instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019. aastal registreeriti Euroopa Liidus 3875 tahtlikku tapmist. Võrreldes 2008. aastaga vähenes tapmiste arv 32 protsendi võrra, vahendas LSM.
Lätis pandi toime 4,7 tapmist 100 000 elaniku kohta. See oli Euroopa Liidus kõrgeim näitaja. Teisel kohal oli Leedu, seal oli see number 3,0.
Võrreldes 2018. aastaga tapmiste hulk Lätis siiski langes. Tapmiste hulk kasvas samas Tšehhis ja Horvaatias.
Tahtlik tapmine tähendab inimese tahtlikku ja ebaseaduslikku tapmist, kuid see ei pruugi alati olla ette planeeritud. Inimese mõrv tähendab samas tapmise etteplaneerimist. Seetõttu kõik tahtlikud tapmised ei kvalifitseeru alati mõrvaks. Kõik mõrvad on aga alati ka tahtlikud tapmised.
Eurostati värskelt avaldatud kuritegevuse statistika on loetav siit. | 2019. aastal oli EL-i kõrgeim tapmiste määr Lätis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019. aastal registreeriti Euroopa Liidus 3875 tahtlikku tapmist. Võrreldes 2008. aastaga vähenes tapmiste arv 32 protsendi võrra, vahendas LSM.
Lätis pandi toime 4,7 tapmist 100 000 elaniku kohta. See oli Euroopa Liidus kõrgeim näitaja. Teisel kohal oli Leedu, seal oli see number 3,0.
Võrreldes 2018. aastaga tapmiste hulk Lätis siiski langes. Tapmiste hulk kasvas samas Tšehhis ja Horvaatias.
Tahtlik tapmine tähendab inimese tahtlikku ja ebaseaduslikku tapmist, kuid see ei pruugi alati olla ette planeeritud. Inimese mõrv tähendab samas tapmise etteplaneerimist. Seetõttu kõik tahtlikud tapmised ei kvalifitseeru alati mõrvaks. Kõik mõrvad on aga alati ka tahtlikud tapmised.
Eurostati värskelt avaldatud kuritegevuse statistika on loetav siit.
### Response:
2019. aastal oli EL-i kõrgeim tapmiste määr Lätis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suve lõpul, sügise hakul "Loomingu Raamatukogu" sarjas ilmunud Peeter Sauteri "Surm Bulgaarias" on morbiidsele pealkirjale vaatamata elujaatav ja võrdlemisi optimistlik teos.
Esimene assotsiatsioon tekib pealkirja kaudu Thomas Manni novelliga "Surm Veneetsias" (1912), mille tegevus viib ajas ja ruumis kaugemale ning käsitleb samuti üht eneseksolemise kriisi. Sauteri minategelane viitab küll sellele maailmaklassikasse kuuluvale teosele, kuid see viide taandub üheks paljudest kildudest bulgaaria kaleidoskoobis. See kaleidoskoop on kirju nagu üks kaleidoskoop olema peab, ta koosneb tsitaatidest, keelenditest, slängist, vihjetest ja viidetest, nagu öeldud. Laused on lihtsad ja repliigid lühikesed. Löövad. Nii on seda reisikirja ka lihtne lugeda, lehekülg läheb lehekülje järel sujuvalt, kaader järgneb kaadrile, saateks keskea- ja suhtekriisis vananeva mehe sisemonoloog.
Vaatamata keelemängudele on "Surm Bulgaarias" filmilik teos, seda sobiks lavastama kasvõi Radu Jude, kelle "Kohatu kepp ehk meeletu porno" (2021) samuti suve lõpupoole meie kinodesse jõudis. Hea tahtmise juures võib nende teoste peategelaste juures leida isegi ühiseid jooni - mõlemad liiguvad vastuvoolu ja võitlevad isoleeritusega. Sauteri tegelase sisse näeb paremini, sest kirjasõna lubab sisevaadet kinokeelest paremini. Õigemini, vaatepunkt ongi Sauteri tegelase sees ja lugeja vaatab maailma sealt väljapoole. Sauteri stiili visandlikkus on vabastav, tekst meenutabki kohati vabavärssi, sealjuures on ta vaimukas, siiras ja pidetu.
Vabatahtlik isolatsioon, millesse minategelane sulgub alkoholi abil ja geograafiliselt end tavakeskkonnast eraldades ehk Bulgaariasse sõites, on talle eesmärgistatud purgatoorium - puhastustuli, mis peaks alles jätma vaid väärtusliku ja võimaldama ehk ka uuestisündi. Palatisse jõudnud alko-fööniksi maailm redutseerubki fraasideks, tsitaatideks, katketeks - ta on silmitsi vaid iseendaga ja peab selgusele jõudma, kuivõrd ta soovib end uuesti maailmaga suhestada. See suhe kulgeb aga läbi objekti, kelleks on ta ihatud ja vihatud kaasa Julia, igavene Teine juba oma soo ja kultuurilise erinevuse tõttu. Julia ilmutab end samuti hetketi, väljendades samasugust kindlusetust, mida ootamatu üksindus on talle kaasa toonud. Huvitav oleks lugeda ka Julia versiooni sellest Bulgaaria reisist, millisel moel see erineks.
Sauter kirjutab lahti kriisiolukorra, kui mees ja naine koos olla ei saa, aga lahku minna ei taha. Lahendust ta välja ei paku, võib-olla ta ei tea seda. Veel. | Arvustus. Peeter Sauteri saatus ja elujaatus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suve lõpul, sügise hakul "Loomingu Raamatukogu" sarjas ilmunud Peeter Sauteri "Surm Bulgaarias" on morbiidsele pealkirjale vaatamata elujaatav ja võrdlemisi optimistlik teos.
Esimene assotsiatsioon tekib pealkirja kaudu Thomas Manni novelliga "Surm Veneetsias" (1912), mille tegevus viib ajas ja ruumis kaugemale ning käsitleb samuti üht eneseksolemise kriisi. Sauteri minategelane viitab küll sellele maailmaklassikasse kuuluvale teosele, kuid see viide taandub üheks paljudest kildudest bulgaaria kaleidoskoobis. See kaleidoskoop on kirju nagu üks kaleidoskoop olema peab, ta koosneb tsitaatidest, keelenditest, slängist, vihjetest ja viidetest, nagu öeldud. Laused on lihtsad ja repliigid lühikesed. Löövad. Nii on seda reisikirja ka lihtne lugeda, lehekülg läheb lehekülje järel sujuvalt, kaader järgneb kaadrile, saateks keskea- ja suhtekriisis vananeva mehe sisemonoloog.
Vaatamata keelemängudele on "Surm Bulgaarias" filmilik teos, seda sobiks lavastama kasvõi Radu Jude, kelle "Kohatu kepp ehk meeletu porno" (2021) samuti suve lõpupoole meie kinodesse jõudis. Hea tahtmise juures võib nende teoste peategelaste juures leida isegi ühiseid jooni - mõlemad liiguvad vastuvoolu ja võitlevad isoleeritusega. Sauteri tegelase sisse näeb paremini, sest kirjasõna lubab sisevaadet kinokeelest paremini. Õigemini, vaatepunkt ongi Sauteri tegelase sees ja lugeja vaatab maailma sealt väljapoole. Sauteri stiili visandlikkus on vabastav, tekst meenutabki kohati vabavärssi, sealjuures on ta vaimukas, siiras ja pidetu.
Vabatahtlik isolatsioon, millesse minategelane sulgub alkoholi abil ja geograafiliselt end tavakeskkonnast eraldades ehk Bulgaariasse sõites, on talle eesmärgistatud purgatoorium - puhastustuli, mis peaks alles jätma vaid väärtusliku ja võimaldama ehk ka uuestisündi. Palatisse jõudnud alko-fööniksi maailm redutseerubki fraasideks, tsitaatideks, katketeks - ta on silmitsi vaid iseendaga ja peab selgusele jõudma, kuivõrd ta soovib end uuesti maailmaga suhestada. See suhe kulgeb aga läbi objekti, kelleks on ta ihatud ja vihatud kaasa Julia, igavene Teine juba oma soo ja kultuurilise erinevuse tõttu. Julia ilmutab end samuti hetketi, väljendades samasugust kindlusetust, mida ootamatu üksindus on talle kaasa toonud. Huvitav oleks lugeda ka Julia versiooni sellest Bulgaaria reisist, millisel moel see erineks.
Sauter kirjutab lahti kriisiolukorra, kui mees ja naine koos olla ei saa, aga lahku minna ei taha. Lahendust ta välja ei paku, võib-olla ta ei tea seda. Veel.
### Response:
Arvustus. Peeter Sauteri saatus ja elujaatus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algaval hooajal esmakordselt meistriliigas mängima hakkav KK Viimsi käis külas Saku I liiga hooajale suurte ambitsioonidega vastu mineval Keila Korvpallikoolil ning teenis kindla 103:62 (31:14, 25:20, 21:13, 26:15) võidu. Viimsi meeskond piirdus kõigest 8 pallikaotusega ning sundis Keila mehed 26 korda palli ära andma, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Võitjate edukaimaks kerkis 20 punkti ja koguni seitse vaheltlõiget kogunud Rait-Riivo Laane. Rain Veideman tõi pea täiusliku visketabavusega 18 silma, Ronalds Zakis lisas 17 punkti ja Devin Lee Harrise saldole jäi 15 punkti, üheksa lauapalli ja neli vaheltlõiget.
Tartu Ülikool Maks & Moorits käis Tallinna G4S Noorteliigaga mängimas üheksamehelise koosseisuga ning saavutasid kindla 115:59 (28:21, 27:10, 31:7, 29:21) võidu. Kasuliku kogemuse saanud Audentese Spordigümnaasiumi noored tegid tartlaste kaitse vastu koguni 36 pallikaotust ning Tartu sai tiimi peale sama arvu korvisööte.
Märt Rosenthal viskas suurepärase visketabavusega omade resultatiivseimana kõigest 17,5 minutiga 20 punkti ja jagas üheksa resultatiivset söötu.. Hendrik Eelmäe arvele kogunes 19 silma ja kuus lauapalli, Adomas Drungilas tõi 16 punkti ja Emmanuel Wembi lisas 15 punkti, 11 lauapalli ja kuus vaheltlõiget.
Teisipäeval toimub Superkarika raames kolm kohtumist, millest ühes selgitavad Rae Koss/Hansaviimistlus ja Reinar Halliku Korvpallikool välja viimase kaheksandikfinalisti. TSA Kalev kohtub BC Kalev/Cramoga ning Kadrina Karud mängivad TalTechiga.
Loe pikemalt Korvpall24.geenius.ee portaalist. | KK Viimsi ja Tartu Ülikool ei hoidnud Superkarika turniiril end tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algaval hooajal esmakordselt meistriliigas mängima hakkav KK Viimsi käis külas Saku I liiga hooajale suurte ambitsioonidega vastu mineval Keila Korvpallikoolil ning teenis kindla 103:62 (31:14, 25:20, 21:13, 26:15) võidu. Viimsi meeskond piirdus kõigest 8 pallikaotusega ning sundis Keila mehed 26 korda palli ära andma, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Võitjate edukaimaks kerkis 20 punkti ja koguni seitse vaheltlõiget kogunud Rait-Riivo Laane. Rain Veideman tõi pea täiusliku visketabavusega 18 silma, Ronalds Zakis lisas 17 punkti ja Devin Lee Harrise saldole jäi 15 punkti, üheksa lauapalli ja neli vaheltlõiget.
Tartu Ülikool Maks & Moorits käis Tallinna G4S Noorteliigaga mängimas üheksamehelise koosseisuga ning saavutasid kindla 115:59 (28:21, 27:10, 31:7, 29:21) võidu. Kasuliku kogemuse saanud Audentese Spordigümnaasiumi noored tegid tartlaste kaitse vastu koguni 36 pallikaotust ning Tartu sai tiimi peale sama arvu korvisööte.
Märt Rosenthal viskas suurepärase visketabavusega omade resultatiivseimana kõigest 17,5 minutiga 20 punkti ja jagas üheksa resultatiivset söötu.. Hendrik Eelmäe arvele kogunes 19 silma ja kuus lauapalli, Adomas Drungilas tõi 16 punkti ja Emmanuel Wembi lisas 15 punkti, 11 lauapalli ja kuus vaheltlõiget.
Teisipäeval toimub Superkarika raames kolm kohtumist, millest ühes selgitavad Rae Koss/Hansaviimistlus ja Reinar Halliku Korvpallikool välja viimase kaheksandikfinalisti. TSA Kalev kohtub BC Kalev/Cramoga ning Kadrina Karud mängivad TalTechiga.
Loe pikemalt Korvpall24.geenius.ee portaalist.
### Response:
KK Viimsi ja Tartu Ülikool ei hoidnud Superkarika turniiril end tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohustuslik seksuaalharidus sai Eestis üldhariduse osaks 1996. aastal, enne seda tegelesid seksuaalhariduse pakkumisega peamiselt entusiastlikud õpetajad vabast tahtest või seda edendasid mittetulundusorganisatsioonid.
25 aastat seksuaalharidust koolides on nii noore riigi kohta muljetavaldav number. Selle ajaga on koolides, noorte nõustamiskeskustes ja seksuaalharidusega tegelevates mittetulundusorganisatsioonides ellu viidud seksuaalhariduslike tegevuste tulemusena langenud soovimatute raseduste, abortide ja suguhaigustesse nakatumise arvud.
Seksuaalhariduse õppekavadesse juurutamise tee on olnud pikk ja konarlik, aga entusiastide ja spetsialistide eestvedamisel tehtud töö on andnud päris häid tulemusi. Näiteks on ajapikku loodud õpetajatele ja teistele spetsialistidele tugimaterjale, mida neil on võimalik tunde planeerides ja andes kasutada.
Tänu sellele tuleb loodetavasti järjest vähem ette seda, et õpetaja – nii oskamatusest kui ka teadmatusest – harimise asemel hoopis šokeerib õpilasi. Nii juhtus näiteks minu inimeseõpetuse õpetajaga üheksakümnendate teises pooles, kui ta korraldas meie klassi veel alaealistele tüdrukutele õppekäigu erootikapoodi, et saaksime tutvuda seal müüdavate lelude ja pesuga, mis on vajalikud meeste erutamiseks.
Meenub ka Elu Sõna võigas ja graafiline abordifilm, mida aeti vaatama terve gümnaasiumitäis tüdrukuid ja millele järgnes "loeng". See on kustumatu mälestus, millest ei tahaks eriti rääkida.
Seksuaalharidus maast ja madalast
Eesti õppekavas ette nähtud seksuaalhariduse puhul järgitakse Maailma Terviseorganisatsiooni koostatud Euroopa seksuaalhariduse standardeid 1, mis on tähtsad ühtlustatud ja tõenduspõhise seksuaalhariduse tagamiseks. Selles dokumendis on avatud põhjalikult laste ja noorte seksuaalse arengu sisu eri vanuseastmetes ning toodud välja teemad, mida konkreetses vanuses laste ja noortega käsitleda.
Lisaks on lähenetud süvitsi ka seksuaalhariduse üldistele põhimõtetele, mis on olulised selleks, et ka hariduse andmise viis oleks igati noori toetav. Käsitletavate teemade hulgas on keha ja selle areng ning toimimine, tunded ja nende väljendamine, vägivallatud suhted, seksuaalsus ja sugu, identiteet, viljakusega seonduv jne. Tõsi, dokument on küll juba üle kümne aasta vana ja vajab uuendamist.
Koolis omandatav seksuaalharidus peab omakorda käima käsikäes juba alates lapse sünnist kodus toimuva seksuaalkasvatusega. See on kogukondlik nähtus. Seksuaalkasvatus saab alguse ammu enne seda, kui me hakkame lastega kõnelema seksuaalsust puudutavatel teemadel.
Seksuaalkasvatus on ka see, kui pakume lapsele lähedust, hoolime tema tunnetest ja vajadustest, reageerime tema nutule, räägime temaga hellalt. See saab alguse tundest, et olen väärtuslik ja mul on siin maailmas turvaline. Vastupidised kogemused põhjustavad paraku ka äraspidiseid tulemusi ja tagajärjeks on haavatud inimene, kes on saanud ellu kaasa kahjustavad hoiakud ja uskumused seoses iseenda, oma keha ja seksuaalsusega.
Selleks, et lapsevanemad oleksid seksuaalkasvatuse pakkumisel enesekindlad, tuleb neid nende teadmiste ja oskusteni jõudmisel toetada. See on üks seksuaalhariduse tähtsatest ülesannetest, kuid Eestis unustatakse see paraku tihti ära.
Kodust liigub laps enamasti lasteaeda ja ka sealne seksuaalkasvatus peab olema kasvatuse loomulik osa. Lasteaia seksuaalkasvatus on Eestis viimastel aastatel kirgi kütnud, sest leidub vanemaid, kes ei taha, et "lapsele lasteaias seksimisest räägitakse" või et "rõvedad inimesed rõvedat juttu ajaksid", pidades silmas laste kehaosade mainimist.
Ka mina ei soovi, et mu lapsele räägitakse lasteaias seksimisest, sest see ei ole lasteaiaealistele veel arengu seisukohalt kohane teema. Arusaam, et see ongi seksuaalkasvatus, on aga äärmiselt piiratud.
Küll aga ootan lasteaialt seda, et seksuaalkasvatuse kontekstis tegeldaks lapse autonoomia, eri tegevuste kaudu soonormide vaidlustamise, piiride kehtestamise ja teiste piiride austamise ning tundekasvatusega. Et ka lasteaias räägitaks kehadest, sealhulgas suguelunditest, häbita. Peenis on peenis, vulva on vulva jne, nagu käsi on käsi ja jalg on jalg. Et ei antaks signaali, justkui mõned kehapiirkonnad oleksid tähistatud kuidagi koodnimetustega või veiderdavalt.
Ehk seksuaalkasvatus peaks hõlmama seda kõike. On rõõmustav, et leidub üha enam lasteaiatöötajaid, kes soovivad osaleda koolitustel, et harida iseennast, aga toetada ka lapsevanemaid ja tõsta nende teadlikkust.
Erinevad reaalsused
Kõigi edusammude ja rõõmude kõrval on aga ka mitmeid alarmeerivaid asjaolusid. Olen seksuaalharija, seksuaalhariduse koolitaja ja edendaja, rahvusvaheline valdkonna ekspert ja veel mitu kohmakat silti. Inglise keeles piisaks ka eri sihtgruppe ja teemasid hõlmavast määratlusest sex educator.
"Üldistatult paneb mind muretsema see, et noori koolitavad ja harivad inimesed seisavad paljuski eemal noorte infoväljast."
Kohtun aastas virtuaalsetel või füüsilistel koolitustel tuhandete inimestega, rohkem täiskasvanute, kuid ka laste ja noortega. Üldistatult paneb mind muretsema see, et noori koolitavad ja harivad inimesed seisavad paljuski eemal noorte infoväljast ja reaalsusest ning on ka teadmiste vallas nii mõneski teemas ajast maha jäänud.
Eks murede sekka satub ka väikeseid rõõme, näiteks on teemad, mille kohta soovitakse koolitusi, üha mitmekesisemad. Kui aastaid tagasi oli tavapärane, et sooviti kuulda soovimatust rasedusest ja suguhaigustest, siis nüüdseks tuntakse üha enam huvi seksuaalõiguste, turvaliste suhete ning seksuaalse ja soolise mitmekesisuse ning identiteedi vastu.
Olen põiminud neid teemasid oma koolitustesse ka ilma otsese tellimuseta, sest aluspõhimõtete ja -väärtusteta ei ole suguhaigustest rääkimine kuigi tulemuslik, aga kõik koolid ei ole seda sugugi avasüli vastu võtnud. On olnud ka juhtumeid, kui sama kool on palunud järgmist koolitust tellides homoteemadest mitte rääkida – kurb küll, aga ei mängi välja.
Tegelikkuses on koolitajana pinget järjest vähemaks jäänud, sest mitmekesisus on nende teemade lahutamatu ja loomulik osa ning eks see jõuab üha selgema teadmisena ka haridussüsteemi. Minu silmis on aga murekoht just mitmekesisuse adumine ja neil teemadel noortele, laiemalt ka KOOS noortega rääkimine. Õpetajad ütlevad sageli, et nad ei tunne end kindlalt, nad ei oska ja nad ei tea.
"Me ei ole nendest asjadest niimoodi rääkinud," on üsna tavaline lause, mis koolitustel osalevate koolinoorte suust kõlab. "Niimoodi" võib omada iga vastaja jaoks eri tähendust, aga tihti peetakse selle all silmas pingevabadust, avatust, võrdne-võrdsega-suhtlust, aga ka "teistmoodi" teemade käsitlemist.
Üks probleem on see, et seksuaalharidust on õppekavas liiga vähe ja see ei ole tihtipeale õppeainete vahel kuigi hästi lõimitud. Teisest küljest ei ole aga meie koolides pakutav seksuaalharidus minu hinnangul eriti sekspositiivne, naudingust räägitakse vähe, see ei ole piisavalt kaasav, nägemus mitmekesisusest ja sellest kõnelemine on piiratud, õpetajate täiendkoolitusi toimub vähe ning neil koolitustel käsitletavad teemad kohati justkui seisavad ajas.
Noorte mitmekülgsed identiteedid
Nüüdisaegne seksuaalharidus on praktikas endiselt pigem heteronormatiivne, soobinaarne ja traditsioonilistesse suhetesse takerdunud, kuigi mitmed uuringud 2, 3 näitavad selgelt, et noorte seksuaalne ja sooline identiteet ning nende suhte-eelistused on üha mitmekülgsemad.
"Süüdi" ei ole selles "homopropaganda" ega meiesugused "homopropagandistid", vaid üha enam end otsivad ja vabamalt määratlevad põlvkonnad tervikuna. Viis aastat tagasi küsisid noored minult selliste seksuaalse identiteedi terminite kohta, mida ma polnud toona kuulnudki, ja sain endale väga toreda kaaskoolitaja nendesamade noorte hulgast.
Nüüdseks on minu kui seksuaalkoolitaja jaoks elementaarne, et ma hoian end nende teemadega regulaarselt kursis. Tõsi, "vanal heal ajal" oli koolitamine palju lihtsam, sest hetero-, bi- ja homoseksuaalsuse käsitlemine tundus palju selgem kui praegusesse pilti lisandunud ja üha lisanduvatest identiteetidest, siltidest ja määratlustest rääkimine.
Rohkem on ebakindlust ja kimbatust, aga samas on abi hoiakust, et kõik see, mis inimestele endile sobib ja rõõmu teeb, on ilus ja tervitatav. Aromantilisus, aseksuaalsus, hallid alad, mitmikkiindumus, polüsuhted, suhteanarhia jne – neid teemasid esineb noorte eludes üha enam ja iga seksuaalhariduse pakkuja peaks neist vähemalt teadlik olema. Mida vanem on kooliaste, seda enam tõusevad need esile.
Samas on meil aga endiselt probleeme teadliku ja innuka nõusoleku mõiste selgitamisega, mis on seksuaalkasvatuse A ja O. Kui nii elementaarsest asjast räägitakse niivõrd vähe, siis kas ei ole ebarealistlik oodata mitut sammu edasi? Ehk ongi, aga selles suunas peaks siiski liikuma. Eesti LGBT Ühing on näiteks alati valmis õpetajaid toetama ning soolise ja seksuaalse mitmekesisuse teemadel harima. Eesti Seksuaaltervise Liit samuti. Eneseharimiseks on aga taskuhäälingud, artiklid, uurimused, blogid ja vlogid igaühele kättesaadavad.
Lisaks teadmistele on oluline jälgida ka oma keelekasutust ning normaliseerida mitmekesisust, näiteks seda, et on inimesi, kelle sooline enesemääratlus ei sobitu binaarsesse süsteemi, kellel puudub seksuaalne külgetõmme teiste inimeste vastu või kes ei koge romantilist armastust.
Vältida selliseid väljendeid nagu "kõik" või "normaalselt" või "kui mees ja naine loovad suhte"… Kasutada perekondadest rääkides neutraalseid nimetusi. Mõista ja ka selgitada, et ainus aktsepteeritav suhtevorm ei ole monogaamia, ning suhtuda lugupidavalt noorte valikutesse ja eelistustesse ka selles vallas.
Paraku on endiselt õpetajaid ja noorsootöötajaid, kelle kõnes kohtab palju soo- ja muid stereotüüpe, ning vaatamata soolise võrdõiguslikkuse ja sallivuse kuulutamisele õppekavades ning üha sagedasemale mõistmisele, et mitmekesisus on elus normaalne nähtus, takerdub keel aegunud normidesse.
Mitte ainult inimeseõpetus
"Seksuaalkasvatus ei toimu vaid üksikutes inimeseõpetuse tundides. See toimub ka emakeele, kirjanduse, muusika, bioloogia, kehalise kasvatuse jt tundides."
Need on teemad ja küsimused, millega tegelemisel tuleb õpetajaid toetada ja mille eest ei vastuta vaid inimeseõpetuse õpetajad, vaid kogu koolipere. Seksuaalkasvatus ei toimu vaid üksikutes inimeseõpetuse tundides. See toimub ka emakeele, kirjanduse, muusika, bioloogia, kehalise kasvatuse jt tundides – teadlikult või teadmatult, avalike või varjatud sõnumitega, aga ka konkreetselt valitud teemade kaudu.
Samas ei ole seksuaalharidus ja seksuaalkasvatus ainuüksi õpetajate vastutusala. Väärtuskasvatus, mida seksuaalkasvatus oma olemuselt esindab lisaks sellele, et see on otsapidi tervisekasvatus, peab olema hinnatud nii juhtkonnas kui ka haridussüsteemis laiemalt.
Koolijuhid ei tundu sageli aduvat, kui olulise nähtusega on tegu. Inimeseõpetus, mille alla seksuaalkasvatus kuulub, on endiselt mitmes koolis nn koormust täita aitav aine – see, kellel on väike koormus, saab aine enda anda. Koolijuhtide juurest jõuame aga KOV-ide ja ministeeriumi tasandile ning kogemus näitab, et ka neis institutsioonides on mõistmine konarlik.
Kui tulla aga tagasi õpetajate juurde, siis sageli ei aduta, et nende antavas aines ja tundides on ka seksuaalkasvatus omal kohal, ent kui see oleks teadlikum ja teadvustatum tegevus, oleks see märksa tõhusam. Inimese olemus, suhted, tunded, piirid, enese identiteedi väljendamine – seda saab toetada väga mitmekülgselt.
Meenutan rõõmuga üht eakat kirjandusõpetajat ühes suures kutsekoolis, kus käisin üldisemalt seksuaalsusest kõnelemas. Kui küsisin, kas kellelgi tekib seoseid oma ainetunnis käsitletuga, mida võiks ühendada seksuaalkasvatusega, tõstis ta käe ja ütles uhkelt, et tema tunnis toimub see pidevalt, sest tegelaste isiksust, suhteid ja kogemusi analüüsitakse ka sellest aspektist. Imeline!
Me ei saa õpetada uusi põlvkondi vanamoodsalt ja eeldada, et sellel on positiivne mõju. Noorte inforuum on muutunud, seksuaalsuse ja soo teemadel kättesaadav teave on palju mitmekesisem.
Me ei saa õpetada uusi põlvkondi vanamoodsalt ja eeldada, et sellel on positiivne mõju. Noorte inforuum on muutunud, seksuaalsuse ja soo teemadel kättesaadav teave on palju mitmekesisem. Samal ajal on neil vaja, et usaldusväärsed täiskasvanud oleksid avatud ja uudishimulikud ning toetaksid nende teemade käsitlemist ja mõtestamist.
Muutused on paratamatud ning nende mõistmine ja iseenda harimine on iga täiskasvanu võimalus ning vastutus, et noored saaksid olla õnnelikud ja koolirõõm laieneks kõigile. Või selleks et minimaalselt oleks tagatud vähemalt see, et keegi ei tunne end tühistatu, kõrvalejäetu või olematuna. Miinimumist jääb väheks, ent alustada võiks kas või sellest.
1 Euroopa seksuaalhariduse standardid. – Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkondlik büroo ja BZgA, 2010.
2 Ballard, J. 2020. One-third of Americans say their ideal relationship is non-monogamous. – YouGovAmerica, 31.01.
3 Boyon, N.; Silverstein, K. 2020. LGBT+ Pride 2021 Global Survey points to a generation gap around gender identity and sexual attraction. – Ipsos, 09.06. | Kristina Birk-Vellemaa: uue põlvkonna seksuaalharidus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohustuslik seksuaalharidus sai Eestis üldhariduse osaks 1996. aastal, enne seda tegelesid seksuaalhariduse pakkumisega peamiselt entusiastlikud õpetajad vabast tahtest või seda edendasid mittetulundusorganisatsioonid.
25 aastat seksuaalharidust koolides on nii noore riigi kohta muljetavaldav number. Selle ajaga on koolides, noorte nõustamiskeskustes ja seksuaalharidusega tegelevates mittetulundusorganisatsioonides ellu viidud seksuaalhariduslike tegevuste tulemusena langenud soovimatute raseduste, abortide ja suguhaigustesse nakatumise arvud.
Seksuaalhariduse õppekavadesse juurutamise tee on olnud pikk ja konarlik, aga entusiastide ja spetsialistide eestvedamisel tehtud töö on andnud päris häid tulemusi. Näiteks on ajapikku loodud õpetajatele ja teistele spetsialistidele tugimaterjale, mida neil on võimalik tunde planeerides ja andes kasutada.
Tänu sellele tuleb loodetavasti järjest vähem ette seda, et õpetaja – nii oskamatusest kui ka teadmatusest – harimise asemel hoopis šokeerib õpilasi. Nii juhtus näiteks minu inimeseõpetuse õpetajaga üheksakümnendate teises pooles, kui ta korraldas meie klassi veel alaealistele tüdrukutele õppekäigu erootikapoodi, et saaksime tutvuda seal müüdavate lelude ja pesuga, mis on vajalikud meeste erutamiseks.
Meenub ka Elu Sõna võigas ja graafiline abordifilm, mida aeti vaatama terve gümnaasiumitäis tüdrukuid ja millele järgnes "loeng". See on kustumatu mälestus, millest ei tahaks eriti rääkida.
Seksuaalharidus maast ja madalast
Eesti õppekavas ette nähtud seksuaalhariduse puhul järgitakse Maailma Terviseorganisatsiooni koostatud Euroopa seksuaalhariduse standardeid 1, mis on tähtsad ühtlustatud ja tõenduspõhise seksuaalhariduse tagamiseks. Selles dokumendis on avatud põhjalikult laste ja noorte seksuaalse arengu sisu eri vanuseastmetes ning toodud välja teemad, mida konkreetses vanuses laste ja noortega käsitleda.
Lisaks on lähenetud süvitsi ka seksuaalhariduse üldistele põhimõtetele, mis on olulised selleks, et ka hariduse andmise viis oleks igati noori toetav. Käsitletavate teemade hulgas on keha ja selle areng ning toimimine, tunded ja nende väljendamine, vägivallatud suhted, seksuaalsus ja sugu, identiteet, viljakusega seonduv jne. Tõsi, dokument on küll juba üle kümne aasta vana ja vajab uuendamist.
Koolis omandatav seksuaalharidus peab omakorda käima käsikäes juba alates lapse sünnist kodus toimuva seksuaalkasvatusega. See on kogukondlik nähtus. Seksuaalkasvatus saab alguse ammu enne seda, kui me hakkame lastega kõnelema seksuaalsust puudutavatel teemadel.
Seksuaalkasvatus on ka see, kui pakume lapsele lähedust, hoolime tema tunnetest ja vajadustest, reageerime tema nutule, räägime temaga hellalt. See saab alguse tundest, et olen väärtuslik ja mul on siin maailmas turvaline. Vastupidised kogemused põhjustavad paraku ka äraspidiseid tulemusi ja tagajärjeks on haavatud inimene, kes on saanud ellu kaasa kahjustavad hoiakud ja uskumused seoses iseenda, oma keha ja seksuaalsusega.
Selleks, et lapsevanemad oleksid seksuaalkasvatuse pakkumisel enesekindlad, tuleb neid nende teadmiste ja oskusteni jõudmisel toetada. See on üks seksuaalhariduse tähtsatest ülesannetest, kuid Eestis unustatakse see paraku tihti ära.
Kodust liigub laps enamasti lasteaeda ja ka sealne seksuaalkasvatus peab olema kasvatuse loomulik osa. Lasteaia seksuaalkasvatus on Eestis viimastel aastatel kirgi kütnud, sest leidub vanemaid, kes ei taha, et "lapsele lasteaias seksimisest räägitakse" või et "rõvedad inimesed rõvedat juttu ajaksid", pidades silmas laste kehaosade mainimist.
Ka mina ei soovi, et mu lapsele räägitakse lasteaias seksimisest, sest see ei ole lasteaiaealistele veel arengu seisukohalt kohane teema. Arusaam, et see ongi seksuaalkasvatus, on aga äärmiselt piiratud.
Küll aga ootan lasteaialt seda, et seksuaalkasvatuse kontekstis tegeldaks lapse autonoomia, eri tegevuste kaudu soonormide vaidlustamise, piiride kehtestamise ja teiste piiride austamise ning tundekasvatusega. Et ka lasteaias räägitaks kehadest, sealhulgas suguelunditest, häbita. Peenis on peenis, vulva on vulva jne, nagu käsi on käsi ja jalg on jalg. Et ei antaks signaali, justkui mõned kehapiirkonnad oleksid tähistatud kuidagi koodnimetustega või veiderdavalt.
Ehk seksuaalkasvatus peaks hõlmama seda kõike. On rõõmustav, et leidub üha enam lasteaiatöötajaid, kes soovivad osaleda koolitustel, et harida iseennast, aga toetada ka lapsevanemaid ja tõsta nende teadlikkust.
Erinevad reaalsused
Kõigi edusammude ja rõõmude kõrval on aga ka mitmeid alarmeerivaid asjaolusid. Olen seksuaalharija, seksuaalhariduse koolitaja ja edendaja, rahvusvaheline valdkonna ekspert ja veel mitu kohmakat silti. Inglise keeles piisaks ka eri sihtgruppe ja teemasid hõlmavast määratlusest sex educator.
"Üldistatult paneb mind muretsema see, et noori koolitavad ja harivad inimesed seisavad paljuski eemal noorte infoväljast."
Kohtun aastas virtuaalsetel või füüsilistel koolitustel tuhandete inimestega, rohkem täiskasvanute, kuid ka laste ja noortega. Üldistatult paneb mind muretsema see, et noori koolitavad ja harivad inimesed seisavad paljuski eemal noorte infoväljast ja reaalsusest ning on ka teadmiste vallas nii mõneski teemas ajast maha jäänud.
Eks murede sekka satub ka väikeseid rõõme, näiteks on teemad, mille kohta soovitakse koolitusi, üha mitmekesisemad. Kui aastaid tagasi oli tavapärane, et sooviti kuulda soovimatust rasedusest ja suguhaigustest, siis nüüdseks tuntakse üha enam huvi seksuaalõiguste, turvaliste suhete ning seksuaalse ja soolise mitmekesisuse ning identiteedi vastu.
Olen põiminud neid teemasid oma koolitustesse ka ilma otsese tellimuseta, sest aluspõhimõtete ja -väärtusteta ei ole suguhaigustest rääkimine kuigi tulemuslik, aga kõik koolid ei ole seda sugugi avasüli vastu võtnud. On olnud ka juhtumeid, kui sama kool on palunud järgmist koolitust tellides homoteemadest mitte rääkida – kurb küll, aga ei mängi välja.
Tegelikkuses on koolitajana pinget järjest vähemaks jäänud, sest mitmekesisus on nende teemade lahutamatu ja loomulik osa ning eks see jõuab üha selgema teadmisena ka haridussüsteemi. Minu silmis on aga murekoht just mitmekesisuse adumine ja neil teemadel noortele, laiemalt ka KOOS noortega rääkimine. Õpetajad ütlevad sageli, et nad ei tunne end kindlalt, nad ei oska ja nad ei tea.
"Me ei ole nendest asjadest niimoodi rääkinud," on üsna tavaline lause, mis koolitustel osalevate koolinoorte suust kõlab. "Niimoodi" võib omada iga vastaja jaoks eri tähendust, aga tihti peetakse selle all silmas pingevabadust, avatust, võrdne-võrdsega-suhtlust, aga ka "teistmoodi" teemade käsitlemist.
Üks probleem on see, et seksuaalharidust on õppekavas liiga vähe ja see ei ole tihtipeale õppeainete vahel kuigi hästi lõimitud. Teisest küljest ei ole aga meie koolides pakutav seksuaalharidus minu hinnangul eriti sekspositiivne, naudingust räägitakse vähe, see ei ole piisavalt kaasav, nägemus mitmekesisusest ja sellest kõnelemine on piiratud, õpetajate täiendkoolitusi toimub vähe ning neil koolitustel käsitletavad teemad kohati justkui seisavad ajas.
Noorte mitmekülgsed identiteedid
Nüüdisaegne seksuaalharidus on praktikas endiselt pigem heteronormatiivne, soobinaarne ja traditsioonilistesse suhetesse takerdunud, kuigi mitmed uuringud 2, 3 näitavad selgelt, et noorte seksuaalne ja sooline identiteet ning nende suhte-eelistused on üha mitmekülgsemad.
"Süüdi" ei ole selles "homopropaganda" ega meiesugused "homopropagandistid", vaid üha enam end otsivad ja vabamalt määratlevad põlvkonnad tervikuna. Viis aastat tagasi küsisid noored minult selliste seksuaalse identiteedi terminite kohta, mida ma polnud toona kuulnudki, ja sain endale väga toreda kaaskoolitaja nendesamade noorte hulgast.
Nüüdseks on minu kui seksuaalkoolitaja jaoks elementaarne, et ma hoian end nende teemadega regulaarselt kursis. Tõsi, "vanal heal ajal" oli koolitamine palju lihtsam, sest hetero-, bi- ja homoseksuaalsuse käsitlemine tundus palju selgem kui praegusesse pilti lisandunud ja üha lisanduvatest identiteetidest, siltidest ja määratlustest rääkimine.
Rohkem on ebakindlust ja kimbatust, aga samas on abi hoiakust, et kõik see, mis inimestele endile sobib ja rõõmu teeb, on ilus ja tervitatav. Aromantilisus, aseksuaalsus, hallid alad, mitmikkiindumus, polüsuhted, suhteanarhia jne – neid teemasid esineb noorte eludes üha enam ja iga seksuaalhariduse pakkuja peaks neist vähemalt teadlik olema. Mida vanem on kooliaste, seda enam tõusevad need esile.
Samas on meil aga endiselt probleeme teadliku ja innuka nõusoleku mõiste selgitamisega, mis on seksuaalkasvatuse A ja O. Kui nii elementaarsest asjast räägitakse niivõrd vähe, siis kas ei ole ebarealistlik oodata mitut sammu edasi? Ehk ongi, aga selles suunas peaks siiski liikuma. Eesti LGBT Ühing on näiteks alati valmis õpetajaid toetama ning soolise ja seksuaalse mitmekesisuse teemadel harima. Eesti Seksuaaltervise Liit samuti. Eneseharimiseks on aga taskuhäälingud, artiklid, uurimused, blogid ja vlogid igaühele kättesaadavad.
Lisaks teadmistele on oluline jälgida ka oma keelekasutust ning normaliseerida mitmekesisust, näiteks seda, et on inimesi, kelle sooline enesemääratlus ei sobitu binaarsesse süsteemi, kellel puudub seksuaalne külgetõmme teiste inimeste vastu või kes ei koge romantilist armastust.
Vältida selliseid väljendeid nagu "kõik" või "normaalselt" või "kui mees ja naine loovad suhte"… Kasutada perekondadest rääkides neutraalseid nimetusi. Mõista ja ka selgitada, et ainus aktsepteeritav suhtevorm ei ole monogaamia, ning suhtuda lugupidavalt noorte valikutesse ja eelistustesse ka selles vallas.
Paraku on endiselt õpetajaid ja noorsootöötajaid, kelle kõnes kohtab palju soo- ja muid stereotüüpe, ning vaatamata soolise võrdõiguslikkuse ja sallivuse kuulutamisele õppekavades ning üha sagedasemale mõistmisele, et mitmekesisus on elus normaalne nähtus, takerdub keel aegunud normidesse.
Mitte ainult inimeseõpetus
"Seksuaalkasvatus ei toimu vaid üksikutes inimeseõpetuse tundides. See toimub ka emakeele, kirjanduse, muusika, bioloogia, kehalise kasvatuse jt tundides."
Need on teemad ja küsimused, millega tegelemisel tuleb õpetajaid toetada ja mille eest ei vastuta vaid inimeseõpetuse õpetajad, vaid kogu koolipere. Seksuaalkasvatus ei toimu vaid üksikutes inimeseõpetuse tundides. See toimub ka emakeele, kirjanduse, muusika, bioloogia, kehalise kasvatuse jt tundides – teadlikult või teadmatult, avalike või varjatud sõnumitega, aga ka konkreetselt valitud teemade kaudu.
Samas ei ole seksuaalharidus ja seksuaalkasvatus ainuüksi õpetajate vastutusala. Väärtuskasvatus, mida seksuaalkasvatus oma olemuselt esindab lisaks sellele, et see on otsapidi tervisekasvatus, peab olema hinnatud nii juhtkonnas kui ka haridussüsteemis laiemalt.
Koolijuhid ei tundu sageli aduvat, kui olulise nähtusega on tegu. Inimeseõpetus, mille alla seksuaalkasvatus kuulub, on endiselt mitmes koolis nn koormust täita aitav aine – see, kellel on väike koormus, saab aine enda anda. Koolijuhtide juurest jõuame aga KOV-ide ja ministeeriumi tasandile ning kogemus näitab, et ka neis institutsioonides on mõistmine konarlik.
Kui tulla aga tagasi õpetajate juurde, siis sageli ei aduta, et nende antavas aines ja tundides on ka seksuaalkasvatus omal kohal, ent kui see oleks teadlikum ja teadvustatum tegevus, oleks see märksa tõhusam. Inimese olemus, suhted, tunded, piirid, enese identiteedi väljendamine – seda saab toetada väga mitmekülgselt.
Meenutan rõõmuga üht eakat kirjandusõpetajat ühes suures kutsekoolis, kus käisin üldisemalt seksuaalsusest kõnelemas. Kui küsisin, kas kellelgi tekib seoseid oma ainetunnis käsitletuga, mida võiks ühendada seksuaalkasvatusega, tõstis ta käe ja ütles uhkelt, et tema tunnis toimub see pidevalt, sest tegelaste isiksust, suhteid ja kogemusi analüüsitakse ka sellest aspektist. Imeline!
Me ei saa õpetada uusi põlvkondi vanamoodsalt ja eeldada, et sellel on positiivne mõju. Noorte inforuum on muutunud, seksuaalsuse ja soo teemadel kättesaadav teave on palju mitmekesisem.
Me ei saa õpetada uusi põlvkondi vanamoodsalt ja eeldada, et sellel on positiivne mõju. Noorte inforuum on muutunud, seksuaalsuse ja soo teemadel kättesaadav teave on palju mitmekesisem. Samal ajal on neil vaja, et usaldusväärsed täiskasvanud oleksid avatud ja uudishimulikud ning toetaksid nende teemade käsitlemist ja mõtestamist.
Muutused on paratamatud ning nende mõistmine ja iseenda harimine on iga täiskasvanu võimalus ning vastutus, et noored saaksid olla õnnelikud ja koolirõõm laieneks kõigile. Või selleks et minimaalselt oleks tagatud vähemalt see, et keegi ei tunne end tühistatu, kõrvalejäetu või olematuna. Miinimumist jääb väheks, ent alustada võiks kas või sellest.
1 Euroopa seksuaalhariduse standardid. – Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkondlik büroo ja BZgA, 2010.
2 Ballard, J. 2020. One-third of Americans say their ideal relationship is non-monogamous. – YouGovAmerica, 31.01.
3 Boyon, N.; Silverstein, K. 2020. LGBT+ Pride 2021 Global Survey points to a generation gap around gender identity and sexual attraction. – Ipsos, 09.06.
### Response:
Kristina Birk-Vellemaa: uue põlvkonna seksuaalharidus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kindlasti ei plaani me fikseeritud hinnaga lepingute ülesütlemist või ümber tegemist. Fikseeritud hinnast kinnipidamine lepingus märgitud ajaperioodil on üks olulisemaid elektrimüüja usaldusväärsuse näitajaid. Täidame alati oma lepingukohustust ja kui börsihinnad tõusevad, võtame meie energiamüüjana selle riski enda kanda," ütles Eesti Energia energiatoodete juht Armen Kasparov ERR-ile. Eesti Energial on kodutarbijate turul 70-protsendine turuosa.
Sama kinnitas ka 44 000 kodutarbijat elektriga varustava Elektrumi juhatuse liige Andrus Liivand. "Need, kes on sõlminud fikseeritud hinnaga elektriostulepingu, ei pea üldse muretsema. Kui klient on sõlminud lepingu eelmisel aastal, kui elektrihind oli ajaloo madalaim, siis neid inimesi praegune rekordkõrge elektrihind ei mõjuta," rääkis ta.
Väga paljude tarbijate jaoks saabub aga tõe hetk siis, kui leping lõppeb ja kuna lepingud on sageli sõlmitud aastavahetusel, siis on just see kriitiline aeg, lisas Liivand. "On selge, et uus fikseeritud hinnaga leping ei saa enam olla nii soodsa hinnaga, sest elektrihind põhineb ju turuhinnal. Täna sõlmitav fikseeritud hinnaga elektrileping oleks kindlasti kõrgema tariifiga kui aasta tagasi," ütles Liivand.
Sama tõdes ka Eesti Energia esindaja. "Kui kliendil saab näiteks kolmeaastane fikseeritud hinnaga leping läbi, teeme talle uue hinnapakkumise järgmiseks lepinguperioodiks. Tõsiasi on, et tänaste turuhindade tõttu on ka fikseeritud hinnad aastatagusega võrreldes ligi 30 protsenti tõusnud," ütles Kasparov.
Kasparovi sõnul on fikseeritud hinnaga elektripakett rohkem kui pooltel Eesti Energia klientidest, aga see hulk on turu avanemisest alates 2013. aastal umbes 10 protsenti vähenenud. "Aastate jooksul on tarbijad üha julgemini hakanud eelistama börsihinnaga pakette," märkis Eesti Energia esindaja. "Aga viimase nädala jooksul oleme jällegi näinud, kuidas suur hulk kliente on otsustanud oma hinna fikseerida," lisas Kasparov.
Ka Liivand rääkis, et kuna kliendid võivad oma elektrilepingut vahetada kasvõi iga kuu, siis on üks käitumismudeleid, et elektrihind fikseeritakse talveks ning kevadel minnakse taas üle börsihinna põhisele paketile, mis üldjuhul annab tarbijale soodsama hinna.
Kolmandalt suurelt elektrimüüjalt Alexelalt ei õnnestunud ERR-il kommentaari saada.
Liivandi sõnul hakkab elektrihinda lähiajal mõjutama see, milliseks kujuneb talv – kas see tuleb külm, mis üldjuhul tähendab ka näiteks vähem tuult ja seega ka vähem tuulest toodetavat elektrit või tuleb talv pehme, kõrgema temperatuuri, tugevama tuule ja rohkemate sademetega. Lisaks on soojal talvel ka elektritarbimine väiksem, mis peaks hoidma elektrihinna madalamal. Sellisel juhul võiks elektrihind ka rahuneda, aga kui pole tuult ja on väga külm, võib oodata ka uusi rekordeid, rääkis ta.
Elektrumi juhatuse liikme hinnangul on praegu kodukliendil sobiv aeg vaadata oma tarbimine üle. "Kui vähegi tahta ja oma kodus ringi vaadata, kuhu elektrit kulub, siis saab tarbimist 20–30 protsendi ulatuses kindlasti vähendada ja tarbimist ka lihtsate vahenditega juhtida. Näiteks ei pea veeboiler soojendama vett 65 kraadini, vaid piisab ka kümmekond kraadi madalamast temperatuurist," rääkis Liivand. Samuti soovitab ta kõigil, kel vähegi võimalik, ka ise elektritootjaks hakata.
Ekspert: praegu vist poleks mõistlik elektrihinda fikseerida
Internetis võrdluskeskkonda elektrihind.ee pidava ettevõtte Go OÜ juhatuse liige Kert Valbet ütles ERR-ile, et tema hinnangul ei pruugi olla mõistlik praeguse väga kõrge elektri börsihinna ajal oma elektripaketi hinda fikseerida.
"Tuleviku elektrihind on ettearvamatu ja inimestel tasub mõelda, kui mõistlik on lühikesel perioodil enneolematutesse kõrgustesse kerkinud hindade juures elektri hinda fikseerida," ütles Valbet.
Pikema perioodi hindu võrreldes võib öelda, et börsipaketid on aastaid end ära tasunud ehk olnud fikseeritud pakettidest soodsamad, tõdes Valbet.
"Fikseeritud hinnad on toonud kasu neile, kellel oli juba eelmisel aasta fikseeritud pakett, sest hinnad on olnud volatiilsed. Täna hinda fikseerides arvestavad elektrimüüjad juba riskimarginaalidega, mis on kõrgemad kui aasta tagasi ja seega on börsipaketi ja fikseeritud paketi valik pigem usu küsimus ja tarbija enda otsustada, ei saa otseselt öelda, kumb on parem või halvem," ütles ta.
Valbeti sõnul on selge, et elektrimüüjate jaoks on fikseeritud paketid kasulikumad, kuna nendega on võimalik börsipakettidest suuremat marginaali teenida. Seetõttu ka elektrimüüjad fikseeritud pakette soovitavad.
"Küsimus, mida tarbija võiks endalt küsida – kas tegelen aktiivselt elektriturul kauplemisega ja oman selget nägemust kogemuse pinnalt. Kui jah, siis sellisel juhul võib kombineerida ajas fikseeritud ja börsipaketti, kuna fikseeritud pakette saab tarbija igal ajal tasuta lõpetada ka siis, kui lepingu periood on kolm aastat ja nii-öelda õigel hetkel börsipaketile üle minna ja vastupidi," selgitas Valbet. "Kui aga inimene aktiivselt elektriturul toimuvaga kursis ei ole ja pideva paketivahetusega tegeleda ei soovi, siis viimase kümne aasta kogemus ütleb, et börsipakett on soodsam lahendus ja võib eeldada, et pikemas perspektiivis ta selleks ka jääb. Samas tuleb arvestada, et börsipaketil on ka tulevikus suuremaid kõikumisi, kus ühel hetkel võib hind väga kõrge olla ning järgmisel, kui hind on miinuses, makstakse tarbimise eest peale," ütles ekspert.
"Mida teeb elektri hind tulevikus, sõltub paljudest teguritest ja seal ei ole turuosaliste ning ekspertide seas suuri erimeelsusi – keskmine hind võib jääda kõrgemaks ja volatiilsus, ehk rekordmadalad ja rekordkõrged tunnihinnad, võivad jätkuda," lisas Valbet.
Eelmisel nädalal tegi NordPool Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turuhinnad mitu uut hinnarekordit, elektri hind tõusis üle 190 euro MWh eest, mis on ligi neli korda kõrgem kui aasta varem. | Elektrimüüjad: fikseeritud hinnapaketiga kliendid muretsema ei pea | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kindlasti ei plaani me fikseeritud hinnaga lepingute ülesütlemist või ümber tegemist. Fikseeritud hinnast kinnipidamine lepingus märgitud ajaperioodil on üks olulisemaid elektrimüüja usaldusväärsuse näitajaid. Täidame alati oma lepingukohustust ja kui börsihinnad tõusevad, võtame meie energiamüüjana selle riski enda kanda," ütles Eesti Energia energiatoodete juht Armen Kasparov ERR-ile. Eesti Energial on kodutarbijate turul 70-protsendine turuosa.
Sama kinnitas ka 44 000 kodutarbijat elektriga varustava Elektrumi juhatuse liige Andrus Liivand. "Need, kes on sõlminud fikseeritud hinnaga elektriostulepingu, ei pea üldse muretsema. Kui klient on sõlminud lepingu eelmisel aastal, kui elektrihind oli ajaloo madalaim, siis neid inimesi praegune rekordkõrge elektrihind ei mõjuta," rääkis ta.
Väga paljude tarbijate jaoks saabub aga tõe hetk siis, kui leping lõppeb ja kuna lepingud on sageli sõlmitud aastavahetusel, siis on just see kriitiline aeg, lisas Liivand. "On selge, et uus fikseeritud hinnaga leping ei saa enam olla nii soodsa hinnaga, sest elektrihind põhineb ju turuhinnal. Täna sõlmitav fikseeritud hinnaga elektrileping oleks kindlasti kõrgema tariifiga kui aasta tagasi," ütles Liivand.
Sama tõdes ka Eesti Energia esindaja. "Kui kliendil saab näiteks kolmeaastane fikseeritud hinnaga leping läbi, teeme talle uue hinnapakkumise järgmiseks lepinguperioodiks. Tõsiasi on, et tänaste turuhindade tõttu on ka fikseeritud hinnad aastatagusega võrreldes ligi 30 protsenti tõusnud," ütles Kasparov.
Kasparovi sõnul on fikseeritud hinnaga elektripakett rohkem kui pooltel Eesti Energia klientidest, aga see hulk on turu avanemisest alates 2013. aastal umbes 10 protsenti vähenenud. "Aastate jooksul on tarbijad üha julgemini hakanud eelistama börsihinnaga pakette," märkis Eesti Energia esindaja. "Aga viimase nädala jooksul oleme jällegi näinud, kuidas suur hulk kliente on otsustanud oma hinna fikseerida," lisas Kasparov.
Ka Liivand rääkis, et kuna kliendid võivad oma elektrilepingut vahetada kasvõi iga kuu, siis on üks käitumismudeleid, et elektrihind fikseeritakse talveks ning kevadel minnakse taas üle börsihinna põhisele paketile, mis üldjuhul annab tarbijale soodsama hinna.
Kolmandalt suurelt elektrimüüjalt Alexelalt ei õnnestunud ERR-il kommentaari saada.
Liivandi sõnul hakkab elektrihinda lähiajal mõjutama see, milliseks kujuneb talv – kas see tuleb külm, mis üldjuhul tähendab ka näiteks vähem tuult ja seega ka vähem tuulest toodetavat elektrit või tuleb talv pehme, kõrgema temperatuuri, tugevama tuule ja rohkemate sademetega. Lisaks on soojal talvel ka elektritarbimine väiksem, mis peaks hoidma elektrihinna madalamal. Sellisel juhul võiks elektrihind ka rahuneda, aga kui pole tuult ja on väga külm, võib oodata ka uusi rekordeid, rääkis ta.
Elektrumi juhatuse liikme hinnangul on praegu kodukliendil sobiv aeg vaadata oma tarbimine üle. "Kui vähegi tahta ja oma kodus ringi vaadata, kuhu elektrit kulub, siis saab tarbimist 20–30 protsendi ulatuses kindlasti vähendada ja tarbimist ka lihtsate vahenditega juhtida. Näiteks ei pea veeboiler soojendama vett 65 kraadini, vaid piisab ka kümmekond kraadi madalamast temperatuurist," rääkis Liivand. Samuti soovitab ta kõigil, kel vähegi võimalik, ka ise elektritootjaks hakata.
Ekspert: praegu vist poleks mõistlik elektrihinda fikseerida
Internetis võrdluskeskkonda elektrihind.ee pidava ettevõtte Go OÜ juhatuse liige Kert Valbet ütles ERR-ile, et tema hinnangul ei pruugi olla mõistlik praeguse väga kõrge elektri börsihinna ajal oma elektripaketi hinda fikseerida.
"Tuleviku elektrihind on ettearvamatu ja inimestel tasub mõelda, kui mõistlik on lühikesel perioodil enneolematutesse kõrgustesse kerkinud hindade juures elektri hinda fikseerida," ütles Valbet.
Pikema perioodi hindu võrreldes võib öelda, et börsipaketid on aastaid end ära tasunud ehk olnud fikseeritud pakettidest soodsamad, tõdes Valbet.
"Fikseeritud hinnad on toonud kasu neile, kellel oli juba eelmisel aasta fikseeritud pakett, sest hinnad on olnud volatiilsed. Täna hinda fikseerides arvestavad elektrimüüjad juba riskimarginaalidega, mis on kõrgemad kui aasta tagasi ja seega on börsipaketi ja fikseeritud paketi valik pigem usu küsimus ja tarbija enda otsustada, ei saa otseselt öelda, kumb on parem või halvem," ütles ta.
Valbeti sõnul on selge, et elektrimüüjate jaoks on fikseeritud paketid kasulikumad, kuna nendega on võimalik börsipakettidest suuremat marginaali teenida. Seetõttu ka elektrimüüjad fikseeritud pakette soovitavad.
"Küsimus, mida tarbija võiks endalt küsida – kas tegelen aktiivselt elektriturul kauplemisega ja oman selget nägemust kogemuse pinnalt. Kui jah, siis sellisel juhul võib kombineerida ajas fikseeritud ja börsipaketti, kuna fikseeritud pakette saab tarbija igal ajal tasuta lõpetada ka siis, kui lepingu periood on kolm aastat ja nii-öelda õigel hetkel börsipaketile üle minna ja vastupidi," selgitas Valbet. "Kui aga inimene aktiivselt elektriturul toimuvaga kursis ei ole ja pideva paketivahetusega tegeleda ei soovi, siis viimase kümne aasta kogemus ütleb, et börsipakett on soodsam lahendus ja võib eeldada, et pikemas perspektiivis ta selleks ka jääb. Samas tuleb arvestada, et börsipaketil on ka tulevikus suuremaid kõikumisi, kus ühel hetkel võib hind väga kõrge olla ning järgmisel, kui hind on miinuses, makstakse tarbimise eest peale," ütles ekspert.
"Mida teeb elektri hind tulevikus, sõltub paljudest teguritest ja seal ei ole turuosaliste ning ekspertide seas suuri erimeelsusi – keskmine hind võib jääda kõrgemaks ja volatiilsus, ehk rekordmadalad ja rekordkõrged tunnihinnad, võivad jätkuda," lisas Valbet.
Eelmisel nädalal tegi NordPool Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turuhinnad mitu uut hinnarekordit, elektri hind tõusis üle 190 euro MWh eest, mis on ligi neli korda kõrgem kui aasta varem.
### Response:
Elektrimüüjad: fikseeritud hinnapaketiga kliendid muretsema ei pea |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma esireket Novak Djokovic püüdis sel aastal ajalugu ning oleks saanud võiduga USA lahtiste finaalis slämmivõitude arvestuses enda 21. võidu ning ühtlasi lõpetanud kalendriaasta slämmi, võites kõik neli suure slämmi turniiri aasta jooksul. Djokovic kaotas finaalis aga venelasele Daniil Medvedevile.
Federer on samuti kalendriaasta peale kolm slämmiturniiri võitnud, aga 2004. aastal jäi puudu võit Prantsusmaa lahtistel. Ka Rafael nadal on lähedal olnud, kuid ei suutnud 2010. aastal Austraalia lahtistelt võitu tuua. Viimane mees, kes suutis ühe aasta sees võita kõik slämmiturniirid, oli austraallane Rod Laver, kes sai sellega hakkama 1969. aastal.
"Ma usun, et see võib kunagi veel juhtuda," ütles Federer. "Nägime just Novakiga, mina ja Rafa [Nadal] oleme väga lähedal olnud. Aga selle tegemiseks on sul õnne vaja. Sa vajad sihikindlust ja tugevust. Seepärast on see raske. Aga see on võimalik."
Šveitslane lootis aasta alguses, et saab end tagasi tippvormi pärast vigastusterohket 2020. aasta hooaega, aga Wimbleoni turniir jäi tema hooaja viimaseks ja 40-aastane läks põlveoperatsioonile.
Federer ütles, et põlv läheb iga päevaga aina paremaks. "Tunnen end päris hästi, arvestades, et asjad ei läinud nii nagu lootsin, et nad lähevad. Taastun hästi ja taastusravi läheb väga hästi. Mul ei ole tagasilööke olnud. Tunnen end tugevalt ja olen põnevil, et näha, mis veel ees ootab," ütles tennisist.
20-kordne slämmiturniiri võitja ütles, et eelmise aasta kogemus vigastusest taastumisega tegi sel aastal taastumise lihtsamaks. "Olin isegi üllatunud, kui lihtne taastumine minu jaoks on olnud, sest tean, et see pole kõigi lemmik asi, mida teha. Aga arvan, et pärast kõiki neid aastaid reisides oli tore mõnda aega perega kodus olla," ütles Federer.
Ta lisas, et tahaks võimalikult kiiresti väljakule naaseda, aga peab praeguse aeglase perioodi ajal kannatlik olema ja taasuma. | Operatsioonist taastuv Federer: tunnen end tugevalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma esireket Novak Djokovic püüdis sel aastal ajalugu ning oleks saanud võiduga USA lahtiste finaalis slämmivõitude arvestuses enda 21. võidu ning ühtlasi lõpetanud kalendriaasta slämmi, võites kõik neli suure slämmi turniiri aasta jooksul. Djokovic kaotas finaalis aga venelasele Daniil Medvedevile.
Federer on samuti kalendriaasta peale kolm slämmiturniiri võitnud, aga 2004. aastal jäi puudu võit Prantsusmaa lahtistel. Ka Rafael nadal on lähedal olnud, kuid ei suutnud 2010. aastal Austraalia lahtistelt võitu tuua. Viimane mees, kes suutis ühe aasta sees võita kõik slämmiturniirid, oli austraallane Rod Laver, kes sai sellega hakkama 1969. aastal.
"Ma usun, et see võib kunagi veel juhtuda," ütles Federer. "Nägime just Novakiga, mina ja Rafa [Nadal] oleme väga lähedal olnud. Aga selle tegemiseks on sul õnne vaja. Sa vajad sihikindlust ja tugevust. Seepärast on see raske. Aga see on võimalik."
Šveitslane lootis aasta alguses, et saab end tagasi tippvormi pärast vigastusterohket 2020. aasta hooaega, aga Wimbleoni turniir jäi tema hooaja viimaseks ja 40-aastane läks põlveoperatsioonile.
Federer ütles, et põlv läheb iga päevaga aina paremaks. "Tunnen end päris hästi, arvestades, et asjad ei läinud nii nagu lootsin, et nad lähevad. Taastun hästi ja taastusravi läheb väga hästi. Mul ei ole tagasilööke olnud. Tunnen end tugevalt ja olen põnevil, et näha, mis veel ees ootab," ütles tennisist.
20-kordne slämmiturniiri võitja ütles, et eelmise aasta kogemus vigastusest taastumisega tegi sel aastal taastumise lihtsamaks. "Olin isegi üllatunud, kui lihtne taastumine minu jaoks on olnud, sest tean, et see pole kõigi lemmik asi, mida teha. Aga arvan, et pärast kõiki neid aastaid reisides oli tore mõnda aega perega kodus olla," ütles Federer.
Ta lisas, et tahaks võimalikult kiiresti väljakule naaseda, aga peab praeguse aeglase perioodi ajal kannatlik olema ja taasuma.
### Response:
Operatsioonist taastuv Federer: tunnen end tugevalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ravimiameti peadirektori ametikoha avaliku konkursi avalduste esitamise tähtaeg oli esmaspäeval ja konkursile esitasid oma avaldused kolm kandidaati, ütles ERR-ile tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn.
Millal lõplik valik tehakse ja uus juht ametisse asub, pole veel selge.
"Lõpliku valiku tegemise kuupäev sõltub sellest, millised voorud konkursi käigus otsustatakse läbi viia ja millal minister talle valikukomisjoni poolt esitatud kandidaadi ametisse nimetab," lausus Limbach-Pirn.
Ravimiameti peadirektoril on nagu kõigil avaliku teenistuse tippjuhtidel viieaastane teenistustähtaeg.
Ravimiameti peadirektori kohal üle 20 aasta töötanud Kristin Raudsepp lahkus omal soovil ametist ning asus septembrist tööle Confido meditsiinigrupi Tartusse rajatava uue meditsiinikeskuse juhina.
Teisipäeval kuulutas riigikantselei välja ka terviseameti uue peadirektori konkursi, mille tähtaeg on 25. oktoober.
Terviseameti senine juht Üllar Lanno teatas septembri alguses, et lahkub 20. septembril ametist. Terviseametit juhib uue peadirektori ametisse nimetamiseni peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma. | Ravimiameti juhiks soovib saada kolm inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ravimiameti peadirektori ametikoha avaliku konkursi avalduste esitamise tähtaeg oli esmaspäeval ja konkursile esitasid oma avaldused kolm kandidaati, ütles ERR-ile tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn.
Millal lõplik valik tehakse ja uus juht ametisse asub, pole veel selge.
"Lõpliku valiku tegemise kuupäev sõltub sellest, millised voorud konkursi käigus otsustatakse läbi viia ja millal minister talle valikukomisjoni poolt esitatud kandidaadi ametisse nimetab," lausus Limbach-Pirn.
Ravimiameti peadirektoril on nagu kõigil avaliku teenistuse tippjuhtidel viieaastane teenistustähtaeg.
Ravimiameti peadirektori kohal üle 20 aasta töötanud Kristin Raudsepp lahkus omal soovil ametist ning asus septembrist tööle Confido meditsiinigrupi Tartusse rajatava uue meditsiinikeskuse juhina.
Teisipäeval kuulutas riigikantselei välja ka terviseameti uue peadirektori konkursi, mille tähtaeg on 25. oktoober.
Terviseameti senine juht Üllar Lanno teatas septembri alguses, et lahkub 20. septembril ametist. Terviseametit juhib uue peadirektori ametisse nimetamiseni peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.
### Response:
Ravimiameti juhiks soovib saada kolm inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhiosa Kereti loomingust moodustavad lühijutud, kuid ta on kirjutanud ka filmi- ja telestsenaariume, koomikseid, näidendeid, lasteraamatuid ning lavastanud filme. Koos oma näitlejast ja režissöörist naise Shira Geffeniga tehtud "Jellyfish" ("Meduus") võitis 2007. aastal Cannes'i filmifestivalil parima debüütmängufilmi auhinna.
Etgar Kereti tõlkija Margus Alver iseloomustab autorit nii: "Etgar Keret on väga vaheda ja eklektilise keelekasutusega Iisraeli kirjanik, kes ei kirjuta suurtest ideedest ega ideaalidest, vaid tavainimestest ja nende argiprobleemidest. Ta kasutab ohtralt slängi ja vulgarisme. Keretil on erakordne anne näha ka banaalseid seiku harukordsest vaatevinklist ning paisata lugeja järsku võlu- või fantaasiamaailma. Vaatamata süngetele teemadele on enamik lugusid naljakad, tihti on õrnus kõrvuti tooruse ja vägivallaga."
Eesti keeles on Loomingu Raamatukogus Margus Alveri tõlkes ilmunud Kereti lühijutukogu "Kissingeri igatsedes" (orig. 1994, e.k. 2019).
Etgar Keret kohtub lugejatega neljapäeval, 23. septembril kell 18 Tartu linnaraamatukogu saalis. Autoriga vestleb tõlkija Margus Alver, näitleja Anne Türnpu esitab kirjaniku seni eesti keeles avaldamata loomingut. Vestlus on inglise keeles, sünkroontõlkega. Kohapeal on võimalik osta lühijutukogu "Kissingeri igatsedes". | Prima Vistal esineb Iisraeli kirjanik Etgar Keret | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhiosa Kereti loomingust moodustavad lühijutud, kuid ta on kirjutanud ka filmi- ja telestsenaariume, koomikseid, näidendeid, lasteraamatuid ning lavastanud filme. Koos oma näitlejast ja režissöörist naise Shira Geffeniga tehtud "Jellyfish" ("Meduus") võitis 2007. aastal Cannes'i filmifestivalil parima debüütmängufilmi auhinna.
Etgar Kereti tõlkija Margus Alver iseloomustab autorit nii: "Etgar Keret on väga vaheda ja eklektilise keelekasutusega Iisraeli kirjanik, kes ei kirjuta suurtest ideedest ega ideaalidest, vaid tavainimestest ja nende argiprobleemidest. Ta kasutab ohtralt slängi ja vulgarisme. Keretil on erakordne anne näha ka banaalseid seiku harukordsest vaatevinklist ning paisata lugeja järsku võlu- või fantaasiamaailma. Vaatamata süngetele teemadele on enamik lugusid naljakad, tihti on õrnus kõrvuti tooruse ja vägivallaga."
Eesti keeles on Loomingu Raamatukogus Margus Alveri tõlkes ilmunud Kereti lühijutukogu "Kissingeri igatsedes" (orig. 1994, e.k. 2019).
Etgar Keret kohtub lugejatega neljapäeval, 23. septembril kell 18 Tartu linnaraamatukogu saalis. Autoriga vestleb tõlkija Margus Alver, näitleja Anne Türnpu esitab kirjaniku seni eesti keeles avaldamata loomingut. Vestlus on inglise keeles, sünkroontõlkega. Kohapeal on võimalik osta lühijutukogu "Kissingeri igatsedes".
### Response:
Prima Vistal esineb Iisraeli kirjanik Etgar Keret |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avasõidu stardist ei saanud Leok just kõige paremini minema, aga tõusis raskel liivarajal avaringi lõpuks juba teisele kohale. Esikohal oli sellel hetkel soomlane Viktor Leppälä, kellest Leok juba järgmisel ringil möödus ning sõitu juhtima asus. Sõidu jooksul sai soomlane veel mitmel korral Leokile lähedale, kuid eestlane ei teinud suuri vigu ja võttis esikoha. Leppälä lõpetas sõidu teisena ja Dex van den Breok (Holland) kolmandana.
Teises sõidus tegi Leok taas hea stardi ja avakurvi järel oli ta juba kolmandal kohal. Mõni kurv hiljem tõusis ta avasõidu kolmandana lõpetanud van den Broeki järele teiseks. Sellest positsioonist piisas Leokile, et tulla Euroopa meistriks ning eestlane hoidis teist kohta sõidu lõpuni. Sõidu võitis van den Broek, kolmas oli soomlane Leppälä.
Kahe sõidu kokkuvõttes teenis Leok 47 punkti ja tuli EMX65 klassi Euroopa meistriks. Teiseks tuli 45 punktiga van den Broek ja kolmandaks 42 punktiga Leppälä. Aston Allas teenis 28 punkti ja oli kuues, Enri Lustus teenis kaheksa punkti, mis andis talle 18. koha.
EMX85 klassis saavutas Travis Leok kaheksa punktiga 17. koha, Sebastian Leok jäi kahe punktiga 24. kohale.
Loe pikemalt Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni lehelt. | Lucas Leok tuli Itaalias Euroopa meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avasõidu stardist ei saanud Leok just kõige paremini minema, aga tõusis raskel liivarajal avaringi lõpuks juba teisele kohale. Esikohal oli sellel hetkel soomlane Viktor Leppälä, kellest Leok juba järgmisel ringil möödus ning sõitu juhtima asus. Sõidu jooksul sai soomlane veel mitmel korral Leokile lähedale, kuid eestlane ei teinud suuri vigu ja võttis esikoha. Leppälä lõpetas sõidu teisena ja Dex van den Breok (Holland) kolmandana.
Teises sõidus tegi Leok taas hea stardi ja avakurvi järel oli ta juba kolmandal kohal. Mõni kurv hiljem tõusis ta avasõidu kolmandana lõpetanud van den Broeki järele teiseks. Sellest positsioonist piisas Leokile, et tulla Euroopa meistriks ning eestlane hoidis teist kohta sõidu lõpuni. Sõidu võitis van den Broek, kolmas oli soomlane Leppälä.
Kahe sõidu kokkuvõttes teenis Leok 47 punkti ja tuli EMX65 klassi Euroopa meistriks. Teiseks tuli 45 punktiga van den Broek ja kolmandaks 42 punktiga Leppälä. Aston Allas teenis 28 punkti ja oli kuues, Enri Lustus teenis kaheksa punkti, mis andis talle 18. koha.
EMX85 klassis saavutas Travis Leok kaheksa punktiga 17. koha, Sebastian Leok jäi kahe punktiga 24. kohale.
Loe pikemalt Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni lehelt.
### Response:
Lucas Leok tuli Itaalias Euroopa meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäeva jooksul avati haiglates 20 uut haigusjuhtu, haiglaravi vajavate inimeste arv kasvas viie võrra.
Suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest: 32-aastane mees, 70-aastane mees, 88-aastane naine, 92-aastane mees ja 94-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 1333 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Haiglaravi vajavatest inimestest on vaktsineerimata 129 ehk 71,7 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 51 ehk 28,3 protsenti.
Intensiivravi vajab 17 koroonaga nakatunut, neist 13 on juhitaval hingamisel.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6561 testitulemust, millest 463 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 322 vaktsineerimata ja 141 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 3153 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 338 100 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 66,2 protsenti. | Haiglas viibib 180 koroonapositiivset, suri viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäeva jooksul avati haiglates 20 uut haigusjuhtu, haiglaravi vajavate inimeste arv kasvas viie võrra.
Suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest: 32-aastane mees, 70-aastane mees, 88-aastane naine, 92-aastane mees ja 94-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 1333 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Haiglaravi vajavatest inimestest on vaktsineerimata 129 ehk 71,7 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 51 ehk 28,3 protsenti.
Intensiivravi vajab 17 koroonaga nakatunut, neist 13 on juhitaval hingamisel.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6561 testitulemust, millest 463 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 322 vaktsineerimata ja 141 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 3153 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 338 100 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 66,2 protsenti.
### Response:
Haiglas viibib 180 koroonapositiivset, suri viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1960. aastad olid New Yorgi kunstielus revolutsioonilised – uut moodsat kunstiliiki, mille keskmes seisid makid, masinad, kaamerad ja süntesaatorid, asusid leiutama ka Tšehhoslovakkiast emigreerunud Vasulkad. Nad eksperimenteerisid videoga, asutasid legendaarse interdistsiplinaarse etenduspaiga The Kitchen ja töötasid koos selliste oma ala suurkujudega nagu Andy Warhol, Philip Glass ja Laurie Anderson. Steina Vasulka töid on mitmel puhul eksponeeritud ka Eestis.
22. septembril Kumu auditooriumis linastuva filmi juhatab sisse kunstnik, kunstikriitik ja õppejõud Raivo Kelomees. | Kumu dokumentaal tutvustab videokunsti pioneere Steina ja Woody Vasulkat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1960. aastad olid New Yorgi kunstielus revolutsioonilised – uut moodsat kunstiliiki, mille keskmes seisid makid, masinad, kaamerad ja süntesaatorid, asusid leiutama ka Tšehhoslovakkiast emigreerunud Vasulkad. Nad eksperimenteerisid videoga, asutasid legendaarse interdistsiplinaarse etenduspaiga The Kitchen ja töötasid koos selliste oma ala suurkujudega nagu Andy Warhol, Philip Glass ja Laurie Anderson. Steina Vasulka töid on mitmel puhul eksponeeritud ka Eestis.
22. septembril Kumu auditooriumis linastuva filmi juhatab sisse kunstnik, kunstikriitik ja õppejõud Raivo Kelomees.
### Response:
Kumu dokumentaal tutvustab videokunsti pioneere Steina ja Woody Vasulkat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluse 10 km ja 22 km jooksurada algas samal teekonnal, kuid poolmaratoni jooksjad pöörasid ühel hetkel pikemale ringile. Sama tegi Ahmed, kes oli end registreerinud ainult 10 km võistlusele.
Sellegipoolest oli jooksja poolmaratoni kiireim, kui lõpetas ajaga 1:03.08, mis oli pea viis minutit teisel kohal lõpetanud Chris Thompsonist kiirem.
BBC vahendusel teatas võistlust korraldanud meeskond, et kuna Ahmed oli registreeritud eliitjooksjana 10 km distantsile, pidid organiseerijad ta diskvalifitseerima. "Reeglid on reeglid ja praegusel juhul peame Omari diskvalifitseerima. Me tunnustame tema esitust ja ta on kutsustud järgmisel nädalal eliitjooksjana Manchesteri jooksule," ütles korraldava meeskonna The Great Run Company juht Paul Foster.
Chris Thompson määrati ajaga 1:07.53 poolmaratoni võitjaks. | Kogemata poolmaratoni võitnud jooksja diskvalifitseeriti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluse 10 km ja 22 km jooksurada algas samal teekonnal, kuid poolmaratoni jooksjad pöörasid ühel hetkel pikemale ringile. Sama tegi Ahmed, kes oli end registreerinud ainult 10 km võistlusele.
Sellegipoolest oli jooksja poolmaratoni kiireim, kui lõpetas ajaga 1:03.08, mis oli pea viis minutit teisel kohal lõpetanud Chris Thompsonist kiirem.
