instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kupperi seeria Norras oli 62.99 - 63.09 - 62.60 - X - 63.16 - 64.22. Lisaks talle heitis üle 60 meetri veel kohalik mees Sven Martin Skagestad, kes sai parimal katsel kirja 61.27.
Äsja 27-aastaseks saanud Kupperi isiklik rekord on mullu märtsis Leirias heidetud 66.67. | Martin Kupper heitis Norras hooaja tippmargi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kupperi seeria Norras oli 62.99 - 63.09 - 62.60 - X - 63.16 - 64.22. Lisaks talle heitis üle 60 meetri veel kohalik mees Sven Martin Skagestad, kes sai parimal katsel kirja 61.27.
Äsja 27-aastaseks saanud Kupperi isiklik rekord on mullu märtsis Leirias heidetud 66.67.
### Response:
Martin Kupper heitis Norras hooaja tippmargi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 9.33 Keelva külas, kus 28-aastane naine sõitis Škodaga talu ees oleval teel olnud nelja-aastase poisi jalalaba.
Laps sai viga ja ta toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Naine sõitis autoga üle lapse jalalaba | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 9.33 Keelva külas, kus 28-aastane naine sõitis Škodaga talu ees oleval teel olnud nelja-aastase poisi jalalaba.
Laps sai viga ja ta toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Naine sõitis autoga üle lapse jalalaba |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrustaja Prantsusmaa kohtus Šotimaaga ja teenis 3:0 (8., 35. Olivier Giroud, 39. Laurent Koscielny) võidu.
Võimsa väravamöllu korraldas Horvaatia, kes oli väikeriik San Marinost üle lausa skooriga 10:0 (20. Marko Pjaca, 23., 36., 38. Mario Mandžukic, 24. Darijo Srna, 40. Ivan Perišic, 50. Ivan Rakitic, 59., 73., 84. Nikola Kalinic).
EM-finaalturniiril osalejatest kaotas Austria 0:2 (9. Vincent Janssen, 66. Georginio Wijnaldum) Hollandile. Slovakkia ja Põhja-Iirimaa viigistasid 0:0. | Saksamaa ja Prantsusmaa lõpetasid kontrollmängud võiduga, Horvaatia lõi kümme väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrustaja Prantsusmaa kohtus Šotimaaga ja teenis 3:0 (8., 35. Olivier Giroud, 39. Laurent Koscielny) võidu.
Võimsa väravamöllu korraldas Horvaatia, kes oli väikeriik San Marinost üle lausa skooriga 10:0 (20. Marko Pjaca, 23., 36., 38. Mario Mandžukic, 24. Darijo Srna, 40. Ivan Perišic, 50. Ivan Rakitic, 59., 73., 84. Nikola Kalinic).
EM-finaalturniiril osalejatest kaotas Austria 0:2 (9. Vincent Janssen, 66. Georginio Wijnaldum) Hollandile. Slovakkia ja Põhja-Iirimaa viigistasid 0:0.
### Response:
Saksamaa ja Prantsusmaa lõpetasid kontrollmängud võiduga, Horvaatia lõi kümme väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brasiilia meeskond piirdus oma B-alagrupi avamängus Ecuadori vastu 0:0 viigiga. Peruu oli teises mängus 1:0 (61. Paolo Guerrero) üle Haitist.
Teine kohtumine peeti ka A-grupis, kus väravad jätsid löömata Costa Rica ja Paraguai. Avapäeval oli Kolumbia saanud 2:0 võidu USA üle.
Pühapäeval alustatakse mängudega C-grupis, kus asuvad vastamisi Jamaika - Venetsueela ja Mehhiko - Uruguai. D-grupis mängivad Panama - Boliivia ja Argentina - Tšiili. | Brasiilia jättis oma Copa America avamängus väravad löömata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia meeskond piirdus oma B-alagrupi avamängus Ecuadori vastu 0:0 viigiga. Peruu oli teises mängus 1:0 (61. Paolo Guerrero) üle Haitist.
Teine kohtumine peeti ka A-grupis, kus väravad jätsid löömata Costa Rica ja Paraguai. Avapäeval oli Kolumbia saanud 2:0 võidu USA üle.
Pühapäeval alustatakse mängudega C-grupis, kus asuvad vastamisi Jamaika - Venetsueela ja Mehhiko - Uruguai. D-grupis mängivad Panama - Boliivia ja Argentina - Tšiili.
### Response:
Brasiilia jättis oma Copa America avamängus väravad löömata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval olid Jeets ja Toom taas teisena rajal ja vaatamata rajapuhastaja rollile näidati head kiirust ja peeti võitlust positsioonide pärast. Tõusti korra ka kaheksandale kohale ja vahed eessõitjatega olid väikesed. 14. katse järel olid aga mehed sunnitud ralli 9. kohalt katkestama.
"Tänane päev algas hästi, olime küll teisena rajal aga kiirusega sai rahul olla ja Tlustakiga oli meil põnev heitlus kohtade pärast. 14. katsel tegime ühes kiires kurvis spinni ja sõitsime seina. Kahjuks sai viga ka auto radiaator ja katkise radiaatoriga ei olnud võimalik enam jätkata. Nii jäi meil kaks katset puudu, et see ralli esimese korraga lõpuni tulla. Hommikul alustasime pehme rehviseguga, need rehvid said aga otsa ja pidime kasutama kõvema seguga rehvi. Nendega on aga märgades ja libedates oludes pidamine kehv, kuid see pole kindlasti vabandus. Järgmine start on meile juba kodustes oludes, 15.-17. juulil auto24 Rally Estonia ja ootame seda juba suure põnevusega," rääkis Jeets peale katkestamist.
Azores Airlines ralli võitsid kohalikud mehed Ricardo Moura-Antonio Costa (Ford Fiesta R5), kes edestasid vahepeal turboprobleemidega maadelnud Aleksei Lukjanuk-Aleksei Arnautovit (Ford Fiesta R5) 26,8 sekundiga. Kolmanda koha said Kajetan Kajetanowicz ja Jaroslav Baran (Ford Fiesta R5), kes pidid hommikul mõned katsed sõitma pooltelje purunemise tõttu kaheveolise autoga, nende kaotus võitjatele jäi 3.23,0. | Purunenud radiaator rikkus Assoori EM-rallil Raul Jeetsi ja Andrus Toomi hea koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval olid Jeets ja Toom taas teisena rajal ja vaatamata rajapuhastaja rollile näidati head kiirust ja peeti võitlust positsioonide pärast. Tõusti korra ka kaheksandale kohale ja vahed eessõitjatega olid väikesed. 14. katse järel olid aga mehed sunnitud ralli 9. kohalt katkestama.
"Tänane päev algas hästi, olime küll teisena rajal aga kiirusega sai rahul olla ja Tlustakiga oli meil põnev heitlus kohtade pärast. 14. katsel tegime ühes kiires kurvis spinni ja sõitsime seina. Kahjuks sai viga ka auto radiaator ja katkise radiaatoriga ei olnud võimalik enam jätkata. Nii jäi meil kaks katset puudu, et see ralli esimese korraga lõpuni tulla. Hommikul alustasime pehme rehviseguga, need rehvid said aga otsa ja pidime kasutama kõvema seguga rehvi. Nendega on aga märgades ja libedates oludes pidamine kehv, kuid see pole kindlasti vabandus. Järgmine start on meile juba kodustes oludes, 15.-17. juulil auto24 Rally Estonia ja ootame seda juba suure põnevusega," rääkis Jeets peale katkestamist.
Azores Airlines ralli võitsid kohalikud mehed Ricardo Moura-Antonio Costa (Ford Fiesta R5), kes edestasid vahepeal turboprobleemidega maadelnud Aleksei Lukjanuk-Aleksei Arnautovit (Ford Fiesta R5) 26,8 sekundiga. Kolmanda koha said Kajetan Kajetanowicz ja Jaroslav Baran (Ford Fiesta R5), kes pidid hommikul mõned katsed sõitma pooltelje purunemise tõttu kaheveolise autoga, nende kaotus võitjatele jäi 3.23,0.
### Response:
Purunenud radiaator rikkus Assoori EM-rallil Raul Jeetsi ja Andrus Toomi hea koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VAATA UUESTI | Maardu Linnameeskond - Tartu JK Tammeka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VAATA UUESTI | Maardu Linnameeskond - Tartu JK Tammeka | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hillar Norralt suri täna öösel kell neli pärast pikaaegset võitlust vähiga," teatati tema Facebooki lehel.
Norralt laulis aastatel 1977-1990 ansamblites Maagia, Vahe, Data, Peegel ja P3. Pärast lauljakarjääri keskendus ta peamiselt töö- ja pereelule.
"Ta oli 33 aastat õnnelikus abielus. Hillar oli väga hea abikaasa ja pühendunud isa, kes kasvatas üles kolm poega. Ta toetas kogu hingega poegade kunstilisi ja muusikalisi tegemisi, andis neile nõu ja panustas projektide käimalükkamisse. Oma kahe poja bändi Catnap tegutsemise ajal sai endale hüüdnimeks Papa Catnap, mis viitas tema rollile kogu bändi innustamisel ja toetamisel," kirjutati Facebooki postituses. | Suri laulja Hillar Norralt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hillar Norralt suri täna öösel kell neli pärast pikaaegset võitlust vähiga," teatati tema Facebooki lehel.
Norralt laulis aastatel 1977-1990 ansamblites Maagia, Vahe, Data, Peegel ja P3. Pärast lauljakarjääri keskendus ta peamiselt töö- ja pereelule.
"Ta oli 33 aastat õnnelikus abielus. Hillar oli väga hea abikaasa ja pühendunud isa, kes kasvatas üles kolm poega. Ta toetas kogu hingega poegade kunstilisi ja muusikalisi tegemisi, andis neile nõu ja panustas projektide käimalükkamisse. Oma kahe poja bändi Catnap tegutsemise ajal sai endale hüüdnimeks Papa Catnap, mis viitas tema rollile kogu bändi innustamisel ja toetamisel," kirjutati Facebooki postituses.
### Response:
Suri laulja Hillar Norralt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teine koht kuulus Lätile, kes alistas Leedu 9,5:2,5. Võistkonda kuulus igast riigist 12 mängijat, neist kuus mees- ja kuus naismängijat. Kutse koondisse said erinevate vanuseklasside oma riigi meistrivõistluste parimad mängijad. Vaadates mängijate tasemenäitajaid ehk händikäppe enne võistlust, võis eeldada põnevat duelli Eesti ja Läti vahel ennekõike, kuid Eesti võistkond tegi rasketes oludes võimsa esituse ning jättis võidukarika ülikindlalt koju. Võistluskomitee hommikuse otsuse tõttu lühendati võistlus keeruliste olude sunnil üheksa rajaliseks match play 'ks.
Võitnud Eesti võistkonda kuulusid: Carl Hellat (Eesti MV 2. koht), Ken-Marten Soo (Eesti MV 3. koht), Markus Varjun (U-18 MV 3. koht), Tarmo Kivi (Mid-amatööride meister), Benno Maaring (50+ MV 3. koht), Peep Pira (60+ MV meister), Anete Liis Adul (Eesti MV meister), Mariliis Palm (Eesti MV 4. koht), Triin-Marleen Ustal (U-18 MV 4. koht), Kristel Ulla (Mid-amatööride meister), Laura Kämäräinen (50+ MV meister) ja Margarita Ross (60+ MV meister). | Eesti on Baltikumi parim golfiriik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teine koht kuulus Lätile, kes alistas Leedu 9,5:2,5. Võistkonda kuulus igast riigist 12 mängijat, neist kuus mees- ja kuus naismängijat. Kutse koondisse said erinevate vanuseklasside oma riigi meistrivõistluste parimad mängijad. Vaadates mängijate tasemenäitajaid ehk händikäppe enne võistlust, võis eeldada põnevat duelli Eesti ja Läti vahel ennekõike, kuid Eesti võistkond tegi rasketes oludes võimsa esituse ning jättis võidukarika ülikindlalt koju. Võistluskomitee hommikuse otsuse tõttu lühendati võistlus keeruliste olude sunnil üheksa rajaliseks match play 'ks.
Võitnud Eesti võistkonda kuulusid: Carl Hellat (Eesti MV 2. koht), Ken-Marten Soo (Eesti MV 3. koht), Markus Varjun (U-18 MV 3. koht), Tarmo Kivi (Mid-amatööride meister), Benno Maaring (50+ MV 3. koht), Peep Pira (60+ MV meister), Anete Liis Adul (Eesti MV meister), Mariliis Palm (Eesti MV 4. koht), Triin-Marleen Ustal (U-18 MV 4. koht), Kristel Ulla (Mid-amatööride meister), Laura Kämäräinen (50+ MV meister) ja Margarita Ross (60+ MV meister).
### Response:
Eesti on Baltikumi parim golfiriik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Regati võitjateks tulid Mia Marin Lilienthal, Katariina Roihu ja Sten-Markus Andresson. Sarja kokkuvõttes kuulusid Eesti meistri tiitlid aga Mia Marin Lilienthalile, Romi Safinile ja Sten-Markus Andressonile.
Optimist klassi üldarvestuses moodustasid Pärnu sügisregati esikolmiku Mia Marin Lilienthal, Emils Amsils Lätist ja Angeliina Maria Isabel Õunap. Tüdrukute arvestuse kolmas koht kuulus Lilienthali ja Õunapi järel lätlannale Karlina Vaivodele. Nooremate, alla 12-aastaste seas oli parim Martin Rahnel Erico Tenti ja Ann Carolin Victoria Vürsti ees.
Eesti meistrivõistluste sarja kokkuvõttes tuli kullale Mia Marin Lilienthal, hõbedale Angeliina Maria Isabel Õunap ja pronksile Andrias Sepp. Avatud arvestuses saavutas teise koha lätlane Emsils Amsils. Parim tüdruk on Mia Marin Lilienthal ja alla 12-aastaste arvestuse võitja Martin Rahnel.
Zoom8 klassis oli finaaletapi edukaim Katariina Roihu. Teise koha saavutas Henry-Mark Andresson ning kolmanda koha autasu võttis vastu Romi Safin. Tüdrukute seas tuli Roihu ja Safini järel kolmandaks Britta Maipuu.
Eesti meistriks tuli sarja kokkuvõttes nii üld- kui tüdrukute arvestuses Romi Safin, hõbedale Katariina Roihu ja pronksile Elisabeth Ristmets.
Klassis Laser 4.7 oli Pärnu sügisregati parim Sten-Markus Andresson. Teise lõpptulemuse saavutas Aleksander Kuusik ja kolmandaks tuli lätlanna Elza Cibule. Tüdrukute hulgas oli Cibule järel teine Liis Annus ja kolmas Karolin Härm.
Eesti meistrivõistluste sarja võitis kokkuvõttes Sten-Markus Andresson, hõbeda vääriliselt seilas Aleksander Kuusik ning üldarvestuses pronksile ja tüdrukute arvestuses kullale tuli Liis Annus. Avatud arvestuses saavutas kolmanda koha lätlanna Elza Cibule. | Purjetamise noorte ühepaatidel on Eesti meistrid Lilienthal, Safin ja Andresson | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Regati võitjateks tulid Mia Marin Lilienthal, Katariina Roihu ja Sten-Markus Andresson. Sarja kokkuvõttes kuulusid Eesti meistri tiitlid aga Mia Marin Lilienthalile, Romi Safinile ja Sten-Markus Andressonile.
Optimist klassi üldarvestuses moodustasid Pärnu sügisregati esikolmiku Mia Marin Lilienthal, Emils Amsils Lätist ja Angeliina Maria Isabel Õunap. Tüdrukute arvestuse kolmas koht kuulus Lilienthali ja Õunapi järel lätlannale Karlina Vaivodele. Nooremate, alla 12-aastaste seas oli parim Martin Rahnel Erico Tenti ja Ann Carolin Victoria Vürsti ees.
Eesti meistrivõistluste sarja kokkuvõttes tuli kullale Mia Marin Lilienthal, hõbedale Angeliina Maria Isabel Õunap ja pronksile Andrias Sepp. Avatud arvestuses saavutas teise koha lätlane Emsils Amsils. Parim tüdruk on Mia Marin Lilienthal ja alla 12-aastaste arvestuse võitja Martin Rahnel.
Zoom8 klassis oli finaaletapi edukaim Katariina Roihu. Teise koha saavutas Henry-Mark Andresson ning kolmanda koha autasu võttis vastu Romi Safin. Tüdrukute seas tuli Roihu ja Safini järel kolmandaks Britta Maipuu.
Eesti meistriks tuli sarja kokkuvõttes nii üld- kui tüdrukute arvestuses Romi Safin, hõbedale Katariina Roihu ja pronksile Elisabeth Ristmets.
Klassis Laser 4.7 oli Pärnu sügisregati parim Sten-Markus Andresson. Teise lõpptulemuse saavutas Aleksander Kuusik ja kolmandaks tuli lätlanna Elza Cibule. Tüdrukute hulgas oli Cibule järel teine Liis Annus ja kolmas Karolin Härm.
Eesti meistrivõistluste sarja võitis kokkuvõttes Sten-Markus Andresson, hõbeda vääriliselt seilas Aleksander Kuusik ning üldarvestuses pronksile ja tüdrukute arvestuses kullale tuli Liis Annus. Avatud arvestuses saavutas kolmanda koha lätlanna Elza Cibule.
### Response:
Purjetamise noorte ühepaatidel on Eesti meistrid Lilienthal, Safin ja Andresson |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arsenal juhtis kohtumist esimese poolaja lõpus Pierre-Emerick Aubameyangi väravatest seisuga 2:0. Teisel poolajal olid resultatiivsed aga vastased, kes Tom Cleverley ja Roberto Pereyra väravatest seisu viigistasid.
See tähendab, et Arsenal kaotas tabeli viimase vastu tähtsaid punkte ning jätkab kahe võidu, kahe viigi ja ühe kaotusega seitsmendal kohal. Kolme kaotuse kõrvale teise viigi pälvinud Watford jätkab aga endiselt viimasel ehk 20. kohal.
Päeva esimeses kohtumises sai Bourneworth jagu Evertonist tulemusega 3:1. | Arsenal mängis kaheväravalise edu punase laterna vastu maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arsenal juhtis kohtumist esimese poolaja lõpus Pierre-Emerick Aubameyangi väravatest seisuga 2:0. Teisel poolajal olid resultatiivsed aga vastased, kes Tom Cleverley ja Roberto Pereyra väravatest seisu viigistasid.
See tähendab, et Arsenal kaotas tabeli viimase vastu tähtsaid punkte ning jätkab kahe võidu, kahe viigi ja ühe kaotusega seitsmendal kohal. Kolme kaotuse kõrvale teise viigi pälvinud Watford jätkab aga endiselt viimasel ehk 20. kohal.
Päeva esimeses kohtumises sai Bourneworth jagu Evertonist tulemusega 3:1.
### Response:
Arsenal mängis kaheväravalise edu punase laterna vastu maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Priit Biene osales sel nädalavahetusel Tšehhis Uhlirske Janovices peetud kuuendal enduro maailmameistrivõistluste etapil. Laupäeval sõitis ta klassis Junior 2 välja senise hooaja parima tulemuse, olles seitsmes ning saades ka juunioride üldarvestuses esimesed kaks MM-punkti.
"Eile päev läks väga hästi, krossikatse oli hea, enduurokatsel sõitsin üldarvestuse 12-13 aegu ja oma klassi viiendaid," rääkis Biene. "Endurokatse oleks võinud pisut parem olla." Pühapäeval aga nii hea päev ei olnud – kuna tagumine piduriketas läks kõveraks, tuli Bienel osa distantsist läbida ilma tagapidurita. "See võttis jõhkralt hoogu maha," ütles ta, "aga ka väsimus hakkas täna peale tulema, sest üle pika aja tegin kaasa kahepäevase MM-enduro."
Rada ja ilm Bohemiasse jäävatel mägiradadel olid Biene sõnul suurepärased, laupäeval umbes 20 kraadi ja pilvine, pühapäeval veidi palavam. "Võistlus käis siin reaalselt kiiruskatsetel, mitte ülesõidul, kus võid midagi ära plähmerdada, ja rada kiitsid kõik sõitjad," ütles ta.
Viimane, seitsmes enduro MM-etapp toimub septembri viimasel nädalavahetusel Prantsusmaal. | Priit Biene tegi Tšehhis hooaja parima MM-tulemuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Priit Biene osales sel nädalavahetusel Tšehhis Uhlirske Janovices peetud kuuendal enduro maailmameistrivõistluste etapil. Laupäeval sõitis ta klassis Junior 2 välja senise hooaja parima tulemuse, olles seitsmes ning saades ka juunioride üldarvestuses esimesed kaks MM-punkti.
"Eile päev läks väga hästi, krossikatse oli hea, enduurokatsel sõitsin üldarvestuse 12-13 aegu ja oma klassi viiendaid," rääkis Biene. "Endurokatse oleks võinud pisut parem olla." Pühapäeval aga nii hea päev ei olnud – kuna tagumine piduriketas läks kõveraks, tuli Bienel osa distantsist läbida ilma tagapidurita. "See võttis jõhkralt hoogu maha," ütles ta, "aga ka väsimus hakkas täna peale tulema, sest üle pika aja tegin kaasa kahepäevase MM-enduro."
Rada ja ilm Bohemiasse jäävatel mägiradadel olid Biene sõnul suurepärased, laupäeval umbes 20 kraadi ja pilvine, pühapäeval veidi palavam. "Võistlus käis siin reaalselt kiiruskatsetel, mitte ülesõidul, kus võid midagi ära plähmerdada, ja rada kiitsid kõik sõitjad," ütles ta.
Viimane, seitsmes enduro MM-etapp toimub septembri viimasel nädalavahetusel Prantsusmaal.
### Response:
Priit Biene tegi Tšehhis hooaja parima MM-tulemuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligi 200-kilomeetrisel etapil oli Bauhausi võiduajaks neli tundi, 34 minutit ja 25 sekundit. Teise ja kolmanda koha said sakslase selja taga itaallased Simone Consonni (UAE-Team Emirates) ja Imerio Cima (+0.01; Nippo Vini Fantini Faizane). Ainsa eestlasena kaasa teinud Taaramäe tulemust kirja ei saanud.
Ka laupäevasel võidusõidul 73. Coppa Agostoni - Giro delle Brianze (UCI 1.1) Rein Taaramäe finišisse ei jõudnud. Katkestajate hulk oli aga väga suur, sest tulemuse sai kirja vaid 57 ratturit. Selle sõidu võitis valgevenelane Aleksandr Riabušenko (UAE-Team Emirates). | Rein Taaramäe katkestas Itaalias teist päeva järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligi 200-kilomeetrisel etapil oli Bauhausi võiduajaks neli tundi, 34 minutit ja 25 sekundit. Teise ja kolmanda koha said sakslase selja taga itaallased Simone Consonni (UAE-Team Emirates) ja Imerio Cima (+0.01; Nippo Vini Fantini Faizane). Ainsa eestlasena kaasa teinud Taaramäe tulemust kirja ei saanud.
Ka laupäevasel võidusõidul 73. Coppa Agostoni - Giro delle Brianze (UCI 1.1) Rein Taaramäe finišisse ei jõudnud. Katkestajate hulk oli aga väga suur, sest tulemuse sai kirja vaid 57 ratturit. Selle sõidu võitis valgevenelane Aleksandr Riabušenko (UAE-Team Emirates).
### Response:
Rein Taaramäe katkestas Itaalias teist päeva järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii ka praegu, mil Keskerakond, EKRE ja Isamaa peavad kümne päevaga viimistlema 2020. aasta eelarve, et peaminister Jüri Ratas saaks selle ülejärgmisel nädalal riigikogule üle anda.
Jätame korraks suured ja strateegilised eesmärgid kõrvale, kuigi see lihtsustab ja toodab pealiskaudsust.
Koalitsioonilepingusse on lihtne kirjutada eesmärk tõsta palka politseinikel, päästjatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel, õpetajatel ja õppejõududel, lasteaiaõpetajatel, kehtestada doktorandipalk ja palga lisakoefitsient eestikeelse õppe edendamiseks. Ning muidugi erakorraline pensionitõus, et tõsta eakate toimetulekut.
Selleks kõigeks raha leida on hoopis keerulisem. Kuigi peaminister Jüri Ratas andis "Esimeses stuudios" kogunenud parlamendierakondade esimeeste teledebatis mõista, et on avatud maksupoliitika aruteluks, mis võiks tähendada ka vaidlusi tulu- või käibemaksu tõstmise üle, siis paari nädalaga niisuguse arutelu pidamine on vähetõenäoline. Järgmise aasta eelarve paneb valitsus kokku lugedes siiski seda raha, mis tal praegu on kasutada.
Seejuures tahaks ju loota, et rahandusministeeriumi asekantsleril Dmitri Jegorovil pole enam põhjust kirjutada: "Ja kui RM (rahandusministeeriumi) inimesed ütlevad, et roosa unistus on pesuehtne ulme, tembeldatakse meid piduriteks."
Panused on kõrged. Siseminister Mart Helme lubas seista viimase veretilgani politseinike ja päästjate palgatõusu eest. Teised ministrid pole nii dramaatilised olnud, mis aga ei tähenda, et nad vaataksid eelarvekõnelusi vaikselt pealt. Omad suured soovid on kõigil valitsuserakondadel, kes jõudsid läbi lubaduste ja valimiste Toompeale ning nad ei arva, et riigikogu valimised 2019 olid neile viimased.
Keegi neist pole nõus kärpima oma eelarvesoove selleks, et mõni valitsuspartner saaks raporteerida vaid enda valdkonna palgatõusust. Põhimõte on lihtne: kas mõningase palgatõusu saavad oma valitsemisalas nii Keskerakonna, EKRE kui ka Isamaa ministrid või ei tule palgatõusu kusagil. Ainult üks või isegi ainult kaks ei saa võita, kui valitsuses on kolm erakonda.
Punased jooned mõjuvad siin ebamõistlikena. Nii pole EKRE inimestel mõtet ähvardada, et kui riigieelarvesse jääb vähemuspoliitika, sealhulgas LGBT kogukonna toetamine, siis hakkavad nemad kaaluma, kas rahvuskonservatiividel on üldse mõtet olla KEI koalitsioonis ehk Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliidus. Vähemuste toetamine jääb eelarvesse, mille eest seisab sotsiaalminister Tanel Kiik, ja praegu ei tundu usutav, et EKRE selle tõttu valitsusest lahkuks.
Jüri Ratase teine valitsus on sõnastanud endale viis peamist eesmärki. Esiteks peresõbralik Eesti. Teiseks sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed ühiskonnas vähenevad. Kolmandaks teadmistepõhine majandus. Nejandaks tõhus valitsemine ja tark e-riik. Ning viiendaks turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja põhivabadused on võrdselt tagatud.
Varsti näeme, kuidas järgmise aasta riigieelarve neid eesmärke toetab. Sest eelarve on alati täis märke valitsuse kavatsustest. Nii nagu oleks märk – näiteks – seegi, kui koalitsioon (kus üks erakond väidab end võitlevat süvariigiga ja on olnud kahtlev, kas kliimamuutuste põhjuseks võib olla inimese tegevus) vahetaks välja riigi peaprokuröri või keskkonnaministeeriumi kantsleri, kes enne praegust ametit oli samas ministeeriumis kliimaküsimuste asekantsler ja Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal kliimaküsimuste teemajuht.
Veel üks lihtne näide oleks Eestile üleilmset positiivset tuntust toonud e-riigi püstihoidmine, mis vajab aastas 35-40 miljonit eurot või väga säästukavaga toimetades 30 miljoni ringis, et hoida meie e-teenused ajakohasena, pidevalt arenemas ja uuenemas.
Nendest lihtsatest näidetest ongi järgmise aasta riigieelarve eelnõu lugedes näha, kui kaugele valitsuse silmapiir ulatub. | Toomas Sildam: riigieelarve koostamine on valitsusele karm argipäev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii ka praegu, mil Keskerakond, EKRE ja Isamaa peavad kümne päevaga viimistlema 2020. aasta eelarve, et peaminister Jüri Ratas saaks selle ülejärgmisel nädalal riigikogule üle anda.
Jätame korraks suured ja strateegilised eesmärgid kõrvale, kuigi see lihtsustab ja toodab pealiskaudsust.
Koalitsioonilepingusse on lihtne kirjutada eesmärk tõsta palka politseinikel, päästjatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel, õpetajatel ja õppejõududel, lasteaiaõpetajatel, kehtestada doktorandipalk ja palga lisakoefitsient eestikeelse õppe edendamiseks. Ning muidugi erakorraline pensionitõus, et tõsta eakate toimetulekut.
Selleks kõigeks raha leida on hoopis keerulisem. Kuigi peaminister Jüri Ratas andis "Esimeses stuudios" kogunenud parlamendierakondade esimeeste teledebatis mõista, et on avatud maksupoliitika aruteluks, mis võiks tähendada ka vaidlusi tulu- või käibemaksu tõstmise üle, siis paari nädalaga niisuguse arutelu pidamine on vähetõenäoline. Järgmise aasta eelarve paneb valitsus kokku lugedes siiski seda raha, mis tal praegu on kasutada.
Seejuures tahaks ju loota, et rahandusministeeriumi asekantsleril Dmitri Jegorovil pole enam põhjust kirjutada: "Ja kui RM (rahandusministeeriumi) inimesed ütlevad, et roosa unistus on pesuehtne ulme, tembeldatakse meid piduriteks."
Panused on kõrged. Siseminister Mart Helme lubas seista viimase veretilgani politseinike ja päästjate palgatõusu eest. Teised ministrid pole nii dramaatilised olnud, mis aga ei tähenda, et nad vaataksid eelarvekõnelusi vaikselt pealt. Omad suured soovid on kõigil valitsuserakondadel, kes jõudsid läbi lubaduste ja valimiste Toompeale ning nad ei arva, et riigikogu valimised 2019 olid neile viimased.
Keegi neist pole nõus kärpima oma eelarvesoove selleks, et mõni valitsuspartner saaks raporteerida vaid enda valdkonna palgatõusust. Põhimõte on lihtne: kas mõningase palgatõusu saavad oma valitsemisalas nii Keskerakonna, EKRE kui ka Isamaa ministrid või ei tule palgatõusu kusagil. Ainult üks või isegi ainult kaks ei saa võita, kui valitsuses on kolm erakonda.
Punased jooned mõjuvad siin ebamõistlikena. Nii pole EKRE inimestel mõtet ähvardada, et kui riigieelarvesse jääb vähemuspoliitika, sealhulgas LGBT kogukonna toetamine, siis hakkavad nemad kaaluma, kas rahvuskonservatiividel on üldse mõtet olla KEI koalitsioonis ehk Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliidus. Vähemuste toetamine jääb eelarvesse, mille eest seisab sotsiaalminister Tanel Kiik, ja praegu ei tundu usutav, et EKRE selle tõttu valitsusest lahkuks.
Jüri Ratase teine valitsus on sõnastanud endale viis peamist eesmärki. Esiteks peresõbralik Eesti. Teiseks sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed ühiskonnas vähenevad. Kolmandaks teadmistepõhine majandus. Nejandaks tõhus valitsemine ja tark e-riik. Ning viiendaks turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja põhivabadused on võrdselt tagatud.
Varsti näeme, kuidas järgmise aasta riigieelarve neid eesmärke toetab. Sest eelarve on alati täis märke valitsuse kavatsustest. Nii nagu oleks märk – näiteks – seegi, kui koalitsioon (kus üks erakond väidab end võitlevat süvariigiga ja on olnud kahtlev, kas kliimamuutuste põhjuseks võib olla inimese tegevus) vahetaks välja riigi peaprokuröri või keskkonnaministeeriumi kantsleri, kes enne praegust ametit oli samas ministeeriumis kliimaküsimuste asekantsler ja Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal kliimaküsimuste teemajuht.
Veel üks lihtne näide oleks Eestile üleilmset positiivset tuntust toonud e-riigi püstihoidmine, mis vajab aastas 35-40 miljonit eurot või väga säästukavaga toimetades 30 miljoni ringis, et hoida meie e-teenused ajakohasena, pidevalt arenemas ja uuenemas.
Nendest lihtsatest näidetest ongi järgmise aasta riigieelarve eelnõu lugedes näha, kui kaugele valitsuse silmapiir ulatub.
### Response:
Toomas Sildam: riigieelarve koostamine on valitsusele karm argipäev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval toimunud kvalifikatsioonisõidus olid Kert Varik ja Lauris Daiders B grupis neljandad ja see andis neile põhisõitudeks kaheksanda stardikoha. Avasõidus tegid mehed enda kohta korraliku stardi ning esimeste ringide järel oldi üheksandal kohal. Meeste koostöö oli vaatamata õhele arusaamatusele väga hea ning sõidu lõpuks suudeti viiendale kohale tõusta. Viimasel etapil olid rajal ka Markus Normak ja Karl-Robert Kasesalu, kes esimeses sõidus 18. koha said. Sõidu võitsid Stuart Brown ja Josh Chamberlain (Suurbritannia), teise koha said Marvin Vanluchene ja Ben Van Den Bogaart (Belgia/Holland) ja kolmanda koha Etienne Bax ja Kaspars Stupelis (Holland/Läti).
Teises sõidus said Varik ja Daiders üsna sarnase stardi esimesega ja avaringil järel olid mehed taas üheksandal kohal. Sõit möödus Eesti meestel tõusvas joones ja hooaja viimame sõit lõpetati kuuendal kohal. Sõidu võitsid taas Stuart Brown ja Josh Chamberlain, teise koha said Etienne Bax ja Kaspars Stupelis ning kolmanda koha Jake Brown ja Joe Millard (Suurbritannia).
Etapi kokkuvõttes tulid Varik ja Daiders 31 punktiga viiendale kohale. Võidu võtsid mitme aastase vaheaja järel 50 punktiga Stuart Brown ja Josh Chamberlain. Teise koha said 42 punktiga Etienne Bax ja Kaspars Stupelis ja kolmanda koha 40 punktiga Marvin Vanluchene ja Ben Van Den Bogaart. Hooaja kokkuvõttes tulid Varik ja Daiders 331 punktiga senise karjääri kõrgeimale kuuendale kohale. Maailmameistriks tulid 604 punktiga Bax ja Stupelis. | Kert Varik ja Lauris Daiders tulid MM-il karjääri kõrgeimale kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval toimunud kvalifikatsioonisõidus olid Kert Varik ja Lauris Daiders B grupis neljandad ja see andis neile põhisõitudeks kaheksanda stardikoha. Avasõidus tegid mehed enda kohta korraliku stardi ning esimeste ringide järel oldi üheksandal kohal. Meeste koostöö oli vaatamata õhele arusaamatusele väga hea ning sõidu lõpuks suudeti viiendale kohale tõusta. Viimasel etapil olid rajal ka Markus Normak ja Karl-Robert Kasesalu, kes esimeses sõidus 18. koha said. Sõidu võitsid Stuart Brown ja Josh Chamberlain (Suurbritannia), teise koha said Marvin Vanluchene ja Ben Van Den Bogaart (Belgia/Holland) ja kolmanda koha Etienne Bax ja Kaspars Stupelis (Holland/Läti).
Teises sõidus said Varik ja Daiders üsna sarnase stardi esimesega ja avaringil järel olid mehed taas üheksandal kohal. Sõit möödus Eesti meestel tõusvas joones ja hooaja viimame sõit lõpetati kuuendal kohal. Sõidu võitsid taas Stuart Brown ja Josh Chamberlain, teise koha said Etienne Bax ja Kaspars Stupelis ning kolmanda koha Jake Brown ja Joe Millard (Suurbritannia).
Etapi kokkuvõttes tulid Varik ja Daiders 31 punktiga viiendale kohale. Võidu võtsid mitme aastase vaheaja järel 50 punktiga Stuart Brown ja Josh Chamberlain. Teise koha said 42 punktiga Etienne Bax ja Kaspars Stupelis ja kolmanda koha 40 punktiga Marvin Vanluchene ja Ben Van Den Bogaart. Hooaja kokkuvõttes tulid Varik ja Daiders 331 punktiga senise karjääri kõrgeimale kuuendale kohale. Maailmameistriks tulid 604 punktiga Bax ja Stupelis.
### Response:
Kert Varik ja Lauris Daiders tulid MM-il karjääri kõrgeimale kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vene kaitseministeeriumi sõjaväe transpordilennukid viisid 15. septembril vastavalt lepingulistele kohustustele lõpule õhutõrje raketisüsteemide S-400 Türgile tarnimise teise etapi," teatas kaitseametkond avalduses.
Ministeerium rõhutas, et S-400-de komponendid tarnitakse Türki kooskõlas kahe riigi kokkuleppe ja ajagraafikuga.
Varem pühapäeval teatas tarne teise faasi lõpuleviimisest Türgi kaitseministeerium.
Teises etapis tarniti Ankarale ilmselt teine S-400 patarei.
Türgi võttis esimese patarei vastu juulis, kuigi Ankara NATO liitlane USA oli sellele ägedalt vastu.
Washingtoni sõnul ei saa Vene raketisüsteemi NATO omadega ühildada ning süsteem on oht USA hävituslennuki F-35 programmile. USA on peatanud vastuseks Türgi osaluse F-35 programmis. | Venemaa teatas Türgile õhutõrjesüsteemide tarne teise etapi lõpust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vene kaitseministeeriumi sõjaväe transpordilennukid viisid 15. septembril vastavalt lepingulistele kohustustele lõpule õhutõrje raketisüsteemide S-400 Türgile tarnimise teise etapi," teatas kaitseametkond avalduses.
Ministeerium rõhutas, et S-400-de komponendid tarnitakse Türki kooskõlas kahe riigi kokkuleppe ja ajagraafikuga.
Varem pühapäeval teatas tarne teise faasi lõpuleviimisest Türgi kaitseministeerium.
Teises etapis tarniti Ankarale ilmselt teine S-400 patarei.
Türgi võttis esimese patarei vastu juulis, kuigi Ankara NATO liitlane USA oli sellele ägedalt vastu.
Washingtoni sõnul ei saa Vene raketisüsteemi NATO omadega ühildada ning süsteem on oht USA hävituslennuki F-35 programmile. USA on peatanud vastuseks Türgi osaluse F-35 programmis.
### Response:
Venemaa teatas Türgile õhutõrjesüsteemide tarne teise etapi lõpust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cagliari asus kohtumist juhtima esimesel poolajal 2:0. Väravad lõi 23. ja 39. mänguminutitel Luca Ceppitelli. Teisel poolajal lõi Parma eest Antonino Barilla ühe tagasi, kuid Cagliari suurendas oma edu uuesti kaheväravaliseks 77. minutil, kui täpne oli Giovanni Simeone. Ragnar Klavan sekkus mängu 69. minutil.
Hooaja esimese võidu saanud Cagliari on tabelis 12. real kolme punktiga. Parma on 15. positsioonil samuti kolme teenitud silmaga.
Cagliari järgmine kohtumine on 20. septembril Genoaga. | Ragnar Klavan ja Cagliari teenisid hooaja esimese võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cagliari asus kohtumist juhtima esimesel poolajal 2:0. Väravad lõi 23. ja 39. mänguminutitel Luca Ceppitelli. Teisel poolajal lõi Parma eest Antonino Barilla ühe tagasi, kuid Cagliari suurendas oma edu uuesti kaheväravaliseks 77. minutil, kui täpne oli Giovanni Simeone. Ragnar Klavan sekkus mängu 69. minutil.
Hooaja esimese võidu saanud Cagliari on tabelis 12. real kolme punktiga. Parma on 15. positsioonil samuti kolme teenitud silmaga.
Cagliari järgmine kohtumine on 20. septembril Genoaga.
### Response:
Ragnar Klavan ja Cagliari teenisid hooaja esimese võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Energeetikaministri Abdulaziz bin Salmani sõnul langes Jeemeni huthi mässuliste korraldatud rünnaku tõttu riigis riikliku naftafirma Aramco tootmine umbes 50 protsenti ehk poole võrra. Aramco kinnitas eraldi teadaandes, et toodang vähenes 5,7 miljonit barrelit päevas.
Väljaande Wall Street Journal hinnangul on see umbes viis protsenti kogu maailma naftatoodangust. Börsil oodatakse, kuidas see mõjub naftahindadele maailmas.
Aramco eestkõneleja kinnitusel tehakse tootmise taaskäivitamiseks tööd ja järgmine ülevaade antakse kahe päeva pärast.
Jeemeni mässulised ründasid laupäeva varahommikul droonidega Abqaidi ja Khuraisi naftarajatisi, mis on ühed suurimad maailmas.
USA president Donald Trump ja välisminister Mike Pompeo mõistsid laupäeval eraldi avaldustes hukka Saudi Araabia naftarajatiste ründamise.
"USA mõistab karmilt hukka tänased rünnakud Saudi Araabia naftarajatistele. Vägivallarünnakud tsiviilpiirkondade ja kogu maailmamajandusele olulise infrastruktuuri pihta vaid süvendavad konflikti ja usaldamatust," kirjutati Valge Maja avalduses, mis järgnes Trumpi ja Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmani telefonivestlusele.
Välisminister Pompeo tegi samasisulise hukkamõistva avalduse, milles viitas Iraani võimalikule seotusele rünnakutega. "Pole mingeid tõendeid, et rünnakud tulid Jeemenist," kirjutas Pompeo suhtlusvõrgustikus Twitter.
"Kutsume kõiki riike ja avalikkust hukka mõistma Iraani tegevuse. USA teeb koos oma liitlastega tööd, et tagada energiaturgude stabiilse varustatuse ja Iraani vastutuselevõtmise agressiooni eest," ütles Pompeo.
Salman ütles laupäeval telefonikõnes Trumpile, et riik on valmis ja võimeline vastama viimastele mässuliste rünnakutele naftarajatiste vastu.
"Kuningriik on valmis ja võimeline vastu astuma sellele terroristide agressioonile," kinnitas kroonprints viidates Jeemeni huthimässulistele.
Iraan ja Iraak eitavad seotust rünnakuga
Iraani välisministeerium nimetas pühapäeval "tähendusetuiks" USA süüdistusi, et Teheran oli Saudi Araabia naftarajatistele korraldatud droonirünnakute taga.
"Säärased väljatud ja pimedad süüdistused on arusaamatud ja neil puudub tähendus," ütles välissministeeriumi kõneisik Abbas Mousavi, kelle sõnul süüdistuste eesmärk on "õigustada tulevasi samme" islamivabariigi vastu.
Ka Iraagi peaministri kantselei eitas pühapäeval, et Iraagi territooriumi kasutati droonirünnakuteks Saudi Araabia naftarajatistele.
"Iraak on põhiseaduse alusel pühendunud sellele, et hoida ära oma territooriumi kasutamine naaberriikide ründamiseks," vahendas Adel Abdel Mahdi kantselei valitsusjuhi sõnu.
"Iraagi valitsus kohtleb karmikäeliselt igaüht, kes püüab põhiseadust rikkuda," lisati avalduses.
Saudi Araabia siseministeerium kinnitas laupäeval droonirünnakuid Saudi Aramco naftatöötlemiskeskusele ja naftaväljale. Võimude teatel saadi plahvatustest põhjustatud põlengud kontrolli alla.
Rünnakud Saudi energiafirma Aramco naftatöötlemistehastele Abqaiqis ja Khuraisis vähendasid päevatootmist 5,7 miljoni barreli võrra ja nende põhjustatud häired tootmises puudutavad umbes poolt kuningriigi toodangust.
Droonirünnakute eest võtsid vastutuse Jeemeni šiiamässulised huthid, kelle vastu võitleb valitsusvägede kõrval Saudi Araabia juhitav sõjaline koalitsioon.
Ärilehe Wall Street Journal andmeil uurivad ametnikud ka võimalust, et rünnakute käigus tulistati Saudi Araabiasse rakette Iraagist või Iraanist.
Iraagis tegutseb mitu Iraani-meelset relvaraühmitust, asetades Bagdadi oma kahe peamise toetaja - Washingtoni ja Teherani - vastasseisu taustal keerulisse olukorda.
USA välisminister Mike Pompeo süüdistas Saudi naftarajatiste ründamises otsesõnu Iraani, kuigi rünnakute eest võtsid vastutuse huthid.
"Pole mingeid tõendeid, et rünnakud tulid Jeemenist," kirjutas Pompeo suhtlusvõrgustikus Twitter.
"Kutsume kõiki riike ja avalikkust hukka mõistma Iraani tegevuse. USA teeb koos oma liitlastega tööd, et tagada energiaturgude stabiilne varustatus ja Iraani vastutuselevõtmine agressiooni eest," ütles välisminister.
Iraak on kutsunud Ühendriike ja Iraani säästma oma territooriumit omavahelise vastasseisu ilmingutest.
Hiljutised rünnakud Iraaniga seotud Iraagi šiiarühmituste baasidele, mis on omistatud Iisraelile, on tekitanud kartusi olukorra pingestumisest Iraagis.
USA-Iraani vastasseis pole Iraagis sõjalisi tagajärgi seni siiski veel kaasa toonud, kuigi õhulöögid on suurendanud lõhesid Teherani- ja Washingtoni-meelsete jõudude vahel Iraagi poliitikas.
Saudi Araabia võtab rünnaku järel kasutusele reservid
Saudi Araabia võtab kasutusele naftareservid, et tasakaalustada häireid tootmises pärast droonirünnakut kahele suurele naftarajatisele, ütles energiaminister prints Abdulaziz bin Salman pühapäeval.
"Osa tootmise langusest hüvitatakse reservidest," ütles uus energiaminister avalduses.
Rünnakujärgsed häired tootmises puudutavad umbes poolt kuningriigi toodangust.
Abqaiq ja Khurais kuuluvad Saudi riiklikule naftafirmale Aramco, mille riik plaanib varsti osaliselt erastada. Rünnakud aga näitavad, et Iraani toetatud huthide relvastusse kuuluvad ballistilised raketid ja mehitamata droonid on tõsine oht Saudi naftarajatistele. Olukord ohustab ka maailma naftatarneid, sest Saudi Araabia on maailma suurim toornaftaeksportija.
Ar-Riyad on ehitanud riigi eri paikadesse viis maa-alust hoidlat, mis võivad mahutada kümneid miljoneid barreleid erinevaid naftatöötlemissaadusi, mida saaks kriisi korral käiku lasta.
Rajatised ehitati kümnete miljardite dollarite eest aastatel 1988-2009.
Prints Abdulazizi sõnul peatasid laupäevased plahvatused ka umbes kahe miljardi kuupjala mahus naftapuurimise käigus eralduva gaasi tarneid.
"Selle tulemusena kahanevad etaani ja veeldatud maagaasi varud 50 protsendi võrra," lausus energiaminister, kelle sõnul ei mõjuta häired siiski Saudi Araabia kütuse-, elektri- ja veevarustust.
Aramco tegevjuhi Amin Nasseri sõnul töötab energiafirma täiemahulise tootmise tasemele naasmise nimel.
Abqaiq on maailma suurim naftatöötlemistehas, mille töötlemisvõime on umbes seitse miljonit barrelit päevast ehk umbes 70 protsenti Saudi toodangust.
See asub maailma suurimate, hinnanguliselt 60 miljardi barreli suuruste varudega Ghawari naftavälja lähedal.
Abqaiqis töödeldakse ka Shayba naftaväljalt puuritavat naftat.
Islamikoostöö organisatsioon taunis rünnakuid Saudi naftataristule
Islamikoostöö Organisatsiooni (OIC) välisministrid mõistsid pühapäeval hukka droonirünnaku Saudi Araabia naftarajatistele, milles USA on süüdistanud Iraani.
Droonirünnakute eest Saudi riikliku naftafirma Saudi Aramco kahele naftarajatisele on võtnud vastutuse Jeemeni šiiamässulised huthid, keda toetab Iraan.
Moslemiriike koondav 57-liikmeline organisatsioon peab Iraani liikmeks, kuid esialgu pole selge, kas mõni islamivabariigi esindaja OIC-i välisministrite kohtumisel osales.
Kohtumine kutsuti algselt kokku selleks, et vastata Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu lubadusele annekteerida osa okupeeritud Läänekaldast.
Selle asemel keskendus OIC-i peasekretäri Yousef al-Othaimeeni avaldus rünnakule Saudi naftarajatistele, mis vähendas lühiajaliselt kuningriigi toornaftatoodangut poole võrra.
"Ministrid väljendasid hukkamõistu selle terrorirünnaku suhtes ja tervitasid piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide avaldusi, mis on lükanud tagasi selle Saudi Araabia destabiliseerimisele suunatud agressiooni," seisis Saudi riigimeedia edastatud avalduses.
Välisministrid väljendasid ka solidaarsust Saudi Araabiaga ja oma toetust "meetmetele, mida see on rakendanud terrorismiga tegelemiseks ning oma julgeoleku ja stabiilsuse säilitamiseks". | Saudi Araabias peatus töö rünnaku alla sattunud naftarajatistel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Energeetikaministri Abdulaziz bin Salmani sõnul langes Jeemeni huthi mässuliste korraldatud rünnaku tõttu riigis riikliku naftafirma Aramco tootmine umbes 50 protsenti ehk poole võrra. Aramco kinnitas eraldi teadaandes, et toodang vähenes 5,7 miljonit barrelit päevas.
Väljaande Wall Street Journal hinnangul on see umbes viis protsenti kogu maailma naftatoodangust. Börsil oodatakse, kuidas see mõjub naftahindadele maailmas.
Aramco eestkõneleja kinnitusel tehakse tootmise taaskäivitamiseks tööd ja järgmine ülevaade antakse kahe päeva pärast.
Jeemeni mässulised ründasid laupäeva varahommikul droonidega Abqaidi ja Khuraisi naftarajatisi, mis on ühed suurimad maailmas.
USA president Donald Trump ja välisminister Mike Pompeo mõistsid laupäeval eraldi avaldustes hukka Saudi Araabia naftarajatiste ründamise.
"USA mõistab karmilt hukka tänased rünnakud Saudi Araabia naftarajatistele. Vägivallarünnakud tsiviilpiirkondade ja kogu maailmamajandusele olulise infrastruktuuri pihta vaid süvendavad konflikti ja usaldamatust," kirjutati Valge Maja avalduses, mis järgnes Trumpi ja Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmani telefonivestlusele.
Välisminister Pompeo tegi samasisulise hukkamõistva avalduse, milles viitas Iraani võimalikule seotusele rünnakutega. "Pole mingeid tõendeid, et rünnakud tulid Jeemenist," kirjutas Pompeo suhtlusvõrgustikus Twitter.
"Kutsume kõiki riike ja avalikkust hukka mõistma Iraani tegevuse. USA teeb koos oma liitlastega tööd, et tagada energiaturgude stabiilse varustatuse ja Iraani vastutuselevõtmise agressiooni eest," ütles Pompeo.
Salman ütles laupäeval telefonikõnes Trumpile, et riik on valmis ja võimeline vastama viimastele mässuliste rünnakutele naftarajatiste vastu.
"Kuningriik on valmis ja võimeline vastu astuma sellele terroristide agressioonile," kinnitas kroonprints viidates Jeemeni huthimässulistele.
Iraan ja Iraak eitavad seotust rünnakuga
Iraani välisministeerium nimetas pühapäeval "tähendusetuiks" USA süüdistusi, et Teheran oli Saudi Araabia naftarajatistele korraldatud droonirünnakute taga.
"Säärased väljatud ja pimedad süüdistused on arusaamatud ja neil puudub tähendus," ütles välissministeeriumi kõneisik Abbas Mousavi, kelle sõnul süüdistuste eesmärk on "õigustada tulevasi samme" islamivabariigi vastu.
Ka Iraagi peaministri kantselei eitas pühapäeval, et Iraagi territooriumi kasutati droonirünnakuteks Saudi Araabia naftarajatistele.
"Iraak on põhiseaduse alusel pühendunud sellele, et hoida ära oma territooriumi kasutamine naaberriikide ründamiseks," vahendas Adel Abdel Mahdi kantselei valitsusjuhi sõnu.
"Iraagi valitsus kohtleb karmikäeliselt igaüht, kes püüab põhiseadust rikkuda," lisati avalduses.
Saudi Araabia siseministeerium kinnitas laupäeval droonirünnakuid Saudi Aramco naftatöötlemiskeskusele ja naftaväljale. Võimude teatel saadi plahvatustest põhjustatud põlengud kontrolli alla.
Rünnakud Saudi energiafirma Aramco naftatöötlemistehastele Abqaiqis ja Khuraisis vähendasid päevatootmist 5,7 miljoni barreli võrra ja nende põhjustatud häired tootmises puudutavad umbes poolt kuningriigi toodangust.
Droonirünnakute eest võtsid vastutuse Jeemeni šiiamässulised huthid, kelle vastu võitleb valitsusvägede kõrval Saudi Araabia juhitav sõjaline koalitsioon.
Ärilehe Wall Street Journal andmeil uurivad ametnikud ka võimalust, et rünnakute käigus tulistati Saudi Araabiasse rakette Iraagist või Iraanist.
Iraagis tegutseb mitu Iraani-meelset relvaraühmitust, asetades Bagdadi oma kahe peamise toetaja - Washingtoni ja Teherani - vastasseisu taustal keerulisse olukorda.
USA välisminister Mike Pompeo süüdistas Saudi naftarajatiste ründamises otsesõnu Iraani, kuigi rünnakute eest võtsid vastutuse huthid.
"Pole mingeid tõendeid, et rünnakud tulid Jeemenist," kirjutas Pompeo suhtlusvõrgustikus Twitter.
"Kutsume kõiki riike ja avalikkust hukka mõistma Iraani tegevuse. USA teeb koos oma liitlastega tööd, et tagada energiaturgude stabiilne varustatus ja Iraani vastutuselevõtmine agressiooni eest," ütles välisminister.
Iraak on kutsunud Ühendriike ja Iraani säästma oma territooriumit omavahelise vastasseisu ilmingutest.
Hiljutised rünnakud Iraaniga seotud Iraagi šiiarühmituste baasidele, mis on omistatud Iisraelile, on tekitanud kartusi olukorra pingestumisest Iraagis.
USA-Iraani vastasseis pole Iraagis sõjalisi tagajärgi seni siiski veel kaasa toonud, kuigi õhulöögid on suurendanud lõhesid Teherani- ja Washingtoni-meelsete jõudude vahel Iraagi poliitikas.
Saudi Araabia võtab rünnaku järel kasutusele reservid
Saudi Araabia võtab kasutusele naftareservid, et tasakaalustada häireid tootmises pärast droonirünnakut kahele suurele naftarajatisele, ütles energiaminister prints Abdulaziz bin Salman pühapäeval.
"Osa tootmise langusest hüvitatakse reservidest," ütles uus energiaminister avalduses.
Rünnakujärgsed häired tootmises puudutavad umbes poolt kuningriigi toodangust.
Abqaiq ja Khurais kuuluvad Saudi riiklikule naftafirmale Aramco, mille riik plaanib varsti osaliselt erastada. Rünnakud aga näitavad, et Iraani toetatud huthide relvastusse kuuluvad ballistilised raketid ja mehitamata droonid on tõsine oht Saudi naftarajatistele. Olukord ohustab ka maailma naftatarneid, sest Saudi Araabia on maailma suurim toornaftaeksportija.
Ar-Riyad on ehitanud riigi eri paikadesse viis maa-alust hoidlat, mis võivad mahutada kümneid miljoneid barreleid erinevaid naftatöötlemissaadusi, mida saaks kriisi korral käiku lasta.
Rajatised ehitati kümnete miljardite dollarite eest aastatel 1988-2009.
Prints Abdulazizi sõnul peatasid laupäevased plahvatused ka umbes kahe miljardi kuupjala mahus naftapuurimise käigus eralduva gaasi tarneid.
"Selle tulemusena kahanevad etaani ja veeldatud maagaasi varud 50 protsendi võrra," lausus energiaminister, kelle sõnul ei mõjuta häired siiski Saudi Araabia kütuse-, elektri- ja veevarustust.
Aramco tegevjuhi Amin Nasseri sõnul töötab energiafirma täiemahulise tootmise tasemele naasmise nimel.
Abqaiq on maailma suurim naftatöötlemistehas, mille töötlemisvõime on umbes seitse miljonit barrelit päevast ehk umbes 70 protsenti Saudi toodangust.
See asub maailma suurimate, hinnanguliselt 60 miljardi barreli suuruste varudega Ghawari naftavälja lähedal.
Abqaiqis töödeldakse ka Shayba naftaväljalt puuritavat naftat.
Islamikoostöö organisatsioon taunis rünnakuid Saudi naftataristule
Islamikoostöö Organisatsiooni (OIC) välisministrid mõistsid pühapäeval hukka droonirünnaku Saudi Araabia naftarajatistele, milles USA on süüdistanud Iraani.
Droonirünnakute eest Saudi riikliku naftafirma Saudi Aramco kahele naftarajatisele on võtnud vastutuse Jeemeni šiiamässulised huthid, keda toetab Iraan.
Moslemiriike koondav 57-liikmeline organisatsioon peab Iraani liikmeks, kuid esialgu pole selge, kas mõni islamivabariigi esindaja OIC-i välisministrite kohtumisel osales.
Kohtumine kutsuti algselt kokku selleks, et vastata Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu lubadusele annekteerida osa okupeeritud Läänekaldast.
Selle asemel keskendus OIC-i peasekretäri Yousef al-Othaimeeni avaldus rünnakule Saudi naftarajatistele, mis vähendas lühiajaliselt kuningriigi toornaftatoodangut poole võrra.
"Ministrid väljendasid hukkamõistu selle terrorirünnaku suhtes ja tervitasid piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide avaldusi, mis on lükanud tagasi selle Saudi Araabia destabiliseerimisele suunatud agressiooni," seisis Saudi riigimeedia edastatud avalduses.
Välisministrid väljendasid ka solidaarsust Saudi Araabiaga ja oma toetust "meetmetele, mida see on rakendanud terrorismiga tegelemiseks ning oma julgeoleku ja stabiilsuse säilitamiseks".
### Response:
Saudi Araabias peatus töö rünnaku alla sattunud naftarajatistel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Helary Mägisalu on kvalifikatsiooniringis vaba, seejärel kohtub ta 1/16 finaalis Victor Ciobanu'ga (Moldaavia). Moldaavia sportlane on tänavune Euroopa meister ja Euroopa mängudel pälvis ta pronksmedali.
Heiki Nabi kohtub kvalifikatsiooniringis Moises Salvador Perez Hellburgiga (Venetsueela). Nabi vastane on tänavune Panameerika mängude hõbedane sportlane. Selle paari võitja kohtub 1/8 finaalis paari Oscar Pino Hinds (Kuuba) - Naveen Naveen (India) võitjaga.
Hommikuste eelringide algus on Eesti aja järgi kell 8.
Esimesena Eesti sportlastest matil käinud Denis Bolunov (-67 kg) kaotas kvalifikatsiooniringis tänavusele Euroopa meistrile Atakan Yukselile (Türgi) punktidega 0:5. | Heiki Nabi ja Helary Mägisalu astuvad MM-il matile esmaspäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Helary Mägisalu on kvalifikatsiooniringis vaba, seejärel kohtub ta 1/16 finaalis Victor Ciobanu'ga (Moldaavia). Moldaavia sportlane on tänavune Euroopa meister ja Euroopa mängudel pälvis ta pronksmedali.
Heiki Nabi kohtub kvalifikatsiooniringis Moises Salvador Perez Hellburgiga (Venetsueela). Nabi vastane on tänavune Panameerika mängude hõbedane sportlane. Selle paari võitja kohtub 1/8 finaalis paari Oscar Pino Hinds (Kuuba) - Naveen Naveen (India) võitjaga.
Hommikuste eelringide algus on Eesti aja järgi kell 8.
Esimesena Eesti sportlastest matil käinud Denis Bolunov (-67 kg) kaotas kvalifikatsiooniringis tänavusele Euroopa meistrile Atakan Yukselile (Türgi) punktidega 0:5.
### Response:
Heiki Nabi ja Helary Mägisalu astuvad MM-il matile esmaspäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marquezile, kes võitis tänavusel hooajal kuuenda etapi, kaotas 0,903 sekundiga prantslane Fabio Quartararo ja 1,636 sekundiga hispaanlane Maverick Vinales.
"Ma teadsin, et oluline ei ole võita, sest ma nägin, et Rins on väljas ja Dovizio kaugel maas," ütles Marquez võistluse järel. "Aga ausalt rääkides, siis eilne andis mulle lisamotivatsiooni tänaseks võistluseks. Ma lihtsalt püüdsin Quartararoga ees püsida ja siis temast lihtsalt viimasel ringil mööduda. Itaalias on alati tore võita ja veel toredam on üldarvestuses nii suurelt juhtida."
Kokkuvõttes juhib Marquez lähimat jälitajat 93 punktiga. Hispaanlane on kogunus sel hooajal juba 275 punkti samal ajal kui Andrea Doviziosol on 182 punkti. Kolmandat kohta hoiab 151 silma kogunud Danilo Petrucci. | San Marino MotoGP-l võidutses kuuenda MM-tiitli suunas liikuv Marquez | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marquezile, kes võitis tänavusel hooajal kuuenda etapi, kaotas 0,903 sekundiga prantslane Fabio Quartararo ja 1,636 sekundiga hispaanlane Maverick Vinales.
"Ma teadsin, et oluline ei ole võita, sest ma nägin, et Rins on väljas ja Dovizio kaugel maas," ütles Marquez võistluse järel. "Aga ausalt rääkides, siis eilne andis mulle lisamotivatsiooni tänaseks võistluseks. Ma lihtsalt püüdsin Quartararoga ees püsida ja siis temast lihtsalt viimasel ringil mööduda. Itaalias on alati tore võita ja veel toredam on üldarvestuses nii suurelt juhtida."
Kokkuvõttes juhib Marquez lähimat jälitajat 93 punktiga. Hispaanlane on kogunus sel hooajal juba 275 punkti samal ajal kui Andrea Doviziosol on 182 punkti. Kolmandat kohta hoiab 151 silma kogunud Danilo Petrucci.
### Response:
San Marino MotoGP-l võidutses kuuenda MM-tiitli suunas liikuv Marquez |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku on Pliškova WTA turniiridel võidutsenud nüüd 15 korda ning Hiinas esimest korda. Varem on ta Zhenzhou turniiril kaks korda finaali jõudnud, kuid mõlemal korral kaotanud. Tänavu on tšehhitar võitnud veel ka Brisbane'i, Rooma ja Eastbourne'i tenniseturniirid. Nelja võiduga möödus ta vastavas pingereas Ash Bartyst ja Bianca Andreescust.
Martici vastu võitis Pliškova 74% punktidest esimese serviga. Lisaks servis tšehhitar seitse ässa ning murdis vastase servi neljal korral. Martic sai aga vaid 53% punktidest esimesel servil, lisaks servis ta kaks ässa.
Kohtumine jäeti vahepeal vihma tõttu ka viieks tunniks pooleli. | Pliškova võitis sel hooajal neljanda WTA turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku on Pliškova WTA turniiridel võidutsenud nüüd 15 korda ning Hiinas esimest korda. Varem on ta Zhenzhou turniiril kaks korda finaali jõudnud, kuid mõlemal korral kaotanud. Tänavu on tšehhitar võitnud veel ka Brisbane'i, Rooma ja Eastbourne'i tenniseturniirid. Nelja võiduga möödus ta vastavas pingereas Ash Bartyst ja Bianca Andreescust.
Martici vastu võitis Pliškova 74% punktidest esimese serviga. Lisaks servis tšehhitar seitse ässa ning murdis vastase servi neljal korral. Martic sai aga vaid 53% punktidest esimesel servil, lisaks servis ta kaks ässa.
Kohtumine jäeti vahepeal vihma tõttu ka viieks tunniks pooleli.
### Response:
Pliškova võitis sel hooajal neljanda WTA turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Flora läks kohtumist juhtima 27. minutil Katrin Loo väravast, kuid veidi enne poolaja lõppu oli resultatiivne Berle Brant viigistades seisu 1:1-le. Teisel poolajal tõi tabeliliidrile aga võidu Ariina Mürkhain, kes oli täpne 55. minutil.
Võiduga suurendas Flora oma vahet Pärnuga kümnele punktile, mis tähendab, et sisuliselt on meistritiitel neli vooru enne meistriliiga lõppu selge. Kui Floral on punkte 46, siis Pärnul 36. Kolmandat kohta hoiab 27 punktiga JK Tallinna Kalev.
Teised tulemused:
Tartu SK 10 Premium - JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 1:2
Põlva FC Lootos - Tartu JK Tammeka 0:1 | Tallinna FC Flora naiskond suurendas lähima jälitaja ees edu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flora läks kohtumist juhtima 27. minutil Katrin Loo väravast, kuid veidi enne poolaja lõppu oli resultatiivne Berle Brant viigistades seisu 1:1-le. Teisel poolajal tõi tabeliliidrile aga võidu Ariina Mürkhain, kes oli täpne 55. minutil.
Võiduga suurendas Flora oma vahet Pärnuga kümnele punktile, mis tähendab, et sisuliselt on meistritiitel neli vooru enne meistriliiga lõppu selge. Kui Floral on punkte 46, siis Pärnul 36. Kolmandat kohta hoiab 27 punktiga JK Tallinna Kalev.
Teised tulemused:
Tartu SK 10 Premium - JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN 1:2
Põlva FC Lootos - Tartu JK Tammeka 0:1
### Response:
Tallinna FC Flora naiskond suurendas lähima jälitaja ees edu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Parima mahetootja konkursi võitnud lihaveisekasvatajad Tiina ja Ivo Tomson Valgamaalt paistsid eelkõige silma väga professionaalse aretustööga, Nad on loomade heaolule pühendunud uuendusmeelsed farmerid, kes on rajanud kõrgel tasemel tootmiskompleksi," märkisid korraldajad.
Mahetooteid hinnati kahes kategoorias – parim mahetoit ja parim mahejook. Parima mahetoidu kategoorias võitis Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool. Parimaks mahejoogiks valiti Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic.
Aasta parima mahetootja konkursile kandideeris seitse mahetootjat üle Eesti. Aasta parima mahetoote konkursile esitati kokku 50 toodet 24 ettevõttelt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid. | Parima mahetootja tiitel läks lihaveisekasvatajatele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Parima mahetootja konkursi võitnud lihaveisekasvatajad Tiina ja Ivo Tomson Valgamaalt paistsid eelkõige silma väga professionaalse aretustööga, Nad on loomade heaolule pühendunud uuendusmeelsed farmerid, kes on rajanud kõrgel tasemel tootmiskompleksi," märkisid korraldajad.
Mahetooteid hinnati kahes kategoorias – parim mahetoit ja parim mahejook. Parima mahetoidu kategoorias võitis Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool. Parimaks mahejoogiks valiti Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic.
Aasta parima mahetootja konkursile kandideeris seitse mahetootjat üle Eesti. Aasta parima mahetoote konkursile esitati kokku 50 toodet 24 ettevõttelt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.
### Response:
Parima mahetootja tiitel läks lihaveisekasvatajatele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäevasel viimasel, 111,5-kilomeetrisel etapil aitasid koondise poisid saarlasel laupäeval jooksikutegrupis teenitud punktidele lisa tuua ja Lauk sai vahefinišite parima punase särgi enda valdusesse. Koondis täitis mõlemad enne tuuri seatud eesmärgid, etapivõit (Räim kolmandal etapil) ja punktiarvestuse võit.
Viimasel etapil läks lõpufiniš eestlastel aga untsu, sest poisid olid sunnitud lahtivedamist alustama juba viis kilomeetrit enne finišist, et 30 sekundi kaugusel olev jooksikute grupp tagasi tuua. "Nii polnud neil enam viimasel 700 meetril piisavat kiirust ja jäid lõpuponnistuses karpi," rääkis koondise juhendaja Rene Mandri võistluse järel. Koondise parimana sai Norman Vahtra 14. koha.
Etapi võitis poolakas Stanislaw Aniolkowski (CCC Development Team). Teistest eestlastest sai Markus Paju 38., Mihkel Räim 69., Karl Patrick Lauk 71., Rait Ärm 72., Siim Kiskonen 73. ja Joosep Sankmann 78. koha.
Tuuri üldvõit läks hollandisse Alex Molenaar (Monkeytown) kindlustas esimese päeva üllatusrünnakuga tuuri üldvõidu. Pajur sai kokkuvõttes 29., Sankmann 49., Räim 55., Lauk 60., Kiskonen 61., Vahtra 67. ja Ärm 80. koha. | Karl Patrick Lauk oli Rumeenia tuuril aktiivseim rattur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäevasel viimasel, 111,5-kilomeetrisel etapil aitasid koondise poisid saarlasel laupäeval jooksikutegrupis teenitud punktidele lisa tuua ja Lauk sai vahefinišite parima punase särgi enda valdusesse. Koondis täitis mõlemad enne tuuri seatud eesmärgid, etapivõit (Räim kolmandal etapil) ja punktiarvestuse võit.
