instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu eesmärk on võidelda regulaarselt MM-etappide võitude ja poodiumikohtade eest ja ma tean, et selles tiimis on see reaalne," lausus 33-aastane piloot.
Enam kui kümme aastat MM-sarjas kaasa löönud Sordo hoiab tänavu 86 punktiga hetkel kuuendat kohta. Viimasel etapil Saksamaal oli ta teine.
Sordo parimad hooajad on olnud 2008 ja 2009, mil ta lõpetas üldarvestuses kolmandana. Oma seni ainsa etapivõidu on hispaanlane teeninud 2013. aasta Saksamaa rallilt. Hyundai rooli istus ta 2014. aastal ning on pärast seda jõudnud kolmel korral poodiumile.
Sordo tiimikaaslase Thierry Neuville'i järgmise hooaja plaanid pole veel teada. | Dani Sordo jätkab Hyundais veel kaks hooaega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu eesmärk on võidelda regulaarselt MM-etappide võitude ja poodiumikohtade eest ja ma tean, et selles tiimis on see reaalne," lausus 33-aastane piloot.
Enam kui kümme aastat MM-sarjas kaasa löönud Sordo hoiab tänavu 86 punktiga hetkel kuuendat kohta. Viimasel etapil Saksamaal oli ta teine.
Sordo parimad hooajad on olnud 2008 ja 2009, mil ta lõpetas üldarvestuses kolmandana. Oma seni ainsa etapivõidu on hispaanlane teeninud 2013. aasta Saksamaa rallilt. Hyundai rooli istus ta 2014. aastal ning on pärast seda jõudnud kolmel korral poodiumile.
Sordo tiimikaaslase Thierry Neuville'i järgmise hooaja plaanid pole veel teada.
### Response:
Dani Sordo jätkab Hyundais veel kaks hooaega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rosnefti erastamise ettevalmistusi peab tegema Rosneftegaz. See saadab valitsusele oma ettepanekud, valitsus peab nendega nõustuma. Aga kuna tegemist on keeruliste küsimustega, siis ei pruugi sel aastal erastamiseni jõuda, lisas minister.
19,5 protsenti Rosneftist moodustab ligi 1 protsendi Venemaa sisemajanduse koguproduktist, see aitaks tõhusalt eelarve puudujääki katta.
Juhul kui teise naftafirma Bashneft erastamine sel aastal ei õnnestu, siis tuleb Uljukajevi sõnul eelarve puudujääki katta laenuga. Venemaa eelarveseadus lubab välislaenu võtta kuni 1,25 miljardit dollarit. Minister usub, et Venemaa võlakirjade järele on hea nõudlus. | Minister: Venemaa eelarvepuudujääk nõuab Rosnefti erastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rosnefti erastamise ettevalmistusi peab tegema Rosneftegaz. See saadab valitsusele oma ettepanekud, valitsus peab nendega nõustuma. Aga kuna tegemist on keeruliste küsimustega, siis ei pruugi sel aastal erastamiseni jõuda, lisas minister.
19,5 protsenti Rosneftist moodustab ligi 1 protsendi Venemaa sisemajanduse koguproduktist, see aitaks tõhusalt eelarve puudujääki katta.
Juhul kui teise naftafirma Bashneft erastamine sel aastal ei õnnestu, siis tuleb Uljukajevi sõnul eelarve puudujääki katta laenuga. Venemaa eelarveseadus lubab välislaenu võtta kuni 1,25 miljardit dollarit. Minister usub, et Venemaa võlakirjade järele on hea nõudlus.
### Response:
Minister: Venemaa eelarvepuudujääk nõuab Rosnefti erastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ootan tõesti päeva, mil üleminekute aken sulgub, sest ma ei suuda ära imestada, milline kinnisidee teil kõigil sellest on," lausus sakslane tänasel pressikonverentsil.
"Te ei usu sekundikski arengu võimalust treeningväljakul. Ma saan aru, et mäng Arsenaliga ei olnud täiuslik - lõime neli väravat, nii et kindlasti suudame skoorida ja lasime endale neli, et kindlasti on meil probleemid kaitses."
"Siis mängisime Burnleyga, kus hoidsime 81% ajast palli, aga ei löönud väravat, nii et nüüd tahate uut ründajat," jätkas Klopp. "Mõistlik oleks selliseid asju arutada tulemustest eraldi."
"Ma olen alati öelnud, et 31. augustini on kõik võimalik, aga hetkel ei ole lood nii, et meil on mingi peamine või eelistatud positsioon, kuhu täiendusi otsida," lausus Klopp. "Midagi enamat pole lisada, näis, mis juhtub." | Klopp ajakirjanikele: ma ei jõua ära imestada, mis kinnisideed teil üleminekutega on | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ootan tõesti päeva, mil üleminekute aken sulgub, sest ma ei suuda ära imestada, milline kinnisidee teil kõigil sellest on," lausus sakslane tänasel pressikonverentsil.
"Te ei usu sekundikski arengu võimalust treeningväljakul. Ma saan aru, et mäng Arsenaliga ei olnud täiuslik - lõime neli väravat, nii et kindlasti suudame skoorida ja lasime endale neli, et kindlasti on meil probleemid kaitses."
"Siis mängisime Burnleyga, kus hoidsime 81% ajast palli, aga ei löönud väravat, nii et nüüd tahate uut ründajat," jätkas Klopp. "Mõistlik oleks selliseid asju arutada tulemustest eraldi."
"Ma olen alati öelnud, et 31. augustini on kõik võimalik, aga hetkel ei ole lood nii, et meil on mingi peamine või eelistatud positsioon, kuhu täiendusi otsida," lausus Klopp. "Midagi enamat pole lisada, näis, mis juhtub."
### Response:
Klopp ajakirjanikele: ma ei jõua ära imestada, mis kinnisideed teil üleminekutega on |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iraanlase tõukamise teine katse 245 kiloga loeti kõigepealt määrustepäraseks, aga hiljem vaadati otsus võistluste žürii poolt ümber. Väidetavalt ei läinud iraanlase vasak käsi piisavalt sirgeks.
Üks kullapretendente ei saanudki tõukamises tulemust kirja ja langes konkurentsist. Hiljem kaevati žürii otsus spordikohtusse, kes aga loobus seda menetlemast, kuna ei tegele kohtunike otsuste ümbervaatamisega, kui just ei leidu tõendeid reeglite pahatahtlikust ärakasutamisest.
26-aastane Salimikordasiabi tuli neli aastat tagasi Londonis olümpiavõitjaks ning krooniti ka 2010. ja 2011. aastal maailmameistriks. Kaks aastat tagasi teenis ta MM-il hõbeda, kui Mart Seim jäi neljandaks.
Olümpiamängudel seitsmendaks tulnud Seimil jäeti samuti tõukamises teine katse lugemata, kui eestlasel oli kangil 250 kg. Selle määrustepäraseks tunnistamine oleks ta aidanud kokkuvõttes viiendaks. | Spordikohus ei võtnud pettunud Iraani tõstmistähte kuulda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraanlase tõukamise teine katse 245 kiloga loeti kõigepealt määrustepäraseks, aga hiljem vaadati otsus võistluste žürii poolt ümber. Väidetavalt ei läinud iraanlase vasak käsi piisavalt sirgeks.
Üks kullapretendente ei saanudki tõukamises tulemust kirja ja langes konkurentsist. Hiljem kaevati žürii otsus spordikohtusse, kes aga loobus seda menetlemast, kuna ei tegele kohtunike otsuste ümbervaatamisega, kui just ei leidu tõendeid reeglite pahatahtlikust ärakasutamisest.
26-aastane Salimikordasiabi tuli neli aastat tagasi Londonis olümpiavõitjaks ning krooniti ka 2010. ja 2011. aastal maailmameistriks. Kaks aastat tagasi teenis ta MM-il hõbeda, kui Mart Seim jäi neljandaks.
Olümpiamängudel seitsmendaks tulnud Seimil jäeti samuti tõukamises teine katse lugemata, kui eestlasel oli kangil 250 kg. Selle määrustepäraseks tunnistamine oleks ta aidanud kokkuvõttes viiendaks.
### Response:
Spordikohus ei võtnud pettunud Iraani tõstmistähte kuulda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei sai teate plahvatuse kohta öösel, kohaliku aja järgi kell 3.07, vahendas Yle Rootsi meediat.
Võimude kinnitusel toimus plahvatus kolmandal korrusel asunud korteris, kus oli sel hetkel mitmeid inimesi.
Plahvatuse tagajärjel sai raskelt viga 8-aastane poiss, kes suri hiljem haiglas. Korterist viidi haiglasse veel inimesi, kuid keegi neist tõsiselt viga polnud saanud.
Surma saanud poiss korteris ei elanud ning oli seal parajasti külas. Plahvatuse ajal oli ta maganud.
Plahvatus tekitas lisaks korterile kahjustusi ka trepikojas. Teistes korterites purustusi ei olnud.
Politsei alustas eeluurimist mõrva või tapmist puudutavate paragrahvide alusel. Hetkel pole ühtegi kahtlustatavat kinni peetud.
Tõenäoliselt oli tegu kriminaalsete jõukude arveteõiendamisega
Politsei peab tõenäoliseks, et tegu oli kuritegelike grupeeringute arveteõiendamisega.
Sellele viitab näiteks asjaolu, et korterisse on registreeritud mitmeid isikuid, kes on varem mõistetud süüdi tõsistes isikuvastastes kuritegudes.
Muuhulgas elas seal mees, kes mõisteti käesoleval aastal eluks ajaks vangi Göteborgis toimunud tulevahetuse eest, milles hukkus kaks ja sai haavata kaheksa inimest. | Göteborgi kortermajas kärgatanud plahvatus tappis lapse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei sai teate plahvatuse kohta öösel, kohaliku aja järgi kell 3.07, vahendas Yle Rootsi meediat.
Võimude kinnitusel toimus plahvatus kolmandal korrusel asunud korteris, kus oli sel hetkel mitmeid inimesi.
Plahvatuse tagajärjel sai raskelt viga 8-aastane poiss, kes suri hiljem haiglas. Korterist viidi haiglasse veel inimesi, kuid keegi neist tõsiselt viga polnud saanud.
Surma saanud poiss korteris ei elanud ning oli seal parajasti külas. Plahvatuse ajal oli ta maganud.
Plahvatus tekitas lisaks korterile kahjustusi ka trepikojas. Teistes korterites purustusi ei olnud.
Politsei alustas eeluurimist mõrva või tapmist puudutavate paragrahvide alusel. Hetkel pole ühtegi kahtlustatavat kinni peetud.
Tõenäoliselt oli tegu kriminaalsete jõukude arveteõiendamisega
Politsei peab tõenäoliseks, et tegu oli kuritegelike grupeeringute arveteõiendamisega.
Sellele viitab näiteks asjaolu, et korterisse on registreeritud mitmeid isikuid, kes on varem mõistetud süüdi tõsistes isikuvastastes kuritegudes.
Muuhulgas elas seal mees, kes mõisteti käesoleval aastal eluks ajaks vangi Göteborgis toimunud tulevahetuse eest, milles hukkus kaks ja sai haavata kaheksa inimest.
### Response:
Göteborgi kortermajas kärgatanud plahvatus tappis lapse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AS Hoolekandeteenused Viljandi ja Karula kodude juht Kristel Jaago sõnul on see siiras laulurõõm, mis inimesed nii sel kui ka eelnevatel aastatel kodudest ühtekokku toob. "Me kõik oleme oma elus kogenud, kuidas ühiselt veedetud hetked, ühised läbielamised, ühised emotsioonid võivad liita. Koosolemise ja -tegemise kogemus on midagi sellist, mida mäletame veel pikkade aastate pärast. Sellised mälestused seovad inimesi eriliselt," lausus ta. Jaago lisas, et erivajadustega inimeste laulupeo võlu peitub ka selles, et laulud on kõigile tuntud ning neid on lihtne kaasa laulda ka publikul.
Osalejaid on tulemas pea igast Eestimaa nurgast, kokku sõidab Viljandisse 36 koori, neist 17 AS Hoolekandeteenused kodudest ning 19 külaliskoori. Laulupidu algab kell 14.00 ühise rongkäiguga, millele järgneb ühislaulmine. Külalisesinejana astub üles alternatiivne punk/hardrocki bänd Bandemoonium. Kui eelmine pidu oli koduteemaline, siis sel aastal lauldakse sõpradest ja sõprusest.
Kui täna enam laulukoorina ennast osalema registreerida ei saa, sest laulude õppimiseks ja harjutamiseks on jäänud liiga vähe aega, siis publikuna on Viljandi lauluväljakule oodatud kõik laulusõbrad. Ürituse leiad Facebookist SIIN.
Laulupeo traditsioon sai alguse kaheksa aastat tagasi Kernu hooldekodus oma rahvale korraldatud laulupeost. Iga aastaga on üritus aina hoogu ning uusi ja uusi lauluhimulisi juurde saanud. Eelmisest aastast on laulupeol ka oma laul, Anu Röömeli just selleks puhuks ja erivajadustega inimestele kirjutatud "Kollane päike". Laulupeo ideed kannavad laulu refräänist kujunenud moto "Laulan helisema maa" ning Karula Kodu elanike Kati ja Paveli joonistatud logo. | Erivajadustega inimeste laulupeo külalisesineja on Bandemoonium | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AS Hoolekandeteenused Viljandi ja Karula kodude juht Kristel Jaago sõnul on see siiras laulurõõm, mis inimesed nii sel kui ka eelnevatel aastatel kodudest ühtekokku toob. "Me kõik oleme oma elus kogenud, kuidas ühiselt veedetud hetked, ühised läbielamised, ühised emotsioonid võivad liita. Koosolemise ja -tegemise kogemus on midagi sellist, mida mäletame veel pikkade aastate pärast. Sellised mälestused seovad inimesi eriliselt," lausus ta. Jaago lisas, et erivajadustega inimeste laulupeo võlu peitub ka selles, et laulud on kõigile tuntud ning neid on lihtne kaasa laulda ka publikul.
Osalejaid on tulemas pea igast Eestimaa nurgast, kokku sõidab Viljandisse 36 koori, neist 17 AS Hoolekandeteenused kodudest ning 19 külaliskoori. Laulupidu algab kell 14.00 ühise rongkäiguga, millele järgneb ühislaulmine. Külalisesinejana astub üles alternatiivne punk/hardrocki bänd Bandemoonium. Kui eelmine pidu oli koduteemaline, siis sel aastal lauldakse sõpradest ja sõprusest.
Kui täna enam laulukoorina ennast osalema registreerida ei saa, sest laulude õppimiseks ja harjutamiseks on jäänud liiga vähe aega, siis publikuna on Viljandi lauluväljakule oodatud kõik laulusõbrad. Ürituse leiad Facebookist SIIN.
Laulupeo traditsioon sai alguse kaheksa aastat tagasi Kernu hooldekodus oma rahvale korraldatud laulupeost. Iga aastaga on üritus aina hoogu ning uusi ja uusi lauluhimulisi juurde saanud. Eelmisest aastast on laulupeol ka oma laul, Anu Röömeli just selleks puhuks ja erivajadustega inimestele kirjutatud "Kollane päike". Laulupeo ideed kannavad laulu refräänist kujunenud moto "Laulan helisema maa" ning Karula Kodu elanike Kati ja Paveli joonistatud logo.
### Response:
Erivajadustega inimeste laulupeo külalisesineja on Bandemoonium |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuivõrd sõidujagamisteenus toimetab omapäi, ilma seadusliku regulatsioonita, on selle korraldajatel voli tarifitseerida teenust nii, nagu endale soodsam tundub.
Kui taksoettevõtjad peavad lähtuma seadusest, mis näeb ette sõitu kindla tariifi alusel, mida omavoliliselt muuta ei saa, siis Taxify ja Uber saavad endale lubada loomingulisemat lähenemist.
Plafooniga taksoteenuse puhul istub klient autosse ning sõidu lõpul arvestatakse teenuse tasu kokku põhimõttel sisseistumistasu pluss kilomeetrihind. Juhul, kui kiirus langeb alla 22 km/h (näiteks jääb takso ummikusse või käib klient vahepeal poes sisseoste tegemas ning takso ootab), rakendub ka ooteaeg ehk minutitariif.
Taxify ja Uberi plafoonita "sõidujagajad" pakuvad aga teenust, mis koosnebki kolmest komponendist: sisseistumistasu ehk "baastariif", millele lisandub kilomeetrihind ning paralleelselt ka ajatariif: näiteks kui sõit on 13 kilomeetrit pikk ja kestab 15 minutit, maksab klient korraga nii 13 sõidukilomeetri kui ka 15 sõiduminuti eest, sõltumata auto liikumiskiirusest.
Taxify nutirakendusest sõidukit tellides jääb ebaselgeks, et hind kõigist kolmest komponendist kokku pannakse, seda enam, et nende teenust kasutavad ka kutselised, plafooniga taksojuhid - sedasi on hinnaarvutus erinev, sõltuvalt teenuse osutajast.
"Taksoveol osutatavate teenuste hinnad on vedaja programmeerinud sõidukile paigaldatud taksomeetrisse ja need on kantud taksomeetri kohandamise tunnistusele, hinnakirjale ja on nähtavad ka Taxify nutirakenduses. Kokkuleppevedajatel-sõidujagajatel, kes on Taxify rakenduses selgelt eraldatud tähisega “Private”, arvutab hinna Taxify rakendus," selgitas Taxify esindaja Henrik Raave. Siiski möönis ta, et selline võimalus on üksnes rakenduse uusimas versioonis - kel rakendus juba varem alla tõmmatud, seda ootab hinnaüllatus alles sõidu lõpus.
Näide Taxify rakenduse tariifist: eramasinat tellides ajatariifi ei kuvata.
Uber Eesti tegevjuht Enn Metsar kinnitab, et Uberi keskkonnast taksot tellides seda muret pole: "Tehnoloogia võimaldab kõigil sõitjatel teada oma sõidu eeldatavat maksumust juba enne autosse istumist, sest seda on alati lihtne rakendusest järele vaadata."
Pealekauba varieerub hind nii Taxify'l kui ka Uberil päeva jooksul, sõltudes sellest, kui suur on parasjagu nõudlus ja kas on öö või nädalavahetus (tavaliselt kallim ajatsoon), et motiveerida juhte teenust osutama. Plafooniga taksojuhid, kes alluvad ühistranspordi seadusele, seda teha ei või.
"Meil on üks tariif. Kohus on kinnitanud, et saame kasutada ka soodustariifi ehk põhitariifist võib olla erinev hind, mis annab sõitjatele soodustust. Kallimat tariifi ei tohi rakendada," selgitas taksojuhtide liidu juht Lembit Poolak.
Uusaastaööl on iga sõiduteenus kallis
Kes aga on uusaastaööl püüdnud pealinnas taksot saada, teab, et tavatariifiga siis sõita ei õnnestu: taksojuht teatab suuliselt, palju sõit maksma läheb - sõltuvalt ahnusest ja nõudlusest võib see olla ka kuni 10-kordne hind, ning kliendi asi on kas nõustuda või jala koju minna.
"Inimlikult võib sellest aru saada - kui ikka taksojuhti igapäevane teenusehind ei rahulda, siis nad nii ka teevad, aga seaduserikkumine on seaduserikkumine," arutles Poolak. ta loodab, et riigikogu käes olev ühistranspordi seaduse muudatus toob paindlikumad lahendused ka taksojuhtidele.
"Hinnapoliitika on väga valus küsimus nii juhtidele kui ka tarbijale. Mõlemad tahavad, et hind oleks õiglane," tõdes Poolak.
Seadust ootavad ka tarbijad - et olla oma õigustes kindel ja et turul pakutavad teenused ühe loogika alusel toimiksid, ilma ebameeldivate üllatusteta. | "Sõidujagajad" võtavad korraga raha nii sõidu kestuse kui pikkuse eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuivõrd sõidujagamisteenus toimetab omapäi, ilma seadusliku regulatsioonita, on selle korraldajatel voli tarifitseerida teenust nii, nagu endale soodsam tundub.
Kui taksoettevõtjad peavad lähtuma seadusest, mis näeb ette sõitu kindla tariifi alusel, mida omavoliliselt muuta ei saa, siis Taxify ja Uber saavad endale lubada loomingulisemat lähenemist.
Plafooniga taksoteenuse puhul istub klient autosse ning sõidu lõpul arvestatakse teenuse tasu kokku põhimõttel sisseistumistasu pluss kilomeetrihind. Juhul, kui kiirus langeb alla 22 km/h (näiteks jääb takso ummikusse või käib klient vahepeal poes sisseoste tegemas ning takso ootab), rakendub ka ooteaeg ehk minutitariif.
Taxify ja Uberi plafoonita "sõidujagajad" pakuvad aga teenust, mis koosnebki kolmest komponendist: sisseistumistasu ehk "baastariif", millele lisandub kilomeetrihind ning paralleelselt ka ajatariif: näiteks kui sõit on 13 kilomeetrit pikk ja kestab 15 minutit, maksab klient korraga nii 13 sõidukilomeetri kui ka 15 sõiduminuti eest, sõltumata auto liikumiskiirusest.
Taxify nutirakendusest sõidukit tellides jääb ebaselgeks, et hind kõigist kolmest komponendist kokku pannakse, seda enam, et nende teenust kasutavad ka kutselised, plafooniga taksojuhid - sedasi on hinnaarvutus erinev, sõltuvalt teenuse osutajast.
"Taksoveol osutatavate teenuste hinnad on vedaja programmeerinud sõidukile paigaldatud taksomeetrisse ja need on kantud taksomeetri kohandamise tunnistusele, hinnakirjale ja on nähtavad ka Taxify nutirakenduses. Kokkuleppevedajatel-sõidujagajatel, kes on Taxify rakenduses selgelt eraldatud tähisega “Private”, arvutab hinna Taxify rakendus," selgitas Taxify esindaja Henrik Raave. Siiski möönis ta, et selline võimalus on üksnes rakenduse uusimas versioonis - kel rakendus juba varem alla tõmmatud, seda ootab hinnaüllatus alles sõidu lõpus.
Näide Taxify rakenduse tariifist: eramasinat tellides ajatariifi ei kuvata.
Uber Eesti tegevjuht Enn Metsar kinnitab, et Uberi keskkonnast taksot tellides seda muret pole: "Tehnoloogia võimaldab kõigil sõitjatel teada oma sõidu eeldatavat maksumust juba enne autosse istumist, sest seda on alati lihtne rakendusest järele vaadata."
Pealekauba varieerub hind nii Taxify'l kui ka Uberil päeva jooksul, sõltudes sellest, kui suur on parasjagu nõudlus ja kas on öö või nädalavahetus (tavaliselt kallim ajatsoon), et motiveerida juhte teenust osutama. Plafooniga taksojuhid, kes alluvad ühistranspordi seadusele, seda teha ei või.
"Meil on üks tariif. Kohus on kinnitanud, et saame kasutada ka soodustariifi ehk põhitariifist võib olla erinev hind, mis annab sõitjatele soodustust. Kallimat tariifi ei tohi rakendada," selgitas taksojuhtide liidu juht Lembit Poolak.
Uusaastaööl on iga sõiduteenus kallis
Kes aga on uusaastaööl püüdnud pealinnas taksot saada, teab, et tavatariifiga siis sõita ei õnnestu: taksojuht teatab suuliselt, palju sõit maksma läheb - sõltuvalt ahnusest ja nõudlusest võib see olla ka kuni 10-kordne hind, ning kliendi asi on kas nõustuda või jala koju minna.
"Inimlikult võib sellest aru saada - kui ikka taksojuhti igapäevane teenusehind ei rahulda, siis nad nii ka teevad, aga seaduserikkumine on seaduserikkumine," arutles Poolak. ta loodab, et riigikogu käes olev ühistranspordi seaduse muudatus toob paindlikumad lahendused ka taksojuhtidele.
"Hinnapoliitika on väga valus küsimus nii juhtidele kui ka tarbijale. Mõlemad tahavad, et hind oleks õiglane," tõdes Poolak.
Seadust ootavad ka tarbijad - et olla oma õigustes kindel ja et turul pakutavad teenused ühe loogika alusel toimiksid, ilma ebameeldivate üllatusteta.
### Response:
"Sõidujagajad" võtavad korraga raha nii sõidu kestuse kui pikkuse eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi sellised nähtused on küllaltki lühiajalised, on need samas väga ohtlikud, sest sisuliselt on tegu liikuva tulesambaga, vahendas CNN.
Beaver Creekis on maastikupõleng vahelduva intensiivsusega kestnud juba juunist saadik ning tõenäoliselt saadakse see lõplikult kontrolli alla alles oktoobris.
Järgnevalt aga ilmselt üks tuntumaid videosalvestusi "tuletornaadost", mis jäi kaamera ette 2012. aastal Austraalias. | Colorado tuletõrjujal õnnestus pildistada maastikupõlengu ja tuulepöörise kohtumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi sellised nähtused on küllaltki lühiajalised, on need samas väga ohtlikud, sest sisuliselt on tegu liikuva tulesambaga, vahendas CNN.
Beaver Creekis on maastikupõleng vahelduva intensiivsusega kestnud juba juunist saadik ning tõenäoliselt saadakse see lõplikult kontrolli alla alles oktoobris.
Järgnevalt aga ilmselt üks tuntumaid videosalvestusi "tuletornaadost", mis jäi kaamera ette 2012. aastal Austraalias.
### Response:
Colorado tuletõrjujal õnnestus pildistada maastikupõlengu ja tuulepöörise kohtumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Voodla väitel toimus Eesti esimene rattamaraton Kõrvemaal 7. juunil 1998. aastal. "54 km pikkusel distantsil oli 95 lõpetajat, võitjaks kuulutati Alges Maasikmets, teiseks tuli Sigvard Kukk ning kolmandaks Urmas Välbe. Lühemal 27 km pikkusel distantsil oli kokku 149 lõpetajat," meenutas ta.
Edaspidi aitab Jüri Voodla korraldajaid nõu- ja jõuga pigem erinevate trasside koostamise juures. "Rajameistri amet on ilmselt ainus, millega ma veel toimetan. Kõik muu läheb üle meeskonnale, mis on minu kõrval olnud juba tegelikult pikemat aega."
Tänavuse Tallinna rattamaratoni distantsid on Eesti maastikurattasarja 2016. aasta hooaja etappe arvestades kõige kergemini läbitavad ning sobivad ka neile, kes rattasõiduga igapäevaselt ei tegele. "Rajad on enamjaolt laiad, pinnas liivane ning puuduvad kilomeetrite pikkused pehmed mudased rabalõigud. Juurikatel turnimine ja puude vahel ukerdamine on ohtlik, seega püüdsime taolisi kohti pigem vältida ning rohkem spordiharrastajatele mõelda. Juurde on tulnud nii uusi tõuse kui singleid, et oleks vaheldust," kirjeldas Voodla ja rõhutas, et Kõrvemaa kõige pikem rada sobib ideaalselt Tartu rattamaratoni ettevalmistuseks.
"Tallinna maratoni XXL-sõit on 76 kilomeetrit ning toimumise aeg täpselt kaks nädalat enne Tartu võistlust. See on väga sobilik üheks korralikuks n-ö tühjendussõiduks ja vormi testimiseks. Luban, et selle trassi viimased 19 kilomeetrit pole kergete killast."
Põhisõidu distants on tänavu 47 km ja noorte- ning matkasõit kulgeb 19 km rajal. Mõlemad on korraldaja sõnul mõõduka raskusastmega ja kõigile läbitavad. Lisaks on mõeldud ka kõige pisematele, kes saavad rattaspordiga tutvust teha spetsiaalsetele lastesõitudel. "Tuleb sportlik ja elamusterohke päev, millega loodame panna väärika puntki Eesti Maastikurattasarja 2016. aasta hooajale," lubas Voodla.
Intervjuu Jüri Voodlaga:
Tallinna rattamaratoni avatud raja sõit toimub 28. augustil algusega kell 11.00, võistluspäev on planeeritud 4. septembriks.
Soodusregistreerimise esimene voor kestab kuni 24. augusti hilisõhtuni ning teine voor kuni 31. augustini.
Etapid:
24.04.2016 16. Elva Rattamaraton
07.05.2016 Whispbar 16. Mulgi Rattamaraton
21.05.2016 2. Alutaguse Rattamaraton
11.06.2016 18. Rõuge Rattamaraton
19.06.2016 14. Rakvere Rattamaraton
10.07.2016 Actual Print 16. Rakke Rattamaraton
20.08.2016 17. Otepää Rattamaraton
04.09.2016 19. Tallinna Rattamaraton
Vaata lisa www.rattamaratonid.ee veebilehelt või Eesti Maastikurattasarja Facebookist. | Eesti esimene rattamaratoni korraldaja paneb ameti maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Voodla väitel toimus Eesti esimene rattamaraton Kõrvemaal 7. juunil 1998. aastal. "54 km pikkusel distantsil oli 95 lõpetajat, võitjaks kuulutati Alges Maasikmets, teiseks tuli Sigvard Kukk ning kolmandaks Urmas Välbe. Lühemal 27 km pikkusel distantsil oli kokku 149 lõpetajat," meenutas ta.
Edaspidi aitab Jüri Voodla korraldajaid nõu- ja jõuga pigem erinevate trasside koostamise juures. "Rajameistri amet on ilmselt ainus, millega ma veel toimetan. Kõik muu läheb üle meeskonnale, mis on minu kõrval olnud juba tegelikult pikemat aega."
Tänavuse Tallinna rattamaratoni distantsid on Eesti maastikurattasarja 2016. aasta hooaja etappe arvestades kõige kergemini läbitavad ning sobivad ka neile, kes rattasõiduga igapäevaselt ei tegele. "Rajad on enamjaolt laiad, pinnas liivane ning puuduvad kilomeetrite pikkused pehmed mudased rabalõigud. Juurikatel turnimine ja puude vahel ukerdamine on ohtlik, seega püüdsime taolisi kohti pigem vältida ning rohkem spordiharrastajatele mõelda. Juurde on tulnud nii uusi tõuse kui singleid, et oleks vaheldust," kirjeldas Voodla ja rõhutas, et Kõrvemaa kõige pikem rada sobib ideaalselt Tartu rattamaratoni ettevalmistuseks.
"Tallinna maratoni XXL-sõit on 76 kilomeetrit ning toimumise aeg täpselt kaks nädalat enne Tartu võistlust. See on väga sobilik üheks korralikuks n-ö tühjendussõiduks ja vormi testimiseks. Luban, et selle trassi viimased 19 kilomeetrit pole kergete killast."
Põhisõidu distants on tänavu 47 km ja noorte- ning matkasõit kulgeb 19 km rajal. Mõlemad on korraldaja sõnul mõõduka raskusastmega ja kõigile läbitavad. Lisaks on mõeldud ka kõige pisematele, kes saavad rattaspordiga tutvust teha spetsiaalsetele lastesõitudel. "Tuleb sportlik ja elamusterohke päev, millega loodame panna väärika puntki Eesti Maastikurattasarja 2016. aasta hooajale," lubas Voodla.
Intervjuu Jüri Voodlaga:
Tallinna rattamaratoni avatud raja sõit toimub 28. augustil algusega kell 11.00, võistluspäev on planeeritud 4. septembriks.
Soodusregistreerimise esimene voor kestab kuni 24. augusti hilisõhtuni ning teine voor kuni 31. augustini.
Etapid:
24.04.2016 16. Elva Rattamaraton
07.05.2016 Whispbar 16. Mulgi Rattamaraton
21.05.2016 2. Alutaguse Rattamaraton
11.06.2016 18. Rõuge Rattamaraton
19.06.2016 14. Rakvere Rattamaraton
10.07.2016 Actual Print 16. Rakke Rattamaraton
20.08.2016 17. Otepää Rattamaraton
04.09.2016 19. Tallinna Rattamaraton
Vaata lisa www.rattamaratonid.ee veebilehelt või Eesti Maastikurattasarja Facebookist.
### Response:
Eesti esimene rattamaratoni korraldaja paneb ameti maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alkoholiga seotud kahju on 100-protsendiliselt mittevajalik ja ärahoitav. Nii ei leidu ka ühtegi õigustust kõikvõimalike meetmete mittekasutamisele.
Me ju soovime näha seda kahju vähenemas. Kui keskmine ühe elaniku kohta tarbitud alkoholikogus väheneb, teame, et automaatselt vähenevad ka erinevad õnnetused, perevägivald, vigastused, maksakahjustused, vähijuhtumid jne. Me tahame, et need arvud väheneksid.
Kuid selles valdkonnas on üks arv, mida peaksime paradoksaalselt soovima näha kasvamas. See on alkoholist tingitud sünnikahjustuste esinemise tegelik näitaja.
Miks ma nii ütlen?
Ei ole olemas riiki, mis väidaks, et neil on täielik ülevaade FASD (Fetal Alcohol Spectrum Disorders) tegeliku esinemissageduse kohta. Enamus riike, seda ka Euroopas, ei oma praktiliselt mitte mingit ülevaadet selle kahju kohta. ”Alkoholi Aastaraamatus” avaldatud andmed kinnitavad, et ka Eesti kuulub nende riikide hulka.
Viimaste aastate näitaja järgi saab neid loote alkoholisündroomi juhtumeid ühe käe näppudel üles lugeda. See ei saa mitte mingil juhul kajastada tegelikku olukorda. Need lapsed on olemas, me lihtsalt ei tea seda. Me ei ole neid tuvastanud.
Veel kord – isegi selle teema juhtivad riigid, nagu Kanada, tunnistavad, et nende ametlikud andmed alahindavad probleemi tegelikku ulatust: “Health Canada kohaselt elab Kanadas 300 000 FASD-ga inimest. Teadlased ütlevad, et see arv on alahinnang, kuna selle probleemi suhtes esineb teadmatust nii arstide seas, kes panevad sellele valesid diagnoose, kui ka bioloogiliste emade seas, kes kardavad stigmat, mis võib kaasneda, kui tunnistatakse, et raseduse ajal on alkoholi joodud.”
Teadus tuleb appi
Kuigi riikide suutlikkus neid lapsi tuvastada ja diagnoosida jätab tõsiselt soovida, siis teadus on teinud märkimisväärseid edusamme lisamaks meie arusaamist, mida raseduse aegne alkoholi tarvitamine lapsele teha võib ja kui paljusid see pöördumatu kahju tegelikult mõjutada võib.
Rajanedes kogukondade andmetele, mille kogumiseks kasutatakse laste füüsilisi uuringuid, hindavad eksperdid, et FASD esinemine USA-s ja mõnedes Lääne-Euroopa riikides võib olla 2-5 protsenti elanikkonnast.
Kuni 5 protsenti? CDC (Centers for Disease Control and Prevention) andmetel näitavad Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika uuringud, et näiteks autismi esinemissagedus on keskmiselt 1-2 protsenti elanikkonnast. Ja ometi teame ning kuuleme autismist palju rohkem kui FASD-st.
Juba ainuüksi 5 protsenti tähendaks Eestis üle 65000 inimese. Samas selgus 2016. aastal The South African Medical Journalis avaldatud uurimusest, et FASD esinemissagedus Lõuna-Aafika Vabariigis on koguni 29-290 juhtumit 1000 elussünni kohta. See tähendab kuni 29 protsenti!
Kokkuvõttes paistab nendest hinnangutest ilmnevat, et me ei ole isegi lähedal tegelikule arusaamisele, kui suur see probleem on. Tõele lähemal on senisest suuremad, mitte väiksemad arvud.
Mõjutab peaaegu kogu organismi
Lisaks paremale arusaamisele esinemissagedusest on teadlased parandanud ka meie arusaamist probleemidest, mis FASD-ga kaasnevad. Tänavu jaanuaris avaldatud suuruurimus identifitseeris 428 konkreetset haigust, mis koos FASD-ga esinevad. Need ICD-10 koodiga haigused mõjutavad peaaegu iga organismi osa, kaasa arvatult kesknärvisüsteem (aju), nägemine, kuulmine, süda, vereringe, seedimine, luu- ja lihaskond ning hingamiselundkond.
Erinevad riigid ongi juba reageerinud ja konkreetseid samme astunud.
Tänavu märtsis võttis Kanada provints Ontario vastu oma esimese FASD strateegia, näidates, mida ka kohalik omavalitsus võib teha. Veebruaris avaldas CDC USA-s üliolulise raporti, milles märgitakse, et hinnanguliselt 3,3 miljonit naist vanuses 15-44 elab riskiga, et nende arenev laps võib nende joomise tõttu alkoholiga kokku puutuda. Raport kutsus kõiki seksuaalselt aktiivseid naisi, kes loobuvad rasestumisvastaste vahendite kasutamisest, üles loobuma ka alkoholi tarvitamisest.
Tänavu jaanuaris andis Suurbritannia välja oma uued alkoholi tarvitamise suunised. Teiste muudatuste seas korrigeeriti ka juhiseid rasedatele, öeldes selgelt, et mitte mingi kogus alkoholi ei ole ohutu raseduse ühelgi perioodil. Varasem ametlik nõuanne, mis nüüd sai eemaldatud, kutsus lapseootel naisi piirama alkoholi tarbimist 1-2 alkoholiühikule kord või paar nädalas.
Meile lähemal, Norras, avati 2015. aasta novembris Skandinaavia esimene keskus, mille eesmärk on tuvastada raseduse ajal alkoholi ja uimastite tarvitamise tõttu kahjustatud lapsed 2-18 aastaste seast.
Teise olulise sammuna arvutas Rootsi kokku oma iga-aastased FASD-ga kaasnevad kulud: “Aastane loote alkoholisündroomi kogukulu hinnati 76000 eurole lapse kohta (0-17 aastased) ja 110000 eurole täiskasvanu kohta (18-74 vanused), tehes kokku 1,6 miljardit eurot aastas, kasutades FAS-i esinemissagedusena 0,2 protsenti.” Ja taas tõdesid teadlased, et “FAS-is kulukoorem ühiskonnale on märkimisväärne ja tõenäoliselt alahinnatud.”
Vanglasse 19 korda suurema tõenäosusega
Ilma korrektse diagnoosita võivad need lapsed olla ühiskonnas tõsiselt vääritimõistetud. Nende problemaatilist käitumist võidakse tõlgendada sõnakuulmatusena, mis nõuaks distsiplineerimist – ja just seda terves maailmas nähakse. Olemasolevate Kanada andmete kohaselt satuvad FASD-ga noored 19 kordse suurema tõenäosusega kinnipidamisasutusse. Kuid need lapsed ei ole probleemid. Neil on probleem. Probleem, mis tekitati neile juba enne sündi.
Õige diagnoos suunaks tähelepanu erinevatele meetmetele, mida nendele lastele peaks pakkuma ja vajadusel alles tekitama. Adekvaatne diagnoos ja tegelikku olukorda kajastavad andmed looksid tugeva aluse efektiivsele ennetusele, sest ainult siis mõistaks ühiskond, kui suure probleemiga on tegemist. Kui meie logisevad andmed näitavad hetkel, et seda probleemi praktiliselt ei eksisteeri, ei võta seda ka keegi eriti tõsiselt.
Ja nii külvatakse edasi kahju, mis tegelikult on 100-protsendiliselt ennetatav.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Lauri Beekmann: soovin näha alkoholist tingitud sünnikahjustuste arvu kasvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alkoholiga seotud kahju on 100-protsendiliselt mittevajalik ja ärahoitav. Nii ei leidu ka ühtegi õigustust kõikvõimalike meetmete mittekasutamisele.
Me ju soovime näha seda kahju vähenemas. Kui keskmine ühe elaniku kohta tarbitud alkoholikogus väheneb, teame, et automaatselt vähenevad ka erinevad õnnetused, perevägivald, vigastused, maksakahjustused, vähijuhtumid jne. Me tahame, et need arvud väheneksid.
Kuid selles valdkonnas on üks arv, mida peaksime paradoksaalselt soovima näha kasvamas. See on alkoholist tingitud sünnikahjustuste esinemise tegelik näitaja.
Miks ma nii ütlen?
Ei ole olemas riiki, mis väidaks, et neil on täielik ülevaade FASD (Fetal Alcohol Spectrum Disorders) tegeliku esinemissageduse kohta. Enamus riike, seda ka Euroopas, ei oma praktiliselt mitte mingit ülevaadet selle kahju kohta. ”Alkoholi Aastaraamatus” avaldatud andmed kinnitavad, et ka Eesti kuulub nende riikide hulka.
Viimaste aastate näitaja järgi saab neid loote alkoholisündroomi juhtumeid ühe käe näppudel üles lugeda. See ei saa mitte mingil juhul kajastada tegelikku olukorda. Need lapsed on olemas, me lihtsalt ei tea seda. Me ei ole neid tuvastanud.
Veel kord – isegi selle teema juhtivad riigid, nagu Kanada, tunnistavad, et nende ametlikud andmed alahindavad probleemi tegelikku ulatust: “Health Canada kohaselt elab Kanadas 300 000 FASD-ga inimest. Teadlased ütlevad, et see arv on alahinnang, kuna selle probleemi suhtes esineb teadmatust nii arstide seas, kes panevad sellele valesid diagnoose, kui ka bioloogiliste emade seas, kes kardavad stigmat, mis võib kaasneda, kui tunnistatakse, et raseduse ajal on alkoholi joodud.”
Teadus tuleb appi
Kuigi riikide suutlikkus neid lapsi tuvastada ja diagnoosida jätab tõsiselt soovida, siis teadus on teinud märkimisväärseid edusamme lisamaks meie arusaamist, mida raseduse aegne alkoholi tarvitamine lapsele teha võib ja kui paljusid see pöördumatu kahju tegelikult mõjutada võib.
Rajanedes kogukondade andmetele, mille kogumiseks kasutatakse laste füüsilisi uuringuid, hindavad eksperdid, et FASD esinemine USA-s ja mõnedes Lääne-Euroopa riikides võib olla 2-5 protsenti elanikkonnast.
Kuni 5 protsenti? CDC (Centers for Disease Control and Prevention) andmetel näitavad Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika uuringud, et näiteks autismi esinemissagedus on keskmiselt 1-2 protsenti elanikkonnast. Ja ometi teame ning kuuleme autismist palju rohkem kui FASD-st.
Juba ainuüksi 5 protsenti tähendaks Eestis üle 65000 inimese. Samas selgus 2016. aastal The South African Medical Journalis avaldatud uurimusest, et FASD esinemissagedus Lõuna-Aafika Vabariigis on koguni 29-290 juhtumit 1000 elussünni kohta. See tähendab kuni 29 protsenti!
Kokkuvõttes paistab nendest hinnangutest ilmnevat, et me ei ole isegi lähedal tegelikule arusaamisele, kui suur see probleem on. Tõele lähemal on senisest suuremad, mitte väiksemad arvud.
Mõjutab peaaegu kogu organismi
Lisaks paremale arusaamisele esinemissagedusest on teadlased parandanud ka meie arusaamist probleemidest, mis FASD-ga kaasnevad. Tänavu jaanuaris avaldatud suuruurimus identifitseeris 428 konkreetset haigust, mis koos FASD-ga esinevad. Need ICD-10 koodiga haigused mõjutavad peaaegu iga organismi osa, kaasa arvatult kesknärvisüsteem (aju), nägemine, kuulmine, süda, vereringe, seedimine, luu- ja lihaskond ning hingamiselundkond.
Erinevad riigid ongi juba reageerinud ja konkreetseid samme astunud.
Tänavu märtsis võttis Kanada provints Ontario vastu oma esimese FASD strateegia, näidates, mida ka kohalik omavalitsus võib teha. Veebruaris avaldas CDC USA-s üliolulise raporti, milles märgitakse, et hinnanguliselt 3,3 miljonit naist vanuses 15-44 elab riskiga, et nende arenev laps võib nende joomise tõttu alkoholiga kokku puutuda. Raport kutsus kõiki seksuaalselt aktiivseid naisi, kes loobuvad rasestumisvastaste vahendite kasutamisest, üles loobuma ka alkoholi tarvitamisest.
Tänavu jaanuaris andis Suurbritannia välja oma uued alkoholi tarvitamise suunised. Teiste muudatuste seas korrigeeriti ka juhiseid rasedatele, öeldes selgelt, et mitte mingi kogus alkoholi ei ole ohutu raseduse ühelgi perioodil. Varasem ametlik nõuanne, mis nüüd sai eemaldatud, kutsus lapseootel naisi piirama alkoholi tarbimist 1-2 alkoholiühikule kord või paar nädalas.
Meile lähemal, Norras, avati 2015. aasta novembris Skandinaavia esimene keskus, mille eesmärk on tuvastada raseduse ajal alkoholi ja uimastite tarvitamise tõttu kahjustatud lapsed 2-18 aastaste seast.
Teise olulise sammuna arvutas Rootsi kokku oma iga-aastased FASD-ga kaasnevad kulud: “Aastane loote alkoholisündroomi kogukulu hinnati 76000 eurole lapse kohta (0-17 aastased) ja 110000 eurole täiskasvanu kohta (18-74 vanused), tehes kokku 1,6 miljardit eurot aastas, kasutades FAS-i esinemissagedusena 0,2 protsenti.” Ja taas tõdesid teadlased, et “FAS-is kulukoorem ühiskonnale on märkimisväärne ja tõenäoliselt alahinnatud.”
Vanglasse 19 korda suurema tõenäosusega
Ilma korrektse diagnoosita võivad need lapsed olla ühiskonnas tõsiselt vääritimõistetud. Nende problemaatilist käitumist võidakse tõlgendada sõnakuulmatusena, mis nõuaks distsiplineerimist – ja just seda terves maailmas nähakse. Olemasolevate Kanada andmete kohaselt satuvad FASD-ga noored 19 kordse suurema tõenäosusega kinnipidamisasutusse. Kuid need lapsed ei ole probleemid. Neil on probleem. Probleem, mis tekitati neile juba enne sündi.
Õige diagnoos suunaks tähelepanu erinevatele meetmetele, mida nendele lastele peaks pakkuma ja vajadusel alles tekitama. Adekvaatne diagnoos ja tegelikku olukorda kajastavad andmed looksid tugeva aluse efektiivsele ennetusele, sest ainult siis mõistaks ühiskond, kui suure probleemiga on tegemist. Kui meie logisevad andmed näitavad hetkel, et seda probleemi praktiliselt ei eksisteeri, ei võta seda ka keegi eriti tõsiselt.
Ja nii külvatakse edasi kahju, mis tegelikult on 100-protsendiliselt ennetatav.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Lauri Beekmann: soovin näha alkoholist tingitud sünnikahjustuste arvu kasvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parimaks tööks valis žürii ideekavandi pealkirjaga Digi-tänavakunst (OÜ Noar, autorid Edward von Lõngus ja Kadri Uus), mis keskendub klassikaliste lahenduste asemel tänavakunsti ja digitehnoloogia sümbioosile linnaruumis. Konkursi võitjaga alustatakse läbirääkimisi kavandi teostamiseks, mille eksponeerimine algab 2017. aasta teisel poolel, mil Eesti on EL Nõukogu eesistujamaa ning kestab kuni 2018. aasta lõpuni tähistades Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.
Teiseks tunnistati ideekavand pealkirjaga Pollen (OÜ Kaos Arhitektid, autor Marceau Couve), mille sisuks on kasutada Eesti lipuvärvides salle ja mütse Euroopa pealinnade avaliku ruumi kõige silmatorkavamatel ja tuntumatel kultuuriobjektidel, näiteks skulptuuridel.
Kolmanda koha pälvis ideekavand Muusika Mets Meri (Orangetime Event OÜ, autorid Alo Puustak, Margus Triibmann, Magnus Müürsepp, Kristo Rosenvald, Katri Gailit, Hendrik Kaljujärv, Jüri Luud), mille autorid soovivad linnaruumi rajada M-tähtede muusikalise metsa, mida puudutades saaksid möödujad ise helisid tekitada.
Eripreemiaga pärjati ideekavand Tiiger (OÜ AB Kontekst, autorid Karli Luik, Eik Hermann, Raul Kalvo), millega soovitakse valmistada puidust kuupidest pikseldatud tiigrit kujutav ratsamonument, mille selga saaks iga külastaja ronida. Kujutis sümboliseerib Eestit kui riiki, kus igaühele on loodud võimalus ohje hoida.
Žürii esimehe ja EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa hinnangul olid esitatud tööd vaimukad, värsked ja tulevikku vaatavad ning räägivad just sellisest nutikast Eestist, millist me näha tahame.
Žürii liikme, EKA sisearhitektuuri osakonna professori Hannes Praksi sõnul jäid sõelale ideed, mis pärinesid arhitektuuri- ja kunstivaldkonnavaheliselt alalt. “Kõige paremini jäid kõlama ideed, mis eristuksid linnapildis, neid võib nimetada isegi napakateks ja jaburateks, minu lemmikud olid just kõige jaburamad. Teemat oli mõnusalt vabalt tõlgendatud, palju oli mängulisust, lahedat lahtist mõtlemist. Oma napi pedagoogikogemuse pealt nägin paljudes töödes alget, mida edasi arendades saaks jõuda ägeda teostuseni. Võidutöö küsib, kas riik saaks teha graffitit? Mis saab graffitist, kui seda teha nii-öelda ametlikult? Aga meie riik on teistega võrreldes ka justnagu teismeline hallipäiste kõrval oma saja aastaga. Sellepärast graffiti, otsapidi ajaloost inspireeritud graffiti, sobib meile isegi kuidagi väga hästi," lausus ta.
Ideekonkursi võitjat tasustatakse 5000 euroga, teist kohta 3000 euroga ning kolmandat 2000 euroga. Eripreemia auhinnaks on 1000 eurot. Ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 100 000 eurot. Konkursile esitati kokku 25 tööd, kõik esitatud kavandid edastati žüriile hindamiseks.
Lisaks Hannes Praksile ja Jaanus Rohumaale kuulusid ideekonkursi žüriisse Eesti arhitektide liidu esimees Katrin Koov, Teater NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, välisministeeriumi esindaja Aino Lepik von Wirén ja arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine toimub aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Lähem info programmi ja kingituste kohta on leitav veebilehelt ev100.ee. 2017. aasta teisel poolaastal on Eesti esimest korda EL Nõukogu eesistujamaa. Eesistumisest ja selleks valmistumisest saab täpsemalt lugeda veebilehelt eesistumine.ee. | EV100 ja EL-i eesistumise avaliku ruumi loovlahenduse konkursi võidutöö põimib tänavakunsti ja digitehnoloogia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parimaks tööks valis žürii ideekavandi pealkirjaga Digi-tänavakunst (OÜ Noar, autorid Edward von Lõngus ja Kadri Uus), mis keskendub klassikaliste lahenduste asemel tänavakunsti ja digitehnoloogia sümbioosile linnaruumis. Konkursi võitjaga alustatakse läbirääkimisi kavandi teostamiseks, mille eksponeerimine algab 2017. aasta teisel poolel, mil Eesti on EL Nõukogu eesistujamaa ning kestab kuni 2018. aasta lõpuni tähistades Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.
Teiseks tunnistati ideekavand pealkirjaga Pollen (OÜ Kaos Arhitektid, autor Marceau Couve), mille sisuks on kasutada Eesti lipuvärvides salle ja mütse Euroopa pealinnade avaliku ruumi kõige silmatorkavamatel ja tuntumatel kultuuriobjektidel, näiteks skulptuuridel.
Kolmanda koha pälvis ideekavand Muusika Mets Meri (Orangetime Event OÜ, autorid Alo Puustak, Margus Triibmann, Magnus Müürsepp, Kristo Rosenvald, Katri Gailit, Hendrik Kaljujärv, Jüri Luud), mille autorid soovivad linnaruumi rajada M-tähtede muusikalise metsa, mida puudutades saaksid möödujad ise helisid tekitada.
Eripreemiaga pärjati ideekavand Tiiger (OÜ AB Kontekst, autorid Karli Luik, Eik Hermann, Raul Kalvo), millega soovitakse valmistada puidust kuupidest pikseldatud tiigrit kujutav ratsamonument, mille selga saaks iga külastaja ronida. Kujutis sümboliseerib Eestit kui riiki, kus igaühele on loodud võimalus ohje hoida.
Žürii esimehe ja EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa hinnangul olid esitatud tööd vaimukad, värsked ja tulevikku vaatavad ning räägivad just sellisest nutikast Eestist, millist me näha tahame.
Žürii liikme, EKA sisearhitektuuri osakonna professori Hannes Praksi sõnul jäid sõelale ideed, mis pärinesid arhitektuuri- ja kunstivaldkonnavaheliselt alalt. “Kõige paremini jäid kõlama ideed, mis eristuksid linnapildis, neid võib nimetada isegi napakateks ja jaburateks, minu lemmikud olid just kõige jaburamad. Teemat oli mõnusalt vabalt tõlgendatud, palju oli mängulisust, lahedat lahtist mõtlemist. Oma napi pedagoogikogemuse pealt nägin paljudes töödes alget, mida edasi arendades saaks jõuda ägeda teostuseni. Võidutöö küsib, kas riik saaks teha graffitit? Mis saab graffitist, kui seda teha nii-öelda ametlikult? Aga meie riik on teistega võrreldes ka justnagu teismeline hallipäiste kõrval oma saja aastaga. Sellepärast graffiti, otsapidi ajaloost inspireeritud graffiti, sobib meile isegi kuidagi väga hästi," lausus ta.
Ideekonkursi võitjat tasustatakse 5000 euroga, teist kohta 3000 euroga ning kolmandat 2000 euroga. Eripreemia auhinnaks on 1000 eurot. Ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 100 000 eurot. Konkursile esitati kokku 25 tööd, kõik esitatud kavandid edastati žüriile hindamiseks.
Lisaks Hannes Praksile ja Jaanus Rohumaale kuulusid ideekonkursi žüriisse Eesti arhitektide liidu esimees Katrin Koov, Teater NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, välisministeeriumi esindaja Aino Lepik von Wirén ja arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine toimub aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Lähem info programmi ja kingituste kohta on leitav veebilehelt ev100.ee. 2017. aasta teisel poolaastal on Eesti esimest korda EL Nõukogu eesistujamaa. Eesistumisest ja selleks valmistumisest saab täpsemalt lugeda veebilehelt eesistumine.ee.
### Response:
EV100 ja EL-i eesistumise avaliku ruumi loovlahenduse konkursi võidutöö põimib tänavakunsti ja digitehnoloogia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Kallaselt, et kas on olemas võimalus, et Kallas riigikogus presidendivalimiste esimeses voorus üldse ei kandideeri. Ojakivi viitas, et tema andmetel on Kallase kampaaniameeskond tegutsemas selle nimel, et saavutada kokkulepe sotsiaaldemokraatidega, et toetada Eiki Nestorit esimeses parlamendi voorus ja seejärel peaksid sotsiaaldemokraadid asuma toetama riigikogus Kallast.
"Huvitav plaan. Räägitud on sellest plaanist, rohkem ma ei saa praegu küll midagi öelda. Seda asja arutatakse, ütleme nii. Erinevaid variante arutatakse. Kui meil on seisukoht, et üritada see president riigikogus ära valida, siis peab olema ka valmisolek mingisugusteks kokkulepeteks selles plaanis," kommenteeris Kallas.
Samas rõhutas Kallas, et tema meeskond sellega ei tegele. "See on erakondade juhtide ja fraktsiooni juhtide teema," sõnas ta.
Riigikogus toimub presidendivalimiste esimene voor järgmisel esmaspäeval. | Kallas: Reformierakond arutab Nestori toetamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Kallaselt, et kas on olemas võimalus, et Kallas riigikogus presidendivalimiste esimeses voorus üldse ei kandideeri. Ojakivi viitas, et tema andmetel on Kallase kampaaniameeskond tegutsemas selle nimel, et saavutada kokkulepe sotsiaaldemokraatidega, et toetada Eiki Nestorit esimeses parlamendi voorus ja seejärel peaksid sotsiaaldemokraadid asuma toetama riigikogus Kallast.
"Huvitav plaan. Räägitud on sellest plaanist, rohkem ma ei saa praegu küll midagi öelda. Seda asja arutatakse, ütleme nii. Erinevaid variante arutatakse. Kui meil on seisukoht, et üritada see president riigikogus ära valida, siis peab olema ka valmisolek mingisugusteks kokkulepeteks selles plaanis," kommenteeris Kallas.
Samas rõhutas Kallas, et tema meeskond sellega ei tegele. "See on erakondade juhtide ja fraktsiooni juhtide teema," sõnas ta.
Riigikogus toimub presidendivalimiste esimene voor järgmisel esmaspäeval.
### Response:
Kallas: Reformierakond arutab Nestori toetamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo autor on Stanislav Bulganin, kes kirjutas singli austusavaldusena Johnny Cashile.
"Alcoholis" on kasutatud sõnu Cashi lugudest "Walk the line", "Ring of Fire”, "Big River”, "Troubadour”, "I Was There When It Happened" ja "So doggone lonesome”. | Go Away Bird avaldas koostöös Janno Reimiga uue singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo autor on Stanislav Bulganin, kes kirjutas singli austusavaldusena Johnny Cashile.
"Alcoholis" on kasutatud sõnu Cashi lugudest "Walk the line", "Ring of Fire”, "Big River”, "Troubadour”, "I Was There When It Happened" ja "So doggone lonesome”.
### Response:
Go Away Bird avaldas koostöös Janno Reimiga uue singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gabala jäi kodus toimunud matšis Maribori (Sloveenia) vastu 18. minutil kaotusseisu, kuid Zenjov suutis enne poolajavilet mänguseisu viigistada. Teisel poolajal lõi Gabala veel kaks väravat, millest ühele tegi Zenjov ka eeltöö, ning võitis avamängu 3:1. Rosenborgi väravavaht Pavel Londak jälgis varumeestepingilt, kui tema koduklubi jäi võõrsil 1:2 alla Viini Austriale. Varumehe rolliga pidi leppima ka Artur Pikk ning tema koduklubi Barõssavi BATE pidi tunnistama Astana (Kasahstan) 3:1 paremust. Otsustavad korduskohtumised leiavad aset neljapäeval.
Norra kõrgliigas sai Rosenborg kirja viigi, kui mäng Bergenis kohaliku Branni vastu lõppes 1:1. Londak meeskonna koosseisu ei kuulunud. Sama tulemusega lõppes Taijo Teniste koduklubi Sogndali matš Kristiansand Starti vastu, kui koondise äärekaitsja kuulus meeskonna algkoosseisu ning tegi kaasa avapoolaja. 90 minuti sai kirja Karol Mets, kuid Stavangeri Viking tunnistas võõrsil Tromsø 2:1 paremust.
