instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1., 3. ja 5. I Erki Pehk dirigeerib Prantsusmaal Opéra de Rennes´is Rossini koomilist ooperit "Le comte Ory" (esimesed etendused siinmail 29. ja 31. XII 2018). Meistri Pariisi Opéra jaoks loodud ooper esietendus 1828. Seda harvem mängitud ooperit on tabanud tõeline renessanss käesoleval kümnendil. Praeguse versiooni Rennes'is on lavastanud Pierre-Emmanuel Rousseau. Nimiosas laulab prantsuse tenor Mathias Vidal, krahvinnana astub üles prantsuse koloratuursopran Perrine Madoeuf, mängib Orchestre Symphonique de Bretagne, kaastegev Chœur de chambre Mélismes. Etendus on leidnud head vastukaja ajakirjanduses (teatriajakiri Les Trois Coups jmt), Erki Pehk tõestab end võimeka ooperidirigendina juba mitmel maal Lääne-Euroopas. PS. Praegu käib ka lauljate kuulamine Pärnu ooperifestivali PromFest jaoks.
1.–15. I Ansambel TradAttack! esineb kümne avaliku kontserdiga Austraalias, tutvustades oma CD "Shimmer Gold" repertuaari. Kontserdipaigad: viis esinemist (28. XII – 1. I Woodfordi festivalil, kus oli seekord umbes sada tuhat kuulajat, järgnevad 3. I Eumundi Imperial Hotel, 4. I Brisbane'i The Old Museum, 6. I Melbourne'i The Spotted Mallard, 9.–10. I Berriedale'i Museum of Old and New Art, 11. – 13. I Cygnet Folk festival Tasmaanias ja 15. I Estonian House Sydneys.
1., 26. ja 30. I Mihkel Kütson dirigeerib Krefeldi ja Mönchengladbachi Teatri muusikajuhina teatri orkestri Niederrheinische Sinfoniker uusaastakontserte 1. I keskhommikul Krefeldi teatris ja õhtul Mönchengladbachi teatris. Esitatakse heliloojate Strausside dünastia muusikat, kaasa teeb harmoonikal Monja Heuler. * Uuslavastusena tuuakse ettekandele Poulenci ooper "Karmeliitide dialoogid", mille lavastuse teevad Beverly ja Rebecca Blankenship, etendused 26. I (esietendus) ja 30. I, veel neli etendust kuni 6. IV.
3.–30. I Paavo Järvi kontserdid USAs, Šveitsis, Prantsusmaal, Saksamaal, erinevate orkestritega. Kolmel päeval, 3.–5. I dirigeerib ta New Yorki Filharmoonia orkestrit David Geffen Hallis: Dvořáki Tšellokontsert Gautier Capuçoniga solistina, Sibeliuse "Lemminkäinen ja saare neiud" ning Süit nr 2 Raveli balleti "Daphnis ja Chloé" muusikast. 16.–18. I juhatab Järvi peatset oma Zürichi Tonhalle orkestrit 1234-kohalises saalis Tonhalle Maag. Kavas on Messiaeni orkestripoeemid "Les Offrandes oubliées" ("Unustatud annetused", 1930) ja "Le Tombeau resplendissant" ("Täiuslik haud", 1931), Janine Janseniga solistina Mozarti Viiulikontsert nr. 5 A-duur, Beethoveni Sümfoonia nr 1. 23. ja 24. I: Järvi dirigeerib Pariisi muusikalinnakus uues filharmoonia saalis (suur saal kannab Pierre Boulezi nime) l'Orchestre de Paris'd, kavas Liszti "Mephisto Waltz" nr 2 ja Skrjabini Sümfoonia nr 2 c-moll (1901), Beethoveni Klaverikontsert nr 4, solist Argentina pianist Nelson Goerner, kes neil päevil osaleb taas Nantes'i festivalil La Folle Journée. 24. jaanuari kontserdid on Järvidele harukordne sündmus, kus isa ja poeg Järvid, Neeme ja Paavo, dirigeerivad mõlemad Pariisis, aga erinevaid orkestreid eri saalides. 28. I viib Järvi oma kauaaegse koostööpartneri Londoni Philharmonia Orchestra (PO) esinema Saksamaale: 28. I Müncheni Gasteigi, 29. I Kölni filharmooniasaali ning 30. I Hamburgi uue Elbphilharmonie' saali (turnee lõpeb kontsertidega veebruaris tagasi Inglismaale, Cambridge'i Corn Exchange'i ja PO kodusaali Londoni Royal Festival Hallis); nendes kavades on Beethoveni avamäng "Coriolanus", peateosena Rahmaninovi Sümfoonia nr 2, nende vahel Prokofjevi Viiulikontsert nr 3, solist Hilary Hahn.
4.–20. I Anu Tali juhatab kaht programmi oma viimasel hooajapoolel peadirigendina Sarasota Orkestri ees USAs Floridas, kokku seitse kontserti. 4.–6. I on kavas "Summer to Winter" ettekandel Mendelssohni avamäng "Suveöö unenägu", Schumanni Sümfoonia nr 1 ja Šostakovitši Viiulikontsert nr 1 (solist James Ehnes Kanadast). Kontserdid toimuvad 4. I Neel Performing Arts Centeris Bradentonis ning 5.–6. I orkestri kodusaalis Van Wezel Performing Arts Hallis Sarasotas. Teine kava 17.–20. I: Verdi avamäng ooperile "Saatuse jõud", Beethoveni Klaverikontsert nr 1 (solist Emmanuel Ax) ja Prokofjevi Sümfoonia nr 5. Erakordselt populaarne Emmanuel Ax mängib kontserdi järel Neeli keskuses Bradentonis koguni kolmel korral 18.–20. I sama kontserti orkestri residentsis Sarasotas. Uute kavade eel korraldab Anu Tali tutvustavad vestlused "Classical Conversations."
5. I Kristiina Poska dirigeerib Rootsis Norrköpingi Sümfooniaorkestri uusaastakontserti Geerhallenis, kavas on Bacewicz, Donizetti, Bellini, Brahms, Puccini, J. Strauss, Lehár. Solistidena teevad kaasa korea sopran Hayoung Ra ja nooruke korea pop-pianist Yohan Kim.
5. I Duo Kadri Voorand (laul) ja Mihkel Mälgand (basskitarr) esineb Münsteri Teatri suures majas, nende kontsert toimub International Münster Jazzfestivali programmis Saksamaal, sarjas Europe Jazz Network. Festival toimub iga kahe aasta tagant, ühes sarjas naudib väljamüüdud kontserte teatris umbes 4000 kuulajat; reklaam märgib, et siin on esinenud niisugused jazzikuulsused, nagu Chick Corea, Don Cherry, Ornette Coleman, Carla Bley, John McLaughlin, Chet Baker, James "Blood" Ulmer, Michel Petrucciani ja Jacky Terrasson.
5.–6. I Kristjan Randalu mängib Kreekas Ateenas Stavros Niarchose fondi kultuurikeskuses New Yorkis asuva viiuldaja Maria Manousaki kvarteti koosseisus, Randaluga koos astuvad üles veel Michael Evdemon (bass), Randalu kauane kaaslane Bodek Janke (trummid), külalisena Tigran Sargsjan (türgi nei, duduk, vokaal) Armeeniast. Esinemised sarjas SNFCC Jazz Chronicles series. The National Herald avaldab sündmusest 10. I Constantine S. Sirigose esiletõstva artikli.
6. I Kammerkoor Collegium Musicale astub üles Endrik Üksvärava juhatusel jõulukontserdiga Peterburis Jaani kirikus. Ettekandel on Vivaldi "Gloria". Kaastegev Moskva ja Peterburi muusikutest koosnev orkester The Pocket Symphony, solistid on Karin Helstein ja Mirell Jakobson. Sama päeva hommikusel jumalateenistusel laulab koor ka Eesti heliloojate laule: Arvo Pärdi "Bogoroditse Djevo", Urmas Sisaski "Heliseb väljadel" ja Pärt Uusbergi "Meie Isa Palve".
8. I Andres Mustonen esineb viiuliõhtuga Iisraelis, klaveril on ta partner Svetlana Vest. Kavas on Mozarti ja Beethoveni duosonaadid, kontsert toimub Eilatis Red Sea Music Centeris, kus Mustonen on varemgi esinenud oma festivali MustonenFest Tallinn – Tel Aviv programmis.
9.–12. I Rahvusooper Estonia külalisesinemised Moskva Suure Teatri laval, neli väljamüüdud etendust ja kontsert-ooperigala. Külaskäik on meie viimaseid suurüritusi Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhuks. Teater käis Moskva Suures Teatris viimati 1989. aastal, nüüd minnakse esinemistele ligemale 300-liikmelise trupiga. Kavas on 9. I kell 13 ja 18 Harangozó / Kocsaki ballett "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi", dirigent Kaspar Mänd; 10. I Toomas Eduri / Tauno Aintsi ballett "Modigliani – neetud kunstnik", dirigent Lauri Sirp; 11. I Puccini ooper "Tosca", dirigent Jüri Alperten; 12. I Ooperigala koos Moskva teatri lauljatega, dirigent Vello Pähn.
Galakontserdi lavastaja on Mart Mikk.
10. I Metsosopran Monika-Evelin Liiv laulab UK-s koos Norfolki Sümfooniaorkestriga King's Lynni meelelahutuskeskuses Alive Corn Exchange Inglise muusikale pühendatud kavas "Aspects of England". Ta soleerib Edward Elgari laulutsükli "Merepildid" op. 37 ettekandel. Orkestri kavas on veel Vaughan Williamsi ja Malcolm Arnoldi loomingut, õhtut dirigeerib orkestri muusikadirektor Philip Hesketh. Ajalooline meenutus: Elgari 5-osaline tsükkel "Merepildid" sündis Norwichi festivali tellimusel samale Norfolki SO-le ning tuli esiettekandele Norfolkis 1899. aastal.
10. I USAs Livingstonis (MT) kõlab Pärdi "Peegel peeglis", esitavad Bozeman Symphony muusikud Julia Slovarp ja Katie Lee tšellodel ning Laurel Yost klaveril, kontserdipaigaks Shane Lalani Center for the Arts.
10. ja 17. I Risto Joost dirigeerib kahte orkestrit Soomes. Helsinki Filharmoonia orkestri (Linnaorkestri) kontserdil 10. I Helsinki Musiikkitalos on kavas Charles Tomlinsoni "Griffes The White Peacock", John Adamsi Viiulikontsert, solist on briti noor viiuldaja (kes oma Promsi debüüdi tegi 15-aastasena 2002) Chloë Hanslip, ja Charles Ivesi Sümfoonia nr 2. 17. I juhatab Joost Kuopio Linnaorkestrit Kuopio Muusikakeskuses, kavas Samuel Barberi Tšellokontsert (solist norralanna Amalie Stalheim), Brahmsi Sümfoonia nr 1 ja Lepo Sumera "Muusika kammerorkestrile".
10.–25. I ja 31. I Kristjan Järvi tegutseb produtsendi ja dirigendina ühendusele Sunbeam Productions filmimuusika salvestamisel stuudiotes, 31. I dirigeerib ta 14. Juri Bašmeti festivalil Moskvas Tšaikovski saalis. Kavas on Schuberti 3. sümfoonia, Kristjan Järvi Bašmetile pühendatud uus teos ning Griegi "Peer Gynti" süit nr 1. Orkestriks on Bašmeti Moscow Soloists.
10.–28. I Schumann Quartetti viis kontserti jaanuaris: 10. I Saksamaal Ansbachi teatris, 11. ja 13. I Bayreuthi Centrumi kammermuusika saalis (kaastegev klarnetil Sabine Meyer) ning Bad Tölzi Kurhausis, jätkatakse kahe kontserdiga Ühendriikides, 27. I Kentuckys Lexingtoni Unitarian Universalist Churchis ja 28. I Texases Dallase Caruth Auditoriumis. Kavades Brahms, Arvo Pärdi "Fratres", Beethoven, Schubert, Ives.
11. I Austraalias Ballarati imposantses St. Patrick's Cathedralis on ettekandel Arvo Pärdi "Passio". Selle kannab ette siinne Schola Cantorum koos solistide ja instrumentaalansambliga, juhatab Gary Ekkel. Kontsert toimub Fine Music Festivali (11.- 20. I) avapäeval.
11.–12. I Soome suurimal talvisel veepealsel folgipeol Folklandia on esinejaid ka Eestist, märkimaks koos soome jt muusikute järelpeona Eesti 100. aasta juubelit: Tuulikki Bartosik (akordion) ja Timo Alakotila (klaver jm), nad esitavad vanade skandinaavia ja soome-ugri laulude ainetel loodud uusloomingut. Astuvad üles veel kandlemängija Eva Väljaots, Mando Trio, duo Malva & Priks ning folkansambel Rüüt. Tegemist on 24. talvesarja avaüritusega Helsinki-Tallinn M/S Silja Europe kruiisilaeval.
11.–19. I Paciuse preemia laureaat Mikk Murdvee dirigeerib Fredrik Paciuse ooperi "Die Loreley" etendusi Helsinki Aleksanteri teatris. Soliste saadab Helsinki ülikooli sümfooniaorkester Ylioppilaskunnan Soittajat, lavastaja Ville Saukkonen. Etendused 11., 13., 15., 17. ja 19. I. Ooper pole laval olnud 132 aastat. Lenore nimiosas esineb sopran Saara Kiiveri, ühes peaosadest, Huberti rollis laulab Eesti bass Kristjan Mõisnik.
12. I Hispaanias Madridi Auditorio Nacional de Música Sala sinfónicas on ettekandel Arvo Pärdi "Peegel peeglis". Mängivad Michael Thomas (viiul) ja Juan Francisco Padilla (kitarr). * Itaalias Milanos, ühenduse Musica al Tempio sarjas sünnib Chiesa Valdeses nüüdismuusika kava naishäältele oreliga, esinevad Ordinary Ensemble – Paola Valentina Molinari (sopran), Vera Milani (sopran), Isabella di Pietro (alt), Elena Carzaniga (alt), ning Giovanni Mazza (orel). Kavas on ka Arvo Pärdi teosed "Annum per annum", "Eesti hällilaul. Kuss-kuss, kallike", "My Heart's in the Highlands". Teised ettekantavad autorid: David Lang, Zbigniew Preisner, John Tavener, Magister Perotinus, Enrico Maria Ferrando, Vladimir Martõnov.
12. I, 16. I ja 24. I Erkki-Sven Tüüri "Insula deserta" muusikale Saksamaal Flensburgi linnateatris (Schleswig-Holsteini maakonnateatri majas) 1. XII 2018 esietendunud saksa balletilavastaja Katharina Torwesteni ballett "Der Widerspenstigen Zähmung" (mitmeosalise lühiballettide õhtu üldpealkiri) on jätkuvalt laval 12. I Rendsburgi linnateatris ja 24. I taas Flensburgis (viimane balletiõhtu tuleb 6. II). Erkki-Sven Tüüri teos kõlab lavastuses viimasena. Balleti muusikat mängib kõikjal Schleswig-Holsteini sümfooniaorkester Ingo Martin Stadtmülleri juhatusel. * 16. I leiab Londonis South Banki Royal Festival Hallis aset Tüüri pikoloflöödi kontserdi "Solastalgia" ettekanne, mängivad London Philharmonic Orchestra, solist on Stewart McIlwham, juhatab naisdirigentidest hinnatumaid, ameeriklanna Marin Alsop. Kavas nimetusega "Here and Now. Isle of Noises" on maailmaesiettekandel ka kolm uusteost, autoriteks sakslane Arne Gieshoff ("Burr" orkestrile), šotlanna Helen Grime (Kontsert löökpillidele orkestriga) ja rootslane Anders Hillborg ("Sound Atlas" orkestrile), kontserdi eel tutvustab Marin Alsop ka ettekantavaid teoseid. Kontserdi salvestuse annab 21. I koos kommentaaridega eetrisse BBC Radio 3.
13. I USAs San Diego (CA) St. Mary Chapelis on esitamisel Arvo Pärdi "Magnificat" ja "Nunc dimittis". Kavas "Evensong" esitab need St. James by-the-Sea ja All Souls' Episcopal Churchi ühendkoor, juhatab Alex Benestelli. * Venemaal Moskva Rahvusvahelises Muusikamajas Svetlanovi saalis tuuakse ettekandele Arvo Pärdi "Stabat Mater", see on Jõulufestivali avakontsert. Esinejad on dirigentidena Aleksei Puzakov ja Muusikamaja president viiuldaja Vladimir Spivakov, Moskva Sinodi koor, kammerorkester Moskva Virtuoosid. * Londonis (UK) mängib Veronika Shoot klaveril Arvo Pärdi pala "Aliinale", kontserdipaik on The Dysart Petersham. * Schumann Quartetti kavas on Pärdi "Fratres", kontsert Bad Tölzi Kurhausis Saksamaal. * Saksamaal Hamburgi Elbphilharmonie' suures saalis kõlab Pärdi "I Am the True Vine", esitajaks Theatre of Voices Paul Hillieri juhatusel, kontsert NDR-i uue muusika sarjas..
16.–19. I Hollandis Groningenis, järjekordsel festivalil EBU Eurosonic-Noorderslag, esindavad Eestit ansambel Holy Motors, Maarja Nuut & Ruum ning Erki Pärnoja: Efterglow (sh 18. I Praediniuse gümnaasiumis) – koostöös Eestis Raadio 2-ga, kes valib meie esinejad festivalile igal aastal ja annab eetrisse sealt ka otseülekandeid. Välismuusikud esinevad Eurosonicu sarjas kolmel esimesel päeval De Oosterpoorti teatris, Noorderslagi päev, festivali viimane, 19. I on mõeldud vaid Hollandi oma talentidele.
16. ja 20. I Duo Maarja Nuut & Ruum (Maarja ja Hendrik Kaljujärv) esinevad Hollandis ja Šotimaal. Hollandis astuvad nad üles Groningenis toimuval mainekal EBU Eurosonic-Noorderslagi festivalil selle avapäeval 16. I, kontserdipaik on kirik Der Aa-kerk. 20. I esineb Eesti duo Šotimaal Glasgow' festivalil Celtic Connections, esitades oma kava kõrvuti Islandi kvartetiga Amiina: Fantômas.
17. I Tõnu Kaljuste ja Lauri Vasar saavad 2019. aasta ICMA preemia, millega tunnustatakse muusikuid juba üheksandat korda. Preemiat International Classical Music Award antakse välja 22 kategoorias ja seda peetakse Euroopa üheks kaalukamaks klassikalise muusika CD-de ja DVD-de tunnustuseks. Tõnu Kaljuste väärib selle Arvo Pärdi muusika plaadistajana kaasaegse muusika kategoorias: Arvo Pärdi CD, esitab NFM Wrocławi Filharmoonia orkester Kaljuste dirigeerimisel Pärdi sümfooniad nr 1 kuni nr 4 (ECM Records). Žüriis on 17 liiget kokku 15 riigi muusikaajakirjade, veebilehtede ja muusikaraadio toimetajate hulgast. Auhinna väärib ka Eesti bariton Lauri Vasar video eest, kus ta esineb Berliini Riigiooperi laval Mozarti ooperi "Figaro pulm" nimiosalisena Gustavo Dudameli dirigeerimisel. Elutöö preemia väärib 50 aastat laval olnud Brasiilia pianist Nelson Freire (s. 1944), laureaadid on Schumanni plaadiga klarnetist, helilooja ja dirigent Jörg Widmann oma trioga (kus esinevad veel Tabea Zimmermann vioolal ja pianist Denes Varjon), ning taani-prantsuse sopran Elsa Dreisig. Auhinnad antakse pidulikult üle 10. mail Šveitsis koostöös Luzerni SO-ga, keda siis juhatab Lawrence Foster.
17. I Tšehhi Filharmoonia orkester mängib Manfred Honecki juhatusel Arvo Pärdi "Cantuse Benjamin Britteni mälestuseks", kontsert Praha Rudolfinumi Dvořáki saalis. Kava korratakse samas 18. ja 19. I.
17. I ja 22. I Mihhail Gerts dirigeerib 17. I Moskva Tšaikovski saalis Venemaa Rahvuslikku Filharmooniaorkestrit. solistiks prantsuse pianist Pierre-Laurent Aimard. Ettekandel on Richard Straussi sümfooniline poeem "Don Juan" op. 20, Bartóki Klaverikontsert nr. 3 E-duur ning Dvořáki Kontsert klaverile ja orkestrile g-moll op. 33. 22. I juhatab Mihhail Gerts sama orkestri teist kontserti Moskva Muusikamaja Svetlanovi saalis: avamäng Mozarti ooperile "Don Giovanni", Mozarti Kontsert kahele klaverile orkestriga Es-duur KV 365/316a, solistid on Mihhail Voskressenski ja Aleksandr Gindin, ning Schuberti Sümfoonia nr. 9 C-duur D.944. Mõlemad kontserdid kuuluvad IX Moscow Christmas Festival of Sacred Music programmi.
17.–27. I Neeme Järvi dirigeerib Prantsuse Rahvusorkestri (Orchestre national de France, muusikadirektor Emmanuel Krivine) viit kontserti, neist neli Pariisis Raadiomaja suures Auditoriumis ja üks 26. I Annecy's Bonlieu kultuurikeskuses. Pariisis 17. ja 20. I on kavas Rahmaninovi Sümfoonia nr 1 ja Šostakovitši Sümfoonia nr 6. Ettekandel 24. (sel päeval juhatab Pariisis ka Paavo Järvi), 26. ja 27. I on Mahleri Sümfoonia nr 1 "Titan", Saint-Saënsi Viiulikontsert nr. 3, solist on nooruke korealane In Mo Yang, Richard Straussi Metsasarvekontsert, mille solist on Eestiski mänginud prantslane Hervé Joulain, ning Mendelssohni avamäng "Hebriidid" ("Fingali koobas") op. 29. 27. I kava kannavad üle raadio ja televisioon. Järvi kontserd toimuvad 29. festivali 'Présences' päevadel, mis on seekord pühendatud heliloojale Wolfgang Rihmile.
18. I Olari Elts juhatab Lätis Sinfonietta Rīga ees Riia Suurgildi saalis. Kavas "Dialoog Mozartiga" on Peter Eötvösi "Dialoog Mozartiga – Da Capo", Valentin Silvestrovi "Sõnumitooja" ning Mozarti Sümfoonia nr 40 KV 550 ja Klaverikontsert nr. 20 d-moll KV 466, solist on Irina Zahharenkova (asendades Diana Ketlerit).
19. I Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) kannab otse Arvo Pärdi Keskusest Eestis Laulasmaal üle Euroopa kava Arvo Pärdi ja Johann Sebastian Bachi teostest, koori juhatab Kaspars Putniņš, orelil Ene Salumäe. Ettekandel on Bachi motetid "Komm, Jesu, komm" (BWV 229), "Ich lasse dich nicht …" (BWV Anh. 159) ja "Jesu, meine Freude" (BWV 227), Arvo Pärdi teosed "Summa", "Magnificat", "The Woman with the Alabaster Box", "Zwei Beter" ja "Nunc dimittis". * Samal õhtul annab Pariisis Sainte-Clotilde'i kirikus kontserdi Arvo Pärdi loomingust vokaalansambel Les Chantres de Paris koos organist Johann Nexoga. Nende ettekandes kõlavad "Pari intervallo", "Annum per annum", "My Heart's in the Highlands", "De profundis", "Es sang vor langen Jahren", "Aliinale", Eesti hällilaul "Kuss-kuss, kallike", "Vater unser" ja "Da pacem Domine", vaheldumisi gregooriuse laulude, antifoonide, hümnidega. Kava korratakse 19. I, kontserdid De Profundis Festivali programmis.
19. I Kanadas Royal Conservatory 21C Music Festivalil on Toronto Temerty Theatre'is ettekandel Arvo Pärdi "Tabula rasa", mängivad Katya Poplyansky ja Danny Koo (viiulid) ning Glenn Gould Schooli õpilased. * USAs Brunswicki (ME) Bowdoin College Chapelis kõlab Pärdi oopus "De profundis", esitavad kavas nimetusega "Through the Long Night" Virgil Bozemani juhatusel Una Voce Chamber Choir ning Jay Zoller (orel). Kava oli määratud toimuma ka 20. I, ent ennustatud lumetormi tõttu lükati see 27. jaanuarile.
19. I Mari Kalkun annab kontserdi Šotimaal Glasgow' festivalil Celtic Connections. Ta esineb samas kavas kõrvuti Taani trioga Dreamers' Circus. Festival kestab 17. I kuni 3. II ning sellel astub tänavu üles enam kui 2100 esinejat.
19.–20. I Kanadas Toronto Eesti Majas toimub selle aasta üldlaulupeo eelne Põhja-Ameerika 150-liikmelise segakoori laululaager, kooriga tegutsevad Triin Koch Eestist, Ingrid Silm Kanadast jt.
20. I Saksamaal mängib Carducci Streichquartett Arvo Pärdi teose "Summa", kontserdipaigaks Saarbrückenis Hochschule für Musik Saar. * USAs Santa Fe's (NM) New Mexico kunstimuuseumi St. Francis Auditoriumis mängib Santa Fe Symphony String Quintet Arvo Pärdi teose "Summa". * Portugalis Porto Casa da Música Sala Suggias laulab Coro Casa da Música Paul Hillieri juhatusel Pärdi teosed "Virgencita", "Kleine Litanei", "Ja ma kuulsin hääle ...".
23.–24. I Andres Mustonen juhatab Soomes Kymi Sinfonietta kaht kontserti, Kotka kontserdimajas ja Kuusankoskitalos. Kava kannab nimetust "Vuotenajat ympäri maailmaa". Solist on Iisraeli viiuldaja, 2011. a Moskva Tšaikovski konkursi laureaat Itamar Zorman. Ettekandel on Vivaldi, Rodrigo, Ysaye ja Piazzolla muusika (suuremate teoste osad), kava lõpetuseks kõlab Haydni "Oxfordi" sümfoonia nr 92.
24. I Kanadas Frederictonis St. Thomas University McCain Hallis mängib Saint John String Quartet Arvo Pärdi teose "Psalom", kontserdid New Brunswick Symphony sarjas. Kava korratakse 26. I Monctonis Resurgo Place Resurgo's ja 27. I Saint John Arts Centre'is. * Arvo Pärdi teos "Fratres" on esitamisel Šveitsis Lugano Auditorio Stelio Molo RSI-s, dirigeerib viiulisolistina Sergei Krõlov, Leedu Kammerorkestri kunstiline juht ning praegu ka viiuliprofessor Muusika- ja Kunstide ülikoolis Luganos. Mängib oma saalis Luganos resideeriv Orchestra della Svizzeria Italia. Seda kava korratakse 25. I Itaalias La Spezia Teatro Civicos.
25. I USAs Corvallises (OR) Oregoni ülikooli LaSells Stewart Centeris on ettekandel Arvo Pärdi "Fratres", mängib Oregon Symphony Markus Stenzi juhatusel. * USAs Bostoni NEC's Jordan Hallis on ettekandel Pärdi "Te Deum", esitajaiks Cantata Singers ja Winsor Music David Hoose'i juhatusel.
25. ja 30. I Soome Rahvusooperis Helsinkis tuleb maailma esiettekandes vaatajate ette Soome uusooper, viiuldaja ning dirigendina tuntud Jaakko Kuusisto lavateos "Jää" (libretist Juhani Koivisto Ulla-Leena Lundbergi romaani j.). Kevadhooajal tuleb sellega 25. I – 8. III kokku 12 etendust. Dirigeerib Jaakko Kuusisto ise, lavastuse on teinud Anna Kelo. Uusooperis teeb kaasa kolm Eesti lauljat, bassbariton Koit Soasepp (alustab etendusi 30. I) laulab Piiskopi osas, esinevad veel bass Andrus Mitt (Leinamaja peremees) ning Roland Liiv (Hindaja).
26. I Arvo Pärdi muusika ettekandeid. USAs Kennesaw' (GA) Bailey Performance Centeris esitatakse kava Arvo Pärdi ja Franz Schuberti muusikast. Pärdilt on kavas "Alleluia-Tropus", "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", "Da pacem Domine" ja "Fratres", Schubertilt Missa nr. 2 in G, Avamäng c-moll ja Rondo. Esitavad Georgia Symphony Orchestra ja GSO Chorus, Helen Kim viiulil, dirigeerivad Timothy Verville ja Bryan Black. Kava kannab pealkirja "Musical Mirrors". * USAs Los Angelese Filharmoonia orkestri (CA) kavas kõlab Arvo Pärdi "Summa", dirigeerib Nuno Coelho, kontsert Walt Disney Concert Hallis.* Saksamaal Mönchengladbachi Citykirches Alter Markt laulab WDR Rundfunkchor Pärdi teose "The Woman with the Alabaster Box", juhatab Philipp Ahmann.* Peterburis Maria teatri Prokofjevi saalis on ettekandel Arvo Pärdi "Psalom", esitavad Maria Safarova (viiul), Aleksei Ohhotnikov (viiul), Dinara Muratova (vioola) ja Darja Zemskaja (tšello). * USAs Readingi (PA) Santander Performing Art Centeris mängib Reading Symphony Orchestra Arvo Pärdi teose "Fratres", juhatab Andrew Constantine.
27. I Milanos vabakutselisena elav metsosopran Külli Tomingas on osaline kammerkavas "Musica, Memoria, Amicizia", mis tuuakse publiku ette Milano Spazio Teatro 89-s ühenduse Serate Musicali sarjas. Esinejateks on Alfonso Alberti,
Raffaele ja Nicola Bertolini, Giulia Cambaro, Lodi Luca ning Külli Tomingas koos pianist Luca Schieppatiga. Heliloojateks, keda esitatakse, on Gluck, Mozart, Rossini, Bizet, Offenbach, Mendelssohn, Chopin, Schoenberg, Gershwin. Selle kavaga näidatakse kletzmeri traditsiooni järgijaid muusikas.
27. I Kataloonias Barcelona Palau de la Música's on ettekandel Arvo Pärdi teosed "Summa" ja "Te Deum", esitajad on Cor de Cambra del Palau, Orquestra Nacional Clàssica d'Andorra, juhatab Xavier Puig. * Šveitsis mängib Orchestre Royal de Chambre de Wallonie Frank Praley' juhatusel Pärdi "Summa", ettekandepaik on Salle de musique de La Chaux-de-Fonds.
29. I USAs Torrance'is (CA) mängivad Arvo Pärdi kammerteost "Peegel peeglis" Yoshi Masuda (tšello) ja Kristi Lobitz (klaver), kontserdisaalis Campus Theatre, El Camino College.
29.–31. I Arvo Volmer juhatab oma (Itaalia) Haydni Orkestri kontserte 29. I Bolzano auditooriumis, 30. I Trento auditooriumis ning 31. I Merano Kurhausis. Seekordne kava: Brahmsi Sümfoonia nr. 3 F-duur op. 90 ja Schumanni Sümfoonia nr. 2 C-duur op. 61.
30. I Madridi Teatro Realis alustatakse Wagneri tetraloogia "Nibelungide sõrmus" teistkordset kogusarja alates teatri taasavamisest 1996. aastal. Ooperiõhtute dirigent on Pablo Heras-Casado ning lavastaja Robert Carsen, tegemist on Kölni Ooperist pärit lavastusega. Esimeses sarjas toimub ooperi "Reini kuld" etendusi 7 korral (17., 19., 22., 25., 27. ja 30. I ning viimasena 1. II), kus Fasolti osa on planeeritud laulma Eesti bass Ain Anger. Haigestumise tõttu asendab Ain Angerit esimestel etendustel Austria bass Albert Pesendorfer ja Anger laulab Wagnerit 30. jaanuaril ning 1. veebruaril.
31. I UK-s Londonis on ettekandel Arvo Pärdi "Bogoróditse Djévo", "Magnificat" ja "Nunc dimittis", laulab Canticum, juhatab Mark Forkgen. Kontserdipaik on St. Sophia's Greek Orthodox Cathedral of the Divine Wisdom Bayswateris. Kava kannab nimetust "Salve Regina".
Varasemast
28. XII 2018 Eesti laulja Uku Suviste jõudis poolfinaali kaheksa parema hulka Venemaal rahvusvahelises televisiooni talendisaates "Golos". Konkursil osales korraldajate andmeil 13 000 lauljat, Uku Suviste jõudis läbi mitme eelvooru poolfinaali, esitades seal Rolf Løvlandi ja Brendan Grahami laulu "You Raise Me Up". Talendisaadet jälgis 24 miljonit inimest.
13.–16. XII 2018 Rahvusvahelisel koorifestival-konkursil "In Anticipation of Christmas" Peterburis osales edukalt ka kaks Eesti koori, osalejad, kõik 33 koori, võistlesid ühes kategoorias. Kooristuudio So-La-Re lastekoor (dirigent Elo Üleoja) saavutas I järgu laureaaditiitli, So-La-Re noortekoor (dirigent Keio Soomelt) III järgu laureaaditiitli ning eripreemia ukraina rahvalaulu "Štšedrik" parima esituse eest. Mõlemad koorid said võimaluse esineda festivali galakontserdil Püha Iisaku katedraalis.
25.–29. X 2018 Kataloonias Barcelona lähistel Calellas toimunud Interkultur'i VII Canta Al Mari festivali konkursil (osalejaid 42 koori 20 riigist) võitis tudengitest koosnev Tartu Üliõpilassegakoor segakooride kategoorias hõbe- ja vaimuliku laulu kategoorias kulddplomi, vaimulikus kategoorias esineti Santa Maria del Pi kirikus. Koori lauldud teoste autorid olid Arvo Pärt, Martin J. Sildos, Ēriks Ešenvalds, Ola Gjeilo, Mart Saar ja Jake Runestad. Koori juhatab Küllike Joosing. Festivalil esines ka Tartu Akadeemilne meeskoor, kes saavutas konkursil meeskooride kõrgemas kategoorias kulddiplomi ja folkloori kategoorias hõbediplomi. Koori juhatab esimest hooaega Kuno Kerge. | Priit Kuuse kroonika: Eesti muusikud maailma lavadel jaanuaris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1., 3. ja 5. I Erki Pehk dirigeerib Prantsusmaal Opéra de Rennes´is Rossini koomilist ooperit "Le comte Ory" (esimesed etendused siinmail 29. ja 31. XII 2018). Meistri Pariisi Opéra jaoks loodud ooper esietendus 1828. Seda harvem mängitud ooperit on tabanud tõeline renessanss käesoleval kümnendil. Praeguse versiooni Rennes'is on lavastanud Pierre-Emmanuel Rousseau. Nimiosas laulab prantsuse tenor Mathias Vidal, krahvinnana astub üles prantsuse koloratuursopran Perrine Madoeuf, mängib Orchestre Symphonique de Bretagne, kaastegev Chœur de chambre Mélismes. Etendus on leidnud head vastukaja ajakirjanduses (teatriajakiri Les Trois Coups jmt), Erki Pehk tõestab end võimeka ooperidirigendina juba mitmel maal Lääne-Euroopas. PS. Praegu käib ka lauljate kuulamine Pärnu ooperifestivali PromFest jaoks.
1.–15. I Ansambel TradAttack! esineb kümne avaliku kontserdiga Austraalias, tutvustades oma CD "Shimmer Gold" repertuaari. Kontserdipaigad: viis esinemist (28. XII – 1. I Woodfordi festivalil, kus oli seekord umbes sada tuhat kuulajat, järgnevad 3. I Eumundi Imperial Hotel, 4. I Brisbane'i The Old Museum, 6. I Melbourne'i The Spotted Mallard, 9.–10. I Berriedale'i Museum of Old and New Art, 11. – 13. I Cygnet Folk festival Tasmaanias ja 15. I Estonian House Sydneys.
1., 26. ja 30. I Mihkel Kütson dirigeerib Krefeldi ja Mönchengladbachi Teatri muusikajuhina teatri orkestri Niederrheinische Sinfoniker uusaastakontserte 1. I keskhommikul Krefeldi teatris ja õhtul Mönchengladbachi teatris. Esitatakse heliloojate Strausside dünastia muusikat, kaasa teeb harmoonikal Monja Heuler. * Uuslavastusena tuuakse ettekandele Poulenci ooper "Karmeliitide dialoogid", mille lavastuse teevad Beverly ja Rebecca Blankenship, etendused 26. I (esietendus) ja 30. I, veel neli etendust kuni 6. IV.
3.–30. I Paavo Järvi kontserdid USAs, Šveitsis, Prantsusmaal, Saksamaal, erinevate orkestritega. Kolmel päeval, 3.–5. I dirigeerib ta New Yorki Filharmoonia orkestrit David Geffen Hallis: Dvořáki Tšellokontsert Gautier Capuçoniga solistina, Sibeliuse "Lemminkäinen ja saare neiud" ning Süit nr 2 Raveli balleti "Daphnis ja Chloé" muusikast. 16.–18. I juhatab Järvi peatset oma Zürichi Tonhalle orkestrit 1234-kohalises saalis Tonhalle Maag. Kavas on Messiaeni orkestripoeemid "Les Offrandes oubliées" ("Unustatud annetused", 1930) ja "Le Tombeau resplendissant" ("Täiuslik haud", 1931), Janine Janseniga solistina Mozarti Viiulikontsert nr. 5 A-duur, Beethoveni Sümfoonia nr 1. 23. ja 24. I: Järvi dirigeerib Pariisi muusikalinnakus uues filharmoonia saalis (suur saal kannab Pierre Boulezi nime) l'Orchestre de Paris'd, kavas Liszti "Mephisto Waltz" nr 2 ja Skrjabini Sümfoonia nr 2 c-moll (1901), Beethoveni Klaverikontsert nr 4, solist Argentina pianist Nelson Goerner, kes neil päevil osaleb taas Nantes'i festivalil La Folle Journée. 24. jaanuari kontserdid on Järvidele harukordne sündmus, kus isa ja poeg Järvid, Neeme ja Paavo, dirigeerivad mõlemad Pariisis, aga erinevaid orkestreid eri saalides. 28. I viib Järvi oma kauaaegse koostööpartneri Londoni Philharmonia Orchestra (PO) esinema Saksamaale: 28. I Müncheni Gasteigi, 29. I Kölni filharmooniasaali ning 30. I Hamburgi uue Elbphilharmonie' saali (turnee lõpeb kontsertidega veebruaris tagasi Inglismaale, Cambridge'i Corn Exchange'i ja PO kodusaali Londoni Royal Festival Hallis); nendes kavades on Beethoveni avamäng "Coriolanus", peateosena Rahmaninovi Sümfoonia nr 2, nende vahel Prokofjevi Viiulikontsert nr 3, solist Hilary Hahn.
4.–20. I Anu Tali juhatab kaht programmi oma viimasel hooajapoolel peadirigendina Sarasota Orkestri ees USAs Floridas, kokku seitse kontserti. 4.–6. I on kavas "Summer to Winter" ettekandel Mendelssohni avamäng "Suveöö unenägu", Schumanni Sümfoonia nr 1 ja Šostakovitši Viiulikontsert nr 1 (solist James Ehnes Kanadast). Kontserdid toimuvad 4. I Neel Performing Arts Centeris Bradentonis ning 5.–6. I orkestri kodusaalis Van Wezel Performing Arts Hallis Sarasotas. Teine kava 17.–20. I: Verdi avamäng ooperile "Saatuse jõud", Beethoveni Klaverikontsert nr 1 (solist Emmanuel Ax) ja Prokofjevi Sümfoonia nr 5. Erakordselt populaarne Emmanuel Ax mängib kontserdi järel Neeli keskuses Bradentonis koguni kolmel korral 18.–20. I sama kontserti orkestri residentsis Sarasotas. Uute kavade eel korraldab Anu Tali tutvustavad vestlused "Classical Conversations."
5. I Kristiina Poska dirigeerib Rootsis Norrköpingi Sümfooniaorkestri uusaastakontserti Geerhallenis, kavas on Bacewicz, Donizetti, Bellini, Brahms, Puccini, J. Strauss, Lehár. Solistidena teevad kaasa korea sopran Hayoung Ra ja nooruke korea pop-pianist Yohan Kim.
5. I Duo Kadri Voorand (laul) ja Mihkel Mälgand (basskitarr) esineb Münsteri Teatri suures majas, nende kontsert toimub International Münster Jazzfestivali programmis Saksamaal, sarjas Europe Jazz Network. Festival toimub iga kahe aasta tagant, ühes sarjas naudib väljamüüdud kontserte teatris umbes 4000 kuulajat; reklaam märgib, et siin on esinenud niisugused jazzikuulsused, nagu Chick Corea, Don Cherry, Ornette Coleman, Carla Bley, John McLaughlin, Chet Baker, James "Blood" Ulmer, Michel Petrucciani ja Jacky Terrasson.
5.–6. I Kristjan Randalu mängib Kreekas Ateenas Stavros Niarchose fondi kultuurikeskuses New Yorkis asuva viiuldaja Maria Manousaki kvarteti koosseisus, Randaluga koos astuvad üles veel Michael Evdemon (bass), Randalu kauane kaaslane Bodek Janke (trummid), külalisena Tigran Sargsjan (türgi nei, duduk, vokaal) Armeeniast. Esinemised sarjas SNFCC Jazz Chronicles series. The National Herald avaldab sündmusest 10. I Constantine S. Sirigose esiletõstva artikli.
6. I Kammerkoor Collegium Musicale astub üles Endrik Üksvärava juhatusel jõulukontserdiga Peterburis Jaani kirikus. Ettekandel on Vivaldi "Gloria". Kaastegev Moskva ja Peterburi muusikutest koosnev orkester The Pocket Symphony, solistid on Karin Helstein ja Mirell Jakobson. Sama päeva hommikusel jumalateenistusel laulab koor ka Eesti heliloojate laule: Arvo Pärdi "Bogoroditse Djevo", Urmas Sisaski "Heliseb väljadel" ja Pärt Uusbergi "Meie Isa Palve".
8. I Andres Mustonen esineb viiuliõhtuga Iisraelis, klaveril on ta partner Svetlana Vest. Kavas on Mozarti ja Beethoveni duosonaadid, kontsert toimub Eilatis Red Sea Music Centeris, kus Mustonen on varemgi esinenud oma festivali MustonenFest Tallinn – Tel Aviv programmis.
9.–12. I Rahvusooper Estonia külalisesinemised Moskva Suure Teatri laval, neli väljamüüdud etendust ja kontsert-ooperigala. Külaskäik on meie viimaseid suurüritusi Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhuks. Teater käis Moskva Suures Teatris viimati 1989. aastal, nüüd minnakse esinemistele ligemale 300-liikmelise trupiga. Kavas on 9. I kell 13 ja 18 Harangozó / Kocsaki ballett "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi", dirigent Kaspar Mänd; 10. I Toomas Eduri / Tauno Aintsi ballett "Modigliani – neetud kunstnik", dirigent Lauri Sirp; 11. I Puccini ooper "Tosca", dirigent Jüri Alperten; 12. I Ooperigala koos Moskva teatri lauljatega, dirigent Vello Pähn.
Galakontserdi lavastaja on Mart Mikk.
10. I Metsosopran Monika-Evelin Liiv laulab UK-s koos Norfolki Sümfooniaorkestriga King's Lynni meelelahutuskeskuses Alive Corn Exchange Inglise muusikale pühendatud kavas "Aspects of England". Ta soleerib Edward Elgari laulutsükli "Merepildid" op. 37 ettekandel. Orkestri kavas on veel Vaughan Williamsi ja Malcolm Arnoldi loomingut, õhtut dirigeerib orkestri muusikadirektor Philip Hesketh. Ajalooline meenutus: Elgari 5-osaline tsükkel "Merepildid" sündis Norwichi festivali tellimusel samale Norfolki SO-le ning tuli esiettekandele Norfolkis 1899. aastal.
10. I USAs Livingstonis (MT) kõlab Pärdi "Peegel peeglis", esitavad Bozeman Symphony muusikud Julia Slovarp ja Katie Lee tšellodel ning Laurel Yost klaveril, kontserdipaigaks Shane Lalani Center for the Arts.
10. ja 17. I Risto Joost dirigeerib kahte orkestrit Soomes. Helsinki Filharmoonia orkestri (Linnaorkestri) kontserdil 10. I Helsinki Musiikkitalos on kavas Charles Tomlinsoni "Griffes The White Peacock", John Adamsi Viiulikontsert, solist on briti noor viiuldaja (kes oma Promsi debüüdi tegi 15-aastasena 2002) Chloë Hanslip, ja Charles Ivesi Sümfoonia nr 2. 17. I juhatab Joost Kuopio Linnaorkestrit Kuopio Muusikakeskuses, kavas Samuel Barberi Tšellokontsert (solist norralanna Amalie Stalheim), Brahmsi Sümfoonia nr 1 ja Lepo Sumera "Muusika kammerorkestrile".
10.–25. I ja 31. I Kristjan Järvi tegutseb produtsendi ja dirigendina ühendusele Sunbeam Productions filmimuusika salvestamisel stuudiotes, 31. I dirigeerib ta 14. Juri Bašmeti festivalil Moskvas Tšaikovski saalis. Kavas on Schuberti 3. sümfoonia, Kristjan Järvi Bašmetile pühendatud uus teos ning Griegi "Peer Gynti" süit nr 1. Orkestriks on Bašmeti Moscow Soloists.
10.–28. I Schumann Quartetti viis kontserti jaanuaris: 10. I Saksamaal Ansbachi teatris, 11. ja 13. I Bayreuthi Centrumi kammermuusika saalis (kaastegev klarnetil Sabine Meyer) ning Bad Tölzi Kurhausis, jätkatakse kahe kontserdiga Ühendriikides, 27. I Kentuckys Lexingtoni Unitarian Universalist Churchis ja 28. I Texases Dallase Caruth Auditoriumis. Kavades Brahms, Arvo Pärdi "Fratres", Beethoven, Schubert, Ives.
11. I Austraalias Ballarati imposantses St. Patrick's Cathedralis on ettekandel Arvo Pärdi "Passio". Selle kannab ette siinne Schola Cantorum koos solistide ja instrumentaalansambliga, juhatab Gary Ekkel. Kontsert toimub Fine Music Festivali (11.- 20. I) avapäeval.
11.–12. I Soome suurimal talvisel veepealsel folgipeol Folklandia on esinejaid ka Eestist, märkimaks koos soome jt muusikute järelpeona Eesti 100. aasta juubelit: Tuulikki Bartosik (akordion) ja Timo Alakotila (klaver jm), nad esitavad vanade skandinaavia ja soome-ugri laulude ainetel loodud uusloomingut. Astuvad üles veel kandlemängija Eva Väljaots, Mando Trio, duo Malva & Priks ning folkansambel Rüüt. Tegemist on 24. talvesarja avaüritusega Helsinki-Tallinn M/S Silja Europe kruiisilaeval.
11.–19. I Paciuse preemia laureaat Mikk Murdvee dirigeerib Fredrik Paciuse ooperi "Die Loreley" etendusi Helsinki Aleksanteri teatris. Soliste saadab Helsinki ülikooli sümfooniaorkester Ylioppilaskunnan Soittajat, lavastaja Ville Saukkonen. Etendused 11., 13., 15., 17. ja 19. I. Ooper pole laval olnud 132 aastat. Lenore nimiosas esineb sopran Saara Kiiveri, ühes peaosadest, Huberti rollis laulab Eesti bass Kristjan Mõisnik.
