instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ferencvaros läks avapoolajal MTK Budapesti sookaaslaste vastu 2:0 juhtima, kirjutab Soccernet.ee. 88. minutil lõid külalised ühe värava tagasi, kuid 3:1 võidu kindlustas esimesel lisaminutil just Zlidnise tabamus.
Tabelis tõusis Ferencvaros võiduga pealinna naiskonnast mööda ning üheksa vooruga kogutud 24 punkti annavad valitsevatele meistritele liidrikoha. | Eesti koondislane lõi Ungaris värava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ferencvaros läks avapoolajal MTK Budapesti sookaaslaste vastu 2:0 juhtima, kirjutab Soccernet.ee. 88. minutil lõid külalised ühe värava tagasi, kuid 3:1 võidu kindlustas esimesel lisaminutil just Zlidnise tabamus.
Tabelis tõusis Ferencvaros võiduga pealinna naiskonnast mööda ning üheksa vooruga kogutud 24 punkti annavad valitsevatele meistritele liidrikoha.
### Response:
Eesti koondislane lõi Ungaris värava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | O leme jõudnud 1989. aastasse.
Sel aastal juhtub tohutult palju ülimalt olulist nii Eestis kui välismaal. Tänase kommentaari aeg saaks enne otsa, kui jõuaksin kõik tähtsamad sündmused isegi ära nimetada. Nõnda piirdun vaid loeteluga kõige olulisemast: George Bush vanemast saab USA president, nõukogude väed lahkuvad Afganistanist, Pika Hermanni torni heisatakse sini-must-valge, üle Eesti asutakse looma kodanike komiteesid, Alaska rannikul tekitab karile jooksnud hiidtanker Exxon Valdez ränga naftareostuse, Thbilisis toimub veretöö, Taevase Rahu Väljakul leiavad aset hukkunutega lõppevad massimeeleavaldused, augustis korraldatakse Balti kett, kaks päeva hiljem möödub kosmosesond Voyager 2 Neptunist, novembris langeb Berliini müür, detsembris läheb eetrisse esimene "Simpsonite" osa ning 1989. aastal alustab Eesti Raadio regulaarsete ingliskeelsete saadete edastamist.
Sel aastal ilmub ka Bologna ülikooli professori Umberto Eco teine romaan, üle seitsmesaja lehekülje paks "Foucault' pendel". Kuulsaks on Eco saanud üheksa aastat varem valminud debüütromaaniga "Roosi nimi", millest 1986. aastal vändatakse ka samanimeline film.
Niisiis on lugejate ootused kõrged ja ega lugejad peagi pettuma. "Foucault' pendel" ilmub igati õigel hetkel – maailm muutub kaootilisemaks mitte ainult poliitilises, vaid ka tehnoloogilises ja kultuurilises mõttes ning Eco oskab seda ära kasutada. Kuid muidugi ei lähe ta libedale jääle ega hakka lugejat rahustama. Kaugel sellest!
Eco hoopis viskab kõik oma teadmised ühte katlasse ja laseb raamatu tegelastel keeta kokku kõigi vandenõuteooriate vanaema, mis hakkab elama oma elu. Ehk siis näib Umberto Eco ütlevat – rahunege, maailm on alati hullumeelne olnud ja selmet näha kõiges märke, seoseid ja varjatud tähendusi, tuleks hoopis lugeda tema enda "Foucault' pendlit" ja naerda sellise seostamismaania üle.
"Foucault' pendlit" on nimetatud mõtleva inimese "Da Vinci koodiks" ning Eco ise ütleb 2007. aastal – pärast seda, kui on sunnitud "Da Vinci koodi" lugema – et selle autor Dan Brown on üks "Foucault' pendli" tegelasi.
Eesti keeles ilmus "Foucault' pendel" 2014. aastal Mailis Põllu tõlkes.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. | 90 raamatut 90 päevaga. Umberto Eco "Foucault' pendel" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
O leme jõudnud 1989. aastasse.
Sel aastal juhtub tohutult palju ülimalt olulist nii Eestis kui välismaal. Tänase kommentaari aeg saaks enne otsa, kui jõuaksin kõik tähtsamad sündmused isegi ära nimetada. Nõnda piirdun vaid loeteluga kõige olulisemast: George Bush vanemast saab USA president, nõukogude väed lahkuvad Afganistanist, Pika Hermanni torni heisatakse sini-must-valge, üle Eesti asutakse looma kodanike komiteesid, Alaska rannikul tekitab karile jooksnud hiidtanker Exxon Valdez ränga naftareostuse, Thbilisis toimub veretöö, Taevase Rahu Väljakul leiavad aset hukkunutega lõppevad massimeeleavaldused, augustis korraldatakse Balti kett, kaks päeva hiljem möödub kosmosesond Voyager 2 Neptunist, novembris langeb Berliini müür, detsembris läheb eetrisse esimene "Simpsonite" osa ning 1989. aastal alustab Eesti Raadio regulaarsete ingliskeelsete saadete edastamist.
Sel aastal ilmub ka Bologna ülikooli professori Umberto Eco teine romaan, üle seitsmesaja lehekülje paks "Foucault' pendel". Kuulsaks on Eco saanud üheksa aastat varem valminud debüütromaaniga "Roosi nimi", millest 1986. aastal vändatakse ka samanimeline film.
Niisiis on lugejate ootused kõrged ja ega lugejad peagi pettuma. "Foucault' pendel" ilmub igati õigel hetkel – maailm muutub kaootilisemaks mitte ainult poliitilises, vaid ka tehnoloogilises ja kultuurilises mõttes ning Eco oskab seda ära kasutada. Kuid muidugi ei lähe ta libedale jääle ega hakka lugejat rahustama. Kaugel sellest!
Eco hoopis viskab kõik oma teadmised ühte katlasse ja laseb raamatu tegelastel keeta kokku kõigi vandenõuteooriate vanaema, mis hakkab elama oma elu. Ehk siis näib Umberto Eco ütlevat – rahunege, maailm on alati hullumeelne olnud ja selmet näha kõiges märke, seoseid ja varjatud tähendusi, tuleks hoopis lugeda tema enda "Foucault' pendlit" ja naerda sellise seostamismaania üle.
"Foucault' pendlit" on nimetatud mõtleva inimese "Da Vinci koodiks" ning Eco ise ütleb 2007. aastal – pärast seda, kui on sunnitud "Da Vinci koodi" lugema – et selle autor Dan Brown on üks "Foucault' pendli" tegelasi.
Eesti keeles ilmus "Foucault' pendel" 2014. aastal Mailis Põllu tõlkes.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
### Response:
90 raamatut 90 päevaga. Umberto Eco "Foucault' pendel" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestimaa sügis on vaatamata värvilistele langevatele puulehtedele kõle. Läbides Telliskivi Loomelinnaku tuulekoridore, jõuab rõsket ilma trotsiv inimhing Vaba Lava teatrikeskusesse, kust leiab tee palavasse Süüriasse. Selles Lähis-Ida riigis on inimõiguste olukord üks maailma halvimaid: Süüria on ISISe "häll“ ja seostub meile terroritegudega. Lavastaja Helen Rekkori loodud Süüria ei näita publikule kannatusi, vaid pakub hoopis tarkuseteri ja tõdesid elus hakkama saamiseks. Muinasjutud avavad ukse aforismide maailma, millest publik sõelub välja enda jaoks olulisema.
Selgub, et suurest vahemaast olenemata on Eesti ja Süüria vaimult sarnased. Süüria poeedi Samir Tahhani tegevuses võib leida sarnasusi Kreutzwaldi, Faehlmanni ja Hurdaga. Ka Tahhan oli mees, kes kogus rahvapärimust, tehes seda Süürias 1980. aastatel. Tõsi küll, eestlaste lood kipuvad olema raskemad, kohati morbiidsed ja õudsed. Ehk tuleneb see talupojakultuurist ja orjaikkest? Võiks ju oletada, et "Süüria rahvalugude" seast leiab samuti süngust, kuid tegelikult peidavad lood endas allegooriat, kavalust, kohati anekdootlikkustki. Lugude olemasolu ja nende väärtustamine näitab, et eri riikide rahvastel võib olla küll erinev kultuur, kuid rahvapärimus aitab siiski identiteeti määrata.
Viiteid Süüria hetkeolukorrale laval nähtus siiski leidub. Nii võib (rahu)tuvi ja varese võitlust maalapi pärast tõlgendada nii kodusõjana kui ka ülemaailmse terroriohuna. Samuti tundus väikese tüdruku ja tema rändkaupmehest isa loos peegelduvat vangisaatmise motiiv: inimesed Süürias kaovad jäljetult lisaks omavolilistele kinnipidamistele. Raskematest teemadest rääkides mõjuvad lood ikkagi siiralt ja inimlikult. Puäntlikud lõpud panid nii mitmeidki kordi saali muhelema, isegi naerma.
Vaba Lava teatrikeskuse kasutada on blackbox -lava, mis pakub ruumiga mängimiseks häid võimalusi. Etenduse alguses on laval telk ja tagapool valge lõuend, kuhu projitseeritakse telgis toimuv. Tekib veidi häiriv kinoefekt, sest telgitegevus ilmus lõuendile teatud viivitusega. Etenduse kulgedes paistab üha enam silma grandioosne lavakujundus. Astmeline lava ja sellel asetsevad eemaldatavad valged lõuendid pakuvad võimalust efektsele varjuteatrile, kus siluetid neelavad inimese alla või pühivad nad luuga minema. Vastavalt stseenile projitseeriti lõuenditele kolmemõõtmeline linnaruum, turuplats, palee või oliivisalu allee. Visuaalselt tabav lavakujundus annab mõista, et tegevus toimub ikkagi idas.
Ka heliloome täiustab atmosfääri. Esimese vaatuse avastseeni taustamuusika tundus kohati küll liiga vali, kuid Vaba Lava blackbox on siiski hea akustikaga. Etenduse arenedes saatis lugusid pidevalt idamaine muusika, mis lubas hetkeks silmad kinni panna ja kujutada end paleesse või linnatänavaile. Nii aitas muusika kaasa kulgemisele ajas ja ruumis. Humoorikalt mõjus aga Artur Linnuse loojärgset moraali või mõttetera lugev hääl. Ilmekas, vali, isegi veidi häiriv – selline, mida võiks telepoodide reklaamidele peale lugema panna.
Kümmet lugu mängisid neli näitlejat, kes pidid kehastuma ligi kolmekümneks eri tegelaseks. Kui lood tundusid kulgevat idamaiselt rahulikus tempos, siis näitlejate rolli- ja kostüümivahetuse kohta seda öelda ei saa. Vahvaim lugu rääkis hiirte kavalusest kassi jõu ja võimu üle. Ootamatu oli, et hiiri aitab surma eest põgeneda pesemine. Eelmainitud stseenis on peidus midagi eestlaslikku – väike, aga siiski võitlev ja tubli. Samuti näeb etenduses pürotehnikat, tossu ja käest purskavat verd.
Etenduse arenedes koorusid välja seosed lugude vahel. Oli positiivselt üllatav, kui etenduse lõpulugu sidus eelnevalt nähtud lood tervikuks. Helen Rekkor on suurepäraselt ühendanud visuaalsuse, näitlejamängu ja muusika: ehe näide, kuidas panna mängima aeg ja ruum. Rekkori "Süüria rahvalood“ on viimistletud ja mõjub värskendava vaatamisena. Lisaks annab boonuspunkte kena mõte: eri riikide kultuure tuleb tunnustada, mitte neid vihata riikide käekäigu pärast. | Arvustus. Lugu sellest, kuidas mängida aja ja ruumiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestimaa sügis on vaatamata värvilistele langevatele puulehtedele kõle. Läbides Telliskivi Loomelinnaku tuulekoridore, jõuab rõsket ilma trotsiv inimhing Vaba Lava teatrikeskusesse, kust leiab tee palavasse Süüriasse. Selles Lähis-Ida riigis on inimõiguste olukord üks maailma halvimaid: Süüria on ISISe "häll“ ja seostub meile terroritegudega. Lavastaja Helen Rekkori loodud Süüria ei näita publikule kannatusi, vaid pakub hoopis tarkuseteri ja tõdesid elus hakkama saamiseks. Muinasjutud avavad ukse aforismide maailma, millest publik sõelub välja enda jaoks olulisema.
Selgub, et suurest vahemaast olenemata on Eesti ja Süüria vaimult sarnased. Süüria poeedi Samir Tahhani tegevuses võib leida sarnasusi Kreutzwaldi, Faehlmanni ja Hurdaga. Ka Tahhan oli mees, kes kogus rahvapärimust, tehes seda Süürias 1980. aastatel. Tõsi küll, eestlaste lood kipuvad olema raskemad, kohati morbiidsed ja õudsed. Ehk tuleneb see talupojakultuurist ja orjaikkest? Võiks ju oletada, et "Süüria rahvalugude" seast leiab samuti süngust, kuid tegelikult peidavad lood endas allegooriat, kavalust, kohati anekdootlikkustki. Lugude olemasolu ja nende väärtustamine näitab, et eri riikide rahvastel võib olla küll erinev kultuur, kuid rahvapärimus aitab siiski identiteeti määrata.
Viiteid Süüria hetkeolukorrale laval nähtus siiski leidub. Nii võib (rahu)tuvi ja varese võitlust maalapi pärast tõlgendada nii kodusõjana kui ka ülemaailmse terroriohuna. Samuti tundus väikese tüdruku ja tema rändkaupmehest isa loos peegelduvat vangisaatmise motiiv: inimesed Süürias kaovad jäljetult lisaks omavolilistele kinnipidamistele. Raskematest teemadest rääkides mõjuvad lood ikkagi siiralt ja inimlikult. Puäntlikud lõpud panid nii mitmeidki kordi saali muhelema, isegi naerma.
Vaba Lava teatrikeskuse kasutada on blackbox -lava, mis pakub ruumiga mängimiseks häid võimalusi. Etenduse alguses on laval telk ja tagapool valge lõuend, kuhu projitseeritakse telgis toimuv. Tekib veidi häiriv kinoefekt, sest telgitegevus ilmus lõuendile teatud viivitusega. Etenduse kulgedes paistab üha enam silma grandioosne lavakujundus. Astmeline lava ja sellel asetsevad eemaldatavad valged lõuendid pakuvad võimalust efektsele varjuteatrile, kus siluetid neelavad inimese alla või pühivad nad luuga minema. Vastavalt stseenile projitseeriti lõuenditele kolmemõõtmeline linnaruum, turuplats, palee või oliivisalu allee. Visuaalselt tabav lavakujundus annab mõista, et tegevus toimub ikkagi idas.
Ka heliloome täiustab atmosfääri. Esimese vaatuse avastseeni taustamuusika tundus kohati küll liiga vali, kuid Vaba Lava blackbox on siiski hea akustikaga. Etenduse arenedes saatis lugusid pidevalt idamaine muusika, mis lubas hetkeks silmad kinni panna ja kujutada end paleesse või linnatänavaile. Nii aitas muusika kaasa kulgemisele ajas ja ruumis. Humoorikalt mõjus aga Artur Linnuse loojärgset moraali või mõttetera lugev hääl. Ilmekas, vali, isegi veidi häiriv – selline, mida võiks telepoodide reklaamidele peale lugema panna.
Kümmet lugu mängisid neli näitlejat, kes pidid kehastuma ligi kolmekümneks eri tegelaseks. Kui lood tundusid kulgevat idamaiselt rahulikus tempos, siis näitlejate rolli- ja kostüümivahetuse kohta seda öelda ei saa. Vahvaim lugu rääkis hiirte kavalusest kassi jõu ja võimu üle. Ootamatu oli, et hiiri aitab surma eest põgeneda pesemine. Eelmainitud stseenis on peidus midagi eestlaslikku – väike, aga siiski võitlev ja tubli. Samuti näeb etenduses pürotehnikat, tossu ja käest purskavat verd.
Etenduse arenedes koorusid välja seosed lugude vahel. Oli positiivselt üllatav, kui etenduse lõpulugu sidus eelnevalt nähtud lood tervikuks. Helen Rekkor on suurepäraselt ühendanud visuaalsuse, näitlejamängu ja muusika: ehe näide, kuidas panna mängima aeg ja ruum. Rekkori "Süüria rahvalood“ on viimistletud ja mõjub värskendava vaatamisena. Lisaks annab boonuspunkte kena mõte: eri riikide kultuure tuleb tunnustada, mitte neid vihata riikide käekäigu pärast.
### Response:
Arvustus. Lugu sellest, kuidas mängida aja ja ruumiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Koalitsioonipartnerite väljaütlemised, et nemad ei soovi valitsuskriisi tekitamist, on õõnsad. Kui ühtpidi kinnitatakse, et soovitakse koos edasi minna, siis sisulise arutelu asemel käib populistlik meediarünnak," ütles Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas.
"Sotsiaaldemokraatide aseesimees Helmen Kütt kinnitas alles möödunud nädalavahetusel Keskerakonna kongressil, et nemad on koostööks valmis ja sotsiaaldemokraatide ning Keskerakonna koostöö saab olema väga viljakas. Selle asemel, et pakkuda sisulisi lahendusi, esindab ja võimendab ka IRL usaldamatuse õhkkonda," lausus Rõivas.
"Keskerakonna aseesimees Kadri Simson on täna tunnistanud, et koalitsiooni osapooltega, kes valitsuskriisi õhutavad, on kohtutud küll ja küll. Koalitsioonipartnerite poolt on silmakirjalik seejuures süüdistada Reformierakonda. Olen korduvalt kinnitanud ja kinnitan veel, et Reformierakonna eesmärgiks ei ole valitsust lõhkuda ning ootan selgeid sõnumeid ka valitsuspartneritelt," sõnas Rõivas.
"Valitsuskriis ei ole mäng, valimistel on saadud mandaat riigi juhtimiseks, mitte pidevaks kombineerimiseks. Valitsuse püsimine või lagunemine sõltub IRL-ist ja sotsiaaldemokraatidest," märkis peaminister, kes reedel nimetas IRL-i ja SDE tegevust tülinorimiseks.
Reedeses intervjuus Postimehele vastas ta küsimusele, kas tegu on valitsuskriisiga, nii: "Ei, selle teema pealt ma küll mingit kriisi ei järeldaks."
Keskerakond, Vabaerakond ja EKRE annavad kell 15 algaval riigikogu istungil üle peaministri umbusaldusavalduse. ERR-ile teadaolevalt palub peaminister riigikogu juhatusel see ka täna hääletusele panna.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles esmaspäeva hommikul ERR-ile, et opositsiooni algatatud umbusaldus kukub 99 juhul läbi, aga ühel juhul ei kuku läbi. "Tõsi on see, et ühegi koalitsiooniliikme allkirja sellel avaldusel pole." | Reformierakond tunnistab valitsuskriisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Koalitsioonipartnerite väljaütlemised, et nemad ei soovi valitsuskriisi tekitamist, on õõnsad. Kui ühtpidi kinnitatakse, et soovitakse koos edasi minna, siis sisulise arutelu asemel käib populistlik meediarünnak," ütles Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas.
"Sotsiaaldemokraatide aseesimees Helmen Kütt kinnitas alles möödunud nädalavahetusel Keskerakonna kongressil, et nemad on koostööks valmis ja sotsiaaldemokraatide ning Keskerakonna koostöö saab olema väga viljakas. Selle asemel, et pakkuda sisulisi lahendusi, esindab ja võimendab ka IRL usaldamatuse õhkkonda," lausus Rõivas.
"Keskerakonna aseesimees Kadri Simson on täna tunnistanud, et koalitsiooni osapooltega, kes valitsuskriisi õhutavad, on kohtutud küll ja küll. Koalitsioonipartnerite poolt on silmakirjalik seejuures süüdistada Reformierakonda. Olen korduvalt kinnitanud ja kinnitan veel, et Reformierakonna eesmärgiks ei ole valitsust lõhkuda ning ootan selgeid sõnumeid ka valitsuspartneritelt," sõnas Rõivas.
"Valitsuskriis ei ole mäng, valimistel on saadud mandaat riigi juhtimiseks, mitte pidevaks kombineerimiseks. Valitsuse püsimine või lagunemine sõltub IRL-ist ja sotsiaaldemokraatidest," märkis peaminister, kes reedel nimetas IRL-i ja SDE tegevust tülinorimiseks.
Reedeses intervjuus Postimehele vastas ta küsimusele, kas tegu on valitsuskriisiga, nii: "Ei, selle teema pealt ma küll mingit kriisi ei järeldaks."
Keskerakond, Vabaerakond ja EKRE annavad kell 15 algaval riigikogu istungil üle peaministri umbusaldusavalduse. ERR-ile teadaolevalt palub peaminister riigikogu juhatusel see ka täna hääletusele panna.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles esmaspäeva hommikul ERR-ile, et opositsiooni algatatud umbusaldus kukub 99 juhul läbi, aga ühel juhul ei kuku läbi. "Tõsi on see, et ühegi koalitsiooniliikme allkirja sellel avaldusel pole."
### Response:
Reformierakond tunnistab valitsuskriisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 3:3 lõppenud mängu järel tõusis lisaajal Blackhawksi kangelaseks Marian Hossa, kes litri 28 sekundit enne lõpusireeni Starsi väravasuul seisnud Kari Lehtoneni selja taha viskas. Slovakkia hokistaarile oli see 1100. punktiks, mille ta NHL-is kirja saanud on.
Blackhawksi eest viskasid peale Hossa väravad Patrick Kane, Jonathan Toews ning Artjom Anisimov, kes on nüüd punkti kirja saanud 11 järjestikuses mängus. Starsi eest viskas oma karjääri esimesed kaks väravat Gemel Smith, ühe tabamuse sai kirja Tyler Seguin.
Viienda järjestikuse võidu sai New York Rangers, kes oli kodujääl 5:2 üle Winnipeg Jetsist. Rangersi väravad viskasid Kevin Hayes, Mats Zuccarello, J.T. Miller, Jesper Fast ja Pavel Butšnevitš.
Tulemused:
Detroit Red Wings – Edmonton Oilers 1:2
St. Louis Blues – Colorado Avalanche 5:1
Carolina Hurricanes – New Jersey Devils 1:4
Chicago Blackhawks – Dallas Stars 4:3
Anaheim Ducks – Calgary Flames 4:1 | Blackhawksi võiduseeria sai lisaajal jätku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
3:3 lõppenud mängu järel tõusis lisaajal Blackhawksi kangelaseks Marian Hossa, kes litri 28 sekundit enne lõpusireeni Starsi väravasuul seisnud Kari Lehtoneni selja taha viskas. Slovakkia hokistaarile oli see 1100. punktiks, mille ta NHL-is kirja saanud on.
Blackhawksi eest viskasid peale Hossa väravad Patrick Kane, Jonathan Toews ning Artjom Anisimov, kes on nüüd punkti kirja saanud 11 järjestikuses mängus. Starsi eest viskas oma karjääri esimesed kaks väravat Gemel Smith, ühe tabamuse sai kirja Tyler Seguin.
Viienda järjestikuse võidu sai New York Rangers, kes oli kodujääl 5:2 üle Winnipeg Jetsist. Rangersi väravad viskasid Kevin Hayes, Mats Zuccarello, J.T. Miller, Jesper Fast ja Pavel Butšnevitš.
Tulemused:
Detroit Red Wings – Edmonton Oilers 1:2
St. Louis Blues – Colorado Avalanche 5:1
Carolina Hurricanes – New Jersey Devils 1:4
Chicago Blackhawks – Dallas Stars 4:3
Anaheim Ducks – Calgary Flames 4:1
### Response:
Blackhawksi võiduseeria sai lisaajal jätku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pole siiski päris kindel, kas briti DJ/produtsendiduo Sigma värske singel tasuks vaatamata külalisvokalist Birdyle jagamist. Isegi, kui sellele on video teinud Christopher Sims (Usher - "Crash" näiteks), siis poleks ka veel asi kindel. Kuid kui peaosas on aasta ühe võimsama, kui mitte kõige võimsama telesarja "Stranger Things" 12-aastane eriti karismaatiline Millie Bobby Brown, siis väärib video vaatamist päris kindlasti. | Päeva video. Sigma – "Find Me (Feat. Birdy)" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pole siiski päris kindel, kas briti DJ/produtsendiduo Sigma värske singel tasuks vaatamata külalisvokalist Birdyle jagamist. Isegi, kui sellele on video teinud Christopher Sims (Usher - "Crash" näiteks), siis poleks ka veel asi kindel. Kuid kui peaosas on aasta ühe võimsama, kui mitte kõige võimsama telesarja "Stranger Things" 12-aastane eriti karismaatiline Millie Bobby Brown, siis väärib video vaatamist päris kindlasti.
### Response:
Päeva video. Sigma – "Find Me (Feat. Birdy)" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Montenegro politsei vahistas 16. oktoobri valimiste eelõhtul rühma serblasi, väites, et nad plaanisid röövida pärast valimisjaoskondade sulgemist peaminister Milo Đukanovići, hõivata parlamendi ja kuulutada opositsiooni võitu.
Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni eriprokurör Milivoje Katnić ütles pühapäeval ajakirjanikele, et vandenõu taga oli umbes 50 Venemaalt, Serbiast ja Montenegrost pärit inimese "mõjuvõimas organisatsioon".
"Korraldajad on Vene rahvuslased. Nende eesmärk oli peatada Montenegro edenemine Euto-Atlandi teel ning eriti NATO-ga liitumine," ütles Katnić.
Eriprokurör lisas samas, et neil puuduvad andmed Vene riigi seotusest.
"Me jätkame koostööd Venemaaga, sest selle kuritegeliku rühmituse organiseerijad on Vene kodanikud," sõnas Katnić, lisades, et kaks vandenõuga seotud Vene kodanikku on endiselt jooksus.
Neliteist vahistatut, kelle seas on endine Serbia kõrge politseiametnik, on võetud kuuks ajaks vahi alla. Kuus algselt vahistatut on vabadusse lastud.
Montenegro meedia teatel võitles üks vandenõulaste juhte Aleksandar Sinđelić Ida-Ukrainas venemeelsete separatistide ridades.
Eriprokurör ütles ka, et tema ametkond kahtlustab ühe Montenegro opositsioonipartei osalust vandenõus. Kohaliku meedia teatel on asjasse segatud peamine opositsioonipartei, venemeelne Demokraatlik Rinne. Erakond on väited tagasi lükanud.
Demokraatlik Rinne pooldab tihedamaid sidemeid Venemaa ja Serbiaga ning on vastu NATO ja Euroopa Liidu liikmesusele.
NATO esitas detsembris Montenegrole liitumiskutse.
Ehkki Đukanović Demokraatlik Sotsialistide Partei (DPS) võitis oktoobrikuised valimised, paneb kauaaegne peaminister ameti maha ning uut valitsust hakkab moodustama tema asetäitja Duško Marković. | Prokurör: Montenegro valitsusvastase vandenõu eesotsas olid venelased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Montenegro politsei vahistas 16. oktoobri valimiste eelõhtul rühma serblasi, väites, et nad plaanisid röövida pärast valimisjaoskondade sulgemist peaminister Milo Đukanovići, hõivata parlamendi ja kuulutada opositsiooni võitu.
Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni eriprokurör Milivoje Katnić ütles pühapäeval ajakirjanikele, et vandenõu taga oli umbes 50 Venemaalt, Serbiast ja Montenegrost pärit inimese "mõjuvõimas organisatsioon".
"Korraldajad on Vene rahvuslased. Nende eesmärk oli peatada Montenegro edenemine Euto-Atlandi teel ning eriti NATO-ga liitumine," ütles Katnić.
Eriprokurör lisas samas, et neil puuduvad andmed Vene riigi seotusest.
"Me jätkame koostööd Venemaaga, sest selle kuritegeliku rühmituse organiseerijad on Vene kodanikud," sõnas Katnić, lisades, et kaks vandenõuga seotud Vene kodanikku on endiselt jooksus.
Neliteist vahistatut, kelle seas on endine Serbia kõrge politseiametnik, on võetud kuuks ajaks vahi alla. Kuus algselt vahistatut on vabadusse lastud.
Montenegro meedia teatel võitles üks vandenõulaste juhte Aleksandar Sinđelić Ida-Ukrainas venemeelsete separatistide ridades.
Eriprokurör ütles ka, et tema ametkond kahtlustab ühe Montenegro opositsioonipartei osalust vandenõus. Kohaliku meedia teatel on asjasse segatud peamine opositsioonipartei, venemeelne Demokraatlik Rinne. Erakond on väited tagasi lükanud.
Demokraatlik Rinne pooldab tihedamaid sidemeid Venemaa ja Serbiaga ning on vastu NATO ja Euroopa Liidu liikmesusele.
NATO esitas detsembris Montenegrole liitumiskutse.
Ehkki Đukanović Demokraatlik Sotsialistide Partei (DPS) võitis oktoobrikuised valimised, paneb kauaaegne peaminister ameti maha ning uut valitsust hakkab moodustama tema asetäitja Duško Marković.
### Response:
Prokurör: Montenegro valitsusvastase vandenõu eesotsas olid venelased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba esimestest treeningutest suutis Rump näidata kiireimaid ringiaegu ning võitis ka kvalifikatsiooni. Superpole´is jäi Rump küll napilt teiseks, kuid startinud esimesse võistlussõitu, haaras ta juba esimeses kurvis liidripositsiooni ning ei vaadanud enam tagasi. Võit tuli ülekaaluka 9,5-sekundiga Malaisia endise vormel-1 staari Alex Yoongi ees. Martini nimele läks ka võistluse kiireim ringiaeg, mis andis talle teiseks võistlussõiduks esimese stardipositsiooni. Vastavalt reeglitele tuli teises sõidus kanda eelnenud võidu tõttu „eduballasti“ 50 kg.
Start õnnestus suurepäraselt. Eestlane säilitas kohaltstardis liidrikoha. Loomulikult ei olnud nüüd küsimus eest ära sõitmises, vaid selles, millal ja kui palju tuleb lisaraskusele lõivu maksta ning kohti loovutada. Rump suutis siiski head tempot hoida, säästes samas maksimaalselt rehve. Võistluste keskel, kui kohaliku staari Franky Lee seinasõidu tõttu tuli rajale ohutusauto, said rehvid kaks ringi ka hädavajalikku jahutust.
Restart läks samuti hästi ning vaatamata ägedale võitlusele ning mitmetele möödumiskatsetele ületas eestlane finišijoone esimesena. Võit oli eriline, sest mitte keegi Audi R8 LMS CUP ajaloos polnud varem suutnud võita 50 kg lisaraskusega. Seda magusam oli, et ajalugu tehti võistlusnädalavahetusel, mis toimus koos WEC-iga (World Endurance Championship) kus kohal kogu maailma kestvussõidu eliit. Lisaks oli Martin Audi sarjas ainuke, kes suutis võtta neli võitu sarja meistriks tulnud Alex Yoongi kolme ees.
Täisedu viimasel etapil ning maksimum punktilisa oli piisav, et tõsta Martin Rump üldarvestuses kolmandaks. Sarja võitis Alex Yoong ning teine oli belglane Alessio Picariello.
„Kuna enne viimast etappi olin punktidega tiitlivõitlusest veidi liiga kaugel, tulin Shanghaisse suhteliselt pingevabalt, eesmärgiks teha hea esitus ja eelkõige nautida puhast sõidurõõmu,“ sõnas Rump pressiteate vahendusel. „Auto kiire, tunne hea – esimesest vabatrennist alates olin igas sessioonis rajal üks kiirematest. Et tegemist oli hooaja viimase etapiga, oli üldine tähelepanu, kõrgendatud. Mu peasponsor Federal Moguli delegatsioon koosnes seekord rohkem kui sajast inimesest. Esimese sõidu võit koos kiireima ringiga tuli seetõttu eriti magusalt.“
„Teise sõitu pidin minema raskema autoga ja eesmärgiks oli üritada vältimatust lisaraskusest hoolimata anda ära võimalikult vähe ja võidelda poodiumikoha eest – enne viimast etappi polnud seni veel keegi suutnud 50 kg raskema autoga poodiumile sõita,“ tõdes Rump.
„Hoog osutus olema erakordselt hea, mis aitas mul pingele lõpuni vastu pidada. Külma peaga õnnestus kaitsta konkurendi kõik möödasõiduüritused. Tuleb välja, et tegin Audi sarja ajalugu, mis on lihtsalt võimas tunne. Kui üks võit otsustaval etapil oli juba kirss tordil, siis topeltvõiduga tuli vahukoor. Sain õnnitlusi ja kiidusõnu autospordimaailma legendidelt – ei oska paremast nädalavahetusest unistada.“ | 50-kilost lisaraskust kandnud Eesti ringrajasõitja tegi Shanghais ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba esimestest treeningutest suutis Rump näidata kiireimaid ringiaegu ning võitis ka kvalifikatsiooni. Superpole´is jäi Rump küll napilt teiseks, kuid startinud esimesse võistlussõitu, haaras ta juba esimeses kurvis liidripositsiooni ning ei vaadanud enam tagasi. Võit tuli ülekaaluka 9,5-sekundiga Malaisia endise vormel-1 staari Alex Yoongi ees. Martini nimele läks ka võistluse kiireim ringiaeg, mis andis talle teiseks võistlussõiduks esimese stardipositsiooni. Vastavalt reeglitele tuli teises sõidus kanda eelnenud võidu tõttu „eduballasti“ 50 kg.
Start õnnestus suurepäraselt. Eestlane säilitas kohaltstardis liidrikoha. Loomulikult ei olnud nüüd küsimus eest ära sõitmises, vaid selles, millal ja kui palju tuleb lisaraskusele lõivu maksta ning kohti loovutada. Rump suutis siiski head tempot hoida, säästes samas maksimaalselt rehve. Võistluste keskel, kui kohaliku staari Franky Lee seinasõidu tõttu tuli rajale ohutusauto, said rehvid kaks ringi ka hädavajalikku jahutust.
Restart läks samuti hästi ning vaatamata ägedale võitlusele ning mitmetele möödumiskatsetele ületas eestlane finišijoone esimesena. Võit oli eriline, sest mitte keegi Audi R8 LMS CUP ajaloos polnud varem suutnud võita 50 kg lisaraskusega. Seda magusam oli, et ajalugu tehti võistlusnädalavahetusel, mis toimus koos WEC-iga (World Endurance Championship) kus kohal kogu maailma kestvussõidu eliit. Lisaks oli Martin Audi sarjas ainuke, kes suutis võtta neli võitu sarja meistriks tulnud Alex Yoongi kolme ees.
Täisedu viimasel etapil ning maksimum punktilisa oli piisav, et tõsta Martin Rump üldarvestuses kolmandaks. Sarja võitis Alex Yoong ning teine oli belglane Alessio Picariello.
„Kuna enne viimast etappi olin punktidega tiitlivõitlusest veidi liiga kaugel, tulin Shanghaisse suhteliselt pingevabalt, eesmärgiks teha hea esitus ja eelkõige nautida puhast sõidurõõmu,“ sõnas Rump pressiteate vahendusel. „Auto kiire, tunne hea – esimesest vabatrennist alates olin igas sessioonis rajal üks kiirematest. Et tegemist oli hooaja viimase etapiga, oli üldine tähelepanu, kõrgendatud. Mu peasponsor Federal Moguli delegatsioon koosnes seekord rohkem kui sajast inimesest. Esimese sõidu võit koos kiireima ringiga tuli seetõttu eriti magusalt.“
„Teise sõitu pidin minema raskema autoga ja eesmärgiks oli üritada vältimatust lisaraskusest hoolimata anda ära võimalikult vähe ja võidelda poodiumikoha eest – enne viimast etappi polnud seni veel keegi suutnud 50 kg raskema autoga poodiumile sõita,“ tõdes Rump.
„Hoog osutus olema erakordselt hea, mis aitas mul pingele lõpuni vastu pidada. Külma peaga õnnestus kaitsta konkurendi kõik möödasõiduüritused. Tuleb välja, et tegin Audi sarja ajalugu, mis on lihtsalt võimas tunne. Kui üks võit otsustaval etapil oli juba kirss tordil, siis topeltvõiduga tuli vahukoor. Sain õnnitlusi ja kiidusõnu autospordimaailma legendidelt – ei oska paremast nädalavahetusest unistada.“
### Response:
50-kilost lisaraskust kandnud Eesti ringrajasõitja tegi Shanghais ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelkõige on ministeerium mures, et rakendusaktide puudumise tõttu ei ole võimalik kanda Eesti rahvastikuregistrisse notarite poolt kooseluseaduse alusel sõlmitud kooselulepinguid ega nendele lepingutele tuginedes otsustatud lapsendamisi.
"Avalikkuse tähelepanu on pälvinud ka välisriigi kodakondsuses olevale registreeritud elukaaslasele Eesti elamisloa taotlemise problemaatika," seisab minister Hanno Pevkuri kirjas.
Käesolevaks ajaks on siseministeeriumile teadaolevalt kohtud teinud viis kohtulahendit, millega on rahuldatud samasooliste isikute kooselulepingute, kooseluseaduse ja perekonnaseaduse sätete alusel avaldused peresiseseks lapsendamiseks.
Neist ühes kohtulahendis järeldab kohus, et ükski kehtiv seadus ei sea takistusi lapsele kahe samasoolise vanema rahvastikuregistrisse kandmiseks. Kolmes kohtulahendis nähakse ette, et parandus isikute rahvastikuregistri andmetesse ning teise hooldusõigusliku vanema kanne tuleb teha pärast kooseluseaduse rakendusaktide jõustumist.
Rakendusaktide puudumise tõttu ei ole rahvastikuregistrisse võimalik olemasolevate kohtulahendite alusel teha kannet teise registreeritud elukaaslasest lapsevanema hooldusõiguse kohta, kuna hooldusõiguse kuuluvuse määramiseks sellistel juhtudel puudub õiguslik alus.
Haldusakt, sealhulgas perekonnaseisukanne, peab aga jääma rangelt õigusliku aluse piiresse. Leiame, et käesoleval juhul ei ole tegemist pelgalt menetlusnormide, vaid siiski ka õigusliku aluse puudumisega, rõhutab ministeerium kirjas.
Siseministeeriumile on esitatud kaks vaiet, milles isikud nõudsid, et perekonnaseisuasutus teeks lapsendamise kohtulahendi alusel kande rahvastikuregistrisse teise registreeritud elukaaslasest lapsevanema kohta. Ühe Siseministeeriumi vaideotsuse peale on esitatud kaebus Tallinna Halduskohtusse, milles kaebaja nõuab vaideotsuse tühistamist ning Siseministeeriumi kohustamist kanda andmed teise lapsevanema kohta rahvastikuregistrisse.
„Kooselulepingu andmete rahvastikuregistrisse mittekandmise puhul ei ole tegemist pelgalt tehnilise probleemiga, vaid lahendada tuleb eelnevalt õiguslikud küsimused, sh esmajärjekorras seaduste tasandil Riigikogu poolt,“ rõhutas kirjas siseminister Pevkur.
"Palume riigikogu esimehel ja riigikogu õiguskomisjonil juhtida riigikogu liikmete tähelepanu probleemidele, mis on tõusetunud kooseluseaduse rakendusaktide puudumise tõttu. Üheks võimaluseks püüda leida lahendusi praegusele õigusselgusetusele on kutsuda riigikogu esimehe poolt kokku Riigikogu vanematekogu," tegi ministeerium kirjas ettepaneku. | Siseministeerium on hädas kooseluseaduse rakendamatusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelkõige on ministeerium mures, et rakendusaktide puudumise tõttu ei ole võimalik kanda Eesti rahvastikuregistrisse notarite poolt kooseluseaduse alusel sõlmitud kooselulepinguid ega nendele lepingutele tuginedes otsustatud lapsendamisi.
"Avalikkuse tähelepanu on pälvinud ka välisriigi kodakondsuses olevale registreeritud elukaaslasele Eesti elamisloa taotlemise problemaatika," seisab minister Hanno Pevkuri kirjas.
Käesolevaks ajaks on siseministeeriumile teadaolevalt kohtud teinud viis kohtulahendit, millega on rahuldatud samasooliste isikute kooselulepingute, kooseluseaduse ja perekonnaseaduse sätete alusel avaldused peresiseseks lapsendamiseks.
Neist ühes kohtulahendis järeldab kohus, et ükski kehtiv seadus ei sea takistusi lapsele kahe samasoolise vanema rahvastikuregistrisse kandmiseks. Kolmes kohtulahendis nähakse ette, et parandus isikute rahvastikuregistri andmetesse ning teise hooldusõigusliku vanema kanne tuleb teha pärast kooseluseaduse rakendusaktide jõustumist.
Rakendusaktide puudumise tõttu ei ole rahvastikuregistrisse võimalik olemasolevate kohtulahendite alusel teha kannet teise registreeritud elukaaslasest lapsevanema hooldusõiguse kohta, kuna hooldusõiguse kuuluvuse määramiseks sellistel juhtudel puudub õiguslik alus.
Haldusakt, sealhulgas perekonnaseisukanne, peab aga jääma rangelt õigusliku aluse piiresse. Leiame, et käesoleval juhul ei ole tegemist pelgalt menetlusnormide, vaid siiski ka õigusliku aluse puudumisega, rõhutab ministeerium kirjas.
Siseministeeriumile on esitatud kaks vaiet, milles isikud nõudsid, et perekonnaseisuasutus teeks lapsendamise kohtulahendi alusel kande rahvastikuregistrisse teise registreeritud elukaaslasest lapsevanema kohta. Ühe Siseministeeriumi vaideotsuse peale on esitatud kaebus Tallinna Halduskohtusse, milles kaebaja nõuab vaideotsuse tühistamist ning Siseministeeriumi kohustamist kanda andmed teise lapsevanema kohta rahvastikuregistrisse.
„Kooselulepingu andmete rahvastikuregistrisse mittekandmise puhul ei ole tegemist pelgalt tehnilise probleemiga, vaid lahendada tuleb eelnevalt õiguslikud küsimused, sh esmajärjekorras seaduste tasandil Riigikogu poolt,“ rõhutas kirjas siseminister Pevkur.
"Palume riigikogu esimehel ja riigikogu õiguskomisjonil juhtida riigikogu liikmete tähelepanu probleemidele, mis on tõusetunud kooseluseaduse rakendusaktide puudumise tõttu. Üheks võimaluseks püüda leida lahendusi praegusele õigusselgusetusele on kutsuda riigikogu esimehe poolt kokku Riigikogu vanematekogu," tegi ministeerium kirjas ettepaneku.
### Response:
Siseministeerium on hädas kooseluseaduse rakendamatusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna esitatakse peaminister Taavi Rõivasele umbusaldusavaldus
Riigikogu opositsioonierakonnad esitavad täna peaminister Taavi Rõivasele umbusaldusavalduse.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson on varem öelnud, et eelkõige on umbusaldusavaldus seotud valitsuse otsusega määrata Juhan Parts Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikotta. Simsoni sõnul on etteheiteid veelgi.
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et nende erakonna ettepanekul heidetakse Reformierakonna esimehest peaministrile ette läbimõtlematut immigratsioonipoliitikat ja ka liiga suurt väljarännet.
Samuti on Helme sõnul valitsus kehtestanud majanduse arengut pärssiva maksusüsteemi, praegust julgeolekuolukorda mitte arvestava riigikaitse arengukava ning viinud kriisi põllumajanduse.
Umbusaldusavalduse algatamiseks on riigikogus vaja vähemalt 21 liikme allkirja. Umbusalduse avaldamiseks peaministrile ja valitsuse tagasiastumiseks on vaja vähemalt 51 poolthäält häält. Keskerakonnal on parlamendis 27, Vabaerakonnal kaheksa ja EKRE seitse kohta.
Peaminister Taavi Rõivas ütles eelmisle nädalal, et vastupidiselt etteheidetele on valitsus jõudnud ära teha palju ning langetanud olulisi otsuseid.
Ratas: praeguse valitsuskoalitsiooni aeg on ümber saanud
Laupäeval Keskerakonna esimeheks valitud Jüri Ratas sõnas "Terevisoonil" antud intervjuus, et praegusel valitsusel ei ole peagi enam võimu. Ratas lisas, et Keskerakond soovib koostööd teha kõikide parlamendi erakondadega, kellega kohtumisi alustatakse juba täna. Tema sõnul alustab ta juba sel nädalal erakondadega kõnelusi.
Ratas kinnitas, et alustab aktiivselt tööd selle nimel, et viia erakond valitsusse. Küsimusele, kas ta võiks juba sel nädalal koputada erinevate erakondade ustele, vastas Ratas: "Mitte ei võiks, vaid Jüri Ratas peab seda tegema sel nädalal ja ka teeb. Kindlasti juba täna."
Täna annab Keskerakond koos EKRE ja Vabaerakonnaga riigikogu menetlusse ka peaministri umbusaldusavalduse. "Opositsiooni algatatud umbusaldus kukub 99-l juhul läbi, aga ühel juhul ei kuku läbi. Tõsi on see, et ühegi koalitsiooniliikme allkirja sellel avaldusel pole," arvas Ratas.
Kuidas sai Jüri Ratas Keskerakonna uueks juhiks, võttis kokku ERR.ee otseblogi, kus on kokku kogutud hääletustulemused, muljed ja galerii kongressilt.
Tänastes lehtedes aga ennustatakse, et Ratase saamisega ninasarvikute esimeheks algab Eesti sisepoliitikas uus ajastu.
Ilmaolud on tormised: tugev tuul, tuisk ja külm
Ilmateenistus andis välja tormihoiatuse üle kogu Eesti. Täna on pilves ilm, sajab lund ja tuiskab. Puhub ida- ja kirdetuul 5-12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 12-17, puhanguti kuni 23 m/s, õhtupoolikul mandril tuul vaibub. Õhutemperatuur on -1..-6°C.
Mitmel pool tuiskab ning nähtavus saju tõttu halveneb. Teeolud on keerulised!
Allikas: Ilmateenistus
Ameerika õppejõud selgitab eestlastele eesti keeles, kuidas mõjutavad USA presidendivalimised Eestit
Kui Hillary Clinton peaks võitma, jääks Ühendriikide kurss samaks. Trumpi võimule tulekuga ei tea keegi, mis saaks, sest ta on oma arvamusi ja seisukohti vahetanud palju.
ERR.ee mälumäng varasematest presidentidest
Lõputuna tundunud valimiskampaania saab homme lahenduse. ERR kajastab valimisi USA-st, mil raadio- ja telekorrespondendid toovad auditooriumini vahetu info. ERR.ee otseblogist saab ülevaate valimiste õhtust, selle ümber toimuvast ja loomulikult tulemustest.
Selleks, et valimiste kajastusse veidi vaheldust tuua, kogus ERR-i multimeediatoimetus USA presidentide ajaloost kokku põnevamad faktid ja numbrid ning nüüd esitame selle mälumänguna. Pane teadmised proovile!
Algab võro keele nädäl
Võro Instituudi 10. sünnipäeva puhul ellu kutsutud mõttest on saanud üle-Eestiline menukas ettevõtmine, mille eesmärk on julgustada inimesi oma igapäeva asju võru keeles ajama.
Võru Instituudi direktori Rainer Kuuba sõnul saab võru keele nädala raames Vikerraadiost kuulata võru keelset järjejuttu, aga osaleda ka näiteks võrukeelse videoklipi tegemise konkursil. | 5 uudist, mida teada täna hommikul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna esitatakse peaminister Taavi Rõivasele umbusaldusavaldus
Riigikogu opositsioonierakonnad esitavad täna peaminister Taavi Rõivasele umbusaldusavalduse.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson on varem öelnud, et eelkõige on umbusaldusavaldus seotud valitsuse otsusega määrata Juhan Parts Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikotta. Simsoni sõnul on etteheiteid veelgi.
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et nende erakonna ettepanekul heidetakse Reformierakonna esimehest peaministrile ette läbimõtlematut immigratsioonipoliitikat ja ka liiga suurt väljarännet.
Samuti on Helme sõnul valitsus kehtestanud majanduse arengut pärssiva maksusüsteemi, praegust julgeolekuolukorda mitte arvestava riigikaitse arengukava ning viinud kriisi põllumajanduse.
Umbusaldusavalduse algatamiseks on riigikogus vaja vähemalt 21 liikme allkirja. Umbusalduse avaldamiseks peaministrile ja valitsuse tagasiastumiseks on vaja vähemalt 51 poolthäält häält. Keskerakonnal on parlamendis 27, Vabaerakonnal kaheksa ja EKRE seitse kohta.
Peaminister Taavi Rõivas ütles eelmisle nädalal, et vastupidiselt etteheidetele on valitsus jõudnud ära teha palju ning langetanud olulisi otsuseid.
Ratas: praeguse valitsuskoalitsiooni aeg on ümber saanud
Laupäeval Keskerakonna esimeheks valitud Jüri Ratas sõnas "Terevisoonil" antud intervjuus, et praegusel valitsusel ei ole peagi enam võimu. Ratas lisas, et Keskerakond soovib koostööd teha kõikide parlamendi erakondadega, kellega kohtumisi alustatakse juba täna. Tema sõnul alustab ta juba sel nädalal erakondadega kõnelusi.
Ratas kinnitas, et alustab aktiivselt tööd selle nimel, et viia erakond valitsusse. Küsimusele, kas ta võiks juba sel nädalal koputada erinevate erakondade ustele, vastas Ratas: "Mitte ei võiks, vaid Jüri Ratas peab seda tegema sel nädalal ja ka teeb. Kindlasti juba täna."
Täna annab Keskerakond koos EKRE ja Vabaerakonnaga riigikogu menetlusse ka peaministri umbusaldusavalduse. "Opositsiooni algatatud umbusaldus kukub 99-l juhul läbi, aga ühel juhul ei kuku läbi. Tõsi on see, et ühegi koalitsiooniliikme allkirja sellel avaldusel pole," arvas Ratas.
Kuidas sai Jüri Ratas Keskerakonna uueks juhiks, võttis kokku ERR.ee otseblogi, kus on kokku kogutud hääletustulemused, muljed ja galerii kongressilt.
Tänastes lehtedes aga ennustatakse, et Ratase saamisega ninasarvikute esimeheks algab Eesti sisepoliitikas uus ajastu.
Ilmaolud on tormised: tugev tuul, tuisk ja külm
Ilmateenistus andis välja tormihoiatuse üle kogu Eesti. Täna on pilves ilm, sajab lund ja tuiskab. Puhub ida- ja kirdetuul 5-12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 12-17, puhanguti kuni 23 m/s, õhtupoolikul mandril tuul vaibub. Õhutemperatuur on -1..-6°C.
Mitmel pool tuiskab ning nähtavus saju tõttu halveneb. Teeolud on keerulised!
Allikas: Ilmateenistus
Ameerika õppejõud selgitab eestlastele eesti keeles, kuidas mõjutavad USA presidendivalimised Eestit
Kui Hillary Clinton peaks võitma, jääks Ühendriikide kurss samaks. Trumpi võimule tulekuga ei tea keegi, mis saaks, sest ta on oma arvamusi ja seisukohti vahetanud palju.
ERR.ee mälumäng varasematest presidentidest
Lõputuna tundunud valimiskampaania saab homme lahenduse. ERR kajastab valimisi USA-st, mil raadio- ja telekorrespondendid toovad auditooriumini vahetu info. ERR.ee otseblogist saab ülevaate valimiste õhtust, selle ümber toimuvast ja loomulikult tulemustest.
Selleks, et valimiste kajastusse veidi vaheldust tuua, kogus ERR-i multimeediatoimetus USA presidentide ajaloost kokku põnevamad faktid ja numbrid ning nüüd esitame selle mälumänguna. Pane teadmised proovile!
Algab võro keele nädäl
Võro Instituudi 10. sünnipäeva puhul ellu kutsutud mõttest on saanud üle-Eestiline menukas ettevõtmine, mille eesmärk on julgustada inimesi oma igapäeva asju võru keeles ajama.
Võru Instituudi direktori Rainer Kuuba sõnul saab võru keele nädala raames Vikerraadiost kuulata võru keelset järjejuttu, aga osaleda ka näiteks võrukeelse videoklipi tegemise konkursil.
### Response:
5 uudist, mida teada täna hommikul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõnarännu kava:
1. Võru- ja Põlvamaal: Indrek Koff, Piret Raud, Kätlin Vainola
7.11 kell 11.00 Antsla Gümnaasiumis
kell 13.30 Võru Keskraamatukogu lasteosakonnas
8.11 kell 11.00 Põlva Keskraamatukogus
kell 12.55 Räpina raamatukogus
2. Valga- ja Viljandimaa: Adam Cullen, Veronika Kivisilla, Ilvi Liive
9.11 kell 13.00 Tsirguliina Keskkoolis
kell 17.00 Valgas kohvikus „Säde“
10.11 kell 13.00 Tarvastu raamatukogus
kell 17.15 Viljandi Linnaraamatukogus
3. Tartu- ja Jõgevamaa: Eeva Park, Toomas Vint, Peeter Helme
9.11 kell 12.30 Kõrveküla raamatukogus
kell 18.00 Järvselja jahilossis
10.11 kell 13.00 Tabivere raamatukogus
kell 17.15 Jõgeva Linnaraamatukogus
4. Saare- ja Pärnumaa: Maarja Kangro, Jüri Kolk, Ivar Sild, Ingrid Velbaum-Staub
8.11 kell 11.00 Saare Maakonna Keskraamatukogus
kell 16.00 Orissaare raamatukogus
9.11 kell 11.00 Sauga raamatukogus
kell 13.00 Pärnu Keskraamatukogus
5. Lääne- ja Ida-Virumaa: Kätlin Kaldmaa, Mihkel Kaevats, Anti Saar, Karl-Martin Sinijärv
8.11 kell 12.00 Kunda Ühisgümnaasiumis
kell 17.30 Lääne-Virumaa Keskraamatukogus
9.11 kell 12.00 Jõhvi Keskraamatukogus
kell 14.30 Sinimäe Põhikoolis
6. Hiiu- ja Läänemaa: Tiit Aleksejev, Triinu Tamm, Holger Kaints, Maire Liivamets
8.11 kell 12.30 Käina koolis
kell 15.30 Kõrgessaare raamatukogus
kell 18.00 Kärdla Linnaraamatukogus
9.11 kell 13.00 Nõva raamatukogus
kell 17.30 Lääne Maakonna Keskraamatukogus
7. Rapla- ja Harjumaa: Janika Kronberg, Olev Remsu, Kai-Mai Olbri
8.11 kell 14.00 Kohila raamatukogus
kell 17.00 Rapla Keskraamatukogus
9.11 kell 12.00 Kiili raamatukogus
kell 15.00 Kose raamatukogus
Korraldajad ja toetajad on Eesti Kirjanike Liit, kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. | Kirjanikud võtavad sõna kaasa ja lähevad rändama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõnarännu kava:
1. Võru- ja Põlvamaal: Indrek Koff, Piret Raud, Kätlin Vainola
7.11 kell 11.00 Antsla Gümnaasiumis
kell 13.30 Võru Keskraamatukogu lasteosakonnas
8.11 kell 11.00 Põlva Keskraamatukogus
kell 12.55 Räpina raamatukogus
2. Valga- ja Viljandimaa: Adam Cullen, Veronika Kivisilla, Ilvi Liive
9.11 kell 13.00 Tsirguliina Keskkoolis
kell 17.00 Valgas kohvikus „Säde“
10.11 kell 13.00 Tarvastu raamatukogus
kell 17.15 Viljandi Linnaraamatukogus
3. Tartu- ja Jõgevamaa: Eeva Park, Toomas Vint, Peeter Helme
9.11 kell 12.30 Kõrveküla raamatukogus
kell 18.00 Järvselja jahilossis
10.11 kell 13.00 Tabivere raamatukogus
kell 17.15 Jõgeva Linnaraamatukogus
4. Saare- ja Pärnumaa: Maarja Kangro, Jüri Kolk, Ivar Sild, Ingrid Velbaum-Staub
8.11 kell 11.00 Saare Maakonna Keskraamatukogus
kell 16.00 Orissaare raamatukogus
9.11 kell 11.00 Sauga raamatukogus
kell 13.00 Pärnu Keskraamatukogus
5. Lääne- ja Ida-Virumaa: Kätlin Kaldmaa, Mihkel Kaevats, Anti Saar, Karl-Martin Sinijärv
8.11 kell 12.00 Kunda Ühisgümnaasiumis
kell 17.30 Lääne-Virumaa Keskraamatukogus
9.11 kell 12.00 Jõhvi Keskraamatukogus
kell 14.30 Sinimäe Põhikoolis
6. Hiiu- ja Läänemaa: Tiit Aleksejev, Triinu Tamm, Holger Kaints, Maire Liivamets
8.11 kell 12.30 Käina koolis
kell 15.30 Kõrgessaare raamatukogus
kell 18.00 Kärdla Linnaraamatukogus
9.11 kell 13.00 Nõva raamatukogus
kell 17.30 Lääne Maakonna Keskraamatukogus
7. Rapla- ja Harjumaa: Janika Kronberg, Olev Remsu, Kai-Mai Olbri
8.11 kell 14.00 Kohila raamatukogus
kell 17.00 Rapla Keskraamatukogus
9.11 kell 12.00 Kiili raamatukogus
kell 15.00 Kose raamatukogus
Korraldajad ja toetajad on Eesti Kirjanike Liit, kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.
### Response:
Kirjanikud võtavad sõna kaasa ja lähevad rändama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Norrköping alistas koduväljakul 1:1 lõppenud avapoolaja järel neljanda koha meeskonna Göteborgi 3:1, kirjutab Soccernet.ee. Andreas Vaikla jälgis kohtumist varumeeste pingilt.
Kuna Stockholmi AIK alistas samal ajal 3:1 Henri Anier koduklubi Kalmari, lõpetas pealinna klubi teisel kohal. Kalmar läks kohtumist esimesena juhtima, kuid poolajaks olid tablool siiski viiginumbrid. Kalmar jäi lõpuks kuuendale kohale.
Andreas Vaikla sai Norrköpingu eest lõppenud hooajal kirja 13 mängu, suvel Kalmariga liitunud Henri Anier käis platsil üheksas mängus ning sai kirja ühe värava.
Rootsi meistriks tuli tänavu 19. korda Malmö FF. Vaikla on avaldanud soovi Norrköpingust lahkuda ning postitas kohtumise järel sotsiaalmeediasse ka vastava sisuga foto.
I would like to thank you for my time at IFK Norrköping. Thank you to all the coaches, my teammates and especially the fans. You have given me some unforgettable memories!⚽️????
A photo posted by Andreas Vaikla (@_andreasvaikla) on Nov 6, 2016 at 9:44am PST | Vaikla koduklubi lõpetas Rootsi liiga kolmanda kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norrköping alistas koduväljakul 1:1 lõppenud avapoolaja järel neljanda koha meeskonna Göteborgi 3:1, kirjutab Soccernet.ee. Andreas Vaikla jälgis kohtumist varumeeste pingilt.
Kuna Stockholmi AIK alistas samal ajal 3:1 Henri Anier koduklubi Kalmari, lõpetas pealinna klubi teisel kohal. Kalmar läks kohtumist esimesena juhtima, kuid poolajaks olid tablool siiski viiginumbrid. Kalmar jäi lõpuks kuuendale kohale.
Andreas Vaikla sai Norrköpingu eest lõppenud hooajal kirja 13 mängu, suvel Kalmariga liitunud Henri Anier käis platsil üheksas mängus ning sai kirja ühe värava.
Rootsi meistriks tuli tänavu 19. korda Malmö FF. Vaikla on avaldanud soovi Norrköpingust lahkuda ning postitas kohtumise järel sotsiaalmeediasse ka vastava sisuga foto.
I would like to thank you for my time at IFK Norrköping. Thank you to all the coaches, my teammates and especially the fans. You have given me some unforgettable memories!⚽️????
A photo posted by Andreas Vaikla (@_andreasvaikla) on Nov 6, 2016 at 9:44am PST
### Response:
Vaikla koduklubi lõpetas Rootsi liiga kolmanda kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pitt astus sammu pärast seda, kui Jolie nõudis laste ainuhooldusõigust, vahendas BBC.
Tänaseks on näitlejad sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt võib Pitt oma lapsi külastada. Pitti ja Jolie kuus last on vanuses kaheksa kuni 15.
USA meediaväljaannete andmetel uurib Los Angelese lastekaitseamet intsidenti Pitti ja tema vanima poja vahel. Juhtum, mille täpsemad asjaolud on veel selgitamisel, leidis väidetavalt aset eralennukil keset septembrit. Kuigi kohus pooldab vanemate ühist hooldusõigust, võib lennukil toimunud intsident kohtuotsust mõjutada.
Jolie esitas lahutusavalduse 19. septembril, päev pärast lennukil toimunut, põhjendades seda lahendamatute erimeelsustega.
Pitt ja Jolie kohtusid 2005. aastal filmi "Mr and Mrs Smith" võtetel ning nad kihlusid 2012. aastal. Paar abiellus 2014. aasta augustis. | Brad Pitt taotleb laste ühist hooldusõigust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pitt astus sammu pärast seda, kui Jolie nõudis laste ainuhooldusõigust, vahendas BBC.
Tänaseks on näitlejad sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt võib Pitt oma lapsi külastada. Pitti ja Jolie kuus last on vanuses kaheksa kuni 15.
USA meediaväljaannete andmetel uurib Los Angelese lastekaitseamet intsidenti Pitti ja tema vanima poja vahel. Juhtum, mille täpsemad asjaolud on veel selgitamisel, leidis väidetavalt aset eralennukil keset septembrit. Kuigi kohus pooldab vanemate ühist hooldusõigust, võib lennukil toimunud intsident kohtuotsust mõjutada.
Jolie esitas lahutusavalduse 19. septembril, päev pärast lennukil toimunut, põhjendades seda lahendamatute erimeelsustega.
Pitt ja Jolie kohtusid 2005. aastal filmi "Mr and Mrs Smith" võtetel ning nad kihlusid 2012. aastal. Paar abiellus 2014. aasta augustis.
### Response:
Brad Pitt taotleb laste ühist hooldusõigust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahest viimasest koondisekutsest ilma jäänud Jack Wilshere’i vorm on Bournemouthis mängides paranenud ning 24-aastasel keskväljamehel on võimalus Inglismaa särk 35. ja 36. korda selga tõmmata.
Lisaks temale on koondises tagasi ka Tottenham Hotsupuri ründaja Harry Kane, kes pidi mängud Malta ja Sloveenia vastu pahkluuvigastuse tõttu vahele jätma.
Koondisest on väljas vigastusega kimpus olevad Chris Smalling, Luke Shaw ning Dele Alli.
Inglismaa koondis matšideks Šotimaa ja Hispaania vastu:
Väravavahid
Frasier Forster (Southampton), Joe Hart (Torino), Tom Heaton (Burnley)
Kaitsjad
Ryan Bertrand (Southampton), Gary Cahill (Chelsea), Nathaniel Clyne (Liverpool), Phil Jagielka (Everton), Michael Keane (Burnley), Danny Rose (Tottenham), John Stones (Man City), Kyle Walker (Tottenham)
Poolkaitsjad
Eric Dier (Tottenham), Daniel Drinkwater (Leicester), Jordan Henderson (Liverpool), Jack Wilshere (Bournemouth), Adam Lallana (Liverpool), Jesse Lingard (Man Utd), Wayne Rooney (Man Utd), Raheem Sterling (Man City), Andros Townsend (Crystal Palace)
Ründajad
Theo Walcott (Arsenal),Harry Kane (Tottenham), Marcus Rashford (Man Utd), Daniel Sturridge (Liverpool), Jamie Vardy (Leicester). | Kane ja Wilshere pääsesid taas Inglismaa koondisesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahest viimasest koondisekutsest ilma jäänud Jack Wilshere’i vorm on Bournemouthis mängides paranenud ning 24-aastasel keskväljamehel on võimalus Inglismaa särk 35. ja 36. korda selga tõmmata.
Lisaks temale on koondises tagasi ka Tottenham Hotsupuri ründaja Harry Kane, kes pidi mängud Malta ja Sloveenia vastu pahkluuvigastuse tõttu vahele jätma.
Koondisest on väljas vigastusega kimpus olevad Chris Smalling, Luke Shaw ning Dele Alli.
Inglismaa koondis matšideks Šotimaa ja Hispaania vastu:
Väravavahid
Frasier Forster (Southampton), Joe Hart (Torino), Tom Heaton (Burnley)
Kaitsjad
Ryan Bertrand (Southampton), Gary Cahill (Chelsea), Nathaniel Clyne (Liverpool), Phil Jagielka (Everton), Michael Keane (Burnley), Danny Rose (Tottenham), John Stones (Man City), Kyle Walker (Tottenham)
Poolkaitsjad
Eric Dier (Tottenham), Daniel Drinkwater (Leicester), Jordan Henderson (Liverpool), Jack Wilshere (Bournemouth), Adam Lallana (Liverpool), Jesse Lingard (Man Utd), Wayne Rooney (Man Utd), Raheem Sterling (Man City), Andros Townsend (Crystal Palace)
Ründajad
Theo Walcott (Arsenal),Harry Kane (Tottenham), Marcus Rashford (Man Utd), Daniel Sturridge (Liverpool), Jamie Vardy (Leicester).
### Response:
Kane ja Wilshere pääsesid taas Inglismaa koondisesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimees kirjutab, et enne kui Uber Eestis tegutsema asus, kulutati maksuameti, EAS-i ja majandusministeeriumi uksi ning kohtuti Keskerakonna, IRL-i, sotside, Reformierakonna ja Tallinna transpordiameti esindajatega ning võideti enda poole koalitsioonist kõige selgemalt Reformierakond ja maksuameti juht Marek Helm.
Lehe andmetel asub Uberi Tallinna kontor samas hoones advokaadibürooga Sorainen ja suhtekorraldusagentuuriga Meta Advisory, mis koos reformierakondlasest Kalle Pallinguga on moodustanud jagamismajanduse legaliseerimise tuumiktiimi ning lehe käsutuses olevatest failidest ilmneb, et Pallingu vahendusel riigikogu menetlusse jõudnud ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu loojad on olnud just Soraineni vandeadvokaat Mihkel Miidla ja Andreas Kaju ning korra käis see läbi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Sander Salmu töölaualt.
Palling ei eita, et algatas eelnõu riigikogus, et säästa aega kooskõlastamiskadalipu arvelt, sest läbi MKM-i oleks eelnõu tema sõnul tulnud 1,5 aastat.
Leht märkis, et seega sai teoks plaan muuta eraettevõttes valminud eelnõu Reformierakonna fraktsiooni liikme kaasabil seaduseks ja arvestamata sellise tülika nähtusega nagu hea õigusloome tava ehk eelnõu jõudiski riigikogu menetlusse, ilma et seda oleks kooskõlastatud ühegi asjasse puutuva otsustajaga ning kõik nägid seda esimest korda riigikogu suures saalis esimesel lugemisel.
Samas osutusid hinnangud seejärel eraettevõtluse tellimuseelnõule selle autorite jaoks masendavaks: ühekülgselt positiivne, läbimõtlemata, valet seadust muutev, vastuolus põhiseaduse võrdse kohtlemise printsiibiga, järelevalve korraldamise ja sanktsioonide unustamine, kindlustusandjatega arvestamata jätmine ehk kokkuvõttes kapitaalne läbikukkumine, mistõttu reformierakondlased jäid selle eelnõuga üksi ja nelja mehe unistused kiirest edust luhtusid.
Uberi-saaga finaal jõuab kätte juba sel nädalal, kus ühelt poolt on Reformierakonna selge plaan juba novembris eelnõu riigikogus vastu võtta ja esimene jagamismajanduse näide riigis seadustada. | Leht: ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu on eraettevõtte tellimustöö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimees kirjutab, et enne kui Uber Eestis tegutsema asus, kulutati maksuameti, EAS-i ja majandusministeeriumi uksi ning kohtuti Keskerakonna, IRL-i, sotside, Reformierakonna ja Tallinna transpordiameti esindajatega ning võideti enda poole koalitsioonist kõige selgemalt Reformierakond ja maksuameti juht Marek Helm.
Lehe andmetel asub Uberi Tallinna kontor samas hoones advokaadibürooga Sorainen ja suhtekorraldusagentuuriga Meta Advisory, mis koos reformierakondlasest Kalle Pallinguga on moodustanud jagamismajanduse legaliseerimise tuumiktiimi ning lehe käsutuses olevatest failidest ilmneb, et Pallingu vahendusel riigikogu menetlusse jõudnud ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu loojad on olnud just Soraineni vandeadvokaat Mihkel Miidla ja Andreas Kaju ning korra käis see läbi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Sander Salmu töölaualt.
Palling ei eita, et algatas eelnõu riigikogus, et säästa aega kooskõlastamiskadalipu arvelt, sest läbi MKM-i oleks eelnõu tema sõnul tulnud 1,5 aastat.
Leht märkis, et seega sai teoks plaan muuta eraettevõttes valminud eelnõu Reformierakonna fraktsiooni liikme kaasabil seaduseks ja arvestamata sellise tülika nähtusega nagu hea õigusloome tava ehk eelnõu jõudiski riigikogu menetlusse, ilma et seda oleks kooskõlastatud ühegi asjasse puutuva otsustajaga ning kõik nägid seda esimest korda riigikogu suures saalis esimesel lugemisel.
Samas osutusid hinnangud seejärel eraettevõtluse tellimuseelnõule selle autorite jaoks masendavaks: ühekülgselt positiivne, läbimõtlemata, valet seadust muutev, vastuolus põhiseaduse võrdse kohtlemise printsiibiga, järelevalve korraldamise ja sanktsioonide unustamine, kindlustusandjatega arvestamata jätmine ehk kokkuvõttes kapitaalne läbikukkumine, mistõttu reformierakondlased jäid selle eelnõuga üksi ja nelja mehe unistused kiirest edust luhtusid.
Uberi-saaga finaal jõuab kätte juba sel nädalal, kus ühelt poolt on Reformierakonna selge plaan juba novembris eelnõu riigikogus vastu võtta ja esimene jagamismajanduse näide riigis seadustada.
### Response:
Leht: ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu on eraettevõtte tellimustöö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR.ee mälumäng: kui hästi tunned USA presidentide ajalugu? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
ERR.ee mälumäng: kui hästi tunned USA presidentide ajalugu? | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sevilla viis veerand tundi kestnud mängu järel juhtima Vitolo, kohtumise seisu viigistas kaks minutit enne poolajavilet Lionel Messi. Külalistele tõi võidu Luis Suarezi tabamus 61. mänguminutil.
Pingelise kohtumise käigus näitas peakohtunik Santiago Latre kümmet kollast kaarti, teiste hulgas nägid hoiatust ka Messi, Neymar ja Suarez. 11 vooruga 25 punkti kogunud Barcelona jätkab 27 punkti peal oleva Madridi Reali järel La Ligas teisel kohal.
22 punktiga kolmandal kohal olev Villarreal oli pühapäeval koduväljakul 2:0 parem Betisist, 22. minutil oli täpne Miguel Trigueros ning 53. minutil Roberto Soriano. Valencia pidi Vigo Celta 2:1 paremust tunnistama, Espanyol ja Bilbao Athletic leppisid väravateta viiki. | Barcelona tuli kaotusseisust välja ning alistas Sevilla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sevilla viis veerand tundi kestnud mängu järel juhtima Vitolo, kohtumise seisu viigistas kaks minutit enne poolajavilet Lionel Messi. Külalistele tõi võidu Luis Suarezi tabamus 61. mänguminutil.
Pingelise kohtumise käigus näitas peakohtunik Santiago Latre kümmet kollast kaarti, teiste hulgas nägid hoiatust ka Messi, Neymar ja Suarez. 11 vooruga 25 punkti kogunud Barcelona jätkab 27 punkti peal oleva Madridi Reali järel La Ligas teisel kohal.
22 punktiga kolmandal kohal olev Villarreal oli pühapäeval koduväljakul 2:0 parem Betisist, 22. minutil oli täpne Miguel Trigueros ning 53. minutil Roberto Soriano. Valencia pidi Vigo Celta 2:1 paremust tunnistama, Espanyol ja Bilbao Athletic leppisid väravateta viiki.
### Response:
Barcelona tuli kaotusseisust välja ning alistas Sevilla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevaleht kirjtuab, et mullu kasutati haigekassa andmetel teraapiafondist ära ainult veerand ning kuigi tänavu on olukord muutunud, on endiselt on maakondi, kus teraapiafondi rahast on ära kasutatud kõigest kümnendik.
Haigekassa loodud teraapiafond käivitus eelmise aasta algusest ja selle abiga suunab perearst patsiente psühhoteraapiasse, logopeedi juurde ja füsioteraapiasse nii, et patsient peab maksma ainult väikese visiiditasu.
Teraapiafond moodustab kolm protsenti perearsti pearahast, haigekassa andmetel on eeldatav perearsti pearaha summa nimistu kohta tänavu keskmiselt 76 350 eurot ehk ühe arsti teraapiafondis on keskmiselt umbes 2300 eurot.
Teraapiafondi esimesel tegevusaastal kasutas seda 282 perearstikeskust või üksinda tegutsevat perearsti 470-st, tänavu üheksa kuuga on 373 perearstikeskust ehk ligi 80 protsenti kõigist perearstidest kulutusi teinud pea kahekordselt.
Sellegipoolest näitavad arvud, et praeguse seisuga on fondi kasutatud parimal juhul poole võimsusega. Näiteks Pärnumaal ja Lääne-Virumaal on kasutatud 55-65 protsenti võimalikust rahast, igal pool mujal Eestis alla poole ning alla viiendiku võimalikust rahast on kasutatud Võrumaal, Saaremaal, Järvamaal ja Hiiumaal. | Leht: perearstid ei suuda teraapiafondi raha ära kulutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevaleht kirjtuab, et mullu kasutati haigekassa andmetel teraapiafondist ära ainult veerand ning kuigi tänavu on olukord muutunud, on endiselt on maakondi, kus teraapiafondi rahast on ära kasutatud kõigest kümnendik.
Haigekassa loodud teraapiafond käivitus eelmise aasta algusest ja selle abiga suunab perearst patsiente psühhoteraapiasse, logopeedi juurde ja füsioteraapiasse nii, et patsient peab maksma ainult väikese visiiditasu.
Teraapiafond moodustab kolm protsenti perearsti pearahast, haigekassa andmetel on eeldatav perearsti pearaha summa nimistu kohta tänavu keskmiselt 76 350 eurot ehk ühe arsti teraapiafondis on keskmiselt umbes 2300 eurot.
Teraapiafondi esimesel tegevusaastal kasutas seda 282 perearstikeskust või üksinda tegutsevat perearsti 470-st, tänavu üheksa kuuga on 373 perearstikeskust ehk ligi 80 protsenti kõigist perearstidest kulutusi teinud pea kahekordselt.
Sellegipoolest näitavad arvud, et praeguse seisuga on fondi kasutatud parimal juhul poole võimsusega. Näiteks Pärnumaal ja Lääne-Virumaal on kasutatud 55-65 protsenti võimalikust rahast, igal pool mujal Eestis alla poole ning alla viiendiku võimalikust rahast on kasutatud Võrumaal, Saaremaal, Järvamaal ja Hiiumaal.
### Response:
Leht: perearstid ei suuda teraapiafondi raha ära kulutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi idee autor on Martti Helde ning stsenaarium on sündinud koostöös Inglise stsenaristi Nathaniel Price’ iga.
Peaosatäitjad on Rea Lest ja Reimo Sagor, filmi operaator on Erik Põllumaa (Risttuules, Roukli, Teesklejad), kunstnik Anneli Arusaar (Bodom, Päevad, mis ajasid segadusse), kostüümikunstnik Anna-Liisa Liiver (Risttuules, BODOM) ja grimmikunstnik Liisi Roht (Risttuules, Must alpinist). Helirežissöör on Matis Rei (Tõde ja õigus, Supilinna Salaselts) ning heliloojana teeb oma filmidebüüdi Mick Pedaja. Mängufilmi toodab filmistuudio Three Brothers ning filmi produtsendiks on Elina Litvinova.