BBC vahendusel teatas võistlust korraldanud meeskond, et kuna Ahmed oli registreeritud eliitjooksjana 10 km distantsile, pidid organiseerijad ta diskvalifitseerima. "Reeglid on reeglid ja praegusel juhul peame Omari diskvalifitseerima. Me tunnustame tema esitust ja ta on kutsustud järgmisel nädalal eliitjooksjana Manchesteri jooksule," ütles korraldava meeskonna The Great Run Company juht Paul Foster.
Chris Thompson määrati ajaga 1:07.53 poolmaratoni võitjaks.
### Response:
Kogemata poolmaratoni võitnud jooksja diskvalifitseeriti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui pettunud te olete Keskerakonna tähtpoliitikutes, näiteks Jaanus Karilaius ja Tanel Kiiges, kes teatasid hiljuti, et Mailis Reps ei kandideeri kohalikel valimistel ja et võtame talt saadikupuutumatuse ära?
Mis puudutab saadikupuutumatust, siis see on väga kummaline asi. Kui võiks minu tagasihoidliku arvamuse öelda, siis selle võiks seadusest välja võtta. Ma saan aru, kust see tuli – 1920–1930-ndate aastate loogikast –, aga täna ei ole ühtegi erandit.
See on tegelikult kummaline, sest saadikupuutumatust peavad riigikogu liikmed oma isikliku häälega otsustama olukorras, kus neil ei ole veel mitte mingit infot. Mitte mingit, kaasa arvatud minul, keda tänasest süüdistatakse sajas surmapatus. Mul ei ole täistoimikut, sellepärast et täistoimik esitatakse kohtule. Enne nad ei saa kohtule esitada, kui saadikupuutumatus ära võetakse.
Nii et sellise kummalise etapi sa pead läbima, kusjuures alati see läbitakse ja see on tegelikult formaalsus. Nii et noh, seda tegelikult tõesti ei ole vaja. Loomulikult tuleb saadikupuutumatus ära võtta, sest muidu sa ei jõua kohtusse...
Äkki saate ise loobuda sellest?
Ei. Kahjuks on ikkagi peamine hääletus, seal ei ole sellist süsteemi.
Kas ajate hääli kokku, et ei tulekski seda äravõtmist?
Ei, ei! Nalja teete?
Kalev Kallo puhul me mäletame, et läks nibin-nabin…
Ai-ai-ai. Nalja teete? See ei ole see. See ei ole selline faas. See ei ole selline küsimus. Et seda saadikupuutumatust mitte ära võtta, selleks on ainult üks alus. Ja see on see, kui tegemist on ainult mingisuguse poliitilise tagakiusamise küsimusega.
"Pealtnägija" on ETV eetris kolmapäeval kell 20.05, täismahus ligi tunnist usutlust Repsiga saab lugeda reedel ERR-i portaalist ja kuulata Vikerraadiost. | Reps "Pealtnägijale": loomulikult tuleb saadikupuutumatus ära võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui pettunud te olete Keskerakonna tähtpoliitikutes, näiteks Jaanus Karilaius ja Tanel Kiiges, kes teatasid hiljuti, et Mailis Reps ei kandideeri kohalikel valimistel ja et võtame talt saadikupuutumatuse ära?
Mis puudutab saadikupuutumatust, siis see on väga kummaline asi. Kui võiks minu tagasihoidliku arvamuse öelda, siis selle võiks seadusest välja võtta. Ma saan aru, kust see tuli – 1920–1930-ndate aastate loogikast –, aga täna ei ole ühtegi erandit.
See on tegelikult kummaline, sest saadikupuutumatust peavad riigikogu liikmed oma isikliku häälega otsustama olukorras, kus neil ei ole veel mitte mingit infot. Mitte mingit, kaasa arvatud minul, keda tänasest süüdistatakse sajas surmapatus. Mul ei ole täistoimikut, sellepärast et täistoimik esitatakse kohtule. Enne nad ei saa kohtule esitada, kui saadikupuutumatus ära võetakse.
Nii et sellise kummalise etapi sa pead läbima, kusjuures alati see läbitakse ja see on tegelikult formaalsus. Nii et noh, seda tegelikult tõesti ei ole vaja. Loomulikult tuleb saadikupuutumatus ära võtta, sest muidu sa ei jõua kohtusse...
Äkki saate ise loobuda sellest?
Ei. Kahjuks on ikkagi peamine hääletus, seal ei ole sellist süsteemi.
Kas ajate hääli kokku, et ei tulekski seda äravõtmist?
Ei, ei! Nalja teete?
Kalev Kallo puhul me mäletame, et läks nibin-nabin…
Ai-ai-ai. Nalja teete? See ei ole see. See ei ole selline faas. See ei ole selline küsimus. Et seda saadikupuutumatust mitte ära võtta, selleks on ainult üks alus. Ja see on see, kui tegemist on ainult mingisuguse poliitilise tagakiusamise küsimusega.
"Pealtnägija" on ETV eetris kolmapäeval kell 20.05, täismahus ligi tunnist usutlust Repsiga saab lugeda reedel ERR-i portaalist ja kuulata Vikerraadiost.
### Response:
Reps "Pealtnägijale": loomulikult tuleb saadikupuutumatus ära võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul ollakse harjunud, et Eestis kasutatakse piimatoodetel säilimisaja märget "kõlblik kuni", kuigi pastöriseeritud piimatooted ei pruugi olla säilimisaja lõppedes kohe tervisele ohtlikud.
"Seetõttu oleme soovitanud sektoril hinnata võimalust asendada senine "kõlblik kuni" märge "parim enne" märgistusega. See viitab sõna-sõnalt sellele, et kuni säilimisaja kuupäevani on toit parimate omadustega ning kuupäeva möödumisel on toit veel mõnda aega piisavalt kvaliteetne ja ohutu, et seda süüa," sõnas Kruuse.
Märgistus muutub piimal ja piimatoodetel, nagu jogurt, hapukoor jms. Enne uuele märgistusele üleminekut peavad käitlejad hindama iga toote puhul toiduohutuse riske.
Toidukäitlejad vastutavad toidupakendil esitatava info eest ning peavad tagama toidu ohutuse ja kvaliteedi kogu säilimisaja vältel, rõhutas ministeerium.
Maaeluministri sõnul on piimatoodete säilimisaja märgistuse muutmise üks eesmärke vähendada toidu ära viskamist.
"Põhjamaades on pikka aega kasutatud pastöriseeritud piimatoodete puhul märgistust "parim enne". See on üks meede vähendamaks toidu raiskamist, samuti võimaldab see lihtsamalt piimatooteid abivajajatele annetada," lisas minister.
Eestis on viimase viie aasta jooksul toidujäätmete teke suurenenud ning kõige enam läheb toitu raisku just kodumajapidamistes. Kogu kodumajapidamistes raisku läinud toidust moodustavad piimatooted 13 protsenti. | Eestis muutub piimatoodete säilimisaja märgistus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul ollakse harjunud, et Eestis kasutatakse piimatoodetel säilimisaja märget "kõlblik kuni", kuigi pastöriseeritud piimatooted ei pruugi olla säilimisaja lõppedes kohe tervisele ohtlikud.
"Seetõttu oleme soovitanud sektoril hinnata võimalust asendada senine "kõlblik kuni" märge "parim enne" märgistusega. See viitab sõna-sõnalt sellele, et kuni säilimisaja kuupäevani on toit parimate omadustega ning kuupäeva möödumisel on toit veel mõnda aega piisavalt kvaliteetne ja ohutu, et seda süüa," sõnas Kruuse.
Märgistus muutub piimal ja piimatoodetel, nagu jogurt, hapukoor jms. Enne uuele märgistusele üleminekut peavad käitlejad hindama iga toote puhul toiduohutuse riske.
Toidukäitlejad vastutavad toidupakendil esitatava info eest ning peavad tagama toidu ohutuse ja kvaliteedi kogu säilimisaja vältel, rõhutas ministeerium.
Maaeluministri sõnul on piimatoodete säilimisaja märgistuse muutmise üks eesmärke vähendada toidu ära viskamist.
"Põhjamaades on pikka aega kasutatud pastöriseeritud piimatoodete puhul märgistust "parim enne". See on üks meede vähendamaks toidu raiskamist, samuti võimaldab see lihtsamalt piimatooteid abivajajatele annetada," lisas minister.
Eestis on viimase viie aasta jooksul toidujäätmete teke suurenenud ning kõige enam läheb toitu raisku just kodumajapidamistes. Kogu kodumajapidamistes raisku läinud toidust moodustavad piimatooted 13 protsenti.
### Response:
Eestis muutub piimatoodete säilimisaja märgistus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Evergrande aktsia hind Hongkongi börsil on langenud 2010. aasta hinnatasemele.
Evergrande on maailmas enim võlgu olev kinnisvaraarendaja. Evergrande'i võlakohustused ulatuvad 300 miljardi dollarini. Tegemist on Hiina ühe suurima kinnisvarafirmaga.
Mure Hiina kinnisvarasektori pärast saatis Hiina börsiindeksid suurde langusesse. Hang Sengi kinnisvaraindeks langes madalaimale tasemele alates 2016. aastast.
"Evergrande'i puhul on murettekitavaid eripärasid. Kuid see on kooskõlas üldise narratiiviga. Suure ettevõtte potentsiaalne langus hoiatab, et Hiina ja maailmamajanduse taastumine võib veelgi aeglustuda," ütles investeerimisfirma CIBC Private Wealth juht David Donabedian.
Evegrande hoiatas hiljuti maksejõuetuse eest. Hiina kinnisvarasektori üldine olukord hirmutab investoreid terves maailmas, teatas Financial Times.
USA Wall Streeti aktsiaindeks S&P 500 langes pühapäeval 1,7 protsenti. Tegemist oli halvima kauplemispäevaga viimase nelja kuu jooksul. Esmaspäeval langes indeks veelgi 2,9 protsenti, kuid pärastlõunal taastas osa kahjumist, vahendas Financial Times.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq langes esmaspäeval 2,2 protsenti.
Esmaspäeval langesid ka Euroopa aktsiaturud. Aktsiaindeks Stoxx 600 kukkus 1,7 protsenti.
"Evegrande on vaid jäämäe tipp. Hiina kinnisvaraarendajad on märkimisväärse surve all. Kompartei sunnib börsil noteeritud kinnisvarafirmasid langetama eluasemekulusid Mandri-Hiinas ja Hongkongis. Sellel on ahelmõju, mis lõpuks mõjutab ka pankasid," ütles Hongkongi maaklerifirma Wealthy Securities juht Louis Tse.
Hiina suurima kindlustusfirma Ping Ani aktsia hind langes esmaspäeval koguni 8,4 protsenti.
Krediidireitinguagentuuri Standard & Poor direktori Ming Tani sõnul Evergrande'i likviidsuskriis tõenäoliselt Hiinas finantskriisi siiski ei tekita.
"Peamine risk Hiina finantssüsteemile oleks, kui ka teised kinnisvarafirmad satuvad raskustesse," ütles Ming.
Esmaspäeval langesid maailmas ka metallide hinnad.
Rauamaagi hind langes alla 100 dollari tonni kohta, see on viimase aasta madalaim hind. Investorid muretsevad, et Hiina kinnisvaraarendajate raskused mõjutavad riigis kogu ehitussektorit. | Suure Hiina kinnisvarafirma raskused viisid aktsiaturud langusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Evergrande aktsia hind Hongkongi börsil on langenud 2010. aasta hinnatasemele.
Evergrande on maailmas enim võlgu olev kinnisvaraarendaja. Evergrande'i võlakohustused ulatuvad 300 miljardi dollarini. Tegemist on Hiina ühe suurima kinnisvarafirmaga.
Mure Hiina kinnisvarasektori pärast saatis Hiina börsiindeksid suurde langusesse. Hang Sengi kinnisvaraindeks langes madalaimale tasemele alates 2016. aastast.
"Evergrande'i puhul on murettekitavaid eripärasid. Kuid see on kooskõlas üldise narratiiviga. Suure ettevõtte potentsiaalne langus hoiatab, et Hiina ja maailmamajanduse taastumine võib veelgi aeglustuda," ütles investeerimisfirma CIBC Private Wealth juht David Donabedian.
Evegrande hoiatas hiljuti maksejõuetuse eest. Hiina kinnisvarasektori üldine olukord hirmutab investoreid terves maailmas, teatas Financial Times.
USA Wall Streeti aktsiaindeks S&P 500 langes pühapäeval 1,7 protsenti. Tegemist oli halvima kauplemispäevaga viimase nelja kuu jooksul. Esmaspäeval langes indeks veelgi 2,9 protsenti, kuid pärastlõunal taastas osa kahjumist, vahendas Financial Times.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq langes esmaspäeval 2,2 protsenti.
Esmaspäeval langesid ka Euroopa aktsiaturud. Aktsiaindeks Stoxx 600 kukkus 1,7 protsenti.
"Evegrande on vaid jäämäe tipp. Hiina kinnisvaraarendajad on märkimisväärse surve all. Kompartei sunnib börsil noteeritud kinnisvarafirmasid langetama eluasemekulusid Mandri-Hiinas ja Hongkongis. Sellel on ahelmõju, mis lõpuks mõjutab ka pankasid," ütles Hongkongi maaklerifirma Wealthy Securities juht Louis Tse.
Hiina suurima kindlustusfirma Ping Ani aktsia hind langes esmaspäeval koguni 8,4 protsenti.
Krediidireitinguagentuuri Standard & Poor direktori Ming Tani sõnul Evergrande'i likviidsuskriis tõenäoliselt Hiinas finantskriisi siiski ei tekita.
"Peamine risk Hiina finantssüsteemile oleks, kui ka teised kinnisvarafirmad satuvad raskustesse," ütles Ming.
Esmaspäeval langesid maailmas ka metallide hinnad.
Rauamaagi hind langes alla 100 dollari tonni kohta, see on viimase aasta madalaim hind. Investorid muretsevad, et Hiina kinnisvaraarendajate raskused mõjutavad riigis kogu ehitussektorit.
### Response:
Suure Hiina kinnisvarafirma raskused viisid aktsiaturud langusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sten Eltermaa on klaasi ja arhitektuuri ja linnaruumiga tegelenud 2014. aastast ning eksponeerinud seostuvaid töid mh psühhogeograafial põhinevatel isikunäitustel "Brüsseli prelüüd" (2017) ja "Läbipaistvuse register" (2020). Jätkuvalt kaardistab Eltermaa vabaduse/turvalisuse teemat praegustes ühiskonna- ja igapäevaelu korraldavates tulvades.
"Näituse "Glass Struggle" ettevalmistamise käigus olen laias laastus lähenenud kahest rakursist," selgitas kunstnik. "Kõigepealt klaas kui materjal – nüüdseks oma näilisele haprusele on klaasist saanud väga turvaline konstruktsioonielement. Ühtaegu on klaasil ka põnev tähendusväli: läbipaistvus ja peegeldused, informatsiooni kogumine ja sellele ligipääsmatus, näiteks," tõdes ta ja lisas, et delikaatsete andmetega kauplemise võib ümber nimetada ka inimkaubanduse uue hübriidvormina. "Praegu ei kaubelda enam ainult inimkehadega, vaid nüüd ka meie tunnetusaparaadi sisuga."
Näitusekujunduse teeb Arvi Anderson (arhitektid b210).
Näitusega paralleelselt avatakse veebinäitus alapealkirjaga "O.H.T.: Orbiidilt Hälbinud Tehiskaaslane", mis seob kokku Sten Eltermaa fotod, luuletaja Maria Lee tekstifragmendid ning graafilise disaineri Maria Muuki veebiarenduse. "Mina tajun seda veebiruumi mõnes mõttes külmadesse geomeetrilistesse inimest välistavatesse struktuuridesse ära eksinud inimlikkusepüüdlusena. See on metafoor emotsionaalsest, enesehävituslikust tehisintellektist, tehiskaaslasest; kujutlus meist endist kui rikkiminevatest masinatest," ütles Maria Lee.
Veebinäitus jääb avatuks üheks aastaks. | EKA galeriis avatakse Sten Eltermaa näitus paradoksaalsest klaasist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sten Eltermaa on klaasi ja arhitektuuri ja linnaruumiga tegelenud 2014. aastast ning eksponeerinud seostuvaid töid mh psühhogeograafial põhinevatel isikunäitustel "Brüsseli prelüüd" (2017) ja "Läbipaistvuse register" (2020). Jätkuvalt kaardistab Eltermaa vabaduse/turvalisuse teemat praegustes ühiskonna- ja igapäevaelu korraldavates tulvades.
"Näituse "Glass Struggle" ettevalmistamise käigus olen laias laastus lähenenud kahest rakursist," selgitas kunstnik. "Kõigepealt klaas kui materjal – nüüdseks oma näilisele haprusele on klaasist saanud väga turvaline konstruktsioonielement. Ühtaegu on klaasil ka põnev tähendusväli: läbipaistvus ja peegeldused, informatsiooni kogumine ja sellele ligipääsmatus, näiteks," tõdes ta ja lisas, et delikaatsete andmetega kauplemise võib ümber nimetada ka inimkaubanduse uue hübriidvormina. "Praegu ei kaubelda enam ainult inimkehadega, vaid nüüd ka meie tunnetusaparaadi sisuga."
Näitusekujunduse teeb Arvi Anderson (arhitektid b210).
Näitusega paralleelselt avatakse veebinäitus alapealkirjaga "O.H.T.: Orbiidilt Hälbinud Tehiskaaslane", mis seob kokku Sten Eltermaa fotod, luuletaja Maria Lee tekstifragmendid ning graafilise disaineri Maria Muuki veebiarenduse. "Mina tajun seda veebiruumi mõnes mõttes külmadesse geomeetrilistesse inimest välistavatesse struktuuridesse ära eksinud inimlikkusepüüdlusena. See on metafoor emotsionaalsest, enesehävituslikust tehisintellektist, tehiskaaslasest; kujutlus meist endist kui rikkiminevatest masinatest," ütles Maria Lee.
Veebinäitus jääb avatuks üheks aastaks.
### Response:
EKA galeriis avatakse Sten Eltermaa näitus paradoksaalsest klaasist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui avapäeval alistati 3:1 Prantsusmaa, siis turniiri teisel võistluspäeval said eestlased kaks kaotust. Esmalt läks kirja 1:3 (21:25, 14:25, 25:19, 17:25) kaotus Tšehhile, misjärel jäädi korduskohtumises Prantsusmaale alla 1:3 (25:22, 18:25, 21:25, 23:25), vahendab volley.ee.
Peatreener Meelis Stamm ütles pärast teist võistluspäeva, et mõlemas mängus said otsustavaks geimi lõpud. "Mõlemad mängud olid head tasavägised, aga võrreldes esimese päevaga kaotasime me kahjuks tasavägised geimilõpud, mis ilmselt võib veidi ajada ka väsimuse kaela, kuna pidime olude sunnil turniirile tulema ilma vahetusmängijateta. Rõõmu valmistab see, et suutsime siiski mõlemalt vastaselt geimi võita, mis annab alust arvata, et oleme õiges kohas ja õigel teel," kommenteeris peatreener.
Turniir lõppes pühapäeval 1:3 (15:25, 16:25, 25:19, 24:26) kaotusega Tšehhile ning Eesti pälvis kokkuvõttes kolmanda koha. Margus Hoop valiti turniiri parimaks ründajaks. | Istevõrkpalli koondis tuli Euroopa pronksliiga turniiril kolmandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui avapäeval alistati 3:1 Prantsusmaa, siis turniiri teisel võistluspäeval said eestlased kaks kaotust. Esmalt läks kirja 1:3 (21:25, 14:25, 25:19, 17:25) kaotus Tšehhile, misjärel jäädi korduskohtumises Prantsusmaale alla 1:3 (25:22, 18:25, 21:25, 23:25), vahendab volley.ee.
Peatreener Meelis Stamm ütles pärast teist võistluspäeva, et mõlemas mängus said otsustavaks geimi lõpud. "Mõlemad mängud olid head tasavägised, aga võrreldes esimese päevaga kaotasime me kahjuks tasavägised geimilõpud, mis ilmselt võib veidi ajada ka väsimuse kaela, kuna pidime olude sunnil turniirile tulema ilma vahetusmängijateta. Rõõmu valmistab see, et suutsime siiski mõlemalt vastaselt geimi võita, mis annab alust arvata, et oleme õiges kohas ja õigel teel," kommenteeris peatreener.
Turniir lõppes pühapäeval 1:3 (15:25, 16:25, 25:19, 24:26) kaotusega Tšehhile ning Eesti pälvis kokkuvõttes kolmanda koha. Margus Hoop valiti turniiri parimaks ründajaks.
### Response:
Istevõrkpalli koondis tuli Euroopa pronksliiga turniiril kolmandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eks siin selle õmblemisega tuleb tegelema hakata, see on selge. Kõik on polariseerunud ja mitte ainult meil, tundub, et see on mingi aja märk. Siin muu ei aita, kui tuleb suhelda, rääkida, kuidas sina asjadest aru saad, argumenteerida ja siis ma arvan, et on võimalik ümber veenda ka neid inimesi, kes mõtlevad praegu – ma ei taha öelda, et valesti – aga asjade üle viisil, mis ei ole teaduslikult põhjendatud ja argumenteeritud. See on pikk töö ja kõik presidendid on seda ühel või teisel ajajärgul teinud, aga nüüd on ajad teised," arutles Karis.
"Kui võtta aega mõtlemiseks, siis jõuab väga oluliste järeldusteni. Kui on viha sees, siis tuleb vihastada, aga seda ei pea teiste peal välja elama või oma vestluspartnerit solvama," rääkis ta. "Viha on mõnes mõttes mõnus tunne, et midagi tuleb välja. Ma saan aru, et need kommentaariumid on ju vajalikud, et inimene saab välja elada, muidu oleks asjad hullemad, tuldaks tänavatele kirves käes ja see oleks veel hullem."
Betoon on osa kultuurist, kuid sama oluline on selle sisu
Kultuurivaldkonna valupunktide üle arutledes tõi Karis välja, et praegu jäävad paljud suured kultuuriobjektid pärast rajamist omapäi, kuid betooni kõrval on niisama oluline hoonete sisu.
"Arusaadavalt betoon on osa kultuurist, see on arhitektuur. Kui me vaatame kõiki neid hooneid, siis ta koosnebki kahest osast – üks on selle hoone arhitektuur, teine, mis seal sees on. Betoon on osa sellest kunstist, olgu ta ooperimaja, kunstihoone või muuseum. Küsimus on alati selles, kui palju me neid suudame teha. Ja kõige olulisem on see, et me ehitame hooned valmis, aga mis saab edasi? Käibefraas on ju praegu selline, et "meie ehitasime teile maja valmis – nüüd vaadake ise, hakake raha teenima". Natuke on ka ERM selles lõksus, et me teenimegi raha ja siis läheb ka see fookus algsest eesmärgist kõrvale. Me korraldame sündmusi, üks sündmus ajab teist taga, enne COVID-it oli kokku 600 sündmust aastas ja 42 näitust. Seda on liiga palju, tuleks valikuid teha," selgitas ta.
Saates tuli ka jutuks riikliku kontserdimaja rajamine, kuivõrd valitud presidendi ametiaja lõpul, aastal 2026 on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 100. aastapäev. "Mul on raske öelda, kuidas ma neid otsuseid mõjutada saan, aga kindlasti ma saan rääkida. President saabki rääkida, see ongi tema relv. Küsimus saab olema selle mõjus, et niisama tühja ei räägi. Ma olen täiesti nõus ja olen seisnud selle eest, et ooperimaja tuleks, aga see on poolik lahendus, ma arvan, et see kontserdimaja peaks tulema. Mul käivad ka ajakirjad nagu BBC Music. Kui see lahti lüüa, siis peaaegu igas on mõni Eesti dirigent või helilooja. See on kultuuri diplomaatia ja selle järgi meid tuntakse. Ma arvan, et oma kontserdimaja peaks Eesti riigil olema. See ei pea tulema Kultuurkapitali kaudu, on ka teisi võimalusi," rääkis ta.
Oma isikliku muusikamaitse kohta avaldas ta saates, et naudib väga erinevat heliloomingut ja on ooperit käinud nautimas lapsepõlvest saati. "Mina olen omnivoor – mulle meeldib ooper, kammermuusika, orkestrimuusika ja koorilaul. Millega ma pole hästi suhestunud, on soololaul klaveri saatel saksa keeles, aga kõik ülejäänu sobib küll," ütles ta.
Karise kultuurinõunikuks saab helilooja Rasmus Puur. "Küsimus ei ole ju selles, kas ma saan kultuuriga hakkama või ma ei saa hakkama. Arvestades, mis ameteid ma olen kõiki pidanud, ka ülikool on ju kultuuri täis, mitte ainult teadust ja teadmisi. Aga minu soov on see, et oleks kõrval inimesed, kes mõtlevad natukene teistmoodi. Nooremad inimesed mõtlevad teistmoodi, see on see, mis rikastab. Kui ma võtaksin enda kõrvale samasuguse inimese, siis mis nõu ta mulle saaks anda. See oleks raha ja inimeste raiskamine. Noor inimene, seda enam, et ta on jõudnud juba väga palju ära teha. Paljud nõunikud on osakoormusega, kui tõmmata nad ära sinna Kadriorgu ja hoida neid lühikese lõa otsas, siis nad varsti ei oska ka enam mingit nõu anda. Nad peavad ikka olema seotud oma valdkonnaga, sama kehtib ka teadusnõuniku kohta. Samamoodi jääb osakoormusega oma tööle, et oleks side teadusega."
Alar Karis kultuurisaates "Plekktrumm" Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
Eesti trump on haritud rahvas
Karis rääkis saates, et soovib algaval ametiajal panustada eelkõige haridusvaldkonda. "Mulle meeldib, et Eesti rahvas on hästi haritud ja tark rahvas. See on see suur mõte, kuhu mina tahaksin panustada, aga sellel on muidugi palju tahke ja nüansse," ütles ta.
Ta selgitas, et tähtis ei ole mitte lihtsalt kraadi omandamine, vaid läbi elu üha uute teadmiste kogumine. "Küsimus ei ole selles, kas sa lõpetad ülikooli või on sul teaduskraad, küsimus on nendes erinevates teadmistes ja tänapäeval ju see teadmiste hankimine ei ole nii lineaarne, kui see vanasti oli, et lõpetad keskkooli ära ja siis lähed ülikooli. Tänapäeval tehakse ka doktorikraad ära ja minnakse siis kutsekooli pagariks õppima, nii pannakse see haridus elu jooksul tükikestest kokku. Arusaadavalt need teadmiste tükid peavad ka mingi süsteemi looma."
Loodusteadlasena on Karise jaoks tähtis osa meie kultuurist ka looduslähedus. "Minu, nagu paljude teiste lapsepõlv, on möödunud looduses. Mul on minu ilus maakodu, kus on üles kasvanud minu lapsed ja kus käime siiani seenel. Eestlasele on see väga omane. Aga selge see, et tuleb peale põlvkond, kes polegi linnast välja saanud. Sellel tuleb silma peal hoida ja seda sidet loodusega tuleb hoida. Annaks jumal, et meil oleks loodusteaduse õpetajaid, kes viiksid lapsi metsa ja oleks ka vanemaid, kes hoolitseks, et see side loodusega ei kaoks," ütles ta.
"Teaduses on kõik salapärane, teadus ei karda kohtumist tundmatuga. Selle pärast ma räägingi haritud rahvast – et me ei kardaks seda kohtumist tundmatuga ja just see haridus ja teadus annab selle, et sa lähed julgelt ja hakkad otsa vaatama tundmatule," arutles ta.
Kadrioru lossi vahtkond vajab pidulikumat mundrit
Valitud president jagas saates ka oma arvamust Kadriorus vahti pidavate ajateenijate mundri kohta. Toomas Sildam küsis hiljutises intervjuus kaitseväe juhataja Martin Heremiga, kas ta oleks nõus kaaluma auvahtkonna rõivastust muutma. Herem sõnas, et juhul kui käsk tuleb.
"Ma kindlasti ei käsi, aga ma arvan, et ma räägin Heremiga sel teemal. Mul on oma seisukoht sel teemal küll, ma arvan, et kui seal juba inimesed seisavad vahtkonnas, siis nad võiks olla pidulikumas riides, mitte sellises, nagu siis, kui me valmistume sõjaks. Kuigi ma saan aru, et sõjaväelase jaoks see olek ongi valmistumine sõjaks. Käsukorras seda ei teeks – kui ma annan käsu, siis sõjaväelased on jah harjunud seda tegema, aga võib-olla jääb rusikas taskusse. Ma pigem püüan selgitada, miks see oleks mõistlik."
Kultuurisoovitus:"Tulge Eesti Rahva Muuseumisse (õigemini nüüd juba minge). Mitte ainult püsinäitusele, kasutage võimalust, seal on väga unikaalne muinasjutunäitus, kuhu terve perega minna ja mis on viimaseid nädalaid üleval. See näitus on planeeritud Euroopasse rändama, vaadake Tartus ja ERMis see ära, muidu peate mööda Euroopat seda taga ajama," soovitas Karis. | Alar Karis: polariseerumine on meie aja märk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eks siin selle õmblemisega tuleb tegelema hakata, see on selge. Kõik on polariseerunud ja mitte ainult meil, tundub, et see on mingi aja märk. Siin muu ei aita, kui tuleb suhelda, rääkida, kuidas sina asjadest aru saad, argumenteerida ja siis ma arvan, et on võimalik ümber veenda ka neid inimesi, kes mõtlevad praegu – ma ei taha öelda, et valesti – aga asjade üle viisil, mis ei ole teaduslikult põhjendatud ja argumenteeritud. See on pikk töö ja kõik presidendid on seda ühel või teisel ajajärgul teinud, aga nüüd on ajad teised," arutles Karis.
"Kui võtta aega mõtlemiseks, siis jõuab väga oluliste järeldusteni. Kui on viha sees, siis tuleb vihastada, aga seda ei pea teiste peal välja elama või oma vestluspartnerit solvama," rääkis ta. "Viha on mõnes mõttes mõnus tunne, et midagi tuleb välja. Ma saan aru, et need kommentaariumid on ju vajalikud, et inimene saab välja elada, muidu oleks asjad hullemad, tuldaks tänavatele kirves käes ja see oleks veel hullem."
Betoon on osa kultuurist, kuid sama oluline on selle sisu
Kultuurivaldkonna valupunktide üle arutledes tõi Karis välja, et praegu jäävad paljud suured kultuuriobjektid pärast rajamist omapäi, kuid betooni kõrval on niisama oluline hoonete sisu.
"Arusaadavalt betoon on osa kultuurist, see on arhitektuur. Kui me vaatame kõiki neid hooneid, siis ta koosnebki kahest osast – üks on selle hoone arhitektuur, teine, mis seal sees on. Betoon on osa sellest kunstist, olgu ta ooperimaja, kunstihoone või muuseum. Küsimus on alati selles, kui palju me neid suudame teha. Ja kõige olulisem on see, et me ehitame hooned valmis, aga mis saab edasi? Käibefraas on ju praegu selline, et "meie ehitasime teile maja valmis – nüüd vaadake ise, hakake raha teenima". Natuke on ka ERM selles lõksus, et me teenimegi raha ja siis läheb ka see fookus algsest eesmärgist kõrvale. Me korraldame sündmusi, üks sündmus ajab teist taga, enne COVID-it oli kokku 600 sündmust aastas ja 42 näitust. Seda on liiga palju, tuleks valikuid teha," selgitas ta.
Saates tuli ka jutuks riikliku kontserdimaja rajamine, kuivõrd valitud presidendi ametiaja lõpul, aastal 2026 on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 100. aastapäev. "Mul on raske öelda, kuidas ma neid otsuseid mõjutada saan, aga kindlasti ma saan rääkida. President saabki rääkida, see ongi tema relv. Küsimus saab olema selle mõjus, et niisama tühja ei räägi. Ma olen täiesti nõus ja olen seisnud selle eest, et ooperimaja tuleks, aga see on poolik lahendus, ma arvan, et see kontserdimaja peaks tulema. Mul käivad ka ajakirjad nagu BBC Music. Kui see lahti lüüa, siis peaaegu igas on mõni Eesti dirigent või helilooja. See on kultuuri diplomaatia ja selle järgi meid tuntakse. Ma arvan, et oma kontserdimaja peaks Eesti riigil olema. See ei pea tulema Kultuurkapitali kaudu, on ka teisi võimalusi," rääkis ta.
Oma isikliku muusikamaitse kohta avaldas ta saates, et naudib väga erinevat heliloomingut ja on ooperit käinud nautimas lapsepõlvest saati. "Mina olen omnivoor – mulle meeldib ooper, kammermuusika, orkestrimuusika ja koorilaul. Millega ma pole hästi suhestunud, on soololaul klaveri saatel saksa keeles, aga kõik ülejäänu sobib küll," ütles ta.
Karise kultuurinõunikuks saab helilooja Rasmus Puur. "Küsimus ei ole ju selles, kas ma saan kultuuriga hakkama või ma ei saa hakkama. Arvestades, mis ameteid ma olen kõiki pidanud, ka ülikool on ju kultuuri täis, mitte ainult teadust ja teadmisi. Aga minu soov on see, et oleks kõrval inimesed, kes mõtlevad natukene teistmoodi. Nooremad inimesed mõtlevad teistmoodi, see on see, mis rikastab. Kui ma võtaksin enda kõrvale samasuguse inimese, siis mis nõu ta mulle saaks anda. See oleks raha ja inimeste raiskamine. Noor inimene, seda enam, et ta on jõudnud juba väga palju ära teha. Paljud nõunikud on osakoormusega, kui tõmmata nad ära sinna Kadriorgu ja hoida neid lühikese lõa otsas, siis nad varsti ei oska ka enam mingit nõu anda. Nad peavad ikka olema seotud oma valdkonnaga, sama kehtib ka teadusnõuniku kohta. Samamoodi jääb osakoormusega oma tööle, et oleks side teadusega."
Alar Karis kultuurisaates "Plekktrumm" Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
Eesti trump on haritud rahvas
Karis rääkis saates, et soovib algaval ametiajal panustada eelkõige haridusvaldkonda. "Mulle meeldib, et Eesti rahvas on hästi haritud ja tark rahvas. See on see suur mõte, kuhu mina tahaksin panustada, aga sellel on muidugi palju tahke ja nüansse," ütles ta.
Ta selgitas, et tähtis ei ole mitte lihtsalt kraadi omandamine, vaid läbi elu üha uute teadmiste kogumine. "Küsimus ei ole selles, kas sa lõpetad ülikooli või on sul teaduskraad, küsimus on nendes erinevates teadmistes ja tänapäeval ju see teadmiste hankimine ei ole nii lineaarne, kui see vanasti oli, et lõpetad keskkooli ära ja siis lähed ülikooli. Tänapäeval tehakse ka doktorikraad ära ja minnakse siis kutsekooli pagariks õppima, nii pannakse see haridus elu jooksul tükikestest kokku. Arusaadavalt need teadmiste tükid peavad ka mingi süsteemi looma."
Loodusteadlasena on Karise jaoks tähtis osa meie kultuurist ka looduslähedus. "Minu, nagu paljude teiste lapsepõlv, on möödunud looduses. Mul on minu ilus maakodu, kus on üles kasvanud minu lapsed ja kus käime siiani seenel. Eestlasele on see väga omane. Aga selge see, et tuleb peale põlvkond, kes polegi linnast välja saanud. Sellel tuleb silma peal hoida ja seda sidet loodusega tuleb hoida. Annaks jumal, et meil oleks loodusteaduse õpetajaid, kes viiksid lapsi metsa ja oleks ka vanemaid, kes hoolitseks, et see side loodusega ei kaoks," ütles ta.
"Teaduses on kõik salapärane, teadus ei karda kohtumist tundmatuga. Selle pärast ma räägingi haritud rahvast – et me ei kardaks seda kohtumist tundmatuga ja just see haridus ja teadus annab selle, et sa lähed julgelt ja hakkad otsa vaatama tundmatule," arutles ta.
Kadrioru lossi vahtkond vajab pidulikumat mundrit
Valitud president jagas saates ka oma arvamust Kadriorus vahti pidavate ajateenijate mundri kohta. Toomas Sildam küsis hiljutises intervjuus kaitseväe juhataja Martin Heremiga, kas ta oleks nõus kaaluma auvahtkonna rõivastust muutma. Herem sõnas, et juhul kui käsk tuleb.
"Ma kindlasti ei käsi, aga ma arvan, et ma räägin Heremiga sel teemal. Mul on oma seisukoht sel teemal küll, ma arvan, et kui seal juba inimesed seisavad vahtkonnas, siis nad võiks olla pidulikumas riides, mitte sellises, nagu siis, kui me valmistume sõjaks. Kuigi ma saan aru, et sõjaväelase jaoks see olek ongi valmistumine sõjaks. Käsukorras seda ei teeks – kui ma annan käsu, siis sõjaväelased on jah harjunud seda tegema, aga võib-olla jääb rusikas taskusse. Ma pigem püüan selgitada, miks see oleks mõistlik."
Kultuurisoovitus:"Tulge Eesti Rahva Muuseumisse (õigemini nüüd juba minge). Mitte ainult püsinäitusele, kasutage võimalust, seal on väga unikaalne muinasjutunäitus, kuhu terve perega minna ja mis on viimaseid nädalaid üleval. See näitus on planeeritud Euroopasse rändama, vaadake Tartus ja ERMis see ära, muidu peate mööda Euroopat seda taga ajama," soovitas Karis.
### Response:
Alar Karis: polariseerumine on meie aja märk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Green Bay alustas hooaega üllatusliku kaotusega ning otsis öösel vastu teisipäeva koduväljakul võitu, mis viiks meeskonna taas õigele rajale, ent jäi 0:7 kaotusseisu. Packers vastas omakorda touchdown' iga ning mõlemad meeskonnad jõudsid poolaja lõpuks veelkord lõpualasse, aga Detroit lisas veel enne poolaega väravalöögi ning asus teisele poolajale 17:14 eduseisul.
Lionsist ei olnud teisel poolajal aga Green Bay'le vastast - Packers skooris kolmandal veerandil kolm touchdown' i ja hoidis kaitses Lionsit suurepäraselt tagasi. Neljandal veerandil punktilisa ei tulnud ja Packers kindlustas Aaron Jonesi nelja touchdown' i toel 35:17 võidu.
Pühapäeval toimunud mängude seas jõudis võiduni ka Margus Hundi koduklubi Chicago Bears, kes alistas 20:17 Hundi endise koduklubi Cincinnati Bengalsi. Bearsi mängujuht Andy Dalton vigastas mängus põlve ning ta asendati meeskonna eelmise draft 'i esimese vooru valiku Justin Fieldsiga, kes mängis ebakindlalt, kuid piisavalt, et anda Chicagole nende hooaja esimene võit.
Tiitlikaitsja Tampa Bay Buccaneers jõudis enda hooaja teise järjestikuse võiduni, kui alistas divisjonirivaali Atlanta Falconsi 48:25. Tampa Bay oli kolmandal veerandil 18 punktiga ees, aga Atlanta vähendas edu kolmele punktile, misjärel sai Buccaneersi kaitsja Mike Edwards kaks järjestikust vaheltlõiget ning viis need touchdown' ideks, mis kindlustasid Buccaneersile nende teise võidu.
Baltimore Ravens langes kolmandal veerandajal viimsed kaks hooaega Super Bowli jõudnud Kansas City Chiefsi vastu 11-punktilisse kaotusseisu, kuid tunamulluse liiga väärtuslikeima mängija Lamar Jacksoni juhtimisel suutis Baltimore kaotusseisust välja tulla ning Chiefsi vastu 36:35 võidu realiseerida.
Teised tulemused NFL-i teisest mänguvoorust:
Washington - New York Giants 30:29
Pittsburgh - Las Vegas 17:26
Philadelphia - San Francisco 11:17
New York Jets - New England 6:25
Miami - Buffalo 0:35
Jacksonville - Denver 13:23
Indianapolis - Los Angeles Rams 24:27
Cleveland - Houston 31:21
Carolina - New Orleans 26:7
Arizona - Minnesota 34:33
Seattle - Tennessee 30:33
Los Angeles Chargers - Dallas 17:20 | NFL-i hooaja teine mänguvoor lõppes Packersi võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Green Bay alustas hooaega üllatusliku kaotusega ning otsis öösel vastu teisipäeva koduväljakul võitu, mis viiks meeskonna taas õigele rajale, ent jäi 0:7 kaotusseisu. Packers vastas omakorda touchdown' iga ning mõlemad meeskonnad jõudsid poolaja lõpuks veelkord lõpualasse, aga Detroit lisas veel enne poolaega väravalöögi ning asus teisele poolajale 17:14 eduseisul.
Lionsist ei olnud teisel poolajal aga Green Bay'le vastast - Packers skooris kolmandal veerandil kolm touchdown' i ja hoidis kaitses Lionsit suurepäraselt tagasi. Neljandal veerandil punktilisa ei tulnud ja Packers kindlustas Aaron Jonesi nelja touchdown' i toel 35:17 võidu.
Pühapäeval toimunud mängude seas jõudis võiduni ka Margus Hundi koduklubi Chicago Bears, kes alistas 20:17 Hundi endise koduklubi Cincinnati Bengalsi. Bearsi mängujuht Andy Dalton vigastas mängus põlve ning ta asendati meeskonna eelmise draft 'i esimese vooru valiku Justin Fieldsiga, kes mängis ebakindlalt, kuid piisavalt, et anda Chicagole nende hooaja esimene võit.
Tiitlikaitsja Tampa Bay Buccaneers jõudis enda hooaja teise järjestikuse võiduni, kui alistas divisjonirivaali Atlanta Falconsi 48:25. Tampa Bay oli kolmandal veerandil 18 punktiga ees, aga Atlanta vähendas edu kolmele punktile, misjärel sai Buccaneersi kaitsja Mike Edwards kaks järjestikust vaheltlõiget ning viis need touchdown' ideks, mis kindlustasid Buccaneersile nende teise võidu.
Baltimore Ravens langes kolmandal veerandajal viimsed kaks hooaega Super Bowli jõudnud Kansas City Chiefsi vastu 11-punktilisse kaotusseisu, kuid tunamulluse liiga väärtuslikeima mängija Lamar Jacksoni juhtimisel suutis Baltimore kaotusseisust välja tulla ning Chiefsi vastu 36:35 võidu realiseerida.
Teised tulemused NFL-i teisest mänguvoorust:
Washington - New York Giants 30:29
Pittsburgh - Las Vegas 17:26
Philadelphia - San Francisco 11:17
New York Jets - New England 6:25
Miami - Buffalo 0:35
Jacksonville - Denver 13:23
Indianapolis - Los Angeles Rams 24:27
Cleveland - Houston 31:21
Carolina - New Orleans 26:7
Arizona - Minnesota 34:33
Seattle - Tennessee 30:33
Los Angeles Chargers - Dallas 17:20
### Response:
NFL-i hooaja teine mänguvoor lõppes Packersi võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "tARTu poe valgussein inspireeris mind looma mängulist kooslust vitraažidest, liivapritsi-pitsidest ja traadigraafikast. Enamus leidmaterjale ja detaile, mida teoste loomisel olen kasutanud, on leitud metsas ja tühermaadel uidates," rääkis Tuuli Puhvel oma uuema loomingu tagamaadest.
Eero Ijavoinen eksponeerib puukujusid, milles on ühendatud robustselt töödeldud puit erinevate leidobjektide ning klaasi ja värviga. Ijavoineni loomingus kohtuvad talupojaesteetika ja glamuur. Söe ja akrüüli segatehnikas maalid jätkavad näitusel sama teemat.
Lisaks on Puhvel pununud Ijavoineni kujudele mõned kojad, kus läbipaistvus ja haprus on kontrastis puu raskuse ja massiivsusega.
Tuuli Puhvel on Pallase maali osakonna õppejõud ja Eesti akvarellistide ühenduse liige. Eero Ijavoinen on maalikunstnik ja skulptor ning samuti õpetanud maali Pallases. Mõlemad kunstnikud on osalenud rohketel näitustel.
Tuuli Puhveli ja Eero Ijavoineni ühisnäitus jääb avatuks kuni 16. oktoobrini. tARTu pood Tartu Aparaaditehases on avatud teisipäevast reedeni kell 12-18 ning laupäeval kell 12-16. | Tartus avatakse Tuuli Puhveli ja Eero Ijavoineni ühisnäitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"tARTu poe valgussein inspireeris mind looma mängulist kooslust vitraažidest, liivapritsi-pitsidest ja traadigraafikast. Enamus leidmaterjale ja detaile, mida teoste loomisel olen kasutanud, on leitud metsas ja tühermaadel uidates," rääkis Tuuli Puhvel oma uuema loomingu tagamaadest.
Eero Ijavoinen eksponeerib puukujusid, milles on ühendatud robustselt töödeldud puit erinevate leidobjektide ning klaasi ja värviga. Ijavoineni loomingus kohtuvad talupojaesteetika ja glamuur. Söe ja akrüüli segatehnikas maalid jätkavad näitusel sama teemat.
Lisaks on Puhvel pununud Ijavoineni kujudele mõned kojad, kus läbipaistvus ja haprus on kontrastis puu raskuse ja massiivsusega.
Tuuli Puhvel on Pallase maali osakonna õppejõud ja Eesti akvarellistide ühenduse liige. Eero Ijavoinen on maalikunstnik ja skulptor ning samuti õpetanud maali Pallases. Mõlemad kunstnikud on osalenud rohketel näitustel.
Tuuli Puhveli ja Eero Ijavoineni ühisnäitus jääb avatuks kuni 16. oktoobrini. tARTu pood Tartu Aparaaditehases on avatud teisipäevast reedeni kell 12-18 ning laupäeval kell 12-16.
### Response:
Tartus avatakse Tuuli Puhveli ja Eero Ijavoineni ühisnäitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Karantiini ajal tegin intervjuu New York underground hip-hop fotograafia legendi 1000Word$-ga. Ma mainisin talle, et ma olen ühe New York underground artisti fänn, kes on Cinematic label'i artist. 1000Word$ teab neid tegijaid hästi ja viis mind plaadifirmasse," meenutas Majorlilkween koostöö tekkimist.
"Esialgse plaani kohaselt pidin ma sel päeval hoopis ühe teise artistiga koostööd tegema, aga kui ma plaadifirmasse jõudsin, oli seal ka Flipp Dinero esindaja. Kui ta mind nägi ja mu muusikat kuulis, siis arvas, et ma olen hoopis parem Flipp Dinero jaoks. Samal päeval kohtusime juba Flippiga video teel. Järgmise päeva hommikul kell seitse oli lugu juba valmis. See kõik oli väga juhuslik ja kiire sündmuste edenemine, kuid samas pidigi nii minema."
"Can I B Honest" on minu ja Alexi kuum ja energeetiline duett. Minu loo tegelaskuju on mees, kellel on süda murtud ning, kes põgeneb oma mure eest arvuti mängu. Ma kirjutasin oma osa valmis ning Alex jälgis mu ideid ja mõttekäike ning me segasime kokku minu ja tema kõla ning rütmid," rääkis räppar Flipp Dinero.
Loole valminud video autor on Majorlilkween ning USA -st pärit director SoKrispy. Majorlilkween iseloomustab videot kui virtuaalne küberstripiklubi, mis on ühtlasi ka mäng.
"Video tegemine oli pikk protsess, ainuüksi animatsioonide tegemine võttis aega kaks kuud. Visuaalid sai loodud koos Berliinis resideeruva andeka kunstnikuga, kelle nimi on Stacie Ant. Võtted kestsid kaks päeva ning need olid väga ekstreemsed, kuna Los Angeleses oli juulikuiselt kuum ning kostüümides ja meigiga koreograafiat ei olnud kerge ja mõnus teha ilma konditsioneerita stuudios. Vaatamata kõigele oli see parim aeg, sest lõpptulemus tuli täpselt selline nagu ma olin unistanud." rääkis ta video sünnist.
Lisaks originaalsele hip-hop versioonile on loost välja antud ka rokilik versioon, mille taga on Eesti metal artist ValTvoar ja helimees Keijo Koppel. "Olen kaasa löönud kohalikes hip-hop bandides, kuid see lugu oli täiesti teine teema ning klass omaette. Oli väga vinge väljakutse teha rokiversioon täiesti teise esteetikaga palast. Töö oli põnev ja tulemus veelgi põnevam," rääkis ValTvoar. | Majorlilkween avaldas loo "Can I B Honest" koos räppar Flipp Dineroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Karantiini ajal tegin intervjuu New York underground hip-hop fotograafia legendi 1000Word$-ga. Ma mainisin talle, et ma olen ühe New York underground artisti fänn, kes on Cinematic label'i artist. 1000Word$ teab neid tegijaid hästi ja viis mind plaadifirmasse," meenutas Majorlilkween koostöö tekkimist.
"Esialgse plaani kohaselt pidin ma sel päeval hoopis ühe teise artistiga koostööd tegema, aga kui ma plaadifirmasse jõudsin, oli seal ka Flipp Dinero esindaja. Kui ta mind nägi ja mu muusikat kuulis, siis arvas, et ma olen hoopis parem Flipp Dinero jaoks. Samal päeval kohtusime juba Flippiga video teel. Järgmise päeva hommikul kell seitse oli lugu juba valmis. See kõik oli väga juhuslik ja kiire sündmuste edenemine, kuid samas pidigi nii minema."
"Can I B Honest" on minu ja Alexi kuum ja energeetiline duett. Minu loo tegelaskuju on mees, kellel on süda murtud ning, kes põgeneb oma mure eest arvuti mängu. Ma kirjutasin oma osa valmis ning Alex jälgis mu ideid ja mõttekäike ning me segasime kokku minu ja tema kõla ning rütmid," rääkis räppar Flipp Dinero.
Loole valminud video autor on Majorlilkween ning USA -st pärit director SoKrispy. Majorlilkween iseloomustab videot kui virtuaalne küberstripiklubi, mis on ühtlasi ka mäng.
"Video tegemine oli pikk protsess, ainuüksi animatsioonide tegemine võttis aega kaks kuud. Visuaalid sai loodud koos Berliinis resideeruva andeka kunstnikuga, kelle nimi on Stacie Ant. Võtted kestsid kaks päeva ning need olid väga ekstreemsed, kuna Los Angeleses oli juulikuiselt kuum ning kostüümides ja meigiga koreograafiat ei olnud kerge ja mõnus teha ilma konditsioneerita stuudios. Vaatamata kõigele oli see parim aeg, sest lõpptulemus tuli täpselt selline nagu ma olin unistanud." rääkis ta video sünnist.
Lisaks originaalsele hip-hop versioonile on loost välja antud ka rokilik versioon, mille taga on Eesti metal artist ValTvoar ja helimees Keijo Koppel. "Olen kaasa löönud kohalikes hip-hop bandides, kuid see lugu oli täiesti teine teema ning klass omaette. Oli väga vinge väljakutse teha rokiversioon täiesti teise esteetikaga palast. Töö oli põnev ja tulemus veelgi põnevam," rääkis ValTvoar.
### Response:
Majorlilkween avaldas loo "Can I B Honest" koos räppar Flipp Dineroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venelanna Potapova ja prantslanna Garcia vaheline kohtumine vältas tunni ja 47 minutit. Potapoval õnnestus mäng alustada kohe murranguga ning venelanna asus seejärel kindlalt 1:5 avasetis juhtima ning realiseeris siis 6:2 setivõidu.
Tunni ja 12 minutit kestnud teises setis vahetasid mängijad geimivõitusid kuni kiire lõppmänguni, kus jäi 8:6 peale 20-aastane venelanna, kes kohtub turniiri teises ringis maailma kümnenda reketi Petra Kvitovaga. Tennisistid pole varem väljakul kohtunud.
Anett Kontaveit kohtub turniiri teises ringis hispaanlanna Paula Badosaga, kes oli avaringis 6:2, 6:2 üle venelannast Varvara Gratšjovast (WTA 82.). 25-aastane Kontaveit pole tänavu suure läbimurde teinud 23-aastase Badosaga varem mänginud.
Esmaspäeval pälvis võidu ka hispaanlanna Sara Sorribes Tormo (WTA 36.), kes alistas 19-aastase venelanna Anastasia Zahharova (WTA 222.) 6:3, 6:3. Hispaanlanna läheb teises ringis vastamisi Šveitsi tennisisti Belinda Benciciga (WTA 11.).
Viimasena pääses turniiri avaringist edasi maailma edetabelis 59. kohal asetsev poolatar Magda Linette, kes oli 6:2, 7:6 parem prantslanna Oceane Dodinist (WTA 94.). | Ostrava turniiri avaringis ei läinud ükski kohtumine kolmandasse setti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venelanna Potapova ja prantslanna Garcia vaheline kohtumine vältas tunni ja 47 minutit. Potapoval õnnestus mäng alustada kohe murranguga ning venelanna asus seejärel kindlalt 1:5 avasetis juhtima ning realiseeris siis 6:2 setivõidu.
Tunni ja 12 minutit kestnud teises setis vahetasid mängijad geimivõitusid kuni kiire lõppmänguni, kus jäi 8:6 peale 20-aastane venelanna, kes kohtub turniiri teises ringis maailma kümnenda reketi Petra Kvitovaga. Tennisistid pole varem väljakul kohtunud.
Anett Kontaveit kohtub turniiri teises ringis hispaanlanna Paula Badosaga, kes oli avaringis 6:2, 6:2 üle venelannast Varvara Gratšjovast (WTA 82.). 25-aastane Kontaveit pole tänavu suure läbimurde teinud 23-aastase Badosaga varem mänginud.
Esmaspäeval pälvis võidu ka hispaanlanna Sara Sorribes Tormo (WTA 36.), kes alistas 19-aastase venelanna Anastasia Zahharova (WTA 222.) 6:3, 6:3. Hispaanlanna läheb teises ringis vastamisi Šveitsi tennisisti Belinda Benciciga (WTA 11.).
Viimasena pääses turniiri avaringist edasi maailma edetabelis 59. kohal asetsev poolatar Magda Linette, kes oli 6:2, 7:6 parem prantslanna Oceane Dodinist (WTA 94.).
### Response:
Ostrava turniiri avaringis ei läinud ükski kohtumine kolmandasse setti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui olin alles väike tüdruk, kingiti mulle raamat kosmosest ja öeldi omalaadi ennustusena, et minust võib saada kunagi astronaut, kes reisib tähtede vahel. Nagu näha, siis astronauti minust ei saanud, kuid valisin siiski reaalteaduste valdkonna. Tänaseks olen äsja kaitsnud doktoritöö materjalitehnoloogia valdkonnas.
Veel viis aastat tagasi ei arvanud ma, et see üldse juhtuks. Olin selleks hetkeks koolis käinud järjestikku 17 pikka aastat ja olin väsinud või tüdinenud. Tagantjärgi on mul hea meel, et see seisukoht polnud kindel ja lasin end vastupidises veenda. Kes teab, kas pausi tegemisel oleksin kunagi üldse otsustanud õpinguid jätkata, kuna pahatihti teisenevad harjumuste, sealhulgas kooliskäimise harjumuse, muutumisel prioriteedid.
Lühidalt - õpingute jätkamisele tuleb "elu" vahele ja inimesed ei ole nii altid mugavustsoonist lahkuma. Edasiõppimise või selle asemel tööturule suundumise või pereloomise valikud tunduvad olevat eriti keerulised just naisterahvastele.
"Edasiõppimise või selle asemel tööturule suundumise või pereloomise valikud tunduvad olevat eriti keerulised just naisterahvastele."
Naised võivad tunda pärast ülikooli lõpetamist end valiku ees, kas õppida edasi ja lükata pere loomine edasi või luua pere ja lükata õppimine edasi. Kui luua pere, siis kas suudetakse samal ajal edasi õppida? Samuti kas tullakse õppimise ajal rahaliselt toime või tuleks hoopis suunduda tööturule? Kui minna õppima hiljem, kas siis veel on selleks aega ja ressursse?
Need on igaühe isiklikud otsused ja need ei ole alati kerged. Siiski, alati ei pea need valikud olema nii rasked. Juba ülikooli esimestel aastatel asusin õpingute kõrvalt tööle ja olen jätkanud töötamist ka doktorantuuris. Doktorantuuri ajal sünnitasin ka oma esimese lapse. Ma pole pidanud loobuma millestki.
Minu õpinguid on lihtsustanud asjaolu, et mu töö ja uurimisteema on olnud seotud ja mis kõige olulisem, mul on väga toetav pere, kellele olen saanud vajadusel loota. Asjaolu, et ma olen õpingute kõrvalt saanud töötada, on andnud mulle julgust ja võimaluse luua pere.
Tahan seega julgustada kõiki, kes kaaluvad või on kaalunud doktorantuuri astumist, leida endas julgus, energia ja ettevõtlikus seda teha, sest tegemist võib olla hindamatu kogemuste ja võimalustega kogu edasiseks eluks. Doktoriõpe on väärt aega ja sellega kaasnevate väljakutsetega tegelemist ja hakkamasaamist – kuigi vastab tõele, et kõik see ei ole kerge.
Tööstusdoktorantuur kui võimalus (pisutki) maailma muuta
Usun, et tööstuse valdkonna akadeemilises õppes peaks doktorikraad olema rohkem normiks kui erandiks, mis siiski ei tähenda, et magristrikraadiga inimesed ei peaks rakendust leidma. Olen seisukohal, et doktorantuur annab olulise panuse iga doktorandi isiklikku ja heade tulemuste korral ka teaduse arengusse, seda kasvõi teadlaste järelkasvu seisukohalt. Õpingute eesmärk on õpetada tudengeid leidma päriselu probleemidele lahendusi teaduslike meetodite abil.
"Tegemist ei ole naiste ega meeste alaga, vaid huvitava ja võimalusterohke valdkonnaga olemata inimese soost."
Kuigi see võib kõlada liiga pateetiliselt, on tööstusdoktorantuuris võimalik sõna otseses mõttes muuta maailma, kasvõi natuke. Tuleb kasuks mõelda suurelt või siis teisisõnu mitte piirata valetagasihoidlikkusega oma tegevust tulevikus. Tegemist ei ole naiste ega meeste alaga, vaid huvitava ja võimalusterohke valdkonnaga olemata inimese soost.
Doktorantuuriõpingud võimaldavad õppida oma ala spetsialistidelt ja teadlastelt, kuidas luua probleemidele innovatiivseid, sealhulgas keskkonnasäästlikke ja -sõbralikke lahendusi ning osaleda teadustöös nii ülikoolis kui arendustegevuses väljaspool akadeemilisi asutusi.
Seejuures ei ole vähetähtis, et tänane tööstuse areng ja innovatsioon on inimajaloo suurima väljakutse ees. Ühiskond ei oota ega vaja ainult uusi ja innovaatilisi lahendusi, vaid need lahendused peavad arvestama loodust ja keskkonda meie ümber, et ka järeltulevatel põlvedel oleks tingimused teaduse tegemiseks. Keskkonda on võimalik säästa ja hoida, kui inimkond astub selleks sammu edasi, mitte tagasi. Siinkohal on suur rõhk just teaduse arengul tööstuse suunal.
Töökogemus tööstusest
Minu isiklik kogemus doktorantuuris on olnud rikastav mitmel moel. Minu ees avanes nii-öelda uus maailm, seda nii teadmiste, pedagoogiliste oskuste kui ka omandatava kohese rakendamise poolest päriselus. Olen saanud töötada Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna doktoriõppe kõrvalt elektrokeemikuna ettevõttes Skeleton Technologies OÜ.
Nii mõnelgi hetkel on olnud keeruline ühildada õpinguid tööga, aga just nii olen saanud rakendada omandatavaid teadmisi kohe ka oma tööelus. Nii tehnikaülikool kui Skeleton on olnud minu õppimise ja samaaegse töötamise osas väga mõistvad, millest on kasu saanud loodetavasti kõik osapooled.
"Tööstusdoktorantuuri peamine eelis traditsioonilise doktorantuuri õppekava ees on reaalne töökogemus tööstuses."
Taoline töö ja õpingute kombineeritud kooslus on kogunud tööstusdoktorantuuride tudengite seas järjest enam populaarsust. Tööstusdoktorantuur võimaldab ettevõtetele ja asutustele ülikooli akadeemiliste kompetentside kaasamist nende jaoks olulise uurimisprobleemi lahendamisel.
Sellises koostöös on võitjaks kõik. Ühelt poolt saab oma alal töötav arendusspetsialist doktorikraadi teemal, mis on seotud tema tööandja teadus- ja arendustööga. Teiselt poolt saab ettevõte enda kasutusse uurimistöö tulemused ning ülikool, kolmanda osapoolena, on partneriks reaalsete probleemide lahendamisel Eesti ettevõtluses.
Tööstusdoktorantuuri peamine eelis traditsioonilise doktorantuuri õppekava ees on reaalne töökogemus tööstuses, mis võimaldab doktorandil hiljem suurendada oma valikuid tööturul. Tööstusdoktorantuur võimaldab näha reaalseid probleeme, mis tööstuses esinevad; tutvuda ettevõtete töökultuuri ja –struktuuriga, suhelda potentsiaalsete tarnijate ning klientidega. Lisaks on tudengil kooli lõpetades juba töökogemus, mis ettevõttesse tööle kandideerides on üheks peamiseks kriteeriumiks lisaks kvalifikatsioonile.
Artikli aluseks on autori kõne Tallinna Tehnikaülikoolis doktorite promoveerimisel 17. septembril 2021. | Tööstusdoktor: doktorikraad peaks olema akadeemias pigem norm kui erand | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui olin alles väike tüdruk, kingiti mulle raamat kosmosest ja öeldi omalaadi ennustusena, et minust võib saada kunagi astronaut, kes reisib tähtede vahel. Nagu näha, siis astronauti minust ei saanud, kuid valisin siiski reaalteaduste valdkonna. Tänaseks olen äsja kaitsnud doktoritöö materjalitehnoloogia valdkonnas.
Veel viis aastat tagasi ei arvanud ma, et see üldse juhtuks. Olin selleks hetkeks koolis käinud järjestikku 17 pikka aastat ja olin väsinud või tüdinenud. Tagantjärgi on mul hea meel, et see seisukoht polnud kindel ja lasin end vastupidises veenda. Kes teab, kas pausi tegemisel oleksin kunagi üldse otsustanud õpinguid jätkata, kuna pahatihti teisenevad harjumuste, sealhulgas kooliskäimise harjumuse, muutumisel prioriteedid.
Lühidalt - õpingute jätkamisele tuleb "elu" vahele ja inimesed ei ole nii altid mugavustsoonist lahkuma. Edasiõppimise või selle asemel tööturule suundumise või pereloomise valikud tunduvad olevat eriti keerulised just naisterahvastele.
"Edasiõppimise või selle asemel tööturule suundumise või pereloomise valikud tunduvad olevat eriti keerulised just naisterahvastele."
Naised võivad tunda pärast ülikooli lõpetamist end valiku ees, kas õppida edasi ja lükata pere loomine edasi või luua pere ja lükata õppimine edasi. Kui luua pere, siis kas suudetakse samal ajal edasi õppida? Samuti kas tullakse õppimise ajal rahaliselt toime või tuleks hoopis suunduda tööturule? Kui minna õppima hiljem, kas siis veel on selleks aega ja ressursse?
Need on igaühe isiklikud otsused ja need ei ole alati kerged. Siiski, alati ei pea need valikud olema nii rasked. Juba ülikooli esimestel aastatel asusin õpingute kõrvalt tööle ja olen jätkanud töötamist ka doktorantuuris. Doktorantuuri ajal sünnitasin ka oma esimese lapse. Ma pole pidanud loobuma millestki.
Minu õpinguid on lihtsustanud asjaolu, et mu töö ja uurimisteema on olnud seotud ja mis kõige olulisem, mul on väga toetav pere, kellele olen saanud vajadusel loota. Asjaolu, et ma olen õpingute kõrvalt saanud töötada, on andnud mulle julgust ja võimaluse luua pere.
Tahan seega julgustada kõiki, kes kaaluvad või on kaalunud doktorantuuri astumist, leida endas julgus, energia ja ettevõtlikus seda teha, sest tegemist võib olla hindamatu kogemuste ja võimalustega kogu edasiseks eluks. Doktoriõpe on väärt aega ja sellega kaasnevate väljakutsetega tegelemist ja hakkamasaamist – kuigi vastab tõele, et kõik see ei ole kerge.
Tööstusdoktorantuur kui võimalus (pisutki) maailma muuta
Usun, et tööstuse valdkonna akadeemilises õppes peaks doktorikraad olema rohkem normiks kui erandiks, mis siiski ei tähenda, et magristrikraadiga inimesed ei peaks rakendust leidma. Olen seisukohal, et doktorantuur annab olulise panuse iga doktorandi isiklikku ja heade tulemuste korral ka teaduse arengusse, seda kasvõi teadlaste järelkasvu seisukohalt. Õpingute eesmärk on õpetada tudengeid leidma päriselu probleemidele lahendusi teaduslike meetodite abil.
"Tegemist ei ole naiste ega meeste alaga, vaid huvitava ja võimalusterohke valdkonnaga olemata inimese soost."
Kuigi see võib kõlada liiga pateetiliselt, on tööstusdoktorantuuris võimalik sõna otseses mõttes muuta maailma, kasvõi natuke. Tuleb kasuks mõelda suurelt või siis teisisõnu mitte piirata valetagasihoidlikkusega oma tegevust tulevikus. Tegemist ei ole naiste ega meeste alaga, vaid huvitava ja võimalusterohke valdkonnaga olemata inimese soost.
Doktorantuuriõpingud võimaldavad õppida oma ala spetsialistidelt ja teadlastelt, kuidas luua probleemidele innovatiivseid, sealhulgas keskkonnasäästlikke ja -sõbralikke lahendusi ning osaleda teadustöös nii ülikoolis kui arendustegevuses väljaspool akadeemilisi asutusi.
Seejuures ei ole vähetähtis, et tänane tööstuse areng ja innovatsioon on inimajaloo suurima väljakutse ees. Ühiskond ei oota ega vaja ainult uusi ja innovaatilisi lahendusi, vaid need lahendused peavad arvestama loodust ja keskkonda meie ümber, et ka järeltulevatel põlvedel oleks tingimused teaduse tegemiseks. Keskkonda on võimalik säästa ja hoida, kui inimkond astub selleks sammu edasi, mitte tagasi. Siinkohal on suur rõhk just teaduse arengul tööstuse suunal.
Töökogemus tööstusest
Minu isiklik kogemus doktorantuuris on olnud rikastav mitmel moel. Minu ees avanes nii-öelda uus maailm, seda nii teadmiste, pedagoogiliste oskuste kui ka omandatava kohese rakendamise poolest päriselus. Olen saanud töötada Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna doktoriõppe kõrvalt elektrokeemikuna ettevõttes Skeleton Technologies OÜ.
Nii mõnelgi hetkel on olnud keeruline ühildada õpinguid tööga, aga just nii olen saanud rakendada omandatavaid teadmisi kohe ka oma tööelus. Nii tehnikaülikool kui Skeleton on olnud minu õppimise ja samaaegse töötamise osas väga mõistvad, millest on kasu saanud loodetavasti kõik osapooled.
"Tööstusdoktorantuuri peamine eelis traditsioonilise doktorantuuri õppekava ees on reaalne töökogemus tööstuses."
Taoline töö ja õpingute kombineeritud kooslus on kogunud tööstusdoktorantuuride tudengite seas järjest enam populaarsust. Tööstusdoktorantuur võimaldab ettevõtetele ja asutustele ülikooli akadeemiliste kompetentside kaasamist nende jaoks olulise uurimisprobleemi lahendamisel.
Sellises koostöös on võitjaks kõik. Ühelt poolt saab oma alal töötav arendusspetsialist doktorikraadi teemal, mis on seotud tema tööandja teadus- ja arendustööga. Teiselt poolt saab ettevõte enda kasutusse uurimistöö tulemused ning ülikool, kolmanda osapoolena, on partneriks reaalsete probleemide lahendamisel Eesti ettevõtluses.
Tööstusdoktorantuuri peamine eelis traditsioonilise doktorantuuri õppekava ees on reaalne töökogemus tööstuses, mis võimaldab doktorandil hiljem suurendada oma valikuid tööturul. Tööstusdoktorantuur võimaldab näha reaalseid probleeme, mis tööstuses esinevad; tutvuda ettevõtete töökultuuri ja –struktuuriga, suhelda potentsiaalsete tarnijate ning klientidega. Lisaks on tudengil kooli lõpetades juba töökogemus, mis ettevõttesse tööle kandideerides on üheks peamiseks kriteeriumiks lisaks kvalifikatsioonile.
Artikli aluseks on autori kõne Tallinna Tehnikaülikoolis doktorite promoveerimisel 17. septembril 2021.
### Response:
Tööstusdoktor: doktorikraad peaks olema akadeemias pigem norm kui erand |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Juba selle aasta aprillis alustasime IKEA poe esimeste töötajate värbamisega. Esimene samm värbamisel on moodustada juhtide meeskond, kes omakorda moodustavad enda meeskonnad ja palkavad selleks vajalikud töötajad," ütles IKEA Eesti juht BNS-ile.
Schneider lisas, et osakonnajuhtide värbamisega alustab ettevõte oktoobris, seejärel alustatakse teiste vabade positsioonide täitmist ning värvatakse meeskonnajuhte, spetsialiste ja teisi töötajaid. "Värbamistegevusega IKEA uue poe tarvis jätkame kuni 2022. aasta suveni. Kokku asub Tallinna IKEA kauplusesse tööle umbes 300 töötajat," lausus ta.
2022. aasta sügisel avatava kahekorruselise IKEA kaupluse kogupindala on pea 30 000 ruutmeetrit. Lisaks on kaupluses ka restoran, Rootsi toidu turg ja bistroo.
Tänavu märtsis allkirjastasid Nordecon AS ja Viljandi Real Estate OÜ lepingu IKEA kaupluse ehitustöödeks Tallinna lähistel Rae vallas Kurna külas, lepingu maht on ilma käibemaksuta ligi 23 miljonit eurot.
Lisaks ehitab IKEA Tartusse 1000 ruutmeetri suurust planeerimis- ja tellimispunkti, mis avatakse selle aasta lõpus. "See on IKEA uue kontseptsiooni järgi loodud kohtumispaik IKEA klientidele, mille eesmärk on pakkuda tuge IKEA sisustuslahenduste planeerimisel. Näiteks köökide, riidekappide ja muu sellise kavandamisel," selgitas Schneider.
Planeerimis- ja tellimispunkti teenuste kasutamiseks on vajalik eelnev aja broneerimine. Lisaks planeerimisteenustele saab planeerimis- ja tellimispunktis vormistada veebitellimusi, tellimusi kätte saada, tellida kojuvedu või kasutada teisi IKEA teenuseid. IKEA planeerimis- ja tellimispunkti ruumid ehitatakse Lõunakeskuse lähedusse.
IKEA on Rootsi päritolu rahvusvaheline kodusisustusettevõte. Ettevõte on praegu Eestis esindatud e-kaubanduse kaudu, Tallinnas asub tellimis- ja väljastuskeskus.
IKEA kaubamärgi all tegutsev jaekaubandusettevõte Runikon Retail teenis möödunud majandusaastal Eestis 26,5 miljoni euro suuruse käibe juures 4,5 miljonit eurot kasumit. | IKEA avab esimese Eesti kaupluse plaanipäraselt järgmisel sügisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Juba selle aasta aprillis alustasime IKEA poe esimeste töötajate värbamisega. Esimene samm värbamisel on moodustada juhtide meeskond, kes omakorda moodustavad enda meeskonnad ja palkavad selleks vajalikud töötajad," ütles IKEA Eesti juht BNS-ile.
Schneider lisas, et osakonnajuhtide värbamisega alustab ettevõte oktoobris, seejärel alustatakse teiste vabade positsioonide täitmist ning värvatakse meeskonnajuhte, spetsialiste ja teisi töötajaid. "Värbamistegevusega IKEA uue poe tarvis jätkame kuni 2022. aasta suveni. Kokku asub Tallinna IKEA kauplusesse tööle umbes 300 töötajat," lausus ta.
2022. aasta sügisel avatava kahekorruselise IKEA kaupluse kogupindala on pea 30 000 ruutmeetrit. Lisaks on kaupluses ka restoran, Rootsi toidu turg ja bistroo.
Tänavu märtsis allkirjastasid Nordecon AS ja Viljandi Real Estate OÜ lepingu IKEA kaupluse ehitustöödeks Tallinna lähistel Rae vallas Kurna külas, lepingu maht on ilma käibemaksuta ligi 23 miljonit eurot.
Lisaks ehitab IKEA Tartusse 1000 ruutmeetri suurust planeerimis- ja tellimispunkti, mis avatakse selle aasta lõpus. "See on IKEA uue kontseptsiooni järgi loodud kohtumispaik IKEA klientidele, mille eesmärk on pakkuda tuge IKEA sisustuslahenduste planeerimisel. Näiteks köökide, riidekappide ja muu sellise kavandamisel," selgitas Schneider.
Planeerimis- ja tellimispunkti teenuste kasutamiseks on vajalik eelnev aja broneerimine. Lisaks planeerimisteenustele saab planeerimis- ja tellimispunktis vormistada veebitellimusi, tellimusi kätte saada, tellida kojuvedu või kasutada teisi IKEA teenuseid. IKEA planeerimis- ja tellimispunkti ruumid ehitatakse Lõunakeskuse lähedusse.
IKEA on Rootsi päritolu rahvusvaheline kodusisustusettevõte. Ettevõte on praegu Eestis esindatud e-kaubanduse kaudu, Tallinnas asub tellimis- ja väljastuskeskus.
IKEA kaubamärgi all tegutsev jaekaubandusettevõte Runikon Retail teenis möödunud majandusaastal Eestis 26,5 miljoni euro suuruse käibe juures 4,5 miljonit eurot kasumit.
### Response:
IKEA avab esimese Eesti kaupluse plaanipäraselt järgmisel sügisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti muusikanõukogu üleskutsega korraldada meeldejääv muusikasündmus just enda kodukohas, millega liitusid korraldajaid üle Eesti. "Oleme tänulikud kõigile, kes muusikapäeval kontserte korraldavad ja muusikutele, kes neid annavad. Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel toimuvad muusikapäeval tasuta kontserdid Narvas, Tartus ja Haapsalus ning muusikapreemiate gala Tallinnas," sõnas nõukogu esindaja Kaisa Lõhmus.
Haapsalu kultuurikeskuse lavalaudadele toob 1. oktoober klassikalise muusika noorema põlvkonna tipud – tšellist Marcel Johannes Kitse ja pianist Sten Heinoja. Kontserdi teine pool toob endaga kaasa kohaliku Haapsalu Big Bandi Aarne Õunapuu dirigeerimisel ning solistidena astuvad üles Ivo Linna, Ilona Aasvere, Anneli Aken ja Ivar Malmeti.
Narvas tuuakse lavale "Kummardus Georg Otsale" tenor Mati Turi ja pianist Martti Raide esituses, kontserdi teises pooles võib kuulda folgi menubändi Puuluup uut loomingut. "Tegemist on Puuluubi päris esimese kontserdiga Narvas, oleme seda võimalust kaua oodanud ja oleme väga elevil!" ütles Puuluubi üks muusikutest Marko Veisson.
Muusikapäev kulmineerub muusikapreemiate galaga Rahvusooperis Estonia, kus kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti muusikanõukogu annavad üle iga-aastased muusikapreemiad. Sündmusest toimub ülekanne ETV vahendusel.
Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse üleilmselt 1. oktoobril. Eestis on Eesti muusikanõukogu eestvedamisel tähistatud seda 2002. aastast Muusikapreemiate jagamisega ja 2013. aastast kontsertide programmiga, mille raames kõlab ühel päeval elav muusika üle terve kodumaa. Muusikapäeva kavaga saab tutvuda ürituse kodulehel. | Tänavusel muusikapäeval toimuvad kontserdid nii raamatukogus kui bussijaamas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti muusikanõukogu üleskutsega korraldada meeldejääv muusikasündmus just enda kodukohas, millega liitusid korraldajaid üle Eesti. "Oleme tänulikud kõigile, kes muusikapäeval kontserte korraldavad ja muusikutele, kes neid annavad. Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel toimuvad muusikapäeval tasuta kontserdid Narvas, Tartus ja Haapsalus ning muusikapreemiate gala Tallinnas," sõnas nõukogu esindaja Kaisa Lõhmus.
Haapsalu kultuurikeskuse lavalaudadele toob 1. oktoober klassikalise muusika noorema põlvkonna tipud – tšellist Marcel Johannes Kitse ja pianist Sten Heinoja. Kontserdi teine pool toob endaga kaasa kohaliku Haapsalu Big Bandi Aarne Õunapuu dirigeerimisel ning solistidena astuvad üles Ivo Linna, Ilona Aasvere, Anneli Aken ja Ivar Malmeti.