Viimasel etapil läks lõpufiniš eestlastel aga untsu, sest poisid olid sunnitud lahtivedamist alustama juba viis kilomeetrit enne finišist, et 30 sekundi kaugusel olev jooksikute grupp tagasi tuua. "Nii polnud neil enam viimasel 700 meetril piisavat kiirust ja jäid lõpuponnistuses karpi," rääkis koondise juhendaja Rene Mandri võistluse järel. Koondise parimana sai Norman Vahtra 14. koha.
Etapi võitis poolakas Stanislaw Aniolkowski (CCC Development Team). Teistest eestlastest sai Markus Paju 38., Mihkel Räim 69., Karl Patrick Lauk 71., Rait Ärm 72., Siim Kiskonen 73. ja Joosep Sankmann 78. koha.
Tuuri üldvõit läks hollandisse Alex Molenaar (Monkeytown) kindlustas esimese päeva üllatusrünnakuga tuuri üldvõidu. Pajur sai kokkuvõttes 29., Sankmann 49., Räim 55., Lauk 60., Kiskonen 61., Vahtra 67. ja Ärm 80. koha.
### Response:
Karl Patrick Lauk oli Rumeenia tuuril aktiivseim rattur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogu turniiri jooksul suurepärast kaitset näidanud Hispaania jätkas samamoodi ka finaalis, kui Argentina vanameister Luis Scola hoiti avapoolajal koguni nullil ning kolmandat veerandaega alustati 12-punktilises eduseisus.
Scola neutraliseerimise järel kerkis esile Madridi Reali ääremängija Gabriel Deck, aga tema 24 punktist (visked väljakult 9/10) Argentina jaoks siiski ei piisanud. Ricky Rubio tõi võitjatele 20 punkti ja seitse lauapalli, Marc Gasoli arvele jäi 14 punkti, seitse lauapalli ja sama palju korvisööte. Suure panuse andis ka 15 punkti visanud Sergio Llull. Scola lõpetas mängu kaheksa punkti ja kaheksa lauapalliga.
Hispaania domineeris täielikult lauavõitlust, mis võideti 47:27. Ründelaudu noppisid hispaanlased 13. Hispaania tuli maailmameistriks ka 2006. aastal Jaapanis, kui finaalis alistati Kreeka. Argentina lisas ühele MM-kullale nüüd teise hõbeda. Luis Scola käis väljakul ka toonases, 2002. aastal toimunud kaotusmängus.
Enne mängu:
2002. aasta korvpalli MM-finaalis kaotas Argentina lisaaja järel 77:84 Jugoslaaviale, keda vedasid toona sellised mehed nagu Dejan Bodiroga, Vlade Divac ja Peja Stojakovic. Luis Scola arvele jäi toonases finaalis 11 punkti ja neli lauapalli.
Möödunud on 17 aastat, aga igihaljas Scola on jätkuvalt tipus. Hiinas toimuval finaalturniiril on ta kogunud keskmiselt 19,3 punkti ja 8,1 lauapalli mängu kohta, sealhulgas kostitas ta poolfinaalis Prantsusmaad 28 punktiga ja Argentina hakkab tema juhtimisel taas MM-kulda jahtima.
Muidugi ei saa väita, nagu toetuks Argentina täielikult vaid oma legendi õlgadele. Madridi Reali mängujuht Facundo Campazzo on kaaslasi kostitanud keskmiselt 7,7 korvisööduga, enam suutsid sellel turniiril näidata vaid Dennis Schröder ja Tomas Satoransky. Väga häid esitusi on pakkunud ka Gabriel Deck ning Nicolas Laprovittola, koondise kaitsemäng Prantsusmaa vastu oli maailma absoluutne tippklass.
Ka Hispaania saab toetuda oma vanameistrile - 34-aastane Marc Gasol on seni keskmiselt kogunud 14 punkti ja viis lauapalli mängu kohta - kuid erinevalt küllaltki nooruslikust Argentinast (eriti arvestades, et oleme neid vaadates ju harjunud nägema nii Scolat, Manu Ginobilit, Fabricio Obertot kui Andres Nocionit) on suur osa Hispaania koondist selgelt valel pool 30. eluaastaid. 34-aastane on ka Rudy Fernandez; Pau Ribas ja Javier Beiran on 32, Serbio Llull ja Victor Claver 31. 28-aastane mängujuht Ricky Rubio on hispaanlaste ajuna visanud keskmiselt 15,9 punkti ja kaaslasi kostitanud 6,4 korvisööduga.
Tänased finalistid tunnevad üksteist kahtlemata väga hästi, sest tegemist oleks justkui Hispaania kõrgliiga tähtede mänguga. Liga ACB on finaalis esindatud 14 mängijaga, lisaks teenib Lucio Redivo leiba Hispaania esiliigas. Ainuüksi Madridi Reali kuulub viis tänases finaalis väljakule tulevat pallurit.
Gasolist võib täna saada esimene mitte-ameeriklane, kes on samal aastal võitnud nii NBA tiitli kui tulnud maailmameistriks. "Ma ei taha jutustamisele veeta ühtegi sekundit, läheme lihtsalt pühapäeval mängima," ei soostunud hispaanlane ise ette mõtlema. "Peame pöörama tähelepanu kõigile detailidele, sest Argentinal on kogemus, suurus ja süda. Neil on palju talenti."
"Oleme Hispaania vastu mänginud palju kordi," sõnas Argentina peatreener Sergio Hernandez. "Nad austavad Argentina korvpalli väga ja tunne on vastastikune. Ma ei tea, mida ülejäänud maailm tänase finaali eel mõtleb, aga sellest tuleb suurepärane, emotsionaalne mäng. Võib-olla pole see vaatamiseks parim mäng, nagu finaalid ikka, aga see tuleb väga raske kohtumine. Austan [Hispaania peatreenerit] Sergio Scariolot väga, ta on üks maailma parimaid." | Scola neutraliseerinud Hispaania võitis taas korvpalli MM-kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogu turniiri jooksul suurepärast kaitset näidanud Hispaania jätkas samamoodi ka finaalis, kui Argentina vanameister Luis Scola hoiti avapoolajal koguni nullil ning kolmandat veerandaega alustati 12-punktilises eduseisus.
Scola neutraliseerimise järel kerkis esile Madridi Reali ääremängija Gabriel Deck, aga tema 24 punktist (visked väljakult 9/10) Argentina jaoks siiski ei piisanud. Ricky Rubio tõi võitjatele 20 punkti ja seitse lauapalli, Marc Gasoli arvele jäi 14 punkti, seitse lauapalli ja sama palju korvisööte. Suure panuse andis ka 15 punkti visanud Sergio Llull. Scola lõpetas mängu kaheksa punkti ja kaheksa lauapalliga.
Hispaania domineeris täielikult lauavõitlust, mis võideti 47:27. Ründelaudu noppisid hispaanlased 13. Hispaania tuli maailmameistriks ka 2006. aastal Jaapanis, kui finaalis alistati Kreeka. Argentina lisas ühele MM-kullale nüüd teise hõbeda. Luis Scola käis väljakul ka toonases, 2002. aastal toimunud kaotusmängus.
Enne mängu:
2002. aasta korvpalli MM-finaalis kaotas Argentina lisaaja järel 77:84 Jugoslaaviale, keda vedasid toona sellised mehed nagu Dejan Bodiroga, Vlade Divac ja Peja Stojakovic. Luis Scola arvele jäi toonases finaalis 11 punkti ja neli lauapalli.
Möödunud on 17 aastat, aga igihaljas Scola on jätkuvalt tipus. Hiinas toimuval finaalturniiril on ta kogunud keskmiselt 19,3 punkti ja 8,1 lauapalli mängu kohta, sealhulgas kostitas ta poolfinaalis Prantsusmaad 28 punktiga ja Argentina hakkab tema juhtimisel taas MM-kulda jahtima.
Muidugi ei saa väita, nagu toetuks Argentina täielikult vaid oma legendi õlgadele. Madridi Reali mängujuht Facundo Campazzo on kaaslasi kostitanud keskmiselt 7,7 korvisööduga, enam suutsid sellel turniiril näidata vaid Dennis Schröder ja Tomas Satoransky. Väga häid esitusi on pakkunud ka Gabriel Deck ning Nicolas Laprovittola, koondise kaitsemäng Prantsusmaa vastu oli maailma absoluutne tippklass.
Ka Hispaania saab toetuda oma vanameistrile - 34-aastane Marc Gasol on seni keskmiselt kogunud 14 punkti ja viis lauapalli mängu kohta - kuid erinevalt küllaltki nooruslikust Argentinast (eriti arvestades, et oleme neid vaadates ju harjunud nägema nii Scolat, Manu Ginobilit, Fabricio Obertot kui Andres Nocionit) on suur osa Hispaania koondist selgelt valel pool 30. eluaastaid. 34-aastane on ka Rudy Fernandez; Pau Ribas ja Javier Beiran on 32, Serbio Llull ja Victor Claver 31. 28-aastane mängujuht Ricky Rubio on hispaanlaste ajuna visanud keskmiselt 15,9 punkti ja kaaslasi kostitanud 6,4 korvisööduga.
Tänased finalistid tunnevad üksteist kahtlemata väga hästi, sest tegemist oleks justkui Hispaania kõrgliiga tähtede mänguga. Liga ACB on finaalis esindatud 14 mängijaga, lisaks teenib Lucio Redivo leiba Hispaania esiliigas. Ainuüksi Madridi Reali kuulub viis tänases finaalis väljakule tulevat pallurit.
Gasolist võib täna saada esimene mitte-ameeriklane, kes on samal aastal võitnud nii NBA tiitli kui tulnud maailmameistriks. "Ma ei taha jutustamisele veeta ühtegi sekundit, läheme lihtsalt pühapäeval mängima," ei soostunud hispaanlane ise ette mõtlema. "Peame pöörama tähelepanu kõigile detailidele, sest Argentinal on kogemus, suurus ja süda. Neil on palju talenti."
"Oleme Hispaania vastu mänginud palju kordi," sõnas Argentina peatreener Sergio Hernandez. "Nad austavad Argentina korvpalli väga ja tunne on vastastikune. Ma ei tea, mida ülejäänud maailm tänase finaali eel mõtleb, aga sellest tuleb suurepärane, emotsionaalne mäng. Võib-olla pole see vaatamiseks parim mäng, nagu finaalid ikka, aga see tuleb väga raske kohtumine. Austan [Hispaania peatreenerit] Sergio Scariolot väga, ta on üks maailma parimaid."
### Response:
Scola neutraliseerinud Hispaania võitis taas korvpalli MM-kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | tšehhov
(inspireeritud kolme õe juhtumist venemaal)
ja siis ükspäev
isa oli tagasi
ta käed olid soojad
maksis alimendid ära
ei lubanud enam mitte kunagi enam
mitte juua käes roosisülem
ei tõstnud kätt enam ema vastu
ei vägistanud enam mind
mu õde
ja teist õde
isa tuli koju
isa oli tagasi
ja ta ei arvanud enam et on
perepea - vaid tema sõna peab maksma
ei defineerinud enam
naiselikkust mehelikkust õiget perekonda
ei pidanud enam midagi
loomulikuks
naturaalseks
neutraalseks
isa tuli tagasi
maksis alimendid ära
ja me ei pidanudki teda
mina ja õde ja õde
35 korda südamesse noaga lööma
kägistama sülitama siis
ta tundmatuseni deformeerunud
keha peale
ei pidanudki raiuma ta tükkideks
leotama aastakümneid kogunenud pisarais
mis oleks langenud talle kirvena
pähe näkku jalgadesse munadesse
viha oli niis suur saad aru
viha oli nii suur
me olime valmis
meil oli kõik käepärast
mina ja õde ja õde
me olime valmis
aga siis
isa oli tagasi
ta käed olid soojad | Sveta Grigorjeva luuletus. Tšehhov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
tšehhov
(inspireeritud kolme õe juhtumist venemaal)
ja siis ükspäev
isa oli tagasi
ta käed olid soojad
maksis alimendid ära
ei lubanud enam mitte kunagi enam
mitte juua käes roosisülem
ei tõstnud kätt enam ema vastu
ei vägistanud enam mind
mu õde
ja teist õde
isa tuli koju
isa oli tagasi
ja ta ei arvanud enam et on
perepea - vaid tema sõna peab maksma
ei defineerinud enam
naiselikkust mehelikkust õiget perekonda
ei pidanud enam midagi
loomulikuks
naturaalseks
neutraalseks
isa tuli tagasi
maksis alimendid ära
ja me ei pidanudki teda
mina ja õde ja õde
35 korda südamesse noaga lööma
kägistama sülitama siis
ta tundmatuseni deformeerunud
keha peale
ei pidanudki raiuma ta tükkideks
leotama aastakümneid kogunenud pisarais
mis oleks langenud talle kirvena
pähe näkku jalgadesse munadesse
viha oli niis suur saad aru
viha oli nii suur
me olime valmis
meil oli kõik käepärast
mina ja õde ja õde
me olime valmis
aga siis
isa oli tagasi
ta käed olid soojad
### Response:
Sveta Grigorjeva luuletus. Tšehhov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise ainsa värava lõi 58. minutil Tristan Koskor, kes on tänavu koduses meistriliigas löönud kokku kolm väravat. Tartu JK Tammeka võit tähendab, et Maardu Linnameeskond jätkab tabelis endiselt kümnendal ehk viimasel kohal. Punkte on klubil 16. Tartu JK Tammeka jätkab kolme võidupunktiga aga viiendal positsioonil (36 p). Tema ees on Tallinna FC Flora (66), Tallinna FCI Levadia (64), Paide Linnameeskond (59) ja Nõmme Kalju FC (52).
Enne kohtumist: Maardu on sellel hooajal juba korra suutnud Tartut koduväljakul võita, kui mai viimastel päevadel oldi Alger Džumadili ja Sho Hayasaka väravatest parem 2:1. Korra on võidukas olnud Tartu ja korra on mängitud viiki.
Vormikõver räägib seekord kindlalt külalismeeskonna kasuks - kui Maardu on viimasest seitsmest liigamängust võitnud ühe ja viigistanud samuti ühe, on Tammeka samas ajavahemikus kogunud neli võitu.
Enne kohtumise algust on Maardu 16 punktiga tabeli punaseks laternaks, kuid tõuseks võidu korral mööda nii Kalevist kui Kuressaarest. Tammeka on kogunud 33 punkti, sama palju kui nende selja taga olev Trans, ehk tahab täna oma viiendat kohta kindlustada.
Maardu treener Mark Kolk: Tammeka on heas hoos ja on näidanud viimastes mängudes häid rünnakuid ning kaitsetegevust. Meid ootab uus suur väljakutse nende vastu. Meie oleme eriti motiveeritud selleks mänguks. Ootame kõiki fänne kaasa elama.
Maardu mängija Ilja Zelentsov: Tartu JK Tammeka näitas viimastel mängudel positiivset tulemust. Aga sel mängul võtab 3 punkti Maardu Linnameeskond! Meil on väga tugev toetus meie fännide poolt. Peame võitma!
Tammeka treener Kaido Koppel:"Maardu on meile käesoleval hooajal kõvasti peavalu pakkunud. Peame olema väga hea keskendumisega, et raske töö mida treeningnädala jooksul tegime tulemuseks vormida."
Tammeka mängija Karl Johan Pechter:"Võõrsilmäng Maarduga on sellel hoojal juba korra meie kaotusega lõppenud. Anname endast kõik, et selline resultaat ei korduks ja paneme kõik mängu et kirjutada tabelisse juurde kolm punkti." | Maardu seekord Tammeka vastu ei saanud ning jätkab tabelis viimasel kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise ainsa värava lõi 58. minutil Tristan Koskor, kes on tänavu koduses meistriliigas löönud kokku kolm väravat. Tartu JK Tammeka võit tähendab, et Maardu Linnameeskond jätkab tabelis endiselt kümnendal ehk viimasel kohal. Punkte on klubil 16. Tartu JK Tammeka jätkab kolme võidupunktiga aga viiendal positsioonil (36 p). Tema ees on Tallinna FC Flora (66), Tallinna FCI Levadia (64), Paide Linnameeskond (59) ja Nõmme Kalju FC (52).
Enne kohtumist: Maardu on sellel hooajal juba korra suutnud Tartut koduväljakul võita, kui mai viimastel päevadel oldi Alger Džumadili ja Sho Hayasaka väravatest parem 2:1. Korra on võidukas olnud Tartu ja korra on mängitud viiki.
Vormikõver räägib seekord kindlalt külalismeeskonna kasuks - kui Maardu on viimasest seitsmest liigamängust võitnud ühe ja viigistanud samuti ühe, on Tammeka samas ajavahemikus kogunud neli võitu.
Enne kohtumise algust on Maardu 16 punktiga tabeli punaseks laternaks, kuid tõuseks võidu korral mööda nii Kalevist kui Kuressaarest. Tammeka on kogunud 33 punkti, sama palju kui nende selja taga olev Trans, ehk tahab täna oma viiendat kohta kindlustada.
Maardu treener Mark Kolk: Tammeka on heas hoos ja on näidanud viimastes mängudes häid rünnakuid ning kaitsetegevust. Meid ootab uus suur väljakutse nende vastu. Meie oleme eriti motiveeritud selleks mänguks. Ootame kõiki fänne kaasa elama.
Maardu mängija Ilja Zelentsov: Tartu JK Tammeka näitas viimastel mängudel positiivset tulemust. Aga sel mängul võtab 3 punkti Maardu Linnameeskond! Meil on väga tugev toetus meie fännide poolt. Peame võitma!
Tammeka treener Kaido Koppel:"Maardu on meile käesoleval hooajal kõvasti peavalu pakkunud. Peame olema väga hea keskendumisega, et raske töö mida treeningnädala jooksul tegime tulemuseks vormida."
Tammeka mängija Karl Johan Pechter:"Võõrsilmäng Maarduga on sellel hoojal juba korra meie kaotusega lõppenud. Anname endast kõik, et selline resultaat ei korduks ja paneme kõik mängu et kirjutada tabelisse juurde kolm punkti."
### Response:
Maardu seekord Tammeka vastu ei saanud ning jätkab tabelis viimasel kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MXGP klassi esimest sõitu alustas Tanel Leok 15. koha piirimailt. Sõidu jooksul pääses ta paarist konkurendist veel mööda ning finišise jõudis Leok korralikul 12. kohal. Sõitu asus stardi järel juhtima Glenn Coldenhoff (Holland, KTM), kellele esimesed ringid pakkus kõva konkurentsi Jeremy Seewer (Šveits, Yamaha). Seewer võttis liigselt riske ning kukkus ja langes esikoha konkurentsist välja. Sõidu lõpus püüdsid liidri kinni Jeffrey Herlings (Holland, KTM) ja Tim Gajser (Sloveenia, Honda). Hooaja lõpus suurepärasesse vormi tõusnud Coldenhoff sellest ennast aga häirida ei lasknud ning võttis ikkagi esikoha. Herlings lõpetas sõidu teisena ja Gajser kolmandana.
Teine sõit kulges Leokil sarnaselt esimese sõiduga ja finišisse jõudis ta 13. kohal. Sarnaselt avasõidule läks alguses kohe liidriks taas Coldenhoff, kuid sel korral Herlings teise kohaga tema seljataga leppida ei kavatsenud. Herlings lubas kaasmaalasel enamuse sõidust juhtida, kuid kaks ringi enne sõidu lõppu asus ta liidriks ning võttis esikoha. Coldenhoff lõpetas sõidu teisena ja Jeremy Seewer kolmandana.
Etapi kokkuvõttes tuli Tanel Leok 17 punktiga 13. koha. Tänu viimasel etapil teenitud headele punktidele tõusil Leok sarja kokkuvõttes lõpuks 15. kohale (198 punkti). Hiina etapi võitis 47 punktiga Herlings, teine oli 47 punktiga Coldenhoff ja kolmas 38 punktiga Seewer.
MX2 klassis võitis viimase etapi 50 punktiga Jorge Prado (Hispaania, KTM), teise koha sai 42 punktiga Tom Vialle (Prantsusmaa, KTM) ja kolmanda koha 40 punktiga Calvin Vlaanderen (Holland, Honda). | Tanel Leok lõpetas maailmameistrivõistlused 15. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MXGP klassi esimest sõitu alustas Tanel Leok 15. koha piirimailt. Sõidu jooksul pääses ta paarist konkurendist veel mööda ning finišise jõudis Leok korralikul 12. kohal. Sõitu asus stardi järel juhtima Glenn Coldenhoff (Holland, KTM), kellele esimesed ringid pakkus kõva konkurentsi Jeremy Seewer (Šveits, Yamaha). Seewer võttis liigselt riske ning kukkus ja langes esikoha konkurentsist välja. Sõidu lõpus püüdsid liidri kinni Jeffrey Herlings (Holland, KTM) ja Tim Gajser (Sloveenia, Honda). Hooaja lõpus suurepärasesse vormi tõusnud Coldenhoff sellest ennast aga häirida ei lasknud ning võttis ikkagi esikoha. Herlings lõpetas sõidu teisena ja Gajser kolmandana.
Teine sõit kulges Leokil sarnaselt esimese sõiduga ja finišisse jõudis ta 13. kohal. Sarnaselt avasõidule läks alguses kohe liidriks taas Coldenhoff, kuid sel korral Herlings teise kohaga tema seljataga leppida ei kavatsenud. Herlings lubas kaasmaalasel enamuse sõidust juhtida, kuid kaks ringi enne sõidu lõppu asus ta liidriks ning võttis esikoha. Coldenhoff lõpetas sõidu teisena ja Jeremy Seewer kolmandana.
Etapi kokkuvõttes tuli Tanel Leok 17 punktiga 13. koha. Tänu viimasel etapil teenitud headele punktidele tõusil Leok sarja kokkuvõttes lõpuks 15. kohale (198 punkti). Hiina etapi võitis 47 punktiga Herlings, teine oli 47 punktiga Coldenhoff ja kolmas 38 punktiga Seewer.
MX2 klassis võitis viimase etapi 50 punktiga Jorge Prado (Hispaania, KTM), teise koha sai 42 punktiga Tom Vialle (Prantsusmaa, KTM) ja kolmanda koha 40 punktiga Calvin Vlaanderen (Holland, Honda).
### Response:
Tanel Leok lõpetas maailmameistrivõistlused 15. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peterson oli täpselt tund aega kestnud mängus maailma edetabelis 69. kohal asuvast kasahhitarist üle 6:2, 6:0 ja tegi kogu kohtumise jooksul ainult ühe sundimata vea.
Wta karussellis oli pühapäevane finaal ja kohe ka võit rootslanna jaoks esimeseks, varem on ta võitnud 11 ITF-i turniiri.
24-aastase Rootsi tennisisti isa Mart Peterson lahkus 1990. aastal koos enda abikaasa Annelie ja Rebecca vanema õe Beritiga Eestist. Rebecca Peterson on ka Eesti esireketi Anett Kontaveidi hea sõber. | Eesti juurtega rootslanna võitis karjääri esimese WTA trofee | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peterson oli täpselt tund aega kestnud mängus maailma edetabelis 69. kohal asuvast kasahhitarist üle 6:2, 6:0 ja tegi kogu kohtumise jooksul ainult ühe sundimata vea.
Wta karussellis oli pühapäevane finaal ja kohe ka võit rootslanna jaoks esimeseks, varem on ta võitnud 11 ITF-i turniiri.
24-aastase Rootsi tennisisti isa Mart Peterson lahkus 1990. aastal koos enda abikaasa Annelie ja Rebecca vanema õe Beritiga Eestist. Rebecca Peterson on ka Eesti esireketi Anett Kontaveidi hea sõber.
### Response:
Eesti juurtega rootslanna võitis karjääri esimese WTA trofee |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobrikuu esimesel istungil saavad protsessiosalised esitada veel taotlusi ja tõendeid nig seejärel peaks protsess jätkuma kohtuvaidlusega 7. oktoobril.
Neljapäeval andis ütlusi ehitusettevõtja Aivar Tuulberg, kes kinnitas, et tema ei ole Savisaarele altkäemaksu andnud ning kogu protsessil on poliitiline maik juures.
Augustis andis kohtus ütlusi ärimees Alexander Kofkin, kes kinnitas, et pole juba ammu oma firmade tegevjuhtimises osalenud ning ta pole ka mõjutanud Savisaart langetama otsuseid oma firmade kasuks. Kofkin rõhutas, et pole kunagi Savisaarele ja tema tuttavatele meelehead pakkunud.
Eelnevalt on kohtule tunnistusi andnud ka Savisaarele meelehea pakkumises süüdistatav ettevõtja Vello Kunman, kes eitas tutvust Savisaarega ja talle raha pakkumist.
18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.
Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei on avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele.
Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.
Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna, läks prokuratuuriga kokkuleppele ja sai rahalise karistuse. Kohtuotsuse järgi peab partei maksma riigile 25 000 eurot ning karistuse ülejäänud osa ehk 250 000 eurot jääb erakonnale peale tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.
Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.
Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.
2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro. | Savisaare korruptsiooniasja istungid jätkuvad oktoobris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobrikuu esimesel istungil saavad protsessiosalised esitada veel taotlusi ja tõendeid nig seejärel peaks protsess jätkuma kohtuvaidlusega 7. oktoobril.
Neljapäeval andis ütlusi ehitusettevõtja Aivar Tuulberg, kes kinnitas, et tema ei ole Savisaarele altkäemaksu andnud ning kogu protsessil on poliitiline maik juures.
Augustis andis kohtus ütlusi ärimees Alexander Kofkin, kes kinnitas, et pole juba ammu oma firmade tegevjuhtimises osalenud ning ta pole ka mõjutanud Savisaart langetama otsuseid oma firmade kasuks. Kofkin rõhutas, et pole kunagi Savisaarele ja tema tuttavatele meelehead pakkunud.
Eelnevalt on kohtule tunnistusi andnud ka Savisaarele meelehea pakkumises süüdistatav ettevõtja Vello Kunman, kes eitas tutvust Savisaarega ja talle raha pakkumist.
18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.
Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei on avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele.
Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.
Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna, läks prokuratuuriga kokkuleppele ja sai rahalise karistuse. Kohtuotsuse järgi peab partei maksma riigile 25 000 eurot ning karistuse ülejäänud osa ehk 250 000 eurot jääb erakonnale peale tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.
Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.
Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.
2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.
### Response:
Savisaare korruptsiooniasja istungid jätkuvad oktoobris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonisõitudes oli Ligur seitsmes, kahel korral kümnes ja viimases sõidus neljas, olles eelsõitude kokkuvõttes seitsmes.
Enda poolfinaali lõpetas Ligur Šveitsi lippu all sõitva Yuri Belevskiy (Audi A1; Volland Racing KFT) järel teisena, teenides finaaliks koha teise stardiritta. Samas poolfinaalis sõitis ka Siim Saluri (Renault Twingo; RS Racing Team), kes oli viies ehk finaali ei pääsenud.
Finaalis võtsid venelased kaksikvõidu – esimesena finišeeris Timur Šigabutdinov ning teine oli Artur Jegorov (mõlemad Audi A1; Volland Racing KFT). Esimesena jäi pjedestaalilt välja esireast startinud Belevskiy. Samuti esireast startinud ungarlase Gergely Martoni (Audi A1; Volland Racing KFT) autot tabasid probleemid ja ta ei saanud finaalis ühtegi ringi kirja.
Euroopa meistriks tuli venelane Aidar Nurijev (Audi A1; Volland Racing KFT), kes kogus viie etapiga 156 punkti. Marton lõpetas 132 punktiga teisena ja kolmas oli 117 punktiga Jegorov. Ligur sai hooaja kokkuvõttes 66 punktiga üheksanda ja Saluri 20 punktiga 12. koha.
#NesteLatviaRX #EuroRX #Super1600 #Results
???????????? TIMUR SHIGABUTDINOV
???????????? ARTUR EGOROV
???????????? JANNO LIGUR
???????????? pic.twitter.com/T6LTsB990o
— Neste Latvia RX (@LatviaRX) September 15, 2019
Congratulations to Aydar Nuriev who WINS the 2019 FIA European Rallycross Championship for Super1600! #EuroRX pic.twitter.com/xxGACuvzLX
— FIA World Rallycross Championship (@FIAWorldRX) September 15, 2019 | Ligur jõudis hooaja viimasel EM-etapil pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonisõitudes oli Ligur seitsmes, kahel korral kümnes ja viimases sõidus neljas, olles eelsõitude kokkuvõttes seitsmes.
Enda poolfinaali lõpetas Ligur Šveitsi lippu all sõitva Yuri Belevskiy (Audi A1; Volland Racing KFT) järel teisena, teenides finaaliks koha teise stardiritta. Samas poolfinaalis sõitis ka Siim Saluri (Renault Twingo; RS Racing Team), kes oli viies ehk finaali ei pääsenud.
Finaalis võtsid venelased kaksikvõidu – esimesena finišeeris Timur Šigabutdinov ning teine oli Artur Jegorov (mõlemad Audi A1; Volland Racing KFT). Esimesena jäi pjedestaalilt välja esireast startinud Belevskiy. Samuti esireast startinud ungarlase Gergely Martoni (Audi A1; Volland Racing KFT) autot tabasid probleemid ja ta ei saanud finaalis ühtegi ringi kirja.
Euroopa meistriks tuli venelane Aidar Nurijev (Audi A1; Volland Racing KFT), kes kogus viie etapiga 156 punkti. Marton lõpetas 132 punktiga teisena ja kolmas oli 117 punktiga Jegorov. Ligur sai hooaja kokkuvõttes 66 punktiga üheksanda ja Saluri 20 punktiga 12. koha.
#NesteLatviaRX #EuroRX #Super1600 #Results
???????????? TIMUR SHIGABUTDINOV
???????????? ARTUR EGOROV
???????????? JANNO LIGUR
???????????? pic.twitter.com/T6LTsB990o
— Neste Latvia RX (@LatviaRX) September 15, 2019
Congratulations to Aydar Nuriev who WINS the 2019 FIA European Rallycross Championship for Super1600! #EuroRX pic.twitter.com/xxGACuvzLX
— FIA World Rallycross Championship (@FIAWorldRX) September 15, 2019
### Response:
Ligur jõudis hooaja viimasel EM-etapil pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iisraeli valitsus jõudis kokkuleppele Jordani jõe orus asuva loata tekkinud Mevoot Yericho asunduse muutmises ametlikuks asunduseks, teatas peaministri kantselei.
Rahvusvahelise õiguse alusel peetakse okupeeritud aladele rajatud Iisraeli asundusi ebaseaduslikuks, kuid Iisrael eristab asundusi, millele ta on heakskiidu andnud, nendest, mis on tekkinud loata.
Netanyahu lubas teisipäeval, et kavatseb valimisvõidu korral annekteerida Läänekaldal Jordani jõe oru.
"On üks koht, kus me saame Iisraeli suveräänsuse koheselt pärast valimisi jõustada," ütles Netanyahu televisioonis üle kantud kõnes.
Iisraelis peetakse 17. septembril erakorralised valimised, mille tulemusena loodab kümme aastat peaministrina tegutsenud Netanyahu võimule jääda.
Seis enne valimisi on äärmiselt tasavägine, kuid selge valimisvõit võib olla korruptsioonis süüdistatava peaministri jaoks ainus võimalus kohtust pääseda.
Aprillikuiste selge tulemuseta jäänud valimiste tulemuse kordumine või opositsiooniliider Benny Gantzi võit võivad tähendada kümme aastat riiki juhtinud Netanyahu karjääri lõppu.
Jordani jõe org moodustab Läänekaldast umbes ühe kolmandiku ja Iisraeli parempoolsed poliitikud on pikka aega pidanud seda strateegiliseks piirkonnaks aladel, kust riik ei kavatse kunagi taganeda.
Netanyahu on valimiskampaania ajal mitu korda teatanud kavatsusest annekteerida Läänekalda juudiasundused, aga teha seda kooskõlastatult USA presidendi Donald Trumpiga, kelle valitsus peaks kauaoodatud Lähis-Ida rahukava poliitilise osa avalikustama millalgi pärast Iisraeli valimisi.
Iisraeli asundused paiknevad Läänekaldal niinimetatud C-sektoris, mis moodustab Läänekaldast umbes 60 protsenti ja hõlmab enamikku Jordani orust.
Iisrael vallutas Läänekalda 1967. aasta Kuuepäevases sõjas. | Iisraeli valitsus kiitis heaks uue asunduse rajamise Läänekaldale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iisraeli valitsus jõudis kokkuleppele Jordani jõe orus asuva loata tekkinud Mevoot Yericho asunduse muutmises ametlikuks asunduseks, teatas peaministri kantselei.
Rahvusvahelise õiguse alusel peetakse okupeeritud aladele rajatud Iisraeli asundusi ebaseaduslikuks, kuid Iisrael eristab asundusi, millele ta on heakskiidu andnud, nendest, mis on tekkinud loata.
Netanyahu lubas teisipäeval, et kavatseb valimisvõidu korral annekteerida Läänekaldal Jordani jõe oru.
"On üks koht, kus me saame Iisraeli suveräänsuse koheselt pärast valimisi jõustada," ütles Netanyahu televisioonis üle kantud kõnes.
Iisraelis peetakse 17. septembril erakorralised valimised, mille tulemusena loodab kümme aastat peaministrina tegutsenud Netanyahu võimule jääda.
Seis enne valimisi on äärmiselt tasavägine, kuid selge valimisvõit võib olla korruptsioonis süüdistatava peaministri jaoks ainus võimalus kohtust pääseda.
Aprillikuiste selge tulemuseta jäänud valimiste tulemuse kordumine või opositsiooniliider Benny Gantzi võit võivad tähendada kümme aastat riiki juhtinud Netanyahu karjääri lõppu.
Jordani jõe org moodustab Läänekaldast umbes ühe kolmandiku ja Iisraeli parempoolsed poliitikud on pikka aega pidanud seda strateegiliseks piirkonnaks aladel, kust riik ei kavatse kunagi taganeda.
Netanyahu on valimiskampaania ajal mitu korda teatanud kavatsusest annekteerida Läänekalda juudiasundused, aga teha seda kooskõlastatult USA presidendi Donald Trumpiga, kelle valitsus peaks kauaoodatud Lähis-Ida rahukava poliitilise osa avalikustama millalgi pärast Iisraeli valimisi.
Iisraeli asundused paiknevad Läänekaldal niinimetatud C-sektoris, mis moodustab Läänekaldast umbes 60 protsenti ja hõlmab enamikku Jordani orust.
Iisrael vallutas Läänekalda 1967. aasta Kuuepäevases sõjas.
### Response:
Iisraeli valitsus kiitis heaks uue asunduse rajamise Läänekaldale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui reedel ei olnud eestlasel peamiselt kehva stardipositsiooni tõttu erilist kiirust ja laupäeval ütles masin üles, siis pühapäeval sai Tänak taas startida ja näitas kohe esimesel katsel parimat aega.
Tõsi, paljud konkurendid sel hetkel enam täiest jõust ei pingutanud, sest üldarvestuse kohad olid suurest välja mängitud. Uuesti oli aga eestlane kaaslastest parem punktikatsel.
Viimati 2017. aasta Korsikal rallil kiiruskatse võiduta jäänud Tänak läheneb jõudsalt üheksakordse maailmameistri Sebastien Loebi tippmargile, kes alates 2007. aasta Monte Carlost kuni 2009. aasta Sardiiniani võitis vähemalt ühe katse 37 korda järjest.
Kõigi aegade rekordini on aga veel päris palju minna. Sebastien Ogier ei jäänud aastatel 2013-2017 katsevõiduta koguni 53 korda järjest. | Viimase päeva kiirus lubas Ott Tänakul muljetavaldavat seeriat jätkata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui reedel ei olnud eestlasel peamiselt kehva stardipositsiooni tõttu erilist kiirust ja laupäeval ütles masin üles, siis pühapäeval sai Tänak taas startida ja näitas kohe esimesel katsel parimat aega.
Tõsi, paljud konkurendid sel hetkel enam täiest jõust ei pingutanud, sest üldarvestuse kohad olid suurest välja mängitud. Uuesti oli aga eestlane kaaslastest parem punktikatsel.
Viimati 2017. aasta Korsikal rallil kiiruskatse võiduta jäänud Tänak läheneb jõudsalt üheksakordse maailmameistri Sebastien Loebi tippmargile, kes alates 2007. aasta Monte Carlost kuni 2009. aasta Sardiiniani võitis vähemalt ühe katse 37 korda järjest.
Kõigi aegade rekordini on aga veel päris palju minna. Sebastien Ogier ei jäänud aastatel 2013-2017 katsevõiduta koguni 53 korda järjest.
### Response:
Viimase päeva kiirus lubas Ott Tänakul muljetavaldavat seeriat jätkata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi MM-ralli võitis prantslane Sebastien Ogier (Citroen), kellele järgnesid tiimikaaslane Esapekka Lappi (+34,7) ja norralane Andreas Mikkelsen (Hyundai; +1.04,5).
MM-sarja üldarvestuses säilitas Tänak 210 punktiga liidrikoha, aga Ogier lähenes talle 17 silma kaugusele. Kolmandal kohal asuv belglane Thierry Neuville (Hyundai) kaotab eestlasele 30 punktiga.
Võistkondlikus arvestuses juhib Hyundai, kes edestab Toyotat 19 punktiga.
Tulemused: 1. Ogier 3:50.12,1, 2. Lappi +34,7, 3. Mikkelsen +1.04,5, 4. Suninen +1.35,1, 5. Sordo +2.25,9, 6. Latvala +2.59,1, 7. Meeke +3.53,3, 8. Neuville +5.34,8, 9. Tidemand +7.22,9, ..., Tänak +39.10,2.
Neljapäev:
Testikatse esimesel läbimisel kimbutasid Tänakut väiksed probleemid. Auto tagaluuk ei olnud korralikult kinni ja auto salongi pääses selline müra, et raske oli kaardilugejat kuulda. Pärast kiiret põiget hooldusesse tuli eestlane tagasi rajale ja näitas katsel neljandat aega 3.26,7.
Testikatse parim oli Tänaku meeskonnakaaslane Kris Meeke, kes sõitis kahel korral välja aja 3.25,3. Eestlast edestasid veel Andreas Mikkelsen (Hyundai; 3.26,3) ja Thierry Neuville (Hyundai; 3.26,5). Sebastien Ogier (Citroen) oli testikatsel kuues (3.28,3).
Õhtusel publikukatsel näitasid võrdselt kiireimat aega Hyundai piloodid Thierry Neuville ja Andreas Mikkelsen. Pisut üllatuslikult järgnes neile ja alustab reedest võistluspäeva esikolmikust M-Spordi rootslasest piloot Pontus Tidemand. Tänak kaotas Hyundaidele 4,2 sekundiga ja oli seitsmes.
Reede:
Päeva esimestel kiiruskatsetel said tagantpoolt startijad puhtama tee näol selge eelise ja liidrikoha haaras soomlane Esapekka Lappi (Toyota). Lõunapausiks edestas ta norralast Andreas Mikkelseni (Hyundai) üheksa sekundiga. Kolmanda koha võttis sisse soomlane Jari-Matti Latvala (Toyota), kes võitis kolmest katsest kaks, aga sõitis päeva pikimal katsel liiga ettevaatlikult ja kaotas aega.
Teepuhastaja rollis olnud Tänak tunnistas, et olud on rasked ja leppis hommikul kokkuvõttes kuuenda kohaga. Tema konkurentidest MM-tiitlile oli Sebastien Ogier (Citroen) neljas ja Thierry Neuville (Hyundai) seitsmes.
Pärastlõunal kujunes otsustavaks pika Cetibeli katse teistkordne läbimine. Kõige pikema kõrre tõmbas Neuville, kelle keskmise kõvadusega rehvid töötasid hästi ja kes sai nii mitmete konkurentide ees suure edu.
Kehvasti käis aga Tänaku käsi, sest eestlane jäi Hyundai piloodi tempole libedal rajal kindlalt alla ja lisaks lõhkes 11 kilomeetrit enne lõppu ka rehv. Päeva lõpuks kukkus Tänak kaheksandale positsioonile.
Liidrina läheb laupäevale vastu Lappi, kelle edu Ogier' ees on 17,7 sekundit. Neuville jääb liidrist 18,4 sekundi kaugusele. Tänak kaotab endisele tiimikaaslasele juba enam kui poolteist minutit.
Laupäev:
Laupäev algas sündmusterohkelt, kui avakatsel sõitis Thierry Neuville (Hyundai) halva nähtavusega kohas kivi otsa ja teelt välja. Belglane sai küll tagasi rajale, aga kaotas teistele üle nelja minuti ja langes kõrgest konkurentsist.
Järgmise katse eel ei käivitunud aga Tänaku Toyota ja eestlane pidi tehnilistel põhjustel katkestama. Boksis ilmnes, et viga peitub elektroonilises mootori juhtseadmes. Pühapäevaks peaks eestlane taas stardis olema.
Päeva lõpuks haaras liidrikoha Sebastien Ogier (Citroen), kes edestab enne pühapäevaseid sõite tiimikaaslast Esepakka Lappit vaid 0,2 sekundiga. Kolmanda koha nimel peavad heitlust norralane Andreas Mikkelsen (Hyundai) ja soomlane Teemu Suninen (M-Sport Ford), keda lahutab hetkel 9,8 sekundit.
Pühapäev:
Kuna Esapekka Lappi (Citroen) võistkonnakaaslase Sebastien Ogier' esikohta ei rünnanud ning Andreas Mikkelsen (Hyundai) oli Teemu Suninenist (M-Sport Ford) selgelt kiirem, siis keskendusid kõik punktikatsele. Seal võttis maksimumi Tänak, kes läks hommikul teele varurehvita, et auto oleks võimalikult kerge. Talle järgnesid Thierry Neuville (Hyundai) ja üldvõidu teeninud Ogier.
Eelvaade:
Türgi võõrustas maailma paremaid rallimehi aastatel 2003-2010 kokku kuuel korral ja tagasitulek MM-kalendrisse tehti mullu, kui võistluskeskus nihutati Marmarise linna lähistele. Sõitjaid ootasid suhteliselt halvasti sõidetavad teed, kus igal hetkel varitsesid suured kivid.
Ralli kujunes äärmiselt sündmusterohkeks. Ühtekokku hoidis liidripositsiooni viis erinevat sõitjat ja katsevõite jagunes kuuele piloodile. Tänaku konkurentidel hästi ei läinud: karmid teed lõhkusid laupäeval nii Sebastien Ogier' kui ka Thierry Neuville'i masinad.
Tänak oli üks vähestest, kel õnnestus suuri jamasid vältida. Eestlane ei leidnud küll rahuldavat kiirust, aga kerkis laupäeva pärastlõunal esikohale ega andnud seda enam käest. Teiseks tuli mullu soomlane Jari-Matti Latvala ja kolmandaks uus-meremaalane Hayden Paddon.
Hoolimata mullusest triumfist jääb eestlane tänavuse etapi eel mõistetavalt ettevaatlikuks ja nimetab seda koguni aasta kõige raskemaks ralliks.
"Meie eesmärgiks Türgis on taas võit, aga nägime eelmine aasta, et tegemist on väga raske etapiga. Suutsime küll võtta kaksikvõidu, aga selle saavutasime tänu enda nutikusele, sest meil oli kiirusega probleeme," kommenteeris Tänak eesootavat väljakutset Toyota pressiteates.
"Kiiruskatsed võivad olla väga keerulised, mistõttu on peamiseks eesmärgiks probleeme vältida. Sellegipoolest tahame teha mullusest parema esituse ja meeskond on selle nimel palju vaeva näinud. Meeskond on pärast Soome ja Saksamaa rallide tulemusi väga motiveeritud, sest need näitavad, et suur töö tasub ära."
Kindlasti on reedel esimesena startivast eestlasest veelgi keerulisem seis Tänaku konkurentidel Ogier'l ja Neuville'il, kes jäävad MM-sarja üldarvestuses neli etappi enne hooaja lõppu juba vastavalt 33 ja 40 punkti kaugusele.
Kui Tänak saab pigem natuke tagasi hoida ja vajadusel leppida ka vähemaga kui võidupunktid, siis prantslane ja belglane peavad maailmameistritiitli nimel ja eestlase punktiedu vähendamiseks kõvasti pingutama. Üheks keskseks küsimuseks saab Türgis kõigile: kas peale jääb piloot või kivine tee?
Ajakava:
Neljapäev:
Test 4,70 km 10.00 (MEEKE)
SS1 Super Special Stage 2,00 km 20.08 NEUVILLE / MIKKELSEN
Reede:
SS2 Icmeler 1 24,85 km 8.08 LATVALA
SS3 Cetibeli 1 38,15 km 9.31 LAPPI
SS4 Ula 1 16,57 km 10.54 LATVALA
SS5 Icmeler 2 24,85 km 14.17 MEEKE
SS6 Cetibeli 2 38,15 km 15.40 NEUVILLE
SS7 Ula 2 16,57 km 17.02 SORDO
Laupäev:
SS8 Yesilbelde 1 33,00 km 8.43 OGIER
SS9 Datca 1 8,75 km 10.08 MIKKELSEN
SS10 Kizlan 1 13,30 km 11.06 LAPPI
SS11 Yesilbelde 2 33,00 km 13.43 OGIER
SS12 Datca 2 8,75 km 15.08 NEUVILLE
SS13 Kizlan 2 13,30 km 16.06 LAPPI
Pühapäev:
SS14 Marmaris 1 7,05 km 9.38 TÄNAK
SS15 Gökce 11,32 km 10.31 LATVALA
SS16 Cicekli 13,20 km 11.09 MIKKELSEN
SS17 Marmaris 2 (PK, ETV) 7,06 km 13.18 TÄNAK
WRC stardirivi:
1. Sebastien Ogier / Julien Ingrassia Citroen
3. Teemu Suninen / Jarmo Lehtinen M-Sport Ford
4. Esapekka Lappi / Janne Ferm Citroen
5. Kris Meeke / Sebastian Marshall Toyota
6. Dani Sordo / Carlos del Barrio Hyundai
7. Pontus Tidemand / Ola Flöene M-Sport Ford
8. Ott Tänak / Martin Järveoja Toyota
10. Jari-Matti Latvala / Miikka Anttila Toyota
11. Thierry Neuville / Nicolas Gilsoul Hyundai
89. Andreas Mikkelsen / Anders Jäger Hyundai | Ebaõnne kogenud Tänak võitis punktikatse, kokkuvõttes teenis esikoha Ogier | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi MM-ralli võitis prantslane Sebastien Ogier (Citroen), kellele järgnesid tiimikaaslane Esapekka Lappi (+34,7) ja norralane Andreas Mikkelsen (Hyundai; +1.04,5).
MM-sarja üldarvestuses säilitas Tänak 210 punktiga liidrikoha, aga Ogier lähenes talle 17 silma kaugusele. Kolmandal kohal asuv belglane Thierry Neuville (Hyundai) kaotab eestlasele 30 punktiga.
Võistkondlikus arvestuses juhib Hyundai, kes edestab Toyotat 19 punktiga.
Tulemused: 1. Ogier 3:50.12,1, 2. Lappi +34,7, 3. Mikkelsen +1.04,5, 4. Suninen +1.35,1, 5. Sordo +2.25,9, 6. Latvala +2.59,1, 7. Meeke +3.53,3, 8. Neuville +5.34,8, 9. Tidemand +7.22,9, ..., Tänak +39.10,2.
Neljapäev:
Testikatse esimesel läbimisel kimbutasid Tänakut väiksed probleemid. Auto tagaluuk ei olnud korralikult kinni ja auto salongi pääses selline müra, et raske oli kaardilugejat kuulda. Pärast kiiret põiget hooldusesse tuli eestlane tagasi rajale ja näitas katsel neljandat aega 3.26,7.
Testikatse parim oli Tänaku meeskonnakaaslane Kris Meeke, kes sõitis kahel korral välja aja 3.25,3. Eestlast edestasid veel Andreas Mikkelsen (Hyundai; 3.26,3) ja Thierry Neuville (Hyundai; 3.26,5). Sebastien Ogier (Citroen) oli testikatsel kuues (3.28,3).
Õhtusel publikukatsel näitasid võrdselt kiireimat aega Hyundai piloodid Thierry Neuville ja Andreas Mikkelsen. Pisut üllatuslikult järgnes neile ja alustab reedest võistluspäeva esikolmikust M-Spordi rootslasest piloot Pontus Tidemand. Tänak kaotas Hyundaidele 4,2 sekundiga ja oli seitsmes.
Reede:
Päeva esimestel kiiruskatsetel said tagantpoolt startijad puhtama tee näol selge eelise ja liidrikoha haaras soomlane Esapekka Lappi (Toyota). Lõunapausiks edestas ta norralast Andreas Mikkelseni (Hyundai) üheksa sekundiga. Kolmanda koha võttis sisse soomlane Jari-Matti Latvala (Toyota), kes võitis kolmest katsest kaks, aga sõitis päeva pikimal katsel liiga ettevaatlikult ja kaotas aega.
Teepuhastaja rollis olnud Tänak tunnistas, et olud on rasked ja leppis hommikul kokkuvõttes kuuenda kohaga. Tema konkurentidest MM-tiitlile oli Sebastien Ogier (Citroen) neljas ja Thierry Neuville (Hyundai) seitsmes.
Pärastlõunal kujunes otsustavaks pika Cetibeli katse teistkordne läbimine. Kõige pikema kõrre tõmbas Neuville, kelle keskmise kõvadusega rehvid töötasid hästi ja kes sai nii mitmete konkurentide ees suure edu.
Kehvasti käis aga Tänaku käsi, sest eestlane jäi Hyundai piloodi tempole libedal rajal kindlalt alla ja lisaks lõhkes 11 kilomeetrit enne lõppu ka rehv. Päeva lõpuks kukkus Tänak kaheksandale positsioonile.
Liidrina läheb laupäevale vastu Lappi, kelle edu Ogier' ees on 17,7 sekundit. Neuville jääb liidrist 18,4 sekundi kaugusele. Tänak kaotab endisele tiimikaaslasele juba enam kui poolteist minutit.
Laupäev:
Laupäev algas sündmusterohkelt, kui avakatsel sõitis Thierry Neuville (Hyundai) halva nähtavusega kohas kivi otsa ja teelt välja. Belglane sai küll tagasi rajale, aga kaotas teistele üle nelja minuti ja langes kõrgest konkurentsist.
Järgmise katse eel ei käivitunud aga Tänaku Toyota ja eestlane pidi tehnilistel põhjustel katkestama. Boksis ilmnes, et viga peitub elektroonilises mootori juhtseadmes. Pühapäevaks peaks eestlane taas stardis olema.
Päeva lõpuks haaras liidrikoha Sebastien Ogier (Citroen), kes edestab enne pühapäevaseid sõite tiimikaaslast Esepakka Lappit vaid 0,2 sekundiga. Kolmanda koha nimel peavad heitlust norralane Andreas Mikkelsen (Hyundai) ja soomlane Teemu Suninen (M-Sport Ford), keda lahutab hetkel 9,8 sekundit.
Pühapäev:
Kuna Esapekka Lappi (Citroen) võistkonnakaaslase Sebastien Ogier' esikohta ei rünnanud ning Andreas Mikkelsen (Hyundai) oli Teemu Suninenist (M-Sport Ford) selgelt kiirem, siis keskendusid kõik punktikatsele. Seal võttis maksimumi Tänak, kes läks hommikul teele varurehvita, et auto oleks võimalikult kerge. Talle järgnesid Thierry Neuville (Hyundai) ja üldvõidu teeninud Ogier.
Eelvaade:
Türgi võõrustas maailma paremaid rallimehi aastatel 2003-2010 kokku kuuel korral ja tagasitulek MM-kalendrisse tehti mullu, kui võistluskeskus nihutati Marmarise linna lähistele. Sõitjaid ootasid suhteliselt halvasti sõidetavad teed, kus igal hetkel varitsesid suured kivid.
Ralli kujunes äärmiselt sündmusterohkeks. Ühtekokku hoidis liidripositsiooni viis erinevat sõitjat ja katsevõite jagunes kuuele piloodile. Tänaku konkurentidel hästi ei läinud: karmid teed lõhkusid laupäeval nii Sebastien Ogier' kui ka Thierry Neuville'i masinad.
Tänak oli üks vähestest, kel õnnestus suuri jamasid vältida. Eestlane ei leidnud küll rahuldavat kiirust, aga kerkis laupäeva pärastlõunal esikohale ega andnud seda enam käest. Teiseks tuli mullu soomlane Jari-Matti Latvala ja kolmandaks uus-meremaalane Hayden Paddon.
Hoolimata mullusest triumfist jääb eestlane tänavuse etapi eel mõistetavalt ettevaatlikuks ja nimetab seda koguni aasta kõige raskemaks ralliks.
"Meie eesmärgiks Türgis on taas võit, aga nägime eelmine aasta, et tegemist on väga raske etapiga. Suutsime küll võtta kaksikvõidu, aga selle saavutasime tänu enda nutikusele, sest meil oli kiirusega probleeme," kommenteeris Tänak eesootavat väljakutset Toyota pressiteates.
"Kiiruskatsed võivad olla väga keerulised, mistõttu on peamiseks eesmärgiks probleeme vältida. Sellegipoolest tahame teha mullusest parema esituse ja meeskond on selle nimel palju vaeva näinud. Meeskond on pärast Soome ja Saksamaa rallide tulemusi väga motiveeritud, sest need näitavad, et suur töö tasub ära."
Kindlasti on reedel esimesena startivast eestlasest veelgi keerulisem seis Tänaku konkurentidel Ogier'l ja Neuville'il, kes jäävad MM-sarja üldarvestuses neli etappi enne hooaja lõppu juba vastavalt 33 ja 40 punkti kaugusele.
Kui Tänak saab pigem natuke tagasi hoida ja vajadusel leppida ka vähemaga kui võidupunktid, siis prantslane ja belglane peavad maailmameistritiitli nimel ja eestlase punktiedu vähendamiseks kõvasti pingutama. Üheks keskseks küsimuseks saab Türgis kõigile: kas peale jääb piloot või kivine tee?
Ajakava:
Neljapäev:
Test 4,70 km 10.00 (MEEKE)
SS1 Super Special Stage 2,00 km 20.08 NEUVILLE / MIKKELSEN
Reede:
SS2 Icmeler 1 24,85 km 8.08 LATVALA
SS3 Cetibeli 1 38,15 km 9.31 LAPPI
SS4 Ula 1 16,57 km 10.54 LATVALA
SS5 Icmeler 2 24,85 km 14.17 MEEKE
SS6 Cetibeli 2 38,15 km 15.40 NEUVILLE
SS7 Ula 2 16,57 km 17.02 SORDO
Laupäev:
SS8 Yesilbelde 1 33,00 km 8.43 OGIER
SS9 Datca 1 8,75 km 10.08 MIKKELSEN
SS10 Kizlan 1 13,30 km 11.06 LAPPI
SS11 Yesilbelde 2 33,00 km 13.43 OGIER
SS12 Datca 2 8,75 km 15.08 NEUVILLE
SS13 Kizlan 2 13,30 km 16.06 LAPPI
Pühapäev:
SS14 Marmaris 1 7,05 km 9.38 TÄNAK
SS15 Gökce 11,32 km 10.31 LATVALA
SS16 Cicekli 13,20 km 11.09 MIKKELSEN
SS17 Marmaris 2 (PK, ETV) 7,06 km 13.18 TÄNAK
WRC stardirivi:
1. Sebastien Ogier / Julien Ingrassia Citroen
3. Teemu Suninen / Jarmo Lehtinen M-Sport Ford
4. Esapekka Lappi / Janne Ferm Citroen
5. Kris Meeke / Sebastian Marshall Toyota
6. Dani Sordo / Carlos del Barrio Hyundai
7. Pontus Tidemand / Ola Flöene M-Sport Ford
8. Ott Tänak / Martin Järveoja Toyota
10. Jari-Matti Latvala / Miikka Anttila Toyota
11. Thierry Neuville / Nicolas Gilsoul Hyundai
89. Andreas Mikkelsen / Anders Jäger Hyundai
### Response:
Ebaõnne kogenud Tänak võitis punktikatse, kokkuvõttes teenis esikoha Ogier |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus alustanud Puidet viibis väljakul kauem kui keegi teine – 33 minutit ja 14 sekundit – ning kogus selle ajaga 12 punkti (kahesed 2/5, kolmesed 2/3, vabavisked 2/2), kaks lauapalli, kaks resultatiivset söötu, kaks vaheltlõiget ja ühe pallikaotuse, kirjutab Korvpall24.ee.
Eestlane teenis mängu järel meeskonnakaaslaselt kiidusõnu. "Puidet nägi kõvasti vaeva ja tegi palju tööd nii ründes kui ka kaitses," sõnas Rootsi väljaande Östersunds-Posten vahendusel tagamängija Gustav Hansson, kes ise seljavigastuse tõttu kohtumisest osa ei võtnud.
Pühapäeval kohtub Jämtland Basket Rootsi karikavõistluste avaringis esiliigaklubi Norrort Basketiga. | Puidet teenis sõprusmängu järel meeskonnakaaslaselt kiidusõnu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus alustanud Puidet viibis väljakul kauem kui keegi teine – 33 minutit ja 14 sekundit – ning kogus selle ajaga 12 punkti (kahesed 2/5, kolmesed 2/3, vabavisked 2/2), kaks lauapalli, kaks resultatiivset söötu, kaks vaheltlõiget ja ühe pallikaotuse, kirjutab Korvpall24.ee.
Eestlane teenis mängu järel meeskonnakaaslaselt kiidusõnu. "Puidet nägi kõvasti vaeva ja tegi palju tööd nii ründes kui ka kaitses," sõnas Rootsi väljaande Östersunds-Posten vahendusel tagamängija Gustav Hansson, kes ise seljavigastuse tõttu kohtumisest osa ei võtnud.
Pühapäeval kohtub Jämtland Basket Rootsi karikavõistluste avaringis esiliigaklubi Norrort Basketiga.
### Response:
Puidet teenis sõprusmängu järel meeskonnakaaslaselt kiidusõnu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa Liit võib kaotada kõik, kui ignoreerib tektoonilisi strateegilisi muutusi Euraasias," kirjutas Markus Ederer Euroopa Liidu välisteenistuse tippametnikele saadetud kirjas, mille sisu sai teatavaks ajalehele Financial Times. "Koostöö mitte ainult Hiinaga, aga ka Venemaaga on vajalik tingimus, et olla mängus ning kasutada tugevusi, mis meil on," lisatakse samas.
Ederer soovitab koostööd ilma kõrgetasemelise poliitilise osaluseta viies valdkonnas: Arktika, digitaalvaldkond, koostöö Euraasia majandusliiduga, regionaalse infrastruktuuri arendamine ning Põhjadimensiooni raames koos EL-i mittekuuluvate Norra ja Islandiga, et tegeleda tõhusalt konkreetsete tehnilise taseme küsimustega. Selle eesmärk oleks luua "raamistik mõttevahetusteks Euroopa Liidu kauase huvi valdkondades" ning see peaks hõlmama Euroopa Komisjoni ametnikke ja ettevõtluse esindajaid.
"Koondatud ideed keskenudvad valdkondadele, mis kui jäetakse meie konkurentidele, oleks kõige kahjulikum EL-i huvidele: digitaalvaldkond, raud- ja maateetransport, tollid ja standardid", öeldakse kirjas. Samas lisatakse ka, et 5G tehnoloogiate alal võiks Euroopa ettevõtete nagu Nokia ja Ericsson olla Venemaal võimalusi.
Kirja kajastanud Financial Times tõdeb, et selline algatus pälvib tõenäoliselt tugevat vastuseisu Balti riikidelt ja Poolalt ning tõstatab laiemalt küsimuse, kuidas jätkata suhtlemist Venemaaga, millele Euroopa Liit pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal kehtestas sanktsioonid ning millega on katkestanud kõrgetasemelised kontaktid.
Üks Venemaa suhtes kriitiline diplomaat ütles ajalehele, et osa EL-i liikmeid on liiga varmad Moskvaga suhteid taastama, arvestades, et Venemaa ei ole oluliselt oma käitumist muutnud. "See on väga kahetsusväärne. Nad pööravad tõesti iga kivi ümber, et leida võimalusi suuremaks koostööks," tõdes diplomaat.
Financial Times viitab Soome ja Prantsusmaa soovile parandada Venemaaga suhteid pärast seda, kui Moskva ja Kiiev vahetasid eelmisel nädalal vange,
Ederer märgib oma kirjas, et Venemaa on huvitatud mõttevahetusest Euroopa Liiduga "privaatsuse teemal digitaalses maailmas". Saadiku memos öeldakse, et Vene võimud sooviks rohkem teada EL-i regulatsioonidest suurandmete liigutamisel, kuna "nad tunnevad, et neil on selles valdkonnas õiguslik puudujääk". Dokumandis rõhutatakse Venemaa huvi Euroopa ettevõtete toodangu vastu, näiteks moodsate rongide osas, kus Alstom ja Siemens konkureerivad Hiina ettevõtetega. Ederer viitas ka võimalustele koostööks Arktikas, kus Vene ettevõtted Novatek ja Rosatom ootavad suuri investeeringuid sadamavõimsuste, laevanduse, LNG-terminalide arendamiseks.
Paet: Euroopa Liit ei tohiks Venemaal lasta end lõhestada
Endine välisminister Urmas Paet rõhutas pühapäeval ERR-ile saadetud lühikommentaaris, et Venemaa käitumine ei ole Euroopa Liidu sanktsioonide kaotamiseks vajalikul määral muutunud ning kutsus hoidma EL-i ühtsust.
Alljärgnevalt avaldab ERR Paeti kommentaari:
"Euroopa Liit huvitab Venemaad eelkõige kaubanduspartnerina. Ma ei usu aga, et Venemaa muudaks lähitulevikus oma poliitikat Ukrainas nii palju, et koostöö Euroopaga võiks süveneda.
Majanduslikud huvid ei tohi olla põhjus, mille varjus Euroopa pigistab silma kinni Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumiste ees.
Venemaa-vastased sanktsioonid on seni õnnestunud näide EL-i riikide ühtse poliitika kohta. Kõik EL-i riigid on olnud üksmeelsed sanktsioonide järgimises ja säilitamises, et mõjutada Venemaad rahvusvahelise õiguse rikkumist lõpetama.
Euroopa riikide juhtidel tuleb ajada aga praegusest ühtsemat ja selgemat Venemaa-poliitikat.
Halvim võimalik variant on see, et Putin suhtleb eraldi EL-i riikide juhtidega ja mõistab, et ühtset poliitikat enam ei ole, et kõik riigid tahavad erinevaid asju. Ei saa lasta tekkida olukorral, kus EL võiks jaguneda erinevatesse leeridesse seoses Venemaa-küsimustega."
Reinsalu: diplomaadid peavad lähtuma poliitilistest kokkulepetest
Välisminister Urmas Reinsalu tõdes oma kommentaaris EL-i Moskva-esinduse juhi optimismi Venemaa suunal ja rõhutas samas, et selleks pole alust seni, kuni Venemaa käitumise tõttu ei ole jõustunud Minski lepped.
Allolevalt Reinsalu kommentaar täismahus:
"Ma ei võta seisukohta Markus Edereri väidetava kirja teksti osas, kuna ta on teadaolevalt keeldunud seda kommenteerimast. Küll aga olen tähelepanelikult jälginud tema märkimisväärselt optimistlikke avaldusi EL ja Venemaa suhete arendamise kohta tema Moskvas tööle asumise järel. Nii näiteks tegi ta intervjuus TASS-le avalduse, milles nimetas Venemaa naasmist Euroopa Nõukogu parlamentaarsesse assambleesse positiivseks sammuks. See küsimus pole aga üldse Euroopa Liidu küsimus, seda enam et ühehäälsuse põhimõttel teostatavas liidu välispiliitikas on riikidel kõnealuses asjas üpriski erinevad seisukohad.
Euroopa Liit on kujundanud oma viis põhimõtet suhtlemises Venemaaga. Neist esinene eeldab ulatusliku dialoogi juurde naasmise eeltingimusena Minski lepete täielikku täitmist. Euroopa Liit on tõdenud teemadepõhise dialoogi vajadust teatud valdkondades nagu maailma välispoliitilised kriisiküsimused.
Ka praegu hukkuvad Ukraina vastases agressioonis inimesed ning selles valguses oleks kindlasti küüniline arendada mingit ulatuslikku süsteemset ärikoostööd. Just agressiooni tõkestamiseks on ju Euroopa Liit kehtestanud majandussanktsioonid, mille eesmärk ongi ju majanduslikukt agressorriiki survestada. Nii poliitilisel tasemel kokku lepitud Venemaaga suhtlemise põhimõtetest kui kehtestatud majandussanktsioonidest kui poliitika nurgakividest peavadki juhinduma Euroopa Liidu välispoliitikat esindavad esinduste ametnikud.
Loodan, et härra Ederer annab Euroopa Komisjonile väärtuslikku nõu, kuidas tõkestada Euroopa energiajulgeolekut ohustavat Nord Stream 2 projekti.
Laiemas vaates on nii Euroopa Liidu kui Ühendriikide huvides omavaheline ja kõikehõlmav koostöö kogu maailma võimutasakaalu muutumist silmas pidades. See on vältimatu ja mõlema Atlandi kalda kõigi rahvaste elulistes huvides." | EL-i saadik Moskvas kutsub taastama koostööd Venemaaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Liit võib kaotada kõik, kui ignoreerib tektoonilisi strateegilisi muutusi Euraasias," kirjutas Markus Ederer Euroopa Liidu välisteenistuse tippametnikele saadetud kirjas, mille sisu sai teatavaks ajalehele Financial Times. "Koostöö mitte ainult Hiinaga, aga ka Venemaaga on vajalik tingimus, et olla mängus ning kasutada tugevusi, mis meil on," lisatakse samas.
Ederer soovitab koostööd ilma kõrgetasemelise poliitilise osaluseta viies valdkonnas: Arktika, digitaalvaldkond, koostöö Euraasia majandusliiduga, regionaalse infrastruktuuri arendamine ning Põhjadimensiooni raames koos EL-i mittekuuluvate Norra ja Islandiga, et tegeleda tõhusalt konkreetsete tehnilise taseme küsimustega. Selle eesmärk oleks luua "raamistik mõttevahetusteks Euroopa Liidu kauase huvi valdkondades" ning see peaks hõlmama Euroopa Komisjoni ametnikke ja ettevõtluse esindajaid.
"Koondatud ideed keskenudvad valdkondadele, mis kui jäetakse meie konkurentidele, oleks kõige kahjulikum EL-i huvidele: digitaalvaldkond, raud- ja maateetransport, tollid ja standardid", öeldakse kirjas. Samas lisatakse ka, et 5G tehnoloogiate alal võiks Euroopa ettevõtete nagu Nokia ja Ericsson olla Venemaal võimalusi.
Kirja kajastanud Financial Times tõdeb, et selline algatus pälvib tõenäoliselt tugevat vastuseisu Balti riikidelt ja Poolalt ning tõstatab laiemalt küsimuse, kuidas jätkata suhtlemist Venemaaga, millele Euroopa Liit pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal kehtestas sanktsioonid ning millega on katkestanud kõrgetasemelised kontaktid.
Üks Venemaa suhtes kriitiline diplomaat ütles ajalehele, et osa EL-i liikmeid on liiga varmad Moskvaga suhteid taastama, arvestades, et Venemaa ei ole oluliselt oma käitumist muutnud. "See on väga kahetsusväärne. Nad pööravad tõesti iga kivi ümber, et leida võimalusi suuremaks koostööks," tõdes diplomaat.
Financial Times viitab Soome ja Prantsusmaa soovile parandada Venemaaga suhteid pärast seda, kui Moskva ja Kiiev vahetasid eelmisel nädalal vange,
Ederer märgib oma kirjas, et Venemaa on huvitatud mõttevahetusest Euroopa Liiduga "privaatsuse teemal digitaalses maailmas". Saadiku memos öeldakse, et Vene võimud sooviks rohkem teada EL-i regulatsioonidest suurandmete liigutamisel, kuna "nad tunnevad, et neil on selles valdkonnas õiguslik puudujääk". Dokumandis rõhutatakse Venemaa huvi Euroopa ettevõtete toodangu vastu, näiteks moodsate rongide osas, kus Alstom ja Siemens konkureerivad Hiina ettevõtetega. Ederer viitas ka võimalustele koostööks Arktikas, kus Vene ettevõtted Novatek ja Rosatom ootavad suuri investeeringuid sadamavõimsuste, laevanduse, LNG-terminalide arendamiseks.
Paet: Euroopa Liit ei tohiks Venemaal lasta end lõhestada
Endine välisminister Urmas Paet rõhutas pühapäeval ERR-ile saadetud lühikommentaaris, et Venemaa käitumine ei ole Euroopa Liidu sanktsioonide kaotamiseks vajalikul määral muutunud ning kutsus hoidma EL-i ühtsust.
Alljärgnevalt avaldab ERR Paeti kommentaari:
"Euroopa Liit huvitab Venemaad eelkõige kaubanduspartnerina. Ma ei usu aga, et Venemaa muudaks lähitulevikus oma poliitikat Ukrainas nii palju, et koostöö Euroopaga võiks süveneda.
Majanduslikud huvid ei tohi olla põhjus, mille varjus Euroopa pigistab silma kinni Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumiste ees.
