mõnel puhul on see õigustatud, mõnel juhul mitte. Kui trass nihkub natuke, peame maade omandamise protsessi uuesti läbi viima," rääkis Grünberg.
Põhitrassi ehitamine peaks algama järgmisel aastal ning ehitust ei jagata kolme maakonnaplaneeringu põhjal kolmeks, vaid väiksemateks juppideks, ütles Grünberg.
"Iga juppi, kus on olemas maa ja projekt, saame kohe ehitama hakata. Kui jagaks kogu Eesti ulatuses kolmeks, peaksime ootama igal kolmandikul probleemide lahendamist," ütles Grünberg.
Näiteks tähendavad Pärnu maakonnaplaneeringu ümber tekkinud vaidlused, et Pärnu-Ikla lõik valmib suure tõenäosusega teistest hiljem ning ehitus ei valmi kavandatud ajaks. Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneering loodetakse taaskehtestada järgmisel aasta lõpus.
Majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas lisas, et praeguse seisuga on ülejäänud põhitrass ajakavas. "Me näeme, et kui tekib aastaseid-paariaastaseid viivitusi, siis on see Pärnu-Ikla lõik. Esimesena võiks avada Pärnu-Tallinna liini," lausus ta.
Grünbergi sõnul loodetakse aastaks 2023 omandada kõik põhitrassi ehituseks vajalikud maatükid ja valmis saada kõik projektid, misjärel saab taotleda ehituslubasid.
Ülemiste terminaliga samuti keeruline seis
Tallinna Ülemistele kerkivat Rail Balticu ühisterminali projekti nimetas Grünberg väga-väga keeruliseks.
"Pole päeva, kus meil poleks kohtumisi ministri, linnapeaga. Väljakutse see, et vaja kehtestada detailplaneering, aga seal on nii palju osapooli, lisaks tuli T1 (kaubanduskeskuse) pankrot juurde. Praktilised küsimused mida tuleb lahendada, juurdepääsuteed, mis on linna visioon. See on hea visioon, aga peame leidma kompromisse. Meie tehtav peab olema abikõlbulik, kui ei ole , peame leidma omavahendeid," lausus Grünberg.
Plaani järgi peaks Ülemiste reisiterminali hoone ja ümbritseva ala projekt valmima üsna pea, vahearuande järgi 2021. aasta keskpaigas.
Grünbergi sõnul peaks kõik vajalikud rajatised valmima 2026. aastaks. See ei tähenda automaatselt rongiliikluse avamist, sest selleks on omakorda vaja kõiksugu teste ja kooskõlastusi.
"Meil on riskid, et 2026 ei saa lõpuni valmis, ikkagi olemas. Uue infrastruktuuri avamine on hästi keeruline protsess. Selles mõttes on tehnoloogilisi riske – me võime (ehitus)töödega valmis olla, aga enne rongid sõitma hakata ei saa, kui sertifitseerimisprotsessid on läbi viidud," lausus Grünberg.
Grünbergi sõnul on hilinemise ja ehituse kiire kallinemise korral õhus variant, et lisaraha tuleb taotleda Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist, mis algab aastal 2028. Alternatiiv sellele on näiteks riigi poolt võetav laen.
Rail Balticu raudtee ja sellega kaasnevate rajatiste ehitusmaksumuseks on praegu kooskõlas 2017. aastal valminud tasuvusanalüüsi tulemustega arvestatud kokku 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil on raudtee maksumus 2018. aastal täpsustatud Rail Balticu Eesti osa eelprojekti järgi ligikaudu 1,59 miljardit eurot.
Michal: kuna oleme tublid, siis see maandab riske
Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal (Reformierakond) märkis, et projekti vedajad Eestis eeldavad, et kavandatud rahaga saadakse hakkama ning lisaraha taotlema ei pea hakkama.
Samas võib ehituse lõpuperioodil lisaraha vajadus tekkida, ütles Michal Vikerraadio saates "Uudis+". Tema sõnul maandab rahastamise riske see, et need projektid, mida suudetakse paremini ellu viia, võivad loota rahastamise lõpuperioodidel toimuvast raha ümberjagamisest lisa.
Michal kinnitas ka, et kuigi mõne Rail Balticu objekti kallimaks osutumine tähendab raha ümberjagamist, ei anta järele kvaliteedis.
"Kui kuskil läheb kallimaks, siis tuleb mujal kokku hoida ja raha juurde otsida. Kui keegi otsib siit sõnumit, et tehakse kehvema kvaliteediga, siis seda sõnumit ei tule, kindlasti mitte," lausus ta.
Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuanne: | Rail Balticu põhitrassi ehitamine algab järgmisel aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rail Balticu põhitrassi projekteerimine on ajakavast veidike maha jäänud, põhjuseks nii koroonapandeemia tekitatud katkestused kui üldine keeruline olukord projekteerimisturul, ütles Grünberg.
"Rõõm on tõdeda, et ehitushanked on läinud hästi. Ökoduktid ja viaduktid, mis oleme jõudnud hankesse panna, on tulemused olnud väga head. Oleme saanud paremad pakkumised kui arvasime. Aga projekteerimisturuga on probleem, raske on jõuda mõistliku pakkumiseni. Tuleb leida lahendused, kuidas projektid lõpule viia. Need tulevad raskelt," lausus Grünberg.
Projektide hilinemine tähendab ka viivitust vajalike maalappide omandamises.
"Nii kaua, kui projektid pole tulnud, ei saa omandada ka maid. Maa-amet on võtnud riske, et võetakse maade omandamine ette varem, kui on suhteliselt suur kindlus, et sinna tuleb trass. Mõnel puhul on see õigustatud, mõnel juhul mitte. Kui trass nihkub natuke, peame maade omandamise protsessi uuesti läbi viima," rääkis Grünberg.
Põhitrassi ehitamine peaks algama järgmisel aastal ning ehitust ei jagata kolme maakonnaplaneeringu põhjal kolmeks, vaid väiksemateks juppideks, ütles Grünberg.
"Iga juppi, kus on olemas maa ja projekt, saame kohe ehitama hakata. Kui jagaks kogu Eesti ulatuses kolmeks, peaksime ootama igal kolmandikul probleemide lahendamist," ütles Grünberg.
Näiteks tähendavad Pärnu maakonnaplaneeringu ümber tekkinud vaidlused, et Pärnu-Ikla lõik valmib suure tõenäosusega teistest hiljem ning ehitus ei valmi kavandatud ajaks. Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneering loodetakse taaskehtestada järgmisel aasta lõpus.
Majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas lisas, et praeguse seisuga on ülejäänud põhitrass ajakavas. "Me näeme, et kui tekib aastaseid-paariaastaseid viivitusi, siis on see Pärnu-Ikla lõik. Esimesena võiks avada Pärnu-Tallinna liini," lausus ta.
Grünbergi sõnul loodetakse aastaks 2023 omandada kõik põhitrassi ehituseks vajalikud maatükid ja valmis saada kõik projektid, misjärel saab taotleda ehituslubasid.
Ülemiste terminaliga samuti keeruline seis
Tallinna Ülemistele kerkivat Rail Balticu ühisterminali projekti nimetas Grünberg väga-väga keeruliseks.
"Pole päeva, kus meil poleks kohtumisi ministri, linnapeaga. Väljakutse see, et vaja kehtestada detailplaneering, aga seal on nii palju osapooli, lisaks tuli T1 (kaubanduskeskuse) pankrot juurde. Praktilised küsimused mida tuleb lahendada, juurdepääsuteed, mis on linna visioon. See on hea visioon, aga peame leidma kompromisse. Meie tehtav peab olema abikõlbulik, kui ei ole , peame leidma omavahendeid," lausus Grünberg.
Plaani järgi peaks Ülemiste reisiterminali hoone ja ümbritseva ala projekt valmima üsna pea, vahearuande järgi 2021. aasta keskpaigas.
Grünbergi sõnul peaks kõik vajalikud rajatised valmima 2026. aastaks. See ei tähenda automaatselt rongiliikluse avamist, sest selleks on omakorda vaja kõiksugu teste ja kooskõlastusi.
"Meil on riskid, et 2026 ei saa lõpuni valmis, ikkagi olemas. Uue infrastruktuuri avamine on hästi keeruline protsess. Selles mõttes on tehnoloogilisi riske – me võime (ehitus)töödega valmis olla, aga enne rongid sõitma hakata ei saa, kui sertifitseerimisprotsessid on läbi viidud," lausus Grünberg.
Grünbergi sõnul on hilinemise ja ehituse kiire kallinemise korral õhus variant, et lisaraha tuleb taotleda Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist, mis algab aastal 2028. Alternatiiv sellele on näiteks riigi poolt võetav laen.
Rail Balticu raudtee ja sellega kaasnevate rajatiste ehitusmaksumuseks on praegu kooskõlas 2017. aastal valminud tasuvusanalüüsi tulemustega arvestatud kokku 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil on raudtee maksumus 2018. aastal täpsustatud Rail Balticu Eesti osa eelprojekti järgi ligikaudu 1,59 miljardit eurot.
Michal: kuna oleme tublid, siis see maandab riske
Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal (Reformierakond) märkis, et projekti vedajad Eestis eeldavad, et kavandatud rahaga saadakse hakkama ning lisaraha taotlema ei pea hakkama.
Samas võib ehituse lõpuperioodil lisaraha vajadus tekkida, ütles Michal Vikerraadio saates "Uudis+". Tema sõnul maandab rahastamise riske see, et need projektid, mida suudetakse paremini ellu viia, võivad loota rahastamise lõpuperioodidel toimuvast raha ümberjagamisest lisa.
Michal kinnitas ka, et kuigi mõne Rail Balticu objekti kallimaks osutumine tähendab raha ümberjagamist, ei anta järele kvaliteedis.
"Kui kuskil läheb kallimaks, siis tuleb mujal kokku hoida ja raha juurde otsida. Kui keegi otsib siit sõnumit, et tehakse kehvema kvaliteediga, siis seda sõnumit ei tule, kindlasti mitte," lausus ta.
Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuanne:
### Response:
Rail Balticu põhitrassi ehitamine algab järgmisel aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me teeme ühe kontserdi nüüd ka Tallinnas. Rohkem pole plaanis Tallinnas kontserti teha. seega päris eksklusiivo värk," kirjutas grupp Facebookis.
Poistebändi esimene kontsert toimus Pärnus ning lisaks triole astusid lavale ka räpikuningas Genka ja ladinahõngulist popmuusikat viljelev Maian, kes mõlemad teevad kaasa ka bändi veebruaris ilmunud kauamängival.
Ka Tallinna kontserdil kõlavad kollektiivi parimad palad ning on oodata ka üllatusi. Õhtut soojendavad lukamon ja kriipsu-uku ning lisaks hullutab publikut üllatuskülaline, kelle isikut poisid veel ise ka päris täpselt ei tea. Õhtu jooksul keerutab plaate Siim Nestor.
Bändi produtsent ja noorim liige boipepperoni esitles Pärnus toimunud kontserdil ka enda klassikalise muusika oskusi, mängides laval viiulit. "Kas seda trikki ta ka kordab, saab näha juba neljapäeva õhtul Patarei Merekindluses," sõnas bänd salapäraselt. | Pitsa esitleb neljapäeval Tallinnas debüütalbumit "calzone" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me teeme ühe kontserdi nüüd ka Tallinnas. Rohkem pole plaanis Tallinnas kontserti teha. seega päris eksklusiivo värk," kirjutas grupp Facebookis.
Poistebändi esimene kontsert toimus Pärnus ning lisaks triole astusid lavale ka räpikuningas Genka ja ladinahõngulist popmuusikat viljelev Maian, kes mõlemad teevad kaasa ka bändi veebruaris ilmunud kauamängival.
Ka Tallinna kontserdil kõlavad kollektiivi parimad palad ning on oodata ka üllatusi. Õhtut soojendavad lukamon ja kriipsu-uku ning lisaks hullutab publikut üllatuskülaline, kelle isikut poisid veel ise ka päris täpselt ei tea. Õhtu jooksul keerutab plaate Siim Nestor.
Bändi produtsent ja noorim liige boipepperoni esitles Pärnus toimunud kontserdil ka enda klassikalise muusika oskusi, mängides laval viiulit. "Kas seda trikki ta ka kordab, saab näha juba neljapäeva õhtul Patarei Merekindluses," sõnas bänd salapäraselt.
### Response:
Pitsa esitleb neljapäeval Tallinnas debüütalbumit "calzone" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene võimud teatasid teisipäeval 23 378 uuest koroonaviirusega nakatunust, kokku on riigis pandeemia algusest tuvastatud 5 658 672 nakatunut.
Koroonasurmade arv kasvas ööpäevaga 12,7 protsendi võrra, esmaspäeval teatati 654 surmast. Kokku on Venemaal ametlike andmete kohaselt koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 tõttu surnud 139 316 inimest.
Moskvas registreeriti ööpäevaga 114 COVID-19 ohvrit, Peterburis, mis on Moskvast üle kahe korra väiksema rahvaarvuga, 99 koroonasurma. Kokku on Venemaa pealinnas surnud 23 115 koroonahaiget, Peterburis 16 975.
Nakkuspuhangu tõttu ja vähese vaktsineerimishuvi valguses on nüüdseks juba rohkem kui 20 Venemaa regiooni võimud kehtestanud osale elanikkonna rühmadele vaktsineerimiskohustuse.
Moskvas on mitmed toidukaupade müügi firmad teatanud, et ei suuda 15. juuliks saavutada oma töötajate vaktsineerimisel 60-protsendist hõlmatust ning palusid tähtaja pikendamist. Ajalehe Kommersant andmeil on mitmetes teenindussektori ettevõtetets vaktsineerituid alla 17 protsendi. | Venemaa teatas uuest koroonasurmade rekordist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene võimud teatasid teisipäeval 23 378 uuest koroonaviirusega nakatunust, kokku on riigis pandeemia algusest tuvastatud 5 658 672 nakatunut.
Koroonasurmade arv kasvas ööpäevaga 12,7 protsendi võrra, esmaspäeval teatati 654 surmast. Kokku on Venemaal ametlike andmete kohaselt koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 tõttu surnud 139 316 inimest.
Moskvas registreeriti ööpäevaga 114 COVID-19 ohvrit, Peterburis, mis on Moskvast üle kahe korra väiksema rahvaarvuga, 99 koroonasurma. Kokku on Venemaa pealinnas surnud 23 115 koroonahaiget, Peterburis 16 975.
Nakkuspuhangu tõttu ja vähese vaktsineerimishuvi valguses on nüüdseks juba rohkem kui 20 Venemaa regiooni võimud kehtestanud osale elanikkonna rühmadele vaktsineerimiskohustuse.
Moskvas on mitmed toidukaupade müügi firmad teatanud, et ei suuda 15. juuliks saavutada oma töötajate vaktsineerimisel 60-protsendist hõlmatust ning palusid tähtaja pikendamist. Ajalehe Kommersant andmeil on mitmetes teenindussektori ettevõtetets vaktsineerituid alla 17 protsendi.
### Response:
Venemaa teatas uuest koroonasurmade rekordist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Delfi avaldas maikuu lõpus oma esilehel hulga sisuturunduslugusid, mis laias laastus sisendavad lugejale, et tavasigaretid on halvad, aga sellele pakutavad tubakavabad alternatiivid - e-sigaretid, kuumutatavad tubakatooted jms - head. Seitse tasulist artiklit on Delfi avalehel rippunud juba kuu aega. Eriliselt torkab silma, et üks makstud reklaamartiklitest kujutab endast intervjuud riigikogu liikme Tarmo Kruusimäega, kes räägib, kuidas ta e-sigarettide abil raskest sigaretisõltuvusest vabanes ning kiidab tubakavabades alternatiivtoodetes sisalduvat nikotiini.
"Nikotiin on oma ohtlikkuselt samal tasemel kui kofeiin. Kohv on lihtsalt üks stimulant, mis ei ole noortele sobiv, aga sobib täiesti täiskasvanud inimeste ellu. Samamoodi peaks käsitlema nikotiini. Nikotiini kohta on mitmeid uuringuid, mis näitavad, et alates teatud vanusest on nikotiini tarbimisel mõjud, mis soodustavad ajutegevust ja aitavad vähendada riski teatud närvihaiguste tekkeks või leevendada nende haiguste sümptomeid," teatab Kruusimäe sisuturundusartikli tarbeks antud intervjuus.
Lisaks intervjuule rahvasaadikuga on sisuturundusrubriigis ilmunud alapealkirja "Suitsust vabaks" all ka näiteks ülevaade, kuidas "arenenud riigid" suitsetamispandeemiaga võitlevad - välja on toodud üksnes riigid, mis on andnud e-sigarettidele rohelise tule -, ning tarbijauuring, mille pealt on järeldatud, et tervishoiupoliitika peaks tagama ülemineku sigarettidelt vähem kahjulikele alternatiividele. Ehkki uuringu on läbi viinud Norstat, ei selgu reklaamartiklist, kes on selle aluseks võetud uuringu tellinud.
Ka üheski teises artiklis ühegi sigaretitootja nime mainitud ei ole.
Delfi ütles ERR-ile, et sisuturunduslugude eest tasus Meta Advisory Group ja artikliplokk on Delfi avalehel kuvatavaks tellitud kolmeks kuuks. Meta Advisory on PR- ja valitsussuhete agentuur ehk lobiettevõte, kes oma klientide nimel püüab saavutada ühiskonnas mingite seisukohtade muutusi ja seadusemuudatusi nende püüdluste toetamiseks.
Ettevõtte üks omanikke Andreas Kaju ütleb, et klient, kelle eest nad artiklid ostsid, on sigaretitootja Philip Morris.
ERR on juba kaks aastat tagasi kirjutanud, et olukorras, kus sigaretitarbimine on globaalselt seadustega üha keerulisemaks ja kulukamaks tehtud, on ettevõte loobumas klassikalisest sigaretitootmisest ning üle minemas täielikult muudele tubakavabadele nikotiinitoodetele, nagu kuumutatavad tubakatooted või e-sigaretid. Niisiis on vaja toetada lobistamisega seisukohta, et tegemist on tervislikuma alternatiiviga ning saavutada riigiti tubakaseaduses toetavaid pügalaid. Eesti pole mõistagi ainus riik, kus tubakaseadus aktuaalne on. Näiteks ka Leedu Delfis on ilmunud hulgaliselt sisuturunduslugusid, mis promovad tubakavabu nikotiinitooteid.
Kaju kinnitab neid püüdlusi ka nüüd: "Meie eesmärk oli kaasa aidata diskussiooni tekitamisele Eestis, et ka tubakapoliitikas, sarnaselt mitmetele teistele lääneriikidele, hakataks kaaluma absoluutse "jah" või "ei" juures ka kahjude vähendamise põhimõtte juurutamist. Loomulikult sellele on ka vastaseid, aga me tervitame seda diskussiooni igal juhul - meie hinnangul on see legitiimne, lubatav diskussioon. Mitme riigi eeskuju ka kinnitab, et sel on tänapäeva tubaka- ja rahvatervise poliitikas oma koht olemas. Aga loomulikult leidub sellele ka vastuargumente."
Üldjuhul Meta sisuturundusartikleid ei osta, vaid püüab algatada ühiskondlikke diskussioone ajakirjanduses, ent alati see ei õnnestu.
"Ainus põhjus, miks meiesugused agentuurid vahel soovitavad sisuturunduse kasutamist, on siis, kui me näeme, et orgaanilist arutelu mingi legitiimse teema ümber ei teki. Kui räägid meediaväljaannetega, siis neil pole piisavalt inimesi ka toimetustes, et tegelda nišiteemadega. Eelistaks muidugi, et ajakirjanikud ise uurivad, millised on lahendused mingitele probleemidele. Me ei tahaks kasutada sisuturundust, aga mõnikord on see väljapääs keerulisest olukorrast," ütleb Kaju ja lisab, et Leedu Delfi sisuturundusartiklite taga pole nemad, sest seal nad Philip Morrist ei esinda.
Üks asi on lobitegevus. Ent kuivõrd eetiliseks saab pidada seda, et riigikogu liige sisuliselt reklaamartiklis ühe sigaretitootja tellimusel nende uut ärimudelit ehk tubakavabu alternatiivtooteid kiidab, mis sest, et tootja nime mainitud ei ole? Lisaks tekib küsimus, kas ta selle eest ka raha sai.
Isamaa saadik Tarmo Kruusimäe ütleb ERR-ile, et mingit raha ta saanud ei ole ja ta isegi ei teadnud, et tegemist on tasutud reklaamartikliga.
Kes selle sisuturunduse taga on? Kes teile selle eest maksnud on?
No ma arvan, et see on seal ajalehe mingi enda asi. Ma ei tea küll, mis väljaanne see oli, aga...
Delfi.
Ahah, eks sealt keegi ajakirjanik mu käest küsis ja ma talle vastasin.
Aga kes nende sisuturundusartiklite eest maksnud on?
Ma ei tea.
Keegi teenib teie pealt raha, aga te ei ole huvi tundnud, kes?
No ma arvan, et kui selle eesmärgiks on tervem ühiskond, et me ei oleks tubakasurmades Euroopas kolmandal kohal, siis võib teenida küll, kui me natukenegi suudame midagi muuta siin ühiskonnas.
Keegi on teid ju ometi palunud seda intervjuud andma. Kes see siis oli?
No see, kes mulle kirjutas.
Delfi ajakirjanik?
Jaa-jaa, ma arvan jaa. Ja ma arvan, et minu meelest on see tegelikult päris hea, kui seal, ütleme, ka minu näide on olemas ja sealt võib-olla ka mõned sotsiaalministeeriumi ametnikud õppust võtavad. Kogu suitsetamist ei saa ühe vitsaga lüüa.
Nii et teile selle intervjuu eest, et see sisuturundusartikkel seal nädalaid üleval ripuks, ei ole keegi maksnud?
Ma arvan küll, et ei ole. Ma ei ole küll ühtegi mingit lepingut teinud ja ma näiteks ka Postimehe käest keeldusin honorarist, sest ma leian, et minu töö juurde kuulubki see, et mitte neid asju teha raha pärast. Muidu tekib peatoimetajal ju see, et kui ta kedagi eelistab või kedagi ei eelista, siis tekibki ju rahaline suhe.
No aga see pole ju tavaline artikkel, vaid see on sisuturundus, keegi on ju maksnud selle eest.
Ei, ma ei tea.
Siin on märge küljes, et see on sisuturundus.
No võimalik.
See teid ei sega, et keegi riigikogu liikme nimega raha teenib? Siin ei ole ju ainult üks artikkel, siin on palju neid, mis kellegi ärihuve teenivad.
No väljaanded ju paljud panevad mingi maksumüüri järgi need mingid artiklid.
Ma pean silmas nikotiinitoodete firmat, kes teenib.
Aa, et see on seal nende või? Minule jäi küll mulje, kui me seal suhtlesime, et siis oli 30. mai tulemas, mis oli ülemaailmne veipimise päev, ja siin lõpu poole oli ju veel muidki selliseid asju seoses [tubakaseaduse] eelnõuga välja tulemas, et mulle tundub pigem, et võib-olla hakkab meil siin mingi suur paradigma muutus toimuma - eelnõu sai ju ka sisse antud juuni lõpus.
Eks seda paradigma muutust see nikotiinitoodete tootja ju taotlebki.
Ma ei tea, kas see on nüüd tema. Ma räägin, et võib-olla passiivse suitsetamise all kannatavad inimesed ootavad ka mingit muutust. Meil passiivsest suitsetamisest enam üldse eriti ei räägita, kui on tulnud lihtsalt alternatiivsed tooted, mis ei tekita passiivset suitsetamist.
Aga kas riigikogu liikmel sobib promoda ühe ettevõtte tooteid?
Nii, aga mis see üks ettevõte on? Kas see tuleb sealt artiklist välja?
Seepärast ma teilt küsingi, et kas te teate, mis ettevõte see on?
Ma arvan, et kui ma olen nn lobist, siis ma olen terviselobist. Ma seisan selle eest, et inimestel oleks võimalus tubakast loobuda ka teisel moel. Ja ma ei ole küll tuvastanud, milline firma see on. Kui te peate silmas Philip Morrise Iqost, siis ma ei ole seda kasutanud ja ma seda ka ei kasuta. Tubakafirmadega ei saa mind küll seostada. Aga meelevaldselt võib alati kõike ju.
No aga tubakafirma on ju maksnud selle sisuturunduse eest Delfis.
Võimalik.
Aga teid ei huvita see, kas on maksnud ja kes on maksnud?
Ei, mina andsin intervjuu lihtsalt sellest, et rääkida enda kogemusest.
Seega Philip Morrisega pole teil olnud mingit kokkupuudet, st nad ei ole maksnud teile ja teie teada nad ei ole maksnud ka Delfile?
Ma küll ei ole kursis. Kas ma peaksin olema?
Noh, võiks ju huvi tunda, kes teie pealt raha teenib, kui see artikkel on juba kuu aega üleval rippunud Delfis.
Tore on, et üldse avaldatakse, nii et ma võiksin ainult rõõmus olla.
Aga kas riigikogu eetikakoodeks lubab sellistes reklaamartiklites osaleda?
Vot see raamat on soovituslik ja sellist soovi mul veel ei ole tulnud, et seda lugeda.
***
Delfi sisuturundusosakonna juht Irmeli Karja kinnitas ERR-ile, et intervjuu tegi sisusturunduse osakonna toimetaja Taavet Kase, mitte Delfi ajakirjanik. Ent kas Tarmo Kruusimäele ka öeldi, et see intervjuu läheb makstud artikli, mitte ajakirjandusliku artikli tarbeks?
"Jah, Tarmo Kruusimäele selgitati, et tegemist on sisuturundusega," ütleb Karja.
Meta partner Andreas Kaju selgitab, et nemad Tarmo Kruusimäed Delfile ei vahendanud, vaid tellisid portsu temaatilisi artikleid Delfi sisuturundusosakonnalt, jättes neile käed vabaks, kellega ja kuidas nad teemat käsitlevad.
"Me pole Kruusimäega isegi kordagi rääkinud sellest loost. Kui meie konsultant ja Delfi sisuturundustoimetaja arutasid selle üle, siis Delfi esindaja ütles, et riigikogus on selline saadikurühm (Suitsuvaba Eesti toetusrühm, mille esimees on Tarmo Kruusimäe - toim), mis erineb meinstriimist, nad läksid, rääkisid Kruusimäega ise, me ei kooskõlastanud sisu, ei andnud ette küsimusi ega maksnud Kruusimäele raha. Meil pole temaga mingit suhtlust olnud," ütleb Kaju.
Riigikogu liikme hea tava ehk nn eetikakoodeks, mille algatas 2012. aastal toonane parlamendisaadik Kaja Kallas, võeti vastu 2014. aastal. Selles tõepoolest soovituslikus dokumendis on kirjas muu hulgas järgmised põhimõtted: "Riigikogu liige lähtub otsuste tegemisel rahva ja riigi huvidest. Riigikogu liige hoidub kahjustamast Eesti ja riigikogu mainet. Riigikogu liige väldib olukordi, kus võib kahtluse alla sattuda tema otsuste erapooletus ja tekkida erahuvide teenimise mulje. Riigikogu liige hoidub aktsepteerimast tavapärasest suuremat külalislahkust, mis võib kahtluse alla seada tema aususe, õigluse ja erapooletuse ning põhjustada konflikti ametikohustuste ja erahuvide vahel. Riigikogu liige ei võta vastu kingitusi ega teeneid, mis on seotud tema tööga ja ületavad tavapärase viisakuse piirid ning mis ei tulene diplomaatias või rahvusvahelistes suhetes üldtunnustatud tavadest ega ole seadusega lubatud annetused. Riigikogu liige ei lase isiklikel huvidel mõjutada oma tööd. Juhul, kui riigikogu liikmel on menetletava eelnõu või vastuvõetava otsusega seotud huvisid, mis ei ole kajastatud huvide deklaratsioonis, kuid mis võivad seada kahtluse alla tema objektiivsuse, siis annab ta neist teada enne arutelu."
Loogiline oleks vaadata nüüd riigikogu liikme Tarmo Kruusimäe majanduslike huvide deklaratsiooni, ega ta koostööst mõne tubakatöösturi või neid esindava MTÜ või ettevõtte käest raha pole saanud, ent Kruusimäe on jätnud avalike huvide deklaratsiooni tähtajaks ehk 31. maiks esitamata. Eelmisel kolmapäeval, 30. juunil ajakirjanikuga vesteldes teatab ta küll, et "täna oli mul plaan", aga pea nädal hiljem pole seda avalikku registrisse endiselt tekkinud.
Üksik sisuturundusartikkel pole Kruusimäe ainus koostöö sigaretitootjaga. Lisaks valdkonda töösturile sobivas suunas lobistavale saadikuühendusele Suitsuvaba Eesti kuulub ta ka MTÜ-sse NNA Suitsuvaba Eesti. Tõsi, mitte juhatuse liikme, vaid lihtliikmena.
Kruusimäe selgitab, et NNA tähendab New Nicotine Alliance ja tegemist on tarbijaorganisatsiooniga, kus ta maksab liikmemaksu.
"Keegi peaks ju tarbijaid ka esindama. Muidu otsustatakse kõik aktsiisiküsimused kaupmeestega, aga tarbijaid kunagi laua taha ei kutsuta. Nii on kütuse-, tubaka- jm aktsiiside tõstmisega," ütleb Kruusimäe.
Ta toob esile, et nikotiinitarbijaid esindav organisatsioon on saanud toetust riigieelarvest, ent möönab, et küllap on sellel ka eratoetajaid nikotiinitöösturite poolelt.
"Seda võivad toetada väga erinevad organisatsioonid, ka need, kes kauplevad näiteks e-sigarettidega. See on justkui ususekt - nad näevad, kuidas on võimalik tubakakahjudega võidelda, tehes alternatiivid kättesaadavamaks," põhjendab Kruusimäe sellesse MTÜ-sse kuulumist.
Seeder: see on piiripealne küsimus
Isamaa erakonna juht ja riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ei kiirusta Kruusimäe reklaamartiklis osalemise kohta seisukohta võtma.
"Väga paljud riigikogu liikmed osalevad reklaamides oma nime ja näoga. Seda on ka varem arutatud, kas võiks seda lubada või mitte," ütleb ta, tuues näiteks Ain Lutseppa, kes riigikogu liikmena ja näitlejate liidu esimehena reklaamides osales.
Lutsepp aga ongi näitleja. Kruusimäe ei ole.
"Üldine hoiak on, et kindlasti riigikogu liikmel ei sobi konkreetset ettevõtet ja firmat niisugusel turustamisel aidata, see kindlasti pole sobilik. Kui eesmärk on seotud tervisega või vähem kahjulike toodete peale üleminekuga, siis on teine asi. Kustmaalt lõppeb üks tegevus ja algab konkreetse firma turustamine, pole üks ühele mustvalgelt tuvastatav. Kruusimäe on pikka aega kutsunud inimesi üles loobuma suitsetamisest või minema kangematelt tubakatoodetelt lahjematele. Ka siis, kui riigikogu liikmetest endised sportlased toidulisandeid ja tervislikku toitumist reklaamivad, on selle taga ju lõpuks mõni konkreetne firma. Kas eesmärk on tervislikud elukombed, vähemkahjulike ainete tarvitamine või konkreetse firma turundamine, kes seda teeb. Riigikogu liikmed peavad ise tajuma seda erisust ja vahet, oskama seda piiri tõmmata," ütleb Seeder.
Küll aga ei pea Seeder vajalikuks seaduste täiendamist, et piir üheselt tajutav oleks. Ta leiab, et bürokraatiat on juba niigi palju ning seda juurde toota oleks tarbetu. See eeldaks ka järelevalvet jm täiendavaid kulusid, mida pole mõistlik korraldada.
"Elu on alati mitmekesisem ja rikkalikum, kui suudaks mingi seaduse või regulatsiooniga ära reguleerida. Bürokraatiat on meil Eestis niigi liiga palju, valdkonnad on ammu ülereguleeritud, aga lähiajal tuleb regulatsioone ja piiranguid veel järjest juurde," ütleb Seeder. "Teatud asjad peavad olema reguleeritud, raamistatud, aga kusagil tuleb piir ja algab ühiskonna kultuurist ja tsensuurist tulenev piir, näiteks et kas riigikogu liige võiks ka mingi firma logoga särki kanda. Seda kõike reguleerida oleks hullus."
Kruusimäe juhtumit hindab ta nii: "On mingi firma poolt ära ostetud meediapinnad, firma nime ei mainita, firma näeb selles natuke omakasu, riigikogu liige näeb oma missiooni realiseerimist seal, et ühiskond läheks vähem kahjulike toodete peale üle."
Samas leiab ta, et riigikogu liikme heast tavast annaks tuletada küll, mis on talle kohane ja mis mitte.
"Need kaks eesmärki tuleb kokku viia, tasakaal leida. Kruusimäe soov lahjemate tubakatoodete inimesteni viimisel on kindlasti siiras. Kui palju see kattub sellega, kas tegemist on varjatult või teadlikult mingi grupi ettevõtete esindamisega, ma ei oska täna seda piiri küll tõmmata," ütleb Seeder.
Küll aga leiab ta, et segaduse vähendamiseks ja seaduse täitmiseks peaks Kruusimäe (aga ka teised, kel kohustus täitmata) siiski oma avalike huvide deklaratsiooni esimesel võimalusel ära esitama.
"Ta ikka esimesel võimalusel peaks täitma oma kohustuse ja deklaratsiooni ära esitama. Tuleb olla korrektne, ja eriti avaliku elu tegelasel, keda jälgitakse ja kes peaks olema eeskujuks laiemalt," leiab Seeder.
Delfi tasutud sisuturundusrubriik "Suitsust vabaks". Rubriigi tellis Delfilt Meta Advisory Group, kellelt omakorda ostis teenuse sigaretitootja Philip Morris. Autor/allikas: kuvatõmmis | Riigikogu liige reklaamib tubakafirma tellimusel sigarettide alternatiive | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Delfi avaldas maikuu lõpus oma esilehel hulga sisuturunduslugusid, mis laias laastus sisendavad lugejale, et tavasigaretid on halvad, aga sellele pakutavad tubakavabad alternatiivid - e-sigaretid, kuumutatavad tubakatooted jms - head. Seitse tasulist artiklit on Delfi avalehel rippunud juba kuu aega. Eriliselt torkab silma, et üks makstud reklaamartiklitest kujutab endast intervjuud riigikogu liikme Tarmo Kruusimäega, kes räägib, kuidas ta e-sigarettide abil raskest sigaretisõltuvusest vabanes ning kiidab tubakavabades alternatiivtoodetes sisalduvat nikotiini.
"Nikotiin on oma ohtlikkuselt samal tasemel kui kofeiin. Kohv on lihtsalt üks stimulant, mis ei ole noortele sobiv, aga sobib täiesti täiskasvanud inimeste ellu. Samamoodi peaks käsitlema nikotiini. Nikotiini kohta on mitmeid uuringuid, mis näitavad, et alates teatud vanusest on nikotiini tarbimisel mõjud, mis soodustavad ajutegevust ja aitavad vähendada riski teatud närvihaiguste tekkeks või leevendada nende haiguste sümptomeid," teatab Kruusimäe sisuturundusartikli tarbeks antud intervjuus.
Lisaks intervjuule rahvasaadikuga on sisuturundusrubriigis ilmunud alapealkirja "Suitsust vabaks" all ka näiteks ülevaade, kuidas "arenenud riigid" suitsetamispandeemiaga võitlevad - välja on toodud üksnes riigid, mis on andnud e-sigarettidele rohelise tule -, ning tarbijauuring, mille pealt on järeldatud, et tervishoiupoliitika peaks tagama ülemineku sigarettidelt vähem kahjulikele alternatiividele. Ehkki uuringu on läbi viinud Norstat, ei selgu reklaamartiklist, kes on selle aluseks võetud uuringu tellinud.
Ka üheski teises artiklis ühegi sigaretitootja nime mainitud ei ole.
Delfi ütles ERR-ile, et sisuturunduslugude eest tasus Meta Advisory Group ja artikliplokk on Delfi avalehel kuvatavaks tellitud kolmeks kuuks. Meta Advisory on PR- ja valitsussuhete agentuur ehk lobiettevõte, kes oma klientide nimel püüab saavutada ühiskonnas mingite seisukohtade muutusi ja seadusemuudatusi nende püüdluste toetamiseks.
Ettevõtte üks omanikke Andreas Kaju ütleb, et klient, kelle eest nad artiklid ostsid, on sigaretitootja Philip Morris.
ERR on juba kaks aastat tagasi kirjutanud, et olukorras, kus sigaretitarbimine on globaalselt seadustega üha keerulisemaks ja kulukamaks tehtud, on ettevõte loobumas klassikalisest sigaretitootmisest ning üle minemas täielikult muudele tubakavabadele nikotiinitoodetele, nagu kuumutatavad tubakatooted või e-sigaretid. Niisiis on vaja toetada lobistamisega seisukohta, et tegemist on tervislikuma alternatiiviga ning saavutada riigiti tubakaseaduses toetavaid pügalaid. Eesti pole mõistagi ainus riik, kus tubakaseadus aktuaalne on. Näiteks ka Leedu Delfis on ilmunud hulgaliselt sisuturunduslugusid, mis promovad tubakavabu nikotiinitooteid.