Norra kõrgliigas liider on Rosenborg 50 punktiga ning vahe tabeli teise meeskonna, Oddiga, on juba kärisenud 12-punktiliseks. Viking langes 31 punktiga kaheksandaks, Sogndal on nende järel 27 punktiga üheksas. Eestlaste klubide kannule on tõusnud ka vigastatud Enar Jäägerita mängiv Vålerenga, kes on 25 punktiga 16 meeskonna seas kümnendal kohal.
Valgevene kõrgliigas kuulus Artur Pikk BATE algkoosseisu ja tegi kaasa kogu kohtumise, kui tema koduklubi võõrsil 1:1 Minski Dinamoga viigistas. 19 mänguga 45 punkti teeninud BATE lähim jälitaja, Saligorski Šahtjor, jääb Pika meeskonnast maha juba 13 punktiga.
Inglismaa Premier League’is kuulus koondise kapten Ragnar Klavan taas Liverpooli algkoosseisu, kui tema koduklubi teises voorus võõrsil 0:2 Burnleyle alla vandus. Avavoorus võõrsil Arsenali alistanud Liverpooli ootab sel nädalal ees kaks kohtumist – teisipäeval sõidetakse liigakarikavõistlustel külla Championshipis (tugevuselt teine liiga) mängivale Burton Albion FC-le ning laupäeval kohtutakse Londonis Premier League’i kolmandas voorus Tottenham Hotspuriga.
Edu ei saatnud ka koondise poolkaitsjat Konstantin Vassiljevit. Vigastuspausilt naasnud Vassiljev ja Bialystoki Jagiellonia jäid 0:1 alla Gdanski Lechiale. See tähendas Jagielloniale nädalaga kaht kaotust, sest möödunud esmaspäeval jäädi sama tulemusega alla Plocki Wislale. Oma kuuenda vooru matši peab täna Ken Kallaste koduklubi Kielce Korona, kes võõrustab tabelis viimasel kohal olevat Krakowi Wislat. Koronal on seni koos 5 punkti, mis annavad 13. koha, kuid edu korral tõuseks meeskond esikümnesse. Jagiellonia on kahe kaotusega langenud tabelis neljandale kohale, olles seni kogunud kümme punkti.
Tšehhi kõrgliigas sai Siim Luts oma uue meeskonna, Praha Bohemians 1905, ridades kirja täismängu. Siiski jäi Bohemians Slováckole alla tulemusega 0:2 ning 16 meeskonnaga liigas langeti 15. kohale – nelja vooruga on Bohemians kogunud vaid ühe punkti. Reedel võõrustab Bohemians tabelis neljandal kohal olevat Jabloneci.
Soome kõrgliigas lõi oma esimese värava hiljuti Rovaniemi Palloseuraga (RoPS) liitunud Albert Prosa, kuid tema koduklubi jäi 1:3 alla Kemile. Seinäjoki JK (SJK) väravavaht Mihkel Aksalu suutis hoida puuri puhtana, kui tema leivaisa 4:0 Tampere Ilvese alistas. Nii RoPS kui ka SJK on kogunud seni 36 punkti ning on tabelis vastavalt viiendal ja kuuendal kohal. Uuel nädalal läheb RoPS väljakule lausa kahel korral – kolmapäeval kohtutakse võõrsil Ilvesega ning laupäeval võõrustatakse Lahtit. SJK mängib laupäeval võõrsil Helsingi IFK-ga.
Rootsi kõrgliigas sai Henri Anierita mänginud Kalmar FF 1:0 võidu Helsingborgi ning tõusis tabelis üheksandaks. Tabeliliider Norrköping nädalavahetusel väljakul ei käinud, kuid sel nädalal ootab Andreas Vaikla koduklubi ees kaks kohtumist – Rootsi karikavõistlustel minnakse kolmapäeval võõrsil vastamisi Västerås SK-ga (tugevuselt kolmas liiga) ning laupäeval kohtuvad liigas just eestlaste klubid Kalmar – Norrköping.
Tarmo Kink ja Mezőkövesd-Zsóry käisid Ungari kõrgliigas eelmisel nädalal platsil kahel korral. Esmalt jäädi 0:2 alla Újpestile, kuid nädalavahetusel nopiti 2:2 viigi järel punkt Ferencvárose vastu. Kink kuulus mõlemas mängus meeskonna algkoosseisu. Seitsme vooru järel on Mezőkövesd-Zsóry kuue punktiga 12 meeskonnaga liigas kümnendal kohal. | Eestlased välismaal: Zenjov säras Euroopa liigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gabala jäi kodus toimunud matšis Maribori (Sloveenia) vastu 18. minutil kaotusseisu, kuid Zenjov suutis enne poolajavilet mänguseisu viigistada. Teisel poolajal lõi Gabala veel kaks väravat, millest ühele tegi Zenjov ka eeltöö, ning võitis avamängu 3:1. Rosenborgi väravavaht Pavel Londak jälgis varumeestepingilt, kui tema koduklubi jäi võõrsil 1:2 alla Viini Austriale. Varumehe rolliga pidi leppima ka Artur Pikk ning tema koduklubi Barõssavi BATE pidi tunnistama Astana (Kasahstan) 3:1 paremust. Otsustavad korduskohtumised leiavad aset neljapäeval.
Norra kõrgliigas sai Rosenborg kirja viigi, kui mäng Bergenis kohaliku Branni vastu lõppes 1:1. Londak meeskonna koosseisu ei kuulunud. Sama tulemusega lõppes Taijo Teniste koduklubi Sogndali matš Kristiansand Starti vastu, kui koondise äärekaitsja kuulus meeskonna algkoosseisu ning tegi kaasa avapoolaja. 90 minuti sai kirja Karol Mets, kuid Stavangeri Viking tunnistas võõrsil Tromsø 2:1 paremust.
Norra kõrgliigas liider on Rosenborg 50 punktiga ning vahe tabeli teise meeskonna, Oddiga, on juba kärisenud 12-punktiliseks. Viking langes 31 punktiga kaheksandaks, Sogndal on nende järel 27 punktiga üheksas. Eestlaste klubide kannule on tõusnud ka vigastatud Enar Jäägerita mängiv Vålerenga, kes on 25 punktiga 16 meeskonna seas kümnendal kohal.
Valgevene kõrgliigas kuulus Artur Pikk BATE algkoosseisu ja tegi kaasa kogu kohtumise, kui tema koduklubi võõrsil 1:1 Minski Dinamoga viigistas. 19 mänguga 45 punkti teeninud BATE lähim jälitaja, Saligorski Šahtjor, jääb Pika meeskonnast maha juba 13 punktiga.
Inglismaa Premier League’is kuulus koondise kapten Ragnar Klavan taas Liverpooli algkoosseisu, kui tema koduklubi teises voorus võõrsil 0:2 Burnleyle alla vandus. Avavoorus võõrsil Arsenali alistanud Liverpooli ootab sel nädalal ees kaks kohtumist – teisipäeval sõidetakse liigakarikavõistlustel külla Championshipis (tugevuselt teine liiga) mängivale Burton Albion FC-le ning laupäeval kohtutakse Londonis Premier League’i kolmandas voorus Tottenham Hotspuriga.
Edu ei saatnud ka koondise poolkaitsjat Konstantin Vassiljevit. Vigastuspausilt naasnud Vassiljev ja Bialystoki Jagiellonia jäid 0:1 alla Gdanski Lechiale. See tähendas Jagielloniale nädalaga kaht kaotust, sest möödunud esmaspäeval jäädi sama tulemusega alla Plocki Wislale. Oma kuuenda vooru matši peab täna Ken Kallaste koduklubi Kielce Korona, kes võõrustab tabelis viimasel kohal olevat Krakowi Wislat. Koronal on seni koos 5 punkti, mis annavad 13. koha, kuid edu korral tõuseks meeskond esikümnesse. Jagiellonia on kahe kaotusega langenud tabelis neljandale kohale, olles seni kogunud kümme punkti.
Tšehhi kõrgliigas sai Siim Luts oma uue meeskonna, Praha Bohemians 1905, ridades kirja täismängu. Siiski jäi Bohemians Slováckole alla tulemusega 0:2 ning 16 meeskonnaga liigas langeti 15. kohale – nelja vooruga on Bohemians kogunud vaid ühe punkti. Reedel võõrustab Bohemians tabelis neljandal kohal olevat Jabloneci.
Soome kõrgliigas lõi oma esimese värava hiljuti Rovaniemi Palloseuraga (RoPS) liitunud Albert Prosa, kuid tema koduklubi jäi 1:3 alla Kemile. Seinäjoki JK (SJK) väravavaht Mihkel Aksalu suutis hoida puuri puhtana, kui tema leivaisa 4:0 Tampere Ilvese alistas. Nii RoPS kui ka SJK on kogunud seni 36 punkti ning on tabelis vastavalt viiendal ja kuuendal kohal. Uuel nädalal läheb RoPS väljakule lausa kahel korral – kolmapäeval kohtutakse võõrsil Ilvesega ning laupäeval võõrustatakse Lahtit. SJK mängib laupäeval võõrsil Helsingi IFK-ga.
Rootsi kõrgliigas sai Henri Anierita mänginud Kalmar FF 1:0 võidu Helsingborgi ning tõusis tabelis üheksandaks. Tabeliliider Norrköping nädalavahetusel väljakul ei käinud, kuid sel nädalal ootab Andreas Vaikla koduklubi ees kaks kohtumist – Rootsi karikavõistlustel minnakse kolmapäeval võõrsil vastamisi Västerås SK-ga (tugevuselt kolmas liiga) ning laupäeval kohtuvad liigas just eestlaste klubid Kalmar – Norrköping.
Tarmo Kink ja Mezőkövesd-Zsóry käisid Ungari kõrgliigas eelmisel nädalal platsil kahel korral. Esmalt jäädi 0:2 alla Újpestile, kuid nädalavahetusel nopiti 2:2 viigi järel punkt Ferencvárose vastu. Kink kuulus mõlemas mängus meeskonna algkoosseisu. Seitsme vooru järel on Mezőkövesd-Zsóry kuue punktiga 12 meeskonnaga liigas kümnendal kohal.
### Response:
Eestlased välismaal: Zenjov säras Euroopa liigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi toetuse uus tõus järgneb augusti alguse märkimisväärsele madalseisule ning viitab sellele, et presidendivalimistest tõotab kujuneda siiski väga tasavägine poliitiline heitlus, kirjutas Los Angeles Times.
Arvamusküsitlus näitavat ka seda, et Trump on saanud üle Demokraatliku Partei kongressile järgnenud hoopidest, mis olid seotud tema vaidlusega moslemist sõjakangelase vanematega ja sellega, et ta kutsus justkui Venemaad üles Clintoni-vastasele küberoperatsioonile.
Samuti võib see peegeldada ka viimase aja kaadrivahetust Trumpi meeskonnas. Näiteks astus tagasi Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitšiga seotud kampaaniajuht Paul Manafort.
Uuringu kohaselt toetas pühapäevase seisuga Trumpi 45% valijatest, Clintoni toetus oli aga 43%. Samas on tulemused märkimisväärselt erinevad teistest arvamusküsitlustest, mis kasutavad teistsugust metoodikat ning näitavad endiselt Clintoni mitmepunktilist edumaad.
Kelle toetajad ka päriselt valima lähevad?
Lõplikku valimistulemust mõjutab väga palju ka see, kelle toetajad tegelikult ka valimiskastide juurde lähevad.
Nimetatud uuringu kohaselt on esimest korda viimase kolme nädala jooksul Trumpi näitajad Clintoni omadest paremad - Trumpi toetajatest lubab valima minna 83%, Clintoni omadest aga 82%.
Nädal aega tagasi oli seis selgelt Clintoni kasuks - endise riigisekretäri toetajatest kavatses valima minna 83%, Trumpi toetajatest aga vaid 78%.
Samuti küsiti uuringus, keda valijad peavad tõenäoliseks võitjaks. Väidetavalt näitab just vastus sellele küsimusele palju paremini võimalikku võitjat.
Siin on Clintonil endiselt edumaa - Clintonit peab tõenäoliseks võitjaks 54%, Trumpi aga 40% valijatest.
Pärast vabariiklaste parteikongressi Clevelandis tõusis Trump korraks ka selles kategoorias esimeseks, kuid augustis rebis Clinton end taas ette ning on seal püsinud tänaseni.
Osa analüütikuid on nimetatud arvamusküsitluse suhtes kriitilised
Mõnede analüütikute arvates on viis, kuidas USC/ L.A. Times Daybreak Polli läbi viiakse, nihutanud tulemust mõne protsendipunkti võrra Trumpi kasuks.
Daybreaki arvamusküsitlus kasutab nimelt teistsugust metoodikat, kui suurem osa presidendivalimisi mõõtvatest uuringutest.
Selle asemel, et iga arvamusküsitluse jaoks võtta ühendust iga kord erineva rühma inimestega, kasutatakse pidevalt umbes 3200 inimesest koosnevat valimist, mis peaks peegeldama läbilõiget Ameerika Ühendriikide valijaskonnast. Neid inimesi küsitletakse siis järjepidevalt üha uuesti.
Tulemus näitab seega eelkõige seda, kuidas kandidaatide seisukohad mõjutavad kampaania jooksul inimeste eelistusi. | Ühe uuringu kohaselt on Trump taas Clintonist ette läinud, teised küsitlused seda tulemust siiski ei toeta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi toetuse uus tõus järgneb augusti alguse märkimisväärsele madalseisule ning viitab sellele, et presidendivalimistest tõotab kujuneda siiski väga tasavägine poliitiline heitlus, kirjutas Los Angeles Times.
Arvamusküsitlus näitavat ka seda, et Trump on saanud üle Demokraatliku Partei kongressile järgnenud hoopidest, mis olid seotud tema vaidlusega moslemist sõjakangelase vanematega ja sellega, et ta kutsus justkui Venemaad üles Clintoni-vastasele küberoperatsioonile.
Samuti võib see peegeldada ka viimase aja kaadrivahetust Trumpi meeskonnas. Näiteks astus tagasi Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitšiga seotud kampaaniajuht Paul Manafort.
Uuringu kohaselt toetas pühapäevase seisuga Trumpi 45% valijatest, Clintoni toetus oli aga 43%. Samas on tulemused märkimisväärselt erinevad teistest arvamusküsitlustest, mis kasutavad teistsugust metoodikat ning näitavad endiselt Clintoni mitmepunktilist edumaad.
Kelle toetajad ka päriselt valima lähevad?
Lõplikku valimistulemust mõjutab väga palju ka see, kelle toetajad tegelikult ka valimiskastide juurde lähevad.
Nimetatud uuringu kohaselt on esimest korda viimase kolme nädala jooksul Trumpi näitajad Clintoni omadest paremad - Trumpi toetajatest lubab valima minna 83%, Clintoni omadest aga 82%.
Nädal aega tagasi oli seis selgelt Clintoni kasuks - endise riigisekretäri toetajatest kavatses valima minna 83%, Trumpi toetajatest aga vaid 78%.
Samuti küsiti uuringus, keda valijad peavad tõenäoliseks võitjaks. Väidetavalt näitab just vastus sellele küsimusele palju paremini võimalikku võitjat.
Siin on Clintonil endiselt edumaa - Clintonit peab tõenäoliseks võitjaks 54%, Trumpi aga 40% valijatest.
Pärast vabariiklaste parteikongressi Clevelandis tõusis Trump korraks ka selles kategoorias esimeseks, kuid augustis rebis Clinton end taas ette ning on seal püsinud tänaseni.
Osa analüütikuid on nimetatud arvamusküsitluse suhtes kriitilised
Mõnede analüütikute arvates on viis, kuidas USC/ L.A. Times Daybreak Polli läbi viiakse, nihutanud tulemust mõne protsendipunkti võrra Trumpi kasuks.
Daybreaki arvamusküsitlus kasutab nimelt teistsugust metoodikat, kui suurem osa presidendivalimisi mõõtvatest uuringutest.
Selle asemel, et iga arvamusküsitluse jaoks võtta ühendust iga kord erineva rühma inimestega, kasutatakse pidevalt umbes 3200 inimesest koosnevat valimist, mis peaks peegeldama läbilõiget Ameerika Ühendriikide valijaskonnast. Neid inimesi küsitletakse siis järjepidevalt üha uuesti.
Tulemus näitab seega eelkõige seda, kuidas kandidaatide seisukohad mõjutavad kampaania jooksul inimeste eelistusi.
### Response:
Ühe uuringu kohaselt on Trump taas Clintonist ette läinud, teised küsitlused seda tulemust siiski ei toeta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 665 900 dollarilise auhinnafondiga WTA turniiril oli Kontaveiti vastaseks kvalifikatsiooni avaringis slovakitar Anna Karolina Schmiedlova (WTA 57.), vahendab Tennis.ee.
Kontaveit kaotas avaseti geimigi võitmata. Teises setis aga sai taas enesekindlust ja võitis 6:3. Otsustavast setist kujunes tõeline põnevusheitlus. Tasavägiselt geim-geimis jõuti kiire lõppmänguni, mille Kontaveit võitis 11:9.
See võit viis Kontaveiti kvalifikatsiooni teise ringi, 32 parema hulka, kus ta kohtus ukrainlanna Kateryna Kozlovaga (WTA 94.). Eestlanna alustas hästi, võitis avaseti 6:2. Teises setis mäng võrdsustus ja jõudis kiiresse lõppmängu. Paraku jäi Kontaveit siin alla ja kaotas 6:7(2). Otsustavas setis oli mäng endiselt väga pingeline, kuid eestlanna suutis selle siiski enda kasuks kallutada ja võitis 6:4.
Nüüd mängis Kontaveit pääsu eest põhiringi. Kvalifikatsiooniturniiri finaalis oli tema vastaseks sakslanna Annika Beck (WTA 44.). Naiste eelmised omavahelised kohtumised on mängitud 2012. aastal ja need võitis siis sakslanna. Paraku ei olnud erandiks ka seekordne ja Beck võitis pingelise mängu otsustavas setis 6:2, 2:6, 6:4.
Siiski sai Kontaveit "õnneliku kaotajana" põhiringi ja kohtub nüüd hollandlanna Kiki Bertensiga (WTA 22.). Varem naised omavahel kohtunud ei ole. | Kontaveit pääses New Havenis põhiringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
665 900 dollarilise auhinnafondiga WTA turniiril oli Kontaveiti vastaseks kvalifikatsiooni avaringis slovakitar Anna Karolina Schmiedlova (WTA 57.), vahendab Tennis.ee.
Kontaveit kaotas avaseti geimigi võitmata. Teises setis aga sai taas enesekindlust ja võitis 6:3. Otsustavast setist kujunes tõeline põnevusheitlus. Tasavägiselt geim-geimis jõuti kiire lõppmänguni, mille Kontaveit võitis 11:9.
See võit viis Kontaveiti kvalifikatsiooni teise ringi, 32 parema hulka, kus ta kohtus ukrainlanna Kateryna Kozlovaga (WTA 94.). Eestlanna alustas hästi, võitis avaseti 6:2. Teises setis mäng võrdsustus ja jõudis kiiresse lõppmängu. Paraku jäi Kontaveit siin alla ja kaotas 6:7(2). Otsustavas setis oli mäng endiselt väga pingeline, kuid eestlanna suutis selle siiski enda kasuks kallutada ja võitis 6:4.
Nüüd mängis Kontaveit pääsu eest põhiringi. Kvalifikatsiooniturniiri finaalis oli tema vastaseks sakslanna Annika Beck (WTA 44.). Naiste eelmised omavahelised kohtumised on mängitud 2012. aastal ja need võitis siis sakslanna. Paraku ei olnud erandiks ka seekordne ja Beck võitis pingelise mängu otsustavas setis 6:2, 2:6, 6:4.
Siiski sai Kontaveit "õnneliku kaotajana" põhiringi ja kohtub nüüd hollandlanna Kiki Bertensiga (WTA 22.). Varem naised omavahel kohtunud ei ole.
### Response:
Kontaveit pääses New Havenis põhiringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vooru avas reedeõhtune mäng Lyoni'i ja Caeni vahel. Kohtumist selgelt domineerinud Lyon mängust väravat lüüa ei suutnud, kuid klubi tähtründaja Alexandre Lacazette'i kaks resultatiivset penaltit jätsid kolm punkti kindlalt koju. Arsenali sihtmärgi kontol on kahe mänguga juba viis tabamust, vahendab Soccernet.ee.
Koduväljakul ei tekkinud erilisi probleeme ka Prantsusmaa viimaste aastate valitsejal PSG'l, kes vooru viimases kohtumises alistas teise poolaja väravatest 3:0 Metz'i. Skoori avamiseks läks meistritel aega 52 minutit, kui Lucas Moura Serge Aurieri söödu järel palli karistusalas olles tahanurka lõi.
Kolmanda meeskonnana jätkab täiseduga mullu napilt Meistrite liigast välja jäänud Nice. Endise Mönchengladbachi Borussia peatreeneri Lucien Favre'i juhendatav meeskond tegi oma töö võõrsil Angersi vastu ära juba mängu alguses, kui Alassane Plea lõi mängu ainsa värava viiendal minutil.
Avavoorust Guingampiga viiki leppinud Monaco sai kirja hooaja esimese võidu, kui 20-aastase brasiilase Gabriel Boschilia ilus karistuslöök tõi külalistele 1:0 võidu Nantes'i üle. | Prantsusmaal favoriidid ei vääratanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vooru avas reedeõhtune mäng Lyoni'i ja Caeni vahel. Kohtumist selgelt domineerinud Lyon mängust väravat lüüa ei suutnud, kuid klubi tähtründaja Alexandre Lacazette'i kaks resultatiivset penaltit jätsid kolm punkti kindlalt koju. Arsenali sihtmärgi kontol on kahe mänguga juba viis tabamust, vahendab Soccernet.ee.
Koduväljakul ei tekkinud erilisi probleeme ka Prantsusmaa viimaste aastate valitsejal PSG'l, kes vooru viimases kohtumises alistas teise poolaja väravatest 3:0 Metz'i. Skoori avamiseks läks meistritel aega 52 minutit, kui Lucas Moura Serge Aurieri söödu järel palli karistusalas olles tahanurka lõi.
Kolmanda meeskonnana jätkab täiseduga mullu napilt Meistrite liigast välja jäänud Nice. Endise Mönchengladbachi Borussia peatreeneri Lucien Favre'i juhendatav meeskond tegi oma töö võõrsil Angersi vastu ära juba mängu alguses, kui Alassane Plea lõi mängu ainsa värava viiendal minutil.
Avavoorust Guingampiga viiki leppinud Monaco sai kirja hooaja esimese võidu, kui 20-aastase brasiilase Gabriel Boschilia ilus karistuslöök tõi külalistele 1:0 võidu Nantes'i üle.
### Response:
Prantsusmaal favoriidid ei vääratanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raadio 2 ja ERRi multimeedikud pakuvad ka kuulajail ja lugejail võimalust kaasa mängida ning võrrelda enda teadmisi presidendikandidaadi omadega.
Küsimused kandidaadile jagunevad viide teemakategooriasse:
Eesti asi (kõik oluline kodumaast)
Vaba riik (25 aastat taasiseseisvunud Eestit)
Välisilm (olulisemad sündmused ja nimed välispoliitikas)
Popkultuur (teemad, mis ennekõike kõnetavad Eesti noori)
Varia (siit ja sealt nurgast)
Iga õigesti vastatud kategooria küsimus annab 20 punkti, mis teeb maksimaalseks punktiskooriks 100. Mängu ehk ralli võidab enim punkte teeninud kandidaat. Head mängimist! | Võistle "Agenda" presidendiralli mälumängus Mailis Repsiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raadio 2 ja ERRi multimeedikud pakuvad ka kuulajail ja lugejail võimalust kaasa mängida ning võrrelda enda teadmisi presidendikandidaadi omadega.
Küsimused kandidaadile jagunevad viide teemakategooriasse:
Eesti asi (kõik oluline kodumaast)
Vaba riik (25 aastat taasiseseisvunud Eestit)
Välisilm (olulisemad sündmused ja nimed välispoliitikas)
Popkultuur (teemad, mis ennekõike kõnetavad Eesti noori)
Varia (siit ja sealt nurgast)
Iga õigesti vastatud kategooria küsimus annab 20 punkti, mis teeb maksimaalseks punktiskooriks 100. Mängu ehk ralli võidab enim punkte teeninud kandidaat. Head mängimist!
### Response:
Võistle "Agenda" presidendiralli mälumängus Mailis Repsiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poplaulukeste kaverdamine pole siiski Raabe meelistegevus: "Pop-lugude järgi tegemine oli edukas, ent kaks korda sama naljaga ei võlu," sõnas Raabe Postimehele antud intervjuus.
Eestis esitamisele tulev kontsertkava "A Night in Berlin" viib publiku aastatetagusesse Berliini, kus kõlavad 20. ja 30. aastate glamuur ja nostalgia. Selle kõrvalt ei puudu aga ka magus satiir ja humoorikad pop-lugude kaverid.
Vaatamata armastusele elegantse ja romantilise muusika vastu, ei pea Raabe 1920ndaid romantiliseks ajastuks: "Võib-olla on 20. muusika nii romantiline, sest aeg ise oli keeruline. Rikaste elu võis olla ilus, aga kesklassi elu oli romantiseeritud idüllist kaugel. 1920ndate kultuuriline plahvatus oli kui viis olukorda tasakaalustada ja reaalsusest väljuda."
Max Raabe esineb Nordea kontserdimajas 13. septembril. | Poplaulude irooniline kaverdaja annab Eestis elegantse kontserdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poplaulukeste kaverdamine pole siiski Raabe meelistegevus: "Pop-lugude järgi tegemine oli edukas, ent kaks korda sama naljaga ei võlu," sõnas Raabe Postimehele antud intervjuus.
Eestis esitamisele tulev kontsertkava "A Night in Berlin" viib publiku aastatetagusesse Berliini, kus kõlavad 20. ja 30. aastate glamuur ja nostalgia. Selle kõrvalt ei puudu aga ka magus satiir ja humoorikad pop-lugude kaverid.
Vaatamata armastusele elegantse ja romantilise muusika vastu, ei pea Raabe 1920ndaid romantiliseks ajastuks: "Võib-olla on 20. muusika nii romantiline, sest aeg ise oli keeruline. Rikaste elu võis olla ilus, aga kesklassi elu oli romantiseeritud idüllist kaugel. 1920ndate kultuuriline plahvatus oli kui viis olukorda tasakaalustada ja reaalsusest väljuda."
Max Raabe esineb Nordea kontserdimajas 13. septembril.
### Response:
Poplaulude irooniline kaverdaja annab Eestis elegantse kontserdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Alati olen ma jälginud kvaliteeti. Mina annan edasi oma isiksust läbi Youtube'i ja ma ütlen alati, et sa pead panema oma isiksuse särama, kui sa tahad kuskile saada," ütles Hallik Raadio 2 saates "Suvehommik". Hallik lisas, et ei oska öelda, mis on olnud tema eduloo taga, vaid on püüdnud olla nii hea tema ise kui oskab.
Youtuberiks hakkamisel innustasid Hallikut teised videoblogijad ning esimesed noormehe videod olid inglise keeles. "See ei läinud niimoodi kasvama. Mingi hetk oli mul 1500 jälgijat, aga sealt see edasi ei kasvanudki. Tegin väikese vahetuse eestikeelsele kanalile, ma olen loomulikumas kodukeskkonnas ja ei ole keegi teine enam. Ma hakkasin tegema sellepärast, et mulle meeldib teha," rääkis Hallik.
Kui veebruaris oli Hallikul veel vaid 150 Eesti jälgijat, siis nüüd on neid juba 15 000. "Järjepidevus on see, mis tõi mulle vaatajaskonna," selgitas Hallik, kelle enda lemmikyoutuber on CaseyNeistat.
Hallik tõdes, et ei püüa vaatajaid millegi õpetlikuga, vaid pakub pigem meelelahutuslikke videoid. Ühes videos nosib Hallik näiteks terveid sibulaid. "Inimestele meeldib, kui ma saan haiget või tunnen ennast ebameeldivalt," kirjeldas Hallik oma videoid. Lisaks sellele käib Hallik ringi näiteks mänguasjapoodides, et leida huvitavaid vidinaid, millest uusi videoid teha. Videod sünnivad ka aktuaalsetest teemadest nagu Pokemonid.
Ühe video tootmisel läheb ühe minuti kokkumonteerimiseks vaja tunni jagu materjali. "See on ikka pikk protsess," kirjeldas Hallik oma tööd.
Seda, et Youtube ka päriselt ära toidaks, Hallik veel ei tunne. "Ma tõesti pürgin sinnapoole, et seda võimalikult suureks teha ja näidata, et see on hea koht, kus olla, nii brändidel kui ka muudel asjadel," rääkis ta.
Ühtlasi kiitis Hallik ka teisi Eesti youtubereid. Juba 3. septembril saab Eesti kuulsaid videoblogijaid näha Kultuurikatlas, kus toimub Eesti youtuberite live. Ühel laval astuvad üles Maria Rannaväli, Victoria Villig, Gregor Lillemets, Martti Hallik, Rauno Raiesmaa, Karlos Kolk. | Eesti kuulus youtuber Martti Hallik: järjepidevus on see, mis tõi mulle vaatajaskonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Alati olen ma jälginud kvaliteeti. Mina annan edasi oma isiksust läbi Youtube'i ja ma ütlen alati, et sa pead panema oma isiksuse särama, kui sa tahad kuskile saada," ütles Hallik Raadio 2 saates "Suvehommik". Hallik lisas, et ei oska öelda, mis on olnud tema eduloo taga, vaid on püüdnud olla nii hea tema ise kui oskab.
Youtuberiks hakkamisel innustasid Hallikut teised videoblogijad ning esimesed noormehe videod olid inglise keeles. "See ei läinud niimoodi kasvama. Mingi hetk oli mul 1500 jälgijat, aga sealt see edasi ei kasvanudki. Tegin väikese vahetuse eestikeelsele kanalile, ma olen loomulikumas kodukeskkonnas ja ei ole keegi teine enam. Ma hakkasin tegema sellepärast, et mulle meeldib teha," rääkis Hallik.
Kui veebruaris oli Hallikul veel vaid 150 Eesti jälgijat, siis nüüd on neid juba 15 000. "Järjepidevus on see, mis tõi mulle vaatajaskonna," selgitas Hallik, kelle enda lemmikyoutuber on CaseyNeistat.
Hallik tõdes, et ei püüa vaatajaid millegi õpetlikuga, vaid pakub pigem meelelahutuslikke videoid. Ühes videos nosib Hallik näiteks terveid sibulaid. "Inimestele meeldib, kui ma saan haiget või tunnen ennast ebameeldivalt," kirjeldas Hallik oma videoid. Lisaks sellele käib Hallik ringi näiteks mänguasjapoodides, et leida huvitavaid vidinaid, millest uusi videoid teha. Videod sünnivad ka aktuaalsetest teemadest nagu Pokemonid.
Ühe video tootmisel läheb ühe minuti kokkumonteerimiseks vaja tunni jagu materjali. "See on ikka pikk protsess," kirjeldas Hallik oma tööd.
Seda, et Youtube ka päriselt ära toidaks, Hallik veel ei tunne. "Ma tõesti pürgin sinnapoole, et seda võimalikult suureks teha ja näidata, et see on hea koht, kus olla, nii brändidel kui ka muudel asjadel," rääkis ta.
Ühtlasi kiitis Hallik ka teisi Eesti youtubereid. Juba 3. septembril saab Eesti kuulsaid videoblogijaid näha Kultuurikatlas, kus toimub Eesti youtuberite live. Ühel laval astuvad üles Maria Rannaväli, Victoria Villig, Gregor Lillemets, Martti Hallik, Rauno Raiesmaa, Karlos Kolk.
### Response:
Eesti kuulus youtuber Martti Hallik: järjepidevus on see, mis tõi mulle vaatajaskonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavusele, kümnendale Toyota Nelja Rahvuse Karikaturniirile saabub Iisrael tublisti noorenenud koosseisuga, käimas on neilgi suurem põlvkonnavahetus. Eelmisel aastal EM-finaalturniiri kümnendal kohal lõpetanud koosseisust on Tallinnas kohal vaid mõned mängijad.
Iisrael oli mullusel EM-il isegi üllatavalt hea. Kaotati kahe silmaga alagrupis Bosnia ja Hertsegoviinale ning 25-ga Prantsusmaale, kuid võideti Venemaad 76:73, Soomet 79:66 ja Poolat 75:73. Playoffi avaringis tuli aga võtta vastu veenev 52:82 kaotus Itaalialt.
Iisrael on koguni 18 korda jõudnud EM-il esikümnesse. 1979 a võideti aga EM-ilt lausa hõbe.
Eesti kohtub Iisraelile kodusel turniiril neljapäeval kell 19. Turniiri algab aga juba kolmapäeval ning siis on kell 19 vastaseks Ukraina.
Iisraeli koosseis Tallinnas 24.-26.08:
10 Timor Bar 2.03.1992
12 Menco Rafael 5.03.1994
5 Koulechov Egor 5.11.1994
8 Simhon Amit 22.10.1989
17 Sharon Naor 10.03.1995
20 Zalmanson Idan 18.04.1995
9 Ziv Iftah 9.07.1995
4 Mashour Karam 9.08.1991
15 Ginat Tomer 7.11.1994
11 Ariel Adam 10.12.1994
18 Rothbart Boris 16.06.1986
13 Altit Ben 4.04.1993
23 Koperberg Daniel 8.12.1997
14 Blayzer Oz 29.12.1992
6 Segev Itay 15.06.1995 | Selgus Iisraeli koosseis Nelja Rahvuse karikaturniiriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavusele, kümnendale Toyota Nelja Rahvuse Karikaturniirile saabub Iisrael tublisti noorenenud koosseisuga, käimas on neilgi suurem põlvkonnavahetus. Eelmisel aastal EM-finaalturniiri kümnendal kohal lõpetanud koosseisust on Tallinnas kohal vaid mõned mängijad.
Iisrael oli mullusel EM-il isegi üllatavalt hea. Kaotati kahe silmaga alagrupis Bosnia ja Hertsegoviinale ning 25-ga Prantsusmaale, kuid võideti Venemaad 76:73, Soomet 79:66 ja Poolat 75:73. Playoffi avaringis tuli aga võtta vastu veenev 52:82 kaotus Itaalialt.
Iisrael on koguni 18 korda jõudnud EM-il esikümnesse. 1979 a võideti aga EM-ilt lausa hõbe.
Eesti kohtub Iisraelile kodusel turniiril neljapäeval kell 19. Turniiri algab aga juba kolmapäeval ning siis on kell 19 vastaseks Ukraina.
Iisraeli koosseis Tallinnas 24.-26.08:
10 Timor Bar 2.03.1992
12 Menco Rafael 5.03.1994
5 Koulechov Egor 5.11.1994
8 Simhon Amit 22.10.1989
17 Sharon Naor 10.03.1995
20 Zalmanson Idan 18.04.1995
9 Ziv Iftah 9.07.1995
4 Mashour Karam 9.08.1991
15 Ginat Tomer 7.11.1994
11 Ariel Adam 10.12.1994
18 Rothbart Boris 16.06.1986
13 Altit Ben 4.04.1993
23 Koperberg Daniel 8.12.1997
14 Blayzer Oz 29.12.1992
6 Segev Itay 15.06.1995
### Response:
Selgus Iisraeli koosseis Nelja Rahvuse karikaturniiriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks oli alaealine - vanust 12-14 eluaastat - ka ISIS-e korraldatud rünnaku sooritanud enesetaputerrorist, kinnitas eile president Recep Tayyip Erdogan. Ametnike sõnul pole end õhku lasknuid noort suitsiiditerroristi 51 hukkunu hulka arvestatud ehk seega suri sündmuste käigus kokku 52 inimest, vahendas Reuters.
Plahvatus leidis aset laupäeva hilisõhtul, kui kurdide pulmapeol osalenud inimesed tänaval pidutsesid.
Kurdimeelne Rahvademokraatlik Partei (HDP) teatas avalduses, et üks abiellujatest oli erakonna liige ja laulatusel viibis nii erakonna liikmeid kui ka naisi ja lapsi.
Koheselt hakati juhtunud kahtlustama äärmusrühmitust ISIS, kes on ka varem Türgi kurdide vastu terrorirünnakuid korraldanud.
Süüria piiri lähistel asuv Gaziantep on muutunud sõja eest põgenevate süürlaste sõlmpunktiks. Märkimisväärne on ka see, et teisel pool piiri asuvas piirkonnas käivad lahingud eelkõige ISIS-e ja kurdide omakaitseüksuste vahel.
Kardetakse, et linnas on põgenike ja opositsiooniaktivistide kõrval ennast sisse seadnud ka ISIS-e võitlejad.
Ametnik: rünnakus kasutatud pomm sarnanes Ankara ja Suruci lõhkeseadeldistele
Kõrge Türgi julgeolekuametniku sõnul oli pulmapeo ründamiseks kasutatud lõhkeseadeldis sarnane pommidele, mida kasutati eelmisel aastal Ankaras ja Suruci piirilinnas toimunud ohvriterohketes rünnakutes, kus olid sihtmärkideks samuti kurdi aktivistid.
Mõlemate juhtumite eest peeti vastutavaks äärmusrühmitust ISIS ning seetõttu on väga tõenäoline, et ka Gaziantepi rünnakuga on seotud ISIS-e äärmuslased.
Ankara: piiriäärne regioon tuleb ISIS-est "täielikult puhastada"
Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu teatas täna koos Leedu kolleegi Linas Linkeviciusega korraldatud pressikonverentsil, et Türgi piiri ääres asuvad Süüria regioonid tuleb täielikult ISIS-est puhastada ning Ankara jätkab džihaadivõitlejate vastase võitluse toetamist.
Türgi poolt toetatud Süüria mässulistel on kavas alustada liikumist ISIS-e käes oleva Jarablusi linna peale.
See samm aga võib ärritada Süüria kurdide üksusi, kes tahaksid samuti enda poolt kontrollitavat piirkonda laiendada ja asula ise ISIS-e käest ära võtta. | Gaziantepi pommirünnakus hukkunute hulgas oli 22 alaealist, lõhkeseadeldis sarnanes varasematele pommidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks oli alaealine - vanust 12-14 eluaastat - ka ISIS-e korraldatud rünnaku sooritanud enesetaputerrorist, kinnitas eile president Recep Tayyip Erdogan. Ametnike sõnul pole end õhku lasknuid noort suitsiiditerroristi 51 hukkunu hulka arvestatud ehk seega suri sündmuste käigus kokku 52 inimest, vahendas Reuters.
Plahvatus leidis aset laupäeva hilisõhtul, kui kurdide pulmapeol osalenud inimesed tänaval pidutsesid.
Kurdimeelne Rahvademokraatlik Partei (HDP) teatas avalduses, et üks abiellujatest oli erakonna liige ja laulatusel viibis nii erakonna liikmeid kui ka naisi ja lapsi.
Koheselt hakati juhtunud kahtlustama äärmusrühmitust ISIS, kes on ka varem Türgi kurdide vastu terrorirünnakuid korraldanud.
Süüria piiri lähistel asuv Gaziantep on muutunud sõja eest põgenevate süürlaste sõlmpunktiks. Märkimisväärne on ka see, et teisel pool piiri asuvas piirkonnas käivad lahingud eelkõige ISIS-e ja kurdide omakaitseüksuste vahel.
Kardetakse, et linnas on põgenike ja opositsiooniaktivistide kõrval ennast sisse seadnud ka ISIS-e võitlejad.
Ametnik: rünnakus kasutatud pomm sarnanes Ankara ja Suruci lõhkeseadeldistele
Kõrge Türgi julgeolekuametniku sõnul oli pulmapeo ründamiseks kasutatud lõhkeseadeldis sarnane pommidele, mida kasutati eelmisel aastal Ankaras ja Suruci piirilinnas toimunud ohvriterohketes rünnakutes, kus olid sihtmärkideks samuti kurdi aktivistid.
Mõlemate juhtumite eest peeti vastutavaks äärmusrühmitust ISIS ning seetõttu on väga tõenäoline, et ka Gaziantepi rünnakuga on seotud ISIS-e äärmuslased.
Ankara: piiriäärne regioon tuleb ISIS-est "täielikult puhastada"
Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu teatas täna koos Leedu kolleegi Linas Linkeviciusega korraldatud pressikonverentsil, et Türgi piiri ääres asuvad Süüria regioonid tuleb täielikult ISIS-est puhastada ning Ankara jätkab džihaadivõitlejate vastase võitluse toetamist.
Türgi poolt toetatud Süüria mässulistel on kavas alustada liikumist ISIS-e käes oleva Jarablusi linna peale.
See samm aga võib ärritada Süüria kurdide üksusi, kes tahaksid samuti enda poolt kontrollitavat piirkonda laiendada ja asula ise ISIS-e käest ära võtta.
### Response:
Gaziantepi pommirünnakus hukkunute hulgas oli 22 alaealist, lõhkeseadeldis sarnanes varasematele pommidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Army Of Lovers pole mingi tavaline bänd. Nii on artist nõudnud ainult väga tervislikku menüüd ja hoiatab, et bändi liikmete seas on mitmeid taimetoitlasi ja allergikuid.
Artist vajab esinemiseks peale trooni ka postamenti selle juurde. Lavatagustes ruumides peab Army Of Loversi liikmeid ootama šampanja ja kast kohalikku õlut.
Huvitavaim on aga punkt, kus artist rõhutab, et lavataguste ruumide hea atmosfäär ja artisti veetlev kohtlemine on kindlasti nähtav ja tuntav ka laval.
We Love The 90s toimub 26. ja 27. augustil Tallinna lauluväljakul. Lavale astuvad Army Of Lovers, Scooter, Alexia, E-Type, Vengaboys, Dr Alban, Captain Jack ja Basic Element. Eesti 90ndaid esindavad Tuberkuloited, A-rühm, E-miljon, Mr Happyman, Nancy, Caater. Mõlemal päeval DJ-MC Allan Roosileht. | Army Of Lovers nõuab lauluväljaku lavale trooni ja head kohtlemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Army Of Lovers pole mingi tavaline bänd. Nii on artist nõudnud ainult väga tervislikku menüüd ja hoiatab, et bändi liikmete seas on mitmeid taimetoitlasi ja allergikuid.
Artist vajab esinemiseks peale trooni ka postamenti selle juurde. Lavatagustes ruumides peab Army Of Loversi liikmeid ootama šampanja ja kast kohalikku õlut.
Huvitavaim on aga punkt, kus artist rõhutab, et lavataguste ruumide hea atmosfäär ja artisti veetlev kohtlemine on kindlasti nähtav ja tuntav ka laval.
We Love The 90s toimub 26. ja 27. augustil Tallinna lauluväljakul. Lavale astuvad Army Of Lovers, Scooter, Alexia, E-Type, Vengaboys, Dr Alban, Captain Jack ja Basic Element. Eesti 90ndaid esindavad Tuberkuloited, A-rühm, E-miljon, Mr Happyman, Nancy, Caater. Mõlemal päeval DJ-MC Allan Roosileht.
### Response:
Army Of Lovers nõuab lauluväljaku lavale trooni ja head kohtlemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31. mail 2006. aastal Uus-Meremaa vastu koondisedebüüdi teinud Vassiljev on 88 kohtumise jooksul löönud 21 väravat.
Miks on Eesti koondise eest eriline mängida? „Igale klubimängijale annab see võimaluse mängida täiesti teisel tasemel – hea loosiga on võimalik end proovile panna kõige tugevamate vastu. Iga koondisemäng on suur väljakutse,“ rääkis Vassiljev.
Parim mälestus seoses Eesti koondise fännidega? „Ma arvan, et see võiks olla 3:1 võidumäng võõrsil Serbia vastu. Alguses räägiti, kuidas Serbial on väga keerulised fännid ja võivad tekkida probleemid, aga mängu jooksul kuulsime võimsalt oma fänne, mis oli meie suureks tugevuseks. Meie fännisektor asus ka harjumuspäratult keskel ja atmosfäär oli seeõttu teistsugune,“ kirjeldas Vassiljev.
Mis on Eesti koondise tugevus uues valiksarjas? „Arvatavasti meeskondlik mäng. Võib eeldada, et fookuses on kaitsemäng, aga tulemused hakkavad kindlasti sõltuma sellest, kuidas me väravaid lööma hakkame," arvas Eesti koondislane. | Vassiljev uue valiksarja eel: meie tugevus on meeskondlik mäng | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31. mail 2006. aastal Uus-Meremaa vastu koondisedebüüdi teinud Vassiljev on 88 kohtumise jooksul löönud 21 väravat.
Miks on Eesti koondise eest eriline mängida? „Igale klubimängijale annab see võimaluse mängida täiesti teisel tasemel – hea loosiga on võimalik end proovile panna kõige tugevamate vastu. Iga koondisemäng on suur väljakutse,“ rääkis Vassiljev.
Parim mälestus seoses Eesti koondise fännidega? „Ma arvan, et see võiks olla 3:1 võidumäng võõrsil Serbia vastu. Alguses räägiti, kuidas Serbial on väga keerulised fännid ja võivad tekkida probleemid, aga mängu jooksul kuulsime võimsalt oma fänne, mis oli meie suureks tugevuseks. Meie fännisektor asus ka harjumuspäratult keskel ja atmosfäär oli seeõttu teistsugune,“ kirjeldas Vassiljev.
Mis on Eesti koondise tugevus uues valiksarjas? „Arvatavasti meeskondlik mäng. Võib eeldada, et fookuses on kaitsemäng, aga tulemused hakkavad kindlasti sõltuma sellest, kuidas me väravaid lööma hakkame," arvas Eesti koondislane.
### Response:
Vassiljev uue valiksarja eel: meie tugevus on meeskondlik mäng |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligur alustas finaale peale eelsõite C-finaalist, kust tagas võiduga endale edasipääsu B-finaali ja ka sealt sai ta võiduga edasi. Ees ootas päeva tähtsaim, A-finaal, kus Eesti 2015. aasta parim rallikrossisõitja Ligur näitas suurepärast sõitu ja võitles võidu eest kahekordse autoralli maailmameistri Marcus Grönholmi poja, Niclas Grönholmiga. Sel korral tuli veel Grönholmile alla vanduda, soomlane lõpetas 1,7 sekundit enne Ligurit. Kolmas oli Jussi-Petteri Leppihalme.
Andri Õun oli Supercar klassis peale kolme eelsõitu 15. kohal ja see tähendas talle D-finaali, kus ta sai kolmanda koha, mis aga edasipääsu ei taganud.
Olerex Rallikrossi Eesti meistrivõistluste viimane etapp sõidetakse 10. septembril Elvas, Kulbilohu rajal. | Janno Ligurile rallikrossi Soome meistrivõistluste etapilt teine koht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligur alustas finaale peale eelsõite C-finaalist, kust tagas võiduga endale edasipääsu B-finaali ja ka sealt sai ta võiduga edasi. Ees ootas päeva tähtsaim, A-finaal, kus Eesti 2015. aasta parim rallikrossisõitja Ligur näitas suurepärast sõitu ja võitles võidu eest kahekordse autoralli maailmameistri Marcus Grönholmi poja, Niclas Grönholmiga. Sel korral tuli veel Grönholmile alla vanduda, soomlane lõpetas 1,7 sekundit enne Ligurit. Kolmas oli Jussi-Petteri Leppihalme.
Andri Õun oli Supercar klassis peale kolme eelsõitu 15. kohal ja see tähendas talle D-finaali, kus ta sai kolmanda koha, mis aga edasipääsu ei taganud.
Olerex Rallikrossi Eesti meistrivõistluste viimane etapp sõidetakse 10. septembril Elvas, Kulbilohu rajal.
### Response:
Janno Ligurile rallikrossi Soome meistrivõistluste etapilt teine koht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juunis välja kuulutatud konkursile laekus üheksa avaldust.
"Agentuuri praeguses arengufaasis otsustasime kandidaadi kasuks, kellel on laiapõhjalised teadmised teatrivaldkonnast ja pikaajaline juhtimiskogemus agentuuriga mitmeti sarnasest keskkonnast, mis võimaldab tal olla mitte üksnes tippekspert mõnes kindlas töövaldkonnas, vaid koordineerida struktuurselt agentuuri erinevaid töölõike," kinnitas nõukogu esimees Monika Larini. Tema sõnul oli konkurss õnnestunud ja lisaks väljavalitule oli osalejate hulgas väga võimekaid kandidaate, kellega võiks tulevikus koostööd planeerida.
Üksteist aastat Eesti teatri- ja muusikamuuseumi teatriosakonna juhatajana töötanud Kirsten Simmo on õppinud Tartu ülikoolis teatriteadust ning eelmisel aastal alustas ta täiendavaid magistriõpinguid Tartu ülikoolis kultuurikorralduse erialal. Lisaks kuulub ta lastele ja noortele mängivate teatrite ühenduse ASSITEJ Eesti Keskuse juhatusse. Kirsten Simmo asub Eesti Teatri Agentuuri juhina tööle alates 20. septembrist.
Sihtasutuse Eesti Teatri Agentuur lõid 2007. aastal Eesti teatriliit ja Eesti etendusasutuste liit. Agentuur sündis Eesti näitemänguagentuuri ja Eesti teatriliidu teabekeskuse ühinemisel. Agentuuri eesmärgiks on vahendada teatrivaldkonda puudutavaid autoriõigusi, edendada Eesti näitekirjandust, koondada ja edastada teatriinfot, tutvustada Eesti teatrit välismaal ning koguda ja publitseerida Eesti teatristatistikat. Samuti on agentuur näidendivõistluste ja showcase -festivali draamamaa.weekend korraldaja. | Eesti Teatri Agentuuri uueks juhiks saab Kirsten Simmo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juunis välja kuulutatud konkursile laekus üheksa avaldust.
"Agentuuri praeguses arengufaasis otsustasime kandidaadi kasuks, kellel on laiapõhjalised teadmised teatrivaldkonnast ja pikaajaline juhtimiskogemus agentuuriga mitmeti sarnasest keskkonnast, mis võimaldab tal olla mitte üksnes tippekspert mõnes kindlas töövaldkonnas, vaid koordineerida struktuurselt agentuuri erinevaid töölõike," kinnitas nõukogu esimees Monika Larini. Tema sõnul oli konkurss õnnestunud ja lisaks väljavalitule oli osalejate hulgas väga võimekaid kandidaate, kellega võiks tulevikus koostööd planeerida.
Üksteist aastat Eesti teatri- ja muusikamuuseumi teatriosakonna juhatajana töötanud Kirsten Simmo on õppinud Tartu ülikoolis teatriteadust ning eelmisel aastal alustas ta täiendavaid magistriõpinguid Tartu ülikoolis kultuurikorralduse erialal. Lisaks kuulub ta lastele ja noortele mängivate teatrite ühenduse ASSITEJ Eesti Keskuse juhatusse. Kirsten Simmo asub Eesti Teatri Agentuuri juhina tööle alates 20. septembrist.
Sihtasutuse Eesti Teatri Agentuur lõid 2007. aastal Eesti teatriliit ja Eesti etendusasutuste liit. Agentuur sündis Eesti näitemänguagentuuri ja Eesti teatriliidu teabekeskuse ühinemisel. Agentuuri eesmärgiks on vahendada teatrivaldkonda puudutavaid autoriõigusi, edendada Eesti näitekirjandust, koondada ja edastada teatriinfot, tutvustada Eesti teatrit välismaal ning koguda ja publitseerida Eesti teatristatistikat. Samuti on agentuur näidendivõistluste ja showcase -festivali draamamaa.weekend korraldaja.
### Response:
Eesti Teatri Agentuuri uueks juhiks saab Kirsten Simmo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vedrupüsside kategoorias võistles kõigi aegade kõige võimsam seltskond: 73 laskurit 20 riigist. Open/men klassi võitis 118 tabamusega Aleksas Jaunius ühe tabamusega inglase Stephen Privett ja kolme tabamusega inglase Brian Samson ees.
Naiste klassis võitis Heli Jalakas 12 tabamusega eestlanna Ingrid Reinu ja 19 tabamusega leedulanna Regina Burviene ees. Heli Jalaka mitte kõige parem 92 tabamust andis talle Open/men klassis 18. koha kuid naiste klassi kuldmedali ja viienda maailmameistri tiitli. Ingrid Reinu tuli 80 tabamusega hõbemedalile.
ENFTA president, Kaidu Jalakas, tuli Open/men klassis 76 tabamusega 45. ja ainsa veteranina kuldmedalile ning maailmameistriks.
Poodiumile Eesti võistkonnal asja polnud. Eesti 5-liikmelise võistkond hankis kokku 265 tabamust, mis andis meile koos Saksamaaga 5-6 koha. 336 tabamusega võitis Inglismaa Leedu ja Portugali ees.
Suruõhupüsside kategooria Open/Men klassis tuli tubli 136 tabamusega võitjaks Jack Harris Walesist, edestades valitsevat maailmameistrit Sergei Zubenkot Venemaalt kahe tabamusega ja ümberlaskmisel omale kolmanda koha välja võidelnud Andrew Calpinit ühe tabamusega.
Naiste klassis võitis Ana Pereira Portugalist väga tugeva 122 tabamusega, edestades kuue tabamusega Paula Schofieldi Inglismaalt ja kolmandaks tulnud Simona Hulacovat Slovakkiast seitsme tabamusega. Eestlannad Kristin Antsmäe, Anne-Mall Reinu ja Anne-Gret Reinu tulid viiendaks, kuuendaks ja seitsmendaks.
Juunioride klassis tuli Kristin Antsmäe 110 tabamusega teiseks. Võitis Joshua Vaughan 112 tabamusega. Veteranide klassis võitis 127 tabamusega Gregory Sauve USAst itaallase Dario Gusmeroli ja waleslase Richard Beaugie ees.
Meeskondlikult võitis 505 tabamusega Inglismaa meeskond Lõuna-Aafrika ja Wales ees. Suruõhupüsside võistkondlikus arvestuses eestlased oma võistkonda ei registreerinud.
„On selge, et võistkondlikult on Eesti oma poodiumile tuleku võimekuse kaotanud. Tühi kott püsti hästi ei seisa. Individuaalsed tipptulemused on mõnda aega veel siiski võimalikud, enne kui ka siin teised riigid meist mööda kiirendavad. Kaks kuldmedalit ja kaks hõbemedalit oli koju viia siiski vähestel riikidel,“ kommenteeris Jalakas.
Field-target on spordiala, kus vabas looduses lastakse õhupüssidest siluettmärkide pihta, mis on laskurist 9 kuni 50 meetri kaugusel ja tabada tuleb märgis olevat 15, 25 või 40 mm suurust ava. Tänaseks on see spordiala sidunud endaga kümneid tuhandeid laskureid üle terve maailma ning maailmaorganisatsiooniga WFTF on liitunud 37 riiki. Eesti on WFTF-i liige alates 2010. aastast. | Eesti laskjad tulid MM-il Portugalis kuldmedalitele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vedrupüsside kategoorias võistles kõigi aegade kõige võimsam seltskond: 73 laskurit 20 riigist. Open/men klassi võitis 118 tabamusega Aleksas Jaunius ühe tabamusega inglase Stephen Privett ja kolme tabamusega inglase Brian Samson ees.
Naiste klassis võitis Heli Jalakas 12 tabamusega eestlanna Ingrid Reinu ja 19 tabamusega leedulanna Regina Burviene ees. Heli Jalaka mitte kõige parem 92 tabamust andis talle Open/men klassis 18. koha kuid naiste klassi kuldmedali ja viienda maailmameistri tiitli. Ingrid Reinu tuli 80 tabamusega hõbemedalile.
ENFTA president, Kaidu Jalakas, tuli Open/men klassis 76 tabamusega 45. ja ainsa veteranina kuldmedalile ning maailmameistriks.
Poodiumile Eesti võistkonnal asja polnud. Eesti 5-liikmelise võistkond hankis kokku 265 tabamust, mis andis meile koos Saksamaaga 5-6 koha. 336 tabamusega võitis Inglismaa Leedu ja Portugali ees.
Suruõhupüsside kategooria Open/Men klassis tuli tubli 136 tabamusega võitjaks Jack Harris Walesist, edestades valitsevat maailmameistrit Sergei Zubenkot Venemaalt kahe tabamusega ja ümberlaskmisel omale kolmanda koha välja võidelnud Andrew Calpinit ühe tabamusega.
Naiste klassis võitis Ana Pereira Portugalist väga tugeva 122 tabamusega, edestades kuue tabamusega Paula Schofieldi Inglismaalt ja kolmandaks tulnud Simona Hulacovat Slovakkiast seitsme tabamusega. Eestlannad Kristin Antsmäe, Anne-Mall Reinu ja Anne-Gret Reinu tulid viiendaks, kuuendaks ja seitsmendaks.
Juunioride klassis tuli Kristin Antsmäe 110 tabamusega teiseks. Võitis Joshua Vaughan 112 tabamusega. Veteranide klassis võitis 127 tabamusega Gregory Sauve USAst itaallase Dario Gusmeroli ja waleslase Richard Beaugie ees.
Meeskondlikult võitis 505 tabamusega Inglismaa meeskond Lõuna-Aafrika ja Wales ees. Suruõhupüsside võistkondlikus arvestuses eestlased oma võistkonda ei registreerinud.
„On selge, et võistkondlikult on Eesti oma poodiumile tuleku võimekuse kaotanud. Tühi kott püsti hästi ei seisa. Individuaalsed tipptulemused on mõnda aega veel siiski võimalikud, enne kui ka siin teised riigid meist mööda kiirendavad. Kaks kuldmedalit ja kaks hõbemedalit oli koju viia siiski vähestel riikidel,“ kommenteeris Jalakas.
Field-target on spordiala, kus vabas looduses lastakse õhupüssidest siluettmärkide pihta, mis on laskurist 9 kuni 50 meetri kaugusel ja tabada tuleb märgis olevat 15, 25 või 40 mm suurust ava. Tänaseks on see spordiala sidunud endaga kümneid tuhandeid laskureid üle terve maailma ning maailmaorganisatsiooniga WFTF on liitunud 37 riiki. Eesti on WFTF-i liige alates 2010. aastast.
### Response:
Eesti laskjad tulid MM-il Portugalis kuldmedalitele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Need on kriitilise tähtsusega asjad, mida meist igaüks toetab, sealhulgas, mil viisil igaüks meist kasutab rahvusvahelisi kohtuasutisi, tõestamaks, et Venemaa on rikkunud kõiki alusleppeid," ütles välisminister esmapäeval Kiievis Ukraina välissaadikute 12. nõupidamise avamisel.