12. I Hispaanias Madridi Auditorio Nacional de Música Sala sinfónicas on ettekandel Arvo Pärdi "Peegel peeglis". Mängivad Michael Thomas (viiul) ja Juan Francisco Padilla (kitarr). * Itaalias Milanos, ühenduse Musica al Tempio sarjas sünnib Chiesa Valdeses nüüdismuusika kava naishäältele oreliga, esinevad Ordinary Ensemble – Paola Valentina Molinari (sopran), Vera Milani (sopran), Isabella di Pietro (alt), Elena Carzaniga (alt), ning Giovanni Mazza (orel). Kavas on ka Arvo Pärdi teosed "Annum per annum", "Eesti hällilaul. Kuss-kuss, kallike", "My Heart's in the Highlands". Teised ettekantavad autorid: David Lang, Zbigniew Preisner, John Tavener, Magister Perotinus, Enrico Maria Ferrando, Vladimir Martõnov.
12. I, 16. I ja 24. I Erkki-Sven Tüüri "Insula deserta" muusikale Saksamaal Flensburgi linnateatris (Schleswig-Holsteini maakonnateatri majas) 1. XII 2018 esietendunud saksa balletilavastaja Katharina Torwesteni ballett "Der Widerspenstigen Zähmung" (mitmeosalise lühiballettide õhtu üldpealkiri) on jätkuvalt laval 12. I Rendsburgi linnateatris ja 24. I taas Flensburgis (viimane balletiõhtu tuleb 6. II). Erkki-Sven Tüüri teos kõlab lavastuses viimasena. Balleti muusikat mängib kõikjal Schleswig-Holsteini sümfooniaorkester Ingo Martin Stadtmülleri juhatusel. * 16. I leiab Londonis South Banki Royal Festival Hallis aset Tüüri pikoloflöödi kontserdi "Solastalgia" ettekanne, mängivad London Philharmonic Orchestra, solist on Stewart McIlwham, juhatab naisdirigentidest hinnatumaid, ameeriklanna Marin Alsop. Kavas nimetusega "Here and Now. Isle of Noises" on maailmaesiettekandel ka kolm uusteost, autoriteks sakslane Arne Gieshoff ("Burr" orkestrile), šotlanna Helen Grime (Kontsert löökpillidele orkestriga) ja rootslane Anders Hillborg ("Sound Atlas" orkestrile), kontserdi eel tutvustab Marin Alsop ka ettekantavaid teoseid. Kontserdi salvestuse annab 21. I koos kommentaaridega eetrisse BBC Radio 3.
13. I USAs San Diego (CA) St. Mary Chapelis on esitamisel Arvo Pärdi "Magnificat" ja "Nunc dimittis". Kavas "Evensong" esitab need St. James by-the-Sea ja All Souls' Episcopal Churchi ühendkoor, juhatab Alex Benestelli. * Venemaal Moskva Rahvusvahelises Muusikamajas Svetlanovi saalis tuuakse ettekandele Arvo Pärdi "Stabat Mater", see on Jõulufestivali avakontsert. Esinejad on dirigentidena Aleksei Puzakov ja Muusikamaja president viiuldaja Vladimir Spivakov, Moskva Sinodi koor, kammerorkester Moskva Virtuoosid. * Londonis (UK) mängib Veronika Shoot klaveril Arvo Pärdi pala "Aliinale", kontserdipaik on The Dysart Petersham. * Schumann Quartetti kavas on Pärdi "Fratres", kontsert Bad Tölzi Kurhausis Saksamaal. * Saksamaal Hamburgi Elbphilharmonie' suures saalis kõlab Pärdi "I Am the True Vine", esitajaks Theatre of Voices Paul Hillieri juhatusel, kontsert NDR-i uue muusika sarjas..
16.–19. I Hollandis Groningenis, järjekordsel festivalil EBU Eurosonic-Noorderslag, esindavad Eestit ansambel Holy Motors, Maarja Nuut & Ruum ning Erki Pärnoja: Efterglow (sh 18. I Praediniuse gümnaasiumis) – koostöös Eestis Raadio 2-ga, kes valib meie esinejad festivalile igal aastal ja annab eetrisse sealt ka otseülekandeid. Välismuusikud esinevad Eurosonicu sarjas kolmel esimesel päeval De Oosterpoorti teatris, Noorderslagi päev, festivali viimane, 19. I on mõeldud vaid Hollandi oma talentidele.
16. ja 20. I Duo Maarja Nuut & Ruum (Maarja ja Hendrik Kaljujärv) esinevad Hollandis ja Šotimaal. Hollandis astuvad nad üles Groningenis toimuval mainekal EBU Eurosonic-Noorderslagi festivalil selle avapäeval 16. I, kontserdipaik on kirik Der Aa-kerk. 20. I esineb Eesti duo Šotimaal Glasgow' festivalil Celtic Connections, esitades oma kava kõrvuti Islandi kvartetiga Amiina: Fantômas.
17. I Tõnu Kaljuste ja Lauri Vasar saavad 2019. aasta ICMA preemia, millega tunnustatakse muusikuid juba üheksandat korda. Preemiat International Classical Music Award antakse välja 22 kategoorias ja seda peetakse Euroopa üheks kaalukamaks klassikalise muusika CD-de ja DVD-de tunnustuseks. Tõnu Kaljuste väärib selle Arvo Pärdi muusika plaadistajana kaasaegse muusika kategoorias: Arvo Pärdi CD, esitab NFM Wrocławi Filharmoonia orkester Kaljuste dirigeerimisel Pärdi sümfooniad nr 1 kuni nr 4 (ECM Records). Žüriis on 17 liiget kokku 15 riigi muusikaajakirjade, veebilehtede ja muusikaraadio toimetajate hulgast. Auhinna väärib ka Eesti bariton Lauri Vasar video eest, kus ta esineb Berliini Riigiooperi laval Mozarti ooperi "Figaro pulm" nimiosalisena Gustavo Dudameli dirigeerimisel. Elutöö preemia väärib 50 aastat laval olnud Brasiilia pianist Nelson Freire (s. 1944), laureaadid on Schumanni plaadiga klarnetist, helilooja ja dirigent Jörg Widmann oma trioga (kus esinevad veel Tabea Zimmermann vioolal ja pianist Denes Varjon), ning taani-prantsuse sopran Elsa Dreisig. Auhinnad antakse pidulikult üle 10. mail Šveitsis koostöös Luzerni SO-ga, keda siis juhatab Lawrence Foster.
17. I Tšehhi Filharmoonia orkester mängib Manfred Honecki juhatusel Arvo Pärdi "Cantuse Benjamin Britteni mälestuseks", kontsert Praha Rudolfinumi Dvořáki saalis. Kava korratakse samas 18. ja 19. I.
17. I ja 22. I Mihhail Gerts dirigeerib 17. I Moskva Tšaikovski saalis Venemaa Rahvuslikku Filharmooniaorkestrit. solistiks prantsuse pianist Pierre-Laurent Aimard. Ettekandel on Richard Straussi sümfooniline poeem "Don Juan" op. 20, Bartóki Klaverikontsert nr. 3 E-duur ning Dvořáki Kontsert klaverile ja orkestrile g-moll op. 33. 22. I juhatab Mihhail Gerts sama orkestri teist kontserti Moskva Muusikamaja Svetlanovi saalis: avamäng Mozarti ooperile "Don Giovanni", Mozarti Kontsert kahele klaverile orkestriga Es-duur KV 365/316a, solistid on Mihhail Voskressenski ja Aleksandr Gindin, ning Schuberti Sümfoonia nr. 9 C-duur D.944. Mõlemad kontserdid kuuluvad IX Moscow Christmas Festival of Sacred Music programmi.
17.–27. I Neeme Järvi dirigeerib Prantsuse Rahvusorkestri (Orchestre national de France, muusikadirektor Emmanuel Krivine) viit kontserti, neist neli Pariisis Raadiomaja suures Auditoriumis ja üks 26. I Annecy's Bonlieu kultuurikeskuses. Pariisis 17. ja 20. I on kavas Rahmaninovi Sümfoonia nr 1 ja Šostakovitši Sümfoonia nr 6. Ettekandel 24. (sel päeval juhatab Pariisis ka Paavo Järvi), 26. ja 27. I on Mahleri Sümfoonia nr 1 "Titan", Saint-Saënsi Viiulikontsert nr. 3, solist on nooruke korealane In Mo Yang, Richard Straussi Metsasarvekontsert, mille solist on Eestiski mänginud prantslane Hervé Joulain, ning Mendelssohni avamäng "Hebriidid" ("Fingali koobas") op. 29. 27. I kava kannavad üle raadio ja televisioon. Järvi kontserd toimuvad 29. festivali 'Présences' päevadel, mis on seekord pühendatud heliloojale Wolfgang Rihmile.
18. I Olari Elts juhatab Lätis Sinfonietta Rīga ees Riia Suurgildi saalis. Kavas "Dialoog Mozartiga" on Peter Eötvösi "Dialoog Mozartiga – Da Capo", Valentin Silvestrovi "Sõnumitooja" ning Mozarti Sümfoonia nr 40 KV 550 ja Klaverikontsert nr. 20 d-moll KV 466, solist on Irina Zahharenkova (asendades Diana Ketlerit).
19. I Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) kannab otse Arvo Pärdi Keskusest Eestis Laulasmaal üle Euroopa kava Arvo Pärdi ja Johann Sebastian Bachi teostest, koori juhatab Kaspars Putniņš, orelil Ene Salumäe. Ettekandel on Bachi motetid "Komm, Jesu, komm" (BWV 229), "Ich lasse dich nicht …" (BWV Anh. 159) ja "Jesu, meine Freude" (BWV 227), Arvo Pärdi teosed "Summa", "Magnificat", "The Woman with the Alabaster Box", "Zwei Beter" ja "Nunc dimittis". * Samal õhtul annab Pariisis Sainte-Clotilde'i kirikus kontserdi Arvo Pärdi loomingust vokaalansambel Les Chantres de Paris koos organist Johann Nexoga. Nende ettekandes kõlavad "Pari intervallo", "Annum per annum", "My Heart's in the Highlands", "De profundis", "Es sang vor langen Jahren", "Aliinale", Eesti hällilaul "Kuss-kuss, kallike", "Vater unser" ja "Da pacem Domine", vaheldumisi gregooriuse laulude, antifoonide, hümnidega. Kava korratakse 19. I, kontserdid De Profundis Festivali programmis.
19. I Kanadas Royal Conservatory 21C Music Festivalil on Toronto Temerty Theatre'is ettekandel Arvo Pärdi "Tabula rasa", mängivad Katya Poplyansky ja Danny Koo (viiulid) ning Glenn Gould Schooli õpilased. * USAs Brunswicki (ME) Bowdoin College Chapelis kõlab Pärdi oopus "De profundis", esitavad kavas nimetusega "Through the Long Night" Virgil Bozemani juhatusel Una Voce Chamber Choir ning Jay Zoller (orel). Kava oli määratud toimuma ka 20. I, ent ennustatud lumetormi tõttu lükati see 27. jaanuarile.
19. I Mari Kalkun annab kontserdi Šotimaal Glasgow' festivalil Celtic Connections. Ta esineb samas kavas kõrvuti Taani trioga Dreamers' Circus. Festival kestab 17. I kuni 3. II ning sellel astub tänavu üles enam kui 2100 esinejat.
19.–20. I Kanadas Toronto Eesti Majas toimub selle aasta üldlaulupeo eelne Põhja-Ameerika 150-liikmelise segakoori laululaager, kooriga tegutsevad Triin Koch Eestist, Ingrid Silm Kanadast jt.
20. I Saksamaal mängib Carducci Streichquartett Arvo Pärdi teose "Summa", kontserdipaigaks Saarbrückenis Hochschule für Musik Saar. * USAs Santa Fe's (NM) New Mexico kunstimuuseumi St. Francis Auditoriumis mängib Santa Fe Symphony String Quintet Arvo Pärdi teose "Summa". * Portugalis Porto Casa da Música Sala Suggias laulab Coro Casa da Música Paul Hillieri juhatusel Pärdi teosed "Virgencita", "Kleine Litanei", "Ja ma kuulsin hääle ...".
23.–24. I Andres Mustonen juhatab Soomes Kymi Sinfonietta kaht kontserti, Kotka kontserdimajas ja Kuusankoskitalos. Kava kannab nimetust "Vuotenajat ympäri maailmaa". Solist on Iisraeli viiuldaja, 2011. a Moskva Tšaikovski konkursi laureaat Itamar Zorman. Ettekandel on Vivaldi, Rodrigo, Ysaye ja Piazzolla muusika (suuremate teoste osad), kava lõpetuseks kõlab Haydni "Oxfordi" sümfoonia nr 92.
24. I Kanadas Frederictonis St. Thomas University McCain Hallis mängib Saint John String Quartet Arvo Pärdi teose "Psalom", kontserdid New Brunswick Symphony sarjas. Kava korratakse 26. I Monctonis Resurgo Place Resurgo's ja 27. I Saint John Arts Centre'is. * Arvo Pärdi teos "Fratres" on esitamisel Šveitsis Lugano Auditorio Stelio Molo RSI-s, dirigeerib viiulisolistina Sergei Krõlov, Leedu Kammerorkestri kunstiline juht ning praegu ka viiuliprofessor Muusika- ja Kunstide ülikoolis Luganos. Mängib oma saalis Luganos resideeriv Orchestra della Svizzeria Italia. Seda kava korratakse 25. I Itaalias La Spezia Teatro Civicos.
25. I USAs Corvallises (OR) Oregoni ülikooli LaSells Stewart Centeris on ettekandel Arvo Pärdi "Fratres", mängib Oregon Symphony Markus Stenzi juhatusel. * USAs Bostoni NEC's Jordan Hallis on ettekandel Pärdi "Te Deum", esitajaiks Cantata Singers ja Winsor Music David Hoose'i juhatusel.
25. ja 30. I Soome Rahvusooperis Helsinkis tuleb maailma esiettekandes vaatajate ette Soome uusooper, viiuldaja ning dirigendina tuntud Jaakko Kuusisto lavateos "Jää" (libretist Juhani Koivisto Ulla-Leena Lundbergi romaani j.). Kevadhooajal tuleb sellega 25. I – 8. III kokku 12 etendust. Dirigeerib Jaakko Kuusisto ise, lavastuse on teinud Anna Kelo. Uusooperis teeb kaasa kolm Eesti lauljat, bassbariton Koit Soasepp (alustab etendusi 30. I) laulab Piiskopi osas, esinevad veel bass Andrus Mitt (Leinamaja peremees) ning Roland Liiv (Hindaja).
26. I Arvo Pärdi muusika ettekandeid. USAs Kennesaw' (GA) Bailey Performance Centeris esitatakse kava Arvo Pärdi ja Franz Schuberti muusikast. Pärdilt on kavas "Alleluia-Tropus", "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", "Da pacem Domine" ja "Fratres", Schubertilt Missa nr. 2 in G, Avamäng c-moll ja Rondo. Esitavad Georgia Symphony Orchestra ja GSO Chorus, Helen Kim viiulil, dirigeerivad Timothy Verville ja Bryan Black. Kava kannab pealkirja "Musical Mirrors". * USAs Los Angelese Filharmoonia orkestri (CA) kavas kõlab Arvo Pärdi "Summa", dirigeerib Nuno Coelho, kontsert Walt Disney Concert Hallis.* Saksamaal Mönchengladbachi Citykirches Alter Markt laulab WDR Rundfunkchor Pärdi teose "The Woman with the Alabaster Box", juhatab Philipp Ahmann.* Peterburis Maria teatri Prokofjevi saalis on ettekandel Arvo Pärdi "Psalom", esitavad Maria Safarova (viiul), Aleksei Ohhotnikov (viiul), Dinara Muratova (vioola) ja Darja Zemskaja (tšello). * USAs Readingi (PA) Santander Performing Art Centeris mängib Reading Symphony Orchestra Arvo Pärdi teose "Fratres", juhatab Andrew Constantine.
27. I Milanos vabakutselisena elav metsosopran Külli Tomingas on osaline kammerkavas "Musica, Memoria, Amicizia", mis tuuakse publiku ette Milano Spazio Teatro 89-s ühenduse Serate Musicali sarjas. Esinejateks on Alfonso Alberti,
Raffaele ja Nicola Bertolini, Giulia Cambaro, Lodi Luca ning Külli Tomingas koos pianist Luca Schieppatiga. Heliloojateks, keda esitatakse, on Gluck, Mozart, Rossini, Bizet, Offenbach, Mendelssohn, Chopin, Schoenberg, Gershwin. Selle kavaga näidatakse kletzmeri traditsiooni järgijaid muusikas.
27. I Kataloonias Barcelona Palau de la Música's on ettekandel Arvo Pärdi teosed "Summa" ja "Te Deum", esitajad on Cor de Cambra del Palau, Orquestra Nacional Clàssica d'Andorra, juhatab Xavier Puig. * Šveitsis mängib Orchestre Royal de Chambre de Wallonie Frank Praley' juhatusel Pärdi "Summa", ettekandepaik on Salle de musique de La Chaux-de-Fonds.
29. I USAs Torrance'is (CA) mängivad Arvo Pärdi kammerteost "Peegel peeglis" Yoshi Masuda (tšello) ja Kristi Lobitz (klaver), kontserdisaalis Campus Theatre, El Camino College.
29.–31. I Arvo Volmer juhatab oma (Itaalia) Haydni Orkestri kontserte 29. I Bolzano auditooriumis, 30. I Trento auditooriumis ning 31. I Merano Kurhausis. Seekordne kava: Brahmsi Sümfoonia nr. 3 F-duur op. 90 ja Schumanni Sümfoonia nr. 2 C-duur op. 61.
30. I Madridi Teatro Realis alustatakse Wagneri tetraloogia "Nibelungide sõrmus" teistkordset kogusarja alates teatri taasavamisest 1996. aastal. Ooperiõhtute dirigent on Pablo Heras-Casado ning lavastaja Robert Carsen, tegemist on Kölni Ooperist pärit lavastusega. Esimeses sarjas toimub ooperi "Reini kuld" etendusi 7 korral (17., 19., 22., 25., 27. ja 30. I ning viimasena 1. II), kus Fasolti osa on planeeritud laulma Eesti bass Ain Anger. Haigestumise tõttu asendab Ain Angerit esimestel etendustel Austria bass Albert Pesendorfer ja Anger laulab Wagnerit 30. jaanuaril ning 1. veebruaril.
31. I UK-s Londonis on ettekandel Arvo Pärdi "Bogoróditse Djévo", "Magnificat" ja "Nunc dimittis", laulab Canticum, juhatab Mark Forkgen. Kontserdipaik on St. Sophia's Greek Orthodox Cathedral of the Divine Wisdom Bayswateris. Kava kannab nimetust "Salve Regina".
Varasemast
28. XII 2018 Eesti laulja Uku Suviste jõudis poolfinaali kaheksa parema hulka Venemaal rahvusvahelises televisiooni talendisaates "Golos". Konkursil osales korraldajate andmeil 13 000 lauljat, Uku Suviste jõudis läbi mitme eelvooru poolfinaali, esitades seal Rolf Løvlandi ja Brendan Grahami laulu "You Raise Me Up". Talendisaadet jälgis 24 miljonit inimest.
13.–16. XII 2018 Rahvusvahelisel koorifestival-konkursil "In Anticipation of Christmas" Peterburis osales edukalt ka kaks Eesti koori, osalejad, kõik 33 koori, võistlesid ühes kategoorias. Kooristuudio So-La-Re lastekoor (dirigent Elo Üleoja) saavutas I järgu laureaaditiitli, So-La-Re noortekoor (dirigent Keio Soomelt) III järgu laureaaditiitli ning eripreemia ukraina rahvalaulu "Štšedrik" parima esituse eest. Mõlemad koorid said võimaluse esineda festivali galakontserdil Püha Iisaku katedraalis.
25.–29. X 2018 Kataloonias Barcelona lähistel Calellas toimunud Interkultur'i VII Canta Al Mari festivali konkursil (osalejaid 42 koori 20 riigist) võitis tudengitest koosnev Tartu Üliõpilassegakoor segakooride kategoorias hõbe- ja vaimuliku laulu kategoorias kulddplomi, vaimulikus kategoorias esineti Santa Maria del Pi kirikus. Koori lauldud teoste autorid olid Arvo Pärt, Martin J. Sildos, Ēriks Ešenvalds, Ola Gjeilo, Mart Saar ja Jake Runestad. Koori juhatab Küllike Joosing. Festivalil esines ka Tartu Akadeemilne meeskoor, kes saavutas konkursil meeskooride kõrgemas kategoorias kulddiplomi ja folkloori kategoorias hõbediplomi. Koori juhatab esimest hooaega Kuno Kerge.
### Response:
Priit Kuuse kroonika: Eesti muusikud maailma lavadel jaanuaris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohaga poolfinaalis pidid leppima kvalifikatsiooni kiireim Kaarel Kasper Kõrge, Kristjan Koll, Jarmo Kaasiku ja Kaivo-Mart Kangro. Andreas Veerpalu jäi veerandfinaali ja tuli kokkuvõttes üheksandaks.
Naiste vabatehnikasprindis domineerisid meie laskesuusakoondislased: võitis Regina Oja ja hõbedale tuli Tuuli Tomingas. Kolmandana lõpetas Anette Kasemets ja neljandaks jäi finaalis Hanna-Brita Kaasik.
Pühapäeval võistlevad naised 10 km ja mehed 15 km eraldistardist klassikatehnikasõitudes. | Murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlustel andsid tooni laskesuusatajad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohaga poolfinaalis pidid leppima kvalifikatsiooni kiireim Kaarel Kasper Kõrge, Kristjan Koll, Jarmo Kaasiku ja Kaivo-Mart Kangro. Andreas Veerpalu jäi veerandfinaali ja tuli kokkuvõttes üheksandaks.
Naiste vabatehnikasprindis domineerisid meie laskesuusakoondislased: võitis Regina Oja ja hõbedale tuli Tuuli Tomingas. Kolmandana lõpetas Anette Kasemets ja neljandaks jäi finaalis Hanna-Brita Kaasik.
Pühapäeval võistlevad naised 10 km ja mehed 15 km eraldistardist klassikatehnikasõitudes.
### Response:
Murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlustel andsid tooni laskesuusatajad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Robert Heldna eksis koguni kolmel korral lamadestiirus, aga pääses püstitiirust puhtalt ja sai 31. koha (kaotus võitjale 2.01,0). Kristo Siimer eksis korra lamades- ja kaks korda püstitiirus ning oli 39. (+2.22,2).
Ülejäänud eestlastest oli Jüri Uha 75. (2; +3.43,6) ja Marten Aolaid 88. (6; +5.22,3). Kokku lõpetas võistluse 101 laskesuusatajat.
Omaealiste maailmameistriks norralane Vebjörn Sörum (0; 25.42,9), kellele järgnesid venelane Said Karimulla Halili (0; +14,4) ja norralane Sivert Guttorm Bakken (1; +36,3). | Heldna ja Siimer pääsesid sprindis 40 sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Robert Heldna eksis koguni kolmel korral lamadestiirus, aga pääses püstitiirust puhtalt ja sai 31. koha (kaotus võitjale 2.01,0). Kristo Siimer eksis korra lamades- ja kaks korda püstitiirus ning oli 39. (+2.22,2).
Ülejäänud eestlastest oli Jüri Uha 75. (2; +3.43,6) ja Marten Aolaid 88. (6; +5.22,3). Kokku lõpetas võistluse 101 laskesuusatajat.
Omaealiste maailmameistriks norralane Vebjörn Sörum (0; 25.42,9), kellele järgnesid venelane Said Karimulla Halili (0; +14,4) ja norralane Sivert Guttorm Bakken (1; +36,3).
### Response:
Heldna ja Siimer pääsesid sprindis 40 sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuchenmeister heitis ette IBU-s valitsevat halba õhkkonda ja ei olnud rahul juhatuse tööga. "Rahast palju olulisem on see, et inimesed tunnustaks su tööd," sõnas ta Norra avaõiguslikule ringhäälingule NRK. "Leidub palju muid huvitavaid töökohti."
Lisaks Kuchenmeisterile lahkusid IBU-st ka tema assistent Marie-Luise Kreilinger ning Christine Schurz ja Ingrid Lackner finantsosakonnast. Tegemist on pea kolmandikuga büroo isikkoosseisust.
Kuchenmeister tuli IBU-sse tööle mullu aprillis, kui tema eelkäijat Nicole Reschi ja alaliidu president Anders Bessebergi süüdistati dopingu ja pettustega seotud korruptsioonikuritegudes.
NRK teatel soovis kohusetäitja ametit pidanud Kuchenmeister alaliidus püsivat töökohta, aga IBU viivitas vastava pakkumisega. Samuti tekitasid peasekretäri kohusetäitja enda sõnul pingeid kehvad läbisaamised spordidirektor Felix Bitterlingi ja kommunikatsioonijuht Christian Winkleriga. Samuti asjaolu, et Kuchenmeisteril oli suhe oma assistendiga.
NRK ei saanud Bitterlingilt omapoolset kommentaari ja Winkler suunas ajakirjanikud IBU ametliku teate juurde, mille kohaselt on nad Kuchenmeisteri lahkumisavalduse vastu võtnud, ülejäänud töötajad on lahkunud isiklikel põhjustel ja rohkem IBU teemat ei kommenteeri. | IBU-s käärib: peasekretär ja veel kolm töötajat lahkusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuchenmeister heitis ette IBU-s valitsevat halba õhkkonda ja ei olnud rahul juhatuse tööga. "Rahast palju olulisem on see, et inimesed tunnustaks su tööd," sõnas ta Norra avaõiguslikule ringhäälingule NRK. "Leidub palju muid huvitavaid töökohti."
Lisaks Kuchenmeisterile lahkusid IBU-st ka tema assistent Marie-Luise Kreilinger ning Christine Schurz ja Ingrid Lackner finantsosakonnast. Tegemist on pea kolmandikuga büroo isikkoosseisust.
Kuchenmeister tuli IBU-sse tööle mullu aprillis, kui tema eelkäijat Nicole Reschi ja alaliidu president Anders Bessebergi süüdistati dopingu ja pettustega seotud korruptsioonikuritegudes.
NRK teatel soovis kohusetäitja ametit pidanud Kuchenmeister alaliidus püsivat töökohta, aga IBU viivitas vastava pakkumisega. Samuti tekitasid peasekretäri kohusetäitja enda sõnul pingeid kehvad läbisaamised spordidirektor Felix Bitterlingi ja kommunikatsioonijuht Christian Winkleriga. Samuti asjaolu, et Kuchenmeisteril oli suhe oma assistendiga.
NRK ei saanud Bitterlingilt omapoolset kommentaari ja Winkler suunas ajakirjanikud IBU ametliku teate juurde, mille kohaselt on nad Kuchenmeisteri lahkumisavalduse vastu võtnud, ülejäänud töötajad on lahkunud isiklikel põhjustel ja rohkem IBU teemat ei kommenteeri.
### Response:
IBU-s käärib: peasekretär ja veel kolm töötajat lahkusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle spordiala puhul peavad võistlema läbima tsikliga takistusteraja ja üritama jalga mitte maha panna. Iga kord, kui sõitja puudutab maapinda, saab ta karistuspunkte ja kõige osavam sportlane võidab.
Uudisest olümpiamängudele pürgimisest on kirjutanud mitmed motospordiväljaanded, kelle sõnul on FIM-i esindajad - president Jorge Veigas, auasepresident Jean-Pierre Mougin ja Prantsusmaa motospordiföderatsiooni president Jacques Bolle - kohtunud juba mängude korraldajatega. Neist Mougin on ühtlasi ka Prantsusmaa olümpiakomitee liige.
"Me oleme veendunud, et 2024. aasta olümpiamängudel Pariisis on unikaalne ja ajalooline võimalus Trial-E-l saada esimeseks mootorispordialaks olümpiamängudel," lausus Veigas.
Lisaks olümpiamängudele teeb FIM hetkel kampaaniat pääsemaks sama distsipliiniga ka 2021. aastal USA-s Birminghamis peetavatel maailmamängudele ja kaks aastat hiljem toimuvatele Euroopa mängudele. | Mootorratturid proovivad uue alaga olümpiakavva jõuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle spordiala puhul peavad võistlema läbima tsikliga takistusteraja ja üritama jalga mitte maha panna. Iga kord, kui sõitja puudutab maapinda, saab ta karistuspunkte ja kõige osavam sportlane võidab.
Uudisest olümpiamängudele pürgimisest on kirjutanud mitmed motospordiväljaanded, kelle sõnul on FIM-i esindajad - president Jorge Veigas, auasepresident Jean-Pierre Mougin ja Prantsusmaa motospordiföderatsiooni president Jacques Bolle - kohtunud juba mängude korraldajatega. Neist Mougin on ühtlasi ka Prantsusmaa olümpiakomitee liige.
"Me oleme veendunud, et 2024. aasta olümpiamängudel Pariisis on unikaalne ja ajalooline võimalus Trial-E-l saada esimeseks mootorispordialaks olümpiamängudel," lausus Veigas.
Lisaks olümpiamängudele teeb FIM hetkel kampaaniat pääsemaks sama distsipliiniga ka 2021. aastal USA-s Birminghamis peetavatel maailmamängudele ja kaks aastat hiljem toimuvatele Euroopa mängudele.
### Response:
Mootorratturid proovivad uue alaga olümpiakavva jõuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Johaug kiirendas juba teisel kilomeetril ja esialgu proovis tema kannul püsida Astrid Uhrenholdt Jacobsen, keda jätkus siiski vaid kilomeetriks. Lõpuks kaotas ta teisena lõpetades Johaugile 56,4 sekundiga. Reedel samuti hõbedale tulles oli kaotus 1.10,8.
Pronksmedali teenis Kari Öyre Slind (+1.25,1), kes oli lõpus nobedam Maiken Caspersen Fallast (+1.28,2), Heidi Wengist (+1.28,7) ja Ingvild Flugstad Östbergist (+1.32,9). | Johaugi võim jätkub, Jacobsen kaotas siiski alla minuti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Johaug kiirendas juba teisel kilomeetril ja esialgu proovis tema kannul püsida Astrid Uhrenholdt Jacobsen, keda jätkus siiski vaid kilomeetriks. Lõpuks kaotas ta teisena lõpetades Johaugile 56,4 sekundiga. Reedel samuti hõbedale tulles oli kaotus 1.10,8.
Pronksmedali teenis Kari Öyre Slind (+1.25,1), kes oli lõpus nobedam Maiken Caspersen Fallast (+1.28,2), Heidi Wengist (+1.28,7) ja Ingvild Flugstad Östbergist (+1.32,9).
### Response:
Johaugi võim jätkub, Jacobsen kaotas siiski alla minuti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Kabeliidu juhatus koosneb üheksast liikmest, kelleks on presidendile lisaks Janek Mäggi, Arno Uutma, Viktoria Lehtmets, Argo Unnuk, Kerdi Pesur, Krista Pahapill, Krista Villemson ja Ülar Poom. Eesti Kabeliidu asepresidentideks valiti uue juhatuse poolt Janek Mäggi ja Arno Uutma.
"2018. aasta oli Eesti kabeliidule erakordselt edukas just noorte tulemuste osas," sõnas Tarmo Tulva. "Meie noormängijad võitsid mitmeid medaleid nii Euroopa kui maailmameistrivõistlustelt. Ühtlasi olid meie mängijad 2018. aastal esindatud kõikidel suurematel tiitlivõistlustel."
"Järgneval kahel aastal on juhatusel plaanis jätkata suurvõistluste korraldamist Eestis," lisas Tulva. "Me oleme varasematel aastatel tõestanud ennast suurepäraste organisaatoritena ning plaanime saavutatud taset ka edaspidi hoida. Maailma kabeföderatsiooni peakontori omamine Eestis ning Janek Mäggi valimine 2017. aastal selle organisatsiooni presidendiks, on märk sellest, et Eesti on jätkuvalt kabemaailmas eestvedaja rollis."
Eesti kabeliit on viimasel kümnel aastal korraldanud Eestis mitmeid maailma ja euroopa meistrivõistlusi nii noortele kui täiskasvanutele. 2017. aastal korraldati Eestis läbi aegade suurima osavõtjate arvuga maailmameistrivõistluste turniir, kus osales üle saja mängija. | Eesti kabeliidu presidendiks sai Tarmo Tulva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Kabeliidu juhatus koosneb üheksast liikmest, kelleks on presidendile lisaks Janek Mäggi, Arno Uutma, Viktoria Lehtmets, Argo Unnuk, Kerdi Pesur, Krista Pahapill, Krista Villemson ja Ülar Poom. Eesti Kabeliidu asepresidentideks valiti uue juhatuse poolt Janek Mäggi ja Arno Uutma.
"2018. aasta oli Eesti kabeliidule erakordselt edukas just noorte tulemuste osas," sõnas Tarmo Tulva. "Meie noormängijad võitsid mitmeid medaleid nii Euroopa kui maailmameistrivõistlustelt. Ühtlasi olid meie mängijad 2018. aastal esindatud kõikidel suurematel tiitlivõistlustel."
"Järgneval kahel aastal on juhatusel plaanis jätkata suurvõistluste korraldamist Eestis," lisas Tulva. "Me oleme varasematel aastatel tõestanud ennast suurepäraste organisaatoritena ning plaanime saavutatud taset ka edaspidi hoida. Maailma kabeföderatsiooni peakontori omamine Eestis ning Janek Mäggi valimine 2017. aastal selle organisatsiooni presidendiks, on märk sellest, et Eesti on jätkuvalt kabemaailmas eestvedaja rollis."
Eesti kabeliit on viimasel kümnel aastal korraldanud Eestis mitmeid maailma ja euroopa meistrivõistlusi nii noortele kui täiskasvanutele. 2017. aastal korraldati Eestis läbi aegade suurima osavõtjate arvuga maailmameistrivõistluste turniir, kus osales üle saja mängija.
### Response:
Eesti kabeliidu presidendiks sai Tarmo Tulva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi sportlased said tagasi kelgule ja sõitsid raja läbi, siis nende aeg ei olnud konkurentsivõimeline, andes 20 paari konkurentsis kõigest eelviimase koha. Üldarvestuse kõrge koha lootus on nüüd kadunud.
Vaata juhtunut videost:
"Oh my goodness me!"
It's fair to say that start could have gone better ???? pic.twitter.com/Wf0BluWxKG
— Eurosport UK (@Eurosport_UK) February 2, 2019
Wendl ja Arlt võitsid meeste kahekelgu nii Sotši kui ka PyeongChangi taliolümpial. Lisaks tulid mehed kuldmedalitele ka võistkonnavõistluses. Samuti on kummalgi lausa kaheksa MM-tiitlit. | VIDEO | Kelgutamise suurkujud vajusid kodupubliku silme all juba stardis külili | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi sportlased said tagasi kelgule ja sõitsid raja läbi, siis nende aeg ei olnud konkurentsivõimeline, andes 20 paari konkurentsis kõigest eelviimase koha. Üldarvestuse kõrge koha lootus on nüüd kadunud.
Vaata juhtunut videost:
"Oh my goodness me!"
It's fair to say that start could have gone better ???? pic.twitter.com/Wf0BluWxKG
— Eurosport UK (@Eurosport_UK) February 2, 2019
Wendl ja Arlt võitsid meeste kahekelgu nii Sotši kui ka PyeongChangi taliolümpial. Lisaks tulid mehed kuldmedalitele ka võistkonnavõistluses. Samuti on kummalgi lausa kaheksa MM-tiitlit.
### Response:
VIDEO | Kelgutamise suurkujud vajusid kodupubliku silme all juba stardis külili |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Improteater Impeeriumi lavastus Indrek Hargla eksklusiivsetel tekstidel toimub kahel korral, 9. veebruaril Tartus Karlova Teatris ning 12. aprillil Tallinnas Von Glehni Teatris.
Näitlejad tutvuvad Hargla tekstidega esimest korda alles laval. Teatripublikule antakse võimalus piiluda traditsioonilise teatri telgitagustesse, et näha, kuidas kulgevad näitlejate esimesed hetked uue tekstiga töötades. Kuigi käsikiri on olemas esimesteks stseenideks, selgub lõpp alles kohapeal.
Indrek Hargla kirjutas Impeeriumile lavastuse alguse ka eelmisel sügisel ning oli sel kevadel kohe valmis koostööd jätkama. "Ma hea meelega kirjutan."
Eelnevalt on improteater Impeeriumile tekste kirjutanud ka Contra ja Urmas Lennuk.
Rohkem teavet etenduste ja Impeeriumi kohta leiab improteatri veebilehelt ja Facebookist.
Improteater Impeeriumi liikmed on kutselised näitlejad, kes kuuluvad lisaks Impeeriumile ka teiste Eesti teatrite draamatruppidesse või tegutsevad vabakutselistena erinevates teatri-, tele- ja filmiprojektides. Peale näitlejate on Impeeriumis ka muusikud ja valguskunstnikud, kes aitavad levitada improarmastust Eestis.
Truppi kuuluvad näitlejad Merilin Kirbits, Kati Ong, Mairi Tikerpalu, Maarika Mesipuu-Veebel, Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen, Erki Aule, Maarius Pärn; muusikud Tarvo Krall, Ragnar Toompuu, Madis Kreevan, Madis Jürgens; valgustajad Mario Saarik, Aleksander Sprohgis, Aleksander Bachmann ja projektijuht Martha Liise Kapsta. | Improteater Impeerium lõpetab publiku ees Hargla poolelioleva näidendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Improteater Impeeriumi lavastus Indrek Hargla eksklusiivsetel tekstidel toimub kahel korral, 9. veebruaril Tartus Karlova Teatris ning 12. aprillil Tallinnas Von Glehni Teatris.
Näitlejad tutvuvad Hargla tekstidega esimest korda alles laval. Teatripublikule antakse võimalus piiluda traditsioonilise teatri telgitagustesse, et näha, kuidas kulgevad näitlejate esimesed hetked uue tekstiga töötades. Kuigi käsikiri on olemas esimesteks stseenideks, selgub lõpp alles kohapeal.
Indrek Hargla kirjutas Impeeriumile lavastuse alguse ka eelmisel sügisel ning oli sel kevadel kohe valmis koostööd jätkama. "Ma hea meelega kirjutan."
Eelnevalt on improteater Impeeriumile tekste kirjutanud ka Contra ja Urmas Lennuk.
Rohkem teavet etenduste ja Impeeriumi kohta leiab improteatri veebilehelt ja Facebookist.
Improteater Impeeriumi liikmed on kutselised näitlejad, kes kuuluvad lisaks Impeeriumile ka teiste Eesti teatrite draamatruppidesse või tegutsevad vabakutselistena erinevates teatri-, tele- ja filmiprojektides. Peale näitlejate on Impeeriumis ka muusikud ja valguskunstnikud, kes aitavad levitada improarmastust Eestis.
Truppi kuuluvad näitlejad Merilin Kirbits, Kati Ong, Mairi Tikerpalu, Maarika Mesipuu-Veebel, Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen, Erki Aule, Maarius Pärn; muusikud Tarvo Krall, Ragnar Toompuu, Madis Kreevan, Madis Jürgens; valgustajad Mario Saarik, Aleksander Sprohgis, Aleksander Bachmann ja projektijuht Martha Liise Kapsta.
### Response:
Improteater Impeerium lõpetab publiku ees Hargla poolelioleva näidendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neist üks, NyxAir OÜ on riigihangete registris leiduvate dokumentide andmeil huvitatud lendamisest vaid Kärdla liinil, üks – Nordica tütarfirma Regional Jet OÜ – tahaks teenindada vaid Kuressaare liini ning praegune vedaja Transaviabaltika on valmis lendama nii Hiiu- kui ka Saaremaale, kirjutas Saarte Hääl.
Tallinna ja suursaarte vahelistele liinidele on uut vedajat otsitud juba mõnda aega ning hange kuulutati välja ka läinud aastal, ent sügisel kuulutas maanteeamet selle ootamatult kehtetuks.
Nimelt soovisid maanteeamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning lennuamet toona, et hanke võitja kasutaks võimalikult keskkonnasäästlikke lennukeid.
Seetõttu taheti hankega hinnata CO2 emissiooni, kuid hankemenetluse käigus selgus aga, et kõikide lennukite mootoritüüpide kohta ei ole võimalik saada tõendatud andmeid, kui suur CO2 emissioon on. | Tallinna, Kuressaare ja Kärdla liine soovivad teenidada kolm lennufirmat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neist üks, NyxAir OÜ on riigihangete registris leiduvate dokumentide andmeil huvitatud lendamisest vaid Kärdla liinil, üks – Nordica tütarfirma Regional Jet OÜ – tahaks teenindada vaid Kuressaare liini ning praegune vedaja Transaviabaltika on valmis lendama nii Hiiu- kui ka Saaremaale, kirjutas Saarte Hääl.
Tallinna ja suursaarte vahelistele liinidele on uut vedajat otsitud juba mõnda aega ning hange kuulutati välja ka läinud aastal, ent sügisel kuulutas maanteeamet selle ootamatult kehtetuks.
Nimelt soovisid maanteeamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning lennuamet toona, et hanke võitja kasutaks võimalikult keskkonnasäästlikke lennukeid.
Seetõttu taheti hankega hinnata CO2 emissiooni, kuid hankemenetluse käigus selgus aga, et kõikide lennukite mootoritüüpide kohta ei ole võimalik saada tõendatud andmeid, kui suur CO2 emissioon on.
### Response:
Tallinna, Kuressaare ja Kärdla liine soovivad teenidada kolm lennufirmat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belglane kujunes Man Unitedis märgiliseks mängijaks, sest tegemist oli esimese suure ostuga pärast Alex Fergusoni perioodi. Tema eest maksti Evertonile 27 miljonit inglise naela.
31-aastane Fellaini ei võitnud aga praeguse peatreeneri Ole Gunnar Solskjäri usaldust. Pärast ametisse asumist lubas norralane ta Inglismaa kõrgliigas väljakule üksnes kolmeks minutiks.
Unitedis pallis Fellaini kõigi sarjade peale 177 kohtumises ja lõi 22 väravat. Klubiga võitis ta Inglismaa karika (2016), liigakarika (2017) ja Euroopa liiga (2017). | Fellaini lahkus Man Unitedist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belglane kujunes Man Unitedis märgiliseks mängijaks, sest tegemist oli esimese suure ostuga pärast Alex Fergusoni perioodi. Tema eest maksti Evertonile 27 miljonit inglise naela.
31-aastane Fellaini ei võitnud aga praeguse peatreeneri Ole Gunnar Solskjäri usaldust. Pärast ametisse asumist lubas norralane ta Inglismaa kõrgliigas väljakule üksnes kolmeks minutiks.
Unitedis pallis Fellaini kõigi sarjade peale 177 kohtumises ja lõi 22 väravat. Klubiga võitis ta Inglismaa karika (2016), liigakarika (2017) ja Euroopa liiga (2017).
### Response:
Fellaini lahkus Man Unitedist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teel XXVII laulu- ja XX tantsupeo "Minu arm" poole saavad kuulajad tuttavaks juubelipeo tegijatega ning välja otsitakse mõnedki neist miljonitest nähtamatutest lugudest, mida kontsertidel või etendustel otseselt ei näe ega kuule, kuid mis on suursündmuste taga.
Kes on need lauljad, tantsijad ja pillimehed ning nende juhendajad, kes valmistuvad suureks peoks? Miks on koorilaulust ja rahvatantsust saanud eestlaste identiteedi lahutamatu osa? Millised mõtted ja ootused valitsevad autorite meeles, kelle teosed juubelipeol ettekande saavad? Kes on need inimesed, kes kindlustavad, et kõik osalejad saaksid olla õigel ajal õiges kohas ja hiigelpidu läheks hästi korda?
Kõigil kuulajatel on võimalik osaleda kuulajamängus. Igas saates esitatakse üks küsimus, vastuseid saab saata järgmise saateni e-posti aadressil [email protected]. Kuulajamäng kestab veebruarist juunini ning kõige rohkem õigeid vastuseid saatnud raadiokuulaja saab auhinnaks kutse tantsupeole ja laulupeo mõlemale kontserdile.
Sarja avasaates vaadatakse üle laulu- ja tantsupeoga seotud uudised, kohtutakse laulupeo peadirigendi Peeter Perensi ja tantsupeo pealavastaja Vaike Rajastega ning tutvutakse puhkpilli- ja sümfooniaorkestritega.
Rubriigis "Kuulus nähtamatu või nähtamatu kuulsus" jagab oma mõtteid laulu- ja tantsupidude pikaaegne eestvedaja Aet Maatee ning ajaloolane Kadi Kähär-Petersoniga teeb ajarännaku aastasse 1869.
"Laulupeo nähtamatud lood" on Klassikaraadio eetris 2. veebruarist üle nädala laupäeviti kell 10. Kordus esmaspäeval kell 14. Saate autor on Sten Weidebaum, toimetaja Lisete Velt. | Klassikaraadios alustab saatesari "Laulupeo nähtamatud lood" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teel XXVII laulu- ja XX tantsupeo "Minu arm" poole saavad kuulajad tuttavaks juubelipeo tegijatega ning välja otsitakse mõnedki neist miljonitest nähtamatutest lugudest, mida kontsertidel või etendustel otseselt ei näe ega kuule, kuid mis on suursündmuste taga.
Kes on need lauljad, tantsijad ja pillimehed ning nende juhendajad, kes valmistuvad suureks peoks? Miks on koorilaulust ja rahvatantsust saanud eestlaste identiteedi lahutamatu osa? Millised mõtted ja ootused valitsevad autorite meeles, kelle teosed juubelipeol ettekande saavad? Kes on need inimesed, kes kindlustavad, et kõik osalejad saaksid olla õigel ajal õiges kohas ja hiigelpidu läheks hästi korda?
Kõigil kuulajatel on võimalik osaleda kuulajamängus. Igas saates esitatakse üks küsimus, vastuseid saab saata järgmise saateni e-posti aadressil [email protected]. Kuulajamäng kestab veebruarist juunini ning kõige rohkem õigeid vastuseid saatnud raadiokuulaja saab auhinnaks kutse tantsupeole ja laulupeo mõlemale kontserdile.
Sarja avasaates vaadatakse üle laulu- ja tantsupeoga seotud uudised, kohtutakse laulupeo peadirigendi Peeter Perensi ja tantsupeo pealavastaja Vaike Rajastega ning tutvutakse puhkpilli- ja sümfooniaorkestritega.
Rubriigis "Kuulus nähtamatu või nähtamatu kuulsus" jagab oma mõtteid laulu- ja tantsupidude pikaaegne eestvedaja Aet Maatee ning ajaloolane Kadi Kähär-Petersoniga teeb ajarännaku aastasse 1869.
"Laulupeo nähtamatud lood" on Klassikaraadio eetris 2. veebruarist üle nädala laupäeviti kell 10. Kordus esmaspäeval kell 14. Saate autor on Sten Weidebaum, toimetaja Lisete Velt.
### Response:
Klassikaraadios alustab saatesari "Laulupeo nähtamatud lood" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professorit Ülo Niinemetsa usutles Eesti Teaduste Akadeemia.
Ühelt poolt meeldib meile rääkida, kui kõrgel tasemel on Eesti teadus ja kui tõhusalt teadlased oma tööd teevad. Ülevaatest tuleb välja, et see pole jätkusuutlik. Kas Eesti teadus hääbub või mitte?
Siin on suur dissonants. Ühelt poolt tundub, et on suur edulugu. Väga hästi on teaduse publitseerimise ja selle nähtavusega. See tundub olevat justkui väga hea, aga teiselt poolt on probleem finantseerimisega. Alarahastus on kestnud viimased kümme aastat, järjest süvenenud. Nüüd on ka näha, et see peegeldub otseselt teadlaste arvus.