Narvas tuuakse lavale "Kummardus Georg Otsale" tenor Mati Turi ja pianist Martti Raide esituses, kontserdi teises pooles võib kuulda folgi menubändi Puuluup uut loomingut. "Tegemist on Puuluubi päris esimese kontserdiga Narvas, oleme seda võimalust kaua oodanud ja oleme väga elevil!" ütles Puuluubi üks muusikutest Marko Veisson.
Muusikapäev kulmineerub muusikapreemiate galaga Rahvusooperis Estonia, kus kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti muusikanõukogu annavad üle iga-aastased muusikapreemiad. Sündmusest toimub ülekanne ETV vahendusel.
Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse üleilmselt 1. oktoobril. Eestis on Eesti muusikanõukogu eestvedamisel tähistatud seda 2002. aastast Muusikapreemiate jagamisega ja 2013. aastast kontsertide programmiga, mille raames kõlab ühel päeval elav muusika üle terve kodumaa. Muusikapäeva kavaga saab tutvuda ürituse kodulehel.
### Response:
Tänavusel muusikapäeval toimuvad kontserdid nii raamatukogus kui bussijaamas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Victor Osimhen viis külastava meeskonna 24. minutil ette, kui pani jala vahele Lorenzo Insigne tõstele üle vastase väravavahi. 11 minutit hiljem harutas Napoli vabalöögist täielikult Udinese kaitse lahti ning Amir Rrahmani viis meeskonna 2:0 juhtima.
Teisel poolajal pikendas Kalidou Koulibaly pommlöögiga Napoli eduseisu veelgi ja 84. minutil pani Hirving Lozano mängule hüüumärgi ja kindlustas Napolile hooaja esimesest neljast mängust neljanda võidu.
Pärast nelja mänguvooru on Napoli Serie A edetabelis 12 punktiga esikohal, neile järgnevad kümne punktiga Inter ja AC Milan. Viimasel Meistrite liiga kohal on üheksa punktiga Roma, kellega Fiorentina on sama palju punkte kogunud. Kuuendal kohal on seitsme punktiga Lazio. Ainus punktita tiim on Salernitana. | Napoli jätkab Itaalia kõrgliigas kaotuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Victor Osimhen viis külastava meeskonna 24. minutil ette, kui pani jala vahele Lorenzo Insigne tõstele üle vastase väravavahi. 11 minutit hiljem harutas Napoli vabalöögist täielikult Udinese kaitse lahti ning Amir Rrahmani viis meeskonna 2:0 juhtima.
Teisel poolajal pikendas Kalidou Koulibaly pommlöögiga Napoli eduseisu veelgi ja 84. minutil pani Hirving Lozano mängule hüüumärgi ja kindlustas Napolile hooaja esimesest neljast mängust neljanda võidu.
Pärast nelja mänguvooru on Napoli Serie A edetabelis 12 punktiga esikohal, neile järgnevad kümne punktiga Inter ja AC Milan. Viimasel Meistrite liiga kohal on üheksa punktiga Roma, kellega Fiorentina on sama palju punkte kogunud. Kuuendal kohal on seitsme punktiga Lazio. Ainus punktita tiim on Salernitana.
### Response:
Napoli jätkab Itaalia kõrgliigas kaotuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme aasta eest uuriti Tartu Sõpruse silla seisukorda ja tõdeti, et sild on väsinud. Nüüd juunis valminud uuring kinnitas, et kolme aastaga on kahjustused oluliselt suurenenud.
Uuringu teinud sillainsener Siim Idnurm ütleb, et silla alustalad toetuvad teraskummile, mille eluiga on ammu läbi.
"Tegelikult on sellel sillal veel palju puudusi. Sademevesi on 40 aastaga tõsiselt kahjustunud osa silla talasid. Tingimata oleks vaja välja mõelda sillapealse liikluse uus korraldus. Sõidutee laius ja kõnnitee laius vajaksid omavahelist kooskõlastamist. Kõnniteedele võiks rajada kergliiklustee," loetles Idnurm.
"Olukord järjest ja järjest halveneb. Ehituskonstruktsioonidega on nii, et kui vigu õigel ajal ei paranda, siis nad suurenevad ajas eksponentsiaalselt ja ühtlasi suureneb samamoodi maksumus," lisas ta.
Tartu linnavalitsus on tellinud silla rekonstrueerimise projekti. Abilinnapea Raimond Tamme sõnul tahetakse projekt valmis saada tuleva aasta lõpuks ja seejärel kohe hakata ehitama.
"Me oleme täna hinnanud, et Sõpruse silla rekonstrueerimise maksumus – meie tänase teadmise kohaselt – võiks olla suurusjärgus kaheksa miljonit eurot. See on Tartu linna eelarve kontekstis, hinnates meie võimekust investeeringuid finantseerida, on väga suurt maht. Sisuliselt on tegemist poolega meie kogu investeeringute eelarvest," ütles Tamm.
Kõrge hind ajendas Tartu linnavalitsust riigilt abi küsima. Tamm loodab, et riik saaks katta pool silla remondi maksumusest.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnik Indrek Gailan ütles, et riik on toetanud Tartu sildu, mille eesmärk on maanteeliiklus linnasüdamest eemale viia.
"Kui vaadata Sõpruse silla rolli, siis on ta kohaliku tähtsusega liikluse sild. Iseenesest on Tartu linnavalitsusel kohustus neid sildu korras hoida. See, et seda saaks riigieelarvest rahastada, oleks eraldi otsustamise moment," ütles Gailan.
Sisuliselt on vaja ministri otsust, et sillale riigiabi anda. Gailan pakub, et Tartu võib ka abi saada Euroopa Liidult: "Võib olla ei peaks see olema 2+2 autoteede sild vaid edaspidi hoopis rohkem kergliiklusele avatud sild. Sellisel juhul võib tekkida ka rohestamisprojekti näol sellele Euroopa Liidu poolt natuke teine tähendus ja võib olla see aitab ka Euroopa Liidu raha sellele peale saada." | Tartu linnavalitsus küsib Sõpruse silla kapitaalremondiks riigilt abi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme aasta eest uuriti Tartu Sõpruse silla seisukorda ja tõdeti, et sild on väsinud. Nüüd juunis valminud uuring kinnitas, et kolme aastaga on kahjustused oluliselt suurenenud.
Uuringu teinud sillainsener Siim Idnurm ütleb, et silla alustalad toetuvad teraskummile, mille eluiga on ammu läbi.
"Tegelikult on sellel sillal veel palju puudusi. Sademevesi on 40 aastaga tõsiselt kahjustunud osa silla talasid. Tingimata oleks vaja välja mõelda sillapealse liikluse uus korraldus. Sõidutee laius ja kõnnitee laius vajaksid omavahelist kooskõlastamist. Kõnniteedele võiks rajada kergliiklustee," loetles Idnurm.
"Olukord järjest ja järjest halveneb. Ehituskonstruktsioonidega on nii, et kui vigu õigel ajal ei paranda, siis nad suurenevad ajas eksponentsiaalselt ja ühtlasi suureneb samamoodi maksumus," lisas ta.
Tartu linnavalitsus on tellinud silla rekonstrueerimise projekti. Abilinnapea Raimond Tamme sõnul tahetakse projekt valmis saada tuleva aasta lõpuks ja seejärel kohe hakata ehitama.
"Me oleme täna hinnanud, et Sõpruse silla rekonstrueerimise maksumus – meie tänase teadmise kohaselt – võiks olla suurusjärgus kaheksa miljonit eurot. See on Tartu linna eelarve kontekstis, hinnates meie võimekust investeeringuid finantseerida, on väga suurt maht. Sisuliselt on tegemist poolega meie kogu investeeringute eelarvest," ütles Tamm.
Kõrge hind ajendas Tartu linnavalitsust riigilt abi küsima. Tamm loodab, et riik saaks katta pool silla remondi maksumusest.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnik Indrek Gailan ütles, et riik on toetanud Tartu sildu, mille eesmärk on maanteeliiklus linnasüdamest eemale viia.
"Kui vaadata Sõpruse silla rolli, siis on ta kohaliku tähtsusega liikluse sild. Iseenesest on Tartu linnavalitsusel kohustus neid sildu korras hoida. See, et seda saaks riigieelarvest rahastada, oleks eraldi otsustamise moment," ütles Gailan.
Sisuliselt on vaja ministri otsust, et sillale riigiabi anda. Gailan pakub, et Tartu võib ka abi saada Euroopa Liidult: "Võib olla ei peaks see olema 2+2 autoteede sild vaid edaspidi hoopis rohkem kergliiklusele avatud sild. Sellisel juhul võib tekkida ka rohestamisprojekti näol sellele Euroopa Liidu poolt natuke teine tähendus ja võib olla see aitab ka Euroopa Liidu raha sellele peale saada."
### Response:
Tartu linnavalitsus küsib Sõpruse silla kapitaalremondiks riigilt abi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Monaco võitis lõpuks oma uue klubi eest debüüdi teinud 31-aastase Mike Jamesi 22 punkti toel kohtumise, kuigi esimesel veerandil näitas Saksamaa tiim suurepärast energiat ning võitis veerandaja 27:25, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Eesti koondise tsentril Maik-Kalev Kotsaril jäi migreenihoogude tõttu kahjuks Monaco vastu mängimata ning Bundesliga meeskonnal jäigi lõpuks korvi all suurust ja jõudu seeläbi veidi väheks.
Hamburg Towers lööb tänavu lisaks Saksamaa Bundesligale kaasa ka tugevuselt teises eurosarjas Eurocup. Saksamaa klubi alustab enda Saksamaa kõrgliiga hooaega 25. septembril, kui mängivad avakohtumises Ludwigsburg MHP Rieseniga. Eurocupi avamängu peab Hamburg 19. oktoobril kodusaalis serblaste Belgradi Partizani vastu.
Loe pikemalt Korvpall24.geenius.ee portaalist. | Kotsar jättis migreeni tõttu treeningmängu vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Monaco võitis lõpuks oma uue klubi eest debüüdi teinud 31-aastase Mike Jamesi 22 punkti toel kohtumise, kuigi esimesel veerandil näitas Saksamaa tiim suurepärast energiat ning võitis veerandaja 27:25, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Eesti koondise tsentril Maik-Kalev Kotsaril jäi migreenihoogude tõttu kahjuks Monaco vastu mängimata ning Bundesliga meeskonnal jäigi lõpuks korvi all suurust ja jõudu seeläbi veidi väheks.
Hamburg Towers lööb tänavu lisaks Saksamaa Bundesligale kaasa ka tugevuselt teises eurosarjas Eurocup. Saksamaa klubi alustab enda Saksamaa kõrgliiga hooaega 25. septembril, kui mängivad avakohtumises Ludwigsburg MHP Rieseniga. Eurocupi avamängu peab Hamburg 19. oktoobril kodusaalis serblaste Belgradi Partizani vastu.
Loe pikemalt Korvpall24.geenius.ee portaalist.
### Response:
Kotsar jättis migreeni tõttu treeningmängu vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärdi päevade kava toetus väga lihtsale, ent geniaalsele printsiibile: igal kontserdil kõrvutati Pärdi muusikat mõne teise helilooja teostega.
Avakontsert kõlas võimsalt: laval olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, solistid Maria Valdmaa, Raul Mikson, Rainer Vilu ja Henry Tiisma ning nimekas pianist Ralph van Raat Hollandist. Kavas olid harvaesitatavad teosed nagu "Litany" ehk "Litaania" ja "Cantique des degrés" ning neist kõige mastaapsema kõlapildiga "Lamentate". Teos on pühendatud skulptor Anish Kapoori loodud massiivsele teosele "Marsyas". Tegu on 150 meetri pikkuse ja 35 meetri laiuse veripunase skulptuuriga, mida eksponeeriti ühes vanas turbiinihallis. Pärt on teose loomisel silmas pidanud just tolle ruumi akustilist eripära. Pärast nii tohutu mõõtkava ettekujutamist mõjus Jaani kirik väiksena ning kui teos kõlas, kangastus kujutluses hiigelsuure skulptuuri ja imeväikse inimese kontrast.
Ülesehituselt toetus Pärdi päevade kava väga lihtsale, ent geniaalsele printsiibile: igal kontserdil kõrvutati Pärdi muusikat mõne teise helilooja teostega. Selline seostatus tõi esile kaks mõtet. Ühelt poolt sobisid Pärdi muusika kõrvale valitud heliloojate teosed kavva imehästi ning moodustasid sidusa terviku. Teiselt poolt tõi nii vahetu kõrvutamine kontrastina välja loojate erineva muusikalise käekirja.
4. septembri kontsert "Pärt ja Duruflé" koosnes Pärdi teostest "An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten" ehk "Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime" ja "The Deer's Cry" ning Maurice Duruflé reekviemist. Neid eriilmelisi helitöid ühendab tugev seos gregooriuse koraaliga. Esimesena mainitud Pärdi teoses õnnestus sügav ja voolav koraalitunnetus eriti hästi tabada Eesti Filharmoonia Kammerkoori meesrühmal, kes tõi teose kuulajateni äärmise plastilisuse ja rahuga. Teades, kui raske on häälerühmadel kvaliteetset unisooni saavutada, on nii meeshääled kui ka naishääled kiituse kuhjaga ära teeninud. Õnnestunud ühehäälne koraaliviis tekitas tunde, nagu viibiksin kirikus ihuüksi ning meloodiad algasid ja lõppesid eikusagil. Sellel kontserdil sai selletaolist kõla nautida korduvalt. "The Deer's Cry" kostis kõlalt kompaktse ja täidlasena, rahu sisendavalt ja turvaliselt. Nimelt pärineb tekst pühalt Patrickult, kes legendi järgi päästis enda ja oma munkadest kaaslased, juhtides nad sedasama palvet korrates läbi metsa. Vaenlased nägid neid kui emashirve vasikatega ega rünnanud. Patrick koos kaaslastega oli kindlast surmast pääsenud.
Kontserdi kandvama osa moodustas Duruflé reekviem, mida võib Fauré reekviemi kõrval nimetada selle žanri meistriteoseks. Kui Fauré mõjub kerge ja õhulisena, siis Duruflé mängib julgelt järskude harmooniamuutustega ega hoia emotsioone tagasi. Samuti kombineerib ta pidevalt eri taktimõõte, ent meisterliku esituse korral polegi seda selgelt tajuda. Üks viise, kuidas reekviemi põimitud muusika välja tuua, ongi pulsitunnetuse täielik kadumine. See laseb esile tõusta harmooniatel ning kohati kaosena mõjuvatel emotsioonidel. Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Kadri Toomoja (orel) esitus andis muusikale hea kulgemise ning Tõnu Kaljuste juhtimisel sündis elamuslik ettekanne.
Pärdi päevade kontserte anti üle Eesti. Moodne inimene otsib järjest haruldasemaid kontserdipaiku ning – osalt küll olude sunnil, kuid veidike ka omal soovil – peale kolme Tallinna kontserdi käisin ka kontsertidel Paides ja Kärdlas. Ühtlasi võimaldas selline ringiliikumine näha kontserdihuviliste arvukust pealinnast väljaspool ning tuleb tunnistada, et kõrgtasemel kultuur on väga oodatud igasse Eesti otsa.
Eesti südames Paides asub imelise akustikaga Püha Risti kirik, kus astus üles kammerkoor Collegium Musicale. Selle kava koosnes Pärdi ja John Taveneri loomingust. Usun, et äratundmisrõõmu pakkusid mõlema helilooja teosed, kuna kavva oli võetud tuntud ja palju esitatud looming. John Tavener on Arvo Pärdiga paralleelselt tegutsenud helilooja, kelle loomingus on valdavalt religioossetel tekstidel põhinev heakõlaline muusika. Kaks justkui sarnast, ent ometi täiesti erineva käekirjaga heliloojat.
Collegium Musicale puhul tuuakse tihti välja koori kõrgel tasemel kõlakultuur, mis ilmutas end ka sellel kontserdil. Endrik Üksvärava juhatatavas kooris on eri hääled kokku sulatatud ning selle tulemusena kõlab kammerkoor kaunilt ja ühtselt. Kindlasti mängib siin rolli ka see, et häälerühmad on arvuliselt üsna võrdsed. Kõrva jäi Pärdi naiskoorile kirjutatud teos "Peace upon you, Jerusalem", mis kanti ette hämmastavalt kandva kõlaga. Arvestades, et tegu on kuuehäälse teosega ning naisrühm koosnes 14 lauljast, võib öelda, et kooris laulavad täiesti iseseisvad lauljad. Kontserdi tegi nauditavaks koori pingevaba musitseerimine. Kuna suur osa teoseid on tõenäoliselt kavas olnud korduvalt, kiirgas nauding suurepärase muusika esitamisrõõmust ka saali.
Teine pikem rännak viis mind Hiiumaale. Tallinna Kammerorkester kandis Kärdlas asuvas Püha Ristija Johannese kirikus ette Heino Elleri ja Arvo Pärdi keelpilliorkestrile kirjutatud teoseid. Taas sai eri heliloojate puhul kogeda kardinaalselt erinevat kõlapilti. Kammerorkester kõlas mahlakalt ja enesekindlalt. Elleri eleegiline muusika mõjus Pärdi teoste vahel kohati lausa ehmatava kontrastina. Kuigi kontserdi lõpetas eestlaste armastatumaid Elleri teoseid – "Kodumaine viis", mis nii mõnelgi silma märjaks võttis, mõjus Pärdi looming mulle isegi kodusemana. Ilmselt oli asi selles, et Pärdi teoseid "Fratres", "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ja "Trisagion" esitatakse kontserdisaalis palju tihedamini kui Elleri kirjutatud muusikat. Esitamist väärivad kindlasti mõlemad.
Festivali esimene ja viimane kontsert olid üsna erinevad. Alustati autorikontserdiga, kus kõlas eranditult Arvo Pärdi looming ning laval oli palju muusikuid. Seevastu viimasel kontserdil seisis laval vaid kuus lauljat ning kõlas läbinisti a cappella muusika, millest vaid kahe autor oli Arvo Pärt. Kuna tegu oli ühtlasi ka Pärdi sünnipäevakontserdiga, olin veidi pettunud, et õhtu peategelaseks osutus hoopis hollandi helilooja Jan Peterszoon Sweelink. Tema surmast möödub sel aastal 400 aastat ning tegu on kahtlemata rikkaliku loominguga hilisrenessansi heliloojaga, kuid Pärdi ja Gesualdo loomingu tasakaal oleks siiski võinud olla veidi võrdsem. Vokaalansambel Gesualdo Consort esitas minu hinnangul kõige meeldejäävamalt Carlo Gesualdo teoseid. Helilooja elukäik oli kirju ja võrdlemisi hullumeelne, tema vokaalteoseid kuuleb Eestis harva. Omapärase helikeelega laule pole tehniliselt kerge ette kanda, kuna need nõuavad äärmiselt head ootamatult ilmuvate harmooniavahetuste ettekuulmist ning täpset intonatsiooni. Tema looming kõlab kohati nagu vaimuhaige unenägu, kuid vastuolulisus ainult lisab põnevust.
Avakontserdi esimene teos koosnes 24 palvest, millest igaüks moodustas omaette väikese terviku. Ehk võiks ka festivali üldistatult vaadelda kui üht palvet, mis jaotus kümnele päevale ning pakkus kaheksa kontserdikava. Ilusa terviku moodustas ka asukohtade valik: alustasin avakontserdiga Tallinna Jaani kirikus, rändasin siis mööda maakondi ning jõudsin lõppkontserdiks tagasi Tallinna Jaani kirikusse, et aasta pärast sealt taas teele asuda. | Arvustus. Pärdi päevad - palve, mis jaotus kümnele päevale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärdi päevade kava toetus väga lihtsale, ent geniaalsele printsiibile: igal kontserdil kõrvutati Pärdi muusikat mõne teise helilooja teostega.
Avakontsert kõlas võimsalt: laval olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, solistid Maria Valdmaa, Raul Mikson, Rainer Vilu ja Henry Tiisma ning nimekas pianist Ralph van Raat Hollandist. Kavas olid harvaesitatavad teosed nagu "Litany" ehk "Litaania" ja "Cantique des degrés" ning neist kõige mastaapsema kõlapildiga "Lamentate". Teos on pühendatud skulptor Anish Kapoori loodud massiivsele teosele "Marsyas". Tegu on 150 meetri pikkuse ja 35 meetri laiuse veripunase skulptuuriga, mida eksponeeriti ühes vanas turbiinihallis. Pärt on teose loomisel silmas pidanud just tolle ruumi akustilist eripära. Pärast nii tohutu mõõtkava ettekujutamist mõjus Jaani kirik väiksena ning kui teos kõlas, kangastus kujutluses hiigelsuure skulptuuri ja imeväikse inimese kontrast.
Ülesehituselt toetus Pärdi päevade kava väga lihtsale, ent geniaalsele printsiibile: igal kontserdil kõrvutati Pärdi muusikat mõne teise helilooja teostega. Selline seostatus tõi esile kaks mõtet. Ühelt poolt sobisid Pärdi muusika kõrvale valitud heliloojate teosed kavva imehästi ning moodustasid sidusa terviku. Teiselt poolt tõi nii vahetu kõrvutamine kontrastina välja loojate erineva muusikalise käekirja.
4. septembri kontsert "Pärt ja Duruflé" koosnes Pärdi teostest "An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten" ehk "Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime" ja "The Deer's Cry" ning Maurice Duruflé reekviemist. Neid eriilmelisi helitöid ühendab tugev seos gregooriuse koraaliga. Esimesena mainitud Pärdi teoses õnnestus sügav ja voolav koraalitunnetus eriti hästi tabada Eesti Filharmoonia Kammerkoori meesrühmal, kes tõi teose kuulajateni äärmise plastilisuse ja rahuga. Teades, kui raske on häälerühmadel kvaliteetset unisooni saavutada, on nii meeshääled kui ka naishääled kiituse kuhjaga ära teeninud. Õnnestunud ühehäälne koraaliviis tekitas tunde, nagu viibiksin kirikus ihuüksi ning meloodiad algasid ja lõppesid eikusagil. Sellel kontserdil sai selletaolist kõla nautida korduvalt. "The Deer's Cry" kostis kõlalt kompaktse ja täidlasena, rahu sisendavalt ja turvaliselt. Nimelt pärineb tekst pühalt Patrickult, kes legendi järgi päästis enda ja oma munkadest kaaslased, juhtides nad sedasama palvet korrates läbi metsa. Vaenlased nägid neid kui emashirve vasikatega ega rünnanud. Patrick koos kaaslastega oli kindlast surmast pääsenud.
Kontserdi kandvama osa moodustas Duruflé reekviem, mida võib Fauré reekviemi kõrval nimetada selle žanri meistriteoseks. Kui Fauré mõjub kerge ja õhulisena, siis Duruflé mängib julgelt järskude harmooniamuutustega ega hoia emotsioone tagasi. Samuti kombineerib ta pidevalt eri taktimõõte, ent meisterliku esituse korral polegi seda selgelt tajuda. Üks viise, kuidas reekviemi põimitud muusika välja tuua, ongi pulsitunnetuse täielik kadumine. See laseb esile tõusta harmooniatel ning kohati kaosena mõjuvatel emotsioonidel. Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Kadri Toomoja (orel) esitus andis muusikale hea kulgemise ning Tõnu Kaljuste juhtimisel sündis elamuslik ettekanne.
Pärdi päevade kontserte anti üle Eesti. Moodne inimene otsib järjest haruldasemaid kontserdipaiku ning – osalt küll olude sunnil, kuid veidike ka omal soovil – peale kolme Tallinna kontserdi käisin ka kontsertidel Paides ja Kärdlas. Ühtlasi võimaldas selline ringiliikumine näha kontserdihuviliste arvukust pealinnast väljaspool ning tuleb tunnistada, et kõrgtasemel kultuur on väga oodatud igasse Eesti otsa.
Eesti südames Paides asub imelise akustikaga Püha Risti kirik, kus astus üles kammerkoor Collegium Musicale. Selle kava koosnes Pärdi ja John Taveneri loomingust. Usun, et äratundmisrõõmu pakkusid mõlema helilooja teosed, kuna kavva oli võetud tuntud ja palju esitatud looming. John Tavener on Arvo Pärdiga paralleelselt tegutsenud helilooja, kelle loomingus on valdavalt religioossetel tekstidel põhinev heakõlaline muusika. Kaks justkui sarnast, ent ometi täiesti erineva käekirjaga heliloojat.
Collegium Musicale puhul tuuakse tihti välja koori kõrgel tasemel kõlakultuur, mis ilmutas end ka sellel kontserdil. Endrik Üksvärava juhatatavas kooris on eri hääled kokku sulatatud ning selle tulemusena kõlab kammerkoor kaunilt ja ühtselt. Kindlasti mängib siin rolli ka see, et häälerühmad on arvuliselt üsna võrdsed. Kõrva jäi Pärdi naiskoorile kirjutatud teos "Peace upon you, Jerusalem", mis kanti ette hämmastavalt kandva kõlaga. Arvestades, et tegu on kuuehäälse teosega ning naisrühm koosnes 14 lauljast, võib öelda, et kooris laulavad täiesti iseseisvad lauljad. Kontserdi tegi nauditavaks koori pingevaba musitseerimine. Kuna suur osa teoseid on tõenäoliselt kavas olnud korduvalt, kiirgas nauding suurepärase muusika esitamisrõõmust ka saali.
Teine pikem rännak viis mind Hiiumaale. Tallinna Kammerorkester kandis Kärdlas asuvas Püha Ristija Johannese kirikus ette Heino Elleri ja Arvo Pärdi keelpilliorkestrile kirjutatud teoseid. Taas sai eri heliloojate puhul kogeda kardinaalselt erinevat kõlapilti. Kammerorkester kõlas mahlakalt ja enesekindlalt. Elleri eleegiline muusika mõjus Pärdi teoste vahel kohati lausa ehmatava kontrastina. Kuigi kontserdi lõpetas eestlaste armastatumaid Elleri teoseid – "Kodumaine viis", mis nii mõnelgi silma märjaks võttis, mõjus Pärdi looming mulle isegi kodusemana. Ilmselt oli asi selles, et Pärdi teoseid "Fratres", "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ja "Trisagion" esitatakse kontserdisaalis palju tihedamini kui Elleri kirjutatud muusikat. Esitamist väärivad kindlasti mõlemad.
Festivali esimene ja viimane kontsert olid üsna erinevad. Alustati autorikontserdiga, kus kõlas eranditult Arvo Pärdi looming ning laval oli palju muusikuid. Seevastu viimasel kontserdil seisis laval vaid kuus lauljat ning kõlas läbinisti a cappella muusika, millest vaid kahe autor oli Arvo Pärt. Kuna tegu oli ühtlasi ka Pärdi sünnipäevakontserdiga, olin veidi pettunud, et õhtu peategelaseks osutus hoopis hollandi helilooja Jan Peterszoon Sweelink. Tema surmast möödub sel aastal 400 aastat ning tegu on kahtlemata rikkaliku loominguga hilisrenessansi heliloojaga, kuid Pärdi ja Gesualdo loomingu tasakaal oleks siiski võinud olla veidi võrdsem. Vokaalansambel Gesualdo Consort esitas minu hinnangul kõige meeldejäävamalt Carlo Gesualdo teoseid. Helilooja elukäik oli kirju ja võrdlemisi hullumeelne, tema vokaalteoseid kuuleb Eestis harva. Omapärase helikeelega laule pole tehniliselt kerge ette kanda, kuna need nõuavad äärmiselt head ootamatult ilmuvate harmooniavahetuste ettekuulmist ning täpset intonatsiooni. Tema looming kõlab kohati nagu vaimuhaige unenägu, kuid vastuolulisus ainult lisab põnevust.
Avakontserdi esimene teos koosnes 24 palvest, millest igaüks moodustas omaette väikese terviku. Ehk võiks ka festivali üldistatult vaadelda kui üht palvet, mis jaotus kümnele päevale ning pakkus kaheksa kontserdikava. Ilusa terviku moodustas ka asukohtade valik: alustasin avakontserdiga Tallinna Jaani kirikus, rändasin siis mööda maakondi ning jõudsin lõppkontserdiks tagasi Tallinna Jaani kirikusse, et aasta pärast sealt taas teele asuda.
### Response:
Arvustus. Pärdi päevad - palve, mis jaotus kümnele päevale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ühte Euroopa Liidu liikmesriiki on koheldud vastuvõetamatul viisil. Me tahame teada, mis juhtus ja miks." Nii ütles eile Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rääkides Prantsusmaa vastuseisust USA ja Austraaliaga.
See on viimase pooleteise kuu jooksul juba teine kord, mil USA ning Euroopa riikide vahel tekib sügav lõhe. Nii sügav, et Brüsselis räägitakse aina enam Euroopa Liidu strateegilisest autonoomiast. Viimati von der Leyen ise eelmise nädala olukorrast liidus kõnes.
Samas ongi sel teemal seni vaid peamiselt räägitud. Et kontseptsioon tegelikult ellu viia, tuleks Euroopa Liidus teha teatavaid muudatusi. Mõttekoja CEPS analüütiku Steven Blockmansi sõnul tuleks alustada otsustusprotsessist.
Et luua usutav Euroopa strateegiline autonoomia, tuleks otsuste tegemise protsessi fundamentaalselt muuta. Seni kuni üksikud riigid saavad hoida kinni enamuse demokraatliku otsust Euroopa Liidu Nõukogus, ootab kogu Euroopa Liit kõige aeglasema taga. Ja ei suuda kunagi vastata piisavalt kiirelt ja viisil, mis on vajalik ükskõik, millises valdkonnas. Olgu selleks humanitaaarkriis, kaitse- või tööstuspoliitika, sõnas Blockmans.
Teine küsimus, mis tema hinnangul lahendamist vajaks, oleks raha.
Euroopa Liidu eelarve on kasvanud koroonakriisi tulemusena. Euroopa Liit ja Komisjon saavad rahaturgudelt vahendeid koguda ja kehtestada Euroopa tasemel makse. Aga see pole siiski piisav, et täita ootusi kriisides, mil julgus otsuseid teha võtab aega, ütles Blockmans.
Samas ei tohiks Euroopa transatlantilist suhet kuidagi maha matta. Saksamaa Marshalli fondi analüütiku Bruno Lete sõnul on küsimus pigem selles, milline saab olema liitlaste edasine koostöö.
"On tõsi, et Afganistaniga kaotas NATO olulise platvormi, mis tõi kõik liitlased kokku. See missioon oli kõikide suur ponnistus ja suhelda tuli igapäevaselt. NATO peakorteri jaoks ongi küsimus see, mis on järgmine suur koostööprojekt? Mis on see liim, mis ameeriklasi ja eurooplasi edaspidi koos hoiab?" küsis Lete.
Tema hinnangul võiks selleks olla näiteks Balti riikide kaitsmine, mis ilmselt järgmises NATO strateegilises kontesptsioonis suurema tähelepanu all on. | Euroopa Liit peab strateegiliseks autonoomiaks oma otsustusprotsesse muutma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ühte Euroopa Liidu liikmesriiki on koheldud vastuvõetamatul viisil. Me tahame teada, mis juhtus ja miks." Nii ütles eile Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rääkides Prantsusmaa vastuseisust USA ja Austraaliaga.
See on viimase pooleteise kuu jooksul juba teine kord, mil USA ning Euroopa riikide vahel tekib sügav lõhe. Nii sügav, et Brüsselis räägitakse aina enam Euroopa Liidu strateegilisest autonoomiast. Viimati von der Leyen ise eelmise nädala olukorrast liidus kõnes.
Samas ongi sel teemal seni vaid peamiselt räägitud. Et kontseptsioon tegelikult ellu viia, tuleks Euroopa Liidus teha teatavaid muudatusi. Mõttekoja CEPS analüütiku Steven Blockmansi sõnul tuleks alustada otsustusprotsessist.
Et luua usutav Euroopa strateegiline autonoomia, tuleks otsuste tegemise protsessi fundamentaalselt muuta. Seni kuni üksikud riigid saavad hoida kinni enamuse demokraatliku otsust Euroopa Liidu Nõukogus, ootab kogu Euroopa Liit kõige aeglasema taga. Ja ei suuda kunagi vastata piisavalt kiirelt ja viisil, mis on vajalik ükskõik, millises valdkonnas. Olgu selleks humanitaaarkriis, kaitse- või tööstuspoliitika, sõnas Blockmans.
Teine küsimus, mis tema hinnangul lahendamist vajaks, oleks raha.
Euroopa Liidu eelarve on kasvanud koroonakriisi tulemusena. Euroopa Liit ja Komisjon saavad rahaturgudelt vahendeid koguda ja kehtestada Euroopa tasemel makse. Aga see pole siiski piisav, et täita ootusi kriisides, mil julgus otsuseid teha võtab aega, ütles Blockmans.
Samas ei tohiks Euroopa transatlantilist suhet kuidagi maha matta. Saksamaa Marshalli fondi analüütiku Bruno Lete sõnul on küsimus pigem selles, milline saab olema liitlaste edasine koostöö.
"On tõsi, et Afganistaniga kaotas NATO olulise platvormi, mis tõi kõik liitlased kokku. See missioon oli kõikide suur ponnistus ja suhelda tuli igapäevaselt. NATO peakorteri jaoks ongi küsimus see, mis on järgmine suur koostööprojekt? Mis on see liim, mis ameeriklasi ja eurooplasi edaspidi koos hoiab?" küsis Lete.
Tema hinnangul võiks selleks olla näiteks Balti riikide kaitsmine, mis ilmselt järgmises NATO strateegilises kontesptsioonis suurema tähelepanu all on.
### Response:
Euroopa Liit peab strateegiliseks autonoomiaks oma otsustusprotsesse muutma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühemandaadilistest ringkondadest saab riigiduumasse 198 Ühtse Venemaa esindajat, üheksa kommunisti, kaheksa "Õiglase Venemaa" esindajat ja kaks liberaaldemokraati.
Lisaks nendele on parlamenti jõudmas kolme väikepartei esindajad: Oksana Dmitrijeva Kasvuparteist (Partija Rosta), Rifat Haihutdinov Kodanikuplatvormist ning Aleksei Žuravljov parteist Rodina.
Üksikkandidaatidest saavad mandaadi Oleg Leonov, Anatoli Vasserman ja Dmitri Pevtsov Moskva ühemandaadilistest ringkondadest, Vladislav Reznik Adõgeest ning Krimmis kandideerinud Leonid Babašov.
Parteinimekirjade alusel pääsevad parlamenti Ühtse Venemaa, Venemaa kompartei, Õiglase Venemaa, liberaaldemokraatide ja partei Uued Inimesed esindajad.
Riigiduuma valimistel jagatakse 225 mandaati parteinimekirjade alusel ja veel 225 ühemandaadilistes ringkondades.
Kui Vene riigiduuma valimistel oli läbi töötatud 100 protsenti protokollidest, kogus Ühtne Venemaa parteinimekirjade osas 49,82 protsenti häältest.
Venemaa kompartei sai keskvalimiskomisjoni veebilehe järgi 18,93 protsenti, Liberaal-Demokraatlik Partei 7,55 protsenti ja Õiglane Venemaa 7,46 protsenti häältest. Jooksvate andmete alusel jõuab 5,32 protsendiga parlamenti ka partei Uued Inimesed. | Vene riigiduumasse pääsevad kaheksa partei esindajad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühemandaadilistest ringkondadest saab riigiduumasse 198 Ühtse Venemaa esindajat, üheksa kommunisti, kaheksa "Õiglase Venemaa" esindajat ja kaks liberaaldemokraati.
Lisaks nendele on parlamenti jõudmas kolme väikepartei esindajad: Oksana Dmitrijeva Kasvuparteist (Partija Rosta), Rifat Haihutdinov Kodanikuplatvormist ning Aleksei Žuravljov parteist Rodina.
Üksikkandidaatidest saavad mandaadi Oleg Leonov, Anatoli Vasserman ja Dmitri Pevtsov Moskva ühemandaadilistest ringkondadest, Vladislav Reznik Adõgeest ning Krimmis kandideerinud Leonid Babašov.
Parteinimekirjade alusel pääsevad parlamenti Ühtse Venemaa, Venemaa kompartei, Õiglase Venemaa, liberaaldemokraatide ja partei Uued Inimesed esindajad.
Riigiduuma valimistel jagatakse 225 mandaati parteinimekirjade alusel ja veel 225 ühemandaadilistes ringkondades.
Kui Vene riigiduuma valimistel oli läbi töötatud 100 protsenti protokollidest, kogus Ühtne Venemaa parteinimekirjade osas 49,82 protsenti häältest.
Venemaa kompartei sai keskvalimiskomisjoni veebilehe järgi 18,93 protsenti, Liberaal-Demokraatlik Partei 7,55 protsenti ja Õiglane Venemaa 7,46 protsenti häältest. Jooksvate andmete alusel jõuab 5,32 protsendiga parlamenti ka partei Uued Inimesed.
### Response:
Vene riigiduumasse pääsevad kaheksa partei esindajad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA presidenti Joe Bidenit ootab ees tihe välispoliitiline nädal. See algab New Yorgis, kus ta peab ÜRO Peaassamblee ees ametiaja esimese kõne.
Viimase kuu jooksul on Bidenit kritiseeritud Afganistanist lahkumise eest, mis oli liitlaste hinnangul kaootiline ja planeerimata. Administratsiooni ametnike kinnitusel kavatseb president nüüd rõhutada, et sõdade aeg on läbi ja ameeriklased peavad edaspidi keskenduma teistele eesmärkidele. Bideni peamine sõnum on, et suuriikide, eelkõige USA ja Hiina, vastasseis jätkub ja muutub tõenäoliselt teravamaks, kuid tegu ei ole uue külma sõjaga.
Lisaks kavatseb president teatada USA panusest kliimamuutuste-vastasesse võitlusesse ja koroonavaktsiinide annetamisest vaesematele riikidele.
Järgnevate päevade jooksul kohtub Biden ka Austraalia ja Suurbritannia peaministriga, et arutada allveelaevatehingut, mis on pahandanud Prantsusmaad. Tehingu järgi saab Austraalia kasutada USA ja Suurbritannia tehnoloogiat, et ehitada tuumaallveelaevu, kuid samal ajal loobutakse 66 miljardi dollari suurusest leppest Prantsusmaaga.
Biden soovib liitlaste vahel tekkinud lõhest rääkida Prantsusmaa presidendiga telefoni teel. Administratsiooni ametnike sõnul mõistab president, miks prantslased leiavad, et neile on nuga selga löödud, kuid ei nõustu selle arvamusega. | ÜRO-s oodatakse president Bideni esinemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA presidenti Joe Bidenit ootab ees tihe välispoliitiline nädal. See algab New Yorgis, kus ta peab ÜRO Peaassamblee ees ametiaja esimese kõne.
Viimase kuu jooksul on Bidenit kritiseeritud Afganistanist lahkumise eest, mis oli liitlaste hinnangul kaootiline ja planeerimata. Administratsiooni ametnike kinnitusel kavatseb president nüüd rõhutada, et sõdade aeg on läbi ja ameeriklased peavad edaspidi keskenduma teistele eesmärkidele. Bideni peamine sõnum on, et suuriikide, eelkõige USA ja Hiina, vastasseis jätkub ja muutub tõenäoliselt teravamaks, kuid tegu ei ole uue külma sõjaga.
Lisaks kavatseb president teatada USA panusest kliimamuutuste-vastasesse võitlusesse ja koroonavaktsiinide annetamisest vaesematele riikidele.
Järgnevate päevade jooksul kohtub Biden ka Austraalia ja Suurbritannia peaministriga, et arutada allveelaevatehingut, mis on pahandanud Prantsusmaad. Tehingu järgi saab Austraalia kasutada USA ja Suurbritannia tehnoloogiat, et ehitada tuumaallveelaevu, kuid samal ajal loobutakse 66 miljardi dollari suurusest leppest Prantsusmaaga.
Biden soovib liitlaste vahel tekkinud lõhest rääkida Prantsusmaa presidendiga telefoni teel. Administratsiooni ametnike sõnul mõistab president, miks prantslased leiavad, et neile on nuga selga löödud, kuid ei nõustu selle arvamusega.
### Response:
ÜRO-s oodatakse president Bideni esinemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui inimene läheb poodi, ostab 10 000 euro eest kaupa ja võtab arve tasumiseks välja sularahapataka, peab poemüüja inimese tuvastama. Siseministeeriumi nõunik Mati Ombler ütleb, et sellest nõudest praegu suurt kasu pole, kuna rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid mõistetakse halvasti ja neid ka kohustatud isikud rakendavad seda ka ebapiisavalt. Muuhulgas teatatakse rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutest üsna harva.
Niisiis toetab siseministeerium Euroopa Komisjoni mõtet niisugused tehingud lihtsalt ära keelata. Oma ettepanekusse on komisjon ka väikese erandi jätnud. Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõuniku Sören Meiuse sõnul pääseks 10 000 euro piirangust eraisikutevahelised tehingud.
"Ehk siis on mõeldud äriühingute omavahelisi makseid ja makseid, mis on tarbija ja ettevõtte vahel," selgitas Meius.
Tema sõnul piirab sularahaga kauplemist kaks kolmandikku Euroopa Liidu riikidest. Näiteks Belgias on see piir 3000 eurot, Kreekas koguni 1500 eurot.
"Kasutatakse ära selliseid riike, kus sularahatehingutel mingeid piiranguid ei ole," märkis Meius.
Ärakasutajad on Euroopa Komisjoni hinnangul need, kes soovivad salaja terrorismi toetada või musta raha nii-öelda puhtaks pesta.
"Erinevad uuringud on viimaste aastate jooksul hinnanud, et maailma SKT-st vähemalt kaks protsenti leiab pesemist rahapesuskeemides. See on ikka vägagi arvestatav kuritegevuse vorm, mida takistada erinevate meetmetega. Ja üks nendest on piirata seda sularahakäivet. Või vähemalt proovida seda kontrollida," selgitas Ombler.
Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve räägib, et Eesti inimestest pisut enam kui kümme protsenti eelistab sularahavabasid makseid. Samas on kümnendik ka neid, kes arveldavad võimalusel just sularahas.
Sularahamaksete osakaal on aasta-aastalt pisut vähenenud. Aga ringluses on sularaha üha rohkem. Roosve sõnul hakkas sularaha hulk suurenema pärast eelmist majanduskriisi ja põhjuseid võib selleks olla palju.
"Mingis osas inimesed ja ka ettevõtted säästavad võib-olla rohkem sularahas kui enne viimast kriisi," ütles Roosve.
Teise võimaliku põhjusena tõi Roosve esile, et euro muutub üha populaarsemaks maksevahendiks ka väljaspool Euroopa Liitu.
"Eelkõige siin tuleb mainida väga suurte majandustega regioone, Aasiat eelkõige. Aga euro populaarsus on kasvanud oluliselt Lõuna-Ameerikas, isegi Põhja-Ameerikas, mis on kindlasti üllatus. Ja loomulikult ka meie lähinaabri ehk Venemaa majanduse juures on euro populaarsus kasvanud."
Roosve märgib, et sularaha on oluline ka toimepidevuse mõttes. Just selle pärast soovitab Eesti Pank Euroopa Komisjoni mõtet hoolega analüüsida.
"Teatud tehnoloogiliste tõrgete, katkestuste aga, hoidku jumal, ka mingisuguste diversioonide või häkkimise olukorras võib meil elektroonsete maksesüsteemide töö saada häiritud ja mitte mingil juhul ei tohiks maksed seiskuda."
Roosve tuletab meelde, et maksed on majanduse vereringe.
"Meie peame oma kohuseks rõhutada seda analüüsitäpsust, et see sularaha kasutamise piir ei tuleks liiga alla, et ta muutuks ohtlikuks raha kättesaamise seisukohalt. Ja et ta oleks mõistlik. Ja et see piir oleks tõesti rahapesu tõkestav, raskendav, aga ta ei tohiks mingil juhul inimeste igapäevaseid makseharjumusi ja igapäevast maksekeskkonda häirida."
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütleb, et need ajad, kui kinnisvara sularaha eest soetati, on ammu möödas: "Aina rohkem hakati küsima sularaha päritolu ja kuidagi kõik tehingu osapooled juba enam kui kümme aastat tagasi jõudsid järeldusele, et sularahaga arveldamine on ühelt poolt ebaturvaline ja kätkeb endas ka juriidilist riski."
Missuguses sektoris võivad enam kui 10 000-eurosed sularahamaksed veel au sees olla, Eestis täpselt uuritud pole. Teiste riikide andmete põhjal loetleb Roosve ehted, kunsti, eksklusiivsed disainielemendid.
"Aga ma olen küll veendunud, et Eestis see tegelikult suur ja põhimõtteline probleem ei ole," tunnistas ta. | Tulevikus võib sularahatehingute ülempiiriks saada 10 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui inimene läheb poodi, ostab 10 000 euro eest kaupa ja võtab arve tasumiseks välja sularahapataka, peab poemüüja inimese tuvastama. Siseministeeriumi nõunik Mati Ombler ütleb, et sellest nõudest praegu suurt kasu pole, kuna rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid mõistetakse halvasti ja neid ka kohustatud isikud rakendavad seda ka ebapiisavalt. Muuhulgas teatatakse rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutest üsna harva.
Niisiis toetab siseministeerium Euroopa Komisjoni mõtet niisugused tehingud lihtsalt ära keelata. Oma ettepanekusse on komisjon ka väikese erandi jätnud. Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõuniku Sören Meiuse sõnul pääseks 10 000 euro piirangust eraisikutevahelised tehingud.
"Ehk siis on mõeldud äriühingute omavahelisi makseid ja makseid, mis on tarbija ja ettevõtte vahel," selgitas Meius.
Tema sõnul piirab sularahaga kauplemist kaks kolmandikku Euroopa Liidu riikidest. Näiteks Belgias on see piir 3000 eurot, Kreekas koguni 1500 eurot.
"Kasutatakse ära selliseid riike, kus sularahatehingutel mingeid piiranguid ei ole," märkis Meius.
Ärakasutajad on Euroopa Komisjoni hinnangul need, kes soovivad salaja terrorismi toetada või musta raha nii-öelda puhtaks pesta.
"Erinevad uuringud on viimaste aastate jooksul hinnanud, et maailma SKT-st vähemalt kaks protsenti leiab pesemist rahapesuskeemides. See on ikka vägagi arvestatav kuritegevuse vorm, mida takistada erinevate meetmetega. Ja üks nendest on piirata seda sularahakäivet. Või vähemalt proovida seda kontrollida," selgitas Ombler.
Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve räägib, et Eesti inimestest pisut enam kui kümme protsenti eelistab sularahavabasid makseid. Samas on kümnendik ka neid, kes arveldavad võimalusel just sularahas.
Sularahamaksete osakaal on aasta-aastalt pisut vähenenud. Aga ringluses on sularaha üha rohkem. Roosve sõnul hakkas sularaha hulk suurenema pärast eelmist majanduskriisi ja põhjuseid võib selleks olla palju.
"Mingis osas inimesed ja ka ettevõtted säästavad võib-olla rohkem sularahas kui enne viimast kriisi," ütles Roosve.
Teise võimaliku põhjusena tõi Roosve esile, et euro muutub üha populaarsemaks maksevahendiks ka väljaspool Euroopa Liitu.
"Eelkõige siin tuleb mainida väga suurte majandustega regioone, Aasiat eelkõige. Aga euro populaarsus on kasvanud oluliselt Lõuna-Ameerikas, isegi Põhja-Ameerikas, mis on kindlasti üllatus. Ja loomulikult ka meie lähinaabri ehk Venemaa majanduse juures on euro populaarsus kasvanud."
Roosve märgib, et sularaha on oluline ka toimepidevuse mõttes. Just selle pärast soovitab Eesti Pank Euroopa Komisjoni mõtet hoolega analüüsida.
"Teatud tehnoloogiliste tõrgete, katkestuste aga, hoidku jumal, ka mingisuguste diversioonide või häkkimise olukorras võib meil elektroonsete maksesüsteemide töö saada häiritud ja mitte mingil juhul ei tohiks maksed seiskuda."
Roosve tuletab meelde, et maksed on majanduse vereringe.
"Meie peame oma kohuseks rõhutada seda analüüsitäpsust, et see sularaha kasutamise piir ei tuleks liiga alla, et ta muutuks ohtlikuks raha kättesaamise seisukohalt. Ja et ta oleks mõistlik. Ja et see piir oleks tõesti rahapesu tõkestav, raskendav, aga ta ei tohiks mingil juhul inimeste igapäevaseid makseharjumusi ja igapäevast maksekeskkonda häirida."
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütleb, et need ajad, kui kinnisvara sularaha eest soetati, on ammu möödas: "Aina rohkem hakati küsima sularaha päritolu ja kuidagi kõik tehingu osapooled juba enam kui kümme aastat tagasi jõudsid järeldusele, et sularahaga arveldamine on ühelt poolt ebaturvaline ja kätkeb endas ka juriidilist riski."
Missuguses sektoris võivad enam kui 10 000-eurosed sularahamaksed veel au sees olla, Eestis täpselt uuritud pole. Teiste riikide andmete põhjal loetleb Roosve ehted, kunsti, eksklusiivsed disainielemendid.
"Aga ma olen küll veendunud, et Eestis see tegelikult suur ja põhimõtteline probleem ei ole," tunnistas ta.
### Response:
Tulevikus võib sularahatehingute ülempiiriks saada 10 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnavalitsusele on üritatud uut hoonet rajada juba üle 15 aasta. Toona oli kõne all mitu mereäärset krunti, näiteks Põhja puiesteel või Petrooleumi tänaval.
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles, et linnal ei ole praegu oma peahoone osas väga selget ideed. "Suure tõenäosusega jääb linnapea aegade lõpuni istuma Vabaduse väljaku äärde, aga mis saab ülejäänud ametitest, selles osas meil otsust ei ole."
Linnavalitsus on võõrandanud Tallinna Linnatransport AS-ile kuuluva Veerenni tänava ja Vana-Lõuna tänava vahelise kinnistu ning andnud selle arendamiseks Tallinna Tööstuspargid AS-ile.
Abilinnapea ütles, et linnavalitsus on valinud joone, mille kohaselt linna maad enam erainvestoritele arendamiseks ei müüda, vaid püütakse pigem arendamisega ise tegeleda. Praegu on räämas ja osaliselt asfalteeritud krundil linnaliinbusside lõpp- ja puhkepeatus. See aga viiakse lähiajal üle Pärnu maantee viadukti alla rajatavasse bussiparklasse.
Riisalu sõnul oleks Veerenni tänava äärne krunt linnaametite majaks sobiv. Praegu tegeleb Veerenni tänava äärse krundi arendamisega Tallinna linnale kuuluv tööstuspark, mis soovib sinna rajada büroohooneid.
"Töökohtade olemasolu uue suure elamurajooni kõrval on oluline ja linn toetab igati sellise väiksema liikuvusega linnaruumi loomist, et inimeste töökohad ja elukohad oleksid lähestikku. Aga kogu maailm vaatab büroodes töötamist ringi tänu koroonaviirusele. Sellisel moel büroohoonete tulevik on väga kaheldav," tunnistas Riisalu.
"Aga Tallinna linnavalitsuse töötajad täna kõige paremates euroopalikes tingimustes ei tööta. Ehk ma igal juhul näen võimalust, et linnapea töökoht oleks Vabaduse platsil ja mööda Tatari tänavat liiguks isesõitev buss selle kvartali ja linnavalitsuse vahel. Seega linnaametite maja võiks Veerenni tänaval asuda," ütles Riisalu.
Riisalu rõhutas, et mingit mõtet ei ole linna krundile eluhooneid planeerida, sest see piirkond jääb ikkagi äripiirkonnaks. "Igal juhul on meil mõistlik luua töökohti just linnaruumi keskele. Sellepärast, et töökohad ei liiguks Tallinnast ära."
2009. aasta sügisel võttis volikogu vastu otsuse ehitada uus raekoda, selle alusel kuulutati välja arhitektuurivõistlus. Taani arhitektuuribüroo Bjarke Ingels Group võidutöö nägi ette, et hoone koosneb 13 klaasfassaadiga tahukast. Uues raekojas pidi tööle asuma tuhat ametnikku, sinna oleks koondatud linnavalitsus, volikogu ja enamik linnaameteid.
Asjad hakkasid seejärel venima ning 2013. aastal jõudis linnavalitsus taanlastega kokkuleppele uue administratiivhoone projekteerimislepingu lõpetamises. | Tallinna linnavalitsuse uus hoone võib tulla Veerenni tänavale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnavalitsusele on üritatud uut hoonet rajada juba üle 15 aasta. Toona oli kõne all mitu mereäärset krunti, näiteks Põhja puiesteel või Petrooleumi tänaval.
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles, et linnal ei ole praegu oma peahoone osas väga selget ideed. "Suure tõenäosusega jääb linnapea aegade lõpuni istuma Vabaduse väljaku äärde, aga mis saab ülejäänud ametitest, selles osas meil otsust ei ole."
Linnavalitsus on võõrandanud Tallinna Linnatransport AS-ile kuuluva Veerenni tänava ja Vana-Lõuna tänava vahelise kinnistu ning andnud selle arendamiseks Tallinna Tööstuspargid AS-ile.
Abilinnapea ütles, et linnavalitsus on valinud joone, mille kohaselt linna maad enam erainvestoritele arendamiseks ei müüda, vaid püütakse pigem arendamisega ise tegeleda. Praegu on räämas ja osaliselt asfalteeritud krundil linnaliinbusside lõpp- ja puhkepeatus. See aga viiakse lähiajal üle Pärnu maantee viadukti alla rajatavasse bussiparklasse.
Riisalu sõnul oleks Veerenni tänava äärne krunt linnaametite majaks sobiv. Praegu tegeleb Veerenni tänava äärse krundi arendamisega Tallinna linnale kuuluv tööstuspark, mis soovib sinna rajada büroohooneid.
"Töökohtade olemasolu uue suure elamurajooni kõrval on oluline ja linn toetab igati sellise väiksema liikuvusega linnaruumi loomist, et inimeste töökohad ja elukohad oleksid lähestikku. Aga kogu maailm vaatab büroodes töötamist ringi tänu koroonaviirusele. Sellisel moel büroohoonete tulevik on väga kaheldav," tunnistas Riisalu.
"Aga Tallinna linnavalitsuse töötajad täna kõige paremates euroopalikes tingimustes ei tööta. Ehk ma igal juhul näen võimalust, et linnapea töökoht oleks Vabaduse platsil ja mööda Tatari tänavat liiguks isesõitev buss selle kvartali ja linnavalitsuse vahel. Seega linnaametite maja võiks Veerenni tänaval asuda," ütles Riisalu.
Riisalu rõhutas, et mingit mõtet ei ole linna krundile eluhooneid planeerida, sest see piirkond jääb ikkagi äripiirkonnaks. "Igal juhul on meil mõistlik luua töökohti just linnaruumi keskele. Sellepärast, et töökohad ei liiguks Tallinnast ära."
2009. aasta sügisel võttis volikogu vastu otsuse ehitada uus raekoda, selle alusel kuulutati välja arhitektuurivõistlus. Taani arhitektuuribüroo Bjarke Ingels Group võidutöö nägi ette, et hoone koosneb 13 klaasfassaadiga tahukast. Uues raekojas pidi tööle asuma tuhat ametnikku, sinna oleks koondatud linnavalitsus, volikogu ja enamik linnaameteid.
Asjad hakkasid seejärel venima ning 2013. aastal jõudis linnavalitsus taanlastega kokkuleppele uue administratiivhoone projekteerimislepingu lõpetamises.
### Response:
Tallinna linnavalitsuse uus hoone võib tulla Veerenni tänavale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast kaheksatunnist maratonistungit hääletas valitsuse poolt 85 ja vastu olid 15 seadusandjat.
Liibanoni poliitikakommentaatorid jäid laupäeval skeptiliseks pankrotis riigi võime suhtes võita tagasi välisdoonorite usaldus pärast seda, kui uus valitsus 13 kuud kestnud lehmakauplemise järel ametisse astub.
Miljardär Najib Mikati, kes on ka varem kaks korda peaminister olnud, avalikustas reedel oma meeskonna, kus on uustulnukaid ja mõned tehnokraadid.
24-liikmelise valitsuskabineti ees seisab kaelamurdev ülesanne viia ellu rahvusvahelise kogukonna nõutud reformid, mis võiksid avada tee hädavajalikule rahalisele abile.
Paljud liibanonlased küsivad, kas vanade parlamendiparteide toetatud valitsus suudab täita 2019. aasta protestiliikumise nõudmisi ning lõpetab korruptsiooni ja saamatu juhtimise.
Mõjukale šiialiikumisele Hizbollah lähedal seisev ajaleht Al-Akbar kirjutas, et usaldus puudub, kuna Mikati valitsus esindab selle sama süsteemi huve, kes on meisterdanud maa allakäigu.
Prantsusekeelne L'Orient - Le Jour märkis, et vana kooli kabinet peaks toime tulema Heraklese vägitööga.
Mikati oli kolmas poliitik, kellele uue valitsuse moodustamine pärast eelmise aasta augustis vähemalt 214 inimelu nõudnud Beiruti sadamaplahvatust ülesandeks tehti.
Plahvatuse kohta ilmnes, et üliohtlikku ammooniumnitraati hoiti kõrgete ametiisikute teadmisel sadamas aastaid hooletult, kuid ette ei võetud midagi.
Aktivistid on jõudnud nimetada uut valitsust samade inimeste valitsuseks, kes vastutavad plahvatuse eest. Üks kasutaja kirjutas, et see on "nitraadirežiimi, poliitilise steriilsuse ja korruptsiooni" saadus.
Oma reedel peetud kõnes lubas Mikati siiski, et ei jäta riigi päästmise nimel ühtegi kivi ümber pööramata.
Paljud näevad aga riigi väidetavalt rikkaimas mehes Mikatis korrumpeerunud oligarhi. Riigiprokuratuur süüdistas teda 2019. aastal ebaseaduslikus rikastumises.
Siiski on valitsuses ka mõned uued näod. Terviseminister Firass Abiad juhtis varem Liibanoni suurimat haiglat ja pälvis heakskiidu koroonapandeemia haldamisel. Akadeemik Nasser Yassin asub juhtima keskkonnaministeeriumit.
Küll aga kahtlevad kriitikud, kas keskpangaveteranist rahandusminister Youssef Khalil on parim inimene, kes Rahvusvahelise Valuutafondiga majanduse päästepaketi osas läbi räägib.
Nii USA kui ka Euroopa Liit on kutsunud valitsust üles reformide kiirele ellurakendamisele.
ÜRO juht Antonio Guterres nimetas uut kabinetti "väga tähtsaks sammuks", millest aga üksi ei piisa, sest "on veel palju muid lahendamata asju". | Liibanoni parlament andis heakskiidu uuele valitsusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast kaheksatunnist maratonistungit hääletas valitsuse poolt 85 ja vastu olid 15 seadusandjat.
Liibanoni poliitikakommentaatorid jäid laupäeval skeptiliseks pankrotis riigi võime suhtes võita tagasi välisdoonorite usaldus pärast seda, kui uus valitsus 13 kuud kestnud lehmakauplemise järel ametisse astub.
Miljardär Najib Mikati, kes on ka varem kaks korda peaminister olnud, avalikustas reedel oma meeskonna, kus on uustulnukaid ja mõned tehnokraadid.
24-liikmelise valitsuskabineti ees seisab kaelamurdev ülesanne viia ellu rahvusvahelise kogukonna nõutud reformid, mis võiksid avada tee hädavajalikule rahalisele abile.
Paljud liibanonlased küsivad, kas vanade parlamendiparteide toetatud valitsus suudab täita 2019. aasta protestiliikumise nõudmisi ning lõpetab korruptsiooni ja saamatu juhtimise.
Mõjukale šiialiikumisele Hizbollah lähedal seisev ajaleht Al-Akbar kirjutas, et usaldus puudub, kuna Mikati valitsus esindab selle sama süsteemi huve, kes on meisterdanud maa allakäigu.
Prantsusekeelne L'Orient - Le Jour märkis, et vana kooli kabinet peaks toime tulema Heraklese vägitööga.
Mikati oli kolmas poliitik, kellele uue valitsuse moodustamine pärast eelmise aasta augustis vähemalt 214 inimelu nõudnud Beiruti sadamaplahvatust ülesandeks tehti.
Plahvatuse kohta ilmnes, et üliohtlikku ammooniumnitraati hoiti kõrgete ametiisikute teadmisel sadamas aastaid hooletult, kuid ette ei võetud midagi.
Aktivistid on jõudnud nimetada uut valitsust samade inimeste valitsuseks, kes vastutavad plahvatuse eest. Üks kasutaja kirjutas, et see on "nitraadirežiimi, poliitilise steriilsuse ja korruptsiooni" saadus.
Oma reedel peetud kõnes lubas Mikati siiski, et ei jäta riigi päästmise nimel ühtegi kivi ümber pööramata.
Paljud näevad aga riigi väidetavalt rikkaimas mehes Mikatis korrumpeerunud oligarhi. Riigiprokuratuur süüdistas teda 2019. aastal ebaseaduslikus rikastumises.
Siiski on valitsuses ka mõned uued näod. Terviseminister Firass Abiad juhtis varem Liibanoni suurimat haiglat ja pälvis heakskiidu koroonapandeemia haldamisel. Akadeemik Nasser Yassin asub juhtima keskkonnaministeeriumit.
Küll aga kahtlevad kriitikud, kas keskpangaveteranist rahandusminister Youssef Khalil on parim inimene, kes Rahvusvahelise Valuutafondiga majanduse päästepaketi osas läbi räägib.
Nii USA kui ka Euroopa Liit on kutsunud valitsust üles reformide kiirele ellurakendamisele.
ÜRO juht Antonio Guterres nimetas uut kabinetti "väga tähtsaks sammuks", millest aga üksi ei piisa, sest "on veel palju muid lahendamata asju".
### Response:
Liibanoni parlament andis heakskiidu uuele valitsusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian kutsus esmaspäeval ÜRO kohtumistel eurooplasi üles mõtlema oma liitlassuhetele.
"Ministrid väljendasid selget solidaarsust Prantsusmaaga. See teade oli vastuolus Ühendriikide üleskutsega teha tihedamat koostööd Euroopa Liiduga Indo-Vaikse ookeani piirkonnas," ütles ühenduse välispoliitikajuht Josep Borrell ajakirjanikele pärast Euroopa Liidu ministrite kohtumist ÜRO raames.
Ka Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel süüdistas esmaspäeval Ühendriike lojaalsuse puudumises pärast seda, kui Austraalia tühistas tuumaallveelaevade ostmiseks Prantsusmaaga sõlmitud lepingu.
"Liitlaste elementaarsed põhimõtted on läbipaistvus ja usaldus ning need käivad kokku. Ja mida me näinud oleme? Me täheldame läbipaistvuse ja lojaalsuse selget puudumist," ütles Michel.
"Prantsusmaad koheldi vastuvõetamatul viisil, kui Austraalia, Suurbritannia ja USA leppisid salaja kokku kaitsepaktis, mille järel Canberra loobus allveelaevade ostmisest Pariisilt," ütles esmaspäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
"On palju lahtisi küsimusi, mis peavad saama vastuse. Üht meie liikmesriiki on koheldud viisil, mis ei ole vastuvõetav," ütles von der Leyen uudistekanalile CNN.
Pariis kutsus oma suursaadikud Austraaliast ja Ühendriikidest tagasi pärast seda, kui Canberra loobus allveelaevade ostmisest Prantsusmaalt ja otsustas ehitada need koos USA ja Suurbritanniaga.
Prantsuse välisminister Le Drian on süüdistanud Ühendriike reetmises ja Austraaliat noa selgalöömises ning tal pole New Yorgis plaanis eraldi kohtumist USA riigisekretäri Antony Blinkeniga.
"Prantsuse-Ameerika liit tähendas läbipaistvust, selgust ja omavahel rääkimist. Kõik see vajab tänasel päeval ülevaatamist," ütles minister. | Euroopa Liidu välisministrid väljendasid solidaarsust Prantsusmaaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian kutsus esmaspäeval ÜRO kohtumistel eurooplasi üles mõtlema oma liitlassuhetele.
"Ministrid väljendasid selget solidaarsust Prantsusmaaga. See teade oli vastuolus Ühendriikide üleskutsega teha tihedamat koostööd Euroopa Liiduga Indo-Vaikse ookeani piirkonnas," ütles ühenduse välispoliitikajuht Josep Borrell ajakirjanikele pärast Euroopa Liidu ministrite kohtumist ÜRO raames.
Ka Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel süüdistas esmaspäeval Ühendriike lojaalsuse puudumises pärast seda, kui Austraalia tühistas tuumaallveelaevade ostmiseks Prantsusmaaga sõlmitud lepingu.
"Liitlaste elementaarsed põhimõtted on läbipaistvus ja usaldus ning need käivad kokku. Ja mida me näinud oleme? Me täheldame läbipaistvuse ja lojaalsuse selget puudumist," ütles Michel.
"Prantsusmaad koheldi vastuvõetamatul viisil, kui Austraalia, Suurbritannia ja USA leppisid salaja kokku kaitsepaktis, mille järel Canberra loobus allveelaevade ostmisest Pariisilt," ütles esmaspäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
"On palju lahtisi küsimusi, mis peavad saama vastuse. Üht meie liikmesriiki on koheldud viisil, mis ei ole vastuvõetav," ütles von der Leyen uudistekanalile CNN.
Pariis kutsus oma suursaadikud Austraaliast ja Ühendriikidest tagasi pärast seda, kui Canberra loobus allveelaevade ostmisest Prantsusmaalt ja otsustas ehitada need koos USA ja Suurbritanniaga.
Prantsuse välisminister Le Drian on süüdistanud Ühendriike reetmises ja Austraaliat noa selgalöömises ning tal pole New Yorgis plaanis eraldi kohtumist USA riigisekretäri Antony Blinkeniga.
"Prantsuse-Ameerika liit tähendas läbipaistvust, selgust ja omavahel rääkimist. Kõik see vajab tänasel päeval ülevaatamist," ütles minister.
### Response:
Euroopa Liidu välisministrid väljendasid solidaarsust Prantsusmaaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalismeeskonna jaoks algas kohtumine suurepäraselt, kui Domingos Duarte viis vähem kui 90 sekundit pärast mängu algust Granada nurgalöögile järgnenud olukorras juhtima.
Kuigi 79. minutil oli Luuk de Jongil suurepärane võimalus mänguseis viigistada, ei suutnud hollandlane palli mõnelt meetrilt peaga võrku toimetada ning Granada eduseis püsis kuni 90. minutini, mil Barcelona viigivärava lõi Gavi tsenderdusest Ronald Araujo.
Barcelona on nelja mänguga kogunud kaheksa punkti ja jääb mängu enam pidanud liidrist Madridi Realist maha viie silmaga. Granada pole sel hooajal veel suutnud võiduarvet avada, kolm punkti asetavad nad tabelis 17. kohale. | Hiline värav päästis pea kogu mängu kaotusseisus olnud Barcelonale punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalismeeskonna jaoks algas kohtumine suurepäraselt, kui Domingos Duarte viis vähem kui 90 sekundit pärast mängu algust Granada nurgalöögile järgnenud olukorras juhtima.
Kuigi 79. minutil oli Luuk de Jongil suurepärane võimalus mänguseis viigistada, ei suutnud hollandlane palli mõnelt meetrilt peaga võrku toimetada ning Granada eduseis püsis kuni 90. minutini, mil Barcelona viigivärava lõi Gavi tsenderdusest Ronald Araujo.
Barcelona on nelja mänguga kogunud kaheksa punkti ja jääb mängu enam pidanud liidrist Madridi Realist maha viie silmaga. Granada pole sel hooajal veel suutnud võiduarvet avada, kolm punkti asetavad nad tabelis 17. kohale.
### Response:
Hiline värav päästis pea kogu mängu kaotusseisus olnud Barcelonale punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmide "Hüvasti, NSVL" ja "Firebird" lood toimuvad Nõukogude võimuperioodi eri etappidel. Komöödia "Hüvasti, NSVL" räägib ühe ingerisoome pere elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Loo keskmes on noor poiss Johannes, kes sünnib tudengist üksikemale ja jääb olude sunnil peaasjalikult vanavanemate kasvatada muutuvas maailmas, kus Leninid langevad ja uksed läänemaailma on avanemas.
Filmi peaosades mängivad Niklas Kouzmitšev, Nika Savolainen, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja ja Pääru Oja. Filmi stsenarist ja režissöör on Lauri Randla, operaator Elen Lotman ja produtsent Peeter Urbla. Filmi tootjad on Exitfilm ja Bufo Soomest.
Režissöör Lauri Randla on varasemalt teinud seitse lühifilmi, millest viimane "Mausoleum" (2016) on rahvusvahelistel festivalidel võitnud enam kui kümme auhinna. Filmi tootja on Exitfilm, produtsent Peeter Urbla.
Veiko Õunpuu värskeim linateos "Viimased" on põhjamaine vestern, mille tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku saada, et kaevanduskülast igaveseks lahkuda. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast ning Rupi peab otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub.
"Viimased" on Eesti, Soome ja Hollandi koostöös valminud mängufilm, milles teevad kaasa mitmed Eesti ja Soome näitlejad. Filmi stsenaristid on Heikki Huttu-Hiltunen, Eero Tammi ja Veiko Õunpuu, operaator Sten-Johan Lill ja produtsent Kartin Kissa. Filmi tootjad on Homeless Bob (Eesti), Bufo (Soome) ja PRPL (Holland).
"Firebird" on romantiline põnevusfilm, mille tegevus leiab aset 1970. aastatel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis. Reamees Sergei loeb demobilisatsioonini jäänud päevi, kui ta elu pöörab pahupidi lennuväkke saabunud hävituslendur Roman. Sergei ja Roman kompavad omavahelise sõpruse piire kui nende ja baasiülema sekretäri Luisa vahel tekib armukolmnurk. Sergey on sunnitud silmitsi seisma oma minevikuga, Romani karjäär satub ohtu ning Luisa püüab kõige kiuste oma perekonda koos hoida. KGB uurimise alla sattudes riskivad nad oma elude ja vabadusega. Film põhineb tõestisündinud lool.
"Hüvasti, NSVL" Autor/allikas: Viktor Koškin
Peaosades mängivad Tom Prior ("The Theory of Everything", "Kingsman: The Secret Service"), Oleg Zagorodnij ("The Choice", "Dzhamayka") ja Diana Požarskaja ("The Unknown Soldier", "Hotel Eleon"), kellele lisaks osalevad rollides nii kaamera ees, kui ka taga mitmed Eesti näitlejad ja filmitegijad, nagu Margus Prangel, Ester Kuntu ja Kaspar Velberg. Võttepaikadena on filmis kasutatud mitmeid ajalooliselt märgilisi kohti Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal.
Filmi stsenaristid on Peeter Rebane ja Tom Prior, režissöör Peeter Rebane, operaator Mait Mäekivi, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöör Matis Rei ja produtsent Brigita Rozenbrika. Filmi tootja on Peeter Rebase ja Adam Brummondi asutatud The Factory ja Londoni produktsioonifirma No Reservations Entertainment.
"Firebird" on Harvardi lõpetanud ja Lõuna-California ülikoolis end täiendanud Peeter Rebasele režissöörina esimene täispikk mängufilm.
Rebasel on hea meel, et filmi teine festivalilinastus maailmas toimub peale Londonit just Moskvas. ""Firebird" põhineb ju vene näitleja Sergey Fetisovi elulool ning ka suur osa filmi sündmustikust leiab aset Moskvas," märkis ta.
Ka "Hüvasti, NSVL" režissööri Lauri Randla jaoks annab Moskva festival võimaluse filmi uues võtmes vaadata. "Filmi sisu kindlasti avaneb vene publikule teistmoodi kui lääne inimestele. Igaüks leiab sealt midagi tuttavat."
Vene Esquire väljaanne valis "Hüvasti, NSVL" filmi PÖFF-i programmi kümne parima Euroopa teose hulka, tõmmates paralleele kultusrežissöör Wes Andersoni loomingu ja Netflixist tuntud telesarja "Stranger Things" loomaailmaga.
43. korda toimuv Moskva rahvusvaheline filmifestival on üks 15 FIAPF-i (rahvusvaheline filmiprodutsentide assotsiatsioon) akrediteeritud võistlusprogrammiga festivalidest ehk A-klassi festival. Festival toimub 22.–29. aprillini Moskvas ning toimub füüsilise festivalina ehk kinosaalides. | Eesti filmid "Hüvasti, NSVL", "Firebird" ja "Viimased" linastuvad Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmide "Hüvasti, NSVL" ja "Firebird" lood toimuvad Nõukogude võimuperioodi eri etappidel. Komöödia "Hüvasti, NSVL" räägib ühe ingerisoome pere elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Loo keskmes on noor poiss Johannes, kes sünnib tudengist üksikemale ja jääb olude sunnil peaasjalikult vanavanemate kasvatada muutuvas maailmas, kus Leninid langevad ja uksed läänemaailma on avanemas.
Filmi peaosades mängivad Niklas Kouzmitšev, Nika Savolainen, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja ja Pääru Oja. Filmi stsenarist ja režissöör on Lauri Randla, operaator Elen Lotman ja produtsent Peeter Urbla. Filmi tootjad on Exitfilm ja Bufo Soomest.
Režissöör Lauri Randla on varasemalt teinud seitse lühifilmi, millest viimane "Mausoleum" (2016) on rahvusvahelistel festivalidel võitnud enam kui kümme auhinna. Filmi tootja on Exitfilm, produtsent Peeter Urbla.
Veiko Õunpuu värskeim linateos "Viimased" on põhjamaine vestern, mille tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku saada, et kaevanduskülast igaveseks lahkuda. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast ning Rupi peab otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub.
"Viimased" on Eesti, Soome ja Hollandi koostöös valminud mängufilm, milles teevad kaasa mitmed Eesti ja Soome näitlejad. Filmi stsenaristid on Heikki Huttu-Hiltunen, Eero Tammi ja Veiko Õunpuu, operaator Sten-Johan Lill ja produtsent Kartin Kissa. Filmi tootjad on Homeless Bob (Eesti), Bufo (Soome) ja PRPL (Holland).
"Firebird" on romantiline põnevusfilm, mille tegevus leiab aset 1970. aastatel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis. Reamees Sergei loeb demobilisatsioonini jäänud päevi, kui ta elu pöörab pahupidi lennuväkke saabunud hävituslendur Roman. Sergei ja Roman kompavad omavahelise sõpruse piire kui nende ja baasiülema sekretäri Luisa vahel tekib armukolmnurk. Sergey on sunnitud silmitsi seisma oma minevikuga, Romani karjäär satub ohtu ning Luisa püüab kõige kiuste oma perekonda koos hoida. KGB uurimise alla sattudes riskivad nad oma elude ja vabadusega. Film põhineb tõestisündinud lool.
"Hüvasti, NSVL" Autor/allikas: Viktor Koškin
Peaosades mängivad Tom Prior ("The Theory of Everything", "Kingsman: The Secret Service"), Oleg Zagorodnij ("The Choice", "Dzhamayka") ja Diana Požarskaja ("The Unknown Soldier", "Hotel Eleon"), kellele lisaks osalevad rollides nii kaamera ees, kui ka taga mitmed Eesti näitlejad ja filmitegijad, nagu Margus Prangel, Ester Kuntu ja Kaspar Velberg. Võttepaikadena on filmis kasutatud mitmeid ajalooliselt märgilisi kohti Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal.
Filmi stsenaristid on Peeter Rebane ja Tom Prior, režissöör Peeter Rebane, operaator Mait Mäekivi, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöör Matis Rei ja produtsent Brigita Rozenbrika. Filmi tootja on Peeter Rebase ja Adam Brummondi asutatud The Factory ja Londoni produktsioonifirma No Reservations Entertainment.
"Firebird" on Harvardi lõpetanud ja Lõuna-California ülikoolis end täiendanud Peeter Rebasele režissöörina esimene täispikk mängufilm.
Rebasel on hea meel, et filmi teine festivalilinastus maailmas toimub peale Londonit just Moskvas. ""Firebird" põhineb ju vene näitleja Sergey Fetisovi elulool ning ka suur osa filmi sündmustikust leiab aset Moskvas," märkis ta.
Ka "Hüvasti, NSVL" režissööri Lauri Randla jaoks annab Moskva festival võimaluse filmi uues võtmes vaadata. "Filmi sisu kindlasti avaneb vene publikule teistmoodi kui lääne inimestele. Igaüks leiab sealt midagi tuttavat."
