instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimetamiskomitee ettepanekul nimetatakse kolmeks aastaks lennufirma nõukogusse David James O'Brock-Kaljuvee, Camiel Eurlings ja Kaupo Raag. Ministeerium tahtis nõukogusse tuua juurde rahvusvahelise kogemusega inimesi ja Raag liitub nõukoguga rahanduseksperdina.
Tiivel sai nimetamiskomitee ettepanekul kolmeks aastaks Nordic Aviation Groupi nõukogu liikmeks 2018. aasta lõpus.
Nõukogusse kuuluvad ka Taivo Linnamägi ja Priit Karjus, kes määrati ametisse möödunud kevadel.
Nordica nõukogu esimehe ühe kuu töötasu on 1500 eurot ja nõukogu liikme töötasuks 750 eurot. | Aas kutsub Tiiveli Nordica nõukogust tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimetamiskomitee ettepanekul nimetatakse kolmeks aastaks lennufirma nõukogusse David James O'Brock-Kaljuvee, Camiel Eurlings ja Kaupo Raag. Ministeerium tahtis nõukogusse tuua juurde rahvusvahelise kogemusega inimesi ja Raag liitub nõukoguga rahanduseksperdina.
Tiivel sai nimetamiskomitee ettepanekul kolmeks aastaks Nordic Aviation Groupi nõukogu liikmeks 2018. aasta lõpus.
Nõukogusse kuuluvad ka Taivo Linnamägi ja Priit Karjus, kes määrati ametisse möödunud kevadel.
Nordica nõukogu esimehe ühe kuu töötasu on 1500 eurot ja nõukogu liikme töötasuks 750 eurot.
### Response:
Aas kutsub Tiiveli Nordica nõukogust tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal registreeriti Eestis esialgsetel andmetel 13 127 sündi, neist 3185 esimeses kvartalis. Tänavu on kolme esimese kuuga sündinud veidi vähem ehk 3170 last.
Jaanuaris langes sündimus viimaste aastatega võrreldes kõige enam. "Alates veebruarist sündimus siiski tõusis ning märtsis registreeritud 1230 sündi oli kevadkuu viimaste aastate kõige suurem sündide arv," ütles statistikaameti analüütik Koit Meres.
1. kvartali sündide arv Autor/allikas: Statistikaamet
Esialgsetel andmetel suri tänavu jaanuaris 1671, veebruaris 1464 ja mätsis 1819 inimest. Esimeses kvartalis registreeriti seega kokku 4954 surma.
"Võrreldes eelmise aastaga suurenes surmade arv nii jaanuaris, veebruaris kui ka märtsis, mis viitab selgelt koroona mõjule. Jaanuaris ja veebruaris on samas suurusjärgus surmasid olnud ka varasematel aastatel, tänavu märtsis surnud inimeste arv oli aga rekordiliselt kõrge," kinnitas Meres.
1. kvartali surmade arv Autor/allikas: Statistikaamet
Abielusid sõlmiti esimeses kvartalis 295 ja lahutusi vormistati 75 võrra vähem kui aasta varem. Eelmise aasta esimese kolme kuuga abiellus 1092 paari, tänavu kõigest 797.
"Sõlmitud abielude väikeses arvus ei ole aga midagi erakordset, näiteks 2018. aastal oli esimeses kvartalis abiellujaid veelgi vähem," ütles statistikaameti analüütik.
"Lisaks tuleb arvestada, et 2020. aasta veebruaris oli mitu maagilist kuupäeva, mis peegeldus ka abielude arvu suurenemises. Seega näib, et inimesed leiavad piirangutest hoolimata võimaluse abiellumiseks ega soovi olulist sündmust teadmata kaugusesse edasi lükata."
Abielulahutusi registreeriti tänavu esimese kolme kuuga 632. "Viimaste aastate statistika viitab üha selgemalt lahutuste arvu vähenemise trendile. Võib arvata, et lisaks üldisele trendile on lahutuste arvu vähenemise juures teatav roll siiski ka koroonaviiruse levikust tingitud piirangutel," lisas Meres. | Kolme kuuga suri Eestis üle 900 inimese mullusest rohkem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal registreeriti Eestis esialgsetel andmetel 13 127 sündi, neist 3185 esimeses kvartalis. Tänavu on kolme esimese kuuga sündinud veidi vähem ehk 3170 last.
Jaanuaris langes sündimus viimaste aastatega võrreldes kõige enam. "Alates veebruarist sündimus siiski tõusis ning märtsis registreeritud 1230 sündi oli kevadkuu viimaste aastate kõige suurem sündide arv," ütles statistikaameti analüütik Koit Meres.
1. kvartali sündide arv Autor/allikas: Statistikaamet
Esialgsetel andmetel suri tänavu jaanuaris 1671, veebruaris 1464 ja mätsis 1819 inimest. Esimeses kvartalis registreeriti seega kokku 4954 surma.
"Võrreldes eelmise aastaga suurenes surmade arv nii jaanuaris, veebruaris kui ka märtsis, mis viitab selgelt koroona mõjule. Jaanuaris ja veebruaris on samas suurusjärgus surmasid olnud ka varasematel aastatel, tänavu märtsis surnud inimeste arv oli aga rekordiliselt kõrge," kinnitas Meres.
1. kvartali surmade arv Autor/allikas: Statistikaamet
Abielusid sõlmiti esimeses kvartalis 295 ja lahutusi vormistati 75 võrra vähem kui aasta varem. Eelmise aasta esimese kolme kuuga abiellus 1092 paari, tänavu kõigest 797.
"Sõlmitud abielude väikeses arvus ei ole aga midagi erakordset, näiteks 2018. aastal oli esimeses kvartalis abiellujaid veelgi vähem," ütles statistikaameti analüütik.
"Lisaks tuleb arvestada, et 2020. aasta veebruaris oli mitu maagilist kuupäeva, mis peegeldus ka abielude arvu suurenemises. Seega näib, et inimesed leiavad piirangutest hoolimata võimaluse abiellumiseks ega soovi olulist sündmust teadmata kaugusesse edasi lükata."
Abielulahutusi registreeriti tänavu esimese kolme kuuga 632. "Viimaste aastate statistika viitab üha selgemalt lahutuste arvu vähenemise trendile. Võib arvata, et lisaks üldisele trendile on lahutuste arvu vähenemise juures teatav roll siiski ka koroonaviiruse levikust tingitud piirangutel," lisas Meres.
### Response:
Kolme kuuga suri Eestis üle 900 inimese mullusest rohkem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti pidi 2020. aastal võõrustama noormeeste U-17 EM-finaalturniiri, kuid koroonapandeemia tõttu jäi see uks suletuks. "Taotlesime seetõttu 2023. aasta maikuus toimuvat tüdrukute finaalturniiri. Loodame sellega lisada hoogu meie naiste jalgpalli arengule," sõnas Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. "Oleme organisatsioonina tõestanud UEFA-le, et oleme hea partner professionaalse korraldustiimiga ning suudame väärikalt külalisi vastu võtta."
Eesti soovib turniiri võõrustada kahes keskuses, Tallinnas ja Tartus. Staadioneid kaasatakse ka väljaspool kahte keskust. "Tüdrukute jalgpall on sarnaselt Põhja-Eestile populaarne ka Lõuna-Eestis ja soovime anda omapoolse tõuke, et see nii ka jätkuks. Poiste U-17 EM-finaalturniiriks valmistudes ning sellele eelnenud sõprusturniiril saime Lõuna-Eestis väga positiivse kogemuse," sõnas Rei.
Finaalturniiril osalevad tüdrukud sünniaastaga 2006 ja nooremad. "Kindlasti pöörame sellele vanuseklassile tähelepanu ja loodame pakkuda neile võimalikult häid tingimusi, et nad saaksid selleks suurturniiriks kvaliteetselt valmistuda," lisas Rei.
Eesti on varasemalt edukalt korraldanud mitmeid suursündmuseid. 2012. aastal võõrustas Eesti noormeeste U-19 EM-finaalturniiri ning 2018. aastal mängiti A. Le Coq Arenal UEFA Superkarikat. 2020. aastal pidi Eestis toimuma ka noormeeste U-17 EM-finaalturniir, mis jäi kahjuks koroonapandeemia tõttu ära.
UEFA täitevkomitee teatas neidude U-17 finaalturniiride võõrustajad ka 2024. ja 2025. aastal. Korraldusõigused pälvisid vastavalt Rootsi ja Fääri saared. | Eesti korraldab neidude jalgpalli EM-finaalturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti pidi 2020. aastal võõrustama noormeeste U-17 EM-finaalturniiri, kuid koroonapandeemia tõttu jäi see uks suletuks. "Taotlesime seetõttu 2023. aasta maikuus toimuvat tüdrukute finaalturniiri. Loodame sellega lisada hoogu meie naiste jalgpalli arengule," sõnas Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. "Oleme organisatsioonina tõestanud UEFA-le, et oleme hea partner professionaalse korraldustiimiga ning suudame väärikalt külalisi vastu võtta."
Eesti soovib turniiri võõrustada kahes keskuses, Tallinnas ja Tartus. Staadioneid kaasatakse ka väljaspool kahte keskust. "Tüdrukute jalgpall on sarnaselt Põhja-Eestile populaarne ka Lõuna-Eestis ja soovime anda omapoolse tõuke, et see nii ka jätkuks. Poiste U-17 EM-finaalturniiriks valmistudes ning sellele eelnenud sõprusturniiril saime Lõuna-Eestis väga positiivse kogemuse," sõnas Rei.
Finaalturniiril osalevad tüdrukud sünniaastaga 2006 ja nooremad. "Kindlasti pöörame sellele vanuseklassile tähelepanu ja loodame pakkuda neile võimalikult häid tingimusi, et nad saaksid selleks suurturniiriks kvaliteetselt valmistuda," lisas Rei.
Eesti on varasemalt edukalt korraldanud mitmeid suursündmuseid. 2012. aastal võõrustas Eesti noormeeste U-19 EM-finaalturniiri ning 2018. aastal mängiti A. Le Coq Arenal UEFA Superkarikat. 2020. aastal pidi Eestis toimuma ka noormeeste U-17 EM-finaalturniir, mis jäi kahjuks koroonapandeemia tõttu ära.
UEFA täitevkomitee teatas neidude U-17 finaalturniiride võõrustajad ka 2024. ja 2025. aastal. Korraldusõigused pälvisid vastavalt Rootsi ja Fääri saared.
### Response:
Eesti korraldab neidude jalgpalli EM-finaalturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi peaosas mängib Kanadas elav näitleja Simu Liu, kirjutab Variety.
Lisaks asiaadist peaosatäitjale on Aasia juurtega ka filmi režissöör Daniel Cretton, stsenarist David Callaham ning mitmed teised filmimeeskonna liikmed.
Filmis kohtavad vaatajad Marveli tuntud pahalast Mandarini, keda kehastas filmis "Raudmees 3" Ben Kingsley. Kingsley kehastatud Mandarini puhul oli tegemist aga teesklusega ning "Shang-Chi" filmis jõuab ekraanile õige Mandarin, keda kehastab Tony Leung ja kes saab tänu kümnele maagilisele sõrmusele müstilised võimed.
"Shang-Chi" pidi kinodesse jõudma juba selle aasta veebruaris, ent koroonapandeemia tõttu lükati esilinastus 3. septembrile 2021. | Marvel avaldas esimese asiaadist superkangelasega filmi treileri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi peaosas mängib Kanadas elav näitleja Simu Liu, kirjutab Variety.
Lisaks asiaadist peaosatäitjale on Aasia juurtega ka filmi režissöör Daniel Cretton, stsenarist David Callaham ning mitmed teised filmimeeskonna liikmed.
Filmis kohtavad vaatajad Marveli tuntud pahalast Mandarini, keda kehastas filmis "Raudmees 3" Ben Kingsley. Kingsley kehastatud Mandarini puhul oli tegemist aga teesklusega ning "Shang-Chi" filmis jõuab ekraanile õige Mandarin, keda kehastab Tony Leung ja kes saab tänu kümnele maagilisele sõrmusele müstilised võimed.
"Shang-Chi" pidi kinodesse jõudma juba selle aasta veebruaris, ent koroonapandeemia tõttu lükati esilinastus 3. septembrile 2021.
### Response:
Marvel avaldas esimese asiaadist superkangelasega filmi treileri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Higginsil oli maailma edetabelis 53. kohta hoidva hiinlase Tian Pengfei alistamisega tükk tegemist. Lõpuks tuli võit numbritega 10:7.
Higgins jäi mängu alguses 1:4 taha ja kaotas esimese sessiooni 3:4. Ka õhtust sessiooni alustas paremini hiinlane, asudes juhtima 7:4.
Seljaga vastu seina olles võttis šotlane end aga kokku ja võitis kuus partiid järjest, neist kaks viimast vähemalt sajapunktiste seeriatega (127, 135).
Koha 16 hulgas tagas ka eelmisel aastal esmakordselt finaali jõudnud Kyren Wilson, kes sai jagu Gary Wilsonist 10:8.
Ka Kyren Wilson pidi kaotusseisust välja tulema, olles mängu esimesel poolel 1:5 taga, kuid võites siis kuus partiid järjest. Gary Wilson jõudis veel viigini 7:7, aga kaks järgmist partiid kuulusid uuesti Kyrenile, kes matši jooksul tegi ka kolm century break 'i (139, 119, 115).
Kolmandas esmaspäeval lõppenud matšis sai maailma edetabeli 16. number Anthony McGill jagu Ricky Waldenist 10:5. | Neljakordne snuukri maailmameister võitis kaotusseisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Higginsil oli maailma edetabelis 53. kohta hoidva hiinlase Tian Pengfei alistamisega tükk tegemist. Lõpuks tuli võit numbritega 10:7.
Higgins jäi mängu alguses 1:4 taha ja kaotas esimese sessiooni 3:4. Ka õhtust sessiooni alustas paremini hiinlane, asudes juhtima 7:4.
Seljaga vastu seina olles võttis šotlane end aga kokku ja võitis kuus partiid järjest, neist kaks viimast vähemalt sajapunktiste seeriatega (127, 135).
Koha 16 hulgas tagas ka eelmisel aastal esmakordselt finaali jõudnud Kyren Wilson, kes sai jagu Gary Wilsonist 10:8.
Ka Kyren Wilson pidi kaotusseisust välja tulema, olles mängu esimesel poolel 1:5 taga, kuid võites siis kuus partiid järjest. Gary Wilson jõudis veel viigini 7:7, aga kaks järgmist partiid kuulusid uuesti Kyrenile, kes matši jooksul tegi ka kolm century break 'i (139, 119, 115).
Kolmandas esmaspäeval lõppenud matšis sai maailma edetabeli 16. number Anthony McGill jagu Ricky Waldenist 10:5.
### Response:
Neljakordne snuukri maailmameister võitis kaotusseisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeskonna peatreener Jürgen Kloppi sõnul polnud neile langenud tähelepanu õiglane, sest treenerid ja mängijad antud protsessides ei osale. "Ma kuulsin sellest, kuidas ma astun tagasi. Kui ajad lähevad raskeks, siis tahan seda enam kohale jääda," lausus sakslane, kes juba paari hooaja eest laitis plaanitava Superliiga mõtte maha.
Peatreeneriga samal meelel on ka Liverpooli kogenuim mängija James Milner. "Mulle ei meeldi see mitte üks raas ja ma loodan, et seda ei juhtu. Praegune on pikka aega hästi töötanud. Mis on teinud selle eriliseks ja mida oleme viimastel aastatel teinud, on meie õigus võita Meistrite liigat ja Inglismaa kõrgliigat," lausus ta pärast 1:1 viigiga lõppenud matši.
"Praegune toode on väga hea. See on raske. Tänasele mängule tulles tegid Leedsi fännid oma tunded teatavaks. Mängijatena ei saa me kaasa rääkida, nii et see tundub pisut ebaõiglane."
Leedsi mängijad kandsid soojenduse ajal särke Meistrite liiga logoga ja kirjaga "Teenige see välja" ning "Jalgpall on fännide jaoks". Nad jätsid särgid ka Liverpooli riietusruumi juhuks, kui nad soovivad protestiga liituda. Kloppi selline käitumine pahandas.
"Meid ei kaasatud protsessi. Me oleme meeskond ja kanname särki uhkusega. Keegi maailma jalgpalli omanike seas langetas otsuse ja me ei tea täpselt, miks," jätkas Liverpooli peatreener. "Meie oleme oma klubi nägu, jõudsime siia ja Leedsi fännid karjusid meid maha nagu meie teinuks otsuse, aga meie seda ei teinud."
Superliiga ideed on viimase paari päeva jooksul palju kritiseeritud ja üks neist on olnud endine Manchester Unitedi mängija ja praegune Sky teleekspert Gary Neville.
"Gary Neville rääkis "You'll Never Walk Alone'ist" (Liverpooli klubi hümni - toortõlkes "sa ei kõnni kunagi üksi"). Et see peaks olema juba keelatud," lausus Klopp. "See on meie hümn. Meil on õigus oma hümni laulda. Tema ei mõista seda niikuinii, nii et see pole aus. Mulle see [Superliiga] ka ei meeldi, aga ma ei kommenteeri teiste klubide kohta."
"Ma loodan, et Gary Neville oleks kuskil kuumal kohal, mitte seal, kus on raha. Ta oli Manchester Unitedis, kus oli palju raha ja nüüd Sky's, kus on palju raha," jätkas sakslane. "Ärge unustage, et meil pole sellega mitte mingit pistmist. Me saime infot eile ja peame endiselt jalgpalli mängima. "Minge põrgu" - kas ta kirjutas seda täna? Need asjad ei ole okei."
Neville vastas, et tegelikult olid tema ja Klopp samal meelel ning kaitses oma sõnavõttu. "Ma olen aastate jooksult Liverpoolist piisavalt solvanguid kuulnud, aga eilsel pole mitte mingit pistmist Liverpooli solvamisega."
"Ma ei tea, miks ma talle hinge läksin. Ma ei tea, mis teda hammustas. Eilne oli minu poolt kirglik katse selles riigis jalgpalli kaitsta. Minu suurimad pettumused olid Manchester United ja Liverpool. Ma arvan, et olen viimase 24 tunni jooksul mõlema klubi suunas piisavalt kriitikat teinud ja ma ei mõista, milles on probleem."
Pühapäeval teatasid 12 Euroopa tippklubi, et plaanivad luua uue võistlussarja Euroopa Superliiga, mis hakkaks sisuliselt asendama Meistrite liigat ning kus erinevalt UEFA egiidi all toimuvast võistlusest oleks koht tippudele alati tagatud.
Esialgu on ideega kaasa läinud kuus klubi Inglismaalt (Arsenal, Chelsea, Liverpool, Manchester City, Manchester United, Tottenham Hotspur), kolm Itaaliast (Milano Inter, Torino Juventus, AC Milan) ja kolm Hispaaniast (Madridi Atletico, Barcelona, Madridi Real). | Ebamugavas positsioonis Klopp pahandas Leedsi ja Gary Neville'iga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskonna peatreener Jürgen Kloppi sõnul polnud neile langenud tähelepanu õiglane, sest treenerid ja mängijad antud protsessides ei osale. "Ma kuulsin sellest, kuidas ma astun tagasi. Kui ajad lähevad raskeks, siis tahan seda enam kohale jääda," lausus sakslane, kes juba paari hooaja eest laitis plaanitava Superliiga mõtte maha.
Peatreeneriga samal meelel on ka Liverpooli kogenuim mängija James Milner. "Mulle ei meeldi see mitte üks raas ja ma loodan, et seda ei juhtu. Praegune on pikka aega hästi töötanud. Mis on teinud selle eriliseks ja mida oleme viimastel aastatel teinud, on meie õigus võita Meistrite liigat ja Inglismaa kõrgliigat," lausus ta pärast 1:1 viigiga lõppenud matši.
"Praegune toode on väga hea. See on raske. Tänasele mängule tulles tegid Leedsi fännid oma tunded teatavaks. Mängijatena ei saa me kaasa rääkida, nii et see tundub pisut ebaõiglane."
Leedsi mängijad kandsid soojenduse ajal särke Meistrite liiga logoga ja kirjaga "Teenige see välja" ning "Jalgpall on fännide jaoks". Nad jätsid särgid ka Liverpooli riietusruumi juhuks, kui nad soovivad protestiga liituda. Kloppi selline käitumine pahandas.
"Meid ei kaasatud protsessi. Me oleme meeskond ja kanname särki uhkusega. Keegi maailma jalgpalli omanike seas langetas otsuse ja me ei tea täpselt, miks," jätkas Liverpooli peatreener. "Meie oleme oma klubi nägu, jõudsime siia ja Leedsi fännid karjusid meid maha nagu meie teinuks otsuse, aga meie seda ei teinud."
Superliiga ideed on viimase paari päeva jooksul palju kritiseeritud ja üks neist on olnud endine Manchester Unitedi mängija ja praegune Sky teleekspert Gary Neville.
"Gary Neville rääkis "You'll Never Walk Alone'ist" (Liverpooli klubi hümni - toortõlkes "sa ei kõnni kunagi üksi"). Et see peaks olema juba keelatud," lausus Klopp. "See on meie hümn. Meil on õigus oma hümni laulda. Tema ei mõista seda niikuinii, nii et see pole aus. Mulle see [Superliiga] ka ei meeldi, aga ma ei kommenteeri teiste klubide kohta."
"Ma loodan, et Gary Neville oleks kuskil kuumal kohal, mitte seal, kus on raha. Ta oli Manchester Unitedis, kus oli palju raha ja nüüd Sky's, kus on palju raha," jätkas sakslane. "Ärge unustage, et meil pole sellega mitte mingit pistmist. Me saime infot eile ja peame endiselt jalgpalli mängima. "Minge põrgu" - kas ta kirjutas seda täna? Need asjad ei ole okei."
Neville vastas, et tegelikult olid tema ja Klopp samal meelel ning kaitses oma sõnavõttu. "Ma olen aastate jooksult Liverpoolist piisavalt solvanguid kuulnud, aga eilsel pole mitte mingit pistmist Liverpooli solvamisega."
"Ma ei tea, miks ma talle hinge läksin. Ma ei tea, mis teda hammustas. Eilne oli minu poolt kirglik katse selles riigis jalgpalli kaitsta. Minu suurimad pettumused olid Manchester United ja Liverpool. Ma arvan, et olen viimase 24 tunni jooksul mõlema klubi suunas piisavalt kriitikat teinud ja ma ei mõista, milles on probleem."
Pühapäeval teatasid 12 Euroopa tippklubi, et plaanivad luua uue võistlussarja Euroopa Superliiga, mis hakkaks sisuliselt asendama Meistrite liigat ning kus erinevalt UEFA egiidi all toimuvast võistlusest oleks koht tippudele alati tagatud.
Esialgu on ideega kaasa läinud kuus klubi Inglismaalt (Arsenal, Chelsea, Liverpool, Manchester City, Manchester United, Tottenham Hotspur), kolm Itaaliast (Milano Inter, Torino Juventus, AC Milan) ja kolm Hispaaniast (Madridi Atletico, Barcelona, Madridi Real).
### Response:
Ebamugavas positsioonis Klopp pahandas Leedsi ja Gary Neville'iga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Film toob ekraanil kokku juba varasemast tuttavad tegelased ja näitlejad ning neile lisanduvad ka Hugh Dancy, Laura Haddock ja Dominic West, kirjutab BBC.
Filmi tegevus toimub 20. sajandi alguses ning jutustab loo Crawleyde perekonnast ja nende teenijatest.
Stsenaariumi autor on Julian Fellowes, kes kirjutas ka samanimelise telesarja stsenaariumi.
"Downton Abbey" sari jooksis aastatel 2010–2015. Esimene "Downton Abbey" film ilmus 2019. aastal. | Jõulude paiku jõuab kinodesse uus "Downton Abbey" film | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Film toob ekraanil kokku juba varasemast tuttavad tegelased ja näitlejad ning neile lisanduvad ka Hugh Dancy, Laura Haddock ja Dominic West, kirjutab BBC.
Filmi tegevus toimub 20. sajandi alguses ning jutustab loo Crawleyde perekonnast ja nende teenijatest.
Stsenaariumi autor on Julian Fellowes, kes kirjutas ka samanimelise telesarja stsenaariumi.
"Downton Abbey" sari jooksis aastatel 2010–2015. Esimene "Downton Abbey" film ilmus 2019. aastal.
### Response:
Jõulude paiku jõuab kinodesse uus "Downton Abbey" film |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes enim hinnatõus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises ning puidutöötlemises. "Samuti avaldas mõju hinnalangus mäetööstuses ning toiduainete ja elektriseadmete tootmises," täpsustas Šokman pressiteates.
Veebruariga võrreldes mõjutas indeksit statistikaameti teatel enim hinnalangus elektrienergia tootmises. Vastupidist mõju avaldas aga hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises.
Ekspordihinnaindeks suurenes märtsis võrreldes veebruariga 1,5 protsenti. Hinnad tõusid enim naftasaaduste, kemikaalide ja keemiatoodete ning paberi ja pabertoodete tootmises. Hinnad langesid elektrienergias, joogitootmises ning mäetööstuses. Võrreldes eelmise aasta märtsiga suurenes ekspordihinnaindeks 6,4 protsenti.
Impordihinnaindeks kasvas märtsis võrreldes eelmise kuuga 1,6 protsenti. Enim tõusid hinnad naftasaaduste, põllumajandussaaduste ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises. Hinnalangus sai osaks elektrienergia, mäetööstuse ja elektriseadmete toodetele. Võrreldes 2020. aasta märtsiga suurenes impordihinnaindeks 3,4 protsenti. | Tootjahinnaindeks tõusis märtsis aastaga 4,8 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes enim hinnatõus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises ning puidutöötlemises. "Samuti avaldas mõju hinnalangus mäetööstuses ning toiduainete ja elektriseadmete tootmises," täpsustas Šokman pressiteates.
Veebruariga võrreldes mõjutas indeksit statistikaameti teatel enim hinnalangus elektrienergia tootmises. Vastupidist mõju avaldas aga hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises.
Ekspordihinnaindeks suurenes märtsis võrreldes veebruariga 1,5 protsenti. Hinnad tõusid enim naftasaaduste, kemikaalide ja keemiatoodete ning paberi ja pabertoodete tootmises. Hinnad langesid elektrienergias, joogitootmises ning mäetööstuses. Võrreldes eelmise aasta märtsiga suurenes ekspordihinnaindeks 6,4 protsenti.
Impordihinnaindeks kasvas märtsis võrreldes eelmise kuuga 1,6 protsenti. Enim tõusid hinnad naftasaaduste, põllumajandussaaduste ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises. Hinnalangus sai osaks elektrienergia, mäetööstuse ja elektriseadmete toodetele. Võrreldes 2020. aasta märtsiga suurenes impordihinnaindeks 3,4 protsenti.
### Response:
Tootjahinnaindeks tõusis märtsis aastaga 4,8 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vandekohtunikud arutavad otsuse üle privaatselt ja see võib kaua aega võtta, sest süüdimõistmiseks on vaja üksmeelset otsust.
Süüaluse Derek Chauvini kaitsja palus Hennepini maakonnakohtunikul Peter Cahillil eraldada vandemehed avalikkusest juba eelmisel nädalal, kui politsei lasi vahepeal maha veel ühe 20-aastase mustanahalise mehe, et vähendada sündmuste mõju nende otsustele.
Suurbritannia ringhäälingu BBC teatel rõhutas Cahill, et vandekohtunikud peavad otsustamisel lähtuma faktidest ja mitte enda muljetest või arvamustest ega üldsuse survest.
"Juhtum on teie kätes," ütles Cahill vandemeestele.
Minneapolise linnas on olukord pinev, kuna Floydi mõrvaprotsess on lõpusirgel ja ebasobiva otsuse korral kardetakse rahvarahutusi.
Kolmapäeval peeti Ühendriikides kinni 26-aastane politseinik, keda süüdistatakse tapmises pärast 20-aastase Daunte Wrighti tulistamist. Korrakaitsja sõnul tahtis ta kasutada elektrišokirelva ning võttis püstoli välja kogemata. Politseinikku ähvardab kümne aasta pikkune vangistus. | Floydi mõrvaprotsessi vandekohtunikud läksid otsust langetama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vandekohtunikud arutavad otsuse üle privaatselt ja see võib kaua aega võtta, sest süüdimõistmiseks on vaja üksmeelset otsust.
Süüaluse Derek Chauvini kaitsja palus Hennepini maakonnakohtunikul Peter Cahillil eraldada vandemehed avalikkusest juba eelmisel nädalal, kui politsei lasi vahepeal maha veel ühe 20-aastase mustanahalise mehe, et vähendada sündmuste mõju nende otsustele.
Suurbritannia ringhäälingu BBC teatel rõhutas Cahill, et vandekohtunikud peavad otsustamisel lähtuma faktidest ja mitte enda muljetest või arvamustest ega üldsuse survest.
"Juhtum on teie kätes," ütles Cahill vandemeestele.
Minneapolise linnas on olukord pinev, kuna Floydi mõrvaprotsess on lõpusirgel ja ebasobiva otsuse korral kardetakse rahvarahutusi.
Kolmapäeval peeti Ühendriikides kinni 26-aastane politseinik, keda süüdistatakse tapmises pärast 20-aastase Daunte Wrighti tulistamist. Korrakaitsja sõnul tahtis ta kasutada elektrišokirelva ning võttis püstoli välja kogemata. Politseinikku ähvardab kümne aasta pikkune vangistus.
### Response:
Floydi mõrvaprotsessi vandekohtunikud läksid otsust langetama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevalehe tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi eelistas aprillis s uurim hulk, 31 protsenti valijaid (märtsis 32) peaministrikohal näha Keskerakonna juhti, riigikogu esimeest Jüri Ratast.
Talle järgneb ametisolev peaminister, Reformierakonna juht Kaja Kallas, keda selles ametis pooldas aprillis 22 protsenti küsitletuid (märtsis 21).
Kolmandal kohal on 13 protsendiga EKRE vesimees Martin Helme, kuu varem soovis teda peaministriametis näha 10 protsenti valijatest.
Kristina Kallast (Eesti 200) näeb peaministriametis viis, Helir-Valdor Seederit (Isamaa) ja Indrek Saart (SDE) võrdselt kolm protsenti valijatest, 23 protsenti ei osanud oma peaministrieelistust öelda. | Helme kasvatas toetust valitsusjuhtide uuringus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevalehe tellitud Turu-uuringute küsitluse järgi eelistas aprillis s uurim hulk, 31 protsenti valijaid (märtsis 32) peaministrikohal näha Keskerakonna juhti, riigikogu esimeest Jüri Ratast.
Talle järgneb ametisolev peaminister, Reformierakonna juht Kaja Kallas, keda selles ametis pooldas aprillis 22 protsenti küsitletuid (märtsis 21).
Kolmandal kohal on 13 protsendiga EKRE vesimees Martin Helme, kuu varem soovis teda peaministriametis näha 10 protsenti valijatest.
Kristina Kallast (Eesti 200) näeb peaministriametis viis, Helir-Valdor Seederit (Isamaa) ja Indrek Saart (SDE) võrdselt kolm protsenti valijatest, 23 protsenti ei osanud oma peaministrieelistust öelda.
### Response:
Helme kasvatas toetust valitsusjuhtide uuringus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheksaminutilise mängu järel oli seis veel 1:1, siis läksid mitmel korral kaugelt Eesti värava raame tabanud võõrustajad ette. Punkt-punktis jätkati seisuni 3:3, siis viskas Bosnia neli järjestikust väravat ja võitis poolaja 12:9.
Teise poolaja alguses jõudis Eesti koondis Andris Celminši juhtimisel ühe punkti kaugusele ning viigistas 36. minutil seisu. Teise poolaja keskel taastasid võõrustajad neljaväravalise edu, aga lõpuminutitel tuli Eesti taas mängu tagasi, Marius Aleksejev tõrjus vastaste seitsme meetri karistusviske ja Markus Viitkari tabamus paar sekundit enne lõpusireeni tõi tabloole seisu 19:21.
Eesti parimatena viskasid Kaspar Lees ja Karl Toom neli väravat, Armi Pärdi ning Celminši arvele jäi kolm tabamust. Ka võõrustajate parimad olid neli väravat visanud Marko Panic ning Josip Peric.
Teises valikgrupis on Eesti nelja mänguga kogunud kaks punkti ja langes viimaseks, Bosnial ja Austrial on kolme mänguga samuti kaks silma ja pühapäeval austerlasi 34:20 võitnud Saksamaa jätkab täiseduga.
"Olen väga rahul, kuidas tulime lõpus välja viieväravalisest kaotusseisust ja ka viimane Viitkari värav oli tähtis. Kui valikturniiri lõpus tuleb vaatama hakata omavahelisi mänge, siis on oluline, et omame siin Bosnia vastu edu. Tervikuna võib selle nädalaga rahule jääda, sest vastane oli tugev ning meil oli palju puudujaid," kommenteeris peatreener Sivertsson.
"Täna olime endiselt kaitsetöös head ja eriti meeldis mulle just poiste võitlusvaim kaitses. Rünnakul olime hädas kogu kohtumise vältel – ei toiminud 6-6 rünnak ja sel korral ei õnnestunud ka 7-6 taktikaga edu saavutada. Me ei leidnud oma rütmi ja õigeid lahendusi, aga eks vastanegi oli teinud oma analüüsi," lahkas Sivertsson tänast kohtumist.
Enne mängu:
Kolmapäeval Tallinnas peetud vastasseisus samade meeskondade vahel jäi Eesti peale 24:21 ja kerkis tabelis kolmandaks.
Saksamaal on kolmest mängust kuus, Austrial kahest mängust kaks, Eestil kolmest mängust kaks ning Bosnia ja Hertsegoviinal kahest mängust null punkti.
Finaalturniirile pääsevad grupi kaks paremat ning kaheksa grupi peale kokku neli paremat kolmanda koha omanikku. | Viimaste sekundite vise päästis Eesti EM-valikmängus halvimast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheksaminutilise mängu järel oli seis veel 1:1, siis läksid mitmel korral kaugelt Eesti värava raame tabanud võõrustajad ette. Punkt-punktis jätkati seisuni 3:3, siis viskas Bosnia neli järjestikust väravat ja võitis poolaja 12:9.
Teise poolaja alguses jõudis Eesti koondis Andris Celminši juhtimisel ühe punkti kaugusele ning viigistas 36. minutil seisu. Teise poolaja keskel taastasid võõrustajad neljaväravalise edu, aga lõpuminutitel tuli Eesti taas mängu tagasi, Marius Aleksejev tõrjus vastaste seitsme meetri karistusviske ja Markus Viitkari tabamus paar sekundit enne lõpusireeni tõi tabloole seisu 19:21.
Eesti parimatena viskasid Kaspar Lees ja Karl Toom neli väravat, Armi Pärdi ning Celminši arvele jäi kolm tabamust. Ka võõrustajate parimad olid neli väravat visanud Marko Panic ning Josip Peric.
Teises valikgrupis on Eesti nelja mänguga kogunud kaks punkti ja langes viimaseks, Bosnial ja Austrial on kolme mänguga samuti kaks silma ja pühapäeval austerlasi 34:20 võitnud Saksamaa jätkab täiseduga.
"Olen väga rahul, kuidas tulime lõpus välja viieväravalisest kaotusseisust ja ka viimane Viitkari värav oli tähtis. Kui valikturniiri lõpus tuleb vaatama hakata omavahelisi mänge, siis on oluline, et omame siin Bosnia vastu edu. Tervikuna võib selle nädalaga rahule jääda, sest vastane oli tugev ning meil oli palju puudujaid," kommenteeris peatreener Sivertsson.
"Täna olime endiselt kaitsetöös head ja eriti meeldis mulle just poiste võitlusvaim kaitses. Rünnakul olime hädas kogu kohtumise vältel – ei toiminud 6-6 rünnak ja sel korral ei õnnestunud ka 7-6 taktikaga edu saavutada. Me ei leidnud oma rütmi ja õigeid lahendusi, aga eks vastanegi oli teinud oma analüüsi," lahkas Sivertsson tänast kohtumist.
Enne mängu:
Kolmapäeval Tallinnas peetud vastasseisus samade meeskondade vahel jäi Eesti peale 24:21 ja kerkis tabelis kolmandaks.
Saksamaal on kolmest mängust kuus, Austrial kahest mängust kaks, Eestil kolmest mängust kaks ning Bosnia ja Hertsegoviinal kahest mängust null punkti.
Finaalturniirile pääsevad grupi kaks paremat ning kaheksa grupi peale kokku neli paremat kolmanda koha omanikku.
### Response:
Viimaste sekundite vise päästis Eesti EM-valikmängus halvimast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veel sellel nädalal lubas Egiptuse terviseamet finaalturniiri korraldajasaalid fännidega täita kuni 20 protsendi ulatuses, aga pärast pühapäevast koosolekut leiti, et mõistlik on saalid turniiri ajaks pealtvaatajatele sulgeda.
Käsipalli MM-finaalturniiril osaleb esmakordselt 32 meeskonda ja see mängitakse 13.-31. jaanuarini. | Käsipalli MM mängitakse ilma pealtvaatajateta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veel sellel nädalal lubas Egiptuse terviseamet finaalturniiri korraldajasaalid fännidega täita kuni 20 protsendi ulatuses, aga pärast pühapäevast koosolekut leiti, et mõistlik on saalid turniiri ajaks pealtvaatajatele sulgeda.
Käsipalli MM-finaalturniiril osaleb esmakordselt 32 meeskonda ja see mängitakse 13.-31. jaanuarini.
### Response:
Käsipalli MM mängitakse ilma pealtvaatajateta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Petitsioonile oli pühapäeval kell 21:30 seisuga allkirja andnud 35 760 inimest. Allkirja andmise tähtaeg on pühapäeva kesköö.
Petitsiooniga teevad Eestimaa Rohelised ja allakirjutanud riigikogule ettepaneku muuta samast soost paare diskrimineerivat perekonnaseadust ja tagada nende põhiseaduslik õigus võrdsele kohtlemisele. Petitsioonile allakirjutanud paluvad riigikogul sätestada abielu perekonnaseaduses kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost.
Riigikogule üleandmiseks on petitsioonil vaja koguda vähemalt 1000 häält.
Kui pöördumine on riigikogule üle antud, kontrollib parlament, kas see vastab seaduses ettenähtule ja on nõuetekohaselt vormistatud. Seejärel määrab riigikogu juhatus juhtkomisjoni, kes pöördumist arutama hakkab. | Roheliste petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks kogus pea 36 000 allkirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Petitsioonile oli pühapäeval kell 21:30 seisuga allkirja andnud 35 760 inimest. Allkirja andmise tähtaeg on pühapäeva kesköö.
Petitsiooniga teevad Eestimaa Rohelised ja allakirjutanud riigikogule ettepaneku muuta samast soost paare diskrimineerivat perekonnaseadust ja tagada nende põhiseaduslik õigus võrdsele kohtlemisele. Petitsioonile allakirjutanud paluvad riigikogul sätestada abielu perekonnaseaduses kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost.
Riigikogule üleandmiseks on petitsioonil vaja koguda vähemalt 1000 häält.
Kui pöördumine on riigikogule üle antud, kontrollib parlament, kas see vastab seaduses ettenähtule ja on nõuetekohaselt vormistatud. Seejärel määrab riigikogu juhatus juhtkomisjoni, kes pöördumist arutama hakkab.
### Response:
Roheliste petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks kogus pea 36 000 allkirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamburg alustas kohtumist suurepäraselt, juhtides kolmeminutilise mängu järel 14:4 ja võites avaveerandi 26:15. Kotsar viskas juba avaveerandil üheksa punkti, kirjutab Korvpall24.ee.
Algkoosseisus alustanud eestlane viibis väljakul 25 minutit ning tõi üleplatsimehena lõpuks 15 punkti (kahesed 6/11, kolmesed 0/0, vabavisked 3/3). Lisaks võttis keskmängija kaheksa lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike ning blokeeris ühe vastaste pealeviske.
Kotsari klubi on nüüd võitnud kaheksa ja kaotanud kolm kohtumist ning asetseb turniiritabelis 16 punktiga kuuendal kohal. | Suurepäraselt alustanud Kotsar kerkis Hamburgi võidumängus üleplatsimeheks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamburg alustas kohtumist suurepäraselt, juhtides kolmeminutilise mängu järel 14:4 ja võites avaveerandi 26:15. Kotsar viskas juba avaveerandil üheksa punkti, kirjutab Korvpall24.ee.
Algkoosseisus alustanud eestlane viibis väljakul 25 minutit ning tõi üleplatsimehena lõpuks 15 punkti (kahesed 6/11, kolmesed 0/0, vabavisked 3/3). Lisaks võttis keskmängija kaheksa lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, tegi ühe vaheltlõike ning blokeeris ühe vastaste pealeviske.
Kotsari klubi on nüüd võitnud kaheksa ja kaotanud kolm kohtumist ning asetseb turniiritabelis 16 punktiga kuuendal kohal.
### Response:
Suurepäraselt alustanud Kotsar kerkis Hamburgi võidumängus üleplatsimeheks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TalTech sai mängu alguses stardipakkudelt paremini minema, enne esimest tehnilist pausi mindi korraks isegi nelja punktiga juhtima, aga geim möödus siiski tasavägises, punkt-punkti mängus. Otsustavatel hetkedel geimi lõpus olid pärnakad siiski veidi kindlamad ja nii läks esimene geim neile 25:23.
Teises geimis oli muster sarnane, välja arvatud geimi lõpp, kuhu kodumeeskond jõudis mõnepunktilises eduseisus ja seekord mängiti ka need korralikult. Tasuks geimivõit TalTechile 25:21.
Kõige tasavägisemaks kujunes kolmas geim ja eriti selle lõpp, kus TalTechil oli kasutada kaks geimpalli, aga ometi suutis Pärnu mängu elus hoida ja oma esimese samasuguse võimaluse ka 27:25 geimivõiduks vormistada.
Neljas geim tasavägise mängu mustrisse väga hästi ei sobinud. Alates sellest, kui geimi keskpaigas kodumeeskond kolme-neljapunktilise edu teenis, Pärnu selle geimi võidu eest enam võidelda ei suutnud.
Viiendas geimis ei kärisenud vahe kordagi suuremaks kui paar punkti, aga Pärnu oli algusest lõpuni täpselt nii palju kindlam, et võtta 15:13 geimivõit ja sellega ka kogu mäng 3:2.
Võidumeeskonna kõige resultatiivseimad olid nende kolm lätlast – diagonaalründaja Kristaps Platacs 24/+10 punktiga, tempomees Toms Svans lisas 16/+9 ja nurgaründaja Atvars Ozolins 14/-4. Lisaks veel Tony Tammiksaar 9/-1 ja Harri Palmar 8/+4.
TalTechi suurima punktisaagi kogus nende diagonaalründaja Valentin Kordas, kes sai kirja 24/+12. Ülejäänud meeste punktid jagunesid suhteliselt ühtlaselt, Tamur Viidalepp lisas 16/+10, Sten Perillus 12/+7, Rasmus Meius 11/+1 ja Jörgen Vanamõisa 9/+5.
"Kahest geimilõpust on kahju, kus me ise servivigadega vastasele punkte andsime. Esimese ja viienda geimi lõpus oleks pidanud kindlamalt mängima," kahetses TalTechi peatreener Janis Sirelpuu otsustavatel hetkedel kaotatud punkte. "Kolmanda geimi lõpu eel olime ka 20:16 ees, aga suutsime edu maha mängida. Martti Keel pani head servi ka ja sattus meie jaoks väga ebasobival ajal servima."
Pärnu VK peatreener Avo Keel: "täna teenisime küll punktid, aga mäng ei olnud parem kui eile. Pigem mängisime eile praemini. Täna ei olnud meil korralikku vastuvõttu, tihti jäime hätta tühja võrgu peal, elemente, kus me ei õnnestunud oli liiga palju. Ei olnud väga hea päev."
Pärnu VK tõusis pühapäeval teenitud kahe punktiga liigatabelis neljandale kohale, TalTech jätkab seitsmendal tabelireal. Järgmine mäng võrkpalli meistriliigas toimub laupäeval, 16. jaanuaril Tartu Ülikooli spordihoones, kui kohtuvad Tartu Bigbank ja Tallinna Selver. | Pärnu VK alistas tasavägise mängu järel TalTechi ja tõusis neljandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TalTech sai mängu alguses stardipakkudelt paremini minema, enne esimest tehnilist pausi mindi korraks isegi nelja punktiga juhtima, aga geim möödus siiski tasavägises, punkt-punkti mängus. Otsustavatel hetkedel geimi lõpus olid pärnakad siiski veidi kindlamad ja nii läks esimene geim neile 25:23.
Teises geimis oli muster sarnane, välja arvatud geimi lõpp, kuhu kodumeeskond jõudis mõnepunktilises eduseisus ja seekord mängiti ka need korralikult. Tasuks geimivõit TalTechile 25:21.
Kõige tasavägisemaks kujunes kolmas geim ja eriti selle lõpp, kus TalTechil oli kasutada kaks geimpalli, aga ometi suutis Pärnu mängu elus hoida ja oma esimese samasuguse võimaluse ka 27:25 geimivõiduks vormistada.
Neljas geim tasavägise mängu mustrisse väga hästi ei sobinud. Alates sellest, kui geimi keskpaigas kodumeeskond kolme-neljapunktilise edu teenis, Pärnu selle geimi võidu eest enam võidelda ei suutnud.
Viiendas geimis ei kärisenud vahe kordagi suuremaks kui paar punkti, aga Pärnu oli algusest lõpuni täpselt nii palju kindlam, et võtta 15:13 geimivõit ja sellega ka kogu mäng 3:2.
Võidumeeskonna kõige resultatiivseimad olid nende kolm lätlast – diagonaalründaja Kristaps Platacs 24/+10 punktiga, tempomees Toms Svans lisas 16/+9 ja nurgaründaja Atvars Ozolins 14/-4. Lisaks veel Tony Tammiksaar 9/-1 ja Harri Palmar 8/+4.
TalTechi suurima punktisaagi kogus nende diagonaalründaja Valentin Kordas, kes sai kirja 24/+12. Ülejäänud meeste punktid jagunesid suhteliselt ühtlaselt, Tamur Viidalepp lisas 16/+10, Sten Perillus 12/+7, Rasmus Meius 11/+1 ja Jörgen Vanamõisa 9/+5.
"Kahest geimilõpust on kahju, kus me ise servivigadega vastasele punkte andsime. Esimese ja viienda geimi lõpus oleks pidanud kindlamalt mängima," kahetses TalTechi peatreener Janis Sirelpuu otsustavatel hetkedel kaotatud punkte. "Kolmanda geimi lõpu eel olime ka 20:16 ees, aga suutsime edu maha mängida. Martti Keel pani head servi ka ja sattus meie jaoks väga ebasobival ajal servima."
Pärnu VK peatreener Avo Keel: "täna teenisime küll punktid, aga mäng ei olnud parem kui eile. Pigem mängisime eile praemini. Täna ei olnud meil korralikku vastuvõttu, tihti jäime hätta tühja võrgu peal, elemente, kus me ei õnnestunud oli liiga palju. Ei olnud väga hea päev."
Pärnu VK tõusis pühapäeval teenitud kahe punktiga liigatabelis neljandale kohale, TalTech jätkab seitsmendal tabelireal. Järgmine mäng võrkpalli meistriliigas toimub laupäeval, 16. jaanuaril Tartu Ülikooli spordihoones, kui kohtuvad Tartu Bigbank ja Tallinna Selver.
### Response:
Pärnu VK alistas tasavägise mängu järel TalTechi ja tõusis neljandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praeguse seisuga planeerime Venemaale sõita kaheksa mängijaga," rääkis Delfi Spordile pühapäeval Kalev/Cramo mänedžer Ramo Kask. "Oskan öelda vaid nii palju, et praegu keegi ennast halvasti ei tunne. Kui saame Venemaale sõita, pingutame selle asja ära ja [18. jaanuari] mänguks Peterburi Zenitiga peaks olema kogu punt koos."
Kalev/Cramo pallurid võib esmaspäevase testimise eel jagada kolme gruppi: kolm mängijat, kes andsid positiivse proovi 2. jaanuaril; kaks mängijat, kes andsid positiivse proovi 5. jaanuaril ja kaheksa mängijat, kelle proovid on viimasel ajal negatiivsed olnud.
"Teada on, et peale karantiini annavad paljud inimesed veel mõnda aega positiivseid teste. Eesti reeglite järgi võib selline mängija platsile tulla, kui tal on tekkinud antikehad ja ta pole enam nakkav. Venemaad antikehade värk ei huvita," selgitas Kask.
Kalev/Cramo jaoks on kõige tähtsam, et juurde poleks tulnud uusi nakatunuid. "Kui peaks halvasti minema, on kaks võimalust. Rääkida (Nordi spordiklubi) noortega või kui me ei saa mängijaid kokku, saame kuni 48 tundi enne mängu algust Ühisliigale teatada, et me ei tule," ütles mänedžer. | Kalev/Cramo ootab Ühisliiga mängule pääsemiseks koroonatestide tulemusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praeguse seisuga planeerime Venemaale sõita kaheksa mängijaga," rääkis Delfi Spordile pühapäeval Kalev/Cramo mänedžer Ramo Kask. "Oskan öelda vaid nii palju, et praegu keegi ennast halvasti ei tunne. Kui saame Venemaale sõita, pingutame selle asja ära ja [18. jaanuari] mänguks Peterburi Zenitiga peaks olema kogu punt koos."
Kalev/Cramo pallurid võib esmaspäevase testimise eel jagada kolme gruppi: kolm mängijat, kes andsid positiivse proovi 2. jaanuaril; kaks mängijat, kes andsid positiivse proovi 5. jaanuaril ja kaheksa mängijat, kelle proovid on viimasel ajal negatiivsed olnud.
"Teada on, et peale karantiini annavad paljud inimesed veel mõnda aega positiivseid teste. Eesti reeglite järgi võib selline mängija platsile tulla, kui tal on tekkinud antikehad ja ta pole enam nakkav. Venemaad antikehade värk ei huvita," selgitas Kask.
Kalev/Cramo jaoks on kõige tähtsam, et juurde poleks tulnud uusi nakatunuid. "Kui peaks halvasti minema, on kaks võimalust. Rääkida (Nordi spordiklubi) noortega või kui me ei saa mängijaid kokku, saame kuni 48 tundi enne mängu algust Ühisliigale teatada, et me ei tule," ütles mänedžer.
### Response:
Kalev/Cramo ootab Ühisliiga mängule pääsemiseks koroonatestide tulemusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karmiotissa haaras juhtohjad 16. minutil, kui skooris Tuneesia ründaja Ismail Sassi, kuid Doxa lõi mõned minutid enne lõpuvilet viigivärava. Eesti keskkaitsja kuulus Karmiotissa algkoosseisu ja mängis kogu mängu, vahendab Soccernet.ee.
Karmiotissa on 19 mänguga kogunud 16 punkti ning asub 14 meeskonna konkurentsis 12. kohal, edestades väljalangemistsooni nelja silmaga. 28-aastane Baranov on Karmiotissa algkoosseisu kuulunud 15 korda. | Baranovi koduklubi mängis lõpu eel võidu maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karmiotissa haaras juhtohjad 16. minutil, kui skooris Tuneesia ründaja Ismail Sassi, kuid Doxa lõi mõned minutid enne lõpuvilet viigivärava. Eesti keskkaitsja kuulus Karmiotissa algkoosseisu ja mängis kogu mängu, vahendab Soccernet.ee.
Karmiotissa on 19 mänguga kogunud 16 punkti ning asub 14 meeskonna konkurentsis 12. kohal, edestades väljalangemistsooni nelja silmaga. 28-aastane Baranov on Karmiotissa algkoosseisu kuulunud 15 korda.
### Response:
Baranovi koduklubi mängis lõpu eel võidu maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peterhansel kaotas korraldatele esimese katsevõidu toonud Al Rajhile 48 sekundit, üldarvestuses suurenes tema edu Nasser Al Attiyahi (Toyota) ees juba ligi kaheksale minutile. Kolmandana jätkab Carlos Sainz (Mini; +41.06).
Mootorrataste arvestuses võitis seitsmenda katse ameeriklane Ricky Brabec (Honda), kes edestas kahe minutiga Tšiili sõitjat Jose Ignacio Cornejo Florimot (Honda). Viimane tõusis ka üldliidriks, tema edu teisel kohal oleva austraallase Toby Price'i (KTM) ees on vaid üks sekund.
Pühapäevasel võistluspäeval leinati pika haiguse tagajärjel 68 aasta vanusena surnud kolmekordset Dakari ralli võitjat Hubert Aurioli. Prantslane oli esimene mees, kes võitis ralli nii nelja- kui kaheratastel. | Peterhansel suurendas Dakari ralli jaoks kurval päeval edu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peterhansel kaotas korraldatele esimese katsevõidu toonud Al Rajhile 48 sekundit, üldarvestuses suurenes tema edu Nasser Al Attiyahi (Toyota) ees juba ligi kaheksale minutile. Kolmandana jätkab Carlos Sainz (Mini; +41.06).
Mootorrataste arvestuses võitis seitsmenda katse ameeriklane Ricky Brabec (Honda), kes edestas kahe minutiga Tšiili sõitjat Jose Ignacio Cornejo Florimot (Honda). Viimane tõusis ka üldliidriks, tema edu teisel kohal oleva austraallase Toby Price'i (KTM) ees on vaid üks sekund.
Pühapäevasel võistluspäeval leinati pika haiguse tagajärjel 68 aasta vanusena surnud kolmekordset Dakari ralli võitjat Hubert Aurioli. Prantslane oli esimene mees, kes võitis ralli nii nelja- kui kaheratastel.
### Response:
Peterhansel suurendas Dakari ralli jaoks kurval päeval edu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aigro sai pühapäevase etapi avavoorus kirja 122,5-meetrise hüppe ja 111,6 punkti, mis andis talle 38. koha. Teise hüppevooru ehk 30 parema sekka pääses viimasena poolakas Aleksander Zniszczol, kes teenis 128,5 meetri pikkuse hüppe eest 122,7 punkti.
Esikoha teenis norralane Halvor Egner Granerud (140 m ja 138 m, 299,4 punkti), tema kaasmaalane Daniel Andre Tande kaotas talle teisena 2,4 punktiga.
Laupäeval sai avavooru järel 16. kohta hoidnud Aigro Titisee-Neustadtis 24. koha. | Aigro ei pääsenud Saksamaal teise hüppevooru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aigro sai pühapäevase etapi avavoorus kirja 122,5-meetrise hüppe ja 111,6 punkti, mis andis talle 38. koha. Teise hüppevooru ehk 30 parema sekka pääses viimasena poolakas Aleksander Zniszczol, kes teenis 128,5 meetri pikkuse hüppe eest 122,7 punkti.
Esikoha teenis norralane Halvor Egner Granerud (140 m ja 138 m, 299,4 punkti), tema kaasmaalane Daniel Andre Tande kaotas talle teisena 2,4 punktiga.
Laupäeval sai avavooru järel 16. kohta hoidnud Aigro Titisee-Neustadtis 24. koha.
### Response:
Aigro ei pääsenud Saksamaal teise hüppevooru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Me tahame valitsuse poliitikutelt vastuseid. Millal saavad õpilased uuesti kooli minna? Millal on Eestis rohkem vaktsiini ja hakatakse elanikke vaktsineerima? Millal võivad uksed avada Tallinna, Harjumaa ja Ida-Viru restoranid, spordisaalid, ujulad? Kui kaua peavad suletud ettevõtete omanikud ja töötajaid pausil vastu?
Neist vastuseid ei ole veel ja pole teada, millest need täpselt sõltuvad. Ometi puudutab see kõik meist paljusid, mõjutab meie igapäevast elu ja harjumusi.
Poliitelu pakub aga muud, valijate igapäevast toimetulekut ja hakkamasaamist mitte mõjutavat vaatemängu.
Endine riigikohtu esimees Rait Maruste ütleb, et koalitsioon rikub bolševistlikul meetodil seadust. Ja riigikogu esimees Henn Põlluaas vastab, et opositsioon lammutab Eesti põhiseaduslikku korda.
Millest jutt? Parlament ei vaidle tervise- või majanduskriisi seljatamise üle. Teemaks on EKRE valimislubadus – abielureferendumi korraldamine ehk vastus küsimusele, kas abielu Eestis peab jääma naise ja mehe liiduks. See on mõttetu, ütleb endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Uno Lõhmus ERR-is, sest tulemus, mida koalitsioon soovib saavutada, on juba perekonnaseaduses kirjas. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, seab perekonnaseadus piirid. Lõhmus jõuab järeldusele, et kavva võetud abielureferendum ei ole põhiseaduspärane.
Veel paar kuud tagasi õhutas Keskerakond opositsiooni esitama tuhandeid muudatusettepanekuid, mis abielureferendumi korraldamise idee riiulisse lükkaksid. Nüüd on nad valitsuse langemise kartuses poliitilise teerulli kabiinis EKRE kõrval ning Reformierakonnal ja sotsidel on tunne, et Jüri Ratas tõmbas neil naha üle kõrvade või suisa pettis neid.
Siiski, kui riigikogu põhiseaduskomisjonis jäi opositsioon laupäevasel e-istungil hääleta, sest nende mikrofonid lülitati välja, nõudis just Keskerakond pühapäeval füüsilist istungit ja kõigile rääkimisvõimalust.
Diskussioon riigikogus on läinud demagoogiliseks aga igalt poolt. Opositsiooni ehitatud miiniväli koalitsiooni teerulli ette on obstruktsioon ehk tuhanded muudatusettepanekud, mida ei ole võimalik läbi arutada, kuna võtaks ebamõistlikult palju aega. Obstruktsioon on seaduslik, nagu on seaduslik ka EKRE soov täita enda valimislubadust ning lisaks Reformierakonnale ja sotsidele jõupositsioonilt koht kätte näidata.
Seadusest väljapoole ulatuv võib olla menetlus, kuidas seda tehakse, kui enamus muudatusettepanekuid üheks kimbuks seotakse, et neid kõiki põhiseaduskomisjonis ja riigikogu suures saalis korraga hääletada. Seejuures on valitsusliidul silmakirjalik kurta opositsiooni tegevuse üle, sest vähemalt Keskerakond ise on obstruktsiooni ja parlamendi ööistungeid samuti venitustaktikana kasutanud, meenutab keskpartei silmapaistev poliitik Yana Toom ühismeedias.
"Nagu ütleks [räppar] nublu, see on elu, see on karma," võtab Toom olukorra kokku.
Kuid vastasrinna ettepanekutes on ka liiga palju hoogu, et mitte öelda rumalust. Näiteks ettepanek, et rahvahääletusele võiks panna küsimuse "Kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu?" andis koalitsioonile võimaluse tõmmata kaardipakist "Vene kaart" ja süüdistada reformierakondlasi vaat et riigireetmises.
Tõsiseltvõetav ei ole see kummaltki poolt – esimesed ei taha reeta riiki ja teised teavad, et ettepanek polegi asjalikuks arutamiseks esitatud. Aga kehv tunne parlamentaarsest rumalusest jääb ikkagi. See on sama tunne, kui opositsiooni kukkunud Reformierakond ründas kolm-neli aastat tagasi peaministriparteiks saanud Keskerakonda kunagise koostööprotokolli eest Kremli võimuparteiga "Ühtne Venemaa", mis näeb kehv välja, kuid pole kujundanud ei Edgar Savisaare järgse Keskerakonna ega Eesti valitsuse poliitikat.
President Kaljulaid kohtub nüüd parlamendierakondade ja Eesti 200 juhtidega, et leida kompromiss. EKRE esimees Martin Helme teatas, et tema ei lähe sinna, sest ei soovi saada noomitud. Tegelikult on raske näha, mis võiks väärata riigikogu lõpphääletust õiguslikult kaheldava ja sisuliselt ebavajaliku abielureferendumi korraldamise üle. Sest vähemalt praegu tahab valitsus kokku jääda ja Jüri Ratas tahab edasi lükata koalitsiooni hingekella löögid. Ometi on abielureferendumi hääletuse tulemus noateral, küsimus on ühe-kahe riigikogu liikme hääles.
Keskerakonna ja Isamaa juhtidel on põhjust küsida enda parlamendifraktsioonidelt: kas soovite opositsiooni kukkuda, kui Martin Helme ja võibolla kogu EKRE läheks kaotuse järel koalitsioonist minema?
Mida te arvate, kuidas sellisele küsimusele vastatakse?
Tagasi pärisprobleemide juurde, rahva tervise ja turvalisuse juurde, toob meid EELK peapiiskop Urmas Viilma. Jälgides viiruse leviku ning haiguse intensiivistumise ja leevenemise graafikute üles-alla kulgevat mustrit erinevates riikides, arvab ta, et oma kodanike hääletuskastide juurde saatmine aprillikuu lõpus ei ole riigi poolt kuigi vastutustundlik. "Igal juhul on see väga riskantne," lisab Viilma poliitikutele ERR-ile kirjutatud arvamusloos.
Risk on poliitikute igapäevane leib, vastaksid nad peapiiskopile.
Aga mitte isiklikult ohtlik risk. Viilma arvab, et riigikogu vajab viimaste nädalate tegevuse valguses oma usalduse ja väärikuse säilitamiseks usaldushääletust, mistõttu abielu mõiste küsimus tuleks rahvahääletusele panna muu riigielu küsimuse asemel hoopis seaduseelnõuna. Kui seaduseelnõu ei saa kodanike poolthäälte enamust, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.
Huvitav ettepanek, aga selle riski peale valitsuskoalitsioon ei lähe. Niigi seisavad nad vastamisi opositsiooni sooviga muuta abielureferendum, kui see peaks toimuma, usaldushääletuseks valitsusele. Reformierakonna, Eesti 200, sotside ja roheliste toetus avaliku arvamuse küsitluste järgi on suurem kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa toetus.
Muidugi jääb veel äsja riigikogusse asendusliikmena tulnud Imre Sooääre algatus jätta ära abielureferendum ja mitte muuta perekonnaseaduses abielu mõistet, kuid seadustada seal kooselu tähendus ning kõigi perede võrdne kohtlemine ja kaitse.
Keeruline, tegelikult võimatu on ette kujutada, et koalitsioon sellega nõustuks, kuigi Sooäär kuulub parlamendis Keskerakonna fraktsiooni.
Yana Toom leidis nublult õiged sõnad. See on elu, see on karma. | Toomas Sildam: Yana Toom tsiteerib juba nublut – see on elu, see on karma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Me tahame valitsuse poliitikutelt vastuseid. Millal saavad õpilased uuesti kooli minna? Millal on Eestis rohkem vaktsiini ja hakatakse elanikke vaktsineerima? Millal võivad uksed avada Tallinna, Harjumaa ja Ida-Viru restoranid, spordisaalid, ujulad? Kui kaua peavad suletud ettevõtete omanikud ja töötajaid pausil vastu?
Neist vastuseid ei ole veel ja pole teada, millest need täpselt sõltuvad. Ometi puudutab see kõik meist paljusid, mõjutab meie igapäevast elu ja harjumusi.
Poliitelu pakub aga muud, valijate igapäevast toimetulekut ja hakkamasaamist mitte mõjutavat vaatemängu.
Endine riigikohtu esimees Rait Maruste ütleb, et koalitsioon rikub bolševistlikul meetodil seadust. Ja riigikogu esimees Henn Põlluaas vastab, et opositsioon lammutab Eesti põhiseaduslikku korda.
Millest jutt? Parlament ei vaidle tervise- või majanduskriisi seljatamise üle. Teemaks on EKRE valimislubadus – abielureferendumi korraldamine ehk vastus küsimusele, kas abielu Eestis peab jääma naise ja mehe liiduks. See on mõttetu, ütleb endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Uno Lõhmus ERR-is, sest tulemus, mida koalitsioon soovib saavutada, on juba perekonnaseaduses kirjas. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, seab perekonnaseadus piirid. Lõhmus jõuab järeldusele, et kavva võetud abielureferendum ei ole põhiseaduspärane.
Veel paar kuud tagasi õhutas Keskerakond opositsiooni esitama tuhandeid muudatusettepanekuid, mis abielureferendumi korraldamise idee riiulisse lükkaksid. Nüüd on nad valitsuse langemise kartuses poliitilise teerulli kabiinis EKRE kõrval ning Reformierakonnal ja sotsidel on tunne, et Jüri Ratas tõmbas neil naha üle kõrvade või suisa pettis neid.
Siiski, kui riigikogu põhiseaduskomisjonis jäi opositsioon laupäevasel e-istungil hääleta, sest nende mikrofonid lülitati välja, nõudis just Keskerakond pühapäeval füüsilist istungit ja kõigile rääkimisvõimalust.
Diskussioon riigikogus on läinud demagoogiliseks aga igalt poolt. Opositsiooni ehitatud miiniväli koalitsiooni teerulli ette on obstruktsioon ehk tuhanded muudatusettepanekud, mida ei ole võimalik läbi arutada, kuna võtaks ebamõistlikult palju aega. Obstruktsioon on seaduslik, nagu on seaduslik ka EKRE soov täita enda valimislubadust ning lisaks Reformierakonnale ja sotsidele jõupositsioonilt koht kätte näidata.
Seadusest väljapoole ulatuv võib olla menetlus, kuidas seda tehakse, kui enamus muudatusettepanekuid üheks kimbuks seotakse, et neid kõiki põhiseaduskomisjonis ja riigikogu suures saalis korraga hääletada. Seejuures on valitsusliidul silmakirjalik kurta opositsiooni tegevuse üle, sest vähemalt Keskerakond ise on obstruktsiooni ja parlamendi ööistungeid samuti venitustaktikana kasutanud, meenutab keskpartei silmapaistev poliitik Yana Toom ühismeedias.
"Nagu ütleks [räppar] nublu, see on elu, see on karma," võtab Toom olukorra kokku.
Kuid vastasrinna ettepanekutes on ka liiga palju hoogu, et mitte öelda rumalust. Näiteks ettepanek, et rahvahääletusele võiks panna küsimuse "Kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu?" andis koalitsioonile võimaluse tõmmata kaardipakist "Vene kaart" ja süüdistada reformierakondlasi vaat et riigireetmises.
Tõsiseltvõetav ei ole see kummaltki poolt – esimesed ei taha reeta riiki ja teised teavad, et ettepanek polegi asjalikuks arutamiseks esitatud. Aga kehv tunne parlamentaarsest rumalusest jääb ikkagi. See on sama tunne, kui opositsiooni kukkunud Reformierakond ründas kolm-neli aastat tagasi peaministriparteiks saanud Keskerakonda kunagise koostööprotokolli eest Kremli võimuparteiga "Ühtne Venemaa", mis näeb kehv välja, kuid pole kujundanud ei Edgar Savisaare järgse Keskerakonna ega Eesti valitsuse poliitikat.
President Kaljulaid kohtub nüüd parlamendierakondade ja Eesti 200 juhtidega, et leida kompromiss. EKRE esimees Martin Helme teatas, et tema ei lähe sinna, sest ei soovi saada noomitud. Tegelikult on raske näha, mis võiks väärata riigikogu lõpphääletust õiguslikult kaheldava ja sisuliselt ebavajaliku abielureferendumi korraldamise üle. Sest vähemalt praegu tahab valitsus kokku jääda ja Jüri Ratas tahab edasi lükata koalitsiooni hingekella löögid. Ometi on abielureferendumi hääletuse tulemus noateral, küsimus on ühe-kahe riigikogu liikme hääles.
Keskerakonna ja Isamaa juhtidel on põhjust küsida enda parlamendifraktsioonidelt: kas soovite opositsiooni kukkuda, kui Martin Helme ja võibolla kogu EKRE läheks kaotuse järel koalitsioonist minema?
Mida te arvate, kuidas sellisele küsimusele vastatakse?
Tagasi pärisprobleemide juurde, rahva tervise ja turvalisuse juurde, toob meid EELK peapiiskop Urmas Viilma. Jälgides viiruse leviku ning haiguse intensiivistumise ja leevenemise graafikute üles-alla kulgevat mustrit erinevates riikides, arvab ta, et oma kodanike hääletuskastide juurde saatmine aprillikuu lõpus ei ole riigi poolt kuigi vastutustundlik. "Igal juhul on see väga riskantne," lisab Viilma poliitikutele ERR-ile kirjutatud arvamusloos.
Risk on poliitikute igapäevane leib, vastaksid nad peapiiskopile.
Aga mitte isiklikult ohtlik risk. Viilma arvab, et riigikogu vajab viimaste nädalate tegevuse valguses oma usalduse ja väärikuse säilitamiseks usaldushääletust, mistõttu abielu mõiste küsimus tuleks rahvahääletusele panna muu riigielu küsimuse asemel hoopis seaduseelnõuna. Kui seaduseelnõu ei saa kodanike poolthäälte enamust, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.
Huvitav ettepanek, aga selle riski peale valitsuskoalitsioon ei lähe. Niigi seisavad nad vastamisi opositsiooni sooviga muuta abielureferendum, kui see peaks toimuma, usaldushääletuseks valitsusele. Reformierakonna, Eesti 200, sotside ja roheliste toetus avaliku arvamuse küsitluste järgi on suurem kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa toetus.
Muidugi jääb veel äsja riigikogusse asendusliikmena tulnud Imre Sooääre algatus jätta ära abielureferendum ja mitte muuta perekonnaseaduses abielu mõistet, kuid seadustada seal kooselu tähendus ning kõigi perede võrdne kohtlemine ja kaitse.
Keeruline, tegelikult võimatu on ette kujutada, et koalitsioon sellega nõustuks, kuigi Sooäär kuulub parlamendis Keskerakonna fraktsiooni.
Yana Toom leidis nublult õiged sõnad. See on elu, see on karma.
### Response:
Toomas Sildam: Yana Toom tsiteerib juba nublut – see on elu, see on karma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik veerandajad võitnud Pärnu resultatiivseimaks kerkis Lauris Blaus 20 punkti ja kaheksa lauapalliga. Robert Valge lisas 14 silma ning Edon Maxhuni kogus 13 punkti ja andis viis korvisöötu. Märt Rosenthali nimele jäi üheksa punkti, seitse lauapalli ja viis korvisöötu.
Saimon Sutt tõi Rapla eest 14 punkti, neli lauapalli ja neli korvisöötu. Al-Wajid Aminu sai kirja 12 punkti ja kuus lauapalli ning Roberts Freimanis viskas 11 punkti, võttis kuus lauapalli ja andis viis korvisöötu.
Eelmises voorus Kalev/Cramole kaotanud Pärnu sai tabelisse kolme kaotuse kõrvale 12. võidu, Raplal on kaheksa võitu ja seitse kaotust. | Pärnu Sadam kirjutas tabelisse järjekordse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik veerandajad võitnud Pärnu resultatiivseimaks kerkis Lauris Blaus 20 punkti ja kaheksa lauapalliga. Robert Valge lisas 14 silma ning Edon Maxhuni kogus 13 punkti ja andis viis korvisöötu. Märt Rosenthali nimele jäi üheksa punkti, seitse lauapalli ja viis korvisöötu.
Saimon Sutt tõi Rapla eest 14 punkti, neli lauapalli ja neli korvisöötu. Al-Wajid Aminu sai kirja 12 punkti ja kuus lauapalli ning Roberts Freimanis viskas 11 punkti, võttis kuus lauapalli ja andis viis korvisöötu.
Eelmises voorus Kalev/Cramole kaotanud Pärnu sai tabelisse kolme kaotuse kõrvale 12. võidu, Raplal on kaheksa võitu ja seitse kaotust.
### Response:
Pärnu Sadam kirjutas tabelisse järjekordse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskvalimiskomisjoni andmete järgi sai populaarsuselt teine kandidaat vähem kui seitse protsenti häältest.
Valimistega paralleelselt peetud referendumi tulemused näitavad, et kirgiisid eelistavad ülekaalukalt presidentaalset korda, mis annaks Džaparovile uue põhiseaduse vastuvõtmisel ulatuslikud volitused.
Parlamentaarset korda toetas vaid veidi üle kümne protsendi valijatest.
Džaparov (52) kandis vanglakaristust pantvangide võtmise eest, kuid oktoobris puhkenud meeleavalduste käigus murdsid toetajad ta vangist välja.
Džaparovi vabastamiseni viinud kriis sai alguse skandaalist, mis puudutas häälte ostmist ekspresident Sooronbai Džeenbekovit toetavate parteide kasuks.
Džeenbekov astus Džaparovi toetajate survel ametist tagasi. Džeenbekovi tagasiastumise järel oli Džaparov ajutiselt presidendi kohusetäitja, kuid valimistel kandideerimiseks astus ta ametist tagasi. | Kõrgõzstani presidendivalimised võitis Sadõr Džaparov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskvalimiskomisjoni andmete järgi sai populaarsuselt teine kandidaat vähem kui seitse protsenti häältest.
Valimistega paralleelselt peetud referendumi tulemused näitavad, et kirgiisid eelistavad ülekaalukalt presidentaalset korda, mis annaks Džaparovile uue põhiseaduse vastuvõtmisel ulatuslikud volitused.
Parlamentaarset korda toetas vaid veidi üle kümne protsendi valijatest.
Džaparov (52) kandis vanglakaristust pantvangide võtmise eest, kuid oktoobris puhkenud meeleavalduste käigus murdsid toetajad ta vangist välja.
Džaparovi vabastamiseni viinud kriis sai alguse skandaalist, mis puudutas häälte ostmist ekspresident Sooronbai Džeenbekovit toetavate parteide kasuks.
Džeenbekov astus Džaparovi toetajate survel ametist tagasi. Džeenbekovi tagasiastumise järel oli Džaparov ajutiselt presidendi kohusetäitja, kuid valimistel kandideerimiseks astus ta ametist tagasi.
### Response:
Kõrgõzstani presidendivalimised võitis Sadõr Džaparov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leeds alustas võõrsilmängu tugeva koosseisuga, kuid jäi League Two's kuuendal kohal olevate võõrustajate vastu selgelt hätta ning Nicholas Tsaroulla, Ashley Nadesani ja Jordan Tunnicliffe'i väravad teisel poolajal tõid Crawleyle ootamatu 3:0 võidu.
Teistele pühapäeval seni mänginud kõrgliigaklubidele neljandasse ringi pääsemine raskusi ei valmistanud. Chelsea oli Mason Mounti, Timo Werneri, Callum Hudson-Odoi ning Kai Havertzi väravate toel 4:0 üle Morecambe'ist, Manchester City 3:0 võidus Birminghami üle sai kahel korral jala valgeks Bernardo Silva ja ühe tabamuse lisas Phil Foden.
Pühapäeva õhtul mängivad veel Marine - Tottenham ning Newport - Brighton. | Neljanda divisjoni klubi üllatas Inglismaa karikasarjas kõrgliigatiimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leeds alustas võõrsilmängu tugeva koosseisuga, kuid jäi League Two's kuuendal kohal olevate võõrustajate vastu selgelt hätta ning Nicholas Tsaroulla, Ashley Nadesani ja Jordan Tunnicliffe'i väravad teisel poolajal tõid Crawleyle ootamatu 3:0 võidu.
Teistele pühapäeval seni mänginud kõrgliigaklubidele neljandasse ringi pääsemine raskusi ei valmistanud. Chelsea oli Mason Mounti, Timo Werneri, Callum Hudson-Odoi ning Kai Havertzi väravate toel 4:0 üle Morecambe'ist, Manchester City 3:0 võidus Birminghami üle sai kahel korral jala valgeks Bernardo Silva ja ühe tabamuse lisas Phil Foden.
Pühapäeva õhtul mängivad veel Marine - Tottenham ning Newport - Brighton.
### Response:
Neljanda divisjoni klubi üllatas Inglismaa karikasarjas kõrgliigatiimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumist pingilt alustanud Veideman viibis platsil 19 minutit ja viskas selle ajaga viis punkti (kolmesed 1/1, vabavisked 2/4). Lisaks võttis ta kaks lauapalli ja tegi ühe pallikaotuse, kirjutab Korvpall24.ee.
Üleplatsimeheks kerkis eestlase meeskonnakaaslane Behnam Yakhchali, kes viskas 24 punkti.
Veidemani meeskonnale oli see kahe kaotuse kõrval kümnendaks võiduks. Liigatabelis hoitakse 20 punktiga endiselt esikohta. | Veidemani koduklubi jätkab Saksamaal tabeliliidrina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumist pingilt alustanud Veideman viibis platsil 19 minutit ja viskas selle ajaga viis punkti (kolmesed 1/1, vabavisked 2/4). Lisaks võttis ta kaks lauapalli ja tegi ühe pallikaotuse, kirjutab Korvpall24.ee.
Üleplatsimeheks kerkis eestlase meeskonnakaaslane Behnam Yakhchali, kes viskas 24 punkti.
Veidemani meeskonnale oli see kahe kaotuse kõrval kümnendaks võiduks. Liigatabelis hoitakse 20 punktiga endiselt esikohta.
### Response:
Veidemani koduklubi jätkab Saksamaal tabeliliidrina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäevasel traditsioonilise lõputõusuga 10 km vabatehnikaetapil läks otsustavatel hetkedel eest Deniss Spitsov, kes edestas teise koha saanud Bolšunovi 13,3 ja kolmandaks tulnud prantslast Maurice Manificat'd 15,2 sekundiga.
Nõnda kaitses Bolšunov mullust Tour de Ski üldvõitu ja tegi seda rekordiliselt suure vahega - kokkuvõttes teiseks tulnud Manificat kaotas venelasele lõpuks 3.23,9. 2016. aastal võitis Martin Johnsrud Sundby kaheksast etapist seitse ja edestas kokkuvõttes teiseks tulnud koondisekaaslast Finn Hagen Kroghi 3.15-ga.
Kohad kolmandast seitsmendani jagasid sel aastal venelased. Spitsovile (+3.36,7) järgnesid Ivan Jakimuškin (+3.40,6), Artjom Maltsev (+4.03,3), Jevgeni Belov (+5.08,5) ning Andrei Melnitšenko (+5.23,7). Kaheksandaks tuli šveitslane Dario Cologna. | Bolšunov kaitses rekordilise eduga Tour de Ski võitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäevasel traditsioonilise lõputõusuga 10 km vabatehnikaetapil läks otsustavatel hetkedel eest Deniss Spitsov, kes edestas teise koha saanud Bolšunovi 13,3 ja kolmandaks tulnud prantslast Maurice Manificat'd 15,2 sekundiga.
Nõnda kaitses Bolšunov mullust Tour de Ski üldvõitu ja tegi seda rekordiliselt suure vahega - kokkuvõttes teiseks tulnud Manificat kaotas venelasele lõpuks 3.23,9. 2016. aastal võitis Martin Johnsrud Sundby kaheksast etapist seitse ja edestas kokkuvõttes teiseks tulnud koondisekaaslast Finn Hagen Kroghi 3.15-ga.
Kohad kolmandast seitsmendani jagasid sel aastal venelased. Spitsovile (+3.36,7) järgnesid Ivan Jakimuškin (+3.40,6), Artjom Maltsev (+4.03,3), Jevgeni Belov (+5.08,5) ning Andrei Melnitšenko (+5.23,7). Kaheksandaks tuli šveitslane Dario Cologna.
### Response:
Bolšunov kaitses rekordilise eduga Tour de Ski võitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa valitsus teatas aasta alguses, et koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatakse öine liikumiskeeld ka Hautes-Alpesi departemangule, kus Monte Carlo ralli aset leiab. See tähendab, et kella 18-st õhtul kuni kella 6-ni hommikul võivad inimesed kodust väljuda vaid erilubadega.
Seetõttu on Monte Carlo ralli korraldajad kõigi võistluspäevade algust nihutanud kahe ja poole tunni võrra varasemaks, et ekipaažid lõpetaksid kella kuueks õhtul.
Näiteks algab neljapäevane avakatse kohaliku aja järgi planeeritud 16.38 asemel nüüd 14.08, laupäevane võistluspäev 9.17 asemel 6.30. Kui esmaspäevast, teisipäevast ja kolmapäevast reccet võis seni sõita vahemikus 8.00 kuni 20.00, on see aken nüüd 7.30-16.30.
Ära jäeti reede õhtuks planeeritud Montauban-sur-L'ouveze – Villebois-les-Pins kaheksas kiiruskatse, mis tähendab, et tänavune Monte Carlo ralli on oma 14 katse ja 257 katsekilomeetriga kõigi aegade lühim. | Prantsusmaa liikumispiirangud mõjutavad ka Monte Carlo ralli ajakava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa valitsus teatas aasta alguses, et koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatakse öine liikumiskeeld ka Hautes-Alpesi departemangule, kus Monte Carlo ralli aset leiab. See tähendab, et kella 18-st õhtul kuni kella 6-ni hommikul võivad inimesed kodust väljuda vaid erilubadega.
Seetõttu on Monte Carlo ralli korraldajad kõigi võistluspäevade algust nihutanud kahe ja poole tunni võrra varasemaks, et ekipaažid lõpetaksid kella kuueks õhtul.
Näiteks algab neljapäevane avakatse kohaliku aja järgi planeeritud 16.38 asemel nüüd 14.08, laupäevane võistluspäev 9.17 asemel 6.30. Kui esmaspäevast, teisipäevast ja kolmapäevast reccet võis seni sõita vahemikus 8.00 kuni 20.00, on see aken nüüd 7.30-16.30.
Ära jäeti reede õhtuks planeeritud Montauban-sur-L'ouveze – Villebois-les-Pins kaheksas kiiruskatse, mis tähendab, et tänavune Monte Carlo ralli on oma 14 katse ja 257 katsekilomeetriga kõigi aegade lühim.
### Response:
Prantsusmaa liikumispiirangud mõjutavad ka Monte Carlo ralli ajakava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurepäraselt lasknud (0+3) Prantsusmaa duo ületas finišijoone 38,7 sekundit enne Rootsit (Hanna Öberg - Sebastian Samuelsson; 0+5). Norra (Tiril Eckhoff - Johannes Thingnes Bö; 3+8) kaotas 43,9 ja pidi leppima kolmanda kohaga. Sealjuures käis Eckhoff kuuendas tiirus lausa kolmel trahviringil.
Tuuli Tomingas läbis esimese lasketiiru puhaste paberitega ja läks tagasi rajale seitsmendana, kuid teises tiirus jäid ka varupadrunite kasutamise järel üles kaks märki ja kaotus venis siis juba 1.20-le. Rene Zahknal oli parem laskepäev, kuid Eesti (2+6) ületas finišijoone siiski 17. kohal (+3.37,0).
Eesti järel jõudis finišisse veel ka Läti (4+16; +4.51,0), seitse riiki, kaasa arvatud Soome, kaotasid ringiga. Eelmisel hooajal Pokljuka MK-etapil said Regina Oja ja Rene Zahkna sel distsipliinil kõrge teise koha. | Tomingas ja Zahkna said paarissegateatesõidus 17. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurepäraselt lasknud (0+3) Prantsusmaa duo ületas finišijoone 38,7 sekundit enne Rootsit (Hanna Öberg - Sebastian Samuelsson; 0+5). Norra (Tiril Eckhoff - Johannes Thingnes Bö; 3+8) kaotas 43,9 ja pidi leppima kolmanda kohaga. Sealjuures käis Eckhoff kuuendas tiirus lausa kolmel trahviringil.
Tuuli Tomingas läbis esimese lasketiiru puhaste paberitega ja läks tagasi rajale seitsmendana, kuid teises tiirus jäid ka varupadrunite kasutamise järel üles kaks märki ja kaotus venis siis juba 1.20-le. Rene Zahknal oli parem laskepäev, kuid Eesti (2+6) ületas finišijoone siiski 17. kohal (+3.37,0).
Eesti järel jõudis finišisse veel ka Läti (4+16; +4.51,0), seitse riiki, kaasa arvatud Soome, kaotasid ringiga. Eelmisel hooajal Pokljuka MK-etapil said Regina Oja ja Rene Zahkna sel distsipliinil kõrge teise koha.
### Response:
Tomingas ja Zahkna said paarissegateatesõidus 17. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus variant avastati neljalt Brasiiliast Amazonase osariigist saabunud reisijalt, teatas Reuters.
Tervishoiuministeeriumi sõnul uuritakse praegu, kas olemasolevad vaktsiinid on uue variandi vastu toimivad. "Praegu pole tõendeid sellest, et uus variant, mis avastati Brasiiliast saabujatelt, oleks kergemini nakkav," ütles Jaapani nakkushaiguste ameti juhataja Takaji Wakita.
Neli reisijast saabusid Jaapanisse 2. jaanuaril. Ühel mehel olid hingamisraskused, teisel palavik, ühel naisel pea- ja kurguvalu. Neljandal reisijal sümptomeid polnud. | Jaapanis avastati koroonaviiruse uus variant | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus variant avastati neljalt Brasiiliast Amazonase osariigist saabunud reisijalt, teatas Reuters.
Tervishoiuministeeriumi sõnul uuritakse praegu, kas olemasolevad vaktsiinid on uue variandi vastu toimivad. "Praegu pole tõendeid sellest, et uus variant, mis avastati Brasiiliast saabujatelt, oleks kergemini nakkav," ütles Jaapani nakkushaiguste ameti juhataja Takaji Wakita.
Neli reisijast saabusid Jaapanisse 2. jaanuaril. Ühel mehel olid hingamisraskused, teisel palavik, ühel naisel pea- ja kurguvalu. Neljandal reisijal sümptomeid polnud.
### Response:
Jaapanis avastati koroonaviiruse uus variant |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reinsalu märkis, et tema hinnangul pole kolme reformierakondlase – Urmas Kruuse, Jüri Jaansoni ja Ants Laaneotsa – tehtud ettepanekuga põhjustatud kriis möödas, sest sellele pole täies mahus adekvaatselt reageeritud. Tema sõnul on avaldused teinud riigikogu esimees, peaminister ja riigikogu põhiseaduskomisjon, kuid vabariigi president on vaikinud.
"Vabariigi president vaikib ja ma ei mõista seda. Ma saan aru tema päevapoliitilistest sümpaatiatest, millest ta pole saladust teinud. Kuid on hetki, mil riigipea, riigikaitse kõrgem juht ei tohi vaikida. Sellises küsimuses lihtsalt ei ole võimalik poolt mitte valida ja lihtsalt distantseeruda," märkis Reinsalu.
Reinsalu kutsus üles ka riigikogu juhatust pretsedendi välistamiseks tulevikus kujundama selge ja ühemõttelise seisukoha hinnanguna tehtud ettepanekule ning selle menetlemise võimatusele. "Vastasel juhul oleme loonud justkui pretsedendi, et selliseid ettepanekuid saab riigikogu menetlusse õiguspäraselt esitada ja tagasi võtta," ütles Reinsalu.
Helme: prokuratuur peaks algatama kriminaalasja
Martin Helme sõnul pole kolme reformierakondlase ettepanekuid seni hukka mõistnud ei Reformierakonna esimees Kaja Kallas ega fraktsioon, kes Helme hinnangul peaks nõudma kolmel saadikul riigikogust lahkumist.
Helme sõnul ootab ta selget seisukohta ka presidendilt. "Loodan, et järgmisel nädalal toimuval vaibale kutsumisel kutsumisel keskendutakse Kaljulaidi ja (Kaja) Kallase vestluses sellele, kuidas Eesti julgeolekut mitte ohustada," teatas Helme.
"Igal ühiskonnal peavad olema mingid asjad, mis on kõigi jaoks pühad. Püha asja üle ei tehta nalja, ei ilguta, ei kaubelda peenrahaks. Kui meie polariseerunud ja üles ärritunud ühiskonnas üldse on mingi ühine püha asi, siis peaks see olema Eesti riik, Eesti iseseisvus. Selle pühaduseteotuse osas peab kõigil olema nulltolerants," lisas ta.