See on hakanud kahenema. Reaalselt oleme teadlaste arvu osas muust maailmast kaks-kolm korda maas. Praeguste andmete valguses kaugeneme me edukatest teadusriikidest, mitte ei jõua neile järele.
Teaduse alarahastamine on märkimisväärne probleem, kuid mis on sellest lähtuvad sõlmpunktid, mis mõjutavad Eesti teaduse jätkusuutlikkust?
Noorte inimeste tulek teadusesse. Noored saavad tulla teadusesse siis, kui on seal võimalused olla. Selleks peab mõtlema, et oleks korralik karjäärimudel. See tähendab, et on võimalik siseneda teadusesse. Selleks peab olema omakorda ka teatud väljumine teadusest. Kui kõik on kogu aeg teaduses, siis siseneda ei saa.
Teiseks peaks olema noortel nähtav, kuidas on neil võimalik saada teaduses edutatud. Hetkel ei ole see absoluutselt läbipaistev. Vakantside omamine ei ole läbipaistev. See, kuidas on võimalik edeneda teaduses. Edenemine tähendab ka seda, et alustatakse väikese palgaga ja hiljem saadakse suuremat palka.
Me jõuame paratamatult jälle finantseerimise juurde. Teaduses on püsinud palgad ligi kümme aastat täpsel samal tasemel, nagu need olid. Praegu on juba ülikoolis alustava lektori palk kooliõpetajast 20–30 protsenti väiksem.
Ennustamine on tänamatu tegevus, kuid kui lootusrikas olete hiljuti sõlmitud teadusleppe osas, mis lubab siduda teaduse rahastamise riigieelarve mahuga?
Iseenesest on see positiivne, aga teiselt poolt on see kriteerium – 1 protsent – juba vana kriteerium. See oleks pidanud olema täidetud aastal 2015. Ma olen seda ka parlamendi saadikutele seda aastal 2015 nende ees kõneledes meelde tuletanud. Strateegia on juba olemas. Nüüd on tore, et seda on uuesti kinnitatud, see on nagu abielutõotuse värskendamine.
Tähtis on see, et see raha jõuaks ka ka teadlaseni. Praeguste arengute valguses tundub mulle, et väga palju pööratakse tähelepanu raha majandusse juhtimisele ja suurt lisandväärtust tekitava konkurentsipõhise majandusmudeli käivitamisele.
See on ka õige, just seda on meil vaja, aga see raamat "Eesti teadus 2019" näitab ka seda, et meil on eraettevõtluses teadlasi 5–6 korda vähem kui edukates teadusriikides. Me peame vaatama rohujuuretasandil, kuidas noored teadusesse jõuavad.
Kui hakkame praegu raha lennukilt ettevõtetele külvama, et nad teeksid ülikoolidega rohkem koostööd või telliksid uuringuid kuskilt sisse ja samas pole selge, mida ettevõtted vajavad, siis pole see hea. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis puudub sellise raha absorbeerimise võime. Sellele pole aastaid mõeldud, nüüd sõlmitakse lepe ja kõik tahavad järsku nagu Poti-Mann sealt raha võtta.
See ei ole asja juures aus. Kõigepealt tuleb vaadata, kust kõige rohkem pigistab. Meil on vaja saada juurde inimesi – kriitilist massi. Asi pole tahtmise, vaid inimeste puudumises.
Kui poliitikakujundajad ja riigikogulased ei viitsi nüüd ilmunud raamatut kaanest kaaneni läbi lugeda, mis on selle üks sõnum, miks võiks kõlama jääda?
Nende otsuste, mis me täna teeme, mõju on pikaajaline. See, kuhu me oleme praegu jõudnud, on võtnud palju aega. Sellest on võimalik lahti saada väga lühikese ajaga. Tuleb hoida seda taset ja reaalselt ikkagi teadlasse uskuda. Investeering ei peaks olema tingimuslik. | Ülo Niinemets: teaduse alarahastamise mõju on selgelt näha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professorit Ülo Niinemetsa usutles Eesti Teaduste Akadeemia.
Ühelt poolt meeldib meile rääkida, kui kõrgel tasemel on Eesti teadus ja kui tõhusalt teadlased oma tööd teevad. Ülevaatest tuleb välja, et see pole jätkusuutlik. Kas Eesti teadus hääbub või mitte?
Siin on suur dissonants. Ühelt poolt tundub, et on suur edulugu. Väga hästi on teaduse publitseerimise ja selle nähtavusega. See tundub olevat justkui väga hea, aga teiselt poolt on probleem finantseerimisega. Alarahastus on kestnud viimased kümme aastat, järjest süvenenud. Nüüd on ka näha, et see peegeldub otseselt teadlaste arvus.
See on hakanud kahenema. Reaalselt oleme teadlaste arvu osas muust maailmast kaks-kolm korda maas. Praeguste andmete valguses kaugeneme me edukatest teadusriikidest, mitte ei jõua neile järele.
Teaduse alarahastamine on märkimisväärne probleem, kuid mis on sellest lähtuvad sõlmpunktid, mis mõjutavad Eesti teaduse jätkusuutlikkust?
Noorte inimeste tulek teadusesse. Noored saavad tulla teadusesse siis, kui on seal võimalused olla. Selleks peab mõtlema, et oleks korralik karjäärimudel. See tähendab, et on võimalik siseneda teadusesse. Selleks peab olema omakorda ka teatud väljumine teadusest. Kui kõik on kogu aeg teaduses, siis siseneda ei saa.
Teiseks peaks olema noortel nähtav, kuidas on neil võimalik saada teaduses edutatud. Hetkel ei ole see absoluutselt läbipaistev. Vakantside omamine ei ole läbipaistev. See, kuidas on võimalik edeneda teaduses. Edenemine tähendab ka seda, et alustatakse väikese palgaga ja hiljem saadakse suuremat palka.
Me jõuame paratamatult jälle finantseerimise juurde. Teaduses on püsinud palgad ligi kümme aastat täpsel samal tasemel, nagu need olid. Praegu on juba ülikoolis alustava lektori palk kooliõpetajast 20–30 protsenti väiksem.
Ennustamine on tänamatu tegevus, kuid kui lootusrikas olete hiljuti sõlmitud teadusleppe osas, mis lubab siduda teaduse rahastamise riigieelarve mahuga?
Iseenesest on see positiivne, aga teiselt poolt on see kriteerium – 1 protsent – juba vana kriteerium. See oleks pidanud olema täidetud aastal 2015. Ma olen seda ka parlamendi saadikutele seda aastal 2015 nende ees kõneledes meelde tuletanud. Strateegia on juba olemas. Nüüd on tore, et seda on uuesti kinnitatud, see on nagu abielutõotuse värskendamine.
Tähtis on see, et see raha jõuaks ka ka teadlaseni. Praeguste arengute valguses tundub mulle, et väga palju pööratakse tähelepanu raha majandusse juhtimisele ja suurt lisandväärtust tekitava konkurentsipõhise majandusmudeli käivitamisele.
See on ka õige, just seda on meil vaja, aga see raamat "Eesti teadus 2019" näitab ka seda, et meil on eraettevõtluses teadlasi 5–6 korda vähem kui edukates teadusriikides. Me peame vaatama rohujuuretasandil, kuidas noored teadusesse jõuavad.
Kui hakkame praegu raha lennukilt ettevõtetele külvama, et nad teeksid ülikoolidega rohkem koostööd või telliksid uuringuid kuskilt sisse ja samas pole selge, mida ettevõtted vajavad, siis pole see hea. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis puudub sellise raha absorbeerimise võime. Sellele pole aastaid mõeldud, nüüd sõlmitakse lepe ja kõik tahavad järsku nagu Poti-Mann sealt raha võtta.
See ei ole asja juures aus. Kõigepealt tuleb vaadata, kust kõige rohkem pigistab. Meil on vaja saada juurde inimesi – kriitilist massi. Asi pole tahtmise, vaid inimeste puudumises.
Kui poliitikakujundajad ja riigikogulased ei viitsi nüüd ilmunud raamatut kaanest kaaneni läbi lugeda, mis on selle üks sõnum, miks võiks kõlama jääda?
Nende otsuste, mis me täna teeme, mõju on pikaajaline. See, kuhu me oleme praegu jõudnud, on võtnud palju aega. Sellest on võimalik lahti saada väga lühikese ajaga. Tuleb hoida seda taset ja reaalselt ikkagi teadlasse uskuda. Investeering ei peaks olema tingimuslik.
### Response:
Ülo Niinemets: teaduse alarahastamise mõju on selgelt näha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maive Rute tegi ettekande seminaril Science Meets Parliaments, mille eesmärk on leida lahendusi, kuidas teaduslikud uuringud jõuaksid poliitikakujundajateni ja oleksid aluseks otsustele ning tegudele. Lühiintervjuu andis Maive Rute Eesti Teaduste Akadeemiale.
Tõite ettekandes välja, et ainult faktide avalikkuse ette paiskamisest ei piisa. Kuidas õpetada teadlastele nende laiemale avalikkusele ja poliitikutele serveerimist? Kas meil on vaja lisada õppekavasse käitumisökonoomika moodul?
Teema on tegelikult natukene laiem. Peaks üldse vaatama, kuidas teadlaste karjääri üles ehitamine toimub ja nende töösaavutusi mõõdetakse. Nii kaua, kui teadlase karjäär upub kõige rohkem ära publikatsioonidesse ja see on ainukene edu mõõt, pole oma tulemuste sobival viisil sobivas vormis sobivas kohas ministeeriumi inimestele või poliitikakujundajatele laiemalt kättesaadavaks ilmselt piisavalt motiveeriv. Ma alustaks sellest.
Teine pool on see, et meie tööst paistab tõesti, kuidas ainuüksi raporti kirjutamisest ja toreda mitmesaja leheküljelise publikatsiooni lauale panekust ei piisa. Oleme järjest rohkem asunud kaasama hüpoteeside kujundamisse ja lahenduste väljatöötamisse poliitikategijaid ja ministeeriumite inimesi.
Kolmas element on võib-olla see, et tuleb pakkuda vastavaid väljaõppeid. Seda mitte ainult teadlastele, vaid ka Euroopa Komisjoni töötajatele, Eestis ministeeriumi töötajatele, kes tegelevad poliitika kujundamisega, et nad oskaksid arvesse võtta teaduslikke meetodeid, teaduslikke andmeid. Teadlased peaksid õppima omakorda seda, kuidas õigel moel, vormis ja kohas neid fakte esitada.
Rakendate oma töökohas, teadusuuringute ühiskeskuses, eelnevalt mainitud lähenemist. Teadlaste töö hindamisel on oluline ka see, milline on nende töö mõju avalikkusele. Kui kiiresti nad uue süsteemiga harjusid ja kas nad on sellest isehuvitatud?
Meil, nagu ka kõigis teistes kohtades, oli sisedebatti sel teemal, kas need töötunnid ja publikatsioonid, mis on vajalikud Euroopa Komisjoni sisetööks ja ei leia võib-olla nii suurt tähelepanu akadeemias, on ikka sama kvalifikatsiooniga ja sama kõrge väärtusega kui teadlase töö, mis avaldatakse ajakirjas Nature.
Viimase kolme-nelja aastaga, kus me oleme Euroopa Teaduse Ühiskeskust oluliselt reforminud, on see sisemine meie ja teadlaste töö hindamine oluliselt teisenenud. Järjest rohkem on neid kolleege, kes saavad väga suurt sisemist töörahuldust, et nende arvamusi-nägemusi, teadmisi on võetud arvesse Komisjoni poliitikate kujundamisel.
Peale selle on meil tehnoloogiasiirde pool, kus loeme üles ka patente ja vaatame, palju on meil õnnestunud aidata kaasa tehnoloogia arengule.
Meedial on kombeks kajastada pigem negatiivseid nähtusi, viimastel aastatel näiteks väärinfo levikut, aga kui te ise olukorrale enda seisukohast otsa vaatate, millisel määral poliitikud teadlasi kuulavad?
Eesti olukorda ei oska ma päris adekvaatselt hinnata. Kui üksikjuhtumid leiavad kajastamist kuskil ajakirjanduses, kipume ikka mõtlema, et nüüd on halvasti.
Mõnda toredat tehast rajada üritades ei võetudki võib-olla kõiki teaduslikke arvamusi piisavalt arvesse. Ainult ajakirjanduse põhjal järelduste tegemine ei ole aga võib-olla õige. Mul ei ole pädevat ülevaadet, kas tegelikult Eesti valitsus on teinud otsuseid teaduslikele alustele ja andmetele toetudes.
Usun, et tendents on pigem positiivne. Järjest enam pööratakse nii Euroopa tasandil kui ka Eestis avalikku tähelepanu meie ühise maksumaksja raha eest saadavate poliitikate tulemuslikkusele. Nii nagu on Euroopa Komisjon pööranud tähelepanu meie poliitikate mõjude analüüsimisele, nii ennetavalt kui ka pärast rakendamist, küllap samamoodi ka Eestis. Vaadatakse, et see maksumaksja raha ei läheks kuskile tuulde, vaid et need poliitikad oleksid tulemusrikkad.
Selleks on loomulikult kõik modelleerimised, analüüsid ja seire väga vajalikud. Parem, kui see toimuks teaduslikel alustel. | Maive Rute: teaduspublikatsioonid ei tohiks olla teadlase ainus edu mõõt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maive Rute tegi ettekande seminaril Science Meets Parliaments, mille eesmärk on leida lahendusi, kuidas teaduslikud uuringud jõuaksid poliitikakujundajateni ja oleksid aluseks otsustele ning tegudele. Lühiintervjuu andis Maive Rute Eesti Teaduste Akadeemiale.
Tõite ettekandes välja, et ainult faktide avalikkuse ette paiskamisest ei piisa. Kuidas õpetada teadlastele nende laiemale avalikkusele ja poliitikutele serveerimist? Kas meil on vaja lisada õppekavasse käitumisökonoomika moodul?
Teema on tegelikult natukene laiem. Peaks üldse vaatama, kuidas teadlaste karjääri üles ehitamine toimub ja nende töösaavutusi mõõdetakse. Nii kaua, kui teadlase karjäär upub kõige rohkem ära publikatsioonidesse ja see on ainukene edu mõõt, pole oma tulemuste sobival viisil sobivas vormis sobivas kohas ministeeriumi inimestele või poliitikakujundajatele laiemalt kättesaadavaks ilmselt piisavalt motiveeriv. Ma alustaks sellest.
Teine pool on see, et meie tööst paistab tõesti, kuidas ainuüksi raporti kirjutamisest ja toreda mitmesaja leheküljelise publikatsiooni lauale panekust ei piisa. Oleme järjest rohkem asunud kaasama hüpoteeside kujundamisse ja lahenduste väljatöötamisse poliitikategijaid ja ministeeriumite inimesi.
Kolmas element on võib-olla see, et tuleb pakkuda vastavaid väljaõppeid. Seda mitte ainult teadlastele, vaid ka Euroopa Komisjoni töötajatele, Eestis ministeeriumi töötajatele, kes tegelevad poliitika kujundamisega, et nad oskaksid arvesse võtta teaduslikke meetodeid, teaduslikke andmeid. Teadlased peaksid õppima omakorda seda, kuidas õigel moel, vormis ja kohas neid fakte esitada.
Rakendate oma töökohas, teadusuuringute ühiskeskuses, eelnevalt mainitud lähenemist. Teadlaste töö hindamisel on oluline ka see, milline on nende töö mõju avalikkusele. Kui kiiresti nad uue süsteemiga harjusid ja kas nad on sellest isehuvitatud?
Meil, nagu ka kõigis teistes kohtades, oli sisedebatti sel teemal, kas need töötunnid ja publikatsioonid, mis on vajalikud Euroopa Komisjoni sisetööks ja ei leia võib-olla nii suurt tähelepanu akadeemias, on ikka sama kvalifikatsiooniga ja sama kõrge väärtusega kui teadlase töö, mis avaldatakse ajakirjas Nature.
Viimase kolme-nelja aastaga, kus me oleme Euroopa Teaduse Ühiskeskust oluliselt reforminud, on see sisemine meie ja teadlaste töö hindamine oluliselt teisenenud. Järjest rohkem on neid kolleege, kes saavad väga suurt sisemist töörahuldust, et nende arvamusi-nägemusi, teadmisi on võetud arvesse Komisjoni poliitikate kujundamisel.
Peale selle on meil tehnoloogiasiirde pool, kus loeme üles ka patente ja vaatame, palju on meil õnnestunud aidata kaasa tehnoloogia arengule.
Meedial on kombeks kajastada pigem negatiivseid nähtusi, viimastel aastatel näiteks väärinfo levikut, aga kui te ise olukorrale enda seisukohast otsa vaatate, millisel määral poliitikud teadlasi kuulavad?
Eesti olukorda ei oska ma päris adekvaatselt hinnata. Kui üksikjuhtumid leiavad kajastamist kuskil ajakirjanduses, kipume ikka mõtlema, et nüüd on halvasti.
Mõnda toredat tehast rajada üritades ei võetudki võib-olla kõiki teaduslikke arvamusi piisavalt arvesse. Ainult ajakirjanduse põhjal järelduste tegemine ei ole aga võib-olla õige. Mul ei ole pädevat ülevaadet, kas tegelikult Eesti valitsus on teinud otsuseid teaduslikele alustele ja andmetele toetudes.
Usun, et tendents on pigem positiivne. Järjest enam pööratakse nii Euroopa tasandil kui ka Eestis avalikku tähelepanu meie ühise maksumaksja raha eest saadavate poliitikate tulemuslikkusele. Nii nagu on Euroopa Komisjon pööranud tähelepanu meie poliitikate mõjude analüüsimisele, nii ennetavalt kui ka pärast rakendamist, küllap samamoodi ka Eestis. Vaadatakse, et see maksumaksja raha ei läheks kuskile tuulde, vaid et need poliitikad oleksid tulemusrikkad.
Selleks on loomulikult kõik modelleerimised, analüüsid ja seire väga vajalikud. Parem, kui see toimuks teaduslikel alustel.
### Response:
Maive Rute: teaduspublikatsioonid ei tohiks olla teadlase ainus edu mõõt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest aastat maailma tugevamaimas korvpalliliigas mängiv Doncic on võitnud nüüd kuu uustulnuka tiitli kõikidel kordadel: novembris, detsembris ja nüüd ka jaanuaris.
Doncici näitajad jätkavad paranemist: jaanuaris viskas ta keskmiselt 22,4 punkti (novembris 17,7 ja detsembris 21,1), võttis 8,1 lauapalli (6,7; 6,4) ja jagas 6,4 resultatiivset söötu mängus (4,2; 6,1).
Vaata Doncici paremaid hetki möödunud kuust: | VIDEO | Doncici statistika aina paraneb ja auhinnad kukuvad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest aastat maailma tugevamaimas korvpalliliigas mängiv Doncic on võitnud nüüd kuu uustulnuka tiitli kõikidel kordadel: novembris, detsembris ja nüüd ka jaanuaris.
Doncici näitajad jätkavad paranemist: jaanuaris viskas ta keskmiselt 22,4 punkti (novembris 17,7 ja detsembris 21,1), võttis 8,1 lauapalli (6,7; 6,4) ja jagas 6,4 resultatiivset söötu mängus (4,2; 6,1).
Vaata Doncici paremaid hetki möödunud kuust:
### Response:
VIDEO | Doncici statistika aina paraneb ja auhinnad kukuvad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval Californiat tabanud võimas torm ähvardab üle ujutada terve San Francisco lahe ala ja piirkonnnad, mis muutusid hiljutistes maastikupõlengutes tühermaaks.
Tormiga kaasneb mitmes piirkonnas kuini 10 sentimeetrit vihma, kuni kolmemeetrised lainet ja ligi meeter lund Sierra Nevada mägedes.
Riiklik ilmateenistus andis laupäeval äkktulvahoiatuse kogu San Francisco lahele ja suurele osale Keskrannikust.
Evakuatsioonikäsk või -soovitus anti nende California alade kohta, mida laastasid viimaste kuude maastikupõlengud. Võimud kardavad, et põlengupraht võib vihmas liikuma hakata ja põhjustada mudalaviine. | California rannikul evakueeritakse tulvade kartuses elanikke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval Californiat tabanud võimas torm ähvardab üle ujutada terve San Francisco lahe ala ja piirkonnnad, mis muutusid hiljutistes maastikupõlengutes tühermaaks.
Tormiga kaasneb mitmes piirkonnas kuini 10 sentimeetrit vihma, kuni kolmemeetrised lainet ja ligi meeter lund Sierra Nevada mägedes.
Riiklik ilmateenistus andis laupäeval äkktulvahoiatuse kogu San Francisco lahele ja suurele osale Keskrannikust.
Evakuatsioonikäsk või -soovitus anti nende California alade kohta, mida laastasid viimaste kuude maastikupõlengud. Võimud kardavad, et põlengupraht võib vihmas liikuma hakata ja põhjustada mudalaviine.
### Response:
California rannikul evakueeritakse tulvade kartuses elanikke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastane Sala oli klubi ajaloo kalleim mängija, aga Prantsusmaalt Nantes'ist Suurbritanniasse lennates kadus tema õhusõiduk ära ning kuigi leitud on lennuki riismeid, siis teda ega piloot David Ibbotsoni seni mitte.
"Üks või kaks ründajat, kellega me sellest rääkisime, ei soovinud nendel asjaoludel tulla," lausus Warnock reedesel pressikonverentsil. "Nad ei tahtnud tulla pärast seda, mis juhtus. Nii et meie jaoks on olnud väga keeruline üleminekuteaken."
Neljapäeval õnnestus tuua meeskonda Curacao koondislane Leandro Bacuna, kuid tegemist pole ründajaga. | Cardiffi peatreeneri mure: pärast Salaga juhtunut ei taheta meiega liituda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastane Sala oli klubi ajaloo kalleim mängija, aga Prantsusmaalt Nantes'ist Suurbritanniasse lennates kadus tema õhusõiduk ära ning kuigi leitud on lennuki riismeid, siis teda ega piloot David Ibbotsoni seni mitte.
"Üks või kaks ründajat, kellega me sellest rääkisime, ei soovinud nendel asjaoludel tulla," lausus Warnock reedesel pressikonverentsil. "Nad ei tahtnud tulla pärast seda, mis juhtus. Nii et meie jaoks on olnud väga keeruline üleminekuteaken."
Neljapäeval õnnestus tuua meeskonda Curacao koondislane Leandro Bacuna, kuid tegemist pole ründajaga.
### Response:
Cardiffi peatreeneri mure: pärast Salaga juhtunut ei taheta meiega liituda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alus viidi Venemaa idaosa Nahhodka sadamasse, kus meeskonnaliikmed üle kuulatakse, ütles Jaapani lääneosa Shimane prefektuuri ametiisik.
"Palusime Vene poolt diplomaatilisi kanaleid pidi vabastada nad nii kiiresti kui võimalik," lisas ametiisik.
Ajakirjanduse teatel lahkus laev Shimanest 26. jaanuaril, et püüda Jaapani meres lumekrabisid, kuid kaotas kontakti kolmapäeval.
Piirkonda ümbritsevad Jaapan, Venemaa ja mõlemad Koread ning vaidlused kalastusõiguste ja väikesaarte kuuluvuse üle on sagedased. | Venemaa pidas kinni Jaapani krabipüügilaeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alus viidi Venemaa idaosa Nahhodka sadamasse, kus meeskonnaliikmed üle kuulatakse, ütles Jaapani lääneosa Shimane prefektuuri ametiisik.
"Palusime Vene poolt diplomaatilisi kanaleid pidi vabastada nad nii kiiresti kui võimalik," lisas ametiisik.
Ajakirjanduse teatel lahkus laev Shimanest 26. jaanuaril, et püüda Jaapani meres lumekrabisid, kuid kaotas kontakti kolmapäeval.
Piirkonda ümbritsevad Jaapan, Venemaa ja mõlemad Koread ning vaidlused kalastusõiguste ja väikesaarte kuuluvuse üle on sagedased.
### Response:
Venemaa pidas kinni Jaapani krabipüügilaeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane Läti korvpallur rebestas mullu veebruaris põlvesidemed ega pole pärast seda enam väljakule tulnud. Sellegipoolest otsustas Mavericks ta New York Knicksist endale hankida.
Porzingis esindas New Yorgi klubil kolmel hooajal, millest iseäranis edukas oli kuni vigastuseni viimane (keskmiselt 22,7 punkti mängus). Enne seda valiti lätlane ka liiga tähtede mängule.
Dallas loodab tulevikus kasu teenida Porzingise ja teise noore eurooplase Luka Doncic koostööst. 19-aastasel sloveenil on käsil edukas debüüthooaeg. | Porzingis sel hooajal arvatavasti väljakule ei astu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane Läti korvpallur rebestas mullu veebruaris põlvesidemed ega pole pärast seda enam väljakule tulnud. Sellegipoolest otsustas Mavericks ta New York Knicksist endale hankida.
Porzingis esindas New Yorgi klubil kolmel hooajal, millest iseäranis edukas oli kuni vigastuseni viimane (keskmiselt 22,7 punkti mängus). Enne seda valiti lätlane ka liiga tähtede mängule.
Dallas loodab tulevikus kasu teenida Porzingise ja teise noore eurooplase Luka Doncic koostööst. 19-aastasel sloveenil on käsil edukas debüüthooaeg.
### Response:
Porzingis sel hooajal arvatavasti väljakule ei astu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks sulle pannkoogid ei meeldi?
Oh taevas, mis küsimusega sa alustad. Ma isegi ei tea, et ei meeldi. Võibolla lapsepõlves sai neid nii palju vitsutatud.
Ise kinnitasid hiljuti, et sina valimiskampaaniat teha ei taha ja sulle ei meeldi kaubanduskeskuste juures pannkooke küpsetada nagu erakonnad teevad.
Nüüd sain vihjest aru. Minule on alati natuke naeruväärne kogu see valimisnänni jagamine. Kahjuks ei pääse minagi, sest härra Pomerants tõi mulle suure isamaalise kotitäie asju, mida peaksin valijatele andma.
Mis seal on?
Traditsioonilised pastakad minu nimega, šokolaad, miskid kommid ja käepaelad. Kõik kohustuslik kraam.
Hakkad käima ja jagama?
Vaatame, vaatame. Kahjuks ei saa neid [Rakvere] teatri riidehoidu panna, oleks liiga avalik propaganda. Aga on natuke naeruväärne, jah, kui tõsiselt võetavad inimesed kuskil Selveri ukse ees, põlled sõlmes ja [erakonna] lipud pea kohal küpsetavad pannkooke. Loodan, et see läheb minust mööda.
Oled nõutud peig – Põhjarannik teab, et Isamaa kaalus sinu Ida-Virumaale kandideerima toomist, kuid Lääne-Virumaa esinumber Marko Pomerants oli vastu, sest pidas vajalikuks, et aitaksid Isamaal saada seal vähemalt ühe mandaadi. Tunned enda kaalukust?
Korraks oli Ida-Virumaast juttu küll, minu sünnikant ju. Olen küll juba 30 aastat sealt ära, aga see maakond – kuigi pean Virumaad ühtseks – läheb endiselt korda. Eriti praegu, kui minu kooli, [Kohtla-Järve] Järve gümnaasiumi tahetakse ära kaotada ja teha sellest nii eesti- kui ka venekeelne segagümnaasium. Seesama kool, mille trepi ees ma tihti olen lõuga saanud, vennasrahva spaleerist läbi minnes.
Pärast koolipidu?
Jaa, nad otsisid tihtilugu neid hetki, kui õpetajaid näha ei olnud.
Õppisid Kohtla-Järvel kaklema?
Tuli õppida. Kas just päris kaklema, aga vastu lööma küll.
Mida sa eelistasid – lööd vastu või jooksed minema?
Annan esimesena ära. Nad ei tulnud kunagi üks ühele, ikka kambakesi. Ja siis oli valik, kas minna selg sirge esimesena vastu või... Ära joosta? Jah, ega see argus ole, kui oli võimalus. Tihtilugu nad ei andnud võimalust.
Ivo Rull oli näitlejate ja sportlaste kandideerimise kohta väga irooniline, kui kirjutas, et lihtsameelsetelt tuleb nende hääled kätte saada ning maailmavaatega pole selles mängus erilist kokkupuudet.
Kohati ma nõustun. Aastakümnetega on olnud näiteid, et läheb keegi kandideerima teadmata, miks ta seda teeb, toob enda tuntuse pealt mingi koguse hääli ja pärast seda – palun väga. Ongi kõik. Üldse mitte liiga tehes arvan, et omal ajal valis rahvas riigikogusse [teleseriaali Õnne 13] kingsepp Johannese, mitte [reformierakondlase] Kaljo Kiisa.
Teistpidi ei ole ma [Ivo Rulliga] nõus, sest ei arva, et kultuuriinimesed oleksid ajukääbikud ja neil riigikogusse asja ei oleks. Iseasi muidugi, kuidas seal vastu suudetakse pidada. Loominguline inimene on paratamatult emotsionaalsem, tahab tulemust kohe näha, ei ole valmis pikalt ootama, ei ole võibolla valmis ka kompromissideks ja jookseb kinni, läheb ära.
Inimesed on muidugi erinevad, me ei saa kõiki ühe vitsaga lüüa.
Näitleja Andrus Vaarik, sotsiaaldemokraat, ei teinud saladust, et kandideerib valimistel vaid selleks, et toetada oma erakonda. Sina teed samuti?
Jah. Mõtlesin pikalt, et see üks hääl, mille mina saan valijana Isamaale anda, on ainult üks hääl. Aga kui keegi otsustab minu jaoks väga sümpaatset seltskonda toetada, sest mina seal nimekirjas kandideerin, siis olen valimisi juba plussi poole kallutanud.
Andrus [Vaarik] ütles intervjuus [ERR-ile] veel tarku ja täpseid asju, millega nõustun, hoolimata meie erakondade erinevatest nimedest. Väga palju on kurjust hakanud tekkima ja iga mõtleva, südametunnistusega kodaniku kohus on püüda seda ära kallutada.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Kus sa kurjust näed?
Me ei saa ju salata, et teatud tegelased tegelevad jõuliselt ühiskonna lõhestamisega.
Kes?
Seesama sotside ja EKRE kaklus.
Aga kui see ongi maailmavaateline vastasseis?
Arvata võib, et ongi. Aga maailmavaadet saab ka edastada mitte niivõrd madalatele kaartidele mängides, nagu tehakse.
Kuidas see siis peaks olema? Viisakalt, valgetes kinnistas: "Lubage palun, härra, teiega mitte nõustuda..."
Oo, see kõlaks ju väga ilusti. Aga oleme näinud ka britilikku käitumist, kui alamkojas antakse vastastikku täie rauaga või kuskil lõunapoolsetes riikides minnakse suisa parlamendi saalis üksteisele kätega kallale. Järelikult on inimesed emotsionaalsed ja oma tõe eest väljas.
Aga millise kuvandi see jätab, mida mina kui lihtne kodanik pean sellest kõigest arvama? Näen ennast õigustavate ja kriiskavate poliitikute rääkivaid päid.
Mis juhtub, kui sind valitaksegi riigikokku? Mida siis teed?
Kui see on valija tahe, siis ma loomulikult lähen. Aga see ei ole minu esimene eesmärk.
Kui matemaatiliselt mõtleme – Lääne-Viru piirkond on äärmiselt keeruline, mängu läheb viis mandaati, millest kolm on juba jagatud, sest need võtavad Reform, Kesk ja EKRE. Jäävad kaks mandaati, mille peale madin käima hakkab. Eeldan, et Marko Pomerants on inimene, kes riigikokku läheb.
Kes on Lääne-Virumaal Isamaa põhikonkurent?
Arvan, et kuna konservatiivsed rahvuslased on nii EKRE kui ka Isamaa, siis põhikonkurent on ikkagi EKRE.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Aga uued tulijad, usud sa nendesse?
Raske ette öelda... Elurikkuse erakond on mulle sümpaatse ja lähedase maailmavaatega, Artur Talvik helistas mitmeid-mitmeid kordi, arvatavasti selleks, et mind sinna kutsuda, aga me ei saanudki kokku. Mis tulemuse nad teevad? Talvik on ennast ise natuke maha mänginud Vabaerakonnast ära tulekuga, bändi vahetamine ei ole õige. Mina olen olnud Isamaa valija alates hetkest, kui käed kandma hakkasid. Loomulikult annan aru, et aegade jooksul on erakond muutunud, aga see selleks.
Kui Eesti 200-st rääkida, siis nende väga pilkutõmmanud reklaamikampaania jätab veidi teistsuguse mulje, kui alguses arvasin.
Kohtla-Järve poisina peaksid möönma, et nii ongi, nagu Eesti 200 plakatitel Tallinna Hobujaama trammipeatuses välja paistis – eestlased on siin ja venelased seal.
Ega ma öelnudki, et midagi oli laest võetud. Aga käik oli julge. Ju nad ei saanud ise ka aru, et võib sellist mõju avaldada. Nad vist lootsid, et pildile tulek läheb lihtsamalt. Päris lõbus.
Kas Isamaa ostis su ära?
Ei ole seda kaupa minuga tehtud, et midagi oleks lubatud.
2017. aasta lõpus tegi just Isamaa riigikogus nn katuserahade ehk piirkondlike investeeringute jagamisel ettepaneku eraldada 4000 eurot sinu MTÜ-le Punk Laulupidu Eesti vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks.
Suurepärane. See sai ka toimuma ja kogu raha kulus ürituse korraldamiseks, oli vaid pisku kõigist kuludest. Olen väga tänulik, et nad toetasid. Kojamees küsis, mis plaanid mul pungiga on ja ütlesin, et tahaksin punklaulupeo 10. sünnipäeva puhul teha väikese kontserdi, mis toimuski esimese üldluulepeo afterparty 'na sealsamas [Rakvere] linnuses.
Mind ei ole võimalik ära osta. Esiteks ei ole ma ärimees. Kõlab võibolla suureliselt, aga ma liitusin [Isamaaga] tõesti aatelisusest. Arvan, et see sõna on veel tänapäeval käibel. Ja kui ei ole, tuleks uuesti ausse tõsta.
Intervjuus Rein Sikule selgitasid, et punk on üks väljapoole elamise viise, mille nimi on "Kas keegi, kurat, kuulab ka mind?" ning lisasid: "Kõige aluseks on sõnum." Mis on sinu sõnum?
Kui öelda ühe lausega? Hoiame Eestit ja eestimaalasi.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Oled muretsenud, et enne valimisi ja tegelikult üleüldse on "üks seltskond, kes otsustab, mis on õige, mis mitte, ja teine seltskond, kes püüab väita vastupidist". See ongi ju normaalne demokraatia?
Aga demokraatia on ka see, kui võetakse kuulda, mida on öelda neil, kes otsustajad paika valisid. Kui on saadud mandaat juhtida ja otsustada, siis millalgi unustatakse, kust see tuli. Ei ole pärimuslikult tulnud ja keegi meist ei ole sinivereline ega jätka kuningate liini. Aga kui mandaat on käes, siis unustatakse, kes selle sulle andis ja hakatakse tegutsema suunas, mis tundub endale kasulik, mitte niivõrd üldiselt vajalik. Nii palju olen ma kõrvalt näinud.
Aga tunned sa usaldust riigikogu vastu?
Muidugi tunnen. Ja kohtusüsteemi vastu ka. Aga igas organismis on vaja verevahetust, inimese organism vahetab seitsme aastaga välja kõik rakud, olen ma kuulnud. Samamoodi on ettevõttes – tegelegu ta siis äri või kultuuriga – mingil hetkel jooksed juhina paratamatult kinni, hakkad ennast kordama ja võibolla alateadlikult ei tahagi oma pinki ära anda.
Kui räägime riigikogust ja poliitikutest, siis pole see teistmoodi. Demokraatia osa on seegi, et ühel hetkel astub senine otsustaja kõrvale ja annab õiguse teha teistele.
Nagu sina tegid Rakvere Teatris?
Ma olin seal 21 aastat. Takkajärgi mõtlen, et see oli ikka pöörane. Eks ma ise jäin ka lõpuks natuke ühte ringi kinni ja ei saanud enam rattast välja, kuni hakkasin vaimselt ja füüsiliselt kõigest väsima. Siis tuli pidurit tõmmata.
Paljud on küsinud, et miks ma nii tegin, olin ju tipus ja teatris olid asjad korras. Aga kui sa kogu aeg välja tulistad, siis saabub hetk, kui ilma laadimata see püss enam ei tulista.
Kohe näha, et oled kaitseliitlane. Lugesin meediast, et Isamaas pidavat olema sadu kriminaalselt karistatud inimesi. Ei tunne kõhedust, et mis seltskonda oled sattunud?
See on mulle ka uudis. Ja siin ei ole õigustust, et vaadake, teistel on ka.
Kas karistatud isikutel on kohta erakondades ja kuidas suhtuda nende kandideerimisse parlamenti?
Siin peaks vaatama iga juhtumist eraldi. Sarimõrvar loomulikult ei saaks, aga kunagi kiiruseületamisega mitmeid kordi vahele jäänud ja selle eest ka kinni pandud inimene võiks küll minu meelest riiki juhtida.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Milline on ebaintelligentne rahvuslus?
Ma eeldan, et sa püüad tõugata mind lahti seletama pressiteadet Isamaa nimekirjas kandideerimisest, kui ütlesin, et mulle meeldib intelligentne rahvuslus ja olen alati seda pooldanud.
Jah, seepärast küsingi – milline on ebaintelligentne rahvuslus?
Kui ei nähta mitte midagi peale iseenda või oma rahvuse. Võime seda nimetada marurahvusluseks või isegi... veidi natsionaalsotsialistlikuks maailmavaateks, kui teise nahavärviga inimesed on meile vastuvõetamatud ja kui eelkõige maksab rusikas, mitte sõna.
Ja nüüd kirjelda, palun, milline on sulle sümpaatne intelligentne rahvuslus.
Ma kehastan seda siin, sinu vastas istudes. (Naerab)
Aga Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb, et rahvuslus on rahvuslus, ei avatud ega suletud, ei ole mingeid epiteete sõna "rahvuslus" ees.
Jah, aga tuletan talle meelde, et maikuus kasutas ta [Isamaa] suurkogul täpselt sama väljendit, mida mina – intelligentne rahvuslus. See kõlas väga hästi, millele alla kirjutan. Ju ta siis unustas ära, et on nii öelnud.
Isamaa on vist üks väheseid, kes ei ole välistanud EKRE-ga ühte valitsusse minemist...
Maailmavaated on ju suhteliselt sarnased, meetodid enda kuuldavaks tegemisel on erinevad. EKRE ajab mitmel juhul asju, millele peaks tõsiselt mõtlema. Kuigi, kas me ikka tahaksime elada selles riigis, sellises Eestis, kus sõnasõnalt juhtuks nii nagu nemad pakuvad? Kas me ikka tahame? Siin peaksid nad päris mitmeid kompromisse tegema, aga arvan, et sõites nii uhkel populaarsuse lainel, nad isegi ei mõtle sellele.
Kujutad sa Isamaad ja EKRE-t ühes valitsuses?
Peaksin olema enne seestpoolt näinud, mismoodi riigiaparaat üldse töötab. Võin ju ette kujutada, kuidas koalitsioonilepingud tekitatakse.
Ainult suurte kompromissidega.
Just. Aga kui palju neid kompromisse tegema peaks?
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Milline oleks sinule kõige sümpaatsem koalitsioon, kuhu ka Isamaa kuuluks?
Ega mul ole praegusele koalitsioonile otseselt midagi ette heita. Välja arvatud muidugi kogu maksupoliitika, mille peale rahvas on hakanud keskmist sõrme näitama. Siinsamas seisis bensiinijaamas auto, millel ühel pool Eesti ja teisel pool Läti lipp, keskel kiri "Maksud sõidavad". Aga kui mõtlen oma kunagise hea kolleegi Indrek Saare tööd, siis vähemasti kultuurimaastikul on küll asjad kenasti toiminud.
Huvitav oleks ka selline kombinatsioon – Isamaa, Reform ja sotsid. Ma ei tea, kas see on võimalik.
Kõik oleneb valimistulemusest.
Jah, kõik oleneb sinust, lugupeetud valija.
Maksud sõidavad Lätti – kas sinul pole tekkinud kordagi kiusatust küsida sellelt autojuhilt, et kui ta Lätist tagasi tulles Häädemeeste kandis õnnetusse satub, kas ta helistab Eesti või Läti politseisse ja tahab, et ta viidaks Eesti või Läti haiglasse?
Õigustatud küsimus, et kellele helistad, kui maksud sinna viid. Aga ei ole ma sedasi küsinud. Kuid ma saan aru neist inimestest, ei ole ka ise patust puhas. Käisin lastega Jurmalas ja tagasi sõites külastasin ühte neist piiripoodidest. Loomulikult ei ostnud ma pagasnikut täis ega autorattaid vastu maad, aga lihtsalt vaatasin, mis seal siis on. Hästi huvitav – kui nägin tuttavaid, lõid nad kõik pilgud maha ja tegid täpselt sellise näo: ma olen kogemata siin. Tegemist oli tuntud inimestega, kellel ei peaks rahamuret olema.
Kui ütlen, et saan neist aru, siis see on nagu vastureaktsioon, see on punk, et hakkan vastu, ei kavatse nii meeletus koguses aktsiisi kinni plekkida, kui saan odavama hinna eest õllekasti piiri tagant.
Aga vastupidiselt sellele, mida sotsid on rääkinud, et see kõik on rahva tervise huvides, siis minu tuttavad, kes sealt [Lätist] liitrite viisi alkoholi toovad, selle Eestis ka liitrite viisi ära joovad. Kui on ikka kast odavat džinni nurgas, vabad päevad terendavad ees, ongi põhi püsti. Milline rahva tervise hoidmine see siis on?
Oli vist nii, et sina kasvasid suureks Juhan Viidingut lugedes?
Tema on nagu minu teine isa, vaimses mõttes. Juhan Viidingu looming, tema luule oli see, mis avas mulle täiesti teised uksed, näitas, et ka selline maailm on olemas. Ta lahkus kahjuks liiga vara, usun, et tänaseks oleksime päris mitmeid asju koos teinud.
Siis pole mõtet sinult küsida, kes on kirjutanud rea "Mind vabadus on huvitanud väga."
"Sind huvitanud on kultuuri kulg. / Mind vabadus on huvitanud väga."
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Juhan Viiding. Mind vabadus on huvitanud väga... Kas sa veenad Isamaa ümber ja paned nad kooseluseadust toetama?
See ei ole minu põhipunkt, millega peaksin nelja lapse isana lehvitama. Aga, kui katoliiklik Iirimaa on sellega hakkama saanud, siis mida meie, paganad, enam põtkime. Kõigil inimestel on õigus elada nii nagu nad õigeks peavad või nagu nende süda kutsub, miks peaks seda säädustega keelama ja piirama.
Toetan, et kõigil inimestel oleks õigus õnnele ja seaduslikult reguleeritud vara jagamisele.
Kooseluseadust sina tühistama ei kipuks?
Ei.
Eili Neuhaus lavastas Rakveres "Lendas üle käopesa", sina mängid peaosalist McMurphy't. Ja oled selle kohta öelnud, et see on lugu vabadusest ja vabaduse puudumisest: " ...küsimus võib olla vabaduses inimese sees – kes võtab õiguse otsustada normaalsuse üle." Selgita, palun.
Kui räägime selle näitemängu kontekstis, siis on väga lihtne selgitada. Indiviid contra süsteem, teisiti käituja tembeldatakse hulluks ja lisaks sellele võetakse talt õigus vabadusele või elule, ta elimineeritakse.
Kui me seda laiendame, siis liiga palju on meid piiravaid säädusi ja norme, neid mõeldakse aina rohkem juurde. Mulle tundub, et riigiaparaat ei usalda inimest või arvab, et tegemist on karjaga, kellele tulebki aedikud ümber ehitada.
Too mõni näide.
Kui tuli "kümnest kümneni" seadus, siis see puudutas mind. Miks riik arvab, et panen igal vabal hetkel tina? Et mulle on vaja keelde ja käske peale panna?
Milline on sinu suhtumine Euroopa Liitu – positiivne, negatiivne, ettevaatlik?
Loomulikult positiivne suhtumine. Olen väga õnnelik, et me selles süsteemis oleme. Aga truude talupoegadena võtame kõik kohustused ja reeglid endale kohe peale, arutamata ja kaalumata, tihtilugu on selle pärast piinlik olnud.
Kas sina kardad pagulasi või võõrtöölisi?
Sõltub. Kui hakkavad toimuma vägivallalained nagu Rootsis või Saksamaal, siis, arvan, ma hakkan vastu ja lähen oma riigi seadustega pahuksisse.
Kui inimesed tulevad siia meie maad ja kultuuri austades, mitte pomme paugutama... Nii vähe või palju kui olen nendega kokku puutunud, ei ole otseses mõttes vaja hirmu tunda. Kui tuleb massiliselt, kes meist seda soovib.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Ettevõtjad ütlevad, et Eestis on töökäsi puudu ja julgustavad valitsust võõrtöölisi sisse lubama.
Aga tulgu meie kalevipojad koju tagasi, siis on jälle kõik korras. Loomulikult ei saa me võrrelda Soome ja Eesti elatustaset, aga tegelikult peaks oma kodumaal tööd tegema.
Mida arvad raudteest Rail Baltic?
Olen üks nendest, kes on selle raudtee vastu allkirja andnud. Kuna olen selle teemaga mingil perioodil tõsiselt tegelenud, siis on päris öövastav, mida see endaga kaasa toob, pean silmas lihashaava keset Eesti kaarti.
Siim Kallas ütleb, et neljarealine aedadega Tallinna-Tartu maantee on laiem kui Rail Baltic.
Sellepärast Siim Kallas ongi Reformierakonnas. (Naerab)
Helir-Valdor Seeder ütles oktoobri alguses, et Isamaa tahab pensioni teise samba muuta esmalt vabatahtlikuks ja seejärel selle kaotada. Oled sama meelt?
Jah, olen küll. Vähemasti selles mõttes, et kui inimene on veel teguvõimas ja vormis, on tal rahaga palju rohkem teha kui siis, mil ta enam mitte midagi teha ei suuda.
Siis tal ei olegi raha.
Tuleb targalt elada, ma arvan.
Kõigil seda tarkust ei ole.
Siin on sama teema – vabadust peab inimesele rohkem andma, riik ei pea kõike tema eest otsustama, riik ei pea täiskasvanud inimest kasvatama. Inimesed, keda on vaja kasvatada või karistada – selleks on teised asutused. Just sellest vabadusest ma räägin.
Miks sa lavastasid Vene Teatris Andrus Kivirähu "Eesti matuse"?
Vene Teatri uus kunstiline juht Filipp Loss helistas ja küsis, kas tahaksin tulla tegema midagi Eesti klassikast. Andrus Kivirähk on Eesti klassik, soovib ta seda või mitte.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Kas venekeelne publik saab Kivirähu kui eestlase eneseirooniast aru?
Nägin kahte läbimängu, kontroll- ja esietendust. Pärast esimest mõtlesin, et vist ei saa, nad oleksid vaadanud justkui Tšehhovi tundmatut näidendit, mille mina olen kuskilt välja kaevanud. Kaasaelamisega, hinge kinni hoides ja kohati isegi pisarates, aga mitte luksuvalt ja aplodeerivalt naerdes. Kuid esietenduse publik jagas ikka väga matsu. Lõpuks tõusti püsti ja aplodeeriti, nii nagu eesti teatris.