Vene Esquire väljaanne valis "Hüvasti, NSVL" filmi PÖFF-i programmi kümne parima Euroopa teose hulka, tõmmates paralleele kultusrežissöör Wes Andersoni loomingu ja Netflixist tuntud telesarja "Stranger Things" loomaailmaga.
43. korda toimuv Moskva rahvusvaheline filmifestival on üks 15 FIAPF-i (rahvusvaheline filmiprodutsentide assotsiatsioon) akrediteeritud võistlusprogrammiga festivalidest ehk A-klassi festival. Festival toimub 22.–29. aprillini Moskvas ning toimub füüsilise festivalina ehk kinosaalides.
### Response:
Eesti filmid "Hüvasti, NSVL", "Firebird" ja "Viimased" linastuvad Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligi tuhat fänni kogunesid teisipäeval Chelsea liigamängu eel Brightoni vastu Stamford Bridge'i staadioni ümber, et planeeritud Superliiga vastu meelt avaldada.
BBC kirjutas mõned tunnid hiljem, et Chelsea on ette valmistamas avaldust, et pühapäeval välja kuulutatud võistlussarjast välja astuda. Mõne aja pärast lisandus sellesse nimekirja Manchester City, kelle peatreener Pep Guardiola saatis päeval võistlussarja poole teravaid kriitikanooli.
Hilisõhtul teatas City esimesena ametlikult, et on algatanud protsessi Superliigast lahkumiseks. Veidi pärast südaööd avaldasid ülejäänud Inglismaa klubid üheaegselt, et kavatsevad liigast välja astuda.
"Pärast teie [fännide] ja jalgpalliüldsuse kuulamist oleme otsustanud Superliigast eemalduda. Tegime vea ja palume vabandust," seisis näiteks Arsenali ametlikus teadaandes.
FC Barcelona president Joan Laporta kinnitas teisipäeval, et ilma klubi liikmete nõusolekuta võistkond Superliigaga ei liitu. Väidetavalt on oma otsuses kahtlema hakanud ka Madridi Atletico.
Protest underway. #CFC [ @JacobSteinberg ] pic.twitter.com/srBGNZpmKr
— CFCDaily (@CFCDaily) April 20, 2021
It's a party now #CFC pic.twitter.com/lqQRBMQvQM
— Liam Twomey (@liam_twomey) April 20, 2021 | Ametlik: Inglismaa klubid lahkuvad Superliigast, sari on kokku kukkumas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligi tuhat fänni kogunesid teisipäeval Chelsea liigamängu eel Brightoni vastu Stamford Bridge'i staadioni ümber, et planeeritud Superliiga vastu meelt avaldada.
BBC kirjutas mõned tunnid hiljem, et Chelsea on ette valmistamas avaldust, et pühapäeval välja kuulutatud võistlussarjast välja astuda. Mõne aja pärast lisandus sellesse nimekirja Manchester City, kelle peatreener Pep Guardiola saatis päeval võistlussarja poole teravaid kriitikanooli.
Hilisõhtul teatas City esimesena ametlikult, et on algatanud protsessi Superliigast lahkumiseks. Veidi pärast südaööd avaldasid ülejäänud Inglismaa klubid üheaegselt, et kavatsevad liigast välja astuda.
"Pärast teie [fännide] ja jalgpalliüldsuse kuulamist oleme otsustanud Superliigast eemalduda. Tegime vea ja palume vabandust," seisis näiteks Arsenali ametlikus teadaandes.
FC Barcelona president Joan Laporta kinnitas teisipäeval, et ilma klubi liikmete nõusolekuta võistkond Superliigaga ei liitu. Väidetavalt on oma otsuses kahtlema hakanud ka Madridi Atletico.
Protest underway. #CFC [ @JacobSteinberg ] pic.twitter.com/srBGNZpmKr
— CFCDaily (@CFCDaily) April 20, 2021
It's a party now #CFC pic.twitter.com/lqQRBMQvQM
— Liam Twomey (@liam_twomey) April 20, 2021
### Response:
Ametlik: Inglismaa klubid lahkuvad Superliigast, sari on kokku kukkumas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvitova sooritas tund ja 32 minutit kestnud kohtumise jooksul 27 äralööki Austraalia lahtiste finalisti 14 vastu, tšehhitari esimese servi õnnestumise protsent oli 69.
Teises ringis läheb seitsmenda asetusega Kvitova vastamisi kreeklanna Maria Sakkariga, kes oli avaringis 6:2, 6:2 üle korraldajatelt vabapääsme teeninud sakslannast Andrea Petkovicist.
Et mullu turniiri koroonapandeemia tõttu ei toimunud, on Kvitova tiitlikaitsja 2019. aastast, mil ta alistas finaalis Eesti esireketi Anett Kontaveidi. | Raske loosi saanud tiitlikaitsja Kvitova alustas Stuttgardis võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvitova sooritas tund ja 32 minutit kestnud kohtumise jooksul 27 äralööki Austraalia lahtiste finalisti 14 vastu, tšehhitari esimese servi õnnestumise protsent oli 69.
Teises ringis läheb seitsmenda asetusega Kvitova vastamisi kreeklanna Maria Sakkariga, kes oli avaringis 6:2, 6:2 üle korraldajatelt vabapääsme teeninud sakslannast Andrea Petkovicist.
Et mullu turniiri koroonapandeemia tõttu ei toimunud, on Kvitova tiitlikaitsja 2019. aastast, mil ta alistas finaalis Eesti esireketi Anett Kontaveidi.
### Response:
Raske loosi saanud tiitlikaitsja Kvitova alustas Stuttgardis võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kreida tegi täismängu ja sai üleajal kollase kaardi. Vastased jäid 74. minutil, kui Helsingborg juhtis 2:1, arvulisse vähemusse, vahendab Soccernet.ee.
Võidukas oli ka Mattias Käidi leivaisa Domžale, kes sai Sloveenia kõrgliigas jagu teisel kohal paiknevast Mariborist 3:1. Käit sekkus vahetusest 68. minutil, kui tema meeskond juhtis 3:0. Domžale paikneb neljandal positsioonil. | Kreida ja Helsingborg avasid Rootsis võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kreida tegi täismängu ja sai üleajal kollase kaardi. Vastased jäid 74. minutil, kui Helsingborg juhtis 2:1, arvulisse vähemusse, vahendab Soccernet.ee.
Võidukas oli ka Mattias Käidi leivaisa Domžale, kes sai Sloveenia kõrgliigas jagu teisel kohal paiknevast Mariborist 3:1. Käit sekkus vahetusest 68. minutil, kui tema meeskond juhtis 3:0. Domžale paikneb neljandal positsioonil.
### Response:
Kreida ja Helsingborg avasid Rootsis võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taani majandusväljaande Børsen andmetel on lisaks USA valitsusele hageja ka Federal Retirement Thrift Investment Board (FRTIB), vahendab Delfi Ärileht.
Väljaande teada on see esimene kord, kui USA kaebab Skandinaavia ettevõtte kohtusse.
Hagi on seotud rahapesuskandaaliga, mis puudutas Eesti filiaali. Väidetavalt nõutakse kahjutasuks kümme miljonit Taani krooni (1,34 miljonit eurot), ent antud summa võib märkimisväärselt kasvada.
Taani prokuratuur uurib Danske Banki tegevust seoses panga Eesti filiaalist aastatel 2007-2015 läbi käinud 200 miljardi euroga. Uurimisversiooni kohaselt võidi pangas rikkuda erinevaid rahapesuvastaseid reegleid.
2019. aastal esitas Taani prokuratuur kahtlustuse kokku üheksale Danske Banki endisele töötajale. Tänavuse aasta alguses selgus, et Danske Banki kuus pankurit vabanes rahapesukahtlusest. Kas nende seas ka Borgen, pole teada. | USA andis Danske panga ja selle eksjuhi Eesti rahapesuskandaali pärast kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taani majandusväljaande Børsen andmetel on lisaks USA valitsusele hageja ka Federal Retirement Thrift Investment Board (FRTIB), vahendab Delfi Ärileht.
Väljaande teada on see esimene kord, kui USA kaebab Skandinaavia ettevõtte kohtusse.
Hagi on seotud rahapesuskandaaliga, mis puudutas Eesti filiaali. Väidetavalt nõutakse kahjutasuks kümme miljonit Taani krooni (1,34 miljonit eurot), ent antud summa võib märkimisväärselt kasvada.
Taani prokuratuur uurib Danske Banki tegevust seoses panga Eesti filiaalist aastatel 2007-2015 läbi käinud 200 miljardi euroga. Uurimisversiooni kohaselt võidi pangas rikkuda erinevaid rahapesuvastaseid reegleid.
2019. aastal esitas Taani prokuratuur kahtlustuse kokku üheksale Danske Banki endisele töötajale. Tänavuse aasta alguses selgus, et Danske Banki kuus pankurit vabanes rahapesukahtlusest. Kas nende seas ka Borgen, pole teada.
### Response:
USA andis Danske panga ja selle eksjuhi Eesti rahapesuskandaali pärast kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu võitis teisipäevase kohtumise avaveerandi 25:17, kuid viskas järgmise kümne minutiga vaid kaheksa punkti ja läks pikale pausile kuuepunktilises kaotusseisus. Otsustav veerandaeg võideti aga 26:12, kogu kohtumine 77:67 ja nõnda läksid tartlased seeriat 1:0 juhtima.
Tartu Ülikooli vedasid teisipäeval Charles Barton ja Emmanuel Wembi, esimese arvele jäi 22 punkti ja seitse lauapalli ning teise nimele kogunes 21 punkti ja 11 lauapalli. Rapla resultatiivseim oli 16 punkti visanud Sven Kaldre, Al-Wajid Aminu toetas meeskoonda 14 punkti ja 12 lauapalliga.
Rapla kogus põhiturniiril 20 võitu ja 14 kaotust, Tartu saldoks jäi 11-23. Kõik kuus põhihooajal toimunud omavahelist kohtumist võitis Rapla, neist kaks enam kui 25 punktiga.
Seeria teine kohtumine toimub reedel Tartu Ülikooli spordihoones, vajaduse korral peetakse kolmas mäng laupäeval Raplas. | Võimas viimane veerand aitas Tartul seeria avamängus Raplat üllatada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu võitis teisipäevase kohtumise avaveerandi 25:17, kuid viskas järgmise kümne minutiga vaid kaheksa punkti ja läks pikale pausile kuuepunktilises kaotusseisus. Otsustav veerandaeg võideti aga 26:12, kogu kohtumine 77:67 ja nõnda läksid tartlased seeriat 1:0 juhtima.
Tartu Ülikooli vedasid teisipäeval Charles Barton ja Emmanuel Wembi, esimese arvele jäi 22 punkti ja seitse lauapalli ning teise nimele kogunes 21 punkti ja 11 lauapalli. Rapla resultatiivseim oli 16 punkti visanud Sven Kaldre, Al-Wajid Aminu toetas meeskoonda 14 punkti ja 12 lauapalliga.
Rapla kogus põhiturniiril 20 võitu ja 14 kaotust, Tartu saldoks jäi 11-23. Kõik kuus põhihooajal toimunud omavahelist kohtumist võitis Rapla, neist kaks enam kui 25 punktiga.
Seeria teine kohtumine toimub reedel Tartu Ülikooli spordihoones, vajaduse korral peetakse kolmas mäng laupäeval Raplas.
### Response:
Võimas viimane veerand aitas Tartul seeria avamängus Raplat üllatada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodumeeskond Tulevik läks kohtumist 14. minutil Kristjan Kase väravast juhtima, poolajapausile mindi Henri Välja 34. minuti tabamuse järel 1:1 viigiseisul.
Seitse minutit pärast teise poolaja algust jõudis Kask uuesti sihile ja viis Tuleviku ette, aga Rauno Sappineni 55. minuti penalti ning endise koondislase Kaimar Saagi 86. minuti omavärav andis omakorda edu tiitlikaitsjale. Viljandi ei olnud veel siiski oma viimast sõna öelnud ning Ganiu Atanda Ogungbe 90. minuti tabamus tõi kodumeeskonnale väärtusliku punkti.
Eelmisel hooajal kaotas Flora Premium liigas vaid ühe kohtumise, kui jäi juulis just Tulevikule alla tulemusega 1:2.
Teises teisipäeval toimunud kohtumises alistas TJK Legion võõrsil Nikita Andrejevi 50. minuti penaltist Tartu Tammeka.
Flora on kolmest mängust teeninud seitse punkti ja on tabelis viiendal kohal, Tulevik on kuuest mängust saadud viie silmaga kaheksas. Esimese kaotuse saanud Tammekal on samuti seitse punkti, seitse mängu pidanud Legion on kaheksa silmaga kolmas. | Viljandi Tulevik röövis viimase minuti väravaga Floralt punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodumeeskond Tulevik läks kohtumist 14. minutil Kristjan Kase väravast juhtima, poolajapausile mindi Henri Välja 34. minuti tabamuse järel 1:1 viigiseisul.
Seitse minutit pärast teise poolaja algust jõudis Kask uuesti sihile ja viis Tuleviku ette, aga Rauno Sappineni 55. minuti penalti ning endise koondislase Kaimar Saagi 86. minuti omavärav andis omakorda edu tiitlikaitsjale. Viljandi ei olnud veel siiski oma viimast sõna öelnud ning Ganiu Atanda Ogungbe 90. minuti tabamus tõi kodumeeskonnale väärtusliku punkti.
Eelmisel hooajal kaotas Flora Premium liigas vaid ühe kohtumise, kui jäi juulis just Tulevikule alla tulemusega 1:2.
Teises teisipäeval toimunud kohtumises alistas TJK Legion võõrsil Nikita Andrejevi 50. minuti penaltist Tartu Tammeka.
Flora on kolmest mängust teeninud seitse punkti ja on tabelis viiendal kohal, Tulevik on kuuest mängust saadud viie silmaga kaheksas. Esimese kaotuse saanud Tammekal on samuti seitse punkti, seitse mängu pidanud Legion on kaheksa silmaga kolmas.
### Response:
Viljandi Tulevik röövis viimase minuti väravaga Floralt punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tundub kindel võit, aga tegelikult oli palju tasavägiseid geime," vahendab Delfi Sport Kontaveidi mängujärgsel pressikonverentsil öeldud sõnu. "Ta mängis osadel hetkedel kohtumise jooksul väga hästi. Ta on väga noor mängija ja ta sai siit kogemusi juurde," lisas eestlanna.
Kontaveit mängis enne teisipäeva viimati märtsi lõpus toimunud Miami WTA turniiril. Seejärel otsustas ta USA turnee pooleli jätta. "Ma ei ütleks, et see oli paus. See oligi teadlik otsus mitte minna ühele Charlestoni turniirile. Need turniirid oleksid kõik üksteise otsas olnud ja praegu tuleb järjest liivaturniire. Oligi väike hetk paar nädalat trenni teha ja valmistuda liivaturniirideks. See tuli kindlasti kasuks ja oli teadlik otsus," kinnitas Kontaveit.
Teises ringis läheb Kontaveit vastamisi maailma neljanda reketi, USA tennisisti Sofia Keniniga, kes on avaringis vaba. Eesti esireketil on Stuttgardis kaitsta kahe aasta taguse finaali punktid. | Kontaveit otsusest USA turnee pooleli jätta: see tuli kindlasti kasuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tundub kindel võit, aga tegelikult oli palju tasavägiseid geime," vahendab Delfi Sport Kontaveidi mängujärgsel pressikonverentsil öeldud sõnu. "Ta mängis osadel hetkedel kohtumise jooksul väga hästi. Ta on väga noor mängija ja ta sai siit kogemusi juurde," lisas eestlanna.
Kontaveit mängis enne teisipäeva viimati märtsi lõpus toimunud Miami WTA turniiril. Seejärel otsustas ta USA turnee pooleli jätta. "Ma ei ütleks, et see oli paus. See oligi teadlik otsus mitte minna ühele Charlestoni turniirile. Need turniirid oleksid kõik üksteise otsas olnud ja praegu tuleb järjest liivaturniire. Oligi väike hetk paar nädalat trenni teha ja valmistuda liivaturniirideks. See tuli kindlasti kasuks ja oli teadlik otsus," kinnitas Kontaveit.
Teises ringis läheb Kontaveit vastamisi maailma neljanda reketi, USA tennisisti Sofia Keniniga, kes on avaringis vaba. Eesti esireketil on Stuttgardis kaitsta kahe aasta taguse finaali punktid.
### Response:
Kontaveit otsusest USA turnee pooleli jätta: see tuli kindlasti kasuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tarvas kaotas kodusaalis avaveerandi kümne punktiga (19:29), viimast kümmet minutit alustati TalTehci ühepunktilises eduseisus. Otsustaval veerandajal lubas Tarvas aga külalismeeskonnal visata vaid viis punkti ja võitis kohtumise 86:75.
Egert Halleri puudumisel vedasid Tarvast teisipäeval 22 punkti visanud Kristaps Gluditis ja 20 punkti toonud Devin Lee Harris. Viimase arvele jäi ka üheksa resultatiivset söötu ning seitse lauapalli. TalTechi resultatiivseim oli 16 punkti visanud Toomas Raadik.
Kahe võiduni peetava seeria teine kohtumine toimub laupäeval TalTechi spordihoones, vajaduse korral mängitakse otsustav matš pühapäeval Rakveres. | Tarvas lubas TalTechile viimasel veerandil viis punkti ja läks seeriat juhtima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarvas kaotas kodusaalis avaveerandi kümne punktiga (19:29), viimast kümmet minutit alustati TalTehci ühepunktilises eduseisus. Otsustaval veerandajal lubas Tarvas aga külalismeeskonnal visata vaid viis punkti ja võitis kohtumise 86:75.
Egert Halleri puudumisel vedasid Tarvast teisipäeval 22 punkti visanud Kristaps Gluditis ja 20 punkti toonud Devin Lee Harris. Viimase arvele jäi ka üheksa resultatiivset söötu ning seitse lauapalli. TalTechi resultatiivseim oli 16 punkti visanud Toomas Raadik.
Kahe võiduni peetava seeria teine kohtumine toimub laupäeval TalTechi spordihoones, vajaduse korral mängitakse otsustav matš pühapäeval Rakveres.
### Response:
Tarvas lubas TalTechile viimasel veerandil viis punkti ja läks seeriat juhtima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedus filmitud episoodid jutustavad ajavahemikust 1940-1943 ning Kaunast kujutatakse seriaalis Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Pariisina, kuhu Adolf Hitler saabub Napoleoni hauda külastama, vahendas Leedu rahvusringhääling.
"Esimene hooaeg oli Hitlerist ja natside võimuletõusust Saksamaal. Nüüd liikusime ajas kuus aastat edasi teise maailmasõjani," tutvustas sarja režissöör Julian Jones uue hooaja sisu. "Teises hooajas näeb Hitleri otsust alustada Barbarossa plaaniga ja okupeerida Nõukogude liit ning analüüsime, kuidas see oli teise maailmasõja kontekstis oluline hetk."
Sarja on võetud mängima kümned Leedu näitlejad. Adolf Hitlerit mängib Leedu saatejuht Andrius Rožickas. "Esialgu oli idee Hitlerit mängida päris hirmutav, sest ta oli väga spetsiifiliste maneeridega ja tuntud isik," rääkis Rožickas.
"Me ei leidnud Leedust kedagi Stalini rolli, seega võtsime ühe Ukraina näitleja, kes talle välimuselt kõige rohkem sarnaneb," rääkis sarja produtsent Lineta Mišeikytė. "Kuid see näitleja, kelle leidsime Hitlerit mängima, on tõesti täistabamus. Režissöör ütles, et ta tahab Stalinit, kes oleks sama hea, kui meie Hitler."
BBC plaanib suure osa teise hooaja episoodidest Kaunases filmida. Võtted kestavad plaani järgi viis päeva. Uus hooaeg peaks vaatajate ette jõudma 2021. aasta lõpus või 2022. aasta alguses. | Leedus filmitakse BBC draamasarja Natsi-Saksamaast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedus filmitud episoodid jutustavad ajavahemikust 1940-1943 ning Kaunast kujutatakse seriaalis Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Pariisina, kuhu Adolf Hitler saabub Napoleoni hauda külastama, vahendas Leedu rahvusringhääling.
"Esimene hooaeg oli Hitlerist ja natside võimuletõusust Saksamaal. Nüüd liikusime ajas kuus aastat edasi teise maailmasõjani," tutvustas sarja režissöör Julian Jones uue hooaja sisu. "Teises hooajas näeb Hitleri otsust alustada Barbarossa plaaniga ja okupeerida Nõukogude liit ning analüüsime, kuidas see oli teise maailmasõja kontekstis oluline hetk."
Sarja on võetud mängima kümned Leedu näitlejad. Adolf Hitlerit mängib Leedu saatejuht Andrius Rožickas. "Esialgu oli idee Hitlerit mängida päris hirmutav, sest ta oli väga spetsiifiliste maneeridega ja tuntud isik," rääkis Rožickas.
"Me ei leidnud Leedust kedagi Stalini rolli, seega võtsime ühe Ukraina näitleja, kes talle välimuselt kõige rohkem sarnaneb," rääkis sarja produtsent Lineta Mišeikytė. "Kuid see näitleja, kelle leidsime Hitlerit mängima, on tõesti täistabamus. Režissöör ütles, et ta tahab Stalinit, kes oleks sama hea, kui meie Hitler."
BBC plaanib suure osa teise hooaja episoodidest Kaunases filmida. Võtted kestavad plaani järgi viis päeva. Uus hooaeg peaks vaatajate ette jõudma 2021. aasta lõpus või 2022. aasta alguses.
### Response:
Leedus filmitakse BBC draamasarja Natsi-Saksamaast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arutelukultuuri hea tava kehtestati häälteenamusega 11 poolt ja 3 vastu. Erapooletuid ei olnud.
ERR-i andmetel hääletasid dokumendile vastu Ida-Virumaa piirkonna juht Tiit Salvan, eurosaadik Riho Terrase nõunik Sirle Rosenfeldt ja ühenduse Parempoolsed aseesimees Mihkel Kübar. Hääletamata jätsid Marko Pomerants ja Sven Sester.
Eestseisuse otsusega saadetakse arutelukultuuri hea tava kinnitamiseks erakonna volikogule.
Algatajate juhtmõte on kutsuda liikmeskonda arutlema erakonna tuleviku üle ja lahendama omavahelised erimeelsused erakonna sees, teatas Isamaa pressiesindaja vahendusel.
Aukohtu esimees: Erakonna suhtes tehtavad ettepanekud peavad olema ülesehitavad, mitte lammutavad ja süüdistavad
Hea tava kehtestamise ühe algataja, erakonna aukohtu esimehe Avo Üpruse sõnul peab iga organisatsioon – teiste hulgas Isamaa – pidevalt töötama oma organisatsioonikultuuri arendamisega. "Erakonna suhtes tehtavad ettepanekud peavad olema ülesehitavad, mitte lammutavad ja süüdistavad," kommenteeris Üprus.
Isamaa aukohus on Üpruse sõnul korduvalt pidanud andma hinnangu olukordadele, kus erakonna siseasjade klaarimisse on kaasatud avalik meedia.
"Aukohus on läbi aegade pidanud käsitlema mitmeid juhtumeid, kus erakonna siseasjade lahendamisse on kaasatud avalikkus. Kohtu erinevad koosseisud on alati olnud üksmeelel, et seesugune käitumine kahjustab erakonna mainet. Põhimõtte toonitamine eestseisuse otsusega on ennetav samm ebaväärika ja Isamaad kahjustava tegevuse ärahoidmiseks," lisas Üprus.
Avo Üprus avaldas lootust, et kõik erakonna liikmed võtavad põhimõtted omaks ja dokumendi kinnitamine aitab erakonnasisesed erimeelsused väärikalt ületada.
Seeder: see ei ole karistusdokument
"See dokument ei ole mingisugune karistusdokument, vaid see on poliitilist kultuuri ja head arutelukultuuri loov ja erakonnasisest arutelu elavdav dokument," ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ERR-ile.
"Näiteks on ka riigikogul töötatud välja riigikogu liikme hea tava, millel samuti puudub otsene rakenduslik pool."
Seederi sõnul ei ole dokumendil rakenduslikku mehhanismi. "Eraldi selle dokumendi sisu ei ole tegeleda erakonna liikmete välja arvamisega või mingisuguse juurdlusega erakonna liikmete osas," märkis Seeder.
Küsimusele, kas dokumendi loomise ajendiks oli Parempoolsete kriitika erakonna juhtkonna aadresssil vastas Seeder, et see dokument kasvas välja erakonna seest ja ajend on kindlasti laiem, kui lihtsalt Parempoolsete tegevus. Samas nentis Seeder, et Parempoolsete tegevus on hea poliitilise kultuuri ja arutelu tavaga teatud juhtudel kindlasti vastuollu läinud.
Seeder rääkis, et Isamaas on läbi aegade erakonna liikmete välja arvamiseks olnud väga erinevad põhjused ja erinevatel aegadel on sellesse erinevalt suhtutud. "Need on olnud kõik üksikjuhtumid. Selleks ei ole vaja veel ühte täiendavat dokumenti," lausus Seeder.
"Selle dokumendi sisu, mida me täna eestseisuses arutasime on ikkagi arutelukultuuri arendamine, mitte kellegi karistamine või mingisuguse aluse välja töötamine, mille põhjal saaks kedagi välja arvata," lisas Seeder veel.
Parempoolsed: dokument eksib rängalt Isamaa alusväärtuste vastu
Erakonna juhtkonna suhtes avalikult kriitine olnud ühenduse Parempoolsed juht Kristjan Vanaselja nimetas eestseisuse otsust uskumatuks.
"Isamaa alusväärtusteks on olnud üksikisiku vabadus, vastutus, demokraatia ja sõnavabadus. See eelnõu eksib rängalt kõigi nende maailmavaateliste aluspõhimõtete vastu," kommenteeris Vanaselja.
"Kui vaadata Isamaa ajalugu, kus me oleme olnud demokraatliku riigi alusepanijad, seisnud kogu aeg nende väärtuste eest ja nüüd oleme siis erakonnana otsustanud, et tuleks need väärtused jalge alla trampida," lisas ta.
Vanaselja rõhutas eestseisuse otsuse taustal, et erakonna juhtimine ja organisatsioonikultuur vajab muutust.
Vanaselja avaldas lootust, et volikogu liikmed dokumendi vastuvõtmist ei toeta.
ERR avaldab heaks kiidetud dokumendi sisu:
Isamaa eestseisuse otsus arutelukultuuri hea tava kehtestamise kohta
Isamaa eestseisus kiidab heaks järgmised arutelukultuuri põhimõtted ja esitab volikogule kinnitamiseks:
1. Isamaa Erakonna liikmete erimeelsused erakonna maailmavaadet, poliitikat, programmi ja juhtimist puudutavates küsimustes lahendatakse erakonna sees.
2. Avaliku meedia kaasamine erakonna siseasjade arutamisele ning siseinfo edastamine ajakirjandusele on taunitav ning loetakse väärituks teoks põhikirja punkti 6.2. alapunkti 2) tähenduses. (Erakonna eestseisus võib oma motiveeritud otsusega arvata liikme erakonnast välja, kui ta on sooritanud ebaväärika teo - toim.)
3. Avalik vastandumine oma erakonnale, samuti erakonna maailmavaate, poliitika, programmi, erakonnakaaslaste avalik halvustamine loetakse erakonna maine oluliseks kahjustamiseks põhikirja punkti 6.2. alapunkti 3) tähenduses. (Erakonna eestseisus võib oma motiveeritud otsusega arvata liikme erakonnast välja, kui ta on erakonna mainet oluliselt kahjustanud - toim.) | Isamaa eestseisus heidaks avalikud kriitikud erakonnast välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arutelukultuuri hea tava kehtestati häälteenamusega 11 poolt ja 3 vastu. Erapooletuid ei olnud.
ERR-i andmetel hääletasid dokumendile vastu Ida-Virumaa piirkonna juht Tiit Salvan, eurosaadik Riho Terrase nõunik Sirle Rosenfeldt ja ühenduse Parempoolsed aseesimees Mihkel Kübar. Hääletamata jätsid Marko Pomerants ja Sven Sester.
Eestseisuse otsusega saadetakse arutelukultuuri hea tava kinnitamiseks erakonna volikogule.
Algatajate juhtmõte on kutsuda liikmeskonda arutlema erakonna tuleviku üle ja lahendama omavahelised erimeelsused erakonna sees, teatas Isamaa pressiesindaja vahendusel.
Aukohtu esimees: Erakonna suhtes tehtavad ettepanekud peavad olema ülesehitavad, mitte lammutavad ja süüdistavad
Hea tava kehtestamise ühe algataja, erakonna aukohtu esimehe Avo Üpruse sõnul peab iga organisatsioon – teiste hulgas Isamaa – pidevalt töötama oma organisatsioonikultuuri arendamisega. "Erakonna suhtes tehtavad ettepanekud peavad olema ülesehitavad, mitte lammutavad ja süüdistavad," kommenteeris Üprus.
Isamaa aukohus on Üpruse sõnul korduvalt pidanud andma hinnangu olukordadele, kus erakonna siseasjade klaarimisse on kaasatud avalik meedia.
"Aukohus on läbi aegade pidanud käsitlema mitmeid juhtumeid, kus erakonna siseasjade lahendamisse on kaasatud avalikkus. Kohtu erinevad koosseisud on alati olnud üksmeelel, et seesugune käitumine kahjustab erakonna mainet. Põhimõtte toonitamine eestseisuse otsusega on ennetav samm ebaväärika ja Isamaad kahjustava tegevuse ärahoidmiseks," lisas Üprus.
Avo Üprus avaldas lootust, et kõik erakonna liikmed võtavad põhimõtted omaks ja dokumendi kinnitamine aitab erakonnasisesed erimeelsused väärikalt ületada.
Seeder: see ei ole karistusdokument
"See dokument ei ole mingisugune karistusdokument, vaid see on poliitilist kultuuri ja head arutelukultuuri loov ja erakonnasisest arutelu elavdav dokument," ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ERR-ile.
"Näiteks on ka riigikogul töötatud välja riigikogu liikme hea tava, millel samuti puudub otsene rakenduslik pool."
Seederi sõnul ei ole dokumendil rakenduslikku mehhanismi. "Eraldi selle dokumendi sisu ei ole tegeleda erakonna liikmete välja arvamisega või mingisuguse juurdlusega erakonna liikmete osas," märkis Seeder.
Küsimusele, kas dokumendi loomise ajendiks oli Parempoolsete kriitika erakonna juhtkonna aadresssil vastas Seeder, et see dokument kasvas välja erakonna seest ja ajend on kindlasti laiem, kui lihtsalt Parempoolsete tegevus. Samas nentis Seeder, et Parempoolsete tegevus on hea poliitilise kultuuri ja arutelu tavaga teatud juhtudel kindlasti vastuollu läinud.
Seeder rääkis, et Isamaas on läbi aegade erakonna liikmete välja arvamiseks olnud väga erinevad põhjused ja erinevatel aegadel on sellesse erinevalt suhtutud. "Need on olnud kõik üksikjuhtumid. Selleks ei ole vaja veel ühte täiendavat dokumenti," lausus Seeder.
"Selle dokumendi sisu, mida me täna eestseisuses arutasime on ikkagi arutelukultuuri arendamine, mitte kellegi karistamine või mingisuguse aluse välja töötamine, mille põhjal saaks kedagi välja arvata," lisas Seeder veel.
Parempoolsed: dokument eksib rängalt Isamaa alusväärtuste vastu
Erakonna juhtkonna suhtes avalikult kriitine olnud ühenduse Parempoolsed juht Kristjan Vanaselja nimetas eestseisuse otsust uskumatuks.
"Isamaa alusväärtusteks on olnud üksikisiku vabadus, vastutus, demokraatia ja sõnavabadus. See eelnõu eksib rängalt kõigi nende maailmavaateliste aluspõhimõtete vastu," kommenteeris Vanaselja.
"Kui vaadata Isamaa ajalugu, kus me oleme olnud demokraatliku riigi alusepanijad, seisnud kogu aeg nende väärtuste eest ja nüüd oleme siis erakonnana otsustanud, et tuleks need väärtused jalge alla trampida," lisas ta.
Vanaselja rõhutas eestseisuse otsuse taustal, et erakonna juhtimine ja organisatsioonikultuur vajab muutust.
Vanaselja avaldas lootust, et volikogu liikmed dokumendi vastuvõtmist ei toeta.
ERR avaldab heaks kiidetud dokumendi sisu:
Isamaa eestseisuse otsus arutelukultuuri hea tava kehtestamise kohta
Isamaa eestseisus kiidab heaks järgmised arutelukultuuri põhimõtted ja esitab volikogule kinnitamiseks:
1. Isamaa Erakonna liikmete erimeelsused erakonna maailmavaadet, poliitikat, programmi ja juhtimist puudutavates küsimustes lahendatakse erakonna sees.
2. Avaliku meedia kaasamine erakonna siseasjade arutamisele ning siseinfo edastamine ajakirjandusele on taunitav ning loetakse väärituks teoks põhikirja punkti 6.2. alapunkti 2) tähenduses. (Erakonna eestseisus võib oma motiveeritud otsusega arvata liikme erakonnast välja, kui ta on sooritanud ebaväärika teo - toim.)
3. Avalik vastandumine oma erakonnale, samuti erakonna maailmavaate, poliitika, programmi, erakonnakaaslaste avalik halvustamine loetakse erakonna maine oluliseks kahjustamiseks põhikirja punkti 6.2. alapunkti 3) tähenduses. (Erakonna eestseisus võib oma motiveeritud otsusega arvata liikme erakonnast välja, kui ta on erakonna mainet oluliselt kahjustanud - toim.)
### Response:
Isamaa eestseisus heidaks avalikud kriitikud erakonnast välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolajavileks olid Hamburi kaotusnumbrid 45:48 ja kolmanda veerandi lõpuks 66:79, kirjutab Korvpall24.ee.
Viimasel veerandajal algas Hamburgi tagasitulek ning kümme sekundit enne lõppu pääseti Maximilian DiLeo kaugviske järel juhtima 97:95. Chemnitzile tõi võidu Marcus Thornton, kes tabas koos lõpusireeniga otsustava kolmese.
Kotsar alustas kohtumist algviisikus ning viibis lõpuks väljakul 28 minutit. Selle aja jooksul kogunes eestlase arvele kümme punkti (kahesed 5/7), meeskonna parimana seitse lauapalli, kaks resultatiivset söötu, kaks vaheltlõiget, kaks pallikaotust ning neli isiklikku viga. | Lõpusekundi kaugvise katkestas Kotsari koduklubi pika võiduseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolajavileks olid Hamburi kaotusnumbrid 45:48 ja kolmanda veerandi lõpuks 66:79, kirjutab Korvpall24.ee.
Viimasel veerandajal algas Hamburgi tagasitulek ning kümme sekundit enne lõppu pääseti Maximilian DiLeo kaugviske järel juhtima 97:95. Chemnitzile tõi võidu Marcus Thornton, kes tabas koos lõpusireeniga otsustava kolmese.
Kotsar alustas kohtumist algviisikus ning viibis lõpuks väljakul 28 minutit. Selle aja jooksul kogunes eestlase arvele kümme punkti (kahesed 5/7), meeskonna parimana seitse lauapalli, kaks resultatiivset söötu, kaks vaheltlõiget, kaks pallikaotust ning neli isiklikku viga.
### Response:
Lõpusekundi kaugvise katkestas Kotsari koduklubi pika võiduseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pean väga oluliseks, et ühiskonnas ei leviks valeinfo ja valehirm. Jutt sellest, et politsei- ja piirivalveamet ning terviseamet saavad mitmeid uusi õigusi, ei vasta tõele. Need õigused on korrakaitseseaduse alusel kogu aeg olnud nii terviseametil kui politseil. Eelnõu võimaldab PPA-l aidata terviseametit nii vähe kui võimalik ja niipalju kui vaja," rääkis Siret Kotka.
Kotka kinnitusel võttis EKRE fraktsioon kõik oma muudatusettepanekud tagasi.
EKRE-sse kuuluv sotsiaalkomisjoni liige Kert Kingo ütles ERR-ile, et kuna erakond jõudis koalitsiooniga kompromissile, siis kaotasid muudatusettepanekud tähtsuse.
"See sõnastati täpselt sellisel kujul, mis oli meie jaoks sobiv," lausu Kingo.
EKRE esitas varasemalt NETS-i eelnõule 127 muudatusettepanekut ja EKRE-sse kuuluv riigikogu liige Kalle Grünthal 39 muudatusettepanekut. Kingo sõnul jäi Günthalilt alles viis muudatusettepanekut.
Kotka rõhutas, et korrakaitseorganit saab kaasata üksnes epideemiaga seotud häda- või eriolukorras ning selle kaasamise peab otsustama valitsus. "Rahva ja riigi vahel peab olema usalduslik suhe ning sellest oleme seadusloomes ka lähtunud. Meie eesmärk on jätkuvalt see, et iga Eesti kodanik end turvaliselt tunneks," lausus Kotka.
"NETS-i eesmärk on väga lihtne – anda politseile kui terviseameti abistajale õigus viia COVIDi järelevalve kontrollimise juhtumid iseseisvalt algusest lõpuni läbi. Kui keegi eirab terviseameti poolt kehtestatud piiranguid, siis saab politsei saab seda ka menetleda," täpsustas Kotka.
Lisaks vähendatakse uuenenud eelnõus varasema versiooniga võrreldes trahvimäärasid ja paika jäävad praegu kehtivas seaduses olevad määrad nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest. Füüsilist isikut karistatakse seaduses toodud nõuete rikkumisel rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (varem 200) ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 13 000 eurot (oli 32 000). | Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku NETS-i eelnõu 4. mail vastu võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pean väga oluliseks, et ühiskonnas ei leviks valeinfo ja valehirm. Jutt sellest, et politsei- ja piirivalveamet ning terviseamet saavad mitmeid uusi õigusi, ei vasta tõele. Need õigused on korrakaitseseaduse alusel kogu aeg olnud nii terviseametil kui politseil. Eelnõu võimaldab PPA-l aidata terviseametit nii vähe kui võimalik ja niipalju kui vaja," rääkis Siret Kotka.
Kotka kinnitusel võttis EKRE fraktsioon kõik oma muudatusettepanekud tagasi.
EKRE-sse kuuluv sotsiaalkomisjoni liige Kert Kingo ütles ERR-ile, et kuna erakond jõudis koalitsiooniga kompromissile, siis kaotasid muudatusettepanekud tähtsuse.
"See sõnastati täpselt sellisel kujul, mis oli meie jaoks sobiv," lausu Kingo.
EKRE esitas varasemalt NETS-i eelnõule 127 muudatusettepanekut ja EKRE-sse kuuluv riigikogu liige Kalle Grünthal 39 muudatusettepanekut. Kingo sõnul jäi Günthalilt alles viis muudatusettepanekut.
Kotka rõhutas, et korrakaitseorganit saab kaasata üksnes epideemiaga seotud häda- või eriolukorras ning selle kaasamise peab otsustama valitsus. "Rahva ja riigi vahel peab olema usalduslik suhe ning sellest oleme seadusloomes ka lähtunud. Meie eesmärk on jätkuvalt see, et iga Eesti kodanik end turvaliselt tunneks," lausus Kotka.
"NETS-i eesmärk on väga lihtne – anda politseile kui terviseameti abistajale õigus viia COVIDi järelevalve kontrollimise juhtumid iseseisvalt algusest lõpuni läbi. Kui keegi eirab terviseameti poolt kehtestatud piiranguid, siis saab politsei saab seda ka menetleda," täpsustas Kotka.
Lisaks vähendatakse uuenenud eelnõus varasema versiooniga võrreldes trahvimäärasid ja paika jäävad praegu kehtivas seaduses olevad määrad nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest. Füüsilist isikut karistatakse seaduses toodud nõuete rikkumisel rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (varem 200) ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 13 000 eurot (oli 32 000).
### Response:
Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku NETS-i eelnõu 4. mail vastu võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldajad jätsid juba varem ära Zagrebi kesklinnas toimuma pidanud publikukatse, kuid lootus püsis, et rallifännid saavad väljaspool pealinna toimuvatele kiiruskatsetele koha peal kaasa elada.
Esmaspäeval kinnitas Horvaatia valitsus aga, et keelab enam kui 25-liikmeliste gruppide kogunemise ja nõnda ei pääse pealtvaatajad ka hooaja kolmandal etapil raja äärde.
Viimase ööpäevaga tuvastati Horvaatias 2106 koroonapositiivset (teste oli 9831), haiglaravil viibib 2198 inimest. | Pealtvaatajad ei pääse ka Horvaatia MM-rallil raja äärde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldajad jätsid juba varem ära Zagrebi kesklinnas toimuma pidanud publikukatse, kuid lootus püsis, et rallifännid saavad väljaspool pealinna toimuvatele kiiruskatsetele koha peal kaasa elada.
Esmaspäeval kinnitas Horvaatia valitsus aga, et keelab enam kui 25-liikmeliste gruppide kogunemise ja nõnda ei pääse pealtvaatajad ka hooaja kolmandal etapil raja äärde.
Viimase ööpäevaga tuvastati Horvaatias 2106 koroonapositiivset (teste oli 9831), haiglaravil viibib 2198 inimest.
### Response:
Pealtvaatajad ei pääse ka Horvaatia MM-rallil raja äärde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Cityle kuuluvad pühapäeval avalikustatud võistlussarja asutajaklubide sekka Inglismaalt veel Manchester United, Liverpool, Chelsea, Arsenal ja Tottenham. Suurklubide omanike plaan on saanud laialdase hukkamõistu osaliseks ja teisipäeval avaldas oma arvamust ka Pep Guardiola.
"Sport ei ole sport, kui puudub seos pingutuste ja eduga, pingutuste ja preemiaga. Seega ei ole see sport. See ei ole sport, kui edu on alati garanteeritud. See ei ole sport, kui kaotused ei maksa mitte midagi," rääkis Guardiola teisipäevasel pressikonverentsil.
Guardiolalt küsiti näiteks, kas tema arvates on ebaõiglane, et ta on esimene Manchester Cityga seotud isik, kes peab avalikkuse ees Superliigast rääkima. Katalaani sõnul vajab ta projektiga tutvumiseks rohkem informatsiooni, tunnistades, et uudis sarja loomisest jõudis temani paar tundi enne avalikustamist.
Samuti kritiseeris City peatreener olukorda, kus praegu Meistrite liiga koha eest võitlevad Leicester City ja West Ham United võiks jääda pealtvaataja rolli. "Kui üks meeskond jõuab võitluse tulemusena tippu, aga ei saa kvalifitseeruda, sest edu on juba valitud klubidele tagatud, ei ole see aus," sõnas Guardiola.
"Saan jagada oma arvamust, aga ma ei tea praegu rohkem - see on reaalsus. Tahan, et selle komitee president ütleks kogu maailmale, miks selline otsus on vastu võetud. Miks osad meeskonnad mängivad ja teised mitte. Miks seal ei ole Amsterdami Ajax, kes on võitnud neli-viis Meistrite liigat. Neil on kohustus olukorda selgitada, parem täna kui homme," lisas katalaan. | Guardiola kritiseeris teravalt Superliigat: garanteeritud edu ei ole sport | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Cityle kuuluvad pühapäeval avalikustatud võistlussarja asutajaklubide sekka Inglismaalt veel Manchester United, Liverpool, Chelsea, Arsenal ja Tottenham. Suurklubide omanike plaan on saanud laialdase hukkamõistu osaliseks ja teisipäeval avaldas oma arvamust ka Pep Guardiola.
"Sport ei ole sport, kui puudub seos pingutuste ja eduga, pingutuste ja preemiaga. Seega ei ole see sport. See ei ole sport, kui edu on alati garanteeritud. See ei ole sport, kui kaotused ei maksa mitte midagi," rääkis Guardiola teisipäevasel pressikonverentsil.
Guardiolalt küsiti näiteks, kas tema arvates on ebaõiglane, et ta on esimene Manchester Cityga seotud isik, kes peab avalikkuse ees Superliigast rääkima. Katalaani sõnul vajab ta projektiga tutvumiseks rohkem informatsiooni, tunnistades, et uudis sarja loomisest jõudis temani paar tundi enne avalikustamist.
Samuti kritiseeris City peatreener olukorda, kus praegu Meistrite liiga koha eest võitlevad Leicester City ja West Ham United võiks jääda pealtvaataja rolli. "Kui üks meeskond jõuab võitluse tulemusena tippu, aga ei saa kvalifitseeruda, sest edu on juba valitud klubidele tagatud, ei ole see aus," sõnas Guardiola.
"Saan jagada oma arvamust, aga ma ei tea praegu rohkem - see on reaalsus. Tahan, et selle komitee president ütleks kogu maailmale, miks selline otsus on vastu võetud. Miks osad meeskonnad mängivad ja teised mitte. Miks seal ei ole Amsterdami Ajax, kes on võitnud neli-viis Meistrite liigat. Neil on kohustus olukorda selgitada, parem täna kui homme," lisas katalaan.
### Response:
Guardiola kritiseeris teravalt Superliigat: garanteeritud edu ei ole sport |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastane keskkaitsja tegi teisipäevases mängus kaasa kõik 90 minutit, aga 17. minutil juhtima läinud kodumeeskond pidi lõpuks leppima 1:1 viigiga.
Tottenhami U-18 võistkond on noorte Premier League'i lõunadivisjonis üheksa võidu, seitsme viigi ja kolme kaotusega viiendal kohal. Tabelijuhtiks on Crystal Palace, kes on 21 mänguga kogunud 47 punkti.
Paskotši on Tottenhami noori esindanud 16 liigamängus ja neis löönud viis väravat, meeskonnakaaslastest on enamat suutnud vaid ründajad Dane Scarlett ja Roshaun Mathurin. | Paskotši kandis Tottenhami liigamängus kaptenipaela | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastane keskkaitsja tegi teisipäevases mängus kaasa kõik 90 minutit, aga 17. minutil juhtima läinud kodumeeskond pidi lõpuks leppima 1:1 viigiga.
Tottenhami U-18 võistkond on noorte Premier League'i lõunadivisjonis üheksa võidu, seitsme viigi ja kolme kaotusega viiendal kohal. Tabelijuhtiks on Crystal Palace, kes on 21 mänguga kogunud 47 punkti.
Paskotši on Tottenhami noori esindanud 16 liigamängus ja neis löönud viis väravat, meeskonnakaaslastest on enamat suutnud vaid ründajad Dane Scarlett ja Roshaun Mathurin.
### Response:
Paskotši kandis Tottenhami liigamängus kaptenipaela |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Love and Monsters" on täielik Hollywoodi kassahittide best of kogumik. Siia on koondatud parimaid elemente kehaõudusest, young adult ulmest, stevenspielbergilikest eepilistest seiklusfilmidest, postapokalüptikast ja veel kümnetest kommertskino klišeedest, mida on ühelt poolt lihtne jälestada, kuid teisalt on need kokku põimitud sellise kire ja filmiarmastusega, et sellele on raske vastu panna. Mingis mõttes nagu meelelahutuse essents, kus tülikas üleliigne träni on maha lihvitud ja alles on jäetud lihtsalt algaine, millel on vaid üks pealtnäha lihtne eesmärk: vaataja meelt lahutada.
Selline žanrirosolje on igati tuttav mudel B-filmidest, kuid "Love and Monsters" puhul on sedalaadi projektile saadud ebanormaalselt suur eelarve. Tänu sellele paistab film aga eriti tugevalt silma oma eriefektide poolest: hiiglaslikud limukad, kes on maailma üle võtnud, näevad välja samaaegselt nii mõne nunnu lasteraamatu tegelastena kui ka õudusfilmilike deemonitena, kes pimedast kõhedust tekitava raginaga välja roomavad. Vastuolulisus töötab aga igati filmi kasuks, sest see loob postapokalüptilisest maailmas mõnualt võõristava tervikpildi, kus deemonid liiguvad vabalt ka päevavalguses ringi.
Nagu suure eelarvega kassahittide puhul kipub minema, siis ei saa ka "Love and Monsters" puhul eriti rääkida näitlejatöödest. Rikkalik visuaalne maailm lihtsalt röövib sajaprotsendiliselt tähelepanu (nii vaatajalt kui ka ilmselt filmitegijatelt!), mistõttu mõjuvadki näitlejad lihtsalt karikatuuride või kriipsujukudena, kes mängivad selles masinavärgis tühist rolli. Aga kas see on tingimata probleem? Pigem mitte, sest filmi tugevused peituvad just suurejoonelises ja detailirohkes maailmas, kuhu vaataja pea kaheks tunniks põgeneda saab.
"Love and Monsters" on ilmselt olnud töös juba aastaid, kuid koroonaviirusest räsitud maailmas, kus ma käisin reaalselt neli (!!!) kuud tagasi viimati kinos, mõjub see lihtsalt imeilusa armastuskirjana popkornikinole. Kahju ainult, et peame seda kõik oma kodus Netflixist vaatama... | Kodune kultuurisoovitus | "Love and Monsters" kui pretensioonitu meelelahutus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Love and Monsters" on täielik Hollywoodi kassahittide best of kogumik. Siia on koondatud parimaid elemente kehaõudusest, young adult ulmest, stevenspielbergilikest eepilistest seiklusfilmidest, postapokalüptikast ja veel kümnetest kommertskino klišeedest, mida on ühelt poolt lihtne jälestada, kuid teisalt on need kokku põimitud sellise kire ja filmiarmastusega, et sellele on raske vastu panna. Mingis mõttes nagu meelelahutuse essents, kus tülikas üleliigne träni on maha lihvitud ja alles on jäetud lihtsalt algaine, millel on vaid üks pealtnäha lihtne eesmärk: vaataja meelt lahutada.
Selline žanrirosolje on igati tuttav mudel B-filmidest, kuid "Love and Monsters" puhul on sedalaadi projektile saadud ebanormaalselt suur eelarve. Tänu sellele paistab film aga eriti tugevalt silma oma eriefektide poolest: hiiglaslikud limukad, kes on maailma üle võtnud, näevad välja samaaegselt nii mõne nunnu lasteraamatu tegelastena kui ka õudusfilmilike deemonitena, kes pimedast kõhedust tekitava raginaga välja roomavad. Vastuolulisus töötab aga igati filmi kasuks, sest see loob postapokalüptilisest maailmas mõnualt võõristava tervikpildi, kus deemonid liiguvad vabalt ka päevavalguses ringi.
Nagu suure eelarvega kassahittide puhul kipub minema, siis ei saa ka "Love and Monsters" puhul eriti rääkida näitlejatöödest. Rikkalik visuaalne maailm lihtsalt röövib sajaprotsendiliselt tähelepanu (nii vaatajalt kui ka ilmselt filmitegijatelt!), mistõttu mõjuvadki näitlejad lihtsalt karikatuuride või kriipsujukudena, kes mängivad selles masinavärgis tühist rolli. Aga kas see on tingimata probleem? Pigem mitte, sest filmi tugevused peituvad just suurejoonelises ja detailirohkes maailmas, kuhu vaataja pea kaheks tunniks põgeneda saab.
"Love and Monsters" on ilmselt olnud töös juba aastaid, kuid koroonaviirusest räsitud maailmas, kus ma käisin reaalselt neli (!!!) kuud tagasi viimati kinos, mõjub see lihtsalt imeilusa armastuskirjana popkornikinole. Kahju ainult, et peame seda kõik oma kodus Netflixist vaatama...
### Response:
Kodune kultuurisoovitus | "Love and Monsters" kui pretensioonitu meelelahutus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuivõrd sotsid esitasid ametlikult protesti, peab selle läbi vaatama riigikogu juhatus ning enne pingereaga edasi minda, ütles teisipäeval ERR-ile kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (Keskerakond).
"Mõneti ootamatult selgus, et meie tegevuse peale on sisse antud protest. Vana hea tava kohaselt ei tehta hääletusi enne, kui protestid on läbi vaadatud. Minu andmetel kavatseb riigikogu juhatus protesti läbi vaadata eeloleval neljapäeval," lausus Must.
Sotsiaaldemokraadid protesteerisid riigikogu kultuurikomisjoni plaani vastu panna riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida paika sajalasel hääletusel ja nõudsid, et raha saavate kultuuriobjektide valik selguks avalikult.
Musta sõnul võib osa kultuuriobjektide valimise etappe küll teha salajase hääletusega, kuid selle jaoks pole vajadust olnud. "Sotsiaaldemokraadid leidsid, et neil on mõned hirmud, mille nad sõnastasid, nagu nende endagi esindaja ütles, natuke karmilt. Aga kuivõrd see on protestina sõnastatud, siis protest tuleb läbi vaadata enne hääletusi. Tegu polnud reeglitest hälbimisega, vaid murega," ütles Must.
Musta sõnul ei ole kultuuriobjektide hääletusel midagi salajast, vaid hääletamine toimub nimeliste sedelitega.
"Igal sedelil on nimi peal, et oleks protokolli lihtsam kanda, kes mis objekti poolt hääletab. Siin oli mingi arusaamatus, ja võib -olla on hea, kui kõik on veel korra üle käidud," lausus Must.
Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja on praeguseks jäänud 11 objekti, mille seast tehakse lõplik valik. Lõppvooru jõudsid Anu Raua keskus, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Pärnu kunstihoone, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Saaremaa muuseum, Tallinna filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ning teadus- ja tehnikakeskus NOBE. | Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide valimine lükati mai algusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuivõrd sotsid esitasid ametlikult protesti, peab selle läbi vaatama riigikogu juhatus ning enne pingereaga edasi minda, ütles teisipäeval ERR-ile kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (Keskerakond).
"Mõneti ootamatult selgus, et meie tegevuse peale on sisse antud protest. Vana hea tava kohaselt ei tehta hääletusi enne, kui protestid on läbi vaadatud. Minu andmetel kavatseb riigikogu juhatus protesti läbi vaadata eeloleval neljapäeval," lausus Must.
Sotsiaaldemokraadid protesteerisid riigikogu kultuurikomisjoni plaani vastu panna riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida paika sajalasel hääletusel ja nõudsid, et raha saavate kultuuriobjektide valik selguks avalikult.
Musta sõnul võib osa kultuuriobjektide valimise etappe küll teha salajase hääletusega, kuid selle jaoks pole vajadust olnud. "Sotsiaaldemokraadid leidsid, et neil on mõned hirmud, mille nad sõnastasid, nagu nende endagi esindaja ütles, natuke karmilt. Aga kuivõrd see on protestina sõnastatud, siis protest tuleb läbi vaadata enne hääletusi. Tegu polnud reeglitest hälbimisega, vaid murega," ütles Must.
Musta sõnul ei ole kultuuriobjektide hääletusel midagi salajast, vaid hääletamine toimub nimeliste sedelitega.
"Igal sedelil on nimi peal, et oleks protokolli lihtsam kanda, kes mis objekti poolt hääletab. Siin oli mingi arusaamatus, ja võib -olla on hea, kui kõik on veel korra üle käidud," lausus Must.
Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja on praeguseks jäänud 11 objekti, mille seast tehakse lõplik valik. Lõppvooru jõudsid Anu Raua keskus, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Pärnu kunstihoone, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Saaremaa muuseum, Tallinna filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ning teadus- ja tehnikakeskus NOBE.
### Response:
Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide valimine lükati mai algusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina, USA ja NATO on ärevil teadetest, et Venemaa koondab suuri jõude Ukraina ning 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaare lähedale, vahendas Reuters. Lääneriikide ametnike sõnul on praegu Ukraina piiridele suunduv sõjaväelaste hulk suurem kui 2014. aastal.
"Jätkuvalt saabub meie piiridele kirdes, idas ja lõunas Vene sõjaväelasi. Umbes nädala pärast ulatub sõjaväelaste arv kokku üle 120 000," ütles Kuleba veebi vahendusel toimunud pressikonverentsil.
"See ei tähenda, et sõjaväelaste koondumine sellega piirdub," lisas ta.
Kuleba hoiatas Venemaa ettearvamatuse eest ning ütles, et Ukraina ei soovi Venemaaga konflikti.
Kuleba kutsus Moskvat üles kinni pidama Ida-Ukraina konfliktis sõlmitud relvarahust.
Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ütles esmaspäeval, et Venemaa on koondanud Ukraina piirile ja Krimmi üle 150 000 sõjaväelase.
Venemaa on selgitanud, et tegemist on kolme nädala pikkuse õppusega, millega testitakse sõjaväe lahinguvalmidust. Moskva sõnul on tegu vastusega NATO ohustavale käitumisele. Venemaa sõnul saab õppus läbi kahe nädala jooksul.
Kuleba ütles, et ta kutsus videokonverentsil Euroopa Liidu välisministreid üles kaaluma uusi majandussanktsioone Venemaa vastu. Tema sõnul ei ole EL-i ministrid selleks sammuks valmis. Kuleba sõnul ütles ta kolleegidele, et individuaalsed sanktsioonid Vene ametnikele ei ole praegu piisavad. | Ukraina välisminister: Venemaa toob Ukraina piirile üle 120 000 sõjaväelase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina, USA ja NATO on ärevil teadetest, et Venemaa koondab suuri jõude Ukraina ning 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaare lähedale, vahendas Reuters. Lääneriikide ametnike sõnul on praegu Ukraina piiridele suunduv sõjaväelaste hulk suurem kui 2014. aastal.
"Jätkuvalt saabub meie piiridele kirdes, idas ja lõunas Vene sõjaväelasi. Umbes nädala pärast ulatub sõjaväelaste arv kokku üle 120 000," ütles Kuleba veebi vahendusel toimunud pressikonverentsil.
"See ei tähenda, et sõjaväelaste koondumine sellega piirdub," lisas ta.
Kuleba hoiatas Venemaa ettearvamatuse eest ning ütles, et Ukraina ei soovi Venemaaga konflikti.
Kuleba kutsus Moskvat üles kinni pidama Ida-Ukraina konfliktis sõlmitud relvarahust.
Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ütles esmaspäeval, et Venemaa on koondanud Ukraina piirile ja Krimmi üle 150 000 sõjaväelase.
Venemaa on selgitanud, et tegemist on kolme nädala pikkuse õppusega, millega testitakse sõjaväe lahinguvalmidust. Moskva sõnul on tegu vastusega NATO ohustavale käitumisele. Venemaa sõnul saab õppus läbi kahe nädala jooksul.
Kuleba ütles, et ta kutsus videokonverentsil Euroopa Liidu välisministreid üles kaaluma uusi majandussanktsioone Venemaa vastu. Tema sõnul ei ole EL-i ministrid selleks sammuks valmis. Kuleba sõnul ütles ta kolleegidele, et individuaalsed sanktsioonid Vene ametnikele ei ole praegu piisavad.
### Response:
Ukraina välisminister: Venemaa toob Ukraina piirile üle 120 000 sõjaväelase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe ütles, et Halleri sõnul sattus keelatud aine tema organismi ilmselt teadmatusest. "Sportlane deklareeris kasutatava kanepiõli korrektselt dopingukontrolli vormil ning viitas meile ka koheselt CBD tootele, mida ta kasutas ja kus THC sisaldus on paraku olemas. Ta kinnitas meile, et võttis CBD õli unevaevuste leevendamiseks võistlusvälisel ajal ega osanud arvata, et toote THC kontsentratsioon on lubatud piirmäärast suurem. Meil on tõsiselt alust arvata, et ta tegi vea hooletusest."
Vallimäe sõnul on Haller olnud igati koostööaldis ning arvestades kergendavaid asjaolusid määrati talle minimaalne võistluskeeld kestusega kolm kuud. "Kui tegu on võistlusväliselt tarbitud keelatud aine, kanepiga ja sportlane tõestab, et ta ei kasutanud seda sooritust parandaval eesmärgil ning nõustub läbima võõrutusprogrammi, saab tema võistluskeeldu lühendada ühe kuuni. Haller on alla kirjutanud dopingureegli rikkumise omaksvõtu, sh nõustunud osalema võõrutusprogrammis."
Haller ise suhtub olukorda kahetsusega. "Kinnitan, et olen alati järginud ausa spordi reegleid ega ole kunagi teadlikult keelatud aineid pruukinud. Saan antud olukorras süüdistada vaid ennast. Olin kursis, et CBD õli, mida tarbisin, on Eestis käsimüügiravimina kättesaadavatest toodetest tugevama kontsentratsiooniga. Küll ei osanud ma aimata, et selle tarbimisega võib kaasneda dopingureeglite rikkumine, sest õlil puudusid psühhoaktiivsed mõjud. Panen kõikidele teistele sportlastele südamele, et nad jälgiksid hoolega, milliseid toidulisandeid kasutavad ja millised on nende koostisosad. Kahetsen siiralt, et olen hooletusest pannud ennast ja kogu Rakvere Tarva meeskonda hooaja otsustavas faasis sellisesse olukorda. Vabandan oma koduklubi, meie fännide ja kogu spordiüldsuse ees."
Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi: "alaliiduna taunime igasugust keelatud ainete manustamist ja on kahetsusväärne, et Egert Halleri dopinguproov sisaldas halba analüütilist leidu. Olles suhelnud nii sportlase kui Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega, oleme veendumusel, et antud juhul oli tegemist mitteteadliku tarbimise ja halbade asjaolude kokkulangemisega."
Eesti Korvpalliliit teeb tihedat koostööd Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega ning on läbi viinud erinevaid koolitusi ja korralisi testimisi hooaja sees. "Antud juhtumi valguses soovime eraldi tähelepanu pöörata legaalsetele kanepitoodetele, et sportlaste teadlikkust tõsta ja tulevikus sarnaseid olukordi vältida," lisas Kuhi.
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse uudis 10. märtsist:
Kannabidiooli (CBD) kasutamine on tõusva populaarsusega tervisetoode, mida kasutatakse muuhulgas ärevuse- ja unehäirete leevendamiseks. CBD on üks kanepitaimes leiduv kannabinoidide rühma kuuluv ühend, mida esineb peamiselt õlide, ekstraktide ja e-vedelike kujul. CBD erineb oluliselt tuntuimast kannabinoidist THC-st (delta-9-tetrahüdrokannabinoolist) ning ei oma THC-le omast psühhoaktiivset ja sõltuvust tekitavat toimet.
CBD ei ole hetkeseisuga WADA keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirjas. Küll aga on kõik ülejäänud kannabinoidid (hašiš, marihuaana jt) võistlussiseselt keelatud. Psühhotroopsete omadustega kanepitaimest on väga keeruline, kui mitte öelda praktiliselt võimatu, eraldada ainult CBD ühendeid ning seetõttu on vägagi tõenäoline, et CBD tooted sisaldavad ka muid (spordis keelatud) kannabinoide. Lisaks võib CBD toodete kontsentratsiooni mõjutada tootmisprotsess, mistõttu võivad need olla valesti sildistatud või keelatud aine(te)ga saastunud.
Sportlased peavad olema äärmiselt ettevaatlikud CBD toodete kasutamisel, täpselt samamoodi, nagu ka toidulisandite puhul. WADA koodeksi kohaselt on sportlase isiklik kohustus tagada, et tema kehasse ei satuks ühtki keelatud ainet ning vastutab ükskõik millise keelatud aine või selle metaboliitide või markerite eest, mis leitakse tema proovist.
THC lubatavuse piirmäär uriinis on 150 ng/ml. Hoolimata CBD lubatud staatusest peavad sportlased arvestama võimalusega, et nimetatud toode võib olla oodatust suurema THC kontsentratsiooniga või sisalda muid spordis keelatud kannabinoide. | Eesti korvpalluri dopinguproov sisaldas halba analüütilist leidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe ütles, et Halleri sõnul sattus keelatud aine tema organismi ilmselt teadmatusest. "Sportlane deklareeris kasutatava kanepiõli korrektselt dopingukontrolli vormil ning viitas meile ka koheselt CBD tootele, mida ta kasutas ja kus THC sisaldus on paraku olemas. Ta kinnitas meile, et võttis CBD õli unevaevuste leevendamiseks võistlusvälisel ajal ega osanud arvata, et toote THC kontsentratsioon on lubatud piirmäärast suurem. Meil on tõsiselt alust arvata, et ta tegi vea hooletusest."
Vallimäe sõnul on Haller olnud igati koostööaldis ning arvestades kergendavaid asjaolusid määrati talle minimaalne võistluskeeld kestusega kolm kuud. "Kui tegu on võistlusväliselt tarbitud keelatud aine, kanepiga ja sportlane tõestab, et ta ei kasutanud seda sooritust parandaval eesmärgil ning nõustub läbima võõrutusprogrammi, saab tema võistluskeeldu lühendada ühe kuuni. Haller on alla kirjutanud dopingureegli rikkumise omaksvõtu, sh nõustunud osalema võõrutusprogrammis."
Haller ise suhtub olukorda kahetsusega. "Kinnitan, et olen alati järginud ausa spordi reegleid ega ole kunagi teadlikult keelatud aineid pruukinud. Saan antud olukorras süüdistada vaid ennast. Olin kursis, et CBD õli, mida tarbisin, on Eestis käsimüügiravimina kättesaadavatest toodetest tugevama kontsentratsiooniga. Küll ei osanud ma aimata, et selle tarbimisega võib kaasneda dopingureeglite rikkumine, sest õlil puudusid psühhoaktiivsed mõjud. Panen kõikidele teistele sportlastele südamele, et nad jälgiksid hoolega, milliseid toidulisandeid kasutavad ja millised on nende koostisosad. Kahetsen siiralt, et olen hooletusest pannud ennast ja kogu Rakvere Tarva meeskonda hooaja otsustavas faasis sellisesse olukorda. Vabandan oma koduklubi, meie fännide ja kogu spordiüldsuse ees."
Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi: "alaliiduna taunime igasugust keelatud ainete manustamist ja on kahetsusväärne, et Egert Halleri dopinguproov sisaldas halba analüütilist leidu. Olles suhelnud nii sportlase kui Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega, oleme veendumusel, et antud juhul oli tegemist mitteteadliku tarbimise ja halbade asjaolude kokkulangemisega."
Eesti Korvpalliliit teeb tihedat koostööd Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega ning on läbi viinud erinevaid koolitusi ja korralisi testimisi hooaja sees. "Antud juhtumi valguses soovime eraldi tähelepanu pöörata legaalsetele kanepitoodetele, et sportlaste teadlikkust tõsta ja tulevikus sarnaseid olukordi vältida," lisas Kuhi.
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse uudis 10. märtsist:
Kannabidiooli (CBD) kasutamine on tõusva populaarsusega tervisetoode, mida kasutatakse muuhulgas ärevuse- ja unehäirete leevendamiseks. CBD on üks kanepitaimes leiduv kannabinoidide rühma kuuluv ühend, mida esineb peamiselt õlide, ekstraktide ja e-vedelike kujul. CBD erineb oluliselt tuntuimast kannabinoidist THC-st (delta-9-tetrahüdrokannabinoolist) ning ei oma THC-le omast psühhoaktiivset ja sõltuvust tekitavat toimet.
CBD ei ole hetkeseisuga WADA keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirjas. Küll aga on kõik ülejäänud kannabinoidid (hašiš, marihuaana jt) võistlussiseselt keelatud. Psühhotroopsete omadustega kanepitaimest on väga keeruline, kui mitte öelda praktiliselt võimatu, eraldada ainult CBD ühendeid ning seetõttu on vägagi tõenäoline, et CBD tooted sisaldavad ka muid (spordis keelatud) kannabinoide. Lisaks võib CBD toodete kontsentratsiooni mõjutada tootmisprotsess, mistõttu võivad need olla valesti sildistatud või keelatud aine(te)ga saastunud.
Sportlased peavad olema äärmiselt ettevaatlikud CBD toodete kasutamisel, täpselt samamoodi, nagu ka toidulisandite puhul. WADA koodeksi kohaselt on sportlase isiklik kohustus tagada, et tema kehasse ei satuks ühtki keelatud ainet ning vastutab ükskõik millise keelatud aine või selle metaboliitide või markerite eest, mis leitakse tema proovist.
THC lubatavuse piirmäär uriinis on 150 ng/ml. Hoolimata CBD lubatud staatusest peavad sportlased arvestama võimalusega, et nimetatud toode võib olla oodatust suurema THC kontsentratsiooniga või sisalda muid spordis keelatud kannabinoide.
### Response:
Eesti korvpalluri dopinguproov sisaldas halba analüütilist leidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui möödunud aasta esimeses kvartalis oli töötuna registreeritud 38 000 inimest, siis aastaga kerkis töötute number 56 900 inimeseni.
Kõige rohkem on töötuid jätkuvalt Ida-Virumaal, kus töötuse määr on 14,7 protsenti. Järgnevad 10,8 protsendiga Valgamaa, 10,3 protsendiga Põlvamaa, 10 protsendiga Pärnumaa ja 9 protsendiga Läänemaa.
Aastaga kerkis töötute osakaal maakondadest kõige rohkem Hiiumaal, seda peamiselt maakonna üldise väikese elanike arvu tõttu. Kui mullu esimeses kvartalis oli maakonnas ligikaudu 136 registreeritud töötut, siis käesolevaks aastaks on töötute arv kahekordistunud.
Tallinnas ja Harjumaal kerkis registreeritud töötute arv aastaga ligikaudu 14 600 inimeselt 26 900 inimeseni.
Kriis on tugevamalt tabanud ka Pärnumaad, Läänemaad, Raplamaad ja Saaremaad, kus on töötute hulk suurenenud mullusega võrreldes pea poole võrra.
Kõige suurema töötute osakaaluga maakonnas Ida-Virumaal kerkis töötute hulk aastaga pea viiendiku võrra ehk kriis mõjutas piirkonda keskmisest vähem.
Kriisi mõjul on töökaotus mõjutanud enam naisi. Töötuna arvel olnud inimeste seast moodustasid esimeses kvartali lõpus 47,8 protsenti mehed ja 52,2 protsenti naised. Mullu samal ajal moodustasid töötutest mehed 49,6 protsenti ja naised 50,4 protsenti.
Samuti on aastaga suurenenud töötuna arvel olevate 16-24 aastaste noorte arv. Kui mullu märtsis moodustasid nad 11,1 protsenti töötutest, siis tänavu 12,6 protsenti. | Registreeritud töötuse määr kerkis aastaga 8,7 protsendini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui möödunud aasta esimeses kvartalis oli töötuna registreeritud 38 000 inimest, siis aastaga kerkis töötute number 56 900 inimeseni.
Kõige rohkem on töötuid jätkuvalt Ida-Virumaal, kus töötuse määr on 14,7 protsenti. Järgnevad 10,8 protsendiga Valgamaa, 10,3 protsendiga Põlvamaa, 10 protsendiga Pärnumaa ja 9 protsendiga Läänemaa.
Aastaga kerkis töötute osakaal maakondadest kõige rohkem Hiiumaal, seda peamiselt maakonna üldise väikese elanike arvu tõttu. Kui mullu esimeses kvartalis oli maakonnas ligikaudu 136 registreeritud töötut, siis käesolevaks aastaks on töötute arv kahekordistunud.
Tallinnas ja Harjumaal kerkis registreeritud töötute arv aastaga ligikaudu 14 600 inimeselt 26 900 inimeseni.
Kriis on tugevamalt tabanud ka Pärnumaad, Läänemaad, Raplamaad ja Saaremaad, kus on töötute hulk suurenenud mullusega võrreldes pea poole võrra.
Kõige suurema töötute osakaaluga maakonnas Ida-Virumaal kerkis töötute hulk aastaga pea viiendiku võrra ehk kriis mõjutas piirkonda keskmisest vähem.
Kriisi mõjul on töökaotus mõjutanud enam naisi. Töötuna arvel olnud inimeste seast moodustasid esimeses kvartali lõpus 47,8 protsenti mehed ja 52,2 protsenti naised. Mullu samal ajal moodustasid töötutest mehed 49,6 protsenti ja naised 50,4 protsenti.
Samuti on aastaga suurenenud töötuna arvel olevate 16-24 aastaste noorte arv. Kui mullu märtsis moodustasid nad 11,1 protsenti töötutest, siis tänavu 12,6 protsenti.
### Response:
Registreeritud töötuse määr kerkis aastaga 8,7 protsendini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu oktoobris Lonatos toimunud KZ sarja finaaletapil ootas Corberi raja kõrval oma masina 1,3-kilose kaitserauga ja kui konkurent Paolo Ippolito lähenes, siis viskas selle tema suunas.
Intsidendis ei saanud keegi viga, kuid võinuks põhjustada 100 km/h lähenenud sõitjale tõsiseid kaelavigastusi. Pärast sõitu läksid Corberi ja Ippolito ka rüselema, kusjuures kakelungi sekkusid sõitjate isad.
Intsident pälvis ühismeedias ohtralt tähelepanu ja 2009. aasta vormel-1 maailmameister Jenson Button sõnas, et sellise teo eest peaks Corberi saama eluaegse võistluskeelu. Hiljem teatas Corberi, et teeb mootorispordiga lõpparve. | Konkurenti ohtlikult rünnanud kardisõitja sai 15-aastase võistluskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu oktoobris Lonatos toimunud KZ sarja finaaletapil ootas Corberi raja kõrval oma masina 1,3-kilose kaitserauga ja kui konkurent Paolo Ippolito lähenes, siis viskas selle tema suunas.
Intsidendis ei saanud keegi viga, kuid võinuks põhjustada 100 km/h lähenenud sõitjale tõsiseid kaelavigastusi. Pärast sõitu läksid Corberi ja Ippolito ka rüselema, kusjuures kakelungi sekkusid sõitjate isad.
Intsident pälvis ühismeedias ohtralt tähelepanu ja 2009. aasta vormel-1 maailmameister Jenson Button sõnas, et sellise teo eest peaks Corberi saama eluaegse võistluskeelu. Hiljem teatas Corberi, et teeb mootorispordiga lõpparve.
### Response:
Konkurenti ohtlikult rünnanud kardisõitja sai 15-aastase võistluskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Favoriidikoormat kandnud Kontaveit oli pisut rabe ja pidi reeglina enda servigeimides rohkem vaeva nägema kui vastane. Avasetis asus eestlanna 2:0 juhtima ja murdis uuesti seitsmendas geimis, võites seti numbriliselt kergelt 6:2. Ise päästis Kontaveit kolm murdepalli.
Teises setis pääses Kontaveit murdega 2:1 ette ja seisul 3:2 pidi Kontaveit enda pallingul päästma viis murdepalli. Peamiselt veel juunioride turniiridel võistlev 18-aastane Middendorf näitas südi mängu ja võitles korralikult, aga otsustavatel hetkedel oli Kontaveit kindlam. Mängu viimaseks jäänud geimis juhtis Middendorf enda pallingul 40:0, aga Kontaveit võitis siis viis punkti järjest, murdis sakslanna servi ja võitis seti 6:3.
"See oli raske mäng, esimene matš liival sel hooajal. Ma polnud selle vastasega varem mänginud ega teadnud temast suurt midagi, olen väga õnnelik, et võitsin," ütles Kontaveit väljakuintervjuus.
"Naudin alati siin mängimist. Ilma publikuta pole see küll sama, aga mulle meeldib see väljak väga," lisas Kontaveit.
Kontaveit servis kaks ässa ja tegi ühe topeltvea, Middendorf sai kirja kolm ässa ja ühe topeltvea.
Äralöökidest teenis Kontaveit 15 ja Middendorf 17 punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 21 ja sakslannal 24. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 67 ja Middendorf 52.
Kontaveit päästis kõik kaheksa murdepalli ja realiseeris ise seitsmest murdevõimalusest neli.
Teises ringis läheb Kontaveit vastamisi maailma neljanda reketi, USA tennisisti Sofia Keniniga, kes on avaringis vaba.
"Ma pole vist temaga kunagi varem mänginud. Seda ei pea ütlemagi, et ta on väga tugev mängija, aga tunnen end hästi ja olen valmis temaga vastamisi minema," ütles Kontaveit.
Kontaveidil on Stuttgardis kaitsta kahe aasta taguse finaali punktid.
Enne mängu:
Tänavu esimest korda liivaturniiril mängivale Kontaveidile loositi avaringi vastane kvalifikatsioonist. 18-aastane Middendorf alistas esmalt 4:6, 6:1, 6:3 üheksanda asetusega horvaatlanna Jana Fetti ning seejärel 2:6, 6:3, 6:0 kvalifikatsiooni kuuenda paigutusega kaasmaalanna Tamara Korpatschi ning pääses põhitabelisse, kus ta loositi kokku Eesti esireketiga.
25-aastane Kontaveit ja Middendorf varem omavahel mänginud ei ole, seda lihtsal põhjusel – nimelt on tänavune Stuttgardi turniir sakslanna WTA põhitabeli debüüt. Middendorfil ei ole WTA edetabelikohta, ITF-i juunioride arvestuses on ta 42. kohal. Middendorfile on see alles seitsmes profiturniir, peamiselt mängib jaanuaris 18-aastaseks saanud sakslanna endiselt noorteturniiridel.