Klimkini sõnutsi edastab Ukraina läbivaatamiseks "oma kohtukaasuse, mis puudutab rahvusvahelise merekonventsiooniga võetud kohustuste rikkumist Venemaa poolt."
"Lähinädalatel läheme üle selle juurde, et tõestame pärast vastavaid konsultatsioone arbitraažis, et Venemaa on rikkunud kõiki kohustusi terrorismi rahastamise keelamise konventsiooni raames. Me tõestame kindlasti, et see, mis toimub ajutiselt okupeeritud Krimmi alal, on tõeline rassiline diskrimineerimine," rõhutas ta.
Hiljem ütles välisminister ajakirjanikele: "Me valmistasime juba täies mahus ette hagi mereõiguse konventsiooni osas, see esitatakse lähiajal ametlikult."
Teadupoolest teatas Ukraina välisministeerium 2016. aasta juunis, et Ukraina algatab vaidluse ja pöördub seoses Krimmi annekteerimisega Venemaa poolt oma ÜRO mereõiguse konventsiooniga tagatud õiguste kaitsmiseks arbitraaži.
"See otsus on suunatud sellele, et kaitsta ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga tagatud Ukraina õigusi ja huvisid, mida Venemaa on rikkunud Krimmi juurde kuuluvates territoriaalvetes, Musta ja Aasovi mere akvatooriumis ja Kertši väinas, sh mandrilava loodusvarade osas," seisis toona välisministeeriumi avalduses.
Klimkin ütles 11. augustil, et Ukraina lõpetas ettevalmistused arbitraažmenetluseks Venemaaga oma suveräänsete õiguste üle ajutiselt okupeeritud Krimmi ümbritsevates vetes. | Minister: Ukraina kaebab Venemaa mereõiguse rikkumise pärast kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Need on kriitilise tähtsusega asjad, mida meist igaüks toetab, sealhulgas, mil viisil igaüks meist kasutab rahvusvahelisi kohtuasutisi, tõestamaks, et Venemaa on rikkunud kõiki alusleppeid," ütles välisminister esmapäeval Kiievis Ukraina välissaadikute 12. nõupidamise avamisel.
Klimkini sõnutsi edastab Ukraina läbivaatamiseks "oma kohtukaasuse, mis puudutab rahvusvahelise merekonventsiooniga võetud kohustuste rikkumist Venemaa poolt."
"Lähinädalatel läheme üle selle juurde, et tõestame pärast vastavaid konsultatsioone arbitraažis, et Venemaa on rikkunud kõiki kohustusi terrorismi rahastamise keelamise konventsiooni raames. Me tõestame kindlasti, et see, mis toimub ajutiselt okupeeritud Krimmi alal, on tõeline rassiline diskrimineerimine," rõhutas ta.
Hiljem ütles välisminister ajakirjanikele: "Me valmistasime juba täies mahus ette hagi mereõiguse konventsiooni osas, see esitatakse lähiajal ametlikult."
Teadupoolest teatas Ukraina välisministeerium 2016. aasta juunis, et Ukraina algatab vaidluse ja pöördub seoses Krimmi annekteerimisega Venemaa poolt oma ÜRO mereõiguse konventsiooniga tagatud õiguste kaitsmiseks arbitraaži.
"See otsus on suunatud sellele, et kaitsta ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga tagatud Ukraina õigusi ja huvisid, mida Venemaa on rikkunud Krimmi juurde kuuluvates territoriaalvetes, Musta ja Aasovi mere akvatooriumis ja Kertši väinas, sh mandrilava loodusvarade osas," seisis toona välisministeeriumi avalduses.
Klimkin ütles 11. augustil, et Ukraina lõpetas ettevalmistused arbitraažmenetluseks Venemaaga oma suveräänsete õiguste üle ajutiselt okupeeritud Krimmi ümbritsevates vetes.
### Response:
Minister: Ukraina kaebab Venemaa mereõiguse rikkumise pärast kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kinnisvaramagnaat Trump, kes on varem lubanud massilise väljasaatmise korraldamiseks eraldi föderaalagentuuri loomist, kohtus laupäeval New Yorgis "Ladina-Ameerika kogukonna liidritega", et üheskoos arutada "humaanse ja efektiivse" immigratsioonipoliitika väljatöötamist, vahendasid CNN ja Independent.
Eile CNN-ile intervjuu andnud uus kampaaniamänedžer Kellyanne Conway ütles, et Trumpi immigratsiooni puudutavad plaanid, sealhulgas spetsiaalse deporteerimisagentuuri loomine, on alles koostamisel ning midagi polevat veel lõplikult paika pandud.
Väidetavalt lepiti kohtumisel, millest võtsid osa ka Conway ja uus kampaaniajuht Steve Bannon, kokku selles, et luuakse spetsiaalne töörühm, kelle ülesandeks on panna paika ideed, kuidas dokumentideta tööliste ja nende perekondadega tegeleda. Kusjuures tuleb välja töötada ka tegevusplaanid, mis hoiduksid väljasaatmistest, kuid mis ei oleks samas ka nn amnestia või otsetee USA kodakondsuseni.
Trumpi kampaania samas eitab väiteid, justkui oleks kohtumise ja seal kokku lepitu näol tegu muutusega presidendikandidaadi immigratsiooni puudutavates seisukohtades.
Eelmise aasta juulis peetud kõnes nimetas Trump mehhiklastest immigrante "vägistajateks ja narkodiileriteks", samuti on ta lubanud, et ehitab Mehhiko piirile immigrantide tõkestamiseks kõrge müüti, mille ehitamise eest peab kusjuures maksma Mehhiko valitsus. Kõigil dokumentideta immigrandid aga pidid Trumpi presidendiks saamise korral koheselt riigist lahkuma. | Trumpi meeskond andis mõista, et tema immigratsioonipoliitika pole veel "kivisse raiutud" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kinnisvaramagnaat Trump, kes on varem lubanud massilise väljasaatmise korraldamiseks eraldi föderaalagentuuri loomist, kohtus laupäeval New Yorgis "Ladina-Ameerika kogukonna liidritega", et üheskoos arutada "humaanse ja efektiivse" immigratsioonipoliitika väljatöötamist, vahendasid CNN ja Independent.
Eile CNN-ile intervjuu andnud uus kampaaniamänedžer Kellyanne Conway ütles, et Trumpi immigratsiooni puudutavad plaanid, sealhulgas spetsiaalse deporteerimisagentuuri loomine, on alles koostamisel ning midagi polevat veel lõplikult paika pandud.
Väidetavalt lepiti kohtumisel, millest võtsid osa ka Conway ja uus kampaaniajuht Steve Bannon, kokku selles, et luuakse spetsiaalne töörühm, kelle ülesandeks on panna paika ideed, kuidas dokumentideta tööliste ja nende perekondadega tegeleda. Kusjuures tuleb välja töötada ka tegevusplaanid, mis hoiduksid väljasaatmistest, kuid mis ei oleks samas ka nn amnestia või otsetee USA kodakondsuseni.
Trumpi kampaania samas eitab väiteid, justkui oleks kohtumise ja seal kokku lepitu näol tegu muutusega presidendikandidaadi immigratsiooni puudutavates seisukohtades.
Eelmise aasta juulis peetud kõnes nimetas Trump mehhiklastest immigrante "vägistajateks ja narkodiileriteks", samuti on ta lubanud, et ehitab Mehhiko piirile immigrantide tõkestamiseks kõrge müüti, mille ehitamise eest peab kusjuures maksma Mehhiko valitsus. Kõigil dokumentideta immigrandid aga pidid Trumpi presidendiks saamise korral koheselt riigist lahkuma.
### Response:
Trumpi meeskond andis mõista, et tema immigratsioonipoliitika pole veel "kivisse raiutud" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene kohtumine kahe noortekoondise vahel leiab aset kolmapäeval, 24. augustil kell 17:00 EJLi TNTK väljakul (Kotka 12a/Spordi 11a, Tallinn). Teine mäng toimub reedel, 26. augustil kell 17:30 taas TNTK-l.
Noortekoondise peatreeneri Marko Pärnpuu valikusse kaheks maavõistluseks kuulub 21 mängijat. Meeskonnaga ei liitunud U-17 koondisesse kutsutud Rene Merilo, Karl-Erik Pukk, Kristofer Piht, Markkus Seppik, Daniel Tuhkanen ja Henri Välja, vigastuse tõttu ei saa kogunemisest osa võtta Otto-Kregor Tagapere.
Eesti U16 koondis:
Väravavahid
Matheas Madik (08.06.2001) – Viimsi MRJK
Carl Kaiser Kiidjärv (05.12.2001) – Tartu JK Tammeka
Kaitsjad
Georg Grahv (17.10.2001) – Pärnu JK Vaprus
Daniil Mandrikov (01.03.2001) – JK Narva Trans
Mikk Raid (11.02.2001) – Tartu JK Tammeka
Kristjan Pelt (12.07.2001) – FC Nõmme United
Andreas Pauri (23.03.2001) – Tallinna FC Flora
Artur Holodov (17.08.2001) – Tallinna FC Levadia
Ralf-Sander Suvinõmm (29.10.2001) – Saku Sporting/Viimsi MRJK
Poolkaitsjad ja ründajad
Robi Saarma (20.05.2001) – FC Nõmme United
Jaagup Savisaar (03.08.2001) – Tartu FC Santos
Maksim Tšerezov (26.03.2001) – JK Narva Trans
Georgi Tunjov (17.04.2001) – JK Narva Trans
Joel Kokla (20.06.2001) – FC Nõmme United
Georg-Eric Kurus (03.06.2001) – Tallinna FC Levadia
Georg-Marten Meumers (03.01.2001) – Viimsi MRJK
Frank Kenneth Liblikmann (12.08.2001) – Nõmme Kalju FC
Karl Altraja (21.01.2001) – Tallinna FC Flora
Ronaldo Tiismaa (02.05.2001) – Pärnu JK Vaprus
Michael Schjønning-Larsen (02.02.2001) – Akademisk Boldklub Gladsaxe (DEN)
Daniel Fedotov (16.08.2001) – Tallinna JK Legion
Peatreener: Marko Pärnpuu
Abitreener: Jan Harend
Väravavahtide treener: Roland Kütt
Füsioterapeut: Martin Seeman
Mänedžer: Raili Ellermaa | U-16 jalgpallikoondis võõrustab sel nädalal kahel korral Põhja-Iirimaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene kohtumine kahe noortekoondise vahel leiab aset kolmapäeval, 24. augustil kell 17:00 EJLi TNTK väljakul (Kotka 12a/Spordi 11a, Tallinn). Teine mäng toimub reedel, 26. augustil kell 17:30 taas TNTK-l.
Noortekoondise peatreeneri Marko Pärnpuu valikusse kaheks maavõistluseks kuulub 21 mängijat. Meeskonnaga ei liitunud U-17 koondisesse kutsutud Rene Merilo, Karl-Erik Pukk, Kristofer Piht, Markkus Seppik, Daniel Tuhkanen ja Henri Välja, vigastuse tõttu ei saa kogunemisest osa võtta Otto-Kregor Tagapere.
Eesti U16 koondis:
Väravavahid
Matheas Madik (08.06.2001) – Viimsi MRJK
Carl Kaiser Kiidjärv (05.12.2001) – Tartu JK Tammeka
Kaitsjad
Georg Grahv (17.10.2001) – Pärnu JK Vaprus
Daniil Mandrikov (01.03.2001) – JK Narva Trans
Mikk Raid (11.02.2001) – Tartu JK Tammeka
Kristjan Pelt (12.07.2001) – FC Nõmme United
Andreas Pauri (23.03.2001) – Tallinna FC Flora
Artur Holodov (17.08.2001) – Tallinna FC Levadia
Ralf-Sander Suvinõmm (29.10.2001) – Saku Sporting/Viimsi MRJK
Poolkaitsjad ja ründajad
Robi Saarma (20.05.2001) – FC Nõmme United
Jaagup Savisaar (03.08.2001) – Tartu FC Santos
Maksim Tšerezov (26.03.2001) – JK Narva Trans
Georgi Tunjov (17.04.2001) – JK Narva Trans
Joel Kokla (20.06.2001) – FC Nõmme United
Georg-Eric Kurus (03.06.2001) – Tallinna FC Levadia
Georg-Marten Meumers (03.01.2001) – Viimsi MRJK
Frank Kenneth Liblikmann (12.08.2001) – Nõmme Kalju FC
Karl Altraja (21.01.2001) – Tallinna FC Flora
Ronaldo Tiismaa (02.05.2001) – Pärnu JK Vaprus
Michael Schjønning-Larsen (02.02.2001) – Akademisk Boldklub Gladsaxe (DEN)
Daniel Fedotov (16.08.2001) – Tallinna JK Legion
Peatreener: Marko Pärnpuu
Abitreener: Jan Harend
Väravavahtide treener: Roland Kütt
Füsioterapeut: Martin Seeman
Mänedžer: Raili Ellermaa
### Response:
U-16 jalgpallikoondis võõrustab sel nädalal kahel korral Põhja-Iirimaad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | LHV plaanib käivitada nii teise kui kolmanda samba indekspensionifondi. Mõlema haldustasu saab olema 0,39 protsenti, teatas LHV. Sisenemis- ja väljumistasu uutel fondidel ei ole.
"Fondide vara investeeritakse laiapõhjaliselt indekseid järgivatesse likviidsetesse investeerimisfondidesse," ütles uusi fonde tutvustaval üritusel LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk, kellest saab ka uute fondide fondijuht. Ta lisas, et investeeringute tegemisel eelistab LHV maksuefektiivseid, madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid ja börsidel noteeritud fonde.
Indeksfondi olemusega pensionifondi on loomas ka tulundusühistu Tuleva. Pensionikogujate raha on Tuleval plaanis investeerida kogu maailma aktsiatesse ja kogu Euroopa võlakirjadesse vastavalt nende osakaalule turul. Tuleva valmistab ette tehnilised lahendused, mille abil pensionifondide raha jõuab indeksfondidesse. Ettevõtmise kodulehe andmetel hakkab loodav fond võtma 0,55-protsendilist valitsemistasu aastas.
Turgu on raske ennustada
Joel Kukemelk ütles vastuseks küsimusele, kui suur võib olla uute fondide turg, et seda on väga raske ennustada. "Eesti teise samba pensionifondide turg on eksisteerinud 14 aastat ja selle aja jooksul ei ole keegi sellist toodet varem turule toonud, me oleme esimesed. Eks siin aeg näitab," rääkis ta BNS-ile.
"Ma ise arvan, et kui turgudel on head ajad, siis inimestele meeldib selline pidevalt turgudele investeeriv toode ja see võib endale palju kliente võita. Aga kui juhtub olema ebakindel aeg, nagu 2008 või 2011 eurotsooni kriisi ajal, võib inimeste usaldus sellise toote vastu päris kiiresti kaduda. Eks see ilmselt käib tsüklitega," lisas Kukemelk.
Vastuseks küsimusele, kas samuti indekspensionifondi luua soovival ühistul Tuleva, mis plaanib võtta haldustasu 0,55 protsenti, on LHV uute fondide käivitumisel turul ruumi, ütles ta, et konkurentide tegevust on raske hinnata või kommenteerida. "Ühest küljest me kindlasti tervitame konkurentsi," rääkis sügisel käivituvate indekspensionfondide fondijuht.
"Aga teiselt poolt – kust see [valitsemistasu määr] 0,39 protsenti tuli? Eks me oleme teinud oma arvutused ja leiame, et LHV kliendibaasi, meie inimeste ja väljatöötatud süsteemide juures sellise toote juures on see tasu kõige optimaalsem," rääkis ta.
Kui Tuleva on viidanud, et sooviks enda fondides eelkõige järgida USA indekseid, näiteks aktsiaindeksit S&P 500, siis LHV soovib uute fondidega investeerida laiapõhjalisemat. "Ükskõik mis USA indeks on vaid osa globaalsest majandusest. Meie eesmärk on indeksfondidega pakkuda võimalikult laiapõhjalist ligipääsu maailmamajanduse käekäigule," rääkis Kukemelk. Uued fondid hakkavad investeerima nii arenenud kui arenevatesse majandustesse.
Avalduse uute pensionifondi tingimuste kinnitamiseks tegi LHV finantsinspektsioonile eelmisel nädalal ning loodab vastuse saada sügiseks. "Finantsinspektsioonil on aega seda menetleda kuni kuus kuud. Eks me loodame, et nad menetlevad seda kiiresti ja fond alustab tööd enne novembrikuist pensionifondide vahetusperioodi," ütles Kukemelk. | LHV seab indekspensionifondide haldustasu Tulevast madalamaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LHV plaanib käivitada nii teise kui kolmanda samba indekspensionifondi. Mõlema haldustasu saab olema 0,39 protsenti, teatas LHV. Sisenemis- ja väljumistasu uutel fondidel ei ole.
"Fondide vara investeeritakse laiapõhjaliselt indekseid järgivatesse likviidsetesse investeerimisfondidesse," ütles uusi fonde tutvustaval üritusel LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk, kellest saab ka uute fondide fondijuht. Ta lisas, et investeeringute tegemisel eelistab LHV maksuefektiivseid, madala kulumääraga, füüsilist vara omavaid ja börsidel noteeritud fonde.
Indeksfondi olemusega pensionifondi on loomas ka tulundusühistu Tuleva. Pensionikogujate raha on Tuleval plaanis investeerida kogu maailma aktsiatesse ja kogu Euroopa võlakirjadesse vastavalt nende osakaalule turul. Tuleva valmistab ette tehnilised lahendused, mille abil pensionifondide raha jõuab indeksfondidesse. Ettevõtmise kodulehe andmetel hakkab loodav fond võtma 0,55-protsendilist valitsemistasu aastas.
Turgu on raske ennustada
Joel Kukemelk ütles vastuseks küsimusele, kui suur võib olla uute fondide turg, et seda on väga raske ennustada. "Eesti teise samba pensionifondide turg on eksisteerinud 14 aastat ja selle aja jooksul ei ole keegi sellist toodet varem turule toonud, me oleme esimesed. Eks siin aeg näitab," rääkis ta BNS-ile.
"Ma ise arvan, et kui turgudel on head ajad, siis inimestele meeldib selline pidevalt turgudele investeeriv toode ja see võib endale palju kliente võita. Aga kui juhtub olema ebakindel aeg, nagu 2008 või 2011 eurotsooni kriisi ajal, võib inimeste usaldus sellise toote vastu päris kiiresti kaduda. Eks see ilmselt käib tsüklitega," lisas Kukemelk.
Vastuseks küsimusele, kas samuti indekspensionifondi luua soovival ühistul Tuleva, mis plaanib võtta haldustasu 0,55 protsenti, on LHV uute fondide käivitumisel turul ruumi, ütles ta, et konkurentide tegevust on raske hinnata või kommenteerida. "Ühest küljest me kindlasti tervitame konkurentsi," rääkis sügisel käivituvate indekspensionfondide fondijuht.
"Aga teiselt poolt – kust see [valitsemistasu määr] 0,39 protsenti tuli? Eks me oleme teinud oma arvutused ja leiame, et LHV kliendibaasi, meie inimeste ja väljatöötatud süsteemide juures sellise toote juures on see tasu kõige optimaalsem," rääkis ta.
Kui Tuleva on viidanud, et sooviks enda fondides eelkõige järgida USA indekseid, näiteks aktsiaindeksit S&P 500, siis LHV soovib uute fondidega investeerida laiapõhjalisemat. "Ükskõik mis USA indeks on vaid osa globaalsest majandusest. Meie eesmärk on indeksfondidega pakkuda võimalikult laiapõhjalist ligipääsu maailmamajanduse käekäigule," rääkis Kukemelk. Uued fondid hakkavad investeerima nii arenenud kui arenevatesse majandustesse.
Avalduse uute pensionifondi tingimuste kinnitamiseks tegi LHV finantsinspektsioonile eelmisel nädalal ning loodab vastuse saada sügiseks. "Finantsinspektsioonil on aega seda menetleda kuni kuus kuud. Eks me loodame, et nad menetlevad seda kiiresti ja fond alustab tööd enne novembrikuist pensionifondide vahetusperioodi," ütles Kukemelk.
### Response:
LHV seab indekspensionifondide haldustasu Tulevast madalamaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühes augusti alguses peetud vestlusringis määratles emeriitprofessor Rein Taagepera paari elegantse mõttepintsli liigutusega arutelu ja väitluse vahe.
”Arutelu nõuab ärakuulamist ja teise poolega kaasamõtlemist, samas kui väitlusprotsessis ei tohi kunagi möönda, et teisel on õigus. Küsimus ongi selles, kas eesmärk on tõele lähemale jõudmine või teise poole võitmine,” tõdes Taagepera toona.
Viimaste aastate üha järsumaks, ründavamaks ning võitluslikumaks muutunud õhustikus oli see mõttekäik oli nagu ”sõõm allikast, mis imepuhas”, kui laenata ridu, mis on raiutud siinkõneleja isapoolse suguvõsa viimse puhkepaiga graniiti.
Nii lihtne ja nii tõsi. Arutelu on kunst. Väitlus on võitlus. Ja isegi kui väitlus toimub nii filigraansel tasemel, et see on kunst, on see siiski võitluskunst. Üks peab tõusma, teine langema.
Ning tõsi on seegi, et Soome lahe kallastel on kombeks need kaks olemuslikult erinevat nähtust ka pidevalt segamini ajada. Üldiselt ühes suunas – üht ehtsat arutelu keegi väitluseks pidama ei kipu, küll aga väidab nii mõnigi tegelik väitleja, et ta ju ainult arutleb…
Taagepera sõnad andsid ka omamoodi vabaduse kõigile neile, kes viimaste aastate jooksul on lugenud või kuulanud arvamusi, et näiteks sotsiaalmeedias või ka reaalses elus tuleks eri meelt olevatele, erinevat maailmapilti esindavatele või mingit võõrast ideoloogiat kandvatele inimestele ikka ruum anda. Neid kuuldavasti ei peaks rohima välja oma sõbralistidest ega päriselu-kokkupuudetest, sest vaidluses selguvatki tõde.
See viimane on üks suuremaid väärarusaamu, mida suur osa inimkonnast on pikka aega korrutanud. Vaidluses ei sünni tõde, vaid sinikad – kas siis vaimsed või teinekord ka ehtsad, füüsilised.
Kui tõde saab üldse keskustelu käigus sündida, siis sünnib ta ainult arutelus, olukorras, kus ühegi osalise eesmärk ei ole teisi meelt muutma panna või selle ebaõnnestumisel lihtsalt põrmuks teha.
See on ka põhjus, miks ma ise, endine aktiivne ja kohati kiivaski väitleja, loobun praegusel ajal aktiivsest osalemisest igas sellises vestluses, millest teise poole eelhäälestatuse, meelsuse, väga väljakujunenud maailmavaate, ideoloogilise poolevaliku või muu fikseeritud mõtlemise tõttu ähvardab arutelu asemel väitlus tulla.
Niisiis, head sõbrad, tuttavad, sotsiaalmeedias sõnavõtjad, netikommentaatorid ja veebitrollid – kui ma teiega väitlusse ei lasku, siis ärge võtke isiklikult. Ma ei taha püüda teid veenda ega põrmustada, kuid ei taha raisata aega ega jaksu ka selleks, et teie saaksite seda minu peal proovida.
Tsiteerides veel korraks Rein Taageperat – mul pole seda vaja. See pole lihtsalt huvitav.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Rain Kooli: vaidluses ei sünni tõde, vaid sinikad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühes augusti alguses peetud vestlusringis määratles emeriitprofessor Rein Taagepera paari elegantse mõttepintsli liigutusega arutelu ja väitluse vahe.
”Arutelu nõuab ärakuulamist ja teise poolega kaasamõtlemist, samas kui väitlusprotsessis ei tohi kunagi möönda, et teisel on õigus. Küsimus ongi selles, kas eesmärk on tõele lähemale jõudmine või teise poole võitmine,” tõdes Taagepera toona.
Viimaste aastate üha järsumaks, ründavamaks ning võitluslikumaks muutunud õhustikus oli see mõttekäik oli nagu ”sõõm allikast, mis imepuhas”, kui laenata ridu, mis on raiutud siinkõneleja isapoolse suguvõsa viimse puhkepaiga graniiti.
Nii lihtne ja nii tõsi. Arutelu on kunst. Väitlus on võitlus. Ja isegi kui väitlus toimub nii filigraansel tasemel, et see on kunst, on see siiski võitluskunst. Üks peab tõusma, teine langema.
Ning tõsi on seegi, et Soome lahe kallastel on kombeks need kaks olemuslikult erinevat nähtust ka pidevalt segamini ajada. Üldiselt ühes suunas – üht ehtsat arutelu keegi väitluseks pidama ei kipu, küll aga väidab nii mõnigi tegelik väitleja, et ta ju ainult arutleb…
Taagepera sõnad andsid ka omamoodi vabaduse kõigile neile, kes viimaste aastate jooksul on lugenud või kuulanud arvamusi, et näiteks sotsiaalmeedias või ka reaalses elus tuleks eri meelt olevatele, erinevat maailmapilti esindavatele või mingit võõrast ideoloogiat kandvatele inimestele ikka ruum anda. Neid kuuldavasti ei peaks rohima välja oma sõbralistidest ega päriselu-kokkupuudetest, sest vaidluses selguvatki tõde.
See viimane on üks suuremaid väärarusaamu, mida suur osa inimkonnast on pikka aega korrutanud. Vaidluses ei sünni tõde, vaid sinikad – kas siis vaimsed või teinekord ka ehtsad, füüsilised.
Kui tõde saab üldse keskustelu käigus sündida, siis sünnib ta ainult arutelus, olukorras, kus ühegi osalise eesmärk ei ole teisi meelt muutma panna või selle ebaõnnestumisel lihtsalt põrmuks teha.
See on ka põhjus, miks ma ise, endine aktiivne ja kohati kiivaski väitleja, loobun praegusel ajal aktiivsest osalemisest igas sellises vestluses, millest teise poole eelhäälestatuse, meelsuse, väga väljakujunenud maailmavaate, ideoloogilise poolevaliku või muu fikseeritud mõtlemise tõttu ähvardab arutelu asemel väitlus tulla.
Niisiis, head sõbrad, tuttavad, sotsiaalmeedias sõnavõtjad, netikommentaatorid ja veebitrollid – kui ma teiega väitlusse ei lasku, siis ärge võtke isiklikult. Ma ei taha püüda teid veenda ega põrmustada, kuid ei taha raisata aega ega jaksu ka selleks, et teie saaksite seda minu peal proovida.
Tsiteerides veel korraks Rein Taageperat – mul pole seda vaja. See pole lihtsalt huvitav.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Rain Kooli: vaidluses ei sünni tõde, vaid sinikad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sündmusel osalevad Rio OM-il pronksmedali võitnud paarisaerulise neljapaadi meeskond, sportlased Eesti olümpiakoondisest, koondise treenerid ja taustajõud. Vastuvõtul tänatakse Eesti olümpiasangareid ja tehakse põgus tagasivaade XXXI suveolümpiamängude tipphetkedele.
Lõuna-Ameerika ja Rio õhustikku aitavad Raekoja platsile tuua Samba trummarid, Liis Lemsalu, TTÜ tantsijad, DJ Critical.
Sündmusest on võimalik osa saada ka kell 17.40-18.30 kestva ETV otseülekande vahendusel.
XXXI suveolümpiamängudel Rio de Janeiros osales Eestist 47 sportlast 13 spordialalt. Eesti koondise parimaks saavutuseks Rio olümpiamängudel jäi paarisaerulise neljapaadi meeskonna võidetud pronksmedal. Neljapaat võistles koosseisus Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä.
Eesti spordi katusorganisatsioonina seisab Eesti Olümpiakomitee ausa mängu põhimõtete ja olümpiaväärtuste eest. EOK tagab tippsportlaste ettevalmistuse ja osalemise tiitlivõistlustel, viib ellu noorsportlastele suunatud järelkasvuprogramme ning suurendab positiivsete eeskujude kaudu liikumisharrastuse kandepinda. | Eesti Rio OM medalivõitjate ja olümpialaste vastuvõtt toimub 23. augustil Raekoja platsil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sündmusel osalevad Rio OM-il pronksmedali võitnud paarisaerulise neljapaadi meeskond, sportlased Eesti olümpiakoondisest, koondise treenerid ja taustajõud. Vastuvõtul tänatakse Eesti olümpiasangareid ja tehakse põgus tagasivaade XXXI suveolümpiamängude tipphetkedele.
Lõuna-Ameerika ja Rio õhustikku aitavad Raekoja platsile tuua Samba trummarid, Liis Lemsalu, TTÜ tantsijad, DJ Critical.
Sündmusest on võimalik osa saada ka kell 17.40-18.30 kestva ETV otseülekande vahendusel.
XXXI suveolümpiamängudel Rio de Janeiros osales Eestist 47 sportlast 13 spordialalt. Eesti koondise parimaks saavutuseks Rio olümpiamängudel jäi paarisaerulise neljapaadi meeskonna võidetud pronksmedal. Neljapaat võistles koosseisus Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä.
Eesti spordi katusorganisatsioonina seisab Eesti Olümpiakomitee ausa mängu põhimõtete ja olümpiaväärtuste eest. EOK tagab tippsportlaste ettevalmistuse ja osalemise tiitlivõistlustel, viib ellu noorsportlastele suunatud järelkasvuprogramme ning suurendab positiivsete eeskujude kaudu liikumisharrastuse kandepinda.
### Response:
Eesti Rio OM medalivõitjate ja olümpialaste vastuvõtt toimub 23. augustil Raekoja platsil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filipiinide politsei juht Ronald Dela Rosa ütles kohtuväliseid hukkamisi uurivale senatikomiteele antud ülevaates, et politseinike poolt on tapetud 712 väidetavat narkokaubitsejat ja narkomaani, vahendas Reuters.
Politsei uurib ka 1067 narkootikumidega seotud tapmisjuhtumit, mis on leidnud aset väljaspool politseioperatsiooni, lisas Dela Rosa.
Komitee pandi kokku Duterte kriitikust senaator Leila de Lima, kes nõuab, et võimuesindajad selgitaksid "enneolematut tapmisjuhtumite sagenemist".
ÜRO on kutsunud Filipiinide võime üles tegema lõppu omakohtule ja kohtuvälistele hukkamistele, mis on plahvatuslikult sagenenud, kui narkovastast sõda lubanud Duterte presidendiks valiti.
Välisminister: Filipiinidel pole kavas ÜRO-st lahkuda, president oli lihtsalt sügavalt pettunud
Duterte ise aga andis eilsel pressikonverentsil ÜRO-le vastulöögi ning nimetas rahvusvahelist organisatsiooni muuhulgas ka "hoorapojaks". Teravate avalduste poolest tuntud president ähvardas ka sellega, et Filipiinid võivat üleüldse ÜRO-st lahkuda, kui organisatsioon kriitikat ei lõpeta.
Täna kinnitas välisminister Perfecto Yasay, et Filipiinidel on siiski kavas ÜRO liikmena jätkata ning et presidendi sõnavõtt olevat olnud ajendatud "sügavast pettumusest ja frustratsioonist".
Yasay lisas, et Duterte on lubanud narkovastases sõjas inimõigusi austada ning on andnud politseile korralduse uurida kõiki kohtuvälise hukkamise juhtumeid. Välisministri sõnul on ÜRO oma kriitikas teinud kiirustades "meelevaldseid järeldusi" Filipiinide poliitika kohta. | Filipiinide narkovastases sõjas on tapetud juba 1800 inimest, Manila siiski ÜRO-st lahkumist ei plaani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filipiinide politsei juht Ronald Dela Rosa ütles kohtuväliseid hukkamisi uurivale senatikomiteele antud ülevaates, et politseinike poolt on tapetud 712 väidetavat narkokaubitsejat ja narkomaani, vahendas Reuters.
Politsei uurib ka 1067 narkootikumidega seotud tapmisjuhtumit, mis on leidnud aset väljaspool politseioperatsiooni, lisas Dela Rosa.
Komitee pandi kokku Duterte kriitikust senaator Leila de Lima, kes nõuab, et võimuesindajad selgitaksid "enneolematut tapmisjuhtumite sagenemist".
ÜRO on kutsunud Filipiinide võime üles tegema lõppu omakohtule ja kohtuvälistele hukkamistele, mis on plahvatuslikult sagenenud, kui narkovastast sõda lubanud Duterte presidendiks valiti.
Välisminister: Filipiinidel pole kavas ÜRO-st lahkuda, president oli lihtsalt sügavalt pettunud
Duterte ise aga andis eilsel pressikonverentsil ÜRO-le vastulöögi ning nimetas rahvusvahelist organisatsiooni muuhulgas ka "hoorapojaks". Teravate avalduste poolest tuntud president ähvardas ka sellega, et Filipiinid võivat üleüldse ÜRO-st lahkuda, kui organisatsioon kriitikat ei lõpeta.
Täna kinnitas välisminister Perfecto Yasay, et Filipiinidel on siiski kavas ÜRO liikmena jätkata ning et presidendi sõnavõtt olevat olnud ajendatud "sügavast pettumusest ja frustratsioonist".
Yasay lisas, et Duterte on lubanud narkovastases sõjas inimõigusi austada ning on andnud politseile korralduse uurida kõiki kohtuvälise hukkamise juhtumeid. Välisministri sõnul on ÜRO oma kriitikas teinud kiirustades "meelevaldseid järeldusi" Filipiinide poliitika kohta.
### Response:
Filipiinide narkovastases sõjas on tapetud juba 1800 inimest, Manila siiski ÜRO-st lahkumist ei plaani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bouhanni kaldus mõnikümmend meetrit enne lõppu paremale ja segas õlaga austraallase Caleb Ewani (Orica-BikeExchange) spurti, vahendab Spordipartner.ee.
Ewan saigi võidu enda nimele ja Bouhannile kanti protokolli peagrupi viimane ehk 27. koht. „Olen võidu üle väga õnnelik, oli väga kiire ja raske sprint. Pidin oma trajektoorilt kõrvale kalduma ning pärast seda on keeruline uuesti hoogu üles saada,“ rääkis 22-aastane Ewan, kellele see oli tänavu esimeseks võiduks Euroopas. | Jõeääre klubikaaslaselt võeti reeglite rikkumise pärast võit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bouhanni kaldus mõnikümmend meetrit enne lõppu paremale ja segas õlaga austraallase Caleb Ewani (Orica-BikeExchange) spurti, vahendab Spordipartner.ee.
Ewan saigi võidu enda nimele ja Bouhannile kanti protokolli peagrupi viimane ehk 27. koht. „Olen võidu üle väga õnnelik, oli väga kiire ja raske sprint. Pidin oma trajektoorilt kõrvale kalduma ning pärast seda on keeruline uuesti hoogu üles saada,“ rääkis 22-aastane Ewan, kellele see oli tänavu esimeseks võiduks Euroopas.
### Response:
Jõeääre klubikaaslaselt võeti reeglite rikkumise pärast võit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Robertsi isa Darrell rääkis, et muusik oli Wisconsini osariigis West Bendis, kus ta esinema pidi. Roberts tegi viimase lavaproovi laupäeva öösel ja läks pärast seda koos isaga tagasi hotelli, vahendas Huffington Post.
Muusiku isa kuulis poja surmast laupäeva hommikul. "Mind äratati kell 08.50, kui detektiivid minu uksele koputasid. See on vanemale alati hirmutav, nad olid ülikondades ja teatasid mulle juhtunust," meenutas Darrell.
West Bendi politseijaoskond sai kõne, kus teatati mehest, kes on oma hotelli sissesõiduteel minestanud või surnud. Robertsi surma põhjust pole veel avaldatud, kuid mehe kehal puudusid vägivallatunnused. Robertsi isa hinnangul võisid juhtunusse olla seotud ravimid.
Matt Roberts oli 3 Doors Downi kitarrist aastatel 1996-2012. Ta lahkus bändist terviseprobleemie tõttu. | Suri 3 Doors Downi endine kitarrist Matt Roberts | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Robertsi isa Darrell rääkis, et muusik oli Wisconsini osariigis West Bendis, kus ta esinema pidi. Roberts tegi viimase lavaproovi laupäeva öösel ja läks pärast seda koos isaga tagasi hotelli, vahendas Huffington Post.
Muusiku isa kuulis poja surmast laupäeva hommikul. "Mind äratati kell 08.50, kui detektiivid minu uksele koputasid. See on vanemale alati hirmutav, nad olid ülikondades ja teatasid mulle juhtunust," meenutas Darrell.
West Bendi politseijaoskond sai kõne, kus teatati mehest, kes on oma hotelli sissesõiduteel minestanud või surnud. Robertsi surma põhjust pole veel avaldatud, kuid mehe kehal puudusid vägivallatunnused. Robertsi isa hinnangul võisid juhtunusse olla seotud ravimid.
Matt Roberts oli 3 Doors Downi kitarrist aastatel 1996-2012. Ta lahkus bändist terviseprobleemie tõttu.
### Response:
Suri 3 Doors Downi endine kitarrist Matt Roberts |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanada rakendusliku genoomika instituudi direktor Stephen Scherer uuris kolleegidega töö tarbeks enam kui 200 perekonda, kus oli autismispektri häire diagnoositud ainsal lapsel. Häire avaldumiseni pidid viima de novo ehk spontaanselt muna- ja seemnerakkudes või lapse keharakkudes mutatsioonid. ''Neid on varem tugevalt autismiga seostatud, kuid seni on de novo mutatsioone otsitud valdavalt vaid valke kodeerivatest piirkondadest. Uuring näitlikustab, et ainult sellest ei piisa,'' märkis geeniteadlane ERR Novaatorile antud intervjuus.
Ajakirjas npj Genomic Medicine ilmunud uurimuse näol on tegu osaga laiemast projektist järjestada 10 000 autismispektri häirest puudutatud inimese genoom. Uut teadmust on võimalik saada aga ka juba tunduvalt väiksema arvu inimestega.
''Näiteks polnud suutnud varem keegi selgitada, miks koonduvad mutatsioonid mõnikord n-ö kobarasse ehk samas piirkonnas võib leida mitmeid muudatusi. Leidsime, et seostus koopiaarvu variatsioonidega. Samadest pikkadest pärilikkusaine lõikudest leidus mitmeid koopiaid. Seejuures pärinesid need umbes neljal juhul viiest emalt,'' selgitas Scherer. Tulemused viitavad, et autismispektri häirete tekkes on oma roll ka ema pärilikkusaines tekkivatel muutustel.
Absoluutarvudes kinnitab värske töö aga eelnevalt tehtud järeldusi, et veidi enam kui kolm neljandikku häire tekkimiseni viia võivatest uutest mutatsioonidest pärinevad isalt. Süüdistada ei tasu kedagi – loodusõnnetuste vastu ei saa keegi.
Geeniteadlane kahtlustab kolleegidega, et erisus taandub erinevatele pärilikkusaine ja kromosoomide parandamise mehhanismidele ja tõi võrdluse tõmblukuga. ''Kui sul on sellega mantel ja luku kaks poolt üksteisega päris hästi ei joondu, siis tekib sul teatavaid raskusi. Koopiaarvu variatsioonide puhul näeme ilmselt sama. Ainult et antud juhul ei haaku ensüümid päris täpselt pärilikkusainega, mida nad parandama peaksid,'' spekuleeris mees.
Lisaks pärilikkusaines tekkinud mutatsioonidele võimaldasid uued analüüsitehnikad heita pilgu ka epigeneetilistele muutustele. Pärilikkusaine külge täiendavate molekulide aheldamisega on võimalik mõjutada geenide avaldumist, mis võib jätta omakorda jälje näiteks aju arengule. ''Normipärast regulatsiooni võivad häirida looteeas mitmed erinevad asjad nagu toitainete puudujääk, põletikud ja ka mitmed saasteained,'' sõnas Scherer. Vaatluse alla võetud genoomidest moodustasid need kõigist muutustest veidi enam kui protsendi.
Töö näitlikustab lisab, kuidas ühes geenis toimuvad muutused võivad päädida terve kaskaadiga, mis mõjutab omakorda kümnete geenide avaldumist. Teisisõnu võivad sajad suhteliselt haruldased autismiga seostatavad geenimuutused taanduda loetud muudatustele.
Scherer nentis tulemuste põhjal, et autismi olemuse lahti muukimisel pole valke mittekodeerivast pärilikkusaine uurimisest pääsu. Seni on valdav enamik autismi geneetilisi aluseid lahti mõtestavaid töid keskendunud vähem kui kahele protsendile inimese genoomist. ''Tõele au andes teeme genoomi täieliku järjestamise vallas alles esimesi samme. Piltlikult öeldes on meie silmad alles poolenisti lahti ja me ei tea alati päris täpselt, mida otsida,'' lisas geeniteadlane.
---
ERR Novaator uuris lisaks Schererilt, kui kergelt või raskelt võivad uute leidude valguses hingata vanemas eas lapse saamist planeerivad tulevased emad ja isad.
Ma olen selle elav näide – sain esimest korda isaks 39- või 40-aastaselt (naerab). Igal juhul on kirjanduses hästi tõestatud, et vanemas eas lapse saamine või eostamine kasvatab mutatsioonide läbi mitte ainult autismi, vaid mitmete pärilike haiguste edasi andmise riski. Evolutsioon on lihtsalt niimoodi läinud. Keskmine eluiga on tänapäeval palju pikem ja sotsiaalsetel põhjustel lükatakse lapse saamist edasi.
Kuid vastan tavaliselt vanematele, kes mulle helistavad või kirjutavad ning näiteks autismi kohta küsivad, et see kasvatab riski väga-väga vähe. Olen lugenud, et see näiteks üle 35-aastaste meeste puhul 1—3 protsenti. See on kaduvväike. Isiklikult arvan, et laste saamist tuleks planeerida ikkagi enda elust ja võimalustest lähtuvalt.
Mehhanistlikust vaatenurgast on see muidugi väga põnev. Looduslik valik ja evolutsioon on mõjutanud meid miljoneid aastaid järeltulijaid saama nii pea kui võimalik. Tuhandeid aastaid tagasi oli keskmine eluiga palju lühem, kui keskmine laste saamise aeg. Otseloomulikult võid oodata, et see avaldab bioloogiale mõju. Ent geneetiliste haiguste kontekstis on see küllaltki väike.
---
Kuigi autismispektri häiretel on tugev geneetiline alus, on tänaseks suudetud tuvastada umbes 65 autismiga seostatavat geeni. Äärmiselt tugev on seos neist vaid 19 puhul. Hinnanguliselt võib autismiga seostavaid geene olla kokku aga 400-1000. ''Vahe taandub suuresti uuringute võimsusele. Meil pole olnud lihtsalt piisavalt palju inimesi, et väikema mõjuga geenide puhul selgelt öelda, kas need on ikka autismiga seotud,'' nentis Princetoni ülikooli bioinformaatik Arjun Krishnan.
Hiljuti Krishnani ja tema kolleegide sulest ajakirjas Nature Neuroscience ilmunud töö võiks oluliste geenide otsinguid oluliselt kiirendada. Uurimus põhineb suuresti töörühma poolt eelmisel aastal kirjeldatud võrgustikul, mis kaardistas ajus avalduvad geenid nende funktsionaalse seotuse alusel. Samuti lähtus Krishnan kolleegidega tugevamalt või nõrgemalt seostatud geenide avaldumise kohta kogutud andmetel.
Loodud masinõppealgoritm võimaldas seejärel enam kui 100 miljonist võimalikust geenide omavahelisest seosest välja sorteerida vastastikmõjud, mis sarnanesid teada-tuntud autismispektri häireid iseloomustavatele seostele. Sealt edasi oli autismi kandidaatgeenide leidmiseni praktiliselt üks samm. ''Me ei ütle, et need kõik 2500 geeni on ilmtingimata autismiga seotud, kuid neile tasub järgnevates uuringutes rohkem aega pühendada,'' selgitas Krishnan.
Pikemas perspektiivis võiks nii Schereri kui ka Krishnani töörühma uurimused aidata kaasa autismispektri häirete täpsemale diagnoosimisele ja anda vihjeid nende sümptomite leevendamiseks. | Autismi tekkepõhjuste mõistmiseks on vaja avarat meelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanada rakendusliku genoomika instituudi direktor Stephen Scherer uuris kolleegidega töö tarbeks enam kui 200 perekonda, kus oli autismispektri häire diagnoositud ainsal lapsel. Häire avaldumiseni pidid viima de novo ehk spontaanselt muna- ja seemnerakkudes või lapse keharakkudes mutatsioonid. ''Neid on varem tugevalt autismiga seostatud, kuid seni on de novo mutatsioone otsitud valdavalt vaid valke kodeerivatest piirkondadest. Uuring näitlikustab, et ainult sellest ei piisa,'' märkis geeniteadlane ERR Novaatorile antud intervjuus.
Ajakirjas npj Genomic Medicine ilmunud uurimuse näol on tegu osaga laiemast projektist järjestada 10 000 autismispektri häirest puudutatud inimese genoom. Uut teadmust on võimalik saada aga ka juba tunduvalt väiksema arvu inimestega.
''Näiteks polnud suutnud varem keegi selgitada, miks koonduvad mutatsioonid mõnikord n-ö kobarasse ehk samas piirkonnas võib leida mitmeid muudatusi. Leidsime, et seostus koopiaarvu variatsioonidega. Samadest pikkadest pärilikkusaine lõikudest leidus mitmeid koopiaid. Seejuures pärinesid need umbes neljal juhul viiest emalt,'' selgitas Scherer. Tulemused viitavad, et autismispektri häirete tekkes on oma roll ka ema pärilikkusaines tekkivatel muutustel.
Absoluutarvudes kinnitab värske töö aga eelnevalt tehtud järeldusi, et veidi enam kui kolm neljandikku häire tekkimiseni viia võivatest uutest mutatsioonidest pärinevad isalt. Süüdistada ei tasu kedagi – loodusõnnetuste vastu ei saa keegi.
Geeniteadlane kahtlustab kolleegidega, et erisus taandub erinevatele pärilikkusaine ja kromosoomide parandamise mehhanismidele ja tõi võrdluse tõmblukuga. ''Kui sul on sellega mantel ja luku kaks poolt üksteisega päris hästi ei joondu, siis tekib sul teatavaid raskusi. Koopiaarvu variatsioonide puhul näeme ilmselt sama. Ainult et antud juhul ei haaku ensüümid päris täpselt pärilikkusainega, mida nad parandama peaksid,'' spekuleeris mees.
Lisaks pärilikkusaines tekkinud mutatsioonidele võimaldasid uued analüüsitehnikad heita pilgu ka epigeneetilistele muutustele. Pärilikkusaine külge täiendavate molekulide aheldamisega on võimalik mõjutada geenide avaldumist, mis võib jätta omakorda jälje näiteks aju arengule. ''Normipärast regulatsiooni võivad häirida looteeas mitmed erinevad asjad nagu toitainete puudujääk, põletikud ja ka mitmed saasteained,'' sõnas Scherer. Vaatluse alla võetud genoomidest moodustasid need kõigist muutustest veidi enam kui protsendi.
Töö näitlikustab lisab, kuidas ühes geenis toimuvad muutused võivad päädida terve kaskaadiga, mis mõjutab omakorda kümnete geenide avaldumist. Teisisõnu võivad sajad suhteliselt haruldased autismiga seostatavad geenimuutused taanduda loetud muudatustele.
Scherer nentis tulemuste põhjal, et autismi olemuse lahti muukimisel pole valke mittekodeerivast pärilikkusaine uurimisest pääsu. Seni on valdav enamik autismi geneetilisi aluseid lahti mõtestavaid töid keskendunud vähem kui kahele protsendile inimese genoomist. ''Tõele au andes teeme genoomi täieliku järjestamise vallas alles esimesi samme. Piltlikult öeldes on meie silmad alles poolenisti lahti ja me ei tea alati päris täpselt, mida otsida,'' lisas geeniteadlane.
---
ERR Novaator uuris lisaks Schererilt, kui kergelt või raskelt võivad uute leidude valguses hingata vanemas eas lapse saamist planeerivad tulevased emad ja isad.
Ma olen selle elav näide – sain esimest korda isaks 39- või 40-aastaselt (naerab). Igal juhul on kirjanduses hästi tõestatud, et vanemas eas lapse saamine või eostamine kasvatab mutatsioonide läbi mitte ainult autismi, vaid mitmete pärilike haiguste edasi andmise riski. Evolutsioon on lihtsalt niimoodi läinud. Keskmine eluiga on tänapäeval palju pikem ja sotsiaalsetel põhjustel lükatakse lapse saamist edasi.
Kuid vastan tavaliselt vanematele, kes mulle helistavad või kirjutavad ning näiteks autismi kohta küsivad, et see kasvatab riski väga-väga vähe. Olen lugenud, et see näiteks üle 35-aastaste meeste puhul 1—3 protsenti. See on kaduvväike. Isiklikult arvan, et laste saamist tuleks planeerida ikkagi enda elust ja võimalustest lähtuvalt.
Mehhanistlikust vaatenurgast on see muidugi väga põnev. Looduslik valik ja evolutsioon on mõjutanud meid miljoneid aastaid järeltulijaid saama nii pea kui võimalik. Tuhandeid aastaid tagasi oli keskmine eluiga palju lühem, kui keskmine laste saamise aeg. Otseloomulikult võid oodata, et see avaldab bioloogiale mõju. Ent geneetiliste haiguste kontekstis on see küllaltki väike.
---
Kuigi autismispektri häiretel on tugev geneetiline alus, on tänaseks suudetud tuvastada umbes 65 autismiga seostatavat geeni. Äärmiselt tugev on seos neist vaid 19 puhul. Hinnanguliselt võib autismiga seostavaid geene olla kokku aga 400-1000. ''Vahe taandub suuresti uuringute võimsusele. Meil pole olnud lihtsalt piisavalt palju inimesi, et väikema mõjuga geenide puhul selgelt öelda, kas need on ikka autismiga seotud,'' nentis Princetoni ülikooli bioinformaatik Arjun Krishnan.
Hiljuti Krishnani ja tema kolleegide sulest ajakirjas Nature Neuroscience ilmunud töö võiks oluliste geenide otsinguid oluliselt kiirendada. Uurimus põhineb suuresti töörühma poolt eelmisel aastal kirjeldatud võrgustikul, mis kaardistas ajus avalduvad geenid nende funktsionaalse seotuse alusel. Samuti lähtus Krishnan kolleegidega tugevamalt või nõrgemalt seostatud geenide avaldumise kohta kogutud andmetel.
Loodud masinõppealgoritm võimaldas seejärel enam kui 100 miljonist võimalikust geenide omavahelisest seosest välja sorteerida vastastikmõjud, mis sarnanesid teada-tuntud autismispektri häireid iseloomustavatele seostele. Sealt edasi oli autismi kandidaatgeenide leidmiseni praktiliselt üks samm. ''Me ei ütle, et need kõik 2500 geeni on ilmtingimata autismiga seotud, kuid neile tasub järgnevates uuringutes rohkem aega pühendada,'' selgitas Krishnan.
Pikemas perspektiivis võiks nii Schereri kui ka Krishnani töörühma uurimused aidata kaasa autismispektri häirete täpsemale diagnoosimisele ja anda vihjeid nende sümptomite leevendamiseks.
### Response:
Autismi tekkepõhjuste mõistmiseks on vaja avarat meelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste finaali jõudsid USTA ja Saaremaa TK. Nende klubide esireketite kohtumine oli võistluste oodatuim mäng, sest vastamisi olid Kenneth Raisma ja Vladimir Ivanov. Mäletatavasti jäi Kennethil Wimbledoni edu tõttu Eesti meistrivõistlustel üksikmängus osalemata. Kenneth Raisma oli esimeses setis peaaegu eksimatu ja võitis suurelt 6:1. Ka teises setis õnnestus tal Vladimir Ivanovi geim murda, kuid seejärel mäng tasakaalustus ja seti võitis Ivanov 6:4. Otsustavas setis näitasid mõlemad mehed head tennist ja tulises heitluses läks sett kiiresse lõppmängu. Selle võitis Raisma 7:6 (5).
Teises üksikmängus võitis Anton Pavlov (USTA) Taavi Himmisti 7:6 (4), 6:4 ja kolmandas Karl Kiur Saar (USTA) Priit Suluste 6:2, 6:3. Seisuga 3:0 võitis klubide karika USTA. Kolmanda koha võitis MK Tenniseklubi, kes alistas Rakvere Tenniseklubi 4:0.
Naiste finaalis olid vastamisi USTA ja FVTA esireketid Maria Lota Kaul ja Liina Suurvarik ehk omavahel kuu aega tagasi Eesti meistrivõistluste finaalis kohtunud naised. Tookord jäi peale Kaul.
Mäng oli ülitasavägine, aga seekord õnnestus võita Suurvarikul 7:5, 6:3 ja viia FVTA 1:0 juhtima. Teises mängus alistas Sofia Tšeklistova suhteliselt kergelt Piret Ilvese 6:2, 6:3 ja viigistas seisu. Otsustavas paarismängus näitasid Suurvarik / Ilves, et nende Eesti meistritiitel polnud juhuslik. Nad võitsid mängu 6:4, 6:4 ja klubide karikavõitjaks sai FVTA. Kolmandana jätkab eliitliigas Pallas I, esiliigasse langes EKSM.
Samaaegselt finaalidega võitlesid esiliigade kaks paremat pääsu eest eliitliigasse. Nii naistel kui meestel olid väga pingelised mängud. Naiste I liiga finaalis olid vastamisi Pallas II (Tuule ja Teele Tani) ning Kadrioru TK I (Helina Lill, Piret Pichen). Pallas võitis mõlemad üksikmängud ja tagas järgmiseks aastaks koha eliitliigasse. Meeste I liiga finaalis kohtusid TC Avantage ja Pallas I. Lõppseisuga 3:2 õnnestus siingi eliitliigasse pääseda Pallase klubil.
Reedest pühapäevani toimusid ka klubide karikavõistlused noortele. Kuni 11-aastaste konkurentsis võitis tüdrukutest esikoha Pärnu Kalevi TK (Desire Pärn, Diandra Suitso, Annaliis Lipp), kes finaalis alistas 3:0 EKSM II naiskonna, kolmanda koha võitis TC 2000. Sama vanade poiste seas tuli võitjaks EKSM (Mathias Tempel, Eerik Villem Aadamsoo), teise koha sai AOTK ja kolmanda USTA I.
Kuni 13-aastastest tüdrukutest oli võidukas EKSM (Gerda Reinaru, Anette Klettenberg ), kes võitis finaalis MK Tenniseklubi 3:0, kolmanda koha sai AOTK. Poistest võitis esikoha MK Tenniseklubi (Marten Murrand, Andreas Sillaste), teiseks jäi USTA I ja kolmandaks AOTK I. | Klubide karikavõistluste finaalis alistas Raisma Ivanovi ja Suurvarik võitis Kauli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste finaali jõudsid USTA ja Saaremaa TK. Nende klubide esireketite kohtumine oli võistluste oodatuim mäng, sest vastamisi olid Kenneth Raisma ja Vladimir Ivanov. Mäletatavasti jäi Kennethil Wimbledoni edu tõttu Eesti meistrivõistlustel üksikmängus osalemata. Kenneth Raisma oli esimeses setis peaaegu eksimatu ja võitis suurelt 6:1. Ka teises setis õnnestus tal Vladimir Ivanovi geim murda, kuid seejärel mäng tasakaalustus ja seti võitis Ivanov 6:4. Otsustavas setis näitasid mõlemad mehed head tennist ja tulises heitluses läks sett kiiresse lõppmängu. Selle võitis Raisma 7:6 (5).
Teises üksikmängus võitis Anton Pavlov (USTA) Taavi Himmisti 7:6 (4), 6:4 ja kolmandas Karl Kiur Saar (USTA) Priit Suluste 6:2, 6:3. Seisuga 3:0 võitis klubide karika USTA. Kolmanda koha võitis MK Tenniseklubi, kes alistas Rakvere Tenniseklubi 4:0.
Naiste finaalis olid vastamisi USTA ja FVTA esireketid Maria Lota Kaul ja Liina Suurvarik ehk omavahel kuu aega tagasi Eesti meistrivõistluste finaalis kohtunud naised. Tookord jäi peale Kaul.
Mäng oli ülitasavägine, aga seekord õnnestus võita Suurvarikul 7:5, 6:3 ja viia FVTA 1:0 juhtima. Teises mängus alistas Sofia Tšeklistova suhteliselt kergelt Piret Ilvese 6:2, 6:3 ja viigistas seisu. Otsustavas paarismängus näitasid Suurvarik / Ilves, et nende Eesti meistritiitel polnud juhuslik. Nad võitsid mängu 6:4, 6:4 ja klubide karikavõitjaks sai FVTA. Kolmandana jätkab eliitliigas Pallas I, esiliigasse langes EKSM.
Samaaegselt finaalidega võitlesid esiliigade kaks paremat pääsu eest eliitliigasse. Nii naistel kui meestel olid väga pingelised mängud. Naiste I liiga finaalis olid vastamisi Pallas II (Tuule ja Teele Tani) ning Kadrioru TK I (Helina Lill, Piret Pichen). Pallas võitis mõlemad üksikmängud ja tagas järgmiseks aastaks koha eliitliigasse. Meeste I liiga finaalis kohtusid TC Avantage ja Pallas I. Lõppseisuga 3:2 õnnestus siingi eliitliigasse pääseda Pallase klubil.
Reedest pühapäevani toimusid ka klubide karikavõistlused noortele. Kuni 11-aastaste konkurentsis võitis tüdrukutest esikoha Pärnu Kalevi TK (Desire Pärn, Diandra Suitso, Annaliis Lipp), kes finaalis alistas 3:0 EKSM II naiskonna, kolmanda koha võitis TC 2000. Sama vanade poiste seas tuli võitjaks EKSM (Mathias Tempel, Eerik Villem Aadamsoo), teise koha sai AOTK ja kolmanda USTA I.
Kuni 13-aastastest tüdrukutest oli võidukas EKSM (Gerda Reinaru, Anette Klettenberg ), kes võitis finaalis MK Tenniseklubi 3:0, kolmanda koha sai AOTK. Poistest võitis esikoha MK Tenniseklubi (Marten Murrand, Andreas Sillaste), teiseks jäi USTA I ja kolmandaks AOTK I.
### Response:
Klubide karikavõistluste finaalis alistas Raisma Ivanovi ja Suurvarik võitis Kauli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesena jõuab lavale Andrus Kivirähki autorilavastus "Köster", mille nimiosas astub külalisena üles näitleja Peeter Tammearu. Autori ja lavastaja Andrus Kivirähki sõnul on näitemäng kirjutatud just Tammearule mõeldes, kes talle aastaid tagasi selleks tõuke andis. Oskar Lutsu "Kevade" tegelaskujul põhinev monolavastus keskendub Köstri tegelaskuju avamisele ning paneb mõtlema täiskasvanuks saamise ning olemise üle laiemalt. "Köster" esietendub rahvusvahelisel teadmistepäeval, 1. septembril Hobuveskis.