Martti Helde sõnul on “Skandinaavia vaikus” on püüd portreteerida vaikust ja eestlaslikku vaikimist, aga ka arhetüüpset tungi hoida rasked ning lahendamist vajavad mured endale. "Mind huvitab see vaikus, mis on inimeste vahel. Ja miks on meil teienekord oma lähedastele, pereliikmetele nii raske silma vaadata ja öelda, mida tegelikult soovime ja mõtleme," ütles Martti Helde ja kinnitas, et see kinnisus on ääretult inspireeriv ning ta püüab seda avada kohati humoorikas ja kohati naturalistlikus võtmes.
Filmi puhul on tegemist selle aasta EFI ja Kultuurkapitali koostöös korraldatud mikroeelarveliste filmide konkursi võitjaga, millega kaasnes 120 000 eurone toetus filmi tootmiseelarvesse. “Skandinaavia vaikus” sai hiljuti toetuse ka Euroopa Nõukogu filmikaastootmisfondi Eurimages programmi poolt, kus toimunud arutelus tõsteti esile filmi stsenaariumit, loo emotsionaalset pingestatust, režissööri jõulist autoripositsiooni ning audiovisuaalse lahenduse originaalsust. Filmi kogueelarve on 388 000 eurot.
Helde debüüt “Risttuules” on tänaseks võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, linastunud rohkem kui 70 filmifestivalil üle terve maailma ning kogunud edukalt kinolevis vaatajaid lisaks Eestile ka Prantsusmaal, Poolas, Leedus, Austrias, Norras ja Taanis.
“Skandinaavia vaikus” valmib Eesti-Prantsusmaa ühistööna järgmise aasta kevadeks. | Algasid Martti Helde uue mängufilmi "Skandinaavia vaikus" võtted | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi idee autor on Martti Helde ning stsenaarium on sündinud koostöös Inglise stsenaristi Nathaniel Price’ iga.
Peaosatäitjad on Rea Lest ja Reimo Sagor, filmi operaator on Erik Põllumaa (Risttuules, Roukli, Teesklejad), kunstnik Anneli Arusaar (Bodom, Päevad, mis ajasid segadusse), kostüümikunstnik Anna-Liisa Liiver (Risttuules, BODOM) ja grimmikunstnik Liisi Roht (Risttuules, Must alpinist). Helirežissöör on Matis Rei (Tõde ja õigus, Supilinna Salaselts) ning heliloojana teeb oma filmidebüüdi Mick Pedaja. Mängufilmi toodab filmistuudio Three Brothers ning filmi produtsendiks on Elina Litvinova.
Martti Helde sõnul on “Skandinaavia vaikus” on püüd portreteerida vaikust ja eestlaslikku vaikimist, aga ka arhetüüpset tungi hoida rasked ning lahendamist vajavad mured endale. "Mind huvitab see vaikus, mis on inimeste vahel. Ja miks on meil teienekord oma lähedastele, pereliikmetele nii raske silma vaadata ja öelda, mida tegelikult soovime ja mõtleme," ütles Martti Helde ja kinnitas, et see kinnisus on ääretult inspireeriv ning ta püüab seda avada kohati humoorikas ja kohati naturalistlikus võtmes.
Filmi puhul on tegemist selle aasta EFI ja Kultuurkapitali koostöös korraldatud mikroeelarveliste filmide konkursi võitjaga, millega kaasnes 120 000 eurone toetus filmi tootmiseelarvesse. “Skandinaavia vaikus” sai hiljuti toetuse ka Euroopa Nõukogu filmikaastootmisfondi Eurimages programmi poolt, kus toimunud arutelus tõsteti esile filmi stsenaariumit, loo emotsionaalset pingestatust, režissööri jõulist autoripositsiooni ning audiovisuaalse lahenduse originaalsust. Filmi kogueelarve on 388 000 eurot.
Helde debüüt “Risttuules” on tänaseks võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, linastunud rohkem kui 70 filmifestivalil üle terve maailma ning kogunud edukalt kinolevis vaatajaid lisaks Eestile ka Prantsusmaal, Poolas, Leedus, Austrias, Norras ja Taanis.
“Skandinaavia vaikus” valmib Eesti-Prantsusmaa ühistööna järgmise aasta kevadeks.
### Response:
Algasid Martti Helde uue mängufilmi "Skandinaavia vaikus" võtted |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhjuseid huntide suhtes poolehoidu näidata on mitmeid: kaasaegne hunt (hea termin eksole) ei ole enam arulage murdmismasin, vaid plastiline, keskkonnaga kohanev, sotsiaalne ja tark loom, kes on õppinud elama koos inimesega. Euroopalik lähenemine suurkiskjatesse tähendab seda, et loomi ei eraldata tarade ja aedikutega inimestest, nii nagu seda tehakse Aafrika savannides, vaid kiskjad on osa meie maastikest. Hunt on heaks näiteks selle kohta, et suudab hakkama saada nii Kesk-Euroopa tihedalt linnastunud maastikul kui ka sügaval põlismetsades.
“Ma olen küll geneetik mitte ökoloog, kuid ma ei näe, et Rail Balticu ehitamine võiks huntidele väga suurt mõju avaldada,” on Hindrikson arvamusel, “näiteks Saksamaal on Lääne-Poola huntidest alguse saanud populatsioonid laienemas ja teed ja raudteed ei ole seda protsessi olulisel määral pidurdanud.” Üleüldse on huntidel pärast 2001–2007 aasta arvukuse mõõna, mil Eestis leidus kohati vaid alla saja looma, taas asurkond stabiilne. Euroopas on suurem osa hundipopulatsioone laienemas ja pigem heas seisus.
2015. aasta seisuga elab mandri-Eestis 28 hundipesakonda. Keskkonna toidubaasi, hundi kodupiirkonna suurust ja inimasustuse tihedust arvesse võttes on optimaalne arv 20 pesakonda, mis tähendab, et piirkonnas on hunte piisavalt, et meie loomade geenid saavad rändavate isendite abiga ka kaugemale (nt Saksamaale) levida.
“Euroopa hundipopulatsioonides esinevat geneetilist variatiivsust uurides saime teada, et populatsioonid mõjutavad üksteist kuni 850 kilomeetri raadiusega alal. Ehk siis kui kaks rühma asuvad teineteisest näiteks 1200 kilomeetri kaugusel, siis geneetiline vastasmõju puudub, kuid kui see vahemaa on väiksem kui 850 kilomeetrit, siis toimub geenisiire tänu hundi liikuvusele,” selgitab Hindrikson.
Esimestest hübriididest teatasid jahimehed
Lisaks geenide levimisele selgus doktoritööst ka Euroopa edela- ja kirdeosa suunal valitsev geneetilise mitmekesisuse muutus ehk gradient. Ligi 100 000 aastat tagasi valitsenud viimase jääaja veetsid paljud loomad mägede piirkondades paos ehk refuugiumides. See killustas populatsioonid ja see on suuresti ka põhjus, miks ibeeria ja itaalia huntide geenibaas on mõnevõrra piiratum kui näiteks eesti-läti huntidel, kelle jaoks on oluliseks mitmekesisuse allikaks suurt Venemaad asustav metapopulatsioon. Lõuna-Euroopa huntide geneetilisele isolatsiooni üheks põhjustajaks ja süvendajaks on loomulikult ka inimene, kes 18. ja 19. sajandil populatsioone küttimise läbi oluliselt vähendas.
Eestis olidki just jahimehed need, kellelt laekus esimene info võimalike huntide ja koerte hübriidide kohta, kirjeldab Hindrikson, kuidas hübriidide uurimise teema alguse sai:
“Läänemaal küttisid jahimehed hundid, kes olid ebatüüpiliselt tumeda või kollaka karvastikuga ja kahtlustati, et tegemist on hübriididega. Kui vaadata hundi ja koera hübriidide pilte, siis mõned on ikka väga koera moodi, kuid teised sarnanevad pigem hundiga.”
Praeguseks on jahimeestel kohustus iga lastud hundi puhul teadlastele koeproovid saata ning Tartu ülikooli teadlased analüüsivad regulaarselt populatsiooni hübridiseerumist. Viimastesse uuringutesse on õnnestunud kaasata kogu Baltimaade hundipopulatisooni (sealhulgas ka Poola asurkond) hõlmavad proovid.
Hinnanguline hübriidide osa Euroopa hundipopulatsioonides on 4–11 protsenti. Eestis hübriidid hundipopulatsioonidele ohtu ei kujuta, kuid paljudes riikides on seeläbi oht rikkuda hundi loodusliku valiku teel kujunenud genofond.
“Kui väikesearvulises populatsioonis hübriidide osa liigselt kasvab, siis juhtub see, et koerad toovad sisse hundi jaoks mittekohased geenid ja rikuvad niimoodi kogu populatsiooni,” rõhutab Hindrikson võimalikke ohte. Tõepoolest, koerte geenidega kaasas käivad käitumuslikud tunnused ja kohastumused ei pruugi hundikarjas just eeliseks olla. Erinevused on kasvõi sigimiskäitumises:
Huntidel on aastas üks ‘jooksuaeg’ mille ajal paaritub karja alfa-paar, misjärel kasvatatakse sündinud kutsikad ühiselt üles. Samal ajal kui emastel koertel on kaks jooksuaega aastas ning hulgaliselt erinevaid isaseid partnereid, kes ei huvitu karvavõrdki järglaste heaolust.
Nii võib julgelt väita, et isased koerad on isaste huntidega võrreldes täitsa ‘rongaemad’. Käitumise erinevustest lähtuvalt jäävadki pigem ellu emaste huntide hübriididest järglased, samas kui emane koer-isane hunt kombinatsioon on pigem haruldane.
Kaasaegne teadus ütleb, et hunt on koera esivanem ja geneetiliselt on nad väga lähedased, seega on hundi ja koera hübriidid omakorda sigimisvõimelised ja mingeid geneetilisi ristumisbarjääre ei ole – samuti on võimalik tagasiristamine ja kõik vahepealsed variandid. Võimaluste paljusus teeb loomageneetikute töö keeruliseks ning ilma kaasaegsete molekulaarsete meetoditeta poleks see võimalik.
Huntide geneetika on laboritöö
Tartu ülikooli teadlased uurisid paralleelselt kolme erinevat tüüpi DNA järjestusi: neid mis päranduvad isaliini pidi Y-kromosoomiga, neid mis päranduvad emaliini pidi mitokondriaalse DNA kaudu ning mõlemalt vanemalt pärinevaid mikrosatelliit-lookuseid. Nende kolme kombinatsioonis oli võimalik tuvastada, kas tegemist on hübriidiga ja kes oli looma ema ja isa.
Mikrosatelliit on kiiresti muteeruv lühike korduv DNA lõik, mida kasutatakse põlvnevuse, suguluse ja populatsiooni struktuuri uurimisel.
Doktoritööst tuleb välja praktiline soovitus: vaadata hundipopulatsiooni kui bioloogilist üksust riigipiiride üleselt. “Praegu muutub riigipiiriga tihtipeale ka populatsiooni haldamise korraldus. Ühes riigis on laskmine lubatud, teises mitte; ühes riigis on looma kaitse all, teises mitte. Eestis on hetkel hundipopulatsioonid pigem hästi hallatud.”
Praktiline väljund Eesti inimese jaoks on seotud sellega, kuidas me igapäevaselt oma koeri hoiame. Selleks, et vältida metsikus hundipopulatsioonid hübriidide teket, on vaja piirata hulkuvate koerte hulka metsaaladel või siis rakendada aktiivsemalt selliste koerte steriliseerimist.
Viimane inimese murdmine hundi poolt jääb Eesti aladel pooleteise sajandi tagusesse aega ja kaasajal hunt inimesele ohuks ei ole. Lambaid on võimalik kaitsta elektriaiaga ning valvekoertega. Kohanemisvõimeline hunt on hea näide selle kohta, et inimene ja suurkiskja saavad ühisel maa-alal koos hakkama. “Eurooplane on end palju muutnud, et hundil hästi läheks: alates õigusloomest ja lõpetades üldise suhtumisega. Ja nüüd lähebki järjest paremini,” on Maris Hindrikson positiivne.
Maris Hindriksoni doktoritöös saadi teada:
• Eestis on hundi ja koera hübriidid
• Eesti ja Läti aladel asuv hundipopulatsioon ei ole geneetiliselt ühtne, vaid jaguneb erinevateks alamrühmadeks
• Hundipopulatsioonid mõjutavad üksteist geneetiliselt kuni 850 kilomeetri kaugusele
Maris Hindrikson kaitseb doktoriväitekirja “ Hundi (Canis lupus) populatsioonid Eestis ja Euroopas: geneetiline mitmekesisus, populatsiooni struktuur ja -protsessid ning hübridiseerimine koertega ” 16. novembril Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis. Töö juhendaja on juhtivteadur Urmas Saarma, oponent professor Linda Laikre Stockholmi ülikoolist Rootsist. | Doktoritöö: hundid on paremad isad kui koerad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhjuseid huntide suhtes poolehoidu näidata on mitmeid: kaasaegne hunt (hea termin eksole) ei ole enam arulage murdmismasin, vaid plastiline, keskkonnaga kohanev, sotsiaalne ja tark loom, kes on õppinud elama koos inimesega. Euroopalik lähenemine suurkiskjatesse tähendab seda, et loomi ei eraldata tarade ja aedikutega inimestest, nii nagu seda tehakse Aafrika savannides, vaid kiskjad on osa meie maastikest. Hunt on heaks näiteks selle kohta, et suudab hakkama saada nii Kesk-Euroopa tihedalt linnastunud maastikul kui ka sügaval põlismetsades.
“Ma olen küll geneetik mitte ökoloog, kuid ma ei näe, et Rail Balticu ehitamine võiks huntidele väga suurt mõju avaldada,” on Hindrikson arvamusel, “näiteks Saksamaal on Lääne-Poola huntidest alguse saanud populatsioonid laienemas ja teed ja raudteed ei ole seda protsessi olulisel määral pidurdanud.” Üleüldse on huntidel pärast 2001–2007 aasta arvukuse mõõna, mil Eestis leidus kohati vaid alla saja looma, taas asurkond stabiilne. Euroopas on suurem osa hundipopulatsioone laienemas ja pigem heas seisus.
2015. aasta seisuga elab mandri-Eestis 28 hundipesakonda. Keskkonna toidubaasi, hundi kodupiirkonna suurust ja inimasustuse tihedust arvesse võttes on optimaalne arv 20 pesakonda, mis tähendab, et piirkonnas on hunte piisavalt, et meie loomade geenid saavad rändavate isendite abiga ka kaugemale (nt Saksamaale) levida.
“Euroopa hundipopulatsioonides esinevat geneetilist variatiivsust uurides saime teada, et populatsioonid mõjutavad üksteist kuni 850 kilomeetri raadiusega alal. Ehk siis kui kaks rühma asuvad teineteisest näiteks 1200 kilomeetri kaugusel, siis geneetiline vastasmõju puudub, kuid kui see vahemaa on väiksem kui 850 kilomeetrit, siis toimub geenisiire tänu hundi liikuvusele,” selgitab Hindrikson.
Esimestest hübriididest teatasid jahimehed
Lisaks geenide levimisele selgus doktoritööst ka Euroopa edela- ja kirdeosa suunal valitsev geneetilise mitmekesisuse muutus ehk gradient. Ligi 100 000 aastat tagasi valitsenud viimase jääaja veetsid paljud loomad mägede piirkondades paos ehk refuugiumides. See killustas populatsioonid ja see on suuresti ka põhjus, miks ibeeria ja itaalia huntide geenibaas on mõnevõrra piiratum kui näiteks eesti-läti huntidel, kelle jaoks on oluliseks mitmekesisuse allikaks suurt Venemaad asustav metapopulatsioon. Lõuna-Euroopa huntide geneetilisele isolatsiooni üheks põhjustajaks ja süvendajaks on loomulikult ka inimene, kes 18. ja 19. sajandil populatsioone küttimise läbi oluliselt vähendas.
Eestis olidki just jahimehed need, kellelt laekus esimene info võimalike huntide ja koerte hübriidide kohta, kirjeldab Hindrikson, kuidas hübriidide uurimise teema alguse sai:
“Läänemaal küttisid jahimehed hundid, kes olid ebatüüpiliselt tumeda või kollaka karvastikuga ja kahtlustati, et tegemist on hübriididega. Kui vaadata hundi ja koera hübriidide pilte, siis mõned on ikka väga koera moodi, kuid teised sarnanevad pigem hundiga.”
Praeguseks on jahimeestel kohustus iga lastud hundi puhul teadlastele koeproovid saata ning Tartu ülikooli teadlased analüüsivad regulaarselt populatsiooni hübridiseerumist. Viimastesse uuringutesse on õnnestunud kaasata kogu Baltimaade hundipopulatisooni (sealhulgas ka Poola asurkond) hõlmavad proovid.
Hinnanguline hübriidide osa Euroopa hundipopulatsioonides on 4–11 protsenti. Eestis hübriidid hundipopulatsioonidele ohtu ei kujuta, kuid paljudes riikides on seeläbi oht rikkuda hundi loodusliku valiku teel kujunenud genofond.
“Kui väikesearvulises populatsioonis hübriidide osa liigselt kasvab, siis juhtub see, et koerad toovad sisse hundi jaoks mittekohased geenid ja rikuvad niimoodi kogu populatsiooni,” rõhutab Hindrikson võimalikke ohte. Tõepoolest, koerte geenidega kaasas käivad käitumuslikud tunnused ja kohastumused ei pruugi hundikarjas just eeliseks olla. Erinevused on kasvõi sigimiskäitumises:
Huntidel on aastas üks ‘jooksuaeg’ mille ajal paaritub karja alfa-paar, misjärel kasvatatakse sündinud kutsikad ühiselt üles. Samal ajal kui emastel koertel on kaks jooksuaega aastas ning hulgaliselt erinevaid isaseid partnereid, kes ei huvitu karvavõrdki järglaste heaolust.
Nii võib julgelt väita, et isased koerad on isaste huntidega võrreldes täitsa ‘rongaemad’. Käitumise erinevustest lähtuvalt jäävadki pigem ellu emaste huntide hübriididest järglased, samas kui emane koer-isane hunt kombinatsioon on pigem haruldane.
Kaasaegne teadus ütleb, et hunt on koera esivanem ja geneetiliselt on nad väga lähedased, seega on hundi ja koera hübriidid omakorda sigimisvõimelised ja mingeid geneetilisi ristumisbarjääre ei ole – samuti on võimalik tagasiristamine ja kõik vahepealsed variandid. Võimaluste paljusus teeb loomageneetikute töö keeruliseks ning ilma kaasaegsete molekulaarsete meetoditeta poleks see võimalik.
Huntide geneetika on laboritöö
Tartu ülikooli teadlased uurisid paralleelselt kolme erinevat tüüpi DNA järjestusi: neid mis päranduvad isaliini pidi Y-kromosoomiga, neid mis päranduvad emaliini pidi mitokondriaalse DNA kaudu ning mõlemalt vanemalt pärinevaid mikrosatelliit-lookuseid. Nende kolme kombinatsioonis oli võimalik tuvastada, kas tegemist on hübriidiga ja kes oli looma ema ja isa.
Mikrosatelliit on kiiresti muteeruv lühike korduv DNA lõik, mida kasutatakse põlvnevuse, suguluse ja populatsiooni struktuuri uurimisel.
Doktoritööst tuleb välja praktiline soovitus: vaadata hundipopulatsiooni kui bioloogilist üksust riigipiiride üleselt. “Praegu muutub riigipiiriga tihtipeale ka populatsiooni haldamise korraldus. Ühes riigis on laskmine lubatud, teises mitte; ühes riigis on looma kaitse all, teises mitte. Eestis on hetkel hundipopulatsioonid pigem hästi hallatud.”
Praktiline väljund Eesti inimese jaoks on seotud sellega, kuidas me igapäevaselt oma koeri hoiame. Selleks, et vältida metsikus hundipopulatsioonid hübriidide teket, on vaja piirata hulkuvate koerte hulka metsaaladel või siis rakendada aktiivsemalt selliste koerte steriliseerimist.
Viimane inimese murdmine hundi poolt jääb Eesti aladel pooleteise sajandi tagusesse aega ja kaasajal hunt inimesele ohuks ei ole. Lambaid on võimalik kaitsta elektriaiaga ning valvekoertega. Kohanemisvõimeline hunt on hea näide selle kohta, et inimene ja suurkiskja saavad ühisel maa-alal koos hakkama. “Eurooplane on end palju muutnud, et hundil hästi läheks: alates õigusloomest ja lõpetades üldise suhtumisega. Ja nüüd lähebki järjest paremini,” on Maris Hindrikson positiivne.
Maris Hindriksoni doktoritöös saadi teada:
• Eestis on hundi ja koera hübriidid
• Eesti ja Läti aladel asuv hundipopulatsioon ei ole geneetiliselt ühtne, vaid jaguneb erinevateks alamrühmadeks
• Hundipopulatsioonid mõjutavad üksteist geneetiliselt kuni 850 kilomeetri kaugusele
Maris Hindrikson kaitseb doktoriväitekirja “ Hundi (Canis lupus) populatsioonid Eestis ja Euroopas: geneetiline mitmekesisus, populatsiooni struktuur ja -protsessid ning hübridiseerimine koertega ” 16. novembril Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis. Töö juhendaja on juhtivteadur Urmas Saarma, oponent professor Linda Laikre Stockholmi ülikoolist Rootsist.
### Response:
Doktoritöö: hundid on paremad isad kui koerad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevaleht kirjutab, et Vana-Viru VV hages riigifirmat 2013. aastal tekkinud olukorra tõttu, kus Venemaalt Eestisse Ida-Virumaal asuvasse Vaivara jaama suunduvat kaupa liigutati 25 kilomeetri kaugusele jääva Narva piiripunkti asemel hoopis Koidula piiripunkti kaudu ehk 300 kilomeetrise ringiga, kuna Narva piiriületuspunktis oli rongide läbilaskevõime piiratud ja kiiremaks sihtjaama jõudmiseks suunatigi kaup ümbersõidule.
Kauba ümbersuunamine tekitas ettvõtte jaoks väidetavalt neljakordse hinnatõusu, kuna veotasu suurenes 45 000 euro pealt 190 000 euro peale.
EVR Cargo arvutuste kohaselt oleks Venemaal järjekorras ootamine läinud kauba saajale veelgi kallimaks maksma. Samuti pole Eesti Raudteel ja EVR Cargol siiani olnud kohustust ümbersuunamise kohta nõusolekut küsida, sest eelkõige on vaja tagada kauba liikumine ja raudtee läbilaskevõime.
Otsuse ümbersuunamise kohta teeb Venemaa territooriumil sealne riigifirma Venemaa Raudteed.
Ekspediitorfirma Vana-Viru VV endine omanik Indrek Paal kuulus kohtuvaidluse ajal Eesti Raudtee nõukokku ning juhtis 2012. aastal umbes poole aasta jooksul ise EVR Cargot, märkis leht.
Kuigi vaidluse ajal ei olnud Paal enam Vana-Viru VV omanik ega EVR Cargo juht, on ta kohtuasjas hageja töötajana samuti selgitusi andnud.
Sellele asjaolule juhib tähelepanu EVR Cargo praegune juht Raul Toomsalu, kelle sõnul teeb kogu loo eriti inetuks seik, et kohtusse kaebaja oli endine Eesti Raudtee nõukogu ja ka EVR Cargo juhatuse esimees. | EVR Cargo kaotas veotasude kohtuvaidluse ekspediitorfirmaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevaleht kirjutab, et Vana-Viru VV hages riigifirmat 2013. aastal tekkinud olukorra tõttu, kus Venemaalt Eestisse Ida-Virumaal asuvasse Vaivara jaama suunduvat kaupa liigutati 25 kilomeetri kaugusele jääva Narva piiripunkti asemel hoopis Koidula piiripunkti kaudu ehk 300 kilomeetrise ringiga, kuna Narva piiriületuspunktis oli rongide läbilaskevõime piiratud ja kiiremaks sihtjaama jõudmiseks suunatigi kaup ümbersõidule.
Kauba ümbersuunamine tekitas ettvõtte jaoks väidetavalt neljakordse hinnatõusu, kuna veotasu suurenes 45 000 euro pealt 190 000 euro peale.
EVR Cargo arvutuste kohaselt oleks Venemaal järjekorras ootamine läinud kauba saajale veelgi kallimaks maksma. Samuti pole Eesti Raudteel ja EVR Cargol siiani olnud kohustust ümbersuunamise kohta nõusolekut küsida, sest eelkõige on vaja tagada kauba liikumine ja raudtee läbilaskevõime.
Otsuse ümbersuunamise kohta teeb Venemaa territooriumil sealne riigifirma Venemaa Raudteed.
Ekspediitorfirma Vana-Viru VV endine omanik Indrek Paal kuulus kohtuvaidluse ajal Eesti Raudtee nõukokku ning juhtis 2012. aastal umbes poole aasta jooksul ise EVR Cargot, märkis leht.
Kuigi vaidluse ajal ei olnud Paal enam Vana-Viru VV omanik ega EVR Cargo juht, on ta kohtuasjas hageja töötajana samuti selgitusi andnud.
Sellele asjaolule juhib tähelepanu EVR Cargo praegune juht Raul Toomsalu, kelle sõnul teeb kogu loo eriti inetuks seik, et kohtusse kaebaja oli endine Eesti Raudtee nõukogu ja ka EVR Cargo juhatuse esimees.
### Response:
EVR Cargo kaotas veotasude kohtuvaidluse ekspediitorfirmaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaubad olid eelmise aasta oktoobriga võrreldes üks protsent kallimad ja teenused 0,1 protsenti odavamad, teatas statistikaamet.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 3,8 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad langenud 0,2 protsenti.
Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim alkohoolsete jookide ja tubaka 8,1 protsendi suurune kallinemine, mille peamine põhjus on uute aktsiisimäärade rakendumine käesoleval aastal.
Sealjuures on alkohoolsed joogid kallinenud 7,5 ja tubakatooted 9,5 protsenti. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse kallinemine ning elektri, soojusenergia ja kütte 2,8 protsendi suurune odavnemine, millest põhiosa andis 5,8 protsenti odavnenud soojusenergia ning 11,3 protsenti odavnenud gaas.
Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 7,7 ja bensiin 6,9 protsenti kallim. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud töödeldud puuvili 29 protsenti ja värske kala 22 protsenti ning odavnenud värske köögivili 15 protsenti.
Septembriga võrreldes oli oktoobris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 1,6-protsendiline odavnemine, millest 70 protsenti andis köögi- ja puuvilja sesoonne hinnalangus. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel elektri 4,9 ja mootorikütuse 1,8 protsendi suurune kallinemine. | Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 0,6 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaubad olid eelmise aasta oktoobriga võrreldes üks protsent kallimad ja teenused 0,1 protsenti odavamad, teatas statistikaamet.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 3,8 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad langenud 0,2 protsenti.
Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim alkohoolsete jookide ja tubaka 8,1 protsendi suurune kallinemine, mille peamine põhjus on uute aktsiisimäärade rakendumine käesoleval aastal.
Sealjuures on alkohoolsed joogid kallinenud 7,5 ja tubakatooted 9,5 protsenti. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse kallinemine ning elektri, soojusenergia ja kütte 2,8 protsendi suurune odavnemine, millest põhiosa andis 5,8 protsenti odavnenud soojusenergia ning 11,3 protsenti odavnenud gaas.
Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 7,7 ja bensiin 6,9 protsenti kallim. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud töödeldud puuvili 29 protsenti ja värske kala 22 protsenti ning odavnenud värske köögivili 15 protsenti.
Septembriga võrreldes oli oktoobris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 1,6-protsendiline odavnemine, millest 70 protsenti andis köögi- ja puuvilja sesoonne hinnalangus. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel elektri 4,9 ja mootorikütuse 1,8 protsendi suurune kallinemine.
### Response:
Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 0,6 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jürgen Zopp tegi ATP tabelis suure languse, kukkudes 56 positsiooni võrra ning paikneb nüüd 329. kohal. Vladimir Ivanov tõusis 37 kohta tabeli 501. reale.
Maailma esireketiks tõusis esmakordselt šotlane Andy Murray, kes lõpetas serblase Novak Djokovici 122 nädalat kestnud valitsemisaja. Kolmandana jätkab šveitslane Stanislas Wawrinka, kanadalane Milos Raonic tõusis jaapanlase Kei Nishikori ette neljandaks.
WTA tabelis jäid Anett Kontaveiti ja Kaia Kanepi kohad muutumatuks, Kontaveit jätkab maailma edetabelis 110. kohal ning Kanepi 302. positsioonil. Valeria Gorlatš langes 883. kohalt 949. reale.
Esikümnes muudatusi ei toimunud, esireketina jätkab sakslanna Angelique Kerber, teisel kohal on ameeriklanna Serena Williams ning kolmandal poolatar Agnieszka Radwanska. | Kenneth Raisma tõusis maailma edetabelis 200 kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jürgen Zopp tegi ATP tabelis suure languse, kukkudes 56 positsiooni võrra ning paikneb nüüd 329. kohal. Vladimir Ivanov tõusis 37 kohta tabeli 501. reale.
Maailma esireketiks tõusis esmakordselt šotlane Andy Murray, kes lõpetas serblase Novak Djokovici 122 nädalat kestnud valitsemisaja. Kolmandana jätkab šveitslane Stanislas Wawrinka, kanadalane Milos Raonic tõusis jaapanlase Kei Nishikori ette neljandaks.
WTA tabelis jäid Anett Kontaveiti ja Kaia Kanepi kohad muutumatuks, Kontaveit jätkab maailma edetabelis 110. kohal ning Kanepi 302. positsioonil. Valeria Gorlatš langes 883. kohalt 949. reale.
Esikümnes muudatusi ei toimunud, esireketina jätkab sakslanna Angelique Kerber, teisel kohal on ameeriklanna Serena Williams ning kolmandal poolatar Agnieszka Radwanska.
### Response:
Kenneth Raisma tõusis maailma edetabelis 200 kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ansip rääkis usutluses Postimehele, et see ongi kriis, kui kaks koalitsioonipartnerit käituvad selgelt omapäi ja neid ei huvita absoluutselt kokkuleppele jõudmine selles põhilises, vaid neid huvitab eelkõige demonstratsioon ja populism.
"Põhimõtteliselt on see ju mõistetav, miks nii käitutakse, kui ühe koalitsioonierakonna toetus on kolinal kukkunud pea olematusse ja meeleheitlik katse seda toetust sealt kuidagi üles kiskuda on leidnud ka väga leiget vastukaja," märkis Ansip.
Ansip leiab, et märksa suuremas osas on ellu viidud sotsiaaldemokraatide või IRL-i poliitikat kui Reformierakonna poliitikat ning tema hinnangul pole partnerid seda vääriliselt hinnanud.
"Kui ma vaatan kaugelt Brüsselist, siis tundub mulle, et IRL on saanud ju päris üksjagu: presidendiks sai endine IRL-i liige, Luksemburgi kontrollikotta otsustas valitsus läkitada IRL-i liikme ja nii edasi. No ei saa ette heita, et Reformierakond valitsuse kõige suurema erakonnana oleks olnud ebaõiglaselt kitsi ja ignoreerinud oma partnereid," ütles Ansip. | Ansipi arvates on SDE ja IRL-i tegevus valitsuse sügavasse kriisi viinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ansip rääkis usutluses Postimehele, et see ongi kriis, kui kaks koalitsioonipartnerit käituvad selgelt omapäi ja neid ei huvita absoluutselt kokkuleppele jõudmine selles põhilises, vaid neid huvitab eelkõige demonstratsioon ja populism.
"Põhimõtteliselt on see ju mõistetav, miks nii käitutakse, kui ühe koalitsioonierakonna toetus on kolinal kukkunud pea olematusse ja meeleheitlik katse seda toetust sealt kuidagi üles kiskuda on leidnud ka väga leiget vastukaja," märkis Ansip.
Ansip leiab, et märksa suuremas osas on ellu viidud sotsiaaldemokraatide või IRL-i poliitikat kui Reformierakonna poliitikat ning tema hinnangul pole partnerid seda vääriliselt hinnanud.
"Kui ma vaatan kaugelt Brüsselist, siis tundub mulle, et IRL on saanud ju päris üksjagu: presidendiks sai endine IRL-i liige, Luksemburgi kontrollikotta otsustas valitsus läkitada IRL-i liikme ja nii edasi. No ei saa ette heita, et Reformierakond valitsuse kõige suurema erakonnana oleks olnud ebaõiglaselt kitsi ja ignoreerinud oma partnereid," ütles Ansip.
### Response:
Ansipi arvates on SDE ja IRL-i tegevus valitsuse sügavasse kriisi viinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nick Young panustas Lakersi võitu 22 punkti ning seitsme lauapalliga. Julius Randle ning Jordan Clarkson lisasid 18 silma. Sunsi ridades tegi karjääri parima esituse Devin Booker, kes viskas 39 punkti ning jagas seitse resultatiivset söötu.
Denver Nuggets oli 123:107 üle Boston Celticsist. Esimese veerandajaga 24 punkti visanud Emmanuel Mudiay arvele jäi lõpuks 30 punkti ja kaheksa lauapalli, Bostoni resultatiivseim oli 30 punkti visanud Isaiah Thomas.
Idakonverentsis jätkab liidrina NBA ainsa meeskonnana vaid võite tunnistanud Cleveland Cavaliers (6-0), teisel kohal on neli võitu ja ühe kaotuse saanud Charlotte Hornets. Läänekonverentsis on viis võitu ja üks kaotus Oklahoma City Thunderil ja Los Angeles Clippersil.
Tulemused:
New York Knicks – Utah Jazz 109:114 (Carmelo Anthony 28 p, 9 lp – Geroge Hill 23 pt, 9 rs)
Memphis Grizzlies – Portland Trail Blazers 94:100 (Mike Conley 16 pt, 7 rs – C.J. McCollum 37 pt)
Toronto Raptors – Sacramento Kings 91:96 (Kyle Lowry 15 pt, 10 rs – DeMarcus Cousins 22 pt, 14 lp)
Dallas Mavericks – Milwaukee Bucks 86:75 (Harrison Barnes 34 pt, 8 lp – Greg Monroe 14 pt, 12 lp) | VIDEOD | Los Angeles Lakers võttis kolmanda järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nick Young panustas Lakersi võitu 22 punkti ning seitsme lauapalliga. Julius Randle ning Jordan Clarkson lisasid 18 silma. Sunsi ridades tegi karjääri parima esituse Devin Booker, kes viskas 39 punkti ning jagas seitse resultatiivset söötu.
Denver Nuggets oli 123:107 üle Boston Celticsist. Esimese veerandajaga 24 punkti visanud Emmanuel Mudiay arvele jäi lõpuks 30 punkti ja kaheksa lauapalli, Bostoni resultatiivseim oli 30 punkti visanud Isaiah Thomas.
Idakonverentsis jätkab liidrina NBA ainsa meeskonnana vaid võite tunnistanud Cleveland Cavaliers (6-0), teisel kohal on neli võitu ja ühe kaotuse saanud Charlotte Hornets. Läänekonverentsis on viis võitu ja üks kaotus Oklahoma City Thunderil ja Los Angeles Clippersil.
Tulemused:
New York Knicks – Utah Jazz 109:114 (Carmelo Anthony 28 p, 9 lp – Geroge Hill 23 pt, 9 rs)
Memphis Grizzlies – Portland Trail Blazers 94:100 (Mike Conley 16 pt, 7 rs – C.J. McCollum 37 pt)
Toronto Raptors – Sacramento Kings 91:96 (Kyle Lowry 15 pt, 10 rs – DeMarcus Cousins 22 pt, 14 lp)
Dallas Mavericks – Milwaukee Bucks 86:75 (Harrison Barnes 34 pt, 8 lp – Greg Monroe 14 pt, 12 lp)
### Response:
VIDEOD | Los Angeles Lakers võttis kolmanda järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevaleht kirjutab, et Ratta võit Yana Toomi üle märgib küll uue ajastu algust, kuid mis saab keskerakondlaste parteilaulust tuntud "üksmeelsest Keskerakonnast", on muidugi suur küsimärk.
Leht tõdes, et Savisaare-Toomi ühisrinne pole nii vankumatu, kui võinuks oletada ning ka Savisaare-meelsete delegaatide distsipliin oli selgelt nõrgem, sest Lasnamäelt jäi kohale tulemata hulk delegaate.
"Delegaatide lüngad võisid ka näidata, kui palju sõltus Savisaare tiib varem keskkontori ja linnavalitsuse politrukkidest, kes nüüd olid vagusi. Eestlaste lemmikvenelased ei saavuta venekeelsete elanike seas veel niipea piisavat toetust, see on reaalsus," märkis leht.
Leht tõdes, et arvestades, kui viletsaks läks eelmise nädala lõpul valitsuskoalitsiooni tervis, võib Ratasel varsti olla võimalus ka valitsusse minna.
Postimees leiab oma juhtkirjas, et keskerakondlaste meelitamine koalitsiooni oleks praeguses seisus nende suhtes lausa kiuslik. "Las inimesed seavad korda oma majandusasjad, otsivad üles moraali ja näitavad tegudega, kas must minevik jääb lõplikult seljataha. Neile tuleks anda selleks aega vähemalt omavalitsuste valimisteni ja soovitatavalt järgmiste riigikogu valimisteni," märkis leht.
Lehe arvates on Keskerakonna jaoks just aastaid kestnud isolatsioonist välja pääsemine, valitsusse saamine olnud tegelikult peamine eesmärkidest, mida lubas aasta eest oma erakonnakaaslastele Kadri Simson ja nüüd Jüri Ratas.
"Loomulikult on kihk suur, teema üleval hoidmine kasvõi müüdina tore ning tülid ja kahtlustamine valitsuses nende jaoks veel vahvam. Iha valitsusse pääseda paistab silmavaatest ja kostab sõnadest, aga sellest, mida nad valitsuses sisuliselt teha tahaksid, oleme paraku kuulnud hoopis vähem," nentis leht.
Samas leiab leht, et Keskerakonnal tuleks üheselt mõista anda, mis saab nende lepingust Kremli võimuerakonnaga ja seda nii vormiliselt kui ka sisuliselt.
"Tahame ka tegelikkuses näha, milliseks kujundab Jüri Ratas maksumaksja miljonitega ülal peetava Tallinna TV, mis seni on tegelenud massiivse ühe erakonna propagandaga. Küsimusi on palju ja Jüri Ratasele tuleb anda aega tõestada tegudega, et kõik räpane jääb tõepoolest minevikku," märkis leht.
Õhtuleht kirjutab oma juhtkirjas, et Jüri Ratase 654 häälega Keskerakonna esimeheks valimine ja lootusetuna näivas olukorras kongressi eel kandideerimisest loobunud Edgar Savisaare pensionile sundimine lubab Eesti poliitikat mõjutada palju enam kui põlvkonnavahetus üheski teises vanas erakonnas.
"Küsimärgi all on nii praeguse valitsuskoalitsiooni, Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas kui ka sellise poliitsüsteemi, kus puudub vene erakond, jätkumine," kirjutab leht.
Leht märkis, et ehkki Ratas on öelnud, et ta ei kandideerinud erakonna esimeheks selleks, et muuta laeva kurssi, on õigustatud küsimus, kas suuresti samu asju tehes on võimalik saada teistsugust tulemust, sest muutuste ootel ei ole ainult need, kes möödunud laupäeval andsid oma hääle Ratase poolt, vaid ka poliitilised vastased ja nende valijad.
Äripäev leiab juhtkirjas, et nüüd avaneb Jüri Ratasel võimalus muuta Keskerakond parteiks, mis oleks koostööks vastuvõetav teistele Eesti suurtele erakondadele.
"Ratase võimalus viia Keskerakond valitsusse on suur. Eriti praegu, kui koalitsioon omavahel avalikult arveid klaarib. Kas kõige parem klapp tekib sotside ja IRL-iga või hoopiski Reformierakonnaga, peavad näitama nii Ratas kui ka teiste erakondade juhid. Eelkõige sõltub see valmisolekust teha omavahelisi järeleandmisi," märkis leht. | Lehed: Keskerakonna uue juhiga algab Eesti poliitikas uus ajastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevaleht kirjutab, et Ratta võit Yana Toomi üle märgib küll uue ajastu algust, kuid mis saab keskerakondlaste parteilaulust tuntud "üksmeelsest Keskerakonnast", on muidugi suur küsimärk.
Leht tõdes, et Savisaare-Toomi ühisrinne pole nii vankumatu, kui võinuks oletada ning ka Savisaare-meelsete delegaatide distsipliin oli selgelt nõrgem, sest Lasnamäelt jäi kohale tulemata hulk delegaate.
"Delegaatide lüngad võisid ka näidata, kui palju sõltus Savisaare tiib varem keskkontori ja linnavalitsuse politrukkidest, kes nüüd olid vagusi. Eestlaste lemmikvenelased ei saavuta venekeelsete elanike seas veel niipea piisavat toetust, see on reaalsus," märkis leht.
Leht tõdes, et arvestades, kui viletsaks läks eelmise nädala lõpul valitsuskoalitsiooni tervis, võib Ratasel varsti olla võimalus ka valitsusse minna.
Postimees leiab oma juhtkirjas, et keskerakondlaste meelitamine koalitsiooni oleks praeguses seisus nende suhtes lausa kiuslik. "Las inimesed seavad korda oma majandusasjad, otsivad üles moraali ja näitavad tegudega, kas must minevik jääb lõplikult seljataha. Neile tuleks anda selleks aega vähemalt omavalitsuste valimisteni ja soovitatavalt järgmiste riigikogu valimisteni," märkis leht.
Lehe arvates on Keskerakonna jaoks just aastaid kestnud isolatsioonist välja pääsemine, valitsusse saamine olnud tegelikult peamine eesmärkidest, mida lubas aasta eest oma erakonnakaaslastele Kadri Simson ja nüüd Jüri Ratas.
"Loomulikult on kihk suur, teema üleval hoidmine kasvõi müüdina tore ning tülid ja kahtlustamine valitsuses nende jaoks veel vahvam. Iha valitsusse pääseda paistab silmavaatest ja kostab sõnadest, aga sellest, mida nad valitsuses sisuliselt teha tahaksid, oleme paraku kuulnud hoopis vähem," nentis leht.
Samas leiab leht, et Keskerakonnal tuleks üheselt mõista anda, mis saab nende lepingust Kremli võimuerakonnaga ja seda nii vormiliselt kui ka sisuliselt.
"Tahame ka tegelikkuses näha, milliseks kujundab Jüri Ratas maksumaksja miljonitega ülal peetava Tallinna TV, mis seni on tegelenud massiivse ühe erakonna propagandaga. Küsimusi on palju ja Jüri Ratasele tuleb anda aega tõestada tegudega, et kõik räpane jääb tõepoolest minevikku," märkis leht.
Õhtuleht kirjutab oma juhtkirjas, et Jüri Ratase 654 häälega Keskerakonna esimeheks valimine ja lootusetuna näivas olukorras kongressi eel kandideerimisest loobunud Edgar Savisaare pensionile sundimine lubab Eesti poliitikat mõjutada palju enam kui põlvkonnavahetus üheski teises vanas erakonnas.
"Küsimärgi all on nii praeguse valitsuskoalitsiooni, Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas kui ka sellise poliitsüsteemi, kus puudub vene erakond, jätkumine," kirjutab leht.
Leht märkis, et ehkki Ratas on öelnud, et ta ei kandideerinud erakonna esimeheks selleks, et muuta laeva kurssi, on õigustatud küsimus, kas suuresti samu asju tehes on võimalik saada teistsugust tulemust, sest muutuste ootel ei ole ainult need, kes möödunud laupäeval andsid oma hääle Ratase poolt, vaid ka poliitilised vastased ja nende valijad.
Äripäev leiab juhtkirjas, et nüüd avaneb Jüri Ratasel võimalus muuta Keskerakond parteiks, mis oleks koostööks vastuvõetav teistele Eesti suurtele erakondadele.
"Ratase võimalus viia Keskerakond valitsusse on suur. Eriti praegu, kui koalitsioon omavahel avalikult arveid klaarib. Kas kõige parem klapp tekib sotside ja IRL-iga või hoopiski Reformierakonnaga, peavad näitama nii Ratas kui ka teiste erakondade juhid. Eelkõige sõltub see valmisolekust teha omavahelisi järeleandmisi," märkis leht.
### Response:
Lehed: Keskerakonna uue juhiga algab Eesti poliitikas uus ajastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kell 1.47 teate tulekahjust Muti külas, kus põles abihoone.
Kustutustööde käigus leiti hoonest 59-aastase mehe surnukeha.
Kustutustööd lõpetati kell 5.07. | Pärnumaal hukkus tulekahjus mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kell 1.47 teate tulekahjust Muti külas, kus põles abihoone.
Kustutustööde käigus leiti hoonest 59-aastase mehe surnukeha.
Kustutustööd lõpetati kell 5.07.
### Response:
Pärnumaal hukkus tulekahjus mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linda Line'i laevad ei välju, kui tuule kiirus on merel 15 m/s ja laine kõrgus üle kahe meetri.
Tallinna-Helsingi liinil teenindavad reisijaid kiirkatamaraanid Karolin ja Merilin. | Linda Line tühistas esmaspäevased reisid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linda Line'i laevad ei välju, kui tuule kiirus on merel 15 m/s ja laine kõrgus üle kahe meetri.
Tallinna-Helsingi liinil teenindavad reisijaid kiirkatamaraanid Karolin ja Merilin.
### Response:
Linda Line tühistas esmaspäevased reisid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 7.05 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Kernu vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 7. kilomeetril, kus seni tuvastamata mehe juhitud sõiduauto kaotas juhitavuse ja sõitis teeääres olevasse lumevalli. Eelnevalt oli juht võtnud Laitse väljasõidu juures peale kaks hääletajat, 20-aastase naise ja 18-aastase mehe. Hääletajad väljusid pärast avariid autost ja see sõitis minema. Hiljem pöördusid hääletajad Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 8.13 juhtus liiklusõnnetus Haapsalus Tamme tänaval, kus alkoholijoobes 38-aastane mees sõitis Infiniti FX35-ga otsa teepeenral liikunud 65-aastasele mehele ja seejärel teepeenral seisnud Ford Escortile. Jalakäija toimetati Läänemaa haiglasse.
Kell 9.45 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaduse puiesteel, kus 62-aastase mehe juhitud Mazda 323F-ile hüppas ootamatult kõnniteelt ette üheksa-aastane poiss. Sõidukilt löögi saanud laps toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 15.35 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tööstuse ja Kalaranna tänava ristmikul, kus 44-aastane naine sõitis Wolkswagen Passatiga otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud 23-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.51 juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 136. kilomeetril, kus 35-aastane mees sõitis Chrysler PT Cruiseriga teelt välja kraavi. Juhi sõnul oli vastu tulnud sõiduk teinud möödasõitu ning tema sõitis paremale teeäärde, kuid kaotas auto üle kontrolli. Chrysleri juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 23.11 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Ülenurme vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 193. kilomeetril, kus juhtimisõiguseta 52-aastane mees sõitis Nissan Terranoga vasakkurvis teelt välja kraavi. Juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. | Liikluses sai viga seitse inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 7.05 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Kernu vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 7. kilomeetril, kus seni tuvastamata mehe juhitud sõiduauto kaotas juhitavuse ja sõitis teeääres olevasse lumevalli. Eelnevalt oli juht võtnud Laitse väljasõidu juures peale kaks hääletajat, 20-aastase naise ja 18-aastase mehe. Hääletajad väljusid pärast avariid autost ja see sõitis minema. Hiljem pöördusid hääletajad Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 8.13 juhtus liiklusõnnetus Haapsalus Tamme tänaval, kus alkoholijoobes 38-aastane mees sõitis Infiniti FX35-ga otsa teepeenral liikunud 65-aastasele mehele ja seejärel teepeenral seisnud Ford Escortile. Jalakäija toimetati Läänemaa haiglasse.
Kell 9.45 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaduse puiesteel, kus 62-aastase mehe juhitud Mazda 323F-ile hüppas ootamatult kõnniteelt ette üheksa-aastane poiss. Sõidukilt löögi saanud laps toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 15.35 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tööstuse ja Kalaranna tänava ristmikul, kus 44-aastane naine sõitis Wolkswagen Passatiga otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud 23-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.51 juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 136. kilomeetril, kus 35-aastane mees sõitis Chrysler PT Cruiseriga teelt välja kraavi. Juhi sõnul oli vastu tulnud sõiduk teinud möödasõitu ning tema sõitis paremale teeäärde, kuid kaotas auto üle kontrolli. Chrysleri juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 23.11 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Ülenurme vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 193. kilomeetril, kus juhtimisõiguseta 52-aastane mees sõitis Nissan Terranoga vasakkurvis teelt välja kraavi. Juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
### Response:
Liikluses sai viga seitse inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uksel oli silt "Kabinet nr 7. Vanemuurija A. Birnbaum".
Torr koputab ning astub julgelt, vastust ootamata kabinetti. See on avar ja valguseküllane ruum, tagaseinas kaks päikeserikast akent otse hoovi. Keset tuba seisab heledast puust kirjutuslaud, laual valge telefon ja paar toimikut. Laes standardkupliga lamp, seina ääres kolm kappi kössitamas.
Laua tagant tõuseb umbes kolmekümneaastane õbluke naine helehallis lihtsas kleidis.
"Ma pidin tulema…" alustab Torr, aga naine naeratab veidi nukralt ning sõnab: "Torr Torm, jah? Võtke istet. Minu nimi on Birnbaum."
Torr on veidi segaduses sellisest vastuvõtust. Ta on oodanud sootuks jäisemat algust. Isegi teatavat vaenulikkust, vähemalt hingeuuristavat uurijapilkugi. Ja too õblukene naisterahvas pole üldsegi sarnane Torri ettekujutusega uurijast, ta tundub kuidagi häirivalt pehmena sellise elukutse jaoks. Torr seisatab kohmetunult keset tuba. Naine naeratab veel kord: "Istuge, istuge. Tool peab vastu."
Nüüd naeratab ka Torr. Ta on relvituks tehtud. Teda, meest, kellel pikkust sada üheksakümmend viis sentimeetrit ja kaalu sada viis kilo, palutakse istuda ilma igasuguse kartuseta tavalisele toolile, ja veel lisatakse, et tool peab vastu. Nii räägib uurija! See annab lootust, see annab kõvasti lootust. Torr istub ning lausub: "Kui lähebki katki — eks ta ole kroonu värk! Majandusjuhataja kannab maha ja asi ants. Mis nii viga toole lõhkuda!"
Seekord uurija enam ei naerata ja Torr ehmub. Kas on siis niisuguses kohas paslik rääkida toolide lõhkumisest! Naine avab ühe toimiku ja hakkab sinna midagi kirjutama. Väliselt ei reageeri ta mitte millegagi Torri sobimatutele sõnadele. Uurija hakkab hoopis vaiksel häälel Torrilt andmeid küsima. Ent mees tunneb end ikkagi ebamugavalt. Torril oleks nagu kitsas selles avaras toas. Kuid sellest hoolimata püüab hiiglasekasvu mees naisuurijat lähemalt silmitseda.
Naine teisel pool lauda on ilmselt hapra, isegi tütarlapseliku kehaehitusega, ent seejuures ometi millegipärast väga jõuliselt mõjuva näoga. Aastatelt võib ta olla isegi kolmekümne viie lähedal. Silmad on uurija Birnbaumil terashallid, kuid hoolimata nende külmast põhitoonist on seal ometi mingi helk südamlikku soojust, nagu mingit malbustki, nii tundub Torrile. Juuksed on naisel lihtsasse soengusse seatud, roosteselt pruuni värvi, ilmselt värvitud. Abielusõrmust naine ei kanna, aga see muidugi ei tähenda, et ta abielus ei võiks olla. Sellest ei maksa end petta lasta. Kulmud on kitsad ning meeldivas kaares, tõenäoliselt veidi kitkutud. Silmalõiget on kergelt kosmeetilise pliiatsiga rõhutatud, aga huuled on küll veidi liiga silmatorkava lillaka värviga kaetud. Uurija jaoks on need natukene liiga ärritavalt lillakad, leiab Torr endamisi. Torr on tähele pannud, et sageli ei peegelda naisterahva huulevärv mitte niivõrd tema maitset ega moejoont, kuivõrd midagi sügavamat, ürgsemat, eriliselt iseloomulikku naise põhiolemusest. Torr teab paljusid naisi, kes armastavad oma huultele lillakat tooni anda, ja kõiki neid iseloomustab tugevalt ratsionaalne mõtteviis, kalkuleeriv ajutegevuse tüüp ning haiglane kättemaksuhimu. Sellele vaatamata on mehe esialgne ebamugavustunne ja kohmetumispinge kadunud. Torri silmad on täiesti lõdvad ning ta on valmis küsimustele vastama.
Birnbaum lõpetab kirjutamise. Nüüd vaatab ta halastamatult Torrile näkku — terashallid silmad, ent ikka mingi soe helk, malbusevarjund vikerkestal värelemas — ning Torr punastab, vaatab siis põrandat otse enda jalgade ees.
"Nii, kodanik Torm," sõnab naine. "Räägime nüüd natukene eelmise laupäeva õhtust."
"Räägime," vastab Torr ja vaatab ikka edasi põrandat, mille värv on küllaltki kulunud ning millel on kaks halastamatut triipu, mis lõpevad just kirjutuslaua jalgade juures. Ilmselt on kirjutuslauda sageli nihutatud — koristaja, kes muu. Ja kirjutuslaua heledal tagaküljel on mustad kummijäljed. Keegi — aga kes? — on tõenäoliselt oma kummijalatsite tallaservadega vastu lauda nühkinud. Kes võis niimoodi teha? Muidugi mitte too õbluke asjalik naisuurija teisel pool lauda, vaid keegi teine — selline, kes on võib-olla istunud samal toolil, millel Torr praegu. Ning hiiglasekasvu mees mõtleb korraks, et kui sirutaks endagi jala salamahti vastu lauda ja prooviks niisugust musta triipu teha. Aga sellest ei tuleks küll mitte midagi mõistlikku välja, sest Torril pole parasjagu jalas sobivate taldadega kingi. Torr pani hommikul jalga oma teatrikingad, ja nendega on raske head triipu teha.
Vanemuurija Birnbaum katkestab mehe mõttekäigu. Ta hakkab rääkima, aeg-ajalt toimikule (kas see ikka tõesti on toimik?) pilku heites:
"Kodanik Torr Torm, te teate, et teie käitumine eelmise laupäeva hilisõhtul kella 23 ja 24 vahel põhjustas kodanik Jaan Saarele trauma ja solvas viimati nimetatu inimväärikust. Rääkige sellest kõigest lähemalt. Rääkige sellest kõigest lähemalt, ja alustage päris algusest. Ma kuulan teid."
Torr punastab uuesti. Punastab otse oma eelmise, veel tagasiminemata punastamise peale, ja sellepärast muutub mehe tugev nägu laiguliseks. Kõrvadki löövad lõkendama ja peopesad saavad higiseks. Torr tunneb äkki, et mingist jälgede tegemisest laua tagaküljele ei saa juttugi olla. Selle naise pärast, kes uurijana Torri vastas istub. Kes Torri otse poisikese kombel on punastama pannud. Ja kelle hääles siiski vibreerib veel mingi sõbralikkuse ülemtoonike. Kas suudab aga too naine uskuda seda, mida Torr rääkima hakkab? Kas ta suudab? Ning kas ta tahab?
Torr hakkab pikkamööda rääkima sellest, kuidas ta laupäeva õhtul saunast koju tuli, hea vihtlemisemadin veel keres. Kuidas ta oma poissmehetoakeses üht-teist kohendanud ja korda seadnud oli, kuidas ta sööki soojendas ja pesu likku pani. Ning kuidas ta siis end voodile pikali oli visanud ja lugemisse süvenenud. Kell olnud 21.35. Torr tõstab korraks pilgu Birnbaumile, ent uurija nägu on külm, silmad toimikus. Mees langetab pilgu uuesti põrandale, nii on kõige parem rääkida. See pole sugugi häbelikkus või enese süüditunnistamine. Aga ikka on uurija huulevärv Torri viivuks segi paisanud. Tuleb ennast kokku võtta, kokku võtta! Juba räägibki Torr edasi.
"Ma lugesin tol õhtul Kafka "Protsessi". Vapustav raamat. Raske muidugi, aga sügav. Nüüd tundub isegi imelikuna, et ma just seda raamatut sellel õhtul… sel saatuslikul õhtul lugesin. Too raamat on ju ka… Ehk olete teiegi seda teost lugenud?" Seekord tuksatab uurija suunurk. Ta pilk tuleb viivuks Torri näole. Kas naine mitte kübeke ei kohmetunudki?
"Olen küll lugenud," vastab uurija tundetult. "Aga see ei puutu asjasse."
"Siiski, teate, Kafka…" hakkab Torr seletama, kuid uurija lõikab ta lause katki: "Jätke Kafka rahule!"
Torr ei tõsta ikka veel pilku põrandalt, aga see pole häbelikkusest. Ta oli tõepoolest olnud haaratud ja erutatud Kafka raamatust, sellest väljapääsmatusest ja võõrandumisest, mis seal valitses. Sellest jõuetusest, alistumismeeleolust. Kui kole on selline maailm. Hea, et uurijagi on seda raamatut lugenud.
Torr jätkab, silmad ikka põranda küljes kinni. Majas oli kõik laupäevaõhtuselt vaikne olnud, ainult kusagil oli vett nirisenud — piinavalt mõttetu sidin nagu appihüüdmine kafkalikus kivimurrus.
Äkki oli naaberkorterist kostnud ilmselt ärritatud hääli. Niipea kui hääled vaikisid, kostnud imelikke mütsatusi. Nagu oleks mingi poolpehme asjaga vastu põrandat taotud. Torr oli võpatanud. Sõnelus naaberkorteris oli ilmselt jätkunud, kostsid uued mütsatused, siis järsku kiljatus otsekui piitsalöök Torri kõrvadesse. Torr oli rahutuks muutunud. Mis võis naabrite juures lahti olla? Tõsi, oli ju varemgi Torri naaberkorterist vaikset käratsemist kuulda olnud, sest pole ju mingi saladus, et naabrimees Saar Jaan on kõva topsitõstja. Ent kiljatuste ja mütsatusteni polnud asi seni veel läinud. Nõnda seletab Torr vanemuurija Birnbaumile.
Kiljataja oli ilmselt olnud Saar Jaani naine Elve-Bebre. Ent asi ei piirdunud vaid kiljatustega. Õige pea oli teiselt poolt seina kuuldunud appihüüdeid. Torr elab vanas, tsaariaegses tööliskasarmus, kus heliisolatsioon jätab palju paremat soovida, kuid varsti peaksid Torrilgi uue eluaseme võtmed taskus kõlisema. Nii on korduvalt lubatud. Ent tollel saatuslikul laupäeva õhtul oli naaberkorteris keegi appi hüüdnud. Torr olevat selle peale püsti tõusnud. Mida teha? Siis oli Torr kõrva vastu naabrimehe seina surunud.
"Stopp!" sõnab äkki Birnbaum. Torr tõstab pilgu põrandalt. Uurija nägu on rahulik, ent jahe.
Birnbaum: Tuletage meelde, kuidas, milliste sõnadega appi hüüti.
Torr: Hüüti lihtsalt — appi, appi! Üks naisehääl hüüdis.
Birnbaum: Ega too naisehääl juhuslikult teid nimepidi appi ei hüüdnud?
Torr: Miks pidi ta mind nimepidi hüüdma? Kust võis too naisehääl üldse teada, et ma kodus olen?
Birnbaum: Siin esitan küsimusi ainult mina, kodanik Torm. Hästi. Jätkake.
Hiiglasekasvu mees jätkab, nüüd juba pilku kõrgemale tõstes, korraks isegi laual olevat valget telefoni kiigates. Tal on äkki jahedusetunne naha vahel. Eelmise laupäeva õhtul oli aga müdin jätkunud ka pärast appihüüdeid. Torr oli koridori läinud ja veel kord kuulatanud otse Saarte korteriukse taga. Toast kostis kiljatus. Midagi kukkus naaberkorteris põrandale. Torr helistas Saarte uksekella. Kohe oli naaberkorteris kõik haudvaikseks jäänud. Nagu noaga lõigatult olid kõik hääled katkenud.
Birnbaum: Stopp! Ega te sel momendil kella ei vaadanud?
Torr: Vaatasin küll. Kell oli täpselt 23.10.
Birnbaum: Kuidas te seda nii täpselt teate?
Torr: Terves majas oli äkki kõik nii vaikne, et ma kuulsin, kuidas üle koridori Vareste juures raadio ütles: Kell on 23.10. Kuulake vaikseid viise.
Birnbaum: Aga siis te ju kella ei vaadanud, nagu te alles äsja väitsite. Siis te ju kuulsite kellaaega raadiost.
Torr tuksatab. Üks külmade päkkadega sipelgas jookseb üle mehe selja. Kas on too õblukene naisuurija ta tõesti juba lõksu vedanud? Aga Torr räägib ju ometi puhast tõtt!
Torr: Ma läksin segamini.
Birnbaum (kiiresti): Kas teil oli üldse kell käe peal?
Torr: Ei olnud. Ma võtan alati töölt tulles kella käelt.
Birnbaum: Nii. Kella teil ei olnud. Kella võtate alati töölt tulles käelt. Jätkake.
Torr: Jah, kella mul tõepoolest käel ei olnud. Aga sellele vaatamata andsin ma uuesti Saarte uksekella. Asi tundus mulle kahtlasena. Miks Saarte juures äkki kõik nii vaikseks jäi? Või äkki olid mu kõrvad mind petnud? Korraga — uus, hingelõhestav karjatus, mis järsku katkes. Nagu oleks karjataja suule padi vajutatud. Helistasin uuesti. Vaikus. Ma koputasin Saarte uksele, isegi põrutasin paar korda rusikaga, et tehke, põrgulised, lahti.
Siis mingi müdin otse ukse taga ja appihüüd. Kähisev, lootuseta naisehääl. Tundsin selgesti ära Elve-Bebre hääle. Nagu ma juba ütlesin, on Elve-Bebre tolle joodiku naine.
Birnbaum: Olete te Elve-Bebrega ka intiimses vahekorras olnud?
Torr: Ainult paar korda. Ja ma ei ütleks, et ta midagi rabavat on.
Torr vaatab nüüd avameelselt otse uurijale näkku. Püüab kinni naise terasteravate silmade pilgu. Sekundi murdosa vältel on mõlema silmad teineteisesse nagu naelutatud, siis langetab Birnbaum pilgu. See pole põgenemine, ei. See on ametikohuste täitmine.
Torr: Mul polnud valikut. Niisugune mürakas, nagu ma olen — kaalun ikkagi sada viis kilo —, lükkasin korraks õlaga Saarte ust. Uks ragises, midagi kusagil ilmselt murdus ning ma olin otse naabrite esikus. Kartsin eest leida kõige halvemat. Mõtlesin, et olen hiljaks jäänud. Ukse mahamurdmine toimus nagu muuseas, ma ei mõtelnudki sellele. Ausalt öeldes on mul ikkagi kole palju jõudu ja…
Birnbaum: Seda ei pruugi te nii palju rõhutada. Ma näen küll, et te selline mürakas olete. Jätkake palun.
Torrile tundub, et uurija saab temast vääriti aru. Et too habras naine arvab, et Torr valetab. Et tegelikult läks Torr täie teadmisega naabrimehe ust lõhkuma — kirves käes ja pahad plaanid peas. Aga see ei olnud ju nii! Torr vaatab valget telefoni. Juba koolipõlves kutsuti teda ta karujõu pärast mammutiks, aga Torr ei taha olla mingi mammut. Ei! Miks uurija teda ei usu?
Birnbaum: Jätkake, jätkake! Ma kuulan.
Nii — uks oli poolkogemata maha murtud. Torr seisis eredalt valgustatud esikus. Laes põles ilma kuplita kahesajavatine pirn. Kuhu kuppel oli saanud või kas seda üldse kunagi oli olnudki, seda Torr ei teadnud.
Birnbaum: Ja see pole ka tähtis.
Torr tunneb, kuidas üks teine, eelmisest sootuks suurem sipelgas üle ta laia selja jookseb. Miks ütles uurija: pole tähtis? Käekell oli tähtis, aga lambikuppel ei ole. Äkki seab Birnbaum mulle üles järjekordset lõksu, mõtleb Torr. Ent ma ei saa ju mingisse lõksu kukkuda, sest ma räägin paljast tõtt.
Torr jätkab oma jutustust. Kodanik Saar Jaani esik olevat olnud tühi. Toauks kinni. Seina ääres oli Torrile silma hakanud pikk rivi tühje pudeleid. Esik jätnud kuidagi kõleda mulje — nagu kavatsenuks naabripere kolima hakata. Ja toauksel olid vereplekid.
Birnbaum: Stopp! Olete kindel, et need olid just vereplekid?
Torr: Ei ole. Aga mis muud plekid need ikka võisid olla.
Naine teisel pool lauda kirjutab midagi toimikusse (kas see ikka tõepoolest on toimik?). Kabinet on vaikne. Äkki tuksatab midagi Torris — uurijal on ju tema ema hääl! Niisugune hääl, nagu oli olnud Torri emal siis, kui Torr veel paras jõngermann oli ja igapäevast kantseldamist vajas. Siis, kui Torr veel päris mammut polnud. Mehel on tunne, otsekui istuks ta praegu oma poisipõlveaegse ema palge ees, tema, hiiglasekasvu, pahandust teinud poiss. Oma vanusegrupi parim kuulitõukaja terves linnas. Otsekui peaks Torr nüüd tollele samaaegsele emale oma patte pihtima. Ainult et Torri ema ei värvinud küll kunagi oma huuli niisuguse värviga. Tal puudus igasugune ratsionaalne kättemaksukirg. Tema uskus alati Torri. Ent kuidas tõestada tollele õblukesele naisele oma süütust? Milliste sõnadega? Aga ma ju ei valeta, sosistab Torr iseendale otse südame sisse. Kunagi, ei kunagi ole ka Torri ema istunud sellises paragrahvilõhnalises ruumis. Niisuguse juriidilise kirjutuslaua taga. Mille tagaküljele on keegi (aga kes?) mustad kummijäljed peale nühkinud.
Birnbaum: Ma kuulan teid, kodanik Torm.
Torr juba räägibki. Kohe. Esik oli tühi olnud. Toauks kinni. Võib-olla et uksel polnudki vereplekid. Torri käed olid sellegipoolest värisenud. Võib-olla vajas toas keegi tema abi! Torr astus tugevast kätevärinast hoolimata kodanik Saar Jaani elutuppa… Uurija vaatab pingsalt Torri. See on professionaalne pilk, lõpmata jahe ja niiske. Torr sulgeb oma mesilasesilmad.
Torr: Nad seisid mõlemad keset tuba. Bebre põsk oli paistes, juuksed segamini ja kleit mitmest kohast rebenenud. Jaan jõllitas mind purjus inimese totral pilgul. Ka tema juuksed olid sassis, nagu oleks teda juustest tiritud.
Birnbaum: Olete kindel, et Elve-Bebre Saare põsk oli juba siis paistes, kui te tuppa astusite?
Nagu must välk raksatab Torrile lagipähe: Birnbaum mõtleb, et tema, Torr, tarvitas Elve-Bebre kallal vägivalda, demonstreeris naabrinaisele oma füüsilist jõudu. Ja Torr tõuseb püsti kogu oma suuruses.
Birnbaum: Istuge, istuge.
Külm higinire nõrgub mööda mehe laia kuulitõukajaselga allapoole. Varsti jõuab soolane triip püksivärvlini. Miks ta sind ometi ei usu! kähistab keegi Torrile salamahti kõrva. Valge telefon laual ei hakka ka helisema. Ilmselt on see välja lülitatud. Muidu oleks ikka keegi uurijale helistanud.
Torr (selgelt ja rahulikult, suletud silmil): Jah, selles olen ma küll täiesti kindel. Njah. Tuba oli segamini. Toolid pikali, diivan millegipärast keset tuba tassitud. Kardinad olid allarebitult akna ees põrandal maas, kardinapuu pooleksmurtult söögilaual. Üks ots oli minu, see tähendab ukse poole. Teine ots oli akna poole.
Birnbaum: Kardinapuu juurde tuleme hiljem tagasi. Praegu rääkige, mis edasi juhtus.
Edasi, edasi! Torr väänutab valusalt oma kuulitõukajasõrmi… Edasi oli Jaan kähistanud: "Välja! Välja minu toast, röövel!" Aga Torr ei olnud läinud. Oli hoopis küsinud, et mida see kõik peab tähendama. Et ta oli appihüüdeid kuulnud. Siis oli Saar Jaan raevunult Elve-Bebre poole pöördunud, talle inetuid sõnu lausunud ja lõpuks naisele kallale tormanud. Elve-Bebre, kes ilmselt oli ise ka joobeseisundis, hüpanud Torri selja taha nagu varju otsides. Jaan Saar oli hüpanud hullunult naisele järele ja siis torkas Torr oma rusika Bebre kaitseks märatseva joodiku ja tema naise vahele. Kodanik Saar Jaan ei märganud kodanik Tormi rusikat ning jooksis oma näoga viimati mainitu rusika otsa.
Torr: Aga et ma selline mürakas olen, siis on ka minu rusikal õudne jõud taga ja kodanik Saar Jaan jooksis otse minu rusika otsa ja siis käis Jaani pea vastu seina ja Jaan varises seina veerde põrandale pikali maha ja mina vaatasin oma rusikat ja nägin, et see on verine, ja siis ma nägin, et ka Jaani nägu on verine, ja Jaani silmad olid kinni ja Bebre oli minu selja taha peitu pugenud ja nuuksus hüsteeriliselt. Ta hoidis minu särgist kramplikult kinni nagu väikene laps, kes on mõnda hirmsat koletist näinud. (Paus.)
Birnbaum: Edasi!
Torr: Edasi… ma küsisin Bebrelt, et mis me nüüd teeme.
Birnbaum: Ja mida Bebre ütles?
Torr: Et koristame nüüd selle raisa põrandalt ära.
Birnbaum: Edasi!
Torr: Edasi oli kõik nagu tsirkuses. Nagu banaalne laadajant. Me tõstsime selle joodiku diivanile. Siis tõi Bebre kastrulitäie külma kraanivett ja valas selle Jaanile otse pähe. Jaan hakkas end liigutama. Bebre polnudki juhtunust eriti erutatud. Diivan sai märjaks.
Birnbaum: Mida teie sel ajal tegite?
Torr: Mina silmitsesin kardinapuud.
Birnbaum: Miks te just kardinapuud silmitsesite?
Torr: Ei tea. Sellepärast, et see oli pooleks murtud. Barbaarselt purustatud. Jah. Inimesel, kes kardinapuu nõnda oli purustanud, pidi palju jõudu olema. Siis ma mõtlesingi, et vahel annab ka viin mehele füüsilist jõudu juurde.
Torr sulgeb silmad. Tuba valguks nagu täis punast valgust. Kas on too õblukene Birnbaum ta jälle lõksu püüdnud? Aga mind ei saa ju lõksu püüda, arutleb Torr vaikselt. Kõik oli ju täpselt nii, nagu ma räägin. Ma ei hakka ometi iseendale valetama?
Birnbaum: Jätkake. Edasi!
Torr: Ma ju ütlesin, et edasi oli palagan. Algul külm kraanivesi, siis konjak.
Birnbaum: Konjak?
Torr: Jah. Konjak. (Väänutab valusalt oma sõrmi.) Ma ei tea, kust Elve-Bebre selle pooliku pudeli tõi, ma ei pannud tähele. Vist kapist võttis. Aga see pole ka tähtis. Kõigepealt võttis Bebre sealt pudelist ise ühe mehise lonksu, siis valas Jaanile hea lõnksaka suhu. Nad on ikka mõlemad kõvad alkohoolikud. Ka Bebre, kahjuks küll. Jaan hakkas läkastama. Bebre valas talle veel konjakit suhu. Varsti oli mees jalul. Jaan on küll rohkem loom kui inimene.
Kabinetis valitseb äkki vaikus. Torr avab oma mesilasesilmad. Ruum pole enam punane. Birnbaum süütab sigareti ja tõmbab kolm ahnet mahvi. Siis kustutab naine suitsu. Lae alla tõuseb vingerdades kirbe tubakalõhn.
Birnbaum (laupa masseerides): Edasi!
Torr: Nii kui jalule oli saanud, hakkas see joodik mind sõimama. Lubas mu maha lüüa. Siis ütles Bebre, et mingu ma nüüd ära. Et selleks korraks on Jaan kutuks tehtud. Ja et kui tal mind jälle tarvis on, küll ta siis uuesti appi hüüab. Selle peale ma lahkusingi kodanik Saar Jaani korterist.
Uurija Birnbaum kohendab juukseid, võtab siis oma kustutatud sigareti ning süütab selle uuesti. Naise haprad sõrmed värisevad märgatavalt sigaretti hoides. Akna taha on lennanud üks pisikene lind ja teravalt kostab kabinetti tema rõõmus vidiit-vidiit-vidiit…
Birnbaum: Tänaseks aitab.
Torr: Kas ma siis pean veel siia tulema?
Birnbaum: Tõenäoliselt küll.
Uurija naeratab väsinult, kuid sõbralikult. Asi on mammutipäevadest kaugel. Torri ema oleks teistmoodi käitunud. Torri ema poleks niisuguse loo peale naeratanud, aga ta oleks oma poega uskunud. Torr tõuseb kõheldes.
Birnbaum: Stopp! Võib-olla oleks teil kasulik teada, mida kodanikud Jaan ja Elve-Bebre Saar ise sellest õhtust tunnistavad.
Torri suunurk värahtab.
Birnbaum: Ülalnimetatud kodanikud tunnistavad nimelt, et teie, Torr Torm, olevat tulnud laupäeva õhtul saunast koju väga ebakaines olekus.
Hiiglasekasvu mehe põlved löövad äkki imelikult nõrgaks. Ta vajub tagasi toolile, ent akna tagant kostab ikka veel rõõmus vidiit-vidiit-vidiit…
Birnbaum: Te olevat Saarte ukse taga tükk aega kohmerdanud, koledaid hääli teinud ja siis lõpuks ukse maha murdnud. Te olevat tuppa tormanud, toolid ümber paisanud ja kardinad koos kardinapuuga alla tõmmanud.
Torr (rahulikult): Valetavad.
Birnbaum: Kardinapuuga olevat te tahtnud korterivaldajat Saar Jaani lüüa, ent viimasel olevat õnnestunud teie käest kardinapuu ära väänata. Mispeale teie kodanik Saar Jaani olevat näkku löönud. Ja kui Elve-Bebre Saar oma abikaasale appi olevat tõtanud, löönud teie, Torr Torm, teda vastu põske ning rebinud ta kleidi katki. Kardinapuu olevat teie nende mõlema silme all oma jõu demonstreerimiseks pooleks murdnud. Ja alles korterivaldaja korduval nõudmisel ja miilitsaorganitega ähvardamisel olevat teie ära läinud.
Torr tõuseb uuesti püsti. Ta on kohutavalt rahulik. Lind akna taga ei laula enam. Mees sõnab jäisel toonil: "Nad mõlemad on valet tunnistanud. Ma paljastan nende vale kohe. Mul on selle tarvis tõend. Palun."