Helme hinnangul peaks prokuratuur algatama Reformierakonna saadikute suhtes kriminaalasja ja kolmelt saadikult selle menetluse ajaks igal juhul võtma ära puutumatuse. | Helme ja Reinsalu ei saa aru, miks president on seni vaikinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reinsalu märkis, et tema hinnangul pole kolme reformierakondlase – Urmas Kruuse, Jüri Jaansoni ja Ants Laaneotsa – tehtud ettepanekuga põhjustatud kriis möödas, sest sellele pole täies mahus adekvaatselt reageeritud. Tema sõnul on avaldused teinud riigikogu esimees, peaminister ja riigikogu põhiseaduskomisjon, kuid vabariigi president on vaikinud.
"Vabariigi president vaikib ja ma ei mõista seda. Ma saan aru tema päevapoliitilistest sümpaatiatest, millest ta pole saladust teinud. Kuid on hetki, mil riigipea, riigikaitse kõrgem juht ei tohi vaikida. Sellises küsimuses lihtsalt ei ole võimalik poolt mitte valida ja lihtsalt distantseeruda," märkis Reinsalu.
Reinsalu kutsus üles ka riigikogu juhatust pretsedendi välistamiseks tulevikus kujundama selge ja ühemõttelise seisukoha hinnanguna tehtud ettepanekule ning selle menetlemise võimatusele. "Vastasel juhul oleme loonud justkui pretsedendi, et selliseid ettepanekuid saab riigikogu menetlusse õiguspäraselt esitada ja tagasi võtta," ütles Reinsalu.
Helme: prokuratuur peaks algatama kriminaalasja
Martin Helme sõnul pole kolme reformierakondlase ettepanekuid seni hukka mõistnud ei Reformierakonna esimees Kaja Kallas ega fraktsioon, kes Helme hinnangul peaks nõudma kolmel saadikul riigikogust lahkumist.
Helme sõnul ootab ta selget seisukohta ka presidendilt. "Loodan, et järgmisel nädalal toimuval vaibale kutsumisel kutsumisel keskendutakse Kaljulaidi ja (Kaja) Kallase vestluses sellele, kuidas Eesti julgeolekut mitte ohustada," teatas Helme.
"Igal ühiskonnal peavad olema mingid asjad, mis on kõigi jaoks pühad. Püha asja üle ei tehta nalja, ei ilguta, ei kaubelda peenrahaks. Kui meie polariseerunud ja üles ärritunud ühiskonnas üldse on mingi ühine püha asi, siis peaks see olema Eesti riik, Eesti iseseisvus. Selle pühaduseteotuse osas peab kõigil olema nulltolerants," lisas ta.
Helme hinnangul peaks prokuratuur algatama Reformierakonna saadikute suhtes kriminaalasja ja kolmelt saadikult selle menetluse ajaks igal juhul võtma ära puutumatuse.
### Response:
Helme ja Reinsalu ei saa aru, miks president on seni vaikinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kliimamuutus toob pöördelisi tagajärgi. Eestis võivad keskkonnakatastroofid abstraktseks ja võõraks jääda, eriti linna tehiskeskkonnas. Kraanist saab alati vett ning poest alati süüa – milleks muretseda? Kuid millalgi jõuab järg ka siia. Linn kui tsivilisatsiooni kroon eeldab pidevat energia, sh toidu, ning materjalide sissevoolu, mis tähendab sõltuvust süsteemidest, mis seda teenindavad. Kuigi loodus on linnast näiliselt pagendatud, ei ole linn siiski ümbritsevast sõltumatu tehno-oaas. Sõltuvus välisest teeb inimesed haavatavaks isegi siis, kui maju ei ähvarda tormid või tulekahjud. Kliimakriis esitab linnale igal juhul kaks valikut: kohane või hävi.
Seetõttu pakutakse üha rohkem visioone teistmoodi linnast teistmoodi maailmas. Olgu tegemist autode keelamise, jalakäijate-ratturite eelistamisega linnaplaneerimises, robustsete ja lihttehnoloogiliste lahenduste visandamisega toiduainete või elektri tootmiseks või linna ja looduse suhte ümbermõtestamisega.
Üks mõte, mis selle liikumisega seostub, on smart city (eestipäraselt nii tark linn kui ka nutilinn). Visioonid digitehnoloogiaga rikastatud linnaruumist on Tartus realiseerumas SmartEnCity projektiga, mille kõige silmatorkavam element on nn smartovka. Projekti teostamise käigus on renoveeritud vanu nn hruštšovkasid, peamiselt 1960. aastatel tüüpprojekti 1-317 järgi ehitatud kortermaju, paigaldatud nutikodulahendused energiatarbimise jälgimiseks ning tehtud väiksemaid ümberkorraldusi ümbritsevas ruumis. Vaatlen seda projekti mitte ainult teoreetikuna, vaid ka nutimorfoosi läbi teinud kortermaja elanikuna. Kas Tartu nutilinna projekt on meetod kliimamuutuse leevendamiseks, sellega kohanemiseks, kellegi äriprojekt või midagi muud?
Nii inglis- kui ka eestikeelsetes käsitlustes keskendutakse projektis keskkonnahoiule süsinikuheitme vähendamise kaudu. Selleks ühendatakse parem soojustus, päikesepaneelid katusel kui ka tarbimiskäitumist parandada lubavad kodused digitehnoloogiad. Visiooni järgi on tark linn terviklahendus, millega on seotud transpordivõrk, nt rattaringlus, leed-tänavavalgustus jms. Ideoloogilises a plaanis eeldatakse, et tehnoloogia abil on võimalik keskkonnakriisi leevendada ning üksikisik saab tarbijana oma otsustega kliimamuutust mõjutada, kui neid ainult nutika tehnoloogiaga targemaks muuta.
Eeldus kõrgtehnoloogia abistavast rollist keskkonna päästmisel on ühtaegu nii banaalne kui ka armetu. Michael ja Joyce Huesemanni raamat "Techno-Fix" on tehnoloogiakriitilise kirjanduse tipptasemel süntees, kus muu hulgas tõendatakse veenvalt, et tehnogeenseid probleeme nagu kliimamuutus ei ole võimalik täiendavate tehnoloogiatega lahendada. Uued tehnoloogiad toovad uusi soovimatuid tagajärgi, efektiivistamisel on sageli hoopis energiatarbimist suurendav mõju. Kui arvestada tsivilisatsiooni inertsiga, siis on kliimamuutuse katastroofiline piir juba ületatud ja tulevikumuutused juba emiteeritava süsihappegaasiga vältimatult garanteeritud. Isegi maailma kõige autoriteetsema valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) aruandes lähtutakse kõikides mittekatastroofi stsenaariumides eeldusest, et juba emiteeritud süsinikku on võimalik tehnomaagiliselt atmosfäärist välja imeda. Gabriel Levy kinnitas 2020. a novembris ajakirjas Ecologist uuele metaanalüüsile viidates, et see ei ole ega saa võimalikuks. Selle eelduse kummutamise võimalust ei taha tehno-optimistid aga enamasti tunnistada.
Eeldus indiviidi võimekusest keskkonna heaks midagi ära teha muutub teaduskirjanduse toel samuti küsitavaks. Mõte, nagu oleks "natuke paremini tegemine" millekski kasulik, osutub kliimamuutuse lukustumisel ning juba käivituvate tagasisidemehhanismide hoogustumisel tühiseks. Suurim reostaja on tööstus ning selle alalhoidja kasvule orienteeritud majandusmudel, kus tootjal on võimalik nõudlust turunduse abil esile kutsuda. Indiviidi valikud on selles globaalses ja komplekses süsteemis piiratud. Ühiskonnakorralduse muutmist, mida tootmise ja tarbimise dramaatiliseks vähendamiseks tarvis oleks, ei saavutata ilma laiahaardelise poliitilise sekkumiseta ning isegi siis ei pruugita seda saavutada. Tööstusele on vastutuse veeretamine tarbija õlgadele juba aastakümneid mugav viis ise vastutusest pääseda.
Need on vanad tuttavad argumendid, kuid SmartEnCity projektis tooni andva smartovka juhtum lisab siia värske vaatenurga. Mis siis, kui tehnoloogiline sekkumine usaldatakse indiviididele, kellele see töö sisuliselt ja moraalselt üle jõu käib? Mis siis, kui see tehnoloogia sealjuures ka õhulossiks osutub?
Miks teha lihtsalt, kui saab keeruliselt?
Milline ühistu ei sooviks oma maja renoveerida: soojustada, aknaid vahetada, küttesüsteemi nüüdisajastada? Eriti siis, kui osa sellest veel kinni makstakse. Paremini soojustatud maja on elanikele kahtlemata suur hüve. Selle füüsilise infrastruktuuri külge poogitakse nutilinnas ka nn nutivärk. Seina läheb tahvelarvuti, millest on võimalik oma korteri õhukvaliteeti, temperatuuri ning energia-, vee- ja gaasitarbimist jälgida ning temperatuuri reguleerida. Tubadesse veetakse kaablid, paigaldatakse andurid, automaatselt reguleeritud ventilatsioon. Vähemalt kirjade järgi on see kõik kantud usust, et inimest tehnoloogiaga võimestades, talle tarbimiskäitumise kohta infot andes on võimalik teda nügida säästlikuma käitumise poole. Seega on renoveerimistoetuse saamise tingimus ka nutikodulahenduste paigaldamine.
Nutilinn on üks üleüldise nutilaine vahune hari, kus nutitelefonile järgneb nutikas kell, nutikas uks, nutikas WC-pott ning see, mida tänapäeval asjade internetiks nimetatakse. Digitehnoloogia, andmete kogumine, töötlemine ja kuvamine, asjade omavaheline suhtlemine peaks elu paremaks tegema. Enamasti tähendab see triviaalsete probleemide liigkeerulist lahendamist, mis toob nutivõõrastele inimestele suuri kannatusi või sõltuvuse rakendusi haldavatest ettevõtetest. Eriti võikad on need tagajärjed vanematele inimestele, kelle tehnoloogilisest intuitsioonist ei piisa vältimatute probleemide lahendamiseks. Jah, radiaatorit, tulesid või WC-potti võiks juhtida telefonist, aga saab ka lihtsalt nuppu keerata või vajutada, sest selle toimingu juures saab vähem valesti minna. Nupuga tuled ja WC-pott ei saa kokku joosta ning tarkvarata riistvara ei osutu kasutuskõlbmatuks, kui liblika elueaga tarkvaraettevõte pankrotti läheb. Sageli ei ole nutivärk robustne, kasulik ega mõistetav, seda tõestavad ka arvukad teadustööd.* Need näitavad, et suuresti on sellised digiküllastunud targa linna visioonid n-ö korporatiivsed muinasjutud, mida jutustatakse avalikule sektorile linnaruumi investeeringutega seotud pikaajaliste lepingute saamiseks.
Usun, et enamikule ühistutele ei tee liiga oletus, et neile ei olnud nutivärk kaugeltki nii tähtis kui majade füüsilise taristu parandamine, smartovkast suurem oli unistus "warmtovkast". Vajaliku kalli töö jaoks oli saadaval raha ning selle raha kasutamiseks tuli seintele-akendele ka natuke juhtmeid vedada ja mingid tahvlid paigaldada. Olgu peale, mis see siis ära ei ole!
Majad said ilusad ja soojad. Nutielement on aga sarnaselt kogu ülejäänud digisööstuga ülemäära keeruline ning mitte eriti töökindel lahendus mitte eriti suurele probleemile. Radiaatorit ei saa reguleerida nupust, ainult tahvlist. Toatemperatuur reageerib reguleerimispüüdlustele omasoodu. Kas ja mis tõrgub, seda ei ole võimalik niisama lihtsalt teada saada. Kui elatakse majas, kus tahvel ja radiaator suhtlevad üle õhu, mitte kaabliga, siis äkki on radiaatori patareid tühjad? Sundventilatsiooni, mis pumpab tuppa kõrvalmajade suitsuhaisu, ei ole võimalik nutikast tahvlist välja lülitada, sest see lülitub automaatselt uuesti sisse. Selle viletsa saaduse võtab kokku Lauri Saatpalu laulurida: "Kaedes meie viltu kaetud lollimaja, kas see sitt kõik tasus ristil rippumist?"
Kannatused
Targa linna ehitamine eeldab tarkust kõikidelt osalistelt. Projektid on ambitsioonikad ja keerulised. Meie majas oli esialgses projektis nii palju vigu, et nende loetelu ja kõrvaldamiseks kulunud aeg olid muljetavaldavad. Suurejoonelisi ehitustöid tuli teostada lühikese perioodi jooksul majades, kus inimesed samal ajal sees elasid. Kas ühistu on tark ostja, kes annab endale aru, millele ta täpselt käe oli andnud, oskab kaitsta oma elanikke nutikaks saamise kõrvalnähtude eest? Kas projekteerija oskab seda kõike välja mõelda? Kas ehitaja oskab seda kõike valmis ehitada või õiged alltöövõtjad otsida ning nende tööd kontrollida? Kas ehitaja on emotsionaalselt nii tark, et ehitab elanikke austades? Kas rahastaja on nii tark, et oskab suuremaid ja kannatusrohkemaid läbikukkumisi ette näha ja ennetada?
Olen ühe õnnetu kortermaja nutimorfoosi läbi elanud ja ütlen, et kannatused iseloomustavad seda kõige enam. Kogu projekti keerukus ning kõikide osaliste tarkusepuudus tõi hulganisti kannatusi, mille oleks saanud ära hoida. Terve aasta kestnud tööde vältel puudus elanikel selge ülevaade eelseisvast. Dokumenteerisin seda teekonda kroonikana, millest kujunes käpardluse ja äparduste tragikomöödia. Ehitaja kinnitusel tabas meid erakordselt halb õnn, kuid see lohutas vähe, kui kõigi tööde käigus suudeti midagi ära lõhkuda või valesti teha. Hoiatuseta puuritud augud, lõhutud kaablid, tagurpidi ühendatud torud ning valesti paigaldatud radiaatorid, mitu kuud veninud nutiliidese paigaldamine ja kümme muud õnnetust tahtsid lõpuks mõistuse röövida. Tungitakse minu koju ning lubatud uuenduse asemel tuuakse endaga kaasa häving. Lihtsalt soojemat maja soovinud inimesed kannatavad vaikselt hea uue ilma ootuses.
Kes selle eest vastutab, et sellise projekti edu hinnaks ei kujuneks inimeste emotsionaalne ja füüsiline tervis? Algataja, kes raha pakub, kannab minu hinnangul ka moraalset vastutust. Raha motiveerib ja võib motiveerida mõtlematutele tegudele. Seda ette aimates peaks rahastajal selge olema, et ta võib teist poolt kallutada otsustele ja tegudele, mille tulemust too hästi ette ei kujuta. Vastutuse võtmine väljenduks näiteks pühendumises sellele eesmärgile, et kõik ühistud ja kõikide majade kõik elanikud teaksid, mis ja miks ja millal ja kuidas nende kodus toimuma hakkab, millised on nende õigused ning milliseid järeleandmisi neilt oodatakse, kuidas lahendatakse ootamatud tõrked või korvatakse kahjud. See eeldab laiahaardelist kommunikatsiooni, mille käigus garanteeritakse iga hinna eest, et kogu asjakohane teave on kõikideni jõudnud. Ka projekti teostaja ning ehitaja peaksid austama seda, et nende ehitusobjekt on kellegi kodu, kuhu tungimisel ja kus tegutsemisel kehtivad teised reeglid kui tavapärasel ehitusobjektil. See väljenduks tellija ja teostajate vaheliste konfliktivõimaluste teadvustamises ning osaliste ettevalmistuses ja vajaduse korral nõustamises.
Seda vastutust ei võetud. Kui analüüsida kommunikatsiooni, mis lihtsale elanikule projekti jooksul välja paistis, olid puudujäägid mitmekülgsed. Keegi ei teadnud ehituse tegelikku ajakava või seda, mida üks või teine faas elanikele tähendab. Projektimeeskond tegi põhjaliku informeerimise asemel turundusliku maiguga kaasamist, eelistati esteetikat ja vormi põhilise sisu ja teavitamise ulatusele. Paigaldati läikivaid kalli ilmega infotahvleid, millel puudus asjakohane info, mida keegi sinna kirjutada ei osanud. Korraldati kaasamisüritusi, kus pakuti süüa, kõneles David Vseviov, näidati linnaturunduslikke materjale rattaringlusest ja majade kunstilistest lahendustest. Pärast kuudepikkust kannatamist teatati järjekordsel koosolekul: "Küsimuste aeg on pigem lõpus." Enne tuli vaadata slaide sellest, kui ilus ja uhke see uus linn on. Lõpuks vallandunud küsimuste laviinis selgus, et tõrkuva nutikodu eest vastutaja on siiski olemas, kuigi ühistu ja ehitaja pole suutnud teda kunagi mainida ning nutirakendus ise ei anna ühtegi kontakti abi leidmiseks, kusjuures selgus, et rakendus polnud isegi valmis.
Võõrandumine
Just nimelt turunduslike jutupunktide eelistamine on kõige kõnekam asitõend hoiakust, milles linn on objekt, kus mingi osa tehnoloogilise parendamisega saab kogu linn justkui ligitõmbavamaks, nüüdisaegsemaks, edukamaks. Uus linn on tehnoloogilisem ja seetõttu parem. Sellel on aga vähe pistmist kliimamuutusega kohanemise ebaseksika ja ebamugava tööga. Kohanemine eeldab suuresti tehnoloogiast loobumist, tootmise ja tarbimise vähendamist, looduskeskkonna taastamist, tehiskeskkonnast loobumist, robustsuse suurendamist. Nutilinn ei leevenda kliimakriisi sellisel määral, et õigustada enesega rahulolu, ning ei tee meid selle suhtes ka märkimisväärselt vastupidavamaks. Rahulolu, mis sellisest nutilinnast jääb, on rahulolu imetleva konverentsipubliku aplausist, kui ta näeb slaididelt linna, mis kaugelt vaadates nõnda võrratu tundub. Kui mujal maailmas on nutilinnade ja -kodude projektid motiveeritud suuresti äriloogikast, mille abil lukustatakse avalik sektor pikaajaliste lepingutega ühepoolselt kasulikku sõltuvussuhtesse, siis "Targa Tartu" projekti tervenisti arvesse võttes paistab see peamiselt linna turundusüritusena. Ülal kirjeldatud kannatused on seetõttu ohver brändijumala altaril, nagu oleks linnaelanike kogemus vähem väärt linna eemalt vaatava publiku kogemusest.
Olgu öeldud, et ma kindlasti ei kahtlusta tegijaid pahatahtlikkuses või rumaluses, nad tegid tööd õhina ja suure vaevaga. Pigem tekitab tehnoloogia sära teatavat perspektiivitust, mille tõttu võivad mõnedki inimlikud ja sisulised kaalutlused tähelepanuta jääda. Ruumitäiele võrdlemisi ärritunud ning paljude küsimustega elanikele, kes on kannatanud kuude kaupa elu ehitusobjektil, ei ole mõistlik teha läikivat konverentsiettekannet tehnoloogiast ja Tartu linna paranevast visuaalsest identiteedist, eriti kui koju paigaldatud tahvelarvuti on näiteks kõikides tubades temperatuuri 27 kraadi peale tõstnud ning seda muuta ei lase. Tehnoloogia reaalsus on inimesele enamasti ebamugavam kui paberilt vastu vaatav visioon. Linn, mida ettekandes esteetilise ja turundatava objektina esitletakse, paistab sellisena groteskne, võõrandunud linlastest, kes neis majades elavad ning kelle küsimusi ja muresid hoonete ilust osasaamine ei leevenda.
Kriitikat süvendades võib jõuda ka järelduste ja soovitusteni, mida seesuguses projektis teisiti võiks teha. Projekti kommunikatsioonis domineeris pull-informatsioon, s.t elanik vastutas ise enda informeerimise eest (lähen üritusele, kirjutan foorumisse), mitte push-informatsioon, kus vajalik info toimetatakse talle tema motivatsioonist ja teadlikkusest hoolimata kohale. Kõikide elanike täielik informeerimine saab toimuda ainult push-loogika alusel. Kõik ei saanud alati infoõhtutele tulla ning need toimusid sellistes kohtades ja sellise sagedusega, et kõik majade elanikud ei oleks saanudki seal osaleda. Infokiri, mille olemasolust kuulsin ühel neist kaasamisüritustest, ei ole kindel vahend, kui inimesed selle olemasolust midagi ei tea. Ainult projekti eestvedaja saab võtta selle vastutuse, et surub info kõikideni ja veendub, et see on kohale jõudnud. See ei saa olla suurem vaev kui aasta aega teadmatuses lõputute ehitusvaevade talumine.
Mida oleks tarkuse suurendamiseks veel teha saanud? Õpetada rahastust saavat ühistut, mis tõenäoliselt ei ole silmapaistev professionaalne organisatsioon, mida ja kuidas kõikidele elanikele edastada. Ühistutele saanuks jagada jaotusmaterjale ja kohustada neid andma projekti meeskonnale ligipääs postkastidele, kuhu pannakse täiendavad materjalid. Minu ühistu juhatus teatas, et neil ei olegi elanike kontakte (kus nende elanike postkastid siis on?) ning nemad suhtlevad ainult omanikega, lükates vastutuse elanike teavitamisest nende õlule. Ka omanikel ei olnud enamasti seda infot, mida vajati. Meie majas jõudis projektimeeskond postkastideni ühel korral pika küsitlusega, milles vajalikku ja kasulikku infot vähe. Kaasamisüritusel teatas aga meeskonna esindaja, et kõikides majades ei olnud neil üldse võimalik trepikodadesse pääseda. Imestati, kuidas meieni pole jõudnud nutikodu tehnilist lahendust pakkuva ettevõtte EnLife kontaktid. Tõepoolest, ebapädevad umbkeelsed ehitajad, kes suutsid hoolimata kolmest külaskäigust lahenduse valesti paigaldada, ei jätnud lahkudes maha ühtegi juhendit ega isegi telefoninumbrit, kuhu tõrgete korral helistada. Möödus mitu kuud, enne kui meieni jõudis üldse mingisugune info sellest, kuidas lahendus töötab ja kuidas kitsaskohti lahendada. Igal sammul püüti vastutuse tühja pudelit tänaval kellegi teise poole lüüa.
Progress?
Tehno-optimistliku linnaturunduse õhinat võiks taltsutada kliimamuutuse vääramatu loogika. Energiatarbimise vähendamine on kindlasti hea eesmärk, kuid süsinikuneutraalne linn on füüsikaline võimatus. See on ja jääb hüüdlauseks ning sisult rohepesuks, kosmeetiliseks meetmeks, mis ei suuna edasi probleemi, mis on tingitud linna kui sellise olemasolust. Linna kui ülimalt energia- ja materjalijanuse tehiskeskkonna hind on keskkonna ekspluateerimisest tingitud häving, mis ei seisne ainult süsinikuheitmes. Linn neelab pidevalt elektrit, naftat, gaasi, puitu, tsementi, asfalti, terast, kummi, toitu – kõike seda, mille tootmine ja tarbimine tekitavad mitmekülgset kulu ja reostust. Neid ei ole võimalik nullenergiamajade või tarbimisotsustega tasa lülitada, need on linnale kui keerulisele süsteemile olemuslikud.
Vajadus kliimamuutusega kohaneda võib motiveerida inimesi mitmesugustele tegudele, sealjuures püüdlusele päästa senine elukorraldus ja linn äratuntaval kujul. Kõrgtehnoloogilise nutilinna alternatiivina levivad visioonid lihttehnoloogilistest n-ö rumalatest linnadest, mille energeetiline ja materiaalne baas oleks mitu korda väiksem, mitte lihtsalt tahvelarvutist optimeeritud. Senisel kursil mõne peenhäälestusega jätkamine eeldab suurt enesepettust või piiritut optimismi, mis aitaks varjata tegevuse lootusetust. Kui kohanemisvisioonid on poliitiliselt suitsiidsed, siis saab tehnoloogia lihtsasti selleks kaevuks, kust optimismi ammutada, sest lubab lahendusi probleemidele, mille liigtehnoloogilise keskkonna loomine on kaasa toonud. Enese eksitamiseks võib linna peale rohelist värvi ja läikivat turundustolmu pihustada. Sellist linna on lihtne pildi pealt vaadata ning mõelda: progress! Mis on selle kõige hind ning kas just tehnoesteetiline progress on see, mis linna kui tsivilisatsiooni pärispatu kliimakriisi kohtupingis lunastab, see jääb meile kõigile tagantjärele avastamiseks.
* Näiteks Ola Söderström, Till Paasche, Francisco Klauser, Smart cities as corporate storytelling. – City, vol 18, nr 3, lk 307–320, 2014. | Kaspar Kruup. Tark linn taskus ei päästa maailma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kliimamuutus toob pöördelisi tagajärgi. Eestis võivad keskkonnakatastroofid abstraktseks ja võõraks jääda, eriti linna tehiskeskkonnas. Kraanist saab alati vett ning poest alati süüa – milleks muretseda? Kuid millalgi jõuab järg ka siia. Linn kui tsivilisatsiooni kroon eeldab pidevat energia, sh toidu, ning materjalide sissevoolu, mis tähendab sõltuvust süsteemidest, mis seda teenindavad. Kuigi loodus on linnast näiliselt pagendatud, ei ole linn siiski ümbritsevast sõltumatu tehno-oaas. Sõltuvus välisest teeb inimesed haavatavaks isegi siis, kui maju ei ähvarda tormid või tulekahjud. Kliimakriis esitab linnale igal juhul kaks valikut: kohane või hävi.
Seetõttu pakutakse üha rohkem visioone teistmoodi linnast teistmoodi maailmas. Olgu tegemist autode keelamise, jalakäijate-ratturite eelistamisega linnaplaneerimises, robustsete ja lihttehnoloogiliste lahenduste visandamisega toiduainete või elektri tootmiseks või linna ja looduse suhte ümbermõtestamisega.
Üks mõte, mis selle liikumisega seostub, on smart city (eestipäraselt nii tark linn kui ka nutilinn). Visioonid digitehnoloogiaga rikastatud linnaruumist on Tartus realiseerumas SmartEnCity projektiga, mille kõige silmatorkavam element on nn smartovka. Projekti teostamise käigus on renoveeritud vanu nn hruštšovkasid, peamiselt 1960. aastatel tüüpprojekti 1-317 järgi ehitatud kortermaju, paigaldatud nutikodulahendused energiatarbimise jälgimiseks ning tehtud väiksemaid ümberkorraldusi ümbritsevas ruumis. Vaatlen seda projekti mitte ainult teoreetikuna, vaid ka nutimorfoosi läbi teinud kortermaja elanikuna. Kas Tartu nutilinna projekt on meetod kliimamuutuse leevendamiseks, sellega kohanemiseks, kellegi äriprojekt või midagi muud?
Nii inglis- kui ka eestikeelsetes käsitlustes keskendutakse projektis keskkonnahoiule süsinikuheitme vähendamise kaudu. Selleks ühendatakse parem soojustus, päikesepaneelid katusel kui ka tarbimiskäitumist parandada lubavad kodused digitehnoloogiad. Visiooni järgi on tark linn terviklahendus, millega on seotud transpordivõrk, nt rattaringlus, leed-tänavavalgustus jms. Ideoloogilises a plaanis eeldatakse, et tehnoloogia abil on võimalik keskkonnakriisi leevendada ning üksikisik saab tarbijana oma otsustega kliimamuutust mõjutada, kui neid ainult nutika tehnoloogiaga targemaks muuta.
Eeldus kõrgtehnoloogia abistavast rollist keskkonna päästmisel on ühtaegu nii banaalne kui ka armetu. Michael ja Joyce Huesemanni raamat "Techno-Fix" on tehnoloogiakriitilise kirjanduse tipptasemel süntees, kus muu hulgas tõendatakse veenvalt, et tehnogeenseid probleeme nagu kliimamuutus ei ole võimalik täiendavate tehnoloogiatega lahendada. Uued tehnoloogiad toovad uusi soovimatuid tagajärgi, efektiivistamisel on sageli hoopis energiatarbimist suurendav mõju. Kui arvestada tsivilisatsiooni inertsiga, siis on kliimamuutuse katastroofiline piir juba ületatud ja tulevikumuutused juba emiteeritava süsihappegaasiga vältimatult garanteeritud. Isegi maailma kõige autoriteetsema valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) aruandes lähtutakse kõikides mittekatastroofi stsenaariumides eeldusest, et juba emiteeritud süsinikku on võimalik tehnomaagiliselt atmosfäärist välja imeda. Gabriel Levy kinnitas 2020. a novembris ajakirjas Ecologist uuele metaanalüüsile viidates, et see ei ole ega saa võimalikuks. Selle eelduse kummutamise võimalust ei taha tehno-optimistid aga enamasti tunnistada.
Eeldus indiviidi võimekusest keskkonna heaks midagi ära teha muutub teaduskirjanduse toel samuti küsitavaks. Mõte, nagu oleks "natuke paremini tegemine" millekski kasulik, osutub kliimamuutuse lukustumisel ning juba käivituvate tagasisidemehhanismide hoogustumisel tühiseks. Suurim reostaja on tööstus ning selle alalhoidja kasvule orienteeritud majandusmudel, kus tootjal on võimalik nõudlust turunduse abil esile kutsuda. Indiviidi valikud on selles globaalses ja komplekses süsteemis piiratud. Ühiskonnakorralduse muutmist, mida tootmise ja tarbimise dramaatiliseks vähendamiseks tarvis oleks, ei saavutata ilma laiahaardelise poliitilise sekkumiseta ning isegi siis ei pruugita seda saavutada. Tööstusele on vastutuse veeretamine tarbija õlgadele juba aastakümneid mugav viis ise vastutusest pääseda.
Need on vanad tuttavad argumendid, kuid SmartEnCity projektis tooni andva smartovka juhtum lisab siia värske vaatenurga. Mis siis, kui tehnoloogiline sekkumine usaldatakse indiviididele, kellele see töö sisuliselt ja moraalselt üle jõu käib? Mis siis, kui see tehnoloogia sealjuures ka õhulossiks osutub?
Miks teha lihtsalt, kui saab keeruliselt?
Milline ühistu ei sooviks oma maja renoveerida: soojustada, aknaid vahetada, küttesüsteemi nüüdisajastada? Eriti siis, kui osa sellest veel kinni makstakse. Paremini soojustatud maja on elanikele kahtlemata suur hüve. Selle füüsilise infrastruktuuri külge poogitakse nutilinnas ka nn nutivärk. Seina läheb tahvelarvuti, millest on võimalik oma korteri õhukvaliteeti, temperatuuri ning energia-, vee- ja gaasitarbimist jälgida ning temperatuuri reguleerida. Tubadesse veetakse kaablid, paigaldatakse andurid, automaatselt reguleeritud ventilatsioon. Vähemalt kirjade järgi on see kõik kantud usust, et inimest tehnoloogiaga võimestades, talle tarbimiskäitumise kohta infot andes on võimalik teda nügida säästlikuma käitumise poole. Seega on renoveerimistoetuse saamise tingimus ka nutikodulahenduste paigaldamine.
Nutilinn on üks üleüldise nutilaine vahune hari, kus nutitelefonile järgneb nutikas kell, nutikas uks, nutikas WC-pott ning see, mida tänapäeval asjade internetiks nimetatakse. Digitehnoloogia, andmete kogumine, töötlemine ja kuvamine, asjade omavaheline suhtlemine peaks elu paremaks tegema. Enamasti tähendab see triviaalsete probleemide liigkeerulist lahendamist, mis toob nutivõõrastele inimestele suuri kannatusi või sõltuvuse rakendusi haldavatest ettevõtetest. Eriti võikad on need tagajärjed vanematele inimestele, kelle tehnoloogilisest intuitsioonist ei piisa vältimatute probleemide lahendamiseks. Jah, radiaatorit, tulesid või WC-potti võiks juhtida telefonist, aga saab ka lihtsalt nuppu keerata või vajutada, sest selle toimingu juures saab vähem valesti minna. Nupuga tuled ja WC-pott ei saa kokku joosta ning tarkvarata riistvara ei osutu kasutuskõlbmatuks, kui liblika elueaga tarkvaraettevõte pankrotti läheb. Sageli ei ole nutivärk robustne, kasulik ega mõistetav, seda tõestavad ka arvukad teadustööd.* Need näitavad, et suuresti on sellised digiküllastunud targa linna visioonid n-ö korporatiivsed muinasjutud, mida jutustatakse avalikule sektorile linnaruumi investeeringutega seotud pikaajaliste lepingute saamiseks.
Usun, et enamikule ühistutele ei tee liiga oletus, et neile ei olnud nutivärk kaugeltki nii tähtis kui majade füüsilise taristu parandamine, smartovkast suurem oli unistus "warmtovkast". Vajaliku kalli töö jaoks oli saadaval raha ning selle raha kasutamiseks tuli seintele-akendele ka natuke juhtmeid vedada ja mingid tahvlid paigaldada. Olgu peale, mis see siis ära ei ole!
Majad said ilusad ja soojad. Nutielement on aga sarnaselt kogu ülejäänud digisööstuga ülemäära keeruline ning mitte eriti töökindel lahendus mitte eriti suurele probleemile. Radiaatorit ei saa reguleerida nupust, ainult tahvlist. Toatemperatuur reageerib reguleerimispüüdlustele omasoodu. Kas ja mis tõrgub, seda ei ole võimalik niisama lihtsalt teada saada. Kui elatakse majas, kus tahvel ja radiaator suhtlevad üle õhu, mitte kaabliga, siis äkki on radiaatori patareid tühjad? Sundventilatsiooni, mis pumpab tuppa kõrvalmajade suitsuhaisu, ei ole võimalik nutikast tahvlist välja lülitada, sest see lülitub automaatselt uuesti sisse. Selle viletsa saaduse võtab kokku Lauri Saatpalu laulurida: "Kaedes meie viltu kaetud lollimaja, kas see sitt kõik tasus ristil rippumist?"
Kannatused
Targa linna ehitamine eeldab tarkust kõikidelt osalistelt. Projektid on ambitsioonikad ja keerulised. Meie majas oli esialgses projektis nii palju vigu, et nende loetelu ja kõrvaldamiseks kulunud aeg olid muljetavaldavad. Suurejoonelisi ehitustöid tuli teostada lühikese perioodi jooksul majades, kus inimesed samal ajal sees elasid. Kas ühistu on tark ostja, kes annab endale aru, millele ta täpselt käe oli andnud, oskab kaitsta oma elanikke nutikaks saamise kõrvalnähtude eest? Kas projekteerija oskab seda kõike välja mõelda? Kas ehitaja oskab seda kõike valmis ehitada või õiged alltöövõtjad otsida ning nende tööd kontrollida? Kas ehitaja on emotsionaalselt nii tark, et ehitab elanikke austades? Kas rahastaja on nii tark, et oskab suuremaid ja kannatusrohkemaid läbikukkumisi ette näha ja ennetada?
Olen ühe õnnetu kortermaja nutimorfoosi läbi elanud ja ütlen, et kannatused iseloomustavad seda kõige enam. Kogu projekti keerukus ning kõikide osaliste tarkusepuudus tõi hulganisti kannatusi, mille oleks saanud ära hoida. Terve aasta kestnud tööde vältel puudus elanikel selge ülevaade eelseisvast. Dokumenteerisin seda teekonda kroonikana, millest kujunes käpardluse ja äparduste tragikomöödia. Ehitaja kinnitusel tabas meid erakordselt halb õnn, kuid see lohutas vähe, kui kõigi tööde käigus suudeti midagi ära lõhkuda või valesti teha. Hoiatuseta puuritud augud, lõhutud kaablid, tagurpidi ühendatud torud ning valesti paigaldatud radiaatorid, mitu kuud veninud nutiliidese paigaldamine ja kümme muud õnnetust tahtsid lõpuks mõistuse röövida. Tungitakse minu koju ning lubatud uuenduse asemel tuuakse endaga kaasa häving. Lihtsalt soojemat maja soovinud inimesed kannatavad vaikselt hea uue ilma ootuses.
Kes selle eest vastutab, et sellise projekti edu hinnaks ei kujuneks inimeste emotsionaalne ja füüsiline tervis? Algataja, kes raha pakub, kannab minu hinnangul ka moraalset vastutust. Raha motiveerib ja võib motiveerida mõtlematutele tegudele. Seda ette aimates peaks rahastajal selge olema, et ta võib teist poolt kallutada otsustele ja tegudele, mille tulemust too hästi ette ei kujuta. Vastutuse võtmine väljenduks näiteks pühendumises sellele eesmärgile, et kõik ühistud ja kõikide majade kõik elanikud teaksid, mis ja miks ja millal ja kuidas nende kodus toimuma hakkab, millised on nende õigused ning milliseid järeleandmisi neilt oodatakse, kuidas lahendatakse ootamatud tõrked või korvatakse kahjud. See eeldab laiahaardelist kommunikatsiooni, mille käigus garanteeritakse iga hinna eest, et kogu asjakohane teave on kõikideni jõudnud. Ka projekti teostaja ning ehitaja peaksid austama seda, et nende ehitusobjekt on kellegi kodu, kuhu tungimisel ja kus tegutsemisel kehtivad teised reeglid kui tavapärasel ehitusobjektil. See väljenduks tellija ja teostajate vaheliste konfliktivõimaluste teadvustamises ning osaliste ettevalmistuses ja vajaduse korral nõustamises.
Seda vastutust ei võetud. Kui analüüsida kommunikatsiooni, mis lihtsale elanikule projekti jooksul välja paistis, olid puudujäägid mitmekülgsed. Keegi ei teadnud ehituse tegelikku ajakava või seda, mida üks või teine faas elanikele tähendab. Projektimeeskond tegi põhjaliku informeerimise asemel turundusliku maiguga kaasamist, eelistati esteetikat ja vormi põhilise sisu ja teavitamise ulatusele. Paigaldati läikivaid kalli ilmega infotahvleid, millel puudus asjakohane info, mida keegi sinna kirjutada ei osanud. Korraldati kaasamisüritusi, kus pakuti süüa, kõneles David Vseviov, näidati linnaturunduslikke materjale rattaringlusest ja majade kunstilistest lahendustest. Pärast kuudepikkust kannatamist teatati järjekordsel koosolekul: "Küsimuste aeg on pigem lõpus." Enne tuli vaadata slaide sellest, kui ilus ja uhke see uus linn on. Lõpuks vallandunud küsimuste laviinis selgus, et tõrkuva nutikodu eest vastutaja on siiski olemas, kuigi ühistu ja ehitaja pole suutnud teda kunagi mainida ning nutirakendus ise ei anna ühtegi kontakti abi leidmiseks, kusjuures selgus, et rakendus polnud isegi valmis.
Võõrandumine
Just nimelt turunduslike jutupunktide eelistamine on kõige kõnekam asitõend hoiakust, milles linn on objekt, kus mingi osa tehnoloogilise parendamisega saab kogu linn justkui ligitõmbavamaks, nüüdisaegsemaks, edukamaks. Uus linn on tehnoloogilisem ja seetõttu parem. Sellel on aga vähe pistmist kliimamuutusega kohanemise ebaseksika ja ebamugava tööga. Kohanemine eeldab suuresti tehnoloogiast loobumist, tootmise ja tarbimise vähendamist, looduskeskkonna taastamist, tehiskeskkonnast loobumist, robustsuse suurendamist. Nutilinn ei leevenda kliimakriisi sellisel määral, et õigustada enesega rahulolu, ning ei tee meid selle suhtes ka märkimisväärselt vastupidavamaks. Rahulolu, mis sellisest nutilinnast jääb, on rahulolu imetleva konverentsipubliku aplausist, kui ta näeb slaididelt linna, mis kaugelt vaadates nõnda võrratu tundub. Kui mujal maailmas on nutilinnade ja -kodude projektid motiveeritud suuresti äriloogikast, mille abil lukustatakse avalik sektor pikaajaliste lepingutega ühepoolselt kasulikku sõltuvussuhtesse, siis "Targa Tartu" projekti tervenisti arvesse võttes paistab see peamiselt linna turundusüritusena. Ülal kirjeldatud kannatused on seetõttu ohver brändijumala altaril, nagu oleks linnaelanike kogemus vähem väärt linna eemalt vaatava publiku kogemusest.
Olgu öeldud, et ma kindlasti ei kahtlusta tegijaid pahatahtlikkuses või rumaluses, nad tegid tööd õhina ja suure vaevaga. Pigem tekitab tehnoloogia sära teatavat perspektiivitust, mille tõttu võivad mõnedki inimlikud ja sisulised kaalutlused tähelepanuta jääda. Ruumitäiele võrdlemisi ärritunud ning paljude küsimustega elanikele, kes on kannatanud kuude kaupa elu ehitusobjektil, ei ole mõistlik teha läikivat konverentsiettekannet tehnoloogiast ja Tartu linna paranevast visuaalsest identiteedist, eriti kui koju paigaldatud tahvelarvuti on näiteks kõikides tubades temperatuuri 27 kraadi peale tõstnud ning seda muuta ei lase. Tehnoloogia reaalsus on inimesele enamasti ebamugavam kui paberilt vastu vaatav visioon. Linn, mida ettekandes esteetilise ja turundatava objektina esitletakse, paistab sellisena groteskne, võõrandunud linlastest, kes neis majades elavad ning kelle küsimusi ja muresid hoonete ilust osasaamine ei leevenda.
Kriitikat süvendades võib jõuda ka järelduste ja soovitusteni, mida seesuguses projektis teisiti võiks teha. Projekti kommunikatsioonis domineeris pull-informatsioon, s.t elanik vastutas ise enda informeerimise eest (lähen üritusele, kirjutan foorumisse), mitte push-informatsioon, kus vajalik info toimetatakse talle tema motivatsioonist ja teadlikkusest hoolimata kohale. Kõikide elanike täielik informeerimine saab toimuda ainult push-loogika alusel. Kõik ei saanud alati infoõhtutele tulla ning need toimusid sellistes kohtades ja sellise sagedusega, et kõik majade elanikud ei oleks saanudki seal osaleda. Infokiri, mille olemasolust kuulsin ühel neist kaasamisüritustest, ei ole kindel vahend, kui inimesed selle olemasolust midagi ei tea. Ainult projekti eestvedaja saab võtta selle vastutuse, et surub info kõikideni ja veendub, et see on kohale jõudnud. See ei saa olla suurem vaev kui aasta aega teadmatuses lõputute ehitusvaevade talumine.
Mida oleks tarkuse suurendamiseks veel teha saanud? Õpetada rahastust saavat ühistut, mis tõenäoliselt ei ole silmapaistev professionaalne organisatsioon, mida ja kuidas kõikidele elanikele edastada. Ühistutele saanuks jagada jaotusmaterjale ja kohustada neid andma projekti meeskonnale ligipääs postkastidele, kuhu pannakse täiendavad materjalid. Minu ühistu juhatus teatas, et neil ei olegi elanike kontakte (kus nende elanike postkastid siis on?) ning nemad suhtlevad ainult omanikega, lükates vastutuse elanike teavitamisest nende õlule. Ka omanikel ei olnud enamasti seda infot, mida vajati. Meie majas jõudis projektimeeskond postkastideni ühel korral pika küsitlusega, milles vajalikku ja kasulikku infot vähe. Kaasamisüritusel teatas aga meeskonna esindaja, et kõikides majades ei olnud neil üldse võimalik trepikodadesse pääseda. Imestati, kuidas meieni pole jõudnud nutikodu tehnilist lahendust pakkuva ettevõtte EnLife kontaktid. Tõepoolest, ebapädevad umbkeelsed ehitajad, kes suutsid hoolimata kolmest külaskäigust lahenduse valesti paigaldada, ei jätnud lahkudes maha ühtegi juhendit ega isegi telefoninumbrit, kuhu tõrgete korral helistada. Möödus mitu kuud, enne kui meieni jõudis üldse mingisugune info sellest, kuidas lahendus töötab ja kuidas kitsaskohti lahendada. Igal sammul püüti vastutuse tühja pudelit tänaval kellegi teise poole lüüa.
Progress?
Tehno-optimistliku linnaturunduse õhinat võiks taltsutada kliimamuutuse vääramatu loogika. Energiatarbimise vähendamine on kindlasti hea eesmärk, kuid süsinikuneutraalne linn on füüsikaline võimatus. See on ja jääb hüüdlauseks ning sisult rohepesuks, kosmeetiliseks meetmeks, mis ei suuna edasi probleemi, mis on tingitud linna kui sellise olemasolust. Linna kui ülimalt energia- ja materjalijanuse tehiskeskkonna hind on keskkonna ekspluateerimisest tingitud häving, mis ei seisne ainult süsinikuheitmes. Linn neelab pidevalt elektrit, naftat, gaasi, puitu, tsementi, asfalti, terast, kummi, toitu – kõike seda, mille tootmine ja tarbimine tekitavad mitmekülgset kulu ja reostust. Neid ei ole võimalik nullenergiamajade või tarbimisotsustega tasa lülitada, need on linnale kui keerulisele süsteemile olemuslikud.
Vajadus kliimamuutusega kohaneda võib motiveerida inimesi mitmesugustele tegudele, sealjuures püüdlusele päästa senine elukorraldus ja linn äratuntaval kujul. Kõrgtehnoloogilise nutilinna alternatiivina levivad visioonid lihttehnoloogilistest n-ö rumalatest linnadest, mille energeetiline ja materiaalne baas oleks mitu korda väiksem, mitte lihtsalt tahvelarvutist optimeeritud. Senisel kursil mõne peenhäälestusega jätkamine eeldab suurt enesepettust või piiritut optimismi, mis aitaks varjata tegevuse lootusetust. Kui kohanemisvisioonid on poliitiliselt suitsiidsed, siis saab tehnoloogia lihtsasti selleks kaevuks, kust optimismi ammutada, sest lubab lahendusi probleemidele, mille liigtehnoloogilise keskkonna loomine on kaasa toonud. Enese eksitamiseks võib linna peale rohelist värvi ja läikivat turundustolmu pihustada. Sellist linna on lihtne pildi pealt vaadata ning mõelda: progress! Mis on selle kõige hind ning kas just tehnoesteetiline progress on see, mis linna kui tsivilisatsiooni pärispatu kliimakriisi kohtupingis lunastab, see jääb meile kõigile tagantjärele avastamiseks.
* Näiteks Ola Söderström, Till Paasche, Francisco Klauser, Smart cities as corporate storytelling. – City, vol 18, nr 3, lk 307–320, 2014.
### Response:
Kaspar Kruup. Tark linn taskus ei päästa maailma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedus tehti viimase ööpäeva jooksul 8162 koroonatesti, millest 1490 osutus positiivseks. Riigis on koroonaviirus kokku tuvastatud 159 672 inimesel.
Ööpäevaga suri 24 inimest, kellest kõige nooremad olid vanuserühmas 20-29 eluaastat. Viirusega on riigis kokku surnud 2197 inimest.
Lätis tehti viimase ööpäevaga 6336 Covid-19 testi, millest 616 olid positiivsed. Ööpäevaga suri 31 inimest, kellest kõige noorem oli vanuserühmast 25-30 eluaastat.
Riigis on pandeemia algusest kokku tuvastatud 49 568 nakatumist ning viirusega on surnud 849 inimest.
Soomes tuli ööpäevaga juurde 198 uut koroonapositiivset. Haiglaravi vajab 176 inimest, kellest intensiivravil on 19 patsienti.
Kokku on Soomes registreeritud 38 590 nakkusjuhtumit ning 586 surmajuhtu. | Lätis suri viimase ööpäeva jooksul 31 ja Leedus 24 koroonaviirusega inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedus tehti viimase ööpäeva jooksul 8162 koroonatesti, millest 1490 osutus positiivseks. Riigis on koroonaviirus kokku tuvastatud 159 672 inimesel.
Ööpäevaga suri 24 inimest, kellest kõige nooremad olid vanuserühmas 20-29 eluaastat. Viirusega on riigis kokku surnud 2197 inimest.
Lätis tehti viimase ööpäevaga 6336 Covid-19 testi, millest 616 olid positiivsed. Ööpäevaga suri 31 inimest, kellest kõige noorem oli vanuserühmast 25-30 eluaastat.
Riigis on pandeemia algusest kokku tuvastatud 49 568 nakatumist ning viirusega on surnud 849 inimest.
Soomes tuli ööpäevaga juurde 198 uut koroonapositiivset. Haiglaravi vajab 176 inimest, kellest intensiivravil on 19 patsienti.
Kokku on Soomes registreeritud 38 590 nakkusjuhtumit ning 586 surmajuhtu.
### Response:
Lätis suri viimase ööpäeva jooksul 31 ja Leedus 24 koroonaviirusega inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda etapi järel liidriks kerkinud Diggins lõpetas finaaletapi rootslanna Ebba Anderssoni järel teisel kohal ning edestas kokkuvõttes teise koha saanud venelannat Julia Stupakki minuti ja 24,8 sekundiga. Kolmas oli Andersson (+2.00,8).
Pühapäevasel traditsioonilise lõputõusuga vabatehnikaetapil oli esimene Andersson (36.45,6), kellele järgnesid Diggins (+9,2), prantslanna Delphine Claudel (+32,6) ja Stupak (+40,0). Kuue hulka jõudsid ka venelanna Tatjana Sorina (+1.04,3) ja tšehhitar Katerina Razymova (+1.17,4).
Anderssoni jaoks oli tegemist karjääri esimese etapivõiduga MK-sarjas. Eelnevalt oli ta jõudnud individuaalselt pjedestaalile 17 korda, aga mitte kunagi selle kõrgeimale astmele.
Üldarvestuses tuli Digginsi, Stupaki ja Anderssoni järel neljandaks Sorina (+2.58,1), viiendaks soomlanna Krista Pärmäkoski (+3.23,0), kuuendaks ameeriklanna Rosie Brennan (+3.27,6), seitsmendaks venelanna Natalja Neprjajeva (+3.28,5) ja kaheksandaks sakslanna Katharina Hennig (+3.41,1).
Tour de Ski punktiarvestuse võitis rootslanna Linn Svahn (68), kellele järgnesid Diggins (57) ja sloveen Anamarija Lampic (43). | Diggins tegi Tour de Ski võiduga suusaajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda etapi järel liidriks kerkinud Diggins lõpetas finaaletapi rootslanna Ebba Anderssoni järel teisel kohal ning edestas kokkuvõttes teise koha saanud venelannat Julia Stupakki minuti ja 24,8 sekundiga. Kolmas oli Andersson (+2.00,8).
Pühapäevasel traditsioonilise lõputõusuga vabatehnikaetapil oli esimene Andersson (36.45,6), kellele järgnesid Diggins (+9,2), prantslanna Delphine Claudel (+32,6) ja Stupak (+40,0). Kuue hulka jõudsid ka venelanna Tatjana Sorina (+1.04,3) ja tšehhitar Katerina Razymova (+1.17,4).
Anderssoni jaoks oli tegemist karjääri esimese etapivõiduga MK-sarjas. Eelnevalt oli ta jõudnud individuaalselt pjedestaalile 17 korda, aga mitte kunagi selle kõrgeimale astmele.
Üldarvestuses tuli Digginsi, Stupaki ja Anderssoni järel neljandaks Sorina (+2.58,1), viiendaks soomlanna Krista Pärmäkoski (+3.23,0), kuuendaks ameeriklanna Rosie Brennan (+3.27,6), seitsmendaks venelanna Natalja Neprjajeva (+3.28,5) ja kaheksandaks sakslanna Katharina Hennig (+3.41,1).
Tour de Ski punktiarvestuse võitis rootslanna Linn Svahn (68), kellele järgnesid Diggins (57) ja sloveen Anamarija Lampic (43).
### Response:
Diggins tegi Tour de Ski võiduga suusaajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi meid lahutab Oskar Lutsu sünnist nüüd juba 134 aastat, pole tema ajakestvuses põhjust kahelda. Järjestikused uusväljaanded 1 ja teatritükid, viimastel aastatel ka (taas) filmitegijad aitavad tema loomingut üha pildil hoida.
Ümmargustel tähtpäevadel on Tartus Ropka-Tamme (Pauluse) kalmistul kirjaniku haual ikka kombeks olnud lühikesed sõnavõtud. Kõige elamuslikum oli Oskar Lutsu sajanda juubeli märkimine 1987. aastal (kolmekümnekraadises pakases!), kus sõna said Tartu kirjanikud-kriitikud Leo Metsar, Henn-Kaarel Hellat, Ülo Tonts, Aivo Lõhmus, Heino Puhvel. 2
Võiks koguni öelda, et 1987. aasta jaanuaris äratati seni pikka aega mingi kummalise koolmeisterlikult pisendava üleolekuga käsitletud rahvakirjanik uuele elule.
Mulle on see austav ülesanne – kirjaniku haual kõnet pidada – osaks langenud kahel korral, 2012. ja 2017. aastal. Meenutagu need (varem ilmumata) sõnavõtud kirjanikku taas siin ja praegu.
Kõne Oskar Lutsu haual 7. jaanuaril 2012. aastal, kirjaniku 125. sünniaastapäeval
Iga kirjaniku jaoks on kõige suuremaks tunnustuseks see, kui rahvas ise tema müüti ehitab ja põlistab.
Oskar Lutsul on selles mõttes eriliselt vedanud: tema müüti ehitatakse edasi innukalt ja katkematult juba sada aastat, "Kevade" ilmumisest alates.
Pärast oma Lutsu-raamatu ilmumist olen saanud mitmeid e-kirju mitte ainult tuttavatelt, vaid ka mulle hoopis tundmatutelt inimestelt, ja ikka on neil Lutsu asjus veel midagi küsida, täpsustada või täiendada.
Ühe sellise omapärase lisanduse Lutsu-müüdile tahaksin siin ja praegu näiteks tuua.
Mäletatavasti on omaaegne noorkriitik Ilmar Reiman öelnud Lutsu jutustuse "Udu" kohta lause, mida ma ka oma raamatus tsiteerin: "See on libe, tõesti lutsulik stiil, kuid tal on sama mudamaik juures, mis jõelutsulgi, kes kuulub kolmanda järgu kalade hulka."
Sellega seoses sain ma huvitava meili, mille autor, ajaloolane Kalle Kroon kirjutab mulle: "…oma monograafias lk. 134 mainite, et (---) Reiman 3 peab lutsu, "eriti jõelutsu", mudamaitseliseks kolmanda klassi kalaks. See on ränk ülekohus, ja annan ka põhjused, miks see Reimani arvamus torkas – ma olen olnud üle 30. a kalamees ja seda asja tunnen..."
Meili autor kirjeldab mitmesuguste kalade maitseomadusi ja teatab siis: "Luts ei songerda toitu otsides mudas, nagu teevad seda linask ja koger või angerjas. (---) Lutsul on tegelikult kõige puhtama maitsega liha. On isegi mõnikord väidetud, et ta liha on tuim, "maitsetu," kuid õigesti valmistatuna on ta liha kõige mahlasem teiste kaladega võrreldes.
Millest siis ülalmainitud negatiivne arvamus? Asi on meie kalaturustamise venivuses," selgitab kalandusspetsialist. Ta nimetab õigesti säilitatud ja valmistatud lutsu tõeliseks maiuspalaks ning toonitab: "Lutsusült maksatükikestega on delikatess, luts praetult-hautatult shalottsibulate ja valge pipraga on nagu austrid".
See ilmekas kulinaarne läkitus tuletab kirjandusuurijale ja küllap ka igale tõsisemale kirjandushuvilisele veel kord meelde, et ka näiliselt kõige veenvamaid ja tõsikindlamaid väiteid tuleks vahel värske pilguga üle vaadata. Lutsu osas eriti.
Samas näitavad sellised kirjad – ja neist võiksin ma tuua veel hea hulga näiteid – kuidas rahvas ise tões ja vaimus ehitab edasi müüti oma ehtsast rahvakirjanikust, kelle mälestust me täna siin austame.
Kõne Oskar Lutsu haual 7. jaanuaril 2017. aastal, kirjaniku 130. tähtpäeval
Kui üks noor inimene tahab teada midagi lähemat Oskar Lutsu kohta ja kui talle parasjagu ei satu kätte minu Lutsu-raamat – mida ma muidugi soojalt soovitan, sest kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise –, siis on üsnagi tõenäoline, et ta lööb lahti akadeemiliseks nimetatud suure halli Eesti kirjanduse ajaloo köited.
Ja mida ta siis loeb selle väljaande III köitest tiraažiga 15 000 ?
Ta loeb selliseid määratlusi: olustikurealist Luts "ei suutnud", "ei saavutanud", "ei küüni", "ei lisanud", "ei jõudnud", ja lõpuks, tema teostes "puudub sügavam probleemistik".
Sellised hinnangud ringlesid hulk aastakümneid Lutsu ümber nagu kurjad kummitused või kodukäijad, antud tsitaadid olid siis 1969. aastast.
Me teame, mis sai edasi. Luts on kirjanik, kes paneb end maksma aeglaselt, aga kindlalt ning teeb seda aja, poliitiliste režiimide ja isegi isetarkade kriitikute kiuste. Seisime siin ka Oskar Lutsu 100. juubeli aegu ja vahepealse 30 aastaga on Luts meie kirjandusteadvuses ja rahvuslikus mütoloogias end kindlustanud sedavõrd jõuliselt, et tema positsiooni ei näi kõigutavat enam miski.
Selle positsiooni üle mõeldes meenus mulle üks vana anekdootlik lugu.
Sügaval nõukogude ajal oli kombeks esile tõsta nõukogude korra hiiglaslikke eeliseid võrreldes pimeda tsaariajaga. Ühel Tuula oblasti parteikoosolekul oli oraator kuulutanud: "Tsaariajal oli meie oblastis üksainus kirjanik, aga praegu on meil neid üle saja!"
Seepeale oli saalist keegi küsinud, et kes see üks siis ikkagi oli.
Oraator hakkas pisut kogelema ja vastas lõpuks häbelikult: Lev Tolstoi. 4
Kui mõelda meie praeguse üliküllusliku kirjanduse ja Lutsu peale, küllap taipate, miks see lugu mulle meelde tuli.
Nii et elagu klassikud, keda mitte ainult tähtpäevadel ellu äratatakse ja tolmust puhtaks pühitakse, vaid ka argipäevadel loetakse!
Ja elagu meie kõige rahvalähedasem klassik Oskar Luts!
1 Äsja ilmus "Soo" uustrükk. Mainiksin ka enda koostatud raamatut kirjaniku vähemtuntud lühiproosast: Oskar Luts, "Ühe naise kiri. Valik novelle ja lühipalu", Ilmamaa, Tartu 2020, 144 lk.
2 Kõik tollased viis kõnet on avaldatud ajalehes Edasi 10. jaanuaril 1987, nr 7, lk 4. Olen neid refereerinud oma raamatus "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest", Ilmamaa, Tartu 2007, lk 387.
3 Viljakast ja paljutõotavast noorkriitikust, Lutsu eripära vahel ka teraselt tajunud Ilmar Reimanist (1906-30) olen lähemalt kirjutanud oma Lutsu-raamatus lk 131-132 ja 134.
4 Sedasama kurioosset-anekdootlikku lugu (mida kaldun pidama tõestisündinuks) meenutasin ka oma proosaülevaates – Looming 2018/3, lk 405. Mis teha, kui see tore lugu liigagi tihti meenub... | Aivar Kulli ajalootund. Kaks kõnet Oskar Lutsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi meid lahutab Oskar Lutsu sünnist nüüd juba 134 aastat, pole tema ajakestvuses põhjust kahelda. Järjestikused uusväljaanded 1 ja teatritükid, viimastel aastatel ka (taas) filmitegijad aitavad tema loomingut üha pildil hoida.
Ümmargustel tähtpäevadel on Tartus Ropka-Tamme (Pauluse) kalmistul kirjaniku haual ikka kombeks olnud lühikesed sõnavõtud. Kõige elamuslikum oli Oskar Lutsu sajanda juubeli märkimine 1987. aastal (kolmekümnekraadises pakases!), kus sõna said Tartu kirjanikud-kriitikud Leo Metsar, Henn-Kaarel Hellat, Ülo Tonts, Aivo Lõhmus, Heino Puhvel. 2
Võiks koguni öelda, et 1987. aasta jaanuaris äratati seni pikka aega mingi kummalise koolmeisterlikult pisendava üleolekuga käsitletud rahvakirjanik uuele elule.
Mulle on see austav ülesanne – kirjaniku haual kõnet pidada – osaks langenud kahel korral, 2012. ja 2017. aastal. Meenutagu need (varem ilmumata) sõnavõtud kirjanikku taas siin ja praegu.
Kõne Oskar Lutsu haual 7. jaanuaril 2012. aastal, kirjaniku 125. sünniaastapäeval
Iga kirjaniku jaoks on kõige suuremaks tunnustuseks see, kui rahvas ise tema müüti ehitab ja põlistab.
Oskar Lutsul on selles mõttes eriliselt vedanud: tema müüti ehitatakse edasi innukalt ja katkematult juba sada aastat, "Kevade" ilmumisest alates.
Pärast oma Lutsu-raamatu ilmumist olen saanud mitmeid e-kirju mitte ainult tuttavatelt, vaid ka mulle hoopis tundmatutelt inimestelt, ja ikka on neil Lutsu asjus veel midagi küsida, täpsustada või täiendada.
Ühe sellise omapärase lisanduse Lutsu-müüdile tahaksin siin ja praegu näiteks tuua.
Mäletatavasti on omaaegne noorkriitik Ilmar Reiman öelnud Lutsu jutustuse "Udu" kohta lause, mida ma ka oma raamatus tsiteerin: "See on libe, tõesti lutsulik stiil, kuid tal on sama mudamaik juures, mis jõelutsulgi, kes kuulub kolmanda järgu kalade hulka."
Sellega seoses sain ma huvitava meili, mille autor, ajaloolane Kalle Kroon kirjutab mulle: "…oma monograafias lk. 134 mainite, et (---) Reiman 3 peab lutsu, "eriti jõelutsu", mudamaitseliseks kolmanda klassi kalaks. See on ränk ülekohus, ja annan ka põhjused, miks see Reimani arvamus torkas – ma olen olnud üle 30. a kalamees ja seda asja tunnen..."
Meili autor kirjeldab mitmesuguste kalade maitseomadusi ja teatab siis: "Luts ei songerda toitu otsides mudas, nagu teevad seda linask ja koger või angerjas. (---) Lutsul on tegelikult kõige puhtama maitsega liha. On isegi mõnikord väidetud, et ta liha on tuim, "maitsetu," kuid õigesti valmistatuna on ta liha kõige mahlasem teiste kaladega võrreldes.
Millest siis ülalmainitud negatiivne arvamus? Asi on meie kalaturustamise venivuses," selgitab kalandusspetsialist. Ta nimetab õigesti säilitatud ja valmistatud lutsu tõeliseks maiuspalaks ning toonitab: "Lutsusült maksatükikestega on delikatess, luts praetult-hautatult shalottsibulate ja valge pipraga on nagu austrid".
See ilmekas kulinaarne läkitus tuletab kirjandusuurijale ja küllap ka igale tõsisemale kirjandushuvilisele veel kord meelde, et ka näiliselt kõige veenvamaid ja tõsikindlamaid väiteid tuleks vahel värske pilguga üle vaadata. Lutsu osas eriti.
Samas näitavad sellised kirjad – ja neist võiksin ma tuua veel hea hulga näiteid – kuidas rahvas ise tões ja vaimus ehitab edasi müüti oma ehtsast rahvakirjanikust, kelle mälestust me täna siin austame.
Kõne Oskar Lutsu haual 7. jaanuaril 2017. aastal, kirjaniku 130. tähtpäeval
Kui üks noor inimene tahab teada midagi lähemat Oskar Lutsu kohta ja kui talle parasjagu ei satu kätte minu Lutsu-raamat – mida ma muidugi soojalt soovitan, sest kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise –, siis on üsnagi tõenäoline, et ta lööb lahti akadeemiliseks nimetatud suure halli Eesti kirjanduse ajaloo köited.
Ja mida ta siis loeb selle väljaande III köitest tiraažiga 15 000 ?
Ta loeb selliseid määratlusi: olustikurealist Luts "ei suutnud", "ei saavutanud", "ei küüni", "ei lisanud", "ei jõudnud", ja lõpuks, tema teostes "puudub sügavam probleemistik".
Sellised hinnangud ringlesid hulk aastakümneid Lutsu ümber nagu kurjad kummitused või kodukäijad, antud tsitaadid olid siis 1969. aastast.
Me teame, mis sai edasi. Luts on kirjanik, kes paneb end maksma aeglaselt, aga kindlalt ning teeb seda aja, poliitiliste režiimide ja isegi isetarkade kriitikute kiuste. Seisime siin ka Oskar Lutsu 100. juubeli aegu ja vahepealse 30 aastaga on Luts meie kirjandusteadvuses ja rahvuslikus mütoloogias end kindlustanud sedavõrd jõuliselt, et tema positsiooni ei näi kõigutavat enam miski.
Selle positsiooni üle mõeldes meenus mulle üks vana anekdootlik lugu.
Sügaval nõukogude ajal oli kombeks esile tõsta nõukogude korra hiiglaslikke eeliseid võrreldes pimeda tsaariajaga. Ühel Tuula oblasti parteikoosolekul oli oraator kuulutanud: "Tsaariajal oli meie oblastis üksainus kirjanik, aga praegu on meil neid üle saja!"
Seepeale oli saalist keegi küsinud, et kes see üks siis ikkagi oli.
Oraator hakkas pisut kogelema ja vastas lõpuks häbelikult: Lev Tolstoi. 4
Kui mõelda meie praeguse üliküllusliku kirjanduse ja Lutsu peale, küllap taipate, miks see lugu mulle meelde tuli.
Nii et elagu klassikud, keda mitte ainult tähtpäevadel ellu äratatakse ja tolmust puhtaks pühitakse, vaid ka argipäevadel loetakse!
Ja elagu meie kõige rahvalähedasem klassik Oskar Luts!
1 Äsja ilmus "Soo" uustrükk. Mainiksin ka enda koostatud raamatut kirjaniku vähemtuntud lühiproosast: Oskar Luts, "Ühe naise kiri. Valik novelle ja lühipalu", Ilmamaa, Tartu 2020, 144 lk.
2 Kõik tollased viis kõnet on avaldatud ajalehes Edasi 10. jaanuaril 1987, nr 7, lk 4. Olen neid refereerinud oma raamatus "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest", Ilmamaa, Tartu 2007, lk 387.
3 Viljakast ja paljutõotavast noorkriitikust, Lutsu eripära vahel ka teraselt tajunud Ilmar Reimanist (1906-30) olen lähemalt kirjutanud oma Lutsu-raamatus lk 131-132 ja 134.
4 Sedasama kurioosset-anekdootlikku lugu (mida kaldun pidama tõestisündinuks) meenutasin ka oma proosaülevaates – Looming 2018/3, lk 405. Mis teha, kui see tore lugu liigagi tihti meenub...
### Response:
Aivar Kulli ajalootund. Kaks kõnet Oskar Lutsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisena lõpetas Norra (Ingrid Landmark Tandrevold, Marte Olsbu Röiseland, Johannes Dale, Sturla Holm Lägreid; 0+7; +0,7) ja kolmandana Prantsusmaa (Anais Chevalier-Bouchet, Justine Braisaz-Bouchet, Fabien Claude, Quentin Fillon Maillet; 0+6; +12,1).
Avavahetusest tuli liidrina prantslanna Chevalier-Bouchet, kuid teise ja kolmanda vahetuse järel hoidis esikohta juba Venemaa, kes enne viimast vahetust edestas Norrat 3,6 sekundiga.
Viimasest tiirust lahkus esimesena taas prantslane Fillon Maillet, aga tema lõpukiirus jäi konkurentidele alla ning kuigi staadionile jõudis esimesena norralane Lägreid, siis Latõpov möödus ja lõpetas võitjana.
Kaheksa parema sekka mahtusid veel Valgevene (1+5; +50,3), Saksamaa (1+7; +1.06,0), Šveits (0+7; 1.29,4), Itaalia (0+8; +1.58,8) ja Soome (0+5; +1.59,7).
Regina Oja (0+1) tuli avavahetusest 11. kohal, kolm möödalasku teinud Johanna Talihärm kukutas koondise 15. kohale. Trahviringil käinud Kalev Ermits andis veel ühe koha ära ja 16. positsioonil Robert Heldna ka lõpetas. Eesti sai kirja ühe trahviringi ja seitse varupadrunit ning kaotas Venemaale 4.45,1.
Enne võistlust:
Tegemist on hooaja esimese võistlusega sellel distsipliinil. Kokku läheb starti 24 võistkonda, nende seas ka Eesti koosseisus Regina Oja, Johanna Talihärm, Kalev Ermits ja Robert Heldna.
Eelmisel hooajal peeti MK-sarjas kolm segateatesõitu ja esikohad läksid erinevatele koondistele: Östersundis võitis Itaalia, Pokljukas oli parim Prantsusmaa ja Antholz-Anterselvas triumfeeris Norra. | Latõpovi lõpuspurt tõi Venemaale hooaja esimese etapivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisena lõpetas Norra (Ingrid Landmark Tandrevold, Marte Olsbu Röiseland, Johannes Dale, Sturla Holm Lägreid; 0+7; +0,7) ja kolmandana Prantsusmaa (Anais Chevalier-Bouchet, Justine Braisaz-Bouchet, Fabien Claude, Quentin Fillon Maillet; 0+6; +12,1).
Avavahetusest tuli liidrina prantslanna Chevalier-Bouchet, kuid teise ja kolmanda vahetuse järel hoidis esikohta juba Venemaa, kes enne viimast vahetust edestas Norrat 3,6 sekundiga.
Viimasest tiirust lahkus esimesena taas prantslane Fillon Maillet, aga tema lõpukiirus jäi konkurentidele alla ning kuigi staadionile jõudis esimesena norralane Lägreid, siis Latõpov möödus ja lõpetas võitjana.
Kaheksa parema sekka mahtusid veel Valgevene (1+5; +50,3), Saksamaa (1+7; +1.06,0), Šveits (0+7; 1.29,4), Itaalia (0+8; +1.58,8) ja Soome (0+5; +1.59,7).
Regina Oja (0+1) tuli avavahetusest 11. kohal, kolm möödalasku teinud Johanna Talihärm kukutas koondise 15. kohale. Trahviringil käinud Kalev Ermits andis veel ühe koha ära ja 16. positsioonil Robert Heldna ka lõpetas. Eesti sai kirja ühe trahviringi ja seitse varupadrunit ning kaotas Venemaale 4.45,1.
Enne võistlust:
Tegemist on hooaja esimese võistlusega sellel distsipliinil. Kokku läheb starti 24 võistkonda, nende seas ka Eesti koosseisus Regina Oja, Johanna Talihärm, Kalev Ermits ja Robert Heldna.
Eelmisel hooajal peeti MK-sarjas kolm segateatesõitu ja esikohad läksid erinevatele koondistele: Östersundis võitis Itaalia, Pokljukas oli parim Prantsusmaa ja Antholz-Anterselvas triumfeeris Norra.
### Response:
Latõpovi lõpuspurt tõi Venemaale hooaja esimese etapivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mida on ilu mõiste lääne kultuuris üldiselt tähendanud? Kuivõrd see on seotud korra, korrastatuse ja harmoonia kategooriatega?
Põhimõtteliselt on see olnud peaaegu kuni viimase ajani ikka seotud just korrastatuse ja harmooniaga ehk siis vastavusega sellele, kuidas asjad oleksid hästi. Hea ja tegelikult ka halva mõiste on mõjutanud ilu mõistet, sest ilu on teatavas mõttes ka moraalne kategooria.
Tänapäeval on ilu kaotanud oma sellise moraalsuse. Näiteks kirjanduses kasutatakse tihtipeale sellist võtet, et näidatakse, kuidas keegi on väliselt ilus, aga sisemiselt inetu. Oscar Wilde on tüüpnäide.
Aga kui vaadata antiiki ja keskaega – ja varauusaeg läheb tegelikult ka sinna alla –, siis seal ei ole sellist asja. Seal on idee ikkagi selles, et sisemine olemus peegeldub ka väliselt. Väline inetus näitab ka moraalset palet. See on seotud Aristotelese hinge teooriaga. Hing on inimese vorm ja see vorm avaldub väljanägemises ja selles, kuidas ta kõneleb ja kõigis tema väljendustes. Ja kui hing on kuidagi rikutud, siis see avaldub ka füüsiliselt. Muu hulgas haigustes. Selles mõttes on ilu kui puhtalt esteetiline kategooria üsna uus asi.
Valgustusajast alguse saanud mentaliteedi tulemus...
See tekib, kui aristotelism kaotab oma üldkehtivuse; filosoofias XVII sajandi lõpp, XVIII sajandi algus. Muudesse valdkondadesse jõuavad need uued teooriad hiljem. Näiteks meditsiini, kus veel tükk aega kasutatakse humoraalseid teooriaid, mis baseeruvad sellelsamal aristotellikul ideel. Kunstides hakkavad need uued arusaamad ilmuma välja XVIII sajandi keskel ja lõpul, järgmise sajandi alguses on juba selge, et ilu käsitletakse eraldi autonoomse kategooriana.
Aga keskajal oli levinud ka platonismist tõukunud arusaam, et maine ja taevane ilu on midagi kardinaalset erinevat. Selle – ka kujutavaid kunste oluliselt mõjutanud – mentaliteedi eredaks väljenduseks on muuhulgas see ääretult mõjukas ja kuulus tsitaat piiblist Pauluse esimesest kirjast korintlastele, et "praegu me näeme üksnes aimamisi, siis aga palgest palgesse".
See keskajal väga oluline arusaam oli seotud uusplatonistliku kunstiteooriaga, mille aluseks on kõigepealt Platoni vaade, et tõelised vormid on taevas ning maa peal on ainult ebatäpsed või puudulikud jäljendid. Nii nagu me ei suuda kunagi käega joonistada ideaalset kolmnurka, isegi kui me väga püüame, aga me suudame seda mõttes ette kujutada. Ja see käib kõigi asjade kohta samamoodi.
Ja kunst on veel mitu korda ebatäiuslikum, kuivõrd kunst jäljendab inimest ja inimene jäljendab üleloomulikku või ülemaist ideed. Seega on kunst jäljenduse jäljendus. Ja jäljendavates kunstides ei olnud selle nägemuse järgi mingit erilist sisu.
Just ristilöömise stseenid olid need, kuhu tuli sisse taotluslikku groteski ja inetust. Ja seetõttu ei saa ka Jeesus seal ilus välja näha.
See, mida seal kujutatakse, väljendub tema kannatustes. Ja tegelikult on kogu Jeesuse kannatuste teema teoloogiliselt väga keeruline küsimus. Kes seal ristil kannatab? Kas Jumal on võimeline inimlike piinade käes kannatama? Või kannatab ainult inimene? Aga kui kannatab ainult inimene ja Jumalal ei ole seal mingit asja, siis tekib ikkagi küsimus, et mis seal siis on?
Lõhe ideede maailma ja füüsilise mateeria vahel lõi kujutavate kunstide jaoks päris arvestatava probleemi. Kuidas see oluliste vaimulike teemade käsitlemisel siis lahendati, näiteks ikoonimaalis?
Mõte on selles, et ma jäljendan mitte seda maist asja, vaid hakkan kohe jäljendama üleloomulikku või üleinimlikku ideed. Seetõttu võivad ikoonid tunduda ebarealistlikud, aga see ebarealistlikkus on taotluslik, ei püütagi kopeerida inimest, keda me näeme, vaid hoopis ideed, mis niikuinii väljendub inimlikus vormis ebatäiuslikult.
Selles kontekstis oli muusikal eriline positsioon võrreldes teiste kunstidega. Muusika kui proportsioonide kunst paiknes keskaegses maailmapildis palju lähemal platonistlikule ideede maailmale. Samas reaalselt kõlav füüsiline heli oli midagi palju vähem olulist ja teisejärgulisemat.
Muusika on üks matemaatilistest kunstidest. Ja matemaatilised kunstid on iseenesest abstraktsed – kui me räägime matemaatikast kui teatavast ideaalsete vormide esitamisest.
Huvitav on, et murrang, mis toimus maalikunstis XIV sajandil ja väljendub inimkeskse perspektiivi kehtestamises ja realismis, tuleb muusikas oluliselt hiljem. Aga selle pöörde puhul, mis muusikas hiljem tuleb, on samuti oluline fookuse muutus abstraktsetelt proportsioonidelt ja struktuuridelt vahetuma kõlataju poole. Ja tegelikult pinge nende kahe lähenemise vahel – muusika kui abstraktsetele struktuuridele rajanev kunst või muusika kui vahetu meeleline nauding – on teatud mõttes säilinud tänapäevani välja. Eriti selgelt lööb taassündinud kirg strukturaalse ja proportsionaalse lähenemisviisi vastu välja viiekümnendate modernistlikus muusikas. Seal taustal oli aga kindlasti olulisel kohal sügav pettumus, mis kaasnes II maailmasõja kogemusega. Tekkis sügav umbusk vahetu ja meelelise kunstielamuse suhtes. Ilmselt suuresti muuhulgas seetõttu, et tajuti, kui lihtne on sedalaadi kunstiesteetika abil inimestega manipuleerida. Nii bolševistlikule kui natsistlikule, rõhutatult maisele kunstiarusaamale tekkis vastupidine nägemus kunstist, mis läheneb teadustele. Kunst pidi nüüd olema midagi kainet, objektiivset ja distantseeritut.
Jah, nii natsistlik kui kommunistlik kunst oli rõhutatult realistlik. Prooviti kujutada n-ö tegelikke asju: sõdurid sõdivad, töölised teevad tööd. Otsiti täiuslikku natsismi või täiuslikku kommunismi vormi, mida taheti siis kunstis näha. Modernism on ilmselgelt reaktsioon sellele. Realismi eitus.
"Mingitpidi on võimalik kirjutada inimkonna ajalugu just nii, kuidas nad tulevad uutesse ajastutesse läbi erakordsete sündmuste, mis annavad võimaluse maailmaga uutmoodi suhestuda."
Ma olen selles kontekstis mõelnud just liikumistele, mis eitavad kunsti. Näiteks pietistid. Miks nad eitavad kunsti? Sageli just seetõttu, et nende jaoks on kunst nagu pettus. Nende maailmavaate aluseks on rõhutatud autentsuse nõue. Ja igasugune kunst – näitekunst, maalikunst esitab tegelikkust alati valesti. Ei taba seda. Ja see autentsusenõue on niivõrd radikaalne, et kunstidest pigem loobutakse, ei hakatagi nendega tegelema.
... või siis oleks teine võimalus rajada kunst radikaalselt teistele alustele. Sellega seoses meenub futurism ja just futuristlik manifest, kus põhimõtteliselt kutsuti üles hävitama muuseumid ja raamatukogud. Minevikust tuleb jõuliselt loobuda, kunst peab kõndima kaasajaga absoluutselt käsikäes ja võibolla isegi paar sammu ees.
Seal on jah seesama mõtlemine. Seetõttu ongi huvitav vaadata neid, kes kunste eitavad. Neil on tihtipeale aluseks sügavalt läbitunnetatud põhimõtted, miks nad seda teevad. Need, kes on kunsti suhtes väga kriitilised, võtavad kunsti väga tõsiselt. Tihtipeale tõsisemalt kui need, kes ütlevad, et las need kunstnikud teevad, mis nad tahavad. Et sellest niikuinii midagi ei olene.
Meie vestlus läks lahti ilu kategooria analüüsist. Aga iluga on ikka kaasas käinud ka inetuse kategooria. Kuidas seda vaadelda?
Mulle tundub, et tänapäeval ei ole ilu see kategooria, mida otsitakse, vaid eelkõige mõjuvus. Ja väga sageli on see mõjuvus seotud kohutavuse, vägivaldsusega. Aga tegelikult ei ole ka see midagi uut. Juba Vanas Testamendis on näha, et mõjuvus ja kohutavus on esteetilised kategooriad.
Nagu ka Uues Testamendis Salome Ristija Johannese peaga.
Jah. Sa esitad selliseid pilte, mis oma kohutavuses kõnetavad inimesi. Hirmul on suured silmad – et paremini näha. Ja tihtipeale – praegu eriti – on raske võistelda vaataja, lugeja või kuulaja tähelepanuga. Ja siis on üks võimalus teda hirmutada või šokeerida. Kui teda on hirmutatud, siis ta paneb tähele.
Aga abstraktsel tasandil, kuidas ilu ja inetus toimivad. See on nagu tume ja hele. Varju on vaja, et mingit heledust välja tuua.
Rääkides kunsti vahetust ja emotsionaalsest mõjust – Augustinusel on selle kohta huvitav analüüs. Ühelt poolt oli ta kriitiline muusika vahetu emotsionaalse mõju osas, mis jättis ka talle endale ilmselgelt sügava jälje. Muusika peaks tema nägemuses ikkagi eelkõige kristlikku sõnumit teksti kaudu edasi andma. Aga samas ta möönab, et kui mõni inimene leiab tee kristluse juurde tänu sellele, et selle tee avas talle just muusikaelamus, siis on muusika vahetus mõjus ju ka midagi väga väärtuslikku. Ja tundub, et nende kahe nägemuse vahelist konflikti ei suudagi Augustinus endas lahendada.
Tema on kindlasti üks neist, keda muusika väga tõmbas ja tugevalt mõjutas. Lausa häirivalt tugevalt, samamoodi nagu teater mõjus talle häirivalt tugevalt. Kindlasti oli Augustinus äärmiselt tundliku meelega inimene, kes oli seetõttu ilmselt tõesti nagu lõhki rebitud nende kahe pooluse vahel. Kui ta räägib teatrist, siis on ta samuti väga kriitiline. Aga ta räägib seal tunnetele ja emotsioonidele apelleerimisest. Ta elab tohutult läbi teatris esitatud kannatusi ja analüüsib, miks inimene selliseid elamusi otsib. Mida see annab?
Ega see polaarsus ei ole tegelikult kuhugi kadunud. Mulle tundub, et oleme praegusel hetkel mingisuguse uusmoralismi taastekke tunnistajateks, ja seda mitte ainult kunstides. Ma pean silmas eelkõige anglosaksi maade woke kultuuri, kus on hakatud ka kunstidele päris palju ette kirjutama nii seda, mida ja kuidas tohib kunstides materjalina kasutada, kui ka selles, kuidas kunstnik peab end loojana positsioneerima.
Olen täpselt sedasama ka ise mõelnud. Esitatakse äärmiselt kõrgeid nõudmisi, ja mitte ainult kunstidele, vaid ka inimestele üldiselt. Kristlikus kultuuris on kogu aeg olemas olnud mõte, et inimene ei ole täiuslik ja see on paratamatu, sest täiust ei ole võimalik saavutada. Nüüd siis mõned sekulaarsed liikumised leiavad, et inimene saab olla täiuslik. Mis on ühest küljest ju hea lootus. Aga probleem on selles, et inimene mitte ainult ei võiks olla täiuslik, vaid peab olema. Ja siis tekib küsimus, et mida teha ebatäiuslike inimestega. Sest neid ebatäiuslikke inimesi paratamatult on ja samas täiuslikkuse kriteeriumid muutuvad järjest rangemaks. Nii juhtubki see, et "pagan küll, meil oleks väga hea riik siin, kui neid ebatäiuslikke inimesi ei oleks. Kuidas me neist lahti saame? Mida me nendega teeme?" Ja see küsimus laieneb ka kunstile, sest kunst peab esindama moraalset täiuslikkust. Minu arvates on see väga problemaatiline hoiak. See on niivõrd radikaalne, et ta ei ole valmis andestama ebatäiuslikkust.
Kuidas arvad, kas praegune pandeemia on sellele mõjunud? Mõned konservatiivsed mõtlejad on väljendanud lootust, et äkki õpetab äärmuslik olukord meid jälle keskenduma olulisele. Tundub, et nii ei ole küll läinud. Pigem on mingi hüsteerilisus läinud veel suuremaks.
See pandeemia võimendab igasuguseid protsesse. Suurendab ärevust. Ja siis otsitakse lahendust ärevusele. Otsitakse lahendusi sellest, mida peetakse lahenduseks. Lahenduseks on peetud seda, et me peame olema täiuslikumad. Aga ka näiteks, kui eesmärgiks on juba enne kellegi jaoks olnud majanduskasv, siis on sellele inimesele selge, et peame praeguse majanduslanguse kahe- või kolmekordse kiirusega tagasi tegema. Mul on tunne, et suuresti ei proovitagi vaadata mujale, vaid on otsustatud teha seda, mida juba enne õigeks peeti. Selle tagajärjel need lõhed, mis on juba olemas, fragmenteerumine, mis on alanud juba tükk aega tagasi – ilmselt suureneb. Nagu parem- ja vasakpoolsete. Kliimaskeptikute ja kliimasoojenemise kuulutajate. Rassistide ja "tolerastide" vahel.
Selles osas ma ei ole eriti optimistlik.
Sa oled tegelenud ka epideemiate ajalooga. Kuidas sa näed – eelkõige mentaliteediloolises mõttes – kas mingi arengudünaamika on sellistel ajahetkedel sarnane? Kas praegune hetk asetub sarnasesse konteksti eelmiste suurte epideemiatega ajaloos?
Ma arvan, et inimesed reageerivad sellistele globaalsetele sündmustele suhteliselt etteprognoositavalt.
Mingitpidi on võimalik kirjutada inimkonna ajalugu just nii, kuidas nad tulevad uutesse ajastutesse läbi erakordsete sündmuste, mis annavad võimaluse maailmaga uutmoodi suhestuda.
Tavaliselt see ei juhtu pauguga ja kohe. See kehtib ka praeguse pandeemia kohta. Peab olema distants ja võimalus reflekteerida. Selle pinnalt hakkab tekkima uus teadmine. Mina ei usu, et see toimub majanduse või sõjategevuse kaudu, vaid pigem mõtlemise kaudu. Olukorda hakatakse uutmoodi mõtestama, ühiskonda imbub uus arusaam ja inimesed hakkavadki selle järgi käituma. Nii sõjad kui ka majanduslikud liikumised on ikkagi mõtteviisi, ja nende lugude tagajärg, mida me mida me endale jutustame.
Ja see mõtteviis jõuab kindlasti ka kunstidesse. Samas mitte iga kord selgelt ühesel viisil.
Mõjud tunduvad olevat tõesti erinevad. Igasugune katastroof ei tekita tingimata suuremat huvi inimese vastu. Või ei sünnita memento mori ainelist esteetikat. II maailmasõja järgne masendus kajastus kunstis väga tugevalt. Sõja massiivsus, sõja koledus raputas, mille tagajärjeks oli pettumus, mis järgnes maailmasõdadele eelnenud suurele optimismile ...
Aga kui vaadata renessansskunsti XIV sajandit – siis oli vastupidi. Katastroofile järgnes suur optimismi puhang. Leiti, et inimene on suur. Pico della Mirandola kirjutab, et inimene on kõige imelisem. Nii et täiesti diametraalselt erinev suhtumine.
Kas siis ongi kaks erinevat võimalust. Üks oleks siis kohutavusele tähelepanu pöörata ja seda kunstides kajastada. Aga teine võimalus just vastupidine – ilule ja kunstinaudingule rõhuda. Seda on päris palju räägitud barokiaja puhul: sõdu peeti väga palju ning Kolmekümneaastane sõda eskaleerus ja venis kõige mastaapsemaks ja hullemaks konfliktiks Euroopas enne I maailmasõda, samal ajal kunstid pürgisid pigem just rõhutatult mõjusa ilu poole.
Jah. Kui Kolmekümneaastane sõda käib, siis kirjutatakse hästi puhast, hästi struktureeritud luulet. Mõeldakse hinge ülendamisele, hinge vabastamisele.
Kunst kui teatud eskapistlik väljund...
Või siis selline stoiline hoiak. Et katsuda filosoofia abil sellest välja pääseda. Iseenesest oleks see väga sobiv praegusel ajal – filosoofia või kunstide abil pääseda sellest tohutust vastandumisest ja teisalt võibolla ka liiga vahutavatest poliitilistest ja sotsiaalsetest emotsioonidest, mis ümberringi kogu aeg käivad.