Edu korral ootab Kontaveiti teises ringis maailma neljas reket, USA tennisist Sofia Kenin, kes on avaringis vaba. Võimalik vastane veerandfinaalis on viienda paigutusega Valgevene esinumber Arina Sabalenka ning poolfinaalis maailma kolmas naine Simona Halep.
Mullu jäi Stuttgardi turniir koroonapandeemia tõttu ära, kaks aastat tagasi jõudis Kontaveit Stuttgardis finaali, kus jäi 3:6, 6:7 (2) alla toonasele maailma kolmandale reketile Petra Kvitovale. Kokku on Kontaveit varem Stuttgardis mänginud kolmel korral: 2017 jõudis ta veerand- ja 2018 poolfinaali. | Kontaveit loovutas liivahooaja avamängus viis geimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Favoriidikoormat kandnud Kontaveit oli pisut rabe ja pidi reeglina enda servigeimides rohkem vaeva nägema kui vastane. Avasetis asus eestlanna 2:0 juhtima ja murdis uuesti seitsmendas geimis, võites seti numbriliselt kergelt 6:2. Ise päästis Kontaveit kolm murdepalli.
Teises setis pääses Kontaveit murdega 2:1 ette ja seisul 3:2 pidi Kontaveit enda pallingul päästma viis murdepalli. Peamiselt veel juunioride turniiridel võistlev 18-aastane Middendorf näitas südi mängu ja võitles korralikult, aga otsustavatel hetkedel oli Kontaveit kindlam. Mängu viimaseks jäänud geimis juhtis Middendorf enda pallingul 40:0, aga Kontaveit võitis siis viis punkti järjest, murdis sakslanna servi ja võitis seti 6:3.
"See oli raske mäng, esimene matš liival sel hooajal. Ma polnud selle vastasega varem mänginud ega teadnud temast suurt midagi, olen väga õnnelik, et võitsin," ütles Kontaveit väljakuintervjuus.
"Naudin alati siin mängimist. Ilma publikuta pole see küll sama, aga mulle meeldib see väljak väga," lisas Kontaveit.
Kontaveit servis kaks ässa ja tegi ühe topeltvea, Middendorf sai kirja kolm ässa ja ühe topeltvea.
Äralöökidest teenis Kontaveit 15 ja Middendorf 17 punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 21 ja sakslannal 24. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 67 ja Middendorf 52.
Kontaveit päästis kõik kaheksa murdepalli ja realiseeris ise seitsmest murdevõimalusest neli.
Teises ringis läheb Kontaveit vastamisi maailma neljanda reketi, USA tennisisti Sofia Keniniga, kes on avaringis vaba.
"Ma pole vist temaga kunagi varem mänginud. Seda ei pea ütlemagi, et ta on väga tugev mängija, aga tunnen end hästi ja olen valmis temaga vastamisi minema," ütles Kontaveit.
Kontaveidil on Stuttgardis kaitsta kahe aasta taguse finaali punktid.
Enne mängu:
Tänavu esimest korda liivaturniiril mängivale Kontaveidile loositi avaringi vastane kvalifikatsioonist. 18-aastane Middendorf alistas esmalt 4:6, 6:1, 6:3 üheksanda asetusega horvaatlanna Jana Fetti ning seejärel 2:6, 6:3, 6:0 kvalifikatsiooni kuuenda paigutusega kaasmaalanna Tamara Korpatschi ning pääses põhitabelisse, kus ta loositi kokku Eesti esireketiga.
25-aastane Kontaveit ja Middendorf varem omavahel mänginud ei ole, seda lihtsal põhjusel – nimelt on tänavune Stuttgardi turniir sakslanna WTA põhitabeli debüüt. Middendorfil ei ole WTA edetabelikohta, ITF-i juunioride arvestuses on ta 42. kohal. Middendorfile on see alles seitsmes profiturniir, peamiselt mängib jaanuaris 18-aastaseks saanud sakslanna endiselt noorteturniiridel.
Edu korral ootab Kontaveiti teises ringis maailma neljas reket, USA tennisist Sofia Kenin, kes on avaringis vaba. Võimalik vastane veerandfinaalis on viienda paigutusega Valgevene esinumber Arina Sabalenka ning poolfinaalis maailma kolmas naine Simona Halep.
Mullu jäi Stuttgardi turniir koroonapandeemia tõttu ära, kaks aastat tagasi jõudis Kontaveit Stuttgardis finaali, kus jäi 3:6, 6:7 (2) alla toonasele maailma kolmandale reketile Petra Kvitovale. Kokku on Kontaveit varem Stuttgardis mänginud kolmel korral: 2017 jõudis ta veerand- ja 2018 poolfinaali.
### Response:
Kontaveit loovutas liivahooaja avamängus viis geimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuendatud vaktsineerimise plaanis on sotsiaalministeerium ajakohastanud erinevate COVID-19 vaktsiinide ja nende eeldatavate tarnegraafikutega seotud infot, täpsustatud on ka vaktsineerimise juhtimise ja korraldamise põhimõtteid, vaktsineerimisega hõlmatuse eesmärke ja ajakava.
Aprilli lõpuks soovib riik võimaldada vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist kõigile üle 70-aastastele ning juuni lõpuks kõigile täisealistele soovijatele.
Plaan sisaldab Eestisse saabuvate vaktsiinikoguste hinnangulist prognoosi kuude lõikes ja esimeste doosidega vaktsineerimisega 70 protsendi hõlmatuse saavutamise ajalist prognoosi vanusgruppide kaupa.
Plaan näeb ette, et maikuu jooksul avatakse vaktsineerimise võimalus järk-järgult kogu elanikkonnale: esmalt inimesed vanuses 60–69, kellest on tänaseks juba üle 40 protsendi vaktsineeritud ning inimesed vanuses 50–59; seejärel kõik soovijad vanuses 16 kuni 49 eluaastat.
Eesti eesmärgid inimeste COVID-19 vaktsineerimisega hõlmamisel on saavutada aprilli lõpuks üle 70-aastaste inimeste hulgas vähemalt ühe doosiga 70-protsendine hõlmatus, võimaldada alates maist järk-järgult vaktsineerimist kõigile soovijatele, võimaldada mai lõpuks kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist, võimaldada juuni lõpuks kõigile soovijatele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist ning saavutada 2021. aasta sügiseks 70-protsendine hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas.
Väga kõrge riskiga rühma on arvestatud inimesed, kellel on lähiajal esinenud järgmisi haigusi või seisundeid: organ- või luuüditransplantatsioon (viimase kahe aasta jooksul); primaarne immuunpuudulikkus; lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomulised kasvajad (diagnoositud viimase viie aasta jooksul) või muud kasvajad (diagnoositud viimase aasta jooksul); tsüstline fibroos; neerupuudulikkus; kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused; dementsus; Parkinsoni tõbi; amüotroofiline lateraalskleroos; insult viimase aasta jooksul ja insuldi jääknähud; hematoloogiliste, reumatoloogiliste, gastroenteroloogiliste, neuroloogiliste haigustega inimesed, kes on saanud viimase viie aasta jooksul immuunsupresseerivat ravi.
Kõrgek sriskiks loetakse, kui inimesel on diagnoositud diabeet; kardioloogilised haigused; krooniline bronhiit; emfüseem; KOK;• aske astma (suukaudne kortikosteroidravi viimase viie aasta jooksul, bioloogiline ravi); bronhiektaasiatõbi; rasvumus (KMI≥40).
Täpsemad riskirühmade jaotuse kriteeriumid ja põhimõtted haigekassa ravikoodide alusel on kirjeldatud perearstide juhendmaterjalis.
Kõigil Eesti elanikel on võimalik www.digilugu.ee kaudu näha, kas nad kuuluvad riskirühma ja broneerida aja vaktsineerimiseks, kui üleriigilise digiregistratuuriga liidestunud vaktsineerijad on avanud vabad ajad vaktsineerimiseks ja järjekord on jõudnud nendeni.
Kui riskirühma kuuluv inimene ei ole digiregistratuuri kaudu broneerinud vaktsineerimiseks aega või see ei ole võimalik, siis helistab vaktsineerija talle vaktsineerimisjärjekorra kättejõudmisel.
Juhul, kui perearsti hinnangul on tema nimistus inimesi, kellel pole eelnevalt kirjeldatud haigusi, kuid vajavad kindlasti oma terviseseisundist tulenevalt vaktsineerimist (nt harvikhaiguse põdeja vms), siis võib perearst esmajärjekorras vaktsineerida ka neid, sõltumata nende vanusest. Samuti võib põhjendatud vajadusel perearsti otsusel vaktsineerida riskirühma kuuluva inimese hooldajad või lähikondsed, eriti kui riskirühma kuuluvat inimest ei saa vaktsineerida nt terviseseisundi või vanuse tõttu.
Riskirühmadele võimaldatakse vaktsineerimist üldjuhul perearstikeskustes, kuid inimestele, kes on oma terviseseisundi tõttu sageli haigla vaateväljas, pakutakse COVID-19 vastu vaktsineerimist haiglas. Üldjuhul kehtib printsiip, et teine doos tuleb manustada samas kohas, kus manustati esimene. Kui see ei ole võimalik, tuleb teise doosi manustamine eraldi kokku leppida oma perearstiga.
Eesliin pärast riskirühmi
Järgnevaks prioriteetseks sihtrühmaks ühiskonna toimimise tagamisel on kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad ja elutähtsate teenuste osutajad, keda on kaardistatud kuni ca 150 000 inimest.
19. aprilliks saavutatud hõlmatust arvestades on 70-protsendilise vaktsineerituse eesmärgini jõudmiseks vajalik alustada vaktsineerimiskuuri esimese doosiga 70+ vanuserühmas 24 500 inimesel, 60-69 vanuserühmas 45 500 ja 18-59-aastastel inimestel 392 000 inimesel. Aprillikuu jooksul laekuvad vaktsiinitarned lubavad aprilli lõpuni teha esimese vaktsiinisüsti veel 56 000 inimesele, maikuus on võimalik vaktsineerida esimese doosiga 322 000 inimest ja juunis vähemalt 84 000 inimest.
Vaktsineerimisplaan Autor/allikas: SM
Vaktsineerimisplaan Autor/allikas: SM
Vaktsineerimisplaan Autor/allikas: SM | Vaktsineerimisplaan täismahus: millised põhimõtted kehtivad juuni lõpuni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuendatud vaktsineerimise plaanis on sotsiaalministeerium ajakohastanud erinevate COVID-19 vaktsiinide ja nende eeldatavate tarnegraafikutega seotud infot, täpsustatud on ka vaktsineerimise juhtimise ja korraldamise põhimõtteid, vaktsineerimisega hõlmatuse eesmärke ja ajakava.
Aprilli lõpuks soovib riik võimaldada vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist kõigile üle 70-aastastele ning juuni lõpuks kõigile täisealistele soovijatele.
Plaan sisaldab Eestisse saabuvate vaktsiinikoguste hinnangulist prognoosi kuude lõikes ja esimeste doosidega vaktsineerimisega 70 protsendi hõlmatuse saavutamise ajalist prognoosi vanusgruppide kaupa.
Plaan näeb ette, et maikuu jooksul avatakse vaktsineerimise võimalus järk-järgult kogu elanikkonnale: esmalt inimesed vanuses 60–69, kellest on tänaseks juba üle 40 protsendi vaktsineeritud ning inimesed vanuses 50–59; seejärel kõik soovijad vanuses 16 kuni 49 eluaastat.
Eesti eesmärgid inimeste COVID-19 vaktsineerimisega hõlmamisel on saavutada aprilli lõpuks üle 70-aastaste inimeste hulgas vähemalt ühe doosiga 70-protsendine hõlmatus, võimaldada alates maist järk-järgult vaktsineerimist kõigile soovijatele, võimaldada mai lõpuks kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist, võimaldada juuni lõpuks kõigile soovijatele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist ning saavutada 2021. aasta sügiseks 70-protsendine hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas.
Väga kõrge riskiga rühma on arvestatud inimesed, kellel on lähiajal esinenud järgmisi haigusi või seisundeid: organ- või luuüditransplantatsioon (viimase kahe aasta jooksul); primaarne immuunpuudulikkus; lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomulised kasvajad (diagnoositud viimase viie aasta jooksul) või muud kasvajad (diagnoositud viimase aasta jooksul); tsüstline fibroos; neerupuudulikkus; kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused; dementsus; Parkinsoni tõbi; amüotroofiline lateraalskleroos; insult viimase aasta jooksul ja insuldi jääknähud; hematoloogiliste, reumatoloogiliste, gastroenteroloogiliste, neuroloogiliste haigustega inimesed, kes on saanud viimase viie aasta jooksul immuunsupresseerivat ravi.
Kõrgek sriskiks loetakse, kui inimesel on diagnoositud diabeet; kardioloogilised haigused; krooniline bronhiit; emfüseem; KOK;• aske astma (suukaudne kortikosteroidravi viimase viie aasta jooksul, bioloogiline ravi); bronhiektaasiatõbi; rasvumus (KMI≥40).
Täpsemad riskirühmade jaotuse kriteeriumid ja põhimõtted haigekassa ravikoodide alusel on kirjeldatud perearstide juhendmaterjalis.
Kõigil Eesti elanikel on võimalik www.digilugu.ee kaudu näha, kas nad kuuluvad riskirühma ja broneerida aja vaktsineerimiseks, kui üleriigilise digiregistratuuriga liidestunud vaktsineerijad on avanud vabad ajad vaktsineerimiseks ja järjekord on jõudnud nendeni.
Kui riskirühma kuuluv inimene ei ole digiregistratuuri kaudu broneerinud vaktsineerimiseks aega või see ei ole võimalik, siis helistab vaktsineerija talle vaktsineerimisjärjekorra kättejõudmisel.
Juhul, kui perearsti hinnangul on tema nimistus inimesi, kellel pole eelnevalt kirjeldatud haigusi, kuid vajavad kindlasti oma terviseseisundist tulenevalt vaktsineerimist (nt harvikhaiguse põdeja vms), siis võib perearst esmajärjekorras vaktsineerida ka neid, sõltumata nende vanusest. Samuti võib põhjendatud vajadusel perearsti otsusel vaktsineerida riskirühma kuuluva inimese hooldajad või lähikondsed, eriti kui riskirühma kuuluvat inimest ei saa vaktsineerida nt terviseseisundi või vanuse tõttu.
Riskirühmadele võimaldatakse vaktsineerimist üldjuhul perearstikeskustes, kuid inimestele, kes on oma terviseseisundi tõttu sageli haigla vaateväljas, pakutakse COVID-19 vastu vaktsineerimist haiglas. Üldjuhul kehtib printsiip, et teine doos tuleb manustada samas kohas, kus manustati esimene. Kui see ei ole võimalik, tuleb teise doosi manustamine eraldi kokku leppida oma perearstiga.
Eesliin pärast riskirühmi
Järgnevaks prioriteetseks sihtrühmaks ühiskonna toimimise tagamisel on kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad ja elutähtsate teenuste osutajad, keda on kaardistatud kuni ca 150 000 inimest.
19. aprilliks saavutatud hõlmatust arvestades on 70-protsendilise vaktsineerituse eesmärgini jõudmiseks vajalik alustada vaktsineerimiskuuri esimese doosiga 70+ vanuserühmas 24 500 inimesel, 60-69 vanuserühmas 45 500 ja 18-59-aastastel inimestel 392 000 inimesel. Aprillikuu jooksul laekuvad vaktsiinitarned lubavad aprilli lõpuni teha esimese vaktsiinisüsti veel 56 000 inimesele, maikuus on võimalik vaktsineerida esimese doosiga 322 000 inimest ja juunis vähemalt 84 000 inimest.
Vaktsineerimisplaan Autor/allikas: SM
Vaktsineerimisplaan Autor/allikas: SM
Vaktsineerimisplaan Autor/allikas: SM
### Response:
Vaktsineerimisplaan täismahus: millised põhimõtted kehtivad juuni lõpuni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 5. aprillist tuleb kõigil Eestisse saabujatel täita tervisedeklaratsioon. Sinna paneb inimene kirja enda kontaktandmed, aga ka riigid, kustkaudu ta Eestisse tuli. Kõige lihtsam on deklaratsiooni täita veebis, selleks leiab terviseameti kodulehelt vastava lingi.
Need, kes internetis oma andmeid edastada ei oska, võivad deklaratsiooni ka välja printida. Ühtlasi jagatakse ankeete lennujaamas ja sadamas.
Tallinna lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe ütles, et praegu peavad kõik lennujaama saabuvad inimesed läbima piirikontrolli.
"Kui enne selle piirikontrolli teostamist peavad inimesed täitma veel paberil ankeete, siis mitme lennuki korraga saabumisel tekivad sinna päris pikad järjekorrad ja tõesti, inimeste hajutatuse nõuet ei ole võimalik mitte kuidagi täita, kahjuks," rääkis Pärgmäe.
Et probleemi lahendada, andis terviseameti peadirektor Üllar Lanno välja uue korralduse.
Alates esmaspäevast tuleb tervisedeklaratsioon esitada juba enne reisi alustamist. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et Eesti teavitab kohustusest ka Eestisse lendavaid lennufirmasid.
"See tähendab, et enne lennule minekut chek-in -is kontrollitakse, kas tervisedeklaratsioon on täidetud või mitte. Ja see on selles mõttes meile väga vajalik, et vältida inimeste kogunemist Tallinna lennujaamas."
Eero Pärgmäe täpsustas, et kui inimene veebis tervisedeklaratsiooni ära täidab, saab ta oma meiliaadressile kinnituse.
"Ja seda ta peabki näitama lennujaama töötajale, kui ta seda küsib."
Pärgmäe lisas, et lennufirmadele teatati Eesti uutest regulatsioonidest teisipäeval ehk ka deklaratsiooni võidakse küsida alates teisipäevast.
"Aga kuna lennujaamad on selliste regulatsioonimuudatustega harjunud, siis suure tõenäosusega antakse veidi aega kohanemiseks. Kui tänasel hetkel lähevad lennukile inimesed, kes ei ole seda deklaratsiooni täitnud, siis nad jätkuvalt saavad täita selle Eestis kohapeal."
Pärgmäe sõnul on Eesti inimestel alati võimalus kodumaale naasta. See tähendab, et kui inimene internetti kasutada ei oska ja soovibki deklaratsiooni Eestis täitu, siis lennukilt maha ei jäeta teda ka edaspidi.
"Ma julgen arvata küll, et ei jäeta. Aga kuna see sisseelamine võtab aega, siis edaspidi võib siin olla selgitamist erinevatele lennujaamadele. Me oleme ka ise selleks valmis."
Pärgmäe tõi paralleeli Läti ja Leeduga. Ka nemad küsivad tervisedeklaratsiooni ja umbes 95 protsenti ankeetidest täidetakse internetis.
Kohustus täita tervisedeklaratsioon juba enne reisi algust kehtib kõigile Eestisse tulijatele. Siiski ei korraldata seda igal piirilõigul ühtemoodi. Näiteks lõunapiiril pidevat kontrolli ei ole ja seal loodab riik inimeste aususele.
Terviseameti iganädalased aruanded näitavad, et viimasel ajal on kasvama hakanud välismaalt toodud haigusjuhtude osakaal. Kui neli nädalat tagasi oli välismaalt nakkuse saanud iga sajas haigestunu, siis läinud nädalal juba iga 27. juht. Kusjuures iga kolmas välismaalt toodud haigusjuht pärineb Egiptusest. | Tervisedeklaratsiooni tuleb hakata täitma enne tagasilendu Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 5. aprillist tuleb kõigil Eestisse saabujatel täita tervisedeklaratsioon. Sinna paneb inimene kirja enda kontaktandmed, aga ka riigid, kustkaudu ta Eestisse tuli. Kõige lihtsam on deklaratsiooni täita veebis, selleks leiab terviseameti kodulehelt vastava lingi.
Need, kes internetis oma andmeid edastada ei oska, võivad deklaratsiooni ka välja printida. Ühtlasi jagatakse ankeete lennujaamas ja sadamas.
Tallinna lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe ütles, et praegu peavad kõik lennujaama saabuvad inimesed läbima piirikontrolli.
"Kui enne selle piirikontrolli teostamist peavad inimesed täitma veel paberil ankeete, siis mitme lennuki korraga saabumisel tekivad sinna päris pikad järjekorrad ja tõesti, inimeste hajutatuse nõuet ei ole võimalik mitte kuidagi täita, kahjuks," rääkis Pärgmäe.
Et probleemi lahendada, andis terviseameti peadirektor Üllar Lanno välja uue korralduse.
Alates esmaspäevast tuleb tervisedeklaratsioon esitada juba enne reisi alustamist. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et Eesti teavitab kohustusest ka Eestisse lendavaid lennufirmasid.
"See tähendab, et enne lennule minekut chek-in -is kontrollitakse, kas tervisedeklaratsioon on täidetud või mitte. Ja see on selles mõttes meile väga vajalik, et vältida inimeste kogunemist Tallinna lennujaamas."
Eero Pärgmäe täpsustas, et kui inimene veebis tervisedeklaratsiooni ära täidab, saab ta oma meiliaadressile kinnituse.
"Ja seda ta peabki näitama lennujaama töötajale, kui ta seda küsib."
Pärgmäe lisas, et lennufirmadele teatati Eesti uutest regulatsioonidest teisipäeval ehk ka deklaratsiooni võidakse küsida alates teisipäevast.
"Aga kuna lennujaamad on selliste regulatsioonimuudatustega harjunud, siis suure tõenäosusega antakse veidi aega kohanemiseks. Kui tänasel hetkel lähevad lennukile inimesed, kes ei ole seda deklaratsiooni täitnud, siis nad jätkuvalt saavad täita selle Eestis kohapeal."
Pärgmäe sõnul on Eesti inimestel alati võimalus kodumaale naasta. See tähendab, et kui inimene internetti kasutada ei oska ja soovibki deklaratsiooni Eestis täitu, siis lennukilt maha ei jäeta teda ka edaspidi.
"Ma julgen arvata küll, et ei jäeta. Aga kuna see sisseelamine võtab aega, siis edaspidi võib siin olla selgitamist erinevatele lennujaamadele. Me oleme ka ise selleks valmis."
Pärgmäe tõi paralleeli Läti ja Leeduga. Ka nemad küsivad tervisedeklaratsiooni ja umbes 95 protsenti ankeetidest täidetakse internetis.
Kohustus täita tervisedeklaratsioon juba enne reisi algust kehtib kõigile Eestisse tulijatele. Siiski ei korraldata seda igal piirilõigul ühtemoodi. Näiteks lõunapiiril pidevat kontrolli ei ole ja seal loodab riik inimeste aususele.
Terviseameti iganädalased aruanded näitavad, et viimasel ajal on kasvama hakanud välismaalt toodud haigusjuhtude osakaal. Kui neli nädalat tagasi oli välismaalt nakkuse saanud iga sajas haigestunu, siis läinud nädalal juba iga 27. juht. Kusjuures iga kolmas välismaalt toodud haigusjuht pärineb Egiptusest.
### Response:
Tervisedeklaratsiooni tuleb hakata täitma enne tagasilendu Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses ringis sai Andruse kindlalt 14:3 jagu Suurbritannia maadlejast Charlie James Bowlingust ja kohtus kaheksandikfinaalis grusiin Avtandil Kentchadzega, kellele kaotas 8:13.
25-aastane Kentchadze tuli selles kaalukategoorias 2018. aasta MM-il hõbedale ja 2019. aasta Euroopa meistrivõistlustel pronksi.
Andruse pidi nüüd lohutusringis jätkamiseks lootma, et grusiin finaali, aga Kentchadze kaotas veerandfinaalis Slovakkia esindajale Tajumuras Mairbekovic Salkazanovile. | Eesti maadleja Andruse kaotas EM-il kaheksandikfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses ringis sai Andruse kindlalt 14:3 jagu Suurbritannia maadlejast Charlie James Bowlingust ja kohtus kaheksandikfinaalis grusiin Avtandil Kentchadzega, kellele kaotas 8:13.
25-aastane Kentchadze tuli selles kaalukategoorias 2018. aasta MM-il hõbedale ja 2019. aasta Euroopa meistrivõistlustel pronksi.
Andruse pidi nüüd lohutusringis jätkamiseks lootma, et grusiin finaali, aga Kentchadze kaotas veerandfinaalis Slovakkia esindajale Tajumuras Mairbekovic Salkazanovile.
### Response:
Eesti maadleja Andruse kaotas EM-il kaheksandikfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati andis Smith albumi valja 2018. aastal, kirjutab Consequence.
Laulja sõnul on album justkui eelroog, millega fänne õrritada, mitte pearoog ning albumi avaldab ta seetõttu, et fännidele kohe ja kiiresti uut muusikat pakkuda.
Ta lisas, et lugu "Gone" sündis suurest kirjutamisvajadusest. "Selles on midagi erilist, kui sa kirjutad millestki, millel on igaühe jaoks nii palju erinevaid tähendusi," sõnas Smith, et talle meeldib, kui inimesed ta lugu erinevalt tõlgendavad.
Uus album "Be Right Back" ilmub 14. mail. | Jorja Smith avaldas uue singli ja teatas peagi ilmuvast albumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati andis Smith albumi valja 2018. aastal, kirjutab Consequence.
Laulja sõnul on album justkui eelroog, millega fänne õrritada, mitte pearoog ning albumi avaldab ta seetõttu, et fännidele kohe ja kiiresti uut muusikat pakkuda.
Ta lisas, et lugu "Gone" sündis suurest kirjutamisvajadusest. "Selles on midagi erilist, kui sa kirjutad millestki, millel on igaühe jaoks nii palju erinevaid tähendusi," sõnas Smith, et talle meeldib, kui inimesed ta lugu erinevalt tõlgendavad.
Uus album "Be Right Back" ilmub 14. mail.
### Response:
Jorja Smith avaldas uue singli ja teatas peagi ilmuvast albumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laekunud kavandeid hindas professionaalne žürii, kuhu kuulusid Laivi Suurväli (moedisainer), Triinu Pungits (moedisainer), Gita Siimpoeg (moedisainer), Anu Saagim (seltskonnategelane, ajakirjanik ja ettevõtja), Xenia Joost (moedisainer ja segameediaartist), Eve Hanson (kuldnõelte ja hõbenõelaga pärjatud moedisainer), Liisa-Chrislin Saleh (meikar), Hannes Võrno (saatejuht, meelelahutaja, moekunstnik, poliitik ja kaitseväelane) ja Annamari Vänskä (Aalto Ülikooli moeuuringute õppejõud ja rahvusvaheliselt tunnustatud kuraator).
Tänavu pääses eelžürii valikul ERKI Moeshow 2021 lõppüritusele 15 kollektsiooni:
Andreas Kübar "Scent of Support"
Anneliis Puhk "HairyTale"
Eliise Saar "Okta"
Elina Ormane "Shadows of the Past"
Emilia Obidina "Reborn"
Karin Kreek "Deforested lives / The sacrifice"
Karl-Christoph Rebane "Saving Light for Later"
Karolin Kärm "Migraine"
Kärolin Raadik "Nagu sukk ja saabas"
Liisamari Viik "You Have Only One Minute"
Mairo Seire "Dietro La Porta"
Mirjam Kalmann "What Did You Expect?"
Simona Weiland "The Kid Who Never Leaves the Playground"
Susanna Belinda Kõgel "Portree"
Tauri Västrik "Illusion II"
Žüriiliikme Laivi Suurväli sõnul on konkursi üldine tase kõrge ja esitatud tööd kvaliteetselt vormistatud ning lisab, et näha on eksperimentaalset lähenemist materjalidele ja vormidele. "Eriti köitvad on kollektsioonid, mis väljendavad erinevaid vaatepunkte ajastu vaimu tõlgendamisel," ütles Suurväli. "Tegu oli tugeva konkurentsiga ning kõrvalejäänutel tasub kollektsioonid valmis teha ning leida alternatiivseid platvorme oma ideede edastamiseks."
Žüriiliige Hannes Võrno lähtus hinnete andmisel idee originaalsusest, vormistusest ja ootusest näha teostatud ideed laval materjalis looduna. Hindajate poolt toodi välja tööd, mis eriliselt silma jäid: "Sidumsus", "Dietro la Porta", "Deforested Lives", "What Did You Expect?" ja "Shadows of the Past".
Kui ERKI Moeshow 1982. aastal alguse sai, oli see konkursivaba moedemonstratsioon tollasele Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tudengitele enda loomingu eksponeerimiseks. Võistlusmoment tekkis alles 2009. aastal, mil ERKI moelava ei suutnud enam osalejaid ära mahutada. Moeürituse korraldajateks on Eesti Kunstiakadeemia tudengid erinevatelt erialadelt, kes poole aastaga show kokku panevad.
Tänavu 28. augustil toimub ERKI Moeshow juba 34. korda. | Selgusid ERKI Moeshow 2021 finalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laekunud kavandeid hindas professionaalne žürii, kuhu kuulusid Laivi Suurväli (moedisainer), Triinu Pungits (moedisainer), Gita Siimpoeg (moedisainer), Anu Saagim (seltskonnategelane, ajakirjanik ja ettevõtja), Xenia Joost (moedisainer ja segameediaartist), Eve Hanson (kuldnõelte ja hõbenõelaga pärjatud moedisainer), Liisa-Chrislin Saleh (meikar), Hannes Võrno (saatejuht, meelelahutaja, moekunstnik, poliitik ja kaitseväelane) ja Annamari Vänskä (Aalto Ülikooli moeuuringute õppejõud ja rahvusvaheliselt tunnustatud kuraator).
Tänavu pääses eelžürii valikul ERKI Moeshow 2021 lõppüritusele 15 kollektsiooni:
Andreas Kübar "Scent of Support"
Anneliis Puhk "HairyTale"
Eliise Saar "Okta"
Elina Ormane "Shadows of the Past"
Emilia Obidina "Reborn"
Karin Kreek "Deforested lives / The sacrifice"
Karl-Christoph Rebane "Saving Light for Later"
Karolin Kärm "Migraine"
Kärolin Raadik "Nagu sukk ja saabas"
Liisamari Viik "You Have Only One Minute"
Mairo Seire "Dietro La Porta"
Mirjam Kalmann "What Did You Expect?"
Simona Weiland "The Kid Who Never Leaves the Playground"
Susanna Belinda Kõgel "Portree"
Tauri Västrik "Illusion II"
Žüriiliikme Laivi Suurväli sõnul on konkursi üldine tase kõrge ja esitatud tööd kvaliteetselt vormistatud ning lisab, et näha on eksperimentaalset lähenemist materjalidele ja vormidele. "Eriti köitvad on kollektsioonid, mis väljendavad erinevaid vaatepunkte ajastu vaimu tõlgendamisel," ütles Suurväli. "Tegu oli tugeva konkurentsiga ning kõrvalejäänutel tasub kollektsioonid valmis teha ning leida alternatiivseid platvorme oma ideede edastamiseks."
Žüriiliige Hannes Võrno lähtus hinnete andmisel idee originaalsusest, vormistusest ja ootusest näha teostatud ideed laval materjalis looduna. Hindajate poolt toodi välja tööd, mis eriliselt silma jäid: "Sidumsus", "Dietro la Porta", "Deforested Lives", "What Did You Expect?" ja "Shadows of the Past".
Kui ERKI Moeshow 1982. aastal alguse sai, oli see konkursivaba moedemonstratsioon tollasele Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tudengitele enda loomingu eksponeerimiseks. Võistlusmoment tekkis alles 2009. aastal, mil ERKI moelava ei suutnud enam osalejaid ära mahutada. Moeürituse korraldajateks on Eesti Kunstiakadeemia tudengid erinevatelt erialadelt, kes poole aastaga show kokku panevad.
Tänavu 28. augustil toimub ERKI Moeshow juba 34. korda.
### Response:
Selgusid ERKI Moeshow 2021 finalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroliiga põhiturniiri võitis Barcelona (24-10), kelle kõrval said koduväljakueelise ka Moskva CSKA (22-12), Anadolu Efes (22-12) ja Milano Olimpia (21-13).
Tagumise nelikuna pääsesid väljalangemismängudele Müncheni Bayern (21-13), Madridi Real (20-14), Istanbuli Fenerbahce (20-14) ja Peterburi Zeniit (20-14).
Kahe võidu kaugusele jäi edasipääs põhiturniiri kümnendana lõpetanud Sander Raieste klubil Baskonial ja kolme võidu kaugusele 11. koha saanud Leedu suurklubil Kaunase Žalgirisel.
Veerandfinaalides mängitakse põhimõttel parem viiest ja paaride võitjad pääsevad 28.-30. mail Kölnis toimuvale finaalturniirile.
Eelmisel hooajal Euroliigat koroonaviiruse pandeemia tõttu lõpuni ei mängitud, 2019. aasta finaalis tuli meistriks Moskva CSKA, kes sai esikohamängus jagu Anadolu Efesest 91:83. Eelmisest viiest korrast on kaks tiitlit võitnud CSKA ja kaks Real, üks esikoht on langenud Fenerbahcele. | Euroliigas tehakse algust veerandfinaalidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroliiga põhiturniiri võitis Barcelona (24-10), kelle kõrval said koduväljakueelise ka Moskva CSKA (22-12), Anadolu Efes (22-12) ja Milano Olimpia (21-13).
Tagumise nelikuna pääsesid väljalangemismängudele Müncheni Bayern (21-13), Madridi Real (20-14), Istanbuli Fenerbahce (20-14) ja Peterburi Zeniit (20-14).
Kahe võidu kaugusele jäi edasipääs põhiturniiri kümnendana lõpetanud Sander Raieste klubil Baskonial ja kolme võidu kaugusele 11. koha saanud Leedu suurklubil Kaunase Žalgirisel.
Veerandfinaalides mängitakse põhimõttel parem viiest ja paaride võitjad pääsevad 28.-30. mail Kölnis toimuvale finaalturniirile.
Eelmisel hooajal Euroliigat koroonaviiruse pandeemia tõttu lõpuni ei mängitud, 2019. aasta finaalis tuli meistriks Moskva CSKA, kes sai esikohamängus jagu Anadolu Efesest 91:83. Eelmisest viiest korrast on kaks tiitlit võitnud CSKA ja kaks Real, üks esikoht on langenud Fenerbahcele.
### Response:
Euroliigas tehakse algust veerandfinaalidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhiseaduskomijsoni esimees Toomas Kivimägi (Reformierakond) ütles, et kompromissi otsiti kaua, kuid lõpuks jõuti lahenduseni, et opositsioon ja koalitsioon on erikomisjonides esindatud võrdselt.
Kivimägi lisas, et erikomisjonide esimeeste kohtade jaotust pole kavas muuta. Riigieelarve kontrolli ja korruptsioonivastase erikomisjoni juhi kohad kuuluvad opositsioonile, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni juhi koht kuulub koalitsioonile.
"Komisjon arutas erikomisjonide moodustamise muutmise eelnõud esmalt veebruaris, ent tulise arutelu ja suurte eriarvamuste tõttu, otsustasime aja maha võtta ja otsida kompromissi," lausus Kivimägi.
Kehtiva korra järgi moodustati erikomisjonid pariteetsetel alustel, mis tagas eelmise valitsuse ajal erikomisjonides ülekaalu koalitsioonierakondadele. Koalitsiooni vahetudes muutus ka see vahekord ja uus koalitsioon soovis muuta komisjonide moodustamine proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvaks. Kompromissina jõuti lahenduseni, et edasi minnakse tasakaalu põhimõttega.
Põhiseaduskomisjon saatis kolme erikomisjoni moodustamise muutmise eelnõud täiskogule esimeseks lugemiseks, mis toimub 4. mail. | Koalitsioon loobus riigikogu erikomisjonides enamuse haaramisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhiseaduskomijsoni esimees Toomas Kivimägi (Reformierakond) ütles, et kompromissi otsiti kaua, kuid lõpuks jõuti lahenduseni, et opositsioon ja koalitsioon on erikomisjonides esindatud võrdselt.
Kivimägi lisas, et erikomisjonide esimeeste kohtade jaotust pole kavas muuta. Riigieelarve kontrolli ja korruptsioonivastase erikomisjoni juhi kohad kuuluvad opositsioonile, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni juhi koht kuulub koalitsioonile.
"Komisjon arutas erikomisjonide moodustamise muutmise eelnõud esmalt veebruaris, ent tulise arutelu ja suurte eriarvamuste tõttu, otsustasime aja maha võtta ja otsida kompromissi," lausus Kivimägi.
Kehtiva korra järgi moodustati erikomisjonid pariteetsetel alustel, mis tagas eelmise valitsuse ajal erikomisjonides ülekaalu koalitsioonierakondadele. Koalitsiooni vahetudes muutus ka see vahekord ja uus koalitsioon soovis muuta komisjonide moodustamine proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvaks. Kompromissina jõuti lahenduseni, et edasi minnakse tasakaalu põhimõttega.
Põhiseaduskomisjon saatis kolme erikomisjoni moodustamise muutmise eelnõud täiskogule esimeseks lugemiseks, mis toimub 4. mail.
### Response:
Koalitsioon loobus riigikogu erikomisjonides enamuse haaramisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõnealuse taime nimi on Coffea stenophylla ning tegu on metsiku ja suhteliselt haruldase taimega, mis kasvab Lääne-Aafrika põhjaosas. Võrreldes levinumate kohvisortidega on sel rohkem eeldusi kliimamuutustega toimetulekuks, vahendab ScienceAlert.
Ühtlasi meenutavad C. stenophylla oad maitselt kvaliteetset araabika kohvi ehk kohvigurmaanid peaksid lõpptulemusega rahule jääma. Praegu moodustab araabika kogu kohviturust kolm neljandikku. Kliimamuutus seab aga just araabika kohvipuu (C. arabica) arvukuse ohtu, sest see sort vajab kasvamiseks väga kindlaid tingimusi.
Värske uuringu autorite sõnul laiendab C. stenophylla oluliselt kvaliteetse kohvi kasvatamiseks sobivat kliimavahemikku. Samuti võib see olla võti, kuidas aretada kliimale vastupidavamaid kohvisorte.
Uus on hästi unustatud vana
C. stenophyllat peeti seni väljasurnuks kõikjal peale Elevandiluuranniku. Mitu aastakümmet avaldati selle kohta väga vähe uut infot. Hiljuti taasavastati taim aga Sierra Leonest.
Teadlased maitsesid C. stenophylla proove ja jooksutasid mudeleid, et hinnata taime võimalikke kasvutingimusi. Tuli välja, et sort suudab taluda kuni 24,9 °C kuumust. See muudab taasleitud sordi vastupidavamaks nii araabia kui ka kongo kohvipuust (C. canephora).
Varasema uuringu järgi suudab C. stenophylla taim ellu jääda isegi pika põua ajal. Ühtlasi on see osaliselt resistentne kohvi-leheroostele (Hemileia vastatrix). Teisisõnu on taasavastatud taimel mitu voorust, kui taimekasvatajad vaid suudavad sellelt piisavalt saaki saada.
Autorite sõnul mainitaksegi nappi saagikust peamise põhjusena, miks C. stenophylla ei saanud maamunal valdavaks kohvisordiks. Samas võib asi olla hoopis selles, et omal ajal langesid kokku kongo kohvitaime murrang maailmaturule ja C. stenophylla kohvi kasvatuse langus.
Taasleitud kohvisordist joogi on heaks kiitnud ka maitsmiseksperdid, kes maitsesid uut kohvijooki mullustes pimekatsetes, lisavad uurijad. Kaugemas tulevikus võib C. stenophylla taimi teiste sortidega ristata ja tõsta nii viimaste vastupidavust muutuvale kliimale.
Vastupidavamate sortide kasvatamise kõrval on eesootavale kohvinappusele pakutud muidki lahendusi. Näiteks tuleks kohviistandused tulevikus teistesse riikidesse viia või teha kohviubade tootmise erinevates etappides kohendusi. Parim lahendus oleks teadlaste sõnul muidugi võitlus algpõhjuse ehk kliimamuutusega.
Nüüd istutavadki uurijad C. stenophylla istikuid ja hindavad sordi sobivust tulevaseks kvaliteetkohvi tootmiseks. Igal juhul läheb veel aega, enne kui keegi peale teadlaste uut kohvi maitsta saab. Siiski loodavad uurijad, et uus sort tuleb viie kuni seitsme aasta pärast nišitootena turule ja muutub sealtpeale tavalisemaks.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Plants. | Horisondil terendava kohvinappuse võib seljatada unustatud sort | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõnealuse taime nimi on Coffea stenophylla ning tegu on metsiku ja suhteliselt haruldase taimega, mis kasvab Lääne-Aafrika põhjaosas. Võrreldes levinumate kohvisortidega on sel rohkem eeldusi kliimamuutustega toimetulekuks, vahendab ScienceAlert.
Ühtlasi meenutavad C. stenophylla oad maitselt kvaliteetset araabika kohvi ehk kohvigurmaanid peaksid lõpptulemusega rahule jääma. Praegu moodustab araabika kogu kohviturust kolm neljandikku. Kliimamuutus seab aga just araabika kohvipuu (C. arabica) arvukuse ohtu, sest see sort vajab kasvamiseks väga kindlaid tingimusi.
Värske uuringu autorite sõnul laiendab C. stenophylla oluliselt kvaliteetse kohvi kasvatamiseks sobivat kliimavahemikku. Samuti võib see olla võti, kuidas aretada kliimale vastupidavamaid kohvisorte.
Uus on hästi unustatud vana
C. stenophyllat peeti seni väljasurnuks kõikjal peale Elevandiluuranniku. Mitu aastakümmet avaldati selle kohta väga vähe uut infot. Hiljuti taasavastati taim aga Sierra Leonest.
Teadlased maitsesid C. stenophylla proove ja jooksutasid mudeleid, et hinnata taime võimalikke kasvutingimusi. Tuli välja, et sort suudab taluda kuni 24,9 °C kuumust. See muudab taasleitud sordi vastupidavamaks nii araabia kui ka kongo kohvipuust (C. canephora).
Varasema uuringu järgi suudab C. stenophylla taim ellu jääda isegi pika põua ajal. Ühtlasi on see osaliselt resistentne kohvi-leheroostele (Hemileia vastatrix). Teisisõnu on taasavastatud taimel mitu voorust, kui taimekasvatajad vaid suudavad sellelt piisavalt saaki saada.
Autorite sõnul mainitaksegi nappi saagikust peamise põhjusena, miks C. stenophylla ei saanud maamunal valdavaks kohvisordiks. Samas võib asi olla hoopis selles, et omal ajal langesid kokku kongo kohvitaime murrang maailmaturule ja C. stenophylla kohvi kasvatuse langus.
Taasleitud kohvisordist joogi on heaks kiitnud ka maitsmiseksperdid, kes maitsesid uut kohvijooki mullustes pimekatsetes, lisavad uurijad. Kaugemas tulevikus võib C. stenophylla taimi teiste sortidega ristata ja tõsta nii viimaste vastupidavust muutuvale kliimale.
Vastupidavamate sortide kasvatamise kõrval on eesootavale kohvinappusele pakutud muidki lahendusi. Näiteks tuleks kohviistandused tulevikus teistesse riikidesse viia või teha kohviubade tootmise erinevates etappides kohendusi. Parim lahendus oleks teadlaste sõnul muidugi võitlus algpõhjuse ehk kliimamuutusega.
Nüüd istutavadki uurijad C. stenophylla istikuid ja hindavad sordi sobivust tulevaseks kvaliteetkohvi tootmiseks. Igal juhul läheb veel aega, enne kui keegi peale teadlaste uut kohvi maitsta saab. Siiski loodavad uurijad, et uus sort tuleb viie kuni seitsme aasta pärast nišitootena turule ja muutub sealtpeale tavalisemaks.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Plants.
### Response:
Horisondil terendava kohvinappuse võib seljatada unustatud sort |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokuratuuri teatel on insener Hiina kommunistliku partei liige. Insener töötas Jaapanis Hiina riigile kuuluvas telekommunikatsiooniettevõttes.
"Häkker töötas küber-spionaaži rühmas "Tick". Tegemist on Hiina armee organisatsiooniga," teatas Jaapani uudisteagentuur Kyodo News.
Häkker töötas Jaapanis aastatel 2016-2017.
"Jaapani lennunduse ja kosmoseagentuur teatas, et nende süsteeme rikuti. Siiski keelas agentuur igasuguse tundliku teabe jagamise," teatas The Times.
Jaapani valitsuse pressiesindaja Katsunobu Kato teatas teisipäeval, et küberrünnakutest tulenevate ohtude arv ja võimekus kasvavad.
"Valitsus tunnistab, et sellistele rünnakutele reageerimine on kriitilise tähtsusega," ütles Kato.
Märtsis teatas USA tehnoloogiafirma Microsoft, et Hiina valitsusega koostööd tegev häkkerirühmitus Hafnium ründas ettevõtte servereid. | Jaapan süüdistab Hiina sõjaväe häkkerit küberrünnaku korraldamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokuratuuri teatel on insener Hiina kommunistliku partei liige. Insener töötas Jaapanis Hiina riigile kuuluvas telekommunikatsiooniettevõttes.
"Häkker töötas küber-spionaaži rühmas "Tick". Tegemist on Hiina armee organisatsiooniga," teatas Jaapani uudisteagentuur Kyodo News.
Häkker töötas Jaapanis aastatel 2016-2017.
"Jaapani lennunduse ja kosmoseagentuur teatas, et nende süsteeme rikuti. Siiski keelas agentuur igasuguse tundliku teabe jagamise," teatas The Times.
Jaapani valitsuse pressiesindaja Katsunobu Kato teatas teisipäeval, et küberrünnakutest tulenevate ohtude arv ja võimekus kasvavad.
"Valitsus tunnistab, et sellistele rünnakutele reageerimine on kriitilise tähtsusega," ütles Kato.
Märtsis teatas USA tehnoloogiafirma Microsoft, et Hiina valitsusega koostööd tegev häkkerirühmitus Hafnium ründas ettevõtte servereid.
### Response:
Jaapan süüdistab Hiina sõjaväe häkkerit küberrünnaku korraldamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tugevuselt teise taseme (UCI ProTeam) profiklubi rattur Matteo Spreafico põrus mullusel Giro d'Italial keelatud aine Enobosarmi ehk ostariiniga. Tänavuse hooaja eel jäi klubi teine rattur Matteo De Bonis vahele EPO-ga.
Kaks dopingujuhtumit vähem kui 12 kuu jooksul tähendab vastavalt UCI reeglitele kogu tiimile 15-45 päeva pikkust võistluskeeldu ja kuigi Vini Zabule määratud 30-päevane keeld lõppeb kaks päeva enne Giro algust, otsustas meeskond suurtuurist loobuda.
Doping on Itaalias kriminaalkuritegu ja nii korraldas politsei 2009. aastal asutatud võistkonna ruumides ja ratturite kodudes läbiotsimise. Meedia teatel on uurimise all nii Vini Zabu juht Angelo Citracca, peaspordidirektor Luca Scrinto kui ka De Bonis.
Citracca lausus portaalile Cyclingnews, et läbiotsimistel midagi keelatut ei avastatud ning võistkond teeb nii Itaalia politsei kui ka rahvusvahelise jalgrattaliiduga koostööd. De Bonis tegutses tema sõnul omal initsiatiivil.
Vini Zabu-Brado-KTM-i asemel saab Itaalia velotuuri korraldajatelt erikutse Androni Giacattoli meeskond. | Itaalia profitiimile määrati 30-päevane võistluskeeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tugevuselt teise taseme (UCI ProTeam) profiklubi rattur Matteo Spreafico põrus mullusel Giro d'Italial keelatud aine Enobosarmi ehk ostariiniga. Tänavuse hooaja eel jäi klubi teine rattur Matteo De Bonis vahele EPO-ga.
Kaks dopingujuhtumit vähem kui 12 kuu jooksul tähendab vastavalt UCI reeglitele kogu tiimile 15-45 päeva pikkust võistluskeeldu ja kuigi Vini Zabule määratud 30-päevane keeld lõppeb kaks päeva enne Giro algust, otsustas meeskond suurtuurist loobuda.
Doping on Itaalias kriminaalkuritegu ja nii korraldas politsei 2009. aastal asutatud võistkonna ruumides ja ratturite kodudes läbiotsimise. Meedia teatel on uurimise all nii Vini Zabu juht Angelo Citracca, peaspordidirektor Luca Scrinto kui ka De Bonis.
Citracca lausus portaalile Cyclingnews, et läbiotsimistel midagi keelatut ei avastatud ning võistkond teeb nii Itaalia politsei kui ka rahvusvahelise jalgrattaliiduga koostööd. De Bonis tegutses tema sõnul omal initsiatiivil.
Vini Zabu-Brado-KTM-i asemel saab Itaalia velotuuri korraldajatelt erikutse Androni Giacattoli meeskond.
### Response:
Itaalia profitiimile määrati 30-päevane võistluskeeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaadatavuselt järgmine oli "Aktuaalne kaamera", mis köitis 169 000 televaataja tähelepanu. Kolmanda koha saavutanud "Aktuaalne kaamera. Nädal" kogus aga 165 000 vaatajat, teatas Kantar Emor.
ETV saadetest jõudsid vaadatuimate telesaadete esikümnesse ka "Hommik Anuga", "Õnne 13", "Sport. Sport", "EnsV" ja "Sport".
Kanal 2 saadetest jõudsid edetabelisse "Kuuuurija" ja "Pilvede all". | Vaadatuimate telesaadete edetabeli vallutas taas "Pealtnägija" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaadatavuselt järgmine oli "Aktuaalne kaamera", mis köitis 169 000 televaataja tähelepanu. Kolmanda koha saavutanud "Aktuaalne kaamera. Nädal" kogus aga 165 000 vaatajat, teatas Kantar Emor.
ETV saadetest jõudsid vaadatuimate telesaadete esikümnesse ka "Hommik Anuga", "Õnne 13", "Sport. Sport", "EnsV" ja "Sport".
Kanal 2 saadetest jõudsid edetabelisse "Kuuuurija" ja "Pilvede all".
### Response:
Vaadatuimate telesaadete edetabeli vallutas taas "Pealtnägija" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseministeeriumi uus hoone kerkib Lennusadama lähedusse aadressile Vesilennuki tänav 9.
Mullu väljakuulutatud arhitektuurikonkursi tähtaeg oli tänavu jaanuaris, mil selgitati välja bürood, kes on arhitektuurivõistlusel osalemisest huvitatud.
"Tänaseks on siseministeeriumi uue hoone arhitektuurivõistlusel osaleda soovijad võistlusjuhendi kätte saanud ning ideekavandite tähtaeg on mai lõpp. Peale seda saab žürii esitatud ideekavandeid hindama hakata ning oma valikud teha," ütles RKAS-i pressiesindaja Mariliis Sepper ERR-ile.
Sepperi sõnul võtab žürii töö ideekavanditega tavaliselt aega paar kuud ja eeldatavasti selgub uue hoone lahendus suve lõpuks.
Siseministeerium teatas 2018. aastal, et ministeeriumi praegune hoone vanalinnas on jäänud liiga suureks ja ei vasta ministeeriumile olulistele tingimustele, sealjuures on raske tagada vajalikke turvanõudeid.
Ministeeriumi praegune hoone vajaks lähiaastatel hinnanguliselt kuue miljoni euro eest investeeringuid, uue hoone ehitus peaks maksma ligikaudu 10 miljonit eurot. | Siseministeeriumi uue hoone arhitektuuriline lahendus selgub suve lõpuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseministeeriumi uus hoone kerkib Lennusadama lähedusse aadressile Vesilennuki tänav 9.
Mullu väljakuulutatud arhitektuurikonkursi tähtaeg oli tänavu jaanuaris, mil selgitati välja bürood, kes on arhitektuurivõistlusel osalemisest huvitatud.
"Tänaseks on siseministeeriumi uue hoone arhitektuurivõistlusel osaleda soovijad võistlusjuhendi kätte saanud ning ideekavandite tähtaeg on mai lõpp. Peale seda saab žürii esitatud ideekavandeid hindama hakata ning oma valikud teha," ütles RKAS-i pressiesindaja Mariliis Sepper ERR-ile.
Sepperi sõnul võtab žürii töö ideekavanditega tavaliselt aega paar kuud ja eeldatavasti selgub uue hoone lahendus suve lõpuks.
Siseministeerium teatas 2018. aastal, et ministeeriumi praegune hoone vanalinnas on jäänud liiga suureks ja ei vasta ministeeriumile olulistele tingimustele, sealjuures on raske tagada vajalikke turvanõudeid.
Ministeeriumi praegune hoone vajaks lähiaastatel hinnanguliselt kuue miljoni euro eest investeeringuid, uue hoone ehitus peaks maksma ligikaudu 10 miljonit eurot.
### Response:
Siseministeeriumi uue hoone arhitektuuriline lahendus selgub suve lõpuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Umbes aasta tagasi, viiruspuhangu algul huvitas avalikkust väga küsimus, miks võtab ravimite ja vaktsiinide arendus ning müügile tulek väga kaua aega. Nüüd oleme osaliselt pigem vastupidises seisus: vaktsiinid on olemas, aga inimestes tekitab kahtlusi asjaolu, et need on saabunud kasutusse justkui liiga kiiresti.
Covid-19 vaktsiinid on tavapärase ravimite ja vaktsiinide turulejõudmisega võrreldes tõesti kiiresti kasutusse jõudnud. Põhjus selleks on ilmselge: kogu maailma mõjutav pandeemia tähendas seda, et nii teadlased, arstid, biotehnoloogiaettevõtted kui regulatiiv- ja kontrollasutused panustasid oma energiat ja ressursse, et vaktsiine oleks võimalik kiiresti arendada, kontrollida ja müügile lubada.
Ühegi varasema ravimiga (ka vaktsiin on ravim) seda protsessi ajaliselt võrrelda ei saagi, küll aga on läbitud kontrollmehhanismid sisult sama ranged.
Ravimiohutuse üha rangemaks muutuvate reeglite ajalugu on üsna pikk ning välja võib tuua mõned kõnekad lood. Kõik on kuulnud legendaarsest potentsiravimist, milles sisalduvat toimeainet uuriti teatud südame-veresoonkonna haiguste raviks. Ootamatult selgunud kõrvaltoimest sai aga hoopis ravimi peamine toime. Pärast lisauuringuid kinnitati sama toimeaine küll ka teatud kindlat tüüpi südame-veresoonkonna haiguse raviks.
Kaasaegse range ravimiohutuse ajaloo alguseks võib pidada eelmise sajandi viie- ja kuuekümnendaid aastaid, mil võeti kasutusele ravim, mis oli mõeldud muu hulgas hommikuse iivelduse ja oksendamise leevendamiseks lapseootel naistel.
Infot ravimite kõrvaltoimete kohta sel ajal aktiivselt ja süstemaatiliselt ei jälgitud ega kogutud. Peaaegu ainsaks võimaluseks sellekohast infot koondada olid arstide poolt avaldatud juhtumikirjeldused teaduskirjanduses.
Et 1960. aastatel hakati teaduskirjanduses järjest enam avaldama teateid iseloomulike raskete väärarengutega vastsündinutest, kelle emad olid raseduse ajal nimetatud ravimit kasutanud, ilmnes lõpuks seos selle ravimi kasutamise ja väärarengute tekke vahel. See on üks ajaloo kurjadest õppetundidest täielikult välditavast kõrvaltoimest.
Nüüdseks on see meid viinud täpsete ja rangete meetmeteni ravimite kõrvaltoimete registreerimiseks ja jälgimiseks ning neid ennetavate ja vähendavate abinõude kasutuselevõtuks nii enne kui ka pärast ravimile müügiloa andmist.
Siit jõuame üldtuntud teadmiseni: kõikidel ravimitel võib esineda kõrvaltoimed. Arstidele, proviisoritele ja teistele tervishoiutöötajatele õpetatakse koolis, et ükski ravim pole riskita ning kardetavasti puudub kõrvaltoimeteta ravimil ka ravitoime.
Just seetõttu on kõigi kehtiva müügiloaga ravimite (sealhulgas vaktsiinide) ohutusprofiil ravimiametite poolt hoolikalt hinnatud ja nõuetekohane. Tasub meeles pidada, et arst kaalub patsiendile ravimi määramisel alati ravimist saadava kasu/riski suhet, ning ravimi kasutamiseks peab kasu patsiendile alati ületama võimalikke riske.
Müügiloa andmisele eelnevad uuringud on väga põhjalikud. Samal ajal saab kliinilistes uuringutes osaleda siiski piiratud arv inimesi, samuti ei ole kunagi võimalik uuringutesse kaasata kõigi mõeldavate kaasuvate haiguste või ravimitega patsiente ega kõiki võimalikke kõrvaltoimeid uuringute käigus avastada.
Et pikaajalisel kasutamisel tekkivad ja harvaesinevad kõrvaltoimed hakkavad ilmnema alles pärast ravimi igapäevasesse meditsiinipraktikasse jõudmist, jätkub kasu/riski hindamine ravimi ohutu kasutamise tagamiseks ka pärast ravimile müügiloa andmist.
Selle käigus jälgitakse pidevalt ravimi toimet, kõrvaltoimeid, erinevate ravimite kooskasutamisel tekkivaid mõjusid ja veel palju muudki. Uuringute, meditsiini- ja teaduskirjanduses avaldatu ning ravimi kasutajate poolt teatatud ohutusalase info põhjal koostavad ravimitootjad kindlate ajavahemike järel ohutusaruandeid, mida nii tootjad kui ravimiametid hoolikalt hindavad.
"Ebasoovitava juhtumi ja ravimi vahelise seose tuvastamisega sama oluline on välistada mitte-eksisteerivad seosed."
Põhjalikult analüüsitakse, kas teatatud kõrvaltoimed võisid olla seotud ravimi kasutamisega, teiste samaaegselt võetavate ravimitega või hoopis muude, ravimist sõltumatute asjaoludega. Ebasoovitava juhtumi ja ravimi vahelise seose tuvastamisega sama oluline on välistada mitte-eksisteerivad seosed.
Vastasel korral ei saaks ravi patsiendid, kes seda väga vajavad. Näitena võib tuua hüpoteetilise olukorra, kus talvel libedate kõnniteede tõttu inimesed kukuvad, registreeritakse rohkelt luumurde, sh ravimikasutajatel, ning ilma lähemalt uurimata võib tunduda, justkui oleks ravim põhjustanud luuhõrenemist.
Kõigi käsimüügi- ja retseptiravimitega on alati kaasas pakendi infoleht – selles on piinliku täpsuse ja avameelsusega üles loetletud kõik teadaolevad kõrvaltoimed. Samuti leiab sealt juhised, kuidas ja kellele tekkinud kõrvaltoimetest teatada.
Kõrvaltoimest teatamisel on oluline, et nii arst kui patsient kirjeldaksid seda võimalikult täpselt. Uute riskide puhul, kui näiteks ilmneb uusi kõrvaltoimeid või mingeid kõrvaltoimeid tekib varem teadaolevast sagedamini, pööratakse sellele spetsiaalselt tähelepanu. Ette võidakse võtta täiendavaid uuringuid, vajadusel täiendatakse pakendi infolehte, kõike selleks, et ravimi kasutamisest saadav kasu patsiendile oleks endiselt ja alati suurem kui võimalik risk. Lisaks võidakse kasutusele võtta täiendavaid abinõusid riskide vähendamiseks.
Näitena võib tuua lisauuringuid või analüüse enne ravimi väljakirjutamist või kasutamise ajal. Et nii arst kui patsient oleks neist abinõudest teadlik, koostatakse teatud juhtudel täiendavad, ravimi kasutajatele mõeldud materjalid. Äärmuslikel juhtudel, kui siiski selgub, et ravimi kasutamisest tulenev risk on aktsepteerimatult suur ja seda mõistlikul viisil vähendada ei ole võimalik, võetakse ravimilt müügiluba ära ja kõrvaldatakse ravim kasutuselt.
Riskivähendamise meetmed on ravimiohutuse järgmine tase: nagu öeldud, juhitakse nende materjalide abil ravimi kasutajate – patsientide, arstide, õdede ja apteekrite – tähelepanu olulistele riskidele, mis ravimi kasutamisega võivad kaasneda. Oluline on riski teadvustada, sest ravimi õige ja teadliku kasutamise abil on see tihti vähendatav või suisa välditav.
Kogu eelnev jutt tähendab, et kõik kõrvaltoimed ja uus teadmine ravimi kohta kogutakse kokku. Vastavalt täienenud teadmisele uuendatakse infot ravimi kohta. Patsient võib kindel olla, et ohutusalane teave on talle kättesaadav ning avalik – midagi ei varjata.
Ravimite ohutust puudutava tasakaalustatud infovälja kujundamises on võtmeroll ühelt poolt kõrvaltoimetest teatamisel ja pidevalt uueneval ohutusalasel teabel ning teiselt poolt iga inimese tahtel tõlgendada infot ratsionaalselt ja eelarvamusteta.
Ruth Aava, Iivi Ammon, Maaja Ivask, Liis Otsa ja Keiti Parik on ravimitootjate liidu ravimite registreerimisala ja meditsiiniala töögruppide liikmed. | Ülevaade. Terviseriskide minimeerimisest pärast ravimi müügiloa saamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Umbes aasta tagasi, viiruspuhangu algul huvitas avalikkust väga küsimus, miks võtab ravimite ja vaktsiinide arendus ning müügile tulek väga kaua aega. Nüüd oleme osaliselt pigem vastupidises seisus: vaktsiinid on olemas, aga inimestes tekitab kahtlusi asjaolu, et need on saabunud kasutusse justkui liiga kiiresti.
Covid-19 vaktsiinid on tavapärase ravimite ja vaktsiinide turulejõudmisega võrreldes tõesti kiiresti kasutusse jõudnud. Põhjus selleks on ilmselge: kogu maailma mõjutav pandeemia tähendas seda, et nii teadlased, arstid, biotehnoloogiaettevõtted kui regulatiiv- ja kontrollasutused panustasid oma energiat ja ressursse, et vaktsiine oleks võimalik kiiresti arendada, kontrollida ja müügile lubada.
Ühegi varasema ravimiga (ka vaktsiin on ravim) seda protsessi ajaliselt võrrelda ei saagi, küll aga on läbitud kontrollmehhanismid sisult sama ranged.
Ravimiohutuse üha rangemaks muutuvate reeglite ajalugu on üsna pikk ning välja võib tuua mõned kõnekad lood. Kõik on kuulnud legendaarsest potentsiravimist, milles sisalduvat toimeainet uuriti teatud südame-veresoonkonna haiguste raviks. Ootamatult selgunud kõrvaltoimest sai aga hoopis ravimi peamine toime. Pärast lisauuringuid kinnitati sama toimeaine küll ka teatud kindlat tüüpi südame-veresoonkonna haiguse raviks.
Kaasaegse range ravimiohutuse ajaloo alguseks võib pidada eelmise sajandi viie- ja kuuekümnendaid aastaid, mil võeti kasutusele ravim, mis oli mõeldud muu hulgas hommikuse iivelduse ja oksendamise leevendamiseks lapseootel naistel.
Infot ravimite kõrvaltoimete kohta sel ajal aktiivselt ja süstemaatiliselt ei jälgitud ega kogutud. Peaaegu ainsaks võimaluseks sellekohast infot koondada olid arstide poolt avaldatud juhtumikirjeldused teaduskirjanduses.
Et 1960. aastatel hakati teaduskirjanduses järjest enam avaldama teateid iseloomulike raskete väärarengutega vastsündinutest, kelle emad olid raseduse ajal nimetatud ravimit kasutanud, ilmnes lõpuks seos selle ravimi kasutamise ja väärarengute tekke vahel. See on üks ajaloo kurjadest õppetundidest täielikult välditavast kõrvaltoimest.
Nüüdseks on see meid viinud täpsete ja rangete meetmeteni ravimite kõrvaltoimete registreerimiseks ja jälgimiseks ning neid ennetavate ja vähendavate abinõude kasutuselevõtuks nii enne kui ka pärast ravimile müügiloa andmist.
Siit jõuame üldtuntud teadmiseni: kõikidel ravimitel võib esineda kõrvaltoimed. Arstidele, proviisoritele ja teistele tervishoiutöötajatele õpetatakse koolis, et ükski ravim pole riskita ning kardetavasti puudub kõrvaltoimeteta ravimil ka ravitoime.
Just seetõttu on kõigi kehtiva müügiloaga ravimite (sealhulgas vaktsiinide) ohutusprofiil ravimiametite poolt hoolikalt hinnatud ja nõuetekohane. Tasub meeles pidada, et arst kaalub patsiendile ravimi määramisel alati ravimist saadava kasu/riski suhet, ning ravimi kasutamiseks peab kasu patsiendile alati ületama võimalikke riske.
Müügiloa andmisele eelnevad uuringud on väga põhjalikud. Samal ajal saab kliinilistes uuringutes osaleda siiski piiratud arv inimesi, samuti ei ole kunagi võimalik uuringutesse kaasata kõigi mõeldavate kaasuvate haiguste või ravimitega patsiente ega kõiki võimalikke kõrvaltoimeid uuringute käigus avastada.
Et pikaajalisel kasutamisel tekkivad ja harvaesinevad kõrvaltoimed hakkavad ilmnema alles pärast ravimi igapäevasesse meditsiinipraktikasse jõudmist, jätkub kasu/riski hindamine ravimi ohutu kasutamise tagamiseks ka pärast ravimile müügiloa andmist.
Selle käigus jälgitakse pidevalt ravimi toimet, kõrvaltoimeid, erinevate ravimite kooskasutamisel tekkivaid mõjusid ja veel palju muudki. Uuringute, meditsiini- ja teaduskirjanduses avaldatu ning ravimi kasutajate poolt teatatud ohutusalase info põhjal koostavad ravimitootjad kindlate ajavahemike järel ohutusaruandeid, mida nii tootjad kui ravimiametid hoolikalt hindavad.
"Ebasoovitava juhtumi ja ravimi vahelise seose tuvastamisega sama oluline on välistada mitte-eksisteerivad seosed."
Põhjalikult analüüsitakse, kas teatatud kõrvaltoimed võisid olla seotud ravimi kasutamisega, teiste samaaegselt võetavate ravimitega või hoopis muude, ravimist sõltumatute asjaoludega. Ebasoovitava juhtumi ja ravimi vahelise seose tuvastamisega sama oluline on välistada mitte-eksisteerivad seosed.
Vastasel korral ei saaks ravi patsiendid, kes seda väga vajavad. Näitena võib tuua hüpoteetilise olukorra, kus talvel libedate kõnniteede tõttu inimesed kukuvad, registreeritakse rohkelt luumurde, sh ravimikasutajatel, ning ilma lähemalt uurimata võib tunduda, justkui oleks ravim põhjustanud luuhõrenemist.
Kõigi käsimüügi- ja retseptiravimitega on alati kaasas pakendi infoleht – selles on piinliku täpsuse ja avameelsusega üles loetletud kõik teadaolevad kõrvaltoimed. Samuti leiab sealt juhised, kuidas ja kellele tekkinud kõrvaltoimetest teatada.
Kõrvaltoimest teatamisel on oluline, et nii arst kui patsient kirjeldaksid seda võimalikult täpselt. Uute riskide puhul, kui näiteks ilmneb uusi kõrvaltoimeid või mingeid kõrvaltoimeid tekib varem teadaolevast sagedamini, pööratakse sellele spetsiaalselt tähelepanu. Ette võidakse võtta täiendavaid uuringuid, vajadusel täiendatakse pakendi infolehte, kõike selleks, et ravimi kasutamisest saadav kasu patsiendile oleks endiselt ja alati suurem kui võimalik risk. Lisaks võidakse kasutusele võtta täiendavaid abinõusid riskide vähendamiseks.
Näitena võib tuua lisauuringuid või analüüse enne ravimi väljakirjutamist või kasutamise ajal. Et nii arst kui patsient oleks neist abinõudest teadlik, koostatakse teatud juhtudel täiendavad, ravimi kasutajatele mõeldud materjalid. Äärmuslikel juhtudel, kui siiski selgub, et ravimi kasutamisest tulenev risk on aktsepteerimatult suur ja seda mõistlikul viisil vähendada ei ole võimalik, võetakse ravimilt müügiluba ära ja kõrvaldatakse ravim kasutuselt.
Riskivähendamise meetmed on ravimiohutuse järgmine tase: nagu öeldud, juhitakse nende materjalide abil ravimi kasutajate – patsientide, arstide, õdede ja apteekrite – tähelepanu olulistele riskidele, mis ravimi kasutamisega võivad kaasneda. Oluline on riski teadvustada, sest ravimi õige ja teadliku kasutamise abil on see tihti vähendatav või suisa välditav.
Kogu eelnev jutt tähendab, et kõik kõrvaltoimed ja uus teadmine ravimi kohta kogutakse kokku. Vastavalt täienenud teadmisele uuendatakse infot ravimi kohta. Patsient võib kindel olla, et ohutusalane teave on talle kättesaadav ning avalik – midagi ei varjata.
Ravimite ohutust puudutava tasakaalustatud infovälja kujundamises on võtmeroll ühelt poolt kõrvaltoimetest teatamisel ja pidevalt uueneval ohutusalasel teabel ning teiselt poolt iga inimese tahtel tõlgendada infot ratsionaalselt ja eelarvamusteta.
Ruth Aava, Iivi Ammon, Maaja Ivask, Liis Otsa ja Keiti Parik on ravimitootjate liidu ravimite registreerimisala ja meditsiiniala töögruppide liikmed.
### Response:
Ülevaade. Terviseriskide minimeerimisest pärast ravimi müügiloa saamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskerakonna fraktsioon on isamaalaste esitatud eelnõu arutanud ning otsustanud seda volikogus mitte toetada, ütles ERR-ile Keskerakonna fraktsiooni esimees Tiit Terik.
"Seda seetõttu, et see komisjon ei annaks ühtki täiendavat pädevust, mis ei oleks revisjonikomisjonil juba olemas. Meil ei ole mõtet luua täiendavat komisjoni, millel sisuliselt ei ole ühtki võimalust juurde pakkuda," lausus Terik.
Isamaa esitatud eelnõus märgitakse, et kuigi Tallinna linn ja volikogu koos revisjonikomisjoniga on teinud rea pingutusi, et muuta Tallinn korruptsioonivabaks, esineb Tallinnas siiski korruptsioonirisk, mida demonstreerib Porto Franco juhtumi uurimine. Seetõttu on isamaalaste hinnangul vaja eraldi ajutist korruptsioonivastast komisjoni.
Teriku sõnul pole Porto Franco juhtumi jaoks vaja eraldi komisjoni luua, sest revisjonikomisjon on selle teema oma aastaplaani võtnud.
"Põhjus tõenäoliselt, miks tahetakse selle teema jaoks eraldi komisjon luua, on see, et lugesin heade Isamaa kolleegide silmist välja pettumuse, kuivõrd nad arvasid, et keskerakondlased ei soovi Porto Franco küsimuse lisamist revisjonikomisjoni tööplaani," nentis Terik.
Isamaa fraktsiooni esimees Mart Luik täpsustas ERR-ile, et nende väljapakutud ajutine komisjon tegelekski ainult korruptsiooniprobleemiga.
"Revisjonikomisjon tegeleb lisaks korruptsioonijuhtumitele ka muude teemadega, nagu näiteks linnavara raiskamine ja administratiivne korraldamatus, pealegi uurib see komisjon detailselt üksikjuhtumeid ja konkreetsete asutuste tegevust. Isamaa pakutud korruptsioonivastane komisjon tegeleks ainult korruptsiooni probleemiga laiemalt ja tegeleks küsimusega, miks seni linnas rakendatud korruptsioonivastased meetmed pole suutnud selle riski maandada," lausus Luik.
Eelnõu järgi oleks korruptsioonivastase komisjoni tööks välja selgitada Tallinnas esinevad korruptsiooniriskid, teha ettepanekuid vastavate riskide maandamiseks kuni nullini, algatada vajalikke linnavolikogu määruseid ja otsuseid, kontrollida nende täitmist ning teha muid vajalikke toiminguid.
"Vaja on detailset ülevaadet, miks Tallinn ei ole suutnud korruptsioonivastase strateegia raportis toodud ennetusmeetmeid linnas rakendada ning muudel viisidel korruptsiooni välja juurutada. Pärast riskide kaardistamist tuleb ilmnevad probleemkohad lahendada," seisab eelnõus.
Eelnõu ei toetanud oma seisukohas ka Tallinna linnavalitsus.
Isamaa esitatud eelnõu arutab Tallinna linnavolikogu neljapäeval toimuval istungil.
Kaljulaid: korruptsiooniprobleemid on reaalsed
Sotsiaaldemokraatide Tallinna linnapea kandidaat Raimond Kaljulaid märkis ERR-ile saadetud kommentaaris, et eraldi komisjoni vajaduse üle võib vaielda, kuid linnajuhtimise läbipaistvuse suurendamine on tema hinnangul väga vajalik.
"Porto Franco juhtum või ka hiljuti Põhja-Tallinna valitsuse suhtes alustatud politseiuurimine näitavad, et probleemid on vägagi reaalsed. Endiselt on läbipaistmatu ka linna äriühingute juhtimine, mille nõukogudes on valdavas enamuses Keskerakonna liikmed. Tegelikku järelevalvet nende tegevuse üle ei teostata," lausus Kaljulaid.
Kaljulaidi sõnul peaks tugevdama linna sisekontrolöri teenistust. "Mina kahjuks tänase sisekontrolli tegevust 100 protsenti usaldusväärseks pidada ei saa. Näib, et selles teenistuses jõutakse alati täpselt sellistele järeldustele, nagu linnapeal on vaja," nentis ta. | Keskerakond ei toeta Tallinnas korruptsioonikomisjoni loomist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskerakonna fraktsioon on isamaalaste esitatud eelnõu arutanud ning otsustanud seda volikogus mitte toetada, ütles ERR-ile Keskerakonna fraktsiooni esimees Tiit Terik.
"Seda seetõttu, et see komisjon ei annaks ühtki täiendavat pädevust, mis ei oleks revisjonikomisjonil juba olemas. Meil ei ole mõtet luua täiendavat komisjoni, millel sisuliselt ei ole ühtki võimalust juurde pakkuda," lausus Terik.
Isamaa esitatud eelnõus märgitakse, et kuigi Tallinna linn ja volikogu koos revisjonikomisjoniga on teinud rea pingutusi, et muuta Tallinn korruptsioonivabaks, esineb Tallinnas siiski korruptsioonirisk, mida demonstreerib Porto Franco juhtumi uurimine. Seetõttu on isamaalaste hinnangul vaja eraldi ajutist korruptsioonivastast komisjoni.
Teriku sõnul pole Porto Franco juhtumi jaoks vaja eraldi komisjoni luua, sest revisjonikomisjon on selle teema oma aastaplaani võtnud.
"Põhjus tõenäoliselt, miks tahetakse selle teema jaoks eraldi komisjon luua, on see, et lugesin heade Isamaa kolleegide silmist välja pettumuse, kuivõrd nad arvasid, et keskerakondlased ei soovi Porto Franco küsimuse lisamist revisjonikomisjoni tööplaani," nentis Terik.
Isamaa fraktsiooni esimees Mart Luik täpsustas ERR-ile, et nende väljapakutud ajutine komisjon tegelekski ainult korruptsiooniprobleemiga.
"Revisjonikomisjon tegeleb lisaks korruptsioonijuhtumitele ka muude teemadega, nagu näiteks linnavara raiskamine ja administratiivne korraldamatus, pealegi uurib see komisjon detailselt üksikjuhtumeid ja konkreetsete asutuste tegevust. Isamaa pakutud korruptsioonivastane komisjon tegeleks ainult korruptsiooni probleemiga laiemalt ja tegeleks küsimusega, miks seni linnas rakendatud korruptsioonivastased meetmed pole suutnud selle riski maandada," lausus Luik.
Eelnõu järgi oleks korruptsioonivastase komisjoni tööks välja selgitada Tallinnas esinevad korruptsiooniriskid, teha ettepanekuid vastavate riskide maandamiseks kuni nullini, algatada vajalikke linnavolikogu määruseid ja otsuseid, kontrollida nende täitmist ning teha muid vajalikke toiminguid.
"Vaja on detailset ülevaadet, miks Tallinn ei ole suutnud korruptsioonivastase strateegia raportis toodud ennetusmeetmeid linnas rakendada ning muudel viisidel korruptsiooni välja juurutada. Pärast riskide kaardistamist tuleb ilmnevad probleemkohad lahendada," seisab eelnõus.
Eelnõu ei toetanud oma seisukohas ka Tallinna linnavalitsus.
Isamaa esitatud eelnõu arutab Tallinna linnavolikogu neljapäeval toimuval istungil.