24. septembril esietendub Väikeses saalis Anu Lambi lavastuses Jean-Luc Lagarce’i "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama". Tegemist on Anu Lambi teise lavastusega Linnateatris. Näidend jutustab loo viiest naisest, kes on pikalt oodanud koju sama meest. Ent mis juhtub ootajaga siis, kui ootus lõpuks täitub? Elamata jäänud eludest jutustavas lavastuses mängivad viis Linnateatri naisnäitlejat: Helene Vannari, Epp Eespäev, Külli Teetamm, Elisabet Reinsalu ja Liis Lass.
Kolmanda uuslavastusena jõuab oktoobris lavale Diana Leesalu lavastus "Inimesed, kohad ja asjad", autoriks Briti noor näitekirjanik Duncan Macmillan. Mainekale Olivieri auhinnale kandideerinud näitemängu peategelaseks on näitlejanna, kelle jaoks on uimastavatest ainetest saanud ainus viis ümbritseva maailmaga toimetulemiseks. Lavastuse peaosas mängib Evelin Võigemast. "Inimesed, kohad ja asjad" esietendub 29. oktoobril Taevalaval.
Detsember on Linnateatris teatrifestivali päralt. 5.-10. detsembril toimuv "Talveöö unenägu" kannab alapealkirja "Plaan B", tuues seekord Tallinna neli sotsiaalsetel teemadel peatuvat lavastust, mida kõiki ühendab empaatia – katse asetada vaataja kellegi teise olukorda. Festivali programmi kuuluvad rahvusvaheliselt tunnustatud lavastused Lätist, Leedust, Venemaalt ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Festivali kuraatoriks on Paavo Piik. Festivali piletid on alates 1. oktoobrist müügil Piletilevis ja Linnateatri kassas.
Septembri alguses Tartus toimuval Draama 2016 festivalil osaleb Linnateater Diana Leesalu lavastusega "Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus". Ühtlasi antakse 14. oktoobril etendus Akimovi nimelises Peterburi komöödiateatris lavastusega "Aeg ja perekond Conway". | Linnateater alustas uut hooaega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesena jõuab lavale Andrus Kivirähki autorilavastus "Köster", mille nimiosas astub külalisena üles näitleja Peeter Tammearu. Autori ja lavastaja Andrus Kivirähki sõnul on näitemäng kirjutatud just Tammearule mõeldes, kes talle aastaid tagasi selleks tõuke andis. Oskar Lutsu "Kevade" tegelaskujul põhinev monolavastus keskendub Köstri tegelaskuju avamisele ning paneb mõtlema täiskasvanuks saamise ning olemise üle laiemalt. "Köster" esietendub rahvusvahelisel teadmistepäeval, 1. septembril Hobuveskis.
24. septembril esietendub Väikeses saalis Anu Lambi lavastuses Jean-Luc Lagarce’i "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama". Tegemist on Anu Lambi teise lavastusega Linnateatris. Näidend jutustab loo viiest naisest, kes on pikalt oodanud koju sama meest. Ent mis juhtub ootajaga siis, kui ootus lõpuks täitub? Elamata jäänud eludest jutustavas lavastuses mängivad viis Linnateatri naisnäitlejat: Helene Vannari, Epp Eespäev, Külli Teetamm, Elisabet Reinsalu ja Liis Lass.
Kolmanda uuslavastusena jõuab oktoobris lavale Diana Leesalu lavastus "Inimesed, kohad ja asjad", autoriks Briti noor näitekirjanik Duncan Macmillan. Mainekale Olivieri auhinnale kandideerinud näitemängu peategelaseks on näitlejanna, kelle jaoks on uimastavatest ainetest saanud ainus viis ümbritseva maailmaga toimetulemiseks. Lavastuse peaosas mängib Evelin Võigemast. "Inimesed, kohad ja asjad" esietendub 29. oktoobril Taevalaval.
Detsember on Linnateatris teatrifestivali päralt. 5.-10. detsembril toimuv "Talveöö unenägu" kannab alapealkirja "Plaan B", tuues seekord Tallinna neli sotsiaalsetel teemadel peatuvat lavastust, mida kõiki ühendab empaatia – katse asetada vaataja kellegi teise olukorda. Festivali programmi kuuluvad rahvusvaheliselt tunnustatud lavastused Lätist, Leedust, Venemaalt ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Festivali kuraatoriks on Paavo Piik. Festivali piletid on alates 1. oktoobrist müügil Piletilevis ja Linnateatri kassas.
Septembri alguses Tartus toimuval Draama 2016 festivalil osaleb Linnateater Diana Leesalu lavastusega "Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus". Ühtlasi antakse 14. oktoobril etendus Akimovi nimelises Peterburi komöödiateatris lavastusega "Aeg ja perekond Conway".
### Response:
Linnateater alustas uut hooaega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti rõhutas ta seda, kuivõrd tähtsad on "erilised suhted" Rootsi ja Eestiga, vahendas Yle.
Soini selgitas, et see on kõikide huvides, kui NATO-ga koostööd tihendanud Soome ja Rootsi istuvad selle laua taga, kus arutatakse Läänemere piirkonnaga seotud küsimusi. Välisminister kordas, et Soome pole praegu NATO liikmesust taotlemas, kuid lisas, et see võimalus on endiselt olemas ning see sõltub eelkõige Euroopa julgeolekualasest situatsioonist.
"Olukord on sama. [NATO] ukse avatuna hoidmine on Soome julgeoleku huvides," rõhutas ta.
Soini hinnangul tuleb Soome turvalisuse ja kaitsevõime eest hoolt kanda ning Soome ei saa endale selles küsimuses isolatsiooni lubada.
Olulised naabrid
Olukorras, kus Rootsi on Soome jaoks "alati kõige lähedasem ja usaldusväärsem partner" on loomulik ka see, kui kaks riiki üha suuremat kaitsekoostööd teevad. Ka Eestiga on Soomel "eriline suhe", tuletas Soini meelde.
Samal ajal on ka venemaa Soome jaoks oluliseks naaberriigiks. "Me ei saa ja ka ei taha Venemaale selga pöörata. Samas tuleb olla ka aus: Krimmi puhul on Venemaa rikkunud euroopalikke reegleid," rääkis Soini.
Välisminister rõhutas, et Euroopa Liidu ühine sanktsioonidepoliitika püsib paigas ning Minski leppest tulenevate tingimuste täitmisele pole endiselt mingeid alternatiive. See, kas EL-i ja Venemaa suhted saavad uuesti normaalseks muutuda, sõltub Soini arvates Venemaa enda tegevusest.
Kui ebastabiilsus Euroopas ja ebakindlus Euroopa lähipiirkonnas kasvavad, on Euroopa turvalisuse nurgakiviks ka transatlantiline side. Soomet kaitseb omakorda Euroopa Liidu liikmesus.
"Euroopa Liit on julgeolekupoliitiline liit, mille tähtsust ei tasu alahinnata. Julgeolekupoliitilise liiduna on EL ka kooskõlas Soome huvidega," selgitas Soini.
Brexiti tagajärjed pole veel selged
Käesoleva aasta tähtsamate uudiste nimekirja paigutas Soini Suurbritannia EL-rahvahääletuse tulemuse.
"See oli tõeline "kus sina siis olid" hetk. Mina olin näiteks oma suvilas," meenutas välisminister.
Kuigi Soini enda sõnul pidevalt jätkuvasse eurointegratsiooni ei usu, ei looda ta ka Euroopa Liidu lagunemist, sest võimalusi olevat veel.
EL võib veel "ellu jääda ja kohaneda", kui ühistest kokkulepetest kinni peetakse, arvas Soini ja nentis samas, et Euroopa kui väärtustel põhinev kogukond on olemas ka EL-ist sõltumata. | Soini: NATO ukse avatuna hoidmine on Soome huvides, Rootsi ja Eestiga on aga "erilised suhted" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti rõhutas ta seda, kuivõrd tähtsad on "erilised suhted" Rootsi ja Eestiga, vahendas Yle.
Soini selgitas, et see on kõikide huvides, kui NATO-ga koostööd tihendanud Soome ja Rootsi istuvad selle laua taga, kus arutatakse Läänemere piirkonnaga seotud küsimusi. Välisminister kordas, et Soome pole praegu NATO liikmesust taotlemas, kuid lisas, et see võimalus on endiselt olemas ning see sõltub eelkõige Euroopa julgeolekualasest situatsioonist.
"Olukord on sama. [NATO] ukse avatuna hoidmine on Soome julgeoleku huvides," rõhutas ta.
Soini hinnangul tuleb Soome turvalisuse ja kaitsevõime eest hoolt kanda ning Soome ei saa endale selles küsimuses isolatsiooni lubada.
Olulised naabrid
Olukorras, kus Rootsi on Soome jaoks "alati kõige lähedasem ja usaldusväärsem partner" on loomulik ka see, kui kaks riiki üha suuremat kaitsekoostööd teevad. Ka Eestiga on Soomel "eriline suhe", tuletas Soini meelde.
Samal ajal on ka venemaa Soome jaoks oluliseks naaberriigiks. "Me ei saa ja ka ei taha Venemaale selga pöörata. Samas tuleb olla ka aus: Krimmi puhul on Venemaa rikkunud euroopalikke reegleid," rääkis Soini.
Välisminister rõhutas, et Euroopa Liidu ühine sanktsioonidepoliitika püsib paigas ning Minski leppest tulenevate tingimuste täitmisele pole endiselt mingeid alternatiive. See, kas EL-i ja Venemaa suhted saavad uuesti normaalseks muutuda, sõltub Soini arvates Venemaa enda tegevusest.
Kui ebastabiilsus Euroopas ja ebakindlus Euroopa lähipiirkonnas kasvavad, on Euroopa turvalisuse nurgakiviks ka transatlantiline side. Soomet kaitseb omakorda Euroopa Liidu liikmesus.
"Euroopa Liit on julgeolekupoliitiline liit, mille tähtsust ei tasu alahinnata. Julgeolekupoliitilise liiduna on EL ka kooskõlas Soome huvidega," selgitas Soini.
Brexiti tagajärjed pole veel selged
Käesoleva aasta tähtsamate uudiste nimekirja paigutas Soini Suurbritannia EL-rahvahääletuse tulemuse.
"See oli tõeline "kus sina siis olid" hetk. Mina olin näiteks oma suvilas," meenutas välisminister.
Kuigi Soini enda sõnul pidevalt jätkuvasse eurointegratsiooni ei usu, ei looda ta ka Euroopa Liidu lagunemist, sest võimalusi olevat veel.
EL võib veel "ellu jääda ja kohaneda", kui ühistest kokkulepetest kinni peetakse, arvas Soini ja nentis samas, et Euroopa kui väärtustel põhinev kogukond on olemas ka EL-ist sõltumata.
### Response:
Soini: NATO ukse avatuna hoidmine on Soome huvides, Rootsi ja Eestiga on aga "erilised suhted" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles ERR-i uudisteportaalile, et Vabaerakonna fraktsitsiooni liikmed kogunevad esmaspäeva õhtupoolikul arutamaks poliitiliste algatuste kava tulevaks aastaks. "Tegemist on tavapärase töökoosolekuga."
Ta lisas, et ilmselt tuleb juttu ka presidendivalimiste hetkeseisust, kuid konkreetset tähtaega, millal Vabaerakonna fraktsiooni liikmed peaks toetusallkirjad andma, pole IRL-ile lubatud ning sellega pole kiiret.
Kandidaatide ülesseadmine presidendivalimiste esimeseks vooruks lõppeb 27. augustil. Jõksi kampaaniameeskonna liige Taavi Linnamäe ütles augusti alguses, et allkirjade füüsiliseks kogumiseks aega piisavalt ja pole põhjust tormata. Riigikogu alustab presidendivalimistega tuleval esmaspäeval, 29. augustil.
”Paistab, et Reformierakond esitab Siim Kallase ja Keskerakond esitab Mailis Repsi. Meie liigume selle suunas, et nende kolme kandidaadi hulgas oleks ka Allar Jõks,” ütles Herkel 5. augustil ERR-ile.
Presidendikandidaadi ülesseadmiseks riigikogus on vajalik 21 saadiku allkirja. Vabaerakonnal on riigikogus kaheksa saadikut, IRL-il 14. Kokku on neil seega 22 liiget, mis on kandidaadi ülesseadmiseks riigikogus piisav. Jõks on kohtunud ka seitsmeliikmelise EKRE fraktsiooniga, kuid viimane pole talle kindlat toetust tuleval esmaspäeval toimuvaks esimeseks valimisvooruks lubanud.
Keskerakond (27 kohta) kogus Mailis Repsile ja Reformierakond (30 kohta) Siim Kallasele ülesseadmiseks vajalikud allkirjad kokku kohe pärast seda, kui olid nad oma erakonna presidendikandidaadiks kinnitanud.
Esmaspäeval õhtul koguneb presidendivalimistega seonduvat arutama Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatus ja riigkogu fraktsioon. Oma 14 häälega SDE Eiki Nestorit üles seada riigikogus ei saa. "Kui riigikogu peaks suutma presidendi ära valida, siis selleks saab olla kas Eiki Nestor või Siim Kallas," ütles fraktsiooni esimees Andres Anvelt kahe nädala eest. | IRL ootab Vabaerakonnalt allkirju Jõksi ülesseadmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles ERR-i uudisteportaalile, et Vabaerakonna fraktsitsiooni liikmed kogunevad esmaspäeva õhtupoolikul arutamaks poliitiliste algatuste kava tulevaks aastaks. "Tegemist on tavapärase töökoosolekuga."
Ta lisas, et ilmselt tuleb juttu ka presidendivalimiste hetkeseisust, kuid konkreetset tähtaega, millal Vabaerakonna fraktsiooni liikmed peaks toetusallkirjad andma, pole IRL-ile lubatud ning sellega pole kiiret.
Kandidaatide ülesseadmine presidendivalimiste esimeseks vooruks lõppeb 27. augustil. Jõksi kampaaniameeskonna liige Taavi Linnamäe ütles augusti alguses, et allkirjade füüsiliseks kogumiseks aega piisavalt ja pole põhjust tormata. Riigikogu alustab presidendivalimistega tuleval esmaspäeval, 29. augustil.
”Paistab, et Reformierakond esitab Siim Kallase ja Keskerakond esitab Mailis Repsi. Meie liigume selle suunas, et nende kolme kandidaadi hulgas oleks ka Allar Jõks,” ütles Herkel 5. augustil ERR-ile.
Presidendikandidaadi ülesseadmiseks riigikogus on vajalik 21 saadiku allkirja. Vabaerakonnal on riigikogus kaheksa saadikut, IRL-il 14. Kokku on neil seega 22 liiget, mis on kandidaadi ülesseadmiseks riigikogus piisav. Jõks on kohtunud ka seitsmeliikmelise EKRE fraktsiooniga, kuid viimane pole talle kindlat toetust tuleval esmaspäeval toimuvaks esimeseks valimisvooruks lubanud.
Keskerakond (27 kohta) kogus Mailis Repsile ja Reformierakond (30 kohta) Siim Kallasele ülesseadmiseks vajalikud allkirjad kokku kohe pärast seda, kui olid nad oma erakonna presidendikandidaadiks kinnitanud.
Esmaspäeval õhtul koguneb presidendivalimistega seonduvat arutama Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatus ja riigkogu fraktsioon. Oma 14 häälega SDE Eiki Nestorit üles seada riigikogus ei saa. "Kui riigikogu peaks suutma presidendi ära valida, siis selleks saab olla kas Eiki Nestor või Siim Kallas," ütles fraktsiooni esimees Andres Anvelt kahe nädala eest.
### Response:
IRL ootab Vabaerakonnalt allkirju Jõksi ülesseadmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad on endiselt Saksamaal haiglaravil peale avariid, mis juhtus kui nad kividega kokkupõrke järel lendasid vastu puid, vahendab Autosport.com.
Lefebrve murdis ribi, mis omakorda vigastas ka kopsu. Moreau murdis parema sääreluu, parema käeluu, rangluu ning selgroolülisse tuli mõra.
"Kui vaadata auto välimust, siis ma tunnen, et mul vedas," rääkis Moreau. "Tugevdatud sektsioonid, mis ei ole kohustuslikud, kuid lisati turvalisuse nimel, tegid kindlasti oma töö."
Lefebrve lisas omalt poolt, et ka tema arust kaitses auto neid hästi.
"Ma mäletan tervet intsidenti väga hästi. Ma olin märkinud parempoolse kurvi, mida saab lõigata. Jälgides varasemate sõitjate sõidujoont, keerasin ma natuke varem kurvi sisse, kuid auto libises väliskurvi ja me tabasime kivide rivi. Viimane kivi keeras meie auto puude suunas," kirjeldas Lefebrve.
"Me vajame aega, et õnnetusest toibuda. Ainuke asi mis mind häirib, on see, et ma ei pruugi saada osaleda Korsika rallil."
Moreau jalga on juba opereeritud. "Jala paranemine võtab omajagu aega, kuid ma tahan naasta nii kiiresti kui võimalik," rääkis Moreau.
Hello from the hospital! Latest news and thoughts here:
???????? https://t.co/WmbwPlz2I0
???????? https://t.co/KwXmR1HHAS #WRC pic.twitter.com/5eBiw8LmZF
— Stéphane Lefebvre (@SLefebvreRallye) August 21, 2016
De Citroen van Lefebvre na de crash. #rtlgp #rtlrally #rtl7 #lefebvre #trier #deutschlandrallye #phsport pic.twitter.com/2v0H2a7VHw
— RTL GP Rally Special (@RTLRally) August 20, 2016 | Raske avarii üle elanud prantslased: meil vedas, et hullemini ei läinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad on endiselt Saksamaal haiglaravil peale avariid, mis juhtus kui nad kividega kokkupõrke järel lendasid vastu puid, vahendab Autosport.com.
Lefebrve murdis ribi, mis omakorda vigastas ka kopsu. Moreau murdis parema sääreluu, parema käeluu, rangluu ning selgroolülisse tuli mõra.
"Kui vaadata auto välimust, siis ma tunnen, et mul vedas," rääkis Moreau. "Tugevdatud sektsioonid, mis ei ole kohustuslikud, kuid lisati turvalisuse nimel, tegid kindlasti oma töö."
Lefebrve lisas omalt poolt, et ka tema arust kaitses auto neid hästi.
"Ma mäletan tervet intsidenti väga hästi. Ma olin märkinud parempoolse kurvi, mida saab lõigata. Jälgides varasemate sõitjate sõidujoont, keerasin ma natuke varem kurvi sisse, kuid auto libises väliskurvi ja me tabasime kivide rivi. Viimane kivi keeras meie auto puude suunas," kirjeldas Lefebrve.
"Me vajame aega, et õnnetusest toibuda. Ainuke asi mis mind häirib, on see, et ma ei pruugi saada osaleda Korsika rallil."
Moreau jalga on juba opereeritud. "Jala paranemine võtab omajagu aega, kuid ma tahan naasta nii kiiresti kui võimalik," rääkis Moreau.
Hello from the hospital! Latest news and thoughts here:
???????? https://t.co/WmbwPlz2I0
???????? https://t.co/KwXmR1HHAS #WRC pic.twitter.com/5eBiw8LmZF
— Stéphane Lefebvre (@SLefebvreRallye) August 21, 2016
De Citroen van Lefebvre na de crash. #rtlgp #rtlrally #rtl7 #lefebvre #trier #deutschlandrallye #phsport pic.twitter.com/2v0H2a7VHw
— RTL GP Rally Special (@RTLRally) August 20, 2016
### Response:
Raske avarii üle elanud prantslased: meil vedas, et hullemini ei läinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ronaldota mänginud Real sai Anoetal mängule suurepärase alguse, kui skoor avati juba 74. sekundil. Daniel Carvajal andis paremalt äärelt tsenderduse värava alla ning Walesi superstaar Gareth Bale saatis palli võrku, vahendab Soccernet.ee.
Poolaja lõpuminuteil haarati juba kaheväravaline eduseis, kui 20-aastane Hollandi juurtega hispaanlane Marco Asensio eduseisu duubeldas. Asensio võttis omaks Raphael Varane'i ülipika tsenderduse ning tõstis palli külma rahuga üle väravavahi. Lõppskoori vormistas neljandal üleminutil Bale.
Varasemas mängus sai üllatusliku võidu Sporting Gijon, kes suutis alistada Athletic Bilbao. Seejuures said võõrustajad endale lubada ka penaltil eksimist. | Real Madrid alustas hooaega võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ronaldota mänginud Real sai Anoetal mängule suurepärase alguse, kui skoor avati juba 74. sekundil. Daniel Carvajal andis paremalt äärelt tsenderduse värava alla ning Walesi superstaar Gareth Bale saatis palli võrku, vahendab Soccernet.ee.
Poolaja lõpuminuteil haarati juba kaheväravaline eduseis, kui 20-aastane Hollandi juurtega hispaanlane Marco Asensio eduseisu duubeldas. Asensio võttis omaks Raphael Varane'i ülipika tsenderduse ning tõstis palli külma rahuga üle väravavahi. Lõppskoori vormistas neljandal üleminutil Bale.
Varasemas mängus sai üllatusliku võidu Sporting Gijon, kes suutis alistada Athletic Bilbao. Seejuures said võõrustajad endale lubada ka penaltil eksimist.
### Response:
Real Madrid alustas hooaega võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teie ausus, pean kahetsusväärselt ütlema, et kõik, mida olen seni kuulnud, vastab tõele ning on sündmustetruu. Tunnistan end süüdi," lausus Mahdi.
Mahdi on esimene islamiäärmuslane, kellele ICC prokurörid on süüdistuse esitanud ning esimene üksikisik, kellele on esitatud süüdistus kultuuripärandi sihilikus hävitamises.
Sahara kõrbe ääremail kätte saadud Mahdit süüdistatakse "tahtlike rünnakute suunamises" Timbuktus asuva üheksa kuulsa mausoleumi ja Sidi Yahia mošee vastu 2012. aasta 30. juunist 11. juulini.
ICC prokuröride väitel oli Mahdi peamiselt tuareegidest koosneva rühmituse Ansar Dine liige. Rühmitus hõivas Timbuktu 2012. aastal koos äärmusrühmitusega Islami Maghrebi Al-Qaeda (AQIM).
Prokuröride andmeil oli Mahdi kohaliku "Kommete brigaadi" juht ning oli see, kes andis korralduse pühamuid rünnata. ICC hinnangul oli Timbuktus toimunud hävitustöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi alusel sõjakuritegu.
ICC on maailma ainus alaline sõjaroimakohus ning alustas tööd 2002. aasta 1. juulil. | Esmakordselt Haagi kohtu ajaloos tunnistas kohtualune end süüdi sõjakuriteos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teie ausus, pean kahetsusväärselt ütlema, et kõik, mida olen seni kuulnud, vastab tõele ning on sündmustetruu. Tunnistan end süüdi," lausus Mahdi.
Mahdi on esimene islamiäärmuslane, kellele ICC prokurörid on süüdistuse esitanud ning esimene üksikisik, kellele on esitatud süüdistus kultuuripärandi sihilikus hävitamises.
Sahara kõrbe ääremail kätte saadud Mahdit süüdistatakse "tahtlike rünnakute suunamises" Timbuktus asuva üheksa kuulsa mausoleumi ja Sidi Yahia mošee vastu 2012. aasta 30. juunist 11. juulini.
ICC prokuröride väitel oli Mahdi peamiselt tuareegidest koosneva rühmituse Ansar Dine liige. Rühmitus hõivas Timbuktu 2012. aastal koos äärmusrühmitusega Islami Maghrebi Al-Qaeda (AQIM).
Prokuröride andmeil oli Mahdi kohaliku "Kommete brigaadi" juht ning oli see, kes andis korralduse pühamuid rünnata. ICC hinnangul oli Timbuktus toimunud hävitustöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi alusel sõjakuritegu.
ICC on maailma ainus alaline sõjaroimakohus ning alustas tööd 2002. aasta 1. juulil.
### Response:
Esmakordselt Haagi kohtu ajaloos tunnistas kohtualune end süüdi sõjakuriteos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FC ValiceCar kogus suve vältel toimunud meistrivõistlustel 18 vooruga 46 punkti ning pidi väljakult kaotusega lahkuma vaid kahel korral. Tänavune karikavõitja Augur Enemat kogus 40 punkti, Peogeot’d jäi neist lahutama kaks punkti ning sama kaugele jäi medalist Nõmme BSC Olybet.
Kümne meeskonna Unibet RannaLiigas lõpetas tabeli esimese poole Saue JK. Santeh BSC ja Narva United FC olid vastavalt 24 ja 22 punktiga kuues ja seitsmes, kaheksas oli 12 punktiga Üksjalgvärav Vitamin Well ning sama punktisummaga pidi üheksanda kohaga leppima BSC Cosmos Alpha-Innotec. Punktiarve jäi avamata kümnendana lõpetanud IAFA-l. | Eesti rannajalgpallimeistriks krooniti FC ValiceCar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FC ValiceCar kogus suve vältel toimunud meistrivõistlustel 18 vooruga 46 punkti ning pidi väljakult kaotusega lahkuma vaid kahel korral. Tänavune karikavõitja Augur Enemat kogus 40 punkti, Peogeot’d jäi neist lahutama kaks punkti ning sama kaugele jäi medalist Nõmme BSC Olybet.
Kümne meeskonna Unibet RannaLiigas lõpetas tabeli esimese poole Saue JK. Santeh BSC ja Narva United FC olid vastavalt 24 ja 22 punktiga kuues ja seitsmes, kaheksas oli 12 punktiga Üksjalgvärav Vitamin Well ning sama punktisummaga pidi üheksanda kohaga leppima BSC Cosmos Alpha-Innotec. Punktiarve jäi avamata kümnendana lõpetanud IAFA-l.
### Response:
Eesti rannajalgpallimeistriks krooniti FC ValiceCar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gazprom ja Inglise-Hollandi energiakontsern Shell, Prantsuse ettevõte Engie, Austria energiafirma OMV ning Saksamaa ettevõtted Uniper ja Wintershall sõlmisid möödunud aastal leppe Nord Streami gaasijuhtme laiendamiseks 10 miljardi euro eest. Projektiga on kavas 2019. aastaks ehitada kaks lisajuhet olemasoleva kahe Nord Stream 1 gaasijuhtme kõrvale ning kahekordistada iga-aastast gaasimahtu 110 miljardi kuupmeetrini.
Poola konkurentsiamet (Urzed Ochrony Konkurencji i Konsumentow ehk UOKiK) teatas juuli lõpus, et on firmade liitumise vastu, sest see võib tuua kaasa ebaõiglase konkurentsi ja tugevdada liigselt Gazpromi, mis juba etendab juhtrolli gaasitarnetes Poolasse.
Kuigi gaasijuhe Poolat ei läbi, oli otsus Gazpromi ja partnerite jaoks tõsiseks löögiks. Partnerid teatasid 12. augustil, et võtavad Poola võimudele esitatud taotluse ühisfirma asutamisloa saamiseks tagasi, kuid projektiga lubasid nad siiski jätkata. Lääne firmad lubasid, et igaüks neist otsib alternatiivseid võimalusi iseseisvalt gaasijuhtme projekti panustada, vahendas EUobserver.
Laupäeval ütles Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev TASS-ile, et partnerid on otsustanud mitte enam oodata, sest ettevõte Nord Stream 2 kui selline toimib ja töötab. "See, kuidas välismaised partnerid osa võtavad - see on küsimus, mille nad ise otsustavad," selgitas ta.
"Nad otsivad võimalusi projektiga ühineda. Meie liigume oma plaanide kohaselt edasi. Meie partnerid jagavad meie visiooni," rääkis Medvedev.
Ka Wintershalli pressiesindaja on Vene meediale kinnitanud, et ettevõte toetab endiselt projekti ning otsib alternatiivseid lahendusi.
Poola konkurentsiameti juht Marek Niechcial ütles aga omakorda, et Poola otsus on lõplik. "See peatab selle tehingu," rõhutas ta.
Otsus tähendab muuhulgas ka seda, et Gazprom peab ise leidma gaasijuhtme ehitamiseks 8 miljardit eurot ning seda olukorras, kus Venemaa pankade võime rahvusvahelistelt turgudelt kapitali koguda on EL-i ja USA poolt kehtestatud sanktsioonide tõttu raskendatud.
Lisaks peavad gaasijuhtmele andma veel heakskiidu ka Taani, Soome ja Rootsi, sest merre rajatav Nord Stream 2 peaks läbima nimetatud riikide majandustsoone.
Euroopa Komisjon on omakorda andnud mõista, et Nord Stream 2 kõik osad peavad olema vastavuses EL-i energiapoliitikat käsitlevate reeglitega, muuhulgas konkurentsi puudutavate tingimustega.
Sarnastel asjaoludel pidi Gazprom juba loobuma varasemast, Musta merd läbima pidanud South Streami projektist. | Gazprom jätkab Poola vastuseisust hoolimata Nord Stream 2 projektiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gazprom ja Inglise-Hollandi energiakontsern Shell, Prantsuse ettevõte Engie, Austria energiafirma OMV ning Saksamaa ettevõtted Uniper ja Wintershall sõlmisid möödunud aastal leppe Nord Streami gaasijuhtme laiendamiseks 10 miljardi euro eest. Projektiga on kavas 2019. aastaks ehitada kaks lisajuhet olemasoleva kahe Nord Stream 1 gaasijuhtme kõrvale ning kahekordistada iga-aastast gaasimahtu 110 miljardi kuupmeetrini.
Poola konkurentsiamet (Urzed Ochrony Konkurencji i Konsumentow ehk UOKiK) teatas juuli lõpus, et on firmade liitumise vastu, sest see võib tuua kaasa ebaõiglase konkurentsi ja tugevdada liigselt Gazpromi, mis juba etendab juhtrolli gaasitarnetes Poolasse.
Kuigi gaasijuhe Poolat ei läbi, oli otsus Gazpromi ja partnerite jaoks tõsiseks löögiks. Partnerid teatasid 12. augustil, et võtavad Poola võimudele esitatud taotluse ühisfirma asutamisloa saamiseks tagasi, kuid projektiga lubasid nad siiski jätkata. Lääne firmad lubasid, et igaüks neist otsib alternatiivseid võimalusi iseseisvalt gaasijuhtme projekti panustada, vahendas EUobserver.
Laupäeval ütles Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev TASS-ile, et partnerid on otsustanud mitte enam oodata, sest ettevõte Nord Stream 2 kui selline toimib ja töötab. "See, kuidas välismaised partnerid osa võtavad - see on küsimus, mille nad ise otsustavad," selgitas ta.
"Nad otsivad võimalusi projektiga ühineda. Meie liigume oma plaanide kohaselt edasi. Meie partnerid jagavad meie visiooni," rääkis Medvedev.
Ka Wintershalli pressiesindaja on Vene meediale kinnitanud, et ettevõte toetab endiselt projekti ning otsib alternatiivseid lahendusi.
Poola konkurentsiameti juht Marek Niechcial ütles aga omakorda, et Poola otsus on lõplik. "See peatab selle tehingu," rõhutas ta.
Otsus tähendab muuhulgas ka seda, et Gazprom peab ise leidma gaasijuhtme ehitamiseks 8 miljardit eurot ning seda olukorras, kus Venemaa pankade võime rahvusvahelistelt turgudelt kapitali koguda on EL-i ja USA poolt kehtestatud sanktsioonide tõttu raskendatud.
Lisaks peavad gaasijuhtmele andma veel heakskiidu ka Taani, Soome ja Rootsi, sest merre rajatav Nord Stream 2 peaks läbima nimetatud riikide majandustsoone.
Euroopa Komisjon on omakorda andnud mõista, et Nord Stream 2 kõik osad peavad olema vastavuses EL-i energiapoliitikat käsitlevate reeglitega, muuhulgas konkurentsi puudutavate tingimustega.
Sarnastel asjaoludel pidi Gazprom juba loobuma varasemast, Musta merd läbima pidanud South Streami projektist.
### Response:
Gazprom jätkab Poola vastuseisust hoolimata Nord Stream 2 projektiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Queen: A Night in Bohemia" toob publikuni Queeni 1975. aasta legendaarse Hammersmithi kontserdi salvestuse. Lisaks sisaldab film eksklusiivset pooletunnist dokumentaalfilmi telgitagustest bändi kõigi nelja liikme Freddie Mercury, John Deaconi, Brian May ja Roger Taylori intervjuudega.
1975. aasta jõululaupäeval Londonis Hammersmithi kontserdisaalis salvestatud ja BBC vahendusel otseülekandena näidatud võimast kontserti võib pidada Queeni karjääri tipphetkeks. Ajalooline rokkbänd esitas täiskoosseisus kõiki oma tollaseid läbimurdehitte nagu "Killer Queen", "Liar", "Keep Yourself Alive" ja "Now I’m Here", lisaks toodi lavale ka tänaseks juba klassikaks kujunenud suurejooneline "Bohemian Rhapsody".
"Queen: A Night in Bohemia" annab lisaks legendaarsele kontserdile fännidele võimaluse heita pilk seni avaldamata dokumentaalfilmile, kus arhiivikaadrite ja intervjuudega jutustatakse Queeni lugu kujunemisaastatest bändiliikmete endi silme läbi.
Kontserdifilm linastub kinodes 9. septembril. | Queeni kontserdifilm jõuab kinolinale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Queen: A Night in Bohemia" toob publikuni Queeni 1975. aasta legendaarse Hammersmithi kontserdi salvestuse. Lisaks sisaldab film eksklusiivset pooletunnist dokumentaalfilmi telgitagustest bändi kõigi nelja liikme Freddie Mercury, John Deaconi, Brian May ja Roger Taylori intervjuudega.
1975. aasta jõululaupäeval Londonis Hammersmithi kontserdisaalis salvestatud ja BBC vahendusel otseülekandena näidatud võimast kontserti võib pidada Queeni karjääri tipphetkeks. Ajalooline rokkbänd esitas täiskoosseisus kõiki oma tollaseid läbimurdehitte nagu "Killer Queen", "Liar", "Keep Yourself Alive" ja "Now I’m Here", lisaks toodi lavale ka tänaseks juba klassikaks kujunenud suurejooneline "Bohemian Rhapsody".
"Queen: A Night in Bohemia" annab lisaks legendaarsele kontserdile fännidele võimaluse heita pilk seni avaldamata dokumentaalfilmile, kus arhiivikaadrite ja intervjuudega jutustatakse Queeni lugu kujunemisaastatest bändiliikmete endi silme läbi.
Kontserdifilm linastub kinodes 9. septembril.
### Response:
Queeni kontserdifilm jõuab kinolinale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ''Inimeste sooritusvõime on seotud unevõlaga ükskõik millisel päeva või öö hetkel ning see järgib teatud rütmi. Nad peavad sellega arvestama, seda nii juhul kui nad on puhkusele sõites 20 tundi järjest autoroolis kui ka lihtsalt vahetustega tööd tehes,'' sõnas uurimuse juhtivautor ja Liege'i ülikooli teadur Pierre Maquet ERR Novaatorile.
Näiteks kaks päeva järjest üleval olles on esimesel 16 tunnil inimeste sooritus erinevaid vaimset pingutust nõudvates ülesannetes võrdlemisi samasugune. Bioloogilise öö saabudes, mida saadab nn unehormooni melatoniini tõus, hakkab see aga järsult langema. Madalpunkt saabub järgmisel hommikul kella 6—8 paiku hommikul. ''Ent tegu pole ühtlase sirgjoonelise pideva langusega. Kuigi eelmise päevaga võrreldava tulemuse saamiseks tuleb unevõlg tasuda, lähevad asjad ilma selletagi paremaks,'' selgitas Maquet.
Aju võimekust mõjutavad lisaks vajadusele magada ka üldised, peaaegu täpselt 24 tunni pikkused ööpäevarütmid. Seejuures muutub päeva edenedes (ning unevõla kasvades) nn kellageenidest ja nende alusel valmistavatest valkudest lähtuv surve ärkvel püsida järjest tugevamaks. Igas rakus nähtavaid rütme aitab sünkroonis hoida hüpotaalamuses paiknev tilluke suprakiasmaatilise tuuma nime kandev ajupiirkond.
Kui käitumises on tsükkel hästi näha, polnud teadlastel head ettekujutust, mis toimub samal ajal ajus. ''Mõõtmised näitavad, et une puudujääk ja ööpäevarütmid ei mõjuta sugugi kõiki piirkondi võrdselt. Näiteks on neil selge mõju reaktsiooniaja ülesannete ajal aktiivseks muutuvatele piirkondadele. Mida suurem on une puudujääk, seda nõrgemaks vastus muutub,'' tõi Maquet näite. Tegu on esimese korraga, kui taolist erisust on näidatud aju tasandil.
Kuigi laiemas laastus mõjutas unevõlg kõige enam otsmikusagarat, mis tegeleb muu hulgas otsuste langetamise ja teiste planeerimist nõudvate ülesannetega, oli unepuuduse mõju lihtsas reaktsiooniaja testis oluliselt märgatavam, kui suuremat vaimset pingutust nõudvates meenutamist nõudvates katsetes. Tõdemus võiks Maquet hinnangul pakkuda mõru lohutust kõigile öövahetuses töötavatele inimestele – varajastel hommikutundidele on keskendumine raske igaühe jaoks ja tegu pole isiklike nõrkuste või puudujääkidega.
Teadur ise peab tähtsamaks uurimuse teist järeldust. ''Kõik aju piirkonnad ei tööta sünkroonis. Mõne aktiivsuse tipphetk saabub varem kui teistel. Teiste sõnadega, kuigi hüpotaalamusest lähtuvad ööpäevarütmid on globaalsed, muudetakse neid kohalikul tasandil igas ajupiirkonnas,'' lisas teadur.
Nii loodab ta, et tulemustest võiks kasu olla näiteks psüühikahäirete ravis ja sügavamal mõistmisel. ''See võiks aidata meil paremini mõista, miks muutuvad paljude neurodegeneratiivsete ja psüühikahäirete sümptomid päeva vältel ägedamaks, et siis taas tagasi tõmmata,'' laiendas Maquet. Mõõtmistel kasutatud tehnikaga saaks aga potentsiaalselt paremini eristada näiteks kroonilist unepuudust, mis kimbutab üha rohkemaid noori, hüperaktiivsest häirest, mille sümptomid on suures osas kattuvad.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Unevõlg nõuab rängimat lõivu keskendumisega seotud ajupiirkondadelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
''Inimeste sooritusvõime on seotud unevõlaga ükskõik millisel päeva või öö hetkel ning see järgib teatud rütmi. Nad peavad sellega arvestama, seda nii juhul kui nad on puhkusele sõites 20 tundi järjest autoroolis kui ka lihtsalt vahetustega tööd tehes,'' sõnas uurimuse juhtivautor ja Liege'i ülikooli teadur Pierre Maquet ERR Novaatorile.
Näiteks kaks päeva järjest üleval olles on esimesel 16 tunnil inimeste sooritus erinevaid vaimset pingutust nõudvates ülesannetes võrdlemisi samasugune. Bioloogilise öö saabudes, mida saadab nn unehormooni melatoniini tõus, hakkab see aga järsult langema. Madalpunkt saabub järgmisel hommikul kella 6—8 paiku hommikul. ''Ent tegu pole ühtlase sirgjoonelise pideva langusega. Kuigi eelmise päevaga võrreldava tulemuse saamiseks tuleb unevõlg tasuda, lähevad asjad ilma selletagi paremaks,'' selgitas Maquet.
Aju võimekust mõjutavad lisaks vajadusele magada ka üldised, peaaegu täpselt 24 tunni pikkused ööpäevarütmid. Seejuures muutub päeva edenedes (ning unevõla kasvades) nn kellageenidest ja nende alusel valmistavatest valkudest lähtuv surve ärkvel püsida järjest tugevamaks. Igas rakus nähtavaid rütme aitab sünkroonis hoida hüpotaalamuses paiknev tilluke suprakiasmaatilise tuuma nime kandev ajupiirkond.
Kui käitumises on tsükkel hästi näha, polnud teadlastel head ettekujutust, mis toimub samal ajal ajus. ''Mõõtmised näitavad, et une puudujääk ja ööpäevarütmid ei mõjuta sugugi kõiki piirkondi võrdselt. Näiteks on neil selge mõju reaktsiooniaja ülesannete ajal aktiivseks muutuvatele piirkondadele. Mida suurem on une puudujääk, seda nõrgemaks vastus muutub,'' tõi Maquet näite. Tegu on esimese korraga, kui taolist erisust on näidatud aju tasandil.
Kuigi laiemas laastus mõjutas unevõlg kõige enam otsmikusagarat, mis tegeleb muu hulgas otsuste langetamise ja teiste planeerimist nõudvate ülesannetega, oli unepuuduse mõju lihtsas reaktsiooniaja testis oluliselt märgatavam, kui suuremat vaimset pingutust nõudvates meenutamist nõudvates katsetes. Tõdemus võiks Maquet hinnangul pakkuda mõru lohutust kõigile öövahetuses töötavatele inimestele – varajastel hommikutundidele on keskendumine raske igaühe jaoks ja tegu pole isiklike nõrkuste või puudujääkidega.
Teadur ise peab tähtsamaks uurimuse teist järeldust. ''Kõik aju piirkonnad ei tööta sünkroonis. Mõne aktiivsuse tipphetk saabub varem kui teistel. Teiste sõnadega, kuigi hüpotaalamusest lähtuvad ööpäevarütmid on globaalsed, muudetakse neid kohalikul tasandil igas ajupiirkonnas,'' lisas teadur.
Nii loodab ta, et tulemustest võiks kasu olla näiteks psüühikahäirete ravis ja sügavamal mõistmisel. ''See võiks aidata meil paremini mõista, miks muutuvad paljude neurodegeneratiivsete ja psüühikahäirete sümptomid päeva vältel ägedamaks, et siis taas tagasi tõmmata,'' laiendas Maquet. Mõõtmistel kasutatud tehnikaga saaks aga potentsiaalselt paremini eristada näiteks kroonilist unepuudust, mis kimbutab üha rohkemaid noori, hüperaktiivsest häirest, mille sümptomid on suures osas kattuvad.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
### Response:
Unevõlg nõuab rängimat lõivu keskendumisega seotud ajupiirkondadelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õpilaste arvu kasv puudutab eelkõige suuremaid linnu ning Tallinna ümbrust. Enamikes teistes omavalitsustes jätkab laste arv kahanemist või stabiliseerub.
Õpilaste arvu langus viimase 15 aasta jooksul mõjutab ka ülikoole, kus samuti jätkub tudengite arvu vähenemine. Kutsehariduses on õppurite arv stabiilne, küll aga kasvab õppurite keskmine vanus ehk ametit asuvad õppima inimesed, kes esimese haridustee läbinud ning soovivad end täiendada või ümber õppida, märkis ministeerium. | Kooli läheb tänavu 3000 last enam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õpilaste arvu kasv puudutab eelkõige suuremaid linnu ning Tallinna ümbrust. Enamikes teistes omavalitsustes jätkab laste arv kahanemist või stabiliseerub.
Õpilaste arvu langus viimase 15 aasta jooksul mõjutab ka ülikoole, kus samuti jätkub tudengite arvu vähenemine. Kutsehariduses on õppurite arv stabiilne, küll aga kasvab õppurite keskmine vanus ehk ametit asuvad õppima inimesed, kes esimese haridustee läbinud ning soovivad end täiendada või ümber õppida, märkis ministeerium.
### Response:
Kooli läheb tänavu 3000 last enam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aruandeaasta müügitulu oli samal ajal 5289 eurot. Juhatuse ettepanekul katab ettevõte 410 477 euro suuruse kahjumi tulevaste perioodide kasumiga.
Kokku on Jobbaticali kahjumiks nüüd kahe aastaga kogunenud 469 805 eurot.
"Ettevõtte eesmärk aruandeaastal oli võrgustiku kasvatamine ning 2016. aastal alustatakse kliendisuunalise rahalise müügitegevusega," seisab aastaaruandes.
2015. aastal kaasas Jobbatical 510 000 euro väärtuses investeeringuid ning sõlmis kokkuleppe saamaks investeeringuid üle 2 000 000 USA dollari väärtuse ulatuses riskikapitalistidelt Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. Kokkulepe realiseerus lepinguks 2016. aasta alguses. Riskikapitali ettevõte Union Square Ventures, riskikapitalist Saul Klein ja SmartCap investeerisid eestlaste poolt loodud tööportaali 1,9 miljonit eurot.
Ettevõttes töötas 2015. aastal keskmiselt viis töötajat, kellest kolm olid juhatuse liikmed. Töötasud koos sotsiaalmaksudega moodustasid 115 483 eurot, millest 41 068 eurot oli juhatuse palgafond.
"2016. aasta fookus on tootearendusel, võrgustiku kasvatamisel ja rahastusmudelite testimisel, et jõuda õige monetiseerimise lahenduseni," seisab aruandes. "Samuti on fookus Aasiasse laienemisel ning kontori avamisel ning meeskonna kasvatamisel Singapuris."
Jobbaticali asutasid 2014. aastal Karoli Hindriks, Ronald Hindriks ja Allan Mäeots. Jobbatical pakub maailmas ringi liikuvatele tehnoloogiavaldkonna töötajatele tööd tõmbekeskustes, peamiselt üheks aastaks. | Jobbatical sai mullu üle 400 000 euro kahjumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aruandeaasta müügitulu oli samal ajal 5289 eurot. Juhatuse ettepanekul katab ettevõte 410 477 euro suuruse kahjumi tulevaste perioodide kasumiga.
Kokku on Jobbaticali kahjumiks nüüd kahe aastaga kogunenud 469 805 eurot.
"Ettevõtte eesmärk aruandeaastal oli võrgustiku kasvatamine ning 2016. aastal alustatakse kliendisuunalise rahalise müügitegevusega," seisab aastaaruandes.
2015. aastal kaasas Jobbatical 510 000 euro väärtuses investeeringuid ning sõlmis kokkuleppe saamaks investeeringuid üle 2 000 000 USA dollari väärtuse ulatuses riskikapitalistidelt Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. Kokkulepe realiseerus lepinguks 2016. aasta alguses. Riskikapitali ettevõte Union Square Ventures, riskikapitalist Saul Klein ja SmartCap investeerisid eestlaste poolt loodud tööportaali 1,9 miljonit eurot.
Ettevõttes töötas 2015. aastal keskmiselt viis töötajat, kellest kolm olid juhatuse liikmed. Töötasud koos sotsiaalmaksudega moodustasid 115 483 eurot, millest 41 068 eurot oli juhatuse palgafond.
"2016. aasta fookus on tootearendusel, võrgustiku kasvatamisel ja rahastusmudelite testimisel, et jõuda õige monetiseerimise lahenduseni," seisab aruandes. "Samuti on fookus Aasiasse laienemisel ning kontori avamisel ning meeskonna kasvatamisel Singapuris."
Jobbaticali asutasid 2014. aastal Karoli Hindriks, Ronald Hindriks ja Allan Mäeots. Jobbatical pakub maailmas ringi liikuvatele tehnoloogiavaldkonna töötajatele tööd tõmbekeskustes, peamiselt üheks aastaks.
### Response:
Jobbatical sai mullu üle 400 000 euro kahjumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi korraldajad palusid enne etenduse algust rahval mobiiltelefonid välja lülitada, jätsid paljud selle tegemata. Etendusel tuleb telefon kas täiesti välja lülitada või panna lennurežiimile – ainult hääletuks muutmine pole piisav, kuna esinejad kasutavad põsemikrofone, mobiiltelefonide lainesagedus segab aga mikrofonide saatjate tööd ning heli kaob või katkeb, kirjutab Läänlane.
Kuna kõlaritest tulnud heli muutus seetõttu talumatult ebakvaliteetseks, peatati etendus ja pandi vaatajatele südamele, et nad siiski telefonid välja lülitaks.
"Meil on kahju, et tehniliste murede lahendamiseks tuli läbi aegade esimest korda etendus korraks peatada. Andestage manitsused ja must huumor – arvasime, et oleme eelmise kolme aasta kogemuse põhjal publikumenuks ja kõigeks sellega kaasnevaks valmis, aga ootamatult valusast kogemusest tuleb õppida. Mitu halba asja langes kokku ning kiiret ja ideaalset lahendust ei olnud kuskilt võtta," teatasid korraldajad ise hiljem Facebookis. | Haapsalus tuli etendus publiku tähelepanematuse tõttu katkestada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi korraldajad palusid enne etenduse algust rahval mobiiltelefonid välja lülitada, jätsid paljud selle tegemata. Etendusel tuleb telefon kas täiesti välja lülitada või panna lennurežiimile – ainult hääletuks muutmine pole piisav, kuna esinejad kasutavad põsemikrofone, mobiiltelefonide lainesagedus segab aga mikrofonide saatjate tööd ning heli kaob või katkeb, kirjutab Läänlane.
Kuna kõlaritest tulnud heli muutus seetõttu talumatult ebakvaliteetseks, peatati etendus ja pandi vaatajatele südamele, et nad siiski telefonid välja lülitaks.
"Meil on kahju, et tehniliste murede lahendamiseks tuli läbi aegade esimest korda etendus korraks peatada. Andestage manitsused ja must huumor – arvasime, et oleme eelmise kolme aasta kogemuse põhjal publikumenuks ja kõigeks sellega kaasnevaks valmis, aga ootamatult valusast kogemusest tuleb õppida. Mitu halba asja langes kokku ning kiiret ja ideaalset lahendust ei olnud kuskilt võtta," teatasid korraldajad ise hiljem Facebookis.
### Response:
Haapsalus tuli etendus publiku tähelepanematuse tõttu katkestada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külgvankreid oli täna stardis kuusteist, kohal olid kõik Eesti ja lähiriikide kiiremad sõitjad. Kvalifikatsioonis näitasid Varik - Miili ees parimat ringiaega lätlased Janis Daiders - Kaspars Stupelis (Zabel), kes on suure rahvusvahelise kogemusega ekipaaž. Paaride vahe oli vaid 0,2 sekundit ja see keris põnevuse üles juba enne starte. Esimese sõidu start ebaõnnestus meie esipaaril täielikult ja sõitu asusid juhtima Riim - Skultans (Zabel, Türi Auto-Motoklubi). Varik - Miil tulid avaringilt tulles alles kuuendatena, nende seljataga olid soomlased, vennad Kunnased (Husqvarna). Daiders - Stupelis aga veelgi tagapool. Varik - Miil suutsid kitsal Linnamäe rajal aga näidata suurepärast möödasõiduoskust ja nelja ringiga tõusid nad juba liidriteks. Sealt edasi oli sõit täielikult nende kontrolli all. Teisele kohale tõusid poolel sõidumaal Gordejev - Kivaste (Zabel). Daiders - Stupelis näitasid samuti kiiret sõitu, kuid viiendast kohast nad kõrgemale tõusta ei suutnud. Sõidu võitsid Varik - Miil, teise koha said Gordejev - Kivaste ning kolmanda Riim - Skultans.
Teises sõidus pääsesid kohe stardist ette kvalifikatsiooni kaks kiiremat, kuid eestlaste rõõmuks võtsid liidrikoha enda kätte Varik – Miil, keda Daiders – Stupelis praktiliselt kogu võistlusmaa väga lähedalt ohustasid. Kaks esimest korvipaari olid teistega võrreldes hoopis teisest puust ja parimal ringil edestati järgnevaid üle kuue sekundi. Varik - Miil suutsid lätlased sõidu lõpuni seljataga hoida ja lõpuks võeti Daidersi - Stupelise ees 11-sekundiline võit. Sõidu esimese pooles hoidsid kolmandat kohta Kunnased, kuid nende sõit jäi viiendal ringil pooleli. Seejärel tõusid kolmandaks Riim - Skultans ja seal olid nad ka sõidu lõpuni.
Etapi kokkuvõttes kuulus esikoht Varik - Miilile (50 punkti). Teise koha said Riim - Skultans (40 p) ning kolmanda koha Gordejev - Kivaste (samuti 40 p). Meistrivõistluste üldarvestuses suurendasid Varik - Miil oma edumaa 12 punktiliseks Gordejev - Kivaste ees. Kolmandal kohal asuvad Riim - Skultans, nende kaotus liidritele on 26 punkti.
Quadide kvalifikatsioonis näitas Kevin Saar konkurentsitult kiireimat minekut, parimal ringil lõi ta teise aja välja sõitnud Kaspar Kangurit kahe sekundiga. Kolmanda aja sõitis välja Priit Järvloo (Kawasaki, Sõmerpalu MK), kes kaotas Kangurile 0,3 sekundiga. Avasõidus võttiski liidrikoha enda kätte Saar ja näis, et sellega on võitja saatus otsustatud. Kuid täna polnud Saare päev, avaringi lõpus suurel platool ta kukkus ja nii kõvasti, et esialgu oli ta rajal maas ja meedikud tema ümber. Õnneks suutis Kevin siiski lõpuks püsti tõusta ja asus uuesti edasi sõitma. Selleks ajaks tulid konkurendid juba järgmiselt ringilt. Liidrikoha võttis Saare kukkumise järel enda kätte Järvloo ja hoidis seda kindlalt sõidu lõpuni. Kehva stardi saanud Kangur suutis avaringi kuuendalt kohalt lõpuks teiseks tõusta. Kolmandana lõpetas avasõidu lätlane Ralfs Reinfelds (Yamaha). Saar lõpetas avasõidu kümnendana.
Teises sõidus said parima stardi lätlased Rinalds Dišlers Kirilko (Honda) ja Reinfelds. Teisel ringil võttis aga liidrikoha juba enda kätte Saar. Kuid ka see sõit ei lõppenud talle õnnelikult, üheksandal ringil jäi tehnilise rikke tõttu kindalt liidrikohalt sõit pooleli ja leppida tuli taas kümnenda koha punktidega. Sõidu võitis hoopis Kaspar Kangur, teisena lõpetas Järvloo ja kolmandana taas Reinfelds.
Etapivõit kuulus täna Kangurile (47 punkti), teise koha sai samade punktidega Järvloo ja kolmanda Reinfelds (40 punkti). Saar jäi täna üheteistkümnendaks (22 punkti). Pärast neljandat etappi on sarja liider 166 punktiga Saar. Teisel kohal on 144 punktiga Filatov ja kolmandal kohal 115 punktiga Rene Tarend (Yamaha, Sõmerpalu MK).
„Kevinil oli täna lihtsalt palju ebaõnne,“ kommenteeris Kaspar Kangur tänast võistlust – kuid tal endalgi on tänavu enamikul võistlustel sõit pooleli või pidamata jäänud. Linnamäe pisut staadionikrossi meenutava rajaga, kus nii suuremahulist quadide võistlust peeti täna esmakordselt, jäi Kangur väga rahule. Ainus miinus stardipuu, mille omapära tõttu (teisest rivist startinute jaoks tõuseb esmalähte saanute järel puu üles) tuli enamik starte täna anda lippudega.
Quad Open klassiga startisid koos ka Quad Amatöör klassi võistlejad, kellest etapivõitjaks osutus Jesse Uusitalo (Yamaha, Soome) Olari Saarme (Yamaha, Yamamoto RC) ja Raido Viinapuu (Kawasaki, RedMoto Racing) ees.
K/V Hobi klassis võitsid mõlemad sõidud ja etapi Indrek Aljes – Toomas Rinne (AYR-KTM). Üldkokkuvõttes teise koha said Erik Vahter - Aaro Ludvi (KTM, Kose AMK), kolmandad olid kohalikud sõitjad Rain Remmelg - Rain Vaikmäe (AYR-KTM, Linnamäe MK). K/V Veteranide arvestuses olid kiireimad Urmas Sugasepp – Dmitri Rodionov, edestades Sverre ja Alar Lampi (AYR-KTM, Saku MK) ning Andres Piirsalu - Tom Küüsmaad (KTM, Kohila Sidecar Cross Club).
Quad 100 klassis ei olnud vastast Joosep Eesmäele (Honda, Pärnu Motoclub, Catwees Honda Racing), kes võitis mõlemad sõidud. Ka selle klassi teine ja kolmas, Cris Sten Kutti (Honda, Pärnu Motoclub, Catwees Honda Racing) ja Aleks Sale (Yamaha, Motoklubi K&K) olid mõlemas sõidus samad. Samas stardis osalenud Quad 200 klassi esikolmik: Patric Kurvits (Honda, Kagu MK), Ivan Trjasov (Yamaha, Venemaa) ja Semen Korostelev (Yamaha, Venemaa). Quad 200 B (ilma ümberehitusteta tsiklid): Siim Saat (Yamaha, Saaremoto), Hanna-Maria Tennokese (Yamaha, Motoklubi K&K) ja Aleksandr Lebedev (Yamaha, Venemaa). Nende noortega sõitsid koos veel ka kaks laste külgvankrit, mõlemad Lätist. Neist üks, Markuss Auniņš - Madara Štipenbaha (Kawasaki), kahjuks esimesse starti ei jõudnud. Kahest kiirem oli Emīls ja Elmārs Tilaks (Gas-Gas).
Kõige nooremate osalejate, Quad 50 jun klassis oli esikolmik Karl Koho (Apex, Äksi MK), Artūrs Šneiders (Apex, Läti) ja Ernests Reisons (Cobra, Läti). Quad 50 klassis läksid poodiumikohad lätlastele: Markuss Augustovskis (Apex), Karlis Neija (Cobra) ja Ivo Kristaps Kalve (Apex). Quad 70 klassis võitis Tanel Põdra (KTM, Pärnu Motoclub) Reinis Bogomolsi (Kawasaki, Läti) ja Martins Puhaļskise (Kawasaki, Läti) ees.