Üks minu teese sellega seoses on just olnud, et enne sõda või katastroofi on hinnas reaalteadused või loodusteadused. Aga pärast sõda tekib tohutu vajadus humanitaarteaduste järele. Sest on jõutud situatsiooni, mida on vaja hakata mõtestama. Tekib ka vajadus kunsti järele, mis hakkaks toimunut mõtestama.
Aga see ei tähenda tingimata põletavate sotsiaalsete või poliitiliste küsimuste mõtestamist. Varauusaja mõttes on see tühja-tähjaga tegelemine, sest me peaksime mõtestama kõige olulisemaid küsimusi. Kunstide puhul on see püüdlemine metafüüsilise poole. Ja selline kunst mõtestab võibolla ka paremini kui see, mis tegeleb praeguste mööduvate probleemidega. Mis paratamatult on mööduvad. Õnneks. | Meelis Friedenthal: tänapäeval on ilu kaotanud oma moraalsuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mida on ilu mõiste lääne kultuuris üldiselt tähendanud? Kuivõrd see on seotud korra, korrastatuse ja harmoonia kategooriatega?
Põhimõtteliselt on see olnud peaaegu kuni viimase ajani ikka seotud just korrastatuse ja harmooniaga ehk siis vastavusega sellele, kuidas asjad oleksid hästi. Hea ja tegelikult ka halva mõiste on mõjutanud ilu mõistet, sest ilu on teatavas mõttes ka moraalne kategooria.
Tänapäeval on ilu kaotanud oma sellise moraalsuse. Näiteks kirjanduses kasutatakse tihtipeale sellist võtet, et näidatakse, kuidas keegi on väliselt ilus, aga sisemiselt inetu. Oscar Wilde on tüüpnäide.
Aga kui vaadata antiiki ja keskaega – ja varauusaeg läheb tegelikult ka sinna alla –, siis seal ei ole sellist asja. Seal on idee ikkagi selles, et sisemine olemus peegeldub ka väliselt. Väline inetus näitab ka moraalset palet. See on seotud Aristotelese hinge teooriaga. Hing on inimese vorm ja see vorm avaldub väljanägemises ja selles, kuidas ta kõneleb ja kõigis tema väljendustes. Ja kui hing on kuidagi rikutud, siis see avaldub ka füüsiliselt. Muu hulgas haigustes. Selles mõttes on ilu kui puhtalt esteetiline kategooria üsna uus asi.
Valgustusajast alguse saanud mentaliteedi tulemus...
See tekib, kui aristotelism kaotab oma üldkehtivuse; filosoofias XVII sajandi lõpp, XVIII sajandi algus. Muudesse valdkondadesse jõuavad need uued teooriad hiljem. Näiteks meditsiini, kus veel tükk aega kasutatakse humoraalseid teooriaid, mis baseeruvad sellelsamal aristotellikul ideel. Kunstides hakkavad need uued arusaamad ilmuma välja XVIII sajandi keskel ja lõpul, järgmise sajandi alguses on juba selge, et ilu käsitletakse eraldi autonoomse kategooriana.
Aga keskajal oli levinud ka platonismist tõukunud arusaam, et maine ja taevane ilu on midagi kardinaalset erinevat. Selle – ka kujutavaid kunste oluliselt mõjutanud – mentaliteedi eredaks väljenduseks on muuhulgas see ääretult mõjukas ja kuulus tsitaat piiblist Pauluse esimesest kirjast korintlastele, et "praegu me näeme üksnes aimamisi, siis aga palgest palgesse".
See keskajal väga oluline arusaam oli seotud uusplatonistliku kunstiteooriaga, mille aluseks on kõigepealt Platoni vaade, et tõelised vormid on taevas ning maa peal on ainult ebatäpsed või puudulikud jäljendid. Nii nagu me ei suuda kunagi käega joonistada ideaalset kolmnurka, isegi kui me väga püüame, aga me suudame seda mõttes ette kujutada. Ja see käib kõigi asjade kohta samamoodi.
Ja kunst on veel mitu korda ebatäiuslikum, kuivõrd kunst jäljendab inimest ja inimene jäljendab üleloomulikku või ülemaist ideed. Seega on kunst jäljenduse jäljendus. Ja jäljendavates kunstides ei olnud selle nägemuse järgi mingit erilist sisu.
Just ristilöömise stseenid olid need, kuhu tuli sisse taotluslikku groteski ja inetust. Ja seetõttu ei saa ka Jeesus seal ilus välja näha.
See, mida seal kujutatakse, väljendub tema kannatustes. Ja tegelikult on kogu Jeesuse kannatuste teema teoloogiliselt väga keeruline küsimus. Kes seal ristil kannatab? Kas Jumal on võimeline inimlike piinade käes kannatama? Või kannatab ainult inimene? Aga kui kannatab ainult inimene ja Jumalal ei ole seal mingit asja, siis tekib ikkagi küsimus, et mis seal siis on?
Lõhe ideede maailma ja füüsilise mateeria vahel lõi kujutavate kunstide jaoks päris arvestatava probleemi. Kuidas see oluliste vaimulike teemade käsitlemisel siis lahendati, näiteks ikoonimaalis?
Mõte on selles, et ma jäljendan mitte seda maist asja, vaid hakkan kohe jäljendama üleloomulikku või üleinimlikku ideed. Seetõttu võivad ikoonid tunduda ebarealistlikud, aga see ebarealistlikkus on taotluslik, ei püütagi kopeerida inimest, keda me näeme, vaid hoopis ideed, mis niikuinii väljendub inimlikus vormis ebatäiuslikult.
Selles kontekstis oli muusikal eriline positsioon võrreldes teiste kunstidega. Muusika kui proportsioonide kunst paiknes keskaegses maailmapildis palju lähemal platonistlikule ideede maailmale. Samas reaalselt kõlav füüsiline heli oli midagi palju vähem olulist ja teisejärgulisemat.
Muusika on üks matemaatilistest kunstidest. Ja matemaatilised kunstid on iseenesest abstraktsed – kui me räägime matemaatikast kui teatavast ideaalsete vormide esitamisest.
Huvitav on, et murrang, mis toimus maalikunstis XIV sajandil ja väljendub inimkeskse perspektiivi kehtestamises ja realismis, tuleb muusikas oluliselt hiljem. Aga selle pöörde puhul, mis muusikas hiljem tuleb, on samuti oluline fookuse muutus abstraktsetelt proportsioonidelt ja struktuuridelt vahetuma kõlataju poole. Ja tegelikult pinge nende kahe lähenemise vahel – muusika kui abstraktsetele struktuuridele rajanev kunst või muusika kui vahetu meeleline nauding – on teatud mõttes säilinud tänapäevani välja. Eriti selgelt lööb taassündinud kirg strukturaalse ja proportsionaalse lähenemisviisi vastu välja viiekümnendate modernistlikus muusikas. Seal taustal oli aga kindlasti olulisel kohal sügav pettumus, mis kaasnes II maailmasõja kogemusega. Tekkis sügav umbusk vahetu ja meelelise kunstielamuse suhtes. Ilmselt suuresti muuhulgas seetõttu, et tajuti, kui lihtne on sedalaadi kunstiesteetika abil inimestega manipuleerida. Nii bolševistlikule kui natsistlikule, rõhutatult maisele kunstiarusaamale tekkis vastupidine nägemus kunstist, mis läheneb teadustele. Kunst pidi nüüd olema midagi kainet, objektiivset ja distantseeritut.
Jah, nii natsistlik kui kommunistlik kunst oli rõhutatult realistlik. Prooviti kujutada n-ö tegelikke asju: sõdurid sõdivad, töölised teevad tööd. Otsiti täiuslikku natsismi või täiuslikku kommunismi vormi, mida taheti siis kunstis näha. Modernism on ilmselgelt reaktsioon sellele. Realismi eitus.
"Mingitpidi on võimalik kirjutada inimkonna ajalugu just nii, kuidas nad tulevad uutesse ajastutesse läbi erakordsete sündmuste, mis annavad võimaluse maailmaga uutmoodi suhestuda."
Ma olen selles kontekstis mõelnud just liikumistele, mis eitavad kunsti. Näiteks pietistid. Miks nad eitavad kunsti? Sageli just seetõttu, et nende jaoks on kunst nagu pettus. Nende maailmavaate aluseks on rõhutatud autentsuse nõue. Ja igasugune kunst – näitekunst, maalikunst esitab tegelikkust alati valesti. Ei taba seda. Ja see autentsusenõue on niivõrd radikaalne, et kunstidest pigem loobutakse, ei hakatagi nendega tegelema.
... või siis oleks teine võimalus rajada kunst radikaalselt teistele alustele. Sellega seoses meenub futurism ja just futuristlik manifest, kus põhimõtteliselt kutsuti üles hävitama muuseumid ja raamatukogud. Minevikust tuleb jõuliselt loobuda, kunst peab kõndima kaasajaga absoluutselt käsikäes ja võibolla isegi paar sammu ees.
Seal on jah seesama mõtlemine. Seetõttu ongi huvitav vaadata neid, kes kunste eitavad. Neil on tihtipeale aluseks sügavalt läbitunnetatud põhimõtted, miks nad seda teevad. Need, kes on kunsti suhtes väga kriitilised, võtavad kunsti väga tõsiselt. Tihtipeale tõsisemalt kui need, kes ütlevad, et las need kunstnikud teevad, mis nad tahavad. Et sellest niikuinii midagi ei olene.
Meie vestlus läks lahti ilu kategooria analüüsist. Aga iluga on ikka kaasas käinud ka inetuse kategooria. Kuidas seda vaadelda?
Mulle tundub, et tänapäeval ei ole ilu see kategooria, mida otsitakse, vaid eelkõige mõjuvus. Ja väga sageli on see mõjuvus seotud kohutavuse, vägivaldsusega. Aga tegelikult ei ole ka see midagi uut. Juba Vanas Testamendis on näha, et mõjuvus ja kohutavus on esteetilised kategooriad.
Nagu ka Uues Testamendis Salome Ristija Johannese peaga.
Jah. Sa esitad selliseid pilte, mis oma kohutavuses kõnetavad inimesi. Hirmul on suured silmad – et paremini näha. Ja tihtipeale – praegu eriti – on raske võistelda vaataja, lugeja või kuulaja tähelepanuga. Ja siis on üks võimalus teda hirmutada või šokeerida. Kui teda on hirmutatud, siis ta paneb tähele.
Aga abstraktsel tasandil, kuidas ilu ja inetus toimivad. See on nagu tume ja hele. Varju on vaja, et mingit heledust välja tuua.
Rääkides kunsti vahetust ja emotsionaalsest mõjust – Augustinusel on selle kohta huvitav analüüs. Ühelt poolt oli ta kriitiline muusika vahetu emotsionaalse mõju osas, mis jättis ka talle endale ilmselgelt sügava jälje. Muusika peaks tema nägemuses ikkagi eelkõige kristlikku sõnumit teksti kaudu edasi andma. Aga samas ta möönab, et kui mõni inimene leiab tee kristluse juurde tänu sellele, et selle tee avas talle just muusikaelamus, siis on muusika vahetus mõjus ju ka midagi väga väärtuslikku. Ja tundub, et nende kahe nägemuse vahelist konflikti ei suudagi Augustinus endas lahendada.
Tema on kindlasti üks neist, keda muusika väga tõmbas ja tugevalt mõjutas. Lausa häirivalt tugevalt, samamoodi nagu teater mõjus talle häirivalt tugevalt. Kindlasti oli Augustinus äärmiselt tundliku meelega inimene, kes oli seetõttu ilmselt tõesti nagu lõhki rebitud nende kahe pooluse vahel. Kui ta räägib teatrist, siis on ta samuti väga kriitiline. Aga ta räägib seal tunnetele ja emotsioonidele apelleerimisest. Ta elab tohutult läbi teatris esitatud kannatusi ja analüüsib, miks inimene selliseid elamusi otsib. Mida see annab?
Ega see polaarsus ei ole tegelikult kuhugi kadunud. Mulle tundub, et oleme praegusel hetkel mingisuguse uusmoralismi taastekke tunnistajateks, ja seda mitte ainult kunstides. Ma pean silmas eelkõige anglosaksi maade woke kultuuri, kus on hakatud ka kunstidele päris palju ette kirjutama nii seda, mida ja kuidas tohib kunstides materjalina kasutada, kui ka selles, kuidas kunstnik peab end loojana positsioneerima.
Olen täpselt sedasama ka ise mõelnud. Esitatakse äärmiselt kõrgeid nõudmisi, ja mitte ainult kunstidele, vaid ka inimestele üldiselt. Kristlikus kultuuris on kogu aeg olemas olnud mõte, et inimene ei ole täiuslik ja see on paratamatu, sest täiust ei ole võimalik saavutada. Nüüd siis mõned sekulaarsed liikumised leiavad, et inimene saab olla täiuslik. Mis on ühest küljest ju hea lootus. Aga probleem on selles, et inimene mitte ainult ei võiks olla täiuslik, vaid peab olema. Ja siis tekib küsimus, et mida teha ebatäiuslike inimestega. Sest neid ebatäiuslikke inimesi paratamatult on ja samas täiuslikkuse kriteeriumid muutuvad järjest rangemaks. Nii juhtubki see, et "pagan küll, meil oleks väga hea riik siin, kui neid ebatäiuslikke inimesi ei oleks. Kuidas me neist lahti saame? Mida me nendega teeme?" Ja see küsimus laieneb ka kunstile, sest kunst peab esindama moraalset täiuslikkust. Minu arvates on see väga problemaatiline hoiak. See on niivõrd radikaalne, et ta ei ole valmis andestama ebatäiuslikkust.
Kuidas arvad, kas praegune pandeemia on sellele mõjunud? Mõned konservatiivsed mõtlejad on väljendanud lootust, et äkki õpetab äärmuslik olukord meid jälle keskenduma olulisele. Tundub, et nii ei ole küll läinud. Pigem on mingi hüsteerilisus läinud veel suuremaks.
See pandeemia võimendab igasuguseid protsesse. Suurendab ärevust. Ja siis otsitakse lahendust ärevusele. Otsitakse lahendusi sellest, mida peetakse lahenduseks. Lahenduseks on peetud seda, et me peame olema täiuslikumad. Aga ka näiteks, kui eesmärgiks on juba enne kellegi jaoks olnud majanduskasv, siis on sellele inimesele selge, et peame praeguse majanduslanguse kahe- või kolmekordse kiirusega tagasi tegema. Mul on tunne, et suuresti ei proovitagi vaadata mujale, vaid on otsustatud teha seda, mida juba enne õigeks peeti. Selle tagajärjel need lõhed, mis on juba olemas, fragmenteerumine, mis on alanud juba tükk aega tagasi – ilmselt suureneb. Nagu parem- ja vasakpoolsete. Kliimaskeptikute ja kliimasoojenemise kuulutajate. Rassistide ja "tolerastide" vahel.
Selles osas ma ei ole eriti optimistlik.
Sa oled tegelenud ka epideemiate ajalooga. Kuidas sa näed – eelkõige mentaliteediloolises mõttes – kas mingi arengudünaamika on sellistel ajahetkedel sarnane? Kas praegune hetk asetub sarnasesse konteksti eelmiste suurte epideemiatega ajaloos?
Ma arvan, et inimesed reageerivad sellistele globaalsetele sündmustele suhteliselt etteprognoositavalt.
Mingitpidi on võimalik kirjutada inimkonna ajalugu just nii, kuidas nad tulevad uutesse ajastutesse läbi erakordsete sündmuste, mis annavad võimaluse maailmaga uutmoodi suhestuda.
Tavaliselt see ei juhtu pauguga ja kohe. See kehtib ka praeguse pandeemia kohta. Peab olema distants ja võimalus reflekteerida. Selle pinnalt hakkab tekkima uus teadmine. Mina ei usu, et see toimub majanduse või sõjategevuse kaudu, vaid pigem mõtlemise kaudu. Olukorda hakatakse uutmoodi mõtestama, ühiskonda imbub uus arusaam ja inimesed hakkavadki selle järgi käituma. Nii sõjad kui ka majanduslikud liikumised on ikkagi mõtteviisi, ja nende lugude tagajärg, mida me mida me endale jutustame.
Ja see mõtteviis jõuab kindlasti ka kunstidesse. Samas mitte iga kord selgelt ühesel viisil.
Mõjud tunduvad olevat tõesti erinevad. Igasugune katastroof ei tekita tingimata suuremat huvi inimese vastu. Või ei sünnita memento mori ainelist esteetikat. II maailmasõja järgne masendus kajastus kunstis väga tugevalt. Sõja massiivsus, sõja koledus raputas, mille tagajärjeks oli pettumus, mis järgnes maailmasõdadele eelnenud suurele optimismile ...
Aga kui vaadata renessansskunsti XIV sajandit – siis oli vastupidi. Katastroofile järgnes suur optimismi puhang. Leiti, et inimene on suur. Pico della Mirandola kirjutab, et inimene on kõige imelisem. Nii et täiesti diametraalselt erinev suhtumine.
Kas siis ongi kaks erinevat võimalust. Üks oleks siis kohutavusele tähelepanu pöörata ja seda kunstides kajastada. Aga teine võimalus just vastupidine – ilule ja kunstinaudingule rõhuda. Seda on päris palju räägitud barokiaja puhul: sõdu peeti väga palju ning Kolmekümneaastane sõda eskaleerus ja venis kõige mastaapsemaks ja hullemaks konfliktiks Euroopas enne I maailmasõda, samal ajal kunstid pürgisid pigem just rõhutatult mõjusa ilu poole.
Jah. Kui Kolmekümneaastane sõda käib, siis kirjutatakse hästi puhast, hästi struktureeritud luulet. Mõeldakse hinge ülendamisele, hinge vabastamisele.
Kunst kui teatud eskapistlik väljund...
Või siis selline stoiline hoiak. Et katsuda filosoofia abil sellest välja pääseda. Iseenesest oleks see väga sobiv praegusel ajal – filosoofia või kunstide abil pääseda sellest tohutust vastandumisest ja teisalt võibolla ka liiga vahutavatest poliitilistest ja sotsiaalsetest emotsioonidest, mis ümberringi kogu aeg käivad.
Üks minu teese sellega seoses on just olnud, et enne sõda või katastroofi on hinnas reaalteadused või loodusteadused. Aga pärast sõda tekib tohutu vajadus humanitaarteaduste järele. Sest on jõutud situatsiooni, mida on vaja hakata mõtestama. Tekib ka vajadus kunsti järele, mis hakkaks toimunut mõtestama.
Aga see ei tähenda tingimata põletavate sotsiaalsete või poliitiliste küsimuste mõtestamist. Varauusaja mõttes on see tühja-tähjaga tegelemine, sest me peaksime mõtestama kõige olulisemaid küsimusi. Kunstide puhul on see püüdlemine metafüüsilise poole. Ja selline kunst mõtestab võibolla ka paremini kui see, mis tegeleb praeguste mööduvate probleemidega. Mis paratamatult on mööduvad. Õnneks.
### Response:
Meelis Friedenthal: tänapäeval on ilu kaotanud oma moraalsuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda ringi kohtumise normaalajal väravaid ei löödud, aga lisaajal tabasid Arsenali poolelt Emile Smith Rowe (109. minutil) ja Pierre-Emerick Aubameyang (117.).
Manchester United sai kodus jagu esiliigasse kuuluvast Wafordist 1:0 (5. Scott McTominay).
Premier League'is kolmandat positsiooni hoidev Leicester City oli võõrsil üle esiliigaklubist Stoke Cityst 4:0 (34. James Justin, 59. Marc Albrighton, 79. Ayoze Perez, 81. Harvey Barnes).
Everton oli kodus lisaajal üle samuti esiliigasse kuuluvast Rotherham Unitedist 2:1 (9. Cenk Tosun, 93. Abdoulaye Doucoure - 56. Matthew Olosunde).
Teiste hulgas mängivad pühapäeval näiteks Manchester City - Birmingham City, Chelsea - Morecambe ja Marine - Tottenham Hotspur. | Karikakaitsjal Arsenalil läks edasijõudmiseks tarvis lisaaega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda ringi kohtumise normaalajal väravaid ei löödud, aga lisaajal tabasid Arsenali poolelt Emile Smith Rowe (109. minutil) ja Pierre-Emerick Aubameyang (117.).
Manchester United sai kodus jagu esiliigasse kuuluvast Wafordist 1:0 (5. Scott McTominay).
Premier League'is kolmandat positsiooni hoidev Leicester City oli võõrsil üle esiliigaklubist Stoke Cityst 4:0 (34. James Justin, 59. Marc Albrighton, 79. Ayoze Perez, 81. Harvey Barnes).
Everton oli kodus lisaajal üle samuti esiliigasse kuuluvast Rotherham Unitedist 2:1 (9. Cenk Tosun, 93. Abdoulaye Doucoure - 56. Matthew Olosunde).
Teiste hulgas mängivad pühapäeval näiteks Manchester City - Birmingham City, Chelsea - Morecambe ja Marine - Tottenham Hotspur.
### Response:
Karikakaitsjal Arsenalil läks edasijõudmiseks tarvis lisaaega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kallas kirjutas, et laupäevaselt istungilt opositsioonisaadikud lahkusid, kuna nad ei saanud rääkida. Sõna võisid Kallase sõnul võtta vaid komisjoni esimees Anti Poolamets (EKRE) ning koalitsiooniliikmed.
"Kui täna (pühapäeval – toim.) kavatseb komisjoni esimees Isamaa ja Keskerakonna häälte toel jätkata vaikiva ajastu sisseviimist Eesti parlamendis, siis ei näe opositsioonisaadikud mõtet komisjoni töös osaleda. Seega nõuame, et istung viiakse, läbi kas füüsilise kohalolu või saadikute tööd mittetakistavas digitaalses vormis," ütles Kallas.
Kallase sõnul on riigikogu liikmete tööalase tegevuse piiramine ja sõnavõtmise keelustamine vastuolus demokraatliku riigikorraldusega.
"Selline opositsiooni suukorvistamine, nagu toimus eile, on taasiseseisvunud Eesti riigikogus enneolematu ja lubamatu. Praegu ollakse Isamaa ja Keskerakonna abil loomas pretsedenti, mis võib hiljem valusalt kätte maksta," kirjutas ta.
Kallas ütles, et oma arvamuse peaksid andma ka riigikogu kauaaegne asespiiker, tänane peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) ja praegune riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder (Isamaa).
Pühapäevane istung toimub füüsiliselt
Kui laupäevane põhiseaduskomisjoni istung riigikogus toimus veebi teel, siis pühapäeval on kõik saadikud füüsilistelt Toompeale kokku kutsutud.
Laupäevase istungi alguses valiti tagasi senine komisjoni esimees ja ase-esimees. Opositsiooni sõnul ei olnud aktsepteeritav komisjoni esimehe käitumine, kes terve istungi opositsiooniliikmetele sõna ei andnud ja nende mikrofonid välja lülitas. | Kaja Kallas: nõuame põhiseaduskomisjoni istungil võimalust sõna võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallas kirjutas, et laupäevaselt istungilt opositsioonisaadikud lahkusid, kuna nad ei saanud rääkida. Sõna võisid Kallase sõnul võtta vaid komisjoni esimees Anti Poolamets (EKRE) ning koalitsiooniliikmed.
"Kui täna (pühapäeval – toim.) kavatseb komisjoni esimees Isamaa ja Keskerakonna häälte toel jätkata vaikiva ajastu sisseviimist Eesti parlamendis, siis ei näe opositsioonisaadikud mõtet komisjoni töös osaleda. Seega nõuame, et istung viiakse, läbi kas füüsilise kohalolu või saadikute tööd mittetakistavas digitaalses vormis," ütles Kallas.
Kallase sõnul on riigikogu liikmete tööalase tegevuse piiramine ja sõnavõtmise keelustamine vastuolus demokraatliku riigikorraldusega.
"Selline opositsiooni suukorvistamine, nagu toimus eile, on taasiseseisvunud Eesti riigikogus enneolematu ja lubamatu. Praegu ollakse Isamaa ja Keskerakonna abil loomas pretsedenti, mis võib hiljem valusalt kätte maksta," kirjutas ta.
Kallas ütles, et oma arvamuse peaksid andma ka riigikogu kauaaegne asespiiker, tänane peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) ja praegune riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder (Isamaa).
Pühapäevane istung toimub füüsiliselt
Kui laupäevane põhiseaduskomisjoni istung riigikogus toimus veebi teel, siis pühapäeval on kõik saadikud füüsilistelt Toompeale kokku kutsutud.
Laupäevase istungi alguses valiti tagasi senine komisjoni esimees ja ase-esimees. Opositsiooni sõnul ei olnud aktsepteeritav komisjoni esimehe käitumine, kes terve istungi opositsiooniliikmetele sõna ei andnud ja nende mikrofonid välja lülitas.
### Response:
Kaja Kallas: nõuame põhiseaduskomisjoni istungil võimalust sõna võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Opositsioonierakonnad on asunud oma raevuka abieluvastase obstruktsiooniga lammutama juba Eesti põhiseaduslikku korda ning ohustavad isegi meie riiklikku suveräänsust ja territoriaalset puutumatust," kirjutas Põlluaas sotsiaalmeedias.
Nimelt toob Põlluaas välja, et reformierakondlased Urmas Kruuse, Jüri Jaanson ja Ants Laaneots soovisid panna rahvahääletusele küsimuse, kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu. Riigikogu esimehe sõnul tegid saadikud seeläbi ettepaneku viia Eesti Vene võimu alla.
"Valdo Randpere ja Jüri Jaanson tegid ettepaneku loovutada Saaremaa Lätile.
Põhiseaduse järgi on Eesti iseseisev, sõltumatu riik, mille iseseisvus on aegumatu ja võõrandamatu ning territoorium ühtne ja jagamatu. Tegemist on selgelt Eesti riikliku iseseisvuse, põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud ettepanekutega, mis karistusseadustiku järgi kvalifitseeruvad riigireetmiseks, sõltumata sellest, kas need võeti lõpuks koalitsiooni survel tagasi või mitte," lisas Põlluaas.
Kuna ettepanekud on reformierakonna poolt heaks kiidetud, arutleb Põlluaas, kas tema hinnangul põhiseadusevastane tegevus laieneb ka tervele erakonnale.
"On selge, et nii see jääda ei saa ega tohi. Tegemist ei ole naljaga. Opositsiooni esitatud enneolematud ja pretsedenditud ettepanekud on jõudnud juba isegi Venemaa meediasse," kirjutas ta.
Põlluaas kutsub reformierakonda üles vastutust võtma ning vabandama.
"Erakonna esimehe Kaja Kallase ja Urmas Kruuse veiderdavad õigustused ei ole piisavad ning teised ettepanekute tegijad on olnud vait kui kult rukkis," sõnas riigikogu esimees.
Seesuguste muudatusettepanekute tegemine on Põlluaasa sõnul aga riigikogu liikmete ametivande rikkumine.
"On loomulik, et kõik kõnealused ametivannet rikkunud riigikogu liikmed peavad vastutama oma tegude eest ja astuma tagasi. Nende käitumine on andestamatu, sellele puuduvad igasugused vabandused," ütles Põlluaas. | Põlluaas: opositsioon lammutab Eesti põhiseaduslikku korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Opositsioonierakonnad on asunud oma raevuka abieluvastase obstruktsiooniga lammutama juba Eesti põhiseaduslikku korda ning ohustavad isegi meie riiklikku suveräänsust ja territoriaalset puutumatust," kirjutas Põlluaas sotsiaalmeedias.
Nimelt toob Põlluaas välja, et reformierakondlased Urmas Kruuse, Jüri Jaanson ja Ants Laaneots soovisid panna rahvahääletusele küsimuse, kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu. Riigikogu esimehe sõnul tegid saadikud seeläbi ettepaneku viia Eesti Vene võimu alla.
"Valdo Randpere ja Jüri Jaanson tegid ettepaneku loovutada Saaremaa Lätile.
Põhiseaduse järgi on Eesti iseseisev, sõltumatu riik, mille iseseisvus on aegumatu ja võõrandamatu ning territoorium ühtne ja jagamatu. Tegemist on selgelt Eesti riikliku iseseisvuse, põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud ettepanekutega, mis karistusseadustiku järgi kvalifitseeruvad riigireetmiseks, sõltumata sellest, kas need võeti lõpuks koalitsiooni survel tagasi või mitte," lisas Põlluaas.
Kuna ettepanekud on reformierakonna poolt heaks kiidetud, arutleb Põlluaas, kas tema hinnangul põhiseadusevastane tegevus laieneb ka tervele erakonnale.
"On selge, et nii see jääda ei saa ega tohi. Tegemist ei ole naljaga. Opositsiooni esitatud enneolematud ja pretsedenditud ettepanekud on jõudnud juba isegi Venemaa meediasse," kirjutas ta.
Põlluaas kutsub reformierakonda üles vastutust võtma ning vabandama.
"Erakonna esimehe Kaja Kallase ja Urmas Kruuse veiderdavad õigustused ei ole piisavad ning teised ettepanekute tegijad on olnud vait kui kult rukkis," sõnas riigikogu esimees.
Seesuguste muudatusettepanekute tegemine on Põlluaasa sõnul aga riigikogu liikmete ametivande rikkumine.
"On loomulik, et kõik kõnealused ametivannet rikkunud riigikogu liikmed peavad vastutama oma tegude eest ja astuma tagasi. Nende käitumine on andestamatu, sellele puuduvad igasugused vabandused," ütles Põlluaas.
### Response:
Põlluaas: opositsioon lammutab Eesti põhiseaduslikku korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fuenlabrada meeskond on Vene nimekirjast juba kustutanud ning leidnud samale positsioonile ka uue mängija - ameeriklase Kwan Cheathami, vahendab Korvpall.ee.
Vigastuspausi pikkuseks kujuneb ilmselt 4-5 kuud, mis tähendab, et enne suve pole Venelt abi loota ka rahvuskoondisel. Üks arstlik uuring ootab meie meest veel tuleval nädalal ees, ent tõenäoliselt lõikusest pääsu pole.
Vene ise jäi asja kommenteerides stoiliseks, nentides: "No mis ikka teha. Selline see profisport on ja nii juhtub. Maailmas on hullemaid asju ka." | Siim-Sander Vene hooaeg on lõppenud, ees kumab operatsioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fuenlabrada meeskond on Vene nimekirjast juba kustutanud ning leidnud samale positsioonile ka uue mängija - ameeriklase Kwan Cheathami, vahendab Korvpall.ee.
Vigastuspausi pikkuseks kujuneb ilmselt 4-5 kuud, mis tähendab, et enne suve pole Venelt abi loota ka rahvuskoondisel. Üks arstlik uuring ootab meie meest veel tuleval nädalal ees, ent tõenäoliselt lõikusest pääsu pole.
Vene ise jäi asja kommenteerides stoiliseks, nentides: "No mis ikka teha. Selline see profisport on ja nii juhtub. Maailmas on hullemaid asju ka."
### Response:
Siim-Sander Vene hooaeg on lõppenud, ees kumab operatsioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksast positiivsest proovist kuus andsid Bulgaaria koondise liikmed ja suure nakatunute arvu tõttu peab karantiinis viibima terve koondis.
Lisaks andis positiivse koroonaproovi ka üks Tšehhi koondise sportlane ja üks Jaapani koondise liige. | Bulgaaria laskesuusatajad jäävad karantiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksast positiivsest proovist kuus andsid Bulgaaria koondise liikmed ja suure nakatunute arvu tõttu peab karantiinis viibima terve koondis.
Lisaks andis positiivse koroonaproovi ka üks Tšehhi koondise sportlane ja üks Jaapani koondise liige.
### Response:
Bulgaaria laskesuusatajad jäävad karantiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõppenud aasta viimasel kuul, mil arutleti tõsimeeli, kas peaks pandeemia pidurdamiseks piirama kirikutes jumalateenistuste toimumist, sai teoks pühalik rituaalide rida. Detsembri teisel nädalal leidis aset ulatuslik festival "Beethoven", mis pakkus kuulamiseks suurmeistri sonaatide korpuse kaanest kaaneni: 32 klaverisonaati, 10 viiulisonaati ja 5 tšellosonaati. Sten Lassmanni sisukas essee kavalehel viitas Hans von Bülow tuntud üldistusele, et Bach on muusikas vana testament ja Beethoven uus testament. Tõepoolest, teatav tõstetuse tunne saatiski paljusid kuulajaid, kes said võimaluse olla osa iselaadsest kogudusest, mis läbis otsekui palverännakuna Beethoveni sonaatide arengutee. Nii teoste kui ka pühendunud esitajate arv küündis poolesaja piirile. Et see kõik nädala raamidesse mahuks, said muusikaõhtutest sisult rammusad ja kahe vaheajaga maratonkontserdid.
Noppeid pikalt teelt
Esmalt meenub teist õhtut alustanud Tanel Joametsa kirglik, maskuliinne ja beethovenliku kaalutletud tahumatusega klaverisonaadi op. 10 nr 1 esitus. Sonaadi retooriline jõud ja magus lüürika tulid esile veendunud ja küllusliku mänguga, eelkõige ulatuslikus teises osas (adagio molto), millele järgnes kärsitu tormakusega üürike finaal (prestissimo). Kaunilt kujundatud terviku lõi sonaadist op. 10 nr 2 noorema põlve pianist Mariin Gill, kelle mängus oli nii intellektuaalset salapära kui ka humoorikat mängulusti, mis tuleb harjumuspärase aeglase osata sonaadis vägagi kasuks.
Õhtu jooksul kõlanud kolmest viiulisonaadist tõusis läbimõeldud väljendusega esile Linda-Anette Verte (viiul) ja Maksim Štšura (klaver) ansambel, mis äratas tähelepanu põneva temperamentide mänguga.
Beethoveni ülituntud "Pateetilise" sonaadi soojendusena sai kuulda sonaatide paari op. 14, mis ei kõla kontsertidel just sageli. Noore, ent juba küpse mängumaneeriga pianismiga tõestas end Sofia Khvichia, esitades klaverisonaadi nr 9 E-duur. Selle sonaadi küllalt pilvitu olemus vajab ereda elamuse loomiseks head kõlameelt, mida Khvichia mängus ei napi. Lea Valiulina mängitud op. 14 nr 2 võlus eelkõige peene kujundusega aeglase osaga (andante). Klaverisonaadi nr 8 c-moll op. 13 ("Pateetiline") avaosa kõlas Marko Martini esituses nii tugeva sisendusjõuga, et hoolimata kuulamisharjumuse karidest ja väsimusohust kandus saali hoopis värskus ja erksus, mis ei raugenud ka kauni viisikaarega teises osas (adagio cantabile). Finaal kulges kaasakiskuvas hoos nii ruttu, et soovinuks Marko Martini tervet sonaati kordama aplodeerida.
Rõõmustava üllatuse pakkus kolmandal õhtul Jaan Ots sonaadiga nr 11 B-duur. On ju viimastel aastatel Otsa tegemised aina enam seotud dirigeerimisega. Selles esituses oli toredat tujukust ja mõnusat mänguhoogu. Üheks köitvamaks esituseks kujunes Mati Mikalai kujutlus sonaadist nr 12 (As-duur). Sonaadi avaosa mahukas variatsioonide põimik mõjus eredate ja peente vaheldustega. See muusikalise arutlusvõime ning fantaasia jõuproov sobitus Mikalai mängumaneeriga otsekui valatult. Dramaatilistest liialdustest hoidumine jättis mõttele paraja ruumi, mida kasutasid tänulikult teose morbiidsete vihjetega kolmas osa (marcia funebre sulla morte d'un eroe) ja hoogne finaal. See oli suurepärase tervikutunnetusega ettekanne, mis mõjus huviäratavalt ka detailides.
Erksa ettekandega jäi meelde duo Kristina Kriit (viiul) ja Marko Martin (klaver), kelle esitatud viiulisonaat nr 4 a-moll op. 23 veenis eriti habras-humoorika teise osaga (andante scherzoso) ja peaaegu hõljuvalt kergejalgse finaaliga.
Juba väsida ähvardava tähelepanu äratas Maksim Štšura esitatud klaverisonaat nr 15 D-duur op. 28 ("Pastoraalne"). Elektrikarjuste ja automatiseeritud farmide ajastul mõjuvad pastoraalsed konnotatsioonid ju lausa eksootiliselt. Aga mitte see ei olnud kuulamisel otsustav, ikkagi absoluutne muusika! Maksim Štšura väga selge kujundite esitlus ja targalt mänglev pianistlik loojutustus hoidis kuulajad lõpuni kütkeis. Pole kahtlust, et muusikalise pastorina on Maksim Štšura üks Beethoveni koguduse anderikkamaid jutlustajaid.
Õe-venna duo Mari ja Mihkel Poll mängis viiulisonaadi nr 7 c-moll op. 30 sonaatide rännaku neljanda õhtu üheks eredamaks sündmuseks. Salapäraselt võbelev algus andis peagi maad otsustavalt hoogsale muusikaliste argumentide vastastikusele selgitamisele, milles oli nooruslikku nõtkust ja meisterliku pillivaldamise lusti.
Klaverisonaat nr 17 d-moll op. 31 ("Torm") sai Kai Ratassepa jäägitult huvitavas tõlgenduses üheks kogu festivali tipphetkeks. Kontrastirohke avaosa pakkus eeterlikku salapära ja stiihilisi puhanguid, vastandades väga haaravaid hetki. Täiesti erilise hinguse tõi saali aga aeglane osa (adagio), mille Ratassepp esitas lausa transtsendentaalse süvenemise ja sisendusjõuga. Selle osa sügavus aimab ette Beethoveni viimaste sonaatide aeglaste osade õhulist nukrust, mille vangistav võlu ei jäta vist kedagi külmaks. Finaali elegantne hoog ja meetrumitunnet hetkiti ähmastavad puhangud veerlesid üllatavalt kaalutusse lõppu, justkui lõpetaks kogu muusikalise argumentatsiooni üks kergelt muigav küsimärk.
Kontrastse ilmega viies õhtu pakkus klaverisonaatide kõrvale kaks väga tugevat keelpillisonaatide esitust: viiulisonaat nr 9 A-duur op. 47 ("Kreutzer") ja tšellosonaat nr 3 A-duur op. 69. Suurepärase koosmängutunnetusega duo Robert Traksmann (viiul) ja Sten Heinoja (klaver) pääses kiire reaktsiooni abiga üle mõnestki ohtlikust muusikalisest käänakust. See võimaldas luua tervikuna haarava ja kaasakiskuva esituse, kust õhkus nii spontaansust kui ka ideede küpsust. Sonaadi ebatüüpiline algus kehtestab viiuldaja solistiambitsiooni, millele sekundeerib klaveri vastulause. Seejärel rullub lahti vastastikku pingeline ja põnev keskustelu, mis näitab teise osa variatsioonides pisut leplikku vaimu, et siis hoogsas finaalis üksmeelse tuhinaga sõprust kinnitada. Intensiivne viiulipartii andis hiilgava võimaluse särada ka erksa kõlaga pillil – Traksmanni käsutuses on itaalia meistrite Gaglianode viiul XVIII sajandist (Eesti pillifond).
Theodor Sink tšellol ja Kristi Kapten klaveril kinkisid tšellosonaadi nr 3 A-duur op. 69 maitseka ja mitmekesise tõlgenduse, mis õigustas ettekande eel välja antud autasu: Theodor Sink pälvis Eesti interpreetide liidu välja antud aasta interpreedi preemia.
Klaverisonaatide mitmekesisest hulgast pääses mõjule Sten Heinoja esitatud sonaat nr 21 C-duur op. 53 ("Waldstein"), millele andis tiivad tormakalt tarmukas mänguhoog. Poeetilis-filosoofilise sügavusega kõnetas Sten Lassmanni mängitud sonaat nr 23 f-moll ("Appassionata"), milles ristus karuldane jõud elegantse peenusega.
Festivali finaal oli eelnevate õhtutega võrreldes eriliselt publikurohke. Oli selle taga janu Beethoveni hilisloomingu järele, eriliselt mainekate interpreetide rivi või mugav nädalapäev, ei teagi öelda. Ent oht tugevate elamuste lopsakuse all looka vajuda sai kava silmitsedes kahtlusteta ilmseks küll. Elegantse ja lihvitud avangu pakkusid Olga Voronova (viiul) ja Mati Mikalai (klaver) viiulisonaadiga nr 10 G-duur.
Tõelise maiustükina sai kuulda op. 102 tšellosonaatide paari kahe väljapaistva tšellisti esituses. Sonaadi nr 4 mängisid Marcel Johannes Kits tšellol ja Sten Heinoja klaveril. Suurepärase tooni, intonatsiooni ja maitseka artikulatsiooni koosmõjul võlus Kits tummisest materjalist välja kõnetava ja tuumaka tulemuse.
Beethoveni viimase tšellosonaadi nr 5 D-duur op. 102 nr 2 esitasid sädeleva sisukusega Valle-Rasmus Roots ja pianist Sten Lassmann. Kareda ja tujuka loomuga repliigid vaheldusid sulni laulvusega, seejuures olid ka mõlema pooluse äärmised kontrastid lõpuni kujundatud. Rootsi ja Lassmanni duo tugevaim trump on psühholoogilise täpsuse ja tehnilise meisterlikkuse sulam, mis võimaldab selgeks ning jälgitavaks mängida ka ülimalt komplitseeritud ideed. Intellekti ja osavuse proovikiviks on Beethoven asetanud teose finaali krõbeda fugaato, mis õnnestus veenva voogavusega.
Beethoveni sonaadiloomingu tõeliseks krooniks on kolm viimast klaverisonaati, mille esitasid Irina Zahharenkova, Ivari Ilja ja Peep Lassmann. Selle teosekolmiku transtsendentaalne mõõde on nii tugev, et omal moel sulavad need mälus üheks hiiglaslikuks tervikuks. Ka kõik kolm esitust olid nii kõrgel kunstilisel tasemel, et neid ei tihkagi post factum tükkideks võtta.
Sonaat – objektiivne kirg
Festivale püütakse sageli kavalate võtetega mitmekesistada: kontserdid eri saalides, mängud žanripiiridel ja teiste kunstiliikidega, loengud ning vestlusringid. Festivali "Beethoven" tegijad jätsid otsustavalt kõik muusikavälise kõrvale. Fookusesse asetati muusika, absoluutselt ja kompromissideta. Vahelduse lõi ühe helilooja fantaasia ühe žanri piirides ja teoseid esitavate interpreetide mitmepalgelisus. Kõik – ei vähem, ei enam. Ja see mõjus hästi! Põhilisele keskenduda ei olegi lihtne, sest heliloojate-klassikute teoseid ümbritseb sageli tihke poolmütoloogiline kihistus, mis tingib sellegi, millist muusikavälist võrku tuuma ümber punutakse.
Sensatsioonide ja tüütult korduva uudisvoo taustal mõjub sonaatide huvitav sisemaailm tõeliselt värskena. Siin võivad dramaatilised vastuolud kuulaja läbi raputada moel, mis ei päädi närvirakkude kao või resigneerunud mossitamisega. Vahelduseks oleks vist paslik peatada lõputu arvamine, jääda vakka ja kuulata instrumentaalmuusikat, seda absoluutset. Milline luksus on siseneda reaalsusesse, kus leiame grammatika ja laused, aga ei ainsatki verbi, nimisõna, kiitust ega solvangut.
Kui nädalase festivali algupoolel valitses aimdus, et seda kõike saab ehk liiga palju, siis raja lõppedes isu kasvas. Sonaatide tohutu korpuse järel tahtnuks elavas ettekandes ära kuulata ka kõik Beethoveni keelpillikvartetid – on ju needki olemuselt sonaadid, ainult pisut paisunud koosseisule. Jääb vaid loota, et kultuurkapitali uus ansambliresidentuuri programm, mille esimene taotlusvoor on suunatud just keelpillikvartettidele, pakub stiimuli luua selline koosseis, kes võiks suurmeistri järgmise tähtpäeva puhul Eestiski niisuguse vägitööga hakkama saada. Ei ole ju patt loota! | Arvustus. Pühakiri kaanest kaaneni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõppenud aasta viimasel kuul, mil arutleti tõsimeeli, kas peaks pandeemia pidurdamiseks piirama kirikutes jumalateenistuste toimumist, sai teoks pühalik rituaalide rida. Detsembri teisel nädalal leidis aset ulatuslik festival "Beethoven", mis pakkus kuulamiseks suurmeistri sonaatide korpuse kaanest kaaneni: 32 klaverisonaati, 10 viiulisonaati ja 5 tšellosonaati. Sten Lassmanni sisukas essee kavalehel viitas Hans von Bülow tuntud üldistusele, et Bach on muusikas vana testament ja Beethoven uus testament. Tõepoolest, teatav tõstetuse tunne saatiski paljusid kuulajaid, kes said võimaluse olla osa iselaadsest kogudusest, mis läbis otsekui palverännakuna Beethoveni sonaatide arengutee. Nii teoste kui ka pühendunud esitajate arv küündis poolesaja piirile. Et see kõik nädala raamidesse mahuks, said muusikaõhtutest sisult rammusad ja kahe vaheajaga maratonkontserdid.
Noppeid pikalt teelt
Esmalt meenub teist õhtut alustanud Tanel Joametsa kirglik, maskuliinne ja beethovenliku kaalutletud tahumatusega klaverisonaadi op. 10 nr 1 esitus. Sonaadi retooriline jõud ja magus lüürika tulid esile veendunud ja küllusliku mänguga, eelkõige ulatuslikus teises osas (adagio molto), millele järgnes kärsitu tormakusega üürike finaal (prestissimo). Kaunilt kujundatud terviku lõi sonaadist op. 10 nr 2 noorema põlve pianist Mariin Gill, kelle mängus oli nii intellektuaalset salapära kui ka humoorikat mängulusti, mis tuleb harjumuspärase aeglase osata sonaadis vägagi kasuks.
Õhtu jooksul kõlanud kolmest viiulisonaadist tõusis läbimõeldud väljendusega esile Linda-Anette Verte (viiul) ja Maksim Štšura (klaver) ansambel, mis äratas tähelepanu põneva temperamentide mänguga.
Beethoveni ülituntud "Pateetilise" sonaadi soojendusena sai kuulda sonaatide paari op. 14, mis ei kõla kontsertidel just sageli. Noore, ent juba küpse mängumaneeriga pianismiga tõestas end Sofia Khvichia, esitades klaverisonaadi nr 9 E-duur. Selle sonaadi küllalt pilvitu olemus vajab ereda elamuse loomiseks head kõlameelt, mida Khvichia mängus ei napi. Lea Valiulina mängitud op. 14 nr 2 võlus eelkõige peene kujundusega aeglase osaga (andante). Klaverisonaadi nr 8 c-moll op. 13 ("Pateetiline") avaosa kõlas Marko Martini esituses nii tugeva sisendusjõuga, et hoolimata kuulamisharjumuse karidest ja väsimusohust kandus saali hoopis värskus ja erksus, mis ei raugenud ka kauni viisikaarega teises osas (adagio cantabile). Finaal kulges kaasakiskuvas hoos nii ruttu, et soovinuks Marko Martini tervet sonaati kordama aplodeerida.
Rõõmustava üllatuse pakkus kolmandal õhtul Jaan Ots sonaadiga nr 11 B-duur. On ju viimastel aastatel Otsa tegemised aina enam seotud dirigeerimisega. Selles esituses oli toredat tujukust ja mõnusat mänguhoogu. Üheks köitvamaks esituseks kujunes Mati Mikalai kujutlus sonaadist nr 12 (As-duur). Sonaadi avaosa mahukas variatsioonide põimik mõjus eredate ja peente vaheldustega. See muusikalise arutlusvõime ning fantaasia jõuproov sobitus Mikalai mängumaneeriga otsekui valatult. Dramaatilistest liialdustest hoidumine jättis mõttele paraja ruumi, mida kasutasid tänulikult teose morbiidsete vihjetega kolmas osa (marcia funebre sulla morte d'un eroe) ja hoogne finaal. See oli suurepärase tervikutunnetusega ettekanne, mis mõjus huviäratavalt ka detailides.
Erksa ettekandega jäi meelde duo Kristina Kriit (viiul) ja Marko Martin (klaver), kelle esitatud viiulisonaat nr 4 a-moll op. 23 veenis eriti habras-humoorika teise osaga (andante scherzoso) ja peaaegu hõljuvalt kergejalgse finaaliga.
Juba väsida ähvardava tähelepanu äratas Maksim Štšura esitatud klaverisonaat nr 15 D-duur op. 28 ("Pastoraalne"). Elektrikarjuste ja automatiseeritud farmide ajastul mõjuvad pastoraalsed konnotatsioonid ju lausa eksootiliselt. Aga mitte see ei olnud kuulamisel otsustav, ikkagi absoluutne muusika! Maksim Štšura väga selge kujundite esitlus ja targalt mänglev pianistlik loojutustus hoidis kuulajad lõpuni kütkeis. Pole kahtlust, et muusikalise pastorina on Maksim Štšura üks Beethoveni koguduse anderikkamaid jutlustajaid.
Õe-venna duo Mari ja Mihkel Poll mängis viiulisonaadi nr 7 c-moll op. 30 sonaatide rännaku neljanda õhtu üheks eredamaks sündmuseks. Salapäraselt võbelev algus andis peagi maad otsustavalt hoogsale muusikaliste argumentide vastastikusele selgitamisele, milles oli nooruslikku nõtkust ja meisterliku pillivaldamise lusti.
Klaverisonaat nr 17 d-moll op. 31 ("Torm") sai Kai Ratassepa jäägitult huvitavas tõlgenduses üheks kogu festivali tipphetkeks. Kontrastirohke avaosa pakkus eeterlikku salapära ja stiihilisi puhanguid, vastandades väga haaravaid hetki. Täiesti erilise hinguse tõi saali aga aeglane osa (adagio), mille Ratassepp esitas lausa transtsendentaalse süvenemise ja sisendusjõuga. Selle osa sügavus aimab ette Beethoveni viimaste sonaatide aeglaste osade õhulist nukrust, mille vangistav võlu ei jäta vist kedagi külmaks. Finaali elegantne hoog ja meetrumitunnet hetkiti ähmastavad puhangud veerlesid üllatavalt kaalutusse lõppu, justkui lõpetaks kogu muusikalise argumentatsiooni üks kergelt muigav küsimärk.
Kontrastse ilmega viies õhtu pakkus klaverisonaatide kõrvale kaks väga tugevat keelpillisonaatide esitust: viiulisonaat nr 9 A-duur op. 47 ("Kreutzer") ja tšellosonaat nr 3 A-duur op. 69. Suurepärase koosmängutunnetusega duo Robert Traksmann (viiul) ja Sten Heinoja (klaver) pääses kiire reaktsiooni abiga üle mõnestki ohtlikust muusikalisest käänakust. See võimaldas luua tervikuna haarava ja kaasakiskuva esituse, kust õhkus nii spontaansust kui ka ideede küpsust. Sonaadi ebatüüpiline algus kehtestab viiuldaja solistiambitsiooni, millele sekundeerib klaveri vastulause. Seejärel rullub lahti vastastikku pingeline ja põnev keskustelu, mis näitab teise osa variatsioonides pisut leplikku vaimu, et siis hoogsas finaalis üksmeelse tuhinaga sõprust kinnitada. Intensiivne viiulipartii andis hiilgava võimaluse särada ka erksa kõlaga pillil – Traksmanni käsutuses on itaalia meistrite Gaglianode viiul XVIII sajandist (Eesti pillifond).
Theodor Sink tšellol ja Kristi Kapten klaveril kinkisid tšellosonaadi nr 3 A-duur op. 69 maitseka ja mitmekesise tõlgenduse, mis õigustas ettekande eel välja antud autasu: Theodor Sink pälvis Eesti interpreetide liidu välja antud aasta interpreedi preemia.
Klaverisonaatide mitmekesisest hulgast pääses mõjule Sten Heinoja esitatud sonaat nr 21 C-duur op. 53 ("Waldstein"), millele andis tiivad tormakalt tarmukas mänguhoog. Poeetilis-filosoofilise sügavusega kõnetas Sten Lassmanni mängitud sonaat nr 23 f-moll ("Appassionata"), milles ristus karuldane jõud elegantse peenusega.
Festivali finaal oli eelnevate õhtutega võrreldes eriliselt publikurohke. Oli selle taga janu Beethoveni hilisloomingu järele, eriliselt mainekate interpreetide rivi või mugav nädalapäev, ei teagi öelda. Ent oht tugevate elamuste lopsakuse all looka vajuda sai kava silmitsedes kahtlusteta ilmseks küll. Elegantse ja lihvitud avangu pakkusid Olga Voronova (viiul) ja Mati Mikalai (klaver) viiulisonaadiga nr 10 G-duur.
Tõelise maiustükina sai kuulda op. 102 tšellosonaatide paari kahe väljapaistva tšellisti esituses. Sonaadi nr 4 mängisid Marcel Johannes Kits tšellol ja Sten Heinoja klaveril. Suurepärase tooni, intonatsiooni ja maitseka artikulatsiooni koosmõjul võlus Kits tummisest materjalist välja kõnetava ja tuumaka tulemuse.
Beethoveni viimase tšellosonaadi nr 5 D-duur op. 102 nr 2 esitasid sädeleva sisukusega Valle-Rasmus Roots ja pianist Sten Lassmann. Kareda ja tujuka loomuga repliigid vaheldusid sulni laulvusega, seejuures olid ka mõlema pooluse äärmised kontrastid lõpuni kujundatud. Rootsi ja Lassmanni duo tugevaim trump on psühholoogilise täpsuse ja tehnilise meisterlikkuse sulam, mis võimaldab selgeks ning jälgitavaks mängida ka ülimalt komplitseeritud ideed. Intellekti ja osavuse proovikiviks on Beethoven asetanud teose finaali krõbeda fugaato, mis õnnestus veenva voogavusega.
Beethoveni sonaadiloomingu tõeliseks krooniks on kolm viimast klaverisonaati, mille esitasid Irina Zahharenkova, Ivari Ilja ja Peep Lassmann. Selle teosekolmiku transtsendentaalne mõõde on nii tugev, et omal moel sulavad need mälus üheks hiiglaslikuks tervikuks. Ka kõik kolm esitust olid nii kõrgel kunstilisel tasemel, et neid ei tihkagi post factum tükkideks võtta.
Sonaat – objektiivne kirg
Festivale püütakse sageli kavalate võtetega mitmekesistada: kontserdid eri saalides, mängud žanripiiridel ja teiste kunstiliikidega, loengud ning vestlusringid. Festivali "Beethoven" tegijad jätsid otsustavalt kõik muusikavälise kõrvale. Fookusesse asetati muusika, absoluutselt ja kompromissideta. Vahelduse lõi ühe helilooja fantaasia ühe žanri piirides ja teoseid esitavate interpreetide mitmepalgelisus. Kõik – ei vähem, ei enam. Ja see mõjus hästi! Põhilisele keskenduda ei olegi lihtne, sest heliloojate-klassikute teoseid ümbritseb sageli tihke poolmütoloogiline kihistus, mis tingib sellegi, millist muusikavälist võrku tuuma ümber punutakse.
Sensatsioonide ja tüütult korduva uudisvoo taustal mõjub sonaatide huvitav sisemaailm tõeliselt värskena. Siin võivad dramaatilised vastuolud kuulaja läbi raputada moel, mis ei päädi närvirakkude kao või resigneerunud mossitamisega. Vahelduseks oleks vist paslik peatada lõputu arvamine, jääda vakka ja kuulata instrumentaalmuusikat, seda absoluutset. Milline luksus on siseneda reaalsusesse, kus leiame grammatika ja laused, aga ei ainsatki verbi, nimisõna, kiitust ega solvangut.
Kui nädalase festivali algupoolel valitses aimdus, et seda kõike saab ehk liiga palju, siis raja lõppedes isu kasvas. Sonaatide tohutu korpuse järel tahtnuks elavas ettekandes ära kuulata ka kõik Beethoveni keelpillikvartetid – on ju needki olemuselt sonaadid, ainult pisut paisunud koosseisule. Jääb vaid loota, et kultuurkapitali uus ansambliresidentuuri programm, mille esimene taotlusvoor on suunatud just keelpillikvartettidele, pakub stiimuli luua selline koosseis, kes võiks suurmeistri järgmise tähtpäeva puhul Eestiski niisuguse vägitööga hakkama saada. Ei ole ju patt loota!
### Response:
Arvustus. Pühakiri kaanest kaaneni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haiglaravi vajab sama palju patsiente kui päev varem ehk 384 inimest. Neist 26 on juhitaval hingamisel (päev varem 28) ja 41 intensiivravil (päev varem 42).
Suri viis inimest, 100-aastane naine, 82-aastane mees, 81-aastane naine, 79-aastane mees ja 73-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 283 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Kõige enam ehk 236 positiivset koroonatesti lisandus Harjumaale, Ida-Virumaale tuli juurde 67, Tartumaale 35, Pärnumaale 17 ja Valgamaale 13 uut positiivset testitulemust. 188 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Raplamaale lisandus kaheksa uut nakkusjuhtu, Võrumaale seitse, Viljandimaale kuus ning Jõgevamaale viis nakkusjuhtu. Põlvamaale lisandus neli, Lääne-Virumaale ja Saaremaale kolm, Hiiumaale, Järvamaale ja Läänemaale lisandus üks uus nakkusjuht. 22 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Eesti nakatumisnäitaja viimase kahe nädala jooksul 100 000 inimese kohta on 610,82 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 12,8 protsenti.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 10 749 inimesele ehk ööpäevaga lisandus 552 vaktsineerimist.
Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati haiglates kokku 18. Koju saadeti kümme inimest, kolm inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda, üks inimene viidi üle teise haiglasse. Tänaseks on haiglates lõpetatud 1780 COVID-19 haigusjuhtumit 1750 inimesega.
10. jaanuari seisuga on tervenenud 22 876 inimest. Neist 17 079 inimese ehk 74,7 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 5797 inimese ehk 25,3 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 676 920 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 33 516 ehk 4,9 protsenti testide koguarvust.
Terviseameti jälgimisel on üle 23 590 inimese
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 14 784 inimese, kellest 4535 on nakatunud.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 4331 inimese, kellest nakatunud on 1477.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1672 inimese, kellest 510 on nakatunud.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 2904 inimese, kellest 1038 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja, ida ja lääne regiooni nakatunuid). | Ööpäevaga lisandus 429 koroonapositiivset, suri viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haiglaravi vajab sama palju patsiente kui päev varem ehk 384 inimest. Neist 26 on juhitaval hingamisel (päev varem 28) ja 41 intensiivravil (päev varem 42).
Suri viis inimest, 100-aastane naine, 82-aastane mees, 81-aastane naine, 79-aastane mees ja 73-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 283 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Kõige enam ehk 236 positiivset koroonatesti lisandus Harjumaale, Ida-Virumaale tuli juurde 67, Tartumaale 35, Pärnumaale 17 ja Valgamaale 13 uut positiivset testitulemust. 188 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Raplamaale lisandus kaheksa uut nakkusjuhtu, Võrumaale seitse, Viljandimaale kuus ning Jõgevamaale viis nakkusjuhtu. Põlvamaale lisandus neli, Lääne-Virumaale ja Saaremaale kolm, Hiiumaale, Järvamaale ja Läänemaale lisandus üks uus nakkusjuht. 22 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Eesti nakatumisnäitaja viimase kahe nädala jooksul 100 000 inimese kohta on 610,82 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 12,8 protsenti.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 10 749 inimesele ehk ööpäevaga lisandus 552 vaktsineerimist.
Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati haiglates kokku 18. Koju saadeti kümme inimest, kolm inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda, üks inimene viidi üle teise haiglasse. Tänaseks on haiglates lõpetatud 1780 COVID-19 haigusjuhtumit 1750 inimesega.
10. jaanuari seisuga on tervenenud 22 876 inimest. Neist 17 079 inimese ehk 74,7 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 5797 inimese ehk 25,3 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 676 920 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 33 516 ehk 4,9 protsenti testide koguarvust.
Terviseameti jälgimisel on üle 23 590 inimese
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 14 784 inimese, kellest 4535 on nakatunud.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 4331 inimese, kellest nakatunud on 1477.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1672 inimese, kellest 510 on nakatunud.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 2904 inimese, kellest 1038 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja, ida ja lääne regiooni nakatunuid).
### Response:
Ööpäevaga lisandus 429 koroonapositiivset, suri viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalministeeriumile ja terviseametile saadetud kirjas märgib nõukoda, et terviseameti juhi süüdistused on ebapädevalt üldistavad ning nende laiendamine tervele hoolekandele tekitab valdkonnale korvamatu kahju.
"Heidate hooldekodudele avalikult ette tervisekaitsenõuete ja juhiste mittetäitmist. Süüdistate neid otsesõnu hooletuses oma töö ja elanike suhtes. Väidate, et hooldekodudes on küll olemas isikukaitsevahendid ja tegevusjuhiseid, kuid neid ei täideta. Isegi elementaarne käte desinfitseerimine on teie sõnul unustusse jäetud," pöördub nõukoda Lanno poole.
Sotsiaalasutuste juhid peavad Lanno väiteid solvavaks, laimavaks ja lubamatuks ükskõik missuguses olukorras. Kõige vähem tohib niisugust käitumist endale lubada kõrge riigiametnik kogu riiki hõlmava tervisekriisi kõrghetkel, kui tegelikult peab kokku hoidma ja pakkuma vastastikust tuge ja mõistmist, märgib nõukoda.
Sotsiaalasutuste juhtide sõnul kehtestati ja täideti maskikandmise kohustus ja teised ranged tervisekaitse nõuded sisuliselt üleöö sel sügisel esimesena just hooldekodudes. Lisaks kirjutavad juhid, et nad teevad endast olenevalt kõik, et täita kohusetundlikult kõiki juhiseid ja kaitsta hooldekodude elanikke ning töötajaid.
Kevadise eriolukorra ajal isoleeriti riiklike nõuetega hooldekodude elanikud inimlikest kontaktidest – seda nende enda kodus. Hooldekodud pidid täitma külastuskeelu nõuet vaatamata ühiskonna halvakspanule, tuletab nõukoda meelde.
Oma sõnavõtuga halvustas Lanno sügavalt ja isiklikult hooldekodude töötajaid, murendades turvatunnet elanikes ja nende lähedastes, leiab nõukoda.
"Süüdistamine ja üldistamine pärsivad teo- ja töötahet. Hooldekodude esindajatena peame väga oluliseks teilt avalikku vabandust koos mõistva toetusavaldusega hooldekodude töötajatele," lisab nõukoda. | Sotsiaalasutuste juhid nõuavad Lannolt avalikku vabandust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeeriumile ja terviseametile saadetud kirjas märgib nõukoda, et terviseameti juhi süüdistused on ebapädevalt üldistavad ning nende laiendamine tervele hoolekandele tekitab valdkonnale korvamatu kahju.
"Heidate hooldekodudele avalikult ette tervisekaitsenõuete ja juhiste mittetäitmist. Süüdistate neid otsesõnu hooletuses oma töö ja elanike suhtes. Väidate, et hooldekodudes on küll olemas isikukaitsevahendid ja tegevusjuhiseid, kuid neid ei täideta. Isegi elementaarne käte desinfitseerimine on teie sõnul unustusse jäetud," pöördub nõukoda Lanno poole.
Sotsiaalasutuste juhid peavad Lanno väiteid solvavaks, laimavaks ja lubamatuks ükskõik missuguses olukorras. Kõige vähem tohib niisugust käitumist endale lubada kõrge riigiametnik kogu riiki hõlmava tervisekriisi kõrghetkel, kui tegelikult peab kokku hoidma ja pakkuma vastastikust tuge ja mõistmist, märgib nõukoda.
Sotsiaalasutuste juhtide sõnul kehtestati ja täideti maskikandmise kohustus ja teised ranged tervisekaitse nõuded sisuliselt üleöö sel sügisel esimesena just hooldekodudes. Lisaks kirjutavad juhid, et nad teevad endast olenevalt kõik, et täita kohusetundlikult kõiki juhiseid ja kaitsta hooldekodude elanikke ning töötajaid.
Kevadise eriolukorra ajal isoleeriti riiklike nõuetega hooldekodude elanikud inimlikest kontaktidest – seda nende enda kodus. Hooldekodud pidid täitma külastuskeelu nõuet vaatamata ühiskonna halvakspanule, tuletab nõukoda meelde.
Oma sõnavõtuga halvustas Lanno sügavalt ja isiklikult hooldekodude töötajaid, murendades turvatunnet elanikes ja nende lähedastes, leiab nõukoda.
"Süüdistamine ja üldistamine pärsivad teo- ja töötahet. Hooldekodude esindajatena peame väga oluliseks teilt avalikku vabandust koos mõistva toetusavaldusega hooldekodude töötajatele," lisab nõukoda.
### Response:
Sotsiaalasutuste juhid nõuavad Lannolt avalikku vabandust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu kodu ja töökorra seaduse otsene eiramine on põhiseaduse vastane, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab üheselt selgelt et "Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel".
Alustuseks seda, et obstruktsionism ei ole tsiviliseeritud riikide parlamentarismis midagi tundmatut või enneolematut. Enam tuntud on see anglo-ameerika poliitikas, kuid on kasutusel ka Euroopas näiteks Prantsusmaal, Inglismaal.
Selle meetodid võivad olla erinevad, ulatudes tunde kestvatest kõnedest (nn filibustering), aeglasest kõnnist kõnepulti või hääletama (nn cow walk) või väga suure hulga parandusettepanekute esitamine eelnõule, et sellega ummistada eelnõu korrakohane menetlemine jmt.
Ka Eesti parlamentarism tunneb obstruktsionismi juba Konstantin Pätsi aegadest ning selle kaasaegse esmarakenduse au kuulub Arvo Juntile, sealt ka väljend "juntimine". Selle teguviisi eesmärk on aga üks – osutada vastuseisu menetletavale eelnõule ja selle kaudu taotletavale poliitikale. Eriti olukorras, kus parlamendi enamus on loobunud opositsiooniga arvestamast ja liigub edasi vahendeid valimata.
Eelnõude menetlemist Eesti parlamendis reguleerib riigikogu kodu ja töökorra seadus. Selle § 99 lg 1 kohaselt võivad "…riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid 10 tööpäeva jooksul esitada eelnõule muudatusettepanekuid" Selles seaduses puudub regulatsioon mitu ja mis sisulist muudatusettepanekut võib esitada. Seega opositsioon toimis seaduspäraselt.
Edasi, § 100 sätestab, et juhtivkomisjon (ja mitte selle esimees ainuisikuliselt) "vaatab läbi kõik …esitatud muudatusettepanekud…" ning lg 2 sätestab üheselt mõistetavalt, et "juhtivkomisjon (loe selle esimees RM) peab võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohta otsuse tegemist".
Seega, läbi tuleb vaadata kõik esitatud ettepanekud. Seadus ei anna siin mingit erandit või komisjoni esimehe suvaõigust ise valima või ettepanekuid sisuliseks või mittesisuliseks grupeerima hakata.
Jah, mõni ettepanek võib olla mitte asjassepuutuv või lausa rumal või vulgaarne. Võimalik. Ei sobi küll riigimehelikkuse juurde, kuid see on isiku, mitte süsteemi probleem. Praegune ainuke seaduslik viis sellised eelnõud menetlusest eemaldada, on need korrakohaselt läbi vaadata ja siis hääletamisega kõrvaldada. Nagu iga muu ettepanekuga tehakse.
Veel on seaduses selge reegel, et komisjonis muudatusettepanekuid läbi vaadates peab juhtivkomisjon võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohta otsuse tegemist. Seda võimalust komisjoni esimees saadikutele ei andnud ja rikkus seeläbi otseselt seadust.
"Juristikas tuntud maksiim – dura lex sed lex (karm seadus, kuid ikkagi seadus), kehtib ka selles olukorras."
Jah, võib olla need regulatsioonid ei sobi, takistavad menetlust ja vajaksid korrigeerimist. Aga see on kehtiv seadus, mida ei saa ega või rikkuda ei poliitilise tahte ega otstarbekuse põhjendusega. Juristikas tuntud maksiim – dura lex sed lex (karm seadus, kuid ikkagi seadus), kehtib ka selles olukorras.
Praeguses kontekstis, on hilja seaduse muutmisele mõelda. Seda, kui üldse, tulnuks teha kohe siis, kui võimule tuldi. Näib, et arusaamine sellest, et ka võimu teostamine demokraatlikus riigis käib kindlate reeglite järgi, ei ole koalitsiooni just kõige tugevam külg. Lisaks veel see tõsiasi, et senise riigiõigusliku tava kohaselt toimub kodu- ja töökorra muutmine koalitsioonide-üleselt ehk kõigi fraktsioonide ühistööna.
On selge, et sellisel bolševistlikul meetodil seadust rikkudes on rahvahääletuse legitiimsus ise saanud suure löögi ning andnud kaaluka aluse selle põhiseaduslikkuse vaidlustamiseks.
Koalitsiooniringkonnad, viimati peapiiskop Urmas Viilma sõnade kaudu, on sisendanud, et kooseluseadus on eesti rahvale peale surutud. Kooseluseaduse menetlemisel ei toimunud aga nüüdsele midagi ligilähedastki. Seadus võeti vastu küll napi häälteenamusega, aga igati õiguspäraselt.
Kui arvata ja rahvale sisendada, et seaduse korrakohaselt enamushäältega vastuvõtmine on pealesurumine, siis tähendab see seda, et parlament surub pea igapäevaselt rahvale peale makse, karistusi, piiranguid, kohustusi, regulatsioone jmt. Mis sellisel kujul tähendab ju riikluse, demokraatia ja õigusriikluse õõnestamist. | Rait Maruste: obstruktsionism ja õigusriiklus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu kodu ja töökorra seaduse otsene eiramine on põhiseaduse vastane, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab üheselt selgelt et "Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel".
Alustuseks seda, et obstruktsionism ei ole tsiviliseeritud riikide parlamentarismis midagi tundmatut või enneolematut. Enam tuntud on see anglo-ameerika poliitikas, kuid on kasutusel ka Euroopas näiteks Prantsusmaal, Inglismaal.
Selle meetodid võivad olla erinevad, ulatudes tunde kestvatest kõnedest (nn filibustering), aeglasest kõnnist kõnepulti või hääletama (nn cow walk) või väga suure hulga parandusettepanekute esitamine eelnõule, et sellega ummistada eelnõu korrakohane menetlemine jmt.
Ka Eesti parlamentarism tunneb obstruktsionismi juba Konstantin Pätsi aegadest ning selle kaasaegse esmarakenduse au kuulub Arvo Juntile, sealt ka väljend "juntimine". Selle teguviisi eesmärk on aga üks – osutada vastuseisu menetletavale eelnõule ja selle kaudu taotletavale poliitikale. Eriti olukorras, kus parlamendi enamus on loobunud opositsiooniga arvestamast ja liigub edasi vahendeid valimata.
Eelnõude menetlemist Eesti parlamendis reguleerib riigikogu kodu ja töökorra seadus. Selle § 99 lg 1 kohaselt võivad "…riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid 10 tööpäeva jooksul esitada eelnõule muudatusettepanekuid" Selles seaduses puudub regulatsioon mitu ja mis sisulist muudatusettepanekut võib esitada. Seega opositsioon toimis seaduspäraselt.
Edasi, § 100 sätestab, et juhtivkomisjon (ja mitte selle esimees ainuisikuliselt) "vaatab läbi kõik …esitatud muudatusettepanekud…" ning lg 2 sätestab üheselt mõistetavalt, et "juhtivkomisjon (loe selle esimees RM) peab võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohta otsuse tegemist".
Seega, läbi tuleb vaadata kõik esitatud ettepanekud. Seadus ei anna siin mingit erandit või komisjoni esimehe suvaõigust ise valima või ettepanekuid sisuliseks või mittesisuliseks grupeerima hakata.
Jah, mõni ettepanek võib olla mitte asjassepuutuv või lausa rumal või vulgaarne. Võimalik. Ei sobi küll riigimehelikkuse juurde, kuid see on isiku, mitte süsteemi probleem. Praegune ainuke seaduslik viis sellised eelnõud menetlusest eemaldada, on need korrakohaselt läbi vaadata ja siis hääletamisega kõrvaldada. Nagu iga muu ettepanekuga tehakse.
Veel on seaduses selge reegel, et komisjonis muudatusettepanekuid läbi vaadates peab juhtivkomisjon võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohta otsuse tegemist. Seda võimalust komisjoni esimees saadikutele ei andnud ja rikkus seeläbi otseselt seadust.
"Juristikas tuntud maksiim – dura lex sed lex (karm seadus, kuid ikkagi seadus), kehtib ka selles olukorras."
Jah, võib olla need regulatsioonid ei sobi, takistavad menetlust ja vajaksid korrigeerimist. Aga see on kehtiv seadus, mida ei saa ega või rikkuda ei poliitilise tahte ega otstarbekuse põhjendusega. Juristikas tuntud maksiim – dura lex sed lex (karm seadus, kuid ikkagi seadus), kehtib ka selles olukorras.
Praeguses kontekstis, on hilja seaduse muutmisele mõelda. Seda, kui üldse, tulnuks teha kohe siis, kui võimule tuldi. Näib, et arusaamine sellest, et ka võimu teostamine demokraatlikus riigis käib kindlate reeglite järgi, ei ole koalitsiooni just kõige tugevam külg. Lisaks veel see tõsiasi, et senise riigiõigusliku tava kohaselt toimub kodu- ja töökorra muutmine koalitsioonide-üleselt ehk kõigi fraktsioonide ühistööna.
On selge, et sellisel bolševistlikul meetodil seadust rikkudes on rahvahääletuse legitiimsus ise saanud suure löögi ning andnud kaaluka aluse selle põhiseaduslikkuse vaidlustamiseks.
Koalitsiooniringkonnad, viimati peapiiskop Urmas Viilma sõnade kaudu, on sisendanud, et kooseluseadus on eesti rahvale peale surutud. Kooseluseaduse menetlemisel ei toimunud aga nüüdsele midagi ligilähedastki. Seadus võeti vastu küll napi häälteenamusega, aga igati õiguspäraselt.
Kui arvata ja rahvale sisendada, et seaduse korrakohaselt enamushäältega vastuvõtmine on pealesurumine, siis tähendab see seda, et parlament surub pea igapäevaselt rahvale peale makse, karistusi, piiranguid, kohustusi, regulatsioone jmt. Mis sellisel kujul tähendab ju riikluse, demokraatia ja õigusriikluse õõnestamist.
### Response:
Rait Maruste: obstruktsionism ja õigusriiklus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadus on arengumootor, mis puudutab kõiki eluvaldkondi otse ja kaude. Teadusest tuleneb maailmast adekvaatne arusaamine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja edasiarendus ning kogu meie haridussüsteem tervikuna.
Teaduslik maailmapilt on aluseks haridusele kõikides valdkondades, seejuures õpetajate, inseneride, arstide ja teiste valdkondade spetsialistide koolitusele. Teadlased koolitavad ülikoolides inimesi, kes koolitavad järgmisi ja need omakorda järgmisi. Ka ettevõtete ja riigiasutuste sees toimub arengu planeerimine ja teadmiste ülekanne juhtkonna vastutusel ning spetsialistide vahel.
Maailmas praegu "vabalt kättesaadav" teadmine on loodud paljus ülikoolides töötavate või ülikoolides teadushariduse saanud inimeste poolt. Kui tippteadus võrrandist välja võtta, siis kannab kahju kogu ühiskond – esmalt kaob võimekus uusi teadmisi luua (teadlased), teiseks võimekus uute teadmiste loomist õpetada (õppejõud), kolmandaks oskus uusi teadmisi edasi anda (õpetajad) ja lõpuks kaob arusaamine maailmast (haritus).
Ülikoolitöötajad peavad kandma nii teadlase, õppejõu, õpetaja kui ka haritlase rolli. Seetõttu on väga tähtis läbi mõelda, mida meile tähendab teadus tervikuna.
Teaduse rahastamise reformimine on toimunud ad hoc üksikute ideede ja vastavalt üksikult kujundatud meetmete kaupa, otsustamine eri meetmete vahel on jäetud koordineerimata kuni teatud juhuslikkuseni välja. Pole ühiseid selgeid arusaadavaid eesmärke ning eri otsustuskogud jõuavad mõnikord omavahel vastukäivate otsusteni.
Kui lisada siia erialade ja asutuste ning allasutuste vaheline konkureerimine – aga teaduses on konkurents loomulik püsiv seisund –, siis saame ka suure rahulolematuse.
Riigi tasemel on jõutud haprale poliitilisele konsensusele, et riigi teaduspanused on edaspidi vähemalt üks protsent SKT-st ning loodetakse, et ettevõtted lisavad oma arendus- ja innovatsioonitegevustega täiendavad kaks protsenti.
Õigupoolest plaanime, et kuni kolm protsenti meie ühisest rikkusest peaks tegelema uute teadmiste loomise, uute teadmiste innovaatilise rakendamise ning arendustegevusega. Kui hinnata, et see on keskmisest kaks korda kallim tegevus, tähendab, et riigi rahastusel peaks olema 0,5 protsenti Eesti tööjõust (u 3000 inimest), kes tegeleksid teadusega.
Arvestades teaduse investeeringuvajadusi jagub teadusrahast ilmselt veel vähema arvu inimeste täispalgaks. Tuleb hästi läbi mõelda, milliseid inimesi soovime saada teadlaseks, kuidas nad jaotuks erialade vahel ja kuidas annaksid oma panuse parimal viisil.
Teesid olukorra parandamiseks
Ülikoolide tervikpilt on kirju ja kõrvaltvaatajale raskesti mõistetav, sest samas asutuses antakse ka kõrgharidust, peamiselt tasuta. Kuna rahastus ühe tudengi kohta on liiga väike, on kõrgharidus tervikuna alarahastatud, 1 s.t loodetakse odavalt saada head tulemust. Võib-olla kokku paistavad ülikoolide eelarved suured.
Kui pidada silmas ülesannete ja ootuste mitmekesisust, kipuvad kõik alamvaldkonnad eraldi olema alarahastatud – kõrgharidus (kui palju maksab ühe tudengi kõrgharidus?), doktoranditoetus, riiklik teadusrahastus, koostöö ettevõtetega, arst-residentide palgaraha jne. Tervikuna mõjutab see ülikooli atraktiivsust tööandjana, kes peaks alatasa värbama parimaid talente.
Asutused ei tohi jätta oma personali- ja strateegilised otsuseid grantide otsustajate teha. Ise peab teadma, mida arendada, mida säilitada, mida vähendada, kes on produktiivsed ja vajalikud. Grandist ilmajäämine ei pea automaatselt tähendama vallandamist ning teaduri tööleping ei pea tähendama garanteeritud grandirahastust (teaduskompetentsi nõukogu ehk TKN-i sihiteema).
Baasfinantseerimine arvutatakse tulemusrahastusena, see aitab tagada stabiilsust ning võimaldab asutustes luua arengufonde – käivitada ja toetada uusi vajalikke tegevusi, millel muud rahastust ei ole. Ülikoolide õppetöö tegevustoetus ja doktorantuuri rahastus tagab ka mingi minimaalse baastaseme, et vajalikel erialadel oleks õppejõude ja järelkasvu.
Samalaadsete printsiipide järgi rahastatakse ka eraldiseisvaid teadusasutusi ning isegi eraettevõtete teadus- ja arendustegevuse (T&A) üksusi. Võib vaielda, kas paremas seisus on ülikoolid, kus on ka õppetulusid (rohkem raha), või teadusinstituudid, kus puudub samasugune kohustus õpetada tudengeid (rohkem aega).
Rakendusuuringuid ja ettevõtetega koostööd saab teha vaid valdkondades, kus vastavad inimesed juba palgal ning on olemas alusteadmised. Teadusliku kompetentsi (fundamentaal- ja rakendusteadus) juurde saab liita täiendavad tegevused. Harvem jõuab rakendustest alustades tippteadusesse. Kuid ilma doktorantuurita ei saa püsida ega areneda ükski valdkond, mida vajame.
Ka olümpiakomitee peab tegelema kõigi spordialadega ja otsima nende vahel tasakaalu. Tagada tuleb tippude toetus erialadel, kus need on omal jõul tekkinud, kui ka masse kaasavate valdkondade areng isegi siis, kui seal on ajutised mõõnaperioodid.
Teaduse mitmekesisust ja hindamist saab analoogiate järgi võrrelda nii spordi kui ka muusikaga. Mõlemad on konkurentsipõhised, väga mitmekesised ja vajavad läbimõeldud hoolitsust. Mõlema mitmekesisus on samuti suur alates laste- ja harrastuspõhisusest kuni tipptegevuseni välja.
Tippspordi puudumine vähendab lastes rahvaspordiindu, muusikalise kõrghariduse kadu viiks dirigentide koolituse ja laulupidude hääbumiseni. Kuidas võrrelda individuaal- ja võistkonnaalasid, kergejõustikku ja kiiruisutamist, ooperilaulu ja kandlemängu, profisporti ja rikkaid rokkbände?
Teadus on oma olemuselt rahvusvaheline professionaalne tegevus. Kuigi nii muusik, sportlane kui ka teadlane võib teoorias saada rahvusvahelisel areenil ülirikkaks, peab riik planeerima parima võimaliku ökosüsteemi, mis toetab mitmekesiste võimaluste teket, arengut ja kasusaamist. Teadust ei tohi vaadelda tippspetsialistide personaalse hüvena, vaid laia mõjuga tegevusena.
Seoses aastatega üha enam ummikusse jooksva teadusgrantide rahastuse probleemidega on vaja leida viise, kuidas teha süsteem õiglasemaks ja Eesti vajadusi paremini arvestavaks.
Pakun välja teesid, kuidas edasi liikudes saaks olukorda parandada.
Grantide roll peab muutuma teadlase peamise palgaallika keskselt projektide spetsiifiliste lisavajaduste katmise keskseks.
Hindamine peab muutuma õiglasemaks: tuleb minna üle erialaste, väiksemate, välisekspertide paneelide keskseks, et vähendada võrreldamatute võrdlust ja praegu paratamatuid huvide konflikte.
Teaduse mitmekesisust, ootusi ning vajadusi tuleb mõõta ja väärtustada ka alusteaduste rahastuse tasemel.
Põhjendan ja täpsustan neid teese.
Grandid projektide lisavajadusteks, mitte teadlase põhipalgaks
Eesti teadussüsteem reformiti 1990ndate alguse taasiseseisvunud Eestis konkurentsipõhiseks, mis tõi meile edu. Eesti Teadusfondi (ETF) grandid olid väga paljudele teadlastele pisikese täiendava rahastuse allikas, millest sai doktorandile tagada piiratud lisatasu, kinni maksta reis või paar.
Teaduskompetentsi nõukogu sihiteemad olid teoorias mõeldud kõigile kvaliteedilävendit ületavatele uurimisrühmadele kõigi vähegi publitseerivate teadurite valemipõhiseks palgarahaks.
Sellel oli ka suuri puudusi, sest summa jäi alla ülikooli palgakohustusele ning tingimusi ei järgitud lõpuni võrdselt. Ülikoolides tehti vahet õppejõududel ja teadlastel, see vahe sundis ametinimetustega skeemitama.
ETAg-i loomisel oli eesmärk koondada teaduse rahastus ühe mütsi alla. Institutsionaalsed uurimistoetused (IUT) pidid arvestama teaduse taset, asutuse strateegilisi valikuid ja stabiilsust, personaalsed uurimistoetused (PUT-id) olid mõeldud otsinguliste/avastuslike grantide jaoks (siht oli kõrge riski, kuid suure potentsiaaliga uuringutel).
IUT-ides mitme hindamismõõtme sissetoomine, teadlaste ootuste murdmine, sest täiskulupõhine rahastus ei realiseerunud ilma lisarahastuseta, ning mitmesugused piirangud ja reeglite piire kompavad skeemitamised nullisid suure reformi õilsad ideed.
Sellega võeti riiklik suund raha saavate teadlaste arvu kiirele vähendamisele, sest suuremate tükkidena eraldatavast samaks jäänud summast ei saanud ju jaguda kõigile. Samal ajal oli hea külg välisekspertide kogu kasutamine hindamise järjekordade moodustamisel.
Personaalsete uurimistoetuste (järeldoktori-, stardi- ja rühmagrant, mobiilsus jne) grantide hindamine on aga jäänud liiga napi välisekspertiisi keskseks ja seejärel üritatakse Eestis üldjärjekord kuidagi kokku panna. Pehmelt öeldes on see võimatu.
Matemaatiku, ökoloogi, füüsiku, geneetiku, arvutiteadlase ja keemiku omavaheline võrdlemine pole võimalik, nende teemade järjestamine kütab kirgi ning loob pinnase konfliktideks. Teine probleem on raha üldine nappus ning grandi suurus. Suurimad IUT-teemad ja praegused suured PUT-i rühmagrandid (PRG) on mahult võrreldavad Euroopa suurimate ja prestiižseimate Euroopa Teadusnõukogu (ERC) personaalgrantidega, ulatudes ühe–kahe miljoni euroni viie-kuue aasta peale.
ETF-i kümnetuhandeste grantide pealt hüppasime veerand miljoni suuruste grantideni aastas. Selliste summade jagamine eri erialasid esindavate inimeste ühise laua taga välisekspertide kesise sisendi pealt, omavahel võrreldamatuid võrreldes, toob paratamatult mängu asutuste ja teemavaldkondade huvid ning jätab lõpuks juhusliku otsustamise mulje.
Juhuslikkus ilmestab kõige enam otsustamise aluseks olevate retsensioonide ja retsensentide probleemi. Enamik retsensente annab oma hinde, kui on näinud ainult ühtainust taotlust. 2
Kuidas saab ta oma hinnetega lõpuks kinnitada, kas temalt taotlusele küsitud kolm hinnet on 4,5, 4,0 (väga hea) või 5,0 (suurepärane), kui tal pole mitte ühtegi võrdluspunkti Eesti teiste taotlustega isegi mitte sarnasel erialal, rääkimata erialaülestest võrdlustest ja tavadest? Juba viisakusest ei anna enamik hindajaid kõikides punktides hindeks 5,0 (et enam paremini ei saagi maailmas teadust teha).
Kuid kolme hinde peale ainuüksi poole punkti kaotamine jättis noored sel aastal pikaajalise rahastuseta. Selline hindamine ei saa tagada ei erialasisest ega ammugi mitte nii laiade erialade vahelist, nagu seda on näiteks kõigi loodus- ja täppisteaduste ülene pingerida.
Piltlikult öeldes vastab praegune ETAg-i hindamine "Eesti laulu" konkursile, kus igale laulule valitakse sama žanri esindajate hulgast kaks rahvusvahelist hindajat, kes kumbki kuuleb vaid seda ühtainust laulu.
Lisaks veel nii, et tipplauljat peab hindama keegi veel parem, hea kui oleks Grammy nominent, ja keskpärasele piisab hindajaks kohaliku muusikakooli õppejõust. Kuidas saab nii antud kahe hindega ausalt pingereastada sada roki-, ballaadi-, fado – ja ooperiesitust?
Grandiraha jagub komisjonides paarile kuni paariteistkümnele. Hoolimata aastate jooksul sellele probleemile tähelepanu juhtimisest on see vaid süvenev tendents, mida ETAg ei ole soovinud lahendada.
Üks vastuargument on mõistetav – hindaja peab taotlusest aru saama. Kuid see ei tähenda, et ta peab piiratult olema ainult ühe taotluse ekspert, sest ülesanne on panna pingeritta kümmekond taotlust! Ilmaasjata ei ole tekkinud arvamus, et ausam oleks jagada raha loteriiga kõigi mingi lävendi ületanute vahel.
Kas me saame lasta lotol juhtida riiklikke valikuid, mis erialad jäävad, mis kaovad? Ja kui õnn ei naerata, kas siis pole riskid mitte liiga suured?
"Kui grandisüsteemi kiiresti ja suuremas mahus raha ei lisata, jääb alles ainult võimalus minna tagasi väiksemate grantide peale, et jaguks rohkematele ja hindamisvead väheneksid."