Hiljem mulle seletati, et kontrolletendust käivad vaatamas oma inimesed, kolleegid, kes ei vaatagi niivõrd seda lugu, vaid kuidas kolleeg mängib. Esietendusele tuli aga teatripublik ja nende ovatsioonid kõlavad mul siiani kõrvus. Loodan sellele loole pikka iga seal teatris.
See on eesti teatrist erinev. Seal oleks aeg kohati nagu seisma jäänud, mis iseenesest on tore. Et ei ole kaardisüsteemi, vähemasti lava taga. Mõnes eesti teatris, kui unustad kaardi kostüümi taskusse panemata, võid sa lavale mitte jõuda, kui oled enne sattunud kohvikusse, sest uksekaart jäi maha.
Siit võiks laiendada seda kogu Eesti poliitikale – liiga palju on uksekaarte, andke rohkem vabadust sisse- või väljapääsemiseks. Liiga palju pannakse meid koodikaartidega liikuma. Kui ühte ruumi oled saanud, siis järgmisesse minemiseks on sul vaja juba uut kaarti.
Kuidas Vene Teatris kohanesid?
Vene Teatris, ja üldse mitte solvates, tundus mulle, nagu oleksin sattunud 1983. aasta noorsooteatrisse (praegune Linnateater, toim). Inimestel oli aega, inimesed olid majas, nad ei kihutanud ühelt seriaali võttelt teisele või reklaami lugema. Küll aga oli detsembrikuu ja paljud näitlejad käisid jõuluvana habemed kotist väljas, see oli nende leib.
Seal jäädakse pärast etendusi istuma, arutatakse proovi või etenduse üle. Tuntakse siirast huvi, kuidas läheb väljaspool teatrimaailma, erinevalt nii mõnestki suurest teatrist, kus Eestis töötanud olen, et kui kell kukub, siis üldiselt on maja tühi ja uksed lukus. Ja peaasi, et sa uksekaarti garderoobi ei unustaks.
Kuidas leida kurjuse tagant headust, pimeduse tagant valgust ja pakkuda hukkamõistu asemel armastust, nagu soovitab Rakvere Teatris "Lendas üle käopesa" lavastanud Eili Neuhaus?
Väga ilus soovitus, ja väga naiselik. Ega siin mingit muud kunsti ole, kui et pead selle enda sees üles leidma. Siis nii ongi. Kui peaksin hakkama retsepte andma, võiksin rajada ühe teise Lilleoru (jätkusuutliku eluviisi keskus, toim), kuhu jüngrid saaksid guru juurde tulla. (Naerab)
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
On küll ebaõiglane, aga paljud teavad sind kas Seenelkäigu filmi rumala maamehena või "Viimase võmmi" telesarja peategelase Mikk Kotkasena. Tema oli 20 aastat koomas, ärkas aastal 2014 ja läks tagasi oma vanale töökohale – politseisse uurijaks. Kuidas sinu jaoks on Eesti viimase veerand sajandiga muutunud?
Väga uhkelt on muutunud. Kui kerime pilti tagasi, meie sinuga suudame seda teha, 1988. aastasse, kui see kõik minu jaoks algas, olin keskkooli lõpetanud ja sini-must-valged lehvisid. Mis seisud siis olid, vahepealsed ärakukkumised, talongiaeg, kauboikapitalism 1990-ndatel, edasi juba põhjamaastumine, kuhu meid üritatakse kangesti lükata. Nüüd on täiesti uus ajastu, kihistumine on küll päris suur, ilmselt kahjuks aina suureneb, aga üldiselt käib elu nagu filmis. Nagu Läänes.
Juba on uus põlvkond peale tulnud, kes ei teagi eelnevast ajast. Minugi poeg sündis vabas Eestis, viimaseid päevi maksis vene rubla, mille eest ostsin tema sünni puhul taksoviina, aga pärast seda tuli kohe kroon.
Poeg on elanud ainult vabas Eestis, mille piirid on kogu aeg lahti olnud. See on üks päris tõsine teema. Olen päris palju selle noore põlvkonnaga vaielnud ja osa neist on mõistmatuna mulle otsa vaadanud: mis sa räägid, kui ütled, et on olnud ka teistsugused ajad ja vabadus ei ole niisama, seda tuleb hoida, jääge ikka siia, ärge minge piiri taha. Nad ei saa aru.
Lumehelbekesed on pandud nende põlvkonnale nimeks ja seda olen ka teatris töötades näinud. Kui näituseks minust vanemad mehed, Volli Käro või Toomas Suuman on olnud teatris aegade algusest ja truult vankrit vedanud, siis noored, kes tulnud lavakoolist, vaadanud suurte silmadega, olnud paar aastat ja lihtsalt ära läinud, sest ei kujuta ette, et oma elu sellise asja peale raiskaksid. See oli minule mõistetamatu.
Aga praegu, kui olen ise teatrist eemal ja ringi vaadanud – ei ole mul neile midagi ette heita. See on nende elu, nende vabadus. Me ise oleme neile need õigused andnud, me ise oleme tahtnud, et neil oleks parem kui meil.
Tuleb meelde president Ilvese soov, et annaksime Eesti oma lastele üle sellisena, nagu okupatsiooni poleks olnudki. On see võimalik?
Ideaalis on. Aga siis peaks veel mõni põlvkond vahet olema. Kuni me ise [okupatsiooni] veel mäletame, siis seda taaka ma enda küljest maha ei saa.
Nüüd ütles üle-eelmine president Arnold Rüütel, et Eesti võiks "pretendeerida sellele kohale, kus säilitatakse sügavkülmutatud inimesi enne nende taasäratamist".
Oo-oh!
Milline Eesti vaataks meile vastu poole sajandi pärast, kui ärganuna tähistaksid koos kaksikutest tütardega nende 50. sünnipäeva?
Tahaksin ikka, et enne kui mind ära külmutatakse, oleks aeg nendega koos nende lapsepõlve veeta. Siis pandagu külma, jah, et saaksin ka näha, mida see põlvkond siis teinud on. Ma loodan ja usun, et Eesti Vabariik on alles ning ei ole midagi juhtunud, mille pärast peaks juba 50 aastat varem hinge kinni hoidma. Arvan, et see oleks ilus, õitsev, armastav riik.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR | Uustulnuk Üllar Saaremäe: meil on liiga palju uksekaarte, andke rohkem vabadust sisse- või väljapääsemiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks sulle pannkoogid ei meeldi?
Oh taevas, mis küsimusega sa alustad. Ma isegi ei tea, et ei meeldi. Võibolla lapsepõlves sai neid nii palju vitsutatud.
Ise kinnitasid hiljuti, et sina valimiskampaaniat teha ei taha ja sulle ei meeldi kaubanduskeskuste juures pannkooke küpsetada nagu erakonnad teevad.
Nüüd sain vihjest aru. Minule on alati natuke naeruväärne kogu see valimisnänni jagamine. Kahjuks ei pääse minagi, sest härra Pomerants tõi mulle suure isamaalise kotitäie asju, mida peaksin valijatele andma.
Mis seal on?
Traditsioonilised pastakad minu nimega, šokolaad, miskid kommid ja käepaelad. Kõik kohustuslik kraam.
Hakkad käima ja jagama?
Vaatame, vaatame. Kahjuks ei saa neid [Rakvere] teatri riidehoidu panna, oleks liiga avalik propaganda. Aga on natuke naeruväärne, jah, kui tõsiselt võetavad inimesed kuskil Selveri ukse ees, põlled sõlmes ja [erakonna] lipud pea kohal küpsetavad pannkooke. Loodan, et see läheb minust mööda.
Oled nõutud peig – Põhjarannik teab, et Isamaa kaalus sinu Ida-Virumaale kandideerima toomist, kuid Lääne-Virumaa esinumber Marko Pomerants oli vastu, sest pidas vajalikuks, et aitaksid Isamaal saada seal vähemalt ühe mandaadi. Tunned enda kaalukust?
Korraks oli Ida-Virumaast juttu küll, minu sünnikant ju. Olen küll juba 30 aastat sealt ära, aga see maakond – kuigi pean Virumaad ühtseks – läheb endiselt korda. Eriti praegu, kui minu kooli, [Kohtla-Järve] Järve gümnaasiumi tahetakse ära kaotada ja teha sellest nii eesti- kui ka venekeelne segagümnaasium. Seesama kool, mille trepi ees ma tihti olen lõuga saanud, vennasrahva spaleerist läbi minnes.
Pärast koolipidu?
Jaa, nad otsisid tihtilugu neid hetki, kui õpetajaid näha ei olnud.
Õppisid Kohtla-Järvel kaklema?
Tuli õppida. Kas just päris kaklema, aga vastu lööma küll.
Mida sa eelistasid – lööd vastu või jooksed minema?
Annan esimesena ära. Nad ei tulnud kunagi üks ühele, ikka kambakesi. Ja siis oli valik, kas minna selg sirge esimesena vastu või... Ära joosta? Jah, ega see argus ole, kui oli võimalus. Tihtilugu nad ei andnud võimalust.
Ivo Rull oli näitlejate ja sportlaste kandideerimise kohta väga irooniline, kui kirjutas, et lihtsameelsetelt tuleb nende hääled kätte saada ning maailmavaatega pole selles mängus erilist kokkupuudet.
Kohati ma nõustun. Aastakümnetega on olnud näiteid, et läheb keegi kandideerima teadmata, miks ta seda teeb, toob enda tuntuse pealt mingi koguse hääli ja pärast seda – palun väga. Ongi kõik. Üldse mitte liiga tehes arvan, et omal ajal valis rahvas riigikogusse [teleseriaali Õnne 13] kingsepp Johannese, mitte [reformierakondlase] Kaljo Kiisa.
Teistpidi ei ole ma [Ivo Rulliga] nõus, sest ei arva, et kultuuriinimesed oleksid ajukääbikud ja neil riigikogusse asja ei oleks. Iseasi muidugi, kuidas seal vastu suudetakse pidada. Loominguline inimene on paratamatult emotsionaalsem, tahab tulemust kohe näha, ei ole valmis pikalt ootama, ei ole võibolla valmis ka kompromissideks ja jookseb kinni, läheb ära.
Inimesed on muidugi erinevad, me ei saa kõiki ühe vitsaga lüüa.
Näitleja Andrus Vaarik, sotsiaaldemokraat, ei teinud saladust, et kandideerib valimistel vaid selleks, et toetada oma erakonda. Sina teed samuti?
Jah. Mõtlesin pikalt, et see üks hääl, mille mina saan valijana Isamaale anda, on ainult üks hääl. Aga kui keegi otsustab minu jaoks väga sümpaatset seltskonda toetada, sest mina seal nimekirjas kandideerin, siis olen valimisi juba plussi poole kallutanud.
Andrus [Vaarik] ütles intervjuus [ERR-ile] veel tarku ja täpseid asju, millega nõustun, hoolimata meie erakondade erinevatest nimedest. Väga palju on kurjust hakanud tekkima ja iga mõtleva, südametunnistusega kodaniku kohus on püüda seda ära kallutada.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Kus sa kurjust näed?
Me ei saa ju salata, et teatud tegelased tegelevad jõuliselt ühiskonna lõhestamisega.
Kes?
Seesama sotside ja EKRE kaklus.
Aga kui see ongi maailmavaateline vastasseis?
Arvata võib, et ongi. Aga maailmavaadet saab ka edastada mitte niivõrd madalatele kaartidele mängides, nagu tehakse.
Kuidas see siis peaks olema? Viisakalt, valgetes kinnistas: "Lubage palun, härra, teiega mitte nõustuda..."
Oo, see kõlaks ju väga ilusti. Aga oleme näinud ka britilikku käitumist, kui alamkojas antakse vastastikku täie rauaga või kuskil lõunapoolsetes riikides minnakse suisa parlamendi saalis üksteisele kätega kallale. Järelikult on inimesed emotsionaalsed ja oma tõe eest väljas.
Aga millise kuvandi see jätab, mida mina kui lihtne kodanik pean sellest kõigest arvama? Näen ennast õigustavate ja kriiskavate poliitikute rääkivaid päid.
Mis juhtub, kui sind valitaksegi riigikokku? Mida siis teed?
Kui see on valija tahe, siis ma loomulikult lähen. Aga see ei ole minu esimene eesmärk.
Kui matemaatiliselt mõtleme – Lääne-Viru piirkond on äärmiselt keeruline, mängu läheb viis mandaati, millest kolm on juba jagatud, sest need võtavad Reform, Kesk ja EKRE. Jäävad kaks mandaati, mille peale madin käima hakkab. Eeldan, et Marko Pomerants on inimene, kes riigikokku läheb.
Kes on Lääne-Virumaal Isamaa põhikonkurent?
Arvan, et kuna konservatiivsed rahvuslased on nii EKRE kui ka Isamaa, siis põhikonkurent on ikkagi EKRE.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Aga uued tulijad, usud sa nendesse?
Raske ette öelda... Elurikkuse erakond on mulle sümpaatse ja lähedase maailmavaatega, Artur Talvik helistas mitmeid-mitmeid kordi, arvatavasti selleks, et mind sinna kutsuda, aga me ei saanudki kokku. Mis tulemuse nad teevad? Talvik on ennast ise natuke maha mänginud Vabaerakonnast ära tulekuga, bändi vahetamine ei ole õige. Mina olen olnud Isamaa valija alates hetkest, kui käed kandma hakkasid. Loomulikult annan aru, et aegade jooksul on erakond muutunud, aga see selleks.
Kui Eesti 200-st rääkida, siis nende väga pilkutõmmanud reklaamikampaania jätab veidi teistsuguse mulje, kui alguses arvasin.
Kohtla-Järve poisina peaksid möönma, et nii ongi, nagu Eesti 200 plakatitel Tallinna Hobujaama trammipeatuses välja paistis – eestlased on siin ja venelased seal.
Ega ma öelnudki, et midagi oli laest võetud. Aga käik oli julge. Ju nad ei saanud ise ka aru, et võib sellist mõju avaldada. Nad vist lootsid, et pildile tulek läheb lihtsamalt. Päris lõbus.
Kas Isamaa ostis su ära?
Ei ole seda kaupa minuga tehtud, et midagi oleks lubatud.
2017. aasta lõpus tegi just Isamaa riigikogus nn katuserahade ehk piirkondlike investeeringute jagamisel ettepaneku eraldada 4000 eurot sinu MTÜ-le Punk Laulupidu Eesti vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks.
Suurepärane. See sai ka toimuma ja kogu raha kulus ürituse korraldamiseks, oli vaid pisku kõigist kuludest. Olen väga tänulik, et nad toetasid. Kojamees küsis, mis plaanid mul pungiga on ja ütlesin, et tahaksin punklaulupeo 10. sünnipäeva puhul teha väikese kontserdi, mis toimuski esimese üldluulepeo afterparty 'na sealsamas [Rakvere] linnuses.
Mind ei ole võimalik ära osta. Esiteks ei ole ma ärimees. Kõlab võibolla suureliselt, aga ma liitusin [Isamaaga] tõesti aatelisusest. Arvan, et see sõna on veel tänapäeval käibel. Ja kui ei ole, tuleks uuesti ausse tõsta.
Intervjuus Rein Sikule selgitasid, et punk on üks väljapoole elamise viise, mille nimi on "Kas keegi, kurat, kuulab ka mind?" ning lisasid: "Kõige aluseks on sõnum." Mis on sinu sõnum?
Kui öelda ühe lausega? Hoiame Eestit ja eestimaalasi.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Oled muretsenud, et enne valimisi ja tegelikult üleüldse on "üks seltskond, kes otsustab, mis on õige, mis mitte, ja teine seltskond, kes püüab väita vastupidist". See ongi ju normaalne demokraatia?
Aga demokraatia on ka see, kui võetakse kuulda, mida on öelda neil, kes otsustajad paika valisid. Kui on saadud mandaat juhtida ja otsustada, siis millalgi unustatakse, kust see tuli. Ei ole pärimuslikult tulnud ja keegi meist ei ole sinivereline ega jätka kuningate liini. Aga kui mandaat on käes, siis unustatakse, kes selle sulle andis ja hakatakse tegutsema suunas, mis tundub endale kasulik, mitte niivõrd üldiselt vajalik. Nii palju olen ma kõrvalt näinud.
Aga tunned sa usaldust riigikogu vastu?
Muidugi tunnen. Ja kohtusüsteemi vastu ka. Aga igas organismis on vaja verevahetust, inimese organism vahetab seitsme aastaga välja kõik rakud, olen ma kuulnud. Samamoodi on ettevõttes – tegelegu ta siis äri või kultuuriga – mingil hetkel jooksed juhina paratamatult kinni, hakkad ennast kordama ja võibolla alateadlikult ei tahagi oma pinki ära anda.
Kui räägime riigikogust ja poliitikutest, siis pole see teistmoodi. Demokraatia osa on seegi, et ühel hetkel astub senine otsustaja kõrvale ja annab õiguse teha teistele.
Nagu sina tegid Rakvere Teatris?
Ma olin seal 21 aastat. Takkajärgi mõtlen, et see oli ikka pöörane. Eks ma ise jäin ka lõpuks natuke ühte ringi kinni ja ei saanud enam rattast välja, kuni hakkasin vaimselt ja füüsiliselt kõigest väsima. Siis tuli pidurit tõmmata.
Paljud on küsinud, et miks ma nii tegin, olin ju tipus ja teatris olid asjad korras. Aga kui sa kogu aeg välja tulistad, siis saabub hetk, kui ilma laadimata see püss enam ei tulista.
Kohe näha, et oled kaitseliitlane. Lugesin meediast, et Isamaas pidavat olema sadu kriminaalselt karistatud inimesi. Ei tunne kõhedust, et mis seltskonda oled sattunud?
See on mulle ka uudis. Ja siin ei ole õigustust, et vaadake, teistel on ka.
Kas karistatud isikutel on kohta erakondades ja kuidas suhtuda nende kandideerimisse parlamenti?
Siin peaks vaatama iga juhtumist eraldi. Sarimõrvar loomulikult ei saaks, aga kunagi kiiruseületamisega mitmeid kordi vahele jäänud ja selle eest ka kinni pandud inimene võiks küll minu meelest riiki juhtida.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Milline on ebaintelligentne rahvuslus?
Ma eeldan, et sa püüad tõugata mind lahti seletama pressiteadet Isamaa nimekirjas kandideerimisest, kui ütlesin, et mulle meeldib intelligentne rahvuslus ja olen alati seda pooldanud.
Jah, seepärast küsingi – milline on ebaintelligentne rahvuslus?
Kui ei nähta mitte midagi peale iseenda või oma rahvuse. Võime seda nimetada marurahvusluseks või isegi... veidi natsionaalsotsialistlikuks maailmavaateks, kui teise nahavärviga inimesed on meile vastuvõetamatud ja kui eelkõige maksab rusikas, mitte sõna.
Ja nüüd kirjelda, palun, milline on sulle sümpaatne intelligentne rahvuslus.
Ma kehastan seda siin, sinu vastas istudes. (Naerab)
Aga Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb, et rahvuslus on rahvuslus, ei avatud ega suletud, ei ole mingeid epiteete sõna "rahvuslus" ees.
Jah, aga tuletan talle meelde, et maikuus kasutas ta [Isamaa] suurkogul täpselt sama väljendit, mida mina – intelligentne rahvuslus. See kõlas väga hästi, millele alla kirjutan. Ju ta siis unustas ära, et on nii öelnud.
Isamaa on vist üks väheseid, kes ei ole välistanud EKRE-ga ühte valitsusse minemist...
Maailmavaated on ju suhteliselt sarnased, meetodid enda kuuldavaks tegemisel on erinevad. EKRE ajab mitmel juhul asju, millele peaks tõsiselt mõtlema. Kuigi, kas me ikka tahaksime elada selles riigis, sellises Eestis, kus sõnasõnalt juhtuks nii nagu nemad pakuvad? Kas me ikka tahame? Siin peaksid nad päris mitmeid kompromisse tegema, aga arvan, et sõites nii uhkel populaarsuse lainel, nad isegi ei mõtle sellele.
Kujutad sa Isamaad ja EKRE-t ühes valitsuses?
Peaksin olema enne seestpoolt näinud, mismoodi riigiaparaat üldse töötab. Võin ju ette kujutada, kuidas koalitsioonilepingud tekitatakse.
Ainult suurte kompromissidega.
Just. Aga kui palju neid kompromisse tegema peaks?
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Milline oleks sinule kõige sümpaatsem koalitsioon, kuhu ka Isamaa kuuluks?
Ega mul ole praegusele koalitsioonile otseselt midagi ette heita. Välja arvatud muidugi kogu maksupoliitika, mille peale rahvas on hakanud keskmist sõrme näitama. Siinsamas seisis bensiinijaamas auto, millel ühel pool Eesti ja teisel pool Läti lipp, keskel kiri "Maksud sõidavad". Aga kui mõtlen oma kunagise hea kolleegi Indrek Saare tööd, siis vähemasti kultuurimaastikul on küll asjad kenasti toiminud.
Huvitav oleks ka selline kombinatsioon – Isamaa, Reform ja sotsid. Ma ei tea, kas see on võimalik.
Kõik oleneb valimistulemusest.
Jah, kõik oleneb sinust, lugupeetud valija.
Maksud sõidavad Lätti – kas sinul pole tekkinud kordagi kiusatust küsida sellelt autojuhilt, et kui ta Lätist tagasi tulles Häädemeeste kandis õnnetusse satub, kas ta helistab Eesti või Läti politseisse ja tahab, et ta viidaks Eesti või Läti haiglasse?
Õigustatud küsimus, et kellele helistad, kui maksud sinna viid. Aga ei ole ma sedasi küsinud. Kuid ma saan aru neist inimestest, ei ole ka ise patust puhas. Käisin lastega Jurmalas ja tagasi sõites külastasin ühte neist piiripoodidest. Loomulikult ei ostnud ma pagasnikut täis ega autorattaid vastu maad, aga lihtsalt vaatasin, mis seal siis on. Hästi huvitav – kui nägin tuttavaid, lõid nad kõik pilgud maha ja tegid täpselt sellise näo: ma olen kogemata siin. Tegemist oli tuntud inimestega, kellel ei peaks rahamuret olema.
Kui ütlen, et saan neist aru, siis see on nagu vastureaktsioon, see on punk, et hakkan vastu, ei kavatse nii meeletus koguses aktsiisi kinni plekkida, kui saan odavama hinna eest õllekasti piiri tagant.
Aga vastupidiselt sellele, mida sotsid on rääkinud, et see kõik on rahva tervise huvides, siis minu tuttavad, kes sealt [Lätist] liitrite viisi alkoholi toovad, selle Eestis ka liitrite viisi ära joovad. Kui on ikka kast odavat džinni nurgas, vabad päevad terendavad ees, ongi põhi püsti. Milline rahva tervise hoidmine see siis on?
Oli vist nii, et sina kasvasid suureks Juhan Viidingut lugedes?
Tema on nagu minu teine isa, vaimses mõttes. Juhan Viidingu looming, tema luule oli see, mis avas mulle täiesti teised uksed, näitas, et ka selline maailm on olemas. Ta lahkus kahjuks liiga vara, usun, et tänaseks oleksime päris mitmeid asju koos teinud.
Siis pole mõtet sinult küsida, kes on kirjutanud rea "Mind vabadus on huvitanud väga."
"Sind huvitanud on kultuuri kulg. / Mind vabadus on huvitanud väga."
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Juhan Viiding. Mind vabadus on huvitanud väga... Kas sa veenad Isamaa ümber ja paned nad kooseluseadust toetama?
See ei ole minu põhipunkt, millega peaksin nelja lapse isana lehvitama. Aga, kui katoliiklik Iirimaa on sellega hakkama saanud, siis mida meie, paganad, enam põtkime. Kõigil inimestel on õigus elada nii nagu nad õigeks peavad või nagu nende süda kutsub, miks peaks seda säädustega keelama ja piirama.
Toetan, et kõigil inimestel oleks õigus õnnele ja seaduslikult reguleeritud vara jagamisele.
Kooseluseadust sina tühistama ei kipuks?
Ei.
Eili Neuhaus lavastas Rakveres "Lendas üle käopesa", sina mängid peaosalist McMurphy't. Ja oled selle kohta öelnud, et see on lugu vabadusest ja vabaduse puudumisest: " ...küsimus võib olla vabaduses inimese sees – kes võtab õiguse otsustada normaalsuse üle." Selgita, palun.
Kui räägime selle näitemängu kontekstis, siis on väga lihtne selgitada. Indiviid contra süsteem, teisiti käituja tembeldatakse hulluks ja lisaks sellele võetakse talt õigus vabadusele või elule, ta elimineeritakse.
Kui me seda laiendame, siis liiga palju on meid piiravaid säädusi ja norme, neid mõeldakse aina rohkem juurde. Mulle tundub, et riigiaparaat ei usalda inimest või arvab, et tegemist on karjaga, kellele tulebki aedikud ümber ehitada.
Too mõni näide.
Kui tuli "kümnest kümneni" seadus, siis see puudutas mind. Miks riik arvab, et panen igal vabal hetkel tina? Et mulle on vaja keelde ja käske peale panna?
Milline on sinu suhtumine Euroopa Liitu – positiivne, negatiivne, ettevaatlik?
Loomulikult positiivne suhtumine. Olen väga õnnelik, et me selles süsteemis oleme. Aga truude talupoegadena võtame kõik kohustused ja reeglid endale kohe peale, arutamata ja kaalumata, tihtilugu on selle pärast piinlik olnud.
Kas sina kardad pagulasi või võõrtöölisi?
Sõltub. Kui hakkavad toimuma vägivallalained nagu Rootsis või Saksamaal, siis, arvan, ma hakkan vastu ja lähen oma riigi seadustega pahuksisse.
Kui inimesed tulevad siia meie maad ja kultuuri austades, mitte pomme paugutama... Nii vähe või palju kui olen nendega kokku puutunud, ei ole otseses mõttes vaja hirmu tunda. Kui tuleb massiliselt, kes meist seda soovib.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Ettevõtjad ütlevad, et Eestis on töökäsi puudu ja julgustavad valitsust võõrtöölisi sisse lubama.
Aga tulgu meie kalevipojad koju tagasi, siis on jälle kõik korras. Loomulikult ei saa me võrrelda Soome ja Eesti elatustaset, aga tegelikult peaks oma kodumaal tööd tegema.
Mida arvad raudteest Rail Baltic?
Olen üks nendest, kes on selle raudtee vastu allkirja andnud. Kuna olen selle teemaga mingil perioodil tõsiselt tegelenud, siis on päris öövastav, mida see endaga kaasa toob, pean silmas lihashaava keset Eesti kaarti.
Siim Kallas ütleb, et neljarealine aedadega Tallinna-Tartu maantee on laiem kui Rail Baltic.
Sellepärast Siim Kallas ongi Reformierakonnas. (Naerab)
Helir-Valdor Seeder ütles oktoobri alguses, et Isamaa tahab pensioni teise samba muuta esmalt vabatahtlikuks ja seejärel selle kaotada. Oled sama meelt?
Jah, olen küll. Vähemasti selles mõttes, et kui inimene on veel teguvõimas ja vormis, on tal rahaga palju rohkem teha kui siis, mil ta enam mitte midagi teha ei suuda.
Siis tal ei olegi raha.
Tuleb targalt elada, ma arvan.
Kõigil seda tarkust ei ole.
Siin on sama teema – vabadust peab inimesele rohkem andma, riik ei pea kõike tema eest otsustama, riik ei pea täiskasvanud inimest kasvatama. Inimesed, keda on vaja kasvatada või karistada – selleks on teised asutused. Just sellest vabadusest ma räägin.
Miks sa lavastasid Vene Teatris Andrus Kivirähu "Eesti matuse"?
Vene Teatri uus kunstiline juht Filipp Loss helistas ja küsis, kas tahaksin tulla tegema midagi Eesti klassikast. Andrus Kivirähk on Eesti klassik, soovib ta seda või mitte.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
Kas venekeelne publik saab Kivirähu kui eestlase eneseirooniast aru?
Nägin kahte läbimängu, kontroll- ja esietendust. Pärast esimest mõtlesin, et vist ei saa, nad oleksid vaadanud justkui Tšehhovi tundmatut näidendit, mille mina olen kuskilt välja kaevanud. Kaasaelamisega, hinge kinni hoides ja kohati isegi pisarates, aga mitte luksuvalt ja aplodeerivalt naerdes. Kuid esietenduse publik jagas ikka väga matsu. Lõpuks tõusti püsti ja aplodeeriti, nii nagu eesti teatris.
Hiljem mulle seletati, et kontrolletendust käivad vaatamas oma inimesed, kolleegid, kes ei vaatagi niivõrd seda lugu, vaid kuidas kolleeg mängib. Esietendusele tuli aga teatripublik ja nende ovatsioonid kõlavad mul siiani kõrvus. Loodan sellele loole pikka iga seal teatris.
See on eesti teatrist erinev. Seal oleks aeg kohati nagu seisma jäänud, mis iseenesest on tore. Et ei ole kaardisüsteemi, vähemasti lava taga. Mõnes eesti teatris, kui unustad kaardi kostüümi taskusse panemata, võid sa lavale mitte jõuda, kui oled enne sattunud kohvikusse, sest uksekaart jäi maha.
Siit võiks laiendada seda kogu Eesti poliitikale – liiga palju on uksekaarte, andke rohkem vabadust sisse- või väljapääsemiseks. Liiga palju pannakse meid koodikaartidega liikuma. Kui ühte ruumi oled saanud, siis järgmisesse minemiseks on sul vaja juba uut kaarti.
Kuidas Vene Teatris kohanesid?
Vene Teatris, ja üldse mitte solvates, tundus mulle, nagu oleksin sattunud 1983. aasta noorsooteatrisse (praegune Linnateater, toim). Inimestel oli aega, inimesed olid majas, nad ei kihutanud ühelt seriaali võttelt teisele või reklaami lugema. Küll aga oli detsembrikuu ja paljud näitlejad käisid jõuluvana habemed kotist väljas, see oli nende leib.
Seal jäädakse pärast etendusi istuma, arutatakse proovi või etenduse üle. Tuntakse siirast huvi, kuidas läheb väljaspool teatrimaailma, erinevalt nii mõnestki suurest teatrist, kus Eestis töötanud olen, et kui kell kukub, siis üldiselt on maja tühi ja uksed lukus. Ja peaasi, et sa uksekaarti garderoobi ei unustaks.
Kuidas leida kurjuse tagant headust, pimeduse tagant valgust ja pakkuda hukkamõistu asemel armastust, nagu soovitab Rakvere Teatris "Lendas üle käopesa" lavastanud Eili Neuhaus?
Väga ilus soovitus, ja väga naiselik. Ega siin mingit muud kunsti ole, kui et pead selle enda sees üles leidma. Siis nii ongi. Kui peaksin hakkama retsepte andma, võiksin rajada ühe teise Lilleoru (jätkusuutliku eluviisi keskus, toim), kuhu jüngrid saaksid guru juurde tulla. (Naerab)
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
On küll ebaõiglane, aga paljud teavad sind kas Seenelkäigu filmi rumala maamehena või "Viimase võmmi" telesarja peategelase Mikk Kotkasena. Tema oli 20 aastat koomas, ärkas aastal 2014 ja läks tagasi oma vanale töökohale – politseisse uurijaks. Kuidas sinu jaoks on Eesti viimase veerand sajandiga muutunud?
Väga uhkelt on muutunud. Kui kerime pilti tagasi, meie sinuga suudame seda teha, 1988. aastasse, kui see kõik minu jaoks algas, olin keskkooli lõpetanud ja sini-must-valged lehvisid. Mis seisud siis olid, vahepealsed ärakukkumised, talongiaeg, kauboikapitalism 1990-ndatel, edasi juba põhjamaastumine, kuhu meid üritatakse kangesti lükata. Nüüd on täiesti uus ajastu, kihistumine on küll päris suur, ilmselt kahjuks aina suureneb, aga üldiselt käib elu nagu filmis. Nagu Läänes.
Juba on uus põlvkond peale tulnud, kes ei teagi eelnevast ajast. Minugi poeg sündis vabas Eestis, viimaseid päevi maksis vene rubla, mille eest ostsin tema sünni puhul taksoviina, aga pärast seda tuli kohe kroon.
Poeg on elanud ainult vabas Eestis, mille piirid on kogu aeg lahti olnud. See on üks päris tõsine teema. Olen päris palju selle noore põlvkonnaga vaielnud ja osa neist on mõistmatuna mulle otsa vaadanud: mis sa räägid, kui ütled, et on olnud ka teistsugused ajad ja vabadus ei ole niisama, seda tuleb hoida, jääge ikka siia, ärge minge piiri taha. Nad ei saa aru.
Lumehelbekesed on pandud nende põlvkonnale nimeks ja seda olen ka teatris töötades näinud. Kui näituseks minust vanemad mehed, Volli Käro või Toomas Suuman on olnud teatris aegade algusest ja truult vankrit vedanud, siis noored, kes tulnud lavakoolist, vaadanud suurte silmadega, olnud paar aastat ja lihtsalt ära läinud, sest ei kujuta ette, et oma elu sellise asja peale raiskaksid. See oli minule mõistetamatu.
Aga praegu, kui olen ise teatrist eemal ja ringi vaadanud – ei ole mul neile midagi ette heita. See on nende elu, nende vabadus. Me ise oleme neile need õigused andnud, me ise oleme tahtnud, et neil oleks parem kui meil.
Tuleb meelde president Ilvese soov, et annaksime Eesti oma lastele üle sellisena, nagu okupatsiooni poleks olnudki. On see võimalik?
Ideaalis on. Aga siis peaks veel mõni põlvkond vahet olema. Kuni me ise [okupatsiooni] veel mäletame, siis seda taaka ma enda küljest maha ei saa.
Nüüd ütles üle-eelmine president Arnold Rüütel, et Eesti võiks "pretendeerida sellele kohale, kus säilitatakse sügavkülmutatud inimesi enne nende taasäratamist".
Oo-oh!
Milline Eesti vaataks meile vastu poole sajandi pärast, kui ärganuna tähistaksid koos kaksikutest tütardega nende 50. sünnipäeva?
Tahaksin ikka, et enne kui mind ära külmutatakse, oleks aeg nendega koos nende lapsepõlve veeta. Siis pandagu külma, jah, et saaksin ka näha, mida see põlvkond siis teinud on. Ma loodan ja usun, et Eesti Vabariik on alles ning ei ole midagi juhtunud, mille pärast peaks juba 50 aastat varem hinge kinni hoidma. Arvan, et see oleks ilus, õitsev, armastav riik.
Toomas Sildami intervjuu Üllar Saaremäega Autor: Priit Mürk/ERR
### Response:
Uustulnuk Üllar Saaremäe: meil on liiga palju uksekaarte, andke rohkem vabadust sisse- või väljapääsemiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Katar haaras kaheväravalise eduseisu juba esimese pooltunniga: 12. minutil tabas lõpuks üheksa väravaga selgelt turniiri suurimaks väravakütiks kerkinud Almoez Ali ja 27. minutil suurendas edu Abdulaziz Hatem.
Jaapanlastel tekkis uus lootus teise poolaja keskpaigas, kui Takumi Minamino suutis kaotusseisu minimaalseks vähendada, aga kohtumisele pani punkti Akram Afifi täpne penalti 83. minutil.
Tegemist on Katari läbi aegade esimese tiitliga, varem on nad Aasia meistrivõistlustel jõudnud parimal juhul veerandfinaali (2000, 2011).
Kogu turniiri suurepärast jalgpalli näidanud - kõik seitse mängu võideti koondskooriga 19:1 - Katari meeskonna olukorra tegi raskemaks tõik, et riik on turniiri võõrustava Araabia Ühendemiraatidega vaenujalal ja nii ei saanud fännid omasid toetama sõita. Poolfinaalis korraldajate vastu loobiti mängijaid aga jalanõudega, mis on sealsetes maades väga suur solvang.
Poolfinaalides oli Katar üle Araabia Ühendemiraatidest 4:0 ja Jaapan alistas Iraani 3:0. | VIDEOD | Võidult võidule sammunud Katar tuli Aasia meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Katar haaras kaheväravalise eduseisu juba esimese pooltunniga: 12. minutil tabas lõpuks üheksa väravaga selgelt turniiri suurimaks väravakütiks kerkinud Almoez Ali ja 27. minutil suurendas edu Abdulaziz Hatem.
Jaapanlastel tekkis uus lootus teise poolaja keskpaigas, kui Takumi Minamino suutis kaotusseisu minimaalseks vähendada, aga kohtumisele pani punkti Akram Afifi täpne penalti 83. minutil.
Tegemist on Katari läbi aegade esimese tiitliga, varem on nad Aasia meistrivõistlustel jõudnud parimal juhul veerandfinaali (2000, 2011).
Kogu turniiri suurepärast jalgpalli näidanud - kõik seitse mängu võideti koondskooriga 19:1 - Katari meeskonna olukorra tegi raskemaks tõik, et riik on turniiri võõrustava Araabia Ühendemiraatidega vaenujalal ja nii ei saanud fännid omasid toetama sõita. Poolfinaalis korraldajate vastu loobiti mängijaid aga jalanõudega, mis on sealsetes maades väga suur solvang.
Poolfinaalides oli Katar üle Araabia Ühendemiraatidest 4:0 ja Jaapan alistas Iraani 3:0.
### Response:
VIDEOD | Võidult võidule sammunud Katar tuli Aasia meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ainsuse ja mitmuse kohta räägitakse järgnevat müüti: nimisõnad nagu "peni" on ainsuses ja viitavad ainult ühele asjale. Kui lisada morfoloogiline tunnus (siinkohal -d), siis saadakse mitmuses sõna "penid", mis viitab rohkem kui ühele asjale. See lugu on lihtne, selge ja vale.
Kahjuks näen seda müüti kõige sagedamini siis, kui see teeb kõige rohkem kahju – näiteks hanketingimuste tõlgendamisel kohtus. Tihtipeale sõnastatakse hanked järgnevalt:
(1) Laudade ehitamise hankele ei tohi kandideerida firma, millel on võlgasid.
Tasub märgata, et näites (1) on sõna "võlgasid" mitmuses. Kui sinu lauaehitusfirma ei võitnud hanget, sest sul on panga ees võlg, siis võiksid kohtus argumenteerida järgnevalt: kuna näites (1) on sõna "võlgasid" mitmuses, siis ei piisa firma hankelt eemaldamiseks ühestainsast võlast. See läheb hästi kokku alguses välja toodud müüdiga. Kuid inimesed kasutavad pidevalt mitmust olukordades, kus viidatakse ainult ühele asjale. Keeleteaduses tuuakse peamiselt näideteks küsimused ja eitused. Vaata järgnevaid lauseid:
(2) Kas seal oli kasse?
(3) Jah, seal oli üks.
(4) Ei, seal ei olnud kasse. Sa nägid hoopis koera.
Näeme vastuse (3) abil, et näites (2) välja toodud küsimuses on sõna "kasse" mitmuses, kuid vastuseks sobib ainult ühele kassile viitamine. Ning näites (4) on sõna "kasse" taaskord mitmuses, kuid välistatakse ühegi kassi olemasolu.
Müüdi pooldajad võivad nüüdseks olla hämmingus, kuid nad võivad veel tugineda ainsusele. Võib-olla mitmuse vorm on kahtlane, aga ainsus käitub endiselt korralikult. Aga kahjuks esineb ka siin tuntud erandeid, nagu näiteks näitelause (5).
(5) Laudade ehitamise hankele saab kandideerida firma, mis on ehitanud vähemalt kolm lauda.
Näeme, et sõna "lauda" on ainsuses, kuid selle ees on number "kolm", mis viitab mitmele lauale. Teisisõnu, näites (5) kasutatakse ainsust, et viidata mitmele asjale. See nähtus on maailma keelte seas haruldane, kuid iseloomulik soome-ugri keeltele nagu eesti keel.
Keelele tavapäraselt tuleb arvestada ka konteksti. Nägime, et küsimustes nagu (2) ja eitustes nagu (4) võib mitmust kasutada, et viidata ainult ühele asjale. Kuid kui räägime asjadest, mida saab olla ainult üks, siis ei saa enam mitmust kasutada.
(6) ?Kas Aadu bioloogilised emad on elus?
(7) ?Aadu bioloogilised emad ei ole elus.
Näited (6) ja (7) on tähistatud lause-eelse küsimärgiga, sest eesti keelt emakeelena rääkivad inimesed peavad neid kummalisteks. Needsamad näited kõlavad aktsepteeritavalt, kui asendada mitmused ainsustega.
(8) Kas Aadu bioloogiline ema on elus?
(9) Aadu bioloogiline ema ei ole elus.
Keeleteadlaste seas on ainsuse ja mitmuse müüt peaaegu unustatud. Mitmusega võib teatud kontekstides ja konstruktsioonides viidata ainult ühele asjale, või mitte ühelegi, ning meile tuttavas soome-ugri keeles võib ka ainsusega viidata mitmele asjale.
Nüüd tuleks müüt eemale tõrjuda ka kohtusaalidest. Esimeseks sammuks on lühikeste tekstide ebajumala kummardamise lõpetamine ning näiteks hanketingimuste pikk ja põhjalik kirjeldamine. Kui üht asja on mitme erineva lausega väljendatud, siis saab lugeja tavaliselt üheselt aru, kas on viidatud ühele või mitmele asjale. Kui see ei aita, siis ulatavad abikäe kohtulingvistid.
Artikkel ilmus algselt kohtulingvistika Mind the Meaning kodulehel, mille partner keeleteadlane Martin Aher on. | Ainsus ja mitmus võivad hanketingimustes suure segaduse põhjustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ainsuse ja mitmuse kohta räägitakse järgnevat müüti: nimisõnad nagu "peni" on ainsuses ja viitavad ainult ühele asjale. Kui lisada morfoloogiline tunnus (siinkohal -d), siis saadakse mitmuses sõna "penid", mis viitab rohkem kui ühele asjale. See lugu on lihtne, selge ja vale.
Kahjuks näen seda müüti kõige sagedamini siis, kui see teeb kõige rohkem kahju – näiteks hanketingimuste tõlgendamisel kohtus. Tihtipeale sõnastatakse hanked järgnevalt:
(1) Laudade ehitamise hankele ei tohi kandideerida firma, millel on võlgasid.
Tasub märgata, et näites (1) on sõna "võlgasid" mitmuses. Kui sinu lauaehitusfirma ei võitnud hanget, sest sul on panga ees võlg, siis võiksid kohtus argumenteerida järgnevalt: kuna näites (1) on sõna "võlgasid" mitmuses, siis ei piisa firma hankelt eemaldamiseks ühestainsast võlast. See läheb hästi kokku alguses välja toodud müüdiga. Kuid inimesed kasutavad pidevalt mitmust olukordades, kus viidatakse ainult ühele asjale. Keeleteaduses tuuakse peamiselt näideteks küsimused ja eitused. Vaata järgnevaid lauseid:
(2) Kas seal oli kasse?
(3) Jah, seal oli üks.
(4) Ei, seal ei olnud kasse. Sa nägid hoopis koera.
Näeme vastuse (3) abil, et näites (2) välja toodud küsimuses on sõna "kasse" mitmuses, kuid vastuseks sobib ainult ühele kassile viitamine. Ning näites (4) on sõna "kasse" taaskord mitmuses, kuid välistatakse ühegi kassi olemasolu.
Müüdi pooldajad võivad nüüdseks olla hämmingus, kuid nad võivad veel tugineda ainsusele. Võib-olla mitmuse vorm on kahtlane, aga ainsus käitub endiselt korralikult. Aga kahjuks esineb ka siin tuntud erandeid, nagu näiteks näitelause (5).
(5) Laudade ehitamise hankele saab kandideerida firma, mis on ehitanud vähemalt kolm lauda.
Näeme, et sõna "lauda" on ainsuses, kuid selle ees on number "kolm", mis viitab mitmele lauale. Teisisõnu, näites (5) kasutatakse ainsust, et viidata mitmele asjale. See nähtus on maailma keelte seas haruldane, kuid iseloomulik soome-ugri keeltele nagu eesti keel.
Keelele tavapäraselt tuleb arvestada ka konteksti. Nägime, et küsimustes nagu (2) ja eitustes nagu (4) võib mitmust kasutada, et viidata ainult ühele asjale. Kuid kui räägime asjadest, mida saab olla ainult üks, siis ei saa enam mitmust kasutada.
(6) ?Kas Aadu bioloogilised emad on elus?
(7) ?Aadu bioloogilised emad ei ole elus.
Näited (6) ja (7) on tähistatud lause-eelse küsimärgiga, sest eesti keelt emakeelena rääkivad inimesed peavad neid kummalisteks. Needsamad näited kõlavad aktsepteeritavalt, kui asendada mitmused ainsustega.
(8) Kas Aadu bioloogiline ema on elus?
(9) Aadu bioloogiline ema ei ole elus.
Keeleteadlaste seas on ainsuse ja mitmuse müüt peaaegu unustatud. Mitmusega võib teatud kontekstides ja konstruktsioonides viidata ainult ühele asjale, või mitte ühelegi, ning meile tuttavas soome-ugri keeles võib ka ainsusega viidata mitmele asjale.
Nüüd tuleks müüt eemale tõrjuda ka kohtusaalidest. Esimeseks sammuks on lühikeste tekstide ebajumala kummardamise lõpetamine ning näiteks hanketingimuste pikk ja põhjalik kirjeldamine. Kui üht asja on mitme erineva lausega väljendatud, siis saab lugeja tavaliselt üheselt aru, kas on viidatud ühele või mitmele asjale. Kui see ei aita, siis ulatavad abikäe kohtulingvistid.
Artikkel ilmus algselt kohtulingvistika Mind the Meaning kodulehel, mille partner keeleteadlane Martin Aher on.
### Response:
Ainsus ja mitmus võivad hanketingimustes suure segaduse põhjustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mets tegi kohtumises kaasa kõik 90 minutit. De Graafschapi väravad lõid Delano Burgzorg (29. minutil), Youssef El Jebli (49.) ja Leeroy Owusu (90+5.).
Viimasest kolmest mängust kaks võitnud Graafschap kerkis nüüd 18 punktiga eelviimaseks ja Breda jätkab 16 silmaga viimasel positsioonil.
Ülejäänud 20. vooru kohtumised pole veel toimunud, 19. vooru järel juhib liigat 52 punktiga PSV Eindhoven, viie silma kaugusele jääb Amsterdami Ajax. | Karol Metsa klubi kukkus Hollandis tabeli lõppu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mets tegi kohtumises kaasa kõik 90 minutit. De Graafschapi väravad lõid Delano Burgzorg (29. minutil), Youssef El Jebli (49.) ja Leeroy Owusu (90+5.).
Viimasest kolmest mängust kaks võitnud Graafschap kerkis nüüd 18 punktiga eelviimaseks ja Breda jätkab 16 silmaga viimasel positsioonil.
Ülejäänud 20. vooru kohtumised pole veel toimunud, 19. vooru järel juhib liigat 52 punktiga PSV Eindhoven, viie silma kaugusele jääb Amsterdami Ajax.
### Response:
Karol Metsa klubi kukkus Hollandis tabeli lõppu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | George'i arvele kanti 43 punkti, seejuures tabas ta lausa kümme kolmepunktiviset, mis tähistab nii tema isiklikku kui ka klubi rekordit. Mängujuht Dennis Schröder toetas omalt poolt 28 silmaga, tabades viskeid väljakult 11/13.