Quad 250 juunior arvestuses osalesid vaid lätlased ning esikolmiku moodustasid Lauris Eizāns (Can-Am), Atis Breds (Honda) ja Reinis Bicāns (Honda). Quad Veteran klassis hiilgas vanameister Agris Neija (Honda, Läti), teine oli Juris Ozolins (Suzuki, Läti) ja kolmas Roland Luik (Yamaha, Motodepoo Kawasaki). Quad Hobi klassis võidutses Aigars Saicans (Yamaha, Läti) Rene Kaseste (Yamaha, Motodepoo Kawasaki) ja Varbo Vingisaare (Yamaha, Motodepoo Kawasaki) ees. Naiste arvestuses oli seekord ainus osaleja Undine Ulmane (Suzuki, Läti). | Varik-Miil võitsid külgvankrite Balti meistrivõistluste etapi Linnamäel, quadidel parim Kangur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külgvankreid oli täna stardis kuusteist, kohal olid kõik Eesti ja lähiriikide kiiremad sõitjad. Kvalifikatsioonis näitasid Varik - Miili ees parimat ringiaega lätlased Janis Daiders - Kaspars Stupelis (Zabel), kes on suure rahvusvahelise kogemusega ekipaaž. Paaride vahe oli vaid 0,2 sekundit ja see keris põnevuse üles juba enne starte. Esimese sõidu start ebaõnnestus meie esipaaril täielikult ja sõitu asusid juhtima Riim - Skultans (Zabel, Türi Auto-Motoklubi). Varik - Miil tulid avaringilt tulles alles kuuendatena, nende seljataga olid soomlased, vennad Kunnased (Husqvarna). Daiders - Stupelis aga veelgi tagapool. Varik - Miil suutsid kitsal Linnamäe rajal aga näidata suurepärast möödasõiduoskust ja nelja ringiga tõusid nad juba liidriteks. Sealt edasi oli sõit täielikult nende kontrolli all. Teisele kohale tõusid poolel sõidumaal Gordejev - Kivaste (Zabel). Daiders - Stupelis näitasid samuti kiiret sõitu, kuid viiendast kohast nad kõrgemale tõusta ei suutnud. Sõidu võitsid Varik - Miil, teise koha said Gordejev - Kivaste ning kolmanda Riim - Skultans.
Teises sõidus pääsesid kohe stardist ette kvalifikatsiooni kaks kiiremat, kuid eestlaste rõõmuks võtsid liidrikoha enda kätte Varik – Miil, keda Daiders – Stupelis praktiliselt kogu võistlusmaa väga lähedalt ohustasid. Kaks esimest korvipaari olid teistega võrreldes hoopis teisest puust ja parimal ringil edestati järgnevaid üle kuue sekundi. Varik - Miil suutsid lätlased sõidu lõpuni seljataga hoida ja lõpuks võeti Daidersi - Stupelise ees 11-sekundiline võit. Sõidu esimese pooles hoidsid kolmandat kohta Kunnased, kuid nende sõit jäi viiendal ringil pooleli. Seejärel tõusid kolmandaks Riim - Skultans ja seal olid nad ka sõidu lõpuni.
Etapi kokkuvõttes kuulus esikoht Varik - Miilile (50 punkti). Teise koha said Riim - Skultans (40 p) ning kolmanda koha Gordejev - Kivaste (samuti 40 p). Meistrivõistluste üldarvestuses suurendasid Varik - Miil oma edumaa 12 punktiliseks Gordejev - Kivaste ees. Kolmandal kohal asuvad Riim - Skultans, nende kaotus liidritele on 26 punkti.
Quadide kvalifikatsioonis näitas Kevin Saar konkurentsitult kiireimat minekut, parimal ringil lõi ta teise aja välja sõitnud Kaspar Kangurit kahe sekundiga. Kolmanda aja sõitis välja Priit Järvloo (Kawasaki, Sõmerpalu MK), kes kaotas Kangurile 0,3 sekundiga. Avasõidus võttiski liidrikoha enda kätte Saar ja näis, et sellega on võitja saatus otsustatud. Kuid täna polnud Saare päev, avaringi lõpus suurel platool ta kukkus ja nii kõvasti, et esialgu oli ta rajal maas ja meedikud tema ümber. Õnneks suutis Kevin siiski lõpuks püsti tõusta ja asus uuesti edasi sõitma. Selleks ajaks tulid konkurendid juba järgmiselt ringilt. Liidrikoha võttis Saare kukkumise järel enda kätte Järvloo ja hoidis seda kindlalt sõidu lõpuni. Kehva stardi saanud Kangur suutis avaringi kuuendalt kohalt lõpuks teiseks tõusta. Kolmandana lõpetas avasõidu lätlane Ralfs Reinfelds (Yamaha). Saar lõpetas avasõidu kümnendana.
Teises sõidus said parima stardi lätlased Rinalds Dišlers Kirilko (Honda) ja Reinfelds. Teisel ringil võttis aga liidrikoha juba enda kätte Saar. Kuid ka see sõit ei lõppenud talle õnnelikult, üheksandal ringil jäi tehnilise rikke tõttu kindalt liidrikohalt sõit pooleli ja leppida tuli taas kümnenda koha punktidega. Sõidu võitis hoopis Kaspar Kangur, teisena lõpetas Järvloo ja kolmandana taas Reinfelds.
Etapivõit kuulus täna Kangurile (47 punkti), teise koha sai samade punktidega Järvloo ja kolmanda Reinfelds (40 punkti). Saar jäi täna üheteistkümnendaks (22 punkti). Pärast neljandat etappi on sarja liider 166 punktiga Saar. Teisel kohal on 144 punktiga Filatov ja kolmandal kohal 115 punktiga Rene Tarend (Yamaha, Sõmerpalu MK).
„Kevinil oli täna lihtsalt palju ebaõnne,“ kommenteeris Kaspar Kangur tänast võistlust – kuid tal endalgi on tänavu enamikul võistlustel sõit pooleli või pidamata jäänud. Linnamäe pisut staadionikrossi meenutava rajaga, kus nii suuremahulist quadide võistlust peeti täna esmakordselt, jäi Kangur väga rahule. Ainus miinus stardipuu, mille omapära tõttu (teisest rivist startinute jaoks tõuseb esmalähte saanute järel puu üles) tuli enamik starte täna anda lippudega.
Quad Open klassiga startisid koos ka Quad Amatöör klassi võistlejad, kellest etapivõitjaks osutus Jesse Uusitalo (Yamaha, Soome) Olari Saarme (Yamaha, Yamamoto RC) ja Raido Viinapuu (Kawasaki, RedMoto Racing) ees.
K/V Hobi klassis võitsid mõlemad sõidud ja etapi Indrek Aljes – Toomas Rinne (AYR-KTM). Üldkokkuvõttes teise koha said Erik Vahter - Aaro Ludvi (KTM, Kose AMK), kolmandad olid kohalikud sõitjad Rain Remmelg - Rain Vaikmäe (AYR-KTM, Linnamäe MK). K/V Veteranide arvestuses olid kiireimad Urmas Sugasepp – Dmitri Rodionov, edestades Sverre ja Alar Lampi (AYR-KTM, Saku MK) ning Andres Piirsalu - Tom Küüsmaad (KTM, Kohila Sidecar Cross Club).
Quad 100 klassis ei olnud vastast Joosep Eesmäele (Honda, Pärnu Motoclub, Catwees Honda Racing), kes võitis mõlemad sõidud. Ka selle klassi teine ja kolmas, Cris Sten Kutti (Honda, Pärnu Motoclub, Catwees Honda Racing) ja Aleks Sale (Yamaha, Motoklubi K&K) olid mõlemas sõidus samad. Samas stardis osalenud Quad 200 klassi esikolmik: Patric Kurvits (Honda, Kagu MK), Ivan Trjasov (Yamaha, Venemaa) ja Semen Korostelev (Yamaha, Venemaa). Quad 200 B (ilma ümberehitusteta tsiklid): Siim Saat (Yamaha, Saaremoto), Hanna-Maria Tennokese (Yamaha, Motoklubi K&K) ja Aleksandr Lebedev (Yamaha, Venemaa). Nende noortega sõitsid koos veel ka kaks laste külgvankrit, mõlemad Lätist. Neist üks, Markuss Auniņš - Madara Štipenbaha (Kawasaki), kahjuks esimesse starti ei jõudnud. Kahest kiirem oli Emīls ja Elmārs Tilaks (Gas-Gas).
Kõige nooremate osalejate, Quad 50 jun klassis oli esikolmik Karl Koho (Apex, Äksi MK), Artūrs Šneiders (Apex, Läti) ja Ernests Reisons (Cobra, Läti). Quad 50 klassis läksid poodiumikohad lätlastele: Markuss Augustovskis (Apex), Karlis Neija (Cobra) ja Ivo Kristaps Kalve (Apex). Quad 70 klassis võitis Tanel Põdra (KTM, Pärnu Motoclub) Reinis Bogomolsi (Kawasaki, Läti) ja Martins Puhaļskise (Kawasaki, Läti) ees.
Quad 250 juunior arvestuses osalesid vaid lätlased ning esikolmiku moodustasid Lauris Eizāns (Can-Am), Atis Breds (Honda) ja Reinis Bicāns (Honda). Quad Veteran klassis hiilgas vanameister Agris Neija (Honda, Läti), teine oli Juris Ozolins (Suzuki, Läti) ja kolmas Roland Luik (Yamaha, Motodepoo Kawasaki). Quad Hobi klassis võidutses Aigars Saicans (Yamaha, Läti) Rene Kaseste (Yamaha, Motodepoo Kawasaki) ja Varbo Vingisaare (Yamaha, Motodepoo Kawasaki) ees. Naiste arvestuses oli seekord ainus osaleja Undine Ulmane (Suzuki, Läti).
### Response:
Varik-Miil võitsid külgvankrite Balti meistrivõistluste etapi Linnamäel, quadidel parim Kangur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjoni poolt suvel tehtud ettepanekud tooksid heaks kiitmise korral kaasa olukorra, kus senised miinimumnõuded asendataks reeglitega, mis leiaksid tee kõikide liikmesriikide seadustesse. Praegu on liikmesriikide pagulaspoliitikate vahel märkimisväärseid erinevusi, mis Komisjoni ettepanku rakendamise korral kaoksid ning kui mitmes liikmesriigis on kardetud, et Brüsseli plaanid muudaksid pagulaspoliitika liiga leebeks, siis Rootsi ametnike kartused on hoopis vastupidised, vahendasid The Local ja Rootsi Raadio.
"Jah, kui see (Euroopa Komisjoni plaan - Toim.) saab reaalsuseks, muutuks Rootsi või ükskõik millise teise liikmesriigi jaoks võimatuks rakendada heldemat pagulaspoliitikat kui see, mille on paika pannud Euroopa Liit," selgitas Beijer.
Eelmisel aastal saabus Rootsi 160 000 varjupaigataotlejat. Käesoleval suvel kiideti Rootsis heaks seadusemuudatused, mis kehtivad ajutiselt järgmised kolm aastat. Muuhulgas on oluliseks muutuseks säte, mille kohaselt uued varjupaigataotlejad saavad kaitse pälvimise korral tähtajalise elamisloa, mitte aga alalise elamisloa nagu varem.
Kui Komisjoni plaan aga vahepeal heaks kiidetakse, ei saaks Rootsi pärast kolme aasta möödumist enam varasemate reeglite juurde tagasi pöörduda, nentis Beijer.
Samas pole Komisjoni varjupaigapoliitikat puudutava ettepaneku rakendumine kaugeltki mitte kindel. Plaani peavad heaks kiitma nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament. Ettepanekuid Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi muutmiseks on Komisjon teinud ka varem, kuid seni pole liikmesriigid, vähemalt mitte kõik, neid erilise entusiasmiga vastu võtnud. | Ametnik: kui EL reeglid rangemaks muudab, ei saa Rootsi enam heldet pagulaspoliitikat jätkata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjoni poolt suvel tehtud ettepanekud tooksid heaks kiitmise korral kaasa olukorra, kus senised miinimumnõuded asendataks reeglitega, mis leiaksid tee kõikide liikmesriikide seadustesse. Praegu on liikmesriikide pagulaspoliitikate vahel märkimisväärseid erinevusi, mis Komisjoni ettepanku rakendamise korral kaoksid ning kui mitmes liikmesriigis on kardetud, et Brüsseli plaanid muudaksid pagulaspoliitika liiga leebeks, siis Rootsi ametnike kartused on hoopis vastupidised, vahendasid The Local ja Rootsi Raadio.
"Jah, kui see (Euroopa Komisjoni plaan - Toim.) saab reaalsuseks, muutuks Rootsi või ükskõik millise teise liikmesriigi jaoks võimatuks rakendada heldemat pagulaspoliitikat kui see, mille on paika pannud Euroopa Liit," selgitas Beijer.
Eelmisel aastal saabus Rootsi 160 000 varjupaigataotlejat. Käesoleval suvel kiideti Rootsis heaks seadusemuudatused, mis kehtivad ajutiselt järgmised kolm aastat. Muuhulgas on oluliseks muutuseks säte, mille kohaselt uued varjupaigataotlejad saavad kaitse pälvimise korral tähtajalise elamisloa, mitte aga alalise elamisloa nagu varem.
Kui Komisjoni plaan aga vahepeal heaks kiidetakse, ei saaks Rootsi pärast kolme aasta möödumist enam varasemate reeglite juurde tagasi pöörduda, nentis Beijer.
Samas pole Komisjoni varjupaigapoliitikat puudutava ettepaneku rakendumine kaugeltki mitte kindel. Plaani peavad heaks kiitma nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament. Ettepanekuid Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi muutmiseks on Komisjon teinud ka varem, kuid seni pole liikmesriigid, vähemalt mitte kõik, neid erilise entusiasmiga vastu võtnud.
### Response:
Ametnik: kui EL reeglid rangemaks muudab, ei saa Rootsi enam heldet pagulaspoliitikat jätkata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kujutame ette, et ühes 8. klassi kohustuslikus bioloogiatunnis istub õpilane – muidu viks ja viisakas, kuid loodusteadused ei ole tema tugev külg. Ta istub klassis vaikselt, üritab jälgida tahvlit või PowerPoint esitlust, võitleb samas oma mõtetega ja üritab kuulata õpetajat.
Ta astub klassist välja küll suure hulga märkmetega, kuid tõelist arusaamist räägitud teemast ei tekkinud. Küllaltki kurb, kas pole? Ehk oleks olukord teistsugune, kui ta oleks reaalses elus kokku puutunud tunnis käsitletud teemaga? Tõenäoliselt küll.
Teadmisi on lihtsam omandada, kui on võimalus neid koheselt end ümbritseva maailmaga seostada. Just siin tuleb mängu virtuaalreaalsus, mis loob õpilase silme ette päriselule sarnase pildi ning võimaldab õpitut läbi elada – külastada ilusaid ajaloolisi paiku ja tutvuda muistsete eestlaste eluoluga, käia põnevatel loodusretkedel või avastada kosmose salapärasid.
Iga õpilane on erinev ja kõigile sobiva õppekava väljatöötamine on läbi aegade olnud hariduses üks suuremaid väljakutseid. Õpilastele, kellel on lihtsam õppida visuaalseid, eksperimentaalseid, ruumilisi või muid sarnaseid vahendeid kasutades, pakub virtuaalreaalsus ehk enim võimalusi. Need on õpilased, kelle jaoks on traditsioonilisel viisil õppimine väga raske ja klassiruumis räägitu ei jää lihtsa vaevaga meelde.
Seiklema ja kogemusi omandama koolipingist lahkumata
Nüüdisaegne kooliõpe saab sellest viimase aja tehnoloogia suursaavutusest palju kasu. Mõnikümmend aastat tagasi ei oleks keegi osanud aimata, et koolipingis võiks täiesti ohutult läbi elada autoõnnetuse.
Küll aga said sellest tänavu aimu Suurbritannia õpilased, kellele näidati Samsung Gear VR abil võimalikke stsenaariume, mis juhtuvad oma võimete ülehindamisel autoroolis. Reaalsele elule lähedane kogemus paneb mõtlema oma tegude tagajärgedele ja aitab mõista igapäevaselt liikluses toimuvat.
Virtuaalreaalsust kasutab aktiivselt õppetöös näiteks sisekaitseakadeemia, kelle haridustehnoloog-projektijuhi Vaiko Mäe sõnul võimaldab see simuleerida olukordi või sündmusi, mille lavastamine reaalsuses oleks väga kulukas, tihtipeale isegi võimatu.
Parima õpikogemuse tagab tema arvates autentne keskkond, millega tekitatakse reaalsete tööülesannete lähedane vahetu kogemus. Näiteks virtuaalreaalsuse koolitusprogrammis (XVR) valmistatakse ette Eestile eriomased keskkonna mudelid (Tallinna lennujaam, Tallinna sadam jm), kuhu koolituse instruktor loob juhtumi stsenaariumi: liiklusõnnetus, tulekahju, politseioperatsioon vm.
Õppijatel tuleb loodud virtuaalmaailmas sündmus ohutult lahendada: korraldada liiklust, päästetöid ja/ või kannatanute abistamist. Seda platvormi kasutatakse nii tasemeõppes tulevaste päästjate treenimisel aga ka teenistuses olevate päästjate kompetentsi hoidmiseks ja arendamiseks.
Virtuaalreaalsuses toimuva treeningu abil saab õppija kogeda oma otsuste mõju sündmuste käigule. Praegu olemasolevad lahendused loovad juba praegu suurt väärtust, aidates ette valmistada spetsialisti, kes on reaalses olukorras stardivalmis. Virtuaalreaalsus on kiirelt arenev valdkond ning see laiendab oma haaret erinevatesse valdkondadesse juba lähitulevikus.
Virtuaalreaalsus humanitaar- ja sotsiaalteadustes
Kui seni on maailmas virtuaalreaalsust kasutatud eelkõige loodusteaduste õpetamisel (bioloogia, anatoomia, geoloogia ja astronoomia), siis üha enam saavad tähelepanu ka humanitaar- ja sotsiaalteadused.
Kõige enam soovitakse ehk tulevikus näha virtuaalreaalsuse panust erinevate kultuuride kokkutoomisel ja teineteise mõistmisel. Kas poleks põnev, kui meie õpilased saaksid osaleda näiteks virtuaalsel jalutuskäigul kolmandate riikide klassiruumides?
Tallinna ülikool on korraldamas tasuta koolitusprogrammi Samsung Digi Pass, mis on mõeldud kõigile kutseõppuritele vanuses 14-19. Noori ootavad kord kuus ees põnevad seminarid oma digilahenduse elluviimisel Tallinna ülikooli õppejõudude käe all.
Programmi jooksul arendavad noored digioskusi, koostavad oma digimapi, arendavad äppe ja veebilahendusi, saavad esimese Samsungi digipassi ning võimaluse osaleda praktikal Eesti juhtivas ettevõttes ja Samsungis.
Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi, kellest kolm parimat võidavad oma koolile Samsung Gear VR virtuaalreaalsuse prillid. | Virtuaalreaalsus koputab kooli uksele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kujutame ette, et ühes 8. klassi kohustuslikus bioloogiatunnis istub õpilane – muidu viks ja viisakas, kuid loodusteadused ei ole tema tugev külg. Ta istub klassis vaikselt, üritab jälgida tahvlit või PowerPoint esitlust, võitleb samas oma mõtetega ja üritab kuulata õpetajat.
Ta astub klassist välja küll suure hulga märkmetega, kuid tõelist arusaamist räägitud teemast ei tekkinud. Küllaltki kurb, kas pole? Ehk oleks olukord teistsugune, kui ta oleks reaalses elus kokku puutunud tunnis käsitletud teemaga? Tõenäoliselt küll.
Teadmisi on lihtsam omandada, kui on võimalus neid koheselt end ümbritseva maailmaga seostada. Just siin tuleb mängu virtuaalreaalsus, mis loob õpilase silme ette päriselule sarnase pildi ning võimaldab õpitut läbi elada – külastada ilusaid ajaloolisi paiku ja tutvuda muistsete eestlaste eluoluga, käia põnevatel loodusretkedel või avastada kosmose salapärasid.
Iga õpilane on erinev ja kõigile sobiva õppekava väljatöötamine on läbi aegade olnud hariduses üks suuremaid väljakutseid. Õpilastele, kellel on lihtsam õppida visuaalseid, eksperimentaalseid, ruumilisi või muid sarnaseid vahendeid kasutades, pakub virtuaalreaalsus ehk enim võimalusi. Need on õpilased, kelle jaoks on traditsioonilisel viisil õppimine väga raske ja klassiruumis räägitu ei jää lihtsa vaevaga meelde.
Seiklema ja kogemusi omandama koolipingist lahkumata
Nüüdisaegne kooliõpe saab sellest viimase aja tehnoloogia suursaavutusest palju kasu. Mõnikümmend aastat tagasi ei oleks keegi osanud aimata, et koolipingis võiks täiesti ohutult läbi elada autoõnnetuse.
Küll aga said sellest tänavu aimu Suurbritannia õpilased, kellele näidati Samsung Gear VR abil võimalikke stsenaariume, mis juhtuvad oma võimete ülehindamisel autoroolis. Reaalsele elule lähedane kogemus paneb mõtlema oma tegude tagajärgedele ja aitab mõista igapäevaselt liikluses toimuvat.
Virtuaalreaalsust kasutab aktiivselt õppetöös näiteks sisekaitseakadeemia, kelle haridustehnoloog-projektijuhi Vaiko Mäe sõnul võimaldab see simuleerida olukordi või sündmusi, mille lavastamine reaalsuses oleks väga kulukas, tihtipeale isegi võimatu.
Parima õpikogemuse tagab tema arvates autentne keskkond, millega tekitatakse reaalsete tööülesannete lähedane vahetu kogemus. Näiteks virtuaalreaalsuse koolitusprogrammis (XVR) valmistatakse ette Eestile eriomased keskkonna mudelid (Tallinna lennujaam, Tallinna sadam jm), kuhu koolituse instruktor loob juhtumi stsenaariumi: liiklusõnnetus, tulekahju, politseioperatsioon vm.
Õppijatel tuleb loodud virtuaalmaailmas sündmus ohutult lahendada: korraldada liiklust, päästetöid ja/ või kannatanute abistamist. Seda platvormi kasutatakse nii tasemeõppes tulevaste päästjate treenimisel aga ka teenistuses olevate päästjate kompetentsi hoidmiseks ja arendamiseks.
Virtuaalreaalsuses toimuva treeningu abil saab õppija kogeda oma otsuste mõju sündmuste käigule. Praegu olemasolevad lahendused loovad juba praegu suurt väärtust, aidates ette valmistada spetsialisti, kes on reaalses olukorras stardivalmis. Virtuaalreaalsus on kiirelt arenev valdkond ning see laiendab oma haaret erinevatesse valdkondadesse juba lähitulevikus.
Virtuaalreaalsus humanitaar- ja sotsiaalteadustes
Kui seni on maailmas virtuaalreaalsust kasutatud eelkõige loodusteaduste õpetamisel (bioloogia, anatoomia, geoloogia ja astronoomia), siis üha enam saavad tähelepanu ka humanitaar- ja sotsiaalteadused.
Kõige enam soovitakse ehk tulevikus näha virtuaalreaalsuse panust erinevate kultuuride kokkutoomisel ja teineteise mõistmisel. Kas poleks põnev, kui meie õpilased saaksid osaleda näiteks virtuaalsel jalutuskäigul kolmandate riikide klassiruumides?
Tallinna ülikool on korraldamas tasuta koolitusprogrammi Samsung Digi Pass, mis on mõeldud kõigile kutseõppuritele vanuses 14-19. Noori ootavad kord kuus ees põnevad seminarid oma digilahenduse elluviimisel Tallinna ülikooli õppejõudude käe all.
Programmi jooksul arendavad noored digioskusi, koostavad oma digimapi, arendavad äppe ja veebilahendusi, saavad esimese Samsungi digipassi ning võimaluse osaleda praktikal Eesti juhtivas ettevõttes ja Samsungis.
Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi, kellest kolm parimat võidavad oma koolile Samsung Gear VR virtuaalreaalsuse prillid.
### Response:
Virtuaalreaalsus koputab kooli uksele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taijo Teniste tööandja Sogndal kohtus võõrsil Startiga ja pidi leppima 1:1 viigiga. Sogndal asus kohtumist küll seitsmendal minutil juhtima, kuid vastased viigistasid minut enne normaalaja lõppu. Eesti koondise kaitsja alustas algkoosseisus, aga vahetati teiseks poolajaks puhkama, vahendab Soccernet.ee
Liigatabeli juht Rosenborg, kus pallib ka Pavel Londak, mängis samuti 1:1 viiki, kui võõrsil ei suudetud oma paremust maksma panna Branni vastu. Londak tänaseks mänguks üles antud ei olnud.
Kõige halvemini läks seekord Karol Metsa koduklubil Stavangeri Vikingul, kes pidi tunnistama Joel Lindpere endise klubi Tromsö 2:1 paremust. Mets mängis keskkaitses kaasa kõik 90 minutit.
Pärast 21. vooru jätkab endiselt liidrikohal Rosenborg, kelle edu teisel kohal paikneva Oddi ees on juba 12 punkti. Viking asub 8. kohal ning Sogndal kohe nende järel. | Eestlastel Norras halb päev: kaks viiki ja üks kaotus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taijo Teniste tööandja Sogndal kohtus võõrsil Startiga ja pidi leppima 1:1 viigiga. Sogndal asus kohtumist küll seitsmendal minutil juhtima, kuid vastased viigistasid minut enne normaalaja lõppu. Eesti koondise kaitsja alustas algkoosseisus, aga vahetati teiseks poolajaks puhkama, vahendab Soccernet.ee
Liigatabeli juht Rosenborg, kus pallib ka Pavel Londak, mängis samuti 1:1 viiki, kui võõrsil ei suudetud oma paremust maksma panna Branni vastu. Londak tänaseks mänguks üles antud ei olnud.
Kõige halvemini läks seekord Karol Metsa koduklubil Stavangeri Vikingul, kes pidi tunnistama Joel Lindpere endise klubi Tromsö 2:1 paremust. Mets mängis keskkaitses kaasa kõik 90 minutit.
Pärast 21. vooru jätkab endiselt liidrikohal Rosenborg, kelle edu teisel kohal paikneva Oddi ees on juba 12 punkti. Viking asub 8. kohal ning Sogndal kohe nende järel.
### Response:
Eestlastel Norras halb päev: kaks viiki ja üks kaotus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Emor: eestlane on oma eluga rahul rohkem kui keskmine eurooplane
Tänavusest Eurobaromeetri uuringust ilmnes, et Eesti kodanike rahulolu eluga püsib kõrge: hinnang oma riigi ja leibkonna majanduslikule olukorrale on positiivsem kui Euroopas keskmiselt. Muret tuntakse immigratsiooni, majanduse, tervise ning sotsiaalkindlustuse üle.
Hoolimata valdavalt kriitilistest hinnangutest Eesti majandusele eristuvad eestlased eurooplastest jätkuvalt usuga leibkonna majandusliku olukorra paranemisse. Sellised optimiste on Eestis 32% kodanikest, samas kui Euroopas on neid vähem - 22%.
Aivar Voog märkis, et kui Euroopa Liidu kodanikud peavad olulisimaks probleemiks töötust (33%), siis eestlaste jaoks on suurim probleem immigratsioon (30%). "Immigratsiooni kõrval peavad Eesti elanikud oluliseks probleemiks riiklikul tasandil ka majanduslikku olukorda – nii arvab 27% elanikest. Samaväärseks probleemiks on eestlaste seas tõusnud tervis ja sotsiaalkindlustus," selgitas Voog.
Eurobaromeetri uuring number 85 viidi läbi 2016. aasta 21. maist kuni 31. maini Euroopa Liidu 28 liikmesriigis, viies kandidaatriigis (Türgis, endises Jugoslaavia Vabariigis Makedoonias, Montenegros, Serbias ja Albaanias) ning Põhja-Küprosel.
Kokku küsitleti 1012 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku.
Ametiühingud toetavad vanemahüvitise reformi
Augusti algul sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna poolt välja käidud vanemahüvitise reformi ideed muudaksid vanemahüvitise kasutamise paindlikumaks ja aitaksid kaasa palgalõhe vähendamisele, leiab ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.
Samas soovitab Peterson plaani täiendada lasteaiakohtade olulise suurendamisega, sest nende vähesus ja kõrge hind on üks põhjusi, miks noored vanemad tööturult pikalt eemale jäävad, teatas keskliit.
Petersoni sõnul on muudatused hädavajalikud, sest praegune kord on segane, ebajärjekindel ja mitmes aspektis kahjustanud naiste võimalusi tööturul.
Nitrofert emiteerib 119 miljoni väärtuses uusi aktsiaid
Kohtla-Järvel mineraalväetisi tootnud Nitrofert AS on emiteerinud 1,9 miljonit uut väärtpaberit kogusummas 119 miljonit eurot.
Nitroferdi tehase juhataja Aleksei Nikolajev ei soovinud vastata BNS-i küsimusele, kas emissiooni eesmärgiks on tootmise taaskäivitamine või mis võiksid olla ettevõtte edasised plaanid. "Tänaseks meil ei ole mingeid kommentaare," sõnas ta vaid.
Ettevõte lõpetas tootmise täielikult eelmise aasta lõpus ning koondas kokku 421 töötajat. Sealse tootmise sulgemise ning ka teistes Ida-Virumaa suurettevõtetes toimunud koondamislaine tõttu esitas Eesti ka abipalve Euroopa Liidu globaliseerumisega kohanemise fondile.
Nii töötukassast kui sotsiaalministeeriumist öeldi BNS-ile, et Nitrofert ei ole kuidagi mõista andnud, et sealne tööjõuolukord kuidagi muutumas oleks.
Praegune aktsiakapitali suurendamine on esimene kord kahe aasta jooksul, kui firma suurema emissiooni korraldab. Veidi tõstis firma aktsiakapitali ka eelmise aasta augustis enne koondamisi, ent siis oli emissiooni maht vaid 1,9 miljonit eurot, suurendades aktsiakapitali mahu 12,2 miljoni euroni. Vähemalt eelnevad 13 aastat püsis see 10 miljoni euro kandis.
Ilmateade
Täna on pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub kagu- ja lõunatuul, saartel edela- ja läänetuul 4-9, rannikul puhanguti kuni 12 m/s, õhtuks pöördub kõikjal läänekaarde ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 18..23, Ida-Eestis kuni 25°C.
Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid arutavad Euroopa tulevikku
Itaalia peaminister Matteo Renzi, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande kohtuvad esmaspäeval, et arutada Euroopa Liidu tulevikku pärast Suurbritannia rahva otsust ühendusest lahkuda.
Kohtumine leiab aset kolm nädalat enne Euroopa Liidu mitteametlikku tippkohtumist Bratislavas, mis korraldatakse ilma Suurbritannia osaluseta.
Kolme riigi juhid saavad kokku Itaalias asuval Ventotene saarel.
"Esmaspäevase kohtumise esmärgiks on näidata kolme suurima riigi ühtsust, kuid mingisugust eraldi kildkonda seal ei looda," ütles Prantsusmaa diplomaatiline allikas uudisteagentuurile Reuters.
Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa on eriti mures Ungari ja Hollandi olukorra pärast, sest Ungaris kavatsetakse korraldada rahvahääletus Euroopa Liidu sunniviisiliste pagulaskvootide üle ja Hollandis nõutakse brittidele sarnaselt juba referendumit ühendusest lahkumiseks.
Brasiilia politsei konfiskeeris Iirimaa olümpiakontorist dokumente
Brasiilia politsei konfiskeeris pühapäeval Iirimaa esinduse olümpiakontorist dokumente, passe, telefone ja arvuteid seoses olümpiapiletite ebaseadusliku müügiskeemiga, vahendas kohalik meedia.
Iirimaa Olümpiakomitee ametliku teadaande kohaselt võttis Rio politsei nende spordikülas asuvast kontorist kaasa passid, mobiiltelefonid ja sülearvutid.
Viimastel andmetel konfiskeeriti Iirimaa delegatsiooni juhi Kevin Kilty, Iirimaa olümpiakomitee peasekretäri Dermot Henihani ja Stephen Martini passid, keda kahtlustatakse seotuses petuskeemiga.
Euroopa Olümpiakomiteede juht Pat Hickey, keda süüdistatakse seotuses ebaseadusliku olümpiapiletite müügi skeemiga, jäeti Rio de Janeiros vahi alla ja viidi vanglasse, teatas reedel politsei. Hickey peeti kinni kolmapäeval.
71-aastane Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) täitevkomitee iirlasest liige vabastati neljapäeval haiglast ja kuulati seejärel üle. Kohus keeldus teda kautsjoni vastu vabadusse laskmast ja ta viidi "Bangu kinnipidamiskompleksi". | 5 uudist, mida täna hommikul teada: eestlaste kõrgest rahulolust, ametiühingute toetusest reformile ja aktsiaemissioonist Ida-Virus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Emor: eestlane on oma eluga rahul rohkem kui keskmine eurooplane
Tänavusest Eurobaromeetri uuringust ilmnes, et Eesti kodanike rahulolu eluga püsib kõrge: hinnang oma riigi ja leibkonna majanduslikule olukorrale on positiivsem kui Euroopas keskmiselt. Muret tuntakse immigratsiooni, majanduse, tervise ning sotsiaalkindlustuse üle.
Hoolimata valdavalt kriitilistest hinnangutest Eesti majandusele eristuvad eestlased eurooplastest jätkuvalt usuga leibkonna majandusliku olukorra paranemisse. Sellised optimiste on Eestis 32% kodanikest, samas kui Euroopas on neid vähem - 22%.
Aivar Voog märkis, et kui Euroopa Liidu kodanikud peavad olulisimaks probleemiks töötust (33%), siis eestlaste jaoks on suurim probleem immigratsioon (30%). "Immigratsiooni kõrval peavad Eesti elanikud oluliseks probleemiks riiklikul tasandil ka majanduslikku olukorda – nii arvab 27% elanikest. Samaväärseks probleemiks on eestlaste seas tõusnud tervis ja sotsiaalkindlustus," selgitas Voog.
Eurobaromeetri uuring number 85 viidi läbi 2016. aasta 21. maist kuni 31. maini Euroopa Liidu 28 liikmesriigis, viies kandidaatriigis (Türgis, endises Jugoslaavia Vabariigis Makedoonias, Montenegros, Serbias ja Albaanias) ning Põhja-Küprosel.
Kokku küsitleti 1012 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku.
Ametiühingud toetavad vanemahüvitise reformi
Augusti algul sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna poolt välja käidud vanemahüvitise reformi ideed muudaksid vanemahüvitise kasutamise paindlikumaks ja aitaksid kaasa palgalõhe vähendamisele, leiab ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.
Samas soovitab Peterson plaani täiendada lasteaiakohtade olulise suurendamisega, sest nende vähesus ja kõrge hind on üks põhjusi, miks noored vanemad tööturult pikalt eemale jäävad, teatas keskliit.
Petersoni sõnul on muudatused hädavajalikud, sest praegune kord on segane, ebajärjekindel ja mitmes aspektis kahjustanud naiste võimalusi tööturul.
Nitrofert emiteerib 119 miljoni väärtuses uusi aktsiaid
Kohtla-Järvel mineraalväetisi tootnud Nitrofert AS on emiteerinud 1,9 miljonit uut väärtpaberit kogusummas 119 miljonit eurot.
Nitroferdi tehase juhataja Aleksei Nikolajev ei soovinud vastata BNS-i küsimusele, kas emissiooni eesmärgiks on tootmise taaskäivitamine või mis võiksid olla ettevõtte edasised plaanid. "Tänaseks meil ei ole mingeid kommentaare," sõnas ta vaid.
Ettevõte lõpetas tootmise täielikult eelmise aasta lõpus ning koondas kokku 421 töötajat. Sealse tootmise sulgemise ning ka teistes Ida-Virumaa suurettevõtetes toimunud koondamislaine tõttu esitas Eesti ka abipalve Euroopa Liidu globaliseerumisega kohanemise fondile.
Nii töötukassast kui sotsiaalministeeriumist öeldi BNS-ile, et Nitrofert ei ole kuidagi mõista andnud, et sealne tööjõuolukord kuidagi muutumas oleks.
Praegune aktsiakapitali suurendamine on esimene kord kahe aasta jooksul, kui firma suurema emissiooni korraldab. Veidi tõstis firma aktsiakapitali ka eelmise aasta augustis enne koondamisi, ent siis oli emissiooni maht vaid 1,9 miljonit eurot, suurendades aktsiakapitali mahu 12,2 miljoni euroni. Vähemalt eelnevad 13 aastat püsis see 10 miljoni euro kandis.
Ilmateade
Täna on pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub kagu- ja lõunatuul, saartel edela- ja läänetuul 4-9, rannikul puhanguti kuni 12 m/s, õhtuks pöördub kõikjal läänekaarde ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 18..23, Ida-Eestis kuni 25°C.
Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid arutavad Euroopa tulevikku
Itaalia peaminister Matteo Renzi, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande kohtuvad esmaspäeval, et arutada Euroopa Liidu tulevikku pärast Suurbritannia rahva otsust ühendusest lahkuda.
Kohtumine leiab aset kolm nädalat enne Euroopa Liidu mitteametlikku tippkohtumist Bratislavas, mis korraldatakse ilma Suurbritannia osaluseta.
Kolme riigi juhid saavad kokku Itaalias asuval Ventotene saarel.
"Esmaspäevase kohtumise esmärgiks on näidata kolme suurima riigi ühtsust, kuid mingisugust eraldi kildkonda seal ei looda," ütles Prantsusmaa diplomaatiline allikas uudisteagentuurile Reuters.
Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa on eriti mures Ungari ja Hollandi olukorra pärast, sest Ungaris kavatsetakse korraldada rahvahääletus Euroopa Liidu sunniviisiliste pagulaskvootide üle ja Hollandis nõutakse brittidele sarnaselt juba referendumit ühendusest lahkumiseks.
Brasiilia politsei konfiskeeris Iirimaa olümpiakontorist dokumente
Brasiilia politsei konfiskeeris pühapäeval Iirimaa esinduse olümpiakontorist dokumente, passe, telefone ja arvuteid seoses olümpiapiletite ebaseadusliku müügiskeemiga, vahendas kohalik meedia.
Iirimaa Olümpiakomitee ametliku teadaande kohaselt võttis Rio politsei nende spordikülas asuvast kontorist kaasa passid, mobiiltelefonid ja sülearvutid.
Viimastel andmetel konfiskeeriti Iirimaa delegatsiooni juhi Kevin Kilty, Iirimaa olümpiakomitee peasekretäri Dermot Henihani ja Stephen Martini passid, keda kahtlustatakse seotuses petuskeemiga.
Euroopa Olümpiakomiteede juht Pat Hickey, keda süüdistatakse seotuses ebaseadusliku olümpiapiletite müügi skeemiga, jäeti Rio de Janeiros vahi alla ja viidi vanglasse, teatas reedel politsei. Hickey peeti kinni kolmapäeval.
71-aastane Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) täitevkomitee iirlasest liige vabastati neljapäeval haiglast ja kuulati seejärel üle. Kohus keeldus teda kautsjoni vastu vabadusse laskmast ja ta viidi "Bangu kinnipidamiskompleksi".
### Response:
5 uudist, mida täna hommikul teada: eestlaste kõrgest rahulolust, ametiühingute toetusest reformile ja aktsiaemissioonist Ida-Virus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liisil õnnestus 20 kilomeetrit enne finišit peagrupist põgeneda ja varem peagrupist põgenenud austerlanna Verena Eberhardt kätte saada. Duo tegi head koostööd ning peagrupp neid enam kätte ei saanudki. Lõpuheitluses jäi austerlanna napilt peale ning Liisile seega teine koht, vahendab Rattauudised.ee.
“Olen väga üllatunud, et suutsin peagrupist põgeneda ja püüdmatuks jääda,” rääkis Liisi pärast sõitu portaalile Rattauudised.ee. “Hetkel oli raske kolmenädalase tsükli lõpp ja võistluse eesmärgiks oli nö. raske treening saada. Treener ütles juba nädala keskel, et nendelt sõitudelt ta tulemust nii väga ei ootagi. Aga olin õigel ajal õiges kohas ja täitsin ühe oma unistustest ja eesmärkidest. Belgia võidusõidud on küll madalama tasemega kui päris maailma tipptase, ent väga raske on siingi poodiumile jõuda.”
Järgmine kaotas võitjale lõpuks 25 sekundit, peagrupp, kus ka Daisi Rist, 1.25. | Liisi Rist Belgias ühepäevasõidul poodiumil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liisil õnnestus 20 kilomeetrit enne finišit peagrupist põgeneda ja varem peagrupist põgenenud austerlanna Verena Eberhardt kätte saada. Duo tegi head koostööd ning peagrupp neid enam kätte ei saanudki. Lõpuheitluses jäi austerlanna napilt peale ning Liisile seega teine koht, vahendab Rattauudised.ee.
“Olen väga üllatunud, et suutsin peagrupist põgeneda ja püüdmatuks jääda,” rääkis Liisi pärast sõitu portaalile Rattauudised.ee. “Hetkel oli raske kolmenädalase tsükli lõpp ja võistluse eesmärgiks oli nö. raske treening saada. Treener ütles juba nädala keskel, et nendelt sõitudelt ta tulemust nii väga ei ootagi. Aga olin õigel ajal õiges kohas ja täitsin ühe oma unistustest ja eesmärkidest. Belgia võidusõidud on küll madalama tasemega kui päris maailma tipptase, ent väga raske on siingi poodiumile jõuda.”
Järgmine kaotas võitjale lõpuks 25 sekundit, peagrupp, kus ka Daisi Rist, 1.25.
### Response:
Liisi Rist Belgias ühepäevasõidul poodiumil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel". Kumu suures saalis kuni 30. X, kuraatorid Eha Komissarov ja Marion Laev.
Raamatus "Kultuurne inimene" kirjeldavad etnoloogist autorid Jonas Frykman ja Orvar Löfgren kuninganna Victoria ajastu inimeste mälestuste põhjal tollast kodanlasnaist: "Pereema ja muud naisisikud olid majapidamises nii-öelda hambuni riietatud, nende soomusrüüs polnud ühtegi katmata kohta." 1 Praeguses maailmas, kus võidakse küll vaielda selle üle, kas sadomasohhismi saab aktsepteerida ka feministlikust vaatepunktist, 2 kuid mitte selle üle, kas naise loomulik reaktsioon alasti mehe nägemisel peaks olema okserefleks 3, mõjub viktoriaanlik kombekus veidralt, kohati isegi võikalt.
Selle "võikalt kombeka ajastu" kleite saab näha vene moekollektsionääri Aleksandr Vassiljevi kogul põhineval näitusel. Moeajaloolastele meeldib mõelda, et just mood on parim võti mineviku mõistmiseks. Usun, et neil võib selles mõttes isegi õigus olla, et moenäitused tõmbavad oma glamuursusega kokku palju rahvast, kes ehk mõnele teisele ajaloolise sisuga näitusele tulla ei viitsikski, ja võimaldavad seega ka suuremat hulka inimesi ajaloo alal harida. Mood nagu ka muu argikultuur kõnetab paljusid inimesi. Sellega on lihtne samastuda: võid mõelda, mis tunne oleks ise sellist kleiti seljas kanda, või imestada pisikeste mannekeenide või kingakeste kunagiste kandjate mõõtude üle. Ei saa ka eitada, et mood väljendab hästi ühiskonnas mingil ajal aktsepteeritud norme ja uskumusi.
Näitusel ongi terve hulk mitmesuguseid kleite ja aksessuaare, mis on hämmastavalt hästi säilinud (õigemini on neid säilitatud). Kõrgklassi daamide kostüüme sai kanda vaid ühiskonna väga väike osa. Kleite illustreerivad maalid ja fotod Eesti Kunstimuuseumi ja rahvusarhiivi kogudest. Victoria ajastu kestis teatavasti peaaegu sajandi, mille jooksul jõudis päris palju muutuda ka mood. Alustades nn Puškini ajastu paljastatud õlgadest, kohevatest seelikutest ja igale naisele naiivitari näo tagavatest tanudest ja lokikestest, jõudis mood sajandi lõpuks välja viktoriaanlike soomusrüüdeni.
Ma ei tea, miks pole näitusel meesteriideid (ilmselt Vassiljev neid ei kogu), kuid teadupärast oli ka meeste elu XIX sajandil raske. Naiste kleidid pidid aitama vähemalt natukenegi seda koormat kergendada. Näiteks arutleti XIX sajandi Rootsi parlamendis prostitutsiooniteemadel nõnda: "Haritud ja jõukas Stockholmi naine võiks õppida riietuma pidulikel puhkudel nõnda, et tema tualett ei tekitaks tundeid ja kirgi noortes meestes, sundides neid pärast peolt lahkumist siirduma kohtadesse, kus nad enne kojuminekut oma iha rahuldada saavad." 4 Ülirange moraali ja kaksikmoraali ning neid kultuurilisi ilminguid väljendavate kleitide taustal polegi ehk nii väga imestada, et XIX sajand valmistas ette suuri muutusi ka naiste elus. Kusagil nende soomusrüüde all pidid ju küpsema esimesed feministlikud ideed. Ehk oligi suurte muutuste tarvis vaja viimase piirini viidud viktoriaanlikku kultuuri, kus kaksikmoraal algas eraelust ja lõppes koloniaalimpeeriumide veriste tagatubadega?
" Ma tahan, et mind uputataks ilu sisse!"
Kui legendaarset Vogue’i peatoimetajat ja esimeste moenäituste kuraatorit Diana Vreelandit süüdistati ajalooliste moodide näitamisel pigem enda maitsest kui ajaloolisest "tõest" lähtumises, olevat ta öelnud: "Ma ei taha, et mind haritakse, ma tahan, et mind uputatakse ilu sisse!" 5 Sellega ei taha ma sugugi vihjata, nagu näitusel "Poeesia ja spliin" vaatajat ei haritaks. Kuid näitusel upub vaataja ikkagi ilu sisse, vähemalt jääb selline mulje näituse retseptsioonist Instagramis ja mujal ühismeedias. Ei tasu vist märkidagi, et nagu ikka Vassiljevi moenäituste puhul, on ka seekordne Kumu väljapanek ühismeedia kunstiväljal lausa ebaloomulikult populaarne. Näituse Facebooki üritusest, mis loodi fännide erutamiseks juba aasta tagasi, on huvitatud 3400 inimest, osalema on end märkinud aga lausa 4500 moeajaloo huvilist. Need on ühe kunstinäituse kohta suured arvud, Kumu teised näitused jäävad neile selgelt alla. Nii oli näitusest "Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust" huvitatuid 80 ja osalejaid 153. Väiksematel galeriinäitustel on huvitatuid ja osalejaid enamasti veel poole vähem.
Ilmselt oli ilu sisse uputamine ka viktoriaanliku ajastu kõrgema kihi naistele määratud saatus, nende eemalejäämist ühiskonnaelust pidid kompenseerima hiiglaslikud kleidid, krinoliinid, ballid ja naisteajakirjad. Tänapäeval võivad ehk sellist elu elada mõned Upper East Side’i koduperenaised 6 ja krinoliinkleitidega seotud raskusi näeme me vaid TLC sarjas "Ameerika mustlaste pulmad". 7 Kuigi mine sa tea, tõenäoliselt olid ka Victoria ajastu "tavalised inimesed" poeesiast ja spliinist sama kaugel kui meie praegu.
1 Jonas Frykman, Orvar Löfgren, Kultuurne inimene. Keskklassi eluolu ajalooline areng. Tlk Olavi Teppan. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 286.
2 Vt nt Maneesha Deckha, Pain as Culture: A Postcolonial Feminist Approach to S/M and Women’s Agency. – Sexualities nr 14 (2), lk 129–150.
3 Frykman, Löfgren, lk 294.
4 Samas, lk 133.
5 Valerie Steele, Fashion. Kogumik: Fashion and art: critical crossovers. Koost Adam Geczy, Vicki Karaminas. Berg, London, New York 2012, lk 13–27, lk 19.
6 Antropoloog Wednesday Martin kirjutas vastuolulise raamatu "Primates of Park Avenue", kus kirjeldab New Yorgi rikaste meeste naiste igapäevaelu, mille keskmes on lapsed, heategevus ja Hermèsi Birkini käekott.
7 TLC telekanali sarjas "Ameerika mustlaste pulmad" jälgitakse igas osas mõne romade kogukonna liikme pulmateekonda, kuhu enamasti kuulub ka tuntud mustlasmoekunstnikult tellitud hiiglaslik kleit, millega siis pruut üritab limusiini istuda.
Artikkel ilmus Sirbis. | Arvustus. Viktoriaanlik raudrüü | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel". Kumu suures saalis kuni 30. X, kuraatorid Eha Komissarov ja Marion Laev.
Raamatus "Kultuurne inimene" kirjeldavad etnoloogist autorid Jonas Frykman ja Orvar Löfgren kuninganna Victoria ajastu inimeste mälestuste põhjal tollast kodanlasnaist: "Pereema ja muud naisisikud olid majapidamises nii-öelda hambuni riietatud, nende soomusrüüs polnud ühtegi katmata kohta." 1 Praeguses maailmas, kus võidakse küll vaielda selle üle, kas sadomasohhismi saab aktsepteerida ka feministlikust vaatepunktist, 2 kuid mitte selle üle, kas naise loomulik reaktsioon alasti mehe nägemisel peaks olema okserefleks 3, mõjub viktoriaanlik kombekus veidralt, kohati isegi võikalt.
Selle "võikalt kombeka ajastu" kleite saab näha vene moekollektsionääri Aleksandr Vassiljevi kogul põhineval näitusel. Moeajaloolastele meeldib mõelda, et just mood on parim võti mineviku mõistmiseks. Usun, et neil võib selles mõttes isegi õigus olla, et moenäitused tõmbavad oma glamuursusega kokku palju rahvast, kes ehk mõnele teisele ajaloolise sisuga näitusele tulla ei viitsikski, ja võimaldavad seega ka suuremat hulka inimesi ajaloo alal harida. Mood nagu ka muu argikultuur kõnetab paljusid inimesi. Sellega on lihtne samastuda: võid mõelda, mis tunne oleks ise sellist kleiti seljas kanda, või imestada pisikeste mannekeenide või kingakeste kunagiste kandjate mõõtude üle. Ei saa ka eitada, et mood väljendab hästi ühiskonnas mingil ajal aktsepteeritud norme ja uskumusi.
Näitusel ongi terve hulk mitmesuguseid kleite ja aksessuaare, mis on hämmastavalt hästi säilinud (õigemini on neid säilitatud). Kõrgklassi daamide kostüüme sai kanda vaid ühiskonna väga väike osa. Kleite illustreerivad maalid ja fotod Eesti Kunstimuuseumi ja rahvusarhiivi kogudest. Victoria ajastu kestis teatavasti peaaegu sajandi, mille jooksul jõudis päris palju muutuda ka mood. Alustades nn Puškini ajastu paljastatud õlgadest, kohevatest seelikutest ja igale naisele naiivitari näo tagavatest tanudest ja lokikestest, jõudis mood sajandi lõpuks välja viktoriaanlike soomusrüüdeni.
Ma ei tea, miks pole näitusel meesteriideid (ilmselt Vassiljev neid ei kogu), kuid teadupärast oli ka meeste elu XIX sajandil raske. Naiste kleidid pidid aitama vähemalt natukenegi seda koormat kergendada. Näiteks arutleti XIX sajandi Rootsi parlamendis prostitutsiooniteemadel nõnda: "Haritud ja jõukas Stockholmi naine võiks õppida riietuma pidulikel puhkudel nõnda, et tema tualett ei tekitaks tundeid ja kirgi noortes meestes, sundides neid pärast peolt lahkumist siirduma kohtadesse, kus nad enne kojuminekut oma iha rahuldada saavad." 4 Ülirange moraali ja kaksikmoraali ning neid kultuurilisi ilminguid väljendavate kleitide taustal polegi ehk nii väga imestada, et XIX sajand valmistas ette suuri muutusi ka naiste elus. Kusagil nende soomusrüüde all pidid ju küpsema esimesed feministlikud ideed. Ehk oligi suurte muutuste tarvis vaja viimase piirini viidud viktoriaanlikku kultuuri, kus kaksikmoraal algas eraelust ja lõppes koloniaalimpeeriumide veriste tagatubadega?
" Ma tahan, et mind uputataks ilu sisse!"
Kui legendaarset Vogue’i peatoimetajat ja esimeste moenäituste kuraatorit Diana Vreelandit süüdistati ajalooliste moodide näitamisel pigem enda maitsest kui ajaloolisest "tõest" lähtumises, olevat ta öelnud: "Ma ei taha, et mind haritakse, ma tahan, et mind uputatakse ilu sisse!" 5 Sellega ei taha ma sugugi vihjata, nagu näitusel "Poeesia ja spliin" vaatajat ei haritaks. Kuid näitusel upub vaataja ikkagi ilu sisse, vähemalt jääb selline mulje näituse retseptsioonist Instagramis ja mujal ühismeedias. Ei tasu vist märkidagi, et nagu ikka Vassiljevi moenäituste puhul, on ka seekordne Kumu väljapanek ühismeedia kunstiväljal lausa ebaloomulikult populaarne. Näituse Facebooki üritusest, mis loodi fännide erutamiseks juba aasta tagasi, on huvitatud 3400 inimest, osalema on end märkinud aga lausa 4500 moeajaloo huvilist. Need on ühe kunstinäituse kohta suured arvud, Kumu teised näitused jäävad neile selgelt alla. Nii oli näitusest "Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust" huvitatuid 80 ja osalejaid 153. Väiksematel galeriinäitustel on huvitatuid ja osalejaid enamasti veel poole vähem.
Ilmselt oli ilu sisse uputamine ka viktoriaanliku ajastu kõrgema kihi naistele määratud saatus, nende eemalejäämist ühiskonnaelust pidid kompenseerima hiiglaslikud kleidid, krinoliinid, ballid ja naisteajakirjad. Tänapäeval võivad ehk sellist elu elada mõned Upper East Side’i koduperenaised 6 ja krinoliinkleitidega seotud raskusi näeme me vaid TLC sarjas "Ameerika mustlaste pulmad". 7 Kuigi mine sa tea, tõenäoliselt olid ka Victoria ajastu "tavalised inimesed" poeesiast ja spliinist sama kaugel kui meie praegu.
1 Jonas Frykman, Orvar Löfgren, Kultuurne inimene. Keskklassi eluolu ajalooline areng. Tlk Olavi Teppan. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 286.
2 Vt nt Maneesha Deckha, Pain as Culture: A Postcolonial Feminist Approach to S/M and Women’s Agency. – Sexualities nr 14 (2), lk 129–150.
3 Frykman, Löfgren, lk 294.
4 Samas, lk 133.
5 Valerie Steele, Fashion. Kogumik: Fashion and art: critical crossovers. Koost Adam Geczy, Vicki Karaminas. Berg, London, New York 2012, lk 13–27, lk 19.
6 Antropoloog Wednesday Martin kirjutas vastuolulise raamatu "Primates of Park Avenue", kus kirjeldab New Yorgi rikaste meeste naiste igapäevaelu, mille keskmes on lapsed, heategevus ja Hermèsi Birkini käekott.
7 TLC telekanali sarjas "Ameerika mustlaste pulmad" jälgitakse igas osas mõne romade kogukonna liikme pulmateekonda, kuhu enamasti kuulub ka tuntud mustlasmoekunstnikult tellitud hiiglaslik kleit, millega siis pruut üritab limusiini istuda.
Artikkel ilmus Sirbis.
### Response:
Arvustus. Viktoriaanlik raudrüü |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anett Kontaveit langes naiste tennise maailma edetabelis kolm kohta, asudes nüüd pingereas 96. kohal. Kaia Kanepi tõusis edetabelis nelja koha võrra 201. kohale. Valeria Gorlats parandas positsiooni ühe koha võrra ning on 904.
WTA edetabeli esikolmik nädala jooksul ei muutunud. Maailma esireket on endiselt ameeriklanna Serena Williams, teisel kohal sakslanna Angelique Kerber ning kolmas on Garbine Muguruza Hispaaniast.
Meeste edetabelis langes Jürgen Zopp seitse kohta ning on nüüd 206. kohal. Vladimir Ivanov tegi suure hüppe ning tõusis 92 kohta 693. positsioonile. Kenneth Raisma tõusis neli kohta ja on 945. positsioonil.
ATP edetabeli tipus on endiselt serblane Novak Djokovic. Teisel kohal on värske kahekordne olümpiavõitja Andy Murray. Kolmandaks tõusis šveitslane Stan Wawrinka, kes langetas oma kaasmaalase Roger Federeri neljandale kohale. | Tennise edetabelis langes Kontaveit kolm kohta, Ivanov tegi suure tõusu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anett Kontaveit langes naiste tennise maailma edetabelis kolm kohta, asudes nüüd pingereas 96. kohal. Kaia Kanepi tõusis edetabelis nelja koha võrra 201. kohale. Valeria Gorlats parandas positsiooni ühe koha võrra ning on 904.
WTA edetabeli esikolmik nädala jooksul ei muutunud. Maailma esireket on endiselt ameeriklanna Serena Williams, teisel kohal sakslanna Angelique Kerber ning kolmas on Garbine Muguruza Hispaaniast.
Meeste edetabelis langes Jürgen Zopp seitse kohta ning on nüüd 206. kohal. Vladimir Ivanov tegi suure hüppe ning tõusis 92 kohta 693. positsioonile. Kenneth Raisma tõusis neli kohta ja on 945. positsioonil.
ATP edetabeli tipus on endiselt serblane Novak Djokovic. Teisel kohal on värske kahekordne olümpiavõitja Andy Murray. Kolmandaks tõusis šveitslane Stan Wawrinka, kes langetas oma kaasmaalase Roger Federeri neljandale kohale.
### Response:
Tennise edetabelis langes Kontaveit kolm kohta, Ivanov tegi suure tõusu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektroonilise muusikastiili drum & bass esindaja Netsky ühendab meeltülendavad, melanhoolsed meloodiad ja tantsumuusika bassihelid. Artisti tuntuimate lugude seas on "Rio" ja "Work It Out", mida on maailma populaarseima striimimisteenuse Spotify vahendusel kuulatud miljoneid kordi. Noormees on koostööd teinud paljude maailmakuulsate artistidega, teiste seas on oma hääle Netsky loomingusse andnud Macklemore, Emeli Sande, Saint Raymond ja Lowell.
Aastal 2012 avalikustas noor muusik muljetavaldava kava "Netsky LIVE!", millega on esinenud paljudel pealavadel ja legendaarsel Ultra Music Festivalil Miamis. "Netsky LIVE!" on projekt, mille käigus astub muusik lavale live -bändi ja külalissolistidega.
Eestiski armastatud Boris Daenen artistinimega Netsky on Belgiast pärit noor ja talendikas muusikaprodutsent, kelle tee muusikamaailma tippu on tulnud hämmastavalt kiiresti. Aastal 2009 sõlmis ta lepingu Hospital Recordsiga ja juba järgmisel aastal andis välja mitmeid auhindu võitnud ja edetabelite tippu tõusnud debüütalbumi "Netsky".