Torr ulatab naisele tõendi, mis on trükitud ametkonna esindusblanketile. "Käesolevaga tõendame, et meie ettevõtte töötaja, kodanik Torr Torm ei tarvita alkohoolseid jooke ning ei suitseta. Allkirjad: A. Satter (a/ü komitee esimees), B. Karp (a/ü komitee laekur) Pitsat."
Uurija Birnbaum paneb tõendi range liigutusega lauale. Suitsulinik hõljub mõttetult lae all. Torri mesilasesilmad naeravad.
Birnbaum: Ma näen esimest korda niisugust tõendit. Ma kahtlen, kas see ikka on eeskirjadekohane. Ma pean selle ekspertiisi andma.
Torr: Sellel pole mitte midagi valesti ega võltsitud. Isegi tindiplekki mitte. Ma olen tõepoolest täiskarsklane.
Uurija Birnbaum ei naerata enam. Mõtlikult silmitseb ta Torr Tormi jõuliselt meeldivat nägu. Klassikaline sportlasenina annab mehe näole mingi lõpetamatuse varjundi. Ilmekas karsklasesuu veidi allapoole hoidvate huulenurkadega viitab kinnisevõitu, ent vaieldamatult tõearmastajale inimesele.
Birnbaum: Aga selles ju keegi ei kahtlegi.
Kui uurija Birnbaum koos oma suure isase hundikoeraga hilisõhtust jalutuskäiku on lõpetamas, köidavad ta pilku üks juhuslik äärelinna laternapost ning mees selle posti juures. Naine seisatab ja silmitseb terasemalt. Siis tõmbub Birnbaumi suu kitsaks triibuks, pupillid ahenevad ja ta hinges otsekui katkeb veel üks kuldne niidikene. Sest hiiglasekasvu mees on vajunud laternaposti ette põlvili, embab iharalt ööniisket rauda ja laliseb seejuures joomase inimese vesisel häälel: "Mis olen ma selle eest saanud, et ma täiskarsklane olen? Mis olen ma selle eest saanud? Ütle, Elve-Bebre!"
Järelmärkus
Siinse esmatrüki käsikiri leiti Toomas Liivi koduarhiivist 2018. aasta suvel. Tekstile lisatud ääremärkuses seisab, et algversioon sai valmis 1973 ja oli saadetud "Nooruse" kirjandusvõistlusele, kuid "Võistlusel kukkus läbi"! Aprillis 1980 oli autor teksti veidi parandanud ja saatnud "Loomingu" novellivõistlusele. Seegi kord ei pälvinud novell auhinnalist kohta. Siinkirjutaja on Toomas Liivi avaldamata käsikirjadest koostamas proosakogumikku.
Nagu novell "Õmblusmasinad" ("Looming" 2017, nr 4) on ka "Torr Tormi katsumus" kirjutatud luuletaja stiilitunnetusega: leidub uudseid liitmetafoore ja muid kujundeid (mesilasesilmad, vaikne käratsemine, hea vihtlemisemadin, ilmekas karsklasesuu jt), samuti on tekst kantud absurdivaimust ja huumorist. Erinevalt lapselikust, lihtsameelsest ja üdini siirast "Õmblusmasinate" Tirrust on Torr Torm kavalam ja jõulisem, perekonnanimi vihjab tormilisele natuurile. Lugejast saab sarnaselt uurija Birnbaumiga "uurimisorgan": küsimus, kelle versioon laupäeva õhtust on tõene ja kumb luiskab, kas Torr Torm või Jaan Saar, ei anna rahu. Novelli sündmustik on valdavalt edastatud Torri vaatepunktist eri ajatasandeid põimides. Torri meenutused tunduvad algul veenvad, liiati on Saarte kaebus oma kiretuses ja lakoonilisuses lihtsalt igav. Lõpulõik, milles esmakordselt ilmutab end kõiketeadev jutustaja, tõstab aga kõik eelneva uude valgusse — lugejat tabab üllatus/pettumus ja ta kahtlustab, et Torr on "loomulik valetaja", kes elab oma dramaatilisse väljamõeldisse niivõrd sisse, et usub end tõtt rääkivat. Võib ju arvata, et kainenedes Torr ei mäletanud (või ei tahtnud mäletada?) tolle õhtu üksikasju, ei oma rünnakut ega Saarte reaktsioone, ning mõtles välja vastuvõetava loo. Pisut suunaks nagu uurijagi oma küsimustega narratiivi kulgu. Tekib küsimus, kas sedasorti suurejooneline luiskamine — millest moodustub novelli sisemine lugu — on ikka petmine tavatähenduses. On ju suurem osa ilukirjandusest fiktsionaalne, kujutades endast autori fantaasiamänge, millesse lugeja kaasa haaratakse. Novelli peategelane istub preili Birnbaumi ees nagu "Tuhande ja ühe öö" Šeherezade, kelle saatus igal ööl sõltub tema jutustamisvõimest: kas ta suudab võimukandjat nii palju köita, et see talle halastaks? Teisalt näib Torr kehastuvat Franz Kafka "Protsessi" Josef K-ks, kes arreteeriti ja viidi ülekuulamisele teadmata mille eest. Püüab ta ju ülekuulajale sugereerida, et just sel teosel on oma osa laupäeva õhtul juhtunus. Naisuurija võiks ometi uskuda ja hinnata Torri rüütellikkust! Olgugi et Torri jõulise "päästeaktsiooni" psüühiline ajend oli ilmselt armumine Elve-Bebresse. Siinkohal meenub Toomas Liivi luuletus "Romanss punasest rätikust" (kogus "Kurbus vikerkaarest", 1971): "…oi NAABRI kaunis NAINE miks pean ma / mõtlema siis just siis kui ma sind / vaadata tahan kui sa lähed oma punase / rätikuga mis eretab kui armust haige süda / …sina lähed sauna aga mina mõtlen enese / selleks punaseks rätikuks sinu peas ja / nii saan ma lõpuks suudelda sinu juukseid…" [1]
Nagu näha, tekitab novell mitmesuguseid assotsiatsioone ja küsimusi — paneb mõtlema —, mis ongi hea kirjanduse ülesanne. Samamoodi kui Toomas Liivi luule tekitab see ka "petetud lugeja seisundi": lugeja on juba Torri versiooni uskuma jäämas, kui novelli puänt lõikab selle usu läbi. Lugu aga kestaks nagu ikka edasi, sest miskipärast on lugejal raske omaks võtta "tegelikult" juhtunut. Kas on põhjus selles, et Torri väljamõeldises "saab elada", Saarte tuimas tunnistuses aga mitte? Välise tegelikkuse ja fiktsiooni vahekorda uurivana paigutub Toomas Liivi novell Arvo Valtoni, Mati Undi jt modernistide 1960-ndate lõpu ja 1970-ndate alguse proosa taustale.
Elo Lindsalu
[1] T. Liiv, Luuletused 1968—2002. Tallinn, 2003, lk 79. | Toomas Liiv. Torr Tormi katsumus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uksel oli silt "Kabinet nr 7. Vanemuurija A. Birnbaum".
Torr koputab ning astub julgelt, vastust ootamata kabinetti. See on avar ja valguseküllane ruum, tagaseinas kaks päikeserikast akent otse hoovi. Keset tuba seisab heledast puust kirjutuslaud, laual valge telefon ja paar toimikut. Laes standardkupliga lamp, seina ääres kolm kappi kössitamas.
Laua tagant tõuseb umbes kolmekümneaastane õbluke naine helehallis lihtsas kleidis.
"Ma pidin tulema…" alustab Torr, aga naine naeratab veidi nukralt ning sõnab: "Torr Torm, jah? Võtke istet. Minu nimi on Birnbaum."
Torr on veidi segaduses sellisest vastuvõtust. Ta on oodanud sootuks jäisemat algust. Isegi teatavat vaenulikkust, vähemalt hingeuuristavat uurijapilkugi. Ja too õblukene naisterahvas pole üldsegi sarnane Torri ettekujutusega uurijast, ta tundub kuidagi häirivalt pehmena sellise elukutse jaoks. Torr seisatab kohmetunult keset tuba. Naine naeratab veel kord: "Istuge, istuge. Tool peab vastu."
Nüüd naeratab ka Torr. Ta on relvituks tehtud. Teda, meest, kellel pikkust sada üheksakümmend viis sentimeetrit ja kaalu sada viis kilo, palutakse istuda ilma igasuguse kartuseta tavalisele toolile, ja veel lisatakse, et tool peab vastu. Nii räägib uurija! See annab lootust, see annab kõvasti lootust. Torr istub ning lausub: "Kui lähebki katki — eks ta ole kroonu värk! Majandusjuhataja kannab maha ja asi ants. Mis nii viga toole lõhkuda!"
Seekord uurija enam ei naerata ja Torr ehmub. Kas on siis niisuguses kohas paslik rääkida toolide lõhkumisest! Naine avab ühe toimiku ja hakkab sinna midagi kirjutama. Väliselt ei reageeri ta mitte millegagi Torri sobimatutele sõnadele. Uurija hakkab hoopis vaiksel häälel Torrilt andmeid küsima. Ent mees tunneb end ikkagi ebamugavalt. Torril oleks nagu kitsas selles avaras toas. Kuid sellest hoolimata püüab hiiglasekasvu mees naisuurijat lähemalt silmitseda.
Naine teisel pool lauda on ilmselt hapra, isegi tütarlapseliku kehaehitusega, ent seejuures ometi millegipärast väga jõuliselt mõjuva näoga. Aastatelt võib ta olla isegi kolmekümne viie lähedal. Silmad on uurija Birnbaumil terashallid, kuid hoolimata nende külmast põhitoonist on seal ometi mingi helk südamlikku soojust, nagu mingit malbustki, nii tundub Torrile. Juuksed on naisel lihtsasse soengusse seatud, roosteselt pruuni värvi, ilmselt värvitud. Abielusõrmust naine ei kanna, aga see muidugi ei tähenda, et ta abielus ei võiks olla. Sellest ei maksa end petta lasta. Kulmud on kitsad ning meeldivas kaares, tõenäoliselt veidi kitkutud. Silmalõiget on kergelt kosmeetilise pliiatsiga rõhutatud, aga huuled on küll veidi liiga silmatorkava lillaka värviga kaetud. Uurija jaoks on need natukene liiga ärritavalt lillakad, leiab Torr endamisi. Torr on tähele pannud, et sageli ei peegelda naisterahva huulevärv mitte niivõrd tema maitset ega moejoont, kuivõrd midagi sügavamat, ürgsemat, eriliselt iseloomulikku naise põhiolemusest. Torr teab paljusid naisi, kes armastavad oma huultele lillakat tooni anda, ja kõiki neid iseloomustab tugevalt ratsionaalne mõtteviis, kalkuleeriv ajutegevuse tüüp ning haiglane kättemaksuhimu. Sellele vaatamata on mehe esialgne ebamugavustunne ja kohmetumispinge kadunud. Torri silmad on täiesti lõdvad ning ta on valmis küsimustele vastama.
Birnbaum lõpetab kirjutamise. Nüüd vaatab ta halastamatult Torrile näkku — terashallid silmad, ent ikka mingi soe helk, malbusevarjund vikerkestal värelemas — ning Torr punastab, vaatab siis põrandat otse enda jalgade ees.
"Nii, kodanik Torm," sõnab naine. "Räägime nüüd natukene eelmise laupäeva õhtust."
"Räägime," vastab Torr ja vaatab ikka edasi põrandat, mille värv on küllaltki kulunud ning millel on kaks halastamatut triipu, mis lõpevad just kirjutuslaua jalgade juures. Ilmselt on kirjutuslauda sageli nihutatud — koristaja, kes muu. Ja kirjutuslaua heledal tagaküljel on mustad kummijäljed. Keegi — aga kes? — on tõenäoliselt oma kummijalatsite tallaservadega vastu lauda nühkinud. Kes võis niimoodi teha? Muidugi mitte too õbluke asjalik naisuurija teisel pool lauda, vaid keegi teine — selline, kes on võib-olla istunud samal toolil, millel Torr praegu. Ning hiiglasekasvu mees mõtleb korraks, et kui sirutaks endagi jala salamahti vastu lauda ja prooviks niisugust musta triipu teha. Aga sellest ei tuleks küll mitte midagi mõistlikku välja, sest Torril pole parasjagu jalas sobivate taldadega kingi. Torr pani hommikul jalga oma teatrikingad, ja nendega on raske head triipu teha.
Vanemuurija Birnbaum katkestab mehe mõttekäigu. Ta hakkab rääkima, aeg-ajalt toimikule (kas see ikka tõesti on toimik?) pilku heites:
"Kodanik Torr Torm, te teate, et teie käitumine eelmise laupäeva hilisõhtul kella 23 ja 24 vahel põhjustas kodanik Jaan Saarele trauma ja solvas viimati nimetatu inimväärikust. Rääkige sellest kõigest lähemalt. Rääkige sellest kõigest lähemalt, ja alustage päris algusest. Ma kuulan teid."
Torr punastab uuesti. Punastab otse oma eelmise, veel tagasiminemata punastamise peale, ja sellepärast muutub mehe tugev nägu laiguliseks. Kõrvadki löövad lõkendama ja peopesad saavad higiseks. Torr tunneb äkki, et mingist jälgede tegemisest laua tagaküljele ei saa juttugi olla. Selle naise pärast, kes uurijana Torri vastas istub. Kes Torri otse poisikese kombel on punastama pannud. Ja kelle hääles siiski vibreerib veel mingi sõbralikkuse ülemtoonike. Kas suudab aga too naine uskuda seda, mida Torr rääkima hakkab? Kas ta suudab? Ning kas ta tahab?
Torr hakkab pikkamööda rääkima sellest, kuidas ta laupäeva õhtul saunast koju tuli, hea vihtlemisemadin veel keres. Kuidas ta oma poissmehetoakeses üht-teist kohendanud ja korda seadnud oli, kuidas ta sööki soojendas ja pesu likku pani. Ning kuidas ta siis end voodile pikali oli visanud ja lugemisse süvenenud. Kell olnud 21.35. Torr tõstab korraks pilgu Birnbaumile, ent uurija nägu on külm, silmad toimikus. Mees langetab pilgu uuesti põrandale, nii on kõige parem rääkida. See pole sugugi häbelikkus või enese süüditunnistamine. Aga ikka on uurija huulevärv Torri viivuks segi paisanud. Tuleb ennast kokku võtta, kokku võtta! Juba räägibki Torr edasi.
"Ma lugesin tol õhtul Kafka "Protsessi". Vapustav raamat. Raske muidugi, aga sügav. Nüüd tundub isegi imelikuna, et ma just seda raamatut sellel õhtul… sel saatuslikul õhtul lugesin. Too raamat on ju ka… Ehk olete teiegi seda teost lugenud?" Seekord tuksatab uurija suunurk. Ta pilk tuleb viivuks Torri näole. Kas naine mitte kübeke ei kohmetunudki?
"Olen küll lugenud," vastab uurija tundetult. "Aga see ei puutu asjasse."
"Siiski, teate, Kafka…" hakkab Torr seletama, kuid uurija lõikab ta lause katki: "Jätke Kafka rahule!"
Torr ei tõsta ikka veel pilku põrandalt, aga see pole häbelikkusest. Ta oli tõepoolest olnud haaratud ja erutatud Kafka raamatust, sellest väljapääsmatusest ja võõrandumisest, mis seal valitses. Sellest jõuetusest, alistumismeeleolust. Kui kole on selline maailm. Hea, et uurijagi on seda raamatut lugenud.
Torr jätkab, silmad ikka põranda küljes kinni. Majas oli kõik laupäevaõhtuselt vaikne olnud, ainult kusagil oli vett nirisenud — piinavalt mõttetu sidin nagu appihüüdmine kafkalikus kivimurrus.
Äkki oli naaberkorterist kostnud ilmselt ärritatud hääli. Niipea kui hääled vaikisid, kostnud imelikke mütsatusi. Nagu oleks mingi poolpehme asjaga vastu põrandat taotud. Torr oli võpatanud. Sõnelus naaberkorteris oli ilmselt jätkunud, kostsid uued mütsatused, siis järsku kiljatus otsekui piitsalöök Torri kõrvadesse. Torr oli rahutuks muutunud. Mis võis naabrite juures lahti olla? Tõsi, oli ju varemgi Torri naaberkorterist vaikset käratsemist kuulda olnud, sest pole ju mingi saladus, et naabrimees Saar Jaan on kõva topsitõstja. Ent kiljatuste ja mütsatusteni polnud asi seni veel läinud. Nõnda seletab Torr vanemuurija Birnbaumile.
Kiljataja oli ilmselt olnud Saar Jaani naine Elve-Bebre. Ent asi ei piirdunud vaid kiljatustega. Õige pea oli teiselt poolt seina kuuldunud appihüüdeid. Torr elab vanas, tsaariaegses tööliskasarmus, kus heliisolatsioon jätab palju paremat soovida, kuid varsti peaksid Torrilgi uue eluaseme võtmed taskus kõlisema. Nii on korduvalt lubatud. Ent tollel saatuslikul laupäeva õhtul oli naaberkorteris keegi appi hüüdnud. Torr olevat selle peale püsti tõusnud. Mida teha? Siis oli Torr kõrva vastu naabrimehe seina surunud.
"Stopp!" sõnab äkki Birnbaum. Torr tõstab pilgu põrandalt. Uurija nägu on rahulik, ent jahe.
Birnbaum: Tuletage meelde, kuidas, milliste sõnadega appi hüüti.
Torr: Hüüti lihtsalt — appi, appi! Üks naisehääl hüüdis.
Birnbaum: Ega too naisehääl juhuslikult teid nimepidi appi ei hüüdnud?
Torr: Miks pidi ta mind nimepidi hüüdma? Kust võis too naisehääl üldse teada, et ma kodus olen?
Birnbaum: Siin esitan küsimusi ainult mina, kodanik Torm. Hästi. Jätkake.
Hiiglasekasvu mees jätkab, nüüd juba pilku kõrgemale tõstes, korraks isegi laual olevat valget telefoni kiigates. Tal on äkki jahedusetunne naha vahel. Eelmise laupäeva õhtul oli aga müdin jätkunud ka pärast appihüüdeid. Torr oli koridori läinud ja veel kord kuulatanud otse Saarte korteriukse taga. Toast kostis kiljatus. Midagi kukkus naaberkorteris põrandale. Torr helistas Saarte uksekella. Kohe oli naaberkorteris kõik haudvaikseks jäänud. Nagu noaga lõigatult olid kõik hääled katkenud.
Birnbaum: Stopp! Ega te sel momendil kella ei vaadanud?
Torr: Vaatasin küll. Kell oli täpselt 23.10.
Birnbaum: Kuidas te seda nii täpselt teate?
Torr: Terves majas oli äkki kõik nii vaikne, et ma kuulsin, kuidas üle koridori Vareste juures raadio ütles: Kell on 23.10. Kuulake vaikseid viise.
Birnbaum: Aga siis te ju kella ei vaadanud, nagu te alles äsja väitsite. Siis te ju kuulsite kellaaega raadiost.
Torr tuksatab. Üks külmade päkkadega sipelgas jookseb üle mehe selja. Kas on too õblukene naisuurija ta tõesti juba lõksu vedanud? Aga Torr räägib ju ometi puhast tõtt!
Torr: Ma läksin segamini.
Birnbaum (kiiresti): Kas teil oli üldse kell käe peal?
Torr: Ei olnud. Ma võtan alati töölt tulles kella käelt.
Birnbaum: Nii. Kella teil ei olnud. Kella võtate alati töölt tulles käelt. Jätkake.
Torr: Jah, kella mul tõepoolest käel ei olnud. Aga sellele vaatamata andsin ma uuesti Saarte uksekella. Asi tundus mulle kahtlasena. Miks Saarte juures äkki kõik nii vaikseks jäi? Või äkki olid mu kõrvad mind petnud? Korraga — uus, hingelõhestav karjatus, mis järsku katkes. Nagu oleks karjataja suule padi vajutatud. Helistasin uuesti. Vaikus. Ma koputasin Saarte uksele, isegi põrutasin paar korda rusikaga, et tehke, põrgulised, lahti.
Siis mingi müdin otse ukse taga ja appihüüd. Kähisev, lootuseta naisehääl. Tundsin selgesti ära Elve-Bebre hääle. Nagu ma juba ütlesin, on Elve-Bebre tolle joodiku naine.
Birnbaum: Olete te Elve-Bebrega ka intiimses vahekorras olnud?
Torr: Ainult paar korda. Ja ma ei ütleks, et ta midagi rabavat on.
Torr vaatab nüüd avameelselt otse uurijale näkku. Püüab kinni naise terasteravate silmade pilgu. Sekundi murdosa vältel on mõlema silmad teineteisesse nagu naelutatud, siis langetab Birnbaum pilgu. See pole põgenemine, ei. See on ametikohuste täitmine.
Torr: Mul polnud valikut. Niisugune mürakas, nagu ma olen — kaalun ikkagi sada viis kilo —, lükkasin korraks õlaga Saarte ust. Uks ragises, midagi kusagil ilmselt murdus ning ma olin otse naabrite esikus. Kartsin eest leida kõige halvemat. Mõtlesin, et olen hiljaks jäänud. Ukse mahamurdmine toimus nagu muuseas, ma ei mõtelnudki sellele. Ausalt öeldes on mul ikkagi kole palju jõudu ja…
Birnbaum: Seda ei pruugi te nii palju rõhutada. Ma näen küll, et te selline mürakas olete. Jätkake palun.
Torrile tundub, et uurija saab temast vääriti aru. Et too habras naine arvab, et Torr valetab. Et tegelikult läks Torr täie teadmisega naabrimehe ust lõhkuma — kirves käes ja pahad plaanid peas. Aga see ei olnud ju nii! Torr vaatab valget telefoni. Juba koolipõlves kutsuti teda ta karujõu pärast mammutiks, aga Torr ei taha olla mingi mammut. Ei! Miks uurija teda ei usu?
Birnbaum: Jätkake, jätkake! Ma kuulan.
Nii — uks oli poolkogemata maha murtud. Torr seisis eredalt valgustatud esikus. Laes põles ilma kuplita kahesajavatine pirn. Kuhu kuppel oli saanud või kas seda üldse kunagi oli olnudki, seda Torr ei teadnud.
Birnbaum: Ja see pole ka tähtis.
Torr tunneb, kuidas üks teine, eelmisest sootuks suurem sipelgas üle ta laia selja jookseb. Miks ütles uurija: pole tähtis? Käekell oli tähtis, aga lambikuppel ei ole. Äkki seab Birnbaum mulle üles järjekordset lõksu, mõtleb Torr. Ent ma ei saa ju mingisse lõksu kukkuda, sest ma räägin paljast tõtt.
Torr jätkab oma jutustust. Kodanik Saar Jaani esik olevat olnud tühi. Toauks kinni. Seina ääres oli Torrile silma hakanud pikk rivi tühje pudeleid. Esik jätnud kuidagi kõleda mulje — nagu kavatsenuks naabripere kolima hakata. Ja toauksel olid vereplekid.
Birnbaum: Stopp! Olete kindel, et need olid just vereplekid?
Torr: Ei ole. Aga mis muud plekid need ikka võisid olla.
Naine teisel pool lauda kirjutab midagi toimikusse (kas see ikka tõepoolest on toimik?). Kabinet on vaikne. Äkki tuksatab midagi Torris — uurijal on ju tema ema hääl! Niisugune hääl, nagu oli olnud Torri emal siis, kui Torr veel paras jõngermann oli ja igapäevast kantseldamist vajas. Siis, kui Torr veel päris mammut polnud. Mehel on tunne, otsekui istuks ta praegu oma poisipõlveaegse ema palge ees, tema, hiiglasekasvu, pahandust teinud poiss. Oma vanusegrupi parim kuulitõukaja terves linnas. Otsekui peaks Torr nüüd tollele samaaegsele emale oma patte pihtima. Ainult et Torri ema ei värvinud küll kunagi oma huuli niisuguse värviga. Tal puudus igasugune ratsionaalne kättemaksukirg. Tema uskus alati Torri. Ent kuidas tõestada tollele õblukesele naisele oma süütust? Milliste sõnadega? Aga ma ju ei valeta, sosistab Torr iseendale otse südame sisse. Kunagi, ei kunagi ole ka Torri ema istunud sellises paragrahvilõhnalises ruumis. Niisuguse juriidilise kirjutuslaua taga. Mille tagaküljele on keegi (aga kes?) mustad kummijäljed peale nühkinud.
Birnbaum: Ma kuulan teid, kodanik Torm.
Torr juba räägibki. Kohe. Esik oli tühi olnud. Toauks kinni. Võib-olla et uksel polnudki vereplekid. Torri käed olid sellegipoolest värisenud. Võib-olla vajas toas keegi tema abi! Torr astus tugevast kätevärinast hoolimata kodanik Saar Jaani elutuppa… Uurija vaatab pingsalt Torri. See on professionaalne pilk, lõpmata jahe ja niiske. Torr sulgeb oma mesilasesilmad.
Torr: Nad seisid mõlemad keset tuba. Bebre põsk oli paistes, juuksed segamini ja kleit mitmest kohast rebenenud. Jaan jõllitas mind purjus inimese totral pilgul. Ka tema juuksed olid sassis, nagu oleks teda juustest tiritud.
Birnbaum: Olete kindel, et Elve-Bebre Saare põsk oli juba siis paistes, kui te tuppa astusite?
Nagu must välk raksatab Torrile lagipähe: Birnbaum mõtleb, et tema, Torr, tarvitas Elve-Bebre kallal vägivalda, demonstreeris naabrinaisele oma füüsilist jõudu. Ja Torr tõuseb püsti kogu oma suuruses.
Birnbaum: Istuge, istuge.
Külm higinire nõrgub mööda mehe laia kuulitõukajaselga allapoole. Varsti jõuab soolane triip püksivärvlini. Miks ta sind ometi ei usu! kähistab keegi Torrile salamahti kõrva. Valge telefon laual ei hakka ka helisema. Ilmselt on see välja lülitatud. Muidu oleks ikka keegi uurijale helistanud.
Torr (selgelt ja rahulikult, suletud silmil): Jah, selles olen ma küll täiesti kindel. Njah. Tuba oli segamini. Toolid pikali, diivan millegipärast keset tuba tassitud. Kardinad olid allarebitult akna ees põrandal maas, kardinapuu pooleksmurtult söögilaual. Üks ots oli minu, see tähendab ukse poole. Teine ots oli akna poole.
Birnbaum: Kardinapuu juurde tuleme hiljem tagasi. Praegu rääkige, mis edasi juhtus.
Edasi, edasi! Torr väänutab valusalt oma kuulitõukajasõrmi… Edasi oli Jaan kähistanud: "Välja! Välja minu toast, röövel!" Aga Torr ei olnud läinud. Oli hoopis küsinud, et mida see kõik peab tähendama. Et ta oli appihüüdeid kuulnud. Siis oli Saar Jaan raevunult Elve-Bebre poole pöördunud, talle inetuid sõnu lausunud ja lõpuks naisele kallale tormanud. Elve-Bebre, kes ilmselt oli ise ka joobeseisundis, hüpanud Torri selja taha nagu varju otsides. Jaan Saar oli hüpanud hullunult naisele järele ja siis torkas Torr oma rusika Bebre kaitseks märatseva joodiku ja tema naise vahele. Kodanik Saar Jaan ei märganud kodanik Tormi rusikat ning jooksis oma näoga viimati mainitu rusika otsa.
Torr: Aga et ma selline mürakas olen, siis on ka minu rusikal õudne jõud taga ja kodanik Saar Jaan jooksis otse minu rusika otsa ja siis käis Jaani pea vastu seina ja Jaan varises seina veerde põrandale pikali maha ja mina vaatasin oma rusikat ja nägin, et see on verine, ja siis ma nägin, et ka Jaani nägu on verine, ja Jaani silmad olid kinni ja Bebre oli minu selja taha peitu pugenud ja nuuksus hüsteeriliselt. Ta hoidis minu särgist kramplikult kinni nagu väikene laps, kes on mõnda hirmsat koletist näinud. (Paus.)
Birnbaum: Edasi!
Torr: Edasi… ma küsisin Bebrelt, et mis me nüüd teeme.
Birnbaum: Ja mida Bebre ütles?
Torr: Et koristame nüüd selle raisa põrandalt ära.
Birnbaum: Edasi!
Torr: Edasi oli kõik nagu tsirkuses. Nagu banaalne laadajant. Me tõstsime selle joodiku diivanile. Siis tõi Bebre kastrulitäie külma kraanivett ja valas selle Jaanile otse pähe. Jaan hakkas end liigutama. Bebre polnudki juhtunust eriti erutatud. Diivan sai märjaks.
Birnbaum: Mida teie sel ajal tegite?
Torr: Mina silmitsesin kardinapuud.
Birnbaum: Miks te just kardinapuud silmitsesite?
Torr: Ei tea. Sellepärast, et see oli pooleks murtud. Barbaarselt purustatud. Jah. Inimesel, kes kardinapuu nõnda oli purustanud, pidi palju jõudu olema. Siis ma mõtlesingi, et vahel annab ka viin mehele füüsilist jõudu juurde.
Torr sulgeb silmad. Tuba valguks nagu täis punast valgust. Kas on too õblukene Birnbaum ta jälle lõksu püüdnud? Aga mind ei saa ju lõksu püüda, arutleb Torr vaikselt. Kõik oli ju täpselt nii, nagu ma räägin. Ma ei hakka ometi iseendale valetama?
Birnbaum: Jätkake. Edasi!
Torr: Ma ju ütlesin, et edasi oli palagan. Algul külm kraanivesi, siis konjak.
Birnbaum: Konjak?
Torr: Jah. Konjak. (Väänutab valusalt oma sõrmi.) Ma ei tea, kust Elve-Bebre selle pooliku pudeli tõi, ma ei pannud tähele. Vist kapist võttis. Aga see pole ka tähtis. Kõigepealt võttis Bebre sealt pudelist ise ühe mehise lonksu, siis valas Jaanile hea lõnksaka suhu. Nad on ikka mõlemad kõvad alkohoolikud. Ka Bebre, kahjuks küll. Jaan hakkas läkastama. Bebre valas talle veel konjakit suhu. Varsti oli mees jalul. Jaan on küll rohkem loom kui inimene.
Kabinetis valitseb äkki vaikus. Torr avab oma mesilasesilmad. Ruum pole enam punane. Birnbaum süütab sigareti ja tõmbab kolm ahnet mahvi. Siis kustutab naine suitsu. Lae alla tõuseb vingerdades kirbe tubakalõhn.
Birnbaum (laupa masseerides): Edasi!
Torr: Nii kui jalule oli saanud, hakkas see joodik mind sõimama. Lubas mu maha lüüa. Siis ütles Bebre, et mingu ma nüüd ära. Et selleks korraks on Jaan kutuks tehtud. Ja et kui tal mind jälle tarvis on, küll ta siis uuesti appi hüüab. Selle peale ma lahkusingi kodanik Saar Jaani korterist.
Uurija Birnbaum kohendab juukseid, võtab siis oma kustutatud sigareti ning süütab selle uuesti. Naise haprad sõrmed värisevad märgatavalt sigaretti hoides. Akna taha on lennanud üks pisikene lind ja teravalt kostab kabinetti tema rõõmus vidiit-vidiit-vidiit…
Birnbaum: Tänaseks aitab.
Torr: Kas ma siis pean veel siia tulema?
Birnbaum: Tõenäoliselt küll.
Uurija naeratab väsinult, kuid sõbralikult. Asi on mammutipäevadest kaugel. Torri ema oleks teistmoodi käitunud. Torri ema poleks niisuguse loo peale naeratanud, aga ta oleks oma poega uskunud. Torr tõuseb kõheldes.
Birnbaum: Stopp! Võib-olla oleks teil kasulik teada, mida kodanikud Jaan ja Elve-Bebre Saar ise sellest õhtust tunnistavad.
Torri suunurk värahtab.
Birnbaum: Ülalnimetatud kodanikud tunnistavad nimelt, et teie, Torr Torm, olevat tulnud laupäeva õhtul saunast koju väga ebakaines olekus.
Hiiglasekasvu mehe põlved löövad äkki imelikult nõrgaks. Ta vajub tagasi toolile, ent akna tagant kostab ikka veel rõõmus vidiit-vidiit-vidiit…
Birnbaum: Te olevat Saarte ukse taga tükk aega kohmerdanud, koledaid hääli teinud ja siis lõpuks ukse maha murdnud. Te olevat tuppa tormanud, toolid ümber paisanud ja kardinad koos kardinapuuga alla tõmmanud.
Torr (rahulikult): Valetavad.
Birnbaum: Kardinapuuga olevat te tahtnud korterivaldajat Saar Jaani lüüa, ent viimasel olevat õnnestunud teie käest kardinapuu ära väänata. Mispeale teie kodanik Saar Jaani olevat näkku löönud. Ja kui Elve-Bebre Saar oma abikaasale appi olevat tõtanud, löönud teie, Torr Torm, teda vastu põske ning rebinud ta kleidi katki. Kardinapuu olevat teie nende mõlema silme all oma jõu demonstreerimiseks pooleks murdnud. Ja alles korterivaldaja korduval nõudmisel ja miilitsaorganitega ähvardamisel olevat teie ära läinud.
Torr tõuseb uuesti püsti. Ta on kohutavalt rahulik. Lind akna taga ei laula enam. Mees sõnab jäisel toonil: "Nad mõlemad on valet tunnistanud. Ma paljastan nende vale kohe. Mul on selle tarvis tõend. Palun."
Torr ulatab naisele tõendi, mis on trükitud ametkonna esindusblanketile. "Käesolevaga tõendame, et meie ettevõtte töötaja, kodanik Torr Torm ei tarvita alkohoolseid jooke ning ei suitseta. Allkirjad: A. Satter (a/ü komitee esimees), B. Karp (a/ü komitee laekur) Pitsat."
Uurija Birnbaum paneb tõendi range liigutusega lauale. Suitsulinik hõljub mõttetult lae all. Torri mesilasesilmad naeravad.
Birnbaum: Ma näen esimest korda niisugust tõendit. Ma kahtlen, kas see ikka on eeskirjadekohane. Ma pean selle ekspertiisi andma.
Torr: Sellel pole mitte midagi valesti ega võltsitud. Isegi tindiplekki mitte. Ma olen tõepoolest täiskarsklane.
Uurija Birnbaum ei naerata enam. Mõtlikult silmitseb ta Torr Tormi jõuliselt meeldivat nägu. Klassikaline sportlasenina annab mehe näole mingi lõpetamatuse varjundi. Ilmekas karsklasesuu veidi allapoole hoidvate huulenurkadega viitab kinnisevõitu, ent vaieldamatult tõearmastajale inimesele.
Birnbaum: Aga selles ju keegi ei kahtlegi.
Kui uurija Birnbaum koos oma suure isase hundikoeraga hilisõhtust jalutuskäiku on lõpetamas, köidavad ta pilku üks juhuslik äärelinna laternapost ning mees selle posti juures. Naine seisatab ja silmitseb terasemalt. Siis tõmbub Birnbaumi suu kitsaks triibuks, pupillid ahenevad ja ta hinges otsekui katkeb veel üks kuldne niidikene. Sest hiiglasekasvu mees on vajunud laternaposti ette põlvili, embab iharalt ööniisket rauda ja laliseb seejuures joomase inimese vesisel häälel: "Mis olen ma selle eest saanud, et ma täiskarsklane olen? Mis olen ma selle eest saanud? Ütle, Elve-Bebre!"
Järelmärkus
Siinse esmatrüki käsikiri leiti Toomas Liivi koduarhiivist 2018. aasta suvel. Tekstile lisatud ääremärkuses seisab, et algversioon sai valmis 1973 ja oli saadetud "Nooruse" kirjandusvõistlusele, kuid "Võistlusel kukkus läbi"! Aprillis 1980 oli autor teksti veidi parandanud ja saatnud "Loomingu" novellivõistlusele. Seegi kord ei pälvinud novell auhinnalist kohta. Siinkirjutaja on Toomas Liivi avaldamata käsikirjadest koostamas proosakogumikku.
Nagu novell "Õmblusmasinad" ("Looming" 2017, nr 4) on ka "Torr Tormi katsumus" kirjutatud luuletaja stiilitunnetusega: leidub uudseid liitmetafoore ja muid kujundeid (mesilasesilmad, vaikne käratsemine, hea vihtlemisemadin, ilmekas karsklasesuu jt), samuti on tekst kantud absurdivaimust ja huumorist. Erinevalt lapselikust, lihtsameelsest ja üdini siirast "Õmblusmasinate" Tirrust on Torr Torm kavalam ja jõulisem, perekonnanimi vihjab tormilisele natuurile. Lugejast saab sarnaselt uurija Birnbaumiga "uurimisorgan": küsimus, kelle versioon laupäeva õhtust on tõene ja kumb luiskab, kas Torr Torm või Jaan Saar, ei anna rahu. Novelli sündmustik on valdavalt edastatud Torri vaatepunktist eri ajatasandeid põimides. Torri meenutused tunduvad algul veenvad, liiati on Saarte kaebus oma kiretuses ja lakoonilisuses lihtsalt igav. Lõpulõik, milles esmakordselt ilmutab end kõiketeadev jutustaja, tõstab aga kõik eelneva uude valgusse — lugejat tabab üllatus/pettumus ja ta kahtlustab, et Torr on "loomulik valetaja", kes elab oma dramaatilisse väljamõeldisse niivõrd sisse, et usub end tõtt rääkivat. Võib ju arvata, et kainenedes Torr ei mäletanud (või ei tahtnud mäletada?) tolle õhtu üksikasju, ei oma rünnakut ega Saarte reaktsioone, ning mõtles välja vastuvõetava loo. Pisut suunaks nagu uurijagi oma küsimustega narratiivi kulgu. Tekib küsimus, kas sedasorti suurejooneline luiskamine — millest moodustub novelli sisemine lugu — on ikka petmine tavatähenduses. On ju suurem osa ilukirjandusest fiktsionaalne, kujutades endast autori fantaasiamänge, millesse lugeja kaasa haaratakse. Novelli peategelane istub preili Birnbaumi ees nagu "Tuhande ja ühe öö" Šeherezade, kelle saatus igal ööl sõltub tema jutustamisvõimest: kas ta suudab võimukandjat nii palju köita, et see talle halastaks? Teisalt näib Torr kehastuvat Franz Kafka "Protsessi" Josef K-ks, kes arreteeriti ja viidi ülekuulamisele teadmata mille eest. Püüab ta ju ülekuulajale sugereerida, et just sel teosel on oma osa laupäeva õhtul juhtunus. Naisuurija võiks ometi uskuda ja hinnata Torri rüütellikkust! Olgugi et Torri jõulise "päästeaktsiooni" psüühiline ajend oli ilmselt armumine Elve-Bebresse. Siinkohal meenub Toomas Liivi luuletus "Romanss punasest rätikust" (kogus "Kurbus vikerkaarest", 1971): "…oi NAABRI kaunis NAINE miks pean ma / mõtlema siis just siis kui ma sind / vaadata tahan kui sa lähed oma punase / rätikuga mis eretab kui armust haige süda / …sina lähed sauna aga mina mõtlen enese / selleks punaseks rätikuks sinu peas ja / nii saan ma lõpuks suudelda sinu juukseid…" [1]
Nagu näha, tekitab novell mitmesuguseid assotsiatsioone ja küsimusi — paneb mõtlema —, mis ongi hea kirjanduse ülesanne. Samamoodi kui Toomas Liivi luule tekitab see ka "petetud lugeja seisundi": lugeja on juba Torri versiooni uskuma jäämas, kui novelli puänt lõikab selle usu läbi. Lugu aga kestaks nagu ikka edasi, sest miskipärast on lugejal raske omaks võtta "tegelikult" juhtunut. Kas on põhjus selles, et Torri väljamõeldises "saab elada", Saarte tuimas tunnistuses aga mitte? Välise tegelikkuse ja fiktsiooni vahekorda uurivana paigutub Toomas Liivi novell Arvo Valtoni, Mati Undi jt modernistide 1960-ndate lõpu ja 1970-ndate alguse proosa taustale.
Elo Lindsalu
[1] T. Liiv, Luuletused 1968—2002. Tallinn, 2003, lk 79.
### Response:
Toomas Liiv. Torr Tormi katsumus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liiga kinnitas, et mängudega alustatakse 20. juunil ning hooaeg lõppeb 2. augustil. Alates hooaja jätkumise päevast kuni 23. juulini on Itaalia kalendris kõigest viis jalgpallivaba päeva, enamik meeskondi mängivad igal nädalal kaks kohtumist.
Matšide algusajaks on peamiselt 19.30 või 21.45 kohaliku aja järgi, kuigi mõned mängud algavad ka kell 17.15, vaatamata võimalikku kõrget temperatuuri peljanud Itaalia profijalgpallurite liidu vastuseisule.
Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Cagliari Calcio jookseb murule kohe avapäeval, 20. juunil, kui külla sõidetakse Veronale. Seejärel mängib Cagliari 23. juunil (SPAL, Georgi Tunjovi koduklubi), 27. juunil (Torino), 1. juulil (Bologna), 5. juulil (Atalanta), 8. juulil (Fiorentina), 12. juulil (Lecce), 15, juulil (Sampdoria), 18. juulil (Sassuolo) ning 23. juulil (Lazio). Kolme viimase liigavooru toimumisajad kinnitab Itaalia jalgpalliliit hiljem.
Itaalia kõrgliigas on 26 vooru järel teistelt eest läinud 63 punkti kogunud Juventus ja neist ühe silma vähem korjanud Rooma Lazio, kes lähevad omavahel kokku 20. juulil. Tabelis kolmandal kohal oleval Interil on 54 punkti, neil on ka üks mäng varuks. Hooaja alguses võimsas hoos olnud Cagliari maitses viimati võidurõõmu detsembri teisel päeval ja on 32 punktiga 12. kohal.
Alaliidu president Gabriele Gravina ütles Radio24-le antud intervjuus, et loodab enne hooaja lõppakordi tribüünidel ka taas fänne näha. "On raske ette kujutada, et kõiki ettevaatusabinõusid silmas pidades ei saa me 60 000 või 80 000 inimest mahutavatele staadionitele teatud arvu pealtvaatajaid lubada ," sõnas ta. | Klavanit ootab Itaalias ees karm võistlusgraafik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liiga kinnitas, et mängudega alustatakse 20. juunil ning hooaeg lõppeb 2. augustil. Alates hooaja jätkumise päevast kuni 23. juulini on Itaalia kalendris kõigest viis jalgpallivaba päeva, enamik meeskondi mängivad igal nädalal kaks kohtumist.
Matšide algusajaks on peamiselt 19.30 või 21.45 kohaliku aja järgi, kuigi mõned mängud algavad ka kell 17.15, vaatamata võimalikku kõrget temperatuuri peljanud Itaalia profijalgpallurite liidu vastuseisule.
Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Cagliari Calcio jookseb murule kohe avapäeval, 20. juunil, kui külla sõidetakse Veronale. Seejärel mängib Cagliari 23. juunil (SPAL, Georgi Tunjovi koduklubi), 27. juunil (Torino), 1. juulil (Bologna), 5. juulil (Atalanta), 8. juulil (Fiorentina), 12. juulil (Lecce), 15, juulil (Sampdoria), 18. juulil (Sassuolo) ning 23. juulil (Lazio). Kolme viimase liigavooru toimumisajad kinnitab Itaalia jalgpalliliit hiljem.
Itaalia kõrgliigas on 26 vooru järel teistelt eest läinud 63 punkti kogunud Juventus ja neist ühe silma vähem korjanud Rooma Lazio, kes lähevad omavahel kokku 20. juulil. Tabelis kolmandal kohal oleval Interil on 54 punkti, neil on ka üks mäng varuks. Hooaja alguses võimsas hoos olnud Cagliari maitses viimati võidurõõmu detsembri teisel päeval ja on 32 punktiga 12. kohal.
Alaliidu president Gabriele Gravina ütles Radio24-le antud intervjuus, et loodab enne hooaja lõppakordi tribüünidel ka taas fänne näha. "On raske ette kujutada, et kõiki ettevaatusabinõusid silmas pidades ei saa me 60 000 või 80 000 inimest mahutavatele staadionitele teatud arvu pealtvaatajaid lubada ," sõnas ta.
### Response:
Klavanit ootab Itaalias ees karm võistlusgraafik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sloveen liitus Euroopa Olümpiakomitee juhatusega 2005. aastal, oli aastatel 2013-16 organisatsiooni asepresidendiks ning valiti presidendiks 2017. aastal.
Kocijancic oli iseseisvunud Sloveenia esimeseks olümpiakomitee presidendiks, olles ametis aastatel 1991-2014.
"Janez Kocijancic pühendas suure osa oma elust Sloveenia spordile ja spordipoliitikale," kirjutas riigi olümpiakomitee avalduses.
We are deeply saddened by the news that Mr. Janez Kocijančič, first president of NOC Slovenia, passed away today.
— Team Slovenia (@TeamSlovenia) June 1, 2020 | Suri Euroopa Olümpiakomitee president | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sloveen liitus Euroopa Olümpiakomitee juhatusega 2005. aastal, oli aastatel 2013-16 organisatsiooni asepresidendiks ning valiti presidendiks 2017. aastal.
Kocijancic oli iseseisvunud Sloveenia esimeseks olümpiakomitee presidendiks, olles ametis aastatel 1991-2014.
"Janez Kocijancic pühendas suure osa oma elust Sloveenia spordile ja spordipoliitikale," kirjutas riigi olümpiakomitee avalduses.
We are deeply saddened by the news that Mr. Janez Kocijančič, first president of NOC Slovenia, passed away today.
— Team Slovenia (@TeamSlovenia) June 1, 2020
### Response:
Suri Euroopa Olümpiakomitee president |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne Euroliiga hooaja katkemist 12. märtsil juhtis James CSKA-d nii keskmiselt visatud punktide (21,1) kui korvisöötude (4,3) arvestuses. Euroliiga võitjaga liitus ameeriklane mullu suvel.
"Mul on hea meel CSKA-s tagasi olla ja jätkata meie partnerlust veel kolm aastat. Loodan, et see saab olema täidetud tiitlitega," kommenteeris James Twitteris.
Eelmisel hooajal oli James Euroliiga skoorikuningaks, visates 30 põhihooaja mängus keskmiselt 19,8 punkti. Sellele vaatamata ei mahtunud ta Euroliiga hooaja esimesse sümboolsesse viisikusse. | Mullune Euroliiga skoorikuningas sõlmis CSKA-ga pika lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne Euroliiga hooaja katkemist 12. märtsil juhtis James CSKA-d nii keskmiselt visatud punktide (21,1) kui korvisöötude (4,3) arvestuses. Euroliiga võitjaga liitus ameeriklane mullu suvel.
"Mul on hea meel CSKA-s tagasi olla ja jätkata meie partnerlust veel kolm aastat. Loodan, et see saab olema täidetud tiitlitega," kommenteeris James Twitteris.
Eelmisel hooajal oli James Euroliiga skoorikuningaks, visates 30 põhihooaja mängus keskmiselt 19,8 punkti. Sellele vaatamata ei mahtunud ta Euroliiga hooaja esimesse sümboolsesse viisikusse.
### Response:
Mullune Euroliiga skoorikuningas sõlmis CSKA-ga pika lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastatel 2005-09 Euroopas Lyoni Olympique'is õnne proovinud ning viimased kaks aastat Cruzeiros veetnud Fred sõlmis pühapäeval lepingu Fluminensega, kelle ridadesse kuulus ründaja ka aastatel 2009-16.
Järgmisel päeval teatas mees, et võtab heategevuslikul eesmärgil 600-kilomeetrise teekonna Belo Horizontest Fluminense treeningkeskusesse Rio de Janeiros ette jalgrattal. "Meie eesmärk on sõidu jooksul koguda sööki neljale tuhandele vaesuses perekonnale," märkis endine koondislane, keda abistab "Tour do Fredil" tugimeeskond.
"Loodan sellel teekonnal teie peale. Mina väntan, teie annetate oma kodudest ja saadame koos midagi korda," kirjutas Fred.
Fred tõmbas aastatel 2005-14 Brasiilia koondise särgi selga 39 korral, tema saldoks jäi 18 väravat. Eriti märkimisväärseks kujunes kodusele MM-finaalturniirile eelnenud aasta 2013, mil ta lõi rahvusmeeskonna eest 11 mänguga üheksa väravat.
View this post on Instagram
Foi dada a largada! É com muita alegria que divido aqui com vocês o "Tour do Fred", uma ideia que nasceu com a vontade de ajudar e fazer a diferença pra quem precisa. Nosso objetivo é arrecadar cestas básicas pra cerca de 4 mil famílias nessa jornada que está começando hoje rumo ao CT do Fluminense. Para DOAR e entrar nessa corrente do bem é só clicar no link disponível na minha bio! Pra esse sonho se tornar realidade, tenho patrocinadores/amigos que abraçaram essa causa e se doaram de corpo e alma num prazo muito curto pra que tudo fosse possível. Estão comigo o @strava, a @sensebike e a @villefortatacarejo, além do apoio da @proxnutritionoficial e da @ert.uniformes, e a idealização do @timefrancismelo @francismelobh. Conto com vocês nessa jornada solidária! Eu pedalando, vocês doando de casa, e todos nós unidos por uma causa maior. Não esquece: pra doar, é só acessar o link disponível na minha bio. #TourDoFred #VaiTePegar #OFredVaiTePegar #FicaEmCasa
A post shared by Fred (@fredguedes9) on Jun 1, 2020 at 3:25am PDT | Endine Brasiilia koondise tipuründaja sõidab uude klubisse jalgrattaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 2005-09 Euroopas Lyoni Olympique'is õnne proovinud ning viimased kaks aastat Cruzeiros veetnud Fred sõlmis pühapäeval lepingu Fluminensega, kelle ridadesse kuulus ründaja ka aastatel 2009-16.
Järgmisel päeval teatas mees, et võtab heategevuslikul eesmärgil 600-kilomeetrise teekonna Belo Horizontest Fluminense treeningkeskusesse Rio de Janeiros ette jalgrattal. "Meie eesmärk on sõidu jooksul koguda sööki neljale tuhandele vaesuses perekonnale," märkis endine koondislane, keda abistab "Tour do Fredil" tugimeeskond.
"Loodan sellel teekonnal teie peale. Mina väntan, teie annetate oma kodudest ja saadame koos midagi korda," kirjutas Fred.
Fred tõmbas aastatel 2005-14 Brasiilia koondise särgi selga 39 korral, tema saldoks jäi 18 väravat. Eriti märkimisväärseks kujunes kodusele MM-finaalturniirile eelnenud aasta 2013, mil ta lõi rahvusmeeskonna eest 11 mänguga üheksa väravat.
View this post on Instagram
Foi dada a largada! É com muita alegria que divido aqui com vocês o "Tour do Fred", uma ideia que nasceu com a vontade de ajudar e fazer a diferença pra quem precisa. Nosso objetivo é arrecadar cestas básicas pra cerca de 4 mil famílias nessa jornada que está começando hoje rumo ao CT do Fluminense. Para DOAR e entrar nessa corrente do bem é só clicar no link disponível na minha bio! Pra esse sonho se tornar realidade, tenho patrocinadores/amigos que abraçaram essa causa e se doaram de corpo e alma num prazo muito curto pra que tudo fosse possível. Estão comigo o @strava, a @sensebike e a @villefortatacarejo, além do apoio da @proxnutritionoficial e da @ert.uniformes, e a idealização do @timefrancismelo @francismelobh. Conto com vocês nessa jornada solidária! Eu pedalando, vocês doando de casa, e todos nós unidos por uma causa maior. Não esquece: pra doar, é só acessar o link disponível na minha bio. #TourDoFred #VaiTePegar #OFredVaiTePegar #FicaEmCasa
A post shared by Fred (@fredguedes9) on Jun 1, 2020 at 3:25am PDT
### Response:
Endine Brasiilia koondise tipuründaja sõidab uude klubisse jalgrattaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise nädala esmaspäeval suri Minneapolises kinnipidamisel George Floyd, kellel politseinik Derek Chauvin hoidis ligi üheksa minutit põlve kaelal. Mustanahalise Floydi surm vallandas rahutused, mis on levinud mitmesse USA linna.
"Mõned teist on ühed suurimad staarid, ent ometi olete ülekohtu ajal vaiki," kirjutas Hamilton pühapäeval sotsiaalmeedias. "Mitte märkigi inimestelt minu valdkonnas, mida domineerivad valged. Olen ainus erineva nahavärviga inimene, kuid ometi seisan üksi."
"Oleksin arvanud, et nüüdseks teate, miks sellised asjad juhtuvad ja ütlete selle kohta midagi, aga te ei saa meie kõrval seista. Teadke lihtsalt, et ma tean, kes te olete ja et ma näen teid," kirjutas valitsev maailmameister, lisades teises postituses, et laidab marodöörlust ja seisab koos rahumeelsete protestijatega.
Hamiltoni emotsionaalsele postitusele vastasid kiirelt mitmed vormelipiloodid. "Ausalt öeldes tundsin ma, et olukorra kohta oma mõtteid jagada oleks sobimatu ja ebamugav, mistõttu ei väljendanud ma end varem," kirjutas Twitteris Ferrari sõitja Charles Leclerc.
"Ma eksisin täielikult. Ma ei leia siiani sõnu, et kirjeldada mõnes internetis levivas videos nähtud õudusi. Rassismi vastu tuleb võidelda tegude, mitte vaikusega," lisas Monaco piloot.
"Meil kõigil on hääl, millega õiguse eest seista ja praeguseni ei teadnud ma, kuidas seda teha," lisas Hamiltoni kaasmaalane George Russell (Williams). "Kasutades Charles Leclerc'i sõnu, ei tundnud mulle oma mõtete avaldamine sobivana. Ükskõik kui ebamugav võib rääkimine olla, ei saavuta vaikimine midagi. Peame üheskoos seisma ja rassismi ühiskonnast välja tõrjuma. Kasutage oma häält, levitage teadlikkust. Me kõik vastutame selle eest, et ebaõiglus lõppeks."
Hamiltoni kriitikale vastasid ka britt Lando Norris (McLaren) ja austraallane Daniel Ricciardo (Renault), neist viimane nimetas Minneapolises nähtut häbiväärseks ja kutsus inimesi üles sõna võtma ning probleemile ühiselt vastu astuma.
I still struggle to find the words to describe the atrocity of some videos I've seen on Internet.
Racism needs to be met with actions, not silence. Please be actively participating, engaging and encouraging others to spread awareness. 2/3
— Charles Leclerc (@Charles_Leclerc) May 31, 2020
We all have a voice to speak up for what's right – and until now I didn't know how to use mine in this situation. To echo @Charles_Leclerc 's words, I just felt out of place sharing my thoughts on these atrocities publicly. [1/3] #BlackLivesMatter
— George Russell (@GeorgeRussell63) June 1, 2020
I have fans and followers. Support and love. And I have power through this to lead and inspire so many. But we also stand for what's right. This time I ask you to do something and take action. Click the link and make a difference... #blacklivesmatter https://t.co/IrVrgU2JBA pic.twitter.com/ee2A0goz84
— Lando Norris (@LandoNorris) June 1, 2020 | Hamiltoni terav kriitika pani vormelitähed rassismist rääkima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise nädala esmaspäeval suri Minneapolises kinnipidamisel George Floyd, kellel politseinik Derek Chauvin hoidis ligi üheksa minutit põlve kaelal. Mustanahalise Floydi surm vallandas rahutused, mis on levinud mitmesse USA linna.
"Mõned teist on ühed suurimad staarid, ent ometi olete ülekohtu ajal vaiki," kirjutas Hamilton pühapäeval sotsiaalmeedias. "Mitte märkigi inimestelt minu valdkonnas, mida domineerivad valged. Olen ainus erineva nahavärviga inimene, kuid ometi seisan üksi."
"Oleksin arvanud, et nüüdseks teate, miks sellised asjad juhtuvad ja ütlete selle kohta midagi, aga te ei saa meie kõrval seista. Teadke lihtsalt, et ma tean, kes te olete ja et ma näen teid," kirjutas valitsev maailmameister, lisades teises postituses, et laidab marodöörlust ja seisab koos rahumeelsete protestijatega.
Hamiltoni emotsionaalsele postitusele vastasid kiirelt mitmed vormelipiloodid. "Ausalt öeldes tundsin ma, et olukorra kohta oma mõtteid jagada oleks sobimatu ja ebamugav, mistõttu ei väljendanud ma end varem," kirjutas Twitteris Ferrari sõitja Charles Leclerc.
"Ma eksisin täielikult. Ma ei leia siiani sõnu, et kirjeldada mõnes internetis levivas videos nähtud õudusi. Rassismi vastu tuleb võidelda tegude, mitte vaikusega," lisas Monaco piloot.
"Meil kõigil on hääl, millega õiguse eest seista ja praeguseni ei teadnud ma, kuidas seda teha," lisas Hamiltoni kaasmaalane George Russell (Williams). "Kasutades Charles Leclerc'i sõnu, ei tundnud mulle oma mõtete avaldamine sobivana. Ükskõik kui ebamugav võib rääkimine olla, ei saavuta vaikimine midagi. Peame üheskoos seisma ja rassismi ühiskonnast välja tõrjuma. Kasutage oma häält, levitage teadlikkust. Me kõik vastutame selle eest, et ebaõiglus lõppeks."
Hamiltoni kriitikale vastasid ka britt Lando Norris (McLaren) ja austraallane Daniel Ricciardo (Renault), neist viimane nimetas Minneapolises nähtut häbiväärseks ja kutsus inimesi üles sõna võtma ning probleemile ühiselt vastu astuma.
I still struggle to find the words to describe the atrocity of some videos I've seen on Internet.
Racism needs to be met with actions, not silence. Please be actively participating, engaging and encouraging others to spread awareness. 2/3
— Charles Leclerc (@Charles_Leclerc) May 31, 2020
We all have a voice to speak up for what's right – and until now I didn't know how to use mine in this situation. To echo @Charles_Leclerc 's words, I just felt out of place sharing my thoughts on these atrocities publicly. [1/3] #BlackLivesMatter
— George Russell (@GeorgeRussell63) June 1, 2020
I have fans and followers. Support and love. And I have power through this to lead and inspire so many. But we also stand for what's right. This time I ask you to do something and take action. Click the link and make a difference... #blacklivesmatter https://t.co/IrVrgU2JBA pic.twitter.com/ee2A0goz84
— Lando Norris (@LandoNorris) June 1, 2020
### Response:
Hamiltoni terav kriitika pani vormelitähed rassismist rääkima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 53 saadikut ning sellega lõpetati eelnõu esimene lugemine ja see jäi riigikogu menetlusse. Opositsiooni ettepanekut eelnõu menetlusest välja arvata toetas koalitsioonisaadikutest ainsana Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaast.
Ka fraktsioonitu Raimond Kaljulaid, kes on öelnud, et pole ERJK likvideerimise vastu, hääletas opositsiooni ettepaneku poolt eelnõu menetlusest välja jätta.
Kaks koalitsioonisaadikut ei osalenud hääletusel: Siim Kiisler Isamaast ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonnast.
Eelnõule saab teha muudatusettepanekuid 15. juunini. | Riigikogu jätkab ERJK likvideerimise eelnõu menetlemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 53 saadikut ning sellega lõpetati eelnõu esimene lugemine ja see jäi riigikogu menetlusse. Opositsiooni ettepanekut eelnõu menetlusest välja arvata toetas koalitsioonisaadikutest ainsana Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaast.
Ka fraktsioonitu Raimond Kaljulaid, kes on öelnud, et pole ERJK likvideerimise vastu, hääletas opositsiooni ettepaneku poolt eelnõu menetlusest välja jätta.
Kaks koalitsioonisaadikut ei osalenud hääletusel: Siim Kiisler Isamaast ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonnast.
Eelnõule saab teha muudatusettepanekuid 15. juunini.
### Response:
Riigikogu jätkab ERJK likvideerimise eelnõu menetlemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 30-aastane Watfordis kuulsust kogunud tipuründaja liitus Manchesteri punase klubiga Shanghai Shenhuast algselt 31. maini kestma pidanud laenulepingu alusel. Nigeeria koondislane lõi enne koroonaviirusest tingitud võistluspausi Inglismaa meeskonna eest kaheksas mängus neli väravat.
"See on olnud tema unistuseks. Loodetavasti saab ta oma töö siin lõpuni viia ja meiega tiitli võita," vahendab BBC Unitedi peatreeneri Ole Gunnar Solskjaeri sõnu.
ManU on Inglismaa kõrgliigas viiendal kohal, Solskjaeri meeskond on kindlustanud pääsu riigi karikavõistluste veerandfinaali ja Euroopa liiga kaheksandikfinaalis hoitakse Austria klubi LASK-i vastu kordusmängu eel viieväravalist edu. Premier League'i hooaeg jätkub 17. juunil. | Ighalo pikendas Manchester Unitediga lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
30-aastane Watfordis kuulsust kogunud tipuründaja liitus Manchesteri punase klubiga Shanghai Shenhuast algselt 31. maini kestma pidanud laenulepingu alusel. Nigeeria koondislane lõi enne koroonaviirusest tingitud võistluspausi Inglismaa meeskonna eest kaheksas mängus neli väravat.
"See on olnud tema unistuseks. Loodetavasti saab ta oma töö siin lõpuni viia ja meiega tiitli võita," vahendab BBC Unitedi peatreeneri Ole Gunnar Solskjaeri sõnu.
ManU on Inglismaa kõrgliigas viiendal kohal, Solskjaeri meeskond on kindlustanud pääsu riigi karikavõistluste veerandfinaali ja Euroopa liiga kaheksandikfinaalis hoitakse Austria klubi LASK-i vastu kordusmängu eel viieväravalist edu. Premier League'i hooaeg jätkub 17. juunil.
### Response:
Ighalo pikendas Manchester Unitediga lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kariņši sõnul pidasid koalitsioonipartnerid ägedaid vaidlusi, mis viisid kokkuleppeni lähiaastate strateegilistes investeeringutes, et tulla toime COVID-19 kriisiga ja edendada majanduse taastumist.
Koalitsioon leppis kokku investeerida kahe aasta jooksul Läti majandusse kaks miljardit eurot.
"Kui eelmisel nädalal me langetasime otsuse, kuidas raha investeerida, siis nüüd on kokkulepe valdkondade kaupa. Raha eraldatakse kolmes võrdses osas toetusteks, taristule ja moderniseerimisele," ütles Karinš.
Läti toetab kultuurisektorit 32 miljoni euroga
Läti koalitsioonipartnerid leppisid esmaspäeval kokku, et kultuurivaldkonda toetatakse 32 miljoni euroga, aitamaks sektorit COVID-19 kriisist ülesaamisel, ütles kultuuriminister Nauris Puntulis.
"Täna on lõpuks ometi rõõmus päev, sest saime kokkuleppe konkreetsete arvude osas, mida varem arutati vaid teoreetiliselt," ütles minister.
Puntulis ütles, et 32 miljonit eurot on määratud selleks, et aidata kultuurisektor kriisist välja.
Ministri sõnul kulutatakse eraldatud summa toetustele, taristule ja moderniseerimisele. | Läti eraldab kahe aastaga kaks miljardit eurot majanduse taastamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kariņši sõnul pidasid koalitsioonipartnerid ägedaid vaidlusi, mis viisid kokkuleppeni lähiaastate strateegilistes investeeringutes, et tulla toime COVID-19 kriisiga ja edendada majanduse taastumist.
Koalitsioon leppis kokku investeerida kahe aasta jooksul Läti majandusse kaks miljardit eurot.
"Kui eelmisel nädalal me langetasime otsuse, kuidas raha investeerida, siis nüüd on kokkulepe valdkondade kaupa. Raha eraldatakse kolmes võrdses osas toetusteks, taristule ja moderniseerimisele," ütles Karinš.
Läti toetab kultuurisektorit 32 miljoni euroga
Läti koalitsioonipartnerid leppisid esmaspäeval kokku, et kultuurivaldkonda toetatakse 32 miljoni euroga, aitamaks sektorit COVID-19 kriisist ülesaamisel, ütles kultuuriminister Nauris Puntulis.
"Täna on lõpuks ometi rõõmus päev, sest saime kokkuleppe konkreetsete arvude osas, mida varem arutati vaid teoreetiliselt," ütles minister.
Puntulis ütles, et 32 miljonit eurot on määratud selleks, et aidata kultuurisektor kriisist välja.
Ministri sõnul kulutatakse eraldatud summa toetustele, taristule ja moderniseerimisele.
### Response:
Läti eraldab kahe aastaga kaks miljardit eurot majanduse taastamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Käisin maikuus operatsioonil. Meniski jupid olid lahti," rääkis täna (esmaspäeval) 35. sünnipäeva tähistav Leok Delfile.
Viimase meniskivigastuse põhjust ei oska Leok välja tuua. "Talvel käisin sama põlvega operatsioonil. Ei teagi, miks menisk katki oli. Isegi suuremate kukkumiste puhul pole otseselt valu kurtnud. Põlv ei olnud täiuslikus seisus, aga võistelda sain," ütles ta.
Eestis loodetakse krossihooaega alustada juulikuus. Esimene koroonaajastu järgne MM-etapp on kavas 2. augustil Venemaal, kuid Leok selle toimumisse ei usu. "Venemaa ütleb, et nende piirid on septembrini lukus, aga MM-sarja promootor raiub, et 2. augustil saab võistelda," imestab ta. | Tanel Leok käis koroonapausi ajal taas põlveoperatsioonil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Käisin maikuus operatsioonil. Meniski jupid olid lahti," rääkis täna (esmaspäeval) 35. sünnipäeva tähistav Leok Delfile.
Viimase meniskivigastuse põhjust ei oska Leok välja tuua. "Talvel käisin sama põlvega operatsioonil. Ei teagi, miks menisk katki oli. Isegi suuremate kukkumiste puhul pole otseselt valu kurtnud. Põlv ei olnud täiuslikus seisus, aga võistelda sain," ütles ta.
Eestis loodetakse krossihooaega alustada juulikuus. Esimene koroonaajastu järgne MM-etapp on kavas 2. augustil Venemaal, kuid Leok selle toimumisse ei usu. "Venemaa ütleb, et nende piirid on septembrini lukus, aga MM-sarja promootor raiub, et 2. augustil saab võistelda," imestab ta.
### Response:
Tanel Leok käis koroonapausi ajal taas põlveoperatsioonil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EOK täiskogu (üldkoosolek), mille käigus valitakse EOK järgmine president, asepresidendid, täitevkomitee ja esindajate kogu liikmed ning kinnitatakse ka 2019. aasta majandusaruanne, toimub 8. juunil kell 13 Tallinnas Kadrioru staadionil. EOK presidendiks kandideerivad praegune president Urmas Sõõrumaa ja asepresident Tõnu Tõniste.
"Tean mõlemat inimest päris pikki aastaid ja ütleks nii, et mõlemad on väärikad kandidaadid," rääkis Tiit Nuudi Vikerraadio spordisaates "Spordipühapäev".
"Ärijuhtimise spetsialistina teen oma peas selgeks kõigi kandidaatide tugevused, millega ta saab spordivaldkonnas kaasa aidata. Siinkohal pean kahjuks kohe nii ütlema, et hinnates tugevusi, hinnates positsiooni Eesti ühiskonnas, on päris suur eelis Urmas Sõõrumaal. Samaaegselt ma ei vähenda Tõnu Tõniste seda poolt, ta on tippspordis rohkem sees olnud," sõnas Nuudi.
"Tundes ise kogu seda süsteemi, ütlen ka seda, et ega ei pea olema tippsportlane, et spordist aru saada. Peab olema läbinud teatud etapid spordivaldkonna juures, aga sellest ka ainult ei piisa, peab olema seotus terve meie ühiskonna eri valdkondadega. Meil on kaks poolt. On lihtne rõhuda süsteemi liikmete peale, aga teine pool on väljapoole ulatuv tsoon. See toob endaga kaasa selle, et [kandidaadid] peavad lävima võimalikult kõrgel tasandil, riigi tasandil, kohalike omavalitsuste tasandil, rahvusvahelisel tasandil, oskama eraettevõtlust kaasa võtta. Siit hakkavad tugevused välja tulema. Hästi lühidalt ütleks nii, et tundes mõlemat presidendikandidaati, näen praegu selgelt Urmas Sõõrumaa eeliseid," tõdes Nuudi.
Milliseid spetsiifilisi omadusi ja oskusi EOK presidendiameti edukas täitmine nõuab? "Ta peab olema sporti armastav inimene, peab olema särav isiksus, ta peab olema energiline ja oskama meeskonda taha võtta. Hea isegi, kui ta on emotsionaalne ja võib teha väikeseid vigu, sest sportlastega ja treeneritega suheldes on kõige parem, kui lähed osades asjades vaidlema. Vaidluses tekib tõde. Sama on spordiliitude juhtidega. Samas peab ta olema toetav ja võib öelda ka seda, et eesmärgikindlus on väga tähtis omadus," iseloomustas Nuudi. | Nuudi: EOK president peab olema särav isiksus, ta võib teha väikeseid vigu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EOK täiskogu (üldkoosolek), mille käigus valitakse EOK järgmine president, asepresidendid, täitevkomitee ja esindajate kogu liikmed ning kinnitatakse ka 2019. aasta majandusaruanne, toimub 8. juunil kell 13 Tallinnas Kadrioru staadionil. EOK presidendiks kandideerivad praegune president Urmas Sõõrumaa ja asepresident Tõnu Tõniste.
"Tean mõlemat inimest päris pikki aastaid ja ütleks nii, et mõlemad on väärikad kandidaadid," rääkis Tiit Nuudi Vikerraadio spordisaates "Spordipühapäev".
"Ärijuhtimise spetsialistina teen oma peas selgeks kõigi kandidaatide tugevused, millega ta saab spordivaldkonnas kaasa aidata. Siinkohal pean kahjuks kohe nii ütlema, et hinnates tugevusi, hinnates positsiooni Eesti ühiskonnas, on päris suur eelis Urmas Sõõrumaal. Samaaegselt ma ei vähenda Tõnu Tõniste seda poolt, ta on tippspordis rohkem sees olnud," sõnas Nuudi.
"Tundes ise kogu seda süsteemi, ütlen ka seda, et ega ei pea olema tippsportlane, et spordist aru saada. Peab olema läbinud teatud etapid spordivaldkonna juures, aga sellest ka ainult ei piisa, peab olema seotus terve meie ühiskonna eri valdkondadega. Meil on kaks poolt. On lihtne rõhuda süsteemi liikmete peale, aga teine pool on väljapoole ulatuv tsoon. See toob endaga kaasa selle, et [kandidaadid] peavad lävima võimalikult kõrgel tasandil, riigi tasandil, kohalike omavalitsuste tasandil, rahvusvahelisel tasandil, oskama eraettevõtlust kaasa võtta. Siit hakkavad tugevused välja tulema. Hästi lühidalt ütleks nii, et tundes mõlemat presidendikandidaati, näen praegu selgelt Urmas Sõõrumaa eeliseid," tõdes Nuudi.
Milliseid spetsiifilisi omadusi ja oskusi EOK presidendiameti edukas täitmine nõuab? "Ta peab olema sporti armastav inimene, peab olema särav isiksus, ta peab olema energiline ja oskama meeskonda taha võtta. Hea isegi, kui ta on emotsionaalne ja võib teha väikeseid vigu, sest sportlastega ja treeneritega suheldes on kõige parem, kui lähed osades asjades vaidlema. Vaidluses tekib tõde. Sama on spordiliitude juhtidega. Samas peab ta olema toetav ja võib öelda ka seda, et eesmärgikindlus on väga tähtis omadus," iseloomustas Nuudi.
### Response:
Nuudi: EOK president peab olema särav isiksus, ta võib teha väikeseid vigu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poliitikat on alati ümbritsenud teatav umbusk. Umbusk selle osas, kuidas otsuseid tehakse ja kes neid otsuseid ja kuidas mõjutavad. See on omamoodi paratamatu, sest tuleneb erinevatest vaadetest, mis meil asjadele on. Kui oleks ainult üks vaade, siis oleks tegemist diktatuuriga ja seda me ju ka ei taha.
Aga mida rohkem kahtlusi selles osas, kuidas otsuseid tehakse, seda suurem probleem riigi usaldusväärsusega. Demokraatia on aga usaldusele ehitatud. Kui usaldust otsuste tegemise vastu õõnestatakse, siis on see ohuks demokraatiale. Kui rahvas ei usu, et seadused ja otsused on vastu võetud läbipaistvalt, siis miks peaks neid üldse järgima?
Meie kõigi, see tähendab meie kui poliitikute ja riigikogu liikmete, roll on umbusaldust otsuste tegemise protsesside vastu hajutada. Selle eelnõuga tekitatakse neid kahtlusi paraku juurde.
Põhiseaduskomisjoni istungil küsisin eelnõu algataja esindajalt Kert Kingolt, millist probleemi selle seaduseelnõuga lahendatakse?
Ta vastas, et ega probleemi ju ei olegi, aga alati saab teha asju paremaks. Üldiselt peaks olema tuntud põhimõte, et ära mine parandama asju, mis töötavad. Ammugi ei saa parandamiseks pidada seda, et järelevalvet tegev organisatsioon ära kaotatakse.
Eelnõuga tahetakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ülesanded anda riigikontrollile. Samas põhiseaduse 11. peatükk loetleb riigikontrolli ülesanded ja erakondade või teiste mittetulundusühingute järelevalvet selles nimekirjas ei ole. Seega tähendaks eelnõu vastuvõtmine ka järjekordselt põhiseadusega vastuollu minekut.
Riigikontrolör põhiseaduskomisjoni istungil ütles, sellise rolli andmine muudaks kardinaalselt riigikontrolli olemust, milleks neil ei ole ei tahet ega ka suutlikkust. Ja seda kõike olukorras, kus "probleemi ju tegelikult ei ole"...
Jättes selle isegi kõrvale imestan ma, et üks koalitsioonierakond, kes on pidevalt rääkinud mingist müstilisest "süvariigist" ja "ametnike parteist", kes riiki üle võtavad, tahab anda poliitikute üle kontrolli täielikult ametnike kätte.
"Aga see, et me oleme konkurendid, kes kõik võistlevad valijate südamete võitmise eest, panebki meid teineteise järgi hästi valvama."
Jah, ERJK-s on riigikogus esindatud erakondade esindajad, aga meil on erinevad huvid ja maailmavaated. Aga see, et me oleme konkurendid, kes kõik võistlevad valijate südamete võitmise eest, panebki meid teineteise järgi hästi valvama. Mitte keegi meist ei soovi, et keegi teine võistleks sel võistlusel dopinguga.
Paraku üks mängija on neil võistlustel pidevalt dopinguga võistelnud. Aga tänu teiste erakondade esindajatega ERJK tulemuslikule tööle, on see võistleja dopinguga pidevalt ka vahele jäänud ja saanud selle eest karistada. Selle asemel, et hakata treenima ja võistlema ausalt, otsustab dopinguga patustaja hoopis kontrolli likvideerida, sest tema käes on võim.
Pole juhus, et keset kriisiaega tuleb koalitsioon välja sellise eelnõuga ja peaministril on selle menetlemisega kiire. Nimelt on peaministri erakonnal oma rahaasjade uurimised pooleli ja uusi asju tuleb järjest peale.
See on ilmselt see "vorst", mille Keskerakond koalitsioonipartnerite käest sai. Tuletan teile meelde, et 5. septembril 2019. aastal karistati peaministri erakonda väikese rahatrahviga tingimuslikult – kui Keskerakond ei pane aasta ja kuue kuu jooksul toime uut kuritegu, siis suuremat trahvi täitmisele ei pöörata. 2017. aasta märtsis sai Keskerakond ettekirjutuse, mis selle seaduse kiirel menetlemisel langeks ära.