Oklahoma City Thunderil läheb ka tervikuna väga hästi, sest meeskond on võitnud nüüd seitse kohtumist järjest, mis on hetkel liiga parim näitaja.
Läänekonverentsis Golden State Warriorsiga liidrikoha eest heitlev Denver Nuggets oli kodus 136:122 (35:43, 48:28, 30:24, 23:27) üle Houston Rocketsist.
Serblasest keskmängija Nikola Jokic panustas võitu 31 punkti, 13 lauapalli ja üheksa tulemusliku sööduga, temast resultatiivsem oli üksnes karjääri rekordi (35 punkti) püstitanud Malik Beasley. Houstoni parim oli James Harden 30 punkti ja samuti üheksa resultatiivse sööduga.
Tulemused: Charlotte - Memphis 100:92, New York - Boston 99:113, Miami - Oklahoma City 102:118, Utah - Atlanta 128:112, Denver - Houston 136:122. | VIDEO | Paul George'i rekordiline õhtu pikendas Thunderi seeriat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
George'i arvele kanti 43 punkti, seejuures tabas ta lausa kümme kolmepunktiviset, mis tähistab nii tema isiklikku kui ka klubi rekordit. Mängujuht Dennis Schröder toetas omalt poolt 28 silmaga, tabades viskeid väljakult 11/13.
Oklahoma City Thunderil läheb ka tervikuna väga hästi, sest meeskond on võitnud nüüd seitse kohtumist järjest, mis on hetkel liiga parim näitaja.
Läänekonverentsis Golden State Warriorsiga liidrikoha eest heitlev Denver Nuggets oli kodus 136:122 (35:43, 48:28, 30:24, 23:27) üle Houston Rocketsist.
Serblasest keskmängija Nikola Jokic panustas võitu 31 punkti, 13 lauapalli ja üheksa tulemusliku sööduga, temast resultatiivsem oli üksnes karjääri rekordi (35 punkti) püstitanud Malik Beasley. Houstoni parim oli James Harden 30 punkti ja samuti üheksa resultatiivse sööduga.
Tulemused: Charlotte - Memphis 100:92, New York - Boston 99:113, Miami - Oklahoma City 102:118, Utah - Atlanta 128:112, Denver - Houston 136:122.
### Response:
VIDEO | Paul George'i rekordiline õhtu pikendas Thunderi seeriat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel põhjusel lahkus Plotnikov klubi juurest, kus oli viibinud alates 25. jaanuarist testimisel, vahendab Soccernet.ee.
Samuti Garadzejas testimisel viibinud Kevin Rääbise osas teatati juba kolmapäeval, et tema lepingut ei teeninud. | Plotnikov ei jõudnud Valgevene klubiga kokkuleppele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel põhjusel lahkus Plotnikov klubi juurest, kus oli viibinud alates 25. jaanuarist testimisel, vahendab Soccernet.ee.
Samuti Garadzejas testimisel viibinud Kevin Rääbise osas teatati juba kolmapäeval, et tema lepingut ei teeninud.
### Response:
Plotnikov ei jõudnud Valgevene klubiga kokkuleppele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turu-uuringute AS uuris jaanuaris lisaks riigikogu valimistele ka inimeste eelistusi maikuistel Euroopa parlamendi valimistel. Tulemused olid üsna sarnased riigikogu valimiste küsitlusega, vaid EKRE toetus oli Europarlamendi küsitluses madalam kui riigikogu valimiste omas.
Keskerakonna esindajat lubas Europarlamenti valida 32 protsenti vastajatest (riigikogusse 33 protsenti), mis lubab neil arvestada vähemalt kahe kohaga, kuid ka kolm mandaati poleks selle toetuse säilides üllatus. 2009. aasta Europarlamendi valimistel oli Keskerakond väga lähedal kolmele mandaadile. Toona sai erakond 26,1 protsenti häältest ja jäi napilt kolmandast mandaadist ilma.
Reformierakonna kandidaati lubas jaanuarikuises küsitluses Europarlamenti valida 26 protsenti (riigikogusse 25 protsenti), mis tagaks neile kindlalt kaks mandaati.
EKRE-t lubab Europarlamendi valimistel valida 13 protsenti (riigikogusse 17 protsenti), mis tagab neile kindlalt ühe mandaadi.
Seega võivad kolm suurema toetusega parteid võtta Eesti seitsmest (Eesti saab ühe mandaadi sel korral juurde) mandaadist viis kuni kuus.
Ülejäänud ühele-kahele mandaadile jäävad pretendeerima Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti 200 (mõlemad kuus protsenti) ja Isamaa (viis protsenti).
Oluline on märkida, et küsitlustulemused peegeldavad erakondade brändide populaarsust ning kui lisanduvad ametlikud kandidaadid, võivad toetusnumbrid oluliselt muutuda. Keskerakonna puhul on küsimus, kes saavad olema teised kandidaadid nende arvatava esinumbri Yana Toomi kõrval.
Praegu on oma kandidaadid Euroopa parlamendi valimistel avalikustanud vaid Reformierakond, teised parteid teevad seda pärast riigikogu valimisi. Reformierakonna nimekirja veavad Andrus Ansip, Taavi Rõivas ja Urmas Paet.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski on usutluses ERR-ile öelnud, et tema näeks oma erakonna esinumbrina Marina Kaljuranda. Keskerakonna puhul on peetud kõige tõenäolisemaks esinumbriks Yana Toomi.
EKRE esimees Mart Helme on ERR-ile öelnud, et erakond on Europarlamendi valimiste nimekirja arutanud, kuid otsus tehakse riigikogu valimiste järel. Isamaa puhul pole teada, kas nende kauaaegne esinumber Europarlamendi valimistel Tunne Kelam kandideerib sel korral või mitte.
Turu-uuringute AS küsitles 15. kuni 28. jaanuarini üle Eesti tuhandet inimest nende kodudes.
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 26. mail. Uues Europarlamendis saab Brexiti tõttu olema varasema 751 koha asemel 705 kohta. Samas kasvab Eesti mandaatide arv kuuelt seitsmele.
Praeguses Euroopa parlamendis on Eestil kuus mandaati. Erakondade kaupa: Reformierakonnal kaks, Keskerakonnal, Isamaal ja Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal igaühel üks ning samuti sai mandaadi üksikkandidaadina kandideerinud Indrek Tarand. | Uuring: Keskerakond võib saada Europarlamendis kolm kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turu-uuringute AS uuris jaanuaris lisaks riigikogu valimistele ka inimeste eelistusi maikuistel Euroopa parlamendi valimistel. Tulemused olid üsna sarnased riigikogu valimiste küsitlusega, vaid EKRE toetus oli Europarlamendi küsitluses madalam kui riigikogu valimiste omas.
Keskerakonna esindajat lubas Europarlamenti valida 32 protsenti vastajatest (riigikogusse 33 protsenti), mis lubab neil arvestada vähemalt kahe kohaga, kuid ka kolm mandaati poleks selle toetuse säilides üllatus. 2009. aasta Europarlamendi valimistel oli Keskerakond väga lähedal kolmele mandaadile. Toona sai erakond 26,1 protsenti häältest ja jäi napilt kolmandast mandaadist ilma.
Reformierakonna kandidaati lubas jaanuarikuises küsitluses Europarlamenti valida 26 protsenti (riigikogusse 25 protsenti), mis tagaks neile kindlalt kaks mandaati.
EKRE-t lubab Europarlamendi valimistel valida 13 protsenti (riigikogusse 17 protsenti), mis tagab neile kindlalt ühe mandaadi.
Seega võivad kolm suurema toetusega parteid võtta Eesti seitsmest (Eesti saab ühe mandaadi sel korral juurde) mandaadist viis kuni kuus.
Ülejäänud ühele-kahele mandaadile jäävad pretendeerima Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti 200 (mõlemad kuus protsenti) ja Isamaa (viis protsenti).
Oluline on märkida, et küsitlustulemused peegeldavad erakondade brändide populaarsust ning kui lisanduvad ametlikud kandidaadid, võivad toetusnumbrid oluliselt muutuda. Keskerakonna puhul on küsimus, kes saavad olema teised kandidaadid nende arvatava esinumbri Yana Toomi kõrval.
Praegu on oma kandidaadid Euroopa parlamendi valimistel avalikustanud vaid Reformierakond, teised parteid teevad seda pärast riigikogu valimisi. Reformierakonna nimekirja veavad Andrus Ansip, Taavi Rõivas ja Urmas Paet.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski on usutluses ERR-ile öelnud, et tema näeks oma erakonna esinumbrina Marina Kaljuranda. Keskerakonna puhul on peetud kõige tõenäolisemaks esinumbriks Yana Toomi.
EKRE esimees Mart Helme on ERR-ile öelnud, et erakond on Europarlamendi valimiste nimekirja arutanud, kuid otsus tehakse riigikogu valimiste järel. Isamaa puhul pole teada, kas nende kauaaegne esinumber Europarlamendi valimistel Tunne Kelam kandideerib sel korral või mitte.
Turu-uuringute AS küsitles 15. kuni 28. jaanuarini üle Eesti tuhandet inimest nende kodudes.
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 26. mail. Uues Europarlamendis saab Brexiti tõttu olema varasema 751 koha asemel 705 kohta. Samas kasvab Eesti mandaatide arv kuuelt seitsmele.
Praeguses Euroopa parlamendis on Eestil kuus mandaati. Erakondade kaupa: Reformierakonnal kaks, Keskerakonnal, Isamaal ja Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal igaühel üks ning samuti sai mandaadi üksikkandidaadina kandideerinud Indrek Tarand.
### Response:
Uuring: Keskerakond võib saada Europarlamendis kolm kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA president Donald Trump väljendas uute töökohtade üle heameelt.
"Need numbrid on äärmiselt muljetavaldavad. Teistel riikidel ei lähe üldse hästi ja meil läheb fantastiliselt hästi," märkis president.
Ministeerium märkis, et töökohtade loomine oli tugev ehitus-, tervishoiu-, majutusteenuste- ja jaesektorites. Näitaja oli pea aasta tugevaim ja ületas kahekordselt analüütikute ootusi.
Palgakasv püsis samal ajal veidi kõrgemal inflatsioonist ja töötus kasvas nelja protsendini, osaliselt tulenevalt viis nädalat väldanud valitsusametite osalisest tööseisakust.
President rõõmustas ka Foxconni tehase üle
Donald Trump rõõmustas reedel ka uudise üle, et Taiwani elektroonikahiid Foxconn läheb edasi oma plaanidega rajada Wisconsinisse suur tehas, edastas kohalik meedia.
Ettevõte teatas otsusest pärast Trumpi ja Foxconni juhi Terry Gou vestlust. Varem sel nädalal oli Foxconn tehase rajamise osas kahtleval seisukohal.
"Vägevad uudised Foxconni tehase kohta Wisconsinis pärast minu vestlust Terry Gouga," kirjutas trump sotsiaalmeedias. | USA-s tuli jaanuaris juurde 304 000 uut töökohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA president Donald Trump väljendas uute töökohtade üle heameelt.
"Need numbrid on äärmiselt muljetavaldavad. Teistel riikidel ei lähe üldse hästi ja meil läheb fantastiliselt hästi," märkis president.
Ministeerium märkis, et töökohtade loomine oli tugev ehitus-, tervishoiu-, majutusteenuste- ja jaesektorites. Näitaja oli pea aasta tugevaim ja ületas kahekordselt analüütikute ootusi.
Palgakasv püsis samal ajal veidi kõrgemal inflatsioonist ja töötus kasvas nelja protsendini, osaliselt tulenevalt viis nädalat väldanud valitsusametite osalisest tööseisakust.
President rõõmustas ka Foxconni tehase üle
Donald Trump rõõmustas reedel ka uudise üle, et Taiwani elektroonikahiid Foxconn läheb edasi oma plaanidega rajada Wisconsinisse suur tehas, edastas kohalik meedia.
Ettevõte teatas otsusest pärast Trumpi ja Foxconni juhi Terry Gou vestlust. Varem sel nädalal oli Foxconn tehase rajamise osas kahtleval seisukohal.
"Vägevad uudised Foxconni tehase kohta Wisconsinis pärast minu vestlust Terry Gouga," kirjutas trump sotsiaalmeedias.
### Response:
USA-s tuli jaanuaris juurde 304 000 uut töökohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gran Canaria asus kohtumist avaveerandi järel ühe punktiga juhtima (28:27) ning suurendas poolajapausiks liidripositsiooni 46:39-le. Seitsmepunktiline edu sulas kolmandal veerandil, kui Milano Olimpia viskas 29 silma Gran Canaria 21 vastu. Otsustava neljandiku algul rebisid külalised kuue punktiga ette, kuid seejärel hakkas vahe uuesti vähenema. Kaks sekundit enne lõpuvile tabas Marcus Eriksson kaugviske, millega viigistas seisu 89:89-le ning kohtumine läks lisaajale. Liidripositsiooni haaras kohe Milano Olimpia ning vastaseid enam mööda ei lastudki. Erikssoni kaugvise kuus sekundit enne mängu lõppu sedapuhku enam ei tabanud.
Gran Canaria resultatiivseim oli 28 punkti visanud Eriksson. Siim-Sander Vene teenis 16 minutit ja 51 sekundit mänguaega, mille jooksul viskas kaheksa punkti. Kolmest kaugviskest tabas Vene ühe. Vastaste parim oli 24 punktiga Vladimir Micov.
Teistes kohtumistes alistas Moskva CSKA koduväljakul Makedoonia klubi Buducnosti tulemusega 99:69 ning Madridi Real sai jagu võõrsil Istanbuli Darussafakast 86:82. Panathinaikos võidutses tulemusega 88:75 koduseinte vahel Anadolu Efesi üle.
Euroliiga edetabelis jätkab esikohal Fenerbahce 18 võidu ja kolme kaotusega. Teisel kohal jätkab Madridi Real 17 võidu ja nelja kaotusega ning kolmandal kohal Moskva CSKA 16 võidu ja viie kaotusega. Gran Canaria jätkab kuue võidu ja 15 kaotusega 14. tabelireal. | Vene ja Cran Canaria tunnistasid lisajal Milano Olimpia nappi paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gran Canaria asus kohtumist avaveerandi järel ühe punktiga juhtima (28:27) ning suurendas poolajapausiks liidripositsiooni 46:39-le. Seitsmepunktiline edu sulas kolmandal veerandil, kui Milano Olimpia viskas 29 silma Gran Canaria 21 vastu. Otsustava neljandiku algul rebisid külalised kuue punktiga ette, kuid seejärel hakkas vahe uuesti vähenema. Kaks sekundit enne lõpuvile tabas Marcus Eriksson kaugviske, millega viigistas seisu 89:89-le ning kohtumine läks lisaajale. Liidripositsiooni haaras kohe Milano Olimpia ning vastaseid enam mööda ei lastudki. Erikssoni kaugvise kuus sekundit enne mängu lõppu sedapuhku enam ei tabanud.
Gran Canaria resultatiivseim oli 28 punkti visanud Eriksson. Siim-Sander Vene teenis 16 minutit ja 51 sekundit mänguaega, mille jooksul viskas kaheksa punkti. Kolmest kaugviskest tabas Vene ühe. Vastaste parim oli 24 punktiga Vladimir Micov.
Teistes kohtumistes alistas Moskva CSKA koduväljakul Makedoonia klubi Buducnosti tulemusega 99:69 ning Madridi Real sai jagu võõrsil Istanbuli Darussafakast 86:82. Panathinaikos võidutses tulemusega 88:75 koduseinte vahel Anadolu Efesi üle.
Euroliiga edetabelis jätkab esikohal Fenerbahce 18 võidu ja kolme kaotusega. Teisel kohal jätkab Madridi Real 17 võidu ja nelja kaotusega ning kolmandal kohal Moskva CSKA 16 võidu ja viie kaotusega. Gran Canaria jätkab kuue võidu ja 15 kaotusega 14. tabelireal.
### Response:
Vene ja Cran Canaria tunnistasid lisajal Milano Olimpia nappi paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi järjekordne pikem intervjuu New York Timesile.
Bloomberg: USA rahandusministeerium laenab teist aastat järjest eelarvedefitsiidi katmiseks triljon dollarit.
Voxi ülevaade 2020. aasta presidendikandidaatidest, aja jooksul täieneb.
PBS Cory Bookeri seisukohtadest. Kunagine intervjuu Raadio Vaba Euroopale, kus ta räägib Ukrainast ja Venemaast.
Vox: osale demokraatide valijatest ei meeldi Kamala Harrise karjäär prokuratuuris.
Washington Post: kui Ocasio-Cortez oleks konservatiiv.
Atlantic: Michael Bloomberg on rajamas Ameerika võimsaimat poliitilist organisatsiooni.
Guardian: kas koondamised BuzzFeedis ja Huffington Postis on märk millestki laiemast?
Vox: Trump armastab tööhõivest rääkides "väravaposte nihutada".
Hill: Schiffi hinnangul õõnestas luurejuhtide kuulamine Trumpi põhjendust hädaolukorra väljakuulutamiseks.
Defense One: probleeme, mille pärast USA luurejuhid mures on, müüriga ei peata. Vox samal teemal.
USA Today: Bannon ütles, et tegi Valges Majas "Issanda tööd". Sarah Sanders aga teatas, et Trumpi presidendiks saamine oli "Jumala tahe".
Daily Beast: Saatana Templi liider andis teada, et tema kardab kõige rohkem Mike Pence'i.
NBC: kuidas Philadelphia ametiühinguliidrid loominguliselt raha kõrvale panid.
New York Timesi juhtkiri NATO teemal.
Politico (SIIN ja SIIN) ning Axios (SIIN ja SIIN) Roger Stone'i kohtuasjast.
Rick Wilson Washington Postis: Trumpi endisi liitlasi mahlakad ja avameelsed memuaarid ei päästa.
NBC: Foxconn võib palju räägitud tehasest Wisconsinis üldse loobuda.
USA Today: Youtube lubas oma keskkonnas võidelda soovitustesse sattuvate vandenõuvideotega.
Reuters: Trudeau on silmitsi karmi valimisvõitlusega.
Vox: teadlased kordavad - hommikusöök ei ole päeva "kõige olulisem söögikord".
Wired: kas tehnoloogiahiiud on liitumas Suure Vennaga? Tundub küll.
Bill Browder europarlamendi kuulamisel.
Guardian: hulk tuntud inimesi kutsub üles kaasaegse Euroopa nimel võitlema ja vaeva nägema.
Bloomberg: Euroopa Komisjon uurib kaheksat suurpanka kartellileppe asjus.
AFP: Angela Merkel jättis Facebookiga hüvasti.
Politico: Saksa poliitik peab europarlamendi MeToo-algatust kummaliseks.
Forsa uuringus saavutas AfD viimaste aastate kõige nõrgema tulemuse.
Politico: USA saadik Saksamaal pole just eriti populaarne, kuid tulemusi on ta saavutanud.
Guardian: selles, et vaesed Brexiti-toetajad oma majanduslike huvide vastu hääletavad, pole midagi imelikku. Olulisem on muu. Veel samal teemal.
Maailmas viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud Briti alamkoja spiiker rääkis CNN-ile oma tööst.
Guardian: Briti välisminister märkis, et "postkoloniaalne süütunne" on takistanud võitlust kristlaste tagakiusamisega.
Spectator: Briti eliitkoolidest on tänaseks saanud Aasia ja Venemaa klientide viie tärni hotellid.
Politico: kollaste vestide protestiliikumine võib osutuda Macroni jaoks tõeliseks kingituseks. Kollased vestid aga teatasid juba teise eurovalimiste nimekirja koostamisest.
BBC: Pariisist Bataclani kontserdisaalist varastati terroriohvritele pühendatud Banksy teos.
The Local: kas teate, et Prantsusmaal on võimalik abielluda surnud inimesega?
Reuters: Hispaania parteide edetabelis on sotsialistid endiselt esikohal.
Foreign Policy: Alexis Tsipras on nutikam kui ta paistab.
Yle: suusatamise populaarsus Soomes väheneb. Digimängud on aga üha populaarsemad.
Uusi Suomi: Soome siseminister rääkis pärast pagulaskriisi tulipunkti külastamist oma tähelepanekutest.
Ritzau/The Local: USA suursaadik soovitas Taanil rohkem riigikaitsesse panustada.
Politico Poola võimupartei juhi seostest pilvelõhkujaäriga.
BBC TransferWise'i eduloost.
Video sellest, kuidas Eestis viibivad Briti sõdurid toituvad.
Meduza: Lefortovo vangla VIP-vangid pidid kolima, et Ukraina meremeestele ruumi teha.
Foreign Policy: kuidas Venemaa Apple'it survestab.
The Bell ja Meduza Wagneri palgasõdurite projekti algusest, arengust ja "Putini kokast".
Masha Gessen selgitab New Yorkeris, kuidas Lääne avalikkus Venemaast, oligarhidest ja Trumpi skandaalist valesti aru saab.
Meduza: uus Vene telekanal keskendub ainult Suurele Isamaasõjale.
Defense One: kuidas USA ja Venemaa teineteist Läänemerel ja Mustal merel piidlevad.
RAND-i raport Venemaa vaenulikest meetmetest Euroopas, sealhulgas Balti riikides.
BBC ja Novaja Gazeta räägivad, kes on nüüdseks mõrvakahtlustuse saanud senaator Arašukov.
Politico: kuidas lahendada probleem nimega Dmitri Medvedev?
Meduza: "Mitte enam tüdruk, vaid linnapea."
Nastja Rõbka rääkis BBC-ile (SIIN ja SIIN), et Deripaskal on ilusad silmad ja et ta on oligarhi endiselt armunud. Ja Associated Pressiga rääkis ta ka.
Kuidas aastatetagune foto Krimmi prokurörist Poklonskajast meemiks sai.
Meduza: pärast sanktsioonide kehtestamist on Venemaalt lahkunud umbes 1300 Saksa firmat.
Kunagine USA saadik selgitab Washington Postis, et plaanitav lepe Talibaniga on sisuliselt kapituleerumine. ICDS samal teemal.
Foreign Policy: USA on raisanud miljardeid dollareid Lähis-Ida liitlaste läbikukkunud armeede peale.
Reuters (SIIN ja SIIN) ameeriklastest küberagentide salaarmeest Araabia Ühendemiraatides.
BBC: USA erisaadik andis ülevaate arengutest Põhja-Korea suunal.
AFP: Erik Prince'i firma rajab Xinjiangi provintsi treeningkeskust.
BBC: Jaapani moodsad erakud.
Eurasianet Türkmenistani järjekordsest megaprojektist.
BBC ülevaade Pakistani kurikuulsast kohtusaagast jumalateotuse teemal.
Znak: üks LAV-i ekspresidendi väimeestest on endine GRU agent.
Reuters: Roheneemesaarte politsei avastas Vene laevalt rekordilise kokaiinilaadungi.
Reuters: Uganda võimud aga leidsid tohutu kogu elevandiluud.
Reuters: kuidas Venezuela oma kullavarusid sularahaks teeb.
Daily Beast: Venezuelast on saamas Trumpi ja Putini lahinguväli.
Reuters: järjekordsed mahlakad detailid El Chapo kohtuprotsessilt.
BBC: Kariibi mere uued piraadid.
Guardian: Manuse saarel viibiv Iraani kurdist varjupaigataotleja võitis oma romaaniga Austraalia maineka kirjanduspreemia. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (85) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi järjekordne pikem intervjuu New York Timesile.
Bloomberg: USA rahandusministeerium laenab teist aastat järjest eelarvedefitsiidi katmiseks triljon dollarit.
Voxi ülevaade 2020. aasta presidendikandidaatidest, aja jooksul täieneb.
PBS Cory Bookeri seisukohtadest. Kunagine intervjuu Raadio Vaba Euroopale, kus ta räägib Ukrainast ja Venemaast.
Vox: osale demokraatide valijatest ei meeldi Kamala Harrise karjäär prokuratuuris.
Washington Post: kui Ocasio-Cortez oleks konservatiiv.
Atlantic: Michael Bloomberg on rajamas Ameerika võimsaimat poliitilist organisatsiooni.
Guardian: kas koondamised BuzzFeedis ja Huffington Postis on märk millestki laiemast?
Vox: Trump armastab tööhõivest rääkides "väravaposte nihutada".
Hill: Schiffi hinnangul õõnestas luurejuhtide kuulamine Trumpi põhjendust hädaolukorra väljakuulutamiseks.
Defense One: probleeme, mille pärast USA luurejuhid mures on, müüriga ei peata. Vox samal teemal.
USA Today: Bannon ütles, et tegi Valges Majas "Issanda tööd". Sarah Sanders aga teatas, et Trumpi presidendiks saamine oli "Jumala tahe".
Daily Beast: Saatana Templi liider andis teada, et tema kardab kõige rohkem Mike Pence'i.
NBC: kuidas Philadelphia ametiühinguliidrid loominguliselt raha kõrvale panid.
New York Timesi juhtkiri NATO teemal.
Politico (SIIN ja SIIN) ning Axios (SIIN ja SIIN) Roger Stone'i kohtuasjast.
Rick Wilson Washington Postis: Trumpi endisi liitlasi mahlakad ja avameelsed memuaarid ei päästa.
NBC: Foxconn võib palju räägitud tehasest Wisconsinis üldse loobuda.
USA Today: Youtube lubas oma keskkonnas võidelda soovitustesse sattuvate vandenõuvideotega.
Reuters: Trudeau on silmitsi karmi valimisvõitlusega.
Vox: teadlased kordavad - hommikusöök ei ole päeva "kõige olulisem söögikord".
Wired: kas tehnoloogiahiiud on liitumas Suure Vennaga? Tundub küll.
Bill Browder europarlamendi kuulamisel.
Guardian: hulk tuntud inimesi kutsub üles kaasaegse Euroopa nimel võitlema ja vaeva nägema.
Bloomberg: Euroopa Komisjon uurib kaheksat suurpanka kartellileppe asjus.
AFP: Angela Merkel jättis Facebookiga hüvasti.
Politico: Saksa poliitik peab europarlamendi MeToo-algatust kummaliseks.
Forsa uuringus saavutas AfD viimaste aastate kõige nõrgema tulemuse.
Politico: USA saadik Saksamaal pole just eriti populaarne, kuid tulemusi on ta saavutanud.
Guardian: selles, et vaesed Brexiti-toetajad oma majanduslike huvide vastu hääletavad, pole midagi imelikku. Olulisem on muu. Veel samal teemal.
Maailmas viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud Briti alamkoja spiiker rääkis CNN-ile oma tööst.
Guardian: Briti välisminister märkis, et "postkoloniaalne süütunne" on takistanud võitlust kristlaste tagakiusamisega.
Spectator: Briti eliitkoolidest on tänaseks saanud Aasia ja Venemaa klientide viie tärni hotellid.
Politico: kollaste vestide protestiliikumine võib osutuda Macroni jaoks tõeliseks kingituseks. Kollased vestid aga teatasid juba teise eurovalimiste nimekirja koostamisest.
BBC: Pariisist Bataclani kontserdisaalist varastati terroriohvritele pühendatud Banksy teos.
The Local: kas teate, et Prantsusmaal on võimalik abielluda surnud inimesega?
Reuters: Hispaania parteide edetabelis on sotsialistid endiselt esikohal.
Foreign Policy: Alexis Tsipras on nutikam kui ta paistab.
Yle: suusatamise populaarsus Soomes väheneb. Digimängud on aga üha populaarsemad.
Uusi Suomi: Soome siseminister rääkis pärast pagulaskriisi tulipunkti külastamist oma tähelepanekutest.
Ritzau/The Local: USA suursaadik soovitas Taanil rohkem riigikaitsesse panustada.
Politico Poola võimupartei juhi seostest pilvelõhkujaäriga.
BBC TransferWise'i eduloost.
Video sellest, kuidas Eestis viibivad Briti sõdurid toituvad.
Meduza: Lefortovo vangla VIP-vangid pidid kolima, et Ukraina meremeestele ruumi teha.
Foreign Policy: kuidas Venemaa Apple'it survestab.
The Bell ja Meduza Wagneri palgasõdurite projekti algusest, arengust ja "Putini kokast".
Masha Gessen selgitab New Yorkeris, kuidas Lääne avalikkus Venemaast, oligarhidest ja Trumpi skandaalist valesti aru saab.
Meduza: uus Vene telekanal keskendub ainult Suurele Isamaasõjale.
Defense One: kuidas USA ja Venemaa teineteist Läänemerel ja Mustal merel piidlevad.
RAND-i raport Venemaa vaenulikest meetmetest Euroopas, sealhulgas Balti riikides.
BBC ja Novaja Gazeta räägivad, kes on nüüdseks mõrvakahtlustuse saanud senaator Arašukov.
Politico: kuidas lahendada probleem nimega Dmitri Medvedev?
Meduza: "Mitte enam tüdruk, vaid linnapea."
Nastja Rõbka rääkis BBC-ile (SIIN ja SIIN), et Deripaskal on ilusad silmad ja et ta on oligarhi endiselt armunud. Ja Associated Pressiga rääkis ta ka.
Kuidas aastatetagune foto Krimmi prokurörist Poklonskajast meemiks sai.
Meduza: pärast sanktsioonide kehtestamist on Venemaalt lahkunud umbes 1300 Saksa firmat.
Kunagine USA saadik selgitab Washington Postis, et plaanitav lepe Talibaniga on sisuliselt kapituleerumine. ICDS samal teemal.
Foreign Policy: USA on raisanud miljardeid dollareid Lähis-Ida liitlaste läbikukkunud armeede peale.
Reuters (SIIN ja SIIN) ameeriklastest küberagentide salaarmeest Araabia Ühendemiraatides.
BBC: USA erisaadik andis ülevaate arengutest Põhja-Korea suunal.
AFP: Erik Prince'i firma rajab Xinjiangi provintsi treeningkeskust.
BBC: Jaapani moodsad erakud.
Eurasianet Türkmenistani järjekordsest megaprojektist.
BBC ülevaade Pakistani kurikuulsast kohtusaagast jumalateotuse teemal.
Znak: üks LAV-i ekspresidendi väimeestest on endine GRU agent.
Reuters: Roheneemesaarte politsei avastas Vene laevalt rekordilise kokaiinilaadungi.
Reuters: Uganda võimud aga leidsid tohutu kogu elevandiluud.
Reuters: kuidas Venezuela oma kullavarusid sularahaks teeb.
Daily Beast: Venezuelast on saamas Trumpi ja Putini lahinguväli.
Reuters: järjekordsed mahlakad detailid El Chapo kohtuprotsessilt.
BBC: Kariibi mere uued piraadid.
Guardian: Manuse saarel viibiv Iraani kurdist varjupaigataotleja võitis oma romaaniga Austraalia maineka kirjanduspreemia.
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (85) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Balti liigas seitsmendal kohal paiknev Audentese SG/Noortekoondis võõrustas teisipäeval lähimat jälitajat Riia Stradina Ülikool/MVS-i, kellele mõned nädalad tagasi jäädi võõrsil alla 0:3, vahendab volley.ee.
Kahe geimi järel tundus, et koduvõistkond liigub võidu ja seega ka revanši suunas, kui avageim võideti 25:21 ja teine 26:24. Seejärel võõrustajate mäng lagunes ja lätlannade head hoogu pidurdada ei õnnestunud: külalised loovutasid kolmandas geimis 15, neljandas 12 ja viiendas 11 punkti, mis tähendas Riia naiskonna 3:2 (21:25, 24:26, 25:15, 25:12, 15:11) võitu.
Nii esimeses kui teises geimis seitse punkti toonud Nora Lember kogus võõrustajate ridades 21 punkti, kasuteguriks kujunes +8. Eva Liisa Kuivonen lisas 18 ja Liisbet Pill 11 punkti. Külaliste mänguvankrit vedanud Anija Jurdža panustas võitu 28 punkti.
Jätkuvalt seitsmendal real püsiv Audentese SG/Noortekoondis on 19 mänguga kogunud 27 punkti, Riia Stradina Ülikool/MVS hoiab 21 punktiga kaheksandat kohta. | Audentesel ei õnnestunud Balti liigas hea alguse järel revanši võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Balti liigas seitsmendal kohal paiknev Audentese SG/Noortekoondis võõrustas teisipäeval lähimat jälitajat Riia Stradina Ülikool/MVS-i, kellele mõned nädalad tagasi jäädi võõrsil alla 0:3, vahendab volley.ee.
Kahe geimi järel tundus, et koduvõistkond liigub võidu ja seega ka revanši suunas, kui avageim võideti 25:21 ja teine 26:24. Seejärel võõrustajate mäng lagunes ja lätlannade head hoogu pidurdada ei õnnestunud: külalised loovutasid kolmandas geimis 15, neljandas 12 ja viiendas 11 punkti, mis tähendas Riia naiskonna 3:2 (21:25, 24:26, 25:15, 25:12, 15:11) võitu.
Nii esimeses kui teises geimis seitse punkti toonud Nora Lember kogus võõrustajate ridades 21 punkti, kasuteguriks kujunes +8. Eva Liisa Kuivonen lisas 18 ja Liisbet Pill 11 punkti. Külaliste mänguvankrit vedanud Anija Jurdža panustas võitu 28 punkti.
Jätkuvalt seitsmendal real püsiv Audentese SG/Noortekoondis on 19 mänguga kogunud 27 punkti, Riia Stradina Ülikool/MVS hoiab 21 punktiga kaheksandat kohta.
### Response:
Audentesel ei õnnestunud Balti liigas hea alguse järel revanši võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žalgiris võitis kodupubliku ees küll avaneljandiku 18:17 ja pääses kõigil veerandaegadel ka juhtima, aga ei suutnud ikkagi üheksandast järjestikusest kaotusest pääseda. Viimati maitses Leedu klubi Euroliigas võidurõõmu detsembri teisel päeval, kui alistati Sander Raieste koduklubi Baskonia.
Lukas Lekavicius viskas Kaunase resultatiivseimana 16 punkti ja jagas viis korvisöötu, Tyler Cavanaugh lisas 13 punkti ja kuus lauapalli. Malcolm Delaney viskas Milano eest üleplatsimehena 20 silma, 11 punkti ja kümme lauapalli noppinud Kyle Hinesist sai teisipäeval Euroliiga ajaloo enim ründelaudu kogunud mängija.
Teises teisipäevases vastasseisus ei suutnud kohtumist üheksamängulise võiduseeria pealt alustanud Madridi Real end kolme veerandajaga üldse käima saada: Fenerbahce vastu oldi poolajaks taga 17:27, sealjuures viskasid meeskonnad teisel veerandajal kahe peale vaid 17 punkti ning 30 mänguminutiga oli Real suutnud koguda 30 silma. Lõpuks pidi Euroliiga liider vastu võtma 51:66 kaotuse.
Fenerbahce eest viskas Marko Guduric 12 punkti, Melih Mahmutoglu ja Dyshawn Pierre'i arvele jäi kaks vähem. Väljakult viskeid vaid 29-protsendiliselt tabanud Reali eest jõudsid kahekohalise punktisummani 14 punkti visanud Walter Tavares ja 12 punkti toonud Sergio Llull, ent kui neist esimene tabas seitsmest viskest kuus, läbisid Llulli 15 üritusest korvirõnga kolm.
Kehvale päevale vaatamata jäi Real (20-4) Euroliiga liidriks, Barcelonal on teisena 19 võitu ja viis kaotust ning Milanol kolmandana 16 võitu ja seitse kaotust. Žalgiris on kolme võidu ja 19 kaotusega viimane, nende ees on kaks võitu enam kogunud teine Euroliiga raudvara Panathinaikos. | Žalgirise kurb seeria ei taha lõppeda, Euroliiga liidril oli närune päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žalgiris võitis kodupubliku ees küll avaneljandiku 18:17 ja pääses kõigil veerandaegadel ka juhtima, aga ei suutnud ikkagi üheksandast järjestikusest kaotusest pääseda. Viimati maitses Leedu klubi Euroliigas võidurõõmu detsembri teisel päeval, kui alistati Sander Raieste koduklubi Baskonia.
Lukas Lekavicius viskas Kaunase resultatiivseimana 16 punkti ja jagas viis korvisöötu, Tyler Cavanaugh lisas 13 punkti ja kuus lauapalli. Malcolm Delaney viskas Milano eest üleplatsimehena 20 silma, 11 punkti ja kümme lauapalli noppinud Kyle Hinesist sai teisipäeval Euroliiga ajaloo enim ründelaudu kogunud mängija.
Teises teisipäevases vastasseisus ei suutnud kohtumist üheksamängulise võiduseeria pealt alustanud Madridi Real end kolme veerandajaga üldse käima saada: Fenerbahce vastu oldi poolajaks taga 17:27, sealjuures viskasid meeskonnad teisel veerandajal kahe peale vaid 17 punkti ning 30 mänguminutiga oli Real suutnud koguda 30 silma. Lõpuks pidi Euroliiga liider vastu võtma 51:66 kaotuse.
Fenerbahce eest viskas Marko Guduric 12 punkti, Melih Mahmutoglu ja Dyshawn Pierre'i arvele jäi kaks vähem. Väljakult viskeid vaid 29-protsendiliselt tabanud Reali eest jõudsid kahekohalise punktisummani 14 punkti visanud Walter Tavares ja 12 punkti toonud Sergio Llull, ent kui neist esimene tabas seitsmest viskest kuus, läbisid Llulli 15 üritusest korvirõnga kolm.
Kehvale päevale vaatamata jäi Real (20-4) Euroliiga liidriks, Barcelonal on teisena 19 võitu ja viis kaotust ning Milanol kolmandana 16 võitu ja seitse kaotust. Žalgiris on kolme võidu ja 19 kaotusega viimane, nende ees on kaks võitu enam kogunud teine Euroliiga raudvara Panathinaikos.
### Response:
Žalgirise kurb seeria ei taha lõppeda, Euroliiga liidril oli närune päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samad meeskonnad kohtusid mulluse klubide MM-i kolmanda koha mängus, siis jäi penaltiseeria järel peale Al-Ahly. Seekord otsustas Copa Libertadorese võitja Palmeiras aga matši saatuse poolaja lõpus ja teise alguses, kui 39. minutil oli täpne Raphael Veiga ning 49. minutil Dudu.
Kolmapäeval selgitavad teise klubide MM-i finalisti Euroopa Meistrite liiga võitja Chelsea ning Aasia Meistrite liiga võitja, Saudi Araabia klubi Al-Hilal. Finaal toimub Abu Dhabis laupäeval.
Mullu võitis turniiri Müncheni Bayern, kes alistas finaalis Mehhiko klubi UANL 1:0. | Palmeiras pääses esimest korda klubide MM-il finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samad meeskonnad kohtusid mulluse klubide MM-i kolmanda koha mängus, siis jäi penaltiseeria järel peale Al-Ahly. Seekord otsustas Copa Libertadorese võitja Palmeiras aga matši saatuse poolaja lõpus ja teise alguses, kui 39. minutil oli täpne Raphael Veiga ning 49. minutil Dudu.
Kolmapäeval selgitavad teise klubide MM-i finalisti Euroopa Meistrite liiga võitja Chelsea ning Aasia Meistrite liiga võitja, Saudi Araabia klubi Al-Hilal. Finaal toimub Abu Dhabis laupäeval.
Mullu võitis turniiri Müncheni Bayern, kes alistas finaalis Mehhiko klubi UANL 1:0.
### Response:
Palmeiras pääses esimest korda klubide MM-il finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kahjuks jääb Heidil seekord olümpiamängudele sõitmata. Lootsime, et pärast positiivset koroonaproovi õnnestub tal kiiremini taastuda," teatas Norra suusaliidu murdmaajuht Espen Bjervig teisipäeval.
30-aastane Weng on Norra teatenaiskonnaga tulnud neljal korral maailmameistriks, tänavusel Tour de Skil saavutas ta kokkuvõttes tugeva kolmanda koha. Nädal enne mänge Itaalias treeninglaagris koos Anne Kjersti Kalvaga positiivse proovi andnud Wengi puudumine jätab Norra olümpiakoondisesse tühimiku.
Bjervig lisas, et vastavalt Hiina koroonareeglitele ei saadeta Pekingisse ka asendussportlast, ehk Norra peab laupäevases naiste teatesõidus tõenäoliselt hakkama saama nelikuga Therese Johaug, Tiril Udnes Weng, Helene Fossesholm ja Ragnhild Haga.
"Weng on praegu ilmselt paremuselt teine Norra naissuusataja," kirjutas NRK murdmaaekspert Torgeir Björn. "Teda oleks teatesõidus väga vaja olnud. Naiste nelik on üsna õhuke: medalile sõitmine saab olema keeruline." | Weng peab ikkagi OM-i vahele jätma, teatesõidu eel Norra kohal murepilved | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kahjuks jääb Heidil seekord olümpiamängudele sõitmata. Lootsime, et pärast positiivset koroonaproovi õnnestub tal kiiremini taastuda," teatas Norra suusaliidu murdmaajuht Espen Bjervig teisipäeval.
30-aastane Weng on Norra teatenaiskonnaga tulnud neljal korral maailmameistriks, tänavusel Tour de Skil saavutas ta kokkuvõttes tugeva kolmanda koha. Nädal enne mänge Itaalias treeninglaagris koos Anne Kjersti Kalvaga positiivse proovi andnud Wengi puudumine jätab Norra olümpiakoondisesse tühimiku.
Bjervig lisas, et vastavalt Hiina koroonareeglitele ei saadeta Pekingisse ka asendussportlast, ehk Norra peab laupäevases naiste teatesõidus tõenäoliselt hakkama saama nelikuga Therese Johaug, Tiril Udnes Weng, Helene Fossesholm ja Ragnhild Haga.
"Weng on praegu ilmselt paremuselt teine Norra naissuusataja," kirjutas NRK murdmaaekspert Torgeir Björn. "Teda oleks teatesõidus väga vaja olnud. Naiste nelik on üsna õhuke: medalile sõitmine saab olema keeruline."
### Response:
Weng peab ikkagi OM-i vahele jätma, teatesõidu eel Norra kohal murepilved |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | New Orleans saadab Portlandi tagamängijad Josh Harti, Nickeil Alexander-Walkeri, Tomas Satoransky ja Didi Louzada, samuti ühe järgmise NBA draft 'i esimese ringi ning kaks teise ringi valikuõigust. Vastupidises suunas liiguvad lisaks McCollumile Larry Nance Jr. ja Tony Snell.
30-aastane McCollum on sellel hooajal Trail Blazersi eest 36 mänguga kogunud keskmiselt 20,5 punkti, 4,5 korvisöötu ja 4,3 lauapalli. Portland valis ta 2013. aastal draft 'i kümnenda valikuna, temast rohkem on võistkonna ajaloos kaugviskeid tabanud vaid tagaliinipartner Damian Lillard.
Portland on kõigil kaheksal McCollumi NBA hooajal jõudnud play-off 'i, kuid praegu ollakse läänekonverentsis 21 võidu ja 33 kaotusega 11. kohal.
ESPN kirjutab veel, et Trail Blazers valmistub suvel pakkuma 21-aastasele ja sel hooajal põhimängijate sekka kerkinud Anfernee Simonsile pikka ja tulusat lepingut; Norman Powelli-Robert Covingtoni ja McCollumi vahetustehingutega võib tiim suveks jääda 60 miljoniga palgalimiidi alla. | Portland lõpetab vahetustehinguga pikalt püsinud tagaliini ajastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
New Orleans saadab Portlandi tagamängijad Josh Harti, Nickeil Alexander-Walkeri, Tomas Satoransky ja Didi Louzada, samuti ühe järgmise NBA draft 'i esimese ringi ning kaks teise ringi valikuõigust. Vastupidises suunas liiguvad lisaks McCollumile Larry Nance Jr. ja Tony Snell.
30-aastane McCollum on sellel hooajal Trail Blazersi eest 36 mänguga kogunud keskmiselt 20,5 punkti, 4,5 korvisöötu ja 4,3 lauapalli. Portland valis ta 2013. aastal draft 'i kümnenda valikuna, temast rohkem on võistkonna ajaloos kaugviskeid tabanud vaid tagaliinipartner Damian Lillard.
Portland on kõigil kaheksal McCollumi NBA hooajal jõudnud play-off 'i, kuid praegu ollakse läänekonverentsis 21 võidu ja 33 kaotusega 11. kohal.
ESPN kirjutab veel, et Trail Blazers valmistub suvel pakkuma 21-aastasele ja sel hooajal põhimängijate sekka kerkinud Anfernee Simonsile pikka ja tulusat lepingut; Norman Powelli-Robert Covingtoni ja McCollumi vahetustehingutega võib tiim suveks jääda 60 miljoniga palgalimiidi alla.
### Response:
Portland lõpetab vahetustehinguga pikalt püsinud tagaliini ajastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Washington otsustas võimaliku Vene-Ukraina sõja kontekstis saata Poolasse ja Rumeeniasse ligi 3000 lisasõdurit.
Dincu ütles reporteritele, et Rumeeniasse on kohale jõudnud ligi 100 Ameerika sõdurit, kes tegelevad praegu logistikaga.
Ta ütles, et varsti saabuvad ka ülejäänud ameeriklaste väed. | Esimesed USA täiendavad sõjaväelased on saabunud Rumeeniasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Washington otsustas võimaliku Vene-Ukraina sõja kontekstis saata Poolasse ja Rumeeniasse ligi 3000 lisasõdurit.
Dincu ütles reporteritele, et Rumeeniasse on kohale jõudnud ligi 100 Ameerika sõdurit, kes tegelevad praegu logistikaga.
Ta ütles, et varsti saabuvad ka ülejäänud ameeriklaste väed.
### Response:
Esimesed USA täiendavad sõjaväelased on saabunud Rumeeniasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaringis alistas Kontaveit täpselt kaks tundi kestnud mängu järel šveitslanna Jil Teichmanni (WTA 35.) 6:3, 1:6, 6:3.
Turniiri teises ringis läheb Eesti esireket vastamisi maailma edetabelis 31. kohal oleva rumeenlanna Sorana-Mihaela Cirsteaga, kes oli oma esimese ringi kohtumises 7:5, 3:6, 6:4 üle tšehhitarist Marketa Vondroušovast. Matš algab kolmapäeval pärast lõunat.
Kontaveit on 31-aastase Cirsteaga varem mänginud viiel korral ja kõik vastasseisud võitnud. Vaid üks, mullu Miami turniiril peetud kohtumine, lõppes kolmes setis. Viimati mängiti septembri lõpus Ostravas, kus eestlanna alistas Cirstea avaringis 6:4, 6:4 ja võitis hiljem kogu turniiri.
Edu korral võib Kontaveit Peterburi veerandfinaalis vastamisi minna viienda asetusega olümpiavõitja Belinda Benciciga, kes ootab oma teise ringi vastast Kaja Juvani ja Alison Van Uytvancki mängust. | Kontaveit kohtub Peterburis rumeenlannaga, keda on varem viis korda võitnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaringis alistas Kontaveit täpselt kaks tundi kestnud mängu järel šveitslanna Jil Teichmanni (WTA 35.) 6:3, 1:6, 6:3.
Turniiri teises ringis läheb Eesti esireket vastamisi maailma edetabelis 31. kohal oleva rumeenlanna Sorana-Mihaela Cirsteaga, kes oli oma esimese ringi kohtumises 7:5, 3:6, 6:4 üle tšehhitarist Marketa Vondroušovast. Matš algab kolmapäeval pärast lõunat.