Kaljulaid: korruptsiooniprobleemid on reaalsed
Sotsiaaldemokraatide Tallinna linnapea kandidaat Raimond Kaljulaid märkis ERR-ile saadetud kommentaaris, et eraldi komisjoni vajaduse üle võib vaielda, kuid linnajuhtimise läbipaistvuse suurendamine on tema hinnangul väga vajalik.
"Porto Franco juhtum või ka hiljuti Põhja-Tallinna valitsuse suhtes alustatud politseiuurimine näitavad, et probleemid on vägagi reaalsed. Endiselt on läbipaistmatu ka linna äriühingute juhtimine, mille nõukogudes on valdavas enamuses Keskerakonna liikmed. Tegelikku järelevalvet nende tegevuse üle ei teostata," lausus Kaljulaid.
Kaljulaidi sõnul peaks tugevdama linna sisekontrolöri teenistust. "Mina kahjuks tänase sisekontrolli tegevust 100 protsenti usaldusväärseks pidada ei saa. Näib, et selles teenistuses jõutakse alati täpselt sellistele järeldustele, nagu linnapeal on vaja," nentis ta.
### Response:
Keskerakond ei toeta Tallinnas korruptsioonikomisjoni loomist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegelikult puudutab see kogu SARS-Cov-2 immuunsust sh haiguse läbipõdenuid."
- Andres Merits
Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits rõhutas, et Brasiilia ja LAV-i tüvi pole vaid vaktsineeritute või vaktsineerimisega seonduv probleem. "Tegelikult puudutab see kogu SARS-Cov-2 immuunsust sh haiguse läbipõdenuid," sõnas professor.
Samuti tuleb meeles pidada, et immuunsüsteem kaitseb haiguse eest mitmel viisil. Nii nakatumise kui ka ilmselt haigestumise eest kaitsmisel on küll kõige olulisemad neutraliseerivad antikehad, kuid oma roll on ka teistel antikehadel, rakulisel immuunsusel, immuunmälul jms. Paljudel COVID-19 läbipõdenutel neid arvestaval hulgal ei tekigi.
Samuti pole professori sõnul teada, millisest antikehade tasemest alates on inimene viiruse eest kaitstud. "Siin sõltub palju ka muudest asjaoludest sh inimese enda seisundist, viiruse hulgast jne. Isegi neutraliseerivate antikehade täielik puudumine ei tähenda immuunvastuse mitmekülgsuse tõttu kaitse täielikku puudumist, kuid üldiselt võib tähendada väiksemat ja/või kiiremini kaduvat kaitset," selgitas Merits.
Loomkatsete põhjal võib öelda, et antikehade hulk on immuunkaitsega võrdelises seoses. Inimeste puhul on aga raske määrata, kas konkreetsest tasemest piisab haigestumise vältimiseks. Enamasti on teada, kui kõrge oli antikehade tase nakatumishetkel ja katse inimesi sihilikult nakatada pole kuigi eetiline.
Ravimiameti kokkuvõte.
Ravimiameti kokkuvõttest selgub, et Comirnaty ehk Pfizer-BioNTechi mRNA vaktsiin kaitses algse viirustüve (D614G) põhjustatud haigestumise eest 95 protsendil juhtudest. Uute tüvede puhul on laborikatsetes täheldatud vaktsineerimise järel tekkinud antikehade väiksemat neutraliseerimisvõimet.
Inglise ehk Kenti tüve puhul on neutraliseerimisvõime jäänud enam-vähem samaks. Brasiilia tüve puhul on see vähenenud aga 6,7 korda. LAV tüve puhul on samuti näidatud 7,6 korda väiksemat antikehade neutraliseerimisvõimet.
Ligikaudu sama hästi kaitses algse viirustüve eest ka Moderna mRNA vaktsiin. Selle tõhusus sümptomaatilise COVID-19 ennetamisel on 94 protsenti.
Laborikatsetes on näidanud vaktsiin Inglise tüve suhtes väga head neutraliseerimisvõimet, kuid Lõuna-Aafrika Vabariigi tüve puhul on näidatud 6,4–9,4-kordset vähenemist ja Brasiilia tüve puhul 3,5-kordset vähenemist.
Vaxzevria ehk AstraZeneca viirusvektoril põhineva vaktsiini tõhusus algse viirustüve põhjustatud haiguse ennetamisel on 60 protsenti. Vaktsiiniga laboritingimustes tehtud katsed näitasid LAV-tüve puhul aga üheksa korda väiksemat neutraliseerimisvõimet.
Lisaks on kliinilistest uuringutest teada, et Lõuna-Aafrika uuringus täheldati sümptomaatilise haiguse ennetamisel vaktsiinil vaid kümneprotsendilist tõhusust. Samas ei ole teada, kui hästi hoiab vaktsiin ära LAV-tüve puhul rasket haigestumist. Inglise tüve puhul on AstraZeneca raske haiguse ennetamisel täheldatud samasugust tõhusust nagu algse viirustüve puhul.
Jansseni viirusvektoril põhinev vaktsiini tõhusus algse viirustüve põhjustatud sümptomaatilise koroona ennetamisel on 67 protsenti. Andmeid vaktsineerimise järgselt tekkinud antikehade neutraliseerimisvõime kohta pole. Vaktsiiniga tehtud kliinilised uuringud näitasid aga, et vaktsiini tõhusus on LAV-tüve puhul 57 protsenti.
Vaktsiinidega saadav immuunsus on läbipõdemisest tõhusam
Andres Merits nentis, et sirgjooneliselt antikehade hulga mõõtmine on suhteliselt mõttetu. "See näitab antikehade olemasolu, kuid mitte nende kvaliteeti ehk võimet viirust neutraliseerida. Antikehi võib ju palju olla, kuid kui need viirusele
midagi ei tee, pole neid teab kui palju kasu," viitas professor. Tõsi, mingi seos nende vahel on, kuid selles veendumiseks tuleks teha neutralisatsioonikatse. Kommertsteenusena seda praegu veel ei pakuta.
"Pfizer vaktsiini saanutel on neutraliseerivaid antikehi 11 korda rohkem kui COVID läbipõdenutel Paljudel läbipõdenutel on antikehi nii vähe, et mõõdetav tulemus on null."
- Andres Merits
Üldjuhul on vaktsiinide tekitatud neutraliseeriv immuunvastus läbipõdemisel saadust tugevam ja võib olla tunduvalt tõhusam. "Meie enda uuringud näitavad et Pfizer vaktsiini saanutel on neutraliseerivaid antikehi 11 korda rohkem (mediaan) kui COVID läbipõdenutel. Ka on nende hulk palju ühtlasem. Paljudel läbipõdenutel on neid nii vähe, et mõõdetav tulemus on null," märkis Merits.
Vaktsineeritute rühmas oli minimaalne tiiter 1:384, maksimaalne 1:4000. Sama näitavad kirjanduses avaldatud andmed. Nii haiguse kui ka vaktsiini tekitatud neutraliseerivad antikehad toimivad kõige paremini läbipõetud
viirustüve või vaktsiini kavandamisel kasutatud viiruse tüve vastu. Võttes kokku päris mitu uuringut võib tema sõnul kokku panna ligikaudu järgneva pildi.
Läbipõdenute antikehade neutraliseeriv aktiivsus:
algne tüvi - tinglikult 100%
UK tüvi - 3 korda väiksem
Brasiilia P1 tüvi - 3,5 korda väiksem
LAV tüvi - 13 korda väiksem
Pfizer vaktsiini saanutel:
algne tüvi ca 1000% (10 korda rohkem kui läbipõdenutel)
UK tüvi 500% (2-kordne vähenemine)
Brasiilia tüvi; 340% (2,9-kordne vähenemine)
LAV tüvi: 110-150% (6–9-kordne vähenemine)
"Kui läbipõdenutel pole sageli piisavalt antikehi, mis LAV-tüve neutraliseeriks, on Pfizer vaktsiini saanutel need peaaegu alati ja suurel hulgal olemas."
- Andres Merits
"Kui läbipõdenutel pole sageli piisavalt antikehi, mis LAV-tüve neutraliseeriks, on Pfizer (ja Moderna) vaktsiini saanutel need peaaegu alati ja suurel hulgal olemas," märkis Merits välisriikide andmete põhjal.
Inimestelt kogutud plasma uurimisega tegeletakse ka Eestis, kuid tulemuste saamine võtab aega. Kuigi tulemused võivad ülaltoodust geneetilise tausta tõttu veidi erineda, on üldine trend tõenäoliselt sama. | Uute koroonatüvede hävitamiseks on vaja rohkem antikehi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegelikult puudutab see kogu SARS-Cov-2 immuunsust sh haiguse läbipõdenuid."
- Andres Merits
Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits rõhutas, et Brasiilia ja LAV-i tüvi pole vaid vaktsineeritute või vaktsineerimisega seonduv probleem. "Tegelikult puudutab see kogu SARS-Cov-2 immuunsust sh haiguse läbipõdenuid," sõnas professor.
Samuti tuleb meeles pidada, et immuunsüsteem kaitseb haiguse eest mitmel viisil. Nii nakatumise kui ka ilmselt haigestumise eest kaitsmisel on küll kõige olulisemad neutraliseerivad antikehad, kuid oma roll on ka teistel antikehadel, rakulisel immuunsusel, immuunmälul jms. Paljudel COVID-19 läbipõdenutel neid arvestaval hulgal ei tekigi.
Samuti pole professori sõnul teada, millisest antikehade tasemest alates on inimene viiruse eest kaitstud. "Siin sõltub palju ka muudest asjaoludest sh inimese enda seisundist, viiruse hulgast jne. Isegi neutraliseerivate antikehade täielik puudumine ei tähenda immuunvastuse mitmekülgsuse tõttu kaitse täielikku puudumist, kuid üldiselt võib tähendada väiksemat ja/või kiiremini kaduvat kaitset," selgitas Merits.
Loomkatsete põhjal võib öelda, et antikehade hulk on immuunkaitsega võrdelises seoses. Inimeste puhul on aga raske määrata, kas konkreetsest tasemest piisab haigestumise vältimiseks. Enamasti on teada, kui kõrge oli antikehade tase nakatumishetkel ja katse inimesi sihilikult nakatada pole kuigi eetiline.
Ravimiameti kokkuvõte.
Ravimiameti kokkuvõttest selgub, et Comirnaty ehk Pfizer-BioNTechi mRNA vaktsiin kaitses algse viirustüve (D614G) põhjustatud haigestumise eest 95 protsendil juhtudest. Uute tüvede puhul on laborikatsetes täheldatud vaktsineerimise järel tekkinud antikehade väiksemat neutraliseerimisvõimet.
Inglise ehk Kenti tüve puhul on neutraliseerimisvõime jäänud enam-vähem samaks. Brasiilia tüve puhul on see vähenenud aga 6,7 korda. LAV tüve puhul on samuti näidatud 7,6 korda väiksemat antikehade neutraliseerimisvõimet.
Ligikaudu sama hästi kaitses algse viirustüve eest ka Moderna mRNA vaktsiin. Selle tõhusus sümptomaatilise COVID-19 ennetamisel on 94 protsenti.
Laborikatsetes on näidanud vaktsiin Inglise tüve suhtes väga head neutraliseerimisvõimet, kuid Lõuna-Aafrika Vabariigi tüve puhul on näidatud 6,4–9,4-kordset vähenemist ja Brasiilia tüve puhul 3,5-kordset vähenemist.
Vaxzevria ehk AstraZeneca viirusvektoril põhineva vaktsiini tõhusus algse viirustüve põhjustatud haiguse ennetamisel on 60 protsenti. Vaktsiiniga laboritingimustes tehtud katsed näitasid LAV-tüve puhul aga üheksa korda väiksemat neutraliseerimisvõimet.
Lisaks on kliinilistest uuringutest teada, et Lõuna-Aafrika uuringus täheldati sümptomaatilise haiguse ennetamisel vaktsiinil vaid kümneprotsendilist tõhusust. Samas ei ole teada, kui hästi hoiab vaktsiin ära LAV-tüve puhul rasket haigestumist. Inglise tüve puhul on AstraZeneca raske haiguse ennetamisel täheldatud samasugust tõhusust nagu algse viirustüve puhul.
Jansseni viirusvektoril põhinev vaktsiini tõhusus algse viirustüve põhjustatud sümptomaatilise koroona ennetamisel on 67 protsenti. Andmeid vaktsineerimise järgselt tekkinud antikehade neutraliseerimisvõime kohta pole. Vaktsiiniga tehtud kliinilised uuringud näitasid aga, et vaktsiini tõhusus on LAV-tüve puhul 57 protsenti.
Vaktsiinidega saadav immuunsus on läbipõdemisest tõhusam
Andres Merits nentis, et sirgjooneliselt antikehade hulga mõõtmine on suhteliselt mõttetu. "See näitab antikehade olemasolu, kuid mitte nende kvaliteeti ehk võimet viirust neutraliseerida. Antikehi võib ju palju olla, kuid kui need viirusele
midagi ei tee, pole neid teab kui palju kasu," viitas professor. Tõsi, mingi seos nende vahel on, kuid selles veendumiseks tuleks teha neutralisatsioonikatse. Kommertsteenusena seda praegu veel ei pakuta.
"Pfizer vaktsiini saanutel on neutraliseerivaid antikehi 11 korda rohkem kui COVID läbipõdenutel Paljudel läbipõdenutel on antikehi nii vähe, et mõõdetav tulemus on null."
- Andres Merits
Üldjuhul on vaktsiinide tekitatud neutraliseeriv immuunvastus läbipõdemisel saadust tugevam ja võib olla tunduvalt tõhusam. "Meie enda uuringud näitavad et Pfizer vaktsiini saanutel on neutraliseerivaid antikehi 11 korda rohkem (mediaan) kui COVID läbipõdenutel. Ka on nende hulk palju ühtlasem. Paljudel läbipõdenutel on neid nii vähe, et mõõdetav tulemus on null," märkis Merits.
Vaktsineeritute rühmas oli minimaalne tiiter 1:384, maksimaalne 1:4000. Sama näitavad kirjanduses avaldatud andmed. Nii haiguse kui ka vaktsiini tekitatud neutraliseerivad antikehad toimivad kõige paremini läbipõetud
viirustüve või vaktsiini kavandamisel kasutatud viiruse tüve vastu. Võttes kokku päris mitu uuringut võib tema sõnul kokku panna ligikaudu järgneva pildi.
Läbipõdenute antikehade neutraliseeriv aktiivsus:
algne tüvi - tinglikult 100%
UK tüvi - 3 korda väiksem
Brasiilia P1 tüvi - 3,5 korda väiksem
LAV tüvi - 13 korda väiksem
Pfizer vaktsiini saanutel:
algne tüvi ca 1000% (10 korda rohkem kui läbipõdenutel)
UK tüvi 500% (2-kordne vähenemine)
Brasiilia tüvi; 340% (2,9-kordne vähenemine)
LAV tüvi: 110-150% (6–9-kordne vähenemine)
"Kui läbipõdenutel pole sageli piisavalt antikehi, mis LAV-tüve neutraliseeriks, on Pfizer vaktsiini saanutel need peaaegu alati ja suurel hulgal olemas."
- Andres Merits
"Kui läbipõdenutel pole sageli piisavalt antikehi, mis LAV-tüve neutraliseeriks, on Pfizer (ja Moderna) vaktsiini saanutel need peaaegu alati ja suurel hulgal olemas," märkis Merits välisriikide andmete põhjal.
Inimestelt kogutud plasma uurimisega tegeletakse ka Eestis, kuid tulemuste saamine võtab aega. Kuigi tulemused võivad ülaltoodust geneetilise tausta tõttu veidi erineda, on üldine trend tõenäoliselt sama.
### Response:
Uute koroonatüvede hävitamiseks on vaja rohkem antikehi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval osales Xi Jinping Boao majandusfoorumil ja pidas seal kõne.
"Mida me tänases maailmas vajame, on õiglus, mitte hegemoonia. Suured riigid peaksid käituma oma staatusele vastavalt, suurema vastutustundega," ütles Xi.
"Xi ei maininud otseselt USA-d, kuid ta viitas Hiina ametnike regulaarsetele sõnavõttudele. Hiina ametnikud kritiseerivad tihti Washingtoni võimu globaalses kaubanduses ja geopoliitikas," teatas The Times.
Xi pakkus välja Hiina versiooni õiglasemast maailmakorrast.
"Maailmaasjadega tuleks tegeleda ulatuslike konsultatsioonide abil ja maailma tuleviku üle peaksid otsustama kõik riigid. Me ei tohi lubada teatud riikide ühepoolset maailmakorda," ütles Xi.
USA president Joe Biden jätkab Donald Trumpi karmi poliitikat Hiina suhtes.
USA süüdistab Hiinat inimõiguste rikkumistes. Washingtoni sõnul toimub Pekingi juhtimisel moslemi uiguuride vastane genotsiid. Hiina eitab uiguuride represseerimist ja süüdistab USA-d siseasjadesse sekkumises.
Biden otsib samuti liitlasi, et avaldada Hiinale suuremat survet.
Eelmisel nädalal kohtus Biden esimest korda Jaapani peaministri Yoshihide Sugaga. Mõlemad juhid kinnitasid, et jagavad tõsist muret inimõiguste olukorra pärast Hiinas. | Xi Jinping: suurriikide hegemoonia peab lõppema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval osales Xi Jinping Boao majandusfoorumil ja pidas seal kõne.
"Mida me tänases maailmas vajame, on õiglus, mitte hegemoonia. Suured riigid peaksid käituma oma staatusele vastavalt, suurema vastutustundega," ütles Xi.
"Xi ei maininud otseselt USA-d, kuid ta viitas Hiina ametnike regulaarsetele sõnavõttudele. Hiina ametnikud kritiseerivad tihti Washingtoni võimu globaalses kaubanduses ja geopoliitikas," teatas The Times.
Xi pakkus välja Hiina versiooni õiglasemast maailmakorrast.
"Maailmaasjadega tuleks tegeleda ulatuslike konsultatsioonide abil ja maailma tuleviku üle peaksid otsustama kõik riigid. Me ei tohi lubada teatud riikide ühepoolset maailmakorda," ütles Xi.
USA president Joe Biden jätkab Donald Trumpi karmi poliitikat Hiina suhtes.
USA süüdistab Hiinat inimõiguste rikkumistes. Washingtoni sõnul toimub Pekingi juhtimisel moslemi uiguuride vastane genotsiid. Hiina eitab uiguuride represseerimist ja süüdistab USA-d siseasjadesse sekkumises.
Biden otsib samuti liitlasi, et avaldada Hiinale suuremat survet.
Eelmisel nädalal kohtus Biden esimest korda Jaapani peaministri Yoshihide Sugaga. Mõlemad juhid kinnitasid, et jagavad tõsist muret inimõiguste olukorra pärast Hiinas.
### Response:
Xi Jinping: suurriikide hegemoonia peab lõppema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Heliloojal, aga eelkõige muusikul, on suur vastutus, nagu ka arhitektil või ehitajal. Kuid erinevalt arhitektist ja ehitajast on muusika looja vastutust keerulisem hinnata, kuna tulemust ei näe, enne kui töö pole valmis," rääkis Buravicky.
"Seetõttu on helilooja vastutus veelgi suurem. Alates hetkest, mil panin paberile esimese noodi, otsustasin, et teen kõik, et julgustada inimesi sagedamini muusikat kuulama, olema sellele lähemal."
Lisaks Buravicky teosele tuleb avakontserdil ettekandmisele Märt-Matis Lille "Kujutletavad helimaastikud II", Tatjana Kozlova-Johannese "Aaria" ning Taivo Lintsi "Rhythm Convergence", mis sündisid Eesti heliloojate liidu ja EMA vahelises koostöös toimunud residentuuris, kus ansambel tutvustas heliloojatele nüüdismuusika loomise tehnoloogilisi võimalusi.
Samuti kõlab kontserdil Liina Sumera 6 live -elektronmuusikule loodud teos "Netrunner'id", mis jutustab häkkeritest, kes on investeerinud kõrgemal tasemel enda küberneetilisse arengusse, ning Leedu helilooja Vytautas V. Jurgutise "Tinohi" (2018).
Buravicky teose "Safety borders" kannab 22. aprillil festivali avakontserdil Tartus Aparaaditehases ette EMA koosseisus Doris Hallmägi, Ekke Västrik, Mihkel Tomberg, Taavi Kerikmäe, Tarmo Johannes ja Theodore Lee Parker.
Eesti Muusika Päevad toimuvad 22. aprillist 2. maini festivali koduleheküljel asuval videokanalil EMP TV. Kontserdid ja vestlusringid on kõigile tasuta kättesaadavad, festivali toetuseks on võimalik teha annetusi. Kontsertide heliülekanded toimuvad koostöös Klassikaraadioga. EMP kunstilised juhid on Helena Tulve ja Timo Steiner, Tartu programmi kureerib Märt-Matis Lill.
Paralleelselt Eesti Muusika Päevadega toimuvad Balti Muusika Päevad, kuhu kuulub ka EMP programm. Festival hakkab roteeruma Eesti, Läti ja Leedu vahel – 2022. aastal korraldatakse üritus Kaunases, 2023. aastal Riias ning 2024. aastal uuesti Eestis. | Eesti Muusika Päevadel kõlab kuuele arvutile kirjutatud teos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Heliloojal, aga eelkõige muusikul, on suur vastutus, nagu ka arhitektil või ehitajal. Kuid erinevalt arhitektist ja ehitajast on muusika looja vastutust keerulisem hinnata, kuna tulemust ei näe, enne kui töö pole valmis," rääkis Buravicky.
"Seetõttu on helilooja vastutus veelgi suurem. Alates hetkest, mil panin paberile esimese noodi, otsustasin, et teen kõik, et julgustada inimesi sagedamini muusikat kuulama, olema sellele lähemal."
Lisaks Buravicky teosele tuleb avakontserdil ettekandmisele Märt-Matis Lille "Kujutletavad helimaastikud II", Tatjana Kozlova-Johannese "Aaria" ning Taivo Lintsi "Rhythm Convergence", mis sündisid Eesti heliloojate liidu ja EMA vahelises koostöös toimunud residentuuris, kus ansambel tutvustas heliloojatele nüüdismuusika loomise tehnoloogilisi võimalusi.
Samuti kõlab kontserdil Liina Sumera 6 live -elektronmuusikule loodud teos "Netrunner'id", mis jutustab häkkeritest, kes on investeerinud kõrgemal tasemel enda küberneetilisse arengusse, ning Leedu helilooja Vytautas V. Jurgutise "Tinohi" (2018).
Buravicky teose "Safety borders" kannab 22. aprillil festivali avakontserdil Tartus Aparaaditehases ette EMA koosseisus Doris Hallmägi, Ekke Västrik, Mihkel Tomberg, Taavi Kerikmäe, Tarmo Johannes ja Theodore Lee Parker.
Eesti Muusika Päevad toimuvad 22. aprillist 2. maini festivali koduleheküljel asuval videokanalil EMP TV. Kontserdid ja vestlusringid on kõigile tasuta kättesaadavad, festivali toetuseks on võimalik teha annetusi. Kontsertide heliülekanded toimuvad koostöös Klassikaraadioga. EMP kunstilised juhid on Helena Tulve ja Timo Steiner, Tartu programmi kureerib Märt-Matis Lill.
Paralleelselt Eesti Muusika Päevadega toimuvad Balti Muusika Päevad, kuhu kuulub ka EMP programm. Festival hakkab roteeruma Eesti, Läti ja Leedu vahel – 2022. aastal korraldatakse üritus Kaunases, 2023. aastal Riias ning 2024. aastal uuesti Eestis.
### Response:
Eesti Muusika Päevadel kõlab kuuele arvutile kirjutatud teos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nii minul kui klubil oli selge soov üheskoos jätkata, seetõttu kulgesid läbirääkimised kiirelt ja konkreetselt," lausus Rikberg klubi ühismeedia postituse vahendusel.
"Loodetavasti suudame suure osa tänavusest mõnusast meeskonnast järgmiseks hooajaks säilitada. Kindlasti soovin üheskoos meeskonnaga meie maailma parimatele kaasaelajatele tuleval hooajal häid emotsioone pakkuda ja seda juba vahetult väljaku kõrval olevale fänniarmeele."
Rikberg nimetati Tartu klubi peatreeneriks mullu varasuvel pärast Andrei Ojametsa lahkumist Audentesesse. "Ma ise käisin klubile välja variante, keda peatreeneriks otsida ja minu eelistus oli jätkata ikkagi abitreenerina. Tänane olukord on selline, et tuleb teineteist mõista, tuleb natuke kompromisse teha," ütles Rikberg toona ERR-ile.
Koduses võrkpallis jagatavast kolmest karikast võitis Tartu lõppenud hooajal ühe, kui alistas Eesti meistrivõistluste poolfinaalseerias mängudega kolm-null Pärnu ja finaalis mängudega kaks-null Saaremaa klubi. | Mullu vastu tahtmist peatreeneriks saanud Rikberg pikendas Tartuga lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nii minul kui klubil oli selge soov üheskoos jätkata, seetõttu kulgesid läbirääkimised kiirelt ja konkreetselt," lausus Rikberg klubi ühismeedia postituse vahendusel.
"Loodetavasti suudame suure osa tänavusest mõnusast meeskonnast järgmiseks hooajaks säilitada. Kindlasti soovin üheskoos meeskonnaga meie maailma parimatele kaasaelajatele tuleval hooajal häid emotsioone pakkuda ja seda juba vahetult väljaku kõrval olevale fänniarmeele."
Rikberg nimetati Tartu klubi peatreeneriks mullu varasuvel pärast Andrei Ojametsa lahkumist Audentesesse. "Ma ise käisin klubile välja variante, keda peatreeneriks otsida ja minu eelistus oli jätkata ikkagi abitreenerina. Tänane olukord on selline, et tuleb teineteist mõista, tuleb natuke kompromisse teha," ütles Rikberg toona ERR-ile.
Koduses võrkpallis jagatavast kolmest karikast võitis Tartu lõppenud hooajal ühe, kui alistas Eesti meistrivõistluste poolfinaalseerias mängudega kolm-null Pärnu ja finaalis mängudega kaks-null Saaremaa klubi.
### Response:
Mullu vastu tahtmist peatreeneriks saanud Rikberg pikendas Tartuga lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Püha issand, ongi peaminister," itsitas ämm ja piilus pooleldi kardina tagant, kuigi see ilmselt ei varjanud midagi. "Juuksed on küll sorakil nagu Boris Johnsonil või nagu oleks öö läbi joonud."
"Ta ei teadnud, et peab sinu jaoks ära kammima kohe hommikul," kostis äi pisut sapiselt. Kell oli alles üheksa, üritasin mõttes kokku arvutada, mis kell nad pidid juba Nõmmelt tulema hakkama, et nii vara siia jõudsid. Ämm oli öelnud, et nad võivad meid ettevalmistustega aidata, aga arvestades tema kokanduse taset, mis ulatus kuskile ahjulõhe küpsetamise stabiilse geniaalsuseni, siis oli ilmselge, et lihtsalt mõlema uudishimu tahtis ära tappa.
Saara tõstis kapist järjest uusi nutsakuid ja karpe välja ja ei tundunud enam väga rahulik.
"Mark, kus avokaadod on? Kas sa ei toonud?"
"Tõin küll, all külmas, juurikate kõrval…"
"Kes paneb avokaadod külmkappi…" sukeldus Saara uuesti külmikusse, nii et temast olid ainult näha ainult jalad. Äi oli liitunud kardina juures ämmaga ja mõlemad vaatasid pea õieli naabermaja köögis toimuvat.
"Äkki… eee… äkki te päris kogu aeg ei ole akna peal, meil pole siin peegelklaasid ja kõik paistab sinnapoole ka. On küll poliitik, aga laske inimestel hommikust süüa," üritasin piinlikku olukorda ära hoida.
"Mulle küll meeldib… võimukas, mitte mingi eputis…" pomises äi piiludes. Võisin kihla vedada, et nad olid seal näha, sest mulle oli isegi oma laua tagant istudes näha, kuidas naabrite lauale oli tõstetud mingi täpiline kann ja inimesed laua taga aeg-ajalt tõusid või istusid. Keegi kinnisvaraarendaja oli siin kunagi majad üsna puntrasse lükanud, et ühe kvartali peale rohkem ära mahuks.
"Mark! Mis avokaadod need on? Kust sa sellised ostsid?" hoidis Saara käes ühte pruuni muna ja toksis seda demonstratiivse jõuga vastu lauaplaati kõvade kolksatuste saatel.
"Need? Rimist käisin läbi."
"Rimist? Mis ajast Rimist avokaadosid ostetakse? Pooled on kivikõvad ja teised on mädad. Ma ütlesin, et käi turult läbi."
"Kiireks läks eile, Sander hakkas virisema ja ma ei jõudnud nii kaugele…" kehitasin õlgu.
"Mismoodi ma salatit teen sellisest? Nüüd ei jõua enam ka kuskilt… ausõna… Mine tee midagi muud, tõsta toolid ja lauad paika või näita maja."
"Artur, mine ka, mis sa passid jälle niisama päev otsa," lükkas ämm oma mehe ette.
"Ma mõtlesin, et me sööma tulime," protesteeris äi moe pärast, aga tuli kaasa.
Ohkasin mõttes ja tõusin püsti: "Aga üks reegel – te ei hakka tööst rääkima." Saara lõi käega ja andis märku, et me jalga laseks. Peaminister kallas kohvi punasesse tassi.
Ma pisut kartsin neid kahte omaette jätta, sest mõnikord võisid vaidlused minna nii kuumaks, et seda tuli mitu riigipüha või sünnipäeva klaarida. Saara töötas vanasti oma ema büroos, nii et mõnda aega olid nad Klaus & Klaus, aga romantikat jagus vaid paariks aastaks. Saara ema oli tuntud üsna maineka advokaadina, aga seal oli üks väike, peaaegu stereotüüpne häda tema spetsialiseerumise tõttu. Saara ema nimelt kaitses retse. Ei, mitte mingeid poevargaid ega kotijooksjaid, vaid tüüpe, kellest nii mõnigi elas majas, mille sisekujunduseks oli kasutatud marmori ja kulla igimaitsekat kooslust lühtrite ja rõlge baldahiiniga. Kui mõne sellise alluv oli pahandusega hakkama saanud või hoopis lapsuke hädas, näiteks kellegi surnuks sõitnud, tõttas Kairi Klaus neile appi ja päris sageli suutiski neid päästa või vähemalt natuke kergema karistuse tagada. Kairi Klausil oli kaks telefoni, millest isikliku lülitas ta ööseks välja ning teist hoidis ööpäevaringselt sees. Saara isa oli juba kakskümmend aastat koduperenaine olnud, sest tal ei olnud mingit otsest vajadust ega ilmselt ka huvi tööl käia. Ta kattis ja koristas, kui vaja, siis tellis.
"Siit üles," näitasin teise korruse treppi. Tegin kohustusliku elemendina iga toa ukse lahti, äi koputas ukseplaadi ja laudise pihta, nagu üritaks sealt natside kulda leida.
"Mitmene soojustus, sada, sada viiskümmend?"
"Pole aimugi."
"Sada viiskümmend, kurat, on ikka parem. Teil aknad ka ainult kahekordsed."
"Mhm, mhm, pahasti," noogutasin kaasa.
"Seal on veel üks magamistuba?"
"Lastetuba. Sander praegu magab veel, ei hakka sisse minema," paotasin korra ust, kust paistis lokkis pea pooleldi maha aetud teki alt. Sander oli hakanud seliliasendi asemel magama nagu koer, nii et käed ja jalad olid pisut kõverdatud üksteise poole ja rippusid osalt üle voodi ääre.
"See on natuke minu moodi… Kõik räägivad, et mulle meeldis lapsena surnut või haiget mängida. Viskasid ennast dramaatilisse liikumatusse poosi, silmad punnis. Aga jama oli selles, et ma tegin seda liiga hästi, nii et mitu korda vanemad ehmatasid endal junni jahedaks," itsitasin vaikselt.
Äi vaatas mind väga halvustava pilguga ja poetas: "See küll normaalne ei ole."
Õnneks jättis ta koputamise järele ja läks trepist alla. Läksime garaaži ja hakkasime sealt klapptoole ning varjusid välja tõstma. Mere poolt tuli adru lõhna. Peaminister oli laua tagant lahkunud, tema abikaasa toimetas midagi aeglases tempos.
Kui Saara ülikoolis juurat läks õppima, siis see ei üllatanud suurt kedagi. Nii nagu arstidel ja veel mõnel erialal peale sölkupi filoloogia, oli ka juuras paljudel selja taga teatud perekondlik maffia ja ootused. Loomulikult ei läinud kaua, kui saadi aru, kelle tütar ta on, aga Saara suutis oma arusaamatu abivalmiduse ja meeldimisvajadusega enamiku inimesi oma sõbraks muuta ja mina ei olnud erand, nagu näitasid ka viimased kümme aastat.
Tõstsime oma toolid ja mõned laenatud aiamööbli tükid välja ja saime ruumi viie laudkonna jaoks.
"Kui palju siis rahvast tuleb?" küsis äi.
"Mida vähem, seda parem," pomisesin naljaga pooleks, aga polnud kahtlust, kumba poolt äi kuulis. Ilmselt oli tal vähemalt osalt ka õigus, sest muidugi oli see kõik olnud Saara idee. Uus elukoht, uued naabrid. Saara jaoks, kes oli eluaeg suutnud enamiku inimesi ära võluda oma siiruse ja taibuga, oli siin ilmselt peale poolpraktiliste kaalutluste või idealismi mängus ka mingit laadi sportlik väljakutse.
"Kus see kirjas on, et sa pead elus kõigile meeldima?"
"Kas sa ei tahaks naabritega hästi läbi saada või teada, kes siin on oma inimesed? Või äkki on Sandril siin tulevased sõbrad?"
Sotsiofoob minus võitles vastu, aga loomulikult oskas Saara tuua välja üsna veenvaid argumente. Kaks tundi alguseni, õu tundus enam-vähem valmis, läksime kööki tagasi. Ämm seisis endiselt kardina juures ja passis naabermaja akent.
"Kas ma saan kuidagi aidata mingite lihtsamate töödega nagu… ma ei tea… kalkunite kitkumine või lehma lüpsta või midagi sellist?" uurisin Saaralt, kes võttis parajasti üht kooki ahjust ning hakkas teist sisse lükkama, kõrval viis valmis pandud kandikut muu kraami jaoks, seal oli muffineid, väikestes topsides avokaado-krevetisalateid, volovane ja topsikuid alles ootamas krõbekala.
"Ma väga tänan selle siira pakkumise eest," virutas uuesti peadpidi külmkappi sukeldunud Saara jalaga ahjuukse kinni, "aga kõige suurem abi oleks, kui sa seoksid värava juurde õhupallid ja paneksid Sandri riidesse."
"Nad ei tee mitte midagi, mitte midagi!" seletas ämm kardina taga.
"Mis nad siis tegema peaks, tavaline laupäeva hommik."
"Ei-ei! Kaks tundi aega, aga nad ei tee ju mitte midagi! Kuidas nad jõuavad?" imestas ämm.
Selles märkuses oli oma uba, aga läksin ajasin Sandri üles ja hakkasime riidesse panema, seletasin, et peame koos õhupallid külalistele märgiks värava külge panema.
Ülikooli ajal oli Saara praktikal teises büroos, kuid pärast lõpetamist läks ta ikkagi tööle ema firmasse. Ma nägin, et see oli ämma jaoks suur asi, sest üsna kiirelt muutis ta uhkusega büroo nime Klaus & Klausiks, kuigi neil oli tegelikult neli staažikat partnerit, kes võinuks ehk samuti midagi sarnast soovida. Büroo kandis praeguseni sama nime, kuigi tegelikult töötasid Saara ja Kairi koos umbes kaks ja pool aastat. Saara oli alati uskunud iga inimese õigusse saada võimalikult head juriidilist abi, ent kord, kui ta taas istus koos emaga protsessil laua taga avalalt naeratava ja viisakalt riide pandud retsi kõrval, nii et veebiartiklite kommentaarid pärast kolmekohalise numbrini jõudsid, otsustas ta, et ei jõua oma piisavat kalestumist ära oodata, et tal oleks juba kõigest muust ükskõik peale töö. Nüüd töötas Saara juba aastaid ühes teises büroos äriõiguse peal ja tegi peaaegu ausat tööd, ehk lihtsalt pidi vahel aitama oma klientide vara peita või kellegi variisikuna formaalselt nõukogudes istuma. Siiski tundis ta, et on vabanenud. Kui Sander sündima hakkas, olime kokku leppinud, et ma jään aastaks ministeeriumist koju. Aastast oli nüüd saanud kolm.
"Ah sa kuradi suli, nüüd on selge!" kiljatas ämm akna peal. "Tulge vaadake!"
Naabermaja aeda sõitis must kaubik kirjadega Zen Catering, tagurdamist juhendas väravas peaministri abikaasa.
"Ei ole võimalik… Kas see on lubatud?" oli ka Saara vapustatud.
"Noh, ma ei tea… Kas sulle anti mingi dokument ametlike mängureeglitega? Äkki me oleks ka pidanud tellima, poleks kogu vaeva?"
"Petis!" viibutas ämm näpuga.
"Aga kuidas nüüd sellega jääb, et "kui pole keelatud, siis on lubatud"?" norisin tüli.
"Misasja? Oled sa kuulnud enne, et keegi pakub kodukohvikus catering'i toitu?"
"Aga kas sina osaled sügisestel valimistel oma erakonnaga?"
"Kurat, ma tõmban kõik hinnad poole peale!"
"Vahet pole, ma arvan, et me oleme algusest peale omadega miinuses," nentisin fakti. Ämm tegi akna pealt telefoniga pilti. "Hull oled, võta vähemalt välk siis maha!" Välk plaksatas – pildi asemel jäi ekraanile ülevalgustatud laik ning akna peale tulnud peaminister vaatas meie poole ja… lehvitas.
"Kurat," tahtsin piinlikkusest kardinad ette tõmmata, "lehvitage kõik!" Kõik lehvitasime vastu totra näoga, ainult Sander ei ulatanud aknani. "Aitab nüüd küll, minge mängige vahepeal lapselapsega. Ma aitan Saarat." Vanavanemad taltusid ja läksid Sandriga elutuppa mingit kokkutassitud plastmassi vaatama.
"Palju kell on?" küsisin Saaralt.
"Üksteist, tund veel alguseni."
"Ma ei vea seda päeva kainelt neljanigi välja." Valasin endale vähimategi süümekateta ühe veini.
*
Ja siis nad tulid. Kui kell sai kaksteist, hakkas keskuse ja naabertänavate poolt saabuma rahvast, algul üksikud jalgratturid, siis juba autod, pensionärid ja selline I'Coode ja Emmaljungade rivi, nagu oleks kuskil mingi järjekordne ndujaga saia pood avatud. Meie tänaval oligi vaid kaks kohvikut, aga polnud kahtlust, kelle juurde suurem osa suundus. Lauad olid nüüd sealgi välja pandud ning peaminister oli väga lahkelt nõus igaühega koos pilti tegema, kuni tagant kandikuid ette kanti ja osa kraami käe pealt niisama tasuta pakuti.
"Lähme vaatame!" nügis ämm mind ja Saarat. Ütlesin, et peame oma asjadel silma peal hoidma, aga mingu nad ise, kui tahavad.
"Vaadake, et kogemata kuskile allkirja ei anna," hüüdsin neile järele, kusjuures ei mõelnud seda üldse puhtalt naljana.
Vahepeal hakkasid ka meie juurde saabuma esimesed inimesed, kes olid peaministri juures salvrätitäie kanapeesid sisse vajutanud. Figuurieiravalt riskantset põikitriipu kandev noormees neiuga ja paar vanemat inimest.
"Tere tulemast! Tulge proovige – kõik suupisted on kaks eurot ja soojad asjad on neli," tutvustas Saara.
"Kiluleiba ei ole?" küsis põikitriip.
"Täna kiluleiba ei ole," nentis Saara.
"Naervaid viinereid ka mitte," lisasin abivalmilt. Ilmselt ta teiste ees ei julgeks molli anda.
"Kui te käite ja vaatate, mitmel kõrvaltänavas on õunakooki ja šokolaadimuffineid, siis te igatsete juba ise ka viinerite järele. Raul," ulatas põikitriip käe. "Me elame nr 18, seal nurga peal. Kas te kolisite siia, et meie prominendile lähemal olla?"
"Mark. Noh, mitte päris. See kuidagi käis ootamatu lisana kaasas, aga me pole veel kindlad, kas see tõstab või langetab kinnisvara väärtust."
"Tõstab kuni järgmise valitsuseni, valve sõidab iga päev mööda. Aga ma ikka imestan, kui keegi kogu linna tuppa kutsub. Ma saan aru, et naabrid siin omavahel, aga siit võib ju terve Lasnamäe läbi marssida."
"Eee… äkki ei marsi…"
Põikitriip soovis jõudu ja paarike lahkus. Pensionärid rõõmustasid, et hinnad olevat madalamad kui eelmistes kohtades, ja jäid toolidesse istuma. Nägin üle aia, kuidas keegi tegi ämmast ja äiast koos peaministriga pilti.
"Oled sa aru saanud, keda sinu omad üldse valivad? On nad fännid?" küsisin Saaralt.
"Ma arvan, et ema valis viimati 90ndatel, isa käest ma ei julge küsida."
*
Kui Saara ütles, et korter on meile väikseks jäänud ja peaksime hakkama mõtlema suuremale elamisele, siis tundus mõte kolimisest masendavalt tüütu. Aga tõsi ta oli, et lapsega paisus erineva kola hulk geomeetrilise jadana ja loomulikult minu vastupanu murdus. Aga ma mõtlesin, et juttu on suuremast korterist, mitte majast.
"Viimsis?"
"Mis siis on?"
"Uus raha."
"Mis raha see vana on?"
"Ma ei tea. Sinu vanemad Nõmmel?"
"Kas sa tahad mulle öelda, et Viimsi inimesed on nõmedamad kui Nõmme inimesed või et just minu vanemad on nõmedad, sest nad elavad Nõmmel? Ma sinu asemel ei arendaks kumbagi teemat väga palju."
"No aga mis hinge seal saab olla, "maja Viimsis" ei ole elukoht, see on klišee. Või noh, "maja Nõmmel" on ka klišee. Nõmme raadio, Nõmme valitsus?"
"Ma ei taha ju mingit klišeed, ma tahan, et laps saaks väljas mängida."
"Mina ei kasvanud majas ja aias, vaid korteris, aga näed, pole häda midagi."
"Noh, see on natuke vaieldav."
"See on mõttetult kallis."
"Mina maksan, sa tead."
"Ei teinud asja oluliselt paremaks."
Maakler näitas meile maja kaks päeva hiljem. Ta seletas, et see oli õnnelik juhus, siin nurgas ei tulnud objektid tihti müüki, aga eelmisel omanikul põles pakettakende vabrik maha ja kindlustust ei olnud ning isegi veesurve pidavat olema normaalne. Kui muu oli näidatud, siis laksatas ta natuke nilbelt keelt (kes kurat laksatab keelt tänapäeval?) ja näitas kavala pilguga kõrvalmaja poole: "Üks asi veel." Ma ei oleks tahtnud seda rõõmu maaklerile valmistada, sest enda arvates oli ta jube kavala lükke teinud, aga sellest hoolimata kolisime poolteist kuud hiljem sisse.
*
Paari tunni pärast oli juba pool noosist otsast ning peamiselt võhivõõraid inimesi sagis aeglaselt pideva voona. Naabri juures seisis mingi telekanali buss, kus suvereporter väsimatult poseerivat peaministrit intervjueeris. Aeda sisenes kolm prouat, kes suundusid laua äärde. Lillelise kübaraga proua teatas, et nad on siit lähedalt Oja tänavalt ja tulid uusi naabreid vaatama.
"Jaa, jaa, väga tubli…" vaatas kübar koos paažidega laual pakutavat. "Ikka hea, kui uusi tegijaid tuleb. Kui teinekord aega leiame, siis võime rääkida, kuidas siit edasi minna, et teinekord midagi huvitavamat teha, kui koha peale ka tahate pretendeerida," viibutas ta hindamislehtedega. Vahetasin Saaraga kiire pilgu, mille ainus mõte oli: "Jäta!"
"Mis mõttes koha peale?" küsis Saara, kelle suu oli tõmbunud kriipsuks.
"Ei-ei, kõik on väga ilus… aga noh, kitsejuustu-peediga kombo on ikka üsna 2015… Ja Viimsi on ikka põline rannakalurite piirkond, meri-meri, teil kalast ei ole midagi, seda siin väga hinnatakse. Te oleks võinud ju siia avokaadosalatisse näiteks tuunikalagi panna või midagi."
"Hinnatakse jah, Oja tänaval olevat üks lest kuus eurot mingil pussakal," torkasin vahele.
"See pussakas on minu abikaasa," nentis kübar natuke liiga lagiseva naeruga, et seda siiraks pidada. Hetkeks võttis maad üdini sundimatu, meeldiv vaikus. Oo hetk, kesta, raisk. Kübar vajutas puust kahvliga topsi sees salatit: "Avokaadod on küll kõvad." Ta noogutas kergelt peaga hüvastijätu märguandeks ja hakkas aeglaselt minema, olles enne natuke liiga nähtavalt poole liikumise pealt kirjutan hindamislehele meie rea taha hindeks 1.
"Milline mõtlev inimene ostab avokaadosid Rimist?" küsis Saara.
"Milline mõtlev inimene kolib Viimsisse?" küsisin mina.
"Ma armastan sind ka."
*
Meie sissesõidutee ette veeres kaks väikebussi, kust astus välja trobikond inimesi. Kõik läksid lõbusa kära saatel kõrvalmaja ette.
"Kas noorliikmed toodi nõusid pesema?" küsisin Saaralt ja läksin natuke lähemale. Osal inimestest olid kaasas plakatid ja ühel ruupor.
"Üks, kaks, kolm… Kes aias, kes aias, seal korruptant on maias! Mis nimi, mis nimi, korruptant on tema nimi!" võttis väike ühendkoor laulu üles.
Telekaamera oli nii õige koha peal, nagu oleks kõigeks valmis olnud. Peaminister üritas naeratada endisest veel laiemalt, aga see ei olnud ei usutav ega ka puhtfüüsiliselt võimalik.
"Mis saiad maksavad? Kas saab maksta kaardiga ja kolmandik sulas?" hakkas seltskond end alles soojaks saama.
*
Viieks kuivasid tänavad tühjaks, vanu mänguasju müüa lootnud laste lootus langes sünkroonis päikesega, prügikonteinerid ja nõudepesumasinad täitusid. Politsei oli käinud vestlemas naabrite külalistega ja pärast veel paari kordusesitust ning intervjuud olid nemadki oma kola kokku pakkinud. Just siis kui tundus, et ehk saab oma elu edasi elada, saatis üks Saara sõbranna talle lingi. Päevane kübaramoor oli oma postitusse kirjutanud, et "kuigi üldpilt oli meeldivalt püüdlik, siis esines ka kohti, kus ei peetud paljuks külalisi solvata ja pakkuda neile pahaks läinud juustu ja avokaadosid".
"See võib olla keegi teine, meie omad olid kõvad, mitte pahaks läinud," lohutasin Saarat.
"Kuradi… Ma lihtsalt tahtsin, et meid omaks võetaks," poetas Saara pisara.
Vaatasin aknast välja, peaminister istus abikaasaga köögilaua taga väga mossis näoga ja vehkis kätega. Jootsin naisele pudeli veini sisse, panin talle teki peale, vaatasin lapse üle ja astusin siis korraks välja. Peaministri abikaasa istus tänavanurgal kivi peal ja tõmbas suitsu, mõtlesin hetke ja astusin tema juurde.
"Raske õhtu? Mark," sirutasin käe.
"Natuke jah. Andres," surus ta kõvasti. | Tauno Vahter. Viimsi kuues kohvikutepäev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Püha issand, ongi peaminister," itsitas ämm ja piilus pooleldi kardina tagant, kuigi see ilmselt ei varjanud midagi. "Juuksed on küll sorakil nagu Boris Johnsonil või nagu oleks öö läbi joonud."
"Ta ei teadnud, et peab sinu jaoks ära kammima kohe hommikul," kostis äi pisut sapiselt. Kell oli alles üheksa, üritasin mõttes kokku arvutada, mis kell nad pidid juba Nõmmelt tulema hakkama, et nii vara siia jõudsid. Ämm oli öelnud, et nad võivad meid ettevalmistustega aidata, aga arvestades tema kokanduse taset, mis ulatus kuskile ahjulõhe küpsetamise stabiilse geniaalsuseni, siis oli ilmselge, et lihtsalt mõlema uudishimu tahtis ära tappa.
Saara tõstis kapist järjest uusi nutsakuid ja karpe välja ja ei tundunud enam väga rahulik.
"Mark, kus avokaadod on? Kas sa ei toonud?"
"Tõin küll, all külmas, juurikate kõrval…"
"Kes paneb avokaadod külmkappi…" sukeldus Saara uuesti külmikusse, nii et temast olid ainult näha ainult jalad. Äi oli liitunud kardina juures ämmaga ja mõlemad vaatasid pea õieli naabermaja köögis toimuvat.
"Äkki… eee… äkki te päris kogu aeg ei ole akna peal, meil pole siin peegelklaasid ja kõik paistab sinnapoole ka. On küll poliitik, aga laske inimestel hommikust süüa," üritasin piinlikku olukorda ära hoida.
"Mulle küll meeldib… võimukas, mitte mingi eputis…" pomises äi piiludes. Võisin kihla vedada, et nad olid seal näha, sest mulle oli isegi oma laua tagant istudes näha, kuidas naabrite lauale oli tõstetud mingi täpiline kann ja inimesed laua taga aeg-ajalt tõusid või istusid. Keegi kinnisvaraarendaja oli siin kunagi majad üsna puntrasse lükanud, et ühe kvartali peale rohkem ära mahuks.
"Mark! Mis avokaadod need on? Kust sa sellised ostsid?" hoidis Saara käes ühte pruuni muna ja toksis seda demonstratiivse jõuga vastu lauaplaati kõvade kolksatuste saatel.
"Need? Rimist käisin läbi."
"Rimist? Mis ajast Rimist avokaadosid ostetakse? Pooled on kivikõvad ja teised on mädad. Ma ütlesin, et käi turult läbi."
"Kiireks läks eile, Sander hakkas virisema ja ma ei jõudnud nii kaugele…" kehitasin õlgu.
"Mismoodi ma salatit teen sellisest? Nüüd ei jõua enam ka kuskilt… ausõna… Mine tee midagi muud, tõsta toolid ja lauad paika või näita maja."
"Artur, mine ka, mis sa passid jälle niisama päev otsa," lükkas ämm oma mehe ette.
"Ma mõtlesin, et me sööma tulime," protesteeris äi moe pärast, aga tuli kaasa.
Ohkasin mõttes ja tõusin püsti: "Aga üks reegel – te ei hakka tööst rääkima." Saara lõi käega ja andis märku, et me jalga laseks. Peaminister kallas kohvi punasesse tassi.
Ma pisut kartsin neid kahte omaette jätta, sest mõnikord võisid vaidlused minna nii kuumaks, et seda tuli mitu riigipüha või sünnipäeva klaarida. Saara töötas vanasti oma ema büroos, nii et mõnda aega olid nad Klaus & Klaus, aga romantikat jagus vaid paariks aastaks. Saara ema oli tuntud üsna maineka advokaadina, aga seal oli üks väike, peaaegu stereotüüpne häda tema spetsialiseerumise tõttu. Saara ema nimelt kaitses retse. Ei, mitte mingeid poevargaid ega kotijooksjaid, vaid tüüpe, kellest nii mõnigi elas majas, mille sisekujunduseks oli kasutatud marmori ja kulla igimaitsekat kooslust lühtrite ja rõlge baldahiiniga. Kui mõne sellise alluv oli pahandusega hakkama saanud või hoopis lapsuke hädas, näiteks kellegi surnuks sõitnud, tõttas Kairi Klaus neile appi ja päris sageli suutiski neid päästa või vähemalt natuke kergema karistuse tagada. Kairi Klausil oli kaks telefoni, millest isikliku lülitas ta ööseks välja ning teist hoidis ööpäevaringselt sees. Saara isa oli juba kakskümmend aastat koduperenaine olnud, sest tal ei olnud mingit otsest vajadust ega ilmselt ka huvi tööl käia. Ta kattis ja koristas, kui vaja, siis tellis.
"Siit üles," näitasin teise korruse treppi. Tegin kohustusliku elemendina iga toa ukse lahti, äi koputas ukseplaadi ja laudise pihta, nagu üritaks sealt natside kulda leida.
"Mitmene soojustus, sada, sada viiskümmend?"
"Pole aimugi."
"Sada viiskümmend, kurat, on ikka parem. Teil aknad ka ainult kahekordsed."
"Mhm, mhm, pahasti," noogutasin kaasa.
"Seal on veel üks magamistuba?"
"Lastetuba. Sander praegu magab veel, ei hakka sisse minema," paotasin korra ust, kust paistis lokkis pea pooleldi maha aetud teki alt. Sander oli hakanud seliliasendi asemel magama nagu koer, nii et käed ja jalad olid pisut kõverdatud üksteise poole ja rippusid osalt üle voodi ääre.
"See on natuke minu moodi… Kõik räägivad, et mulle meeldis lapsena surnut või haiget mängida. Viskasid ennast dramaatilisse liikumatusse poosi, silmad punnis. Aga jama oli selles, et ma tegin seda liiga hästi, nii et mitu korda vanemad ehmatasid endal junni jahedaks," itsitasin vaikselt.
Äi vaatas mind väga halvustava pilguga ja poetas: "See küll normaalne ei ole."
Õnneks jättis ta koputamise järele ja läks trepist alla. Läksime garaaži ja hakkasime sealt klapptoole ning varjusid välja tõstma. Mere poolt tuli adru lõhna. Peaminister oli laua tagant lahkunud, tema abikaasa toimetas midagi aeglases tempos.
Kui Saara ülikoolis juurat läks õppima, siis see ei üllatanud suurt kedagi. Nii nagu arstidel ja veel mõnel erialal peale sölkupi filoloogia, oli ka juuras paljudel selja taga teatud perekondlik maffia ja ootused. Loomulikult ei läinud kaua, kui saadi aru, kelle tütar ta on, aga Saara suutis oma arusaamatu abivalmiduse ja meeldimisvajadusega enamiku inimesi oma sõbraks muuta ja mina ei olnud erand, nagu näitasid ka viimased kümme aastat.
Tõstsime oma toolid ja mõned laenatud aiamööbli tükid välja ja saime ruumi viie laudkonna jaoks.
"Kui palju siis rahvast tuleb?" küsis äi.
"Mida vähem, seda parem," pomisesin naljaga pooleks, aga polnud kahtlust, kumba poolt äi kuulis. Ilmselt oli tal vähemalt osalt ka õigus, sest muidugi oli see kõik olnud Saara idee. Uus elukoht, uued naabrid. Saara jaoks, kes oli eluaeg suutnud enamiku inimesi ära võluda oma siiruse ja taibuga, oli siin ilmselt peale poolpraktiliste kaalutluste või idealismi mängus ka mingit laadi sportlik väljakutse.
"Kus see kirjas on, et sa pead elus kõigile meeldima?"
"Kas sa ei tahaks naabritega hästi läbi saada või teada, kes siin on oma inimesed? Või äkki on Sandril siin tulevased sõbrad?"
Sotsiofoob minus võitles vastu, aga loomulikult oskas Saara tuua välja üsna veenvaid argumente. Kaks tundi alguseni, õu tundus enam-vähem valmis, läksime kööki tagasi. Ämm seisis endiselt kardina juures ja passis naabermaja akent.
"Kas ma saan kuidagi aidata mingite lihtsamate töödega nagu… ma ei tea… kalkunite kitkumine või lehma lüpsta või midagi sellist?" uurisin Saaralt, kes võttis parajasti üht kooki ahjust ning hakkas teist sisse lükkama, kõrval viis valmis pandud kandikut muu kraami jaoks, seal oli muffineid, väikestes topsides avokaado-krevetisalateid, volovane ja topsikuid alles ootamas krõbekala.
"Ma väga tänan selle siira pakkumise eest," virutas uuesti peadpidi külmkappi sukeldunud Saara jalaga ahjuukse kinni, "aga kõige suurem abi oleks, kui sa seoksid värava juurde õhupallid ja paneksid Sandri riidesse."
"Nad ei tee mitte midagi, mitte midagi!" seletas ämm kardina taga.
"Mis nad siis tegema peaks, tavaline laupäeva hommik."
"Ei-ei! Kaks tundi aega, aga nad ei tee ju mitte midagi! Kuidas nad jõuavad?" imestas ämm.
Selles märkuses oli oma uba, aga läksin ajasin Sandri üles ja hakkasime riidesse panema, seletasin, et peame koos õhupallid külalistele märgiks värava külge panema.
Ülikooli ajal oli Saara praktikal teises büroos, kuid pärast lõpetamist läks ta ikkagi tööle ema firmasse. Ma nägin, et see oli ämma jaoks suur asi, sest üsna kiirelt muutis ta uhkusega büroo nime Klaus & Klausiks, kuigi neil oli tegelikult neli staažikat partnerit, kes võinuks ehk samuti midagi sarnast soovida. Büroo kandis praeguseni sama nime, kuigi tegelikult töötasid Saara ja Kairi koos umbes kaks ja pool aastat. Saara oli alati uskunud iga inimese õigusse saada võimalikult head juriidilist abi, ent kord, kui ta taas istus koos emaga protsessil laua taga avalalt naeratava ja viisakalt riide pandud retsi kõrval, nii et veebiartiklite kommentaarid pärast kolmekohalise numbrini jõudsid, otsustas ta, et ei jõua oma piisavat kalestumist ära oodata, et tal oleks juba kõigest muust ükskõik peale töö. Nüüd töötas Saara juba aastaid ühes teises büroos äriõiguse peal ja tegi peaaegu ausat tööd, ehk lihtsalt pidi vahel aitama oma klientide vara peita või kellegi variisikuna formaalselt nõukogudes istuma. Siiski tundis ta, et on vabanenud. Kui Sander sündima hakkas, olime kokku leppinud, et ma jään aastaks ministeeriumist koju. Aastast oli nüüd saanud kolm.
"Ah sa kuradi suli, nüüd on selge!" kiljatas ämm akna peal. "Tulge vaadake!"
Naabermaja aeda sõitis must kaubik kirjadega Zen Catering, tagurdamist juhendas väravas peaministri abikaasa.
"Ei ole võimalik… Kas see on lubatud?" oli ka Saara vapustatud.
"Noh, ma ei tea… Kas sulle anti mingi dokument ametlike mängureeglitega? Äkki me oleks ka pidanud tellima, poleks kogu vaeva?"
"Petis!" viibutas ämm näpuga.
"Aga kuidas nüüd sellega jääb, et "kui pole keelatud, siis on lubatud"?" norisin tüli.
"Misasja? Oled sa kuulnud enne, et keegi pakub kodukohvikus catering'i toitu?"
"Aga kas sina osaled sügisestel valimistel oma erakonnaga?"
"Kurat, ma tõmban kõik hinnad poole peale!"
"Vahet pole, ma arvan, et me oleme algusest peale omadega miinuses," nentisin fakti. Ämm tegi akna pealt telefoniga pilti. "Hull oled, võta vähemalt välk siis maha!" Välk plaksatas – pildi asemel jäi ekraanile ülevalgustatud laik ning akna peale tulnud peaminister vaatas meie poole ja… lehvitas.
"Kurat," tahtsin piinlikkusest kardinad ette tõmmata, "lehvitage kõik!" Kõik lehvitasime vastu totra näoga, ainult Sander ei ulatanud aknani. "Aitab nüüd küll, minge mängige vahepeal lapselapsega. Ma aitan Saarat." Vanavanemad taltusid ja läksid Sandriga elutuppa mingit kokkutassitud plastmassi vaatama.
"Palju kell on?" küsisin Saaralt.
"Üksteist, tund veel alguseni."
"Ma ei vea seda päeva kainelt neljanigi välja." Valasin endale vähimategi süümekateta ühe veini.
*
Ja siis nad tulid. Kui kell sai kaksteist, hakkas keskuse ja naabertänavate poolt saabuma rahvast, algul üksikud jalgratturid, siis juba autod, pensionärid ja selline I'Coode ja Emmaljungade rivi, nagu oleks kuskil mingi järjekordne ndujaga saia pood avatud. Meie tänaval oligi vaid kaks kohvikut, aga polnud kahtlust, kelle juurde suurem osa suundus. Lauad olid nüüd sealgi välja pandud ning peaminister oli väga lahkelt nõus igaühega koos pilti tegema, kuni tagant kandikuid ette kanti ja osa kraami käe pealt niisama tasuta pakuti.
"Lähme vaatame!" nügis ämm mind ja Saarat. Ütlesin, et peame oma asjadel silma peal hoidma, aga mingu nad ise, kui tahavad.
"Vaadake, et kogemata kuskile allkirja ei anna," hüüdsin neile järele, kusjuures ei mõelnud seda üldse puhtalt naljana.
Vahepeal hakkasid ka meie juurde saabuma esimesed inimesed, kes olid peaministri juures salvrätitäie kanapeesid sisse vajutanud. Figuurieiravalt riskantset põikitriipu kandev noormees neiuga ja paar vanemat inimest.
"Tere tulemast! Tulge proovige – kõik suupisted on kaks eurot ja soojad asjad on neli," tutvustas Saara.
"Kiluleiba ei ole?" küsis põikitriip.
"Täna kiluleiba ei ole," nentis Saara.
"Naervaid viinereid ka mitte," lisasin abivalmilt. Ilmselt ta teiste ees ei julgeks molli anda.
"Kui te käite ja vaatate, mitmel kõrvaltänavas on õunakooki ja šokolaadimuffineid, siis te igatsete juba ise ka viinerite järele. Raul," ulatas põikitriip käe. "Me elame nr 18, seal nurga peal. Kas te kolisite siia, et meie prominendile lähemal olla?"
"Mark. Noh, mitte päris. See kuidagi käis ootamatu lisana kaasas, aga me pole veel kindlad, kas see tõstab või langetab kinnisvara väärtust."
"Tõstab kuni järgmise valitsuseni, valve sõidab iga päev mööda. Aga ma ikka imestan, kui keegi kogu linna tuppa kutsub. Ma saan aru, et naabrid siin omavahel, aga siit võib ju terve Lasnamäe läbi marssida."
"Eee… äkki ei marsi…"
Põikitriip soovis jõudu ja paarike lahkus. Pensionärid rõõmustasid, et hinnad olevat madalamad kui eelmistes kohtades, ja jäid toolidesse istuma. Nägin üle aia, kuidas keegi tegi ämmast ja äiast koos peaministriga pilti.
"Oled sa aru saanud, keda sinu omad üldse valivad? On nad fännid?" küsisin Saaralt.
"Ma arvan, et ema valis viimati 90ndatel, isa käest ma ei julge küsida."
*
Kui Saara ütles, et korter on meile väikseks jäänud ja peaksime hakkama mõtlema suuremale elamisele, siis tundus mõte kolimisest masendavalt tüütu. Aga tõsi ta oli, et lapsega paisus erineva kola hulk geomeetrilise jadana ja loomulikult minu vastupanu murdus. Aga ma mõtlesin, et juttu on suuremast korterist, mitte majast.
"Viimsis?"
"Mis siis on?"
"Uus raha."
"Mis raha see vana on?"
"Ma ei tea. Sinu vanemad Nõmmel?"
"Kas sa tahad mulle öelda, et Viimsi inimesed on nõmedamad kui Nõmme inimesed või et just minu vanemad on nõmedad, sest nad elavad Nõmmel? Ma sinu asemel ei arendaks kumbagi teemat väga palju."
"No aga mis hinge seal saab olla, "maja Viimsis" ei ole elukoht, see on klišee. Või noh, "maja Nõmmel" on ka klišee. Nõmme raadio, Nõmme valitsus?"
"Ma ei taha ju mingit klišeed, ma tahan, et laps saaks väljas mängida."
"Mina ei kasvanud majas ja aias, vaid korteris, aga näed, pole häda midagi."
"Noh, see on natuke vaieldav."
"See on mõttetult kallis."
"Mina maksan, sa tead."
"Ei teinud asja oluliselt paremaks."
Maakler näitas meile maja kaks päeva hiljem. Ta seletas, et see oli õnnelik juhus, siin nurgas ei tulnud objektid tihti müüki, aga eelmisel omanikul põles pakettakende vabrik maha ja kindlustust ei olnud ning isegi veesurve pidavat olema normaalne. Kui muu oli näidatud, siis laksatas ta natuke nilbelt keelt (kes kurat laksatab keelt tänapäeval?) ja näitas kavala pilguga kõrvalmaja poole: "Üks asi veel." Ma ei oleks tahtnud seda rõõmu maaklerile valmistada, sest enda arvates oli ta jube kavala lükke teinud, aga sellest hoolimata kolisime poolteist kuud hiljem sisse.
*
Paari tunni pärast oli juba pool noosist otsast ning peamiselt võhivõõraid inimesi sagis aeglaselt pideva voona. Naabri juures seisis mingi telekanali buss, kus suvereporter väsimatult poseerivat peaministrit intervjueeris. Aeda sisenes kolm prouat, kes suundusid laua äärde. Lillelise kübaraga proua teatas, et nad on siit lähedalt Oja tänavalt ja tulid uusi naabreid vaatama.
"Jaa, jaa, väga tubli…" vaatas kübar koos paažidega laual pakutavat. "Ikka hea, kui uusi tegijaid tuleb. Kui teinekord aega leiame, siis võime rääkida, kuidas siit edasi minna, et teinekord midagi huvitavamat teha, kui koha peale ka tahate pretendeerida," viibutas ta hindamislehtedega. Vahetasin Saaraga kiire pilgu, mille ainus mõte oli: "Jäta!"
"Mis mõttes koha peale?" küsis Saara, kelle suu oli tõmbunud kriipsuks.
"Ei-ei, kõik on väga ilus… aga noh, kitsejuustu-peediga kombo on ikka üsna 2015… Ja Viimsi on ikka põline rannakalurite piirkond, meri-meri, teil kalast ei ole midagi, seda siin väga hinnatakse. Te oleks võinud ju siia avokaadosalatisse näiteks tuunikalagi panna või midagi."
"Hinnatakse jah, Oja tänaval olevat üks lest kuus eurot mingil pussakal," torkasin vahele.
"See pussakas on minu abikaasa," nentis kübar natuke liiga lagiseva naeruga, et seda siiraks pidada. Hetkeks võttis maad üdini sundimatu, meeldiv vaikus. Oo hetk, kesta, raisk. Kübar vajutas puust kahvliga topsi sees salatit: "Avokaadod on küll kõvad." Ta noogutas kergelt peaga hüvastijätu märguandeks ja hakkas aeglaselt minema, olles enne natuke liiga nähtavalt poole liikumise pealt kirjutan hindamislehele meie rea taha hindeks 1.
"Milline mõtlev inimene ostab avokaadosid Rimist?" küsis Saara.
"Milline mõtlev inimene kolib Viimsisse?" küsisin mina.
"Ma armastan sind ka."
*
Meie sissesõidutee ette veeres kaks väikebussi, kust astus välja trobikond inimesi. Kõik läksid lõbusa kära saatel kõrvalmaja ette.
"Kas noorliikmed toodi nõusid pesema?" küsisin Saaralt ja läksin natuke lähemale. Osal inimestest olid kaasas plakatid ja ühel ruupor.
"Üks, kaks, kolm… Kes aias, kes aias, seal korruptant on maias! Mis nimi, mis nimi, korruptant on tema nimi!" võttis väike ühendkoor laulu üles.
Telekaamera oli nii õige koha peal, nagu oleks kõigeks valmis olnud. Peaminister üritas naeratada endisest veel laiemalt, aga see ei olnud ei usutav ega ka puhtfüüsiliselt võimalik.
"Mis saiad maksavad? Kas saab maksta kaardiga ja kolmandik sulas?" hakkas seltskond end alles soojaks saama.
*
Viieks kuivasid tänavad tühjaks, vanu mänguasju müüa lootnud laste lootus langes sünkroonis päikesega, prügikonteinerid ja nõudepesumasinad täitusid. Politsei oli käinud vestlemas naabrite külalistega ja pärast veel paari kordusesitust ning intervjuud olid nemadki oma kola kokku pakkinud. Just siis kui tundus, et ehk saab oma elu edasi elada, saatis üks Saara sõbranna talle lingi. Päevane kübaramoor oli oma postitusse kirjutanud, et "kuigi üldpilt oli meeldivalt püüdlik, siis esines ka kohti, kus ei peetud paljuks külalisi solvata ja pakkuda neile pahaks läinud juustu ja avokaadosid".
"See võib olla keegi teine, meie omad olid kõvad, mitte pahaks läinud," lohutasin Saarat.
"Kuradi… Ma lihtsalt tahtsin, et meid omaks võetaks," poetas Saara pisara.
Vaatasin aknast välja, peaminister istus abikaasaga köögilaua taga väga mossis näoga ja vehkis kätega. Jootsin naisele pudeli veini sisse, panin talle teki peale, vaatasin lapse üle ja astusin siis korraks välja. Peaministri abikaasa istus tänavanurgal kivi peal ja tõmbas suitsu, mõtlesin hetke ja astusin tema juurde.
"Raske õhtu? Mark," sirutasin käe.
"Natuke jah. Andres," surus ta kõvasti.
### Response:
Tauno Vahter. Viimsi kuues kohvikutepäev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas on oodata pealetungi Ukrainale?
Väga raske on öelda, mida Kreml planeerib, sest tavaliselt nad tõtt ei räägi. Praegu ei ole veel tõeliselt suure pealetungi ohtu. Tuleb veel vägivalda kontrolljoonel Donbassis. Ilmselt näeme suurtükiduelle, milles osalevad ka Venemaa suurtükid, kuid me ei näe toetusüksuste, logistika, laskemoona ja kütusevarude liigutamist. Neid oleks vaja suure pealetungi jaoks. Praegu meil neid märke veel ei ole.
Peame mõistma, et Vene sõjaväe koondamise eesmärk ei ole ainult sõjapidamine, vaid see on ka poliitilise surve avaldamise vahend. Ja seda me näemegi - neile meeldib üle pingutada, et oma seisukoht selgeks teha. 15 laeva Mustal merel on naeruväärne liialdus vajadusi silmas pidades, aga ka viis öelda Ukrainale, et suudame eskaleerida: saame tuua juurde laevu, mehi, relvi ja seepärast mõelge põhjalikult, kas tahate meiega jamada. Praegu on see agressiivne hirmutamine, aga see on poliitika kasutades sõjalisi vahendeid.
Kas Putinil on Ukraina teemas domineeriv roll?
Küsimus on selles, kui kaugele Putin on valmis minema ja milliste kaotustega leppima. Ukraina sõjavägi on teinud läbi väga suure muutuse ja neil on veerand miljonit meest ja naist relvade all. See on oma parimas seisus pärast iseseisvumist.
Kui Putin on valmis ütlema, et maksku see, mis maksab - tulgu sellest sisepoliitilist kahju või sanktsioond - võtame Ukraina ära, siis on raske näha, kuidas seda vältida. See saaks olema väga verine aktsioon, kuid peamine küsimus on ikkagi selles – mida on Putin valmis kulutama?
Julgustav uudis on see, et arvamusküsitlused näitavad venelaste leiget suhtumist sõtta, sest see pole nagu Krimm, mis neile korda läks. Donbassist ja Ukrainast venelased ei hooli.
Septembris tulevad valimised ja kuigi Venemaa valimised on võltsitud, tahab Kreml, et neid tuleks võltsida võimalikult vähe. Kui nad läheksid Donbassis sõtta ja sõdurid hakkavad tinakirstudes koju saabuma, lisaks kulub raha nii sõjale kui ka Lääne sanktsioonide tõttu, siis see ei mõju Vene avalikkusele hästi. Seda arvestades oleks rünnakul Putini jaoks väga tõsised kulud.
Kas USA presidendi Joe Bideni ettepanek tippkohtumiseks oligi Putini eesmärk ja ta võib nüüd sõdurid koju kutsuda?
See on võimalik. Üks huvitav asi on see, et Putini viis riiki valitseda pole nagu maletajal eri strateegiaid kasutades. Ta pigem katsub luua kaost ja vaadata, mida sellest välja saab püüda. Ta on eelkõige oportunist. Täiesti võimalik, et ta võib sellega rahule jääda.
On tõsi, et Venemaa ja tema enda tõsiseltvõetavus rahvusvahelisel tasandil, eriti suhetes USA-ga, on Putini jaoks tähtis. Ta on meeleheitlik oma katsetes, et Venemaad võetaks suurjõuna. Biden pakub kohtumist ja Putin võib teha kulude arvestuse ning leida, et see on hea võimalus öelda, et see ongi kõik, mida soovisin.
Kas Balti riikide välisministrite visiit Kiievisse oli osa lääneriikide katsest näidata toetust Kiievile. Või oli seal midagi muud?
Balti riikidel on komme olla mitte ainult Lääne alliansi instrument, vaid proovida ka Lääne liitlasi koondada, et Venemaasse ja praegusesse kriisi tõsiselt suhtutaks. Olgem ausad, Euroopa Liidus on riike, kes ei vaata Venemaad erilise murega. Üks pidev väljakutse Balti riikide jaoks on hoida tähelepanu Ukrainas toimuval, hoida Lääne pealinnades huvi selle teema suhtes. See on osa protsessist ja just nende ülesanne on oma kolleegidele öelda, et suhtuge konflikti tõsiselt.
NATO liikmesuse saavutamise tegevuskava (MAP) andmine Ukrainale - kas see võiks olla Saksa kantsleri Angela Merkeli (kes oli üks riigijuhtidest, kes 2008. aasta NATO tippkohtumisel selle ära hoidis - toim.) vigade parandus?
Kahjuks seda praegu ei juhtu. On peaaegu kindel, et Moskva eskaleerib olukorda, kui tunneb, et võimaluste aken sulgeb. Läheb palju aastaid enne, kui Ukrainast saab NATO liige. Nad (Venemaa - toim.) peaksid seda ajaraamistikku silmas ja neil on siis ka aega korraldada mingi režiimimuutus Ukrainas. Seega on risk, et venelased eskaleeriksid olukorda veelgi.
Veelgi tähtsam ja kurvem on see, et NATO liikmelisus oleks mõtekas siis, kui oleks valmisolek toetada 5. artiklit ehk siis anda sõjalise toetuse garantii. Aga teatud riikidel lõunatiival pole mingit entusiasmi seda teha. See on fundamentaalne probleem.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski mõistab seda hästi. See (Zelenski sooviavaldus saada NATO-lt MAP) - toim.) oli poliitiline avaldus kolmel põhjusel. Esiteks, kus Ukraina end tulevikus näeb - ta näeb end lääneriikide alliansi osana. Putin on kaotanud. Venemaal võib see arusaam aega võtta, kuid ta on Ukraina kaotanud, pole kahtlustki. Teiseks, Zelenski tahab tõsta oma toetust. Ta tahab näidata ukraina rahvuslastele, et ta pole pehme ja on endiselt teel õiges suunas. Kolmandaks tahab ta Läänt häbistada. Ta tahab meid sundida ütlema, et kahjuks ei saa anda MAP-i, kuid siin on midagi muud kompensatsiooniks. Kõik teavad, mis toimub, kuid see on päris kaval poliitiline positsioneerimine.
Kas on lootust pingete leevenduseks ja suhete paranemiseks?
Nii kauaks, kuni Putin jääb Kremlisse, peame selle seisuga leppima. Mitte, et oleme õnnelikud, kuid mingit dramaatilist suhete parandamist ei toimu. On kindlasti aegu, kus pinged on rohkem ja aegu, kus on vähem. Loodetavasti näeme peagi tippu ja pinge langeb. Realistlikult peame endiselt Venemaad tagasi hoidma, vähendama tema tehtavat kahju meile, jätkama survet Venemaale teatud tegevuse kulude suurendamiseks ning valmistuma Putini-järgseks Venemaaks. Peame olema selle võimaluseks valmis.
Pole mõtet end petta, et suhted lähevad paremaks - Putin ei muuda oma vaateid. Ta on kindel, et meie võitleme poliitilist sõda Venemaaga ning ta ainult kaitseb Venemaad vastiku Lääne eest, kes tahab õõnestada teda, tema režiimi ja Venemaa kohta maailmas. Kui ta oma mõtteviisi ei muuda, ei saa ka meie eriti midagi teha.
Sellesse mõttemudelisse sobib ka diplomaatide vastastikune väljasaatmine Tšehhiga...