Venemaa-vastased sanktsioonid on seni õnnestunud näide EL-i riikide ühtse poliitika kohta. Kõik EL-i riigid on olnud üksmeelsed sanktsioonide järgimises ja säilitamises, et mõjutada Venemaad rahvusvahelise õiguse rikkumist lõpetama.
Euroopa riikide juhtidel tuleb ajada aga praegusest ühtsemat ja selgemat Venemaa-poliitikat.
Halvim võimalik variant on see, et Putin suhtleb eraldi EL-i riikide juhtidega ja mõistab, et ühtset poliitikat enam ei ole, et kõik riigid tahavad erinevaid asju. Ei saa lasta tekkida olukorral, kus EL võiks jaguneda erinevatesse leeridesse seoses Venemaa-küsimustega."
Reinsalu: diplomaadid peavad lähtuma poliitilistest kokkulepetest
Välisminister Urmas Reinsalu tõdes oma kommentaaris EL-i Moskva-esinduse juhi optimismi Venemaa suunal ja rõhutas samas, et selleks pole alust seni, kuni Venemaa käitumise tõttu ei ole jõustunud Minski lepped.
Allolevalt Reinsalu kommentaar täismahus:
"Ma ei võta seisukohta Markus Edereri väidetava kirja teksti osas, kuna ta on teadaolevalt keeldunud seda kommenteerimast. Küll aga olen tähelepanelikult jälginud tema märkimisväärselt optimistlikke avaldusi EL ja Venemaa suhete arendamise kohta tema Moskvas tööle asumise järel. Nii näiteks tegi ta intervjuus TASS-le avalduse, milles nimetas Venemaa naasmist Euroopa Nõukogu parlamentaarsesse assambleesse positiivseks sammuks. See küsimus pole aga üldse Euroopa Liidu küsimus, seda enam et ühehäälsuse põhimõttel teostatavas liidu välispiliitikas on riikidel kõnealuses asjas üpriski erinevad seisukohad.
Euroopa Liit on kujundanud oma viis põhimõtet suhtlemises Venemaaga. Neist esinene eeldab ulatusliku dialoogi juurde naasmise eeltingimusena Minski lepete täielikku täitmist. Euroopa Liit on tõdenud teemadepõhise dialoogi vajadust teatud valdkondades nagu maailma välispoliitilised kriisiküsimused.
Ka praegu hukkuvad Ukraina vastases agressioonis inimesed ning selles valguses oleks kindlasti küüniline arendada mingit ulatuslikku süsteemset ärikoostööd. Just agressiooni tõkestamiseks on ju Euroopa Liit kehtestanud majandussanktsioonid, mille eesmärk ongi ju majanduslikukt agressorriiki survestada. Nii poliitilisel tasemel kokku lepitud Venemaaga suhtlemise põhimõtetest kui kehtestatud majandussanktsioonidest kui poliitika nurgakividest peavadki juhinduma Euroopa Liidu välispoliitikat esindavad esinduste ametnikud.
Loodan, et härra Ederer annab Euroopa Komisjonile väärtuslikku nõu, kuidas tõkestada Euroopa energiajulgeolekut ohustavat Nord Stream 2 projekti.
Laiemas vaates on nii Euroopa Liidu kui Ühendriikide huvides omavaheline ja kõikehõlmav koostöö kogu maailma võimutasakaalu muutumist silmas pidades. See on vältimatu ja mõlema Atlandi kalda kõigi rahvaste elulistes huvides."
### Response:
EL-i saadik Moskvas kutsub taastama koostööd Venemaaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Positiivse poole pealt viskas Eesti koondislane Pesaro parimana 17 punkti, vahendab Korvpall24.ee. Federico Mussini lisas 11 ning Jaylen Barford ja Zach Thomas võrdselt kümme silma.
Pietro Aradori oli Bologna resultatiivseim 20 punktiga. Rok Stipcevic järgnes 17 ja Nicolo Dellosto 15 punktiga.
Turniiri esikoha peale heitlevad Reggio Emilia Grissin Bon ja Pistoia Oriora. | Drell kerkis kontrollmängus Pesaro resultatiivseimaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Positiivse poole pealt viskas Eesti koondislane Pesaro parimana 17 punkti, vahendab Korvpall24.ee. Federico Mussini lisas 11 ning Jaylen Barford ja Zach Thomas võrdselt kümme silma.
Pietro Aradori oli Bologna resultatiivseim 20 punktiga. Rok Stipcevic järgnes 17 ja Nicolo Dellosto 15 punktiga.
Turniiri esikoha peale heitlevad Reggio Emilia Grissin Bon ja Pistoia Oriora.
### Response:
Drell kerkis kontrollmängus Pesaro resultatiivseimaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellel hooajal esimest korda PSG eest väljakule jooksnud Neymar sai liigamängus Strasbourg'i vastu 90 minutit kuulda Pariisi fännide vilekoori, kuid otsustas kohtumise saatuse teise üleminuti käärlöögiga. Tiitlikaitsja võitis mängu 1:0 ja jätkab tabeliliidrina.
"Ma olen väga rahulik," vahendab L'Equipe Neymari mängu järel öeldud sõnu. "Kõik teame, mis juhtus [üleminekusaagaga]. Mõistan, et PSG fännide jaoks on see väga raske, aga ma olen selle klubi mängija. Kui nad tahavad mind välja vilistada, on neil see õigus, aga meil on 25 mängijat ja teised ei peaks selles situatsioonis olema. Peame klubi toetama. Kui fännid seisavad meeskonna selja taga, oleme koos tugevamad."
"Kõik teavad, et tahtsin lahkuda," kinnitas brasiillane. "Ma ütlesin seda, kordasin seda, aga ma ei hakka detailidest rääkima. Kui sa ei tunne end ühes kohas hästi, tahadki lahkuda. Tegin kõik, mis võimalik, aga nad ei lubanud mul lahkuda. See peatükk on nüüd suletud ja ma ei räägi sellest enam. Annan PSG eest endast kõik ja olen täielikult keskendunud."
"Tean, et nüüd on iga kodumäng minu jaoks justkui võõral staadionil," rääkis Neymar teda saatnud vilekoorist. "Tahan kinnitada, et mul ei ole fännide vastu midagi. Ma ei vaja, et nad mind toetaks või mu nime skandeeriks. Öeldakse, et klubi on mängijast tähtsam, seega peavad nad meeskonda toetama."
Teised pühapäevased tulemused:
Bordeaux - Metz 2:0
Brest - Rennes 0:0
Dijon - Nimes 0:0
Montpellier - Nice 2:1 | Neymar naasis PSG koosseisu talle ainuomase bravuuriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellel hooajal esimest korda PSG eest väljakule jooksnud Neymar sai liigamängus Strasbourg'i vastu 90 minutit kuulda Pariisi fännide vilekoori, kuid otsustas kohtumise saatuse teise üleminuti käärlöögiga. Tiitlikaitsja võitis mängu 1:0 ja jätkab tabeliliidrina.
"Ma olen väga rahulik," vahendab L'Equipe Neymari mängu järel öeldud sõnu. "Kõik teame, mis juhtus [üleminekusaagaga]. Mõistan, et PSG fännide jaoks on see väga raske, aga ma olen selle klubi mängija. Kui nad tahavad mind välja vilistada, on neil see õigus, aga meil on 25 mängijat ja teised ei peaks selles situatsioonis olema. Peame klubi toetama. Kui fännid seisavad meeskonna selja taga, oleme koos tugevamad."
"Kõik teavad, et tahtsin lahkuda," kinnitas brasiillane. "Ma ütlesin seda, kordasin seda, aga ma ei hakka detailidest rääkima. Kui sa ei tunne end ühes kohas hästi, tahadki lahkuda. Tegin kõik, mis võimalik, aga nad ei lubanud mul lahkuda. See peatükk on nüüd suletud ja ma ei räägi sellest enam. Annan PSG eest endast kõik ja olen täielikult keskendunud."
"Tean, et nüüd on iga kodumäng minu jaoks justkui võõral staadionil," rääkis Neymar teda saatnud vilekoorist. "Tahan kinnitada, et mul ei ole fännide vastu midagi. Ma ei vaja, et nad mind toetaks või mu nime skandeeriks. Öeldakse, et klubi on mängijast tähtsam, seega peavad nad meeskonda toetama."
Teised pühapäevased tulemused:
Bordeaux - Metz 2:0
Brest - Rennes 0:0
Dijon - Nimes 0:0
Montpellier - Nice 2:1
### Response:
Neymar naasis PSG koosseisu talle ainuomase bravuuriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kimmo Rentola, Stalin ja Soome saatus. Soome keelest tõlkinud Kadri Jaanits, toimetanud Anu Murakas. Äripäev, 2019. 278 lk.
Leena Sharma, Vankumatu sõprus. Soome ja Nõukogude Liidu sõjajärgsed kultuurisuhted. Soome keelest tõlkinud Ene Kaaber. Kulle Raigi eessõna. Kaane kujundanud Samppa Ranta. K&K, 2019. 240 lk.
Mulle meeldivad elu jooksul nähtud eri rahvusest inimesed, kes ei vasta rahvuslikule stereotüübile: juut, kes sööb sealiha; grusiin, kes ei joo kunagi veini; introvertne ja kohmakas brasiillanna või leedukas, kes ei soovigi tutvustada suurvürstiriigi piiridega kaarte. Sellised inimesed annavad lootust, et stereotüübid ei pruugi üldse paika pidada ja maailm on muutumises, või lisavad lihtsalt tõele vastavatele lugudele mingit värvi. Samamoodi nagu inimestega on ka riikide ja ajalooga.
Need kaks hiljuti ilmunud raamatut on seotud Soomega, kuid peale selle tegeldakse mõnevõrra ka Soome ajaloo müütide või stereotüüpidega. Ajaloolase Kimmo Rentola raamat on Stalini ja Soome suhetest ning Leena Sharma oma Soome ja Nõukogude Liidu kultuurisuhetest pärast sõdu. Sellest tulenevalt on raamatutel umbes kümmekond aastat ühisosa, sest teatavasti pidas Stalin ennast ka kultuuris suuremaks asjatundjaks (võrreldes enamiku N õukogud e juhtidega ta seda ehk oligi) ning kohtus seetõttu ka Soome delegatsioonidega.
Talvesõda on kahtlemata üks Soome ajaloo tähtsamaid ja ka mütologiseeritumaid sündmusi. Kui üksiksündmuste tasandile mitte laskuda, on keskne küsimus, miks võitis Soome Talvesõja, ning standardvastus, et "Soome sisu tõttu". Antud juhul ei ole oluline täpsustada, kas Soome võitis, suutis sõdida viiki või vältida kaotust, küsimus on stereotüübis ja selle võimalikult lühidas põhjendamises (inimeste tähelepanu köita oli raske juba ammu enne Twitteri leiutamist). Teise raamatu puhul on müüti või stereotüüpset mõtlemis t tuvastada natuke keerulisem, kuid üldjoontes on keskseid küsimusi kaks: miks tegid nii paljud soomlased Nõukogude Liiduga koostööd ja kas see oli oma riigi säilitamise hind?
Neis raamatutes saadakse antud küsimustele vastamisega hakkama üsna erineval tasemel. Kuna mõlemad autorid on omamoodi huvitavad isikud, siis tuleb natuke tutvustada ka nende tausta. "Stalini ja Soome saatuse" autor Kimmo Rentola on umbes pool aastat pärast Stalini surma sündinud ajaloolane, kes on olnud ajakirjanik ning töötanud kirjastuses toimetajana. Noorena oli ta üsna vasakpoolsete vaadetega ning koguni 1980ndate alguseni Soome Kommunistlikus Parteis. Aastast 2014 on ta Helsingi ü likooli poliitajaloo professor ning "Stalin ja Soome saatus" pälvis Kalevi Jäntti nimelise soomekeelse aimekirjanduse preemia.
Talvesõjast on eesti keeles ilmunud juba rida raamatuid, millest kõige põhjalikum on 888-leheküljeline Antti Juutilaise ja Jari Leskise koostatud "Talvesõda" (Varrak, 2002). Kuna v äiksemaid raamatuid kindralitest snaiprite ja sõjategevuse kohta on ilmunud veel terve rida, siis kas midagi olulist on veel üldse lisada? Üldjoontes võib öelda, et natuke on küll. Rentola teos on korralik viidetega varustatud ajalooraamat, kus pole kokku võetud kogu konflikti, vaid üksnes selle diplomaatiline pool. Sellelgi teemal on eesti keeles olemas juba Max Jakobsoni "Talvesõja diplomaatia" (Tänapäev, 2004), kuid Rentola raamat on uuem ja sisaldab rohkem Vene ja teiste riikide arhiivide (nt Bulgaaria) materjale.
Diplomaatia ja geograafia pole vähem tähtsad kui sõda rindel
Rentola raamatus on juba tuttavat: soomlased üritavad lootusrikkalt kombata nii rootslaste kui ka sakslaste meeleolusid (Himmler: "Pange vastu, kui tahate, aga meie teile appi ei tule"). Huvitavamad on prantslastega seotud episoodid, sest Vene arhiivimaterjalid tõestavad, et Punaarmee juhtkond oli luureandmete põhjal juba vägagi mures, et sõtta võib tulla ootamatu pööre. "Pariisi luureandmete järgi hakkasid peale jääma sõja pooldajad eesotsas nõukogudevastase kindrali Weygandi, Gameli, Gorti ja Ironside'iga. Bordeaux sadamast on teel juba 400 lennukit, 200 soomusrongi ja 6000 meest." Autor peab ka õnnelikuks juhuseks, et Stalin oli kaotanud usalduse Briti luurevõrgu vastu ja kehva kvaliteediga Prantsuse luureandmeid usuti liialt. Päev pärast rahulepingu sõlmimist jõuab Pariisist kohale täpsustus, et esialgses mahus ja kiirusega toetust siiski ei saabu … Kui kätte jõuab Jätkusõda, on üks meeldejäävamaid pisiepisoode, kus minister Väinö Tanner käib vanglas N õukogude agendi Hella Wuolijokiga asja arutamas. Raamatus käsitletakse ka muid piirivariante, mis oleksid näiteks Kotka ja Lappeenranta liitnud Nõukogude Liidu külge. Rentola ei puuduta rindeelu peaaegu üldse ja jõuab rahvusliku müüdi puhul järeldusele, mis ei lammuta seda, kuid tõstab asja laiemasse konteksti. Soome riigi säilimise peamised põhjused olid tema arvates soodus seis rahvusvahelises poliitikas ja diplomaatias (USA-NSVLi suhete halvenemine pärast Varssavi sündmusi, Teherani konverents, ameeriklaste nõudmised), rahva üksmeelne ponnistus (venelased lootsid üllatavalt kaua näha toetust oma plaanidele ka Soomes) ning kolmandaks lihtne geograafia: kui Soome oleks jäänud ette teel Berliini, siis oleks see ka ära võetud, nendib Rentola. "Soome valitsus teadis Talvesõja kaalu, kuigi ei võtnud seda venelastega kunagi jutuks, vähemalt mitte kaine peaga. See oli tabu nagu Elsass prantslastele pärast 1871. aastat," nendib autor. Need järeldused tunduvad tasakaalukad ja usutavad ega ole lihtsustavad loosungid nagu meie "kuidas me ennast vabaks laulsime".
Pärast sõda olevat Stalin ühes vestluses kerge kahetsusega maininud, et Soome tulnuks ikkagi okupeerida, aga ameeriklased käisid peale, et seda ei tohi teha. Rentola kirjutab enamasti ladusalt, aga kohati ehk natuke kuivapoolselt. Kust küll leida värvikaid üldistusi, nagu näiteks kirjeldus Belgia sõjaväe tegevusest piiri lähedal päev enne sõja puhkemist 1939 Antony Beevori raamatus – istutati kannikesi. Lõpupoole torkab küll silma ebaharilikult reibas lõik "Naise suguelundid, eriti, kui need on hooletusse jäetud, oli (Yrjö) Leino vaatepunktist loom, kiskja, mida valitseb puhas "elundlik instinkt"!
Ka sõja lõpu ning Stalini surma vaheline aeg j ärel evalvekomisjoni, reparatsioonide ning muude nõudmistega oli Soomele keeruline, kuid tollane draamatika ei jõua muidugi sõjaaegse tasemeni. Üldiselt on tõlge korralik, kuigi samal leheküljel võivad järjest esineda "diviis" ja "divisjon" ning Ždanovi surmaga seotud episoodi on meil varem nimetatud pigem "Leningradi vandenõuks", mitte "juhtumiks".
Püdelavõitu mosaiik veidrast ajast
"Vankumatu sõpruse" autor Leena Sharma on Suomen Kuvalehti ajakirjanik, kes on india-soome päritolu. Ta on kirjutanud mh kuulsusega kaasnevast hinnast, sisserändajatest ja põlissoomlastest ning on abielus endise ühe juhtiva põlissoomlaste (praegu Sinise Tuleviku erakond) poliitiku Jussi Niinistöga, kes oli Juha Sipilä valitsuse kaitseminister.
Sharma raamatu ajatelg ulatub Teise maailmasõja lõpust 1980ndate keskpaigani. Raamatu põhirõhk on vanemal ajalool, mh peatutakse üsna pikalt esimestel kultuurikontaktidel pärast sõda, kui Soome saabus esinema Punaarmee koor, mille kunsti ülistatakse erinevalt Leningrad Cowboysi esinemisest, mis on toodud mandumise musternäiteks. Kui siia juurde panna kirjeldus Moskvasse saabunud soomlaste suust, et "Soome matsikombeid, näiteks põrandale sülitamist ja suitsetamist, siin ei tuntud", siis hakkab asi juba vaikselt vildakaks kiskuma. Mitte et autor soovinuks tõestada, kuivõrd kultuursed olid Nõukogude esindajad soomlastega võrreldes, kuid pidevalt on tunne, et autori allikate valik on olnud võrdlemisi piiratud, mistõttu on ülevaade konarlik. Võrdluses Rentola raamatuga on siin uurimuslik ja uudne pool võrdlemisi nõrk.
Eestlastele muidugi pakub sellise teema puhul huvi, mida räägitakse meist. Ilmselgelt on tõlke avaldaja näinud vaeva teose kohandamisega meie lugejale Eestiga seotud pildimaterjali lisamisega. Peale juba küllastumiseni käsitletud Kekkose visiidi 1964. aastal ja laevaliikluse alguse on siin ka näiteks Koivistote perekond juubelilaulupeol. Raamatu tekstis on uudsust siiski paraku vähem. Võib-olla üks huvitavamaid episoode on tollal veel noore kriitiku Seppo Heikinheimo Helsingit külastanud Estonia etenduse hävitav arvustus: "Kuna sotsialistlik realism lähtub teesist, et igaüks peab kunstist aru saama – kunst kuulub rahvale! – oli vaja kunsti tase lasta nii madalale, et see jõuaks iga kodaniku ajju. Gustav Ernesaksa "Tormide rand" ei kerkinud ei muusikaliselt ega lavastuslikult mitte kellegi arusaamisvõimest kõrgemale. Ei ole võimalik öelda, kas helilooja on täiesti andetu või on ta vaid tellimustöö ära teinud." Samas 1967. aasta Helsingin Sanomate artiklis mainib Paula Talaskivi Leida Laiuse ja Veljo Käsperi tööde põhjal, et "Eesti filmile on omane tavatult aeglane rütm". Sellele sekundeerib mõnevõrra lugu 1980ndatest, kui rahvastevahelise sõpruse märgiks viiakse Anne Veski esinema Rautaruukki metallitööliste sööklasse, samal ajal kui töömehed üritavad lõunat kahvlite-nugade klõbinal sisse vorpida. Või siis Erkki Tuomioja märkus Hella Wuolijoki kohta: "Paljude kuulajate kõrva ärritas ka tema selge eesti aktsent ja raadiotööks mitte eriti sobiv hääl." Ei olnud sugulasrahvaste sõprus alati jäägitu või probleemitu, kuigi seda nii üritati vägisi näidata ning kriitika vaikiti meil maha.
Sharma raamatus on ilmselt omaaegse perioodika põhjal üles loetud palju kultuuridelegatsioonide vahetusi, kuid need jäid tihtipeale formaalseks. Oli olemas ametlik tegelikkus ja see, mida inimesed päriselt tarbisid. Olen mitmetelt venelastelt kuulnud, et nemad pidasid soome kuulsaimaks kirjanikuks Martti Larnit, kuna tolle teoseid tõlgiti ja avaldati Nõukogude Liidus suures tiraažis. Samamoodi on raamatus mainitud, et edukaim Soome ansambel Nõukogude Liidus oli Sielun Veljet, kuid Eesti NSVs see ilmselt küll nii ei olnud, sest populaarsemaid bände nähti ise telekast ilma filtrita. Kui oli vaja kedagi saata, siis võisid kohalikud kommunistid vajadusel ka trummid ja võimendid osta! Vähemalt Tallinnas sai ka väga paljudest putkadest vabalt osta Soome kommunistide ajalehti Tiedonantaja ning Kansan Uutiset, aga lugemiseks kasutati neid vähe. Meie lugesime lapsena sealt koomikseid ja siis pani vanaema need köögipõranda kuivatamiseks maha – seal lihtsalt oli lehekülgi rohkem kui meie ajalehtedes. Kas nüüd saab seetõttu järeldada, et need lehed olid edukad ja populaarsed, on iseasi.
Sharma raamatus on paraku väga vähe valgustatud üksikisiku tasandit, mis oleks ametlike delegatsioonide tegemistest huvitavam materjal, kuid ilmselt tuleb ehk kunagi mõni teine raamat teha ja selleks ise inimestelt meenutusi koguda. Mis puudutab aga küsimust, kuidas see kõik võimalikuks sai ja miks nii paljud inimesed NSVLiga koostööd tahtsid teha, siis ilmselt on põhjused ikkagi tavapärased kolm: raha, oportunism ja teatud määral ka lihtsalt lollus. Seda on kinnitanud ka nende riikide kogemus, kellel polnud Nõukogude Liiduga piirigi. Mõnedel inimestel võis selle juures olla ka soov midagi varjatult head korda saata, kuid selle vihmavarju alla jooksevad ka kohe kolm eespool nimetatud kontingenti. | Tauno Vahter. Kuidas Anne Veski Soome vabaks laulis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kimmo Rentola, Stalin ja Soome saatus. Soome keelest tõlkinud Kadri Jaanits, toimetanud Anu Murakas. Äripäev, 2019. 278 lk.
Leena Sharma, Vankumatu sõprus. Soome ja Nõukogude Liidu sõjajärgsed kultuurisuhted. Soome keelest tõlkinud Ene Kaaber. Kulle Raigi eessõna. Kaane kujundanud Samppa Ranta. K&K, 2019. 240 lk.
Mulle meeldivad elu jooksul nähtud eri rahvusest inimesed, kes ei vasta rahvuslikule stereotüübile: juut, kes sööb sealiha; grusiin, kes ei joo kunagi veini; introvertne ja kohmakas brasiillanna või leedukas, kes ei soovigi tutvustada suurvürstiriigi piiridega kaarte. Sellised inimesed annavad lootust, et stereotüübid ei pruugi üldse paika pidada ja maailm on muutumises, või lisavad lihtsalt tõele vastavatele lugudele mingit värvi. Samamoodi nagu inimestega on ka riikide ja ajalooga.
Need kaks hiljuti ilmunud raamatut on seotud Soomega, kuid peale selle tegeldakse mõnevõrra ka Soome ajaloo müütide või stereotüüpidega. Ajaloolase Kimmo Rentola raamat on Stalini ja Soome suhetest ning Leena Sharma oma Soome ja Nõukogude Liidu kultuurisuhetest pärast sõdu. Sellest tulenevalt on raamatutel umbes kümmekond aastat ühisosa, sest teatavasti pidas Stalin ennast ka kultuuris suuremaks asjatundjaks (võrreldes enamiku N õukogud e juhtidega ta seda ehk oligi) ning kohtus seetõttu ka Soome delegatsioonidega.
Talvesõda on kahtlemata üks Soome ajaloo tähtsamaid ja ka mütologiseeritumaid sündmusi. Kui üksiksündmuste tasandile mitte laskuda, on keskne küsimus, miks võitis Soome Talvesõja, ning standardvastus, et "Soome sisu tõttu". Antud juhul ei ole oluline täpsustada, kas Soome võitis, suutis sõdida viiki või vältida kaotust, küsimus on stereotüübis ja selle võimalikult lühidas põhjendamises (inimeste tähelepanu köita oli raske juba ammu enne Twitteri leiutamist). Teise raamatu puhul on müüti või stereotüüpset mõtlemis t tuvastada natuke keerulisem, kuid üldjoontes on keskseid küsimusi kaks: miks tegid nii paljud soomlased Nõukogude Liiduga koostööd ja kas see oli oma riigi säilitamise hind?
Neis raamatutes saadakse antud küsimustele vastamisega hakkama üsna erineval tasemel. Kuna mõlemad autorid on omamoodi huvitavad isikud, siis tuleb natuke tutvustada ka nende tausta. "Stalini ja Soome saatuse" autor Kimmo Rentola on umbes pool aastat pärast Stalini surma sündinud ajaloolane, kes on olnud ajakirjanik ning töötanud kirjastuses toimetajana. Noorena oli ta üsna vasakpoolsete vaadetega ning koguni 1980ndate alguseni Soome Kommunistlikus Parteis. Aastast 2014 on ta Helsingi ü likooli poliitajaloo professor ning "Stalin ja Soome saatus" pälvis Kalevi Jäntti nimelise soomekeelse aimekirjanduse preemia.
Talvesõjast on eesti keeles ilmunud juba rida raamatuid, millest kõige põhjalikum on 888-leheküljeline Antti Juutilaise ja Jari Leskise koostatud "Talvesõda" (Varrak, 2002). Kuna v äiksemaid raamatuid kindralitest snaiprite ja sõjategevuse kohta on ilmunud veel terve rida, siis kas midagi olulist on veel üldse lisada? Üldjoontes võib öelda, et natuke on küll. Rentola teos on korralik viidetega varustatud ajalooraamat, kus pole kokku võetud kogu konflikti, vaid üksnes selle diplomaatiline pool. Sellelgi teemal on eesti keeles olemas juba Max Jakobsoni "Talvesõja diplomaatia" (Tänapäev, 2004), kuid Rentola raamat on uuem ja sisaldab rohkem Vene ja teiste riikide arhiivide (nt Bulgaaria) materjale.
Diplomaatia ja geograafia pole vähem tähtsad kui sõda rindel
Rentola raamatus on juba tuttavat: soomlased üritavad lootusrikkalt kombata nii rootslaste kui ka sakslaste meeleolusid (Himmler: "Pange vastu, kui tahate, aga meie teile appi ei tule"). Huvitavamad on prantslastega seotud episoodid, sest Vene arhiivimaterjalid tõestavad, et Punaarmee juhtkond oli luureandmete põhjal juba vägagi mures, et sõtta võib tulla ootamatu pööre. "Pariisi luureandmete järgi hakkasid peale jääma sõja pooldajad eesotsas nõukogudevastase kindrali Weygandi, Gameli, Gorti ja Ironside'iga. Bordeaux sadamast on teel juba 400 lennukit, 200 soomusrongi ja 6000 meest." Autor peab ka õnnelikuks juhuseks, et Stalin oli kaotanud usalduse Briti luurevõrgu vastu ja kehva kvaliteediga Prantsuse luureandmeid usuti liialt. Päev pärast rahulepingu sõlmimist jõuab Pariisist kohale täpsustus, et esialgses mahus ja kiirusega toetust siiski ei saabu … Kui kätte jõuab Jätkusõda, on üks meeldejäävamaid pisiepisoode, kus minister Väinö Tanner käib vanglas N õukogude agendi Hella Wuolijokiga asja arutamas. Raamatus käsitletakse ka muid piirivariante, mis oleksid näiteks Kotka ja Lappeenranta liitnud Nõukogude Liidu külge. Rentola ei puuduta rindeelu peaaegu üldse ja jõuab rahvusliku müüdi puhul järeldusele, mis ei lammuta seda, kuid tõstab asja laiemasse konteksti. Soome riigi säilimise peamised põhjused olid tema arvates soodus seis rahvusvahelises poliitikas ja diplomaatias (USA-NSVLi suhete halvenemine pärast Varssavi sündmusi, Teherani konverents, ameeriklaste nõudmised), rahva üksmeelne ponnistus (venelased lootsid üllatavalt kaua näha toetust oma plaanidele ka Soomes) ning kolmandaks lihtne geograafia: kui Soome oleks jäänud ette teel Berliini, siis oleks see ka ära võetud, nendib Rentola. "Soome valitsus teadis Talvesõja kaalu, kuigi ei võtnud seda venelastega kunagi jutuks, vähemalt mitte kaine peaga. See oli tabu nagu Elsass prantslastele pärast 1871. aastat," nendib autor. Need järeldused tunduvad tasakaalukad ja usutavad ega ole lihtsustavad loosungid nagu meie "kuidas me ennast vabaks laulsime".
Pärast sõda olevat Stalin ühes vestluses kerge kahetsusega maininud, et Soome tulnuks ikkagi okupeerida, aga ameeriklased käisid peale, et seda ei tohi teha. Rentola kirjutab enamasti ladusalt, aga kohati ehk natuke kuivapoolselt. Kust küll leida värvikaid üldistusi, nagu näiteks kirjeldus Belgia sõjaväe tegevusest piiri lähedal päev enne sõja puhkemist 1939 Antony Beevori raamatus – istutati kannikesi. Lõpupoole torkab küll silma ebaharilikult reibas lõik "Naise suguelundid, eriti, kui need on hooletusse jäetud, oli (Yrjö) Leino vaatepunktist loom, kiskja, mida valitseb puhas "elundlik instinkt"!
Ka sõja lõpu ning Stalini surma vaheline aeg j ärel evalvekomisjoni, reparatsioonide ning muude nõudmistega oli Soomele keeruline, kuid tollane draamatika ei jõua muidugi sõjaaegse tasemeni. Üldiselt on tõlge korralik, kuigi samal leheküljel võivad järjest esineda "diviis" ja "divisjon" ning Ždanovi surmaga seotud episoodi on meil varem nimetatud pigem "Leningradi vandenõuks", mitte "juhtumiks".
Püdelavõitu mosaiik veidrast ajast
"Vankumatu sõpruse" autor Leena Sharma on Suomen Kuvalehti ajakirjanik, kes on india-soome päritolu. Ta on kirjutanud mh kuulsusega kaasnevast hinnast, sisserändajatest ja põlissoomlastest ning on abielus endise ühe juhtiva põlissoomlaste (praegu Sinise Tuleviku erakond) poliitiku Jussi Niinistöga, kes oli Juha Sipilä valitsuse kaitseminister.
Sharma raamatu ajatelg ulatub Teise maailmasõja lõpust 1980ndate keskpaigani. Raamatu põhirõhk on vanemal ajalool, mh peatutakse üsna pikalt esimestel kultuurikontaktidel pärast sõda, kui Soome saabus esinema Punaarmee koor, mille kunsti ülistatakse erinevalt Leningrad Cowboysi esinemisest, mis on toodud mandumise musternäiteks. Kui siia juurde panna kirjeldus Moskvasse saabunud soomlaste suust, et "Soome matsikombeid, näiteks põrandale sülitamist ja suitsetamist, siin ei tuntud", siis hakkab asi juba vaikselt vildakaks kiskuma. Mitte et autor soovinuks tõestada, kuivõrd kultuursed olid Nõukogude esindajad soomlastega võrreldes, kuid pidevalt on tunne, et autori allikate valik on olnud võrdlemisi piiratud, mistõttu on ülevaade konarlik. Võrdluses Rentola raamatuga on siin uurimuslik ja uudne pool võrdlemisi nõrk.
Eestlastele muidugi pakub sellise teema puhul huvi, mida räägitakse meist. Ilmselgelt on tõlke avaldaja näinud vaeva teose kohandamisega meie lugejale Eestiga seotud pildimaterjali lisamisega. Peale juba küllastumiseni käsitletud Kekkose visiidi 1964. aastal ja laevaliikluse alguse on siin ka näiteks Koivistote perekond juubelilaulupeol. Raamatu tekstis on uudsust siiski paraku vähem. Võib-olla üks huvitavamaid episoode on tollal veel noore kriitiku Seppo Heikinheimo Helsingit külastanud Estonia etenduse hävitav arvustus: "Kuna sotsialistlik realism lähtub teesist, et igaüks peab kunstist aru saama – kunst kuulub rahvale! – oli vaja kunsti tase lasta nii madalale, et see jõuaks iga kodaniku ajju. Gustav Ernesaksa "Tormide rand" ei kerkinud ei muusikaliselt ega lavastuslikult mitte kellegi arusaamisvõimest kõrgemale. Ei ole võimalik öelda, kas helilooja on täiesti andetu või on ta vaid tellimustöö ära teinud." Samas 1967. aasta Helsingin Sanomate artiklis mainib Paula Talaskivi Leida Laiuse ja Veljo Käsperi tööde põhjal, et "Eesti filmile on omane tavatult aeglane rütm". Sellele sekundeerib mõnevõrra lugu 1980ndatest, kui rahvastevahelise sõpruse märgiks viiakse Anne Veski esinema Rautaruukki metallitööliste sööklasse, samal ajal kui töömehed üritavad lõunat kahvlite-nugade klõbinal sisse vorpida. Või siis Erkki Tuomioja märkus Hella Wuolijoki kohta: "Paljude kuulajate kõrva ärritas ka tema selge eesti aktsent ja raadiotööks mitte eriti sobiv hääl." Ei olnud sugulasrahvaste sõprus alati jäägitu või probleemitu, kuigi seda nii üritati vägisi näidata ning kriitika vaikiti meil maha.
Sharma raamatus on ilmselt omaaegse perioodika põhjal üles loetud palju kultuuridelegatsioonide vahetusi, kuid need jäid tihtipeale formaalseks. Oli olemas ametlik tegelikkus ja see, mida inimesed päriselt tarbisid. Olen mitmetelt venelastelt kuulnud, et nemad pidasid soome kuulsaimaks kirjanikuks Martti Larnit, kuna tolle teoseid tõlgiti ja avaldati Nõukogude Liidus suures tiraažis. Samamoodi on raamatus mainitud, et edukaim Soome ansambel Nõukogude Liidus oli Sielun Veljet, kuid Eesti NSVs see ilmselt küll nii ei olnud, sest populaarsemaid bände nähti ise telekast ilma filtrita. Kui oli vaja kedagi saata, siis võisid kohalikud kommunistid vajadusel ka trummid ja võimendid osta! Vähemalt Tallinnas sai ka väga paljudest putkadest vabalt osta Soome kommunistide ajalehti Tiedonantaja ning Kansan Uutiset, aga lugemiseks kasutati neid vähe. Meie lugesime lapsena sealt koomikseid ja siis pani vanaema need köögipõranda kuivatamiseks maha – seal lihtsalt oli lehekülgi rohkem kui meie ajalehtedes. Kas nüüd saab seetõttu järeldada, et need lehed olid edukad ja populaarsed, on iseasi.
Sharma raamatus on paraku väga vähe valgustatud üksikisiku tasandit, mis oleks ametlike delegatsioonide tegemistest huvitavam materjal, kuid ilmselt tuleb ehk kunagi mõni teine raamat teha ja selleks ise inimestelt meenutusi koguda. Mis puudutab aga küsimust, kuidas see kõik võimalikuks sai ja miks nii paljud inimesed NSVLiga koostööd tahtsid teha, siis ilmselt on põhjused ikkagi tavapärased kolm: raha, oportunism ja teatud määral ka lihtsalt lollus. Seda on kinnitanud ka nende riikide kogemus, kellel polnud Nõukogude Liiduga piirigi. Mõnedel inimestel võis selle juures olla ka soov midagi varjatult head korda saata, kuid selle vihmavarju alla jooksevad ka kohe kolm eespool nimetatud kontingenti.
### Response:
Tauno Vahter. Kuidas Anne Veski Soome vabaks laulis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austraalia hoidis prantslasi avapoolajal vaid 21 punkti peal ja läks kolmanda veerandaja keskel kahel korral ka 15 punktiga juhtima, kuid Prantsusmaa tugev lõpp tõi neile teist MM-i järjest pronksmedalid.
Väljakult 38-protsendiliselt tabanud prantslaste parimana viskas Nando De Colo 19 punkti, Evan Fournier toetas teda 16 punkti ja viie lauapalliga. Poolfinaalis kahvatuks jäänud Joe Ingles viskas Austraalia kasuks 17 punkti.
Prantsusmaa 2014. ja 2019. aasta pronksmedalid ongi ainsad, mis nad MM-idelt on võitnud, Austraalia pääses nelja parema sekka esimest korda. | Kaotusseisust välja tulnud Prantsusmaa võitis teist MM-i järjest pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austraalia hoidis prantslasi avapoolajal vaid 21 punkti peal ja läks kolmanda veerandaja keskel kahel korral ka 15 punktiga juhtima, kuid Prantsusmaa tugev lõpp tõi neile teist MM-i järjest pronksmedalid.
Väljakult 38-protsendiliselt tabanud prantslaste parimana viskas Nando De Colo 19 punkti, Evan Fournier toetas teda 16 punkti ja viie lauapalliga. Poolfinaalis kahvatuks jäänud Joe Ingles viskas Austraalia kasuks 17 punkti.
Prantsusmaa 2014. ja 2019. aasta pronksmedalid ongi ainsad, mis nad MM-idelt on võitnud, Austraalia pääses nelja parema sekka esimest korda.
### Response:
Kaotusseisust välja tulnud Prantsusmaa võitis teist MM-i järjest pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Levadia esindusmeeskonna peatreeneri kohusetäitjana asub kuni hooaja lõpuni ametisse senine abitreener ja FCI Levadia U-21 peatreener Vladimir Vassiljev, kirjutab klubi oma kodulehel.
38-aastane serblane alustas Eestis karjääri 2017. aasta juuli lõpus, mil ta asus Infoneti peatreeneriks. Pärast Infoneti ja Levadia ühinemist sama aasta novembris jätkas Rogic FCI Levadia juhendajana. | Levadia lõpetas koostöö peatreener Aleksandar Rogiciga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Levadia esindusmeeskonna peatreeneri kohusetäitjana asub kuni hooaja lõpuni ametisse senine abitreener ja FCI Levadia U-21 peatreener Vladimir Vassiljev, kirjutab klubi oma kodulehel.
38-aastane serblane alustas Eestis karjääri 2017. aasta juuli lõpus, mil ta asus Infoneti peatreeneriks. Pärast Infoneti ja Levadia ühinemist sama aasta novembris jätkas Rogic FCI Levadia juhendajana.
### Response:
Levadia lõpetas koostöö peatreener Aleksandar Rogiciga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meeste võrkpallikoondis on Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alustanud kahe kaotusega. Mis on seni läinud valesti ja kas edasipääsulootus elab? Vahendame muljeid turniiri toimumispaigast Rotterdamist. Arhiivikatkete abil meenutame meeskonna varasemaid EM-finaalturniire.
Lõppeval nädalal toimus Minskis esimene Euroopa ja USA kergejõustikumatš. Uurime Eesti kergejõustikuliidu presidendilt Erich Teigamäelt, milline on selle võistluse tulevik. Kiikame ka kahe nädala pärast algavate maailmameistrivõistluste poole.
Juttu tuleb veel Türgi rallist ja korvpalli MM-ist.
Saadet teevad Juhan Kilumets ja Johannes Vedru. | Tänases "Spordipühapäevas" on luubi all võrkpalli EM ja kergejõustik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meeste võrkpallikoondis on Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alustanud kahe kaotusega. Mis on seni läinud valesti ja kas edasipääsulootus elab? Vahendame muljeid turniiri toimumispaigast Rotterdamist. Arhiivikatkete abil meenutame meeskonna varasemaid EM-finaalturniire.
Lõppeval nädalal toimus Minskis esimene Euroopa ja USA kergejõustikumatš. Uurime Eesti kergejõustikuliidu presidendilt Erich Teigamäelt, milline on selle võistluse tulevik. Kiikame ka kahe nädala pärast algavate maailmameistrivõistluste poole.
Juttu tuleb veel Türgi rallist ja korvpalli MM-ist.
Saadet teevad Juhan Kilumets ja Johannes Vedru.
### Response:
Tänases "Spordipühapäevas" on luubi all võrkpalli EM ja kergejõustik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brasiilia filminädal kinos Sõprus 16. – 20. IX 2019.
Brasiilia on Eestis kohal: päevalehtede esilehelugude ja juhtkirjade autorid, arvamusliidrid nädalalõpu jutusaadetes – kõik arutavad Amazonase põlemist ja Brasiilia presidendi kahtlast eetilist palet sõjas keskkonnakaitsjatega. Vaja läks üle 70 000 tulekahju kõigile koolis pähe kulunud nimega vihmametsas, et me hiiglast märkaksime.
Otsustasin kirjutada Brasiilia kajastamisest Eestis ning ühtlasi tutvustada Brasiilia saatkonna korraldatud filminädalat, üht tänuväärset võimalust selle intrigeeriva ja mitmekihilise riigi kohta meelelahutuslikus vormis üht-teist teada saada.
Pime kontinent
Brasiilia äsjane läbimurre väikeriigi meedia esiuudiste sekka kinnitab nukrat väidet: ajakirjandus eelistab negatiivset. Kümme aastat tagasi kestis veel Lõuna-Ameerika piirkondliku liidri majanduslik, poliitiline ja kultuuriline tippaeg. Brasiilia oli maailma kuues majandusjõud, riikide ühenduse BRICS globaalne roll tõusis jõudsalt ja Brasiilia juhtimisel arenes välja alternatiivne üleilmne Lõuna-Lõuna koostööblokk, aga Eesti pilk peatus Brasiilial harva, vaid Rio olümpia ja jalka-MM köitsid me meeli – ei piisanud vägevatest edusammudest, et huvi äratada.
Oma saatkonna Brasiilias Eesti lõpuks avas – ainsa kogu Lõuna-Ameerika kontinendi ja Ladina-Ameerika kultuuriruumi peale! – ja tõmbasime sellegi ukse vaid kaks ja pool aastat hiljem, 2016. aasta lõpus, vargsi jälle kinni. Pole piisavalt prioriteetne, ei haagi Eesti geopoliitiliste huvidega. Muuseas, spetsialistide arvates olnuks diplomaatia seisukohalt parem, kui seda saatkonda poleks olnudki, sest esinduse järsk sulgemine annab eriti selgelt märku, et sellest kandist me ei hooli.
Nüüd siis vihmamets põleb ja pool Brasiilia territooriumist ehk ligikaudu veerand Lõuna-Ameerikast on kaetud paksu suitsuga. Kuidas see võimalik on, kui juba vähese lugemisega selgub, et vihmamets naljalt ise ei sütti, isegi mitte põua ajal? Kuidas poliitika mängu tuleb? On see tõesti võimalik, et riigil, mille territooriumil on maailma suurim vihmamets, on president, kes eitab kliimamuutusi ja represseerib aktiivselt kõiki teadlasi, kes ebamugava tõe välja ütlevad? Ja milline ajalooline taak ning praegused poliitmängud tegelikult taustal pulbitsevad, kui G7 riikide juhid pakuvad metsapõlengute kustutamiseks raha, aga Brasiilia liidri vastus on kõhklev? Ja lõpuks: miks Bolsonaro ometi Macroni naise solvajatega avalikult kaasa itsitab ning üht Euroopa liidrit nii avalikult mõnitab?
Järsku on küsimusi palju – vastuseks on aga vaikus. Eestis ei ole mitte ühtegi spetsialisti, kes kerkinud küsimustele vastama hakkaks. Jah, artikleid ilmub, aga need on läbinähtavad tõlked muukeelsest meediast, enamasti mitmekordselt vahendatud, ja sisaldavad ajas ning libauudiste ajastu hoovustes kohati kannatada saanud fakte. Brasiilia meediat ei tsiteeri keegi, rääkimata info kontrollimisest. Ma ei hakka unistamagi võimalusest, et mõni Eesti reporter võiks kohapealseid eksperte ja ka otseallikaid intervjueerida, uurida, analüüsida … Või et Eestis oleks palgaline ekspert (kas või terve maailmajao uurimiseks üks), kelle töö on jälgida peamisi arengusuundi ühes piirkonnas, neid analüüsida, vahendada ja vajadusel Eesti publikule kommenteerida. Välisministeeriumis on kaks inimest: üks on ametnik, kes peaks piirkonna kohta lugema, teine vajadusel esindama Eestit nii arvukates Ladina-Ameerika kui ka mitmetes riikides teisel pool maakera, resideerudes ise Tallinnas. Avalikult Brasiilias toimuvat kommenteerida ei tohi neist kumbki.
"Naabrite helide" portreteeritavate galerii on lai, kaamera dokilik ja näha saab külluslikult keskklassi brasiillaste igapäevaelu detaile.
Kaader filmist
Hämmastav, et pea juba kolm aastakümmet taas iseseisvas riigis on otsustatud end mõnede kontinentide arengust lihtsalt ära lõigata. Seda globaliseerunud maailmas, kus liblika tiivalöök mõjub kaugele. Ometi tahame me olla keegi, osaleda ÜRO julgeolekunõukogu roteeruva liikmena maade ja piirkondade saatuse otsustamise juures – huvitav küll, milliste teadmiste najal, kas vaid partnerite hinnangut pimesi kopeerides?
Kui Eesti tillukese riigina ei suuda ülal pidada piisavalt diplomaate, akadeemilisi uurijaid ja rahvusvaheliste suhete piirkondlikke eksperte, siis tasuks rolle ühendama hakata, nagu 1990ndate alguse lennartmerilikus vaimus häbenemata tehti. See tähendaks mõnest senisest reeglist üleastumist: tuleks ehk kõrvaldada diplomaatide vaikimisvanne ja neid julgustada, lausa kohustada andma eksperdihinnaguid, jagama teadmisi, selgitama tausta ka avalikult. Maailmas toimuvat ignoreerides või siis kolmanda-neljanda ringi kohandatud fakte aina edasi vahendades määrame me Eesti sumbuma.
Ametnike ja diplomaatide sekkumise vajadust maailma mõtestamisse soosib ka radikaalselt muutunud de facto poliitolukord maailmas. Kui globaalselt pideva tähelepanu all liidrid, nagu Trump, Putin ja Johnson, ning nende tillemad jäljendajad etiketti ignoreerivad ning paiskavad oma piiratud maailmapildi ja ego keskselt välja, mis sülg suhu toob, siis võib vanade struktuuride poliitika stiilis "meie jääme väärikaks, järgime protokolli ega lähe sellega kaasa" pikas plaanis kätte maksta. Reaalid kujundatakse ümber, väärtussüsteemid kohanduvad ajapikku – ja pahad võidavad.
Pehme jõud
Poliitika ja majanduse kõrval oli millenniumi alguse Brasiilia päris kõva käpp ka pehme võimu alal. Juba loomulikus arengus indiaani, euroopalike ja afrojuurte põimudes ülitugevaks arenenud kultuurilist eneseväljendust soositi kavalalt maksuvabastuste ja muude soodustustega. Ladina-Ameerika kommertsmetropolis São Paulos ei olnud ühtki tõsiseltvõetavat finantsasutust, millel polnuks oma kultuurikeskust, kus toimusid XXI sajandi esimesel kümnendil pidevalt tasuta kõrgetasemelised kultuuriprogrammid: filmifestivalid, kirjandusõhtud, tantsu- või kunstitöötoad jne. Naftakorporatsioonid ja pangad toetasid filmistuudioid ja muusikafestivale, sest valitsus oli selle neile kasulikuks teinud.
Seda rikkust hakati XXI sajandi alul teadlikult ka globaalselt levitama: brasiilia kultuuri päevad paljudes riikides, tõlketoetused brasiilia kirjanduse leviks üle ilma, tuntud ja vähem tuntud muusikute turneed, Brasiilia fookus Frankfurdi raamatumessil jne. Noori brasiillasi saadeti kultuurisaadikutena maailma: ulatuslikud stipendiumiprogrammid soosisid aastaks välisriiki õppimaminekut (ja kui samakeelsesse Portugali tungeldi laiskusest liiga palju, siis välistati Portugal sihtriigina, et välisaasta annaks tudengile siiski ka korraliku võõrkeelepraktika).
2011. aastal võitis ka Eesti Brasiilia pehme jõu üle maailma rulluvast lainest. Brasiilia avas Tallinnas saatkonna, mis on kaheksa aasta jooksul aina kasvanud. Ja ehkki Brasiilia pehme jõu säilivustähtaeg on mõnes mõttes möödas, ei ole esindust suletud. Brasiilias on pukis isake, kes üritab Trumpi ja Putini eeskujul kasvatada isikukultust, imponeerida päevast päeva vaid oma valijagrupile, teeselda vastaseid mõnitades ja vaenlasi välja mõeldes, et valimiskampaania ikka veel käib. Sel taustal on imetore, et meil on siiski alles Brasiilia saatkond, kes küll oma tööandjat kritiseerida ei tohi, ent kel lubatakse ilmselt inertsist oma maa värviküllast ja mitmekihilist kultuuri sihtriigi publikule tutvustada.
Viis läkitust Brasiiliast
Ja nüüd loo ajendi juurde: 16. kuni 20. septembrini saab kinos Sõprus tasuta vaadata viit Brasiilia filmi. Juba teist aastat toimuva filminädala kava paneb kokku Brasiilia saatkonna kultuuriatašee Ramiro dos Santos Breitbach, kes kommenteeris programmi nii: "Pakume mitmekülgse valiku, et mitte jääda kinni Rio de Janeiro postkaardivaatesse. Sel aastal on tähelepanu Põhja- ja Kirde-Brasiilial, viiest filmist kolme tegevus toimub selles piirkonnas. On žanrilistki vaheldust: draamaderohkes kavas on ka komöödia "Kättemaks". 1
Fookus majanduslikult vaesemal, ent kultuuriliselt ülirikkal Põhja- ja Kirde-Brasiilial ei ole mingi juhus: viimased kakskümmend aastat ongi selle kandi režissöörid teinud märkimisväärse tähelennu. Filminädala avab selle laine algusest pärit teos ja ühtlasi ka programmi vanim film "Kino, aspiriin ja raisakotkad", 2 mis on mõnele Eesti filmigurmaanile juba tuttav, sest linastus 2006. aasta PÖFFil. Režissöör Marcelo Gomes on pärit Manausest Amazonase südames, tegevus toimub Põhja-Brasiilias aastal 1942 ja film on täis romantilist kulgemist äärealadel. Brasiilia pinnal Teise maailmasõja ajal lahingutegevust polnud, ent riik oli Lõuna-Ameerikas ainus, kes saatis liitlastele oma vägesid, kuulutas Saksamaale sõja ja oli ideoloogiliselt vägagi haaratud. Mis saab aga vaenlase tagamaal toimetavast Saksa kodanikust, kel pole sõjaga midagi pistmist ja kes rändab aspiriini müües ning filme näidates maalilisel Brasiilia ääremaal? Ülisoe ja sümpaatne film kinnitab veenvalt sõjapidamise mõttetust.
Teisipäeva õhtu tuleb lõbus: "Kättemaks" on kurjale pealkirjale vaatamata hoopis komöödia. See kerge road movie ei mitmekesista filminädalat üksnes žanriliselt, vaid ka geograafiliselt. Vastukaaluks kolmele filmile põhjast ja ühele Minas Geraisi osariigist liigub "Kättemaksu" peategelaste duo São Paulost autoga läbi lõunaosariikide Argentinasse. Pärast värvikat piiriületust liigutakse Buenos Airesesse. Petetud mehe armukadedus (oleks siis tüdruk läinud kaasa ükskõik kelle muu, aga argentino 'ga!) ja kättemaksuiha, mille sõber on üles kütnud, on vaid taustaks naaberriikide rivaliteedi kujutamisele anekdootide, eelarvamuste ja mõnituste raskekahurväe vormis. Eks oleme Eestis isegi alati naabrist paremad ja oma Tallinna-Tartu või Saare-Hiiu liinis tögamisega harjunud, aga "kes on maailma kõigi aegade parim jalgpallur?" tüüpi mõõduvõtmist meie oma rullnokad kraageldes endale lubada ei saa. Maradona ja Pelé kodumaa mehepoegade puhul tõusetub see teema aga märkimisväärse sagedusega. Nii et mõneti on see ka kultuuriliselt huvitav linateos.
Muuseas, ehkki "Kättemaksu" ei ole PÖFFil näidatud, siis režissöör Fernando Fraiha ja üht peategelast kehastav Daniel Furlan on meie pimedate öödega tuttavad. 2017. aastal linastus PÖFFi kavas nende eelmine koostöö "Neurootiliselt meelerahu otsides", 3 mille juures Fraiha oli produtsendi rollis.
Kolmapäeva õhtu on jälle mõtlikum. "Pöördtuules" 4 kohtuvad kaks lapsepõlvesõpra, kellest üks on läinud kolkakülast suurlinna, teine jäänud paigale. Narratiiv koosneb peamiselt kahe selli õllejoomisest, vestlemisest ja väikelinnas hängimisest, aga välja joonistub nii mõndagi: koos kogetud lapsepõlvetrauma ja sellest ülesaamise võimalused. Film on tehtud kunstilise taotlusega, kuulmismeel saab eriti hellitatud.
Neljapäevane "Naabrite helid" 5 on viie filmi seast enim kriitikutelt kiita saanud. Kes mäletab Kleber Mendonça Filho eelmist teost, 2017. aastal ka Sõpruses linastunud "Aquariust" (2016), see aimab, mida oodata. Taas käib tegevus Kirde-Brasiilia suurlinna Recife rannalähedases rajoonis, seekord lausa režissööri kodutänaval. Olulised ongi tänav, majad, kogukond, naabrid ja keskklassi turvastandardid. Kui "Aquariuses" võitleb muusikakriitik Clara (Sonia Braga) kinnisvarahaide vastu, siis "Naabrite helides" sõidab hea uue ilma saadikuna sisse turvafirma, kelle motiivid on saladuslikud. "Naabrite helide" portreteeritavate galerii on laiem, kaamera on dokilik ja näha saab külluslikult keskklassi brasiillaste igapäevaelu detaile (arva ära, kui kavalalt kasutab meeleheitel koduperenaine vibreerivat pesumasinat?). Heliriba, nagu filmi pealkirjastki aimata võib, on nüansseeritud ja nauditav.
Magustoiduks on reede õhtul kavas minule filminädala suurim üllatus "Serra Pelada" 6 (otsetõlkes "Kiilakas mägi"). Serra Pelada on päris koht, Amazonase kullakaevandus, kus vallandus 1979. aastal Brasiilia ajaloo pööraseim kullapalavik ja mis on nüüd lihtsalt üks inimkäte kaevatud saja meetri sügavune reostunud auk. Filmis on kokku saanud äärmiselt dramaatiline dokumentaalne aines, kinematograafiliselt hingemattev keskkond, lihtne, ent korralik stsenaarium ja režissuur ning väga head näitlejatööd. Dokumentaalkaadrid on oskuslikult kombineeritult lavastatud, tuhandete mudaste näitlejatega massistseenide kaadritega. Kiilaka mäe kullaaugu on juba varem visuaalajalukku raiunud legendaarne fotograaf Sebastião Salgado, samuti algab sellest ülelennuga majesteetlik dokfilm "Powaqqatsi" (Godfrey Reggio, 1988).
Režissöör Heitor Dhaliat on varemgi paelunud piiratud tegevuspaigad, kus ühtede võim teiste üle võib inimese tumedama poole perverssuseni avada, nagu näitas ta ohtralt auhindu saanud film "Äravoolu lõhn". 7 São Paulost kullajahile siirdunud sõbrad Juliano ja Joaquim, "Serra Pelada" kaks peategelast, ei väsi kordamast, et kaevandus toob kõigis välja halvima. Samast kohast vändatud dokis räägitakse, et ainult käte jõul järjest sügavamaks kraabitud hiigelaugus oli kõrgajal tõsiseid konflikte iga päev, selle taustal on filmis vägivalda isegi mõõdukalt. Vähehaaval tekib vaatajal ehk siiski paralleel Brasiilia filmi läbi aegade suurima rahvusvahelise hitiga "Jumala linn", 8 sest siingi joonistub välja kriminaalse võrgustiku loogika: näeme geide (slängis Mariade) rolli miniühiskonnas, kuhu valitsus naisi ei lubanud, tutvume prostitutsiooni ja alkoäri loogikaga lähimas linnas 30 kilomeetri kaugusel, kuhu kaevandusest autotee ei viinud.
Filmi peaosa pidi alguses mängima üks produtsentidest, Brasiilia filmi superstaar, seriaalist "Narcos" (2015–2017) tuntud Wagner Moura, kelle osaluseta menufilme enam justkui ei tehtagi. Kuna tal ei jagunud aega, piirdus ta väiksema kõrvalosaga, ja peaosalise Juliano kehastamiseks sai võimaluse Juliano Cazarré. Väga hästi läks, sest antikangelane on vastikult usutav ja kaasahaarav, Moura kehastatud Lindo Rico (tõlkes Ilus Rikas) on aga samuti suurepärane karakterroll.
Keskus ja perifeeria
Hüppan tagasi filminädala geograafilise mõõtme juurde: ehkki Brasiilia suurimaid ja kuulsamaid linnu ei näe viiest filmist üheski, on metropol São Paulo vaikiv kohalolek siiski ilmne. Kättemaksuhimulised mehepojad stardivad just sealt otse lõunasse oma Argentina autoreisile, filmis "Serra Pelada" läheb sõprade paar sealt risti vastupidises suunas Amazonasesse õnne otsima ja "Pöördtuules" on üks peategelane väikelinnast Sampasse kolinud. Riigi võimsalt tuksuv kommertssüda on vaikiva hiiglasena alati kohal, tõmmates perifeeriast töömesilased kokku ja lennutades nad vahel, pigem ajutiselt, siia-sinna õnne otsima või kättemaksuhimu rahuldama. Ehkki ilusaim, kuulsaim ja nõtkeim on jätkuvalt Rio de Janeiro, Brasiilia seebiooperite võttepaik, siis tänapäeva Brasiiliat enam majandusmootor São Paulota ei kujuta.
Filmirealt veel ühisjooni otsides torkab silma, et viiest filmist neljas on peategelasteks kaks meest, kes on vanad sõbrad või liitlased olude sunnil ning kelle vahel tuleb ette nii konflikte kui ka kaunist kamraadlikkust. Ju need on siis olnud viiele meesrežissöörile olulised teemad. Kriitikud on maininud "Pöördtuule" kohta, et olnuks filmi kaks suurepärast naisrolli samuti suurelt välja mängitud, saanuks kokku meistritöö. Praegu on veidi puudu jäänud. Mööndustega võib seda öelda ka teiste teoste kohta.
Kel Brasiilia filminädalast küll ei saa, oodaku PÖFFi. Üks film, nimelt "Otsija", 9 on juba kinnitatud ning autor Bernardo Barreto ka Tallinna kutsutud. Ja saarlased: paar Brasiilia filmipärli on üsna pea ka teie ees – jälgige reklaami!
Nautigem niisiis olude kiuste Brasiilia pehme võimu laineid kinolinal, kuniks meil napib jõudu või tahet teiste vahenditega sealseid ühiskonnaprotsesse peegeldada.
1 "La vingança", Fernando Fraiha, 2016.
2 "Cinema, Aspirinas e Urubus", Marcelo Gomes, 2005.
3 "TOC: Transtornada Obsessiva Compulsiva", Paulinho Caruso, Teodoro Poppovic, 2017.
4 "Redemoinho", José Luiz Villamarim, 2017.
5 "O Som ao Redor", Kleber Mendonça Filho, 2012.
6 "Serra Pelada", Heitor Dhalia, 2013.
7 "O Cheiro do Ralo", Heitor Dhalia, 2006.
8 "Cidade de Deus", Fernando Meirelles, Kátia Lund, 2002.
9 "O Buscador", Bernardo Barreto, 2019. | Mele Pesti. Tähelepanu, Brasiilia on jõudnud Eestisse! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia filminädal kinos Sõprus 16. – 20. IX 2019.
Brasiilia on Eestis kohal: päevalehtede esilehelugude ja juhtkirjade autorid, arvamusliidrid nädalalõpu jutusaadetes – kõik arutavad Amazonase põlemist ja Brasiilia presidendi kahtlast eetilist palet sõjas keskkonnakaitsjatega. Vaja läks üle 70 000 tulekahju kõigile koolis pähe kulunud nimega vihmametsas, et me hiiglast märkaksime.
Otsustasin kirjutada Brasiilia kajastamisest Eestis ning ühtlasi tutvustada Brasiilia saatkonna korraldatud filminädalat, üht tänuväärset võimalust selle intrigeeriva ja mitmekihilise riigi kohta meelelahutuslikus vormis üht-teist teada saada.
Pime kontinent
Brasiilia äsjane läbimurre väikeriigi meedia esiuudiste sekka kinnitab nukrat väidet: ajakirjandus eelistab negatiivset. Kümme aastat tagasi kestis veel Lõuna-Ameerika piirkondliku liidri majanduslik, poliitiline ja kultuuriline tippaeg. Brasiilia oli maailma kuues majandusjõud, riikide ühenduse BRICS globaalne roll tõusis jõudsalt ja Brasiilia juhtimisel arenes välja alternatiivne üleilmne Lõuna-Lõuna koostööblokk, aga Eesti pilk peatus Brasiilial harva, vaid Rio olümpia ja jalka-MM köitsid me meeli – ei piisanud vägevatest edusammudest, et huvi äratada.
Oma saatkonna Brasiilias Eesti lõpuks avas – ainsa kogu Lõuna-Ameerika kontinendi ja Ladina-Ameerika kultuuriruumi peale! – ja tõmbasime sellegi ukse vaid kaks ja pool aastat hiljem, 2016. aasta lõpus, vargsi jälle kinni. Pole piisavalt prioriteetne, ei haagi Eesti geopoliitiliste huvidega. Muuseas, spetsialistide arvates olnuks diplomaatia seisukohalt parem, kui seda saatkonda poleks olnudki, sest esinduse järsk sulgemine annab eriti selgelt märku, et sellest kandist me ei hooli.
Nüüd siis vihmamets põleb ja pool Brasiilia territooriumist ehk ligikaudu veerand Lõuna-Ameerikast on kaetud paksu suitsuga. Kuidas see võimalik on, kui juba vähese lugemisega selgub, et vihmamets naljalt ise ei sütti, isegi mitte põua ajal? Kuidas poliitika mängu tuleb? On see tõesti võimalik, et riigil, mille territooriumil on maailma suurim vihmamets, on president, kes eitab kliimamuutusi ja represseerib aktiivselt kõiki teadlasi, kes ebamugava tõe välja ütlevad? Ja milline ajalooline taak ning praegused poliitmängud tegelikult taustal pulbitsevad, kui G7 riikide juhid pakuvad metsapõlengute kustutamiseks raha, aga Brasiilia liidri vastus on kõhklev? Ja lõpuks: miks Bolsonaro ometi Macroni naise solvajatega avalikult kaasa itsitab ning üht Euroopa liidrit nii avalikult mõnitab?
Järsku on küsimusi palju – vastuseks on aga vaikus. Eestis ei ole mitte ühtegi spetsialisti, kes kerkinud küsimustele vastama hakkaks. Jah, artikleid ilmub, aga need on läbinähtavad tõlked muukeelsest meediast, enamasti mitmekordselt vahendatud, ja sisaldavad ajas ning libauudiste ajastu hoovustes kohati kannatada saanud fakte. Brasiilia meediat ei tsiteeri keegi, rääkimata info kontrollimisest. Ma ei hakka unistamagi võimalusest, et mõni Eesti reporter võiks kohapealseid eksperte ja ka otseallikaid intervjueerida, uurida, analüüsida … Või et Eestis oleks palgaline ekspert (kas või terve maailmajao uurimiseks üks), kelle töö on jälgida peamisi arengusuundi ühes piirkonnas, neid analüüsida, vahendada ja vajadusel Eesti publikule kommenteerida. Välisministeeriumis on kaks inimest: üks on ametnik, kes peaks piirkonna kohta lugema, teine vajadusel esindama Eestit nii arvukates Ladina-Ameerika kui ka mitmetes riikides teisel pool maakera, resideerudes ise Tallinnas. Avalikult Brasiilias toimuvat kommenteerida ei tohi neist kumbki.
"Naabrite helide" portreteeritavate galerii on lai, kaamera dokilik ja näha saab külluslikult keskklassi brasiillaste igapäevaelu detaile.
Kaader filmist
Hämmastav, et pea juba kolm aastakümmet taas iseseisvas riigis on otsustatud end mõnede kontinentide arengust lihtsalt ära lõigata. Seda globaliseerunud maailmas, kus liblika tiivalöök mõjub kaugele. Ometi tahame me olla keegi, osaleda ÜRO julgeolekunõukogu roteeruva liikmena maade ja piirkondade saatuse otsustamise juures – huvitav küll, milliste teadmiste najal, kas vaid partnerite hinnangut pimesi kopeerides?
Kui Eesti tillukese riigina ei suuda ülal pidada piisavalt diplomaate, akadeemilisi uurijaid ja rahvusvaheliste suhete piirkondlikke eksperte, siis tasuks rolle ühendama hakata, nagu 1990ndate alguse lennartmerilikus vaimus häbenemata tehti. See tähendaks mõnest senisest reeglist üleastumist: tuleks ehk kõrvaldada diplomaatide vaikimisvanne ja neid julgustada, lausa kohustada andma eksperdihinnaguid, jagama teadmisi, selgitama tausta ka avalikult. Maailmas toimuvat ignoreerides või siis kolmanda-neljanda ringi kohandatud fakte aina edasi vahendades määrame me Eesti sumbuma.
Ametnike ja diplomaatide sekkumise vajadust maailma mõtestamisse soosib ka radikaalselt muutunud de facto poliitolukord maailmas. Kui globaalselt pideva tähelepanu all liidrid, nagu Trump, Putin ja Johnson, ning nende tillemad jäljendajad etiketti ignoreerivad ning paiskavad oma piiratud maailmapildi ja ego keskselt välja, mis sülg suhu toob, siis võib vanade struktuuride poliitika stiilis "meie jääme väärikaks, järgime protokolli ega lähe sellega kaasa" pikas plaanis kätte maksta. Reaalid kujundatakse ümber, väärtussüsteemid kohanduvad ajapikku – ja pahad võidavad.
Pehme jõud
Poliitika ja majanduse kõrval oli millenniumi alguse Brasiilia päris kõva käpp ka pehme võimu alal. Juba loomulikus arengus indiaani, euroopalike ja afrojuurte põimudes ülitugevaks arenenud kultuurilist eneseväljendust soositi kavalalt maksuvabastuste ja muude soodustustega. Ladina-Ameerika kommertsmetropolis São Paulos ei olnud ühtki tõsiseltvõetavat finantsasutust, millel polnuks oma kultuurikeskust, kus toimusid XXI sajandi esimesel kümnendil pidevalt tasuta kõrgetasemelised kultuuriprogrammid: filmifestivalid, kirjandusõhtud, tantsu- või kunstitöötoad jne. Naftakorporatsioonid ja pangad toetasid filmistuudioid ja muusikafestivale, sest valitsus oli selle neile kasulikuks teinud.
Seda rikkust hakati XXI sajandi alul teadlikult ka globaalselt levitama: brasiilia kultuuri päevad paljudes riikides, tõlketoetused brasiilia kirjanduse leviks üle ilma, tuntud ja vähem tuntud muusikute turneed, Brasiilia fookus Frankfurdi raamatumessil jne. Noori brasiillasi saadeti kultuurisaadikutena maailma: ulatuslikud stipendiumiprogrammid soosisid aastaks välisriiki õppimaminekut (ja kui samakeelsesse Portugali tungeldi laiskusest liiga palju, siis välistati Portugal sihtriigina, et välisaasta annaks tudengile siiski ka korraliku võõrkeelepraktika).
2011. aastal võitis ka Eesti Brasiilia pehme jõu üle maailma rulluvast lainest. Brasiilia avas Tallinnas saatkonna, mis on kaheksa aasta jooksul aina kasvanud. Ja ehkki Brasiilia pehme jõu säilivustähtaeg on mõnes mõttes möödas, ei ole esindust suletud. Brasiilias on pukis isake, kes üritab Trumpi ja Putini eeskujul kasvatada isikukultust, imponeerida päevast päeva vaid oma valijagrupile, teeselda vastaseid mõnitades ja vaenlasi välja mõeldes, et valimiskampaania ikka veel käib. Sel taustal on imetore, et meil on siiski alles Brasiilia saatkond, kes küll oma tööandjat kritiseerida ei tohi, ent kel lubatakse ilmselt inertsist oma maa värviküllast ja mitmekihilist kultuuri sihtriigi publikule tutvustada.