Kontaveit on 31-aastase Cirsteaga varem mänginud viiel korral ja kõik vastasseisud võitnud. Vaid üks, mullu Miami turniiril peetud kohtumine, lõppes kolmes setis. Viimati mängiti septembri lõpus Ostravas, kus eestlanna alistas Cirstea avaringis 6:4, 6:4 ja võitis hiljem kogu turniiri.
Edu korral võib Kontaveit Peterburi veerandfinaalis vastamisi minna viienda asetusega olümpiavõitja Belinda Benciciga, kes ootab oma teise ringi vastast Kaja Juvani ja Alison Van Uytvancki mängust.
### Response:
Kontaveit kohtub Peterburis rumeenlannaga, keda on varem viis korda võitnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uueks Brexiti võimaluste ja valitsuse tõhususe ministriks sai Jacob Rees-Mogg, vahendas BBC.
Rees-Mogg oli enne Briti parlamendi alamkoja juht, kes tegi parlamendis valitsuse tegevusele järelevalvet. Ta oli üks Brexiti kampaania vedajatest.
Uueks alamkoja liidriks saab Mark Spencer, kes seni vastutas konservatiivide fraktsiooni saadikute distsiplineerimise eest. Spenceri töö võtab üle Chris Heaton-Harris.
Rees-Moggist saab valitsuskabineti täisliige, varasemas ametis sai ta lihtsalt valitsuse istungitel osaleda.
Stuart Andrew'st saab eluasememinister, James Cleverly liigub välisministeeriumis Euroopa ministriks. Heather Wheelerist saab peaministri kantseleis parlamendisekretär.
Johnson on rangete koroonapiirangute ajal Downing Streetil peetud pidude pärast surve alla ning ta on siiani juba teinud muudatusi oma nõunike seas. Sellega püüab ta vaigistada opositsiooniparteide ja ka oma parteikaaslaste üleskutseid ametist lahkumiseks.
Johnson on lubanud ka muudatust poliitilises kultuuris ning poliitika kujundamisel konsulteerida rohkem konservatiividest parlamendisaadikutega.
Viimati tegi Johnson valitsuses ümberkorraldusi mullu septembris, kui Nadine Dorries asus kultuurministriks ning Liz Truss välisministriks. Varasemast välisministrist Dominic Raabist sai asepeaminister. | Boris Johnson tegi valitsuses ümberkorraldusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uueks Brexiti võimaluste ja valitsuse tõhususe ministriks sai Jacob Rees-Mogg, vahendas BBC.
Rees-Mogg oli enne Briti parlamendi alamkoja juht, kes tegi parlamendis valitsuse tegevusele järelevalvet. Ta oli üks Brexiti kampaania vedajatest.
Uueks alamkoja liidriks saab Mark Spencer, kes seni vastutas konservatiivide fraktsiooni saadikute distsiplineerimise eest. Spenceri töö võtab üle Chris Heaton-Harris.
Rees-Moggist saab valitsuskabineti täisliige, varasemas ametis sai ta lihtsalt valitsuse istungitel osaleda.
Stuart Andrew'st saab eluasememinister, James Cleverly liigub välisministeeriumis Euroopa ministriks. Heather Wheelerist saab peaministri kantseleis parlamendisekretär.
Johnson on rangete koroonapiirangute ajal Downing Streetil peetud pidude pärast surve alla ning ta on siiani juba teinud muudatusi oma nõunike seas. Sellega püüab ta vaigistada opositsiooniparteide ja ka oma parteikaaslaste üleskutseid ametist lahkumiseks.
Johnson on lubanud ka muudatust poliitilises kultuuris ning poliitika kujundamisel konsulteerida rohkem konservatiividest parlamendisaadikutega.
Viimati tegi Johnson valitsuses ümberkorraldusi mullu septembris, kui Nadine Dorries asus kultuurministriks ning Liz Truss välisministriks. Varasemast välisministrist Dominic Raabist sai asepeaminister.
### Response:
Boris Johnson tegi valitsuses ümberkorraldusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane Geisenberger edestas nelja laskumise kogusummas kaasmaalannat Anna Berreiterit 0,493 sekundiga, pronksi võitis kolme austerlannat edestanud venelanna Tatjana Ivanova (+1,053).
Sakslannad on ühekelgul triumfeerinud juba seitse olümpiat järjest: enne Geisenbergeri kolme järjestikust olümpiavõitu tõusis 1998. aastal pjedestaali kõrgeimale astmele Silke Kraushaar, 2002. ja 2006. aastal Sylke Otto ning 2010 Tatjana Hüfner.
Geisenberger lisas nii Sotšis kui PyeongChangis ühekelgu kullale ka teatesõidu olümpiavõidu, teenitud viis kuldmedalit teeb temast olümpiaajaloo edukaima kelgutaja. | Viienda kuldmedali võitnud sakslannast sai olümpiaajaloo edukaim kelgutaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane Geisenberger edestas nelja laskumise kogusummas kaasmaalannat Anna Berreiterit 0,493 sekundiga, pronksi võitis kolme austerlannat edestanud venelanna Tatjana Ivanova (+1,053).
Sakslannad on ühekelgul triumfeerinud juba seitse olümpiat järjest: enne Geisenbergeri kolme järjestikust olümpiavõitu tõusis 1998. aastal pjedestaali kõrgeimale astmele Silke Kraushaar, 2002. ja 2006. aastal Sylke Otto ning 2010 Tatjana Hüfner.
Geisenberger lisas nii Sotšis kui PyeongChangis ühekelgu kullale ka teatesõidu olümpiavõidu, teenitud viis kuldmedalit teeb temast olümpiaajaloo edukaima kelgutaja.
### Response:
Viienda kuldmedali võitnud sakslannast sai olümpiaajaloo edukaim kelgutaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane Taaramäe alustab tänavu oma 15. profiaastat, seejuures teist Belgia meeskonnas Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux. Avastardi teeb Kesk-Aafrikas Rwandas põhja ladunud eestlane 10. veebruaril algaval Omaani velotuuril.
"Tänu sellele klubile ja kirglikule meeskonnale leidsin end taas üles: võitsin viieaastase vaheaja järel suurtuuril etapi. Spordis peavad kõik asjad olema ideaalsed, et kõrgeimal tasemel aastaid sõita. Tänu meeskonnale leidsin endas enesekindluse ning kandsin esimest korda elus suurtuuri liidrisärki," sõnas Taaramäe.
"Tahan jätkata sõitude võitmist ja minu jaoks ei oluline milliste sõitude, kõik on tähtsad. Tahan toetada ka Louis Meintjest ja olla eeskujuks meie noortele talentidele nagu näiteks Kobe Goossensile. Usun, et olen uueks hooajaks valmis," avaldas Taaramäe, keda tabas treeninglaagris ka väikene tagasilöök. Nimelt tõusis pärast tõhustusdoosi eestlasel palavik, mis viis tal mõneks päevaks jalad alt.
Kuupäevasel Omaani velotuuril stardivad eestlase kõrval Jan Hirt, Tom Devriendt, Kevin van Melsen, Julius Johansen ja Hugo Page. 2023. ja 2024. aastaks on Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux meeskonnaga lepingu sõlminud ka Madis Mihkels. | 15. profiaastat alustav Taaramäe pikendas Belgia meeskonnaga lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane Taaramäe alustab tänavu oma 15. profiaastat, seejuures teist Belgia meeskonnas Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux. Avastardi teeb Kesk-Aafrikas Rwandas põhja ladunud eestlane 10. veebruaril algaval Omaani velotuuril.
"Tänu sellele klubile ja kirglikule meeskonnale leidsin end taas üles: võitsin viieaastase vaheaja järel suurtuuril etapi. Spordis peavad kõik asjad olema ideaalsed, et kõrgeimal tasemel aastaid sõita. Tänu meeskonnale leidsin endas enesekindluse ning kandsin esimest korda elus suurtuuri liidrisärki," sõnas Taaramäe.
"Tahan jätkata sõitude võitmist ja minu jaoks ei oluline milliste sõitude, kõik on tähtsad. Tahan toetada ka Louis Meintjest ja olla eeskujuks meie noortele talentidele nagu näiteks Kobe Goossensile. Usun, et olen uueks hooajaks valmis," avaldas Taaramäe, keda tabas treeninglaagris ka väikene tagasilöök. Nimelt tõusis pärast tõhustusdoosi eestlasel palavik, mis viis tal mõneks päevaks jalad alt.
Kuupäevasel Omaani velotuuril stardivad eestlase kõrval Jan Hirt, Tom Devriendt, Kevin van Melsen, Julius Johansen ja Hugo Page. 2023. ja 2024. aastaks on Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux meeskonnaga lepingu sõlminud ka Madis Mihkels.
### Response:
15. profiaastat alustav Taaramäe pikendas Belgia meeskonnaga lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Põhimõtteliselt kõige suurem saavutus, mida üldse Macron sai loota antud olukorras, on see, et absoluutselt mitte midagi ei juhtu. See, kui lähimate nädalate jooksul mitte midagi ei juhtu, see ongi saavutus," rääkis Päi.
Tema sõnul oleks naiivne arvata, et Vene president Vladimir Putin tuleb pärast kohtumist Macroniga ajakirjanike ette ning teatab, et toob oma väed Ukraina piiride äärest ära.
"Ma olen vaadanud, et just inglisekeelses meediaruumis paljud poliitikud ja ka ajakirjanikud on püüdnud automaatselt maalida Macroni visiidist läbikukkumist, kuna sealt ei tulnud ühtegi konkreetset sõnumit. Minu hinnangul oleks natukene infantiilne arvata, et kui Macron kohtub Putiniga, siis Putin tuleb pressikonverentsile ning ütleb: teate mis, Macronil on õigus, me nüüd võtame rahulikult ja kutsume oma väed tagasi Ukraina piiri pealt. Seda ei juhtu! Ma ei saa aru, kuidas inimestele üldse sellised ootused saavad olla!" rääkis ekspert.
Päi hinnangul on sellise tippkohtumise puhul hea märk, kui ei tule kõlavaid avaldusi. "Mingi väikse võiduna vist toodi välja see, et Putin lubas pärast õppusi Valgevenest oma väed tagasi viia. Need väiksed märgid on praegu kõige parem asi, mida minu hinnangul oodata sai, arvestades olukorra tõsidust," rääkis ta.
Peamine eesmärk on konflikti eskaleerumise ära hoidmine, rõhutas ta.
Positiivseks pidas Päi ka Macroni ja Putini kohtumise kestus, mis eri andmetel vältas viis-kuus tundi.
"Siin on loogika, et kui inimesed omavahel ei räägi, kui neil millestki rääkida ei ole, siis see kohtumine ei kesta viis tundi. Kui Putin ja Macron omavahel jutule ei saanuks, siis ei kestnuks nende kohtumine viis tundi. Neil mõlemal on ilmselt ka paremat teha," rääkis Päi.
Kommenteerides Vene presidendi väljakutsuvat käitumist kohtumisejärgsel pressikonverentsil, pidas Päi seda esinemiseks kodupublikule. Macron aga ei hakanud selle vastanduma puht-pragmaatilistel põhjustel, leidis ta.
"Peab aru saama, et kui Putin esines pressikonverentsil, siis see on siseriiklikuks tarbimiseks. Macron osava diplomaadina lihtsalt lasi seda teha," rääkis ta. "Jah Putin päris inetult haukus seal Prantsuse ajakirjanike peale, aga see on tema retoorika. Ma ei õigusta kuidagi Putinit, aga me ju teame, et see on tema retoorika, on alati olnud selline, seal ei olnud midagi üllatavat. Ja ma arvan, et Macroni lähenemine sellele mitte reageerida, oli täiesti teadlik valik."
Päi meenutas ka kahe liidri esimest kohtumist Pariisis, kus Macron noomis Vene liidrit. "Siis Putin samamoodi seisis seal nagu poisike kõrval ja Macron ütles pressile, et Venemaa valeinfo tegevus Lääne-Euroopas ja Prantsusmaal ei ole aktsepteeritav. Selles suhtes on mõlemad oma koduväljakul pannud külalise natukene nagu nurka seisma," ütles ta.
Päi hinnangul ei saa Macroni käitumist võrrelda selle alandusega, mis sai aasta tagasi osaks Euroopa Liidu välispoliitikajuhile Josep Borrellile, keda alandas ühisel pressikonverentsil Vene välisminister Sergei Lavrov. "Macroni ja tema meeskonna puhul ma arvan, et nad andsid selle show Putinile teades, et tegelikult see kasu, mida nad seal pikas perspektiivis tagasi saavad pärast seda show 'd, on suurem," usub Päi.
Lisaks peab lääs mõtlema ka sellel, kuidas Putin, kes paistab ennast olevat nurka mänginud, väärikalt taganeda saaks, leidis Päi.
"Putin on pannud ennast väga nõmedasse olukorda, sest ta on surunud-surunud-surunud ja nüüd saab aru, et sein on ees ja asi on päris paha, et asjad ei ole läinud päris nii nagu ta planeerinud oli. Talle tuleb ju anda mingisugune võimalus jääda kõvaks meheks, tulla sellest kuidagi välja. Ja selline pressikonverents siseriiklikuks tarbimiseks on nagu väikene asi, mis loovutada. Teha siin mingeid järeldusi, et Macron andis kuidagi järele ja lasi reaalsel kohtumisel endast või Euroopa huvidest üle sõita, on meelevaldne. See on minu hinnangul ikkagi diplomaatiline strateegia," rääkis Päi.
Lisaks tõi Päi esile Prantsusmaa lähenevate presidendivalimiste teema, mida tema hinnangul tõlgendatakse Macroni tegevuse kontekstis ekslikult. "Paljud poliitikud ja analüütikud on meelevaldselt väitnud, et Macroni aktiivsus Ukraina kriisi lahendamisel on ajendatud eelseisvatest Prantsusmaa presidendivalimistest. Minu hinnangul on sellised süüdistused absurdsed. Putini jaoks oleks kõige pragmaatilisem Macronil vaip alt tõmmata ja sellega ta autoriteeti õõnestada, sest teised tõsiseltvõetavad kandidaadid Elysee paleesse oleks Putini jaoks oluliselt mugavamad partnerid. Meie jaoks loomulikult mitte. Seega minu hinnangul vääriks Macron pigem tunnustust riski võtmise eest vaatamata siseriiklikule poliitikale - mitte selle nimel," ütles Päi.
"Valuline reaktsioon Macroni viitele "finlandiseerumisest" jääb mulle selgusetuks. Sisuliselt peab Macron sellega silmas Minsk II leppe täitmist, mida toetavad nii USA, Ühendkuningriik kui ka Saksamaa. See on liitlaste jagatud seisukoht - miks kõlab see meie analüütikute jaoks kuidagi hirmutavalt Macroni suust, on vast põhjendatav keele- ja mõttebarjääriga," kommenteeris ta.
Päi on omandanud magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Tartu Ülikoolis, õppinud ka Peterburi Riiklikus Majandusülikoolis Venemaal ja Pariisi Sciences Po ülikoolis Prantsusmaal. Ta on töötanud Briti saatkonnad küber- ja digitaalnõunikuna ning kaitseministeeriumis innovatsioonikoordinaatorina. | Vaatleja: Macroni Moskva-visiidi edu näitaks rünnaku ärajäämine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Põhimõtteliselt kõige suurem saavutus, mida üldse Macron sai loota antud olukorras, on see, et absoluutselt mitte midagi ei juhtu. See, kui lähimate nädalate jooksul mitte midagi ei juhtu, see ongi saavutus," rääkis Päi.
Tema sõnul oleks naiivne arvata, et Vene president Vladimir Putin tuleb pärast kohtumist Macroniga ajakirjanike ette ning teatab, et toob oma väed Ukraina piiride äärest ära.
"Ma olen vaadanud, et just inglisekeelses meediaruumis paljud poliitikud ja ka ajakirjanikud on püüdnud automaatselt maalida Macroni visiidist läbikukkumist, kuna sealt ei tulnud ühtegi konkreetset sõnumit. Minu hinnangul oleks natukene infantiilne arvata, et kui Macron kohtub Putiniga, siis Putin tuleb pressikonverentsile ning ütleb: teate mis, Macronil on õigus, me nüüd võtame rahulikult ja kutsume oma väed tagasi Ukraina piiri pealt. Seda ei juhtu! Ma ei saa aru, kuidas inimestele üldse sellised ootused saavad olla!" rääkis ekspert.
Päi hinnangul on sellise tippkohtumise puhul hea märk, kui ei tule kõlavaid avaldusi. "Mingi väikse võiduna vist toodi välja see, et Putin lubas pärast õppusi Valgevenest oma väed tagasi viia. Need väiksed märgid on praegu kõige parem asi, mida minu hinnangul oodata sai, arvestades olukorra tõsidust," rääkis ta.
Peamine eesmärk on konflikti eskaleerumise ära hoidmine, rõhutas ta.
Positiivseks pidas Päi ka Macroni ja Putini kohtumise kestus, mis eri andmetel vältas viis-kuus tundi.
"Siin on loogika, et kui inimesed omavahel ei räägi, kui neil millestki rääkida ei ole, siis see kohtumine ei kesta viis tundi. Kui Putin ja Macron omavahel jutule ei saanuks, siis ei kestnuks nende kohtumine viis tundi. Neil mõlemal on ilmselt ka paremat teha," rääkis Päi.
Kommenteerides Vene presidendi väljakutsuvat käitumist kohtumisejärgsel pressikonverentsil, pidas Päi seda esinemiseks kodupublikule. Macron aga ei hakanud selle vastanduma puht-pragmaatilistel põhjustel, leidis ta.
"Peab aru saama, et kui Putin esines pressikonverentsil, siis see on siseriiklikuks tarbimiseks. Macron osava diplomaadina lihtsalt lasi seda teha," rääkis ta. "Jah Putin päris inetult haukus seal Prantsuse ajakirjanike peale, aga see on tema retoorika. Ma ei õigusta kuidagi Putinit, aga me ju teame, et see on tema retoorika, on alati olnud selline, seal ei olnud midagi üllatavat. Ja ma arvan, et Macroni lähenemine sellele mitte reageerida, oli täiesti teadlik valik."
Päi meenutas ka kahe liidri esimest kohtumist Pariisis, kus Macron noomis Vene liidrit. "Siis Putin samamoodi seisis seal nagu poisike kõrval ja Macron ütles pressile, et Venemaa valeinfo tegevus Lääne-Euroopas ja Prantsusmaal ei ole aktsepteeritav. Selles suhtes on mõlemad oma koduväljakul pannud külalise natukene nagu nurka seisma," ütles ta.
Päi hinnangul ei saa Macroni käitumist võrrelda selle alandusega, mis sai aasta tagasi osaks Euroopa Liidu välispoliitikajuhile Josep Borrellile, keda alandas ühisel pressikonverentsil Vene välisminister Sergei Lavrov. "Macroni ja tema meeskonna puhul ma arvan, et nad andsid selle show Putinile teades, et tegelikult see kasu, mida nad seal pikas perspektiivis tagasi saavad pärast seda show 'd, on suurem," usub Päi.
Lisaks peab lääs mõtlema ka sellel, kuidas Putin, kes paistab ennast olevat nurka mänginud, väärikalt taganeda saaks, leidis Päi.
"Putin on pannud ennast väga nõmedasse olukorda, sest ta on surunud-surunud-surunud ja nüüd saab aru, et sein on ees ja asi on päris paha, et asjad ei ole läinud päris nii nagu ta planeerinud oli. Talle tuleb ju anda mingisugune võimalus jääda kõvaks meheks, tulla sellest kuidagi välja. Ja selline pressikonverents siseriiklikuks tarbimiseks on nagu väikene asi, mis loovutada. Teha siin mingeid järeldusi, et Macron andis kuidagi järele ja lasi reaalsel kohtumisel endast või Euroopa huvidest üle sõita, on meelevaldne. See on minu hinnangul ikkagi diplomaatiline strateegia," rääkis Päi.
Lisaks tõi Päi esile Prantsusmaa lähenevate presidendivalimiste teema, mida tema hinnangul tõlgendatakse Macroni tegevuse kontekstis ekslikult. "Paljud poliitikud ja analüütikud on meelevaldselt väitnud, et Macroni aktiivsus Ukraina kriisi lahendamisel on ajendatud eelseisvatest Prantsusmaa presidendivalimistest. Minu hinnangul on sellised süüdistused absurdsed. Putini jaoks oleks kõige pragmaatilisem Macronil vaip alt tõmmata ja sellega ta autoriteeti õõnestada, sest teised tõsiseltvõetavad kandidaadid Elysee paleesse oleks Putini jaoks oluliselt mugavamad partnerid. Meie jaoks loomulikult mitte. Seega minu hinnangul vääriks Macron pigem tunnustust riski võtmise eest vaatamata siseriiklikule poliitikale - mitte selle nimel," ütles Päi.
"Valuline reaktsioon Macroni viitele "finlandiseerumisest" jääb mulle selgusetuks. Sisuliselt peab Macron sellega silmas Minsk II leppe täitmist, mida toetavad nii USA, Ühendkuningriik kui ka Saksamaa. See on liitlaste jagatud seisukoht - miks kõlab see meie analüütikute jaoks kuidagi hirmutavalt Macroni suust, on vast põhjendatav keele- ja mõttebarjääriga," kommenteeris ta.
Päi on omandanud magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Tartu Ülikoolis, õppinud ka Peterburi Riiklikus Majandusülikoolis Venemaal ja Pariisi Sciences Po ülikoolis Prantsusmaal. Ta on töötanud Briti saatkonnad küber- ja digitaalnõunikuna ning kaitseministeeriumis innovatsioonikoordinaatorina.
### Response:
Vaatleja: Macroni Moskva-visiidi edu näitaks rünnaku ärajäämine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Constantini ja Mosaner kohtusid teisipäevases finaalis Norra duoga Kristin Skaslien - Magnus Nedregotten ning alistasid valitsevad MM-hõbemedalistid 8:5.
Itaalia paar domineeris olümpiaturniiril täielikult, võites kõik 11 mängitud kohtumist. Pekingi olümpiamänge alustades olid Constantini ja Mosaner maailma edetabelis alles 21. kohal.
Itaalia jaoks on olümpiavõit esimeseks kurlingu olümpia- või maailmameistrivõistlute medaliks ning et järgmine taliolümpia toimub Milanos ja Cortina d'Ampezzos, neist viimane Constantini kodulinnaks, annab itaallastele ala arendamiseks kahtlemata suure tõuke. | Pekingi kurlingu segapaaride turniir sai ajalugu teinud üllatusvõitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Constantini ja Mosaner kohtusid teisipäevases finaalis Norra duoga Kristin Skaslien - Magnus Nedregotten ning alistasid valitsevad MM-hõbemedalistid 8:5.
Itaalia paar domineeris olümpiaturniiril täielikult, võites kõik 11 mängitud kohtumist. Pekingi olümpiamänge alustades olid Constantini ja Mosaner maailma edetabelis alles 21. kohal.
Itaalia jaoks on olümpiavõit esimeseks kurlingu olümpia- või maailmameistrivõistlute medaliks ning et järgmine taliolümpia toimub Milanos ja Cortina d'Ampezzos, neist viimane Constantini kodulinnaks, annab itaallastele ala arendamiseks kahtlemata suure tõuke.
### Response:
Pekingi kurlingu segapaaride turniir sai ajalugu teinud üllatusvõitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku esitati fotokonkursile rohkem kui 340 000 tööd 61 riigist. Rahvuslik preemia valiti välja avatud kategooriasse laekunud tööde hulgast, mida oli sel aastal kokku enam kui 170 000.
"Mul on tõeliselt hea meel National Award tiitli üle. See foto sai tehtud sügistormises Hollandis. Olen väga tänulik selle tunnustuse eest. Ma loodan, et minu töö innustab teisi fotograafe usaldama ennast ja looma midagi uut," rääkis Nurk.
Igapäevaselt tegeleb Nurk ettevõtlusega ning loob visuaale ja disaine. Fotograafiaga on ta tegelenud juba pikalt.
"Esimesed pildid tegin 12-aastaselt Smena kaameraga. Fotograafiat olen omal käel õppinud eksperimenteerides nii maal kui õhus - avastades Eestis ja õppides kogemustest. Mind lummab looduse mitmekülgsus. Vaba aega veedan meeleldi looduses ja maailmas ringi rännates".
Riiklikud auhinnad (National Awards) on World Photography Organisationi ja Sony initsiatiiv toetada kohalikke fotokogukondi üle maailma.
2022. aasta laureaatide töödega saab tutvuda SIIN. | Sony World Photography Awardsi Eesti auhinna võitis Raido Nurk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku esitati fotokonkursile rohkem kui 340 000 tööd 61 riigist. Rahvuslik preemia valiti välja avatud kategooriasse laekunud tööde hulgast, mida oli sel aastal kokku enam kui 170 000.
"Mul on tõeliselt hea meel National Award tiitli üle. See foto sai tehtud sügistormises Hollandis. Olen väga tänulik selle tunnustuse eest. Ma loodan, et minu töö innustab teisi fotograafe usaldama ennast ja looma midagi uut," rääkis Nurk.
Igapäevaselt tegeleb Nurk ettevõtlusega ning loob visuaale ja disaine. Fotograafiaga on ta tegelenud juba pikalt.
"Esimesed pildid tegin 12-aastaselt Smena kaameraga. Fotograafiat olen omal käel õppinud eksperimenteerides nii maal kui õhus - avastades Eestis ja õppides kogemustest. Mind lummab looduse mitmekülgsus. Vaba aega veedan meeleldi looduses ja maailmas ringi rännates".
Riiklikud auhinnad (National Awards) on World Photography Organisationi ja Sony initsiatiiv toetada kohalikke fotokogukondi üle maailma.
2022. aasta laureaatide töödega saab tutvuda SIIN.
### Response:
Sony World Photography Awardsi Eesti auhinna võitis Raido Nurk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Niikko kustutas oma Twitteri postituse kiiresti, kuid pidi ikkagi oma tegevust selgitama. Niikko ütles hiljem, et toetab Ukraina suveräänsust ja sõnastas oma postituse hooletult.
Niikko väitis oma postituses ka, et näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron peaks avalikult teatama, et Ukraina ei ühine NATO-ga, vahendas Yle.
"Minu eesmärk polnud võtta seisukohta, kas Ukraina võib taotleda NATO liikmelisust. Ukrainal on täielik õigus teha iseseisvalt oma otsuseid," ütles Niikko.
Niikko postitust kritiseerisid aga teised parlamendisaadikud.
"Soome seisukoht on selge ja seda on regulaarselt korratud. Kõigil iseseisvatel riikidel on õigus oma julgeoleku üle ise otsustada. Soome asi pole anda nõu, kuidas teised riigid peaksid neid otsuseid langetama," väitis parlamendisaadik Joonas Könttä.
Niikko sõnul soovis ta avaldada oma seisukohta, et Ukraina NATO liikmelisus pole praegu realistlik.
"Kõik teavad, et Ukraina ja NATO otsustavad võimalike liitumistaotluste üle iseseisvalt. Kellegil teisel pole sõnaõigust. Minu kommentaar oli aga reaalsuse tunnistamine, et praeguses olukorras NATO ei päästa Ukrainat. See on minu isiklik arvamus," ütles Niikko.
"Soome välispoliitiline joon on, et toetame täielikult Ukraina suveräänsust," lisas Niikko. | Soome parlamendisaadik pidi selgitama vastuolulist Ukraina- kommentaari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Niikko kustutas oma Twitteri postituse kiiresti, kuid pidi ikkagi oma tegevust selgitama. Niikko ütles hiljem, et toetab Ukraina suveräänsust ja sõnastas oma postituse hooletult.
Niikko väitis oma postituses ka, et näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron peaks avalikult teatama, et Ukraina ei ühine NATO-ga, vahendas Yle.
"Minu eesmärk polnud võtta seisukohta, kas Ukraina võib taotleda NATO liikmelisust. Ukrainal on täielik õigus teha iseseisvalt oma otsuseid," ütles Niikko.
Niikko postitust kritiseerisid aga teised parlamendisaadikud.
"Soome seisukoht on selge ja seda on regulaarselt korratud. Kõigil iseseisvatel riikidel on õigus oma julgeoleku üle ise otsustada. Soome asi pole anda nõu, kuidas teised riigid peaksid neid otsuseid langetama," väitis parlamendisaadik Joonas Könttä.
Niikko sõnul soovis ta avaldada oma seisukohta, et Ukraina NATO liikmelisus pole praegu realistlik.
"Kõik teavad, et Ukraina ja NATO otsustavad võimalike liitumistaotluste üle iseseisvalt. Kellegil teisel pole sõnaõigust. Minu kommentaar oli aga reaalsuse tunnistamine, et praeguses olukorras NATO ei päästa Ukrainat. See on minu isiklik arvamus," ütles Niikko.
"Soome välispoliitiline joon on, et toetame täielikult Ukraina suveräänsust," lisas Niikko.
### Response:
Soome parlamendisaadik pidi selgitama vastuolulist Ukraina- kommentaari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinki laev Baltic Queen alustab väljumisi taas reedel, 18. veebruaril, ning väljumised Talllinnast ja Stockholmist toimuvad ülepäeviti.
Tihedama graafikuga hakkavad Tallinki laevad Tallinna ja Stockholmi vahel sõitma kas märtsi lõpus või aprilli alguses, ütles ERR-ile Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link.
Rootsi kaotab selle nädala kolmapäeval kõik siseriiklikud piirangud ning piirangud kaovad ka Euroopa Liidu riikide kodanikele riiki sisenemisel. Väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatele kehtivad piirangud kuni 31. märtsini.
Rootsi piirangute kaotamine tähendab ka seda, et Tallinki Rootsi lipulaevadel saab kolmapäevast taas tantsida. Rootsi lipu all sõidavad Tallinki laevad Turu ja Stockholmi ning Helsingi ja Stockholmi vahel.
Link lisas, et aprilli algusest on Tallinkil plaanis taastada üle kahe aasta ka Riia-Stockholmi liin. Nii sellel liinil sõitev Isabella kui Baltic Queen on praegu tehnilises hoolduses. | Tallink taastab 18. veebruarist reisid Tallinna ja Stockholmi vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinki laev Baltic Queen alustab väljumisi taas reedel, 18. veebruaril, ning väljumised Talllinnast ja Stockholmist toimuvad ülepäeviti.
Tihedama graafikuga hakkavad Tallinki laevad Tallinna ja Stockholmi vahel sõitma kas märtsi lõpus või aprilli alguses, ütles ERR-ile Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link.
Rootsi kaotab selle nädala kolmapäeval kõik siseriiklikud piirangud ning piirangud kaovad ka Euroopa Liidu riikide kodanikele riiki sisenemisel. Väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatele kehtivad piirangud kuni 31. märtsini.
Rootsi piirangute kaotamine tähendab ka seda, et Tallinki Rootsi lipulaevadel saab kolmapäevast taas tantsida. Rootsi lipu all sõidavad Tallinki laevad Turu ja Stockholmi ning Helsingi ja Stockholmi vahel.
Link lisas, et aprilli algusest on Tallinkil plaanis taastada üle kahe aasta ka Riia-Stockholmi liin. Nii sellel liinil sõitev Isabella kui Baltic Queen on praegu tehnilises hoolduses.
### Response:
Tallink taastab 18. veebruarist reisid Tallinna ja Stockholmi vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesena peaks ilmavalgust nägema Smurfidest inspireeritud muusikaline animatsioonifilm. Filmi esilinastus on eeldatavasti 2024. aasta detsembris.
Hetkel on teada, et esimese filmi stsenaariumi kirjutab Pam Brady ("South Park", "Team America"), teised loomingulised rollid, sealhulgas režissöör, on veel avaldamata.
"Smurfide" filmid põhinevad belgia kunstniku Pierre Cullifordi, tuntud kui Peyo, tegelastel ja lugudel.
Sony Picturesi 2017. aastal produtseeritud film "Smurfid: kadunud külake" oli viimane kord, kui väikesed sinised tegelased kinolinale jõudsid. | Smurfidest valmib muusikaline animafilm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesena peaks ilmavalgust nägema Smurfidest inspireeritud muusikaline animatsioonifilm. Filmi esilinastus on eeldatavasti 2024. aasta detsembris.
Hetkel on teada, et esimese filmi stsenaariumi kirjutab Pam Brady ("South Park", "Team America"), teised loomingulised rollid, sealhulgas režissöör, on veel avaldamata.
"Smurfide" filmid põhinevad belgia kunstniku Pierre Cullifordi, tuntud kui Peyo, tegelastel ja lugudel.
Sony Picturesi 2017. aastal produtseeritud film "Smurfid: kadunud külake" oli viimane kord, kui väikesed sinised tegelased kinolinale jõudsid.
### Response:
Smurfidest valmib muusikaline animafilm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks lähevad kolmapäeval vastamisi VK BIOLARS/Jelgava MSG ja RTU/Robežsardze/Jurmala. Ülejäänud kuus mängu toimuvad laupäeval ja pühapäeval, kui võistlustules on ka kõik neli Eesti klubi, vahendab Volley.ee.
Põhiturniir lõpeb 13. veebruaril, mil selguvad kaheksa play - off 'i pääsejat.
43 punktiga esikohal olev Tartu Bigbank on põhiturniiri esikoha juba kindlustanud. TalTech on 30 punktiga teine ning väga suure tõenäosusega ka nende positsioon enam ei muutu, püüda võiks neid teoreetiliselt veel vaid 25 punktiga kolmandal kohal olev Leedu esiklubi Gargždai Amber-Arlanga. Sama palju punkte on Tallinna Selveril neljandana, ent TalTechil on peetud 13 mängu, Gargždail 14 ja Selveril 15. Selveril on pidada vaid üks mäng, TalTechil kolm ja Gargždail kaks.
Pärnu meeskond on hetkel 20 punktiga viies, neilgi tuleb sel nädalal väljakule tulla kolmel korral ja on seega võimalus tabelis korralikult kerkida.
Pärnu juhendaja Avo Keel on viimasel ajal meeskonda toonud mitu täiendust, möödunud nädalavahetusel tegi meeskonna eest debüüdi brasiillasest nurgaründaja Gabriel Cavalcante ja meeskond on hooaja lõpus muutunud aina tugevamaks.
Tiheda mängugraafikuga TalTechil on muresid vigastustega, viimases mängus ei olnud peatreener Janis Sirelpuul kasutada kumbagi diagonaalründajat. Nüüdseks on olukord paranenud, ent muresid siiski jagub.
Loe pikemalt portaalist Volley.ee. | Põhiturniiri viimase nädala avab TalTechi ja Pärnu kohtumine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks lähevad kolmapäeval vastamisi VK BIOLARS/Jelgava MSG ja RTU/Robežsardze/Jurmala. Ülejäänud kuus mängu toimuvad laupäeval ja pühapäeval, kui võistlustules on ka kõik neli Eesti klubi, vahendab Volley.ee.
Põhiturniir lõpeb 13. veebruaril, mil selguvad kaheksa play - off 'i pääsejat.
43 punktiga esikohal olev Tartu Bigbank on põhiturniiri esikoha juba kindlustanud. TalTech on 30 punktiga teine ning väga suure tõenäosusega ka nende positsioon enam ei muutu, püüda võiks neid teoreetiliselt veel vaid 25 punktiga kolmandal kohal olev Leedu esiklubi Gargždai Amber-Arlanga. Sama palju punkte on Tallinna Selveril neljandana, ent TalTechil on peetud 13 mängu, Gargždail 14 ja Selveril 15. Selveril on pidada vaid üks mäng, TalTechil kolm ja Gargždail kaks.
Pärnu meeskond on hetkel 20 punktiga viies, neilgi tuleb sel nädalal väljakule tulla kolmel korral ja on seega võimalus tabelis korralikult kerkida.
Pärnu juhendaja Avo Keel on viimasel ajal meeskonda toonud mitu täiendust, möödunud nädalavahetusel tegi meeskonna eest debüüdi brasiillasest nurgaründaja Gabriel Cavalcante ja meeskond on hooaja lõpus muutunud aina tugevamaks.
Tiheda mängugraafikuga TalTechil on muresid vigastustega, viimases mängus ei olnud peatreener Janis Sirelpuul kasutada kumbagi diagonaalründajat. Nüüdseks on olukord paranenud, ent muresid siiski jagub.
Loe pikemalt portaalist Volley.ee.
### Response:
Põhiturniiri viimase nädala avab TalTechi ja Pärnu kohtumine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Macron on oma kõnedes nii Euroopa Parlamendis kui ka intervjuus, mille ta andis Prantsuse nädalalehele enne Moskvasse minekut, rääkinud uue julgeolekukorra loomisest, mis on ilmselt see, mis meid siin Ida-Euroopas natukene muretsema paneb," rääkis ekspert. "Aga kui vaadata, mida see endast kujutab, siis ta on väga tugevalt rõhutanud, et külma sõja järel saavutatud kokkulepped sellest, et meil on riikide territoriaalne terviklikkus, et me ei kasuta sõjajõudu üksteise vastu, et me austame inimõigusi - need peavad paika jääma," lisas ta.
"Seetõttu tekib minul küsimus, milline saab [Macroni pakutav] uus julgeolekukord olema, kas see ikkagi kehtib täpselt nendel samadel alustel, mida me oleme siiani senise Euroopa julgeolekukorra aluseks pidanud," rääkis Arjakas.
Macron ütles pärast kohtumist Putiniga antud ühisel pressikonverentsil, et tegi ettepanekud konkreetseteks julgeolekutagatisteks. Ettepanekud sisaldavad kohustust hoiduda uutest sõjalistest tegevustest, uue strateegilise dialoogi algatamist ja Ukraina rahuprotsessi elustamist. Samas olevat ta meedia teatel rääkinud ka Ukraina finlandiseerimisest, mis peaks sisuliselt välistama Ukraina pääsemise NATO-sse. Lääneriigid on seni keeldunud Venemaale lubamast, et Moskva saab sõnaõiguse alliansi laienemise peatamiseks.
"Sellised järeleandmised nagu Venemaa on lauale pannud, et keelata Ukraina ja Gruusia astumine NATO-sse või see, et NATO väed peaksid tõmbuma tagasi 1997. aasta piiridesse - see ei ole aktsepteeritav Ida-Euroopale, aga tegelikult vähemasti sõnades on ka Prantsusmaa väga selgelt näidanud, et see ei ole ta enda jaoks vastuvõetav," kommenteeris Arjakas. "Kui vaadata seda, mis on kõneluistelt välja tilkunud, milliseid plaane Prantsusmaa president eile esitas, siis ta rääkis nii-öelda uue strateegilise dialoogi avamisest, Minski kokkulepetest. Saab näha, et kas selle teega on võimalik edasi minna," lisas ekspert.
Arjakas rõhutas, et ei tahaks võtta kindlat seisukohta Macroni Moskva-visiidi tulemuste kohta, kuna sellest on veel liiga vähe teada.
Küll aga lisas ta, et "visuaalsest ei näinud ilus välja see, et ta kõigepealt läks kohtuma Putiniga ning alles täna sõidab Kiievisse".
"Ma saan aru, et see võis olla diplomaatiliselt vajalik prantslaste silmis, et kõigepealt sondeerida pinda Putini juures – kus on tema punased jooned, kuhu maani on võimalik Putiniga üldse läbi rääkida. Sest me teame, et need praegu avalikult esitatud nõudmised, mis Venemaa president on ette pannud, ei ole meie jaoks läbiräägitavad," rääkis Arjakas. "Aga viimaste nädalate telefonikõned ja vestlused ja kohtumised, ja kirjad näitavad seda, et mingil põhjusel tahab Putin praegu neid diplomaatilisi kõnelusi pidada. Me ei tea, kas ta tahab neid pidada selleks, et hiljem öelda, et näe proovisin, aga kukkusin läbi, lääs ei tahtnud meie julgeolekuprobleeme lahendada ja nüüd selle tõttu on mul õigustatud kasutada Ukrainas suuremat sõjajõudu või tal on ka mingisugune tegelik huvi nende kõneluste pidamiseks," arutles teadur.
Arjaks viitas ka sellele, et Macron pidas end Moskvasse minekut kõnelusi nii Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kui ka Balti riikide juhtidega, rääkis ka USA presidendi, Brit peaministri Boris Johnsoni kui ka Saksamaa kantsleriga.
"Ehk siis ma ei ole nõus ka meil edastatud kriitikaga, et tegemist on mingisuguse Prantsusmaa sooloprojektiga ja Macron ei näita üles huvi selle osas, et mida teised riigijuhid Euroopas arvavad tema tegudest," ütles ta.
Arjakase hinnangul tuli Lääne ühtsus Putinile üllatusena. | Ekspert: Macroni tegevust Ukraina ümber tasub vaadelda laiemal taustal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Macron on oma kõnedes nii Euroopa Parlamendis kui ka intervjuus, mille ta andis Prantsuse nädalalehele enne Moskvasse minekut, rääkinud uue julgeolekukorra loomisest, mis on ilmselt see, mis meid siin Ida-Euroopas natukene muretsema paneb," rääkis ekspert. "Aga kui vaadata, mida see endast kujutab, siis ta on väga tugevalt rõhutanud, et külma sõja järel saavutatud kokkulepped sellest, et meil on riikide territoriaalne terviklikkus, et me ei kasuta sõjajõudu üksteise vastu, et me austame inimõigusi - need peavad paika jääma," lisas ta.
"Seetõttu tekib minul küsimus, milline saab [Macroni pakutav] uus julgeolekukord olema, kas see ikkagi kehtib täpselt nendel samadel alustel, mida me oleme siiani senise Euroopa julgeolekukorra aluseks pidanud," rääkis Arjakas.
Macron ütles pärast kohtumist Putiniga antud ühisel pressikonverentsil, et tegi ettepanekud konkreetseteks julgeolekutagatisteks. Ettepanekud sisaldavad kohustust hoiduda uutest sõjalistest tegevustest, uue strateegilise dialoogi algatamist ja Ukraina rahuprotsessi elustamist. Samas olevat ta meedia teatel rääkinud ka Ukraina finlandiseerimisest, mis peaks sisuliselt välistama Ukraina pääsemise NATO-sse. Lääneriigid on seni keeldunud Venemaale lubamast, et Moskva saab sõnaõiguse alliansi laienemise peatamiseks.
"Sellised järeleandmised nagu Venemaa on lauale pannud, et keelata Ukraina ja Gruusia astumine NATO-sse või see, et NATO väed peaksid tõmbuma tagasi 1997. aasta piiridesse - see ei ole aktsepteeritav Ida-Euroopale, aga tegelikult vähemasti sõnades on ka Prantsusmaa väga selgelt näidanud, et see ei ole ta enda jaoks vastuvõetav," kommenteeris Arjakas. "Kui vaadata seda, mis on kõneluistelt välja tilkunud, milliseid plaane Prantsusmaa president eile esitas, siis ta rääkis nii-öelda uue strateegilise dialoogi avamisest, Minski kokkulepetest. Saab näha, et kas selle teega on võimalik edasi minna," lisas ekspert.
Arjakas rõhutas, et ei tahaks võtta kindlat seisukohta Macroni Moskva-visiidi tulemuste kohta, kuna sellest on veel liiga vähe teada.
Küll aga lisas ta, et "visuaalsest ei näinud ilus välja see, et ta kõigepealt läks kohtuma Putiniga ning alles täna sõidab Kiievisse".
"Ma saan aru, et see võis olla diplomaatiliselt vajalik prantslaste silmis, et kõigepealt sondeerida pinda Putini juures – kus on tema punased jooned, kuhu maani on võimalik Putiniga üldse läbi rääkida. Sest me teame, et need praegu avalikult esitatud nõudmised, mis Venemaa president on ette pannud, ei ole meie jaoks läbiräägitavad," rääkis Arjakas. "Aga viimaste nädalate telefonikõned ja vestlused ja kohtumised, ja kirjad näitavad seda, et mingil põhjusel tahab Putin praegu neid diplomaatilisi kõnelusi pidada. Me ei tea, kas ta tahab neid pidada selleks, et hiljem öelda, et näe proovisin, aga kukkusin läbi, lääs ei tahtnud meie julgeolekuprobleeme lahendada ja nüüd selle tõttu on mul õigustatud kasutada Ukrainas suuremat sõjajõudu või tal on ka mingisugune tegelik huvi nende kõneluste pidamiseks," arutles teadur.
Arjaks viitas ka sellele, et Macron pidas end Moskvasse minekut kõnelusi nii Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kui ka Balti riikide juhtidega, rääkis ka USA presidendi, Brit peaministri Boris Johnsoni kui ka Saksamaa kantsleriga.
"Ehk siis ma ei ole nõus ka meil edastatud kriitikaga, et tegemist on mingisuguse Prantsusmaa sooloprojektiga ja Macron ei näita üles huvi selle osas, et mida teised riigijuhid Euroopas arvavad tema tegudest," ütles ta.
Arjakase hinnangul tuli Lääne ühtsus Putinile üllatusena.
### Response:
Ekspert: Macroni tegevust Ukraina ümber tasub vaadelda laiemal taustal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nominentide täispikk nimekiri:
Parim film
"Belfast"
"Coda"
"Don't Look Up"
"Drive My Car"
"Dune"
"King Richard"
"Licorice Pizza"
"Nightmare Alley"
"The Power of the Dog"
"West Side Story"
Parim meeskõrvalosatäitja
Ciaran Hinds rolli eest filmis "Belfast"
Troy Kotsur rolli eest filmist "Coda"
Jesse Plemons rolli eest filmis "The Power of the Dog"
J.K. Simmons rolli eest filmis "Being the Ricardos"
Kodi Smit-McPhee rolli eest filmis "The Power of the Dog"
Parim naiskõrvalosatäitja
Jessie Buckley rolli eest filmist "The Lost Daughter"
Judi Dench rolli eest filmis "Belfast"
Kirsten Dunst rolli eest filmis "The Power of the Dog"
Aunjanue Ellis rolli eest filmis "King Richard"
Ariana DeBose rolli eest filmis "West Side Story"
Parim kostüümidisain
"Cruella"
"Cyrano"
"Dune"
"Nightmare Alley"
"West Side Story"
Parim originaalmuusika
"Don't Look Up", helilooja Nicholas Britell
"Dune", helilooja Hans Zimmer
"Encanto", heliloojad Lin-Manuel Miranda ja Germaine Franco
"Parallel Mothers", helilooja Alberto Iglesias
"The Power of the Dog", helilooja Jonny Greenwood
Parim lühianimatsioon
"Affairs of the Art", režissöörid Joanna Quinn ja Les Mills
"Bestia", režissöör Hugo Covarrubias
"Boxballet", režissöör Anton Dyakov
"Robin Robin", režissöörid Daniel Ojari ja Michael Please
"The Windshield Wiper", režissöör Alberto Mielgo
Parim lühifilm
"The Dress"
"The Long Goodbye"
"On My Mind"
"Please Hold"
"Ala Kachuu - Take and Run"
Parim heli
"Belfast"
"Dune"
"No Time To Die"
"The Power of the Dog"
"West Side Story"
Parim võõrkeelne film
"Drive My Car"
"Flee"
"The Hand of God"
"Lunana: A Yak in the Classroom"
"The Worst Person in the World"
Parim meespeaosatäitja
Javier Bardem rolli eest filmis "Being the Ricardos"
Benedict Cumberbatch rolli eest filmis "The Power of the Dog"
Andrew Garfield rolli eest filmis "tick, tick... BOOM!"