Pole ime, sest Tšehhi vastukäigud Venemaale pole varem nii jõulised olnud. Tšehhi on tunnistanud, et üks teine riik aitas neid informatsiooniga selle kohta, et 2014. aastal toimunud plahvatuse korraldasid [Vene sõjaväeluure] GRU eriväelased. Kuid oleksin ettevaatlik ses mõttes, et asjad on niivõrd koordineeritud. Teame tänapäeva maailmast, et kõik lekib varem või hiljem. Elame lihtsalt väga pingelisel ajal ning seetõttu on inimesed teadlikumad, mis toimub Venemaaga.
Kui see info avalikuks tuli, et 2014. aasta plahvatuse korraldamisega Tšehhis oli seotud GRU, siis teatud mõttes tähendas see, et Tšehhi tegevust vaadatakse selles kontekstis. Seetõttu on Venemaa vastus olnud ülimalt terav. Tšehhi saatis välja 18 Vene diplomaati, kes olid luurajad. Tasub arvesse võtta., et Venemaa saatkonnas Tšehhis on 150 töötajat. Venemaa saatis välja 20 Tšehhi diplomaati, jättes vaid viis inimest alles. See on ebaproportsionaalne vastus. Venemaa tegi nii, sest kahtlustab, et tegemist on koordineeritud plaaniga. Kui vaadata Vene pressi, siis väidetakse, et Tšehhi tegutses USA või Ühendkuningriigi juhtimisel. Venemaa ei suuda uskuda, et Tšehhi tegutses üksinda. Aga mina usun, et nad tegutsesid [üksinda].
Kas Euroopa Liit võiks samuti Tšehhi toetuseks diplomaate välja saata?
Ma ei usu, et tšehhid sellist rolli nagu Suurbritannia Skripalide juhtumis puhul tahavad võtta. Kuid nad kindlasti otsivad solidaarsust. See on ka üks põhimõtteline nõrkus Läänes. NATO-s on kindel solidaarsus sõjalise rünnaku puhul – kui Vene tankid tulevad üle piiri, siis see on rünnak kogu NATO vastu.
Aga kõikide nende mittekineetiliste rünnakute puhul nagu oleme minevikus näinud, alates häkkimisest kuni avalike tapmisteni, pole NATO-t [toetamas] ning riigid on jäänud üksinda. See on olnud võtmenõrkus Läänes juba aastaid. Tšehhid ootavad solidaarsust mingilgi moel, sest Venemaa ei peatu 20 diplomaadi väljasaatmisega. Nad ilmselt korraldavad küberrünnakuid, spionaaži, õõnestamist ja muudki, et karistada Tšehhi Vabariiki. Siin on oluline, et Euroopa Liit, NATO või muu rahvusvaheline organ toetaks Tšehhit. | Galeotti hinnangul Putini võimu ajal Venemaa käitumine ei muutu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas on oodata pealetungi Ukrainale?
Väga raske on öelda, mida Kreml planeerib, sest tavaliselt nad tõtt ei räägi. Praegu ei ole veel tõeliselt suure pealetungi ohtu. Tuleb veel vägivalda kontrolljoonel Donbassis. Ilmselt näeme suurtükiduelle, milles osalevad ka Venemaa suurtükid, kuid me ei näe toetusüksuste, logistika, laskemoona ja kütusevarude liigutamist. Neid oleks vaja suure pealetungi jaoks. Praegu meil neid märke veel ei ole.
Peame mõistma, et Vene sõjaväe koondamise eesmärk ei ole ainult sõjapidamine, vaid see on ka poliitilise surve avaldamise vahend. Ja seda me näemegi - neile meeldib üle pingutada, et oma seisukoht selgeks teha. 15 laeva Mustal merel on naeruväärne liialdus vajadusi silmas pidades, aga ka viis öelda Ukrainale, et suudame eskaleerida: saame tuua juurde laevu, mehi, relvi ja seepärast mõelge põhjalikult, kas tahate meiega jamada. Praegu on see agressiivne hirmutamine, aga see on poliitika kasutades sõjalisi vahendeid.
Kas Putinil on Ukraina teemas domineeriv roll?
Küsimus on selles, kui kaugele Putin on valmis minema ja milliste kaotustega leppima. Ukraina sõjavägi on teinud läbi väga suure muutuse ja neil on veerand miljonit meest ja naist relvade all. See on oma parimas seisus pärast iseseisvumist.
Kui Putin on valmis ütlema, et maksku see, mis maksab - tulgu sellest sisepoliitilist kahju või sanktsioond - võtame Ukraina ära, siis on raske näha, kuidas seda vältida. See saaks olema väga verine aktsioon, kuid peamine küsimus on ikkagi selles – mida on Putin valmis kulutama?
Julgustav uudis on see, et arvamusküsitlused näitavad venelaste leiget suhtumist sõtta, sest see pole nagu Krimm, mis neile korda läks. Donbassist ja Ukrainast venelased ei hooli.
Septembris tulevad valimised ja kuigi Venemaa valimised on võltsitud, tahab Kreml, et neid tuleks võltsida võimalikult vähe. Kui nad läheksid Donbassis sõtta ja sõdurid hakkavad tinakirstudes koju saabuma, lisaks kulub raha nii sõjale kui ka Lääne sanktsioonide tõttu, siis see ei mõju Vene avalikkusele hästi. Seda arvestades oleks rünnakul Putini jaoks väga tõsised kulud.
Kas USA presidendi Joe Bideni ettepanek tippkohtumiseks oligi Putini eesmärk ja ta võib nüüd sõdurid koju kutsuda?
See on võimalik. Üks huvitav asi on see, et Putini viis riiki valitseda pole nagu maletajal eri strateegiaid kasutades. Ta pigem katsub luua kaost ja vaadata, mida sellest välja saab püüda. Ta on eelkõige oportunist. Täiesti võimalik, et ta võib sellega rahule jääda.
On tõsi, et Venemaa ja tema enda tõsiseltvõetavus rahvusvahelisel tasandil, eriti suhetes USA-ga, on Putini jaoks tähtis. Ta on meeleheitlik oma katsetes, et Venemaad võetaks suurjõuna. Biden pakub kohtumist ja Putin võib teha kulude arvestuse ning leida, et see on hea võimalus öelda, et see ongi kõik, mida soovisin.
Kas Balti riikide välisministrite visiit Kiievisse oli osa lääneriikide katsest näidata toetust Kiievile. Või oli seal midagi muud?
Balti riikidel on komme olla mitte ainult Lääne alliansi instrument, vaid proovida ka Lääne liitlasi koondada, et Venemaasse ja praegusesse kriisi tõsiselt suhtutaks. Olgem ausad, Euroopa Liidus on riike, kes ei vaata Venemaad erilise murega. Üks pidev väljakutse Balti riikide jaoks on hoida tähelepanu Ukrainas toimuval, hoida Lääne pealinnades huvi selle teema suhtes. See on osa protsessist ja just nende ülesanne on oma kolleegidele öelda, et suhtuge konflikti tõsiselt.
NATO liikmesuse saavutamise tegevuskava (MAP) andmine Ukrainale - kas see võiks olla Saksa kantsleri Angela Merkeli (kes oli üks riigijuhtidest, kes 2008. aasta NATO tippkohtumisel selle ära hoidis - toim.) vigade parandus?
Kahjuks seda praegu ei juhtu. On peaaegu kindel, et Moskva eskaleerib olukorda, kui tunneb, et võimaluste aken sulgeb. Läheb palju aastaid enne, kui Ukrainast saab NATO liige. Nad (Venemaa - toim.) peaksid seda ajaraamistikku silmas ja neil on siis ka aega korraldada mingi režiimimuutus Ukrainas. Seega on risk, et venelased eskaleeriksid olukorda veelgi.
Veelgi tähtsam ja kurvem on see, et NATO liikmelisus oleks mõtekas siis, kui oleks valmisolek toetada 5. artiklit ehk siis anda sõjalise toetuse garantii. Aga teatud riikidel lõunatiival pole mingit entusiasmi seda teha. See on fundamentaalne probleem.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski mõistab seda hästi. See (Zelenski sooviavaldus saada NATO-lt MAP) - toim.) oli poliitiline avaldus kolmel põhjusel. Esiteks, kus Ukraina end tulevikus näeb - ta näeb end lääneriikide alliansi osana. Putin on kaotanud. Venemaal võib see arusaam aega võtta, kuid ta on Ukraina kaotanud, pole kahtlustki. Teiseks, Zelenski tahab tõsta oma toetust. Ta tahab näidata ukraina rahvuslastele, et ta pole pehme ja on endiselt teel õiges suunas. Kolmandaks tahab ta Läänt häbistada. Ta tahab meid sundida ütlema, et kahjuks ei saa anda MAP-i, kuid siin on midagi muud kompensatsiooniks. Kõik teavad, mis toimub, kuid see on päris kaval poliitiline positsioneerimine.
Kas on lootust pingete leevenduseks ja suhete paranemiseks?
Nii kauaks, kuni Putin jääb Kremlisse, peame selle seisuga leppima. Mitte, et oleme õnnelikud, kuid mingit dramaatilist suhete parandamist ei toimu. On kindlasti aegu, kus pinged on rohkem ja aegu, kus on vähem. Loodetavasti näeme peagi tippu ja pinge langeb. Realistlikult peame endiselt Venemaad tagasi hoidma, vähendama tema tehtavat kahju meile, jätkama survet Venemaale teatud tegevuse kulude suurendamiseks ning valmistuma Putini-järgseks Venemaaks. Peame olema selle võimaluseks valmis.
Pole mõtet end petta, et suhted lähevad paremaks - Putin ei muuda oma vaateid. Ta on kindel, et meie võitleme poliitilist sõda Venemaaga ning ta ainult kaitseb Venemaad vastiku Lääne eest, kes tahab õõnestada teda, tema režiimi ja Venemaa kohta maailmas. Kui ta oma mõtteviisi ei muuda, ei saa ka meie eriti midagi teha.
Sellesse mõttemudelisse sobib ka diplomaatide vastastikune väljasaatmine Tšehhiga...
Pole ime, sest Tšehhi vastukäigud Venemaale pole varem nii jõulised olnud. Tšehhi on tunnistanud, et üks teine riik aitas neid informatsiooniga selle kohta, et 2014. aastal toimunud plahvatuse korraldasid [Vene sõjaväeluure] GRU eriväelased. Kuid oleksin ettevaatlik ses mõttes, et asjad on niivõrd koordineeritud. Teame tänapäeva maailmast, et kõik lekib varem või hiljem. Elame lihtsalt väga pingelisel ajal ning seetõttu on inimesed teadlikumad, mis toimub Venemaaga.
Kui see info avalikuks tuli, et 2014. aasta plahvatuse korraldamisega Tšehhis oli seotud GRU, siis teatud mõttes tähendas see, et Tšehhi tegevust vaadatakse selles kontekstis. Seetõttu on Venemaa vastus olnud ülimalt terav. Tšehhi saatis välja 18 Vene diplomaati, kes olid luurajad. Tasub arvesse võtta., et Venemaa saatkonnas Tšehhis on 150 töötajat. Venemaa saatis välja 20 Tšehhi diplomaati, jättes vaid viis inimest alles. See on ebaproportsionaalne vastus. Venemaa tegi nii, sest kahtlustab, et tegemist on koordineeritud plaaniga. Kui vaadata Vene pressi, siis väidetakse, et Tšehhi tegutses USA või Ühendkuningriigi juhtimisel. Venemaa ei suuda uskuda, et Tšehhi tegutses üksinda. Aga mina usun, et nad tegutsesid [üksinda].
Kas Euroopa Liit võiks samuti Tšehhi toetuseks diplomaate välja saata?
Ma ei usu, et tšehhid sellist rolli nagu Suurbritannia Skripalide juhtumis puhul tahavad võtta. Kuid nad kindlasti otsivad solidaarsust. See on ka üks põhimõtteline nõrkus Läänes. NATO-s on kindel solidaarsus sõjalise rünnaku puhul – kui Vene tankid tulevad üle piiri, siis see on rünnak kogu NATO vastu.
Aga kõikide nende mittekineetiliste rünnakute puhul nagu oleme minevikus näinud, alates häkkimisest kuni avalike tapmisteni, pole NATO-t [toetamas] ning riigid on jäänud üksinda. See on olnud võtmenõrkus Läänes juba aastaid. Tšehhid ootavad solidaarsust mingilgi moel, sest Venemaa ei peatu 20 diplomaadi väljasaatmisega. Nad ilmselt korraldavad küberrünnakuid, spionaaži, õõnestamist ja muudki, et karistada Tšehhi Vabariiki. Siin on oluline, et Euroopa Liit, NATO või muu rahvusvaheline organ toetaks Tšehhit.
### Response:
Galeotti hinnangul Putini võimu ajal Venemaa käitumine ei muutu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval teatas Tottenhami klubi senise juhendaja Mourinho vallandamisest, kelle asendajaks saab vaid 29-aastane ja vähese kogemusega Mason.
Mason sirgus ise jalgpallurina klubi noortesüsteemist, jõudis hiljem välja põhimeeskonda ja pidas ühe kohtumise ka Inglismaa koondise eest, aga sai 2017. aastal koljuvigastuse ja lõpetas karjääri.
Masoni esimeseks kohtumiseks uues rollis saab kolmapäevane kõrgliigamäng Southamptoniga, aga juba pühapäeval mängitakse liigakarikafinaalis Manchester Cityga.
Masoni abilistena jätkavad hooaja lõpuni Chris Powell, Nigel Gibbs, Michel Vorm ja Ledley King. | Mourinhost loobunud Tottenham jätkab 29-aastase juhendaja käe all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval teatas Tottenhami klubi senise juhendaja Mourinho vallandamisest, kelle asendajaks saab vaid 29-aastane ja vähese kogemusega Mason.
Mason sirgus ise jalgpallurina klubi noortesüsteemist, jõudis hiljem välja põhimeeskonda ja pidas ühe kohtumise ka Inglismaa koondise eest, aga sai 2017. aastal koljuvigastuse ja lõpetas karjääri.
Masoni esimeseks kohtumiseks uues rollis saab kolmapäevane kõrgliigamäng Southamptoniga, aga juba pühapäeval mängitakse liigakarikafinaalis Manchester Cityga.
Masoni abilistena jätkavad hooaja lõpuni Chris Powell, Nigel Gibbs, Michel Vorm ja Ledley King.
### Response:
Mourinhost loobunud Tottenham jätkab 29-aastase juhendaja käe all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohtusse jõudnud vaidlus puudutas kaht mullu suvel Eestisse hooajatöödele sõitnud Ukraina kodanikku. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) lõpetas töötajate viisavaba Eestis viibimise ennetähtaegselt, sest väidetavalt eirasid nad pärast riiki sisenemist isolatsiooninõudeid.
Seepeale esitasid töötajad ja nende tööandjad halduskohtusse kaebuse, kus paluti PPA otsus tühistada. Muu hulgas viidati sellele, et töötajatelt võetud COVID-19 proovide tulemused olid negatiivsed.
Halduskohus tagastas kaebuse, sest välismaalaste seadus ei anna kirjeldatud olukorras kohtusse pöördumiseks õigust. Seetõttu jäi rahuldamata ka töötajate esialgse õiguskaitse taotlus ja nad pidid riigist lahkuma.
Ringkonnakohus seevastu rahuldas kaebajate määruskaebuse. Kohus leidis nimelt, et välismaalaste seaduses sätestatud kaebeõiguse piirang on põhiseadusevastane, ning pöördus seaduse põhiseaduspärasuse kontrolliks Riigikohtu poole.
Kohtusse pöördumise õiguse täielik välistamine on põhiseadusvastane
Oma teisipäeval tehtud otsusega tunnistas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaidlusalused välismaalaste seaduse sätted põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, sest igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Õigus pöörduda Eestis kohtusse on ka riigis viibivatel välismaalastel, märkis riigikohtu kolleegium.
Kolleegium nentis, et Ukraina ja veel mitmekümne riigi kodanikud võivad lähtudes Euroopa Liidu määrusest viibida Euroopa Liidu maades poole aasta jooksul viisavabalt kuni 90 päeva. Seega tuleneb nende õigus viisavabalt Eestisse siseneda ja siin viibida Euroopa Liidu õigusest.
Kuna välismaalased viibisid Eestis hooajatööde tegemise eesmärgil ja tööandjad olid teinud nende Eestisse saabumiseks mitmeid pingutusi, riivas töötajate riigis viibimise ennetähtaegne lõpetamine riigikohtu hinnangul konkreetse juhtumi eripärasid arvestades ka tööandjate ettevõtlusvabadust. Ilma tööjõuta polnud ettevõtjail võimalik sõlmitud kokkuleppeid täita ega vajalikke töid teha, märkis kolleegium.
PPA otsus lõpetada hooajatöötajate Eestis viibimine riivas kolleegiumi hinnangul töötajate ja tööandjate õigusi intensiivselt, mistõttu peab olema võimalik kontrollida selle õiguspärasust ka kohtus.
Riigikohus märkis, et kohtusse pöördumise õiguse täielik välistamine on niivõrd tõsine põhiõiguste riive, et seda pole võimalik põhjendada üksnes riigi raha kokkuhoiu vajadusega. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks pole see piirang vajalik, sest välismaalane ei pea kohtumenetluse ajaks tingimata Eestisse jääma. Võimalik on näiteks kirjalik menetlus, samuti saab kaebaja istungil osaleda virtuaalselt või esindaja vahendusel. Seetõttu on piirang ebaproportsionaalne ja põhiseadusega vastuolus.
Riigikohus nentis, et viisavabadus kuulub Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Viisavaba viibimisõigus tuleneb küll Euroopa Liidu määrusest, kuid Euroopa Liidu õigusaktides pole seda puudutavate vaidluste lahendamise reegleid sätestatud.
Kolleegium selgitas, et kui Euroopa Liidu liikmesriigi tegevus pole täiel määral reguleeritud liidu õigusega, siis on riigi kohtutel võimalik kohaldada riigisiseseid standardeid tingimusel, et see ei kahjusta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ette nähtud kaitse taset ega riiva liidu õiguse ülimuslikkust, ühtsust ja tõhusust. Kaebajate kohtukaebeõiguse kontrollimine Eesti põhiseaduse alusel ei sea riigikohtu hinnangul ohtu eelkirjeldatud Euroopa Liidu õiguse põhimõtteid.
Riigikohtu lahendiga saab tutvuda SIIN | Riigikohus: viisavabalt Eestis viibimise lõpetamise võib kohtus vaidlustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohtusse jõudnud vaidlus puudutas kaht mullu suvel Eestisse hooajatöödele sõitnud Ukraina kodanikku. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) lõpetas töötajate viisavaba Eestis viibimise ennetähtaegselt, sest väidetavalt eirasid nad pärast riiki sisenemist isolatsiooninõudeid.
Seepeale esitasid töötajad ja nende tööandjad halduskohtusse kaebuse, kus paluti PPA otsus tühistada. Muu hulgas viidati sellele, et töötajatelt võetud COVID-19 proovide tulemused olid negatiivsed.
Halduskohus tagastas kaebuse, sest välismaalaste seadus ei anna kirjeldatud olukorras kohtusse pöördumiseks õigust. Seetõttu jäi rahuldamata ka töötajate esialgse õiguskaitse taotlus ja nad pidid riigist lahkuma.
Ringkonnakohus seevastu rahuldas kaebajate määruskaebuse. Kohus leidis nimelt, et välismaalaste seaduses sätestatud kaebeõiguse piirang on põhiseadusevastane, ning pöördus seaduse põhiseaduspärasuse kontrolliks Riigikohtu poole.
Kohtusse pöördumise õiguse täielik välistamine on põhiseadusvastane
Oma teisipäeval tehtud otsusega tunnistas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaidlusalused välismaalaste seaduse sätted põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, sest igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Õigus pöörduda Eestis kohtusse on ka riigis viibivatel välismaalastel, märkis riigikohtu kolleegium.
Kolleegium nentis, et Ukraina ja veel mitmekümne riigi kodanikud võivad lähtudes Euroopa Liidu määrusest viibida Euroopa Liidu maades poole aasta jooksul viisavabalt kuni 90 päeva. Seega tuleneb nende õigus viisavabalt Eestisse siseneda ja siin viibida Euroopa Liidu õigusest.
Kuna välismaalased viibisid Eestis hooajatööde tegemise eesmärgil ja tööandjad olid teinud nende Eestisse saabumiseks mitmeid pingutusi, riivas töötajate riigis viibimise ennetähtaegne lõpetamine riigikohtu hinnangul konkreetse juhtumi eripärasid arvestades ka tööandjate ettevõtlusvabadust. Ilma tööjõuta polnud ettevõtjail võimalik sõlmitud kokkuleppeid täita ega vajalikke töid teha, märkis kolleegium.
PPA otsus lõpetada hooajatöötajate Eestis viibimine riivas kolleegiumi hinnangul töötajate ja tööandjate õigusi intensiivselt, mistõttu peab olema võimalik kontrollida selle õiguspärasust ka kohtus.
Riigikohus märkis, et kohtusse pöördumise õiguse täielik välistamine on niivõrd tõsine põhiõiguste riive, et seda pole võimalik põhjendada üksnes riigi raha kokkuhoiu vajadusega. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks pole see piirang vajalik, sest välismaalane ei pea kohtumenetluse ajaks tingimata Eestisse jääma. Võimalik on näiteks kirjalik menetlus, samuti saab kaebaja istungil osaleda virtuaalselt või esindaja vahendusel. Seetõttu on piirang ebaproportsionaalne ja põhiseadusega vastuolus.
Riigikohus nentis, et viisavabadus kuulub Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Viisavaba viibimisõigus tuleneb küll Euroopa Liidu määrusest, kuid Euroopa Liidu õigusaktides pole seda puudutavate vaidluste lahendamise reegleid sätestatud.
Kolleegium selgitas, et kui Euroopa Liidu liikmesriigi tegevus pole täiel määral reguleeritud liidu õigusega, siis on riigi kohtutel võimalik kohaldada riigisiseseid standardeid tingimusel, et see ei kahjusta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ette nähtud kaitse taset ega riiva liidu õiguse ülimuslikkust, ühtsust ja tõhusust. Kaebajate kohtukaebeõiguse kontrollimine Eesti põhiseaduse alusel ei sea riigikohtu hinnangul ohtu eelkirjeldatud Euroopa Liidu õiguse põhimõtteid.
Riigikohtu lahendiga saab tutvuda SIIN
### Response:
Riigikohus: viisavabalt Eestis viibimise lõpetamise võib kohtus vaidlustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "DeSantis allkirjastas seaduseelnõu, mis suurendab rahutustes osalevate inimeste karistusi. Samuti vaadatakse osariigi tasemel üle politsei rahastamise vähendamine kohalikes omavalitsustes," teatas The Washington Examiner.
"See on USA tugevaim massirahutuste vastane õiguskaitsealane seadusandlus," ütles DeSantis.
Florida osariigis on võimul vabariiklaste partei.
DeSantis rõhutas, et seaduseelnõu eesmärk on muuta kohalikud omavalitsused vastutustundlikumaks.
"Eelmisel suvel nägime, kuidas mõned kohalikud omavalitsused piirasid politsei tegevust. Linnad samal ajal põlesid ja inimesed said kannatada. See oli tööülesannete täitmata jätmine," teatas DeSantis.
Mitmed kohalikud Florida omavalitsused kritiseerisid DeSantise allkirjastatud eelnõud.
"Meie linnade eelarved on parteide-ülesed. Linnajuhid ei pea seisma silmitsi osariigi kehtestatud poliitiliste tagasilöökidega, mis häirivad meie läbipaistvat eelarveprotsessi," ütles Floridas asuva Hallandale linnavolikogu liige Sabrina Javellana. | Florida kuberner allkirjastas rahutuste vastase seaduseelnõu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"DeSantis allkirjastas seaduseelnõu, mis suurendab rahutustes osalevate inimeste karistusi. Samuti vaadatakse osariigi tasemel üle politsei rahastamise vähendamine kohalikes omavalitsustes," teatas The Washington Examiner.
"See on USA tugevaim massirahutuste vastane õiguskaitsealane seadusandlus," ütles DeSantis.
Florida osariigis on võimul vabariiklaste partei.
DeSantis rõhutas, et seaduseelnõu eesmärk on muuta kohalikud omavalitsused vastutustundlikumaks.
"Eelmisel suvel nägime, kuidas mõned kohalikud omavalitsused piirasid politsei tegevust. Linnad samal ajal põlesid ja inimesed said kannatada. See oli tööülesannete täitmata jätmine," teatas DeSantis.
Mitmed kohalikud Florida omavalitsused kritiseerisid DeSantise allkirjastatud eelnõud.
"Meie linnade eelarved on parteide-ülesed. Linnajuhid ei pea seisma silmitsi osariigi kehtestatud poliitiliste tagasilöökidega, mis häirivad meie läbipaistvat eelarveprotsessi," ütles Floridas asuva Hallandale linnavolikogu liige Sabrina Javellana.
### Response:
Florida kuberner allkirjastas rahutuste vastase seaduseelnõu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval teatasid 12 Euroopa tippklubi, et plaanivad luua uue võistlussarja Euroopa Superliiga, mis hakkaks sisuliselt asendama Meistrite liigat ning kus erinevalt UEFA egiidi all toimuvast võistlusest oleks koht tippudele alati tagatud.
Esialgu on ideega kaasa läinud kuus klubi Inglismaalt (Arsenal, Chelsea, Liverpool, Manchester City, Manchester United, Tottenham Hotspur), kolm Itaaliast (Milano Inter, Torino Juventus, AC Milan) ja kolm Hispaaniast (Madridi Atletico, Barcelona, Madridi Real).
"Meie võime FIFA-s üksnes ja tugevalt mitte nõustuda superliiga loomisega, sellise superliigaga, mis on suletud, mis lööb lahku senistest institutsioonidest. Selles pole kahtlust, et FIFA laidab selle maha. Toetame UEFA-t täiel rindel," kommenteeris Infantino teisipäeval.
"See on minu ja meie ülesanne kaitsta Euroopa spordimudelit, klubivõistlusi, rahvuskoondiseid. Kui nad otsustavad minna oma teed, siis see on nende valik. Nad on kas sees või väljas. Ei saa olla pooleldi sees ja pooleldi väljas. Minu ülesanne, meie ülesanne, on päästa klubijalgpall ja koondiste jalgpall."
Superliiga ideed laitis UEFA (Euroopa jalgpalliliidu) kongressil ka ROK-i president Thomas Bach, kes tähtsustas spordi sotsiaalse rolli ideed, mida kavandatav võistlussari tema hinnangul ei kanna.
"Sellises polariseerivas keskkonnas teevad kitsad isiklikud huvid ja egoism endale ruumi solidaarsuse, jagatud väärtuste ja ühiste reeglite arvelt," lausus sakslane.
Bach rõhutas, et toetab Euroopa spordimudelit, kus raha suunatakse rohujuuretasandile ja edu tuleb välja teenida. Sakslase sõnul on säärane mõtteviis aga löögi all, kui teemale lähenetakse vaid kasumipõhiselt, ignoreerides asja olemuslikke väärtusi ja spordi sotsiaalset missiooni.
"See on ohus, sest spordiorganisatsioonide sotsiaalne missioon taandub vaid kasumipõhiste kommertsspordi pakkujate ja investorite eesmärkide ees. Kui kõike vaadata üksnes ärilisest perspektiivist, kui spordi rolli ühiskonnas määravad vaid majandusreeglid, siis spordi sotsiaalne missioon kaob." | FIFA president: meie ülesanne on päästa klubijalgpall ja koondiste jalgpall | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval teatasid 12 Euroopa tippklubi, et plaanivad luua uue võistlussarja Euroopa Superliiga, mis hakkaks sisuliselt asendama Meistrite liigat ning kus erinevalt UEFA egiidi all toimuvast võistlusest oleks koht tippudele alati tagatud.
Esialgu on ideega kaasa läinud kuus klubi Inglismaalt (Arsenal, Chelsea, Liverpool, Manchester City, Manchester United, Tottenham Hotspur), kolm Itaaliast (Milano Inter, Torino Juventus, AC Milan) ja kolm Hispaaniast (Madridi Atletico, Barcelona, Madridi Real).
"Meie võime FIFA-s üksnes ja tugevalt mitte nõustuda superliiga loomisega, sellise superliigaga, mis on suletud, mis lööb lahku senistest institutsioonidest. Selles pole kahtlust, et FIFA laidab selle maha. Toetame UEFA-t täiel rindel," kommenteeris Infantino teisipäeval.
"See on minu ja meie ülesanne kaitsta Euroopa spordimudelit, klubivõistlusi, rahvuskoondiseid. Kui nad otsustavad minna oma teed, siis see on nende valik. Nad on kas sees või väljas. Ei saa olla pooleldi sees ja pooleldi väljas. Minu ülesanne, meie ülesanne, on päästa klubijalgpall ja koondiste jalgpall."
Superliiga ideed laitis UEFA (Euroopa jalgpalliliidu) kongressil ka ROK-i president Thomas Bach, kes tähtsustas spordi sotsiaalse rolli ideed, mida kavandatav võistlussari tema hinnangul ei kanna.
"Sellises polariseerivas keskkonnas teevad kitsad isiklikud huvid ja egoism endale ruumi solidaarsuse, jagatud väärtuste ja ühiste reeglite arvelt," lausus sakslane.
Bach rõhutas, et toetab Euroopa spordimudelit, kus raha suunatakse rohujuuretasandile ja edu tuleb välja teenida. Sakslase sõnul on säärane mõtteviis aga löögi all, kui teemale lähenetakse vaid kasumipõhiselt, ignoreerides asja olemuslikke väärtusi ja spordi sotsiaalset missiooni.
"See on ohus, sest spordiorganisatsioonide sotsiaalne missioon taandub vaid kasumipõhiste kommertsspordi pakkujate ja investorite eesmärkide ees. Kui kõike vaadata üksnes ärilisest perspektiivist, kui spordi rolli ühiskonnas määravad vaid majandusreeglid, siis spordi sotsiaalne missioon kaob."
### Response:
FIFA president: meie ülesanne on päästa klubijalgpall ja koondiste jalgpall |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandusolukorra jõulisem paranemine algab panga hinnangul hiljemalt aasta teisel poolel. Selle eelduseks on viiruse taandumine suvekuudel, inimeste kiire vaktsineerimine ja tervisekriisiga toime tulemine.
SKP taastub kriisieelse kõrgeima tasemeni viimases kvartalis, enne pandeemia algust prognoositud trendini jõudmine võtab aega veel ligikaudu neli aastat.
Pank märgib, et majanduse täielik paranemine eeldab mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide elanike vaktsineerimist.
Swedbanki prognoosi kohaselt hakkab tööpuudus vähenema aasta teisel poolel. Käesoleva aasta keskmiseks töötuse määraks prognoosib pank kaheksa protsenti, järgmisel aastal langeb see 6,9 protsendile ehk ligikaudu mullusele tasemele.
Keskmise palga kasv aeglustus möödunud aastal kolme protsendini. Palgad vähenesid kriisis kõige enam kannatanud tegevusalades. Ligi kolmandikus tegevusaladest palgakasv aga kiirenes.
Tänavu kasvab prognoosi kohaselt keskmine palk neli protsenti, tuleval aastal kiireneb palgakasv 4,8 protsendini. Majapidamiste olukorda leevendab mõõdukas inflatsioon.
Pensionireform toob rahasüsti
Nõudluse suurenemine hakkab kergitama mitmete kaupade ja teenuste hindu nii Eestis, kui ka mujal. Käesoleval aastal võib panga hinnangul oodata 1,5-protsendilist ja järgmisel aastal kaheprotsendilist hinnakasvu. Peamiselt tuleneb hinnakasv teenuste ja kaupade kategoorias.
Tugeva rahasüsti toob majandusse pensionireform. Selle suurus on 4,6 protsenti, ilma tulumaksuta 3,7 protsenti 2021. aasta prognoositud SKP-st. Ajalises võtmes jõuab suurem osa sellest rahast Eesti majandusse käesoleva aasta sügisel ning osa järgmisel aastal. Panga hinnangul suunatakse suurem osa teisest pensionisambast väljavõetud rahast tarbimisse, kuid see mõjutab ka investeeringuid kinnisvarasse.
Eraisikute hoiused on kriisi ajal jõudsalt kasvanud ning need olid veebruaris 1,3 miljardi euro võrra suuremad kui aasta tagasi, mis on ligikaudu kümnendik eratarbimise aastasest mahust.
Juba sellest aastast alates suureneb valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s ning nende mõju majanduskasvule. Valitsuse tugev majanduse stimuleerimine suurendab mõne aasta pärast aga ehitussektori ülekuumenemise riski. Samas piirab valitsussektori kulutamist halvenenud riigirahanduse seis ning selle vajadus vähendada järk-järgult riigieelarve puudujääki. | Swedbank ootab aasta teisel poolel jõulist majanduse taastumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandusolukorra jõulisem paranemine algab panga hinnangul hiljemalt aasta teisel poolel. Selle eelduseks on viiruse taandumine suvekuudel, inimeste kiire vaktsineerimine ja tervisekriisiga toime tulemine.
SKP taastub kriisieelse kõrgeima tasemeni viimases kvartalis, enne pandeemia algust prognoositud trendini jõudmine võtab aega veel ligikaudu neli aastat.
Pank märgib, et majanduse täielik paranemine eeldab mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide elanike vaktsineerimist.
Swedbanki prognoosi kohaselt hakkab tööpuudus vähenema aasta teisel poolel. Käesoleva aasta keskmiseks töötuse määraks prognoosib pank kaheksa protsenti, järgmisel aastal langeb see 6,9 protsendile ehk ligikaudu mullusele tasemele.
Keskmise palga kasv aeglustus möödunud aastal kolme protsendini. Palgad vähenesid kriisis kõige enam kannatanud tegevusalades. Ligi kolmandikus tegevusaladest palgakasv aga kiirenes.
Tänavu kasvab prognoosi kohaselt keskmine palk neli protsenti, tuleval aastal kiireneb palgakasv 4,8 protsendini. Majapidamiste olukorda leevendab mõõdukas inflatsioon.
Pensionireform toob rahasüsti
Nõudluse suurenemine hakkab kergitama mitmete kaupade ja teenuste hindu nii Eestis, kui ka mujal. Käesoleval aastal võib panga hinnangul oodata 1,5-protsendilist ja järgmisel aastal kaheprotsendilist hinnakasvu. Peamiselt tuleneb hinnakasv teenuste ja kaupade kategoorias.
Tugeva rahasüsti toob majandusse pensionireform. Selle suurus on 4,6 protsenti, ilma tulumaksuta 3,7 protsenti 2021. aasta prognoositud SKP-st. Ajalises võtmes jõuab suurem osa sellest rahast Eesti majandusse käesoleva aasta sügisel ning osa järgmisel aastal. Panga hinnangul suunatakse suurem osa teisest pensionisambast väljavõetud rahast tarbimisse, kuid see mõjutab ka investeeringuid kinnisvarasse.
Eraisikute hoiused on kriisi ajal jõudsalt kasvanud ning need olid veebruaris 1,3 miljardi euro võrra suuremad kui aasta tagasi, mis on ligikaudu kümnendik eratarbimise aastasest mahust.
Juba sellest aastast alates suureneb valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s ning nende mõju majanduskasvule. Valitsuse tugev majanduse stimuleerimine suurendab mõne aasta pärast aga ehitussektori ülekuumenemise riski. Samas piirab valitsussektori kulutamist halvenenud riigirahanduse seis ning selle vajadus vähendada järk-järgult riigieelarve puudujääki.
### Response:
Swedbank ootab aasta teisel poolel jõulist majanduse taastumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muinsuskaitseameti Tartumaa nõunik Inga Raudvassar tunnistas ERR-ile, et amet on saanud mitmeid päringuid, kus inimesed tunnevad huvi uksed sulgenud kino Ekraani edasise saatuse pärast.
"Muinsuskaitseamet kaalub olukorda ja hindab hoonet ning siis langetatakse otsus, kas ehitis tunnistada mälestiseks või mitte," sõnas ta. "Tähtaja kohta ei oska hetkel midagi täpsemat öelda. Teema on veel päris uus ja menetlemine alles algusjärgus."
Praegu kehtib krundil endiselt 1999. aastal kinnitatud detailplaneering, mille kohaselt on kino olemasolev ja säilitatav hoone. "See tähendab, et see jääb alles ja teda selle detailplaneeringu kohaselt ei lammutata."
Raudvassar märkis, et menetlus hoone mälestiseks tunnistamiseks võib olla päris pikk ja iga kaasus on erinev.
"Öelda seda, et kahe nädala pärast on see mälestis, ei saa. Seda, kas see üldse mälestiseks saab, seda ka ei saa. Tehakse ekspertanalüüsid ja objektid ning nende väärtused analüüsitakse ikkagi üksipulgi läbi."
Juhul kui ehitisele esineb suur oht ja see on tõesti kõrge kultuuriväärtusega, siis saab selle võtta ajutise kaitse alla, selgitas Raudvassar. "Aga praegu teda selline oht ka ei ähvarda, sest detailplaneering juba kaitseb teda."
Kui muinsuskaitseamet tunnistab hoone mälestiseks, tähendab see, et uus omanik hoonet lammutada ei saa, küll aga on võimalikud ümberehitused, mille jaoks peavad omanik ja amet kokku leppima muinsuskaitse eritingimustes.
Olgugi et praegu kehtiv detailplaneering kaitseb hoonet lammutamise eest, on uue omaniku soovil võimalik uue detailplaneeringu kehtestamisega kino Ekraani majalt säilitatava hoone staatus eemaldada.
"Detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes seaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest," selgitas ERR-ile Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Aire Priks.
Detailplaneeringu koostamine võtab aega keskmiselt 1,5–2 aastat. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.
"Tegemist on avaliku menetlusega, see tähendab, et avalikkust teavitatakse erinevatest planeeringu menetlusetappidest, sealhulgas kaasatakse avalikustamise etappi," lisas Priks.
Kinomaja ostis kinoketilt Forum Cinemas ära Estiko Gruppi kuuluv ettevõte KEK Arendus, kes pole veel avaldanud, kas kinomaja jääb püsti ja kas seal hakkab tulevikus tegutsema kino või mõni muu asutus.
Forum Cinemase juht Kristjan Kongo teatas kino sulgemisest kolmapäeval, lisades, et Ekraani sulgemise plaan oli neil juba mitu aastat enne koroonaaega, kuivõrd vaatajate arv on aastast aastasse kukkunud ja kino end majanduslikult ära ei tasu.
Kinoketi Forum Cinemas all tegutses Ekraan alates 1998. aastast, Tartus Riia tänaval asuv kino avas uksed aga juba 1961. aastal. | Muinsuskaitseamet kaalub kino Ekraani maja mälestiseks tunnistamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muinsuskaitseameti Tartumaa nõunik Inga Raudvassar tunnistas ERR-ile, et amet on saanud mitmeid päringuid, kus inimesed tunnevad huvi uksed sulgenud kino Ekraani edasise saatuse pärast.
"Muinsuskaitseamet kaalub olukorda ja hindab hoonet ning siis langetatakse otsus, kas ehitis tunnistada mälestiseks või mitte," sõnas ta. "Tähtaja kohta ei oska hetkel midagi täpsemat öelda. Teema on veel päris uus ja menetlemine alles algusjärgus."
Praegu kehtib krundil endiselt 1999. aastal kinnitatud detailplaneering, mille kohaselt on kino olemasolev ja säilitatav hoone. "See tähendab, et see jääb alles ja teda selle detailplaneeringu kohaselt ei lammutata."
Raudvassar märkis, et menetlus hoone mälestiseks tunnistamiseks võib olla päris pikk ja iga kaasus on erinev.
"Öelda seda, et kahe nädala pärast on see mälestis, ei saa. Seda, kas see üldse mälestiseks saab, seda ka ei saa. Tehakse ekspertanalüüsid ja objektid ning nende väärtused analüüsitakse ikkagi üksipulgi läbi."
Juhul kui ehitisele esineb suur oht ja see on tõesti kõrge kultuuriväärtusega, siis saab selle võtta ajutise kaitse alla, selgitas Raudvassar. "Aga praegu teda selline oht ka ei ähvarda, sest detailplaneering juba kaitseb teda."
Kui muinsuskaitseamet tunnistab hoone mälestiseks, tähendab see, et uus omanik hoonet lammutada ei saa, küll aga on võimalikud ümberehitused, mille jaoks peavad omanik ja amet kokku leppima muinsuskaitse eritingimustes.
Olgugi et praegu kehtiv detailplaneering kaitseb hoonet lammutamise eest, on uue omaniku soovil võimalik uue detailplaneeringu kehtestamisega kino Ekraani majalt säilitatava hoone staatus eemaldada.
"Detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes seaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest," selgitas ERR-ile Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Aire Priks.
Detailplaneeringu koostamine võtab aega keskmiselt 1,5–2 aastat. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.
"Tegemist on avaliku menetlusega, see tähendab, et avalikkust teavitatakse erinevatest planeeringu menetlusetappidest, sealhulgas kaasatakse avalikustamise etappi," lisas Priks.
Kinomaja ostis kinoketilt Forum Cinemas ära Estiko Gruppi kuuluv ettevõte KEK Arendus, kes pole veel avaldanud, kas kinomaja jääb püsti ja kas seal hakkab tulevikus tegutsema kino või mõni muu asutus.
Forum Cinemase juht Kristjan Kongo teatas kino sulgemisest kolmapäeval, lisades, et Ekraani sulgemise plaan oli neil juba mitu aastat enne koroonaaega, kuivõrd vaatajate arv on aastast aastasse kukkunud ja kino end majanduslikult ära ei tasu.
Kinoketi Forum Cinemas all tegutses Ekraan alates 1998. aastast, Tartus Riia tänaval asuv kino avas uksed aga juba 1961. aastal.
### Response:
Muinsuskaitseamet kaalub kino Ekraani maja mälestiseks tunnistamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konservatiivide seas populaarne Parler eemaldati Apple'i veebipoest 6. jaanuaril. Parler parandas oma modereerimise kodukorda ja platvormil lubati esmaspäeval Apple'i poodi naasta.
"See on tohutu võit sõnavabaduse jaoks," ütles USA Colorado osariigi kongressisaadik Ken Buck.
Pärast 6. jaanuari Kapitooliumi rahutusi eemaldasid Parleri oma rakendustest ka Amazon ja Google.
Parleri rakendus on nüüd saadaval iPhone'is. Androidi seadmetes Parlerit veel kasutada ei saa. | Apple lubas Parleri tagasi oma veebipoodi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konservatiivide seas populaarne Parler eemaldati Apple'i veebipoest 6. jaanuaril. Parler parandas oma modereerimise kodukorda ja platvormil lubati esmaspäeval Apple'i poodi naasta.
"See on tohutu võit sõnavabaduse jaoks," ütles USA Colorado osariigi kongressisaadik Ken Buck.
Pärast 6. jaanuari Kapitooliumi rahutusi eemaldasid Parleri oma rakendustest ka Amazon ja Google.
Parleri rakendus on nüüd saadaval iPhone'is. Androidi seadmetes Parlerit veel kasutada ei saa.
### Response:
Apple lubas Parleri tagasi oma veebipoodi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis on Venemaa eesmärk vägede koondamisel Ukraina piirile?
[Vene presidendi Vladimir] Putini režiimi eesmärk on esile tõsta Lääne-sisesed erimeelsused, nad tahavad näidata ameeriklastele, et eurooplasi ei saa usaldada ning idaeurooplastele, et lääneeurooplasi ei saa usaldada. Nad tahavad näidata ukrainlastele, et mitte keegi ei tule neile appi ning seda kõik enne NATO tippkohtumist tänavu suvel. See on eesmärk. Ukraina on relvaks Lääne vastu, kuid ma ei arva, et tegelik eesmärk on invasioon Ukrainasse, vähemalt praegu mitte.
Mida arvate USA presidendi Joe Bideni ettepanekust Vladimir Putinile kohtumiseks?
Biden tegi õige ettepaneku, sest see seab Putini raskesse olukorda. Putin saab end superjõu liidrina tunda vaid siis, kui kohtub teise superjõu juhiga. Ta vajab neid fotovõimalusi koos Bideni või [Hiina liidri] Xi Jinpingiga, et näida suurriigi juhina, mitte riigijuhina, mille majandus on Itaalia suurune, kellel on ajaloolistel põhjustel tuumarelvad.
Arvestades, et USA kehtestas just [Venemaa suhtes täiendavad] sanktsioonid ja pakkus kohe ka kohtumist, siis see oli päris kaval käik, sest kui Putin vastab eitavalt, siis rõhutab see tema irrelevantsust ja kui ta kohtub USA sanktsioonide kehtestamise ajal, siis see rõhutab tema nõrkust. Annan Bidenile neli punkti selle eest.
Mis on Putini järgmine samm?
Praegu on tõenäoline, et Putin suurendab survet. Ta loodab, et Prantsusmaa ja Saksamaa ei toeta Ukrainat ning tema järgmine samm on Ukrainalt millegi väljapressimine. Hirmutamise tagajärjel saab ta öelda, et keegi ei tule teile appi, seega andke Krimmi jaoks vett. Praktilises mõttes ta vajab vett Krimmi jaoks, sest Krimm on praegu kehvas seisus ja muutub kõrbeks, sest sai muidu oma vee Ukrainalt.
Kuidas hindate Balti riikide välisministrite ühist visiiti Kiievisse?
See oli suurepärane. Mul on hea meel, et nad läksid. See tuletas meelde 2008. aasta Gruusia sõda, kui visiidile läksid mitte üksnes Balti riikide presidendid, vaid ka Lech Kaczynski Poolast. See rõhutas seda, kuidas Euro-Atlandi leer Euroopas on kokku kuivanud, kui saad vaid toetuda Eestile, Lätile ja Leedule, kuid samas ei olnud kohal tšehhe, slovakke, poolakaid või ükskõik, keda teist. See häirib mind. On tore, et kuus miljonit inimest Balti riikidest oli esindatud, kuid parem oleks olnud 500 miljoni toetus Euroopast.
Kas oleks mõtekas anda Ukrainale MAP (NATO liikmesuse saavutamise tegevuskava - toim.) nagu president Volodõmõr Zelenski kutsus tegema? Pealegi oleks see ka ametist lahkuva Saksa kantsleri Angela Merkeli niiöelda vigade parandus, sest tema oli sellele ju NATO 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel vastu.
Ma ei usu, et see juhtub. Ukrainlastest ei oleks tark muuta see peamiseks nõudmiseks, sest see lõhestab NATO-t ja rõhutab selle nõrkust. See oleks Zelenski poolt viga ja kui ma oleksin tema nõunik, siis ütleksin, et ära esita palvet, millele vastust ei ole. See jätaks Ukrainast mulje kui isoleeritud riigist.
Me saame palju Ukraina jaoks ära teha, mis pole otseselt seotud Ukraina NATO liikmelisusega. Saame rohkem survestada Venemaad, müüa rohkem relvi Ukrainale, õpetada Ukraina üksusi välja ja saata sõjalaevu Mustale merele. Ukraina saamine NATO liikmeks ei ole realistlik ajal, mil kestab konflikt, sest liiga palju NATO liikmeid on selle vastu.
Kas Putin on näidanud vägede koondamisega, et Ukraina tulevik on vähemalt osaliselt tema kätes?
Ukraina tulevik on ukrainlaste käes. Sellel lõid nad aluse 2014. aastal. Täpne territoriaalne piir, mida valitsus Kiievis haldab, on jah Putini käes, sest ta saab võtta idas territooriumi ja ka tagasi anda. Ta võib tahtmise korral võtta Krimmi, aga ka selle tagasi anda.
Põhiline on see, et kui ukrainlased tahavad muuta oma riigi õitsvaks demokraatlikuks riigiks, siis mitte miski ei peata neid. Nad saavad seda teha. On hea meel, et lõpuks on reformid käima läinud. Soovin, et need oleksid varem käivitunud. Neil on palju teha nagu eestlased tegid 1990ndatel oma valitsusstruktuuri ja õigussüsteemi reforme. See on küll igav, aga väga tähtis.
Putini tegelik eesmärk on ju praeguse rahvusvahelise reeglitepõhise korra lõhkumine ja oma reeglitega süsteemi loomine?
Sul on täiesti õigus. Putini põhieesmärk ei ole Ukraina, vaid rahvusvaheline reeglitel põhinev kord USA juhtimisel. Ta tahab seda lagundada. Talle ei meeldi suured rahvuselised organisatsioonid, nagu NATO julgeolekuvallas või Euroopa Liit majandusvaldkonnas, mis kehtestavad reeglid ja viivad neid ka ellu viisil, mis pole Venemaa huvides.
Putin ütleb, et need organisatsioonid ja reeglid tehti ajal, kui Nõukogude Liit oli väljaheidetu või Venemaa nõrk ning talle need ei meeldi. Ta tahab jõuda tagasi maailma, kus asjad pandi paika kahepoolselt, kahe riigi vahel. Venemaa suudab selles vallas päris hästi hakkama saada, sest ta on suur riik. Aga ainult reeglitel põhinev kord annab väikestele riikidele nagu Eesti võimaluse oma häält kuuldavaks teha ning piirata suurriike nagu Venemaa. Putinile see ei meeldi, ta proovib seda nõrgestada ja seni on tal see päris hästi välja tulnud. Aga see (reeglitepõhine rahvusvaheline kord - toim.) pole veel surnud ja me saame tagasi suruda.
Kuidas olukord Ukraina ümber edasi areneb, kas on ees suured lahingud?
Praegu näeme esinemist, seda tehakse nagu show 'd. Kui see oleks tõeline sõda, siis näeksime salajasust. Praegu teame põhimõtteliselt, kus iga üksus on ja see muudab nad Ukraina rünnakutele haavatavaks, olgu siis drooni või suurtükitulega. Suurt salastamist pole, raadioside on avalik. Me ei näe hübriidtegevust, mida näeksime siis, kui nad tegelikuilt sõda planeeriksid.
Korralik märk sõja tulekust oleks küberrünnak nagu ddos rünnak, mida Eesti koges 2007. aastal või midagi keerulisemat nagu nägime Ukrainas 2015. aastal - see on see, mida Venemaa teeb, kui ta kavatseb võidelda. Seega nii kaua, kui me seda ei näe, siis vaevalt, et näeme ka tulistamist.
Putin loodab, et Ukraina teeb valearvestuse kas diplomaatiliselt või sõjaliselt. Ta võib Lääne nõrkused paljastada. [Prantsuse president Emmanuel] Macron võib proovida vahendada ja lüüa ühtsest Lääne joonest lahti või Lõuna-Euroopa riigid ütlevad, et see pole nende probleem.
Ta võib oodata ka USA tähelepanu Taiwanle pöördumist ning see pole vist päris kogemata, et Hiina on suurendanud survet Taiwanile. Lõppude lõpuks tahab Putin, et inimesed ütleksid, et see on Lääne lõpp, see ei suutnud midagi teha ja oli liiga lõhenenud Ukraina kaitseks, Venemaa vastu astumiseks ja NATO tippkohtumise õnnestumiseks. See oleks Putinile suur võit ja ta võib saavutada selle ilma ühegi lasuta.
Kas koroonavaktsiin Sputnik V on Venemaale välispoliitiliselt kasulik?
Sellel on üha vähem mõju, kui lääneriigid suurendavad oma vaktsiinitootmist ja hakkame nägema üha suuremaid vaktsiinitarneid. Küsimus Sputnik V efektsiivsusest ei kao kuhugi. Neil oli alguses paar päris head kuud, kuid lõpuks on tulemus on hoopis teine. Olen rohkem mures, mida Hiina teeb oma vaktsiinidega ja kuidas nende pakkumine mõjub Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidele. | Lucas: Moskva peaeesmärk on Ukraina abil Lääne ühtsust lõhkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis on Venemaa eesmärk vägede koondamisel Ukraina piirile?
[Vene presidendi Vladimir] Putini režiimi eesmärk on esile tõsta Lääne-sisesed erimeelsused, nad tahavad näidata ameeriklastele, et eurooplasi ei saa usaldada ning idaeurooplastele, et lääneeurooplasi ei saa usaldada. Nad tahavad näidata ukrainlastele, et mitte keegi ei tule neile appi ning seda kõik enne NATO tippkohtumist tänavu suvel. See on eesmärk. Ukraina on relvaks Lääne vastu, kuid ma ei arva, et tegelik eesmärk on invasioon Ukrainasse, vähemalt praegu mitte.
Mida arvate USA presidendi Joe Bideni ettepanekust Vladimir Putinile kohtumiseks?
Biden tegi õige ettepaneku, sest see seab Putini raskesse olukorda. Putin saab end superjõu liidrina tunda vaid siis, kui kohtub teise superjõu juhiga. Ta vajab neid fotovõimalusi koos Bideni või [Hiina liidri] Xi Jinpingiga, et näida suurriigi juhina, mitte riigijuhina, mille majandus on Itaalia suurune, kellel on ajaloolistel põhjustel tuumarelvad.
Arvestades, et USA kehtestas just [Venemaa suhtes täiendavad] sanktsioonid ja pakkus kohe ka kohtumist, siis see oli päris kaval käik, sest kui Putin vastab eitavalt, siis rõhutab see tema irrelevantsust ja kui ta kohtub USA sanktsioonide kehtestamise ajal, siis see rõhutab tema nõrkust. Annan Bidenile neli punkti selle eest.
Mis on Putini järgmine samm?
Praegu on tõenäoline, et Putin suurendab survet. Ta loodab, et Prantsusmaa ja Saksamaa ei toeta Ukrainat ning tema järgmine samm on Ukrainalt millegi väljapressimine. Hirmutamise tagajärjel saab ta öelda, et keegi ei tule teile appi, seega andke Krimmi jaoks vett. Praktilises mõttes ta vajab vett Krimmi jaoks, sest Krimm on praegu kehvas seisus ja muutub kõrbeks, sest sai muidu oma vee Ukrainalt.
Kuidas hindate Balti riikide välisministrite ühist visiiti Kiievisse?
See oli suurepärane. Mul on hea meel, et nad läksid. See tuletas meelde 2008. aasta Gruusia sõda, kui visiidile läksid mitte üksnes Balti riikide presidendid, vaid ka Lech Kaczynski Poolast. See rõhutas seda, kuidas Euro-Atlandi leer Euroopas on kokku kuivanud, kui saad vaid toetuda Eestile, Lätile ja Leedule, kuid samas ei olnud kohal tšehhe, slovakke, poolakaid või ükskõik, keda teist. See häirib mind. On tore, et kuus miljonit inimest Balti riikidest oli esindatud, kuid parem oleks olnud 500 miljoni toetus Euroopast.
Kas oleks mõtekas anda Ukrainale MAP (NATO liikmesuse saavutamise tegevuskava - toim.) nagu president Volodõmõr Zelenski kutsus tegema? Pealegi oleks see ka ametist lahkuva Saksa kantsleri Angela Merkeli niiöelda vigade parandus, sest tema oli sellele ju NATO 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel vastu.
Ma ei usu, et see juhtub. Ukrainlastest ei oleks tark muuta see peamiseks nõudmiseks, sest see lõhestab NATO-t ja rõhutab selle nõrkust. See oleks Zelenski poolt viga ja kui ma oleksin tema nõunik, siis ütleksin, et ära esita palvet, millele vastust ei ole. See jätaks Ukrainast mulje kui isoleeritud riigist.
Me saame palju Ukraina jaoks ära teha, mis pole otseselt seotud Ukraina NATO liikmelisusega. Saame rohkem survestada Venemaad, müüa rohkem relvi Ukrainale, õpetada Ukraina üksusi välja ja saata sõjalaevu Mustale merele. Ukraina saamine NATO liikmeks ei ole realistlik ajal, mil kestab konflikt, sest liiga palju NATO liikmeid on selle vastu.
Kas Putin on näidanud vägede koondamisega, et Ukraina tulevik on vähemalt osaliselt tema kätes?
Ukraina tulevik on ukrainlaste käes. Sellel lõid nad aluse 2014. aastal. Täpne territoriaalne piir, mida valitsus Kiievis haldab, on jah Putini käes, sest ta saab võtta idas territooriumi ja ka tagasi anda. Ta võib tahtmise korral võtta Krimmi, aga ka selle tagasi anda.
Põhiline on see, et kui ukrainlased tahavad muuta oma riigi õitsvaks demokraatlikuks riigiks, siis mitte miski ei peata neid. Nad saavad seda teha. On hea meel, et lõpuks on reformid käima läinud. Soovin, et need oleksid varem käivitunud. Neil on palju teha nagu eestlased tegid 1990ndatel oma valitsusstruktuuri ja õigussüsteemi reforme. See on küll igav, aga väga tähtis.
Putini tegelik eesmärk on ju praeguse rahvusvahelise reeglitepõhise korra lõhkumine ja oma reeglitega süsteemi loomine?
Sul on täiesti õigus. Putini põhieesmärk ei ole Ukraina, vaid rahvusvaheline reeglitel põhinev kord USA juhtimisel. Ta tahab seda lagundada. Talle ei meeldi suured rahvuselised organisatsioonid, nagu NATO julgeolekuvallas või Euroopa Liit majandusvaldkonnas, mis kehtestavad reeglid ja viivad neid ka ellu viisil, mis pole Venemaa huvides.
Putin ütleb, et need organisatsioonid ja reeglid tehti ajal, kui Nõukogude Liit oli väljaheidetu või Venemaa nõrk ning talle need ei meeldi. Ta tahab jõuda tagasi maailma, kus asjad pandi paika kahepoolselt, kahe riigi vahel. Venemaa suudab selles vallas päris hästi hakkama saada, sest ta on suur riik. Aga ainult reeglitel põhinev kord annab väikestele riikidele nagu Eesti võimaluse oma häält kuuldavaks teha ning piirata suurriike nagu Venemaa. Putinile see ei meeldi, ta proovib seda nõrgestada ja seni on tal see päris hästi välja tulnud. Aga see (reeglitepõhine rahvusvaheline kord - toim.) pole veel surnud ja me saame tagasi suruda.
Kuidas olukord Ukraina ümber edasi areneb, kas on ees suured lahingud?
Praegu näeme esinemist, seda tehakse nagu show 'd. Kui see oleks tõeline sõda, siis näeksime salajasust. Praegu teame põhimõtteliselt, kus iga üksus on ja see muudab nad Ukraina rünnakutele haavatavaks, olgu siis drooni või suurtükitulega. Suurt salastamist pole, raadioside on avalik. Me ei näe hübriidtegevust, mida näeksime siis, kui nad tegelikuilt sõda planeeriksid.
Korralik märk sõja tulekust oleks küberrünnak nagu ddos rünnak, mida Eesti koges 2007. aastal või midagi keerulisemat nagu nägime Ukrainas 2015. aastal - see on see, mida Venemaa teeb, kui ta kavatseb võidelda. Seega nii kaua, kui me seda ei näe, siis vaevalt, et näeme ka tulistamist.
Putin loodab, et Ukraina teeb valearvestuse kas diplomaatiliselt või sõjaliselt. Ta võib Lääne nõrkused paljastada. [Prantsuse president Emmanuel] Macron võib proovida vahendada ja lüüa ühtsest Lääne joonest lahti või Lõuna-Euroopa riigid ütlevad, et see pole nende probleem.
Ta võib oodata ka USA tähelepanu Taiwanle pöördumist ning see pole vist päris kogemata, et Hiina on suurendanud survet Taiwanile. Lõppude lõpuks tahab Putin, et inimesed ütleksid, et see on Lääne lõpp, see ei suutnud midagi teha ja oli liiga lõhenenud Ukraina kaitseks, Venemaa vastu astumiseks ja NATO tippkohtumise õnnestumiseks. See oleks Putinile suur võit ja ta võib saavutada selle ilma ühegi lasuta.
Kas koroonavaktsiin Sputnik V on Venemaale välispoliitiliselt kasulik?
Sellel on üha vähem mõju, kui lääneriigid suurendavad oma vaktsiinitootmist ja hakkame nägema üha suuremaid vaktsiinitarneid. Küsimus Sputnik V efektsiivsusest ei kao kuhugi. Neil oli alguses paar päris head kuud, kuid lõpuks on tulemus on hoopis teine. Olen rohkem mures, mida Hiina teeb oma vaktsiinidega ja kuidas nende pakkumine mõjub Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidele.
### Response:
Lucas: Moskva peaeesmärk on Ukraina abil Lääne ühtsust lõhkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühesõnaga need tegelased, kes ilmselt muidu samal kellaajal oleksid kindlasti mingi ekraani ees, on piirangute sümptomina toast välja tulnud ja linnavahel noolemängu mängima hakanud. Ma usun, et neil on ekraaniaeg igat pidi lõhki – rohkem lihtsalt ei saa selle ees istuda, inimlik piir tuleb ette. Küsimus ekraanidest tuleb filmitegijana praegu jube tihti pähe. Et kuidas see aeg, mida me praegu läbi elame, võiks fundamentaalselt muuta filmitegemist ja -vaatamist.
Viimased 12 aastat olen erinevates filmimeeskonna rollides elanud filmide valmimisega ühes rütmis. Esilinastus on alati olnud justkui selline magneetiline punkt, kuhu poole aastatepikkune töö suubub. Mäletan seda eriti filmi "Risttuules" puhul – me ei olnud enne esilinastust üldse kindlad, kas see eksperimentaalne teos, kus keegi ei liiguta, ikkagi tervikuna hoiab pinget. Ja siis kui jõudis kätte esilinastus, istusime meeskonnaga saalis ja tunnetasime iga hingetõmmet enda ümber. Järsku oli sõnadeta selge – film töötab. Kinosaalis tekib ilmeksimatult äratuntava sagedusega kahin, mida kuuldes tead, et see ongi sinu filmi tõde. See on see hetk, kui linalugu saab filmitegija jaoks valmis.
Nüüd koroona ajal on filmitegemise protsess nagu katkine vinüülimängija kordama jäänud. Olen kinolevi esilinastusi edasi lükanud kolm korda ja kogenud kahte esilinastust online festivalil. Pidevalt on õhus küsimus, kas tasuks üldse kinolevist loobuda ja otse veebi minna, vaataja justkui peaks ju seal olema. Aga võib kindel olla, et seda kinosaali kahinat seal veebis ei kuule. Sa ei kuule tegelikult mitte midagi. Võibolla jõuab sinuni mõni Facebooki sõnum inimeselt, kellele film korda läks, võibolla kaks. See on nagu sünnipäev, kui sa loodad, et keegi ikka lillede ja tordiga külla tuleks, aga saad ainult lühivormis FB õnnitlusi. Alguses oli nagu tunne, et no mis seal ikka, online siis online, uus reaalsus tuleb avasüli vastu võtta. Aga olles selle nüüd mitu korda läbi teinud, on selge, et veebis esilinastunud film justkui ripub mingis mõttes ikka veel õhus ja ei ole tegelikult valmis saanud. Sest filmitegijal ei ole olnud võimalik tunnistada, kuidas film vaatajast läbi jookseb. Sellest punktist on keeruline loojana edasi minna.
Mulle läks väga korda hiljutine vanameister Scorsese artikkel, kus ta vastandus teravalt sõnale "sisu", mida viimasel ajal ohtralt audiovisuaalsete teoste kohta kasutatakse. Tristan Priimägi omakorda tõlkis originaalis kasutatud sõna "content" eesti keelde sõnaga "täide". See on mu meelest väga täpne tõlge, sest nüüd on nõudlus suure hulga "täite" järele. Nagu oleks massidel tarvis õhtuti kollektiivselt vabastavasse unustusse vajuda. Palju on kirjutatud ka VOD võidukäigust, õhus on justkui uute võimaluste paljusus. Suur äri on tõesti käimas, gigantide vaheline võitlus turu pärast ja vaatajal on keerulisi otsuseid palju – millisele platvormile oma kuumakse investeerida? Filmiprofessionaalide uus helesinine unistus on, et mõni meie filmidest või seriaalidest võiks mõnele suurele platvormile pääseda.
Reaalsus on aga see, et on tekkinud märkimisväärne arv nn kummitusfilme, millede esilinastused siin piirangute ajale sattusid. Need filmid lihtsalt ei jõua ega jõua vaatajani, kuna vaataja istub Netflixis, mitte ei leia seda ühte kinokunsti pärli kuskilt marginaalsest VOD keskkonnast, kuhu rahvuslike fondide poolt subsideeritud Euroopa filmid paratamatult kogunevad. Mulle tundub, et sellist VOD platvormi ei ole veel loodud, mis võtaks ja kureeriks need tuhanded fondide toel tehtud arthouse filmid nii hästi ära, et tekiks kriitiline arv veebivaatajaid, mis tagaks mingisuguse toiduahela, millest jõuaks midagi ka filmitegijani. See paneb mõtlema – kui ainus finantsiliselt jätkusuutlik lahendus on pääseda turuliidri uste vahelt sisse, siis mis hinda peab autorikino selle eest maksma? Gigantidel on väga selge, mida saadab edu ja mida mitte, ja olgugi, et Netflixist võib vaadata vaimustavaid seriaale ja filme, on nendel ikkagi selged reeglid, millele nad peavad vastama – nad peavad täitma teatavaid turukõlbulikkuse tingimusi, olema täiuslikud ja üksteisele teataval määral sarnased. Vaba loovus, katsetamine, isikupära, julgus ja sh ka vead, mis loovad esteetiliselt midagi uut – kõik, mis defineerib autorit – palju sellest sealt uste vahelt läbi ei pääse. Kui autori ülesanne on toota "täidet", kas ta on siis enam autor?
Eraettevõtjast filmitegijana, kes peab kõige olulisemaks sedasama autori loomevabadust, ringlebki iga päev nendel pikkadel jalutuskäikudel peas suur küsimus, et kuidas siis edasi. Enne koroonat oli kõva küte peal, üks film teise järel töös, uksed avanesid siin ja seal. Nüüd istud ja mõtiskled – esiteks, kuidas sellest olukorrast puht praktiliselt välja tulla ja teiseks, kas inimesed tulevad kinno tagasi? Mu sisetunne ütleb, et kunagi tulevad – nii nagu need lapsed seal mänguväljakul – ühel hetkel tahetakse lihtsalt uuesti kogeda midagi füüsilist ja ühist. Pandeemia-aasta on mulle küll üllatavalt selgeks teinud, et kinoskäik ei olegi sellest maagilisest ühiskogemusest, millest teatri puhul räägitakse, nii väga erinev. Aga kas filmitegijad selle ooteaja, mil vaataja järjest rohkem harjub suurplatvormide "täidet" vaatama, üle elavad? Seda ma ei tea. Ma loodan, et hea kureerimine läheb filmimaailmas, ka vaataja jaoks, au sisse – see tundub praegu ainus lahendus, kuidas hea kino väärikalt vaatajani võiks jõuda. | Liis Nimik: on tekkinud hulk nn kummitusfilme, mille esilinastused sattusid piirangute ajale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühesõnaga need tegelased, kes ilmselt muidu samal kellaajal oleksid kindlasti mingi ekraani ees, on piirangute sümptomina toast välja tulnud ja linnavahel noolemängu mängima hakanud. Ma usun, et neil on ekraaniaeg igat pidi lõhki – rohkem lihtsalt ei saa selle ees istuda, inimlik piir tuleb ette. Küsimus ekraanidest tuleb filmitegijana praegu jube tihti pähe. Et kuidas see aeg, mida me praegu läbi elame, võiks fundamentaalselt muuta filmitegemist ja -vaatamist.
Viimased 12 aastat olen erinevates filmimeeskonna rollides elanud filmide valmimisega ühes rütmis. Esilinastus on alati olnud justkui selline magneetiline punkt, kuhu poole aastatepikkune töö suubub. Mäletan seda eriti filmi "Risttuules" puhul – me ei olnud enne esilinastust üldse kindlad, kas see eksperimentaalne teos, kus keegi ei liiguta, ikkagi tervikuna hoiab pinget. Ja siis kui jõudis kätte esilinastus, istusime meeskonnaga saalis ja tunnetasime iga hingetõmmet enda ümber. Järsku oli sõnadeta selge – film töötab. Kinosaalis tekib ilmeksimatult äratuntava sagedusega kahin, mida kuuldes tead, et see ongi sinu filmi tõde. See on see hetk, kui linalugu saab filmitegija jaoks valmis.
Nüüd koroona ajal on filmitegemise protsess nagu katkine vinüülimängija kordama jäänud. Olen kinolevi esilinastusi edasi lükanud kolm korda ja kogenud kahte esilinastust online festivalil. Pidevalt on õhus küsimus, kas tasuks üldse kinolevist loobuda ja otse veebi minna, vaataja justkui peaks ju seal olema. Aga võib kindel olla, et seda kinosaali kahinat seal veebis ei kuule. Sa ei kuule tegelikult mitte midagi. Võibolla jõuab sinuni mõni Facebooki sõnum inimeselt, kellele film korda läks, võibolla kaks. See on nagu sünnipäev, kui sa loodad, et keegi ikka lillede ja tordiga külla tuleks, aga saad ainult lühivormis FB õnnitlusi. Alguses oli nagu tunne, et no mis seal ikka, online siis online, uus reaalsus tuleb avasüli vastu võtta. Aga olles selle nüüd mitu korda läbi teinud, on selge, et veebis esilinastunud film justkui ripub mingis mõttes ikka veel õhus ja ei ole tegelikult valmis saanud. Sest filmitegijal ei ole olnud võimalik tunnistada, kuidas film vaatajast läbi jookseb. Sellest punktist on keeruline loojana edasi minna.
Mulle läks väga korda hiljutine vanameister Scorsese artikkel, kus ta vastandus teravalt sõnale "sisu", mida viimasel ajal ohtralt audiovisuaalsete teoste kohta kasutatakse. Tristan Priimägi omakorda tõlkis originaalis kasutatud sõna "content" eesti keelde sõnaga "täide". See on mu meelest väga täpne tõlge, sest nüüd on nõudlus suure hulga "täite" järele. Nagu oleks massidel tarvis õhtuti kollektiivselt vabastavasse unustusse vajuda. Palju on kirjutatud ka VOD võidukäigust, õhus on justkui uute võimaluste paljusus. Suur äri on tõesti käimas, gigantide vaheline võitlus turu pärast ja vaatajal on keerulisi otsuseid palju – millisele platvormile oma kuumakse investeerida? Filmiprofessionaalide uus helesinine unistus on, et mõni meie filmidest või seriaalidest võiks mõnele suurele platvormile pääseda.
Reaalsus on aga see, et on tekkinud märkimisväärne arv nn kummitusfilme, millede esilinastused siin piirangute ajale sattusid. Need filmid lihtsalt ei jõua ega jõua vaatajani, kuna vaataja istub Netflixis, mitte ei leia seda ühte kinokunsti pärli kuskilt marginaalsest VOD keskkonnast, kuhu rahvuslike fondide poolt subsideeritud Euroopa filmid paratamatult kogunevad. Mulle tundub, et sellist VOD platvormi ei ole veel loodud, mis võtaks ja kureeriks need tuhanded fondide toel tehtud arthouse filmid nii hästi ära, et tekiks kriitiline arv veebivaatajaid, mis tagaks mingisuguse toiduahela, millest jõuaks midagi ka filmitegijani. See paneb mõtlema – kui ainus finantsiliselt jätkusuutlik lahendus on pääseda turuliidri uste vahelt sisse, siis mis hinda peab autorikino selle eest maksma? Gigantidel on väga selge, mida saadab edu ja mida mitte, ja olgugi, et Netflixist võib vaadata vaimustavaid seriaale ja filme, on nendel ikkagi selged reeglid, millele nad peavad vastama – nad peavad täitma teatavaid turukõlbulikkuse tingimusi, olema täiuslikud ja üksteisele teataval määral sarnased. Vaba loovus, katsetamine, isikupära, julgus ja sh ka vead, mis loovad esteetiliselt midagi uut – kõik, mis defineerib autorit – palju sellest sealt uste vahelt läbi ei pääse. Kui autori ülesanne on toota "täidet", kas ta on siis enam autor?
Eraettevõtjast filmitegijana, kes peab kõige olulisemaks sedasama autori loomevabadust, ringlebki iga päev nendel pikkadel jalutuskäikudel peas suur küsimus, et kuidas siis edasi. Enne koroonat oli kõva küte peal, üks film teise järel töös, uksed avanesid siin ja seal. Nüüd istud ja mõtiskled – esiteks, kuidas sellest olukorrast puht praktiliselt välja tulla ja teiseks, kas inimesed tulevad kinno tagasi? Mu sisetunne ütleb, et kunagi tulevad – nii nagu need lapsed seal mänguväljakul – ühel hetkel tahetakse lihtsalt uuesti kogeda midagi füüsilist ja ühist. Pandeemia-aasta on mulle küll üllatavalt selgeks teinud, et kinoskäik ei olegi sellest maagilisest ühiskogemusest, millest teatri puhul räägitakse, nii väga erinev. Aga kas filmitegijad selle ooteaja, mil vaataja järjest rohkem harjub suurplatvormide "täidet" vaatama, üle elavad? Seda ma ei tea. Ma loodan, et hea kureerimine läheb filmimaailmas, ka vaataja jaoks, au sisse – see tundub praegu ainus lahendus, kuidas hea kino väärikalt vaatajani võiks jõuda.
### Response:
Liis Nimik: on tekkinud hulk nn kummitusfilme, mille esilinastused sattusid piirangute ajale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i portaalis näeb pressikonverentsi otsepildis. | Otse kell 12: Kallas, Aab, Kersna ja Kiik koroonapiirangutest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i portaalis näeb pressikonverentsi otsepildis.
### Response:
Otse kell 12: Kallas, Aab, Kersna ja Kiik koroonapiirangutest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Merkeli kodupartei nimetas esmaspäeval pärast seitse tundi kestnud koosolekut lõpuks oma kantslerikandidaadi.
Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht Armin Laschet sai juhatuse koosolekul 31 häält. Lascheti rivaal Markus Söder sai üheksa häält. Söder on CDU sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) esimees. Söder lubas samuti tulemust aktsepteerida.
"Saksamaa traditsioonilise võimupartei (CDU) kantslerikandidaadi otsimine meenutas korralagedust. CDU suurim konkurent Saksamaa Roheliste partei nimetas oma valitsusjuhi kandidaadi palju sujuvamalt," hindas The Times.
Lascheti populaarsus valijate seas on madal. Kümned CDU parlamendisaadikud kardavad, et Lascheti juhtimisel langeb erakond opositsiooni.
Saksamaa majandusministri ja Merkeli liitlase Peter Altmaieri sõnul peab partei kuulama oma tuumikliikmeid.
"Väljaspool Lascheti kodumaist Põhja-Reini Vestfaali Liiduvabariiki ei olnud ühtegi CDU ühendust, kes toetaks Lascheti kandidatuuri," ütles Altmaier.
"Söderi toetuse eiramine on poliitiline enesetapp," ütles CDU parlamendisaadik.
Roheliste parteil on reaalne võimalus võita septembris toimuvad üldvalimised. Roheliste kandidaadist Annalena Baerbockist võib saada Saksamaa järgmine kantsler.
Roheliste partei populaarsus on viimastel aastatel liberaalsete, keskklassi kuuluvate valijate seas kasvanud. Partei populaarsus on viimastel kuudel kasvanud seitse protsenti. Samuti on rohelistel rohkem potentsiaalseid võimalusi koalitsiooni moodustamiseks.
Baerbock on pragmaatiline karjääripoliitik. Tema juhtimisel on rohelised liikunud viimastel aastatel rohkem tsentrisse. Baerbock on ettevõtjasõbralik ja teda hindab kõrgelt ka Angela Merkel.
Viimased uuringud näitavad, et Baerbock on valijate seas vähem populaarne kui roheliste kaasliider Robert Habeck. Erakonnas peetakse Baerbocki siiski usaldusväärsemaks kantslerikandidaadiks.
"Toetan Baerbocki kogu jõuga ja kõigega, mis mul on," lubas Habeck.
Baerbock lubas kõige rohkem tähelepanu suunata keskkonnale, haridusele, sotsiaalhooldusele ja digiteerimisele.
"Oleme viimastel aastatel piisavalt kuulnud kõigist asjadest, mida ei saa teha. Kuid praegu loevad kõik asjad, mida saab teha, mis on võimalikud," ütles esmaspäeval Baerbock.
Rohelised on oma algusaastate radikaalsusest loobunud ja lõpetanud sisemised kildkondlikud võitlused. Partei pragmaatiline Realo tiib on saavutanud erakonnas kindla kontrolli, teatas The Times.
Rohelised tahavad Saksamaa majandusse investeerida 50 miljardit eurot ja tõsta makse. 2030. aastaks tahetakse keelata fossiilkütustel töötavate autode müük. Samuti tahetakse lõpetada Venemaalt tuleva maagaasitoru Nord Stream 2 ehitamine.
Välispoliitiliselt on rohelised Venemaa ja Hiina suhtes palju karmimad kui Merkel. Siiski ei taha rohelised suurendada Saksamaa kaitsekulutusi.