Meie kõigi huvides on poliitikat ümbritsevat umbusku hajutada. Käesolev eelnõu seda kuidagi ei tee. Vastupidi, see räägib sellest, et poliitika ongi vorstikauplemine ja oma naha eest võitlemine, millel ei ole Eesti rahva ja riigi tulevikuga mingit seost. | Kaja Kallas: ERJK eelnõu näitab, et poliitika ongi vorstikauplemine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poliitikat on alati ümbritsenud teatav umbusk. Umbusk selle osas, kuidas otsuseid tehakse ja kes neid otsuseid ja kuidas mõjutavad. See on omamoodi paratamatu, sest tuleneb erinevatest vaadetest, mis meil asjadele on. Kui oleks ainult üks vaade, siis oleks tegemist diktatuuriga ja seda me ju ka ei taha.
Aga mida rohkem kahtlusi selles osas, kuidas otsuseid tehakse, seda suurem probleem riigi usaldusväärsusega. Demokraatia on aga usaldusele ehitatud. Kui usaldust otsuste tegemise vastu õõnestatakse, siis on see ohuks demokraatiale. Kui rahvas ei usu, et seadused ja otsused on vastu võetud läbipaistvalt, siis miks peaks neid üldse järgima?
Meie kõigi, see tähendab meie kui poliitikute ja riigikogu liikmete, roll on umbusaldust otsuste tegemise protsesside vastu hajutada. Selle eelnõuga tekitatakse neid kahtlusi paraku juurde.
Põhiseaduskomisjoni istungil küsisin eelnõu algataja esindajalt Kert Kingolt, millist probleemi selle seaduseelnõuga lahendatakse?
Ta vastas, et ega probleemi ju ei olegi, aga alati saab teha asju paremaks. Üldiselt peaks olema tuntud põhimõte, et ära mine parandama asju, mis töötavad. Ammugi ei saa parandamiseks pidada seda, et järelevalvet tegev organisatsioon ära kaotatakse.
Eelnõuga tahetakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ülesanded anda riigikontrollile. Samas põhiseaduse 11. peatükk loetleb riigikontrolli ülesanded ja erakondade või teiste mittetulundusühingute järelevalvet selles nimekirjas ei ole. Seega tähendaks eelnõu vastuvõtmine ka järjekordselt põhiseadusega vastuollu minekut.
Riigikontrolör põhiseaduskomisjoni istungil ütles, sellise rolli andmine muudaks kardinaalselt riigikontrolli olemust, milleks neil ei ole ei tahet ega ka suutlikkust. Ja seda kõike olukorras, kus "probleemi ju tegelikult ei ole"...
Jättes selle isegi kõrvale imestan ma, et üks koalitsioonierakond, kes on pidevalt rääkinud mingist müstilisest "süvariigist" ja "ametnike parteist", kes riiki üle võtavad, tahab anda poliitikute üle kontrolli täielikult ametnike kätte.
"Aga see, et me oleme konkurendid, kes kõik võistlevad valijate südamete võitmise eest, panebki meid teineteise järgi hästi valvama."
Jah, ERJK-s on riigikogus esindatud erakondade esindajad, aga meil on erinevad huvid ja maailmavaated. Aga see, et me oleme konkurendid, kes kõik võistlevad valijate südamete võitmise eest, panebki meid teineteise järgi hästi valvama. Mitte keegi meist ei soovi, et keegi teine võistleks sel võistlusel dopinguga.
Paraku üks mängija on neil võistlustel pidevalt dopinguga võistelnud. Aga tänu teiste erakondade esindajatega ERJK tulemuslikule tööle, on see võistleja dopinguga pidevalt ka vahele jäänud ja saanud selle eest karistada. Selle asemel, et hakata treenima ja võistlema ausalt, otsustab dopinguga patustaja hoopis kontrolli likvideerida, sest tema käes on võim.
Pole juhus, et keset kriisiaega tuleb koalitsioon välja sellise eelnõuga ja peaministril on selle menetlemisega kiire. Nimelt on peaministri erakonnal oma rahaasjade uurimised pooleli ja uusi asju tuleb järjest peale.
See on ilmselt see "vorst", mille Keskerakond koalitsioonipartnerite käest sai. Tuletan teile meelde, et 5. septembril 2019. aastal karistati peaministri erakonda väikese rahatrahviga tingimuslikult – kui Keskerakond ei pane aasta ja kuue kuu jooksul toime uut kuritegu, siis suuremat trahvi täitmisele ei pöörata. 2017. aasta märtsis sai Keskerakond ettekirjutuse, mis selle seaduse kiirel menetlemisel langeks ära.
Meie kõigi huvides on poliitikat ümbritsevat umbusku hajutada. Käesolev eelnõu seda kuidagi ei tee. Vastupidi, see räägib sellest, et poliitika ongi vorstikauplemine ja oma naha eest võitlemine, millel ei ole Eesti rahva ja riigi tulevikuga mingit seost.
### Response:
Kaja Kallas: ERJK eelnõu näitab, et poliitika ongi vorstikauplemine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Mihambo tuli eelmisel aastal Dohas esmakordselt maailmameistriks, tema auhinnakappi kuuluvad veel EM-kuld aastast 2018 ja Tallinnas võidetud U-23 EM-i kuldmedal. Dohas tõi talle esikoha isiklikku rekordit tähistanud 7.30.
"Ta on sajandi sportlane," ütles Mihambo intervjuus ajalehele Bild am Sonntag. "Imetlen seda, mida ta saavutas sprindidistantsidel, teatejooksus ja kaugushüppes. Carl Lewis ja Leroy Burrell, kellest saab minu sprinditreener, on juba aastaid kuulunud maailma tippu."
58-aastane Carl Lewis on üheksakordne olümpiavõitja ning kaheksakordne maailmameister. Lühikeses sprindis jäi tema isiklikuks rekordiks 9,86, kaugushüppes 8.87. Et Lewisega koostööd teha, on Mihambo otsustanud kolida Texasesse. | Kaugushüppe maailmameister alustab koostööd Carl Lewisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Mihambo tuli eelmisel aastal Dohas esmakordselt maailmameistriks, tema auhinnakappi kuuluvad veel EM-kuld aastast 2018 ja Tallinnas võidetud U-23 EM-i kuldmedal. Dohas tõi talle esikoha isiklikku rekordit tähistanud 7.30.
"Ta on sajandi sportlane," ütles Mihambo intervjuus ajalehele Bild am Sonntag. "Imetlen seda, mida ta saavutas sprindidistantsidel, teatejooksus ja kaugushüppes. Carl Lewis ja Leroy Burrell, kellest saab minu sprinditreener, on juba aastaid kuulunud maailma tippu."
58-aastane Carl Lewis on üheksakordne olümpiavõitja ning kaheksakordne maailmameister. Lühikeses sprindis jäi tema isiklikuks rekordiks 9,86, kaugushüppes 8.87. Et Lewisega koostööd teha, on Mihambo otsustanud kolida Texasesse.
### Response:
Kaugushüppe maailmameister alustab koostööd Carl Lewisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Korraldame ülevenemaalise rahvahääletuse muudatuste tegemiseks Venemaa föderatsiooni põhiseadusesse 1. juulil 2020. aastal," ütles Putin esmaspäeval peetud põhiseaduse muudatuste töörühma videokonverents-istungil.
"1. juuli tundub olema sobilik kuupäev, et korraldada üleriigiline rahvahääletus põhiseaduse muutmise üle. Esiteks on see kuupäev seaduslikus mõttes sobilik," sõnas Putin.
Juhul kui hääletuse kuupäevaks jääb 1. juuli, on inimestel 30 päeva aega, et parandustega tutvuda ning kujundada ettepaneku suhtes oma hoiakud, lausus ta.
Teiseks, paremaks muutuvas koroonaviiruse olukorras on võimalus astuda veel terve kuu täiendavaid samme olukorra normaliseerimiseks, lisas ta.
Põhiseaduse muudatused näevad ette, et presidendiametit võib pidada vaid kaks ametiaega ja mitte tingimata järjest. Putini varasemad ametiajad nullitakse, mis võimaldab tal jääda ametisse 2036. aastani.
Ametiaja lõpetanud presidendist saab eluaegne senaator.
Presidendiks võib kandideerida vähemalt 35-aastane muu kodakondsuseta Venemaa kodanik, kes on elanud riigis vähemalt 25 aastat. Viimane nõue ei kehti isikutele, kel oli Venemaaga ühinenud riigi või ala kodakondsus (näiteks okupeeritud Krimmi elanikud).
Kuberneridel, senaatoritel, duumaliikmetel, kohtunikel ja ministritel ei tohi olla välisriigi kodakondsust ning nad ei või omada arveid välismaal.
President saab põhiseadusega valitsuse üldise juhtimise õiguse ja õiguse juhtida valitsuskabineti istungeid.
Uue põhiseadusega saab president ka võimu riigi kõrgeimate kohtute kohtunikke vallandada ja parlamendis vastu võetud seadusi tagasi lükata.
Põhiseadusmuudatustega keelatakse Venemaa ala osa võõrandamine ja ka üleskutsed selleks. Nähakse ette föderaalalade loomine, kus avalik võim kehtestatakse föderaalseaduse alusel.
Venemaa kuulutatakse NSV Liidu õigusjärglaseks oma alal ning rahvusvahelistes organisatsioonides liikmesuse ja rahvusvaheliste lepingute ja välismaal asuva vara osas.
Põhiseaduses mainitakse nüüdsest usku Jumalasse ja ajaloolist tõde.
Riik tagab põhiseaduses vähemalt elatusmiinimumi suuruse miinimumpalga ja pensionite indekseerimise.
Abieluna tunnistatakse vaid mehe ja naise liitu.
Riigiduuma saab õiguse kinnitada presidendi esitatud peaminister, ning peaministri esitatud asepeaministrid ja ministrid peale nõndanimetatud jõuministrite, samuti neile umbusaldust avaldada. President peab seepeale saatma laiali kas valitsuse või riigiduuma.
President saab õiguse moodustada riiginõukogu, kuid selle ülesanded ja õigused määratakse alles edaspidi eriseadusega.
Vene põhiseaduskohtu kohtunike hulka vähendatakse 19-lt 11-le ning nad saavad õiguse hinnata riikidevaheliste organite, kohtute ja arbitraažide otsuste täitmise võimalikkust, kui need peaks olema vastuolus Vene põhiseadusega.
Põhiseadusmuudatused peavad heaks kiitma vähemalt pooled rahvahääletusel osalenud Venemaa kodanikud. | Venemaalased hääletavad põhiseaduse muutuste üle 1. juulil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Korraldame ülevenemaalise rahvahääletuse muudatuste tegemiseks Venemaa föderatsiooni põhiseadusesse 1. juulil 2020. aastal," ütles Putin esmaspäeval peetud põhiseaduse muudatuste töörühma videokonverents-istungil.
"1. juuli tundub olema sobilik kuupäev, et korraldada üleriigiline rahvahääletus põhiseaduse muutmise üle. Esiteks on see kuupäev seaduslikus mõttes sobilik," sõnas Putin.
Juhul kui hääletuse kuupäevaks jääb 1. juuli, on inimestel 30 päeva aega, et parandustega tutvuda ning kujundada ettepaneku suhtes oma hoiakud, lausus ta.
Teiseks, paremaks muutuvas koroonaviiruse olukorras on võimalus astuda veel terve kuu täiendavaid samme olukorra normaliseerimiseks, lisas ta.
Põhiseaduse muudatused näevad ette, et presidendiametit võib pidada vaid kaks ametiaega ja mitte tingimata järjest. Putini varasemad ametiajad nullitakse, mis võimaldab tal jääda ametisse 2036. aastani.
Ametiaja lõpetanud presidendist saab eluaegne senaator.
Presidendiks võib kandideerida vähemalt 35-aastane muu kodakondsuseta Venemaa kodanik, kes on elanud riigis vähemalt 25 aastat. Viimane nõue ei kehti isikutele, kel oli Venemaaga ühinenud riigi või ala kodakondsus (näiteks okupeeritud Krimmi elanikud).
Kuberneridel, senaatoritel, duumaliikmetel, kohtunikel ja ministritel ei tohi olla välisriigi kodakondsust ning nad ei või omada arveid välismaal.
President saab põhiseadusega valitsuse üldise juhtimise õiguse ja õiguse juhtida valitsuskabineti istungeid.
Uue põhiseadusega saab president ka võimu riigi kõrgeimate kohtute kohtunikke vallandada ja parlamendis vastu võetud seadusi tagasi lükata.
Põhiseadusmuudatustega keelatakse Venemaa ala osa võõrandamine ja ka üleskutsed selleks. Nähakse ette föderaalalade loomine, kus avalik võim kehtestatakse föderaalseaduse alusel.
Venemaa kuulutatakse NSV Liidu õigusjärglaseks oma alal ning rahvusvahelistes organisatsioonides liikmesuse ja rahvusvaheliste lepingute ja välismaal asuva vara osas.
Põhiseaduses mainitakse nüüdsest usku Jumalasse ja ajaloolist tõde.
Riik tagab põhiseaduses vähemalt elatusmiinimumi suuruse miinimumpalga ja pensionite indekseerimise.
Abieluna tunnistatakse vaid mehe ja naise liitu.
Riigiduuma saab õiguse kinnitada presidendi esitatud peaminister, ning peaministri esitatud asepeaministrid ja ministrid peale nõndanimetatud jõuministrite, samuti neile umbusaldust avaldada. President peab seepeale saatma laiali kas valitsuse või riigiduuma.
President saab õiguse moodustada riiginõukogu, kuid selle ülesanded ja õigused määratakse alles edaspidi eriseadusega.
Vene põhiseaduskohtu kohtunike hulka vähendatakse 19-lt 11-le ning nad saavad õiguse hinnata riikidevaheliste organite, kohtute ja arbitraažide otsuste täitmise võimalikkust, kui need peaks olema vastuolus Vene põhiseadusega.
Põhiseadusmuudatused peavad heaks kiitma vähemalt pooled rahvahääletusel osalenud Venemaa kodanikud.
### Response:
Venemaalased hääletavad põhiseaduse muutuste üle 1. juulil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfist. Eestis tähistatakse seda 1. juunil juba 30 aastat ning selle eesmärk on pöörata tähelepanu laste arengule ning õigustele.
Kuigi igal aastal toimub sel päeval palju sündmusi, siis riikliku tähtpäevana seda veel tähistatud pole. Eelmise aasta lõpus tegi sellise ettepaneku aga lastekaitse liit koos 19 organisatsiooniga, lisaks riiklikule tähtpäevale soovitakse lastekaitsepäevale ka lipupäeva nimetust.
"Tegelikult see päriselus ongi justkui rahvapüha ja selle päeva riiklikuks tähtpäevaks ja ametlikuks lipupäevaks kuulutamine tundub igati põhjendatud ja loogiline," ütles lastekaitse liidu juhataja Varje Ojala.
Riigikogus oli eelnõu esimesel lugemisel 13. mail ning nii lastekaitse liit kui ka poliitikud lootsid eelnõu vastu võtta enne lastekaitsepäeva. Põhiseaduskomisjoni liige ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et see võiks toimuda veel juunis. Sama kinnitas ka EKRE-sse kuuluv põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa.
"Ausalt öeldes oli selline plaan tõsiselt, et me saaksime sellel aastal seda päeva juba pidulikult tähistada, aga paraku see plaan ei õnnestunud. Seni kuni need bürokraatilised sammud said läbi astutud, kõik erinevad komisjonid ja muud taolised asjad, siis lõppes see ikka sellega, et me jäime ajahätta," rääkis Puustusmaa.
Puustusmaa kinnitas, et seadust võetakse vastu. "Igal juhul võib öelda, et seaduse vastuvõtmine toimub ja see ei kao kuskile, siin on olemas ka ühine tahe täiesti, selles pole kahtlust. Tõenäoliselt me astume need sammud uue sessiooni alguses ja järgmine aasta on kõik selles mõttes korralikult, teistmoodi ja pidulikumalt," lausus ta.
Kallase sõnul ei muuda aga eelnõu praegusel kujul lastekaitsepäeva siiski vabaks päevaks.
"Tähtis on just see, et sellel päeval heisatakse lipud. Ma tean, et on kõlanud ka neid ettepanekuid, et võiks olla vaba päev, et lastega koos olla. Võib-olla selline muudatusettepanek ka tehakse, kui tehakse, siis me seda ka arutame," rääkis Kallas.
Igatahes on kõik optimistlikud selle osas, et järgmine aasta on lastekaitsepäev riiklik tähtpäev.
"Ma olen selles peaaegu veendunud, olen väga optimistlik selle koha pealt, et järgmisel aastal on see seadusega jõustunud," ütles Varje Ojala. | Järgmisest aastast on lastekaitsepäev tõenäoliselt riiklik tähtpäev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfist. Eestis tähistatakse seda 1. juunil juba 30 aastat ning selle eesmärk on pöörata tähelepanu laste arengule ning õigustele.
Kuigi igal aastal toimub sel päeval palju sündmusi, siis riikliku tähtpäevana seda veel tähistatud pole. Eelmise aasta lõpus tegi sellise ettepaneku aga lastekaitse liit koos 19 organisatsiooniga, lisaks riiklikule tähtpäevale soovitakse lastekaitsepäevale ka lipupäeva nimetust.
"Tegelikult see päriselus ongi justkui rahvapüha ja selle päeva riiklikuks tähtpäevaks ja ametlikuks lipupäevaks kuulutamine tundub igati põhjendatud ja loogiline," ütles lastekaitse liidu juhataja Varje Ojala.
Riigikogus oli eelnõu esimesel lugemisel 13. mail ning nii lastekaitse liit kui ka poliitikud lootsid eelnõu vastu võtta enne lastekaitsepäeva. Põhiseaduskomisjoni liige ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et see võiks toimuda veel juunis. Sama kinnitas ka EKRE-sse kuuluv põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa.
"Ausalt öeldes oli selline plaan tõsiselt, et me saaksime sellel aastal seda päeva juba pidulikult tähistada, aga paraku see plaan ei õnnestunud. Seni kuni need bürokraatilised sammud said läbi astutud, kõik erinevad komisjonid ja muud taolised asjad, siis lõppes see ikka sellega, et me jäime ajahätta," rääkis Puustusmaa.
Puustusmaa kinnitas, et seadust võetakse vastu. "Igal juhul võib öelda, et seaduse vastuvõtmine toimub ja see ei kao kuskile, siin on olemas ka ühine tahe täiesti, selles pole kahtlust. Tõenäoliselt me astume need sammud uue sessiooni alguses ja järgmine aasta on kõik selles mõttes korralikult, teistmoodi ja pidulikumalt," lausus ta.
Kallase sõnul ei muuda aga eelnõu praegusel kujul lastekaitsepäeva siiski vabaks päevaks.
"Tähtis on just see, et sellel päeval heisatakse lipud. Ma tean, et on kõlanud ka neid ettepanekuid, et võiks olla vaba päev, et lastega koos olla. Võib-olla selline muudatusettepanek ka tehakse, kui tehakse, siis me seda ka arutame," rääkis Kallas.
Igatahes on kõik optimistlikud selle osas, et järgmine aasta on lastekaitsepäev riiklik tähtpäev.
"Ma olen selles peaaegu veendunud, olen väga optimistlik selle koha pealt, et järgmisel aastal on see seadusega jõustunud," ütles Varje Ojala.
### Response:
Järgmisest aastast on lastekaitsepäev tõenäoliselt riiklik tähtpäev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teiseks tõusis Ken-Marten Soo (EGCC), kelle lõpptulemuseks jäi +15 (79, 79, 73). Kolmanda koha näpsas endale Richard Teder (Rae Golfiklubi), kes sai kirja +21 (81, 79, 77). Tulemusi saab näha SIIN.
Naiste klassis võidutses Gile Bite Starkute (European Centre Golf Club), kelle võidutulemuseks oli -2 (72, 72, 70). Eelmise aasta Euroopa meistrivõistlustel kuni viimase päevani medalis kinni olnud leedulanna hoiab hetkel maailma edetabelis 237. kohta. Teiseks tõusis Katrina Jana Gustafssone (Viesturi Golf Club), kelle skooriks jäi +15 (78, 75, 78). Kolmandaks langes Karola Soe (Saaremaa Golf & Country Club), kelle tulemuskaartidele jäi kolme päeva kokkuvõttes +19 (75, 76, 84). Tulemusi saab näha SIIN.
Eelmise aasta teise koha võidu vastu vahetunud Jegers sõnas pärast mängu, et loomulikult on magus lõpuks meeste klassis saada esimene võit. "Püüdsin mängida võimalikult safe'i [kindlat - toim.] mängu, ei võtnud liiga suuri riske ning see tõi ka edu," sõnas sügisel USA ülikooli siirduv Jegers.
Naiste võitjas sisuliselt kahtlust ei tekkinud. Kõigil kolmel päeval valitsenud leedulanna jäi väga rahule nii enda mängu, väljaku, kui võistluse korraldusega. "Olen enam kui kindel, et mind võib see aasta näha Eestis veel nii mõnelgi võistlusel," sõnas naerusuine Starkute. | Kevin Christopher Jegers jättis EstAmi golfiturniiri võidu Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teiseks tõusis Ken-Marten Soo (EGCC), kelle lõpptulemuseks jäi +15 (79, 79, 73). Kolmanda koha näpsas endale Richard Teder (Rae Golfiklubi), kes sai kirja +21 (81, 79, 77). Tulemusi saab näha SIIN.
Naiste klassis võidutses Gile Bite Starkute (European Centre Golf Club), kelle võidutulemuseks oli -2 (72, 72, 70). Eelmise aasta Euroopa meistrivõistlustel kuni viimase päevani medalis kinni olnud leedulanna hoiab hetkel maailma edetabelis 237. kohta. Teiseks tõusis Katrina Jana Gustafssone (Viesturi Golf Club), kelle skooriks jäi +15 (78, 75, 78). Kolmandaks langes Karola Soe (Saaremaa Golf & Country Club), kelle tulemuskaartidele jäi kolme päeva kokkuvõttes +19 (75, 76, 84). Tulemusi saab näha SIIN.
Eelmise aasta teise koha võidu vastu vahetunud Jegers sõnas pärast mängu, et loomulikult on magus lõpuks meeste klassis saada esimene võit. "Püüdsin mängida võimalikult safe'i [kindlat - toim.] mängu, ei võtnud liiga suuri riske ning see tõi ka edu," sõnas sügisel USA ülikooli siirduv Jegers.
Naiste võitjas sisuliselt kahtlust ei tekkinud. Kõigil kolmel päeval valitsenud leedulanna jäi väga rahule nii enda mängu, väljaku, kui võistluse korraldusega. "Olen enam kui kindel, et mind võib see aasta näha Eestis veel nii mõnelgi võistlusel," sõnas naerusuine Starkute.
### Response:
Kevin Christopher Jegers jättis EstAmi golfiturniiri võidu Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskerakonna Jõhvi osakonna esimees Martin Repinski ütles Keskerakonna Facebooki lehel olevas postituses, et Seppern ja East kirjutasid alla Jõhvi vallavanema Max Kauri umbusaldusavaldusele ja seetõttu võiks nad erakonnast välja arvata.
"Keskerakonna põhikiri näeb ette, et juhatus võib erakonna mainet kahjustanud isiku erakonnast välja arvata. Siin ei saa olla kahtepidi arvamust," ütles Repinski.
Repinski hinnangul on Kaur oma tööga hästi hakkama saanud.
"Tahan rõhutada, et umbusalduse algataja ei ole Keskerakond, vaid selle taga on üksikud volikogu liikmed, kes kasutavad Keskerakonna kaubamärki ning seisavad kitsa seltskonna ärihuvide eest. Keskerakond tahab Jõhvis ka edaspidi võimul olla ja tegeleme praegu fraktsiooni uue koosseisuga," ütles Repinski.
Lisaks Seppernile ja Eastile kirjutasid eelmisel neljapäeval umbusaldusavaldusele alla veel üheksa volikogu liiget. Umbusaldajad heidavad vallavanemale ette suutmatust kontrollida oma otseste alluvate tööd ja otsuste vastuvõtmist, mis on kahjustanud Jõhvi valla mainet.
Jõhvi vallavanem Max Kaur kuulub samuti Keskerakonda.
Eduar East on olnud Keskerakonna liige 2. jaanuarist 2014 ja Arthur Seppern 16. märtsist 1999. | Repinski tegi ettepaneku kaks liiget Keskerakonnast välja arvata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskerakonna Jõhvi osakonna esimees Martin Repinski ütles Keskerakonna Facebooki lehel olevas postituses, et Seppern ja East kirjutasid alla Jõhvi vallavanema Max Kauri umbusaldusavaldusele ja seetõttu võiks nad erakonnast välja arvata.
"Keskerakonna põhikiri näeb ette, et juhatus võib erakonna mainet kahjustanud isiku erakonnast välja arvata. Siin ei saa olla kahtepidi arvamust," ütles Repinski.
Repinski hinnangul on Kaur oma tööga hästi hakkama saanud.
"Tahan rõhutada, et umbusalduse algataja ei ole Keskerakond, vaid selle taga on üksikud volikogu liikmed, kes kasutavad Keskerakonna kaubamärki ning seisavad kitsa seltskonna ärihuvide eest. Keskerakond tahab Jõhvis ka edaspidi võimul olla ja tegeleme praegu fraktsiooni uue koosseisuga," ütles Repinski.
Lisaks Seppernile ja Eastile kirjutasid eelmisel neljapäeval umbusaldusavaldusele alla veel üheksa volikogu liiget. Umbusaldajad heidavad vallavanemale ette suutmatust kontrollida oma otseste alluvate tööd ja otsuste vastuvõtmist, mis on kahjustanud Jõhvi valla mainet.
Jõhvi vallavanem Max Kaur kuulub samuti Keskerakonda.
Eduar East on olnud Keskerakonna liige 2. jaanuarist 2014 ja Arthur Seppern 16. märtsist 1999.
### Response:
Repinski tegi ettepaneku kaks liiget Keskerakonnast välja arvata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Päev enne mängu Valenciaga olin haige. Mängupäeva pärastlõunal oli olukord veel hullem. Ma ei näinud pingil hea välja," vahendab Soccernet.ee Gasperini Gazzetta Dello Sportile öeldud sõnu.
"See oli 10. märtsil. Magasin järgneval kahel õhtul Atalanta treeningkeskuses vähe. Mul ei olnud palavikku, kuid ma värisesin nagu oleks mu kehatemperatuur 40," jätkas ta.
Seda, et Gasperinil koroonaviirus oli, kinnitas kümne päeva tagune test. "Jäin Zingonia treeningkeskusesse kolmeks nädalaks. Kui ma saabusin tagasi oma koju Torinos, siis austasin koos perekonnaga sotsiaalset distantseerumist."
Atalanta võitis Valenciat kahe mängu kokkuvõttes 8:4 ning jõudis esmakordselt klubi ajaloos Meistrite liiga veerandfinaali.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Atalanta juhendajal olid koroonaviiruse sümptomid juba Meistrite liiga mängu ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Päev enne mängu Valenciaga olin haige. Mängupäeva pärastlõunal oli olukord veel hullem. Ma ei näinud pingil hea välja," vahendab Soccernet.ee Gasperini Gazzetta Dello Sportile öeldud sõnu.
"See oli 10. märtsil. Magasin järgneval kahel õhtul Atalanta treeningkeskuses vähe. Mul ei olnud palavikku, kuid ma värisesin nagu oleks mu kehatemperatuur 40," jätkas ta.
Seda, et Gasperinil koroonaviirus oli, kinnitas kümne päeva tagune test. "Jäin Zingonia treeningkeskusesse kolmeks nädalaks. Kui ma saabusin tagasi oma koju Torinos, siis austasin koos perekonnaga sotsiaalset distantseerumist."
Atalanta võitis Valenciat kahe mängu kokkuvõttes 8:4 ning jõudis esmakordselt klubi ajaloos Meistrite liiga veerandfinaali.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Atalanta juhendajal olid koroonaviiruse sümptomid juba Meistrite liiga mängu ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jätkame Euroopa olukorra deeskaleerimise kursil. Sel aastal ei plaani relvajõud NATO liikmesmaade piiride lähedal suurõppusi," ütles Rudskoi.
"Ulatuslikud tegevused seoses strateegilise õppusega Kavkaz 2020 on viidud piiridest eemale. Tulevikus oleme valmis muutma õppuste asukohta pariteetsel alusel alliansiga," ütles Rudskoi. | Moskva: Venemaa ei korralda tänavu NATO piiride lähedal suurõppusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jätkame Euroopa olukorra deeskaleerimise kursil. Sel aastal ei plaani relvajõud NATO liikmesmaade piiride lähedal suurõppusi," ütles Rudskoi.
"Ulatuslikud tegevused seoses strateegilise õppusega Kavkaz 2020 on viidud piiridest eemale. Tulevikus oleme valmis muutma õppuste asukohta pariteetsel alusel alliansiga," ütles Rudskoi.
### Response:
Moskva: Venemaa ei korralda tänavu NATO piiride lähedal suurõppusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Siim Pohlak ütles ERR-ile, et erakond esitab oma liikmekandidaadiks Jaak Valge.
Esmaspäeval teatas Isamaa, et nende fraktsiooni kandidaat on Sven Sester.
Varasemalt on teada, et Reformierakond seadis üles Andres Suti, Sotsiaaldemokraatlik Erakond Ivari Padari ning Keskerakond Jaanus Karilaiu kanditatuuri.
Nõukogu esimees Mart Laar on ise esitanud liikmeteks Kaie Keremi, Enn Listra, Rein Minka ja Urmas Varblase, kes kuuluvad ka senisesse nõukogusse.
Lisaks kuuluvad nõukogusse praegu ka Kalev Kallo, Jaanus Tamkivi ja Liina Tõnisson.
Tulenevalt Eesti Panga seaduse muudatusest, peab panga nõukogusse kuuluma esindaja igast riigikogu fraktsioonist, neli valdkonna asjatundjat ja esimees. | Erakondade viimased kandidaadid Eesti Panga nõukogusse on Sester ja Valge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Siim Pohlak ütles ERR-ile, et erakond esitab oma liikmekandidaadiks Jaak Valge.
Esmaspäeval teatas Isamaa, et nende fraktsiooni kandidaat on Sven Sester.
Varasemalt on teada, et Reformierakond seadis üles Andres Suti, Sotsiaaldemokraatlik Erakond Ivari Padari ning Keskerakond Jaanus Karilaiu kanditatuuri.
Nõukogu esimees Mart Laar on ise esitanud liikmeteks Kaie Keremi, Enn Listra, Rein Minka ja Urmas Varblase, kes kuuluvad ka senisesse nõukogusse.
Lisaks kuuluvad nõukogusse praegu ka Kalev Kallo, Jaanus Tamkivi ja Liina Tõnisson.
Tulenevalt Eesti Panga seaduse muudatusest, peab panga nõukogusse kuuluma esindaja igast riigikogu fraktsioonist, neli valdkonna asjatundjat ja esimees.
### Response:
Erakondade viimased kandidaadid Eesti Panga nõukogusse on Sester ja Valge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõuga 193 SE I.
"Eelnõu eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise kontroll professionaalsemaks ning selleks antakse järelevalvepädevus riigikontrollile," ütles Kingo riigikogu ees.
Reformierakondlane Kalle Laanet küsis Kingolt, mis ajendas selle eelnõu algatamise ja menetlusvajaduse.
ERJK ei vasta Kingo sõnul sõltumatuse põhimõtetele ja on politiseeritud, sest ERJK liikmeteks on ka erakondade esindajad.
"Komisjon teostab järelevalvet erakondade rahastamise üle. Ja nüüd on olukord, kus teostatakse järelevalvet iseenda tegevuse üle. Ehk siis komisjonis on viis liiget, kes on ise huvitatud pool, et asjad oleksid võimalikult pehmed. See tähendab seda, et siin ei saagi sõltumatusest juttu olla. Nad on erakondliku kuuluvusega. Ja see ongi selle seadusemuudatuse mõte, et viia täiesti sõltumatusse asutusse see tegevus üle," sõnas Kingo.
Kingo tõi veel näiteks, et ERJK-d juhib sotsiaaldemokraat Liisa Oviir ja aseesimees on sotsidega lähedastes suhetes olev Kaarel Tarand. Nimelt viitas Kingo, et Kaarel Tarandi isa on sotsiaaldemokraat Andres Tarand ja vend sotside nimekirjas riigikokku kandideerinud Indrek Tarand.
"Praegune komisjon, mis koosneb suuremalt jaolt erakondade esindajatest, nemad ju põhimõtteliselt siis teostaksid iseenda üle järelevalvet ja see kindlasti ei ole sõltumatu ja see kindlasti ei ole ka korruptsiooni ennetav, mida me siin ka käsitleme üleriigiliselt, pidevalt me tegeleme korruptsiooni ennetamisega ja selle võitlusega," lausus Kingo.
Veidi hiljem riigikogulaste küsimustele vastates ütles Kingo, et ta ei olegi öelnud, et komisjon ei ole sõltumatu. "Mina ei ole väitnud, et see ei ole sõltumatu, ma ütlesin, et see ei vasta kõikidele sõltumatuse kriteeriumidele," lausus Kingo.
Kert Kingo ütles, et kuna ta põhiseaduskomisjoni liige ei ole, siis ta ei oska ka öelda, kas eelnõu võib olla põhiseadusega vastuolus.
Hiljem Kingo siiski ütles, et tema arvan, et eelnõu põhiseadusega vastuolus ei ole.
Reformierakondlane Aivar Sõerd küsis Kingolt, mismoodi hinnatakse ühe järelevalve- ja kontrollorgani tööd. "Mina väidan, et üks töö hindamise kriteerium on kindlasti see, kas selle kontrollorgani tehtud ettekirjutused ja nõuded, kas need jäävad kohtus püsima või mitte. Kui ebakvaliteetne materjal läheb kohtusse, siis halduskohus selle tühistab. Kui kohtupraktika ei ole kvaliteedi hindamise kriteerium, siis palun selgitage, millised on need kvaliteedi hindamise kriteeriumid," küsis Sõerd.
"Mina ei ole inimene, kes saab anda hinnanguid komisjoni tegevuse kohta, sest mina pole nendes menetlustes osalenud. Küll aga on võimalik alati kõike palju tõhusamaks teha," vastas Kingo.
"Kui praegust see komisjon koguneb üks kord kuus, siis Riigikontrollis on inimene iga päev tööl. See tähendab seda, et on võimalik rohkem juhtumeid käsile võtta ja rohkemate juhtumitega tegeleda," lisas ta.
Signe Riisalo (RE) palus Kingol nimetada sõltumatuse kriteeriumid.
"Ei tohi komisjonis olla isikuid, kes võiksid olla asjast huvitatud," vastas Kingo. | Eelnõu tutvustanud Kingo: ERJK ei ole sõltumatu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõuga 193 SE I.
"Eelnõu eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise kontroll professionaalsemaks ning selleks antakse järelevalvepädevus riigikontrollile," ütles Kingo riigikogu ees.
Reformierakondlane Kalle Laanet küsis Kingolt, mis ajendas selle eelnõu algatamise ja menetlusvajaduse.
ERJK ei vasta Kingo sõnul sõltumatuse põhimõtetele ja on politiseeritud, sest ERJK liikmeteks on ka erakondade esindajad.
"Komisjon teostab järelevalvet erakondade rahastamise üle. Ja nüüd on olukord, kus teostatakse järelevalvet iseenda tegevuse üle. Ehk siis komisjonis on viis liiget, kes on ise huvitatud pool, et asjad oleksid võimalikult pehmed. See tähendab seda, et siin ei saagi sõltumatusest juttu olla. Nad on erakondliku kuuluvusega. Ja see ongi selle seadusemuudatuse mõte, et viia täiesti sõltumatusse asutusse see tegevus üle," sõnas Kingo.
Kingo tõi veel näiteks, et ERJK-d juhib sotsiaaldemokraat Liisa Oviir ja aseesimees on sotsidega lähedastes suhetes olev Kaarel Tarand. Nimelt viitas Kingo, et Kaarel Tarandi isa on sotsiaaldemokraat Andres Tarand ja vend sotside nimekirjas riigikokku kandideerinud Indrek Tarand.
"Praegune komisjon, mis koosneb suuremalt jaolt erakondade esindajatest, nemad ju põhimõtteliselt siis teostaksid iseenda üle järelevalvet ja see kindlasti ei ole sõltumatu ja see kindlasti ei ole ka korruptsiooni ennetav, mida me siin ka käsitleme üleriigiliselt, pidevalt me tegeleme korruptsiooni ennetamisega ja selle võitlusega," lausus Kingo.
Veidi hiljem riigikogulaste küsimustele vastates ütles Kingo, et ta ei olegi öelnud, et komisjon ei ole sõltumatu. "Mina ei ole väitnud, et see ei ole sõltumatu, ma ütlesin, et see ei vasta kõikidele sõltumatuse kriteeriumidele," lausus Kingo.
Kert Kingo ütles, et kuna ta põhiseaduskomisjoni liige ei ole, siis ta ei oska ka öelda, kas eelnõu võib olla põhiseadusega vastuolus.
Hiljem Kingo siiski ütles, et tema arvan, et eelnõu põhiseadusega vastuolus ei ole.
Reformierakondlane Aivar Sõerd küsis Kingolt, mismoodi hinnatakse ühe järelevalve- ja kontrollorgani tööd. "Mina väidan, et üks töö hindamise kriteerium on kindlasti see, kas selle kontrollorgani tehtud ettekirjutused ja nõuded, kas need jäävad kohtus püsima või mitte. Kui ebakvaliteetne materjal läheb kohtusse, siis halduskohus selle tühistab. Kui kohtupraktika ei ole kvaliteedi hindamise kriteerium, siis palun selgitage, millised on need kvaliteedi hindamise kriteeriumid," küsis Sõerd.
"Mina ei ole inimene, kes saab anda hinnanguid komisjoni tegevuse kohta, sest mina pole nendes menetlustes osalenud. Küll aga on võimalik alati kõike palju tõhusamaks teha," vastas Kingo.
"Kui praegust see komisjon koguneb üks kord kuus, siis Riigikontrollis on inimene iga päev tööl. See tähendab seda, et on võimalik rohkem juhtumeid käsile võtta ja rohkemate juhtumitega tegeleda," lisas ta.
Signe Riisalo (RE) palus Kingol nimetada sõltumatuse kriteeriumid.
"Ei tohi komisjonis olla isikuid, kes võiksid olla asjast huvitatud," vastas Kingo.
### Response:
Eelnõu tutvustanud Kingo: ERJK ei ole sõltumatu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mobiilne beebilabor
Kuue kuu vanustele katseisikutele mindi koju külla ja nende ülesandeks oli istuda laua taga oma ema süles ning uurija suhtlusinitsiatiivile vabalt reageerida. Teadlased vaatasid lapsele silma, naeratasid ja laususid tema nime. Seejärel mängiti läbi mitu suhtlusepisoodi, kus teadlaste roll oli muutlik.
Skaala ühes otsas matkis uurija täielikult lapse enda tegevusi ja ilmeid, teises otsas aga ei jäljendanud last kuidagi, vaid pakkus tema käitumisele hoopis omapoolseid reaktsioone. Just see meenutab kõige enam tavapärast suhtlussituatsiooni, mis beebidel oma vanematega on: laps teeb midagi, mille peale vanemad teevad midagi.
Kogu protsess filmiti kolme kaameraga üles, et lapse reaktsioone hiljem analüüsida. Kui beebi hakkas nutma või näitas muul moel üles rahulolematust enam kui kolmekümnel järjestikusel sekundil, loeti eksperiment lõppenuks.
Peegelpilti teesklev võõras tekitab elavat huvi
Pooleaastased imikud oskavad juba üsna hästi oma pere ja võõraste vahel vahet teha ning enamasti ollakse viimaste suhtes passiivsel või tõrjuval positsioonil. Eksperimendi käigus ilmnes, et kiireim tee beebiga sõbrunemiseks käib tema jäljendamise kaudu.
Valimis olnud imikute reaktsioonidest järeldati, et nad said aru, kui võõras inimene neid imiteeris ja see tekitas neis ajaliselt pikemat huvi kui tavapärane suhtlussituatsioon. Beebid hoidsid oma matkijatega ka pikemat silmsidet ning naeratasid neile rohkem.
Mõned lapsed innustusid sedavõrd, et asusid spontaanselt jäljendamismänge juhtima ja partnerile uusi väljakutseid välja mõtlema, et seejärel huviga jälgida, kuidas too toime tuleb: kõigepealt üks pats vastu lauda, siis kaks, seejärel juba terve hulk. Isegi puhkudel, kui uurija matkis vaid lapse liigutusi, ent hoidis oma näoilme neutraalselt emotsioonituna, pakkus säärane suhtlus lastele huvi.
Matkimismängu juhtimisel initsiatiivi haarav beebi on teadlik, et võõra käitumine on tema omaga seotud. See annab aimu keerulistest kognitiivsetest protsessidest, mille tulemusena inimlaps kasvades sotsiaalseid norme ja kultuurilisi käitumismustriteid ära tundma õpib.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS One. | Beebide matkimine innustab neid suhtlema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mobiilne beebilabor
Kuue kuu vanustele katseisikutele mindi koju külla ja nende ülesandeks oli istuda laua taga oma ema süles ning uurija suhtlusinitsiatiivile vabalt reageerida. Teadlased vaatasid lapsele silma, naeratasid ja laususid tema nime. Seejärel mängiti läbi mitu suhtlusepisoodi, kus teadlaste roll oli muutlik.
Skaala ühes otsas matkis uurija täielikult lapse enda tegevusi ja ilmeid, teises otsas aga ei jäljendanud last kuidagi, vaid pakkus tema käitumisele hoopis omapoolseid reaktsioone. Just see meenutab kõige enam tavapärast suhtlussituatsiooni, mis beebidel oma vanematega on: laps teeb midagi, mille peale vanemad teevad midagi.
Kogu protsess filmiti kolme kaameraga üles, et lapse reaktsioone hiljem analüüsida. Kui beebi hakkas nutma või näitas muul moel üles rahulolematust enam kui kolmekümnel järjestikusel sekundil, loeti eksperiment lõppenuks.
Peegelpilti teesklev võõras tekitab elavat huvi
Pooleaastased imikud oskavad juba üsna hästi oma pere ja võõraste vahel vahet teha ning enamasti ollakse viimaste suhtes passiivsel või tõrjuval positsioonil. Eksperimendi käigus ilmnes, et kiireim tee beebiga sõbrunemiseks käib tema jäljendamise kaudu.
Valimis olnud imikute reaktsioonidest järeldati, et nad said aru, kui võõras inimene neid imiteeris ja see tekitas neis ajaliselt pikemat huvi kui tavapärane suhtlussituatsioon. Beebid hoidsid oma matkijatega ka pikemat silmsidet ning naeratasid neile rohkem.
Mõned lapsed innustusid sedavõrd, et asusid spontaanselt jäljendamismänge juhtima ja partnerile uusi väljakutseid välja mõtlema, et seejärel huviga jälgida, kuidas too toime tuleb: kõigepealt üks pats vastu lauda, siis kaks, seejärel juba terve hulk. Isegi puhkudel, kui uurija matkis vaid lapse liigutusi, ent hoidis oma näoilme neutraalselt emotsioonituna, pakkus säärane suhtlus lastele huvi.
Matkimismängu juhtimisel initsiatiivi haarav beebi on teadlik, et võõra käitumine on tema omaga seotud. See annab aimu keerulistest kognitiivsetest protsessidest, mille tulemusena inimlaps kasvades sotsiaalseid norme ja kultuurilisi käitumismustriteid ära tundma õpib.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS One.
### Response:
Beebide matkimine innustab neid suhtlema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Go Busi logistikajuht Henri Pokk ütles ERR-ile, et bussifirma on praeguseks liikluse taastanud kõikidel oma suundadel peale Tartu-Räpina liini, mis jääbki suletuks. Pokk lisas, et ka Tallinna-Haapsalu suunal jääb üks väljumine taasavamata.
"Suletuks jäävad reisid jäid juba enne eriolukorda allapoole tasuvuspiiri," ütles Pokk.
Pokk lisas, et firma jälgib pidevalt reisijate liikumisvajadusi ning viimased veel avamata jäänud reisid taastatakse peagi. "Kohati võivad taasavamise käigus muutuda kellaajad, sõltuvalt reisijate sõidunõudlusest ning konkurentsiolukorrast," ütles Pokk.
Pokk lisas, et Go Busi bussidega saab reisida Tallinnast Haapsallu, Hiiumaale, Saaremaale, Pärnusse, Valgasse, Viljandisse ja Rakverre ning Tartust Viljandisse, Pärnusse, Saaremaale, Valgasse, Võrru, Põlvasse, Mustveesse ja Rakverre.
MK Reiside juhatuse liige Margus Korka ütles ERR-ile, et praeguseks on ettevõte taasavanud kõik bussiliinid peale Viljandi-Rakvere liini, mida pole plaanis enam taastada.
"Esialgu avasime kõik liinid, aga kui inimesi ei liigu, siis paneme võibolla midagi veel kinni," ütles Korka ja lisas, et ka kõik väljumised on taastatud eriolukorrale eelnenud sõiduplaani järgi.
MK Reiside bussid sõidavad Rakverest Pärnusse, Tallinnasse, Tapale, Paidesse, Türile ja Haljalasse.
Taisto Liinid lähenemine on konservatiivne
Taisto Liinide esindaja Jan Landrat ütles ERR-ile, et ettevõtte bussiliine hakatakse alates 4. juunist järk-järguliselt avama.
"Uusi täiendavaid reise plaanime hakata avama igal nädalal ja nagu sel nädalal avatava Valga-Tallinna liini puhul tulevadki väga paljudel marsruutidel uued sõiduplaanid uute väljumisaegadega," ütles Landrat.
Esmalt avatakse Landrati sõnul reisid marsruudil Valga-Viljandi-Tallinn ning hiljem Tallinna-Pärnu liinil. Mõlemal liinil on päevas kaks väljumist.
"Kuna meditsiinilisest olukorrast tingitud tulevik on väga prognoosimatu, siis meie lähenemine liinide avamisele saab kindlasti olema konservatiivne ja ettevaatlik, uued liinid peavad toimima ka sügistalvisel hooajal," lisas Landrat.
Landrati sõnul on Taisto Liinidel plaan jaanipäevaks taastada umbes pool kriisiolukorrale eelnenud liinimahust. Lisaks suuremate linnade vaheliste ühendustele sõidavad Taisto Liinide bussid ka näiteks liinidel Antsla-Valga ja Altja-Tallinn.
Lux Express ei opereeri Tallinna-Rakvere liinil
Lux Expressi tegevjuht Janno Ritsberg ütles ERR-ile, et ettevõte on taastanud rohkem kui pool reisimahust, mis toimis enne eriolukorra algust.
"Ainukese ühendusena ei opereeri me enam Tallinna-Rakvere liinil, aga soovime lisada Rakvere peatuse osale Tallinna-Narva väljumistele ja oleme sellekohase soovi ka maanteametile esitanud. Samas näiteks Tallinna ja Pärnu vahel sõidame juba täna 16 korda päevas," ütles Ritsberg.
Ta lisas, et Lux Express jätkas kogu eriolukorra vältel sõitmist kõikides suundades ning uusi väljumisi on ettevõte alates aprilli keskpaigast iganädalaselt lisanud.
"Kuna inimeste liikumisharjumused on vahepealse ajaga muutunud, siis väga täpselt ei oska prognoosida lisanduvaid väljumisi, aga loodame juuni keskpaigaks taastada Tallinna-Tartu liinil täistunni väljumised kella kaheksast hommikul kuni üheksani õhtul," ütles Ritsberg.
Ritsbergi sõnul on ettevõtel plaanis turule tulla ka mobiilirakendusega, mille kaudu saavad reisijad osta endale ka piiramatu reisimismahuga kuupileti.
Lux Expressi bussidega saab sõita Eesti suuremate linnade vahet ning ka Riiga, Vilniusesse, Peterburi, Helsingisse, Minski ja Varssavi.
"Eestalsed on hakanud enim Baltimaades liikuma ja leedukad on senini olnud tagasihoidlikumad. Samas kaob esmaspäevast Leedus kohustus reisijal katta ühistranspordis nägu ja lõpetatakse piirikontroll Läti piiril ehk võib loota, et ka nende soov reisida taastub," ütles Ritsberg. | Kuigi linnadevaheline bussiühendus taastub, jääb osa liine lõplikult suletuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Go Busi logistikajuht Henri Pokk ütles ERR-ile, et bussifirma on praeguseks liikluse taastanud kõikidel oma suundadel peale Tartu-Räpina liini, mis jääbki suletuks. Pokk lisas, et ka Tallinna-Haapsalu suunal jääb üks väljumine taasavamata.
"Suletuks jäävad reisid jäid juba enne eriolukorda allapoole tasuvuspiiri," ütles Pokk.
Pokk lisas, et firma jälgib pidevalt reisijate liikumisvajadusi ning viimased veel avamata jäänud reisid taastatakse peagi. "Kohati võivad taasavamise käigus muutuda kellaajad, sõltuvalt reisijate sõidunõudlusest ning konkurentsiolukorrast," ütles Pokk.
Pokk lisas, et Go Busi bussidega saab reisida Tallinnast Haapsallu, Hiiumaale, Saaremaale, Pärnusse, Valgasse, Viljandisse ja Rakverre ning Tartust Viljandisse, Pärnusse, Saaremaale, Valgasse, Võrru, Põlvasse, Mustveesse ja Rakverre.
MK Reiside juhatuse liige Margus Korka ütles ERR-ile, et praeguseks on ettevõte taasavanud kõik bussiliinid peale Viljandi-Rakvere liini, mida pole plaanis enam taastada.
"Esialgu avasime kõik liinid, aga kui inimesi ei liigu, siis paneme võibolla midagi veel kinni," ütles Korka ja lisas, et ka kõik väljumised on taastatud eriolukorrale eelnenud sõiduplaani järgi.
MK Reiside bussid sõidavad Rakverest Pärnusse, Tallinnasse, Tapale, Paidesse, Türile ja Haljalasse.
Taisto Liinid lähenemine on konservatiivne
Taisto Liinide esindaja Jan Landrat ütles ERR-ile, et ettevõtte bussiliine hakatakse alates 4. juunist järk-järguliselt avama.
"Uusi täiendavaid reise plaanime hakata avama igal nädalal ja nagu sel nädalal avatava Valga-Tallinna liini puhul tulevadki väga paljudel marsruutidel uued sõiduplaanid uute väljumisaegadega," ütles Landrat.
Esmalt avatakse Landrati sõnul reisid marsruudil Valga-Viljandi-Tallinn ning hiljem Tallinna-Pärnu liinil. Mõlemal liinil on päevas kaks väljumist.
"Kuna meditsiinilisest olukorrast tingitud tulevik on väga prognoosimatu, siis meie lähenemine liinide avamisele saab kindlasti olema konservatiivne ja ettevaatlik, uued liinid peavad toimima ka sügistalvisel hooajal," lisas Landrat.
Landrati sõnul on Taisto Liinidel plaan jaanipäevaks taastada umbes pool kriisiolukorrale eelnenud liinimahust. Lisaks suuremate linnade vaheliste ühendustele sõidavad Taisto Liinide bussid ka näiteks liinidel Antsla-Valga ja Altja-Tallinn.
Lux Express ei opereeri Tallinna-Rakvere liinil
Lux Expressi tegevjuht Janno Ritsberg ütles ERR-ile, et ettevõte on taastanud rohkem kui pool reisimahust, mis toimis enne eriolukorra algust.
"Ainukese ühendusena ei opereeri me enam Tallinna-Rakvere liinil, aga soovime lisada Rakvere peatuse osale Tallinna-Narva väljumistele ja oleme sellekohase soovi ka maanteametile esitanud. Samas näiteks Tallinna ja Pärnu vahel sõidame juba täna 16 korda päevas," ütles Ritsberg.
Ta lisas, et Lux Express jätkas kogu eriolukorra vältel sõitmist kõikides suundades ning uusi väljumisi on ettevõte alates aprilli keskpaigast iganädalaselt lisanud.
"Kuna inimeste liikumisharjumused on vahepealse ajaga muutunud, siis väga täpselt ei oska prognoosida lisanduvaid väljumisi, aga loodame juuni keskpaigaks taastada Tallinna-Tartu liinil täistunni väljumised kella kaheksast hommikul kuni üheksani õhtul," ütles Ritsberg.
Ritsbergi sõnul on ettevõtel plaanis turule tulla ka mobiilirakendusega, mille kaudu saavad reisijad osta endale ka piiramatu reisimismahuga kuupileti.
Lux Expressi bussidega saab sõita Eesti suuremate linnade vahet ning ka Riiga, Vilniusesse, Peterburi, Helsingisse, Minski ja Varssavi.
"Eestalsed on hakanud enim Baltimaades liikuma ja leedukad on senini olnud tagasihoidlikumad. Samas kaob esmaspäevast Leedus kohustus reisijal katta ühistranspordis nägu ja lõpetatakse piirikontroll Läti piiril ehk võib loota, et ka nende soov reisida taastub," ütles Ritsberg.
### Response:
Kuigi linnadevaheline bussiühendus taastub, jääb osa liine lõplikult suletuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruari lõpus tehti 38-aastasele šveitslasele kodumaal parema põlve artroskoopia. Federeril oli plaan muruhooajaks väljakutele naasta, kuid koroonaviiruse tõttu on profitennises vähemalt juuli lõpuni võistluspaus.
Korraldajatel on plaanis pidada juuli keskel kaks näidisturniiri, neist esimene oleks muruväljakul kuuele mehele ja teine kõva kattega väljakul kuuele naisele, vahendab tennis.com.
Meestest on kuuest mängijast kinnitatud neli: austerlane Dominic Thiem (ATP 3.), sakslane Alexander Zverev (ATP 7.), austraallane Nick Kyrgios (ATP 40.) ja noor itaallane Jannik Sinner (ATP 73.).
"Muidugi saadame kutse ka Roger Federerile," kinnitas turniiri peakorraldaja Edwin Weindorfer.
Federer on üks kõigi aegade paremaid murumängijaid, ta on võitnud rekordilised 19 muruturniiri, nende seas kümme Halle turniiri ja kaheksa Wimbledoni. Federeri nimele kuulub ka pikim võiduseeria murul – šveitslane võitis aastatel 2003-2008 murul 65 järjestikust matši. Federer on enda karjääri jooksul murul võitnud 187 ja kaotanud vaid 27 matši, seega on tema võiduprotsent muruväljakuil koguni 87,38.
Berliini näidisturniiril mängitakse kaks setti, kolmanda seti asemel kasutatakse võitja selgitamiseks 10 punkti kiiret lõppmängu. Auhinnaraha on 200 000 eurot.
Naiste seas on kutse juba saanud sakslannad Angelique Kerber (WTA 21.), Julia Görges (WTA 38.) ja Andrea Petkovic (WTA 87.) ning ukrainlanna Elina Svitolina (WTA 5.) ja hollandlanna Kiki Bertens (WTA 7.). Neist Kerber on kolmekordne slämmivõitja. | Veebruaris operatsioonil käinud Federer võib juulis väljakule naasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruari lõpus tehti 38-aastasele šveitslasele kodumaal parema põlve artroskoopia. Federeril oli plaan muruhooajaks väljakutele naasta, kuid koroonaviiruse tõttu on profitennises vähemalt juuli lõpuni võistluspaus.
Korraldajatel on plaanis pidada juuli keskel kaks näidisturniiri, neist esimene oleks muruväljakul kuuele mehele ja teine kõva kattega väljakul kuuele naisele, vahendab tennis.com.
Meestest on kuuest mängijast kinnitatud neli: austerlane Dominic Thiem (ATP 3.), sakslane Alexander Zverev (ATP 7.), austraallane Nick Kyrgios (ATP 40.) ja noor itaallane Jannik Sinner (ATP 73.).
"Muidugi saadame kutse ka Roger Federerile," kinnitas turniiri peakorraldaja Edwin Weindorfer.
Federer on üks kõigi aegade paremaid murumängijaid, ta on võitnud rekordilised 19 muruturniiri, nende seas kümme Halle turniiri ja kaheksa Wimbledoni. Federeri nimele kuulub ka pikim võiduseeria murul – šveitslane võitis aastatel 2003-2008 murul 65 järjestikust matši. Federer on enda karjääri jooksul murul võitnud 187 ja kaotanud vaid 27 matši, seega on tema võiduprotsent muruväljakuil koguni 87,38.
Berliini näidisturniiril mängitakse kaks setti, kolmanda seti asemel kasutatakse võitja selgitamiseks 10 punkti kiiret lõppmängu. Auhinnaraha on 200 000 eurot.
Naiste seas on kutse juba saanud sakslannad Angelique Kerber (WTA 21.), Julia Görges (WTA 38.) ja Andrea Petkovic (WTA 87.) ning ukrainlanna Elina Svitolina (WTA 5.) ja hollandlanna Kiki Bertens (WTA 7.). Neist Kerber on kolmekordne slämmivõitja.
### Response:
Veebruaris operatsioonil käinud Federer võib juulis väljakule naasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elron kuulutas tänavu jaanuaris välja hanke kuue kahesüsteemse elektrirongi ostmiseks, optsiooniga tellida tulevikus veel kümme rongi. "Et seoses eriolukorraga oleks pakkumuste kokkupanemiseks piisav alt aega, siis lükkasime tähtaja 1. septembriks," ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo ERR-ile.
"Esimeses etapis esitasid taotlejad taotluse hankes osalemiseks, taotluste esitamise tähtaeg oli 26. märts ja meile laekus kaks taotlust - Stadlerilt ja Škodalt. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 1. september ja siis selgub, kas mõlemad taotlejad esitavad ka pakkumuse või ei. Rohkem huvilisi hankega vahepeal liituda ei saa," sõnas ta.
Kongo kinnitas, et pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamine ei mõjuta rongide valmimise ega liinilemineku aega, mis on 2024. aasta detsembris.
Hangitavad rongid on kahesüsteemsed elektrirongid, mis sõidavad nii vanas kontaktvõrgu alas kui ka uutel elektrifitseeritud raudteelõikudel.
Algselt plaanis Elron osta hübriidrongid, mis sõidaksid diisliga ja oleksid suutelised sõitma kolmekilovoldises elektri areaalis. Kuna Eesti Raudtee elektrifitseerib 2024. aastaks Aegviidu-Tartu suuna, siis ei ole riigifirmal aga mõtet kallimaid hübriidronge osta, vaid langetati otsus kahesüsteemsete elektrirongide kasuks.
Valitsus otsustas mullu juunis soetada Eestile kuus uut reisirongi ning juulis esitas valitsus plaani Eesti raudteevõrgu elektrifitseerimisest. | Elron lükkas uute rongide hanke tähtaja septembrisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elron kuulutas tänavu jaanuaris välja hanke kuue kahesüsteemse elektrirongi ostmiseks, optsiooniga tellida tulevikus veel kümme rongi. "Et seoses eriolukorraga oleks pakkumuste kokkupanemiseks piisav alt aega, siis lükkasime tähtaja 1. septembriks," ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo ERR-ile.
"Esimeses etapis esitasid taotlejad taotluse hankes osalemiseks, taotluste esitamise tähtaeg oli 26. märts ja meile laekus kaks taotlust - Stadlerilt ja Škodalt. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 1. september ja siis selgub, kas mõlemad taotlejad esitavad ka pakkumuse või ei. Rohkem huvilisi hankega vahepeal liituda ei saa," sõnas ta.
Kongo kinnitas, et pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamine ei mõjuta rongide valmimise ega liinilemineku aega, mis on 2024. aasta detsembris.
Hangitavad rongid on kahesüsteemsed elektrirongid, mis sõidavad nii vanas kontaktvõrgu alas kui ka uutel elektrifitseeritud raudteelõikudel.
Algselt plaanis Elron osta hübriidrongid, mis sõidaksid diisliga ja oleksid suutelised sõitma kolmekilovoldises elektri areaalis. Kuna Eesti Raudtee elektrifitseerib 2024. aastaks Aegviidu-Tartu suuna, siis ei ole riigifirmal aga mõtet kallimaid hübriidronge osta, vaid langetati otsus kahesüsteemsete elektrirongide kasuks.
Valitsus otsustas mullu juunis soetada Eestile kuus uut reisirongi ning juulis esitas valitsus plaani Eesti raudteevõrgu elektrifitseerimisest.
### Response:
Elron lükkas uute rongide hanke tähtaja septembrisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsuse toiduajakirjaniku Jacky Durand'i teisest romaanist "Retseptiraamat" küll retsepte ei leia, ent maitseid on teoses varjul rohkem kui näpuotsatäis.
Durand on omajagu salapärane autor ning teavet tema varasemate tegemiste kohta on prantsuse keelt valdamata keeruline leida. Siis ei jää muud üle, kui pea ees teosesse sukelduda. Ühiskonnas, kus enam kui pooled meist on kasvanud ühe vanemaga, tabab romaan valusalt ja sügavalt. "Retseptiraamatu" peategelase Julieni keeruline suhe emotsionaalselt kauge isaga ning igatsus selgitusteta lahkunud ema järele jõuab lugejani kord haiget saanud lapse, kord eluga rahu teinud täiskasvanu pilgu läbi. Ema käega kirja pandud isa retseptide kogust saab peategelase Püha graal, kust ta loodab kadunud vanemad uuesti leida.
Toidu valmistamine ja nautimine nii lähendab peresuhteid, kui lõhub neid. Prantsuse kultuurile harjumuspäraselt, on toit kõige keskmes – iga tüli ja leppimine, armastus ja kurbus, käivad käsikäes maitsete maailmaga. Toidugurmaanil paneb "Retseptiraamat" suu vesistama ning algajal kokandushuvilisel näpud uute retseptide proovimise innust kibelema. Ent maitsvat toitu ei saa olla elukogemuse ja tunnetuseta, sest "hea toit koosneb mälestustest" (lk 159).
Romaani keskmes on kokku, lahku ja üles kasvamine. Jacky Durand näitab imeliselt, milline on maailm ja vanemate suhted lapse perspektiivist. Mälestuste kirjeldused ei ole täiskasvanulikult loogilised, vaid keskenduvad aistingutele, mis võivad sündmuste käigu jaoks olla ebaolulised, aga on lapsele määravad. Tähtsal kohal on lõhnad, maitsed, igapäevased kaadrid isast ajalehte lugemas ja ema salli värv päeval, mil ta lahkus. Eks lapsepõlve mälupildid koosnevadki fragmentidest.
Isa ja poja suhet kujundavad ebakindlus, vaikimine ja soov anda lapsele paremad võimalused, kui endal olid. Nii on teos ajatu ümberjutustust sellest, kuidas oskamatus tundeid väljendada viib südamevalu ja kibestumiseni. Laps tunneb, et vanem ei hooli ning loodab kasvõi vihapurskeid, sest tunneb, et siis tehakse temast vähemalt välja. Õigesti armastama ja ennast väljendama õpib Julien isa asemel pererestorani töötajatelt ja lähituttavatelt ning isiklikest eksimustest. Nõuanne "Rääkige omavahel, kurat võtaks," (lk 148) kulub ära nii teose peategelastele kui paljudele lugejatele.
Ajaloolist ja kultuurilist sügavust lisavad teosele Alžeeria sõja kogemused ning kaugemalt pärit tegelased. Näiteks on Julienile oluliseks mõjutajaks venelannast peretuttav Maria, kes vastandub oma maalähedusega teose tüüpilisele prantsuse naise kuvandile. Maria lõhnab parfüümi asemel kannikeste järele, on lähedases kontaktis loodusega, armastab soojalt, on hooliv ning kallistab palju. Samuti õpetab Vahemere teiselt rannikult pärit Amar peategelasele, kuidas erinevaid rahvuskööke põimida ning toidu läbi maailma avastada. Amari kaudu saavad Julien ja lugeja näha ka seda, mis tähendab olla alatine Teine – võõras nii sünni- kui valitud kodumaal.
Ehk üks huvitavamaid kultuurilisi ristumiskohti on aga isa Henrilt õpitud mõiste mektoub, mis pärineb islami usust. Lihtsaimal kujul tähendab mektoub ettemääratust, ent islami teoloogid ja filosoofid on mõiste üle aastasadu vaielnud. Usundi kohaselt on kogu inimese elu juba emaüsas ette määratud, ent siiski on inimesel teatav vaba voli ja võimalus valikute kaudu saada heaks või halvaks inimeseks. Loomulikult on nii keeruline mõiste teosesse kantud veidi lihtsustatud kujul, ent ilmestab suurepäraselt soovi elu ootamatusi endale veidigi arusaadavamaks muuta.
"Retseptiraamatu" valusaim motiiv on paratamatu hetk, mil lapsest saab vanema hooldaja. Järeltulija eest hoolitsedes näevad vanemad last kasvamas, õppimas, arenemas. Kui laps võtab hooldaja teatepulga üle, saab tema näha kalli vanema hääbumist. Üha harvemaks jäävad selguseviivud ja aina vähem on alles seda inimest, keda armastad. Nii elab ka Henri edasi Julieni mälestustes ning just nendest hea toit koosnebki.
Jacky Durand on valanud "Retseptiraamatusse" rohkelt kibemagusaid tundeid ning värvikaid kirjeldusi Prantsusmaa elust ja toidukultuurist. Tulemuseks omalaadne kujunemisromaan, mis paneb südame äratundmisest kipitama ja ajab sagedamini kui tunnistada tahaksin suu vett jooksma. "Toit, see on lahkus," (lk 66) õpetab Henri, ning teose kaant sulgedes, ei jää muud üle kui nõustuda. | Arvustus. Kibemagus lugu lapse ja vanema suhetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsuse toiduajakirjaniku Jacky Durand'i teisest romaanist "Retseptiraamat" küll retsepte ei leia, ent maitseid on teoses varjul rohkem kui näpuotsatäis.
Durand on omajagu salapärane autor ning teavet tema varasemate tegemiste kohta on prantsuse keelt valdamata keeruline leida. Siis ei jää muud üle, kui pea ees teosesse sukelduda. Ühiskonnas, kus enam kui pooled meist on kasvanud ühe vanemaga, tabab romaan valusalt ja sügavalt. "Retseptiraamatu" peategelase Julieni keeruline suhe emotsionaalselt kauge isaga ning igatsus selgitusteta lahkunud ema järele jõuab lugejani kord haiget saanud lapse, kord eluga rahu teinud täiskasvanu pilgu läbi. Ema käega kirja pandud isa retseptide kogust saab peategelase Püha graal, kust ta loodab kadunud vanemad uuesti leida.
Toidu valmistamine ja nautimine nii lähendab peresuhteid, kui lõhub neid. Prantsuse kultuurile harjumuspäraselt, on toit kõige keskmes – iga tüli ja leppimine, armastus ja kurbus, käivad käsikäes maitsete maailmaga. Toidugurmaanil paneb "Retseptiraamat" suu vesistama ning algajal kokandushuvilisel näpud uute retseptide proovimise innust kibelema. Ent maitsvat toitu ei saa olla elukogemuse ja tunnetuseta, sest "hea toit koosneb mälestustest" (lk 159).
Romaani keskmes on kokku, lahku ja üles kasvamine. Jacky Durand näitab imeliselt, milline on maailm ja vanemate suhted lapse perspektiivist. Mälestuste kirjeldused ei ole täiskasvanulikult loogilised, vaid keskenduvad aistingutele, mis võivad sündmuste käigu jaoks olla ebaolulised, aga on lapsele määravad. Tähtsal kohal on lõhnad, maitsed, igapäevased kaadrid isast ajalehte lugemas ja ema salli värv päeval, mil ta lahkus. Eks lapsepõlve mälupildid koosnevadki fragmentidest.
Isa ja poja suhet kujundavad ebakindlus, vaikimine ja soov anda lapsele paremad võimalused, kui endal olid. Nii on teos ajatu ümberjutustust sellest, kuidas oskamatus tundeid väljendada viib südamevalu ja kibestumiseni. Laps tunneb, et vanem ei hooli ning loodab kasvõi vihapurskeid, sest tunneb, et siis tehakse temast vähemalt välja. Õigesti armastama ja ennast väljendama õpib Julien isa asemel pererestorani töötajatelt ja lähituttavatelt ning isiklikest eksimustest. Nõuanne "Rääkige omavahel, kurat võtaks," (lk 148) kulub ära nii teose peategelastele kui paljudele lugejatele.
Ajaloolist ja kultuurilist sügavust lisavad teosele Alžeeria sõja kogemused ning kaugemalt pärit tegelased. Näiteks on Julienile oluliseks mõjutajaks venelannast peretuttav Maria, kes vastandub oma maalähedusega teose tüüpilisele prantsuse naise kuvandile. Maria lõhnab parfüümi asemel kannikeste järele, on lähedases kontaktis loodusega, armastab soojalt, on hooliv ning kallistab palju. Samuti õpetab Vahemere teiselt rannikult pärit Amar peategelasele, kuidas erinevaid rahvuskööke põimida ning toidu läbi maailma avastada. Amari kaudu saavad Julien ja lugeja näha ka seda, mis tähendab olla alatine Teine – võõras nii sünni- kui valitud kodumaal.
Ehk üks huvitavamaid kultuurilisi ristumiskohti on aga isa Henrilt õpitud mõiste mektoub, mis pärineb islami usust. Lihtsaimal kujul tähendab mektoub ettemääratust, ent islami teoloogid ja filosoofid on mõiste üle aastasadu vaielnud. Usundi kohaselt on kogu inimese elu juba emaüsas ette määratud, ent siiski on inimesel teatav vaba voli ja võimalus valikute kaudu saada heaks või halvaks inimeseks. Loomulikult on nii keeruline mõiste teosesse kantud veidi lihtsustatud kujul, ent ilmestab suurepäraselt soovi elu ootamatusi endale veidigi arusaadavamaks muuta.
"Retseptiraamatu" valusaim motiiv on paratamatu hetk, mil lapsest saab vanema hooldaja. Järeltulija eest hoolitsedes näevad vanemad last kasvamas, õppimas, arenemas. Kui laps võtab hooldaja teatepulga üle, saab tema näha kalli vanema hääbumist. Üha harvemaks jäävad selguseviivud ja aina vähem on alles seda inimest, keda armastad. Nii elab ka Henri edasi Julieni mälestustes ning just nendest hea toit koosnebki.
Jacky Durand on valanud "Retseptiraamatusse" rohkelt kibemagusaid tundeid ning värvikaid kirjeldusi Prantsusmaa elust ja toidukultuurist. Tulemuseks omalaadne kujunemisromaan, mis paneb südame äratundmisest kipitama ja ajab sagedamini kui tunnistada tahaksin suu vett jooksma. "Toit, see on lahkus," (lk 66) õpetab Henri, ning teose kaant sulgedes, ei jää muud üle kui nõustuda.
### Response:
Arvustus. Kibemagus lugu lapse ja vanema suhetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlused toimuvad Haven Kakumäe Teras Beach rannavolle väljakutel ja koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu pealtvaatajateta.
Naiste turniiril osaleb viis Eesti meistriliiga klubide võistkonda ehk Tartu Ülikool/Bigbank, TalTech/Tradehouse, Tallinna Ülikool, Famila/Võru VK ja Audentes SG/Noortekoondis.
Meeste turniiril mängib samuti viis meistriliiga klubide võistkonda: Tartu Bigbank, Saaremaa Võrkpalliklubi, Pärnu Võrkpalliklubi, TalTech ning Tallinna Selver, neile pakub konkurentsi Eesti rahvuskoondise põhjal moodustatud võistkond. Hetkeseisuga kuuluvad koondise võistkonda Robert Täht, Oliver Venno, Kristo Kollo, Markkus Keel ja Ardo Kreek.
Võistluse formaat:
Mängitakse rannavõrkpalli väljakul 4 vs 4, saalivõrkpalli reeglitega.
Võistkonna suuruseks on kuni kuus mängijat (korraga väljakul vähemalt neli) ja treener.
Mängud toimuvad kahe geimivõiduni, kõik geimid mängitakse 15 punktini (kahepunktilise vahega).
Naiste turniiri võitja selgub üheringilisel turniiril ehk kõik võistkonnad mängivad omavahel korra läbi.
Meeste turniiril moodustatakse kaks kolmeliikmelist alagruppi, alagruppide võitjad pääsevad otse poolfinaali. Alagruppides 2. ja 3. kohale jäänud meeskonnad mängivad omavahel veerandfinaalides, mille võitjad pääsevad samuti poolfinaali. 5.-6. koha mängu ei toimu. | Eestis selgitatakse esimest korda 4 vs 4 rannavõrkpalli meister | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlused toimuvad Haven Kakumäe Teras Beach rannavolle väljakutel ja koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu pealtvaatajateta.
Naiste turniiril osaleb viis Eesti meistriliiga klubide võistkonda ehk Tartu Ülikool/Bigbank, TalTech/Tradehouse, Tallinna Ülikool, Famila/Võru VK ja Audentes SG/Noortekoondis.
Meeste turniiril mängib samuti viis meistriliiga klubide võistkonda: Tartu Bigbank, Saaremaa Võrkpalliklubi, Pärnu Võrkpalliklubi, TalTech ning Tallinna Selver, neile pakub konkurentsi Eesti rahvuskoondise põhjal moodustatud võistkond. Hetkeseisuga kuuluvad koondise võistkonda Robert Täht, Oliver Venno, Kristo Kollo, Markkus Keel ja Ardo Kreek.
Võistluse formaat:
Mängitakse rannavõrkpalli väljakul 4 vs 4, saalivõrkpalli reeglitega.
Võistkonna suuruseks on kuni kuus mängijat (korraga väljakul vähemalt neli) ja treener.
Mängud toimuvad kahe geimivõiduni, kõik geimid mängitakse 15 punktini (kahepunktilise vahega).
Naiste turniiri võitja selgub üheringilisel turniiril ehk kõik võistkonnad mängivad omavahel korra läbi.
Meeste turniiril moodustatakse kaks kolmeliikmelist alagruppi, alagruppide võitjad pääsevad otse poolfinaali. Alagruppides 2. ja 3. kohale jäänud meeskonnad mängivad omavahel veerandfinaalides, mille võitjad pääsevad samuti poolfinaali. 5.-6. koha mängu ei toimu.
### Response:
Eestis selgitatakse esimest korda 4 vs 4 rannavõrkpalli meister |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eriolukord surus igas vanuses inimesed mitmeks kuuks koduseinte vahele. Mõistmaks, millise jälje võis jätta eriolukord laste ja noorte psüühikale, tegid Bathi Ülikooli teadlased ülevaateuuringu. Nad töötasid läbi 60 varasemat uurimust, kus käsitleti 4–21-aastaste noorte isolatsiooni, üksinduse ja vaimse tervise vahelisi seoseid.
Ülevaateuuringust selgus, et üksildasel noorel võib tekkida tulevikus depressioon kolm korda tõenäolisemalt, kui tema seltsival eakaaslasel. Samuti selgus, et üksi veedetud kuud võivad mõjutada noore inimese vaimset tervist veel vähemalt üheksa aastat peale isolatsiooni lõppu. Tulevikus võivad need noored vajada senisest enam kliinilise psühholoogi abi.
Lisaks leidsid teadlased seose üksinduse ajalise kestuse ja halva mõju vahel. Laste vaimsele tervisele mõjus halvasti pikaleveniv üksindus. Üksinduse intensiivsusel nii suurt mõju ei olnud. Bathi Ülikooli psühholoogia osakonna kliinilise psühholoogi Maria Loadese sõnul tähendab see, et lapsed tuleks eriolukorrast välja tuua võimalikult kiiresti.