Netsky koos live -muusikutega tuleb Tallinna 28. oktoobril ja astub üles Rock Cafes. Tegemist on tuuri ainsa Baltimaade kontsertiga ja müüki läheb vaid piiratud arv pileteid. | Netsky toob sügisel endaga lavale live-bändi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektroonilise muusikastiili drum & bass esindaja Netsky ühendab meeltülendavad, melanhoolsed meloodiad ja tantsumuusika bassihelid. Artisti tuntuimate lugude seas on "Rio" ja "Work It Out", mida on maailma populaarseima striimimisteenuse Spotify vahendusel kuulatud miljoneid kordi. Noormees on koostööd teinud paljude maailmakuulsate artistidega, teiste seas on oma hääle Netsky loomingusse andnud Macklemore, Emeli Sande, Saint Raymond ja Lowell.
Aastal 2012 avalikustas noor muusik muljetavaldava kava "Netsky LIVE!", millega on esinenud paljudel pealavadel ja legendaarsel Ultra Music Festivalil Miamis. "Netsky LIVE!" on projekt, mille käigus astub muusik lavale live -bändi ja külalissolistidega.
Eestiski armastatud Boris Daenen artistinimega Netsky on Belgiast pärit noor ja talendikas muusikaprodutsent, kelle tee muusikamaailma tippu on tulnud hämmastavalt kiiresti. Aastal 2009 sõlmis ta lepingu Hospital Recordsiga ja juba järgmisel aastal andis välja mitmeid auhindu võitnud ja edetabelite tippu tõusnud debüütalbumi "Netsky".
Netsky koos live -muusikutega tuleb Tallinna 28. oktoobril ja astub üles Rock Cafes. Tegemist on tuuri ainsa Baltimaade kontsertiga ja müüki läheb vaid piiratud arv pileteid.
### Response:
Netsky toob sügisel endaga lavale live-bändi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitu EKRE liikmest parlamendisaadikut kinnitas väljaandele, et nad ei saanud presidendilt kutset käesoleval ega eelmisel aastal. "Selle tulemusena oli EKRE ainus parlamendierakond, mille esindajatest ei olnud vastuvõtule kutsutud mitte kedagi," märgib Objektiiv.
EKRE koosseisus eelmise aasta kevadel parlamenti pääsenud Jaak Madison ütles Ilvese külalistevalikut kommenteerides, et sellest nähtub selgesti võimulolijate nägemus, millised inimesi peetakse Eesti võimuringkondades salongikõlbulikuks eliidiks ning milliseid "alama Eesti" esindajaiks.
Madison lisas, et EKRE parlamendisaadikute boikoteerimine on toimunud mitte ainult kaks aastat järjest president Ilvese poolt, vaid täpselt samuti on see olnud ka kahel järjestikusel aastal nii USA suursaatkonna kui ka Ühendkuningriigi saatkonna vastuvõttudel.
“Vaadates USA iseseisvuspäeva või briti kuninganna sünnipäeva vastuvõtu galeriisid, ei leia ka sealt ühtegi konservatiivset poliitikut ega inimest, kes väljendaks avalikult ja selgelt konservatiivseid seisukohti. Seal on ikka kõigi parlamendierakondade esindajad, ent EKRE saadikud pole kutsutud,” ütles Madison.
SAPTK-i juhatuse esimees Varro Vooglaid kirjutas Facebookis, et presidendi Roosiaia vastuvõtu galeriid vaadates ei märganud ta kutsutute seas pea ühtegi inimest, kes oleks selgelt ja otseselt vastandunud Ilvese poliitilistele ja ideoloogilistele ambitsioonidele. “Küll aga oli kohal rohkelt poliitikuid ja aktiviste, kes on aidanud Ilvesel tema ametiaja vältel suruda meie ühiskonnale peale vasakliberaalseid ideoloogilisi ambitsioone ning külvata põlgust nende suhtes, kes niisuguste ambitsioonidega ei nõustu,” märkis ta.
Tänavusele vabariigi aastapäeva vastuvõtule otsustas EKRE riigikogu fraktsioon samas minemata jätta.
"Tunneme sügavat austust vabariigi aastapäeva ja presidendi institutsiooni vastu. Ometi leiavad meie fraktsiooni liikmed, et neil ei ole kohane minna kätlema inimesega, kes süüdistab eestlasi vihakõnes, tunneb oma rahva pärast piinlikkust ning kulutab maksumaksja raha oma eratalu ülalpidamisele," seisis tollases põhjenduses. "Ilves on presidendi institutsiooni mainet tõsiselt kahjustanud ning näidanud üles lugupidamatust eesti rahva vastu. Täname Ilvest lahke kutse eest, aga vastame kutsele omalt poolt sellega, et väldime piinlikku momenti, kus peame teineteisele võltsnaeratuse saatel „tere“ ütlema. Oleme lootusrikkad, et sügisel saab Eesti rahvas endale väärikama ning eesti rahvast mitte lõhestava, vaid ühendava presidendi." | SAPTK-i väljaanne: EKRE saadikud ei saanud kutset presidendi vastuvõtule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitu EKRE liikmest parlamendisaadikut kinnitas väljaandele, et nad ei saanud presidendilt kutset käesoleval ega eelmisel aastal. "Selle tulemusena oli EKRE ainus parlamendierakond, mille esindajatest ei olnud vastuvõtule kutsutud mitte kedagi," märgib Objektiiv.
EKRE koosseisus eelmise aasta kevadel parlamenti pääsenud Jaak Madison ütles Ilvese külalistevalikut kommenteerides, et sellest nähtub selgesti võimulolijate nägemus, millised inimesi peetakse Eesti võimuringkondades salongikõlbulikuks eliidiks ning milliseid "alama Eesti" esindajaiks.
Madison lisas, et EKRE parlamendisaadikute boikoteerimine on toimunud mitte ainult kaks aastat järjest president Ilvese poolt, vaid täpselt samuti on see olnud ka kahel järjestikusel aastal nii USA suursaatkonna kui ka Ühendkuningriigi saatkonna vastuvõttudel.
“Vaadates USA iseseisvuspäeva või briti kuninganna sünnipäeva vastuvõtu galeriisid, ei leia ka sealt ühtegi konservatiivset poliitikut ega inimest, kes väljendaks avalikult ja selgelt konservatiivseid seisukohti. Seal on ikka kõigi parlamendierakondade esindajad, ent EKRE saadikud pole kutsutud,” ütles Madison.
SAPTK-i juhatuse esimees Varro Vooglaid kirjutas Facebookis, et presidendi Roosiaia vastuvõtu galeriid vaadates ei märganud ta kutsutute seas pea ühtegi inimest, kes oleks selgelt ja otseselt vastandunud Ilvese poliitilistele ja ideoloogilistele ambitsioonidele. “Küll aga oli kohal rohkelt poliitikuid ja aktiviste, kes on aidanud Ilvesel tema ametiaja vältel suruda meie ühiskonnale peale vasakliberaalseid ideoloogilisi ambitsioone ning külvata põlgust nende suhtes, kes niisuguste ambitsioonidega ei nõustu,” märkis ta.
Tänavusele vabariigi aastapäeva vastuvõtule otsustas EKRE riigikogu fraktsioon samas minemata jätta.
"Tunneme sügavat austust vabariigi aastapäeva ja presidendi institutsiooni vastu. Ometi leiavad meie fraktsiooni liikmed, et neil ei ole kohane minna kätlema inimesega, kes süüdistab eestlasi vihakõnes, tunneb oma rahva pärast piinlikkust ning kulutab maksumaksja raha oma eratalu ülalpidamisele," seisis tollases põhjenduses. "Ilves on presidendi institutsiooni mainet tõsiselt kahjustanud ning näidanud üles lugupidamatust eesti rahva vastu. Täname Ilvest lahke kutse eest, aga vastame kutsele omalt poolt sellega, et väldime piinlikku momenti, kus peame teineteisele võltsnaeratuse saatel „tere“ ütlema. Oleme lootusrikkad, et sügisel saab Eesti rahvas endale väärikama ning eesti rahvast mitte lõhestava, vaid ühendava presidendi."
### Response:
SAPTK-i väljaanne: EKRE saadikud ei saanud kutset presidendi vastuvõtule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piima kokkuost on aastaga vähenenud 3,5 protsenti 61 000 tonnile.
Juuniga võrreldes jäi juulis piima kokkuost samale tasemele ja kokkuostuhind langes ühe protsendi võrra.
Eliitsordi piima kokkuost vähenes aastaga 10 protsenti 36 500 tonnile, kõrgema sordi piima kokkuost kasvas 8,5 protsenti 24 200 tonnini ning esimese sordi piima kokkuost vähenes 33,3 protsenti 200 tonnile.
Piimatööstused tootsid juulis 8000 tonni joogipiima, mis on 1,3 protsenti enam kui aasta varem, kooretootmine jäi aastatagusele tasemele ja oli 2200 tonni ning hapendatud piima tootmine kasvas 8,6 protsenti 3800 tonnini. Võid toodeti juulis 500 tonni ning juustu 3700 tonni, või tootmine on kasvanud neljandiku võrra ja juustutootmine vähenes 2,6 protsenti. | Piima kokkuostuhind oli juunis mullusest 14 protsenti odavam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piima kokkuost on aastaga vähenenud 3,5 protsenti 61 000 tonnile.
Juuniga võrreldes jäi juulis piima kokkuost samale tasemele ja kokkuostuhind langes ühe protsendi võrra.
Eliitsordi piima kokkuost vähenes aastaga 10 protsenti 36 500 tonnile, kõrgema sordi piima kokkuost kasvas 8,5 protsenti 24 200 tonnini ning esimese sordi piima kokkuost vähenes 33,3 protsenti 200 tonnile.
Piimatööstused tootsid juulis 8000 tonni joogipiima, mis on 1,3 protsenti enam kui aasta varem, kooretootmine jäi aastatagusele tasemele ja oli 2200 tonni ning hapendatud piima tootmine kasvas 8,6 protsenti 3800 tonnini. Võid toodeti juulis 500 tonni ning juustu 3700 tonni, või tootmine on kasvanud neljandiku võrra ja juustutootmine vähenes 2,6 protsenti.
### Response:
Piima kokkuostuhind oli juunis mullusest 14 protsenti odavam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti noortekoondis lõpetas turniiri seitsmenda kohaga. Tänases kohamängus võitis Eesti Leedut tulemusega 28:27 (12:17). Sander Sarapuu viskas Eesti kasuks 11 väravat, Martin Karu 3, Otto Karl Kont 3, Ülljo Pihus 3, Markus Viitkar 3, Tõnis Kase 2, Markel Järv 1, Raiko Roosna 1, Alfred Timmo 1.
Kohamängud:
21.08.16 1.-2. Koht Iisrael – Itaalia
21.08.16 3.-4. Koht Holland – Austria 23:33 (9:15)
21.08.16 5.-6. Koht Moldova – Kreeka 30:34 (17:16)
21.08.16 7.-8. Koht Eesti – Leedu 28:27 (12:17)
20.08.16 PF Austria – Itaalia 26:27 (13:12)
20.08.16 PF Holland – Iisrael 29:31 (17:16)
20.08.16 5.-8. Kreeka – Eesti 29:19 (13:8)
20.08.16 5.-8. Moldova – Leedu 25:24 (12:13)
Alagrupimängude tulemused:
18.08.16 Itaalia – Moldova 28:23 (15:14); Eesti – Holland 24:27 (7:15)
16.08.16 Moldova – Eesti 27:24 (14:14); Itaalia – Holland 23:23 (10:9)
15.08.16 Holland - Moldova 38:33 (23:17); Eesti –Itaalia 23:18 (11:8)
Alagrupimängude tabeliseis:
A-alagrupp: 1. Holland 5 punkti, 2. Itaalia 3 punkti, 3. Moldova 2 punkti, 4. Eesti 2 punkti.
B-alagrupp: 1. Austria 6 punkti, 2. Iisrael 4 punkti, 3. Kreeka 2 punkti, 4. Leedu 0 punkti. | Eesti käsipalli noortekoondis võitis Euroopa meistrivõistlustel Leedut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti noortekoondis lõpetas turniiri seitsmenda kohaga. Tänases kohamängus võitis Eesti Leedut tulemusega 28:27 (12:17). Sander Sarapuu viskas Eesti kasuks 11 väravat, Martin Karu 3, Otto Karl Kont 3, Ülljo Pihus 3, Markus Viitkar 3, Tõnis Kase 2, Markel Järv 1, Raiko Roosna 1, Alfred Timmo 1.
Kohamängud:
21.08.16 1.-2. Koht Iisrael – Itaalia
21.08.16 3.-4. Koht Holland – Austria 23:33 (9:15)
21.08.16 5.-6. Koht Moldova – Kreeka 30:34 (17:16)
21.08.16 7.-8. Koht Eesti – Leedu 28:27 (12:17)
20.08.16 PF Austria – Itaalia 26:27 (13:12)
20.08.16 PF Holland – Iisrael 29:31 (17:16)
20.08.16 5.-8. Kreeka – Eesti 29:19 (13:8)
20.08.16 5.-8. Moldova – Leedu 25:24 (12:13)
Alagrupimängude tulemused:
18.08.16 Itaalia – Moldova 28:23 (15:14); Eesti – Holland 24:27 (7:15)
16.08.16 Moldova – Eesti 27:24 (14:14); Itaalia – Holland 23:23 (10:9)
15.08.16 Holland - Moldova 38:33 (23:17); Eesti –Itaalia 23:18 (11:8)
Alagrupimängude tabeliseis:
A-alagrupp: 1. Holland 5 punkti, 2. Itaalia 3 punkti, 3. Moldova 2 punkti, 4. Eesti 2 punkti.
B-alagrupp: 1. Austria 6 punkti, 2. Iisrael 4 punkti, 3. Kreeka 2 punkti, 4. Leedu 0 punkti.
### Response:
Eesti käsipalli noortekoondis võitis Euroopa meistrivõistlustel Leedut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lüüme, millest us- tuletis lüümus pärineb, on 20. sajandi alguse tuntuima keeleuuendaja Johannes Aaviku 1930. aastatel välja pakutud uus tüvisõna, mis on saanud eeskuju prantsuse sõnast lumière ‘valgus, kuma’. Aavik soovitab seda kasutada tähenduses ‘läbipaistev’ – samas tähenduses on sõna kasutanud ka Art Leete.
Aaviku keelekorralduse põhiprintsiibid olid otstarbekohasus, ilu ja omapärasus. Tema keeleuuenduse põhimõtete järgi tuli eelistada häälikuliselt heakõlalisi tüvisõnu liitsõnadele või mitmesõnalistele ühenditele.
Häälikuid kombineerides, eesti keele sõnade ülesehituse ja Euroopa kultuurkeelte eeskuju arvestades töötas Aavik välja uute tüvisõnade keelde toomise meetodi, sõnade loomise, mille abil ta moodustas ligikaudu 300 tehistüve. Neist umbes 50 on tänapäevani kirjakeeles kasutusel. Tuntumatest olgu nimetatud näiteks embama, kolp, mõrv, naasma, range, reetma, relv, veenma. Nende sageli kasutatavate sõnade puhul võib tunduda üllatavgi, et tegu on 1910.–1930. aastatel kunstlikult loodud uute tehissõnadega.
Lüüme (kujul lyyme) on uudissõnana välja pakutud Aaviku 1932. aastal ilmunud brošüüris “100 uut tyvisõna”. Seal leidub lyyme kõrval ka tegusõna lyymima ‘läbi paistma’. Aavik on lisanud mõlemale uudissõnale siiski küsimärgi, väljendamaks oma mõningast kahtlust nende sõnade kirjakeelde sobivuses.
Üheks põhjuseks, miks tuletis lüümus tänapäeva lugejas nõutust tekitab, on sõna kuulumine Aaviku kunstliku sõnaloomingu sellesse kihistusse, mis ei ole kunagi olnud laialdaselt kasutusel. Ometi pole see ka täiesti tundmatu, nagu näitab sõna sisaldumine tänapäevastes õigekeelsussõnaraamatutes (k.a 2013. a ÕSis, kus see kannab küll märgendit "harv"). Lüüme -tüve on tänapäeval kasutatud ka näiteks oskussõnas lüümik ‘valgustahvlil kasutatav (läbipaistev) kileleht’.
Omadussõna lüüme kuulub niisiis selle kuuendiku hulka Aaviku tehissõnaloomest, mis on eesti kirjakeeles kasutusele jäänud. Olgu kohe lisatud, et kuuendiku väljapakutud sõnade kirjakeelde juurdumine on üksikisiku sõnaloome puhul üsna erakordne saavutus.
Selle taustaks võib olla asjaolu, et Aaviku uuendus langes murrangulisse kultuuri “euroopastumise” ajajärku, millega kaasnes ka kirjakeele teadlik arendamine ning loomeinimeste vastuvõtlikkus uuendustele. Mööndi, et kirjakeel vajab mõistelist täiendamist kas või ilukirjanduse tõlkimist silmas pidades.
Lisaks mängisid uuenduste juurdumisel kindlasti kaasa Aaviku isikuomadused: ta oli oma uuenduste propageerimisel ja ise kasutamisel väsimatu, emotsionaalne ja sõnaosav ning suutis eesti kirjakeele täiendamise vajaduses veenda ka autoriteetseid loomeinimesi, nagu Villem Grünthal-Ridalat, Marie Underit, Friedebert Tuglast ja Johannes Semperit. Just kultuurilise murrangu perioodidel uueneb keele sõnavara kiiresti. Aaviku uuenduste puhul väärib märkimist see, et Euroopa kultuurkeeltest eeskuju võtmise kõrval pööras ta sõnavararikastustöös tähelepanu soome keelele ning eesti murretele.
Peale Johannes Aaviku ja Art Leete on lüüme -tüve kasutanud näiteks kirjanikud Ilmar Laaban ja Jaan Kross. Küllap on teadlikke kasutajaid teisigi. Oma huvitava kõla poolest sobib see sõna tänapäevalgi poeetilisema varjundiga esseistlikku ja ilukirjanduslikku teksti.
Tuletis lüümus on saadud lüüme -tüvele nimisõnaliite - us lisamise abil.
Us -liide on eesti keele nimisõnatuletuses väga sageli kasutusel just omadusenimede tuletamisel (vt täpsemalt Reet Kasik, “Sõnamoodustus”, Tartu Ülikooli Kirjastus 2015). Sellisel juhul saadakse liidet lisades omadussõnast nimisõna, nagu tark > tark-us, terav > terav-us, raske > rask-us, tolerantne > tolerants-us.
Nagu näha, võimaldab see liide tuletada uusi nimisõnu ka võõrsõnadest ja miks mitte harva kasutatavatest tehissõnadestki. Näiteks võiksime kerge vaevaga luua us -tuletised Aaviku 1930. aastatel soovitatud kunstlikest uudissõnadest elv ‘ühesuurune, võrdne’ > elvus ‘võrdsus’; lurnis ‘silmakirjalik’ > lurnidus ‘silmakirjalikkus’; miivis ‘naiivne’ > miividus ‘naiivsus’; tebe ‘rahutu-ruttav, läbematu’ > tebedus ‘läbematus’, kuigi need pole kirjakeeles kasutusele tulnud. Jäägu lugeja otsustada, kas sellised tüvisõnad ja us -tuletised võiksid eesti keeles vajalikud ja sobivad olla.
Kui sõna lüüme päritolu ja tähendusega põgusalt tutvuda, ei tundugi see ehk enam nii võõristav. Just sel moel, tekstides kasutades ja oma uudissõnu väsimatult tutvustades, suutis ka Aavik ise osale oma sõnaloomingust eesti kirjakeeles püsiva koha kindlustada.
Aavik on 1932. aastal kirjutanud: “Nyydsel ajal on veel vähe sellest, et rahval oleks mingisugune keel, vaid niisama tähtis on ka, et see keel oleks võimalikult väärtuslik – rikas, peen, ilus.” Ja lisanud samas: “Ilma kunstliku tyvisõnade loomiseta ei saa hääd, – rikast, peent ja esteetiliselt väärtuslikku eesti keelt.”
Need kaks mõtteavaldust võtavad Aaviku keele rikastamise kreedo üsna ilmekalt kokku.
Lõpuks võib küsida, miks osa Aaviku kunstlikult loodud sõnadest on tänapäevaks vähe tuntud või hoopis tundmatud. Üht vastust sellele küsimusele ei ole, kuid põhjus võib peituda selles, kuivõrd mõisteliselt vajalik ja keele ülesehitusega sobiv uus sõna on ja kui lai on selle võimalik kasutusala (kas see on piiratud vaid mõne üksiku tekstiliigiga või sobib ka üldkeelde).
Sõna lüüme on keelekollektiiv omaks võtnud siiski pigem poeetilises (ilukirjanduslikus) tekstiliigis, seega mõningate mööndustega.
Asjaolu, et loomeinimesed leiavad Aaviku pärandist veel tänapäevalgi heakõlalisi ja väljendusrikkaid uudissõnu, näitab ilmekalt, et Aaviku entusiastlikud pingutused on vilja kandnud. Eks kinnita Aaviku sõnavara rikastamise idee elujõulisust omal kombel ka praegused rahva hulgas populaarsed uudissõnavõistlused, nende hulgas näiteks presidendi 2010. aastal välja kuulutatud sõnaus.
Eestlastele meeldib uusi sõnu välmida (‘välja mõelda’), iseasi, kas mõni sõnalooja suudab kunagi ületada Aaviku saavutatu.
Aaviku sõnavara kasutatavuse kohta võib huviline saada lisateavet Antoine Chalvini 2011. aasta artiklist “Johannes Aaviku keeleliste uuenduste levik”. | Mis on lüümus ja kust see tuleb? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lüüme, millest us- tuletis lüümus pärineb, on 20. sajandi alguse tuntuima keeleuuendaja Johannes Aaviku 1930. aastatel välja pakutud uus tüvisõna, mis on saanud eeskuju prantsuse sõnast lumière ‘valgus, kuma’. Aavik soovitab seda kasutada tähenduses ‘läbipaistev’ – samas tähenduses on sõna kasutanud ka Art Leete.
Aaviku keelekorralduse põhiprintsiibid olid otstarbekohasus, ilu ja omapärasus. Tema keeleuuenduse põhimõtete järgi tuli eelistada häälikuliselt heakõlalisi tüvisõnu liitsõnadele või mitmesõnalistele ühenditele.
Häälikuid kombineerides, eesti keele sõnade ülesehituse ja Euroopa kultuurkeelte eeskuju arvestades töötas Aavik välja uute tüvisõnade keelde toomise meetodi, sõnade loomise, mille abil ta moodustas ligikaudu 300 tehistüve. Neist umbes 50 on tänapäevani kirjakeeles kasutusel. Tuntumatest olgu nimetatud näiteks embama, kolp, mõrv, naasma, range, reetma, relv, veenma. Nende sageli kasutatavate sõnade puhul võib tunduda üllatavgi, et tegu on 1910.–1930. aastatel kunstlikult loodud uute tehissõnadega.
Lüüme (kujul lyyme) on uudissõnana välja pakutud Aaviku 1932. aastal ilmunud brošüüris “100 uut tyvisõna”. Seal leidub lyyme kõrval ka tegusõna lyymima ‘läbi paistma’. Aavik on lisanud mõlemale uudissõnale siiski küsimärgi, väljendamaks oma mõningast kahtlust nende sõnade kirjakeelde sobivuses.
Üheks põhjuseks, miks tuletis lüümus tänapäeva lugejas nõutust tekitab, on sõna kuulumine Aaviku kunstliku sõnaloomingu sellesse kihistusse, mis ei ole kunagi olnud laialdaselt kasutusel. Ometi pole see ka täiesti tundmatu, nagu näitab sõna sisaldumine tänapäevastes õigekeelsussõnaraamatutes (k.a 2013. a ÕSis, kus see kannab küll märgendit "harv"). Lüüme -tüve on tänapäeval kasutatud ka näiteks oskussõnas lüümik ‘valgustahvlil kasutatav (läbipaistev) kileleht’.
Omadussõna lüüme kuulub niisiis selle kuuendiku hulka Aaviku tehissõnaloomest, mis on eesti kirjakeeles kasutusele jäänud. Olgu kohe lisatud, et kuuendiku väljapakutud sõnade kirjakeelde juurdumine on üksikisiku sõnaloome puhul üsna erakordne saavutus.
Selle taustaks võib olla asjaolu, et Aaviku uuendus langes murrangulisse kultuuri “euroopastumise” ajajärku, millega kaasnes ka kirjakeele teadlik arendamine ning loomeinimeste vastuvõtlikkus uuendustele. Mööndi, et kirjakeel vajab mõistelist täiendamist kas või ilukirjanduse tõlkimist silmas pidades.
Lisaks mängisid uuenduste juurdumisel kindlasti kaasa Aaviku isikuomadused: ta oli oma uuenduste propageerimisel ja ise kasutamisel väsimatu, emotsionaalne ja sõnaosav ning suutis eesti kirjakeele täiendamise vajaduses veenda ka autoriteetseid loomeinimesi, nagu Villem Grünthal-Ridalat, Marie Underit, Friedebert Tuglast ja Johannes Semperit. Just kultuurilise murrangu perioodidel uueneb keele sõnavara kiiresti. Aaviku uuenduste puhul väärib märkimist see, et Euroopa kultuurkeeltest eeskuju võtmise kõrval pööras ta sõnavararikastustöös tähelepanu soome keelele ning eesti murretele.
Peale Johannes Aaviku ja Art Leete on lüüme -tüve kasutanud näiteks kirjanikud Ilmar Laaban ja Jaan Kross. Küllap on teadlikke kasutajaid teisigi. Oma huvitava kõla poolest sobib see sõna tänapäevalgi poeetilisema varjundiga esseistlikku ja ilukirjanduslikku teksti.
Tuletis lüümus on saadud lüüme -tüvele nimisõnaliite - us lisamise abil.
Us -liide on eesti keele nimisõnatuletuses väga sageli kasutusel just omadusenimede tuletamisel (vt täpsemalt Reet Kasik, “Sõnamoodustus”, Tartu Ülikooli Kirjastus 2015). Sellisel juhul saadakse liidet lisades omadussõnast nimisõna, nagu tark > tark-us, terav > terav-us, raske > rask-us, tolerantne > tolerants-us.
Nagu näha, võimaldab see liide tuletada uusi nimisõnu ka võõrsõnadest ja miks mitte harva kasutatavatest tehissõnadestki. Näiteks võiksime kerge vaevaga luua us -tuletised Aaviku 1930. aastatel soovitatud kunstlikest uudissõnadest elv ‘ühesuurune, võrdne’ > elvus ‘võrdsus’; lurnis ‘silmakirjalik’ > lurnidus ‘silmakirjalikkus’; miivis ‘naiivne’ > miividus ‘naiivsus’; tebe ‘rahutu-ruttav, läbematu’ > tebedus ‘läbematus’, kuigi need pole kirjakeeles kasutusele tulnud. Jäägu lugeja otsustada, kas sellised tüvisõnad ja us -tuletised võiksid eesti keeles vajalikud ja sobivad olla.
Kui sõna lüüme päritolu ja tähendusega põgusalt tutvuda, ei tundugi see ehk enam nii võõristav. Just sel moel, tekstides kasutades ja oma uudissõnu väsimatult tutvustades, suutis ka Aavik ise osale oma sõnaloomingust eesti kirjakeeles püsiva koha kindlustada.
Aavik on 1932. aastal kirjutanud: “Nyydsel ajal on veel vähe sellest, et rahval oleks mingisugune keel, vaid niisama tähtis on ka, et see keel oleks võimalikult väärtuslik – rikas, peen, ilus.” Ja lisanud samas: “Ilma kunstliku tyvisõnade loomiseta ei saa hääd, – rikast, peent ja esteetiliselt väärtuslikku eesti keelt.”
Need kaks mõtteavaldust võtavad Aaviku keele rikastamise kreedo üsna ilmekalt kokku.
Lõpuks võib küsida, miks osa Aaviku kunstlikult loodud sõnadest on tänapäevaks vähe tuntud või hoopis tundmatud. Üht vastust sellele küsimusele ei ole, kuid põhjus võib peituda selles, kuivõrd mõisteliselt vajalik ja keele ülesehitusega sobiv uus sõna on ja kui lai on selle võimalik kasutusala (kas see on piiratud vaid mõne üksiku tekstiliigiga või sobib ka üldkeelde).
Sõna lüüme on keelekollektiiv omaks võtnud siiski pigem poeetilises (ilukirjanduslikus) tekstiliigis, seega mõningate mööndustega.
Asjaolu, et loomeinimesed leiavad Aaviku pärandist veel tänapäevalgi heakõlalisi ja väljendusrikkaid uudissõnu, näitab ilmekalt, et Aaviku entusiastlikud pingutused on vilja kandnud. Eks kinnita Aaviku sõnavara rikastamise idee elujõulisust omal kombel ka praegused rahva hulgas populaarsed uudissõnavõistlused, nende hulgas näiteks presidendi 2010. aastal välja kuulutatud sõnaus.
Eestlastele meeldib uusi sõnu välmida (‘välja mõelda’), iseasi, kas mõni sõnalooja suudab kunagi ületada Aaviku saavutatu.
Aaviku sõnavara kasutatavuse kohta võib huviline saada lisateavet Antoine Chalvini 2011. aasta artiklist “Johannes Aaviku keeleliste uuenduste levik”.
### Response:
Mis on lüümus ja kust see tuleb? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1991. aasta augustis jälgis kogu maailm pingsalt Moskva riigipööret, kus olukord tundus muutuvat iga tunniga. Seda tegid ka kõik Baltimaad, kes kuulusid endiselt Nõukogude Liitu. Kas avaneb võimalus eralduda? Ka Soome kõrgem valitsusjuhtkond jälgis olukorda ärevalt. Eriti kuna Eesti tollane välisminister Lennart Meri tegutses Helsingis, Tuglase seltsi ruumides ja oli teleuudistes teatanud, et on valmis võimalusel käivitama Eesti taasiseseisvumisprotsessi.
Kõik oli alguse saanud juba 1980ndatel, kui asutati kõnealune tagasihoidlikuna tunduv Eesti kirjanduse selts. Nüüd oli see sündmuste keskpunktiks ja Soome valitsus keerulisel positsioonil. Kas toetada avalikult lähedast sugulasrahvast, teha seda, mida varem oli tehtud salaja ja kõrvalteid pidi? Dokumentaalfilm räägib sellest protsessist kõrgete poliitikute ja tavaliste kodanike jutustuste kaudu.
Režissöör Arto Koskinen.
Film on eetris kell 22.00. | ETV näitab õhtul dokumentaali "Tuglase selts: viis tähtsat päeva " | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1991. aasta augustis jälgis kogu maailm pingsalt Moskva riigipööret, kus olukord tundus muutuvat iga tunniga. Seda tegid ka kõik Baltimaad, kes kuulusid endiselt Nõukogude Liitu. Kas avaneb võimalus eralduda? Ka Soome kõrgem valitsusjuhtkond jälgis olukorda ärevalt. Eriti kuna Eesti tollane välisminister Lennart Meri tegutses Helsingis, Tuglase seltsi ruumides ja oli teleuudistes teatanud, et on valmis võimalusel käivitama Eesti taasiseseisvumisprotsessi.
Kõik oli alguse saanud juba 1980ndatel, kui asutati kõnealune tagasihoidlikuna tunduv Eesti kirjanduse selts. Nüüd oli see sündmuste keskpunktiks ja Soome valitsus keerulisel positsioonil. Kas toetada avalikult lähedast sugulasrahvast, teha seda, mida varem oli tehtud salaja ja kõrvalteid pidi? Dokumentaalfilm räägib sellest protsessist kõrgete poliitikute ja tavaliste kodanike jutustuste kaudu.
Režissöör Arto Koskinen.
Film on eetris kell 22.00.
### Response:
ETV näitab õhtul dokumentaali "Tuglase selts: viis tähtsat päeva " |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimekaim Viljandi võistluse osalejatest oli taanlane Marcus Jorgensen, kes on selle aasta UIM Euroopa meister ja maailma edetabelijuht Runabout GP klassis, olles võitnud kõik seni peetud etapid üle maailma. Eelmisel aastal veel motokrossiga tegelenud Jorgensen alustas Viljandis Runabout GP klassi võistlust avasõidu võiduga. Noormees võitis ka teise sõidu, kuid ta eksis reeglite vastu ja langetati viiendaks, mis tähendas, et esikoha saamiseks pidi ta võitma ülejäänud kaks sõitu. Nendes ta ei vääratanud ja näitas kõigile, mis tempoga maailma tipus sõidetakse ning kummastki sõidust tulid talle ülivõimsad võidud ja nelja sõidu tulemusena kogus taanlane 219 punkti ning võitis võistluse. Eestlaste rõõmuks saavutas kokkuvõttes teise koha Rainer Lepp, kes kogus venelase Roman Klimenkoga võrdselt 197 punkti, kuid tänu viimase sõidu teisele kohale oli eestlane poodiumil kõrgemal astmel.
Ski GP klassis heitlesid esikohale juuniorite maailmameistrivõistlustelt kokku seitse MM-tiitlit Eestisse toonud Markus Lutsokert ja Marten Männi. Avasõidu võitis kolme tiitliga pärjatud Männi Lutsokerti ees, kuid teises sõidus võttis võidu Lutsokert. Männi sõit seevastu ebaõnnestus, kuna esmalt põrkas ta kokku ühe konkurendiga ja langes viimaseks ning hoolimate sellest, et ta tõusis küll kolmandale kohale, ütles ta võistlusmasin sõidu lõpus üles ja ta jäi viimaseks. Kolmandas sõidus võitis taas Männi Lutsokerti ees ja vajas viimasest sõidust võitu ja konkurendi väikest ebaõnne. Seda aga ei juhtunud, kui Lutsokert võttis ülivõimsa võidu tagasihoidliku stardi teinud Männi ees. Nelja sõidu tulemusena kogus Lutsokert 226 punkti, Männi (209 p) oli teine ning Andres Lauri (185 p) kolmas.
Runabout Limited klassis pidasid kõva duelli maha venelane Roman Klimenko ja Ühinenud Araabia Emiraatide sõitja Ali Al Allanjawi. Kordamööda võitsid mehed teine teise ees sõite, kuid kuna araablasel tuli sisse üks kolmas koht, siis pälvis esikoha Klimenko (226 p), kellele Al Allanjawi kaotas lõpuks 5 punktiga. Poodiumi madalaimale astmele tõusis võistluse lõpuks leedulane Mindaugas Jaciauskas. Jorgensen osales ka selles klassis, kuid kahes esimeses sõidus pidi ta esiduo järel mõneti üllatuslikult kolmanda kohaga leppima ning kolmanda sõidu alguses ütles ta võistlustehnika üles ja puuduva varuosa tõttu ta viimasesse sõitu ei läinud.
Masinaklassis Runabout Veteran 35+ GP võidutses Mindaugas Jaciauskas (226 p), kes võitis kaks esimest sõitu ning oli kahes viimases teine. Teise koha sai esimeses kahes võidukihutamises teise ja kolmanda koha saanud, kuid kaks viimast võitnud Dimitry Klimenko (221 p) Venemaalt. Kolmandaks tuli eestlane Valeri Trujevtsev (197 p), kes oli kolmes sõidus kolmas ja korra teine.
Runabout Stock masinatel oli väga põnev võistlus, millest väljus võitjana 207 punkti kogunud Ali Al Allanjawi ja seda tänu viimase sõidu võidule. Eelnevates võidukihutamistes oli ta lõpetanud kolmanda, esimese ja viiendana. Teise koha saavutas võitjaga sama arvu punkte saanud Erki Laiakask, tema oli sõitudes kolm korda teine ja korra kolmas. Kolmandaks tuli peale nelja sõitu soomlane Feetu Rajajärvi (185 p).
Vanematel, Runabout Classic arvestuses oli osalemas kaks eestlast ja seal kogusid nii Heigo Hummel kui Kaupo Ennumäe 226 punkti ning esimeseks tuli Hummel, kes oli parem viimases sõidus. Runabout Novice klassis oli parim Priit Kampus (221 p), kellele järgnesid venelane Aleksey Grishin ja Ralf Üpraus, kes kogusid võrdselt 199 punkti.
Ski Lite klassis madistasid võidule onupojad Sultan ja Abdullah Alhammadi Ühinenud Araabia Emiraatidest, kes pidasid maha igas sõidus korralikud duellid ning jagasid omavahel kõikide sõitude kaks esimest kohta. Kui kaks esimest sõitu võitis Abdullah Sultani ees, siis kahes viimases oli olukord vastupidine ja tänu sellele sai ka esikoha Sultan, kes kogus onupojaga võrdsed 226 punkti. Nelja sõidu kokkuvõttes saavutas kolmanda koha Läti noormees Rolands Fukss (187 p).
Ski Junior 13-15 Stock klassis võttis aga Abdullah Alhammadi oma onupojalt revanši, kui võitis kõik sõidud Sultani eest ja tuli maksimaalse 240 punktiga esimeseks. Sultan (212 p) sai seega teise koha ning kolmandaks tuli klassi ainus õrnema soo esindaja Manuela Lõhmus (182 p) ning seda tänu viimase sõidu kolmandale kohale, kus ta edestas sama punktiarvu kogunud Mattias Siimanni, kes oli seal neljas.
Ski Junior 10-12 Lite klassis võitis aga Sultan Alhammadi väikevend Ahmed, kes edestas kõikides sõitudes Ander-Hubert Lauri. Ski Ladies duellis võidutses kolm sõitu neljast tasku pistnud Kätriin Nilbe Manuela Lõhmuse ees.
Veteranide Ski 35+ GP klassis ei leidunud vastast Andres Laurile, kes võitis kõik neli sõitu ja sai 240 punktiga esikoha. Kokkuvõttes tuli teiseks soomlase Lari Montoneniga võrdselt 197 punkti kogunud Egon Üpraus ja seda tänu viimasele sõidule, kus ta oli teine ja põhjanaaber seevastu neljas.
Ski Stock arvestuses võitis Marten Männi (240 p) Henry Kiisa (159 p) ees ning Ski Novice esikolmiku moodustasid aga võrdselt 226 punkti kogunud Heigo Kopso, Ivar Annus ja Jaak Ravensberg (187 p).
Spark jettidel võttis magusa võidu Teet Vare (216 p), kes edestas soomlast Timo Laitineni 2 punktiga. Nelja sõidu tulemusena sai kolmanda koha soomlane Pasi Vuorela (179 p).
Võistlusega jäid rahule nii rahvusvaheline žürii, kui ka välismaa sõitjad, kes kiitsid nii korraldust, kui ka Viljandit. Kõige kaugemad Araabia külalised nautisid võistlust täiel rinnal, sest üldjuhul võistlevad nad merel ning ka loodus on Viljandis kordades rohelisem, kui nende liivasel kodumaal. Kõik osalejad avaldasid lootust, et sama võistlus toimub ka järgmisel aastal ning siis nad oleksid tulemas veelgi suuremate jõududega. | Viljandis võidutses maailma jetisõitjate esinumber | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimekaim Viljandi võistluse osalejatest oli taanlane Marcus Jorgensen, kes on selle aasta UIM Euroopa meister ja maailma edetabelijuht Runabout GP klassis, olles võitnud kõik seni peetud etapid üle maailma. Eelmisel aastal veel motokrossiga tegelenud Jorgensen alustas Viljandis Runabout GP klassi võistlust avasõidu võiduga. Noormees võitis ka teise sõidu, kuid ta eksis reeglite vastu ja langetati viiendaks, mis tähendas, et esikoha saamiseks pidi ta võitma ülejäänud kaks sõitu. Nendes ta ei vääratanud ja näitas kõigile, mis tempoga maailma tipus sõidetakse ning kummastki sõidust tulid talle ülivõimsad võidud ja nelja sõidu tulemusena kogus taanlane 219 punkti ning võitis võistluse. Eestlaste rõõmuks saavutas kokkuvõttes teise koha Rainer Lepp, kes kogus venelase Roman Klimenkoga võrdselt 197 punkti, kuid tänu viimase sõidu teisele kohale oli eestlane poodiumil kõrgemal astmel.
Ski GP klassis heitlesid esikohale juuniorite maailmameistrivõistlustelt kokku seitse MM-tiitlit Eestisse toonud Markus Lutsokert ja Marten Männi. Avasõidu võitis kolme tiitliga pärjatud Männi Lutsokerti ees, kuid teises sõidus võttis võidu Lutsokert. Männi sõit seevastu ebaõnnestus, kuna esmalt põrkas ta kokku ühe konkurendiga ja langes viimaseks ning hoolimate sellest, et ta tõusis küll kolmandale kohale, ütles ta võistlusmasin sõidu lõpus üles ja ta jäi viimaseks. Kolmandas sõidus võitis taas Männi Lutsokerti ees ja vajas viimasest sõidust võitu ja konkurendi väikest ebaõnne. Seda aga ei juhtunud, kui Lutsokert võttis ülivõimsa võidu tagasihoidliku stardi teinud Männi ees. Nelja sõidu tulemusena kogus Lutsokert 226 punkti, Männi (209 p) oli teine ning Andres Lauri (185 p) kolmas.
Runabout Limited klassis pidasid kõva duelli maha venelane Roman Klimenko ja Ühinenud Araabia Emiraatide sõitja Ali Al Allanjawi. Kordamööda võitsid mehed teine teise ees sõite, kuid kuna araablasel tuli sisse üks kolmas koht, siis pälvis esikoha Klimenko (226 p), kellele Al Allanjawi kaotas lõpuks 5 punktiga. Poodiumi madalaimale astmele tõusis võistluse lõpuks leedulane Mindaugas Jaciauskas. Jorgensen osales ka selles klassis, kuid kahes esimeses sõidus pidi ta esiduo järel mõneti üllatuslikult kolmanda kohaga leppima ning kolmanda sõidu alguses ütles ta võistlustehnika üles ja puuduva varuosa tõttu ta viimasesse sõitu ei läinud.
Masinaklassis Runabout Veteran 35+ GP võidutses Mindaugas Jaciauskas (226 p), kes võitis kaks esimest sõitu ning oli kahes viimases teine. Teise koha sai esimeses kahes võidukihutamises teise ja kolmanda koha saanud, kuid kaks viimast võitnud Dimitry Klimenko (221 p) Venemaalt. Kolmandaks tuli eestlane Valeri Trujevtsev (197 p), kes oli kolmes sõidus kolmas ja korra teine.
Runabout Stock masinatel oli väga põnev võistlus, millest väljus võitjana 207 punkti kogunud Ali Al Allanjawi ja seda tänu viimase sõidu võidule. Eelnevates võidukihutamistes oli ta lõpetanud kolmanda, esimese ja viiendana. Teise koha saavutas võitjaga sama arvu punkte saanud Erki Laiakask, tema oli sõitudes kolm korda teine ja korra kolmas. Kolmandaks tuli peale nelja sõitu soomlane Feetu Rajajärvi (185 p).
Vanematel, Runabout Classic arvestuses oli osalemas kaks eestlast ja seal kogusid nii Heigo Hummel kui Kaupo Ennumäe 226 punkti ning esimeseks tuli Hummel, kes oli parem viimases sõidus. Runabout Novice klassis oli parim Priit Kampus (221 p), kellele järgnesid venelane Aleksey Grishin ja Ralf Üpraus, kes kogusid võrdselt 199 punkti.
Ski Lite klassis madistasid võidule onupojad Sultan ja Abdullah Alhammadi Ühinenud Araabia Emiraatidest, kes pidasid maha igas sõidus korralikud duellid ning jagasid omavahel kõikide sõitude kaks esimest kohta. Kui kaks esimest sõitu võitis Abdullah Sultani ees, siis kahes viimases oli olukord vastupidine ja tänu sellele sai ka esikoha Sultan, kes kogus onupojaga võrdsed 226 punkti. Nelja sõidu kokkuvõttes saavutas kolmanda koha Läti noormees Rolands Fukss (187 p).
Ski Junior 13-15 Stock klassis võttis aga Abdullah Alhammadi oma onupojalt revanši, kui võitis kõik sõidud Sultani eest ja tuli maksimaalse 240 punktiga esimeseks. Sultan (212 p) sai seega teise koha ning kolmandaks tuli klassi ainus õrnema soo esindaja Manuela Lõhmus (182 p) ning seda tänu viimase sõidu kolmandale kohale, kus ta edestas sama punktiarvu kogunud Mattias Siimanni, kes oli seal neljas.
Ski Junior 10-12 Lite klassis võitis aga Sultan Alhammadi väikevend Ahmed, kes edestas kõikides sõitudes Ander-Hubert Lauri. Ski Ladies duellis võidutses kolm sõitu neljast tasku pistnud Kätriin Nilbe Manuela Lõhmuse ees.
Veteranide Ski 35+ GP klassis ei leidunud vastast Andres Laurile, kes võitis kõik neli sõitu ja sai 240 punktiga esikoha. Kokkuvõttes tuli teiseks soomlase Lari Montoneniga võrdselt 197 punkti kogunud Egon Üpraus ja seda tänu viimasele sõidule, kus ta oli teine ja põhjanaaber seevastu neljas.
Ski Stock arvestuses võitis Marten Männi (240 p) Henry Kiisa (159 p) ees ning Ski Novice esikolmiku moodustasid aga võrdselt 226 punkti kogunud Heigo Kopso, Ivar Annus ja Jaak Ravensberg (187 p).
Spark jettidel võttis magusa võidu Teet Vare (216 p), kes edestas soomlast Timo Laitineni 2 punktiga. Nelja sõidu tulemusena sai kolmanda koha soomlane Pasi Vuorela (179 p).
Võistlusega jäid rahule nii rahvusvaheline žürii, kui ka välismaa sõitjad, kes kiitsid nii korraldust, kui ka Viljandit. Kõige kaugemad Araabia külalised nautisid võistlust täiel rinnal, sest üldjuhul võistlevad nad merel ning ka loodus on Viljandis kordades rohelisem, kui nende liivasel kodumaal. Kõik osalejad avaldasid lootust, et sama võistlus toimub ka järgmisel aastal ning siis nad oleksid tulemas veelgi suuremate jõududega.
### Response:
Viljandis võidutses maailma jetisõitjate esinumber |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nitroferdi juhataja Aleksei Nikolajev ei soovinud vastata BNS-i küsimusele, kas emissiooni eesmärgiks on tootmise taaskäivitamine või mis võiksid olla ettevõtte edasised plaanid. "Tänaseks meil ei ole mingeid kommentaare," sõnas ta vaid.
Ettevõte lõpetas tootmise täielikult eelmise aasta lõpus ning koondas kokku 421 töötajat. Sealse tootmise sulgemise ning ka teistes Ida-Virumaa suurettevõtetes toimunud koondamislaine tõttu esitas Eesti ka abipalve Euroopa Liidu globaliseerumisega kohanemise fondile.
Nii töötukassa kui sotsiaalministeerium vastasid BNS-ile, et Nitrofert ei ole kuidagi mõista andnud, et sealne tööjõuolukord kuidagi muutumas oleks.
Praegune aktsiakapitali suurendamine on esimene kord kahe aasta jooksul, kui firma suurema emissiooni korraldab. Veidi tõstis firma aktsiakapitali ka eelmise aasta augustis enne koondamisi, ent siis oli emissiooni maht vaid 1,9 miljonit eurot, suurendades aktsiakapitali 12,2 miljoni euroni. Vähemalt eelnevad 13 aastat püsis see 10 miljoni euro kandis.
Nitrofert lõpetas tootmise eelmise aasta teises pooles ja konserveeris kõik 51 oma territooriumil asuvat hoonet. Tehas on ka varem aastaid ooterežiimil seisnud, näiteks aastast 2009 ei toimunud ettevõttes 3,5 aastat tegevust ja uuesti alustati tööd 2012. aasta lõpul. Vahepealsetel aastatel küll räägiti pidevalt plaanidest tootmine taaskäivitada, kuid toormehindadele ja madalatele lõpptoodangu hindadele viidates seda siiski ei tehtud.
Maksu- ja tolliameti (MTA) maksulaekumise statistikast selgub, et firma maksis eelmise aasta neljandas kvartalis, mil lahkusid töölt viimased koondatud, tööjõumakse kokku 413 800 eurot. Tänavu esimeses kvartalis langes firma tasutud tööjõumaksude maht 69 600 eurole. Teises kvartalis näitaja aga tõusis ning juunist augustini maksis firma tööjõumaksudeks 80 200 eurot.
Nitrofert kuulub Ostchem Holding gruppi, mis koondab Ukraina suurärimehega Dmitri Firtašiga seotud Group DF keemiatööstuse varasid. | Nitrofert emiteerib 119 miljoni väärtuses uusi aktsiaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nitroferdi juhataja Aleksei Nikolajev ei soovinud vastata BNS-i küsimusele, kas emissiooni eesmärgiks on tootmise taaskäivitamine või mis võiksid olla ettevõtte edasised plaanid. "Tänaseks meil ei ole mingeid kommentaare," sõnas ta vaid.
Ettevõte lõpetas tootmise täielikult eelmise aasta lõpus ning koondas kokku 421 töötajat. Sealse tootmise sulgemise ning ka teistes Ida-Virumaa suurettevõtetes toimunud koondamislaine tõttu esitas Eesti ka abipalve Euroopa Liidu globaliseerumisega kohanemise fondile.
Nii töötukassa kui sotsiaalministeerium vastasid BNS-ile, et Nitrofert ei ole kuidagi mõista andnud, et sealne tööjõuolukord kuidagi muutumas oleks.
Praegune aktsiakapitali suurendamine on esimene kord kahe aasta jooksul, kui firma suurema emissiooni korraldab. Veidi tõstis firma aktsiakapitali ka eelmise aasta augustis enne koondamisi, ent siis oli emissiooni maht vaid 1,9 miljonit eurot, suurendades aktsiakapitali 12,2 miljoni euroni. Vähemalt eelnevad 13 aastat püsis see 10 miljoni euro kandis.
Nitrofert lõpetas tootmise eelmise aasta teises pooles ja konserveeris kõik 51 oma territooriumil asuvat hoonet. Tehas on ka varem aastaid ooterežiimil seisnud, näiteks aastast 2009 ei toimunud ettevõttes 3,5 aastat tegevust ja uuesti alustati tööd 2012. aasta lõpul. Vahepealsetel aastatel küll räägiti pidevalt plaanidest tootmine taaskäivitada, kuid toormehindadele ja madalatele lõpptoodangu hindadele viidates seda siiski ei tehtud.
Maksu- ja tolliameti (MTA) maksulaekumise statistikast selgub, et firma maksis eelmise aasta neljandas kvartalis, mil lahkusid töölt viimased koondatud, tööjõumakse kokku 413 800 eurot. Tänavu esimeses kvartalis langes firma tasutud tööjõumaksude maht 69 600 eurole. Teises kvartalis näitaja aga tõusis ning juunist augustini maksis firma tööjõumaksudeks 80 200 eurot.
Nitrofert kuulub Ostchem Holding gruppi, mis koondab Ukraina suurärimehega Dmitri Firtašiga seotud Group DF keemiatööstuse varasid.
### Response:
Nitrofert emiteerib 119 miljoni väärtuses uusi aktsiaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väidetavalt ei kasutanud Kärberg laevade kordategemise toetuseks saadud raha eesmärgipäraselt.
Kärbergi kriminaalasja eelistung on määratud 22. septembriks Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajja.
Peale Kärbergi on põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) tüssamises süüdistus esitatud ka kahele juriidilisele isikule: OÜ-le Omedu Rand ja OÜ-le Peipus Fish. Esimene neist on Kärbergi ettevõte, teine kuulub äriregistri järgi Andrei Eerole, kuid Kärberg on ettevõtte prokurist ja tal on õigus esindada ettevõtet kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.
Kuna kriminaalasjas pole toimunud veel eelistungit, ei soovi ei prokuratuur ega PRIA täpsemaid kommentaare anda.
„See kriminaalasi on järjekordse pikema jälitamise tulemusena tekitatud teema, kus tegelikkuses seda pettust ei tuvastatud. Kõik need laevad, mille renoveerimist PRIA toetas, ka renoveeriti ning tänasel päeval need sõidavad ja tegelevad kalapüügiga. Mingeid omafinantseeringute pettusi või olematuid laevu ei eksisteerinud,” teatas Kärberg ajalehele.
2007. aastal seisis Kärberg kohtu ees süüdistusega aastail 2000-2002 riigile 4,5 miljoni krooni maksude tasumata jätmises. Toona pääses ta kriminaalasja lõpetamisega, kui maksis riigikassasse 100 000 krooni.
2012. aastal lõpetas kohus Kärbergi kohta kriminaalmenetluse valimis- ja hääletusvabaduse rikkumise süüdistuses. Süüdistuse järgi mõjutasid Alajõe toonane vallavolikogu esimees Sergei Asmus ja Paul Kärberg 2009. aasta kohalike valimiste ajal üht 49-aastast naist ja 48-aastast meest hääletama nende soovitud kandidaadi poolt. Lõpuks tõdes prokurör, et meeste süü polnud suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi ning kohtualused pääsesid riigile 500 euro maksmisega. | Prokuratuur süüdistab Peipsi kalakuningana tuntud Kärbergi pettuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väidetavalt ei kasutanud Kärberg laevade kordategemise toetuseks saadud raha eesmärgipäraselt.
Kärbergi kriminaalasja eelistung on määratud 22. septembriks Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajja.
Peale Kärbergi on põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) tüssamises süüdistus esitatud ka kahele juriidilisele isikule: OÜ-le Omedu Rand ja OÜ-le Peipus Fish. Esimene neist on Kärbergi ettevõte, teine kuulub äriregistri järgi Andrei Eerole, kuid Kärberg on ettevõtte prokurist ja tal on õigus esindada ettevõtet kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.
Kuna kriminaalasjas pole toimunud veel eelistungit, ei soovi ei prokuratuur ega PRIA täpsemaid kommentaare anda.
„See kriminaalasi on järjekordse pikema jälitamise tulemusena tekitatud teema, kus tegelikkuses seda pettust ei tuvastatud. Kõik need laevad, mille renoveerimist PRIA toetas, ka renoveeriti ning tänasel päeval need sõidavad ja tegelevad kalapüügiga. Mingeid omafinantseeringute pettusi või olematuid laevu ei eksisteerinud,” teatas Kärberg ajalehele.
2007. aastal seisis Kärberg kohtu ees süüdistusega aastail 2000-2002 riigile 4,5 miljoni krooni maksude tasumata jätmises. Toona pääses ta kriminaalasja lõpetamisega, kui maksis riigikassasse 100 000 krooni.
2012. aastal lõpetas kohus Kärbergi kohta kriminaalmenetluse valimis- ja hääletusvabaduse rikkumise süüdistuses. Süüdistuse järgi mõjutasid Alajõe toonane vallavolikogu esimees Sergei Asmus ja Paul Kärberg 2009. aasta kohalike valimiste ajal üht 49-aastast naist ja 48-aastast meest hääletama nende soovitud kandidaadi poolt. Lõpuks tõdes prokurör, et meeste süü polnud suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi ning kohtualused pääsesid riigile 500 euro maksmisega.
### Response:
Prokuratuur süüdistab Peipsi kalakuningana tuntud Kärbergi pettuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hukkunuga liiklusõnnetus juhtus kell 13.20 Võru vallas Võru–Räpina maantee kolmandal kilomeetril, kus esialgsetel andmetel jalakäija, 32-aastane mees, hüppas ette teadmata põhjusel 72-aastase mehe juhitud mootorsõidukile Volkswagen Caravelle, teatas politsei. Jalakäija hukkus.
Kella 18.45 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu maantee 5 juures, kus esialgsetel andmetel mootorratas Yamaha FZ6-N juhtinud 25-aastane mees kaotas mootorratta üle juhitavuse ja kukkus. Mootorrattur toimetati sündmuskohalt AS Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tänava korpusesse. | Politsei tabas pühapäeval 27 roolijoodikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hukkunuga liiklusõnnetus juhtus kell 13.20 Võru vallas Võru–Räpina maantee kolmandal kilomeetril, kus esialgsetel andmetel jalakäija, 32-aastane mees, hüppas ette teadmata põhjusel 72-aastase mehe juhitud mootorsõidukile Volkswagen Caravelle, teatas politsei. Jalakäija hukkus.
Kella 18.45 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu maantee 5 juures, kus esialgsetel andmetel mootorratas Yamaha FZ6-N juhtinud 25-aastane mees kaotas mootorratta üle juhitavuse ja kukkus. Mootorrattur toimetati sündmuskohalt AS Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tänava korpusesse.
### Response:
Politsei tabas pühapäeval 27 roolijoodikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõikide parlamendierakondade toetusprotsendid olid praktiliselt samad kui 2.-6. juunini läbi viidud küsitluses, teatas instituut.
Keskerakonda toetas juunis 24 ning augustis 23 protsenti vastanutest. Reformierakonda toetas nii juunis kui augustis 20 protsenti, EKRE-t juunis 16 ja augustis 17 protsenti, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda mõlemal korral 12, Vabaerakonda juunis kaheksa ja augustis 10 protsenti ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuus protsenti küsitluses osalenutest.
Eesti rahvusest valijate eelistused suuremate erakondade seast on järgmised: Reformierakond – 23 protsenti, järgnevad EKRE 21, sotsiaaldemokraadid 13, Vabaerakond 12, Keskerakond 11 ja IRL seitsme protsendiga. Vene ja muudest rahvustest valijad toetavad enim Keskerakonda – 74 protsenti. Järgnevad sotsiaaldemokraadid 11, Reformierakond seitsme, Vabaerakond ja IRL kumbki kahe ning EKRE ühe protsendiga.
Küsimus, millele inimestel paluti vastata, oli: „Kui järgmisel pühapäeval toimuksid riigikogu valimised, siis kelle poolt te hääletaksite?“. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 1013 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. | Ükski erakond ei suutnud suve jooksul toetust kasvatada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõikide parlamendierakondade toetusprotsendid olid praktiliselt samad kui 2.-6. juunini läbi viidud küsitluses, teatas instituut.
Keskerakonda toetas juunis 24 ning augustis 23 protsenti vastanutest. Reformierakonda toetas nii juunis kui augustis 20 protsenti, EKRE-t juunis 16 ja augustis 17 protsenti, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda mõlemal korral 12, Vabaerakonda juunis kaheksa ja augustis 10 protsenti ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuus protsenti küsitluses osalenutest.