Viis läkitust Brasiiliast
Ja nüüd loo ajendi juurde: 16. kuni 20. septembrini saab kinos Sõprus tasuta vaadata viit Brasiilia filmi. Juba teist aastat toimuva filminädala kava paneb kokku Brasiilia saatkonna kultuuriatašee Ramiro dos Santos Breitbach, kes kommenteeris programmi nii: "Pakume mitmekülgse valiku, et mitte jääda kinni Rio de Janeiro postkaardivaatesse. Sel aastal on tähelepanu Põhja- ja Kirde-Brasiilial, viiest filmist kolme tegevus toimub selles piirkonnas. On žanrilistki vaheldust: draamaderohkes kavas on ka komöödia "Kättemaks". 1
Fookus majanduslikult vaesemal, ent kultuuriliselt ülirikkal Põhja- ja Kirde-Brasiilial ei ole mingi juhus: viimased kakskümmend aastat ongi selle kandi režissöörid teinud märkimisväärse tähelennu. Filminädala avab selle laine algusest pärit teos ja ühtlasi ka programmi vanim film "Kino, aspiriin ja raisakotkad", 2 mis on mõnele Eesti filmigurmaanile juba tuttav, sest linastus 2006. aasta PÖFFil. Režissöör Marcelo Gomes on pärit Manausest Amazonase südames, tegevus toimub Põhja-Brasiilias aastal 1942 ja film on täis romantilist kulgemist äärealadel. Brasiilia pinnal Teise maailmasõja ajal lahingutegevust polnud, ent riik oli Lõuna-Ameerikas ainus, kes saatis liitlastele oma vägesid, kuulutas Saksamaale sõja ja oli ideoloogiliselt vägagi haaratud. Mis saab aga vaenlase tagamaal toimetavast Saksa kodanikust, kel pole sõjaga midagi pistmist ja kes rändab aspiriini müües ning filme näidates maalilisel Brasiilia ääremaal? Ülisoe ja sümpaatne film kinnitab veenvalt sõjapidamise mõttetust.
Teisipäeva õhtu tuleb lõbus: "Kättemaks" on kurjale pealkirjale vaatamata hoopis komöödia. See kerge road movie ei mitmekesista filminädalat üksnes žanriliselt, vaid ka geograafiliselt. Vastukaaluks kolmele filmile põhjast ja ühele Minas Geraisi osariigist liigub "Kättemaksu" peategelaste duo São Paulost autoga läbi lõunaosariikide Argentinasse. Pärast värvikat piiriületust liigutakse Buenos Airesesse. Petetud mehe armukadedus (oleks siis tüdruk läinud kaasa ükskõik kelle muu, aga argentino 'ga!) ja kättemaksuiha, mille sõber on üles kütnud, on vaid taustaks naaberriikide rivaliteedi kujutamisele anekdootide, eelarvamuste ja mõnituste raskekahurväe vormis. Eks oleme Eestis isegi alati naabrist paremad ja oma Tallinna-Tartu või Saare-Hiiu liinis tögamisega harjunud, aga "kes on maailma kõigi aegade parim jalgpallur?" tüüpi mõõduvõtmist meie oma rullnokad kraageldes endale lubada ei saa. Maradona ja Pelé kodumaa mehepoegade puhul tõusetub see teema aga märkimisväärse sagedusega. Nii et mõneti on see ka kultuuriliselt huvitav linateos.
Muuseas, ehkki "Kättemaksu" ei ole PÖFFil näidatud, siis režissöör Fernando Fraiha ja üht peategelast kehastav Daniel Furlan on meie pimedate öödega tuttavad. 2017. aastal linastus PÖFFi kavas nende eelmine koostöö "Neurootiliselt meelerahu otsides", 3 mille juures Fraiha oli produtsendi rollis.
Kolmapäeva õhtu on jälle mõtlikum. "Pöördtuules" 4 kohtuvad kaks lapsepõlvesõpra, kellest üks on läinud kolkakülast suurlinna, teine jäänud paigale. Narratiiv koosneb peamiselt kahe selli õllejoomisest, vestlemisest ja väikelinnas hängimisest, aga välja joonistub nii mõndagi: koos kogetud lapsepõlvetrauma ja sellest ülesaamise võimalused. Film on tehtud kunstilise taotlusega, kuulmismeel saab eriti hellitatud.
Neljapäevane "Naabrite helid" 5 on viie filmi seast enim kriitikutelt kiita saanud. Kes mäletab Kleber Mendonça Filho eelmist teost, 2017. aastal ka Sõpruses linastunud "Aquariust" (2016), see aimab, mida oodata. Taas käib tegevus Kirde-Brasiilia suurlinna Recife rannalähedases rajoonis, seekord lausa režissööri kodutänaval. Olulised ongi tänav, majad, kogukond, naabrid ja keskklassi turvastandardid. Kui "Aquariuses" võitleb muusikakriitik Clara (Sonia Braga) kinnisvarahaide vastu, siis "Naabrite helides" sõidab hea uue ilma saadikuna sisse turvafirma, kelle motiivid on saladuslikud. "Naabrite helide" portreteeritavate galerii on laiem, kaamera on dokilik ja näha saab külluslikult keskklassi brasiillaste igapäevaelu detaile (arva ära, kui kavalalt kasutab meeleheitel koduperenaine vibreerivat pesumasinat?). Heliriba, nagu filmi pealkirjastki aimata võib, on nüansseeritud ja nauditav.
Magustoiduks on reede õhtul kavas minule filminädala suurim üllatus "Serra Pelada" 6 (otsetõlkes "Kiilakas mägi"). Serra Pelada on päris koht, Amazonase kullakaevandus, kus vallandus 1979. aastal Brasiilia ajaloo pööraseim kullapalavik ja mis on nüüd lihtsalt üks inimkäte kaevatud saja meetri sügavune reostunud auk. Filmis on kokku saanud äärmiselt dramaatiline dokumentaalne aines, kinematograafiliselt hingemattev keskkond, lihtne, ent korralik stsenaarium ja režissuur ning väga head näitlejatööd. Dokumentaalkaadrid on oskuslikult kombineeritult lavastatud, tuhandete mudaste näitlejatega massistseenide kaadritega. Kiilaka mäe kullaaugu on juba varem visuaalajalukku raiunud legendaarne fotograaf Sebastião Salgado, samuti algab sellest ülelennuga majesteetlik dokfilm "Powaqqatsi" (Godfrey Reggio, 1988).
Režissöör Heitor Dhaliat on varemgi paelunud piiratud tegevuspaigad, kus ühtede võim teiste üle võib inimese tumedama poole perverssuseni avada, nagu näitas ta ohtralt auhindu saanud film "Äravoolu lõhn". 7 São Paulost kullajahile siirdunud sõbrad Juliano ja Joaquim, "Serra Pelada" kaks peategelast, ei väsi kordamast, et kaevandus toob kõigis välja halvima. Samast kohast vändatud dokis räägitakse, et ainult käte jõul järjest sügavamaks kraabitud hiigelaugus oli kõrgajal tõsiseid konflikte iga päev, selle taustal on filmis vägivalda isegi mõõdukalt. Vähehaaval tekib vaatajal ehk siiski paralleel Brasiilia filmi läbi aegade suurima rahvusvahelise hitiga "Jumala linn", 8 sest siingi joonistub välja kriminaalse võrgustiku loogika: näeme geide (slängis Mariade) rolli miniühiskonnas, kuhu valitsus naisi ei lubanud, tutvume prostitutsiooni ja alkoäri loogikaga lähimas linnas 30 kilomeetri kaugusel, kuhu kaevandusest autotee ei viinud.
Filmi peaosa pidi alguses mängima üks produtsentidest, Brasiilia filmi superstaar, seriaalist "Narcos" (2015–2017) tuntud Wagner Moura, kelle osaluseta menufilme enam justkui ei tehtagi. Kuna tal ei jagunud aega, piirdus ta väiksema kõrvalosaga, ja peaosalise Juliano kehastamiseks sai võimaluse Juliano Cazarré. Väga hästi läks, sest antikangelane on vastikult usutav ja kaasahaarav, Moura kehastatud Lindo Rico (tõlkes Ilus Rikas) on aga samuti suurepärane karakterroll.
Keskus ja perifeeria
Hüppan tagasi filminädala geograafilise mõõtme juurde: ehkki Brasiilia suurimaid ja kuulsamaid linnu ei näe viiest filmist üheski, on metropol São Paulo vaikiv kohalolek siiski ilmne. Kättemaksuhimulised mehepojad stardivad just sealt otse lõunasse oma Argentina autoreisile, filmis "Serra Pelada" läheb sõprade paar sealt risti vastupidises suunas Amazonasesse õnne otsima ja "Pöördtuules" on üks peategelane väikelinnast Sampasse kolinud. Riigi võimsalt tuksuv kommertssüda on vaikiva hiiglasena alati kohal, tõmmates perifeeriast töömesilased kokku ja lennutades nad vahel, pigem ajutiselt, siia-sinna õnne otsima või kättemaksuhimu rahuldama. Ehkki ilusaim, kuulsaim ja nõtkeim on jätkuvalt Rio de Janeiro, Brasiilia seebiooperite võttepaik, siis tänapäeva Brasiiliat enam majandusmootor São Paulota ei kujuta.
Filmirealt veel ühisjooni otsides torkab silma, et viiest filmist neljas on peategelasteks kaks meest, kes on vanad sõbrad või liitlased olude sunnil ning kelle vahel tuleb ette nii konflikte kui ka kaunist kamraadlikkust. Ju need on siis olnud viiele meesrežissöörile olulised teemad. Kriitikud on maininud "Pöördtuule" kohta, et olnuks filmi kaks suurepärast naisrolli samuti suurelt välja mängitud, saanuks kokku meistritöö. Praegu on veidi puudu jäänud. Mööndustega võib seda öelda ka teiste teoste kohta.
Kel Brasiilia filminädalast küll ei saa, oodaku PÖFFi. Üks film, nimelt "Otsija", 9 on juba kinnitatud ning autor Bernardo Barreto ka Tallinna kutsutud. Ja saarlased: paar Brasiilia filmipärli on üsna pea ka teie ees – jälgige reklaami!
Nautigem niisiis olude kiuste Brasiilia pehme võimu laineid kinolinal, kuniks meil napib jõudu või tahet teiste vahenditega sealseid ühiskonnaprotsesse peegeldada.
1 "La vingança", Fernando Fraiha, 2016.
2 "Cinema, Aspirinas e Urubus", Marcelo Gomes, 2005.
3 "TOC: Transtornada Obsessiva Compulsiva", Paulinho Caruso, Teodoro Poppovic, 2017.
4 "Redemoinho", José Luiz Villamarim, 2017.
5 "O Som ao Redor", Kleber Mendonça Filho, 2012.
6 "Serra Pelada", Heitor Dhalia, 2013.
7 "O Cheiro do Ralo", Heitor Dhalia, 2006.
8 "Cidade de Deus", Fernando Meirelles, Kátia Lund, 2002.
9 "O Buscador", Bernardo Barreto, 2019.
### Response:
Mele Pesti. Tähelepanu, Brasiilia on jõudnud Eestisse! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Elu on aeg ajalt toonud meie ette erinevaid probleeme. Läbi ajakirjanduse kuhjuvad nad meie meeltesse ja muutuvad seal teatud hoiakuteks.
Probleemsetes küsimustes nagu teine pensionisammas, kliima soojenemine, Brexit, eesti teaduse rahastamine jne, tundub asi meist väga kaugel ja hoomamatu. Meie küsimus, kuidas neis teemades lahenduseni jõuda, saab vaevalt kuskilt konkreetse vastuse.
Kuidas muusikud oma valdkonnas probleeme lahendavad? Kus on need nõukogud, ühingud, seltsid ja muud ühiskondlikud organisatsioonid, kelle sõnastatud probleemsed valupunktid jõuavad otsustajateni?
Minu jaoks on see Eesti Muusika Nõukogu. Lihtsustatult öeldes peab see muusikute organisatsioone koondav nõukogu esindama muusikuid ning viima meie ideed ja tähelepanekud ministrite ja valitsuse lauale. Kui see on tehtud, siis ootama, mis vastus sealt tuleb.
Tavaliselt asjad aga nii lihtsalt ei käi. Muusikanõukogu toime on sisuliselt olematu. Tõstatatud küsimused "võetakse teadmiseks", need ei jõua kuhugi ning jäävad lahendamata. Keegi sellega ei tegele. Ainus tõeline tegu, milles muusikanõukogu virgub, on muusikapäeva tasuta kontsertide organiseerimine 1. oktoobril, et tähistada rahvusvahelist muusikapäeva. Tähistada on ju igati tore, kuid kas muusikaelu probleemistiku ja kitsaskohtade lahendamisel poleks mõtet nõukogul rohkem päris tegusid teha? Kui võtame Risto Joosti intervjuust lause: "koorijuhtimise eriala pole Eestis sisuliselt mitte midagi väärt" ja püüaksime selle viia niikaugele, et Risto ütleb mõne aasta pärast: "koorijuhtimise eriala on Eestis üks väärt amet", siis kuidas me selleni jõuaksime?
Kui laialt me näeme kogu muusikaharidust ja muusikaelu Eestis? Millest räägivad pianistid, muusikateadlased, muusikaõpetajad, lauljad? Kui palju on nende töö väärtustatud? Kas probleemides on midagi ühist? Mis süsteem on muusikute tasustamisel Lätis, Soomes, Rootsis? Kas oleme informeeritud? Missugused ja kui palju on muusikutel töökohti Eestis 10 aasta pärast?
Kui meil kõigi nende teemadega tegelemisel puudub loogiline süsteem, kuidas tulemuseni jõuda, siis jääb mul vaid hüüda nii nagu hüüdsid koorilauljad laulupeo avalugu oodates: "ARSTI! ARSTI!"" | Tõnu Kaljuste: Eesti Muusikanõukogu toime on sisuliselt olematu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Elu on aeg ajalt toonud meie ette erinevaid probleeme. Läbi ajakirjanduse kuhjuvad nad meie meeltesse ja muutuvad seal teatud hoiakuteks.
Probleemsetes küsimustes nagu teine pensionisammas, kliima soojenemine, Brexit, eesti teaduse rahastamine jne, tundub asi meist väga kaugel ja hoomamatu. Meie küsimus, kuidas neis teemades lahenduseni jõuda, saab vaevalt kuskilt konkreetse vastuse.
Kuidas muusikud oma valdkonnas probleeme lahendavad? Kus on need nõukogud, ühingud, seltsid ja muud ühiskondlikud organisatsioonid, kelle sõnastatud probleemsed valupunktid jõuavad otsustajateni?
Minu jaoks on see Eesti Muusika Nõukogu. Lihtsustatult öeldes peab see muusikute organisatsioone koondav nõukogu esindama muusikuid ning viima meie ideed ja tähelepanekud ministrite ja valitsuse lauale. Kui see on tehtud, siis ootama, mis vastus sealt tuleb.
Tavaliselt asjad aga nii lihtsalt ei käi. Muusikanõukogu toime on sisuliselt olematu. Tõstatatud küsimused "võetakse teadmiseks", need ei jõua kuhugi ning jäävad lahendamata. Keegi sellega ei tegele. Ainus tõeline tegu, milles muusikanõukogu virgub, on muusikapäeva tasuta kontsertide organiseerimine 1. oktoobril, et tähistada rahvusvahelist muusikapäeva. Tähistada on ju igati tore, kuid kas muusikaelu probleemistiku ja kitsaskohtade lahendamisel poleks mõtet nõukogul rohkem päris tegusid teha? Kui võtame Risto Joosti intervjuust lause: "koorijuhtimise eriala pole Eestis sisuliselt mitte midagi väärt" ja püüaksime selle viia niikaugele, et Risto ütleb mõne aasta pärast: "koorijuhtimise eriala on Eestis üks väärt amet", siis kuidas me selleni jõuaksime?
Kui laialt me näeme kogu muusikaharidust ja muusikaelu Eestis? Millest räägivad pianistid, muusikateadlased, muusikaõpetajad, lauljad? Kui palju on nende töö väärtustatud? Kas probleemides on midagi ühist? Mis süsteem on muusikute tasustamisel Lätis, Soomes, Rootsis? Kas oleme informeeritud? Missugused ja kui palju on muusikutel töökohti Eestis 10 aasta pärast?
Kui meil kõigi nende teemadega tegelemisel puudub loogiline süsteem, kuidas tulemuseni jõuda, siis jääb mul vaid hüüda nii nagu hüüdsid koorilauljad laulupeo avalugu oodates: "ARSTI! ARSTI!""
### Response:
Tõnu Kaljuste: Eesti Muusikanõukogu toime on sisuliselt olematu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane Fury sattus kolmandas raundis suurde hätta, kui temast kolm aastat noorema rootslase vasaksirge tabas briti kulmu. Tõsist vigastust käis mitmel korral vaatamas arst, kes oleks ekspertide sõnul võinud ka matši peatada ehk seeläbi rootslasele määrata tehnilise võidu, kuid Fury jätkas võitlust ja alistas Wallini lõpuks punktidega 116:112, 117:111, 118:110.
Briti 651 löögist leidis vastase 179 (28 protsenti), rootslase vastavad numbrid olid 334 ja 127 (38 protsenti). Wallin (20 võitu) kaotas profikarjääris esimest korda, Furyle oli see 29. järjestikuseks võiduks.
"Andsin endast kõik, Tyson on suur tšempion," ütles rootslane. "Keegi ei saa mulle öelda, et ma ei võidelnud südamega." Fury avaldas matši järel austust Wallini mais surnud isale. "Õnnitlused Ottole ja jumal õnnistagu tema isa. Ta oleks Otto esituse üle väga uhke," sõnas britt. | Fury alistas lõhkise kulmu kiuste seni võitmatuna püsinud rootslase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane Fury sattus kolmandas raundis suurde hätta, kui temast kolm aastat noorema rootslase vasaksirge tabas briti kulmu. Tõsist vigastust käis mitmel korral vaatamas arst, kes oleks ekspertide sõnul võinud ka matši peatada ehk seeläbi rootslasele määrata tehnilise võidu, kuid Fury jätkas võitlust ja alistas Wallini lõpuks punktidega 116:112, 117:111, 118:110.
Briti 651 löögist leidis vastase 179 (28 protsenti), rootslase vastavad numbrid olid 334 ja 127 (38 protsenti). Wallin (20 võitu) kaotas profikarjääris esimest korda, Furyle oli see 29. järjestikuseks võiduks.
"Andsin endast kõik, Tyson on suur tšempion," ütles rootslane. "Keegi ei saa mulle öelda, et ma ei võidelnud südamega." Fury avaldas matši järel austust Wallini mais surnud isale. "Õnnitlused Ottole ja jumal õnnistagu tema isa. Ta oleks Otto esituse üle väga uhke," sõnas britt.
### Response:
Fury alistas lõhkise kulmu kiuste seni võitmatuna püsinud rootslase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Leaving Neverland", kus kaks täiskasvanud meest räägivad sellest, kuidas popstaar Michael Jackson neid ahistas, kui nad olid 7 ja 10 aastat vanad, kuulutati parimaks dokumentaalfilmiks.
RuPaul valiti parimaks tõsielusaate juhiks, "RuPaul's Drag Race" võitis kokku neli Emmyt. Neli auhinda kogus ka gay -teemaline show"Queer Eye". "Simpsonid" kuulutati parimaks animasarjaks, James Cordeni "Carpool Karaoke" võitis salvestatud varieteekava osas Beyoncé Coachella festivali esinemist kajastavat telefilmi "Homecoming". Üllatuslikult jäi Beyoncé film üldse Emmyta ka muudes kategooriates.
Kaks Emmyt sai reisi- ja toidusari "Anthony Bourdain Parts Unknown", mille juht Bourdain tappis end mullu.
Emmy põhikategooriate auhinnad selguvad 22. septembril. | "Leaving Neverland" võitis Emmy | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Leaving Neverland", kus kaks täiskasvanud meest räägivad sellest, kuidas popstaar Michael Jackson neid ahistas, kui nad olid 7 ja 10 aastat vanad, kuulutati parimaks dokumentaalfilmiks.
RuPaul valiti parimaks tõsielusaate juhiks, "RuPaul's Drag Race" võitis kokku neli Emmyt. Neli auhinda kogus ka gay -teemaline show"Queer Eye". "Simpsonid" kuulutati parimaks animasarjaks, James Cordeni "Carpool Karaoke" võitis salvestatud varieteekava osas Beyoncé Coachella festivali esinemist kajastavat telefilmi "Homecoming". Üllatuslikult jäi Beyoncé film üldse Emmyta ka muudes kategooriates.
Kaks Emmyt sai reisi- ja toidusari "Anthony Bourdain Parts Unknown", mille juht Bourdain tappis end mullu.
Emmy põhikategooriate auhinnad selguvad 22. septembril.
### Response:
"Leaving Neverland" võitis Emmy |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paar päeva tagasi sain e-kirja Postimehe ajakirjanikult Kristina Kostapilt, kes palus mul hinnata aktimaalide mõju alaealistele, kes võib-olla ei oska nende sisu veel mõtestada. Postimehes vaadeldi kunsti kodudes. Olin hämmastunud, sest alasti inimest on kunstis kujutatud aastatuhandeid. Kui lastel tekib aktimaali sisu mõtestamisega probleeme, siis on lapsevanema kohus selgitada, et alasti keha on loomulik asi. Halba ja rõvedat kunsti ei tohiks kuskil näidata ning seda pole ka koju vaja. Pole ilmselt ühtegi alaealist, kes ei oleks alasti kehaga kokku puutunud, kas siis saunas või spaas või ujulas, sest enne basseini minekut tuleb duši all käia.
Pärnu "Kunstisuve" näituse "Naine ja naine" avamisel kunstnike majas 28. VI astus kunstnik Mare Tralla üles performance'iga. Ühele kodanikule see ei meeldinud ja ta pöördus prokuratuuri poole, et uuritaks, kas Tralla sooritas kuriteo. Kodanik viitas karistusseadustiku paragrahvile, mis käsitleb lapseealise seksuaalset ahvatlemist. Mare Tralla viis aktsiooni läbi alasti ja galeriis viibis ka lapsi. Ringkonnaprokurör Merry Tiituse otsusega kriminaalasja ei algatatud, sest (nagu Tiitus Delfile selgitas) pelgalt alastiolek ja alasti ringiliikumine, ka laste nähes, ei ole seksuaalne kuritegu, kunstnik ei püüdnud pealtvaatajaid kallutada seksuaalsele tegevusele ning rahumeelne performance oli suunatud konkreetse näituse teemale. Kaebajat see ei rahuldanud ja ta pöördus 26. augustil politseisse, et alustataks väärteomenetlust. Pärnu politsei jaoskonna juhtivuurija Kaire Konts vastas mu järelepärimisele, et 4. septembril alustati menetlust asjaolude väljaselgitamiseks, sest kontrollida tuleb iga politseile tehtud pöördumist. Tralla poole ei ole politsei (veel) pöördunud.
Iga performance'i-kunstniku peamine töövahend on tema keha. Antud juhul oli performance reaktsioon teise kunstniku samas galeriis eksponeeritud teostele. Et Marko Mäetamme maalidel oli kujutatud alasti naist, siis kasutas ka Mare Tralla töövahendina oma alasti keha. Aktsiooni käigus ei pöördunud Tralla vaatajate poole, vaid kattis teda sügavalt solvanud Mäetamme maalid kinni kangaga, kus oli kiri, et seksismil ei ole mitte kunagi mitte mingisugust õigustust. Mare Tralla väljendas oma õiglustunnet ja tegi seda igati eetiliselt: ta ei lõhkunud teda (ja loodetavasti teisigi avamisele tulnud inimesi) solvanud kujutisi, sest ükskõik kuidas Mäetamm oma maale ise ka ei tõlgenda või Kivisildnik kriitikas ka ei ülista, tegemist on seksistlike kujutistega. Trallal jätkus austust oma kolleegi loomingu suhtes.
Kui võrrelda kahe kunstniku teost – Mäetamme naisekujutisi koos kunstnikupoolse tekstiga ja Tralla tegevuskunsti akti –, siis pakkus Mäetamm välja seksualiseeritud naisekeha (ka siis, kui jääda kunstniku enda väljendatud ürgnaiseliku jõu ülistamise juurde), Tralla keha oli just selline alasti keha, nagu seda kohtab saunas või duši all või naisteplaažil. Kui alasti keha on lapse silmale sobimatu, siis miks ei kaevanud nördinud kodanik kohtusse Marko Mäetamme naisekujutisi? Mida selle loogika järgi teha lastega, kes satuvad mõnes suures muuseumis, Ermitaažis või Louvre'is nägema XVII sajandi meistrite Rubensi või Rembrandti šedöövreid või Pompidou' keskuses XX sajandi geeniuse Picasso naisakte, mis näevad välja, nagu oleks kujutatud naiste kallal vägivalda tarvitatud? Või on meestele naiste kehaga ringikäimisel endiselt kõik lubatud, naine aga kuulutatakse paariaks?
Asi ei ole ju ainult selles, et Mare Tralla keha ei vasta praeguse aja modelliideaalile. Kui kaheksa aastat tagasi võttis Fideelia-Signe Roots ette aktsiooni, mille käigus kõndis alasti ülakehaga Tartust Karepale, edastamaks üldsusele sõnumit, et paljas ülakeha ei tohi olla seksuaalobjekt, siis pidas Väike-Maarjas politsei kunstniku kinni. Trahvi küll ei määratud, kuid tehti kirjalik hoiatus põhjendusega, et meie kultuuris pole naistel palja ülakehaga liikumine siiski veel tavapärane. Fideelia-Signe Rootsi keha vastab igati modelliideaalile, kuid ega selles ei ole asi. Niipea kui naine ise kasutab oma keha poliitilisel eesmärgil, ei mahu see enam kehtivatesse reeglitesse. | Reet Varblane. Kellele kuulub naisekeha? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paar päeva tagasi sain e-kirja Postimehe ajakirjanikult Kristina Kostapilt, kes palus mul hinnata aktimaalide mõju alaealistele, kes võib-olla ei oska nende sisu veel mõtestada. Postimehes vaadeldi kunsti kodudes. Olin hämmastunud, sest alasti inimest on kunstis kujutatud aastatuhandeid. Kui lastel tekib aktimaali sisu mõtestamisega probleeme, siis on lapsevanema kohus selgitada, et alasti keha on loomulik asi. Halba ja rõvedat kunsti ei tohiks kuskil näidata ning seda pole ka koju vaja. Pole ilmselt ühtegi alaealist, kes ei oleks alasti kehaga kokku puutunud, kas siis saunas või spaas või ujulas, sest enne basseini minekut tuleb duši all käia.
Pärnu "Kunstisuve" näituse "Naine ja naine" avamisel kunstnike majas 28. VI astus kunstnik Mare Tralla üles performance'iga. Ühele kodanikule see ei meeldinud ja ta pöördus prokuratuuri poole, et uuritaks, kas Tralla sooritas kuriteo. Kodanik viitas karistusseadustiku paragrahvile, mis käsitleb lapseealise seksuaalset ahvatlemist. Mare Tralla viis aktsiooni läbi alasti ja galeriis viibis ka lapsi. Ringkonnaprokurör Merry Tiituse otsusega kriminaalasja ei algatatud, sest (nagu Tiitus Delfile selgitas) pelgalt alastiolek ja alasti ringiliikumine, ka laste nähes, ei ole seksuaalne kuritegu, kunstnik ei püüdnud pealtvaatajaid kallutada seksuaalsele tegevusele ning rahumeelne performance oli suunatud konkreetse näituse teemale. Kaebajat see ei rahuldanud ja ta pöördus 26. augustil politseisse, et alustataks väärteomenetlust. Pärnu politsei jaoskonna juhtivuurija Kaire Konts vastas mu järelepärimisele, et 4. septembril alustati menetlust asjaolude väljaselgitamiseks, sest kontrollida tuleb iga politseile tehtud pöördumist. Tralla poole ei ole politsei (veel) pöördunud.
Iga performance'i-kunstniku peamine töövahend on tema keha. Antud juhul oli performance reaktsioon teise kunstniku samas galeriis eksponeeritud teostele. Et Marko Mäetamme maalidel oli kujutatud alasti naist, siis kasutas ka Mare Tralla töövahendina oma alasti keha. Aktsiooni käigus ei pöördunud Tralla vaatajate poole, vaid kattis teda sügavalt solvanud Mäetamme maalid kinni kangaga, kus oli kiri, et seksismil ei ole mitte kunagi mitte mingisugust õigustust. Mare Tralla väljendas oma õiglustunnet ja tegi seda igati eetiliselt: ta ei lõhkunud teda (ja loodetavasti teisigi avamisele tulnud inimesi) solvanud kujutisi, sest ükskõik kuidas Mäetamm oma maale ise ka ei tõlgenda või Kivisildnik kriitikas ka ei ülista, tegemist on seksistlike kujutistega. Trallal jätkus austust oma kolleegi loomingu suhtes.
Kui võrrelda kahe kunstniku teost – Mäetamme naisekujutisi koos kunstnikupoolse tekstiga ja Tralla tegevuskunsti akti –, siis pakkus Mäetamm välja seksualiseeritud naisekeha (ka siis, kui jääda kunstniku enda väljendatud ürgnaiseliku jõu ülistamise juurde), Tralla keha oli just selline alasti keha, nagu seda kohtab saunas või duši all või naisteplaažil. Kui alasti keha on lapse silmale sobimatu, siis miks ei kaevanud nördinud kodanik kohtusse Marko Mäetamme naisekujutisi? Mida selle loogika järgi teha lastega, kes satuvad mõnes suures muuseumis, Ermitaažis või Louvre'is nägema XVII sajandi meistrite Rubensi või Rembrandti šedöövreid või Pompidou' keskuses XX sajandi geeniuse Picasso naisakte, mis näevad välja, nagu oleks kujutatud naiste kallal vägivalda tarvitatud? Või on meestele naiste kehaga ringikäimisel endiselt kõik lubatud, naine aga kuulutatakse paariaks?
Asi ei ole ju ainult selles, et Mare Tralla keha ei vasta praeguse aja modelliideaalile. Kui kaheksa aastat tagasi võttis Fideelia-Signe Roots ette aktsiooni, mille käigus kõndis alasti ülakehaga Tartust Karepale, edastamaks üldsusele sõnumit, et paljas ülakeha ei tohi olla seksuaalobjekt, siis pidas Väike-Maarjas politsei kunstniku kinni. Trahvi küll ei määratud, kuid tehti kirjalik hoiatus põhjendusega, et meie kultuuris pole naistel palja ülakehaga liikumine siiski veel tavapärane. Fideelia-Signe Rootsi keha vastab igati modelliideaalile, kuid ega selles ei ole asi. Niipea kui naine ise kasutab oma keha poliitilisel eesmärgil, ei mahu see enam kehtivatesse reeglitesse.
### Response:
Reet Varblane. Kellele kuulub naisekeha? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlema panga nõukogud leppisid kolmapäeval kokku ühinemise tingimused ning kinnitasid äriplaani Ontario finantsteenuste regulaatorile esitamiseks, teatas väljaanne Estonian World Review. Ühinemise järel, mis peaks jõustuma 1. jaanuaril 2020, oleksid mõlemad kogukonnad paremini teenindatud, leidsid mõlema panga nõukogud.
Toronto Eesti Ühispank teenindab peamiselt eesti päritolu kandalasi ning ühistupangal on 4700 liiget ja see osaleb aktiivselt eesti kogukonna elus. Läti ühispangal on filiaalid Torontos ja Hamiltonis ning sellel on üle 1500 osaniku. Pankade kõik kolm filiaali hakkavad pärast ühinemist teenindama kõiki oma kliente.
Toronto Eesti Ühispank asutati aastal 1954. See on kaasaegne mitmekülgseid teenuseid pakkuv finantsasutus, mis teenindab oma kliente nii inglise kui ka eesti keeles. Pakutavad pangateenused on enamuses samasugused nagu igas teises pangas, välja arvatud see, et kõik põhiteenused on olenemata vanusest kõigile liikmetele tasuta, seisab panga kodulehel. Pank pakub hoiustamis- ja laenuintressimäärasid, mis võistlevad parimatega finantsturul, samuti võimaldab pank oma liikmetele teha pangatehinguid ilma kontorit külastamata internetipanga kaudu. Deebetkaardiga saab raha kätte pangaautomaadist pea ükskõik millises maailmanurgas. Deposiitide ja tasuta raha väljavõtmiste jaoks on olemas üle 3300 pangamasina, mis kuuluvad Exchange süsteemi – see on suuruselt teine Kanadas. Panga partnerite kaudu saavad liikmed osa laiast valikust investeerimisvõimalustest, investeerida saab registreeritud pensionifondidesse, haridusfondidesse ja tulumaksuvabadesse säästuarvetesse. | Toronto Eesti Ühispank ühineb lätlaste samalaadse pangaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlema panga nõukogud leppisid kolmapäeval kokku ühinemise tingimused ning kinnitasid äriplaani Ontario finantsteenuste regulaatorile esitamiseks, teatas väljaanne Estonian World Review. Ühinemise järel, mis peaks jõustuma 1. jaanuaril 2020, oleksid mõlemad kogukonnad paremini teenindatud, leidsid mõlema panga nõukogud.
Toronto Eesti Ühispank teenindab peamiselt eesti päritolu kandalasi ning ühistupangal on 4700 liiget ja see osaleb aktiivselt eesti kogukonna elus. Läti ühispangal on filiaalid Torontos ja Hamiltonis ning sellel on üle 1500 osaniku. Pankade kõik kolm filiaali hakkavad pärast ühinemist teenindama kõiki oma kliente.
Toronto Eesti Ühispank asutati aastal 1954. See on kaasaegne mitmekülgseid teenuseid pakkuv finantsasutus, mis teenindab oma kliente nii inglise kui ka eesti keeles. Pakutavad pangateenused on enamuses samasugused nagu igas teises pangas, välja arvatud see, et kõik põhiteenused on olenemata vanusest kõigile liikmetele tasuta, seisab panga kodulehel. Pank pakub hoiustamis- ja laenuintressimäärasid, mis võistlevad parimatega finantsturul, samuti võimaldab pank oma liikmetele teha pangatehinguid ilma kontorit külastamata internetipanga kaudu. Deebetkaardiga saab raha kätte pangaautomaadist pea ükskõik millises maailmanurgas. Deposiitide ja tasuta raha väljavõtmiste jaoks on olemas üle 3300 pangamasina, mis kuuluvad Exchange süsteemi – see on suuruselt teine Kanadas. Panga partnerite kaudu saavad liikmed osa laiast valikust investeerimisvõimalustest, investeerida saab registreeritud pensionifondidesse, haridusfondidesse ja tulumaksuvabadesse säästuarvetesse.
### Response:
Toronto Eesti Ühispank ühineb lätlaste samalaadse pangaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Me kõik teame, mida tähendab elada Ameerika Ühendriikide poolt domineeritud maailmas. Väga vähesed kujutavad aga ette, mis juhtub siis, kui Hiina hakkab ameeriklastele sarnaselt maailma mõjutama. Hiljemalt sajandi keskpaigaks on see hetk käes. Kas me oleme selleks valmis?
I
Ameerika Ühendriikide 37. president Richard Nixon oli vaevalt saanud ennast Valge Maja ovaalkabinetis sisse seada, kui algasid uue administratsiooni poliitikaplaneerimise kohtumised.
Ühel nendest kirjutas Nixon oma märkmetesse: "Hiina kommunistid: lähiajal – mingit muutust. Pikemas perspektiivis – me ei taha, et 800 miljonit elaksid vihases isolatsioonis. Me tahame kontakti … (tahame) Hiinat, mis oleks rahvusvahelise ja Vaikse ookeani kogukonna koostöösoovlik liige."
President Nixoni ametisse asumise hetkeks oli selge, et Washington ei saa enam tuumarelva omavat Hiina Rahvavabariiki eirata. Ühendriikide strateegidele oli ilmne, et põhimõttelises vastasseisus Nõukogude Liiduga oli mõistlik teha katse suhete taastamiseks Pekingiga. Nixon usaldas selle salajase ülesande oma värskele rahvusliku julgeoleku nõunikule, 46-aastasele Henry Kissingerile.
Järgmise kahe päeva jooksul pidas Kissinger Pekingis kokku 17 tundi kõnelusi Hiina peaministri Zhou Enlaiga. Sellest ajaloolisest kohtumisest on säilinud põhjalikud stenogrammid ja Kissingeri enda mälestused. See on põnev lugemine, sest peaaegu 50 aastat tagasi räägitu kajab aktuaalselt vastu tänagi.
Kissinger tunnistas vestlusi sisse juhatades, et see on üldse esimene kord, kui USA ja Hiina liidrid räägivad teineteisega kui võrdne võrdsega. Esimesel kohtumispäeval hilise õhtutunnini kestnud vestluses ütles Zhou Enlai aga prohvetlikult, et 25 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu ei saa USA end enam käsitleda maailma hegemoonina.
Kissinger hindas Zhou Enlaid kõrgelt, kirjeldades tema liidriomadusi ja riigimehelikkust võrdväärsena Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle'iga. Kaks meest respekteerisid teineteist, olgugi et nende vanusevahe oli veerand sajandit ja ideoloogilised lähtekohad olid täielikud vastandid.
See kohtumine muutis maailma, sest just siis astus Hiina esimese ettevaatliku sammu väljumaks pikaajalisest rahvusvahelisest isolatsioonist. Ilmselt ei kujutanud ei Kissinger ega ka 1972. aastal Pekingit külastanud president Nixon ette, et sellest saab ühtlasi alguse Ameerika Ühendriikide globaalse hegemoonia vaikne taandumine. Nii nagu Zhou Enlai oli ennustanud.
1978. aasta kevadel oli USA lõpuks valmis Hiinaga suhete normaliseerimisel edasi liikuma. Pikkade läbirääkimiste tulemusel leppisid pooled kaks päeva enne Hiina avanemisele ja reformidele suunanud kommunistliku partei pleenumi algust 16. detsembril 1978 kokku, et tunnustavad teineteist alates 1. jaanuarist 1979. USA kinnitas, et tunnistab Taiwani kuulumist Hiina koosseisu, kuid jättis endale võimaluse arendada Taipeiga kaubanduslikke, kultuurilisi ja teisi kontakte.
Suhete normaliseerimine Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahel oli pöördeline mitte üksnes kahe suurriigi suhetes, vaid see mõjutas kogu maailma edasist arengut. Võib olla päris kindel, et viimase neljakümne aasta globaliseerumise megatempo poleks kahe suurriigi leppimiseta ja eriti Hiina avanemiseta võimalikuks osutunud.
Tänapäeva maailmamajandust on raske ette kujutada Hiina ja USA turgude tiheda põimumiseta.
Ainuüksi 1979. aastaga kolmekordistus Hiina-USA kaubavahetus, jõudes 3 miljardi dollarini. 2017. aastaks oli kaubavahetuse maht tõusnud aga juba 711 miljardi dollarini, kusjuures Hiina möödus Kanadast ja sai USA suurimaks kaubanduspartneriks.
Samal ajal on Hiina kujunenud Ühendriikide suurimaks võlausaldajaks, kontrollides 2018. aasta alguseks 1,168 triljoni dollari väärtuses USA võlakirju. See teeb kokku 5,3 protsenti kogu USA võlast. Põhjuseks on hiinlaste usk dollarisse ning USA tähtsus kaubanduspartnerina.
Dengi algatatud Hiina avanemis- ja reformipoliitikal on olnud vahetu mõju murrangulistele muutustele maailmas, sealhulgas Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemisele ja Lääne liidriajastu lõppemisele.
Suhete normaliseerimine USA ja Jaapaniga võimaldas Hiinal edukalt tõrjuda Nõukogude Liidu ja viimase liitlase Vietnami ambitsioone regioonis. Hiina ja USA lähenemine sundisid omakorda Moskvat üha tõsisemalt suhtuma oma Aasia piiride kaitsmisse, mis nõudis täiendavaid kaitsekulutusi.
Kui veel 1965. aastal oli Nõukogude Liidul Hiina piiri vastas 15 diviisi, siis 1982. aastaks oli see kasvanud juba viiekümne diviisini. Sealhulgas mõjutas Kaug-Ida umbes seitsmendikku kõigist Nõukogude impeeriumi riigikaitsesse suunatud ressurssidest. Analüütikud on märkinud, et Moskva kartus USA-Hiina võimalikust koostööst Afganistanis võis olla üheks põhjuseks, miks Kreml otsustas 1979. aasta detsembris alustada hukatuslikku invasiooni sellesse riiki. Samal ajal võis USA rohkem keskenduda Euroopale, jättes Aasia Hiina hooleks.
Hiina majandusreformid olid algusest peale KGB luubi all, kuigi esmalt hurjutati Moskvas Pekingit sotsialismi püha ürituse hülgamise pärast. 1982. aastal tunnistas Leonid Brežnevi järglane KGB kauaaegne direktor Juri Andropov, et Nõukogude Liit peab majanduse reformimisel arvesse võtma "vennalike riikide" kogemust.
Samal ajal hakkasid mitmed Nõukogude majandusteadlased ja analüütikud nagu Tatjana Zaslavskaja, Fjodor Burlatski ja teised tooma Hiinat eeskujuks majanduse elavdamisel. Burlatski kirjutas sellest näiteks 1982. aastal ajakirjas Novõi Mir.
1985. aastal moodustas Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee eraldi osakonna Hiina reformiprogrammi hindamiseks ja analüüsimiseks.
Katsed jäljendada Hiina kogemust stiilis üks riik, kaks süsteemi kukkusid Nõukogude impeeriumis kolinal kokku. Kui veel 1970. aastal oli Nõukogude Liidu majandus Hiina omast neli korda suurem, siis juba 1990ndate alguseks oli Hiina Venemaa selja taha jätnud.
Seega võime väita, et 1978. aasta detsembris alanud Hiina reformide ajastu aitas kaasa ka Eesti iseseisvuse taastamisele veidi enam kui kümnend hiljem.
II
Hiina suurel pöördel oli korraga mitmeid põhjuseid, millest kolm näivad kõige olulisemad. Esiteks elas Hiina 1970. aastate keskpaigas läbi suure liidrikriisi, kui 1976. aastal surid üksteise järel aastakümneid kommunistlikku riiki juhtinud Mao Zedong ja tema lähim kaasvõitleja peaminister Zhou Enlai.
Pärast nende surma ning Deng Xiaopingi rehabiliteerimist 1977. aastal muutus Hiina liidrite diplomaatiline käitumine järsult avatumaks ja koostööd soosivamaks.
Nad hakkasid külastama teisi riike, sõlmima uusi lepinguid ja looma eeldusi Hiina väljumiseks pikaajalisest ja kurnavast isolatsioonist. Vahetult enne ajaloolist pleenumit külastas Deng Xiaoping näiteks Jaapanit, Taid, Malaisiat ja Singapuri.
Hiina avanemispoliitika teiseks põhjuseks oli naaberriikide muljetavaldav edu majanduse arengus. Jaapan, kellega Hiina sõlmis 12. augustil 1978 rahu ja sõpruse lepingu, oli kolmekümne aastaga teinud läbi pöörase muutumise sõja kaotanud ja laostunud riigist maailma edukamaks majanduseks.
Vahemikus 1950 kuni 1973 kasvas Jaapani majandus igal aastal keskmiselt 9,29 protsenti. Juba 1968. aastal oli Jaapan tõusnud Ameerika Ühendriikide järel maailma teiseks majanduseks.
Deng Xiaopingi üheks suurimaks vaimseks mõjutajaks, reformidele suunajaks ja hilisemaks nõustajaks oli Singapuri kauaaegne peaminister Lee Kuan Yew. Kaks meest kohtusid esimest korda 12. novembril 1978. aastal, kui Deng saabus visiidile Singapuri.
Kahe riigi suhted olid siis veel väga pingelised, kuna Hiina oli lootnud pöörata valdavalt hiinakeelse Singapuri kommunismi usku. Lee veenis Dengi mitte eksportima kommunistlikku ideoloogiat Kagu-Aasiasse. Deng kuuletus ja riikidevahelised suhted hakkasid vaikselt normaliseeruma.
Kolmas põhjus Hiina avanemiseks oli geopoliitiline olukord, mis ühest küljest sundis Hiinat tegutsema Nõukogude Liidu huvide tõrjumiseks Ida- ja Kagu-Aasias ning teisalt kasutama soodsat hetke suhete parandamiseks naabrite ja olulisemate maailmajõududega eesotsas Ameerika Ühendriikidega.
"Ükskõik milliseid numbreid või arenguid võrrelda, igalt poolt vaatab vastu uskumatuna näiv muutus."
Hiina majanduslik areng on viimase neljakümne aastaga olnud peadpööritavalt kiire ja muljetavaldav. Ükskõik milliseid numbreid või arenguid võrrelda, igalt poolt vaatab vastu uskumatuna näiv muutus.
Alustada võiks kasvõi sellest, et mitte kunagi varem inimkonna ajaloos pole sedavõrd lühikese ajaga õnnestunud aidata nii paljudel inimestel pääseda sügavast vaesusest.
Maailmapanga arvutuste kohaselt on 1970. aastate lõpust Hiinas vaesusest pääsenud rohkem kui 800 miljonit inimest, kusjuures täna elab vaesuspiirist allpool vaid kaks protsenti miljardiriigi elanikkonnast. Hiina SKT inimese kohta on neljakümne aastaga kasvanud 50 korda – 155 dollarilt 1978. aastal enam 8000 dollarini 2017. aastal.
Hiina on neljakümne aastaga integreerunud ülejäänud maailmaga viisil, mida ajalugu ei mäleta. Hiina asepeaminister Zhu Rongji rõhutas juba 1997. aastal, et "mitte kunagi varem ajaloos ei ole Hiinal olnud nii regulaarseid suhteid ja suhtlemist ülejäänud maailmaga".
Kui veel 1978. aastal oli Hiina osakaal maailmakaubanduses alla ühe protsendi, siis 2018. aastal keerleb maailmakaubandus Hiina ümber. 2003. aastal sai Hiinast maailma suurim välisinvesteeringute sihtriik, millega mööduti USAst. 1978. aastast on Hiina saanud üle 500 miljardi dollari otseinvesteeringuid, mis on kümme korda rohkem kui Jaapan vahemikus 1945–2000.
III
Sageli unustavad kaugemad vaatlejad, et Hiina ajalugu ei alanud Mao Zedongist ega kommunistlikust riigipöördest Teise maailmasõja järel. Täpselt samuti nagu Venemaa ajalugu ei alanud ei augustist 1991 ega ka mitte enamlaste riigipöördest 1917.
Hiina on vanim senini eksisteeriv impeerium, mis on enam kui kahe tuhande aasta jooksul suutnud ajaloo kõigi keerdkäikude kiuste püsima jääda. Qini dünastia rajaja Qin Shi Huang ühendas Hiina ühtseks impeeriumiks 221. aastal enne meie ajaarvamist, kusjuures lühikese ajaga suudeti ehitada üle 6000 kilomeetri teid, mis oli võrreldav Rooma impeeriumiga.
Vaevalt 15 aastaga kehtestati ühtne kaalu- ja mõõdusüsteem, viidi sisse ühine raha ja kirjakeel ning impeerium allutati ühtsele õigusele. Tsentraliseeritud riik ning väga professionaalne ja egalitaarne bürokraatia hoidsid impeeriumi suhteliselt homogeense ja kestlikuna läbi erinevate dünastiate. See muster on jäänud samaks ka kommunistliku partei juhitud Hiinas.
Hiina on tänu oma tsentraliseeritusele, innovaatilisusele ja rahvarohkusele olnud enamiku aja viimasest kahest tuhandest aastast maailma suurim majandus. Vahetult enne Lääne tööstusrevolutsiooni, ajal kui Šoti filosoof ja majandusteadlane Adam Smith kirjutas oma eepilise "Rahvaste rikkuse" (1776), andis Hiina umbes kolmandiku maailma kogutoodangust.
Smith kirjeldas oma mahukas teoses põhjalikult Hiina majandust, pidades Hiinat läbi pika ajaloo üheks rikkamaks paigaks maailmas. Seepärast ei ole üllatav, et viimased nelikümmend aastat avanemispoliitikat on taastamas Hiina liidrirolli maailma majanduse peamise mõjutajana. See on kui loodusseadus, mida pole võimalik eirata.
Hiina rahvusliku identiteedi üks kesksemaid küsimusi on Hiina tsivilisatsiooni sõltumatus muust maailmast.
Teataval määral näeme seda tänapäevalgi, kui vaatamata enneolematule avatusele püüab Hiina keskvõim tsensuuri ja interneti piiramise abil kaitsta oma meele- ja kultuuriruumi võimalike väliste mõjutajate eest. Jätkuvat tsentraliseeritust sümboliseerib kasvõi seegi, et kogu Hiinas kehtib vaid üks aeg. Samal geograafilisel ulatusel on naaberriigis Venemaal neli või isegi viis erinevat ajavööndit.
Hiina kommunistlik partei on oma ainuvõimu kindlustamiseks eriti viimase kümnendiga oluliselt laiendanud oma ajaloolist perspektiivi ning otsinud sotsialistliku "Hiina unistuse" propageerimiseks pidepunkte keisririigi ajastust. President Xi Jinpingi peetakse kõige natsionalistlikumaks liidriks alates kommunistide võidust kodusõjas 1949. aastal.
Hiina pehme jõud ja kultuuri rahvusvaheline mõju on märgatavalt kasvanud. Rohkem kui 5000-aastase ajalooga on meie rahvas loonud eduka tsivilisatsiooni, andnud inimkonna arengule suure panuse ja saanud maailma üheks suureks rahvaks.
President Xi Jinping pani 2017. aastal peetud kõnes maha kaks suurt strateegilist rajajoont. Aastaks 2035 peaks Hiinast saama innovatsiooni liider maailmas ja sajandi keskpaigaks peaks Hiina olema rahvuslikku tugevust ja rahvusvahelist mõju arvestades globaalne liider.
Mõlemad eesmärgid tunduvad realistlikuna. Juba praegu on Hiina kõrvuti USA ja Saksamaaga loonud parima innovatsiooniklastri ning 2019. aasta globaalses pingereas on Hiina 14. kohal.
Eesti on seal näiteks samal ajal 24. kohal. Sajandi keskpaigaks võib aga Hiina tõepoolest omada juba sellist rahvusvahelist mõju nii majanduse, teaduse kui sõjalise potentsiaali poolest, et Pekingi sõna võib olla globaalselt kõige maksvam.
IV
Hiinast sai kaasaegses tähenduses superriik juba ammu enne Deng Xiaopingi käivitatud reforme. 16. oktoobril 1964 pani Hiina Eestist kaks korda suuremal Lop Nuri polügoonil Gobi kõrbes toime oma esimese tuumarelvakatsetuse.
Operatsioon 59-6 oli edukalt lõpule viidud ja Hiinast sai ametlikult USA, Nõukogude Liidu, Suurbritannia ja Prantsusmaa järel viies tuumarelva omav riik. Sellest hetkest on ÜRO Julgeolekunõukogu kõik alalised liikmed tuumariigid.
Juba kolm aastat pärast esimest tuumakatsetust lõhkas Hiina Lop Nuril vesinikpommi. Nii kiiresti polnud ükski teine riik vesinikpommi katsetuseni jõudnud. Hilisemate aastate jooksul viis Hiina läbi kokku 45 tuumakatsetust, nendest viimane korraldati 1996. aasta suvel vahetult enne tuumarelvakatsetuste keelustamise leppe sõlmimist.
Hiina armee arsenalis on praegu umbes 260 tuumalõhkepead. Kanderakettide tegevusraadius ulatub kuni 14 000 kilomeetrini, kusjuures alles hiljuti on Hiina moderniseerinud oma ballistiliste rakettide arsenali. 2011. aastal kinnitas Hiina oma kaitsedoktriinis, et kasutab tuumarelva üksnes minimaalse heidutusena ega kasuta seda esimesena.
Hiina relvajõudude sihiteadlik moderniseerimine on kestnud pikemat aega, kusjuures näiteks mereväe kaasaegsele võimekusele seati eesmärgid juba kaugel 1982. aastal. Just siis avaldas kommunistliku partei ladvikusse kuulunud admiral Liu Huaqinq strateegilise visiooni, mille kohaselt pidi Hiina kolmes etapis aastani 2040 välja arendama maailmamerd kontrollida suutva ja lennukikandjate gruppidele toetuva mereväe.
Liu visiooni viiakse edukalt ellu. USA India ja Vaikse ookeani väejuhatuse ülem admiral Davidson kinnitas 2019. aasta kevadel Honolulus NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioonile, et Hiina suudab juba praegu edukalt opereerida nn esimeses saarestiku vööndis ehk Kamtšatka lõunatipust üle Jaapani Lõuna-Hiina mereni välja.
Sajandi keskpaigas on aga Hiina tõenäoliselt võimeline konkureerima USAga vähemalt Vaiksel ookeanil domineerimise pärast.
Hiina relvastusprogramm on eriti viimase 20 aastaga olnud sedavõrd massiivne, et juba praegu ületatakse kvantitatiivselt USA kohalolekut Ida-Aasias ja Vaiksel ookeanil. Tehnoloogiliselt jäädakse küll ameeriklastele veel alla, kuid see vahe väheneb pidevalt.
Selleks kasutatakse nii investeeringuid teadus- ja arendustegevusse kui ka spionaaži. Pentagoni hiljutise raporti kohaselt on Hiina luure märgatavalt aktiviseerinud katseid omandada kõrgtehnoloogilisi lahendusi kõigis kaitsevaldkondades.
Kuid ikkagi, milleks loob Hiina võiduvõimelist armeed? Esimene ja kõige olulisem ülesanne on Hiina kui ajaloolise Keskriigi ja tsivilisatsiooni mõõtmetes impeeriumi kooshoidmine ja väiksemategi ohtude tõrjumine.
Hiina kaitsevõimekuse kasvu teiseks rakenduseks on aga riigi globaalsete huvide ja kriitiliselt oluliste kaubateede kaitsmine.
Kümme aastat tagasi tipphetke saavutanud piraatlus Adeni lahel viis lõpuks selleni, et Hiina rajas 2017. aastal Djiboutis esimese meretaguse sõjaväebaasi oma ajaloos. See ligi 600 miljonit dollarit maksnud toetusbaas suurendas oluliselt Hiina strateegilist võimekust Aafrika Sarve ja India ookeani piirkonnas.
Näib väga tõenäoline, et uute siiditeede rajamise ja Hiina globaalse haarde suurenemisega tekib Pekingil lähematel aastakümnetel paratamatu vajadus projitseerida oma sõjalist jõudu lisaks Djiboutile ka teistes strateegiliselt olulistes riikides või piirkondades. Tadžikistani ja Kambodžat on juba nimetatud järgmiste võimalustena.
V
On 23. augusti 2019 ennelõuna. Hiina on just teatanud, et vastab USA ähvardustele omalt poolt mitmetele kaubagruppidele kõrgemate tariifide kehtestamisega. Kahe suurriigi vaheline kaubandussõda on muutumas üha kuumemaks. Kell näitab Washingtonis 10.59. Ameerika Ühendriikide 45. president Donald Trump teeb ühe hingetõmbega pika säutsu Twitteris.
Ta kirjutab: "Meie riik on rumalalt paljude aastate jooksul Hiinale kaotanud triljoneid dollareid. Nad on varastanud meie intellektuaalset omandit sadade miljardite dollarite väärtuses aastas ja nad tahavad seda jätkata. Ma ei lase sellel juhtuda. Me ei vaja Hiinat, ausalt, oleks palju parem ilma nendeta. Hiina on Ameerika Ühendriikidest teeninud ja varastanud aasta aasta järel, aastakümneid suure hulga raha, sellele peab tulema LÕPP. Meie Ameerika suurepärastel ettevõtetel on siinkohal kästud viivitamatult alustada alternatiivide otsimist Hiinale, sealhulgas oma ettevõtted KOJU tuua ja toota USAs."
Trumpi säutsule reageerisid tema jälgijad kohe 135 000 laigiga. Ajakirjandus oli oodatult šokis ja terve järgnev päev arutati, ja kuidas omakorda Hiina reageerib.
Maailma kahe suurima majanduse vahelise kaubandussõja esimesed lahingud said alguse juba 2018. aasta alguses, kui president Trump hakkas tariifide tõstmisega ellu viima oma valimislubadust – survestama Hiinat lõpetama "ebaausat kaubandust" ja tõkestama intellektuaalse omandi vargust USAst. Viimase osas ulatuvad Ühendriikide kahjud kuni 600 miljardi dollarini aastas.
Lootus, et 2001. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) liitunud Hiina järgib reegleid, avab oma turu ja teeb lõpu intellektuaalse omandi varastamisele, jäigi vaid lootuseks.
Hiina on peitnud oma isepäist käitumist arengumaa staatuse taha. Samas on Peking ametlikus retoorikas alati pooldanud liberaalset kaubandussüsteemi ja soovinud selle eestseisjana näha WTOd. Mida aeg edasi, mida rikkamaks ja enesekindlamaks on Hiina saanud, seda enam püüab ta kehtestada oma mängureegleid ja leida nende järgijateks liitlasi üle maailma.
Tegelikult tähendas Hiina liitumine siiani lääneriikide poolt domineeritud maailma kaubandussüsteemiga hoopiski globaalsete tektooniliste muutuste lõplikku vormistamist.
Vaatame üht väga kõnekat trendi. 1995. aastal andsid G7 gruppi koondunud maailma juhtivad demokraatlikud tööstusriigid 45,3 protsenti globaalsest SKT-st. Samal ajal suutsid seitse suurimat tõusvat majandust (Hiina, India, Brasiilia, Mehhiko, Venemaa, Indoneesia ja Türgi) anda ühtekokku 22,6 protsenti maailma SKT-st.
Kuid juba 2015. aastaks oli olukord kardinaalselt muutunud. G7 osakaal oli langenud 31,5 protsendile ja E7 oli tõusnud 36,3 protsendile. Konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopersi hinnangul langeb sajandi keskpaigaks G7 osakaal viiendikuni ja samal ajal tõuseb E7 osakaal ostujõu alusel peaaegu 50 protsendini globaalsest SKT-st.
Meie silme all toimub Lääne kiire taandumine globaalse dominandi rollist, millist positsiooni on hoitud rohkem kui 200 aastat alates tööstusrevolutsioonist saadik. See on šokeeriv ja harjumatu, sest veel 1990. aastatel elati fukuyamaliku ajukahjustuse tõttu valede ootuste lummuses.
"Ameerika Ühendriigid on esimest korda olukorras, kus tema vastas ei ole mitte üksnes suur riik ja jõud, vaid kohati juba võimekam ja enesekindlam maailma mõjutaja."
Eriti suur on tagasilöök Ameerika Ühendriikidele, mistõttu on president Trumpi käremeelsus sisepoliitiliselt isegi arusaadav. Ometi peegeldab see pigem abitust ja nõutust. Ameerika Ühendriigid on esimest korda olukorras, kus tema vastas ei ole mitte üksnes suur riik ja jõud, vaid kohati juba võimekam ja enesekindlam maailma mõjutaja.
Ilmselt pole kaugel aeg, kus Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahel võib tekkida tõsisem konfliktioht. Näiteks Taiwani ümber. Ühendriikide analüütikud ennustavad sellise võimaluse tõenäosust kõrgelt juba eeloleval kümnendil. 2017. aastal määratles USA rahvusliku julgeoleku strateegia Hiina kõrvuti Venemaaga Ühendriikide suurimaks vastasjõuks.
Külma sõja õhustik Pekingi ja Washingtoni vahel ähvardab jagada maailma kaheks leeriks, mis paneb eriti keerulisse olukorda Euroopa riigid.
Kuigi Euroopa Liidu ühisturg on Hiina suurim välisturg ja igapäevane kaubavahetus ulatub 1,5 miljardi euroni, on Euroopa Liit suures geopoliitilises konkurentsis endiselt liiga amorfne ega moodusta omaette poolust. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika on nõrk, kaitseteemadel väheveenev ja lihtne killunema, kui mängu tulevad liikmesriikide suured majandushuvid.
Euroopa Liit pole siiani suutnud Hiina suunal ühtset hoiakut luua. Suurriigid jahivad kõik eraldi endale üha uusi miljarditesse eurodesse ulatuvaid lepinguid.
Samal ajal on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti, alates 2012. aastast allutanud ennast Hiinaga tipptasemel suhtlemisel 17+1 formaati. Euroopa Liidu liikmesriikidel on viimane aeg mõista, et igaüks eraldi on Hiina suurtele huvidele kerge saak. Hiina kasvava dominandi tasakaalustamiseks aitab üksnes ühine strateegiline hoiak.
2019. aasta kevadel avaldatud Euroopa Liidu strateegilises vaates Hiinale on rõhutatud, et kaubandussuhted saaksid toimida võrdsematel alustel, kui lääneriigid käsitleksid Hiinat kui arenenud riiki.
See survestaks Pekingit võtma suuremat vastutust reeglitepõhise maailmakorra tugevdamisel. Euroopa Liit ise peab kohanema muutunud reaalsusega rahvusvahelises majanduskeskkonnas, tugevdama oma poliitikaid ja tööstuslikku baasi. Viimase puhul on Airbusi näide üks parimaid, millele võiks lisanduda edulugusid ka teistes klastrites.
Vältimaks Hiina domineerimist uute tehnoloogiate valdkonnas, nagu näiteks 5G või 6G võrkude arendamises, peaks Euroopa Liit suurendama märgatavalt oma kulutusi innovatsiooni ja teadusarendusse. Euroopa peaks endalt tõsimeeli küsima: kas ühises eelarves lõviosa jagamine Euroopa põldudele on 21. sajandi väljakutseid arvestades endiselt kõige olulisem prioriteet?
Tegelikult on Euroopa Liidul olemas arvestatav mõjutushoob. Hiinale on Euroopa ühisturg mahuliselt isegi olulisem Ühendriikide omast. Samas on Euroopa Liidu edukamaks ühispoliitikaks kujunenud uute ambitsioonikate vabakaubanduslepete süsteemi kujundamine.
Hiina naabrid Lõuna-Korea ja Jaapan näevad selles suurt kasutegurit. See võiks olla tugev argument Hiinaga 2013. aastast peetavatel kõikehõlmava investeeringute leppe läbirääkimistel.
Kuid veelgi mõjusam viis lääneriikidele Hiinaga pikemaajaliselt toimiva modus vivendi rajamiseks oleks suurem transatlantiline ühtsus läbi kõikehõlmava vabakaubandusruumi loomise.
Tõsi, lähiajal näib see utoopiana. Nagu selgus 16. augustil 2019 New Hampshire'i osariigis Manchesteris peetud kihutuskõnest, peab president Trump Euroopa Liitu kaubandusküsimustes isegi halvemaks kui Hiinat. Kasumi-kahjumi loogika segab Trumpil mõistmast ühistele väärtustele rajatud liitlasruumi tähtsust murdeajastu maailmas. Ometi ei saa temagi lõpuks loodusseaduste vastu. Kahju on vaid kaotatud ajast.
Atlandi-ülesest kaubandusest sõltub juba praegu vähemalt 15 miljonit töökohta ning majanduse jätkuva rahvusvahelistumisega see number üksnes kasvab.
Euroopa Liit, Kanada ja Ameerika Ühendriigid moodustavad kokku poole maailma tarbimisest ning umbes kolmandiku ostujõu alusel arvutatavast SKT-st. Lisaks on turgusid siduvaks näiteks seegi, et 54 protsenti USAsse tehtavatest investeeringutest tuleb Euroopa Liidust ja 64 protsenti USA välisinvesteeringutest läheb Euroopa Liitu.
Enam kui 800 miljoni elanikuga ühisturg looks Läänele majandusliku turvaruumi, aitaks paremini kohanduda Hiina tõusuga ja võimaldaks oluliselt paremini mõjutada uusi standardeid robotiseerumise ja biotehnoloogia ajastul. | Marko Mihkelson: Hiina globaalne haare: kuidas leidamodus vivendi? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Me kõik teame, mida tähendab elada Ameerika Ühendriikide poolt domineeritud maailmas. Väga vähesed kujutavad aga ette, mis juhtub siis, kui Hiina hakkab ameeriklastele sarnaselt maailma mõjutama. Hiljemalt sajandi keskpaigaks on see hetk käes. Kas me oleme selleks valmis?
I
Ameerika Ühendriikide 37. president Richard Nixon oli vaevalt saanud ennast Valge Maja ovaalkabinetis sisse seada, kui algasid uue administratsiooni poliitikaplaneerimise kohtumised.
Ühel nendest kirjutas Nixon oma märkmetesse: "Hiina kommunistid: lähiajal – mingit muutust. Pikemas perspektiivis – me ei taha, et 800 miljonit elaksid vihases isolatsioonis. Me tahame kontakti … (tahame) Hiinat, mis oleks rahvusvahelise ja Vaikse ookeani kogukonna koostöösoovlik liige."
President Nixoni ametisse asumise hetkeks oli selge, et Washington ei saa enam tuumarelva omavat Hiina Rahvavabariiki eirata. Ühendriikide strateegidele oli ilmne, et põhimõttelises vastasseisus Nõukogude Liiduga oli mõistlik teha katse suhete taastamiseks Pekingiga. Nixon usaldas selle salajase ülesande oma värskele rahvusliku julgeoleku nõunikule, 46-aastasele Henry Kissingerile.
Järgmise kahe päeva jooksul pidas Kissinger Pekingis kokku 17 tundi kõnelusi Hiina peaministri Zhou Enlaiga. Sellest ajaloolisest kohtumisest on säilinud põhjalikud stenogrammid ja Kissingeri enda mälestused. See on põnev lugemine, sest peaaegu 50 aastat tagasi räägitu kajab aktuaalselt vastu tänagi.
Kissinger tunnistas vestlusi sisse juhatades, et see on üldse esimene kord, kui USA ja Hiina liidrid räägivad teineteisega kui võrdne võrdsega. Esimesel kohtumispäeval hilise õhtutunnini kestnud vestluses ütles Zhou Enlai aga prohvetlikult, et 25 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu ei saa USA end enam käsitleda maailma hegemoonina.
Kissinger hindas Zhou Enlaid kõrgelt, kirjeldades tema liidriomadusi ja riigimehelikkust võrdväärsena Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle'iga. Kaks meest respekteerisid teineteist, olgugi et nende vanusevahe oli veerand sajandit ja ideoloogilised lähtekohad olid täielikud vastandid.
See kohtumine muutis maailma, sest just siis astus Hiina esimese ettevaatliku sammu väljumaks pikaajalisest rahvusvahelisest isolatsioonist. Ilmselt ei kujutanud ei Kissinger ega ka 1972. aastal Pekingit külastanud president Nixon ette, et sellest saab ühtlasi alguse Ameerika Ühendriikide globaalse hegemoonia vaikne taandumine. Nii nagu Zhou Enlai oli ennustanud.
1978. aasta kevadel oli USA lõpuks valmis Hiinaga suhete normaliseerimisel edasi liikuma. Pikkade läbirääkimiste tulemusel leppisid pooled kaks päeva enne Hiina avanemisele ja reformidele suunanud kommunistliku partei pleenumi algust 16. detsembril 1978 kokku, et tunnustavad teineteist alates 1. jaanuarist 1979. USA kinnitas, et tunnistab Taiwani kuulumist Hiina koosseisu, kuid jättis endale võimaluse arendada Taipeiga kaubanduslikke, kultuurilisi ja teisi kontakte.
Suhete normaliseerimine Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahel oli pöördeline mitte üksnes kahe suurriigi suhetes, vaid see mõjutas kogu maailma edasist arengut. Võib olla päris kindel, et viimase neljakümne aasta globaliseerumise megatempo poleks kahe suurriigi leppimiseta ja eriti Hiina avanemiseta võimalikuks osutunud.
Tänapäeva maailmamajandust on raske ette kujutada Hiina ja USA turgude tiheda põimumiseta.
Ainuüksi 1979. aastaga kolmekordistus Hiina-USA kaubavahetus, jõudes 3 miljardi dollarini. 2017. aastaks oli kaubavahetuse maht tõusnud aga juba 711 miljardi dollarini, kusjuures Hiina möödus Kanadast ja sai USA suurimaks kaubanduspartneriks.
Samal ajal on Hiina kujunenud Ühendriikide suurimaks võlausaldajaks, kontrollides 2018. aasta alguseks 1,168 triljoni dollari väärtuses USA võlakirju. See teeb kokku 5,3 protsenti kogu USA võlast. Põhjuseks on hiinlaste usk dollarisse ning USA tähtsus kaubanduspartnerina.
Dengi algatatud Hiina avanemis- ja reformipoliitikal on olnud vahetu mõju murrangulistele muutustele maailmas, sealhulgas Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemisele ja Lääne liidriajastu lõppemisele.
Suhete normaliseerimine USA ja Jaapaniga võimaldas Hiinal edukalt tõrjuda Nõukogude Liidu ja viimase liitlase Vietnami ambitsioone regioonis. Hiina ja USA lähenemine sundisid omakorda Moskvat üha tõsisemalt suhtuma oma Aasia piiride kaitsmisse, mis nõudis täiendavaid kaitsekulutusi.
Kui veel 1965. aastal oli Nõukogude Liidul Hiina piiri vastas 15 diviisi, siis 1982. aastaks oli see kasvanud juba viiekümne diviisini. Sealhulgas mõjutas Kaug-Ida umbes seitsmendikku kõigist Nõukogude impeeriumi riigikaitsesse suunatud ressurssidest. Analüütikud on märkinud, et Moskva kartus USA-Hiina võimalikust koostööst Afganistanis võis olla üheks põhjuseks, miks Kreml otsustas 1979. aasta detsembris alustada hukatuslikku invasiooni sellesse riiki. Samal ajal võis USA rohkem keskenduda Euroopale, jättes Aasia Hiina hooleks.