Teadlased saatsid Suurbritannia haridusministrile Gavin Williamsonile avaliku pöördumise samal päeval, kui riigis avati uuesti koolid. Pöördumises juhtisid teadlased ministri tähelepanu kolmele asjaolule. Esiteks tuleks piirangute lõdvendamisel jätta lastele piisavalt aega omavahel mängimiseks, olgu siis koolis või kodus. Teiseks peaks koole varustama ressursside ja juhistega, kuidas lastele üleminekuajal emotsionaalset tuge pakkuda ning õpet mängulisemaks muuta. Kolmandaks tuleks mängimise kasulikku emotsionaalset mõju avalikkuses rohkem esile tuua.
Ülevaateuuring ilmus ajakirjas Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry. | Üksiveedetud aeg võib jätta laste vaimsele tervisele jälje aastateks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eriolukord surus igas vanuses inimesed mitmeks kuuks koduseinte vahele. Mõistmaks, millise jälje võis jätta eriolukord laste ja noorte psüühikale, tegid Bathi Ülikooli teadlased ülevaateuuringu. Nad töötasid läbi 60 varasemat uurimust, kus käsitleti 4–21-aastaste noorte isolatsiooni, üksinduse ja vaimse tervise vahelisi seoseid.
Ülevaateuuringust selgus, et üksildasel noorel võib tekkida tulevikus depressioon kolm korda tõenäolisemalt, kui tema seltsival eakaaslasel. Samuti selgus, et üksi veedetud kuud võivad mõjutada noore inimese vaimset tervist veel vähemalt üheksa aastat peale isolatsiooni lõppu. Tulevikus võivad need noored vajada senisest enam kliinilise psühholoogi abi.
Lisaks leidsid teadlased seose üksinduse ajalise kestuse ja halva mõju vahel. Laste vaimsele tervisele mõjus halvasti pikaleveniv üksindus. Üksinduse intensiivsusel nii suurt mõju ei olnud. Bathi Ülikooli psühholoogia osakonna kliinilise psühholoogi Maria Loadese sõnul tähendab see, et lapsed tuleks eriolukorrast välja tuua võimalikult kiiresti.
Teadlased saatsid Suurbritannia haridusministrile Gavin Williamsonile avaliku pöördumise samal päeval, kui riigis avati uuesti koolid. Pöördumises juhtisid teadlased ministri tähelepanu kolmele asjaolule. Esiteks tuleks piirangute lõdvendamisel jätta lastele piisavalt aega omavahel mängimiseks, olgu siis koolis või kodus. Teiseks peaks koole varustama ressursside ja juhistega, kuidas lastele üleminekuajal emotsionaalset tuge pakkuda ning õpet mängulisemaks muuta. Kolmandaks tuleks mängimise kasulikku emotsionaalset mõju avalikkuses rohkem esile tuua.
Ülevaateuuring ilmus ajakirjas Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry.
### Response:
Üksiveedetud aeg võib jätta laste vaimsele tervisele jälje aastateks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinn International Horse Show hõlmab endas maailmakarika etappe takistussõidus ja koolisõidus ning on läbi aastate olnud populaarne nii kohaliku kui ka lähiriikide publiku seas.
Otsus ei tulnud korraldajatele kergelt, sest sündmus on vajalik nii meie sportlastele, kui ka väga oodatud kõikide Eesti ratsaspordi fännide seas. Kahjuks on aga COVID-19-st tingitud eriolukord mõjutanud ürituse toetajate majanduslikku olukorda, mis ei võimalda neil samas mahus ratsaspordi suursündmusesse panustada, teatasid korraldajad pressiteate vahendusel.
Lisaks leidsid korraldajad, et kuna uus viirus ei ole nii Eestis kui meie lähiriikides täielikult kadunud, on parem vältida riske, mis tekivad siseruumides peetaval võistlusel tuhandetele pealtvaatajatele.
"Pidasime mõistlikuks sellel sügisel toimuv horse show ära jätta. Nii meie kui ka osalejate ja pealtvaatajate jaoks on riskid liiga suured. Tahame pakkuda turvalist keskkonda ja kvaliteetset võistlust nii sportlastele kui publikule, kuid praeguses olukorras mõistsime, et me seda ei suuda. Loodame, et nii sportlased kui fännid mõistavad meie otsust," sõnas Tallinna Horse Show võistluse direktor Riina Pill. "Praegu keskendume juba 2021. aasta sündmusele. Loodetavasti on olukord selleks ajaks stabiliseerunud ja saame korraldada suurejoonelise ratsavõistluse, nagu planeeritud."
Kõik 2020. aasta horse show 'le ostetud piletid kehtivad automaatselt 2021. aastal toimuval Tallinn International Horse Show'l. Tallinn International Horse Show toimub jälle 1.-3. oktoobrini 2021. | Tänavune Tallinn International Horse Show jääb ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinn International Horse Show hõlmab endas maailmakarika etappe takistussõidus ja koolisõidus ning on läbi aastate olnud populaarne nii kohaliku kui ka lähiriikide publiku seas.
Otsus ei tulnud korraldajatele kergelt, sest sündmus on vajalik nii meie sportlastele, kui ka väga oodatud kõikide Eesti ratsaspordi fännide seas. Kahjuks on aga COVID-19-st tingitud eriolukord mõjutanud ürituse toetajate majanduslikku olukorda, mis ei võimalda neil samas mahus ratsaspordi suursündmusesse panustada, teatasid korraldajad pressiteate vahendusel.
Lisaks leidsid korraldajad, et kuna uus viirus ei ole nii Eestis kui meie lähiriikides täielikult kadunud, on parem vältida riske, mis tekivad siseruumides peetaval võistlusel tuhandetele pealtvaatajatele.
"Pidasime mõistlikuks sellel sügisel toimuv horse show ära jätta. Nii meie kui ka osalejate ja pealtvaatajate jaoks on riskid liiga suured. Tahame pakkuda turvalist keskkonda ja kvaliteetset võistlust nii sportlastele kui publikule, kuid praeguses olukorras mõistsime, et me seda ei suuda. Loodame, et nii sportlased kui fännid mõistavad meie otsust," sõnas Tallinna Horse Show võistluse direktor Riina Pill. "Praegu keskendume juba 2021. aasta sündmusele. Loodetavasti on olukord selleks ajaks stabiliseerunud ja saame korraldada suurejoonelise ratsavõistluse, nagu planeeritud."
Kõik 2020. aasta horse show 'le ostetud piletid kehtivad automaatselt 2021. aastal toimuval Tallinn International Horse Show'l. Tallinn International Horse Show toimub jälle 1.-3. oktoobrini 2021.
### Response:
Tänavune Tallinn International Horse Show jääb ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olgugi, et Magistrali keskuses oli tegemist hea asukohaga ja ühistranspordiga mugavalt ligipääsetava postkontoriga, viib Omniva selle üle Mustika keskusesse ehk ühendab kaks postkontorit.
Mustamäe linnaosavanem Lauri Laats ütles, et linnaosa valitsus sai asjast teada alles siis, kui Omniva ja Magistrali keskus olid omavahelise lepingu lõpetanud. Omniva sõnul mitme asja kokkulangemisel. Umbes samal ajal andis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem Eesti Postile ehk Omniva kaubamärgi omanikule korralduse peatamaks postiasutuste sulgemised, sealhulgas juba algatatud sulgemised. Lauri Laats ütles, et üks postkontor terve linnaosa peale on vähe.
"Me oleme vahepeal saanud ka Eesti Posti juhtkonnaga kokku ja saanud tagasisidet ministrilt. Mõlemad on seisukohal, et Mustamäele peaks jääma kaks postkontorit," ütles Laats.
"Ja võib-olla ma selgitan, mispärast kaks. Meil elab palju inimesi, üle 65 000. Magistrali postkontor teenindas kohalikke inimesi, aga see teine, mis asub Mustika keskuses, on nn. transiitkontor. Ta asub Tammsaare teel. Loomulikult nii Õismäe kui Lasnamäe inimesed, kes liiguvad tööasjus edasi-tagasi, külastavad ka Mustika keskust."
Mustika keskusesse saab aga peamiselt autoga, sest ühistranpsordipeatused on kaugel ja keskusesse pääsemiseks tuleb ületada tiheda liiklusega tänavad. Kuna Omniva ei suutnud Magistrali keskuses kontorit taastada, otsitakse uusi võimalusi. Variante on kaalumisel mitu, mistõttu Ominiva praegu kommentaari anda ei soovi. Küll ütles Lauri Laats, et üks mõte on vana Kännu Kuke kompleks.
"Ma tean, et Eesti Posti esindajad on seal haldajaga juba ka kokku saanud ja loomulikult vaatavad nad ka teisi kohti," sõnas Laats.
Paraku pole pakutavad ruumid kõige paremas korras ja nõuavad suuremat remonti, tõdes linnaosavanem. Tema sõnul muid alternatiive praegu ei paista.
"Lõpplahendust veel ei ole. See, et selline asi üldse juhtus, tekitab väga palju küsimärke. Miks üldse kaaluti selle kontori kinnipanekut ja miks Mustamäe linnaosavalitsus sai asjast teada alles siis, kui leping oli üles öeldud." | Mustamäe elanikke teenindab vaid üks postkontor | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olgugi, et Magistrali keskuses oli tegemist hea asukohaga ja ühistranspordiga mugavalt ligipääsetava postkontoriga, viib Omniva selle üle Mustika keskusesse ehk ühendab kaks postkontorit.
Mustamäe linnaosavanem Lauri Laats ütles, et linnaosa valitsus sai asjast teada alles siis, kui Omniva ja Magistrali keskus olid omavahelise lepingu lõpetanud. Omniva sõnul mitme asja kokkulangemisel. Umbes samal ajal andis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem Eesti Postile ehk Omniva kaubamärgi omanikule korralduse peatamaks postiasutuste sulgemised, sealhulgas juba algatatud sulgemised. Lauri Laats ütles, et üks postkontor terve linnaosa peale on vähe.
"Me oleme vahepeal saanud ka Eesti Posti juhtkonnaga kokku ja saanud tagasisidet ministrilt. Mõlemad on seisukohal, et Mustamäele peaks jääma kaks postkontorit," ütles Laats.
"Ja võib-olla ma selgitan, mispärast kaks. Meil elab palju inimesi, üle 65 000. Magistrali postkontor teenindas kohalikke inimesi, aga see teine, mis asub Mustika keskuses, on nn. transiitkontor. Ta asub Tammsaare teel. Loomulikult nii Õismäe kui Lasnamäe inimesed, kes liiguvad tööasjus edasi-tagasi, külastavad ka Mustika keskust."
Mustika keskusesse saab aga peamiselt autoga, sest ühistranpsordipeatused on kaugel ja keskusesse pääsemiseks tuleb ületada tiheda liiklusega tänavad. Kuna Omniva ei suutnud Magistrali keskuses kontorit taastada, otsitakse uusi võimalusi. Variante on kaalumisel mitu, mistõttu Ominiva praegu kommentaari anda ei soovi. Küll ütles Lauri Laats, et üks mõte on vana Kännu Kuke kompleks.
"Ma tean, et Eesti Posti esindajad on seal haldajaga juba ka kokku saanud ja loomulikult vaatavad nad ka teisi kohti," sõnas Laats.
Paraku pole pakutavad ruumid kõige paremas korras ja nõuavad suuremat remonti, tõdes linnaosavanem. Tema sõnul muid alternatiive praegu ei paista.
"Lõpplahendust veel ei ole. See, et selline asi üldse juhtus, tekitab väga palju küsimärke. Miks üldse kaaluti selle kontori kinnipanekut ja miks Mustamäe linnaosavalitsus sai asjast teada alles siis, kui leping oli üles öeldud."
### Response:
Mustamäe elanikke teenindab vaid üks postkontor |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsil tuleb jutuks, kuidas Eestil eesistujana läks, millised olid suuremad õppetunnid ja kui palju on diplomaatia koroonakriisi ajal muutunud.
Uuesti on Eesti eesistuja 2021. aasta suvel. | Otse kell 15: Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise kokkuvõte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsil tuleb jutuks, kuidas Eestil eesistujana läks, millised olid suuremad õppetunnid ja kui palju on diplomaatia koroonakriisi ajal muutunud.
Uuesti on Eesti eesistuja 2021. aasta suvel.
### Response:
Otse kell 15: Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise kokkuvõte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1982. aastal avas Amy Kurland ühes Nashville'i ostukeskuses keemilise puhastuse kõrval kohviku Bluebird. Pealtnäha mitte midagi ütlev pisike kohvik on nüüdseks mahutanud kõige tuntumaid kantrimuusikuid. Kuid Bluebird ei ole esinemiskoht nagu Apollo Teater, vaid on suunatud just laulukirjutajatele ja nende loomingule. Inimesed, kes tulevad sinna muusikat kuulama, võivad saada üllatuse osaliseks, kui esitaja võtab ette legendaarse loo, teadmata, et see on tegelikult kellegi teise poolt kirjutatud. Sellel põhjusel on Bluebirdist saanud laulukirjutajate Meka. Kuulates lugu selliselt nagu ta originaalselt kirjutatud oli, on kogemus omamoodi. "Bluebird" on dokumentaalfilm just sellest legendaarsest kohvikust ning selle kujunemisest.
Hubane ja isiklik on kaks omadussõna, mis iseloomustavad Bluebird'i kõige paremini. See on koht, kus sa tunned viski õlis frituuritud friikartulite lõhna. Muusikud mängivad laval, kuid vahel sätivad ennast istuma laudade vahele, et õlgu hõõruda külastajate ning teenindajatega. Seal ei ole skandaalset staaritsemist ega laval trikitamist. Seal on kontakt ja ehedus läbi kantrimuusika.
Selles filmis rännatakse ajas tagasi ja kuuldakse lugusid, mis on selles pisikeses lagunevas kohvikus sündinud. "Olles seal toas...mängides seal toas...võib muuta su elu", ütleb Faith Hill, kes on üks paljudest tuntud kantristaaridest, kes oma debüüdi Bluebird'is tegi. Filmis astuvad üles veel Kenny Rogers, Garth Brooks jpt.
Filmi saab vaadata Jupiteri lehel ning treilerit saab näha siit: | Jupiter soovitab: dokumentaalfilm "Bluebird" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1982. aastal avas Amy Kurland ühes Nashville'i ostukeskuses keemilise puhastuse kõrval kohviku Bluebird. Pealtnäha mitte midagi ütlev pisike kohvik on nüüdseks mahutanud kõige tuntumaid kantrimuusikuid. Kuid Bluebird ei ole esinemiskoht nagu Apollo Teater, vaid on suunatud just laulukirjutajatele ja nende loomingule. Inimesed, kes tulevad sinna muusikat kuulama, võivad saada üllatuse osaliseks, kui esitaja võtab ette legendaarse loo, teadmata, et see on tegelikult kellegi teise poolt kirjutatud. Sellel põhjusel on Bluebirdist saanud laulukirjutajate Meka. Kuulates lugu selliselt nagu ta originaalselt kirjutatud oli, on kogemus omamoodi. "Bluebird" on dokumentaalfilm just sellest legendaarsest kohvikust ning selle kujunemisest.
Hubane ja isiklik on kaks omadussõna, mis iseloomustavad Bluebird'i kõige paremini. See on koht, kus sa tunned viski õlis frituuritud friikartulite lõhna. Muusikud mängivad laval, kuid vahel sätivad ennast istuma laudade vahele, et õlgu hõõruda külastajate ning teenindajatega. Seal ei ole skandaalset staaritsemist ega laval trikitamist. Seal on kontakt ja ehedus läbi kantrimuusika.
Selles filmis rännatakse ajas tagasi ja kuuldakse lugusid, mis on selles pisikeses lagunevas kohvikus sündinud. "Olles seal toas...mängides seal toas...võib muuta su elu", ütleb Faith Hill, kes on üks paljudest tuntud kantristaaridest, kes oma debüüdi Bluebird'is tegi. Filmis astuvad üles veel Kenny Rogers, Garth Brooks jpt.
Filmi saab vaadata Jupiteri lehel ning treilerit saab näha siit:
### Response:
Jupiter soovitab: dokumentaalfilm "Bluebird" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldajad kinnitasid, et esialgsete andmete kohaselt pääseb kontserdile 1000 inimest. "Kui piirangud leevenevad, saavad nad ka piletite arvu tõsta," sõnasid nad ja lisasid, et ansambli Trad.Attack! kontsert saab olema eriline, kuna toimub nende värske albumi esmaesitlus.
Alates 10. juunist kuni 10. augustini ostab Kuressaare merepäevad tagasi ka festivalipasse. Järgmised Kuressaare merepäevad toimuvad 29. juulist kuni 31. juulini 2021. | Kuressaare merepäevad asendatakse kontsertõhtuga, peaesineja on Trad.Attack! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldajad kinnitasid, et esialgsete andmete kohaselt pääseb kontserdile 1000 inimest. "Kui piirangud leevenevad, saavad nad ka piletite arvu tõsta," sõnasid nad ja lisasid, et ansambli Trad.Attack! kontsert saab olema eriline, kuna toimub nende värske albumi esmaesitlus.
Alates 10. juunist kuni 10. augustini ostab Kuressaare merepäevad tagasi ka festivalipasse. Järgmised Kuressaare merepäevad toimuvad 29. juulist kuni 31. juulini 2021.
### Response:
Kuressaare merepäevad asendatakse kontsertõhtuga, peaesineja on Trad.Attack! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Asjatundjate sõnul ei too uus liiklusseadus kaasa ülisuuri muutusi, aga liiklus muutub paindlikumaks ja rohkem rõhutakse tervele talupojamõistusele. Muudatusi on siiski palju.
Näiteks muutub Soomes kohustuslikuks jalakäijale ülekäigurajal teed anda. Kui veel 30 aastat tagasi oli Soomes üldiselt kombeks jalakäijad viisakalt üle sõidutee lasta, siis nüüd peatub auto paremal juhul ainult siis, kui jalakäija hulljulgelt teele astub. Autojuhtidele on korduvalt eeskujuks toodud Eestit, kus enamasti siiski jalakäija kenasti üle tee lastakse. Nüüd näeb Soome uus liiklusseadus ette, et ülekäigurajale lähenedes tuleb hoog maha võtta, eriti siis, kui teine sõiduk või miski muu nähtavust takistab.
Uus liiklusseadus on üldse üles ehitatud ohtude ja õnnetuste ennetamisele. Ei piisa sellest, et ise korralikult käitud, vaid kohustuslik on liigelda nii, et suudad õnnetuse ära hoida ka juhul kui teine liikleja eksib.
Uus on seaduses see, et väiksemate rikkumiste korral määratakse nii jalakäijale, jalgratturile kui mootorsõidukiga liikujale trahvi asemel niinimetatud liikluseksimuse makse. Selle suurus on vastavalt rikkumisele 20-200 eurot, jalakäijatele väiksem, autojuhtidele suurem. Näiteks määratakse see autojuhiloa koju ununemise või jalgratturil teeandmiskohustuse täitmata jätmise eest.
Endiselt on keelatud liikuvas sõidukis telefoni käes hoida, aga alates 1. juunist võib telefoniga toimetada näiteks valgusfoori all seistes.
1. juunist muutub ka parkimiskella kasutamine. Kui varem tunnustati Soomes vaid sinist plastist parkimiskella, siis nüüd võib parkimisaja alguse kasvõi pastakaga paberitükile kirjutada, peaasi, et see on nähtaval kohal ja arusaadav.
Kihutamisega on nii, et kui kolm korda aastas politseile kiiruse ületamisega vahele jääd, võetakse juhiluba teatud ajaks ära. Alla kaheaastase staažiga juhtidel juba kahe rikkumise korral. See punkt läks tegelikult leebemaks: kui enne võis loast ilma jääda, ületades kiirust 7 km/h, siis nüüd on see kuni 60 km/h kiirusepiirangu alal 10 ja suuremate piirkiiruste puhul 15 km/h.
Uus seadus keelab ka häiriva sõidustiili: trahvi võib saada öisel parkimisplatsil kumme vilistades, liiga valjusti muusikat kuulates või ka näiteks ajaviiteks elamurajoonis ringi tiirutades. Kui politseinik näeb autot kolm korda mööda sõitmas, peab ta selle tõenäoliselt kinni ja uurib, milles asi.
Uue liiklusseadusega muutuvad ka liiklusmärgid. Kui varem oli ülekäiguraja märgil reipal sammul kõndiv mees, siis nüüd peab seal olema sooneutraalne kriipsujuku. Näiteks Vaasa liiklusohutuse juht Heli Lintamo märkis, et liiklusmärkide väljavahetamine läheb linnale maksma sadu tuhandeid eurosid ja selle raha eest oleks võinud midagi muud liiklusohutuse heaks ära teha. Lisaks leiavad kriitikud, et kui enne oli ülekäigurajal reipalt kõndiv inimene, siis nüüd on teeületaja samm tönts.
Turu ülikoolihaigla arst Jan Sundell kommenteeris ajalehele Helsingin Sanomat, et uus märk iseloomustab hästi ka seda, et soomlased ei ole enam kuigi heas vormis. Tema sõnul peaks inimene suutma läbida viiemeetrise vahemaa vähem kui nelja sekundiga. Kui see ei õnnestu, ja kõnnid nagu uuel märgil olev kriipsujuku, siis ei jõua tõenäoliselt rohelise tulega sõiduteed ületada. | Soome uus liiklusseadus toob teedele sooneutraalsed liiklusmärgid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Asjatundjate sõnul ei too uus liiklusseadus kaasa ülisuuri muutusi, aga liiklus muutub paindlikumaks ja rohkem rõhutakse tervele talupojamõistusele. Muudatusi on siiski palju.
Näiteks muutub Soomes kohustuslikuks jalakäijale ülekäigurajal teed anda. Kui veel 30 aastat tagasi oli Soomes üldiselt kombeks jalakäijad viisakalt üle sõidutee lasta, siis nüüd peatub auto paremal juhul ainult siis, kui jalakäija hulljulgelt teele astub. Autojuhtidele on korduvalt eeskujuks toodud Eestit, kus enamasti siiski jalakäija kenasti üle tee lastakse. Nüüd näeb Soome uus liiklusseadus ette, et ülekäigurajale lähenedes tuleb hoog maha võtta, eriti siis, kui teine sõiduk või miski muu nähtavust takistab.
Uus liiklusseadus on üldse üles ehitatud ohtude ja õnnetuste ennetamisele. Ei piisa sellest, et ise korralikult käitud, vaid kohustuslik on liigelda nii, et suudad õnnetuse ära hoida ka juhul kui teine liikleja eksib.
Uus on seaduses see, et väiksemate rikkumiste korral määratakse nii jalakäijale, jalgratturile kui mootorsõidukiga liikujale trahvi asemel niinimetatud liikluseksimuse makse. Selle suurus on vastavalt rikkumisele 20-200 eurot, jalakäijatele väiksem, autojuhtidele suurem. Näiteks määratakse see autojuhiloa koju ununemise või jalgratturil teeandmiskohustuse täitmata jätmise eest.
Endiselt on keelatud liikuvas sõidukis telefoni käes hoida, aga alates 1. juunist võib telefoniga toimetada näiteks valgusfoori all seistes.
1. juunist muutub ka parkimiskella kasutamine. Kui varem tunnustati Soomes vaid sinist plastist parkimiskella, siis nüüd võib parkimisaja alguse kasvõi pastakaga paberitükile kirjutada, peaasi, et see on nähtaval kohal ja arusaadav.
Kihutamisega on nii, et kui kolm korda aastas politseile kiiruse ületamisega vahele jääd, võetakse juhiluba teatud ajaks ära. Alla kaheaastase staažiga juhtidel juba kahe rikkumise korral. See punkt läks tegelikult leebemaks: kui enne võis loast ilma jääda, ületades kiirust 7 km/h, siis nüüd on see kuni 60 km/h kiirusepiirangu alal 10 ja suuremate piirkiiruste puhul 15 km/h.
Uus seadus keelab ka häiriva sõidustiili: trahvi võib saada öisel parkimisplatsil kumme vilistades, liiga valjusti muusikat kuulates või ka näiteks ajaviiteks elamurajoonis ringi tiirutades. Kui politseinik näeb autot kolm korda mööda sõitmas, peab ta selle tõenäoliselt kinni ja uurib, milles asi.
Uue liiklusseadusega muutuvad ka liiklusmärgid. Kui varem oli ülekäiguraja märgil reipal sammul kõndiv mees, siis nüüd peab seal olema sooneutraalne kriipsujuku. Näiteks Vaasa liiklusohutuse juht Heli Lintamo märkis, et liiklusmärkide väljavahetamine läheb linnale maksma sadu tuhandeid eurosid ja selle raha eest oleks võinud midagi muud liiklusohutuse heaks ära teha. Lisaks leiavad kriitikud, et kui enne oli ülekäigurajal reipalt kõndiv inimene, siis nüüd on teeületaja samm tönts.
Turu ülikoolihaigla arst Jan Sundell kommenteeris ajalehele Helsingin Sanomat, et uus märk iseloomustab hästi ka seda, et soomlased ei ole enam kuigi heas vormis. Tema sõnul peaks inimene suutma läbida viiemeetrise vahemaa vähem kui nelja sekundiga. Kui see ei õnnestu, ja kõnnid nagu uuel märgil olev kriipsujuku, siis ei jõua tõenäoliselt rohelise tulega sõiduteed ületada.
### Response:
Soome uus liiklusseadus toob teedele sooneutraalsed liiklusmärgid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rannaliiga kõrgeimasse divisjonis kuuluvad tänavu viis Eesti ning kolm Läti meeskonda. Eestit esindavad Nõmme BSC/OlyBet, BSC Üksjalgvärav/Elementmaster, SK Augur/Enemat, BSC Thunder/Arvutitark ja BSC Türi. Läti võistkondadest kuuluvad kõrgeimasse liigasse BFS Ropaži, Liepaja meeskond Linden City BSC ja Riia PFK.
"Soovisime lätlastega teha koostööd, et tõsta meie liiga taset ja sellega koos meie rahvuskoondise võimekust. Lõviosa etappidest toimuvad Pärnus, kuhu on lätlastel hea tulla, ning läheme ka ise hea meelega teist etappi Jurmalasse mängima," sõnas Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask.
Eriolukorra tõttu näeb rannajalgpallikalender algselt plaanitust välja veidi erinev. "Mis seal salata, lootsime algse plaani kohaselt alustada Jurmalas 13. juunil ning juunikuus pidi toimuma üks etapp ka Pärnus. Hetkel tundub mõistlik liigaga alustada juulikuus, enne seda jõuame veel mängida Eestis Superkarikale."
Kui esmalt plaaniti hooaeg lõpetada play-off -kohtumistega, siis lühendatud kalendri tõttu selgub võitja liigasüsteemis. Kaheksa meeskonda mängivad omavahel läbi kaks ringi. Nii Eesti kui ka Läti alaliidud on kinnitanud, et mõlema riigi parimad lunastavad pääsme Euro Winners Cupile ning liiga paremusjärjestuse alusel antakse välja ka kohalikud meistritiitlid.
Eesti ja Läti alaliitude koostöös toimuv tänavune meistriliiga viib rannajalgpalli Jurmala ja Pärnu randadele. Esimene etapp toimub 4.-5. juulini Pärnus, viimased mängud leiavad suvepealinnas aset 15. augustil.
Hooaeg algab Supekarikaga 21. juunil kell 13, kui Haven Kakumäe rannaareenil lähevad vastamisi BSC Thunder/Arvutitark – SK Augur/Enemat.
Coolbet rannaliiga meistriliiga 2020:
4.-5. juuli Sportland Beach Arena, Pärnu
18.-19. juuli Jurmala, Läti
1.-2. august Sportland Beach Arena, Pärnu
15. august Sportland Beach Arena, Pärnu | Rannajalgpalli meistriliiga ühendab Eesti ja Läti paremiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rannaliiga kõrgeimasse divisjonis kuuluvad tänavu viis Eesti ning kolm Läti meeskonda. Eestit esindavad Nõmme BSC/OlyBet, BSC Üksjalgvärav/Elementmaster, SK Augur/Enemat, BSC Thunder/Arvutitark ja BSC Türi. Läti võistkondadest kuuluvad kõrgeimasse liigasse BFS Ropaži, Liepaja meeskond Linden City BSC ja Riia PFK.
"Soovisime lätlastega teha koostööd, et tõsta meie liiga taset ja sellega koos meie rahvuskoondise võimekust. Lõviosa etappidest toimuvad Pärnus, kuhu on lätlastel hea tulla, ning läheme ka ise hea meelega teist etappi Jurmalasse mängima," sõnas Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask.
Eriolukorra tõttu näeb rannajalgpallikalender algselt plaanitust välja veidi erinev. "Mis seal salata, lootsime algse plaani kohaselt alustada Jurmalas 13. juunil ning juunikuus pidi toimuma üks etapp ka Pärnus. Hetkel tundub mõistlik liigaga alustada juulikuus, enne seda jõuame veel mängida Eestis Superkarikale."
Kui esmalt plaaniti hooaeg lõpetada play-off -kohtumistega, siis lühendatud kalendri tõttu selgub võitja liigasüsteemis. Kaheksa meeskonda mängivad omavahel läbi kaks ringi. Nii Eesti kui ka Läti alaliidud on kinnitanud, et mõlema riigi parimad lunastavad pääsme Euro Winners Cupile ning liiga paremusjärjestuse alusel antakse välja ka kohalikud meistritiitlid.
Eesti ja Läti alaliitude koostöös toimuv tänavune meistriliiga viib rannajalgpalli Jurmala ja Pärnu randadele. Esimene etapp toimub 4.-5. juulini Pärnus, viimased mängud leiavad suvepealinnas aset 15. augustil.
Hooaeg algab Supekarikaga 21. juunil kell 13, kui Haven Kakumäe rannaareenil lähevad vastamisi BSC Thunder/Arvutitark – SK Augur/Enemat.
Coolbet rannaliiga meistriliiga 2020:
4.-5. juuli Sportland Beach Arena, Pärnu
18.-19. juuli Jurmala, Läti
1.-2. august Sportland Beach Arena, Pärnu
15. august Sportland Beach Arena, Pärnu
### Response:
Rannajalgpalli meistriliiga ühendab Eesti ja Läti paremiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iga kriis on nii oht kui ka võimalus. Kindel on, et sünnib mingi muutus. Viimasel kolmel aastakümnel Eestit puudutavatest kriisidest on meie ühiskond väljunud võitjana. Kui eelmise kriisi tulemusel koondus Eesti majandus IKT-sektori keskseks, siis sel korral võiks võti peituda tootmise ja tarbimise koondumises kestlikele kvaliteetsetele toodetele, kirjutab Reet Aus.
Maailma suurima impeeriumi juhtimiskriisist väljus Eesti rahvas iseseisva riigi taastamisega, arendades välja tähenduslikud poliitilised- ja kaubandussuhted maailma jõukamatel turgudel Euroopa Liidus. Seda vastupidiselt toonaste maailma liidrite hinnangutele.
Eelmisest majanduskriisist väljus Eesti optimeeritud riigiaparaadi, restruktureeritud majanduse ja euroga, kasvatamata riigi võlakoormust. Sedagi vastupidiselt toonaste finants- ja poliitikaekspertide prognoosidele
Varasemate kriiside tulemuse võti oli ettevõtlike eestvedajate, kuid ka lihtsate inimeste taskus. Heaperemehelik riigimajandus, töökad inimesed ja tootmise nutikas konsolideerumine tehnoloogiavaldkonda on loonud olukorra, kus eestlase kontole laekub igakuiselt suurem netopalk kui portugallase, kreeklase või sloveeni kontole.
Kuidas majandus taastub?
Stsenaariumeid, kuidas globaalne majandus kriisist taastuda suudab, nähakse erinevatena. On prognoositud V-kujulist taastumist ehk kiirelt alla ja kiirelt üles, U-kujulist, mille puhul võtab taastumine pisut kauem, ja L-kujulist, mille puhul saab taastumine olema vaevaline või võimatu.
Tuleb arvestada, et kõik ärivaldkonnad ega kõikide ärivaldkondade alamvaldkonnad ei taastu võrdväärselt. Ühe valdkonna L tähendab V- või U-stsenaariumit teisele. Ühe surm annab teisele hapnikku. Toimub ümberjagunemine.
Ettevõtted, mille toodetele tarbija oma rahakotiga jõudu juurde annab, kasvatavad mõjuvõimu. Hukkuvad ettevõtted, mille toodete poolt tarbija oma rahakotiga ei hääleta. Meid ümbritsevad kaubamärgid on täpselt nii head ja hinnad nii konkurentsivõimelised kui tugevalt kohaliku tarbija vastava brändi poolt hääletab.
Hääletustulemused omavad nii globaalseid kui ka kohalikke mõjusid, eriti valdkondades, mis olid löögi all juba enne nüüdset kriisiolukorda. Näiteks kehtib see globaalse moetööstuse osas.
Eelmisel sügisel andis üks maailma juhtivaid kiirmoebrände Forever 21 sisse pankrotiavalduse. Ettevõte on müügis, kuid vaatamata esialgse ostuhuvilise olemasolule pole tehinguni jõutud. Põhjusena võib näha ülemaailmse tervishoiukriisi tüsistust, majanduskriisi, mis viskab kaikad kodarasse kiirmoe müügi- ja tarneahelale. See seab kiirmoe veelgi suurema surve alla.
Näiteks Suurbritannias vähenes rõivaste jaemüük märtsikuus 34 protsenti. H&M-i moemaja andis teada globaalse müügi vähenemisest 46 protsenti märtsis. Siinjuures tasub arvestada, et poole märtsi jooksul toimis müük tavapäraselt enamikel arenenud turgudel nii Euroopas kui ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikas.
Võtmeküsimuseks saab kriisijärgne tarbijakäitumine. Sinu kupüürid, piiks telefonis ja krediitkaart määravad, milliseks kujuneb maailm me ümber. Tarbija on hunt, kes toimib karjaloomana. Hunt võib olla nii sanitar kui ka koletis.
Ka kiirmoetööstuse kontekstis on tarbijal võimalus anda signaal, et tooted on hinnatud. Siis toimub V-kujuline taastumine. Kui inimene ostab 25-eurosed teksapüksid, siis tasub arvestada, et see hind on 25€+X. Valemis esinevat X-i ei maksa kinni tarbija, vaid tootja. Kuidas X-i mõista?
Kiirmoetööstuses toodetud teksapükste tootmine nõuab 10 000 liitrit vett. Kui neid teksapükse toota samasugusel viisil Eesti tingimustes, oleks pelgalt veekulu hind Tallinna Vee hinnakirja alusel 21 eurot. Sellele lisandub energia- (maailma kiirmoe tootmiskeskuses Bangladeshis tähendab see kivisütt), transpordi-, kemikaalide-, materjali-, tööjõu-, administratiiv-, turundus-, müügi- ja jäätmekäitluse kulu. Need kulud müügihinda ei kata.
25-eurosed teksad on nii soodsad ainult seetõttu, et tootmisriikides saab kasutada odavat lapstööjõudu, osta vett mitte millegi eest, toota energiat kivisöest ja jäätmed üle aia visata. Praeguses maailmas on eelnev vaikimisi aktsepteeritud.
Tarbijal on de facto ja de jure võimalus hääletada rehepapluse poolt muu maailma arvelt. Küsimus on selles, kas tarbija tahab olla koletis- või sanitarhunt.
Üks pood suurepärases logistilises asukohas
"Oma moemajas oleme käivitanud eksperimendi, taandudes kõikide edasimüüjate kauplustest."
Nagu ütlesin, siis tarbija saab olla ka sanitar. Oma moemajas oleme käivitanud eksperimendi, taandudes kõikide edasimüüjate kauplustest. See pole pahatahtlik samm edasimüüjate suhtes. Me lihtsalt tahame saada teada, kas see pretsedenditu samm annab ärile uue tõuke, muutmaks meid kiirmoega võrreles konkurentsivõimelisemaks või mitte.
Nimelt saame jaemüüjate poolse hinnasurveta pakkuda keskmiselt 30 protsenti soodsamaid hindu. Strateegia on omada üht omakauplust turu kohta ning e-müügikanalit. Varem takistas odavama hinna pakkumist edasimüüjate hinnasurve, millest odavamalt ei tohtinud mujal müüki teha. Nüüd survet pole.
Moetööstuse uudne müügimudel saakski olla midagi sellist, kus brändil on iga tugeva nõudlusega turu kohta üks pood suurepärases logistilises asukohas. Seal saab tarbija asju proovida või kaubal järgi käia. Vähenevad kulud logistikale, kaubanduspinnale, töötajatele, kaubanduspinna hooldusele ja ülalpidamisele. Tarbija saab õiglasema hinna.
Oleks naiivne oodata, et tarbija valikuid kannaks vaid keskkonnasäästlikkus, kuid näen väga hea lahendusena ka seda, et vähemasti Eesti tarbija valikuid kannaks kvaliteet kui väärtus. Nii võiksime näiteks viie aasta perspektiivis näha hoopis teistsugust Ülemiste kaubanduskeskust – keskust, mille ankruteks pole kiirmoebrändid, vaid vastutustundlikud moebrändid, mis suudavad Eesti turul pakkuda konkurentsivõimelisi hindu.
Pakkumist ei määra Londoni või New Yorgi peakontor, vaid ikka tarbijakäitumine. Kui Stella Soomlaisi kotte ostetakse Eestis 300 tükki aastas, on hind kõrge. Kui neid ostetakse 3000 tükki, saab hinda alla tuua. Ja kui ta ei too, siis peatselt on Ülemiste kaubanduskeskuses saadaval ka Veja, Patagonia ja teised.
Sama kehtib vastutustundlike luksusbrändide osas. Kas mullu radikaalse rohestrateegia vastu võtnud Ralph Laureni esinduskauplus võiks tulla Tallinna? Globaalsetes moemajades tehakse turuanalüüsi hoolikalt.
Kui turuanalüüs näitab, et tarbija eelistab osta 25-euroseid teksapükse, mille varjatud kulud jäävad Bangladeshi, siis ei premeerita eestlasi ka kauplusega. Kui on tungiv nõudlus keskkonnasäästlike brändide järgi, siis saab Tallinn analüüsifaasis kaardile – kaalumaks ühe lokaalse kaupluse avamist vahendajast edasimüüjata.
Kvaliteedile tasub rohkem rõhku panna
Tarbijakäitumise olemus kriisi ajal ja järel määrab, millised tooted ja teenused Eestis tulevikus saadaval on. Kuid mitte ainult. Tarbija valikud mõjutavad innovatsiooni. See kehtib igas valdkonnas.
Kui Eesti tarbija rahuldub sellega, et kõik söögikohad pakuvad vaid kartulit ja hakklihakastet, siis tõenäoliselt areneks Eestis välja küll maailma parim kartul hakklihakastmega, kuid see oleks väga piiratud innovatsioon.
Kui kohalik tarbija rahuldub madala kvaliteediga odavmoega, siis seda suudavad pakkuda konkurentsivõimeliste hindadega vaid globaalsed kiirmoe brändid ning sedagi vähearenenud maailma arvelt. Aga kui Eesti tarbija on valmis tegema kvaliteedile orienteeritud valikuid, siis on rahvusvahelistel kettidel motivatsiooni siin müüki korraldada ning kohalikel disaineritel oleks suurem koduturg.
"Üldiselt võiks iga tarbija olla orienteeritud kvaliteedile ja kui see kattub eestimaisega, siis veel parem."
"Eelista eestimaist" on kindlasti tore soovitus, mida tarbijatele anda, kuid üldiselt võiks iga tarbija olla orienteeritud kvaliteedile ja kui see kattub eestimaisega, siis veel parem. Kui ei kattu, siis kahju küll neist Eesti ettevõtetest, aga see ongi märk, et tasub kvaliteedile rohkem rõhku panna.
Kvaliteedipõhiste tarbijavalikute kõrvaltoime on positiivne mõju ringmajandusele – kvaliteetset toodet kantakse rohkem kui kolm-neli korda, seda ei visata kergekäeliselt minema ning kui visataksegi, siis on kvaliteetsele tootele nõudlust järelturul. Seegi põhimõte kehtib igas valdkonnas, olgu tooteks rõivaese, sõiduauto või pesumasin.
Eesti turg on väike, kuid kui Eesti turg koosneks jätkusuutlikkusele orienteeritud tarbijatest, siis võiks Eesti tee kriisist välja viia selleni, et kohalik tarbija saab ligipääsu parematele toodetele ja teenustele, kohalikud ettevõtjad on motiveeritud paremate toodete ja teenuste pakkumisele ning selle tulemusel oleksid kohalikud ettevõtted rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.
Kõrvalmõju on mõistagi ka see, et sel juhul ei doteeriks Eesti tarbija keskkonnavaenulikke ärimudeleid vaesemate ühiskondade, maailmamere, veevarude ja ökosüsteemi arvelt. Ja see teekski eestlasest sanitari.
Veelgi parem, kui toode on disainitud ringmajanduse põhimõtetest kantult ning tarbija oma ostuotsustega seda ärimudelit toetab. Praeguseks pole see enam vajalik ainult keskkonna, vaid ka riigi majanduse vaates.
Liikudes tarbijatasandilt riigitasandile, siis tasub arvestada, et ka riik saab olla nii sanitar kui ka koletis – ettevõtluse ja turuarengu võimestaja või pidurdaja. Käesoleval kümnendil voolab Euroopa Liidu maksumaksja raha innovatsiooni eesmärgiga luua kliimaneutraalne, ringne majandusmudel.
Rohekokkuleppe kohaselt investeerib Euroopa Liit järgmisel kümnendil keskkonnasäästlikesse projektidesse triljon eurot. See suurusjärk võrdub umbes sajakordse Eesti riigieelarvega. Eesti riigi tasandil võiks olla mõtteainet, kuidas Eesti ettevõtete löögivõimet ses uues investeerimiskliimas võimestada.
Hea näide on Prantsusmaa, kus valitsus keelustas moebrändidel ja edasimüüjatel hävitada müümata jäänud või tagastatud kaupa alates 2020. aastast. Mis on tulemus? Ühest küljest on ilmnenud tekstiiliprügi probleem, teisalt saavad Prantsusmaa turul tegutsevad ettevõtjad tõuke ärimudeli arendamiseks. Eesti ei tohiks end innovatsioonirongist maha jätta.
Eesti helge tulevik
Eesti riik peaks samamoodi innovatsiooni võimestama, seda nii moetööstuses kui ka teistes valdkondades. Praegu pole konkurentsitingimused võrdsed. Moetööstuse kontekstis ei arvesta Eesti maksumudel jäätmete ega toodete ringlusse võtuga.
Piltlikult väljendudes küsib riik võrdset palukit õiguse eest marjamaal toimetada kõigilt – neilt, kes viisakalt ringi käivad ja prügi kaasa võtavad ning neilt, kes suitsukonid ja õllepudelid laokile jätavad. Looduse jaoks pole see käitumine õiglane ning Euroopa poliitiline peavool seda käitumist ei aktsepteeri.
Kui Prantsusmaal tehtule sarnanev poliitiline muutus Euroopa Liidus rakendub, võidavad vastutustundliku ärimudeliga tegijad. Suitsukonide ja õllepudelite laokile jätmist pooldas turg, millest Eesti end kolm aastakümmet tagasi lahti on sidus.
Selle asemel, et oodata siduvaid direktiive Brüsselist, oleks ehk parem töötada Eestis välja mudel, mis oleks muust Euroopast sammu ees ning omaks rakenduslikku potentsiaali mujal Euroopa Liidus. Võitjad on ikkagi need riigid, mis tegutsevad varem, nemad saavad suurema osa keskkonnasäästlike projektide tarbeks ettenähtud triljonist. Kaasalohisejad ei saa osa triljonist, kuid saavad aegunud ärikeskkonna, mille turuosaliste ekspordivõime uuele nõudlusele ei vasta.
Annan endale aru, et oodata sanitarile omaseid otsuseid poliitilistelt otsustajatelt on libe tee. Kui kasvõi üks valitsuspartei häid poliitikaid vetostab, on tulemus null.
Aga kui pool Eesti tarbijatest hakkaks käituma sanitarliku hundina ja tegema kvaliteedil ja veelgi parem, kui ressursiringlusel põhinevaid tarbimisotsuseid, oleks Eesti tulevik helge: paremate toodete ja teenustega, innovatsioonikesksem, parema ekspordipotentsiaaliga, ausam muu maailma suhtes ja kui juba aususest, siis mis siin salata – ka eurosid ringleks me sisemajanduses rohkem. | Reet Aus: kvaliteedist kantud tarbija kui majanduse gaasipedaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iga kriis on nii oht kui ka võimalus. Kindel on, et sünnib mingi muutus. Viimasel kolmel aastakümnel Eestit puudutavatest kriisidest on meie ühiskond väljunud võitjana. Kui eelmise kriisi tulemusel koondus Eesti majandus IKT-sektori keskseks, siis sel korral võiks võti peituda tootmise ja tarbimise koondumises kestlikele kvaliteetsetele toodetele, kirjutab Reet Aus.
Maailma suurima impeeriumi juhtimiskriisist väljus Eesti rahvas iseseisva riigi taastamisega, arendades välja tähenduslikud poliitilised- ja kaubandussuhted maailma jõukamatel turgudel Euroopa Liidus. Seda vastupidiselt toonaste maailma liidrite hinnangutele.
Eelmisest majanduskriisist väljus Eesti optimeeritud riigiaparaadi, restruktureeritud majanduse ja euroga, kasvatamata riigi võlakoormust. Sedagi vastupidiselt toonaste finants- ja poliitikaekspertide prognoosidele
Varasemate kriiside tulemuse võti oli ettevõtlike eestvedajate, kuid ka lihtsate inimeste taskus. Heaperemehelik riigimajandus, töökad inimesed ja tootmise nutikas konsolideerumine tehnoloogiavaldkonda on loonud olukorra, kus eestlase kontole laekub igakuiselt suurem netopalk kui portugallase, kreeklase või sloveeni kontole.
Kuidas majandus taastub?
Stsenaariumeid, kuidas globaalne majandus kriisist taastuda suudab, nähakse erinevatena. On prognoositud V-kujulist taastumist ehk kiirelt alla ja kiirelt üles, U-kujulist, mille puhul võtab taastumine pisut kauem, ja L-kujulist, mille puhul saab taastumine olema vaevaline või võimatu.
Tuleb arvestada, et kõik ärivaldkonnad ega kõikide ärivaldkondade alamvaldkonnad ei taastu võrdväärselt. Ühe valdkonna L tähendab V- või U-stsenaariumit teisele. Ühe surm annab teisele hapnikku. Toimub ümberjagunemine.
Ettevõtted, mille toodetele tarbija oma rahakotiga jõudu juurde annab, kasvatavad mõjuvõimu. Hukkuvad ettevõtted, mille toodete poolt tarbija oma rahakotiga ei hääleta. Meid ümbritsevad kaubamärgid on täpselt nii head ja hinnad nii konkurentsivõimelised kui tugevalt kohaliku tarbija vastava brändi poolt hääletab.
Hääletustulemused omavad nii globaalseid kui ka kohalikke mõjusid, eriti valdkondades, mis olid löögi all juba enne nüüdset kriisiolukorda. Näiteks kehtib see globaalse moetööstuse osas.
Eelmisel sügisel andis üks maailma juhtivaid kiirmoebrände Forever 21 sisse pankrotiavalduse. Ettevõte on müügis, kuid vaatamata esialgse ostuhuvilise olemasolule pole tehinguni jõutud. Põhjusena võib näha ülemaailmse tervishoiukriisi tüsistust, majanduskriisi, mis viskab kaikad kodarasse kiirmoe müügi- ja tarneahelale. See seab kiirmoe veelgi suurema surve alla.
Näiteks Suurbritannias vähenes rõivaste jaemüük märtsikuus 34 protsenti. H&M-i moemaja andis teada globaalse müügi vähenemisest 46 protsenti märtsis. Siinjuures tasub arvestada, et poole märtsi jooksul toimis müük tavapäraselt enamikel arenenud turgudel nii Euroopas kui ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikas.
Võtmeküsimuseks saab kriisijärgne tarbijakäitumine. Sinu kupüürid, piiks telefonis ja krediitkaart määravad, milliseks kujuneb maailm me ümber. Tarbija on hunt, kes toimib karjaloomana. Hunt võib olla nii sanitar kui ka koletis.
Ka kiirmoetööstuse kontekstis on tarbijal võimalus anda signaal, et tooted on hinnatud. Siis toimub V-kujuline taastumine. Kui inimene ostab 25-eurosed teksapüksid, siis tasub arvestada, et see hind on 25€+X. Valemis esinevat X-i ei maksa kinni tarbija, vaid tootja. Kuidas X-i mõista?
Kiirmoetööstuses toodetud teksapükste tootmine nõuab 10 000 liitrit vett. Kui neid teksapükse toota samasugusel viisil Eesti tingimustes, oleks pelgalt veekulu hind Tallinna Vee hinnakirja alusel 21 eurot. Sellele lisandub energia- (maailma kiirmoe tootmiskeskuses Bangladeshis tähendab see kivisütt), transpordi-, kemikaalide-, materjali-, tööjõu-, administratiiv-, turundus-, müügi- ja jäätmekäitluse kulu. Need kulud müügihinda ei kata.
25-eurosed teksad on nii soodsad ainult seetõttu, et tootmisriikides saab kasutada odavat lapstööjõudu, osta vett mitte millegi eest, toota energiat kivisöest ja jäätmed üle aia visata. Praeguses maailmas on eelnev vaikimisi aktsepteeritud.
Tarbijal on de facto ja de jure võimalus hääletada rehepapluse poolt muu maailma arvelt. Küsimus on selles, kas tarbija tahab olla koletis- või sanitarhunt.
Üks pood suurepärases logistilises asukohas
"Oma moemajas oleme käivitanud eksperimendi, taandudes kõikide edasimüüjate kauplustest."
Nagu ütlesin, siis tarbija saab olla ka sanitar. Oma moemajas oleme käivitanud eksperimendi, taandudes kõikide edasimüüjate kauplustest. See pole pahatahtlik samm edasimüüjate suhtes. Me lihtsalt tahame saada teada, kas see pretsedenditu samm annab ärile uue tõuke, muutmaks meid kiirmoega võrreles konkurentsivõimelisemaks või mitte.
Nimelt saame jaemüüjate poolse hinnasurveta pakkuda keskmiselt 30 protsenti soodsamaid hindu. Strateegia on omada üht omakauplust turu kohta ning e-müügikanalit. Varem takistas odavama hinna pakkumist edasimüüjate hinnasurve, millest odavamalt ei tohtinud mujal müüki teha. Nüüd survet pole.
Moetööstuse uudne müügimudel saakski olla midagi sellist, kus brändil on iga tugeva nõudlusega turu kohta üks pood suurepärases logistilises asukohas. Seal saab tarbija asju proovida või kaubal järgi käia. Vähenevad kulud logistikale, kaubanduspinnale, töötajatele, kaubanduspinna hooldusele ja ülalpidamisele. Tarbija saab õiglasema hinna.
Oleks naiivne oodata, et tarbija valikuid kannaks vaid keskkonnasäästlikkus, kuid näen väga hea lahendusena ka seda, et vähemasti Eesti tarbija valikuid kannaks kvaliteet kui väärtus. Nii võiksime näiteks viie aasta perspektiivis näha hoopis teistsugust Ülemiste kaubanduskeskust – keskust, mille ankruteks pole kiirmoebrändid, vaid vastutustundlikud moebrändid, mis suudavad Eesti turul pakkuda konkurentsivõimelisi hindu.
Pakkumist ei määra Londoni või New Yorgi peakontor, vaid ikka tarbijakäitumine. Kui Stella Soomlaisi kotte ostetakse Eestis 300 tükki aastas, on hind kõrge. Kui neid ostetakse 3000 tükki, saab hinda alla tuua. Ja kui ta ei too, siis peatselt on Ülemiste kaubanduskeskuses saadaval ka Veja, Patagonia ja teised.
Sama kehtib vastutustundlike luksusbrändide osas. Kas mullu radikaalse rohestrateegia vastu võtnud Ralph Laureni esinduskauplus võiks tulla Tallinna? Globaalsetes moemajades tehakse turuanalüüsi hoolikalt.
Kui turuanalüüs näitab, et tarbija eelistab osta 25-euroseid teksapükse, mille varjatud kulud jäävad Bangladeshi, siis ei premeerita eestlasi ka kauplusega. Kui on tungiv nõudlus keskkonnasäästlike brändide järgi, siis saab Tallinn analüüsifaasis kaardile – kaalumaks ühe lokaalse kaupluse avamist vahendajast edasimüüjata.
Kvaliteedile tasub rohkem rõhku panna
Tarbijakäitumise olemus kriisi ajal ja järel määrab, millised tooted ja teenused Eestis tulevikus saadaval on. Kuid mitte ainult. Tarbija valikud mõjutavad innovatsiooni. See kehtib igas valdkonnas.
Kui Eesti tarbija rahuldub sellega, et kõik söögikohad pakuvad vaid kartulit ja hakklihakastet, siis tõenäoliselt areneks Eestis välja küll maailma parim kartul hakklihakastmega, kuid see oleks väga piiratud innovatsioon.
Kui kohalik tarbija rahuldub madala kvaliteediga odavmoega, siis seda suudavad pakkuda konkurentsivõimeliste hindadega vaid globaalsed kiirmoe brändid ning sedagi vähearenenud maailma arvelt. Aga kui Eesti tarbija on valmis tegema kvaliteedile orienteeritud valikuid, siis on rahvusvahelistel kettidel motivatsiooni siin müüki korraldada ning kohalikel disaineritel oleks suurem koduturg.
"Üldiselt võiks iga tarbija olla orienteeritud kvaliteedile ja kui see kattub eestimaisega, siis veel parem."
"Eelista eestimaist" on kindlasti tore soovitus, mida tarbijatele anda, kuid üldiselt võiks iga tarbija olla orienteeritud kvaliteedile ja kui see kattub eestimaisega, siis veel parem. Kui ei kattu, siis kahju küll neist Eesti ettevõtetest, aga see ongi märk, et tasub kvaliteedile rohkem rõhku panna.
Kvaliteedipõhiste tarbijavalikute kõrvaltoime on positiivne mõju ringmajandusele – kvaliteetset toodet kantakse rohkem kui kolm-neli korda, seda ei visata kergekäeliselt minema ning kui visataksegi, siis on kvaliteetsele tootele nõudlust järelturul. Seegi põhimõte kehtib igas valdkonnas, olgu tooteks rõivaese, sõiduauto või pesumasin.
Eesti turg on väike, kuid kui Eesti turg koosneks jätkusuutlikkusele orienteeritud tarbijatest, siis võiks Eesti tee kriisist välja viia selleni, et kohalik tarbija saab ligipääsu parematele toodetele ja teenustele, kohalikud ettevõtjad on motiveeritud paremate toodete ja teenuste pakkumisele ning selle tulemusel oleksid kohalikud ettevõtted rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.
Kõrvalmõju on mõistagi ka see, et sel juhul ei doteeriks Eesti tarbija keskkonnavaenulikke ärimudeleid vaesemate ühiskondade, maailmamere, veevarude ja ökosüsteemi arvelt. Ja see teekski eestlasest sanitari.
Veelgi parem, kui toode on disainitud ringmajanduse põhimõtetest kantult ning tarbija oma ostuotsustega seda ärimudelit toetab. Praeguseks pole see enam vajalik ainult keskkonna, vaid ka riigi majanduse vaates.
Liikudes tarbijatasandilt riigitasandile, siis tasub arvestada, et ka riik saab olla nii sanitar kui ka koletis – ettevõtluse ja turuarengu võimestaja või pidurdaja. Käesoleval kümnendil voolab Euroopa Liidu maksumaksja raha innovatsiooni eesmärgiga luua kliimaneutraalne, ringne majandusmudel.
Rohekokkuleppe kohaselt investeerib Euroopa Liit järgmisel kümnendil keskkonnasäästlikesse projektidesse triljon eurot. See suurusjärk võrdub umbes sajakordse Eesti riigieelarvega. Eesti riigi tasandil võiks olla mõtteainet, kuidas Eesti ettevõtete löögivõimet ses uues investeerimiskliimas võimestada.
Hea näide on Prantsusmaa, kus valitsus keelustas moebrändidel ja edasimüüjatel hävitada müümata jäänud või tagastatud kaupa alates 2020. aastast. Mis on tulemus? Ühest küljest on ilmnenud tekstiiliprügi probleem, teisalt saavad Prantsusmaa turul tegutsevad ettevõtjad tõuke ärimudeli arendamiseks. Eesti ei tohiks end innovatsioonirongist maha jätta.
Eesti helge tulevik
Eesti riik peaks samamoodi innovatsiooni võimestama, seda nii moetööstuses kui ka teistes valdkondades. Praegu pole konkurentsitingimused võrdsed. Moetööstuse kontekstis ei arvesta Eesti maksumudel jäätmete ega toodete ringlusse võtuga.
Piltlikult väljendudes küsib riik võrdset palukit õiguse eest marjamaal toimetada kõigilt – neilt, kes viisakalt ringi käivad ja prügi kaasa võtavad ning neilt, kes suitsukonid ja õllepudelid laokile jätavad. Looduse jaoks pole see käitumine õiglane ning Euroopa poliitiline peavool seda käitumist ei aktsepteeri.
Kui Prantsusmaal tehtule sarnanev poliitiline muutus Euroopa Liidus rakendub, võidavad vastutustundliku ärimudeliga tegijad. Suitsukonide ja õllepudelite laokile jätmist pooldas turg, millest Eesti end kolm aastakümmet tagasi lahti on sidus.
Selle asemel, et oodata siduvaid direktiive Brüsselist, oleks ehk parem töötada Eestis välja mudel, mis oleks muust Euroopast sammu ees ning omaks rakenduslikku potentsiaali mujal Euroopa Liidus. Võitjad on ikkagi need riigid, mis tegutsevad varem, nemad saavad suurema osa keskkonnasäästlike projektide tarbeks ettenähtud triljonist. Kaasalohisejad ei saa osa triljonist, kuid saavad aegunud ärikeskkonna, mille turuosaliste ekspordivõime uuele nõudlusele ei vasta.
Annan endale aru, et oodata sanitarile omaseid otsuseid poliitilistelt otsustajatelt on libe tee. Kui kasvõi üks valitsuspartei häid poliitikaid vetostab, on tulemus null.
Aga kui pool Eesti tarbijatest hakkaks käituma sanitarliku hundina ja tegema kvaliteedil ja veelgi parem, kui ressursiringlusel põhinevaid tarbimisotsuseid, oleks Eesti tulevik helge: paremate toodete ja teenustega, innovatsioonikesksem, parema ekspordipotentsiaaliga, ausam muu maailma suhtes ja kui juba aususest, siis mis siin salata – ka eurosid ringleks me sisemajanduses rohkem.
### Response:
Reet Aus: kvaliteedist kantud tarbija kui majanduse gaasipedaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taijo Teniste koduklubi, mullu üheksanda kohaga piirdunud Bergeni Brann kohtus treeningmängus Haugesundiga – meeskonnaga, kellega Brann lõpetas eelmise hooaja võrdsete punktide peal, kuid kes jäi Eesti koondise äärekaitsja tööandjast tabelis kaks kohta kõrgemale, vahendas Soccernet.ee.
Kodustaadionil mänginud Haugesund juhtis juba 20. minutiks 2:0 ning võitis mängu 3:0. Teniste tegi kaasa esimese poolaja.
Norra valitsus andis juba 7. mail teada, et kõrgliigal lubatakse jätkuda 16. juunil. | Ka norralased naasid vutipausilt ning Teniste käis platsil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taijo Teniste koduklubi, mullu üheksanda kohaga piirdunud Bergeni Brann kohtus treeningmängus Haugesundiga – meeskonnaga, kellega Brann lõpetas eelmise hooaja võrdsete punktide peal, kuid kes jäi Eesti koondise äärekaitsja tööandjast tabelis kaks kohta kõrgemale, vahendas Soccernet.ee.
Kodustaadionil mänginud Haugesund juhtis juba 20. minutiks 2:0 ning võitis mängu 3:0. Teniste tegi kaasa esimese poolaja.
Norra valitsus andis juba 7. mail teada, et kõrgliigal lubatakse jätkuda 16. juunil.
### Response:
Ka norralased naasid vutipausilt ning Teniste käis platsil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Asi on selles, et komisjoni poolt on kinnitatud väga selge mandaat valitsusele mitte toetada euroala ühiseid võlakirju. Peaminister Ratasel on aga teadaolevalt vaja 19. juuni EL Ülemkoguks teistsugust mandaati, mis toetaks euroala ühiseid võlakirju," kirjutas Sõerd sotsiaalmeedias.
"Mandaadi muutmisel vastupidiseks tahaks kuulda ja näha kaalukaid argumente, põhiline uus argument on üldsõnaline udujutt mingist ülimast solidaarsusest," märkis ta.
Sõerd toob välja ELAK-i seisukoha, et ühised euroala võlakirjad ehk niinimetatud koroonavõlakirjad ei ole otseselt vajalikud kriisi vahetumõju leevendamiseks, kuna euroala keskpankade varaostud riiklike võlakirjade turgudel võimaldavad soodsatel tingimustel emiteerida uusi riikide võlakirju.
ELAK-i hinnangul on selge, et instrumentide emiteerimine nõuab väga põhimõttelisi poliitilisi kokkuleppeid ja ka tehnilisi ettevalmistusi, mis tähendab, et kriisi vahetu mõju leevendamiseks ei ole need sobilikud. "Ühiste võlakirjade idee juurde võib tagasi tulla siis, kui tekib poliitiline tahe muuta ELi aluslepinguid ning arendada majandus- ja rahaliit poliitiliseks fiskaalliiduks," märgib ELAK oma seisukohas.
Sõerd ütles ERR-ile, et tõenäoliselt kujundab ELAK uue seisukoha hiljemalt 15. juunil, mil komisjon arutab päevakorra kohaselt Eesti seisukohti ülemkogul. | Sõerd: valitsus vajab koroonavõlakirjade jaoks ELAK-ilt uut mandaati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Asi on selles, et komisjoni poolt on kinnitatud väga selge mandaat valitsusele mitte toetada euroala ühiseid võlakirju. Peaminister Ratasel on aga teadaolevalt vaja 19. juuni EL Ülemkoguks teistsugust mandaati, mis toetaks euroala ühiseid võlakirju," kirjutas Sõerd sotsiaalmeedias.
"Mandaadi muutmisel vastupidiseks tahaks kuulda ja näha kaalukaid argumente, põhiline uus argument on üldsõnaline udujutt mingist ülimast solidaarsusest," märkis ta.
Sõerd toob välja ELAK-i seisukoha, et ühised euroala võlakirjad ehk niinimetatud koroonavõlakirjad ei ole otseselt vajalikud kriisi vahetumõju leevendamiseks, kuna euroala keskpankade varaostud riiklike võlakirjade turgudel võimaldavad soodsatel tingimustel emiteerida uusi riikide võlakirju.
ELAK-i hinnangul on selge, et instrumentide emiteerimine nõuab väga põhimõttelisi poliitilisi kokkuleppeid ja ka tehnilisi ettevalmistusi, mis tähendab, et kriisi vahetu mõju leevendamiseks ei ole need sobilikud. "Ühiste võlakirjade idee juurde võib tagasi tulla siis, kui tekib poliitiline tahe muuta ELi aluslepinguid ning arendada majandus- ja rahaliit poliitiliseks fiskaalliiduks," märgib ELAK oma seisukohas.
Sõerd ütles ERR-ile, et tõenäoliselt kujundab ELAK uue seisukoha hiljemalt 15. juunil, mil komisjon arutab päevakorra kohaselt Eesti seisukohti ülemkogul.
### Response:
Sõerd: valitsus vajab koroonavõlakirjade jaoks ELAK-ilt uut mandaati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti näitajad erinevad mitmetest teistest riikidest, kus koroonaviirusesse on surnud rohkem mehi kui naisi. Näiteks Saksamaal on vastavad arvud 4572 meest ja 3680 naist.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma on varem ERR-i ingliskeelsele portaalile öelnud, et naiste suurema suremuse põhjus Eestis võib olla see, et meie pikaajalise hoolduse asutustes on naisi rohkem kui mehi ning seetõttu on statistiliselt suurem ka tõenäosus, et naisi sureb rohkem kui mehi.
"Üldiselt on meestel rohkem terviseprobleeme võrreldes samaealiste naistega. Tõenäoliselt näeksime teistsugust suundumust, kui nakatunud ja surnud inimeste arv oleks suurem."
Ka on koroonaviirusesse haigestunute seas Eestis naisi rohkem kui mehi - protsendid vastavalt 55,5 ja 44,5. Selle põhjus on aga asjaolu, et tänase seisuga on naistele rohkem teste tehtud.
"Arvestades kõiki tehtud teste tänase seisuga, sh kordusteste, jaguneb testide arv soo lõikes ümardatult 60 protsenti naised ja 40 protsenti mehed. Siin on põhjus selles, et teatud vanusegruppides, mis omakorda kuuluvad COVID-19 riskigruppidesse ning keda seetõttu ka testiti rohkem, on naiste osakaal suurem," ütles terviseameti projekti-ja infohaldusjuht Ingrid Rooda ERR-ile.
Eestis on esmaspäeva hommiku seisuga tehtud kokku 83 353 testi. Inimesi, kellele on rohkem kui üks test tehtud, on nendest kokku 12 320 (kõik inimesed, keda testiti rohkem kui üks kord). Kordusteste kõikide juhtumite kohta on tehtud kokku 11 514. | Eestis on surnud koroonaviirusega 32 meest ja 36 naist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti näitajad erinevad mitmetest teistest riikidest, kus koroonaviirusesse on surnud rohkem mehi kui naisi. Näiteks Saksamaal on vastavad arvud 4572 meest ja 3680 naist.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma on varem ERR-i ingliskeelsele portaalile öelnud, et naiste suurema suremuse põhjus Eestis võib olla see, et meie pikaajalise hoolduse asutustes on naisi rohkem kui mehi ning seetõttu on statistiliselt suurem ka tõenäosus, et naisi sureb rohkem kui mehi.
"Üldiselt on meestel rohkem terviseprobleeme võrreldes samaealiste naistega. Tõenäoliselt näeksime teistsugust suundumust, kui nakatunud ja surnud inimeste arv oleks suurem."
Ka on koroonaviirusesse haigestunute seas Eestis naisi rohkem kui mehi - protsendid vastavalt 55,5 ja 44,5. Selle põhjus on aga asjaolu, et tänase seisuga on naistele rohkem teste tehtud.
"Arvestades kõiki tehtud teste tänase seisuga, sh kordusteste, jaguneb testide arv soo lõikes ümardatult 60 protsenti naised ja 40 protsenti mehed. Siin on põhjus selles, et teatud vanusegruppides, mis omakorda kuuluvad COVID-19 riskigruppidesse ning keda seetõttu ka testiti rohkem, on naiste osakaal suurem," ütles terviseameti projekti-ja infohaldusjuht Ingrid Rooda ERR-ile.
Eestis on esmaspäeva hommiku seisuga tehtud kokku 83 353 testi. Inimesi, kellele on rohkem kui üks test tehtud, on nendest kokku 12 320 (kõik inimesed, keda testiti rohkem kui üks kord). Kordusteste kõikide juhtumite kohta on tehtud kokku 11 514.
### Response:
Eestis on surnud koroonaviirusega 32 meest ja 36 naist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ütles ERR-ile, et esmaspäeval reisib Tallinna-Helsingi liinil veidi üle 3000 reisija.
"Tuleb arvestada, et need reisijad jagunevad kaheksa väljumise peale, keskmiselt teeb see ligi 400 reisijat iga väljumise kohta, mida on teiste päevadega võrreldes päris palju," ütles Link ja lisas, et ülejäänud nädalal on laevapileteid väljumise kohta müüdud paarisaja ringis.
Link ütles, et ilmselt ootavad ka paljud inimesed Soome valitsuse otsuseid reisimispiirangute leevendamise osas. Selgust peaksid soomlased saama kolmapäeval, lisas Link.
Aasta aega tagasi samal ajal oli Linki sõnul reisijaid Tallinki laevadel kuni viis korda rohkem. "Meie reisilaevadel oli 14 väljumist päevas ning sel ajal oli kuskil 10 kuni 15 000 reisijat päevas," ütles Link.
Alates 1. juunist on turistidel võimalik reisida Soomest Eestisse ning lisaks Soomele saavad Eestisse ilma karantiinikohustuseta tulla inimesed 21 Schengeni riigist. | Esmaspäeval reisib Tallinna-Helsingi liinil üle 3000 reisija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ütles ERR-ile, et esmaspäeval reisib Tallinna-Helsingi liinil veidi üle 3000 reisija.
"Tuleb arvestada, et need reisijad jagunevad kaheksa väljumise peale, keskmiselt teeb see ligi 400 reisijat iga väljumise kohta, mida on teiste päevadega võrreldes päris palju," ütles Link ja lisas, et ülejäänud nädalal on laevapileteid väljumise kohta müüdud paarisaja ringis.
Link ütles, et ilmselt ootavad ka paljud inimesed Soome valitsuse otsuseid reisimispiirangute leevendamise osas. Selgust peaksid soomlased saama kolmapäeval, lisas Link.
Aasta aega tagasi samal ajal oli Linki sõnul reisijaid Tallinki laevadel kuni viis korda rohkem. "Meie reisilaevadel oli 14 väljumist päevas ning sel ajal oli kuskil 10 kuni 15 000 reisijat päevas," ütles Link.
Alates 1. juunist on turistidel võimalik reisida Soomest Eestisse ning lisaks Soomele saavad Eestisse ilma karantiinikohustuseta tulla inimesed 21 Schengeni riigist.
### Response:
Esmaspäeval reisib Tallinna-Helsingi liinil üle 3000 reisija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartus mängivad neljapäeval kuni 18-aastased noored. Reedel tuleb rannaliivale kuni 20-aastaste, laupäeval kuni 14-aastaste ja pühapäeval kuni 16-aastaste vanuseklass, vahendab volley.ee.
Sarja teine etapp on kavas 19.-22. juunil Tallinnas, kolmas 3.-5. juulil Kohilas, neljas 10.-12. juulil Pärnus ja viies 24.-26. juulil Paides. Noorte rannavõrkpalli Swedbank Eesti meistrivõistlused toimuvad 31. juulil-2. augustil Viljandis. | Viieetapiline noorte rannavõrkpallisari stardib Tartus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartus mängivad neljapäeval kuni 18-aastased noored. Reedel tuleb rannaliivale kuni 20-aastaste, laupäeval kuni 14-aastaste ja pühapäeval kuni 16-aastaste vanuseklass, vahendab volley.ee.
Sarja teine etapp on kavas 19.-22. juunil Tallinnas, kolmas 3.-5. juulil Kohilas, neljas 10.-12. juulil Pärnus ja viies 24.-26. juulil Paides. Noorte rannavõrkpalli Swedbank Eesti meistrivõistlused toimuvad 31. juulil-2. augustil Viljandis.
### Response:
Viieetapiline noorte rannavõrkpallisari stardib Tartus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Biennaal (Tallinn Biennial) on välja kasvanud Tallinna Kunstinädalast (Tallinn Art Week), mis jääb ka edaspidi biennaali saatma, toimudes vaheaastatel pealinnast väljaspool. Biennaali peakorraldaja Andra Orn sõnab, et erinevalt festivalitüüpi kunstinädalast on biennaali formaat põhjalikum ja laiahaardelisem.
"Biennaal pakub kohalikule, ja loodetavasti tulevikus ka rahvusvahelisele kunstipublikule, võimaluse näha ja kogeda värskeimat Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegset kunsti, ja seda pikema perioodi jooksul. Rahvusvaheline biennaal paneb Tallinna kunstiprofessionaalide ja -publiku jaoks kaardile, aitab leida uusi väljundeid Eesti kunstnikele ja koostööprojekte kohalikele loomeasutustele," selgitab Orn biennaali olulisust.
Tänavuse biennaali teema "Globaalne keel" raames otsitakse universaalset kommunikatsioonisüsteemi, mille abil saaksime omavahel suhelda soost, rassist, päritolust, haridusest ja religioonist sõltumata ning seda paradoksaalses olukorras, kus oleme üksteisele aina lähemal, ent samas jääme üha kaugemaks. Globaalne keel võiks luua pinna üksteisemõistmisele ja pakkuda lahendusi ühistele üleilmsetele väljakutsetele, mis on aktuaalsemad kui iial varem. Biennaal seab hüpoteesi, et selliseks keeleks võiks olla kunst ja kultuur ning küsib, mida me selle rakendamisel võidaksime ja kaotaksime.
"Keeled ja kultuuriidentiteedid on lõimelõngadena inimkonda koos hoidnud. Mitmed neist on välja veninud, lahti rebenenud, kokku põimitud või hoopis ära uhutud," rääkis Orn. "Kuidas leida aga ühine arusaam, mis peegeldaks tänast reaalsust ja aitaks meil kohaneda aina kiiremini toimuvate muutustega? Kas on olemas universaalne keel, mis aitaks meil erinevaid arusaamu mõista ning üksteist toetada? Kas saame globaalsete väljakutsetega silmitsi seismisel hakkama ilma ühise keeleta?"
Tallinna Biennaal peetakse 2.-30. juulini. Pea kuu vältavas kavas näeb mitmeid näitusetuure ja performansse, traditsiooniks muutunud kunstinädala sündmused leiavad aset biennaali avanädalal.
"Suvine kunstisuursündmus viib kunstipubliku loomemaailma põrandaalustesse, kus peavoolu seatud normidele ja ootustele vastamisest olulisem on vajadus katsetada ja leida viis väljenduseks," sõnas Andra Orn. "Esimesi täpsemaid uudiseid programmi kohta loodame publikuga jagada üsna pea. Kindlasti mahub programmi Vabaduse väljaku suur kunstipäev, tuurid galeriides ja näitusesaalides, kohtumised kunstnikega ja palju muudki."
Biennaali peakorraldajad on Andra Orn ja Kelli Turmann Nordic Baltic Art Center NOBA MTÜ-st. | Juulis toimub esmakordselt Tallinna Biennaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Biennaal (Tallinn Biennial) on välja kasvanud Tallinna Kunstinädalast (Tallinn Art Week), mis jääb ka edaspidi biennaali saatma, toimudes vaheaastatel pealinnast väljaspool. Biennaali peakorraldaja Andra Orn sõnab, et erinevalt festivalitüüpi kunstinädalast on biennaali formaat põhjalikum ja laiahaardelisem.
"Biennaal pakub kohalikule, ja loodetavasti tulevikus ka rahvusvahelisele kunstipublikule, võimaluse näha ja kogeda värskeimat Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegset kunsti, ja seda pikema perioodi jooksul. Rahvusvaheline biennaal paneb Tallinna kunstiprofessionaalide ja -publiku jaoks kaardile, aitab leida uusi väljundeid Eesti kunstnikele ja koostööprojekte kohalikele loomeasutustele," selgitab Orn biennaali olulisust.
Tänavuse biennaali teema "Globaalne keel" raames otsitakse universaalset kommunikatsioonisüsteemi, mille abil saaksime omavahel suhelda soost, rassist, päritolust, haridusest ja religioonist sõltumata ning seda paradoksaalses olukorras, kus oleme üksteisele aina lähemal, ent samas jääme üha kaugemaks. Globaalne keel võiks luua pinna üksteisemõistmisele ja pakkuda lahendusi ühistele üleilmsetele väljakutsetele, mis on aktuaalsemad kui iial varem. Biennaal seab hüpoteesi, et selliseks keeleks võiks olla kunst ja kultuur ning küsib, mida me selle rakendamisel võidaksime ja kaotaksime.