Eesti rahvusest valijate eelistused suuremate erakondade seast on järgmised: Reformierakond – 23 protsenti, järgnevad EKRE 21, sotsiaaldemokraadid 13, Vabaerakond 12, Keskerakond 11 ja IRL seitsme protsendiga. Vene ja muudest rahvustest valijad toetavad enim Keskerakonda – 74 protsenti. Järgnevad sotsiaaldemokraadid 11, Reformierakond seitsme, Vabaerakond ja IRL kumbki kahe ning EKRE ühe protsendiga.
Küsimus, millele inimestel paluti vastata, oli: „Kui järgmisel pühapäeval toimuksid riigikogu valimised, siis kelle poolt te hääletaksite?“. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 1013 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
### Response:
Ükski erakond ei suutnud suve jooksul toetust kasvatada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iirimaa Olümpiakomitee ametliku teadaande kohaselt võttis Rio politsei nende spordikülas asuvast kontorist kaasa passid, mobiiltelefonid ja sülearvutid.
Viimastel andmetel konfiskeeriti Iirimaa delegatsiooni juhi Kevin Kilty, Iirimaa olümpiakomitee peasekretäri Dermot Henihani ja Stephen Martini passid, keda kahtlustatakse seotuses petuskeemiga.
Euroopa Olümpiakomiteede juht Pat Hickey, keda süüdistatakse seotuses ebaseadusliku olümpiapiletite müügi skeemiga, jäeti Rio de Janeiros vahi alla ja viidi vanglasse, teatas reedel politsei.
Hickey peeti kinni kolmapäeval. 71-aastane Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) täitevkomitee iirlasest liige vabastati neljapäeval haiglast ja kuulati seejärel üle. Kohus keeldus teda kautsjoni vastu vabadusse laskmast ja ta viidi "Bangu kinnipidamiskompleksi". | Brasiilia politsei konfiskeeris Iirimaa olümpiakontorist dokumente | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iirimaa Olümpiakomitee ametliku teadaande kohaselt võttis Rio politsei nende spordikülas asuvast kontorist kaasa passid, mobiiltelefonid ja sülearvutid.
Viimastel andmetel konfiskeeriti Iirimaa delegatsiooni juhi Kevin Kilty, Iirimaa olümpiakomitee peasekretäri Dermot Henihani ja Stephen Martini passid, keda kahtlustatakse seotuses petuskeemiga.
Euroopa Olümpiakomiteede juht Pat Hickey, keda süüdistatakse seotuses ebaseadusliku olümpiapiletite müügi skeemiga, jäeti Rio de Janeiros vahi alla ja viidi vanglasse, teatas reedel politsei.
Hickey peeti kinni kolmapäeval. 71-aastane Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) täitevkomitee iirlasest liige vabastati neljapäeval haiglast ja kuulati seejärel üle. Kohus keeldus teda kautsjoni vastu vabadusse laskmast ja ta viidi "Bangu kinnipidamiskompleksi".
### Response:
Brasiilia politsei konfiskeeris Iirimaa olümpiakontorist dokumente |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa sai esikoha 36,233 punktiga, hõbemedali võitis 35,766 punktiga Hispaania ning pronksi sama punktisumma juures Bulgaaria.
Hispaania tuli olümpiavõitjaks 1996. aastal, kui rühmvõimlemine tegi enda olümpiadebüüdi, järgnevatel olümpiatel pole aga esikolmikusse pääsetud. Bulgaaria on 2014. aasta maailmameister. | Venemaa võitis rühmvõimlemises viienda järjestikuse olümpiakulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa sai esikoha 36,233 punktiga, hõbemedali võitis 35,766 punktiga Hispaania ning pronksi sama punktisumma juures Bulgaaria.
Hispaania tuli olümpiavõitjaks 1996. aastal, kui rühmvõimlemine tegi enda olümpiadebüüdi, järgnevatel olümpiatel pole aga esikolmikusse pääsetud. Bulgaaria on 2014. aasta maailmameister.
### Response:
Venemaa võitis rühmvõimlemises viienda järjestikuse olümpiakulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksa aastat tagasi Pekingi olümpial pronksi võitnud ning neli aastat tagasi hõbemedali saanud Schurter edestas Rios 50 sekundiga Kulhavyt ning 1.23-ga Colomat.
Võistlust hästi alustanud maanteesõidu maailmameistri Peter Sagani (Slovakkia) sõidu rikkus rehvipurunemine teisel ringil. | Maastikurattasõidus võidutses Rios šveitslane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksa aastat tagasi Pekingi olümpial pronksi võitnud ning neli aastat tagasi hõbemedali saanud Schurter edestas Rios 50 sekundiga Kulhavyt ning 1.23-ga Colomat.
Võistlust hästi alustanud maanteesõidu maailmameistri Peter Sagani (Slovakkia) sõidu rikkus rehvipurunemine teisel ringil.
### Response:
Maastikurattasõidus võidutses Rios šveitslane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval, 26 jaanuaril Kohenhaagenis toimunud sisesõudmise Euroopa meistrivõistlustel pani meeste klassis paremuse maksma mullune sõudmise MM-i B-finaali võitja, taanlane Sverri Nielsen. Uut 2000 meetri Taani rekordit tähistanud aeg 5 minutit ja 47,2 sekundit oli 0,7 sekundit parem kui võidumehe varasem tippmark.
Meeste kergekaalus (kuni 75 kilo) näitas parimat tulemust ajaga 6.08,9 itaallane Martino Goretti, kes pole vee peal sõudmiseski tundmatu – mehel on eelmisest aastast ette näidata nii Euroopa meistrivõistluste kui MK-etapi medalid. Naistest võitis muljetavaldava 6.39,2-ga taanlannast internatsionaal Fie Udby Erichsen. | Sisesõudmise EM kujunes taanlaste sooloks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval, 26 jaanuaril Kohenhaagenis toimunud sisesõudmise Euroopa meistrivõistlustel pani meeste klassis paremuse maksma mullune sõudmise MM-i B-finaali võitja, taanlane Sverri Nielsen. Uut 2000 meetri Taani rekordit tähistanud aeg 5 minutit ja 47,2 sekundit oli 0,7 sekundit parem kui võidumehe varasem tippmark.
Meeste kergekaalus (kuni 75 kilo) näitas parimat tulemust ajaga 6.08,9 itaallane Martino Goretti, kes pole vee peal sõudmiseski tundmatu – mehel on eelmisest aastast ette näidata nii Euroopa meistrivõistluste kui MK-etapi medalid. Naistest võitis muljetavaldava 6.39,2-ga taanlannast internatsionaal Fie Udby Erichsen.
### Response:
Sisesõudmise EM kujunes taanlaste sooloks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dortmundi kapten Marco Reus viis külalised 22. minutil Raphael Guerreiro söödust küll 1:0 juhtima, kuid vaid veerand tundi hiljem tõi Luka Jovic Danny Da Costa söödust tabloole 1:1 viiginumbrid. Et kohtumise jooksul rohkem väravaid ei löödud, oli Dortmund sunnitud lahkuma kolme punkti asemel vaid ühega.
Rõõmusõnumi sai Dortmund aga Leverkusenist, kus paralleelselt peetud kohtumises alistas kohalik Bayer koduväljakul Müncheni Bayerni 3:1. Bayern läks kohtumist avapoolaja lõpus Leon Goretzka väravast 1:0 juhtima, kuid Leon Bailey, Kevin Vollandi ja Lucas Alario teise poolaja tabamused tõid võõrustajatele magusa võidu.
Tabelitipus tõusis tänu Bayerni komistamisele teisele kohale Mönchengladbach, kes oli võõrsil 2:0 parem Schalkest.
Tulemused:
Nürnberg – Bremeni Werder 1:1
Leverkuseni Bayer – Müncheni Bayern 3:1
Frankfurdi Eintracht – Dortmundi Borussia 1:1
Hertha – Wolfsburg 0:1
Hoffenheim – Düsseldorfi Fortuna 1:1
Schalke – Mönchengladbachi Borussia 0:2
Tabeliseis: 1. Dortmundi Borussia (49 punkti), 2. Mönchengladbachi Borussia (42) 3. Müncheni Bayern (42), 4. Leipzig (37) 5. Frankfurt (32), 6. Wolfsburg (31) | Bayern sai üllatuskaotuse, Dortmund kasvatas edumaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dortmundi kapten Marco Reus viis külalised 22. minutil Raphael Guerreiro söödust küll 1:0 juhtima, kuid vaid veerand tundi hiljem tõi Luka Jovic Danny Da Costa söödust tabloole 1:1 viiginumbrid. Et kohtumise jooksul rohkem väravaid ei löödud, oli Dortmund sunnitud lahkuma kolme punkti asemel vaid ühega.
Rõõmusõnumi sai Dortmund aga Leverkusenist, kus paralleelselt peetud kohtumises alistas kohalik Bayer koduväljakul Müncheni Bayerni 3:1. Bayern läks kohtumist avapoolaja lõpus Leon Goretzka väravast 1:0 juhtima, kuid Leon Bailey, Kevin Vollandi ja Lucas Alario teise poolaja tabamused tõid võõrustajatele magusa võidu.
Tabelitipus tõusis tänu Bayerni komistamisele teisele kohale Mönchengladbach, kes oli võõrsil 2:0 parem Schalkest.
Tulemused:
Nürnberg – Bremeni Werder 1:1
Leverkuseni Bayer – Müncheni Bayern 3:1
Frankfurdi Eintracht – Dortmundi Borussia 1:1
Hertha – Wolfsburg 0:1
Hoffenheim – Düsseldorfi Fortuna 1:1
Schalke – Mönchengladbachi Borussia 0:2
Tabeliseis: 1. Dortmundi Borussia (49 punkti), 2. Mönchengladbachi Borussia (42) 3. Müncheni Bayern (42), 4. Leipzig (37) 5. Frankfurt (32), 6. Wolfsburg (31)
### Response:
Bayern sai üllatuskaotuse, Dortmund kasvatas edumaad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlannade jaoks algas kitsaste ja tehniliste singlitega vürtsitatud sõit paljulubavalt, ent peale esimest joogipunkti oli duo sunnitud ligi kuueks minutiks peatuma tehniliste probleemide tõttu. "Samal ajal möödus meist kolm eliitnaiste paari," rääkis Lõiv võistlusjärgselt. "Kui lõpuks ratta korda saime, siis andsime endast kõik, et neile uuesti järele jõuda."
Lõiv ja Steinburg lõpetasid 40-kilomeetrise 1700 tõusumeetriga etapi ajaga 2:48.28. Esimestena ületasid finišijoone liidrisärkides sõitnud Githa Michiels ja Bec McConnell (2:39.22). Teise koha teenisid Lejla Tanovic ja Rocio Garcia Martinez (2:46.24).
Viimase etapi eel jätkavad eestlannad teisel kohal koguajaga 6:37.24. Liidritena stardivad pühapäeval Michiels – McConnell (6:27.43).
Mitmepäevasõidu neljandal etapil sõidavad ratturid 57 kilomeetrit, mille jooksul koguneb ka 1400 tõusumeetrit. | Lõiv ja Steinburg jätkavad Hispaanias teisel kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlannade jaoks algas kitsaste ja tehniliste singlitega vürtsitatud sõit paljulubavalt, ent peale esimest joogipunkti oli duo sunnitud ligi kuueks minutiks peatuma tehniliste probleemide tõttu. "Samal ajal möödus meist kolm eliitnaiste paari," rääkis Lõiv võistlusjärgselt. "Kui lõpuks ratta korda saime, siis andsime endast kõik, et neile uuesti järele jõuda."
Lõiv ja Steinburg lõpetasid 40-kilomeetrise 1700 tõusumeetriga etapi ajaga 2:48.28. Esimestena ületasid finišijoone liidrisärkides sõitnud Githa Michiels ja Bec McConnell (2:39.22). Teise koha teenisid Lejla Tanovic ja Rocio Garcia Martinez (2:46.24).
Viimase etapi eel jätkavad eestlannad teisel kohal koguajaga 6:37.24. Liidritena stardivad pühapäeval Michiels – McConnell (6:27.43).
Mitmepäevasõidu neljandal etapil sõidavad ratturid 57 kilomeetrit, mille jooksul koguneb ka 1400 tõusumeetrit.
### Response:
Lõiv ja Steinburg jätkavad Hispaanias teisel kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastane Loit võitis enda alagrupis kõik kohtumised ning pääsul 64 parema sekka alistas ta Serbia vehkleja Jana Grijaki 15:11. Seejärel oli eestlanna parem prantslanna Lola Lucaniast 15:9.
Kohtumises 16 parema hulka oli Loit parem 15:12 Emily Vermeulest (USA) ja pääsul kaheksa parema sekka alistas Eesti vehkleja Laura Sheffieldi (Suurbritannia) 15:14.
Veerandfinaalis pidi Loit tunnistama venelanna Anastasia Soldatova 15:7 paremust, saades nõnda kokkuvõttes viienda koha.
Carmen-Lii Targamaa (En Garde) sai 36. koha, Andra Talen (VK Musketär) 65. koha ja Sandra Skoblov (Tallinna Mõõk) 107. koha. | Eesti vehkleja saavutas juunioride MK-etapil viienda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastane Loit võitis enda alagrupis kõik kohtumised ning pääsul 64 parema sekka alistas ta Serbia vehkleja Jana Grijaki 15:11. Seejärel oli eestlanna parem prantslanna Lola Lucaniast 15:9.
Kohtumises 16 parema hulka oli Loit parem 15:12 Emily Vermeulest (USA) ja pääsul kaheksa parema sekka alistas Eesti vehkleja Laura Sheffieldi (Suurbritannia) 15:14.
Veerandfinaalis pidi Loit tunnistama venelanna Anastasia Soldatova 15:7 paremust, saades nõnda kokkuvõttes viienda koha.
Carmen-Lii Targamaa (En Garde) sai 36. koha, Andra Talen (VK Musketär) 65. koha ja Sandra Skoblov (Tallinna Mõõk) 107. koha.
### Response:
Eesti vehkleja saavutas juunioride MK-etapil viienda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise ainsa värava viskas mängu 39. minutil Mikko Kalteva, kes realiseeris Miika Lahti söödu.
Viimasele play-off 'idesse viivale kohale, ehk kümnendale tabelireale kerkinud JYP on võitnud 46 mängust 22, olles kogunud 64 silma. Liider Kärpätil on 103 punkti.
Mängida jääb veel 14 vooru. | Rooba ja JYP tõusidplay-offkohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise ainsa värava viskas mängu 39. minutil Mikko Kalteva, kes realiseeris Miika Lahti söödu.
Viimasele play-off 'idesse viivale kohale, ehk kümnendale tabelireale kerkinud JYP on võitnud 46 mängust 22, olles kogunud 64 silma. Liider Kärpätil on 103 punkti.
Mängida jääb veel 14 vooru.
### Response:
Rooba ja JYP tõusidplay-offkohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bigbank Tartu võõrustas Võru spordihallis Jelgava Biolarsi ning sai 3:1 (25:17, 25:19, 22:25, 25:23) võidu. Märt Tammearu oli Tartu meeskonna resultatiivseim 20 punktiga (+14), 19 silma (+12) lisas Samuel Walker. Bigbanki vastuvõtt oli 57%, rünnakuid lahendati 56-protsendiliselt, blokiga teeniti kaheksa punkti, servil löödi seitse ässa (kolm ässa lõi Dmitro Šlomin) ja eksiti 11 pallingul. Külaliste parimana tõi Maksims Morozovs 21 punkti (+13), Jelgava vastuvõtt oli 44% nagu ka rünnakuprotsent, blokipunkte kogunes viis ja servil löödi samuti viis ässa (eksiti üheksal pallingul), vahendab Volley.ee.
Tartu jätkab liigatabelis esikohal 45 punktiga ja neil on kahest järgmisest mäng vähem peetud, Jelgava on kuue punktiga viimane.
Saaremaa VK alistas kodusaalis 3:0 (25:16, 25:18, 27:25) Daugavpilsi ülikooli meeskonna. Samuel Boehm panustas võitu 17 punkti (+12), Saaremaa meeskonna uusim täiendus Fabian Plak lisas kümme punkti (+5). Saaremaa vastuvõtuprotsent oli 43, rünnakuid realiseeriti 58-protsendiliselt, blokipunkte kogunes seitse (kolm blokki sai kirja sidemängija Artis Caics), servil löödi seitse ässa ja eksiti 11 servil. Daugavpilsi edukaimana kogus Dimitrijs Meinerts 11 punkti (+3), Läti klubi vastuvõtt oli 43%, rünnak 45%, blokist saadi viis ja servilt kaks punkti (vigu tuli servil üheksa).
Saaremaa hoiab liigatabelis 42 punktiga Tartu järel teist kohta, Daugavpils on 13 punktiga üheksas.
Kolmandas tänases mängus pidi TalTech kodusaalis vastu võtma 0:3 (17:25, 19:25, 24:26) kaotuse RTU/Robežsardzelt. Richard Orutar ja Mihkel Nuut tõid mõlemad TalTechi kasuks 12 punkti (efektiivsus vastavalt +7 ja +2), TalTechi vastuvõtt oli 50%, rünnakuid lahendati 39-protsendiliselt, blokipunkte teeniti neli, servipunkte viis (servivigu kogunes kümme). RTU resultatiivseim oli 17 punktini (+11) jõudnud Gatis Garklavs, RTU vastuvõtt oli 37%, rünnak 57%, blokipunkte saadi kümme ja servil löödi üheksa ässa (viis ässa läks Garklavsi kontole) ja eksiti 11 pallingul.
RTU jätkab liigatabelis 42 punktiga kolmandal real, TalTech hoiab 16 punktiga viimast play-off' i viivat ehk kaheksandat kohta. | Esikolmik Tartu Bigbank, Saaremaa VK ja RTU teenisid võidulisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bigbank Tartu võõrustas Võru spordihallis Jelgava Biolarsi ning sai 3:1 (25:17, 25:19, 22:25, 25:23) võidu. Märt Tammearu oli Tartu meeskonna resultatiivseim 20 punktiga (+14), 19 silma (+12) lisas Samuel Walker. Bigbanki vastuvõtt oli 57%, rünnakuid lahendati 56-protsendiliselt, blokiga teeniti kaheksa punkti, servil löödi seitse ässa (kolm ässa lõi Dmitro Šlomin) ja eksiti 11 pallingul. Külaliste parimana tõi Maksims Morozovs 21 punkti (+13), Jelgava vastuvõtt oli 44% nagu ka rünnakuprotsent, blokipunkte kogunes viis ja servil löödi samuti viis ässa (eksiti üheksal pallingul), vahendab Volley.ee.
Tartu jätkab liigatabelis esikohal 45 punktiga ja neil on kahest järgmisest mäng vähem peetud, Jelgava on kuue punktiga viimane.
Saaremaa VK alistas kodusaalis 3:0 (25:16, 25:18, 27:25) Daugavpilsi ülikooli meeskonna. Samuel Boehm panustas võitu 17 punkti (+12), Saaremaa meeskonna uusim täiendus Fabian Plak lisas kümme punkti (+5). Saaremaa vastuvõtuprotsent oli 43, rünnakuid realiseeriti 58-protsendiliselt, blokipunkte kogunes seitse (kolm blokki sai kirja sidemängija Artis Caics), servil löödi seitse ässa ja eksiti 11 servil. Daugavpilsi edukaimana kogus Dimitrijs Meinerts 11 punkti (+3), Läti klubi vastuvõtt oli 43%, rünnak 45%, blokist saadi viis ja servilt kaks punkti (vigu tuli servil üheksa).
Saaremaa hoiab liigatabelis 42 punktiga Tartu järel teist kohta, Daugavpils on 13 punktiga üheksas.
Kolmandas tänases mängus pidi TalTech kodusaalis vastu võtma 0:3 (17:25, 19:25, 24:26) kaotuse RTU/Robežsardzelt. Richard Orutar ja Mihkel Nuut tõid mõlemad TalTechi kasuks 12 punkti (efektiivsus vastavalt +7 ja +2), TalTechi vastuvõtt oli 50%, rünnakuid lahendati 39-protsendiliselt, blokipunkte teeniti neli, servipunkte viis (servivigu kogunes kümme). RTU resultatiivseim oli 17 punktini (+11) jõudnud Gatis Garklavs, RTU vastuvõtt oli 37%, rünnak 57%, blokipunkte saadi kümme ja servil löödi üheksa ässa (viis ässa läks Garklavsi kontole) ja eksiti 11 pallingul.
RTU jätkab liigatabelis 42 punktiga kolmandal real, TalTech hoiab 16 punktiga viimast play-off' i viivat ehk kaheksandat kohta.
### Response:
Esikolmik Tartu Bigbank, Saaremaa VK ja RTU teenisid võidulisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leppega üritatakse panna punkti aastaid kestnud relvakonfliktile, milles on hukkunud tuhanded inimesed. Leppekõnelused Hartumis algasid 24. jaanuaril ning need olid poolte esimesed otsekõnelused.
"Jõuti rahuleppeni," mis allkirjastatakse KAV-i pealinnas Banguis mõne päeva jooksul, ütles valitsus Twitteris.
Rahuleppeni jõudmist kinnitas ka kõnelusi vahendanud Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekuvolinik Smail Chergui. "See on suur päev KAV-ile ja selle rahvale," ütles ta.
Rahuleppe üksikasjad pole esialgu avalikult teada ning mõned neist tuleb veel kindlaks teha.
Lepe on haruldane lootusekiir vaesunud ja mereühenduseta riigis, kus 2013. aastast vältab usu- ja kogukonnavägivald. Surma on saanud tuhanded inimesed. Konflikti tõttu on riigis sisepõgenikke umbes 700 000 ning veel umbes 570 000 põgenesid välismaale.
"Meil on hea meel, et saavutati üksmeel vaidluspunktides, milleks olid amnestia (mässulistele võitlejatele) ning kaasav valitsus," ütles Aboubakar Sidik. Tema esindab rühmitust Rahvarinne Kesk-Aafrika Vabariigi Taassünni Eest (FPRC), mis on üks peamisi KAV-i relvarühmitusi.
Kõnelused takerdusid võitlejate amnestia taha korduvalt. Lääs survestas Banguid mitte andma amnestiat sõjapealikele, kellest mitmele kehtivad inimõigusrikkumiste tõttu ÜRO sanktsioonid.
Kõnelused pole seni vägivalda peatanud. Läbirääkimiste alguse järel on rühmitused korraldanud mitu rünnakut riigi keskosas Ouaka prefektuuris. Peamiselt tegi need rühmitus Moslemiliit Rahu Eest (UPC).
2013. aastal alanud rahutuste lõpetamiseks on sõlmitud seitse rahulepet, kuid ükski neist pole suutnud rahu taastada. | Kesk-Aafrika Vabariigi valitsus jõudis 14 relvarühmitusega rahuleppeni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leppega üritatakse panna punkti aastaid kestnud relvakonfliktile, milles on hukkunud tuhanded inimesed. Leppekõnelused Hartumis algasid 24. jaanuaril ning need olid poolte esimesed otsekõnelused.
"Jõuti rahuleppeni," mis allkirjastatakse KAV-i pealinnas Banguis mõne päeva jooksul, ütles valitsus Twitteris.
Rahuleppeni jõudmist kinnitas ka kõnelusi vahendanud Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekuvolinik Smail Chergui. "See on suur päev KAV-ile ja selle rahvale," ütles ta.
Rahuleppe üksikasjad pole esialgu avalikult teada ning mõned neist tuleb veel kindlaks teha.
Lepe on haruldane lootusekiir vaesunud ja mereühenduseta riigis, kus 2013. aastast vältab usu- ja kogukonnavägivald. Surma on saanud tuhanded inimesed. Konflikti tõttu on riigis sisepõgenikke umbes 700 000 ning veel umbes 570 000 põgenesid välismaale.
"Meil on hea meel, et saavutati üksmeel vaidluspunktides, milleks olid amnestia (mässulistele võitlejatele) ning kaasav valitsus," ütles Aboubakar Sidik. Tema esindab rühmitust Rahvarinne Kesk-Aafrika Vabariigi Taassünni Eest (FPRC), mis on üks peamisi KAV-i relvarühmitusi.
Kõnelused takerdusid võitlejate amnestia taha korduvalt. Lääs survestas Banguid mitte andma amnestiat sõjapealikele, kellest mitmele kehtivad inimõigusrikkumiste tõttu ÜRO sanktsioonid.
Kõnelused pole seni vägivalda peatanud. Läbirääkimiste alguse järel on rühmitused korraldanud mitu rünnakut riigi keskosas Ouaka prefektuuris. Peamiselt tegi need rühmitus Moslemiliit Rahu Eest (UPC).
2013. aastal alanud rahutuste lõpetamiseks on sõlmitud seitse rahulepet, kuid ükski neist pole suutnud rahu taastada.
### Response:
Kesk-Aafrika Vabariigi valitsus jõudis 14 relvarühmitusega rahuleppeni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Botštarjova läbis küll mõlemad tiirud nulliga, ent kaotas võitjale nelja minuti ja 11 sekundiga. Mari Uha tegi esimeses tiirus ühe ja teises tiirus kolm möödalasku, kaotust kogunes +4.46,9.
Sprindidistantsil võidutses ukrainlanna Jekaterina Beh (0) ajaga 21.03,6. Teiseks tuli poolatar Kamila Zuk (2; +12,1) kolmanda koha sai sakslanna Hanna Kebinger (0; +14,0).
Kokku sai tulemuse kirja 90 võistlejat. | Eesti neiud lõpetasid noorte MM-il üheksandas kümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Botštarjova läbis küll mõlemad tiirud nulliga, ent kaotas võitjale nelja minuti ja 11 sekundiga. Mari Uha tegi esimeses tiirus ühe ja teises tiirus kolm möödalasku, kaotust kogunes +4.46,9.
Sprindidistantsil võidutses ukrainlanna Jekaterina Beh (0) ajaga 21.03,6. Teiseks tuli poolatar Kamila Zuk (2; +12,1) kolmanda koha sai sakslanna Hanna Kebinger (0; +14,0).
Kokku sai tulemuse kirja 90 võistlejat.
### Response:
Eesti neiud lõpetasid noorte MM-il üheksandas kümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval Bournemouthi vastu valusa kaotuse saanud Chelsea oli täna kindlalt Huddersfieldist üle ning värskelt liitunud Gonzalo Higuain avas oma väravasaldo 16. minutil. Eden Hazard realiseeris veel enne poolaega penalti ja Chelsea oli kindlalt juhtrollis, kirjutab Soccernet.ee.
Teine pool möödus peaaegu identselt esimese poolega. Eden Hazard sai oma teise värava kirja 66. minutil ning sama saavutusega sai kolm minutit hiljem hakkama Higuain. David Luiz lõpetas Chelsea ilusa päeva 86. minutil omapoolse väravaga.
Everton ja Wolverhampton pidasid maha korraliku põnevusmängu. Juba seitsmendal minutil viis penaltist Wolverhamptoni juhtima Ruben Neves, aga Andre Gomes viigistas seisu 27. minutil. Enne poolaega mahtus stsenaariumisse veel Wolvesi teine värav, mille autoriks oli Raul Jimenez. Wolverhamptoni võidu kindlustas 66. minutil Belgia poolkaitsja Leander Dendoncker.
38-aastane veteran Peter Crouch tuli pingilt ja tõusis oma esimese mänguga Burnley särgis klubi päästjaks. Southampton läks 55. minutil Nathan Redmondi väravast juhtima, aga 76. minutil platsile pääsenud Crouch teenis penalti mängu neljandal lisaminutil, mille Ashley Barnes kindlalt realiseeris. Viik pikendas Burnley kaotusteta seeriat kuue mänguni.
Tulemused:
Brighton - Watford 0:0
Burnley - Southampton 1:1
Chelsea - Huddersfield 5:0
Crystal Palace - Fulham 2:0
Everton - Wolverhampton 1:3
Cardiff - Bournemouth 2:0 | Higuaini esimesed väravad aitasid Chelsea kindla võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval Bournemouthi vastu valusa kaotuse saanud Chelsea oli täna kindlalt Huddersfieldist üle ning värskelt liitunud Gonzalo Higuain avas oma väravasaldo 16. minutil. Eden Hazard realiseeris veel enne poolaega penalti ja Chelsea oli kindlalt juhtrollis, kirjutab Soccernet.ee.
Teine pool möödus peaaegu identselt esimese poolega. Eden Hazard sai oma teise värava kirja 66. minutil ning sama saavutusega sai kolm minutit hiljem hakkama Higuain. David Luiz lõpetas Chelsea ilusa päeva 86. minutil omapoolse väravaga.
Everton ja Wolverhampton pidasid maha korraliku põnevusmängu. Juba seitsmendal minutil viis penaltist Wolverhamptoni juhtima Ruben Neves, aga Andre Gomes viigistas seisu 27. minutil. Enne poolaega mahtus stsenaariumisse veel Wolvesi teine värav, mille autoriks oli Raul Jimenez. Wolverhamptoni võidu kindlustas 66. minutil Belgia poolkaitsja Leander Dendoncker.
38-aastane veteran Peter Crouch tuli pingilt ja tõusis oma esimese mänguga Burnley särgis klubi päästjaks. Southampton läks 55. minutil Nathan Redmondi väravast juhtima, aga 76. minutil platsile pääsenud Crouch teenis penalti mängu neljandal lisaminutil, mille Ashley Barnes kindlalt realiseeris. Viik pikendas Burnley kaotusteta seeriat kuue mänguni.
Tulemused:
Brighton - Watford 0:0
Burnley - Southampton 1:1
Chelsea - Huddersfield 5:0
Crystal Palace - Fulham 2:0
Everton - Wolverhampton 1:3
Cardiff - Bournemouth 2:0
### Response:
Higuaini esimesed väravad aitasid Chelsea kindla võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veenva vahega võitjana finišisse jõudnud Kõiv läbis 41 km pikkuse raja ajaga 1:50.58. Teiseks võitles end Morten Sätha ning kolmandaks Sander Linnus. Kiireim naine oli üldprotokollis 45. kohal lõpetanud Heleri Kivil, kes viibis rajal 2:12.40.
Kuni Pariisi vahefinišini püsis koos esikolmik koosseisus Kauri Kõiv, Morten Sätha ja Alari Remmelg, kuid siis tõstis Kõiv tempot ja konkurendid pudenesid tuulest. Edasi vahe ainult suurenes ja finišis edestas Kõiv lähimat jälitajat kolme minuti ja 30 sekundiga.
Kolm parimat meest:
1. Kauri Kõiv 1:50.58
2. Morten Sätha 1:54.29
3. Sander Linnus 1:56.56
Kolm parimat naist:
1. Heleri Kivil 2:12.40
2. Anette Veerpalu 2:13.56
3. Reeda Tuula-Fjodorov 2:14.45
Kokku startis pikale distantsile 403, lühikesele 111 ja lastesõitudele 65 suusatajat.
Estoloppet jätkub 9. veebruaril 21. Tallinna suusamaratoniga. | Tamsalu-Neeruti maratonil võidutsesid Kauri Kõiv ja Heleri Kivil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veenva vahega võitjana finišisse jõudnud Kõiv läbis 41 km pikkuse raja ajaga 1:50.58. Teiseks võitles end Morten Sätha ning kolmandaks Sander Linnus. Kiireim naine oli üldprotokollis 45. kohal lõpetanud Heleri Kivil, kes viibis rajal 2:12.40.
Kuni Pariisi vahefinišini püsis koos esikolmik koosseisus Kauri Kõiv, Morten Sätha ja Alari Remmelg, kuid siis tõstis Kõiv tempot ja konkurendid pudenesid tuulest. Edasi vahe ainult suurenes ja finišis edestas Kõiv lähimat jälitajat kolme minuti ja 30 sekundiga.
Kolm parimat meest:
1. Kauri Kõiv 1:50.58
2. Morten Sätha 1:54.29
3. Sander Linnus 1:56.56
Kolm parimat naist:
1. Heleri Kivil 2:12.40
2. Anette Veerpalu 2:13.56
3. Reeda Tuula-Fjodorov 2:14.45
Kokku startis pikale distantsile 403, lühikesele 111 ja lastesõitudele 65 suusatajat.
Estoloppet jätkub 9. veebruaril 21. Tallinna suusamaratoniga.
### Response:
Tamsalu-Neeruti maratonil võidutsesid Kauri Kõiv ja Heleri Kivil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sildaru otsustas USA-s Park City's toimuvast Big Airi kvalifikatsioonivõistlusest loobuda, sest sealse hüppemäe algus on liialt lauge ja hea hüppe sooritamiseks on raske leida piisavat hoogu.
Vähese hooga on Sildarul võistlustel varemgi probleeme olnud. Näiteks 2017. aastal Norras toimunud X-Mängudel võitis eestlanna Big Airis hõbemedali nii, et terve hoovõtu jooksul aitas kõrval sõitnud suusataja talle hoogu lükata.
Järgmisena on Sildaru võistlustules 5. veebruaril, kui on kavas pargisõidu kvalifikatsioon.
Enne võistlust:
Eelmisel nädalavahetusel võitis peatselt 17. sünnipäeva tähistav Sildaru X-Mängudel pargisõidus kuldmedali, rennisõidus hõbeda ja Big Airi hüpetes pronksi. Täiskasvanute MM-il lööb eestlanna kaasa esmakordselt.
Big Airi kvalifikatsioonivõistlusel peavad sportlased sooritama kaks katset, millest läheb arvesse parim. Kvalifikatsiooni nimekirjas on üles antud 19 nime, Sildaru on hüppejärjekorras kümnes. Finaali pääseb kaheksa naist.
Hüppejärjekord:
1. Tess Ledeux
2. Lana Prusakova
3. Eileen Gu
4. Silvia Bertagna
5. Elena Gaskell
6. Margaux Hackett
7. Kea Kühnel
8. Julia Krass
9. Sarah Höfflin
10. Kelly Sildaru
11. Johanne Killi
12. Lara Wolf
13. Coline Ballet-Baz
14. Isabel Atkin
15. Giulia Tanno
16. Caroline Claire
17. Mathilde Gremaud
18. Anastasia Tatalina
19. Maggie Voisin
Freestyle-suusatamise maailmameistrivõistlused leiavad aset 1.-9. veebruaril Park City's. Sildaru alad on plaanis 2. (Big Air), 5. (pargisõidu kvalifikatsioon), 6. (pargisõidu lõppvõistlus), 7. (rennisõidu kvalifikatsioon) ja 9. veebruaril (rennisõidu lõppvõistlus).
Freestyle-suusatamise MM korraldati esmakordselt 1986. aastal Prantsusmaal, alates 2015. aastast peetakse neid koos lumelauasõidu MM-iga. | Kelly Sildaru otsustas MM-il Big Airi võistlusest loobuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sildaru otsustas USA-s Park City's toimuvast Big Airi kvalifikatsioonivõistlusest loobuda, sest sealse hüppemäe algus on liialt lauge ja hea hüppe sooritamiseks on raske leida piisavat hoogu.
Vähese hooga on Sildarul võistlustel varemgi probleeme olnud. Näiteks 2017. aastal Norras toimunud X-Mängudel võitis eestlanna Big Airis hõbemedali nii, et terve hoovõtu jooksul aitas kõrval sõitnud suusataja talle hoogu lükata.
Järgmisena on Sildaru võistlustules 5. veebruaril, kui on kavas pargisõidu kvalifikatsioon.
Enne võistlust:
Eelmisel nädalavahetusel võitis peatselt 17. sünnipäeva tähistav Sildaru X-Mängudel pargisõidus kuldmedali, rennisõidus hõbeda ja Big Airi hüpetes pronksi. Täiskasvanute MM-il lööb eestlanna kaasa esmakordselt.
Big Airi kvalifikatsioonivõistlusel peavad sportlased sooritama kaks katset, millest läheb arvesse parim. Kvalifikatsiooni nimekirjas on üles antud 19 nime, Sildaru on hüppejärjekorras kümnes. Finaali pääseb kaheksa naist.
Hüppejärjekord:
1. Tess Ledeux
2. Lana Prusakova
3. Eileen Gu
4. Silvia Bertagna
5. Elena Gaskell
6. Margaux Hackett
7. Kea Kühnel
8. Julia Krass
9. Sarah Höfflin
10. Kelly Sildaru
11. Johanne Killi
12. Lara Wolf
13. Coline Ballet-Baz
14. Isabel Atkin
15. Giulia Tanno
16. Caroline Claire
17. Mathilde Gremaud
18. Anastasia Tatalina
19. Maggie Voisin
Freestyle-suusatamise maailmameistrivõistlused leiavad aset 1.-9. veebruaril Park City's. Sildaru alad on plaanis 2. (Big Air), 5. (pargisõidu kvalifikatsioon), 6. (pargisõidu lõppvõistlus), 7. (rennisõidu kvalifikatsioon) ja 9. veebruaril (rennisõidu lõppvõistlus).
Freestyle-suusatamise MM korraldati esmakordselt 1986. aastal Prantsusmaal, alates 2015. aastast peetakse neid koos lumelauasõidu MM-iga.
### Response:
Kelly Sildaru otsustas MM-il Big Airi võistlusest loobuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pealinlastele oli punktikaotus valus, B-tugevusgrupis ollakse küll 11 silmaga endiselt teisel astmel, ent Vilniuse VHC Šviesa on ühe vähempeetud mängu juures vaid punkti kaugusel ning Dobele Tenax jõudis 13 punktini. Veerandfinaali pääseb kaks paremat. Serviti tõusis A-grupis kuue punkti peale ning on pääsu veerandfinaali praktiliselt kindlustanud.
Peatreener Musting jäi rahule nii võidetud punktide kui mängupildiga
Klaipedas ei tõotanud kohtumise algus Servitile midagi head – Anatoli Tšezlov eemaldati, Dragunas libises 3:0 juhtima ning võttis üle nelja minuti aega, enne kui Tšezlov põlvalaste väravatearve avas. Henri Sillaste kahe eduka kiirrünnaku abil oli peagi siiski tablool 3:3 viik ning jätkus vägagi võrdne mäng.
Kaotusseisus 5:6 pani Serviti kaitse lukku, väravasuul esitas paraadtõrjeid Eston Varusk ning nelja järjestikuse tabamuse abil sai Eesti meister 9:6 ette. Kolleegist võttis eeskuju Dragunase ukrainlasest puurivaht Maksim Voljuvatš ja peagi oli jälle jalul viik. Enamat kui üheväravaline edu ei saanud kumbki tiim ning vaheajaks olid tablool numbrid 13:13.
Puhkepausilt tulles läks esimese väravani aega pea seitse minutit, Servitil isegi kolm minutit enam ja tolleks hetkeks juhtis Dragunas 15:13. Jätkuvalt olid põlvalased lootusetult hädas Voljuvatši ülemängimisega, aga samas toimis oma kaitse endiselt suurepäraselt.
Tšezlovi tabamus tõi 42. minutil jälle viigi ja neli minutit hiljem viis Mathias Rebane karistusviskest Serviti ette 19:17. Napp edu püsis ja pärast Sander Sarapuu kiirrünnakut alustati viimast kümmet minutit Serviti eduseisul 22:19. Uuesti tuli Leedu meister järele ja viigistas, aga külalistel oli Henri Hiiendi kahe ülitähtsa tabamuse näol vastus olemas.
Dragunas vähendas veel vahe minimaalseks, kuid võidupunktid rändasid tulemusega 24:23 Põlvasse. Sillaste viskas üheksa väravat, Tšezlov lisas kuus ja Hiiend neli. Vastaste ridades jäi Gabrielijus Virbauskase arvele kuus tabamust. "Henri oli täna rünnakufaasis tõesti hea, eriti esimesel poolajal," kiitis oma parimat snaiprit ka peatreener Kalmer Musting.
"Muidu oli väga võrdne ja põnev mäng, mõlemad meeskonnad näitasid heal tasemel käsipalli. Selgelt tõusid esile mõlemad väravavahid – kui meil tegi Varusk kokku 17 tõrjet, siis Dragunase puurivaht võttis ära lausa 13 üks-üks olukorda! Igal juhul on väga hea meel, et saime võidu, eriti veel võõrsilt ja korraliku mängupildiga," rõõmustas Musting.
Viljandi teenis Balti liigas esimese punkti
Viljandis algas kahe Eesti klubi kohtumine B-tugevusgrupis väravatevaeselt – seitsmendaks minutiks oli seis 1:1. Võõrustajad said viis minutit hiljem 5:3 edu, kuid jäid siis HC Tallinna 4:0 vahespurdi toel 5:7 taha. Poolaja lõpp kuulus Viljandile, eriti valusalt nõelas kiirrünnakutega Andrei Hapal ning väravasuul tegi suurepärast tõrjetööd Peeter Parik.
Vaheajaedu 13:9 kasvas teise pooltunni algul veelgi ning 38. minutil tuli Hapali viskest 16:11. Viimase veerandtunni alates juhtis Viljandi veel 19:14, ent lubas siis kuue minutiga Tallinnal visata kuus vastuseta väravat ja jäi pärast Markus Viitkari tabamust 53. minutil isegi 20:22 kaotusseisu.
Tallinnal said ohtralt mänguaega noored ja 18-aastase Martti Viitkari tabamus aitas külalised kolm minutit enne lõpuvilet 24:22 juhtima. Viljandi jõudis viimasel minutil viigini ja omas võiduvõimalustki, ent kohtumine lõppes 24:24. Kodumeeskonna kasuks viskas Volodimir Maslak kuus, Hapal, Sergei Rodjukov ja Kristjan Koovit neli ning Tallinnal Uku-Tanel Laast kuus, Marek Karu viis ja Markus Viitkar neli väravat.
"Saime silma pähe, aga kui reaalselt vaadata, siis kaotasime punkti. Peamiselt tänu teise poolaja keskpaiga kohutavale perioodile. Tallinn läks hoogu, meil tekkis ebakindlus, aga lõpus oli meil natuke õnne. Positiivset oli palju, Peeter Parik tegi hea mängu, kaitse pidas ja ehk ainult rünnakul võinuks targemini tegutseda," analüüsis mulkide juhendaja Marko Koks.
"Meie jaoks oli väga raske mäng. Paljudel mängijatel on pisivigastusi ja et tähtsad mängud on siiski alles kevadel, ei soovinud me riskida," tunnistas Tallinna peatreener Jüri Lepp. "Olulisem on mehed terveks saada. Täna olid kõik võimalused õhus, võinuks võita, aga ka kaotada ning lõpptulemuseks tuli hoopis viik – hea, et niigi läks." | Serviti sai Balti liigas tähtsa võidu, Viljandi näpistas punkti Tallinnalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pealinlastele oli punktikaotus valus, B-tugevusgrupis ollakse küll 11 silmaga endiselt teisel astmel, ent Vilniuse VHC Šviesa on ühe vähempeetud mängu juures vaid punkti kaugusel ning Dobele Tenax jõudis 13 punktini. Veerandfinaali pääseb kaks paremat. Serviti tõusis A-grupis kuue punkti peale ning on pääsu veerandfinaali praktiliselt kindlustanud.
Peatreener Musting jäi rahule nii võidetud punktide kui mängupildiga
Klaipedas ei tõotanud kohtumise algus Servitile midagi head – Anatoli Tšezlov eemaldati, Dragunas libises 3:0 juhtima ning võttis üle nelja minuti aega, enne kui Tšezlov põlvalaste väravatearve avas. Henri Sillaste kahe eduka kiirrünnaku abil oli peagi siiski tablool 3:3 viik ning jätkus vägagi võrdne mäng.
Kaotusseisus 5:6 pani Serviti kaitse lukku, väravasuul esitas paraadtõrjeid Eston Varusk ning nelja järjestikuse tabamuse abil sai Eesti meister 9:6 ette. Kolleegist võttis eeskuju Dragunase ukrainlasest puurivaht Maksim Voljuvatš ja peagi oli jälle jalul viik. Enamat kui üheväravaline edu ei saanud kumbki tiim ning vaheajaks olid tablool numbrid 13:13.
Puhkepausilt tulles läks esimese väravani aega pea seitse minutit, Servitil isegi kolm minutit enam ja tolleks hetkeks juhtis Dragunas 15:13. Jätkuvalt olid põlvalased lootusetult hädas Voljuvatši ülemängimisega, aga samas toimis oma kaitse endiselt suurepäraselt.
Tšezlovi tabamus tõi 42. minutil jälle viigi ja neli minutit hiljem viis Mathias Rebane karistusviskest Serviti ette 19:17. Napp edu püsis ja pärast Sander Sarapuu kiirrünnakut alustati viimast kümmet minutit Serviti eduseisul 22:19. Uuesti tuli Leedu meister järele ja viigistas, aga külalistel oli Henri Hiiendi kahe ülitähtsa tabamuse näol vastus olemas.
Dragunas vähendas veel vahe minimaalseks, kuid võidupunktid rändasid tulemusega 24:23 Põlvasse. Sillaste viskas üheksa väravat, Tšezlov lisas kuus ja Hiiend neli. Vastaste ridades jäi Gabrielijus Virbauskase arvele kuus tabamust. "Henri oli täna rünnakufaasis tõesti hea, eriti esimesel poolajal," kiitis oma parimat snaiprit ka peatreener Kalmer Musting.
"Muidu oli väga võrdne ja põnev mäng, mõlemad meeskonnad näitasid heal tasemel käsipalli. Selgelt tõusid esile mõlemad väravavahid – kui meil tegi Varusk kokku 17 tõrjet, siis Dragunase puurivaht võttis ära lausa 13 üks-üks olukorda! Igal juhul on väga hea meel, et saime võidu, eriti veel võõrsilt ja korraliku mängupildiga," rõõmustas Musting.
Viljandi teenis Balti liigas esimese punkti
Viljandis algas kahe Eesti klubi kohtumine B-tugevusgrupis väravatevaeselt – seitsmendaks minutiks oli seis 1:1. Võõrustajad said viis minutit hiljem 5:3 edu, kuid jäid siis HC Tallinna 4:0 vahespurdi toel 5:7 taha. Poolaja lõpp kuulus Viljandile, eriti valusalt nõelas kiirrünnakutega Andrei Hapal ning väravasuul tegi suurepärast tõrjetööd Peeter Parik.
Vaheajaedu 13:9 kasvas teise pooltunni algul veelgi ning 38. minutil tuli Hapali viskest 16:11. Viimase veerandtunni alates juhtis Viljandi veel 19:14, ent lubas siis kuue minutiga Tallinnal visata kuus vastuseta väravat ja jäi pärast Markus Viitkari tabamust 53. minutil isegi 20:22 kaotusseisu.
Tallinnal said ohtralt mänguaega noored ja 18-aastase Martti Viitkari tabamus aitas külalised kolm minutit enne lõpuvilet 24:22 juhtima. Viljandi jõudis viimasel minutil viigini ja omas võiduvõimalustki, ent kohtumine lõppes 24:24. Kodumeeskonna kasuks viskas Volodimir Maslak kuus, Hapal, Sergei Rodjukov ja Kristjan Koovit neli ning Tallinnal Uku-Tanel Laast kuus, Marek Karu viis ja Markus Viitkar neli väravat.
"Saime silma pähe, aga kui reaalselt vaadata, siis kaotasime punkti. Peamiselt tänu teise poolaja keskpaiga kohutavale perioodile. Tallinn läks hoogu, meil tekkis ebakindlus, aga lõpus oli meil natuke õnne. Positiivset oli palju, Peeter Parik tegi hea mängu, kaitse pidas ja ehk ainult rünnakul võinuks targemini tegutseda," analüüsis mulkide juhendaja Marko Koks.
"Meie jaoks oli väga raske mäng. Paljudel mängijatel on pisivigastusi ja et tähtsad mängud on siiski alles kevadel, ei soovinud me riskida," tunnistas Tallinna peatreener Jüri Lepp. "Olulisem on mehed terveks saada. Täna olid kõik võimalused õhus, võinuks võita, aga ka kaotada ning lõpptulemuseks tuli hoopis viik – hea, et niigi läks."
### Response:
Serviti sai Balti liigas tähtsa võidu, Viljandi näpistas punkti Tallinnalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rammol, kes purjetab kuldgrupis, on tänaseks peetud üheksa sõitu. Kaheksanda ja üheksandas sõidus olid Rammo tulemusteks vastavalt 33. ja 14. koht.
Georg Haud ja Martin Aruja, kes sõidavad hõbegrupis, pidasid eile hilisõhtul kolm sõitu. Haudi tulemused olid vastavalt 46., 46., ja 39. koht, Aruja sai kirja 13., 47. ja 33. koha. Neljanda päeva lõppedes asub Haud 97. ja Aruja 92. kohal.
Teisest võistluspäevast juhtpositsiooni haaranud Hermann Tomasgaard (Norra) on endiselt esikohal, Sam Meech (Uus-Meremaa) on jätkuvalt teine ning kolmandale kohale on tõusnud Tom Burton (Austraalia). | Karl-Martin Rammo parandas MK-etapil positsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rammol, kes purjetab kuldgrupis, on tänaseks peetud üheksa sõitu. Kaheksanda ja üheksandas sõidus olid Rammo tulemusteks vastavalt 33. ja 14. koht.
Georg Haud ja Martin Aruja, kes sõidavad hõbegrupis, pidasid eile hilisõhtul kolm sõitu. Haudi tulemused olid vastavalt 46., 46., ja 39. koht, Aruja sai kirja 13., 47. ja 33. koha. Neljanda päeva lõppedes asub Haud 97. ja Aruja 92. kohal.
Teisest võistluspäevast juhtpositsiooni haaranud Hermann Tomasgaard (Norra) on endiselt esikohal, Sam Meech (Uus-Meremaa) on jätkuvalt teine ning kolmandale kohale on tõusnud Tom Burton (Austraalia).
### Response:
Karl-Martin Rammo parandas MK-etapil positsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tiibraketi Hoveizeh katsetus 1200 kilomeetri pikkuse lennuga läks edukalt ja see tabas sihtmärki täpselt," ütles Amir Hatami.
"Selle saab panna valmis lühima võimaliku ajaga ja see lendab väga madalal kõrgusel," lisas ta.
Hatami sõnul on Hoveizeh islamivabariigi kaitse "pikk käsi".
Hoveizeh kuulub riigi tiibrakettide Soumar perre, mille esimene rakett avaldati 2015. aastal. Selle lennukaugus oli ministri sõnul 700 kilomeetrit.
Teade langes ühele ajale Iraani islamivabariigi 40. aastapäeva pidustustega. Need algasid reedel ja kestavad 10 päeva.
Iraan on omal tahtel piiranud oma rakettide lennukauguse 2000 kilomeetrini. Sellest piisab Iisraeli baaside ning Lähis-Idas asuvate lääneriikide baaside tabamiseks.
Washington ja selle liitlased aga süüdistavad Teherani ka Euroopat ähvardava raketitehnoloogia väljaarendamises.
Iraani kõrgeima riikliku julgeoleku nõukogu sekretär admiral Ali Shamkhani üritas teisipäeval neid hirme maandada. Iraanil "pole mingit kavatsust suurendada" oma rakettide lennuulatust, rõhutas ta. | Iraan teatas kaugmaa tiibraketi edukast katsetusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tiibraketi Hoveizeh katsetus 1200 kilomeetri pikkuse lennuga läks edukalt ja see tabas sihtmärki täpselt," ütles Amir Hatami.
"Selle saab panna valmis lühima võimaliku ajaga ja see lendab väga madalal kõrgusel," lisas ta.
Hatami sõnul on Hoveizeh islamivabariigi kaitse "pikk käsi".
Hoveizeh kuulub riigi tiibrakettide Soumar perre, mille esimene rakett avaldati 2015. aastal. Selle lennukaugus oli ministri sõnul 700 kilomeetrit.
Teade langes ühele ajale Iraani islamivabariigi 40. aastapäeva pidustustega. Need algasid reedel ja kestavad 10 päeva.
Iraan on omal tahtel piiranud oma rakettide lennukauguse 2000 kilomeetrini. Sellest piisab Iisraeli baaside ning Lähis-Idas asuvate lääneriikide baaside tabamiseks.
Washington ja selle liitlased aga süüdistavad Teherani ka Euroopat ähvardava raketitehnoloogia väljaarendamises.
Iraani kõrgeima riikliku julgeoleku nõukogu sekretär admiral Ali Shamkhani üritas teisipäeval neid hirme maandada. Iraanil "pole mingit kavatsust suurendada" oma rakettide lennuulatust, rõhutas ta.
### Response:
Iraan teatas kaugmaa tiibraketi edukast katsetusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kiiruisutaja kaotas võitjale +1,98.
Võistluse võitis jaapanlane Taro Kondo ajaga 1.09,696. Teiseks tuli hollandlane Pim Schipper (+0,20), kolmandaks lõunakorealane Min Kyu Cha (+0,49).
Pühapäeval on Hamaris kavas meeste B-grupi 500 m distants. | Marten Liiv sai MK-etapil 17. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kiiruisutaja kaotas võitjale +1,98.
Võistluse võitis jaapanlane Taro Kondo ajaga 1.09,696. Teiseks tuli hollandlane Pim Schipper (+0,20), kolmandaks lõunakorealane Min Kyu Cha (+0,49).
Pühapäeval on Hamaris kavas meeste B-grupi 500 m distants.
### Response:
Marten Liiv sai MK-etapil 17. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noor Norra kahevõistleja sai hüppemäel kirja paremuselt neljanda tulemuse (133 m, 126,7 p) ja läks rajale liidrist 27 sekundit hiljem, kuid tõusis suusarajal esimeseks. Riiberiga sama aja (25.51,8) sõitis välja ka teise koha saanud sakslane Vinzenz Geiger, kuid parem õhulend andis MK-etapi esikoha norralasele.
Kolmanda koha sai Johannes Rydzek (Saksamaa), kes kaotas võitjale 1,7 sekundiga.
Eesti parim kahevõistleja Kristjan Ilves võistlusel ei osalenud. | Riiber võttis kolmanda järjestikuse võidu, Ilves kaasa ei teinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noor Norra kahevõistleja sai hüppemäel kirja paremuselt neljanda tulemuse (133 m, 126,7 p) ja läks rajale liidrist 27 sekundit hiljem, kuid tõusis suusarajal esimeseks. Riiberiga sama aja (25.51,8) sõitis välja ka teise koha saanud sakslane Vinzenz Geiger, kuid parem õhulend andis MK-etapi esikoha norralasele.
Kolmanda koha sai Johannes Rydzek (Saksamaa), kes kaotas võitjale 1,7 sekundiga.
Eesti parim kahevõistleja Kristjan Ilves võistlusel ei osalenud.
### Response:
Riiber võttis kolmanda järjestikuse võidu, Ilves kaasa ei teinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartlased võitsid kohtumise avaveerandi kuue punktiga ja teise veerandi algul saavutati juba 11-punktiline edumaa, kuid siis haarasid juhtohjad külalised, võites teise veerandi 25:16. Läti meeskond jätkas võidukalt ka pärast vaheaega ja kuigi viimasel veerandil suutis Tartu vähendada kaotusseisu viiele silmale, ei suudetud enam Valmiera võitu väärata.
Tartu Ülikooli parimana viskas Arnas Velicka 16 punkti, kaksikduubliga sai hakkama Tautvydas Slezas, kes tõi 15 silma ja 11 lauapalli. Võitjate resultatiivseim oli 24 silma loopinud meeskonna kapten Edmunds Elksnis, kelle nimele kirjutati ka kaheksa lauapalli.
Liigatabelis jätkab Tartu kaheksa võiduga 18 mängust kümnendal kohal. Valmiera on seitsme võidu 14 kaotusega 11. tabelireal. | Tartu Ülikoolil tuli tunnistada Valmiera paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartlased võitsid kohtumise avaveerandi kuue punktiga ja teise veerandi algul saavutati juba 11-punktiline edumaa, kuid siis haarasid juhtohjad külalised, võites teise veerandi 25:16. Läti meeskond jätkas võidukalt ka pärast vaheaega ja kuigi viimasel veerandil suutis Tartu vähendada kaotusseisu viiele silmale, ei suudetud enam Valmiera võitu väärata.
Tartu Ülikooli parimana viskas Arnas Velicka 16 punkti, kaksikduubliga sai hakkama Tautvydas Slezas, kes tõi 15 silma ja 11 lauapalli. Võitjate resultatiivseim oli 24 silma loopinud meeskonna kapten Edmunds Elksnis, kelle nimele kirjutati ka kaheksa lauapalli.
Liigatabelis jätkab Tartu kaheksa võiduga 18 mängust kümnendal kohal. Valmiera on seitsme võidu 14 kaotusega 11. tabelireal.
### Response:
Tartu Ülikoolil tuli tunnistada Valmiera paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna tegid teadlased avaliku pöördumise peaminister Jüri Ratasele, milles paluvad seista hea selle eest, et juurde tulevat teadusraha kasutataks viisil, mis esmalt lahendaks peamised teadlaskonna kitsaskohad, mis olid ajendiks teadusraha suurendamise ühiskondlikule kokkuleppele. Alles seejärel saab hakata planeerima uusi meetmeid.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand selgitas, et valitsuse majandusarengu komisjonis arutati selle üle, millised võiksid olla proportsioonid, kuidas lisarahastus jaguneb. Majandusarengu komisjoni kuuluvad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, tervise- ja tööminister ning välisminister.
"Majandusarengu komisjonis oli laual see, et 50 protsenti teadus-, arendus- ja innovatsiooni lisarahastusest võiks minna majandusarengu ja innovatsiooni jaoks, ja 30 protsenti võiks minna akadeemiliseks teaduseks ja 20 protsenti võiks minna erinevate valdkondade poliitikate tegemise jaoks," ütles Reimand.
Sisuliselt tähendab see, et 70 protsenti teaduse lisarahastusest hakkaksid jagama majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning teised ministeeriumid, näiteks sotsiaalministeerium.
Sisuliselt kasutaks 50 protsenti rahast MKM raha selleks, et soodustada koostööd teadusasutuste ja ettevõtete vahel. 20 protsenti oleks ette nähtud ministeeriumidele oluliste valdkondade teadusuuringuteks ehk kui leitakse, et vaja on arendada meditsiini, keele või energia valdkonda, siis see raha suunatakse sinna.
"Kui meil on akadeemilised mereuurijad, siis ei ole väga suurt vahet, kas nad uurivad Vahemerd või Läänemerd, aga kui meie keskkonnapoliitika huvides on vaja uurida Läänemerd, siis on see valdkonnapoliitika eesmärk," selgitas Reimand. Kui näiteks sotsiaalministeerium soovib arendada personaalmeditsiini, et see toetaks tervishoiupoliitikat, sh näiteks uute geenidoonorite kogumist, siis ei toimu see tavalise teadusrahastuse jagaja ehk Eesti Teadusagentuuri kaudu, vaid sotsiaalministeeriumi vahendusel.