Will Smith rolli eest filmis "King Richard"
Denzel Washington rolli eest filmis "The Tragedy of Macbeth"
Parim naispeaosatäitja
Jessica Chastain rolli eest filmis "The Eyes of Tammy Faye"
Olivia Colman rolli eest filmis "Lost Daughter"
Penelope Cruz rolli eest filmis "Parallel Mothers"
Nicole Kidman rolli eest filmis "Being the Ricardos"
Kristen Stewart rolli eest filmis "Spencer"
Parim animafilm
"Encanto"
"Flee"
"Luca"
"The Mitchells vs The Machines"
"Raya and the Last Dragon"
Parim operaatoritöö
"Dune"
"Nightmare Alley"
"The Power of the Dog"
"The Tragedy of Macbeth"
"West Side Story"
Parim lavastaja
Kenneth Branagh ("Belfast")
Ryusuke Hamaguchi ("Drive My Car")
Paul Thomas Anderson ("Licorice Pizza")
Jane Campion ("The Power of the Dog")
Steven Spielberg ("West Side Story")
Parim dokumentaalfilm
"Flee"
"Summer of Soul"
"Writing With Fire"
"Ascension"
"Attica"
Parim lühidokumentaal
"Audible"
"Lead Me Home"
"The Queen of Basketball"
"When We Were Bullies"
"Thee Songs"
Parim grimm
"Coming 2 America"
"Cruella"
"Dune"
"The Eyes of Tammy Faye"
"House of Gucci"
Parimad eriefektid
"Dune"
"Free Guy"
"No Time To Die"
"Shang-Chi and the Legend of the Ten Rings"
"Spider-Man: No Way Home"
Parim kohandatud stsenaarium
"Coda"
"Drive My Car"
"Dune"
"The Lost Daughter"
"The Power of the Dog"
Parim originaalstsenaarium
"Belfast"
"Don't Look Up"
"King Richard"
"Licorice Pizza"
"The Worst Person in the World"
Parim laul
"Be Alive" filmist "King Richard"
"Dos Oruguitas" filmist "Encanto"
"Down to Joy" filmist "Belfast"
"No Time to Die" filmist "No Time to Die"
"Somehow You Do" filmist "Four Good Days"
Parim kunstnikutöö
"Dune"
"Nightmare Alley"
"The Power of the Dog"
"The Tragedy of Macbeth"
"West Side Story"
Parim montaaž
"Don't Look Up"
"Dune"
"King Richard"
"The Power of the Dog"
"tick, tick...BOOM!" | Selgusid Oscarite nominendid, "The Power of the Dog" kogus 12 nominatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nominentide täispikk nimekiri:
Parim film
"Belfast"
"Coda"
"Don't Look Up"
"Drive My Car"
"Dune"
"King Richard"
"Licorice Pizza"
"Nightmare Alley"
"The Power of the Dog"
"West Side Story"
Parim meeskõrvalosatäitja
Ciaran Hinds rolli eest filmis "Belfast"
Troy Kotsur rolli eest filmist "Coda"
Jesse Plemons rolli eest filmis "The Power of the Dog"
J.K. Simmons rolli eest filmis "Being the Ricardos"
Kodi Smit-McPhee rolli eest filmis "The Power of the Dog"
Parim naiskõrvalosatäitja
Jessie Buckley rolli eest filmist "The Lost Daughter"
Judi Dench rolli eest filmis "Belfast"
Kirsten Dunst rolli eest filmis "The Power of the Dog"
Aunjanue Ellis rolli eest filmis "King Richard"
Ariana DeBose rolli eest filmis "West Side Story"
Parim kostüümidisain
"Cruella"
"Cyrano"
"Dune"
"Nightmare Alley"
"West Side Story"
Parim originaalmuusika
"Don't Look Up", helilooja Nicholas Britell
"Dune", helilooja Hans Zimmer
"Encanto", heliloojad Lin-Manuel Miranda ja Germaine Franco
"Parallel Mothers", helilooja Alberto Iglesias
"The Power of the Dog", helilooja Jonny Greenwood
Parim lühianimatsioon
"Affairs of the Art", režissöörid Joanna Quinn ja Les Mills
"Bestia", režissöör Hugo Covarrubias
"Boxballet", režissöör Anton Dyakov
"Robin Robin", režissöörid Daniel Ojari ja Michael Please
"The Windshield Wiper", režissöör Alberto Mielgo
Parim lühifilm
"The Dress"
"The Long Goodbye"
"On My Mind"
"Please Hold"
"Ala Kachuu - Take and Run"
Parim heli
"Belfast"
"Dune"
"No Time To Die"
"The Power of the Dog"
"West Side Story"
Parim võõrkeelne film
"Drive My Car"
"Flee"
"The Hand of God"
"Lunana: A Yak in the Classroom"
"The Worst Person in the World"
Parim meespeaosatäitja
Javier Bardem rolli eest filmis "Being the Ricardos"
Benedict Cumberbatch rolli eest filmis "The Power of the Dog"
Andrew Garfield rolli eest filmis "tick, tick... BOOM!"
Will Smith rolli eest filmis "King Richard"
Denzel Washington rolli eest filmis "The Tragedy of Macbeth"
Parim naispeaosatäitja
Jessica Chastain rolli eest filmis "The Eyes of Tammy Faye"
Olivia Colman rolli eest filmis "Lost Daughter"
Penelope Cruz rolli eest filmis "Parallel Mothers"
Nicole Kidman rolli eest filmis "Being the Ricardos"
Kristen Stewart rolli eest filmis "Spencer"
Parim animafilm
"Encanto"
"Flee"
"Luca"
"The Mitchells vs The Machines"
"Raya and the Last Dragon"
Parim operaatoritöö
"Dune"
"Nightmare Alley"
"The Power of the Dog"
"The Tragedy of Macbeth"
"West Side Story"
Parim lavastaja
Kenneth Branagh ("Belfast")
Ryusuke Hamaguchi ("Drive My Car")
Paul Thomas Anderson ("Licorice Pizza")
Jane Campion ("The Power of the Dog")
Steven Spielberg ("West Side Story")
Parim dokumentaalfilm
"Flee"
"Summer of Soul"
"Writing With Fire"
"Ascension"
"Attica"
Parim lühidokumentaal
"Audible"
"Lead Me Home"
"The Queen of Basketball"
"When We Were Bullies"
"Thee Songs"
Parim grimm
"Coming 2 America"
"Cruella"
"Dune"
"The Eyes of Tammy Faye"
"House of Gucci"
Parimad eriefektid
"Dune"
"Free Guy"
"No Time To Die"
"Shang-Chi and the Legend of the Ten Rings"
"Spider-Man: No Way Home"
Parim kohandatud stsenaarium
"Coda"
"Drive My Car"
"Dune"
"The Lost Daughter"
"The Power of the Dog"
Parim originaalstsenaarium
"Belfast"
"Don't Look Up"
"King Richard"
"Licorice Pizza"
"The Worst Person in the World"
Parim laul
"Be Alive" filmist "King Richard"
"Dos Oruguitas" filmist "Encanto"
"Down to Joy" filmist "Belfast"
"No Time to Die" filmist "No Time to Die"
"Somehow You Do" filmist "Four Good Days"
Parim kunstnikutöö
"Dune"
"Nightmare Alley"
"The Power of the Dog"
"The Tragedy of Macbeth"
"West Side Story"
Parim montaaž
"Don't Look Up"
"Dune"
"King Richard"
"The Power of the Dog"
"tick, tick...BOOM!"
### Response:
Selgusid Oscarite nominendid, "The Power of the Dog" kogus 12 nominatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks Tallinna FCI Levadia ja JK Tallinna Kalevi kohtumisele lähevad teisipäeval, 1. märtsil vastamisi ka Pärnu JK Vaprus ja Paide Linnameeskond. Kolm järgmist kohtumist mängitakse päev hiljem, kui mõõtu võtavad JK Narva Trans ja Tallinna JK Legion, Nõmme Kalju FC ja FC Kuressaare ning Tartu JK Tammeka ja Tallinna FC Flora. Kõik võistkonnad astuvad väljakutele ka samal nädalavahetusel, kui peetakse teise vooru kohtumised.
Hooaja viimased kohtumised on planeeritud 12. novembrile. Kalendrit koostades on arvestatud ka olukorraga, kus Eesti klubid pääsevad eurosarjades edasi ning selleks juhuks on ettenähtud alternatiivne mängude kava.
Kogu hooaja vältel saab kõigile Premium liiga mängudele lisaks staadionilt kaasa elada ka otsepildis ETV2, ETV+, Soccernet.ee ja Jalgpall.ee vahendusel. Kõik nädalavahetusel peetavad Premium liiga voorud (v.a. perioodil jaanipäevast 31. augustini) lõppevad pühapäevase ETV2 telemänguga, mille avavile kõlab kell 17.15. Uuendusena eelneb nendele telemängudele pooletunnine jalgpallistuudio, kus arutletakse vooru tähtsamate sündmuste üle. Tänavuse hooaja mängude kava on vaatajasõbralik nii staadionil kui ka telepildi vahendusel kaasaelajale, sest 180 kohtumise seas kattuvad vastasseisud ajaliselt vaid viiel korral.
Kalendrid on paigas ka esiliigas ja esiliiga B-s, seejuures saavad mõlemad avapaugu neljapäeval, 3. märtsil. Esiliiga hooaja avab kell 18.00 Tallinna FC Flora U-21 ja liigasse tõusnud Viimsi JK vastasseis. Kõigis 36 esiliiga voorus saab ühele kohtumisele kaasa elada Soccernet.ee otsepildis ning avavoorus on otsemänguks Pärnu JK ja Viljandi JK Tuleviku kohtumine. Esiliiga B hooaja esimene kohtumine peetakse samuti kell 18.00, kui vastamisi lähevad JK Tallinna Kalev U-21 – Nõmme Kalju FC U-21.
Kodune klubijalgpallihooaeg saab alguse juba sel kuul, kui 25. veebruaril selgitavad Superkarika võitja möödunud hooaja kaks parimat Levadia ja Flora. | Premium liiga hooaja avavad Levadia ja Kalev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Tallinna FCI Levadia ja JK Tallinna Kalevi kohtumisele lähevad teisipäeval, 1. märtsil vastamisi ka Pärnu JK Vaprus ja Paide Linnameeskond. Kolm järgmist kohtumist mängitakse päev hiljem, kui mõõtu võtavad JK Narva Trans ja Tallinna JK Legion, Nõmme Kalju FC ja FC Kuressaare ning Tartu JK Tammeka ja Tallinna FC Flora. Kõik võistkonnad astuvad väljakutele ka samal nädalavahetusel, kui peetakse teise vooru kohtumised.
Hooaja viimased kohtumised on planeeritud 12. novembrile. Kalendrit koostades on arvestatud ka olukorraga, kus Eesti klubid pääsevad eurosarjades edasi ning selleks juhuks on ettenähtud alternatiivne mängude kava.
Kogu hooaja vältel saab kõigile Premium liiga mängudele lisaks staadionilt kaasa elada ka otsepildis ETV2, ETV+, Soccernet.ee ja Jalgpall.ee vahendusel. Kõik nädalavahetusel peetavad Premium liiga voorud (v.a. perioodil jaanipäevast 31. augustini) lõppevad pühapäevase ETV2 telemänguga, mille avavile kõlab kell 17.15. Uuendusena eelneb nendele telemängudele pooletunnine jalgpallistuudio, kus arutletakse vooru tähtsamate sündmuste üle. Tänavuse hooaja mängude kava on vaatajasõbralik nii staadionil kui ka telepildi vahendusel kaasaelajale, sest 180 kohtumise seas kattuvad vastasseisud ajaliselt vaid viiel korral.
Kalendrid on paigas ka esiliigas ja esiliiga B-s, seejuures saavad mõlemad avapaugu neljapäeval, 3. märtsil. Esiliiga hooaja avab kell 18.00 Tallinna FC Flora U-21 ja liigasse tõusnud Viimsi JK vastasseis. Kõigis 36 esiliiga voorus saab ühele kohtumisele kaasa elada Soccernet.ee otsepildis ning avavoorus on otsemänguks Pärnu JK ja Viljandi JK Tuleviku kohtumine. Esiliiga B hooaja esimene kohtumine peetakse samuti kell 18.00, kui vastamisi lähevad JK Tallinna Kalev U-21 – Nõmme Kalju FC U-21.
Kodune klubijalgpallihooaeg saab alguse juba sel kuul, kui 25. veebruaril selgitavad Superkarika võitja möödunud hooaja kaks parimat Levadia ja Flora.
### Response:
Premium liiga hooaja avavad Levadia ja Kalev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris 2021. aasta sama kuuga võrreldes 11,3 protsenti. Hinnatõusu vedas küll peamiselt elektri kallinemine, kuid ka toiduhindade tõus pole tavatarbijatele märkamata jäänud.
"Tuleb tõdeda, et viimaste kuude jooksul on tootjate sisendhindade tõusu tõttu kerkinud paljude toiduainete hinnad keskmiselt viie kuni 10 protsendi võrra," kinnitas ERR-ile Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru.
Sisendhindade tõusust tingitud hinnatõususurvet tootjate poolt on Prisma tundnud juba möödunud sügisest, kui toimus hinnakokkulepete tegemine tootjatega uueks perioodiks.
Hinnad on Prismas tõusnud kõigis populaarsemates tootegruppides.
"Toiduõlide hindasid korrigeerisid tootjad juba möödunud aasta suvel-sügisel. Leiva-saia hinnad on Prismas muutunud 5–10 protsenti. Hakkliha puhul on hinnatõus olnud paari-kolme protsendi juures. Piimatoodete puhul on hind kerkinud 10–15 protsenti," rääkis Niitaru.
"Kohvi hinnatõus on olnud Prisma kauplustes oluliselt väiksem kui toorkohvi hinnamuutus maailmaturul, aga siiski 25 protsendi juures," märkis Niitaru.
Sisendhindade tõus puudutab ka Rimi ketti, kus põhitoiduhindades on hinnatõus olnud protsentuaalselt sama või veidi suurem kui Prismas.
"Rapsiõli hinnatõus on Rimis olnud umbes 20–30 protsenti. Kohvi puhul peaks vaatama veidi pikemat perioodi kui neli kuud, kuna esimesed hinnatõusud jõudsid meieni juba septembris eelmisel aastal. Sellest alates on kohvi (tava)hind tõusnud 30–40 protsenti," teatas Katrin Bats Rimist.
Piimahinnad on Rimis kerkinud 10 protsenti, hakkliha viis protsenti, leib-sai 10 protsenti ning munad 20 protsenti.
Maxima turundusjuhi Tiia Schapeli sõnul hoiavad nad põhitoidukaupade hindasid teadlikult madalal. Siiski on mõnede toiduhindade puhul märgatav keskmiselt viieprotsendine tõus: viimase nelja kuuga on kasvanud nii või, piima, munade Koduse hakkliha kui ka jahvatatud kohvi hind. Näiteks või (82 protsenti, 180 grammi), mis maksis mullu oktoobris 1,05 eurot, maksab nüüd 1,09 eurot.
Ketid keskenduvad odavale ostukorvile
Pidev hinnatõus on pannud poekette üle vaatama ka sooduskampaaniate tegemise korda. Näiteks enam kui aasta tagasi loobus Prisma lühiajalistest nädalakampaaniatest.
"Prisma strateegia näeb ette odavaima ostukorvi pakkumist oma klientidele – selleks pakutakse pikaajaliselt odavdatud hindu igas olulises toiduainete grupis. Inimesed vajavad kindlustunnet ja pikaajaliselt soodsad hinnad pakuvad seda," selgitas Niitaru.
Maxima on samuti otsustanud fikseerida pikemaks ajaks enam kui 100 igapäevase toote odavad hinnad. "Peaasjalikult on tegu igapäevaste toiduainetega," märkis Schapel.
Rimi sõnul pole nende sooduskampaaniate hulk muutunud. "Pakume endiselt klientidele väga suures mahus soodsaid tooteid nii tavakampaanias kui ka läbi enam kui 5500 personaalse pakkumise. Lisaks saab puu- ja köögivilju Rimist igal reedel hinnasoodustusega," ütles Bats.
Lidli tulek muudab tähelepanelikuks
Ekspertide hinnangul hoiab hinnatõusu Eesti toidukaupluste kettides tagasi peatselt turule tulev Saksa odavmüüja Lidl, mille Läti kauplustes oli avanädalal näiteks banaanikilo hind 39 senti.
Prisma enda sõnul konkurentsi ei karda ja jätkab eesmärgiga olla jätkuvalt soodsaima ostukorviga jaekett Eestis. "Täienev konkurents kaubandusturul ei ole üldse halb, tervitame uut konkurenti ja jätkame oma strateegia elluviimist tunnuslause all "hea, aga odav". Oleme tänavu jaanuaris taas püsivalt odavdanud üle 300 toote hinda," ütles Niitaru Prismast.
Rimi jälgib konkurendi turuletulekut märksa rahutumalt. "Mõistagi võib uue konkurendi lisandumine turul muutusi kaasa tuua. Juba täna jälgivad kõik turuosalised konkurentide hinnataset. Vajadusel teeme meiegi muudatusi oma hinnastamises," sõnas Bats.
"Kohalike tootjate hinnatõuse lõputult kinni hoida ei saa ning kõik hinnatõusud räägitakse iga toote tasandil läbi. Rimi teeb endast kõik võimaliku, et lõpptarbija kannataks vähimal määral," kinnitas Bats.
Maxima näeb Lidli odavates hindades reklaamitrikki ja loodab, et Eesti elanikud soovivad jätkuvalt eestimaiseid kaupu, mida Lidl oma sortimendis nende sõnul ei paku.
"Kindlasti tekitab uue ettevõtte turule tulek huvi klientide hulgas, kuid usume, et meie kliendid eelistavad kohalikku toodangut ja kohalikke maitseid, mida Lidl ilmselt pakkuda ei suuda," rääkis Tiia Schapel.
"Meedias ja avalikkuses on levinud arusaam, et kui Lidl siseneb uuele turule, langetab ta toiduainete hindu ja pakub äärmiselt odavaid hindu. Aga kes ütleb, et Lidl on odav? On teada, et Lidlil on uuel turule sisenedes olnud head hinnad, kuid väga kiiresti muutuvad need teiste jaemüüjate tasemele, nagu see oli Leedus. Enamasti on neil madalamad hinnad mõne tundmatu tootja tundmatu toote puhul," rääkis Schapel.
Lidli Eesti kaupluste avamisaeg on endiselt teadmata, ehkki kauplused on valmis ja töötajad on värvatud juba eelmise aasta sügisest. | Jaeketid: toit on viimastel kuudel kallinenud keskmiselt 10 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris 2021. aasta sama kuuga võrreldes 11,3 protsenti. Hinnatõusu vedas küll peamiselt elektri kallinemine, kuid ka toiduhindade tõus pole tavatarbijatele märkamata jäänud.
"Tuleb tõdeda, et viimaste kuude jooksul on tootjate sisendhindade tõusu tõttu kerkinud paljude toiduainete hinnad keskmiselt viie kuni 10 protsendi võrra," kinnitas ERR-ile Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru.
Sisendhindade tõusust tingitud hinnatõususurvet tootjate poolt on Prisma tundnud juba möödunud sügisest, kui toimus hinnakokkulepete tegemine tootjatega uueks perioodiks.
Hinnad on Prismas tõusnud kõigis populaarsemates tootegruppides.
"Toiduõlide hindasid korrigeerisid tootjad juba möödunud aasta suvel-sügisel. Leiva-saia hinnad on Prismas muutunud 5–10 protsenti. Hakkliha puhul on hinnatõus olnud paari-kolme protsendi juures. Piimatoodete puhul on hind kerkinud 10–15 protsenti," rääkis Niitaru.
"Kohvi hinnatõus on olnud Prisma kauplustes oluliselt väiksem kui toorkohvi hinnamuutus maailmaturul, aga siiski 25 protsendi juures," märkis Niitaru.
Sisendhindade tõus puudutab ka Rimi ketti, kus põhitoiduhindades on hinnatõus olnud protsentuaalselt sama või veidi suurem kui Prismas.
"Rapsiõli hinnatõus on Rimis olnud umbes 20–30 protsenti. Kohvi puhul peaks vaatama veidi pikemat perioodi kui neli kuud, kuna esimesed hinnatõusud jõudsid meieni juba septembris eelmisel aastal. Sellest alates on kohvi (tava)hind tõusnud 30–40 protsenti," teatas Katrin Bats Rimist.
Piimahinnad on Rimis kerkinud 10 protsenti, hakkliha viis protsenti, leib-sai 10 protsenti ning munad 20 protsenti.
Maxima turundusjuhi Tiia Schapeli sõnul hoiavad nad põhitoidukaupade hindasid teadlikult madalal. Siiski on mõnede toiduhindade puhul märgatav keskmiselt viieprotsendine tõus: viimase nelja kuuga on kasvanud nii või, piima, munade Koduse hakkliha kui ka jahvatatud kohvi hind. Näiteks või (82 protsenti, 180 grammi), mis maksis mullu oktoobris 1,05 eurot, maksab nüüd 1,09 eurot.
Ketid keskenduvad odavale ostukorvile
Pidev hinnatõus on pannud poekette üle vaatama ka sooduskampaaniate tegemise korda. Näiteks enam kui aasta tagasi loobus Prisma lühiajalistest nädalakampaaniatest.
"Prisma strateegia näeb ette odavaima ostukorvi pakkumist oma klientidele – selleks pakutakse pikaajaliselt odavdatud hindu igas olulises toiduainete grupis. Inimesed vajavad kindlustunnet ja pikaajaliselt soodsad hinnad pakuvad seda," selgitas Niitaru.
Maxima on samuti otsustanud fikseerida pikemaks ajaks enam kui 100 igapäevase toote odavad hinnad. "Peaasjalikult on tegu igapäevaste toiduainetega," märkis Schapel.
Rimi sõnul pole nende sooduskampaaniate hulk muutunud. "Pakume endiselt klientidele väga suures mahus soodsaid tooteid nii tavakampaanias kui ka läbi enam kui 5500 personaalse pakkumise. Lisaks saab puu- ja köögivilju Rimist igal reedel hinnasoodustusega," ütles Bats.
Lidli tulek muudab tähelepanelikuks
Ekspertide hinnangul hoiab hinnatõusu Eesti toidukaupluste kettides tagasi peatselt turule tulev Saksa odavmüüja Lidl, mille Läti kauplustes oli avanädalal näiteks banaanikilo hind 39 senti.
Prisma enda sõnul konkurentsi ei karda ja jätkab eesmärgiga olla jätkuvalt soodsaima ostukorviga jaekett Eestis. "Täienev konkurents kaubandusturul ei ole üldse halb, tervitame uut konkurenti ja jätkame oma strateegia elluviimist tunnuslause all "hea, aga odav". Oleme tänavu jaanuaris taas püsivalt odavdanud üle 300 toote hinda," ütles Niitaru Prismast.
Rimi jälgib konkurendi turuletulekut märksa rahutumalt. "Mõistagi võib uue konkurendi lisandumine turul muutusi kaasa tuua. Juba täna jälgivad kõik turuosalised konkurentide hinnataset. Vajadusel teeme meiegi muudatusi oma hinnastamises," sõnas Bats.
"Kohalike tootjate hinnatõuse lõputult kinni hoida ei saa ning kõik hinnatõusud räägitakse iga toote tasandil läbi. Rimi teeb endast kõik võimaliku, et lõpptarbija kannataks vähimal määral," kinnitas Bats.
Maxima näeb Lidli odavates hindades reklaamitrikki ja loodab, et Eesti elanikud soovivad jätkuvalt eestimaiseid kaupu, mida Lidl oma sortimendis nende sõnul ei paku.
"Kindlasti tekitab uue ettevõtte turule tulek huvi klientide hulgas, kuid usume, et meie kliendid eelistavad kohalikku toodangut ja kohalikke maitseid, mida Lidl ilmselt pakkuda ei suuda," rääkis Tiia Schapel.
"Meedias ja avalikkuses on levinud arusaam, et kui Lidl siseneb uuele turule, langetab ta toiduainete hindu ja pakub äärmiselt odavaid hindu. Aga kes ütleb, et Lidl on odav? On teada, et Lidlil on uuel turule sisenedes olnud head hinnad, kuid väga kiiresti muutuvad need teiste jaemüüjate tasemele, nagu see oli Leedus. Enamasti on neil madalamad hinnad mõne tundmatu tootja tundmatu toote puhul," rääkis Schapel.
Lidli Eesti kaupluste avamisaeg on endiselt teadmata, ehkki kauplused on valmis ja töötajad on värvatud juba eelmise aasta sügisest.
### Response:
Jaeketid: toit on viimastel kuudel kallinenud keskmiselt 10 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu kohus määras septembris Poolale päevas 500 000 eurot trahvi suure söekaevanduse sulgemata jätmise eest. Tšehhi väitis, et kaevandus kahjustab keskkonda ja rikub EL-i seadust.
Eelmisel nädalal sõlmisid Varssavi ja Praha kokkuleppe, mis lõpetas vaidluse Turowi kaevanduse suhtes. Poola maksab Tšehhile keskkonnakahjude tõttu hüvitist ja kaevandus saab tööd ilma takistusteta jätkata. Komisjon väidab aga, et trahvid peab Poola ikkagi ära maksma.
"Komisjon on Poolat teavitanud, et alustab tasumisele kuuluvate trahvide tasaarvestamist. Praegune Turowi juhtumi tasaarvestusprotsess hõlmab 20. septembrist kuni 19.oktoobrini määratud karistusi," teatas teisipäeval komisjoni pressiesindaja.
Poola valitsus kritiseeris komisjoni otsust.
"Poola kasutab kõiki võimalikke õiguslikke meetmeid Euroopa Komisjoni plaanide edasikaebamiseks, seda enam, et Poola ja Tšehhi valitsuste vahel on kokkulepe saavutatud," ütles Poola valitsuse pressiesindaja Piotr Müller. | Brüssel tasaarveldab Poola maksmata trahvi EL-i rahastusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu kohus määras septembris Poolale päevas 500 000 eurot trahvi suure söekaevanduse sulgemata jätmise eest. Tšehhi väitis, et kaevandus kahjustab keskkonda ja rikub EL-i seadust.
Eelmisel nädalal sõlmisid Varssavi ja Praha kokkuleppe, mis lõpetas vaidluse Turowi kaevanduse suhtes. Poola maksab Tšehhile keskkonnakahjude tõttu hüvitist ja kaevandus saab tööd ilma takistusteta jätkata. Komisjon väidab aga, et trahvid peab Poola ikkagi ära maksma.
"Komisjon on Poolat teavitanud, et alustab tasumisele kuuluvate trahvide tasaarvestamist. Praegune Turowi juhtumi tasaarvestusprotsess hõlmab 20. septembrist kuni 19.oktoobrini määratud karistusi," teatas teisipäeval komisjoni pressiesindaja.
Poola valitsus kritiseeris komisjoni otsust.
"Poola kasutab kõiki võimalikke õiguslikke meetmeid Euroopa Komisjoni plaanide edasikaebamiseks, seda enam, et Poola ja Tšehhi valitsuste vahel on kokkulepe saavutatud," ütles Poola valitsuse pressiesindaja Piotr Müller.
### Response:
Brüssel tasaarveldab Poola maksmata trahvi EL-i rahastusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus olümpiarekord on 1.43,21. Eelmise olümpiarekordi püstitas 20 aastat tagasi ameeriklane Derek Parra.
Hõbemedal läks Nuisi kaasmaalasele Thomas Krolile (+0,34) ning pronksi sai lõunakorealane Kim Minseok (+1,03).
2018. aastal PyeongChangis võitis Nuis kuldmedali 1000 ja 1500 meetris.
"Ma ei suuda seda uskuda. Olen sellest unistanud, aga ma ei olnud täna nii enesekindel kui neli aastat tagasi," ütles Nuis pärast võitu. "Olen võitnud vahepeal kaks maailmameistritiitlit ja olümpiale jõudmine oli üsna kindel."
Hollandi kiiruisutamise koondis on Pekingis võitnud kuus medalit, sealhulgas kolm kulda. | Hollandlane Nuis võitis olümpiarekordiga kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus olümpiarekord on 1.43,21. Eelmise olümpiarekordi püstitas 20 aastat tagasi ameeriklane Derek Parra.
Hõbemedal läks Nuisi kaasmaalasele Thomas Krolile (+0,34) ning pronksi sai lõunakorealane Kim Minseok (+1,03).
2018. aastal PyeongChangis võitis Nuis kuldmedali 1000 ja 1500 meetris.
"Ma ei suuda seda uskuda. Olen sellest unistanud, aga ma ei olnud täna nii enesekindel kui neli aastat tagasi," ütles Nuis pärast võitu. "Olen võitnud vahepeal kaks maailmameistritiitlit ja olümpiale jõudmine oli üsna kindel."
Hollandi kiiruisutamise koondis on Pekingis võitnud kuus medalit, sealhulgas kolm kulda.
### Response:
Hollandlane Nuis võitis olümpiarekordiga kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Film vaatleb teadlase J. Robert Oppenheimeri tööd aatompommi arendamisel teise maailmasõja ajal. Oppenheimerit kehastab Cillian Murphy. Teadlase naist Katherine'i, kel oli toonastel sündmustel keskne roll, mängib Emily Blunt.
Lisaks DeHaanile teeb Nolani "Oppenheimeris" kaasa Robert Downey Jr., Matt Damon, Rami Malek ja mitmed teised. Küll aga ei ole hetkel teada, keda DeHaan filmis kehastama hakkab.
DeHaani näitlejakarjäär sai hoo sisse 2012. aastal filmis "Chronicle". Pärast seda on meesterahvas kaasa teinud linateostes, nagu näiteks "Imeline ämblikmees 2", "Karikate rüütel" ja "Vastumürk tervisele". Lisaks on ta üles astunud mitmetes telesarjades.
Christopher Nolani "Oppenheimer" esilinastus on planeeritud 23. juulile 2023. | "Imelise ämblikmehe" näitleja Dane DeHaan liitub Nolani "Oppenheimeriga" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Film vaatleb teadlase J. Robert Oppenheimeri tööd aatompommi arendamisel teise maailmasõja ajal. Oppenheimerit kehastab Cillian Murphy. Teadlase naist Katherine'i, kel oli toonastel sündmustel keskne roll, mängib Emily Blunt.
Lisaks DeHaanile teeb Nolani "Oppenheimeris" kaasa Robert Downey Jr., Matt Damon, Rami Malek ja mitmed teised. Küll aga ei ole hetkel teada, keda DeHaan filmis kehastama hakkab.
DeHaani näitlejakarjäär sai hoo sisse 2012. aastal filmis "Chronicle". Pärast seda on meesterahvas kaasa teinud linateostes, nagu näiteks "Imeline ämblikmees 2", "Karikate rüütel" ja "Vastumürk tervisele". Lisaks on ta üles astunud mitmetes telesarjades.
Christopher Nolani "Oppenheimer" esilinastus on planeeritud 23. juulile 2023.
### Response:
"Imelise ämblikmehe" näitleja Dane DeHaan liitub Nolani "Oppenheimeriga" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läinud nädala vaadatuimaks telesaateks kujunes taas "Pealtnägija", mida jälgis 234 000 televaatajat. Esikümne teisel kohal on uus saatesari "Sinu uus sugulane", mis kogus 192 000 vaatamist. Sama palju vaadati ka uudistesaadet "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Tabeli neljandal kohal seisab "Aktuaalne kaamera" 183 000 vaatajaga. Eesti Laulu I poolfinaal kogus 177 000, II poolfinaal 171 000 vaatamist. Edetabeli kuuendal kohal on "Sport. Sport", mida vaatas 169 000 telesõpra.
"Ajalugu viie minutiga" kogus eelmisel nädalal 158 000 vaatamist. "Kodukäijad" jõudis telesaadete esikümne üheksandale kohale, seda vaatas 153 000 inimest. Tabelisse mahtusid ka spordiuudised 139 000 vaatamisega. | Telesaadete esikümnes on nii "Sinu uus sugulane" kui ka Eesti Laulu poolfinaalid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läinud nädala vaadatuimaks telesaateks kujunes taas "Pealtnägija", mida jälgis 234 000 televaatajat. Esikümne teisel kohal on uus saatesari "Sinu uus sugulane", mis kogus 192 000 vaatamist. Sama palju vaadati ka uudistesaadet "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Tabeli neljandal kohal seisab "Aktuaalne kaamera" 183 000 vaatajaga. Eesti Laulu I poolfinaal kogus 177 000, II poolfinaal 171 000 vaatamist. Edetabeli kuuendal kohal on "Sport. Sport", mida vaatas 169 000 telesõpra.
"Ajalugu viie minutiga" kogus eelmisel nädalal 158 000 vaatamist. "Kodukäijad" jõudis telesaadete esikümne üheksandale kohale, seda vaatas 153 000 inimest. Tabelisse mahtusid ka spordiuudised 139 000 vaatamisega.
### Response:
Telesaadete esikümnes on nii "Sinu uus sugulane" kui ka Eesti Laulu poolfinaalid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jätkame Voces Tallinna sisuka ja nõudliku repertuaari esitamisega, laiendades püsirepertuaari kaasaegsema muusika suunas. Pean oluliseks jätkata koori vokaalse kõlapildi arendamist, teha koostööd eesti ja välismaa parimate interpreetide ja kollektiividega ning heliloojatega," ütles Veronika Portsmuth ja lisas, et Voces Tallinnale omaselt on peamine fookus muusikaline kvaliteet ning seeläbi elamuslikud kontserdid. "Kindlasti tulevikus ka rohkem rahvusvahelisel muusikamaastikul."
"Olles ise koori loomise juures ning aastaid selle laulja, on mul rõõm taas resoneerida uues võtmes koos kõrgetasemelise kooriga. Samuti on mul hea meel, et lauljad on mind hästi vastu võtnud ning usun, et koostöö saab olema täis energiat ning põnevaid muusikaprojekte," sõnas ta.
Koor Voces Tallinn asutati 1999. aastal, alates sellest on koor osalenud konkurssidel ja andnud hulgaliselt kontserte nii Eestis kui ka välismaal. Esimesel kümnel hooajal oli koori peadirigendiks praegune kunstiline nõustaja Risto Joost, järgnevatel hooaegadel olid dirigendid Endrik Üksvärav, Kaspar Mänd, Valter Soosalu, Galina Morozova-Iljenko, Benjamin Kirk ja Mai Simson. | Koori Voces Tallinn uus peadirigent ja kunstiline juht on Veronika Portsmuth | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jätkame Voces Tallinna sisuka ja nõudliku repertuaari esitamisega, laiendades püsirepertuaari kaasaegsema muusika suunas. Pean oluliseks jätkata koori vokaalse kõlapildi arendamist, teha koostööd eesti ja välismaa parimate interpreetide ja kollektiividega ning heliloojatega," ütles Veronika Portsmuth ja lisas, et Voces Tallinnale omaselt on peamine fookus muusikaline kvaliteet ning seeläbi elamuslikud kontserdid. "Kindlasti tulevikus ka rohkem rahvusvahelisel muusikamaastikul."
"Olles ise koori loomise juures ning aastaid selle laulja, on mul rõõm taas resoneerida uues võtmes koos kõrgetasemelise kooriga. Samuti on mul hea meel, et lauljad on mind hästi vastu võtnud ning usun, et koostöö saab olema täis energiat ning põnevaid muusikaprojekte," sõnas ta.
Koor Voces Tallinn asutati 1999. aastal, alates sellest on koor osalenud konkurssidel ja andnud hulgaliselt kontserte nii Eestis kui ka välismaal. Esimesel kümnel hooajal oli koori peadirigendiks praegune kunstiline nõustaja Risto Joost, järgnevatel hooaegadel olid dirigendid Endrik Üksvärav, Kaspar Mänd, Valter Soosalu, Galina Morozova-Iljenko, Benjamin Kirk ja Mai Simson.
### Response:
Koori Voces Tallinn uus peadirigent ja kunstiline juht on Veronika Portsmuth |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval oli päeva keskmine megavatt-tunni hind Eestis 126,66 eurot.
Kõige odavam on elekter kolmapäeval öösel kella kolme ja nelja vahel, kui hind langeb 36,64 eurole.
Kallimad tunnid on hommikul kella kaheksa ja üheksa vahel, kui hind ulatub 124,90 euroni ja õhtul kella kuuest kaheksani, kui ulatub kuni 126,16 euroni. Peale südaööd ehk juba neljapäeval langeb hind 17 eurole megavatt-tunnist.
Kui esmaspäeval oli Soomes elektri hind pea samal tasemel, mis Baltikumis, siis teisipäeval alustas see langust ja langeb kolmapäeval veelgi 78,89 euro tasemele.
Lätis ja Leedus maksab elekter kolmapäeval sama palju kui Eestis ehk 119,48 eurot megavatt-tunni eest. | Elektri börsihind langeb kolmapäeval 119,48 eurole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval oli päeva keskmine megavatt-tunni hind Eestis 126,66 eurot.
Kõige odavam on elekter kolmapäeval öösel kella kolme ja nelja vahel, kui hind langeb 36,64 eurole.
Kallimad tunnid on hommikul kella kaheksa ja üheksa vahel, kui hind ulatub 124,90 euroni ja õhtul kella kuuest kaheksani, kui ulatub kuni 126,16 euroni. Peale südaööd ehk juba neljapäeval langeb hind 17 eurole megavatt-tunnist.
Kui esmaspäeval oli Soomes elektri hind pea samal tasemel, mis Baltikumis, siis teisipäeval alustas see langust ja langeb kolmapäeval veelgi 78,89 euro tasemele.
Lätis ja Leedus maksab elekter kolmapäeval sama palju kui Eestis ehk 119,48 eurot megavatt-tunni eest.
### Response:
Elektri börsihind langeb kolmapäeval 119,48 eurole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõjandusinfot vahendav Twitteri konto Status-6 postitas esmaspäeval video, milles on näha, kuidas MiG-31K maandus samal päeval Kaliningradi lähistel asuvale Tškalovi õhujõudude baasis.
A Russian MiG-31K carrying a Kinzhal ballistic missile was spotted landing at the Kaliningrad Chkalovsk airbase on February 7.
This a very unusual developyment. MiG-31s are not based there, furthermore this is a Kinzhal missile carrier. https://t.co/ViWYjcdkLd pic.twitter.com/xqvD5I9BJG
— Status-6 (@Archer83Able) February 7, 2022
"See on väga ebatavaline, kuna MiG-31K-d ei baseeru seal lennuväljal. Lisaks on MiG-31K mõeldud rakettide Kinžal kandmiseks ja väljatulistamiseks," öeldi postituses.
Raketid Kinžal on Venemaal 2017. aastal kasutusse võetud lennukilt väljatulistatavad ballistilised raketid, mis suudavad kanda ka tuumalõhkepead. Nende lennuulatus on väidetavalt üle 2000 kilomeetri ja lennukiirus võib ulatuda kuni kümnekordse helikiiruseni. Rakette võib välja tulistada raskepommitajatelt Tu-22M3 või MiG-31K-delt.
MiG-31K on püüdurlennukist MiG-31BM rakettide väljalaskmiseks ümber ehitatud sõjalennuk.
Kaliningradi oblastis asub mitu Vene raketibrigaadi, mille relvastuses on raketisüsteemid Iskander-M laskeulatusega kuni 500 km. Samuti asub seal mitu õhukaitse raketipolku õhutõrje raketisüsteemidega S-400, mille laskeulatus on kuni 400 km ja palju muud relvastust. Samuti baseeruvad sealsetes mereväebaasides rakettidega relvastatud sõjalaevad.
Lisaks on Venemaa toonud seoses pingete kruvimisega Ukraina ümber Valgevenesse juurde veel ühe S-400 õhutõrje raketikompleksi, mis paikneb Leedu piiri ääres Grodnos. | Venemaa tõi Kaliningradi ballistilisi rakette kandvad lennukid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõjandusinfot vahendav Twitteri konto Status-6 postitas esmaspäeval video, milles on näha, kuidas MiG-31K maandus samal päeval Kaliningradi lähistel asuvale Tškalovi õhujõudude baasis.
A Russian MiG-31K carrying a Kinzhal ballistic missile was spotted landing at the Kaliningrad Chkalovsk airbase on February 7.
This a very unusual developyment. MiG-31s are not based there, furthermore this is a Kinzhal missile carrier. https://t.co/ViWYjcdkLd pic.twitter.com/xqvD5I9BJG
— Status-6 (@Archer83Able) February 7, 2022
"See on väga ebatavaline, kuna MiG-31K-d ei baseeru seal lennuväljal. Lisaks on MiG-31K mõeldud rakettide Kinžal kandmiseks ja väljatulistamiseks," öeldi postituses.
Raketid Kinžal on Venemaal 2017. aastal kasutusse võetud lennukilt väljatulistatavad ballistilised raketid, mis suudavad kanda ka tuumalõhkepead. Nende lennuulatus on väidetavalt üle 2000 kilomeetri ja lennukiirus võib ulatuda kuni kümnekordse helikiiruseni. Rakette võib välja tulistada raskepommitajatelt Tu-22M3 või MiG-31K-delt.
MiG-31K on püüdurlennukist MiG-31BM rakettide väljalaskmiseks ümber ehitatud sõjalennuk.
Kaliningradi oblastis asub mitu Vene raketibrigaadi, mille relvastuses on raketisüsteemid Iskander-M laskeulatusega kuni 500 km. Samuti asub seal mitu õhukaitse raketipolku õhutõrje raketisüsteemidega S-400, mille laskeulatus on kuni 400 km ja palju muud relvastust. Samuti baseeruvad sealsetes mereväebaasides rakettidega relvastatud sõjalaevad.
Lisaks on Venemaa toonud seoses pingete kruvimisega Ukraina ümber Valgevenesse juurde veel ühe S-400 õhutõrje raketikompleksi, mis paikneb Leedu piiri ääres Grodnos.
### Response:
Venemaa tõi Kaliningradi ballistilisi rakette kandvad lennukid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naistest pronksmedali sai ameeriklanna Jessie Diggins (+3,16). Neljas oli ameeriklanna Rosie Brennan (+4,49), viies šveitslanna Nadine Faehndrich (+7,21) ning kuuenda kohaga pidi leppima rootslanna Emma Ribom (+11,11).
Meestest sai teise koha 31-aastane itaallane Federico Pellegrino (+0,26). Neli aastat tagasi PyeongChangis võitis sprindis samuti kulla Kläbo ning hõbeda Pellegrino.
Pronksmedal läks Venemaa olümpiakomitee (VOK) suusatajale Aleksandr Terentjevile (+1,31). Esimesena jäi medalist ilma soomlane Joni Mäki (+2,12). Viiendana lõpetas venelane Artjom Maltsev (+3,59) ning kuues oli rootslane Oskar Svensson (+6,17).
Eestlased kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. | Rootslannad võtsid kaksikvõidu, Kläbole teine sprindi olümpiakuld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naistest pronksmedali sai ameeriklanna Jessie Diggins (+3,16). Neljas oli ameeriklanna Rosie Brennan (+4,49), viies šveitslanna Nadine Faehndrich (+7,21) ning kuuenda kohaga pidi leppima rootslanna Emma Ribom (+11,11).
Meestest sai teise koha 31-aastane itaallane Federico Pellegrino (+0,26). Neli aastat tagasi PyeongChangis võitis sprindis samuti kulla Kläbo ning hõbeda Pellegrino.
Pronksmedal läks Venemaa olümpiakomitee (VOK) suusatajale Aleksandr Terentjevile (+1,31). Esimesena jäi medalist ilma soomlane Joni Mäki (+2,12). Viiendana lõpetas venelane Artjom Maltsev (+3,59) ning kuues oli rootslane Oskar Svensson (+6,17).
Eestlased kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud.
### Response:
Rootslannad võtsid kaksikvõidu, Kläbole teine sprindi olümpiakuld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tänasel kabineti Covid-arutelul ei olnud teadusnõukojal ja kabinetil valmisolekut kella 23 piirangust kohe loobuda, sest me ei ole veel jõudnud sellele haiglakoormuse tasemele, kus saaksime piirangu ära kaotada," ütles Sutt pressiesindaja vahendusel ERR-ile.
Minister lisas, et on viimastel nädalatel aktiivselt suhelnud ettevõtjatega, kes sooviks 23.00 kellaaja piirangu kaotamist. "Selle ettepaneku viisin ka ettevõtete huvidest lähtuvalt kabinetti otsustamiseks," märkis Sutt.
"Minu soov on, et me lepiksime kokku kellaaja piirangu kaotamiseks haiglakoormuse taseme, nii nagu teeme ka Covid-tõendi jaoks. Olen endiselt seisukohal, et kella 23.00 piirang tuleks esimesel võimalusel ära kaotada. Võtan selle punkti uuesti kabinetis aruteluks järgmisel nädalal," lubas Sutt.
Valitsus on otsustanud, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva kümne päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist koroonatõendi nõude. | Sutt: valitsus pole veel valmis lahtiolekuaja piirangust loobuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tänasel kabineti Covid-arutelul ei olnud teadusnõukojal ja kabinetil valmisolekut kella 23 piirangust kohe loobuda, sest me ei ole veel jõudnud sellele haiglakoormuse tasemele, kus saaksime piirangu ära kaotada," ütles Sutt pressiesindaja vahendusel ERR-ile.
Minister lisas, et on viimastel nädalatel aktiivselt suhelnud ettevõtjatega, kes sooviks 23.00 kellaaja piirangu kaotamist. "Selle ettepaneku viisin ka ettevõtete huvidest lähtuvalt kabinetti otsustamiseks," märkis Sutt.
"Minu soov on, et me lepiksime kokku kellaaja piirangu kaotamiseks haiglakoormuse taseme, nii nagu teeme ka Covid-tõendi jaoks. Olen endiselt seisukohal, et kella 23.00 piirang tuleks esimesel võimalusel ära kaotada. Võtan selle punkti uuesti kabinetis aruteluks järgmisel nädalal," lubas Sutt.
Valitsus on otsustanud, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva kümne päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist koroonatõendi nõude.
### Response:
Sutt: valitsus pole veel valmis lahtiolekuaja piirangust loobuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusraamatukogu hariduskeskuse viktoriin on eelkõige mõeldud 6-10-aastastele (lasteaia eelkoolirühm kuni 4. klass), eelistatavalt koos õpetaja või vanematega mängimiseks. Õiged vastused on varustatud selgituste ja allikatega, mille põhjal õpetaja või lapsevanem saab last juhendada.
Viktoriin annab muuhulgas vastused küsimustele, kes või mis on internetitroll, mida teha, kui sulle pakutakse tasuta uut iPhone'i ja millist infot ei tohiks jagada veebimängudes.
Proovi viktoriini siin. | Viktoriin: kuidas internetis nutikalt käituda? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusraamatukogu hariduskeskuse viktoriin on eelkõige mõeldud 6-10-aastastele (lasteaia eelkoolirühm kuni 4. klass), eelistatavalt koos õpetaja või vanematega mängimiseks. Õiged vastused on varustatud selgituste ja allikatega, mille põhjal õpetaja või lapsevanem saab last juhendada.
Viktoriin annab muuhulgas vastused küsimustele, kes või mis on internetitroll, mida teha, kui sulle pakutakse tasuta uut iPhone'i ja millist infot ei tohiks jagada veebimängudes.
Proovi viktoriini siin.
### Response:
Viktoriin: kuidas internetis nutikalt käituda? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suvepealinnas näitas meestest kõige pikemat vasarakaart Adam Paul Kelly. Audentese SK sportlane võidutses viienda vooru tulemuse 66.74-ga ning kaitses möödunud aasta karikavõitu. Kahel korral saatis veel Kelly 7260-grammise heitevahendi üle 65 meetri.