"Keeled ja kultuuriidentiteedid on lõimelõngadena inimkonda koos hoidnud. Mitmed neist on välja veninud, lahti rebenenud, kokku põimitud või hoopis ära uhutud," rääkis Orn. "Kuidas leida aga ühine arusaam, mis peegeldaks tänast reaalsust ja aitaks meil kohaneda aina kiiremini toimuvate muutustega? Kas on olemas universaalne keel, mis aitaks meil erinevaid arusaamu mõista ning üksteist toetada? Kas saame globaalsete väljakutsetega silmitsi seismisel hakkama ilma ühise keeleta?"
Tallinna Biennaal peetakse 2.-30. juulini. Pea kuu vältavas kavas näeb mitmeid näitusetuure ja performansse, traditsiooniks muutunud kunstinädala sündmused leiavad aset biennaali avanädalal.
"Suvine kunstisuursündmus viib kunstipubliku loomemaailma põrandaalustesse, kus peavoolu seatud normidele ja ootustele vastamisest olulisem on vajadus katsetada ja leida viis väljenduseks," sõnas Andra Orn. "Esimesi täpsemaid uudiseid programmi kohta loodame publikuga jagada üsna pea. Kindlasti mahub programmi Vabaduse väljaku suur kunstipäev, tuurid galeriides ja näitusesaalides, kohtumised kunstnikega ja palju muudki."
Biennaali peakorraldajad on Andra Orn ja Kelli Turmann Nordic Baltic Art Center NOBA MTÜ-st.
### Response:
Juulis toimub esmakordselt Tallinna Biennaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Just praegu sai avapaugu kõige vingemalt alanud juuni ever, sest täna näeb ilmavalgust mu esimene singel "juuni juuli august"," kirjutas Martinson oma Instagrami kontol.
Loos laulab Martinson sellest, mis tundeid karantiin tekitab. | Hanna Martinson andis välja oma esimese singli "Juuni juuli august" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Just praegu sai avapaugu kõige vingemalt alanud juuni ever, sest täna näeb ilmavalgust mu esimene singel "juuni juuli august"," kirjutas Martinson oma Instagrami kontol.
Loos laulab Martinson sellest, mis tundeid karantiin tekitab.
### Response:
Hanna Martinson andis välja oma esimese singli "Juuni juuli august" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arvestades, et 12-aastaste laste normuneaeg on vähemalt üheksa tundi, vastas sellele kriteeriumile ligi kolmandik Eesti lastest. Kriitiliselt vähe ehk alla seitsme tunni magas 14 protsenti lastest.
Kuigi uuringust ei selgu otseselt vähese uneaja põhjused, äratasid uurijate tähelepanu mõned seosed. Nimelt magavad kauem ehk vähemalt kaheksa tundi need lapsed, kes veedavad sagedamini aega koos oma perega ning kelle pereliikmed hoolivad ja aitavad lapsi mure korral. Vähem magasid lapsed, kes veedavad perega vähem aega ega pea oma pereliikmeid väga või üldse mitte toetavateks või kelle meelest pole perega nii hea koos olla.
Samuti on lapse uneajaga seotud see, kui palju õpetaja lapsest hoolib ja kuivõrd aitab ta last koolis mure korral. Kauem magavad needki lapsed, kes saavad nii kodus kui ka koolis osaleda oma elu puudutavate otsuste tegemisel. "Ühesõnaga, kui laps kogeb kodus ja koolis hoolimist ja tuge ning temaga arvestatakse kui subjektiga, siis tunneb ta end ka hästi ja turvaliselt ning magab kauem," võtab tulemused kokku Kadri Soo, üks uuringu tegijatest.
Seevastu kasutavad vähem magavad lapsed sagedamini sotsiaalmeediat. Näiteks lastest, kes lähevad magama enne kella kümmet õhtul, kasutab seda igapäevaselt 64 protsenti. Pärast südaööd magama minevatest lastest teeb seda 86 protsenti. Tulemused näitasid ühtlasi, et koolitööde tegemine ei tähenda lühemat uneaega. Isegi vastupidi – pikema uneajaga lapsed õpivad iga päev rohkem.
"Eelnevad tulemused viitavad, et vähese uneajaga lapsed tunnevad end rohkem peres üksikuna, mistõttu otsivad nad seltsi internetist, sealsest meelelahutusest ja netisõpradelt, juhul, kui nad on sõbrad," nendib Kadri Soo.
Laste heaolu uurimisgrupi juht Dagmar Kutsar lisab, et uuris koos üliõpilastega laste toimetulekut eriolukorra ajal. "Valdavalt tõid lapsed välja eriolukorra ajal isikliku ajajuhtimise harjutamise. Laps saab endale lubada hommikust pikemat und ning ärgates paindlikult oma tegevusi planeerida. Kuna distantsõppel on palju arvutikasutust, siis selle ahvatlused paistavad olema kahanenud," räägib Kutsar eriolukorra mõjust laste ajakasutusele.
Eluga rahulolu
Lisaks uneaja ja eluga rahulolu seostele selgus uuringust, et oma eluga kõige enam rahul olevad 12-aastased lapsed elavad Balkanimaades, Lõuna-Euroopa riikides, aga ka Israelis ja Norras. Keskmiselt vähem on oma eluga rahul lapsed Kagu-Aasias ja Brasiilias. Riikide keskmine hinnang on 8,7 üheteistpallisel (0–11) skaalal.
Eesti laste eluga rahulolu on samaväärne riikide keskmisega ning sarnaneb väga Soome, Poola ja Saksamaa laste eluga rahulolu tasemega. Riikide peale kokku keskmiselt 54 protsenti 12-aastastest lastest oma eluga täiesti rahul. Eesti lastest on täiesti rahul 52 protsenti, Soomes 46 protsenti.
Laste heaolus mängivad olulist rolli kodu, sõbrad ja kool. Euroopa riikide võrdluses hindavad oma suhteid kodus kõige kõrgemalt Albaania 12-aastased lapsed, aga ka Norra ja Ungari lapsed. Keskmiselt kõige madalamad hinnangud on Venemaa, Saksamaa, Itaalia ja Walesi lastel. Eesti lapsed hindavad Euroopa keskmisest kõrgemalt perega koos olemist, madalamaks aga vanemate valmisolekut nende arvamust kuulda võtta. Eesti lapsed arvavad sarnaselt Euroopa keskmisele tulemusele, et sõbrad käituvad nendega hästi. Seevastu sõpradelt saavad Eesti lapsed vähem abi kui paljude teiste Euroopa riikide lapsed.
Samas on Eesti lapsed rohkem rahul pere ja sõpradega kui suhetega koolis ja õpetajate suhtumisega neisse. Eesti laste koolile antud heaoluhinnangud on madalamad kui Euroopa keskmised näitajad. Eesti lapsed nõustuvad kõige vähem sellega, et õpetajad kuulavad neid ja arvestavad seda, mida nad räägivad. Kooliga seotud asjadest hindavad Eesti lapsed kõrgemalt turvalisust.
Samas on Eesti lapsed keskmiselt kriitilisemad klassikaaslaste suhtes: nende rahuloluhinnang klassikaaslastele on üks Euroopa madalamaid. Eriolukord paistab aga olevat tõstnud klassikaaslaste väärtust Eesti laste silmis.
"Sõbra väärtust tunned siis, kui temaga ei saa tavapäraselt suhelda. Eriolukorra ajal selgus laste ütlustest, et enim tunnevad nad vajadust sõpradega otsesuhtlemise järele, mistõttu oleks parim lahendus, kui nad saaksid õppetööle kooli naasta. Kui rääkida heaolust üldisemalt, siis üldiselt lapsed ei tunnista suurt heaolu langust, kuid toovad eriolukorras välja senisest suurema koduse närvitsemise ja koolitööde suurenenud mahust tuleneva stressi. Samas heaolu tõstab perega koosolemine ja koostegutsemine," rääkis Kutsar.
Laste heaolu uuringu "Children's Worlds" kolmandas laines, mis viidi läbi aastal 2018, osales 128 788 last 35 riigist. Vastasid 2., 4. ja 6. klassi õpilased, kes on enamasti vastavalt 8-, 10- ja 12-aastased. Eestis tehti uuring 42 koolis (sh täielikult või osaliselt vene õppekeelega koolid) ning ankeedi täitis 3150 last, mis moodustab kõikidest Eesti samavanuselistest lastest 7-8 protseni ning on vanusegrupi suhtes esinduslik. Kaks kolmandikku vastanutest täitis ankeedi eesti keeles, kolmandik vene keeles. Eesti uuringu korraldas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi laste ja perede heaolu uurimisrühm 2017/2018. õppeaasta sügistalvel. | Uuring: hästi magavad Eesti lapsed on oma eluga rohkem rahul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvestades, et 12-aastaste laste normuneaeg on vähemalt üheksa tundi, vastas sellele kriteeriumile ligi kolmandik Eesti lastest. Kriitiliselt vähe ehk alla seitsme tunni magas 14 protsenti lastest.
Kuigi uuringust ei selgu otseselt vähese uneaja põhjused, äratasid uurijate tähelepanu mõned seosed. Nimelt magavad kauem ehk vähemalt kaheksa tundi need lapsed, kes veedavad sagedamini aega koos oma perega ning kelle pereliikmed hoolivad ja aitavad lapsi mure korral. Vähem magasid lapsed, kes veedavad perega vähem aega ega pea oma pereliikmeid väga või üldse mitte toetavateks või kelle meelest pole perega nii hea koos olla.
Samuti on lapse uneajaga seotud see, kui palju õpetaja lapsest hoolib ja kuivõrd aitab ta last koolis mure korral. Kauem magavad needki lapsed, kes saavad nii kodus kui ka koolis osaleda oma elu puudutavate otsuste tegemisel. "Ühesõnaga, kui laps kogeb kodus ja koolis hoolimist ja tuge ning temaga arvestatakse kui subjektiga, siis tunneb ta end ka hästi ja turvaliselt ning magab kauem," võtab tulemused kokku Kadri Soo, üks uuringu tegijatest.
Seevastu kasutavad vähem magavad lapsed sagedamini sotsiaalmeediat. Näiteks lastest, kes lähevad magama enne kella kümmet õhtul, kasutab seda igapäevaselt 64 protsenti. Pärast südaööd magama minevatest lastest teeb seda 86 protsenti. Tulemused näitasid ühtlasi, et koolitööde tegemine ei tähenda lühemat uneaega. Isegi vastupidi – pikema uneajaga lapsed õpivad iga päev rohkem.
"Eelnevad tulemused viitavad, et vähese uneajaga lapsed tunnevad end rohkem peres üksikuna, mistõttu otsivad nad seltsi internetist, sealsest meelelahutusest ja netisõpradelt, juhul, kui nad on sõbrad," nendib Kadri Soo.
Laste heaolu uurimisgrupi juht Dagmar Kutsar lisab, et uuris koos üliõpilastega laste toimetulekut eriolukorra ajal. "Valdavalt tõid lapsed välja eriolukorra ajal isikliku ajajuhtimise harjutamise. Laps saab endale lubada hommikust pikemat und ning ärgates paindlikult oma tegevusi planeerida. Kuna distantsõppel on palju arvutikasutust, siis selle ahvatlused paistavad olema kahanenud," räägib Kutsar eriolukorra mõjust laste ajakasutusele.
Eluga rahulolu
Lisaks uneaja ja eluga rahulolu seostele selgus uuringust, et oma eluga kõige enam rahul olevad 12-aastased lapsed elavad Balkanimaades, Lõuna-Euroopa riikides, aga ka Israelis ja Norras. Keskmiselt vähem on oma eluga rahul lapsed Kagu-Aasias ja Brasiilias. Riikide keskmine hinnang on 8,7 üheteistpallisel (0–11) skaalal.
Eesti laste eluga rahulolu on samaväärne riikide keskmisega ning sarnaneb väga Soome, Poola ja Saksamaa laste eluga rahulolu tasemega. Riikide peale kokku keskmiselt 54 protsenti 12-aastastest lastest oma eluga täiesti rahul. Eesti lastest on täiesti rahul 52 protsenti, Soomes 46 protsenti.
Laste heaolus mängivad olulist rolli kodu, sõbrad ja kool. Euroopa riikide võrdluses hindavad oma suhteid kodus kõige kõrgemalt Albaania 12-aastased lapsed, aga ka Norra ja Ungari lapsed. Keskmiselt kõige madalamad hinnangud on Venemaa, Saksamaa, Itaalia ja Walesi lastel. Eesti lapsed hindavad Euroopa keskmisest kõrgemalt perega koos olemist, madalamaks aga vanemate valmisolekut nende arvamust kuulda võtta. Eesti lapsed arvavad sarnaselt Euroopa keskmisele tulemusele, et sõbrad käituvad nendega hästi. Seevastu sõpradelt saavad Eesti lapsed vähem abi kui paljude teiste Euroopa riikide lapsed.
Samas on Eesti lapsed rohkem rahul pere ja sõpradega kui suhetega koolis ja õpetajate suhtumisega neisse. Eesti laste koolile antud heaoluhinnangud on madalamad kui Euroopa keskmised näitajad. Eesti lapsed nõustuvad kõige vähem sellega, et õpetajad kuulavad neid ja arvestavad seda, mida nad räägivad. Kooliga seotud asjadest hindavad Eesti lapsed kõrgemalt turvalisust.
Samas on Eesti lapsed keskmiselt kriitilisemad klassikaaslaste suhtes: nende rahuloluhinnang klassikaaslastele on üks Euroopa madalamaid. Eriolukord paistab aga olevat tõstnud klassikaaslaste väärtust Eesti laste silmis.
"Sõbra väärtust tunned siis, kui temaga ei saa tavapäraselt suhelda. Eriolukorra ajal selgus laste ütlustest, et enim tunnevad nad vajadust sõpradega otsesuhtlemise järele, mistõttu oleks parim lahendus, kui nad saaksid õppetööle kooli naasta. Kui rääkida heaolust üldisemalt, siis üldiselt lapsed ei tunnista suurt heaolu langust, kuid toovad eriolukorras välja senisest suurema koduse närvitsemise ja koolitööde suurenenud mahust tuleneva stressi. Samas heaolu tõstab perega koosolemine ja koostegutsemine," rääkis Kutsar.
Laste heaolu uuringu "Children's Worlds" kolmandas laines, mis viidi läbi aastal 2018, osales 128 788 last 35 riigist. Vastasid 2., 4. ja 6. klassi õpilased, kes on enamasti vastavalt 8-, 10- ja 12-aastased. Eestis tehti uuring 42 koolis (sh täielikult või osaliselt vene õppekeelega koolid) ning ankeedi täitis 3150 last, mis moodustab kõikidest Eesti samavanuselistest lastest 7-8 protseni ning on vanusegrupi suhtes esinduslik. Kaks kolmandikku vastanutest täitis ankeedi eesti keeles, kolmandik vene keeles. Eesti uuringu korraldas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi laste ja perede heaolu uurimisrühm 2017/2018. õppeaasta sügistalvel.
### Response:
Uuring: hästi magavad Eesti lapsed on oma eluga rohkem rahul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise ööpäeva jooksul oli nakatunuid üks.
Viimase 24 tunni jooksul tehti 652 COVID-19 testi. Kokku on Lätis 109 723 koroonaproovile tulnud 1066 positiivset vastust.
Nüüdseks on paranenud 745 ja surnud 24 patsienti.
Haiglas on veel 18 inimest, neist kolme seisund on raske. | Lätis ei leitud ööpäevaga ühtki uut koroonaviirusesse nakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise ööpäeva jooksul oli nakatunuid üks.
Viimase 24 tunni jooksul tehti 652 COVID-19 testi. Kokku on Lätis 109 723 koroonaproovile tulnud 1066 positiivset vastust.
Nüüdseks on paranenud 745 ja surnud 24 patsienti.
Haiglas on veel 18 inimest, neist kolme seisund on raske.
### Response:
Lätis ei leitud ööpäevaga ühtki uut koroonaviirusesse nakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on hea meel teatada, et Pärnu Sadama korvpallimeeskond jätkab peatreener Heiko Rannulaga.
Meeskonna abitreenerina ja klubi arengus kaasarääkijana jätkab Gert Kullamäe," teatas klubi sotsiaalmeedias. "Korvpalliklubi Paulus noortetreenerina jätkab Kalle Kollin."
"Sellise treenerite tiimiga on hea hakata järgmiseks hooajaks meeskonda komplekteerima!" rõõmustas klubi juht Johan Kärp. | Pärnu Sadam sai uueks hooajaks treenerid paika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on hea meel teatada, et Pärnu Sadama korvpallimeeskond jätkab peatreener Heiko Rannulaga.
Meeskonna abitreenerina ja klubi arengus kaasarääkijana jätkab Gert Kullamäe," teatas klubi sotsiaalmeedias. "Korvpalliklubi Paulus noortetreenerina jätkab Kalle Kollin."
"Sellise treenerite tiimiga on hea hakata järgmiseks hooajaks meeskonda komplekteerima!" rõõmustas klubi juht Johan Kärp.
### Response:
Pärnu Sadam sai uueks hooajaks treenerid paika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Google'i Austraalia tegevjuhi sõnul teenib firma aastas uudistega seotud reklaamidelt vaevu 10 miljonit Austraalia dollarit (6,7 miljonit USA dollarit), mis on murdosa valitsuse antud hinnangust kogu sektorile.
Katse puhul, mida jälgitakse tähelepanelikult kogu maailmas, on Austraalia avalikustanud kava, mille järgi suured internetifirmad peaksid jagama reklaamitulu, mida nad teenivad nende platvormidel edastatavatelt uudistelt.
Konkurentsi reguleeriv ametkond (ACCC, Australian Competition and Consumer Commission) on hinnanud, et Google ja Facebook koos teenivad Austraalia turult reklaami eest aastas kuus miljardit Austraalia dollarit (neli miljardit USA dollarit).
Juhtivad kirjastajad on nõudnud, et kaks kompaniid maksaksid vähemalt kümme protsenti oma iga-aastasest tulust kohalikele uudistetootjatele, mis on üleilmsetele tehnoloogiahiidudele kaotanud suurema osa oma reklaamitulust.
Google'i tegevdirektor Austraalias Mel Silva lükkas sellised numbrid tagasi kui tema sõnul äärmiselt ebareaalsed.
"Me kõik saame aru, et kõrgekvaliteetsetel uudistel on kõrge sotsiaalne väärtus, aga me peame aru saama ka majandusest," ütles Silva pühapäeval blogipostituses. Ta lisas, et Google teenis eelmisel aastal vaid kümme miljonit Austraalia dollarit tulu klikkidelt reklaamidel, mis paiknesid uudistega seotud otsingupäringute juures.
"Enamik meie tulust ei tule uudisteotsingust, vaid kaubandusliku eesmärgiga otsinguist, näiteks kui keegi otsib jooksujalatseid ja klikib reklaamil," ütles ta.
Silva eitas ka ACCC argumente, et tehnoloogiafirmad teenivad olulist "kaudset tulu", esitades uudiseid, kui sisu tõmbab kasutajad nende platvormidele.
Uudised "esindavad vaid tillukest osa päringuist", moodustas eelmisel aastal Silva sõnul vaid ühe protsendi Google'i otsinguist Austraalias.
Samal ajal rõhutas tegevjuht, et Google'i kaudu saab Austraalia uudismeedia olulise lisaväärtuse, sest just nende kaudu lähevad inimesed uudiskülgedele. Tema sõnul aitab see meediafirmadel nii reklaami müüa kui ka võita endale uusi tellijaid.
Silva ütles, et Google'i otsingud suunasid 2018. aastal Austraalia suurtele ja väikestele uudistelehekülgedele kokku 3,44 miljardit külastust, hinnates sellest tekkivat aastast tulu uudistekompaniide jaoks enam kui 200 miljonile Austraalia dollarile.
Google'i seisukoht ennustab ACCC-le raskusi läbirääkimisteks Google'i, Facebooki ja Austraalia meediafirmade vahel. Kohustuslik käitumisjuhend, milleni tahetakse jõuda, tegeleks tulujaotuse, väärinfo tõkestamise ning kasutajate privaatsuse kaitsega.
Konkurentsiamet rõhutas eelmisel kuul, et kui vabatahtlikud käitumisjuhendi läbirääkimised ei õnnestu, siis võivad Austraalia kirjastajad vajada kollektiivse boikoti korraldamist Google'i ja Facebook'i suhtes.
Silva ütles, et Google on ettevalmistatud protsessis osalemiseks, kuid lisas, et "on oluline, kui otsused põhinevad faktidel, mitte ebatäpsetel numbritel ja tõendamata väidetel".
ACCC peaks juuli lõpuks ette valmistama juhise lõppteksti, mille valitsus on lubanud kiirelt tööle rakendada.
Google ja Facebook on saavutanud tohutu mõju meediakompaniide üle terves maailmas ning nad on haaranud lõviosa online-reklaamist.
Tulude vähenemise tõttu, mis teravnes koroonaviiruse pandeemia puhul, on Austraalia väljaanded alates 2014. aastast kas püsivalt või ajutiselt sulgenud enam kui 150 uudistekeskkonda ning kärpinud enam kui 20 protsenti töökohtadest. | Google ei nõustu ulatusliku väljamaksega Austraalia meediale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Google'i Austraalia tegevjuhi sõnul teenib firma aastas uudistega seotud reklaamidelt vaevu 10 miljonit Austraalia dollarit (6,7 miljonit USA dollarit), mis on murdosa valitsuse antud hinnangust kogu sektorile.
Katse puhul, mida jälgitakse tähelepanelikult kogu maailmas, on Austraalia avalikustanud kava, mille järgi suured internetifirmad peaksid jagama reklaamitulu, mida nad teenivad nende platvormidel edastatavatelt uudistelt.
Konkurentsi reguleeriv ametkond (ACCC, Australian Competition and Consumer Commission) on hinnanud, et Google ja Facebook koos teenivad Austraalia turult reklaami eest aastas kuus miljardit Austraalia dollarit (neli miljardit USA dollarit).
Juhtivad kirjastajad on nõudnud, et kaks kompaniid maksaksid vähemalt kümme protsenti oma iga-aastasest tulust kohalikele uudistetootjatele, mis on üleilmsetele tehnoloogiahiidudele kaotanud suurema osa oma reklaamitulust.
Google'i tegevdirektor Austraalias Mel Silva lükkas sellised numbrid tagasi kui tema sõnul äärmiselt ebareaalsed.
"Me kõik saame aru, et kõrgekvaliteetsetel uudistel on kõrge sotsiaalne väärtus, aga me peame aru saama ka majandusest," ütles Silva pühapäeval blogipostituses. Ta lisas, et Google teenis eelmisel aastal vaid kümme miljonit Austraalia dollarit tulu klikkidelt reklaamidel, mis paiknesid uudistega seotud otsingupäringute juures.
"Enamik meie tulust ei tule uudisteotsingust, vaid kaubandusliku eesmärgiga otsinguist, näiteks kui keegi otsib jooksujalatseid ja klikib reklaamil," ütles ta.
Silva eitas ka ACCC argumente, et tehnoloogiafirmad teenivad olulist "kaudset tulu", esitades uudiseid, kui sisu tõmbab kasutajad nende platvormidele.
Uudised "esindavad vaid tillukest osa päringuist", moodustas eelmisel aastal Silva sõnul vaid ühe protsendi Google'i otsinguist Austraalias.
Samal ajal rõhutas tegevjuht, et Google'i kaudu saab Austraalia uudismeedia olulise lisaväärtuse, sest just nende kaudu lähevad inimesed uudiskülgedele. Tema sõnul aitab see meediafirmadel nii reklaami müüa kui ka võita endale uusi tellijaid.
Silva ütles, et Google'i otsingud suunasid 2018. aastal Austraalia suurtele ja väikestele uudistelehekülgedele kokku 3,44 miljardit külastust, hinnates sellest tekkivat aastast tulu uudistekompaniide jaoks enam kui 200 miljonile Austraalia dollarile.
Google'i seisukoht ennustab ACCC-le raskusi läbirääkimisteks Google'i, Facebooki ja Austraalia meediafirmade vahel. Kohustuslik käitumisjuhend, milleni tahetakse jõuda, tegeleks tulujaotuse, väärinfo tõkestamise ning kasutajate privaatsuse kaitsega.
Konkurentsiamet rõhutas eelmisel kuul, et kui vabatahtlikud käitumisjuhendi läbirääkimised ei õnnestu, siis võivad Austraalia kirjastajad vajada kollektiivse boikoti korraldamist Google'i ja Facebook'i suhtes.
Silva ütles, et Google on ettevalmistatud protsessis osalemiseks, kuid lisas, et "on oluline, kui otsused põhinevad faktidel, mitte ebatäpsetel numbritel ja tõendamata väidetel".
ACCC peaks juuli lõpuks ette valmistama juhise lõppteksti, mille valitsus on lubanud kiirelt tööle rakendada.
Google ja Facebook on saavutanud tohutu mõju meediakompaniide üle terves maailmas ning nad on haaranud lõviosa online-reklaamist.
Tulude vähenemise tõttu, mis teravnes koroonaviiruse pandeemia puhul, on Austraalia väljaanded alates 2014. aastast kas püsivalt või ajutiselt sulgenud enam kui 150 uudistekeskkonda ning kärpinud enam kui 20 protsenti töökohtadest.
### Response:
Google ei nõustu ulatusliku väljamaksega Austraalia meediale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Videokõnes osalesid näiteks näitlejad Elijah Wood, Sean Astin, Billy Boyd, Dominic Monaghan, Orlando Bloom ja Ian McKellen, kirjutab Huffpost.
"Sõrmuste isanda" filmid põhinevad kirjaniku J. R. R. Tolkieni teostel ja need ilmusid aastatel 2001, 2002 ja 2003. | "Sõrmuste isanda" näitlejad said Zoomi videokõnes taas kokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Videokõnes osalesid näiteks näitlejad Elijah Wood, Sean Astin, Billy Boyd, Dominic Monaghan, Orlando Bloom ja Ian McKellen, kirjutab Huffpost.
"Sõrmuste isanda" filmid põhinevad kirjaniku J. R. R. Tolkieni teostel ja need ilmusid aastatel 2001, 2002 ja 2003.
### Response:
"Sõrmuste isanda" näitlejad said Zoomi videokõnes taas kokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna lennujaama andmetel saab iga päev lennata Helsingisse, Riiga, Amsterdami ja Vilniusesse. Lisaks saab kõikidel nädalapäevadel lennata ka Kuressaarde ja Kärdlasse.
Neljal korral nädalas on võimalik lennata Frankfurti ning kolmel korral Kopenhaagenisse, Pariisi ja Viini. Kaks lendu nädalas on Oslosse ja Berliini.
Tallinna lennujaam kirjutab kodulehel, et mõnel lennul võib maski kandmine olla kohustuslik ning reisijatele vastu tulnud või neid saatma tulnud inimestel palutakse reisiterminali mitte siseneda. | Sellest nädalast saab Tallinnast lennata 12 sihtkohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna lennujaama andmetel saab iga päev lennata Helsingisse, Riiga, Amsterdami ja Vilniusesse. Lisaks saab kõikidel nädalapäevadel lennata ka Kuressaarde ja Kärdlasse.
Neljal korral nädalas on võimalik lennata Frankfurti ning kolmel korral Kopenhaagenisse, Pariisi ja Viini. Kaks lendu nädalas on Oslosse ja Berliini.
Tallinna lennujaam kirjutab kodulehel, et mõnel lennul võib maski kandmine olla kohustuslik ning reisijatele vastu tulnud või neid saatma tulnud inimestel palutakse reisiterminali mitte siseneda.
### Response:
Sellest nädalast saab Tallinnast lennata 12 sihtkohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitust kokku pannes on kuraator Eda Tuulberg loonud kunstikoguga oma suhte ja tõlgenduse. Kuraator on jaganud teosed teemaplokkidesse, milleks on näiteks kubism, maastikud, Pariis jt teemad Eesti kunstnike loomingus. Lepp pole kunsti kogudes teemadele pühendunud, kuid loomulikult see huvitab teda. Märksa olulisem on kätte saada aja kehastus kunstis. Lepp on keskendunud kunstnike (kellest mitmed tema head sõbrad) loomingu lugudele, mille taustal voolab aga üldine kunsti areng.
Teoseid on näitusel välja pandud palju ning mõjub meeldivalt, et need ei ole ajaliselt kategoriseeritud. Eriline tähelepanu on pööratud Peeter Mudistile, Jüri Arrakule, Valdur Ohakale ja Endel Kõksile. Esile kerkib ka Olga Terri, kes oli rangele stalinistlikule režiimile vastuvoolu ujuja. Terri loomingust on kolmandik neist karmi reaalsust peegeldavatest maalidest Lepa kogus, ülejäänud Eesti Kunstimuuseumil.
Üldse on selliseid töid pigem vähe, sest kunstnikel oli ju ohtlik nende teemadega tegelda, kartes küüditamisi ja repressioone. 1940. aastate lõpu ja 1950. aastate alguse sotsrealismile vastanduva kunstiloominguni jõuab koguja andumise ja tööga, olekski keeruline pühenduda ainult selle perioodi teoste kollektsioneerimisele.
Mart Lepa kunstikogu on tema nägu. Pühendunud koguja ja tema hindamatu väärtusega kogu – mõlemast õhkab eklektilisust, samas tohutut asjatundlikkust ning delikaatsust.
Järgnevalt lühiintervjuu Mart Lepaga.
Ütlete dokfilmis, et kunst väljendab aega. Millise perioodi teostes tuleb see ajavaim eriti esile?
Mart Lepp: Aeg kunstis kajastub, eriti selle paremas osas. Sõjaeelse kunsti puhul on selgelt tajutav rahu ja harmoonia, hoopis teine aja vaim kui sõjajärgses. Sõjajärgselt on huvitav vaadata nii ametliku kunsti poolt, näiteks Elmar Kitse monumentaalkunsti ideid, mis on siiski lavastus tellitud teemadel. Veelgi haaravam on selle karmi ja kitsa aja kunstid, need üksikud kunstnikud ja vähesed teosed, kus väljenduvad meeleolud, tundmused ja traagika – see, mis sai tegelikult osaks suuremale osale meie rahvale.
Teil on suurepärased kunstiajaloolised teadmised. Kas need on tulnud suuresti tänu kogumisele ja lugemusele?
Kunstiraamatud huvitasid mind juba kümne- või üheteistaastasena. Hakkasin neid siis ka ostma. Eelkõige haaras Euroopa kunst, minu "isiklik" sajand jääb sinna vararenessanssi aega. Aga paelusid ka Rembrandt, hilisematest isegi impressionism, foovid, kubism ja abstraktne kunst ning kõik, mis veel tuli! Mul oli sõpru läänes, kes saatsid korralikke raamatuid kunstnike teoste täielike pildikataloogidega. Olin selles ajas õnnelik inimene!
Olete öelnud, et koguja on kunsti teener. Milles see seisneb?
Mulle on see varasest ajast peale nii tundunud, et kunsti kogudes ei eksponeeri sa ennast. Püüad pühenduda millelegi, mida pead oluliseks ja põnevaks ning oleks ju tore, kui vead välja selles teenri osas. Eks ma olin tuttav erakogudega USAs ja 1970. aastatel oldi neist suures vaimustuses. See oli aga siin täiesti kättesaamatu materjal. Lõpuks on ka meie oma kunst väga hea ja ikka meie oma asi. Eriliselt on kaasa aidanud tutvused kunstnikega, näiteks Rein Tammikuga sai isegi natuke kunsti ja kogumise üle ironiseeritud. Nii aga tulevad kokku minu "lood", mis on kunstnike lood. Olen keskendunud kunstnike endi loomingu protsessidele.
Milline on huvitavaim teose saamislugu?
Tore ja värvikas lugu Peeter Mudistiga. Tegin Tartu Kunstimuuseumisse näitust oma kogus olevatest Mudisti ja tema õpetaja kunstnik Johannes Võerahansu portreedest. Peetril oli ees raske operatsioon ja ta ütles, et näituse avamisele ta tulla ei saa. Lohutuseks pakkus ta mulle veel ühe oma portree. Ütles, et ole lahke ja vali, milline meeldib. Vastasin pisikese huumoriga, et võtan parima riiulist. Ma muidugi teadsin, mis seal on – olin riiulit varem uurinud ja ta oli mulle ka teoseid andnud. Peeter ütles veidi uskumatult, et vaatame, kas võtad ikka parima. Võtsin "Portree talvel", mida ta polnud müünud ei ministeeriumile ega kunstifondi ostukomisjonile. Mu valiku peale ütles Mudist, et võtsin tõesti kõige parema! Aga ta andis selle ka heameelega. | Delikaatselt eklektiline kunstikogu. Intervjuu Mart Lepaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitust kokku pannes on kuraator Eda Tuulberg loonud kunstikoguga oma suhte ja tõlgenduse. Kuraator on jaganud teosed teemaplokkidesse, milleks on näiteks kubism, maastikud, Pariis jt teemad Eesti kunstnike loomingus. Lepp pole kunsti kogudes teemadele pühendunud, kuid loomulikult see huvitab teda. Märksa olulisem on kätte saada aja kehastus kunstis. Lepp on keskendunud kunstnike (kellest mitmed tema head sõbrad) loomingu lugudele, mille taustal voolab aga üldine kunsti areng.
Teoseid on näitusel välja pandud palju ning mõjub meeldivalt, et need ei ole ajaliselt kategoriseeritud. Eriline tähelepanu on pööratud Peeter Mudistile, Jüri Arrakule, Valdur Ohakale ja Endel Kõksile. Esile kerkib ka Olga Terri, kes oli rangele stalinistlikule režiimile vastuvoolu ujuja. Terri loomingust on kolmandik neist karmi reaalsust peegeldavatest maalidest Lepa kogus, ülejäänud Eesti Kunstimuuseumil.
Üldse on selliseid töid pigem vähe, sest kunstnikel oli ju ohtlik nende teemadega tegelda, kartes küüditamisi ja repressioone. 1940. aastate lõpu ja 1950. aastate alguse sotsrealismile vastanduva kunstiloominguni jõuab koguja andumise ja tööga, olekski keeruline pühenduda ainult selle perioodi teoste kollektsioneerimisele.
Mart Lepa kunstikogu on tema nägu. Pühendunud koguja ja tema hindamatu väärtusega kogu – mõlemast õhkab eklektilisust, samas tohutut asjatundlikkust ning delikaatsust.
Järgnevalt lühiintervjuu Mart Lepaga.
Ütlete dokfilmis, et kunst väljendab aega. Millise perioodi teostes tuleb see ajavaim eriti esile?
Mart Lepp: Aeg kunstis kajastub, eriti selle paremas osas. Sõjaeelse kunsti puhul on selgelt tajutav rahu ja harmoonia, hoopis teine aja vaim kui sõjajärgses. Sõjajärgselt on huvitav vaadata nii ametliku kunsti poolt, näiteks Elmar Kitse monumentaalkunsti ideid, mis on siiski lavastus tellitud teemadel. Veelgi haaravam on selle karmi ja kitsa aja kunstid, need üksikud kunstnikud ja vähesed teosed, kus väljenduvad meeleolud, tundmused ja traagika – see, mis sai tegelikult osaks suuremale osale meie rahvale.
Teil on suurepärased kunstiajaloolised teadmised. Kas need on tulnud suuresti tänu kogumisele ja lugemusele?
Kunstiraamatud huvitasid mind juba kümne- või üheteistaastasena. Hakkasin neid siis ka ostma. Eelkõige haaras Euroopa kunst, minu "isiklik" sajand jääb sinna vararenessanssi aega. Aga paelusid ka Rembrandt, hilisematest isegi impressionism, foovid, kubism ja abstraktne kunst ning kõik, mis veel tuli! Mul oli sõpru läänes, kes saatsid korralikke raamatuid kunstnike teoste täielike pildikataloogidega. Olin selles ajas õnnelik inimene!
Olete öelnud, et koguja on kunsti teener. Milles see seisneb?
Mulle on see varasest ajast peale nii tundunud, et kunsti kogudes ei eksponeeri sa ennast. Püüad pühenduda millelegi, mida pead oluliseks ja põnevaks ning oleks ju tore, kui vead välja selles teenri osas. Eks ma olin tuttav erakogudega USAs ja 1970. aastatel oldi neist suures vaimustuses. See oli aga siin täiesti kättesaamatu materjal. Lõpuks on ka meie oma kunst väga hea ja ikka meie oma asi. Eriliselt on kaasa aidanud tutvused kunstnikega, näiteks Rein Tammikuga sai isegi natuke kunsti ja kogumise üle ironiseeritud. Nii aga tulevad kokku minu "lood", mis on kunstnike lood. Olen keskendunud kunstnike endi loomingu protsessidele.
Milline on huvitavaim teose saamislugu?
Tore ja värvikas lugu Peeter Mudistiga. Tegin Tartu Kunstimuuseumisse näitust oma kogus olevatest Mudisti ja tema õpetaja kunstnik Johannes Võerahansu portreedest. Peetril oli ees raske operatsioon ja ta ütles, et näituse avamisele ta tulla ei saa. Lohutuseks pakkus ta mulle veel ühe oma portree. Ütles, et ole lahke ja vali, milline meeldib. Vastasin pisikese huumoriga, et võtan parima riiulist. Ma muidugi teadsin, mis seal on – olin riiulit varem uurinud ja ta oli mulle ka teoseid andnud. Peeter ütles veidi uskumatult, et vaatame, kas võtad ikka parima. Võtsin "Portree talvel", mida ta polnud müünud ei ministeeriumile ega kunstifondi ostukomisjonile. Mu valiku peale ütles Mudist, et võtsin tõesti kõige parema! Aga ta andis selle ka heameelega.
### Response:
Delikaatselt eklektiline kunstikogu. Intervjuu Mart Lepaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Summa on väga suur. Sellega seoses see laenuleping on tavapärasest mahukam, see laenuleping, mida Tallinkiga läbi räägime on 80-90 lehekülge pikk ingliskeelne dokument. Eks ta võtab oma aja, ma arvan, et see on täiesti normaalne protsess, et ta nii kaua võtab. Normaalsetes oludes võtaks isegi kordades kauem aega," ütles Kütt ERR-ile.
"Tallinki laenu puhul kindlasti oluline aspekt, mis aega võtab, on tagatiste seadmine. See on tavapärasest keerulisem. Me liigume sellega heas graafikus ja ma arvan, et lähinädalatel on selles osas juba positiivseid uudiseid," märkis Kütt.
Kütt kinnitas, et Tallinki laenule seatavaks tagatiseks on ettevõtte laevad, nende tagatiseks seadmine on aga juriidiliselt keerukas protsess. "Need laevad on erinevate riikide registrites, see kõik nõuab ka sealset juriidilist abi ja kuidas neid tagatislepinguid täpselt vormistada."
Kütt ei osanud kommenteerida, kas üks laevadest on ka alles ehituses olev laev.
Tallinki juht Paavo Nõgene ütles eelmisel nädalal, et lepingu sõlmimine on lähipäevade küsimus. Möödunud nädalal toimus Kredexiga täiendav vestlus.
Valitsus otsustas 8. mail, et annab Tallinkile 100 miljonit eurot laenu, mille tähtaeg on kolm aastat ja mis tuleb tagastada ühes osas laenutähtaja lõpus. Laenulimiit on lubatud kasutusse võtta osade kaupa, iga osa minimaalne suurus on vähemalt kümme miljonit ja maksimaalne suurus 40 miljonit eurot. | Tallinki laen viibib välisregistris laevade tagatiseks seadmise tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Summa on väga suur. Sellega seoses see laenuleping on tavapärasest mahukam, see laenuleping, mida Tallinkiga läbi räägime on 80-90 lehekülge pikk ingliskeelne dokument. Eks ta võtab oma aja, ma arvan, et see on täiesti normaalne protsess, et ta nii kaua võtab. Normaalsetes oludes võtaks isegi kordades kauem aega," ütles Kütt ERR-ile.
"Tallinki laenu puhul kindlasti oluline aspekt, mis aega võtab, on tagatiste seadmine. See on tavapärasest keerulisem. Me liigume sellega heas graafikus ja ma arvan, et lähinädalatel on selles osas juba positiivseid uudiseid," märkis Kütt.
Kütt kinnitas, et Tallinki laenule seatavaks tagatiseks on ettevõtte laevad, nende tagatiseks seadmine on aga juriidiliselt keerukas protsess. "Need laevad on erinevate riikide registrites, see kõik nõuab ka sealset juriidilist abi ja kuidas neid tagatislepinguid täpselt vormistada."
Kütt ei osanud kommenteerida, kas üks laevadest on ka alles ehituses olev laev.
Tallinki juht Paavo Nõgene ütles eelmisel nädalal, et lepingu sõlmimine on lähipäevade küsimus. Möödunud nädalal toimus Kredexiga täiendav vestlus.
Valitsus otsustas 8. mail, et annab Tallinkile 100 miljonit eurot laenu, mille tähtaeg on kolm aastat ja mis tuleb tagastada ühes osas laenutähtaja lõpus. Laenulimiit on lubatud kasutusse võtta osade kaupa, iga osa minimaalne suurus on vähemalt kümme miljonit ja maksimaalne suurus 40 miljonit eurot.
### Response:
Tallinki laen viibib välisregistris laevade tagatiseks seadmise tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartus, Narvas, Haapsalus, Paides, Kuressaares, Kärdlas, Viljandis ja Kohtla-Järvel jätkatakse inimeste testimist samades proovivõtukohtades, teatas terviseamet.
Kolmes linnas - Tallinnas, Pärnus ja Rakveres muutub testimise asukoht. Tallinnas asenduvad Tallinna Tehnikaülikooli ja lauluväljaku parklas olnud testimise telgid Veerenni 53a SYNLAB-i ja Punane 61 Medicumi ruumides eraldi sissepääsuga testimisvõimalusega.
SYNLAB loob Pärnus lisaks Qvalitase bussile Suur-Sepa perearstikeskusesse ja Rakveres polikliiniku ruumidesse testimise toad.
Testimine lõpetatakse Jõgeval, kus laekus kõige vähem saatekirju.
Lisaks autoga saabujatele mõeldud nn sissesõidupunktidele saab 1. juunist minna proovi andma ka jalgsi - nii saab autode vahele jala või jalgrattaga järjekorda võtta Tartus ja Viljandis Qvalitase bussi juures, Narvas Corrigo telgis, Kohtla-Järvel Ida-Viru Keskhaigla juures ning Haapsalus ja Paides hakkab käima SYNLAB-i testimisbuss.
COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus | Juunist saab koroonaviiruse testimisele minna ka jalgsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartus, Narvas, Haapsalus, Paides, Kuressaares, Kärdlas, Viljandis ja Kohtla-Järvel jätkatakse inimeste testimist samades proovivõtukohtades, teatas terviseamet.
Kolmes linnas - Tallinnas, Pärnus ja Rakveres muutub testimise asukoht. Tallinnas asenduvad Tallinna Tehnikaülikooli ja lauluväljaku parklas olnud testimise telgid Veerenni 53a SYNLAB-i ja Punane 61 Medicumi ruumides eraldi sissepääsuga testimisvõimalusega.
SYNLAB loob Pärnus lisaks Qvalitase bussile Suur-Sepa perearstikeskusesse ja Rakveres polikliiniku ruumidesse testimise toad.
Testimine lõpetatakse Jõgeval, kus laekus kõige vähem saatekirju.
Lisaks autoga saabujatele mõeldud nn sissesõidupunktidele saab 1. juunist minna proovi andma ka jalgsi - nii saab autode vahele jala või jalgrattaga järjekorda võtta Tartus ja Viljandis Qvalitase bussi juures, Narvas Corrigo telgis, Kohtla-Järvel Ida-Viru Keskhaigla juures ning Haapsalus ja Paides hakkab käima SYNLAB-i testimisbuss.
COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus
### Response:
Juunist saab koroonaviiruse testimisele minna ka jalgsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi tavapäraselt on US Open hooaja viimane slämmiturniir, on sel aastal koroonaviiruse tõttu kõik teisiti kui varem. Hooaeg algas küll Austraalia lahtistega, kuid Prantsusmaa lahtised lükati maikuust septembrisse – kust nad võivad veel edasi lükkuda – ning Wimbledon jäeti sootuks ära – esimest korda pärast 1945. aastat.
USA lahtiste põhiturniiri mängud peaksid algama 31. augustil. "Praegu on kõik endiselt lahtine. Me pole mingeid otsuseid veel teinud," ütles USA tenniseliidu (USTA) profitennise valdkonna tegevjuht Stacey Allaster uudisteagentuurile AP.
Allaster lisas, et kui USTA juhatus otsustab, et turniir sel aastal toimub, loodavad nemad, et see peetakse tavapärases kohas – New Yorgis Flushing Meadowsis Billie Jean Kingi nime kandvas tennisekeskuses – ning tavapärasel ajal. "Oleme 150 protsenti keskendunud sellele, et saaksime US Openi turvalistes tingimustes New Yorgis tavapärasel ajal läbi viia," kinnitas Allaster. "See on ärgates nii minu kui kogu tiimi esimene mõte. Sest mõte sellest, et turniir toimuks kuskil mujal või muul ajal, ei tundu reaalne, kuigi peame ka sellega arvestama."
US Openi toimumise või mittetoimumise osas peaks otsus tulema juuni teises pooles.
Profitennises on märtsikuust alates olnud pausil, praeguse seisuga kestab võistluspaus vähemalt 31. juulini.
Seni pole veel koostatud plaani, millistel tingimustel saaks taas rahvusvahelisel tasandil nii globaalse spordi nagu tennisega jätkata. Või kui see plaan on, pole seda avalikkusega jagatud. US Openi korraldajad on seetõttu ise teinud mitmeid plaane, kuidas tõkestada viiruse levikut. "Vähemalt kõige põhimõttelisemas küsimuses peaksid kõik olema ühel arvamusel: kohalikke seadusi järgides tuleb kaitsta osalejate tervist ning minimeerida viiruse leviku risk," arutles Allaster. "Aga siis on veel väga spetsiifilised detailid, milles tuleb kokku leppida."
Üks spetsiifilistest detailidest puudutab näiteks riietusruume. USTA tahab ajutisi riietusruume juurde ehitada, kasutades selleks ka siseväljakuid, kus vahepeal oli ajutine haigla koroonapatsientidele. Lisaks tahetakse parandada õhufiltreerimise süsteemi. Kaalumisel on ka selline idee, et mängijatel lubatakse riietusruume kasutada ainult vahetult enne ja pärast matši, treeningute ajal ligipääs puudub. "Tuled, harjutad ära ja lähed hotelli tagasi," kirjeldas Allaster, kuidas see toimiks.
USTA esitas möödunud nädalal enda korraldusliku plaani meditsiinilisele grupile, järgmisena peavad selle üle vaatama linna, osariigi ja föderaalvalitsuse ametnikud. "Põhiline on riski madalal hoida," sõnas Allaster.
Allasteri sõnul on nad teinud erinevaid mudeleid, kuidas võiks turniir toimuda, üks neist variantidest on ka see, et turniir peetaks pealtvaatajateta. Eelmisel aastal külastas US Openit kolme nädala – kvalifikatsioonist finaalideni – jooksul ligi 850 000 inimest.
USTA tuluosakonna juht Lew Sherr tunnistas AP-le antud intervjuus, et see tundub üha vähetõenäolisem, et kui turniir toimub, saab pealtvaatajaid tribüünidele lubada. "Sellega kaotaksime piletitulu ja suure osa sponsorrahadest, aga tele- ja digiõiguste ning ülejäänud sponsorrahadest saadav tulu on siiski piisav, et kaaluda ka US Openi korraldamist ilma fännideta," ütles ta.
Laual olevatest ideedest pole Allasteri sõnul peaaegu üldse räägitud mängude lühendamisest ehk siis meeste puhul tavapärase parem viiest süsteemi asemel parem kolme peale minemisest. "Kui mängijad ise tuleksid ja ütleksid, et tahavad seda, siis muidugi kaaluksime. Aga kindlasti ei tee me ühepoolset otsust ilma mängijatelt arvamust küsimata," lubas ta.
Allasteri sõnul näeb nende plaan ette, et enne New Yorki reisimist peavad mängijad tegema COVID-19 testi ja saabudes peavad nad näitama, et see oli negatiivne, lisaks viidaks iga päev läbi tervisekontrolli, kus mängijatel mõõdetakse temperatuuri. Kaalutakse ka igapäevast antikehade testimist.
USTA peab ka plaani lennutada mängijad kohale tšarterlendudega, mis tuleks Pariisist, Viinist, Frankfurdist, Buenos Airesest ja Dubaist ning pärast turniiri lennutataks mängijad samade tšarterlendudega järgmistesse mängupaikadesse. Vähendada soovitakse ka mängijate saatjaskonda, kuhu plaani kohaselt võiks kuuluda vaid treener – füsioterapeudi- ja massööriteenus võiks olla turniiri poolt.
Mängudel ei kasutataks enam pallilapsi, vaid seda tööd teeksid täiskasvanud. Lisaks oleks mängudel vähem joonekohtunikke ja rohkem kasutataks tehnoloogiat. "See on üks raskemaid punkte, sest mõistagi me sooviks, et kõik oleks kõrgeimal tasemel aus ja õiglane," sõnas Allaster. | US Openi korraldajad teevad plaane, kuidas saaks slämmiturniiri korraldada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi tavapäraselt on US Open hooaja viimane slämmiturniir, on sel aastal koroonaviiruse tõttu kõik teisiti kui varem. Hooaeg algas küll Austraalia lahtistega, kuid Prantsusmaa lahtised lükati maikuust septembrisse – kust nad võivad veel edasi lükkuda – ning Wimbledon jäeti sootuks ära – esimest korda pärast 1945. aastat.
USA lahtiste põhiturniiri mängud peaksid algama 31. augustil. "Praegu on kõik endiselt lahtine. Me pole mingeid otsuseid veel teinud," ütles USA tenniseliidu (USTA) profitennise valdkonna tegevjuht Stacey Allaster uudisteagentuurile AP.
Allaster lisas, et kui USTA juhatus otsustab, et turniir sel aastal toimub, loodavad nemad, et see peetakse tavapärases kohas – New Yorgis Flushing Meadowsis Billie Jean Kingi nime kandvas tennisekeskuses – ning tavapärasel ajal. "Oleme 150 protsenti keskendunud sellele, et saaksime US Openi turvalistes tingimustes New Yorgis tavapärasel ajal läbi viia," kinnitas Allaster. "See on ärgates nii minu kui kogu tiimi esimene mõte. Sest mõte sellest, et turniir toimuks kuskil mujal või muul ajal, ei tundu reaalne, kuigi peame ka sellega arvestama."
US Openi toimumise või mittetoimumise osas peaks otsus tulema juuni teises pooles.
Profitennises on märtsikuust alates olnud pausil, praeguse seisuga kestab võistluspaus vähemalt 31. juulini.
Seni pole veel koostatud plaani, millistel tingimustel saaks taas rahvusvahelisel tasandil nii globaalse spordi nagu tennisega jätkata. Või kui see plaan on, pole seda avalikkusega jagatud. US Openi korraldajad on seetõttu ise teinud mitmeid plaane, kuidas tõkestada viiruse levikut. "Vähemalt kõige põhimõttelisemas küsimuses peaksid kõik olema ühel arvamusel: kohalikke seadusi järgides tuleb kaitsta osalejate tervist ning minimeerida viiruse leviku risk," arutles Allaster. "Aga siis on veel väga spetsiifilised detailid, milles tuleb kokku leppida."
Üks spetsiifilistest detailidest puudutab näiteks riietusruume. USTA tahab ajutisi riietusruume juurde ehitada, kasutades selleks ka siseväljakuid, kus vahepeal oli ajutine haigla koroonapatsientidele. Lisaks tahetakse parandada õhufiltreerimise süsteemi. Kaalumisel on ka selline idee, et mängijatel lubatakse riietusruume kasutada ainult vahetult enne ja pärast matši, treeningute ajal ligipääs puudub. "Tuled, harjutad ära ja lähed hotelli tagasi," kirjeldas Allaster, kuidas see toimiks.
USTA esitas möödunud nädalal enda korraldusliku plaani meditsiinilisele grupile, järgmisena peavad selle üle vaatama linna, osariigi ja föderaalvalitsuse ametnikud. "Põhiline on riski madalal hoida," sõnas Allaster.
Allasteri sõnul on nad teinud erinevaid mudeleid, kuidas võiks turniir toimuda, üks neist variantidest on ka see, et turniir peetaks pealtvaatajateta. Eelmisel aastal külastas US Openit kolme nädala – kvalifikatsioonist finaalideni – jooksul ligi 850 000 inimest.
USTA tuluosakonna juht Lew Sherr tunnistas AP-le antud intervjuus, et see tundub üha vähetõenäolisem, et kui turniir toimub, saab pealtvaatajaid tribüünidele lubada. "Sellega kaotaksime piletitulu ja suure osa sponsorrahadest, aga tele- ja digiõiguste ning ülejäänud sponsorrahadest saadav tulu on siiski piisav, et kaaluda ka US Openi korraldamist ilma fännideta," ütles ta.
Laual olevatest ideedest pole Allasteri sõnul peaaegu üldse räägitud mängude lühendamisest ehk siis meeste puhul tavapärase parem viiest süsteemi asemel parem kolme peale minemisest. "Kui mängijad ise tuleksid ja ütleksid, et tahavad seda, siis muidugi kaaluksime. Aga kindlasti ei tee me ühepoolset otsust ilma mängijatelt arvamust küsimata," lubas ta.
Allasteri sõnul näeb nende plaan ette, et enne New Yorki reisimist peavad mängijad tegema COVID-19 testi ja saabudes peavad nad näitama, et see oli negatiivne, lisaks viidaks iga päev läbi tervisekontrolli, kus mängijatel mõõdetakse temperatuuri. Kaalutakse ka igapäevast antikehade testimist.
USTA peab ka plaani lennutada mängijad kohale tšarterlendudega, mis tuleks Pariisist, Viinist, Frankfurdist, Buenos Airesest ja Dubaist ning pärast turniiri lennutataks mängijad samade tšarterlendudega järgmistesse mängupaikadesse. Vähendada soovitakse ka mängijate saatjaskonda, kuhu plaani kohaselt võiks kuuluda vaid treener – füsioterapeudi- ja massööriteenus võiks olla turniiri poolt.
Mängudel ei kasutataks enam pallilapsi, vaid seda tööd teeksid täiskasvanud. Lisaks oleks mängudel vähem joonekohtunikke ja rohkem kasutataks tehnoloogiat. "See on üks raskemaid punkte, sest mõistagi me sooviks, et kõik oleks kõrgeimal tasemel aus ja õiglane," sõnas Allaster.
### Response:
US Openi korraldajad teevad plaane, kuidas saaks slämmiturniiri korraldada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mida rohkem selliseid kortereid, seda kallimad on üürihinnad, sealhulgas pikaajalise üüri hinnad, seda enam inimesed lahkuvad kesklinnast, kus eluase muutub kättesaadavaks ainult rikastele ja neile, kes ostavad elamispinda edasiüürimise eesmärgil," ütles Kõlvart.
"See soodustab segregatsiooni. Muu hulgas tekivad terved piirkonnad, kus kohalikke elanikke lihtsalt ei ela. Seda on tõestatud kogu maailmas, et kontrollimatu lühiajaline üüriturg mõjub segregatsiooni soodustavalt," lisas ta.
Kõlvart lükkas tagasi ka süüdistused, nagu oleks tema ettepaneku taga hotellide huvid ja lobby.
"Kuulsin versiooni, et linn lobistab hotellide huvides. Kui see ka nii oleks, siis ei näeks ma selles midagi häbiväärset. Hotellisektoris töötab ja saab palka palju inimesi. See sektor on nüüd ohus ja see mõjutab ka paljusid teisi sektoreid. Kuid meie huvi pole siiski hotellide, vaid ennekõike Tallinna elanike huvid," sõnas ta.
Teine Kõlvarti ettepaneku kohta tehtud kriitika puudutas seda, et külaliskorteri litsentsi saamiseks tuleks saada korteriühistu 2/3 elanike nõusolek. Kõlvart vastas, et linnavalitsus saab nii korteriühistutelt kui ka elanikelt regulaarselt kaebusi külaliskorterite kohta ning mure korteriühistute kooskõlastuse kohta viitab juba probleemile iseenesest.
Linnapea sõnul on maailmas erinevaid regulatsioonivorme - mõnes riigis on vaja näiteks ainult trepikoja elanike kooskõlastust. Kõlvarti sõnul tuleb korterite lühiajaline üürimine võrdsustada ettevõtlusega ja see vajab regulatsioone. Samas rõhutas ta, et pikaajaliste üürimiste puhul tuleks teha hoopis seadusandluses leevendusi.
"Minu arvates tuleb teha selget vahet lühiajalise ja pikaajalise üüri vahel. Viimase puhul tundub mõistlik rääkida maksusoodustustest, et inimestel oleks rohkem motivatsiooni seda sissetulekut ametlikult näidata," sõnas linnapea.
ERR-i uudisteportaal kirjutas eelmisel nädalal, et Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tahab turismiseaduse muutmist viisil, et korterites võib majutusteenust osutada vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on väljastanud selleks litsentsi, mille saamise üheks tingimuseks on, et konkreetses korteris majutusteenuse osutamiseks annab nõusoleku 2/3 korteriühistu liikmetest.
Lisaks oleks vaja saada nii terviseameti kui ka päästeameti kooskõlastus, et korter vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele. Litsentsi taotlemisel peab selle taotleja ühekordselt maksma ka litsentsitasu ning litsents kehtib kolm aastat. | Kõlvart: korterite reguleerimata lühirenditurg soosib segregatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mida rohkem selliseid kortereid, seda kallimad on üürihinnad, sealhulgas pikaajalise üüri hinnad, seda enam inimesed lahkuvad kesklinnast, kus eluase muutub kättesaadavaks ainult rikastele ja neile, kes ostavad elamispinda edasiüürimise eesmärgil," ütles Kõlvart.
"See soodustab segregatsiooni. Muu hulgas tekivad terved piirkonnad, kus kohalikke elanikke lihtsalt ei ela. Seda on tõestatud kogu maailmas, et kontrollimatu lühiajaline üüriturg mõjub segregatsiooni soodustavalt," lisas ta.
Kõlvart lükkas tagasi ka süüdistused, nagu oleks tema ettepaneku taga hotellide huvid ja lobby.
"Kuulsin versiooni, et linn lobistab hotellide huvides. Kui see ka nii oleks, siis ei näeks ma selles midagi häbiväärset. Hotellisektoris töötab ja saab palka palju inimesi. See sektor on nüüd ohus ja see mõjutab ka paljusid teisi sektoreid. Kuid meie huvi pole siiski hotellide, vaid ennekõike Tallinna elanike huvid," sõnas ta.
Teine Kõlvarti ettepaneku kohta tehtud kriitika puudutas seda, et külaliskorteri litsentsi saamiseks tuleks saada korteriühistu 2/3 elanike nõusolek. Kõlvart vastas, et linnavalitsus saab nii korteriühistutelt kui ka elanikelt regulaarselt kaebusi külaliskorterite kohta ning mure korteriühistute kooskõlastuse kohta viitab juba probleemile iseenesest.
Linnapea sõnul on maailmas erinevaid regulatsioonivorme - mõnes riigis on vaja näiteks ainult trepikoja elanike kooskõlastust. Kõlvarti sõnul tuleb korterite lühiajaline üürimine võrdsustada ettevõtlusega ja see vajab regulatsioone. Samas rõhutas ta, et pikaajaliste üürimiste puhul tuleks teha hoopis seadusandluses leevendusi.
"Minu arvates tuleb teha selget vahet lühiajalise ja pikaajalise üüri vahel. Viimase puhul tundub mõistlik rääkida maksusoodustustest, et inimestel oleks rohkem motivatsiooni seda sissetulekut ametlikult näidata," sõnas linnapea.
ERR-i uudisteportaal kirjutas eelmisel nädalal, et Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tahab turismiseaduse muutmist viisil, et korterites võib majutusteenust osutada vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on väljastanud selleks litsentsi, mille saamise üheks tingimuseks on, et konkreetses korteris majutusteenuse osutamiseks annab nõusoleku 2/3 korteriühistu liikmetest.
Lisaks oleks vaja saada nii terviseameti kui ka päästeameti kooskõlastus, et korter vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele. Litsentsi taotlemisel peab selle taotleja ühekordselt maksma ka litsentsitasu ning litsents kehtib kolm aastat.
### Response:
Kõlvart: korterite reguleerimata lühirenditurg soosib segregatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. juuni hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 26 inimest, juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti, teatas terviseamet. Ööpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei lisandunud.
Haiglast on koju saadetud 334 inimest ning lõpetatud 346 haigusjuhtumit, tervenenud on 1625 inimest. Neist 1260 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 365 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.
Eestis on kokku tehtud enam kui 84 000 esmast testi, nendest 1870 ehk 2,2 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. | Ööpäevaga lisandus üks positiivne koroonatest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. juuni hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 26 inimest, juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti, teatas terviseamet. Ööpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei lisandunud.
Haiglast on koju saadetud 334 inimest ning lõpetatud 346 haigusjuhtumit, tervenenud on 1625 inimest. Neist 1260 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 365 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.
Eestis on kokku tehtud enam kui 84 000 esmast testi, nendest 1870 ehk 2,2 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.
### Response:
Ööpäevaga lisandus üks positiivne koroonatest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millisena näeb meie rahva lugu välismaalane, kes loeb ingliskeelset Eesti ajalugu? Inglismaa, USA ja Kanada ajalooraamatute riiulil seisab koos maailma suurriikide ajalooga uhkelt ka teos, mis käsitleb ajalugu: "Estonia: a Modern History", mille on kirjutanud Neil Taylor. Autor on kaardistanud Eesti pikka ja rasket teed praeguse külluseajani, milleni jõudmiseks tuli üle elada ligi tuhat aastat okupatsiooni taanlaste, rootslaste, sakslaste ja venelaste võimu all.
"Viimane Eesti ajalugu, mis Suurbritannias avaldati, pärineb John Hampden Jacksoni sulest. Selle esmatrükk ilmus 1941. aastal, teine trükk 1948. Ta kirjutas seal "Vene okupatsioonist, mille lõppu ei oska keegi ennustada," ning kirjeldas detailselt eestlaste tollast rasket olukorda. Jackson elas kuni aastani 1966, kuid rohkem ta Eestist ei kirjutanud, vahest ka seetõttu, et tema arust polnud midagi uut öelda, kuna Nõukogude süsteem üritas end seal üha otsusekindlamalt kehtestada. Kuni aastani 1960 puudus välismaalastel võimalus Eestisse reisida ning ka edaspidi lubati neid harva Tallinnast kaugemale," räägib autor Neil Taylor.
Katkend:
Vapsid
Wall Streeti börsikrahh 1929. aasta oktoobris mõjutas enamiku Euroopa riikide poliitikat ja Eesti polnud erand. Toormehinnad langesid, Ühendkuningriik ja Saksamaa kehtestasid impordipiiranguid, mille tulemusena Eesti import- ja eksportkaubandus kaotas 60 protsenti oma senisest väärtusest. Probleemi süvendas seegi, et Ühendkuningriik loobus 1931. aastal kullastandardist, mis viis naelsterlingi väärtuse kukkumiseni, aga Eesti kroon oli sellega seotud. Selle tulemusena alanes ka Eesti pangareservide väärtus.
Aastatel 1924–1934 oli Eestil lausa kuusteist erinevat valitsust, kõik mitmest väiksemast erakonnast koosnevad koalitsioonid. Õnneks mingeid suuremaid poliitikamuutusi tollal ei toimunud, kuid asjade selline käik viis siiski sääraste organisatsioonide esiletõusuni, mis toetasid autoritaarsemaid platvorme – sama juhtus paljudes teisteski Euroopa riikides.
Majandussündmuste tõttu hakkas veteranide ühing vabadussõjalaste liit (ehk vapsid) nüüd aktiivsemalt poliitikas osalema. Varem olid vabadussõja veteranid lihtsalt kohalikul tasandil seltskondlikke kokkusaamisi korraldanud. Nad toetasid väiksemat parlamenti ega olnud rahul üheteistkümne erakonnaga, mis seni riigikogusse kuulusid. Paljud neist jäänuks riigikogust välja, kui selle kohtade arvu saja pealt viiekümneni oleks vähendatud. Vapside jaoks oli veel tähtsam presidendi otsevalimine. Lihtne oleks vapse fašistideks nimetada, mida nende vastased tihti tegidki, ning seostada neid paljude tolleaegse Euroopa liikumistega, kelle puhul see silt vahest kehtiks. Kuid see oleks suur lihtsustus, võiks isegi öelda, et selline kirjeldus on täiesti ebatäpne, erinevalt Läti Pērkonkrustsist või Soome lapualaste liikumisest. Vapsidel leidus linnades toetajaid kõikides ühiskonnaklassides ning rassism ei mänginud selles mingit rolli. Vapsid ei soovinud parlamenti kaotada, küll aga selle võimu piirata, ning samas anda suurima häältearvuga erakonnale rohkem võimu, et nii riigikogu stabiilsust suurendada.
Vapsid ei pälvinud suurt toetust neljal peamisel põhjusel. Ühe nõrkuse poolest meenutasid nad kommuniste: vapsidel oli vähe pakkuda talupoegadele, kes olid baltisaksa mõisnikelt äravõetud maa juba kätte saanud ega hoolinud seega suuremat neist pidevalt muutuvatest parlamendikoalitsioonidest, millest ükski neid ei ohustanud. Kuna 60 protsenti rahvastikust – miljonist 600 000 – elas maal, ei lasknud nende poliitilised eelistused Eestil kalduda rängalt vasakule ega paremale, mis päästis nii Pätsi kui Tõnissoni karjääri, hävitades aga vapside juhi August Sirgi oma. Liikumisel puudus ka karismaatiline liider. Kuigi nad lähenesid kindral Laidonerile, kes oli sõjaväeline ülemjuhataja suurema osa iseseisvusaastatest, ei löönud tema ustavus Pätsile kõikuma, ning ta tegi selgeks, et Führerprinzip ei lähe talle korda. Kolmandaks kavaldasid Päts ja Tõnisson nad lihtsalt üle, seda nii poliitiliselt Tallinnas kui ka avaliku arvamuse silmis. Viimaks ei peetud kommunismi enam ohuks, kuna 1924. aasta detsembri riigipööre kukkus ju läbi, seega too paljude Euroopa parempoolsete poliitiliste parteide toetamise põhjus ei omanud Eestis mingit kaalu. Kaheksatunnine tööpäev, kohustuslik tervisekindlustus ja palgaline puhkus hakkasid Eestis kehtima just "kodanliku" valitsuse ajal. | Loe katkendit Neil Taylori teosest "Eesti ajalugu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millisena näeb meie rahva lugu välismaalane, kes loeb ingliskeelset Eesti ajalugu? Inglismaa, USA ja Kanada ajalooraamatute riiulil seisab koos maailma suurriikide ajalooga uhkelt ka teos, mis käsitleb ajalugu: "Estonia: a Modern History", mille on kirjutanud Neil Taylor. Autor on kaardistanud Eesti pikka ja rasket teed praeguse külluseajani, milleni jõudmiseks tuli üle elada ligi tuhat aastat okupatsiooni taanlaste, rootslaste, sakslaste ja venelaste võimu all.
"Viimane Eesti ajalugu, mis Suurbritannias avaldati, pärineb John Hampden Jacksoni sulest. Selle esmatrükk ilmus 1941. aastal, teine trükk 1948. Ta kirjutas seal "Vene okupatsioonist, mille lõppu ei oska keegi ennustada," ning kirjeldas detailselt eestlaste tollast rasket olukorda. Jackson elas kuni aastani 1966, kuid rohkem ta Eestist ei kirjutanud, vahest ka seetõttu, et tema arust polnud midagi uut öelda, kuna Nõukogude süsteem üritas end seal üha otsusekindlamalt kehtestada. Kuni aastani 1960 puudus välismaalastel võimalus Eestisse reisida ning ka edaspidi lubati neid harva Tallinnast kaugemale," räägib autor Neil Taylor.
Katkend:
Vapsid
Wall Streeti börsikrahh 1929. aasta oktoobris mõjutas enamiku Euroopa riikide poliitikat ja Eesti polnud erand. Toormehinnad langesid, Ühendkuningriik ja Saksamaa kehtestasid impordipiiranguid, mille tulemusena Eesti import- ja eksportkaubandus kaotas 60 protsenti oma senisest väärtusest. Probleemi süvendas seegi, et Ühendkuningriik loobus 1931. aastal kullastandardist, mis viis naelsterlingi väärtuse kukkumiseni, aga Eesti kroon oli sellega seotud. Selle tulemusena alanes ka Eesti pangareservide väärtus.
Aastatel 1924–1934 oli Eestil lausa kuusteist erinevat valitsust, kõik mitmest väiksemast erakonnast koosnevad koalitsioonid. Õnneks mingeid suuremaid poliitikamuutusi tollal ei toimunud, kuid asjade selline käik viis siiski sääraste organisatsioonide esiletõusuni, mis toetasid autoritaarsemaid platvorme – sama juhtus paljudes teisteski Euroopa riikides.
Majandussündmuste tõttu hakkas veteranide ühing vabadussõjalaste liit (ehk vapsid) nüüd aktiivsemalt poliitikas osalema. Varem olid vabadussõja veteranid lihtsalt kohalikul tasandil seltskondlikke kokkusaamisi korraldanud. Nad toetasid väiksemat parlamenti ega olnud rahul üheteistkümne erakonnaga, mis seni riigikogusse kuulusid. Paljud neist jäänuks riigikogust välja, kui selle kohtade arvu saja pealt viiekümneni oleks vähendatud. Vapside jaoks oli veel tähtsam presidendi otsevalimine. Lihtne oleks vapse fašistideks nimetada, mida nende vastased tihti tegidki, ning seostada neid paljude tolleaegse Euroopa liikumistega, kelle puhul see silt vahest kehtiks. Kuid see oleks suur lihtsustus, võiks isegi öelda, et selline kirjeldus on täiesti ebatäpne, erinevalt Läti Pērkonkrustsist või Soome lapualaste liikumisest. Vapsidel leidus linnades toetajaid kõikides ühiskonnaklassides ning rassism ei mänginud selles mingit rolli. Vapsid ei soovinud parlamenti kaotada, küll aga selle võimu piirata, ning samas anda suurima häältearvuga erakonnale rohkem võimu, et nii riigikogu stabiilsust suurendada.
Vapsid ei pälvinud suurt toetust neljal peamisel põhjusel. Ühe nõrkuse poolest meenutasid nad kommuniste: vapsidel oli vähe pakkuda talupoegadele, kes olid baltisaksa mõisnikelt äravõetud maa juba kätte saanud ega hoolinud seega suuremat neist pidevalt muutuvatest parlamendikoalitsioonidest, millest ükski neid ei ohustanud. Kuna 60 protsenti rahvastikust – miljonist 600 000 – elas maal, ei lasknud nende poliitilised eelistused Eestil kalduda rängalt vasakule ega paremale, mis päästis nii Pätsi kui Tõnissoni karjääri, hävitades aga vapside juhi August Sirgi oma. Liikumisel puudus ka karismaatiline liider. Kuigi nad lähenesid kindral Laidonerile, kes oli sõjaväeline ülemjuhataja suurema osa iseseisvusaastatest, ei löönud tema ustavus Pätsile kõikuma, ning ta tegi selgeks, et Führerprinzip ei lähe talle korda. Kolmandaks kavaldasid Päts ja Tõnisson nad lihtsalt üle, seda nii poliitiliselt Tallinnas kui ka avaliku arvamuse silmis. Viimaks ei peetud kommunismi enam ohuks, kuna 1924. aasta detsembri riigipööre kukkus ju läbi, seega too paljude Euroopa parempoolsete poliitiliste parteide toetamise põhjus ei omanud Eestis mingit kaalu. Kaheksatunnine tööpäev, kohustuslik tervisekindlustus ja palgaline puhkus hakkasid Eestis kehtima just "kodanliku" valitsuse ajal.
### Response:
Loe katkendit Neil Taylori teosest "Eesti ajalugu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti elanike tuleviku ja terve elukeskkonna nimel pöördume Eesti Vabariigi Valitsuse poole palvega peatada uue Enefit282 õlitehase ehitusluba ja riigipoolne toetus selle ehitamisele.
Näeme Eesti tulevikku teadmistepõhise ökoriigina, kus kaasaegsed tehnoloogiad ja innovaatilised lahendused toetavad tervislikku, jätkusuutlikku ja liigirohket elukeskkonda. Tahame hoida meile paljuski loomupärast loodust hindavat eluviisi. Soovime, et kõigile Eesti elanikele oleks tagatud puhas vesi, puhas õhk ja puhas maa.
Seetõttu ootame, et riik toetaks ja arendaks lahendusi, mis võimaldaksid kindlustada järeltulevatele põlvedele elamisväärse keskkonna ning riigina saavutada süsinikuneutraalsuse – see tähendab, et meie kollektiivne kasvuhoonegaaside tootmine ei ületaks süsiniku sidumist, mida põhiliselt teevad meie metsad ja sood.
Tulles ühest kriisist välja, seisame silmitsi teise, märksa eksistentsiaalsema kriisiga. Kliimamuutus mõjutab juba praegu kogu maailma ekstreemsete ilmastikuoludega. Näeme selgelt, et Eesti ei ole nendest mõjudest puutumata. Milliseid investeeringuid me sellises olukorras teeme? Senised rahvusvahelised kliima- ja keskkonnaalased kokkulepped näitavad selgelt suunda, kuhu maailm liigub.
Eriolukorra varjus võttis valitsus 27. märtsil vastu otsuse toetada uue õlitehase ehitust 125 miljoni euroga. Investeering, millega paralleelselt arutatakse ka uue eelrafineerimistehase rajamise plaane, panustab jätkuvalt Eesti põlevkivitööstusesse, mis on niigi muutnud meid Euroopas üheks kõige kõrgema süsinikuemissiooniga riigiks elaniku kohta.
Seega on investeering otseses vastuolus Euroopa Liidu kliimakaitse strateegiaga, olgugi et peaminister Jüri Ratas on avalikult lubanud investeeringuid kliimamuutuse pidurdamiseks.
Uue õlitehase rajamisega rikutakse põhiseaduse paragrahvi 5, mille kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Õlitehase rajamine on vastuolus säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kliimaleppega võetud kohustustega, tekitades paratamatult küsimuse, milleks investeerida eilsesse päeva.
Õlitehase näol on tegemist maksumaksja raha investeerimisega pikaks ajaks väga riskantsesse projekti. Nafta hind võib lühiajaliselt olla väga heitlik, mida ilmestas hästi ka järsk toornafta hinna langus koroonakriisi ajal.
"Elektri tootmine põlevkivist on juba kaotanud konkurentsivõime süsinikuheitme kaubanduse tingimustes. Sama võib juhtuda ka põlevkiviõliga."
Põlevkivist õli tootmine ei pruugi olla ka pikas perspektiivis majanduslikult tasuv. Ühest küljest muutub põlevkivi kaevandamine Eesti palgataseme tõusu ja järjest keerulisematest leiukohtadest kaevandamise tõttu kallimaks. Teisalt valitseb suur määramatus fossiilsete kütuste tootmise tulevase maksustamise osas, mis ei sõltu tingimata meist. Elektri tootmine põlevkivist on juba kaotanud konkurentsivõime süsinikuheitme kaubanduse tingimustes. Sama võib juhtuda ka põlevkiviõliga.