Praegune põhiprobleem on, et paljude erialade tippudele ei jagugi enam grante, sest napp raha jagatakse väga suurte portsudena ja eelmainitud põhjustel ka veidi juhuslikult. Kuna Eesti teadus tervikuna on paranenud, jäävad paljud väga head ja vajalikud teemad täiesti grandirahata. Kui grandisüsteemi kiiresti ja suuremas mahus raha ei lisata, jääb alles ainult võimalus minna tagasi väiksemate grantide peale, et jaguks rohkematele ja hindamisvead väheneksid.
Väikese arvu grantidega süsteemi sisse kirjutatud puuduste leevendamiseks (enamik taotlejaid jääb ju palgarahata) hakati kasvatama teaduse baasfinantseerimist, et asutuste käes olev vaba raha kompenseeriks grandisüsteemi põhilised probleemid.
Baasfinantseerimise raha tuleks praegu kasutada kõigi asutusele endale vajalike, kuid ETAg-i poolt rahata jäetute toetamiseks, strateegiliste uute teemade käivitamiseks, hoonete ja taristu katmiseks, projektide omafinantseeringu tagamiseks, doktorantide stipendiumide juurdemakseteks jne. Kuna baasfinantseerimine on arvutatud tulemusrahastusena, tekkis selge arusaam ja tunnetus, kes tegelikult on need summad välja teeninud.
Valemipõhine käsitlus peab võib-olla paika ülikoolide puhul, kuid taandub kohe, kui jõutakse madalamale teaduskonna ja instituudi tasandile. Pigem lähtutakse printsiibist, et raha tuleb eraldada sama valemi järgi selle väljateeninutele või siis võrdselt kõigile. Nii on grandiraha jätkuvalt paljudele erialadele ja uurimisrühmadele elu ja surma küsimus.
Üks võimalus saavutada õiglasem jaotus on ausalt tunnistada, et grandisüsteemi eesmärk ei olegi üldse teadlasele põhipalga maksmine, sest head teadlast ei saa nagunii ajutise palgarahaga nörritada. Eriti praeguses olukorras, kus kõik töölepingud on (riigi survel) tehtud tähtajatuks. Grandita jäämine ei anna ju seaduse järgi õigust tööleping ühepoolselt lõpetada ning heade teadlaste puhul oleks see ka vääritu teguviis.
Kui võrdleme ETF-i 10 000 ja praegusi 260 000 euro suurusi aastase eelarvega grante, siis on ilmne, miks tekivad praegu intriigid. Sellise eelarve saanud rühm võib aga koosneda nii kahekümnest inimesest, lisaks koolitatakse tosinat doktoranti, või ka ainult viiest inimesest – raha maht sellest ei muutu. ETAg-i ise endale tehtud reeglite järgi ei tohi grandi summat muuta.
Eespool toodud hindamise puudujääkide juures otsustatakse 1,3 miljoni eurosed viieaastased grandid konveiermeetodil väga kergekäeliselt. Määrab mitte enam erialasisene, vaid erialade vaheline konkurents – all is fair in love and war (armastuses ja sõjas on kõik vahendid lubatud).
Tõenäoliselt oleks Eestile parem, kui ETAg-i PUT-grant oleks pigem midagi ETF-i ja praeguse rühmagrandi PRG vahepealset. Just nii suur, kui on vaja selle uurimisprobleemi spetsiifika kohaselt asutusele juurde ressurssi, näiteks doktorantide täiendavaid õppekohti, järeldoktorante, ajutist projektimeeskonda või stipendiume kraadiõppuritele. Lisaks on vaja rahastada seadmed ja kulumaterjalid, tehnikute või programmeerijate palk, artiklite avaldamise kulud, konverentsid ja välisvisiidid.
Vaid siis, kui grandisüsteem ei peaks ülal pidama karjääriredelil turvalises tsoonis akadeemiliste töötajate põhitöökohti, saaks granti käsitleda kui ajutist täiendavat kulu vajaliku projekti elluviimiseks.
Ülikoolid ja asutused keskenduksid oma stabiilsete põhitöökohtade töötajate valikule ja rahastamisele ning spetsiifiliste projektide jaoks taotletaks ajutisi vahendeid grantidega. Ajutise raha lõppemine ei paneks siis enam ohtu kogu (all)asutuse eksistentsi.
Praegune teadusgrandi rahastuse ja alusfinantseerimise proportsioon 50 : 50 võiks peaaegu sellist süsteemi toetada, kui tõmmata rahastust laiemale. Eriti kui ühendada põhitöökohtade rahastus ülikoolide ja asutuste õpetamise, rakendusuuringute jm ressurssidega.
Töötajad võivad rohkem spetsialiseeruda kas ühele või teisele meetmele, kuid tervikuna koordineerib asutus oma strateegiliste püsitöökohtade valikuid ise. Kuidagi tuleb ju kõigis õpetavates valdkondades tagada teaduse baasvõimekus, nt miinimummahus doktoriõpe. Kui midagi grantide otsustamises ja mahtudes kiiresti ei muudeta, siis peab praegu lisama grandirahastust märksa kiiremini kui baasrahastust.
Liiga palju väga häid teadlasi on praegu jäänud ja jäämas ilma Eesti grandirahata – see pärsib nende võimekust meelitada doktorante ja seab ohtu paljud uurimissuunad, mis rahvusvaheliselt on väga heal tasemel. Me lihtsalt ei tohi hakata inimesi kiiresti minema saatma ega noortelt tagasipöördumise võimalusi ära võtma.
Hindamise õiglasemaks korralduseks tuleb luua erialakogud
Eespool tõdesin, et ETAg-i grantide otsustamise põhiprobleem on see, et retsensendid ei näe oma hinnatava valdkonna tervikut ning kohalik otsustuskogu peab võrdlema omavahel võrreldamatut.
Saadud hinded ei ole skaleeritud ülejäänud sadade taotlustega ning hindajad ei suuda neid adekvaatselt pingeritta panna korraga kõikide erialade üleselt. Isegi kohaliku eksperdikogu ülesehitus määrab lõpptulemust praegu liiga palju.
Peamiselt välisekspertidest koosnev otsustuskogu võiks hinnata ja pingeritta panna igaüks keskmiselt 20–30 taotlust. Seejuures oleks kõigil liikmeil kohustus hinnata ise keskmiselt viis–kümme taotlust asutuste üleselt. Muidu pole lihtsalt võimalik teha adekvaatseid pingeridu.
Praegu on retsensentide menetlemine korraldatud nii, et TTÜ teadlane otsib retsensente ja paneb pingeritta TÜ taotlusi, ja vastupidi. Kuidas tekib nii Eesti-ülene vaade? Pingerea aluseks peaks olema välisekspertide konsensus ning see peaks olema kitsama eriala keskne (Frascati 3 mõttes "alameriala"). Ehk siis füüsikuid ei tohi panna ökoloogidega ühte järjekorda, nagu ooperilauljat ei pea pärimusmuusiku või suusatajaga võrdlema.
Frascati käsiraamatu järgne kuude lahtrisse löödud erialade jaotus – loodus- ja täppisteadused, sh füüsika, keemia, arvutiteadus, matemaatika, kõik bio- ja maateadused ning ökoloogia; tehnikateadus, meditsiin, põllumajandus, sotsiaalteadused, humanitaarteadused – pole sugugi parem võrreldes varem kehtinud nelja valdkonnaga – loodusteadused (bioteadused), tehnika (sh füüsika, keemia, matemaatika, arvutiteadus), meditsiin, sotsiaal- ja humanitaarteadused.
Kuus valdkonda pole omavahel ka võrdse suurusega ega võrreldavad, sest varasemad neli valdkonda olid omavahel paremas tasakaalus. Kõik loodus- ja täppisteadused, mille hulka kuuluvad ka matemaatika, füüsika, geneetika, ökoloogia ja arvutiteadus kogu oma mitmekesisuses, ei ole hallatav üheainsa pingereana. Need kuus valdkonda ei ole ühesuguse ulatuse ja sügavusega ei maailmas ega Eestis.
Kui muutuse eesmärk oli tehnika- ja põllumajandusteaduste suurem väärtustamine, siis seda ei saa saavutada kogu elus- ja eluta looduse, täppisteaduste ning matemaatika ühte patta paneku ja raha vähendamisega.
Ette oli teada ka teine kaasuv kahju (ingl collateral damage) ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna lõhkumine ja arvutiteaduse jätmine samasse kahanemist ootavasse "mõrvagruppi".
Tegelikkuses ei saa Eesti teadust pingeritta panna ei ühes, neljas ega kuues pingereas. Arvatavasti on õigem jagada teadusraha ca 12–20 kitsamas otsustuskogus, kellest igaüks jagaks 5–15 protsendi suurusi "tükke".
Praegune Frascati loodusteaduste kogu esindab umbes poolt Eesti teadusest. See üksi on vaja jagada kuueks-seitsmeks alamosaks. Samuti peaks arvutiteaduse, elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiate jaoks kaaluma selgemalt kas üheainsa IKT otsustuskogu või kahe arvutiteadus + matemaatika ning elektroonika, robootika ja side otsustuskogu loomist.
Eraldi tuleb veel käsitleda interdistsiplinaarsete teemade probleemi. Alati pole selge, millises otsustuskogus ja teadusvaldkonnas need peavad olema. "Valesse" sattumine on reeglina päädinud rahastuseta jäämisega.
Samal ajal on mõned kavalalt ninaga õhku nuusutanud teadlased läinud ise nende otsustuskogude alla, kus taotlemine hõredam ja raha seega rohkem. Tihti on sel skeemitamise maik küljes. Kuid tippteadus on siiski väga interdistsiplinaarne.
Ilmselt on mõistlik teha mingi järelnope ja arutelu, kui mõned teemad on teenimatult jäänud otsustajate silma alt välja – need tuleb lahendada eraldi interdistsiplinaarsete teemade ja teaduspoliitiliste otsustena, kuhu panustavad (kõik) vastavad valdkonnad ka raha.
Võimalik, et Eesti teaduse mahtusid arvestades on mõistlik osa hindamisi edaspidi läbi viia ka harvemini kui igal aastal. Kui need toimuksid näiteks üle kahe (nelja-aastased grandid) või kolme aasta (kuueaastased grandid), siis oleks erialane tervik korraga paremini märgatav ja otsustamine tervikuna ausam.
Praegu on tekkinud ebameeldiv tsüklilisus ja lained, kuhu sattunud teadlased on pidevalt (juba 15–20 aastat) palju halvemas seisus kui teised. Eri aastatel on jagatud ümber väga erinevaid summasid ja see on põhjustanud ka eri suurusega grante.
Nii on mõned teadlased pidanud toime tulema kaks-kolm korda väiksemate summadega ilma õiguseta taotleda ebaõigluse korrigeerimist enne viie-kuue aasta möödumist. Sellist tsüklilisust ja ebaõiglust tuleb vähendada.
Teaduse mitmekesisus ja strateegilised vajadused peaksid olema otsustuskogude vahel paremini jaotatud
Kõige keerulisem ja vastuolulisem on küsimus ETAg-i rahajaotuse õiglusest eri valdkondade, erialade ja asutuste vahel. Grandiraha peaks minema vaid parimatele projektidele ja tugevamatele uurimisrühmadele, sest sealt tulevad eeldatavalt ka parimad tulemused.
Samuti peab olema tagatud riiklike strateegiliste valikute katmine. Ei saa ju lisanduda doktorikraadiga inimesi ja võimekust valdkondadesse, mida on järgmistel aastatel selgelt vaja, kui praegu ei eraldata sinna üldse teaduse rahastust.
"Kui aga grandiraha ei ole, siis ei saa ka ülikool täita vastava valdkonna riiklikke ja ühiskondlikke ootusi."
Jutt sellest, et Eestis on IT-haridust ja teadust väga vaja ja mõnel IT-firmal läheb hästi, on kõik ilus. Kui aga grandiraha ei ole, siis ei saa ka ülikool täita vastava valdkonna riiklikke ja ühiskondlikke ootusi, kui sektori maht on kümmekonna aastaga ligi kolmekordistunud, 4 kuid grandid mitte.
Üks äärmus on see, et mõnes valdkonnas on väga vajalik teadus ja doktoriõpe, kuid paraku on teadustöö ja juhendamine nõrk. Kui on vaja doktoriõpet ja inimeste koolitamist, siis järelikult peab selles valdkonnas olema ka teadustöö. Kui teaduse tase on nõrk, kuidas seda siis upitada? Selleks on asutuste strateegilised arengufondid ja riiklikud meetmed.
Teine äärmus on see, et valdkond on vajalik, perspektiivikas, vajadus on suur ning tase ka väga hea, kuid praegune grandisüsteem ei ole suuteline seda üldse rahastama. Kelle süü see siis on?
Võtame näiteks IT (arvutiteaduse ehk informaatika) valdkonna. Ülikoolide peamiste IT-õppe järelkasvu tagavates üksustele (TÜ arvutiteaduse instituut, TTÜ IT-teaduskond ja TLÜ digitehnoloogia instituut) on ETAg kokku eraldanud 5,7% oma grandipõhist rahastust, ca 2,8 miljonit eurot 50 miljonist. 5
Selle valdkonna mõju majandusele on aga pigem ligi kümme protsenti, sealjuures majanduskasvu on IT-arendus vedanud juba viimased 20 aastat järjest ning selgelt oodatakse veel kiiremat arengut. Ainuüksi info- ja sidevaldkonna ettevõtete T&A panused moodustavad ligi poole Eesti kõigi ettevõtete T&A panustest, kokku üle 110 miljoni euro. 6
Kui soovida teadusrahastuses saavutada riigi ja erasektori vahel 1 : 2 suhet, peaks riik kasvatama IKT alal rahastust kuni 50 miljoni euroni. Ei tohi unustada teiste sektorite IKT-komponenti, nt finants- või ka töötlevas tööstuses.
Sama sektor on netoeksportija, tuues riiki üle poole miljardi puhast eksporditulu aastas. 7 Peamiselt IT-valdkonna idufirmad on viimased 4-5 aastat jutti igal aastal kaasanud üle 300 miljoni euro kapitali. Vähemalt eraldatud grandiraha põhjal tundub, et ETAg ei anna siin kuidagi oma panust, kuigi ettevõtted ootavad vajalikke T&A kompetentsiga töötajaid tööle.
Näiteks Frascati käsiraamatu arvutiteaduse valdkondades 2020. aastal ülikoolides IT-üksustes kokku vaid neli PRG-teemat, kolm TÜ arvutiteaduse instituudis ja üks TTÜ IT-teaduskonnas. Võrdluseks: füüsikas on 19, keemias 13 ja bioteadustes 35 PRG-granti. See ei ole õiglane tasakaal, kui võrrelda riigi ootustega tarkvara arenduse vajaduse, majanduskasvu, küberturvalisuse, tehisintellekti jm valdkondadele.
Nii madalat rahastuse määra ei saa põhjendada teaduse madala kvaliteediga arvutiteadustes, kus on näiteks kaks ERC-granti (Dominique Unruh ja Marlon Dumas) ning ülikoolid maailma edetabelites kõrgetel kohtadel. TÜ on maailma edetabelis esimese 200 hulgas, kusjuures järgmine Ida- ja Kesk-Euroopa ülikool on alles rohkem kui sada kohta tagapool. 8
ETAg-i PRG-teadusgrantidega on katmata nii tehisintellekt ja masinõpe, keeletehnoloogia, IT-hariduse didaktika, suurandmed, asjade internet, küberkaitse kui ka paljud muud Eestile väga vajalikud valdkonnad. Kuidas tagada, et me ise oma riigi arengut ei pärsiks?
ETAg-i endine juht on öelnud, et ETAg ei pea kõiki probleeme lahendama oma vähese rahastuse piires. Kuid ühe peamise teadusrahastust koordineeriva riikliku üksuse ETAg-i ja grandirahastuse probleeme ei saa ju kogu aeg lahendada ka teiste meetmetega.
Kui on vaja midagi arendada, näiteks eestikeelset keeletehnoloogiat, siis peab riik leidma mingi teise lahenduse, kuidas seda oma programmidega rahastada. Või kas ettevõtted ja ministeeriumide rakendusuuringud peaksid ülikoolidele tagama eriala arenduseks piisava rahastuse?
Muidugi saab iga IT-teadlane tööd ka ettevõtluses. Kuid küsimus ei ole üksikute inimeste näiliselt mugava töökoha tagamiseks raha lunimises, vaid riigi arengueesmärkides.
Hädavajalik on, et kõik vajalikud valdkonnad oleksid tasakaalustatult arendatud, et oleks olemas nii alusteadus kui ka rakendusuuringud ning nende tugevusele üles ehitatud koostöö ettevõtetega. Kui üks või teine aspekt lööb kõikuma, siis toob see kaasa teiste osade nõrkuse.
Ettevõtete vajadus ja huvi teadusarenduse vastu mingis sektoris ei tähenda kindlasti, et sellel alal pole riigil enam vaja alusteadusi ise arendada, vastupidi – ettevõtted vajavad niihästi koolitatud inimesi kui ka rakendusteaduslikku sisendit, kuid see saab tugineda vaid hea alusteaduse vundamendile.
Seega peab läbi vaatama nii Eesti teadusrahastuse umbkaudsed eeldatavad proportsioonid kui ka alamvaldkondade vajadused ja prioriteedid. Alusteadused ning teadlaste sõnastatud ja otsustatud eesmärgid on sageli valdkonna arengule palju vajalikumad kui rakenduslik või lihtsalt arendustegevus.
Kokkuvõte
Kui soovime Eestile kasulikumat ja õiglasemat teaduspoliitikat, siis tuleb grandiskeem reformida nii, et 1) see oleks ainult grandi täiendavate kulude keskne, mitte teadlaste palkade põhirahastus; 2) hindamine tuleb viia erialaste, väiksemate, välishindajate otsustuskogude keskseks; ning 3) tagada laiapõhjalisem tippteaduse toetus vastavalt erialase mitmekesisuse ja riigi arenguvajaduste eesmärkidele.
1 Brent Pere, Asser: tasuta kõrghariduse tagamiseks jääb aastas puudu 75–80 miljonit eurot. – ERR 20. XII 2020.
2 ETAg-i 2020. a riiklike uurimistoetuste taotlusvooru kokkuvõte.
3"Frascati manual" on OECD dokument, rahvusvaheliselt tunnustatud metodoloogia T&A statistika kogumiseks ja kasutamiseks. Käsiraamat sisaldab alusmõistete definitsioone, juhiseid andmete kogumiseks ning klassifikaatoreid T&A statistika koostamiseks.
4 Statistikaameti tabel IT51
5 2020 andmed, ETAg-i arvutused.
6 Statistikaameti tabel TD024
7 Statistikaameti tabel VK06
8 Times Higher Educationi ülikoolide erialane pingerida. Arvutiteadused 2021. | Jaak Vilo: teadusrahastus uute reformide ootel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadus on arengumootor, mis puudutab kõiki eluvaldkondi otse ja kaude. Teadusest tuleneb maailmast adekvaatne arusaamine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja edasiarendus ning kogu meie haridussüsteem tervikuna.
Teaduslik maailmapilt on aluseks haridusele kõikides valdkondades, seejuures õpetajate, inseneride, arstide ja teiste valdkondade spetsialistide koolitusele. Teadlased koolitavad ülikoolides inimesi, kes koolitavad järgmisi ja need omakorda järgmisi. Ka ettevõtete ja riigiasutuste sees toimub arengu planeerimine ja teadmiste ülekanne juhtkonna vastutusel ning spetsialistide vahel.
Maailmas praegu "vabalt kättesaadav" teadmine on loodud paljus ülikoolides töötavate või ülikoolides teadushariduse saanud inimeste poolt. Kui tippteadus võrrandist välja võtta, siis kannab kahju kogu ühiskond – esmalt kaob võimekus uusi teadmisi luua (teadlased), teiseks võimekus uute teadmiste loomist õpetada (õppejõud), kolmandaks oskus uusi teadmisi edasi anda (õpetajad) ja lõpuks kaob arusaamine maailmast (haritus).
Ülikoolitöötajad peavad kandma nii teadlase, õppejõu, õpetaja kui ka haritlase rolli. Seetõttu on väga tähtis läbi mõelda, mida meile tähendab teadus tervikuna.
Teaduse rahastamise reformimine on toimunud ad hoc üksikute ideede ja vastavalt üksikult kujundatud meetmete kaupa, otsustamine eri meetmete vahel on jäetud koordineerimata kuni teatud juhuslikkuseni välja. Pole ühiseid selgeid arusaadavaid eesmärke ning eri otsustuskogud jõuavad mõnikord omavahel vastukäivate otsusteni.
Kui lisada siia erialade ja asutuste ning allasutuste vaheline konkureerimine – aga teaduses on konkurents loomulik püsiv seisund –, siis saame ka suure rahulolematuse.
Riigi tasemel on jõutud haprale poliitilisele konsensusele, et riigi teaduspanused on edaspidi vähemalt üks protsent SKT-st ning loodetakse, et ettevõtted lisavad oma arendus- ja innovatsioonitegevustega täiendavad kaks protsenti.
Õigupoolest plaanime, et kuni kolm protsenti meie ühisest rikkusest peaks tegelema uute teadmiste loomise, uute teadmiste innovaatilise rakendamise ning arendustegevusega. Kui hinnata, et see on keskmisest kaks korda kallim tegevus, tähendab, et riigi rahastusel peaks olema 0,5 protsenti Eesti tööjõust (u 3000 inimest), kes tegeleksid teadusega.
Arvestades teaduse investeeringuvajadusi jagub teadusrahast ilmselt veel vähema arvu inimeste täispalgaks. Tuleb hästi läbi mõelda, milliseid inimesi soovime saada teadlaseks, kuidas nad jaotuks erialade vahel ja kuidas annaksid oma panuse parimal viisil.
Teesid olukorra parandamiseks
Ülikoolide tervikpilt on kirju ja kõrvaltvaatajale raskesti mõistetav, sest samas asutuses antakse ka kõrgharidust, peamiselt tasuta. Kuna rahastus ühe tudengi kohta on liiga väike, on kõrgharidus tervikuna alarahastatud, 1 s.t loodetakse odavalt saada head tulemust. Võib-olla kokku paistavad ülikoolide eelarved suured.
Kui pidada silmas ülesannete ja ootuste mitmekesisust, kipuvad kõik alamvaldkonnad eraldi olema alarahastatud – kõrgharidus (kui palju maksab ühe tudengi kõrgharidus?), doktoranditoetus, riiklik teadusrahastus, koostöö ettevõtetega, arst-residentide palgaraha jne. Tervikuna mõjutab see ülikooli atraktiivsust tööandjana, kes peaks alatasa värbama parimaid talente.
Asutused ei tohi jätta oma personali- ja strateegilised otsuseid grantide otsustajate teha. Ise peab teadma, mida arendada, mida säilitada, mida vähendada, kes on produktiivsed ja vajalikud. Grandist ilmajäämine ei pea automaatselt tähendama vallandamist ning teaduri tööleping ei pea tähendama garanteeritud grandirahastust (teaduskompetentsi nõukogu ehk TKN-i sihiteema).
Baasfinantseerimine arvutatakse tulemusrahastusena, see aitab tagada stabiilsust ning võimaldab asutustes luua arengufonde – käivitada ja toetada uusi vajalikke tegevusi, millel muud rahastust ei ole. Ülikoolide õppetöö tegevustoetus ja doktorantuuri rahastus tagab ka mingi minimaalse baastaseme, et vajalikel erialadel oleks õppejõude ja järelkasvu.
Samalaadsete printsiipide järgi rahastatakse ka eraldiseisvaid teadusasutusi ning isegi eraettevõtete teadus- ja arendustegevuse (T&A) üksusi. Võib vaielda, kas paremas seisus on ülikoolid, kus on ka õppetulusid (rohkem raha), või teadusinstituudid, kus puudub samasugune kohustus õpetada tudengeid (rohkem aega).
Rakendusuuringuid ja ettevõtetega koostööd saab teha vaid valdkondades, kus vastavad inimesed juba palgal ning on olemas alusteadmised. Teadusliku kompetentsi (fundamentaal- ja rakendusteadus) juurde saab liita täiendavad tegevused. Harvem jõuab rakendustest alustades tippteadusesse. Kuid ilma doktorantuurita ei saa püsida ega areneda ükski valdkond, mida vajame.
Ka olümpiakomitee peab tegelema kõigi spordialadega ja otsima nende vahel tasakaalu. Tagada tuleb tippude toetus erialadel, kus need on omal jõul tekkinud, kui ka masse kaasavate valdkondade areng isegi siis, kui seal on ajutised mõõnaperioodid.
Teaduse mitmekesisust ja hindamist saab analoogiate järgi võrrelda nii spordi kui ka muusikaga. Mõlemad on konkurentsipõhised, väga mitmekesised ja vajavad läbimõeldud hoolitsust. Mõlema mitmekesisus on samuti suur alates laste- ja harrastuspõhisusest kuni tipptegevuseni välja.
Tippspordi puudumine vähendab lastes rahvaspordiindu, muusikalise kõrghariduse kadu viiks dirigentide koolituse ja laulupidude hääbumiseni. Kuidas võrrelda individuaal- ja võistkonnaalasid, kergejõustikku ja kiiruisutamist, ooperilaulu ja kandlemängu, profisporti ja rikkaid rokkbände?
Teadus on oma olemuselt rahvusvaheline professionaalne tegevus. Kuigi nii muusik, sportlane kui ka teadlane võib teoorias saada rahvusvahelisel areenil ülirikkaks, peab riik planeerima parima võimaliku ökosüsteemi, mis toetab mitmekesiste võimaluste teket, arengut ja kasusaamist. Teadust ei tohi vaadelda tippspetsialistide personaalse hüvena, vaid laia mõjuga tegevusena.
Seoses aastatega üha enam ummikusse jooksva teadusgrantide rahastuse probleemidega on vaja leida viise, kuidas teha süsteem õiglasemaks ja Eesti vajadusi paremini arvestavaks.
Pakun välja teesid, kuidas edasi liikudes saaks olukorda parandada.
Grantide roll peab muutuma teadlase peamise palgaallika keskselt projektide spetsiifiliste lisavajaduste katmise keskseks.
Hindamine peab muutuma õiglasemaks: tuleb minna üle erialaste, väiksemate, välisekspertide paneelide keskseks, et vähendada võrreldamatute võrdlust ja praegu paratamatuid huvide konflikte.
Teaduse mitmekesisust, ootusi ning vajadusi tuleb mõõta ja väärtustada ka alusteaduste rahastuse tasemel.
Põhjendan ja täpsustan neid teese.
Grandid projektide lisavajadusteks, mitte teadlase põhipalgaks
Eesti teadussüsteem reformiti 1990ndate alguse taasiseseisvunud Eestis konkurentsipõhiseks, mis tõi meile edu. Eesti Teadusfondi (ETF) grandid olid väga paljudele teadlastele pisikese täiendava rahastuse allikas, millest sai doktorandile tagada piiratud lisatasu, kinni maksta reis või paar.
Teaduskompetentsi nõukogu sihiteemad olid teoorias mõeldud kõigile kvaliteedilävendit ületavatele uurimisrühmadele kõigi vähegi publitseerivate teadurite valemipõhiseks palgarahaks.
Sellel oli ka suuri puudusi, sest summa jäi alla ülikooli palgakohustusele ning tingimusi ei järgitud lõpuni võrdselt. Ülikoolides tehti vahet õppejõududel ja teadlastel, see vahe sundis ametinimetustega skeemitama.
ETAg-i loomisel oli eesmärk koondada teaduse rahastus ühe mütsi alla. Institutsionaalsed uurimistoetused (IUT) pidid arvestama teaduse taset, asutuse strateegilisi valikuid ja stabiilsust, personaalsed uurimistoetused (PUT-id) olid mõeldud otsinguliste/avastuslike grantide jaoks (siht oli kõrge riski, kuid suure potentsiaaliga uuringutel).
IUT-ides mitme hindamismõõtme sissetoomine, teadlaste ootuste murdmine, sest täiskulupõhine rahastus ei realiseerunud ilma lisarahastuseta, ning mitmesugused piirangud ja reeglite piire kompavad skeemitamised nullisid suure reformi õilsad ideed.
Sellega võeti riiklik suund raha saavate teadlaste arvu kiirele vähendamisele, sest suuremate tükkidena eraldatavast samaks jäänud summast ei saanud ju jaguda kõigile. Samal ajal oli hea külg välisekspertide kogu kasutamine hindamise järjekordade moodustamisel.
Personaalsete uurimistoetuste (järeldoktori-, stardi- ja rühmagrant, mobiilsus jne) grantide hindamine on aga jäänud liiga napi välisekspertiisi keskseks ja seejärel üritatakse Eestis üldjärjekord kuidagi kokku panna. Pehmelt öeldes on see võimatu.
Matemaatiku, ökoloogi, füüsiku, geneetiku, arvutiteadlase ja keemiku omavaheline võrdlemine pole võimalik, nende teemade järjestamine kütab kirgi ning loob pinnase konfliktideks. Teine probleem on raha üldine nappus ning grandi suurus. Suurimad IUT-teemad ja praegused suured PUT-i rühmagrandid (PRG) on mahult võrreldavad Euroopa suurimate ja prestiižseimate Euroopa Teadusnõukogu (ERC) personaalgrantidega, ulatudes ühe–kahe miljoni euroni viie-kuue aasta peale.
ETF-i kümnetuhandeste grantide pealt hüppasime veerand miljoni suuruste grantideni aastas. Selliste summade jagamine eri erialasid esindavate inimeste ühise laua taga välisekspertide kesise sisendi pealt, omavahel võrreldamatuid võrreldes, toob paratamatult mängu asutuste ja teemavaldkondade huvid ning jätab lõpuks juhusliku otsustamise mulje.
Juhuslikkus ilmestab kõige enam otsustamise aluseks olevate retsensioonide ja retsensentide probleemi. Enamik retsensente annab oma hinde, kui on näinud ainult ühtainust taotlust. 2
Kuidas saab ta oma hinnetega lõpuks kinnitada, kas temalt taotlusele küsitud kolm hinnet on 4,5, 4,0 (väga hea) või 5,0 (suurepärane), kui tal pole mitte ühtegi võrdluspunkti Eesti teiste taotlustega isegi mitte sarnasel erialal, rääkimata erialaülestest võrdlustest ja tavadest? Juba viisakusest ei anna enamik hindajaid kõikides punktides hindeks 5,0 (et enam paremini ei saagi maailmas teadust teha).
Kuid kolme hinde peale ainuüksi poole punkti kaotamine jättis noored sel aastal pikaajalise rahastuseta. Selline hindamine ei saa tagada ei erialasisest ega ammugi mitte nii laiade erialade vahelist, nagu seda on näiteks kõigi loodus- ja täppisteaduste ülene pingerida.
Piltlikult öeldes vastab praegune ETAg-i hindamine "Eesti laulu" konkursile, kus igale laulule valitakse sama žanri esindajate hulgast kaks rahvusvahelist hindajat, kes kumbki kuuleb vaid seda ühtainust laulu.
Lisaks veel nii, et tipplauljat peab hindama keegi veel parem, hea kui oleks Grammy nominent, ja keskpärasele piisab hindajaks kohaliku muusikakooli õppejõust. Kuidas saab nii antud kahe hindega ausalt pingereastada sada roki-, ballaadi-, fado – ja ooperiesitust?
Grandiraha jagub komisjonides paarile kuni paariteistkümnele. Hoolimata aastate jooksul sellele probleemile tähelepanu juhtimisest on see vaid süvenev tendents, mida ETAg ei ole soovinud lahendada.
Üks vastuargument on mõistetav – hindaja peab taotlusest aru saama. Kuid see ei tähenda, et ta peab piiratult olema ainult ühe taotluse ekspert, sest ülesanne on panna pingeritta kümmekond taotlust! Ilmaasjata ei ole tekkinud arvamus, et ausam oleks jagada raha loteriiga kõigi mingi lävendi ületanute vahel.
Kas me saame lasta lotol juhtida riiklikke valikuid, mis erialad jäävad, mis kaovad? Ja kui õnn ei naerata, kas siis pole riskid mitte liiga suured?
"Kui grandisüsteemi kiiresti ja suuremas mahus raha ei lisata, jääb alles ainult võimalus minna tagasi väiksemate grantide peale, et jaguks rohkematele ja hindamisvead väheneksid."
Praegune põhiprobleem on, et paljude erialade tippudele ei jagugi enam grante, sest napp raha jagatakse väga suurte portsudena ja eelmainitud põhjustel ka veidi juhuslikult. Kuna Eesti teadus tervikuna on paranenud, jäävad paljud väga head ja vajalikud teemad täiesti grandirahata. Kui grandisüsteemi kiiresti ja suuremas mahus raha ei lisata, jääb alles ainult võimalus minna tagasi väiksemate grantide peale, et jaguks rohkematele ja hindamisvead väheneksid.
Väikese arvu grantidega süsteemi sisse kirjutatud puuduste leevendamiseks (enamik taotlejaid jääb ju palgarahata) hakati kasvatama teaduse baasfinantseerimist, et asutuste käes olev vaba raha kompenseeriks grandisüsteemi põhilised probleemid.
Baasfinantseerimise raha tuleks praegu kasutada kõigi asutusele endale vajalike, kuid ETAg-i poolt rahata jäetute toetamiseks, strateegiliste uute teemade käivitamiseks, hoonete ja taristu katmiseks, projektide omafinantseeringu tagamiseks, doktorantide stipendiumide juurdemakseteks jne. Kuna baasfinantseerimine on arvutatud tulemusrahastusena, tekkis selge arusaam ja tunnetus, kes tegelikult on need summad välja teeninud.
Valemipõhine käsitlus peab võib-olla paika ülikoolide puhul, kuid taandub kohe, kui jõutakse madalamale teaduskonna ja instituudi tasandile. Pigem lähtutakse printsiibist, et raha tuleb eraldada sama valemi järgi selle väljateeninutele või siis võrdselt kõigile. Nii on grandiraha jätkuvalt paljudele erialadele ja uurimisrühmadele elu ja surma küsimus.
Üks võimalus saavutada õiglasem jaotus on ausalt tunnistada, et grandisüsteemi eesmärk ei olegi üldse teadlasele põhipalga maksmine, sest head teadlast ei saa nagunii ajutise palgarahaga nörritada. Eriti praeguses olukorras, kus kõik töölepingud on (riigi survel) tehtud tähtajatuks. Grandita jäämine ei anna ju seaduse järgi õigust tööleping ühepoolselt lõpetada ning heade teadlaste puhul oleks see ka vääritu teguviis.
Kui võrdleme ETF-i 10 000 ja praegusi 260 000 euro suurusi aastase eelarvega grante, siis on ilmne, miks tekivad praegu intriigid. Sellise eelarve saanud rühm võib aga koosneda nii kahekümnest inimesest, lisaks koolitatakse tosinat doktoranti, või ka ainult viiest inimesest – raha maht sellest ei muutu. ETAg-i ise endale tehtud reeglite järgi ei tohi grandi summat muuta.
Eespool toodud hindamise puudujääkide juures otsustatakse 1,3 miljoni eurosed viieaastased grandid konveiermeetodil väga kergekäeliselt. Määrab mitte enam erialasisene, vaid erialade vaheline konkurents – all is fair in love and war (armastuses ja sõjas on kõik vahendid lubatud).
Tõenäoliselt oleks Eestile parem, kui ETAg-i PUT-grant oleks pigem midagi ETF-i ja praeguse rühmagrandi PRG vahepealset. Just nii suur, kui on vaja selle uurimisprobleemi spetsiifika kohaselt asutusele juurde ressurssi, näiteks doktorantide täiendavaid õppekohti, järeldoktorante, ajutist projektimeeskonda või stipendiume kraadiõppuritele. Lisaks on vaja rahastada seadmed ja kulumaterjalid, tehnikute või programmeerijate palk, artiklite avaldamise kulud, konverentsid ja välisvisiidid.
Vaid siis, kui grandisüsteem ei peaks ülal pidama karjääriredelil turvalises tsoonis akadeemiliste töötajate põhitöökohti, saaks granti käsitleda kui ajutist täiendavat kulu vajaliku projekti elluviimiseks.
Ülikoolid ja asutused keskenduksid oma stabiilsete põhitöökohtade töötajate valikule ja rahastamisele ning spetsiifiliste projektide jaoks taotletaks ajutisi vahendeid grantidega. Ajutise raha lõppemine ei paneks siis enam ohtu kogu (all)asutuse eksistentsi.
Praegune teadusgrandi rahastuse ja alusfinantseerimise proportsioon 50 : 50 võiks peaaegu sellist süsteemi toetada, kui tõmmata rahastust laiemale. Eriti kui ühendada põhitöökohtade rahastus ülikoolide ja asutuste õpetamise, rakendusuuringute jm ressurssidega.
Töötajad võivad rohkem spetsialiseeruda kas ühele või teisele meetmele, kuid tervikuna koordineerib asutus oma strateegiliste püsitöökohtade valikuid ise. Kuidagi tuleb ju kõigis õpetavates valdkondades tagada teaduse baasvõimekus, nt miinimummahus doktoriõpe. Kui midagi grantide otsustamises ja mahtudes kiiresti ei muudeta, siis peab praegu lisama grandirahastust märksa kiiremini kui baasrahastust.
Liiga palju väga häid teadlasi on praegu jäänud ja jäämas ilma Eesti grandirahata – see pärsib nende võimekust meelitada doktorante ja seab ohtu paljud uurimissuunad, mis rahvusvaheliselt on väga heal tasemel. Me lihtsalt ei tohi hakata inimesi kiiresti minema saatma ega noortelt tagasipöördumise võimalusi ära võtma.
Hindamise õiglasemaks korralduseks tuleb luua erialakogud
Eespool tõdesin, et ETAg-i grantide otsustamise põhiprobleem on see, et retsensendid ei näe oma hinnatava valdkonna tervikut ning kohalik otsustuskogu peab võrdlema omavahel võrreldamatut.
Saadud hinded ei ole skaleeritud ülejäänud sadade taotlustega ning hindajad ei suuda neid adekvaatselt pingeritta panna korraga kõikide erialade üleselt. Isegi kohaliku eksperdikogu ülesehitus määrab lõpptulemust praegu liiga palju.
Peamiselt välisekspertidest koosnev otsustuskogu võiks hinnata ja pingeritta panna igaüks keskmiselt 20–30 taotlust. Seejuures oleks kõigil liikmeil kohustus hinnata ise keskmiselt viis–kümme taotlust asutuste üleselt. Muidu pole lihtsalt võimalik teha adekvaatseid pingeridu.
Praegu on retsensentide menetlemine korraldatud nii, et TTÜ teadlane otsib retsensente ja paneb pingeritta TÜ taotlusi, ja vastupidi. Kuidas tekib nii Eesti-ülene vaade? Pingerea aluseks peaks olema välisekspertide konsensus ning see peaks olema kitsama eriala keskne (Frascati 3 mõttes "alameriala"). Ehk siis füüsikuid ei tohi panna ökoloogidega ühte järjekorda, nagu ooperilauljat ei pea pärimusmuusiku või suusatajaga võrdlema.
Frascati käsiraamatu järgne kuude lahtrisse löödud erialade jaotus – loodus- ja täppisteadused, sh füüsika, keemia, arvutiteadus, matemaatika, kõik bio- ja maateadused ning ökoloogia; tehnikateadus, meditsiin, põllumajandus, sotsiaalteadused, humanitaarteadused – pole sugugi parem võrreldes varem kehtinud nelja valdkonnaga – loodusteadused (bioteadused), tehnika (sh füüsika, keemia, matemaatika, arvutiteadus), meditsiin, sotsiaal- ja humanitaarteadused.
Kuus valdkonda pole omavahel ka võrdse suurusega ega võrreldavad, sest varasemad neli valdkonda olid omavahel paremas tasakaalus. Kõik loodus- ja täppisteadused, mille hulka kuuluvad ka matemaatika, füüsika, geneetika, ökoloogia ja arvutiteadus kogu oma mitmekesisuses, ei ole hallatav üheainsa pingereana. Need kuus valdkonda ei ole ühesuguse ulatuse ja sügavusega ei maailmas ega Eestis.
Kui muutuse eesmärk oli tehnika- ja põllumajandusteaduste suurem väärtustamine, siis seda ei saa saavutada kogu elus- ja eluta looduse, täppisteaduste ning matemaatika ühte patta paneku ja raha vähendamisega.
Ette oli teada ka teine kaasuv kahju (ingl collateral damage) ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna lõhkumine ja arvutiteaduse jätmine samasse kahanemist ootavasse "mõrvagruppi".
Tegelikkuses ei saa Eesti teadust pingeritta panna ei ühes, neljas ega kuues pingereas. Arvatavasti on õigem jagada teadusraha ca 12–20 kitsamas otsustuskogus, kellest igaüks jagaks 5–15 protsendi suurusi "tükke".
Praegune Frascati loodusteaduste kogu esindab umbes poolt Eesti teadusest. See üksi on vaja jagada kuueks-seitsmeks alamosaks. Samuti peaks arvutiteaduse, elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiate jaoks kaaluma selgemalt kas üheainsa IKT otsustuskogu või kahe arvutiteadus + matemaatika ning elektroonika, robootika ja side otsustuskogu loomist.
Eraldi tuleb veel käsitleda interdistsiplinaarsete teemade probleemi. Alati pole selge, millises otsustuskogus ja teadusvaldkonnas need peavad olema. "Valesse" sattumine on reeglina päädinud rahastuseta jäämisega.
Samal ajal on mõned kavalalt ninaga õhku nuusutanud teadlased läinud ise nende otsustuskogude alla, kus taotlemine hõredam ja raha seega rohkem. Tihti on sel skeemitamise maik küljes. Kuid tippteadus on siiski väga interdistsiplinaarne.
Ilmselt on mõistlik teha mingi järelnope ja arutelu, kui mõned teemad on teenimatult jäänud otsustajate silma alt välja – need tuleb lahendada eraldi interdistsiplinaarsete teemade ja teaduspoliitiliste otsustena, kuhu panustavad (kõik) vastavad valdkonnad ka raha.
Võimalik, et Eesti teaduse mahtusid arvestades on mõistlik osa hindamisi edaspidi läbi viia ka harvemini kui igal aastal. Kui need toimuksid näiteks üle kahe (nelja-aastased grandid) või kolme aasta (kuueaastased grandid), siis oleks erialane tervik korraga paremini märgatav ja otsustamine tervikuna ausam.
Praegu on tekkinud ebameeldiv tsüklilisus ja lained, kuhu sattunud teadlased on pidevalt (juba 15–20 aastat) palju halvemas seisus kui teised. Eri aastatel on jagatud ümber väga erinevaid summasid ja see on põhjustanud ka eri suurusega grante.
Nii on mõned teadlased pidanud toime tulema kaks-kolm korda väiksemate summadega ilma õiguseta taotleda ebaõigluse korrigeerimist enne viie-kuue aasta möödumist. Sellist tsüklilisust ja ebaõiglust tuleb vähendada.
Teaduse mitmekesisus ja strateegilised vajadused peaksid olema otsustuskogude vahel paremini jaotatud
Kõige keerulisem ja vastuolulisem on küsimus ETAg-i rahajaotuse õiglusest eri valdkondade, erialade ja asutuste vahel. Grandiraha peaks minema vaid parimatele projektidele ja tugevamatele uurimisrühmadele, sest sealt tulevad eeldatavalt ka parimad tulemused.
Samuti peab olema tagatud riiklike strateegiliste valikute katmine. Ei saa ju lisanduda doktorikraadiga inimesi ja võimekust valdkondadesse, mida on järgmistel aastatel selgelt vaja, kui praegu ei eraldata sinna üldse teaduse rahastust.
"Kui aga grandiraha ei ole, siis ei saa ka ülikool täita vastava valdkonna riiklikke ja ühiskondlikke ootusi."
Jutt sellest, et Eestis on IT-haridust ja teadust väga vaja ja mõnel IT-firmal läheb hästi, on kõik ilus. Kui aga grandiraha ei ole, siis ei saa ka ülikool täita vastava valdkonna riiklikke ja ühiskondlikke ootusi, kui sektori maht on kümmekonna aastaga ligi kolmekordistunud, 4 kuid grandid mitte.
Üks äärmus on see, et mõnes valdkonnas on väga vajalik teadus ja doktoriõpe, kuid paraku on teadustöö ja juhendamine nõrk. Kui on vaja doktoriõpet ja inimeste koolitamist, siis järelikult peab selles valdkonnas olema ka teadustöö. Kui teaduse tase on nõrk, kuidas seda siis upitada? Selleks on asutuste strateegilised arengufondid ja riiklikud meetmed.
Teine äärmus on see, et valdkond on vajalik, perspektiivikas, vajadus on suur ning tase ka väga hea, kuid praegune grandisüsteem ei ole suuteline seda üldse rahastama. Kelle süü see siis on?
Võtame näiteks IT (arvutiteaduse ehk informaatika) valdkonna. Ülikoolide peamiste IT-õppe järelkasvu tagavates üksustele (TÜ arvutiteaduse instituut, TTÜ IT-teaduskond ja TLÜ digitehnoloogia instituut) on ETAg kokku eraldanud 5,7% oma grandipõhist rahastust, ca 2,8 miljonit eurot 50 miljonist. 5
Selle valdkonna mõju majandusele on aga pigem ligi kümme protsenti, sealjuures majanduskasvu on IT-arendus vedanud juba viimased 20 aastat järjest ning selgelt oodatakse veel kiiremat arengut. Ainuüksi info- ja sidevaldkonna ettevõtete T&A panused moodustavad ligi poole Eesti kõigi ettevõtete T&A panustest, kokku üle 110 miljoni euro. 6
Kui soovida teadusrahastuses saavutada riigi ja erasektori vahel 1 : 2 suhet, peaks riik kasvatama IKT alal rahastust kuni 50 miljoni euroni. Ei tohi unustada teiste sektorite IKT-komponenti, nt finants- või ka töötlevas tööstuses.
Sama sektor on netoeksportija, tuues riiki üle poole miljardi puhast eksporditulu aastas. 7 Peamiselt IT-valdkonna idufirmad on viimased 4-5 aastat jutti igal aastal kaasanud üle 300 miljoni euro kapitali. Vähemalt eraldatud grandiraha põhjal tundub, et ETAg ei anna siin kuidagi oma panust, kuigi ettevõtted ootavad vajalikke T&A kompetentsiga töötajaid tööle.
Näiteks Frascati käsiraamatu arvutiteaduse valdkondades 2020. aastal ülikoolides IT-üksustes kokku vaid neli PRG-teemat, kolm TÜ arvutiteaduse instituudis ja üks TTÜ IT-teaduskonnas. Võrdluseks: füüsikas on 19, keemias 13 ja bioteadustes 35 PRG-granti. See ei ole õiglane tasakaal, kui võrrelda riigi ootustega tarkvara arenduse vajaduse, majanduskasvu, küberturvalisuse, tehisintellekti jm valdkondadele.
Nii madalat rahastuse määra ei saa põhjendada teaduse madala kvaliteediga arvutiteadustes, kus on näiteks kaks ERC-granti (Dominique Unruh ja Marlon Dumas) ning ülikoolid maailma edetabelites kõrgetel kohtadel. TÜ on maailma edetabelis esimese 200 hulgas, kusjuures järgmine Ida- ja Kesk-Euroopa ülikool on alles rohkem kui sada kohta tagapool. 8
ETAg-i PRG-teadusgrantidega on katmata nii tehisintellekt ja masinõpe, keeletehnoloogia, IT-hariduse didaktika, suurandmed, asjade internet, küberkaitse kui ka paljud muud Eestile väga vajalikud valdkonnad. Kuidas tagada, et me ise oma riigi arengut ei pärsiks?
ETAg-i endine juht on öelnud, et ETAg ei pea kõiki probleeme lahendama oma vähese rahastuse piires. Kuid ühe peamise teadusrahastust koordineeriva riikliku üksuse ETAg-i ja grandirahastuse probleeme ei saa ju kogu aeg lahendada ka teiste meetmetega.
Kui on vaja midagi arendada, näiteks eestikeelset keeletehnoloogiat, siis peab riik leidma mingi teise lahenduse, kuidas seda oma programmidega rahastada. Või kas ettevõtted ja ministeeriumide rakendusuuringud peaksid ülikoolidele tagama eriala arenduseks piisava rahastuse?
Muidugi saab iga IT-teadlane tööd ka ettevõtluses. Kuid küsimus ei ole üksikute inimeste näiliselt mugava töökoha tagamiseks raha lunimises, vaid riigi arengueesmärkides.
Hädavajalik on, et kõik vajalikud valdkonnad oleksid tasakaalustatult arendatud, et oleks olemas nii alusteadus kui ka rakendusuuringud ning nende tugevusele üles ehitatud koostöö ettevõtetega. Kui üks või teine aspekt lööb kõikuma, siis toob see kaasa teiste osade nõrkuse.
Ettevõtete vajadus ja huvi teadusarenduse vastu mingis sektoris ei tähenda kindlasti, et sellel alal pole riigil enam vaja alusteadusi ise arendada, vastupidi – ettevõtted vajavad niihästi koolitatud inimesi kui ka rakendusteaduslikku sisendit, kuid see saab tugineda vaid hea alusteaduse vundamendile.
Seega peab läbi vaatama nii Eesti teadusrahastuse umbkaudsed eeldatavad proportsioonid kui ka alamvaldkondade vajadused ja prioriteedid. Alusteadused ning teadlaste sõnastatud ja otsustatud eesmärgid on sageli valdkonna arengule palju vajalikumad kui rakenduslik või lihtsalt arendustegevus.
Kokkuvõte
Kui soovime Eestile kasulikumat ja õiglasemat teaduspoliitikat, siis tuleb grandiskeem reformida nii, et 1) see oleks ainult grandi täiendavate kulude keskne, mitte teadlaste palkade põhirahastus; 2) hindamine tuleb viia erialaste, väiksemate, välishindajate otsustuskogude keskseks; ning 3) tagada laiapõhjalisem tippteaduse toetus vastavalt erialase mitmekesisuse ja riigi arenguvajaduste eesmärkidele.
1 Brent Pere, Asser: tasuta kõrghariduse tagamiseks jääb aastas puudu 75–80 miljonit eurot. – ERR 20. XII 2020.
2 ETAg-i 2020. a riiklike uurimistoetuste taotlusvooru kokkuvõte.
3"Frascati manual" on OECD dokument, rahvusvaheliselt tunnustatud metodoloogia T&A statistika kogumiseks ja kasutamiseks. Käsiraamat sisaldab alusmõistete definitsioone, juhiseid andmete kogumiseks ning klassifikaatoreid T&A statistika koostamiseks.
4 Statistikaameti tabel IT51
5 2020 andmed, ETAg-i arvutused.
6 Statistikaameti tabel TD024
7 Statistikaameti tabel VK06
8 Times Higher Educationi ülikoolide erialane pingerida. Arvutiteadused 2021.
### Response:
Jaak Vilo: teadusrahastus uute reformide ootel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja-Hispaaniat on viimastel päevadel tabanud lumetorm ja Madridi meeskonnal oli probleeme isegi mängupaika jõudmisel - ilma tuli tõttu neil tundi lennujaamas oodata.
Kohtumine peeti jäätunud väljakul ja lumesalu jätkus kogu matši. "See ei olnud jalgpallimäng ja tulnuks ära jätta," oli Reali peatreener Zinedine Zidane resoluutne. "Meil olid platsil ja reisil kehvad olud, tegime kõikvõimaliku, aga praegu tunneme, et see polnud õige mäng."
Viigi tõttu ei õnnestunud Realil ka Hispaania liiga liidriks kerkida.
Tabelitipp: 1. Madridi Atletico 38 punkti (15 mängust), 2. Madridi Real 37 (18), 3. Barcelona 34 (18), 4. Villarreal 32 (18), 5. Real Sociedad 30 (19), 6. Sevilla 30 (16), 7. Granada 24 (17), 8. Vigo Celta 23 (18). | Zidane pärast viiki Osasunaga: mäng tulnuks ära jätta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja-Hispaaniat on viimastel päevadel tabanud lumetorm ja Madridi meeskonnal oli probleeme isegi mängupaika jõudmisel - ilma tuli tõttu neil tundi lennujaamas oodata.
Kohtumine peeti jäätunud väljakul ja lumesalu jätkus kogu matši. "See ei olnud jalgpallimäng ja tulnuks ära jätta," oli Reali peatreener Zinedine Zidane resoluutne. "Meil olid platsil ja reisil kehvad olud, tegime kõikvõimaliku, aga praegu tunneme, et see polnud õige mäng."
Viigi tõttu ei õnnestunud Realil ka Hispaania liiga liidriks kerkida.
Tabelitipp: 1. Madridi Atletico 38 punkti (15 mängust), 2. Madridi Real 37 (18), 3. Barcelona 34 (18), 4. Villarreal 32 (18), 5. Real Sociedad 30 (19), 6. Sevilla 30 (16), 7. Granada 24 (17), 8. Vigo Celta 23 (18).
### Response:
Zidane pärast viiki Osasunaga: mäng tulnuks ära jätta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reservkapitali plaanitakse kasutada terviseameti poolt nimetatud tervishoiuteenuse osutajatele koroonaga seotud lisakulude katmiseks ning vaktsineerimise tööjõukulude ja ravimite eest tasumiseks.
"Koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik on toonud tervishoiusüsteemile keerulised ja ettenägematud väljakutsed, mille tõttu on tervishoiuteenuste osutajatele tekkinud märkimisväärsed lisakulud. Reservkapitali kasutamine võimaldab hüvitada nii eriarstiabi töötasu COVID-19 patsientidega tegelevates osakondades, kolmanda astme intensiivravi osakondades kui ka erakorralise meditsiini osakondades," selgitas Kiik.
Kiige sõnul hüvitatakse ka ületundidega tekkivad kulud, sest suur osa tervishoiutöötajatest on haigestunud ning terved inimesed peavad tegema lisatunde.
"Käesoleva otsusega suurendatakse ka nõuandetelefoni testile suunamise võimekust ning tasustatakse perearste vastuvõtuajaväliselt valvekeskuses töötamisel ja täiendava tööjõu eest nimistu juures, kui perearst või -õde on kas haigestunud või määratud isolatsiooni. Lisaks võimaldab reservkapitali kasutamine osta COVID-19 ravimeid ning tasuda COVID-19 haigusega seotud vaktsineerimise tööjõukulusid," sõnas Kiik.
Reservkapitali kogusuurus on 86 miljonit eurot
Haigekassa reservkapitali moodustamist reguleerib haigekassa seadus. Tegemist on haigekassa eelarvevahenditest moodustatava reserviga, mis on mõeldud makromajanduslikest muutustest tekkivate eelarveriskide vähendamiseks.
Reservkapitali suurus on 5,4 protsenti haigekassa eelarvemahust ja reservi nõutava tasemeni viimine toimub üldjuhul eelnevate perioodide jaotamata tulemi arvelt.
Haigekassa reservkapitali võib kasutusele võtta vaid erandkorras sotsiaalministri ettepanekul valitsuse korraldusega.
Haigekassa reservkapitali suurus on 86 miljonit eurot, millest planeeritakse kasutusele võtta 26,5 miljonit. Haigekassa finantsvaldkonna eest vastutav juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul võetakse reserve kasutusele alati väga läbimõeldult.
"Praegu on selge, et maksulaekumine tuleb prognoositust madalam, samas on selle aasta esimestel kuudel tervishoiukulud seoses COVID-19 haigestumisega endiselt kõrged ning nende kulude katmiseks ongi vaja lisaraha," ütles Banhard.
Ta lisas, et tänu vaktsineerimise mõjudele ning kevadel ja suvel peaks haigus taanduma. "See omakorda aitab kõik kaasa ka majanduse järkjärgulisele taastumisele," lisas Banhard.
Haigekassal tuleb 2022. aastal reservkapitali maht seadusega ettenähtud suuruses taastada. | Haigekassa plaanib oma reservist 26,5 miljonit eurot koroonakuludeks eraldada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reservkapitali plaanitakse kasutada terviseameti poolt nimetatud tervishoiuteenuse osutajatele koroonaga seotud lisakulude katmiseks ning vaktsineerimise tööjõukulude ja ravimite eest tasumiseks.
"Koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik on toonud tervishoiusüsteemile keerulised ja ettenägematud väljakutsed, mille tõttu on tervishoiuteenuste osutajatele tekkinud märkimisväärsed lisakulud. Reservkapitali kasutamine võimaldab hüvitada nii eriarstiabi töötasu COVID-19 patsientidega tegelevates osakondades, kolmanda astme intensiivravi osakondades kui ka erakorralise meditsiini osakondades," selgitas Kiik.
Kiige sõnul hüvitatakse ka ületundidega tekkivad kulud, sest suur osa tervishoiutöötajatest on haigestunud ning terved inimesed peavad tegema lisatunde.
"Käesoleva otsusega suurendatakse ka nõuandetelefoni testile suunamise võimekust ning tasustatakse perearste vastuvõtuajaväliselt valvekeskuses töötamisel ja täiendava tööjõu eest nimistu juures, kui perearst või -õde on kas haigestunud või määratud isolatsiooni. Lisaks võimaldab reservkapitali kasutamine osta COVID-19 ravimeid ning tasuda COVID-19 haigusega seotud vaktsineerimise tööjõukulusid," sõnas Kiik.
Reservkapitali kogusuurus on 86 miljonit eurot
Haigekassa reservkapitali moodustamist reguleerib haigekassa seadus. Tegemist on haigekassa eelarvevahenditest moodustatava reserviga, mis on mõeldud makromajanduslikest muutustest tekkivate eelarveriskide vähendamiseks.
Reservkapitali suurus on 5,4 protsenti haigekassa eelarvemahust ja reservi nõutava tasemeni viimine toimub üldjuhul eelnevate perioodide jaotamata tulemi arvelt.
Haigekassa reservkapitali võib kasutusele võtta vaid erandkorras sotsiaalministri ettepanekul valitsuse korraldusega.
Haigekassa reservkapitali suurus on 86 miljonit eurot, millest planeeritakse kasutusele võtta 26,5 miljonit. Haigekassa finantsvaldkonna eest vastutav juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul võetakse reserve kasutusele alati väga läbimõeldult.
"Praegu on selge, et maksulaekumine tuleb prognoositust madalam, samas on selle aasta esimestel kuudel tervishoiukulud seoses COVID-19 haigestumisega endiselt kõrged ning nende kulude katmiseks ongi vaja lisaraha," ütles Banhard.
Ta lisas, et tänu vaktsineerimise mõjudele ning kevadel ja suvel peaks haigus taanduma. "See omakorda aitab kõik kaasa ka majanduse järkjärgulisele taastumisele," lisas Banhard.
Haigekassal tuleb 2022. aastal reservkapitali maht seadusega ettenähtud suuruses taastada.
### Response:
Haigekassa plaanib oma reservist 26,5 miljonit eurot koroonakuludeks eraldada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängufilm "Noor pensionär"
10.01 kell 19.30
Ühel ilusal päeval peab täiesti noor ja elujõuline mees jätma oma ameti ning siirduma vanaduspensionile. Endine balletiartist on korraga pensionär, kes hakkab otsima uut kohta elus. Ta katsetab mitme ametiga, kuni saatus viib ta kokku üpris üleannetu noore neiuga, kellele lendurist ema juba ammu koduõpetajat otsib. Algavad sündmusterohked seiklused, mis viivad peategelase koomilistesse situatsioonidesse.
Osades Ervin Abel, Lia Laats, Helmut Vaag, Leida Rammo, Marika Samussenko jt. Stsenarist-režissöör-lavastaja Sulev Nõmmik, operaator-lavastaja Harry Rehe, kunstnik Silvia Mere, helilooja Ülo Vinter.
"Meie Uduvere"
10.01 kell 22.40
Uduvere elust-olust pajatab Kärna Ärni ja muusikat teeb Uduvere orkester. Esinevad Sulev Nõmmik ja Endel Simmermann ning ansambel "Estobrass".
Režissöör Sulev Nõmmik, operaator Enn Putnik, helirežissöör Mari Otsa, monteerija Salme Jevdokimova, tootmisjuht Malli Vällik, toimetaja Aare Tiisväli.
Portreefilm "Sulev Nõmmik"
10.01 kell 23.00
Portreefilm Sulev Nõmmikust, tema tegevusest teatri- ja filmirežissöörina, näitleja ning humoristina. Režissöör Evald Hermaküla.
"Sulev Nõmmik status quo"
10.01 kell 23.30
Sulev Nõmmik ja Vello Viisimaa mängivad taas oma vanu, aastaid tagasi esitatud lühinalju. Muusikalisi vahepalu esitab Venda Tamman akordionil.
Estraadishow "Harilik kontsert"
10.01 kell 23.50
Harilik kontsert pole hoopiski harilik, sest tegemist on lõbusa žanriga - muusikalise paroodiaga. Laval on Sulev Nõmmik ja tema kolleegid Estonia teatrist: Ervin Abel, Vello Viisimaa, Helgi Sallo, Ines Aru, Endel Pärn, Katrin Karisma jt. Nõmmik kehastub ümber 15 rollis - Falstaffist Uduvere Ärnini.
Autorid Sulev Nõmmik ja Enn Vetemaa, režissöör-lavastaja Toomas Lepp, kunstnik Agu Püüman, liikumise seadis Mait Agu, muusikaseaded tegi Ülo Raudmägi. Operaatorid Peep Laansalu ja Ivar Murel, toimetaja Reet Linna.
"Sulev Nõmmik ja sõbrad"
11.01 kell 00.45
1989. aasta viimasel õhtul oli eetris esimene saade Sulev Nõmmiku ja ta sõpradega. Nüüd siis teine taaskohtumine, mis põhineb Mihhail Žvanetski, Kalju Vaha ja Sulev Nõmmiku tekstidel ning kaastegevateks on Vello Viisimaa ja Voldemar Kuslap. Režissöör Toomas Lassmann. | ETV2 teemaõhtu on pühendatud Sulev Nõmmikule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängufilm "Noor pensionär"
10.01 kell 19.30
Ühel ilusal päeval peab täiesti noor ja elujõuline mees jätma oma ameti ning siirduma vanaduspensionile. Endine balletiartist on korraga pensionär, kes hakkab otsima uut kohta elus. Ta katsetab mitme ametiga, kuni saatus viib ta kokku üpris üleannetu noore neiuga, kellele lendurist ema juba ammu koduõpetajat otsib. Algavad sündmusterohked seiklused, mis viivad peategelase koomilistesse situatsioonidesse.
Osades Ervin Abel, Lia Laats, Helmut Vaag, Leida Rammo, Marika Samussenko jt. Stsenarist-režissöör-lavastaja Sulev Nõmmik, operaator-lavastaja Harry Rehe, kunstnik Silvia Mere, helilooja Ülo Vinter.
"Meie Uduvere"
10.01 kell 22.40
Uduvere elust-olust pajatab Kärna Ärni ja muusikat teeb Uduvere orkester. Esinevad Sulev Nõmmik ja Endel Simmermann ning ansambel "Estobrass".
Režissöör Sulev Nõmmik, operaator Enn Putnik, helirežissöör Mari Otsa, monteerija Salme Jevdokimova, tootmisjuht Malli Vällik, toimetaja Aare Tiisväli.
Portreefilm "Sulev Nõmmik"
10.01 kell 23.00
Portreefilm Sulev Nõmmikust, tema tegevusest teatri- ja filmirežissöörina, näitleja ning humoristina. Režissöör Evald Hermaküla.
"Sulev Nõmmik status quo"
10.01 kell 23.30
Sulev Nõmmik ja Vello Viisimaa mängivad taas oma vanu, aastaid tagasi esitatud lühinalju. Muusikalisi vahepalu esitab Venda Tamman akordionil.
Estraadishow "Harilik kontsert"
10.01 kell 23.50
Harilik kontsert pole hoopiski harilik, sest tegemist on lõbusa žanriga - muusikalise paroodiaga. Laval on Sulev Nõmmik ja tema kolleegid Estonia teatrist: Ervin Abel, Vello Viisimaa, Helgi Sallo, Ines Aru, Endel Pärn, Katrin Karisma jt. Nõmmik kehastub ümber 15 rollis - Falstaffist Uduvere Ärnini.
Autorid Sulev Nõmmik ja Enn Vetemaa, režissöör-lavastaja Toomas Lepp, kunstnik Agu Püüman, liikumise seadis Mait Agu, muusikaseaded tegi Ülo Raudmägi. Operaatorid Peep Laansalu ja Ivar Murel, toimetaja Reet Linna.
"Sulev Nõmmik ja sõbrad"
11.01 kell 00.45
1989. aasta viimasel õhtul oli eetris esimene saade Sulev Nõmmiku ja ta sõpradega. Nüüd siis teine taaskohtumine, mis põhineb Mihhail Žvanetski, Kalju Vaha ja Sulev Nõmmiku tekstidel ning kaastegevateks on Vello Viisimaa ja Voldemar Kuslap. Režissöör Toomas Lassmann.
### Response:
ETV2 teemaõhtu on pühendatud Sulev Nõmmikule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu tähelepanelik lugeja teab, ei ole "Sagittarius A*" esimene Jürgen Rooste luulekogu, mille alapealkiri on "Meeleheite laulud". 2018. aastal ilmunud kogu "Veider aeg. Meeleheite laulud I" kirjelduses on öeldud, et tegu on neljast raamatust koosneva sarja esimese osaga. Must auk Sagittarius A* Linnutee keskosas on meist küll 26 000 valgusaasta kaugusel, kuid Rooste meeleheitelaulude teine osa "Sagittarius A*" on jõudnud meieni kiiremini.
Pean kohe mainima, et teise osa kujundus on tunduvalt intrigeerivam. Võib-olla mängib rolli kirjastuse vahetus, sest mm-i poeesisarja raamatud näevad kõik üsna mannetud välja. "Sagittarius A*" kaanepilt on lihtne ja veidi ebaesteetiline, meenutades surmakuulutuste ja külmkapimagnetite kooslust, kuid püüab vähemalt pilku ja tekitab lugejas mingi tunde – vahet pole siis, millise.
"Sagittarius A*" jaguneb kolmeks osaks ning ava-, vahe- ja lõppmänguks. Roostele omaselt on ka selle kogumiku luuletused kirjutatud (peamiselt) vabavärsis. Raamatu üks huvitavamaid luuletusi "Luuletunnid" koosneb kahest tunnist Staliniga ja ühest Toomas Liiviga. Stalin heidab Roostele ette vabavärsis kirjutamist ja soovitab kirjutada kordki üks pärisvärsis luuletus "selle mannetu vabamõõdulise pasa asemel" (lk 25). Luulevaidluse teemal leidub kogus teisigi iroonilisi tekste. On tore, kui luule olemuse üle pidevalt arutletakse, aga see hakkab kohati tüütama, olgu siis arvustustes, Facebooki seinal või kellegi luuletustes.
Luulekogu esimene osa kannab pealkirja "Loomu poolest loom". Seitsmel korral korduvad luuleread: "olen loomu poolest loom / mitte inimene / mu nahk on karvane ja kare / süda tagumas on jahijooksurütmi". Nähes, kuidas maailm läheb hulluks, tahakski vahel olla mõnest teisest liigist ja mitte muretseda kõige pärast. Olla vaba, joosta ja joosta. Vabadus aga ei tee õnnelikuks: "ma kõnelen teile: et lennata vabana – / see teeb haiget – teeb valu" (lk 16).
Meeleheidet on luulekogus omajagu. Kõige teravam eksistentsiaalne äng avaldub "Sagittarius A*" teises osas "Lolitalood". Neis luuletustes on minevikupaineid, lapsepõlvetraumasid, mälestusi ja armastuse valu. Piltidel tundub kõik kuidagi ilusam kui päriselt ja kellegi profiilipildi või albumifotode põhjal ei saa teada, mida too inimene on pidanud läbi elama: "sellest need pildid ei räägi / need on ilusad pildid / sellepärast ei usu ma / instagrami ja facebooki seinu / need inimesed ei ela seda elu / nad ei söö neid toite / neil pole neid kassipoegi" (lk 49). Kassipojad lisavad sünge luuletuse lõppu veidigi helgust. Luulekogu teise osa lugemine on emotsionaalselt kõige raskem. Rooste manab silme ette pilte lapsepõlvest: kuidas näeb laps oma vägivaldset purjus isa, mis tunne on kogeda koolikiusamist … Neist teemadest räägitakse küll üha enam, need ei ole enam tabu, kuid ei ole siiski kuskile kadunud. Me peame neist rääkima, "sest see on kogu elu: rääkida lugusid / elada neid" (lk 11). Ehk muutuvad lood, mida elama peame, tulevikus rõõmsamaks.
Osa "Sagittarius A*" luuletusi on kirjutatud naise vaatepunktist. Need on ühteaegu huvitavad ja samal ajal kuidagi kulunud. Näiteks kinnistab Rooste iroonilise alatooni kiuste kergelt stereotüüpset arvamust vaimse tervise hädade käes vaevlevast (nais)luuletajast, sest luuletajad pole tavalised inimesed, ainult valust saab sündida kunst: "ma ei ole küll mingi poetess või / luuletajanna / ma olen lihtne inimene / aga raisk kuidas mulle / meeldib käia laksuvas / deprekamustas" (lk 39).
Luulekogu kolmas osa "Tantsiv jumalanna" on kõige vaheldusrikkam. Lõppriimiline luule vaheldub vabavärsiga, kus on palju pause. Kohati liigagi palju pause, mis teeb lugemise keerukaks: ei ole rütmilist korrapära, mõte hüppab siia-sinna. Riimimiseks on kasutatud ka inglise keelt, muigama ajavad luuleread: "kui õitseb taevas faking / ilutulestikulill / kui kõik on hetkeks ootvel / hetkeks still / ja ärevil" (lk 94).
"Sagittarius A*" puhul on sümpaatsed selle ülesehitus ja teemad. Teos kõnetab ega jäta ükskõikseks. On hea, et meeleheide vaheldub elujaatavate hetkedega: "ma kõnelen teile: on elada suurem / kui põleda kiirelt ja surra" (lk 17). Küsimusi tekitab vaid kujundus: arvan, et teose kvaliteet ei oleks langenud, kui näiteks WC-poti pildid oleksid jäänud välja. Kuid jäägu see iga lugeja enda otsustada. On lootust, et meeleheitelaulude esimesele kahele raamatule järgnevad ka kolmas ja neljas, sest nagu Rooste ise kirjutab: "minu sees on / alati veel üks / neetud luuletus / mis ei lase mul olla" (lk 126).
Viimaks ei saa mainimata jätta hunte, kellest on saanud Rooste luuletuste üks peamisi kujundeid. Ka "Sagittarius A*" igas osas on soed mingil kujul kohal ning raamatu lõppmängus leidub Malcolm Lowry luuletuse "Ole kannatlik sest hunt" tõlge. Viimase lõpuridadega ongi paslik see kirjatükk kokku võtta: "Ole kannatlik, hundi pärast ole kannatlik – / Tema samm on nüüd sinu oma, sa oled vaba, olles / kaotanud" (lk 130). | Arvustus. Jürgen Rooste sees on alati veel üks luuletus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu tähelepanelik lugeja teab, ei ole "Sagittarius A*" esimene Jürgen Rooste luulekogu, mille alapealkiri on "Meeleheite laulud". 2018. aastal ilmunud kogu "Veider aeg. Meeleheite laulud I" kirjelduses on öeldud, et tegu on neljast raamatust koosneva sarja esimese osaga. Must auk Sagittarius A* Linnutee keskosas on meist küll 26 000 valgusaasta kaugusel, kuid Rooste meeleheitelaulude teine osa "Sagittarius A*" on jõudnud meieni kiiremini.
Pean kohe mainima, et teise osa kujundus on tunduvalt intrigeerivam. Võib-olla mängib rolli kirjastuse vahetus, sest mm-i poeesisarja raamatud näevad kõik üsna mannetud välja. "Sagittarius A*" kaanepilt on lihtne ja veidi ebaesteetiline, meenutades surmakuulutuste ja külmkapimagnetite kooslust, kuid püüab vähemalt pilku ja tekitab lugejas mingi tunde – vahet pole siis, millise.
"Sagittarius A*" jaguneb kolmeks osaks ning ava-, vahe- ja lõppmänguks. Roostele omaselt on ka selle kogumiku luuletused kirjutatud (peamiselt) vabavärsis. Raamatu üks huvitavamaid luuletusi "Luuletunnid" koosneb kahest tunnist Staliniga ja ühest Toomas Liiviga. Stalin heidab Roostele ette vabavärsis kirjutamist ja soovitab kirjutada kordki üks pärisvärsis luuletus "selle mannetu vabamõõdulise pasa asemel" (lk 25). Luulevaidluse teemal leidub kogus teisigi iroonilisi tekste. On tore, kui luule olemuse üle pidevalt arutletakse, aga see hakkab kohati tüütama, olgu siis arvustustes, Facebooki seinal või kellegi luuletustes.
Luulekogu esimene osa kannab pealkirja "Loomu poolest loom". Seitsmel korral korduvad luuleread: "olen loomu poolest loom / mitte inimene / mu nahk on karvane ja kare / süda tagumas on jahijooksurütmi". Nähes, kuidas maailm läheb hulluks, tahakski vahel olla mõnest teisest liigist ja mitte muretseda kõige pärast. Olla vaba, joosta ja joosta. Vabadus aga ei tee õnnelikuks: "ma kõnelen teile: et lennata vabana – / see teeb haiget – teeb valu" (lk 16).
Meeleheidet on luulekogus omajagu. Kõige teravam eksistentsiaalne äng avaldub "Sagittarius A*" teises osas "Lolitalood". Neis luuletustes on minevikupaineid, lapsepõlvetraumasid, mälestusi ja armastuse valu. Piltidel tundub kõik kuidagi ilusam kui päriselt ja kellegi profiilipildi või albumifotode põhjal ei saa teada, mida too inimene on pidanud läbi elama: "sellest need pildid ei räägi / need on ilusad pildid / sellepärast ei usu ma / instagrami ja facebooki seinu / need inimesed ei ela seda elu / nad ei söö neid toite / neil pole neid kassipoegi" (lk 49). Kassipojad lisavad sünge luuletuse lõppu veidigi helgust. Luulekogu teise osa lugemine on emotsionaalselt kõige raskem. Rooste manab silme ette pilte lapsepõlvest: kuidas näeb laps oma vägivaldset purjus isa, mis tunne on kogeda koolikiusamist … Neist teemadest räägitakse küll üha enam, need ei ole enam tabu, kuid ei ole siiski kuskile kadunud. Me peame neist rääkima, "sest see on kogu elu: rääkida lugusid / elada neid" (lk 11). Ehk muutuvad lood, mida elama peame, tulevikus rõõmsamaks.
Osa "Sagittarius A*" luuletusi on kirjutatud naise vaatepunktist. Need on ühteaegu huvitavad ja samal ajal kuidagi kulunud. Näiteks kinnistab Rooste iroonilise alatooni kiuste kergelt stereotüüpset arvamust vaimse tervise hädade käes vaevlevast (nais)luuletajast, sest luuletajad pole tavalised inimesed, ainult valust saab sündida kunst: "ma ei ole küll mingi poetess või / luuletajanna / ma olen lihtne inimene / aga raisk kuidas mulle / meeldib käia laksuvas / deprekamustas" (lk 39).
Luulekogu kolmas osa "Tantsiv jumalanna" on kõige vaheldusrikkam. Lõppriimiline luule vaheldub vabavärsiga, kus on palju pause. Kohati liigagi palju pause, mis teeb lugemise keerukaks: ei ole rütmilist korrapära, mõte hüppab siia-sinna. Riimimiseks on kasutatud ka inglise keelt, muigama ajavad luuleread: "kui õitseb taevas faking / ilutulestikulill / kui kõik on hetkeks ootvel / hetkeks still / ja ärevil" (lk 94).
"Sagittarius A*" puhul on sümpaatsed selle ülesehitus ja teemad. Teos kõnetab ega jäta ükskõikseks. On hea, et meeleheide vaheldub elujaatavate hetkedega: "ma kõnelen teile: on elada suurem / kui põleda kiirelt ja surra" (lk 17). Küsimusi tekitab vaid kujundus: arvan, et teose kvaliteet ei oleks langenud, kui näiteks WC-poti pildid oleksid jäänud välja. Kuid jäägu see iga lugeja enda otsustada. On lootust, et meeleheitelaulude esimesele kahele raamatule järgnevad ka kolmas ja neljas, sest nagu Rooste ise kirjutab: "minu sees on / alati veel üks / neetud luuletus / mis ei lase mul olla" (lk 126).
Viimaks ei saa mainimata jätta hunte, kellest on saanud Rooste luuletuste üks peamisi kujundeid. Ka "Sagittarius A*" igas osas on soed mingil kujul kohal ning raamatu lõppmängus leidub Malcolm Lowry luuletuse "Ole kannatlik sest hunt" tõlge. Viimase lõpuridadega ongi paslik see kirjatükk kokku võtta: "Ole kannatlik, hundi pärast ole kannatlik – / Tema samm on nüüd sinu oma, sa oled vaba, olles / kaotanud" (lk 130).
### Response:
Arvustus. Jürgen Rooste sees on alati veel üks luuletus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-mänguline kaotusteta seeria küll katkes, aga laupäeval oli Milan taas väga enesekindel - väravateni jõudsid esimesel poolajal Rafael Leao (25. minutil) ja Franck Kessie (36. minutil penaltist).
Tagasi väljakule naasis ka Zlatan Ibrahimovic, kes oli alates novembri lõpust eemal reievigastusega. Rootslane vahetati väljakule Leao vastu 85. minutil.
Ülejäänud laupäevastes kohtumistes sai Genoa kodus jagu Bolognast 2:0 ja Atalanta oli võõrsil üle Beneventost 4:1.
Pühapäeval kohtuvad turniiritabeli teine ja kolmas ehk AS Roma ja Milano Inter ning eelmises voorus Milanist jagu saanud Torino Juventus võõrustab Sassuolot.
Tabelitipp: 1. AC Milan 40 punkti (17 mängust), 2. Inter 36 (16), 3. AS Roma 33 (16), 4. Atalanta 31 (16), 5. Juventus 30 (15), 6. Sassuolo 29 (16), 7. Napoli 28 (15), 8. Lazio 25 (16). | Milan jälle võitis, Ibrahimovic naasis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-mänguline kaotusteta seeria küll katkes, aga laupäeval oli Milan taas väga enesekindel - väravateni jõudsid esimesel poolajal Rafael Leao (25. minutil) ja Franck Kessie (36. minutil penaltist).
Tagasi väljakule naasis ka Zlatan Ibrahimovic, kes oli alates novembri lõpust eemal reievigastusega. Rootslane vahetati väljakule Leao vastu 85. minutil.
Ülejäänud laupäevastes kohtumistes sai Genoa kodus jagu Bolognast 2:0 ja Atalanta oli võõrsil üle Beneventost 4:1.
Pühapäeval kohtuvad turniiritabeli teine ja kolmas ehk AS Roma ja Milano Inter ning eelmises voorus Milanist jagu saanud Torino Juventus võõrustab Sassuolot.
Tabelitipp: 1. AC Milan 40 punkti (17 mängust), 2. Inter 36 (16), 3. AS Roma 33 (16), 4. Atalanta 31 (16), 5. Juventus 30 (15), 6. Sassuolo 29 (16), 7. Napoli 28 (15), 8. Lazio 25 (16).
### Response:
Milan jälle võitis, Ibrahimovic naasis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enam kui kümme laeva ja neli lennukit otsivad koos sukeldujatega läbi kohta, kus lennuk kadunuks jäi, vahendab BBC.
Pühapäeval leiti merest lennukitükke ning ka inimsäilmeid. Lisaks usuvad võimud, et on radaritega kindlaks teinud lennuki musta kasti aukoha.
Lennufirma Sriwijaya Air lennuki pardal oli 62 inimest ning see jäi kadunuks laupäeval neli minutit pärast õhkutõusu. | Indoneesia mereväe sõnul leiti merest kadunuks jäänud lennuki tükke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enam kui kümme laeva ja neli lennukit otsivad koos sukeldujatega läbi kohta, kus lennuk kadunuks jäi, vahendab BBC.
Pühapäeval leiti merest lennukitükke ning ka inimsäilmeid. Lisaks usuvad võimud, et on radaritega kindlaks teinud lennuki musta kasti aukoha.
Lennufirma Sriwijaya Air lennuki pardal oli 62 inimest ning see jäi kadunuks laupäeval neli minutit pärast õhkutõusu.
### Response:
Indoneesia mereväe sõnul leiti merest kadunuks jäänud lennuki tükke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Keerukad sisepiirangud" diplomaatide, sõjaväelaste kontaktidele Taipeiga kehtestati taotlusega olla meele järgi Pekingi kommunistlikule režiimile, ütles Pompeo, lisades: "Ei enam."
See avaldus ei pruugi omada sisulist tähendust, kuid arvatavalt vihastab see Hiinat, kes peab Taiwani enda koosseisu kuuluvaks.
Välisministri avaldus tuleb Donald Trumpi administratsiooni viimaste nädalate ajal ning mil Pekingi suhted Washingtoni ja Taipeiga on halvenenud.
USA valitsuse suhtlust Taiwaniga menetleb Ameerika Instituut Taiwanis (AIT), mis kuulub Ühendriikidele ja mis tegutseb selle de facto saatkonnana.
Trump on viimase aasta jooksul saatnud Taiwani mitu kõrgemat ametnikku. Samuti on kaks suurriiki vaielnud koroonaviiruse pandeemiaga toimetulemise, kaubanduse, julgeoleku ja inimõiguste üle.
Kahe päeva eest hoiatas Hiina, et Ühendriigid seisavad silmitsi tagajärgedega, kui USA suursaadik ÜRO-s Kelly Craft kavatseb viia ellu kava reisida Taiwani kolmapäeval.
Peking on vastu Taiwani diplomaatilisele tunnustamisele ükskõik mis kujul.
Crafti visiit tuleks nädal enne Ühendriikide uue presidendi Joe Bideni ametissevannutamist.
"USA maksab selle väärtegevuse eest kallist hinda," öeldi Hiina ÜRO esinduse avalduses kavas oleva visiidi kohta.
"Hiina nõuab tungivalt, et Ühendriigid lõpetaksid oma pöörase provokatsiooni ja uute pingete tekitamise Hiina ja USA suhetes ning keskenduksid selle asemel kahe riigi koostööle maailmaorganisatsioonis," lisati teadaandes.
AIT rajati 1979. aastal, kui USA laiendas diplomaatilise tunnustuse Hiinale ajaloolise kokkuleppe raames, mis nägi ette lõppu Taiwani ametlikule tunnustamisele. | Pompeo: USA tühistab piirangud ametlikele kontaktidele Taiwaniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Keerukad sisepiirangud" diplomaatide, sõjaväelaste kontaktidele Taipeiga kehtestati taotlusega olla meele järgi Pekingi kommunistlikule režiimile, ütles Pompeo, lisades: "Ei enam."
See avaldus ei pruugi omada sisulist tähendust, kuid arvatavalt vihastab see Hiinat, kes peab Taiwani enda koosseisu kuuluvaks.
Välisministri avaldus tuleb Donald Trumpi administratsiooni viimaste nädalate ajal ning mil Pekingi suhted Washingtoni ja Taipeiga on halvenenud.
USA valitsuse suhtlust Taiwaniga menetleb Ameerika Instituut Taiwanis (AIT), mis kuulub Ühendriikidele ja mis tegutseb selle de facto saatkonnana.
Trump on viimase aasta jooksul saatnud Taiwani mitu kõrgemat ametnikku. Samuti on kaks suurriiki vaielnud koroonaviiruse pandeemiaga toimetulemise, kaubanduse, julgeoleku ja inimõiguste üle.
Kahe päeva eest hoiatas Hiina, et Ühendriigid seisavad silmitsi tagajärgedega, kui USA suursaadik ÜRO-s Kelly Craft kavatseb viia ellu kava reisida Taiwani kolmapäeval.
Peking on vastu Taiwani diplomaatilisele tunnustamisele ükskõik mis kujul.
Crafti visiit tuleks nädal enne Ühendriikide uue presidendi Joe Bideni ametissevannutamist.
"USA maksab selle väärtegevuse eest kallist hinda," öeldi Hiina ÜRO esinduse avalduses kavas oleva visiidi kohta.
"Hiina nõuab tungivalt, et Ühendriigid lõpetaksid oma pöörase provokatsiooni ja uute pingete tekitamise Hiina ja USA suhetes ning keskenduksid selle asemel kahe riigi koostööle maailmaorganisatsioonis," lisati teadaandes.
AIT rajati 1979. aastal, kui USA laiendas diplomaatilise tunnustuse Hiinale ajaloolise kokkuleppe raames, mis nägi ette lõppu Taiwani ametlikule tunnustamisele.
### Response:
Pompeo: USA tühistab piirangud ametlikele kontaktidele Taiwaniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jacob Anthony Chansley ehk Jake Angel ning veel kaks isikut said süüdistuse föderaalkohtus seoses vägivallaga, teatas Columbia ringkonna prokuratuur.
Chansley'le esitati süüdistus teadlikult ilma loata keelatud hoones viibimises, samuti vägivaldses sissetungis ja korralageduse tekitamises Kapitooliumis.
Chansley oli mees, keda meedias avaldatud fotodel on näha sarvedega, karunahast peakattega, punavalgesinise näomaalinguga, ilma särgita ja pruunides pükstes, seisis kohtuvõimude avalduses. Tal oli kaasas oda, millele oli seotud USA lipp.
Chansley nimetab ennast nõndanimetatud QAnoni vandenõuteooria "digisõduriks". QAnoni vandenõu järgi peab Donald Trump salajast sõda rahvusvahelise liberaalse satanistidest pedofiilide sekti vastu, kirjutas AFP.
Veel kaks kohtu ette toodud meest olid Lääne-Virginia osariigi parlamendi liige Derrick Evans ja Adam Johnson Floridast.
Johnson oli mees, kes sissetungist tehtud fotodel tassib mööda Kapitooliumi esindajatekoja spiikri kõnepulti ja lehvitab kaamerasse.
Reedel teatas USA justiitsministeerium, et seoses sissetungiga on süüdistuse saanud 15 inimest, sealjuures ühte meest süüdistatakse pommide omamises. | Kuulus sarvilise mütsiga Trumpi toetaja sai süüdistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jacob Anthony Chansley ehk Jake Angel ning veel kaks isikut said süüdistuse föderaalkohtus seoses vägivallaga, teatas Columbia ringkonna prokuratuur.
Chansley'le esitati süüdistus teadlikult ilma loata keelatud hoones viibimises, samuti vägivaldses sissetungis ja korralageduse tekitamises Kapitooliumis.
Chansley oli mees, keda meedias avaldatud fotodel on näha sarvedega, karunahast peakattega, punavalgesinise näomaalinguga, ilma särgita ja pruunides pükstes, seisis kohtuvõimude avalduses. Tal oli kaasas oda, millele oli seotud USA lipp.
Chansley nimetab ennast nõndanimetatud QAnoni vandenõuteooria "digisõduriks". QAnoni vandenõu järgi peab Donald Trump salajast sõda rahvusvahelise liberaalse satanistidest pedofiilide sekti vastu, kirjutas AFP.
Veel kaks kohtu ette toodud meest olid Lääne-Virginia osariigi parlamendi liige Derrick Evans ja Adam Johnson Floridast.
Johnson oli mees, kes sissetungist tehtud fotodel tassib mööda Kapitooliumi esindajatekoja spiikri kõnepulti ja lehvitab kaamerasse.
Reedel teatas USA justiitsministeerium, et seoses sissetungiga on süüdistuse saanud 15 inimest, sealjuures ühte meest süüdistatakse pommide omamises.
### Response:
Kuulus sarvilise mütsiga Trumpi toetaja sai süüdistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kopenhaagenis avaldas meelt 200-250 inimest ja kümned inimesed protestisid Aalborgis Põhja-Taanis, teatas kohalik meedia, viidates politsei andmetele.
Meeleavaldused organiseeris grupp Mehed Mustas ning need olid suunatud piirangute vastu, mille eesmärgiks on tõkestada koroonaviiruse levikut.