Seega jääks praeguse plaani kohaselt teadlaskonnale nende endi algatusel tehtavate uuringute ja teadusprojektide jaoks vaid 30 protsenti teaduse lisarahastusest.
Kuid nagu öeldud, on arutelud ministeeriumides ja teadlaskonnas käinud paralleeleselt. Teadlaskonna sõnum on olnud, et lisarahastus tuleks jagada vastavalt selgelt sõnastatud eesmärkidele, kuid see ei lähe kokku ministeeriumi praeguste raha jagamise ideedega. Sellest tõukuvalt tegidki teadlased ühisavalduse.
Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel, kes on ühtlasi koos teadlastega lisaraha jagamise arutelusid eest vedanud, märkis, et lisarahastuse mõte oli teha teadusele ja ühiskonnale olulisi asju ning selleks koguti erinevatelt osapooltelt tagasisidet, kuidas raha peaks jagama. "Niisugune meetod, mille ministeeriumid välja käisid, muutis peaaegu kahtlaseks selle, kas meie tööl on üldse mõtet. Kindalsti ei ole see proportsioon niimoodi vastuvõetav," ütles Koppel.
Teadlased lähtusid sellest, mis oli kirjas enne jõule sõlmitud teadusleppes. Selle üle, kuidas teadlaste ja Eesti Teadusagentuuri nägemuses peaks lisaraha jagama, toimub koosolek esmaspäeva hommikul.
Indrek Reimand lisas enda poolt, et planeerimisfaas on praegu väga algeline ning lõplikult selgub teaduse lisaraha jagunemine ilmselt pärast valimisi, kui sõlmitakse koalitsioonilepe ning hakatakse koostama järgmise eelarveaasta tarvis riigi eelarvestrateegiat.
Teadlaste seisukoht teadusrahastuse kasvu kasutamise osas
Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, pöördume Teie poole seoses murega Eesti teaduse rahastuse asjus ning vabariigi valitsuse majandusarengu komisjonis arutatud plaanidega, mis puudutavad teadusrahastuse lubatud kasvu järgnevatel aastatel.
Eesti teaduse rahastamise osakaal riigieelarvest on langenud ligikaudu 0,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis varsti ei võimalda enam teadussüsteemi töös hoida. Eesti teadussüsteem on sisuliselt kokkukukkumise äärel ning olukord vajab kohest sekkumist. Hiljuti juhiti tähelepanu Eesti teaduse senisele eduloole ja selle hävingu ohule ka tippajakirjas Nature (Schiermeier Q. 2019. How Estonia blazed a trail in science. Nature 565: 416-418).
Eelkirjeldatud probleemide lahendamiseks sõlmiti detsembris ühiskondlik kokkulepe suurendada teaduse rahastust ühe protsendini SKPst. Sellele järgnevalt on teadlaste esinduskogud arutanud, kuidas potentsiaalselt lisanduvat teadusraha kõige otstarbekamalt ja efektiivsemalt kasutada. Palume vabariigi valitsusel suunata Eesti teaduse kriisiseisust väljumiseks lisanduvaid ressursse järgmiselt:
Teadussüsteemi kokkuvarisemisest päästmise esmane prioriteet peaks olema praegu tugevalt alarahastatud grandisüsteemi reanimeerimine nii, et rahastatud saaks ligikaudu 30 protsenti taotlustest. Sealjuures peaks grantide maht peaks suurenema selliseks, mis arvestaks Eesti Vabariigi tegeliku palgatasemega. Selleks peaks järgmisel aastal suurenema teadusgrantideks jagatav rahasumma 20 miljonit eurot ning ülejärgmisel aastal teine 20 miljonit.
Baasfinantseerimine tuleb hoida grantidega pariteetsel tasemel; see tähendab, et edaspidine grandisüsteemi lisanduv raha peaks võrdselt kajastuma ka baasfinantseerimises. See tagaks ka asutustele stabiilse teadusrahastuse, sealhulgas teadlaste karjäärimudeli loomise ja juurutamise ning teadlaste palgakasvu võimaldamise.
Baasfinantseerimisest tuleb eemaldada riigiabi erafirmadele, kes hetkel saavad baasi kaudu võimendust erasektorisisestele koostöölepingutele. Kui riik soovib selliseid firmasid toetada, siis tuleks selleks välja töötada uus instrument, mis on suunatud teadusasutuste innovatsiooni rahastamiseks ja mis on kooskõlas riigiabi reeglitega.
Kõiki eeltoodud muudatusi saab ja tuleb rakendada koheselt, sest vastavad meetmed on kõik olemas. Just need probleemid olid ajendiks eelmise aasta aprillis toimunud teadusmarsile ning detsembris allkirjastatud ühiskondlikule kokkuleppele ja need tuleb lahendada esimeses järjekorras.
Edaspidi tuleks välja töötada grandisüsteem era- ja avaliku sektori vahelise teaduskoostöö ja mobiilsuse suurendamiseks.
Kasutada 2019. aastat, töötamaks koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga välja täiendavad instrumendid, mis soodustaks paremat teadlaste ja era-, aga ka avaliku sektori vahelist koostööd. See võimaldaks planeerida neile instrumentidele rahastust 2021. aasta riigieelarvest arvestades, et planeeritud jõudmine ühe protsendi tasemeni ei toimu ju mitte ühe aastaga vaid kolme aastase kasvu tempos.
Kõik uued meetmed, eriti need, mis on seotud tööstussektori kaasamisega, vajavad eelnevat mõjuanalüüsi, mis võimaldaks hinnata nende vajalikkust ning valida tõhusaim rakendusviis. Alustama peaks just mõjuanalüüsist, mitte raha jagamisest, et välistada raha raiskamist.
Lisaks, lõpetamaks segadus erinevate teaduse finantseerimist käsitlevate arvude vahe ning et võrdlus teiste riikide teaduskulutustega oleks adekvaatne, tuleks teaduse riigipoolsete finantseeringutena käsitleda vaid neid, mis on kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelise teaduskulude määratlusega.
Samuti soovime juhtida tähelepanu sellele, et lõhe erasektori ja avaliku sektori tippspetsialistide palkade vahel on paisunud juba nii suureks, et ilma oluliste muutusteta ei ole varsti enam teadlaskonda. Palgad ülikoolides on juba langenud allapoole õpetajate palkadest üldhariduskoolides. Ühiskonnas valitseb krooniline õpetajate ja arstide põud ja varsti kaovad ka teadlased, kes neid koolitavad. Eesti majandus liigub seejärel järjest eemale nutikast majandusest, mis on täpselt vastupidine soovitule.
Eesti teadlaste arv on kahanemas: aastail 2015-2019 on Eesti avalik-õiguslike ülikoolide akadeemiliste töötajate arv kahanenud kaheksa protsendini. Teadlaste arv proportsioonina elanikkonnast on kolm-neli korda väiksem kui arenenud riikides ning me oleme asunud kaugenema meile eeskujuks olevatest riikidest. On ilmne, et Eestis ei ole liiga palju teadlasi, eriti veel kui me tahame, et meie riik oleks teadmistepõhine ning innovatiivne. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus puudub näiteks teadlaste jätkusuutlik karjäärisüsteem (nn tenuur), mis motiveeriks noori teaduskarjääri kasuks otsustama; praegu on see loomisel, ent sellega peab kaasnema ka piisav rahastus.
Allakirjutanud paluvad Teilt, lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister, seista hea selle eest, et juurde tulevat teadusraha kasutataks viisil, mis esmalt lahendaks peamised teadlaskonna kitsaskohad, mis olid ajendiks teadusraha suurendamise ühiskondlikule kokkuleppele. Alles seejärel saab hakata planeerima uusi meetmeid.
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
Teaduskoda
Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu | Teaduse lisarahast plaanitakse akadeemiliseks teadustööks anda vaid kolmandik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna tegid teadlased avaliku pöördumise peaminister Jüri Ratasele, milles paluvad seista hea selle eest, et juurde tulevat teadusraha kasutataks viisil, mis esmalt lahendaks peamised teadlaskonna kitsaskohad, mis olid ajendiks teadusraha suurendamise ühiskondlikule kokkuleppele. Alles seejärel saab hakata planeerima uusi meetmeid.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand selgitas, et valitsuse majandusarengu komisjonis arutati selle üle, millised võiksid olla proportsioonid, kuidas lisarahastus jaguneb. Majandusarengu komisjoni kuuluvad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, tervise- ja tööminister ning välisminister.
"Majandusarengu komisjonis oli laual see, et 50 protsenti teadus-, arendus- ja innovatsiooni lisarahastusest võiks minna majandusarengu ja innovatsiooni jaoks, ja 30 protsenti võiks minna akadeemiliseks teaduseks ja 20 protsenti võiks minna erinevate valdkondade poliitikate tegemise jaoks," ütles Reimand.
Sisuliselt tähendab see, et 70 protsenti teaduse lisarahastusest hakkaksid jagama majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning teised ministeeriumid, näiteks sotsiaalministeerium.
Sisuliselt kasutaks 50 protsenti rahast MKM raha selleks, et soodustada koostööd teadusasutuste ja ettevõtete vahel. 20 protsenti oleks ette nähtud ministeeriumidele oluliste valdkondade teadusuuringuteks ehk kui leitakse, et vaja on arendada meditsiini, keele või energia valdkonda, siis see raha suunatakse sinna.
"Kui meil on akadeemilised mereuurijad, siis ei ole väga suurt vahet, kas nad uurivad Vahemerd või Läänemerd, aga kui meie keskkonnapoliitika huvides on vaja uurida Läänemerd, siis on see valdkonnapoliitika eesmärk," selgitas Reimand. Kui näiteks sotsiaalministeerium soovib arendada personaalmeditsiini, et see toetaks tervishoiupoliitikat, sh näiteks uute geenidoonorite kogumist, siis ei toimu see tavalise teadusrahastuse jagaja ehk Eesti Teadusagentuuri kaudu, vaid sotsiaalministeeriumi vahendusel.
Seega jääks praeguse plaani kohaselt teadlaskonnale nende endi algatusel tehtavate uuringute ja teadusprojektide jaoks vaid 30 protsenti teaduse lisarahastusest.
Kuid nagu öeldud, on arutelud ministeeriumides ja teadlaskonnas käinud paralleeleselt. Teadlaskonna sõnum on olnud, et lisarahastus tuleks jagada vastavalt selgelt sõnastatud eesmärkidele, kuid see ei lähe kokku ministeeriumi praeguste raha jagamise ideedega. Sellest tõukuvalt tegidki teadlased ühisavalduse.
Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel, kes on ühtlasi koos teadlastega lisaraha jagamise arutelusid eest vedanud, märkis, et lisarahastuse mõte oli teha teadusele ja ühiskonnale olulisi asju ning selleks koguti erinevatelt osapooltelt tagasisidet, kuidas raha peaks jagama. "Niisugune meetod, mille ministeeriumid välja käisid, muutis peaaegu kahtlaseks selle, kas meie tööl on üldse mõtet. Kindalsti ei ole see proportsioon niimoodi vastuvõetav," ütles Koppel.
Teadlased lähtusid sellest, mis oli kirjas enne jõule sõlmitud teadusleppes. Selle üle, kuidas teadlaste ja Eesti Teadusagentuuri nägemuses peaks lisaraha jagama, toimub koosolek esmaspäeva hommikul.
Indrek Reimand lisas enda poolt, et planeerimisfaas on praegu väga algeline ning lõplikult selgub teaduse lisaraha jagunemine ilmselt pärast valimisi, kui sõlmitakse koalitsioonilepe ning hakatakse koostama järgmise eelarveaasta tarvis riigi eelarvestrateegiat.
Teadlaste seisukoht teadusrahastuse kasvu kasutamise osas
Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, pöördume Teie poole seoses murega Eesti teaduse rahastuse asjus ning vabariigi valitsuse majandusarengu komisjonis arutatud plaanidega, mis puudutavad teadusrahastuse lubatud kasvu järgnevatel aastatel.
Eesti teaduse rahastamise osakaal riigieelarvest on langenud ligikaudu 0,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis varsti ei võimalda enam teadussüsteemi töös hoida. Eesti teadussüsteem on sisuliselt kokkukukkumise äärel ning olukord vajab kohest sekkumist. Hiljuti juhiti tähelepanu Eesti teaduse senisele eduloole ja selle hävingu ohule ka tippajakirjas Nature (Schiermeier Q. 2019. How Estonia blazed a trail in science. Nature 565: 416-418).
Eelkirjeldatud probleemide lahendamiseks sõlmiti detsembris ühiskondlik kokkulepe suurendada teaduse rahastust ühe protsendini SKPst. Sellele järgnevalt on teadlaste esinduskogud arutanud, kuidas potentsiaalselt lisanduvat teadusraha kõige otstarbekamalt ja efektiivsemalt kasutada. Palume vabariigi valitsusel suunata Eesti teaduse kriisiseisust väljumiseks lisanduvaid ressursse järgmiselt:
Teadussüsteemi kokkuvarisemisest päästmise esmane prioriteet peaks olema praegu tugevalt alarahastatud grandisüsteemi reanimeerimine nii, et rahastatud saaks ligikaudu 30 protsenti taotlustest. Sealjuures peaks grantide maht peaks suurenema selliseks, mis arvestaks Eesti Vabariigi tegeliku palgatasemega. Selleks peaks järgmisel aastal suurenema teadusgrantideks jagatav rahasumma 20 miljonit eurot ning ülejärgmisel aastal teine 20 miljonit.
Baasfinantseerimine tuleb hoida grantidega pariteetsel tasemel; see tähendab, et edaspidine grandisüsteemi lisanduv raha peaks võrdselt kajastuma ka baasfinantseerimises. See tagaks ka asutustele stabiilse teadusrahastuse, sealhulgas teadlaste karjäärimudeli loomise ja juurutamise ning teadlaste palgakasvu võimaldamise.
Baasfinantseerimisest tuleb eemaldada riigiabi erafirmadele, kes hetkel saavad baasi kaudu võimendust erasektorisisestele koostöölepingutele. Kui riik soovib selliseid firmasid toetada, siis tuleks selleks välja töötada uus instrument, mis on suunatud teadusasutuste innovatsiooni rahastamiseks ja mis on kooskõlas riigiabi reeglitega.
Kõiki eeltoodud muudatusi saab ja tuleb rakendada koheselt, sest vastavad meetmed on kõik olemas. Just need probleemid olid ajendiks eelmise aasta aprillis toimunud teadusmarsile ning detsembris allkirjastatud ühiskondlikule kokkuleppele ja need tuleb lahendada esimeses järjekorras.
Edaspidi tuleks välja töötada grandisüsteem era- ja avaliku sektori vahelise teaduskoostöö ja mobiilsuse suurendamiseks.
Kasutada 2019. aastat, töötamaks koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga välja täiendavad instrumendid, mis soodustaks paremat teadlaste ja era-, aga ka avaliku sektori vahelist koostööd. See võimaldaks planeerida neile instrumentidele rahastust 2021. aasta riigieelarvest arvestades, et planeeritud jõudmine ühe protsendi tasemeni ei toimu ju mitte ühe aastaga vaid kolme aastase kasvu tempos.
Kõik uued meetmed, eriti need, mis on seotud tööstussektori kaasamisega, vajavad eelnevat mõjuanalüüsi, mis võimaldaks hinnata nende vajalikkust ning valida tõhusaim rakendusviis. Alustama peaks just mõjuanalüüsist, mitte raha jagamisest, et välistada raha raiskamist.
Lisaks, lõpetamaks segadus erinevate teaduse finantseerimist käsitlevate arvude vahe ning et võrdlus teiste riikide teaduskulutustega oleks adekvaatne, tuleks teaduse riigipoolsete finantseeringutena käsitleda vaid neid, mis on kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelise teaduskulude määratlusega.
Samuti soovime juhtida tähelepanu sellele, et lõhe erasektori ja avaliku sektori tippspetsialistide palkade vahel on paisunud juba nii suureks, et ilma oluliste muutusteta ei ole varsti enam teadlaskonda. Palgad ülikoolides on juba langenud allapoole õpetajate palkadest üldhariduskoolides. Ühiskonnas valitseb krooniline õpetajate ja arstide põud ja varsti kaovad ka teadlased, kes neid koolitavad. Eesti majandus liigub seejärel järjest eemale nutikast majandusest, mis on täpselt vastupidine soovitule.
Eesti teadlaste arv on kahanemas: aastail 2015-2019 on Eesti avalik-õiguslike ülikoolide akadeemiliste töötajate arv kahanenud kaheksa protsendini. Teadlaste arv proportsioonina elanikkonnast on kolm-neli korda väiksem kui arenenud riikides ning me oleme asunud kaugenema meile eeskujuks olevatest riikidest. On ilmne, et Eestis ei ole liiga palju teadlasi, eriti veel kui me tahame, et meie riik oleks teadmistepõhine ning innovatiivne. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus puudub näiteks teadlaste jätkusuutlik karjäärisüsteem (nn tenuur), mis motiveeriks noori teaduskarjääri kasuks otsustama; praegu on see loomisel, ent sellega peab kaasnema ka piisav rahastus.
Allakirjutanud paluvad Teilt, lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister, seista hea selle eest, et juurde tulevat teadusraha kasutataks viisil, mis esmalt lahendaks peamised teadlaskonna kitsaskohad, mis olid ajendiks teadusraha suurendamise ühiskondlikule kokkuleppele. Alles seejärel saab hakata planeerima uusi meetmeid.
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
Teaduskoda
Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu
### Response:
Teaduse lisarahast plaanitakse akadeemiliseks teadustööks anda vaid kolmandik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeva pärastlõunal on teekatted põhi- ja suurematel tugimaanteedel valdavalt soolamärjad. Teetemperatuurid on enamasti nullilähedased, mistõttu võib teedel esineda ka libedust.
Ilmaprognoosi kohaselt on laupäeva õhtul ja öösel pilves ilm. Pärastlõunal Lõuna-Eestist algav tihe lume- ja lörtsisadu levib õhtu jooksul üle Eesti ning kohati võib nähtavus olla halb.
Kesköö paiku läheb lumesadu lõunapoolt alates üle vihmaks ning teedel võib tekkida jäidet. Libeduse oht on suur ning liiklejatel tuleb arvestada talviste tee- ja ilmastikuoludega.
Maanteeamet ootab liiklejatelt infot teeolude kohta telefonil 1510. Lisainfot teeolude ja liikluspiirangute kohta saab vaadata http://tarktee.ee. | Õhtul ja öösel võib teedele jäidet tekkida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeva pärastlõunal on teekatted põhi- ja suurematel tugimaanteedel valdavalt soolamärjad. Teetemperatuurid on enamasti nullilähedased, mistõttu võib teedel esineda ka libedust.
Ilmaprognoosi kohaselt on laupäeva õhtul ja öösel pilves ilm. Pärastlõunal Lõuna-Eestist algav tihe lume- ja lörtsisadu levib õhtu jooksul üle Eesti ning kohati võib nähtavus olla halb.
Kesköö paiku läheb lumesadu lõunapoolt alates üle vihmaks ning teedel võib tekkida jäidet. Libeduse oht on suur ning liiklejatel tuleb arvestada talviste tee- ja ilmastikuoludega.
Maanteeamet ootab liiklejatelt infot teeolude kohta telefonil 1510. Lisainfot teeolude ja liikluspiirangute kohta saab vaadata http://tarktee.ee.
### Response:
Õhtul ja öösel võib teedele jäidet tekkida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel avaldati ühtlasi õnnetushetkel salvestatud video võimsast mudavoolust, mis kiiresti liikudes kõik teelt pühib.
Päästjad otsivad endiselt Brasiilia kaguosas Belo Horizonte linna lähistel kaevandusfirmale Vale kuuluvas Brumadinho malmikaevanduses toimunud varingu ohvreid. Samas eeldavad nad, et kõik jätkuvalt kadunud inimesed on surnud, sest viimase nädalaga pole leitud ühtegi ellujäänut.
Tamm kõrgus kaevanduse söökla ja peamiste haldushoonete kohal. Pärast tammi purunemist valgus muda kaevanduskäikudesse ning mudavool liikus ka 39 000 elanikuga Brumadinho linna suunas, kuid seda otse ei tabanud.
Peaaegu kõik hukkunud ja kadunud inimesed olid kaevanduse töötajad.
Vale kaevanduskompanii on teatanud täiendavast turvakontrollist oma teistes kaevandustes ja malmitoodangu vähendamisest. Tammivaringu tõttu on kinni peetud viis inimest ning võimud külmutasid üle 3 miljardi dollari väärtuses firma varasid ootuses, et firma peab hakkama maksma kahjutasusid.
Vale omatud kaevandustes on nüüd viimasel kolmel aastal toimunud kaks tammikatastroofi. | Brasiilia kaevandustammi varingus hukkus vähemalt 115 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel avaldati ühtlasi õnnetushetkel salvestatud video võimsast mudavoolust, mis kiiresti liikudes kõik teelt pühib.
Päästjad otsivad endiselt Brasiilia kaguosas Belo Horizonte linna lähistel kaevandusfirmale Vale kuuluvas Brumadinho malmikaevanduses toimunud varingu ohvreid. Samas eeldavad nad, et kõik jätkuvalt kadunud inimesed on surnud, sest viimase nädalaga pole leitud ühtegi ellujäänut.
Tamm kõrgus kaevanduse söökla ja peamiste haldushoonete kohal. Pärast tammi purunemist valgus muda kaevanduskäikudesse ning mudavool liikus ka 39 000 elanikuga Brumadinho linna suunas, kuid seda otse ei tabanud.
Peaaegu kõik hukkunud ja kadunud inimesed olid kaevanduse töötajad.
Vale kaevanduskompanii on teatanud täiendavast turvakontrollist oma teistes kaevandustes ja malmitoodangu vähendamisest. Tammivaringu tõttu on kinni peetud viis inimest ning võimud külmutasid üle 3 miljardi dollari väärtuses firma varasid ootuses, et firma peab hakkama maksma kahjutasusid.
Vale omatud kaevandustes on nüüd viimasel kolmel aastal toimunud kaks tammikatastroofi.
### Response:
Brasiilia kaevandustammi varingus hukkus vähemalt 115 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane Scavone põrkas õhuvõitluses kokku Ascoli ründaja Giacomo Berettaga ja vajus teadvusetult murule. Kõigepealt tohterdati pallurit väljakul ja toodi ta teadvusele ning toimetati seejärel haiglasse.
Pärast seda otsustati mäng lõpetada. Millal kohtumine peetakse, pole veel teada.
Vito Fazzi haiglast öeldi, et Scavone seisund pole ohtlik. Mängijale tehti mitmeid teste, mis midagi tõsist ei näidanud ja tema seisund hinnati heaks. Siiski peab ta igaks juhuks 24 tundi arstide silme all viibima. | Itaalia esiliiga jalgpallimäng kestis peatrauma tõttu vaid viis sekundit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane Scavone põrkas õhuvõitluses kokku Ascoli ründaja Giacomo Berettaga ja vajus teadvusetult murule. Kõigepealt tohterdati pallurit väljakul ja toodi ta teadvusele ning toimetati seejärel haiglasse.
Pärast seda otsustati mäng lõpetada. Millal kohtumine peetakse, pole veel teada.
Vito Fazzi haiglast öeldi, et Scavone seisund pole ohtlik. Mängijale tehti mitmeid teste, mis midagi tõsist ei näidanud ja tema seisund hinnati heaks. Siiski peab ta igaks juhuks 24 tundi arstide silme all viibima.
### Response:
Itaalia esiliiga jalgpallimäng kestis peatrauma tõttu vaid viis sekundit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lühike vastus Kersna raamatu pealkirjas püstitatud küsimusele on muidugi: keegi ei tapnud, ta suri ise, ja kui veel lisada, et tegemist on täieliku haltuuraga, siis ongi põhiline enam-vähem kirjas. Ent kuna Kersna raamat sai metsikut meediatähelepanu ja paljud inimesed neelavad seda suure huviga, võiks see ju olla kõneväärt.
Tegemist on 2018. aasta 1. jaanuaril ETV eetris olnud mammutsaate "Urmas Ott. One Man Show" tarvis tehtud intervjuudega, millest saatesse mahtus vaid väike osa, nagu see ühe hästi ette valmistatud teletoote puhul olema peabki. Saadet ennast võib pidada õnnestumiseks eelkõige põhjusel, et saatejuhil oli olnud oidu jääda kaadri taha. Kuigi Kersna ei saanud jutu peale päris paljude Otti lähemalt tundnud inimestega, kellel võinuks olla midagi eetrikõlbulikku öelda, rahuldab tulemus ilmselt kõiki neid, kes usuvad, et Oti fenomeni mõistmisele aitab kaasa teadmine, mismoodi ta sündis (pepu ees, palun väga), elas ja suri, ja kuna suures mahus saavad sõna kolleegid telemajast, siis on formaadile sobivas mõõdus esindatud ka Oti elu kese: töö. Nii et telesaateid oskab Kersna teha, iseasi, kas neid armastab just seesama publik, kes pidas lugu Otist (ilmselt mitte). Raamatuid kirjutada Kersna kahjuks ei oska, kuid selle oskuse puudus pole isegi üllitise suurim häda. Kersna on läinud lihtsaimat teed: ta on peetud kõnelused lihtsalt salvestiselt maha kirjutanud. See oleks õigustatud juhul, kui need oleksid Oti väärilised, st päris intervjuud, aga vormi näilisest sarnasusest hoolimata on nad midagi muud.
Intervjuu on nimelt kõige imelisem, huvitavam ja nõudlikum ajakirjanduslik žanr üleüldse, aga kuna häid intervjuusid tehakse meie päevil erakordselt vähe (selles žanris säravad tänasel teleekraanil professionaalidena Marko Reikop ja Joonas Hellerma), siis on ka lugeja-vaataja-kuulaja ootused selle vormi suhtes olematud, ja enamik ajakirjanikke kasutab intervjuud enamasti nn mugavusžanrina, kui pole parasjagu viitsimist materjali läbi kirjutada, korralikku uudist või nn olemuslugu teha. Õnnestunud intervjuu tarvitseb muidugi kahte ühtviisi võimekat partnerit: head küsimused ei taga head intervjuud. On inimesi, kellega polegi võimalik head intervjuud teha, sest nad on võimekad milleski muus kui ekraanil vestlemises, neil kas ei ole midagi huvitavat öelda või ei soovi nad seda teha. Aga vastutus on ikkagi ajakirjanikul.
Intervjuuvormi valdaval ajakirjanikul on alati kindel plaan ja eesmärk, kuid ta on alati valmis ka selleks, et kõneluse hetkel sünnib hoopis midagi muud – vahel harva on partner valmis pakkuma enamat, kui on teatud tahta. See on nagu tants, mida juhitakse kindla käega, aga suuresti märkamatult, tundlikult, reageerides paarilisele paindlikult ja säravalt; juhtiv pool on igal hetkel aldis valmis samme ümber sättima. Intervjuu, sündigu see teleekraanil, raadios, veebis või veebi/paberlehe jaoks, on parimal juhul totaalne kohalolek ja täielik keskendumine mõlemalt poolelt – ja küsitletava sellesse seisundisse viimine on küsitleja ülesanne: pööraselt raske ja sageli võimatu, sest keskendumine on aina haruldasemaks muutuv oskus. Ott mõistis seda sada protsenti, Kersna… ajab muid asju. Sellepärast ei vaatlegi Kersna mitte seda, mis tegi Otist Oti, vaid eluvaldkondi, mis tema meelest võiksid Oti inimestele lähedaseks teha: päritolu, suhted, tunded, kannatused enne surma. Igaüks ju sünnib, elab ja sureb. See on ühenduslüli publikuga, mille kaudu saab igamees Otile omistada omi emotsioone ja veendeid, elada kaasa millelegi, millele tal tegelikult ligipääsu ei ole ega saa kunagi olema.
Kui keegi peaks uskuma, et teab Otist midagi siis, kui tunneb nägupidi tema seitsmenda klassi sümpaatiat, bioloogilist isa või poolvendi, on ta sügavas eksituses. Kui ta usub nagu Kersna, et lapsepõlvekodu naaber või pinginaaber on relevantne allikas Oti kohta midagi arvama, siis ei saa ta millestki aru. Raamatu lugejale on see muidugi täiel määral andeksantav, Kersnale kui teletähele kindlasti mitte. Kersna kirjutas selle raamatu täiesti teadlikult Oti kõige madalamate instinktidega publikule, et toita uudishimu, mitte aga selleks, et Otti mõista, tema loomingut analüüsiga väärtustada ja niimoodi harida ka publikut. Jah, kolleegid telemajast saavad sõna ja nii mõnigi neist räägib asjast. Kuid raskuspunkt on mujal, eeldus on teine. Enne raamatu ilmumist meediasse tilgutatu mõjus pornograafiana, mis kindlasti suurendas müüginumbreid, kuid tegi ilmsiks pigem Kersna enese, mitte Oti inimlikud ja professionaalsed kvaliteedid. Raamat karjub toimetaja järele: tekstid lohisevad nagu katkine autokumm vastu asfalti. Pole isegi võetud vaevaks seletada, kes on need juhuslikud inimesed, kes Oti kohta midagi kõnelevad, ammugi ei saa vastust küsimus, miks. Vastus viimasele on küll lihtne: sest nad olid nõus. Kuulsad surnud on igavesti kaitsetud nende ees, kes neist rääkimiseks suu täis võtavad. Oti mõõtu kuulsaid surnuid on meil vähevõitu, ja kõik nad on langenud sedasorti väärkohtlemise ohvriks, juba eluajal. See on kuulsuse ränk hind.
Kersnat kannustab peale laia publiku huvi rahuldamise soovi muidugi ka soov püstitada Oti nime najal eluaegu ausammast iseendale ning ootus, et tedagi kord ei unustata, muu hulgas Oti "inimlikustajana". Nõudes tunnustust Otile, küsib Kersna sedasama iseendale, eks muidugi õigusega. Kuid mõistmist, et sünnitakse ja surrakse ikkagi üksi ning et sünd, surm ja elugi on sügavalt isiklik asi isegi siis, kui selle tähenduslik osa on möödunud kaamera ees, ei anta igaühele. Elavad ei mõista surijat, isegi kui on ise surmale otsa vaadanud, sinna ei ole midagi parata. Kindlasti ei mõõdeta surma väärikust surivoodi kõrval istujate hulgaga, inimlikkuse mõõdupuu ei seisne perekondlike sidemete tugevuses ega valmiduses oma lähedussuhteid avalikkusega jagada. Et professionaalses tipus on enamasti tuuline ja kõle, selles ei ole süüdi teised inimesed, hoolimatud organisatsioonid ega ühiskond. Need inimesed, kes veedavad suure osa elust kaamerate ees või muukujulise suure avalikkuse tähelepanu all, vajavadki vaikust ja avaramat isiklikku ruumi, kuhu ükski ei pääse, sest rambivalguses veedetud aeg on erakordselt energiamahukas, sellest taastumine iseenda seltsis eluliselt vajalik.
Oti 1999. aasta pussitamise lugu, mille Kersna muide raamatust välja jättis (arusaamisega, et "pööblit" hirmsasti huvitab, ja aru saamata, et seesama pööbel just ongi tema sihtgrupp), saavad kõik lehed ja portaalid igal aastal eksklamatiivset osa varieerides avaldada seni, kuni on elus see sügaval nõukaajal sündinud televaataja, kes teab, kes Ott on. Ka raamatuid, nagu seesama Kersna oma, võidakse vorpida veelgi: müügitabelite tippu lendas ju ka 2009. aastal ilmunud Marii Karelli "Teletähe lugu", mis lihtsalt süstematiseeris ajakirjanduses ilmunu, omalt poolt grammigi infot lisamata. Samal, Oti surma järgsel aastal ilmunud Voldemar Lindströmi "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas" sai vähem tähelepanu, oli aga sisu poolest märksa väärtuslikum ja informatiivsem, ka diskreetsem.
Kümne aasta pärast ehk veel mitte, aga ikkagi üsna varsti jõuab kätte hetk, mil sedasorti ettevõtmistel enam mõtet pole: Youtube'i ja Netflixi põlvkond pole juba praegu Otist kuulnudki. Televisioon uusi Otte enam sünnitada ei saa: ajastul, mil videokaamera on nutitelefoni näol taskus igaühel ja üüratus koguses video-sisu loob iga endast lugupidav meediaväljaanne, ei ole telel enam ammugi seda rolli, mis tal oli aegadel, kui tele tähendas siinmail vaid ETV-d ja Kesktelevisiooni (põhjaeestlastele muidugi ka Soome oma). Peaaegu mis tahes sündmust saab soovi korral jälgida otseülekandes. Venekeelsesse meediasse keegi ei ihka, ingliskeelsesse ajakirjandusse murdnud ajakirjanikke Eestis ei ole ja kardetavasti ei tule; Google'i ja Facebooki ajastu ajakirjandus ise ägab turbulentses mõjukaotuskeerises nii Eestis kui mujal ilmas, kaotatud eneseväärikuse leidmine käib valu ja vaevaga, ja kas see üldse kunagi leitakse, pole ette kindel.
Ent nende inimeste jaoks, keda Ott huvitab, on tegelikult "kõik" kättesaadav ilma suurema pingutuseta, lugemisoskus ainsana on nõutav. Nimelt jättis Ott endast juba eluajal maha kilode viisi kirja pandud intervjuusid vaheldumisi vägagi väärtuslike selgitustega, miks ta üht või teist niimoodi tegi, üldisemat ja ka isiklikku laadi mõtisklustega, mis räägivad temast tuhat korda rohkem kui teadmine, kelle spermast tema maine elu alguse sai või kus täpselt asusid need aknad, millest ta lapsena välja vaatas. Ehk siis: lugege "Playbacki" (1994), mille pani kokku Ott ise. Lugege "Carte blanche'i" (1995). Sobib ka Sirje Endre ja teiste koostatud "Best of" kahes telliskivis (2009 ja 2011), sest needki on ehe Ott, mitte ainult professionaalina, vaid ka n-ö inimesena. Endre ei valetanud, kui ta ütles, et neis raamatuis on Ott selline, nagu ta tegelikult oli. Siis, kui ta oli juba saanud selleks, kelleks tal oli saada. Aga sellena ja ainult sellena tulekski käsitleda inimest, kes on kellekski saanud. | Arvustus. Tagasi Oti juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lühike vastus Kersna raamatu pealkirjas püstitatud küsimusele on muidugi: keegi ei tapnud, ta suri ise, ja kui veel lisada, et tegemist on täieliku haltuuraga, siis ongi põhiline enam-vähem kirjas. Ent kuna Kersna raamat sai metsikut meediatähelepanu ja paljud inimesed neelavad seda suure huviga, võiks see ju olla kõneväärt.
Tegemist on 2018. aasta 1. jaanuaril ETV eetris olnud mammutsaate "Urmas Ott. One Man Show" tarvis tehtud intervjuudega, millest saatesse mahtus vaid väike osa, nagu see ühe hästi ette valmistatud teletoote puhul olema peabki. Saadet ennast võib pidada õnnestumiseks eelkõige põhjusel, et saatejuhil oli olnud oidu jääda kaadri taha. Kuigi Kersna ei saanud jutu peale päris paljude Otti lähemalt tundnud inimestega, kellel võinuks olla midagi eetrikõlbulikku öelda, rahuldab tulemus ilmselt kõiki neid, kes usuvad, et Oti fenomeni mõistmisele aitab kaasa teadmine, mismoodi ta sündis (pepu ees, palun väga), elas ja suri, ja kuna suures mahus saavad sõna kolleegid telemajast, siis on formaadile sobivas mõõdus esindatud ka Oti elu kese: töö. Nii et telesaateid oskab Kersna teha, iseasi, kas neid armastab just seesama publik, kes pidas lugu Otist (ilmselt mitte). Raamatuid kirjutada Kersna kahjuks ei oska, kuid selle oskuse puudus pole isegi üllitise suurim häda. Kersna on läinud lihtsaimat teed: ta on peetud kõnelused lihtsalt salvestiselt maha kirjutanud. See oleks õigustatud juhul, kui need oleksid Oti väärilised, st päris intervjuud, aga vormi näilisest sarnasusest hoolimata on nad midagi muud.
Intervjuu on nimelt kõige imelisem, huvitavam ja nõudlikum ajakirjanduslik žanr üleüldse, aga kuna häid intervjuusid tehakse meie päevil erakordselt vähe (selles žanris säravad tänasel teleekraanil professionaalidena Marko Reikop ja Joonas Hellerma), siis on ka lugeja-vaataja-kuulaja ootused selle vormi suhtes olematud, ja enamik ajakirjanikke kasutab intervjuud enamasti nn mugavusžanrina, kui pole parasjagu viitsimist materjali läbi kirjutada, korralikku uudist või nn olemuslugu teha. Õnnestunud intervjuu tarvitseb muidugi kahte ühtviisi võimekat partnerit: head küsimused ei taga head intervjuud. On inimesi, kellega polegi võimalik head intervjuud teha, sest nad on võimekad milleski muus kui ekraanil vestlemises, neil kas ei ole midagi huvitavat öelda või ei soovi nad seda teha. Aga vastutus on ikkagi ajakirjanikul.
Intervjuuvormi valdaval ajakirjanikul on alati kindel plaan ja eesmärk, kuid ta on alati valmis ka selleks, et kõneluse hetkel sünnib hoopis midagi muud – vahel harva on partner valmis pakkuma enamat, kui on teatud tahta. See on nagu tants, mida juhitakse kindla käega, aga suuresti märkamatult, tundlikult, reageerides paarilisele paindlikult ja säravalt; juhtiv pool on igal hetkel aldis valmis samme ümber sättima. Intervjuu, sündigu see teleekraanil, raadios, veebis või veebi/paberlehe jaoks, on parimal juhul totaalne kohalolek ja täielik keskendumine mõlemalt poolelt – ja küsitletava sellesse seisundisse viimine on küsitleja ülesanne: pööraselt raske ja sageli võimatu, sest keskendumine on aina haruldasemaks muutuv oskus. Ott mõistis seda sada protsenti, Kersna… ajab muid asju. Sellepärast ei vaatlegi Kersna mitte seda, mis tegi Otist Oti, vaid eluvaldkondi, mis tema meelest võiksid Oti inimestele lähedaseks teha: päritolu, suhted, tunded, kannatused enne surma. Igaüks ju sünnib, elab ja sureb. See on ühenduslüli publikuga, mille kaudu saab igamees Otile omistada omi emotsioone ja veendeid, elada kaasa millelegi, millele tal tegelikult ligipääsu ei ole ega saa kunagi olema.
Kui keegi peaks uskuma, et teab Otist midagi siis, kui tunneb nägupidi tema seitsmenda klassi sümpaatiat, bioloogilist isa või poolvendi, on ta sügavas eksituses. Kui ta usub nagu Kersna, et lapsepõlvekodu naaber või pinginaaber on relevantne allikas Oti kohta midagi arvama, siis ei saa ta millestki aru. Raamatu lugejale on see muidugi täiel määral andeksantav, Kersnale kui teletähele kindlasti mitte. Kersna kirjutas selle raamatu täiesti teadlikult Oti kõige madalamate instinktidega publikule, et toita uudishimu, mitte aga selleks, et Otti mõista, tema loomingut analüüsiga väärtustada ja niimoodi harida ka publikut. Jah, kolleegid telemajast saavad sõna ja nii mõnigi neist räägib asjast. Kuid raskuspunkt on mujal, eeldus on teine. Enne raamatu ilmumist meediasse tilgutatu mõjus pornograafiana, mis kindlasti suurendas müüginumbreid, kuid tegi ilmsiks pigem Kersna enese, mitte Oti inimlikud ja professionaalsed kvaliteedid. Raamat karjub toimetaja järele: tekstid lohisevad nagu katkine autokumm vastu asfalti. Pole isegi võetud vaevaks seletada, kes on need juhuslikud inimesed, kes Oti kohta midagi kõnelevad, ammugi ei saa vastust küsimus, miks. Vastus viimasele on küll lihtne: sest nad olid nõus. Kuulsad surnud on igavesti kaitsetud nende ees, kes neist rääkimiseks suu täis võtavad. Oti mõõtu kuulsaid surnuid on meil vähevõitu, ja kõik nad on langenud sedasorti väärkohtlemise ohvriks, juba eluajal. See on kuulsuse ränk hind.
Kersnat kannustab peale laia publiku huvi rahuldamise soovi muidugi ka soov püstitada Oti nime najal eluaegu ausammast iseendale ning ootus, et tedagi kord ei unustata, muu hulgas Oti "inimlikustajana". Nõudes tunnustust Otile, küsib Kersna sedasama iseendale, eks muidugi õigusega. Kuid mõistmist, et sünnitakse ja surrakse ikkagi üksi ning et sünd, surm ja elugi on sügavalt isiklik asi isegi siis, kui selle tähenduslik osa on möödunud kaamera ees, ei anta igaühele. Elavad ei mõista surijat, isegi kui on ise surmale otsa vaadanud, sinna ei ole midagi parata. Kindlasti ei mõõdeta surma väärikust surivoodi kõrval istujate hulgaga, inimlikkuse mõõdupuu ei seisne perekondlike sidemete tugevuses ega valmiduses oma lähedussuhteid avalikkusega jagada. Et professionaalses tipus on enamasti tuuline ja kõle, selles ei ole süüdi teised inimesed, hoolimatud organisatsioonid ega ühiskond. Need inimesed, kes veedavad suure osa elust kaamerate ees või muukujulise suure avalikkuse tähelepanu all, vajavadki vaikust ja avaramat isiklikku ruumi, kuhu ükski ei pääse, sest rambivalguses veedetud aeg on erakordselt energiamahukas, sellest taastumine iseenda seltsis eluliselt vajalik.
Oti 1999. aasta pussitamise lugu, mille Kersna muide raamatust välja jättis (arusaamisega, et "pööblit" hirmsasti huvitab, ja aru saamata, et seesama pööbel just ongi tema sihtgrupp), saavad kõik lehed ja portaalid igal aastal eksklamatiivset osa varieerides avaldada seni, kuni on elus see sügaval nõukaajal sündinud televaataja, kes teab, kes Ott on. Ka raamatuid, nagu seesama Kersna oma, võidakse vorpida veelgi: müügitabelite tippu lendas ju ka 2009. aastal ilmunud Marii Karelli "Teletähe lugu", mis lihtsalt süstematiseeris ajakirjanduses ilmunu, omalt poolt grammigi infot lisamata. Samal, Oti surma järgsel aastal ilmunud Voldemar Lindströmi "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas" sai vähem tähelepanu, oli aga sisu poolest märksa väärtuslikum ja informatiivsem, ka diskreetsem.
Kümne aasta pärast ehk veel mitte, aga ikkagi üsna varsti jõuab kätte hetk, mil sedasorti ettevõtmistel enam mõtet pole: Youtube'i ja Netflixi põlvkond pole juba praegu Otist kuulnudki. Televisioon uusi Otte enam sünnitada ei saa: ajastul, mil videokaamera on nutitelefoni näol taskus igaühel ja üüratus koguses video-sisu loob iga endast lugupidav meediaväljaanne, ei ole telel enam ammugi seda rolli, mis tal oli aegadel, kui tele tähendas siinmail vaid ETV-d ja Kesktelevisiooni (põhjaeestlastele muidugi ka Soome oma). Peaaegu mis tahes sündmust saab soovi korral jälgida otseülekandes. Venekeelsesse meediasse keegi ei ihka, ingliskeelsesse ajakirjandusse murdnud ajakirjanikke Eestis ei ole ja kardetavasti ei tule; Google'i ja Facebooki ajastu ajakirjandus ise ägab turbulentses mõjukaotuskeerises nii Eestis kui mujal ilmas, kaotatud eneseväärikuse leidmine käib valu ja vaevaga, ja kas see üldse kunagi leitakse, pole ette kindel.
Ent nende inimeste jaoks, keda Ott huvitab, on tegelikult "kõik" kättesaadav ilma suurema pingutuseta, lugemisoskus ainsana on nõutav. Nimelt jättis Ott endast juba eluajal maha kilode viisi kirja pandud intervjuusid vaheldumisi vägagi väärtuslike selgitustega, miks ta üht või teist niimoodi tegi, üldisemat ja ka isiklikku laadi mõtisklustega, mis räägivad temast tuhat korda rohkem kui teadmine, kelle spermast tema maine elu alguse sai või kus täpselt asusid need aknad, millest ta lapsena välja vaatas. Ehk siis: lugege "Playbacki" (1994), mille pani kokku Ott ise. Lugege "Carte blanche'i" (1995). Sobib ka Sirje Endre ja teiste koostatud "Best of" kahes telliskivis (2009 ja 2011), sest needki on ehe Ott, mitte ainult professionaalina, vaid ka n-ö inimesena. Endre ei valetanud, kui ta ütles, et neis raamatuis on Ott selline, nagu ta tegelikult oli. Siis, kui ta oli juba saanud selleks, kelleks tal oli saada. Aga sellena ja ainult sellena tulekski käsitleda inimest, kes on kellekski saanud.
### Response:
Arvustus. Tagasi Oti juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me teeme 6. veebruaril ajalugu: NATO liitlased allkirjastavad tulevase Põhja-Makedoonia vabariigiga liitumisprotokolli," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
"Pärast liitumisprotokolli allkirjastamist saab Skopje osaleda kutsutuna NATO tegemistes," ütles NATO ametiisik. "Seejärel liigub liitumisprotsess ratifitseerimiseks liitlasriikide pealinnades. Kui see protsess on lõppenud, saab Makedooniast NATO täisliige."
NATO peakorteris toimuval tseremoonial esindab Makedooniat välisminister Nikola Dimitrov. | Makedooniast saab 30. NATO liige | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me teeme 6. veebruaril ajalugu: NATO liitlased allkirjastavad tulevase Põhja-Makedoonia vabariigiga liitumisprotokolli," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
"Pärast liitumisprotokolli allkirjastamist saab Skopje osaleda kutsutuna NATO tegemistes," ütles NATO ametiisik. "Seejärel liigub liitumisprotsess ratifitseerimiseks liitlasriikide pealinnades. Kui see protsess on lõppenud, saab Makedooniast NATO täisliige."
NATO peakorteris toimuval tseremoonial esindab Makedooniat välisminister Nikola Dimitrov.
### Response:
Makedooniast saab 30. NATO liige |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus alustanud eestlasest ääremängija viibis väljakul 28 minutit ning kogus selle ajaga seitse punkti (kahesed 1/9, kolmesed 1/5, vabavisked 2/2), kuus lauapalli, ühe resultatiivse söödu, ühe vaheltlõike, kolm pallikaotust ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Plymouthi poolel kerkis resultatiivseimaks Donte Nicholas, kes tõi 16 silma, kümme lauapalli, viis söötu ja kolm vaheltlõiget. Denzel Ubiaro lisas 13 ja Rashad Hassan 12 silma. Võitjate poolel viskas kaks mängumeest 17 punkti – Gareth Murray ja Bouna Ndiaye – ning Alasdair Fraser lisas 15 silma.
Plymouth Raiders (9-9) on liigatabelis 12 tiimi hulgas seitsmendal positsioonil, Glasgow Rocks (6-9) on neist veel kolm kohta madalamal.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Järveläineni kehv viskepäev lõppes Plymouth Raidersile uimase kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus alustanud eestlasest ääremängija viibis väljakul 28 minutit ning kogus selle ajaga seitse punkti (kahesed 1/9, kolmesed 1/5, vabavisked 2/2), kuus lauapalli, ühe resultatiivse söödu, ühe vaheltlõike, kolm pallikaotust ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Plymouthi poolel kerkis resultatiivseimaks Donte Nicholas, kes tõi 16 silma, kümme lauapalli, viis söötu ja kolm vaheltlõiget. Denzel Ubiaro lisas 13 ja Rashad Hassan 12 silma. Võitjate poolel viskas kaks mängumeest 17 punkti – Gareth Murray ja Bouna Ndiaye – ning Alasdair Fraser lisas 15 silma.
Plymouth Raiders (9-9) on liigatabelis 12 tiimi hulgas seitsmendal positsioonil, Glasgow Rocks (6-9) on neist veel kolm kohta madalamal.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Järveläineni kehv viskepäev lõppes Plymouth Raidersile uimase kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastane Sanneh on Aafrika riigi Gambia U-20 koondislane ning liitus Paidega pärast väga edukat testiperioodi Gambia 12-kordsest meistermeeskonnast Real de Banjul, vahendab Soccernet.ee.
Muhammed Sanneh: "Olen õnnelik oma esimese profilepingu üle ning väga tänulik Paidele selle võimaluse eest. Olen rahul, et suutsin testiperioodi jooksul treeneritele tõestada, et väärin kohta meeskonnas. Tänan südamest nii Real de Banjuli presidenti, Paide klubi juhtkonda kui ka kogu treenerite tiimi," avaldas ta tänu.
"Mind on esimesest päevast saadik väga hästi vastu võetud ning kuigi mul oli võimalusi ka Taanis, tundsin kohe alguses, et siin on õige koht alustamaks teekonda Euroopa jalgpallis. Püüan oma venna (Anderlechtis mängiv Bubacarr Sanneh - toim.) karjääri eeskujul kõvasti tööd teha ja seeläbi kõrgemale tõusta samm-sammult."
"Soovin meeskonda oma oskustega maksimaalselt aidata ning näidata meie fännidele parimaid esitusi. Meil on meeskonnas palju kvaliteeti, mis tuleb läbi eneseusu, kire ja tugeva pingutuse vormida headeks tulemusteks. Ainult nii jõuame me oma püstitatud eesmärkideni!" avaldas ta edu valemi.
Sannehi vanem vend Bubacarr Sanneh alustas oma karjääri Euroopas 2014. aastal Taani esiliiga klubis AC Horsens. 2018. aasta alguses siirdus ta FC Midtjyllandi ridadesse, aidates meeskonnal võita Taani meistritiitli. Sama aasta suvel müüs Midtjylland Bubacarr Sannehi Belgia tippklubisse RSC Anderlecht.
Paide Linnameeskonnaga sõlmisid hooajavahelisel perioodil lepingud veel teinegi Gambia jalgpallur – Sannehi klubikaaslane ründaja Alassana Jatta, väravavaht Mait Toom, äärekaitsja Karl Mööl, Hispaania keskkaitsja Mikel Gurrutxaga ning ründajad Andre Järva ja Kevin Kauber. Laenulepingutega Florast ja Levadiast jätkavad Paides nii kaitsja Tanel Neubauer kui keskväljamees Vladislav Zanfirov. | Paide on komplekteeritud: Gambia talent sõlmis mitmeaastase lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastane Sanneh on Aafrika riigi Gambia U-20 koondislane ning liitus Paidega pärast väga edukat testiperioodi Gambia 12-kordsest meistermeeskonnast Real de Banjul, vahendab Soccernet.ee.
Muhammed Sanneh: "Olen õnnelik oma esimese profilepingu üle ning väga tänulik Paidele selle võimaluse eest. Olen rahul, et suutsin testiperioodi jooksul treeneritele tõestada, et väärin kohta meeskonnas. Tänan südamest nii Real de Banjuli presidenti, Paide klubi juhtkonda kui ka kogu treenerite tiimi," avaldas ta tänu.
"Mind on esimesest päevast saadik väga hästi vastu võetud ning kuigi mul oli võimalusi ka Taanis, tundsin kohe alguses, et siin on õige koht alustamaks teekonda Euroopa jalgpallis. Püüan oma venna (Anderlechtis mängiv Bubacarr Sanneh - toim.) karjääri eeskujul kõvasti tööd teha ja seeläbi kõrgemale tõusta samm-sammult."
"Soovin meeskonda oma oskustega maksimaalselt aidata ning näidata meie fännidele parimaid esitusi. Meil on meeskonnas palju kvaliteeti, mis tuleb läbi eneseusu, kire ja tugeva pingutuse vormida headeks tulemusteks. Ainult nii jõuame me oma püstitatud eesmärkideni!" avaldas ta edu valemi.
Sannehi vanem vend Bubacarr Sanneh alustas oma karjääri Euroopas 2014. aastal Taani esiliiga klubis AC Horsens. 2018. aasta alguses siirdus ta FC Midtjyllandi ridadesse, aidates meeskonnal võita Taani meistritiitli. Sama aasta suvel müüs Midtjylland Bubacarr Sannehi Belgia tippklubisse RSC Anderlecht.
Paide Linnameeskonnaga sõlmisid hooajavahelisel perioodil lepingud veel teinegi Gambia jalgpallur – Sannehi klubikaaslane ründaja Alassana Jatta, väravavaht Mait Toom, äärekaitsja Karl Mööl, Hispaania keskkaitsja Mikel Gurrutxaga ning ründajad Andre Järva ja Kevin Kauber. Laenulepingutega Florast ja Levadiast jätkavad Paides nii kaitsja Tanel Neubauer kui keskväljamees Vladislav Zanfirov.
### Response:
Paide on komplekteeritud: Gambia talent sõlmis mitmeaastase lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Shiffrin haaras kindla eduseisu juba esimese laskumise järel, kui edestas slovakitar Petra Vlhovat täpselt sekundiga. Rohkem kui sekundi, aga vähem kui kaks sekundit kaotas talle veel viis mäesuusatajat.
Another day, another sublime slalom run by @MikaelaShiffrin???? #Maribor #FISAlpine pic.twitter.com/4fSI20UifT
— Eurosport UK (@Eurosport_UK) February 2, 2019
Teise laskumisega suutis Shiffrin oma suurt edu hoida ja saavutas hooaja 13. MK-etapivõidu. Sellega jõudis ta vaid ühe võidu kaugusele šveitslanna Vreni Schneideri rekordini. Viimane kogus 14 võitu hooajal 1988/1989.
Esikolmikule järgnesid Mariboris rootslanan Frida Hansdotter (+1,34), teise sõiduga pjedestaalikohalt välja langenud Vlhova (+1,70), austerlanna Bernadette Schild (+2,11), norralanna Kristin Lysdahl (+2,37) ja itaallanna Chiara Costazza (+2,65). | VIDEO | Võimas Shiffrin jõudis rekordist ühe võidu kaugusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Shiffrin haaras kindla eduseisu juba esimese laskumise järel, kui edestas slovakitar Petra Vlhovat täpselt sekundiga. Rohkem kui sekundi, aga vähem kui kaks sekundit kaotas talle veel viis mäesuusatajat.
Another day, another sublime slalom run by @MikaelaShiffrin???? #Maribor #FISAlpine pic.twitter.com/4fSI20UifT
— Eurosport UK (@Eurosport_UK) February 2, 2019
Teise laskumisega suutis Shiffrin oma suurt edu hoida ja saavutas hooaja 13. MK-etapivõidu. Sellega jõudis ta vaid ühe võidu kaugusele šveitslanna Vreni Schneideri rekordini. Viimane kogus 14 võitu hooajal 1988/1989.
Esikolmikule järgnesid Mariboris rootslanan Frida Hansdotter (+1,34), teise sõiduga pjedestaalikohalt välja langenud Vlhova (+1,70), austerlanna Bernadette Schild (+2,11), norralanna Kristin Lysdahl (+2,37) ja itaallanna Chiara Costazza (+2,65).
### Response:
VIDEO | Võimas Shiffrin jõudis rekordist ühe võidu kaugusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Antonovi lahkumine tõusis Rumeenia meedias päevakorda juba enam kui kolm nädalat tagasi. Paar päeva hiljem andis vastavasisulise pressikonverentsi klubi president Teodor Birt, kes kinnitas toona, et nii 2020. aasta suveni lepinguga seotud oleva Antonovi kui kuue ülejäänud mängijaga kavatsetakse kontrahtid enneaegselt lõpetada.
Jaanuari keskpaigas läks Antonov Hermannstadtiga Türgi treeninglaagrisse kaasa, sai seal ka korralikult mänguaega, kuid olukord pole muutunud. "Kui tagasi tulin (detsembris puhkuselt - Soccernet.ee), siis nad andsid mulle teada, et peatreener ei arvesta hooaja teises pooles minuga ja mulle oleks võib-olla parem, kui leiaksin uue klubi," rääkis Antonov.
Klubi säärane järsk käitumine oli Antonovi jaoks äärmiselt üllatav, sest esialgu olid kõik temaga rahul. "Mulle meeldis kõik, mis seal toimus, olime õigel teel ja tulemused järjest paranesid. Pärast seda, kui puhkuselt tagasi tulin, tegin kolm päeva trenni. Seejärel allkirjastasid nad lepingud mingite uute mängijatega ning tulid minu juurde ja ütlesid, et "ei, I don't need you anymore."
"Praegu töö käib ja mõned variandid on olemas," kinnitas Antonov, et uue koduklubi osas olukord lootusetu pole. "On vaja otsustada lihtsalt õige variandi kasuks, võib-olla lähen kusagile laenule, võib-olla lõpetan Hermannstadtiga lepingu, kui mulle huvipakkuv klubi pakkumise teeb." | Rumeenia klubi loobub Ilja Antonovi teenetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Antonovi lahkumine tõusis Rumeenia meedias päevakorda juba enam kui kolm nädalat tagasi. Paar päeva hiljem andis vastavasisulise pressikonverentsi klubi president Teodor Birt, kes kinnitas toona, et nii 2020. aasta suveni lepinguga seotud oleva Antonovi kui kuue ülejäänud mängijaga kavatsetakse kontrahtid enneaegselt lõpetada.
Jaanuari keskpaigas läks Antonov Hermannstadtiga Türgi treeninglaagrisse kaasa, sai seal ka korralikult mänguaega, kuid olukord pole muutunud. "Kui tagasi tulin (detsembris puhkuselt - Soccernet.ee), siis nad andsid mulle teada, et peatreener ei arvesta hooaja teises pooles minuga ja mulle oleks võib-olla parem, kui leiaksin uue klubi," rääkis Antonov.
Klubi säärane järsk käitumine oli Antonovi jaoks äärmiselt üllatav, sest esialgu olid kõik temaga rahul. "Mulle meeldis kõik, mis seal toimus, olime õigel teel ja tulemused järjest paranesid. Pärast seda, kui puhkuselt tagasi tulin, tegin kolm päeva trenni. Seejärel allkirjastasid nad lepingud mingite uute mängijatega ning tulid minu juurde ja ütlesid, et "ei, I don't need you anymore."
"Praegu töö käib ja mõned variandid on olemas," kinnitas Antonov, et uue koduklubi osas olukord lootusetu pole. "On vaja otsustada lihtsalt õige variandi kasuks, võib-olla lähen kusagile laenule, võib-olla lõpetan Hermannstadtiga lepingu, kui mulle huvipakkuv klubi pakkumise teeb."
### Response:
Rumeenia klubi loobub Ilja Antonovi teenetest |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.