Kaju kinnitab neid püüdlusi ka nüüd: "Meie eesmärk oli kaasa aidata diskussiooni tekitamisele Eestis, et ka tubakapoliitikas, sarnaselt mitmetele teistele lääneriikidele, hakataks kaaluma absoluutse "jah" või "ei" juures ka kahjude vähendamise põhimõtte juurutamist. Loomulikult sellele on ka vastaseid, aga me tervitame seda diskussiooni igal juhul - meie hinnangul on see legitiimne, lubatav diskussioon. Mitme riigi eeskuju ka kinnitab, et sel on tänapäeva tubaka- ja rahvatervise poliitikas oma koht olemas. Aga loomulikult leidub sellele ka vastuargumente."
Üldjuhul Meta sisuturundusartikleid ei osta, vaid püüab algatada ühiskondlikke diskussioone ajakirjanduses, ent alati see ei õnnestu.
"Ainus põhjus, miks meiesugused agentuurid vahel soovitavad sisuturunduse kasutamist, on siis, kui me näeme, et orgaanilist arutelu mingi legitiimse teema ümber ei teki. Kui räägid meediaväljaannetega, siis neil pole piisavalt inimesi ka toimetustes, et tegelda nišiteemadega. Eelistaks muidugi, et ajakirjanikud ise uurivad, millised on lahendused mingitele probleemidele. Me ei tahaks kasutada sisuturundust, aga mõnikord on see väljapääs keerulisest olukorrast," ütleb Kaju ja lisab, et Leedu Delfi sisuturundusartiklite taga pole nemad, sest seal nad Philip Morrist ei esinda.
Üks asi on lobitegevus. Ent kuivõrd eetiliseks saab pidada seda, et riigikogu liige sisuliselt reklaamartiklis ühe sigaretitootja tellimusel nende uut ärimudelit ehk tubakavabu alternatiivtooteid kiidab, mis sest, et tootja nime mainitud ei ole? Lisaks tekib küsimus, kas ta selle eest ka raha sai.
Isamaa saadik Tarmo Kruusimäe ütleb ERR-ile, et mingit raha ta saanud ei ole ja ta isegi ei teadnud, et tegemist on tasutud reklaamartikliga.
Kes selle sisuturunduse taga on? Kes teile selle eest maksnud on?
No ma arvan, et see on seal ajalehe mingi enda asi. Ma ei tea küll, mis väljaanne see oli, aga...
Delfi.
Ahah, eks sealt keegi ajakirjanik mu käest küsis ja ma talle vastasin.
Aga kes nende sisuturundusartiklite eest maksnud on?
Ma ei tea.
Keegi teenib teie pealt raha, aga te ei ole huvi tundnud, kes?
No ma arvan, et kui selle eesmärgiks on tervem ühiskond, et me ei oleks tubakasurmades Euroopas kolmandal kohal, siis võib teenida küll, kui me natukenegi suudame midagi muuta siin ühiskonnas.
Keegi on teid ju ometi palunud seda intervjuud andma. Kes see siis oli?
No see, kes mulle kirjutas.
Delfi ajakirjanik?
Jaa-jaa, ma arvan jaa. Ja ma arvan, et minu meelest on see tegelikult päris hea, kui seal, ütleme, ka minu näide on olemas ja sealt võib-olla ka mõned sotsiaalministeeriumi ametnikud õppust võtavad. Kogu suitsetamist ei saa ühe vitsaga lüüa.
Nii et teile selle intervjuu eest, et see sisuturundusartikkel seal nädalaid üleval ripuks, ei ole keegi maksnud?
Ma arvan küll, et ei ole. Ma ei ole küll ühtegi mingit lepingut teinud ja ma näiteks ka Postimehe käest keeldusin honorarist, sest ma leian, et minu töö juurde kuulubki see, et mitte neid asju teha raha pärast. Muidu tekib peatoimetajal ju see, et kui ta kedagi eelistab või kedagi ei eelista, siis tekibki ju rahaline suhe.
No aga see pole ju tavaline artikkel, vaid see on sisuturundus, keegi on ju maksnud selle eest.
Ei, ma ei tea.
Siin on märge küljes, et see on sisuturundus.
No võimalik.
See teid ei sega, et keegi riigikogu liikme nimega raha teenib? Siin ei ole ju ainult üks artikkel, siin on palju neid, mis kellegi ärihuve teenivad.
No väljaanded ju paljud panevad mingi maksumüüri järgi need mingid artiklid.
Ma pean silmas nikotiinitoodete firmat, kes teenib.
Aa, et see on seal nende või? Minule jäi küll mulje, kui me seal suhtlesime, et siis oli 30. mai tulemas, mis oli ülemaailmne veipimise päev, ja siin lõpu poole oli ju veel muidki selliseid asju seoses [tubakaseaduse] eelnõuga välja tulemas, et mulle tundub pigem, et võib-olla hakkab meil siin mingi suur paradigma muutus toimuma - eelnõu sai ju ka sisse antud juuni lõpus.
Eks seda paradigma muutust see nikotiinitoodete tootja ju taotlebki.
Ma ei tea, kas see on nüüd tema. Ma räägin, et võib-olla passiivse suitsetamise all kannatavad inimesed ootavad ka mingit muutust. Meil passiivsest suitsetamisest enam üldse eriti ei räägita, kui on tulnud lihtsalt alternatiivsed tooted, mis ei tekita passiivset suitsetamist.
Aga kas riigikogu liikmel sobib promoda ühe ettevõtte tooteid?
Nii, aga mis see üks ettevõte on? Kas see tuleb sealt artiklist välja?
Seepärast ma teilt küsingi, et kas te teate, mis ettevõte see on?
Ma arvan, et kui ma olen nn lobist, siis ma olen terviselobist. Ma seisan selle eest, et inimestel oleks võimalus tubakast loobuda ka teisel moel. Ja ma ei ole küll tuvastanud, milline firma see on. Kui te peate silmas Philip Morrise Iqost, siis ma ei ole seda kasutanud ja ma seda ka ei kasuta. Tubakafirmadega ei saa mind küll seostada. Aga meelevaldselt võib alati kõike ju.
No aga tubakafirma on ju maksnud selle sisuturunduse eest Delfis.
Võimalik.
Aga teid ei huvita see, kas on maksnud ja kes on maksnud?
Ei, mina andsin intervjuu lihtsalt sellest, et rääkida enda kogemusest.
Seega Philip Morrisega pole teil olnud mingit kokkupuudet, st nad ei ole maksnud teile ja teie teada nad ei ole maksnud ka Delfile?
Ma küll ei ole kursis. Kas ma peaksin olema?
Noh, võiks ju huvi tunda, kes teie pealt raha teenib, kui see artikkel on juba kuu aega üleval rippunud Delfis.
Tore on, et üldse avaldatakse, nii et ma võiksin ainult rõõmus olla.
Aga kas riigikogu eetikakoodeks lubab sellistes reklaamartiklites osaleda?
Vot see raamat on soovituslik ja sellist soovi mul veel ei ole tulnud, et seda lugeda.
***
Delfi sisuturundusosakonna juht Irmeli Karja kinnitas ERR-ile, et intervjuu tegi sisusturunduse osakonna toimetaja Taavet Kase, mitte Delfi ajakirjanik. Ent kas Tarmo Kruusimäele ka öeldi, et see intervjuu läheb makstud artikli, mitte ajakirjandusliku artikli tarbeks?
"Jah, Tarmo Kruusimäele selgitati, et tegemist on sisuturundusega," ütleb Karja.
Meta partner Andreas Kaju selgitab, et nemad Tarmo Kruusimäed Delfile ei vahendanud, vaid tellisid portsu temaatilisi artikleid Delfi sisuturundusosakonnalt, jättes neile käed vabaks, kellega ja kuidas nad teemat käsitlevad.
"Me pole Kruusimäega isegi kordagi rääkinud sellest loost. Kui meie konsultant ja Delfi sisuturundustoimetaja arutasid selle üle, siis Delfi esindaja ütles, et riigikogus on selline saadikurühm (Suitsuvaba Eesti toetusrühm, mille esimees on Tarmo Kruusimäe - toim), mis erineb meinstriimist, nad läksid, rääkisid Kruusimäega ise, me ei kooskõlastanud sisu, ei andnud ette küsimusi ega maksnud Kruusimäele raha. Meil pole temaga mingit suhtlust olnud," ütleb Kaju.
Riigikogu liikme hea tava ehk nn eetikakoodeks, mille algatas 2012. aastal toonane parlamendisaadik Kaja Kallas, võeti vastu 2014. aastal. Selles tõepoolest soovituslikus dokumendis on kirjas muu hulgas järgmised põhimõtted: "Riigikogu liige lähtub otsuste tegemisel rahva ja riigi huvidest. Riigikogu liige hoidub kahjustamast Eesti ja riigikogu mainet. Riigikogu liige väldib olukordi, kus võib kahtluse alla sattuda tema otsuste erapooletus ja tekkida erahuvide teenimise mulje. Riigikogu liige hoidub aktsepteerimast tavapärasest suuremat külalislahkust, mis võib kahtluse alla seada tema aususe, õigluse ja erapooletuse ning põhjustada konflikti ametikohustuste ja erahuvide vahel. Riigikogu liige ei võta vastu kingitusi ega teeneid, mis on seotud tema tööga ja ületavad tavapärase viisakuse piirid ning mis ei tulene diplomaatias või rahvusvahelistes suhetes üldtunnustatud tavadest ega ole seadusega lubatud annetused. Riigikogu liige ei lase isiklikel huvidel mõjutada oma tööd. Juhul, kui riigikogu liikmel on menetletava eelnõu või vastuvõetava otsusega seotud huvisid, mis ei ole kajastatud huvide deklaratsioonis, kuid mis võivad seada kahtluse alla tema objektiivsuse, siis annab ta neist teada enne arutelu."
Loogiline oleks vaadata nüüd riigikogu liikme Tarmo Kruusimäe majanduslike huvide deklaratsiooni, ega ta koostööst mõne tubakatöösturi või neid esindava MTÜ või ettevõtte käest raha pole saanud, ent Kruusimäe on jätnud avalike huvide deklaratsiooni tähtajaks ehk 31. maiks esitamata. Eelmisel kolmapäeval, 30. juunil ajakirjanikuga vesteldes teatab ta küll, et "täna oli mul plaan", aga pea nädal hiljem pole seda avalikku registrisse endiselt tekkinud.
Üksik sisuturundusartikkel pole Kruusimäe ainus koostöö sigaretitootjaga. Lisaks valdkonda töösturile sobivas suunas lobistavale saadikuühendusele Suitsuvaba Eesti kuulub ta ka MTÜ-sse NNA Suitsuvaba Eesti. Tõsi, mitte juhatuse liikme, vaid lihtliikmena.
Kruusimäe selgitab, et NNA tähendab New Nicotine Alliance ja tegemist on tarbijaorganisatsiooniga, kus ta maksab liikmemaksu.
"Keegi peaks ju tarbijaid ka esindama. Muidu otsustatakse kõik aktsiisiküsimused kaupmeestega, aga tarbijaid kunagi laua taha ei kutsuta. Nii on kütuse-, tubaka- jm aktsiiside tõstmisega," ütleb Kruusimäe.
Ta toob esile, et nikotiinitarbijaid esindav organisatsioon on saanud toetust riigieelarvest, ent möönab, et küllap on sellel ka eratoetajaid nikotiinitöösturite poolelt.
"Seda võivad toetada väga erinevad organisatsioonid, ka need, kes kauplevad näiteks e-sigarettidega. See on justkui ususekt - nad näevad, kuidas on võimalik tubakakahjudega võidelda, tehes alternatiivid kättesaadavamaks," põhjendab Kruusimäe sellesse MTÜ-sse kuulumist.
Seeder: see on piiripealne küsimus
Isamaa erakonna juht ja riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ei kiirusta Kruusimäe reklaamartiklis osalemise kohta seisukohta võtma.
"Väga paljud riigikogu liikmed osalevad reklaamides oma nime ja näoga. Seda on ka varem arutatud, kas võiks seda lubada või mitte," ütleb ta, tuues näiteks Ain Lutseppa, kes riigikogu liikmena ja näitlejate liidu esimehena reklaamides osales.
Lutsepp aga ongi näitleja. Kruusimäe ei ole.
"Üldine hoiak on, et kindlasti riigikogu liikmel ei sobi konkreetset ettevõtet ja firmat niisugusel turustamisel aidata, see kindlasti pole sobilik. Kui eesmärk on seotud tervisega või vähem kahjulike toodete peale üleminekuga, siis on teine asi. Kustmaalt lõppeb üks tegevus ja algab konkreetse firma turustamine, pole üks ühele mustvalgelt tuvastatav. Kruusimäe on pikka aega kutsunud inimesi üles loobuma suitsetamisest või minema kangematelt tubakatoodetelt lahjematele. Ka siis, kui riigikogu liikmetest endised sportlased toidulisandeid ja tervislikku toitumist reklaamivad, on selle taga ju lõpuks mõni konkreetne firma. Kas eesmärk on tervislikud elukombed, vähemkahjulike ainete tarvitamine või konkreetse firma turundamine, kes seda teeb. Riigikogu liikmed peavad ise tajuma seda erisust ja vahet, oskama seda piiri tõmmata," ütleb Seeder.
Küll aga ei pea Seeder vajalikuks seaduste täiendamist, et piir üheselt tajutav oleks. Ta leiab, et bürokraatiat on juba niigi palju ning seda juurde toota oleks tarbetu. See eeldaks ka järelevalvet jm täiendavaid kulusid, mida pole mõistlik korraldada.
"Elu on alati mitmekesisem ja rikkalikum, kui suudaks mingi seaduse või regulatsiooniga ära reguleerida. Bürokraatiat on meil Eestis niigi liiga palju, valdkonnad on ammu ülereguleeritud, aga lähiajal tuleb regulatsioone ja piiranguid veel järjest juurde," ütleb Seeder. "Teatud asjad peavad olema reguleeritud, raamistatud, aga kusagil tuleb piir ja algab ühiskonna kultuurist ja tsensuurist tulenev piir, näiteks et kas riigikogu liige võiks ka mingi firma logoga särki kanda. Seda kõike reguleerida oleks hullus."
Kruusimäe juhtumit hindab ta nii: "On mingi firma poolt ära ostetud meediapinnad, firma nime ei mainita, firma näeb selles natuke omakasu, riigikogu liige näeb oma missiooni realiseerimist seal, et ühiskond läheks vähem kahjulike toodete peale üle."
Samas leiab ta, et riigikogu liikme heast tavast annaks tuletada küll, mis on talle kohane ja mis mitte.
"Need kaks eesmärki tuleb kokku viia, tasakaal leida. Kruusimäe soov lahjemate tubakatoodete inimesteni viimisel on kindlasti siiras. Kui palju see kattub sellega, kas tegemist on varjatult või teadlikult mingi grupi ettevõtete esindamisega, ma ei oska täna seda piiri küll tõmmata," ütleb Seeder.
Küll aga leiab ta, et segaduse vähendamiseks ja seaduse täitmiseks peaks Kruusimäe (aga ka teised, kel kohustus täitmata) siiski oma avalike huvide deklaratsiooni esimesel võimalusel ära esitama.
"Ta ikka esimesel võimalusel peaks täitma oma kohustuse ja deklaratsiooni ära esitama. Tuleb olla korrektne, ja eriti avaliku elu tegelasel, keda jälgitakse ja kes peaks olema eeskujuks laiemalt," leiab Seeder.
Delfi tasutud sisuturundusrubriik "Suitsust vabaks". Rubriigi tellis Delfilt Meta Advisory Group, kellelt omakorda ostis teenuse sigaretitootja Philip Morris. Autor/allikas: kuvatõmmis
### Response:
Riigikogu liige reklaamib tubakafirma tellimusel sigarettide alternatiive |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahel päeval astuvad üles armastatud Eesti artistid nagu 5Miinust, Shanon, Terminaator, Koit Toome, Getter Jaani, Villemdrillem, Pluuto, Rozell, Siimi ja AG! Plaate keerutavad DJ Sven Arusoo, DJ Andi Raig ning DJ Keven K!
Peasineja Tungevaag on Norra muusik ja produtsent kelle muusikat on saatnud suur edu nii Euroopas, Aasias kui ka Ameerikas. Andekal muusikul on üle 4 billioni streemimise üle maailma. Tungevaagi tuntud hitid on saavutanud suurt edu ka meie armastatud raadiojaamades.
Esmakordselt astub Eestis üles Rootsist pärit andekas duo JUBËL, mille eesotsas on Sebastian Atas ning Victor Sjöström. Noored viljelesid muusikat juba aastad enne ühist koosseisu, kuid suurima edu saavutasid nad looga "Dancing in the Moonlight" mis on originaalis salvestatud aastal 1970. Armastatud lugu saavutas edu ülemaailma kui ka Eesti edetabelites.
Valgeranna festival 2021 ajakava:
23.07
Tungevaag
Terminaator
Koit Toome
Getter Jaani
Pluuto
Villemdrillem
DJ Sven Arusoo, DJ Keven K
24.08
Jubël
5MIINUST
Shanon
Rozell
AG
Siimi
DJ Andi Raig | Valgeranna festivalil esinevad 5Miinust, Koit Toome, Villemdrillem jt. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahel päeval astuvad üles armastatud Eesti artistid nagu 5Miinust, Shanon, Terminaator, Koit Toome, Getter Jaani, Villemdrillem, Pluuto, Rozell, Siimi ja AG! Plaate keerutavad DJ Sven Arusoo, DJ Andi Raig ning DJ Keven K!
Peasineja Tungevaag on Norra muusik ja produtsent kelle muusikat on saatnud suur edu nii Euroopas, Aasias kui ka Ameerikas. Andekal muusikul on üle 4 billioni streemimise üle maailma. Tungevaagi tuntud hitid on saavutanud suurt edu ka meie armastatud raadiojaamades.
Esmakordselt astub Eestis üles Rootsist pärit andekas duo JUBËL, mille eesotsas on Sebastian Atas ning Victor Sjöström. Noored viljelesid muusikat juba aastad enne ühist koosseisu, kuid suurima edu saavutasid nad looga "Dancing in the Moonlight" mis on originaalis salvestatud aastal 1970. Armastatud lugu saavutas edu ülemaailma kui ka Eesti edetabelites.
Valgeranna festival 2021 ajakava:
23.07
Tungevaag
Terminaator
Koit Toome
Getter Jaani
Pluuto
Villemdrillem
DJ Sven Arusoo, DJ Keven K
24.08
Jubël
5MIINUST
Shanon
Rozell
AG
Siimi
DJ Andi Raig
### Response:
Valgeranna festivalil esinevad 5Miinust, Koit Toome, Villemdrillem jt. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise senine rekord pärineb 2016. aastast, mil Rios võistles 416 sportlast 26 spordialal. See on ühtlasi suurim koondis, mis võõrsil toimuvatel olümpiamängudel Hiinat on esindanud.
Hiina loodab Tokyos võidelda kulla eest vettehüpetes, lauatennises, laskmises, võimlemises ja tõstmises. Medaleid oodatakse ka sulgpallis, taekwondos, purjetamises, sõudmises, karates, naiste poksis, naiste võrkpallis, ujumises ja kergejõustikus.
Hiina meeste korvpallikoondis Tokyo olümpiale ei pääsenud. See on esimene kord 37 aasta jooksul, mil korvpallikoondis olümpialt eemale jääb. | Hiina kavatseb Tokyo olümpiale saata rekordarvu sportlasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise senine rekord pärineb 2016. aastast, mil Rios võistles 416 sportlast 26 spordialal. See on ühtlasi suurim koondis, mis võõrsil toimuvatel olümpiamängudel Hiinat on esindanud.
Hiina loodab Tokyos võidelda kulla eest vettehüpetes, lauatennises, laskmises, võimlemises ja tõstmises. Medaleid oodatakse ka sulgpallis, taekwondos, purjetamises, sõudmises, karates, naiste poksis, naiste võrkpallis, ujumises ja kergejõustikus.
Hiina meeste korvpallikoondis Tokyo olümpiale ei pääsenud. See on esimene kord 37 aasta jooksul, mil korvpallikoondis olümpialt eemale jääb.
### Response:
Hiina kavatseb Tokyo olümpiale saata rekordarvu sportlasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldajate ametlikus avalduses toodi ärajäämise põhjusena välja logistilised raskused.
Vormel-1 Austraalia GP-etapp oli kavas 19.-21. novembrini. | Austraalia vormel-1 etapp jääb ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldajate ametlikus avalduses toodi ärajäämise põhjusena välja logistilised raskused.
Vormel-1 Austraalia GP-etapp oli kavas 19.-21. novembrini.
### Response:
Austraalia vormel-1 etapp jääb ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Reeglid olid sellised, et ta ei tohtinud kasutada teid, haritud põlde, aga kui ta sattus tee peale ja ei saanud kuidagi mööda minna, siis ta võis mööda seda kõndida," rääkis programmitoimetaja Jekaterina Minkova.
Eelmisel laupäeval naasis Kulikov metsast koju ja jagas oma muljeid ETV+ saates "Suvestuudio". "Pidin liikuma mööda karme maastikke, otsima toitu ja peavarju ning saama hakkama igapäevaste ülesannetega," märkis Kulikov.
Enne matkale minekut läbis ta kiirkursuse, kus õppis, kuidas metsas väheste vahenditega ellu jääda, ning pidas ka videoblogi, kus rääkis, kuidas ettevalmistus käib.
Kulikoviga olid metsas kogenud instruktorid, kes talle ka marsruudi paika panid. Instruktorid teda metsas ei aidanud, kuid jälgisid siiski pidevalt, kas mõnes olukorras oleks abi vaja.
"Planeerisin selle matkaraja talle nii, et see kulgeks mööda Eesti maastiku erinevaid versioone. Inimesed teavad Lahemaa seenemetsasid ja mõnusaid kohti marjul käimiseks. Sageli on need metsad ka väga ebameeldivad tihnikud. See oli peamine põhjus, miks me selle raske tee valisime," selgitas ellujäämise juhendaja Erki Vaikre.
Kulikov alustas teekonda Eesti südames, Paides, kaasas ainult vajalikud asjad - nuga, plaastrid, tulepulk, telkmantel ja kruus. Päeval filmis teda meeskond, kuid ööd tuli tal veeta üksi metsas.
"Vett jõin jõgedest ja soodest. Rabavesi on kõige puhtam, sest turvas on looduslik filter. See on destilleeritud vesi, millel on kerge maitse. Mulle ausalt öeldes meeldis see maitse nii väga, et kui mõni meie ettevõtja hakkaks turbavett pudelis müüma, ostaksin seda hea meelega," naljatles Kulikov.
Nädalast metsas jäi Kulikovil positiivne mälestus. "Kui projekt jätkub, siis olen valmis teist korda metsa minema," kinnitas ta.
Saate esimene osa jõuab ETV+ eetrisse 3. septembril. Sarjal on kokku kuus 40-minutilist osa.
"Tuleb draamat ja komöödiat, aga kindlasti õpib sealt ka palju kasulikku," lubas Kulikov. "Käsitleme seal ka ajalugu, sest me olime piirkonnas, kus toimus Anton Hansen Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevus." | Ellujäämiskursus: Dmitri Kulikov veetis teleprojekti jaoks kuus päeva metsas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Reeglid olid sellised, et ta ei tohtinud kasutada teid, haritud põlde, aga kui ta sattus tee peale ja ei saanud kuidagi mööda minna, siis ta võis mööda seda kõndida," rääkis programmitoimetaja Jekaterina Minkova.
Eelmisel laupäeval naasis Kulikov metsast koju ja jagas oma muljeid ETV+ saates "Suvestuudio". "Pidin liikuma mööda karme maastikke, otsima toitu ja peavarju ning saama hakkama igapäevaste ülesannetega," märkis Kulikov.
Enne matkale minekut läbis ta kiirkursuse, kus õppis, kuidas metsas väheste vahenditega ellu jääda, ning pidas ka videoblogi, kus rääkis, kuidas ettevalmistus käib.
Kulikoviga olid metsas kogenud instruktorid, kes talle ka marsruudi paika panid. Instruktorid teda metsas ei aidanud, kuid jälgisid siiski pidevalt, kas mõnes olukorras oleks abi vaja.
"Planeerisin selle matkaraja talle nii, et see kulgeks mööda Eesti maastiku erinevaid versioone. Inimesed teavad Lahemaa seenemetsasid ja mõnusaid kohti marjul käimiseks. Sageli on need metsad ka väga ebameeldivad tihnikud. See oli peamine põhjus, miks me selle raske tee valisime," selgitas ellujäämise juhendaja Erki Vaikre.
Kulikov alustas teekonda Eesti südames, Paides, kaasas ainult vajalikud asjad - nuga, plaastrid, tulepulk, telkmantel ja kruus. Päeval filmis teda meeskond, kuid ööd tuli tal veeta üksi metsas.
"Vett jõin jõgedest ja soodest. Rabavesi on kõige puhtam, sest turvas on looduslik filter. See on destilleeritud vesi, millel on kerge maitse. Mulle ausalt öeldes meeldis see maitse nii väga, et kui mõni meie ettevõtja hakkaks turbavett pudelis müüma, ostaksin seda hea meelega," naljatles Kulikov.
Nädalast metsas jäi Kulikovil positiivne mälestus. "Kui projekt jätkub, siis olen valmis teist korda metsa minema," kinnitas ta.
Saate esimene osa jõuab ETV+ eetrisse 3. septembril. Sarjal on kokku kuus 40-minutilist osa.
"Tuleb draamat ja komöödiat, aga kindlasti õpib sealt ka palju kasulikku," lubas Kulikov. "Käsitleme seal ka ajalugu, sest me olime piirkonnas, kus toimus Anton Hansen Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevus."
### Response:
Ellujäämiskursus: Dmitri Kulikov veetis teleprojekti jaoks kuus päeva metsas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 28 inimesel. 24 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus seitse, Tartu- ja Valgamaale neli, Pärnu- ja Raplamaale kaks, Hiiu-, Saare- ja Võrumaale üks uus nakkusjuht. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 30,4 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 1,1 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates viis uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 19 patsienti. Intensiivravil on kolm ja juhitaval hingamisel kaks inimest. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 61 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 13 inimest ehk 68 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 4622 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 569 852 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 465 665 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 52,1 protsenti. | Ööpäevaga tuvastati 50 nakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 28 inimesel. 24 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus seitse, Tartu- ja Valgamaale neli, Pärnu- ja Raplamaale kaks, Hiiu-, Saare- ja Võrumaale üks uus nakkusjuht. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 30,4 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 1,1 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates viis uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 19 patsienti. Intensiivravil on kolm ja juhitaval hingamisel kaks inimest. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 61 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 13 inimest ehk 68 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 4622 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 569 852 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 465 665 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 52,1 protsenti.
### Response:
Ööpäevaga tuvastati 50 nakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mekk moodustub nii maitseaistingust, näiteks magususest või hapukusest, kui ka aroomist. Tsukuba ülikooli teadlased arendasid uue meetodi tomatite pigmendiprofiilide mõõtmiseks ja uurisid selle kaudu, kuidas pigment mõjutab tomati maitse- ja lõhnaomadusi.
Tomati värvus moodustub eri pigmenditüüpide, sealhulgas karotenoidi ja klorofülli koostoimel. Need pigmenditüübid mõjutavad omakorda ühendite tekkimist, mis vastutavad tomatite magususe ja lõhnabuketi eest. Seni poldud pigmendiosakeste ja mekki kujundavate ühendite omavahelist suhet lähemalt uuritud.
Pigmendiosakestel endal maitset ei ole, aga need mõjutavad seda, kui palju leidub tomatites maitsega seonduvaid ühendeid, nagu suhkruid, ja lenduvaid ühendeid, mis annavad tomatitele puuviljase lõhna, kommenteeris uurimuse juhtivautor professor Miyako Kusano.
Traditsioonilised pigmentide tuvastamise ja analüüsimise meetodid on ajamahukad. Seetõttu arendasid uurijad uue meetodi, mis võimaldab kiire aja jooksul analüüsida suurel hulgal proove. Seda kasutades mõõtsid teadlased karotenoidi ja klorofülli sisaldust 157 tomatisordi puhul ning uurisid pigmentide ja tomati meki vahelist seost.
Tulemused näitasid, et rohkelt klorofülli sisaldavad tomatisordid olid ka kõrgema suhkru sisaldusega, mis muutis tomatid magusamaks. Kõrgem karotenoidi sisaldus seostus aga tomatite puuviljase lõhnaga.
Karotenoidi osakaalu mõjutavad tomati kasvutingimused, näiteks temperatuur ja valgus. Teadlased usuvad, et mõistes, kuidas kasvutingimused mõjutavad tomatite pigmendikoosseisu, võib see aidata kasvatada paremini mekkivaid tomateid.
Uurimus ilmus ajakirjas Metabolites. | Pigmendid kujundavad mitte ainult tomati värvust, vaid ka mekki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mekk moodustub nii maitseaistingust, näiteks magususest või hapukusest, kui ka aroomist. Tsukuba ülikooli teadlased arendasid uue meetodi tomatite pigmendiprofiilide mõõtmiseks ja uurisid selle kaudu, kuidas pigment mõjutab tomati maitse- ja lõhnaomadusi.
Tomati värvus moodustub eri pigmenditüüpide, sealhulgas karotenoidi ja klorofülli koostoimel. Need pigmenditüübid mõjutavad omakorda ühendite tekkimist, mis vastutavad tomatite magususe ja lõhnabuketi eest. Seni poldud pigmendiosakeste ja mekki kujundavate ühendite omavahelist suhet lähemalt uuritud.
Pigmendiosakestel endal maitset ei ole, aga need mõjutavad seda, kui palju leidub tomatites maitsega seonduvaid ühendeid, nagu suhkruid, ja lenduvaid ühendeid, mis annavad tomatitele puuviljase lõhna, kommenteeris uurimuse juhtivautor professor Miyako Kusano.
Traditsioonilised pigmentide tuvastamise ja analüüsimise meetodid on ajamahukad. Seetõttu arendasid uurijad uue meetodi, mis võimaldab kiire aja jooksul analüüsida suurel hulgal proove. Seda kasutades mõõtsid teadlased karotenoidi ja klorofülli sisaldust 157 tomatisordi puhul ning uurisid pigmentide ja tomati meki vahelist seost.
Tulemused näitasid, et rohkelt klorofülli sisaldavad tomatisordid olid ka kõrgema suhkru sisaldusega, mis muutis tomatid magusamaks. Kõrgem karotenoidi sisaldus seostus aga tomatite puuviljase lõhnaga.
Karotenoidi osakaalu mõjutavad tomati kasvutingimused, näiteks temperatuur ja valgus. Teadlased usuvad, et mõistes, kuidas kasvutingimused mõjutavad tomatite pigmendikoosseisu, võib see aidata kasvatada paremini mekkivaid tomateid.
Uurimus ilmus ajakirjas Metabolites.
### Response:
Pigmendid kujundavad mitte ainult tomati värvust, vaid ka mekki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahejuhtum leidis aset pärast paarismängu avaringi, kus teisena asetatud Mladenovic ja tema paariline Timea Babos jäid üllatuslikult kindlalt 1:6, 2:6 alla Zarina Dijasile ja Arina Rodionovale.
Mladenovic, endine top kümme üksikmängija ja paarismängu esireket, üritas seejärel korraldada eratransporti tagasi hotelli juurde, kuid transpordipunktist öeldi talle, et ta peab minema bussiga. Seejärel alustas Mladenovici pereliige turniiri töötajate suhtes vihast protesti ja korraldajad pidid sekkuma.
Turniiri korraldajad määrasid Mladenovicile trahvi ebasportliku käitumise tõttu. 7500 dollari ehk veidi rohkem kui 6300 eurot on seni suurim rahatrahv, mis sel aastal mängijatele Wimbledonis määratud. | Kokkupõrge Wimbledoni korraldajatega lõppes Kristina Mladenovicile trahviga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahejuhtum leidis aset pärast paarismängu avaringi, kus teisena asetatud Mladenovic ja tema paariline Timea Babos jäid üllatuslikult kindlalt 1:6, 2:6 alla Zarina Dijasile ja Arina Rodionovale.
Mladenovic, endine top kümme üksikmängija ja paarismängu esireket, üritas seejärel korraldada eratransporti tagasi hotelli juurde, kuid transpordipunktist öeldi talle, et ta peab minema bussiga. Seejärel alustas Mladenovici pereliige turniiri töötajate suhtes vihast protesti ja korraldajad pidid sekkuma.
Turniiri korraldajad määrasid Mladenovicile trahvi ebasportliku käitumise tõttu. 7500 dollari ehk veidi rohkem kui 6300 eurot on seni suurim rahatrahv, mis sel aastal mängijatele Wimbledonis määratud.
### Response:
Kokkupõrge Wimbledoni korraldajatega lõppes Kristina Mladenovicile trahviga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 52-aastane rumeenlane juhendas viimati üle-eelmisel hooajal Venemaa tippklubi Kemerovo Kuzbassi, möödunud klubihooajal ta ametlikult ühegi meeskonnaga seotud ei olnud.
Cretu vahetab Zaksas välja serblase Nikola Grbici, kes tüüris võistkonna tänavu esmakordselt maailma tugevaima liiga ehk Meistrite liiga võiduni. Poola liigas, kus finaalseeria peeti vahetult enne eurosarja kulminatsiooni, leppis põhiturniiri valitseja mõnevõrra üllatuslikult hõbedaga. Grbic jätkab karjääri Itaalia hiiu Perugia juhendajana, vahendab Võrkpall24.
Gheorghe Cretu juhendamisel võitis Eesti võrkpallikoondis 2015. aasta Euroopa meistrivõistlustel 11. koha, mis on läbi aegade Eesti parim saavutus. Aastal 2016 võitis koondis Euroopa liiga finaalturniiril kuldmedali ja pääses edasi Maailmaliigasse.
2020. aastal võttis Cretult Eesti võrkpallikoondise peatreenerameti üle prantslane Cedric Enard.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24. | Eesti koondise Euroopas pildile tõstnud treener asub Poola tippu juhendama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
52-aastane rumeenlane juhendas viimati üle-eelmisel hooajal Venemaa tippklubi Kemerovo Kuzbassi, möödunud klubihooajal ta ametlikult ühegi meeskonnaga seotud ei olnud.
Cretu vahetab Zaksas välja serblase Nikola Grbici, kes tüüris võistkonna tänavu esmakordselt maailma tugevaima liiga ehk Meistrite liiga võiduni. Poola liigas, kus finaalseeria peeti vahetult enne eurosarja kulminatsiooni, leppis põhiturniiri valitseja mõnevõrra üllatuslikult hõbedaga. Grbic jätkab karjääri Itaalia hiiu Perugia juhendajana, vahendab Võrkpall24.
Gheorghe Cretu juhendamisel võitis Eesti võrkpallikoondis 2015. aasta Euroopa meistrivõistlustel 11. koha, mis on läbi aegade Eesti parim saavutus. Aastal 2016 võitis koondis Euroopa liiga finaalturniiril kuldmedali ja pääses edasi Maailmaliigasse.
2020. aastal võttis Cretult Eesti võrkpallikoondise peatreenerameti üle prantslane Cedric Enard.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.
### Response:
Eesti koondise Euroopas pildile tõstnud treener asub Poola tippu juhendama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme Leedu naaberriik, olukord võib iga hetk pingestuda. Seepärast mõtleme juba ette ning tegime [kaitseministeeriumile] koostööettepaneku ega oota ära seda, kui probleemid on juba tekkinud," ütles Läti piirivalve ülem Guntis Pujats teisipäeval usutluses Läti Raadiole, mida vahendas sealne rahvusringhäälingu uudisteportaal.
Pujatsi kinnitusel on praegu olukord piiril Valgevenega küll rahulik, kuid juba mai lõpust saadik on tugevdatud piiri valvamist. Alates sellest ajast on piiril olnud kolm intsidenti, kinni on peetud kaks piiririkkujat, üks inimene on palunud varjupaika.
Läti piirivalveülema sõnul on ta võimalike probleemide tekkimise puhuks küsinud kaitseministeeriumilt appi 50 sõjaväelast.
Pujats tõdes ka seda, et Läti piir Valgevenega on halvemini varustatud kui seda on Leedul.
Leedu kuulutas 2. juulil riigis välja hädaolukorra seoses suurenenud ebaseadusliku rändega Valgevenest. Leedu piirivalve teatel on kokku tänavu tabatud 1232 illegaali, kusjuures möödunud nädal oli nende hulk rekordiline. Leedu ametnikud on rääkinud, kuidas illegaalide saabumise taga on Valgevene võimude tegevus, kes soovivad sellega Leedule, mis on Valgevene praeguse režiimi kriitikute esirinnas, survet avaldada. Peamiselt on sisserändajate näol tegemist Afganistanist, Kamerunist, Iraagist ja Süüriast pärit inimestega, paljud neist on dokumentideta.
Läti piirivalve on olukorra erineva arengu puhuks ette valmistanud mitu stsenaariumi, kuid suuresti oleneb see, mis juhtuma hakkab, Valgevene võimudest, ütles Läti siseminister Maria Golubeva.