Protestijad hüüdsid: "Vabadus Taanile, meil on villand."
Teleülekannetes ja sotsiaalmeediasse postitatud videotes on näha märulipolitseid, kes kähmleb protestijatega pealinnas. Meeleavaldajad süütasid pürotehnikat ja loopisid pudeleid.
Kopenhaagenis peeti kinni neli inimest, neist kaks vägivalla eest politsei vastu ning üks pürotehnika kasutamise reeglite rikkumise eest. Neljas isik vahistati allumatuse eest politsei korraldustele.
Kopenhaageni politseiametnik Rasmus Schultz ütles telekanalile DR, et mõned meeleavaldajad olid korrakaitsele teada "huligaanide ringkonnast".
Aalborgis peeti kinni viis inimest, kõik pürotehnika reeglite rikkumise eest.
Taani kehtestas teisipäeval veel karmimad sulgemismeetmed lisaks olemasolevatele, mis on jõus detsembri keskpaigast. Seda tehti pärast koroonaviiruse nakkusjuhtumite tõusu ja uute tüvede avastamist.
Lisaks kodust töötamise korraldusele ja koolide, baaride, restoranide ja enamike poodide sulgemisele keelati nüüd enam kui viie inimesega grupid. Varem oli inimeste ülempiiriks olnud kümme. Inimestelt nõutakse ka kahemeetrise vahemaa hoidmist ühe meetri asemel.
Reedel keelas Taani riiki saabumise välismaalastele, kel pole näidata ette negatiivset koroonaviiruse testi viimase 24 tunni jooksul.
Samuti on Taani soovitanud jätta ära kõik reisid välismaale ja teatas, et kõik Taani lendavad lennufirmad peavad tagama, et selle reisijad on andnud negatiivse koroonaproovi. | Taanis puhkesid kokkupõrked piirangute vastaste ja politsei vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kopenhaagenis avaldas meelt 200-250 inimest ja kümned inimesed protestisid Aalborgis Põhja-Taanis, teatas kohalik meedia, viidates politsei andmetele.
Meeleavaldused organiseeris grupp Mehed Mustas ning need olid suunatud piirangute vastu, mille eesmärgiks on tõkestada koroonaviiruse levikut.
Protestijad hüüdsid: "Vabadus Taanile, meil on villand."
Teleülekannetes ja sotsiaalmeediasse postitatud videotes on näha märulipolitseid, kes kähmleb protestijatega pealinnas. Meeleavaldajad süütasid pürotehnikat ja loopisid pudeleid.
Kopenhaagenis peeti kinni neli inimest, neist kaks vägivalla eest politsei vastu ning üks pürotehnika kasutamise reeglite rikkumise eest. Neljas isik vahistati allumatuse eest politsei korraldustele.
Kopenhaageni politseiametnik Rasmus Schultz ütles telekanalile DR, et mõned meeleavaldajad olid korrakaitsele teada "huligaanide ringkonnast".
Aalborgis peeti kinni viis inimest, kõik pürotehnika reeglite rikkumise eest.
Taani kehtestas teisipäeval veel karmimad sulgemismeetmed lisaks olemasolevatele, mis on jõus detsembri keskpaigast. Seda tehti pärast koroonaviiruse nakkusjuhtumite tõusu ja uute tüvede avastamist.
Lisaks kodust töötamise korraldusele ja koolide, baaride, restoranide ja enamike poodide sulgemisele keelati nüüd enam kui viie inimesega grupid. Varem oli inimeste ülempiiriks olnud kümme. Inimestelt nõutakse ka kahemeetrise vahemaa hoidmist ühe meetri asemel.
Reedel keelas Taani riiki saabumise välismaalastele, kel pole näidata ette negatiivset koroonaviiruse testi viimase 24 tunni jooksul.
Samuti on Taani soovitanud jätta ära kõik reisid välismaale ja teatas, et kõik Taani lendavad lennufirmad peavad tagama, et selle reisijad on andnud negatiivse koroonaproovi.
### Response:
Taanis puhkesid kokkupõrked piirangute vastaste ja politsei vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parleri teenus on mitu aastat eksisteerinud Twitterile sarnasena. Nende peamine erinevus on seisnenud selle platvormi lubaduses kasutajate postitustesse mitte sekkuda. See on sinna toonud paljud USA parempoolsed avaliku elu tegelased, kellele Twitteri keelud ja piirangud on olnud vastumeelt.
Parler oli laupäeval ajutiselt Apple'i rakenduste poe kõige menukam tasuta rakendus.
Apple põhjendas Parleri rakenduse eemaldamist vägivallaähvarduste vahendamisega. Google oli Parleri eemaldanud oma poest päev varem.
"See on koordineeritud tehnoloogiahiidude rünnak konkurentsi tapmiseks," ütles Parleri tegevjuht John Matze laupäeval. "Me olime liiga edukad liiga kiiresti. Sõda turumajandusliku vaba konkurentsi ja sõnavabaduse vastu jätkub, kuid me ei ole löödud."
Parleri kasutajate seas on mitmed USA peavoolukonservatiivid nagu Fox Newsi täht ja Trumpi liitlane Sean Hannity, samuti vabariiklasest Lõuna-Dakota kuberner Kristi Noem. Trumpil endal seal kontot pole.
Parler lubas Amazoni teenuste kadudes asuda kasutama teisi serveriteenuse pakkujaid, kuid märkis, et katkestust vältida ei õnnestu.
Trumpi liitlased kritiseerivad Twitteris presidendi konto sulgemist
President Donald Trumpi sõbrad, perekonnaliikmed ja nõunikud protestivad riigipeale kehtestatud Twitteri keelu vastu, nimetades seda vasakradikaalide rünnakuks sõnavabaduse vastu. Meelepaha väljendatakse ka Twitteris.
"Sõnavabadus on surnud ja vasakpoolsete isandate kontrolli all," ütles presidendi vanem poeg Donald Trump juunior.
"Kes vaigistatakse järgmisena?" küsis Trumpi advokaat Rudy Giuliani.
Välisminister Mike Pompeo kirjutas oma Twitteri erakontol: "Kahjuks pole see Vasakpoolsete uueks taktikaks. Nad on töötanud häälte vaigistamise nimel aastaid."
Mõjuvõimas vabariiklasest senaator Ted Cruz ütles, et Twitteri ja mõne teise sotsiaalmeediaplatvormi otsused on "absurdsed ja sügavalt ohtlikud". "Miks... peaks käputäiel Ränioru miljardäridel olema poliitilise suhtluse monopol."
Kõik need postitused tehti Twitteris, mida Trump on aastaid kasutanud avalikkuse ja vahel ka teiste riikide liidritega suhtlemiseks.
Reedel sulges Twitter alaliselt Trumpi konto pärast presidendi toetajate tungimist Kapitooliumisse. See samm astutakse vägivalla õhutamise ohu tõttu, teatas platvorm.
Presidendi kontod on sulgenud Facebook, Instagram, Snapchat ja Twitch. Reedel sulges Trumpi pooldajate seas populaarse foorumi veebileht Reddit, kelle sõnul kasutati foorumit viha õhutamiseks.
Donald Trump juunior on palunud oma järgijatel Twitteris saata talle oma e-maili aadressid, et presidendi pooldajaid uute arengutega kursis hoida.
President kirjutas Twitteris reedel, et kavatseb luua lähitulevikus uue platvormi, kuid rohkem üksikasju ta ei avalikustanud.
Konservatiivsed platvormid, mis on Trumpi toetajate seas populaarseimad – nagu Parler ja Gab –, on oma kasutajate arvu kasvatanud. Gabi külastati reede öösel ja laupäeval rekordiliselt palju, ütles lehekülje looja Andrew Torba.
Mitu ettevõtet on Gabi keelustanud, sealjuures PayPal, Visa, samuti Apple'i ja Google'i rakenduste poed.
Trumpi Twitteri kontol oli ligi 90 miljonit jälgijat. | Apple, Amazon asusid Twitteriga võistlevat Parlerit marginaliseerima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parleri teenus on mitu aastat eksisteerinud Twitterile sarnasena. Nende peamine erinevus on seisnenud selle platvormi lubaduses kasutajate postitustesse mitte sekkuda. See on sinna toonud paljud USA parempoolsed avaliku elu tegelased, kellele Twitteri keelud ja piirangud on olnud vastumeelt.
Parler oli laupäeval ajutiselt Apple'i rakenduste poe kõige menukam tasuta rakendus.
Apple põhjendas Parleri rakenduse eemaldamist vägivallaähvarduste vahendamisega. Google oli Parleri eemaldanud oma poest päev varem.
"See on koordineeritud tehnoloogiahiidude rünnak konkurentsi tapmiseks," ütles Parleri tegevjuht John Matze laupäeval. "Me olime liiga edukad liiga kiiresti. Sõda turumajandusliku vaba konkurentsi ja sõnavabaduse vastu jätkub, kuid me ei ole löödud."
Parleri kasutajate seas on mitmed USA peavoolukonservatiivid nagu Fox Newsi täht ja Trumpi liitlane Sean Hannity, samuti vabariiklasest Lõuna-Dakota kuberner Kristi Noem. Trumpil endal seal kontot pole.
Parler lubas Amazoni teenuste kadudes asuda kasutama teisi serveriteenuse pakkujaid, kuid märkis, et katkestust vältida ei õnnestu.
Trumpi liitlased kritiseerivad Twitteris presidendi konto sulgemist
President Donald Trumpi sõbrad, perekonnaliikmed ja nõunikud protestivad riigipeale kehtestatud Twitteri keelu vastu, nimetades seda vasakradikaalide rünnakuks sõnavabaduse vastu. Meelepaha väljendatakse ka Twitteris.
"Sõnavabadus on surnud ja vasakpoolsete isandate kontrolli all," ütles presidendi vanem poeg Donald Trump juunior.
"Kes vaigistatakse järgmisena?" küsis Trumpi advokaat Rudy Giuliani.
Välisminister Mike Pompeo kirjutas oma Twitteri erakontol: "Kahjuks pole see Vasakpoolsete uueks taktikaks. Nad on töötanud häälte vaigistamise nimel aastaid."
Mõjuvõimas vabariiklasest senaator Ted Cruz ütles, et Twitteri ja mõne teise sotsiaalmeediaplatvormi otsused on "absurdsed ja sügavalt ohtlikud". "Miks... peaks käputäiel Ränioru miljardäridel olema poliitilise suhtluse monopol."
Kõik need postitused tehti Twitteris, mida Trump on aastaid kasutanud avalikkuse ja vahel ka teiste riikide liidritega suhtlemiseks.
Reedel sulges Twitter alaliselt Trumpi konto pärast presidendi toetajate tungimist Kapitooliumisse. See samm astutakse vägivalla õhutamise ohu tõttu, teatas platvorm.
Presidendi kontod on sulgenud Facebook, Instagram, Snapchat ja Twitch. Reedel sulges Trumpi pooldajate seas populaarse foorumi veebileht Reddit, kelle sõnul kasutati foorumit viha õhutamiseks.
Donald Trump juunior on palunud oma järgijatel Twitteris saata talle oma e-maili aadressid, et presidendi pooldajaid uute arengutega kursis hoida.
President kirjutas Twitteris reedel, et kavatseb luua lähitulevikus uue platvormi, kuid rohkem üksikasju ta ei avalikustanud.
Konservatiivsed platvormid, mis on Trumpi toetajate seas populaarseimad – nagu Parler ja Gab –, on oma kasutajate arvu kasvatanud. Gabi külastati reede öösel ja laupäeval rekordiliselt palju, ütles lehekülje looja Andrew Torba.
Mitu ettevõtet on Gabi keelustanud, sealjuures PayPal, Visa, samuti Apple'i ja Google'i rakenduste poed.
Trumpi Twitteri kontol oli ligi 90 miljonit jälgijat.
### Response:
Apple, Amazon asusid Twitteriga võistlevat Parlerit marginaliseerima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäevaga on lisandunud neli koroonasurma, esmaspäeva pärastlõunal oli ohvreid 13.
Haiglaravi vajavaid koroonapatsiente on praegu 137, kellest 56 viibib intensiivravil.
Tervishoiuameti andmeil on Soomes testitud kokku umbes 22 600 inimest, riigi päevane võimekus on umbes 2500.
Tuvastatud on kokku ligi 1400 nakkusjuhtumit ehk siis eilsega võrreldes on nakatunuid lisandunud umbes 70.
Teadaolevatest nakatunutest 52 protsenti on mehed.
Tegelik nakkusjuhtumite hulk on märgatavalt suurem, sest kõiki sümptomitega inimesi ei testita. | Soomes on tuvastatud 17 koroonaviirusest tingitud surmajuhtumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäevaga on lisandunud neli koroonasurma, esmaspäeva pärastlõunal oli ohvreid 13.
Haiglaravi vajavaid koroonapatsiente on praegu 137, kellest 56 viibib intensiivravil.
Tervishoiuameti andmeil on Soomes testitud kokku umbes 22 600 inimest, riigi päevane võimekus on umbes 2500.
Tuvastatud on kokku ligi 1400 nakkusjuhtumit ehk siis eilsega võrreldes on nakatunuid lisandunud umbes 70.
Teadaolevatest nakatunutest 52 protsenti on mehed.
Tegelik nakkusjuhtumite hulk on märgatavalt suurem, sest kõiki sümptomitega inimesi ei testita.
### Response:
Soomes on tuvastatud 17 koroonaviirusest tingitud surmajuhtumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narva politseijaoskonna juhtivuurija Dmitri Narolin selgitas, et pühapäeval tuli häirekeskuse numbrile 112 kõne, et Narva kesklinnas asuva söögikoha juures on sõiduauto Volkswagen, mille roolis on joobes mees. Politsei reageeris sündmuskohale ja pidas kinni 49-aastase autojuhi, kelle joove oli nii suur, et oli põhjendatud kriminaalmenetluse alustamine.
Narolini sõnul on juhtum eriti kahetsusväärne ka selle poolest, et mees mitte ainult ei istunud joobeseisundis rooli, vaid tegi seda oma elukaaslase teadmisel.
"Mees tunnistas, et jõi suvilas koos elukaaslasega alkoholi ja naisel tekkis idee, et võiks Narvast süüa osta, kuhu mees läkski autoga. Ta käis söögikohas ära ja hakkas tagasi sõitma, kui pidasime ta kinni Tallinna maanteel," rääkis Narolin. "Pereliikmed peaksid igal võimalikul moel takistama oma joobes lähedast rooli istumast. Selline lõbusõit hamburgeri järgi oleks võinud lõppeda nii kõrvalise inimese kui ka juhi enda jaoks traagiliselt," lisas ta.
Mees veetis kaks päeva arestimajas. Teisipäeval tunnistati ta mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis süüdi. Viru maakohus mõistis mehele karistuseks kuus kuud vangistust, mida ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Mehele määrati katseajaks üks aasta ja kolm kuud. Lisakaristusena võeti mehelt mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kohtuotsus ei ole jõustunud.
Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini sõnul kujutab joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine endast liikluses suurt ohtu ka eriolukorra tingimustes, mil tänavatel on oluliselt vähem liiklejaid.
Möödunud nädalavahetusel pidasid politseinikud üle Eesti kinni 52 joobes juhti, kellest kolm olid narkojoobes. | Tähelepaneliku inimese kõne häirekeskusesse viis joobes juhi kinnipidamiseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narva politseijaoskonna juhtivuurija Dmitri Narolin selgitas, et pühapäeval tuli häirekeskuse numbrile 112 kõne, et Narva kesklinnas asuva söögikoha juures on sõiduauto Volkswagen, mille roolis on joobes mees. Politsei reageeris sündmuskohale ja pidas kinni 49-aastase autojuhi, kelle joove oli nii suur, et oli põhjendatud kriminaalmenetluse alustamine.
Narolini sõnul on juhtum eriti kahetsusväärne ka selle poolest, et mees mitte ainult ei istunud joobeseisundis rooli, vaid tegi seda oma elukaaslase teadmisel.
"Mees tunnistas, et jõi suvilas koos elukaaslasega alkoholi ja naisel tekkis idee, et võiks Narvast süüa osta, kuhu mees läkski autoga. Ta käis söögikohas ära ja hakkas tagasi sõitma, kui pidasime ta kinni Tallinna maanteel," rääkis Narolin. "Pereliikmed peaksid igal võimalikul moel takistama oma joobes lähedast rooli istumast. Selline lõbusõit hamburgeri järgi oleks võinud lõppeda nii kõrvalise inimese kui ka juhi enda jaoks traagiliselt," lisas ta.
Mees veetis kaks päeva arestimajas. Teisipäeval tunnistati ta mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis süüdi. Viru maakohus mõistis mehele karistuseks kuus kuud vangistust, mida ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Mehele määrati katseajaks üks aasta ja kolm kuud. Lisakaristusena võeti mehelt mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kohtuotsus ei ole jõustunud.
Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini sõnul kujutab joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine endast liikluses suurt ohtu ka eriolukorra tingimustes, mil tänavatel on oluliselt vähem liiklejaid.
Möödunud nädalavahetusel pidasid politseinikud üle Eesti kinni 52 joobes juhti, kellest kolm olid narkojoobes.
### Response:
Tähelepaneliku inimese kõne häirekeskusesse viis joobes juhi kinnipidamiseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Aga seal, kus ühed nägid abstraktsiooni, nägid teised tõde." – Albert Camus, "Katk"
Ma pean tunnistama, et ükski raamat pole mind pikka aega nii väga masendanud. Tegemist on kogutud-valitud artiklitega viimaste aastate eesti ajakirjandusest, mille on kokku pannud Rein Raud. Ta on välja otsinud olulisimad kirjutised, mis arutlevad selle üle, kuidas me maailma näeme ja mõistame, kas ühiskondlik arusaam millestki on konstruktsioon, ning kas see on siis kuidagi vähem päris. Siin kirjutavad haritud, intellektuaalide ja arvamusliidritena (sellest eriomasest mõistest räägib järelsõnas ka Mikko Lagerspetz) tuntud ning tunnustatud inimesed.
Tekstid voolavad, poleemika on tuline. Aga lõpptulemuseks ei tekki mitte arusaam tolle vaidluse sügavamast sisust või olemusest, vaid mõistmine, et olemegi lõhkise küna ees: intellektuaalselt oleme uppunud netikommentaariumisse, kus mõni arutleja püüab kommenteerida ja vaielda ning teemat jätkata, aga mõni ajab lihtsalt oma rida ja agendat. Tulemus on see, et too pisike raamat on küll vajalik ajastudokument, aga mõjub tülgastavalt ja väsitavalt. Huvitav, kas meelega on kirjastuse nimi raamatu sees "Salv" (nagu too varumise paik või nagu haavale määritav palsam), aga kaanel "Salvaja"?
Võib-olla on mu meeleseisund muidugi väär ja see raamat ei näita midagi muud peale selle, et väga suuri teemasid ei anna lõpuni vaielda. Või et mõni kaasvestleja jääb jäärapäiselt enda juurde ega kuulagi kunagi teiste argumente. Või vähemasti ei tunnista, et teistel oleks üldse mingeid aruteluväärilisi argumente.
Muidugi olen ma ka erapoolik kirjutaja. Näen küll protsessi ühiskonnas ringlevana, st meie ettekujutused ja konstruktsioonid reaalsusest mõjutavad nähtusi ning objekte väljaspool me mõistust ja sõnavara ning vastupidi. See protsess on lakkamatu. Ütleme, et populism on pidevalt ühiskonnas olemas, aga seda mõistet loobitakse ringi nagu kuuma kartulit ning see muutub vastavalt vaataja seisukohale. Mõni üksik on nii küüniline (või aus?) nagu üks praegustest ministritest, kes noorpoliitikuna on öelnud: "Ma ei tarbi propagandat, ma toodan seda!". Ühesõnaga, populism on olemas ja päris asi ning see muutub vastavalt sellele, kuidas me teda vaatame ja uurime ning kuidas me arutame-vaidleme. Ka selle järgi, kelle käes on parajasti võim või hääletoru (või mõlemad). See on ainult üks lihtne näide, aga umbes selliseid küsimusi siin raamatus vaetakse.
Vahutav viha
"Seetõttu heitlevadki erinevad tegelikkuse konstrueerimise viisid meediaväljal kogu aeg omavahel. Milline neist peale jääb, võib omakorda otsustada sündmuste edasise käigu, näiteks valijate poolehoiu poliitikutele, kes on suutnud end kujutada nende huvide esindajatena. Nagu meie libauudisteajastu on osutanud, pole selline kartus põhjendamatu," ütleb Rein Raud saatesõnas (lk 9). Sellega loob ta mängulaua. Ta muidugi annab endale tõenäoliselt aru, et sõna "libauudis" kasutatakse meelega väga sageli julmalt vastupidises tähenduses: Uute Uudiste lugeja jaoks on Eesti Päevaleht libatribüün (ja UU on nt minu jaoks võltsmeediamasin), sellesse pole parata; FOX-i vaatajad elavad justkui inimesed kunagi Kesktelevisiooni mõjuväljas, kuigi ise nad vaatavad asjale täpselt vastupidi.
Kui nüüd asja juurde minna, siis Lauri Vahtre toob konstruktsiooni-teemale lähenedes eraldi kohe välja "rahvuse, rassi ja soo" (lk 13), mis võib mõjuda püha kolmainsusena, aga kui lähemalt vaadata, siis on tegemist retoorilise võttega. Kolm väga erinevat nähtust, täiesti eri alustel püsivat kategooriat on ühte põimitud, seega sarnastatud ja samastatud.
Muide, n-tähega sõnad (naine/naiselikkus ja neeger) paistavad olevat Vahtre lemmikud, neid kordab ta koos ja paaris vähemasti kahes oma kolmest sellesse kogumikku valitud esseest (valija on muidugi Raud!). Sellega näitab ta oma rõhuasetust ja seda, mõistete puhul teda konstrueerimise-mõte enim häirib. "Naine" või "neeger" on siis head näited tegelikkuse-konstrueerituse suhte demonstreerimiseks. Vahtre muidugi seisab tõeluse, reaalsuse eest, neil sõnadel on tema jaoks reaalsuses kindel vaste, need pole konstruktsioonid, ülesehituslikud üldistused.
Aga miks mitte vaagida nt sõnade ja konstruktsioonide tähendusvälju huvitava, hinnanguliselt üsna servast serva kulgeva jada "patrioot-rahvuslane-natsionalist-nats" põhjal? Seegi oleks ju põnev ja mahuks samasse vaidlusruumi. Ühisosad, hallid üleminekutsoonid jne?
Vahtre astub kogumiku autoreist enim ja meelsamini üles ka sihilike viltulugemiste või ületõlgendamistega. Ta toob demagoogilisi näiteid nt läheneva auto eluohtlikust väärtõlgendamisest kaugenevana või hernesupi tõlgendamisest šampoonina (seda tuleb siis mõista vist nii, et n-sõnad asuvad samas kategoorias). Või siis, kui ta küll tsiteerib Rauda, aga ei tahagi ega kavatsegi mõista Raua tehtud eristusi tõe, teadmise ja uskumuse vahel (lk 104–105), st tegelikult ta keeldub diskussioonist, sest tema jaoks seda polegi. Kogu vaidluse, milles ta millegipärast siiski tulise tõerüütlina kaasa lööb, kustutab "tõe suhtelisuse dogma mõttetus" (lk 15).
Üks eeldusi, millega konstrueerituse põhimõttelised, ilmakorda konservatiivsemalt seiravad arutlejad paistavad lähenevat, on see, et konstruktsioon kui selline on midagi, mida polegi. Kui nt ma ütlen, et patriarhaat kui võimumudel on konstruktsioon, siis ma nagu väidaks, et seda polegi. Samas tajun ma täiesti reaalselt patriarhaalse korra rasket lasumist me ühiskonnal.
Ei aita ka rahulik-tasakaalukas seletus, nagu Aet Annistil: "... sotsiaalse konstruktsiooni aluseks võib, aga ei pruugi olla suhe reaalsusega, mis ei tähenda, nagu oleks antud teooria eelduseks reaalsuse puudumine" (lk 22).
Mõni tahab kakelda kaklemise pärast ja kuulata vaid oma mõtteid ning sõnu – ma tean seda tunnet, olen vahel samasugune! Näitlikustan, konstrueerin säärase lause – kibestunud ja ühiskonnas ebastabiilsele sümboolsele positsioonile jäänud vanamehenässi Vahtre verbaalset sisutühja vaenuvahtu (järgnevalt minu esiletõsted Vahtre tekstist) on kõigi teiste autorite kõrval lihtsalt raske lugeda: "Viimasel ajal sotsiaalkonstruktivismi ümber MIILANUD SÕNASÕDA on muu hulgas ilmsiks toonud, kui KANDILISTE KAIGASTEGA on valmis väitlusse astuma ka KÕIGE KÕRGEMALT TITULEERITUD humanitaarid" (lk 55). Ma saan muidugi aru – nauding on kogu aeg torgata ja ära (salve) panna: nt sõnaühendid "kultuurivaenulik agit-prop" (teise ajaloolase, kolleegi Marek Tamme väljaütlemiste kohta), "pseudofilosoofilised veiderdused", "tänapäeva hungveipinid" (lk 108). Lõpuks jääb Vahtre meelde just nende väljenditega. Need haagivad end tema enda paradigmasse, muutuvad temaks endaks. Mis see agit-prop ja hungveipinlus muu on, kui et endast erineva, vastase sildistamine ja mahatampimine.
Mis kuradi mõttekäik see on?! Vahtre: "Populaarkultuur korrutab: "Me tahame ISE kogeda! Me tahame ISE teada saada! Ärge määrige meile kaela valmis tõdesid! Me tahame OMA peaga mõelda!" Mis kõlab imehästi kokku pseudofilosoofide väljamõelduga: inimene loob iseennast" (lk 106). Kust ta selle võtab, millisest popkultuurist ta räägib? Eesti Laulust või? Ja kas ta koos Mart Laariga nõukogudeliku ajalookirjutuse vastu astudes ka leidis, et ise ei tasu ikka midagi mõelda ega luua, las laseme sel leninlikul luual edasi pühkida?
Jah, temaga võib leppida järgmise osas: "Tuleks end vaadata ilma roosade prillideta. Inimene on vaid miljonite aastatega kollektiivselt loodud õhuke kultuurikiht (seega: mitte väga tähenduslik ja lõpuni paikapidav, kergesti mahapestav? – JR), isiklikult omandatu omakorda selle kihi imeõhuke marrasnahk" (lk 106).
Kõik me loeme teiste mõtteid!
Muidugi, torkeid tuleb ka Raualt: "Rääkida naiselikkusest kui millestki gravitatsioonilaadsest, mis on avastatud ja muutumatu, tähendab lihtsalt mitte olla teemaga eriti kursis" (lk 64). Ta ei taha siin tunnistada või välja näidata, et vastase, Vahtre eesmärk ei olegi mõista, vaid demagoogiliselt-ideoloogiliselt tümaks teha igasugune kahtlane mõte või väide. Raud torkab, aga ei lepi teadmisega, et vastasel polegi plaanis temaga samal pinnal ja ausate võtetega võitlusse, vabandust, vaidlusse asuda.
Muide, Raud püüab läbi raamatu tasakaalukas olla, valida hästi sõnu ja fraase, aga ma pole sugugi kindel, et juhuslikult öeldud lause "Näiteks ei oska ükski muu elusolend moodustada eitavaid lauseid ega väljendada ettekujutusi üleloomulikkusest" (lk 110) on omal kohal ning ei alusta hoopiski torkena uut vaidlust. Loomad, kõrgemad loomad, väljendavad eitust vägagi selgesti (kas just lause kujul, kuigi inimahvid on õppinud viipekeelt ning vaalade kommunikatsioon on keeruline jne), ja mina ei julgeks küll öelda midagi ahvide, ronkade ega delfiinide või isegi kasside või koerte kogemuste kohta üleloomulikkusega. Minu jaoks oleks ülbe ja antropotsentristlik väita, et neil see puudub.
Nagu see Raua juhuslikuna mõjuv ja justkui tõestamist mittevajav lause või väide, on kogu raamatu plaanis üsna oluline seegi, et konstruktivismi-vastased toovad pidevalt näiteid, kuidas-mida konstruktivistid justkui arvavad. Nad jutustavad seda ümber viiteid ja arvajaid välja toomata – kas või Facebookist või mõnest kommentaariumist leiaks noid ju kindlasti – ja lisavad iseenesestmõistetavaid tõdesid. Maarja Vaino (ja ka Tiit Kärner) läheb isegi seda demagoogilist rada, et ütleb "Asjatundjate hinnangul läheb selleks (ühe kultuuri traditsioonide ja rituaalide ülevõtmiseks – JR) aega vähemalt mõne põlvkonna jagu".
Vaino väide, et "kombeid, traditsioone ja rituaale on üsna võimatu elus hoida pikema aja vältel teoreetilise konstruktsioonina" (lk 35) on ehk suures plaanis õigegi, aga kogu diskussiooni teadlik väärtõlgendus – kust võtab ta, et kultuur on teoreetiline konstruktsioon? See on ikkagi üsnagi praktiline ja tegelik, muidugi pikaajaline protsess!
Tiit Kärner tõlgendab meid aga bioloogiliste robotitena, jätmata ruumi absurditunnetusele ja loovusele. Ta viib kõik säilimismehhanismi peale nagu oleks talle õunapuu all Darwin pähe kukkunud. Kärneri järeldused on mulle kogunisti hirmutavalt deklaratiivsed, nt: "Sallimatus kultuurilise fenomenina tuleneb kultuuri emotsioonipõhisest, väärtuselisest iseloomust ning on kultuuride püsivuse alussambaks (Lévi-Strauss 2010:106). Katse totaalse sallivuse abil ühte jalga kolmest maha saagida tähendab kultuuri hävitamist üldse ja näitab, et need inimesed ei tea, mida nad teevad" (lk 101). Kärner teeb siin Rein Rauaga sama eksituse – vastased teavad küll, mida nad teevad. Teavad vägagi hästi. Vaidlus käib meil aga selle üle, kas nad teavad ja teevad seda ikkagi parimas usus, et nii on üdini õige ning inimkonna ja rahvuse kestmise seisukohast vaadates vajalik. Või pahatahtlikkusest ja inimvaenulikkusest nagu vastaspool näib oletavat ilmselt mõlemalt lahingujoone poolelt vaadates, kuigi vähemasti siin raamatus paistab üks pool oma arutlustes vähe mõõdukam, teoreetilisem ja vähem ründav. Äkki see on viga? Jätta leninlikud võtted täiesti vastaspoolele? Isegi Väikevend uuris emalt, kes oli arvanud, et kividega loopimine ei ole hea mõte, et millega siis veel – kividega on ikka kõige parem!
Ka Kärner toob mängu kolme põlvkonna mõõdupuu kultuurimuutuseks, andmata head viidet (peale selle, et nii kaua kestab mälu): me teame väga hästi, et maailmas on arengu- ja muutusehüpped olnud palju suuremad palju lühema aja jooksul. Kujutate ette nt karantiiniseisundit aastal 1995 või koguni 1990? Ja nüüd praegu? On erinevus selge? Muutus on olnud tohutu, peadpööritav, olemuslik. Identiteediallikadki (nii sisulised kui materiaalsed kandjad) on teise(nenu)d: lapsed suures jaos maailmast kasvavad virtuaalruumis, pidades seda täiesti loomulikuks. Ning praegune eriolukord süvendab seda. Kus on need kolm põlvkonda? Mina sain endale esimese elektronpostiaadressi aastal 1997. Kas see pole kultuurimuutus, mis on võrreldav tööstusrevolutsiooni või reformatsiooniga?
Kas me mõistame kultuurigi sarnaselt?
Peeter Espak astub ka üles mõttelugejana, sarnaselt Vainole ja Vahtrele loeb ta vestluspartneri mõtteid, sõnastab neid parema puudumisel ise: "Küll esitletakse rahvust meile kui Saksa rahvusromantismi käigus tekitatud rumalat ja iganenud poliitilist instrumenti, mida polegi päriselt kunagi olemas olnud. /---/ Mitte, et kokkukuuluvustunne oleks olnud keeleline, ideeline või tulenev kasvõi ühisest arusaamast muusikasse ja kõrgkultuuri, vaid ikka eelkõige ja ainult kellegi kurja võimuambitsiooni saavutamiseks" (Lk 27).
"Ühine arusaam muusikasse ja kõrgkultuuri" on säärane ambivalentne asi, mille üle võibki vaidlema jääda. Me justkui eeldame, et see on olemas, aga järjest keerulisem on toda ühisosa leida: kas ma eksin, kui ma ütlen, et elusam-rahutum kultuuri osa, tänane uus teater, nüüdisluule, eestikeelne räpp jne on eesti kultuuri kaalukese ja olemise mõõdupuu? Ma ei taha nii prokrustilist sammu siiski ette võtta, et "kui sa tänapäeva eesti luulet ei tunne, siis ega sa õige eestlane ikka pole" – sest paraku pole see ka päris lõpuni õige.
Tõnu Viik küll toob mängu kasulikud mõisted kultuur- ja kodanikurahvuslus. "... subjektiivne kohustus riigile alluda (subjekti sisemine kultuurrahvuslus) kattub riigi eksistentsi objektiivse mõttega (riigi staatuse saanud kultuurrahvuslus), ehk tekib järgmine tautoloogiline ring: meie riigile tuleb alluda sellepärast, et sellele allumine on meie riigi iseomane ja algupärane mõte. Või siis sama asi pisut harjumuspärasemas sõnastuses: eesti rahvuskultuuri sisuks on lojaalsus Eesti riigile, sest Eesti riik on aegade algusest olnud meie rahvuskultuuri igatsetuim eesmärk" (lk 84, viimast mõtet tuleb siis tõlgendada tagasiulatuvalt ka aega, kui riigi kontseptsioon sellisena meie mõeldavatel esivanematel veel puudus) – see on säärane mõttemäng, mis kutsub arutama ka asjade (ja ka konstrueeritud/konstrueerunud asjade) pühaduse, sisima põhjuslikkuse üle.
Mis loom on konstruktsioon?
Rein Raud tegeleb läbivalt ikkagi tolle teoreetilise aspektiga, ja see on tänuväärne. Eks see olegi ju Raua koostatud koguteos – temalt on siin raamatus koguni viis teksti (Vahtrelt siis kolm, ülejäänutelt igalt üks). Aro Velmet avab vast enim Bergeri ja Luckmanni ka maakeeli ilmunud – justkui vaidluse teoreetiliseks aluseks oleva – töö "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus" tausta (tõlkes on siinkohal meelega välditud sõna "konstruktsioon"): "... sotsiaalse konstruktsiooni teooria ei ole nende jaoks mitte relv ühiskondliku korra õõnestamiseks, vaid just nimelt vahend selle korra võimalikkuse selgitamiseks" (lk 44).
Mihkel Kunnus seletab oma – enda kohta vägagi rahulikus – sõnavõtus ära olulisima: ei võitlegi meie traditsionalistid-konservatiivid ühe vana hää teooriaga, vaid kuskil ühiskondliku mõttelahingu valupunktides esile purskuvate väidetega, näiteks toob ta enese väljaviskamise Facebook'i-grupist "Virginia Woolf sind ei karda", mil ta nimetas inimõigusi "hilisuusaegseks õhtumaist päritolu sotsiaalseks konstruktsiooniks" (lk 51). Selle kõrval tasub veel esile tõsta, et end muidu vaos hoidev Kunnus kasutab ka siiski üht isiklik-inimlikku torget, nimetades Mikk Pärnitsat "vägisi pükstesse topitud üldinimeseks" (lk 53), aga selle juurde naaseme allpool.
Mõõdukaid autoreid on raamatus siiski omajagu: Martin Ehala, mu vana õpetaja, kaine-tasakaalukus, tervemõistuslik (selles kontekstis vast ohtlik sõna) arutlus läks mulle korda: "Samas on ilmselge, et sugupoolte, rasside ja etniliste rühmade põhistatus objektiivses reaalsuses on mitu korda nõrgem kui gravitatsiooni või muude füüsikaliste nähtuste puhul, sest bioloogiliste nähtuste puhul on tegemist statistiliste, mitte absoluutsete seaduspärasustega. Näiteks on meeste keskmine pikkus suurem kui naiste keskmine pikkus, kuid ometigi pole kõik mehed kaugeltki pikemad kui kõik naised" (lk 69).
Ja väga oluline on märgata meie ühiskonna teatavate iseenesestmõistetavuste haprust, nende "iseenesestmõistetavuste" (nt üldised inimõigused) kadumine ei võta katastroofiolukorras või vägivaldsete ühiskonnapöörete puhul kindlasti aega Vaino või Kändleri nõutavad kolm põlvkonda, aga nendeni tagasironimine (nt NSVL-i vms riigimonstrumi või autoritaarse korra kokkuvarisemine) võib küll rohkemgi aega nõuda.
Ehala: "Ameerika revolutsiooni hüüdlause, et kõik inimesed on loodud võrdsena, on moraaliprintsiip, mitte empiiriline tõsiasi: inimesed sünnivad väga ebavõrdsena niihästi bioloogiliste funktsioonide kui ka kehaliste ja vaimsete võimete poolest ja lisaks annavad veel suure osa oma geneetilisest pärandusest koos elu jooksul kogunenud varandusega oma lastele edasi" (lk 72).
N-tähega sõnadest
Nii Kunnus kui Raud tsiteerivad raamatus "vägisi pükstesse topitud üldinimest": "Praegune patriarhaat ehk mehi inimkonna eliiti asetav kuvand on tegelikult surnud ja iganenud. Praegune meeste sooroll on n-ö toksiline, mis ei lase inimestel ennast avastada ja sunnibki ta kultuuripuuri".
Kas patriarhaadi ja/või matriarhaadi tegelikkust saab küsimärgi alla panna? Ei, need on kehtivad korrad, me saame tuua nii ajaloolisi kui tänaseid näiteid mõlemast. Et patriarhaat on "surnud ja iganenud", on muidugi vale väide. Ehk ongi ta iganenud, aga ikkagi väga elus, tuline ning võitlusvalmis. Muidu polnuks meil sellegi bukleti tarvis võtta Vahtre lookesi, eks?
Martin Ehala: "Võtmeküsimus on siin see, kas soo kui sotsiaalse konstruktsiooni muutmise (või muutumise) puhul on meil tegu lihtsalt moe vaheldumisega, mille üle võib imestada, aga ei peaks muretsema" (lk 70).
Küsimus, mis on põletavalt raamatust kõrvale jäänud, ja teadlikult ka ühiskondlikus diskussioonis kahel poolel rindejoont eri põhjustel tõrjutud, on see, et lisaks bioloogilisele soole on olemas veel 'soorollid', kus mõiste juba ise sisaldab mängulist elementi – "roll" – ning veel hoopis eraldi asi, 'seksuaalsus', millel ei pruugi ka alati olla ühist osa bioloogilise sooga (selle tõestuseks on jumala loomaias nt bonobod, hüäänid, delfiinid, koerad jne).
Ühesõnaga, kurb, et aastaid hiljem peame ikka tagasi minema selliste alustekstide juurde, nagu (eesti keeleski leitav) Toril Moi "Feministlik, naissoost ja naiselik".
Ehala, muide, ei mõista konstruktsioone ei hukka ega kiida heaks, ta leiab, et ühiskonna seisukohalt peame me kaaluma, st saame endale kaalu, sest ühiskond võib olla konstruktsioonina täpselt sama reaalne nagu gravitatsioon (kui me ei ole kaalutus olukorras).
Muide, ühe remargi ma teen siin, tolle teise Vahtre lemmik n-sõna kohta: tolles uusšovinistlikus mõttelaadis, mida Vahtre esindab, on koos tüütu ja kohati suhteliselt ebameeldiva "poliitilise korrektsusega" prügikasti visatud ka viisakus, mis oli üks eestlase tunnuseid ja enesemääratlus kogu Nõukogude aja: me eristusime lääneliku, kultuurse, viisaka, härrasmeheliku, eestiaegse käitumise poolest. Kas nüüd, kui oleme vabad, tahame olla mölakad? Me saame aru, et sõber on Georgiast, sest talle ei meeldi, kui öeldakse Gruusia. Me saame aru, et saamid ei taha olla laplased, et inuitid ei taha olla eskimod, noh, nagu me ise ei taha alati olla matsid. Nagu naistele ei kõlba üldjuhul öelda eit ning raamatukogutöötajaid ei pea tädideks kutsuma ning mitte iga auto kallal nokitsev või õlut rüüpav mees pole jorss või tross. Kas selles kontekstis on sõna 'neeger' mittekasutamine poliitkorrektsus või inimlik viisakus?
*
Sõber Lauri Vahtre muidugi ütleb, et me ei tegele sugugi eneseloomisega, et identiteediotsingud ja eneseehitamine on inimkultuuri ja rahvuse n-ö tasuta kaasaanne (tasuta ainult selles osas, et oled selle siis ikkagi eluaeg võlgu?). Siiski mõtlen ma enese kui eestlase teadliku konstrueerimise või loomise-ehitamise peale, mis toimus minu peas (vara)teismelisena 1990. aastatel (olen sündinud 1979 ja nägin kurjuseriiki õnneks vaid tosin aastat, sellest piisas igaveseks).
Rein Raud: "Kui aga ühiskond nõuab inimestelt enda pidevat allasurumist üldiste huvide nimel, nagu seda tegi "Kommunismiehitaja moraalikoodeks", siis ei saa sellist inimkooslust enam vabaks nimetada. Olen esimese poole oma elust selliselt konstrueeritud ühiskonnas elanud ega tahaks kuidagi uuesti millessegi sarnasesse sattuda. Ma ei räägi siin ju vabadusest takistamatult ja teiste arvel erurõõme nautida, vaid õigusest valida eneseteostuseks endale sobivaim viis" (lk 79).
Võib-olla eksin ma selles enesevaatluses samuti ja see on ise takkajärele toimunud loomine-loojutustamine mu peas, aga umbes nii võiks tollast noore inimese maailma kirjeldada. Need sammud lõid mu jaoks arusaama eestlasest kui sellisest, milline ta on (ja milline olen/peaksin olema mina) eestlasena. Ma teen seda lühidalt ja näitlikult, püüdes protsesse kirjeldada, lisaks kitsendan valikusõela praegu ainult kolmele seigale, kuigi ilmselge, et see teema vääriks raamatut ning sadu punkte.
1) Esimene samm oli vaimse vabaduse saavutamine, hirmu puudumine, kõrvale lükkamine: Nõukogude Liit rajanes inimese hirmul, tasase häälega kõnelemisel, tegelike vaadete varjamisel, tehislikult loodud (täiesti reaalsel, reaalsete tagajärgedega) ohutundel. Mäletan vanemate inimeste hirmu (see killuke on saadud seega kogemusega, päranduseks ja eestluse osana). Me kõik tajusime materiaalset kitsikust, aga sellest kohutavam oli igal juhul vaimne ahtus. St esmalt on eestlane orienteeritud vaimsele vabadusele, isemõtlemisele ja ilma hirmuta elamisele. Sellele pani aluse ka kogu kirjandus, mida me tollal lugeda ahmisime ja Läänest juurde hankisime: kõik, mis ei olnud Lenini teosed ja lõhnas vabaduse järele. Kasvasin rokenrollpoeetidega, pungi ja bluusiga.
2) 1980. aasate lõpul läksid kõik kirikusse, pea kogu rahvas. See oli mu teismeea üks saatev mõte: kirik oli ju midagi keelatut, temas peitus selles vabaduse-aura, sära. Tõsi, sellega on raskem: kui 1989–1990. aastatel pöördus suur osa rahvast kiriku poole, siis 1990. aasate lõpuks eelistati kirikutele kaubatempleid. Eestlastest sai uurimuste järgi üks usukaugemaid rahvaid maailmas (tõsi, me hakkasime armastama horoskoope, tarokaarte jne); ka mina kaugenesin kirikust, kuigi usklikuks pean end tänini. Aga see (usk, lunastust toov sõna, inimlikkusekuulutus) oli selge indikaator, vabaduselõhn, suur osa mu elust. Tänases kirikus on seda palju alles, nii kirikuõpetajate kui koguduse liikmete seas, kuigi kirik on ametlikult siiski teinud ka õnnetuid avaldusi ning seisnud peaaegu et kristlike põhimõtete vastu. Kas siis nii nagu ma neid Uue Testamendi põhjal eneses konstrueerinud olen või nagu need "päriselt" on?
3) Novembris 1991, just peale Eesti vabanemist, suri Freddie Mercury, esimene suur Lääne staar, kelle surm ka "Aktuaalse kaamera" uudistes maha hõigati. See mõjus lõikavalt. Olin 12-aastane, alles ta muusikat leidnud/leidmas. See tundus tohutult ebaõiglane. Nagu katkestus, äralõige millestki, mille just kätte olin võidelnud või võitnud. Noore kristlasena mind tollal veidi häiris, et ta homo oli, aga siiski ainult veidi, sest tõtt-öelda on kristliku õpetuse sisu ja olemus hoopis mujal kui homoseksuaalsusega võitlemises.
Ja tulemus või tagajärg? Sellest kõigest (ja paljust enamast) panin ma enese jaoks kokku, et eestlane kui ise ajaloos alati rõhutu, on igal juhul nõrgema, allasurutu poolt seisev vaba olend, kes ei laseks ühelegi ühiskonnaliikmele liiga teha, kes igal juhul võitleb nonde n-ö inimõiguste ja isikuvabaduste eest, seisab vähimate poolel. Sellele kihile lisandus hilisteismelisena mu kogemus noore kunstnikuna: sügav veendumus, et tänase elusa kultuuri loomine ja jälgimine ongi eestlaseks olemise alus: osaledes tänases ägedamas kultuuriprotsessis oled sa osaline kultuuri elushoidmises. St et laulupidu on ka äge ja oluline, märgiline sündmus, aga see ei ole sugugi kogu eesti kultuur või isegi selle kese. Elususe mõõdupuu asub kuskil mujal. Nõnda sain ma eestluse enda jaoks kokku, pärandatuna, läbi eelmiste põlvede kogemuste jagamise, lugemise ja uue loomise (see uus, muidugi, nõjatus vanale).
Kas see on mu jaoks konstruktsioon? Ma võin seda analüüsida nii, aga ma tunnen, et see on pigem reaalsus, milles ma tegutsen. Vaimne reaalsus, millel on füüsilised vormid ja viisid.
Tõnu Viik: "Keele ja kultuuri elujõulisus on pöördvõrdeline tema võimega unifitseerida, ühtlustada ja mobiliseerida indiviide rahvuseks või mõneks teiseks "meie-ks". Kui selline ühtsus tekib, esindab see tegelikult alati ainult ühte osa kogukonnast ja muutub ideoloogiliseks tähistusmasinaks, mis asub looma eristusi "meie" ja "nende" ning siis "meie" ja "mitte päris meie" (sisevaenlased) vahel. Aga tähendusloomet võimaldava struktuurina jätab kultuur (sarnaselt keelega) loodud tähenduste sisu täiesti vabaks. Eesti kultuur on selliste omadustega nii kaua, kuni ta on tähendusloome vahend ja mitte rahvuslikku eneseteadvust tootev tähistusmasin" (lk 93).
Kui hakata tõmbama "õige eestlase piire" ja jätta ukse taha või kodanikuna võrdsetest vabadustest ilma nt eesti oma sotsialistid, homoseksuaalid, võitlevad feministid, naised, kes valivad mittesünnitamise või üksikemaduse vahel, tumedanahalisena sündinud eestlased või kohalikud venelased, kes osalevad eestikeelses kultuuriruumis, siis mis meile alles jääb? Kas üks tõeliselt puhas eesti rahvuskehand või väike väljasurev rahvaklomp? Igal juhul on selline välistav, prokrustiline (sängile inimest parajaks lõikav või venitav) tegevus justnimelt konstrueerimine, sest loomulikul teel saavutame palju kirjuma-elavama pildi. Olgugi, et seegi on vaid üks võimalik pilt paljudest.
Üks tuttav, võitlev rahvuslane ja vana poksitreener, ütleb kogu aeg: kuni su küla veel elab, elad sina ka! Aga kui see küla tõmbab liivale niiiii palju jooni, milline on õige külaelanik ja kuhu kasti ta peab mahtuma? Lõpuks jäävad kastipiirid liiga paljudele ahtaks.
Meie olukord ja aegruum paistab praegu muutuvat jälle sundkiirendatud tempos. Me näeme alles lähikuudel, kas ja kuidas muutuvad me olemise struktuurid ning raamid. Üks on selge, et mõnda aega elame kitsamalt ühes ruumis koos (eraldi!). Kas see tähendab, et peame vaatama ligimest avatumalt ja leppivamalt nagu ta on, või nõudma temalt hoopis reastumist mingi keskmise järgi? Igasugustel hinnangutel ja määratlemistel on reaalsed tagajärjed. Ja tulemused. Ma ei räägi karantiinireeglite järgimisest, eks: teistega arvestamine on alati inimlik.
Kuidas teadmised tekivad
Mikko Lagerspetz on kirjutanud raamatule tasakaaluka saatesõna, kus ta ütleb olulisima sotsiaalkonstruktivismi kohta lühidalt ära (Raud, Annist ja Velmet teevad seda juba küll ka varem, raamatu sees): "... tegemist on teadmistesotsioloogilise, mitte ontoloogilise teooriaga. Teooria räägib sellest, kuidas teadmised ühiskonnas tekivad, mitte sellest, mis on või mida pole olemas. Lähtepunktiks on tõdemus, et me tajume kõike olemasolevat läbi keele ja kultuuri prisma" (lk 121).
Jah, kui kergema tooniga lõpetada, siis selles mõttes ei tahaks olla 21. sajandi valge mehe nahas, kes satub relvastatud amatsoonide hõimu keskele seletama soorolli kui sellise essentsiaalset olemust ... | Arvustus. Eestlane vaatab tegelikkusele silma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Aga seal, kus ühed nägid abstraktsiooni, nägid teised tõde." – Albert Camus, "Katk"
Ma pean tunnistama, et ükski raamat pole mind pikka aega nii väga masendanud. Tegemist on kogutud-valitud artiklitega viimaste aastate eesti ajakirjandusest, mille on kokku pannud Rein Raud. Ta on välja otsinud olulisimad kirjutised, mis arutlevad selle üle, kuidas me maailma näeme ja mõistame, kas ühiskondlik arusaam millestki on konstruktsioon, ning kas see on siis kuidagi vähem päris. Siin kirjutavad haritud, intellektuaalide ja arvamusliidritena (sellest eriomasest mõistest räägib järelsõnas ka Mikko Lagerspetz) tuntud ning tunnustatud inimesed.
Tekstid voolavad, poleemika on tuline. Aga lõpptulemuseks ei tekki mitte arusaam tolle vaidluse sügavamast sisust või olemusest, vaid mõistmine, et olemegi lõhkise küna ees: intellektuaalselt oleme uppunud netikommentaariumisse, kus mõni arutleja püüab kommenteerida ja vaielda ning teemat jätkata, aga mõni ajab lihtsalt oma rida ja agendat. Tulemus on see, et too pisike raamat on küll vajalik ajastudokument, aga mõjub tülgastavalt ja väsitavalt. Huvitav, kas meelega on kirjastuse nimi raamatu sees "Salv" (nagu too varumise paik või nagu haavale määritav palsam), aga kaanel "Salvaja"?
Võib-olla on mu meeleseisund muidugi väär ja see raamat ei näita midagi muud peale selle, et väga suuri teemasid ei anna lõpuni vaielda. Või et mõni kaasvestleja jääb jäärapäiselt enda juurde ega kuulagi kunagi teiste argumente. Või vähemasti ei tunnista, et teistel oleks üldse mingeid aruteluväärilisi argumente.
Muidugi olen ma ka erapoolik kirjutaja. Näen küll protsessi ühiskonnas ringlevana, st meie ettekujutused ja konstruktsioonid reaalsusest mõjutavad nähtusi ning objekte väljaspool me mõistust ja sõnavara ning vastupidi. See protsess on lakkamatu. Ütleme, et populism on pidevalt ühiskonnas olemas, aga seda mõistet loobitakse ringi nagu kuuma kartulit ning see muutub vastavalt vaataja seisukohale. Mõni üksik on nii küüniline (või aus?) nagu üks praegustest ministritest, kes noorpoliitikuna on öelnud: "Ma ei tarbi propagandat, ma toodan seda!". Ühesõnaga, populism on olemas ja päris asi ning see muutub vastavalt sellele, kuidas me teda vaatame ja uurime ning kuidas me arutame-vaidleme. Ka selle järgi, kelle käes on parajasti võim või hääletoru (või mõlemad). See on ainult üks lihtne näide, aga umbes selliseid küsimusi siin raamatus vaetakse.
Vahutav viha
"Seetõttu heitlevadki erinevad tegelikkuse konstrueerimise viisid meediaväljal kogu aeg omavahel. Milline neist peale jääb, võib omakorda otsustada sündmuste edasise käigu, näiteks valijate poolehoiu poliitikutele, kes on suutnud end kujutada nende huvide esindajatena. Nagu meie libauudisteajastu on osutanud, pole selline kartus põhjendamatu," ütleb Rein Raud saatesõnas (lk 9). Sellega loob ta mängulaua. Ta muidugi annab endale tõenäoliselt aru, et sõna "libauudis" kasutatakse meelega väga sageli julmalt vastupidises tähenduses: Uute Uudiste lugeja jaoks on Eesti Päevaleht libatribüün (ja UU on nt minu jaoks võltsmeediamasin), sellesse pole parata; FOX-i vaatajad elavad justkui inimesed kunagi Kesktelevisiooni mõjuväljas, kuigi ise nad vaatavad asjale täpselt vastupidi.
Kui nüüd asja juurde minna, siis Lauri Vahtre toob konstruktsiooni-teemale lähenedes eraldi kohe välja "rahvuse, rassi ja soo" (lk 13), mis võib mõjuda püha kolmainsusena, aga kui lähemalt vaadata, siis on tegemist retoorilise võttega. Kolm väga erinevat nähtust, täiesti eri alustel püsivat kategooriat on ühte põimitud, seega sarnastatud ja samastatud.
Muide, n-tähega sõnad (naine/naiselikkus ja neeger) paistavad olevat Vahtre lemmikud, neid kordab ta koos ja paaris vähemasti kahes oma kolmest sellesse kogumikku valitud esseest (valija on muidugi Raud!). Sellega näitab ta oma rõhuasetust ja seda, mõistete puhul teda konstrueerimise-mõte enim häirib. "Naine" või "neeger" on siis head näited tegelikkuse-konstrueerituse suhte demonstreerimiseks. Vahtre muidugi seisab tõeluse, reaalsuse eest, neil sõnadel on tema jaoks reaalsuses kindel vaste, need pole konstruktsioonid, ülesehituslikud üldistused.
Aga miks mitte vaagida nt sõnade ja konstruktsioonide tähendusvälju huvitava, hinnanguliselt üsna servast serva kulgeva jada "patrioot-rahvuslane-natsionalist-nats" põhjal? Seegi oleks ju põnev ja mahuks samasse vaidlusruumi. Ühisosad, hallid üleminekutsoonid jne?
Vahtre astub kogumiku autoreist enim ja meelsamini üles ka sihilike viltulugemiste või ületõlgendamistega. Ta toob demagoogilisi näiteid nt läheneva auto eluohtlikust väärtõlgendamisest kaugenevana või hernesupi tõlgendamisest šampoonina (seda tuleb siis mõista vist nii, et n-sõnad asuvad samas kategoorias). Või siis, kui ta küll tsiteerib Rauda, aga ei tahagi ega kavatsegi mõista Raua tehtud eristusi tõe, teadmise ja uskumuse vahel (lk 104–105), st tegelikult ta keeldub diskussioonist, sest tema jaoks seda polegi. Kogu vaidluse, milles ta millegipärast siiski tulise tõerüütlina kaasa lööb, kustutab "tõe suhtelisuse dogma mõttetus" (lk 15).
Üks eeldusi, millega konstrueerituse põhimõttelised, ilmakorda konservatiivsemalt seiravad arutlejad paistavad lähenevat, on see, et konstruktsioon kui selline on midagi, mida polegi. Kui nt ma ütlen, et patriarhaat kui võimumudel on konstruktsioon, siis ma nagu väidaks, et seda polegi. Samas tajun ma täiesti reaalselt patriarhaalse korra rasket lasumist me ühiskonnal.
Ei aita ka rahulik-tasakaalukas seletus, nagu Aet Annistil: "... sotsiaalse konstruktsiooni aluseks võib, aga ei pruugi olla suhe reaalsusega, mis ei tähenda, nagu oleks antud teooria eelduseks reaalsuse puudumine" (lk 22).
Mõni tahab kakelda kaklemise pärast ja kuulata vaid oma mõtteid ning sõnu – ma tean seda tunnet, olen vahel samasugune! Näitlikustan, konstrueerin säärase lause – kibestunud ja ühiskonnas ebastabiilsele sümboolsele positsioonile jäänud vanamehenässi Vahtre verbaalset sisutühja vaenuvahtu (järgnevalt minu esiletõsted Vahtre tekstist) on kõigi teiste autorite kõrval lihtsalt raske lugeda: "Viimasel ajal sotsiaalkonstruktivismi ümber MIILANUD SÕNASÕDA on muu hulgas ilmsiks toonud, kui KANDILISTE KAIGASTEGA on valmis väitlusse astuma ka KÕIGE KÕRGEMALT TITULEERITUD humanitaarid" (lk 55). Ma saan muidugi aru – nauding on kogu aeg torgata ja ära (salve) panna: nt sõnaühendid "kultuurivaenulik agit-prop" (teise ajaloolase, kolleegi Marek Tamme väljaütlemiste kohta), "pseudofilosoofilised veiderdused", "tänapäeva hungveipinid" (lk 108). Lõpuks jääb Vahtre meelde just nende väljenditega. Need haagivad end tema enda paradigmasse, muutuvad temaks endaks. Mis see agit-prop ja hungveipinlus muu on, kui et endast erineva, vastase sildistamine ja mahatampimine.
Mis kuradi mõttekäik see on?! Vahtre: "Populaarkultuur korrutab: "Me tahame ISE kogeda! Me tahame ISE teada saada! Ärge määrige meile kaela valmis tõdesid! Me tahame OMA peaga mõelda!" Mis kõlab imehästi kokku pseudofilosoofide väljamõelduga: inimene loob iseennast" (lk 106). Kust ta selle võtab, millisest popkultuurist ta räägib? Eesti Laulust või? Ja kas ta koos Mart Laariga nõukogudeliku ajalookirjutuse vastu astudes ka leidis, et ise ei tasu ikka midagi mõelda ega luua, las laseme sel leninlikul luual edasi pühkida?
Jah, temaga võib leppida järgmise osas: "Tuleks end vaadata ilma roosade prillideta. Inimene on vaid miljonite aastatega kollektiivselt loodud õhuke kultuurikiht (seega: mitte väga tähenduslik ja lõpuni paikapidav, kergesti mahapestav? – JR), isiklikult omandatu omakorda selle kihi imeõhuke marrasnahk" (lk 106).
Kõik me loeme teiste mõtteid!
Muidugi, torkeid tuleb ka Raualt: "Rääkida naiselikkusest kui millestki gravitatsioonilaadsest, mis on avastatud ja muutumatu, tähendab lihtsalt mitte olla teemaga eriti kursis" (lk 64). Ta ei taha siin tunnistada või välja näidata, et vastase, Vahtre eesmärk ei olegi mõista, vaid demagoogiliselt-ideoloogiliselt tümaks teha igasugune kahtlane mõte või väide. Raud torkab, aga ei lepi teadmisega, et vastasel polegi plaanis temaga samal pinnal ja ausate võtetega võitlusse, vabandust, vaidlusse asuda.
Muide, Raud püüab läbi raamatu tasakaalukas olla, valida hästi sõnu ja fraase, aga ma pole sugugi kindel, et juhuslikult öeldud lause "Näiteks ei oska ükski muu elusolend moodustada eitavaid lauseid ega väljendada ettekujutusi üleloomulikkusest" (lk 110) on omal kohal ning ei alusta hoopiski torkena uut vaidlust. Loomad, kõrgemad loomad, väljendavad eitust vägagi selgesti (kas just lause kujul, kuigi inimahvid on õppinud viipekeelt ning vaalade kommunikatsioon on keeruline jne), ja mina ei julgeks küll öelda midagi ahvide, ronkade ega delfiinide või isegi kasside või koerte kogemuste kohta üleloomulikkusega. Minu jaoks oleks ülbe ja antropotsentristlik väita, et neil see puudub.
Nagu see Raua juhuslikuna mõjuv ja justkui tõestamist mittevajav lause või väide, on kogu raamatu plaanis üsna oluline seegi, et konstruktivismi-vastased toovad pidevalt näiteid, kuidas-mida konstruktivistid justkui arvavad. Nad jutustavad seda ümber viiteid ja arvajaid välja toomata – kas või Facebookist või mõnest kommentaariumist leiaks noid ju kindlasti – ja lisavad iseenesestmõistetavaid tõdesid. Maarja Vaino (ja ka Tiit Kärner) läheb isegi seda demagoogilist rada, et ütleb "Asjatundjate hinnangul läheb selleks (ühe kultuuri traditsioonide ja rituaalide ülevõtmiseks – JR) aega vähemalt mõne põlvkonna jagu".
Vaino väide, et "kombeid, traditsioone ja rituaale on üsna võimatu elus hoida pikema aja vältel teoreetilise konstruktsioonina" (lk 35) on ehk suures plaanis õigegi, aga kogu diskussiooni teadlik väärtõlgendus – kust võtab ta, et kultuur on teoreetiline konstruktsioon? See on ikkagi üsnagi praktiline ja tegelik, muidugi pikaajaline protsess!
Tiit Kärner tõlgendab meid aga bioloogiliste robotitena, jätmata ruumi absurditunnetusele ja loovusele. Ta viib kõik säilimismehhanismi peale nagu oleks talle õunapuu all Darwin pähe kukkunud. Kärneri järeldused on mulle kogunisti hirmutavalt deklaratiivsed, nt: "Sallimatus kultuurilise fenomenina tuleneb kultuuri emotsioonipõhisest, väärtuselisest iseloomust ning on kultuuride püsivuse alussambaks (Lévi-Strauss 2010:106). Katse totaalse sallivuse abil ühte jalga kolmest maha saagida tähendab kultuuri hävitamist üldse ja näitab, et need inimesed ei tea, mida nad teevad" (lk 101). Kärner teeb siin Rein Rauaga sama eksituse – vastased teavad küll, mida nad teevad. Teavad vägagi hästi. Vaidlus käib meil aga selle üle, kas nad teavad ja teevad seda ikkagi parimas usus, et nii on üdini õige ning inimkonna ja rahvuse kestmise seisukohast vaadates vajalik. Või pahatahtlikkusest ja inimvaenulikkusest nagu vastaspool näib oletavat ilmselt mõlemalt lahingujoone poolelt vaadates, kuigi vähemasti siin raamatus paistab üks pool oma arutlustes vähe mõõdukam, teoreetilisem ja vähem ründav. Äkki see on viga? Jätta leninlikud võtted täiesti vastaspoolele? Isegi Väikevend uuris emalt, kes oli arvanud, et kividega loopimine ei ole hea mõte, et millega siis veel – kividega on ikka kõige parem!
Ka Kärner toob mängu kolme põlvkonna mõõdupuu kultuurimuutuseks, andmata head viidet (peale selle, et nii kaua kestab mälu): me teame väga hästi, et maailmas on arengu- ja muutusehüpped olnud palju suuremad palju lühema aja jooksul. Kujutate ette nt karantiiniseisundit aastal 1995 või koguni 1990? Ja nüüd praegu? On erinevus selge? Muutus on olnud tohutu, peadpööritav, olemuslik. Identiteediallikadki (nii sisulised kui materiaalsed kandjad) on teise(nenu)d: lapsed suures jaos maailmast kasvavad virtuaalruumis, pidades seda täiesti loomulikuks. Ning praegune eriolukord süvendab seda. Kus on need kolm põlvkonda? Mina sain endale esimese elektronpostiaadressi aastal 1997. Kas see pole kultuurimuutus, mis on võrreldav tööstusrevolutsiooni või reformatsiooniga?
Kas me mõistame kultuurigi sarnaselt?
Peeter Espak astub ka üles mõttelugejana, sarnaselt Vainole ja Vahtrele loeb ta vestluspartneri mõtteid, sõnastab neid parema puudumisel ise: "Küll esitletakse rahvust meile kui Saksa rahvusromantismi käigus tekitatud rumalat ja iganenud poliitilist instrumenti, mida polegi päriselt kunagi olemas olnud. /---/ Mitte, et kokkukuuluvustunne oleks olnud keeleline, ideeline või tulenev kasvõi ühisest arusaamast muusikasse ja kõrgkultuuri, vaid ikka eelkõige ja ainult kellegi kurja võimuambitsiooni saavutamiseks" (Lk 27).
"Ühine arusaam muusikasse ja kõrgkultuuri" on säärane ambivalentne asi, mille üle võibki vaidlema jääda. Me justkui eeldame, et see on olemas, aga järjest keerulisem on toda ühisosa leida: kas ma eksin, kui ma ütlen, et elusam-rahutum kultuuri osa, tänane uus teater, nüüdisluule, eestikeelne räpp jne on eesti kultuuri kaalukese ja olemise mõõdupuu? Ma ei taha nii prokrustilist sammu siiski ette võtta, et "kui sa tänapäeva eesti luulet ei tunne, siis ega sa õige eestlane ikka pole" – sest paraku pole see ka päris lõpuni õige.
Tõnu Viik küll toob mängu kasulikud mõisted kultuur- ja kodanikurahvuslus. "... subjektiivne kohustus riigile alluda (subjekti sisemine kultuurrahvuslus) kattub riigi eksistentsi objektiivse mõttega (riigi staatuse saanud kultuurrahvuslus), ehk tekib järgmine tautoloogiline ring: meie riigile tuleb alluda sellepärast, et sellele allumine on meie riigi iseomane ja algupärane mõte. Või siis sama asi pisut harjumuspärasemas sõnastuses: eesti rahvuskultuuri sisuks on lojaalsus Eesti riigile, sest Eesti riik on aegade algusest olnud meie rahvuskultuuri igatsetuim eesmärk" (lk 84, viimast mõtet tuleb siis tõlgendada tagasiulatuvalt ka aega, kui riigi kontseptsioon sellisena meie mõeldavatel esivanematel veel puudus) – see on säärane mõttemäng, mis kutsub arutama ka asjade (ja ka konstrueeritud/konstrueerunud asjade) pühaduse, sisima põhjuslikkuse üle.
Mis loom on konstruktsioon?
Rein Raud tegeleb läbivalt ikkagi tolle teoreetilise aspektiga, ja see on tänuväärne. Eks see olegi ju Raua koostatud koguteos – temalt on siin raamatus koguni viis teksti (Vahtrelt siis kolm, ülejäänutelt igalt üks). Aro Velmet avab vast enim Bergeri ja Luckmanni ka maakeeli ilmunud – justkui vaidluse teoreetiliseks aluseks oleva – töö "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus" tausta (tõlkes on siinkohal meelega välditud sõna "konstruktsioon"): "... sotsiaalse konstruktsiooni teooria ei ole nende jaoks mitte relv ühiskondliku korra õõnestamiseks, vaid just nimelt vahend selle korra võimalikkuse selgitamiseks" (lk 44).
Mihkel Kunnus seletab oma – enda kohta vägagi rahulikus – sõnavõtus ära olulisima: ei võitlegi meie traditsionalistid-konservatiivid ühe vana hää teooriaga, vaid kuskil ühiskondliku mõttelahingu valupunktides esile purskuvate väidetega, näiteks toob ta enese väljaviskamise Facebook'i-grupist "Virginia Woolf sind ei karda", mil ta nimetas inimõigusi "hilisuusaegseks õhtumaist päritolu sotsiaalseks konstruktsiooniks" (lk 51). Selle kõrval tasub veel esile tõsta, et end muidu vaos hoidev Kunnus kasutab ka siiski üht isiklik-inimlikku torget, nimetades Mikk Pärnitsat "vägisi pükstesse topitud üldinimeseks" (lk 53), aga selle juurde naaseme allpool.
Mõõdukaid autoreid on raamatus siiski omajagu: Martin Ehala, mu vana õpetaja, kaine-tasakaalukus, tervemõistuslik (selles kontekstis vast ohtlik sõna) arutlus läks mulle korda: "Samas on ilmselge, et sugupoolte, rasside ja etniliste rühmade põhistatus objektiivses reaalsuses on mitu korda nõrgem kui gravitatsiooni või muude füüsikaliste nähtuste puhul, sest bioloogiliste nähtuste puhul on tegemist statistiliste, mitte absoluutsete seaduspärasustega. Näiteks on meeste keskmine pikkus suurem kui naiste keskmine pikkus, kuid ometigi pole kõik mehed kaugeltki pikemad kui kõik naised" (lk 69).
Ja väga oluline on märgata meie ühiskonna teatavate iseenesestmõistetavuste haprust, nende "iseenesestmõistetavuste" (nt üldised inimõigused) kadumine ei võta katastroofiolukorras või vägivaldsete ühiskonnapöörete puhul kindlasti aega Vaino või Kändleri nõutavad kolm põlvkonda, aga nendeni tagasironimine (nt NSVL-i vms riigimonstrumi või autoritaarse korra kokkuvarisemine) võib küll rohkemgi aega nõuda.
Ehala: "Ameerika revolutsiooni hüüdlause, et kõik inimesed on loodud võrdsena, on moraaliprintsiip, mitte empiiriline tõsiasi: inimesed sünnivad väga ebavõrdsena niihästi bioloogiliste funktsioonide kui ka kehaliste ja vaimsete võimete poolest ja lisaks annavad veel suure osa oma geneetilisest pärandusest koos elu jooksul kogunenud varandusega oma lastele edasi" (lk 72).
N-tähega sõnadest
Nii Kunnus kui Raud tsiteerivad raamatus "vägisi pükstesse topitud üldinimest": "Praegune patriarhaat ehk mehi inimkonna eliiti asetav kuvand on tegelikult surnud ja iganenud. Praegune meeste sooroll on n-ö toksiline, mis ei lase inimestel ennast avastada ja sunnibki ta kultuuripuuri".
Kas patriarhaadi ja/või matriarhaadi tegelikkust saab küsimärgi alla panna? Ei, need on kehtivad korrad, me saame tuua nii ajaloolisi kui tänaseid näiteid mõlemast. Et patriarhaat on "surnud ja iganenud", on muidugi vale väide. Ehk ongi ta iganenud, aga ikkagi väga elus, tuline ning võitlusvalmis. Muidu polnuks meil sellegi bukleti tarvis võtta Vahtre lookesi, eks?
Martin Ehala: "Võtmeküsimus on siin see, kas soo kui sotsiaalse konstruktsiooni muutmise (või muutumise) puhul on meil tegu lihtsalt moe vaheldumisega, mille üle võib imestada, aga ei peaks muretsema" (lk 70).
Küsimus, mis on põletavalt raamatust kõrvale jäänud, ja teadlikult ka ühiskondlikus diskussioonis kahel poolel rindejoont eri põhjustel tõrjutud, on see, et lisaks bioloogilisele soole on olemas veel 'soorollid', kus mõiste juba ise sisaldab mängulist elementi – "roll" – ning veel hoopis eraldi asi, 'seksuaalsus', millel ei pruugi ka alati olla ühist osa bioloogilise sooga (selle tõestuseks on jumala loomaias nt bonobod, hüäänid, delfiinid, koerad jne).
Ühesõnaga, kurb, et aastaid hiljem peame ikka tagasi minema selliste alustekstide juurde, nagu (eesti keeleski leitav) Toril Moi "Feministlik, naissoost ja naiselik".
Ehala, muide, ei mõista konstruktsioone ei hukka ega kiida heaks, ta leiab, et ühiskonna seisukohalt peame me kaaluma, st saame endale kaalu, sest ühiskond võib olla konstruktsioonina täpselt sama reaalne nagu gravitatsioon (kui me ei ole kaalutus olukorras).
Muide, ühe remargi ma teen siin, tolle teise Vahtre lemmik n-sõna kohta: tolles uusšovinistlikus mõttelaadis, mida Vahtre esindab, on koos tüütu ja kohati suhteliselt ebameeldiva "poliitilise korrektsusega" prügikasti visatud ka viisakus, mis oli üks eestlase tunnuseid ja enesemääratlus kogu Nõukogude aja: me eristusime lääneliku, kultuurse, viisaka, härrasmeheliku, eestiaegse käitumise poolest. Kas nüüd, kui oleme vabad, tahame olla mölakad? Me saame aru, et sõber on Georgiast, sest talle ei meeldi, kui öeldakse Gruusia. Me saame aru, et saamid ei taha olla laplased, et inuitid ei taha olla eskimod, noh, nagu me ise ei taha alati olla matsid. Nagu naistele ei kõlba üldjuhul öelda eit ning raamatukogutöötajaid ei pea tädideks kutsuma ning mitte iga auto kallal nokitsev või õlut rüüpav mees pole jorss või tross. Kas selles kontekstis on sõna 'neeger' mittekasutamine poliitkorrektsus või inimlik viisakus?
*
Sõber Lauri Vahtre muidugi ütleb, et me ei tegele sugugi eneseloomisega, et identiteediotsingud ja eneseehitamine on inimkultuuri ja rahvuse n-ö tasuta kaasaanne (tasuta ainult selles osas, et oled selle siis ikkagi eluaeg võlgu?). Siiski mõtlen ma enese kui eestlase teadliku konstrueerimise või loomise-ehitamise peale, mis toimus minu peas (vara)teismelisena 1990. aastatel (olen sündinud 1979 ja nägin kurjuseriiki õnneks vaid tosin aastat, sellest piisas igaveseks).
Rein Raud: "Kui aga ühiskond nõuab inimestelt enda pidevat allasurumist üldiste huvide nimel, nagu seda tegi "Kommunismiehitaja moraalikoodeks", siis ei saa sellist inimkooslust enam vabaks nimetada. Olen esimese poole oma elust selliselt konstrueeritud ühiskonnas elanud ega tahaks kuidagi uuesti millessegi sarnasesse sattuda. Ma ei räägi siin ju vabadusest takistamatult ja teiste arvel erurõõme nautida, vaid õigusest valida eneseteostuseks endale sobivaim viis" (lk 79).
Võib-olla eksin ma selles enesevaatluses samuti ja see on ise takkajärele toimunud loomine-loojutustamine mu peas, aga umbes nii võiks tollast noore inimese maailma kirjeldada. Need sammud lõid mu jaoks arusaama eestlasest kui sellisest, milline ta on (ja milline olen/peaksin olema mina) eestlasena. Ma teen seda lühidalt ja näitlikult, püüdes protsesse kirjeldada, lisaks kitsendan valikusõela praegu ainult kolmele seigale, kuigi ilmselge, et see teema vääriks raamatut ning sadu punkte.
1) Esimene samm oli vaimse vabaduse saavutamine, hirmu puudumine, kõrvale lükkamine: Nõukogude Liit rajanes inimese hirmul, tasase häälega kõnelemisel, tegelike vaadete varjamisel, tehislikult loodud (täiesti reaalsel, reaalsete tagajärgedega) ohutundel. Mäletan vanemate inimeste hirmu (see killuke on saadud seega kogemusega, päranduseks ja eestluse osana). Me kõik tajusime materiaalset kitsikust, aga sellest kohutavam oli igal juhul vaimne ahtus. St esmalt on eestlane orienteeritud vaimsele vabadusele, isemõtlemisele ja ilma hirmuta elamisele. Sellele pani aluse ka kogu kirjandus, mida me tollal lugeda ahmisime ja Läänest juurde hankisime: kõik, mis ei olnud Lenini teosed ja lõhnas vabaduse järele. Kasvasin rokenrollpoeetidega, pungi ja bluusiga.
2) 1980. aasate lõpul läksid kõik kirikusse, pea kogu rahvas. See oli mu teismeea üks saatev mõte: kirik oli ju midagi keelatut, temas peitus selles vabaduse-aura, sära. Tõsi, sellega on raskem: kui 1989–1990. aastatel pöördus suur osa rahvast kiriku poole, siis 1990. aasate lõpuks eelistati kirikutele kaubatempleid. Eestlastest sai uurimuste järgi üks usukaugemaid rahvaid maailmas (tõsi, me hakkasime armastama horoskoope, tarokaarte jne); ka mina kaugenesin kirikust, kuigi usklikuks pean end tänini. Aga see (usk, lunastust toov sõna, inimlikkusekuulutus) oli selge indikaator, vabaduselõhn, suur osa mu elust. Tänases kirikus on seda palju alles, nii kirikuõpetajate kui koguduse liikmete seas, kuigi kirik on ametlikult siiski teinud ka õnnetuid avaldusi ning seisnud peaaegu et kristlike põhimõtete vastu. Kas siis nii nagu ma neid Uue Testamendi põhjal eneses konstrueerinud olen või nagu need "päriselt" on?
3) Novembris 1991, just peale Eesti vabanemist, suri Freddie Mercury, esimene suur Lääne staar, kelle surm ka "Aktuaalse kaamera" uudistes maha hõigati. See mõjus lõikavalt. Olin 12-aastane, alles ta muusikat leidnud/leidmas. See tundus tohutult ebaõiglane. Nagu katkestus, äralõige millestki, mille just kätte olin võidelnud või võitnud. Noore kristlasena mind tollal veidi häiris, et ta homo oli, aga siiski ainult veidi, sest tõtt-öelda on kristliku õpetuse sisu ja olemus hoopis mujal kui homoseksuaalsusega võitlemises.
Ja tulemus või tagajärg? Sellest kõigest (ja paljust enamast) panin ma enese jaoks kokku, et eestlane kui ise ajaloos alati rõhutu, on igal juhul nõrgema, allasurutu poolt seisev vaba olend, kes ei laseks ühelegi ühiskonnaliikmele liiga teha, kes igal juhul võitleb nonde n-ö inimõiguste ja isikuvabaduste eest, seisab vähimate poolel. Sellele kihile lisandus hilisteismelisena mu kogemus noore kunstnikuna: sügav veendumus, et tänase elusa kultuuri loomine ja jälgimine ongi eestlaseks olemise alus: osaledes tänases ägedamas kultuuriprotsessis oled sa osaline kultuuri elushoidmises. St et laulupidu on ka äge ja oluline, märgiline sündmus, aga see ei ole sugugi kogu eesti kultuur või isegi selle kese. Elususe mõõdupuu asub kuskil mujal. Nõnda sain ma eestluse enda jaoks kokku, pärandatuna, läbi eelmiste põlvede kogemuste jagamise, lugemise ja uue loomise (see uus, muidugi, nõjatus vanale).
Kas see on mu jaoks konstruktsioon? Ma võin seda analüüsida nii, aga ma tunnen, et see on pigem reaalsus, milles ma tegutsen. Vaimne reaalsus, millel on füüsilised vormid ja viisid.
Tõnu Viik: "Keele ja kultuuri elujõulisus on pöördvõrdeline tema võimega unifitseerida, ühtlustada ja mobiliseerida indiviide rahvuseks või mõneks teiseks "meie-ks". Kui selline ühtsus tekib, esindab see tegelikult alati ainult ühte osa kogukonnast ja muutub ideoloogiliseks tähistusmasinaks, mis asub looma eristusi "meie" ja "nende" ning siis "meie" ja "mitte päris meie" (sisevaenlased) vahel. Aga tähendusloomet võimaldava struktuurina jätab kultuur (sarnaselt keelega) loodud tähenduste sisu täiesti vabaks. Eesti kultuur on selliste omadustega nii kaua, kuni ta on tähendusloome vahend ja mitte rahvuslikku eneseteadvust tootev tähistusmasin" (lk 93).
Kui hakata tõmbama "õige eestlase piire" ja jätta ukse taha või kodanikuna võrdsetest vabadustest ilma nt eesti oma sotsialistid, homoseksuaalid, võitlevad feministid, naised, kes valivad mittesünnitamise või üksikemaduse vahel, tumedanahalisena sündinud eestlased või kohalikud venelased, kes osalevad eestikeelses kultuuriruumis, siis mis meile alles jääb? Kas üks tõeliselt puhas eesti rahvuskehand või väike väljasurev rahvaklomp? Igal juhul on selline välistav, prokrustiline (sängile inimest parajaks lõikav või venitav) tegevus justnimelt konstrueerimine, sest loomulikul teel saavutame palju kirjuma-elavama pildi. Olgugi, et seegi on vaid üks võimalik pilt paljudest.
Üks tuttav, võitlev rahvuslane ja vana poksitreener, ütleb kogu aeg: kuni su küla veel elab, elad sina ka! Aga kui see küla tõmbab liivale niiiii palju jooni, milline on õige külaelanik ja kuhu kasti ta peab mahtuma? Lõpuks jäävad kastipiirid liiga paljudele ahtaks.
Meie olukord ja aegruum paistab praegu muutuvat jälle sundkiirendatud tempos. Me näeme alles lähikuudel, kas ja kuidas muutuvad me olemise struktuurid ning raamid. Üks on selge, et mõnda aega elame kitsamalt ühes ruumis koos (eraldi!). Kas see tähendab, et peame vaatama ligimest avatumalt ja leppivamalt nagu ta on, või nõudma temalt hoopis reastumist mingi keskmise järgi? Igasugustel hinnangutel ja määratlemistel on reaalsed tagajärjed. Ja tulemused. Ma ei räägi karantiinireeglite järgimisest, eks: teistega arvestamine on alati inimlik.
Kuidas teadmised tekivad
Mikko Lagerspetz on kirjutanud raamatule tasakaaluka saatesõna, kus ta ütleb olulisima sotsiaalkonstruktivismi kohta lühidalt ära (Raud, Annist ja Velmet teevad seda juba küll ka varem, raamatu sees): "... tegemist on teadmistesotsioloogilise, mitte ontoloogilise teooriaga. Teooria räägib sellest, kuidas teadmised ühiskonnas tekivad, mitte sellest, mis on või mida pole olemas. Lähtepunktiks on tõdemus, et me tajume kõike olemasolevat läbi keele ja kultuuri prisma" (lk 121).
Jah, kui kergema tooniga lõpetada, siis selles mõttes ei tahaks olla 21. sajandi valge mehe nahas, kes satub relvastatud amatsoonide hõimu keskele seletama soorolli kui sellise essentsiaalset olemust ...
### Response:
Arvustus. Eestlane vaatab tegelikkusele silma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil tekkis tunne, et Oliveri töö jäi pooleli. Tahtsime anda Oliverile ja võistkonnale uue võimaluse kerkida Soome kõrgliiga eliiti," sõnas klubi esimees Torsti Mahlanen Akaa kodulehe vahendusel. Ta lisas, et kuigi põhiturniiri neljas koht tähendab seda, et Akaa saaks soovi korral lüüa uuel hooajal kaasa CEV Challenge Cupis, siis euroteekonda sel sügisel veel ette ei võeta, vahendab Võrkpall24.ee.
Samal ajal kui mitmed Eesti klubid pole koroonaviirusest tekkiva majandusliku kahju tõttu veel sugugi kindlad, kas tegevust jätkatakse uuel hooajal, hakkab Akaa peagi sügiseks juba põhja laduma.
"Kui epideemia raugeb, saame hakata uuesti ka koos treenima. Kuus-kuue vastu mängulised trennid algavad aga alles septembris, kui peatreener naaseb Soome," lisas Mahlanen.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Oliver Lüütsepp sõlmis soomlastega uue lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil tekkis tunne, et Oliveri töö jäi pooleli. Tahtsime anda Oliverile ja võistkonnale uue võimaluse kerkida Soome kõrgliiga eliiti," sõnas klubi esimees Torsti Mahlanen Akaa kodulehe vahendusel. Ta lisas, et kuigi põhiturniiri neljas koht tähendab seda, et Akaa saaks soovi korral lüüa uuel hooajal kaasa CEV Challenge Cupis, siis euroteekonda sel sügisel veel ette ei võeta, vahendab Võrkpall24.ee.
Samal ajal kui mitmed Eesti klubid pole koroonaviirusest tekkiva majandusliku kahju tõttu veel sugugi kindlad, kas tegevust jätkatakse uuel hooajal, hakkab Akaa peagi sügiseks juba põhja laduma.
"Kui epideemia raugeb, saame hakata uuesti ka koos treenima. Kuus-kuue vastu mängulised trennid algavad aga alles septembris, kui peatreener naaseb Soome," lisas Mahlanen.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist.
### Response:
Oliver Lüütsepp sõlmis soomlastega uue lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusministeerium ei soovinud lisaeelarve peamisi punkte avaldada, kuid Siiri Suutre ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast ütles ERR-ile, et see kajastab valitsuses heakskiidetud meetmeid ja majandusprognoosist tulenevaid muudatusi.
"Viimane on lisaeelarve aluseks," lisas ta.
Valitsuskabinet arutab lisaeelarvet kolmapäeval ja valitsuse istungile läheb see neljapäeval. Samal päeval on eelarve plaanis üle anda ka riigikogule.
Lisaeelarve kiirkorras menetlemine on vajalik riigi eriolukorra abimeetmete rakendamiseks, mis eeldavad ka osalt seaduste muutmist. Seega enne lisaeelarve vastuvõtmist ei saa hakata ka ettevõtjatele toetusrahasid välja maksma. | Valitsus annab lisaeelarve riigikogule üle neljapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusministeerium ei soovinud lisaeelarve peamisi punkte avaldada, kuid Siiri Suutre ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast ütles ERR-ile, et see kajastab valitsuses heakskiidetud meetmeid ja majandusprognoosist tulenevaid muudatusi.
"Viimane on lisaeelarve aluseks," lisas ta.
Valitsuskabinet arutab lisaeelarvet kolmapäeval ja valitsuse istungile läheb see neljapäeval. Samal päeval on eelarve plaanis üle anda ka riigikogule.
Lisaeelarve kiirkorras menetlemine on vajalik riigi eriolukorra abimeetmete rakendamiseks, mis eeldavad ka osalt seaduste muutmist. Seega enne lisaeelarve vastuvõtmist ei saa hakata ka ettevõtjatele toetusrahasid välja maksma.
### Response:
Valitsus annab lisaeelarve riigikogule üle neljapäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Auhinda antakse välja kaheksas kategoorias ning sellega tunnustatakse väljapaistvaid saavutusi loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, humanitaarteadustes ning muusikas. Auhinna nimi viitab sellele, et laureaatidel on läinud korda nihutada meie teadmiste piire maailmast.
Arvo Pärt pälvis preemia muusika ja ooperi kategoorias, mille on varasematel aastatel saanud teiste seas heliloojad Steve Reich, Pierre Boulez, John Adams, György Kurtág, Helmut Lachenmann, Sofia Gubaidulina ja Kaija Saariaho.
Auhinna žüriisse kuuluvad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, kelle fond nimetab igal aastal koostöös Hispaania teadusuuringute nõukoguga (Consejo Superior de Investigaciones Científicas (CSIC)). Muusika ja ooperi kategooria žürii koosseisu moodustasid sel aastal Paul Douglas Hillier (kollektiivi Theatre of Voices kunstiline juht, Taani), Mauro Bucarelli (Accademia Nazionale di Santa Cecilia, Itaalia), Pedro Halffter (helilooja ja orkestrijuht, Hispaania), Andrew McGregor (BBC Radio 3 saatejuht, Suurbritannia), prof. Robert Sholl (muusikaprofessor, University of West London, Suurbritannia), Víctor García de Gomar (Gran Teatre del Liceu kunstiline juht, Hispaania).
BBVA on Hispaania suurim pank, mille asutatud fond toetab laialdaselt ühiskonnas väärtusi loovaid valdkondi. Auhinda Frontiers of Knowledge antakse välja aastast 2008. | Arvo Pärt pälvis Hispaania kõrge auhinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Auhinda antakse välja kaheksas kategoorias ning sellega tunnustatakse väljapaistvaid saavutusi loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, humanitaarteadustes ning muusikas. Auhinna nimi viitab sellele, et laureaatidel on läinud korda nihutada meie teadmiste piire maailmast.