Lisaks ei ole siiani tõestatud, et uus põlevkiviõlitehas ei kahjusta idavirumaalaste elukeskkonda. Pigem võib arvata, et uue tehase rajamine sarnaselt kogu põlevkivitööstuse sektoriga pidurdab piirkonna sotsiaalset ja majanduslikku arengut, süvendab looduskeskkonna hävimist ja Ida-Virumaa elanike õhu ja vee kvaliteedi halvenemist (sellest annavad tunnistust tervise arengu instituudi, Praxise jt läbi viidud põlevkivisektori tervisemõjude korduvad uuringud).
Teame, et juba praegu on Ida-Virumaa elanike tervis halvem kui Eestis keskmiselt. Ida-Virumaa kahtlemata vajab uusi investeeringuid ja töökohti, kuid mitte selliseid, mis panustavad põlevkivitööstusse, mis moodustab suure osa Eesti kasvuhoonegaaside heitest ning pole eelkirjeldatud põhjustel jätkusuutlik ega majanduslikult põhjendatud.
Eesti vajab investeeringuid põlevkivitööstuses töötavate inimeste ümberõppeks ja uute töökohtade loomiseks mittefossiilsetel kütustel põhinevas energeetikas või muus jätkusuutlikus valdkonnas.
Valitsuse ülesanne on töötada välja strateegia, kuidas piirkonna elu fossiilkütustest järk-järgult loobudes õiglaselt ümber kujundada: kõnealust 125 miljonit eurot võiks kasutada just selleks. Nii nagu koroonakriisi lahendamiseks kutsuti kokku ekspertide komisjon, tuleb ekspertide kompetentsi kasutada siingi, et leida olukorrale optimaalne lahendus.
ÜRO kliimapaneeli raporti järgi tuleb maailma majanduse toimimist vältimatult muuta, et ära hoida kliimamuutuse katastroofilisi tagajärgi. Seisame oluliste otsuste lävel, millest sõltub inimelu võimalikkus juba mõne kümnendi pärast.
Riigikantselei poolt 2019. aastal tellitud Stockholmi Keskkonnainstituudi uuringus tõdetakse, et "mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse eesmärgi ja üldse kasvuhoonegaaside (KHG) heite ulatusliku vähendamise saavutamine kujuneb".
Koroonakriisi üks õppetunde on olnud, et mistahes kriisi poolt peale sunnitud kiired muudatused mõjutavad väga paljude inimeste elu väga rängalt. Selle asemel, et süvendada järgmise kriisi tõsidust, peaksime tegema kõik, et kriisi ära hoida.
On selge, et vajalike struktuursete muutuste läbiviimine pole lihtne. Just seepärast nõuamegi tungivalt, et Eesti Vabariigi Valitsus järgiks oma tegudes rahvusvahelisi kokkuleppeid ning suhtuks meie ja tulevaste põlvkondade elukeskkonda vastutustundlikult.
Soovime, et Eesti liiguks kiiresti edasi suunas, mis muudaks ta oma innovaatiliste lahenduste ja tasakaalustatud keskkonnapoliitikaga eeskujuks kogu maailmale. Õlitehase rajamise lühinägelikust plaanist loobumisega on valitsusel võimalik näidata oma vastutust siinse elukeskkonna tuleviku suhtes. Meie aeg vältida kõige katastroofilisemat stsenaariumi hakkab otsa saama.
Alla kirjutanud
Laura Kuusk, Terje Toomistu, Maarja Kangro, Hasso Krull, Kiwa, Piret Karro, Minna Hint, Liis Jõhvik, Margus Vihalem, Anne Kull, Siim Preiman, Margit Säde, Pire Sova, Ene-Liis Semper, Sigrid Viir, Jaanus Samma, Marika Agu, Piret Räni, Ivo Upan, Mihkel Kunnus, Anneli Palo, Roman Fokin (P.I.Filimonov), Olga Temnikova, Kristjan Mändmaa, Gea Kangilaski, Jaan Tootsen, Daniele Monticelli, Priit Tender, Heli Piisang, Aet Annist, Kajar Pruul, Rein Kuresoo, Kristel Vilbaste, Kirke Kangro, Kaspar Kurve, Rein Raud, Marika Alver, Jüri Kolk, Anastassia Tuuder, Camille Laurelli, Marek Tamm, Katarina Meister, Nika Kalantar, Merle Tank, Maris Jõgeva, Tanel Rander, Maiu Lauring, Martin A, Noorkõiv, Kadri-Ann Sumera, Peeter Laurits, Margus Ott, Aleksander Laane, Indrek Vainu, Anna Vainu, Kadri Aavik, Jaan Tätte (juunior), Reet Varblane, Marge Monko, Lisette Kampus, Aveliina Helm, Marko Kaasik, Maria Kapajeva, Madis Ligema, Anneli Kuusk, Laura Põld, Katrin Hallas, Kristel Habakukk, Teele Pehk, Indrek Koff, Johannes Säre, Jürgen Rooste, Grete Arro, Maris Hellrand, Darja Popolitova, Indrek Köster, Berk Vaher, Tatjana Kozlova-Johannes, Marta Vaarik, Aro Velmet, Francisco Martínez, Corina L, Apostol, Indrek Mesikepp, Jaan Kangilaski, Henri Hütt, Märt-Matis Lill, Elin Sütiste, Eva-Maria Sumera, Kairi Niinepuu-Mark. | Avalik kiri õlitehase vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti elanike tuleviku ja terve elukeskkonna nimel pöördume Eesti Vabariigi Valitsuse poole palvega peatada uue Enefit282 õlitehase ehitusluba ja riigipoolne toetus selle ehitamisele.
Näeme Eesti tulevikku teadmistepõhise ökoriigina, kus kaasaegsed tehnoloogiad ja innovaatilised lahendused toetavad tervislikku, jätkusuutlikku ja liigirohket elukeskkonda. Tahame hoida meile paljuski loomupärast loodust hindavat eluviisi. Soovime, et kõigile Eesti elanikele oleks tagatud puhas vesi, puhas õhk ja puhas maa.
Seetõttu ootame, et riik toetaks ja arendaks lahendusi, mis võimaldaksid kindlustada järeltulevatele põlvedele elamisväärse keskkonna ning riigina saavutada süsinikuneutraalsuse – see tähendab, et meie kollektiivne kasvuhoonegaaside tootmine ei ületaks süsiniku sidumist, mida põhiliselt teevad meie metsad ja sood.
Tulles ühest kriisist välja, seisame silmitsi teise, märksa eksistentsiaalsema kriisiga. Kliimamuutus mõjutab juba praegu kogu maailma ekstreemsete ilmastikuoludega. Näeme selgelt, et Eesti ei ole nendest mõjudest puutumata. Milliseid investeeringuid me sellises olukorras teeme? Senised rahvusvahelised kliima- ja keskkonnaalased kokkulepped näitavad selgelt suunda, kuhu maailm liigub.
Eriolukorra varjus võttis valitsus 27. märtsil vastu otsuse toetada uue õlitehase ehitust 125 miljoni euroga. Investeering, millega paralleelselt arutatakse ka uue eelrafineerimistehase rajamise plaane, panustab jätkuvalt Eesti põlevkivitööstusesse, mis on niigi muutnud meid Euroopas üheks kõige kõrgema süsinikuemissiooniga riigiks elaniku kohta.
Seega on investeering otseses vastuolus Euroopa Liidu kliimakaitse strateegiaga, olgugi et peaminister Jüri Ratas on avalikult lubanud investeeringuid kliimamuutuse pidurdamiseks.
Uue õlitehase rajamisega rikutakse põhiseaduse paragrahvi 5, mille kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Õlitehase rajamine on vastuolus säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kliimaleppega võetud kohustustega, tekitades paratamatult küsimuse, milleks investeerida eilsesse päeva.
Õlitehase näol on tegemist maksumaksja raha investeerimisega pikaks ajaks väga riskantsesse projekti. Nafta hind võib lühiajaliselt olla väga heitlik, mida ilmestas hästi ka järsk toornafta hinna langus koroonakriisi ajal.
"Elektri tootmine põlevkivist on juba kaotanud konkurentsivõime süsinikuheitme kaubanduse tingimustes. Sama võib juhtuda ka põlevkiviõliga."
Põlevkivist õli tootmine ei pruugi olla ka pikas perspektiivis majanduslikult tasuv. Ühest küljest muutub põlevkivi kaevandamine Eesti palgataseme tõusu ja järjest keerulisematest leiukohtadest kaevandamise tõttu kallimaks. Teisalt valitseb suur määramatus fossiilsete kütuste tootmise tulevase maksustamise osas, mis ei sõltu tingimata meist. Elektri tootmine põlevkivist on juba kaotanud konkurentsivõime süsinikuheitme kaubanduse tingimustes. Sama võib juhtuda ka põlevkiviõliga.
Lisaks ei ole siiani tõestatud, et uus põlevkiviõlitehas ei kahjusta idavirumaalaste elukeskkonda. Pigem võib arvata, et uue tehase rajamine sarnaselt kogu põlevkivitööstuse sektoriga pidurdab piirkonna sotsiaalset ja majanduslikku arengut, süvendab looduskeskkonna hävimist ja Ida-Virumaa elanike õhu ja vee kvaliteedi halvenemist (sellest annavad tunnistust tervise arengu instituudi, Praxise jt läbi viidud põlevkivisektori tervisemõjude korduvad uuringud).
Teame, et juba praegu on Ida-Virumaa elanike tervis halvem kui Eestis keskmiselt. Ida-Virumaa kahtlemata vajab uusi investeeringuid ja töökohti, kuid mitte selliseid, mis panustavad põlevkivitööstusse, mis moodustab suure osa Eesti kasvuhoonegaaside heitest ning pole eelkirjeldatud põhjustel jätkusuutlik ega majanduslikult põhjendatud.
Eesti vajab investeeringuid põlevkivitööstuses töötavate inimeste ümberõppeks ja uute töökohtade loomiseks mittefossiilsetel kütustel põhinevas energeetikas või muus jätkusuutlikus valdkonnas.
Valitsuse ülesanne on töötada välja strateegia, kuidas piirkonna elu fossiilkütustest järk-järgult loobudes õiglaselt ümber kujundada: kõnealust 125 miljonit eurot võiks kasutada just selleks. Nii nagu koroonakriisi lahendamiseks kutsuti kokku ekspertide komisjon, tuleb ekspertide kompetentsi kasutada siingi, et leida olukorrale optimaalne lahendus.
ÜRO kliimapaneeli raporti järgi tuleb maailma majanduse toimimist vältimatult muuta, et ära hoida kliimamuutuse katastroofilisi tagajärgi. Seisame oluliste otsuste lävel, millest sõltub inimelu võimalikkus juba mõne kümnendi pärast.
Riigikantselei poolt 2019. aastal tellitud Stockholmi Keskkonnainstituudi uuringus tõdetakse, et "mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse eesmärgi ja üldse kasvuhoonegaaside (KHG) heite ulatusliku vähendamise saavutamine kujuneb".
Koroonakriisi üks õppetunde on olnud, et mistahes kriisi poolt peale sunnitud kiired muudatused mõjutavad väga paljude inimeste elu väga rängalt. Selle asemel, et süvendada järgmise kriisi tõsidust, peaksime tegema kõik, et kriisi ära hoida.
On selge, et vajalike struktuursete muutuste läbiviimine pole lihtne. Just seepärast nõuamegi tungivalt, et Eesti Vabariigi Valitsus järgiks oma tegudes rahvusvahelisi kokkuleppeid ning suhtuks meie ja tulevaste põlvkondade elukeskkonda vastutustundlikult.
Soovime, et Eesti liiguks kiiresti edasi suunas, mis muudaks ta oma innovaatiliste lahenduste ja tasakaalustatud keskkonnapoliitikaga eeskujuks kogu maailmale. Õlitehase rajamise lühinägelikust plaanist loobumisega on valitsusel võimalik näidata oma vastutust siinse elukeskkonna tuleviku suhtes. Meie aeg vältida kõige katastroofilisemat stsenaariumi hakkab otsa saama.
Alla kirjutanud
Laura Kuusk, Terje Toomistu, Maarja Kangro, Hasso Krull, Kiwa, Piret Karro, Minna Hint, Liis Jõhvik, Margus Vihalem, Anne Kull, Siim Preiman, Margit Säde, Pire Sova, Ene-Liis Semper, Sigrid Viir, Jaanus Samma, Marika Agu, Piret Räni, Ivo Upan, Mihkel Kunnus, Anneli Palo, Roman Fokin (P.I.Filimonov), Olga Temnikova, Kristjan Mändmaa, Gea Kangilaski, Jaan Tootsen, Daniele Monticelli, Priit Tender, Heli Piisang, Aet Annist, Kajar Pruul, Rein Kuresoo, Kristel Vilbaste, Kirke Kangro, Kaspar Kurve, Rein Raud, Marika Alver, Jüri Kolk, Anastassia Tuuder, Camille Laurelli, Marek Tamm, Katarina Meister, Nika Kalantar, Merle Tank, Maris Jõgeva, Tanel Rander, Maiu Lauring, Martin A, Noorkõiv, Kadri-Ann Sumera, Peeter Laurits, Margus Ott, Aleksander Laane, Indrek Vainu, Anna Vainu, Kadri Aavik, Jaan Tätte (juunior), Reet Varblane, Marge Monko, Lisette Kampus, Aveliina Helm, Marko Kaasik, Maria Kapajeva, Madis Ligema, Anneli Kuusk, Laura Põld, Katrin Hallas, Kristel Habakukk, Teele Pehk, Indrek Koff, Johannes Säre, Jürgen Rooste, Grete Arro, Maris Hellrand, Darja Popolitova, Indrek Köster, Berk Vaher, Tatjana Kozlova-Johannes, Marta Vaarik, Aro Velmet, Francisco Martínez, Corina L, Apostol, Indrek Mesikepp, Jaan Kangilaski, Henri Hütt, Märt-Matis Lill, Elin Sütiste, Eva-Maria Sumera, Kairi Niinepuu-Mark.
### Response:
Avalik kiri õlitehase vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellist vahejuhtumit algul plaanis ei olnud, kuid nüüd on lennujuhtijad otsustanud neli kõige asjakohasemat mõõteseadet selleks ajaks erakorraliselt sisse lülitada.
Vaid kuus korda varem on mõni kosmosesond, mis pole otseselt komeedi uurimiseks välja saadetud, juhuslikult läbi komeedi saba lennanud.
Kõigil neil senistel juhtudel on saadud asjast teada alles tagantjärele, uurides talletatud andmeid. Solar Orbiteri läbisabalend on siis esimene sellelaadne ette korraldamata kohtumine, mis on ka natuke aega ette teada.
Läbilennu tulekut märkas Suurbritannias asuva Mullardi Kosmoseteaduselabori teadlane Geraint Jones, kes on kosmosesondide ja komeedisabade kokkusaamisi uurinud ka varem.
Nüüd avastas ta, et Solar Orbiter möödub kohe-kohe komeedist Atlas 44 miljoni kilomeetri kauguselt nii-öelda allavoolu.
Komeet Atlas avastati möödunud aasta lõpus samanimelise taevaseireprogrammi käigus.
Solar Orbiteri pardal on kümme lähi- ja kaugmõõteseadet, millega on kavas uurida Päikest ja sellest välja tulvavate osakeste voogu ehk päikesetuult. Õnneks sobib neist seadmetest neli väga hästi ka komeedi saba uurimiseks.
Loodetavasti saame nende abil lähemaid andmeid komeedi küljest välja lennanud tolmukübemete ja elektrilaenguga osakeste kohta.
Õigupoolest ongi komeedil kaks saba, üks tolmusaba ja teine ioonisaba. Ioonisabast sõidab Solar Orbiter läbi juba homme-ülehomme, 31. mail ja 1. juunil, tolmusabast 6. juunil. Juuni keskel teeb ta oma esimese lähimöödumise Päikesest.
Jones ja kaasautorid kirjutavad eelseisvast läbilennust ka Ameerika Astronoomiaühingu uudiskirjas Research Notes of the AAS.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35. | Päikesesond sõidab läbi komeedi saba | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellist vahejuhtumit algul plaanis ei olnud, kuid nüüd on lennujuhtijad otsustanud neli kõige asjakohasemat mõõteseadet selleks ajaks erakorraliselt sisse lülitada.
Vaid kuus korda varem on mõni kosmosesond, mis pole otseselt komeedi uurimiseks välja saadetud, juhuslikult läbi komeedi saba lennanud.
Kõigil neil senistel juhtudel on saadud asjast teada alles tagantjärele, uurides talletatud andmeid. Solar Orbiteri läbisabalend on siis esimene sellelaadne ette korraldamata kohtumine, mis on ka natuke aega ette teada.
Läbilennu tulekut märkas Suurbritannias asuva Mullardi Kosmoseteaduselabori teadlane Geraint Jones, kes on kosmosesondide ja komeedisabade kokkusaamisi uurinud ka varem.
Nüüd avastas ta, et Solar Orbiter möödub kohe-kohe komeedist Atlas 44 miljoni kilomeetri kauguselt nii-öelda allavoolu.
Komeet Atlas avastati möödunud aasta lõpus samanimelise taevaseireprogrammi käigus.
Solar Orbiteri pardal on kümme lähi- ja kaugmõõteseadet, millega on kavas uurida Päikest ja sellest välja tulvavate osakeste voogu ehk päikesetuult. Õnneks sobib neist seadmetest neli väga hästi ka komeedi saba uurimiseks.
Loodetavasti saame nende abil lähemaid andmeid komeedi küljest välja lennanud tolmukübemete ja elektrilaenguga osakeste kohta.
Õigupoolest ongi komeedil kaks saba, üks tolmusaba ja teine ioonisaba. Ioonisabast sõidab Solar Orbiter läbi juba homme-ülehomme, 31. mail ja 1. juunil, tolmusabast 6. juunil. Juuni keskel teeb ta oma esimese lähimöödumise Päikesest.
Jones ja kaasautorid kirjutavad eelseisvast läbilennust ka Ameerika Astronoomiaühingu uudiskirjas Research Notes of the AAS.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
### Response:
Päikesesond sõidab läbi komeedi saba |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise nädala esmaspäeval suri Minneapolises kinnipidamisel George Floyd, kellel politseinik Derek Chauvin hoidis ligi üheksa minutit põlve kaelal. Mustanahalise Floydi surm vallandas rahutused, mis on levinud mitmesse USA linna. Põlve Floydi kaelal hoidnud Chauvinile esitati reedel süüdistus ettekavatsemata tapmises, aga rahutused jätkusid ka kogu nädalavahetuse.
"Olen väga kurb, vihane ja mul on valus," ütles Jordan enda avalduses. "Näen ja tunnen kõigi valu, viha ja pettumust. Toetan neid, kes on asunud võitlema meie riigis sissejuurdunud rassismi ja värviliste vastu suunatud vägivalla vastu. Meil on kõrini."
"Mul pole vastuseid, aga meie ühine hääl näitab tugevust ja seda, et teised ei saa meid eraldada. Peame üksteist kuulama, näitama kaastunnet ja empaatiavõimet ning me ei tohi kunagi pöörata selga arulagedale jõhkrusele," jätkas Jordan. "Peame rahumeelselt võitlema ebaõigluse vastu ja nõudma, et meiega arvestatakse. Ühise hääle abil peame survestama enda juhte, et nad muudaksid seadusi või peame kasutama enda häält, et luua süstemaatiline muutus. Igaüks meist peab olema osa lahendusest, peame koostööd tegema, et kindlustada kõikidele õiglus."
"Tunnen kaasa George Floydi perekonnale ja kõikidele teistele, kelle elud on rassismi ja ebaõigluse tõttu jõhkralt lõpetatud," lisas Jordan.
Jordan võitis Chicago Bullsi ridadel kuus NBA meistritiitlit ja valiti viiel korral kõige väärtuslikumaks mängijaks. | Michael Jordan politseivägivallast tumedanahaliste vastu: meil on kõrini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise nädala esmaspäeval suri Minneapolises kinnipidamisel George Floyd, kellel politseinik Derek Chauvin hoidis ligi üheksa minutit põlve kaelal. Mustanahalise Floydi surm vallandas rahutused, mis on levinud mitmesse USA linna. Põlve Floydi kaelal hoidnud Chauvinile esitati reedel süüdistus ettekavatsemata tapmises, aga rahutused jätkusid ka kogu nädalavahetuse.
"Olen väga kurb, vihane ja mul on valus," ütles Jordan enda avalduses. "Näen ja tunnen kõigi valu, viha ja pettumust. Toetan neid, kes on asunud võitlema meie riigis sissejuurdunud rassismi ja värviliste vastu suunatud vägivalla vastu. Meil on kõrini."
"Mul pole vastuseid, aga meie ühine hääl näitab tugevust ja seda, et teised ei saa meid eraldada. Peame üksteist kuulama, näitama kaastunnet ja empaatiavõimet ning me ei tohi kunagi pöörata selga arulagedale jõhkrusele," jätkas Jordan. "Peame rahumeelselt võitlema ebaõigluse vastu ja nõudma, et meiega arvestatakse. Ühise hääle abil peame survestama enda juhte, et nad muudaksid seadusi või peame kasutama enda häält, et luua süstemaatiline muutus. Igaüks meist peab olema osa lahendusest, peame koostööd tegema, et kindlustada kõikidele õiglus."
"Tunnen kaasa George Floydi perekonnale ja kõikidele teistele, kelle elud on rassismi ja ebaõigluse tõttu jõhkralt lõpetatud," lisas Jordan.
Jordan võitis Chicago Bullsi ridadel kuus NBA meistritiitlit ja valiti viiel korral kõige väärtuslikumaks mängijaks.
### Response:
Michael Jordan politseivägivallast tumedanahaliste vastu: meil on kõrini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakordseks teeb komisjoni plaani majanduse elavdamise pakett (NextGenerationEU), mida rahastatakse Euroopa Komisjoni võetava laenuga. Laen suunatakse Euroopa Liidu eelarve kaudu toetuste ja laenudena liikmesriikidele ja makstakse tagasi 30 aasta jooksul.
Seejuures pole erakordne mitte laenamine, mida Eesti aruteludes on ekslikult nimetatud Euroopa föderaliseerumise ilminguks. Euroopa Komisjon on korduvalt liikmesriikide tagatisel laenanud, näiteks Euroopa stabiilsusmehhanismi rahastamisel ja viimastel kuudel kokku lepitud meetmete puhul.
Tegemist ei ole ka "kardetud" koroonavõlakirjadega ega võla ühendamisega või teiste riikide võla ülevõtmisega. Erakordne on välja pakutud summa ja asjaolu, et EL kasutab laenatud vahendeid EL-i eelarve kulude katmiseks.
Eelarve maht pannakse paika omavahendite piirmäära otsusega. Piirmäära tuleks komisjoni ettepanekul suurendada 1,2 protsendilt rahvuslikust kogutoodangust (RKT) kahele protsendile RKT-st. Suurem piirmäär annab komisjonile vajaliku manööverdamisruumi laenu võtmiseks ja selle peavad liikmesriigid ühehäälselt heaks kiitma, enamikus riikides on vajalik ka ratifitseerimine parlamendis.
Mida Eesti peaks komisjoni ettepaneku puhul eriti tähele panema?
Esiteks, EL-i eelarve peamine eesmärk on jätkuvalt ebavõrdsuse vähendamine ja heaolu tõstmine. Just selle tõttu, et me oleme jätkuvalt keskmisest madalama heaolu tasemega riik, saab Eesti komisjoni ettepaneku kohaselt lisaraha kordades rohkem kui meie osakaal EL-i SKT-s ja meie osa laenude tagatises.
Lisaraha on toetuste ja laenudena 3,3 miljardit eurot (13% SKT-st) seitsme aasta jooksul. Laenude, tegelikult ka toetuste kasutamine on vabatahtlik. Eesti lisatoetuse maht on ligikaudu seitse protsenti SKP-st, üks protsent SKT-st aastas. Samal ajal on loomulikult riike, kes on selles kriisis rohkem pihta saanud ja kelle lisatoetused on suuremad.
Peame arvestama, et näiteks Itaalia ettevõtete ja teenindussektori täielik seiskumine mitmeks kuuks on seotud ainult viirusega. Sellel pole mingit seost Itaalia varasema majandus- ja rahapoliitikaga. Kui me Itaalia ettevõtteid ei toetaks, suureneks ebavõrdsus Euroopa Liidus märgatavalt.
Teiseks, Eesti huvides on toimiv siseturg. See saab toimida vaid siis, kui kõikide riikide majandused on heas seisus ja panused on võrdsed. Esimese otsusena kriisi alguses peatas komisjon ajutiselt eelarvereeglite toimimise ja lubas väga paindlikku riigiabi. Ent need otsused üksi ei taga kriisist ülesaamist ja seda, et riigid oleksid siseturul võrdses seisus.
Kogu kriisi ajal EL-is antud riigiabist ligikaudu 50 protsenti on andnud üks riik. Paljudel, sealhulgas Eestil, ei ole võrreldavat rahalist võimsust oma ettevõtteid ja töötajaid toetada
On oht, et kriisil on tugevad asümmeetrilised mõjud. Ja seetõttu ei peaks me jälgima vaid Eestile ette nähtud rahasummat. Meie huvides on ka see, et teised riigid saaksid kriisist võimalikult valutult välja. See on peamine põhjus, miks on vaja suuremat eelarvet.
Kolmandaks, kuhu ja kuidas lisaraha kasutada. Teatud hulk toetustest on komisjoni ettepanekus ette paika pandud. Lisaraha ühtekuuluvuspoliitikale ja maaelule, mis aitab kõige suurema löögi saanud turismi- ja teenindussektorit.
Täpne toetussumma pole veel teada, sest lisatoetused võtavad arvesse nii selle kui ka järgmise aasta majanduslangust ja tööpuuduse kasvu. Ennekõike Ida-Virumaale suunatud ning kliimapöördeks vajaliku õiglase ülemineku fondi rohkem kui viiekordne kasv kokku 736 miljoni euroni.
Lisaraha võimekuste suurendamiseks, et uute COVID-19 puhangutega paremini hakkama saada. Kuid suurima osa rahast saavad riigid majanduse elavdamise programmiks, Eesti puhul maksimaalselt 1,084 miljardit eurot toetusi.
Eesti debatis on kõlanud väited, et abi saajad (nende hulka kuulub ka Eesti) peavad ka vastutama. Kahtlemata. Raha kasutamiseks tuleb igal riigi välja töötada reformiprogramm, mis on kooskõlas nii EL-i prioriteetidega kui ka komisjoni majandussoovitustega ning mille peavad heaks kiitma komisjon ja kõik liikmesriigid.
Raha makstakse välja osades, vaid juhul kui vahe-eesmärgid on täidetud. Sellise programmi koostamisega peab arvestama ka Eesti. Ja muidugi on meil vaja ka tagada, et teised riigid kasutaksid raha seal, kus sellest tõuseb suurim kasu nii sellele riigile kui Euroopale laiemalt.
Ja lõpetuseks, võetud laen tuleb ka tagasi maksta. Komisjoni ettepaneku kohaselt algavad tagasimaksed järgmisel eelarveperioodil (2028+) ja selleks on kolm võimalust:
väiksemad kulud järgmistel perioodidel;
suuremad riikide osamaksed;
uued omavahendid.
Seni on Eesti olnud uute omavahendite loomise vastu. Kahtlemata on tegemist põhimõttelise poliitilise vaidlusega. Aga kindlasti ei muuda uued omavahendid Euroopa Liitu, selle pädevusi ja olemust. Ka praegu tulevad Euroopa Liidu eelarve tulud omavahenditest. Seda valdkondades, kus riikide põhine maksustamine ei anna nii head tulemust kui riikide ülene.
Asi on ühtses ja tugevamas Euroopas
"See on igati loogiline, et ühise kaubanduspoliitika kaudu kehtestatud tollimaksud laekuvad ühisesse eelarvesse."
Uues olukorras tasuks uute omavahendite üle vähemalt arutada. EL-i eelarvesse laekub protsent riikides kogutud käibemaksust ja kõik EL-i välispiiril kogutud tolli- ja suhkrumaksud. See on igati loogiline, et ühise kaubanduspoliitika kaudu kehtestatud tollimaksud laekuvad ühisesse eelarvesse.
Samamoodi on loogiline, et piiriülene süsinikumaks, mis kaitseb Eesti ja Euroopa ettevõtjaid ebaõiglase konkurentsi eest, oleks kõikides riikides ühesugune ja võiks sarnaselt tollimaksuga laekuda Euroopa Liidu eelarvesse.
Eesti on toetanud ka nn digimaksu ehk digitaalsete platvormide maksustamist. Ka siin ei anna globaalsete hiidude igas riigis eraldi maksustamine oodatud tulemust ja EL-i ühetaoline maks on igati mõistlik. Ka see kaitseb Eesti meediaettevõtteid ebaõiglase konkurentsi eest.
On välja öeldud, et koalitsioonileping ei näe uute maksude kehtestamist ette ja seetõttu pole Eestil võimalik ka uusi EL-i omavahendeid toetada. Piiriülese süsinikumaksu ja digimaksuga ei maksustata Eesti ettevõtteid, vaid tagatakse õiglasem konkurents kogu Euroopa Liidu turul. Kui liikmesriigid uutes omavahendites kokku lepivad, ei teki vajadust maksta laene tagasi liikmesriikide osamaksetest.
Kahtlemata on komisjoni ettepanekus palju detaile, mida Eesti peab põhjalikult läbi analüüsima ja ühiskondlikult läbi arutama. Ent tuleb meeles pidada, et komisjoni ettepaneku puhul ei ole asi ainult rahas. Asi on ühtses ja tugevamas Euroopas, mis taastuks tervikuna kriisist võimalikult kiiresti. Ja selline Euroopa on vägagi Eesti huvides. | Keit Kasemets: uus eelarve muudab Eesti ja Euroopa tugevamaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakordseks teeb komisjoni plaani majanduse elavdamise pakett (NextGenerationEU), mida rahastatakse Euroopa Komisjoni võetava laenuga. Laen suunatakse Euroopa Liidu eelarve kaudu toetuste ja laenudena liikmesriikidele ja makstakse tagasi 30 aasta jooksul.
Seejuures pole erakordne mitte laenamine, mida Eesti aruteludes on ekslikult nimetatud Euroopa föderaliseerumise ilminguks. Euroopa Komisjon on korduvalt liikmesriikide tagatisel laenanud, näiteks Euroopa stabiilsusmehhanismi rahastamisel ja viimastel kuudel kokku lepitud meetmete puhul.
Tegemist ei ole ka "kardetud" koroonavõlakirjadega ega võla ühendamisega või teiste riikide võla ülevõtmisega. Erakordne on välja pakutud summa ja asjaolu, et EL kasutab laenatud vahendeid EL-i eelarve kulude katmiseks.
Eelarve maht pannakse paika omavahendite piirmäära otsusega. Piirmäära tuleks komisjoni ettepanekul suurendada 1,2 protsendilt rahvuslikust kogutoodangust (RKT) kahele protsendile RKT-st. Suurem piirmäär annab komisjonile vajaliku manööverdamisruumi laenu võtmiseks ja selle peavad liikmesriigid ühehäälselt heaks kiitma, enamikus riikides on vajalik ka ratifitseerimine parlamendis.
Mida Eesti peaks komisjoni ettepaneku puhul eriti tähele panema?
Esiteks, EL-i eelarve peamine eesmärk on jätkuvalt ebavõrdsuse vähendamine ja heaolu tõstmine. Just selle tõttu, et me oleme jätkuvalt keskmisest madalama heaolu tasemega riik, saab Eesti komisjoni ettepaneku kohaselt lisaraha kordades rohkem kui meie osakaal EL-i SKT-s ja meie osa laenude tagatises.
Lisaraha on toetuste ja laenudena 3,3 miljardit eurot (13% SKT-st) seitsme aasta jooksul. Laenude, tegelikult ka toetuste kasutamine on vabatahtlik. Eesti lisatoetuse maht on ligikaudu seitse protsenti SKP-st, üks protsent SKT-st aastas. Samal ajal on loomulikult riike, kes on selles kriisis rohkem pihta saanud ja kelle lisatoetused on suuremad.
Peame arvestama, et näiteks Itaalia ettevõtete ja teenindussektori täielik seiskumine mitmeks kuuks on seotud ainult viirusega. Sellel pole mingit seost Itaalia varasema majandus- ja rahapoliitikaga. Kui me Itaalia ettevõtteid ei toetaks, suureneks ebavõrdsus Euroopa Liidus märgatavalt.
Teiseks, Eesti huvides on toimiv siseturg. See saab toimida vaid siis, kui kõikide riikide majandused on heas seisus ja panused on võrdsed. Esimese otsusena kriisi alguses peatas komisjon ajutiselt eelarvereeglite toimimise ja lubas väga paindlikku riigiabi. Ent need otsused üksi ei taga kriisist ülesaamist ja seda, et riigid oleksid siseturul võrdses seisus.
Kogu kriisi ajal EL-is antud riigiabist ligikaudu 50 protsenti on andnud üks riik. Paljudel, sealhulgas Eestil, ei ole võrreldavat rahalist võimsust oma ettevõtteid ja töötajaid toetada
On oht, et kriisil on tugevad asümmeetrilised mõjud. Ja seetõttu ei peaks me jälgima vaid Eestile ette nähtud rahasummat. Meie huvides on ka see, et teised riigid saaksid kriisist võimalikult valutult välja. See on peamine põhjus, miks on vaja suuremat eelarvet.
Kolmandaks, kuhu ja kuidas lisaraha kasutada. Teatud hulk toetustest on komisjoni ettepanekus ette paika pandud. Lisaraha ühtekuuluvuspoliitikale ja maaelule, mis aitab kõige suurema löögi saanud turismi- ja teenindussektorit.
Täpne toetussumma pole veel teada, sest lisatoetused võtavad arvesse nii selle kui ka järgmise aasta majanduslangust ja tööpuuduse kasvu. Ennekõike Ida-Virumaale suunatud ning kliimapöördeks vajaliku õiglase ülemineku fondi rohkem kui viiekordne kasv kokku 736 miljoni euroni.
Lisaraha võimekuste suurendamiseks, et uute COVID-19 puhangutega paremini hakkama saada. Kuid suurima osa rahast saavad riigid majanduse elavdamise programmiks, Eesti puhul maksimaalselt 1,084 miljardit eurot toetusi.
Eesti debatis on kõlanud väited, et abi saajad (nende hulka kuulub ka Eesti) peavad ka vastutama. Kahtlemata. Raha kasutamiseks tuleb igal riigi välja töötada reformiprogramm, mis on kooskõlas nii EL-i prioriteetidega kui ka komisjoni majandussoovitustega ning mille peavad heaks kiitma komisjon ja kõik liikmesriigid.
Raha makstakse välja osades, vaid juhul kui vahe-eesmärgid on täidetud. Sellise programmi koostamisega peab arvestama ka Eesti. Ja muidugi on meil vaja ka tagada, et teised riigid kasutaksid raha seal, kus sellest tõuseb suurim kasu nii sellele riigile kui Euroopale laiemalt.
Ja lõpetuseks, võetud laen tuleb ka tagasi maksta. Komisjoni ettepaneku kohaselt algavad tagasimaksed järgmisel eelarveperioodil (2028+) ja selleks on kolm võimalust:
väiksemad kulud järgmistel perioodidel;
suuremad riikide osamaksed;
uued omavahendid.
Seni on Eesti olnud uute omavahendite loomise vastu. Kahtlemata on tegemist põhimõttelise poliitilise vaidlusega. Aga kindlasti ei muuda uued omavahendid Euroopa Liitu, selle pädevusi ja olemust. Ka praegu tulevad Euroopa Liidu eelarve tulud omavahenditest. Seda valdkondades, kus riikide põhine maksustamine ei anna nii head tulemust kui riikide ülene.
Asi on ühtses ja tugevamas Euroopas
"See on igati loogiline, et ühise kaubanduspoliitika kaudu kehtestatud tollimaksud laekuvad ühisesse eelarvesse."
Uues olukorras tasuks uute omavahendite üle vähemalt arutada. EL-i eelarvesse laekub protsent riikides kogutud käibemaksust ja kõik EL-i välispiiril kogutud tolli- ja suhkrumaksud. See on igati loogiline, et ühise kaubanduspoliitika kaudu kehtestatud tollimaksud laekuvad ühisesse eelarvesse.
Samamoodi on loogiline, et piiriülene süsinikumaks, mis kaitseb Eesti ja Euroopa ettevõtjaid ebaõiglase konkurentsi eest, oleks kõikides riikides ühesugune ja võiks sarnaselt tollimaksuga laekuda Euroopa Liidu eelarvesse.
Eesti on toetanud ka nn digimaksu ehk digitaalsete platvormide maksustamist. Ka siin ei anna globaalsete hiidude igas riigis eraldi maksustamine oodatud tulemust ja EL-i ühetaoline maks on igati mõistlik. Ka see kaitseb Eesti meediaettevõtteid ebaõiglase konkurentsi eest.
On välja öeldud, et koalitsioonileping ei näe uute maksude kehtestamist ette ja seetõttu pole Eestil võimalik ka uusi EL-i omavahendeid toetada. Piiriülese süsinikumaksu ja digimaksuga ei maksustata Eesti ettevõtteid, vaid tagatakse õiglasem konkurents kogu Euroopa Liidu turul. Kui liikmesriigid uutes omavahendites kokku lepivad, ei teki vajadust maksta laene tagasi liikmesriikide osamaksetest.
Kahtlemata on komisjoni ettepanekus palju detaile, mida Eesti peab põhjalikult läbi analüüsima ja ühiskondlikult läbi arutama. Ent tuleb meeles pidada, et komisjoni ettepaneku puhul ei ole asi ainult rahas. Asi on ühtses ja tugevamas Euroopas, mis taastuks tervikuna kriisist võimalikult kiiresti. Ja selline Euroopa on vägagi Eesti huvides.
### Response:
Keit Kasemets: uus eelarve muudab Eesti ja Euroopa tugevamaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm eelnevat hooaega Islandil veetnud Molkova siirdus sügisel Reykjaviki Valuri ridadest uueks aastaks mängima Luksemburgi klubisse Diekirchi CHEV. Eesti koondislane näitas väga resultatiivset mängu ning vedas oma võistkonna riigi karikavõitjaks. Enne kui koroonaviirus meistrivõistlused lõpetas, paiknes tiim kolmandal kohal, vahendas Käsipall24.ee.
"On olnud raskusi, kuna tavaliselt toimuvad sessioonid detsembris ja mais. Eksamite toimumise ajaks oli vaja sõita Venemaale. Oli ka aegu, kus pidin mõne mängu või isegi õppeperioodi vahele jätma, kuid kui tekkis vaba moment, sõitsin esimesel võimalusel eksameid sooritama," rääkis Molkova õpingutest.
"Mulle ei meeldi ette mõelda, mis edasi saada võib. Eks aeg näitab," arutles Molkova tuleviku üle. "Käsipalli või Luksemburgi asjus ei oska ma veel midagi öelda, kuna keegi ei tea, milliseid muutusi praegune olukord seoses viirusega võib veel kaasa tuua. Järgmisel aastal ootavad mind lõpueksamid ning ülikooli lõpetamine, mille tõttu kõikide asjade kokku sobitamine võib raskeks osutuda."
Loe pikemalt portaalist Käsipall24.ee. | Eesti parim naiskäsipallur: kooli ja spordi ühendamine on olnud raske | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm eelnevat hooaega Islandil veetnud Molkova siirdus sügisel Reykjaviki Valuri ridadest uueks aastaks mängima Luksemburgi klubisse Diekirchi CHEV. Eesti koondislane näitas väga resultatiivset mängu ning vedas oma võistkonna riigi karikavõitjaks. Enne kui koroonaviirus meistrivõistlused lõpetas, paiknes tiim kolmandal kohal, vahendas Käsipall24.ee.
"On olnud raskusi, kuna tavaliselt toimuvad sessioonid detsembris ja mais. Eksamite toimumise ajaks oli vaja sõita Venemaale. Oli ka aegu, kus pidin mõne mängu või isegi õppeperioodi vahele jätma, kuid kui tekkis vaba moment, sõitsin esimesel võimalusel eksameid sooritama," rääkis Molkova õpingutest.
"Mulle ei meeldi ette mõelda, mis edasi saada võib. Eks aeg näitab," arutles Molkova tuleviku üle. "Käsipalli või Luksemburgi asjus ei oska ma veel midagi öelda, kuna keegi ei tea, milliseid muutusi praegune olukord seoses viirusega võib veel kaasa tuua. Järgmisel aastal ootavad mind lõpueksamid ning ülikooli lõpetamine, mille tõttu kõikide asjade kokku sobitamine võib raskeks osutuda."
Loe pikemalt portaalist Käsipall24.ee.
### Response:
Eesti parim naiskäsipallur: kooli ja spordi ühendamine on olnud raske |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endiselt palutakse Eestis viirusohu tõttu kinni pidada 2+2 reeglist ja seda ka rannas. "Palume suhtuda mõistlikult, kui lähete rannavalvurilt infot küsima ja ta soovib teiega kaks meetrit distantsi hoida. Üldiselt eelistavad Eesti inimesed rannas teistega pikivahet pidada, mistõttu ei tohiks 2+2 reeglist kinnipidamisega probleemi tekkida," ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.
1. juunist on avatud www.g4s.ee/rannad lehekülg, kust saab infot randade õhu- ja veetemperatuuri ning rannakülastajate arvu kohta.
Seemeli sõnul olid eelmise suplushooaja põhimured vees end ohtu seadnud purjus mehed ja omapäi randa jäetud lapsed. "Alkoholijoobes inimesed peavad end sageli kõige paremateks ujujateks, aga paraku on nad kõige halvemad suplejad. Seetõttu tuleb vetelpäästjatel neid rannas manitseda ning sõnakuulmatuid uppumisohust päästa," selgitas Seemel.
Ta tuletas meelde sedagi, et koolieelikuid jäetakse liiga kergekäeliselt randades omapäi. "Lapse ohutuse eest vastutab ikka lapsevanem, mitte vetelpäästja või teised rannakülastajad. Väikeste laste kirg on maailma avastada, kuid ohte nad veel ei taju," rääkis rannavalve juht.
Seemel juhtis tähelepanu randades vette pandud poidele, mis tähistavad ujumisala. Poide piiri sees on ujumine turvalisem – vesi pole liiga sügav ja ujuja jääb reeglina vetelpäästjate vaatevälja. Samuti tähistavad poid seda ala, mis on mõeldud ainult suplejatele, mitte veesõidukitele või surfaritele.
G4S rannavalve tööajad:
Tallinna randades (Pirita, Stroomi, Pikakari, Kakumäe, Harku) 1. juunist–31. augustini kell 10–20
Haapsalus Paralepa rannas 1. juunist–31. augustini kell 10–20, Vasikaholmis tehakse patrulliringe
Pärnu rannas 1.–14. juuni ja 16. juunist–31. augustini kell 10–18 ning 15. juunist–15. augustini kell 10–20
Tartus Emajõe ääres ja Anne kanalis 1. juunist–31. augustini kell 10–21
Elvas Verevi rannas 1. juunist–31. juulini kell 12-20 ja 1. juunist–31. augustini kell 12–19
Otepääl Pühajärve ääres 1. juunist–31. juulini kell 11-20 ja 1.–31. august kell 11–19
Paide järve ääres 15. juunist–26. augustini kell 12–18
Türi tehisjärve ääres 1. juunist–31. augustini kell 12–20
Võrus Tamula ja Kubija järve ääres 1. juunist–31. augustini 10–21
Viljandis Paala järve ääres 1. juunist–31. augustini kell 12–20 ja Viljandi järve ääres kell 10–22
Põlva paisjärve ääres 29. maist–31. augustini kell 11–19
Tõrvas Riiska ja Vanamõisa järve ääres 1. juunist–31. augustini kell 11–19 | Rannavalve alustab tööd 21 Eesti rannas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endiselt palutakse Eestis viirusohu tõttu kinni pidada 2+2 reeglist ja seda ka rannas. "Palume suhtuda mõistlikult, kui lähete rannavalvurilt infot küsima ja ta soovib teiega kaks meetrit distantsi hoida. Üldiselt eelistavad Eesti inimesed rannas teistega pikivahet pidada, mistõttu ei tohiks 2+2 reeglist kinnipidamisega probleemi tekkida," ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.
1. juunist on avatud www.g4s.ee/rannad lehekülg, kust saab infot randade õhu- ja veetemperatuuri ning rannakülastajate arvu kohta.
Seemeli sõnul olid eelmise suplushooaja põhimured vees end ohtu seadnud purjus mehed ja omapäi randa jäetud lapsed. "Alkoholijoobes inimesed peavad end sageli kõige paremateks ujujateks, aga paraku on nad kõige halvemad suplejad. Seetõttu tuleb vetelpäästjatel neid rannas manitseda ning sõnakuulmatuid uppumisohust päästa," selgitas Seemel.
Ta tuletas meelde sedagi, et koolieelikuid jäetakse liiga kergekäeliselt randades omapäi. "Lapse ohutuse eest vastutab ikka lapsevanem, mitte vetelpäästja või teised rannakülastajad. Väikeste laste kirg on maailma avastada, kuid ohte nad veel ei taju," rääkis rannavalve juht.
Seemel juhtis tähelepanu randades vette pandud poidele, mis tähistavad ujumisala. Poide piiri sees on ujumine turvalisem – vesi pole liiga sügav ja ujuja jääb reeglina vetelpäästjate vaatevälja. Samuti tähistavad poid seda ala, mis on mõeldud ainult suplejatele, mitte veesõidukitele või surfaritele.
G4S rannavalve tööajad:
Tallinna randades (Pirita, Stroomi, Pikakari, Kakumäe, Harku) 1. juunist–31. augustini kell 10–20
Haapsalus Paralepa rannas 1. juunist–31. augustini kell 10–20, Vasikaholmis tehakse patrulliringe
Pärnu rannas 1.–14. juuni ja 16. juunist–31. augustini kell 10–18 ning 15. juunist–15. augustini kell 10–20
Tartus Emajõe ääres ja Anne kanalis 1. juunist–31. augustini kell 10–21
Elvas Verevi rannas 1. juunist–31. juulini kell 12-20 ja 1. juunist–31. augustini kell 12–19
Otepääl Pühajärve ääres 1. juunist–31. juulini kell 11-20 ja 1.–31. august kell 11–19
Paide järve ääres 15. juunist–26. augustini kell 12–18
Türi tehisjärve ääres 1. juunist–31. augustini kell 12–20
Võrus Tamula ja Kubija järve ääres 1. juunist–31. augustini 10–21
Viljandis Paala järve ääres 1. juunist–31. augustini kell 12–20 ja Viljandi järve ääres kell 10–22
Põlva paisjärve ääres 29. maist–31. augustini kell 11–19
Tõrvas Riiska ja Vanamõisa järve ääres 1. juunist–31. augustini kell 11–19
### Response:
Rannavalve alustab tööd 21 Eesti rannas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27. mail täitus 90 aastat helilooja Eino Tambergi sünnist, kes lisaks lastelauludele on peamiselt kirjutanud orkestri- ja lavamuusikat.
Marianne Leiburi sõnul on laval olles tunda, et esinejatele on Tambergi lastelaulud ammusest ajast tuttavad ning ta ise teab Tambergi lastelauludest kõige paremini "Karumõmmi unelaulu". "Lapsena oli mul Jaan Kaplinski luuleraamat "Kuhu need värvid jäävad" Edgar Valteri illustratsioonidega. Selle kaanel on kunstnik kujutanud väga kihvtilt Kõdisid," meenutas Leibur. Ta lisas, et nii mõnigi Kaplinski luuletus on Tambergi lastelauluks saanud.
ERSO-ga seovad Leiburit ka kaks vanemat põlvkonda: tema vanaisa, löökpillimängija ja laulja Kalju Terasmaa oli üle poole sajandi ERSO löökpillirühma kontsertmeister, tema isa, viiuldaja Arvo Leibur on praegu ERSO kontsertmeister ning ema Terje Terasmaa mängib ERSO löökpillirühmas.
Otseülekanded Estonia kontserdisaalist toovad kuulajateni Mait Visnapuu, Tammo Sumera ja Klassikaraadio.
Kontsert algab kell 10.00 ja seda saab jälgida nii Youtube'is kui ka ERSO Facebookis. Kontsert on kõigile huvilistele tasuta.
Kavas:
"Poelaul" (tekst Ellen Niit)
"Kassilaul" (tekst Ellen Niit)
"Kõdilaul" (tekst Jaan Kaplinski)
"Hällilaul nukule" (tekst Leili Andre)
"Magusad sõrmed" (tekst Jaan Kaplinski)
"Suveöö laul" (tekst Ellen Niit)
"Vannimineku laul" (tekst Paul-Eerik Rummo)
"Karumõmmi unelaul" (tekst Heljo Mänd)
Saateansambel koosseisus:
Arvo Leibur, viiul
Kadi Vilu, viiul
Rain Vilu, vioola
Tõnu Jõesaar, tšello
Linda Vood, flööt
Marten Altrov, klarnet
Madis Metsamart, löökpillid
Joel Remmel, klaver
Seaded instrumentaalansamblile on teinud Elis Hallik. | ERSO esineb lastekaitsepäeva puhul Eino Tambergi lastelauludelive-kontserdiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27. mail täitus 90 aastat helilooja Eino Tambergi sünnist, kes lisaks lastelauludele on peamiselt kirjutanud orkestri- ja lavamuusikat.
Marianne Leiburi sõnul on laval olles tunda, et esinejatele on Tambergi lastelaulud ammusest ajast tuttavad ning ta ise teab Tambergi lastelauludest kõige paremini "Karumõmmi unelaulu". "Lapsena oli mul Jaan Kaplinski luuleraamat "Kuhu need värvid jäävad" Edgar Valteri illustratsioonidega. Selle kaanel on kunstnik kujutanud väga kihvtilt Kõdisid," meenutas Leibur. Ta lisas, et nii mõnigi Kaplinski luuletus on Tambergi lastelauluks saanud.
ERSO-ga seovad Leiburit ka kaks vanemat põlvkonda: tema vanaisa, löökpillimängija ja laulja Kalju Terasmaa oli üle poole sajandi ERSO löökpillirühma kontsertmeister, tema isa, viiuldaja Arvo Leibur on praegu ERSO kontsertmeister ning ema Terje Terasmaa mängib ERSO löökpillirühmas.
Otseülekanded Estonia kontserdisaalist toovad kuulajateni Mait Visnapuu, Tammo Sumera ja Klassikaraadio.
Kontsert algab kell 10.00 ja seda saab jälgida nii Youtube'is kui ka ERSO Facebookis. Kontsert on kõigile huvilistele tasuta.
Kavas:
"Poelaul" (tekst Ellen Niit)
"Kassilaul" (tekst Ellen Niit)
"Kõdilaul" (tekst Jaan Kaplinski)
"Hällilaul nukule" (tekst Leili Andre)
"Magusad sõrmed" (tekst Jaan Kaplinski)
"Suveöö laul" (tekst Ellen Niit)
"Vannimineku laul" (tekst Paul-Eerik Rummo)
"Karumõmmi unelaul" (tekst Heljo Mänd)
Saateansambel koosseisus:
Arvo Leibur, viiul
Kadi Vilu, viiul
Rain Vilu, vioola
Tõnu Jõesaar, tšello
Linda Vood, flööt
Marten Altrov, klarnet
Madis Metsamart, löökpillid
Joel Remmel, klaver
Seaded instrumentaalansamblile on teinud Elis Hallik.
### Response:
ERSO esineb lastekaitsepäeva puhul Eino Tambergi lastelauludelive-kontserdiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tärkavate agulitänavate hõngu kandva laulu viisi autor on Garik Sukatšov ning eesti keelde pani selle Stanislav Bulganin. | Jäääär avaldas loo kevadsuvisest Tartust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tärkavate agulitänavate hõngu kandva laulu viisi autor on Garik Sukatšov ning eesti keelde pani selle Stanislav Bulganin.
### Response:
Jäääär avaldas loo kevadsuvisest Tartust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitja keskmine kiirus oli 47,9 km/h. Teiseks tuli Vidrik Vaiksaar (25.40,7) ja kolmandaks Janno Aksin (25.56,9).
Kiireimaks naiseks tõusis Egle Mätas ajaga 28.48,0. Talle järgnesid Mari-Liis Mõttus (29.26,7) ja Mathilde Manuela Nigul (30.04,8).
Filter tempojooksul oli kiireim kolme viimase hooaja üldvõitja Bert Tippi, kes läbis 3 km ajaga 9.02,7. Rohkem kui poole minutiga kaotasid Janar Juhkov (9.33,5) ja Tarvi Tameri (9.44,5). Naistest olid kolm kiiremat Hanna-Liisa Värik (12.11,5), Grete Maria Savitsch (13.48,7) ja Külliki Lugenberg (14.03,0).
Filter temposarja 2. etapp toimub pühapäeval, 7. juunil Arukülas, kus on kavas 20 km individuaalne eraldistart ja 4 km jooksudistants.
FILTER TEMPOSARI 2020
7. juuni – Aruküla 20 km ratas, 4 km jooks
14. juuni – Kiili 25 km ratas, 5 km jooks
21. juuni – Jüri 15 km ratas, 6 km jooks
28. juuni – Filter Temposarja finaal Viimsis | Filter temposarja tuttuuel maanteel peetud etapi võitis Harri Sokk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitja keskmine kiirus oli 47,9 km/h. Teiseks tuli Vidrik Vaiksaar (25.40,7) ja kolmandaks Janno Aksin (25.56,9).
Kiireimaks naiseks tõusis Egle Mätas ajaga 28.48,0. Talle järgnesid Mari-Liis Mõttus (29.26,7) ja Mathilde Manuela Nigul (30.04,8).
Filter tempojooksul oli kiireim kolme viimase hooaja üldvõitja Bert Tippi, kes läbis 3 km ajaga 9.02,7. Rohkem kui poole minutiga kaotasid Janar Juhkov (9.33,5) ja Tarvi Tameri (9.44,5). Naistest olid kolm kiiremat Hanna-Liisa Värik (12.11,5), Grete Maria Savitsch (13.48,7) ja Külliki Lugenberg (14.03,0).
Filter temposarja 2. etapp toimub pühapäeval, 7. juunil Arukülas, kus on kavas 20 km individuaalne eraldistart ja 4 km jooksudistants.
FILTER TEMPOSARI 2020
7. juuni – Aruküla 20 km ratas, 4 km jooks
14. juuni – Kiili 25 km ratas, 5 km jooks
21. juuni – Jüri 15 km ratas, 6 km jooks
28. juuni – Filter Temposarja finaal Viimsis
### Response:
Filter temposarja tuttuuel maanteel peetud etapi võitis Harri Sokk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui traditsiooniliselt nähakse last kui tulevast täiskasvanut, siis kaasaegsema käsitluse kohaselt on laps ja tema arvamused olulised just praeguses ajahetkes. Viimasel käsitlusel tugineb suuresti ka Children's Worlds uuring, milles tähtsustatakse ja uuritakse laste heaolu nende praeguses eluhetkes, sest leitakse, et laps on eakohaselt küps toimija ning tähendusi loov isik.
Juba 2011. aastal toodi laste ja perede arengukavas välja probleem, et kuigi suurem osa eestlastest nõustus, et lastega tuleks suhelda samaväärselt kui täiskasvanutega, siis pooled vanematest leidsid, et laste arvamust võib küll kuulata, kuid sellega ei pea arvestama. Üheksa aastat tagasi peeti eestlaste teadlikkust laste õigustest madalaks.
Üheks tulevaseks eesmärgiks seati vähendada vanemate seas seisukohta, et laste arvamus ei ole oluline, sest ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis on sätestatud kohustus tagada lapsele iseseisev seisukohavõtt ning õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes.
Joonis 1. Laste arvamusega arvestamine (%). Allikas: Laste heaolu uuring "Children's Worlds" 2018, Eesti
Infogram
Seitse aastat tagasi uuriti 8-, 10- ja 12-aastastelt lastelt, kas nende arvates võtavad vanemad neid kuulda. Tuli välja, et vaid veidi üle poole lastest arvasid, et vanemad kuulavad neid ning võtavad nende arvamust arvesse.
Iga kümnes laps oli rahulolematu, sest vanemad ei kuula neid ega võta nende arvamust arvesse. Kaks aastat tagasi läbi viidud uuringu tulemused olid väga sarnased. Seega on näha, et vanemate teadlikkus laste õigustest ei näita erilist tõusutrendi, ning laste arvamust ei arvestata ikka veel piisavalt. Lisaks on laste jaoks oluline et vanemad nende arvamusega arvestaksid, isegi siis, kui laps on alles väike.
Joonis 2. 8 - , 10 - , 12 - aastaste laste rahulolu sellega, kuidas neid kuulda võetakse (%). Allikas: Laste heaolu uuring "Children's Worlds" 2018, Eesti
Infogram
Psühholoog Auli Andersalu-Targo põhjendab laste näilist kuulamist sellega, et kuigi vanemad mõistavad laste kuulamise ja nendega arvestamise olulisust, jäävad nad raskustesse, sest neil on oma lapsepõlvest vähe sarnaseid kogemusi.
"Praeguse aja lapsevanemad tahavad kahtlemata oma lastesse suhtuda armastavalt ja hoolivalt, kuid sageli ei oska seda teha. Paljud püüavad oma vanematest erineval moel ise lapsevanemad olla, sest nad mõistavad, et nii oleks parem ja peavad uute oskuste, näiteks aktiivne kuulamine õppimiseks teadlikult pingutama," ütles Andersalu-Targo.
Lapsed teavad, et neil on õigused
Eesti lapsed teavad fakti, et neil on õigused. Lastelt uuriti nende õiguste täitmise kohta ning selgus, et enim on täidetud õigus olla oma kodus hoitud. Suurem osa lastest leiab, et saab elada koos hoolivate ja armastavate vanematega. Lisaks leidsid lapsed, et tagatud on õigus arendada oma võimeid ja andeid. Õigus teha eakohaseid otsuseid ja neid ellu viia ning kaasa rääkida oma elu puudutavate otsuste tegemisel on täidetud üle poole lastest.
Kõige vähem on laste sõnul täidetud aga kõiki õigusi läbiv õiglase kohtlemise põhimõte – ligi kümnendiku laste arvates ei kohelda neid õiglaselt siis, kui nad on teinud midagi valesti.
Joonis 3. Laste õigustega arvestamine 10 - ja 12 - aastaste arvates (%). Allikas: Laste heaolu uuring "Children's Worlds" 2018, Eesti
Infogram
Uuring näitab, et kui üle poole 10-aastastest vastanutest arvab, et täiskasvanud arvestavad nende õigustega, siis samal arvamusel on vaid veerand 12-aastastest vastanutest. Iga kümnes 12-aastane leiab, et täiskasvanud ei arvesta nende õigustega üldse.
Pere majandusliku seisu pärast muretsevad enim kõige nooremad
Ühiskonna heaolu kirjeldab ühe näitajana vaesuse määr. Mida vähem inimesi elab vaesuses, seda kõrgem on ühiskonna heaolu. Vaesus võib lastel põhjustada terviseprobleeme, madalat enesehinnangut, käitumisprobleeme ja väheseid arenemisega seotud võimalusi.
Täiskasvanute hinnangul on laste heaks arenguks oluline vajalike asjade olemasolu nagu näiteks koolitarbed, korralikud riided, telefon ning raha olulisteks ettevõtmisteks. Õnneks näitavad laste heaolu uuringud, et pea kõikidel lastel on need ka olemas. Enamik lastest saavad enda sõnul raha koolireisideks ja üritusteks, ent taskuraha saajaid on vähem – iga kümnes laps ei saa vanematelt üldse taskuraha.
Üllataval kombel on uuringute kohaselt just 8-aastased lapsed need, kes muretsevad perekonna majandusliku seisu pärast kõige rohkem. Neist ligikaudu 25 protsenti väljendasid muret pere rahaasjade pärast. Vanemate laste seas on muretsejaid vähem ning näiteks 12-aastaseks saades tunneb pere rahalise seisu pärast pidevalt muret vaid 10% lastest.
Joonis 4. Raha pärast mures lapsed vanusegrupiti (uuringus osalenud). Allikas: Laste heaolu uuring "Children's Worlds" 2018, Eesti
Infogram
See tekitab küsimuse, et miks tekib olukord, kus nooremad lapsed muretsevad pere majandusliku olukorra pärast rohkem kui vanemad lapsed. Loogiliselt võiks trend olla vastupidine – mida vanemaks laps saab, seda rohkem hakkab ta mõistma rahaga seotud probleeme ning selle pärast ka rohkem muretsema.
Psühholoogi Auli Andersalu-Targo sõnul on küsimusele, miks nooremad lapsed rohkem pere majandusliku seisu pärast muretsevad raskem mõistlikku seletust anda. "Kuna väiksematel on vähem isiklikke kogemusi seoses raha kasutamisega ning teadmatus ja segadus suurendavad ärevust, võib põhjus peituda just selles. Kui koolis ka veel pole jõutud põhjalikult matemaatikat õppida, on tal raske mõista arvude keerukat maailma," sõnas Andresalu-Targo.
Enamik lapsi leiab, et pere saab osta enam-vähem kõike, mida neil vaja on ja vahetevahel saavad lubada ka luksuslikke asju, kuid viie protsendi laste arvates on nende pere olukord on kehv, sest raha jätkub vaid toiduks, maksudeks ja muuks hädavajalikuks, mõnel juhul isegi mitte selleks.
Eesti Sotsioloogide Liidu president Mai Beilmanni sõnul on elutingimusi ja elukvaliteeti (elu eri tahkudega rahulolu) mõõtvad heaolu-uuringuid tavapäraselt läbi viidud täiskasvanute hulgas ning lapsed on nendes olnud esindatud täiskasvanud vastajate hinnangute kaudu.
Beilmanni sõnul tasub mõelda, kas täiskasvanu – ükskõik kui lähedane – ikka suudab kõigile lapse elu puudutavatele küsimustele vastata. "Kui lapse heaolu objektiivsete näitajate osas, nagu pere rahaline olukord, võivad täiskasvanud pereliikmed ja hooldajad anda usaldusväärset infot, siis lapse subjektiivse heaolu kohta saab usaldusväärset infot anda ikkagi vaid laps ise," sõnas Beilmann.
Laste heaolu uuringu "Children's Worlds" kolmandas laines, mis toimus 2018. aastal, osalesid 35 riigi lapsed. Kokku oli lapsi 128 788. Eestis viidi uuring läbi 42 koolis, valimis oli 3150 last vanuses 8, 10 ja 12 eluaastat mis moodustab sama vanuselistest lastest 7–8 protsenti.
Siinse populaarteadusliku artikli kirjutasid Tartu Ülikooli magistrandid Lisanna Männilaan, Ann Marii Närska, Karin Pulst, Liis Lumiste ja Brita Kikas kursusel "Andmete esitamine ja tõlgendamine". | Uuring: Eesti laste arvates ei kuula vanemad neid piisavalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui traditsiooniliselt nähakse last kui tulevast täiskasvanut, siis kaasaegsema käsitluse kohaselt on laps ja tema arvamused olulised just praeguses ajahetkes. Viimasel käsitlusel tugineb suuresti ka Children's Worlds uuring, milles tähtsustatakse ja uuritakse laste heaolu nende praeguses eluhetkes, sest leitakse, et laps on eakohaselt küps toimija ning tähendusi loov isik.
Juba 2011. aastal toodi laste ja perede arengukavas välja probleem, et kuigi suurem osa eestlastest nõustus, et lastega tuleks suhelda samaväärselt kui täiskasvanutega, siis pooled vanematest leidsid, et laste arvamust võib küll kuulata, kuid sellega ei pea arvestama. Üheksa aastat tagasi peeti eestlaste teadlikkust laste õigustest madalaks.
Üheks tulevaseks eesmärgiks seati vähendada vanemate seas seisukohta, et laste arvamus ei ole oluline, sest ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis on sätestatud kohustus tagada lapsele iseseisev seisukohavõtt ning õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes.
Joonis 1. Laste arvamusega arvestamine (%). Allikas: Laste heaolu uuring "Children's Worlds" 2018, Eesti
Infogram
Seitse aastat tagasi uuriti 8-, 10- ja 12-aastastelt lastelt, kas nende arvates võtavad vanemad neid kuulda. Tuli välja, et vaid veidi üle poole lastest arvasid, et vanemad kuulavad neid ning võtavad nende arvamust arvesse.
Iga kümnes laps oli rahulolematu, sest vanemad ei kuula neid ega võta nende arvamust arvesse. Kaks aastat tagasi läbi viidud uuringu tulemused olid väga sarnased. Seega on näha, et vanemate teadlikkus laste õigustest ei näita erilist tõusutrendi, ning laste arvamust ei arvestata ikka veel piisavalt. Lisaks on laste jaoks oluline et vanemad nende arvamusega arvestaksid, isegi siis, kui laps on alles väike.
Joonis 2. 8 - , 10 - , 12 - aastaste laste rahulolu sellega, kuidas neid kuulda võetakse (%). Allikas: Laste heaolu uuring "Children's Worlds" 2018, Eesti
Infogram
Psühholoog Auli Andersalu-Targo põhjendab laste näilist kuulamist sellega, et kuigi vanemad mõistavad laste kuulamise ja nendega arvestamise olulisust, jäävad nad raskustesse, sest neil on oma lapsepõlvest vähe sarnaseid kogemusi.
"Praeguse aja lapsevanemad tahavad kahtlemata oma lastesse suhtuda armastavalt ja hoolivalt, kuid sageli ei oska seda teha. Paljud püüavad oma vanematest erineval moel ise lapsevanemad olla, sest nad mõistavad, et nii oleks parem ja peavad uute oskuste, näiteks aktiivne kuulamine õppimiseks teadlikult pingutama," ütles Andersalu-Targo.
Lapsed teavad, et neil on õigused
Eesti lapsed teavad fakti, et neil on õigused. Lastelt uuriti nende õiguste täitmise kohta ning selgus, et enim on täidetud õigus olla oma kodus hoitud. Suurem osa lastest leiab, et saab elada koos hoolivate ja armastavate vanematega. Lisaks leidsid lapsed, et tagatud on õigus arendada oma võimeid ja andeid. Õigus teha eakohaseid otsuseid ja neid ellu viia ning kaasa rääkida oma elu puudutavate otsuste tegemisel on täidetud üle poole lastest.
Kõige vähem on laste sõnul täidetud aga kõiki õigusi läbiv õiglase kohtlemise põhimõte – ligi kümnendiku laste arvates ei kohelda neid õiglaselt siis, kui nad on teinud midagi valesti.
Joonis 3. Laste õigustega arvestamine 10 - ja 12 - aastaste arvates (%). Allikas: Laste heaolu uuring "Children's Worlds" 2018, Eesti
Infogram
Uuring näitab, et kui üle poole 10-aastastest vastanutest arvab, et täiskasvanud arvestavad nende õigustega, siis samal arvamusel on vaid veerand 12-aastastest vastanutest. Iga kümnes 12-aastane leiab, et täiskasvanud ei arvesta nende õigustega üldse.
Pere majandusliku seisu pärast muretsevad enim kõige nooremad
Ühiskonna heaolu kirjeldab ühe näitajana vaesuse määr. Mida vähem inimesi elab vaesuses, seda kõrgem on ühiskonna heaolu. Vaesus võib lastel põhjustada terviseprobleeme, madalat enesehinnangut, käitumisprobleeme ja väheseid arenemisega seotud võimalusi.
Täiskasvanute hinnangul on laste heaks arenguks oluline vajalike asjade olemasolu nagu näiteks koolitarbed, korralikud riided, telefon ning raha olulisteks ettevõtmisteks. Õnneks näitavad laste heaolu uuringud, et pea kõikidel lastel on need ka olemas. Enamik lastest saavad enda sõnul raha koolireisideks ja üritusteks, ent taskuraha saajaid on vähem – iga kümnes laps ei saa vanematelt üldse taskuraha.
Üllataval kombel on uuringute kohaselt just 8-aastased lapsed need, kes muretsevad perekonna majandusliku seisu pärast kõige rohkem. Neist ligikaudu 25 protsenti väljendasid muret pere rahaasjade pärast. Vanemate laste seas on muretsejaid vähem ning näiteks 12-aastaseks saades tunneb pere rahalise seisu pärast pidevalt muret vaid 10% lastest.
Joonis 4. Raha pärast mures lapsed vanusegrupiti (uuringus osalenud). Allikas: Laste heaolu uuring "Children's Worlds" 2018, Eesti
Infogram
See tekitab küsimuse, et miks tekib olukord, kus nooremad lapsed muretsevad pere majandusliku olukorra pärast rohkem kui vanemad lapsed. Loogiliselt võiks trend olla vastupidine – mida vanemaks laps saab, seda rohkem hakkab ta mõistma rahaga seotud probleeme ning selle pärast ka rohkem muretsema.
Psühholoogi Auli Andersalu-Targo sõnul on küsimusele, miks nooremad lapsed rohkem pere majandusliku seisu pärast muretsevad raskem mõistlikku seletust anda. "Kuna väiksematel on vähem isiklikke kogemusi seoses raha kasutamisega ning teadmatus ja segadus suurendavad ärevust, võib põhjus peituda just selles. Kui koolis ka veel pole jõutud põhjalikult matemaatikat õppida, on tal raske mõista arvude keerukat maailma," sõnas Andresalu-Targo.
Enamik lapsi leiab, et pere saab osta enam-vähem kõike, mida neil vaja on ja vahetevahel saavad lubada ka luksuslikke asju, kuid viie protsendi laste arvates on nende pere olukord on kehv, sest raha jätkub vaid toiduks, maksudeks ja muuks hädavajalikuks, mõnel juhul isegi mitte selleks.
Eesti Sotsioloogide Liidu president Mai Beilmanni sõnul on elutingimusi ja elukvaliteeti (elu eri tahkudega rahulolu) mõõtvad heaolu-uuringuid tavapäraselt läbi viidud täiskasvanute hulgas ning lapsed on nendes olnud esindatud täiskasvanud vastajate hinnangute kaudu.
Beilmanni sõnul tasub mõelda, kas täiskasvanu – ükskõik kui lähedane – ikka suudab kõigile lapse elu puudutavatele küsimustele vastata. "Kui lapse heaolu objektiivsete näitajate osas, nagu pere rahaline olukord, võivad täiskasvanud pereliikmed ja hooldajad anda usaldusväärset infot, siis lapse subjektiivse heaolu kohta saab usaldusväärset infot anda ikkagi vaid laps ise," sõnas Beilmann.
Laste heaolu uuringu "Children's Worlds" kolmandas laines, mis toimus 2018. aastal, osalesid 35 riigi lapsed. Kokku oli lapsi 128 788. Eestis viidi uuring läbi 42 koolis, valimis oli 3150 last vanuses 8, 10 ja 12 eluaastat mis moodustab sama vanuselistest lastest 7–8 protsenti.
Siinse populaarteadusliku artikli kirjutasid Tartu Ülikooli magistrandid Lisanna Männilaan, Ann Marii Närska, Karin Pulst, Liis Lumiste ja Brita Kikas kursusel "Andmete esitamine ja tõlgendamine".
### Response:
Uuring: Eesti laste arvates ei kuula vanemad neid piisavalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks läks 19-aastane Raul Siem kohe pärast Eesti iseseisvuse taastamist õppima just Paikuse politseikooli?
See oli huvitav aeg, Eesti riik oli siis loomisel. Tollal tundus kõige käegakatsutavam, kiirem ja huvitavam võimalus osaleda selles läbi jõustruktuuride.
Politseiniku palk oli siis väga väike.
Jaah, tõenäoliselt on teil õigus. Palk oli väike...
Aga aeg oli karm.
Aeg oli karm. Aga politseitööd, minu hinnangul, ei olegi keegi teinud palga pärast.
Kuid palga pärast on politseitöölt ära mindud küll ja küll.
Jah, võimalik. Siis mindi politsei ametisse puhtalt missioonitundest. Palka taga ajama küll ei mindud.
Kus te politseis töötasite?
Esialgu [Tallinna] Nõmme politseijaoskonnas, hiljem politseiametis, majanduskuritegude osakonnas. Sellega minu politseikarjäär ka piirdus.
Miks te politseisse pidama ei jäänud? Oleksite praegu võibolla peadirektor Elmar Vaheri kabinetis.
Kusjuures, olen sellele mõelnud. Aga elu on läinud nii, et pärast sisekaitseakadeemia lõpetamist sai tuldud hoopis rahandusministeeriumisse.
Nii või teisiti – politsei, maksu- ja tolliamet, Tallinna Vangla – olete süvariigi sügavustes kasvanud.
(Naerab) Ma küll ei oska öelda, kui süvariigi sügavustes ma kasvanud olen, aga arvan, et jõustruktuuride olemust tean päris hästi.
Andke nõu, kuidas teised saaksid süvariigi ära tunda?
(Ohkab) Seda mõistet on hästi palju sisustatud. Igaüks omamoodi. Minu sisustus ei anna sellele midagi juurde.
Siiski – mis on süvariik?
(Paus) Süvariik on, minu hinnangul, selline õiguslik konstruktsioon, kus on võimalik mingite otsuste ja tegevuste koordineerime.
Et ei midagi halba?
Jah, aga see ei pruugi olla kõige läbipaistvam, avalikkuse silmadele.
Kuulge, teie majas on enamus pabereid asutusesiseseks kasutamiseks või peate nende lugemiseks hoopis keldrisse minema.
Nii on, kasvõi punasesse tuppa.
1996 kirjutasite sisekaitseakadeemia politsei õppesuuna lõputöö arvutikuritegevusest. Miks just sel teemal?
Siis olid arvutid ja digitaaltehnoloogia hoopis teistsugusel tasemel, kui täna seda ette kujutame. Mina olin politseiametis majanduskuritegude osakonnas sel ajal, kui kasutati trükimasinaid. Ehk siis digitaalne mõtlemine ja digitaalne maailm oli hoopis teistsugune.
Aga te saite aru, et see on meie tulevik?
Loomulikult on see tulevik ja juba tollal tehti selle üle palju teadust. Minu lõputöö ei ole kvaliteedi osas ehk kõige kõrgem, aga tõenäoliselt uudsuse osas oli see siis kindlasti päris huvitav.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Olete e-riigi usku?
Jah, olen e-riigi usku. Minu eesmärk on, et ei tekiks äärmusi, et meie e-riik oleks tasakaalustatud, oleks tasakaalus reaalsusega.
Mida see tähendab?
Seda, et meie teenused ei võõrandaks meid meie endi olemusest. Kõik meie arendused ja rakendused peavad olema kantud sellest, et inimene peab jääma inimeseks. See on minu vaatepunkt.
Ise olete valimistel e-hääletaja?
Ma olen hääletaja. Aga mitte e-hääletaja.
Mida teistele soovitate – kas e-valimisi saab usaldada?
Minul on soovitusi raske anda.
Teie olete ju minister, kõige tähtsam...
Minu soovitus on: minge hääletama, minge valima. Kuidas keegi seda teeb, on igaühe subjektiivne otsus. Riik on andnud võimaluse minna füüsiliselt kohale valimisjaoskonda või siis võimaluse e-hääletada.
Neli aastat tagasi läksite poliitikasse. Kas EKRE käremeelsus ei ole teid ehmatanud?
Ei ehmatanud. Mina ei käsitlenud seda käremeelsusena, vaid otsekohesuse ja vahetu suhtlemisena. Ehk siis EKRE on oma retoorikas kogu aeg lähtunud sellest, et räägivad või vähemalt püüavad rääkida asjadest nagu nad neist aru saavad, nagu need on, ilma ülemäärase poliitkorrektsuseta, mis võib teinekord asja mõtte tahaplaanile suruda.
See on see, mis mind on EKRE puhul kogu aeg köitnud. Ei arva, et see oleks kuidagi eriti käremeelne.