"Praegu pole meie olukord muutunud. Meil ei ole Valgevene poolt massilist piiriületamist, aga me valmistume selleks, et taoline olukord võib tekkida. Praegu on see ainult ettevaatusabinõu, mingeid märke olukorra muutumisest hetkel ei ole. Me oleme valmistunud igasugusteks stsenaariumiteks, peame piiri valvama, et ei tekiks kriisi, milleks me valmis ei ole," rääkis Golubeva. | Läti valmistub võimalikeks probleemideks piiril Valgevenega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme Leedu naaberriik, olukord võib iga hetk pingestuda. Seepärast mõtleme juba ette ning tegime [kaitseministeeriumile] koostööettepaneku ega oota ära seda, kui probleemid on juba tekkinud," ütles Läti piirivalve ülem Guntis Pujats teisipäeval usutluses Läti Raadiole, mida vahendas sealne rahvusringhäälingu uudisteportaal.
Pujatsi kinnitusel on praegu olukord piiril Valgevenega küll rahulik, kuid juba mai lõpust saadik on tugevdatud piiri valvamist. Alates sellest ajast on piiril olnud kolm intsidenti, kinni on peetud kaks piiririkkujat, üks inimene on palunud varjupaika.
Läti piirivalveülema sõnul on ta võimalike probleemide tekkimise puhuks küsinud kaitseministeeriumilt appi 50 sõjaväelast.
Pujats tõdes ka seda, et Läti piir Valgevenega on halvemini varustatud kui seda on Leedul.
Leedu kuulutas 2. juulil riigis välja hädaolukorra seoses suurenenud ebaseadusliku rändega Valgevenest. Leedu piirivalve teatel on kokku tänavu tabatud 1232 illegaali, kusjuures möödunud nädal oli nende hulk rekordiline. Leedu ametnikud on rääkinud, kuidas illegaalide saabumise taga on Valgevene võimude tegevus, kes soovivad sellega Leedule, mis on Valgevene praeguse režiimi kriitikute esirinnas, survet avaldada. Peamiselt on sisserändajate näol tegemist Afganistanist, Kamerunist, Iraagist ja Süüriast pärit inimestega, paljud neist on dokumentideta.
Läti piirivalve on olukorra erineva arengu puhuks ette valmistanud mitu stsenaariumi, kuid suuresti oleneb see, mis juhtuma hakkab, Valgevene võimudest, ütles Läti siseminister Maria Golubeva.
"Praegu pole meie olukord muutunud. Meil ei ole Valgevene poolt massilist piiriületamist, aga me valmistume selleks, et taoline olukord võib tekkida. Praegu on see ainult ettevaatusabinõu, mingeid märke olukorra muutumisest hetkel ei ole. Me oleme valmistunud igasugusteks stsenaariumiteks, peame piiri valvama, et ei tekiks kriisi, milleks me valmis ei ole," rääkis Golubeva.
### Response:
Läti valmistub võimalikeks probleemideks piiril Valgevenega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Donner alustas oma lavastajakarjääri filmidega "X-15" (1961), "Salt and Pepper" (1968) ja "London Affair" (1970), kuid tema läbilöögifilmiks oli 1976. aastal valminud õudusfilm "Oomen" ("The Omen"), mille peaosas astusid üles Gregory Peck ja Lee Remick. Sellele järgnes aga kaks aastat hiljem ka esimene "Supermani" ekraniseering, kus nimitegelase rollis astus üles Christopher Reeve.
Suureks edulooks osutus ka 1985. aastal valminud koguperefilm "Kõurikud" ("The Goonies"), mille juures lõid stsenaristidena kaasa ka Stephen Spielberg ja "Üksinda kodus" lavastajana tuntud Chris Columbus. Kaks aastat hiljem pani ta aga aluse filmisaagale "Surmarelv" ("Lethal Weapon"), hiljem lavastas ta ka kolm järjefilmi ning planeeris lähiaastatel alustada tööd ka järjekorras viienda linalooga.
Olulisemateks filmideks Donneri filmograafias on ka "Jõululaulul" ("A Christmas Carol") põhinev linateos "Scrooge" Bill Murray'ga peaosas, Michael Crichtoni romaanil baseeruv ulmefilm "Ajajoon" ("Timeline") ning tema karjääri viimaseks lavastajatööks jäänud "16 kvartalit" ("16 Blocks").
Oma karjääri alustas Donner aga telesarjade lavastajana. 1960. kuni 1961. aastani lavastas ta kuue osa sarjast "Wanted: Dead or Alive", mille peaosas astus üles karjääri alustav Steve McQueen. Samuti on tema käe all valminud kuus episoodi sarjast "Videviku tsoon" ("The Twilight Zone") aastatel 1963-1964, neli jagu sarjast "Koodnimi UNCLE" ("Man from U.N.C.L.E.") aastal 1964 ning kaks osa sarjast "Get Smart" 1965. aastal. Viimaseks sarjatööks jäi 1989. kuni 1992. aastani kolm osa sarjast "Hauataguse lood" ("Tales from the Crypt").
Koos abikaasa Lauren Shuler Donneriga oli neil ka produktsioonifirma, mille olulisemateks töödeks olid "Päästke Willy" filmisaaga ning 2000. aastal esimene "X-meeste" ekraniseering. Samuti produtseerisid nad 1987. aastal Joel Schumacheri õuduskomöödia "Kadunud poisid" ("The Lost Boys"). | Suri USA filmirežissöör Richard Donner | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Donner alustas oma lavastajakarjääri filmidega "X-15" (1961), "Salt and Pepper" (1968) ja "London Affair" (1970), kuid tema läbilöögifilmiks oli 1976. aastal valminud õudusfilm "Oomen" ("The Omen"), mille peaosas astusid üles Gregory Peck ja Lee Remick. Sellele järgnes aga kaks aastat hiljem ka esimene "Supermani" ekraniseering, kus nimitegelase rollis astus üles Christopher Reeve.
Suureks edulooks osutus ka 1985. aastal valminud koguperefilm "Kõurikud" ("The Goonies"), mille juures lõid stsenaristidena kaasa ka Stephen Spielberg ja "Üksinda kodus" lavastajana tuntud Chris Columbus. Kaks aastat hiljem pani ta aga aluse filmisaagale "Surmarelv" ("Lethal Weapon"), hiljem lavastas ta ka kolm järjefilmi ning planeeris lähiaastatel alustada tööd ka järjekorras viienda linalooga.
Olulisemateks filmideks Donneri filmograafias on ka "Jõululaulul" ("A Christmas Carol") põhinev linateos "Scrooge" Bill Murray'ga peaosas, Michael Crichtoni romaanil baseeruv ulmefilm "Ajajoon" ("Timeline") ning tema karjääri viimaseks lavastajatööks jäänud "16 kvartalit" ("16 Blocks").
Oma karjääri alustas Donner aga telesarjade lavastajana. 1960. kuni 1961. aastani lavastas ta kuue osa sarjast "Wanted: Dead or Alive", mille peaosas astus üles karjääri alustav Steve McQueen. Samuti on tema käe all valminud kuus episoodi sarjast "Videviku tsoon" ("The Twilight Zone") aastatel 1963-1964, neli jagu sarjast "Koodnimi UNCLE" ("Man from U.N.C.L.E.") aastal 1964 ning kaks osa sarjast "Get Smart" 1965. aastal. Viimaseks sarjatööks jäi 1989. kuni 1992. aastani kolm osa sarjast "Hauataguse lood" ("Tales from the Crypt").
Koos abikaasa Lauren Shuler Donneriga oli neil ka produktsioonifirma, mille olulisemateks töödeks olid "Päästke Willy" filmisaaga ning 2000. aastal esimene "X-meeste" ekraniseering. Samuti produtseerisid nad 1987. aastal Joel Schumacheri õuduskomöödia "Kadunud poisid" ("The Lost Boys").
### Response:
Suri USA filmirežissöör Richard Donner |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurte tribüünide ees peetavad ja õhtul kohaliku aja järgi peale kella 21 lõppevad üritused toimuvad ilmselt samuti publikuta.
Samas on olümpiale kutsutud kokku ligi 10 000 VIP-vaatajat, kelle seas on nt sponsorite esindajaid ja diplomaate, kuid Jaapani ajalehe andmetel on paljud kutse tagasi lükanud.
Olümpiatule paraad, mis pidi Tokyo kesklinnas toimuma 17. juulist kuni avatseremooniani, jääb ära, et vältida suurte rahvamasside kogunemist. Selle asemel korraldatakse mitmeid väiksemaid tõrviku süütamise tseremooniaid, teatas teine Jaapani väljaanne.
Olümpiatuli saabub Tokyosse reedel, 9. juulil.
Jaapani valitsus peaks Reutersi andmeil lõpliku otsuse kohaliku publiku lubamise kohta langetama neljapäeval.
Aasta jagu edasi lükatud Tokyo olümpiamängude avatseremoonia peetakse 23. juulil. | Jaapan plaanib olümpia avatseremooniale lubada vaid VIP-vaatajad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurte tribüünide ees peetavad ja õhtul kohaliku aja järgi peale kella 21 lõppevad üritused toimuvad ilmselt samuti publikuta.
Samas on olümpiale kutsutud kokku ligi 10 000 VIP-vaatajat, kelle seas on nt sponsorite esindajaid ja diplomaate, kuid Jaapani ajalehe andmetel on paljud kutse tagasi lükanud.
Olümpiatule paraad, mis pidi Tokyo kesklinnas toimuma 17. juulist kuni avatseremooniani, jääb ära, et vältida suurte rahvamasside kogunemist. Selle asemel korraldatakse mitmeid väiksemaid tõrviku süütamise tseremooniaid, teatas teine Jaapani väljaanne.
Olümpiatuli saabub Tokyosse reedel, 9. juulil.
Jaapani valitsus peaks Reutersi andmeil lõpliku otsuse kohaliku publiku lubamise kohta langetama neljapäeval.
Aasta jagu edasi lükatud Tokyo olümpiamängude avatseremoonia peetakse 23. juulil.
### Response:
Jaapan plaanib olümpia avatseremooniale lubada vaid VIP-vaatajad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Led R kontserdile avatakse 9. juulil Autovabaduse puiesteel ka Briti saatkonna näitus "Toit igaveseks", samuti astub kell 22 üles tuleteater Zerkala ja avaõhtu lõpetab kell 23 Elektriteater filmiga "Supilinna salaselts".
Programm jätkub 10. juulil, kui kell 14 kohtuvad kesklinnas Sisevete festivali raames Võrtsult ja Peipsilt saabuvad laevastikud. Kontserdiprogramm algab laupäeva õhtul kell 17.00 jõekontserdiga, kui liivapraamil Koit astub üles Estraadiraadio, kellega koos esineb solist Signe Hansen. Veelaval esineb koreograaf Kaisa Kattai ja õhtule lõpetavad "Tartu 2024 esitleb" kontserdisarjas üles astuvad Erki Pärnoja, Heidy Purga ja Kersten Kõrge.
11. juuli saab kell 11 alguse Tartu 2024 pannkoogihommikuga ning jätkub Räpina valla töötoaga, kus õpetatakse valmistama jõuluehteid. Kohal on ka mobiilne töökoda Merkuur. Koostöös Klaaspärlimängu festivaliga toimub kell 15 trummishow "Rütmirännakud Ahvenaga", kus Peeter Vähi ja Reigo Ahvena eestvedamisel saab korraga kuulda sadat trummi. Kell 17 saab näha Akrose akrobaate ning õhtu jätkub kell 19 PO Tartu puhkpillikontserdiga, päeva lõpetavad Latin Passioni tantsijad.
Autovabaduse puiestee ala on avatud Uueturu ristmikust kuni Kaarsillani ning tegevusi jagub ka kesklinna parki. Külastajaid oodatakse 9. juulist kuni 8. augustini. | Autovabaduse puiestee avatakse ansambel Led R kontserdiga Emajõel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Led R kontserdile avatakse 9. juulil Autovabaduse puiesteel ka Briti saatkonna näitus "Toit igaveseks", samuti astub kell 22 üles tuleteater Zerkala ja avaõhtu lõpetab kell 23 Elektriteater filmiga "Supilinna salaselts".
Programm jätkub 10. juulil, kui kell 14 kohtuvad kesklinnas Sisevete festivali raames Võrtsult ja Peipsilt saabuvad laevastikud. Kontserdiprogramm algab laupäeva õhtul kell 17.00 jõekontserdiga, kui liivapraamil Koit astub üles Estraadiraadio, kellega koos esineb solist Signe Hansen. Veelaval esineb koreograaf Kaisa Kattai ja õhtule lõpetavad "Tartu 2024 esitleb" kontserdisarjas üles astuvad Erki Pärnoja, Heidy Purga ja Kersten Kõrge.
11. juuli saab kell 11 alguse Tartu 2024 pannkoogihommikuga ning jätkub Räpina valla töötoaga, kus õpetatakse valmistama jõuluehteid. Kohal on ka mobiilne töökoda Merkuur. Koostöös Klaaspärlimängu festivaliga toimub kell 15 trummishow "Rütmirännakud Ahvenaga", kus Peeter Vähi ja Reigo Ahvena eestvedamisel saab korraga kuulda sadat trummi. Kell 17 saab näha Akrose akrobaate ning õhtu jätkub kell 19 PO Tartu puhkpillikontserdiga, päeva lõpetavad Latin Passioni tantsijad.
Autovabaduse puiestee ala on avatud Uueturu ristmikust kuni Kaarsillani ning tegevusi jagub ka kesklinna parki. Külastajaid oodatakse 9. juulist kuni 8. augustini.
### Response:
Autovabaduse puiestee avatakse ansambel Led R kontserdiga Emajõel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastaja Andrus Vaarik otsustas ooperi tuua lavale täiesti originaalses, tema arvates tänapäeval ainumõeldavas võtmes, kus poeedi tegelaskujust saab hoopis produtsent ning teistest tegelastest osalised-mängukannid tema juhitud pöörases tõsieluseriaalis. "Pannes Rossini ooperi aluseks oleva jabura jandi kaasaegse massimeelelahutuse veelgi napakamasse formaati, saime endalegi üllatuseks väga elusa, vaimuka ja isegi liigutava loo," lisas Vaarik.
"Türklane Itaalias" on Itaalia helilooja Gioacchino Rossini 22-aastasena kirjutatud koomiline ooper, millest etendub käesoleval hooajal 4-5 uuslavastust üle maailma, üks neist Pärnus. Eestis mängiti seda ooperit Estonia teatris viimati 50 aastat tagasi. Lavastuse peaosades on Klaudia Taevi nimelise konkursi laureaadid Armeeniast, Ukrainast, Venemaalt ja Leedust.
Kümnes Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest toimub 12. kuni 19. septembrini. Tulevikus jääb lavastus Kaunase riikliku muusikateatri repertuaari. | Andrus Vaarik toob Promfestil lavale Rossini ooperi "Türklane Itaalias" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastaja Andrus Vaarik otsustas ooperi tuua lavale täiesti originaalses, tema arvates tänapäeval ainumõeldavas võtmes, kus poeedi tegelaskujust saab hoopis produtsent ning teistest tegelastest osalised-mängukannid tema juhitud pöörases tõsieluseriaalis. "Pannes Rossini ooperi aluseks oleva jabura jandi kaasaegse massimeelelahutuse veelgi napakamasse formaati, saime endalegi üllatuseks väga elusa, vaimuka ja isegi liigutava loo," lisas Vaarik.
"Türklane Itaalias" on Itaalia helilooja Gioacchino Rossini 22-aastasena kirjutatud koomiline ooper, millest etendub käesoleval hooajal 4-5 uuslavastust üle maailma, üks neist Pärnus. Eestis mängiti seda ooperit Estonia teatris viimati 50 aastat tagasi. Lavastuse peaosades on Klaudia Taevi nimelise konkursi laureaadid Armeeniast, Ukrainast, Venemaalt ja Leedust.
Kümnes Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest toimub 12. kuni 19. septembrini. Tulevikus jääb lavastus Kaunase riikliku muusikateatri repertuaari.
### Response:
Andrus Vaarik toob Promfestil lavale Rossini ooperi "Türklane Itaalias" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise Copa America finalistid ei hoidnud end mängus tagasi ning võimalusi jagus mõlemale võistkonnale. Rohkem tööd oli aga just Peruu väravavahil, kes tõrjus mitu brasiillaste pealelööki.
Võõrustajad jõudsid mängu ainsa väravani 35. minutil, kui Neymar mängis vasakul äärel kolm peruulast üle ning andis seejärel söödu Lucas Paquetale, kes toimetas palli 10 meetri kauguselt Peruu väravavahi seljataha.
Teisipäeval selgub Brasiilia finaalivastane, kui teises poolfinaalis kohtuvad Argentiina ja Colombia.
Poolfinaalijärgses intervjuus sõnas Brasiilia tähtmängija Neymar, et hoiab teises poolfinaalis pöialt Argentiinale. "Soovin finaalivastaseks Argentiinat, sest mul on seal sõpru. Finaalis võidaks ikkagi Brasiilia," väljendas brasiillane enesekindlust.
Brasiilia jalgpallikoondis on poolfinaali järel püsinud võitmatuna 13 mängu järjest. | Brasiilia alistas Peruu ja sammus Copa America finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise Copa America finalistid ei hoidnud end mängus tagasi ning võimalusi jagus mõlemale võistkonnale. Rohkem tööd oli aga just Peruu väravavahil, kes tõrjus mitu brasiillaste pealelööki.
Võõrustajad jõudsid mängu ainsa väravani 35. minutil, kui Neymar mängis vasakul äärel kolm peruulast üle ning andis seejärel söödu Lucas Paquetale, kes toimetas palli 10 meetri kauguselt Peruu väravavahi seljataha.
Teisipäeval selgub Brasiilia finaalivastane, kui teises poolfinaalis kohtuvad Argentiina ja Colombia.
Poolfinaalijärgses intervjuus sõnas Brasiilia tähtmängija Neymar, et hoiab teises poolfinaalis pöialt Argentiinale. "Soovin finaalivastaseks Argentiinat, sest mul on seal sõpru. Finaalis võidaks ikkagi Brasiilia," väljendas brasiillane enesekindlust.
Brasiilia jalgpallikoondis on poolfinaali järel püsinud võitmatuna 13 mängu järjest.
### Response:
Brasiilia alistas Peruu ja sammus Copa America finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsil tehakse ülevaade terviseameti külmladude temperatuurikõikumisega seotud asjaoludest ning COVID-19 vastase vaktsineerimise hetkeseisust. | Otse kell 13: Lanno, Kiik ja Seer vaktsineerimise olukorrast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsil tehakse ülevaade terviseameti külmladude temperatuurikõikumisega seotud asjaoludest ning COVID-19 vastase vaktsineerimise hetkeseisust.
### Response:
Otse kell 13: Lanno, Kiik ja Seer vaktsineerimise olukorrast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mänguskoori avas juba neljandal minutil legendaarne ääreründaja Tarmo Kink, kel Eesti koondise särgis kirjas 83 mängu ja kuus väravat. Veerandtunni möödudes duubeldas seisu teine endine koondislane, 31 mänguga neli väravat löönud Ingemar Teever, vahendab Soccernet.ee.
Pooltunni möödudes lõi Robin Tukia Kalevi poolelt ühe värava vastu, aga enne poolajapausile minekut taastas Kink Zeniti kaheväravalise eduseisu. Kohe teise poolaja alguses vähendas Brandon Bachmann kaotusseisu taas ühele väravale, aga Teeveri 72. minuti värav tõi 4:2 võidu siiski kolmanda liiga klubile.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Endised Eesti koondislased kukutasid Purje hoolealused karikasarjast välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mänguskoori avas juba neljandal minutil legendaarne ääreründaja Tarmo Kink, kel Eesti koondise särgis kirjas 83 mängu ja kuus väravat. Veerandtunni möödudes duubeldas seisu teine endine koondislane, 31 mänguga neli väravat löönud Ingemar Teever, vahendab Soccernet.ee.
Pooltunni möödudes lõi Robin Tukia Kalevi poolelt ühe värava vastu, aga enne poolajapausile minekut taastas Kink Zeniti kaheväravalise eduseisu. Kohe teise poolaja alguses vähendas Brandon Bachmann kaotusseisu taas ühele väravale, aga Teeveri 72. minuti värav tõi 4:2 võidu siiski kolmanda liiga klubile.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Endised Eesti koondislased kukutasid Purje hoolealused karikasarjast välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Halduskohus jättis juuni alguses tehtud otsusega rahuldamata kliimanoorte kaebuse tühistada Eesti Energia Enefiti põlevkiviõlitehase ehitusluba. Edasikaebuse menetlusse võtmise peab ringkonnakohus otsustama mõistliku aja jooksul.
"Otsus edasi kaevata sündis kergesti ning näib ainumõeldav samm. Õlitehase rajamine ei toetaks pikas plaanis Ida-Virumaa ega ülejäänud Eesti arengut ning kahjustaks meie ühist elukeskkonda. Näeme ju kas või sel suvel selgelt, kuidas mitmel pool maailmas võtavad võimust kliimamuutusest tingitud ekstreemsed ilmaolud ja uudistes räägitakse maakera külmaalade kiirest kahanemisest. Nende arengute ning tuhandete teadlaste hoiatuste valguses on õlitehase rajamine äärmiselt tagurlik samm," selgitas kliimaaktivist Kertu Birgit Anton.
MTÜ Loodusvõlu pöördus möödunud aasta aprillis põlevkiviõlitehase asjus kohtusse, nõudes Narva-Jõesuu linnavalitsuse antud ehitusloa tühistamist ja esialgse õiguskaitse tagamist. Tartu ringkonnakohtu 7. mai määrusega on kohaldatud esialgset õiguskaitset ning peatatud ehitusloa kehtivus kohtumenetluse lõpuni.
Põhikaebuse osas tehtud kohtuotsusega jättis halduskohus, kaebuse Narva-Jõesuu linnavalitsuse antud ehitusloa tühistamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitamine tähendab, et halduskohtu otsus ei jõustu ning edasi kehtib ka esialgne õiguskaitse. | Kliimaaktivistid kaebasid õlitehase ehitusloa kohtuotsuse edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Halduskohus jättis juuni alguses tehtud otsusega rahuldamata kliimanoorte kaebuse tühistada Eesti Energia Enefiti põlevkiviõlitehase ehitusluba. Edasikaebuse menetlusse võtmise peab ringkonnakohus otsustama mõistliku aja jooksul.
"Otsus edasi kaevata sündis kergesti ning näib ainumõeldav samm. Õlitehase rajamine ei toetaks pikas plaanis Ida-Virumaa ega ülejäänud Eesti arengut ning kahjustaks meie ühist elukeskkonda. Näeme ju kas või sel suvel selgelt, kuidas mitmel pool maailmas võtavad võimust kliimamuutusest tingitud ekstreemsed ilmaolud ja uudistes räägitakse maakera külmaalade kiirest kahanemisest. Nende arengute ning tuhandete teadlaste hoiatuste valguses on õlitehase rajamine äärmiselt tagurlik samm," selgitas kliimaaktivist Kertu Birgit Anton.
MTÜ Loodusvõlu pöördus möödunud aasta aprillis põlevkiviõlitehase asjus kohtusse, nõudes Narva-Jõesuu linnavalitsuse antud ehitusloa tühistamist ja esialgse õiguskaitse tagamist. Tartu ringkonnakohtu 7. mai määrusega on kohaldatud esialgset õiguskaitset ning peatatud ehitusloa kehtivus kohtumenetluse lõpuni.
Põhikaebuse osas tehtud kohtuotsusega jättis halduskohus, kaebuse Narva-Jõesuu linnavalitsuse antud ehitusloa tühistamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitamine tähendab, et halduskohtu otsus ei jõustu ning edasi kehtib ka esialgne õiguskaitse.
### Response:
Kliimaaktivistid kaebasid õlitehase ehitusloa kohtuotsuse edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tavaliselt võiks eeldada, et suvel, kui ilmad on päikesepaistelised ja soojad, siis peaks ka merevesi randades soe olema. Miks vesi Soome lahes külmaks on läinud selgitab sünoptik Helve Meitern: "Nagu ikka, kui meil puhub vähemalt poolteist-kaks päeva paraja tugevusega idatuul, siis see puhub sooja vee pealt ära ja altpoolt tõuseb jahedam vesi pinnale. Tuulega kandub ta meie randadesse."
Vesi on Soome lahes on kihistunud, mis tähendab, et pinnakiht on päikese tõttu soe, kuid põhjakihid, mis asuvad umbes 30-40 meetri sügavusel, on jääkülmad.
"Kui [tuul] ülevalt sooja vee ära puhub, siis alt tuleb külm vesi asemele, seda kutsutakse eesti keeles õige nimega süvaveekerge, kuigi päris palju nimesid on. Inglise keeles on selle asja nimi upwelling," selgitas Eesti Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa.
Meitern selgitab, miks ei lähe vesi külmaks saartel ja Läänemaal: "Esiteks ei ole seal sellist süvavee kerget. [Seal seda] naljalt ei teki, seal peavad teistsugused tingimused olema ja vesi on seal ka palju madalam, nii et ta on palju rohkem soojenenud. Soome lahel just see ongi, et siin on sügav ja põhjakihtide vesi on hästi külm ja tuul saab pikalt puhuda pikki Soome lahte. Liivi lahe ja Väinamere ääres ei ole tuulel kuskil kuhugi midagi puhuda ja kui puhub, siis see vesi on üldiselt soojenenud seal. "
Milline on veetemperatuuri kõikumise mõju veeasukatele, selgitab Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa.
"Kui vesi on soe, on meil siin ühed liigid, kui vesi on külm, siis on teised liigid. Aga kohe peab selgeks tegema, et mitte midagi kahjulikku see kaladele loomulikult ei tee, sest tegemist on nähtustega, mida meil on olnud alati, aastatuhandeid, võib öelda isegi miljoneid aastaid on sellist asja olnud ja kaladel on selle jaoks kohanemismehhanismid. Ütleme, et sellised kalad, kes armastavad sooja vett, liiguvad siis kuskile mujale ja külma vee lembelised kalad, näiteks siiased, lõhilased ja räim tulevad vastupidi just selle külma vee peale kohale, et neid on seal palju."
Sünoptik Helve Meitern andis lootust, et vesi muutub varsti soojemaks.
"Kuna see tuul on natuke mandrist eemal, siis väga kiiresti soojenemine ei toimu, aga päev-päevalt peaks temperatuur tõusma ja nädala teisel poolel pöördub jälle tuul läänekaarde ning sealtpoolt tavaliselt kandub Läänemere soojema pinnakihi soojem vesi meile tagasi." | Põhjaranniku merevee tegi külmaks idatuul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tavaliselt võiks eeldada, et suvel, kui ilmad on päikesepaistelised ja soojad, siis peaks ka merevesi randades soe olema. Miks vesi Soome lahes külmaks on läinud selgitab sünoptik Helve Meitern: "Nagu ikka, kui meil puhub vähemalt poolteist-kaks päeva paraja tugevusega idatuul, siis see puhub sooja vee pealt ära ja altpoolt tõuseb jahedam vesi pinnale. Tuulega kandub ta meie randadesse."
Vesi on Soome lahes on kihistunud, mis tähendab, et pinnakiht on päikese tõttu soe, kuid põhjakihid, mis asuvad umbes 30-40 meetri sügavusel, on jääkülmad.
"Kui [tuul] ülevalt sooja vee ära puhub, siis alt tuleb külm vesi asemele, seda kutsutakse eesti keeles õige nimega süvaveekerge, kuigi päris palju nimesid on. Inglise keeles on selle asja nimi upwelling," selgitas Eesti Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa.
Meitern selgitab, miks ei lähe vesi külmaks saartel ja Läänemaal: "Esiteks ei ole seal sellist süvavee kerget. [Seal seda] naljalt ei teki, seal peavad teistsugused tingimused olema ja vesi on seal ka palju madalam, nii et ta on palju rohkem soojenenud. Soome lahel just see ongi, et siin on sügav ja põhjakihtide vesi on hästi külm ja tuul saab pikalt puhuda pikki Soome lahte. Liivi lahe ja Väinamere ääres ei ole tuulel kuskil kuhugi midagi puhuda ja kui puhub, siis see vesi on üldiselt soojenenud seal. "
Milline on veetemperatuuri kõikumise mõju veeasukatele, selgitab Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa.
"Kui vesi on soe, on meil siin ühed liigid, kui vesi on külm, siis on teised liigid. Aga kohe peab selgeks tegema, et mitte midagi kahjulikku see kaladele loomulikult ei tee, sest tegemist on nähtustega, mida meil on olnud alati, aastatuhandeid, võib öelda isegi miljoneid aastaid on sellist asja olnud ja kaladel on selle jaoks kohanemismehhanismid. Ütleme, et sellised kalad, kes armastavad sooja vett, liiguvad siis kuskile mujale ja külma vee lembelised kalad, näiteks siiased, lõhilased ja räim tulevad vastupidi just selle külma vee peale kohale, et neid on seal palju."
Sünoptik Helve Meitern andis lootust, et vesi muutub varsti soojemaks.
"Kuna see tuul on natuke mandrist eemal, siis väga kiiresti soojenemine ei toimu, aga päev-päevalt peaks temperatuur tõusma ja nädala teisel poolel pöördub jälle tuul läänekaarde ning sealtpoolt tavaliselt kandub Läänemere soojema pinnakihi soojem vesi meile tagasi."
### Response:
Põhjaranniku merevee tegi külmaks idatuul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nüüdsest alates on demokraatlikul Valgevenel Vilniuses oma esindus. Valgevene rahva demokraatlik valik on nüüd Leedu poolt de facto tunnustatud - kuni selle päevani, mil see on täielikult realiseerunud ka nende kodumaal," kirjutas Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis esmaspäeval sotsiaalmeedias.
From now on Belarusian democracy will have a representation in Vilnius. BY people's democratic will is now de facto recognized in LT - up until the day when it is fully realised in their homeland. Proud to present the official note to Svetlana Tsikhanouskaya, the real BY leader. pic.twitter.com/A2whepKbe4
— Gabrielius Landsbergis (@GLandsbergis) July 5, 2021
"Ma olen uhke, et saan sellekohase ametliku noodi Svetlana Tsihhanovskajale, Valgevene tõelisele liidrile üle anda," lisas Landsbergis.
"Täna andis välisminister Landsbergis diplomaatilise staatuse Valgevene Demokraatia Esinduskantseleile. Ma olen sügavalt tänulik Leedu võimudele nende tohutu toetuse eest valgevenelastele ja selle eest, et nd olid esimesed, kes meid vastu võtsid," kirjutas Tsihhanovskaja sotsiaalmeedias. "Koos saame me näidata, et Valgevene ei tähenda (Aleksandr) Lukašenkot."
Today, FM @GLandsbergis presented diplomatic status to our Belarusian Democracy Representative Office. I am deeply grateful to authorities for the huge support for Belarusians & being the first ones to welcome us. Together, we prove that Belarus is not Lukashenka. pic.twitter.com/Tvc8YXaeRp
— Sviatlana Tsikhanouskaya (@Tsihanouskaya) July 5, 2021
"Selliselt on Leedu käivitanud režiimi delegitimeerimise uue järgu. See on esimene EL riik, mis astus sellise sammu, ja juba käib töö Valgevene rahva esinduste avamiseks teistes riikides," lisas Tsihhanovskaja.
Valgevenes peeti mullu 9. augustil presidendivalimised, mille võltsimise järel kuulutas ennast võitjaks senine liider Lukašenko, kuigi väidetavalt kogus enam hääli Tsihhanovskaja. Järgnenud opositsiooni protestide ja meeleavalduste mahasurumiseks on Lukašenko lasknud vangistada tuhandeid opositsionääre, sulgenud vaba meedia ning mitu inimest on politseivägivalla tagajärjel ka hukkunud. Tsihhanovskaja lahkus repressioonide eest Valgevenest Leetu. | Leedu andis Tsihhanovskaja kantseleile diplomaatilise staatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nüüdsest alates on demokraatlikul Valgevenel Vilniuses oma esindus. Valgevene rahva demokraatlik valik on nüüd Leedu poolt de facto tunnustatud - kuni selle päevani, mil see on täielikult realiseerunud ka nende kodumaal," kirjutas Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis esmaspäeval sotsiaalmeedias.
From now on Belarusian democracy will have a representation in Vilnius. BY people's democratic will is now de facto recognized in LT - up until the day when it is fully realised in their homeland. Proud to present the official note to Svetlana Tsikhanouskaya, the real BY leader. pic.twitter.com/A2whepKbe4
— Gabrielius Landsbergis (@GLandsbergis) July 5, 2021
"Ma olen uhke, et saan sellekohase ametliku noodi Svetlana Tsihhanovskajale, Valgevene tõelisele liidrile üle anda," lisas Landsbergis.
"Täna andis välisminister Landsbergis diplomaatilise staatuse Valgevene Demokraatia Esinduskantseleile. Ma olen sügavalt tänulik Leedu võimudele nende tohutu toetuse eest valgevenelastele ja selle eest, et nd olid esimesed, kes meid vastu võtsid," kirjutas Tsihhanovskaja sotsiaalmeedias. "Koos saame me näidata, et Valgevene ei tähenda (Aleksandr) Lukašenkot."
Today, FM @GLandsbergis presented diplomatic status to our Belarusian Democracy Representative Office. I am deeply grateful to authorities for the huge support for Belarusians & being the first ones to welcome us. Together, we prove that Belarus is not Lukashenka. pic.twitter.com/Tvc8YXaeRp
— Sviatlana Tsikhanouskaya (@Tsihanouskaya) July 5, 2021
"Selliselt on Leedu käivitanud režiimi delegitimeerimise uue järgu. See on esimene EL riik, mis astus sellise sammu, ja juba käib töö Valgevene rahva esinduste avamiseks teistes riikides," lisas Tsihhanovskaja.
Valgevenes peeti mullu 9. augustil presidendivalimised, mille võltsimise järel kuulutas ennast võitjaks senine liider Lukašenko, kuigi väidetavalt kogus enam hääli Tsihhanovskaja. Järgnenud opositsiooni protestide ja meeleavalduste mahasurumiseks on Lukašenko lasknud vangistada tuhandeid opositsionääre, sulgenud vaba meedia ning mitu inimest on politseivägivalla tagajärjel ka hukkunud. Tsihhanovskaja lahkus repressioonide eest Valgevenest Leetu.
### Response:
Leedu andis Tsihhanovskaja kantseleile diplomaatilise staatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalal sai esimese kaitsedoosi taaskord Eestis alla kümne tuhande inimese. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et vaja oleks vähemalt 20 000 esmavaktsineerijat nädalas, et minna julgemalt sügisele vastu. Jättes kõrvale vaktsineerimise korraldusliku poolega seotud mured, siis miks ikkagi on inimeste ind raugemas?
Need, kelle soov vaktsineeritud saada oli tugev, hakkavad vaikselt otsa saama. Ja see ei tähenda, et hakkaks otsa saama inimesed, kes põhimõtteliselt on valmis ennast vaktsineerima. Otsa hakkavad lõppema need inimesed, kelle soov oli niivõrd tugev, et sellest piisas, et vaktsineerimine neile lihtsalt avada. Need inimesed olid valmis kiiresti vaktsineerimise nimel pingutama, nad otsisid välja vaktsineerimisajad, uurisid digilugu ja teadsid kuhu helistada. Ja läksid ka kohale.
Meil on tegu lihtsalt erinevate inimestega, kes registreerisid võib-olla kuu aega tagasi ja nende näol, keda me ootame registreeruma praegu.
Andero Uusberg Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Hoolimata põnevatest nüanssidest on vaktsineerimisotsus mõnes mõttes võrdlemisi ratsionaalne kalkulatsioon. Ühel käel on inimese ees oht, mida kujutab endast koroonasse nakatumine ja teisel käel on vaktsiin, mis peaks selle ohu maandama. Samas toob vaktsiin ise kaasa mõned ohud ja nii tekib otsuse kaalukauss. Üks või teine pool siis võidab.
Sedamööda, kuidas haigus on meie kõrvalt lahkunud, vähemalt väga paljude jaoks lahkunud, hakkab haiguse oht meil vaikselt meelest minema. Inimeste jaoks, kes olid kahevahel, on täna hakanud kaalukauss kalduma suunas, et vähemasti pole sellega kiiret.
Küsisin meie Ida-Viru korrespondendilt Rene Kundlalt, mida mõtleb sealne venekeelne inimene, kui ta teeb enda jaoks otsuse mitte vaktsineerida? Rene sõnul leiavad inimesed, et vaktsineerimine ei anna neile mitte midagi. Mitte-vaktsineerimine ei tähenda mingeid piiranguid. Välismaal nad nagunii ei käi, seetõttu ei lähe neile korda ka koroonapassi võlud. Kuidas ikkagi niisugustele inimestele läheneda?
Siin on ikka head vanad tuttavad lähenemisvõtted. Inimesel on eksiarvamus sellest kui ohtlik või ohutu see haigus talle individuaalselt on. Aga paljud uuringud muidugi näitavad, et kui me püüame inimesi niimoodi vaktsineerimise suunas müksata, siis ühel pool on inimesed, kes kaalutlevad vaktsineerimise ja haigestumise vahelisi riske. Neile peaks selgitama, et koroonaviiruse saamine on risk, mille maandamine on vaeva väärt.
Aga paljudel inimestel pole vaktsiini kui sellise vastu üldse midagi. Nende jaoks taandub asi lõpuks sellele, et kui keegi pakuks seda vaktsiini ühes mugavas turvalises kohas, siis võib-olla teevad nad selle protseduuri siiski ära. Selleks ei pea nende hoiakuid või teadmisi väga muutma. Või ei pea neid saama nii kaugele, et nad loevad läbi lehekülgede kaupa materjali. Piisab sellest, et vaktsineerimine tehakse neile veel mugavamaks.