Arvo Pärt pälvis preemia muusika ja ooperi kategoorias, mille on varasematel aastatel saanud teiste seas heliloojad Steve Reich, Pierre Boulez, John Adams, György Kurtág, Helmut Lachenmann, Sofia Gubaidulina ja Kaija Saariaho.
Auhinna žüriisse kuuluvad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, kelle fond nimetab igal aastal koostöös Hispaania teadusuuringute nõukoguga (Consejo Superior de Investigaciones Científicas (CSIC)). Muusika ja ooperi kategooria žürii koosseisu moodustasid sel aastal Paul Douglas Hillier (kollektiivi Theatre of Voices kunstiline juht, Taani), Mauro Bucarelli (Accademia Nazionale di Santa Cecilia, Itaalia), Pedro Halffter (helilooja ja orkestrijuht, Hispaania), Andrew McGregor (BBC Radio 3 saatejuht, Suurbritannia), prof. Robert Sholl (muusikaprofessor, University of West London, Suurbritannia), Víctor García de Gomar (Gran Teatre del Liceu kunstiline juht, Hispaania).
BBVA on Hispaania suurim pank, mille asutatud fond toetab laialdaselt ühiskonnas väärtusi loovaid valdkondi. Auhinda Frontiers of Knowledge antakse välja aastast 2008.
### Response:
Arvo Pärt pälvis Hispaania kõrge auhinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reisivõimalused on piirangute tõttu väga piiratud ning enamik regulaarseid liinilende on töö lõpetanud. Jäänud on üksikud Euroopa Liidu liikmesriikide korraldatud erilennud. Ka erilennule tuleb registreerida ja soetada pilet.
Välisministeerium selgitas, et kui inimestel on koroonakriisi ajal turvaliselt välisriigis olla, siis ei ole kohustust Eestisse tagasi pöörduda. Samas tuleb järgida, et eriolukorra ajal ei rikutaks viisa- ja muid välisriigis viibimise tingimusi.
Välisministeeriumile teadaolevad lennud Euroopasse ja Eestisse naasmiseks:
1. Finnair lendab Londonist Helsingisse, kaks korda päevas kell 10.20 ja kell 18.20. Reisijal peab olema kaasas laevapilet, mis tõendab tema edasist reisi Helingist Tallinnasse.
2. Lufthansa pakub lende London-Frankfurt-Tallinn suunal kaks korda nädalas, teisipäeviti ja neljapäeviti.
3. Qatar Airways lendab Austraaliast (Sydney, Perth, Melbourne jne) läbi Doha Helsingisse
4. Mehhikost on lende nii Londonisse kui ka Pariisi, Pariisist Helsingisse lendab Finnair
5. Samuti jätkavad KLM ja Qatar Airways vähendatud mahus lende kaugematest sihtpunktidest, aga tasub vaadata nende kodulehekülge ja broneeringud teha esimesel võimalusel.
6. Namiibia (Windhoek)–München/Frankfurt 1. aprill
7. Kamerun (Yaounde/Douala)–Zürich 1. aprill
8. Kambodža (Phnom Penh)–Zürich 2. aprill
9. Myanmar (Yangon)–Zürich 2. aprill
10. Tai (Phuket/Bangkok)–Frankfurt 2. ja 3. aprill
11. Peruu (Lima)–Frankfurt lennud toimuvad 1. aprillil ja 2. aprillil
12. Toimuvad Saksamaa korraldatud erilennud Taist: 2. ja 4. aprillil Phuketist ning 3. ja 5. aprillil Bangkokist. Pileti hind selgub pärast lendu, kuid jääb sarnase pileti turuhinna piiresse (esialgne hinnang: 600–800 eurot). Lend läheb Frankfurti, kust reisijad peavad ise korraldama transpordi Eestisse. Registreerimiseks tuleb saata hiljemalt kaks päeva enne reisi väljumist reisija nimi, sugu, vanus, passi number, passi kehtivusaeg ja sünniaeg Laura-Liisa Lavingule ([email protected]), kes selle EEAS-i edastab. Lennule saamine ei ole garanteeritud. Liinilendudest soovitab ministeerium Finnairi (kuni 1. aprill) ja Qatari (lendamise lõpu kuupäev pole teada).
Oluline konsulaarinfo transiidivõimaluste, uute piirangute ja muu kohta:
1. Venemaa sulges esmaspäeval, 30. märtsil piirid nii sisenejatele kui ka väljujatele, välja arvatud Venemaal resideeruvatele diplomaatiliste- ja konsulaaresinduste töötajatele; rahvusvahelisi autovedusid teostavatele autojuhtidele; lennukite, mere- ja jõelaevastiku ekipaažidele; rahvusvahelisi raudteevedusid teostavate rongikoosseisude töötajatele; ametlike delegatsioonide liikmetele; isikutele, kellele on väljastatud diplomaatiline-, teenistus- või tavaviisa seoses lähisugulase surmaga; isikutele, kes elavad alaliselt Vene Föderatsioonis. Vene Föderatsiooni kodanikest isikuid lubatakse riiki sisse, kuid Venemaalt välja ei lubata. Sama kehtib topeltkodakondsusega isikute suhtes. Euroopa Liidu kodanikel võimaldatakse Venemaalt lahkuda. Välismaalt Venemaale sisenejad peavad läbima 14-päevase eneseisolatsiooni.
2. Soome peatab lähipäevil laevaliikluse reisijatele, kes tulevad Tallinnast, Stockholmist, Kapelleskärist ja Umeast. Kuni laevaliikluse peatamise otsuse jõustumiseni kehtivad varem antud piiriületuseeskirjad: Kui Eestisse jõudmiseks on Eesti kodanikul või kolmanda riigi kodanikul, kellel kehtiv Eesti elamisluba, ainus võimalus tulla läbi Helsingi, siis ei tehta selleks Soome piirivalve poolt takistusi. Sellest on informeeritud ka lennufirmasid. Lennufirmadel on õigus jätta lennult maha isik, kes võib ohustada enda või teiste tervist või turvalisust. Helsingi lennujaamas on rakendatud täiendavaid kontrollimeetmeid: kõigil välismaalt Soome saabuvatel inimestel palutakse enne piiriületust täita ankeet ja seda kontrollib piirivalveametnik. Soome Uusimaa maakonna piiride ületamise liikumispiirangud kestavad kuni 19. aprillini. Transiidi eesmärgil on võimalik Uusimaa maakonda siseneda (näiteks Turu sadamast Helsingisse), aga palume võtta kaasa tõendina laevapilet, mis kinnitab, et Eesti on lõppsihtpunkt.
3. Transiidivõimalus Leedust on pikendatud kuni 13. aprillini kl 00.01, kuid on lubatud vaid politseieskordi saatel. Transiit on vaja eelnevalt leppida kokku Leedu ametivõimudega, selleks tuleb Eesti kodanikel anda endast märku (nimi, kontakttelefon/e-post, reisidokumendi number) välisministeeriumile: +372 5301 9999. Kehtivaid üleriigilisi piiranguid pikendati kuni 13. aprillini.
4. Prantsusmaa pikendas eriolukorda 15. aprillini ja liikumispiirangute täitmise kontrolli karmistatakse veelgi. Läbi Prantsusmaa koju tagasipöördumise võimalused ahenevad veelgi: Pariisi Orly lennujaam suletakse 31. märtsil kl 23.59 lennuliikluse järsu vähenemise tõttu. Charles de Gaulle'i lennujaam jääb avatuks.
5. Tühistatud on suur hulk lende Suurbritanniast (Londoni lennujaamad, Edinburgh) Eestisse. Võtta tuleb ühendust Finnairi või Lufthansaga alternatiivse lennuvõimaluse osas.
6. Juhul kui inimene viibib USA-s viisavabadusprogrammi raames, peab arvestama, et USA-s ei tohi olla üle esialgse 90 päeva. Seega on soovituslik tulla esimesel võimalusel Euroopasse tagasi. Erakorralistel juhtudel (näiteks kui jäädakse haiglasse või kui lend on ilmastikutingimuste tõttu ära jäetud) on võimalus esitada avaldus USA kodakondsus- ja immigratsiooniteenistusele, et nad kaaluksid eriloa andmist, et pikendada lahkumiskuupäeva 30 päeva võrra (grant of satisfactory departure). Lähima kodakondsus- ja immigratsiooniteenistuse kontori kontaktid leiab aadressil: https://www.uscis.gov/about-us/find-a-uscis-office
Välisministeerium soovitab neil, kes jäävad asukohariigis kehtestatud piirangute tõttu välisriigis hätta, võtta ühendust lähima Eesti saatkonnaga või helistada välisministeeriumi hädaabitelefonil +372 5301 9999. | Välismaal ootab kojunaasmist veel 200 eestimaalast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reisivõimalused on piirangute tõttu väga piiratud ning enamik regulaarseid liinilende on töö lõpetanud. Jäänud on üksikud Euroopa Liidu liikmesriikide korraldatud erilennud. Ka erilennule tuleb registreerida ja soetada pilet.
Välisministeerium selgitas, et kui inimestel on koroonakriisi ajal turvaliselt välisriigis olla, siis ei ole kohustust Eestisse tagasi pöörduda. Samas tuleb järgida, et eriolukorra ajal ei rikutaks viisa- ja muid välisriigis viibimise tingimusi.
Välisministeeriumile teadaolevad lennud Euroopasse ja Eestisse naasmiseks:
1. Finnair lendab Londonist Helsingisse, kaks korda päevas kell 10.20 ja kell 18.20. Reisijal peab olema kaasas laevapilet, mis tõendab tema edasist reisi Helingist Tallinnasse.
2. Lufthansa pakub lende London-Frankfurt-Tallinn suunal kaks korda nädalas, teisipäeviti ja neljapäeviti.
3. Qatar Airways lendab Austraaliast (Sydney, Perth, Melbourne jne) läbi Doha Helsingisse
4. Mehhikost on lende nii Londonisse kui ka Pariisi, Pariisist Helsingisse lendab Finnair
5. Samuti jätkavad KLM ja Qatar Airways vähendatud mahus lende kaugematest sihtpunktidest, aga tasub vaadata nende kodulehekülge ja broneeringud teha esimesel võimalusel.
6. Namiibia (Windhoek)–München/Frankfurt 1. aprill
7. Kamerun (Yaounde/Douala)–Zürich 1. aprill
8. Kambodža (Phnom Penh)–Zürich 2. aprill
9. Myanmar (Yangon)–Zürich 2. aprill
10. Tai (Phuket/Bangkok)–Frankfurt 2. ja 3. aprill
11. Peruu (Lima)–Frankfurt lennud toimuvad 1. aprillil ja 2. aprillil
12. Toimuvad Saksamaa korraldatud erilennud Taist: 2. ja 4. aprillil Phuketist ning 3. ja 5. aprillil Bangkokist. Pileti hind selgub pärast lendu, kuid jääb sarnase pileti turuhinna piiresse (esialgne hinnang: 600–800 eurot). Lend läheb Frankfurti, kust reisijad peavad ise korraldama transpordi Eestisse. Registreerimiseks tuleb saata hiljemalt kaks päeva enne reisi väljumist reisija nimi, sugu, vanus, passi number, passi kehtivusaeg ja sünniaeg Laura-Liisa Lavingule ([email protected]), kes selle EEAS-i edastab. Lennule saamine ei ole garanteeritud. Liinilendudest soovitab ministeerium Finnairi (kuni 1. aprill) ja Qatari (lendamise lõpu kuupäev pole teada).
Oluline konsulaarinfo transiidivõimaluste, uute piirangute ja muu kohta:
1. Venemaa sulges esmaspäeval, 30. märtsil piirid nii sisenejatele kui ka väljujatele, välja arvatud Venemaal resideeruvatele diplomaatiliste- ja konsulaaresinduste töötajatele; rahvusvahelisi autovedusid teostavatele autojuhtidele; lennukite, mere- ja jõelaevastiku ekipaažidele; rahvusvahelisi raudteevedusid teostavate rongikoosseisude töötajatele; ametlike delegatsioonide liikmetele; isikutele, kellele on väljastatud diplomaatiline-, teenistus- või tavaviisa seoses lähisugulase surmaga; isikutele, kes elavad alaliselt Vene Föderatsioonis. Vene Föderatsiooni kodanikest isikuid lubatakse riiki sisse, kuid Venemaalt välja ei lubata. Sama kehtib topeltkodakondsusega isikute suhtes. Euroopa Liidu kodanikel võimaldatakse Venemaalt lahkuda. Välismaalt Venemaale sisenejad peavad läbima 14-päevase eneseisolatsiooni.
2. Soome peatab lähipäevil laevaliikluse reisijatele, kes tulevad Tallinnast, Stockholmist, Kapelleskärist ja Umeast. Kuni laevaliikluse peatamise otsuse jõustumiseni kehtivad varem antud piiriületuseeskirjad: Kui Eestisse jõudmiseks on Eesti kodanikul või kolmanda riigi kodanikul, kellel kehtiv Eesti elamisluba, ainus võimalus tulla läbi Helsingi, siis ei tehta selleks Soome piirivalve poolt takistusi. Sellest on informeeritud ka lennufirmasid. Lennufirmadel on õigus jätta lennult maha isik, kes võib ohustada enda või teiste tervist või turvalisust. Helsingi lennujaamas on rakendatud täiendavaid kontrollimeetmeid: kõigil välismaalt Soome saabuvatel inimestel palutakse enne piiriületust täita ankeet ja seda kontrollib piirivalveametnik. Soome Uusimaa maakonna piiride ületamise liikumispiirangud kestavad kuni 19. aprillini. Transiidi eesmärgil on võimalik Uusimaa maakonda siseneda (näiteks Turu sadamast Helsingisse), aga palume võtta kaasa tõendina laevapilet, mis kinnitab, et Eesti on lõppsihtpunkt.
3. Transiidivõimalus Leedust on pikendatud kuni 13. aprillini kl 00.01, kuid on lubatud vaid politseieskordi saatel. Transiit on vaja eelnevalt leppida kokku Leedu ametivõimudega, selleks tuleb Eesti kodanikel anda endast märku (nimi, kontakttelefon/e-post, reisidokumendi number) välisministeeriumile: +372 5301 9999. Kehtivaid üleriigilisi piiranguid pikendati kuni 13. aprillini.
4. Prantsusmaa pikendas eriolukorda 15. aprillini ja liikumispiirangute täitmise kontrolli karmistatakse veelgi. Läbi Prantsusmaa koju tagasipöördumise võimalused ahenevad veelgi: Pariisi Orly lennujaam suletakse 31. märtsil kl 23.59 lennuliikluse järsu vähenemise tõttu. Charles de Gaulle'i lennujaam jääb avatuks.
5. Tühistatud on suur hulk lende Suurbritanniast (Londoni lennujaamad, Edinburgh) Eestisse. Võtta tuleb ühendust Finnairi või Lufthansaga alternatiivse lennuvõimaluse osas.
6. Juhul kui inimene viibib USA-s viisavabadusprogrammi raames, peab arvestama, et USA-s ei tohi olla üle esialgse 90 päeva. Seega on soovituslik tulla esimesel võimalusel Euroopasse tagasi. Erakorralistel juhtudel (näiteks kui jäädakse haiglasse või kui lend on ilmastikutingimuste tõttu ära jäetud) on võimalus esitada avaldus USA kodakondsus- ja immigratsiooniteenistusele, et nad kaaluksid eriloa andmist, et pikendada lahkumiskuupäeva 30 päeva võrra (grant of satisfactory departure). Lähima kodakondsus- ja immigratsiooniteenistuse kontori kontaktid leiab aadressil: https://www.uscis.gov/about-us/find-a-uscis-office
Välisministeerium soovitab neil, kes jäävad asukohariigis kehtestatud piirangute tõttu välisriigis hätta, võtta ühendust lähima Eesti saatkonnaga või helistada välisministeeriumi hädaabitelefonil +372 5301 9999.
### Response:
Välismaal ootab kojunaasmist veel 200 eestimaalast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klavan on läbi murdnud Euroopa jalgpalli tippseltskonda. Klavan on mänginud nii Saksamaa kui ka Inglismaa kõrgliigas. Tunamullusest suvest pallib ta Itaalia kõrgliigas Serie A-s, Sardiinia saare esindusklubis Cagliari Calcios.
Käisime tal Sardiinias külas ja nüüd avaneb vaatajal võimalus näha tippklubi köögipoolt. Juttu tuleb Klavani karjäärist, tema tegevusest ja plaanidest nii Itaalia kõrgliigas kui ka Eesti rahvuskoondises.
Saate autor Steiv Silm, tootja S-Film. | ETV2 ekraanile jõub dokfilm "Ragnar Klavan. Kõik on võimalik" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klavan on läbi murdnud Euroopa jalgpalli tippseltskonda. Klavan on mänginud nii Saksamaa kui ka Inglismaa kõrgliigas. Tunamullusest suvest pallib ta Itaalia kõrgliigas Serie A-s, Sardiinia saare esindusklubis Cagliari Calcios.
Käisime tal Sardiinias külas ja nüüd avaneb vaatajal võimalus näha tippklubi köögipoolt. Juttu tuleb Klavani karjäärist, tema tegevusest ja plaanidest nii Itaalia kõrgliigas kui ka Eesti rahvuskoondises.
Saate autor Steiv Silm, tootja S-Film.
### Response:
ETV2 ekraanile jõub dokfilm "Ragnar Klavan. Kõik on võimalik" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rohkem kui eales varem puutuvad noored kokku inforohkuse ja kanalite paljususega, just praeguse eriolukorra tingimustes on oskus teha kriitilisi valikuid oluline, sh oskus eristada valeuudiseid tõesest infost ning kriitiliselt analüüsida allikaid ja fakte. Rahvusringhäälingu projekt "Meediataip" on ellu kutsutud sooviga edendada noorte meediakirjaoskust ning toetada kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet info osas, mis noorteni jõuab erinevate sotsiaalmeedia ja infokanalite vahendusel.
"Meediataibu" projekt koondab ühte keskkonda õppevideod, praktilised artiklid ja näitlikud materjalid ning ajakirjanike ja tuntud eestlaste isiklikud kogemused. Materjalid on loodud sooviga pakkuda noortele mõtteainet ja teadmisi ning samas toetada õpetajate ja vanemate arutelusid meedia teemadel. Õppematerjalid jõuavad tõlgituna ka ERR-i venekeelsesse portaali.
Märtsi alguses esimeste tegevustega käivitunud projekti raames on Raadio 2 eetris käinud meedia toimimisest rääkimas ERR-i ajakirjanikud ja eksperdid ning isiklikke kokkupuuteid valeuudistega on jaganud noorte iidolid Kristel Aaslaid, Ariadne, Martti Hallik, Paljas Porgand, Keerdtrepp ja Kethi Uibomägi. Teemasid jagub ka sellesse nädalasse, kui õppevideod jõuavad eesti- ja venekeelsena tele-eetrisse ning ETV2 noortesaates "Nova" avab meedia ja ka sotsiaalmeediaga seotud teemasid Kristel Aaslaid.
Meediapädevuse projekti üheks tegevuseks oli algselt planeeritud ka ajakirjanike külaskäigud koolidesse. Koolide huvi külastuste vastu oli suur, ent eriolukorra tõttu jäid enamus meediatundidest läbi viimata. ERR plaanib külaskäikudega jätkata sügisel, seniks saavad koolid kasutada "Meediataibu" leheküljel olevaid materjale abistavate õppevahenditena koolitundide läbiviimisel. | ERR lükkas käima noorte meediapädevuse projekti "Meediataip" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rohkem kui eales varem puutuvad noored kokku inforohkuse ja kanalite paljususega, just praeguse eriolukorra tingimustes on oskus teha kriitilisi valikuid oluline, sh oskus eristada valeuudiseid tõesest infost ning kriitiliselt analüüsida allikaid ja fakte. Rahvusringhäälingu projekt "Meediataip" on ellu kutsutud sooviga edendada noorte meediakirjaoskust ning toetada kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet info osas, mis noorteni jõuab erinevate sotsiaalmeedia ja infokanalite vahendusel.
"Meediataibu" projekt koondab ühte keskkonda õppevideod, praktilised artiklid ja näitlikud materjalid ning ajakirjanike ja tuntud eestlaste isiklikud kogemused. Materjalid on loodud sooviga pakkuda noortele mõtteainet ja teadmisi ning samas toetada õpetajate ja vanemate arutelusid meedia teemadel. Õppematerjalid jõuavad tõlgituna ka ERR-i venekeelsesse portaali.
Märtsi alguses esimeste tegevustega käivitunud projekti raames on Raadio 2 eetris käinud meedia toimimisest rääkimas ERR-i ajakirjanikud ja eksperdid ning isiklikke kokkupuuteid valeuudistega on jaganud noorte iidolid Kristel Aaslaid, Ariadne, Martti Hallik, Paljas Porgand, Keerdtrepp ja Kethi Uibomägi. Teemasid jagub ka sellesse nädalasse, kui õppevideod jõuavad eesti- ja venekeelsena tele-eetrisse ning ETV2 noortesaates "Nova" avab meedia ja ka sotsiaalmeediaga seotud teemasid Kristel Aaslaid.
Meediapädevuse projekti üheks tegevuseks oli algselt planeeritud ka ajakirjanike külaskäigud koolidesse. Koolide huvi külastuste vastu oli suur, ent eriolukorra tõttu jäid enamus meediatundidest läbi viimata. ERR plaanib külaskäikudega jätkata sügisel, seniks saavad koolid kasutada "Meediataibu" leheküljel olevaid materjale abistavate õppevahenditena koolitundide läbiviimisel.
### Response:
ERR lükkas käima noorte meediapädevuse projekti "Meediataip" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lasse-Maia detektiivibüroo. Esimene mõistatus"
Kuidas Lasse ja Maya esimest korda kohtusid? See on nende kõige esimene juhtum – põnev seiklus, mis algab sellest, et Valleby koolist varastatakse õdede Hammarabide raamat. Raamat kannab endas müstilist saladust ja korraga on kõik koolis kahtlusalused: kahtlane kasvataja, pingul dressidega võimlemisõpetaja, veider raamatukoguhoidja ja isegi direktor Brynolfsson ise! Ring tõmbub koomale ning Lasse ja Maya ees on karm väljakutse. Kas neil õnnestub oma kõige esimene mõistatus lahendada?
Filmi "Lasse-Maia detektiivibüroo. Esimene mõistatus" saab vaadata siit.
"Halvdan, peaaegu nagu viiking"
Halvdan ei ole tavaline viiking. Ta lonkab jalga, teised lapsed ei võta teda omaks, muutes ta erakuks, kellel pole sõpru. Väljaarvatud küla sepp Björn, kes on tema eest hoolitsenud ajast, mil Halvdani isa rüüsteretkele läks. Teisel pool suurt jõge on vaenlaste küla, kellel on Halvdan´i hõimuga ammustest aegadest kana kitkuda. Ühel päeval, mil Halvdan üksinda jõe ääres ringi eksles, kohtas ta vaenlaste külapealiku tütart Meiat. Sellest sai alguse südantsoojendav ja naljakas seiklus, ühendades erinevused ja pannes alguse keelatud sõprusele.
Filmi "Halvdan, peaaegu nagu viiking" saab vaadata siit.
"Papa Moll ja šokolaadivabrik"
Hr Moll jääb üheks nädalavahetuseks üksi lapsi kantseldama ja šokolaadivabrikul silma peal hoidma. Põrgu läheb lahti siis, kui lastel läheb naabrilastega madinaks maiustuste, kodutööde ja maailmakuulsa tsirkusekoera pärast.
Filmi "Papa Moll ja šokolaadivabrik" saab vaadata siit. | Lasteekraanis on vaatamiseks kolm uut filmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lasse-Maia detektiivibüroo. Esimene mõistatus"
Kuidas Lasse ja Maya esimest korda kohtusid? See on nende kõige esimene juhtum – põnev seiklus, mis algab sellest, et Valleby koolist varastatakse õdede Hammarabide raamat. Raamat kannab endas müstilist saladust ja korraga on kõik koolis kahtlusalused: kahtlane kasvataja, pingul dressidega võimlemisõpetaja, veider raamatukoguhoidja ja isegi direktor Brynolfsson ise! Ring tõmbub koomale ning Lasse ja Maya ees on karm väljakutse. Kas neil õnnestub oma kõige esimene mõistatus lahendada?
Filmi "Lasse-Maia detektiivibüroo. Esimene mõistatus" saab vaadata siit.
"Halvdan, peaaegu nagu viiking"
Halvdan ei ole tavaline viiking. Ta lonkab jalga, teised lapsed ei võta teda omaks, muutes ta erakuks, kellel pole sõpru. Väljaarvatud küla sepp Björn, kes on tema eest hoolitsenud ajast, mil Halvdani isa rüüsteretkele läks. Teisel pool suurt jõge on vaenlaste küla, kellel on Halvdan´i hõimuga ammustest aegadest kana kitkuda. Ühel päeval, mil Halvdan üksinda jõe ääres ringi eksles, kohtas ta vaenlaste külapealiku tütart Meiat. Sellest sai alguse südantsoojendav ja naljakas seiklus, ühendades erinevused ja pannes alguse keelatud sõprusele.
Filmi "Halvdan, peaaegu nagu viiking" saab vaadata siit.
"Papa Moll ja šokolaadivabrik"
Hr Moll jääb üheks nädalavahetuseks üksi lapsi kantseldama ja šokolaadivabrikul silma peal hoidma. Põrgu läheb lahti siis, kui lastel läheb naabrilastega madinaks maiustuste, kodutööde ja maailmakuulsa tsirkusekoera pärast.
Filmi "Papa Moll ja šokolaadivabrik" saab vaadata siit.
### Response:
Lasteekraanis on vaatamiseks kolm uut filmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadlased uurisid linde kolmel erineval viisil majandatud oliiviistandustes: traditsiooniliselt majandatud, keskmise intensiivsusega majandatud ning kõrge intensiivsusega majandatud istandustes. Kokku leiti kõigist istandustest 32 liiki linde, kellest ligikaudu poolt mõjutas negatiivselt istanduste majandamise intensiivistumine, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi magistrant Annabel Runnel ajaveebis Linnuvaatleja.
Sealjuures puudusid kõrge intensiivsusega majandatavates oliiviistandustes ligikaudu kolmandik traditsiooniliselt majandatavate oliiviistanduste linnuliikidest. See näitab, et intensiivselt majandatud istanduste üldised ökoloogilised tingimused on halvad ja ei paku erinevate nõudlustega liikidele sobivad elupaiku.
Uuringust selgus ka, et intensiivne oliivikasvatus mõjub halvasti eelkõige putuktoidulistele õõnsustes pesitsevatele liikidele, kellel ei ole tihedalt üksteise kõrvale istutatud noorte puudega istandustes kuhugi pesa rajada.
Negatiivne mõju just putuktoidulistele lindudele võib olla seletatav pestitsiidide kasutamisega, mis võivad vähendada putukate arvukust ka oliivisaludes. Kuna intensiivistumise mõju ei avaldunud teiste pesitsemisharjumustega putuktoidulistele liikidele (näiteks puuoksale pesa punuvatele värvulistele), võib arvata, et eelkõige määrab linnuliigi esinemise sobivate pesapaikade olemasolu.
Lindude liigilist koosseisu mõjutas ka ümbritsev maastik. Põllumajandusmaast ümbritsetud istandustes leidus rohkem põlluliike ning metsamaaga ümbritsetud istandustes metsaliike, mistõttu oli mitmekesise maastiku puhul ka istandustes kohatud liikide arv suurem.
Üldisele liigirikkusele mõjub halvasti maastiku lihtsustumine suuremal skaalal. Endised põllumaad ning traditsioonilised oliivisalud, mis on paljudele liikidele olulised elupaigad, asendatakse suurel pindalal laiuvate ühetaoliste intensiivselt majandatavate oliiviistandustega.
Oli ka liike, kellele majandamisintensiivsuse kasv tundus mõjuvat positiivselt: kanepilind (Carduelis cannabina), ohakalind (Carduelis carduelis) ning koldvint (Serinus serinus), kes saavad hakkama ka inimese poolt tugevalt mõjutatud maastikes.
Samuti sobisid intensiivselt majandatavad oliiviistandused sametpea-põõsalinnule (Sylvia melanocephala), arvatavasti seetõttu, et oliiviistandused meenutavad tema tüüpilisi elupaiku võsastikke. Ka tüüpilised põõsastikes elavad liigid välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla), vahemere kivitäks (Oenanthe hispanica) ja euroopa kaelustäks (Saxicola rubicola) olid levinud just hiljuti rajatud tihedalt kasvavate puudega istandustes, kus neile sobilikku pesitsemiskohta leidus.
Linnurikkuse hoidmiseks ja negatiivsete mõjude leevendamiseks tuleb eelkõige peatada liigirikkust soosivate traditsiooniliselt majandatud maastike hävitamine. Samuti tuleks juba olemasolevates istandustes mõelda, kuidas liigirikkust ning lindude kohalolu toetada. Lahenduseks on näiteks kõrgema rohurinde säilitamine ning pesakastide rajamine sinna, kus puuduvad õõnsustega puud. Oluline on leida tasakaal tootmise ning loodushoiu vahel ning tõsta üldist teadlikkust sellest, mis tagajärjed võivad olla Vahemere dieedi globaliseerumisel.
Uuring ilmus ajakirjas Agriculture, Ecosystems & Environment. | Vahemere dieet võib olla ohuks lindude liigirikkusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadlased uurisid linde kolmel erineval viisil majandatud oliiviistandustes: traditsiooniliselt majandatud, keskmise intensiivsusega majandatud ning kõrge intensiivsusega majandatud istandustes. Kokku leiti kõigist istandustest 32 liiki linde, kellest ligikaudu poolt mõjutas negatiivselt istanduste majandamise intensiivistumine, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi magistrant Annabel Runnel ajaveebis Linnuvaatleja.
Sealjuures puudusid kõrge intensiivsusega majandatavates oliiviistandustes ligikaudu kolmandik traditsiooniliselt majandatavate oliiviistanduste linnuliikidest. See näitab, et intensiivselt majandatud istanduste üldised ökoloogilised tingimused on halvad ja ei paku erinevate nõudlustega liikidele sobivad elupaiku.
Uuringust selgus ka, et intensiivne oliivikasvatus mõjub halvasti eelkõige putuktoidulistele õõnsustes pesitsevatele liikidele, kellel ei ole tihedalt üksteise kõrvale istutatud noorte puudega istandustes kuhugi pesa rajada.
Negatiivne mõju just putuktoidulistele lindudele võib olla seletatav pestitsiidide kasutamisega, mis võivad vähendada putukate arvukust ka oliivisaludes. Kuna intensiivistumise mõju ei avaldunud teiste pesitsemisharjumustega putuktoidulistele liikidele (näiteks puuoksale pesa punuvatele värvulistele), võib arvata, et eelkõige määrab linnuliigi esinemise sobivate pesapaikade olemasolu.
Lindude liigilist koosseisu mõjutas ka ümbritsev maastik. Põllumajandusmaast ümbritsetud istandustes leidus rohkem põlluliike ning metsamaaga ümbritsetud istandustes metsaliike, mistõttu oli mitmekesise maastiku puhul ka istandustes kohatud liikide arv suurem.
Üldisele liigirikkusele mõjub halvasti maastiku lihtsustumine suuremal skaalal. Endised põllumaad ning traditsioonilised oliivisalud, mis on paljudele liikidele olulised elupaigad, asendatakse suurel pindalal laiuvate ühetaoliste intensiivselt majandatavate oliiviistandustega.
Oli ka liike, kellele majandamisintensiivsuse kasv tundus mõjuvat positiivselt: kanepilind (Carduelis cannabina), ohakalind (Carduelis carduelis) ning koldvint (Serinus serinus), kes saavad hakkama ka inimese poolt tugevalt mõjutatud maastikes.
Samuti sobisid intensiivselt majandatavad oliiviistandused sametpea-põõsalinnule (Sylvia melanocephala), arvatavasti seetõttu, et oliiviistandused meenutavad tema tüüpilisi elupaiku võsastikke. Ka tüüpilised põõsastikes elavad liigid välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla), vahemere kivitäks (Oenanthe hispanica) ja euroopa kaelustäks (Saxicola rubicola) olid levinud just hiljuti rajatud tihedalt kasvavate puudega istandustes, kus neile sobilikku pesitsemiskohta leidus.
Linnurikkuse hoidmiseks ja negatiivsete mõjude leevendamiseks tuleb eelkõige peatada liigirikkust soosivate traditsiooniliselt majandatud maastike hävitamine. Samuti tuleks juba olemasolevates istandustes mõelda, kuidas liigirikkust ning lindude kohalolu toetada. Lahenduseks on näiteks kõrgema rohurinde säilitamine ning pesakastide rajamine sinna, kus puuduvad õõnsustega puud. Oluline on leida tasakaal tootmise ning loodushoiu vahel ning tõsta üldist teadlikkust sellest, mis tagajärjed võivad olla Vahemere dieedi globaliseerumisel.
Uuring ilmus ajakirjas Agriculture, Ecosystems & Environment.
### Response:
Vahemere dieet võib olla ohuks lindude liigirikkusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hetkel treenib noor võrkpallur koos kergejõustiklasest õe Grete ja tema Ameerika jalgpallurist abikaasa Robert Griffin III juures üldkehalisi võimeid, vahendab Volley.ee.
Nüüdseks on nii nurga- kui diagonaalründaja kohal tegutseval mängijal selja taga esimene hooaeg USA-s, kus Šadeiko mängib ülikooliliiga kõrgeimas divisjonis nii saali- kui rannavõrkpalli.
"Saalivõrkpall on tegelikult väga erinev võrreldes Eestiga või Euroopaga üldiselt. Minu jaoks olid täiesti uued reeglid need, et näiteks libero võib käia servimas tempomängija eest ja mängijat võib sisse-välja vahetada rohkem kui ühe korra," kirjeldas Šadeiko intervjuus.
"Näiteks üks nurgamängija vahetati meil iga kord välja, kui aeg oli servima minna, sest ta kaitsemäng polnud nii hea ja teda vahetati alati teatud mängijaga, keda nimetatakse " defensive specialist" [kaitsespetsialist - toim.] ehk tema koht tiimis ongi puhtalt kaitsemäng tagaliinis. Kui tema kord oli etteliini minna, siis vahetati nad uuesti tagasi."
"Üldiselt oli alguses kõik väga uus mu jaoks, sest keskendutakse hoopis teistele asjadele kui Eestis," võttis Šadeiko kokku. "Mäng on kordades kiirem ja see nõuab harjumist ning pall on ka veidi kergem."
Lisaks saalivõrkpallile tegeleb ta Ameerikas ka rannavõrkpalliga. "Ma väga nautisin rannahooaega nii palju kui meile seda oli... Beaga klappis mäng kõige paremini ja olime väga sarnased mängijatena. Me olime esipaar esimesest turniirist alates, aga see õnneks ei tähendanud, et meie õlgadel oleks ka kõige raskem koorem olnud," ütles ta.
"Ka rannavõrkpall on erinev Eestist. Rannatiim koosneb viiest paarist. Igal turniiril hakkavad kõik viis paari samal ajal mängima ja võidab kokkuvõttes see kool, kellel rohkem paare võidab. Nii et kokkuvõttes ei võida kunagi üks paar, vaid kogu tiim/kool."
"Kuna Oregonis on rannavolle väga uus ala, siis ei saa me veel suuri ennustusi teha, et kuidas meil hooaeg peaks minema jne, aga iga aastaga on näha arengut paremuse poole," lausus Šadeiko.
"Hetkel ma ei oska tõesti veel öelda, et kumma ma lõpuks valin, pigem arvan, et see selgub täitsa ülikooli viimasel aastal alles. Ülikooli eest mängin kindlasti mõlemat."
Sarnaselt Eestile ähvardab koroonaviirus ka USA elanikke. "Hetkeolukord on siiski kurb, hooaja pooleli jätmine ei ole just rõõmustav ühegi sportlase jaoks, aga eks tuleb teha, mis vaja. USA-s on olukord suhteliselt ärev, sest siin alles kogub viiruse levik hoogu ja haigestunute arv suureneb kiirelt."
"Üldiselt ma arvan, et USA jõudis varakult teha karmid otsused ja keelata kogunemised ning piirid kinni panna. Inimesed võtavad asja tõsiselt, poes käies on ikka kõigil kindad käes ja maskid ees ning poed ise on samuti head tööd teinud erinevate puhastusvahendite ja kätedesinfitseerijate paigaldamisega."
Šadeiko sõnul on kurb vaadata, kuidas paljusid inimesi toimuv ei heiduta. "Endiselt kogunetakse ja võetakse kergekäeliselt. Ka kodustelt kuulen, kuidas Eestis noored poodide ees kogunevad ning nimelt köhivad ja naljatlevad selle kõige üle. Ju siis peab veel karmimad meetmed kasutusele võtma, et see asja tõsidus kõigini jõuaks."
"Eriti kurb on see, et mu vanemad oleks plaanide järgi praegu siin olnud, aga viirus jõudis oma plaanidega ette kahjuks... Olge terved ja püsige kodus!" | Eesti võrkpallur USA-s: mäng on kordades kiirem ja pall ka veidi kergem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hetkel treenib noor võrkpallur koos kergejõustiklasest õe Grete ja tema Ameerika jalgpallurist abikaasa Robert Griffin III juures üldkehalisi võimeid, vahendab Volley.ee.
Nüüdseks on nii nurga- kui diagonaalründaja kohal tegutseval mängijal selja taga esimene hooaeg USA-s, kus Šadeiko mängib ülikooliliiga kõrgeimas divisjonis nii saali- kui rannavõrkpalli.
"Saalivõrkpall on tegelikult väga erinev võrreldes Eestiga või Euroopaga üldiselt. Minu jaoks olid täiesti uued reeglid need, et näiteks libero võib käia servimas tempomängija eest ja mängijat võib sisse-välja vahetada rohkem kui ühe korra," kirjeldas Šadeiko intervjuus.
"Näiteks üks nurgamängija vahetati meil iga kord välja, kui aeg oli servima minna, sest ta kaitsemäng polnud nii hea ja teda vahetati alati teatud mängijaga, keda nimetatakse " defensive specialist" [kaitsespetsialist - toim.] ehk tema koht tiimis ongi puhtalt kaitsemäng tagaliinis. Kui tema kord oli etteliini minna, siis vahetati nad uuesti tagasi."
"Üldiselt oli alguses kõik väga uus mu jaoks, sest keskendutakse hoopis teistele asjadele kui Eestis," võttis Šadeiko kokku. "Mäng on kordades kiirem ja see nõuab harjumist ning pall on ka veidi kergem."
Lisaks saalivõrkpallile tegeleb ta Ameerikas ka rannavõrkpalliga. "Ma väga nautisin rannahooaega nii palju kui meile seda oli... Beaga klappis mäng kõige paremini ja olime väga sarnased mängijatena. Me olime esipaar esimesest turniirist alates, aga see õnneks ei tähendanud, et meie õlgadel oleks ka kõige raskem koorem olnud," ütles ta.
"Ka rannavõrkpall on erinev Eestist. Rannatiim koosneb viiest paarist. Igal turniiril hakkavad kõik viis paari samal ajal mängima ja võidab kokkuvõttes see kool, kellel rohkem paare võidab. Nii et kokkuvõttes ei võida kunagi üks paar, vaid kogu tiim/kool."
"Kuna Oregonis on rannavolle väga uus ala, siis ei saa me veel suuri ennustusi teha, et kuidas meil hooaeg peaks minema jne, aga iga aastaga on näha arengut paremuse poole," lausus Šadeiko.
"Hetkel ma ei oska tõesti veel öelda, et kumma ma lõpuks valin, pigem arvan, et see selgub täitsa ülikooli viimasel aastal alles. Ülikooli eest mängin kindlasti mõlemat."
Sarnaselt Eestile ähvardab koroonaviirus ka USA elanikke. "Hetkeolukord on siiski kurb, hooaja pooleli jätmine ei ole just rõõmustav ühegi sportlase jaoks, aga eks tuleb teha, mis vaja. USA-s on olukord suhteliselt ärev, sest siin alles kogub viiruse levik hoogu ja haigestunute arv suureneb kiirelt."
"Üldiselt ma arvan, et USA jõudis varakult teha karmid otsused ja keelata kogunemised ning piirid kinni panna. Inimesed võtavad asja tõsiselt, poes käies on ikka kõigil kindad käes ja maskid ees ning poed ise on samuti head tööd teinud erinevate puhastusvahendite ja kätedesinfitseerijate paigaldamisega."
Šadeiko sõnul on kurb vaadata, kuidas paljusid inimesi toimuv ei heiduta. "Endiselt kogunetakse ja võetakse kergekäeliselt. Ka kodustelt kuulen, kuidas Eestis noored poodide ees kogunevad ning nimelt köhivad ja naljatlevad selle kõige üle. Ju siis peab veel karmimad meetmed kasutusele võtma, et see asja tõsidus kõigini jõuaks."
"Eriti kurb on see, et mu vanemad oleks plaanide järgi praegu siin olnud, aga viirus jõudis oma plaanidega ette kahjuks... Olge terved ja püsige kodus!"
### Response:
Eesti võrkpallur USA-s: mäng on kordades kiirem ja pall ka veidi kergem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tänaseks on selge, et sellises mahus sooja koolilõuna kojuvedu meil korraldada ei õnnestu (puudu on teenuse osutajatest) või oleks selle korraldus selline, mis ei tagaks tervisekaitse eeskirjade täitmist. Sellest tulenevalt oleme vastu võtnud otsuse, et alates kolmapäevast, 1. aprillist, jagame õpilastele toidupaki, mis sisaldab kuue päeva lõunasöökide valmistamiseks vajalikke toiduaineid," seisab haridusameti poolt Tallinna koolidele saadetud kirjas.
Kolmapäeval on ülemineku päev – viimast korda jagatakse sooja koolilõunat ning lisaks saavad toidupaki kõik need 1600 last, kes seni on koolilõunal järgi käinud, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ERR-ile. Edaspidi tuleb toidupakkidel kord nädalas hakata järel käima, erandid tehakse kojuveoga neile, kel pole mingil põhjusel võimalik pakile ise kooli järele tulla, lausus Kõlvart.
Toidupakid sisaldavad toiduaineid kuue päeva lõunasöökide valmistamiseks. Esimesel korral on pakis must leib, kurk, tomat ja porgandid; õunad, banaanid ja apelsin; makaronid, juust, lihapallid, purgisupp, piim ja keefir; maisikepikesed, teatas linnavalitsus.
"Edaspidi paki sisu muutub, et kasvav organism saaks mitmekesiseid toitaineid. Toidud valitakse toitlustajate ja tervisedenduse spetsialistide koostöös," öeldi ERR-ile linna kommunikatsiooniosakonnast.
Toidupakkidena jagatakse koolilõunat seni, kuni kriisikomisjon ei ole otsustanud teisiti.
1. aprillil saavad paki kõik lapsed, kes ka seni on koolilõunal järel käinud.
Kui praegusele 1600 koolilapsele soovijaid tekib juurde, siis peavad koolid soovijate nimekirja kokku koguma ja edastama haridusametile.
Haridusameti plaani järgi toimetatakse õpilaste pakid kodulähedasse kooli, kust lapsed need ilma liigse rändamiseta kätte saavad.
"Kuna kuueks päevaks mõeldud toidupakk on ilmselt ka päris raske, võiksite peredega suheldes sellestki märku anda – ehk õnnestub pakile järgi saata hoopis vanem või hooldaja. Nagu siiani, peame ka toidupakkide jagamisel veenduma, et kõik viiruse tõkestamiseks vajalikud hügieeninõuded oleksid täidetud," teatas haridusamet koolidele.
Toidupaki kättesaamise juhiseid saavad lapsevanemad ja õpilased koolilt. Järgmine toidupakk antakse õpilastele üle 8. aprillil.
Tallinna kriisikomisjon otsustas 17. märtsil korraldada abivajavatele õpilastele sooja koolilõuna pakkumise. Koolilõuna saamiseks tuli perel endast koolile teada anda, sest toit tellitakse vastavalt soovijate arvule. | Tallinn asendab sooja koolilõuna jagamise nädalaste toidupakkidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tänaseks on selge, et sellises mahus sooja koolilõuna kojuvedu meil korraldada ei õnnestu (puudu on teenuse osutajatest) või oleks selle korraldus selline, mis ei tagaks tervisekaitse eeskirjade täitmist. Sellest tulenevalt oleme vastu võtnud otsuse, et alates kolmapäevast, 1. aprillist, jagame õpilastele toidupaki, mis sisaldab kuue päeva lõunasöökide valmistamiseks vajalikke toiduaineid," seisab haridusameti poolt Tallinna koolidele saadetud kirjas.
Kolmapäeval on ülemineku päev – viimast korda jagatakse sooja koolilõunat ning lisaks saavad toidupaki kõik need 1600 last, kes seni on koolilõunal järgi käinud, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ERR-ile. Edaspidi tuleb toidupakkidel kord nädalas hakata järel käima, erandid tehakse kojuveoga neile, kel pole mingil põhjusel võimalik pakile ise kooli järele tulla, lausus Kõlvart.
Toidupakid sisaldavad toiduaineid kuue päeva lõunasöökide valmistamiseks. Esimesel korral on pakis must leib, kurk, tomat ja porgandid; õunad, banaanid ja apelsin; makaronid, juust, lihapallid, purgisupp, piim ja keefir; maisikepikesed, teatas linnavalitsus.
"Edaspidi paki sisu muutub, et kasvav organism saaks mitmekesiseid toitaineid. Toidud valitakse toitlustajate ja tervisedenduse spetsialistide koostöös," öeldi ERR-ile linna kommunikatsiooniosakonnast.
Toidupakkidena jagatakse koolilõunat seni, kuni kriisikomisjon ei ole otsustanud teisiti.
1. aprillil saavad paki kõik lapsed, kes ka seni on koolilõunal järel käinud.
Kui praegusele 1600 koolilapsele soovijaid tekib juurde, siis peavad koolid soovijate nimekirja kokku koguma ja edastama haridusametile.
Haridusameti plaani järgi toimetatakse õpilaste pakid kodulähedasse kooli, kust lapsed need ilma liigse rändamiseta kätte saavad.
"Kuna kuueks päevaks mõeldud toidupakk on ilmselt ka päris raske, võiksite peredega suheldes sellestki märku anda – ehk õnnestub pakile järgi saata hoopis vanem või hooldaja. Nagu siiani, peame ka toidupakkide jagamisel veenduma, et kõik viiruse tõkestamiseks vajalikud hügieeninõuded oleksid täidetud," teatas haridusamet koolidele.
Toidupaki kättesaamise juhiseid saavad lapsevanemad ja õpilased koolilt. Järgmine toidupakk antakse õpilastele üle 8. aprillil.
Tallinna kriisikomisjon otsustas 17. märtsil korraldada abivajavatele õpilastele sooja koolilõuna pakkumise. Koolilõuna saamiseks tuli perel endast koolile teada anda, sest toit tellitakse vastavalt soovijate arvule.
### Response:
Tallinn asendab sooja koolilõuna jagamise nädalaste toidupakkidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööandjate keskliit tõdeb, et Eesti ja kogu maailm on sügava majanduskriisi lävel, mille mõjud on tunda ilmselt ka pärast seda, kui koroonaviiruse levik on kontrolli alla saadud.
Majandusmõjude leevendamiseks ja riiklike meetmete kujundamisel on tööandjate hinnangul vaja vaadata suut pilti, milles on võrdselt tähtsad nii töötajad, tööandjad kui ka riigi kui terviku käekäik.
Praegu veel võitleb Eesti eelkõide meditsiinilise kriisiga, et säästa oma inimeste tervist ja hoida ära viiruse veelgi laialdasem levik. Sellele järgneb tööandjate sõnul aga oluliselt pikem majanduskriis, mille mõju inimeset elukvaliteedile ei tohi alahinnata.
Ettevõtjad esitasid valitsusele seitse soovitust kriisist edukaks väljumiseks:
Olulise mõjuga tööandjate toetamine fookusesse. Toetuste põhifookus suunata suurtele tööandjatele, kelle toimetulekust enim sõltub nii töötajate toimetulek kui maksutulud. Need ettevõtted on ka olulised eksportöörid ja kelle ümber koondub terve ökosüsteem ning nende kadumine tõmbab paratamatult kaasa sadu ja tuhandeid väike-ettevõtteid koos töötajatega. Riik peaks olema valmis ka erakorralisteks rätseplahendusteks (nt otsetoetused, osaluste ajutine omandamine). 2018 aastal maksis 5% suurimatest ettevõtetest 93% maksudest ja pakkus tööd 67% töötajatest.
Kiireloomuline abi kõige enam kannatanud sektoritele. Riigi kiireloomulised meetmed peavad keskenduma likviidsuse soodustamisele, toetama tööhõivet ja leevendama esimest šokki kõige enam kannatama saanud sektorites. Toetuste tingimused peavad sobima ka suurtele tööandjatele, kellest sõltub suurem osa riigi maksutuludest.
Riigi toetusmeetmete jätkusuutlikkus. Riik peab tagama, et kriisiabi jätkub ka aasta suvel ja teisel poolaastal, sest paljudes sektorites (näiteks tööstus, ehitus) jõuab tõeline kriis kohale mõne-kuulise viiteajaga. Riik ei saa kõiki ressursse esimestel kuudel ära kulutada.
Kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia. Meil peab olema selgelt sõnastatud kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia. Esimesel võimalusel tuleb kaotada piirangud inimeste ja kaupade vabale liikumisele ning naasta tavalise elukorralduse juurde.
Pikaajaline ja terviklik vaade. Riigil peab tekkima pikaajaline plaan (vähemalt kaks aastat), kuidas peale pandeemiast väljumist majandust, ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet ja tööhõivet toetada (nt paindlikum tööõigus). Selle plaani koostamisse tuleks kaasata ettevõtlusorganisatsioone ja majanduseksperte.
Riigisektori eeskuju ja struktuursed reformid. Järsult kukkuva majanduse ja maksulaekumiste taustal peab ka riik ise läbi viima vajalikud struktuursed reformid avalikus sektoris ja seadusandluses. Kriisi ei saa lasta raisku minna ning kogu koormus ei saa jääda erasektorile. Halduskoormuse vähendamine laseks ettevõtjatel tegeleda efektiivsemalt lisandväärtuse tootmisega ja võimaldaks avaliku sektori töötajate arvu vähendada.
Tasakaal võetud kohustuste ja võimaluste vahel. Riik peab tagama kriisi ajal enda maksevõime ja likviidsuse, käituma erasektoriga heatahtlikult ja pikaajalist kasu silmas pidades. Samuti aitavad targalt ajastatud riiklikud investeeringud tasakaalustada järsult kukkunud nõudlust. Praegu tasuks loobuda kulukate pikaajaliste lisakohustuste võtmisest, mis pole otseselt seotud kriisi negatiivsete mõjude leevendamisega.
Müller: praegu tuleb enim toetada inimeste ja ettevõtete toimetulekut
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri hinnangul tuleks praegu majanduse toetamisel keskenduda sammudele, mis aitavad vahetult inimestel ja ettevõtetel kriisiga toime tulla.
Tema sõnul on tähtis keskenduda lühiajalise ja kõige pakilisema toetuse andmisele.
"Majandust saab teoreetiliselt toetada väga erineval moel. Aga kontrollküsimus valikute tegemisel on, kas see aitab kohe ja praegu. Praegu on A ja O toetada inimesi ja ettevõtteid selles, et nad kriisiperioodil hakkama saaksid," ütles Madis Müller, kes osales teisipäeval riigikogu rahanduskomisjoni istungil.
"Me ei tea, kaua piirangud võivad kesta, aga teame, et suur osa inimesi ja ettevõtteid on saanud tugevalt pihta. Seetõttu on äärmiselt oluline praegu keskenduda sellistele majanduse toetamise sammudele, mida saab kiirelt astuda ja mis mõjuvad kiirelt," lisas ta.
Majanduse kriisijärgsele taastamisele suunatud täiendava valitsuse toe vajadus ja sisu sõltub Mülleri sõnul sellest, kui kaua piirangud kestavad. See aga on praegu selgusetu.
"Seetõttu ei ole mõistlik pikema vinnaga otsuseid praegu kiirustades langetada," tõdes Müller.
Mülleri sõnul võiks toetuse andmisel kriteerium olla see, et toetus on hästi sihitud ja ajutine nii, et kriisi taandudes saaks majandus jälle normaalselt toimima hakata. Samuti oleks tema hinnangul sobilik, kui kriisiperioodi toetustel oleks võimalikult laiapõhjaline ühiskondlik toetus.
Mülleri soovitused tuginevad majandusstsenaariumitele, mida Eesti Pank tutvustas 25. märtsil. Kui eriolukorrast tulenevad piirangud leevenevad näiteks mai alguses, võib Eesti majandus keskpanga hinnangul kahaneda kuus protsenti. Kui olukord leeveneb näiteks augusti alguses, võib Eesti majandus kahaneda 14 protsenti. | Tööandjad esitasid valitsusele ettepanekud kriisist väljumiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööandjate keskliit tõdeb, et Eesti ja kogu maailm on sügava majanduskriisi lävel, mille mõjud on tunda ilmselt ka pärast seda, kui koroonaviiruse levik on kontrolli alla saadud.
Majandusmõjude leevendamiseks ja riiklike meetmete kujundamisel on tööandjate hinnangul vaja vaadata suut pilti, milles on võrdselt tähtsad nii töötajad, tööandjad kui ka riigi kui terviku käekäik.
Praegu veel võitleb Eesti eelkõide meditsiinilise kriisiga, et säästa oma inimeste tervist ja hoida ära viiruse veelgi laialdasem levik. Sellele järgneb tööandjate sõnul aga oluliselt pikem majanduskriis, mille mõju inimeset elukvaliteedile ei tohi alahinnata.
Ettevõtjad esitasid valitsusele seitse soovitust kriisist edukaks väljumiseks:
Olulise mõjuga tööandjate toetamine fookusesse. Toetuste põhifookus suunata suurtele tööandjatele, kelle toimetulekust enim sõltub nii töötajate toimetulek kui maksutulud. Need ettevõtted on ka olulised eksportöörid ja kelle ümber koondub terve ökosüsteem ning nende kadumine tõmbab paratamatult kaasa sadu ja tuhandeid väike-ettevõtteid koos töötajatega. Riik peaks olema valmis ka erakorralisteks rätseplahendusteks (nt otsetoetused, osaluste ajutine omandamine). 2018 aastal maksis 5% suurimatest ettevõtetest 93% maksudest ja pakkus tööd 67% töötajatest.
Kiireloomuline abi kõige enam kannatanud sektoritele. Riigi kiireloomulised meetmed peavad keskenduma likviidsuse soodustamisele, toetama tööhõivet ja leevendama esimest šokki kõige enam kannatama saanud sektorites. Toetuste tingimused peavad sobima ka suurtele tööandjatele, kellest sõltub suurem osa riigi maksutuludest.
Riigi toetusmeetmete jätkusuutlikkus. Riik peab tagama, et kriisiabi jätkub ka aasta suvel ja teisel poolaastal, sest paljudes sektorites (näiteks tööstus, ehitus) jõuab tõeline kriis kohale mõne-kuulise viiteajaga. Riik ei saa kõiki ressursse esimestel kuudel ära kulutada.
Kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia. Meil peab olema selgelt sõnastatud kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia. Esimesel võimalusel tuleb kaotada piirangud inimeste ja kaupade vabale liikumisele ning naasta tavalise elukorralduse juurde.
Pikaajaline ja terviklik vaade. Riigil peab tekkima pikaajaline plaan (vähemalt kaks aastat), kuidas peale pandeemiast väljumist majandust, ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet ja tööhõivet toetada (nt paindlikum tööõigus). Selle plaani koostamisse tuleks kaasata ettevõtlusorganisatsioone ja majanduseksperte.
Riigisektori eeskuju ja struktuursed reformid. Järsult kukkuva majanduse ja maksulaekumiste taustal peab ka riik ise läbi viima vajalikud struktuursed reformid avalikus sektoris ja seadusandluses. Kriisi ei saa lasta raisku minna ning kogu koormus ei saa jääda erasektorile. Halduskoormuse vähendamine laseks ettevõtjatel tegeleda efektiivsemalt lisandväärtuse tootmisega ja võimaldaks avaliku sektori töötajate arvu vähendada.
Tasakaal võetud kohustuste ja võimaluste vahel. Riik peab tagama kriisi ajal enda maksevõime ja likviidsuse, käituma erasektoriga heatahtlikult ja pikaajalist kasu silmas pidades. Samuti aitavad targalt ajastatud riiklikud investeeringud tasakaalustada järsult kukkunud nõudlust. Praegu tasuks loobuda kulukate pikaajaliste lisakohustuste võtmisest, mis pole otseselt seotud kriisi negatiivsete mõjude leevendamisega.
Müller: praegu tuleb enim toetada inimeste ja ettevõtete toimetulekut
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri hinnangul tuleks praegu majanduse toetamisel keskenduda sammudele, mis aitavad vahetult inimestel ja ettevõtetel kriisiga toime tulla.
Tema sõnul on tähtis keskenduda lühiajalise ja kõige pakilisema toetuse andmisele.
"Majandust saab teoreetiliselt toetada väga erineval moel. Aga kontrollküsimus valikute tegemisel on, kas see aitab kohe ja praegu. Praegu on A ja O toetada inimesi ja ettevõtteid selles, et nad kriisiperioodil hakkama saaksid," ütles Madis Müller, kes osales teisipäeval riigikogu rahanduskomisjoni istungil.
"Me ei tea, kaua piirangud võivad kesta, aga teame, et suur osa inimesi ja ettevõtteid on saanud tugevalt pihta. Seetõttu on äärmiselt oluline praegu keskenduda sellistele majanduse toetamise sammudele, mida saab kiirelt astuda ja mis mõjuvad kiirelt," lisas ta.
Majanduse kriisijärgsele taastamisele suunatud täiendava valitsuse toe vajadus ja sisu sõltub Mülleri sõnul sellest, kui kaua piirangud kestavad. See aga on praegu selgusetu.
"Seetõttu ei ole mõistlik pikema vinnaga otsuseid praegu kiirustades langetada," tõdes Müller.
Mülleri sõnul võiks toetuse andmisel kriteerium olla see, et toetus on hästi sihitud ja ajutine nii, et kriisi taandudes saaks majandus jälle normaalselt toimima hakata. Samuti oleks tema hinnangul sobilik, kui kriisiperioodi toetustel oleks võimalikult laiapõhjaline ühiskondlik toetus.
Mülleri soovitused tuginevad majandusstsenaariumitele, mida Eesti Pank tutvustas 25. märtsil. Kui eriolukorrast tulenevad piirangud leevenevad näiteks mai alguses, võib Eesti majandus keskpanga hinnangul kahaneda kuus protsenti. Kui olukord leeveneb näiteks augusti alguses, võib Eesti majandus kahaneda 14 protsenti.
### Response:
Tööandjad esitasid valitsusele ettepanekud kriisist väljumiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algselt pidid veerandfinaalid algama eelmisel nädalal, aga maailma spordi seiskumise tõttu neid mõistagi ei toimunud. Esialgse kava kohaselt oodati sarja võitja selgumist mai alguses.
Nüüd otsustas FIBA, et 30. septembril kuni 4. oktoobril mängitakse kaheksa osalejaga finaalturniir, kus kõik väljalangemisringid koosnevad ühest mängust. Turniiri korraldaja pole veel paigas.
Enne turniiri katkemist oli selgunud kuus veerandfinalisti: Zaragoza Casademont (Hispaania), ERA Nymburk (Tšehhi), Ateena AEK (Kreeka), Ankara Türk Telekom (Türgi), Jeruusalemma Hapoel Bank Yavah (Iisrael) ja Burgose San Pablo (Hispaania).
Kaks kaheksandikfinaali läks otsustava kolmanda kohtumiseni. Nendes on vastamisi Tenerife Iberostar (Hispaania) - Oostende Filou (Belgia) ja JDA Dijon (Prantsusmaa) - Nižni Novgorod (Venemaa). | Korvpalli eurosarja meister peaks selguma oktoobris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algselt pidid veerandfinaalid algama eelmisel nädalal, aga maailma spordi seiskumise tõttu neid mõistagi ei toimunud. Esialgse kava kohaselt oodati sarja võitja selgumist mai alguses.
Nüüd otsustas FIBA, et 30. septembril kuni 4. oktoobril mängitakse kaheksa osalejaga finaalturniir, kus kõik väljalangemisringid koosnevad ühest mängust. Turniiri korraldaja pole veel paigas.
Enne turniiri katkemist oli selgunud kuus veerandfinalisti: Zaragoza Casademont (Hispaania), ERA Nymburk (Tšehhi), Ateena AEK (Kreeka), Ankara Türk Telekom (Türgi), Jeruusalemma Hapoel Bank Yavah (Iisrael) ja Burgose San Pablo (Hispaania).
Kaks kaheksandikfinaali läks otsustava kolmanda kohtumiseni. Nendes on vastamisi Tenerife Iberostar (Hispaania) - Oostende Filou (Belgia) ja JDA Dijon (Prantsusmaa) - Nižni Novgorod (Venemaa).
### Response:
Korvpalli eurosarja meister peaks selguma oktoobris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuni 64-eurone maamaks tuleb tasuda ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tuleb tasuda 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust on võimalik tasuda kuni 1. oktoobrini, teatas maksu- ja tolliamet (MTA).
Kui inimene jättis tuludeklaratsiooni täites osa tagastatavast summast ettemaksukontole, siis arvestatakse maamaks sealt automaatselt.
MTA soovitab neil, kellel on raskusi maamaksu tähtaegse tasumisega, selle MTA elektroonilise kanali (e-MTA) kaudu ajatada, selle kohta leiab täpsemad juhised maksu- ja tolliameti kodulehelt aadressilt www.emta.ee.
"Tänase seisuga on umbes 100 000 inimesel veel maamaks tasumata või puudus piisav summa ettemaksukontol. Isikutel, kellel on raskusi maamaksu tähtaegse tasumisega, soovitame tekkinud kohustuse e-MTAs ajatada. Eriolukorra ajaks on kehtestatud maksuvõlalt intresside arvestamise peatamine, see kehtib ka eraisikutele," ütles MTA pressiesindaja Gea Otsa teisipäeval ERR-ile.
Üle miljoni euro maamaksu tasub kolm ettevõtet
Maamaks tuleb tasuda 321 000 juriidilisel ja füüsilisel isikul kogusummas 59,6 miljonit eurot, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Üle poole Eestis kogutud maamaksust saavad Harjumaa omavalitsused.
Esmaspäevase seisuga on maamaks tasutud või piisav summa ettemaksukontol olemas umbes pooltel neist, kellel on maamaksu kohustus.
Eraisikute maamaksu keskmine summa on 61 eurot ja äriühingutel 1482 eurot, selgub MTA koostatud statistikast. Üle miljoni suuruse maamaksuga on kolm äriühingut.
Üle 10 000 eurose maamaksuga 14 eraisikut. Kuna arvestus on mõlemal juhul tehtud isikute põhjal, siis see tähendab, et neil võib olla ka mitu kinnisvara, mille pealt maamaksu tasuda.
Kõige rohkem laekub maamaksu Harjumaa omavalitsustele: kokku 37 miljonit eurot. Kõige vähem saab maamaksust tulu Hiiumaa - 370 000 eurot. | Eraisik maksab maamaksu keskmiselt 61 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuni 64-eurone maamaks tuleb tasuda ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tuleb tasuda 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust on võimalik tasuda kuni 1. oktoobrini, teatas maksu- ja tolliamet (MTA).
Kui inimene jättis tuludeklaratsiooni täites osa tagastatavast summast ettemaksukontole, siis arvestatakse maamaks sealt automaatselt.
MTA soovitab neil, kellel on raskusi maamaksu tähtaegse tasumisega, selle MTA elektroonilise kanali (e-MTA) kaudu ajatada, selle kohta leiab täpsemad juhised maksu- ja tolliameti kodulehelt aadressilt www.emta.ee.
"Tänase seisuga on umbes 100 000 inimesel veel maamaks tasumata või puudus piisav summa ettemaksukontol. Isikutel, kellel on raskusi maamaksu tähtaegse tasumisega, soovitame tekkinud kohustuse e-MTAs ajatada. Eriolukorra ajaks on kehtestatud maksuvõlalt intresside arvestamise peatamine, see kehtib ka eraisikutele," ütles MTA pressiesindaja Gea Otsa teisipäeval ERR-ile.
Üle miljoni euro maamaksu tasub kolm ettevõtet
Maamaks tuleb tasuda 321 000 juriidilisel ja füüsilisel isikul kogusummas 59,6 miljonit eurot, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Üle poole Eestis kogutud maamaksust saavad Harjumaa omavalitsused.
Esmaspäevase seisuga on maamaks tasutud või piisav summa ettemaksukontol olemas umbes pooltel neist, kellel on maamaksu kohustus.
Eraisikute maamaksu keskmine summa on 61 eurot ja äriühingutel 1482 eurot, selgub MTA koostatud statistikast. Üle miljoni suuruse maamaksuga on kolm äriühingut.
Üle 10 000 eurose maamaksuga 14 eraisikut. Kuna arvestus on mõlemal juhul tehtud isikute põhjal, siis see tähendab, et neil võib olla ka mitu kinnisvara, mille pealt maamaksu tasuda.
Kõige rohkem laekub maamaksu Harjumaa omavalitsustele: kokku 37 miljonit eurot. Kõige vähem saab maamaksust tulu Hiiumaa - 370 000 eurot.
### Response:
Eraisik maksab maamaksu keskmiselt 61 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näiteks Texase osariigis Dallase põhjaosas asuvas Douglassi keti bensiinijaamas maksis gallon bensiini 1,31 dollarit (ehk Eesti mõistes maksab liiter bensiini seal 31 eurosenti), kirjutab Wall Street Journal.
Kütusefirma asutaja Bill Douglass nentis, et nii madalat bensiinihinda pole ta näinud rohkem kui 20 aastat. Ometi on müük tema bensiinijaamades kukkunud viimasel ajal umbes poole võrra.
Madal, eriti praegune erakordselt madal hind toob üldjuhul kaasa müügi kasvu. Kuid seekord pole seda juhtunud, sest koroonaviiruse tõttu liiguvad inimesed vähem.
Paraku võib praegune nõudluse kukkumine olla alles algus. Majandusanalüüsi ettevõte IHS Markit prognoosib, et nõudlus bensiini järele võib järgmise nelja-kuue nädala jooksul kukkuda alla poole tavapärasest tasemest. | USA-s maksab bensiin juba 30 eurosenti liitrist, kuid ostjaid on vähe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näiteks Texase osariigis Dallase põhjaosas asuvas Douglassi keti bensiinijaamas maksis gallon bensiini 1,31 dollarit (ehk Eesti mõistes maksab liiter bensiini seal 31 eurosenti), kirjutab Wall Street Journal.
Kütusefirma asutaja Bill Douglass nentis, et nii madalat bensiinihinda pole ta näinud rohkem kui 20 aastat. Ometi on müük tema bensiinijaamades kukkunud viimasel ajal umbes poole võrra.
Madal, eriti praegune erakordselt madal hind toob üldjuhul kaasa müügi kasvu. Kuid seekord pole seda juhtunud, sest koroonaviiruse tõttu liiguvad inimesed vähem.
Paraku võib praegune nõudluse kukkumine olla alles algus. Majandusanalüüsi ettevõte IHS Markit prognoosib, et nõudlus bensiini järele võib järgmise nelja-kuue nädala jooksul kukkuda alla poole tavapärasest tasemest.
### Response:
USA-s maksab bensiin juba 30 eurosenti liitrist, kuid ostjaid on vähe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enamasti inimene kardab üksi olla. Sest siis peab ta vaatama eendasse. Aga tihti vaatab vastu tühjus. Inimene tahab ennast unustada. Enda unustamiseks sukeldub ta lõbudesse, töösse, seksi, poliitikasse, infosse, mida jagab meedia, arvutimängudesse, internetti. Bussis sõites me ei vaata enam kaassõitjaid või mööduvat linna või loodust, vaid süveneme nutimaailma või paneme klapid pähe ja kuulame musa.
Üksinduse hirm on paljudel üüratu, eriti vanadel. Ja tihti lahendatakse üksinduse ahastus enesetapu abil. Ja nii ongi eneseabiraamatud popid, me oleme endaga hädas. Oleme hädas endaga, suhetes teistega, vanad ei mõista noori, noored ei hooli vanadest ning naise ja mehe suhe põhineb enamasti seksil, mitte armastusel.
Kas on teed välja üksinduseängist? Tegelikult pole võimalik enda eest põgeneda. Ükskõik kuhu läheme, ikka veame end endaga kaasa. Tegelikult on üheks väljapääsuks tõesti enda unustamine. Tegelda sellega, mis tõeliselt huvitab, mitte puurida enda kallal. Aga kui palju on neid, kes saavad tegelda sellega, mis neid sügavalt huvitab? Tihti peab tegema tööd, mis ei huvita, ainult raha pärast rabama, et ära elada. Ja nii sageli oodatakse pensionipõlve, et siis teha, mida süda lustib. Aga kui palju on neid pensionäre, kes on tõeliselt rõõmsad? Vanadus ja haigused ründavad eakaid. Ja kui jäädakse üksi, siis ainult vähesed suudavad üksindust taluda ja nautida. Miks? Sest äkki olla ilma rutiinse tööta, see tihti ehmatab, ollakse segaduses, sest ei osata vabade päevadega midagi peale hakata.
Inimese hädatarvilikke vajadusi on vähe: söök, jook, peavari, uni, noorelt kiusab ka seksihimu. Kui need vajadused on täidetud, siis mida teha muu ajaga? Söömine, joomine, seks ei võta palju aega, kuid ühiskond on nii seatud, et peab söögi, joogi ja peavarju välja teenima. Me oleme kõhu orjad. Sellepärast tunduvad tavainimesele kummalised mungad, nunnad ja erakud. Aga võibolla neid alateadlikult kadestatakse. Sest munkadel, nunnadel, erakutel pole tavainimese probleeme: seks on välistatud, sest elatakse tsölibaadis, varandus on ühine, eraomandust pole, söök ja jook on ainult ihu ülalhoidmiseks ja peavari ei maksa midagi. Aga vahe tavainimese ja kloostrielaniku vahel on ilmatu: üks elab Jumalata maailmas, teine teenib Jumalat. Ja erak on lahus kõigist ja kõigest. Ta on valinud üksinduse. Leidub erakuid, kes lapsepõlvest saati üksikud, eriti üksikemade ja üksikisade lapsed, nad on enamasti pelglikud, neil on raskusi suhtlusel teiste inimestega, lõpuks lepivad nad üksindusega, tundes vahel ahastust. On erakuid, misantroope, kes põlgavad inimesi, kuigi tihti on nad võtnud koera või kassi või kanaarilinnu või hoopis raamatud.
On aga ka religioosseid erakuid, kes elavad vaimse täiustumise eesmärgiga, kes on andunud Jumalale, Jeesusele või Buddhale või Taole või Brahmanile... Nad pole tegelikult kunagi üksi, sest neil on vaimne kaaslane ja sageli on nende jaoks ka surnud elavad.
Tegelikult on ideaalseks eluasemeks erakutele meie maailmas korterelamute korter. Erak vajab vähe elupinda. Ühe-kahetoaline korter on küllaldane kong erakule. Kui on töö, mis annab kasina toidu ning üüri tasumiseks raha ning see töö ei võta palju aega, siis võib erak tunda end erakordselt hästi oma korterkongis. Samuti erakpensionärid. Jah, just pensionäridest erakutele on korterelamud ideaalseteks paikadeks oma elu elamiseks. Ja kui erakule on veel Taevas lahti ning surnud kaaslasteks, siis mida veel tahta! Kui on veel vaimsed huvid, siis keegi ei saa keelata teha seda, mida tahad. Ja pole kedagi ütlemas, mida pead tegema. Täielik sõltumatus ühiskonnast on eraku rõõm. Ta tänab igapäevase toidu ja peavarju eest ning on õnnelik oma üksinduses. Ja vaimud on rahul temaga, sest ta ei häiri kedagi. Ja tal pole kahju lahkuda siit maailmast, sest ta ei jäta ühtegi jälge maha, tal pole sidemeid selle maailmaga, ta on rahus nii elus kui surmas. | Kriisijutuke| Jaan Tooming. Üksinduse vaevad ja rõõmud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enamasti inimene kardab üksi olla. Sest siis peab ta vaatama eendasse. Aga tihti vaatab vastu tühjus. Inimene tahab ennast unustada. Enda unustamiseks sukeldub ta lõbudesse, töösse, seksi, poliitikasse, infosse, mida jagab meedia, arvutimängudesse, internetti. Bussis sõites me ei vaata enam kaassõitjaid või mööduvat linna või loodust, vaid süveneme nutimaailma või paneme klapid pähe ja kuulame musa.
Üksinduse hirm on paljudel üüratu, eriti vanadel. Ja tihti lahendatakse üksinduse ahastus enesetapu abil. Ja nii ongi eneseabiraamatud popid, me oleme endaga hädas. Oleme hädas endaga, suhetes teistega, vanad ei mõista noori, noored ei hooli vanadest ning naise ja mehe suhe põhineb enamasti seksil, mitte armastusel.
Kas on teed välja üksinduseängist? Tegelikult pole võimalik enda eest põgeneda. Ükskõik kuhu läheme, ikka veame end endaga kaasa. Tegelikult on üheks väljapääsuks tõesti enda unustamine. Tegelda sellega, mis tõeliselt huvitab, mitte puurida enda kallal. Aga kui palju on neid, kes saavad tegelda sellega, mis neid sügavalt huvitab? Tihti peab tegema tööd, mis ei huvita, ainult raha pärast rabama, et ära elada. Ja nii sageli oodatakse pensionipõlve, et siis teha, mida süda lustib. Aga kui palju on neid pensionäre, kes on tõeliselt rõõmsad? Vanadus ja haigused ründavad eakaid. Ja kui jäädakse üksi, siis ainult vähesed suudavad üksindust taluda ja nautida. Miks? Sest äkki olla ilma rutiinse tööta, see tihti ehmatab, ollakse segaduses, sest ei osata vabade päevadega midagi peale hakata.
Inimese hädatarvilikke vajadusi on vähe: söök, jook, peavari, uni, noorelt kiusab ka seksihimu. Kui need vajadused on täidetud, siis mida teha muu ajaga? Söömine, joomine, seks ei võta palju aega, kuid ühiskond on nii seatud, et peab söögi, joogi ja peavarju välja teenima. Me oleme kõhu orjad. Sellepärast tunduvad tavainimesele kummalised mungad, nunnad ja erakud. Aga võibolla neid alateadlikult kadestatakse. Sest munkadel, nunnadel, erakutel pole tavainimese probleeme: seks on välistatud, sest elatakse tsölibaadis, varandus on ühine, eraomandust pole, söök ja jook on ainult ihu ülalhoidmiseks ja peavari ei maksa midagi. Aga vahe tavainimese ja kloostrielaniku vahel on ilmatu: üks elab Jumalata maailmas, teine teenib Jumalat. Ja erak on lahus kõigist ja kõigest. Ta on valinud üksinduse. Leidub erakuid, kes lapsepõlvest saati üksikud, eriti üksikemade ja üksikisade lapsed, nad on enamasti pelglikud, neil on raskusi suhtlusel teiste inimestega, lõpuks lepivad nad üksindusega, tundes vahel ahastust. On erakuid, misantroope, kes põlgavad inimesi, kuigi tihti on nad võtnud koera või kassi või kanaarilinnu või hoopis raamatud.
On aga ka religioosseid erakuid, kes elavad vaimse täiustumise eesmärgiga, kes on andunud Jumalale, Jeesusele või Buddhale või Taole või Brahmanile... Nad pole tegelikult kunagi üksi, sest neil on vaimne kaaslane ja sageli on nende jaoks ka surnud elavad.
Tegelikult on ideaalseks eluasemeks erakutele meie maailmas korterelamute korter. Erak vajab vähe elupinda. Ühe-kahetoaline korter on küllaldane kong erakule. Kui on töö, mis annab kasina toidu ning üüri tasumiseks raha ning see töö ei võta palju aega, siis võib erak tunda end erakordselt hästi oma korterkongis. Samuti erakpensionärid. Jah, just pensionäridest erakutele on korterelamud ideaalseteks paikadeks oma elu elamiseks. Ja kui erakule on veel Taevas lahti ning surnud kaaslasteks, siis mida veel tahta! Kui on veel vaimsed huvid, siis keegi ei saa keelata teha seda, mida tahad. Ja pole kedagi ütlemas, mida pead tegema. Täielik sõltumatus ühiskonnast on eraku rõõm. Ta tänab igapäevase toidu ja peavarju eest ning on õnnelik oma üksinduses. Ja vaimud on rahul temaga, sest ta ei häiri kedagi. Ja tal pole kahju lahkuda siit maailmast, sest ta ei jäta ühtegi jälge maha, tal pole sidemeid selle maailmaga, ta on rahus nii elus kui surmas.
### Response:
Kriisijutuke| Jaan Tooming. Üksinduse vaevad ja rõõmud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesmärk oli luua põhjamaisesse kliimasse sobivad elamute temperatuuri- ja niiskuskoormuse mudelid. TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi lektor Simo Ilomets ütles, et uuringus keskendusid nad kahele hoone sisekliima põhinäitajale – siseõhu temperatuurile ja niiskusele. "On selge, et liigne niiskus hoones ei kahjusta mitte ainult selle elanikke, vaid mõjub kahjulikult ka hoonele endale, kahjuks veel siiani on sageli esinev hallitus majades otsese liigniiskuse tulemus," ütles Ilomets.
Ilomets pakub talvise õhuniiskuse suurendamiseks välja kaks võimalust. "Siseõhu temperatuuri vähendamist (eelkõige ülekütmise vältimist) ja kaasaegsetes renoveeritud hoonetes õhuniisutajate kasutamist. Kindlasti ei tohiks aga õhku täiendavalt niisutada vanemates, renoveerimata ja lisasoojustamata välisseintega raudbetoon- ja telliskorterelamutes, kus ventilatsioon on reeglina ebapiisav."
Uurimistöö aluseks võeti terve aasta vältel toimunud paarisaja Eesti korteri ja eramu sisekliima analüüs, mis põhines temperatuuri ja suhtelise niiskuse mõõtetulemustel elamute magamis- või elutubades. Saadud andmete põhjal loodud sisekliima suhtelise niiskuse mudelid kontrolliti Soome mõõtetulemustega, mis lisab mudelitele usaldusväärsust.
Uuringusse kaasati enam kui kümne erineva piirkonna välisõhu temperatuuri ja suhtelise niiskuse andmed üle terve maailma Põhja- ja Kesk-Euroopast Põhja-Ameerika ja Jaapanini. Vaatluse all riigid nii jahedast, külmast kui ka arktilistest piirkondadest, kus elamu sisekeskkonna jahutamise vajadus puudub sootuks või on marginaalne võrreldes küttevajadusega.
Järeldused saab lühidalt kokku nii: külm välisõhk (-10...-20 °C ja külmem) ei mõjuta oluliselt siseõhu niiskustaset, kuna külmas õhus on väga vähe niiskust. Samas kui soojem välisõhk (ca +5 kraadist °C ülespoole) mõjutab oluliselt sisekliima niiskustaset. Niiskem välisõhk tähendab ka niiskemat siseõhku.
Välisõhu niiskusest olulisemad näitajad on aga ruumi niiskuseraldus, mis sõltub asustustihedusest, ning ventilatsioon, mis viib niiskust ruumist välja. Saadud järelduste alusel pakkusid teadlased välja täiesti uued elamute sisekliima suhtelise niiskuse mudelid – külmade ilmadega on siseõhu suhteline niiskus olenevalt toa temperatuurist ja asustustihedusest vahemikus 10…35 protsenti (samas kui inimesele sobivaks suhtelise niiskuse alampiiriks võib lugeda 25...30 protsenti). Suveperioodil on mudeli kohaselt siseõhu keskmiseks suhteliseks niiskuseks 55 protsenti.
Uurimistulemuste põhjal saab väita, et Eesti elamutes põhjustavad siseõhu liigset kuivust talvel ja varakevadel järgmised tegurid:
Talve lõpus (märtsis) on siseõhk reeglina kuivem kui talve algul (november ja detsember) tulenevalt nii madalamast välisõhu suhtelisest niiskusest kui ka asjaolust, et sügisel hoone tarinditesse ja mööblisse akumuleerinud niiskus on talve jooksul välja ventileeritud;
Koos kasvava elatustasemega on kahanenud aga asustustihedus. Elamispinda on ehitatud juurde ning korterid on suuremad kui nõukogude ajal. Leibkondade koguarv on suurenenud, kuid leibkonna keskmine suurus vähenenud;
Uute ning terviklikult renoveeritud elamute kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid tagavad üldiselt nõutud õhuvahetuse, teatud juhtudel ventileeritakse võibolla isegi üle (eelkõige talvel);
Ülekütmine on järjest kasvav trend: viimaste uuringute ja küsitluste põhjal on tänapäeval siseõhu temperatuur elamutes elanike soovil keskmiselt 23–24, tihti ka 25 °C (optimaalseks peetakse 21–22 kraadi). Kuna küttekulud on võrreldes liisingu või üüri, kommunaalmaksete (s.h elektri) jt kuludega muutunud marginaalseks, siis kasutavadki elanikud võimalust nautida just nii sooja tuba, kui kellelegi vähegi meeldib.
Uuringust ilmus ajakirjas Canadian Journal of Civil Engineering teadusartikkel "Indoor climate loads for dwellings in different cold climates to assess hygrothermal performance of building envelopes". Artikli autorid on TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma lektor Simo Ilomets ja professor Targo Kalamees ning Fitsum Tariku Kanada ehitusteaduse tippkeskusest. | Ehitusteadlased selgitavad, miks on talvel siseruumides liiga kuiv õhk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesmärk oli luua põhjamaisesse kliimasse sobivad elamute temperatuuri- ja niiskuskoormuse mudelid. TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi lektor Simo Ilomets ütles, et uuringus keskendusid nad kahele hoone sisekliima põhinäitajale – siseõhu temperatuurile ja niiskusele. "On selge, et liigne niiskus hoones ei kahjusta mitte ainult selle elanikke, vaid mõjub kahjulikult ka hoonele endale, kahjuks veel siiani on sageli esinev hallitus majades otsese liigniiskuse tulemus," ütles Ilomets.
Ilomets pakub talvise õhuniiskuse suurendamiseks välja kaks võimalust. "Siseõhu temperatuuri vähendamist (eelkõige ülekütmise vältimist) ja kaasaegsetes renoveeritud hoonetes õhuniisutajate kasutamist. Kindlasti ei tohiks aga õhku täiendavalt niisutada vanemates, renoveerimata ja lisasoojustamata välisseintega raudbetoon- ja telliskorterelamutes, kus ventilatsioon on reeglina ebapiisav."
Uurimistöö aluseks võeti terve aasta vältel toimunud paarisaja Eesti korteri ja eramu sisekliima analüüs, mis põhines temperatuuri ja suhtelise niiskuse mõõtetulemustel elamute magamis- või elutubades. Saadud andmete põhjal loodud sisekliima suhtelise niiskuse mudelid kontrolliti Soome mõõtetulemustega, mis lisab mudelitele usaldusväärsust.
Uuringusse kaasati enam kui kümne erineva piirkonna välisõhu temperatuuri ja suhtelise niiskuse andmed üle terve maailma Põhja- ja Kesk-Euroopast Põhja-Ameerika ja Jaapanini. Vaatluse all riigid nii jahedast, külmast kui ka arktilistest piirkondadest, kus elamu sisekeskkonna jahutamise vajadus puudub sootuks või on marginaalne võrreldes küttevajadusega.
Järeldused saab lühidalt kokku nii: külm välisõhk (-10...-20 °C ja külmem) ei mõjuta oluliselt siseõhu niiskustaset, kuna külmas õhus on väga vähe niiskust. Samas kui soojem välisõhk (ca +5 kraadist °C ülespoole) mõjutab oluliselt sisekliima niiskustaset. Niiskem välisõhk tähendab ka niiskemat siseõhku.
Välisõhu niiskusest olulisemad näitajad on aga ruumi niiskuseraldus, mis sõltub asustustihedusest, ning ventilatsioon, mis viib niiskust ruumist välja. Saadud järelduste alusel pakkusid teadlased välja täiesti uued elamute sisekliima suhtelise niiskuse mudelid – külmade ilmadega on siseõhu suhteline niiskus olenevalt toa temperatuurist ja asustustihedusest vahemikus 10…35 protsenti (samas kui inimesele sobivaks suhtelise niiskuse alampiiriks võib lugeda 25...30 protsenti). Suveperioodil on mudeli kohaselt siseõhu keskmiseks suhteliseks niiskuseks 55 protsenti.
Uurimistulemuste põhjal saab väita, et Eesti elamutes põhjustavad siseõhu liigset kuivust talvel ja varakevadel järgmised tegurid:
Talve lõpus (märtsis) on siseõhk reeglina kuivem kui talve algul (november ja detsember) tulenevalt nii madalamast välisõhu suhtelisest niiskusest kui ka asjaolust, et sügisel hoone tarinditesse ja mööblisse akumuleerinud niiskus on talve jooksul välja ventileeritud;
Koos kasvava elatustasemega on kahanenud aga asustustihedus. Elamispinda on ehitatud juurde ning korterid on suuremad kui nõukogude ajal. Leibkondade koguarv on suurenenud, kuid leibkonna keskmine suurus vähenenud;
Uute ning terviklikult renoveeritud elamute kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid tagavad üldiselt nõutud õhuvahetuse, teatud juhtudel ventileeritakse võibolla isegi üle (eelkõige talvel);
Ülekütmine on järjest kasvav trend: viimaste uuringute ja küsitluste põhjal on tänapäeval siseõhu temperatuur elamutes elanike soovil keskmiselt 23–24, tihti ka 25 °C (optimaalseks peetakse 21–22 kraadi). Kuna küttekulud on võrreldes liisingu või üüri, kommunaalmaksete (s.h elektri) jt kuludega muutunud marginaalseks, siis kasutavadki elanikud võimalust nautida just nii sooja tuba, kui kellelegi vähegi meeldib.
Uuringust ilmus ajakirjas Canadian Journal of Civil Engineering teadusartikkel "Indoor climate loads for dwellings in different cold climates to assess hygrothermal performance of building envelopes". Artikli autorid on TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma lektor Simo Ilomets ja professor Targo Kalamees ning Fitsum Tariku Kanada ehitusteaduse tippkeskusest.
### Response:
Ehitusteadlased selgitavad, miks on talvel siseruumides liiga kuiv õhk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiri läbi viiv All England Club pole enda teatel lõpliku otsuseni veel jõudnud, kuid BBC andmetel on vastavat informatsiooni oodata 48 tunni jooksul.
Wimbledoni tenniseturniir peaks algama 29. juunil ja kestma kaks nädalat. Enne seda planeeritud Prantsusmaa lahtised on juba edasi lükatud septembrisse.
1877. aastast peetavat Wimbledoni tenniseturniiri pole pärast Teist maailmasõda kordagi ära jäetud. Mullu võitis meesüksikmängu Novak Djokovic ja naisüksikmängu Simona Halep. | BBC: Wimbledoni tenniseturniiri tänavu ilmselt ei toimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiri läbi viiv All England Club pole enda teatel lõpliku otsuseni veel jõudnud, kuid BBC andmetel on vastavat informatsiooni oodata 48 tunni jooksul.
Wimbledoni tenniseturniir peaks algama 29. juunil ja kestma kaks nädalat. Enne seda planeeritud Prantsusmaa lahtised on juba edasi lükatud septembrisse.
1877. aastast peetavat Wimbledoni tenniseturniiri pole pärast Teist maailmasõda kordagi ära jäetud. Mullu võitis meesüksikmängu Novak Djokovic ja naisüksikmängu Simona Halep.