Hiina majandusreformid olid algusest peale KGB luubi all, kuigi esmalt hurjutati Moskvas Pekingit sotsialismi püha ürituse hülgamise pärast. 1982. aastal tunnistas Leonid Brežnevi järglane KGB kauaaegne direktor Juri Andropov, et Nõukogude Liit peab majanduse reformimisel arvesse võtma "vennalike riikide" kogemust.
Samal ajal hakkasid mitmed Nõukogude majandusteadlased ja analüütikud nagu Tatjana Zaslavskaja, Fjodor Burlatski ja teised tooma Hiinat eeskujuks majanduse elavdamisel. Burlatski kirjutas sellest näiteks 1982. aastal ajakirjas Novõi Mir.
1985. aastal moodustas Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee eraldi osakonna Hiina reformiprogrammi hindamiseks ja analüüsimiseks.
Katsed jäljendada Hiina kogemust stiilis üks riik, kaks süsteemi kukkusid Nõukogude impeeriumis kolinal kokku. Kui veel 1970. aastal oli Nõukogude Liidu majandus Hiina omast neli korda suurem, siis juba 1990ndate alguseks oli Hiina Venemaa selja taha jätnud.
Seega võime väita, et 1978. aasta detsembris alanud Hiina reformide ajastu aitas kaasa ka Eesti iseseisvuse taastamisele veidi enam kui kümnend hiljem.
II
Hiina suurel pöördel oli korraga mitmeid põhjuseid, millest kolm näivad kõige olulisemad. Esiteks elas Hiina 1970. aastate keskpaigas läbi suure liidrikriisi, kui 1976. aastal surid üksteise järel aastakümneid kommunistlikku riiki juhtinud Mao Zedong ja tema lähim kaasvõitleja peaminister Zhou Enlai.
Pärast nende surma ning Deng Xiaopingi rehabiliteerimist 1977. aastal muutus Hiina liidrite diplomaatiline käitumine järsult avatumaks ja koostööd soosivamaks.
Nad hakkasid külastama teisi riike, sõlmima uusi lepinguid ja looma eeldusi Hiina väljumiseks pikaajalisest ja kurnavast isolatsioonist. Vahetult enne ajaloolist pleenumit külastas Deng Xiaoping näiteks Jaapanit, Taid, Malaisiat ja Singapuri.
Hiina avanemispoliitika teiseks põhjuseks oli naaberriikide muljetavaldav edu majanduse arengus. Jaapan, kellega Hiina sõlmis 12. augustil 1978 rahu ja sõpruse lepingu, oli kolmekümne aastaga teinud läbi pöörase muutumise sõja kaotanud ja laostunud riigist maailma edukamaks majanduseks.
Vahemikus 1950 kuni 1973 kasvas Jaapani majandus igal aastal keskmiselt 9,29 protsenti. Juba 1968. aastal oli Jaapan tõusnud Ameerika Ühendriikide järel maailma teiseks majanduseks.
Deng Xiaopingi üheks suurimaks vaimseks mõjutajaks, reformidele suunajaks ja hilisemaks nõustajaks oli Singapuri kauaaegne peaminister Lee Kuan Yew. Kaks meest kohtusid esimest korda 12. novembril 1978. aastal, kui Deng saabus visiidile Singapuri.
Kahe riigi suhted olid siis veel väga pingelised, kuna Hiina oli lootnud pöörata valdavalt hiinakeelse Singapuri kommunismi usku. Lee veenis Dengi mitte eksportima kommunistlikku ideoloogiat Kagu-Aasiasse. Deng kuuletus ja riikidevahelised suhted hakkasid vaikselt normaliseeruma.
Kolmas põhjus Hiina avanemiseks oli geopoliitiline olukord, mis ühest küljest sundis Hiinat tegutsema Nõukogude Liidu huvide tõrjumiseks Ida- ja Kagu-Aasias ning teisalt kasutama soodsat hetke suhete parandamiseks naabrite ja olulisemate maailmajõududega eesotsas Ameerika Ühendriikidega.
"Ükskõik milliseid numbreid või arenguid võrrelda, igalt poolt vaatab vastu uskumatuna näiv muutus."
Hiina majanduslik areng on viimase neljakümne aastaga olnud peadpööritavalt kiire ja muljetavaldav. Ükskõik milliseid numbreid või arenguid võrrelda, igalt poolt vaatab vastu uskumatuna näiv muutus.
Alustada võiks kasvõi sellest, et mitte kunagi varem inimkonna ajaloos pole sedavõrd lühikese ajaga õnnestunud aidata nii paljudel inimestel pääseda sügavast vaesusest.
Maailmapanga arvutuste kohaselt on 1970. aastate lõpust Hiinas vaesusest pääsenud rohkem kui 800 miljonit inimest, kusjuures täna elab vaesuspiirist allpool vaid kaks protsenti miljardiriigi elanikkonnast. Hiina SKT inimese kohta on neljakümne aastaga kasvanud 50 korda – 155 dollarilt 1978. aastal enam 8000 dollarini 2017. aastal.
Hiina on neljakümne aastaga integreerunud ülejäänud maailmaga viisil, mida ajalugu ei mäleta. Hiina asepeaminister Zhu Rongji rõhutas juba 1997. aastal, et "mitte kunagi varem ajaloos ei ole Hiinal olnud nii regulaarseid suhteid ja suhtlemist ülejäänud maailmaga".
Kui veel 1978. aastal oli Hiina osakaal maailmakaubanduses alla ühe protsendi, siis 2018. aastal keerleb maailmakaubandus Hiina ümber. 2003. aastal sai Hiinast maailma suurim välisinvesteeringute sihtriik, millega mööduti USAst. 1978. aastast on Hiina saanud üle 500 miljardi dollari otseinvesteeringuid, mis on kümme korda rohkem kui Jaapan vahemikus 1945–2000.
III
Sageli unustavad kaugemad vaatlejad, et Hiina ajalugu ei alanud Mao Zedongist ega kommunistlikust riigipöördest Teise maailmasõja järel. Täpselt samuti nagu Venemaa ajalugu ei alanud ei augustist 1991 ega ka mitte enamlaste riigipöördest 1917.
Hiina on vanim senini eksisteeriv impeerium, mis on enam kui kahe tuhande aasta jooksul suutnud ajaloo kõigi keerdkäikude kiuste püsima jääda. Qini dünastia rajaja Qin Shi Huang ühendas Hiina ühtseks impeeriumiks 221. aastal enne meie ajaarvamist, kusjuures lühikese ajaga suudeti ehitada üle 6000 kilomeetri teid, mis oli võrreldav Rooma impeeriumiga.
Vaevalt 15 aastaga kehtestati ühtne kaalu- ja mõõdusüsteem, viidi sisse ühine raha ja kirjakeel ning impeerium allutati ühtsele õigusele. Tsentraliseeritud riik ning väga professionaalne ja egalitaarne bürokraatia hoidsid impeeriumi suhteliselt homogeense ja kestlikuna läbi erinevate dünastiate. See muster on jäänud samaks ka kommunistliku partei juhitud Hiinas.
Hiina on tänu oma tsentraliseeritusele, innovaatilisusele ja rahvarohkusele olnud enamiku aja viimasest kahest tuhandest aastast maailma suurim majandus. Vahetult enne Lääne tööstusrevolutsiooni, ajal kui Šoti filosoof ja majandusteadlane Adam Smith kirjutas oma eepilise "Rahvaste rikkuse" (1776), andis Hiina umbes kolmandiku maailma kogutoodangust.
Smith kirjeldas oma mahukas teoses põhjalikult Hiina majandust, pidades Hiinat läbi pika ajaloo üheks rikkamaks paigaks maailmas. Seepärast ei ole üllatav, et viimased nelikümmend aastat avanemispoliitikat on taastamas Hiina liidrirolli maailma majanduse peamise mõjutajana. See on kui loodusseadus, mida pole võimalik eirata.
Hiina rahvusliku identiteedi üks kesksemaid küsimusi on Hiina tsivilisatsiooni sõltumatus muust maailmast.
Teataval määral näeme seda tänapäevalgi, kui vaatamata enneolematule avatusele püüab Hiina keskvõim tsensuuri ja interneti piiramise abil kaitsta oma meele- ja kultuuriruumi võimalike väliste mõjutajate eest. Jätkuvat tsentraliseeritust sümboliseerib kasvõi seegi, et kogu Hiinas kehtib vaid üks aeg. Samal geograafilisel ulatusel on naaberriigis Venemaal neli või isegi viis erinevat ajavööndit.
Hiina kommunistlik partei on oma ainuvõimu kindlustamiseks eriti viimase kümnendiga oluliselt laiendanud oma ajaloolist perspektiivi ning otsinud sotsialistliku "Hiina unistuse" propageerimiseks pidepunkte keisririigi ajastust. President Xi Jinpingi peetakse kõige natsionalistlikumaks liidriks alates kommunistide võidust kodusõjas 1949. aastal.
Hiina pehme jõud ja kultuuri rahvusvaheline mõju on märgatavalt kasvanud. Rohkem kui 5000-aastase ajalooga on meie rahvas loonud eduka tsivilisatsiooni, andnud inimkonna arengule suure panuse ja saanud maailma üheks suureks rahvaks.
President Xi Jinping pani 2017. aastal peetud kõnes maha kaks suurt strateegilist rajajoont. Aastaks 2035 peaks Hiinast saama innovatsiooni liider maailmas ja sajandi keskpaigaks peaks Hiina olema rahvuslikku tugevust ja rahvusvahelist mõju arvestades globaalne liider.
Mõlemad eesmärgid tunduvad realistlikuna. Juba praegu on Hiina kõrvuti USA ja Saksamaaga loonud parima innovatsiooniklastri ning 2019. aasta globaalses pingereas on Hiina 14. kohal.
Eesti on seal näiteks samal ajal 24. kohal. Sajandi keskpaigaks võib aga Hiina tõepoolest omada juba sellist rahvusvahelist mõju nii majanduse, teaduse kui sõjalise potentsiaali poolest, et Pekingi sõna võib olla globaalselt kõige maksvam.
IV
Hiinast sai kaasaegses tähenduses superriik juba ammu enne Deng Xiaopingi käivitatud reforme. 16. oktoobril 1964 pani Hiina Eestist kaks korda suuremal Lop Nuri polügoonil Gobi kõrbes toime oma esimese tuumarelvakatsetuse.
Operatsioon 59-6 oli edukalt lõpule viidud ja Hiinast sai ametlikult USA, Nõukogude Liidu, Suurbritannia ja Prantsusmaa järel viies tuumarelva omav riik. Sellest hetkest on ÜRO Julgeolekunõukogu kõik alalised liikmed tuumariigid.
Juba kolm aastat pärast esimest tuumakatsetust lõhkas Hiina Lop Nuril vesinikpommi. Nii kiiresti polnud ükski teine riik vesinikpommi katsetuseni jõudnud. Hilisemate aastate jooksul viis Hiina läbi kokku 45 tuumakatsetust, nendest viimane korraldati 1996. aasta suvel vahetult enne tuumarelvakatsetuste keelustamise leppe sõlmimist.
Hiina armee arsenalis on praegu umbes 260 tuumalõhkepead. Kanderakettide tegevusraadius ulatub kuni 14 000 kilomeetrini, kusjuures alles hiljuti on Hiina moderniseerinud oma ballistiliste rakettide arsenali. 2011. aastal kinnitas Hiina oma kaitsedoktriinis, et kasutab tuumarelva üksnes minimaalse heidutusena ega kasuta seda esimesena.
Hiina relvajõudude sihiteadlik moderniseerimine on kestnud pikemat aega, kusjuures näiteks mereväe kaasaegsele võimekusele seati eesmärgid juba kaugel 1982. aastal. Just siis avaldas kommunistliku partei ladvikusse kuulunud admiral Liu Huaqinq strateegilise visiooni, mille kohaselt pidi Hiina kolmes etapis aastani 2040 välja arendama maailmamerd kontrollida suutva ja lennukikandjate gruppidele toetuva mereväe.
Liu visiooni viiakse edukalt ellu. USA India ja Vaikse ookeani väejuhatuse ülem admiral Davidson kinnitas 2019. aasta kevadel Honolulus NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioonile, et Hiina suudab juba praegu edukalt opereerida nn esimeses saarestiku vööndis ehk Kamtšatka lõunatipust üle Jaapani Lõuna-Hiina mereni välja.
Sajandi keskpaigas on aga Hiina tõenäoliselt võimeline konkureerima USAga vähemalt Vaiksel ookeanil domineerimise pärast.
Hiina relvastusprogramm on eriti viimase 20 aastaga olnud sedavõrd massiivne, et juba praegu ületatakse kvantitatiivselt USA kohalolekut Ida-Aasias ja Vaiksel ookeanil. Tehnoloogiliselt jäädakse küll ameeriklastele veel alla, kuid see vahe väheneb pidevalt.
Selleks kasutatakse nii investeeringuid teadus- ja arendustegevusse kui ka spionaaži. Pentagoni hiljutise raporti kohaselt on Hiina luure märgatavalt aktiviseerinud katseid omandada kõrgtehnoloogilisi lahendusi kõigis kaitsevaldkondades.
Kuid ikkagi, milleks loob Hiina võiduvõimelist armeed? Esimene ja kõige olulisem ülesanne on Hiina kui ajaloolise Keskriigi ja tsivilisatsiooni mõõtmetes impeeriumi kooshoidmine ja väiksemategi ohtude tõrjumine.
Hiina kaitsevõimekuse kasvu teiseks rakenduseks on aga riigi globaalsete huvide ja kriitiliselt oluliste kaubateede kaitsmine.
Kümme aastat tagasi tipphetke saavutanud piraatlus Adeni lahel viis lõpuks selleni, et Hiina rajas 2017. aastal Djiboutis esimese meretaguse sõjaväebaasi oma ajaloos. See ligi 600 miljonit dollarit maksnud toetusbaas suurendas oluliselt Hiina strateegilist võimekust Aafrika Sarve ja India ookeani piirkonnas.
Näib väga tõenäoline, et uute siiditeede rajamise ja Hiina globaalse haarde suurenemisega tekib Pekingil lähematel aastakümnetel paratamatu vajadus projitseerida oma sõjalist jõudu lisaks Djiboutile ka teistes strateegiliselt olulistes riikides või piirkondades. Tadžikistani ja Kambodžat on juba nimetatud järgmiste võimalustena.
V
On 23. augusti 2019 ennelõuna. Hiina on just teatanud, et vastab USA ähvardustele omalt poolt mitmetele kaubagruppidele kõrgemate tariifide kehtestamisega. Kahe suurriigi vaheline kaubandussõda on muutumas üha kuumemaks. Kell näitab Washingtonis 10.59. Ameerika Ühendriikide 45. president Donald Trump teeb ühe hingetõmbega pika säutsu Twitteris.
Ta kirjutab: "Meie riik on rumalalt paljude aastate jooksul Hiinale kaotanud triljoneid dollareid. Nad on varastanud meie intellektuaalset omandit sadade miljardite dollarite väärtuses aastas ja nad tahavad seda jätkata. Ma ei lase sellel juhtuda. Me ei vaja Hiinat, ausalt, oleks palju parem ilma nendeta. Hiina on Ameerika Ühendriikidest teeninud ja varastanud aasta aasta järel, aastakümneid suure hulga raha, sellele peab tulema LÕPP. Meie Ameerika suurepärastel ettevõtetel on siinkohal kästud viivitamatult alustada alternatiivide otsimist Hiinale, sealhulgas oma ettevõtted KOJU tuua ja toota USAs."
Trumpi säutsule reageerisid tema jälgijad kohe 135 000 laigiga. Ajakirjandus oli oodatult šokis ja terve järgnev päev arutati, ja kuidas omakorda Hiina reageerib.
Maailma kahe suurima majanduse vahelise kaubandussõja esimesed lahingud said alguse juba 2018. aasta alguses, kui president Trump hakkas tariifide tõstmisega ellu viima oma valimislubadust – survestama Hiinat lõpetama "ebaausat kaubandust" ja tõkestama intellektuaalse omandi vargust USAst. Viimase osas ulatuvad Ühendriikide kahjud kuni 600 miljardi dollarini aastas.
Lootus, et 2001. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) liitunud Hiina järgib reegleid, avab oma turu ja teeb lõpu intellektuaalse omandi varastamisele, jäigi vaid lootuseks.
Hiina on peitnud oma isepäist käitumist arengumaa staatuse taha. Samas on Peking ametlikus retoorikas alati pooldanud liberaalset kaubandussüsteemi ja soovinud selle eestseisjana näha WTOd. Mida aeg edasi, mida rikkamaks ja enesekindlamaks on Hiina saanud, seda enam püüab ta kehtestada oma mängureegleid ja leida nende järgijateks liitlasi üle maailma.
Tegelikult tähendas Hiina liitumine siiani lääneriikide poolt domineeritud maailma kaubandussüsteemiga hoopiski globaalsete tektooniliste muutuste lõplikku vormistamist.
Vaatame üht väga kõnekat trendi. 1995. aastal andsid G7 gruppi koondunud maailma juhtivad demokraatlikud tööstusriigid 45,3 protsenti globaalsest SKT-st. Samal ajal suutsid seitse suurimat tõusvat majandust (Hiina, India, Brasiilia, Mehhiko, Venemaa, Indoneesia ja Türgi) anda ühtekokku 22,6 protsenti maailma SKT-st.
Kuid juba 2015. aastaks oli olukord kardinaalselt muutunud. G7 osakaal oli langenud 31,5 protsendile ja E7 oli tõusnud 36,3 protsendile. Konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopersi hinnangul langeb sajandi keskpaigaks G7 osakaal viiendikuni ja samal ajal tõuseb E7 osakaal ostujõu alusel peaaegu 50 protsendini globaalsest SKT-st.
Meie silme all toimub Lääne kiire taandumine globaalse dominandi rollist, millist positsiooni on hoitud rohkem kui 200 aastat alates tööstusrevolutsioonist saadik. See on šokeeriv ja harjumatu, sest veel 1990. aastatel elati fukuyamaliku ajukahjustuse tõttu valede ootuste lummuses.
"Ameerika Ühendriigid on esimest korda olukorras, kus tema vastas ei ole mitte üksnes suur riik ja jõud, vaid kohati juba võimekam ja enesekindlam maailma mõjutaja."
Eriti suur on tagasilöök Ameerika Ühendriikidele, mistõttu on president Trumpi käremeelsus sisepoliitiliselt isegi arusaadav. Ometi peegeldab see pigem abitust ja nõutust. Ameerika Ühendriigid on esimest korda olukorras, kus tema vastas ei ole mitte üksnes suur riik ja jõud, vaid kohati juba võimekam ja enesekindlam maailma mõjutaja.
Ilmselt pole kaugel aeg, kus Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahel võib tekkida tõsisem konfliktioht. Näiteks Taiwani ümber. Ühendriikide analüütikud ennustavad sellise võimaluse tõenäosust kõrgelt juba eeloleval kümnendil. 2017. aastal määratles USA rahvusliku julgeoleku strateegia Hiina kõrvuti Venemaaga Ühendriikide suurimaks vastasjõuks.
Külma sõja õhustik Pekingi ja Washingtoni vahel ähvardab jagada maailma kaheks leeriks, mis paneb eriti keerulisse olukorda Euroopa riigid.
Kuigi Euroopa Liidu ühisturg on Hiina suurim välisturg ja igapäevane kaubavahetus ulatub 1,5 miljardi euroni, on Euroopa Liit suures geopoliitilises konkurentsis endiselt liiga amorfne ega moodusta omaette poolust. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika on nõrk, kaitseteemadel väheveenev ja lihtne killunema, kui mängu tulevad liikmesriikide suured majandushuvid.
Euroopa Liit pole siiani suutnud Hiina suunal ühtset hoiakut luua. Suurriigid jahivad kõik eraldi endale üha uusi miljarditesse eurodesse ulatuvaid lepinguid.
Samal ajal on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti, alates 2012. aastast allutanud ennast Hiinaga tipptasemel suhtlemisel 17+1 formaati. Euroopa Liidu liikmesriikidel on viimane aeg mõista, et igaüks eraldi on Hiina suurtele huvidele kerge saak. Hiina kasvava dominandi tasakaalustamiseks aitab üksnes ühine strateegiline hoiak.
2019. aasta kevadel avaldatud Euroopa Liidu strateegilises vaates Hiinale on rõhutatud, et kaubandussuhted saaksid toimida võrdsematel alustel, kui lääneriigid käsitleksid Hiinat kui arenenud riiki.
See survestaks Pekingit võtma suuremat vastutust reeglitepõhise maailmakorra tugevdamisel. Euroopa Liit ise peab kohanema muutunud reaalsusega rahvusvahelises majanduskeskkonnas, tugevdama oma poliitikaid ja tööstuslikku baasi. Viimase puhul on Airbusi näide üks parimaid, millele võiks lisanduda edulugusid ka teistes klastrites.
Vältimaks Hiina domineerimist uute tehnoloogiate valdkonnas, nagu näiteks 5G või 6G võrkude arendamises, peaks Euroopa Liit suurendama märgatavalt oma kulutusi innovatsiooni ja teadusarendusse. Euroopa peaks endalt tõsimeeli küsima: kas ühises eelarves lõviosa jagamine Euroopa põldudele on 21. sajandi väljakutseid arvestades endiselt kõige olulisem prioriteet?
Tegelikult on Euroopa Liidul olemas arvestatav mõjutushoob. Hiinale on Euroopa ühisturg mahuliselt isegi olulisem Ühendriikide omast. Samas on Euroopa Liidu edukamaks ühispoliitikaks kujunenud uute ambitsioonikate vabakaubanduslepete süsteemi kujundamine.
Hiina naabrid Lõuna-Korea ja Jaapan näevad selles suurt kasutegurit. See võiks olla tugev argument Hiinaga 2013. aastast peetavatel kõikehõlmava investeeringute leppe läbirääkimistel.
Kuid veelgi mõjusam viis lääneriikidele Hiinaga pikemaajaliselt toimiva modus vivendi rajamiseks oleks suurem transatlantiline ühtsus läbi kõikehõlmava vabakaubandusruumi loomise.
Tõsi, lähiajal näib see utoopiana. Nagu selgus 16. augustil 2019 New Hampshire'i osariigis Manchesteris peetud kihutuskõnest, peab president Trump Euroopa Liitu kaubandusküsimustes isegi halvemaks kui Hiinat. Kasumi-kahjumi loogika segab Trumpil mõistmast ühistele väärtustele rajatud liitlasruumi tähtsust murdeajastu maailmas. Ometi ei saa temagi lõpuks loodusseaduste vastu. Kahju on vaid kaotatud ajast.
Atlandi-ülesest kaubandusest sõltub juba praegu vähemalt 15 miljonit töökohta ning majanduse jätkuva rahvusvahelistumisega see number üksnes kasvab.
Euroopa Liit, Kanada ja Ameerika Ühendriigid moodustavad kokku poole maailma tarbimisest ning umbes kolmandiku ostujõu alusel arvutatavast SKT-st. Lisaks on turgusid siduvaks näiteks seegi, et 54 protsenti USAsse tehtavatest investeeringutest tuleb Euroopa Liidust ja 64 protsenti USA välisinvesteeringutest läheb Euroopa Liitu.
Enam kui 800 miljoni elanikuga ühisturg looks Läänele majandusliku turvaruumi, aitaks paremini kohanduda Hiina tõusuga ja võimaldaks oluliselt paremini mõjutada uusi standardeid robotiseerumise ja biotehnoloogia ajastul.
### Response:
Marko Mihkelson: Hiina globaalne haare: kuidas leidamodus vivendi? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalevlased näitasid head viskekätt kaugvisetel, mida tabati 15/27. Korvisööte anti Rytasest samuti rohkem (21:14), kuid lauavõitluses jäädi alla 24:40, vahendab Korvpall24.ee.
Kristjan Kitsing kerkis üleplatsimeheks 26 punktiga ning tema vastu tehti seitse viga. Kristjan Kangur tõi omadele 17 silma ja kogus kuus lauapalli ning Janari Jõesaar sai kirja kümme punkti, neli lauapalli ja neli vaheltlõiget.
Rytase resultatiivseim oli Evaldas Kairys 15 punkti ja kuus lauapalliga. | Täpne viskekäsi Kalev/Cramot Leedu hõbedaklubi vastu ei päästnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalevlased näitasid head viskekätt kaugvisetel, mida tabati 15/27. Korvisööte anti Rytasest samuti rohkem (21:14), kuid lauavõitluses jäädi alla 24:40, vahendab Korvpall24.ee.
Kristjan Kitsing kerkis üleplatsimeheks 26 punktiga ning tema vastu tehti seitse viga. Kristjan Kangur tõi omadele 17 silma ja kogus kuus lauapalli ning Janari Jõesaar sai kirja kümme punkti, neli lauapalli ja neli vaheltlõiget.
Rytase resultatiivseim oli Evaldas Kairys 15 punkti ja kuus lauapalliga.
### Response:
Täpne viskekäsi Kalev/Cramot Leedu hõbedaklubi vastu ei päästnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tudengipäevade puhul suundub esmaspäevast Tartusse saatejuht Bert Järvet, kes liitub hommikuprogrammiga otse Emajõe Ateenast. Tartu teemad võtavad üle ka R2 õhtuse vööndi - Maarja Merivoo-Parro külalisteks on silmapaistvad tartlased, sealhulgas Ben Roomes, Johannes Vedru, Kaarel Vanamölder ja Joosep Konsen, kes on kaasa võtnud oma lemmikmuusika.
Muusikanõukogu seekordsed külalised tulevad samuti tulevasest kultuuripealinnast, et koos saatejuht Raul Saaremetsaga teha tiir peale värskele kodu- ja välismaisele muusikale.
Läbi nädala murravad R2 eetrisse tudengid, kes vahendavad kõike põnevat, mis Tartu peal sel nädalal toimub või tudengieluga haakub. Ühikad ja sealne elu, pannkoogitegu ja hambapesu kiirkursus, mälumängud ja teleseriaalid – erinevaid teemasid jagub igasse päeva. Ja ka kohtumisi, sest R2 suundub Tartu tänavatele, et küsida inimestelt nende emotsioone ja elamusi tudengipäevadega seoses. Intervjuusid ja reportaaže vahendavad Tartust Brent Pere, Karoliina Hussar ja Indrek Ojamets. | Raadio 2 läheb Tartu tudengipäevadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tudengipäevade puhul suundub esmaspäevast Tartusse saatejuht Bert Järvet, kes liitub hommikuprogrammiga otse Emajõe Ateenast. Tartu teemad võtavad üle ka R2 õhtuse vööndi - Maarja Merivoo-Parro külalisteks on silmapaistvad tartlased, sealhulgas Ben Roomes, Johannes Vedru, Kaarel Vanamölder ja Joosep Konsen, kes on kaasa võtnud oma lemmikmuusika.
Muusikanõukogu seekordsed külalised tulevad samuti tulevasest kultuuripealinnast, et koos saatejuht Raul Saaremetsaga teha tiir peale värskele kodu- ja välismaisele muusikale.
Läbi nädala murravad R2 eetrisse tudengid, kes vahendavad kõike põnevat, mis Tartu peal sel nädalal toimub või tudengieluga haakub. Ühikad ja sealne elu, pannkoogitegu ja hambapesu kiirkursus, mälumängud ja teleseriaalid – erinevaid teemasid jagub igasse päeva. Ja ka kohtumisi, sest R2 suundub Tartu tänavatele, et küsida inimestelt nende emotsioone ja elamusi tudengipäevadega seoses. Intervjuusid ja reportaaže vahendavad Tartust Brent Pere, Karoliina Hussar ja Indrek Ojamets.
### Response:
Raadio 2 läheb Tartu tudengipäevadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me leppisime kokku, et midagi tuleb teha, aga endiselt on lahtine, mis kuju see võtab," ütles üks anonüümne allikas kokkuleppe kohta Reutersile. Tema sõnul ei ole seni kokku lepitud, kui suur saab olema näiteks CO2 tonni hind kasvuhoonegaaside kärpimiseks.
Saksa valitsus kavatseb meetmetega välja tulla reedel, 20. septembril. Merkel on varem öelnud, et meetmed sisaldavad süiniku emiteerimise maksu, millest saadava tuluga hakatakse rahastama heitmete vähendamist.
Varasemalt on teada, et Merkeli paremtsentristid sooviks, et kliimameetmed ei kahjustaks Saksa ettevõtteid, sotsiaaldemokraadid soovivad aga rohkem kaitsta madalapalgalisi.
Meetmete hulgas peaks olema toetused elektriautode ostjatele, laadimispunktide võrgustiku ehitamine, teemaksude tõstmine rohkem saastavatele sõidukitele, hoonete kütteüsteemide efektiivsuse tõstmine ja lennupiletitele "rohelise maksu" kehtestamine.
Saksa koalitsioon koguneb enne meetmete väljakuulutamist veel neljapäeval, et viimased lahtised küsimused omavahel kokku leppida. Pakett hõlmab aastaid 2020 - 2023. | Saksa koalitsioon leppis kokku 40 miljardi euroses kliimapaketis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me leppisime kokku, et midagi tuleb teha, aga endiselt on lahtine, mis kuju see võtab," ütles üks anonüümne allikas kokkuleppe kohta Reutersile. Tema sõnul ei ole seni kokku lepitud, kui suur saab olema näiteks CO2 tonni hind kasvuhoonegaaside kärpimiseks.
Saksa valitsus kavatseb meetmetega välja tulla reedel, 20. septembril. Merkel on varem öelnud, et meetmed sisaldavad süiniku emiteerimise maksu, millest saadava tuluga hakatakse rahastama heitmete vähendamist.
Varasemalt on teada, et Merkeli paremtsentristid sooviks, et kliimameetmed ei kahjustaks Saksa ettevõtteid, sotsiaaldemokraadid soovivad aga rohkem kaitsta madalapalgalisi.
Meetmete hulgas peaks olema toetused elektriautode ostjatele, laadimispunktide võrgustiku ehitamine, teemaksude tõstmine rohkem saastavatele sõidukitele, hoonete kütteüsteemide efektiivsuse tõstmine ja lennupiletitele "rohelise maksu" kehtestamine.
Saksa koalitsioon koguneb enne meetmete väljakuulutamist veel neljapäeval, et viimased lahtised küsimused omavahel kokku leppida. Pakett hõlmab aastaid 2020 - 2023.
### Response:
Saksa koalitsioon leppis kokku 40 miljardi euroses kliimapaketis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päeva esimeses pooles avavad tähtverelased oma õuedes kodukohvikud, kaubeldakse taluturul ning telklinnakusse kolinud lasteala pakub kogu perele sisukat ja harivat programmi. Keskpäeval avab Tartu linnapea Urmas Klaas kultuuriprogrammi ning seejärel toimuvad mitmed kontserdid, tervisealased loengud, õunakoogivõistlus ning aiasaaduste iludusvõistlus Tähtvere Nunnu 2019. Nii nagu varasematelgi aastatel, ootab Tähtvere Selts ka sel korral magusaid ja puhtaid õunu Tallinna Loomaaia elevantidele.
Neljanda kogukonnafestivali peakorraldaja Triinu Tembergi sõnul on õunaõuepäevade idee olnud ikka üks: avastada Tähtvere rikkalikku kultuurilugu ning kaasata kogukonda ühiste eesmärkide nimel tegutsema.
"Nelja aastaga on Õunaõuepäevad leidnud kindla koha tähtverelaste sügisplaanides. Tänaseks on Tähtvere Seltsi algatusest saanud tõeline kogukonnafestival, mis saab teoks justnimelt kogukonna koostöös. Täna on avatud paarkümmend kodukohvikut, oma heategevusliku programmi on kokku pannud Maarja kirik koos Miina Härma Gümnaasiumiga. Oma uksed avavad Tähtvere Avatud Naistekeskus, Minikool ja Tähtvere Tantsukeskus ning Katoliku kool peab Mihklilaata," ütles Temberg ning lisas: "Oleme tänulikud kõigile kodukohvikupidajatele ja kõigile oma partneritele – ilmast hoolimata ei ole keegi oma programmist loobunud ning kõik toimub plaanide kohaselt!"
Tähtvere Selts loodi 2016. aasta suvel selleks, et muuta kogukonna toel ja teol Tähtvere linnaosa hubasemaks ja ühtsemaks elukeskkonnaks, aidata säilitada Tähtverele omast miljööväärtust, tugevdada Tähtvere elanike piirkondlikku identiteeti ning elavdada kohalikku seltsielu.
Õunaõuepäevade lasteala ning laadaplats Tartu Ingeri Maja õuel aadressiga Veski 35 on avatud kell 10.00-15.00, kodukohvikud on avatud kell 11.00 – 15.00.
Pärastlõunane Tähtvere Seltsi tervise- ja kultuuriprogramm Tartu Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 1) algab kell 13.00 ning lõpeb kell 18.00. | Tähtverelased avavad õunaõued | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päeva esimeses pooles avavad tähtverelased oma õuedes kodukohvikud, kaubeldakse taluturul ning telklinnakusse kolinud lasteala pakub kogu perele sisukat ja harivat programmi. Keskpäeval avab Tartu linnapea Urmas Klaas kultuuriprogrammi ning seejärel toimuvad mitmed kontserdid, tervisealased loengud, õunakoogivõistlus ning aiasaaduste iludusvõistlus Tähtvere Nunnu 2019. Nii nagu varasematelgi aastatel, ootab Tähtvere Selts ka sel korral magusaid ja puhtaid õunu Tallinna Loomaaia elevantidele.
Neljanda kogukonnafestivali peakorraldaja Triinu Tembergi sõnul on õunaõuepäevade idee olnud ikka üks: avastada Tähtvere rikkalikku kultuurilugu ning kaasata kogukonda ühiste eesmärkide nimel tegutsema.
"Nelja aastaga on Õunaõuepäevad leidnud kindla koha tähtverelaste sügisplaanides. Tänaseks on Tähtvere Seltsi algatusest saanud tõeline kogukonnafestival, mis saab teoks justnimelt kogukonna koostöös. Täna on avatud paarkümmend kodukohvikut, oma heategevusliku programmi on kokku pannud Maarja kirik koos Miina Härma Gümnaasiumiga. Oma uksed avavad Tähtvere Avatud Naistekeskus, Minikool ja Tähtvere Tantsukeskus ning Katoliku kool peab Mihklilaata," ütles Temberg ning lisas: "Oleme tänulikud kõigile kodukohvikupidajatele ja kõigile oma partneritele – ilmast hoolimata ei ole keegi oma programmist loobunud ning kõik toimub plaanide kohaselt!"
Tähtvere Selts loodi 2016. aasta suvel selleks, et muuta kogukonna toel ja teol Tähtvere linnaosa hubasemaks ja ühtsemaks elukeskkonnaks, aidata säilitada Tähtverele omast miljööväärtust, tugevdada Tähtvere elanike piirkondlikku identiteeti ning elavdada kohalikku seltsielu.
Õunaõuepäevade lasteala ning laadaplats Tartu Ingeri Maja õuel aadressiga Veski 35 on avatud kell 10.00-15.00, kodukohvikud on avatud kell 11.00 – 15.00.
Pärastlõunane Tähtvere Seltsi tervise- ja kultuuriprogramm Tartu Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 1) algab kell 13.00 ning lõpeb kell 18.00.
### Response:
Tähtverelased avavad õunaõued |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik kolm olid Hollandisse saabunud Kreekast.
Hollandi politsei andmetel olid 48-aastasel mehel, 43-aastasel naisel ja 17-aastasel teismelisel endaga kaasas võltsitud Eesti passid.
UV-lampide kontrollis selgus, et tegemist on võltsingutega. Kõigi kolme Türgi passid avastati läbiotsimisel nende asjade juurest. Pärast ülekuulamist viidi kahtlusalused üle migratsiooniametisse. | Hollandi lennujaamas vahistati võltsitud Eesti passidega türklased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik kolm olid Hollandisse saabunud Kreekast.
Hollandi politsei andmetel olid 48-aastasel mehel, 43-aastasel naisel ja 17-aastasel teismelisel endaga kaasas võltsitud Eesti passid.
UV-lampide kontrollis selgus, et tegemist on võltsingutega. Kõigi kolme Türgi passid avastati läbiotsimisel nende asjade juurest. Pärast ülekuulamist viidi kahtlusalused üle migratsiooniametisse.
### Response:
Hollandi lennujaamas vahistati võltsitud Eesti passidega türklased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avateosena kõlab kontserdil tänavuse juubilari Tõnu Kõrvitsa põhjamaine orkestriteos "Hümnid virmalistele". Kavas on ka Rein Rannapi oboekontsert, mis on valminud koostöös solist Riivo Kallasmaaga.
"Mu uues oboekontserdis on tugevalt tunda tänapäeva popmuusika hõngu - nii harmoonias kui rütmides," sõnas Rannap. "Igapäevaselt tuttavad kõlad meeldivad kindlasti ka laiemale publikule, julgustades neid edaspidigi rohkem käima klassikalise muusika kontsertidel."
Helilooja ja pianist armastab piire kombata ning on aegade jooksul katsetanud klaveri erinevaid võimalusi. Tema kuulajasõbralik, heakõlaline helikeel on saanud mõjutusi erinevatest žanritest ja heliloojana on ta oskuslikult need eeskujud sulatanud.
Rannap on seekord aga klaverile selja pööranud, pühendades uue teose oboele ja tehes seade orkestrile. Eesti heliloojad on oboele kirjutanud teoseid ülivähe (Alo Põldmäe oboekontsert ja Enn Vetemaa oboekontsertiino), mistõttu on tegemist muusikaloolise sündmusega.
Solist Riivo Kallasmaa on Eesti noorema põlvkonna juhtivaid oboemängijaid, solist ja kammermuusik. Kallasmaa sõnul on esiettekandele tulev teos kirjutatud ladusas koostöös.
"Kontserdi kirjutamise idee sündis Saaremaa ooperipäevadel. Osalesin Reinu kutsel tema debüütooperi "Nurjatu saar" ettekandel. Projekti lõpuvastuvõtul tekkis mõlemapoolne arusaamine, et tuleb kirjutada oboekontsert," kirjeldas Kallasmaa teose sünnilugu. "Rannapi muusika on käesirutus levimuusikast klassika poole. Solisti ja heliloojana ühendab meid vahetu lähenemine muusikale - mõlema jaoks on oluline iga esituse kordumatus."
Lisaks Rannapile ja Kõrvitsale tuleb uue hooaja avakontserdil ettekandele üks klassikalise muusika nurgakive, Mozarti viimane ehk Jupiteri sümfoonia. | Pärnu Linnaorkester alustab sügist Kõrvitsa ja Rannapiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avateosena kõlab kontserdil tänavuse juubilari Tõnu Kõrvitsa põhjamaine orkestriteos "Hümnid virmalistele". Kavas on ka Rein Rannapi oboekontsert, mis on valminud koostöös solist Riivo Kallasmaaga.
"Mu uues oboekontserdis on tugevalt tunda tänapäeva popmuusika hõngu - nii harmoonias kui rütmides," sõnas Rannap. "Igapäevaselt tuttavad kõlad meeldivad kindlasti ka laiemale publikule, julgustades neid edaspidigi rohkem käima klassikalise muusika kontsertidel."
Helilooja ja pianist armastab piire kombata ning on aegade jooksul katsetanud klaveri erinevaid võimalusi. Tema kuulajasõbralik, heakõlaline helikeel on saanud mõjutusi erinevatest žanritest ja heliloojana on ta oskuslikult need eeskujud sulatanud.
Rannap on seekord aga klaverile selja pööranud, pühendades uue teose oboele ja tehes seade orkestrile. Eesti heliloojad on oboele kirjutanud teoseid ülivähe (Alo Põldmäe oboekontsert ja Enn Vetemaa oboekontsertiino), mistõttu on tegemist muusikaloolise sündmusega.
Solist Riivo Kallasmaa on Eesti noorema põlvkonna juhtivaid oboemängijaid, solist ja kammermuusik. Kallasmaa sõnul on esiettekandele tulev teos kirjutatud ladusas koostöös.
"Kontserdi kirjutamise idee sündis Saaremaa ooperipäevadel. Osalesin Reinu kutsel tema debüütooperi "Nurjatu saar" ettekandel. Projekti lõpuvastuvõtul tekkis mõlemapoolne arusaamine, et tuleb kirjutada oboekontsert," kirjeldas Kallasmaa teose sünnilugu. "Rannapi muusika on käesirutus levimuusikast klassika poole. Solisti ja heliloojana ühendab meid vahetu lähenemine muusikale - mõlema jaoks on oluline iga esituse kordumatus."
Lisaks Rannapile ja Kõrvitsale tuleb uue hooaja avakontserdil ettekandele üks klassikalise muusika nurgakive, Mozarti viimane ehk Jupiteri sümfoonia.
### Response:
Pärnu Linnaorkester alustab sügist Kõrvitsa ja Rannapiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barcelona võõrustas Valenciat, keda juhendab alates sellest nädalast nende endine mängija Albert Celades. Kodumeeskond läks juhtima juba teisel minutil, kui Frenkie De Jong tegi äärel hea eeltöö ja palli lükkas väravasse kõigest 16-aastane Ansu Fati.
Viis minutit hiljem rollid vahetusid ja Fati täpse söödu realiseeris väravaks hollandlane. Ühtlasi sai Fatist noorim mängija Hispaania kõrgliiga ajaloos, kes on ühes mängus löönud nii värava kui andnud väravasöödu. Kaks nädalat tagasi sai Fatist noorim kõrgliigas Barcelona eest värava löönud pallur.
Kevin Gameiro värav vähendas külaliste kaotusseisu minimaalseks, aga teisel poolajal lõi Fati asemel mängu sekkunud Luis Suarez kaks ning Gerard Pique ühe. Maxi Gomeze tabamus mängu üleminutitel tegi lõppskooriks 5:2.
Liiga liider Madridi Atletico sai võõrsil üllatava kaotuse, kui jäi Martin Ödegaardi ja Nacho Monreali väravate järel 0:2 alla Real Sociedadile. Atletico linnarivaal Real läks Karim Benzema kahe värava ja Casemiro ühe tabamuse järel poolajaks Levante vastu 3:0 ette, lubas neil teisel poolajal kaks tagasi lüüa, kuid noppis ikkagi kolm võidupunkti.
Nelja mängu järel jätkab üheksa punkti kogunud Atletico liidrina, Real ja Bilbao Athletic on kogunud kaheksa ning Barcelona, Sevilla ja Sociedad seitse silma. Kui Sevilla alistab täna Alavesi, tõusevad nad Liga liidriteks. | 16-aastase talendi ajalooline mäng tõi Barcelonale võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barcelona võõrustas Valenciat, keda juhendab alates sellest nädalast nende endine mängija Albert Celades. Kodumeeskond läks juhtima juba teisel minutil, kui Frenkie De Jong tegi äärel hea eeltöö ja palli lükkas väravasse kõigest 16-aastane Ansu Fati.
Viis minutit hiljem rollid vahetusid ja Fati täpse söödu realiseeris väravaks hollandlane. Ühtlasi sai Fatist noorim mängija Hispaania kõrgliiga ajaloos, kes on ühes mängus löönud nii värava kui andnud väravasöödu. Kaks nädalat tagasi sai Fatist noorim kõrgliigas Barcelona eest värava löönud pallur.
Kevin Gameiro värav vähendas külaliste kaotusseisu minimaalseks, aga teisel poolajal lõi Fati asemel mängu sekkunud Luis Suarez kaks ning Gerard Pique ühe. Maxi Gomeze tabamus mängu üleminutitel tegi lõppskooriks 5:2.
Liiga liider Madridi Atletico sai võõrsil üllatava kaotuse, kui jäi Martin Ödegaardi ja Nacho Monreali väravate järel 0:2 alla Real Sociedadile. Atletico linnarivaal Real läks Karim Benzema kahe värava ja Casemiro ühe tabamuse järel poolajaks Levante vastu 3:0 ette, lubas neil teisel poolajal kaks tagasi lüüa, kuid noppis ikkagi kolm võidupunkti.
Nelja mängu järel jätkab üheksa punkti kogunud Atletico liidrina, Real ja Bilbao Athletic on kogunud kaheksa ning Barcelona, Sevilla ja Sociedad seitse silma. Kui Sevilla alistab täna Alavesi, tõusevad nad Liga liidriteks.
### Response:
16-aastase talendi ajalooline mäng tõi Barcelonale võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vigastused olid Norwichi laupäevaseks mänguks ilma jätnud kaheksast mängijast, kuid kodumeeskond sai unelmate alguse, kui Kenny McLeani ja Todd Cantwelli väravad viisid nad juba pooltunni möödudes 2:0 juhtima. Sergio Agüero lõi poolaja viimasel minutil ühe värava tagasi, aga viis minutit pärast pausilt naasmist suurendas võõrustajate edu Premier League'i augustikuu parim mängija Teemu Pukki. Lõppskoori kirjutas tabloole Rodri tabamus 88. minutil.
Tiitlikaitsja City jääb Liverpoolist viie mängu järel maha juba viie punktiga. "Teadsime, et Norwichil on kvaliteeti, sest nad hävitasid eelmisel hooajal esiliiga," rääkis kohtumise järel City peatreener Pep Guardiola. "Neil on enesekindlust. Meil oli võimalusi mäng viigistada, aga õnnitleme neid. Viis punkti [Liverpoolist taga olla] on viis punkti, aga praegu on september. Mida peaksime tegema? Ütlema: "õnnitlused Liverpoolile, te olete meister"? Ma ei kahtle oma mängijates sekundikski." | Vigastustest räsitud Norwich alistas Pukki väravast Man City | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vigastused olid Norwichi laupäevaseks mänguks ilma jätnud kaheksast mängijast, kuid kodumeeskond sai unelmate alguse, kui Kenny McLeani ja Todd Cantwelli väravad viisid nad juba pooltunni möödudes 2:0 juhtima. Sergio Agüero lõi poolaja viimasel minutil ühe värava tagasi, aga viis minutit pärast pausilt naasmist suurendas võõrustajate edu Premier League'i augustikuu parim mängija Teemu Pukki. Lõppskoori kirjutas tabloole Rodri tabamus 88. minutil.
Tiitlikaitsja City jääb Liverpoolist viie mängu järel maha juba viie punktiga. "Teadsime, et Norwichil on kvaliteeti, sest nad hävitasid eelmisel hooajal esiliiga," rääkis kohtumise järel City peatreener Pep Guardiola. "Neil on enesekindlust. Meil oli võimalusi mäng viigistada, aga õnnitleme neid. Viis punkti [Liverpoolist taga olla] on viis punkti, aga praegu on september. Mida peaksime tegema? Ütlema: "õnnitlused Liverpoolile, te olete meister"? Ma ei kahtle oma mängijates sekundikski."
### Response:
Vigastustest räsitud Norwich alistas Pukki väravast Man City |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheksa serviässa löönud Kanepi esimeses servi õnnestumise protsent oli 47, aga ta võttis esimeselt servilt 70 ja teiselt 50 protsenti punktidest. 11 topeltviga teinud Changil olid vastavad näitajad 63 ja 26.
Kohtumise jooksul oli mõlemal 11 murdepalli, aga Kanepi realiseeris neid paremini (vastavalt kaheksa ja neli). Kogupunktidega jäi eestlanna kaks tundi ja 16 minutit kestnud matšis peale 97:74.
Järgmises ringis läheb esimese asetusega Kanepi vastamisi samuti ameeriklanna Quinn Gleasoniga (WTA 451.), kes oli avaringis üle kaasmaalannast Haley Giavarast (WTA 880.) 6:2, 6:0. | Kanepi kaotas seti, aga alustas ITF-i turniiri edukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheksa serviässa löönud Kanepi esimeses servi õnnestumise protsent oli 47, aga ta võttis esimeselt servilt 70 ja teiselt 50 protsenti punktidest. 11 topeltviga teinud Changil olid vastavad näitajad 63 ja 26.
Kohtumise jooksul oli mõlemal 11 murdepalli, aga Kanepi realiseeris neid paremini (vastavalt kaheksa ja neli). Kogupunktidega jäi eestlanna kaks tundi ja 16 minutit kestnud matšis peale 97:74.
Järgmises ringis läheb esimese asetusega Kanepi vastamisi samuti ameeriklanna Quinn Gleasoniga (WTA 451.), kes oli avaringis üle kaasmaalannast Haley Giavarast (WTA 880.) 6:2, 6:0.
### Response:
Kanepi kaotas seti, aga alustas ITF-i turniiri edukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese poolaja lõpus pillas Atletico väravavaht Jan Oblak aga ootamatult tsenderduse ja kaitsemängija Stefan Mitrovic viis hoopis Getafe juhtima.
See oli Getafe jaoks eriline hetk, sest tegemist oli klubi esimese väravaga Atletico vastu pärast 6. novembrit 2011, kui kodus võideti 3:2. Pärast seda ei suutnud väikeklubi Diego Simeone hoolealuste vastu skoori teha koguni 19 kohtumist järjest.
Teisel poolajal sai Getafe poolkaitsja Carles Alena aga 74. minutil punase kaardi ja Atletico pööras mängu oma kasuks - Luis Suarez lõi värava 78. ja 90. minutil.
Võit tähendab, et kuuest mängust neli võitu ja kaks viiki teeninud pealinnaklubi asus liidrikohale, aga mitu konkurenti on pidanud ka vähem kohtumisi.
Getafe on nüüd kaotanud aga hooaja kuus esimest mängu ja nii kehvalt on Hispaania kõrgliigat alustanud ajaloo jooksul vaid kuus meeskonda - viimati hooajal 2017/2018 Alaves. | Suarezi väravad viisid Atletico liidriks, aga Getafe masendav seeria katkes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese poolaja lõpus pillas Atletico väravavaht Jan Oblak aga ootamatult tsenderduse ja kaitsemängija Stefan Mitrovic viis hoopis Getafe juhtima.
See oli Getafe jaoks eriline hetk, sest tegemist oli klubi esimese väravaga Atletico vastu pärast 6. novembrit 2011, kui kodus võideti 3:2. Pärast seda ei suutnud väikeklubi Diego Simeone hoolealuste vastu skoori teha koguni 19 kohtumist järjest.
Teisel poolajal sai Getafe poolkaitsja Carles Alena aga 74. minutil punase kaardi ja Atletico pööras mängu oma kasuks - Luis Suarez lõi värava 78. ja 90. minutil.
Võit tähendab, et kuuest mängust neli võitu ja kaks viiki teeninud pealinnaklubi asus liidrikohale, aga mitu konkurenti on pidanud ka vähem kohtumisi.
Getafe on nüüd kaotanud aga hooaja kuus esimest mängu ja nii kehvalt on Hispaania kõrgliigat alustanud ajaloo jooksul vaid kuus meeskonda - viimati hooajal 2017/2018 Alaves.
### Response:
Suarezi väravad viisid Atletico liidriks, aga Getafe masendav seeria katkes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti on alustanud nüüd I-valikgruppi kahe kaotusega - esimeses mängus jäädi samuti Pärnus alla Sloveeniale 0:4.
Walesil on vastupidiselt kirjas kaks võitu - kui Eestile löödi vaid üks värav, siis turniiri alustati kodus 6:0 võiduga Kasahstani üle.
Järgmised valikmängud peab Eesti koondis oktoobris - võõrsil tuleb minna vastamisi tunamulluse MM-veerandfinalisti Prantsusmaa ja taas Walesiga. | Külaliste kiire avavärav jäi Eesti - Wales MM-valikmängus ainsaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti on alustanud nüüd I-valikgruppi kahe kaotusega - esimeses mängus jäädi samuti Pärnus alla Sloveeniale 0:4.
Walesil on vastupidiselt kirjas kaks võitu - kui Eestile löödi vaid üks värav, siis turniiri alustati kodus 6:0 võiduga Kasahstani üle.
Järgmised valikmängud peab Eesti koondis oktoobris - võõrsil tuleb minna vastamisi tunamulluse MM-veerandfinalisti Prantsusmaa ja taas Walesiga.
### Response:
Külaliste kiire avavärav jäi Eesti - Wales MM-valikmängus ainsaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rooba tabamus sündis teise kolmandiku 17. minutil. 3.10 enne lõppu suutis Teemu Hartikainen arvulisest ülekaalust viigistada, aga minut ja 47 enne lõppu viskas Vladislav Kodola Tšerepovetsi võiduvärava.
Rooba tegi kohtumise jooksul Ufaa väravale viis pealeviset, mis oli Tšerepovetsi parim näitaja.
Viimati sai Tšerepovets Ufaast jagu 28. septembril 2019 ehk pea kaks aastat tagasi. Pärast seda kaotati KHL-is neli korda järjest ja lisaks veel kahes sõprusmängus.
Hooaja kolmas võit kergitas Tšerepovetsi läänekonverentsis tosina meeskonna seas kümnendale positsioonile, mööda Riia Dinamost ja Podolski Vitjazist.
Teisipäevane allajäämine tähendas Salavat Julajevile aga hooaja esimest kaotust. Sellegipoolest jätkatakse idakonverentsis liidrikohal. | Rooba viskas KHL-is teise värava ja favoriit sai alistatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rooba tabamus sündis teise kolmandiku 17. minutil. 3.10 enne lõppu suutis Teemu Hartikainen arvulisest ülekaalust viigistada, aga minut ja 47 enne lõppu viskas Vladislav Kodola Tšerepovetsi võiduvärava.
Rooba tegi kohtumise jooksul Ufaa väravale viis pealeviset, mis oli Tšerepovetsi parim näitaja.
Viimati sai Tšerepovets Ufaast jagu 28. septembril 2019 ehk pea kaks aastat tagasi. Pärast seda kaotati KHL-is neli korda järjest ja lisaks veel kahes sõprusmängus.
Hooaja kolmas võit kergitas Tšerepovetsi läänekonverentsis tosina meeskonna seas kümnendale positsioonile, mööda Riia Dinamost ja Podolski Vitjazist.
Teisipäevane allajäämine tähendas Salavat Julajevile aga hooaja esimest kaotust. Sellegipoolest jätkatakse idakonverentsis liidrikohal.
### Response:
Rooba viskas KHL-is teise värava ja favoriit sai alistatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ainsas kaheksandikfinaalis, kus vastamisi kaks meistriliigaklubi, haaras 13-kordne karikavõitja kohe ohjad. Tapalased proovisid Serviti kaitsemüüri ja väravavaht Eston Varuskit üle mängida kannatliku rünnakuga, kuid õnnestus see harva.
Sander Sarapuu ja Henri Sillaste lahendasid suurepäraselt kiirrünnakuid ning üheksandal minutil sai Serviti ette 7:2. Seitse minutit hiljem tuli Carl-Eric Uibo tabamusest 11:4 ning edu hakkas järgmiste minutitega vaid kasvama.
Põlvalaste peamiseks relvaks oli tõhus kaitse ja selle pealt saadud kiired rünnakud, mida kadestamisväärse kindlusega realiseerisid Sarapuu, Uibo ja Mathias Rebane. 13 väravale rebenenud vahe kahandas tapalane Raimond Himma poolajasireeniga 19:7 peale.
Teise pooltunni algul jätkus kohtumine samas rütmis. Serviti kaitses hästi ja lahendas rünnakuid kiirelt ning 38. minutil tuli Sarapuu tabamusest 25:9. Hetkeks kadus keskendumine ning tapalased viskasid kolm väravat järjest, ent 48. minutil tegi Hendrik Varul seisuks 33:14.
Tapa võitis küll viimased kümme minutit skooriga 8:2, kuid Serviti mängu 36:22. Sarapuu viskas seitse, Rebane viis ja Uibo neli väravat. Tapa kasuks tabas Rail Ageni neli ning Marten Saar, Marcus Rättel ja Artur Morgenson kolm korda.
Raasiku/Mistra ja Tartu Ülikool kohtusid viimati hooajal 2019/2020, mil koos esiliigat mängiti ning toona jäid tartlased mõlemas mängus alla. Praeguseks on raasikulased arenenud meistri- ja Balti liiga tiimiks, aga Tõnu Jõksi värav viis TÜ siiski juhtima.
Kodumeeskonna agressiivne kaitse ja puurivaht Viktor Nikolajevi tõrjed aitasid Raasiku kiirelt 4:1 juhtima. Seejärel jäi TÜ ilma ühest liidrist, kui mängiv treener Klaus Peeter Rüütli kiirrünnakut realiseerides tõsiselt põlve vigastas.
Külalised ei lasknud end sellest häirida ja tegutsesid isukalt, lubamata vahel kolmest väravast suuremaks kasvada. Seisul 7:5 algas huvitav "kahe mehe šõu", sest kaheksa minuti jooksul viskas Rando Sein tartlaste ja Rauno Kopli raasikulaste kasuks kolm väravat.
Korraks jõudis TÜ väga lähedale, kui Marken Järv 11:10 viskas, aga vaheajaks juhtis Raasiku 13:10. Uuesti kahanes vahe minimaalseks – 13:12 – Jaanus Peeter Rüütli tabamuse järel. Siis aga said võõrustajad avapoolajal paigast olnud sihiku korda timmitud.
Vähem kui veerand tunniga viidi üheväravaline edu kahekohalise numbrini, kui Aleksander Kesküla 46. minutil 24:14 tegi. Lähemale väsinud tartlased enam ei saanudki ning Raasiku liikus üha kaugemale eest.
Lõpuvile kõlades olid Raasiku/Mistra võidunumbrid 36:21. Pidurdamatus hoos oli Kopli, kes viskas võitjate kasuks 11 väravat. Juri Sohorovitš lisas kuus ja Rauno Aus viis. TÜ täpsemad olid Jõks ja Sein kuue tabamusega.
Eesti karikavõistluste kaheksandikfinaalid:
22.09. 19:00 Põlva Coop – HC Tallinn 2 (kordusmäng 3.10.)
28.09. 19:30 Tartu Ülikool – Raasiku/Mistra (avamäng 21:36)
29.09. 19:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – HC Viimsi (avamäng 36:25)
6.10. 19:00 Põlva Serviti – SK Tapa (avamäng 36:22) | Serviti ja Raasiku/Mistra haarasid karikasarjas kindla edu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ainsas kaheksandikfinaalis, kus vastamisi kaks meistriliigaklubi, haaras 13-kordne karikavõitja kohe ohjad. Tapalased proovisid Serviti kaitsemüüri ja väravavaht Eston Varuskit üle mängida kannatliku rünnakuga, kuid õnnestus see harva.
Sander Sarapuu ja Henri Sillaste lahendasid suurepäraselt kiirrünnakuid ning üheksandal minutil sai Serviti ette 7:2. Seitse minutit hiljem tuli Carl-Eric Uibo tabamusest 11:4 ning edu hakkas järgmiste minutitega vaid kasvama.
Põlvalaste peamiseks relvaks oli tõhus kaitse ja selle pealt saadud kiired rünnakud, mida kadestamisväärse kindlusega realiseerisid Sarapuu, Uibo ja Mathias Rebane. 13 väravale rebenenud vahe kahandas tapalane Raimond Himma poolajasireeniga 19:7 peale.
Teise pooltunni algul jätkus kohtumine samas rütmis. Serviti kaitses hästi ja lahendas rünnakuid kiirelt ning 38. minutil tuli Sarapuu tabamusest 25:9. Hetkeks kadus keskendumine ning tapalased viskasid kolm väravat järjest, ent 48. minutil tegi Hendrik Varul seisuks 33:14.
Tapa võitis küll viimased kümme minutit skooriga 8:2, kuid Serviti mängu 36:22. Sarapuu viskas seitse, Rebane viis ja Uibo neli väravat. Tapa kasuks tabas Rail Ageni neli ning Marten Saar, Marcus Rättel ja Artur Morgenson kolm korda.
Raasiku/Mistra ja Tartu Ülikool kohtusid viimati hooajal 2019/2020, mil koos esiliigat mängiti ning toona jäid tartlased mõlemas mängus alla. Praeguseks on raasikulased arenenud meistri- ja Balti liiga tiimiks, aga Tõnu Jõksi värav viis TÜ siiski juhtima.
Kodumeeskonna agressiivne kaitse ja puurivaht Viktor Nikolajevi tõrjed aitasid Raasiku kiirelt 4:1 juhtima. Seejärel jäi TÜ ilma ühest liidrist, kui mängiv treener Klaus Peeter Rüütli kiirrünnakut realiseerides tõsiselt põlve vigastas.
Külalised ei lasknud end sellest häirida ja tegutsesid isukalt, lubamata vahel kolmest väravast suuremaks kasvada. Seisul 7:5 algas huvitav "kahe mehe šõu", sest kaheksa minuti jooksul viskas Rando Sein tartlaste ja Rauno Kopli raasikulaste kasuks kolm väravat.
Korraks jõudis TÜ väga lähedale, kui Marken Järv 11:10 viskas, aga vaheajaks juhtis Raasiku 13:10. Uuesti kahanes vahe minimaalseks – 13:12 – Jaanus Peeter Rüütli tabamuse järel. Siis aga said võõrustajad avapoolajal paigast olnud sihiku korda timmitud.
Vähem kui veerand tunniga viidi üheväravaline edu kahekohalise numbrini, kui Aleksander Kesküla 46. minutil 24:14 tegi. Lähemale väsinud tartlased enam ei saanudki ning Raasiku liikus üha kaugemale eest.
Lõpuvile kõlades olid Raasiku/Mistra võidunumbrid 36:21. Pidurdamatus hoos oli Kopli, kes viskas võitjate kasuks 11 väravat. Juri Sohorovitš lisas kuus ja Rauno Aus viis. TÜ täpsemad olid Jõks ja Sein kuue tabamusega.
Eesti karikavõistluste kaheksandikfinaalid:
22.09. 19:00 Põlva Coop – HC Tallinn 2 (kordusmäng 3.10.)
28.09. 19:30 Tartu Ülikool – Raasiku/Mistra (avamäng 21:36)
29.09. 19:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – HC Viimsi (avamäng 36:25)
6.10. 19:00 Põlva Serviti – SK Tapa (avamäng 36:22)
### Response:
Serviti ja Raasiku/Mistra haarasid karikasarjas kindla edu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane norralanna vigastas 2020. aasta alguses põlve ja pole pärast seda palliväljakule naasnud. Veel ei ole teada, kas uuesti harjutama asunud ründaja mängib juba reedel Prantsusmaa liigas Guingampi vastu või mitte.
2018. aastal maailma parimaks naisjalgpalluriks valitud Hegerberg on löönud Lyoni eest 117 mänguga koguni 144 väravat. Klubiga on võidetud viis korda naiste Meistrite liiga (2016-2010) ja tuldud kuus korda Prantsusmaa meistriks.
2016. aastal valiti Hegerberg ka Norra aasta sportlaseks. Koondisesärgis on tal kirjas 66 kohtumist ja 38 väravat. | Maailma üks säravamaid naisjalgpallureid on areenile naasmas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane norralanna vigastas 2020. aasta alguses põlve ja pole pärast seda palliväljakule naasnud. Veel ei ole teada, kas uuesti harjutama asunud ründaja mängib juba reedel Prantsusmaa liigas Guingampi vastu või mitte.
2018. aastal maailma parimaks naisjalgpalluriks valitud Hegerberg on löönud Lyoni eest 117 mänguga koguni 144 väravat. Klubiga on võidetud viis korda naiste Meistrite liiga (2016-2010) ja tuldud kuus korda Prantsusmaa meistriks.
2016. aastal valiti Hegerberg ka Norra aasta sportlaseks. Koondisesärgis on tal kirjas 66 kohtumist ja 38 väravat.
### Response:
Maailma üks säravamaid naisjalgpallureid on areenile naasmas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tursõnbajeva jõudis karjääri tipphetkeni 2019. aasta maailmameistrivõistlustel Saitamas, kus sai esimese naisena täiskasvanute võistlusel hakkama neljakordse hüppega (Salchow) ja võitis hõbemedali. Ta oli 2022. aasta Pekingi olümpiamängudeks Kasahstani suur lootus, aga vigastas tunamullu sügisel selga ega ole pärast seda areenile naasnud.
"Ma otsustasin oma karjääri profisportlasena lõpetada. Minu jaoks ei ole lihtne neid uudiseid teiega jagada," lausus Tursõnbajeva Instagrami vahendusel. "Paljud teist teavad, et selg on mulle juba pikka aega muret valmistanud. Kahjuks ei suutnud ma sellest vigastusest lõpuni üle olla ja seetõttu pole täiemahuline treenimine võimalik."
Lisaks MM-hõbedale võitis naisüksiksõitja hõbeda ka 2019. aastal Nelja kontinendi meistrivõistlustel ja taliuniversiaadil. Samuti on tal pronksid 2016. aasta noorteolümpialt ja 2017. aasta Aasia talimängudelt.
"Minu jaoks tähendab selle peatüki lõpetamine uue algust," jätkas kasahhitar. "Hetkel olen Kasahstanis ja töötan siin aasta lõpuni, aitan lapsi, olen neile eeskujuks ja jagan nendega oma kogemusi. Ma olen alati tahtnud oma kodumaal iluuisutamist arendada ja viimaks sain selleks võimaluse." | Seljatrauma lõpetas MM-hõbedast iluuisutaja karjääri juba 21-aastaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tursõnbajeva jõudis karjääri tipphetkeni 2019. aasta maailmameistrivõistlustel Saitamas, kus sai esimese naisena täiskasvanute võistlusel hakkama neljakordse hüppega (Salchow) ja võitis hõbemedali. Ta oli 2022. aasta Pekingi olümpiamängudeks Kasahstani suur lootus, aga vigastas tunamullu sügisel selga ega ole pärast seda areenile naasnud.
"Ma otsustasin oma karjääri profisportlasena lõpetada. Minu jaoks ei ole lihtne neid uudiseid teiega jagada," lausus Tursõnbajeva Instagrami vahendusel. "Paljud teist teavad, et selg on mulle juba pikka aega muret valmistanud. Kahjuks ei suutnud ma sellest vigastusest lõpuni üle olla ja seetõttu pole täiemahuline treenimine võimalik."
Lisaks MM-hõbedale võitis naisüksiksõitja hõbeda ka 2019. aastal Nelja kontinendi meistrivõistlustel ja taliuniversiaadil. Samuti on tal pronksid 2016. aasta noorteolümpialt ja 2017. aasta Aasia talimängudelt.
"Minu jaoks tähendab selle peatüki lõpetamine uue algust," jätkas kasahhitar. "Hetkel olen Kasahstanis ja töötan siin aasta lõpuni, aitan lapsi, olen neile eeskujuks ja jagan nendega oma kogemusi. Ma olen alati tahtnud oma kodumaal iluuisutamist arendada ja viimaks sain selleks võimaluse."
### Response:
Seljatrauma lõpetas MM-hõbedast iluuisutaja karjääri juba 21-aastaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karistuseni viis pealtvaatajate käitumine 2. septembril Budapestis peetud MM-valikmängus Inglismaa, kus Ungari poolehoidjad esinesid rassistlike avaldustega ja käitusid muul moel kohatult.
Eriti tugeva rünnaku all olid Inglismaa koondise mängijad Raheem Sterling ja Jude Bellingham. Inglismaa mängijate poole visati mitmesuguseid esemeid ja eriti Sterlingu poole pärast seda, kui viimane värava lõi.
Samuti vilistas publik külalisvõistkonna välja mängu eel, kui Inglismaa koondis põlvitas. Peatreener Gareth Southgate sai aga kohtumise järel intervjuud andes pihta jäätükkidega.
Ungarit karistati pealtvaatajate sobimatu käitumise eest ka suvisel EM-finaalturniiril. Siis määras UEFA kolmemängulise publikukeelu, neist viimase tingimisi. Karistus ei kehtinud aga FIFA egiidi all peetud valikmängus. | Ungari jalgpallipubliku sobimatu käitumine tõi koondisele taas karistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karistuseni viis pealtvaatajate käitumine 2. septembril Budapestis peetud MM-valikmängus Inglismaa, kus Ungari poolehoidjad esinesid rassistlike avaldustega ja käitusid muul moel kohatult.
Eriti tugeva rünnaku all olid Inglismaa koondise mängijad Raheem Sterling ja Jude Bellingham. Inglismaa mängijate poole visati mitmesuguseid esemeid ja eriti Sterlingu poole pärast seda, kui viimane värava lõi.
Samuti vilistas publik külalisvõistkonna välja mängu eel, kui Inglismaa koondis põlvitas. Peatreener Gareth Southgate sai aga kohtumise järel intervjuud andes pihta jäätükkidega.
Ungarit karistati pealtvaatajate sobimatu käitumise eest ka suvisel EM-finaalturniiril. Siis määras UEFA kolmemängulise publikukeelu, neist viimase tingimisi. Karistus ei kehtinud aga FIFA egiidi all peetud valikmängus.
### Response:
Ungari jalgpallipubliku sobimatu käitumine tõi koondisele taas karistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olite Edgar Valteri illustratsioonipreemia nominentide hulgas ka kaks aastat tagasi. Mida see tunnustus sulle tähendab?