Kui mõelda võtete peale, mida saaks tõenduspõhiselt soovitada, siis need on sageli just seotud vaktsiini saamisega seotud füüsilise, aga ka vaimse pingutuse mahavõtmisega. Eestis võib see kõlada isegi naljakalt, et keegi peab pingutama vaktsineerimise otsuse tegemisega ja kohale minemisega, sest meil on tehtud vaktsineerimine lihtsalt kättesaadavaks. Psühholoogilises mõttes on aga isegi sellised väikesed sammud pingutus. Kuskilt tuleb välja otsida vaktsineerimispaik, käia internetis või otsida telefoninumber, meeles pidada kohaloleku aeg ja nii edasi.
Andero Uusberg Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kõik sellised väiksed psühholoogilised tehted on inimese jaoks mikropingutus. Mida rohkem neid mikropingutusi on, seda tõenäolisem tundub, et kui ma hommikul üles tõusen, leian muudkui järjest mingeid muid asju, mis ma teen enne ära, kui ma vaktsineerimiseni jõuan.
Seega tasub otsida loovaid uusi võimalusi, et teha vaktsiini saamine võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Selles osas need väikesed eksperimendid, mida Eestis täna tehakse - näiteks proovitakse kaubanduskeskustes vaktsineerimist, arutatakse apteekides vaktsineerimist - on sammud õigel teel.
Seda ju näitas vist väga hästi ka vaktsineerimispunkti avamine Narvas, Fama keskuses. Seal tekkis väga elav huvi, inimestel piisas kõigest isikut tõendava dokumendi kaasavõtmisest. Ei mingit surfamist netis, aegade valimist ja meelespidamist...
Planeerimise korraldamisel on veel see pluss, et on mingi ring inimesi, kes võib-olla jõuavadki sellele otsusele päeval, kui nad esimest korda seda punkti näevad. Lisaks on mingi ring inimesi, kes esimesel päeval jalutavad mööda või kellel pole ID-kaarti kaasas, aga kes saavad julgustava kogemuse sellest, et nad näevad, kuidas see täpselt käib.
Nii et vähemalt Eesti suuremate linnade keskväljakul võiks olla punktid, kuhu on vaja lihtsalt kohale minna? Lisaks on kindlasti ju ka selliseid inimesi, kes kardavad, aga kui on julgushoog parajasti peal, siis haaravad ID-kaardi ja teevad kaitsepookimise ära?
Jah. Seda võib teha suuremates asulates, aga ka näiteks mõne suurfestivali viimane päev on hea koht ja aeg. Üks põhjus, miks inimesed vaktsineerimist täna edasi lükkavad, on see, et hästi toimiv vaktsiin võib mõneks päevaks anda kerge külmetushaiguse tunde. Aga suvi on lühike ja tegus. Inimestele tundub, et ei taha endale praegu vaktsineerimist lubada, ei taha ühte sihukest unist haigusetunde päeva. Kui vaktsineerimine oleks kättesaadav, siis inimene saab ise valida, millal ta süstib ja võtab sellele järgneva võimaliku unise päeva. See jälle võtab ühe mure vähemaks.
Hirmutamine pole tore asi, aga kas riigil võiks olla selge sõnum ka inimestele, kes ei ole ennast vaktsineeritud - et mis võib neid sügisel oodata? Mittevaktsineerituid võivad ju oodata piirangud? Vaktsineeritud pääsevad, aga kaitsepookimiseta inimesed ei pääse paikadesse, mis meil möödunud kevadel suletud oli? Kas see aitaks asjad liikuma või hirmutamine pole jätkusuutlik?
Kui kilbile tõsta hirmutamine, siis on palju tõendeid, et see ei ole hea taktika. Samas ei peaks sõltuvust inimese vaktsineerimise ja teatud võimaluste vahel kuidagi hirmsasti kartma või maha salgama.
Tegelikult on võimalik leida selliseid lahendusi, mis ei diskrimineeri kedagi, ent ometi teevad vaktsineeritud inimese elu niimoodi teenitult õige pisut mugavamaks. Heaks mudeliks ongi rahvakogunemiste jaoks välja töötatud lahendus, kus sündmusele pääseb ligi ka vaktsineerimata inimene, aga siis avanevad võib-olla täienevad osalusvõimalused neile, kes on vaktsineeritud või on valmis tegema testi. Sügise lähenedes, kui me vaatame uuesti numbritele otsa, siis mina küll julgustaks vaktsineerimise korraldajaid kaaluma ka selliseid lahendusi.
Venemaa koroona-olukord on kehv. Vene telekanalid on käivitanud jõulise vaktsineerimispropaganda. Kas ühe õnnetus on teise õnnelik juhus? Vene telekanalid jõuavad teatavasti ka nende inimesteni kelle ülesleidmise tee on Eesti riigil pikk ja käänuline...
Sellest võib ikka abi olla. Küsimus Eesti venekeelse elanikkonna inforuumist on selle pandeemia tõttu taas esile kerkinud. See on väga-väga huvitav kõrvalküsimus.
Selles, kuidas vene keelt kõnelev elanikkond suhtub kriisi ja vaktsineerimisse, on nende infodieedi mõju. Aga see mõju ei ole võib-olla päris nii lihtne kui sageli arvatakse. Vahel arvatakse, et Eestis on elanikkond, kes valimatult tarbib naaberriigi meediat ja usub kõike, mis sealt on kuulda. Asjatundjad ütlevad, et tegelikult see nii ei ole. Selliseid inimesi on väga-väga vähe, kes täiesti valimatult aktsepteeriks seda, mida Venemaa keskvalitsuse kontrolli all olevad meediakanalid edastavad. Venemaa meediakanali tarbija teab väga hästi, et selles kanalis ei ole kõik kuld, mis hiilgab.
Sama moodi ei usalda need meediatarbijad sageli seda, mis tuleb neile eestikeelsetest kanalitest. Ja niimoodi nad jäävadki vastukäivasse infovälja. Eestikeelsed meediatarbijad on samamoodi skeptilised eri kanalite suhtes, aga üldiselt on meil mingi ankur. Ikkagi suur osa Eesti rahvast vaatab ja usaldab Aktuaalset Kaamerat. See on suur ja oluline vundament.
Venekeelsed leiavad end infosõnumite tõmbetuules ja on sunnitud ise otsuseid tegema. Ja toetuma rohkem sotsiaalmeediale, kus paraku kipub segast või valeinfot rohkem levima. Aga ilmselt on tõesti loota, et selline helistiku muutus naaberriigi meedias aitab kaasa ka vaktsiini suhtumise muutusele siin. Aga see lootus ei tohiks olla siiski väga kõrge, sest naabri helistik ei ole kunagi olnud ainus asi, mis määrab Eesti venekeelse elanikkonna suhtumise vaktsiinidesse.
Te olete kindlasti jälginud ka seda, kuidas Eesti inimesed reageerisid sellele, kui meil hakkasid piirangud aprilli lõpust ära kaduma. Ma ise mäletan väga hästi päeva, kui valitsus otsustas tühistada maskikandmise kohustuse avalikes siseruumides. Otsus sündis teisipäeval ja kolmapäevast oli 95 protsendil inimestest poodides maskid läinud. Kas me oleme väga valitsuse kuulekad? Kui kästakse siis kanname, kui ei, siis ei kanna?
Ma arvan, et me oleme seadusekuulekad. Olen püüdnud natukene analüüsida olemasolevate küsitluse andmete põhjal seda, mis moodi inimeste ettevaatus- ja ohutunne on pandeemia käigus muutunud. Ja sealt leiab kaks signaali.
On olnud perioode, kus viiruse olukord juba vaikselt halveneb, aga valitsuse piirangute poliitika püsis sama paari nädala jooksul. Toona inimeste ohutaju ja ettevaatus pigem järgis valitsuse veel kehtivaid leebemaid piiranguid. See signaal domineeris ennekõike pandeemia alguses.
Loodetavasti oli sel kevadel pandeemia lõpufaas. Inimeste ettevaatus käis kevadel peaaegu perfektselt ühte jalga sellega, kuidas viiruse olukord paranes. Ja ma arvan, et sellest saab teha kaks järeldust. Inimesi loomulikult mõjutab see, mida nad oma silma ja kõrvaga maailmast tunnetavad. Aga mõjutab ka see, et millise signaali annab valitsus. Küllap on aja jooksul nende kahe signaali roll veidi nihkunud. Kui pandeemia oli meile uus ja võõras siis käisime natukene rohkem ühte jalga valitsuse järgi. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid inimesed oma suhtumises nii-öelda iseseisvuma või eristuma.
Andero Uusberg Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Mis puudutab maske, siis tõepoolest siin on pigem järgitud seadusetähte. Maski kandmine eelmisel sügisel muudkui levis, aga tegi täiesti märgatava hüppe siis, kui maski kandmine muudeti kohustuslikuks. Kui maski kandmine kaotas oma kohustuslikkuse, siis tegi see veel kardinaalsema hüppe.
Ma arvan, et see peegeldab seda, kuidas ühiskondlikud kokkulepped Eestis täna töötavad. Võib-olla ootavad Eesti inimesed seadusesõna ja korraldusi rohkem kui mõnes teises ühiskonnas. Sellest kõigest on raske teha üldistusi, kas see on hea või halb. Sellel on kindlasti plusse, et me ühiskonnana niimoodi ummisjalu ei jookse oma käitumist muutma enne, kui on sündinud seadusesse mustvalgelt kirja pandud kokkulepe.
Ja kindlasti on positiivne uudis, et seda seadusesse kirja pandud kokkulepet ikkagi järgitakse väga hästi. Uudisruumi täitis kevadel info inimestest, kes seda kohustust mingil põhjusel eirasid või selles probleemi nägid. Tegelikult oli neid inimesi väga-väga vähe, valdav enamus inimesi pidasid sellest kokkuleppest kinni.
Nii et õppetund võimalikuks sügiseseks uueks laineks on see, et valitsus võib arvestada oma otsuste tegemisel sellega, et inimesed neid otsuseid täidavad?
Jah, aga siin on ka omad piirid, otsus peab olema mõistetav ehk peene sõnaga öeldes legitiimne. See ei ole just väga kõrge latt aga usun küll, et üks asi, mis me siin kriisis õppisime on see, et Eesti ühiskonna koostöövõime on tegelikult päris kõrge.
Suurbritannia on muutunud koroona katsepolügooniks. Britid on suures osas vaktsineeritud. Samas nakatumiste arv on taaskord päris kõrge. Aga olukord on radikaalselt teistsugune võrreldes möödunud talvega. Kuna inimesed on vaktsineeritud, siis õnneks ainult murdosa nendest satub üldse haiglasse ja viiruse fataalsete tagajärgedega puutub kokku eriti vähe inimesi. Kas me ühiskonnana peame olema valmis selleks et peame hakkama jälgima rohkem seda, kui palju inimesi satub haiglasse, mitte seda, milline on meie nakatumise tase? Sest see on tegelikult põhimõtteline muudatus - esimese ja teise laine ajal jälgisid inimesed pinevalt igapäevased nakatumisnumbreid. Kuidas sellist muutust saavutada?
Ma olen nõus, et pandeemia lahenemise järgmine etapp on see, kus me vahetame välja näitaja, millest me kõige rohkem hoolime. Eksperdid ootavad tegelikul seda pikisilmi. Olukord on olnud eriline suuresti seetõttu, et tegemist on uue tõsiste tagajärgedega viirushaigusega. Selle viirushaigusega võitlemisel oleme leppinud kokku näitaja, mille me paneme ühiskonna spidomeetrile.
Hästi palju on näidikuid, mida eksperdid jälgivad. Aga on mõned näidikud, millest tänaseks peaaegu iga eestlane aru saab ja on olnud hästi mõistlik, et selleks on nakatumisnäitaja. Aga see ei tähenda seda, et nakatumisnäitaja iga viirushaiguse juures peaks olema see kõige olulisem.
Läbi vaktsineerimise ja läbipõdemise oleme elanikkonnana kardinaalselt teises seisundis viiruse võimalikku järgmist lainet vastu võttes. Kogu selle kriisi jälgimine ja sellele reageerimine peab muutuma. Kui ei ole enam põhjust karta iga nakatumist, siis ei ole ka tingimata põhjust jälgida peamise numbrina just nakatumise numbrit. | Andero Uusberg: kolmanda laine korral pole nakatumisnäit enam kõige olulisem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalal sai esimese kaitsedoosi taaskord Eestis alla kümne tuhande inimese. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et vaja oleks vähemalt 20 000 esmavaktsineerijat nädalas, et minna julgemalt sügisele vastu. Jättes kõrvale vaktsineerimise korraldusliku poolega seotud mured, siis miks ikkagi on inimeste ind raugemas?
Need, kelle soov vaktsineeritud saada oli tugev, hakkavad vaikselt otsa saama. Ja see ei tähenda, et hakkaks otsa saama inimesed, kes põhimõtteliselt on valmis ennast vaktsineerima. Otsa hakkavad lõppema need inimesed, kelle soov oli niivõrd tugev, et sellest piisas, et vaktsineerimine neile lihtsalt avada. Need inimesed olid valmis kiiresti vaktsineerimise nimel pingutama, nad otsisid välja vaktsineerimisajad, uurisid digilugu ja teadsid kuhu helistada. Ja läksid ka kohale.
Meil on tegu lihtsalt erinevate inimestega, kes registreerisid võib-olla kuu aega tagasi ja nende näol, keda me ootame registreeruma praegu.
Andero Uusberg Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Hoolimata põnevatest nüanssidest on vaktsineerimisotsus mõnes mõttes võrdlemisi ratsionaalne kalkulatsioon. Ühel käel on inimese ees oht, mida kujutab endast koroonasse nakatumine ja teisel käel on vaktsiin, mis peaks selle ohu maandama. Samas toob vaktsiin ise kaasa mõned ohud ja nii tekib otsuse kaalukauss. Üks või teine pool siis võidab.
Sedamööda, kuidas haigus on meie kõrvalt lahkunud, vähemalt väga paljude jaoks lahkunud, hakkab haiguse oht meil vaikselt meelest minema. Inimeste jaoks, kes olid kahevahel, on täna hakanud kaalukauss kalduma suunas, et vähemasti pole sellega kiiret.
Küsisin meie Ida-Viru korrespondendilt Rene Kundlalt, mida mõtleb sealne venekeelne inimene, kui ta teeb enda jaoks otsuse mitte vaktsineerida? Rene sõnul leiavad inimesed, et vaktsineerimine ei anna neile mitte midagi. Mitte-vaktsineerimine ei tähenda mingeid piiranguid. Välismaal nad nagunii ei käi, seetõttu ei lähe neile korda ka koroonapassi võlud. Kuidas ikkagi niisugustele inimestele läheneda?
Siin on ikka head vanad tuttavad lähenemisvõtted. Inimesel on eksiarvamus sellest kui ohtlik või ohutu see haigus talle individuaalselt on. Aga paljud uuringud muidugi näitavad, et kui me püüame inimesi niimoodi vaktsineerimise suunas müksata, siis ühel pool on inimesed, kes kaalutlevad vaktsineerimise ja haigestumise vahelisi riske. Neile peaks selgitama, et koroonaviiruse saamine on risk, mille maandamine on vaeva väärt.
Aga paljudel inimestel pole vaktsiini kui sellise vastu üldse midagi. Nende jaoks taandub asi lõpuks sellele, et kui keegi pakuks seda vaktsiini ühes mugavas turvalises kohas, siis võib-olla teevad nad selle protseduuri siiski ära. Selleks ei pea nende hoiakuid või teadmisi väga muutma. Või ei pea neid saama nii kaugele, et nad loevad läbi lehekülgede kaupa materjali. Piisab sellest, et vaktsineerimine tehakse neile veel mugavamaks.
Kui mõelda võtete peale, mida saaks tõenduspõhiselt soovitada, siis need on sageli just seotud vaktsiini saamisega seotud füüsilise, aga ka vaimse pingutuse mahavõtmisega. Eestis võib see kõlada isegi naljakalt, et keegi peab pingutama vaktsineerimise otsuse tegemisega ja kohale minemisega, sest meil on tehtud vaktsineerimine lihtsalt kättesaadavaks. Psühholoogilises mõttes on aga isegi sellised väikesed sammud pingutus. Kuskilt tuleb välja otsida vaktsineerimispaik, käia internetis või otsida telefoninumber, meeles pidada kohaloleku aeg ja nii edasi.
Andero Uusberg Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kõik sellised väiksed psühholoogilised tehted on inimese jaoks mikropingutus. Mida rohkem neid mikropingutusi on, seda tõenäolisem tundub, et kui ma hommikul üles tõusen, leian muudkui järjest mingeid muid asju, mis ma teen enne ära, kui ma vaktsineerimiseni jõuan.
Seega tasub otsida loovaid uusi võimalusi, et teha vaktsiini saamine võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Selles osas need väikesed eksperimendid, mida Eestis täna tehakse - näiteks proovitakse kaubanduskeskustes vaktsineerimist, arutatakse apteekides vaktsineerimist - on sammud õigel teel.
Seda ju näitas vist väga hästi ka vaktsineerimispunkti avamine Narvas, Fama keskuses. Seal tekkis väga elav huvi, inimestel piisas kõigest isikut tõendava dokumendi kaasavõtmisest. Ei mingit surfamist netis, aegade valimist ja meelespidamist...
Planeerimise korraldamisel on veel see pluss, et on mingi ring inimesi, kes võib-olla jõuavadki sellele otsusele päeval, kui nad esimest korda seda punkti näevad. Lisaks on mingi ring inimesi, kes esimesel päeval jalutavad mööda või kellel pole ID-kaarti kaasas, aga kes saavad julgustava kogemuse sellest, et nad näevad, kuidas see täpselt käib.
Nii et vähemalt Eesti suuremate linnade keskväljakul võiks olla punktid, kuhu on vaja lihtsalt kohale minna? Lisaks on kindlasti ju ka selliseid inimesi, kes kardavad, aga kui on julgushoog parajasti peal, siis haaravad ID-kaardi ja teevad kaitsepookimise ära?
Jah. Seda võib teha suuremates asulates, aga ka näiteks mõne suurfestivali viimane päev on hea koht ja aeg. Üks põhjus, miks inimesed vaktsineerimist täna edasi lükkavad, on see, et hästi toimiv vaktsiin võib mõneks päevaks anda kerge külmetushaiguse tunde. Aga suvi on lühike ja tegus. Inimestele tundub, et ei taha endale praegu vaktsineerimist lubada, ei taha ühte sihukest unist haigusetunde päeva. Kui vaktsineerimine oleks kättesaadav, siis inimene saab ise valida, millal ta süstib ja võtab sellele järgneva võimaliku unise päeva. See jälle võtab ühe mure vähemaks.
Hirmutamine pole tore asi, aga kas riigil võiks olla selge sõnum ka inimestele, kes ei ole ennast vaktsineeritud - et mis võib neid sügisel oodata? Mittevaktsineerituid võivad ju oodata piirangud? Vaktsineeritud pääsevad, aga kaitsepookimiseta inimesed ei pääse paikadesse, mis meil möödunud kevadel suletud oli? Kas see aitaks asjad liikuma või hirmutamine pole jätkusuutlik?
Kui kilbile tõsta hirmutamine, siis on palju tõendeid, et see ei ole hea taktika. Samas ei peaks sõltuvust inimese vaktsineerimise ja teatud võimaluste vahel kuidagi hirmsasti kartma või maha salgama.
Tegelikult on võimalik leida selliseid lahendusi, mis ei diskrimineeri kedagi, ent ometi teevad vaktsineeritud inimese elu niimoodi teenitult õige pisut mugavamaks. Heaks mudeliks ongi rahvakogunemiste jaoks välja töötatud lahendus, kus sündmusele pääseb ligi ka vaktsineerimata inimene, aga siis avanevad võib-olla täienevad osalusvõimalused neile, kes on vaktsineeritud või on valmis tegema testi. Sügise lähenedes, kui me vaatame uuesti numbritele otsa, siis mina küll julgustaks vaktsineerimise korraldajaid kaaluma ka selliseid lahendusi.
Venemaa koroona-olukord on kehv. Vene telekanalid on käivitanud jõulise vaktsineerimispropaganda. Kas ühe õnnetus on teise õnnelik juhus? Vene telekanalid jõuavad teatavasti ka nende inimesteni kelle ülesleidmise tee on Eesti riigil pikk ja käänuline...
Sellest võib ikka abi olla. Küsimus Eesti venekeelse elanikkonna inforuumist on selle pandeemia tõttu taas esile kerkinud. See on väga-väga huvitav kõrvalküsimus.
Selles, kuidas vene keelt kõnelev elanikkond suhtub kriisi ja vaktsineerimisse, on nende infodieedi mõju. Aga see mõju ei ole võib-olla päris nii lihtne kui sageli arvatakse. Vahel arvatakse, et Eestis on elanikkond, kes valimatult tarbib naaberriigi meediat ja usub kõike, mis sealt on kuulda. Asjatundjad ütlevad, et tegelikult see nii ei ole. Selliseid inimesi on väga-väga vähe, kes täiesti valimatult aktsepteeriks seda, mida Venemaa keskvalitsuse kontrolli all olevad meediakanalid edastavad. Venemaa meediakanali tarbija teab väga hästi, et selles kanalis ei ole kõik kuld, mis hiilgab.
Sama moodi ei usalda need meediatarbijad sageli seda, mis tuleb neile eestikeelsetest kanalitest. Ja niimoodi nad jäävadki vastukäivasse infovälja. Eestikeelsed meediatarbijad on samamoodi skeptilised eri kanalite suhtes, aga üldiselt on meil mingi ankur. Ikkagi suur osa Eesti rahvast vaatab ja usaldab Aktuaalset Kaamerat. See on suur ja oluline vundament.
Venekeelsed leiavad end infosõnumite tõmbetuules ja on sunnitud ise otsuseid tegema. Ja toetuma rohkem sotsiaalmeediale, kus paraku kipub segast või valeinfot rohkem levima. Aga ilmselt on tõesti loota, et selline helistiku muutus naaberriigi meedias aitab kaasa ka vaktsiini suhtumise muutusele siin. Aga see lootus ei tohiks olla siiski väga kõrge, sest naabri helistik ei ole kunagi olnud ainus asi, mis määrab Eesti venekeelse elanikkonna suhtumise vaktsiinidesse.
Te olete kindlasti jälginud ka seda, kuidas Eesti inimesed reageerisid sellele, kui meil hakkasid piirangud aprilli lõpust ära kaduma. Ma ise mäletan väga hästi päeva, kui valitsus otsustas tühistada maskikandmise kohustuse avalikes siseruumides. Otsus sündis teisipäeval ja kolmapäevast oli 95 protsendil inimestest poodides maskid läinud. Kas me oleme väga valitsuse kuulekad? Kui kästakse siis kanname, kui ei, siis ei kanna?
Ma arvan, et me oleme seadusekuulekad. Olen püüdnud natukene analüüsida olemasolevate küsitluse andmete põhjal seda, mis moodi inimeste ettevaatus- ja ohutunne on pandeemia käigus muutunud. Ja sealt leiab kaks signaali.
On olnud perioode, kus viiruse olukord juba vaikselt halveneb, aga valitsuse piirangute poliitika püsis sama paari nädala jooksul. Toona inimeste ohutaju ja ettevaatus pigem järgis valitsuse veel kehtivaid leebemaid piiranguid. See signaal domineeris ennekõike pandeemia alguses.
Loodetavasti oli sel kevadel pandeemia lõpufaas. Inimeste ettevaatus käis kevadel peaaegu perfektselt ühte jalga sellega, kuidas viiruse olukord paranes. Ja ma arvan, et sellest saab teha kaks järeldust. Inimesi loomulikult mõjutab see, mida nad oma silma ja kõrvaga maailmast tunnetavad. Aga mõjutab ka see, et millise signaali annab valitsus. Küllap on aja jooksul nende kahe signaali roll veidi nihkunud. Kui pandeemia oli meile uus ja võõras siis käisime natukene rohkem ühte jalga valitsuse järgi. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid inimesed oma suhtumises nii-öelda iseseisvuma või eristuma.
Andero Uusberg Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Mis puudutab maske, siis tõepoolest siin on pigem järgitud seadusetähte. Maski kandmine eelmisel sügisel muudkui levis, aga tegi täiesti märgatava hüppe siis, kui maski kandmine muudeti kohustuslikuks. Kui maski kandmine kaotas oma kohustuslikkuse, siis tegi see veel kardinaalsema hüppe.
Ma arvan, et see peegeldab seda, kuidas ühiskondlikud kokkulepped Eestis täna töötavad. Võib-olla ootavad Eesti inimesed seadusesõna ja korraldusi rohkem kui mõnes teises ühiskonnas. Sellest kõigest on raske teha üldistusi, kas see on hea või halb. Sellel on kindlasti plusse, et me ühiskonnana niimoodi ummisjalu ei jookse oma käitumist muutma enne, kui on sündinud seadusesse mustvalgelt kirja pandud kokkulepe.
Ja kindlasti on positiivne uudis, et seda seadusesse kirja pandud kokkulepet ikkagi järgitakse väga hästi. Uudisruumi täitis kevadel info inimestest, kes seda kohustust mingil põhjusel eirasid või selles probleemi nägid. Tegelikult oli neid inimesi väga-väga vähe, valdav enamus inimesi pidasid sellest kokkuleppest kinni.
Nii et õppetund võimalikuks sügiseseks uueks laineks on see, et valitsus võib arvestada oma otsuste tegemisel sellega, et inimesed neid otsuseid täidavad?
Jah, aga siin on ka omad piirid, otsus peab olema mõistetav ehk peene sõnaga öeldes legitiimne. See ei ole just väga kõrge latt aga usun küll, et üks asi, mis me siin kriisis õppisime on see, et Eesti ühiskonna koostöövõime on tegelikult päris kõrge.
Suurbritannia on muutunud koroona katsepolügooniks. Britid on suures osas vaktsineeritud. Samas nakatumiste arv on taaskord päris kõrge. Aga olukord on radikaalselt teistsugune võrreldes möödunud talvega. Kuna inimesed on vaktsineeritud, siis õnneks ainult murdosa nendest satub üldse haiglasse ja viiruse fataalsete tagajärgedega puutub kokku eriti vähe inimesi. Kas me ühiskonnana peame olema valmis selleks et peame hakkama jälgima rohkem seda, kui palju inimesi satub haiglasse, mitte seda, milline on meie nakatumise tase? Sest see on tegelikult põhimõtteline muudatus - esimese ja teise laine ajal jälgisid inimesed pinevalt igapäevased nakatumisnumbreid. Kuidas sellist muutust saavutada?
Ma olen nõus, et pandeemia lahenemise järgmine etapp on see, kus me vahetame välja näitaja, millest me kõige rohkem hoolime. Eksperdid ootavad tegelikul seda pikisilmi. Olukord on olnud eriline suuresti seetõttu, et tegemist on uue tõsiste tagajärgedega viirushaigusega. Selle viirushaigusega võitlemisel oleme leppinud kokku näitaja, mille me paneme ühiskonna spidomeetrile.
Hästi palju on näidikuid, mida eksperdid jälgivad. Aga on mõned näidikud, millest tänaseks peaaegu iga eestlane aru saab ja on olnud hästi mõistlik, et selleks on nakatumisnäitaja. Aga see ei tähenda seda, et nakatumisnäitaja iga viirushaiguse juures peaks olema see kõige olulisem.
Läbi vaktsineerimise ja läbipõdemise oleme elanikkonnana kardinaalselt teises seisundis viiruse võimalikku järgmist lainet vastu võttes. Kogu selle kriisi jälgimine ja sellele reageerimine peab muutuma. Kui ei ole enam põhjust karta iga nakatumist, siis ei ole ka tingimata põhjust jälgida peamise numbrina just nakatumise numbrit.
### Response:
Andero Uusberg: kolmanda laine korral pole nakatumisnäit enam kõige olulisem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leo Borg alustas Wimbledoni noorteturniiri esmaspäeval saadud 6:3, 6:7 (2), 6:0 võiduga 17-aastase serblase Marko Topo üle.
"Wimbledonis olla on väga eriline tunne. Mu isa mängis siin nii palju kordi ja võitis mitmeid tiitleid. See on mulle eriline ja ehk jõuan ühel päeval samuti kaugele," sõnas noor Borg oma võidu järel.
"Rääkisime enne mängu, ta soovis mulle edu. Ta laseb mu treeneril selle poolega tegeleda ja ütles lihtsalt: "Wimbledonis mängida on eriline, naudi seda!""
Björn Borg võitis Wimbledonis 1972. aastal noorteturniiri, enne kui triumfeeris meeste üksikmängus vahemikus 1976-1980 viiel aastal järjest. Neist viimane tiitel lisandus rootslase auhinnakappi esmaspäeval 41 aastat tagasi. | Björn Borgi poeg sai isa Wimbledoni triumfi aastapäeval esimese võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leo Borg alustas Wimbledoni noorteturniiri esmaspäeval saadud 6:3, 6:7 (2), 6:0 võiduga 17-aastase serblase Marko Topo üle.
"Wimbledonis olla on väga eriline tunne. Mu isa mängis siin nii palju kordi ja võitis mitmeid tiitleid. See on mulle eriline ja ehk jõuan ühel päeval samuti kaugele," sõnas noor Borg oma võidu järel.
"Rääkisime enne mängu, ta soovis mulle edu. Ta laseb mu treeneril selle poolega tegeleda ja ütles lihtsalt: "Wimbledonis mängida on eriline, naudi seda!""
Björn Borg võitis Wimbledonis 1972. aastal noorteturniiri, enne kui triumfeeris meeste üksikmängus vahemikus 1976-1980 viiel aastal järjest. Neist viimane tiitel lisandus rootslase auhinnakappi esmaspäeval 41 aastat tagasi.
### Response:
Björn Borgi poeg sai isa Wimbledoni triumfi aastapäeval esimese võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 40-aastane Serena Williams vigastas mullu Wimbledoni avaringis esimese seti keskel jalga ja pidi matši pooleli jätma. Sellest saadik on Williams võistluskarussellilt eemal olnud. Kevadel ta küll vihjas, et plaanib Wimbledoniks naasta, kuid osalejate nimekirjas teda pole. Maailma edetabelis on Williams langenud küll 276. reale, kuid ta saanuks kasutada n-ö kaitstud edetabelikohta ehk seda, mis tal oli vigastuse ajal – kaheksandat.
Veel on võimalik, et Williams palub korraldajatelt vabapääset, aga suure tõenäosusega ta seda ei tee. Kui Williams jääbki Wimbledonist kõrvale, langeb ta ka maailma edetabelist välja, sest Wimbledoniga kaovad tema viimased edetabelipunktid.
Sama saatus ähvardab ka endist maailma esireketit Roger Federeri. 40-aastane šveitslane mängis samuti viimati eelmise aasta Wimbledonis ja on praeguseks langenud edetabelis 47. kohale. Kaheksal korral Wimbledoni võitnud Federer on pidanud käima mitmel põlveoperatsioonil ning on kindlalt lubanud mängida sügisel Laver Cupil.
Paari nädala pärast 42-aastaseks saav Venus Williams on edetabelis langenud 529. reale, tema mängis viimati mullu augusti lõpus Chicagos ega pole öelnud, kas või millal teda taas võistlemas näeb.
Kuna Wimbledon ei luba Ukraina sõja tõttu tänavu mängima Venemaa ja Valgevene tennisiste, võid Kaia Kanepi tõusta asetatud mängijate sekka. Praegu on Kanepi nimekirjas 36. naisena, kuid asetused paneb Wimbledon paika 27. juunil algava turniiri eelnädalal ning teeb seda vastavalt edetabelikohtadele. Kuna mitmed mängijad jäävad eemale, võib Kanepi, kes peaks uuel nädalal kerkima 39. kohale, mahtuda 32 asetatud naise sekka.
Naiste hulgast kasutasid põhitabelisse pääsemiseks kaitstud edetabelikohta kolm mängijat: ameeriklanna Sofia Kenin (vigastuseelne edetabelikoht oli 5.), belglanna Kirsten Flipkens (97.) ja itaallanna Elisabetta Cocciaretto (113.) | Serena Williams ja Roger Federer langevad Wimbledoni järel edetabelist välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
40-aastane Serena Williams vigastas mullu Wimbledoni avaringis esimese seti keskel jalga ja pidi matši pooleli jätma. Sellest saadik on Williams võistluskarussellilt eemal olnud. Kevadel ta küll vihjas, et plaanib Wimbledoniks naasta, kuid osalejate nimekirjas teda pole. Maailma edetabelis on Williams langenud küll 276. reale, kuid ta saanuks kasutada n-ö kaitstud edetabelikohta ehk seda, mis tal oli vigastuse ajal – kaheksandat.
Veel on võimalik, et Williams palub korraldajatelt vabapääset, aga suure tõenäosusega ta seda ei tee. Kui Williams jääbki Wimbledonist kõrvale, langeb ta ka maailma edetabelist välja, sest Wimbledoniga kaovad tema viimased edetabelipunktid.
Sama saatus ähvardab ka endist maailma esireketit Roger Federeri. 40-aastane šveitslane mängis samuti viimati eelmise aasta Wimbledonis ja on praeguseks langenud edetabelis 47. kohale. Kaheksal korral Wimbledoni võitnud Federer on pidanud käima mitmel põlveoperatsioonil ning on kindlalt lubanud mängida sügisel Laver Cupil.
Paari nädala pärast 42-aastaseks saav Venus Williams on edetabelis langenud 529. reale, tema mängis viimati mullu augusti lõpus Chicagos ega pole öelnud, kas või millal teda taas võistlemas näeb.
Kuna Wimbledon ei luba Ukraina sõja tõttu tänavu mängima Venemaa ja Valgevene tennisiste, võid Kaia Kanepi tõusta asetatud mängijate sekka. Praegu on Kanepi nimekirjas 36. naisena, kuid asetused paneb Wimbledon paika 27. juunil algava turniiri eelnädalal ning teeb seda vastavalt edetabelikohtadele. Kuna mitmed mängijad jäävad eemale, võib Kanepi, kes peaks uuel nädalal kerkima 39. kohale, mahtuda 32 asetatud naise sekka.
Naiste hulgast kasutasid põhitabelisse pääsemiseks kaitstud edetabelikohta kolm mängijat: ameeriklanna Sofia Kenin (vigastuseelne edetabelikoht oli 5.), belglanna Kirsten Flipkens (97.) ja itaallanna Elisabetta Cocciaretto (113.)
### Response:
Serena Williams ja Roger Federer langevad Wimbledoni järel edetabelist välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna oli hea päev, tundsin end autos hästi ja kontrollisin kõike. Sellest on päris kaua möödas, kui meil viimati selline päev oli, kui päris aus olla," ütles Tänak Hyundai pressiteate vahendusel. "Kuumuses oli natuke keerulisem, eriti lõuna ajal, aga üldiselt pidasid teed hästi vastu. See oli nauditav."
"Hommikusel esimesel katsel, kui Esapekka Lappi veel võistles, andsime endast parima, tahtsime päeva hästi alustada," jätkas Tänak. "Pärast seda võtsime samm-sammult kiirust maha, aga samas head ajad ikka tulid. Kui oled heas tujus ja rütm on hea, siis nii peakski olema."
"Vahepeal oli meil juhitavusega natuke probleeme, aga tundus, et see oli kuumusest põhjustatud, sest kui jahedamaks läks, oli kõik jälle hästi," lisas Tänak. "Oleme selles positsioonis ka varem olnud ja teame, et kõike võib veel juhtuda. Miski pole läbi enne, kui oleme üle finišijoone tulnud." | Tänak: tuju on hea, aga teame, et kõike võib veel juhtuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna oli hea päev, tundsin end autos hästi ja kontrollisin kõike. Sellest on päris kaua möödas, kui meil viimati selline päev oli, kui päris aus olla," ütles Tänak Hyundai pressiteate vahendusel. "Kuumuses oli natuke keerulisem, eriti lõuna ajal, aga üldiselt pidasid teed hästi vastu. See oli nauditav."
"Hommikusel esimesel katsel, kui Esapekka Lappi veel võistles, andsime endast parima, tahtsime päeva hästi alustada," jätkas Tänak. "Pärast seda võtsime samm-sammult kiirust maha, aga samas head ajad ikka tulid. Kui oled heas tujus ja rütm on hea, siis nii peakski olema."
"Vahepeal oli meil juhitavusega natuke probleeme, aga tundus, et see oli kuumusest põhjustatud, sest kui jahedamaks läks, oli kõik jälle hästi," lisas Tänak. "Oleme selles positsioonis ka varem olnud ja teame, et kõike võib veel juhtuda. Miski pole läbi enne, kui oleme üle finišijoone tulnud."
### Response:
Tänak: tuju on hea, aga teame, et kõike võib veel juhtuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sloveenia võitis esimese geimi 25:18 ja järgmise samade numbritega Eesti. Kolmandas geimis jäi Eesti peale 25:23, neljas aga kuulus 25:22 Sloveeniale ning otsustavas geimis olid sloveenlannad 15:11 paremad.
Kertu Laak vedas Eesti rünnakuid, tuues lõpuks 30 punkti (+23), Kristiine Miilen lisas üheksa punkti (-2), Eliise Hollas kaheksa punkti (+5) ning Liis Kullerkann seitse silma (+5). Eesti vastuvõtt oli 34%, rünnak 33%, blokiga saadi 11 punkti (5 blokki sai kirja Laak), servil löödi 11 ässa ja eksiti seitsmel servil. Sloveeniale tõi 22 punkti (+10) Mija Šiftar. Sloveenia vastuvõtt oli 42 ja rünnak 44%, blokist saadi 10 ja servilt seitse punkti.