Mulle meenub 2018. aasta lõpp, ÜRO rändepakti vastane meeleavaldus riigikogu ees ja ülespoodud mikser. Sven Mikser oli siis välisminister. Päris vastik pilt, te ei arva?
Olen selles osas nõus, et kusagil on piirid. Aga need tegevused, mis on kunagi mingis ajaraamis tehtud, on tehtud tõenäoliselt ka mingis kontekstis, mis kellegi hinnangul on sellesse hetke olnud sobivad.
Kui Sven Mikser pöördunuks siis enda au ja väärikuse kaitseks teie kui tookordse OÜ Daan Õigusbüroo juhataja poole, kas te võtnuks teda esindada?
Kindlasti oleks ta saanud esindatuse. Antud juhul ei saa seda käsitleda, minu hinnangul, huvide konfliktina.
Poliitik peab solvangud ja mõnitused välja kannatama?
Ei usu, et see peaks olema seotud ametikohaga. Ka poliitikud on inimesed, kuigi tõenäoliselt paljud minu seisukohta ei jaga.
Mina küll arvan, et poliitikud on inimesed.
Siis oleme teiega ühiste nägemuste raames. Ka poliitikutele kehtivad samasugused õigused nagu kõigil teistel kodanikel.
Aga poliitikud peavad rohkem taluma?
Jah, aga nad ei pea solvanguid taluma. Nad peaksid kriitikat taluma.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Miks siseminister Helme just teid endale nõunikuks kutsus?
Väga raske küsimus... Ausalt öeldes ei ole ma siseminister Helmega sel teemal mõtteid vahetanud.
Kas te pole temalt kordagi küsinud, et Mart, miks sa just mulle selle ettepaneku tegid?
Kusjuures ei ole.
Valikud tehti minu mäletamist mööda pärast seda, kui [kevadel 2019] valitsus moodustati ja hakati meeskondi komplekteerima. Ju siis minister Helme leidis, pärast meie vestlust, et minuga tasub katsetada.
Kuidas pärast oli – kas siseminister võttis rohkem teie nõu kuulda või otsustas ikka omasoodu?
Minister peab ise otsuseid vastu võtma. Nõunike asi on tuua ette materjali, mille üle ja kuidas otsuseid teha.
Nõunik ei ole ju lihtsalt kirjakandja, kes toob posti ministri lauale, vaid nõunik annab ka nõu.
Nõunik annab nõu. Aga otsused teeb minister.
Kas rohkem võeti teie nõu kuulda või minister langetas ise otsused?
(Ohkab) Selle kohta võib öelda – nii ja naa. Aga see ei ole tingitud sellest, kas nõuniku nõu oli õige või vale, küsimus on pigem selles, et nõunikud ja ministrid tegutsevad erinevates infoväljades.
Nõunik on mõnikord rohkem informeeritud kui minister.
Kindlasti. Ja vastupidi – minister on rohkem informeeritud kui nõunik. Nagu ütlesin: nad tegutsevad erinevates infoväljades. Need infoväljad paneb kokku minister.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Harju Elule selgitasite, et teie kui siseministri nõuniku valdkondadeks olid ka migratsiooni ja rände küsimused. Kas Eestis on liiga palju välismaalasi?
Kui palju on palju? Neid on täpselt nii palju, kui riik neil olla võimaldab.
Aga välistööjõule tuleb uks kinni hoida?
Tööjõud on hoopis teine asi. Mingis aegruumis – näiteks 2017 – oli see võibolla mõistlik, kui meil tekkiski selgelt tööjõu puudus.
Aga oleme sujuvalt läinud välistööjõu õnge, oleme ise ennast nurka värvinud, et me justkui ei saagi hakkama ilma välistööjõuta. Isegi olukorras, kus endal on vabu töökäsi rohkem kui küll. Ei ole olnud õige lähenemine ja selle vilju oleme tänases kriisiolukorras tunda saanud.
Peaminister Ratas ütles äsja, et ka praegu vajab Eesti põllumajandus välistööjõudu. Kas teda on valesti informeeritud?
Ma ei tea, kuidas peaminister Ratast on selles küsimuses informeeritud. Aga kui palju põllumehed ja milleks välistööjõudu vajavad, seda oskab [maaeluminister] Arvo Aller öelda täpsemalt. See retoorika on praegu käinud ümber maasikakasvatajate...
Meil on maasikarevolutsioon, kas teile ei tundu?
Meil ongi maasikarevolutsioon. Kohati on mõnevõrra piinlikuks muutunud, see revolutsioon. Vähemalt minu hinnangul.
Eesti IT-sektorile on nutikad välismaalased väga olulised.
Absoluutselt.
Nendega on kõik korras? Mida rohkem, seda parem?
Absoluutselt. Mida rohkem, seda parem. Siin ei ole üldse küsimust. Arutasime hiljuti IT-sektori erinevaid aspekte ja koorus välja, et meil on sinna ikkagi väga vaja täiendavat ressurssi.
Olete öelnud, et "küsimus on see, kuidas saaksime siseriiklikult oma tööjõudu kasutada". Kuidas suunata töö kaotanud põllumajandusse, kus peaminister Ratase sõnul on puudu ca 1500 inimest?
Meil on olemas mehhanismid, kuidas suuname inimesi erinevatesse valdkondadesse. Laias laastus on nad tõsises dialoogis eelkõige tööandjate ja sotsiaalministeeriumi ja ka haridusministeeriumi tõsises kolmnurgas.
Milline on haridusministeeriumi roll?
Ümberõppe ja õppe küsimused. Teisisõnu võib öelda, et kui tunnetuslikult on Eestis 100 000 elaniku kohta kõige rohkem juriste Euroopas, siis kas meil on üleüldse selles valdkonnas vaja nii palju teenust. Advokatuuri liikmelisus on paisunud üle tuhande [inimese], rääkimata tuhandetest õigusbüroodes asuvatest juristidest.
See on näide, et peaksime vaatama, kui palju on meil mingites sektorites inimesi vaja. Kui täna ütleme, et meil on üle 50 000 töötu... Autoraadios rääkis personaliotsingufirma esindaja, et kui võtame – nagu te õigesti nimetasite – maasikarevolutsiooni aluseks, siis ühe maasikakasvataja töökuulutuse peale reageerib üle 100 sooviavalduse.
Imeline. Aga kui paljud nendest lõpuks maasikaid korjama lähevad?
See ongi küsimus, et milline on põhjus, miks nad sinna põllule ei jõua.
Samas saan maasikakasvatajatest aru: kindlasti on neil oluliselt lihtsam mitte tegeleda personalipoliitiliste küsimustega, vaid rentida hooajatööline. Ja nii jõuame sujuvalt sinna, et see ei ole maasikakasvatajate kõige suurem probleem, see on rendifirmade probleem, kes ei suuda ette anda vajalikke töökäsi.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Vaatan, et presidendi pilti teil seinal ei ole.
(Vaatab oma kabinetis ringi) Ei ole, jah.
Miks?
Mul on nii kiire olnud, et ei ole sellele tähelepanu pööranudki. Aga selle vea kindlasti parandame ära.
(Pärast intervjuud helistas minister Siemi palvel tema nõunik, kes ütles, et riigipea raamitud foto on ministri eestoa seinal, kus töötab sekretär, toim)
Teie usaldate vabariigi presidenti?
Miks ma ei peaks usaldama? Ikka. Muidugi.
Olite mõnda aega EKRE esindaja erakondade rahastamise järelevalve komisjonis. Oskate nüüd öelda, on see komisjon poliitiliselt kallutatud?
Ma ei saa seda öelda põhjusel, et olin seal niivõrd lühikest aega.
Terav pilk püüab ka lühikese ajaga asjad kinni.
Terav pilk püüab kinni, mida on võimalik sel ajal kinni püüda ja see sõltub, millised menetlused või teemad seal laual on ja millised kohtuvaidlused kellega. Ma ei oska küll oma lühikese staaži pealt öelda, kas seal on sellised olemuslikud probleemid.
EKRE esimees, siseminister Mart Helme tegi teile ettepaneku võtta ministriportfell kaks nädalat enne Kaimar Karu lahkumist. Kuidas ta põhjendas, miks just teie?
Põhjendus oli üsna lihtne. Kuna ma olin aasta aega olnud ministri nõunik, siis Mart Helme hinnangul oli see piisav aeg minu tundmaõppimiseks, aru saamiseks, kes ma olen ja milline on minu võimekus.
Aga Karu ise ei teadnud need kaks nädalat enda tagandamisplaanidest midagi. Poliitika on päris karm ja halastamatu?
(Paus) Nii ta on, jah.
Kui palju on ministril võimalik enda peaga mõelda ja kui palju tuleb arvestada erakonna juhtide soovidega?
Kui enda peaga mõtlemine oleks välistatud, siis tõenäoliselt võiks meil olla siin tehisintellekt või midagi sellist. Enda peaga mõtlemine on antud juhul primaarne. Muidugi ei saa unustada, et tegemist on poliitilise ametikohaga ja sellest tulenevalt on oluline ka arvestada, millised on erakondlikud-poliitilised suunad.
Kas minister on partei sõdur või iseseisev poliitiline persoon?
See on nagu ühest äärmusest teise. Ega ta nii must-valge ole, arvan, et saab kusagil keskel kokku.
Kui demokraatlik on EKRE juhtimine?
Minu hinnangul on EKRE väga demokraatlik.
Teie võite parlamendifraktsioonis või erakonna juhatuses öelda "Mart, sul pole õigus!"?
Muidugi võib ja seda pole kellelgi takistatud. Fraktsioonis käibki avatud dialoog ja dialoogis tulebki tõde välja.
Loomulikult, inimesed ei ole robotid – on üks arvamus ja teine arvamus. Poliitika ongi see, kus saadakse keskel kokku.
Mida teile õpetas Kaimar Karu juhtum, kus EKRE loobus poole aastaga järjekordsest väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrist?
Kaimar Karu juhtum on ehe juhtum, mis tuletab meelde, et olulised on kommunikatsioon ja koostöö. Kui nii ühte ja teist oleks rohkem olnud, siis mina ei istuks praegu siin [ministri toolil]. Kommunikatsioon on selle juhtumi kõige olulisem tegur.
Et minister peab suhtlema riigikogu fraktsiooni ja erakonna juhtidega?
See on normaalne, jah.
EKRE aseesimees Martin Helme tunnistas Eesti Ekspressis, et erakonnal olid Kaimar Karule teatud poliitilised soovid, mida selles ametis tuleb ära teha, neid ei olnud palju, aga ükski neist asjadest ei liikunud. Millised on EKRE soovid teile?
Need soovid on koalitsioonilepingus kirjas, seal on terve rida erinevaid soove. Milliste soovide osas edasiliikumist ei olnud, see on omaette küsimus, kommunikatsiooniküsimus. Et kui eksisteerisid teatud ootused, siis järelikult ei saadud aru, miks need ootused ei realiseeru. Nii lihtne ta on.
Mida erakonna poolt teile öeldi, et esimesena tuleb uuel ministril teha seda, teiseks toda, kolmandaks...
Mina olen lühikese aja jooksul viies IT-minister, nendest ainult kaks – [sotsiaaldemokraat] Rene Tammist ja [parteitu] Kaimar Karu – on siiani selgelt defineerinud, kuhu nad tahavad IT arenguga liikuda.
Nende arengutega tulebki edasi minna, see on oluline. Et IT-ühiskond toetaks ettevõtlust ja meie IT-süsteemid oleksid jätkusuutlikud. Kui need eesmärgid lõpuks täidame, siis oleme IT-riigiga astunud suure sammu edasi.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Martin Helme ütles ka, et EKRE ja Keskerakonna parlamendifraktsioonide selge poliitiline suunis eelmisele ministrile oli hoolitseda, et regionaalpoliitiliselt Eesti Post ei kaoks maapiirkondadest ära. Ütlesite selle poliitilise korralduse nüüd Eesti Postile edasi?
Peate silmas seda viimast kirja Eesti Postile?
Jah, 13. mail tuligi teilt jõuline pressiteade "Siem: postkontoreid sel aastal ei suleta". Kindel?
(Paus) Pealkirjad on natuke liiga kõlavad.
Asja mõte on selles, kas maapiirkondades postiteenus peab jätkuma või mitte. Kui minule tulid signaalid, et üha enam hakatakse postkontoreid sulgema, siis minu küsimus oli – kas postkontorite sulgemine lõpetab postiteenuse osutamise või postiteenuse osutamine jätkub teises vormis.
Mul ei olnud Eesti Postile olemuslikku etteheidet, oli lihtsalt sügav soov, et enne, kui otsused vastu võetakse, informeeritakse mind, et kui põhjendatud need on.
Kas see lugu näitab, et kõlavad pealkirjad võivad olla eksitavad? On ju erinevus, kas maapiirkonnas säilib postiteenus või me ei sulge seal ühtegi postkontorit.
Olen nõus, aga ma ei saa koordineerida, kuidas meedia ennast müüb.
Vabandust, härra minister, mitte meedia ei müünud ennast 13. mail, see oli teie pressiteade.
(Naerab)
Sellega seoses meenub mulle, et koostööpartneri algatusel suletakse täna (29. mail, toim) Leevaku, Veriora, Orava, Põlgaste ja Mikitamäe postipunktid. Sel aastal muutuvad Lähte, Mustla, Räpina ja Pärnu-Jaagupi postkontorid postipunktideks.
Nii on.
Kas te usaldate Eesti Posti, kes näeb ju kõige paremini, on kusagil postkontori või postipunkti järele vajadust või ei ole seda enam mitte?
See, mis puudutab vajadust postipunktide ja postkontorite järele, on vajaduse defineerimise küsimus. Me ei saa universaalse postiteenuse puhul lähtuda alati kasumlikkuse põhimõttest. See oleks hea, kui nad suudavad ennast ära toita, aga selle olemuslik vajadus on maapiirkondades kogukondliku keskuse ja identiteedi säilitamine. Kui võtame riigi funktsioone igalt poolt õhemaks, siis neid näiteid on ju küll, kus päris elu surebki välja.
Tegelikult oleme täna sisenemas teistsugusesse faasi ja seda on ka kohalike omavalitsuste poolt hakatud väga jõuliselt toetama. Et me lähemegi maale, rohkem maale.
Mida tähendab: läheme rohkem maale?
See tähendab, et maale rohkem ettevõtlust, rohkem asustatust. Ehk et kui mingil ajal oleme läinud seda teed, et toimus suurem linnastumine, siis praegu on väga tõsised huvid, kohalike omavalitsuste tasandil, et protsess keerata vastupidiseks.
Seda võib nimetada kohaliku ettevõtluse ja omavalitsuse eluringiks, kus on ettevõtlus, on eluasemed, on vajalik taristu koos koolide ja lasteaedadega.
Kuidas motiveerida inimesi linnadest maale minema? Paljudes maakohtades on kauplused kinni, koolid suletud, perearst kaugel ja tööd ei ole.
Motiveerida saabki sellega, et peame olema võimelised seda neile pakkuma, millest on puudus ja mida sai just nimetatud. Mina tean küll palju inimesi, kes on linnamelust väsinud ja tahavadki minna maale. Mitte lihtsalt maale, et Tallinnast Rae valla uusarendusse, vaid ikka Kesk-, Lõuna- või Kagu-Eestisse.
Koliksin samuti hea meelega Kilingi-Nõmme, ämma-äia majja, aga tekib küsimus, et mida ma seal teeksin.
Aga praegu on maapiirkonna aura päris tugev. Eriolukorrast tingituna olid inimesed sunnitud kodukontorites töötama ja suur osa neid kodukontoreid oligi maapiirkondades. Digitehnoloogia kattis selle ära ja mingeid tagasilööke ei olnud, avalik sektor ju seisma ei jäänud. Väga loodan ja usun, et inimesed vaatavad nüüd seda kõike teistsuguse pilguga, kui nad enne olid võimelised tegema.
Olete ikka kindel, et digitaalne kodusistumine ei andnud tagasilööke?
Ma ei usu, et andis. Jah, loomulikult, teatud keerukus see ju on, kui sul on kodus korraga töö, kool ja võibolla lasteaed...
Väga keeruline, inimeste koormus oli mitmekordne.
Võimalik. Aga samas, olen veendunud, andis see teatud puhkudel ka aega mõelda olulisematest, muudest väärtustest, kui tavapäraselt selleks aega on.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kohtusite mai lõpus Huawei Baltics juhi Ricky Cheni ning teiste Huawei esindajatega. Kas andsite neile lootust, et Huawei ja 5G tehnoloogia on Eestis võimalik?
Kohtumise eesmärk ei olnud lootust anda, vaid Huawei sai enda tehnoloogiat ja sellega seonduvat tutvustada uuele ministrile. Loomulikult rõhutasime, et Eesti peab iseseisva riigina ka sidetehnoloogia turvalisuse reguleerima ja selle eest seisma, sest informatsioon on see, mis tänapäeval üha enam maksab ja vastavalt sellele tuleb reageerida ka oma seadusandluses.
Kas hiinlaste Huawei 5G tuumikvõrk on turvaline?
Mina ei ole antud valdkonna turvaekspert ja olen selle küsimuse vale adressaat. Selle otsuse peavad tegema vastava ala eksperdid.
2017. aasta kohalikel valimistel saite te Rae vallas 164 häält. Kui palju saate oktoobris 2021?
Olles optimist – 165 peaks ikka tulema. (Naerab)
Referendum abielu defineerimiseks kohalikel valimistel 2021 tuleb, või?
Ma ei tea seda, ei oska öelda, kas tuleb. Minu taha midagi ei jää ja mina midagi ei blokeeri. Kui tuleb, siis tuleb.
Harju Elule ütlesite ilmselt kerge lõõbiga: "Inimene plaanib, Jumal naerab." On see heatahtlik või kibe naer, kui ta teie plaane vaatab?
(Paus) Usun, et inimene on loodud selliseks, et ta teeb plaane. Planeerimine on iseenesest hea, hoiab mõtte selge ja loob tee, kuidas edasi minna.
Kõik sõltub sellest teest, mida inimene plaanib käia ning vastavalt sellele, Jumal ei naera [rohkem] kibedalt või vähem kibedalt, Jumal teeb oma tööd ja teeb seda hästi.
Kas see tee on õige või vale, seal ei saa küsimust olla – see tee on alati õige. Küsimus on selles, kas inimene saab aru sellest. See ongi asja tuumikolemus – et inimene käib nii kaua seda teed, kuni ta lõpuks aru saab.
See naer on vähem kibe siis, kui inimene jõuab lõpuks arusaamisele, et tee, mida ta käib, ongi see tee, mida ta peabki käima. Siis tekib rahulolu.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR | Kas EKRE uus IT-minister Raul Siem võib Helmele öelda: Mart, sul pole õigus? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks läks 19-aastane Raul Siem kohe pärast Eesti iseseisvuse taastamist õppima just Paikuse politseikooli?
See oli huvitav aeg, Eesti riik oli siis loomisel. Tollal tundus kõige käegakatsutavam, kiirem ja huvitavam võimalus osaleda selles läbi jõustruktuuride.
Politseiniku palk oli siis väga väike.
Jaah, tõenäoliselt on teil õigus. Palk oli väike...
Aga aeg oli karm.
Aeg oli karm. Aga politseitööd, minu hinnangul, ei olegi keegi teinud palga pärast.
Kuid palga pärast on politseitöölt ära mindud küll ja küll.
Jah, võimalik. Siis mindi politsei ametisse puhtalt missioonitundest. Palka taga ajama küll ei mindud.
Kus te politseis töötasite?
Esialgu [Tallinna] Nõmme politseijaoskonnas, hiljem politseiametis, majanduskuritegude osakonnas. Sellega minu politseikarjäär ka piirdus.
Miks te politseisse pidama ei jäänud? Oleksite praegu võibolla peadirektor Elmar Vaheri kabinetis.
Kusjuures, olen sellele mõelnud. Aga elu on läinud nii, et pärast sisekaitseakadeemia lõpetamist sai tuldud hoopis rahandusministeeriumisse.
Nii või teisiti – politsei, maksu- ja tolliamet, Tallinna Vangla – olete süvariigi sügavustes kasvanud.
(Naerab) Ma küll ei oska öelda, kui süvariigi sügavustes ma kasvanud olen, aga arvan, et jõustruktuuride olemust tean päris hästi.
Andke nõu, kuidas teised saaksid süvariigi ära tunda?
(Ohkab) Seda mõistet on hästi palju sisustatud. Igaüks omamoodi. Minu sisustus ei anna sellele midagi juurde.
Siiski – mis on süvariik?
(Paus) Süvariik on, minu hinnangul, selline õiguslik konstruktsioon, kus on võimalik mingite otsuste ja tegevuste koordineerime.
Et ei midagi halba?
Jah, aga see ei pruugi olla kõige läbipaistvam, avalikkuse silmadele.
Kuulge, teie majas on enamus pabereid asutusesiseseks kasutamiseks või peate nende lugemiseks hoopis keldrisse minema.
Nii on, kasvõi punasesse tuppa.
1996 kirjutasite sisekaitseakadeemia politsei õppesuuna lõputöö arvutikuritegevusest. Miks just sel teemal?
Siis olid arvutid ja digitaaltehnoloogia hoopis teistsugusel tasemel, kui täna seda ette kujutame. Mina olin politseiametis majanduskuritegude osakonnas sel ajal, kui kasutati trükimasinaid. Ehk siis digitaalne mõtlemine ja digitaalne maailm oli hoopis teistsugune.
Aga te saite aru, et see on meie tulevik?
Loomulikult on see tulevik ja juba tollal tehti selle üle palju teadust. Minu lõputöö ei ole kvaliteedi osas ehk kõige kõrgem, aga tõenäoliselt uudsuse osas oli see siis kindlasti päris huvitav.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Olete e-riigi usku?
Jah, olen e-riigi usku. Minu eesmärk on, et ei tekiks äärmusi, et meie e-riik oleks tasakaalustatud, oleks tasakaalus reaalsusega.
Mida see tähendab?
Seda, et meie teenused ei võõrandaks meid meie endi olemusest. Kõik meie arendused ja rakendused peavad olema kantud sellest, et inimene peab jääma inimeseks. See on minu vaatepunkt.
Ise olete valimistel e-hääletaja?
Ma olen hääletaja. Aga mitte e-hääletaja.
Mida teistele soovitate – kas e-valimisi saab usaldada?
Minul on soovitusi raske anda.
Teie olete ju minister, kõige tähtsam...
Minu soovitus on: minge hääletama, minge valima. Kuidas keegi seda teeb, on igaühe subjektiivne otsus. Riik on andnud võimaluse minna füüsiliselt kohale valimisjaoskonda või siis võimaluse e-hääletada.
Neli aastat tagasi läksite poliitikasse. Kas EKRE käremeelsus ei ole teid ehmatanud?
Ei ehmatanud. Mina ei käsitlenud seda käremeelsusena, vaid otsekohesuse ja vahetu suhtlemisena. Ehk siis EKRE on oma retoorikas kogu aeg lähtunud sellest, et räägivad või vähemalt püüavad rääkida asjadest nagu nad neist aru saavad, nagu need on, ilma ülemäärase poliitkorrektsuseta, mis võib teinekord asja mõtte tahaplaanile suruda.
See on see, mis mind on EKRE puhul kogu aeg köitnud. Ei arva, et see oleks kuidagi eriti käremeelne.
Mulle meenub 2018. aasta lõpp, ÜRO rändepakti vastane meeleavaldus riigikogu ees ja ülespoodud mikser. Sven Mikser oli siis välisminister. Päris vastik pilt, te ei arva?
Olen selles osas nõus, et kusagil on piirid. Aga need tegevused, mis on kunagi mingis ajaraamis tehtud, on tehtud tõenäoliselt ka mingis kontekstis, mis kellegi hinnangul on sellesse hetke olnud sobivad.
Kui Sven Mikser pöördunuks siis enda au ja väärikuse kaitseks teie kui tookordse OÜ Daan Õigusbüroo juhataja poole, kas te võtnuks teda esindada?
Kindlasti oleks ta saanud esindatuse. Antud juhul ei saa seda käsitleda, minu hinnangul, huvide konfliktina.
Poliitik peab solvangud ja mõnitused välja kannatama?
Ei usu, et see peaks olema seotud ametikohaga. Ka poliitikud on inimesed, kuigi tõenäoliselt paljud minu seisukohta ei jaga.
Mina küll arvan, et poliitikud on inimesed.
Siis oleme teiega ühiste nägemuste raames. Ka poliitikutele kehtivad samasugused õigused nagu kõigil teistel kodanikel.
Aga poliitikud peavad rohkem taluma?
Jah, aga nad ei pea solvanguid taluma. Nad peaksid kriitikat taluma.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Miks siseminister Helme just teid endale nõunikuks kutsus?
Väga raske küsimus... Ausalt öeldes ei ole ma siseminister Helmega sel teemal mõtteid vahetanud.
Kas te pole temalt kordagi küsinud, et Mart, miks sa just mulle selle ettepaneku tegid?
Kusjuures ei ole.
Valikud tehti minu mäletamist mööda pärast seda, kui [kevadel 2019] valitsus moodustati ja hakati meeskondi komplekteerima. Ju siis minister Helme leidis, pärast meie vestlust, et minuga tasub katsetada.
Kuidas pärast oli – kas siseminister võttis rohkem teie nõu kuulda või otsustas ikka omasoodu?
Minister peab ise otsuseid vastu võtma. Nõunike asi on tuua ette materjali, mille üle ja kuidas otsuseid teha.
Nõunik ei ole ju lihtsalt kirjakandja, kes toob posti ministri lauale, vaid nõunik annab ka nõu.
Nõunik annab nõu. Aga otsused teeb minister.
Kas rohkem võeti teie nõu kuulda või minister langetas ise otsused?
(Ohkab) Selle kohta võib öelda – nii ja naa. Aga see ei ole tingitud sellest, kas nõuniku nõu oli õige või vale, küsimus on pigem selles, et nõunikud ja ministrid tegutsevad erinevates infoväljades.
Nõunik on mõnikord rohkem informeeritud kui minister.
Kindlasti. Ja vastupidi – minister on rohkem informeeritud kui nõunik. Nagu ütlesin: nad tegutsevad erinevates infoväljades. Need infoväljad paneb kokku minister.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Harju Elule selgitasite, et teie kui siseministri nõuniku valdkondadeks olid ka migratsiooni ja rände küsimused. Kas Eestis on liiga palju välismaalasi?
Kui palju on palju? Neid on täpselt nii palju, kui riik neil olla võimaldab.
Aga välistööjõule tuleb uks kinni hoida?
Tööjõud on hoopis teine asi. Mingis aegruumis – näiteks 2017 – oli see võibolla mõistlik, kui meil tekkiski selgelt tööjõu puudus.
Aga oleme sujuvalt läinud välistööjõu õnge, oleme ise ennast nurka värvinud, et me justkui ei saagi hakkama ilma välistööjõuta. Isegi olukorras, kus endal on vabu töökäsi rohkem kui küll. Ei ole olnud õige lähenemine ja selle vilju oleme tänases kriisiolukorras tunda saanud.
Peaminister Ratas ütles äsja, et ka praegu vajab Eesti põllumajandus välistööjõudu. Kas teda on valesti informeeritud?
Ma ei tea, kuidas peaminister Ratast on selles küsimuses informeeritud. Aga kui palju põllumehed ja milleks välistööjõudu vajavad, seda oskab [maaeluminister] Arvo Aller öelda täpsemalt. See retoorika on praegu käinud ümber maasikakasvatajate...
Meil on maasikarevolutsioon, kas teile ei tundu?
Meil ongi maasikarevolutsioon. Kohati on mõnevõrra piinlikuks muutunud, see revolutsioon. Vähemalt minu hinnangul.
Eesti IT-sektorile on nutikad välismaalased väga olulised.
Absoluutselt.
Nendega on kõik korras? Mida rohkem, seda parem?
Absoluutselt. Mida rohkem, seda parem. Siin ei ole üldse küsimust. Arutasime hiljuti IT-sektori erinevaid aspekte ja koorus välja, et meil on sinna ikkagi väga vaja täiendavat ressurssi.
Olete öelnud, et "küsimus on see, kuidas saaksime siseriiklikult oma tööjõudu kasutada". Kuidas suunata töö kaotanud põllumajandusse, kus peaminister Ratase sõnul on puudu ca 1500 inimest?
Meil on olemas mehhanismid, kuidas suuname inimesi erinevatesse valdkondadesse. Laias laastus on nad tõsises dialoogis eelkõige tööandjate ja sotsiaalministeeriumi ja ka haridusministeeriumi tõsises kolmnurgas.
Milline on haridusministeeriumi roll?
Ümberõppe ja õppe küsimused. Teisisõnu võib öelda, et kui tunnetuslikult on Eestis 100 000 elaniku kohta kõige rohkem juriste Euroopas, siis kas meil on üleüldse selles valdkonnas vaja nii palju teenust. Advokatuuri liikmelisus on paisunud üle tuhande [inimese], rääkimata tuhandetest õigusbüroodes asuvatest juristidest.
See on näide, et peaksime vaatama, kui palju on meil mingites sektorites inimesi vaja. Kui täna ütleme, et meil on üle 50 000 töötu... Autoraadios rääkis personaliotsingufirma esindaja, et kui võtame – nagu te õigesti nimetasite – maasikarevolutsiooni aluseks, siis ühe maasikakasvataja töökuulutuse peale reageerib üle 100 sooviavalduse.
Imeline. Aga kui paljud nendest lõpuks maasikaid korjama lähevad?
See ongi küsimus, et milline on põhjus, miks nad sinna põllule ei jõua.
Samas saan maasikakasvatajatest aru: kindlasti on neil oluliselt lihtsam mitte tegeleda personalipoliitiliste küsimustega, vaid rentida hooajatööline. Ja nii jõuame sujuvalt sinna, et see ei ole maasikakasvatajate kõige suurem probleem, see on rendifirmade probleem, kes ei suuda ette anda vajalikke töökäsi.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Vaatan, et presidendi pilti teil seinal ei ole.
(Vaatab oma kabinetis ringi) Ei ole, jah.
Miks?
Mul on nii kiire olnud, et ei ole sellele tähelepanu pööranudki. Aga selle vea kindlasti parandame ära.
(Pärast intervjuud helistas minister Siemi palvel tema nõunik, kes ütles, et riigipea raamitud foto on ministri eestoa seinal, kus töötab sekretär, toim)
Teie usaldate vabariigi presidenti?
Miks ma ei peaks usaldama? Ikka. Muidugi.
Olite mõnda aega EKRE esindaja erakondade rahastamise järelevalve komisjonis. Oskate nüüd öelda, on see komisjon poliitiliselt kallutatud?
Ma ei saa seda öelda põhjusel, et olin seal niivõrd lühikest aega.
Terav pilk püüab ka lühikese ajaga asjad kinni.
Terav pilk püüab kinni, mida on võimalik sel ajal kinni püüda ja see sõltub, millised menetlused või teemad seal laual on ja millised kohtuvaidlused kellega. Ma ei oska küll oma lühikese staaži pealt öelda, kas seal on sellised olemuslikud probleemid.
EKRE esimees, siseminister Mart Helme tegi teile ettepaneku võtta ministriportfell kaks nädalat enne Kaimar Karu lahkumist. Kuidas ta põhjendas, miks just teie?
Põhjendus oli üsna lihtne. Kuna ma olin aasta aega olnud ministri nõunik, siis Mart Helme hinnangul oli see piisav aeg minu tundmaõppimiseks, aru saamiseks, kes ma olen ja milline on minu võimekus.
Aga Karu ise ei teadnud need kaks nädalat enda tagandamisplaanidest midagi. Poliitika on päris karm ja halastamatu?
(Paus) Nii ta on, jah.
Kui palju on ministril võimalik enda peaga mõelda ja kui palju tuleb arvestada erakonna juhtide soovidega?
Kui enda peaga mõtlemine oleks välistatud, siis tõenäoliselt võiks meil olla siin tehisintellekt või midagi sellist. Enda peaga mõtlemine on antud juhul primaarne. Muidugi ei saa unustada, et tegemist on poliitilise ametikohaga ja sellest tulenevalt on oluline ka arvestada, millised on erakondlikud-poliitilised suunad.
Kas minister on partei sõdur või iseseisev poliitiline persoon?
See on nagu ühest äärmusest teise. Ega ta nii must-valge ole, arvan, et saab kusagil keskel kokku.
Kui demokraatlik on EKRE juhtimine?
Minu hinnangul on EKRE väga demokraatlik.
Teie võite parlamendifraktsioonis või erakonna juhatuses öelda "Mart, sul pole õigus!"?
Muidugi võib ja seda pole kellelgi takistatud. Fraktsioonis käibki avatud dialoog ja dialoogis tulebki tõde välja.
Loomulikult, inimesed ei ole robotid – on üks arvamus ja teine arvamus. Poliitika ongi see, kus saadakse keskel kokku.
Mida teile õpetas Kaimar Karu juhtum, kus EKRE loobus poole aastaga järjekordsest väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrist?
Kaimar Karu juhtum on ehe juhtum, mis tuletab meelde, et olulised on kommunikatsioon ja koostöö. Kui nii ühte ja teist oleks rohkem olnud, siis mina ei istuks praegu siin [ministri toolil]. Kommunikatsioon on selle juhtumi kõige olulisem tegur.
Et minister peab suhtlema riigikogu fraktsiooni ja erakonna juhtidega?
See on normaalne, jah.
EKRE aseesimees Martin Helme tunnistas Eesti Ekspressis, et erakonnal olid Kaimar Karule teatud poliitilised soovid, mida selles ametis tuleb ära teha, neid ei olnud palju, aga ükski neist asjadest ei liikunud. Millised on EKRE soovid teile?
Need soovid on koalitsioonilepingus kirjas, seal on terve rida erinevaid soove. Milliste soovide osas edasiliikumist ei olnud, see on omaette küsimus, kommunikatsiooniküsimus. Et kui eksisteerisid teatud ootused, siis järelikult ei saadud aru, miks need ootused ei realiseeru. Nii lihtne ta on.
Mida erakonna poolt teile öeldi, et esimesena tuleb uuel ministril teha seda, teiseks toda, kolmandaks...
Mina olen lühikese aja jooksul viies IT-minister, nendest ainult kaks – [sotsiaaldemokraat] Rene Tammist ja [parteitu] Kaimar Karu – on siiani selgelt defineerinud, kuhu nad tahavad IT arenguga liikuda.
Nende arengutega tulebki edasi minna, see on oluline. Et IT-ühiskond toetaks ettevõtlust ja meie IT-süsteemid oleksid jätkusuutlikud. Kui need eesmärgid lõpuks täidame, siis oleme IT-riigiga astunud suure sammu edasi.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Martin Helme ütles ka, et EKRE ja Keskerakonna parlamendifraktsioonide selge poliitiline suunis eelmisele ministrile oli hoolitseda, et regionaalpoliitiliselt Eesti Post ei kaoks maapiirkondadest ära. Ütlesite selle poliitilise korralduse nüüd Eesti Postile edasi?
Peate silmas seda viimast kirja Eesti Postile?
Jah, 13. mail tuligi teilt jõuline pressiteade "Siem: postkontoreid sel aastal ei suleta". Kindel?
(Paus) Pealkirjad on natuke liiga kõlavad.
Asja mõte on selles, kas maapiirkondades postiteenus peab jätkuma või mitte. Kui minule tulid signaalid, et üha enam hakatakse postkontoreid sulgema, siis minu küsimus oli – kas postkontorite sulgemine lõpetab postiteenuse osutamise või postiteenuse osutamine jätkub teises vormis.
Mul ei olnud Eesti Postile olemuslikku etteheidet, oli lihtsalt sügav soov, et enne, kui otsused vastu võetakse, informeeritakse mind, et kui põhjendatud need on.
Kas see lugu näitab, et kõlavad pealkirjad võivad olla eksitavad? On ju erinevus, kas maapiirkonnas säilib postiteenus või me ei sulge seal ühtegi postkontorit.
Olen nõus, aga ma ei saa koordineerida, kuidas meedia ennast müüb.
Vabandust, härra minister, mitte meedia ei müünud ennast 13. mail, see oli teie pressiteade.
(Naerab)
Sellega seoses meenub mulle, et koostööpartneri algatusel suletakse täna (29. mail, toim) Leevaku, Veriora, Orava, Põlgaste ja Mikitamäe postipunktid. Sel aastal muutuvad Lähte, Mustla, Räpina ja Pärnu-Jaagupi postkontorid postipunktideks.
Nii on.
Kas te usaldate Eesti Posti, kes näeb ju kõige paremini, on kusagil postkontori või postipunkti järele vajadust või ei ole seda enam mitte?
See, mis puudutab vajadust postipunktide ja postkontorite järele, on vajaduse defineerimise küsimus. Me ei saa universaalse postiteenuse puhul lähtuda alati kasumlikkuse põhimõttest. See oleks hea, kui nad suudavad ennast ära toita, aga selle olemuslik vajadus on maapiirkondades kogukondliku keskuse ja identiteedi säilitamine. Kui võtame riigi funktsioone igalt poolt õhemaks, siis neid näiteid on ju küll, kus päris elu surebki välja.
Tegelikult oleme täna sisenemas teistsugusesse faasi ja seda on ka kohalike omavalitsuste poolt hakatud väga jõuliselt toetama. Et me lähemegi maale, rohkem maale.
Mida tähendab: läheme rohkem maale?
See tähendab, et maale rohkem ettevõtlust, rohkem asustatust. Ehk et kui mingil ajal oleme läinud seda teed, et toimus suurem linnastumine, siis praegu on väga tõsised huvid, kohalike omavalitsuste tasandil, et protsess keerata vastupidiseks.
Seda võib nimetada kohaliku ettevõtluse ja omavalitsuse eluringiks, kus on ettevõtlus, on eluasemed, on vajalik taristu koos koolide ja lasteaedadega.
Kuidas motiveerida inimesi linnadest maale minema? Paljudes maakohtades on kauplused kinni, koolid suletud, perearst kaugel ja tööd ei ole.
Motiveerida saabki sellega, et peame olema võimelised seda neile pakkuma, millest on puudus ja mida sai just nimetatud. Mina tean küll palju inimesi, kes on linnamelust väsinud ja tahavadki minna maale. Mitte lihtsalt maale, et Tallinnast Rae valla uusarendusse, vaid ikka Kesk-, Lõuna- või Kagu-Eestisse.
Koliksin samuti hea meelega Kilingi-Nõmme, ämma-äia majja, aga tekib küsimus, et mida ma seal teeksin.
Aga praegu on maapiirkonna aura päris tugev. Eriolukorrast tingituna olid inimesed sunnitud kodukontorites töötama ja suur osa neid kodukontoreid oligi maapiirkondades. Digitehnoloogia kattis selle ära ja mingeid tagasilööke ei olnud, avalik sektor ju seisma ei jäänud. Väga loodan ja usun, et inimesed vaatavad nüüd seda kõike teistsuguse pilguga, kui nad enne olid võimelised tegema.
Olete ikka kindel, et digitaalne kodusistumine ei andnud tagasilööke?
Ma ei usu, et andis. Jah, loomulikult, teatud keerukus see ju on, kui sul on kodus korraga töö, kool ja võibolla lasteaed...
Väga keeruline, inimeste koormus oli mitmekordne.
Võimalik. Aga samas, olen veendunud, andis see teatud puhkudel ka aega mõelda olulisematest, muudest väärtustest, kui tavapäraselt selleks aega on.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kohtusite mai lõpus Huawei Baltics juhi Ricky Cheni ning teiste Huawei esindajatega. Kas andsite neile lootust, et Huawei ja 5G tehnoloogia on Eestis võimalik?
Kohtumise eesmärk ei olnud lootust anda, vaid Huawei sai enda tehnoloogiat ja sellega seonduvat tutvustada uuele ministrile. Loomulikult rõhutasime, et Eesti peab iseseisva riigina ka sidetehnoloogia turvalisuse reguleerima ja selle eest seisma, sest informatsioon on see, mis tänapäeval üha enam maksab ja vastavalt sellele tuleb reageerida ka oma seadusandluses.
Kas hiinlaste Huawei 5G tuumikvõrk on turvaline?
Mina ei ole antud valdkonna turvaekspert ja olen selle küsimuse vale adressaat. Selle otsuse peavad tegema vastava ala eksperdid.
2017. aasta kohalikel valimistel saite te Rae vallas 164 häält. Kui palju saate oktoobris 2021?
Olles optimist – 165 peaks ikka tulema. (Naerab)
Referendum abielu defineerimiseks kohalikel valimistel 2021 tuleb, või?
Ma ei tea seda, ei oska öelda, kas tuleb. Minu taha midagi ei jää ja mina midagi ei blokeeri. Kui tuleb, siis tuleb.
Harju Elule ütlesite ilmselt kerge lõõbiga: "Inimene plaanib, Jumal naerab." On see heatahtlik või kibe naer, kui ta teie plaane vaatab?
(Paus) Usun, et inimene on loodud selliseks, et ta teeb plaane. Planeerimine on iseenesest hea, hoiab mõtte selge ja loob tee, kuidas edasi minna.
Kõik sõltub sellest teest, mida inimene plaanib käia ning vastavalt sellele, Jumal ei naera [rohkem] kibedalt või vähem kibedalt, Jumal teeb oma tööd ja teeb seda hästi.
Kas see tee on õige või vale, seal ei saa küsimust olla – see tee on alati õige. Küsimus on selles, kas inimene saab aru sellest. See ongi asja tuumikolemus – et inimene käib nii kaua seda teed, kuni ta lõpuks aru saab.
See naer on vähem kibe siis, kui inimene jõuab lõpuks arusaamisele, et tee, mida ta käib, ongi see tee, mida ta peabki käima. Siis tekib rahulolu.
Toomas Sildami intervjuu Raul Siemiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
### Response:
Kas EKRE uus IT-minister Raul Siem võib Helmele öelda: Mart, sul pole õigus? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ameerika Ühendriigid määratlevad ANTIFA terroristlikuks organisatsiooniks," teatas Trump pühapäeval Twitteris üksikasju täpsustamata.
Samas on mitmed eksperdid tõdenud, et see oleks väga keeruline.
Richmondi ülikooli õigusprofessor Carl Tobias ütles Forbesile, et "Ühendriikides ei ole ametiasutust, mis võiks määratleda USA seaduste kohaselt mingi kodumaise organisatsiooni terrorirühmituseks".
President ja mõned tema tippnõunikud on süüdistanud Antifat ja teisi vasakäärmuslike ekstremistide rühmitusi politsei väärkohtlemiste vastu suunatud meeleavalduste kaaperdamises.
Mustanahalise George Floydi videolindile salvestatud surm vahistamise ajal on vallandanud kümnetes linnades kohati vägivaldseks muutunud rahutusi.
Terves reas säutsudes õnnitles president samuti rahvuskaarti korra taastamise eest Minneapolises, kus intsident aset leidis.
"ANTIFA anarhistid, ühes teistega, vaigistati kiiresti. Linnapea pidanuks seda tegema juba esimesel päeval ja mingit muret poleks olnud!" kirjutas Trump Twitteris Minneapolise demokraadist meerile Jacob Freyle viidates.
Antifa – lühend antifašistlikust – on radikaalsete aktivistide salajane võrgustik, mis tegutseb mitmes riigis ja ilmus USA-s välja osana protestist 2017. aastal Virginia osariigis Charlottesville'is aset leidnud rassistlike meeleavalduste vastu.
Liikumisel ei teata olevat ametlikke liidreid. Selle liikmed, kes sageli on riietatud üleni musta, protesteerivad kapitalismi, politsei, rassismi ja selle vastu mida nemad fašismiks peavad. Nende sõnul on vägivaldne taktika õigustatud. Sageli on vägivald, rüüstamine ja süütamised liikumise põhiline panus erinevatesse protestidesse.
Rühma lõtv ja laialivalguv korraldus näib muutvat selle kandmise terroristide nimekirja keeruliseks.
FBI märgib oma veebilehel, et kodumaised terrorirühmitused ärgitavad "inimeste või nende vara vastu ebaseaduslikult vägivalda kasutama või sellega ähvardama". Sellise tegevusega soovitakse FBI sõnul väidetavalt hirmutada või sundida valitsust, tsiviilelanikke või nende mis tahes segmenti edendama terroristide poliitilisi või sotsiaalseid eesmärke.
Veel ei ole selge, kes vastutab rahumeelsetena alanud meeleavalduste vägivaldseks rüüstamiseks muutumise eest. Minneapolise demokraadist linnapea Fey nimetas võimalikuks isegi paremäärmuslaste panust. "Oleme nüüd silmitsi nii valgete ülemvõimu pooldajate, organiseeritud kuritegevuse, osariigiväliste ässitajate kui võimalik, et ka võõrrriikide esindajatega. Nad üritavad hävitada ning muuta meie linna ja piirkonna ebastabiilseks," kirjutas ta Twitteris.
Justiitsminister William Barr jagab presidendi arusaama, et protestide ja vägivalla taga on vasakäärmuslased.
"Kahjuks on paljudes meie linnades aset leidva märatsemise tõttu paljude rahumeelsete protestijate hääled varastanud vägivaldsed, radikaalsed toimijad," kirjutas ta. Barri hinnangul õhutavad vägivalda vasakäärmuslikud ja anarhistlikud rühmitused. | Trump lubas Antifa liikumise terrorinimekirja paigutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ameerika Ühendriigid määratlevad ANTIFA terroristlikuks organisatsiooniks," teatas Trump pühapäeval Twitteris üksikasju täpsustamata.
Samas on mitmed eksperdid tõdenud, et see oleks väga keeruline.
Richmondi ülikooli õigusprofessor Carl Tobias ütles Forbesile, et "Ühendriikides ei ole ametiasutust, mis võiks määratleda USA seaduste kohaselt mingi kodumaise organisatsiooni terrorirühmituseks".
President ja mõned tema tippnõunikud on süüdistanud Antifat ja teisi vasakäärmuslike ekstremistide rühmitusi politsei väärkohtlemiste vastu suunatud meeleavalduste kaaperdamises.
Mustanahalise George Floydi videolindile salvestatud surm vahistamise ajal on vallandanud kümnetes linnades kohati vägivaldseks muutunud rahutusi.
Terves reas säutsudes õnnitles president samuti rahvuskaarti korra taastamise eest Minneapolises, kus intsident aset leidis.
"ANTIFA anarhistid, ühes teistega, vaigistati kiiresti. Linnapea pidanuks seda tegema juba esimesel päeval ja mingit muret poleks olnud!" kirjutas Trump Twitteris Minneapolise demokraadist meerile Jacob Freyle viidates.
Antifa – lühend antifašistlikust – on radikaalsete aktivistide salajane võrgustik, mis tegutseb mitmes riigis ja ilmus USA-s välja osana protestist 2017. aastal Virginia osariigis Charlottesville'is aset leidnud rassistlike meeleavalduste vastu.
Liikumisel ei teata olevat ametlikke liidreid. Selle liikmed, kes sageli on riietatud üleni musta, protesteerivad kapitalismi, politsei, rassismi ja selle vastu mida nemad fašismiks peavad. Nende sõnul on vägivaldne taktika õigustatud. Sageli on vägivald, rüüstamine ja süütamised liikumise põhiline panus erinevatesse protestidesse.
Rühma lõtv ja laialivalguv korraldus näib muutvat selle kandmise terroristide nimekirja keeruliseks.
FBI märgib oma veebilehel, et kodumaised terrorirühmitused ärgitavad "inimeste või nende vara vastu ebaseaduslikult vägivalda kasutama või sellega ähvardama". Sellise tegevusega soovitakse FBI sõnul väidetavalt hirmutada või sundida valitsust, tsiviilelanikke või nende mis tahes segmenti edendama terroristide poliitilisi või sotsiaalseid eesmärke.
Veel ei ole selge, kes vastutab rahumeelsetena alanud meeleavalduste vägivaldseks rüüstamiseks muutumise eest. Minneapolise demokraadist linnapea Fey nimetas võimalikuks isegi paremäärmuslaste panust. "Oleme nüüd silmitsi nii valgete ülemvõimu pooldajate, organiseeritud kuritegevuse, osariigiväliste ässitajate kui võimalik, et ka võõrrriikide esindajatega. Nad üritavad hävitada ning muuta meie linna ja piirkonna ebastabiilseks," kirjutas ta Twitteris.
Justiitsminister William Barr jagab presidendi arusaama, et protestide ja vägivalla taga on vasakäärmuslased.
"Kahjuks on paljudes meie linnades aset leidva märatsemise tõttu paljude rahumeelsete protestijate hääled varastanud vägivaldsed, radikaalsed toimijad," kirjutas ta. Barri hinnangul õhutavad vägivalda vasakäärmuslikud ja anarhistlikud rühmitused.
### Response:
Trump lubas Antifa liikumise terrorinimekirja paigutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meie ringreis algas esmaspäeval küll Tallinnast, aga esimese tasuta bussi peale saime Taeblast, kust sõitsime edasi Haapsallu. Kuigi eeldasime, et tasuta bussid enam taolisi mugavusi nagu Wi-Fi ja telefoni USB-laadimispistikud ei paku, olid viimased vähemalt olemas selleski bussis. Reisijaid oli umbes poole bussi jagu ja sõiduk ise tundus olevat võrdlemisi hiljuti käiku pandud. Buss paljukõneldud "TASUTA"-silti ei kandnud.
Taeblas liigpikka ootamist polnud. Nagu Taeblas viibinud inimesed on öelnud, oli see tõesti koht, kust ei tundunud olevat midagi peale kohviku. Ometi oli seal bussipeatus, mille ette sõitis taaskord viisakas ja puhas buss, ainult et sel korral tuli lunastada sõidu eest üks euro. Meritil õnnestus siiski seegi ots tasuta sõita, sest mingil põhjusel ei reageerinud tuvasti selle peale, et tema rohelise ühiskaardi peal polnud piisavalt raha. Ja polnud miskipärast ka see buss eraldi märgistatud, et sellega (osaliselt) tasuta sõita saab – meile üle 20-aastaste ja alla 62-aastastena see rõõm kahjuks niikuinii ei laienenud.
Lihulas sai bussi oodatud üle kahe tunni, millest arvestatav osa tuli istuda maha bussipeatuses. Kuigi bussipeatuses aega maha jutlenud pensionärid olid hästi kursis väikelinna kohaliku eluga, tekitas neis segadust kohalik bussisüsteem. Tõsi, seda küll eelkõige haldusreformi-järgsete muudatuste kui tasuta-või-mitte küsimuste pärast.
Pärnusse suunduval bussil mõtles Merit veel korra üritada süsteemi tüssata ja ilma krediidita rohelise kaardi valideerida. Süsteemi ekraanile ilmus siiski punaselt teade "Puudub sõiduõigus!" ja osta tuli eurone "maa tunnipilet". Kuivõrd sõit Pärnu kestis üle selle, sai Meritist sõidu viimasel pooltunnil põhimõtteliselt jänes, aga paraku just see pilet talle anti, kui bussijuhile öeldud sai, et Pärnusse minek. Päriselt ei osanud bussijuht küll selgitada, kuidas see piletireeglitega sobitub.
Teisipäeval sõitsime kokku kuue bussiga, mis meile teadaolevalt pidid olema kõik tasuta, see tähendab tasuta ka 20- kuni 62-aastastele. Tegelikkus päris selline polnud.
Pärnust saime Viljandisse tasuta küll, kuigi bussi peal olnud kleepsud osutasid justkui sellele, et rahata saavad reisida ainult pensionärid. Viimaste seas oli bussijaamas palju segadust ja mitmed prouad pöördusid asjast paremini aru saamiseks ka meie poole, kes me siis saime bussijuhilt kinnituse, et jah, on tõesti kõigile tasuta. Prouad olid väga rõõmsad, aga uitasid siis bussist hoopis eemale.
Teel Viljandisse rääkisime juttu ka mitmete reisijatega. Meil ei tulnudki näha eraldi vaeva, et tasuta busside teema üles võtta, vaid pigem sekkuda juba toimuvatesse vestlustesse, sest kõneldi sellel teemal tõesti igal pool, bussijuhiga ja ilma.
Tundus, et väga optimistlikud inimesed selle süsteemi püsimises ei ole, samuti ei osanud selle uudsuse tõttu sellest veel väga tugevalt arvata. Kohtasime ka üht aednikku, kes märkis, et juba põhimõtte pärast tahaks bussisõidu kui teenuse eest maksta. Samas lisas ta, et tuleb tänulikult vastu võtta, kui tasuta pakutakse.
Viljandi buss oli ka üks neist, mis teekonna jooksul täis sai; mitmedki seisid reisi lõpusirgel. Tundus, et see on üks liine, mis peaks igatahes sõitma tihemini kui kaks korda päevas.
Viljandisse jõudnud, jõudsime bussijaama lähedal paar suutäit süüa sisse ahmida, et seejärel Karksi-Nuiasse suunduda. Too buss tegi igatahes temperatuurirekordeid – tipphetkel (kuidas kellelegi) näitas bussi temperatuurikuva numbrit 30,2. Kaasaegsusest ja kenast eri varjundeis sinisest interjöörist olenemata oli reis päris vastik; ulatuslike teetööde tõttu pidime pikalt mööda künklikku kruusateed sõitma, juba aga asfalteeritud teed olid niivõrd värsked, et bussi niigi umbsesse õhku imbus veel mürgiseid gaase.
Tasuta bussisõidu süsteemi osas märkasime inimeste seas kahte tüüpi: olid ühed, kes olid jätkuvalt ja üsna põhjalikult segaduses, aga ka teised, kes teadsid väga hästi, millisele bussile nad astuvad, küsides bussijuhilt "kahte nulli" või paludes tal "kaks registreerida". Olmežargoon on süsteemi mõjul seega samuti muutusi läbi tegemas.
Karksi-Nuiast Valgasse saamiseks tuli meil siiski raha välja käia – 4,10 eurot nägu. Siit algas ka teisipäevaste sõitude see osa, mida illustreeriks kõige täpsemalt eetrimust, sest hoogsa bussijuhi, kõrgete temperatuuride, kurviliste ja künklike teede tõttu muutus sõit väga kiiresti väga piinarikkaks. Anettel eriti. Veel suurem šokk, kui Valgasse siis lõpuks jõudsime, oli see, et me pidime Võrusse saamiseks astuma uuesti selle sama bussi peale. Seekord küll tasuta.
Nii palju oli sõit parem, et bussijuht keeldus teiste, korralike reisijate hüvanguks üht Koikküla noort joodikut bussile laskmast, sest bussiseltskond teadis öelda, et viimane kord oksendas too kogu bussi täis. Oma tolle hetke olukorras, me kedagi hukka muidugi mõista ei osanud, aga samas oli see meeldiv üllatus, et korralikest sõitjatest hoolitakse.
Vaevu jõudsime elusana Võrru, meie kannatusi märkasid kiiresti ka kohalikud, kes kõpsti! kohe end sõõrina ka meie ümber seisma sättisid. Üritasid küll abistada soovitustega kiirabi kutsuda ja jõhvikaekstraktiga jooki juua, aga samas jagasid meiega ka täiesti ebavajalikke fakte nagu oma tütre sünniaasta ja see, et nad on kolm päeva täis olnud.
Meid Põlvasse viinud bussijuht oli meid samuti näinud Võru bussijaama ees asfaldil lebamas, mistõttu pakkus välja, et paneb kliimaseadme oma bussis nüüd maksimumi peale. See sõit oli õnneks pooletunnine ja möödus tänu liikuvale õhule oluliselt kergemalt.
Ots Tartusse oli mõistagi hõlpsam üle elada juba seepärast, et tegemist oli päeva viimase bussisõiduga ja osa sellest sai veeta jalgpalli seltsis, kuigi tõsi, mõlemalt poolt mööda virvendav Eestimaa ajas aeg-ajalt siiski klombi kurku.
See klomp polnud päriselt alla läinud veel kolmapäeva hommikulgi, mil alustasime oma ringreisi viimast päeva, mille jooksul tegime lähemalt tutvust Ida-Eestiga.
Viimane päev tuli end bussile ajada eriti varakult – Kallastele alustasime teed juba kell 8 hommikul. Ennetavalt palusime bussijuhil konditsioneerile juba enne sõidu algust hääled sisse ajada, aga ta keeldus sellest. Üsna viisakalt. Tegelikult tõesti polnud kliimaseadme järele üldse ka vajadust, aga eelmise õhtu kannatused ajasid äärmiselt ettevaatlikuks.
Kallastelt tuli ette võtta umbes 9 kilomeetri pikkune jalgsitee Kadrinasse, Jõgevamaale. See oli see koht, kus läksime üksteisest reisi jooksul esimest korda lahku: Merit udjas kiiresti ees minema, Anette jäi maha ja imetles rohkem floorat ning faunat, mistõttu jõudis Kadrinasse Meritist tund aega hiljem.
Kadrinas tuli üsna pikalt bussi oodata ja Kadrina mõisahoones aega veeta, aga selgus, et see lõppeks ei tasunud end ära, sest bussi ei tulnud. Kõne Atkosse tõi tõe majja: olime seisnud valel pool teed ja buss oli meist mööda sõitnud. Täiesti jabura kokkusattumuse tulemusel oli Mustvees – kohas, kuhu tahtsime Kadrinast jõuda – puhkamas Anette sõbranna Evelin, kes meile autoga järele tuli.
Paraku jäi Mustvee lõunaplaan seega liigse ajakulu tõttu ära; krabasime poest pudeli vett ja hüppasime Jõhvi bussile. Esimest korda oli bussis külm, aga selle võrra kindlasti mitte mõnusam, sest vahelejäänud lõunapaus andis endast tugeva korinaga tunda.
Jõhvis läksime otse Hesburgerisse. Hesburgerist otse Sillamäe bussile, mis ilmselt oli kolme päeva mööndustega kõige tallinlikum sõit – räpased istmed ja aknad, palju kõvahäälseid venelasi ning muid viisakas joobes tegelasi.
Sillamäel aeti meid väga suvalises kohas maha ja kiire otsing Google Mapsis andis mõista, et meil on Tallinna bussini täpselt nii palju + 5 minutit aega, mis kulub selleks, et jõuda õigesse bussipeatusesse. Jälle paraku ei suutnud Merit end tagasi hoida ja tõmbas ees minema. Bussijaama leidsime maantee äärest Olerexi tankla tagant. Ilmselt väga sillamäelik valik.
See, järjekorras 16. buss oli meie viimane. 3 tundi sõitu Tallinna polnud teab mis pidu, aga möödus ilmselt just eelmainitud põhjusel üsna ludinal. Jälle Tallinna õhku ahmida oli nii paganama hea – vahet ei ole, et mitmetes linnades, kust läbi juhtusime, võis see olla oluliselt puhtam. | Blogi: tasuta bussireis ümber Eesti maksab 25 eurot ja 82 senti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meie ringreis algas esmaspäeval küll Tallinnast, aga esimese tasuta bussi peale saime Taeblast, kust sõitsime edasi Haapsallu. Kuigi eeldasime, et tasuta bussid enam taolisi mugavusi nagu Wi-Fi ja telefoni USB-laadimispistikud ei paku, olid viimased vähemalt olemas selleski bussis. Reisijaid oli umbes poole bussi jagu ja sõiduk ise tundus olevat võrdlemisi hiljuti käiku pandud. Buss paljukõneldud "TASUTA"-silti ei kandnud.
Taeblas liigpikka ootamist polnud. Nagu Taeblas viibinud inimesed on öelnud, oli see tõesti koht, kust ei tundunud olevat midagi peale kohviku. Ometi oli seal bussipeatus, mille ette sõitis taaskord viisakas ja puhas buss, ainult et sel korral tuli lunastada sõidu eest üks euro. Meritil õnnestus siiski seegi ots tasuta sõita, sest mingil põhjusel ei reageerinud tuvasti selle peale, et tema rohelise ühiskaardi peal polnud piisavalt raha. Ja polnud miskipärast ka see buss eraldi märgistatud, et sellega (osaliselt) tasuta sõita saab – meile üle 20-aastaste ja alla 62-aastastena see rõõm kahjuks niikuinii ei laienenud.
Lihulas sai bussi oodatud üle kahe tunni, millest arvestatav osa tuli istuda maha bussipeatuses. Kuigi bussipeatuses aega maha jutlenud pensionärid olid hästi kursis väikelinna kohaliku eluga, tekitas neis segadust kohalik bussisüsteem. Tõsi, seda küll eelkõige haldusreformi-järgsete muudatuste kui tasuta-või-mitte küsimuste pärast.
Pärnusse suunduval bussil mõtles Merit veel korra üritada süsteemi tüssata ja ilma krediidita rohelise kaardi valideerida. Süsteemi ekraanile ilmus siiski punaselt teade "Puudub sõiduõigus!" ja osta tuli eurone "maa tunnipilet". Kuivõrd sõit Pärnu kestis üle selle, sai Meritist sõidu viimasel pooltunnil põhimõtteliselt jänes, aga paraku just see pilet talle anti, kui bussijuhile öeldud sai, et Pärnusse minek. Päriselt ei osanud bussijuht küll selgitada, kuidas see piletireeglitega sobitub.
Teisipäeval sõitsime kokku kuue bussiga, mis meile teadaolevalt pidid olema kõik tasuta, see tähendab tasuta ka 20- kuni 62-aastastele. Tegelikkus päris selline polnud.
Pärnust saime Viljandisse tasuta küll, kuigi bussi peal olnud kleepsud osutasid justkui sellele, et rahata saavad reisida ainult pensionärid. Viimaste seas oli bussijaamas palju segadust ja mitmed prouad pöördusid asjast paremini aru saamiseks ka meie poole, kes me siis saime bussijuhilt kinnituse, et jah, on tõesti kõigile tasuta. Prouad olid väga rõõmsad, aga uitasid siis bussist hoopis eemale.
Teel Viljandisse rääkisime juttu ka mitmete reisijatega. Meil ei tulnudki näha eraldi vaeva, et tasuta busside teema üles võtta, vaid pigem sekkuda juba toimuvatesse vestlustesse, sest kõneldi sellel teemal tõesti igal pool, bussijuhiga ja ilma.
Tundus, et väga optimistlikud inimesed selle süsteemi püsimises ei ole, samuti ei osanud selle uudsuse tõttu sellest veel väga tugevalt arvata. Kohtasime ka üht aednikku, kes märkis, et juba põhimõtte pärast tahaks bussisõidu kui teenuse eest maksta. Samas lisas ta, et tuleb tänulikult vastu võtta, kui tasuta pakutakse.
Viljandi buss oli ka üks neist, mis teekonna jooksul täis sai; mitmedki seisid reisi lõpusirgel. Tundus, et see on üks liine, mis peaks igatahes sõitma tihemini kui kaks korda päevas.
Viljandisse jõudnud, jõudsime bussijaama lähedal paar suutäit süüa sisse ahmida, et seejärel Karksi-Nuiasse suunduda. Too buss tegi igatahes temperatuurirekordeid – tipphetkel (kuidas kellelegi) näitas bussi temperatuurikuva numbrit 30,2. Kaasaegsusest ja kenast eri varjundeis sinisest interjöörist olenemata oli reis päris vastik; ulatuslike teetööde tõttu pidime pikalt mööda künklikku kruusateed sõitma, juba aga asfalteeritud teed olid niivõrd värsked, et bussi niigi umbsesse õhku imbus veel mürgiseid gaase.
Tasuta bussisõidu süsteemi osas märkasime inimeste seas kahte tüüpi: olid ühed, kes olid jätkuvalt ja üsna põhjalikult segaduses, aga ka teised, kes teadsid väga hästi, millisele bussile nad astuvad, küsides bussijuhilt "kahte nulli" või paludes tal "kaks registreerida". Olmežargoon on süsteemi mõjul seega samuti muutusi läbi tegemas.
Karksi-Nuiast Valgasse saamiseks tuli meil siiski raha välja käia – 4,10 eurot nägu. Siit algas ka teisipäevaste sõitude see osa, mida illustreeriks kõige täpsemalt eetrimust, sest hoogsa bussijuhi, kõrgete temperatuuride, kurviliste ja künklike teede tõttu muutus sõit väga kiiresti väga piinarikkaks. Anettel eriti. Veel suurem šokk, kui Valgasse siis lõpuks jõudsime, oli see, et me pidime Võrusse saamiseks astuma uuesti selle sama bussi peale. Seekord küll tasuta.
Nii palju oli sõit parem, et bussijuht keeldus teiste, korralike reisijate hüvanguks üht Koikküla noort joodikut bussile laskmast, sest bussiseltskond teadis öelda, et viimane kord oksendas too kogu bussi täis. Oma tolle hetke olukorras, me kedagi hukka muidugi mõista ei osanud, aga samas oli see meeldiv üllatus, et korralikest sõitjatest hoolitakse.
Vaevu jõudsime elusana Võrru, meie kannatusi märkasid kiiresti ka kohalikud, kes kõpsti! kohe end sõõrina ka meie ümber seisma sättisid. Üritasid küll abistada soovitustega kiirabi kutsuda ja jõhvikaekstraktiga jooki juua, aga samas jagasid meiega ka täiesti ebavajalikke fakte nagu oma tütre sünniaasta ja see, et nad on kolm päeva täis olnud.
Meid Põlvasse viinud bussijuht oli meid samuti näinud Võru bussijaama ees asfaldil lebamas, mistõttu pakkus välja, et paneb kliimaseadme oma bussis nüüd maksimumi peale. See sõit oli õnneks pooletunnine ja möödus tänu liikuvale õhule oluliselt kergemalt.
Ots Tartusse oli mõistagi hõlpsam üle elada juba seepärast, et tegemist oli päeva viimase bussisõiduga ja osa sellest sai veeta jalgpalli seltsis, kuigi tõsi, mõlemalt poolt mööda virvendav Eestimaa ajas aeg-ajalt siiski klombi kurku.
See klomp polnud päriselt alla läinud veel kolmapäeva hommikulgi, mil alustasime oma ringreisi viimast päeva, mille jooksul tegime lähemalt tutvust Ida-Eestiga.
Viimane päev tuli end bussile ajada eriti varakult – Kallastele alustasime teed juba kell 8 hommikul. Ennetavalt palusime bussijuhil konditsioneerile juba enne sõidu algust hääled sisse ajada, aga ta keeldus sellest. Üsna viisakalt. Tegelikult tõesti polnud kliimaseadme järele üldse ka vajadust, aga eelmise õhtu kannatused ajasid äärmiselt ettevaatlikuks.
Kallastelt tuli ette võtta umbes 9 kilomeetri pikkune jalgsitee Kadrinasse, Jõgevamaale. See oli see koht, kus läksime üksteisest reisi jooksul esimest korda lahku: Merit udjas kiiresti ees minema, Anette jäi maha ja imetles rohkem floorat ning faunat, mistõttu jõudis Kadrinasse Meritist tund aega hiljem.
Kadrinas tuli üsna pikalt bussi oodata ja Kadrina mõisahoones aega veeta, aga selgus, et see lõppeks ei tasunud end ära, sest bussi ei tulnud. Kõne Atkosse tõi tõe majja: olime seisnud valel pool teed ja buss oli meist mööda sõitnud. Täiesti jabura kokkusattumuse tulemusel oli Mustvees – kohas, kuhu tahtsime Kadrinast jõuda – puhkamas Anette sõbranna Evelin, kes meile autoga järele tuli.
Paraku jäi Mustvee lõunaplaan seega liigse ajakulu tõttu ära; krabasime poest pudeli vett ja hüppasime Jõhvi bussile. Esimest korda oli bussis külm, aga selle võrra kindlasti mitte mõnusam, sest vahelejäänud lõunapaus andis endast tugeva korinaga tunda.
Jõhvis läksime otse Hesburgerisse. Hesburgerist otse Sillamäe bussile, mis ilmselt oli kolme päeva mööndustega kõige tallinlikum sõit – räpased istmed ja aknad, palju kõvahäälseid venelasi ning muid viisakas joobes tegelasi.
Sillamäel aeti meid väga suvalises kohas maha ja kiire otsing Google Mapsis andis mõista, et meil on Tallinna bussini täpselt nii palju + 5 minutit aega, mis kulub selleks, et jõuda õigesse bussipeatusesse. Jälle paraku ei suutnud Merit end tagasi hoida ja tõmbas ees minema. Bussijaama leidsime maantee äärest Olerexi tankla tagant. Ilmselt väga sillamäelik valik.
See, järjekorras 16. buss oli meie viimane. 3 tundi sõitu Tallinna polnud teab mis pidu, aga möödus ilmselt just eelmainitud põhjusel üsna ludinal. Jälle Tallinna õhku ahmida oli nii paganama hea – vahet ei ole, et mitmetes linnades, kust läbi juhtusime, võis see olla oluliselt puhtam.
### Response:
Blogi: tasuta bussireis ümber Eesti maksab 25 eurot ja 82 senti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie laupäevases juhtkirjas "Igaüks võib olla Kisseljov" oli neile ebaõigesti omistatud väide "nende sõnul on elekter Eestis liiga odav" seetõttu, et kirjutaja lähtus mitmes väljaandes ilmunud pressikonverentsi kirjeldustest, mis juba olid hinnangutega täiendatud, ent ei süvenenud pressikonverentsi stenogrammi. Õppetund: usalda, aga kontrolli," seisab Postimehe täpsustuses.
"Palume teilt, Postimehe lugejatelt vabandust, kinnitame, et meie soov ei ole praegu ega saa ka kunagi tulevikus olema panna inimestele suhu sõnu, mida nad pole öelnud. Olgu see inimene siis keiser või kerjus," lisab Postimees.
Samas teeb ajaleht etteheiteid peaministri büroole: "Peaministri büroo käitumises on ent selliseid jooni ja võtteid, mis Eestisse ja vaba ajakirjandusega suhtlemise juurde kindlasti ei sobi ning võivad potentsiaalselt ohustada väikese Eesti maailmavõrdluses erilist ja kogu ühiskonnale väärtuslikku ajakirjandusvabadust."
Valitsuse kommunikatsioonibüroo lubas pöörda laupäevase Postimehe juhtkirja tõttu pressinõukokku, põhjendusega, et Ratas ja Tõniste pole elektri hinna kohta midagi sellist öelnud.
Teisipäeval teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo, et on otsustanud pressinõukogu poole pöördumata jätta.
"Postimees avaldas eile oma võrguväljaandes ning tänases paberlehes vabanduse ja täpsustuse, et ministritele omistatud väide oli ebaõige. Seetõttu pressinõukokku pöördumiseks enam alust ei ole," teatas büroo. | Postimees tunnistas Ratase ja Tõniste juhtkirjas valesti tsiteerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie laupäevases juhtkirjas "Igaüks võib olla Kisseljov" oli neile ebaõigesti omistatud väide "nende sõnul on elekter Eestis liiga odav" seetõttu, et kirjutaja lähtus mitmes väljaandes ilmunud pressikonverentsi kirjeldustest, mis juba olid hinnangutega täiendatud, ent ei süvenenud pressikonverentsi stenogrammi. Õppetund: usalda, aga kontrolli," seisab Postimehe täpsustuses.
"Palume teilt, Postimehe lugejatelt vabandust, kinnitame, et meie soov ei ole praegu ega saa ka kunagi tulevikus olema panna inimestele suhu sõnu, mida nad pole öelnud. Olgu see inimene siis keiser või kerjus," lisab Postimees.
Samas teeb ajaleht etteheiteid peaministri büroole: "Peaministri büroo käitumises on ent selliseid jooni ja võtteid, mis Eestisse ja vaba ajakirjandusega suhtlemise juurde kindlasti ei sobi ning võivad potentsiaalselt ohustada väikese Eesti maailmavõrdluses erilist ja kogu ühiskonnale väärtuslikku ajakirjandusvabadust."
Valitsuse kommunikatsioonibüroo lubas pöörda laupäevase Postimehe juhtkirja tõttu pressinõukokku, põhjendusega, et Ratas ja Tõniste pole elektri hinna kohta midagi sellist öelnud.
Teisipäeval teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo, et on otsustanud pressinõukogu poole pöördumata jätta.
"Postimees avaldas eile oma võrguväljaandes ning tänases paberlehes vabanduse ja täpsustuse, et ministritele omistatud väide oli ebaõige. Seetõttu pressinõukokku pöördumiseks enam alust ei ole," teatas büroo.
### Response:
Postimees tunnistas Ratase ja Tõniste juhtkirjas valesti tsiteerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund ja 49 minutit kestnud matšis suutis Katšanov avasetis teatud määral vastupanu osutada, kui murdis kolmel korral kolmekordse Wimbledoni tšempioni servi, kuid paraku ei lubanud kogenud serblane Katšanovil kordagi eduseisu haarata ning Djokovic võitis seti 6:4.
Teises setis haaras Djokovic kiirelt 3:0 edumaa ja kuigi Katšnov suutis kahel korral vahe kahele punktile vähendada, võitis 12-kordne suure slämmi turniirivõitja seti kindlalt 6:2.
Otsustav seti alguses osutas Katšanov Djokovicile kõva vastupanu, kui venelane tuli kahel korral kaotusseisust välja. Paraku pani 31-aastane serblane enda kogemused taaskord maksma ja võitis 2:2 seisul olles neli geimi järjest, teenides veel ühe 6:2 setivõidu ning ühes sellega pääsu järgmisesse ringi.
Novak Djokovic kohtub veerandfinaalis Kei Nishikoriga (ATP 28.), kes alistas neljandas ringis Läti esireketi Ernests Gulbise (ATP 138.).
Meeste üksikmängu viimase veerandfinalisti selgitavad Juan Martin Del Potro (ATP 4.) ja Gilles Simon (ATP 53.), kelle matš jäeti pimeduse tõttu pooleli. Seis on hetkel maailma neljanda reketi kasuks 7:6 (1), 7:6 (5), 5:7.
Meeste üksikmängu veerandfinaalpaarid:
Roger Federer – Kevin Anderson
Milos Raonic – John Isner
Novak Djokovic – Kei Nishikori
Rafael Nadal – Juan Martin Del Potro/Gilles Simon | Noor venelane kogenud Djokovici üllatada ei suutnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja 49 minutit kestnud matšis suutis Katšanov avasetis teatud määral vastupanu osutada, kui murdis kolmel korral kolmekordse Wimbledoni tšempioni servi, kuid paraku ei lubanud kogenud serblane Katšanovil kordagi eduseisu haarata ning Djokovic võitis seti 6:4.
Teises setis haaras Djokovic kiirelt 3:0 edumaa ja kuigi Katšnov suutis kahel korral vahe kahele punktile vähendada, võitis 12-kordne suure slämmi turniirivõitja seti kindlalt 6:2.
Otsustav seti alguses osutas Katšanov Djokovicile kõva vastupanu, kui venelane tuli kahel korral kaotusseisust välja. Paraku pani 31-aastane serblane enda kogemused taaskord maksma ja võitis 2:2 seisul olles neli geimi järjest, teenides veel ühe 6:2 setivõidu ning ühes sellega pääsu järgmisesse ringi.
Novak Djokovic kohtub veerandfinaalis Kei Nishikoriga (ATP 28.), kes alistas neljandas ringis Läti esireketi Ernests Gulbise (ATP 138.).
Meeste üksikmängu viimase veerandfinalisti selgitavad Juan Martin Del Potro (ATP 4.) ja Gilles Simon (ATP 53.), kelle matš jäeti pimeduse tõttu pooleli. Seis on hetkel maailma neljanda reketi kasuks 7:6 (1), 7:6 (5), 5:7.
Meeste üksikmängu veerandfinaalpaarid:
Roger Federer – Kevin Anderson
Milos Raonic – John Isner
Novak Djokovic – Kei Nishikori
Rafael Nadal – Juan Martin Del Potro/Gilles Simon
### Response:
Noor venelane kogenud Djokovici üllatada ei suutnud |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.