### Response:
BBC: Wimbledoni tenniseturniiri tänavu ilmselt ei toimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädala eest esitas COVID-19 leviku tõkestamise teadusnõukoda valitsusele viiruse leviku tõkestamise raporti. Ehkki praeguseks ei ole midagi väga oluliselt muutunud, ei tähenda see, et homme saaks sama öelda, sest olukorda jälgitakse ja see võib pidevalt muutuda, ütles Lutsar ERR-ile pärast värsket arutelu valitsusega, kus ta eksperdina osales.
Tema sõnul on nõukoda praeguse strateegia kindlasti heaks kiitnud ja piirangud on praegusel ajahetkel piisavad.
"Kui võtame kogu Eesti uute juhtude arvu, siis see on olnud umbes 30 ringis päris mitu päeva, aga jällegi, peame vaatama detailidesse, piirkondadesse, et me mõnd neist maha ei maga. Siin on väga palju selliseid detaile," tõdes ta.
Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov ütles esmaspäeval, et suuremaks haiglakoormuse kasvuks valmistuvad meedikud nädala pooleteise pärast. Kui kauaks kõrghetk võib kestma jääda, on Lutsari sõnul praegu võimatu prognoosida.
"Kui vaatate eri riike, siis Hiinas hakkas see väga kiiresti langema, Itaalias oli tipp lame, aga nüüd ka langeb. Oleme liiga epideemia alguses, et öelda pikemaajalisi prognoose," lausus ta.
Eriolukord on Eestis esialgu kehtestatud 1. maini, kuid valitsus saab seda vajadusel pikendada. Ka selle üle, kas selleks ajaks on tõenäoline, et osa piiranguid võiks leevendada, ei soovinud Lutsar spekuleerida, märkides, et selleni on veel kuu aega.
"Sellel nädalal ei muutu kindlasti midagi, aga mis ja kuidas edasi läheb, on veel vara öelda," sõnas ta.
Koroonaviiruse vaktsiini uuringud käivad ja Euroopas on alanud või algamas ka mitmed ravimiuuringud. Lutsari sõnul on nende puhul tegu ravimitega, mis on turul mõnel teisel näidustusel juba olemas. Kokkuvõttes on aga olukord kogu maailmas ebaselge.
"Praegu lihtsalt keegi terves maailmas ei tea - mitte et meie Eestis ei tea, aga on väga paljud suuremad riigid kui Eesti, näiteks USA või Suurbritannia, kellel ei ole häid lahendusi," nentis mikrobioloogia professor. "Aga ühel päeval need tulevad."
Maski kandmine rahvarohkes kohas võiks muutuda normiks
Lutsar ütles pärast valitsusega kohtumist pressiteate vahendusel, et kõige kriitilisem on hoida inimeste kontaktide arv minimaalne, kuna on selgelt näha, et see toimib.
"Juhul kui inimesed võtavad piiranguid tõsiselt, näitavad prognoosid, et haigus suudetakse hoida kontrolli all ja haiglasüsteem tuleb sellega toime," rääkis ta.
Lutsari hinnangul muudab kriis tõenäoliselt käitumisnorme ja me peame õppima Aasia kogemusest kanda rahvarohketes kohtades viiruste leviku tõkestamiseks maske. See võiks muutuda sotsiaalseks normiks, mida ühiskond laiemalt aktsepteerib.
Viroloogidest ja arstidest koosnev töörühm töötab ka epideemiast väljumise meditsiinilise strateegia põhimõtete kallal. Teadlased rõhutavad, et väljumisstrateegia valimise aluseks saavad olla uuringud, mis näitavad, kui suur osa elanikkonnast on koroonaviirusega tegelikult kokku puutunud.
"Koroonaviirus levib Eestis ajal, mil arvestatav osa elanikest põeb ka teisi sarnaste nähtudega viirushaiguseid. Sellepärast on vaja võimalikult ulatuslikke uuringuid, mis näitavad, kui paljud inimesed on põdenud COVID-19. See annab meile olulist infot haiguse leviku sageduse ja dünaamika kohta," ütles professor.
COVID-19 tõrje teadusnõukotta kuuluvad lisaks professor Irja Lutsarile tervise arengu instituudi vanemteadur Kristi Rüütel, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving, Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits. Prognoosmudelite koostamisel on teadusnõukojal abis Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.
Teadusnõukoja tööd korraldab riigikantselei strateegiabüroo, kes tegeleb ka koroonaviiruse kriisist väljumise tervikliku strateegia koostamisega. | Koroonaviiruse tõkestamise nõukoda peab valitsuse senist strateegiat õigeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädala eest esitas COVID-19 leviku tõkestamise teadusnõukoda valitsusele viiruse leviku tõkestamise raporti. Ehkki praeguseks ei ole midagi väga oluliselt muutunud, ei tähenda see, et homme saaks sama öelda, sest olukorda jälgitakse ja see võib pidevalt muutuda, ütles Lutsar ERR-ile pärast värsket arutelu valitsusega, kus ta eksperdina osales.
Tema sõnul on nõukoda praeguse strateegia kindlasti heaks kiitnud ja piirangud on praegusel ajahetkel piisavad.
"Kui võtame kogu Eesti uute juhtude arvu, siis see on olnud umbes 30 ringis päris mitu päeva, aga jällegi, peame vaatama detailidesse, piirkondadesse, et me mõnd neist maha ei maga. Siin on väga palju selliseid detaile," tõdes ta.
Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov ütles esmaspäeval, et suuremaks haiglakoormuse kasvuks valmistuvad meedikud nädala pooleteise pärast. Kui kauaks kõrghetk võib kestma jääda, on Lutsari sõnul praegu võimatu prognoosida.
"Kui vaatate eri riike, siis Hiinas hakkas see väga kiiresti langema, Itaalias oli tipp lame, aga nüüd ka langeb. Oleme liiga epideemia alguses, et öelda pikemaajalisi prognoose," lausus ta.
Eriolukord on Eestis esialgu kehtestatud 1. maini, kuid valitsus saab seda vajadusel pikendada. Ka selle üle, kas selleks ajaks on tõenäoline, et osa piiranguid võiks leevendada, ei soovinud Lutsar spekuleerida, märkides, et selleni on veel kuu aega.
"Sellel nädalal ei muutu kindlasti midagi, aga mis ja kuidas edasi läheb, on veel vara öelda," sõnas ta.
Koroonaviiruse vaktsiini uuringud käivad ja Euroopas on alanud või algamas ka mitmed ravimiuuringud. Lutsari sõnul on nende puhul tegu ravimitega, mis on turul mõnel teisel näidustusel juba olemas. Kokkuvõttes on aga olukord kogu maailmas ebaselge.
"Praegu lihtsalt keegi terves maailmas ei tea - mitte et meie Eestis ei tea, aga on väga paljud suuremad riigid kui Eesti, näiteks USA või Suurbritannia, kellel ei ole häid lahendusi," nentis mikrobioloogia professor. "Aga ühel päeval need tulevad."
Maski kandmine rahvarohkes kohas võiks muutuda normiks
Lutsar ütles pärast valitsusega kohtumist pressiteate vahendusel, et kõige kriitilisem on hoida inimeste kontaktide arv minimaalne, kuna on selgelt näha, et see toimib.
"Juhul kui inimesed võtavad piiranguid tõsiselt, näitavad prognoosid, et haigus suudetakse hoida kontrolli all ja haiglasüsteem tuleb sellega toime," rääkis ta.
Lutsari hinnangul muudab kriis tõenäoliselt käitumisnorme ja me peame õppima Aasia kogemusest kanda rahvarohketes kohtades viiruste leviku tõkestamiseks maske. See võiks muutuda sotsiaalseks normiks, mida ühiskond laiemalt aktsepteerib.
Viroloogidest ja arstidest koosnev töörühm töötab ka epideemiast väljumise meditsiinilise strateegia põhimõtete kallal. Teadlased rõhutavad, et väljumisstrateegia valimise aluseks saavad olla uuringud, mis näitavad, kui suur osa elanikkonnast on koroonaviirusega tegelikult kokku puutunud.
"Koroonaviirus levib Eestis ajal, mil arvestatav osa elanikest põeb ka teisi sarnaste nähtudega viirushaiguseid. Sellepärast on vaja võimalikult ulatuslikke uuringuid, mis näitavad, kui paljud inimesed on põdenud COVID-19. See annab meile olulist infot haiguse leviku sageduse ja dünaamika kohta," ütles professor.
COVID-19 tõrje teadusnõukotta kuuluvad lisaks professor Irja Lutsarile tervise arengu instituudi vanemteadur Kristi Rüütel, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving, Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits. Prognoosmudelite koostamisel on teadusnõukojal abis Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.
Teadusnõukoja tööd korraldab riigikantselei strateegiabüroo, kes tegeleb ka koroonaviiruse kriisist väljumise tervikliku strateegia koostamisega.
### Response:
Koroonaviiruse tõkestamise nõukoda peab valitsuse senist strateegiat õigeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba saja aasta eest leiti, et mõned materjalid muutuvad väga madalatel temperatuuridel ülijuhtideks. Tavalises elektrijuhtmes muundub alati osa elektrivoolust soojuseks, kuid ülijuhis sellist kadu pole. "Praeguseks on neid teada sadu. Nähtud on väga ainulaadseid asju, kuid mikroskoopilisel tasandil mõistetakse ülijuhtivust üpris kehvasti," viitas praegu USA-s Rutgersi Ülikoolis töötav Blumberg.
Teooria on olnud eksperimentides nähtava seletamisega sageli mõnikümmend aastat maas. See raskendab ülijuhtide täiustamist. Hakatuseks töötab neist enamik endiselt alla -190 °C temperatuuri juures. Arusaamise parandamiseks on võimalik uurida erinevaid sümmeetria rikkumisi. Näiteks saab mõnedes ülijuhtides rikutud ajaline sümmeetria.
Sümmeetria börsil ja ülijuhtides
Argielus on ajasümmeetria rikkumine kergesti hoomatav ja seotud termodünaamika teise seadusega. "Teadmine eelmisest päevast või isegi tuhandest aastast ei aita meil täpselt ennustada, mis juhtub. Muidu vaataksin eilseid lehti ja teaksin täpselt, mida täna börsil teha," selgitas Blumberg. Sarnaselt ei lähe sassis tuba iseenesest korda.
Kõigi lihtsamate füüsikaseaduste, näiteks Newtoni seaduste, ja isegi kvantmehaanika seaduspärade puhul pole seevastu oluline, kumbapidi aeg jookseb.
Ülijuhtides on seotud ajaline sümmeetria ja selle rikkumine nende magnetiliste omadustega. "Erilistes ülijuhtides tekiks magnetväli koos ülijuhtivusega iseeneslikult, kuigi tavalises ülijuhis seda ei näe. Suur küsimus on, kas selliseid ülijuhte üldse leidub. Katseandmed on vastuolulised ja pole selge, kuidas see võiks tekkida," lisas professor. Teoreetikutel oleks küll mitu seletust, kuid nende seast õige valimine on raske.
Uudne eksperiment
Osad ettepanekutest ulatuvad 30–40 aasta taha. "Levis isegi arvamus, et sellest on arusaadud ning loodeti nende pealt ehitada kvantarvuteid ja muud taolist. Viimase aasta jooksul on aga selgunud, et üle maailma tehtud eksperimentide tulemused on vanade andmetega vastuolus. Eksperimente teinud teadlased on vigu tunnistatud," sõnas Blumberg. Vastuolu lahendamisel tulebki mängu Blumbergi ja teiste KBFI teadlaste kavandatav eksperiment.
Mõõtmisteks kasutatava aparaadi üks detailidest.
Uut tüüpi katsetega registreeritakse peegeldunud soojuskiirguse polarisatsioonitasandi pööret. Kui näiteks päikeselt tulnud valgus võngub kõigis võimalikes suundades, siis polariseerunud valguslained teevad seda vaid kindlas suunas. Sihti nimetataksegi polarisatsioonitasandiks. Katse täpne skeem on maailmas täiesti uudne. Mitmeid teisi optilisi mõõtmisi on küll tehtud, kuid need jätsid professori sõnul palju küsimusi lahtiseks.
Pärand pikemaks ajaks
Katseid saab teha vaid väga madalatel temperatuuridel, mis ulatuvad vaid mõni sajandik kraadi üle absoluutse nulltemperatuuri ehk −273,15 °C. Nõnda tuleb kasutada osa uurimistoetusest spetsiaalse külmalabori rajamiseks ja ehitada mitmeid väga tundlikeks mõõtmiseks tarvilikke seadmeid. Neid saaks kasutada pikalt ka paljude teiste süsteemide uurimiseks.
"Teine pool grandist läheb noorema põlvkonna palga jaoks, sh ka järeldoktorite ja tudengite palkamiseks," lisa Blumberg. Suurem osa vajalikust oskusteabest loodetakse leida KBFI varasemate kogemuste baasilt kohapealt ja teha koostööd ka näiteks Tartu Ülikooliga. Üksikasjad on grandi uudsuse tõttu alles lahtised.
Tehtavatest alusuuringutest võiks kasu olla näiteks meditsiinis ja kõrge energia füüsikas. Uuritavad kvantnähtused avavad ukse uutele ka võimalikele rakendustele kvantarvutite, ülitäpsete aatomkellade ja täppisseadmete loomisel. "Meie töö ja selliste väljundite vahel on õige mitu sammu, kuid teiselt poolt algavad kõik asjad väga aeglaselt ja võivad ühel hetkel hüppeliselt areneda," viitas Blumbeg.
Esimese põlvkonna katseseadmete ehitamiseks ja testimiseks kulub hinnanguliselt aasta, misjärel võib alata ääriveeri teadustöö. Kuna esimene põlvkond pole tavaliselt selleks kõige parem, hakatakse loodud lahendusi üha täiustama. Esimesi teadustulemusi võib oodata mõne aasta pärast.
Projektiga seotud KBFI teadlased Toomas Rõõm, Kirill Amelin ja Urmas Nagel.
---
Kokku esitati seekord Euroopa Teadusnõukogule 1881 granditaotlust, neist rahuldati 185. Blumberg esitas avalduse "ERC Advanced Grant" kategoorias, kus anti välja vaid kuus granti. Ajalukku vaadates on saanud ERC grandi üheksa Eestis tegutsevat teadlast, Blumbegi oma on neist suurim, küündides 2,5 miljonini. Mujal Euroopas töötamiseks on saanud ERC grandi kaheksa eesti päritolu teadlast.
Girš Blumberg veetis koolipõlve Viljandis, misjärel ta lõpetas Tartu Ülikooli 1981. aastal. Samal aastal asus ta tööle KBFI-sse. Ta kaitses oma doktoritööd aastal 1987. Alates 1992. aastast on ta jaganud tööaega Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel. Aastast 2008. on ta Rutgersi Ülikooli professor Ameerika Ühendriikides. | Eesti füüsik hakkab Euroopa rekordgrandi toel ülijuhtivust uurima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba saja aasta eest leiti, et mõned materjalid muutuvad väga madalatel temperatuuridel ülijuhtideks. Tavalises elektrijuhtmes muundub alati osa elektrivoolust soojuseks, kuid ülijuhis sellist kadu pole. "Praeguseks on neid teada sadu. Nähtud on väga ainulaadseid asju, kuid mikroskoopilisel tasandil mõistetakse ülijuhtivust üpris kehvasti," viitas praegu USA-s Rutgersi Ülikoolis töötav Blumberg.
Teooria on olnud eksperimentides nähtava seletamisega sageli mõnikümmend aastat maas. See raskendab ülijuhtide täiustamist. Hakatuseks töötab neist enamik endiselt alla -190 °C temperatuuri juures. Arusaamise parandamiseks on võimalik uurida erinevaid sümmeetria rikkumisi. Näiteks saab mõnedes ülijuhtides rikutud ajaline sümmeetria.
Sümmeetria börsil ja ülijuhtides
Argielus on ajasümmeetria rikkumine kergesti hoomatav ja seotud termodünaamika teise seadusega. "Teadmine eelmisest päevast või isegi tuhandest aastast ei aita meil täpselt ennustada, mis juhtub. Muidu vaataksin eilseid lehti ja teaksin täpselt, mida täna börsil teha," selgitas Blumberg. Sarnaselt ei lähe sassis tuba iseenesest korda.
Kõigi lihtsamate füüsikaseaduste, näiteks Newtoni seaduste, ja isegi kvantmehaanika seaduspärade puhul pole seevastu oluline, kumbapidi aeg jookseb.
Ülijuhtides on seotud ajaline sümmeetria ja selle rikkumine nende magnetiliste omadustega. "Erilistes ülijuhtides tekiks magnetväli koos ülijuhtivusega iseeneslikult, kuigi tavalises ülijuhis seda ei näe. Suur küsimus on, kas selliseid ülijuhte üldse leidub. Katseandmed on vastuolulised ja pole selge, kuidas see võiks tekkida," lisas professor. Teoreetikutel oleks küll mitu seletust, kuid nende seast õige valimine on raske.
Uudne eksperiment
Osad ettepanekutest ulatuvad 30–40 aasta taha. "Levis isegi arvamus, et sellest on arusaadud ning loodeti nende pealt ehitada kvantarvuteid ja muud taolist. Viimase aasta jooksul on aga selgunud, et üle maailma tehtud eksperimentide tulemused on vanade andmetega vastuolus. Eksperimente teinud teadlased on vigu tunnistatud," sõnas Blumberg. Vastuolu lahendamisel tulebki mängu Blumbergi ja teiste KBFI teadlaste kavandatav eksperiment.
Mõõtmisteks kasutatava aparaadi üks detailidest.
Uut tüüpi katsetega registreeritakse peegeldunud soojuskiirguse polarisatsioonitasandi pööret. Kui näiteks päikeselt tulnud valgus võngub kõigis võimalikes suundades, siis polariseerunud valguslained teevad seda vaid kindlas suunas. Sihti nimetataksegi polarisatsioonitasandiks. Katse täpne skeem on maailmas täiesti uudne. Mitmeid teisi optilisi mõõtmisi on küll tehtud, kuid need jätsid professori sõnul palju küsimusi lahtiseks.
Pärand pikemaks ajaks
Katseid saab teha vaid väga madalatel temperatuuridel, mis ulatuvad vaid mõni sajandik kraadi üle absoluutse nulltemperatuuri ehk −273,15 °C. Nõnda tuleb kasutada osa uurimistoetusest spetsiaalse külmalabori rajamiseks ja ehitada mitmeid väga tundlikeks mõõtmiseks tarvilikke seadmeid. Neid saaks kasutada pikalt ka paljude teiste süsteemide uurimiseks.
"Teine pool grandist läheb noorema põlvkonna palga jaoks, sh ka järeldoktorite ja tudengite palkamiseks," lisa Blumberg. Suurem osa vajalikust oskusteabest loodetakse leida KBFI varasemate kogemuste baasilt kohapealt ja teha koostööd ka näiteks Tartu Ülikooliga. Üksikasjad on grandi uudsuse tõttu alles lahtised.
Tehtavatest alusuuringutest võiks kasu olla näiteks meditsiinis ja kõrge energia füüsikas. Uuritavad kvantnähtused avavad ukse uutele ka võimalikele rakendustele kvantarvutite, ülitäpsete aatomkellade ja täppisseadmete loomisel. "Meie töö ja selliste väljundite vahel on õige mitu sammu, kuid teiselt poolt algavad kõik asjad väga aeglaselt ja võivad ühel hetkel hüppeliselt areneda," viitas Blumbeg.
Esimese põlvkonna katseseadmete ehitamiseks ja testimiseks kulub hinnanguliselt aasta, misjärel võib alata ääriveeri teadustöö. Kuna esimene põlvkond pole tavaliselt selleks kõige parem, hakatakse loodud lahendusi üha täiustama. Esimesi teadustulemusi võib oodata mõne aasta pärast.
Projektiga seotud KBFI teadlased Toomas Rõõm, Kirill Amelin ja Urmas Nagel.
---
Kokku esitati seekord Euroopa Teadusnõukogule 1881 granditaotlust, neist rahuldati 185. Blumberg esitas avalduse "ERC Advanced Grant" kategoorias, kus anti välja vaid kuus granti. Ajalukku vaadates on saanud ERC grandi üheksa Eestis tegutsevat teadlast, Blumbegi oma on neist suurim, küündides 2,5 miljonini. Mujal Euroopas töötamiseks on saanud ERC grandi kaheksa eesti päritolu teadlast.
Girš Blumberg veetis koolipõlve Viljandis, misjärel ta lõpetas Tartu Ülikooli 1981. aastal. Samal aastal asus ta tööle KBFI-sse. Ta kaitses oma doktoritööd aastal 1987. Alates 1992. aastast on ta jaganud tööaega Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel. Aastast 2008. on ta Rutgersi Ülikooli professor Ameerika Ühendriikides.
### Response:
Eesti füüsik hakkab Euroopa rekordgrandi toel ülijuhtivust uurima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pingestatud õhustikuga lühiromaan viib meid maailma, mis on läbi imbunud nähtamatust mürgist: see tapab loomi, võtab võimust inimeste kehade üle ja halvab nende meeled. Puhkusest maal kujuneb painaja ning hämaras, elu ja surma vahetsoonis viibivad tegelased püüavad sündmusi mõttes taastades toimunut mõista.
Katkend:
Need on nagu väiksed ussid.
Missugused ussid?
Nagu väiksed ussid, igal pool.
Kõneleja on poiss, ta ütleb mulle sõnu kõrva sisse. Mina olen küsija.
Kas ussid on keha sees?
Jah, keha sees.
Kas need on nagu vihmaussid?
Ei, need on teistsugused ussid.
On pime ja ma ei näe midagi. Linad on karedad, need kisuvad mu keha all käkrasse. Ma ei saa liigutada, ütlen.
See on ussidest. Tuleb kannatada ja oodata. Ja ootamise ajal tuleb tabada ära see täpne hetk, kui ussid tekivad.
Miks?
Sest see on tähtis, see on kõikide jaoks väga tähtis.
Katsun noogutada, ent mu keha ei kuuletu.
Mis aias veel juhtub? Kas mina olen ka seal?
Ei, sind pole, aga seal on sinu ema Carla. Tutvusin temaga mõne päeva eest, kui olime äsja maale jõudnud.
Mida Carla teeb?
Lõpetab kohvijoomise ja paneb tassi murule, oma lamamistooli kõrvale.
Mis veel?
Ta tõuseb ja eemaldub. Ta unustab oma plätud, mis jäävad mõne meetri kaugusele basseinitrepile, aga ma ei ütle midagi.
Miks?
Sest ma tahan näha, mida ta teeb.
Ja mida ta teeb?
Ta paneb käekoti õlale ja kõnnib oma kuldsetes päevitusriietes auto juurde. Me tunneme teineteise suhtes mingit tõmmet, ja teinekord vastupidi kerget tõrget, teatud olukordades tajun seda selgelt. Oled sa kindel, et need tähelepanekud on vajalikud? Kas meil on selleks aega?
Tähelepanekud on väga tähtsad. Miks te aias olete?
Sest me tulime just järve äärest ja sinu ema ei taha minu poole sisse astuda.
Ta ei taha tüli teha.
Mis mõttes? Ma pean muudkui sisse ja välja käima, tooma algul limonaadi, siis päevituskreemi. Ei ütleks, et see mulle tüli ei tee.
Miks te järve ääres käisite?
Ta tahtis, et ma teda sõitma õpetaksin, ta olevat alati tahtnud autot juhtida, aga järve ääres ei jätkunud meil kummalgi piisavalt kannatust.
Mida ta nüüd aias teeb?
Avab mu auto ukse, istub rooli taha ja sobrab natuke aega oma kotis. Mina tõstan jalad lamamistoolilt maha ja ootan. Liiga palav on. Siis tüdineb Carla kotis tuhnimisest ja haarab mõlema käega roolist. Ta jääb korraks nõnda istuma, vaadates värava poole, või ehk oma kodu poole, kusagile värava taha.
Mis veel? Miks sa vait jääd?
Ma olen kuidagi kinni selles loos, näen seda täiesti selgelt, aga kohati on mul raske edasi rääkida. Kas see võib olla sellest, mida õed mulle süstivad?
Ei.
Aga mõne tunni pärast ma suren, on ju nii? Kummaline, ma olen nii rahulik. Isegi kui sa mulle seda ei ütle, tean seda ikkagi, ja ometi on võimatu sellist asja endale tunnistada.
Kõik see pole üldse tähtis. Me kaotame aega.
Aga see on ju tõsi? Ma suren.
Mis aias veel toimub?
Carla toetab lauba roolile ja tema õlad vapuvad kergelt, ta hakkab nutma. Kas sa arvad, et varsti on käes see hetk, kui tekivad ussid?
Räägi edasi, ära unusta üksikasju.
Carla ei tee häält, aga ma siiski tõusen ja kõnnin tema suunas. Ta hakkas mulle meeldima kohe esimesest päevast peale, kui nägin teda päikese käes kaht suurt plastpange tassimas, punased juuksed suures krunnis, jalas teksatunked. Ma polnud teismeeast saadik kellelgi selliseid tunkesid näinud, ja ma ise pakkusin talle limonaadi ning kutsusin ta järgmisel hommikul matet jooma, ja ülej.rgmisel hommikul, ja üleülejärgmisel. Kas need üksikasjad on tähtsad?
Täpne hetk peitubki mõnes üksikasjas, peab tähelepanelik olema.
Lähen läbi aia. Basseinist mööda põigates vaatan söögitoa suurest aknast sisse ja kontrollin, kas mu tütar Nina ikka endiselt magab, suur plüüsmutt kaisus. Istun autosse juhi kõrvalistmele, aga jätan ukse lahti ja kerin akna alla, sest on hirmus palav. Suur krunn Carla peas on natuke ühele küljele längu vajunud. Kui ta tajub mu kohaolu, seda, et olen jälle tema kõrval, naaldub ta istme seljatoele ning vaatab mulle otsa.
"Kui ma sulle sellest räägin," ütleb ta, "ei taha sa mind enam näha."
Otsin sobivat vastust, midagi stiilis "Carla, jäta nüüd, nalja teed või", aga vaatan hoopis tema kramplikult pedaalidele surutud varbaid, pikki sääri, peenikesi, ent tugevaid käsivarsi. Mulle teeb meelehärmi, et minust kümme aastat vanem naine on minust nii palju ilusam.
"Kui ma sulle räägin," ütleb ta, "siis sa ei taha enam, et ta Ninaga mängiks."
"Carla, mis sa nüüd, miks ma ei taha."
"Sa ei taha, Amanda," ütleb ta, ja tema silmadesse valguvad pisarad.
"Mis ta nimi on?"
"David."
"Kas ta on sinu poeg?"
Carla noogutab. See poeg oled sina, David.
Ma tean, räägi edasi.
Ta pühib sõrmenukkidega pisarad ja tema kuldsed käevõrud kõlisevad. Mina polnud sind kunagi näinud, aga kui ma mainisin meie üürikodu majahoidjale härra Geserile, et suhtleme Carlaga, küsis tema kohe, kas ma olen sinuga kohtunud. Carla ütleb:
"Ta oli. Nüüd enam ei ole."
Vaatan talle arusaamatuses otsa.
"Ta ei ole enam minu."
"Laps on kogu eluks, Carla."
"Ei, kullake," ütleb ta. Carlal on pikad küüned ja ta viibutab sõrmedega oma suu ees.
Siis meenub mulle mu mehe suitsupakk, ma avan kindalaeka ja ulatan Carlale sigaretid koos välgumihkliga. Ta peaaegu krahmab need mul käest ja meie vahel õhus on viivuks tunda tema päevituskreemi hõngu.
"Kui David sündis, oli ta tõeline päikesepoiss."
"Jaa, muidugi," ütlen, ja taipan korraga, et mul on aeg vait jääda.
"Kui ta mulle esimest korda sülle anti, olin kohutavalt mures. Ma olin kindel, et lapsel on mõni sõrm puudu." Ta naeratab meenutuse peale, sigaret huulte vahel, ja paneb selle siis põlema. "Õde ütles, et vahel teeb narkoos paranoiliseks, ja ma ei saanud tõesti enne rahu, kui olin kaks korda tema mõlema käe sõrmed kokku lugenud. Mida kõike ma nüüd ei annaks, et Davidil poleks muud häda kui üks sõrm puudu."
"Aga mis tal siis viga on?"
"Ausõna, Amanda, ta oli tõeline päikesekiir, ta oli minu päikesepoiss. Tal oli kogu päeva naeratus suul. Üle kõige meeldis talle õues olla. David armastas hullupööra mänguväljakul käia, väiksest peale. Tead ju ise, siin ei saa käruga hästi liikuma. Külas küll, aga siit mänguplatsini tuleb minna suvemajade ja raudteeäärsete hurtsikute vahelt, porisel ajal on see jube tüütu, aga talle nii väga meeldis, et tassisin teda kuni kolmeaastaseni süles sinna, kõik kaksteist kvartalit. Kui ta liumäge nägi, hakkas kilkama. Kus siin autos tuhatoos on?"
See on armatuurlaua all. Võtan toosi välja ja ulatan Carlale.
"Siis jäi David haigeks, see oli enam-vähem samal ajal, umbes kuus aastat tagasi. See oli keeruline aeg. Olin just hakanud Sotomayori farmis tööl käima. Esimest korda elus käisin tööl. Tegin talle raamatupidamist, kuigi raamatupidamisega oli sel õige vähe pistmist. Ütleme nii, et ma hoidsin tal paberid korras ja aitasin arvutada, aga mulle oli see vahelduseks. Käisin küla peal asju ajamas, kenasti riides ja puha. Sul seal pealinnas on teine asi, aga siin peab glamuuri kuidagi õigustama, ja töö oli suurepärane ettekääne."
"Ja sinu mees?"
"Omar kasvatas hobuseid. Nii see oli. Ta oli siis hoopis teine mees, see Omar."
"Ma vist nägin teda eile, kui me Ninaga jalutamas käisime. Ta sõitis kaubikuga mööda, aga ta ei vastanud meie tervitusele."
"Jah, nüüd ta ongi selline," ütleb Carla pead vangutades. "Kui me tuttavaks saime, siis ta küll naeratas ja kasvatas võidusõiduhobuseid. Need olid tal küla teises otsas, järvest edasi, aga kui ma rasedaks jäin, tõi ta kõik siia. See siin on minu vanemate maja. Omar ütles, et kui äri käima läheb, saame kõvasti pappi ja teeme remonti. Mina tahtsin põrandale vaipa. Tõsi, sellises kohas on see täiesti pöörane mõte, aga kuidas ma sellest unistasin. Omaril oli kaks vinget mära, kellest olid sündinud Tristeza Cat ja Gamuza Fina, kes olid juba müüdud ja võistlesid, ning võistlevad praegugi Palermos ja San Isidros. Siis sündisid veel kaks mära ja üks täkkvarss, aga nende nimesid ma enam ei mäleta. Et selles äris kuhugi jõuda, peab sul olema hea sugutäkk, ja Omar sai laenata parimat. Ta eraldas märadele piirdeaiaga ühe maalapi, selle taha tegi kopli täkkudele, istutas lutserni ja seejärel hakkas vähehaaval talli ehitama. Tal oli kokkulepe, et ta saab täku korraga paariks-kolmeks päevaks. Kui varsad maha müüakse, saab täku peremees neljandiku hinnast endale. See on suur raha, sest kui sugutäkk on hea ja varsad hästi hoitud, saab ühe eest 200 000 kuni 250 000 peesot. Ühesõnaga, see kuldaväärt hobu oli meie juures. Omar vaatas tema järele päev läbi, kõmpis tal visalt kannul ja luges kokku, mitu korda ta kummagi mära otsa ronis. Kui mu mees pidi ära käima, ootas ta, kuni ma Sotomayori juurest tagasi olen, ja siis oli minu kord valvata, aga nagu arvata võid, heitsin ma talle ainult aeg-ajalt köögiaknast pilgu peale. Ja siis ükskord õhtul pesen ma nõusid ja taipan korraga, et pole juba jupp aega täkku näinud. Lähen teise akna juurde, siis kolmanda juurde, kust näeb maja taha, aga ei midagi: märad on seal, ent täkust pole jälgegi. Haaran sülle Davidi, kes juba kõndis ja püüdis kogu selle aja mul sabas püsida, ning lähen välja. Siin polnud pikalt aru pidada, hobune kas on või teda ei ole. Ilmselgelt oli ta miskipärast üle tara hüpanud. Teinekord seda juhtub. Läksin talli juurde, palvetades, et ta jumalapärast seal oleks, aga ei kedagi. Mulle meenus ojake, mis on kitsas, aga sügava kaldaga, hobune võis seal juua, nii et majast pole nähagi. Mäletan, kuidas David päris, mis viga, olin ta enne majast väljumist sülle võtnud, poiss hoidis mul kaela ümbert kinni ja tema hääl hüples mu jooksusammude taktis. "Emme, näe!" ütles David. Ja seal see täkk oligi, jõi oja ääres. Nüüd ta enam ei ütle mulle emme. Läksime sinnapoole ja David tahtis maha. Ütlesin talle, et ta hobuse juurde ei läheks. Lähenesin loomale väikeste sammudega. Algul ta taganes pisut, aga ma olin kannatlik ja lõpuks lasi ta mind ligi. Sain ohjadest kinni. Oli see vast kergendus, mäletan seda selgesti, ma ohkasin ja ütlesin valjusti: "Kui sa mul ära oleks kadunud, oleksin oma kodust ka ilma jäänud, igavene roju." Saad aru, Amanda, see on nagu see sõrm, mille ma kartsin Davidil puudu olevat. Sa mõtled, et maja kaotamine on kõige hullem asi, aga tegelikult on hullematki, ja sa annaksid oma maja ja elu, et saada tagasi sellesse hetke ja lasta selle neetud looma ohjadest lahti." | Loe katkendit Samanta Schweblini lühiromaanist "Nähtamatu niit" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pingestatud õhustikuga lühiromaan viib meid maailma, mis on läbi imbunud nähtamatust mürgist: see tapab loomi, võtab võimust inimeste kehade üle ja halvab nende meeled. Puhkusest maal kujuneb painaja ning hämaras, elu ja surma vahetsoonis viibivad tegelased püüavad sündmusi mõttes taastades toimunut mõista.
Katkend:
Need on nagu väiksed ussid.
Missugused ussid?
Nagu väiksed ussid, igal pool.
Kõneleja on poiss, ta ütleb mulle sõnu kõrva sisse. Mina olen küsija.
Kas ussid on keha sees?
Jah, keha sees.
Kas need on nagu vihmaussid?
Ei, need on teistsugused ussid.
On pime ja ma ei näe midagi. Linad on karedad, need kisuvad mu keha all käkrasse. Ma ei saa liigutada, ütlen.
See on ussidest. Tuleb kannatada ja oodata. Ja ootamise ajal tuleb tabada ära see täpne hetk, kui ussid tekivad.
Miks?
Sest see on tähtis, see on kõikide jaoks väga tähtis.
Katsun noogutada, ent mu keha ei kuuletu.
Mis aias veel juhtub? Kas mina olen ka seal?
Ei, sind pole, aga seal on sinu ema Carla. Tutvusin temaga mõne päeva eest, kui olime äsja maale jõudnud.
Mida Carla teeb?
Lõpetab kohvijoomise ja paneb tassi murule, oma lamamistooli kõrvale.
Mis veel?
Ta tõuseb ja eemaldub. Ta unustab oma plätud, mis jäävad mõne meetri kaugusele basseinitrepile, aga ma ei ütle midagi.
Miks?
Sest ma tahan näha, mida ta teeb.
Ja mida ta teeb?
Ta paneb käekoti õlale ja kõnnib oma kuldsetes päevitusriietes auto juurde. Me tunneme teineteise suhtes mingit tõmmet, ja teinekord vastupidi kerget tõrget, teatud olukordades tajun seda selgelt. Oled sa kindel, et need tähelepanekud on vajalikud? Kas meil on selleks aega?
Tähelepanekud on väga tähtsad. Miks te aias olete?
Sest me tulime just järve äärest ja sinu ema ei taha minu poole sisse astuda.
Ta ei taha tüli teha.
Mis mõttes? Ma pean muudkui sisse ja välja käima, tooma algul limonaadi, siis päevituskreemi. Ei ütleks, et see mulle tüli ei tee.
Miks te järve ääres käisite?
Ta tahtis, et ma teda sõitma õpetaksin, ta olevat alati tahtnud autot juhtida, aga järve ääres ei jätkunud meil kummalgi piisavalt kannatust.
Mida ta nüüd aias teeb?
Avab mu auto ukse, istub rooli taha ja sobrab natuke aega oma kotis. Mina tõstan jalad lamamistoolilt maha ja ootan. Liiga palav on. Siis tüdineb Carla kotis tuhnimisest ja haarab mõlema käega roolist. Ta jääb korraks nõnda istuma, vaadates värava poole, või ehk oma kodu poole, kusagile värava taha.
Mis veel? Miks sa vait jääd?
Ma olen kuidagi kinni selles loos, näen seda täiesti selgelt, aga kohati on mul raske edasi rääkida. Kas see võib olla sellest, mida õed mulle süstivad?
Ei.
Aga mõne tunni pärast ma suren, on ju nii? Kummaline, ma olen nii rahulik. Isegi kui sa mulle seda ei ütle, tean seda ikkagi, ja ometi on võimatu sellist asja endale tunnistada.
Kõik see pole üldse tähtis. Me kaotame aega.
Aga see on ju tõsi? Ma suren.
Mis aias veel toimub?
Carla toetab lauba roolile ja tema õlad vapuvad kergelt, ta hakkab nutma. Kas sa arvad, et varsti on käes see hetk, kui tekivad ussid?
Räägi edasi, ära unusta üksikasju.
Carla ei tee häält, aga ma siiski tõusen ja kõnnin tema suunas. Ta hakkas mulle meeldima kohe esimesest päevast peale, kui nägin teda päikese käes kaht suurt plastpange tassimas, punased juuksed suures krunnis, jalas teksatunked. Ma polnud teismeeast saadik kellelgi selliseid tunkesid näinud, ja ma ise pakkusin talle limonaadi ning kutsusin ta järgmisel hommikul matet jooma, ja ülej.rgmisel hommikul, ja üleülejärgmisel. Kas need üksikasjad on tähtsad?
Täpne hetk peitubki mõnes üksikasjas, peab tähelepanelik olema.
Lähen läbi aia. Basseinist mööda põigates vaatan söögitoa suurest aknast sisse ja kontrollin, kas mu tütar Nina ikka endiselt magab, suur plüüsmutt kaisus. Istun autosse juhi kõrvalistmele, aga jätan ukse lahti ja kerin akna alla, sest on hirmus palav. Suur krunn Carla peas on natuke ühele küljele längu vajunud. Kui ta tajub mu kohaolu, seda, et olen jälle tema kõrval, naaldub ta istme seljatoele ning vaatab mulle otsa.
"Kui ma sulle sellest räägin," ütleb ta, "ei taha sa mind enam näha."
Otsin sobivat vastust, midagi stiilis "Carla, jäta nüüd, nalja teed või", aga vaatan hoopis tema kramplikult pedaalidele surutud varbaid, pikki sääri, peenikesi, ent tugevaid käsivarsi. Mulle teeb meelehärmi, et minust kümme aastat vanem naine on minust nii palju ilusam.
"Kui ma sulle räägin," ütleb ta, "siis sa ei taha enam, et ta Ninaga mängiks."
"Carla, mis sa nüüd, miks ma ei taha."
"Sa ei taha, Amanda," ütleb ta, ja tema silmadesse valguvad pisarad.
"Mis ta nimi on?"
"David."
"Kas ta on sinu poeg?"
Carla noogutab. See poeg oled sina, David.
Ma tean, räägi edasi.
Ta pühib sõrmenukkidega pisarad ja tema kuldsed käevõrud kõlisevad. Mina polnud sind kunagi näinud, aga kui ma mainisin meie üürikodu majahoidjale härra Geserile, et suhtleme Carlaga, küsis tema kohe, kas ma olen sinuga kohtunud. Carla ütleb:
"Ta oli. Nüüd enam ei ole."
Vaatan talle arusaamatuses otsa.
"Ta ei ole enam minu."
"Laps on kogu eluks, Carla."
"Ei, kullake," ütleb ta. Carlal on pikad küüned ja ta viibutab sõrmedega oma suu ees.
Siis meenub mulle mu mehe suitsupakk, ma avan kindalaeka ja ulatan Carlale sigaretid koos välgumihkliga. Ta peaaegu krahmab need mul käest ja meie vahel õhus on viivuks tunda tema päevituskreemi hõngu.
"Kui David sündis, oli ta tõeline päikesepoiss."
"Jaa, muidugi," ütlen, ja taipan korraga, et mul on aeg vait jääda.
"Kui ta mulle esimest korda sülle anti, olin kohutavalt mures. Ma olin kindel, et lapsel on mõni sõrm puudu." Ta naeratab meenutuse peale, sigaret huulte vahel, ja paneb selle siis põlema. "Õde ütles, et vahel teeb narkoos paranoiliseks, ja ma ei saanud tõesti enne rahu, kui olin kaks korda tema mõlema käe sõrmed kokku lugenud. Mida kõike ma nüüd ei annaks, et Davidil poleks muud häda kui üks sõrm puudu."
"Aga mis tal siis viga on?"
"Ausõna, Amanda, ta oli tõeline päikesekiir, ta oli minu päikesepoiss. Tal oli kogu päeva naeratus suul. Üle kõige meeldis talle õues olla. David armastas hullupööra mänguväljakul käia, väiksest peale. Tead ju ise, siin ei saa käruga hästi liikuma. Külas küll, aga siit mänguplatsini tuleb minna suvemajade ja raudteeäärsete hurtsikute vahelt, porisel ajal on see jube tüütu, aga talle nii väga meeldis, et tassisin teda kuni kolmeaastaseni süles sinna, kõik kaksteist kvartalit. Kui ta liumäge nägi, hakkas kilkama. Kus siin autos tuhatoos on?"
See on armatuurlaua all. Võtan toosi välja ja ulatan Carlale.
"Siis jäi David haigeks, see oli enam-vähem samal ajal, umbes kuus aastat tagasi. See oli keeruline aeg. Olin just hakanud Sotomayori farmis tööl käima. Esimest korda elus käisin tööl. Tegin talle raamatupidamist, kuigi raamatupidamisega oli sel õige vähe pistmist. Ütleme nii, et ma hoidsin tal paberid korras ja aitasin arvutada, aga mulle oli see vahelduseks. Käisin küla peal asju ajamas, kenasti riides ja puha. Sul seal pealinnas on teine asi, aga siin peab glamuuri kuidagi õigustama, ja töö oli suurepärane ettekääne."
"Ja sinu mees?"
"Omar kasvatas hobuseid. Nii see oli. Ta oli siis hoopis teine mees, see Omar."
"Ma vist nägin teda eile, kui me Ninaga jalutamas käisime. Ta sõitis kaubikuga mööda, aga ta ei vastanud meie tervitusele."
"Jah, nüüd ta ongi selline," ütleb Carla pead vangutades. "Kui me tuttavaks saime, siis ta küll naeratas ja kasvatas võidusõiduhobuseid. Need olid tal küla teises otsas, järvest edasi, aga kui ma rasedaks jäin, tõi ta kõik siia. See siin on minu vanemate maja. Omar ütles, et kui äri käima läheb, saame kõvasti pappi ja teeme remonti. Mina tahtsin põrandale vaipa. Tõsi, sellises kohas on see täiesti pöörane mõte, aga kuidas ma sellest unistasin. Omaril oli kaks vinget mära, kellest olid sündinud Tristeza Cat ja Gamuza Fina, kes olid juba müüdud ja võistlesid, ning võistlevad praegugi Palermos ja San Isidros. Siis sündisid veel kaks mära ja üks täkkvarss, aga nende nimesid ma enam ei mäleta. Et selles äris kuhugi jõuda, peab sul olema hea sugutäkk, ja Omar sai laenata parimat. Ta eraldas märadele piirdeaiaga ühe maalapi, selle taha tegi kopli täkkudele, istutas lutserni ja seejärel hakkas vähehaaval talli ehitama. Tal oli kokkulepe, et ta saab täku korraga paariks-kolmeks päevaks. Kui varsad maha müüakse, saab täku peremees neljandiku hinnast endale. See on suur raha, sest kui sugutäkk on hea ja varsad hästi hoitud, saab ühe eest 200 000 kuni 250 000 peesot. Ühesõnaga, see kuldaväärt hobu oli meie juures. Omar vaatas tema järele päev läbi, kõmpis tal visalt kannul ja luges kokku, mitu korda ta kummagi mära otsa ronis. Kui mu mees pidi ära käima, ootas ta, kuni ma Sotomayori juurest tagasi olen, ja siis oli minu kord valvata, aga nagu arvata võid, heitsin ma talle ainult aeg-ajalt köögiaknast pilgu peale. Ja siis ükskord õhtul pesen ma nõusid ja taipan korraga, et pole juba jupp aega täkku näinud. Lähen teise akna juurde, siis kolmanda juurde, kust näeb maja taha, aga ei midagi: märad on seal, ent täkust pole jälgegi. Haaran sülle Davidi, kes juba kõndis ja püüdis kogu selle aja mul sabas püsida, ning lähen välja. Siin polnud pikalt aru pidada, hobune kas on või teda ei ole. Ilmselgelt oli ta miskipärast üle tara hüpanud. Teinekord seda juhtub. Läksin talli juurde, palvetades, et ta jumalapärast seal oleks, aga ei kedagi. Mulle meenus ojake, mis on kitsas, aga sügava kaldaga, hobune võis seal juua, nii et majast pole nähagi. Mäletan, kuidas David päris, mis viga, olin ta enne majast väljumist sülle võtnud, poiss hoidis mul kaela ümbert kinni ja tema hääl hüples mu jooksusammude taktis. "Emme, näe!" ütles David. Ja seal see täkk oligi, jõi oja ääres. Nüüd ta enam ei ütle mulle emme. Läksime sinnapoole ja David tahtis maha. Ütlesin talle, et ta hobuse juurde ei läheks. Lähenesin loomale väikeste sammudega. Algul ta taganes pisut, aga ma olin kannatlik ja lõpuks lasi ta mind ligi. Sain ohjadest kinni. Oli see vast kergendus, mäletan seda selgesti, ma ohkasin ja ütlesin valjusti: "Kui sa mul ära oleks kadunud, oleksin oma kodust ka ilma jäänud, igavene roju." Saad aru, Amanda, see on nagu see sõrm, mille ma kartsin Davidil puudu olevat. Sa mõtled, et maja kaotamine on kõige hullem asi, aga tegelikult on hullematki, ja sa annaksid oma maja ja elu, et saada tagasi sellesse hetke ja lasta selle neetud looma ohjadest lahti."
### Response:
Loe katkendit Samanta Schweblini lühiromaanist "Nähtamatu niit" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestit esindasid Miroslaw Ryszkiewicz ja Vladislav Tšurilkin, kes kahe nädala eest kogusid viiest mängust kaks võitu ja kolm kaotust. Eile õnnestus alistada üks vastane ning kokku teenis duo Eestile kümnest vastasseisust üheksa punkti, vahendab Jalgpall.ee.
Meie alagrupi võitis täiseduga Saksamaa. 30 punkti kogunud sakslaste järel oli 24 punktiga teine Türgi. Bulgaaria sai kirja 15 punkti ja Ungari 12. Üheksa punkti kogunud Eesti järel oli kuuendal tabelireal Gibraltar, kellel jäi punktiarve avamata.
Miroslaw Ryszkiewicz oli eilse järel ääretult pettunud, sest Eesti esindajate tase oli selgelt kõrgem, kui lõplik punktisaldo seda näitas. "Lihtsalt selline päev, kus kõik mängud läksid halvasti. Isegi Gibraltari vastu midagi õnnestunud, aga nendest oli peajagu üle, mistõttu saime ikka võidu. Kui ausalt ütlen, siis ma ei usu, et Saksamaa ja Türgi meist paremad on. Endale näis, et mängumootor lausa töötas meie vastu. Veel hiljuti viigistasin prantslasest maailmameistriga, kes lõi mulle mängu lõpus viigivärava. Selle najal on keeruline uskuda, et nüüd ühegi teise riigi vastu ei saa. Türklasele, kelle suutsin kaks nädalat tagasi alistada, kaotasin nüüd 0:5. Ma ei usu, et ta kahe nädalaga nii palju paremaks sai. Meie oskused olid selgelt paremad, kui olid tulemused, aga positiivselt mõeldes teame, et turniire tuleb ju tulevikus veelgi ja loodetavasti on siis mängijate tasemed mängusiseselt võrdsemad, mis looks parimad eeldused turniir heaks läbi viimiseks. Kokkuvõttes oli ikkagi hea kogemus."
Eesti kohtumised:
16. märts Türgi – Eesti 5:2
16. märts Eesti – Saksamaa 1:3
16. märts Gibraltar – Eesti 3:4
16. märts Ungari – Eesti 5:4
16. märts Bulgaaria – Eesti 4:5
30. märts Eesti – Türgi 2:10
30. märts Saksamaa – Eesti 8:3
30. märts Eesti – Gibraltar 6:1
30. märts Eesti – Ungari 2:4
30. märts Eesti – Bulgaaria 2:5
Süsteem nägi ette, et ühe vastase vastu peeti kaks kohtumist (1 vs. 1) ning väravad liideti. Iga vastasega mängiti seega kokku neli matši "kodus" ja "võõrsil" printsiibil, kuigi hilisemate samasuguste näitajate puhul eraldi võõrsilväravaid ei arvestatud. Võit andis kolm punkti ning viik ühe punkti. Alagrupist pääses edasi võitja, teise koha omanikul avaneb võimalus pääseda järgmisse ringi lisaturniiri abil.
Alagruppide võitjateks osutusid lisaks Saksamaale veel Bosnia ja Hertsegoviina, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iisrael, Itaalia, Luksemburg, Holland, Rumeenia ja Serbia.
Teise koha meeskondade hulgas, kes hakkavad kohta järgmises ringis püüdma lisaturniiri abil, on lisaks Türgile Austria, Horvaatia, Taani, Soome, Leedu, Kasahstan, Montenegro, Portugal ja Hispaania. Lisaturniiri kohtumised peetakse 4. ja 11. mail.
Eilsed mängud, milles tegi otseülekande UEFA YouTube'i kanal (Itaalia – Ukraina, Valgevene – Gruusia, Saksamaa – Türgi, Holland – Rootsi ja Horvaatia – Prantsusmaa), on järelvaadatavad siin. | Eesti sai eEuro2020 alagrupis viienda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestit esindasid Miroslaw Ryszkiewicz ja Vladislav Tšurilkin, kes kahe nädala eest kogusid viiest mängust kaks võitu ja kolm kaotust. Eile õnnestus alistada üks vastane ning kokku teenis duo Eestile kümnest vastasseisust üheksa punkti, vahendab Jalgpall.ee.
Meie alagrupi võitis täiseduga Saksamaa. 30 punkti kogunud sakslaste järel oli 24 punktiga teine Türgi. Bulgaaria sai kirja 15 punkti ja Ungari 12. Üheksa punkti kogunud Eesti järel oli kuuendal tabelireal Gibraltar, kellel jäi punktiarve avamata.
Miroslaw Ryszkiewicz oli eilse järel ääretult pettunud, sest Eesti esindajate tase oli selgelt kõrgem, kui lõplik punktisaldo seda näitas. "Lihtsalt selline päev, kus kõik mängud läksid halvasti. Isegi Gibraltari vastu midagi õnnestunud, aga nendest oli peajagu üle, mistõttu saime ikka võidu. Kui ausalt ütlen, siis ma ei usu, et Saksamaa ja Türgi meist paremad on. Endale näis, et mängumootor lausa töötas meie vastu. Veel hiljuti viigistasin prantslasest maailmameistriga, kes lõi mulle mängu lõpus viigivärava. Selle najal on keeruline uskuda, et nüüd ühegi teise riigi vastu ei saa. Türklasele, kelle suutsin kaks nädalat tagasi alistada, kaotasin nüüd 0:5. Ma ei usu, et ta kahe nädalaga nii palju paremaks sai. Meie oskused olid selgelt paremad, kui olid tulemused, aga positiivselt mõeldes teame, et turniire tuleb ju tulevikus veelgi ja loodetavasti on siis mängijate tasemed mängusiseselt võrdsemad, mis looks parimad eeldused turniir heaks läbi viimiseks. Kokkuvõttes oli ikkagi hea kogemus."
Eesti kohtumised:
16. märts Türgi – Eesti 5:2
16. märts Eesti – Saksamaa 1:3
16. märts Gibraltar – Eesti 3:4
16. märts Ungari – Eesti 5:4
16. märts Bulgaaria – Eesti 4:5
30. märts Eesti – Türgi 2:10
30. märts Saksamaa – Eesti 8:3
30. märts Eesti – Gibraltar 6:1
30. märts Eesti – Ungari 2:4
30. märts Eesti – Bulgaaria 2:5
Süsteem nägi ette, et ühe vastase vastu peeti kaks kohtumist (1 vs. 1) ning väravad liideti. Iga vastasega mängiti seega kokku neli matši "kodus" ja "võõrsil" printsiibil, kuigi hilisemate samasuguste näitajate puhul eraldi võõrsilväravaid ei arvestatud. Võit andis kolm punkti ning viik ühe punkti. Alagrupist pääses edasi võitja, teise koha omanikul avaneb võimalus pääseda järgmisse ringi lisaturniiri abil.
Alagruppide võitjateks osutusid lisaks Saksamaale veel Bosnia ja Hertsegoviina, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iisrael, Itaalia, Luksemburg, Holland, Rumeenia ja Serbia.
Teise koha meeskondade hulgas, kes hakkavad kohta järgmises ringis püüdma lisaturniiri abil, on lisaks Türgile Austria, Horvaatia, Taani, Soome, Leedu, Kasahstan, Montenegro, Portugal ja Hispaania. Lisaturniiri kohtumised peetakse 4. ja 11. mail.
Eilsed mängud, milles tegi otseülekande UEFA YouTube'i kanal (Itaalia – Ukraina, Valgevene – Gruusia, Saksamaa – Türgi, Holland – Rootsi ja Horvaatia – Prantsusmaa), on järelvaadatavad siin.
### Response:
Eesti sai eEuro2020 alagrupis viienda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti artistidest lisandusid programmi AL-T, Artur Lääts, Bones, Eisi, Erki Pärnoja, Hunt, Intrepid, Kaspar Kivilo, Katja Adrikova, Kirja, Laurel, Micaela Saraceno, Mihkel Maripuu, Mlak, Modern Disease, Sofia Rubina, Tanel Mütt ja Weak People.
Belgiast tulevad esinema Figure Section, Thot ja Wiegedood. Venemaa artistidest astuvad üles Atariame, Kalivas ja Ninel, Rootsi artistidest esinevad Sara Parkman ja Shida Shahabi. Saksamaalt tulevad esinema Hope ja Sebastian Voigt, Soomest Meal, Tšehhist Coilguns ja Lätist Preterbatural.
Lisaks neile esinevad festivalil ka ligi 90% varem väljakuulutatud esinejatest. Nende seas on Eesti artistidest näiteks Trad.Attack!, Kadri Voorand ja Anna Kaneelina. Välismaisetest esinejatest aga näiteks USA rockbänd A Place To Bury Strangers ja Rootsi-USA helikunstnik Kali Malone. Kokku esineb festivalil 162 artisti 23 riigist.
Uue eriüritusena toimub festivalil Erki Pärnoja soolokontsert. Kavasse on lisandunud ka kolm alternatiivmuusika üritust – reiv, tumepopi ja eksperimentaalrocki õhtu "Void Valley" ning geto-house'i ja elektro pidu "Smoke Break"
Tallinn Music Week toimub 26.–30. augustil. | Tallinn Music Weeki kavasse lisandus üle 20 artisti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti artistidest lisandusid programmi AL-T, Artur Lääts, Bones, Eisi, Erki Pärnoja, Hunt, Intrepid, Kaspar Kivilo, Katja Adrikova, Kirja, Laurel, Micaela Saraceno, Mihkel Maripuu, Mlak, Modern Disease, Sofia Rubina, Tanel Mütt ja Weak People.
Belgiast tulevad esinema Figure Section, Thot ja Wiegedood. Venemaa artistidest astuvad üles Atariame, Kalivas ja Ninel, Rootsi artistidest esinevad Sara Parkman ja Shida Shahabi. Saksamaalt tulevad esinema Hope ja Sebastian Voigt, Soomest Meal, Tšehhist Coilguns ja Lätist Preterbatural.
Lisaks neile esinevad festivalil ka ligi 90% varem väljakuulutatud esinejatest. Nende seas on Eesti artistidest näiteks Trad.Attack!, Kadri Voorand ja Anna Kaneelina. Välismaisetest esinejatest aga näiteks USA rockbänd A Place To Bury Strangers ja Rootsi-USA helikunstnik Kali Malone. Kokku esineb festivalil 162 artisti 23 riigist.
Uue eriüritusena toimub festivalil Erki Pärnoja soolokontsert. Kavasse on lisandunud ka kolm alternatiivmuusika üritust – reiv, tumepopi ja eksperimentaalrocki õhtu "Void Valley" ning geto-house'i ja elektro pidu "Smoke Break"
Tallinn Music Week toimub 26.–30. augustil.
### Response:
Tallinn Music Weeki kavasse lisandus üle 20 artisti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õpiku esimeses osas käsitletakse minikäsipalli õpetust ja seda just mängupõhise metoodikaga. Rõhuasetus on ründemängul, mis lastele emotsionaalsem ja suuremat naudingut pakkuv. Esitletakse ka hulk erinevaid liikumismänge käsipalli õpetamiseks juba eelkoolieas ja algklassides. Põhikooli- ja gümnaasiumitasemele jõukohane materjal on toodud õpiku teises osas.
"Ise pean õpiku sihtrühmadeks just koolis töötavaid liikumisõpetuse õpetajaid või alustavaid treenereid. Õpiku ülesehitus ja materjal ei eelda mängukogemust, vaid annab võimaluse õpetajale või treenerile olgu siis lasteaias või algklassis alustades koos lastega areneda," kirjeldas õpiku autor Milvi Visnapuu.
"Kasutatud on lihtsamat keelt ja vähem näiteks kaitsemängu spetsiifikat, eriti esimeses osas. Põhisuunitlus on just mängulisusele, sest käsipall on lihtne spordiala ning tugineb laste loomulikele tegevustele – jooksmine, hüppamine, ja viskamine," sõnas EKL-i kutsekomisjoni esimees ja pikki aastaid Tartu Ülikoolis õppejõuna töötanud Visnapuu.
"Idee tekkis umbes aasta tagasi ja kuna olen aastaid ülikoolis õpetanud noori, kes sinna tulles käsipallist midagi ei teadnud, siis usun, et ka täiesti nullist on võimalik alustada. Käsipall ei nõua erilisi vahendeid ning seda saab mängida nii väikestes kui suurtes saalides, aga ka murul, korvpalliplatsil ja rannas," lisas Visnapuu. | Milvi Visnapuu sulest ilmus mahukas käsipalliõpik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õpiku esimeses osas käsitletakse minikäsipalli õpetust ja seda just mängupõhise metoodikaga. Rõhuasetus on ründemängul, mis lastele emotsionaalsem ja suuremat naudingut pakkuv. Esitletakse ka hulk erinevaid liikumismänge käsipalli õpetamiseks juba eelkoolieas ja algklassides. Põhikooli- ja gümnaasiumitasemele jõukohane materjal on toodud õpiku teises osas.
"Ise pean õpiku sihtrühmadeks just koolis töötavaid liikumisõpetuse õpetajaid või alustavaid treenereid. Õpiku ülesehitus ja materjal ei eelda mängukogemust, vaid annab võimaluse õpetajale või treenerile olgu siis lasteaias või algklassis alustades koos lastega areneda," kirjeldas õpiku autor Milvi Visnapuu.
"Kasutatud on lihtsamat keelt ja vähem näiteks kaitsemängu spetsiifikat, eriti esimeses osas. Põhisuunitlus on just mängulisusele, sest käsipall on lihtne spordiala ning tugineb laste loomulikele tegevustele – jooksmine, hüppamine, ja viskamine," sõnas EKL-i kutsekomisjoni esimees ja pikki aastaid Tartu Ülikoolis õppejõuna töötanud Visnapuu.
"Idee tekkis umbes aasta tagasi ja kuna olen aastaid ülikoolis õpetanud noori, kes sinna tulles käsipallist midagi ei teadnud, siis usun, et ka täiesti nullist on võimalik alustada. Käsipall ei nõua erilisi vahendeid ning seda saab mängida nii väikestes kui suurtes saalides, aga ka murul, korvpalliplatsil ja rannas," lisas Visnapuu.
### Response:
Milvi Visnapuu sulest ilmus mahukas käsipalliõpik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endel Tamm, 37-aastase staažiga D- ja D1-kategooria bussijuht, hõõrus hommikuhärmas esiklaasi lapiga puhtaks ja pomises silmi punnitades: "Jeesuskuradimaria…" Üle parkla lähenes hõredas lumesajus aeglaselt, ent sihikindlalt vanapaar, kellel oli nii palju asju, et nad ise vaevu nende tagant välja paistsid. Mehe käes olid kokkuvolditud pesurest, vikat, kaks ämbrit ja kolm kangast kotti. Naisel olid ühe käe otsas tapeedirullid (pestav, kirssidega muster, lihtne kokku panna), vorstirõngana kaelas 20 m kokkukeritud aiavoolikut, teises käes kotid kuivainetega ning üle õla loomulikult ka käekott. Enamik kotte olid ilmselt saadud valimiste eel jagatud nännina, sest need kandsid erinevate erakondade logosid ja moodustasid kokku omapärase vikerkaarekoalitsiooni.
"6.37… Kolm minutit aega, ei saa ära ka sõita… Vanasti tõmbasid osavamad vennad sellised pulli pärast ukse vahele… No teeme siis luugid uuesti lahti! Kui me hiljaks jääme, siis pole minu süü," sõnas ta teises reas istuvale lühikesele mehele, kes seepeale õlgu kehitas. Bussijuht ohkas, astus välja ja aitas saabujatel pool kraami pagasiruumi ära sättida. Minut jäi veel väljumiseni aegagi, kui kõik olid peal tagasi, juht pani ukse kinni ning poetas väiksemale mehele otsa vaadates: "Noh?" Too noogutas, pani vöö kinni ja võttis kotist väikesele klambriga alusele kinnitatud paberid, mille küljes oli kolm teravaks teritatud pliiatsit.
Karl Puidu vastutusrikas töökoht Harjumaa ühistranspordisüsteemis seisnes kõigi liinide laitmatu toimimise kontrollimises. Neljal päeval nädalas oli tema ja kahe kolleegi ülesanne jälgida, kas kõik maakonnaliinide bussid jõuavad peatustesse õigeks ajaks ning ega sellega ei kaasne veel mingeid täpsustamata probleeme. Sellist tööd ei teinud ükski arvuti ega nutisüsteem, vaid tähelepanelik inimene, kelle pilgu eest niisama lihtsate trikkidega miski ei pääsenud. Karl Puidule oli jõudnud täna järjekorras kätte kohustus kontrollida liini nr 152, mis oli väärika ajalooga. Balti jaamast Loksale kulgeval trassil ootas ees umbes 70 peatust. Mõni kurjem hääl pidas kaks ja pool tundi kestvat sõitu 70-kilomeetrise vahemaa kohta paljuks, aga kuidas saavad inimesed Kasispeale või Ulliallikale, kui ekspressi moodi poosetades igast postist mööda kihutada?
"Raadiot ikka võib panna või see on nüüd ka keelatud?" irvitas bussijuht inspektorile ja pani vastust ootamata muusika mängima.
"Tead küll – võib, aga see ei tohi juhtimist ega reisijaid häirida," targutas inspektor. Buss tegi esimese peatuse Vabaduse väljakul, Puidu tegi peatuse nime taha linnukese ja kirjutas 6.45, üks minut maas.
"Aga mis asi üldse inimest häirib? Ma saan aru, Lasnamäe vankad keeravad vahel oma kammaijaa põhja nagu kuradi "Kutsuv tuluke" käiks aasta läbi, aga üks tuleb siin hädaldama, et ei või välismaa muusikat kuulata, ja teine ei taha uudiseid kuulata, ega ma siin mingi diskor ei ole. Kas sa ise ei lähe vihaseks, kui neid uudiseid vahel kuulad?" Keskturg, 6.50, graafikus, märkis Puidu üles.
"Ei jaksa iga asja pärast vihastada," ütles inspektor.
"See on õige küll, aga kui sa ikka kuuled seda lolli juttu ja kuidas varastavad… No mis kurat see on, nüüd hakatakse märtsi asemel juba veebruaris suvilatesse minema või?" vaatas bussijuht turult suurte kottidega tulnud inimesi, kes õnneks vedasid oma tavaari üles, mitte ei hakanud pagasiruumi nõudma.
"Kui ei meeldi, ära kuula!" võttis inspektor kokku ja hakkas juhi turtsatuse järel ükshaaval Lasnamäe äärt läbivaid peatusi märkima, kust varahommikul küll suurt inimesi peale ei tulnud, buss oli niigi pooltühi. Nüüd võttis ta oma kangast portfellist tahvelarvuti ja hakkas sealt uudiseid lugema, nii et vaid bussi peatumise korral pilgu kellale viskas ja selle tabelisse märkis. "Kas euroime kordub?" küsis pealkiri. Karl Puidu keris loo lõpuni kommentaaride osani, valis autoriks "anonüümne" ning kirjutas: "Ülespuhutud pask, mis kukub läbi nagu kõik eelmised pedeorgia kuldtähtedega ajalukku kirjutatud meistriteosed." 6.57, Suur-Paala, minut graafikust ees.
Järgmiseks klikkis inspektor uudisel "Tuurile startiv näosaate staar Ainjärv on vaba kui lind" ning läks edasi otse kommentaaride osa juurde: "Nüüd öeldakse vaba kui lind, vanasti oli lihtne sõna l…s. Kui keegi aru ei saanud, siis ma igaks juhuks kirjutan lahti: lits. Iga laps uue mehega, annet sama palju kui persekarvadest punutud eeslil, aga et ikka saaks esikaanele hööritama!" Kuna sama tegelase kohta oli järjest veel kolm uudist, siis teiste juures piirdus ta lühemate kokkuvõtetega: "Tselluliit on juba näha, ronib vaikselt ülespoole nagu ahv", "Prullakamad daamid peaksid täpilise mustri kandmisega natuke piiri pidama, et rändtsirkus neid kogemata kaasa ei rebiks" ning lõpetuseks tuumakas "Nii mõttetu eit, et isegi mõttetute eitede konkursil jääks eelviimaseks". Juht kruttis raadiot ja Puidu viskas pilgu kellale, Gaasi peatus, 7.02: "Maha hakkad jääma…"
"Kuradi foorivahed on nii lühikesed… aga siit ei tule vist enam kedagi peale… Peaks esimese kiiruskatse tulemused juba olema."
"Jälle ralli?"
"Rootsi ralli esimene katse juba, midagi ikka räägivad…" Puidu pööritas silmi ning jõudis portaalis spordiuudisteni, kus ralli võttis enda alla suurema osa. Ta valis huupi "Eestlastel Rootsi ralli eel superlootused" ja kirjutas sappa: "Ön pöömösölt köks vöriönti, kös söidöb ösömösöl kötsöl vöstö pööd vöö vöömösöl kröövö. Pöröst ön söö söttö töis."
Enne viimast Lasnamäe peatust kummardus bussijuht imestades esiklaasile lähemale: "Vahi raiska…" Tavaliselt sealt tühermaalt keegi peale ei tulnud, aga nüüd ootas peatuses üks kogu. Väo, 7.08, kolm minutit maas.
Bussi sisenes vihmakeebis noorem naine, kelle eestilikult üleni musta riietuse alt paistsid kontrastina erepunased nööbiriviga kõrged saapad.
"Palun üks Loksale," kostis naine.
"Ei, meil on tasuta," irvitas bussijuht.
"Tasuta?"
"Jaa, mitu aastat juba, kus te elanud olete?"
"Ahsoo, ma mõtlesin, et linnas ainult. Vabandust, ma muidu ei sõida, pean Loksa kooli minema…" seletas naine rohkem kui vaja ja bussijuht lõikas vahele: "Istuge maha, meil pole vaja tervet elulugu ära rääkida!" Naine seadis end keskele akna alla.
"Kassanäe!" pilgutas bussijuht kavalalt Puidule, kui oli uuesti sõitma hakanud.
"Mis?"
"Ei tundnud ära või? See oli see näosaate tüdruk, Ainjärv!"
Karl Puidu silmad pilkusid korra kiirelt, kuid ta ütles vaid napilt "ahah".
"Ei tea, kuhu plika siit… Marssis oma kassisaabastega üle Lasnamäe, et bussi peale saada… Kas sellisel siis oma autoga meest ei ole või on nii peenike pihus, et peab nüüd juba bussiga sõitma?" arutles bussijuht. Loo, 7.17, neli minutit maas.
Puidu võttis lahti järgmise portaali, keris otse Lea Ainjärve pildini ning kirjutas uudisteksti sisu lugemata otse kommentaaridesse: "Aastad maksavad kõigile kätte, kõigepealt läheb välimus ja kui enne tähtaja kukkumist kelleltki titte taha ei saa, siis järgmiseks jäävad ainult veel suvetuurid kultuurimajas ja proteesiliimireklaamid ajakirjas 80+." Kostivere, 7.33, Ruu, 7.42, ikka kolm minutit maas. Puidu võttis nüüd registreeritud kasutajanimedega portaalid, millest ühes ta oli kirjas kui Rahva Hääl ja teises kui Ants Tagurpidi. Kuusalu, 8.04, neli minutit maas, esimesed inimesed hakkasid maha minema.
"Eesti ujujad sihivad finaalikohti." Puidu puhus ninast natuke õhku välja, mida võinuks pidada madalama kategooria turtsatuseks. "Kas kusagil on kirjas, et tegu on LÜHIRAJAvõistlustega? Ah? Kui need nii kuradi imeahvid on, siis kus on olümpiakullad ja maailmarekordid? Kümme aastat vegeteerivad riigi kulul või istuvad kuskil Ameerika ülikoolis ja tulemus on ikka see, et tööjõudu turul pole, sest need tahavad vanaemale ja lollile Eesti meediale seletada, et nemad on LÜHIRAJA poolfinaali jõudnud. Mine suple Nihhuijaa rannas, seal on eriti LÜHIKE," klõbistas inspektor oma kommentaari asjade seisust. Sõitme, 8.11, viis minutit graafikust maas.
"Viiega oled maas," poetas Puidu juhile.
"Lageda peal libe täna, sul oleks Tänakut vaja…"
"Mees peab täpne olema!"
"Aga kuulsid, Tänak oli esimesel seitsmega kiirem! Seitsmega! See on 20 kilomeetri peale terve sajand – kui mees julgeb ikka panna slikid alla… Lund vähe, aga ikka, ikka, mune on vaja!"
Tehnikaspordientusiast pidurdas, 8.20, Kolga. Siin läks hulk rahvast maha ja kilomeeter hiljem soovis ka mustlaskaravaniks kehastunud vanapaar ühel teeotsal maha minna ning alt oma asjad kätte saada. Koli üksteisele selga laadimine edenes vaevaliselt, aeg-ajalt kukkus midagi maha või tegi haiget, ja toimus aastatepikkuse harjutamisega väljakujunenud ärritust ja halvakspanu märkivate mühatuste saatel, millest inimkeelega sarnanesid rohkem "oota" ja "mhh". Bussijuht vaatas seda pantomiimi ükshaaval bussi kõhust asju koukides kannatamatult pealt, ise oma roosa triiksärgi ja kitsa musta lipsuga veebruarikuise tuule käes lõdisedes nagu sassis sisemise kompassiga flamingo põhjamaal. Kui viimane nutsak oli vanaproua külge riputatud, tõttas bussijuht üles tagasi ja tõmbas uksed kinni.
"Kurat, ma oleks võinud juba eelmine aasta Kuopiosse teistega minna, mitte siin lolli mängida!"
"Miks sa ei läinud siis?"
"Naine hakkas uluma." Ulliallika, 8.29, üks inimene tuleb peale täiesti tühjast kohast. "Üksteist minutit maas," märkis Puidu kuivalt ja võttis ette poliitikarubriigi. Kõigepealt peaministrist: "Aga mida sa ühest persekukkunud korvpallurist ikka tahad." Pani iseendale laigi ja hakkas korraks mõtlema, kas ta oli sama kommentaari juba kasutanud või mitte. Ei sobiks ju ometi ennast kordama hakata. Samas, mõned väljendid, nagu "abordijäänus" ning "küll vähk ta korjab", on ju ikkagi klassika, mida võib ikka ja jälle kasutada… Puidu ei hakanud kunagi ähvardama, tema oli vana kooli mees. Kolgaküla, 8.34, ikka maas.
"Endel, miinus kümme…" ütles Puidu töiselt.
"Tean-tean… aga kui ma pean siin teenijat ka mängima, siis ei saa ka kiiremini," ütles bussijuht ja andis mäest alla sõites natuke gaasi. Nõksaku peal, kuhu kaardil on tähistatud punktiiri meenutava leppemärgiga "looduskaunis vaade", tegi buss libedal teel lõnksu vastassuunda, nii et juht pidi vastu sõitnud auto vältimiseks kohe ka kiire liigutuse paremale tegema, ning Puidule aegluubis tundunud hetke järel rullus buss teepervelt alla, kaks korda üle katuse, kuni jäi uuesti ratastel seisma. Bussis olnud kuuest inimesest oli seal järel kolm: Karl Puidu ning kooli teel olnud kümneaastased tüdrukud, kellele olid sõnad peale loetud, et turvavöö pannakse kinni ka bussis. Läbiraputatud reisijad ajasid end suurt midagi lausumata püsti ja Puidu avas jõuga ukse. Endel Tamm oli lennanud triibuliseks värvitud surnud puuoksa otsa, mis turritas tema seljast välja nagu hari tundmatul dinosauruseliigil. Pisut eemal lumisel väljal paistis punaste saabastega reisija keha. Puidu kahlas läbi lume ja nägi, et midagi polnud enam teha. Ta seisatas hetkeks, võttis siis taskust võtmehoidja, tõmbas selle küljest välja väikese taskunoa ja lõikas endale punaselt saapalt ühe nööbi ning pistis selle taskusse. Ta vaatas veel korra näosaate finalisti ja astus siis läbi lume bussi juurde tagasi. Seal oodanud poiste juures peatus esimene vilkuriga auto, juhuslikult mööda sõitnud politsei.
"Kuradi jama!" ütles ähmi täis vormikandja inspektor Puidule vastu joostes. Puidu kirjutas tahvlile 8.40 ja tõmbas selle taha väikese risti.
Järgmine buss saabus kuue ja poole tunni pärast.
Tauno Vahter on korra peaaegu sõitnud bussiga Loksale, aga loobus sellest sõidu umbes kolmetunnist kestvust nähes. Küll on ta korra sattunud esmaspäeva hommikul kell 9 väljunud Tallinna-Tartu bussile, mis jõudis kohale 1 tunni ja 57 minutiga. Nädal hiljem sõitis sama buss Põltsamaa lähedal kraavi ja ainult üks teises reas istunud naine ütles "oih!". | Tauno Vahter. Kõik laigid ma annaksin sulle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endel Tamm, 37-aastase staažiga D- ja D1-kategooria bussijuht, hõõrus hommikuhärmas esiklaasi lapiga puhtaks ja pomises silmi punnitades: "Jeesuskuradimaria…" Üle parkla lähenes hõredas lumesajus aeglaselt, ent sihikindlalt vanapaar, kellel oli nii palju asju, et nad ise vaevu nende tagant välja paistsid. Mehe käes olid kokkuvolditud pesurest, vikat, kaks ämbrit ja kolm kangast kotti. Naisel olid ühe käe otsas tapeedirullid (pestav, kirssidega muster, lihtne kokku panna), vorstirõngana kaelas 20 m kokkukeritud aiavoolikut, teises käes kotid kuivainetega ning üle õla loomulikult ka käekott. Enamik kotte olid ilmselt saadud valimiste eel jagatud nännina, sest need kandsid erinevate erakondade logosid ja moodustasid kokku omapärase vikerkaarekoalitsiooni.
"6.37… Kolm minutit aega, ei saa ära ka sõita… Vanasti tõmbasid osavamad vennad sellised pulli pärast ukse vahele… No teeme siis luugid uuesti lahti! Kui me hiljaks jääme, siis pole minu süü," sõnas ta teises reas istuvale lühikesele mehele, kes seepeale õlgu kehitas. Bussijuht ohkas, astus välja ja aitas saabujatel pool kraami pagasiruumi ära sättida. Minut jäi veel väljumiseni aegagi, kui kõik olid peal tagasi, juht pani ukse kinni ning poetas väiksemale mehele otsa vaadates: "Noh?" Too noogutas, pani vöö kinni ja võttis kotist väikesele klambriga alusele kinnitatud paberid, mille küljes oli kolm teravaks teritatud pliiatsit.
Karl Puidu vastutusrikas töökoht Harjumaa ühistranspordisüsteemis seisnes kõigi liinide laitmatu toimimise kontrollimises. Neljal päeval nädalas oli tema ja kahe kolleegi ülesanne jälgida, kas kõik maakonnaliinide bussid jõuavad peatustesse õigeks ajaks ning ega sellega ei kaasne veel mingeid täpsustamata probleeme. Sellist tööd ei teinud ükski arvuti ega nutisüsteem, vaid tähelepanelik inimene, kelle pilgu eest niisama lihtsate trikkidega miski ei pääsenud. Karl Puidule oli jõudnud täna järjekorras kätte kohustus kontrollida liini nr 152, mis oli väärika ajalooga. Balti jaamast Loksale kulgeval trassil ootas ees umbes 70 peatust. Mõni kurjem hääl pidas kaks ja pool tundi kestvat sõitu 70-kilomeetrise vahemaa kohta paljuks, aga kuidas saavad inimesed Kasispeale või Ulliallikale, kui ekspressi moodi poosetades igast postist mööda kihutada?
"Raadiot ikka võib panna või see on nüüd ka keelatud?" irvitas bussijuht inspektorile ja pani vastust ootamata muusika mängima.
"Tead küll – võib, aga see ei tohi juhtimist ega reisijaid häirida," targutas inspektor. Buss tegi esimese peatuse Vabaduse väljakul, Puidu tegi peatuse nime taha linnukese ja kirjutas 6.45, üks minut maas.
"Aga mis asi üldse inimest häirib? Ma saan aru, Lasnamäe vankad keeravad vahel oma kammaijaa põhja nagu kuradi "Kutsuv tuluke" käiks aasta läbi, aga üks tuleb siin hädaldama, et ei või välismaa muusikat kuulata, ja teine ei taha uudiseid kuulata, ega ma siin mingi diskor ei ole. Kas sa ise ei lähe vihaseks, kui neid uudiseid vahel kuulad?" Keskturg, 6.50, graafikus, märkis Puidu üles.
"Ei jaksa iga asja pärast vihastada," ütles inspektor.
"See on õige küll, aga kui sa ikka kuuled seda lolli juttu ja kuidas varastavad… No mis kurat see on, nüüd hakatakse märtsi asemel juba veebruaris suvilatesse minema või?" vaatas bussijuht turult suurte kottidega tulnud inimesi, kes õnneks vedasid oma tavaari üles, mitte ei hakanud pagasiruumi nõudma.
"Kui ei meeldi, ära kuula!" võttis inspektor kokku ja hakkas juhi turtsatuse järel ükshaaval Lasnamäe äärt läbivaid peatusi märkima, kust varahommikul küll suurt inimesi peale ei tulnud, buss oli niigi pooltühi. Nüüd võttis ta oma kangast portfellist tahvelarvuti ja hakkas sealt uudiseid lugema, nii et vaid bussi peatumise korral pilgu kellale viskas ja selle tabelisse märkis. "Kas euroime kordub?" küsis pealkiri. Karl Puidu keris loo lõpuni kommentaaride osani, valis autoriks "anonüümne" ning kirjutas: "Ülespuhutud pask, mis kukub läbi nagu kõik eelmised pedeorgia kuldtähtedega ajalukku kirjutatud meistriteosed." 6.57, Suur-Paala, minut graafikust ees.
Järgmiseks klikkis inspektor uudisel "Tuurile startiv näosaate staar Ainjärv on vaba kui lind" ning läks edasi otse kommentaaride osa juurde: "Nüüd öeldakse vaba kui lind, vanasti oli lihtne sõna l…s. Kui keegi aru ei saanud, siis ma igaks juhuks kirjutan lahti: lits. Iga laps uue mehega, annet sama palju kui persekarvadest punutud eeslil, aga et ikka saaks esikaanele hööritama!" Kuna sama tegelase kohta oli järjest veel kolm uudist, siis teiste juures piirdus ta lühemate kokkuvõtetega: "Tselluliit on juba näha, ronib vaikselt ülespoole nagu ahv", "Prullakamad daamid peaksid täpilise mustri kandmisega natuke piiri pidama, et rändtsirkus neid kogemata kaasa ei rebiks" ning lõpetuseks tuumakas "Nii mõttetu eit, et isegi mõttetute eitede konkursil jääks eelviimaseks". Juht kruttis raadiot ja Puidu viskas pilgu kellale, Gaasi peatus, 7.02: "Maha hakkad jääma…"
"Kuradi foorivahed on nii lühikesed… aga siit ei tule vist enam kedagi peale… Peaks esimese kiiruskatse tulemused juba olema."
"Jälle ralli?"
"Rootsi ralli esimene katse juba, midagi ikka räägivad…" Puidu pööritas silmi ning jõudis portaalis spordiuudisteni, kus ralli võttis enda alla suurema osa. Ta valis huupi "Eestlastel Rootsi ralli eel superlootused" ja kirjutas sappa: "Ön pöömösölt köks vöriönti, kös söidöb ösömösöl kötsöl vöstö pööd vöö vöömösöl kröövö. Pöröst ön söö söttö töis."
Enne viimast Lasnamäe peatust kummardus bussijuht imestades esiklaasile lähemale: "Vahi raiska…" Tavaliselt sealt tühermaalt keegi peale ei tulnud, aga nüüd ootas peatuses üks kogu. Väo, 7.08, kolm minutit maas.
Bussi sisenes vihmakeebis noorem naine, kelle eestilikult üleni musta riietuse alt paistsid kontrastina erepunased nööbiriviga kõrged saapad.
"Palun üks Loksale," kostis naine.
"Ei, meil on tasuta," irvitas bussijuht.
"Tasuta?"
"Jaa, mitu aastat juba, kus te elanud olete?"
"Ahsoo, ma mõtlesin, et linnas ainult. Vabandust, ma muidu ei sõida, pean Loksa kooli minema…" seletas naine rohkem kui vaja ja bussijuht lõikas vahele: "Istuge maha, meil pole vaja tervet elulugu ära rääkida!" Naine seadis end keskele akna alla.
"Kassanäe!" pilgutas bussijuht kavalalt Puidule, kui oli uuesti sõitma hakanud.
"Mis?"
"Ei tundnud ära või? See oli see näosaate tüdruk, Ainjärv!"
Karl Puidu silmad pilkusid korra kiirelt, kuid ta ütles vaid napilt "ahah".
"Ei tea, kuhu plika siit… Marssis oma kassisaabastega üle Lasnamäe, et bussi peale saada… Kas sellisel siis oma autoga meest ei ole või on nii peenike pihus, et peab nüüd juba bussiga sõitma?" arutles bussijuht. Loo, 7.17, neli minutit maas.
Puidu võttis lahti järgmise portaali, keris otse Lea Ainjärve pildini ning kirjutas uudisteksti sisu lugemata otse kommentaaridesse: "Aastad maksavad kõigile kätte, kõigepealt läheb välimus ja kui enne tähtaja kukkumist kelleltki titte taha ei saa, siis järgmiseks jäävad ainult veel suvetuurid kultuurimajas ja proteesiliimireklaamid ajakirjas 80+." Kostivere, 7.33, Ruu, 7.42, ikka kolm minutit maas. Puidu võttis nüüd registreeritud kasutajanimedega portaalid, millest ühes ta oli kirjas kui Rahva Hääl ja teises kui Ants Tagurpidi. Kuusalu, 8.04, neli minutit maas, esimesed inimesed hakkasid maha minema.
"Eesti ujujad sihivad finaalikohti." Puidu puhus ninast natuke õhku välja, mida võinuks pidada madalama kategooria turtsatuseks. "Kas kusagil on kirjas, et tegu on LÜHIRAJAvõistlustega? Ah? Kui need nii kuradi imeahvid on, siis kus on olümpiakullad ja maailmarekordid? Kümme aastat vegeteerivad riigi kulul või istuvad kuskil Ameerika ülikoolis ja tulemus on ikka see, et tööjõudu turul pole, sest need tahavad vanaemale ja lollile Eesti meediale seletada, et nemad on LÜHIRAJA poolfinaali jõudnud. Mine suple Nihhuijaa rannas, seal on eriti LÜHIKE," klõbistas inspektor oma kommentaari asjade seisust. Sõitme, 8.11, viis minutit graafikust maas.
"Viiega oled maas," poetas Puidu juhile.
"Lageda peal libe täna, sul oleks Tänakut vaja…"
"Mees peab täpne olema!"
"Aga kuulsid, Tänak oli esimesel seitsmega kiirem! Seitsmega! See on 20 kilomeetri peale terve sajand – kui mees julgeb ikka panna slikid alla… Lund vähe, aga ikka, ikka, mune on vaja!"
Tehnikaspordientusiast pidurdas, 8.20, Kolga. Siin läks hulk rahvast maha ja kilomeeter hiljem soovis ka mustlaskaravaniks kehastunud vanapaar ühel teeotsal maha minna ning alt oma asjad kätte saada. Koli üksteisele selga laadimine edenes vaevaliselt, aeg-ajalt kukkus midagi maha või tegi haiget, ja toimus aastatepikkuse harjutamisega väljakujunenud ärritust ja halvakspanu märkivate mühatuste saatel, millest inimkeelega sarnanesid rohkem "oota" ja "mhh". Bussijuht vaatas seda pantomiimi ükshaaval bussi kõhust asju koukides kannatamatult pealt, ise oma roosa triiksärgi ja kitsa musta lipsuga veebruarikuise tuule käes lõdisedes nagu sassis sisemise kompassiga flamingo põhjamaal. Kui viimane nutsak oli vanaproua külge riputatud, tõttas bussijuht üles tagasi ja tõmbas uksed kinni.
"Kurat, ma oleks võinud juba eelmine aasta Kuopiosse teistega minna, mitte siin lolli mängida!"
"Miks sa ei läinud siis?"
"Naine hakkas uluma." Ulliallika, 8.29, üks inimene tuleb peale täiesti tühjast kohast. "Üksteist minutit maas," märkis Puidu kuivalt ja võttis ette poliitikarubriigi. Kõigepealt peaministrist: "Aga mida sa ühest persekukkunud korvpallurist ikka tahad." Pani iseendale laigi ja hakkas korraks mõtlema, kas ta oli sama kommentaari juba kasutanud või mitte. Ei sobiks ju ometi ennast kordama hakata. Samas, mõned väljendid, nagu "abordijäänus" ning "küll vähk ta korjab", on ju ikkagi klassika, mida võib ikka ja jälle kasutada… Puidu ei hakanud kunagi ähvardama, tema oli vana kooli mees. Kolgaküla, 8.34, ikka maas.
"Endel, miinus kümme…" ütles Puidu töiselt.