Eestil on nüüd kirjas üks võit ja kaks kaotust, Sloveeniale oli see kahe kaotuse kõrvale teine võit.
Täisedu kolme võiduga jätkab Hõbeliigas Portugal, kes sai laupäeval 3:2 jagu Rootsist. Rootslannadele oli see esimene kaotus.
Järgmisena lähebki Eesti vastamisi Rootsiga, keda võõrustatakse kolmapäeval, 8. juunil Tartus. | Naiste võrkpallikoondis pidi Sloveenia paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sloveenia võitis esimese geimi 25:18 ja järgmise samade numbritega Eesti. Kolmandas geimis jäi Eesti peale 25:23, neljas aga kuulus 25:22 Sloveeniale ning otsustavas geimis olid sloveenlannad 15:11 paremad.
Kertu Laak vedas Eesti rünnakuid, tuues lõpuks 30 punkti (+23), Kristiine Miilen lisas üheksa punkti (-2), Eliise Hollas kaheksa punkti (+5) ning Liis Kullerkann seitse silma (+5). Eesti vastuvõtt oli 34%, rünnak 33%, blokiga saadi 11 punkti (5 blokki sai kirja Laak), servil löödi 11 ässa ja eksiti seitsmel servil. Sloveeniale tõi 22 punkti (+10) Mija Šiftar. Sloveenia vastuvõtt oli 42 ja rünnak 44%, blokist saadi 10 ja servilt seitse punkti.
Eestil on nüüd kirjas üks võit ja kaks kaotust, Sloveeniale oli see kahe kaotuse kõrvale teine võit.
Täisedu kolme võiduga jätkab Hõbeliigas Portugal, kes sai laupäeval 3:2 jagu Rootsist. Rootslannadele oli see esimene kaotus.
Järgmisena lähebki Eesti vastamisi Rootsiga, keda võõrustatakse kolmapäeval, 8. juunil Tartus.
### Response:
Naiste võrkpallikoondis pidi Sloveenia paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 4. juunil kell 22.19:
- Luhanski oblasti kuberneri sõnul on ukraina väes suutnud poole Severodonetskist saad enda kontrolli alla.
- Podoljak: läbiräämistel Venemaaga pole mõtet enne Vene vägede tagasi löömist;
- Kolm inimest hukkus Mõkolajivis, kui Vene väed avasid tule;
- Briti luure andmeil on Vene vägede hiljutistes Donbassis tehtud edusammudes suur osa õhu- ja suurtükilöökide kombineerimisel;
- Vene väed valmistuvad uueks pealetungiks Slovjanskile;
- Vene väed keskenduvad endiselt Severodonetskile;
- Ukraina siseministri sõnul on riigi luure olnud ühenduses Vene vägede kätte langenud Azovstali terasetehase kaitsjatega;
- Ukraina päästeteenistus on evakueerinud üle 1,8 miljoni inimese;
- Severdonetski lähistel said kaks Reutersi ajakirjanikku haavata ja nende autojuht surma;
- USA mõttekoja ISW hinnangul ei ole Vene vägedel jõudu Luhanski oblastist kaugemale liikuda;
- USA allikate teatel on Washingtoni ametnikud rääkinud viimastel nädalatel oma Euroopa kolleegidega erinevatest relvarahu raamistikest.
Luhanski kuberner: Ukraina vägede käes on pool Severodonetskist
Luhanski oblasti kuberner Sergi Haidai ütles laupäeval, et Severodonetski linna tänavatel jätkuvad lahingud. Tema sõnul lõid Ukraina väed viimase ööpäeva jooksul tagasi üheksa Vene vägede rünnakut.
"Vene väed paiskavad kõik oma reservid Severodonetski juurde," ütles Haidai.
Ta lisas, et humanitaarolukord linnas on keeruline, sest sinna on võimatu toitu ja ravimeid viia.
Haidai sõnul õhivad Vene väed sildu Siverski Donetsi jõel, et Ukraina ei saaks oma vägesid tugevdada ja tsiviilelanikele linna abi viia.
Kuberneri sõnul on Ukraina väed suutnud osa Severodonetski linnast tagasi enda kätte saada. Vaid mõni päev varem teatasid Ukraina väed linnast tagasitõmbumist. Haidai sõnul olid Vene väed saanud enne enda kätte umbes 70 protsenti linnast.
Serhiy Gaidai, governor of the region, said on June 3 that previously Russian troops had controlled 70% of the city. Gaidai added that the Ukrainian army had counterattacked, and the Russian-controlled area had shrunk to about 50%.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) June 4, 2022
Haidai ütles laupäeva õhtul, et Ukraina väed on Severodonetskis teinud vasturünnakuid ning saanud enda kätte poole linnast, vahendas The Kyiv Independent.
Severodonetski linnapea Oleksandr Strjuki sõnul on Ukraina vägede eesmärgiks kogu linn taas enda kätte saada. Strjuk ütles, et Ukraina väed regrupeerusid ning suutsid linnas luua uuesti kaitseliini.
Venemaa jaoks võtmetähtsusega sihtmärk Severodonetsk on viimastel nädalatel olnud pideva pommitamise all. Haidai ütles, et USA uute suurtükkide saabumine linna oleks otsustava tähtsusega, sest nendega suudetaks Vene jalavägi minema ajada.
Vene kaitseministeerium andis laupäeval välja vastupidiseid teateid, väites, et Ukraina relvajõud on lahingutes Severodonetski linna pärast kandnud väga suuri kaotusi, mõnes üksuses on kaotuste ulatus kuni 90 protsenti. Samuti väideti, et Ukraina on väed taganemas Lõssõtšanski linna suunas, teisele poole Siverski Donetsi jõge, mis kaht linna lahutab.
Podoljak: läbiräämistel Venemaaga pole mõtet enne vaenlase tagasi löömist
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles laupäeval, et Venemaaga pole mõtet läbirääkimisi pidada enne, kui Vene väed on surutud nii Ukraina piiri lähedale kui võimalik.
Podoljak vastas sellega Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni öeldule, et Prantsusmaa on valmis vahendama rahukõnelusi Ukraina ja Venemaa vahel.
"Kuni me pole saanud kätte kõiki relvi, kuni me tugevdame oma positsioone, kuni me surume Vene väed nii kaugele kui võimalik Ukraina piiri äärde, pole mingit mõtet läbirääkimisi pidada," lausus Podoljak.
Ukraina läbirääkimiste delegatsiooni liige David Arahhamia ütles, et Ukraina saab lääneriikidelt aina võimsamaid relvi.
"Meie relvajõud on valmis kasutama (uusi relvi) /.../ ja siis, ma arvan, võib alustada uue läbirääkimiste vooruga, kui meie positsioon on tugevam," lausus ta.
Paavst kaalub Ukraina külastamist
Paavst Franciscus ütles laupäeval, et kohtub varsti Ukraina esindajatega, et arutada võimalust nende riiki külastada.
"Järgmisel nädalal kohtun ma Ukraina valitsuse esindajatega, kes saabuvad siia rääkima, muu hulgas isegi minu võimalikust reisist sinna. Vaatame, mis juhtub," ütles paavst Vatikanis laste küsimustele vastates.
Kolm inimest hukkus Mõkolajivis, kui Vene väed avasid tule
Kolm inimest hukkus ja neli inimest sai vigastada, kui Vene väed avasid tule Mõkolajivi elurajoonis, ütles Mõkolajivi linnapea Oleksandr Sienkevitš.
Kaks ohvrit suri sündmuskohal, kaks teel haiglasse, vahendas CNN.
Rünnakus sai kahjustada ka kolm kortermaja.
Kohalik elanik kõnnib oma naabri põleva maja juures Lõssõtšanskis. Maja süttis pärast Vene vägede pommitamist. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Vene väed tabasid õigeusu kirikut
Vene väed tabasid pommitamisega Donetski oblastis Sviatohirskis asuvat õigeusu kirikut, mis allub Moskva patriarhaadile. 1526. aastal ehitatud kirik süttis, inimohvritest seni teateid ei ole, teatasid Ukraina õigeusu kirik ja Ukraina relvajõud.
Vene kaitseministeerium väitis aga, et kiriku süütasid Ukraina väed ning et nende väed pole Sviatohirskii kiriku territooriumi pommitanud.
After russia's bombardment wooden All Saints Monastery of Svyatogorsk Lavra is on fire. It's affiliated w/ Moscow Patriarchate. On 30.05 russsia killed 4 monks here. Would Patriarch Kiril finally call president putin 2 end the war or would he continue blessing russia's army? pic.twitter.com/3HI3sjQnf4
— Ukrainian Mission to OSCE & UN in Vienna (@UKRinOSCE) June 4, 2022
In Donetsk Oblast, Skete of All Saints of Sviatohirsk Lavra which belongs to the Moscow Patriarchate caught fire due to Russian shelling. No casualties are reported yet, say Ukrainian Orthodox Church and an officer of the Ukrainian Armed Forces pic.twitter.com/eVgJdluajG
— Hromadske Int. (@Hromadske) June 4, 2022
Šveits andis loa relvade tagavaraosade Ukrainale tarnimiseks
Šveits andis Saksamaale ja Suurbritanniale heakskiidu Šveitsis valmistatud relvastuse tagavaraosade tarnimiseks Ukrainale.
Šveitsi armee kinnitas, et see ei lähe vastuollu riigi neutraalsuse põhimõttega.
Küll aga keeldub Šveits endiselt andmast luba Poolale saata Šveitsis valmistatud relvi otse Ukrainale.
Naine pommitamise tõttu põleva maja juures Donetski nn rahvavabariigi aladel. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Alexei Alexandrov
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeva hommikul tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 31 050 (võrdlus eelmise päevaga +100);
- tankid 1376 (+9);
- jalaväe lahingumasinad 3379 (+13);
- lennukid 210 (+0);
- kopterid 175 (+0);
- suurtükisüsteemid 680 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 207 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 95 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 540 (+5);
- tiibraketid 122 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2337 (+8);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 52 (+1).
Ukraina relvajõudude teatel said möödunud ööpäeva jooksul Vene väed suurimaid kahjusid Zaporižžja suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Ukraina relvajõudude hinnang Venemaa kaotustele. Autor/allikas: Ukraina relvajõudude peastaap/Facebook
Vene väed tulistasid raketi Odessa oblastisse
Odessa oblasti sõjaväeadministratsiooni esindaja Sergi Bratšuki sõnul tulistasid Vene väed laupäeva varahommikul oblastisse raketi.
Rakett tabas põllumajandushoonet.
Rünakus sai kaks inimest vigastada.
Briti luure: Venemaa hiljutiste edusammude taga on õhu- ja suurtükilöögid
Suurbritannia sõjaväeluure teatel on Vene vägede õhutegevus Donbassi kohal endiselt intensiivne. Vene väed annavad õhulööke, kasutades nii juhitud kui ka juhitamatut laskemoona.
Luure märgib, et Venemaa suutmatus hävitada konflikti avapäevadel Ukraina strateegilisi õhutõrjesüsteeme piiras Vene vägede võimekust pakkuda taktikalist õhutoetust maapealsetele manöövritele. See aitas kaasa sellele, et Vene vägede liikumine Kiievi peale nurjus.
Brittide sõnul on Venemaa õhutegevus piirdunud suures osas õhust ja maalt tulistatud tiibrakettidega, millega püütakse häirida Ukraina vägede varustamist ja tugevdamist.
Briti luure hinnangul pole tiibraketilöökidel olnud sõjas olulist mõju ning Venemaa täppisrakettide varu on tõenäoliselt märkimisväärselt ammendumas.
Brittide teatel on Donbassile keskendudes suutnud Venemaa siiski tugevdada oma taktikalist õhutoetust, kombineerides õhurünnakuid ja massilisi suurtükirünnakuid, et panna oma ülekaalukas tulejõud sõjas maksma.
"Õhu- ja suurtükilöökide kombineeritud kasutamine on olnud Venemaa hiljutistes taktikalistes edusammudes Donbassis võtmetegur," märgib Briti luure.
Britid lisavad, et juhitamatu laskemoona kasutamise kasv on toonud Donbassis kaasa ulatusliku hävingu ning on "peaaegu kindlasti toonud kaasa ka märkimisväärsel hulgal tsiviilohvreid".
Minister: Ukraina luure on kinni võetud Azovstali kaitsjatega ühenduses
Ukraina siseministri Denõss Monastõrskõi sõnul on riigi luureteenistused ühenduses Azovstali terasetehasest kinni võetud võitlejatega. Tema sõnul teeb Kiiev kõik võimaliku, et kindlustada nende vabastamine.
Mai keskel Vene vägede kätte langenud sadade võitlejate saatus on ebaselge.
"Läbi luureteenistuse me saame teada nende vangistuse tingimuste, toitumise ja võimaliku vabastamise kohta," ütles Monastõrskõi Ukraina televisioonis.
"Me kõik teame, et nad kõik jõuavad Kiievisse ja me teeme kõik võimaliku, et see juhtuks," lisas ta.
Venemaa teatas mais, et ligi 2000 viimast Mariupoli kaitsjat alistusid. Ukraina võitlejad olid varjunud linnas asuva suure terasetehase alustesse varjenditesse ja tunnelitesse.
Kiiev tahab võitlejaid vangide vahetuse kaudu endale tagasi saada. Osad Vene duumasaadikud on nõudnud, et osad Azovstali võitlejatest tuleks saata kohtu alla. Kreml on öelnud, et alistunud võitlejaid koheldakse vastavalt rahvusvahelistele standarditele.
Ukraina relvajõud: Vene väed valmistuvad uueks pealetungiks Slovjanskile
Ukraina relvajõudude teatel tugevdab Venemaa Slovjanskile lähenedes oma üksusi, valmistudes pealetungi taasalustamiseks linnale. Naabruses asuv Kramatorsk on Donetski oblastis suurim linnapiirkond, mis on endiselt Ukraina kontrolli all.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Vene väed koondavad sellesse piirkonda kuni 20 pataljoni taktikalist gruppi. Peastaap märkis, et Vene väed on üritanud alustada rünnakuid kahele linnale Slovjanskist põhjas ja loodes — Barvinkovele ja Svjatohõrskile —, kuid edutult.
Pole selge, kas Vene väed on võtnud territooriumi juurde Slovjanskist idas, pärast seda, kui nad said eelmisel kuul enda kontrolli alla Lõmani linna. Ukrainlaste teatel on Vene väed rünnanud Slovjanski lähedal kaht piirkonda — Štšurovet ja Brusivkat — suurtükkidega.
Donetski oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko sõnul asuvad Vene väed Slovjanski linnast 15 kilomeetri kaugusel.
Purunenud maja Irpinis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Sergei Supinsky
Vene väed keskenduvad endiselt peamiselt Severodonetskile
Vene vägede peamised jõupingutused on keskendunud Severodonetskile ja Bahmutile.
Severodonetskis jooksid Vene väed reedel tormi linna idaosa elamurajoonidele ning saavutasid ka mõningast edu. Vene väed ei liikunud reedel edasi mitmel pool, mida Ukraina väed jätkuvalt kaitsevad, sealhulgas Bahmutis, Soledaris ja Lõssõtsanskis. Ukraina relvajõudude peastaabi teatel püüdsid venelased taas ületada Siverski Donetsi jõge ning luua tingimusi oma peajõududele jõe ületamiseks. Jõgi on osutunud siiani Vene vägedele suureks tõkkeks.
Vene vägede rünnakud Bahmuti suunal laupäeva öösel olid Ukraina jõudude teatel edutud.
Donetski linna suunal pommitavad Vene väed Ukraina vägesid kogu kokkupuutejoone ulatuses. Donetski suunal on Ukraina andmetel Vene üksuste liikumine aeglane sõjaväelaste füüsilise kurnatuse, madala moraali ja vaimse tervise tõttu.
Lahingud on ägenenud Harkivist põhjas, kus Ukraina väed on viimastel nädalatel alasid tagasi võtnud. Harkivi suunal keskenduvad Vene väed okupeeritud piiride hoidmisele.
Ukraina peastaap teatas, et Vene väed üritavad piirata Ukraina vägede edasiminekut riigipiiri suunas. "Vaenlane jätkas meie kaitsejõudude üksuste pommitamist, kasutades lennukeid, suurtükke, mitmikraketiheitjaid, tanke."
Vene vägede rünnakute hulgas on õhulöögid Mi-8 helikopteritelt Ukraina positsioonide pihta Harkivi oblastis Slatõne ja Dementijivka asulate piirkonnas.
Ukraina relvajõud teatasid laupäeva varahommikul, et viimase ööpäeva jooksul peatasid ukrainlased Donetski ja Luhanski suunal üheksa rünnakut, hävitasid muu hulgas ühe tanki, ühe suurtükisüsteemi, kuus lahingusoomukid, kaks erisoomusmasinat.
Ukraina päästeteenistus on evakueerinud üle 1,8 miljoni inimese
Ukraina riiklik päästeteenistus on alates 24. veebruarist, mil algas Venemaa täiemahuline invasioon Ukrainasse, evakueerinud üle 1,8 miljoni inimese. Nende seas on evakueeritud üle 504 000 lapse ja 32 000 puudega inimest.
Päästeteenistuse teatel on nad 100 päeva jooksul teinud 32 468 väljasõitu, kustutanud 9300 tulekahju, päästnud 1397 inimest ning teinud kahjutuks 128 424 ühikut laskemoona.
Kaks Reutersi ajakirjanikku said haavata
Reedel said Ida-Ukrainas haavata kaks Reutersi ajakirjanikku ja nende autojuht surma, kui nende sõiduk tule alla sattus.
Ajakirjanikud püüdsid jõuda Venemaa toetatud separatistide aladelt Severodonetski linna.
Mõttekoda: Venemaa ilmselt ei suuda Luhanski oblastist edasi liikuda
USA mõttekoja Institute for The Study of War (ISW) hinnangul ei ole Vene vägedel piisavalt jõudu liikuda Luhanski oblastist edasi.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu väitis, et Vene väed kiirendavad oma nn sõjalist erioperatsiooni Ukrainas. Varem on Šoigu väitnud, et Vene väed liiguvad Ida-Ukrainas edasi aeglaselt, kuna tahavad vältida tsiviilohvreid.
Suurbritannia kaitseministeerium teatas reedel, et Vene väed saavutavad kontrolli Luhanski oblasti üle tõenäoliselt paari nädala jooksul. Brittide andmeil on Vene väed kõikidel teistel suundadel liikunud kaitseoperatsioonidele, et koondada suuremad jõud Severodonetski juurde.
Allikad: lääneriigid on arutanud võimalikke raamistikke relvarahuks
Allikate sõnul on USA ametnikud viimastel nädalatel regulaarselt kohtunud oma Suurbritannia ja Euroopa kolleegidega, et arutada võimalikke raamistikke relvarahuks ning lõpetada sõda läbirääkimistega.
Arutluse all on olnud ka mais Itaalia esitatud neljapunktiline raamistik. See sisaldab ka Ukraina neutraalsust NATO-sse astumise suhtes ning vastu saaks Kiiev julgeolekugarantiisid. Samuti hõlmab see raamistik Ukraina ja Venemaa läbirääkimisi Krimmi ja Donbassi tuleviku üle.
Ukraina ei ole lääneriikide aruteludes otseselt seotud. USA ja Ukraina ametnike sõnul ei ole USA survestanud Ukrainat ühtegi kindlat plaani järgima või otseselt surunud neid Venemaaga läbi rääkima. | Luhanski kuberner: Ukraina väed on enda kätte saanud poole Severodonetskist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 4. juunil kell 22.19:
- Luhanski oblasti kuberneri sõnul on ukraina väes suutnud poole Severodonetskist saad enda kontrolli alla.
- Podoljak: läbiräämistel Venemaaga pole mõtet enne Vene vägede tagasi löömist;
- Kolm inimest hukkus Mõkolajivis, kui Vene väed avasid tule;
- Briti luure andmeil on Vene vägede hiljutistes Donbassis tehtud edusammudes suur osa õhu- ja suurtükilöökide kombineerimisel;
- Vene väed valmistuvad uueks pealetungiks Slovjanskile;
- Vene väed keskenduvad endiselt Severodonetskile;
- Ukraina siseministri sõnul on riigi luure olnud ühenduses Vene vägede kätte langenud Azovstali terasetehase kaitsjatega;
- Ukraina päästeteenistus on evakueerinud üle 1,8 miljoni inimese;
- Severdonetski lähistel said kaks Reutersi ajakirjanikku haavata ja nende autojuht surma;
- USA mõttekoja ISW hinnangul ei ole Vene vägedel jõudu Luhanski oblastist kaugemale liikuda;
- USA allikate teatel on Washingtoni ametnikud rääkinud viimastel nädalatel oma Euroopa kolleegidega erinevatest relvarahu raamistikest.
Luhanski kuberner: Ukraina vägede käes on pool Severodonetskist
Luhanski oblasti kuberner Sergi Haidai ütles laupäeval, et Severodonetski linna tänavatel jätkuvad lahingud. Tema sõnul lõid Ukraina väed viimase ööpäeva jooksul tagasi üheksa Vene vägede rünnakut.
"Vene väed paiskavad kõik oma reservid Severodonetski juurde," ütles Haidai.
Ta lisas, et humanitaarolukord linnas on keeruline, sest sinna on võimatu toitu ja ravimeid viia.
Haidai sõnul õhivad Vene väed sildu Siverski Donetsi jõel, et Ukraina ei saaks oma vägesid tugevdada ja tsiviilelanikele linna abi viia.
Kuberneri sõnul on Ukraina väed suutnud osa Severodonetski linnast tagasi enda kätte saada. Vaid mõni päev varem teatasid Ukraina väed linnast tagasitõmbumist. Haidai sõnul olid Vene väed saanud enne enda kätte umbes 70 protsenti linnast.
Serhiy Gaidai, governor of the region, said on June 3 that previously Russian troops had controlled 70% of the city. Gaidai added that the Ukrainian army had counterattacked, and the Russian-controlled area had shrunk to about 50%.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) June 4, 2022
Haidai ütles laupäeva õhtul, et Ukraina väed on Severodonetskis teinud vasturünnakuid ning saanud enda kätte poole linnast, vahendas The Kyiv Independent.
Severodonetski linnapea Oleksandr Strjuki sõnul on Ukraina vägede eesmärgiks kogu linn taas enda kätte saada. Strjuk ütles, et Ukraina väed regrupeerusid ning suutsid linnas luua uuesti kaitseliini.
Venemaa jaoks võtmetähtsusega sihtmärk Severodonetsk on viimastel nädalatel olnud pideva pommitamise all. Haidai ütles, et USA uute suurtükkide saabumine linna oleks otsustava tähtsusega, sest nendega suudetaks Vene jalavägi minema ajada.
Vene kaitseministeerium andis laupäeval välja vastupidiseid teateid, väites, et Ukraina relvajõud on lahingutes Severodonetski linna pärast kandnud väga suuri kaotusi, mõnes üksuses on kaotuste ulatus kuni 90 protsenti. Samuti väideti, et Ukraina on väed taganemas Lõssõtšanski linna suunas, teisele poole Siverski Donetsi jõge, mis kaht linna lahutab.
Podoljak: läbiräämistel Venemaaga pole mõtet enne vaenlase tagasi löömist
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles laupäeval, et Venemaaga pole mõtet läbirääkimisi pidada enne, kui Vene väed on surutud nii Ukraina piiri lähedale kui võimalik.
Podoljak vastas sellega Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni öeldule, et Prantsusmaa on valmis vahendama rahukõnelusi Ukraina ja Venemaa vahel.
"Kuni me pole saanud kätte kõiki relvi, kuni me tugevdame oma positsioone, kuni me surume Vene väed nii kaugele kui võimalik Ukraina piiri äärde, pole mingit mõtet läbirääkimisi pidada," lausus Podoljak.
Ukraina läbirääkimiste delegatsiooni liige David Arahhamia ütles, et Ukraina saab lääneriikidelt aina võimsamaid relvi.
"Meie relvajõud on valmis kasutama (uusi relvi) /.../ ja siis, ma arvan, võib alustada uue läbirääkimiste vooruga, kui meie positsioon on tugevam," lausus ta.
Paavst kaalub Ukraina külastamist
Paavst Franciscus ütles laupäeval, et kohtub varsti Ukraina esindajatega, et arutada võimalust nende riiki külastada.
"Järgmisel nädalal kohtun ma Ukraina valitsuse esindajatega, kes saabuvad siia rääkima, muu hulgas isegi minu võimalikust reisist sinna. Vaatame, mis juhtub," ütles paavst Vatikanis laste küsimustele vastates.
Kolm inimest hukkus Mõkolajivis, kui Vene väed avasid tule
Kolm inimest hukkus ja neli inimest sai vigastada, kui Vene väed avasid tule Mõkolajivi elurajoonis, ütles Mõkolajivi linnapea Oleksandr Sienkevitš.
Kaks ohvrit suri sündmuskohal, kaks teel haiglasse, vahendas CNN.
Rünnakus sai kahjustada ka kolm kortermaja.
Kohalik elanik kõnnib oma naabri põleva maja juures Lõssõtšanskis. Maja süttis pärast Vene vägede pommitamist. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Vene väed tabasid õigeusu kirikut
Vene väed tabasid pommitamisega Donetski oblastis Sviatohirskis asuvat õigeusu kirikut, mis allub Moskva patriarhaadile. 1526. aastal ehitatud kirik süttis, inimohvritest seni teateid ei ole, teatasid Ukraina õigeusu kirik ja Ukraina relvajõud.
Vene kaitseministeerium väitis aga, et kiriku süütasid Ukraina väed ning et nende väed pole Sviatohirskii kiriku territooriumi pommitanud.
After russia's bombardment wooden All Saints Monastery of Svyatogorsk Lavra is on fire. It's affiliated w/ Moscow Patriarchate. On 30.05 russsia killed 4 monks here. Would Patriarch Kiril finally call president putin 2 end the war or would he continue blessing russia's army? pic.twitter.com/3HI3sjQnf4
— Ukrainian Mission to OSCE & UN in Vienna (@UKRinOSCE) June 4, 2022
In Donetsk Oblast, Skete of All Saints of Sviatohirsk Lavra which belongs to the Moscow Patriarchate caught fire due to Russian shelling. No casualties are reported yet, say Ukrainian Orthodox Church and an officer of the Ukrainian Armed Forces pic.twitter.com/eVgJdluajG
— Hromadske Int. (@Hromadske) June 4, 2022
Šveits andis loa relvade tagavaraosade Ukrainale tarnimiseks
Šveits andis Saksamaale ja Suurbritanniale heakskiidu Šveitsis valmistatud relvastuse tagavaraosade tarnimiseks Ukrainale.
Šveitsi armee kinnitas, et see ei lähe vastuollu riigi neutraalsuse põhimõttega.
Küll aga keeldub Šveits endiselt andmast luba Poolale saata Šveitsis valmistatud relvi otse Ukrainale.
Naine pommitamise tõttu põleva maja juures Donetski nn rahvavabariigi aladel. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Alexei Alexandrov
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeva hommikul tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 31 050 (võrdlus eelmise päevaga +100);
- tankid 1376 (+9);
- jalaväe lahingumasinad 3379 (+13);
- lennukid 210 (+0);
- kopterid 175 (+0);
- suurtükisüsteemid 680 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 207 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 95 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 540 (+5);
- tiibraketid 122 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2337 (+8);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 52 (+1).
Ukraina relvajõudude teatel said möödunud ööpäeva jooksul Vene väed suurimaid kahjusid Zaporižžja suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Ukraina relvajõudude hinnang Venemaa kaotustele. Autor/allikas: Ukraina relvajõudude peastaap/Facebook
Vene väed tulistasid raketi Odessa oblastisse
Odessa oblasti sõjaväeadministratsiooni esindaja Sergi Bratšuki sõnul tulistasid Vene väed laupäeva varahommikul oblastisse raketi.
Rakett tabas põllumajandushoonet.
Rünakus sai kaks inimest vigastada.
Briti luure: Venemaa hiljutiste edusammude taga on õhu- ja suurtükilöögid
Suurbritannia sõjaväeluure teatel on Vene vägede õhutegevus Donbassi kohal endiselt intensiivne. Vene väed annavad õhulööke, kasutades nii juhitud kui ka juhitamatut laskemoona.
Luure märgib, et Venemaa suutmatus hävitada konflikti avapäevadel Ukraina strateegilisi õhutõrjesüsteeme piiras Vene vägede võimekust pakkuda taktikalist õhutoetust maapealsetele manöövritele. See aitas kaasa sellele, et Vene vägede liikumine Kiievi peale nurjus.
Brittide sõnul on Venemaa õhutegevus piirdunud suures osas õhust ja maalt tulistatud tiibrakettidega, millega püütakse häirida Ukraina vägede varustamist ja tugevdamist.
Briti luure hinnangul pole tiibraketilöökidel olnud sõjas olulist mõju ning Venemaa täppisrakettide varu on tõenäoliselt märkimisväärselt ammendumas.
Brittide teatel on Donbassile keskendudes suutnud Venemaa siiski tugevdada oma taktikalist õhutoetust, kombineerides õhurünnakuid ja massilisi suurtükirünnakuid, et panna oma ülekaalukas tulejõud sõjas maksma.
"Õhu- ja suurtükilöökide kombineeritud kasutamine on olnud Venemaa hiljutistes taktikalistes edusammudes Donbassis võtmetegur," märgib Briti luure.
Britid lisavad, et juhitamatu laskemoona kasutamise kasv on toonud Donbassis kaasa ulatusliku hävingu ning on "peaaegu kindlasti toonud kaasa ka märkimisväärsel hulgal tsiviilohvreid".
Minister: Ukraina luure on kinni võetud Azovstali kaitsjatega ühenduses
Ukraina siseministri Denõss Monastõrskõi sõnul on riigi luureteenistused ühenduses Azovstali terasetehasest kinni võetud võitlejatega. Tema sõnul teeb Kiiev kõik võimaliku, et kindlustada nende vabastamine.
Mai keskel Vene vägede kätte langenud sadade võitlejate saatus on ebaselge.
"Läbi luureteenistuse me saame teada nende vangistuse tingimuste, toitumise ja võimaliku vabastamise kohta," ütles Monastõrskõi Ukraina televisioonis.
"Me kõik teame, et nad kõik jõuavad Kiievisse ja me teeme kõik võimaliku, et see juhtuks," lisas ta.
Venemaa teatas mais, et ligi 2000 viimast Mariupoli kaitsjat alistusid. Ukraina võitlejad olid varjunud linnas asuva suure terasetehase alustesse varjenditesse ja tunnelitesse.
Kiiev tahab võitlejaid vangide vahetuse kaudu endale tagasi saada. Osad Vene duumasaadikud on nõudnud, et osad Azovstali võitlejatest tuleks saata kohtu alla. Kreml on öelnud, et alistunud võitlejaid koheldakse vastavalt rahvusvahelistele standarditele.
Ukraina relvajõud: Vene väed valmistuvad uueks pealetungiks Slovjanskile
Ukraina relvajõudude teatel tugevdab Venemaa Slovjanskile lähenedes oma üksusi, valmistudes pealetungi taasalustamiseks linnale. Naabruses asuv Kramatorsk on Donetski oblastis suurim linnapiirkond, mis on endiselt Ukraina kontrolli all.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Vene väed koondavad sellesse piirkonda kuni 20 pataljoni taktikalist gruppi. Peastaap märkis, et Vene väed on üritanud alustada rünnakuid kahele linnale Slovjanskist põhjas ja loodes — Barvinkovele ja Svjatohõrskile —, kuid edutult.
Pole selge, kas Vene väed on võtnud territooriumi juurde Slovjanskist idas, pärast seda, kui nad said eelmisel kuul enda kontrolli alla Lõmani linna. Ukrainlaste teatel on Vene väed rünnanud Slovjanski lähedal kaht piirkonda — Štšurovet ja Brusivkat — suurtükkidega.
Donetski oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko sõnul asuvad Vene väed Slovjanski linnast 15 kilomeetri kaugusel.
Purunenud maja Irpinis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP PHOTO/Sergei Supinsky
Vene väed keskenduvad endiselt peamiselt Severodonetskile
Vene vägede peamised jõupingutused on keskendunud Severodonetskile ja Bahmutile.
Severodonetskis jooksid Vene väed reedel tormi linna idaosa elamurajoonidele ning saavutasid ka mõningast edu. Vene väed ei liikunud reedel edasi mitmel pool, mida Ukraina väed jätkuvalt kaitsevad, sealhulgas Bahmutis, Soledaris ja Lõssõtsanskis. Ukraina relvajõudude peastaabi teatel püüdsid venelased taas ületada Siverski Donetsi jõge ning luua tingimusi oma peajõududele jõe ületamiseks. Jõgi on osutunud siiani Vene vägedele suureks tõkkeks.
Vene vägede rünnakud Bahmuti suunal laupäeva öösel olid Ukraina jõudude teatel edutud.
Donetski linna suunal pommitavad Vene väed Ukraina vägesid kogu kokkupuutejoone ulatuses. Donetski suunal on Ukraina andmetel Vene üksuste liikumine aeglane sõjaväelaste füüsilise kurnatuse, madala moraali ja vaimse tervise tõttu.
Lahingud on ägenenud Harkivist põhjas, kus Ukraina väed on viimastel nädalatel alasid tagasi võtnud. Harkivi suunal keskenduvad Vene väed okupeeritud piiride hoidmisele.
Ukraina peastaap teatas, et Vene väed üritavad piirata Ukraina vägede edasiminekut riigipiiri suunas. "Vaenlane jätkas meie kaitsejõudude üksuste pommitamist, kasutades lennukeid, suurtükke, mitmikraketiheitjaid, tanke."
Vene vägede rünnakute hulgas on õhulöögid Mi-8 helikopteritelt Ukraina positsioonide pihta Harkivi oblastis Slatõne ja Dementijivka asulate piirkonnas.
Ukraina relvajõud teatasid laupäeva varahommikul, et viimase ööpäeva jooksul peatasid ukrainlased Donetski ja Luhanski suunal üheksa rünnakut, hävitasid muu hulgas ühe tanki, ühe suurtükisüsteemi, kuus lahingusoomukid, kaks erisoomusmasinat.
Ukraina päästeteenistus on evakueerinud üle 1,8 miljoni inimese
Ukraina riiklik päästeteenistus on alates 24. veebruarist, mil algas Venemaa täiemahuline invasioon Ukrainasse, evakueerinud üle 1,8 miljoni inimese. Nende seas on evakueeritud üle 504 000 lapse ja 32 000 puudega inimest.
Päästeteenistuse teatel on nad 100 päeva jooksul teinud 32 468 väljasõitu, kustutanud 9300 tulekahju, päästnud 1397 inimest ning teinud kahjutuks 128 424 ühikut laskemoona.
Kaks Reutersi ajakirjanikku said haavata
Reedel said Ida-Ukrainas haavata kaks Reutersi ajakirjanikku ja nende autojuht surma, kui nende sõiduk tule alla sattus.
Ajakirjanikud püüdsid jõuda Venemaa toetatud separatistide aladelt Severodonetski linna.
Mõttekoda: Venemaa ilmselt ei suuda Luhanski oblastist edasi liikuda
USA mõttekoja Institute for The Study of War (ISW) hinnangul ei ole Vene vägedel piisavalt jõudu liikuda Luhanski oblastist edasi.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu väitis, et Vene väed kiirendavad oma nn sõjalist erioperatsiooni Ukrainas. Varem on Šoigu väitnud, et Vene väed liiguvad Ida-Ukrainas edasi aeglaselt, kuna tahavad vältida tsiviilohvreid.
Suurbritannia kaitseministeerium teatas reedel, et Vene väed saavutavad kontrolli Luhanski oblasti üle tõenäoliselt paari nädala jooksul. Brittide andmeil on Vene väed kõikidel teistel suundadel liikunud kaitseoperatsioonidele, et koondada suuremad jõud Severodonetski juurde.
Allikad: lääneriigid on arutanud võimalikke raamistikke relvarahuks
Allikate sõnul on USA ametnikud viimastel nädalatel regulaarselt kohtunud oma Suurbritannia ja Euroopa kolleegidega, et arutada võimalikke raamistikke relvarahuks ning lõpetada sõda läbirääkimistega.
Arutluse all on olnud ka mais Itaalia esitatud neljapunktiline raamistik. See sisaldab ka Ukraina neutraalsust NATO-sse astumise suhtes ning vastu saaks Kiiev julgeolekugarantiisid. Samuti hõlmab see raamistik Ukraina ja Venemaa läbirääkimisi Krimmi ja Donbassi tuleviku üle.
Ukraina ei ole lääneriikide aruteludes otseselt seotud. USA ja Ukraina ametnike sõnul ei ole USA survestanud Ukrainat ühtegi kindlat plaani järgima või otseselt surunud neid Venemaaga läbi rääkima.
### Response:
Luhanski kuberner: Ukraina väed on enda kätte saanud poole Severodonetskist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui võtame kohtumist sõprusmänguna, siis võime haiget saada. Peame väljakul andma endast kõik, mis meis on," ütles Häberli. "Vastas on ju fantastiline meeskond, kelle kvaliteet on kõigile väga hästi teada. Peame mängima oma parimat jalgpalli."