Kahtlemata teeb see suurt rõõmu, julgustab ja motiveerib edasi tegutsema.
Kaks aastat tagasi tehtud intervjuus laususid: "Ma usun, et kõik inimesed, kes tegelevad loominguga pikki aastaid järjepidevalt, arenevad ja muutuvad kogu aeg." Milliseid arenguid või muutusi oled oma loomingus tähele pannud? Milliste põnevate projektidega oled vahepeal tegelenud?
Iga uue tööga muutub midagi, aga suuremaid muutusi näeb ehk alles aastate pärast, kui loomingule tagasi vaadata. Praegu katsetan enda jaoks uut tehnikat. Kasutan nii maali, pliiatsijoonistust kui tahvlit – kõike korraga. Eks siis varsti paistab, mis sellest välja tuleb.
Vahepeal olen mõned raamatud valmis joonistanud, teinud näitustele pilte. Sekka ka väiksemaid töid ja raamatukujundusi. Kui natuke rohkem aega on, siis maalin enda rõõmuks. Hetkel on kaks raamatut töös – Ilmar Tomuski kirjutatud "Kullakallis kass" ning Kersti Kondi "Konnaküla". Piiri tagant on mõned kirjanikud minuga ühendust võtnud. Ühele neist olen proovipildid valmis teinud ja ära saatnud. Teine kirjanik leidis just kirjastuse ja loodetavasti siis järgmisel aastal saan nende projektidega tegeleda.
Sinu kaasnominentide hulka kuluvad Piret Raud, Anne Pikkov, Urmas Viik ja Katrin Ehrlich. Samuti märgiti ära noor illustraator Lucija Mrzljak. Kuidas kommenteerid žürii valikut?
Nii eelmise aasta nominendid kui ka praegused on kõik äärmiselt erinevad ning võrratud illustraatorid. Jälgin alati huviga nende tegemisi.
Kuidas on illustratsioon Eestis viimaste aastatega arenenud? Kas oled tähele pannud ka mingeid tendentse või valdkondlike suundumusi?
Viimase kümne aastaga on arenenud kõvasti. Ja areneb edasi. Tore on see, et mitte ainult noorem põlvkond ei too uusi tuuli raamatumaastikule, vaid ka vanemad tegijad katsetavad ja eksperimenteerivad. Paljud on proovinud uusi tehnikaid ja stiile, muutnud koloriiti ja karaktereid. Samas jäänud ikkagi selgelt äratuntavaks. Kõige rohkem on neid muutusi võimalik märgata näitustel, kus illustraatoritel on korraks võimalik raamatukaante vahelt välja tulla ja oma loominguga vabamalt ja julgemalt mängida.
Eestis on nii kujunenud, et igaüks ajab oma asja mingis talle omases võtmes ning ei hooli väga maailmatrendidest. Mis on minu arvates hästi tore. Meie kunstnikud on küll kursis mujal toimuvaga ning isegi kui keegi aeg-ajalt saab mõjutatud mõnest suundumusest, siis ikkagi kuidagi oma isikupärasel moel.
Viimased kaks aastat on maailmas üsna pöördelised olnud. Kas see on toonud uusi väljakutseid ka illustraatorile?
Raske öelda – kindlasti on kõigi jaoks olukord erinev. Vabakutseline kunstnik on harjunud sellega, et ta teeb kodus tööd, nii, et igasugused piirangud mõjutavad meid ehk vähem kui neid inimesi, kes igapäevaselt kontoris käivad. Ka raamatuturul tundub hetkel olukord enam-vähem stabiilne, aga kunagi ei tea, mis lähitulevik toob.
Väljakutsed on pigem emotsionaalsed ja puudutavad kõiki inimesi, sõltumata tegevusalast. Mure maailmas toimuva pärast, kõikuv majandus, ebakindel tulevik, kogu see möll, mis meid siin juba teist aastat räsib. Väga raske ja keeruline aeg koolilaste ja noorte jaoks. Paljud seisavad silmitsi täiesti uutmoodi väljakutsetega. Siiski vähemalt osadele inimestele on see aeg andnud võimaluse võtta väike paus ja rattalt maha astuda, mõtteid korrastada ja võib-olla ka elu täiesti uuel moel ümber korraldada.
Olete lõpetanud EKAs keraamika osakonna ja teostanud end raamatukunstnikuna. Eestis hetkel puudub illustratsiooni õppekava kui selline. On aga võimalik võtta illustratsioonialaseid kursuseid. Kas meil peaks olema eraldi õppekava või piisab, kui illustratsiooni juurde jõutakse külgnevatelt erialadelt?
See on suurepärane, et saab kursuseid võtta ja ehk tulevikus tekib ka õppekava. Kindlasti oleks see vajalik. Ma ei taha öelda, et see oleks kõigile kohustuslik – maailmas on ka iseõppijaid, kellest on saanud arvestatavad kunstnikud, aga selline võimalus võiks olemas olla. Hea on ka see, et teiste erialade inimesed jõuavad illustratsioonini – ilmselt üks põhjustest, miks meie raamatukunstnikud on nii eriilmelised.
Kuidas on meil lugu illustraatorite järelkasvuga? Kas noorel illustraatoril on kerge/raske nö jalga ukse vahele saada? Kas ole te ehk märganud ka põnevaid uusi tulijaid?
Ikka tuleb uusi tegijaid peale, mis on väga tore. Samas kaob ka mingi hulk suurepäraseid illustraatoreid ajutiselt või päriselt ära. Kas naasevad oma põhitöö juurde, mille kõrvalt ei jää enam aega raamatute tegemiseks, või hakkavad rohkem tegelema vabaloominguga. Põhjuseid on erinevaid.
Usun, et jalga ukse vahele saada ei ole eriti keeruline. Inimesed, kes ikka väga-väga tahavad raamatuid illustreerida, leiavad selleks mooduse. Eestis on kordades lihtsam löögile pääseda kui mujal maailmas. Tänapäeval on nii palju kanaleid, mille kaudu oma töid levitada, et raske on märkamatuks jääda. Eelduseks muidugi see, et tööd on head.
Üks kahtlemata põnevamaid uusi tulijaid on Lucija Mrzljak, kes sel aastal ka žürii poolt ära märgitud. Nimetaksin ka Gerda Märtensit, kes on küll juba päris ammu raamatukunstnikuna tegutsenud, kuid esindab siiski nooremat generatsiooni. Gerda arengut on olnud põnev jälgida. Väga mitmekülgne, tohutult töökas ja andekas – ootan huviga tema edasisi loomingulisi katsetusi.
Mida soovitaksite noortele illustraatoritele, kes alles teevad selles vallas oma esimesi samme?
Kui nad on juba leidnud selle tee ja astuvad esimesi samme, siis tulebki lihtsalt edasi minna. Järjekindlalt tegutseda ja mõelda ehk selle peale, mis neid eristab olemasolevatest tegijatest, millega nad saaksid lugejat/vaatajat köita.
Silmaringi laiendamiseks, sidemete loomiseks ja miks mitte ka enda näitamiseks soovitaksin – kui vähegi võimalik – külastada Bologna rahvusvahelist lastekirjanduse messi. See on Euroopas üks vähestest kohtadest, kuhu on kord aastas koondunud pea kogu maailma kirjastuste, kirjanike ja illustraatorite paremik. Ja kindlasti hoida silma peal ka meie lastekirjanduse keskusel, kus toimub palju illustraatorite näitusi, kohtumisi kirjanike ning kunstnikega ja palju muud huvitavat.
Meie kahe aasta taguses intervjuus laususid: "Kriteeriume, mille järgi pilti hinnata, on väga palju. Ma arvan, et kui pilt sind kõnetab, siis ta ongi sinu jaoks hea." Millised/kelle tehtud pildid on sind viimasel ajal kõnetanud?
Üks tore elamus oli itaalia illustraatori Alessia Bravo näitus Eesti lastekirjanduse keskuses. Imelised pildid, võrratu tehnika. Tema töödes on midagi nii lummavat, et raske on pilku ära pöörata. Samuti toimus eelmise aasta lõpus 6. Tallinna illustratsioonitriennaal, kus sai näha paljude suurepäraste kunstnike töid nii Eestist kui mujalt maailmast. | Zarip: illustratsioon on Eestis viimase kümne aastaga kõvasti arenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olite Edgar Valteri illustratsioonipreemia nominentide hulgas ka kaks aastat tagasi. Mida see tunnustus sulle tähendab?
Kahtlemata teeb see suurt rõõmu, julgustab ja motiveerib edasi tegutsema.
Kaks aastat tagasi tehtud intervjuus laususid: "Ma usun, et kõik inimesed, kes tegelevad loominguga pikki aastaid järjepidevalt, arenevad ja muutuvad kogu aeg." Milliseid arenguid või muutusi oled oma loomingus tähele pannud? Milliste põnevate projektidega oled vahepeal tegelenud?
Iga uue tööga muutub midagi, aga suuremaid muutusi näeb ehk alles aastate pärast, kui loomingule tagasi vaadata. Praegu katsetan enda jaoks uut tehnikat. Kasutan nii maali, pliiatsijoonistust kui tahvlit – kõike korraga. Eks siis varsti paistab, mis sellest välja tuleb.
Vahepeal olen mõned raamatud valmis joonistanud, teinud näitustele pilte. Sekka ka väiksemaid töid ja raamatukujundusi. Kui natuke rohkem aega on, siis maalin enda rõõmuks. Hetkel on kaks raamatut töös – Ilmar Tomuski kirjutatud "Kullakallis kass" ning Kersti Kondi "Konnaküla". Piiri tagant on mõned kirjanikud minuga ühendust võtnud. Ühele neist olen proovipildid valmis teinud ja ära saatnud. Teine kirjanik leidis just kirjastuse ja loodetavasti siis järgmisel aastal saan nende projektidega tegeleda.
Sinu kaasnominentide hulka kuluvad Piret Raud, Anne Pikkov, Urmas Viik ja Katrin Ehrlich. Samuti märgiti ära noor illustraator Lucija Mrzljak. Kuidas kommenteerid žürii valikut?
Nii eelmise aasta nominendid kui ka praegused on kõik äärmiselt erinevad ning võrratud illustraatorid. Jälgin alati huviga nende tegemisi.
Kuidas on illustratsioon Eestis viimaste aastatega arenenud? Kas oled tähele pannud ka mingeid tendentse või valdkondlike suundumusi?
Viimase kümne aastaga on arenenud kõvasti. Ja areneb edasi. Tore on see, et mitte ainult noorem põlvkond ei too uusi tuuli raamatumaastikule, vaid ka vanemad tegijad katsetavad ja eksperimenteerivad. Paljud on proovinud uusi tehnikaid ja stiile, muutnud koloriiti ja karaktereid. Samas jäänud ikkagi selgelt äratuntavaks. Kõige rohkem on neid muutusi võimalik märgata näitustel, kus illustraatoritel on korraks võimalik raamatukaante vahelt välja tulla ja oma loominguga vabamalt ja julgemalt mängida.
Eestis on nii kujunenud, et igaüks ajab oma asja mingis talle omases võtmes ning ei hooli väga maailmatrendidest. Mis on minu arvates hästi tore. Meie kunstnikud on küll kursis mujal toimuvaga ning isegi kui keegi aeg-ajalt saab mõjutatud mõnest suundumusest, siis ikkagi kuidagi oma isikupärasel moel.
Viimased kaks aastat on maailmas üsna pöördelised olnud. Kas see on toonud uusi väljakutseid ka illustraatorile?
Raske öelda – kindlasti on kõigi jaoks olukord erinev. Vabakutseline kunstnik on harjunud sellega, et ta teeb kodus tööd, nii, et igasugused piirangud mõjutavad meid ehk vähem kui neid inimesi, kes igapäevaselt kontoris käivad. Ka raamatuturul tundub hetkel olukord enam-vähem stabiilne, aga kunagi ei tea, mis lähitulevik toob.
Väljakutsed on pigem emotsionaalsed ja puudutavad kõiki inimesi, sõltumata tegevusalast. Mure maailmas toimuva pärast, kõikuv majandus, ebakindel tulevik, kogu see möll, mis meid siin juba teist aastat räsib. Väga raske ja keeruline aeg koolilaste ja noorte jaoks. Paljud seisavad silmitsi täiesti uutmoodi väljakutsetega. Siiski vähemalt osadele inimestele on see aeg andnud võimaluse võtta väike paus ja rattalt maha astuda, mõtteid korrastada ja võib-olla ka elu täiesti uuel moel ümber korraldada.
Olete lõpetanud EKAs keraamika osakonna ja teostanud end raamatukunstnikuna. Eestis hetkel puudub illustratsiooni õppekava kui selline. On aga võimalik võtta illustratsioonialaseid kursuseid. Kas meil peaks olema eraldi õppekava või piisab, kui illustratsiooni juurde jõutakse külgnevatelt erialadelt?
See on suurepärane, et saab kursuseid võtta ja ehk tulevikus tekib ka õppekava. Kindlasti oleks see vajalik. Ma ei taha öelda, et see oleks kõigile kohustuslik – maailmas on ka iseõppijaid, kellest on saanud arvestatavad kunstnikud, aga selline võimalus võiks olemas olla. Hea on ka see, et teiste erialade inimesed jõuavad illustratsioonini – ilmselt üks põhjustest, miks meie raamatukunstnikud on nii eriilmelised.
Kuidas on meil lugu illustraatorite järelkasvuga? Kas noorel illustraatoril on kerge/raske nö jalga ukse vahele saada? Kas ole te ehk märganud ka põnevaid uusi tulijaid?
Ikka tuleb uusi tegijaid peale, mis on väga tore. Samas kaob ka mingi hulk suurepäraseid illustraatoreid ajutiselt või päriselt ära. Kas naasevad oma põhitöö juurde, mille kõrvalt ei jää enam aega raamatute tegemiseks, või hakkavad rohkem tegelema vabaloominguga. Põhjuseid on erinevaid.
Usun, et jalga ukse vahele saada ei ole eriti keeruline. Inimesed, kes ikka väga-väga tahavad raamatuid illustreerida, leiavad selleks mooduse. Eestis on kordades lihtsam löögile pääseda kui mujal maailmas. Tänapäeval on nii palju kanaleid, mille kaudu oma töid levitada, et raske on märkamatuks jääda. Eelduseks muidugi see, et tööd on head.
Üks kahtlemata põnevamaid uusi tulijaid on Lucija Mrzljak, kes sel aastal ka žürii poolt ära märgitud. Nimetaksin ka Gerda Märtensit, kes on küll juba päris ammu raamatukunstnikuna tegutsenud, kuid esindab siiski nooremat generatsiooni. Gerda arengut on olnud põnev jälgida. Väga mitmekülgne, tohutult töökas ja andekas – ootan huviga tema edasisi loomingulisi katsetusi.
Mida soovitaksite noortele illustraatoritele, kes alles teevad selles vallas oma esimesi samme?
Kui nad on juba leidnud selle tee ja astuvad esimesi samme, siis tulebki lihtsalt edasi minna. Järjekindlalt tegutseda ja mõelda ehk selle peale, mis neid eristab olemasolevatest tegijatest, millega nad saaksid lugejat/vaatajat köita.
Silmaringi laiendamiseks, sidemete loomiseks ja miks mitte ka enda näitamiseks soovitaksin – kui vähegi võimalik – külastada Bologna rahvusvahelist lastekirjanduse messi. See on Euroopas üks vähestest kohtadest, kuhu on kord aastas koondunud pea kogu maailma kirjastuste, kirjanike ja illustraatorite paremik. Ja kindlasti hoida silma peal ka meie lastekirjanduse keskusel, kus toimub palju illustraatorite näitusi, kohtumisi kirjanike ning kunstnikega ja palju muud huvitavat.
Meie kahe aasta taguses intervjuus laususid: "Kriteeriume, mille järgi pilti hinnata, on väga palju. Ma arvan, et kui pilt sind kõnetab, siis ta ongi sinu jaoks hea." Millised/kelle tehtud pildid on sind viimasel ajal kõnetanud?
Üks tore elamus oli itaalia illustraatori Alessia Bravo näitus Eesti lastekirjanduse keskuses. Imelised pildid, võrratu tehnika. Tema töödes on midagi nii lummavat, et raske on pilku ära pöörata. Samuti toimus eelmise aasta lõpus 6. Tallinna illustratsioonitriennaal, kus sai näha paljude suurepäraste kunstnike töid nii Eestist kui mujalt maailmast.
### Response:
Zarip: illustratsioon on Eestis viimase kümne aastaga kõvasti arenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuigi Venemaa täidab oma pikaajalisi lepinguid Euroopa klientidega, siis Moskva tarnib Euroopasse vähem gaasi kui enne koroonaviiruse pandeemiat," teatas IEA.
Organisatsioon leidis samuti, et Venemaa saab vajadusel suurendada gaasitarneid Euroopasse.
Hulk Euroopa ametnikke süüdistab Venemaa gaasimonopoli Gazpromi, et firma piirab täiendavaid gaasitarneid Euroopasse.
Gazpromi juht Aleksei Miller ütles eelmisel nädalal, et ettevõte täidab oma tarnekohustusi ja on vajadusel valmis tootmist ka suurendama. Siiski hoiatas Miller, et gaasi hind võib sel aastal veelgi tõusta.
Venemaa soovib heakskiitu Nord Stream 2 gaasitoru käivitamiseks.
Kremli ametnikud väidavad, et Venemaa võib gaasimüüki suurendada, kui Saksamaa ja EL torujuhtme käivitamise heaks kiidavad. See lisab kahtlusi, et Venemaa piirab gaasitarneid Euroopasse sihilikult, teatas Financial Times.
IEA loodi 1970. aastatel, kui Euroopas puhkes Araabia riikide kehtestatud naftaembargo tõttu energiakriis. Organisatsiooni peakorter asub Pariisis.
IEA ei süüdistanud maagaasi hinnatõusus siiski ainult Venemaad. Organisatsioon leidis, et hinda tõstab ka Aasia riikide suur nõudlus veeldatud maagaasi järele. | IEA kutsus Venemaad üles suurendama gaasitarneid Euroopasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuigi Venemaa täidab oma pikaajalisi lepinguid Euroopa klientidega, siis Moskva tarnib Euroopasse vähem gaasi kui enne koroonaviiruse pandeemiat," teatas IEA.
Organisatsioon leidis samuti, et Venemaa saab vajadusel suurendada gaasitarneid Euroopasse.
Hulk Euroopa ametnikke süüdistab Venemaa gaasimonopoli Gazpromi, et firma piirab täiendavaid gaasitarneid Euroopasse.
Gazpromi juht Aleksei Miller ütles eelmisel nädalal, et ettevõte täidab oma tarnekohustusi ja on vajadusel valmis tootmist ka suurendama. Siiski hoiatas Miller, et gaasi hind võib sel aastal veelgi tõusta.
Venemaa soovib heakskiitu Nord Stream 2 gaasitoru käivitamiseks.
Kremli ametnikud väidavad, et Venemaa võib gaasimüüki suurendada, kui Saksamaa ja EL torujuhtme käivitamise heaks kiidavad. See lisab kahtlusi, et Venemaa piirab gaasitarneid Euroopasse sihilikult, teatas Financial Times.
IEA loodi 1970. aastatel, kui Euroopas puhkes Araabia riikide kehtestatud naftaembargo tõttu energiakriis. Organisatsiooni peakorter asub Pariisis.
IEA ei süüdistanud maagaasi hinnatõusus siiski ainult Venemaad. Organisatsioon leidis, et hinda tõstab ka Aasia riikide suur nõudlus veeldatud maagaasi järele.
### Response:
IEA kutsus Venemaad üles suurendama gaasitarneid Euroopasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osalejate registreerumine ja ka Teatejooksul osalemine toimub koolide ja klasside kaupa. "Meie eesmärk on pakkuda noortele võimalust tunda rõõmu sõprade ja klassikaaslastega koos liikumisest ning populariseerida sportlikke eluviise," ütles sündmuse eestvedaja Erik Pallase pressiteate vahendusel.
Teatejooksud toimuvad igas maakonnas ning seda suures osas kohalike spordieestvedajate, õpetajate ja koolijuhtide jõupingutuse tulemusena. Tänu neile on Teatejooks kasvanud Eesti suurimaks koolinoorte spordiürituseks, mis toimub 16 aastat järjest ja osalemishuvi on endiselt kõrge. Sel aastal võtab sündmusest osa üle 11 000 koolinoore, kes võtavad päevast osa 28 toimumiskohas.
Teatejooksu korraldajad loodavad, et sündmusest saadud emotsioon innustab noori rohkem sportima. "Sportimisvõimalust linnades ja koolide territooriumil tuleb üha juurde, kuid midagi tuleb ära teha ka nende laste liikumismotivatsiooni parandamiseks, kes ise joosta või käia ei saa. Selleks kutsub Teatejooks igal aastal Eesti inimesi annetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse Toetusfondile, kelle kaudu loome projekte, mis aitavad ehitada liikumisradasid ja luua treeningvõimalusi lastele, kes on liikumisvõime kaotanud," rääkis Pallase.
Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tegevust saab toetada, helistades heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot) või tehes ülekande HNRK Toetusfond SA kontole SEB pangas EE 451010220268957228 märksõnaga Teatejooks. Rohkem infot kodulehel www.hnrk.ee/toetusfond.
Heategevuslik Teatejooks toimub Spordinädala avaüritusena. 23.-30. septembril toimuva Spordinädala alguseks on registreeritud üle 1000 ürituse, oma sündmust saab lisada aadressil www.spordinadal.ee. Spordinädal 2021 patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on alpinist Krisli Melesk, EOK sportlaskomisjoni liige ja äsja karjääri lõpetanud kiiruisutaja Saskia Alusalu, teleajakirjanikud Hannes Hermaküla, Keili Sükijainen, Reet Linna, muusikud Artjom Savitski ja Inger ning TalTechi rektor Tiit Land.
Teatejooksu korraldab MTÜ Tallinnmeeting, mis on ellu kutsutud spordiürituste ja võistluste korraldamiseks. | Rohkem kui 11 000 koolinoort osaleb heategevuslikul Teatejooksul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osalejate registreerumine ja ka Teatejooksul osalemine toimub koolide ja klasside kaupa. "Meie eesmärk on pakkuda noortele võimalust tunda rõõmu sõprade ja klassikaaslastega koos liikumisest ning populariseerida sportlikke eluviise," ütles sündmuse eestvedaja Erik Pallase pressiteate vahendusel.
Teatejooksud toimuvad igas maakonnas ning seda suures osas kohalike spordieestvedajate, õpetajate ja koolijuhtide jõupingutuse tulemusena. Tänu neile on Teatejooks kasvanud Eesti suurimaks koolinoorte spordiürituseks, mis toimub 16 aastat järjest ja osalemishuvi on endiselt kõrge. Sel aastal võtab sündmusest osa üle 11 000 koolinoore, kes võtavad päevast osa 28 toimumiskohas.
Teatejooksu korraldajad loodavad, et sündmusest saadud emotsioon innustab noori rohkem sportima. "Sportimisvõimalust linnades ja koolide territooriumil tuleb üha juurde, kuid midagi tuleb ära teha ka nende laste liikumismotivatsiooni parandamiseks, kes ise joosta või käia ei saa. Selleks kutsub Teatejooks igal aastal Eesti inimesi annetama Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse Toetusfondile, kelle kaudu loome projekte, mis aitavad ehitada liikumisradasid ja luua treeningvõimalusi lastele, kes on liikumisvõime kaotanud," rääkis Pallase.
Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tegevust saab toetada, helistades heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot) või tehes ülekande HNRK Toetusfond SA kontole SEB pangas EE 451010220268957228 märksõnaga Teatejooks. Rohkem infot kodulehel www.hnrk.ee/toetusfond.
Heategevuslik Teatejooks toimub Spordinädala avaüritusena. 23.-30. septembril toimuva Spordinädala alguseks on registreeritud üle 1000 ürituse, oma sündmust saab lisada aadressil www.spordinadal.ee. Spordinädal 2021 patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on alpinist Krisli Melesk, EOK sportlaskomisjoni liige ja äsja karjääri lõpetanud kiiruisutaja Saskia Alusalu, teleajakirjanikud Hannes Hermaküla, Keili Sükijainen, Reet Linna, muusikud Artjom Savitski ja Inger ning TalTechi rektor Tiit Land.
Teatejooksu korraldab MTÜ Tallinnmeeting, mis on ellu kutsutud spordiürituste ja võistluste korraldamiseks.
### Response:
Rohkem kui 11 000 koolinoort osaleb heategevuslikul Teatejooksul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Schlierenzauer võitis karjääri jooksul kahel korral MK-sarja (2009, 2013) ja Nelja hüppemäe turnee (2012, 2013) ning kogus tervelt 53 MK-etapivõitu.
2010. aasta Vancouveri olümpial krooniti ta võistkondlikuks olümpiavõitjaks. Individuaalselt tulid pronksmedalid nii normaal- kui ka suurelt mäelt. 2014. aasta Sotši olümpial lisandus võistkonnavõistluse hõbemedal.
Maailmameistrivõistlustelt on tal üks individuaalne tiitel - 2011. aastal Oslos oli austerlane parim suure mäe võistlusel. Lisaks on tal veel viis võistkondlikku MM-tiitlit ning individuaalselt ja võistkondlikult kokku kuus kahvatumat medalit.
Pärast 2014. aasta detsembris Lillehammeris teenitud 53. MK-etapivõitu Schlierenzauer aga enam endist lennukust ei leidnud. Harvadel juhtudel tulid kohad eskümnes, aga enamasti leidis austerlane end protokollis tagantpoolt.
Eelmine hooaeg katkes Schlierenzaueril põlvevigastuse tõttu enne Oberstdorfi maailmameistrivõistlusi. Oma otsusest lõpetada teatas sportlane enda lähedal seisvaid inimesi sel nädalal.
"Viimased kuud on mind positiivsel moel proovile pannud," kirjutas austerlane oma blogis. "Vigastuse tõttu on mul olnud piisavalt aega ja vajalikku distantsi, et oma mineviku üle mõelda ja saada aru, kus asun."
"Pärast kõike seda, mida olen sportlasena kogenud, ei ole mul olnud lihtne karjääri lõpetada, aga see otsus ja see ajahetk tunduvad õiged."
Lisaks eelpool mainitule oli Schlierenzauer karjääri jooksul väga edukas ka lennumägedel, kus tuli korra individuaalselt (2008) ja kolmel korral (2008, 2010, 2012) võistkondlikult maailmameistriks. | Aastate eest suusahüppeid valitsenud austerlane lõpetas karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Schlierenzauer võitis karjääri jooksul kahel korral MK-sarja (2009, 2013) ja Nelja hüppemäe turnee (2012, 2013) ning kogus tervelt 53 MK-etapivõitu.
2010. aasta Vancouveri olümpial krooniti ta võistkondlikuks olümpiavõitjaks. Individuaalselt tulid pronksmedalid nii normaal- kui ka suurelt mäelt. 2014. aasta Sotši olümpial lisandus võistkonnavõistluse hõbemedal.
Maailmameistrivõistlustelt on tal üks individuaalne tiitel - 2011. aastal Oslos oli austerlane parim suure mäe võistlusel. Lisaks on tal veel viis võistkondlikku MM-tiitlit ning individuaalselt ja võistkondlikult kokku kuus kahvatumat medalit.
Pärast 2014. aasta detsembris Lillehammeris teenitud 53. MK-etapivõitu Schlierenzauer aga enam endist lennukust ei leidnud. Harvadel juhtudel tulid kohad eskümnes, aga enamasti leidis austerlane end protokollis tagantpoolt.
Eelmine hooaeg katkes Schlierenzaueril põlvevigastuse tõttu enne Oberstdorfi maailmameistrivõistlusi. Oma otsusest lõpetada teatas sportlane enda lähedal seisvaid inimesi sel nädalal.
"Viimased kuud on mind positiivsel moel proovile pannud," kirjutas austerlane oma blogis. "Vigastuse tõttu on mul olnud piisavalt aega ja vajalikku distantsi, et oma mineviku üle mõelda ja saada aru, kus asun."
"Pärast kõike seda, mida olen sportlasena kogenud, ei ole mul olnud lihtne karjääri lõpetada, aga see otsus ja see ajahetk tunduvad õiged."
Lisaks eelpool mainitule oli Schlierenzauer karjääri jooksul väga edukas ka lennumägedel, kus tuli korra individuaalselt (2008) ja kolmel korral (2008, 2010, 2012) võistkondlikult maailmameistriks.
### Response:
Aastate eest suusahüppeid valitsenud austerlane lõpetas karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EasyJet avalikustas eelmise nädala neljapäeval, et lükkas tagasi ülevõtmisettepaneku ühelt lennufirmalt. Allika kinnitusel oli ettepaneku tegija teine odavlennufirma Wizz Air.
Ryanairi juht kommenteeris seda Financial Timesis. "Nii easyJet kui ka Wizz tuleks kas üle võtta või nad peaksid ühinema," ütles O'Leary.
Ta pakkus, et suuremad lennufirmad nagu British Airwaysi omanik IAG, Lufthansa või Air France võivad lõpuks püüda osta konkureerivaid lennufirmasid, olgu nendeks odavlennufirmad või väiksemad lennufirmad.
"Konsolideerumine peab juhtuma ja see juhtubki. See on vältimatu, eriti tulles välja COVID-ist," lisas ta.
O'Leary usub, et lennufirmad peavad ellujäämiseks olema tohutu mastaabiga ning killustunud Euroopa turg pole pikas perspektiivis jätkusuutlik.
Paljud Euroopa valitsused on koroonapandeemia mõjude leevendamiseks suunanud oma riiklikesse lennufirmadesse raha, et need ellu jääksid.
EasyJeti tegevjuht Johan Lundgren ütles samuti, et pandeemia võib viia Euroopas lennufirmade ühinemisteni. "Ma arvan, et kõik nõustuvad, et kui sattuda sellistesse olukordadesse, siis hakkavad konsolideerumised toimuma," ütles ta neljapäeval.
O'Leary hinnangul oleks Wizz Airi ja easyJeti ühinemine loogiline, arvestades, et neil mõlemal on Airbusi lennukid ning tegutsevad suuresti erinevates geograafilistes piirkondades.
Nüüd ütles easyJeti boss, et Ryanairi juht peaks teiste tegevuse kommenteerimise asemel keskenduma oma lennufirma juhtimisele.
"See on ajuvaba," ütles Lundgren Reutersile. "Ma kutsun igaüht, kes juhib lennufirmat, keskenduma nende enda ärile, mitte spekuleerima teiste üle, kus neil pole aimugi, mis tegelikult toimub," lisas ta. | Ryanairi juhi intervjuu ärritas EasyJeti juhti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EasyJet avalikustas eelmise nädala neljapäeval, et lükkas tagasi ülevõtmisettepaneku ühelt lennufirmalt. Allika kinnitusel oli ettepaneku tegija teine odavlennufirma Wizz Air.
Ryanairi juht kommenteeris seda Financial Timesis. "Nii easyJet kui ka Wizz tuleks kas üle võtta või nad peaksid ühinema," ütles O'Leary.
Ta pakkus, et suuremad lennufirmad nagu British Airwaysi omanik IAG, Lufthansa või Air France võivad lõpuks püüda osta konkureerivaid lennufirmasid, olgu nendeks odavlennufirmad või väiksemad lennufirmad.
"Konsolideerumine peab juhtuma ja see juhtubki. See on vältimatu, eriti tulles välja COVID-ist," lisas ta.
O'Leary usub, et lennufirmad peavad ellujäämiseks olema tohutu mastaabiga ning killustunud Euroopa turg pole pikas perspektiivis jätkusuutlik.
Paljud Euroopa valitsused on koroonapandeemia mõjude leevendamiseks suunanud oma riiklikesse lennufirmadesse raha, et need ellu jääksid.
EasyJeti tegevjuht Johan Lundgren ütles samuti, et pandeemia võib viia Euroopas lennufirmade ühinemisteni. "Ma arvan, et kõik nõustuvad, et kui sattuda sellistesse olukordadesse, siis hakkavad konsolideerumised toimuma," ütles ta neljapäeval.
O'Leary hinnangul oleks Wizz Airi ja easyJeti ühinemine loogiline, arvestades, et neil mõlemal on Airbusi lennukid ning tegutsevad suuresti erinevates geograafilistes piirkondades.
Nüüd ütles easyJeti boss, et Ryanairi juht peaks teiste tegevuse kommenteerimise asemel keskenduma oma lennufirma juhtimisele.
"See on ajuvaba," ütles Lundgren Reutersile. "Ma kutsun igaüht, kes juhib lennufirmat, keskenduma nende enda ärile, mitte spekuleerima teiste üle, kus neil pole aimugi, mis tegelikult toimub," lisas ta.
### Response:
Ryanairi juhi intervjuu ärritas EasyJeti juhti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mailis Repsi kaitsjatelt on laekunud taotlus toimikuga tutvumise tähtaja pikendamiseks, ütles riigiprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas. Prokuratuur otsustab taotluse rahuldamise nädala jooksul, lisas ta.
Prokuratuur ütles veel kaks nädalat tagasi, et tähtajaks taotlusi ei laekunud, mistõttu on prokuratuur tegemas ettevalmistusi Repsilt saadikupuutumatuse võtmiseks. Kui prokuratuur taotluse rahuldab, lükkub saadikupuutumatuse võtmise protsessi algus veel edasi.
Reps ise ütles kolmapäeval eetrisse jõudvale ETV saatele "Pealtnägija", et tema saadikupuutumatus tuleks loomulikult ära võtta, et kriminaalasi kohtusse jõuaks. Reps lisas, et hääli ta otsimas ei ole, et riigikogus tema saadikupuutumatuse hääletus läbi ei läheks.
Möödunud aasta sügisel selgus, et toonane haridus- ja teadusminister Mailis Reps kasutas ministeeriumi vara ja tööjõudu enese pere huvides. Lisaks lasi ta oma sünnipäevapeo Mon Repos' restoranis kinni maksta maksumaksjal. Asi kulmineerus ministri tagasiastumise ning kriminaalasjaga, mis pole veel kohtusse jõudnud.
Eelseisvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Mailis Reps ei kandideeri. Reps on Keskerakonna liige alates 17. märtsist 1998. | Repsi kaitsja küsis lisaaega toimikuga tutvumiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mailis Repsi kaitsjatelt on laekunud taotlus toimikuga tutvumise tähtaja pikendamiseks, ütles riigiprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas. Prokuratuur otsustab taotluse rahuldamise nädala jooksul, lisas ta.
Prokuratuur ütles veel kaks nädalat tagasi, et tähtajaks taotlusi ei laekunud, mistõttu on prokuratuur tegemas ettevalmistusi Repsilt saadikupuutumatuse võtmiseks. Kui prokuratuur taotluse rahuldab, lükkub saadikupuutumatuse võtmise protsessi algus veel edasi.
Reps ise ütles kolmapäeval eetrisse jõudvale ETV saatele "Pealtnägija", et tema saadikupuutumatus tuleks loomulikult ära võtta, et kriminaalasi kohtusse jõuaks. Reps lisas, et hääli ta otsimas ei ole, et riigikogus tema saadikupuutumatuse hääletus läbi ei läheks.
Möödunud aasta sügisel selgus, et toonane haridus- ja teadusminister Mailis Reps kasutas ministeeriumi vara ja tööjõudu enese pere huvides. Lisaks lasi ta oma sünnipäevapeo Mon Repos' restoranis kinni maksta maksumaksjal. Asi kulmineerus ministri tagasiastumise ning kriminaalasjaga, mis pole veel kohtusse jõudnud.
Eelseisvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Mailis Reps ei kandideeri. Reps on Keskerakonna liige alates 17. märtsist 1998.
### Response:
Repsi kaitsja küsis lisaaega toimikuga tutvumiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rooma politseijuht kutsus pealinna lähedal asuva Ostia kuurortlinna ametnikke keelama Sitsiilia laulja Daniele De Martino plaanitavat kontserti. Laulja viimane lugu kritiseerib politseinikke abistavaid maffiabosse, teatas The Times.
Septembris keelasid võimud teise Sitsiiliast pärit laulja Niko Pandetta kontserdi. Pandetta kirjutas laule koos onuga, kes on vangistatud maffiajuht.
De Martino postitab tihti sotsiaalmeediasse pilte, kus ta on koos sugulase ja endise maffiapealiku Francolino Spadaroga. Laulja kirjutas hiljuti ka laulu kurikuulsast röövlist Gaetano Castiglionest, kus bandiiti nimetatakse "tõeliseks meheks". De Martino on esinenud ka narkoparuni pulmas.
De Martino siiski eitab maffia toetamist. Muusik väidab, et laulab oma elust.
Europoli andmetel tegutsevad Itaalias kolm suurt maffiaorganisatsiooni. Need on Cosa Nostra, Camorra ja Ndrangheta. Väljaspool Itaaliat hoiavad nad madalat profiili, mistõttu õiguskaitseorganitel on nende kuritegelike rühmituste likvideerimine keeruline.
Itaalias on maffiagrupeeringud olnud aktiivsed juba sajandeid. | Itaalia võimud karistavad maffiat idealiseerivaid popstaare | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rooma politseijuht kutsus pealinna lähedal asuva Ostia kuurortlinna ametnikke keelama Sitsiilia laulja Daniele De Martino plaanitavat kontserti. Laulja viimane lugu kritiseerib politseinikke abistavaid maffiabosse, teatas The Times.
Septembris keelasid võimud teise Sitsiiliast pärit laulja Niko Pandetta kontserdi. Pandetta kirjutas laule koos onuga, kes on vangistatud maffiajuht.
De Martino postitab tihti sotsiaalmeediasse pilte, kus ta on koos sugulase ja endise maffiapealiku Francolino Spadaroga. Laulja kirjutas hiljuti ka laulu kurikuulsast röövlist Gaetano Castiglionest, kus bandiiti nimetatakse "tõeliseks meheks". De Martino on esinenud ka narkoparuni pulmas.
De Martino siiski eitab maffia toetamist. Muusik väidab, et laulab oma elust.
Europoli andmetel tegutsevad Itaalias kolm suurt maffiaorganisatsiooni. Need on Cosa Nostra, Camorra ja Ndrangheta. Väljaspool Itaaliat hoiavad nad madalat profiili, mistõttu õiguskaitseorganitel on nende kuritegelike rühmituste likvideerimine keeruline.
Itaalias on maffiagrupeeringud olnud aktiivsed juba sajandeid.
### Response:
Itaalia võimud karistavad maffiat idealiseerivaid popstaare |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Omaealiste maailmameistriks tuli venelanna Aljona Ivantšenko (25.05), kelle kannul said kahvatumad medalid britt Zoe Backstedt (+0.10) ja sakslanna Antonia Niedermaier (+0.25). Ebras lõpetas võistluse 15. (+2.55) ja Sander 17. kohal (+2.37). Kokku said tulemuse kirja 55 ratturit.
"Ettevalmistus väga hea ei olnud, kuna septembri alguses tuli mul positiivne koroonatest ja seega jäid ära nii Rahvuste Karika etapp kui Euroopa meistrivõistlused," rääkis Ebras Eesti Jalgratturite Liidu pressiteate vahendusel.
"Trenni ei saanud ka nii teha nagu pidi. Ei osanud üldse arvata, kuidas täna minna võib või mis koha peale sõidan. Ausalt öeldes ei olnud eelmisel nädalal trennides ka väga hea tunne, aga täna enne sõitu olid jalad päris head. Poole peal hakkasid võimsusnumbrid siiski jälle langema. Arvan, et praeguse ettevalmistuse juures võib sõiduga rahul olla." | Elisabeth Ebras pälvis MM-il juunioride temposõidus 15. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Omaealiste maailmameistriks tuli venelanna Aljona Ivantšenko (25.05), kelle kannul said kahvatumad medalid britt Zoe Backstedt (+0.10) ja sakslanna Antonia Niedermaier (+0.25). Ebras lõpetas võistluse 15. (+2.55) ja Sander 17. kohal (+2.37). Kokku said tulemuse kirja 55 ratturit.
"Ettevalmistus väga hea ei olnud, kuna septembri alguses tuli mul positiivne koroonatest ja seega jäid ära nii Rahvuste Karika etapp kui Euroopa meistrivõistlused," rääkis Ebras Eesti Jalgratturite Liidu pressiteate vahendusel.
"Trenni ei saanud ka nii teha nagu pidi. Ei osanud üldse arvata, kuidas täna minna võib või mis koha peale sõidan. Ausalt öeldes ei olnud eelmisel nädalal trennides ka väga hea tunne, aga täna enne sõitu olid jalad päris head. Poole peal hakkasid võimsusnumbrid siiski jälle langema. Arvan, et praeguse ettevalmistuse juures võib sõiduga rahul olla."
### Response:
Elisabeth Ebras pälvis MM-il juunioride temposõidus 15. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soo rääkis seminaril Moldova, Ukraina, Kasahstani ja Aserbaidžaani alaliitudega ning 26. augustil interneti teel India, Bangladeshi, Iraani, Nepali, Jordaania, Malaisia ja Filipiinide alaliitudega.
"Mõned riigid, kellele kogemusi jagasin, olid rahvaarvult meiega võrreldes väga suured, kuid aluspõhimõtted, kuidas kogukonnaga suhelda, on sarnased," ütles Soo.
Oma ettekandes selgitas Premium liiga juht, kuidas kogukonnajuhtide projekti peamisteks eesmärkideks seati jätkusuutlik publikuarvu kasv, klubide tähenduse tõus kohalikus kogukonnas, liiga ja klubide jälgijate arvu ja maine tõus ning hea staadionielamuse pakkumine.
Enne koroonaviiruse pandeemiat püstitas üheksa projektis osalevat klubi oma kõigi aegade kodumängu publikurekordi, piletimüügist teenitav tulu tõusis 42 protsenti ning püstitati Premium liiga hooaja publikurekord. Pandeemia eel õnnestus lisaks keskmise publikuarvu tõusule staadionile tuua rohkem naisi: kui 2017. aastal oli naisi tribüünidel vaid 25, siis 2019. aastal juba 34 protsenti.
"On kaks eraldi maailma: kogukonnatöö enne pandeemiat ehk kuni 2019. aastani ning pärast seda. Eelmisel ja sel aastal pole saanud paljusid tavapäraseid tegevusi ellu viia ja mängude külastamine on raskendatud olnud, küll aga oleme sel ajal tublisti kasvatanud virtuaalselt publikut, näiteks Premium liiga otseülekannete jälgimine on tõusnud poole võrra. Samuti on läinud rõhk sotsiaalsele vastutusele ja oleme selles valdkonnas võtnud ette mitu projekti," rääkis Soo.
Moldovas peetud liigade strateegilise arengu seminaril käis lisaks Soole ka jalgpalliliidu liigade arendusosakonna spetsialist Andres Rattassep. | Premium liiga juht jagas kogemusi Aasia ja Euroopa alaliitudega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soo rääkis seminaril Moldova, Ukraina, Kasahstani ja Aserbaidžaani alaliitudega ning 26. augustil interneti teel India, Bangladeshi, Iraani, Nepali, Jordaania, Malaisia ja Filipiinide alaliitudega.
"Mõned riigid, kellele kogemusi jagasin, olid rahvaarvult meiega võrreldes väga suured, kuid aluspõhimõtted, kuidas kogukonnaga suhelda, on sarnased," ütles Soo.
Oma ettekandes selgitas Premium liiga juht, kuidas kogukonnajuhtide projekti peamisteks eesmärkideks seati jätkusuutlik publikuarvu kasv, klubide tähenduse tõus kohalikus kogukonnas, liiga ja klubide jälgijate arvu ja maine tõus ning hea staadionielamuse pakkumine.
Enne koroonaviiruse pandeemiat püstitas üheksa projektis osalevat klubi oma kõigi aegade kodumängu publikurekordi, piletimüügist teenitav tulu tõusis 42 protsenti ning püstitati Premium liiga hooaja publikurekord. Pandeemia eel õnnestus lisaks keskmise publikuarvu tõusule staadionile tuua rohkem naisi: kui 2017. aastal oli naisi tribüünidel vaid 25, siis 2019. aastal juba 34 protsenti.
"On kaks eraldi maailma: kogukonnatöö enne pandeemiat ehk kuni 2019. aastani ning pärast seda. Eelmisel ja sel aastal pole saanud paljusid tavapäraseid tegevusi ellu viia ja mängude külastamine on raskendatud olnud, küll aga oleme sel ajal tublisti kasvatanud virtuaalselt publikut, näiteks Premium liiga otseülekannete jälgimine on tõusnud poole võrra. Samuti on läinud rõhk sotsiaalsele vastutusele ja oleme selles valdkonnas võtnud ette mitu projekti," rääkis Soo.
Moldovas peetud liigade strateegilise arengu seminaril käis lisaks Soole ka jalgpalliliidu liigade arendusosakonna spetsialist Andres Rattassep.
### Response:
Premium liiga juht jagas kogemusi Aasia ja Euroopa alaliitudega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui 2017. aasta valimistel sai Keskerakond 44,4 protsenti häältest ja 40 kohta Tallinna volikogus, siis praegune 39-protsendine toetus ei pruugi neile enam absoluutset enamust tagada," ütles Heinsalu ERR-ile.
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i spetsiaalselt kohalike valimiste eripära arvestava küsitluse järgi, milles võeti arvesse 16-aastaste ja vanemate ning mittekodanike eelistused, lubab eelseisvatel kohalikel valimistel anda Tallinnas oma hääle Keskerakonnale 39 protsenti valijatest. Samast uuringust selgus, et Reformierakonna toetus on Tallinnas 15, Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) ja Eesti 200-l mõlemal 14 protsenti. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli 6 ja Isamaal 3 protsenti.
"Üldine kohtade jaotus volikogus ongi enam-vähem võrdne protsendiga antud häältest, kuigi kohtade arv on mõnevõrra väiksem saadud häälte protsendist. Seda on näidanud nii 2017. aasta kui ka 2013. aasta valimised," ütles Heinsalu.
Heinsalu tõi esile, et eelmine kord sai Reformierakond 20,5 protsenti häältest ja sellega 18 mandaati, sotsiaaldemokraadid 11 protsenti ja üheksa mandaati, EKRE 7 protsenti ja kuus mandaati ning Isamaa 6,6 protsenti ja viis mandaati. Isikumandaadi sai Edgar Savisaar, kuid tema juhitud nimekiti Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn viieprotsendist valimiskünnist ei ületanud.
Seega, kui konstrueerida häälte jaotus volikogus lähtuvalt praegusest erakondade toetusest, ei pruugi 39 protsenti tagada Keskerakonnale absoluutset enamust, tõdes Heinsalu.
Seda väidet toetab ka asjaolu, et kohalikel valimistel ei kasutata modifitseeritud d'Hondti valemit, mis võimendab valimistel enam hääli saanud nimekirjade esindatust mandaatide arvu mõttes, rõhutas Heinsalu.
Valimiskünnis Tallinna volikogusse pääsemiseks on viis protsenti antud häältest, mis eeldatavat osalust arvestades peaks tähendama, et nimekiri peab koguma umbes 10 000 häält.
Eelmistel valimistel, kui osales 191 925 valijat ehk 53,3 protsenti valimisõiguslikest tallinlastest, oli viie protsendi piir oli 9597 häält.
Samas muudab valimissüsteemi segasemaks see, et esmalt jagatakse ära isikumandaadid, mis arvestatakse valimisringkondades antud häälte põhjal, nimekirjade künnis arvutatakse aga Tallinna-üleselt.
Viimastel valimistel said Tallinnas isikumandaadi 14 poliitikut, 2013. aastal 12 kandidaati. Isikumandaadi saamine ei tähenda aga, et ka nimekiri, kuhu see kandidaat kuulub, pääseb volikokku, kui see ei ületa ülelinnaliselt viieprotsendist künnist nagu juhtus Savisaarega.
Mandaatide arv Tallinna kaheksas valimisringkonnas kõigub suuresti – Pirital on seitse mandaati, Lasnamäel suurima ringkonnana on 16 mandaati.
Küsimusele, kus oleks lihtsam isikumandaati koguda, kas väikses, kus ka mandaadi lävend on madalam või suures valimisringkonnas, arvas Heinsalu, et suurema mandaatide arvuga ringkonnas on selleks rohkem võimalusi.
Alo Heinsalu Autor/allikas: ERR
"Ma ei ütle, et see on kergem ja lihtsam – eks see sõltub ikkagi konkreetse kandidaadi populaarsusest. Aga suures linnaosas on nii palju rohkem hääli mängus, et pigem on nagu seal lihtsam," rääkis Heinsalu.
Samas võib tema sõnul kaarte segada see, kui mõni väga populaarne kandidaat võtab mitme isikukvoodi jagu hääli nagu viimasel korra tegi Lasnamäel Mihhail Kõlvart, kes võttis seal üksinda kaheksa isikumandaadi jagu hääli.
Rääkides valimistest osavõtjate hulgast, märkis Heinsalu, et seda võib suurendada mõni ühiskonda teravalt puudutav teema või konflikt.
Võrreldes küsitlustulemusi ja reaalset valimisolukorda, rõhutas Heinsalu, et küsitlustest uuritakse üldjuhul inimeste toetust erakondadele ilma konkreetseid kandidaatide nimesid välja toomata. Kui aga inimene läheb valima ning peab valima konkreetsete nimede vahel, võib suurem edu siiski saata nimekirju, mille kandidaadid on tuntumad. Isikuvalimine on just kohalikel valimistel suurema kaaluga, tõdes Heinsalu.
Kohalikud valimised toimuvad 17. oktoobril
Heinsalu, kes praegu töötab Saaremaa vallavalitsuses, oli aastatel 1995–2000 Vabariigi Valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja ning aastatel 2012–2016 Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. | Ekspert: praeguse reitinguga Keskerakond Tallinnas enamust ei saa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui 2017. aasta valimistel sai Keskerakond 44,4 protsenti häältest ja 40 kohta Tallinna volikogus, siis praegune 39-protsendine toetus ei pruugi neile enam absoluutset enamust tagada," ütles Heinsalu ERR-ile.
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i spetsiaalselt kohalike valimiste eripära arvestava küsitluse järgi, milles võeti arvesse 16-aastaste ja vanemate ning mittekodanike eelistused, lubab eelseisvatel kohalikel valimistel anda Tallinnas oma hääle Keskerakonnale 39 protsenti valijatest. Samast uuringust selgus, et Reformierakonna toetus on Tallinnas 15, Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) ja Eesti 200-l mõlemal 14 protsenti. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli 6 ja Isamaal 3 protsenti.
"Üldine kohtade jaotus volikogus ongi enam-vähem võrdne protsendiga antud häältest, kuigi kohtade arv on mõnevõrra väiksem saadud häälte protsendist. Seda on näidanud nii 2017. aasta kui ka 2013. aasta valimised," ütles Heinsalu.
Heinsalu tõi esile, et eelmine kord sai Reformierakond 20,5 protsenti häältest ja sellega 18 mandaati, sotsiaaldemokraadid 11 protsenti ja üheksa mandaati, EKRE 7 protsenti ja kuus mandaati ning Isamaa 6,6 protsenti ja viis mandaati. Isikumandaadi sai Edgar Savisaar, kuid tema juhitud nimekiti Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn viieprotsendist valimiskünnist ei ületanud.
Seega, kui konstrueerida häälte jaotus volikogus lähtuvalt praegusest erakondade toetusest, ei pruugi 39 protsenti tagada Keskerakonnale absoluutset enamust, tõdes Heinsalu.
Seda väidet toetab ka asjaolu, et kohalikel valimistel ei kasutata modifitseeritud d'Hondti valemit, mis võimendab valimistel enam hääli saanud nimekirjade esindatust mandaatide arvu mõttes, rõhutas Heinsalu.
Valimiskünnis Tallinna volikogusse pääsemiseks on viis protsenti antud häältest, mis eeldatavat osalust arvestades peaks tähendama, et nimekiri peab koguma umbes 10 000 häält.
Eelmistel valimistel, kui osales 191 925 valijat ehk 53,3 protsenti valimisõiguslikest tallinlastest, oli viie protsendi piir oli 9597 häält.
Samas muudab valimissüsteemi segasemaks see, et esmalt jagatakse ära isikumandaadid, mis arvestatakse valimisringkondades antud häälte põhjal, nimekirjade künnis arvutatakse aga Tallinna-üleselt.
Viimastel valimistel said Tallinnas isikumandaadi 14 poliitikut, 2013. aastal 12 kandidaati. Isikumandaadi saamine ei tähenda aga, et ka nimekiri, kuhu see kandidaat kuulub, pääseb volikokku, kui see ei ületa ülelinnaliselt viieprotsendist künnist nagu juhtus Savisaarega.
Mandaatide arv Tallinna kaheksas valimisringkonnas kõigub suuresti – Pirital on seitse mandaati, Lasnamäel suurima ringkonnana on 16 mandaati.
Küsimusele, kus oleks lihtsam isikumandaati koguda, kas väikses, kus ka mandaadi lävend on madalam või suures valimisringkonnas, arvas Heinsalu, et suurema mandaatide arvuga ringkonnas on selleks rohkem võimalusi.
Alo Heinsalu Autor/allikas: ERR
"Ma ei ütle, et see on kergem ja lihtsam – eks see sõltub ikkagi konkreetse kandidaadi populaarsusest. Aga suures linnaosas on nii palju rohkem hääli mängus, et pigem on nagu seal lihtsam," rääkis Heinsalu.
Samas võib tema sõnul kaarte segada see, kui mõni väga populaarne kandidaat võtab mitme isikukvoodi jagu hääli nagu viimasel korra tegi Lasnamäel Mihhail Kõlvart, kes võttis seal üksinda kaheksa isikumandaadi jagu hääli.
Rääkides valimistest osavõtjate hulgast, märkis Heinsalu, et seda võib suurendada mõni ühiskonda teravalt puudutav teema või konflikt.
Võrreldes küsitlustulemusi ja reaalset valimisolukorda, rõhutas Heinsalu, et küsitlustest uuritakse üldjuhul inimeste toetust erakondadele ilma konkreetseid kandidaatide nimesid välja toomata. Kui aga inimene läheb valima ning peab valima konkreetsete nimede vahel, võib suurem edu siiski saata nimekirju, mille kandidaadid on tuntumad. Isikuvalimine on just kohalikel valimistel suurema kaaluga, tõdes Heinsalu.
Kohalikud valimised toimuvad 17. oktoobril
Heinsalu, kes praegu töötab Saaremaa vallavalitsuses, oli aastatel 1995–2000 Vabariigi Valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja ning aastatel 2012–2016 Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.
### Response:
Ekspert: praeguse reitinguga Keskerakond Tallinnas enamust ei saa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terrorismiuurijate sõnul esitatakse kolmandale mehele Sergei Fedotovile süüdistus mõrvavandenõus, mõrvakatses, raske kehavigastuse tekitamises ja keemiarelva omamises.
Novitšok oleks Skripali ja tema tütre äärepealt tapnud ning juhtum halvendas veelgi Suurbritannia ja Venemaa suhteid, mis olid pinevad juba alates endise KGB töötaja Aleksander Litvinenko tapmisest radioaktiivse polooniumiga 2006. aastal Londonis.
Litvinenko väitis surmaeelses kirjas, et tema mürgitamise taga oli Vene president Vladimir Putin.
Skripali juhtumiga seoses on seni olnud kaks kahtlusalust. Kõik kolm on Vene sõjaväeluure GRU liikmed. | Suurbritannia politsei süüdistab Skripali ründamises veel üht venelast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terrorismiuurijate sõnul esitatakse kolmandale mehele Sergei Fedotovile süüdistus mõrvavandenõus, mõrvakatses, raske kehavigastuse tekitamises ja keemiarelva omamises.
Novitšok oleks Skripali ja tema tütre äärepealt tapnud ning juhtum halvendas veelgi Suurbritannia ja Venemaa suhteid, mis olid pinevad juba alates endise KGB töötaja Aleksander Litvinenko tapmisest radioaktiivse polooniumiga 2006. aastal Londonis.
Litvinenko väitis surmaeelses kirjas, et tema mürgitamise taga oli Vene president Vladimir Putin.
Skripali juhtumiga seoses on seni olnud kaks kahtlusalust. Kõik kolm on Vene sõjaväeluure GRU liikmed.
### Response:
Suurbritannia politsei süüdistab Skripali ründamises veel üht venelast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juulis oli tööhõive 72,7 protsenti. See oli siis kõrgeim tase pärast 2020. aasta veebruarit. Augustis langes töötuse määr 7,6 protsendini, teatas statistikaamet.
Tööandjad muretsevad tööjõupuuduse pärast.
"Soomet ootab järgmisel kümnendil kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib majanduskasvu aeglustada," teatas tehnoloogiasektori lobirühm Technology Industries of Finland
"Tehnoloogiatööstus vajab järgmise kümnendi jooksul vähemalt 130 000 uut kvalifitseeritud spetsialisti," lisas lobirühm.
IT-firmad värbavad juba praegu palju töölisi välismaalt. Riigis tekitab probleemi ka elanikkonna vananemine.
"Rahvastiku vananemise ja madala sündimuse tõttu langeb tööealine elanikkond lähiaastatel järsult. Kui tahame tagada majanduskasvu, on meie ainus võimalus hõlbustada tööjõu sisserännet, ja kiiresti," ütles lobigrupi juht Minna Helle. | Soome tööhõive tõusis 72,8 protsendini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juulis oli tööhõive 72,7 protsenti. See oli siis kõrgeim tase pärast 2020. aasta veebruarit. Augustis langes töötuse määr 7,6 protsendini, teatas statistikaamet.
Tööandjad muretsevad tööjõupuuduse pärast.
"Soomet ootab järgmisel kümnendil kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib majanduskasvu aeglustada," teatas tehnoloogiasektori lobirühm Technology Industries of Finland
"Tehnoloogiatööstus vajab järgmise kümnendi jooksul vähemalt 130 000 uut kvalifitseeritud spetsialisti," lisas lobirühm.
IT-firmad värbavad juba praegu palju töölisi välismaalt. Riigis tekitab probleemi ka elanikkonna vananemine.
"Rahvastiku vananemise ja madala sündimuse tõttu langeb tööealine elanikkond lähiaastatel järsult. Kui tahame tagada majanduskasvu, on meie ainus võimalus hõlbustada tööjõu sisserännet, ja kiiresti," ütles lobigrupi juht Minna Helle.
### Response:
Soome tööhõive tõusis 72,8 protsendini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kristel on käinud oma vanaisa, legendaarse loodusteadlase Gustav Vilbaste jälgedes, kelle nimelise pingi juures Kadrioru ülemises lilleaias toimubki auhinna üleandmine pööripäeval, 22. septembril kell 15. Auhinnaks on Leonhard Lapini teos "Hea Sõna".
Eesti naistoimetaja ühenduse Hea Sõna auhinnaga tunnustatakse nii sisult kui vormilt hea, täpse ja südamest tuleva sõnaga silma paistnud ajakirjanikku. Tartu Ülikooli bioloogi-geneetiku haridusega Kristel Vilbaste on 30 aastat olnud väga viljakas ja professionaalne ajakirjanik, samuti on ta kirjutanud stsenaariume ja kirjutanud, koostanud ja toimetanud üle 15 peamiselt loodusteemalise raamatu.
"Ma pean oma eluülesandeks võtta alati sõna looduse kaitsel. Vahel on need sõnavõtud üliemotsionaalsed, aga loodus ongi nii eriline ja ma tunnen, et need sõnad ei tule minult endalt, vaid puudelt, metsalt, huntidelt ja kotkastelt, kõigilt, kes vajavad abi ja kaitset inimeste rahaahnuse eest. Ma olen ainult sõnumitooja," ütleb Kristel Vilbaste.
Hea Sõna auhinna varasemad laureaadid on Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik, Piret Kriivan, Toivo Tänavsuu, Rainer Kerge, Rain Kooli, Joonas Hellerma ja Eve Rohtla. | Hea Sõna auhinna pälvis loodusajakirjanik ja kirjanik Kristel Vilbaste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristel on käinud oma vanaisa, legendaarse loodusteadlase Gustav Vilbaste jälgedes, kelle nimelise pingi juures Kadrioru ülemises lilleaias toimubki auhinna üleandmine pööripäeval, 22. septembril kell 15. Auhinnaks on Leonhard Lapini teos "Hea Sõna".
Eesti naistoimetaja ühenduse Hea Sõna auhinnaga tunnustatakse nii sisult kui vormilt hea, täpse ja südamest tuleva sõnaga silma paistnud ajakirjanikku. Tartu Ülikooli bioloogi-geneetiku haridusega Kristel Vilbaste on 30 aastat olnud väga viljakas ja professionaalne ajakirjanik, samuti on ta kirjutanud stsenaariume ja kirjutanud, koostanud ja toimetanud üle 15 peamiselt loodusteemalise raamatu.
"Ma pean oma eluülesandeks võtta alati sõna looduse kaitsel. Vahel on need sõnavõtud üliemotsionaalsed, aga loodus ongi nii eriline ja ma tunnen, et need sõnad ei tule minult endalt, vaid puudelt, metsalt, huntidelt ja kotkastelt, kõigilt, kes vajavad abi ja kaitset inimeste rahaahnuse eest. Ma olen ainult sõnumitooja," ütleb Kristel Vilbaste.
Hea Sõna auhinna varasemad laureaadid on Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson, Gaute Kivistik, Piret Kriivan, Toivo Tänavsuu, Rainer Kerge, Rain Kooli, Joonas Hellerma ja Eve Rohtla.
### Response:
Hea Sõna auhinna pälvis loodusajakirjanik ja kirjanik Kristel Vilbaste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuna see pragune üleüldine hästi kiire hinnatõusufoon teeb kindlasti murelikuks ja selge on, et mingit soovi hinnatõusule ju täiendavat hoogu anda ei ole kellelgi valitsuses. Seda arvesse võttes on meil valitsuses praegu arutluse all ettepanek, et järgmisel aastal siis langetada või hoida aktsiise 2020. aasta tasemel," ütles Rosimannus.
"Arutelud eelarve üle veel jätkuvad, aga seda saab öelda küll, et valitsusel ei ole soovi kiirenenud inflatsiooni tingimustes täiendavateks hinnatõusudeks tõuget anda," märkis ta.
Rosimannuse sõnul jääks aktsiisitõusu aastaks edasilükkamise tõttu eelarvesse laekumata suurusjärgus 50 miljonit eurot. "Aga teise külje pealt väga kiire hinnatõus toob muidugi teisesuunalise surve eelarvele. Me ei saa vaadata ainult laekumist, vaid arvestada tuleb kogumõjuga ja kogu selle suure pildiga. Ja just seda kaaludes praegu valitsus ettepanekut arutab. Et aktsiisid jääksid järgmisel aastal tõusmata," rääkis Rosimannus.
Rahandusminister rääkis, et nüüd peaks riigikogu aktsiisitõuse edasi lükkava seadusemuudatuse vastu võtma enne eelarve vastuvõtmist.
Keskerakonna esimees Jüri Ratta sõnul toetab Keskerakond aktsiisitõusu edasi lükkamist. "Kui vaadata viimaseid uudiseid 7. septembri ajal inflatsioonist, siis selge on see, et see kõrge inflatsioon lööb just haavatavamaid gruppe meie ühiskonnas," ütles Ratas.
Ratas lisas, et just kõrget inflatsiooni arvestades tuleks 2022. aasta maist aktsiisitõusud vähemalt aasta võrra edasi lükkama ja et see on eelarveläbirääkimistel olnud Keskerakonna positsioon.
Ettepaneku jätta ära järgmise aasta aprilliks planeeritud elektri-, kütuse- ja gaasiaktsiiside tõusu on teinud varem ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Pentus-Rosimannuse sõnul langetatakse eelarvet puudutavad põhimõttelised otsused selle nädala lõpuks. Valitsus esitab 2022. aasta eelarve parlamendile arutamiseks tõenäoliselt 30. septembril.
2020. aasta kevadel otsustas valitsus keset koroonakriisi langetada maikuust diislikütuse, gaasi ja elektrienergia aktsiisimäära ajutiselt kuni 2022. aasta aprilli lõpuni.
Otsuse kohaselt langetas riik diislikütuse aktsiisimäära 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta. Koos diislikütuse määraga langesid ka muud sellega seotud määrad, nagu eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär. Langes ka kerge ja raske kütteõli aktsiisimäär.
Maagaasi aktsiisimäär langes 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta. Kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiisimäär langes pea kaks korda, 107,71 eurolt 55 eurole 1000 kilogrammi kohta.
Elektrienergia aktsiisimäär vähenes 4,47 eurolt 1 eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele odavnes elekter 3,1 protsendi võrra. | Rahandusminister tegi ettepaneku aktsiisitõusud aasta võrra edasi lükata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna see pragune üleüldine hästi kiire hinnatõusufoon teeb kindlasti murelikuks ja selge on, et mingit soovi hinnatõusule ju täiendavat hoogu anda ei ole kellelgi valitsuses. Seda arvesse võttes on meil valitsuses praegu arutluse all ettepanek, et järgmisel aastal siis langetada või hoida aktsiise 2020. aasta tasemel," ütles Rosimannus.
"Arutelud eelarve üle veel jätkuvad, aga seda saab öelda küll, et valitsusel ei ole soovi kiirenenud inflatsiooni tingimustes täiendavateks hinnatõusudeks tõuget anda," märkis ta.
Rosimannuse sõnul jääks aktsiisitõusu aastaks edasilükkamise tõttu eelarvesse laekumata suurusjärgus 50 miljonit eurot. "Aga teise külje pealt väga kiire hinnatõus toob muidugi teisesuunalise surve eelarvele. Me ei saa vaadata ainult laekumist, vaid arvestada tuleb kogumõjuga ja kogu selle suure pildiga. Ja just seda kaaludes praegu valitsus ettepanekut arutab. Et aktsiisid jääksid järgmisel aastal tõusmata," rääkis Rosimannus.
Rahandusminister rääkis, et nüüd peaks riigikogu aktsiisitõuse edasi lükkava seadusemuudatuse vastu võtma enne eelarve vastuvõtmist.
Keskerakonna esimees Jüri Ratta sõnul toetab Keskerakond aktsiisitõusu edasi lükkamist. "Kui vaadata viimaseid uudiseid 7. septembri ajal inflatsioonist, siis selge on see, et see kõrge inflatsioon lööb just haavatavamaid gruppe meie ühiskonnas," ütles Ratas.
Ratas lisas, et just kõrget inflatsiooni arvestades tuleks 2022. aasta maist aktsiisitõusud vähemalt aasta võrra edasi lükkama ja et see on eelarveläbirääkimistel olnud Keskerakonna positsioon.
Ettepaneku jätta ära järgmise aasta aprilliks planeeritud elektri-, kütuse- ja gaasiaktsiiside tõusu on teinud varem ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Pentus-Rosimannuse sõnul langetatakse eelarvet puudutavad põhimõttelised otsused selle nädala lõpuks. Valitsus esitab 2022. aasta eelarve parlamendile arutamiseks tõenäoliselt 30. septembril.
2020. aasta kevadel otsustas valitsus keset koroonakriisi langetada maikuust diislikütuse, gaasi ja elektrienergia aktsiisimäära ajutiselt kuni 2022. aasta aprilli lõpuni.
Otsuse kohaselt langetas riik diislikütuse aktsiisimäära 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta. Koos diislikütuse määraga langesid ka muud sellega seotud määrad, nagu eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär. Langes ka kerge ja raske kütteõli aktsiisimäär.
Maagaasi aktsiisimäär langes 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta. Kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiisimäär langes pea kaks korda, 107,71 eurolt 55 eurole 1000 kilogrammi kohta.
Elektrienergia aktsiisimäär vähenes 4,47 eurolt 1 eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele odavnes elekter 3,1 protsendi võrra.
### Response:
Rahandusminister tegi ettepaneku aktsiisitõusud aasta võrra edasi lükata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärsia lahe äärne riik on juba teatanud, et kõik jalgpalli MM-i vaatama minevad inimesed peavad olema täielikult vaktsineeritud. "Koroonaviiruse pandeemia valguses pakub Katar kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta kõikide turniiriga seotud inimeste terviseid," ütles rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) esindaja väljaandele The Athletic.
Katari rahvaarv on arvestatavalt pea 2,8 miljonit ning riik on manustanud teisipäevase seisuga enam kui 4,6 miljonit vaktsiinidoosi, mis katab 82 protsenti kogu rahvastikust.
FIFA ning Katari terviseamet peavad veel läbirääkimisi, et jõuda lahenduseni, mis sobiks kõikidele osapooltele. Kaalumisel on erinevaid valikuid, millest üks on ka iga kolme päeva tagant negatiivse koroonatesti esitamine.
Riik kasutab käesoleva aasta novembris algavaid Araabia karikavõistlusi kui testvõistlust MM-i jaoks. Ka sellel turniiril peavad olema pealtvaatajad täielikult vaktsineeritud, kuid mängijatelt seda ei nõuta.
2022. aasta jalgpalli MM toimub järgmise aasta novembris ja detsembris.