Baerbock kasvas üles Hannoveri lähedal Schulenbergi linnas hipilikus majapidamises. Vanemad viisid ta sageli protestima tuumarelvastumise võidujooksu vastu.
"Baerbock on säilitanud oma värvika kasvatuse elemendid. Väidetavalt tarbib ta ka siiamaani vahel kanepit," teatas The Times.
Baerbock õppis Hamburgi ülikoolis politoloogiat ja õigusteadust. Londoni majanduskoolis omandas ta rahvusvahelises õiguses magistrikraadi. Partei siseringi esindajate hinnangul on Baerbock "Preisi kohusetundega" läbirääkija.
Baerbock valiti Saksamaa parlamenti 2013. aastal ja 2018. aastal sai ta roheliste esimeheks. | Merkeli partei võib võimust ilma jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Merkeli kodupartei nimetas esmaspäeval pärast seitse tundi kestnud koosolekut lõpuks oma kantslerikandidaadi.
Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht Armin Laschet sai juhatuse koosolekul 31 häält. Lascheti rivaal Markus Söder sai üheksa häält. Söder on CDU sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) esimees. Söder lubas samuti tulemust aktsepteerida.
"Saksamaa traditsioonilise võimupartei (CDU) kantslerikandidaadi otsimine meenutas korralagedust. CDU suurim konkurent Saksamaa Roheliste partei nimetas oma valitsusjuhi kandidaadi palju sujuvamalt," hindas The Times.
Lascheti populaarsus valijate seas on madal. Kümned CDU parlamendisaadikud kardavad, et Lascheti juhtimisel langeb erakond opositsiooni.
Saksamaa majandusministri ja Merkeli liitlase Peter Altmaieri sõnul peab partei kuulama oma tuumikliikmeid.
"Väljaspool Lascheti kodumaist Põhja-Reini Vestfaali Liiduvabariiki ei olnud ühtegi CDU ühendust, kes toetaks Lascheti kandidatuuri," ütles Altmaier.
"Söderi toetuse eiramine on poliitiline enesetapp," ütles CDU parlamendisaadik.
Roheliste parteil on reaalne võimalus võita septembris toimuvad üldvalimised. Roheliste kandidaadist Annalena Baerbockist võib saada Saksamaa järgmine kantsler.
Roheliste partei populaarsus on viimastel aastatel liberaalsete, keskklassi kuuluvate valijate seas kasvanud. Partei populaarsus on viimastel kuudel kasvanud seitse protsenti. Samuti on rohelistel rohkem potentsiaalseid võimalusi koalitsiooni moodustamiseks.
Baerbock on pragmaatiline karjääripoliitik. Tema juhtimisel on rohelised liikunud viimastel aastatel rohkem tsentrisse. Baerbock on ettevõtjasõbralik ja teda hindab kõrgelt ka Angela Merkel.
Viimased uuringud näitavad, et Baerbock on valijate seas vähem populaarne kui roheliste kaasliider Robert Habeck. Erakonnas peetakse Baerbocki siiski usaldusväärsemaks kantslerikandidaadiks.
"Toetan Baerbocki kogu jõuga ja kõigega, mis mul on," lubas Habeck.
Baerbock lubas kõige rohkem tähelepanu suunata keskkonnale, haridusele, sotsiaalhooldusele ja digiteerimisele.
"Oleme viimastel aastatel piisavalt kuulnud kõigist asjadest, mida ei saa teha. Kuid praegu loevad kõik asjad, mida saab teha, mis on võimalikud," ütles esmaspäeval Baerbock.
Rohelised on oma algusaastate radikaalsusest loobunud ja lõpetanud sisemised kildkondlikud võitlused. Partei pragmaatiline Realo tiib on saavutanud erakonnas kindla kontrolli, teatas The Times.
Rohelised tahavad Saksamaa majandusse investeerida 50 miljardit eurot ja tõsta makse. 2030. aastaks tahetakse keelata fossiilkütustel töötavate autode müük. Samuti tahetakse lõpetada Venemaalt tuleva maagaasitoru Nord Stream 2 ehitamine.
Välispoliitiliselt on rohelised Venemaa ja Hiina suhtes palju karmimad kui Merkel. Siiski ei taha rohelised suurendada Saksamaa kaitsekulutusi.
Baerbock kasvas üles Hannoveri lähedal Schulenbergi linnas hipilikus majapidamises. Vanemad viisid ta sageli protestima tuumarelvastumise võidujooksu vastu.
"Baerbock on säilitanud oma värvika kasvatuse elemendid. Väidetavalt tarbib ta ka siiamaani vahel kanepit," teatas The Times.
Baerbock õppis Hamburgi ülikoolis politoloogiat ja õigusteadust. Londoni majanduskoolis omandas ta rahvusvahelises õiguses magistrikraadi. Partei siseringi esindajate hinnangul on Baerbock "Preisi kohusetundega" läbirääkija.
Baerbock valiti Saksamaa parlamenti 2013. aastal ja 2018. aastal sai ta roheliste esimeheks.
### Response:
Merkeli partei võib võimust ilma jääda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seoses koroonaviiruse levikuga ei ole Soomes sel suvel suured kogunemised lubatud ja nii otsusid korraldajad koostöös rahvusvahelise autospordiliidu (FIA) ja WRC promotsioonifirmaga ralli edasi lükata.
Kui algselt pidi Jyväskylä lähistel peetav Soome MM-ralli toimuma 29. juulist 1. augustini ehk kaks nädalat pärast Rally Estoniat, siis uued kuupäevad on 30. september kuni 3. oktoober ehk etapp lükatakse tahapoole Ypres'i ja Akropolise rallit.
Koroonaviiruse pandeemia tõttu jäi eelmise aasta Soome MM-ralli ära ja lahkus ka peasponsor Neste. See on pannud korraldajad tugeva majandusliku surve alla, mida loodetakse leevendada pealtvaatajate saabumisega.
Veebruaris toimus Põhja-Soomes Rovaniemi lähistel talveralli, kuhu ka pealtvaatajad ei pääsenud, aga Jyväskylä etappi korraldava AKK Sportsi klubi juht Riku Bitteri sõnul on asjaolud erinevad.
"Soome ralli on väga pealtvaatajate jaoks tehtud üritus ja me vajame fänne, et see toimiks," kommenteeris ta pressiteate vahendusel. "Kuigi kindlust pole, et saame oktoobris fänne võõrustada, siis loodame, et vaktsineerimisprogramm teeb selle võimalikuks."
"Täname kohalikke võime, FIA-t ja WRC promotsioonifirmat, et uute kuupäevadega nõustuti. Vabandame kõigi ebamugavuste pärast, mida muudatused põhjustavad, aga oleme kindlad, et see on ralli, selle sidusrühmade ja kõigi fännide huvides."
Autoralli MM-sari jätkub sel nädalal hooaja kolmanda etapiga Horvaatias. Sündmustele saab kaasa elada ERR-i spordiportaali ralliblogi vahendusel. | Soome MM-ralli lükati kaks kuud edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seoses koroonaviiruse levikuga ei ole Soomes sel suvel suured kogunemised lubatud ja nii otsusid korraldajad koostöös rahvusvahelise autospordiliidu (FIA) ja WRC promotsioonifirmaga ralli edasi lükata.
Kui algselt pidi Jyväskylä lähistel peetav Soome MM-ralli toimuma 29. juulist 1. augustini ehk kaks nädalat pärast Rally Estoniat, siis uued kuupäevad on 30. september kuni 3. oktoober ehk etapp lükatakse tahapoole Ypres'i ja Akropolise rallit.
Koroonaviiruse pandeemia tõttu jäi eelmise aasta Soome MM-ralli ära ja lahkus ka peasponsor Neste. See on pannud korraldajad tugeva majandusliku surve alla, mida loodetakse leevendada pealtvaatajate saabumisega.
Veebruaris toimus Põhja-Soomes Rovaniemi lähistel talveralli, kuhu ka pealtvaatajad ei pääsenud, aga Jyväskylä etappi korraldava AKK Sportsi klubi juht Riku Bitteri sõnul on asjaolud erinevad.
"Soome ralli on väga pealtvaatajate jaoks tehtud üritus ja me vajame fänne, et see toimiks," kommenteeris ta pressiteate vahendusel. "Kuigi kindlust pole, et saame oktoobris fänne võõrustada, siis loodame, et vaktsineerimisprogramm teeb selle võimalikuks."
"Täname kohalikke võime, FIA-t ja WRC promotsioonifirmat, et uute kuupäevadega nõustuti. Vabandame kõigi ebamugavuste pärast, mida muudatused põhjustavad, aga oleme kindlad, et see on ralli, selle sidusrühmade ja kõigi fännide huvides."
Autoralli MM-sari jätkub sel nädalal hooaja kolmanda etapiga Horvaatias. Sündmustele saab kaasa elada ERR-i spordiportaali ralliblogi vahendusel.
### Response:
Soome MM-ralli lükati kaks kuud edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Simpsonite" uusimas episoodis "Panic On The Streets of Spriengfield" on Lisa Simpson lummatud 1980. aastate indie -lauljast, kellega kohtudes peab tüdruk aga pettuma, sest mees on muutunud tusaseks ja ülekaaluliseks ega seisa enam oma kunagiste väärtuste eest. Sarja tegijad ütlesid Varietyle, et kuigi pahameelt tekitanud karakter oli suuresti Morrisseyst inspireeritud, ei põhinenud see siiski täielikult vaid The Smithsi solistil. Sellele vaatamata võttis Morrissey ekraanil näidatut isiklikult.
""Simpsonite" tegijate minu vihkamine ja mõnitamine oleks ilmselgelt kohtuasi, ent see nõuaks rohkem raha, kui mul on. Ka ei ole mul järjekindlat õigusvaldkonna töötajate töörühma, kes oleks valmis ülesande kallale sööstma," vahendab Spin Morrissey öeldut.
Muusik lisas, et sarja tegijad on ilmselt teadlikud, et ta ei saa endale kohtusse pöördumist lubada ja seetõttu teda nii julgelt mõnitasidki.
"Eriti vihatakse sind siis, kui su muusika inimesi tugevalt ja ilusalt mõjutab. Tänapäeval ei pea muusika seda enam tegema," sõnas Morrissey, lisades, et enam ei ole muusikas suurtele tunnetele kohta.
Morrissey sõnul on teda valesti kujutatud ja mõistetud tema karjääri esimesest intervjuust saati ning ta on sellega juba harjunud. Samuti on muusiku hinnangul meedias häbistatud ja rünnatud The Smithsi fänne.
Morrissey sotsiaalmeediakontol võttis sõna ka tema mänedžer, märkides, et "Simpsonite" episood oli täielik lollus. Ka ei mõistnud ta, miks oli Benedict Cumberbatch nõus Morrissey tegelaskujule oma hääle andma.
"Kas ta on tõesti nii rahanäljas, et on nõus teist artisti niimoodi mustama? Ta pidi ju ometigi stsenaariumit enne rolli vastu võtmist lugema," kirjutas mänedžer ja lisas, et ootab Cumberbatchilt avalikku selgitust.
Okay, that's it: best three "Simpsons Smiths songs" get a physical copy of this poster for their mopey bedroom wall. Use hashtag #SimpsonsSmiths pic.twitter.com/LXy9ozELIW
— Tim Long (@mrtimlong) April 15, 2021 | Morrissey kaebaks vahendite olemasolul "Simpsonite" tegijad kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Simpsonite" uusimas episoodis "Panic On The Streets of Spriengfield" on Lisa Simpson lummatud 1980. aastate indie -lauljast, kellega kohtudes peab tüdruk aga pettuma, sest mees on muutunud tusaseks ja ülekaaluliseks ega seisa enam oma kunagiste väärtuste eest. Sarja tegijad ütlesid Varietyle, et kuigi pahameelt tekitanud karakter oli suuresti Morrisseyst inspireeritud, ei põhinenud see siiski täielikult vaid The Smithsi solistil. Sellele vaatamata võttis Morrissey ekraanil näidatut isiklikult.
""Simpsonite" tegijate minu vihkamine ja mõnitamine oleks ilmselgelt kohtuasi, ent see nõuaks rohkem raha, kui mul on. Ka ei ole mul järjekindlat õigusvaldkonna töötajate töörühma, kes oleks valmis ülesande kallale sööstma," vahendab Spin Morrissey öeldut.
Muusik lisas, et sarja tegijad on ilmselt teadlikud, et ta ei saa endale kohtusse pöördumist lubada ja seetõttu teda nii julgelt mõnitasidki.
"Eriti vihatakse sind siis, kui su muusika inimesi tugevalt ja ilusalt mõjutab. Tänapäeval ei pea muusika seda enam tegema," sõnas Morrissey, lisades, et enam ei ole muusikas suurtele tunnetele kohta.
Morrissey sõnul on teda valesti kujutatud ja mõistetud tema karjääri esimesest intervjuust saati ning ta on sellega juba harjunud. Samuti on muusiku hinnangul meedias häbistatud ja rünnatud The Smithsi fänne.
Morrissey sotsiaalmeediakontol võttis sõna ka tema mänedžer, märkides, et "Simpsonite" episood oli täielik lollus. Ka ei mõistnud ta, miks oli Benedict Cumberbatch nõus Morrissey tegelaskujule oma hääle andma.
"Kas ta on tõesti nii rahanäljas, et on nõus teist artisti niimoodi mustama? Ta pidi ju ometigi stsenaariumit enne rolli vastu võtmist lugema," kirjutas mänedžer ja lisas, et ootab Cumberbatchilt avalikku selgitust.
Okay, that's it: best three "Simpsons Smiths songs" get a physical copy of this poster for their mopey bedroom wall. Use hashtag #SimpsonsSmiths pic.twitter.com/LXy9ozELIW
— Tim Long (@mrtimlong) April 15, 2021
### Response:
Morrissey kaebaks vahendite olemasolul "Simpsonite" tegijad kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik tervisest lugupidavad ja liikumist armastavad inimesed saavad igakevadist traditsiooni au sees hoida ning selle jätkusuutlikkust toetada, osaledes 1.-31. maini seitsme kilomeetri pikkusel Tallink Maijooksu või kolmekilomeetrisel RIMI tütarlastejooksu virtuaaljooksul. Jooksusõpradel ja liikumisharrastajatel, kes olid tänavusele suursündmusele ennast juba varem kirja pannud, on võimalik oma osalus üle viia 2022. aastasse või soovi korral osaleda samuti virtuaaljooksul.
Terve maikuu vältaval virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud rajal kas joostes, käies või kepikõndi tehes. Virtuaaljooksul saab osaleda ilma suure hulgana samaaegselt kokku tulemata. Igaüks saab kehtestatud reegleid järgides Maijooksu seitsme- või tütarlastejooksu kolmekilomeetri pikkuse distantsi läbida enda väljavalitud marsruudil omale sobival ajal. Kavas on ka möödunud aastal väga populaarseks osutunud virtuaalsed lastejooksud. Pärast valitud distantsi läbimist tuleb osalejal jooks.ee iseteeninduskeskkonnas seda kinnitada. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse posti teel unikaalne medal ning toetajate poolne kingitus.
Maijooksu medalid on sel aastal ajendatud elulille sümbolist, mis aitab inimesi liita ja tekitab sünergiat ka üksteisest eemal olles, sobides suurepäraselt virtuaaljooksu osavõtjate motivatsiooni tõstma. Elulill on geomeetriline sümbol, mille ringidest moodustatud muster loob kujutised täiesti sümmeetrilistest lilledest. Usutakse, et elulille sümbol kätkeb endas elu ja kõigi omavahelist seost. Elulille spirituaalsest tähendusest lähtuvalt öeldakse, et selle sümboli lähedus aitab paranda tähelepanu ja keskendumisvõimet. Seega on kõigil unikaalse medali võitnutel lootus olla veelgi loomingulisem, fokusseeritum ja teotahtelisem.
Tallink Maijooksu virtuaaljooks koos RIMI tütarlastejooksu ja lastejooksudega toimuvad 1.-31. maini 2021. Registreerida saab internetilehel www.jooks.ee.
Maijooks on Eesti läbi aegade osavõturohkeim ja kõige pikema traditsiooniga naistele suunatud tervise- ja liikumissündmus, millel on kolmekümne kolme aasta jooksul sportlikult aega veetnud üle kahesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal. | Maijooks toimub tänavu virtuaaljooksuna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik tervisest lugupidavad ja liikumist armastavad inimesed saavad igakevadist traditsiooni au sees hoida ning selle jätkusuutlikkust toetada, osaledes 1.-31. maini seitsme kilomeetri pikkusel Tallink Maijooksu või kolmekilomeetrisel RIMI tütarlastejooksu virtuaaljooksul. Jooksusõpradel ja liikumisharrastajatel, kes olid tänavusele suursündmusele ennast juba varem kirja pannud, on võimalik oma osalus üle viia 2022. aastasse või soovi korral osaleda samuti virtuaaljooksul.
Terve maikuu vältaval virtuaaljooksul saab osaleda enda poolt välja valitud rajal kas joostes, käies või kepikõndi tehes. Virtuaaljooksul saab osaleda ilma suure hulgana samaaegselt kokku tulemata. Igaüks saab kehtestatud reegleid järgides Maijooksu seitsme- või tütarlastejooksu kolmekilomeetri pikkuse distantsi läbida enda väljavalitud marsruudil omale sobival ajal. Kavas on ka möödunud aastal väga populaarseks osutunud virtuaalsed lastejooksud. Pärast valitud distantsi läbimist tuleb osalejal jooks.ee iseteeninduskeskkonnas seda kinnitada. Kõigile virtuaaljooksul osalejatele saadetakse posti teel unikaalne medal ning toetajate poolne kingitus.
Maijooksu medalid on sel aastal ajendatud elulille sümbolist, mis aitab inimesi liita ja tekitab sünergiat ka üksteisest eemal olles, sobides suurepäraselt virtuaaljooksu osavõtjate motivatsiooni tõstma. Elulill on geomeetriline sümbol, mille ringidest moodustatud muster loob kujutised täiesti sümmeetrilistest lilledest. Usutakse, et elulille sümbol kätkeb endas elu ja kõigi omavahelist seost. Elulille spirituaalsest tähendusest lähtuvalt öeldakse, et selle sümboli lähedus aitab paranda tähelepanu ja keskendumisvõimet. Seega on kõigil unikaalse medali võitnutel lootus olla veelgi loomingulisem, fokusseeritum ja teotahtelisem.
Tallink Maijooksu virtuaaljooks koos RIMI tütarlastejooksu ja lastejooksudega toimuvad 1.-31. maini 2021. Registreerida saab internetilehel www.jooks.ee.
Maijooks on Eesti läbi aegade osavõturohkeim ja kõige pikema traditsiooniga naistele suunatud tervise- ja liikumissündmus, millel on kolmekümne kolme aasta jooksul sportlikult aega veetnud üle kahesaja tuhande tubli naise. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal.
### Response:
Maijooks toimub tänavu virtuaaljooksuna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pole olnud raske märgata, et terve aprilli vältel on nagu tellimise peale räägitud ja kirjutatud palju Venemaa võimalikust kallaletungist Ukrainale ja seda ikka detailideni välja – millal, mis kuuks ja kuhu. Taustaks mõistagi pisut varem käivitunud Venemaa ulatuslikud sõjaväemanöövrid Ukraina piirialadelt Arktika ja Vaikse ookeanini välja.
Kui nüüd meenutada praeguse vastasseisu algust – Venemaa agressioon Krimmis ja Ida-Ukrainas 2014. aastal, millele lääs vastas majandus- ja rahandussanktsioonidega -, siis on ju tegelikult nii olnud aastast aastasse. Kord suurema, kord väiksema ägedusega.
Propaganda
Selle aasta erilises mastaapsuses mängib suurt osa asjaolu, et USA-s sai presidendiks Joe Biden, kes oli asepresidendina ametis siis, kui kogu see Ukraina asi puhkes. Aeg on näidanud Venemaa suutlikkust sanktsioone seedida ja kui Pariis loobus Mistralide müügist Venemaale, siis on Berliini eestvedamisel aastast 2018 ehitatud gaasitoru Nord Stream 2.
President Donald Trump üritas seda takistada ja seda enam üritab Moskva Bidenile jätta muljet, et tegu on n-ö otsustatud asjaga. Nagu seda oli Krimmi okupeerimine ja annekteerimine.
Uus peremees Valges Majas või Kremlis on siiani USA-Venemaa suhetes tähendanud parajat mõlemapoolset vaoshoitust, kuni mehed saavad omavahel kokku. Saab isegi mainida USA demokraatide Obama-Bideni tiimi head tahet pärast Venemaa agressiooni Gruusias, sest riigisekretär Hillary Clinton kinkis välisminister Sergei Lavrovile märtsis 2009 vidina, millele oli kirjutatud reset ehk uus algus.
President Trump oli esimene, kes alustas Venemaa asemel lävimist Hiinaga. Aprillis 2017 oli Valges Majas Xi Jinping ja Trumpi kohtumine Putiniga toimus alles juunis 2018. Ka president Biden alustas nagu Hiinaga, sest esmalt said kokku mõlema riigi välispoliitikajuhid (18.-19. märtsil), mis selgelt ei täitnud lootusi.
Järgnes Joe Bideni 26. märtsi teade selle kohta, et ta peab 22.-23. aprillil online-konverentsi kliimateemadel ja kutsub sellele 40 riigijuhi seas ka Vladimir Putini ja Xi Jinpingi, kes kohe olid nõus osalema. Lisandus küll mitu üksteisele vasturääkivat avaldust, ent nüüd on seis säärane, et konverents toimub ja käivad ettevalmistused Bideni-Putini kohtumiseks ja puudub info Bideni-Xi Jinpingi võimaliku kohtumise kohta.
See aga tähendab, et vähemalt Bideni-Putini kohtumiseni toimuvad sõjaväemanöövrid jäävadki vaid manöövriteks, sest kohtumist on vaja ja selle välistaks ka väikene sõda. Sestap on tark manöövreid võtta kui propagandat ehk USA uuele administratsioonile mulje jätmise üritusi.
Omandas ju Venemaa vahepeal super duper relva - kui kasutada Trumpi terminoloogiat - ja on fakt seegi, et USA äsjane katse oma helikiirust ületava raketi väljatulistamisega 6. aprillil nurjus.
Bideni-Putini kohtumise olulisim teema on strateegilise relvastuse piiramine, sest toimivaid leppeid on alles vaid üks. Manöövritel on veel üks nüanss, 2017. aastal põhjendas Putin sõdimist ja kulusid Süürias sellega, et niikuinii tuleb pidada sõjaväemanöövreid ehk siis see sõda välisriigis on lihtsalt üks manöövritest.
Äsja selgus, et ka USA vägede "praktika" Afganistanis pikeneb mai asemel septembrini ja kui sellele lisada Iraagi-Süüria sõdimised, siis ollakse enam-vähem samas seisus. Võib julgelt öelda, et kõigis mainitud kohtades tuleb paras maharahunemine ja muutus suulises propagandas niipea, kui USA ja Vene presidendid on kokku saanud ja rääkinud.
Täisrahunemist ja -muutust aga ei tule seepärast, et Kreml vajab relvatärinat ka riigiduuma valimiskampaania huvides. Arvata on, et nii on seda ka kalkuleeritud. 2016. aasta valimised ja ka 2018. aasta presidendivalimised võideti võitja-loosungi all (Venemaa opositsioon kasutab terminit pobedobessie ehk võidu-marutõvehullustus), seda ka sanktsioonide all toimetamise mõttes. Sama üritatakse nüüdki.
Valimiste eel
Pikaleveninud vastasseis demokraatliku maailmaga ja teist aastat möllav pandeemia on aga kõvasti muutnud inimeste meelsust, mille üheks näitajaks on saanud suhtumine opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõisse.
"Esimene selgus peaks ilmnema 21. aprillil, mil Navalnõi staap ootab inimesi tänavaile nõudma mehe vabastamist."
Navalnõi mullu augustis toimunud mürgitamiskatsest alguse saanud protestid on pärast jaanuari-veebruari tippseisu hetkel küll vaka all, aga lahvatavad kindlasti uuesti valimiste lähenedes. Esimene selgus nende võimalikus ulatuses peaks ilmnema 21. aprillil, mil Navalnõi staap ootab inimesi tänavaile nõudma mehe vabastamist.
Kohe-kohe startiv valimiskampaania peab mõistagi jätma mulje rahva toetusest režiimile, aga sanktsioonid, pandeemia ja nende mõjul toimuv elatustaseme jätkuv langus teevad oma töö. Pole ju raske märgata, kuidas viimastel kuudel langetatakse üks palkade tõstmise otsus teise järel – küll arstidele, küll kosmonautidele, küll lasterikastele peredele, mis kõik selgelt räägivad elatustaseme langusest.
On tõesti miljoni dollari küsimus, mille uue või vanaga üritab Kreml sedapuhku tagada kontrolli valimisprotsessi üle. Pandeemia üleilmne levik paikades, mis on olnud paljudele venemaalastele puhkamiskohaks (Türgi, Egiptus, Küpros jne) tõi päevapealt kaasa selle, et antud mobiilsel osal elanikkonnast tuleb sedapuhku rahulolematus oma muu maailmaga raskelt võrreldava elamisstandardi üle välja elada kodus ja saab tõesti olema huvitav, kuidas see võib välja lüüa eelseisvas valimiskampaanias.
Kandidaadid esitatakse ju oma enamuses võimu poolt ja opositsioonil avanevad võimalused alles massiliikumise tekkega. Selle teket aga püütakse pideva jõu demonstreerimisega - mille hulka kuulub nii võiduparaadiks valmistumine kui ka sõjaväemanöövrid - vältida või minimaalsel tasemel hoida.
Masside töötlemise hulka kuulub ka pidev jutt russofoobsest muust maailmast. Samal ajal saab öelda, et praegu on Kreml rohkem kui kunagi varem huvitatud riigi välissidemetest ja nende taastamisest. Puhkenud pandeemia pakkus selleks võimalust ja kohe seda ka üritati, mida kinnitab suurejooneline teade esimesena maailmas vaktsiini valmistamiseks.
Mujal maailmas kehtivate tervishoiunormide ignoreerimine välistas aga kiirelt selle, millele panustati - viirusevastase ühisrinde tekkimise, mida Venemaa saab vähemalt kaasjuhtida. Nüüd on reaalsuseks seegi, et tohututele ponnistustele vaatamata pole Venemaa Sputnik siiani leidnud võrdväärset kohtlemist teiste vaktsiinidega.
Sestap jääb loogiliseks lahenduseks edu kahepoolsetes suhetes. Nüüd on lootused mõistagi seotud võimalike lepetega Bideniga, mis kõik kuulutakse kohe võiduks. Neid saab olema üksjagu, kui meenutada, et president Trump suutis viia strateegilise suhtlemise kahe maa vahel miinimumini.
Kas kellegi teisega veel enne riigiduuma valimisi suudetakse mingi diil teha, näitab aeg. Pandeemia praegust kulgu arvestades pakuks perspektiivi Vladivostokis septembri algul toimuv majandusfoorum (riigiduuma valitakse 19. septembril), ent ida mõjutab venelast alati vähem kui Lääs.
Siin on aga ootamatult tekkinud uus seis. Nimelt tähistatakse seekordse võitude kampaania käigus 80. aasta möödumist Hitleri Saksamaa kallaletungist Stalini impeeriumile. Mõistagi tehakse seda nii, et jääks varju sellele eelnenud kahe diktaatori koostöös käinud vägivald väiksemate rahvaste kallal.
Uueks teemaks on aga tõusnud mullu alanud Hitleri Saksamaa ja tema liitlaste süüdistamine genotsiidis vene rahva kallal. Äsja liitus antud kampaaniaga ka Aleksandr Lukašenko Valgevene, kes soovib juurdepääsu Nürnbergi tribunali materjalidele, koostööd Venemaa ja Saksamaaga ning Valgevene peaprokuröri sõnul ka "korralduste andmist" Poola, Leedu jt. valitsustele, et need teeksid sama.
Mõistagi kätkeb see ootamatu pressing endas survet Saksamaale ehitamaks lõpuni Nord Stream 2 ja eks lähinädalad näita, kaugele selle genotsiiditeemaga minnakse.
Ukraina enesekindlus
Mis aga puutub Ukrainasse, mille reageering relvatäristamistele nii Venemaa pinnal kui ka nn rahvavabariikides oli ootuspärane, siis ka selles lõi selgelt läbi suuremate ettevõtmiste ajaline arvestamine. Mäletatavasti toetas Ukraina president Volodõmõr Zelenski USA mulluses presidendivalimiskampaanias avalikult Trumpi. Seda enam tuli tal istuda käed rüpes, kuni Biden teda kõnetab.
Pärast Bideni teadaannet kliima konverentsist ja sinna kutsutuist rääkis Kreml mitu päeva järjest, et näete, Zelenskit ei kutsutud. 31. märtsil aga helistas USA riigisekretär Ukraina välisministrile ja 2. aprill rääkisid omavahel Biden ja Zelenski.
Ukraina enesekindlus tuli silmapilkselt tagasi ja järgnenust, juba otsustatust, tasub esile tõsta seda, et läbirääkimisi Ida-Ukraina olukorra lahendamiseks Prantsusmaa ja Saksamaa osavõtul jätkatakse mitte enam Minskis, kus puudub selleks soodne õhkkond, vaid mõnes teises pealinnas.
Lisagem sellele president Recep Tayyip Erdogani kinnitus, et Türgi ei tunnusta Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, et öelda: suurte sõjaväemanöövrite varjus on Kreml vähemalt ühe oma eelposti, Minski osaliselt loovutanud. | Toomas Alatalu: Vene sõjaväemanöövrid toimuvad pigem oma valimiste tarvis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pole olnud raske märgata, et terve aprilli vältel on nagu tellimise peale räägitud ja kirjutatud palju Venemaa võimalikust kallaletungist Ukrainale ja seda ikka detailideni välja – millal, mis kuuks ja kuhu. Taustaks mõistagi pisut varem käivitunud Venemaa ulatuslikud sõjaväemanöövrid Ukraina piirialadelt Arktika ja Vaikse ookeanini välja.
Kui nüüd meenutada praeguse vastasseisu algust – Venemaa agressioon Krimmis ja Ida-Ukrainas 2014. aastal, millele lääs vastas majandus- ja rahandussanktsioonidega -, siis on ju tegelikult nii olnud aastast aastasse. Kord suurema, kord väiksema ägedusega.
Propaganda
Selle aasta erilises mastaapsuses mängib suurt osa asjaolu, et USA-s sai presidendiks Joe Biden, kes oli asepresidendina ametis siis, kui kogu see Ukraina asi puhkes. Aeg on näidanud Venemaa suutlikkust sanktsioone seedida ja kui Pariis loobus Mistralide müügist Venemaale, siis on Berliini eestvedamisel aastast 2018 ehitatud gaasitoru Nord Stream 2.
President Donald Trump üritas seda takistada ja seda enam üritab Moskva Bidenile jätta muljet, et tegu on n-ö otsustatud asjaga. Nagu seda oli Krimmi okupeerimine ja annekteerimine.
Uus peremees Valges Majas või Kremlis on siiani USA-Venemaa suhetes tähendanud parajat mõlemapoolset vaoshoitust, kuni mehed saavad omavahel kokku. Saab isegi mainida USA demokraatide Obama-Bideni tiimi head tahet pärast Venemaa agressiooni Gruusias, sest riigisekretär Hillary Clinton kinkis välisminister Sergei Lavrovile märtsis 2009 vidina, millele oli kirjutatud reset ehk uus algus.
President Trump oli esimene, kes alustas Venemaa asemel lävimist Hiinaga. Aprillis 2017 oli Valges Majas Xi Jinping ja Trumpi kohtumine Putiniga toimus alles juunis 2018. Ka president Biden alustas nagu Hiinaga, sest esmalt said kokku mõlema riigi välispoliitikajuhid (18.-19. märtsil), mis selgelt ei täitnud lootusi.
Järgnes Joe Bideni 26. märtsi teade selle kohta, et ta peab 22.-23. aprillil online-konverentsi kliimateemadel ja kutsub sellele 40 riigijuhi seas ka Vladimir Putini ja Xi Jinpingi, kes kohe olid nõus osalema. Lisandus küll mitu üksteisele vasturääkivat avaldust, ent nüüd on seis säärane, et konverents toimub ja käivad ettevalmistused Bideni-Putini kohtumiseks ja puudub info Bideni-Xi Jinpingi võimaliku kohtumise kohta.
See aga tähendab, et vähemalt Bideni-Putini kohtumiseni toimuvad sõjaväemanöövrid jäävadki vaid manöövriteks, sest kohtumist on vaja ja selle välistaks ka väikene sõda. Sestap on tark manöövreid võtta kui propagandat ehk USA uuele administratsioonile mulje jätmise üritusi.
Omandas ju Venemaa vahepeal super duper relva - kui kasutada Trumpi terminoloogiat - ja on fakt seegi, et USA äsjane katse oma helikiirust ületava raketi väljatulistamisega 6. aprillil nurjus.
Bideni-Putini kohtumise olulisim teema on strateegilise relvastuse piiramine, sest toimivaid leppeid on alles vaid üks. Manöövritel on veel üks nüanss, 2017. aastal põhjendas Putin sõdimist ja kulusid Süürias sellega, et niikuinii tuleb pidada sõjaväemanöövreid ehk siis see sõda välisriigis on lihtsalt üks manöövritest.
Äsja selgus, et ka USA vägede "praktika" Afganistanis pikeneb mai asemel septembrini ja kui sellele lisada Iraagi-Süüria sõdimised, siis ollakse enam-vähem samas seisus. Võib julgelt öelda, et kõigis mainitud kohtades tuleb paras maharahunemine ja muutus suulises propagandas niipea, kui USA ja Vene presidendid on kokku saanud ja rääkinud.
Täisrahunemist ja -muutust aga ei tule seepärast, et Kreml vajab relvatärinat ka riigiduuma valimiskampaania huvides. Arvata on, et nii on seda ka kalkuleeritud. 2016. aasta valimised ja ka 2018. aasta presidendivalimised võideti võitja-loosungi all (Venemaa opositsioon kasutab terminit pobedobessie ehk võidu-marutõvehullustus), seda ka sanktsioonide all toimetamise mõttes. Sama üritatakse nüüdki.
Valimiste eel
Pikaleveninud vastasseis demokraatliku maailmaga ja teist aastat möllav pandeemia on aga kõvasti muutnud inimeste meelsust, mille üheks näitajaks on saanud suhtumine opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõisse.
"Esimene selgus peaks ilmnema 21. aprillil, mil Navalnõi staap ootab inimesi tänavaile nõudma mehe vabastamist."
Navalnõi mullu augustis toimunud mürgitamiskatsest alguse saanud protestid on pärast jaanuari-veebruari tippseisu hetkel küll vaka all, aga lahvatavad kindlasti uuesti valimiste lähenedes. Esimene selgus nende võimalikus ulatuses peaks ilmnema 21. aprillil, mil Navalnõi staap ootab inimesi tänavaile nõudma mehe vabastamist.
Kohe-kohe startiv valimiskampaania peab mõistagi jätma mulje rahva toetusest režiimile, aga sanktsioonid, pandeemia ja nende mõjul toimuv elatustaseme jätkuv langus teevad oma töö. Pole ju raske märgata, kuidas viimastel kuudel langetatakse üks palkade tõstmise otsus teise järel – küll arstidele, küll kosmonautidele, küll lasterikastele peredele, mis kõik selgelt räägivad elatustaseme langusest.
On tõesti miljoni dollari küsimus, mille uue või vanaga üritab Kreml sedapuhku tagada kontrolli valimisprotsessi üle. Pandeemia üleilmne levik paikades, mis on olnud paljudele venemaalastele puhkamiskohaks (Türgi, Egiptus, Küpros jne) tõi päevapealt kaasa selle, et antud mobiilsel osal elanikkonnast tuleb sedapuhku rahulolematus oma muu maailmaga raskelt võrreldava elamisstandardi üle välja elada kodus ja saab tõesti olema huvitav, kuidas see võib välja lüüa eelseisvas valimiskampaanias.
Kandidaadid esitatakse ju oma enamuses võimu poolt ja opositsioonil avanevad võimalused alles massiliikumise tekkega. Selle teket aga püütakse pideva jõu demonstreerimisega - mille hulka kuulub nii võiduparaadiks valmistumine kui ka sõjaväemanöövrid - vältida või minimaalsel tasemel hoida.
Masside töötlemise hulka kuulub ka pidev jutt russofoobsest muust maailmast. Samal ajal saab öelda, et praegu on Kreml rohkem kui kunagi varem huvitatud riigi välissidemetest ja nende taastamisest. Puhkenud pandeemia pakkus selleks võimalust ja kohe seda ka üritati, mida kinnitab suurejooneline teade esimesena maailmas vaktsiini valmistamiseks.
Mujal maailmas kehtivate tervishoiunormide ignoreerimine välistas aga kiirelt selle, millele panustati - viirusevastase ühisrinde tekkimise, mida Venemaa saab vähemalt kaasjuhtida. Nüüd on reaalsuseks seegi, et tohututele ponnistustele vaatamata pole Venemaa Sputnik siiani leidnud võrdväärset kohtlemist teiste vaktsiinidega.
Sestap jääb loogiliseks lahenduseks edu kahepoolsetes suhetes. Nüüd on lootused mõistagi seotud võimalike lepetega Bideniga, mis kõik kuulutakse kohe võiduks. Neid saab olema üksjagu, kui meenutada, et president Trump suutis viia strateegilise suhtlemise kahe maa vahel miinimumini.
Kas kellegi teisega veel enne riigiduuma valimisi suudetakse mingi diil teha, näitab aeg. Pandeemia praegust kulgu arvestades pakuks perspektiivi Vladivostokis septembri algul toimuv majandusfoorum (riigiduuma valitakse 19. septembril), ent ida mõjutab venelast alati vähem kui Lääs.
Siin on aga ootamatult tekkinud uus seis. Nimelt tähistatakse seekordse võitude kampaania käigus 80. aasta möödumist Hitleri Saksamaa kallaletungist Stalini impeeriumile. Mõistagi tehakse seda nii, et jääks varju sellele eelnenud kahe diktaatori koostöös käinud vägivald väiksemate rahvaste kallal.
Uueks teemaks on aga tõusnud mullu alanud Hitleri Saksamaa ja tema liitlaste süüdistamine genotsiidis vene rahva kallal. Äsja liitus antud kampaaniaga ka Aleksandr Lukašenko Valgevene, kes soovib juurdepääsu Nürnbergi tribunali materjalidele, koostööd Venemaa ja Saksamaaga ning Valgevene peaprokuröri sõnul ka "korralduste andmist" Poola, Leedu jt. valitsustele, et need teeksid sama.
Mõistagi kätkeb see ootamatu pressing endas survet Saksamaale ehitamaks lõpuni Nord Stream 2 ja eks lähinädalad näita, kaugele selle genotsiiditeemaga minnakse.
Ukraina enesekindlus
Mis aga puutub Ukrainasse, mille reageering relvatäristamistele nii Venemaa pinnal kui ka nn rahvavabariikides oli ootuspärane, siis ka selles lõi selgelt läbi suuremate ettevõtmiste ajaline arvestamine. Mäletatavasti toetas Ukraina president Volodõmõr Zelenski USA mulluses presidendivalimiskampaanias avalikult Trumpi. Seda enam tuli tal istuda käed rüpes, kuni Biden teda kõnetab.
Pärast Bideni teadaannet kliima konverentsist ja sinna kutsutuist rääkis Kreml mitu päeva järjest, et näete, Zelenskit ei kutsutud. 31. märtsil aga helistas USA riigisekretär Ukraina välisministrile ja 2. aprill rääkisid omavahel Biden ja Zelenski.
Ukraina enesekindlus tuli silmapilkselt tagasi ja järgnenust, juba otsustatust, tasub esile tõsta seda, et läbirääkimisi Ida-Ukraina olukorra lahendamiseks Prantsusmaa ja Saksamaa osavõtul jätkatakse mitte enam Minskis, kus puudub selleks soodne õhkkond, vaid mõnes teises pealinnas.
Lisagem sellele president Recep Tayyip Erdogani kinnitus, et Türgi ei tunnusta Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, et öelda: suurte sõjaväemanöövrite varjus on Kreml vähemalt ühe oma eelposti, Minski osaliselt loovutanud.
### Response:
Toomas Alatalu: Vene sõjaväemanöövrid toimuvad pigem oma valimiste tarvis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigi valimisteenistus on juba koostanud presidendi valimiste võimaliku ajarea, mida ERR-ile tutvustab valimisteenistuse kommunikatsioonijuht Kristi Sobak. Heidame sellele pilgu ja meenutame, mis toimus samal ajal viis aastat tagasi, kui eelmine kord valiti Eestile uus president.
Juunis teevad vähemalt 21 riigikogu liiget või praegune riigipea Kersti Kaljulaid või valitsus ettepaneku parlamendi erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks, et valida Vabariigi President. Riigikogu esimees Jüri Ratas kutsubki seepeale – pidades nõu valimiskomisjoniga – riigikogu liikmed Toompeale esmaspäevaks, 30. augustiks kell 13.
Presidendikandidaatide esitamine algab neli päeva varem, 26. augustil kell 9. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ehk 21 liikmel. Kandidaatide esitamine lõpeb 28. augustil kell 18.
Pühapäeval, 29. augustil registreerib Vabariigi Valimiskomisjon kandidaadid, kes peavad esitama omakäelise nõusoleku kandideerimiseks, panema sellele kuupäeva ja allkirja.
30. augustil kell 13 algab presidendivalimiste esimene hääletusvoor riigikogus. Kõik presidendivalimiste hääletused on salajased.
Selleks, et saada valituks Vabariigi Presidendiks, peab kandidaadi poolt andma hääle vähemalt 2/3 parlamendist ehk 68 inimest.
Kui ükski kandidaat ei saa sellist häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor.
2016. aastal just nii läkski. Esimene hääletusvoor riigikogus toimus siis 29. augustil. Kandidaate oli kolm: sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna ühiskandidaat sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, Keskerakonna kandidaat Mailis Reps, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna ühiskandidaat kunagine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks. Nestor sai 40, Reps 26 ja Jõks 25 häält.
Nüüd algab valimisteenistuse kava järgi 31. augustil kell 8 uuesti kandidaatide registreerimiseks esitamine, mis lõpeb kell 10 ning presidendivalimiste teine hääletusvoor riigikogus algab samal päeval kell 12. Taas on võiduks vaja vähemalt 68 häält. Kui aga ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval kell 16 kolmas hääletusvoor.
Viis aastat tagasi kulgesid sündmused täpselt sellise stsenaariumi järgi. Presidendivalimiste teine voor riigikogus toimus 30. augustil. Sotside ja Reformierakonna kokkuleppel esitati siis Nestori asemel reformierakondlase Siim Kallase kandidatuur. Nn vanadest olijatest kandideerisid jälle Mailis Reps ja Allar Jõks. Kallas kogus 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält.
Kolmandas voorus kantakse valimissedelile kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaatide nimed. Kui kandideerib ainult üks kandidaat, kantakse hääletamissedelile vaid tema nimi. Ja nii nagu ennegi, osutub valituks kandidaat, kelle poolt hääletab 2/3 riigikogust.
2016. aasta augustis oli kolmas hääletusvoor täielik fiasko. Siim Kallas kogus riigikogu liikmetelt 42 ja Mailis Reps 26 häält ning 30 hääletamissedelit olid tühjaks jäetud.
Kui ükski kandidaat ei saa parlamendis nõutavat häälteenamust, teatab riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval valimiskogu kokku kutsumisest, mis peab kogunema ühe kuu jooksul. Tänavu juhtuks see arvatavasti laupäeval, 25. septembril.
Valimiskomisjon saadab kohe teatise kohaliku omavalitsuse volikogudele ning praeguse kava järgi peavad kõik volikogud valima 18. septembriks oma esindaja või esindajad valimiskogus.
Valimiskogusse kuuluvad kõik riigikogu 101 liiget ja 107 esindajat valdade ja linnade volikogudest. Kokku on valimiskogus 208 liiget. Võrdluseks – viis aastat tagasi kuulus valimiskogusse 335 inimest, aga siis oli ka omavalitsusi 213. Nüüd on neid 79.
21. septembri hommikul algab presidendikandidaatide registreerimiseks esitamine, see õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Valimiskogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks. 23. septembri õhtul kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb.
Järgmisel päeval registreerib valimiskomisjon kandidaadid, kelle vahel valimiskogu kaaluma hakkab.
25. septembri hommikul kell 10 avatakse Estonia kontserdisaali uksed ja algab valimiskogu liikmete registreerimine.
Kaks tundi hiljem, keskpäeval, algab esimene hääletusvoor valimiskogus. Hääletamissedelil on riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.
Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.
Viis aastat tagasi kogunes valimiskogu 24. septembril. Esimeses voorus kandideerisid viis inimest: Siim Kallas ja Mailis Reps, kuna nad osalesid riigikogu kolmandas valimisvoorus, lisaks Allar Jõks, rahva seas ülipopulaarne endine välisminister Marina Kaljurand, EKRE esimees Mart Helme. Jõks sai 83, Kallas 81, Reps 79, Kaljurand 75 ja Helme 16 häält. Seega ei õnnestunud neist kellelgi koguda 334 häälest enamust, ehk 168 häält.
Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval kell 16 teine hääletusvoor. Siin on hääletamissedelil kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed. Kui kandideerib ainult üks kandidaat, kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi. Taas tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.
24. septembril 2016, teises voorus, sai Allar Jõks 134 ja Siim Kallas 138 häält. Hääletamissedeli said 333 valimiskogu liiget, hääletamisel osales 332 inimest, neist 57 jättis sedeli tühjaks, kolm sedelit olid kehtetud, üks sedeliümbrik oli tühi. Kallasel jäi võidust puudu 30 toetushäält. Pärast rääkisid poliitikud vajadusest muuta presidendi valimise seadust nii, et valimiskogus oleks võiduks vaja lihthäälteenamust (võidab see, kes saab lõpuks rohkem hääli), kuid seaduse muutmiseni ei ole jõutud.
Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, läheb riigipea valimine tagasi riigikogusse.
Nii juhtus viis aastat tagasi, kui parlamendis ja siis valimiskogus nurjunud presidendivalimised jõudsid uuesti riigikogusse. Seal valiti erakondade välkkompromissi tulemusel 3. oktoobril 2016 ehk peaaegu 24. tunnil – nädal enne ametisse astumist – riigipeaks Kersti Kaljulaid, senine Euroopa Kontrollikoja liige. Ta oli ainus kandidaat ja sai 81 häält.
Suuremad parlamendierakonnad, Reformi- ja Keskerakond, on öelnud, et ei soovi korrata toonast läbikukkumist alguses riigikogus ja siis valimiskogus ning et hiljemalt valijamehed peaksid uue riigipea valimisega hakkama saama.
Iseseisvuse taastanud Eesti viies Vabariigi President astub ametisse 11. oktoobril, annab riigikogu ees ametivande, peab parlamendis esimese kõne riigipeana ja osaleb õhtul koos abikaasaga ametist lahkunud presidendipaari kõrval oma esimesel vastuvõtul, kuhu on kutsutud Eesti võtmetegijad, diplomaatilise korpuse esindajad ning mõlemale presidendile eriti lähedased inimesed.
Esialgu on aga arvatavasti vähemalt paar kuud teadmata, kelle seast võiks uut riigipead otsida. | Eesti president valitakse ilmselt 30.-31. augustil või 25. septembril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigi valimisteenistus on juba koostanud presidendi valimiste võimaliku ajarea, mida ERR-ile tutvustab valimisteenistuse kommunikatsioonijuht Kristi Sobak. Heidame sellele pilgu ja meenutame, mis toimus samal ajal viis aastat tagasi, kui eelmine kord valiti Eestile uus president.
Juunis teevad vähemalt 21 riigikogu liiget või praegune riigipea Kersti Kaljulaid või valitsus ettepaneku parlamendi erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks, et valida Vabariigi President. Riigikogu esimees Jüri Ratas kutsubki seepeale – pidades nõu valimiskomisjoniga – riigikogu liikmed Toompeale esmaspäevaks, 30. augustiks kell 13.
Presidendikandidaatide esitamine algab neli päeva varem, 26. augustil kell 9. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ehk 21 liikmel. Kandidaatide esitamine lõpeb 28. augustil kell 18.
Pühapäeval, 29. augustil registreerib Vabariigi Valimiskomisjon kandidaadid, kes peavad esitama omakäelise nõusoleku kandideerimiseks, panema sellele kuupäeva ja allkirja.
30. augustil kell 13 algab presidendivalimiste esimene hääletusvoor riigikogus. Kõik presidendivalimiste hääletused on salajased.
Selleks, et saada valituks Vabariigi Presidendiks, peab kandidaadi poolt andma hääle vähemalt 2/3 parlamendist ehk 68 inimest.
Kui ükski kandidaat ei saa sellist häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor.
2016. aastal just nii läkski. Esimene hääletusvoor riigikogus toimus siis 29. augustil. Kandidaate oli kolm: sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna ühiskandidaat sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, Keskerakonna kandidaat Mailis Reps, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna ühiskandidaat kunagine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks. Nestor sai 40, Reps 26 ja Jõks 25 häält.
Nüüd algab valimisteenistuse kava järgi 31. augustil kell 8 uuesti kandidaatide registreerimiseks esitamine, mis lõpeb kell 10 ning presidendivalimiste teine hääletusvoor riigikogus algab samal päeval kell 12. Taas on võiduks vaja vähemalt 68 häält. Kui aga ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval kell 16 kolmas hääletusvoor.
Viis aastat tagasi kulgesid sündmused täpselt sellise stsenaariumi järgi. Presidendivalimiste teine voor riigikogus toimus 30. augustil. Sotside ja Reformierakonna kokkuleppel esitati siis Nestori asemel reformierakondlase Siim Kallase kandidatuur. Nn vanadest olijatest kandideerisid jälle Mailis Reps ja Allar Jõks. Kallas kogus 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält.
Kolmandas voorus kantakse valimissedelile kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaatide nimed. Kui kandideerib ainult üks kandidaat, kantakse hääletamissedelile vaid tema nimi. Ja nii nagu ennegi, osutub valituks kandidaat, kelle poolt hääletab 2/3 riigikogust.
2016. aasta augustis oli kolmas hääletusvoor täielik fiasko. Siim Kallas kogus riigikogu liikmetelt 42 ja Mailis Reps 26 häält ning 30 hääletamissedelit olid tühjaks jäetud.
Kui ükski kandidaat ei saa parlamendis nõutavat häälteenamust, teatab riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval valimiskogu kokku kutsumisest, mis peab kogunema ühe kuu jooksul. Tänavu juhtuks see arvatavasti laupäeval, 25. septembril.
Valimiskomisjon saadab kohe teatise kohaliku omavalitsuse volikogudele ning praeguse kava järgi peavad kõik volikogud valima 18. septembriks oma esindaja või esindajad valimiskogus.
Valimiskogusse kuuluvad kõik riigikogu 101 liiget ja 107 esindajat valdade ja linnade volikogudest. Kokku on valimiskogus 208 liiget. Võrdluseks – viis aastat tagasi kuulus valimiskogusse 335 inimest, aga siis oli ka omavalitsusi 213. Nüüd on neid 79.
21. septembri hommikul algab presidendikandidaatide registreerimiseks esitamine, see õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Valimiskogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks. 23. septembri õhtul kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb.
Järgmisel päeval registreerib valimiskomisjon kandidaadid, kelle vahel valimiskogu kaaluma hakkab.
25. septembri hommikul kell 10 avatakse Estonia kontserdisaali uksed ja algab valimiskogu liikmete registreerimine.
Kaks tundi hiljem, keskpäeval, algab esimene hääletusvoor valimiskogus. Hääletamissedelil on riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.
Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.
Viis aastat tagasi kogunes valimiskogu 24. septembril. Esimeses voorus kandideerisid viis inimest: Siim Kallas ja Mailis Reps, kuna nad osalesid riigikogu kolmandas valimisvoorus, lisaks Allar Jõks, rahva seas ülipopulaarne endine välisminister Marina Kaljurand, EKRE esimees Mart Helme. Jõks sai 83, Kallas 81, Reps 79, Kaljurand 75 ja Helme 16 häält. Seega ei õnnestunud neist kellelgi koguda 334 häälest enamust, ehk 168 häält.
Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval kell 16 teine hääletusvoor. Siin on hääletamissedelil kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed. Kui kandideerib ainult üks kandidaat, kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi. Taas tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.
24. septembril 2016, teises voorus, sai Allar Jõks 134 ja Siim Kallas 138 häält. Hääletamissedeli said 333 valimiskogu liiget, hääletamisel osales 332 inimest, neist 57 jättis sedeli tühjaks, kolm sedelit olid kehtetud, üks sedeliümbrik oli tühi. Kallasel jäi võidust puudu 30 toetushäält. Pärast rääkisid poliitikud vajadusest muuta presidendi valimise seadust nii, et valimiskogus oleks võiduks vaja lihthäälteenamust (võidab see, kes saab lõpuks rohkem hääli), kuid seaduse muutmiseni ei ole jõutud.
Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, läheb riigipea valimine tagasi riigikogusse.
Nii juhtus viis aastat tagasi, kui parlamendis ja siis valimiskogus nurjunud presidendivalimised jõudsid uuesti riigikogusse. Seal valiti erakondade välkkompromissi tulemusel 3. oktoobril 2016 ehk peaaegu 24. tunnil – nädal enne ametisse astumist – riigipeaks Kersti Kaljulaid, senine Euroopa Kontrollikoja liige. Ta oli ainus kandidaat ja sai 81 häält.
Suuremad parlamendierakonnad, Reformi- ja Keskerakond, on öelnud, et ei soovi korrata toonast läbikukkumist alguses riigikogus ja siis valimiskogus ning et hiljemalt valijamehed peaksid uue riigipea valimisega hakkama saama.
Iseseisvuse taastanud Eesti viies Vabariigi President astub ametisse 11. oktoobril, annab riigikogu ees ametivande, peab parlamendis esimese kõne riigipeana ja osaleb õhtul koos abikaasaga ametist lahkunud presidendipaari kõrval oma esimesel vastuvõtul, kuhu on kutsutud Eesti võtmetegijad, diplomaatilise korpuse esindajad ning mõlemale presidendile eriti lähedased inimesed.
Esialgu on aga arvatavasti vähemalt paar kuud teadmata, kelle seast võiks uut riigipead otsida.
### Response:
Eesti president valitakse ilmselt 30.-31. augustil või 25. septembril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 35, haiglaravi vajab 437 patsienti, mis on 30 võrra vähem kui esmaspäeval. Intensiivravil on 53 patsienti (esmaspäeval 52), neist juhitaval hingamisel on 38 (esmaspäeval 42).
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 69 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 341 inimest (78 protsenti).
Ööpäeva jooksul suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest – 68-aastane mees, kaks 75-aastast naist ja 85-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 1104 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 301 inimesel. 243 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 61, Lääne-Virumaale 44, Tartumaale 29, Viljandimaale 25, Pärnumaale 22, Põlvamaale üheksa ja Saaremaale kaheksa uut positiivset testi. Järvamaale lisandus kuus, Võru- ja Valgamaale viis, Rapla-, Lääne- ja Jõgevamaale kolm, Hiiumaale üks uus nakkusjuht. 11 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 574,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 11 protsenti.
Ööpäeva jooksul vaktsineeriti 2615 inimest, neist 1245 sai esimese kaitsesüsti. Vaktsineerimisi on tehtud kokku 289 508 inimesele, kellest 86 768 on saanud mõlemad doosid. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 57 protsenti.
70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Lääne-Viru-, Põlva-, Pärnu-, Rapla-, Saare-, Tartu-, Viljandi- ja Võrumaal.
Esmaspäeval teatas terviseamet 228 ööpäeva jooksul tuvastatud koroonapositiivsest. | Ööpäevaga tuvastati 536 koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 35, haiglaravi vajab 437 patsienti, mis on 30 võrra vähem kui esmaspäeval. Intensiivravil on 53 patsienti (esmaspäeval 52), neist juhitaval hingamisel on 38 (esmaspäeval 42).
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 69 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 341 inimest (78 protsenti).
Ööpäeva jooksul suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest – 68-aastane mees, kaks 75-aastast naist ja 85-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 1104 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 301 inimesel. 243 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 61, Lääne-Virumaale 44, Tartumaale 29, Viljandimaale 25, Pärnumaale 22, Põlvamaale üheksa ja Saaremaale kaheksa uut positiivset testi. Järvamaale lisandus kuus, Võru- ja Valgamaale viis, Rapla-, Lääne- ja Jõgevamaale kolm, Hiiumaale üks uus nakkusjuht. 11 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 574,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 11 protsenti.
Ööpäeva jooksul vaktsineeriti 2615 inimest, neist 1245 sai esimese kaitsesüsti. Vaktsineerimisi on tehtud kokku 289 508 inimesele, kellest 86 768 on saanud mõlemad doosid. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 57 protsenti.
70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Lääne-Viru-, Põlva-, Pärnu-, Rapla-, Saare-, Tartu-, Viljandi- ja Võrumaal.
Esmaspäeval teatas terviseamet 228 ööpäeva jooksul tuvastatud koroonapositiivsest.
### Response:
Ööpäevaga tuvastati 536 koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kandidaatide turniiriga alustati Jekaterinburgis mullu märtsis, kuid koroonaviiruse pandeemia levides tuli see täpselt poole peal ehk seitsmenda vooru järel katkestada.
Enam kui aasta hiljem turniir samas kohas jätkub ja peaks kestma 28. aprillini. Turniiri võitja saab õiguse MM-tiitlimatšile valitseva maailmameistri Magnus Carlseniga.
Kaheksandas voorus viigistas valgetega mänginud Nepomnjaštsi hollandlase Anish Giriga ja sellest piisas ainuliidriks kerkimiseks, sest prantslane Maxime Vachier-Lagrave kaotas samal ajal mustadega ameeriklasele Fabiano Caruanale.
Ülejäänud matšides alistas venelane Kirill Aleksejenko valgetega kaasmaalase Aleksandr Grištšuki ning hiinlased Wang Hao ja Ding Liren poolitasid punkti.
Tabeliseis: 1. Nepomnjaštši 5, 2. Caruana 4,5, 3. Vachiver-Lagrave 4,5, 4. Giri 4, 5. Wang 4, 6. Aleksejenko 3,5, 7. Grištšuk 3,5, 8. Ding 3.
Teisipäeval kohtuvad Aleksejenko - Caruana, Grištšuk - Nepomnjaštši, Giri - Wang ja Ding - Vachier-Lagrave. | Aastase pausi järel jätkati MM-tiitlimatši kandidaatide turniiriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kandidaatide turniiriga alustati Jekaterinburgis mullu märtsis, kuid koroonaviiruse pandeemia levides tuli see täpselt poole peal ehk seitsmenda vooru järel katkestada.
Enam kui aasta hiljem turniir samas kohas jätkub ja peaks kestma 28. aprillini. Turniiri võitja saab õiguse MM-tiitlimatšile valitseva maailmameistri Magnus Carlseniga.
Kaheksandas voorus viigistas valgetega mänginud Nepomnjaštsi hollandlase Anish Giriga ja sellest piisas ainuliidriks kerkimiseks, sest prantslane Maxime Vachier-Lagrave kaotas samal ajal mustadega ameeriklasele Fabiano Caruanale.
Ülejäänud matšides alistas venelane Kirill Aleksejenko valgetega kaasmaalase Aleksandr Grištšuki ning hiinlased Wang Hao ja Ding Liren poolitasid punkti.
Tabeliseis: 1. Nepomnjaštši 5, 2. Caruana 4,5, 3. Vachiver-Lagrave 4,5, 4. Giri 4, 5. Wang 4, 6. Aleksejenko 3,5, 7. Grištšuk 3,5, 8. Ding 3.
Teisipäeval kohtuvad Aleksejenko - Caruana, Grištšuk - Nepomnjaštši, Giri - Wang ja Ding - Vachier-Lagrave.
### Response:
Aastase pausi järel jätkati MM-tiitlimatši kandidaatide turniiriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Euroopa Liidu liikmesriigid valmistavad ennast lähikuudel järjest enam reisijatele avama, siis vaktsineerimata inimesed peaksid olema tähelepanelikud ja enne kodumaa tolmu jalgadelt pühkimist üle vaatama oma reisieelarve.
Põhjus peitub kõrgetes testide hindades, mille tegemist liikmesriigid nõuavad, kui nende riiki läbitakse. Praeguste andmete kohaselt võib reisimiseks vajalik test Hispaanias maksta kuni 145 eurot ühe inimese kohta ja Soomes lausa 240 eurot.
Pandeemia on kestnud juba üle aasta. Kuigi lähituleviku osas on paistmas esimesed positiivsed lootusekiired, siis mõnede takistustega peab veel arvestama.
Näiteks on ravimite, sh vaktsiinide ja testide, hinnapoliitika pandeemiaolukorras väga tundlik teema. Kui ravim on välja töötatud suurest nõudlusest tingituna ja tugeva ajalise surve all, tõstab see märgatavalt selle turuhinda. See omakorda mõjutab ravimi kättesaadavust.
Vaktsiiniga just nii läkski. Ameerika Ühendriigid proovisid olukorda ennetada, kuid ravimitööstusel õnnestus toona vastavasisulise eelnõu tagasilükkamine läbi suruda. Eelnõu oleks võimaldanud riigil nõuda tootjalt mõistlikku turule toomise hinda, kui leitakse, et ravimi või vaktsiini eest küsitav hind on ebaõiglaselt kõrge.
Raske on öelda, kas Euroopa Liidu liidrid juhindusid USA-s toimunust, kuid tagantjärele võib väita, et selleteemalisi reegleid pole ka Euroopa Liit vastu võtnud. Kuid nüüd võivad asjaolud muutuda.
"On liidu kohustus üle vaadata ja veenduda, et ka vaktsineerimata inimesed saaksid mõistlikult riikide vahel liikuda."
Niinimetatud EL-i vaktsiinipassi väljatöötamise raames on järjest rohkem selgust saadud, et testide hinna määratlemisega tuleb tegeleda. Kuna Euroopa Liidus ei ole inimestel üldist vaktsineerimiskohustust ja puudub ka konsensus vaktsineerimine kohustuslikuks muutmise osas, siis on liidu kohustus üle vaadata ja veenduda, et ka vaktsineerimata inimesed saaksid mõistlikult riikide vahel liikuda.
Hetkel see nii ei ole, sest testide hinnad küünivad kohati pea 300 euroni inimese kohta. Tihedama reisigraafikuga inimese reisieelarvele tähendab see sadade või tuhandete eurode suurust lisakulu kuus, võrreldes nendega, kellel on taskus vaktsineerimise sertifikaat.
Kui vaktsineerimise tunnustatud sertifikaadi õiguslik alus plaanitakse vastu võtta juba selle aasta juuniks, on see hea uudis vaid neile, kes on Covid-19 läbi põdenud või vaktsineeritud. Teised peavad rahalises mõttes veel ootama, et naasta oma tavaliste reisiharjumuste juurde.
Positiivne uudis on see, et Euroopa Liidu tagatubades on käimas arutelud testimise hindade teemadel. Probleemiks on aga, et see on seotud väga tundliku teemaga - kas Euroopa on valmis rääkima meditsiinitoodete piirhindadest? Siiani kehtis poliitiline kokkuleppe, et see on liikmesriikide endi otsustada. | Kätlin Joala: kas Euroopa on valmis rääkima meditsiinitoodete piirhindadest? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Euroopa Liidu liikmesriigid valmistavad ennast lähikuudel järjest enam reisijatele avama, siis vaktsineerimata inimesed peaksid olema tähelepanelikud ja enne kodumaa tolmu jalgadelt pühkimist üle vaatama oma reisieelarve.
Põhjus peitub kõrgetes testide hindades, mille tegemist liikmesriigid nõuavad, kui nende riiki läbitakse. Praeguste andmete kohaselt võib reisimiseks vajalik test Hispaanias maksta kuni 145 eurot ühe inimese kohta ja Soomes lausa 240 eurot.
Pandeemia on kestnud juba üle aasta. Kuigi lähituleviku osas on paistmas esimesed positiivsed lootusekiired, siis mõnede takistustega peab veel arvestama.
Näiteks on ravimite, sh vaktsiinide ja testide, hinnapoliitika pandeemiaolukorras väga tundlik teema. Kui ravim on välja töötatud suurest nõudlusest tingituna ja tugeva ajalise surve all, tõstab see märgatavalt selle turuhinda. See omakorda mõjutab ravimi kättesaadavust.
Vaktsiiniga just nii läkski. Ameerika Ühendriigid proovisid olukorda ennetada, kuid ravimitööstusel õnnestus toona vastavasisulise eelnõu tagasilükkamine läbi suruda. Eelnõu oleks võimaldanud riigil nõuda tootjalt mõistlikku turule toomise hinda, kui leitakse, et ravimi või vaktsiini eest küsitav hind on ebaõiglaselt kõrge.
Raske on öelda, kas Euroopa Liidu liidrid juhindusid USA-s toimunust, kuid tagantjärele võib väita, et selleteemalisi reegleid pole ka Euroopa Liit vastu võtnud. Kuid nüüd võivad asjaolud muutuda.
"On liidu kohustus üle vaadata ja veenduda, et ka vaktsineerimata inimesed saaksid mõistlikult riikide vahel liikuda."
Niinimetatud EL-i vaktsiinipassi väljatöötamise raames on järjest rohkem selgust saadud, et testide hinna määratlemisega tuleb tegeleda. Kuna Euroopa Liidus ei ole inimestel üldist vaktsineerimiskohustust ja puudub ka konsensus vaktsineerimine kohustuslikuks muutmise osas, siis on liidu kohustus üle vaadata ja veenduda, et ka vaktsineerimata inimesed saaksid mõistlikult riikide vahel liikuda.
Hetkel see nii ei ole, sest testide hinnad küünivad kohati pea 300 euroni inimese kohta. Tihedama reisigraafikuga inimese reisieelarvele tähendab see sadade või tuhandete eurode suurust lisakulu kuus, võrreldes nendega, kellel on taskus vaktsineerimise sertifikaat.
Kui vaktsineerimise tunnustatud sertifikaadi õiguslik alus plaanitakse vastu võtta juba selle aasta juuniks, on see hea uudis vaid neile, kes on Covid-19 läbi põdenud või vaktsineeritud. Teised peavad rahalises mõttes veel ootama, et naasta oma tavaliste reisiharjumuste juurde.
Positiivne uudis on see, et Euroopa Liidu tagatubades on käimas arutelud testimise hindade teemadel. Probleemiks on aga, et see on seotud väga tundliku teemaga - kas Euroopa on valmis rääkima meditsiinitoodete piirhindadest? Siiani kehtis poliitiline kokkuleppe, et see on liikmesriikide endi otsustada.
### Response:
Kätlin Joala: kas Euroopa on valmis rääkima meditsiinitoodete piirhindadest? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | " Dirofilaria repens on ümaruss, mis põhjustab haigust nimega naha dirofilarioos, sest täiskasvanud parasiidid paiknevad nahaaluses koes ja lihastevahelises sidekoes," ütleb Eesti Maaülikooli doktorant Valentina Oborina.
Ehkki parasiit kahjustab eeskätt koerte nahka, on doktorandi sõnul oluline meeles pidada, et tegemist on zoonootilise haigusega. "See tähendab, et Dirofilaria repens võib nakatada ka inimesi, mistõttu on oluline tõsta teadlikkust haiguse ja parasiidi kohta nii loomaarstide kui ka arstide seas," ütleb ta.
Oborina oli üks autoritest rahvusvahelises uuringus, mis kaardistas parasiidi Dirofilaria repens levikut Balti riikides. Esimesena jõudis parasiit lõuna poolt Lätti, kus see diagnoositi koeral 2008. aastal ja inimesel 2010. aastal. Leedus leiti ümaruss koeral 2010. aastal ja inimesel 2011. aastal. Eestis kirjeldati esimest juhtumit 2012. aastal.
Sääsehammustusest haigeks
"Oluline on meeles pidada, et Dirofilaria repens ei kandu otse koeralt inimesele. Selleks on vaja siirutajat sääske, kes on vajalik parasiidi arengutsüklis," kirjeldab Valentina Oborina parasiidi levikut. Inimene võib doktorandi sõnul nakatuda, kui sääsk imeb verd nakatunud koeralt ja kannab D. repens parasiidi inimese kehasse.
"Inimestel võib Dirofilaria repens põhjustada nahaaluseid moodustisi, naha punetust ja sügelust."
Kui koer parasiidi üles korjab, kulgeb dirofilarioos tal krooniliselt. See tähendab, et loomal võivad kliinilised tunnused tekkida ka alles pool aastat pärast nakatumist. Oborina sõnul põhjustab D. repens koeral kõige sagedamini nahakahjustusi, sealhulgas nooduleid (moodustisi, toim) nahaaluses koes.
Puutumata ei jää ka inimesed. "Inimestel võib Dirofilaria repens põhjustada nahaaluseid moodustisi, naha punetust ja sügelust," loetleb Oborina. Kirjeldatud on juhtumeid, kus parasiit esines inimese silmas: silma ümbritsevas koes, silma sidekesta all ja silmalau nahaaluses koes. "Lisaks koertele ja inimestele nakatab Dirofilaria repens ka kasse ja erinevaid koerlasi," lisab doktorant.
Kivi kliimamuutuse kapsaaeda
Valentina Oborina sõnul on D. repens parasiidi levikule Euroopas põhja poole kaasa aidanud mitu tegurit. Esiteks kergitab kliimamuutus ka põhjapoolsemate riikide õhutemperatuuri, mis annab parasiidile võimaluse sääskedes areneda ja edasi levida.
"Teiseks oli enne praegust üleilmset olukorda reisimine lemmikloomadega välismaadesse väga tavapärane, mis võimaldas haigusesse nakatumise välismaal ning Dirofilaria repens sissetoomise riiki," märgib Oborina. Kui parasiit juba Balti riikidesse kohale toodi, sai see siin levida, sest levitamiseks võimelised sääseliigid on kõigis kolmes riigis olemas.
"Loomaomanikele soovitan küsida loomaarstilt nõu preparaatide osas, mida saab kasutada sääsetõrjes ja haigustekitaja profülaktikas."
Oborina sõnul on lähiriikides uurimusi inimeste nakatumisest naha dirofilarioosi avaldatud Lätis, Leedus, Soomes, Venemaal ja Poolas. Eestis inimese haigestumise kohta veel teadusartiklid puuduvad, ent meil on uuritud parasiidi esinemist koertel. Parasiidi esinemissageduse paremaks hindamiseks tuleb doktorandi sõnul teha täiendavaid uuringuid.
Koeraomanikul soovitab Oborina võtta loomaarstiga ühendust, kui koeral on märgata ajas üha arenevaid nahamoodustisi. "Muutused ei pea olema alati noodulid," ütleb ta. "Võivad esineda ka punetavad laigud, haavandid. Mõningatel loomadel on need piirkonnad väga sügelevad."
Zoonootiliste haiguste nagu dilofilarioos haldamiseks tuleb doktorandi sõnul kasutada ühtse tervise (One Health) lähenemist, mis hõlmab nii erinevate üksuste kui ka rahvusvahelist koostööd. "Loomaomanikele soovitan küsida loomaarstilt nõu preparaatide osas, mida saab kasutada sääsetõrjes ja haigustekitaja profülaktikas," ütleb ta veel.
Oborina sõnul põhjustab D. repens koeral kõige sagedamini nahakahjustusi. Autor/allikas: Riccardo Paolo Lia/Parasites & Vectors
Valentina Oborina ja kolleegid kirjutavad zoonootilisest parasiidist ajakirjas Vector-Borne and Zoonotic Diseases. | Baltikumis kinnitab kanda sääskedega koeralt inimesele leviv ümaruss | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
" Dirofilaria repens on ümaruss, mis põhjustab haigust nimega naha dirofilarioos, sest täiskasvanud parasiidid paiknevad nahaaluses koes ja lihastevahelises sidekoes," ütleb Eesti Maaülikooli doktorant Valentina Oborina.
Ehkki parasiit kahjustab eeskätt koerte nahka, on doktorandi sõnul oluline meeles pidada, et tegemist on zoonootilise haigusega. "See tähendab, et Dirofilaria repens võib nakatada ka inimesi, mistõttu on oluline tõsta teadlikkust haiguse ja parasiidi kohta nii loomaarstide kui ka arstide seas," ütleb ta.
Oborina oli üks autoritest rahvusvahelises uuringus, mis kaardistas parasiidi Dirofilaria repens levikut Balti riikides. Esimesena jõudis parasiit lõuna poolt Lätti, kus see diagnoositi koeral 2008. aastal ja inimesel 2010. aastal. Leedus leiti ümaruss koeral 2010. aastal ja inimesel 2011. aastal. Eestis kirjeldati esimest juhtumit 2012. aastal.
Sääsehammustusest haigeks
"Oluline on meeles pidada, et Dirofilaria repens ei kandu otse koeralt inimesele. Selleks on vaja siirutajat sääske, kes on vajalik parasiidi arengutsüklis," kirjeldab Valentina Oborina parasiidi levikut. Inimene võib doktorandi sõnul nakatuda, kui sääsk imeb verd nakatunud koeralt ja kannab D. repens parasiidi inimese kehasse.
"Inimestel võib Dirofilaria repens põhjustada nahaaluseid moodustisi, naha punetust ja sügelust."
Kui koer parasiidi üles korjab, kulgeb dirofilarioos tal krooniliselt. See tähendab, et loomal võivad kliinilised tunnused tekkida ka alles pool aastat pärast nakatumist. Oborina sõnul põhjustab D. repens koeral kõige sagedamini nahakahjustusi, sealhulgas nooduleid (moodustisi, toim) nahaaluses koes.
Puutumata ei jää ka inimesed. "Inimestel võib Dirofilaria repens põhjustada nahaaluseid moodustisi, naha punetust ja sügelust," loetleb Oborina. Kirjeldatud on juhtumeid, kus parasiit esines inimese silmas: silma ümbritsevas koes, silma sidekesta all ja silmalau nahaaluses koes. "Lisaks koertele ja inimestele nakatab Dirofilaria repens ka kasse ja erinevaid koerlasi," lisab doktorant.
Kivi kliimamuutuse kapsaaeda
Valentina Oborina sõnul on D. repens parasiidi levikule Euroopas põhja poole kaasa aidanud mitu tegurit. Esiteks kergitab kliimamuutus ka põhjapoolsemate riikide õhutemperatuuri, mis annab parasiidile võimaluse sääskedes areneda ja edasi levida.
"Teiseks oli enne praegust üleilmset olukorda reisimine lemmikloomadega välismaadesse väga tavapärane, mis võimaldas haigusesse nakatumise välismaal ning Dirofilaria repens sissetoomise riiki," märgib Oborina. Kui parasiit juba Balti riikidesse kohale toodi, sai see siin levida, sest levitamiseks võimelised sääseliigid on kõigis kolmes riigis olemas.
"Loomaomanikele soovitan küsida loomaarstilt nõu preparaatide osas, mida saab kasutada sääsetõrjes ja haigustekitaja profülaktikas."
Oborina sõnul on lähiriikides uurimusi inimeste nakatumisest naha dirofilarioosi avaldatud Lätis, Leedus, Soomes, Venemaal ja Poolas. Eestis inimese haigestumise kohta veel teadusartiklid puuduvad, ent meil on uuritud parasiidi esinemist koertel. Parasiidi esinemissageduse paremaks hindamiseks tuleb doktorandi sõnul teha täiendavaid uuringuid.
Koeraomanikul soovitab Oborina võtta loomaarstiga ühendust, kui koeral on märgata ajas üha arenevaid nahamoodustisi. "Muutused ei pea olema alati noodulid," ütleb ta. "Võivad esineda ka punetavad laigud, haavandid. Mõningatel loomadel on need piirkonnad väga sügelevad."
Zoonootiliste haiguste nagu dilofilarioos haldamiseks tuleb doktorandi sõnul kasutada ühtse tervise (One Health) lähenemist, mis hõlmab nii erinevate üksuste kui ka rahvusvahelist koostööd. "Loomaomanikele soovitan küsida loomaarstilt nõu preparaatide osas, mida saab kasutada sääsetõrjes ja haigustekitaja profülaktikas," ütleb ta veel.
Oborina sõnul põhjustab D. repens koeral kõige sagedamini nahakahjustusi. Autor/allikas: Riccardo Paolo Lia/Parasites & Vectors
Valentina Oborina ja kolleegid kirjutavad zoonootilisest parasiidist ajakirjas Vector-Borne and Zoonotic Diseases.
### Response:
Baltikumis kinnitab kanda sääskedega koeralt inimesele leviv ümaruss |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.