Häberli sõnul tehakse koosseisus võrreldes neljapäevase San Marino kohtumisega ka mõned muudatused. "Muidugi vahetame mõningaid mängijaid, aga mitte kõiki. Vajame värskeid jalgu," selgitas ta. "Aga on normaalne koosseisus muudatusi teha, kui eelmisest mängust on kaks päeva möödas."
"Me kõik teame, mis juhtub, kui planeedi üks paremaid meeskondi hakkab väravaid lööma. Peame leidma oma rütmi. See on suur vahe võrreldes kahe päeva taguse matšiga San Marino vastu," arutles Häberli. "See pole lihtne muudatus, aga meil on eelmisest aastast head kogemused. Aga siis olid võistlusmängud ja nüüd on sõpruskohtumine. Maavõistlused on üldjuhul veidi vähem intensiivsed. Aga sellele me loota ei tohi. Me ei tea veel Argentina koondise koosseisu. Mängime vapralt, nagu alati, oma stiili me liiga palju muuta ei kavatse. Peame tugevalt ja korralikult kaitsma, üleminekutes rünnakutele tuleb olla täpne ja hea. Siis võivad ka meil oma võimalused tekkida."
Mida tähendab tema jaoks mäng kahekordse maailmameistri vastu? "See on au. Uskumatu olukord minu jaoks. Hindan väga kõrgelt Argentina meeskonda ja selle riigi kirge jalgpalli suhtes. Nad mängivad alati suure südame ja emotsiooniga. Suurepärane, et meil on võimalik nendega sõprusmängus kohtuda."
Rohkelt kiidusõnu jagus Häberlil ka Argentina koondise kaptenile Lionel Messile. "Kuidas tema kohta midagi öelda? Mu poeg vaatab videoid tema väravatest ja video ei saa 30 minutiga otsa, neid väravaid on võimalik vaadata läbi terve õhtu. Ta on fantastiline mängija, rohkem polegi midagi öelda," tõdes Häberli.
Eesti ja Argentina sõprusmäng Pamplonas El Sadari staadionil algab pühapäeva õhtul Eesti aja järgi kell 21. | Häberli mängust Argentinaga: peame mängima oma parimat jalgpalli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui võtame kohtumist sõprusmänguna, siis võime haiget saada. Peame väljakul andma endast kõik, mis meis on," ütles Häberli. "Vastas on ju fantastiline meeskond, kelle kvaliteet on kõigile väga hästi teada. Peame mängima oma parimat jalgpalli."
Häberli sõnul tehakse koosseisus võrreldes neljapäevase San Marino kohtumisega ka mõned muudatused. "Muidugi vahetame mõningaid mängijaid, aga mitte kõiki. Vajame värskeid jalgu," selgitas ta. "Aga on normaalne koosseisus muudatusi teha, kui eelmisest mängust on kaks päeva möödas."
"Me kõik teame, mis juhtub, kui planeedi üks paremaid meeskondi hakkab väravaid lööma. Peame leidma oma rütmi. See on suur vahe võrreldes kahe päeva taguse matšiga San Marino vastu," arutles Häberli. "See pole lihtne muudatus, aga meil on eelmisest aastast head kogemused. Aga siis olid võistlusmängud ja nüüd on sõpruskohtumine. Maavõistlused on üldjuhul veidi vähem intensiivsed. Aga sellele me loota ei tohi. Me ei tea veel Argentina koondise koosseisu. Mängime vapralt, nagu alati, oma stiili me liiga palju muuta ei kavatse. Peame tugevalt ja korralikult kaitsma, üleminekutes rünnakutele tuleb olla täpne ja hea. Siis võivad ka meil oma võimalused tekkida."
Mida tähendab tema jaoks mäng kahekordse maailmameistri vastu? "See on au. Uskumatu olukord minu jaoks. Hindan väga kõrgelt Argentina meeskonda ja selle riigi kirge jalgpalli suhtes. Nad mängivad alati suure südame ja emotsiooniga. Suurepärane, et meil on võimalik nendega sõprusmängus kohtuda."
Rohkelt kiidusõnu jagus Häberlil ka Argentina koondise kaptenile Lionel Messile. "Kuidas tema kohta midagi öelda? Mu poeg vaatab videoid tema väravatest ja video ei saa 30 minutiga otsa, neid väravaid on võimalik vaadata läbi terve õhtu. Ta on fantastiline mängija, rohkem polegi midagi öelda," tõdes Häberli.
Eesti ja Argentina sõprusmäng Pamplonas El Sadari staadionil algab pühapäeva õhtul Eesti aja järgi kell 21.
### Response:
Häberli mängust Argentinaga: peame mängima oma parimat jalgpalli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõlvak – Tiisaar alustasid alagrupiturniiri neljapäeval, kui Brasiilia paarile Andre Loyola – George Souto Wanderley kaotati 1:2 (22:24, 21:18, 13:15). Reedel alistati teises alagrupimängus aga austerlased Robin Seidl – Philipp Waller 2:0 (21:18, 21:18) ning kolmandas mängus andsid norralased Anders Mol – Christian Sorum eestlastele vigastuse tõttu loobumisvõidu, vahendab volley.ee.
Nõlvak – Tiisaar said lõpuks alagrupis brasiillaste järel teise koha ning pääsesid seega veerandfinaali, kus nad alistasid 2:0 (21:18, 21:16) hollandlased Christian Varenhorsti ja Steven Van De Velde.
Poolfinaalis jäid Nõlvak ja Tiisaar kindlalt 0:2 (11:21, 14:21) alla Katari duole Cherif Younoussele ja Ahmed Tijanile.
Eesti naiste esipaar Heleene Hollas – Liisa Soomets jõudis Leedus Klaipedas toimuval Future taseme etapil samuti poolfinaali.
Hollas ja Soomets alustasid etappi samuti põhiturniirilt, kus esimeses alagrupimängus oli eestlannade vastaseks Poola paar Agata Ceynowa ja Patrycja Jundzill. Selle mängu võitsid eestlannad 2:0 (21:18, 21:16).
Seejärel kohtuti õhtul Leedu paariga Monika Paulikiene ja Erika Kliokmanaitega, kellest saadi jagu 2:1 (22:20, 18:12, 15:12). Nii said Hollas ja Soomets alagrupis esimese koha ja pääsesid otse veerandfinaali, kus alistati 2:0 (21:16, 21:17) kohalikud mängijad Ieva Dumbauskaite ja Gerda Grudzinskaite.
Pühapäeval minnakse poolfinaalis vastamisi sloveenlannade Tjaša Kotniki ja Tajda Lovšiniga. | Nõlvak ja Tiisaar pidid MK-etapil poolfinaalis vastaste paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõlvak – Tiisaar alustasid alagrupiturniiri neljapäeval, kui Brasiilia paarile Andre Loyola – George Souto Wanderley kaotati 1:2 (22:24, 21:18, 13:15). Reedel alistati teises alagrupimängus aga austerlased Robin Seidl – Philipp Waller 2:0 (21:18, 21:18) ning kolmandas mängus andsid norralased Anders Mol – Christian Sorum eestlastele vigastuse tõttu loobumisvõidu, vahendab volley.ee.
Nõlvak – Tiisaar said lõpuks alagrupis brasiillaste järel teise koha ning pääsesid seega veerandfinaali, kus nad alistasid 2:0 (21:18, 21:16) hollandlased Christian Varenhorsti ja Steven Van De Velde.
Poolfinaalis jäid Nõlvak ja Tiisaar kindlalt 0:2 (11:21, 14:21) alla Katari duole Cherif Younoussele ja Ahmed Tijanile.
Eesti naiste esipaar Heleene Hollas – Liisa Soomets jõudis Leedus Klaipedas toimuval Future taseme etapil samuti poolfinaali.
Hollas ja Soomets alustasid etappi samuti põhiturniirilt, kus esimeses alagrupimängus oli eestlannade vastaseks Poola paar Agata Ceynowa ja Patrycja Jundzill. Selle mängu võitsid eestlannad 2:0 (21:18, 21:16).
Seejärel kohtuti õhtul Leedu paariga Monika Paulikiene ja Erika Kliokmanaitega, kellest saadi jagu 2:1 (22:20, 18:12, 15:12). Nii said Hollas ja Soomets alagrupis esimese koha ja pääsesid otse veerandfinaali, kus alistati 2:0 (21:16, 21:17) kohalikud mängijad Ieva Dumbauskaite ja Gerda Grudzinskaite.
Pühapäeval minnakse poolfinaalis vastamisi sloveenlannade Tjaša Kotniki ja Tajda Lovšiniga.
### Response:
Nõlvak ja Tiisaar pidid MK-etapil poolfinaalis vastaste paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Justiitsministeerium kinnitas Delfile, et Tarraste võttis endalt elu.
ERR-ile öeldi justiitsministeeriumist, et Tarraste võttis endalt elu laupäeva õhtul. Kus Tarraste vangistust kandis, ei saa ministeeriumi sõnul öelda.
Kindlasti algatatakse juhtunu kohta uurimine, sest see on tavapärane protseduur, öeldi ministeeriumist.
"Vangla uurib põhjalikult kõiki asjaolusid. Vangla teeb omaltpoolt ohutuse tagamiseks kõik endast oleneva, kahjuks alati ei õnnestu enesetappu ära hoida," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Liis Lumiste.
Ringkonnakohus oli Tarrastele tänavu jaanuaris mõistnud eluaegse karistuse. Varem oli Pärnu maakohus mõistnud Tarrastele 20-aastase vangistuse, ringkonnakohus otsustas aga muuta seda otsust karistust puudutavas osas, mõistes talle eluaegse vangistuse.
Tarraste kaitsja esitas riigikohtule kassatsiooni, mille riigikohus jättis menetlusse võtmata ja seega jõustus Tarrastele eluaegne vanglakaristus.
Süüdistuse kohaselt tappis Tarraste kaks inimest, vigastas viit inimest ja ohustas oma tegevusega määramata arvu isikute elusid ning tervist, lisaks tekitas varalist kahju. Kokku ohustas ta vähemalt 17 inimese elu ja tervist, kellest neli olid 3–9-aastased lapsed. Kõik kannatanud olid talle võõrad. | Suri Lihulas kaks inimest tapnud Mikk Tarraste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Justiitsministeerium kinnitas Delfile, et Tarraste võttis endalt elu.
ERR-ile öeldi justiitsministeeriumist, et Tarraste võttis endalt elu laupäeva õhtul. Kus Tarraste vangistust kandis, ei saa ministeeriumi sõnul öelda.
Kindlasti algatatakse juhtunu kohta uurimine, sest see on tavapärane protseduur, öeldi ministeeriumist.
"Vangla uurib põhjalikult kõiki asjaolusid. Vangla teeb omaltpoolt ohutuse tagamiseks kõik endast oleneva, kahjuks alati ei õnnestu enesetappu ära hoida," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Liis Lumiste.
Ringkonnakohus oli Tarrastele tänavu jaanuaris mõistnud eluaegse karistuse. Varem oli Pärnu maakohus mõistnud Tarrastele 20-aastase vangistuse, ringkonnakohus otsustas aga muuta seda otsust karistust puudutavas osas, mõistes talle eluaegse vangistuse.
Tarraste kaitsja esitas riigikohtule kassatsiooni, mille riigikohus jättis menetlusse võtmata ja seega jõustus Tarrastele eluaegne vanglakaristus.
Süüdistuse kohaselt tappis Tarraste kaks inimest, vigastas viit inimest ja ohustas oma tegevusega määramata arvu isikute elusid ning tervist, lisaks tekitas varalist kahju. Kokku ohustas ta vähemalt 17 inimese elu ja tervist, kellest neli olid 3–9-aastased lapsed. Kõik kannatanud olid talle võõrad.
### Response:
Suri Lihulas kaks inimest tapnud Mikk Tarraste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zverev kaotas Rafael Nadalile avaseti 6:7 (8) ja teises setis oli seis 6:6, kui Saksamaa täht pidi vigastuse tõttu loobumisvõidu andma. Kaootilises teises setis murdsid mehed esimesest üheksast pallingust kaheksa ja Nadali löök oli just toonud tabloole viigiseisu 6:6, kui palli päästa üritanud Zverev libises, vigastas hüppeliigest ning jäi väljakule lebama. Saksa esinumber viidi väljakult ratastoolis ära ja kümme minutit hiljem tuli ta karkudel publikut tänama. Selleks hetkeks olid mehed väljakul olnud juba kolm tundi.
"Olen nüüd teel koju tagasi. Esialgsete arstlike ülevaatuste põhjal tundub, et mul on paremas jalas mitu sidemerebendit," kirjutas Zverev sotsiaalmeedias. "Lendan esmaspäeval Saksamaale ja siis tehakse veel uuringuid, et selgitada välja, kuidas kõige paremini ja kiiremini taastuda."
Ilmselt peab ta siiski päris pikalt võistlustelt eemal olema. | Karmilt viga saanud Zverev: mul on ilmselt mitu sidemerebendit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zverev kaotas Rafael Nadalile avaseti 6:7 (8) ja teises setis oli seis 6:6, kui Saksamaa täht pidi vigastuse tõttu loobumisvõidu andma. Kaootilises teises setis murdsid mehed esimesest üheksast pallingust kaheksa ja Nadali löök oli just toonud tabloole viigiseisu 6:6, kui palli päästa üritanud Zverev libises, vigastas hüppeliigest ning jäi väljakule lebama. Saksa esinumber viidi väljakult ratastoolis ära ja kümme minutit hiljem tuli ta karkudel publikut tänama. Selleks hetkeks olid mehed väljakul olnud juba kolm tundi.
"Olen nüüd teel koju tagasi. Esialgsete arstlike ülevaatuste põhjal tundub, et mul on paremas jalas mitu sidemerebendit," kirjutas Zverev sotsiaalmeedias. "Lendan esmaspäeval Saksamaale ja siis tehakse veel uuringuid, et selgitada välja, kuidas kõige paremini ja kiiremini taastuda."
Ilmselt peab ta siiski päris pikalt võistlustelt eemal olema.
### Response:
Karmilt viga saanud Zverev: mul on ilmselt mitu sidemerebendit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Traditsiooniliselt kurjakuulutavalt raske rajaga Raplamaa rattamaratonil halastas ilmataat viimasel hetkel ning ratturid said sõitu alustada siiski päikesepaistega.
Grand Prix sõidul said kohe alguses eest ära sarja mitmekordne võitja Gert Jõeäär, valitsev maratonisõidu Eesti meister Josten Vaidem ning Prantsusmaa profiklubis Equipe Cycliste Continental Groupama-FDJ pedaaliv Rait Ärm.
Mariine Auto mäefinišis oli esimene Josten Vaidem, Küüslaugufestivali vahefinišiks oli ees juba Rait Ärm. Mõlemas arvestuses jätkab üldliidrina juhtgrupi kolmas mees Gert Jõeäär.
"Mul on suunurgad kõrvade taga – väga äge rada. Ma pole vist äkki juba neli aastat sellist pasteedirallit saanud sõita ja mulle sobis see täna ülihästi," kommenteeris Ärm. "Veidi olin üllatunud, et terve distantsi kolmekesi läbi uhasime. Ja finiš jääb kauaks meelde – 500 meetrit enne Josten ründas, kusagil 150 meetrit enne lõpujoont sain talle siiski saba peale ja lõpp läks ikka väga kõvaks vajutamiseks. Aga kätte sain selle võidu – Põhja-Eesti põrgu valitseja."
Naiste arvestuses lõpetas GP distantsi esimesena Liisa Ehrberg Janelle Uibokandi ja Maris Lillepi ees.
"No tänane võit tuli nüüd mitte patuga pooleks, aga teiste ebaõnne arvelt. Janellel purunes rehv ja Mari-Liis Mõttusel kuuldavasti ka. Selles mõttes lihtne võit, aga raja ees tuleb alati austust hoida ja ega siin täna lihtne polnud," kommenteeris oma sõitu Ehrberg.
N50 distantsiüleses arvestuses tõusis pjedestaali kõrgeimale astmele üha paremasse vormi jõudev endine Eesti president Kersti Kaljulaid.
"Aasta tagasi unistasin intervjuus Gardena ilusast auhinnast, täna oli see päev, mil saingi esikoha kätte. Rada oli nagu paksust pruunist šokolaadist tehtud, lõpupoole hakkas isegi väsinud rattureid selg ees vastugi tulema," sõnas Kaljulaid. "Eks harrastusratturilegi meeldib ju, kui saad tunnustuse osaliseks oma pingutuse eest. Nii et koju saab minna tõesti hea tundega. Aitäh korraldajaile ja veel suurem aitäh kõigile, kes tulevad loodusesse ja harrastavad tervislikke eluviise!"
M50 klassi võitja oli Tarmo Neemela, üldliidrina jätkab aga seenioride kuuekordne maailmameister suusatamises Virgo Karu.
Gardena maratonil jätkas võiduseeriat Martin Parv korraldajaklubist KoMo, teisena ületas lõpujoone Matthias Mõttus, jättes kolmandaks läti ratturi Ivo Irbe. Naiste väledaim oli Mari Kruuser. Liidrisärk jäi seega Martin Parve kanda.
Jetoil poolmaratonil saabus esimesena Palukülast Laukatagusele Sebastian Suppi, üldarvestuse liidriks tõusis sel korral neljandana lõpetanud Egert Tammeleht.
Traditsioonilise Hansgrohe kiirenduskilomeetri võitis meestest Taavi Kannimäe, säilitades ka selle arvestuse liidrisärgi, naiste nobedaim oli Janelle Uibokand, liidrisärk jääb vähemalt järgmiseks etapiks veel Liisa Ehrbergi kätte.
Põltsamaa lastesõitudes võidutses M10 klassis Kevin Teeäär, N10 väledaim oli Lätist kohale tulnud Sofija Saicane.
Meeskondlikult võitsid Raplamaa Rattaklubi esindustiimi KoMo-Veloplus ratturid, kiiremaid naised olid Velohunt-Sparta tiimist.
Järgmine Hawaii Express Estonian Cup etapp toimub juuli lõpus Elvas. | Rapla rattamaratoni võitis Rait Ärm, Kersti Kaljulaid enda vanuseklassi parim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Traditsiooniliselt kurjakuulutavalt raske rajaga Raplamaa rattamaratonil halastas ilmataat viimasel hetkel ning ratturid said sõitu alustada siiski päikesepaistega.
Grand Prix sõidul said kohe alguses eest ära sarja mitmekordne võitja Gert Jõeäär, valitsev maratonisõidu Eesti meister Josten Vaidem ning Prantsusmaa profiklubis Equipe Cycliste Continental Groupama-FDJ pedaaliv Rait Ärm.
Mariine Auto mäefinišis oli esimene Josten Vaidem, Küüslaugufestivali vahefinišiks oli ees juba Rait Ärm. Mõlemas arvestuses jätkab üldliidrina juhtgrupi kolmas mees Gert Jõeäär.
"Mul on suunurgad kõrvade taga – väga äge rada. Ma pole vist äkki juba neli aastat sellist pasteedirallit saanud sõita ja mulle sobis see täna ülihästi," kommenteeris Ärm. "Veidi olin üllatunud, et terve distantsi kolmekesi läbi uhasime. Ja finiš jääb kauaks meelde – 500 meetrit enne Josten ründas, kusagil 150 meetrit enne lõpujoont sain talle siiski saba peale ja lõpp läks ikka väga kõvaks vajutamiseks. Aga kätte sain selle võidu – Põhja-Eesti põrgu valitseja."
Naiste arvestuses lõpetas GP distantsi esimesena Liisa Ehrberg Janelle Uibokandi ja Maris Lillepi ees.
"No tänane võit tuli nüüd mitte patuga pooleks, aga teiste ebaõnne arvelt. Janellel purunes rehv ja Mari-Liis Mõttusel kuuldavasti ka. Selles mõttes lihtne võit, aga raja ees tuleb alati austust hoida ja ega siin täna lihtne polnud," kommenteeris oma sõitu Ehrberg.
N50 distantsiüleses arvestuses tõusis pjedestaali kõrgeimale astmele üha paremasse vormi jõudev endine Eesti president Kersti Kaljulaid.
"Aasta tagasi unistasin intervjuus Gardena ilusast auhinnast, täna oli see päev, mil saingi esikoha kätte. Rada oli nagu paksust pruunist šokolaadist tehtud, lõpupoole hakkas isegi väsinud rattureid selg ees vastugi tulema," sõnas Kaljulaid. "Eks harrastusratturilegi meeldib ju, kui saad tunnustuse osaliseks oma pingutuse eest. Nii et koju saab minna tõesti hea tundega. Aitäh korraldajaile ja veel suurem aitäh kõigile, kes tulevad loodusesse ja harrastavad tervislikke eluviise!"
M50 klassi võitja oli Tarmo Neemela, üldliidrina jätkab aga seenioride kuuekordne maailmameister suusatamises Virgo Karu.
Gardena maratonil jätkas võiduseeriat Martin Parv korraldajaklubist KoMo, teisena ületas lõpujoone Matthias Mõttus, jättes kolmandaks läti ratturi Ivo Irbe. Naiste väledaim oli Mari Kruuser. Liidrisärk jäi seega Martin Parve kanda.
Jetoil poolmaratonil saabus esimesena Palukülast Laukatagusele Sebastian Suppi, üldarvestuse liidriks tõusis sel korral neljandana lõpetanud Egert Tammeleht.
Traditsioonilise Hansgrohe kiirenduskilomeetri võitis meestest Taavi Kannimäe, säilitades ka selle arvestuse liidrisärgi, naiste nobedaim oli Janelle Uibokand, liidrisärk jääb vähemalt järgmiseks etapiks veel Liisa Ehrbergi kätte.
Põltsamaa lastesõitudes võidutses M10 klassis Kevin Teeäär, N10 väledaim oli Lätist kohale tulnud Sofija Saicane.
Meeskondlikult võitsid Raplamaa Rattaklubi esindustiimi KoMo-Veloplus ratturid, kiiremaid naised olid Velohunt-Sparta tiimist.
Järgmine Hawaii Express Estonian Cup etapp toimub juuli lõpus Elvas.
### Response:
Rapla rattamaratoni võitis Rait Ärm, Kersti Kaljulaid enda vanuseklassi parim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal Soome kõrgliigas debüteerinud Merisalu seekord HPS-i koosseisu ei kuulunud, vahendab Soccernet.ee.
Kaks väravat lõi Oona Jääskeläinen ja ühe lõi Hanna Onufriew, kõik tabamused sündisid esimesel poolajal.
HPS paikneb kümne naiskonna konkurentsis kuuendal positsioonil. | Merisalu koduklubi värav püsis neljandat mängu järjest puhas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal Soome kõrgliigas debüteerinud Merisalu seekord HPS-i koosseisu ei kuulunud, vahendab Soccernet.ee.
Kaks väravat lõi Oona Jääskeläinen ja ühe lõi Hanna Onufriew, kõik tabamused sündisid esimesel poolajal.
HPS paikneb kümne naiskonna konkurentsis kuuendal positsioonil.
### Response:
Merisalu koduklubi värav püsis neljandat mängu järjest puhas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuid aeg, mil Annemarii suusahüpetega tegeles, ei olnud kindlasti mitte raisatud. Sellel ajal õppis ta hindama, kui oluline on puhkus ja õige taastumine. Varasemalt ei pööranud sportlasena Bendi sellele nii palju tähelepanu ja seetõttu olid tagasilöögid kerged tulema. "Tegin sammu edasi hüppemäel ja õppisin, et trennides peab kindlasti olema lõbus!" ütles Bendi Eesti Suusaliidu kodulehele antud intervjuus.
Bendi ei ole seadnud endale suuri plaane, vaid jääb realistlikuks. "Praegune naiskahevõistlejate olukord on üpriski keeruline. Enne kui pole selgunud, kas pääseme 2026. aasta taliolümpiamängudele, võtan hooaja korraga. Esmalt pean tublisti trenni tegema, et saavutada see vorm, mis oli mul enne haigestumist," rääkis Bendi. "Loodan, et saan kodusel kahevõistluse maailmakarikaetapil kaasaelajatele pakkuda head emotsiooni ja edukalt võistelda ka maailmameistrivõistlustel Sloveenias." | Annemarii Bendi naaseb kahevõistluse juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuid aeg, mil Annemarii suusahüpetega tegeles, ei olnud kindlasti mitte raisatud. Sellel ajal õppis ta hindama, kui oluline on puhkus ja õige taastumine. Varasemalt ei pööranud sportlasena Bendi sellele nii palju tähelepanu ja seetõttu olid tagasilöögid kerged tulema. "Tegin sammu edasi hüppemäel ja õppisin, et trennides peab kindlasti olema lõbus!" ütles Bendi Eesti Suusaliidu kodulehele antud intervjuus.
Bendi ei ole seadnud endale suuri plaane, vaid jääb realistlikuks. "Praegune naiskahevõistlejate olukord on üpriski keeruline. Enne kui pole selgunud, kas pääseme 2026. aasta taliolümpiamängudele, võtan hooaja korraga. Esmalt pean tublisti trenni tegema, et saavutada see vorm, mis oli mul enne haigestumist," rääkis Bendi. "Loodan, et saan kodusel kahevõistluse maailmakarikaetapil kaasaelajatele pakkuda head emotsiooni ja edukalt võistelda ka maailmameistrivõistlustel Sloveenias."
### Response:
Annemarii Bendi naaseb kahevõistluse juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Soome ja Rootsi taotlused heaks kiidetakse ning nad liituvad NATO-ga, tähendaks see, et praktiliselt kogu Läänemere rannik on NATO riikide käes.
"Venemaa jaoks oleks see väga problemaatiline, sõjalises mõttes, ja NATO jaoks oleks see suur eelis," lausus Milley Stockholmis laupäeval.
"Läänemeri on strateegiliselt väga oluline, see on üks maailma olusisemaid mereteid," lisas ta.
Milley viibis Rootsis enne iga-aastaste NATO õppuste algust, kus osalevad ka Rootsi ja Soome. | Kindral Milley: Soome ja Rootsi NATO-s tähendaks Venemaale rasket olukorda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Soome ja Rootsi taotlused heaks kiidetakse ning nad liituvad NATO-ga, tähendaks see, et praktiliselt kogu Läänemere rannik on NATO riikide käes.
"Venemaa jaoks oleks see väga problemaatiline, sõjalises mõttes, ja NATO jaoks oleks see suur eelis," lausus Milley Stockholmis laupäeval.
"Läänemeri on strateegiliselt väga oluline, see on üks maailma olusisemaid mereteid," lisas ta.
Milley viibis Rootsis enne iga-aastaste NATO õppuste algust, kus osalevad ka Rootsi ja Soome.
### Response:
Kindral Milley: Soome ja Rootsi NATO-s tähendaks Venemaale rasket olukorda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei tohi alandada Venemaad, et me saaksime lahingute lõppedes luua väljapääsutee läbi diplomaatiliste vahendite," ütles Macron intervjuus. "Ma olen veendunud, et Prantsusmaa roll on olla vahendaja," lisas ta.
"Ma arvan, ja ütlesin seda talle (Venemaa liidrile Vladimir Putinile), et ta teeb ajaloolise ja põhimõttelise vea oma inimeste, enda ja ajaloo jaoks," ütles Macron.
Macron on korduvalt kõnelenud Putiniga alates Vene vägede täiemahulisest invasioonist Ukrainasse. Ta on püüdnud saavutada relvarahu ja algatada tõsiseltvõetavaid läbirääkimisi Kiievi ja Moskva vahel. Balti riikide ning osade Ida-Euroopa riikide poliitikud on Macroni seisukohti korduvalt kritiseerinud.
Prantsusmaa on toetanud Ukrainat nii sõjaliste vahendite kui ka rahaga, kuid siiani ei ole Macron käinud Kiievis kohapeal näitamas oma sümboolset poliitilist tuge nagu on teinud teised Euroopa Liidu riikide liidrid. Macroni sõnul pole ta aga välistanud Ukrainasse minemist.
Pariis on saatnud Ukrainale oma ladudest muu hulgas Caesari haubitsaid. Macron on palunud relvatootjatel ka tootmist kiirendada.
Kuleba: Venemaa alandab iseennast
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles vastuseks Macronile, et üleskutse Venemaad mitte alandada alandab Prantsusmaad ise.
"Üleskutsed mitte alandada Venemaad alandab Prantsusmaad ennast ja igat riiki, kes sellise üleskutse teeb. Sest Venemaa alandab end ise. Me peaksime hoopis keskenduma sellele, kuidas Venemaa paika panna. See toob rahu ja päästab elusid," lausus Kuleba sotsiaalmeedias.
Calls to avoid humiliation of Russia can only humiliate France and every other country that would call for it. Because it is Russia that humiliates itself. We all better focus on how to put Russia in its place. This will bring peace and save lives.
— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) June 4, 2022 | Macron: Venemaad ei tohiks vaatamata tema ajaloolisele veale alandada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei tohi alandada Venemaad, et me saaksime lahingute lõppedes luua väljapääsutee läbi diplomaatiliste vahendite," ütles Macron intervjuus. "Ma olen veendunud, et Prantsusmaa roll on olla vahendaja," lisas ta.
"Ma arvan, ja ütlesin seda talle (Venemaa liidrile Vladimir Putinile), et ta teeb ajaloolise ja põhimõttelise vea oma inimeste, enda ja ajaloo jaoks," ütles Macron.
Macron on korduvalt kõnelenud Putiniga alates Vene vägede täiemahulisest invasioonist Ukrainasse. Ta on püüdnud saavutada relvarahu ja algatada tõsiseltvõetavaid läbirääkimisi Kiievi ja Moskva vahel. Balti riikide ning osade Ida-Euroopa riikide poliitikud on Macroni seisukohti korduvalt kritiseerinud.
Prantsusmaa on toetanud Ukrainat nii sõjaliste vahendite kui ka rahaga, kuid siiani ei ole Macron käinud Kiievis kohapeal näitamas oma sümboolset poliitilist tuge nagu on teinud teised Euroopa Liidu riikide liidrid. Macroni sõnul pole ta aga välistanud Ukrainasse minemist.
Pariis on saatnud Ukrainale oma ladudest muu hulgas Caesari haubitsaid. Macron on palunud relvatootjatel ka tootmist kiirendada.
Kuleba: Venemaa alandab iseennast
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles vastuseks Macronile, et üleskutse Venemaad mitte alandada alandab Prantsusmaad ise.
"Üleskutsed mitte alandada Venemaad alandab Prantsusmaad ennast ja igat riiki, kes sellise üleskutse teeb. Sest Venemaa alandab end ise. Me peaksime hoopis keskenduma sellele, kuidas Venemaa paika panna. See toob rahu ja päästab elusid," lausus Kuleba sotsiaalmeedias.
Calls to avoid humiliation of Russia can only humiliate France and every other country that would call for it. Because it is Russia that humiliates itself. We all better focus on how to put Russia in its place. This will bring peace and save lives.
— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) June 4, 2022
### Response:
Macron: Venemaad ei tohiks vaatamata tema ajaloolisele veale alandada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21-aastane Swiatek võitis napilt üle tunni kestnud finaalkohtumise 6:1, 6:3 ja võitis enda karjääri teise suure slämmi tiitli. Esimest korda triumfeeris ta samuti Prantsusmaa lahtistel. 18-aastasele Gauffile oli see karjääri esimene slämmiturniiri finaal.
"Tahan õnnitleda Igat. See, mis sa oled viimaste kuude jooksul teinud on imeline ja sa väärid seda täielikult. Loodetavasti saame veel finaalides mängida ja äkki saan kunagi ka võidu! Tahan tänada enda tiimi, palun vabandust, et mul ei õnnestunud võita," ütles esmaspäeval maailma edetabelis kaheksandaks kerkiv Gauff, ja hakkas nutma. "Aga aitäh, et mind alati toetate. Loodetavasti on see finaal üks paljudest."
"Ütlesin just Cocole, et ta ei nutaks, aga hakkasin nüüd ise nutma," alustas Swiatek enda võidukõnet. "Tahan sind õnnitleda, sest sa teed suurepärast tööd. Näen, kuidas sa igal nädalal arened. Kui olin sinu vanune, oli mul esimene aasta tuuril ja mul polnud aimugi, mida ma teen! Olen üsna kindel, et sul läheb kõik hästi!"
"Tahan tänada enda tiimi, teieta ei oleks ma siin! Olen õnnelik, et kõik on lõpuks kokku klappinud. Mina töötan kõvasti, teie töötate kõvasti ja väärime seda kõike. Aitäh!" lisas Swiatek.
"Tahtsin lõpetuseks öelda midagi Ukrainale: püsige tugevad!" ütles Swiatek, kes on Ukraina sõja algusest kandnud enda mütsil Ukraina lipuvärvides linti. Poolatari sõnadele järgnes pikk aplaus. "Olen mitu kuud lootnud, et kui järgmise võidukõne pean pidama, on olukord paranenud. Aga ma jätkan lootmist, pidage vastu!"
Aprillis maailma edetabelis esikohale tõusnud Swiatek on nüüd võitnud kuus turniiri järjest ja ühtlasi ka 35 mängu järjest. Sellega jõudis ta ühele pulgale Venus Williamsiga, kelle nimel oli seni selle sajandi pikim võiduseeria naiste seas. Rohkem võite on 21. sajandil vaid kahel mängijal: Novak Djokovic võitis 2011. aastal 43 mängu järjest ja Roger Federeril oli 2006. aastal 42-mänguline võiduseeria.
Swiatek on enda profikarjääri jooksul ITF-i ja WTA tasemel kaotanud 17 finaalist vaid ühe – kõige esimese WTA finaali 2019. aastal.
Swiatek on nüüd finaalmängudes võitnud 18 setti järjest, nendes üheksas võidetud finaalis pole ta üheski loovutanud rohkem kui viis geimi. | Prantsusmaa lahtised võitnud Swiatek jõudis sajandi pikima võiduseeriaga ühele pulgale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21-aastane Swiatek võitis napilt üle tunni kestnud finaalkohtumise 6:1, 6:3 ja võitis enda karjääri teise suure slämmi tiitli. Esimest korda triumfeeris ta samuti Prantsusmaa lahtistel. 18-aastasele Gauffile oli see karjääri esimene slämmiturniiri finaal.
"Tahan õnnitleda Igat. See, mis sa oled viimaste kuude jooksul teinud on imeline ja sa väärid seda täielikult. Loodetavasti saame veel finaalides mängida ja äkki saan kunagi ka võidu! Tahan tänada enda tiimi, palun vabandust, et mul ei õnnestunud võita," ütles esmaspäeval maailma edetabelis kaheksandaks kerkiv Gauff, ja hakkas nutma. "Aga aitäh, et mind alati toetate. Loodetavasti on see finaal üks paljudest."
"Ütlesin just Cocole, et ta ei nutaks, aga hakkasin nüüd ise nutma," alustas Swiatek enda võidukõnet. "Tahan sind õnnitleda, sest sa teed suurepärast tööd. Näen, kuidas sa igal nädalal arened. Kui olin sinu vanune, oli mul esimene aasta tuuril ja mul polnud aimugi, mida ma teen! Olen üsna kindel, et sul läheb kõik hästi!"
"Tahan tänada enda tiimi, teieta ei oleks ma siin! Olen õnnelik, et kõik on lõpuks kokku klappinud. Mina töötan kõvasti, teie töötate kõvasti ja väärime seda kõike. Aitäh!" lisas Swiatek.
"Tahtsin lõpetuseks öelda midagi Ukrainale: püsige tugevad!" ütles Swiatek, kes on Ukraina sõja algusest kandnud enda mütsil Ukraina lipuvärvides linti. Poolatari sõnadele järgnes pikk aplaus. "Olen mitu kuud lootnud, et kui järgmise võidukõne pean pidama, on olukord paranenud. Aga ma jätkan lootmist, pidage vastu!"
Aprillis maailma edetabelis esikohale tõusnud Swiatek on nüüd võitnud kuus turniiri järjest ja ühtlasi ka 35 mängu järjest. Sellega jõudis ta ühele pulgale Venus Williamsiga, kelle nimel oli seni selle sajandi pikim võiduseeria naiste seas. Rohkem võite on 21. sajandil vaid kahel mängijal: Novak Djokovic võitis 2011. aastal 43 mängu järjest ja Roger Federeril oli 2006. aastal 42-mänguline võiduseeria.
Swiatek on enda profikarjääri jooksul ITF-i ja WTA tasemel kaotanud 17 finaalist vaid ühe – kõige esimese WTA finaali 2019. aastal.
Swiatek on nüüd finaalmängudes võitnud 18 setti järjest, nendes üheksas võidetud finaalis pole ta üheski loovutanud rohkem kui viis geimi.
### Response:
Prantsusmaa lahtised võitnud Swiatek jõudis sajandi pikima võiduseeriaga ühele pulgale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligi 206-kilomeetrise etapi võitis grupifinišis Portugali rattur Iuri Leitao (Caja Rural – Seguroas RGA), edestades lõpuspurdis prantslasi Jason Tessoni (St Michel – Auber93) ja Valentin Tabellioni (Go Sport-Roubaix Lille Metropole).
Vahtra ületas finišijoone 25. kohal.
Velotuuri üldarvestuses jätkab esikohal uusmeremaalane James Fouche (Bolton Equities Black Spoke Pro Cycling), edestades 47 sekundiga hispaanlast Aritz Bagüesi (Caja Rural – Seguros RGA). Vahtra tõusis 12 kohta ja on nüüd kokkuvõttes 34. positsioonil, kaotades liidrile 1.47. | Vahtra sai Prantsusmaal 25. koha ja tõusis ka üldarvestuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligi 206-kilomeetrise etapi võitis grupifinišis Portugali rattur Iuri Leitao (Caja Rural – Seguroas RGA), edestades lõpuspurdis prantslasi Jason Tessoni (St Michel – Auber93) ja Valentin Tabellioni (Go Sport-Roubaix Lille Metropole).