"Tean-tean… aga kui ma pean siin teenijat ka mängima, siis ei saa ka kiiremini," ütles bussijuht ja andis mäest alla sõites natuke gaasi. Nõksaku peal, kuhu kaardil on tähistatud punktiiri meenutava leppemärgiga "looduskaunis vaade", tegi buss libedal teel lõnksu vastassuunda, nii et juht pidi vastu sõitnud auto vältimiseks kohe ka kiire liigutuse paremale tegema, ning Puidule aegluubis tundunud hetke järel rullus buss teepervelt alla, kaks korda üle katuse, kuni jäi uuesti ratastel seisma. Bussis olnud kuuest inimesest oli seal järel kolm: Karl Puidu ning kooli teel olnud kümneaastased tüdrukud, kellele olid sõnad peale loetud, et turvavöö pannakse kinni ka bussis. Läbiraputatud reisijad ajasid end suurt midagi lausumata püsti ja Puidu avas jõuga ukse. Endel Tamm oli lennanud triibuliseks värvitud surnud puuoksa otsa, mis turritas tema seljast välja nagu hari tundmatul dinosauruseliigil. Pisut eemal lumisel väljal paistis punaste saabastega reisija keha. Puidu kahlas läbi lume ja nägi, et midagi polnud enam teha. Ta seisatas hetkeks, võttis siis taskust võtmehoidja, tõmbas selle küljest välja väikese taskunoa ja lõikas endale punaselt saapalt ühe nööbi ning pistis selle taskusse. Ta vaatas veel korra näosaate finalisti ja astus siis läbi lume bussi juurde tagasi. Seal oodanud poiste juures peatus esimene vilkuriga auto, juhuslikult mööda sõitnud politsei.
"Kuradi jama!" ütles ähmi täis vormikandja inspektor Puidule vastu joostes. Puidu kirjutas tahvlile 8.40 ja tõmbas selle taha väikese risti.
Järgmine buss saabus kuue ja poole tunni pärast.
Tauno Vahter on korra peaaegu sõitnud bussiga Loksale, aga loobus sellest sõidu umbes kolmetunnist kestvust nähes. Küll on ta korra sattunud esmaspäeva hommikul kell 9 väljunud Tallinna-Tartu bussile, mis jõudis kohale 1 tunni ja 57 minutiga. Nädal hiljem sõitis sama buss Põltsamaa lähedal kraavi ja ainult üks teises reas istunud naine ütles "oih!".
### Response:
Tauno Vahter. Kõik laigid ma annaksin sulle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööl vastu teisipäeva surnud mees oli Mäetagusel asuva Alutaguse hoolekeskuse klient, kes viidi haiglasse COVID-19 kahtlusega ja tema test osutus positiivseks, ütles ERR-ile terviseameti Ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikus.
Praegu on sellest hooldekodust veel haiglas kolm positiivse testiga inimest. Kaks positiivse testi andnud klienti, kellel kulgeb haigus seni sümptomiteta, viibivad hooldekodus.
Kokku testiti 109 klienti ja 55 töötajat. Testid olid positiivsed kuuel kliendil ja ühel töötajal.
Haiglas 91 inimest
Ajavahemikus 30.-31. märts laekus üle Eesti kokku 1149 koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust, millest 3 protsenti ehk 30 analüüsi osutusid positiivseteks.
Rahvastikuregistri andmete kohaselt tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal (10), Saaremaal (6), Ida-Virumaal (3), Pärnumaal (2), Raplamaal (2), Tartumaal (2), Võrumaal (2). Lääne-Virumaal, Hiiumaal ja Valgamaal lisandus kummaski üks juht.
Kokku on Eestis tehtud 12 401 testi, nendest 745 ehk 6 protsenti on olnud positiivsed. Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegruppides 45-49 eluaastat (11 protsenti) ja 50-54 (11 protsenti). Järgnevad vanusegrupid 35-39 (10 protsenti) ja 55-59 (10 protsenti).
Esmaspäeva õhtu seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 91 patsienti, 13 intensiivravil olevat inimest vajavad juhitavat hingamist. Haiglatest on välja kirjutatud 26 inimest.
Koroonaviiruse riskirühma kuuluvad krooniliste haigustega ja vanemaealised inimesed.
Riskirühmade kaitseks on rangelt keelatud külastused hooldekodudesse, sest see seab ohtu hoolealuste tervise.
Inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata.
Samuti tuleb lähinädalatel vältida hooldekodu elanike liikumist hooldekodude vahel ning hoiduda uute elanike vastu võtmisest. Hooldusvajadusega eakate puhul tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole vajalike kodus osutatavate teenuste saamiseks.
Terviseamet, sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud juhise, kuidas käituda nakkuskahtlusega kliendi või töötajaga hoolekandeasutuses. Juhis on saadetud kõikidele hoolekandeasutustele. Sotsiaalkindlustusamet on hooldekodudega pidevas kontaktis ja valmis juhtumipõhiselt olukorrale reageerima.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld, esialgu 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.
COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks on peatatud plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatati, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates eraldi iga üksikut juhtu. | Eesti koroonaohvrite arv kerkis neljani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööl vastu teisipäeva surnud mees oli Mäetagusel asuva Alutaguse hoolekeskuse klient, kes viidi haiglasse COVID-19 kahtlusega ja tema test osutus positiivseks, ütles ERR-ile terviseameti Ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikus.
Praegu on sellest hooldekodust veel haiglas kolm positiivse testiga inimest. Kaks positiivse testi andnud klienti, kellel kulgeb haigus seni sümptomiteta, viibivad hooldekodus.
Kokku testiti 109 klienti ja 55 töötajat. Testid olid positiivsed kuuel kliendil ja ühel töötajal.
Haiglas 91 inimest
Ajavahemikus 30.-31. märts laekus üle Eesti kokku 1149 koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust, millest 3 protsenti ehk 30 analüüsi osutusid positiivseteks.
Rahvastikuregistri andmete kohaselt tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal (10), Saaremaal (6), Ida-Virumaal (3), Pärnumaal (2), Raplamaal (2), Tartumaal (2), Võrumaal (2). Lääne-Virumaal, Hiiumaal ja Valgamaal lisandus kummaski üks juht.
Kokku on Eestis tehtud 12 401 testi, nendest 745 ehk 6 protsenti on olnud positiivsed. Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegruppides 45-49 eluaastat (11 protsenti) ja 50-54 (11 protsenti). Järgnevad vanusegrupid 35-39 (10 protsenti) ja 55-59 (10 protsenti).
Esmaspäeva õhtu seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 91 patsienti, 13 intensiivravil olevat inimest vajavad juhitavat hingamist. Haiglatest on välja kirjutatud 26 inimest.
Koroonaviiruse riskirühma kuuluvad krooniliste haigustega ja vanemaealised inimesed.
Riskirühmade kaitseks on rangelt keelatud külastused hooldekodudesse, sest see seab ohtu hoolealuste tervise.
Inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata.
Samuti tuleb lähinädalatel vältida hooldekodu elanike liikumist hooldekodude vahel ning hoiduda uute elanike vastu võtmisest. Hooldusvajadusega eakate puhul tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole vajalike kodus osutatavate teenuste saamiseks.
Terviseamet, sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud juhise, kuidas käituda nakkuskahtlusega kliendi või töötajaga hoolekandeasutuses. Juhis on saadetud kõikidele hoolekandeasutustele. Sotsiaalkindlustusamet on hooldekodudega pidevas kontaktis ja valmis juhtumipõhiselt olukorrale reageerima.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld, esialgu 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.
COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks on peatatud plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatati, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates eraldi iga üksikut juhtu.
### Response:
Eesti koroonaohvrite arv kerkis neljani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome liiiklusamet esitas kõigile laevafirmadele, kes Soome suunal meretranspordiga tegelevad, palve reisijatevedu nende liinidel peatada ja seda tähtajatult, ütles ERR-ile Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link.
Millal täpselt reisijatevedu Soome suunal katkeb, pole veel selge, kuid tõenäoliselt juhtub see neljapäeval või reedel, ütles Link.
"Praegu me veel kindlalt ei tea, mis kuupäeval see kehtima hakkab, millal Soome suunal enam reisijatevedu ei toimu. Eilse seisuga oli selleks kuupäevaks 1. aprill ehk kolmapäeva õhtust oleks reisijatevedu meie Soome liinidel Soome suunal katkenud. Täna (teisipäeval) saime info, et kuivõrd soomlasi on kuskil Lääne-Euroopas veel päris palju lõksus, need soomlased üritavad koju jõuda, siis neile vastutulemiseks lükatakse seda tähtaega veidi edasi. See ei lükku edasi väga palju, kui, siis paari päeva võrra," rääkis Link.
Tallinki laevadest sõidab Tallinna ja Helsingi vahel praegu vaid Megastar, mida Soome toetab rahaliselt, et kaubaveod Eesti ja Soome vahel jätkuksid. Megastar võtab peale ka reisijaid ning vähemalt teisipäeval ja kolmapäeval reisijatevedu jätkub, kinnitas Link.
Erijuhud - näiteks, kas piirangute rakendudes kaob Soome sõitmise võimalus ka vahetusautojuhtidel - pole kõik veel lõpuni selged. Tallink annab neist esimesel võimalusel teada.
"Esialgse info kohaselt keeld ei puuduta (cargo le lisaks) teenistusse minevaid-tulevaid laevapere liikmeid, samuti vajalikke hooldus- ja tarnetöödega seotud inimesi," ütles Link
Soomest saab laevaga Eestisse ka edaspidi
Reisijatevedu jätkub peale piiranguid ka Soomest Eesti ja Rootsi suunal, ütles Link, sest uued piirangud ei puuduta Soomest lahkumist.
"Pärast homset jätkub reisijatevedu kindlasti ka Eesti suunal ja Rootsi suunal. See tähendab, et reisijaid ei võeta peale nendele reisidele, mis lähevad Helsingisse või Turusse. Eestlased, kellel on vaja jõuda Soomest koju Eestisse või Rootsi, saavad seda teha ka edaspidi," ütles Link.
See tähendab, et näiteks Soomet transiidiks kasutav reisija, kes saabub lennukiga Vantaa lennuväljale, pääseb laevaga Eestisse. "Eesti pole sellist otsust vastu võtnud, et me laevaga reisijaid enam Eestisse sisse ei luba, nii et reisijatevedu Soomest Eestisse jätkub," kinnitas Link.
Megastar teeb praegu graafiku järgi kuus reisi päevas. Reisijate arv on märkimisväärselt väiksem, kui oleks tavapäraselt, ütles Link. "Päevas reisib Megastaril 500-600 reisija ringis, ühel reisil on saja reisija ringis ja enamus neist reisijatest on ka ausalt öeldes kaubavedajad," rääkis Link.
Turu-Stockholmi liinil sõidab kaks Tallinki laeva - Galaxy ja Baltic Princess, mõlema tegevust liinil toetab kaubavedude jätkamiseks samuti Soome riik. Nii Megastari kui ka Galaxy ja Baltic Princessi liinil jätkamist toetab Soome riik esialgu juuni keskpaigani, ütles Link. | Uute piirangute tõttu katkeb laevadel reisijatevedu Soome | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome liiiklusamet esitas kõigile laevafirmadele, kes Soome suunal meretranspordiga tegelevad, palve reisijatevedu nende liinidel peatada ja seda tähtajatult, ütles ERR-ile Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link.
Millal täpselt reisijatevedu Soome suunal katkeb, pole veel selge, kuid tõenäoliselt juhtub see neljapäeval või reedel, ütles Link.
"Praegu me veel kindlalt ei tea, mis kuupäeval see kehtima hakkab, millal Soome suunal enam reisijatevedu ei toimu. Eilse seisuga oli selleks kuupäevaks 1. aprill ehk kolmapäeva õhtust oleks reisijatevedu meie Soome liinidel Soome suunal katkenud. Täna (teisipäeval) saime info, et kuivõrd soomlasi on kuskil Lääne-Euroopas veel päris palju lõksus, need soomlased üritavad koju jõuda, siis neile vastutulemiseks lükatakse seda tähtaega veidi edasi. See ei lükku edasi väga palju, kui, siis paari päeva võrra," rääkis Link.
Tallinki laevadest sõidab Tallinna ja Helsingi vahel praegu vaid Megastar, mida Soome toetab rahaliselt, et kaubaveod Eesti ja Soome vahel jätkuksid. Megastar võtab peale ka reisijaid ning vähemalt teisipäeval ja kolmapäeval reisijatevedu jätkub, kinnitas Link.
Erijuhud - näiteks, kas piirangute rakendudes kaob Soome sõitmise võimalus ka vahetusautojuhtidel - pole kõik veel lõpuni selged. Tallink annab neist esimesel võimalusel teada.
"Esialgse info kohaselt keeld ei puuduta (cargo le lisaks) teenistusse minevaid-tulevaid laevapere liikmeid, samuti vajalikke hooldus- ja tarnetöödega seotud inimesi," ütles Link
Soomest saab laevaga Eestisse ka edaspidi
Reisijatevedu jätkub peale piiranguid ka Soomest Eesti ja Rootsi suunal, ütles Link, sest uued piirangud ei puuduta Soomest lahkumist.
"Pärast homset jätkub reisijatevedu kindlasti ka Eesti suunal ja Rootsi suunal. See tähendab, et reisijaid ei võeta peale nendele reisidele, mis lähevad Helsingisse või Turusse. Eestlased, kellel on vaja jõuda Soomest koju Eestisse või Rootsi, saavad seda teha ka edaspidi," ütles Link.
See tähendab, et näiteks Soomet transiidiks kasutav reisija, kes saabub lennukiga Vantaa lennuväljale, pääseb laevaga Eestisse. "Eesti pole sellist otsust vastu võtnud, et me laevaga reisijaid enam Eestisse sisse ei luba, nii et reisijatevedu Soomest Eestisse jätkub," kinnitas Link.
Megastar teeb praegu graafiku järgi kuus reisi päevas. Reisijate arv on märkimisväärselt väiksem, kui oleks tavapäraselt, ütles Link. "Päevas reisib Megastaril 500-600 reisija ringis, ühel reisil on saja reisija ringis ja enamus neist reisijatest on ka ausalt öeldes kaubavedajad," rääkis Link.
Turu-Stockholmi liinil sõidab kaks Tallinki laeva - Galaxy ja Baltic Princess, mõlema tegevust liinil toetab kaubavedude jätkamiseks samuti Soome riik. Nii Megastari kui ka Galaxy ja Baltic Princessi liinil jätkamist toetab Soome riik esialgu juuni keskpaigani, ütles Link.
### Response:
Uute piirangute tõttu katkeb laevadel reisijatevedu Soome |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaselt suurele osale maailmast on ka Keenias kehtestatud koroonaviiruse pandeemia tõttu ranged piirangud, kuid eestlane tunnistas, et polnud kõigest teadlik.
"Nädal ei ole just kõige paremini alanud, kui lähed jooksma ja satud mõne aja pärast Iteni politseijaoskonda seitsmeks tunniks koos 11 teise jooksjaga ühte punkri, sealhulgas ka üks neiu, kes olevat trenni käigus püüdnud ühe noormehe kinni, kes omakorda ei tahtnud temast maha jääda," kirjutas Fosti oma Facebooki leheküljel.
"Kinnipidamise põhjus, et joosta tohib vaid üksi, väidetavalt joostes higistad ja Covid-19 viiruse levik on suurem kui linnapeal mitmekesi jalutavatel inimestel. Ausalt öeldes, ei olnud sellest teadlik, info levik on olnud väga kehv."
"Politseijaoskonda kutsuti tähtsad isikud (väidetavalt terviseminister), veel mõned ja meid päästma autoriteedist Keenia treener Jerome," jätkas Fosti. "Saime korraliku loengu, mille käigust mainis naisterahvas, et ta isiklikult saatis Iteni jooksjate WhatsAppi rühma sõnumi, et joosta tohib üksi ja võtku tõsiselt viirust. Ses rühmas mind muidugi polnud."
Fosti sõnul kardetakse Keenias Euroopa stsenaariumi kordumist. "Ise loodan paremat, kuna piirid on juba mõnda aega kinni olnud ja võetakse olukorda tõsiselt. 7h jooksul koheldi meid hästi, saime isegi süüa, tegin hulka harjutusi ja võtsin päikest. Hoidkem distantsi, korralik kätepesu ja treenime seni üksi."
Pärast punkrist pääsemist otsustas Fosti treeningu lõpuni viia ja oleks sõjaväelaselt peaaegu uuesti karistada saanud. Nimelt ei tohi õhtult pärast seitset väljas viibida ja Fosti pidi oma sõnul kellale näidates viitama, et seitse minutit on veel aega.
Fosti on mullu Valencias joostud ajaga 2:12.49 maratoni Eesti kõigi aegade tabelis kolmandal kohal. Temast ettepoole jäävad vaid Pavel Loskutov (2:08.53) ja Tiidrek Nurme (2:10.02). | Keenia politsei võttis reegleid rikkunud Roman Fosti seitsmeks tunniks kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaselt suurele osale maailmast on ka Keenias kehtestatud koroonaviiruse pandeemia tõttu ranged piirangud, kuid eestlane tunnistas, et polnud kõigest teadlik.
"Nädal ei ole just kõige paremini alanud, kui lähed jooksma ja satud mõne aja pärast Iteni politseijaoskonda seitsmeks tunniks koos 11 teise jooksjaga ühte punkri, sealhulgas ka üks neiu, kes olevat trenni käigus püüdnud ühe noormehe kinni, kes omakorda ei tahtnud temast maha jääda," kirjutas Fosti oma Facebooki leheküljel.
"Kinnipidamise põhjus, et joosta tohib vaid üksi, väidetavalt joostes higistad ja Covid-19 viiruse levik on suurem kui linnapeal mitmekesi jalutavatel inimestel. Ausalt öeldes, ei olnud sellest teadlik, info levik on olnud väga kehv."
"Politseijaoskonda kutsuti tähtsad isikud (väidetavalt terviseminister), veel mõned ja meid päästma autoriteedist Keenia treener Jerome," jätkas Fosti. "Saime korraliku loengu, mille käigust mainis naisterahvas, et ta isiklikult saatis Iteni jooksjate WhatsAppi rühma sõnumi, et joosta tohib üksi ja võtku tõsiselt viirust. Ses rühmas mind muidugi polnud."
Fosti sõnul kardetakse Keenias Euroopa stsenaariumi kordumist. "Ise loodan paremat, kuna piirid on juba mõnda aega kinni olnud ja võetakse olukorda tõsiselt. 7h jooksul koheldi meid hästi, saime isegi süüa, tegin hulka harjutusi ja võtsin päikest. Hoidkem distantsi, korralik kätepesu ja treenime seni üksi."
Pärast punkrist pääsemist otsustas Fosti treeningu lõpuni viia ja oleks sõjaväelaselt peaaegu uuesti karistada saanud. Nimelt ei tohi õhtult pärast seitset väljas viibida ja Fosti pidi oma sõnul kellale näidates viitama, et seitse minutit on veel aega.
Fosti on mullu Valencias joostud ajaga 2:12.49 maratoni Eesti kõigi aegade tabelis kolmandal kohal. Temast ettepoole jäävad vaid Pavel Loskutov (2:08.53) ja Tiidrek Nurme (2:10.02).
### Response:
Keenia politsei võttis reegleid rikkunud Roman Fosti seitsmeks tunniks kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas tervis?
Tänan küsimast. Siiamaani on Eestit ja tervet maailma vaevavad hädad minust mööda läinud. Sülitan kolm korda üle õla.
Täidan eriolukorra juhi korraldusi ja siiamaani ei kurda. Loodan, et kõik jääbki nii.
Kus ma teid helistades tabasin?
Olen "stay home" ("püsi kodus", toim) režiimil, kahjuks Tallinna kodus. Hiiumaale õigel ajal pageda ei õnnestunud. Nüüd peab nuputama, kuidas sinna saab. Bussidki ei käi, reisijate olematu numbri tõttu. Vaatame, mis saab, katsun lähemal ajal midagi ümber vaadata.
Kuidas kulgeb sotsiaalne isolatsioon?
Käin päeval jalutamas, aga muidu nelja seina vahel. Kaupluses tuleb käia, kuid tellin ka e-poest.
Naabritega suhtlete?
Ikka, tornmajas ikka näed neid. Paistavad kõik kõbusad, pole häda midagi.
Meediat jälgite?
Loomulikult, kuidas siis muidu. Eriolukorra pressikonverentsi iga päev ja ka jooksvaid uudiseid.
Millisena Eesti ja maailm tunduvad?
Karm on.
Eesti puhul kartsin, et kahes meediaruumis elamine mõjutab numbreid rohkem, kartsin, et Ida-Virumaa võib olla järgmine kriisikoht, sest teises meediaruumis elavad [venekeelsed] inimesed ei oska õigel ajal reageerida ja jätavad midagi tegemata. Aga kui lugesin, et peaministri populaarsus on seal tõusnud, siis tundub, et Ida-Virumaa ei tõuse Saaremaa kõrvale järgmiseks valukohaks.
Maailmast... Üks mõte kaks nädalat tagasi, kui piirid hakkasid kinni minema, on seotud Euroopa Liiduga – kas ei ole groteskne, et eriolukord on Euroopa Liidu liikmesriikides, aga mitte Euroopa Liidus kui ühenduses?
Ja teine: ka britid said aru, et Brexit ei päästnud neid viirusest. Me elame kõik ühel ja samal ümmargusel maakeral. Iga riik üksinda ja eraldi nende asjadega hakkama ei saa, keegi ei saa korrakski unustada, et ei ela siin maailmal üksinda.
"Millega sa tegeled, armas riigikogu?" küsis president Kaljulaid rahuaja viimasel kuul, 24. veebruaril, iseseisvuspäeva kõnes. Kuidas teie talle praegu vastaksite?
Kui kõik veel ei tea, siis mina enam riigikogusse ei kuulu. (Naerab)
Aga kõrvalt vaadates?
Kõrvalt vaadates ütlen sissejuhatuseks, et mina ei ole inimene, kes [riigikogusse] nende pihta kivi heidaks. Ma püüan neist aru saada. Aga sellegipoolest... Meil on hulk inimesi – arstid, õed, politseinikud, poemüüjad, transporditöötajad, ajakirjanikud, seda loetelu võib pikalt jätkata –, kellel tuleb oma ülesandeid ka eriolukorras täita. Riigikogu paneksin samasse lahtrisse.
Kindlasti on asju, mille arutamisega saab [parlamendis] oodata. Kuid pakiliste teemade arutamine ja poliitiline debatt, et oleks näha, kuidas parlament jälgib, mida valitsus teeb, siis selles mõttes võiks riigikogu olla koht, kus... elu käib kogu aeg. Et me ei tunneks end ilma parlamendita.
Kuidas seda tööd organiseerida, selle jätan nende kommenteerida, kes seal nüüd töötavad. Kui saab kaugjuhtimisega koolis käia, küll saab ka riigikogus tööd teha.
Õnneks saadi aru, et kui riigikogu liige on haige, on tal ometi õigus [juhatuse valimistel] hääletada. Ju see probleem tekkis kogenematusest või asjadest mitte kõige paremal moel aru saamisest.
Kui palju peaks riigikogu jätma kriisis valitsuse otsustada ja kui palju koormast enda kanda võtma?
Kordan lauset, mida viimasel ajal on ikka öeldud – põhiseadus kehtib ka eriolukorra ajal.
Mis tähendab, et ka eriolukorra ajal on Eesti parlamentaarne riik.
Just. Kindlasti.
Siin on ka vastupidine oht. Et eriolukorraga põhjendades ei hakataks hooga läbi suruma asju, mis on pikalt vindunud. Riigikogu peab vaatama, et see, mille valitsus talle ette paneb, oleks tõesti kiire arutelu all, aga põhjendatud, et see on tõesti eriolukorrast tingitud häda, mida tuleb lahendada. Riigikogul peab olema tarkust, et sellest aru saada.
Eesti pole siiski Ungari, kus parlament võttis endalt võimu ja andis selle peaminister Orbanile, kes saab lõpptähtajata erakorralises olukorras valitseda riiki enda dekreetidega.
Elagu Eesti Vabariigi põhiseaduse autorid!
Eestis ei saa kunagi olema parlamenti, kus sellised asjad oleksid võimalikud, isegi, kui kellelgi peaks niisugune soov tekkima. Aga loodan, et ei teki ka.
Riigikogu kolmel fraktsioonil – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa omal – on mure: seaduse järgi parlamendiliikmete palk tõuseb ja nad tegid seaduseelnõu, et nii ei juhtuks, aga oponendid ütlevad, et see on põhiseadusega vastuolus. Mida siis teha, eriti just kriisiajal?
See on väga populaarne küsimus, et miks riigikogu liikmed enda palka ei langeta.
Muidugi, sest kodanike õiglustunne on riivatud – ümberringi kukub kõik kokku, aga riigikogulastel tõuseb palk.
Just-just, et miks küll nii...
Riigikogu liikme palgakorraldus on kirjas põhiseaduses, vaadake selle paragrahvi 75 – parlament saab enda töötasu muuta, aga järgmise koosseisu kohta, mitte iseenda jaoks.
Usun, et rahvasaadikud jagunevad kaheks. Ühed on tõesti mures, saavad aru, et nende palgatõus on kurjast ja ebaõiglane, kui meil on epideemia ja paratamatu majanduslangus. Saan neist inimlikult aru. Teades, mida ütleb põhiseadus, soovitan neil kirjutada riigikogu kantselei raamatupidamisele kiri ja paluda oma palgatõus üle kanda kas mõne mittetulundusühingu või muu valdkonna toetamiseks.
Ühesõnaga, riigikogu liige saab oma palgatõusu annetada kriisiajal näiteks Saaremaa või Võru haigla hooldajatele?
Absoluutselt. Sellega jääb nende südametunnistus rahule ja nad ei tunne end halvasti.
Aga on ka saadikuid, kelle mõtlemine käib hoopis teises suunas. Saadikute palgatõus saabub 1. aprillil, eelnõu algatati nädal tagasi, keegi ei jõuaks seda vastu võtta.
Ja 1. aprillil tuleb riigikogu liikmete palgatõus niikuinii.
Jah. Nad teavad, et sellest [muutmise ettepanekust] ei tule midagi välja.
President ei saaks ka seda välja kuulutada, sest see on vastuolus põhiseadusega. Siis saab tekitada muidugi vastanduse, et hea parlament ja kuri president.
Palgatõusu annetamine aga vastab põhiseadusele ja kõigile teistele seadustele.
On selline palgapopulism turbulentsel ajal paratamatu?
Ju on. Rahustuseks pean ütlema, et olen neid palgapopuliste ka varem näinud, aga see ei ole toonud neile poliitilist kasu, mida nad lootsid.
Küsimus ei ole puukides, et küll on riigikogu liikmed ahned, vaid põhimõttelises probleemis: kas me anname parlamendi koosseisule õiguse otsustada iseenda palga üle.
Samas on parlament jäänud ilma võimalusest reageerida kriisiajal paljude inimeste õiglustunde kohaselt.
Jah, nii ta on, saan aru... Ma ütlen nüüd lause, mis ei ole mõeldud rahustamiseks, aga: kui tuleb majanduskriis, ja see tuleb, siis järgmise aasta 1. aprillil riigikogu liikmete palk langeb.
Kuid seni on lahenduseks rahvasaadiku avalduse saatmine raamatupidajale, et palgatõus läheks annetuseks.
Kui katkise ja räsituna Eesti nendest kriisidest – pandeemiast ja majanduse kukkumisest – välja tuleb?
See ei ole ainult Eesti teema, et kui tublid ja targad me ise oleme. Väga palju sõltub, mis meie ümber toimub, mida teevad meie naaberriigid ja lähemad partnerid.
Saame me hakkama?
Vaatamata näidetele, millele mina ei ole seletust leidnud, kui keegi ei saa aru, et grillipidude aeg ei ole praegu käes, on suurem osa inimestest mõistlikud ja suudavad vabatahtlikult vähendada näost näkku omavahelist suhtlemist. See aitab meid koroona-asjadest üle.
Keerulisem on ennustada, mis hakkab juhtuma majanduses, kui kauaks seal jääb vinduma ja kui ruttu taastub.
Oleme kosunud ja tugevamad kui eelmiste kriiside ajal. Näiteks töötuskindlustus on töötajate ja tööandjate ühine raha. Kui sealt läheb nüüd esialgu 250 miljonit eurot nende inimeste murede leevendamiseks, kes täna peavad isolatsioonis olema ja tööl ei saa käia, siis on see mõistlik ja hea otsus.
Kindlasti tekitab valitsuse tehtud majanduse abipakett poliitilises debatis ka erimeelsusi. Kõrvuti heade meetmetega on minule täielik küsimärk ja arusaamatus [pensioni] II samba maksete peatamine. Eelmise kriisi ajal tegime seda selleks, et jõuda euroalasse, mis pani meie majanduse kasvama. Praegu aga on II samba kallal närimine on nagu mingi viirus. Kui keegi arvab, et riik võib need maksed nüüd lihtsalt peatada, siis see on põhiseaduse vastane.
Peale selle, et olete üle Eesti tuntud poliitik, olete ka tuntud diskor. Milline laul iseloomustaks meie praegust maailma kõige paremini?
Oh sa poiss... (Ohkab)
Kõiki neid kriise.
Kõiki neid kriise... (Ohkab) Võibolla John Lennoni "Imagine". Praegu on see aeg, kus peaksime tundma, et üksteist toetades saame elus edasi, siis läheb lihtsamini. | Eiki Nestor: riigikogu liikmed tehku head ja annetagu oma palgatõus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas tervis?
Tänan küsimast. Siiamaani on Eestit ja tervet maailma vaevavad hädad minust mööda läinud. Sülitan kolm korda üle õla.
Täidan eriolukorra juhi korraldusi ja siiamaani ei kurda. Loodan, et kõik jääbki nii.
Kus ma teid helistades tabasin?
Olen "stay home" ("püsi kodus", toim) režiimil, kahjuks Tallinna kodus. Hiiumaale õigel ajal pageda ei õnnestunud. Nüüd peab nuputama, kuidas sinna saab. Bussidki ei käi, reisijate olematu numbri tõttu. Vaatame, mis saab, katsun lähemal ajal midagi ümber vaadata.
Kuidas kulgeb sotsiaalne isolatsioon?
Käin päeval jalutamas, aga muidu nelja seina vahel. Kaupluses tuleb käia, kuid tellin ka e-poest.
Naabritega suhtlete?
Ikka, tornmajas ikka näed neid. Paistavad kõik kõbusad, pole häda midagi.
Meediat jälgite?
Loomulikult, kuidas siis muidu. Eriolukorra pressikonverentsi iga päev ja ka jooksvaid uudiseid.
Millisena Eesti ja maailm tunduvad?
Karm on.
Eesti puhul kartsin, et kahes meediaruumis elamine mõjutab numbreid rohkem, kartsin, et Ida-Virumaa võib olla järgmine kriisikoht, sest teises meediaruumis elavad [venekeelsed] inimesed ei oska õigel ajal reageerida ja jätavad midagi tegemata. Aga kui lugesin, et peaministri populaarsus on seal tõusnud, siis tundub, et Ida-Virumaa ei tõuse Saaremaa kõrvale järgmiseks valukohaks.
Maailmast... Üks mõte kaks nädalat tagasi, kui piirid hakkasid kinni minema, on seotud Euroopa Liiduga – kas ei ole groteskne, et eriolukord on Euroopa Liidu liikmesriikides, aga mitte Euroopa Liidus kui ühenduses?
Ja teine: ka britid said aru, et Brexit ei päästnud neid viirusest. Me elame kõik ühel ja samal ümmargusel maakeral. Iga riik üksinda ja eraldi nende asjadega hakkama ei saa, keegi ei saa korrakski unustada, et ei ela siin maailmal üksinda.
"Millega sa tegeled, armas riigikogu?" küsis president Kaljulaid rahuaja viimasel kuul, 24. veebruaril, iseseisvuspäeva kõnes. Kuidas teie talle praegu vastaksite?
Kui kõik veel ei tea, siis mina enam riigikogusse ei kuulu. (Naerab)
Aga kõrvalt vaadates?
Kõrvalt vaadates ütlen sissejuhatuseks, et mina ei ole inimene, kes [riigikogusse] nende pihta kivi heidaks. Ma püüan neist aru saada. Aga sellegipoolest... Meil on hulk inimesi – arstid, õed, politseinikud, poemüüjad, transporditöötajad, ajakirjanikud, seda loetelu võib pikalt jätkata –, kellel tuleb oma ülesandeid ka eriolukorras täita. Riigikogu paneksin samasse lahtrisse.
Kindlasti on asju, mille arutamisega saab [parlamendis] oodata. Kuid pakiliste teemade arutamine ja poliitiline debatt, et oleks näha, kuidas parlament jälgib, mida valitsus teeb, siis selles mõttes võiks riigikogu olla koht, kus... elu käib kogu aeg. Et me ei tunneks end ilma parlamendita.
Kuidas seda tööd organiseerida, selle jätan nende kommenteerida, kes seal nüüd töötavad. Kui saab kaugjuhtimisega koolis käia, küll saab ka riigikogus tööd teha.
Õnneks saadi aru, et kui riigikogu liige on haige, on tal ometi õigus [juhatuse valimistel] hääletada. Ju see probleem tekkis kogenematusest või asjadest mitte kõige paremal moel aru saamisest.
Kui palju peaks riigikogu jätma kriisis valitsuse otsustada ja kui palju koormast enda kanda võtma?
Kordan lauset, mida viimasel ajal on ikka öeldud – põhiseadus kehtib ka eriolukorra ajal.
Mis tähendab, et ka eriolukorra ajal on Eesti parlamentaarne riik.
Just. Kindlasti.
Siin on ka vastupidine oht. Et eriolukorraga põhjendades ei hakataks hooga läbi suruma asju, mis on pikalt vindunud. Riigikogu peab vaatama, et see, mille valitsus talle ette paneb, oleks tõesti kiire arutelu all, aga põhjendatud, et see on tõesti eriolukorrast tingitud häda, mida tuleb lahendada. Riigikogul peab olema tarkust, et sellest aru saada.
Eesti pole siiski Ungari, kus parlament võttis endalt võimu ja andis selle peaminister Orbanile, kes saab lõpptähtajata erakorralises olukorras valitseda riiki enda dekreetidega.
Elagu Eesti Vabariigi põhiseaduse autorid!
Eestis ei saa kunagi olema parlamenti, kus sellised asjad oleksid võimalikud, isegi, kui kellelgi peaks niisugune soov tekkima. Aga loodan, et ei teki ka.
Riigikogu kolmel fraktsioonil – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa omal – on mure: seaduse järgi parlamendiliikmete palk tõuseb ja nad tegid seaduseelnõu, et nii ei juhtuks, aga oponendid ütlevad, et see on põhiseadusega vastuolus. Mida siis teha, eriti just kriisiajal?
See on väga populaarne küsimus, et miks riigikogu liikmed enda palka ei langeta.
Muidugi, sest kodanike õiglustunne on riivatud – ümberringi kukub kõik kokku, aga riigikogulastel tõuseb palk.
Just-just, et miks küll nii...
Riigikogu liikme palgakorraldus on kirjas põhiseaduses, vaadake selle paragrahvi 75 – parlament saab enda töötasu muuta, aga järgmise koosseisu kohta, mitte iseenda jaoks.
Usun, et rahvasaadikud jagunevad kaheks. Ühed on tõesti mures, saavad aru, et nende palgatõus on kurjast ja ebaõiglane, kui meil on epideemia ja paratamatu majanduslangus. Saan neist inimlikult aru. Teades, mida ütleb põhiseadus, soovitan neil kirjutada riigikogu kantselei raamatupidamisele kiri ja paluda oma palgatõus üle kanda kas mõne mittetulundusühingu või muu valdkonna toetamiseks.
Ühesõnaga, riigikogu liige saab oma palgatõusu annetada kriisiajal näiteks Saaremaa või Võru haigla hooldajatele?
Absoluutselt. Sellega jääb nende südametunnistus rahule ja nad ei tunne end halvasti.
Aga on ka saadikuid, kelle mõtlemine käib hoopis teises suunas. Saadikute palgatõus saabub 1. aprillil, eelnõu algatati nädal tagasi, keegi ei jõuaks seda vastu võtta.
Ja 1. aprillil tuleb riigikogu liikmete palgatõus niikuinii.
Jah. Nad teavad, et sellest [muutmise ettepanekust] ei tule midagi välja.
President ei saaks ka seda välja kuulutada, sest see on vastuolus põhiseadusega. Siis saab tekitada muidugi vastanduse, et hea parlament ja kuri president.
Palgatõusu annetamine aga vastab põhiseadusele ja kõigile teistele seadustele.
On selline palgapopulism turbulentsel ajal paratamatu?
Ju on. Rahustuseks pean ütlema, et olen neid palgapopuliste ka varem näinud, aga see ei ole toonud neile poliitilist kasu, mida nad lootsid.
Küsimus ei ole puukides, et küll on riigikogu liikmed ahned, vaid põhimõttelises probleemis: kas me anname parlamendi koosseisule õiguse otsustada iseenda palga üle.
Samas on parlament jäänud ilma võimalusest reageerida kriisiajal paljude inimeste õiglustunde kohaselt.
Jah, nii ta on, saan aru... Ma ütlen nüüd lause, mis ei ole mõeldud rahustamiseks, aga: kui tuleb majanduskriis, ja see tuleb, siis järgmise aasta 1. aprillil riigikogu liikmete palk langeb.
Kuid seni on lahenduseks rahvasaadiku avalduse saatmine raamatupidajale, et palgatõus läheks annetuseks.
Kui katkise ja räsituna Eesti nendest kriisidest – pandeemiast ja majanduse kukkumisest – välja tuleb?
See ei ole ainult Eesti teema, et kui tublid ja targad me ise oleme. Väga palju sõltub, mis meie ümber toimub, mida teevad meie naaberriigid ja lähemad partnerid.
Saame me hakkama?
Vaatamata näidetele, millele mina ei ole seletust leidnud, kui keegi ei saa aru, et grillipidude aeg ei ole praegu käes, on suurem osa inimestest mõistlikud ja suudavad vabatahtlikult vähendada näost näkku omavahelist suhtlemist. See aitab meid koroona-asjadest üle.
Keerulisem on ennustada, mis hakkab juhtuma majanduses, kui kauaks seal jääb vinduma ja kui ruttu taastub.
Oleme kosunud ja tugevamad kui eelmiste kriiside ajal. Näiteks töötuskindlustus on töötajate ja tööandjate ühine raha. Kui sealt läheb nüüd esialgu 250 miljonit eurot nende inimeste murede leevendamiseks, kes täna peavad isolatsioonis olema ja tööl ei saa käia, siis on see mõistlik ja hea otsus.
Kindlasti tekitab valitsuse tehtud majanduse abipakett poliitilises debatis ka erimeelsusi. Kõrvuti heade meetmetega on minule täielik küsimärk ja arusaamatus [pensioni] II samba maksete peatamine. Eelmise kriisi ajal tegime seda selleks, et jõuda euroalasse, mis pani meie majanduse kasvama. Praegu aga on II samba kallal närimine on nagu mingi viirus. Kui keegi arvab, et riik võib need maksed nüüd lihtsalt peatada, siis see on põhiseaduse vastane.
Peale selle, et olete üle Eesti tuntud poliitik, olete ka tuntud diskor. Milline laul iseloomustaks meie praegust maailma kõige paremini?
Oh sa poiss... (Ohkab)
Kõiki neid kriise.
Kõiki neid kriise... (Ohkab) Võibolla John Lennoni "Imagine". Praegu on see aeg, kus peaksime tundma, et üksteist toetades saame elus edasi, siis läheb lihtsamini.
### Response:
Eiki Nestor: riigikogu liikmed tehku head ja annetagu oma palgatõus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üldkogul osales 649 liiget, teatas erakond.
Erakonna peasekretär Erkki Keldo ütles, et tänase teadmise juures toimub järgmine erakonna üldkogu sügisel, kus valitakse esimees ja juhatus.
Reformierakonna esimees on Kaja Kallas. | Elektrooniline üldkogu pikendas Reformierakonna juhatuse mandaati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldkogul osales 649 liiget, teatas erakond.
Erakonna peasekretär Erkki Keldo ütles, et tänase teadmise juures toimub järgmine erakonna üldkogu sügisel, kus valitakse esimees ja juhatus.
Reformierakonna esimees on Kaja Kallas.
### Response:
Elektrooniline üldkogu pikendas Reformierakonna juhatuse mandaati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkreetseid mehhanisme, kuidas uni immuunsüsteemi mõjutab, on mitmeid. Kõige olulisemad on Peedi sõnul uneaegsed hormoonide tasemete muutused: "Nimelt toimub une ajal teatud hormoonide taseme tõusmine ning teiste hormoonide taseme langetamine. Reeglina tõusevad une ajal kasvuhormooni ja prolaktiini tasemed. Mõlema nimetatud hormooni üheks ülesandeks on põletikuliste protsesside ja seeläbi ka immuunsüsteemi toetamine."
Ärkveloleku ajal on aga olukord vastupidine. Keha soodustab une ajal põletikulisi, immuunsüsteemi tööd toetavaid protsesse, kuid ärkveloleku ajal surub neid alla. "Antud mehhanism on üldjoontes meile kasulik, kuna sel viisil saame ärkveloleku ajal olla võimalikult aktiivsed ning jätta põhilise võimalike ohuallikatega võitlemise perioodi mitteaktiivsesse puhkeoleku aega," sõnas Peet.
Peedi sõnul on leitud lausa viiteid, et lühiajaline unepuudus vahetult enne või pärast vaktsineerimist võib mõjutada vaktsineerimise efektiivsust, kuna pärast vaktsineerimist immuunreaktsioon alaneb. "Ka mitmete teiste uuringute alusel toob lühiajaline unepuudus enamasti kaasa immuunreaktsiooni alanemise," lausus ta. Samas lühiajalise unepuuduse uurimisel on ka vastupidiseid tulemusi, sest on ka uuringuid, mis näitavad, et lühiajaline unepuudus ei mõjuta immuunsüsteemi tööd või lausa võib seda ajutiselt parandada.
Veidi selgepiirilisemad on seosed pikaajalise unepuuduse ja immuunsüsteemi töö pärssimise vahel, selgitas Peet. Pikaajaline unepuudus tähendab nädalaid või lausa kuid kestnud ebapiisava uneajaga seisundit. Kui nende ainete tase, mis tavaolukorras aitaksid haigustekitajaga võidelda, on väga kõrge siis pikaajalise unepuuduse korral nende efektiivsus ohuallikaga võitlemisel on madal.
Kui organism on juba haigestunud, siis see hakkab mõjutama ka meie und. "Üldjuhul viirushaiguste peiteperioodil uneaeg veidi väheneb. Sümptomite ilmnemise faasis toimub vastupidine efekt ja üldine uneaeg enamasti pikeneb, seega reeglina magame haigena mõnevõrra rohkem, kui täie tervise juures olles," selgitas Peet.
Kehva une põhjused
Kehva une puhul tuleb eristada kehva unekvaliteeti ehk une sügavust ja kehva unekvantiteeti ehk une pikkust. Unenõustaja Krista Peedi sõnul on kõige lihtsam märgata, kas meie une pikkus on mingil põhjusel lühenenud.
"Enamasti on põhjuseks kas elustiilist tulenevad valikud, näiteks sotsiaalsete kohustuste kokkuleppimine hilisõhtusesse aega. Stressi mõjud, näiteks ülesannete kuhjumise tõttu ollakse sunnitud "varastama" aega uneajast, kuid voodisse jõudes enam und ei tule, sest stressihormoonid hoiavad aju ärkvel," selgitas Peet kehva une pikkuse põhjuseid. Ühtlasi mõjutab und kehv unehügieen, näiteks enne magamaminekut nutitelefonis olemine, millest tulenev valgus ei lase ajul uinuda.
Veidi keerulisem on olukord, kui kehva une põhjuseks on halb unekvaliteet, ütles Peet. Kehva unekvaliteedi põhjused võivad olla keskkondlikud, näiteks on tuba liiga palav või valge. Kehv uni võib tuleneda halvast unehügieenist, näiteks voodisse minemine liiga täis kõhuga või mõnest kehalisest probleemist.
Uneprobleemidest veidi ka numbrite keeles. Kroonilise unetuse levimus jääb umbes 10 protsendi juurde elanikkonnast. Lühiajaline unetus on umbes 30 protsendil elanikkonnast. Uneapnoe ehk uneaegse hingamishäire osas on levimus sarnane, jäädes eri allikate andmetel 20–30 protsendi tasemele.
Eesti Unemeditsiini Selts on kirja pannud hea une kümme soovitust:
Minge magama võimalikult ühel ajal, arvestusega, et jõuate hommikuks välja puhata.
Vältige päevaajal tukastamist. Kui Te siiski tukastate, piirake seda 20 minutiga ja võimalusel ärge tukastage peale kella 14.00.
Vältige alkoholitarbimist neli tundi enne magamaminekut (enam kui üks ühik alkoholi ehk üks pokaal veini kaks tundi enne magamaminekut rikub unekvaliteedi).
Vältige ergutavate ainete nagu nikotiini (suitsetamine), kofeiini, šokolaadi ja kange tee joomist neli tundi enne uinumist.
Vältige vahetult enne magama minekut kõhu liigset täissöömist, rasvaseid, praetud, vürtsikaid ja väga magusaid toite. Hästi sobib kergem eine: jogurt, kodujuust, puuvili.
Mõõdukas füüsiline koormus ja tegevus värskes õhus soodustab und, seetõttu planeerige igasse päeva jalutuskäik, aiatööd vms. Vältige rasket füüsilist pingutust neli tundi enne uinumist.
Koristage ja õhutage regulaarselt magamistuba, vahetage vähemalt iga kahe nädala järel voodipesu, kloppige patju ja tõmmake madrats tolmuimejaga puhtaks.
Minge voodisse alles siis, kui tunnete end unisena. Vältige üle 38 kraadist vanni enne magamaminekut ja arvutikasutamist üks tund enne magamaminekut (need tegevused ergutavad). Enne magama minekut kustutage valgus ja tagage vaikus.
Vältige voodis ja magamistoas muid tegevusi peale magamise ja seksuaaltegevuse. Vältige voodis olles televiisori vaatamist ning arvuti ja nutiseadmete kasutamist.
Ärge kasutage magamistoana selleks mitte ette nähtud tuba. Ärge kasutage magamistuba tõsiste jutuajamiste ja arutelude jaoks pereliikmetega. | Kroonilises unepuuduses inimesed haigestuvad sagedamini viirushaigusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkreetseid mehhanisme, kuidas uni immuunsüsteemi mõjutab, on mitmeid. Kõige olulisemad on Peedi sõnul uneaegsed hormoonide tasemete muutused: "Nimelt toimub une ajal teatud hormoonide taseme tõusmine ning teiste hormoonide taseme langetamine. Reeglina tõusevad une ajal kasvuhormooni ja prolaktiini tasemed. Mõlema nimetatud hormooni üheks ülesandeks on põletikuliste protsesside ja seeläbi ka immuunsüsteemi toetamine."
Ärkveloleku ajal on aga olukord vastupidine. Keha soodustab une ajal põletikulisi, immuunsüsteemi tööd toetavaid protsesse, kuid ärkveloleku ajal surub neid alla. "Antud mehhanism on üldjoontes meile kasulik, kuna sel viisil saame ärkveloleku ajal olla võimalikult aktiivsed ning jätta põhilise võimalike ohuallikatega võitlemise perioodi mitteaktiivsesse puhkeoleku aega," sõnas Peet.
Peedi sõnul on leitud lausa viiteid, et lühiajaline unepuudus vahetult enne või pärast vaktsineerimist võib mõjutada vaktsineerimise efektiivsust, kuna pärast vaktsineerimist immuunreaktsioon alaneb. "Ka mitmete teiste uuringute alusel toob lühiajaline unepuudus enamasti kaasa immuunreaktsiooni alanemise," lausus ta. Samas lühiajalise unepuuduse uurimisel on ka vastupidiseid tulemusi, sest on ka uuringuid, mis näitavad, et lühiajaline unepuudus ei mõjuta immuunsüsteemi tööd või lausa võib seda ajutiselt parandada.
Veidi selgepiirilisemad on seosed pikaajalise unepuuduse ja immuunsüsteemi töö pärssimise vahel, selgitas Peet. Pikaajaline unepuudus tähendab nädalaid või lausa kuid kestnud ebapiisava uneajaga seisundit. Kui nende ainete tase, mis tavaolukorras aitaksid haigustekitajaga võidelda, on väga kõrge siis pikaajalise unepuuduse korral nende efektiivsus ohuallikaga võitlemisel on madal.
Kui organism on juba haigestunud, siis see hakkab mõjutama ka meie und. "Üldjuhul viirushaiguste peiteperioodil uneaeg veidi väheneb. Sümptomite ilmnemise faasis toimub vastupidine efekt ja üldine uneaeg enamasti pikeneb, seega reeglina magame haigena mõnevõrra rohkem, kui täie tervise juures olles," selgitas Peet.
Kehva une põhjused
Kehva une puhul tuleb eristada kehva unekvaliteeti ehk une sügavust ja kehva unekvantiteeti ehk une pikkust. Unenõustaja Krista Peedi sõnul on kõige lihtsam märgata, kas meie une pikkus on mingil põhjusel lühenenud.
"Enamasti on põhjuseks kas elustiilist tulenevad valikud, näiteks sotsiaalsete kohustuste kokkuleppimine hilisõhtusesse aega. Stressi mõjud, näiteks ülesannete kuhjumise tõttu ollakse sunnitud "varastama" aega uneajast, kuid voodisse jõudes enam und ei tule, sest stressihormoonid hoiavad aju ärkvel," selgitas Peet kehva une pikkuse põhjuseid. Ühtlasi mõjutab und kehv unehügieen, näiteks enne magamaminekut nutitelefonis olemine, millest tulenev valgus ei lase ajul uinuda.
Veidi keerulisem on olukord, kui kehva une põhjuseks on halb unekvaliteet, ütles Peet. Kehva unekvaliteedi põhjused võivad olla keskkondlikud, näiteks on tuba liiga palav või valge. Kehv uni võib tuleneda halvast unehügieenist, näiteks voodisse minemine liiga täis kõhuga või mõnest kehalisest probleemist.
Uneprobleemidest veidi ka numbrite keeles. Kroonilise unetuse levimus jääb umbes 10 protsendi juurde elanikkonnast. Lühiajaline unetus on umbes 30 protsendil elanikkonnast. Uneapnoe ehk uneaegse hingamishäire osas on levimus sarnane, jäädes eri allikate andmetel 20–30 protsendi tasemele.
Eesti Unemeditsiini Selts on kirja pannud hea une kümme soovitust:
Minge magama võimalikult ühel ajal, arvestusega, et jõuate hommikuks välja puhata.
Vältige päevaajal tukastamist. Kui Te siiski tukastate, piirake seda 20 minutiga ja võimalusel ärge tukastage peale kella 14.00.
Vältige alkoholitarbimist neli tundi enne magamaminekut (enam kui üks ühik alkoholi ehk üks pokaal veini kaks tundi enne magamaminekut rikub unekvaliteedi).
Vältige ergutavate ainete nagu nikotiini (suitsetamine), kofeiini, šokolaadi ja kange tee joomist neli tundi enne uinumist.
Vältige vahetult enne magama minekut kõhu liigset täissöömist, rasvaseid, praetud, vürtsikaid ja väga magusaid toite. Hästi sobib kergem eine: jogurt, kodujuust, puuvili.
Mõõdukas füüsiline koormus ja tegevus värskes õhus soodustab und, seetõttu planeerige igasse päeva jalutuskäik, aiatööd vms. Vältige rasket füüsilist pingutust neli tundi enne uinumist.
Koristage ja õhutage regulaarselt magamistuba, vahetage vähemalt iga kahe nädala järel voodipesu, kloppige patju ja tõmmake madrats tolmuimejaga puhtaks.
Minge voodisse alles siis, kui tunnete end unisena. Vältige üle 38 kraadist vanni enne magamaminekut ja arvutikasutamist üks tund enne magamaminekut (need tegevused ergutavad). Enne magama minekut kustutage valgus ja tagage vaikus.
Vältige voodis ja magamistoas muid tegevusi peale magamise ja seksuaaltegevuse. Vältige voodis olles televiisori vaatamist ning arvuti ja nutiseadmete kasutamist.
Ärge kasutage magamistoana selleks mitte ette nähtud tuba. Ärge kasutage magamistuba tõsiste jutuajamiste ja arutelude jaoks pereliikmetega.
### Response:
Kroonilises unepuuduses inimesed haigestuvad sagedamini viirushaigusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inflatsioonimäär oli märtsis 0,7 protsenti, mis jäi kaugele maha Euroopa Keskpanga eesmärgiks olevast kahest protsendist.
Veebruaris oli inflatsioonimäär juba niigi madal 1,2 protsenti. | Euroala inflatsioon langes naftahinna alanemise tõttu 0,7 protsendile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inflatsioonimäär oli märtsis 0,7 protsenti, mis jäi kaugele maha Euroopa Keskpanga eesmärgiks olevast kahest protsendist.
Veebruaris oli inflatsioonimäär juba niigi madal 1,2 protsenti.
### Response:
Euroala inflatsioon langes naftahinna alanemise tõttu 0,7 protsendile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Yle poolt vahendatud arvamusküsitluses koosnes valim 3400 ettevõttest.
Umbes 40 protsenti oli juba esmaspäevaks esitanud koondamishoiatuse või kutsunud kokku läbirääkimised ametiühingutega.
Soome keskkaubanduskoja hinnangul on ettevõtete olukord kahe nädala jooksul märkimisväärselt halvenenud.
"Kaks nädalat tagasi meie poolt tehtud arvamusküsitluses vastas umbes pool ettevõtetest, et koroonaviirus pole nende käivet negatiivselt mõjutanud. Nüüd andis sellise vastuse vaid neljandik," nentis keskkaubanduskoja tegevjuht Juho Romakkaniemi.
Arvamusküsitlusest ilmnes ka see, et kaks kolmandikku firmadest on juba kasutanud või kavatseb kasutada valitsuse poolt pakutud leevendusmeetmeid. | Uuring: kaks kolmandikku Soome firmadest kavatseb töötajaid koondada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Yle poolt vahendatud arvamusküsitluses koosnes valim 3400 ettevõttest.
Umbes 40 protsenti oli juba esmaspäevaks esitanud koondamishoiatuse või kutsunud kokku läbirääkimised ametiühingutega.
Soome keskkaubanduskoja hinnangul on ettevõtete olukord kahe nädala jooksul märkimisväärselt halvenenud.
"Kaks nädalat tagasi meie poolt tehtud arvamusküsitluses vastas umbes pool ettevõtetest, et koroonaviirus pole nende käivet negatiivselt mõjutanud. Nüüd andis sellise vastuse vaid neljandik," nentis keskkaubanduskoja tegevjuht Juho Romakkaniemi.
Arvamusküsitlusest ilmnes ka see, et kaks kolmandikku firmadest on juba kasutanud või kavatseb kasutada valitsuse poolt pakutud leevendusmeetmeid.
### Response:
Uuring: kaks kolmandikku Soome firmadest kavatseb töötajaid koondada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuur on osa Kumu kunstimuuseumi näituste veebitutvustuste seeriast, mis algas kuraatorituuriga näitusel "Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis". Lähinädalatel rulluvad publiku ees virtuaalselt lahti kolm Kumu näitust, mida tutvustavad kuraatorid räägivad lähemalt näitusesaalides eksponeeritud teostest ja näitusest tervikuna. Olgu see näitus virtuaalne kohvipaus, kultuuriline õhtuoode või klassi kunstiajaloo külastus – valikuid on mitmeid ja avastamisrõõmu veelgi rohkem. Käesoleval tuuril saab vaataja näha teoseid, mis iseloomustavad avangardseid ja murrangulisi 90. aastaid Eesti kunstis.
Veebruaris avatud püsiekspositsioon "Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. aastatel" võtab vaatluse alla taasiseseisvumisajal kujunenud uued nähtused ja kunstivormid, pöörates tähelepanu uuele meediale, foto- ja videokunstile ning installatsioonidele. Püsiekspositsioonis on töid mitmelt 1990. aastatel tooni andnud autorilt. Ekspositsiooni pealkiri pärineb kultusbändi J.M.K.E laulust ning viitab ühiskondlikele ja kultuurilistele muutustele perioodil, mil ootused ja lootused olid suunatud tulevikku.
Püsiekspositsiooni kuraator on Eha Komissarov.
Pärast live-tuuri jääb video Kumu Facebooki lehele ka järelvaatamiseks. | Kumu pakub 1990. aastate püsiekspositsiooni veebituuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuur on osa Kumu kunstimuuseumi näituste veebitutvustuste seeriast, mis algas kuraatorituuriga näitusel "Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis". Lähinädalatel rulluvad publiku ees virtuaalselt lahti kolm Kumu näitust, mida tutvustavad kuraatorid räägivad lähemalt näitusesaalides eksponeeritud teostest ja näitusest tervikuna. Olgu see näitus virtuaalne kohvipaus, kultuuriline õhtuoode või klassi kunstiajaloo külastus – valikuid on mitmeid ja avastamisrõõmu veelgi rohkem. Käesoleval tuuril saab vaataja näha teoseid, mis iseloomustavad avangardseid ja murrangulisi 90. aastaid Eesti kunstis.
Veebruaris avatud püsiekspositsioon "Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. aastatel" võtab vaatluse alla taasiseseisvumisajal kujunenud uued nähtused ja kunstivormid, pöörates tähelepanu uuele meediale, foto- ja videokunstile ning installatsioonidele. Püsiekspositsioonis on töid mitmelt 1990. aastatel tooni andnud autorilt. Ekspositsiooni pealkiri pärineb kultusbändi J.M.K.E laulust ning viitab ühiskondlikele ja kultuurilistele muutustele perioodil, mil ootused ja lootused olid suunatud tulevikku.
Püsiekspositsiooni kuraator on Eha Komissarov.
Pärast live-tuuri jääb video Kumu Facebooki lehele ka järelvaatamiseks.
### Response:
Kumu pakub 1990. aastate püsiekspositsiooni veebituuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vestlusringis osalevad veebiülekande kaudu Euroopa Komisjoni transpordi ja liikuvuse peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei, suursaadik Marten Kokk, Eesti alaline esindus EL-i juures, ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets. Arutelu modereerib ajakirjanik Evelyn Kaldoja.
Mitu Euroopa riigijuhti on nimetanud praegust kriisi suurimaks pärast Teist maailmasõda. Kaalul on paljude inimeste elud, riikides on tavapärane ühiskonna toimimine suuresti seiskunud ja mõju majandusele on tohutu.
Kui riigid rahvatervise kaalutlustel eriolukorra välja kuulutasid ja piirid sulgusid, sai Euroopa Liidu siseturg suure hoobi, isikute vaba liikumine seiskus ja kaupade vaba liikumine oli väga keeruline. Kahe nädalaga on olukord riikide ja EL-i institutsioonide koostöös tasapisi taastunud. Riigid on mõistnud, et praegu ei aita üleliigsed siseturu piirangud viiruse vastu võidelda, vaid vastupidi, takistavad seda võitlust.
Komisjon on teinud otsuseid, mida kunagi varem pole tehtud, näiteks lubanud pea piiramatut paindlikkust roheliste koridoride loomisel, eelarvereeglite järgmisel ja riigiabi andmisel.
Seminaril arutavad eksperdid, kas ja kuidas liikmesriigid on kriisi lahendamisega toime tulnud, millised probleemid on suudetud lahendada ja millised on lähiaja suurimad väljakutsed. Räägitakse ka kriisi lühi- ja pikaajalisest mõjust Euroopa ettevõtetele ja sellest, kuidas neid mõjusid leevendada. | Otse kell 15: veebiseminar "Kuidas on EL COVID-19 kriisiga hakkama saanud?" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vestlusringis osalevad veebiülekande kaudu Euroopa Komisjoni transpordi ja liikuvuse peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei, suursaadik Marten Kokk, Eesti alaline esindus EL-i juures, ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets. Arutelu modereerib ajakirjanik Evelyn Kaldoja.
Mitu Euroopa riigijuhti on nimetanud praegust kriisi suurimaks pärast Teist maailmasõda. Kaalul on paljude inimeste elud, riikides on tavapärane ühiskonna toimimine suuresti seiskunud ja mõju majandusele on tohutu.
Kui riigid rahvatervise kaalutlustel eriolukorra välja kuulutasid ja piirid sulgusid, sai Euroopa Liidu siseturg suure hoobi, isikute vaba liikumine seiskus ja kaupade vaba liikumine oli väga keeruline. Kahe nädalaga on olukord riikide ja EL-i institutsioonide koostöös tasapisi taastunud. Riigid on mõistnud, et praegu ei aita üleliigsed siseturu piirangud viiruse vastu võidelda, vaid vastupidi, takistavad seda võitlust.
Komisjon on teinud otsuseid, mida kunagi varem pole tehtud, näiteks lubanud pea piiramatut paindlikkust roheliste koridoride loomisel, eelarvereeglite järgmisel ja riigiabi andmisel.
Seminaril arutavad eksperdid, kas ja kuidas liikmesriigid on kriisi lahendamisega toime tulnud, millised probleemid on suudetud lahendada ja millised on lähiaja suurimad väljakutsed. Räägitakse ka kriisi lühi- ja pikaajalisest mõjust Euroopa ettevõtetele ja sellest, kuidas neid mõjusid leevendada.
### Response:
Otse kell 15: veebiseminar "Kuidas on EL COVID-19 kriisiga hakkama saanud?" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Albumiga sama nime kandev film valmis Vita Pictura meeskonna ja Kaspar Kolgi (ehk Kapa või KKPalmy) ühistööna. Linateose fookuses on nii Yasmyni kui artisti teekond kui ka tema muusika.
Produktiivne looja ja live-esineja Yasmyn avaldas oma esimese albumi "Slowfall" eelmisel aastal. Hiljuti ilmunud "Illusions" on artisti teine album.
Minidoki esilinastus toimub virtuaalselt Raadio 2 koduleheküljel kolmapäeval, 1. aprillil kell 17.00.
Vaata dokfilmi "Illusions" treilerit: | Raadio 2 näitab uut dokfilmi Yasmyni muusikast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albumiga sama nime kandev film valmis Vita Pictura meeskonna ja Kaspar Kolgi (ehk Kapa või KKPalmy) ühistööna. Linateose fookuses on nii Yasmyni kui artisti teekond kui ka tema muusika.
Produktiivne looja ja live-esineja Yasmyn avaldas oma esimese albumi "Slowfall" eelmisel aastal. Hiljuti ilmunud "Illusions" on artisti teine album.
Minidoki esilinastus toimub virtuaalselt Raadio 2 koduleheküljel kolmapäeval, 1. aprillil kell 17.00.
Vaata dokfilmi "Illusions" treilerit:
### Response:
Raadio 2 näitab uut dokfilmi Yasmyni muusikast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegelikult isegi juba enne Tartu maratoni ärajäämist ei olnud lood just kõige paremad. Ka möödunud aasta teine pool ei olnud meile majanduslikult eriti edukas. Sisuliselt sõi eelnev aasta ära kõik meie reservid," tunnistas Kelk intervjuus ERR-ile.
"Lootsime, et sel aastal tõmbame rihma koomale ja ehk tuleb hea suusa-aasta, saame natuke rasva koguda. Kahjuks seda ei tulnud. Juba talv tõi teatava miinuse kaasa. Jaanuarikuus tegime küll uue, kärbitud kriisieelarve, millega sellele aastale vastu läksime. Oli näha, et midagi head talvest tulemas ei ole."
"Nüüd on ikka väga-väga keeruline," tunnistab Kelk. "Sõltub väga, mis samme astutakse valitsuse tasandil. Kui palga toetusmeede töötuskassalt ilusti jõustub ja meieni jõuab, siis vähemalt kahe kuu töötasude osas on meie töötajaskonnale sellest väga suur abi. Aga mis edasi saab? Selles osas oleme väga suures teadmatuses."
Kelk toob välja, et vähemalt pole klubil suuri võlgu. "Meil ei ole täna suuri võlausaldajaid väga suurtele summadele. Meie rajatraktori liising oleks pidanud lõppema 2020. aasta lõpus ja üks rajameistri tööauto on ka veel liisingus. Need on väljaspoolt ainukesed laenud, mis teenendada hetkel on. Pluss kohustused töötajate ees."
"Pankrot on nii valus ja karm sõna inimesele, kes tegelikult on kogu elu tegutsenud selle nimel, et selliseid asju kergekäeliselt ei peaks välja kuulutama ja ei juhtuks. Kuigi ärimaailmas öeldakse, et täiesti normaalne, et ettevõtlusvaldkonnas tegutsevad inimesed korra või paar elu jooksul pankroti peaksid läbi elama."
"See, et peame täielikult töö peatama ja andma inimestele vabad käed uue töökoha valikuks - seda ei saa välistada, kui kõige mustemad stsenaariumid peaks tõeks minema," jätkas Kelk. "Täna me igal juhul ei vaata asja nii mustades värvides. Hetkel on kindlus lähema paari kuu osas olemas."
Kelgu sõnul on klubi töötajatega peetud esmased palgavähendamise läbirääkimised. "Juba märtsikuust nende töötasu tagasiulatuvalt vähendatakse. Peangi uue eelarvega minema nõukogu ette, et kriisieelarve kinnitada. Siis saame edasi vaadata."
"Loodame, et valitsuse tasandil leitakse ka, et selline ettevõtmine nagu Tartu maraton ja tema tuules sündinud ürituste korraldamise jätkusuutlik tagamine on oluline ka Eesti spordikultuuri järjepidevusele. Meid vast väga kergekäeliselt allavoolu ei lasta."
Klubi Tartu Maraton asutati 1991. aastal, selle kroonijuveeliks olevat suusamaratoni peetakse aga juba 1960. aastast. | Indrek Kelk: nüüd on ikka väga-väga keeruline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegelikult isegi juba enne Tartu maratoni ärajäämist ei olnud lood just kõige paremad. Ka möödunud aasta teine pool ei olnud meile majanduslikult eriti edukas. Sisuliselt sõi eelnev aasta ära kõik meie reservid," tunnistas Kelk intervjuus ERR-ile.
"Lootsime, et sel aastal tõmbame rihma koomale ja ehk tuleb hea suusa-aasta, saame natuke rasva koguda. Kahjuks seda ei tulnud. Juba talv tõi teatava miinuse kaasa. Jaanuarikuus tegime küll uue, kärbitud kriisieelarve, millega sellele aastale vastu läksime. Oli näha, et midagi head talvest tulemas ei ole."
"Nüüd on ikka väga-väga keeruline," tunnistab Kelk. "Sõltub väga, mis samme astutakse valitsuse tasandil. Kui palga toetusmeede töötuskassalt ilusti jõustub ja meieni jõuab, siis vähemalt kahe kuu töötasude osas on meie töötajaskonnale sellest väga suur abi. Aga mis edasi saab? Selles osas oleme väga suures teadmatuses."
Kelk toob välja, et vähemalt pole klubil suuri võlgu. "Meil ei ole täna suuri võlausaldajaid väga suurtele summadele. Meie rajatraktori liising oleks pidanud lõppema 2020. aasta lõpus ja üks rajameistri tööauto on ka veel liisingus. Need on väljaspoolt ainukesed laenud, mis teenendada hetkel on. Pluss kohustused töötajate ees."
"Pankrot on nii valus ja karm sõna inimesele, kes tegelikult on kogu elu tegutsenud selle nimel, et selliseid asju kergekäeliselt ei peaks välja kuulutama ja ei juhtuks. Kuigi ärimaailmas öeldakse, et täiesti normaalne, et ettevõtlusvaldkonnas tegutsevad inimesed korra või paar elu jooksul pankroti peaksid läbi elama."
"See, et peame täielikult töö peatama ja andma inimestele vabad käed uue töökoha valikuks - seda ei saa välistada, kui kõige mustemad stsenaariumid peaks tõeks minema," jätkas Kelk. "Täna me igal juhul ei vaata asja nii mustades värvides. Hetkel on kindlus lähema paari kuu osas olemas."
Kelgu sõnul on klubi töötajatega peetud esmased palgavähendamise läbirääkimised. "Juba märtsikuust nende töötasu tagasiulatuvalt vähendatakse. Peangi uue eelarvega minema nõukogu ette, et kriisieelarve kinnitada. Siis saame edasi vaadata."
"Loodame, et valitsuse tasandil leitakse ka, et selline ettevõtmine nagu Tartu maraton ja tema tuules sündinud ürituste korraldamise jätkusuutlik tagamine on oluline ka Eesti spordikultuuri järjepidevusele. Meid vast väga kergekäeliselt allavoolu ei lasta."
Klubi Tartu Maraton asutati 1991. aastal, selle kroonijuveeliks olevat suusamaratoni peetakse aga juba 1960. aastast.
### Response:
Indrek Kelk: nüüd on ikka väga-väga keeruline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gaia hüpotees väidab et Maa tervikuna funksioneerib kui elav, ise reguleeruv organism. Tunnustatud skulptori Jass Kaselaane animatsioon tõi Krakowist koju parima animafilmi kolmanda koha.
Jass Kaselaan lõpetas 2006. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli ning kaitses 2008. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi. 2014. aastal pälvis Kaselaan nii Kristjan Raua kunstipreemia kui ka Köler Prize'i. | Kultuuriportaali koroonaleevendus | Jass Kaselaane lühianimatsioon "Gaia" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gaia hüpotees väidab et Maa tervikuna funksioneerib kui elav, ise reguleeruv organism. Tunnustatud skulptori Jass Kaselaane animatsioon tõi Krakowist koju parima animafilmi kolmanda koha.
Jass Kaselaan lõpetas 2006. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli ning kaitses 2008. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi. 2014. aastal pälvis Kaselaan nii Kristjan Raua kunstipreemia kui ka Köler Prize'i.
### Response:
Kultuuriportaali koroonaleevendus | Jass Kaselaane lühianimatsioon "Gaia" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WHO hädaolukordade juht Mike Ryan ütles esmaspäeval, et organisatsioonil on lootus, et Itaalia ja Hispaania on lähenemas tipphetkele ning et nädalaid tagasi kehtestatud piirangud Euroopa riikides hakkavad vilja kandma. Praegu avastatud nakatumised peegeldavad nimelt kokkupuudet viirusega umbes kaks nädalat tagasi, märkis ta Bloombergi teatel.
"Samal viisil nagu me näeme teleskoobiga vaadates galaktikate elu miljardeid aastaid tagasi, nii näeme ka [nakatumiste statistika) puhul varem eksisteerinud reaalsust," selgitas Ryan ja kutsus inimesi üles nakatunuid leidma ja isoleerima. "See ei lähe iseenesest üle. Me vajame, et riigid keskenduksid strateegiale." | WHO hinnangul võib Euroopa olla lähedal pandeemia tipphetkele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WHO hädaolukordade juht Mike Ryan ütles esmaspäeval, et organisatsioonil on lootus, et Itaalia ja Hispaania on lähenemas tipphetkele ning et nädalaid tagasi kehtestatud piirangud Euroopa riikides hakkavad vilja kandma. Praegu avastatud nakatumised peegeldavad nimelt kokkupuudet viirusega umbes kaks nädalat tagasi, märkis ta Bloombergi teatel.
"Samal viisil nagu me näeme teleskoobiga vaadates galaktikate elu miljardeid aastaid tagasi, nii näeme ka [nakatumiste statistika) puhul varem eksisteerinud reaalsust," selgitas Ryan ja kutsus inimesi üles nakatunuid leidma ja isoleerima. "See ei lähe iseenesest üle. Me vajame, et riigid keskenduksid strateegiale."
### Response:
WHO hinnangul võib Euroopa olla lähedal pandeemia tipphetkele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaapanis on koroonaviiruse levik olnud paljude teiste riikidega võrreldes seni oluliselt laugem, kuid viimased päevad on ka sealt toonud murettekitavaid numbreid viirusest tingitud surmajuhtumite arvu järsu kasvu kinnituseks.
Kuigi koolid suleti Jaapanis juba veebruari lõpus, taasavati keskkoolid eelmisel nädalal vaid korraks akadeemilise õppeaasta lõpetamiseks, sest kohe algas kevadine koolivaheaeg, mis praeguse seisuga kestab vähemalt 6. aprillini.
Jaapani valitsuse korraldused on üldiselt soovituslikud, nii soovitatakse vältida suuremaid kogunemisi ning linnadevahelist liikumist, kuid rangeid keelde veel kehtestatud ei ole. Kui viimaste päevade halvad uudised viiruse oodatust laiaulatuslikumast levikust jätkuvad, võib Tokyot siiski ees oodata täielik liikumiskeeld.
Ühe olulisema otsusena on Jaapan otsustanud edasi lükata tänavu suveks planeeritud olümpiamängud, mis värskeima info kohaselt toimuvad 2021. aastal. Samuti on vähemalt aprilli keskpaigani tühistatud või edasi lükatud pea kõik spordivõistlused ning kontserdid.
Majandus ja kaugtöö
Majanduse hetkeseis ei ole Jaapanis küll kiiduväärt, tarbijate usaldust ning üldist majandustegevust mõõtev indeks on langenud 2009. aasta tasemele, mil maailma raputas Lehman Brothersi pankrot.
Jaapani ettevõtete efektiivsus on vähenenud ning otsuste tegemise kiirus on langenud märkimisväärselt. Kohaliku tarbimise ja ekspordimahtude vähenemise tõttu on paljud tootmisettevõtted osaliselt tegevuse peatanud ning peatsete pikkade pühade valguses kestab selline seis tõenäoliselt veel maikuuni.
Keerulisel ajal on uue hoo sisse saanud e-kaubandus, mille mahud on kerkinud jõuluaegse tipptasemeni. Arvatavasti jätkub see trend ka kriisijärgsel ajastul, sest viimastel nädalatel on murranguliselt muutunud Jaapani tarbijate suhtumine e-kaubandusse ning nende tarbimisharjumused.
Jaapani ülimalt hierarhilise juhtimisstruktuuriga ettevõtetes ja ka valitsusasutustes on väga populaarseks muutunud ka kaugtöö lahenduste kasutamine.
"Jaapani kultuuriruumis on kaugtöö veel võõras nähtus ning nii käivad paljud "valgekraed" mõnel päeval nädalas kontoris tööd tegemas."
Jaapani suurettevõtted soovitavad oma töötajatel püsida kodus, kuid Jaapani kultuuriruumis on kaugtöö veel võõras nähtus ning nii käivad paljud "valgekraed" mõnel päeval nädalas kontoris tööd tegemas, kuid laiemat pilti vaadates on selge, et nõudlus digilahenduste osas on kasvanud pelgalt unistamiselt selge kohustuseni.
Sama puudutab ka e-õppe lahendusi ning teisi haridusasutuste jaoks vajalikke digivõimalusi - kõik suuremad prefektuurid ning omavalitsused tegelevad aktiivselt kriisijärgsete IKT-strateegiate väljatöötamise ja rakendamisega.
Soodne pinnas Eesti ettevõtjatele
EAS-i Jaapani esindus on juba pidanud märtsikuu jooksul mitmeid strateegiakohtumisi suurimate omavalitsuste esindajatega, et tutvustada Eesti riigi ja ettevõtete digilahendusi nii Jaapani valitsussektorile kui ka eraettevõtetele.
Jaapani valitsus on seadnud riiklikuks eesmärgiks ülemineku digipõhisele Society 5.0 raamistikule, millega tasuks kõigil Eesti IT-valdkonna ettevõtetel lähemalt tutvuda. Selle ambitsioonika kava ellurakendamine muutub kriisi järel üha olulisemaks ning eestlastel on jaapanlastele pakkuda mitmekülgset oskusteavet oma tegevuste digitaliseerimisel.
Alates aprillist hakkab EAS-i Jaapani esindus korraldama regulaarseid veebiseminare Eesti ettevõtete digilahenduste tutvustamiseks, huvilistel tasuks oma osalussoovist teada anda EAS-i Aasia Infokeskusele. Juba on töös nutika linna projekt Yokohama linnaga, mis peaks alates maikuust hoo sisse saama, sarnaseid kõnelusi peetakse ka Osaka ning Kyotoga.
Hiljemalt sügisel peaks plaanide kohaselt toimuma ka Jaapani ettevõtjate ja omavalitsuste delegatsiooni visiit Eestisse, kuid seni vahendab EAS-i Jaapani esindus ka ettevõtjate otsekontakte Jaapani ettevõtetega virtuaalkanalite vahendusel.
Jätkuv aktiivne koostöö Jaapani e-kaubanduse platvormidega loob paremaid võimalusi Eesti elustiilitoodete ning näiteks puitmajatoodete edukamaks ekspordiks Jaapanisse kriisiolukorra järel.
Praegu ei ole veel võimalik ennustada, millal võiks olukord saavutada mõningase normaalsuse või millal jõuame uue normaalsuse künnisele, kuid valmistuma peab selleks juba nüüd. Jaapani ühiskonnas toimuvad muutused loovad väga soodsa pinnase Eesti ettevõtjatele, kel tasub seda turgu silmas pidada oma edasise tegevuse planeerimisel. | Makoto Suhara ja Yoshito Tsubasa: eriolukorra mõjud Jaapanis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaapanis on koroonaviiruse levik olnud paljude teiste riikidega võrreldes seni oluliselt laugem, kuid viimased päevad on ka sealt toonud murettekitavaid numbreid viirusest tingitud surmajuhtumite arvu järsu kasvu kinnituseks.
Kuigi koolid suleti Jaapanis juba veebruari lõpus, taasavati keskkoolid eelmisel nädalal vaid korraks akadeemilise õppeaasta lõpetamiseks, sest kohe algas kevadine koolivaheaeg, mis praeguse seisuga kestab vähemalt 6. aprillini.
Jaapani valitsuse korraldused on üldiselt soovituslikud, nii soovitatakse vältida suuremaid kogunemisi ning linnadevahelist liikumist, kuid rangeid keelde veel kehtestatud ei ole. Kui viimaste päevade halvad uudised viiruse oodatust laiaulatuslikumast levikust jätkuvad, võib Tokyot siiski ees oodata täielik liikumiskeeld.
Ühe olulisema otsusena on Jaapan otsustanud edasi lükata tänavu suveks planeeritud olümpiamängud, mis värskeima info kohaselt toimuvad 2021. aastal. Samuti on vähemalt aprilli keskpaigani tühistatud või edasi lükatud pea kõik spordivõistlused ning kontserdid.
Majandus ja kaugtöö
Majanduse hetkeseis ei ole Jaapanis küll kiiduväärt, tarbijate usaldust ning üldist majandustegevust mõõtev indeks on langenud 2009. aasta tasemele, mil maailma raputas Lehman Brothersi pankrot.
Jaapani ettevõtete efektiivsus on vähenenud ning otsuste tegemise kiirus on langenud märkimisväärselt. Kohaliku tarbimise ja ekspordimahtude vähenemise tõttu on paljud tootmisettevõtted osaliselt tegevuse peatanud ning peatsete pikkade pühade valguses kestab selline seis tõenäoliselt veel maikuuni.
Keerulisel ajal on uue hoo sisse saanud e-kaubandus, mille mahud on kerkinud jõuluaegse tipptasemeni. Arvatavasti jätkub see trend ka kriisijärgsel ajastul, sest viimastel nädalatel on murranguliselt muutunud Jaapani tarbijate suhtumine e-kaubandusse ning nende tarbimisharjumused.
Jaapani ülimalt hierarhilise juhtimisstruktuuriga ettevõtetes ja ka valitsusasutustes on väga populaarseks muutunud ka kaugtöö lahenduste kasutamine.
"Jaapani kultuuriruumis on kaugtöö veel võõras nähtus ning nii käivad paljud "valgekraed" mõnel päeval nädalas kontoris tööd tegemas."
Jaapani suurettevõtted soovitavad oma töötajatel püsida kodus, kuid Jaapani kultuuriruumis on kaugtöö veel võõras nähtus ning nii käivad paljud "valgekraed" mõnel päeval nädalas kontoris tööd tegemas, kuid laiemat pilti vaadates on selge, et nõudlus digilahenduste osas on kasvanud pelgalt unistamiselt selge kohustuseni.
Sama puudutab ka e-õppe lahendusi ning teisi haridusasutuste jaoks vajalikke digivõimalusi - kõik suuremad prefektuurid ning omavalitsused tegelevad aktiivselt kriisijärgsete IKT-strateegiate väljatöötamise ja rakendamisega.
Soodne pinnas Eesti ettevõtjatele
EAS-i Jaapani esindus on juba pidanud märtsikuu jooksul mitmeid strateegiakohtumisi suurimate omavalitsuste esindajatega, et tutvustada Eesti riigi ja ettevõtete digilahendusi nii Jaapani valitsussektorile kui ka eraettevõtetele.
Jaapani valitsus on seadnud riiklikuks eesmärgiks ülemineku digipõhisele Society 5.0 raamistikule, millega tasuks kõigil Eesti IT-valdkonna ettevõtetel lähemalt tutvuda. Selle ambitsioonika kava ellurakendamine muutub kriisi järel üha olulisemaks ning eestlastel on jaapanlastele pakkuda mitmekülgset oskusteavet oma tegevuste digitaliseerimisel.
Alates aprillist hakkab EAS-i Jaapani esindus korraldama regulaarseid veebiseminare Eesti ettevõtete digilahenduste tutvustamiseks, huvilistel tasuks oma osalussoovist teada anda EAS-i Aasia Infokeskusele. Juba on töös nutika linna projekt Yokohama linnaga, mis peaks alates maikuust hoo sisse saama, sarnaseid kõnelusi peetakse ka Osaka ning Kyotoga.
Hiljemalt sügisel peaks plaanide kohaselt toimuma ka Jaapani ettevõtjate ja omavalitsuste delegatsiooni visiit Eestisse, kuid seni vahendab EAS-i Jaapani esindus ka ettevõtjate otsekontakte Jaapani ettevõtetega virtuaalkanalite vahendusel.
Jätkuv aktiivne koostöö Jaapani e-kaubanduse platvormidega loob paremaid võimalusi Eesti elustiilitoodete ning näiteks puitmajatoodete edukamaks ekspordiks Jaapanisse kriisiolukorra järel.
Praegu ei ole veel võimalik ennustada, millal võiks olukord saavutada mõningase normaalsuse või millal jõuame uue normaalsuse künnisele, kuid valmistuma peab selleks juba nüüd. Jaapani ühiskonnas toimuvad muutused loovad väga soodsa pinnase Eesti ettevõtjatele, kel tasub seda turgu silmas pidada oma edasise tegevuse planeerimisel.
### Response:
Makoto Suhara ja Yoshito Tsubasa: eriolukorra mõjud Jaapanis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitus Adamson-Ericu muuseumis koondab Olev Subbi loometee esimese süvenemise perioodi aastatest 1963–1980. Eesti NSV-s võitis ta oma kujundimaailma värskusega tähelepanu.
Luues nihestatud ruume, linnu ja maastikke, otsis ta nii esteetilisi kui ka inimlikke väärtusi ning vormis need oma isikupärasesse maaliloomingusse. Hõrgud, erinevates maaližanrites teosed, milles on Eestimaa ja ideaalmaailma kokkupuuteid, tõstsid Olev Subbi loomingu kõrgtasemele just sellel ajaperioodil.
Jätkame teoste tutvustusi aprillist alates pisut pikema ajavahega ning loodame pärast eriolukorra lõppu kohtuda publikuga juba kunsti keskel. Olge terved! | Olev Subbi näituse taustalt. Loomingu kõrgtaseme saavutamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitus Adamson-Ericu muuseumis koondab Olev Subbi loometee esimese süvenemise perioodi aastatest 1963–1980. Eesti NSV-s võitis ta oma kujundimaailma värskusega tähelepanu.
Luues nihestatud ruume, linnu ja maastikke, otsis ta nii esteetilisi kui ka inimlikke väärtusi ning vormis need oma isikupärasesse maaliloomingusse. Hõrgud, erinevates maaližanrites teosed, milles on Eestimaa ja ideaalmaailma kokkupuuteid, tõstsid Olev Subbi loomingu kõrgtasemele just sellel ajaperioodil.
Jätkame teoste tutvustusi aprillist alates pisut pikema ajavahega ning loodame pärast eriolukorra lõppu kohtuda publikuga juba kunsti keskel. Olge terved!
### Response:
Olev Subbi näituse taustalt. Loomingu kõrgtaseme saavutamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jõudsime otsuseni, et osa töötajate koondamise asemel on kõige õiglasem teha Postimees Grupis solidaarne palgakärbe 30 protsenti, mis kestab 15. aprillist kuni 31. maini," ütles Postimehe teatel Postimees Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu töötajale mõeldud pöördumises.
Kuna riik on töötukassa kaudu loonud töötasu hüvitise meetme, mis võimaldab võtta osa palgakuludest enda kanda, esitab Postimees Grupp aprillis ja mais töötukassale taotluse hüvitise saamiseks. See tähendab, et järgmisel palgapäeval laekub töötajatele osa põhipalka Postimees Grupilt ja osa töötukassalt.
Raudsalu ütles, et meediaturg on kriisidest, nagu tänane, eriti haavatav, tulude languse korral on reklaam esimene, mida ettevõtted koomale tõmbama hakkavad.
Raudsalu ennustuse järgi taastub meediaturg parima stsenaariumi kohaselt sügiseks. Halvima stsenaariumi kohaselt võib reklaamiturg jääda vinduma aastaks või kauemakski. | Ka Postimees vähendab ajutiselt töötajate palka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jõudsime otsuseni, et osa töötajate koondamise asemel on kõige õiglasem teha Postimees Grupis solidaarne palgakärbe 30 protsenti, mis kestab 15. aprillist kuni 31. maini," ütles Postimehe teatel Postimees Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu töötajale mõeldud pöördumises.
Kuna riik on töötukassa kaudu loonud töötasu hüvitise meetme, mis võimaldab võtta osa palgakuludest enda kanda, esitab Postimees Grupp aprillis ja mais töötukassale taotluse hüvitise saamiseks. See tähendab, et järgmisel palgapäeval laekub töötajatele osa põhipalka Postimees Grupilt ja osa töötukassalt.
Raudsalu ütles, et meediaturg on kriisidest, nagu tänane, eriti haavatav, tulude languse korral on reklaam esimene, mida ettevõtted koomale tõmbama hakkavad.
Raudsalu ennustuse järgi taastub meediaturg parima stsenaariumi kohaselt sügiseks. Halvima stsenaariumi kohaselt võib reklaamiturg jääda vinduma aastaks või kauemakski.
### Response:
Ka Postimees vähendab ajutiselt töötajate palka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameerika Ühendriikides on hetkel registreeritud enam kui 160 000 koroonaviirusesse nakatunut ja kõige enam leiab haigeid New Yorgis, kus lähiajal avatakse mitmeid ajutusi haiglapindu.
Tennisekeskus mahutab 350 haiget, kuid sinna planeeritakse suunata mitte koroonahaigeid, vaid teiste probleemide käes vaevlevaid inimesi.
USA tenniseliidu valduses olev Billie Jean Kingi tennisekeskus on osa Flushing Meadowsi kompleksist, kus USA lahtiseid korraldatakse juba alates 1978. aastast.
Lisaks tennisekeskusele soovib New York avada veel mitmeid ajutisi haiglaid, näiteks esmaspäeval alustati Central Parki 68 voodikohaga välihaigla rajamist. | USA lahtiste toimumispaik muutub ajutiselt haiglaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika Ühendriikides on hetkel registreeritud enam kui 160 000 koroonaviirusesse nakatunut ja kõige enam leiab haigeid New Yorgis, kus lähiajal avatakse mitmeid ajutusi haiglapindu.
Tennisekeskus mahutab 350 haiget, kuid sinna planeeritakse suunata mitte koroonahaigeid, vaid teiste probleemide käes vaevlevaid inimesi.
USA tenniseliidu valduses olev Billie Jean Kingi tennisekeskus on osa Flushing Meadowsi kompleksist, kus USA lahtiseid korraldatakse juba alates 1978. aastast.
Lisaks tennisekeskusele soovib New York avada veel mitmeid ajutisi haiglaid, näiteks esmaspäeval alustati Central Parki 68 voodikohaga välihaigla rajamist.
### Response:
USA lahtiste toimumispaik muutub ajutiselt haiglaks |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.