Mängud toimuvad kaheksal erineval staadionil, millest neli on veel valmimisel. Turniiri avamäng toimub Al Khori linnas Al Bayti staadionil ning turniiri finaalmäng toimub Lusaili staadionil. Riigi pealinn Doha võõrustab kohtumisi kahel staadionil, kolm staadionit asuvad Al Rayyani linnas ning üks Al Wakrah linnas. | Katar võib jalgpalli MM-il nõuda mängijatelt täielikku vaktsineeritust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärsia lahe äärne riik on juba teatanud, et kõik jalgpalli MM-i vaatama minevad inimesed peavad olema täielikult vaktsineeritud. "Koroonaviiruse pandeemia valguses pakub Katar kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta kõikide turniiriga seotud inimeste terviseid," ütles rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) esindaja väljaandele The Athletic.
Katari rahvaarv on arvestatavalt pea 2,8 miljonit ning riik on manustanud teisipäevase seisuga enam kui 4,6 miljonit vaktsiinidoosi, mis katab 82 protsenti kogu rahvastikust.
FIFA ning Katari terviseamet peavad veel läbirääkimisi, et jõuda lahenduseni, mis sobiks kõikidele osapooltele. Kaalumisel on erinevaid valikuid, millest üks on ka iga kolme päeva tagant negatiivse koroonatesti esitamine.
Riik kasutab käesoleva aasta novembris algavaid Araabia karikavõistlusi kui testvõistlust MM-i jaoks. Ka sellel turniiril peavad olema pealtvaatajad täielikult vaktsineeritud, kuid mängijatelt seda ei nõuta.
2022. aasta jalgpalli MM toimub järgmise aasta novembris ja detsembris.
Mängud toimuvad kaheksal erineval staadionil, millest neli on veel valmimisel. Turniiri avamäng toimub Al Khori linnas Al Bayti staadionil ning turniiri finaalmäng toimub Lusaili staadionil. Riigi pealinn Doha võõrustab kohtumisi kahel staadionil, kolm staadionit asuvad Al Rayyani linnas ning üks Al Wakrah linnas.
### Response:
Katar võib jalgpalli MM-il nõuda mängijatelt täielikku vaktsineeritust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles ERR-ile, et pealinnas oli eelmisel nädalal 130 klassi, kus tuvastati koroonaviirusega nakatunu. Nakatunud on 200 õpilast ja 30 õpetajat.
"Tallinna haridusameti seisukoht on, et kui klassis on kuus-seitse nakatunut, siis on mõistlikum kolde likvideerimiseks minna distantsõppele," sõnas Pajula.
Hoolimata sellest, et haridusministeerium on andnud suunise hoida koolid lahti ning eeldab, et klasside distantsõppele saatmine räägitakse läbi nii terviseameti kui ministeeriumi endaga, siis tegelikult see nii ei ole.
Pajula avaldas arusaamatust, et kui klassis on nakatunu, siis terviseameti soovitusel ei tohiks klasse saata distantsõppele.
"Selleks, et koolid võimalikult kaua lahti hoida, on mõistlik haigustekitajad isoleerida," selgitas ta Tallinna linna seisukohti.
"Kui neid on palju, on mõistlik ka mingiks perioodiks klass eneseisolatsiooni suunata. Kõik koolid, kes seda soovivad, siis haridusameti toetus on neile olemas. Tänaseks on mitmed koolid seda küsinud."
Otsust konsultatsioonidest terviseametiga mööda minna kommenteeris Pajula, et terviseamet ei korralda tööd koolis ja klassis. "Kui kool leiab, et tal on mõistlikum õppetööd korraldada selliselt, et lapsed on kaks päeva distantsil, siis see on mõistlik soov, mida me toetame," ütles ta.
Haridus- ja teadusministri nõunikule Mario Kadastikule tulid Tallinna seisukohad ebameeldiva üllatusena.
"Ilmselgelt see ei lähe kokku meie soovitusega jätta distantsõppe kõige viimaseks meetmeks," rääkis Kadastik. "Juhul kui palju koole rakendab seda ilma terviseametiga konsulteerimata, on see muidugi ebameeldiv uudis."
Ta lisas, et distantsõppele minek peab olema väga hästi põhjendatud ja lihtsakäeliselt langetatud otsused ei ole praeguse süsteemi eesmärk.
Kui Andres Pajula selgitas, et mõneks päevaks kuni nädalaks klasside distantsõppele saatmine on põhjendatud kas või seetõttu, et testida lähikontaktseid, siis Kadastik sellise lähenemisega nõus ei ole. Ta selgitas, et kiirtesti tulemus selgub 15 minutiga mitte mitme päevaga.
Terviseametil puudub ülevaade Tallinnas toimuvast
Terviseameti Põhja regiooni juht Margit Kallas ütles, et neile teadaolevalt ei ole Põhja regioonis hetkel ühtegi klassi distantsõppel. Pajula kinnitusel on aga Tallinnas neli kooli, kus on kolm-neli klassi saadetud distantsõppele. Kokku mitukümmend klassikomplekti.
Kallas möönis, et koolijuht võib teha otsuse saata klassid distantsõppele mõneks päevaks, kui selleks tekib vajadus. Ta lisas, et terviseamet tegeleb ainult suuremate kolletega, kus on vaja nakatumisliine katkestada.
Kallas ütles veel, et klasside distantsõppele suunamise otsustab üldjoontes koolijuht ning terviseamet saab selle juures jagada ainult soovitusi.
Septembri esimese kahe koolinädala jooksul on terviseametile teadaolevalt testitud Tallinnas 2000 lähikontaktset õpilast, kellest positiivse testitulemuse andis ligikaudu 60 õpilast.
Kui varasema praktika kohaselt oleksid ülejäänud pidanud jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni, siis lihtsustatud karantiini korras on neil õpilastel võimalus kontaktõppes jätkata.
Tartus ühtegi klassi distantsõppel ei ole
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnas, et Tartus hetkel ühtegi klassi distantsõppele saadetud ei ole.
Raave tõi välja, et eelmise nädala algul teatati koolides 92 positiivse koroonatesti saanud õpilasest ja 12 koolitöötajast. Nii suurt nakatunute hulka Raave sõnul viimastel aastatel koolides ei olnud. Samas lisas ta, et ehkki sel nädalal andmete kogumine alles käib, siis tõenäoliselt nii palju nakatunuid enam ei lisandu.
Tartu linn lähtub Raave sõnul väga selgelt haridus- ja teadusministeeriumi antud juhistest ning klasse saadetakse distantsõppele vaid juhul, kui terviseamet hindab olukorra kriitiliseks. Ta lisas, et sel aastal on mõned klassid küll distantsõppel olnud, kuid nemad on juba tagasi koolis. | Ametiasutused töötavad distantsõppele suunamisel üksteisele vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles ERR-ile, et pealinnas oli eelmisel nädalal 130 klassi, kus tuvastati koroonaviirusega nakatunu. Nakatunud on 200 õpilast ja 30 õpetajat.
"Tallinna haridusameti seisukoht on, et kui klassis on kuus-seitse nakatunut, siis on mõistlikum kolde likvideerimiseks minna distantsõppele," sõnas Pajula.
Hoolimata sellest, et haridusministeerium on andnud suunise hoida koolid lahti ning eeldab, et klasside distantsõppele saatmine räägitakse läbi nii terviseameti kui ministeeriumi endaga, siis tegelikult see nii ei ole.
Pajula avaldas arusaamatust, et kui klassis on nakatunu, siis terviseameti soovitusel ei tohiks klasse saata distantsõppele.
"Selleks, et koolid võimalikult kaua lahti hoida, on mõistlik haigustekitajad isoleerida," selgitas ta Tallinna linna seisukohti.
"Kui neid on palju, on mõistlik ka mingiks perioodiks klass eneseisolatsiooni suunata. Kõik koolid, kes seda soovivad, siis haridusameti toetus on neile olemas. Tänaseks on mitmed koolid seda küsinud."
Otsust konsultatsioonidest terviseametiga mööda minna kommenteeris Pajula, et terviseamet ei korralda tööd koolis ja klassis. "Kui kool leiab, et tal on mõistlikum õppetööd korraldada selliselt, et lapsed on kaks päeva distantsil, siis see on mõistlik soov, mida me toetame," ütles ta.
Haridus- ja teadusministri nõunikule Mario Kadastikule tulid Tallinna seisukohad ebameeldiva üllatusena.
"Ilmselgelt see ei lähe kokku meie soovitusega jätta distantsõppe kõige viimaseks meetmeks," rääkis Kadastik. "Juhul kui palju koole rakendab seda ilma terviseametiga konsulteerimata, on see muidugi ebameeldiv uudis."
Ta lisas, et distantsõppele minek peab olema väga hästi põhjendatud ja lihtsakäeliselt langetatud otsused ei ole praeguse süsteemi eesmärk.
Kui Andres Pajula selgitas, et mõneks päevaks kuni nädalaks klasside distantsõppele saatmine on põhjendatud kas või seetõttu, et testida lähikontaktseid, siis Kadastik sellise lähenemisega nõus ei ole. Ta selgitas, et kiirtesti tulemus selgub 15 minutiga mitte mitme päevaga.
Terviseametil puudub ülevaade Tallinnas toimuvast
Terviseameti Põhja regiooni juht Margit Kallas ütles, et neile teadaolevalt ei ole Põhja regioonis hetkel ühtegi klassi distantsõppel. Pajula kinnitusel on aga Tallinnas neli kooli, kus on kolm-neli klassi saadetud distantsõppele. Kokku mitukümmend klassikomplekti.
Kallas möönis, et koolijuht võib teha otsuse saata klassid distantsõppele mõneks päevaks, kui selleks tekib vajadus. Ta lisas, et terviseamet tegeleb ainult suuremate kolletega, kus on vaja nakatumisliine katkestada.
Kallas ütles veel, et klasside distantsõppele suunamise otsustab üldjoontes koolijuht ning terviseamet saab selle juures jagada ainult soovitusi.
Septembri esimese kahe koolinädala jooksul on terviseametile teadaolevalt testitud Tallinnas 2000 lähikontaktset õpilast, kellest positiivse testitulemuse andis ligikaudu 60 õpilast.
Kui varasema praktika kohaselt oleksid ülejäänud pidanud jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni, siis lihtsustatud karantiini korras on neil õpilastel võimalus kontaktõppes jätkata.
Tartus ühtegi klassi distantsõppel ei ole
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnas, et Tartus hetkel ühtegi klassi distantsõppele saadetud ei ole.
Raave tõi välja, et eelmise nädala algul teatati koolides 92 positiivse koroonatesti saanud õpilasest ja 12 koolitöötajast. Nii suurt nakatunute hulka Raave sõnul viimastel aastatel koolides ei olnud. Samas lisas ta, et ehkki sel nädalal andmete kogumine alles käib, siis tõenäoliselt nii palju nakatunuid enam ei lisandu.
Tartu linn lähtub Raave sõnul väga selgelt haridus- ja teadusministeeriumi antud juhistest ning klasse saadetakse distantsõppele vaid juhul, kui terviseamet hindab olukorra kriitiliseks. Ta lisas, et sel aastal on mõned klassid küll distantsõppel olnud, kuid nemad on juba tagasi koolis.
### Response:
Ametiasutused töötavad distantsõppele suunamisel üksteisele vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On selge, et meie kahe liitlase omavaheline tüli on meie seisukohalt ebamugav. Aga ma arvan, et meil on üsna raske positsiooni võtta, kuna meil ei ole piisavalt informatsiooni sellest, mis on eelnenud sellele lepingu katkestamisele," rääkis Kannik.
Prantsusmaa pahameele vallandas eelmisel nädalal avalikuks tulnud Austraalia otsus katkestada allveelaevade ostuleping Prantsuse ettevõttega ning sõlmida uus leping USA-ga. Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian on süüdistanud Ühendriike reetmises ja Austraaliat noa selgalöömises ning kutsunud kodumaale oma suursaadiku neis riikides. Prantslastega on väljendanud oma solidaarsust ka Euroopa Liidu juhid ja teised liikmesriigid.
Viitele, et Euroopa Liidu välisministrid avaldasid esmaspäeval oma solidaarsust Pariisiga, ütles Kannik: "Kindlasti teatud solidaarsust liitlastele avaldatakse, aga ma usun, et Euroopas on küllalt riike, kes nii-öelda kahe käega Prantsusmaad embama selles küsimusi ei lähe."
Tema sõnul on selleks vähemalt kolm põhjust. "Ühelt poolt on selge, et prantslastel olid austraallastega lepingulised probleemid juba varasemalt, erinevate meediaallikate andmetel oli lepingu tempo nii-öelda raugemas, et prantslased ei suutnud kõikidest tähtaegadest kinni pidada," rääkis kaitseuuringute keskuse direktor.
"Teiseks on selge, et prantslaste reaktsioon on teatud punktides ebaproportsionaalne," leidis Kannik. "Kui me võtame kasvõi saadiku tagasikutsumine Ameerika Ühendriikidest ja Austraaliast, siis see on suhteliselt tugev samm. Prantsusmaa ei kutsunud näiteks saadikut tagasi Venemaalt kui Venemaa annekteeris Krimmi."
Kolmandaks on aga Prantsuse praeguse valitsuse reaktsioonis oma mõju ka järgmise kevade presidendivalimistel, kus Emmanuel Macron loodab saada teise ametiaja, märkis Kannik.
"Seetõttu ma arvan, et üks-üheselt prantslaste positsiooniga liituda ei ole Eesti vaates kindlasti mõistlik," lisas ta.
Kannik tõi esile ka selle, et Prantsuse-Austraalia allveelaevalepingu sõlmimisest saadik 2016. aastal on Hiina Vaikse ookeani regioonis märksa agressiivsemaks muutunud ja see võib olla põhjus, miks Austraalia võis olla sunnitud lepingu katkestama, et "minna teistsugustele lahendustele, kui algselt oli planeeritud – moodsamatele ja võib-olla ka efektiivsemat".
"Üks probleem on ikkagi ka selles, et kui rääkida nii-öelda kõvast julgeolekust, siis oleme ausad, tänasel päeval ei suuda Euroopa seda agressiivsete vaenlaste nagu Hiina ja Venemaa vastu piisaval määral pakkuda," rääkis Kannik. "Ja see on Euroopa tegematajätmine. Kui Euroopa oma sõjalist ettevalmistust oluliselt ei suurenda, siis riigid, kes on Hiina naabruses – Austraalia kaasa arvatud – või kes on Venemaa naabruses, peavad ikkagi arvestama suures osas Ameerikaga. See läheb selles mõttes vastuollu prantslaste üleskutsetele Euroopa strateegilise autonoomiale," lisas Kannik.
Tema sõnul jäävad Eesti julgeoleku jaoks Ameerika Ühendriigid kindlasti lähikümnenditel kõige olulisemaks garantiiks. "On raske uskuda, et Euroopa suudaks nii kiiresti oma käitumist väga oluliselt muuta," tõdes Kannik.
Indrek Kannik Autor/allikas: RKK
Kannik usub USA ja Prantsusmaa leppimist
Kaitseuuringute keskuse juht ütles ka, et nagu varasemate tülide korral, saavad Pariis ja Washington ka seekord oma tülist üle.
"Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide suhe on ju vähemalt alates 1950ndatest olnud kogu aeg üsna keeruline. On olnud paremaid ja halvemaid perioode, aga reeglina on nendest kriisiolukordades siiski varem või hiljem üle saadud," rääkis Kannik.
Ta tõi näiteks Prantsuse presidendi Charles De Gaulle'i aegsed tülid 1960-70ndatel või president Jacques Chiraci võimuperioodil 1995-2007.
"Aga mingi mingi ajaga saadakse sellest üle. Kui niimoodi ajalukku tagasi vaadata, siis ma seda enneolematuks ei peaks ja, ja ma usun, et ka praegusel hetkel saadakse sellest ühel hetkel üle," ütles Kannik. | Kannik: Prantsusmaa-USA tüli on Eestile ebamugav | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On selge, et meie kahe liitlase omavaheline tüli on meie seisukohalt ebamugav. Aga ma arvan, et meil on üsna raske positsiooni võtta, kuna meil ei ole piisavalt informatsiooni sellest, mis on eelnenud sellele lepingu katkestamisele," rääkis Kannik.
Prantsusmaa pahameele vallandas eelmisel nädalal avalikuks tulnud Austraalia otsus katkestada allveelaevade ostuleping Prantsuse ettevõttega ning sõlmida uus leping USA-ga. Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian on süüdistanud Ühendriike reetmises ja Austraaliat noa selgalöömises ning kutsunud kodumaale oma suursaadiku neis riikides. Prantslastega on väljendanud oma solidaarsust ka Euroopa Liidu juhid ja teised liikmesriigid.
Viitele, et Euroopa Liidu välisministrid avaldasid esmaspäeval oma solidaarsust Pariisiga, ütles Kannik: "Kindlasti teatud solidaarsust liitlastele avaldatakse, aga ma usun, et Euroopas on küllalt riike, kes nii-öelda kahe käega Prantsusmaad embama selles küsimusi ei lähe."
Tema sõnul on selleks vähemalt kolm põhjust. "Ühelt poolt on selge, et prantslastel olid austraallastega lepingulised probleemid juba varasemalt, erinevate meediaallikate andmetel oli lepingu tempo nii-öelda raugemas, et prantslased ei suutnud kõikidest tähtaegadest kinni pidada," rääkis kaitseuuringute keskuse direktor.
"Teiseks on selge, et prantslaste reaktsioon on teatud punktides ebaproportsionaalne," leidis Kannik. "Kui me võtame kasvõi saadiku tagasikutsumine Ameerika Ühendriikidest ja Austraaliast, siis see on suhteliselt tugev samm. Prantsusmaa ei kutsunud näiteks saadikut tagasi Venemaalt kui Venemaa annekteeris Krimmi."
Kolmandaks on aga Prantsuse praeguse valitsuse reaktsioonis oma mõju ka järgmise kevade presidendivalimistel, kus Emmanuel Macron loodab saada teise ametiaja, märkis Kannik.
"Seetõttu ma arvan, et üks-üheselt prantslaste positsiooniga liituda ei ole Eesti vaates kindlasti mõistlik," lisas ta.
Kannik tõi esile ka selle, et Prantsuse-Austraalia allveelaevalepingu sõlmimisest saadik 2016. aastal on Hiina Vaikse ookeani regioonis märksa agressiivsemaks muutunud ja see võib olla põhjus, miks Austraalia võis olla sunnitud lepingu katkestama, et "minna teistsugustele lahendustele, kui algselt oli planeeritud – moodsamatele ja võib-olla ka efektiivsemat".
"Üks probleem on ikkagi ka selles, et kui rääkida nii-öelda kõvast julgeolekust, siis oleme ausad, tänasel päeval ei suuda Euroopa seda agressiivsete vaenlaste nagu Hiina ja Venemaa vastu piisaval määral pakkuda," rääkis Kannik. "Ja see on Euroopa tegematajätmine. Kui Euroopa oma sõjalist ettevalmistust oluliselt ei suurenda, siis riigid, kes on Hiina naabruses – Austraalia kaasa arvatud – või kes on Venemaa naabruses, peavad ikkagi arvestama suures osas Ameerikaga. See läheb selles mõttes vastuollu prantslaste üleskutsetele Euroopa strateegilise autonoomiale," lisas Kannik.
Tema sõnul jäävad Eesti julgeoleku jaoks Ameerika Ühendriigid kindlasti lähikümnenditel kõige olulisemaks garantiiks. "On raske uskuda, et Euroopa suudaks nii kiiresti oma käitumist väga oluliselt muuta," tõdes Kannik.
Indrek Kannik Autor/allikas: RKK
Kannik usub USA ja Prantsusmaa leppimist
Kaitseuuringute keskuse juht ütles ka, et nagu varasemate tülide korral, saavad Pariis ja Washington ka seekord oma tülist üle.
"Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide suhe on ju vähemalt alates 1950ndatest olnud kogu aeg üsna keeruline. On olnud paremaid ja halvemaid perioode, aga reeglina on nendest kriisiolukordades siiski varem või hiljem üle saadud," rääkis Kannik.
Ta tõi näiteks Prantsuse presidendi Charles De Gaulle'i aegsed tülid 1960-70ndatel või president Jacques Chiraci võimuperioodil 1995-2007.
"Aga mingi mingi ajaga saadakse sellest üle. Kui niimoodi ajalukku tagasi vaadata, siis ma seda enneolematuks ei peaks ja, ja ma usun, et ka praegusel hetkel saadakse sellest ühel hetkel üle," ütles Kannik.
### Response:
Kannik: Prantsusmaa-USA tüli on Eestile ebamugav |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Panga nõukogu liikme surma korral nimetab talle asendusliikme riigikogu, ütleb Eesti Panga seadus.
Kuivõrd Kaie Kerem oli valdkonna asjatundjast nõukogu liige, siis peab ka tema asendusliige olema valdkonna asjatundja, ütles ERR-ile Eesti Panga kommunikatsioonispetsialist Ingrid Schmuul, ning lisas, et seni kuni uus nõukogu liige kinnitatakse, on Eesti Panga nõukogu otsustusvõimeline ka ilma ühe liikmeta.
Ettepaneku asendusliikme nimetamiseks peab esitama nõukogu esimees Mart Laar riigikogu rahanduskomisjonile nelja kuu jooksul alates eelmise liikme surmakuupäevast.
Laar ütles ERR-ile, et nelja kuud tal ettepaneku esitamiseks kindlasti ei lähe, kuigi selle aja sisse jääb ka kandidaadi julgeolekukontroll.
Küsimusele, kas tal on juba keegi mõttes, vastas Laar, et kindlasti on, kuid nime avaldama ta ei soostunud.
Keremist jääb nõukogu aga kindlasti puudust tundma, nentis Laar.
"Tegu oli äärmiselt hea kolleegiga, asjaliku ja lahke inimesega," ütles Laar.
Kaie Kerem suri 14. septembril 76-aastasena. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige alates 2014. aastast. | Laar peab Eesti Panga nõukogusse uue liikme leidma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Panga nõukogu liikme surma korral nimetab talle asendusliikme riigikogu, ütleb Eesti Panga seadus.
Kuivõrd Kaie Kerem oli valdkonna asjatundjast nõukogu liige, siis peab ka tema asendusliige olema valdkonna asjatundja, ütles ERR-ile Eesti Panga kommunikatsioonispetsialist Ingrid Schmuul, ning lisas, et seni kuni uus nõukogu liige kinnitatakse, on Eesti Panga nõukogu otsustusvõimeline ka ilma ühe liikmeta.
Ettepaneku asendusliikme nimetamiseks peab esitama nõukogu esimees Mart Laar riigikogu rahanduskomisjonile nelja kuu jooksul alates eelmise liikme surmakuupäevast.
Laar ütles ERR-ile, et nelja kuud tal ettepaneku esitamiseks kindlasti ei lähe, kuigi selle aja sisse jääb ka kandidaadi julgeolekukontroll.
Küsimusele, kas tal on juba keegi mõttes, vastas Laar, et kindlasti on, kuid nime avaldama ta ei soostunud.
Keremist jääb nõukogu aga kindlasti puudust tundma, nentis Laar.
"Tegu oli äärmiselt hea kolleegiga, asjaliku ja lahke inimesega," ütles Laar.
Kaie Kerem suri 14. septembril 76-aastasena. Ta oli Eesti Panga nõukogu liige alates 2014. aastast.
### Response:
Laar peab Eesti Panga nõukogusse uue liikme leidma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Profikontinentaalklubi Burgos teatas sotsiaalmeedias, et Räim on meeskonna esimene lisandus järgmiseks hooajaks. Meeskond kirjutas kodulehel, et Räim on kogemustega sprinter, kes lisab meeskonda palju väärtust.
Räim on kolmel korral tulnud Eesti meistriks maanteeratta grupisõidus ja sõitis eelmisel aastal Poola kontinentaalklubis Mazowsze Serce Polski. Varasemalt on rattur olnud Israel Cycling Academy ja Amore & Vita meeskondade liige.
28-aastane eestlane ütles, et tal on hea meel, et meeskonna leidmine läks seekord kergemalt, kui eelmisel aastal. "Burgos BH meekonna näol on rattamaailma mõistes tegemist agressiivse tiimiga, kelle viimane suurim võit jääb küll 2019. aastasse (Vuelta etapivõit), aga kelle janu võitude järele pole kindlasti raugenud, mis on üks põhjus, miks mind ka palgati," ütles Räim.
"Burgos BH võttis minuga ühendust juba suvel ning pakkusid lepingut juba alates 1. augustist ja ühtlasi osalemist Vueltal. Austusest praeguse tööandja vastu otsustasin sellest võimalusest loobuda ning panustada uuele hooajale," lisas rattur pressiteate vahendusel.
Räim lisas, et loodab uuest aastast head võistluskalendrit ning loodetavasti võimalust ka Vueltal osaleda. "Hetkeseisuga on teada, et uus hooaeg toob kaasa palju Hispaania ja Prantsusmaa võidusõite, kuhu peaks kuuluma samuti üks minu lemmik võidusõite Tro-Bro Leon Bretannias. Praegusel hetkel keskendun siiski sellele, et hooaeg võimalikult edukalt lõpetada ja oma tiimile veel punkte koguda," ütles eestlane.
Meeskonna tehniline direktor David Cantera ütles, et meeskond on Räimel silma peal hoidnud juba eelmisest aastast ning eestlaselt oodatakse meeskonna konkurentsivõime tõstmist.
FICHAJE: @mihkelraim se convierte en la primera incorporación para 2022.
Velocidad en llegadas masivas y experiencia en el pelotón internacional para el estonio.
"Quiero sumar buenos puestos y conseguir victorias, ese será mi verdadero reto". https://t.co/J7zp7jNOHZ
— Burgos BH (@BurgosBH) September 21, 2021 | Mihkel Räim leidis järgmiseks hooajaks uue meeskonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Profikontinentaalklubi Burgos teatas sotsiaalmeedias, et Räim on meeskonna esimene lisandus järgmiseks hooajaks. Meeskond kirjutas kodulehel, et Räim on kogemustega sprinter, kes lisab meeskonda palju väärtust.
Räim on kolmel korral tulnud Eesti meistriks maanteeratta grupisõidus ja sõitis eelmisel aastal Poola kontinentaalklubis Mazowsze Serce Polski. Varasemalt on rattur olnud Israel Cycling Academy ja Amore & Vita meeskondade liige.
28-aastane eestlane ütles, et tal on hea meel, et meeskonna leidmine läks seekord kergemalt, kui eelmisel aastal. "Burgos BH meekonna näol on rattamaailma mõistes tegemist agressiivse tiimiga, kelle viimane suurim võit jääb küll 2019. aastasse (Vuelta etapivõit), aga kelle janu võitude järele pole kindlasti raugenud, mis on üks põhjus, miks mind ka palgati," ütles Räim.
"Burgos BH võttis minuga ühendust juba suvel ning pakkusid lepingut juba alates 1. augustist ja ühtlasi osalemist Vueltal. Austusest praeguse tööandja vastu otsustasin sellest võimalusest loobuda ning panustada uuele hooajale," lisas rattur pressiteate vahendusel.
Räim lisas, et loodab uuest aastast head võistluskalendrit ning loodetavasti võimalust ka Vueltal osaleda. "Hetkeseisuga on teada, et uus hooaeg toob kaasa palju Hispaania ja Prantsusmaa võidusõite, kuhu peaks kuuluma samuti üks minu lemmik võidusõite Tro-Bro Leon Bretannias. Praegusel hetkel keskendun siiski sellele, et hooaeg võimalikult edukalt lõpetada ja oma tiimile veel punkte koguda," ütles eestlane.
Meeskonna tehniline direktor David Cantera ütles, et meeskond on Räimel silma peal hoidnud juba eelmisest aastast ning eestlaselt oodatakse meeskonna konkurentsivõime tõstmist.
FICHAJE: @mihkelraim se convierte en la primera incorporación para 2022.
Velocidad en llegadas masivas y experiencia en el pelotón internacional para el estonio.
"Quiero sumar buenos puestos y conseguir victorias, ese será mi verdadero reto". https://t.co/J7zp7jNOHZ
— Burgos BH (@BurgosBH) September 21, 2021
### Response:
Mihkel Räim leidis järgmiseks hooajaks uue meeskonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasest etapist võttis osa neli meeskonda ja väljakul käis 47 mängijat. Otsustav etapp kujunes vägagi tasavägiseks. Pärnu teenis ühe võidu ja kahe viigiga viis punkti. Sama palju punkte teenis ka La Strada meeskond, kuid rohkem löödud väravate arv andis eelise Pärnule. Kolmandale kohale mängis end Ajax ning neljandal positsioonil lõpetas Narva meeskond.
Pärnul õnnestus napsata ka karikavõistluste üldvõit. Kolme etapiga teeniti 28 punkti. Teise ja kolmandana lõpetanud Narva United ning Lasnamäe Ajax kogusid 20 punkti, kuid suurem etapivõitude arv kindlustas parema koha Narvale. La Strada lõpetas neljandana ning viiendaks tuli Kohtla-Järve, kes osales vaid teisel etapil.
Kokku osales kolmel etapil 79 erinevat mängijat keskmise vanusega 50 aastat. 2021. aasta turniiril oli lubatud osaleda mängijatel, kes on sündinud 1976. aastal või varem. Lisaks tohtis võistkonda registreerida kaks mängijat, kes sündinud aastatel 1977-1981.
Pärnu mängis viimasel etapil koosseisus: Antti Luigemaa, Gert Olesk, Oleg Mjasojedov, Peep Allas, Igor Prins, Rein Riisalu, Artur Pinka, Janek Meet ja Kalev Mitt. Eelmistel etappidel kuulusid pärnakate ridadesse veel Marko Lelov, Heigo Nigula, Sergei Ivanov, Ranet Lepik, Andrus Mitt, Hannes Lehe, Sergei Terehhov, Vadim Dolinin, Meelis Eelmäe ja Taavi Rähn. | Seenioride karikavõistluste üldvõidu teenis Pärnu meeskond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasest etapist võttis osa neli meeskonda ja väljakul käis 47 mängijat. Otsustav etapp kujunes vägagi tasavägiseks. Pärnu teenis ühe võidu ja kahe viigiga viis punkti. Sama palju punkte teenis ka La Strada meeskond, kuid rohkem löödud väravate arv andis eelise Pärnule. Kolmandale kohale mängis end Ajax ning neljandal positsioonil lõpetas Narva meeskond.
Pärnul õnnestus napsata ka karikavõistluste üldvõit. Kolme etapiga teeniti 28 punkti. Teise ja kolmandana lõpetanud Narva United ning Lasnamäe Ajax kogusid 20 punkti, kuid suurem etapivõitude arv kindlustas parema koha Narvale. La Strada lõpetas neljandana ning viiendaks tuli Kohtla-Järve, kes osales vaid teisel etapil.
Kokku osales kolmel etapil 79 erinevat mängijat keskmise vanusega 50 aastat. 2021. aasta turniiril oli lubatud osaleda mängijatel, kes on sündinud 1976. aastal või varem. Lisaks tohtis võistkonda registreerida kaks mängijat, kes sündinud aastatel 1977-1981.
Pärnu mängis viimasel etapil koosseisus: Antti Luigemaa, Gert Olesk, Oleg Mjasojedov, Peep Allas, Igor Prins, Rein Riisalu, Artur Pinka, Janek Meet ja Kalev Mitt. Eelmistel etappidel kuulusid pärnakate ridadesse veel Marko Lelov, Heigo Nigula, Sergei Ivanov, Ranet Lepik, Andrus Mitt, Hannes Lehe, Sergei Terehhov, Vadim Dolinin, Meelis Eelmäe ja Taavi Rähn.
### Response:
Seenioride karikavõistluste üldvõidu teenis Pärnu meeskond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu energiaministrid kohtuvad sel nädalal, et arutada kasvavat gaasi hinda.
Valitsused kardavad, et kõrge gaasi hind ohustab Euroopa majanduse taastumist. Samuti kardavad valitsused, et ohtu satuvad kulukad ja ambitsioonikad roheenergia reformid.
Itaalia avalikustab sel nädalal mitme miljardi euro suuruse toetuspaketi kodumajapidamiste toetamiseks. Toetus võib ulatuda kuni 4,5 miljardi euroni, vahendas Financial Times.
Rooma juba on kulutanud miljard eurot, et vähendada riigis tarbijate elektri hinda. Itaalia impordib kaks kolmandiku oma energiavajadusest.
Hispaania peaminister Pedro Sanchez lubas energiafirmade kasvavad kasumid suunata tarbijatele. Samuti langetatakse riigis elektriaktsiisi.
Prantsusmaa plaanib toetada kuut miljonit madala sissetulekuga leibkonda igaüht saja euroga. Suurbritannia plaanib aga hädas olevate väiksemate tarnijate kliendid suunata suuremate firmade juurde. Valitsus plaanib suurfirmasid toetada laenudega, väiksematel firmadel lastakse aga pankrotti minna.
"Inimesed ei jää ilma elektrita, kuid halvasti juhitud firmad ei pea ootama päästmist," ütles Suurbritannia energiaminister Kwasi Kwarteng.
Norra riiklik gaasifirma Equinor teatas esmaspäeval, et suurendab gaasitarneid Euroopasse. Norra on Venemaa järel Euroopa Liidu suurim maagaasiga varustaja.
"Me usume, et see samm on väga õigeaegne. Euroopa seisab silmitsi ebatavaliselt suure maagaasi puudusega," ütles Equinori energiajuht Helge Haugane.
Hispaania valitsus kutsus esmaspäeval Brüsselit üles tsentraliseerima maagaasi ostmist, et tasakaalustada müüjate turujõudu, teatas Financial Times.
Venemaa gaasimonopoli Gazprom juht Aleksei Miller hoiatas reedel, et gaasi hind võib veelgi tõusta. Euroopa energiafirmad leidsid, et kiireid lahendusi energiapuudusele pole.
"See ei ole ajutine vaid struktuurne probleem. Pakkumist ei saa vähendada ilma nõudluse vähenemiseta. Valitsuste ja aktivistide kasvav surve on teinud investeeringud gaasivarustuse parandamiseks väga keeruliseks," ütles Itaalia energiafirma Eni juht Claudio Descalzi. | Euroopa valitsused plaanivad energiasektorit toetada miljardite eurodega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu energiaministrid kohtuvad sel nädalal, et arutada kasvavat gaasi hinda.
Valitsused kardavad, et kõrge gaasi hind ohustab Euroopa majanduse taastumist. Samuti kardavad valitsused, et ohtu satuvad kulukad ja ambitsioonikad roheenergia reformid.
Itaalia avalikustab sel nädalal mitme miljardi euro suuruse toetuspaketi kodumajapidamiste toetamiseks. Toetus võib ulatuda kuni 4,5 miljardi euroni, vahendas Financial Times.
Rooma juba on kulutanud miljard eurot, et vähendada riigis tarbijate elektri hinda. Itaalia impordib kaks kolmandiku oma energiavajadusest.
Hispaania peaminister Pedro Sanchez lubas energiafirmade kasvavad kasumid suunata tarbijatele. Samuti langetatakse riigis elektriaktsiisi.
Prantsusmaa plaanib toetada kuut miljonit madala sissetulekuga leibkonda igaüht saja euroga. Suurbritannia plaanib aga hädas olevate väiksemate tarnijate kliendid suunata suuremate firmade juurde. Valitsus plaanib suurfirmasid toetada laenudega, väiksematel firmadel lastakse aga pankrotti minna.
"Inimesed ei jää ilma elektrita, kuid halvasti juhitud firmad ei pea ootama päästmist," ütles Suurbritannia energiaminister Kwasi Kwarteng.
Norra riiklik gaasifirma Equinor teatas esmaspäeval, et suurendab gaasitarneid Euroopasse. Norra on Venemaa järel Euroopa Liidu suurim maagaasiga varustaja.
"Me usume, et see samm on väga õigeaegne. Euroopa seisab silmitsi ebatavaliselt suure maagaasi puudusega," ütles Equinori energiajuht Helge Haugane.
Hispaania valitsus kutsus esmaspäeval Brüsselit üles tsentraliseerima maagaasi ostmist, et tasakaalustada müüjate turujõudu, teatas Financial Times.
Venemaa gaasimonopoli Gazprom juht Aleksei Miller hoiatas reedel, et gaasi hind võib veelgi tõusta. Euroopa energiafirmad leidsid, et kiireid lahendusi energiapuudusele pole.
"See ei ole ajutine vaid struktuurne probleem. Pakkumist ei saa vähendada ilma nõudluse vähenemiseta. Valitsuste ja aktivistide kasvav surve on teinud investeeringud gaasivarustuse parandamiseks väga keeruliseks," ütles Itaalia energiafirma Eni juht Claudio Descalzi.
### Response:
Euroopa valitsused plaanivad energiasektorit toetada miljardite eurodega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimehe peamised tuluallikad olid reklaami- ja tellimustulud, märgib ettevõtte juhtkond majandusaasta aruandes.
"Traditsiooniline meedia otsib endale pidevalt väljundeid iseseisvaks majandamiseks, kuid vajadusel toetatakse äritegevuse jätkumist kontserni tasemel," lisas juhtkond.
Eriti edukas oli Postimees ärikahjumi vähendamisel. Kui möödunud aasta aprillis lõppenud majandusaastal oli ettevõtte ärikahjum 6,5 miljonit eurot, siis selle aasta aprillis lõppenud majandusaastal oli Postimees Grupp vähendanud ärikahjumit 90 protsenti 642 000 eurole.
Samas on Postimehe juhtkond lakooniliselt märkinud 3,4 miljonit reale muud äritulud, lähemalt selgitamata, millelt see teeniti. Ettevõtte arvestuspõhimõtete alusel peaks muu äritulu olema seotud materiaalse põhivara müügi või erinevusega omandatud osa varade, kohustuste ja tingimuslike kohustiste õiglase väärtuse ning soetusmaksumuse vahel.
Peamiselt õnnestus kontsernil vähendada seitsme miljoni euro võrra müüdud toodangu kulu, sealhulgas ligi nelja miljoni euro võrra müügi eesmärgil ostetud teenuste kulu. Turunduskulusid vähendas Postimees Grupp üle 40 protsendi ehk enam kui 600 000 euro võrra. Kulubaasi ja tulubaasi vähenemine oli tingitud tele- ja raadiomeedia äritegevuste üleandmisest Duo Media Networksile, märkis Postimehe juhtkond.
Meediaturule laiemalt peab Postimehe juhtkond möödunud aastat keerukaks.
"Kui varem on reklaamiturg mõõdukalt aastast aastasse kasvanud, siis 2020. aastal langes Kantar Emori andmetel reklaamituru kogumaht võrreldes 2019. aastaga ligikaudu 17 protsenti, seda eelkõige seoses 2020. aasta esimese kvartali viimasel kuul eskaleerunud COVID-19 viiruse leviku ja eriolukorra väljakuulutamisega," kirjutas Postimehe juhtkond.
"Negatiivsed mõjud kandusid edasi ka teise kvartalisse, mil erinevate meediatüüpide reklaamirahad vähenesid võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga kuni 61 protsendi võrra. Taastumine algas 2020. aasta kolmandas kvartalis, mis on kestnud 2021. aastani välja, isegi vaatamata vahepeal kehtestatud uutele piirangutele," seisab majandusaasta aruandes.
"Digitaalmeedias on kogu maailmas levimas trend, kus reklaamikäibe kõrval järjest olulisemaks muutub lugejatele müüdud digitellimustest saadav tulu. COVID-19 pandeemia suurendas lugejate huvi autoriteetse ja usaldusväärse meedia vastu. See omakorda andis tugeva tõuke digitellimuste hüppelisele kasvule. Postimees Grupp on kogu aasta jooksul digitellimusi kasvatanud oodatust kiiremas tempos," märkis juhtkond.
Lisaks peab Postimees Grupp võimalikuks kasvuallikaks erinevaid uusi trende meediaturul, peamiselt seoses sotsiaalmeediaga. "Traditsioonilise näitamispõhise mudeli ostmise kõrvale on tõusnud tugevalt ka klikipõhised ja automatiseeritud ostumudelid ning sisuturunduse müük," kirjutab Postimehe juhtkond.
"See tuleneb klientide soovist meediavaldkonda järjest efektiivsemalt kasutada ning seetõttu on jõudnud digitaalreklaami ostja igapäevakasutusse reaalajaoksjonid (RTB) ja programmatic ostud. Kokkuvõttes on digitaalmeedia aina laienevad reklaamivõimalused mitmekesiste formaatide, ostumudelite ning seadmepõhisusega üheks reklaamitulude kasvuveduriks," kirjutab juhtkond.
Aprilliga lõppenud majandusaastal töötas Postimees Grupis keskmiselt 506 inimest, 37 vähem kui aasta varem. Töötajate arvu vähenemine oli seotud telekanalite eraldamisega, märkis ettevõte.
Keskmine kuine palgakulu töötaja kohta oli Postimehes 2232 eurot.
Postimees Grupp on Eestis tegutsev meediaorganisatsioon, millel on tütarettevõtteid nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Postimees Grupi tegevus hõlmab trüki- ja veebimeedia sisutootmist, raamatukirjastuse teenuse pakkumist, uudiste tootmist ning hõlmas 2020. aasta novembrini televisiooni ja 2021. aasta märtsini raadioprogrammi tootmist.
Ettevõtte omanikud on läbi valdusfirmade 78 protsendiga Margus Linnamäe ja 20 protsendiga Ivar Vendelin. | Postimees vähendas kahjumi 1,4 miljonile eurole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimehe peamised tuluallikad olid reklaami- ja tellimustulud, märgib ettevõtte juhtkond majandusaasta aruandes.
"Traditsiooniline meedia otsib endale pidevalt väljundeid iseseisvaks majandamiseks, kuid vajadusel toetatakse äritegevuse jätkumist kontserni tasemel," lisas juhtkond.
Eriti edukas oli Postimees ärikahjumi vähendamisel. Kui möödunud aasta aprillis lõppenud majandusaastal oli ettevõtte ärikahjum 6,5 miljonit eurot, siis selle aasta aprillis lõppenud majandusaastal oli Postimees Grupp vähendanud ärikahjumit 90 protsenti 642 000 eurole.
Samas on Postimehe juhtkond lakooniliselt märkinud 3,4 miljonit reale muud äritulud, lähemalt selgitamata, millelt see teeniti. Ettevõtte arvestuspõhimõtete alusel peaks muu äritulu olema seotud materiaalse põhivara müügi või erinevusega omandatud osa varade, kohustuste ja tingimuslike kohustiste õiglase väärtuse ning soetusmaksumuse vahel.
Peamiselt õnnestus kontsernil vähendada seitsme miljoni euro võrra müüdud toodangu kulu, sealhulgas ligi nelja miljoni euro võrra müügi eesmärgil ostetud teenuste kulu. Turunduskulusid vähendas Postimees Grupp üle 40 protsendi ehk enam kui 600 000 euro võrra. Kulubaasi ja tulubaasi vähenemine oli tingitud tele- ja raadiomeedia äritegevuste üleandmisest Duo Media Networksile, märkis Postimehe juhtkond.
Meediaturule laiemalt peab Postimehe juhtkond möödunud aastat keerukaks.
"Kui varem on reklaamiturg mõõdukalt aastast aastasse kasvanud, siis 2020. aastal langes Kantar Emori andmetel reklaamituru kogumaht võrreldes 2019. aastaga ligikaudu 17 protsenti, seda eelkõige seoses 2020. aasta esimese kvartali viimasel kuul eskaleerunud COVID-19 viiruse leviku ja eriolukorra väljakuulutamisega," kirjutas Postimehe juhtkond.
"Negatiivsed mõjud kandusid edasi ka teise kvartalisse, mil erinevate meediatüüpide reklaamirahad vähenesid võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga kuni 61 protsendi võrra. Taastumine algas 2020. aasta kolmandas kvartalis, mis on kestnud 2021. aastani välja, isegi vaatamata vahepeal kehtestatud uutele piirangutele," seisab majandusaasta aruandes.
"Digitaalmeedias on kogu maailmas levimas trend, kus reklaamikäibe kõrval järjest olulisemaks muutub lugejatele müüdud digitellimustest saadav tulu. COVID-19 pandeemia suurendas lugejate huvi autoriteetse ja usaldusväärse meedia vastu. See omakorda andis tugeva tõuke digitellimuste hüppelisele kasvule. Postimees Grupp on kogu aasta jooksul digitellimusi kasvatanud oodatust kiiremas tempos," märkis juhtkond.
Lisaks peab Postimees Grupp võimalikuks kasvuallikaks erinevaid uusi trende meediaturul, peamiselt seoses sotsiaalmeediaga. "Traditsioonilise näitamispõhise mudeli ostmise kõrvale on tõusnud tugevalt ka klikipõhised ja automatiseeritud ostumudelid ning sisuturunduse müük," kirjutab Postimehe juhtkond.
"See tuleneb klientide soovist meediavaldkonda järjest efektiivsemalt kasutada ning seetõttu on jõudnud digitaalreklaami ostja igapäevakasutusse reaalajaoksjonid (RTB) ja programmatic ostud. Kokkuvõttes on digitaalmeedia aina laienevad reklaamivõimalused mitmekesiste formaatide, ostumudelite ning seadmepõhisusega üheks reklaamitulude kasvuveduriks," kirjutab juhtkond.
Aprilliga lõppenud majandusaastal töötas Postimees Grupis keskmiselt 506 inimest, 37 vähem kui aasta varem. Töötajate arvu vähenemine oli seotud telekanalite eraldamisega, märkis ettevõte.
Keskmine kuine palgakulu töötaja kohta oli Postimehes 2232 eurot.
Postimees Grupp on Eestis tegutsev meediaorganisatsioon, millel on tütarettevõtteid nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Postimees Grupi tegevus hõlmab trüki- ja veebimeedia sisutootmist, raamatukirjastuse teenuse pakkumist, uudiste tootmist ning hõlmas 2020. aasta novembrini televisiooni ja 2021. aasta märtsini raadioprogrammi tootmist.
Ettevõtte omanikud on läbi valdusfirmade 78 protsendiga Margus Linnamäe ja 20 protsendiga Ivar Vendelin.
### Response:
Postimees vähendas kahjumi 1,4 miljonile eurole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hannes Normak läbis nõudliku raja ajaga 3:48.55 sekundit. Pikema distantsi arvestuses järgnesid võitjale Artur Part ja Dmitri Smorodin. Kiireim naine Margit Avikson läbis raja ajaga 4:47.54, talle järgnesid Maigi Vaikla ja Liina Kesamaa.
35-kilomeetrisel distantsil näitas head minekut Eesti orienteerumiskoondise liige Kenny Kivikas ajaga 2:08.06 sekundit, saavutades maastikul keskmiseks kiiruseks 3.41 min/km. Teise koha saavutas Läti jooksja Janis Kums ja kolmanda koha Carry Saluste.
Naiste arvestuses oli kiireim eelmise aasta ultradistantsi võitja Maris Moor ajaga 3:14.49 sekundit, teisena jõudis finišisse Liina Krünvald ja kolmandana Piret Saar-Reismaa.
Meeste 15-kilomeetrise jooksu parim oli Vadim Petrenko (1:19.35), teine oli Neeme Mutso ja kolmas Gunnar Koitne. Naiste sama distantsi võitis Gerli Tedre (1:23.14), teine oli Helena Kõrge ja kolmas Marju Tempel.
Võistlusrajad läbisid Karula rahvuspargi põnevaimaid paiku ja nõudlikumaid maastike alates Kaika kandi kuppelmaastikust ja seda ümbritsevatest küladest ning lõpetades Soolamägede ja Ähijärve taguste rabamaastikega. | Veetka ultrajooksu võitsid Hannes Normak ja Margit Avikson | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hannes Normak läbis nõudliku raja ajaga 3:48.55 sekundit. Pikema distantsi arvestuses järgnesid võitjale Artur Part ja Dmitri Smorodin. Kiireim naine Margit Avikson läbis raja ajaga 4:47.54, talle järgnesid Maigi Vaikla ja Liina Kesamaa.
35-kilomeetrisel distantsil näitas head minekut Eesti orienteerumiskoondise liige Kenny Kivikas ajaga 2:08.06 sekundit, saavutades maastikul keskmiseks kiiruseks 3.41 min/km. Teise koha saavutas Läti jooksja Janis Kums ja kolmanda koha Carry Saluste.
Naiste arvestuses oli kiireim eelmise aasta ultradistantsi võitja Maris Moor ajaga 3:14.49 sekundit, teisena jõudis finišisse Liina Krünvald ja kolmandana Piret Saar-Reismaa.
Meeste 15-kilomeetrise jooksu parim oli Vadim Petrenko (1:19.35), teine oli Neeme Mutso ja kolmas Gunnar Koitne. Naiste sama distantsi võitis Gerli Tedre (1:23.14), teine oli Helena Kõrge ja kolmas Marju Tempel.
Võistlusrajad läbisid Karula rahvuspargi põnevaimaid paiku ja nõudlikumaid maastike alates Kaika kandi kuppelmaastikust ja seda ümbritsevatest küladest ning lõpetades Soolamägede ja Ähijärve taguste rabamaastikega.
### Response:
Veetka ultrajooksu võitsid Hannes Normak ja Margit Avikson |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vilistatud inimkõne arenes mägedes ja tihedates metsades elavate inimeste juures, sest vileheli kandub oluliselt kaugemale kui tavaline kõne või hüüded. Kuigi vilekeeled on kultuuriti ja regiooniti erinevad, ühendab neid kõiki sõnade lihtsustamine vilistatud meloodiateks.
Treenitud vilistajad mõistavad uskumatult palju informatsiooni. Näiteks vilevormis türgi keele kasutajad mõistavad kuni 90 protsenti üldkasutatavatest lausetest. Võime vilekõnest tähendusi välja lugeda on vaimustanud lingviste ja teisi uurijaid, kes on huvitatud sellest, kuidas inimaju keelest aru saab.
Mõte, et vilistatud inimkõne võiks aidata mõista silmikdelfiinide omavahelist suhtlust, tekkis esimest korda 1960. aastal. Kuigi inimesed ja delfiinid tekitavad ja edastavad informatsiooni erinevalt, võivad inimeste vilekeelte omadused pakkuda niidiotsi selleks, kuidas delfiinid suudavad lahti mõtestada keerulist informatsiooni, sõnas uurimuse kaasautor Diana Reiss, kes on psühholoogiaprofessor Ameerika Ühendriikides asuvas Hunteri kolledžis.
Inimese jaoks põhineb kõnest arusaamine, olgu vilistatud või tavaline, kuulaja keelevõimekusel, mis hõlmab sõnade tähendusi eristavate häälikute ehk foneemide eristamist. Vilistatud inimkõne puhul ei pruugi need häälikud aga alati üksteisest vaikuspausiga eristatud olla.
Delfiinide ja teiste vilet kasutavate loomade puhul eristavad teadlased eri tüüpi vilesid aga just vile-episoodide vahele jäävate vaikuspauside kaudu. Teadlased usuvad, et loomade vilekommunikatsiooni kategoriseerimine tuleks ümber mõtestada lähtuvalt sellest, kuidas toimub informatsiooni edastamine inimeste vilekeeles.
Teadlasrühm plaanib kasutada seda ja teisi uurimuses välja toodud tähelepanekuid uute delfiinide vilesid uurivate tehnikate loomiseks.
Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Psychology. | Inimeste vilekõne aitab mõista delfiinide suhtlust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vilistatud inimkõne arenes mägedes ja tihedates metsades elavate inimeste juures, sest vileheli kandub oluliselt kaugemale kui tavaline kõne või hüüded. Kuigi vilekeeled on kultuuriti ja regiooniti erinevad, ühendab neid kõiki sõnade lihtsustamine vilistatud meloodiateks.
Treenitud vilistajad mõistavad uskumatult palju informatsiooni. Näiteks vilevormis türgi keele kasutajad mõistavad kuni 90 protsenti üldkasutatavatest lausetest. Võime vilekõnest tähendusi välja lugeda on vaimustanud lingviste ja teisi uurijaid, kes on huvitatud sellest, kuidas inimaju keelest aru saab.
Mõte, et vilistatud inimkõne võiks aidata mõista silmikdelfiinide omavahelist suhtlust, tekkis esimest korda 1960. aastal. Kuigi inimesed ja delfiinid tekitavad ja edastavad informatsiooni erinevalt, võivad inimeste vilekeelte omadused pakkuda niidiotsi selleks, kuidas delfiinid suudavad lahti mõtestada keerulist informatsiooni, sõnas uurimuse kaasautor Diana Reiss, kes on psühholoogiaprofessor Ameerika Ühendriikides asuvas Hunteri kolledžis.
Inimese jaoks põhineb kõnest arusaamine, olgu vilistatud või tavaline, kuulaja keelevõimekusel, mis hõlmab sõnade tähendusi eristavate häälikute ehk foneemide eristamist. Vilistatud inimkõne puhul ei pruugi need häälikud aga alati üksteisest vaikuspausiga eristatud olla.
Delfiinide ja teiste vilet kasutavate loomade puhul eristavad teadlased eri tüüpi vilesid aga just vile-episoodide vahele jäävate vaikuspauside kaudu. Teadlased usuvad, et loomade vilekommunikatsiooni kategoriseerimine tuleks ümber mõtestada lähtuvalt sellest, kuidas toimub informatsiooni edastamine inimeste vilekeeles.
Teadlasrühm plaanib kasutada seda ja teisi uurimuses välja toodud tähelepanekuid uute delfiinide vilesid uurivate tehnikate loomiseks.
Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Psychology.
### Response:
Inimeste vilekõne aitab mõista delfiinide suhtlust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. septembrist 2020 kuni 31. augustini 2021 sai õiguskantsler kokku üle 5000 erinevat laadi pöördumise, kaebuse ja avalduse. Sisulist lahendamist vajas üle 3000 asja.
Töö maht kasvas seega aastaga viiendiku võrra, viimase kuue aastaga on töömaht suisa kahekordistunud. Nagu ikka, kui vähegi saame, siis püüame meile oma mure usaldanud kaaskodanikku aidata ja kasutame selleks kõige lühemat õiguspärast teed.
Omaalgatuslikud koormised ja maksud
Üksinda ei saavuta siin maailmas keegi midagi ja seepärast tänan riigikogu liikmeid, samuti eelmise ja praeguse valitsuse liikmeid, riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikke, kõikide nende arvukate juhtumite eest, kus me üheskoos oleme mure tõesti saanud lahendada ja vältinud olukorda, kus inimene tunneb, et tema oma riik temast ei hooli.
Ju see on meil ühine siht, et Eesti peaks olema parim koht elamiseks, mis tähendab ühtlasi seda, et elu peab alati käima meie vabadust, vastutust ja mõistlikkust nõudva põhiseaduse järgi ja isegi üksainus hammasrataste vahele jäänud inimene on liiga palju.
Aitäh riigikogule selle eest, et õige mitmel juhul said inimese ebakindluse või ebaõiglase kohtlemise allikaks olnud seadusesätted parandatud. Kui vaid mõned näited tuua, siis noortele sai kättesaadavaks psühhiaatriline abi, eriti traagilistel juhtudel. Paranes olukord koolilaste ekskursioonibussides. Ka väärteo ohvritele anti õigusi juurde, neil tekkis võimalus näha ise toimikut, et esitada näiteks liiklusõnnetuse ohvriks sattudes kahjunõue.
Need on ainult mõned näited. Seesugune hea koostöö on käima läinud äsja alanud ülevaateaastalgi, pean siin silmas sotsiaalkomisjoni arutelusid.
Iga kaebust, kõiki neid mitut tuhandet vaadates me esimesena küsimegi, kas probleemi põhjus võib olla põhiseadusevastane norm seaduses või valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määruses. Seesuguseid norme leidsime möödunud ülevaateaastal enim just kohaliku omavalitsuse määrustest.
Jällegi vaid mõningaid näiteid tuues: paljudel juhtudel ei pannud linn või vald tähele, et aastal 2019 muutus seadus ja unustati alla kolmeaastastele puudega laste vanematele toetus ette näha. Neid juhtumeid oli arvukalt, kõik asusid näpunäite peale seda olukorda parandama.
Uue nähtusena hakkasid silma omaalgatuslikud koormised ja maksud. Näiteks detailplaneeringu kehtestamise eest tuleb mõnes vallas maksta teatud summa kohalikku eelarvesse sotsiaalse infrastruktuuri tasuna.
Iseenesest võib tegemist olla täiesti õige asjaga. See ei puuduta ainult detailplaneeringuid ja arendusi, vaid näiteks ka tasu kohalikule kogukonnale tehase talumise eest. Võib olla täiesti mõistlik, et arendajale pannakse rahaline kohustus ja selle raha kasutamise üle otsustabki kohalik kogukond ise. Teie ehitate saastava tehase, aga meie vastutasuks teeme seda, teist ja kolmandat. Täiesti mõistlik.
"Ainult õigusriik loob eeldused selleks, et meil oleks terve usaldusväärne majanduskeskkond, ja samamoodi loob see eelduse inimeste turvatundeks."
Aga see oleks koht, kus riigikogu peaks looma sellise kohaliku maksu või koormise võimaluse. Vaidlus hetkel veel käib. Tahan öelda vaid seda, et ega seaduslikkuse nõudmine ole tarbetu norimine. Ainult õigusriik loob eeldused selleks, et meil oleks terve usaldusväärne majanduskeskkond, ja samamoodi loob see eelduse inimeste turvatundeks.
Pikaajalised juhtimisvead
Kui norm on põhiseaduspärane, ja enamasti ongi, siis võib viga olla ametniku töös. Näiteid tuues ei saa seekordki üle ega ümber PRIA-st. PRIA jäik korrektsuse püüd paistab pahatihti õigusriikliku vastutulelikkuse puudumisena, nii võib maaelutoetuseta jääda seegi, kel sisuliselt toetusele õigus oleks, lihtsalt asja ei osanud ajada.
Õige sageli pole -eriti väiketalunikul- võimalik aru saadagi, miks temalt toetust tagasi nõutakse. Sellele on tähelepanu juhtinud kohuski.
Liialt tihti ja eri valdkondades näeme seda, et ameti või inspektsiooni ametnik, kes peaks seadust rakendama, ei olegi teinud endale elulisi asjaolusid selgeks. Ta ei püüa muret lahendada, vaid pigem kuidagi midagi teha.
Osalt on see tingitud pikaajalistest juhtimisvigadest, mis kaalutlusõigust, riskijulgust pigem pärsivad, aga ilmselt ka ülekoormusest. Oleme näinud, et kui võtta inimese mure südameasjaks, keskenduda probleemi tuumale ja püüda seda lahendada, saab lõpuks isegi ressurssi kokku hoida.
Näide möödunud ülevaateaastast - ja selliseid näiteid oli sadu -, mitte just samas valdkonnas. Inimene vajab oma terviseseisundi tõttu müravaba ruumi. Päriselt. Tõenäoliselt meist keegi ei kujuta seda ette, aga temal on diagnoos, mis seda nõuab. Kui kohalik omavalitsus saab sellest vajadusest teada ja inimesel endal ei ole raha, et taolist helitõketega tuba endale ehitada, siis peab aitama kohalik kogukond.
Kui sellele inimesele soovitatakse üht korterit teise järel, ühes naabrid pidutsevad, teises elavad joodikud, kolmandas käib harilik kortermaja tramburai, siis välja tulebki see, et inimese probleemi tuuma pole süvenetud.
Kui lõpuks õnnestus selgeks teha, et see inimene vajab kohandatud eluruumi, tehti kohandused ära, inimene sai talle vajaliku ruumi kätte. Kogu vahepealne asjaajamine oli lihtsalt maksumaksja ressursi ja selle konkreetse inimese elujõu kulu.
Süsteemsetest vigadest õnnestus parandada õige mitmeid juhtumeid. Näiteks on nüüdsest olemas juhis, mis puudutab tollis pakkide avamist. Kui varem tuli ette, et võeti postiteenistuselt pakk, tehti tollis lahti, inimeseni jõudis ilmselgelt avatud saadetis ja mitte keegi ei osanud selgitada, kes ja miks, on nüüdseks olemas konkreetne juhis. See, et pakk tollis lahti tehti, pannakse kirja ja olukorra põhjendused on kontrollitavad. Jällegi suur aitäh neile, kes oma tööpraktikaid vastavalt muutsid.
Elulistest näidetest, mis tekitavad palju vimma ja umbusaldust riigi suhtes, võin teie ette tuua ka näiteks sellise. Taas kirjeldab see mingis mõttes pikaajalisi juhtimisvigu.
Kruusatee asfalteeriti. Väga hea. Aga endised mahasõidud maatükkidele, mis olid selle tee ääres, likvideeriti. Loomulikult inimesed kaebasid ja õigesti tegid: mahasõitude säilitamine oli kaalutlusõiguse raames võimalik lahendada. Ja tuligi selgitada, et teekatte muutmine ei tähenda, et tuleb mahasõidud ära keelata. Tundub naljakas, aga ei ole.
Puuetega inimesed, hooldekodud, vanglad
Riigikogu otsusel on õiguskantsler juba teist aastat puuetega inimeste õiguste austamise järelevaataja ja edendaja. Eks kõik teavad, et teha on veel õige palju, aga hea on märgata ka seda, mis on läinud oluliselt paremaks.
Hooned ja avalik ruum peaks olema turvalised ja ligipääsetavad kõikidele, kellel on raske liikuda. Ei räägi ainult ratastoolis inimestest, vaid ka eakatest, ka lapsevankriga inimestest. See teadmine on õnneks jõudnud varasemast palju paremini kohale.
Näiteks uued bussihanked tehakse juba madalapõhjalistele bussidele. Samamoodi mõeldakse perroonidele, peatustele ja see on väga hea areng. Kahjuks mitte kõikjal ja mitte alati. Kus näeme viga, eks tuleb ära parandada.
Hea on see, et Tallinna Tehnikaülikoolis on valmis saanud tarkvara, mis suulise kõne kiiresti subtiitriteks muudab. Ja see, et kuulmislangusega inimesed peavad samuti elust ja eriti riiklikest sündmustest osa saama, ei tulegi enam uudisena. Seda julgen küll ka meie kolleegide teeneks pidada.
Tehtud on esimene kirjeldustõlge filmile, ka pimedate vajadusi on hakatud rohkem märkama. Samas, kui vaktsineerimisele registreerimise korraldamisel unustati aga pimedad inimesed jälle ära. Võimalust end vaktsineerimisele digitaalselt kirja panna ei olnud. Iga kord selliseid lahendusi luues tuleb arvestada ka pimedatega. Seda enam, et Eestis on terve hulk niisuguseid avalikke teenuseid, mida ilma internetita enam kasutada ei saagi.
Meie töö üheks osaks on kontrollkäigud psühhiaatriahaiglatesse, vanglatesse, hooldekodudesse. Aastatega on olukord ka neis läinud järk-järgult paremaks, aga palju on ikkagi veel valesti.
Alustades hooldekodudest, mida on meil ligi 200 ja kus on tublisti üle 13 000 inimese, siis personalinappus, väga madal palgatase, tihti ka nõutava väljaõppe puudumine on midagi, mida Eesti riik ei tohiks endale lubada.
Samal ajal on hooldekodudes tööl palju väga pühendunud inimesi, nii et peaaegu iga kontrollkäigu raportit saame alustada sellest, et kliendid kiidavad, et personal on sõbralik, toit maitsev, rohkem on võimalusi oma aega mõtestatult sisustada, lubatakse aeda harida, on huviringe. Ruumi on aga jätkuvalt vähe ja näiteks hooldamistoiminguid, mis peaks olema kõrvalise pilgu eest varjatud, tihtipeale inimväärikust hoides teha ei saagi.
Vanglatest on vähem häid uudiseid tuua. Ehk vaid see, et näiteks Tartu Vanglas nägime, et pandeemia ajal lubati ka lähedastega videokohtumisi, kuid jätkub ilmselgelt lubamatu praktika, kus oma vanemad külastama tulnud laps otsitakse läbi alasti. See on rahvusvaheliste põhimõtete rikkumine, Eesti põhiseaduse rikkumine ja täiesti lubamatu.
Riigikogu saalis ei ole vaja rõhutada, et kinnipeetavad üldiselt tulevad vangist välja, ja hea on, kui välja tulles ei minda õkva kuritegevusse tagasi, vaid on olemas pere, soovitatavalt töö, lahti on saadud sõltuvusest ja võimetusest oma viha juhtida.
Õigusteadus ei tohi olla formaalne normiuurimine
Möödunud ülevaateaastal tuli õige sageli selgitada, et õiguskantsleril tuleb ka kõige raskema kriisi ajal lähtuda põhiseadusest ja seadustest. Seda tuli ja tuleb veidral moel selgitada neilegi, kes alati kindlalt õigusriiklikke lähtekohti jaganud.
"Just kriisis kipuvad kiiruga pähe tulema lihtsad lahendused ja just siis kaldub rahvas ise kõva kätt ja põhiõiguste rikkumist nõudma."
Ka pandeemia ajal tuleb meie põhiseaduse kohaselt põhjendada piiranguid ja vabaduse võtmist, mitte vastupidi. Just kriisis kipuvad kiiruga pähe tulema lihtsad lahendused ja just siis kaldub rahvas ise kõva kätt ja põhiõiguste rikkumist nõudma.
Palju on tulnud selgitada õigusteaduse meetodit. Kui varem süüdistati õigusteadlasi selles, et nad ei vaata elu ja teiste teadusalade tulemusi, siis nüüd kiputakse ütlema, et õigusteadlase asi on kuiv norminokkimine. Ei ole.
Õigusteadus ei ole ja ei tohi olla formaalne normi uurimine. Põhiõiguste piirangute põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb alati kõigepealt faktid, elulised asjaolud selgeks teha, uurida erinevate valdkondade teadustulemusi, kaasata teiste elualade tundjaid. Ja siis loogiline argumenteerimine viib hinnanguni ühe või teise otsustuse põhiseaduspärasuse kohta.
Põhiseaduse järgi juhib Eestit riigikogu. See ei puuduta ainult riigieelarve küsimusi, vaid näiteks ka ettevõtluskeskkonna määramist. Kui liialt tihti läheb nii, et see raam, milles ettevõtjad peaksid ausa konkurentsi tingimustes tegutsema, nihkub seaduse asemel ministri määrusse või hoopis kuhugi juhendisse, siis see head majanduskeskkonda ei kindlusta.
Põhiseadusevastane oleks see niikuinii, sest Eesti põhiseaduse järgi kõik olulised küsimused peabki otsustama riigikogu.
Mitmel korral oleme märganud, et ettevõtjad ise tahaks samuti libistada konkurentsitingimusi määratlevad sätted seadusest kõrvale. Võimalik, et väga head tahtes, kuid vahest on seal taga ka lobismi idu.
Ja nagu korduvalt öeldud, kui enam pole eriolukord, siis ka kriisis peaks üleriigilise mõjuga kõiki inimesi puudutavad põhiõigusi kitsendavad otsused langetama riigikogu. See kindlustab nii avaliku arutelu ja 101 elukogemuse peegeldumise tehtavas otsuses kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve.
Lõpetuseks seoses kohalike valimistega laste ja noorte õigustest. Lapsed ja noored ootavad uutelt volikogudelt, et avalik ruum saaks noortesõbralik, et oleks, kus turvaliselt olla, omavahel suhelda. Mõni võib seda nimetada hängimiseks, aga see käib heaks inimeseks kasvamise juurde. Piisav ei ole ainult rulapark, see on hea asi, aga vaja on ka neid kohti, kus lihtsalt juttu ajada. See oli noorte suur soov, et ka nende vajadusi tähele pannakse.
Vastuseks küsimusele, et kas kohalike valimiste teemasid tohib arutada ka näiteks noortekeskuses või koolis, on kindel jah. Muidugi tohib. 16- ja 17-aastastel on hääleõigus. Piir on lihtne: kool ega noortekeskus ei tohi muutuda ühe erakonna valimisstaabiks. Aga küsimusele, mida teha, kui vallavanem tahab noortekeskuses pannkooke küpsetada, vastasin, et pistke pannkoogid rahulikult pintslisse ja hääletage ikka nii, nagu tahate. | Ülle Madise: põhiõiguste olulised kitsendused peaks otsustama riigikogu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. septembrist 2020 kuni 31. augustini 2021 sai õiguskantsler kokku üle 5000 erinevat laadi pöördumise, kaebuse ja avalduse. Sisulist lahendamist vajas üle 3000 asja.
Töö maht kasvas seega aastaga viiendiku võrra, viimase kuue aastaga on töömaht suisa kahekordistunud. Nagu ikka, kui vähegi saame, siis püüame meile oma mure usaldanud kaaskodanikku aidata ja kasutame selleks kõige lühemat õiguspärast teed.
Omaalgatuslikud koormised ja maksud
Üksinda ei saavuta siin maailmas keegi midagi ja seepärast tänan riigikogu liikmeid, samuti eelmise ja praeguse valitsuse liikmeid, riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikke, kõikide nende arvukate juhtumite eest, kus me üheskoos oleme mure tõesti saanud lahendada ja vältinud olukorda, kus inimene tunneb, et tema oma riik temast ei hooli.