Vahtra ületas finišijoone 25. kohal.
Velotuuri üldarvestuses jätkab esikohal uusmeremaalane James Fouche (Bolton Equities Black Spoke Pro Cycling), edestades 47 sekundiga hispaanlast Aritz Bagüesi (Caja Rural – Seguros RGA). Vahtra tõusis 12 kohta ja on nüüd kokkuvõttes 34. positsioonil, kaotades liidrile 1.47.
### Response:
Vahtra sai Prantsusmaal 25. koha ja tõusis ka üldarvestuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitsmendana asetatud Glinka jäi veidi üle pooleteise tunni kestnud kohtumises 6:7 (4), 3:6 alla kuuendana paigutatud rootslasele Karl Fribergile (ATP 810.).
Glinka realiseeris mängus kolmest murdevõimalusest ühe, Friberg suutis neljast murdepallist ära kasutada kaks. Mängitud punktidest võitis Glinka 58 ja Friberg 72. | Glinka kaotas Soomes poolfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitsmendana asetatud Glinka jäi veidi üle pooleteise tunni kestnud kohtumises 6:7 (4), 3:6 alla kuuendana paigutatud rootslasele Karl Fribergile (ATP 810.).
Glinka realiseeris mängus kolmest murdevõimalusest ühe, Friberg suutis neljast murdepallist ära kasutada kaks. Mängitud punktidest võitis Glinka 58 ja Friberg 72.
### Response:
Glinka kaotas Soomes poolfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast vahelejäänud 2020. aastakäiku leidis selleks ajaks juba tosinkond korda edasi lükatud Cannes'i filmifestival oma riskijulguse ja Prantsuse seadusandluse vahel vaksajagu vaba ruumi, et 2021. aasta festival ikkagi mai asemel keset juulit maha pidada. Meie kõigi õnneks, sest kahte vahelejäänud aastat oleks olnud rahaliselt juba äärmiselt keeruline kokku lappida. Mullune festival oli aga sellest hoolimata nagu lahtiste uste päev tondilossis: filmituru osas puhus üldse vaid tuul ning kinosaalides piirasid vaba suhtlemist maskid ja pidev vaktsineerimispaberite kontroll, mis tundub nüüd juba mingi kaugesse minevikku jäänud relikt.
Seda enam tuli tänavune festival pärast poolteist korda kestnud hingetõmbepausi pauguga ja nagu paisu tagant. Inimeste suhtlusstiili iseloomustas teatud maniakaalne kõrvalnoot, justkui peaks rääkimata jäänud sõnade normi tagantjärele täis rääkima. See on ju iseenesest mõistetav, aga palju intrigeerivam oli veel üks muutus, mis on ehk ka kuidagi seotud pikaajalise isolatsiooniga.
Kui mitut varasemat viimase aja aastakäiku oli iseloomustanud kriitikkonna ja žüriide kasvav lõhe selles küsimuses, millised on programmis need head filmid, siis nüüd oli see lõhe kärisenud tsunftidevahelisest hõõrumisest üleüldiseks skisofreeniaks. Kaht ühesugust arvamust oli keeruline leida, rääkimata mingist üksmeelest. The Guardiani kriitik Peter Bradshaw on selle samuti välja toonud: "Ma pole kunagi näinud sellist Cannes'i, kus kriitikud on peaaegu iga filmi suhtes radikaalselt eri meelt. [—] Igale režissöörile langes osaks ülistus, leigus, aga ka mõni mahategev tsitaat või säuts eri kriitikutelt, kelle maitse ja eeldused tundusid avaldatud tööde põhjal muidu võrdlemisi suurel määral kattuvat." 1 Siinkohal pean kõneka näitena märkima, et ka minul on Bradshaw' valikuga suuri probleeme. Kui isolatsiooniperiood võib olla kriitikamaastiku killustumise taga, aga ei pruugi, siis ehk on see tõenäolisemalt süüdi selles, et arvamuste kaitsmisel oli justkui minetatud oskus vaielda argumenteeritult ning senised pehmemad fraasid "minu arvates" või "mulle meeldis / ei meeldinud" olid asendunud pigem resoluutsemate "nii on / ei ole" kategooriatega. Tabasin end esimest korda sõnasabast kinni võtmas, et mitte inimestega suhteid rikkuda. Samal ajal suutsin paar korda üsna napilt hoiduda soovist pealt kuuldud vestlusele vahele segada ja hakata inimeste silmi tegelikule tõele avama. Tõekuulutajaid oli juba minutagi palju.
Räbu rannaliival
Ei tea, kas asi on vältavas psüühikat kurnavas sõjas või tähtede seisus, aga mulle tundus tänavu välja joonistuvat kolonialismiteema ja selle tagajärgede või järelkajade kujutamine päris mitmes Cannes'i filmis. Suured ja murrangulised muutused võivad küll vaikselt vajuda ajajoone silmapiiri taha, aga järelkajad kestavad – nii tõestas end zombi-ideoloogiana taas Nõukogude Liit ja lääneriikide filmikunstist jäid kajama kohati nukrad, aga kindlasti mõtlikud katsed neid tagajärgi kuidagi tänapäeva integreerida. Eriti selgelt olid need esil mitmes nähtud võistlusfilmis. Hispaania tõelise filmikunstniku Albert Serra linateosed on sellised, millelaadseid pole tõesti varem kunagi nähtud ja ilmselt oli üheksaliikmelisel žüriil peaaegu võimatu Serra suhtes konsensusele jõuda, sest tema "Pacifiction" kulgeb nii omas ajas ja rütmis, et nihutab olemises midagi täitsa paigast ära. Selles tõlkimatu pealkirjaga teoses – pacifiction on prantsuse keeles "rahustamine", s.t ilmselt on see viide pärast vallutussõdasid muutunud jõujoonte ümber tekkinud pingete rahustamisele, aga seda võib lugeda inglise keeles ka kui paci-fiction või pacific fiction, mille tähendus võiks olla näiteks "Atlandi luul" – näeme Prantsuse valitsusametnikku Tahitil, härra De Rollerit (Benoît Magimel) lepitamas valgeid ja kohalikke, rikkaid ja vaeseid ning mängimas omamoodi pühakliku "hea kolonialisti" osa. Isegi ta ülikond on valge nagu pühakuub, kuigi mees pole ise mingi pühak. Siis hakkavad aga levima kuuldused, et lähedal saartel tahetakse taas peale hakata Prantsuse tuumakatsetustega, välja ujub mitmeid uusi tegelasi ja vesi läheb sogaseks. Kirjelduse järgi tavaline spioonikas on visuaalselt väga kummastav, roosasse udusse mattunud kunstlikult kaunis saar on justkui ideaalne tapeet väga tinglikus ja veidras aegruumis, kuhu tegelased on liikuma pandud.
Kolonialismi räbalatega tegeleb ka prantsuse kultuslavastaja Claire Denis oma filmis "Keskpäevased tähed" 2, kus Ameerika ajakirjanik Trish (Margaret Qualley) on jäänud kinni 1984. aasta Nicaraguasse ega saa maalt lahkuda. Hotellis teist valget, naftalobist Danieli (Joe Alwyn) kohates hakkavad nad kiiruga lahkumisplaane sepitsema, kuid satuvad nii kohalike võimude kui ka CIA huviorbiiti. Serra filmile väga sarnaselt on ka "Keskpäevastel tähtedel" justkui žanrifilmi selgroog. Mõlemad on pealtnäha spioonifilmid, aga erisus tuleb nende filmide liikumisest ja … ma ütleksin, keeldumisest lasta neil lugudel kulgeda voolujooneliselt. Voogedastuspõlvkond tõlgendaks sisust kõrvalehüppeid ja venitatud stseene klassikalises mõttes vigadena, aga tegelikult annavad need märku autorlusest, isikupärast. Denis' filmgi sai siin mõnelt kõvasti rappida, aga läks žüriile Serrast rohkem korda ja sai selle tulemusena festivali tähtsuselt teise auhinna, grand prix. Mõlemas filmis on kolonialismilaine uutest aladest üle käinud, ent siis mõõnana taandunud, jättes rannale hulganisti rämpsu, mille koristamisega tuleb tegelda tänapäevani.
Oma ja võõras
Kolonialismi mõju ulatus aga ilmselgetest näidetest justkui kaugemale ja võistlusfilmide hulgas leidus veel mitu näidet, kus käsitleti füüsilise või psühholoogilise eluruumi anastamist. Ruben Östlundi võidufilmis "Kurbuse kolmnurk" 3 kosuvad rikkad vaesemate arvelt, Jerzy Skolimowski žürii auhinna ehk festivali kolmanda preemia võitnud "Iiahis" 4 inimesed loomade arvelt ja David Cronenbergi "Tulevikuromades" masinad ja kübersüsteemid omakorda inimeste arvelt. Kolm võrratut filmi, millest jällegi ükski ei pälvinud üksmeelset heakskiitu, kaugel sellest. Östlundi vaba rokkivat satiiri moemaailma, kapitalismi, sotsialismi, tarbimisühiskonna, ilukultuse, ühiskondlike rollide jms aadressil peeti liiga kerglaseks, aga tegelikult võib ta ollagi teel mingi täiesti omanäolise nägemuse suunas. Loodame ainult, et ta lolle kriitikuid ei kuula ega hakka oma sisemist Bergmani otsima.
84aastane poola provokaator tegi peaaegu ilma tekstita filmi, mis on jutustatud justkui eesli vaatenurgast. Mida veel? "Iiah" näitab ühe tsirkuse-eesli sekeldusi kahejalgsete maailmas pärast seda, kui loomakaitsjad on sundinud loomad tsirkusest lahkuma. Skolimowski film on paras visuaalne tulevärk: katsetatakse kaameranurkade, kaadrikompositsiooni, eriefektide ja muuga, aga vigurdamise all sõbruneme Iiahiga järjest enam, sest ta suudab selle eeslikese meile arusaadavaks teha. Ja nagu ikka, on kõrvalpilk meie endi liigile kummaline, absurdne ja õõvastav. "Iiah" on pilt maailmast, kus on end looduse kroonina kehtestanud inimene, kes on aga valitsejana läbi kukkunud.
David Cronenbergil on kaheksandast kümnest puudu veel aastakene, aga nn kehaõuduse ehk body horror 'i allžanri juuri pole tal ilmselt kunagi hilja taasavastada. Terve selle sajandi vältel päris normaalseid filme teinud Cronenbergi uusim teos "Tulevikuroimad" 5 on naasmine tuttavate motiivide juurde: kübererootika, liha saamine masinaks ja evolutsioonipaine. Tulevikumaailmas, kus inimkond on kaotanud võime tunda valu, ja evolutsiooni käigus on inimorganismides hakanud tekkima tundmatud organid, mille funktsiooni keegi enamasti ei tea. Etenduskunstnik Saul Tenseril (Viggo Mortensen) kasvavad need organid kohe eriti hoogsalt. Kuna nende eemaldamine on aga kohustuslik, on ta elundilõikusest teinud omaette kunstivormi. Sest "lõikus on uus seks", nagu kuulutatakse ühes stseenis uut tulevikku uutmoodi inimkonnale. Filmile eelnenud kuuldused massilisest kinost lahkumisest osutusid meediamulliks (kes ikka tänapäeval millestki end üldse šokeerida laseb), aga filmil oli värskendavalt retrolik oma stiil ja see pakkus rohkelt mõtteainet. Igatahes tundub, et Cronenberg on "heaks uueks ilmaks" valmis, sest filmi toon ei ole rusuv, vaid pigem uudishimulik.
Mitte nüüd just kolonialismi, aga huvitava kultuurivahetuse tulemusena oli Rootsil peale võitjarežissöör Östlundi põhivõistlusprogrammis veel kaks filmitegijat, kes moodustasid intrigeeriva paariku. Tarik Salehi juured on Egiptuses (isa on egiptlane ja ema rootslane) ja Ali Abbasi omad Iraanis, aga nende tehtud filmide aupaistel said end soojendada mitmed põhjamaised kaastootmismaad: Rootsi, Taani ja Soome. Salehi "Poiss taevast" 6 kõneleb sunniitide võimsast riigist riigis Kairo Al-Azhari ülikoolis, Abbasi "Püha ämblik" 7 aga põhineb tõestisündinud lool Iraani pühas linnas Mashhadis tegutsenud prostituute tapnud sarimõrvarist, keda hakkab jahtima naisajakirjanik. Mõlemad on olemuselt Netflixi sobivad hoogsad krimitrillerid, kus proovitakse visuaalse vilgutamise foonil jõuda ka mingi sügavama mõtteni – mõlemal juhul on see kõrgele ja sügavale ulatuv korruptsioon. Salehil õnnestub see küll märksa paremini, kui vägivallafetišit liiga paksu moraalikihiga kaunistav Abbasi, aga huvitav on see, et mõlemad on võtnud heaks karmilt kritiseerida kunagist päritolumaad, Saleh Egiptust ja Abbasi Iraani. Salehil tekkis Egiptusega probleeme juba tema eelmise filmi "Nile Hiltoni intsident" 8 aegu, kui sealsed jõustruktuurid olid solvunud selle peale, kuidas filmis kujutati korruptiivset politseiametit, ja ega tal nüüdki ole leebemat reaktsiooni oodata. Auhinnaga lahkusid Cannes'ist aga mõlemad: "Püha ämbliku" naisajakirjaniku rolli eest valiti parimaks näitlejannaks Zar Amir-Ebrahimi, Saleh sai aga filmi "Poiss taevast" eest parima stsenaariumi preemia. Mõlemad auhinnad kõlavad põhjendatult ja Rootsile on see kokkuvõttes täitsa uskumatult edukas Cannes'i-aasta.
Kolonialismi lõpmed päriselus
Huvitavad olid ka näited, kus Euroopa uus geopoliitiline olukord anno 2022 tõi kaasa pingelisi olukordi.
Anton Dolin ja Läti. Aastaid väljaande Meduza koosseisus Cannes'is, prestiižses Screen Internationali kriitikute hindetabelis figureerinud vene filmikriitik Anton Dolin suutis sõja puhkedes pageda Lätisse. Tänavu kehtis Cannes'is Vene kriitikutele sisenemiskeeld, s.t neile ei eraldatud akrediteeringut, aga Dolin oli täpselt samas tabelis edasi, vaid selle vahega, et Meduzast oli saanud Läti väljaanne! Tõsi, Meduza ongi tehniliselt registreeritud Lätis (nüüd tuli see ilmselt väga kasuks), aga selles pole kunagi kajastatud Läti elu. Nüüd võimaldas see Dolinil üleöö lätlasena ümber sündida, et oma igapäevategevust jätkata, aga lätlased olid maruvihased, nimetasid seda kultuurikolonialismi näiteks ja tõid välja, et "Lätit esindab vene filmikriitik, kes omakorda esindab meediaväljaannet, mille moto on "Tõeline Venemaa, täna"". 9
Mantas Kvedaravičius ja Ukraina. Leedu dokumentalist Mantas Kvedaravičius oli just tegemas järge oma auhinnatud dokile "Mariupolis" 10, kui venelased ta seal linnas kinni võtsid ja maha lasid. Kuidagi õnnestus aga ta elukaaslasel koos Kvedaravičiuse surnukehaga maalt välja smugeldada ka järjefilmi must materjal, mis linastus nüüd mingil kujul filmiks monteerituna Cannes'is. "Mariupolis 2" 11 asendab kangelaslikkuse prahi ja lagaga ning suure dramaturgia jõetu ootamisega pideva tulemürina all.
Kirill Serebrennikov ja Venemaa. Hoolimata ukrainlaste suurest vastuseisust oli festivali võistlusprogrammis ikkagi ka üks venelane, koduarestist pääsenud Kirill Serebrennikov oma uue ajaloolise draamaga "Tšaikovski naine" 12. Õnneks oli film kesine – ei taha mõeldagi, kuidas see katel oleks siis podisenud, kui Serebrennikovi oleks peetud auhinnakandidaadiks. Vaidlused selle üle, kas ta on dissident või kollaborant, ei tahtnud aga vaibuda. Ukrainlastel endal oli kõrvalprogrammides küll kaks filmi, "Pamfir" ja "Liblikavaade" 13, mis olid küll mõlemad Serebrennikovi omast paremad.
Sergei Loznitsa ja Saksamaa. Valgevene päritolu Saksamaal resideeriva ukraina dokumentalisti Sergei Loznitsa tänavused sõnavõtud vene kultuurieliidi ja sanktsioonide teemal on kahjuks viinud avalikkuse tähelepanu eemale temast kui filmitegijast. Uues arhiividokis "Hävingu loomulik ajalugu" 14 kaevab ta arhiivikaadritest välja liitlasvägede vaippommitamise kampaaniad Saksamaa linnadele nagu Lübeck, Rostock ja Hamburg ning küsib saksa kirjaniku W. G. Sebaldi töödest inspireerituna, kas tsiviilelanikkonna ohvriks toomine on aktsepteeritav sõjapidamise viis. Tore on selle üle mõtelda, aga ajastus tundub olevat täitsa mööda praegu, kui Vene propagandistid kasutavad sama argumenti ukrainlaste vastu, kes toovad justkui mõttetus sõjas ohvriks omaenda rahva, kuna keelduvad rahupakkumisest Venemaa tingimustel. Praegu oli selle keskse küsimuse tonaalsus selline, nagu oleks režissöörile elevant kõrva peale astunud.
1 Peter Bradshaw. 'I have never seen a Cannes like this': verdict and awards predictions for 2022. The Guardian, 27. V 2022.
2 "Stars at Noon", Claire Denis, 2022.
3 "Triangle of Sadness", Ruben Östlund, 2022.
4 "Eo", Jerzy Skolimowski, 2022.
5 "Crimes of the Future", David Cronenberg, 2022.
6 "Boy from Heaven", Tarik Saleh, 2022.
7 "Holy Spider", Ali Abbasi, 2022.
8 "The Nile Hilton Incident", Tarik Saleh, 2017.
9 Latvia is not a way of avoiding saying 'Russia'. Riga Film Festival, ENG.LSM.lv, 26. V 2022.
10 "Mariupolis", Mantas Kvedaravičius, 2016.
11 "Mariupolis 2", Mantas Kvedaravičius, 2022.
12 "Жена Чайковского", Kirill Serebrennikov, 2022.
13 "Памфір", Dmõtro Suhholõtkõi-Sobtšuk, 2022; "Бачення метелика", Maksim Nakonetšnõi, 2022.
14 "The Natural History of Destruction", Sergei Loznitsa, 2022. | Cannes'i filmifestival. Kolonialism kõverpeeglis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast vahelejäänud 2020. aastakäiku leidis selleks ajaks juba tosinkond korda edasi lükatud Cannes'i filmifestival oma riskijulguse ja Prantsuse seadusandluse vahel vaksajagu vaba ruumi, et 2021. aasta festival ikkagi mai asemel keset juulit maha pidada. Meie kõigi õnneks, sest kahte vahelejäänud aastat oleks olnud rahaliselt juba äärmiselt keeruline kokku lappida. Mullune festival oli aga sellest hoolimata nagu lahtiste uste päev tondilossis: filmituru osas puhus üldse vaid tuul ning kinosaalides piirasid vaba suhtlemist maskid ja pidev vaktsineerimispaberite kontroll, mis tundub nüüd juba mingi kaugesse minevikku jäänud relikt.
Seda enam tuli tänavune festival pärast poolteist korda kestnud hingetõmbepausi pauguga ja nagu paisu tagant. Inimeste suhtlusstiili iseloomustas teatud maniakaalne kõrvalnoot, justkui peaks rääkimata jäänud sõnade normi tagantjärele täis rääkima. See on ju iseenesest mõistetav, aga palju intrigeerivam oli veel üks muutus, mis on ehk ka kuidagi seotud pikaajalise isolatsiooniga.
Kui mitut varasemat viimase aja aastakäiku oli iseloomustanud kriitikkonna ja žüriide kasvav lõhe selles küsimuses, millised on programmis need head filmid, siis nüüd oli see lõhe kärisenud tsunftidevahelisest hõõrumisest üleüldiseks skisofreeniaks. Kaht ühesugust arvamust oli keeruline leida, rääkimata mingist üksmeelest. The Guardiani kriitik Peter Bradshaw on selle samuti välja toonud: "Ma pole kunagi näinud sellist Cannes'i, kus kriitikud on peaaegu iga filmi suhtes radikaalselt eri meelt. [—] Igale režissöörile langes osaks ülistus, leigus, aga ka mõni mahategev tsitaat või säuts eri kriitikutelt, kelle maitse ja eeldused tundusid avaldatud tööde põhjal muidu võrdlemisi suurel määral kattuvat." 1 Siinkohal pean kõneka näitena märkima, et ka minul on Bradshaw' valikuga suuri probleeme. Kui isolatsiooniperiood võib olla kriitikamaastiku killustumise taga, aga ei pruugi, siis ehk on see tõenäolisemalt süüdi selles, et arvamuste kaitsmisel oli justkui minetatud oskus vaielda argumenteeritult ning senised pehmemad fraasid "minu arvates" või "mulle meeldis / ei meeldinud" olid asendunud pigem resoluutsemate "nii on / ei ole" kategooriatega. Tabasin end esimest korda sõnasabast kinni võtmas, et mitte inimestega suhteid rikkuda. Samal ajal suutsin paar korda üsna napilt hoiduda soovist pealt kuuldud vestlusele vahele segada ja hakata inimeste silmi tegelikule tõele avama. Tõekuulutajaid oli juba minutagi palju.
Räbu rannaliival
Ei tea, kas asi on vältavas psüühikat kurnavas sõjas või tähtede seisus, aga mulle tundus tänavu välja joonistuvat kolonialismiteema ja selle tagajärgede või järelkajade kujutamine päris mitmes Cannes'i filmis. Suured ja murrangulised muutused võivad küll vaikselt vajuda ajajoone silmapiiri taha, aga järelkajad kestavad – nii tõestas end zombi-ideoloogiana taas Nõukogude Liit ja lääneriikide filmikunstist jäid kajama kohati nukrad, aga kindlasti mõtlikud katsed neid tagajärgi kuidagi tänapäeva integreerida. Eriti selgelt olid need esil mitmes nähtud võistlusfilmis. Hispaania tõelise filmikunstniku Albert Serra linateosed on sellised, millelaadseid pole tõesti varem kunagi nähtud ja ilmselt oli üheksaliikmelisel žüriil peaaegu võimatu Serra suhtes konsensusele jõuda, sest tema "Pacifiction" kulgeb nii omas ajas ja rütmis, et nihutab olemises midagi täitsa paigast ära. Selles tõlkimatu pealkirjaga teoses – pacifiction on prantsuse keeles "rahustamine", s.t ilmselt on see viide pärast vallutussõdasid muutunud jõujoonte ümber tekkinud pingete rahustamisele, aga seda võib lugeda inglise keeles ka kui paci-fiction või pacific fiction, mille tähendus võiks olla näiteks "Atlandi luul" – näeme Prantsuse valitsusametnikku Tahitil, härra De Rollerit (Benoît Magimel) lepitamas valgeid ja kohalikke, rikkaid ja vaeseid ning mängimas omamoodi pühakliku "hea kolonialisti" osa. Isegi ta ülikond on valge nagu pühakuub, kuigi mees pole ise mingi pühak. Siis hakkavad aga levima kuuldused, et lähedal saartel tahetakse taas peale hakata Prantsuse tuumakatsetustega, välja ujub mitmeid uusi tegelasi ja vesi läheb sogaseks. Kirjelduse järgi tavaline spioonikas on visuaalselt väga kummastav, roosasse udusse mattunud kunstlikult kaunis saar on justkui ideaalne tapeet väga tinglikus ja veidras aegruumis, kuhu tegelased on liikuma pandud.
Kolonialismi räbalatega tegeleb ka prantsuse kultuslavastaja Claire Denis oma filmis "Keskpäevased tähed" 2, kus Ameerika ajakirjanik Trish (Margaret Qualley) on jäänud kinni 1984. aasta Nicaraguasse ega saa maalt lahkuda. Hotellis teist valget, naftalobist Danieli (Joe Alwyn) kohates hakkavad nad kiiruga lahkumisplaane sepitsema, kuid satuvad nii kohalike võimude kui ka CIA huviorbiiti. Serra filmile väga sarnaselt on ka "Keskpäevastel tähtedel" justkui žanrifilmi selgroog. Mõlemad on pealtnäha spioonifilmid, aga erisus tuleb nende filmide liikumisest ja … ma ütleksin, keeldumisest lasta neil lugudel kulgeda voolujooneliselt. Voogedastuspõlvkond tõlgendaks sisust kõrvalehüppeid ja venitatud stseene klassikalises mõttes vigadena, aga tegelikult annavad need märku autorlusest, isikupärast. Denis' filmgi sai siin mõnelt kõvasti rappida, aga läks žüriile Serrast rohkem korda ja sai selle tulemusena festivali tähtsuselt teise auhinna, grand prix. Mõlemas filmis on kolonialismilaine uutest aladest üle käinud, ent siis mõõnana taandunud, jättes rannale hulganisti rämpsu, mille koristamisega tuleb tegelda tänapäevani.
Oma ja võõras
Kolonialismi mõju ulatus aga ilmselgetest näidetest justkui kaugemale ja võistlusfilmide hulgas leidus veel mitu näidet, kus käsitleti füüsilise või psühholoogilise eluruumi anastamist. Ruben Östlundi võidufilmis "Kurbuse kolmnurk" 3 kosuvad rikkad vaesemate arvelt, Jerzy Skolimowski žürii auhinna ehk festivali kolmanda preemia võitnud "Iiahis" 4 inimesed loomade arvelt ja David Cronenbergi "Tulevikuromades" masinad ja kübersüsteemid omakorda inimeste arvelt. Kolm võrratut filmi, millest jällegi ükski ei pälvinud üksmeelset heakskiitu, kaugel sellest. Östlundi vaba rokkivat satiiri moemaailma, kapitalismi, sotsialismi, tarbimisühiskonna, ilukultuse, ühiskondlike rollide jms aadressil peeti liiga kerglaseks, aga tegelikult võib ta ollagi teel mingi täiesti omanäolise nägemuse suunas. Loodame ainult, et ta lolle kriitikuid ei kuula ega hakka oma sisemist Bergmani otsima.
84aastane poola provokaator tegi peaaegu ilma tekstita filmi, mis on jutustatud justkui eesli vaatenurgast. Mida veel? "Iiah" näitab ühe tsirkuse-eesli sekeldusi kahejalgsete maailmas pärast seda, kui loomakaitsjad on sundinud loomad tsirkusest lahkuma. Skolimowski film on paras visuaalne tulevärk: katsetatakse kaameranurkade, kaadrikompositsiooni, eriefektide ja muuga, aga vigurdamise all sõbruneme Iiahiga järjest enam, sest ta suudab selle eeslikese meile arusaadavaks teha. Ja nagu ikka, on kõrvalpilk meie endi liigile kummaline, absurdne ja õõvastav. "Iiah" on pilt maailmast, kus on end looduse kroonina kehtestanud inimene, kes on aga valitsejana läbi kukkunud.
David Cronenbergil on kaheksandast kümnest puudu veel aastakene, aga nn kehaõuduse ehk body horror 'i allžanri juuri pole tal ilmselt kunagi hilja taasavastada. Terve selle sajandi vältel päris normaalseid filme teinud Cronenbergi uusim teos "Tulevikuroimad" 5 on naasmine tuttavate motiivide juurde: kübererootika, liha saamine masinaks ja evolutsioonipaine. Tulevikumaailmas, kus inimkond on kaotanud võime tunda valu, ja evolutsiooni käigus on inimorganismides hakanud tekkima tundmatud organid, mille funktsiooni keegi enamasti ei tea. Etenduskunstnik Saul Tenseril (Viggo Mortensen) kasvavad need organid kohe eriti hoogsalt. Kuna nende eemaldamine on aga kohustuslik, on ta elundilõikusest teinud omaette kunstivormi. Sest "lõikus on uus seks", nagu kuulutatakse ühes stseenis uut tulevikku uutmoodi inimkonnale. Filmile eelnenud kuuldused massilisest kinost lahkumisest osutusid meediamulliks (kes ikka tänapäeval millestki end üldse šokeerida laseb), aga filmil oli värskendavalt retrolik oma stiil ja see pakkus rohkelt mõtteainet. Igatahes tundub, et Cronenberg on "heaks uueks ilmaks" valmis, sest filmi toon ei ole rusuv, vaid pigem uudishimulik.
Mitte nüüd just kolonialismi, aga huvitava kultuurivahetuse tulemusena oli Rootsil peale võitjarežissöör Östlundi põhivõistlusprogrammis veel kaks filmitegijat, kes moodustasid intrigeeriva paariku. Tarik Salehi juured on Egiptuses (isa on egiptlane ja ema rootslane) ja Ali Abbasi omad Iraanis, aga nende tehtud filmide aupaistel said end soojendada mitmed põhjamaised kaastootmismaad: Rootsi, Taani ja Soome. Salehi "Poiss taevast" 6 kõneleb sunniitide võimsast riigist riigis Kairo Al-Azhari ülikoolis, Abbasi "Püha ämblik" 7 aga põhineb tõestisündinud lool Iraani pühas linnas Mashhadis tegutsenud prostituute tapnud sarimõrvarist, keda hakkab jahtima naisajakirjanik. Mõlemad on olemuselt Netflixi sobivad hoogsad krimitrillerid, kus proovitakse visuaalse vilgutamise foonil jõuda ka mingi sügavama mõtteni – mõlemal juhul on see kõrgele ja sügavale ulatuv korruptsioon. Salehil õnnestub see küll märksa paremini, kui vägivallafetišit liiga paksu moraalikihiga kaunistav Abbasi, aga huvitav on see, et mõlemad on võtnud heaks karmilt kritiseerida kunagist päritolumaad, Saleh Egiptust ja Abbasi Iraani. Salehil tekkis Egiptusega probleeme juba tema eelmise filmi "Nile Hiltoni intsident" 8 aegu, kui sealsed jõustruktuurid olid solvunud selle peale, kuidas filmis kujutati korruptiivset politseiametit, ja ega tal nüüdki ole leebemat reaktsiooni oodata. Auhinnaga lahkusid Cannes'ist aga mõlemad: "Püha ämbliku" naisajakirjaniku rolli eest valiti parimaks näitlejannaks Zar Amir-Ebrahimi, Saleh sai aga filmi "Poiss taevast" eest parima stsenaariumi preemia. Mõlemad auhinnad kõlavad põhjendatult ja Rootsile on see kokkuvõttes täitsa uskumatult edukas Cannes'i-aasta.
Kolonialismi lõpmed päriselus
Huvitavad olid ka näited, kus Euroopa uus geopoliitiline olukord anno 2022 tõi kaasa pingelisi olukordi.
Anton Dolin ja Läti. Aastaid väljaande Meduza koosseisus Cannes'is, prestiižses Screen Internationali kriitikute hindetabelis figureerinud vene filmikriitik Anton Dolin suutis sõja puhkedes pageda Lätisse. Tänavu kehtis Cannes'is Vene kriitikutele sisenemiskeeld, s.t neile ei eraldatud akrediteeringut, aga Dolin oli täpselt samas tabelis edasi, vaid selle vahega, et Meduzast oli saanud Läti väljaanne! Tõsi, Meduza ongi tehniliselt registreeritud Lätis (nüüd tuli see ilmselt väga kasuks), aga selles pole kunagi kajastatud Läti elu. Nüüd võimaldas see Dolinil üleöö lätlasena ümber sündida, et oma igapäevategevust jätkata, aga lätlased olid maruvihased, nimetasid seda kultuurikolonialismi näiteks ja tõid välja, et "Lätit esindab vene filmikriitik, kes omakorda esindab meediaväljaannet, mille moto on "Tõeline Venemaa, täna"". 9
Mantas Kvedaravičius ja Ukraina. Leedu dokumentalist Mantas Kvedaravičius oli just tegemas järge oma auhinnatud dokile "Mariupolis" 10, kui venelased ta seal linnas kinni võtsid ja maha lasid. Kuidagi õnnestus aga ta elukaaslasel koos Kvedaravičiuse surnukehaga maalt välja smugeldada ka järjefilmi must materjal, mis linastus nüüd mingil kujul filmiks monteerituna Cannes'is. "Mariupolis 2" 11 asendab kangelaslikkuse prahi ja lagaga ning suure dramaturgia jõetu ootamisega pideva tulemürina all.
Kirill Serebrennikov ja Venemaa. Hoolimata ukrainlaste suurest vastuseisust oli festivali võistlusprogrammis ikkagi ka üks venelane, koduarestist pääsenud Kirill Serebrennikov oma uue ajaloolise draamaga "Tšaikovski naine" 12. Õnneks oli film kesine – ei taha mõeldagi, kuidas see katel oleks siis podisenud, kui Serebrennikovi oleks peetud auhinnakandidaadiks. Vaidlused selle üle, kas ta on dissident või kollaborant, ei tahtnud aga vaibuda. Ukrainlastel endal oli kõrvalprogrammides küll kaks filmi, "Pamfir" ja "Liblikavaade" 13, mis olid küll mõlemad Serebrennikovi omast paremad.
Sergei Loznitsa ja Saksamaa. Valgevene päritolu Saksamaal resideeriva ukraina dokumentalisti Sergei Loznitsa tänavused sõnavõtud vene kultuurieliidi ja sanktsioonide teemal on kahjuks viinud avalikkuse tähelepanu eemale temast kui filmitegijast. Uues arhiividokis "Hävingu loomulik ajalugu" 14 kaevab ta arhiivikaadritest välja liitlasvägede vaippommitamise kampaaniad Saksamaa linnadele nagu Lübeck, Rostock ja Hamburg ning küsib saksa kirjaniku W. G. Sebaldi töödest inspireerituna, kas tsiviilelanikkonna ohvriks toomine on aktsepteeritav sõjapidamise viis. Tore on selle üle mõtelda, aga ajastus tundub olevat täitsa mööda praegu, kui Vene propagandistid kasutavad sama argumenti ukrainlaste vastu, kes toovad justkui mõttetus sõjas ohvriks omaenda rahva, kuna keelduvad rahupakkumisest Venemaa tingimustel. Praegu oli selle keskse küsimuse tonaalsus selline, nagu oleks režissöörile elevant kõrva peale astunud.
1 Peter Bradshaw. 'I have never seen a Cannes like this': verdict and awards predictions for 2022. The Guardian, 27. V 2022.
2 "Stars at Noon", Claire Denis, 2022.
3 "Triangle of Sadness", Ruben Östlund, 2022.
4 "Eo", Jerzy Skolimowski, 2022.
5 "Crimes of the Future", David Cronenberg, 2022.
6 "Boy from Heaven", Tarik Saleh, 2022.
7 "Holy Spider", Ali Abbasi, 2022.
8 "The Nile Hilton Incident", Tarik Saleh, 2017.
9 Latvia is not a way of avoiding saying 'Russia'. Riga Film Festival, ENG.LSM.lv, 26. V 2022.
10 "Mariupolis", Mantas Kvedaravičius, 2016.
11 "Mariupolis 2", Mantas Kvedaravičius, 2022.
12 "Жена Чайковского", Kirill Serebrennikov, 2022.
13 "Памфір", Dmõtro Suhholõtkõi-Sobtšuk, 2022; "Бачення метелика", Maksim Nakonetšnõi, 2022.
14 "The Natural History of Destruction", Sergei Loznitsa, 2022.
### Response:
Cannes'i filmifestival. Kolonialism kõverpeeglis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jesus andis teada, et see on klubi huvides kõige parem, kui Özil ei mängiks enam Fenerbahce eest, vahendab DailyMail.
"Tal oli oma aeg ja ruum," sõnas Jesus kolmapäeval. "Tal on Türgis imeline ajalugu ning seda ei saa temalt keegi ära võtta," lisas Jesus.
Özil pole Türgi superliigas mänginud alates 20. märtsist, kui ta arvati koosseisust välja pärast tüli ajutise peatreeneri Ismail Kartaliga tema vormi pärast.
33-aastane sakslane on mänginud Fenerbahce eest 36 kohtumises alates 2021. aasta jaanuarist, kui ta klubiga ühines.
"Ta leping kehtib veel kaks aastat. Ta tahab Fenerbahcesse jääda, mitte kuhugi mujale minna," kommenteeris Özili agent Erkut Sogut. | Maailmameistri mängupäevad Fenerbahces võivad peagi läbi saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jesus andis teada, et see on klubi huvides kõige parem, kui Özil ei mängiks enam Fenerbahce eest, vahendab DailyMail.
"Tal oli oma aeg ja ruum," sõnas Jesus kolmapäeval. "Tal on Türgis imeline ajalugu ning seda ei saa temalt keegi ära võtta," lisas Jesus.
Özil pole Türgi superliigas mänginud alates 20. märtsist, kui ta arvati koosseisust välja pärast tüli ajutise peatreeneri Ismail Kartaliga tema vormi pärast.
33-aastane sakslane on mänginud Fenerbahce eest 36 kohtumises alates 2021. aasta jaanuarist, kui ta klubiga ühines.
"Ta leping kehtib veel kaks aastat. Ta tahab Fenerbahcesse jääda, mitte kuhugi mujale minna," kommenteeris Özili agent Erkut Sogut.
### Response:
Maailmameistri mängupäevad Fenerbahces võivad peagi läbi saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti sai eelmises mängus 3:0 jagu Luksemburgist. Sloveenia kaotas 0:3 Portugalile.
Tabelis on esikohal kahe võidu ja kuue punktiga Rootsi, teine on kahe võiduga viis punkti kogunud Portugal. Kolmandat positsiooni hoiab ühe võidu ja nelja punktiga Eesti naiskond. Neljas on ühe võidu ja kolme punktiga Sloveenia ja viies kolm kaotust saanud Luksemburg, vahendab volley.ee
Pärast Sloveenia kohtumist seisab Eesti naiskonnal ees esimene kodumäng, kui kolmapäeval, 8. juunil kell 17.00 mängitakse Tartu Ülikooli spordihoones Rootsiga.
Eesti koosseis Sloveenia vastu:
Sidemängijad: Julija Mõnnakmäe, Karolina Kibbermann, Häli Vahula
Diagonaalründajad: Kertu Laak, Kadi Kullerkann
Nurgaründajad: Silvia Pertens, Kristiine Miilen, Nette Peit
Temporündajad: Eliise Hollas, Liis Kullerkann, Laura Parts, Liisbet Pill
Liberod: Kadri Kangro, Janelle Leenurm | Rahvusnaiskond jätkab Hõbeliigat võõrsil Sloveenia vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti sai eelmises mängus 3:0 jagu Luksemburgist. Sloveenia kaotas 0:3 Portugalile.
Tabelis on esikohal kahe võidu ja kuue punktiga Rootsi, teine on kahe võiduga viis punkti kogunud Portugal. Kolmandat positsiooni hoiab ühe võidu ja nelja punktiga Eesti naiskond. Neljas on ühe võidu ja kolme punktiga Sloveenia ja viies kolm kaotust saanud Luksemburg, vahendab volley.ee
Pärast Sloveenia kohtumist seisab Eesti naiskonnal ees esimene kodumäng, kui kolmapäeval, 8. juunil kell 17.00 mängitakse Tartu Ülikooli spordihoones Rootsiga.
Eesti koosseis Sloveenia vastu:
Sidemängijad: Julija Mõnnakmäe, Karolina Kibbermann, Häli Vahula
Diagonaalründajad: Kertu Laak, Kadi Kullerkann
Nurgaründajad: Silvia Pertens, Kristiine Miilen, Nette Peit
Temporündajad: Eliise Hollas, Liis Kullerkann, Laura Parts, Liisbet Pill
Liberod: Kadri Kangro, Janelle Leenurm
### Response:
Rahvusnaiskond jätkab Hõbeliigat võõrsil Sloveenia vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Proovime luua popmuusikasse uut helimaastikku, siirast emotsionaalsust. Et saund oleks universaalne, mis ühendaks peavoolu ja underground' i. Kõik laulud on mingid värvid, tujud, tunded. See on "Memo"," selgitas San Hani.
San Hani (Henrik Rakitin) on räppar ja artist, kes on varem avaldanud "YX" (2020, koos Metaboraga), "Autorollo" (2018, koos Luurel Varasega), "Solaris" (2016, koos San Kryga).
Metabora (Nathan Tulve) on uue elektroonilise muusika produtsent ja artist, kes on produtseerinud artistidele nii Eestis kui ka välismaal, osalenud Red Bull Music Academys ning teinud helikujunduse Tallinna Arhitektuuribiennaalile.
Albumi esitluskontsert toimub 4. juunil Von Krahlis. | San Hani avaldas uue albumi "Memo" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Proovime luua popmuusikasse uut helimaastikku, siirast emotsionaalsust. Et saund oleks universaalne, mis ühendaks peavoolu ja underground' i. Kõik laulud on mingid värvid, tujud, tunded. See on "Memo"," selgitas San Hani.
San Hani (Henrik Rakitin) on räppar ja artist, kes on varem avaldanud "YX" (2020, koos Metaboraga), "Autorollo" (2018, koos Luurel Varasega), "Solaris" (2016, koos San Kryga).
Metabora (Nathan Tulve) on uue elektroonilise muusika produtsent ja artist, kes on produtseerinud artistidele nii Eestis kui ka välismaal, osalenud Red Bull Music Academys ning teinud helikujunduse Tallinna Arhitektuuribiennaalile.
Albumi esitluskontsert toimub 4. juunil Von Krahlis.
### Response:
San Hani avaldas uue albumi "Memo" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portugal teatas kolmapäeval 26 848 registreeritud nakatumisest ja 47 Covidi põhjustatud surmast, viimane on suurim arv pärast 17. veebruari, kui registreeriti 51 surma. Põhjuseks on omikroni uus alavariant BA.5.
Nakatumiste ja surmade arvu kiire kasv Portugalis vaatamata soojale ilmale on ärevust tekitanud ka teistes Euroopa pealinnades, kirjutab The Guardian.
Viimase seitsme päeva nakatumiste arv miljoni elaniku kohta on Portugalis 2888 ja sellega ollakse praegu maailmas teisel kohal.
Portugali hinnangul püsib haiglaravi vajadus kõrgel juuni lõpuni.
BA.5 põhjustatud nakatumiste arv on tõusus ka Saksamaal, kuigi mitte nii kiiresti kui Portugalis. | Omikroni alavariant põhjustas Portugalis uue koroonalaine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portugal teatas kolmapäeval 26 848 registreeritud nakatumisest ja 47 Covidi põhjustatud surmast, viimane on suurim arv pärast 17. veebruari, kui registreeriti 51 surma. Põhjuseks on omikroni uus alavariant BA.5.
Nakatumiste ja surmade arvu kiire kasv Portugalis vaatamata soojale ilmale on ärevust tekitanud ka teistes Euroopa pealinnades, kirjutab The Guardian.
Viimase seitsme päeva nakatumiste arv miljoni elaniku kohta on Portugalis 2888 ja sellega ollakse praegu maailmas teisel kohal.
Portugali hinnangul püsib haiglaravi vajadus kõrgel juuni lõpuni.
BA.5 põhjustatud nakatumiste arv on tõusus ka Saksamaal, kuigi mitte nii kiiresti kui Portugalis.
### Response:
Omikroni alavariant põhjustas Portugalis uue koroonalaine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaaljooksus osales viis meest, kellest kõik said kirja aja alla 10,7 sekundi. Stardipakkudelt Nazarov kõige nobedamini minema ei saanud, kuid edestas jooksu lõppedes siiski kõiki teisi konkurente.
Teiseks tuli taanlane Kojo Musah ajaga 10,59 ja kolmas oli stardist kõige paremini minema saanud Andrew Robertson ajaga 10,64.
Jooksu ajal puhus tugev vastutuul 2,2 m/s ning seetõttu oli keeruline ka kiireid aegu loota.
Karl Erik Nazarovi isiklik rekord on sel hooajal Poolas joostud 10,39. | Nazarov võitis Manchesteris tugevas vastutuules toimunud 100 m jooksu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaaljooksus osales viis meest, kellest kõik said kirja aja alla 10,7 sekundi. Stardipakkudelt Nazarov kõige nobedamini minema ei saanud, kuid edestas jooksu lõppedes siiski kõiki teisi konkurente.
Teiseks tuli taanlane Kojo Musah ajaga 10,59 ja kolmas oli stardist kõige paremini minema saanud Andrew Robertson ajaga 10,64.
Jooksu ajal puhus tugev vastutuul 2,2 m/s ning seetõttu oli keeruline ka kiireid aegu loota.
Karl Erik Nazarovi isiklik rekord on sel hooajal Poolas joostud 10,39.
### Response:
Nazarov võitis Manchesteris tugevas vastutuules toimunud 100 m jooksu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spordiklubi Augur Enemat loositi ühte alagruppi Itaalia, Saksamaa ja Kreeka tugevate rannajalgpalliklubidega, vahendab Beach Soccer Estonia Facebooki leht.
Eesti meistri mängude ajakava on turniiril järgmine:
Esmaspäev 6. juuni
10.30 Spordiklubi Augur Enemat vs Pisa Beach Soccer
Teisipäev 7. juuni
13.00 Spordiklubi Augur Enemat vs. Rostocker Robben
Kolmapäev 8. juuni
11.45 Spordiklubi Augur Enemat vs. Atlas A.O.
Eesti meistrid on alustanud rannajalgpallihooaega kenasti ja võidetud on juba Eesti rannajalgpalli karikavõistlused. Ettevalmistus on meeskonnal olnud pikk ja põhjalik. | Augur Enemat alustab võistlust Euroopa rannajalgpalli Meistrite karikale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spordiklubi Augur Enemat loositi ühte alagruppi Itaalia, Saksamaa ja Kreeka tugevate rannajalgpalliklubidega, vahendab Beach Soccer Estonia Facebooki leht.
Eesti meistri mängude ajakava on turniiril järgmine:
Esmaspäev 6. juuni
10.30 Spordiklubi Augur Enemat vs Pisa Beach Soccer
Teisipäev 7. juuni
13.00 Spordiklubi Augur Enemat vs. Rostocker Robben
Kolmapäev 8. juuni
11.45 Spordiklubi Augur Enemat vs. Atlas A.O.
Eesti meistrid on alustanud rannajalgpallihooaega kenasti ja võidetud on juba Eesti rannajalgpalli karikavõistlused. Ettevalmistus on meeskonnal olnud pikk ja põhjalik.
### Response:
Augur Enemat alustab võistlust Euroopa rannajalgpalli Meistrite karikale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa jalgpalli tulevikulootus Foden jääb eemale ka teisipäevasest võõrsil toimuvast mängust Saksamaa vastu.
Raheem Sterlingu osalemine Ungari vastu on samuti kahtluse all, kuna teda kimbutab külmetushaigus. Samuti jäävad eemale keskkaitsjad Fikayo Tomori ja Marc Guehi.
Inglismaa koondisel on sel kuul ees neli Rahvuste liiga mängu ja lisaks veel kaks kohtumist septembris.
Ungari ei ole Inglismaa koondist võitnud juba alates 1962. aastast. Omavahel on sellest ajast peale kohtutud 15. korral.
Inglismaa on viimasest 22 mängust võitnud 18 ja lasknud endale lüüa ainult kuus väravat. See on nende ajaloo pikim võiduseeria. | Foden jääb eemale mängudest Ungari ja Saksamaaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa jalgpalli tulevikulootus Foden jääb eemale ka teisipäevasest võõrsil toimuvast mängust Saksamaa vastu.
Raheem Sterlingu osalemine Ungari vastu on samuti kahtluse all, kuna teda kimbutab külmetushaigus. Samuti jäävad eemale keskkaitsjad Fikayo Tomori ja Marc Guehi.
Inglismaa koondisel on sel kuul ees neli Rahvuste liiga mängu ja lisaks veel kaks kohtumist septembris.
Ungari ei ole Inglismaa koondist võitnud juba alates 1962. aastast. Omavahel on sellest ajast peale kohtutud 15. korral.
Inglismaa on viimasest 22 mängust võitnud 18 ja lasknud endale lüüa ainult kuus väravat. See on nende ajaloo pikim võiduseeria.
### Response:
Foden jääb eemale mängudest Ungari ja Saksamaaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värske singli "Mul on hea" produtsentideks on Rob Montes ja Jason Hunter. Meloodia tuli Londonis resideeruvalt Renae Rainilt ning sõnad on taaskord Heleni enda sulest.
"Sõnad lihtsalt voolasid mu seest välja paberile," rääkis Helen. "Võib-olla mõned muudatused sai tehtud ja mäletan, et kanadalasest produtsent pööras rõhku täishäälikutele fraaside lõpus, seal olid tal omad kindlad soovid, kuid tundsin ennast väga omas mahlas ja nõnda oli ka kogu protsess väga nauditav," meenutas ta.
"Kohe, kui Rob mulle selle loo põhja lasi, mille nad koos Jasoniga olid nokitsenud, meeldis see mulle momentaalselt, see lihtsalt oli ja on endiselt nii mina kui üldse olla saab, energiast pakatav! Mäletan, kui läksin lugu sisse laulma, siis produtsent Rob ütles, et lihtsalt naudiksin sajaga ja laseksin kõik välja. Mõtle, et sa laulad üksi autos täiest südamest kaasa," kommenteeris Helen.
Singel "Mul on hea" on esindatud ka Heleni debüütalbumil "Samal lainel", mis ilmus käesoleva aasta märtsis. | Helen Randmets pani uude laulu kõik positiivsed emotsioonid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske singli "Mul on hea" produtsentideks on Rob Montes ja Jason Hunter. Meloodia tuli Londonis resideeruvalt Renae Rainilt ning sõnad on taaskord Heleni enda sulest.
"Sõnad lihtsalt voolasid mu seest välja paberile," rääkis Helen. "Võib-olla mõned muudatused sai tehtud ja mäletan, et kanadalasest produtsent pööras rõhku täishäälikutele fraaside lõpus, seal olid tal omad kindlad soovid, kuid tundsin ennast väga omas mahlas ja nõnda oli ka kogu protsess väga nauditav," meenutas ta.
"Kohe, kui Rob mulle selle loo põhja lasi, mille nad koos Jasoniga olid nokitsenud, meeldis see mulle momentaalselt, see lihtsalt oli ja on endiselt nii mina kui üldse olla saab, energiast pakatav! Mäletan, kui läksin lugu sisse laulma, siis produtsent Rob ütles, et lihtsalt naudiksin sajaga ja laseksin kõik välja. Mõtle, et sa laulad üksi autos täiest südamest kaasa," kommenteeris Helen.
Singel "Mul on hea" on esindatud ka Heleni debüütalbumil "Samal lainel", mis ilmus käesoleva aasta märtsis.
### Response:
Helen Randmets pani uude laulu kõik positiivsed emotsioonid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pianist Madis Muul on oma "teispoolsusest soolodega" kõrva hakanud eelkõige ansambli JT Conception ja MA (Maarja Aarma) ridades. Et mitte öelda "ridade vahel". Sest tõepoolest, Muuli mõtlemine eristub üldisest ning tema julgus järgida vaatamata kõrgemale muusikaharidusele just intuitiivset juhatust, on andnud talle eristuva ning omapärase käe- ja tundekirja, mis nüüdseks jõudnud ka albumile - Luum "The Guide". Madis Muul ise on öelnud, et ta on ammutanud inspiratsiooni kosmilistest sfääridest ning eks juba pealkiri viitab sellele "kõrgemale juhatajale".
Müsteeriumidest ainest ammutav muusik pole kasutanud projektis oma nime, vaid on valinud salapärasema nimetuse - taiplikum küll mõistab, et Luum on tagurpidi ka Muul, ent Luum seostub talle enesele eelkõige valgusega. Nii nagu valgusvoo mõõtühik on luumen.
Albumi kujundus annab selge viite ruumist ja raamist väljaminemisele - sellel on kunstnik Marii Noor kujutanud (kolmandat?) silma, mis oma sisemises tarkuses suudab näha sügavamale ja tõusta kõrgemale maisest.
Jah, albumi muusika on kõike muud kui maine. Selles kostab nii eksperimentaalset kulgemist, sürrealismi kui ka impressionismi - pianist ise on nimetanud oma lemmikutest nii proge- kui jazzrock' i hiiglasi (Emerson, Lake and Palmers, Chick Corea Electric Band) kui ka klassikalisi heliloojaid (Ravel, Skrjabin, Adams). Erinevad mõjutused ei lase seda muusikat nii lihtsalt kategoriseerida, kuigi, üldiselt võib ju seda jazz' iks nimetada, sest jazz suudabki endas erinevaid stiile kanda ning ühendada.
Muul julgeb katsetada, piire ületada ning ootuspärasest lahti kiskuda, nii nagu peab ületama maa külgetõmbejõu, et minna lendama kosmoseruumi! Taoline, kaaluta olekus hõljumine vaheldub ka rangemate vormidega, sest eks kosmoses kulgemine nõuab ikkagi ka ratsionaalseid oskuseid. Just kosmonaudiks tahtnud Muuli lapsena saada ning tundub, et muusikuna see tal ka õnnestub.
Palade programmilised pealkirjad annavad suuna ja suudavad tekitada pilte neile, kel vähegi kujutlusvõimet ja fantastikasoont: "We Have Found Water", "Secret Creek", "First Steps", "A Place Where The Sun Sets Twice"… Kuidas me teeme esimesed sammud avastamata planeedil, leides salajasest allikast vett, niisamuti võime kujutleda, milline oleks elu planeedil, mis tiirleb ümber kahe päikese.
Kaunis poeetiline pala on "The Poet", mis oma idamaise teemaga toetab samuti müstilist mõttelaadi, albumi maiseim pala "Autumn In Ungru" on aga sõna otseses mõttes meie Maalt ja sügisesest olemisest Läänemaal. Ning vahest ehk kõige enam klassikalise jazz' i kõlaline. See lihtne lüüriline pala mõjus justkui maandumine ja tõdemus, et siingi võib olla huvitav ning et enda sisekosmose avastamine on ju samuti lõputu.
Teatrimuusikatki edukalt loonud Muul on meister kõlavärvide ja dünaamika abil looma väljendusrikast ning karakteerset maailma, olgu siis siin- või sealpoolsetest radadest mõeldes.
Albumi lõpu- ja ühtlasi nimilugu "The Guide" on aga pühendatud sugugi mitte mõnele suurele müstikule-mentorile, vaid pianisti enda tädile, kes ise oli muusik, ning kelle rubato (vabas tempos) klaverimäng on Muulile mõju avaldanud juba lapsena.
Kosmilistest võngetest mõjutatud albumil kulgevad Muuliga kaasa Karl-Juhan Laanesaar trummidel, Andres Alaru kontrabassil, Allan Järve trompetil, Markus-Anthony Eermann flöödil. Ja tuleb tõdeda, et ilma flöödita ei kujutaks seda muusikat enam ettegi, Eermanni mäng mõjub tõesti kui ammendamatu allikas tundmatul planeedil.
Ansambel hingab koos kenasti ning vaatamata põnevikulisele helimaastikule, mis albumit läbib ja vahel ka unenäolisest retkest üles raputab, tunneb kuulaja end hoituna. Kosmonaut Muul oma meeskonnaga toob ta kenasti siinsesse olemisse tagasi. | Arvustus. Madis Muuli Luum avardab ruumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pianist Madis Muul on oma "teispoolsusest soolodega" kõrva hakanud eelkõige ansambli JT Conception ja MA (Maarja Aarma) ridades. Et mitte öelda "ridade vahel". Sest tõepoolest, Muuli mõtlemine eristub üldisest ning tema julgus järgida vaatamata kõrgemale muusikaharidusele just intuitiivset juhatust, on andnud talle eristuva ning omapärase käe- ja tundekirja, mis nüüdseks jõudnud ka albumile - Luum "The Guide". Madis Muul ise on öelnud, et ta on ammutanud inspiratsiooni kosmilistest sfääridest ning eks juba pealkiri viitab sellele "kõrgemale juhatajale".
Müsteeriumidest ainest ammutav muusik pole kasutanud projektis oma nime, vaid on valinud salapärasema nimetuse - taiplikum küll mõistab, et Luum on tagurpidi ka Muul, ent Luum seostub talle enesele eelkõige valgusega. Nii nagu valgusvoo mõõtühik on luumen.
Albumi kujundus annab selge viite ruumist ja raamist väljaminemisele - sellel on kunstnik Marii Noor kujutanud (kolmandat?) silma, mis oma sisemises tarkuses suudab näha sügavamale ja tõusta kõrgemale maisest.
Jah, albumi muusika on kõike muud kui maine. Selles kostab nii eksperimentaalset kulgemist, sürrealismi kui ka impressionismi - pianist ise on nimetanud oma lemmikutest nii proge- kui jazzrock' i hiiglasi (Emerson, Lake and Palmers, Chick Corea Electric Band) kui ka klassikalisi heliloojaid (Ravel, Skrjabin, Adams). Erinevad mõjutused ei lase seda muusikat nii lihtsalt kategoriseerida, kuigi, üldiselt võib ju seda jazz' iks nimetada, sest jazz suudabki endas erinevaid stiile kanda ning ühendada.
Muul julgeb katsetada, piire ületada ning ootuspärasest lahti kiskuda, nii nagu peab ületama maa külgetõmbejõu, et minna lendama kosmoseruumi! Taoline, kaaluta olekus hõljumine vaheldub ka rangemate vormidega, sest eks kosmoses kulgemine nõuab ikkagi ka ratsionaalseid oskuseid. Just kosmonaudiks tahtnud Muuli lapsena saada ning tundub, et muusikuna see tal ka õnnestub.
Palade programmilised pealkirjad annavad suuna ja suudavad tekitada pilte neile, kel vähegi kujutlusvõimet ja fantastikasoont: "We Have Found Water", "Secret Creek", "First Steps", "A Place Where The Sun Sets Twice"… Kuidas me teeme esimesed sammud avastamata planeedil, leides salajasest allikast vett, niisamuti võime kujutleda, milline oleks elu planeedil, mis tiirleb ümber kahe päikese.
Kaunis poeetiline pala on "The Poet", mis oma idamaise teemaga toetab samuti müstilist mõttelaadi, albumi maiseim pala "Autumn In Ungru" on aga sõna otseses mõttes meie Maalt ja sügisesest olemisest Läänemaal. Ning vahest ehk kõige enam klassikalise jazz' i kõlaline. See lihtne lüüriline pala mõjus justkui maandumine ja tõdemus, et siingi võib olla huvitav ning et enda sisekosmose avastamine on ju samuti lõputu.
Teatrimuusikatki edukalt loonud Muul on meister kõlavärvide ja dünaamika abil looma väljendusrikast ning karakteerset maailma, olgu siis siin- või sealpoolsetest radadest mõeldes.
Albumi lõpu- ja ühtlasi nimilugu "The Guide" on aga pühendatud sugugi mitte mõnele suurele müstikule-mentorile, vaid pianisti enda tädile, kes ise oli muusik, ning kelle rubato (vabas tempos) klaverimäng on Muulile mõju avaldanud juba lapsena.
Kosmilistest võngetest mõjutatud albumil kulgevad Muuliga kaasa Karl-Juhan Laanesaar trummidel, Andres Alaru kontrabassil, Allan Järve trompetil, Markus-Anthony Eermann flöödil. Ja tuleb tõdeda, et ilma flöödita ei kujutaks seda muusikat enam ettegi, Eermanni mäng mõjub tõesti kui ammendamatu allikas tundmatul planeedil.
Ansambel hingab koos kenasti ning vaatamata põnevikulisele helimaastikule, mis albumit läbib ja vahel ka unenäolisest retkest üles raputab, tunneb kuulaja end hoituna. Kosmonaut Muul oma meeskonnaga toob ta kenasti siinsesse olemisse tagasi.
### Response:
Arvustus. Madis Muuli Luum avardab ruumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endine Manchester Unitedi ja Manchester City ründaja kinnitas, et lõpetab oma jalgpallurikarjääri ja tunnistas, et ei suuda jätkata mängimisega pärast isa surma eelmisel aastal, vahendab DailyMail.
Viimati Boca Juniorsi meeskonna eest mänginud Tevez andis teada, et lükkas tagasi USA-st tulnud pakkumised.
Argentiinlane võitis karjääri jooksul kolm Inglismaa kõrgliiga tiitlit ja korra ka Meistrite liiga. Tevez veetis oma viimased profikarjääri päevad lapsepõlves mängitud klubis Boca Juniors.
38-aastane ründaja andis teada, et lõpetas mängimise pärast "number üks fänni" ehk tema isa, kaotust, vahendab DailyMail. | Argentina jalgpallitäht lõpetab sportlaskarjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine Manchester Unitedi ja Manchester City ründaja kinnitas, et lõpetab oma jalgpallurikarjääri ja tunnistas, et ei suuda jätkata mängimisega pärast isa surma eelmisel aastal, vahendab DailyMail.
Viimati Boca Juniorsi meeskonna eest mänginud Tevez andis teada, et lükkas tagasi USA-st tulnud pakkumised.
Argentiinlane võitis karjääri jooksul kolm Inglismaa kõrgliiga tiitlit ja korra ka Meistrite liiga. Tevez veetis oma viimased profikarjääri päevad lapsepõlves mängitud klubis Boca Juniors.
38-aastane ründaja andis teada, et lõpetas mängimise pärast "number üks fänni" ehk tema isa, kaotust, vahendab DailyMail.
### Response:
Argentina jalgpallitäht lõpetab sportlaskarjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suhteliselt aeglasel katsel sõitis Lappi vastu kivi, mistõttu kaotas ta Toyota üle juhitavuse ja tabas veel mitut objekti. Selle tulemusel tulid kaks ratast ära ja ta pidi katkestama.
"Päris raske oli sellega leppida. Meil ei olnud plaanis millegiga riskida ja me ei riskinudki," kommenteeris Lappi murtult WRC televisioonile.
"Ma oleks pidanud selles kurvis vähem pidurdama, sest maas oli kivi, mis tabas masinat ja muutis meie sõidujoont. Mitte väga palju, aga sellises kohas on isegi 30 sentimeetrit liiga palju."
"Siis sõitsime vastu valli ja seejärel vastu teisel pool olnud puud... aga jah, ma usun, et kui oleksin vähem pidurdanud, siis oleks esiosa olnud kõrgemal ja me oleks tõenäoliselt pääsenud. Raske on sellega leppida," jätkas Lappi.
Soomlase sõnul sujus seni kõik hästi ja kiirus ei olnud eriti suur. "Aga see katse on keeruline, väga kitsas. Mõned kohad on üsna rasked," tunnistas ta. | Esikohalt katkestanud Lappi: oleks pidanud vähem pidurdama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suhteliselt aeglasel katsel sõitis Lappi vastu kivi, mistõttu kaotas ta Toyota üle juhitavuse ja tabas veel mitut objekti. Selle tulemusel tulid kaks ratast ära ja ta pidi katkestama.
"Päris raske oli sellega leppida. Meil ei olnud plaanis millegiga riskida ja me ei riskinudki," kommenteeris Lappi murtult WRC televisioonile.
"Ma oleks pidanud selles kurvis vähem pidurdama, sest maas oli kivi, mis tabas masinat ja muutis meie sõidujoont. Mitte väga palju, aga sellises kohas on isegi 30 sentimeetrit liiga palju."
"Siis sõitsime vastu valli ja seejärel vastu teisel pool olnud puud... aga jah, ma usun, et kui oleksin vähem pidurdanud, siis oleks esiosa olnud kõrgemal ja me oleks tõenäoliselt pääsenud. Raske on sellega leppida," jätkas Lappi.
Soomlase sõnul sujus seni kõik hästi ja kiirus ei olnud eriti suur. "Aga see katse on keeruline, väga kitsas. Mõned kohad on üsna rasked," tunnistas ta.
### Response:
Esikohalt katkestanud Lappi: oleks pidanud vähem pidurdama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See on teine kord, mil Eestist pärit kergejõustiklane võtab osa selle hooaja Teemantliigas. Eugene'is lõpetas Mägi jooksu viiendal positsioonil suurepärase ajaga 48.66.
Sel korral saab Mägil, 2014. aasta Euroopa hõbemedalistil, olema kordades raskem, sest Marokosse tuleb kohale ka maailma kiireim 400 m tõkkejooksja norralane Karsten Warholm, kelle rekord on 45.94. Norrakas on 2020. aasta olümpiavõitja, 2017. aasta kuldmedalist ja 2019. aasta maailmameister. Warholm on võitnud Teemantliiga nii 2019. kui ka 2021. aastal.
Rabati etapile jõuab 400 m tõkkejooksu starti veel staare, sealhulgas ka Türgist pärit Yasmani Copello, kelle rekord on 47.81. Rasmus Mägi isiklik rekord on 48.11.
Marokos võistlevad nii mehed kui ka naised seitsmel spordialal. Naised võistlevad kõrgushüppes, kolmikhüppes, teivashüppes ning 100 m, 400 m, 1500 m ja 3000 m jooksus. Mehed võistlevad kaugushüppes, kettaheites, 200 m, 800 m ja 1500 m jooksus ning 400 m tõkkejooksus ning 3000 m takistusjooksus.
Teemantliiga neljas kohtumine leiab aset pühapäeval, 5. juunil kell 21. | Rasmus Mägi stardib Teemantliigas Rabati etapil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See on teine kord, mil Eestist pärit kergejõustiklane võtab osa selle hooaja Teemantliigas. Eugene'is lõpetas Mägi jooksu viiendal positsioonil suurepärase ajaga 48.66.
Sel korral saab Mägil, 2014. aasta Euroopa hõbemedalistil, olema kordades raskem, sest Marokosse tuleb kohale ka maailma kiireim 400 m tõkkejooksja norralane Karsten Warholm, kelle rekord on 45.94. Norrakas on 2020. aasta olümpiavõitja, 2017. aasta kuldmedalist ja 2019. aasta maailmameister. Warholm on võitnud Teemantliiga nii 2019. kui ka 2021. aastal.
Rabati etapile jõuab 400 m tõkkejooksu starti veel staare, sealhulgas ka Türgist pärit Yasmani Copello, kelle rekord on 47.81. Rasmus Mägi isiklik rekord on 48.11.
Marokos võistlevad nii mehed kui ka naised seitsmel spordialal. Naised võistlevad kõrgushüppes, kolmikhüppes, teivashüppes ning 100 m, 400 m, 1500 m ja 3000 m jooksus. Mehed võistlevad kaugushüppes, kettaheites, 200 m, 800 m ja 1500 m jooksus ning 400 m tõkkejooksus ning 3000 m takistusjooksus.
Teemantliiga neljas kohtumine leiab aset pühapäeval, 5. juunil kell 21.
### Response:
Rasmus Mägi stardib Teemantliigas Rabati etapil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fridman kogus 11. vooruga 9 punkti. Teiseks tuli 8,5 punktiga Soome suurmeister Tomi Nyback ning kolmanda koha sai sama punktisummaga Arturs Neiksans Lätist.
Parima eestlasena oli samuti 8,5 punktiga neljas rahvusvaheline meister Riho Liiva. Parim naine oli 7,5 punktiga kümnes olnud naiste suurmeister Laura Rogule Lätist. Traditsiooniliselt anti välja ka parima saarlase auhind, mille seekord teenis eelmise aasta võitja, tänavu 7,5 punktiga 15. kohal lõpetanud suurmeister Jaan Ehlvest.
Festival jätkub laupäeval ja pühapäeval kiirturniiriga, mille on kahel esimesel aastal võitnud just Daniel Fridman.
Saaremaa III malefestival on Treeningpartner/Pühajärve maleklubi poolt korraldatav turniir, mille korraldaja Urmas Randma sõnul näitab suur osalejate arv, et Saaremaa malefestivalist on saanud üks väga oodatud malesündmus kogu Euroopas. | Saaremaa III malefestivali välkturniiri võitis Daniel Fridman | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fridman kogus 11. vooruga 9 punkti. Teiseks tuli 8,5 punktiga Soome suurmeister Tomi Nyback ning kolmanda koha sai sama punktisummaga Arturs Neiksans Lätist.
Parima eestlasena oli samuti 8,5 punktiga neljas rahvusvaheline meister Riho Liiva. Parim naine oli 7,5 punktiga kümnes olnud naiste suurmeister Laura Rogule Lätist. Traditsiooniliselt anti välja ka parima saarlase auhind, mille seekord teenis eelmise aasta võitja, tänavu 7,5 punktiga 15. kohal lõpetanud suurmeister Jaan Ehlvest.
Festival jätkub laupäeval ja pühapäeval kiirturniiriga, mille on kahel esimesel aastal võitnud just Daniel Fridman.
Saaremaa III malefestival on Treeningpartner/Pühajärve maleklubi poolt korraldatav turniir, mille korraldaja Urmas Randma sõnul näitab suur osalejate arv, et Saaremaa malefestivalist on saanud üks väga oodatud malesündmus kogu Euroopas.
### Response:
Saaremaa III malefestivali välkturniiri võitis Daniel Fridman |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma viies reket sai äsja 36-aastaseks ja on raskustes olnud kroonilise jalavigastusega juba 19-aastaselt peale. Viimasel ajal on vigastuse seis halvenenud. Marca sõnul ei mängi Nadal Wimbledonis, kuna plaanib pärast finaali puhkust võtta.
Nadal jõudis juba 14. korda Prantsusmaa lahtiste finaali, kui alistas poolfinaalis Aleksander Zverevi, kes oli sunnitud mängu katkestama hüppeliigese väänamise tõttu. Finaalis kohtub Nadal Norra esindaja Casper Ruudiga. | Ajaleht: Rafael Nadal ei mängi Wimbledonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma viies reket sai äsja 36-aastaseks ja on raskustes olnud kroonilise jalavigastusega juba 19-aastaselt peale. Viimasel ajal on vigastuse seis halvenenud. Marca sõnul ei mängi Nadal Wimbledonis, kuna plaanib pärast finaali puhkust võtta.
Nadal jõudis juba 14. korda Prantsusmaa lahtiste finaali, kui alistas poolfinaalis Aleksander Zverevi, kes oli sunnitud mängu katkestama hüppeliigese väänamise tõttu. Finaalis kohtub Nadal Norra esindaja Casper Ruudiga.
### Response:
Ajaleht: Rafael Nadal ei mängi Wimbledonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel vabandas UEFA fännide ees, keda mõjutasid Meistrite liiga finaali varjutanud sündmused, vahendab Reuters. Matš viibis rohkem kui 30 minutit, kuna politseinikud üritasid staadionile tungivaid fänne tagasi hoida, kasutades isegi naiste ja laste suunas pisargaasi.
"Mõtlesin nende perede peale, kes ei pääsenud oma kohtadele, mille eest nad maksid. Seetõttu loodan, et suudame neile võimalikult kiiresti piletiraha hüvitada," sõnas Macron. "Olen palunud valitsusel välja uurida juhtunu üksikasjad ja selgitada neid meie kaasmaalastele, brittidele ja hispaanlastele," lisas Macron. | Macron käskis hüvitada Meistrite liigas uksetaha jäänud fännide piletid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel vabandas UEFA fännide ees, keda mõjutasid Meistrite liiga finaali varjutanud sündmused, vahendab Reuters. Matš viibis rohkem kui 30 minutit, kuna politseinikud üritasid staadionile tungivaid fänne tagasi hoida, kasutades isegi naiste ja laste suunas pisargaasi.
"Mõtlesin nende perede peale, kes ei pääsenud oma kohtadele, mille eest nad maksid. Seetõttu loodan, et suudame neile võimalikult kiiresti piletiraha hüvitada," sõnas Macron. "Olen palunud valitsusel välja uurida juhtunu üksikasjad ja selgitada neid meie kaasmaalastele, brittidele ja hispaanlastele," lisas Macron.
### Response:
Macron käskis hüvitada Meistrite liigas uksetaha jäänud fännide piletid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pekingi-meelse Hongkongi omavalitsuse juhid hoiatasid elanikke, et nad ei koguneks aastapäeva tähistama.
Mullu blokeeris politsei ligipääsu Hongkongi linnapargile, et inimesed ei saaks sel puhul koguneda.
Hiina võimud on keelanud traagiliselt mahasurutud meeleavalduse aastapäeva igasuguse mälestamise.
Demokraatlik Taiwan kavatseb aastapäeva mälestada. President Tsai Ing-Wen avaldas kahetsust kollektiivse mälu süstemaatilise kustutamise pärast Hongkongis. Taiwan kavatseb Tiananmeni aastapäeva kasutada Hiina kritiseerimiseks, kutsudes Pekingit üles valitsuse kuritegu tunnistama.
USA välisminister Antony Blinken tegi samuti avalduse, nimetades Tiananmeni meeleavalduse jõhkrat mahasurumist julmaks rünnakuks demokraatiameelsete tudengite vastu.
33 aastat tagasi 4. juunil tulistasid Hiina väed Tiananmeni väljakule kogunenud demokraatiameelseid meeleavaldajaid. Hiina pole tapetute arvu avalikustanud, tunnistajate sõnul ulatus see tuhandeteni. | Hongkong tugevdas korravalvet Tiananmeni ülestõusu mahasurumise aastapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pekingi-meelse Hongkongi omavalitsuse juhid hoiatasid elanikke, et nad ei koguneks aastapäeva tähistama.
Mullu blokeeris politsei ligipääsu Hongkongi linnapargile, et inimesed ei saaks sel puhul koguneda.
Hiina võimud on keelanud traagiliselt mahasurutud meeleavalduse aastapäeva igasuguse mälestamise.
Demokraatlik Taiwan kavatseb aastapäeva mälestada. President Tsai Ing-Wen avaldas kahetsust kollektiivse mälu süstemaatilise kustutamise pärast Hongkongis. Taiwan kavatseb Tiananmeni aastapäeva kasutada Hiina kritiseerimiseks, kutsudes Pekingit üles valitsuse kuritegu tunnistama.
USA välisminister Antony Blinken tegi samuti avalduse, nimetades Tiananmeni meeleavalduse jõhkrat mahasurumist julmaks rünnakuks demokraatiameelsete tudengite vastu.
33 aastat tagasi 4. juunil tulistasid Hiina väed Tiananmeni väljakule kogunenud demokraatiameelseid meeleavaldajaid. Hiina pole tapetute arvu avalikustanud, tunnistajate sõnul ulatus see tuhandeteni.
### Response:
Hongkong tugevdas korravalvet Tiananmeni ülestõusu mahasurumise aastapäeval |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.