Ju see on meil ühine siht, et Eesti peaks olema parim koht elamiseks, mis tähendab ühtlasi seda, et elu peab alati käima meie vabadust, vastutust ja mõistlikkust nõudva põhiseaduse järgi ja isegi üksainus hammasrataste vahele jäänud inimene on liiga palju.
Aitäh riigikogule selle eest, et õige mitmel juhul said inimese ebakindluse või ebaõiglase kohtlemise allikaks olnud seadusesätted parandatud. Kui vaid mõned näited tuua, siis noortele sai kättesaadavaks psühhiaatriline abi, eriti traagilistel juhtudel. Paranes olukord koolilaste ekskursioonibussides. Ka väärteo ohvritele anti õigusi juurde, neil tekkis võimalus näha ise toimikut, et esitada näiteks liiklusõnnetuse ohvriks sattudes kahjunõue.
Need on ainult mõned näited. Seesugune hea koostöö on käima läinud äsja alanud ülevaateaastalgi, pean siin silmas sotsiaalkomisjoni arutelusid.
Iga kaebust, kõiki neid mitut tuhandet vaadates me esimesena küsimegi, kas probleemi põhjus võib olla põhiseadusevastane norm seaduses või valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määruses. Seesuguseid norme leidsime möödunud ülevaateaastal enim just kohaliku omavalitsuse määrustest.
Jällegi vaid mõningaid näiteid tuues: paljudel juhtudel ei pannud linn või vald tähele, et aastal 2019 muutus seadus ja unustati alla kolmeaastastele puudega laste vanematele toetus ette näha. Neid juhtumeid oli arvukalt, kõik asusid näpunäite peale seda olukorda parandama.
Uue nähtusena hakkasid silma omaalgatuslikud koormised ja maksud. Näiteks detailplaneeringu kehtestamise eest tuleb mõnes vallas maksta teatud summa kohalikku eelarvesse sotsiaalse infrastruktuuri tasuna.
Iseenesest võib tegemist olla täiesti õige asjaga. See ei puuduta ainult detailplaneeringuid ja arendusi, vaid näiteks ka tasu kohalikule kogukonnale tehase talumise eest. Võib olla täiesti mõistlik, et arendajale pannakse rahaline kohustus ja selle raha kasutamise üle otsustabki kohalik kogukond ise. Teie ehitate saastava tehase, aga meie vastutasuks teeme seda, teist ja kolmandat. Täiesti mõistlik.
"Ainult õigusriik loob eeldused selleks, et meil oleks terve usaldusväärne majanduskeskkond, ja samamoodi loob see eelduse inimeste turvatundeks."
Aga see oleks koht, kus riigikogu peaks looma sellise kohaliku maksu või koormise võimaluse. Vaidlus hetkel veel käib. Tahan öelda vaid seda, et ega seaduslikkuse nõudmine ole tarbetu norimine. Ainult õigusriik loob eeldused selleks, et meil oleks terve usaldusväärne majanduskeskkond, ja samamoodi loob see eelduse inimeste turvatundeks.
Pikaajalised juhtimisvead
Kui norm on põhiseaduspärane, ja enamasti ongi, siis võib viga olla ametniku töös. Näiteid tuues ei saa seekordki üle ega ümber PRIA-st. PRIA jäik korrektsuse püüd paistab pahatihti õigusriikliku vastutulelikkuse puudumisena, nii võib maaelutoetuseta jääda seegi, kel sisuliselt toetusele õigus oleks, lihtsalt asja ei osanud ajada.
Õige sageli pole -eriti väiketalunikul- võimalik aru saadagi, miks temalt toetust tagasi nõutakse. Sellele on tähelepanu juhtinud kohuski.
Liialt tihti ja eri valdkondades näeme seda, et ameti või inspektsiooni ametnik, kes peaks seadust rakendama, ei olegi teinud endale elulisi asjaolusid selgeks. Ta ei püüa muret lahendada, vaid pigem kuidagi midagi teha.
Osalt on see tingitud pikaajalistest juhtimisvigadest, mis kaalutlusõigust, riskijulgust pigem pärsivad, aga ilmselt ka ülekoormusest. Oleme näinud, et kui võtta inimese mure südameasjaks, keskenduda probleemi tuumale ja püüda seda lahendada, saab lõpuks isegi ressurssi kokku hoida.
Näide möödunud ülevaateaastast - ja selliseid näiteid oli sadu -, mitte just samas valdkonnas. Inimene vajab oma terviseseisundi tõttu müravaba ruumi. Päriselt. Tõenäoliselt meist keegi ei kujuta seda ette, aga temal on diagnoos, mis seda nõuab. Kui kohalik omavalitsus saab sellest vajadusest teada ja inimesel endal ei ole raha, et taolist helitõketega tuba endale ehitada, siis peab aitama kohalik kogukond.
Kui sellele inimesele soovitatakse üht korterit teise järel, ühes naabrid pidutsevad, teises elavad joodikud, kolmandas käib harilik kortermaja tramburai, siis välja tulebki see, et inimese probleemi tuuma pole süvenetud.
Kui lõpuks õnnestus selgeks teha, et see inimene vajab kohandatud eluruumi, tehti kohandused ära, inimene sai talle vajaliku ruumi kätte. Kogu vahepealne asjaajamine oli lihtsalt maksumaksja ressursi ja selle konkreetse inimese elujõu kulu.
Süsteemsetest vigadest õnnestus parandada õige mitmeid juhtumeid. Näiteks on nüüdsest olemas juhis, mis puudutab tollis pakkide avamist. Kui varem tuli ette, et võeti postiteenistuselt pakk, tehti tollis lahti, inimeseni jõudis ilmselgelt avatud saadetis ja mitte keegi ei osanud selgitada, kes ja miks, on nüüdseks olemas konkreetne juhis. See, et pakk tollis lahti tehti, pannakse kirja ja olukorra põhjendused on kontrollitavad. Jällegi suur aitäh neile, kes oma tööpraktikaid vastavalt muutsid.
Elulistest näidetest, mis tekitavad palju vimma ja umbusaldust riigi suhtes, võin teie ette tuua ka näiteks sellise. Taas kirjeldab see mingis mõttes pikaajalisi juhtimisvigu.
Kruusatee asfalteeriti. Väga hea. Aga endised mahasõidud maatükkidele, mis olid selle tee ääres, likvideeriti. Loomulikult inimesed kaebasid ja õigesti tegid: mahasõitude säilitamine oli kaalutlusõiguse raames võimalik lahendada. Ja tuligi selgitada, et teekatte muutmine ei tähenda, et tuleb mahasõidud ära keelata. Tundub naljakas, aga ei ole.
Puuetega inimesed, hooldekodud, vanglad
Riigikogu otsusel on õiguskantsler juba teist aastat puuetega inimeste õiguste austamise järelevaataja ja edendaja. Eks kõik teavad, et teha on veel õige palju, aga hea on märgata ka seda, mis on läinud oluliselt paremaks.
Hooned ja avalik ruum peaks olema turvalised ja ligipääsetavad kõikidele, kellel on raske liikuda. Ei räägi ainult ratastoolis inimestest, vaid ka eakatest, ka lapsevankriga inimestest. See teadmine on õnneks jõudnud varasemast palju paremini kohale.
Näiteks uued bussihanked tehakse juba madalapõhjalistele bussidele. Samamoodi mõeldakse perroonidele, peatustele ja see on väga hea areng. Kahjuks mitte kõikjal ja mitte alati. Kus näeme viga, eks tuleb ära parandada.
Hea on see, et Tallinna Tehnikaülikoolis on valmis saanud tarkvara, mis suulise kõne kiiresti subtiitriteks muudab. Ja see, et kuulmislangusega inimesed peavad samuti elust ja eriti riiklikest sündmustest osa saama, ei tulegi enam uudisena. Seda julgen küll ka meie kolleegide teeneks pidada.
Tehtud on esimene kirjeldustõlge filmile, ka pimedate vajadusi on hakatud rohkem märkama. Samas, kui vaktsineerimisele registreerimise korraldamisel unustati aga pimedad inimesed jälle ära. Võimalust end vaktsineerimisele digitaalselt kirja panna ei olnud. Iga kord selliseid lahendusi luues tuleb arvestada ka pimedatega. Seda enam, et Eestis on terve hulk niisuguseid avalikke teenuseid, mida ilma internetita enam kasutada ei saagi.
Meie töö üheks osaks on kontrollkäigud psühhiaatriahaiglatesse, vanglatesse, hooldekodudesse. Aastatega on olukord ka neis läinud järk-järgult paremaks, aga palju on ikkagi veel valesti.
Alustades hooldekodudest, mida on meil ligi 200 ja kus on tublisti üle 13 000 inimese, siis personalinappus, väga madal palgatase, tihti ka nõutava väljaõppe puudumine on midagi, mida Eesti riik ei tohiks endale lubada.
Samal ajal on hooldekodudes tööl palju väga pühendunud inimesi, nii et peaaegu iga kontrollkäigu raportit saame alustada sellest, et kliendid kiidavad, et personal on sõbralik, toit maitsev, rohkem on võimalusi oma aega mõtestatult sisustada, lubatakse aeda harida, on huviringe. Ruumi on aga jätkuvalt vähe ja näiteks hooldamistoiminguid, mis peaks olema kõrvalise pilgu eest varjatud, tihtipeale inimväärikust hoides teha ei saagi.
Vanglatest on vähem häid uudiseid tuua. Ehk vaid see, et näiteks Tartu Vanglas nägime, et pandeemia ajal lubati ka lähedastega videokohtumisi, kuid jätkub ilmselgelt lubamatu praktika, kus oma vanemad külastama tulnud laps otsitakse läbi alasti. See on rahvusvaheliste põhimõtete rikkumine, Eesti põhiseaduse rikkumine ja täiesti lubamatu.
Riigikogu saalis ei ole vaja rõhutada, et kinnipeetavad üldiselt tulevad vangist välja, ja hea on, kui välja tulles ei minda õkva kuritegevusse tagasi, vaid on olemas pere, soovitatavalt töö, lahti on saadud sõltuvusest ja võimetusest oma viha juhtida.
Õigusteadus ei tohi olla formaalne normiuurimine
Möödunud ülevaateaastal tuli õige sageli selgitada, et õiguskantsleril tuleb ka kõige raskema kriisi ajal lähtuda põhiseadusest ja seadustest. Seda tuli ja tuleb veidral moel selgitada neilegi, kes alati kindlalt õigusriiklikke lähtekohti jaganud.
"Just kriisis kipuvad kiiruga pähe tulema lihtsad lahendused ja just siis kaldub rahvas ise kõva kätt ja põhiõiguste rikkumist nõudma."
Ka pandeemia ajal tuleb meie põhiseaduse kohaselt põhjendada piiranguid ja vabaduse võtmist, mitte vastupidi. Just kriisis kipuvad kiiruga pähe tulema lihtsad lahendused ja just siis kaldub rahvas ise kõva kätt ja põhiõiguste rikkumist nõudma.
Palju on tulnud selgitada õigusteaduse meetodit. Kui varem süüdistati õigusteadlasi selles, et nad ei vaata elu ja teiste teadusalade tulemusi, siis nüüd kiputakse ütlema, et õigusteadlase asi on kuiv norminokkimine. Ei ole.
Õigusteadus ei ole ja ei tohi olla formaalne normi uurimine. Põhiõiguste piirangute põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb alati kõigepealt faktid, elulised asjaolud selgeks teha, uurida erinevate valdkondade teadustulemusi, kaasata teiste elualade tundjaid. Ja siis loogiline argumenteerimine viib hinnanguni ühe või teise otsustuse põhiseaduspärasuse kohta.
Põhiseaduse järgi juhib Eestit riigikogu. See ei puuduta ainult riigieelarve küsimusi, vaid näiteks ka ettevõtluskeskkonna määramist. Kui liialt tihti läheb nii, et see raam, milles ettevõtjad peaksid ausa konkurentsi tingimustes tegutsema, nihkub seaduse asemel ministri määrusse või hoopis kuhugi juhendisse, siis see head majanduskeskkonda ei kindlusta.
Põhiseadusevastane oleks see niikuinii, sest Eesti põhiseaduse järgi kõik olulised küsimused peabki otsustama riigikogu.
Mitmel korral oleme märganud, et ettevõtjad ise tahaks samuti libistada konkurentsitingimusi määratlevad sätted seadusest kõrvale. Võimalik, et väga head tahtes, kuid vahest on seal taga ka lobismi idu.
Ja nagu korduvalt öeldud, kui enam pole eriolukord, siis ka kriisis peaks üleriigilise mõjuga kõiki inimesi puudutavad põhiõigusi kitsendavad otsused langetama riigikogu. See kindlustab nii avaliku arutelu ja 101 elukogemuse peegeldumise tehtavas otsuses kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve.
Lõpetuseks seoses kohalike valimistega laste ja noorte õigustest. Lapsed ja noored ootavad uutelt volikogudelt, et avalik ruum saaks noortesõbralik, et oleks, kus turvaliselt olla, omavahel suhelda. Mõni võib seda nimetada hängimiseks, aga see käib heaks inimeseks kasvamise juurde. Piisav ei ole ainult rulapark, see on hea asi, aga vaja on ka neid kohti, kus lihtsalt juttu ajada. See oli noorte suur soov, et ka nende vajadusi tähele pannakse.
Vastuseks küsimusele, et kas kohalike valimiste teemasid tohib arutada ka näiteks noortekeskuses või koolis, on kindel jah. Muidugi tohib. 16- ja 17-aastastel on hääleõigus. Piir on lihtne: kool ega noortekeskus ei tohi muutuda ühe erakonna valimisstaabiks. Aga küsimusele, mida teha, kui vallavanem tahab noortekeskuses pannkooke küpsetada, vastasin, et pistke pannkoogid rahulikult pintslisse ja hääletage ikka nii, nagu tahate.
### Response:
Ülle Madise: põhiõiguste olulised kitsendused peaks otsustama riigikogu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektri börsihind on teinud tänavu septembris mitu rekordit, küündides eelmise nädala kolmapäeval ehk 15. septembril 160,36 euroni.
Enne tänavust aastat pärines rekordhind elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas 2014. aasta 20. juulist, mil päeva keskmine hind oli 124,77 eurot megavatt-tunni kohta. Võrdluses sellega kerkis möödunud kolmapäevane rekordhind 28,5 protsenti.
Hinnad Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas (EE), Läti hinnapiirkonnas (LV), Leedu piirkonnas (LT), Soome hinnapiirkonnas (FI) ja kogu Nord Pooli süsteemi hind (SYS) eurodes megavatt-tunni kohta: | Elektri kolmapäevane börsihind tõusis 4,4 protsenti 142,04 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektri börsihind on teinud tänavu septembris mitu rekordit, küündides eelmise nädala kolmapäeval ehk 15. septembril 160,36 euroni.
Enne tänavust aastat pärines rekordhind elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas 2014. aasta 20. juulist, mil päeva keskmine hind oli 124,77 eurot megavatt-tunni kohta. Võrdluses sellega kerkis möödunud kolmapäevane rekordhind 28,5 protsenti.
Hinnad Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas (EE), Läti hinnapiirkonnas (LV), Leedu piirkonnas (LT), Soome hinnapiirkonnas (FI) ja kogu Nord Pooli süsteemi hind (SYS) eurodes megavatt-tunni kohta:
### Response:
Elektri kolmapäevane börsihind tõusis 4,4 protsenti 142,04 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kultuurilise mitmekesisuse asekantsler korraldab lõimumise, sealhulgas kohanemise valdkonna arengusuundade väljatöötamist ja elluviimist. Samuti on tema ülesanne Eestis elavate vähemusrahvuste ja hõimurahvaste kultuurielu arenguks vajalike tingimuste loomine ning väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste kultuurielu ja -tegevuse arendamise toetamine.
"Töötan koos valdkonnaga selle nimel, et iga inimene, kes on end Eestiga sidunud, saab ennast siin riigis teostada olenemata emakeelest ning kultuurilisest taustast, ning tunneb ka ühtekuuluvust nii Eesti riigi, kultuuri kui ka selle elanikkonnaga," ütles Piret Hartman ja lisas, et paarikümne aastaga on toimunud lõimumise valdkonnas positiivne areng. "Üha enam on neid, kes väärtustavad ning oskavad eesti keelt, kes usaldavad siinset meediaruumi, tunnevad sidet Eestiga."
"Paranenud on ka sotsiaalmajanduslikud näitajaid, kuigi lõhe eestlaste ning teisest rahvusest inimeste vahel on endiselt olemas," tõdes Hartman. "Tulevikus peame lisaks senistele küsimustele tegelema ka üha rohkem uussisserändajatega ehk inimestega, kes saabuvad Eestisse kas tööle, õppima, rahvusvahelise kaitse saamiseks või pererändega," lisas ta.
Piret Hartman on omandanud kõrghariduse Eesti maaülikoolis ettevõtluse ja ökonoomika erialal. Ta on olnud Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu liige. Hartman on olnud kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler 2016. aastast. | Kultuurilise mitmekesisuse asekantslerina jätkab Piret Hartman | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kultuurilise mitmekesisuse asekantsler korraldab lõimumise, sealhulgas kohanemise valdkonna arengusuundade väljatöötamist ja elluviimist. Samuti on tema ülesanne Eestis elavate vähemusrahvuste ja hõimurahvaste kultuurielu arenguks vajalike tingimuste loomine ning väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste kultuurielu ja -tegevuse arendamise toetamine.
"Töötan koos valdkonnaga selle nimel, et iga inimene, kes on end Eestiga sidunud, saab ennast siin riigis teostada olenemata emakeelest ning kultuurilisest taustast, ning tunneb ka ühtekuuluvust nii Eesti riigi, kultuuri kui ka selle elanikkonnaga," ütles Piret Hartman ja lisas, et paarikümne aastaga on toimunud lõimumise valdkonnas positiivne areng. "Üha enam on neid, kes väärtustavad ning oskavad eesti keelt, kes usaldavad siinset meediaruumi, tunnevad sidet Eestiga."
"Paranenud on ka sotsiaalmajanduslikud näitajaid, kuigi lõhe eestlaste ning teisest rahvusest inimeste vahel on endiselt olemas," tõdes Hartman. "Tulevikus peame lisaks senistele küsimustele tegelema ka üha rohkem uussisserändajatega ehk inimestega, kes saabuvad Eestisse kas tööle, õppima, rahvusvahelise kaitse saamiseks või pererändega," lisas ta.
Piret Hartman on omandanud kõrghariduse Eesti maaülikoolis ettevõtluse ja ökonoomika erialal. Ta on olnud Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu liige. Hartman on olnud kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler 2016. aastast.
### Response:
Kultuurilise mitmekesisuse asekantslerina jätkab Piret Hartman |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üksikmängu turniirile on veel nimetamata viis mängijat, kes asuvad 8. novembril algaval turniiril välja selgitama hooaja parimat naistennisiti. Samuti asuvad võistlustulle kaheksa paarismängu paari.
Teisipäevase seisuga on turniirile kvalifitseerunud maailma esireket Ashleigh Barty, edetabelis teisel kohal asetsev Arina Sabalenka ja Prantsusmaa lahtiste meister ning maailma viies reket Barbora Krejcikova. Sabalenka ja Krejcikova teevad küll debüüdi üksikmängus, aga mõlemad mängijad on varasemalt turniiril paarismängus osalenud. Krejcikova teeb seda ka sel aastal.
Paarismängu turniirile on kvalifitseerunud ka Krejcikova partner Katerina Siniakova ning Jaapani tennisistide paar Shuko Aoyama ja Ena Shibahara.
WTA teatas eelmisel nädalal, et sel aastal toimub turniir koroonaviiruse leviku tõttu Hiina linna Shenzheni asemel hoopis Guadalajaras Mehhikos. Turniir jäi eelmisel aastal Shenzhenis samuti koroonaviiruse tõttu ära, mis teeb tiitlikaitsjaks 2019. aastal aastalõputurniiril võidukas olnud australlanna Barty.
"Billie Jean Kingi karika Shenzhenis 2019. aastal pea kohale tõstmine on üks mu karjääri paremaid hetki," ütles maailma esireket, kelle treener ütles eelmisel nädalal, et tiitlikaitsja võib hoopis turniiri vahele jätta, sest tingimused on mängijate jaoks uued ning hirmutavad.
"Me saime just teada, et võistlus toimub Mehhikos 1500 meetri kõrgusel merepinnast ning nad kasutavad rõhuvabasid palle, mis normaaltingimustes ei põrka. See ei oleks maailma parimatele mängijatele hea reklaam, kui nad peavad sellistes tingimustes esimest korda mängima," sõnas Tyzzer toona.
Treener lisas, et 2019. aasta finaalturniiri võitja Barty seaks turniiril osalemisega ohtu Austraalia lahtised, sest Mehhikost koju Austraaliasse naastes peaks Barty olema kaks nädalat isolatsioonis. Barty langes US Openil konkurentsist kolmandas ringis ning on treeneri sõnul siiani kaotusest füüsiliselt kui ka vaimselt väsinud. | WTA aastalõputurniiriks on kvalifitseerunud kolm üksikmängijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üksikmängu turniirile on veel nimetamata viis mängijat, kes asuvad 8. novembril algaval turniiril välja selgitama hooaja parimat naistennisiti. Samuti asuvad võistlustulle kaheksa paarismängu paari.
Teisipäevase seisuga on turniirile kvalifitseerunud maailma esireket Ashleigh Barty, edetabelis teisel kohal asetsev Arina Sabalenka ja Prantsusmaa lahtiste meister ning maailma viies reket Barbora Krejcikova. Sabalenka ja Krejcikova teevad küll debüüdi üksikmängus, aga mõlemad mängijad on varasemalt turniiril paarismängus osalenud. Krejcikova teeb seda ka sel aastal.
Paarismängu turniirile on kvalifitseerunud ka Krejcikova partner Katerina Siniakova ning Jaapani tennisistide paar Shuko Aoyama ja Ena Shibahara.
WTA teatas eelmisel nädalal, et sel aastal toimub turniir koroonaviiruse leviku tõttu Hiina linna Shenzheni asemel hoopis Guadalajaras Mehhikos. Turniir jäi eelmisel aastal Shenzhenis samuti koroonaviiruse tõttu ära, mis teeb tiitlikaitsjaks 2019. aastal aastalõputurniiril võidukas olnud australlanna Barty.
"Billie Jean Kingi karika Shenzhenis 2019. aastal pea kohale tõstmine on üks mu karjääri paremaid hetki," ütles maailma esireket, kelle treener ütles eelmisel nädalal, et tiitlikaitsja võib hoopis turniiri vahele jätta, sest tingimused on mängijate jaoks uued ning hirmutavad.
"Me saime just teada, et võistlus toimub Mehhikos 1500 meetri kõrgusel merepinnast ning nad kasutavad rõhuvabasid palle, mis normaaltingimustes ei põrka. See ei oleks maailma parimatele mängijatele hea reklaam, kui nad peavad sellistes tingimustes esimest korda mängima," sõnas Tyzzer toona.
Treener lisas, et 2019. aasta finaalturniiri võitja Barty seaks turniiril osalemisega ohtu Austraalia lahtised, sest Mehhikost koju Austraaliasse naastes peaks Barty olema kaks nädalat isolatsioonis. Barty langes US Openil konkurentsist kolmandas ringis ning on treeneri sõnul siiani kaotusest füüsiliselt kui ka vaimselt väsinud.
### Response:
WTA aastalõputurniiriks on kvalifitseerunud kolm üksikmängijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seaduses on ka säte, mille alusel ootab ebaseaduslikest aborditegijatest teatajaid rahaline tasu. Kaebajad võivad saada koguni 10 000 dollarit, teatas The Wall Street Journal.
Texase osariigis asuva San Antonio linna arst Alan Braid ütles laupäeval, et aitas patsiendil seadust trotsides aborti teha.
Esmaspäeval kaebaski endine Arkansase advokaat Oscar Stilley arsti kohtusse. Stilley väitis, et tahtis katsetada Texase seadust.
"Arst läheb kohtusse. Keegi saab temalt 10 000 dollarit. Kui see on seadus, siis võiksin selle raha ise saada. Kui see pole seadus, siis tuleb see probleem lahendada," ütles Stilley.
Stilley sõnul pole ta ei abordivastane ega poolda ka abordiõigusi. Enda sõnul tahab ta lihtsalt Texase uut abordiseadust katsetada.
Eraldi pöördus arsti vastu kohtusse Illinoisi osariigi kodanik Felipe N. Gomez. Gomeze sõnul on Texase abordiseadus ebaseaduslik ja ta palub kohtul see tühistada. Gomez väidab samuti, et pole huvitatud raha saamisest.
"Ma olen selle vastu, et keegi ütleb mulle, et pean kandma maski või laskma end vaktsineerida. Vabariiklaste partei liikmed nõustuvad minuga ja ometi ütlevad nad inimestele, mida inimesed oma kehaga võivad teha. See on vastuoluline," ütles Gomez.
Arst ütles, et mõistab juriidilisi tagajärgi, millega ta võib silmitsi seista. "Tahtsin veenduda, et Texase osariik ei pääse sellest, et sellist põhiseadusega vastuolus seadust katsetatakse," teatas arst.
Texase abordivastane liikumine (Texas Right to Life) ei esitanud arsti vastu hagi. Liikumise juhi John Seago sõnul tahetakse kõigepealt kindlad olla, et arst üldse rikkus seadust.
"Me tahame veenduda, et ta rikkus seadust, et asi oleks üldse väärt kohtusse pöördumist," ütles Seago.
Texase abordiseadus keelab kõik abordid pärast seda, kui on võimalik kuulda loote südamelööke, ehk tavaliselt kuuendal rasedusnädalal, mil paljud naised ei teagi veel, et ootavad last. Seetõttu on seda hakatud nimetama "südamelöökide seaduseks".
Braid ei kinnitanud, et kontrollis loote südamelööke või et ta tegi protseduuri pärast südametegevuse avastamist, teatas The Wall Street Journal. | Texase vastuolulist abordiseadust ootab esimene suur proov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seaduses on ka säte, mille alusel ootab ebaseaduslikest aborditegijatest teatajaid rahaline tasu. Kaebajad võivad saada koguni 10 000 dollarit, teatas The Wall Street Journal.
Texase osariigis asuva San Antonio linna arst Alan Braid ütles laupäeval, et aitas patsiendil seadust trotsides aborti teha.
Esmaspäeval kaebaski endine Arkansase advokaat Oscar Stilley arsti kohtusse. Stilley väitis, et tahtis katsetada Texase seadust.
"Arst läheb kohtusse. Keegi saab temalt 10 000 dollarit. Kui see on seadus, siis võiksin selle raha ise saada. Kui see pole seadus, siis tuleb see probleem lahendada," ütles Stilley.
Stilley sõnul pole ta ei abordivastane ega poolda ka abordiõigusi. Enda sõnul tahab ta lihtsalt Texase uut abordiseadust katsetada.
Eraldi pöördus arsti vastu kohtusse Illinoisi osariigi kodanik Felipe N. Gomez. Gomeze sõnul on Texase abordiseadus ebaseaduslik ja ta palub kohtul see tühistada. Gomez väidab samuti, et pole huvitatud raha saamisest.
"Ma olen selle vastu, et keegi ütleb mulle, et pean kandma maski või laskma end vaktsineerida. Vabariiklaste partei liikmed nõustuvad minuga ja ometi ütlevad nad inimestele, mida inimesed oma kehaga võivad teha. See on vastuoluline," ütles Gomez.
Arst ütles, et mõistab juriidilisi tagajärgi, millega ta võib silmitsi seista. "Tahtsin veenduda, et Texase osariik ei pääse sellest, et sellist põhiseadusega vastuolus seadust katsetatakse," teatas arst.
Texase abordivastane liikumine (Texas Right to Life) ei esitanud arsti vastu hagi. Liikumise juhi John Seago sõnul tahetakse kõigepealt kindlad olla, et arst üldse rikkus seadust.
"Me tahame veenduda, et ta rikkus seadust, et asi oleks üldse väärt kohtusse pöördumist," ütles Seago.
Texase abordiseadus keelab kõik abordid pärast seda, kui on võimalik kuulda loote südamelööke, ehk tavaliselt kuuendal rasedusnädalal, mil paljud naised ei teagi veel, et ootavad last. Seetõttu on seda hakatud nimetama "südamelöökide seaduseks".
Braid ei kinnitanud, et kontrollis loote südamelööke või et ta tegi protseduuri pärast südametegevuse avastamist, teatas The Wall Street Journal.
### Response:
Texase vastuolulist abordiseadust ootab esimene suur proov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luigi Micheletti auhind tõstab esile muuseumite parimaid praktikaid, keskendudes innovatiivsetele 20. sajandit tutvustavatele muuseumidele ja näitustele ning on teerajajaks kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Auhinnavõit läks Berliinis asuvale Futuriumile ning kolme parima hulka valiti ligi 30 Euroopa muuseumi hulgast Paksu Margareeta rekonstrueerimine ja uus püsiekspositsioon ning tekstiilimuuseum Tilbergis Hollandis.
"Žürii hinnangul on meremuuseum Paksu Margareeta uue ekspositsiooniga seadnud muuseumikogukonnale uusi standardeid nii kvaliteetse väljapanekuga kui ka lugude jutustamisel, mis kõnetavad ühtaegu ühiskonda ja teadust. Seega on Paksu Margareeta arendusprojekti ja selle tulemusel sündinud uut püsiekspositsiooni hinnatud igati vääriliselt," sõnas meremuuseumi juht Urmas Dresen.
Muuseumiharidusele keskenduva DASA auhinna võitis Rumeenia kirjanduse muuseum Bukarestis. Innovatiivseid kunstimuuseume ja galeriisid tunnustav auhind läks Trapholti moodsa kunsti muuseumile Koldingis Taanis.
Üle-euroopalistel konkurssidel on Paksu Margareeta uus püsiekspositsioon võitnud tehnoloogia kasutuse eest Heritage in Motion peaauhinna ning teise koha jätkusuutliku kultuuriturismi konkursil The Destination of Sustainable Cultural Tourism Awards mere-, ranniku- ja veepärandi kategoorias. | Paksu Margareeta uus püsiekspositsioon jõudis Euroopa kolme parima hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luigi Micheletti auhind tõstab esile muuseumite parimaid praktikaid, keskendudes innovatiivsetele 20. sajandit tutvustavatele muuseumidele ja näitustele ning on teerajajaks kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Auhinnavõit läks Berliinis asuvale Futuriumile ning kolme parima hulka valiti ligi 30 Euroopa muuseumi hulgast Paksu Margareeta rekonstrueerimine ja uus püsiekspositsioon ning tekstiilimuuseum Tilbergis Hollandis.
"Žürii hinnangul on meremuuseum Paksu Margareeta uue ekspositsiooniga seadnud muuseumikogukonnale uusi standardeid nii kvaliteetse väljapanekuga kui ka lugude jutustamisel, mis kõnetavad ühtaegu ühiskonda ja teadust. Seega on Paksu Margareeta arendusprojekti ja selle tulemusel sündinud uut püsiekspositsiooni hinnatud igati vääriliselt," sõnas meremuuseumi juht Urmas Dresen.
Muuseumiharidusele keskenduva DASA auhinna võitis Rumeenia kirjanduse muuseum Bukarestis. Innovatiivseid kunstimuuseume ja galeriisid tunnustav auhind läks Trapholti moodsa kunsti muuseumile Koldingis Taanis.
Üle-euroopalistel konkurssidel on Paksu Margareeta uus püsiekspositsioon võitnud tehnoloogia kasutuse eest Heritage in Motion peaauhinna ning teise koha jätkusuutliku kultuuriturismi konkursil The Destination of Sustainable Cultural Tourism Awards mere-, ranniku- ja veepärandi kategoorias.
### Response:
Paksu Margareeta uus püsiekspositsioon jõudis Euroopa kolme parima hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oliver Solberg teatas eelmisel nädalal, et tema kolm hooaega kestnud koostöö kaardilugeja Aaron Johnstoniga on lõppenud. "Pärast kolme imelist aastat oleme otsustanud eraldi edasi minna. Meil on koos väga palju häid mälestusi," ütles Solberg.
Johnston liitub Soome ralliks hoopis Toyota piloodi Takamoto Katsutaga, kelle tavapärane kaassõitja Dan Barritt taastub seljavigastusest ja tema asendaja Keaton Williams naases Inglismaale, et perekonnas tekkinud olukorraga tegeleda.
"Võistlen Soome rallil koos Aaron Johnstoniga ja olen väga põnevil," teatas Katsuta teisipäeval. Jaapanlane tänas enda seniseid kaardilugejaid ning ütles, et nõustub ja austab Williamsi otsust koju naaseda.
"Elu võib keeruline olla, aga nõustun ja austan tema otsust täielikult, loodan teda varsti taas ralliautos näha," lisas Katsuta.
Eelmisel nädalal teatas M-Spordi piloot Adrien Fourmaux, et et vahetab samuti kaardilugejat ning Renaud Jamoul tema kõrval enam ei jätka. Nädalavahetusel teatas prantslane, et Soome ralliks istub tema kõrvale kaasmaalane Alexandre Coria.
Autoralli MM-sarja hooaeg jätkub 30. septembril, kui algab Soome ralli. | Oliver Solbergi kaardilugeja läheb Katsuta paariliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oliver Solberg teatas eelmisel nädalal, et tema kolm hooaega kestnud koostöö kaardilugeja Aaron Johnstoniga on lõppenud. "Pärast kolme imelist aastat oleme otsustanud eraldi edasi minna. Meil on koos väga palju häid mälestusi," ütles Solberg.
Johnston liitub Soome ralliks hoopis Toyota piloodi Takamoto Katsutaga, kelle tavapärane kaassõitja Dan Barritt taastub seljavigastusest ja tema asendaja Keaton Williams naases Inglismaale, et perekonnas tekkinud olukorraga tegeleda.
"Võistlen Soome rallil koos Aaron Johnstoniga ja olen väga põnevil," teatas Katsuta teisipäeval. Jaapanlane tänas enda seniseid kaardilugejaid ning ütles, et nõustub ja austab Williamsi otsust koju naaseda.
"Elu võib keeruline olla, aga nõustun ja austan tema otsust täielikult, loodan teda varsti taas ralliautos näha," lisas Katsuta.
Eelmisel nädalal teatas M-Spordi piloot Adrien Fourmaux, et et vahetab samuti kaardilugejat ning Renaud Jamoul tema kõrval enam ei jätka. Nädalavahetusel teatas prantslane, et Soome ralliks istub tema kõrvale kaasmaalane Alexandre Coria.
Autoralli MM-sarja hooaeg jätkub 30. septembril, kui algab Soome ralli.
### Response:
Oliver Solbergi kaardilugeja läheb Katsuta paariliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piirkonnas elav arhitekt Kadri Klementi ütles, et taaskord on elanikke kaasamata tehtud otsus, mis kuidagi ei paranda piirkonna elukvaliteeti.
"Kohalik elanikkond väga ootab avalikku ruumi, kus vaba aega veeta ja viibida värskes õhus. Kohalike poolt on välja käidud ideid sellest, et seal võiks olla vabalt mingisugune installatsioonide park, sillaalune valguspark, mis Eesti kliimas oleks kahtlemata väga äge. Või siis võiks kasutada sillaalust rulade ja tõuksidega sõitmiseks," rääkis ta.
Klementi sõnul oli väga keeruline leida linna kavatsuste kohta mingeid viiteid, lõpuks leiti dokumendiregistrist, et silla alla tuleb traataiaga piiratud mitmekümnele bussile planeeritud parkimisplats.
Transpordi eest vastutav Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et linn on otsuse teinud ja ehitus juba käib.
"Pärnu maantee viadukti alla on kavandatud tõesti samasugune ala, nagu on Veerenni tänava busside ooteplats, mis likvideeritakse. Viadukti alla tulevad ka olmeruumid bussijuhtidele. Tööd peaksid olema lõpetatud aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Ooteala rajamine läheb maksma 700 000 eurot," lausus Novikov.
Teine abilinnapea Aivar Riisalu aga tunnistas, et busside ooteplatside rajamine kesklinna on tegelikult küsitav.
"Minu nägemus on selline, et bussid üleüldse ei peaks seisma südalinna kõige kallimatel kruntidel ehk rohkem tuleks kasutada linna läbivaid liine. Aga ütleme, need on kaks sellist maailma, mis omavahel praegu võistlevad. Meil on ju Hobujaama tänava busside ooteplats, Veerennis busside ooteplats, siis meil on veel trollipark ja nii edasi," ütles Riisalu.
Riisalu sõnul on lahendus kogu linna läbivad bussiliinid, mis teevad puhkepeatusi äärelinnas.
Novikovi sõnul on linn alustanud ka bussivõrgu kaasajastamise planeerimist.
"See vajab terviklikku kontseptsiooni, mis valmib ilmselt sel sügisel. Paralleelselt tegeldakse ka võimalike äärelinna parklateks sobivate kruntide otsimisega. Seni aga vajavad bussijuhid puhkepauside tegemiseks ooteruume. Ja mingid puhkepeatused jäävad kesklinna igal juhul alles," ütles ta.
Riisalu sõnul jaguneb Hobujaama bussiooteala kinnistu mitme omaniku vahel, ning eraomanikega pole kokkulepet saavutatud ning seetõttu kasutatakse endiselt kallist Viru keskusest vaid mõnesaja meetri kaugusel seisvat platsi busside puhkepeatusteks.
Klementi ütles, et Pärnu maantee viadukti ümbrus on üks suuremaid linna valduses olevaid krunte, millel võiks olla hoopis teistsugune funktsioon, kui lihtsalt traataiaga ümbritsetud asfaltväljak paarikümnele bussile. Klementi sõnul vajab kogu linnaosa ja Tallinn tervikuna teistsugust lähenemist.
"Meil on ju selline dokument nagu Tallinn 2035, kus on kirjas inimlikud, ilusad, täitsa tavalised mõtted, võiks ka öelda, me tahaksime elada sellises linnas. Aga kui me vaatame aknast välja, siis märke keskkonna muutumisest on paraku väga vähe," märkis arhitekt. | Tallinn on hädas liinibusside puhkeparklatega kesklinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piirkonnas elav arhitekt Kadri Klementi ütles, et taaskord on elanikke kaasamata tehtud otsus, mis kuidagi ei paranda piirkonna elukvaliteeti.
"Kohalik elanikkond väga ootab avalikku ruumi, kus vaba aega veeta ja viibida värskes õhus. Kohalike poolt on välja käidud ideid sellest, et seal võiks olla vabalt mingisugune installatsioonide park, sillaalune valguspark, mis Eesti kliimas oleks kahtlemata väga äge. Või siis võiks kasutada sillaalust rulade ja tõuksidega sõitmiseks," rääkis ta.
Klementi sõnul oli väga keeruline leida linna kavatsuste kohta mingeid viiteid, lõpuks leiti dokumendiregistrist, et silla alla tuleb traataiaga piiratud mitmekümnele bussile planeeritud parkimisplats.
Transpordi eest vastutav Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et linn on otsuse teinud ja ehitus juba käib.
"Pärnu maantee viadukti alla on kavandatud tõesti samasugune ala, nagu on Veerenni tänava busside ooteplats, mis likvideeritakse. Viadukti alla tulevad ka olmeruumid bussijuhtidele. Tööd peaksid olema lõpetatud aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Ooteala rajamine läheb maksma 700 000 eurot," lausus Novikov.
Teine abilinnapea Aivar Riisalu aga tunnistas, et busside ooteplatside rajamine kesklinna on tegelikult küsitav.
"Minu nägemus on selline, et bussid üleüldse ei peaks seisma südalinna kõige kallimatel kruntidel ehk rohkem tuleks kasutada linna läbivaid liine. Aga ütleme, need on kaks sellist maailma, mis omavahel praegu võistlevad. Meil on ju Hobujaama tänava busside ooteplats, Veerennis busside ooteplats, siis meil on veel trollipark ja nii edasi," ütles Riisalu.
Riisalu sõnul on lahendus kogu linna läbivad bussiliinid, mis teevad puhkepeatusi äärelinnas.
Novikovi sõnul on linn alustanud ka bussivõrgu kaasajastamise planeerimist.
"See vajab terviklikku kontseptsiooni, mis valmib ilmselt sel sügisel. Paralleelselt tegeldakse ka võimalike äärelinna parklateks sobivate kruntide otsimisega. Seni aga vajavad bussijuhid puhkepauside tegemiseks ooteruume. Ja mingid puhkepeatused jäävad kesklinna igal juhul alles," ütles ta.
Riisalu sõnul jaguneb Hobujaama bussiooteala kinnistu mitme omaniku vahel, ning eraomanikega pole kokkulepet saavutatud ning seetõttu kasutatakse endiselt kallist Viru keskusest vaid mõnesaja meetri kaugusel seisvat platsi busside puhkepeatusteks.
Klementi ütles, et Pärnu maantee viadukti ümbrus on üks suuremaid linna valduses olevaid krunte, millel võiks olla hoopis teistsugune funktsioon, kui lihtsalt traataiaga ümbritsetud asfaltväljak paarikümnele bussile. Klementi sõnul vajab kogu linnaosa ja Tallinn tervikuna teistsugust lähenemist.
"Meil on ju selline dokument nagu Tallinn 2035, kus on kirjas inimlikud, ilusad, täitsa tavalised mõtted, võiks ka öelda, me tahaksime elada sellises linnas. Aga kui me vaatame aknast välja, siis märke keskkonna muutumisest on paraku väga vähe," märkis arhitekt.
### Response:
Tallinn on hädas liinibusside puhkeparklatega kesklinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2022. aasta autoralli MM-sarja esimene kiiruskatse algab esialgse graafiku järgi 20. jaanuaril Eesti aja järgi kell 21.18. Järgmisel päeval toimub hooaja esimene täispikk võistluspäev, kuid esialgse graafiku järgi ei ole ette nähtud tavalist lõunapausi ja meeskondadele on saadaval vaid osaline teenindusala.
Kuna järgmisel hooajal võetakse esimest korda sarja ajaloos kasutusele hübriidmootoriga autod, on meeskondade pealikud hoolduspausi puudumise üle pahased.
"Te kuulete mind esimest korda Monte Carlost halvasti rääkimas ja loodan, et see jääb viimaseks korraks. [Reedese] keskpäevase hoolduspausi puudumine on üks kõige lollimaid asju, mida ma enda elus näinud olen ja see on selge kommunikatsiooniviga meeskondade ja rahvusvahelise autoliidu vahel," ütles Hyundai meeskonna pealik Andrea Adamo ralliportaalile DirtFish.
Adamo ütles, et säärane otsus ei ole viis, kuidas uut ajastut autoralli MM-sarjas sisse juhatada. "Ma loodan, et nad muudavad ralliformaati, sest nii on see väga jabur," ütles Hyundai pealik.
M-Spordi meeskonna pealik Malcolm Wilson oli Adamoga sarnasel arvamusel. "Niimoodi tuleb see üks paras väljakutse. Monte Carlost reedel lahkumine ja lõunapausi puudumine... See on niigi piisavalt keeruline uue autoga, aga nüüd toovad kõik meeskonnad uued autod välja ja arvestades veel kõikide raskustega, mis Monte Carlos esineda võib, võib sellest tulla üks suuremaid väljakutseid, mis meil viimastel aastatel olnud," ütles Wilson.
Monte Carlo ralli algab 20. jaanuaril kahe katsega, millest esimene algab Eesti aja järgi kell 21.18. Reedel algab võistluspäev kell 10.14 ning sõidetakse kuus kiiruskatset. Laupäevane võistluspäev algab kell 9.17 ning sõitjad läbivad päevaga viis kiiruskatset. Ralli viimasel päeval toimub neli katset, millest esimene algab 9.45. | Järgmise hooaja Monte Carlo ralli graafik külvab meeskondades segadust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2022. aasta autoralli MM-sarja esimene kiiruskatse algab esialgse graafiku järgi 20. jaanuaril Eesti aja järgi kell 21.18. Järgmisel päeval toimub hooaja esimene täispikk võistluspäev, kuid esialgse graafiku järgi ei ole ette nähtud tavalist lõunapausi ja meeskondadele on saadaval vaid osaline teenindusala.
Kuna järgmisel hooajal võetakse esimest korda sarja ajaloos kasutusele hübriidmootoriga autod, on meeskondade pealikud hoolduspausi puudumise üle pahased.
"Te kuulete mind esimest korda Monte Carlost halvasti rääkimas ja loodan, et see jääb viimaseks korraks. [Reedese] keskpäevase hoolduspausi puudumine on üks kõige lollimaid asju, mida ma enda elus näinud olen ja see on selge kommunikatsiooniviga meeskondade ja rahvusvahelise autoliidu vahel," ütles Hyundai meeskonna pealik Andrea Adamo ralliportaalile DirtFish.
Adamo ütles, et säärane otsus ei ole viis, kuidas uut ajastut autoralli MM-sarjas sisse juhatada. "Ma loodan, et nad muudavad ralliformaati, sest nii on see väga jabur," ütles Hyundai pealik.
M-Spordi meeskonna pealik Malcolm Wilson oli Adamoga sarnasel arvamusel. "Niimoodi tuleb see üks paras väljakutse. Monte Carlost reedel lahkumine ja lõunapausi puudumine... See on niigi piisavalt keeruline uue autoga, aga nüüd toovad kõik meeskonnad uued autod välja ja arvestades veel kõikide raskustega, mis Monte Carlos esineda võib, võib sellest tulla üks suuremaid väljakutseid, mis meil viimastel aastatel olnud," ütles Wilson.
Monte Carlo ralli algab 20. jaanuaril kahe katsega, millest esimene algab Eesti aja järgi kell 21.18. Reedel algab võistluspäev kell 10.14 ning sõidetakse kuus kiiruskatset. Laupäevane võistluspäev algab kell 9.17 ning sõitjad läbivad päevaga viis kiiruskatset. Ralli viimasel päeval toimub neli katset, millest esimene algab 9.45.
### Response:
Järgmise hooaja Monte Carlo ralli graafik külvab meeskondades segadust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marcus Aurelius ütles umbes 1900 aastat tagasi: "Kõik, mida sa näed, hävib õige pea, ja need, kes näevad seda hävimas, hävivad õige pea ka ise. Ja see, kes sureb kõrges eas, saab võrdseks sellega, kes suri enneaegu."
Me ei tea, mida ta täpselt mõtles, aga on teada, et see materiaalne, mida ta nägi ja mis ajendas teda nii mõtlema ja ütlema on ammu pea täielikult hävinud ja võib-olla isegi mitu korda. Mis ei ole hävinud, on inimene oma olemuslikkuse ja nähtumuslikkusega.
Välisel vaatlusel ei pruugi teha suurt vahet inimeste olemuslikul ja näilisel olemisel. Küll aga on alust arvata, et nii nagu inimene on loodud on ta olnud juba aastatuhandeid. Ei oma suuremat tähtsust, kas inimene kasutab ühest punktist teise liikumiseks hobust, pastlaid, eeslit, autot, lennukit või mis iganes liikumisvahendit, vaid oluline on see, miks ta läheb.
Inimesed on olnud teel läbi aegade. Täpselt sama kaua kui inimene on olnud teel, on ta ka otsinud endale õigustust teel olemisele ja olemas olemisele. Tegelikult olemisele.
Kõik inimesed, kes Maal elavad omavad oma elu lugu, mis algab sünniga ja lõpeb surmaga. Nende kahe tähistatava sündmuse vahele jääb hulk kohtumisi, saabumisi, lahkumisi, kohkumisi, üllatumisi, avastusi ja arusaamatusi ning kindlasti ka veel paljut muud, mis kujundavad tema isiksuslikke omadusi. Isiksus omakorda annab meile näo, mille järgi meid ära tuntakse ja iseloomustatakse ning mäletatakse.
Suure osa ajast elus on inimene üksi, aga mitte alati. Olemine tervikuna annab võimalusi leida põhjuseid või õigustust küsimusele, miks ma oman kohta siin planeedil Maa ja kuidas ma peaksin siin teiste teeliste hulgas olema.
Tegelikult olemine ei ole niisama lihtne, sest ise olemine nõuab nii teadlikkust kui ka julgust. Julgust saada teada ja olla teadlik endast ja teistest. Oma sisimas me tajume ja teadvustame, et kõik meie, inimesed oleme omal moel sarnased ja samal ajal ka omal moel unikaalsed.
Sarnasus annab meile õigustuse nõuda endale, midagi sellest, mis kuulub teistele ehk mitte mulle ja tekitab võrdsustunnet. Unikaalsus annab meile õigustuse nõuda enda suhtes erikohtlemist selleks, et me tunneksime ennast enda positsioonil koha välja teeninuna.
Mõnele tundub, et tema missiooniks on koguda varandust, mille abil ta saab luua maailma ilmasambaid ja mõnele tundub, et tema ülesanne on lihvida oma intellektuaalne suutlikkus tasemele, mis võimaldab tal mõtestada ja õpetada mõtestama inimeste olemise ülimat olemust.
Kui Marcus Aurelius sõnastas 1900 aastat tagasi elu olemuse ja kaduvuse oma sõnadega nagu idamaise mandala, siis sai see mõte kirjaliku vormi ja iga inimene, kes soovib võib sellele oma teel toetuda. Selleks hetkeks, kui Marcus Aurelius oma mõtteid kirja pani ja välja ütles, oli Zenon juba enam kui 500 aastat tagasi oma meisterliku keelekasutusega õppinud ja õpetanud ka teisi loodud teeside kaudu avastama vastase või kelle iganes kõnes vasturääkivused, mis võisid kuulajat eksitada või viitasid kõneleja kõnemeisterlikkusele.
"Ka sõnade kasutuse abil voolime endale nägu, ka siis, kui kasutame seda sõnapintslit enda kaaslastest pildi maalimisel."
Kõnekunsti abil oli ja on võimalik luua pilt millestki, mis võib olla samal ajal nii hea kui ka halb või tõde või ka vale. Selline sõnade abil enese veendumuste või ambitsioonide väljendus, mis kujundab kuulaja või vestluspartneri seisukohta on vanem kui 2500 aastat. Ka sõnade kasutuse abil voolime endale nägu, ka siis, kui kasutame seda sõnapintslit enda kaaslastest pildi maalimisel.
Kuivõrd seesugune eneseväljendus ja ka enese kehtestamine ei ole uus nähtus, vaid pigem on erineval tasemel kujunenud inimese olemise osaks ja seda juba õige mitu sajandit, siis ei saa olla selle mitte tundmisel objektiivseid põhjuseid. Seda enam on keeruline leppida teadmisega, et oskus märgata ja ära tunda kõneleja tegelikku motivatsiooni ei ole samal ajal niivõrd üheselt ja selgelt inimese olemise osaks kaaskujunenud.
Eriti selgelt annab põhjust analüüsiks see, kui terase pilguga ringi vaadates võib õige sageli märgata olukordi, kus inimene on sattunud oma peegelneuronite peegelduse ja kognitiivse dissonantsi spiraali. Sellises olukorras dikteerib kogemus käitumise ja varasem tegu loob õigustuse või koguni sunnimehhanismi järgmisele teole, mille vastu astumine oleks justkui enesereetmine.
Suurepäraseid näiteid edasi mõtlemisest ning olnule tuginedes oleva täiustamisest võib tuua mitmeid. Üheks selliseks on dialektiline analüüs, mis Zenoni, Herakleitose, Platoni, Hegeli ja paljude teiste käsituses on saanud uudse ja ajakohastatud vormi aitamaks inimesel jõuda vaadeldavate protsesside ja nähtuste olemuslikkuseni ning tõele lähemale.
Samuti on üheks selliseks näiteks Carl Gustav Jung, kes tuginedes idamaade filosoofiale ja praktikatele on muu hulgas ühe käsitlusena kirjeldanud mandalat kui "sisepilti, mille (aktiivne) kujutlusvõime ehitab järk-järgult üles ajal, mil vaimne tasakaal on häiritud või kui on vaja mõista positsiooni".
Mida kaugemal on inimene tõest, seda väiksem on ta tegelik vaimne tasakaal ning seda suurem on psüühika roll tasakaalu otsimisel. Mats Traat kirjutas kunagi teose "Karukell, kurvameelsuse rohi", aga äkki on aeg võtta endale kreedoks tees, et "tõde, kurvameelsuse rohi". Need eelnevad ajaloolised näited ilmestavad inimese tegelikku suutlikkust tuginedes olnule saavutada enamat.
Tänavale astudes kohtad sa kõikjal inimesi, kes alustavad oma olemist pea igal hommikul uuesti algusest. Tee, mis peaks meid viima edasi, hoiab meid hoopis kinni, sest paljud meist ei ole õppinud edasi liikuma. Selleks, et edasi liikuda, pead sa redelil ronides õppima vahet tegema pulgal ja pulgavahel. Pulgast haarates võid sa leida tuge, aga pulkade vahest haarates haarad sa tühja.
Iga tühjust täis peotäis on hapruse ausammas, mis on näivuse vundamendiks. Tühja haarates kaotad sa tegeliku tasakaalu. Tasakaalutus olekus ei saa sa aga luua püsivaid sidemeid ega olla kohal.
Enam kui 1500 aastat tagasi loodud kõnetehnika abil on olnud inimesel võimalik õppida keele kaudu tundma nii ennast kui ka teisi enda ümber. Õppida küsima küsimusi ja formuleerima vastuseid. Meil on olnud võimalus kujundada endale ideaale, mille kaudu õppida looma maailma, kus kõik inimesed suudavad ja tahavad tegelikult olla ning hoida elu.
Ükski elus indiviid ei ole igavene, aga elu ise on igavene. Iga elu edasi kandev inimene võiks õppida elu väärindama ja seda väärindatuna edasi kandma ja õigel hetkel ka edasi andma.
On võimalik eitada olnut või ka ülistada olnut, aga on ka võimalus, et arvestada olnuga. Kõik uus ei ole ammu unustatud vana, kuid väga palju ammu olnust on unustatud ja midagi on ka uut. Olgugi, et see kõik, mis on tegelikult tähtis ja annab võimaluse tegelikult olla, on alati meiega koos olemas ja vähemalt käeulatuses, kui mitte lähemal ehk juba peos.
See, kui me hoiame olulist endaga kaasas, ei muuda meie olemist hapramaks ega meid vähem väärtuslikeks, vaid pigem suurendab meie olemise kindlust.
Ei tohiks olla küsimus, kas ja kui palju me õpime kasutama ja looma seda, mis on tegelik ning aitab meil olla tugevam ja kindlam ning hoiduda sellest, mis on habras ja näiline. Küsimus saab olla ainult selles, kuidas me saame seda maksimaalselt teha.
Ma vahel tuletan endale meelde ühte Doris Kareva kirjutatud rida luuletusest, milles ta ütleb, et "õnneks on meil alati aega". Aega olla need, kes me tegelikult oleme ja mitte kujuneda kellekski vähemaks.
Kui see õnnestub, siis on meil põhjust olla õnnelik. Kui see võib näida liiga raske, siis tuleb sulgeda silmad ja kõrvad ning võtta see iseolemise hetk, et taastada oma meelekindlus vankumatuks olemiseks, sest "õnneks on meil alati aega". | Maario Laas: kurva meele mandala | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marcus Aurelius ütles umbes 1900 aastat tagasi: "Kõik, mida sa näed, hävib õige pea, ja need, kes näevad seda hävimas, hävivad õige pea ka ise. Ja see, kes sureb kõrges eas, saab võrdseks sellega, kes suri enneaegu."
Me ei tea, mida ta täpselt mõtles, aga on teada, et see materiaalne, mida ta nägi ja mis ajendas teda nii mõtlema ja ütlema on ammu pea täielikult hävinud ja võib-olla isegi mitu korda. Mis ei ole hävinud, on inimene oma olemuslikkuse ja nähtumuslikkusega.
Välisel vaatlusel ei pruugi teha suurt vahet inimeste olemuslikul ja näilisel olemisel. Küll aga on alust arvata, et nii nagu inimene on loodud on ta olnud juba aastatuhandeid. Ei oma suuremat tähtsust, kas inimene kasutab ühest punktist teise liikumiseks hobust, pastlaid, eeslit, autot, lennukit või mis iganes liikumisvahendit, vaid oluline on see, miks ta läheb.
Inimesed on olnud teel läbi aegade. Täpselt sama kaua kui inimene on olnud teel, on ta ka otsinud endale õigustust teel olemisele ja olemas olemisele. Tegelikult olemisele.
Kõik inimesed, kes Maal elavad omavad oma elu lugu, mis algab sünniga ja lõpeb surmaga. Nende kahe tähistatava sündmuse vahele jääb hulk kohtumisi, saabumisi, lahkumisi, kohkumisi, üllatumisi, avastusi ja arusaamatusi ning kindlasti ka veel paljut muud, mis kujundavad tema isiksuslikke omadusi. Isiksus omakorda annab meile näo, mille järgi meid ära tuntakse ja iseloomustatakse ning mäletatakse.
Suure osa ajast elus on inimene üksi, aga mitte alati. Olemine tervikuna annab võimalusi leida põhjuseid või õigustust küsimusele, miks ma oman kohta siin planeedil Maa ja kuidas ma peaksin siin teiste teeliste hulgas olema.
Tegelikult olemine ei ole niisama lihtne, sest ise olemine nõuab nii teadlikkust kui ka julgust. Julgust saada teada ja olla teadlik endast ja teistest. Oma sisimas me tajume ja teadvustame, et kõik meie, inimesed oleme omal moel sarnased ja samal ajal ka omal moel unikaalsed.
Sarnasus annab meile õigustuse nõuda endale, midagi sellest, mis kuulub teistele ehk mitte mulle ja tekitab võrdsustunnet. Unikaalsus annab meile õigustuse nõuda enda suhtes erikohtlemist selleks, et me tunneksime ennast enda positsioonil koha välja teeninuna.
Mõnele tundub, et tema missiooniks on koguda varandust, mille abil ta saab luua maailma ilmasambaid ja mõnele tundub, et tema ülesanne on lihvida oma intellektuaalne suutlikkus tasemele, mis võimaldab tal mõtestada ja õpetada mõtestama inimeste olemise ülimat olemust.
Kui Marcus Aurelius sõnastas 1900 aastat tagasi elu olemuse ja kaduvuse oma sõnadega nagu idamaise mandala, siis sai see mõte kirjaliku vormi ja iga inimene, kes soovib võib sellele oma teel toetuda. Selleks hetkeks, kui Marcus Aurelius oma mõtteid kirja pani ja välja ütles, oli Zenon juba enam kui 500 aastat tagasi oma meisterliku keelekasutusega õppinud ja õpetanud ka teisi loodud teeside kaudu avastama vastase või kelle iganes kõnes vasturääkivused, mis võisid kuulajat eksitada või viitasid kõneleja kõnemeisterlikkusele.
"Ka sõnade kasutuse abil voolime endale nägu, ka siis, kui kasutame seda sõnapintslit enda kaaslastest pildi maalimisel."
Kõnekunsti abil oli ja on võimalik luua pilt millestki, mis võib olla samal ajal nii hea kui ka halb või tõde või ka vale. Selline sõnade abil enese veendumuste või ambitsioonide väljendus, mis kujundab kuulaja või vestluspartneri seisukohta on vanem kui 2500 aastat. Ka sõnade kasutuse abil voolime endale nägu, ka siis, kui kasutame seda sõnapintslit enda kaaslastest pildi maalimisel.
Kuivõrd seesugune eneseväljendus ja ka enese kehtestamine ei ole uus nähtus, vaid pigem on erineval tasemel kujunenud inimese olemise osaks ja seda juba õige mitu sajandit, siis ei saa olla selle mitte tundmisel objektiivseid põhjuseid. Seda enam on keeruline leppida teadmisega, et oskus märgata ja ära tunda kõneleja tegelikku motivatsiooni ei ole samal ajal niivõrd üheselt ja selgelt inimese olemise osaks kaaskujunenud.
Eriti selgelt annab põhjust analüüsiks see, kui terase pilguga ringi vaadates võib õige sageli märgata olukordi, kus inimene on sattunud oma peegelneuronite peegelduse ja kognitiivse dissonantsi spiraali. Sellises olukorras dikteerib kogemus käitumise ja varasem tegu loob õigustuse või koguni sunnimehhanismi järgmisele teole, mille vastu astumine oleks justkui enesereetmine.
Suurepäraseid näiteid edasi mõtlemisest ning olnule tuginedes oleva täiustamisest võib tuua mitmeid. Üheks selliseks on dialektiline analüüs, mis Zenoni, Herakleitose, Platoni, Hegeli ja paljude teiste käsituses on saanud uudse ja ajakohastatud vormi aitamaks inimesel jõuda vaadeldavate protsesside ja nähtuste olemuslikkuseni ning tõele lähemale.
Samuti on üheks selliseks näiteks Carl Gustav Jung, kes tuginedes idamaade filosoofiale ja praktikatele on muu hulgas ühe käsitlusena kirjeldanud mandalat kui "sisepilti, mille (aktiivne) kujutlusvõime ehitab järk-järgult üles ajal, mil vaimne tasakaal on häiritud või kui on vaja mõista positsiooni".
Mida kaugemal on inimene tõest, seda väiksem on ta tegelik vaimne tasakaal ning seda suurem on psüühika roll tasakaalu otsimisel. Mats Traat kirjutas kunagi teose "Karukell, kurvameelsuse rohi", aga äkki on aeg võtta endale kreedoks tees, et "tõde, kurvameelsuse rohi". Need eelnevad ajaloolised näited ilmestavad inimese tegelikku suutlikkust tuginedes olnule saavutada enamat.
Tänavale astudes kohtad sa kõikjal inimesi, kes alustavad oma olemist pea igal hommikul uuesti algusest. Tee, mis peaks meid viima edasi, hoiab meid hoopis kinni, sest paljud meist ei ole õppinud edasi liikuma. Selleks, et edasi liikuda, pead sa redelil ronides õppima vahet tegema pulgal ja pulgavahel. Pulgast haarates võid sa leida tuge, aga pulkade vahest haarates haarad sa tühja.
Iga tühjust täis peotäis on hapruse ausammas, mis on näivuse vundamendiks. Tühja haarates kaotad sa tegeliku tasakaalu. Tasakaalutus olekus ei saa sa aga luua püsivaid sidemeid ega olla kohal.
Enam kui 1500 aastat tagasi loodud kõnetehnika abil on olnud inimesel võimalik õppida keele kaudu tundma nii ennast kui ka teisi enda ümber. Õppida küsima küsimusi ja formuleerima vastuseid. Meil on olnud võimalus kujundada endale ideaale, mille kaudu õppida looma maailma, kus kõik inimesed suudavad ja tahavad tegelikult olla ning hoida elu.
Ükski elus indiviid ei ole igavene, aga elu ise on igavene. Iga elu edasi kandev inimene võiks õppida elu väärindama ja seda väärindatuna edasi kandma ja õigel hetkel ka edasi andma.
On võimalik eitada olnut või ka ülistada olnut, aga on ka võimalus, et arvestada olnuga. Kõik uus ei ole ammu unustatud vana, kuid väga palju ammu olnust on unustatud ja midagi on ka uut. Olgugi, et see kõik, mis on tegelikult tähtis ja annab võimaluse tegelikult olla, on alati meiega koos olemas ja vähemalt käeulatuses, kui mitte lähemal ehk juba peos.
See, kui me hoiame olulist endaga kaasas, ei muuda meie olemist hapramaks ega meid vähem väärtuslikeks, vaid pigem suurendab meie olemise kindlust.
Ei tohiks olla küsimus, kas ja kui palju me õpime kasutama ja looma seda, mis on tegelik ning aitab meil olla tugevam ja kindlam ning hoiduda sellest, mis on habras ja näiline. Küsimus saab olla ainult selles, kuidas me saame seda maksimaalselt teha.
Ma vahel tuletan endale meelde ühte Doris Kareva kirjutatud rida luuletusest, milles ta ütleb, et "õnneks on meil alati aega". Aega olla need, kes me tegelikult oleme ja mitte kujuneda kellekski vähemaks.
Kui see õnnestub, siis on meil põhjust olla õnnelik. Kui see võib näida liiga raske, siis tuleb sulgeda silmad ja kõrvad ning võtta see iseolemise hetk, et taastada oma meelekindlus vankumatuks olemiseks, sest "õnneks on meil alati aega".
### Response:
Maario Laas: kurva meele mandala |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hetkel on elektritõuksi lubatud maksimumkiirus kõnniteedel 25 kilomeetrit tunnis, mis ilmselgelt ohustab jalakäijaid, eeskätt lapsi ja eakaid," ütles Ossinovski.
Ossinovski viitas oma erakonnakaaslase Raimond Kaljulaidi tellitud küsitlusele, mis kinnitab, et üle poole tallinlastest tunnevad end elektritõuksidest ohustatuna.
"Olen sel suvel kaks korda lähedalt näinud, kuidas minu lastel õnnestus väga napilt pääseda täishooga kihutanud tõuksi alla jäämisest. See ei ole normaalne," ütles Ossinovski.
Kiirusepiirang ei laieneks rattateel või rattarajal sõitmisele. Nendel kergliiklusteedel, mis on jalakäija ja jalgratta ühiskasutuses (liiklusmärgil jalakäija ja ratas koos) saaksid omavalitsused õiguse piirata elektritõukeratta kiirust juhul, kui see on jalakäija ohutuse tagamiseks vajalik. | Sotsid tahavad elektritõukside kiiruse kõnniteel piirata 10 km/h | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hetkel on elektritõuksi lubatud maksimumkiirus kõnniteedel 25 kilomeetrit tunnis, mis ilmselgelt ohustab jalakäijaid, eeskätt lapsi ja eakaid," ütles Ossinovski.
Ossinovski viitas oma erakonnakaaslase Raimond Kaljulaidi tellitud küsitlusele, mis kinnitab, et üle poole tallinlastest tunnevad end elektritõuksidest ohustatuna.
"Olen sel suvel kaks korda lähedalt näinud, kuidas minu lastel õnnestus väga napilt pääseda täishooga kihutanud tõuksi alla jäämisest. See ei ole normaalne," ütles Ossinovski.
Kiirusepiirang ei laieneks rattateel või rattarajal sõitmisele. Nendel kergliiklusteedel, mis on jalakäija ja jalgratta ühiskasutuses (liiklusmärgil jalakäija ja ratas koos) saaksid omavalitsused õiguse piirata elektritõukeratta kiirust juhul, kui see on jalakäija ohutuse tagamiseks vajalik.
### Response:
Sotsid tahavad elektritõukside kiiruse kõnniteel piirata 10 km/h |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mu poksikarjäär? Mu poksikarjäär on juba läbi," ütles karjääri jooksul kaheksas erinevas kaaluklassis meistritiitli võitnud poksija. "See on tehtud, sest olen juba kaua poksinud ja mu pere ütles, et nüüd on küllalt. Ma jätkasin sellega, sest olen selle spordiala vastu kirglik."
Pacquiao on PDP-Labani erakonna esimees ning kuulub Filipiinide senatisse. Endine poksija teatas nädalavahetusel, et kandideerib enda erakonna kandidaadina riigi presidendiks. "Olen võitleja ja võitlen alati nii poksiringi sees kui ka sellest väljas," ütles Pacquiao ja kritiseeris lisaks praeguse presidendi Rodrigo Duterte suhteid Hiinaga ning korruptsiooni valitsuses.
Duterte fraktsioonikaaslased esitasid praeguse presidendi asepresidendiks ning presidendikandidaadiks Christopher Go, kes ütles aga kandidatuurist ära, mis tähendab, et suure tõenäosusega saab poliitgrupi kandidaadiks Duterte tütar Sara.
Pacquiao poksikarjääri viimaseks matšiks jääb augusti lõpus toimunud kohtumine Kuuba poksija Yordenis Ugasega, kus presidendikandidaat pidi kuubalase kindlat paremust tunnistama. | Manny Pacquiao kandideerib Filipiinide presidendiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mu poksikarjäär? Mu poksikarjäär on juba läbi," ütles karjääri jooksul kaheksas erinevas kaaluklassis meistritiitli võitnud poksija. "See on tehtud, sest olen juba kaua poksinud ja mu pere ütles, et nüüd on küllalt. Ma jätkasin sellega, sest olen selle spordiala vastu kirglik."
Pacquiao on PDP-Labani erakonna esimees ning kuulub Filipiinide senatisse. Endine poksija teatas nädalavahetusel, et kandideerib enda erakonna kandidaadina riigi presidendiks. "Olen võitleja ja võitlen alati nii poksiringi sees kui ka sellest väljas," ütles Pacquiao ja kritiseeris lisaks praeguse presidendi Rodrigo Duterte suhteid Hiinaga ning korruptsiooni valitsuses.
Duterte fraktsioonikaaslased esitasid praeguse presidendi asepresidendiks ning presidendikandidaadiks Christopher Go, kes ütles aga kandidatuurist ära, mis tähendab, et suure tõenäosusega saab poliitgrupi kandidaadiks Duterte tütar Sara.
Pacquiao poksikarjääri viimaseks matšiks jääb augusti lõpus toimunud kohtumine Kuuba poksija Yordenis Ugasega, kus presidendikandidaat pidi kuubalase kindlat paremust tunnistama.
### Response:
Manny Pacquiao kandideerib Filipiinide presidendiks |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.