Teise koha võitis Genro Paas (Sparta SS) 54.19 meetrise vasarakaarega. Kolmanda koha teenis Audentese SK esindaja Indrek Teras, kelle parimaks katseks mõõdeti 47.75.
Naiste abasoluutklasis kui ka U-18 vanuseklassis oli võistlustules kokku kaks vasaraneidu. Naiste võistlusel teenis esikoha Gerttu Küttmann (Niidupargi KJK), kes sai parimal katsel kirja 46.63. Neidude U-18 võistluse võitis Niidupargi kergejõustikuklubi esindaja Madleen Veberson 43.92-ga.
Noormeeste U-18 mõõduvõtul oli näitas pikimat vasarakaart Kaspar Kõplas, kes viis isikliku rekordi ligi 59 meetri peale (58.95). Teise koha teenis Kardo Küttmann, kes heitis samuti uue isikliku rekordi, viiekilone heitevahend maandus parimal katsel 30.52. Mõlemad noormehed treenivad Mihkel Lembitu käe all Niidupargi Kergejõustikuklubis. | Nädalavahetusel toimusid Eesti talvised vasaraheite karikavõistlused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suvepealinnas näitas meestest kõige pikemat vasarakaart Adam Paul Kelly. Audentese SK sportlane võidutses viienda vooru tulemuse 66.74-ga ning kaitses möödunud aasta karikavõitu. Kahel korral saatis veel Kelly 7260-grammise heitevahendi üle 65 meetri.
Teise koha võitis Genro Paas (Sparta SS) 54.19 meetrise vasarakaarega. Kolmanda koha teenis Audentese SK esindaja Indrek Teras, kelle parimaks katseks mõõdeti 47.75.
Naiste abasoluutklasis kui ka U-18 vanuseklassis oli võistlustules kokku kaks vasaraneidu. Naiste võistlusel teenis esikoha Gerttu Küttmann (Niidupargi KJK), kes sai parimal katsel kirja 46.63. Neidude U-18 võistluse võitis Niidupargi kergejõustikuklubi esindaja Madleen Veberson 43.92-ga.
Noormeeste U-18 mõõduvõtul oli näitas pikimat vasarakaart Kaspar Kõplas, kes viis isikliku rekordi ligi 59 meetri peale (58.95). Teise koha teenis Kardo Küttmann, kes heitis samuti uue isikliku rekordi, viiekilone heitevahend maandus parimal katsel 30.52. Mõlemad noormehed treenivad Mihkel Lembitu käe all Niidupargi Kergejõustikuklubis.
### Response:
Nädalavahetusel toimusid Eesti talvised vasaraheite karikavõistlused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meteoriite on langenud maamunal kõikjale, kuid Antarktise puutumatult lumiselt maastikult on neid veidi lihtsam leida kui mujalt. Teisalt on meteoriitide kogumine lõunapooluse lähistel kurnav ja ohtlik töö, vahendab Universe Today.
Nüüd hõlbustasid seda tööd veidi Delfti Tehnikaülikooli teadlased, luues tehisintellekti abil nii-öelda Antarktika aardekaardi. See näitab, millistes lõunapooluse piirkondades võiks leiduda meteoriite kõige tõenäolisemalt.
Uuringut juhtinud teaduri Veronica Tollenaari sõnul selgus analüüsist, et temperatuuri-, jäävoolu-, pinnakatte- ja geomeetria-alaste satelliidivaatluste andmete abil saab võimalikke meteoriidirikkaid piirkondi üsna täpselt kindlaks teha. Uurijad oletavad, et nende aardekaart tabab märki 80 protsendi ulatuses.
Nad arvutasid välja, et Antarktika maastikul peidab end üle 300 000 seni avastamata meteoriidi. Kui tulemus tõele vastab, on avastuse teaduslik potentsiaal autorite sõnul tohutu. Uuringu autori Stef Lhermitte sõnul leidsid nad mitu seni märkamatuks jäänud, kuid paljulubavat piirkonda üsna teadusjaamade lähedalt.
Kosmilisi kive on Antarktisele sadanud aastatuhandeid ning need on mandri külmas ja kõrbelaadses kliimas hästi säilinud. Kord mandrile langenud meteoriidid jäävad selle jääkilpi kinni. Kui kilbi liustikud aeglaselt liiguvad, veavad need meteoriite endaga kaasa.
Kui liustik põrkub suure takistusega, näiteks Transantarktika mäestikuga, tõuseb jää kõrgemale ja kergitab ka endasse kinni jäänud meteoriidid pinnale. Pealekauba murendavad jääd ajapikku kuivad antarktilised tuuled, tuues meteoriidid veel enam päevavalgele. Kui jääd altpoolt pinnale juurde kerkib, kordub kõik taas. See tähendab, et piisava aja möödudes koguneb ühte kohta kokku märkimisväärne hulk kosmilisi kive.
Kosmosest vaadelduna on meteoriidid reeglina nende ükshaaval avastamiseks liiga väikesed. Küll aga saab neist kaudselt aimdust näiteks temperatuuri, jäävoolu ja pinnakalde mõõtmiste abil või sellest, kuidas jää radarisignaale peegeldab. Kõiki sääraseid mõõtmisandmeid omavahel ühendades ja masinõpet kasutades saidki uurijad enda sõnul ennustada, millistes piirkondades meteoriidid pinnale koonduma kipuvad.
Näiteks on teada, et meteoriite leidub Antarktise mandri sinise jääga aladel. Sinise jää kontrastsel taustal paistavad need hõlpsasti silma ja uurijad saavad sealt välitöödel kerge vaevaga proove võtta.
Tollenaari sõnul on Antarktika aga sedavõrd kauge piirkond, et paljud sealsed alad on seni külastamata. Varasemate meteoriidileiu missioonide edulood jäävad tema sõnul sageli hägusaks ja üldsõnaliseks, mistõttu pole algoritmidele head treeningmaterjali eriti võtta.
Probleemi ületamiseks toetuski tema töörühm positiivsele ja mittesildistavale masinõppele. Piltlikult rakendavad teadlased seda juhul, kui nad teavad, kust meteoriite leida võiks, kuid mitte kindlalt seda, kus neid ei leidu. Seni on see kasutust leidnud näiteks finantspettuste avastamisel ja meditsiinis.
Interaktiivse aardekaardiga saab tutvuda siin.
Teadustöö avaldati ajakirjas Science Advances. | Antarktika liustikes võib peituda üle 300 000 meteoriidikraatri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meteoriite on langenud maamunal kõikjale, kuid Antarktise puutumatult lumiselt maastikult on neid veidi lihtsam leida kui mujalt. Teisalt on meteoriitide kogumine lõunapooluse lähistel kurnav ja ohtlik töö, vahendab Universe Today.
Nüüd hõlbustasid seda tööd veidi Delfti Tehnikaülikooli teadlased, luues tehisintellekti abil nii-öelda Antarktika aardekaardi. See näitab, millistes lõunapooluse piirkondades võiks leiduda meteoriite kõige tõenäolisemalt.
Uuringut juhtinud teaduri Veronica Tollenaari sõnul selgus analüüsist, et temperatuuri-, jäävoolu-, pinnakatte- ja geomeetria-alaste satelliidivaatluste andmete abil saab võimalikke meteoriidirikkaid piirkondi üsna täpselt kindlaks teha. Uurijad oletavad, et nende aardekaart tabab märki 80 protsendi ulatuses.
Nad arvutasid välja, et Antarktika maastikul peidab end üle 300 000 seni avastamata meteoriidi. Kui tulemus tõele vastab, on avastuse teaduslik potentsiaal autorite sõnul tohutu. Uuringu autori Stef Lhermitte sõnul leidsid nad mitu seni märkamatuks jäänud, kuid paljulubavat piirkonda üsna teadusjaamade lähedalt.
Kosmilisi kive on Antarktisele sadanud aastatuhandeid ning need on mandri külmas ja kõrbelaadses kliimas hästi säilinud. Kord mandrile langenud meteoriidid jäävad selle jääkilpi kinni. Kui kilbi liustikud aeglaselt liiguvad, veavad need meteoriite endaga kaasa.
Kui liustik põrkub suure takistusega, näiteks Transantarktika mäestikuga, tõuseb jää kõrgemale ja kergitab ka endasse kinni jäänud meteoriidid pinnale. Pealekauba murendavad jääd ajapikku kuivad antarktilised tuuled, tuues meteoriidid veel enam päevavalgele. Kui jääd altpoolt pinnale juurde kerkib, kordub kõik taas. See tähendab, et piisava aja möödudes koguneb ühte kohta kokku märkimisväärne hulk kosmilisi kive.
Kosmosest vaadelduna on meteoriidid reeglina nende ükshaaval avastamiseks liiga väikesed. Küll aga saab neist kaudselt aimdust näiteks temperatuuri, jäävoolu ja pinnakalde mõõtmiste abil või sellest, kuidas jää radarisignaale peegeldab. Kõiki sääraseid mõõtmisandmeid omavahel ühendades ja masinõpet kasutades saidki uurijad enda sõnul ennustada, millistes piirkondades meteoriidid pinnale koonduma kipuvad.
Näiteks on teada, et meteoriite leidub Antarktise mandri sinise jääga aladel. Sinise jää kontrastsel taustal paistavad need hõlpsasti silma ja uurijad saavad sealt välitöödel kerge vaevaga proove võtta.
Tollenaari sõnul on Antarktika aga sedavõrd kauge piirkond, et paljud sealsed alad on seni külastamata. Varasemate meteoriidileiu missioonide edulood jäävad tema sõnul sageli hägusaks ja üldsõnaliseks, mistõttu pole algoritmidele head treeningmaterjali eriti võtta.
Probleemi ületamiseks toetuski tema töörühm positiivsele ja mittesildistavale masinõppele. Piltlikult rakendavad teadlased seda juhul, kui nad teavad, kust meteoriite leida võiks, kuid mitte kindlalt seda, kus neid ei leidu. Seni on see kasutust leidnud näiteks finantspettuste avastamisel ja meditsiinis.
Interaktiivse aardekaardiga saab tutvuda siin.
Teadustöö avaldati ajakirjas Science Advances.
### Response:
Antarktika liustikes võib peituda üle 300 000 meteoriidikraatri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Baerbock kandis kaitsekiivrit ja kaitsevesti. Ta suhtles seal Ukraina sõjaväelastega. Saksa uudisteagentuuri DPA teatel viibis Baerbock piirkonnas 40 minutit.
Ida-Ukrainas tegutsevad Moskva toetatud separatistid. ÜRO hinnangul on viimase seitsme aasta jooksul konfliktis hukkunud üle 14 000 inimese.
Teisipäeval kohtub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Esmaspäeval kohtus Macron Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Üks anonüümne Prantsuse ametnik ütles teisipäeval uudisteagentuurile Reuters, et Putin lubas Ukraina lähistel uusi sõjalisi manöövreid mitte korraldada. Kreml aga eitab selliste lubaduste andmist, vahendas Deutsche Welle. | Baerbock külastas Ida-Ukrainat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baerbock kandis kaitsekiivrit ja kaitsevesti. Ta suhtles seal Ukraina sõjaväelastega. Saksa uudisteagentuuri DPA teatel viibis Baerbock piirkonnas 40 minutit.
Ida-Ukrainas tegutsevad Moskva toetatud separatistid. ÜRO hinnangul on viimase seitsme aasta jooksul konfliktis hukkunud üle 14 000 inimese.
Teisipäeval kohtub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Esmaspäeval kohtus Macron Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Üks anonüümne Prantsuse ametnik ütles teisipäeval uudisteagentuurile Reuters, et Putin lubas Ukraina lähistel uusi sõjalisi manöövreid mitte korraldada. Kreml aga eitab selliste lubaduste andmist, vahendas Deutsche Welle.
### Response:
Baerbock külastas Ida-Ukrainat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ränkel läbis esimese lasketiiru puhaste paberitega, teises lamadestiirus jäi üles üks märk ning mõlemast püstitiirust teenis ta kaks trahviminutit. Suusarajal oli Ränkel eestlastest parim, näidates 39. sõiduaega. Olümpiavõitjaks tulnud prantslasele Quentin Fillon Maillet'le kaotas Ränkel lõpuks 7.45,0.
"Eks tegin nii, kuidas suutsin, aga kahju nendest mõnest möödalasust, mida tuli liiga palju. Püsti võinuks kahe tiiru peale kaks vähem olla, siis olnuks päris hea. Selline see sport on," nentis Ränkel. "Tagant üksinda sõita oli ebameeldiv, esimesed kolm ringi sai veel kellegagi koos sõita, aga viimased kaks oli puhas iseendaga võitlemine lihtsalt."
"Püstilaskmisega on pigem see, et ma polegi kunagi stabiilne olnud. Jalg hakkas rohkem värisema. Lamades teise tiiru viimasest möödalasust on kahju. Kui ta oli, siis oli napilt kuskil ääre peal," arutles Ränkel. "Esimeses seerias oli ka grupp väga hea, aga ta oli kella üheksa pool. Hea, et kõik olid sees. Tegin teiseks tiiruks parandused, et oleks rohkem tsentris. Kahju viimasest lasust, siis oleks lamades väga rahul olnud. 90% lamades, 60% püsti… püsti võinuks 80% ära tulla."
Järgmisena on meeslaskesuusatajatel kavas sprint, mis sõidetakse laupäeval, 12. veebruaril. | Ränkel: tegin, kuidas suutsin, aga mõnest möödalasust on kahju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ränkel läbis esimese lasketiiru puhaste paberitega, teises lamadestiirus jäi üles üks märk ning mõlemast püstitiirust teenis ta kaks trahviminutit. Suusarajal oli Ränkel eestlastest parim, näidates 39. sõiduaega. Olümpiavõitjaks tulnud prantslasele Quentin Fillon Maillet'le kaotas Ränkel lõpuks 7.45,0.
"Eks tegin nii, kuidas suutsin, aga kahju nendest mõnest möödalasust, mida tuli liiga palju. Püsti võinuks kahe tiiru peale kaks vähem olla, siis olnuks päris hea. Selline see sport on," nentis Ränkel. "Tagant üksinda sõita oli ebameeldiv, esimesed kolm ringi sai veel kellegagi koos sõita, aga viimased kaks oli puhas iseendaga võitlemine lihtsalt."
"Püstilaskmisega on pigem see, et ma polegi kunagi stabiilne olnud. Jalg hakkas rohkem värisema. Lamades teise tiiru viimasest möödalasust on kahju. Kui ta oli, siis oli napilt kuskil ääre peal," arutles Ränkel. "Esimeses seerias oli ka grupp väga hea, aga ta oli kella üheksa pool. Hea, et kõik olid sees. Tegin teiseks tiiruks parandused, et oleks rohkem tsentris. Kahju viimasest lasust, siis oleks lamades väga rahul olnud. 90% lamades, 60% püsti… püsti võinuks 80% ära tulla."
Järgmisena on meeslaskesuusatajatel kavas sprint, mis sõidetakse laupäeval, 12. veebruaril.
### Response:
Ränkel: tegin, kuidas suutsin, aga mõnest möödalasust on kahju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali missioon on anda hoogu nii Ida- kui ka Lääne-Virumaa kultuurielule, luues kohalikule elanikkonnale lisa juurdepääsu võimalusi kvaliteetsest muusikast osasaamiseks. Virumaa linnades toimub viis avalikku kontserti Sillamäel, Kiviõlis, Narva-Jõesuus, Tapal ja Kohtla-Järvel.
"On hea meel pakkuda Virumaa elanikele võimalust kohtuda Eesti parimate muusikutega", ütles muusikute fondi PLMFi looja Pille Lill.
Festivali avab 18. veebruaril kell 18 Sillamäe kultuurikeskuses eesti pianistidest enim rahvusvahelist tuntust saavutanud Irina Zahharenkova soolokontsert.
19. veebruaril kell 13 esineb Kiviõli rahvamajas ETV Tütarlastekoor dirigent Aarne Saluveeri juhatusel.
Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril esinevad Narva-Jõesuu huvikeskuses Maria Veretenina (sopran), Annaliisa Pillak (metsosopran), Aare Saal (bariton) ja klaveril Tiina Kärblane.
Laupäeval, 26. veebruaril kell 16 kõlab Tapa valla kultuurikojas uudisteos. Liis Jürgensi vokaaltsükli esitavad metsosopran Annaliisa Pillak, flöödimängija Oksana Sinkova, saksofonist Virgo Veldi ja teose autor harfil.
Festivali peaesineja Eesti Rahvusmeeskoor dirigent Mikk Üleoja juhatusel esineb Kohtla-Järve kultuurikeskuses 27. veebruaril kell 16.
Festival leiab aset 18. veebruarist kuni 27. veebruarini. | Virumaa muusikafestivalil astub üles Eesti Rahvusmeeskoor | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali missioon on anda hoogu nii Ida- kui ka Lääne-Virumaa kultuurielule, luues kohalikule elanikkonnale lisa juurdepääsu võimalusi kvaliteetsest muusikast osasaamiseks. Virumaa linnades toimub viis avalikku kontserti Sillamäel, Kiviõlis, Narva-Jõesuus, Tapal ja Kohtla-Järvel.
"On hea meel pakkuda Virumaa elanikele võimalust kohtuda Eesti parimate muusikutega", ütles muusikute fondi PLMFi looja Pille Lill.
Festivali avab 18. veebruaril kell 18 Sillamäe kultuurikeskuses eesti pianistidest enim rahvusvahelist tuntust saavutanud Irina Zahharenkova soolokontsert.
19. veebruaril kell 13 esineb Kiviõli rahvamajas ETV Tütarlastekoor dirigent Aarne Saluveeri juhatusel.
Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril esinevad Narva-Jõesuu huvikeskuses Maria Veretenina (sopran), Annaliisa Pillak (metsosopran), Aare Saal (bariton) ja klaveril Tiina Kärblane.
Laupäeval, 26. veebruaril kell 16 kõlab Tapa valla kultuurikojas uudisteos. Liis Jürgensi vokaaltsükli esitavad metsosopran Annaliisa Pillak, flöödimängija Oksana Sinkova, saksofonist Virgo Veldi ja teose autor harfil.
Festivali peaesineja Eesti Rahvusmeeskoor dirigent Mikk Üleoja juhatusel esineb Kohtla-Järve kultuurikeskuses 27. veebruaril kell 16.
Festival leiab aset 18. veebruarist kuni 27. veebruarini.
### Response:
Virumaa muusikafestivalil astub üles Eesti Rahvusmeeskoor |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Just kuulsin, et olin Eesti parim. Nukker natuke, et 60 jääb Eesti parimaks," muigas Siimer. T"iitel on hea, Eesti parim mees, aga koha poolest nii hea pole."
22-aastane Siimer alustas võistlust kahe nullitiiruga, järgmisest kahest lasketiirust teenis ta aga kolm trahviminutit ja kaotas lõpuks olümpiavõitjaks tulnud prantslasele Quentin Fillon Maillet'le 6.45,3. "Esimesed kolm tiiru olid päris head. Viimases kaks oli liiga palju," nentis Siimer, ja selgitas eksimusi: "Päästsin liiga vara. Ütlen ausalt, närvi mul polnud, täiesti null. Läksin külma närviga peale, aga statistika ei valeta. 85% on niigi parem laskeprotsent kui keskmine, nii et hullu pole midagi. Alati võiks nulliga läbi tulla, aga reaalsus on see…"
"Aga õigel ajal tulid nullid. Oleks kohe 2+1 lasknud, siis olnuks nukram seis, aga kahe nulliga on hea alustada. Mõtled: siit nüüd annab teha," jätkas Siimer. "Palju lasid esimeses kahest tiirus nullid, kolmas-neljas on kõige tähtsamad, et seal realiseeriksid ennast."
"Pettumust pole, sest üle oma varju ei saa hüpata. Vaadates Mk-sarja, siis parim koht on 51. ja 57. 60. on sinna samasse kanti," lisas Siimer. "Loomulikult tahaksin olla top10 või top20, aga see pole lihtsalt reaalne. Ees on nii tugevad mehed. Ma ei pannud endale koha peale eesmärki, vaid soorituse peale, et tiirudes individuaalselt tuleksin nulli või ühega läbi. See oleks ideaalne võistlus. Praegu oli lihtsalt okei võistlus, mitte väga hea. Ütleks 4-."
Järgmisena on meeslaskesuusatajatel kavas sprint, mis sõidetakse laupäeval, 12. veebruaril. | Eestlastest parim olnud Siimer: natuke nukker, et 60 jääb parimaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Just kuulsin, et olin Eesti parim. Nukker natuke, et 60 jääb Eesti parimaks," muigas Siimer. T"iitel on hea, Eesti parim mees, aga koha poolest nii hea pole."
22-aastane Siimer alustas võistlust kahe nullitiiruga, järgmisest kahest lasketiirust teenis ta aga kolm trahviminutit ja kaotas lõpuks olümpiavõitjaks tulnud prantslasele Quentin Fillon Maillet'le 6.45,3. "Esimesed kolm tiiru olid päris head. Viimases kaks oli liiga palju," nentis Siimer, ja selgitas eksimusi: "Päästsin liiga vara. Ütlen ausalt, närvi mul polnud, täiesti null. Läksin külma närviga peale, aga statistika ei valeta. 85% on niigi parem laskeprotsent kui keskmine, nii et hullu pole midagi. Alati võiks nulliga läbi tulla, aga reaalsus on see…"
"Aga õigel ajal tulid nullid. Oleks kohe 2+1 lasknud, siis olnuks nukram seis, aga kahe nulliga on hea alustada. Mõtled: siit nüüd annab teha," jätkas Siimer. "Palju lasid esimeses kahest tiirus nullid, kolmas-neljas on kõige tähtsamad, et seal realiseeriksid ennast."
"Pettumust pole, sest üle oma varju ei saa hüpata. Vaadates Mk-sarja, siis parim koht on 51. ja 57. 60. on sinna samasse kanti," lisas Siimer. "Loomulikult tahaksin olla top10 või top20, aga see pole lihtsalt reaalne. Ees on nii tugevad mehed. Ma ei pannud endale koha peale eesmärki, vaid soorituse peale, et tiirudes individuaalselt tuleksin nulli või ühega läbi. See oleks ideaalne võistlus. Praegu oli lihtsalt okei võistlus, mitte väga hea. Ütleks 4-."
Järgmisena on meeslaskesuusatajatel kavas sprint, mis sõidetakse laupäeval, 12. veebruaril.
### Response:
Eestlastest parim olnud Siimer: natuke nukker, et 60 jääb parimaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruari algul autasustati Tallinna Vanasadama kruiisiterminalis möödunud aasta parimaid arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja sisearhitektuuri objektide autoreid. 2015. aastast on arhitektuurivaldkonna erialaliidud pidulikku preemiagalat pidanud ühiselt.
Järjest raskem on eraldada maastikuarhitektuuri arhitektuurist või tõmmata piir kust lõpeb arhitektuur ja algab sisearhitektuur. Parke ja väljakuid projekteerivad nii arhitektid kui maastikuarhitektid, väliruumi kujundamisel löövad kaasa ka sisearhitektid, maastik tungib tuppa ja tuba maastikku, katusest võib kujuneda promenaad ja promenaadist võib omakorda saada avatud kunstisaal, kontor või mängutuba. Piirid hägustuvad.
Möödunud aasta maastikuarhitektuuri preemiate laureaate iseloomustabki just see, et koos on töötanud tugev meeskond arhitektidest ja maastikuarhitektidest: Kääriku spordikeskuse maastikupark, Tammsaare park Tallinnas ning Fahle galeriitänav. Maastikuarhitektuuri osakaalu tõus on kasvav trend arhitektuuris ja nagu viitab nii maastikarhitektuuri kui arhitektuuri sihtkapitali preemia pälvinud Fahle galeriitänav – maastik tungib ka siseruumi.
Millised on parimad arhitektuuriteosed aastal 2021? Vaadates arhitektuuripreemiate laureaate, võiks hea arhitektuuri sõnastada ehk järgmiselt: see on arhitektuur, mis lisab ehitisele midagi, mida tellija ei oska kohe tahta, midagi, mis tõstab koha väärtust, mille kontseptsioon hõlmab laiemat pilti kui üks hoone oma kasutajatega. Loomulikult eeldab see avatust arhitektuuri tellija poolt, seda, et tellija oma Exceli-tabelisse suudab otseste vajaduste kõrval sisse arvestada hoone mõju ümbruskonnale, võib-olla kogu linnale või koguni riigile. See eeldab tellijalt intelligentsi, ambitsiooni panustada hea ruumi loomisse.
Tänavuses nominentide nimistus ei olnud ühtegi kortermaja. Selle üle tasuks elamuarendajatel veidi mõelda.
Arhitektuuril võib olla suur mõju. Hiljuti lükati tagasi seaduseelnõu, millega taheti muuta veekogude äärde ehitamise reegleid. Tekkis hirm, et seaduse muudatuse tulemusel kerkivad rannaaladele hooned, mis sulevad kallasrajad. Tänavune arhitekti aastapreemia ja kultuurkapitali peapreemia määrati aga hoonele, mis tõestab, et kaldaäärne arhitektuur võib sootuks vastupidi – avada rannaala, muuta selle rahvale mõnusaks külastuskohaks, paigaks, kuhu saab kogu perega tulla merd ja laevu nautima.
Salto ja Stuudio Tallinna arhitektide ning Polka maastikuarhitekti projekteeritud Vanasadama kruiisiterminalihoone on olemuselt sarnane linnahallile, mis 1980. aastal avas ootamatult kesklinnas tee mereni. Nüüd avanes linnarahvale siiani suletud olnud Loodemuul. Merelinn vajab just nimelt selliseid maastikmaju, mis mitte ei takista mere äärde minekut, vaid muudavad mere nähtavaks, käegakatsutavaks.
Arhitektuuri sihtkapitali eripreemia sai teine kaldapealne ehitis – Tartu Lodjakoda, samuti kavandatud Salto arhitektide poolt. Lodjakoda on sammuke sinnapoole, et Tartust kujuneks tõsiseltvõetav jõelinn. Tühjade kallasradadega betoonrenni eraldatud jõgi ei ole linlasele just teab kui kutsuv.
Sisearhitektuuris andis seekord tooni roheline mõtteviis, sest kolm preemiat neljast läksid vanade ruumide renoveerimisele: Pärsti mõisalasteaed, Fahle galeriitänav ja Viljandi endisesse pesumajja loodud üliväikese süsinikujalajäljega 0-restoran. Vaid TalTechi teadus- ja õppehoone on uusehitis, kuid ka see kannab oma läbinisti puiduse arhitektuuriga väikese süsinikujalajälje jätmise ideed.
Arhitektuuril läheb täna kindlasti paremini kui eile. Mitte kunagi ei ole arhitektide preemiagalat oma kohalolekuga austanud vabariigi president. Alar Karis oli kohal ja arhitektid oskavad tema kõnet, milles sai mainitud ka vajadus ruumiameti ehk arhitektide keeli riigiarhitekti järele, kõrgelt hinnata. Lootustandva kõne pidas ka teine kõrge külaline – kultuuriminister Tiit Terik.
Arhitektid ootavad, et suhtumine arhitektuuri muutub ka riigis tervikuna ning Eestist saab riik, kus elukeskkond on tugevalt väärtustatud. See on oluline meile kõigile. | Margit Mutso: arhitektuuril läheb täna kindlasti paremini kui eile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruari algul autasustati Tallinna Vanasadama kruiisiterminalis möödunud aasta parimaid arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja sisearhitektuuri objektide autoreid. 2015. aastast on arhitektuurivaldkonna erialaliidud pidulikku preemiagalat pidanud ühiselt.
Järjest raskem on eraldada maastikuarhitektuuri arhitektuurist või tõmmata piir kust lõpeb arhitektuur ja algab sisearhitektuur. Parke ja väljakuid projekteerivad nii arhitektid kui maastikuarhitektid, väliruumi kujundamisel löövad kaasa ka sisearhitektid, maastik tungib tuppa ja tuba maastikku, katusest võib kujuneda promenaad ja promenaadist võib omakorda saada avatud kunstisaal, kontor või mängutuba. Piirid hägustuvad.
Möödunud aasta maastikuarhitektuuri preemiate laureaate iseloomustabki just see, et koos on töötanud tugev meeskond arhitektidest ja maastikuarhitektidest: Kääriku spordikeskuse maastikupark, Tammsaare park Tallinnas ning Fahle galeriitänav. Maastikuarhitektuuri osakaalu tõus on kasvav trend arhitektuuris ja nagu viitab nii maastikarhitektuuri kui arhitektuuri sihtkapitali preemia pälvinud Fahle galeriitänav – maastik tungib ka siseruumi.
Millised on parimad arhitektuuriteosed aastal 2021? Vaadates arhitektuuripreemiate laureaate, võiks hea arhitektuuri sõnastada ehk järgmiselt: see on arhitektuur, mis lisab ehitisele midagi, mida tellija ei oska kohe tahta, midagi, mis tõstab koha väärtust, mille kontseptsioon hõlmab laiemat pilti kui üks hoone oma kasutajatega. Loomulikult eeldab see avatust arhitektuuri tellija poolt, seda, et tellija oma Exceli-tabelisse suudab otseste vajaduste kõrval sisse arvestada hoone mõju ümbruskonnale, võib-olla kogu linnale või koguni riigile. See eeldab tellijalt intelligentsi, ambitsiooni panustada hea ruumi loomisse.
Tänavuses nominentide nimistus ei olnud ühtegi kortermaja. Selle üle tasuks elamuarendajatel veidi mõelda.
Arhitektuuril võib olla suur mõju. Hiljuti lükati tagasi seaduseelnõu, millega taheti muuta veekogude äärde ehitamise reegleid. Tekkis hirm, et seaduse muudatuse tulemusel kerkivad rannaaladele hooned, mis sulevad kallasrajad. Tänavune arhitekti aastapreemia ja kultuurkapitali peapreemia määrati aga hoonele, mis tõestab, et kaldaäärne arhitektuur võib sootuks vastupidi – avada rannaala, muuta selle rahvale mõnusaks külastuskohaks, paigaks, kuhu saab kogu perega tulla merd ja laevu nautima.
Salto ja Stuudio Tallinna arhitektide ning Polka maastikuarhitekti projekteeritud Vanasadama kruiisiterminalihoone on olemuselt sarnane linnahallile, mis 1980. aastal avas ootamatult kesklinnas tee mereni. Nüüd avanes linnarahvale siiani suletud olnud Loodemuul. Merelinn vajab just nimelt selliseid maastikmaju, mis mitte ei takista mere äärde minekut, vaid muudavad mere nähtavaks, käegakatsutavaks.
Arhitektuuri sihtkapitali eripreemia sai teine kaldapealne ehitis – Tartu Lodjakoda, samuti kavandatud Salto arhitektide poolt. Lodjakoda on sammuke sinnapoole, et Tartust kujuneks tõsiseltvõetav jõelinn. Tühjade kallasradadega betoonrenni eraldatud jõgi ei ole linlasele just teab kui kutsuv.
Sisearhitektuuris andis seekord tooni roheline mõtteviis, sest kolm preemiat neljast läksid vanade ruumide renoveerimisele: Pärsti mõisalasteaed, Fahle galeriitänav ja Viljandi endisesse pesumajja loodud üliväikese süsinikujalajäljega 0-restoran. Vaid TalTechi teadus- ja õppehoone on uusehitis, kuid ka see kannab oma läbinisti puiduse arhitektuuriga väikese süsinikujalajälje jätmise ideed.
Arhitektuuril läheb täna kindlasti paremini kui eile. Mitte kunagi ei ole arhitektide preemiagalat oma kohalolekuga austanud vabariigi president. Alar Karis oli kohal ja arhitektid oskavad tema kõnet, milles sai mainitud ka vajadus ruumiameti ehk arhitektide keeli riigiarhitekti järele, kõrgelt hinnata. Lootustandva kõne pidas ka teine kõrge külaline – kultuuriminister Tiit Terik.
Arhitektid ootavad, et suhtumine arhitektuuri muutub ka riigis tervikuna ning Eestist saab riik, kus elukeskkond on tugevalt väärtustatud. See on oluline meile kõigile.
### Response:
Margit Mutso: arhitektuuril läheb täna kindlasti paremini kui eile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Igaüks peab end tundma mugavalt, et nende isikuandmed on kaitstud. Otsime kiiresti lühiajalisi võimalusi, mis ei hõlma näotuvastust," teatas esmaspäeval IRS-i juht Charles Rettig.
IRS kasutab ID.me nimelise ettevõtte teenust, et inimesed saaksid enne veebikontode avamist ja juurdepääsu tundlikele isiklikele maksuandmetele oma identiteeti kinnitada. IRS plaanis selle aasta suvest veebikontodele juurdepääsu lubada ainult läbi ID.me kaudu.
ID.me tehnoloogia sisaldab näotuvastust, mille kaudu saavad inimesed IRS-i koduleheküljel oma kasutaja luua. Neid kontosid saavad maksumaksjad kasutada oma makseplaanide kontrollimiseks ja informatsiooni hankimiseks.
"IRS on ühepoolselt lubanud välisel firmal olla väravavaht kodanike ja vajalike valitsusteenuste vahel," teatas vabariiklasest senaator Mike Crapo.
Crapo kriitikaga ühines senati rahanduskomitee esimees demokraat Ron Wyden, kes palus Rettigil peatada näotuvastussüsteemi kasutamine. Wyden kiitis esmaspäeval Rettigi otsust loobuda näotuvastussüsteemist.
"Valitsus võib ameeriklasi kohelda austusega ja väärikalt, samal ajal kaitstes neid ka pettuste ja identiteedivarguste eest," teatas Wyden.
IRS haldab kümnete miljonite ameeriklaste maksuandmeid. Ametil on siiski varasemalt olnud probleeme oma kasutajate turvalisuse tagamisel. Kümmekond aastat tagasi kasutasid sulid varastatud informatsiooni, et esitada petturlike maksudeklaratsioone. | USA maksuamet loobub isikutuvastamisel näotuvastussüsteemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Igaüks peab end tundma mugavalt, et nende isikuandmed on kaitstud. Otsime kiiresti lühiajalisi võimalusi, mis ei hõlma näotuvastust," teatas esmaspäeval IRS-i juht Charles Rettig.
IRS kasutab ID.me nimelise ettevõtte teenust, et inimesed saaksid enne veebikontode avamist ja juurdepääsu tundlikele isiklikele maksuandmetele oma identiteeti kinnitada. IRS plaanis selle aasta suvest veebikontodele juurdepääsu lubada ainult läbi ID.me kaudu.
ID.me tehnoloogia sisaldab näotuvastust, mille kaudu saavad inimesed IRS-i koduleheküljel oma kasutaja luua. Neid kontosid saavad maksumaksjad kasutada oma makseplaanide kontrollimiseks ja informatsiooni hankimiseks.
"IRS on ühepoolselt lubanud välisel firmal olla väravavaht kodanike ja vajalike valitsusteenuste vahel," teatas vabariiklasest senaator Mike Crapo.
Crapo kriitikaga ühines senati rahanduskomitee esimees demokraat Ron Wyden, kes palus Rettigil peatada näotuvastussüsteemi kasutamine. Wyden kiitis esmaspäeval Rettigi otsust loobuda näotuvastussüsteemist.
"Valitsus võib ameeriklasi kohelda austusega ja väärikalt, samal ajal kaitstes neid ka pettuste ja identiteedivarguste eest," teatas Wyden.
IRS haldab kümnete miljonite ameeriklaste maksuandmeid. Ametil on siiski varasemalt olnud probleeme oma kasutajate turvalisuse tagamisel. Kümmekond aastat tagasi kasutasid sulid varastatud informatsiooni, et esitada petturlike maksudeklaratsioone.
### Response:
USA maksuamet loobub isikutuvastamisel näotuvastussüsteemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jätkusarjas "Viikingid: Valhalla" liigub tegevus põhisarjast "Viikingid" sajandi võrra edasi, 11. sajandi algusesse, ning keskendub tegelaste Leif Eriksoni (Sam Corlett), Harald Hardrada (Leo Suter) ja Freydis Eriksdotteri (Frida Gustavsson) võitlusele ellujäämise nimel pidevalt muutuvas ja arenevas maailmas.
Sarjas rändavad viikingid Kattegati väinast Inglismaale ja kaugemalegi, põrkudes Inglismaa kuningavõimudega oma vastuoluliste kristlike ja paganlike veendumuste pärast. Eelkõige peavad viikingid neil ohtlikel ekspeditsioonidel võitlema oma ellujäämise ja au eest.
Pääru Oja kehastab Arne Gormssoni nimelist tegelast, kes astub sarja 24 episoodist üles kümnes. Henessi Schmidt mängib Gytha nimelist tegelast ning teeb kaasa sarja teises hooajas neljas episoodis.
Sarjas mängivad veel Caroline Henderson, Johannes Hauku Johanesson, Pollyanna McInosh, Asbjorn Krogh, David Oakes, Louis Davison, Julian Seager ja James Ballanger.
Sarja lavastasid BAFTA võitjast Taani režissöör Niels Arden Oplev, mitu "Viikingite" episoodi lavastanud Steve Saint Leger ja Hannah Quinn. Stsenaristide hulka kuuluvad Vanessa Alexander, Declan Croghan, Eoin McNamee ja "Visa hinge" stsenarist Jeb Stuart.
"Viikingid: Valhalla" linastub Netflixis 25. veebruaril. | "Viikingid: Valhalla" sai ametliku treileri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jätkusarjas "Viikingid: Valhalla" liigub tegevus põhisarjast "Viikingid" sajandi võrra edasi, 11. sajandi algusesse, ning keskendub tegelaste Leif Eriksoni (Sam Corlett), Harald Hardrada (Leo Suter) ja Freydis Eriksdotteri (Frida Gustavsson) võitlusele ellujäämise nimel pidevalt muutuvas ja arenevas maailmas.
Sarjas rändavad viikingid Kattegati väinast Inglismaale ja kaugemalegi, põrkudes Inglismaa kuningavõimudega oma vastuoluliste kristlike ja paganlike veendumuste pärast. Eelkõige peavad viikingid neil ohtlikel ekspeditsioonidel võitlema oma ellujäämise ja au eest.
Pääru Oja kehastab Arne Gormssoni nimelist tegelast, kes astub sarja 24 episoodist üles kümnes. Henessi Schmidt mängib Gytha nimelist tegelast ning teeb kaasa sarja teises hooajas neljas episoodis.
Sarjas mängivad veel Caroline Henderson, Johannes Hauku Johanesson, Pollyanna McInosh, Asbjorn Krogh, David Oakes, Louis Davison, Julian Seager ja James Ballanger.
Sarja lavastasid BAFTA võitjast Taani režissöör Niels Arden Oplev, mitu "Viikingite" episoodi lavastanud Steve Saint Leger ja Hannah Quinn. Stsenaristide hulka kuuluvad Vanessa Alexander, Declan Croghan, Eoin McNamee ja "Visa hinge" stsenarist Jeb Stuart.
"Viikingid: Valhalla" linastub Netflixis 25. veebruaril.
### Response:
"Viikingid: Valhalla" sai ametliku treileri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zahkna läbis kaks esimest lasketiiru puhaste paberitega, kolmandas jäi üles üks ja neljandas kaks märki. 92 mehe seas alles 82. suusaaega näidanud Zahkna kaotas olümpiavõitjaks tulnud Quentin Fillon Maillet'le 7.18,6, puhtalt suusasõidus jäi ta prantslasele alla 5.41-ga. "Ei ole üldse tänases asi. Kui esimene päev kohale jõudsime, oli šokk – jalad lihtsalt valutasid ja ei jaksanud. Siis panin selle külma ilma arvele. Siin tekivad küll suured vahed, aga siia reisimine on jätnud halva enesetunde kogu olümpiaks," tunnistas Zahkna. "Saan paralleeli tuua kolme aasta tagusest ajast. Käisime siis USA-s MK-l, järsku olime terve koondisega paremad kui Euroopas olime. Mingi organismi kohastumus on. Ma ei oska öelda, millest. Kui vaatame murdmaad, siis norrakad on maailma parimad, aga ei saa siin lihtsalt toimima."
"Treeningud ei ole ka ülemäära enesekindlust andnud," jätkas Zahkna. "Sain teha vaid seda, millega harjunud olen. Teadsin, kus mu sõidu osa praegu on. Pidin panustama laskmisele. Tegin kontrollitud sõidu, sest siin kõrgel karistab kohe ära, kui üle võimete sõidad. Sõit oli ikkagi hetke maksimumi lähedal, aga vältisin ülepanemist, et ei jääks raja peale kõndima."
"Esimesed kaks tiiru olid kontrolli all, tuulevaikne oli. Kolmas tiir oli tuul veel ära kukkunud ja pidin parandusi tegema. Ma ei tea, kuhu neljas lask läks, aga hääle järgi läks pihta ehk oli jube napikas. Sellest on kahju," jätkas Zahkna. "Kuna ma ülemäära kiiresti ei sõitnud, tulin kontrollitult tiiru. Enesetunde mõttes oleks võinud nulliga läbi tulla."
"Ühe trahviga oleks okei läbi tulla, aga mul suri parem jalg ära ja saabas hakkas pigistama. Ilmselt veri voolas kõik jalatalda," avaldas Zahkna. "Viimati oli sama jama eelmise olümpia individuaalis. Mõtlesin, et täitsa lõpp, mis deja vu. MK-l pole kordagi seda kahe aasta jooksul juhtunud."
Viimases tiirus mõjutas Zahkna sõnul laskmist ka väsimus. "Vaimselt oli ka viimases tiirus raske kokku võtta. Lisaks siis jalg lihtsalt surises," rääkis ta. "Ei midagi erilist. Minu kohta laskmine alla keskmise. Ma polegi kahe aasta jooksul MK-l üle kolme trahvi lasknud. Kahju, aga see polnud minu sooritusampluaast täiesti väljas. Ei olnud katastroof, ei olnud õnnestumine.
Zahkna lootis, et järelejäänud olümpiastartidega õnnestub sõiduvormi ja enesetunnet paremaks saada. "See võib parandada, aga see ei saa teise äärmusesse minna. Mingil määral ta jääb, aga me ei lepi sellega ega viska jalgu seinale," lubas ta. "Proovime teha võimalikult kvaliteetset trenni, et saaks jala liikuma. Praegu on jalg uimane ja aeglane, jalad jäävad kangeks. Ei ole seda lõdvestust. Kiireimaid trenne tuleb teha, muudmoodi ei saa teada, kas saab paremaks minna."
"Kui on kõik hästi, siis vajad vaid taastavaid trenne, sest võistlusrütm arendab sind. Praegu võib aga kehvemaks minna. Pean tegema kiireid lõike," lisas Zahkna. "Eks see raske on. Ühest küljest olen nagu uimane ja vajaks puhkust. Samas me pole ületreeninud, et olla uimane. Peame otsima, see on paras riskimine. Sellist MK-rütmi pole, et lähed võistlustega kaasa."
Järgmisena on meeslaskesuusatajatel kavas sprint, mis sõidetakse laupäeval, 12. veebruaril. | Zahkna: ei olnud katastroof, ei olnud õnnestumine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zahkna läbis kaks esimest lasketiiru puhaste paberitega, kolmandas jäi üles üks ja neljandas kaks märki. 92 mehe seas alles 82. suusaaega näidanud Zahkna kaotas olümpiavõitjaks tulnud Quentin Fillon Maillet'le 7.18,6, puhtalt suusasõidus jäi ta prantslasele alla 5.41-ga. "Ei ole üldse tänases asi. Kui esimene päev kohale jõudsime, oli šokk – jalad lihtsalt valutasid ja ei jaksanud. Siis panin selle külma ilma arvele. Siin tekivad küll suured vahed, aga siia reisimine on jätnud halva enesetunde kogu olümpiaks," tunnistas Zahkna. "Saan paralleeli tuua kolme aasta tagusest ajast. Käisime siis USA-s MK-l, järsku olime terve koondisega paremad kui Euroopas olime. Mingi organismi kohastumus on. Ma ei oska öelda, millest. Kui vaatame murdmaad, siis norrakad on maailma parimad, aga ei saa siin lihtsalt toimima."
"Treeningud ei ole ka ülemäära enesekindlust andnud," jätkas Zahkna. "Sain teha vaid seda, millega harjunud olen. Teadsin, kus mu sõidu osa praegu on. Pidin panustama laskmisele. Tegin kontrollitud sõidu, sest siin kõrgel karistab kohe ära, kui üle võimete sõidad. Sõit oli ikkagi hetke maksimumi lähedal, aga vältisin ülepanemist, et ei jääks raja peale kõndima."
"Esimesed kaks tiiru olid kontrolli all, tuulevaikne oli. Kolmas tiir oli tuul veel ära kukkunud ja pidin parandusi tegema. Ma ei tea, kuhu neljas lask läks, aga hääle järgi läks pihta ehk oli jube napikas. Sellest on kahju," jätkas Zahkna. "Kuna ma ülemäära kiiresti ei sõitnud, tulin kontrollitult tiiru. Enesetunde mõttes oleks võinud nulliga läbi tulla."
"Ühe trahviga oleks okei läbi tulla, aga mul suri parem jalg ära ja saabas hakkas pigistama. Ilmselt veri voolas kõik jalatalda," avaldas Zahkna. "Viimati oli sama jama eelmise olümpia individuaalis. Mõtlesin, et täitsa lõpp, mis deja vu. MK-l pole kordagi seda kahe aasta jooksul juhtunud."
Viimases tiirus mõjutas Zahkna sõnul laskmist ka väsimus. "Vaimselt oli ka viimases tiirus raske kokku võtta. Lisaks siis jalg lihtsalt surises," rääkis ta. "Ei midagi erilist. Minu kohta laskmine alla keskmise. Ma polegi kahe aasta jooksul MK-l üle kolme trahvi lasknud. Kahju, aga see polnud minu sooritusampluaast täiesti väljas. Ei olnud katastroof, ei olnud õnnestumine.
Zahkna lootis, et järelejäänud olümpiastartidega õnnestub sõiduvormi ja enesetunnet paremaks saada. "See võib parandada, aga see ei saa teise äärmusesse minna. Mingil määral ta jääb, aga me ei lepi sellega ega viska jalgu seinale," lubas ta. "Proovime teha võimalikult kvaliteetset trenni, et saaks jala liikuma. Praegu on jalg uimane ja aeglane, jalad jäävad kangeks. Ei ole seda lõdvestust. Kiireimaid trenne tuleb teha, muudmoodi ei saa teada, kas saab paremaks minna."
"Kui on kõik hästi, siis vajad vaid taastavaid trenne, sest võistlusrütm arendab sind. Praegu võib aga kehvemaks minna. Pean tegema kiireid lõike," lisas Zahkna. "Eks see raske on. Ühest küljest olen nagu uimane ja vajaks puhkust. Samas me pole ületreeninud, et olla uimane. Peame otsima, see on paras riskimine. Sellist MK-rütmi pole, et lähed võistlustega kaasa."
Järgmisena on meeslaskesuusatajatel kavas sprint, mis sõidetakse laupäeval, 12. veebruaril.
### Response:
Zahkna: ei olnud katastroof, ei olnud õnnestumine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austria kahekelk sattus treeningul õnnetusse ja Mülleri käsi sai tõsiselt viga. Tema paariline Armin Frauscher pääses sinikatega.
Esialgu oli austerlaste plaan saata Müller lõikusele kodumaale, aga kuna lahtise luumurru tõttu oli suur oht infektsiooniks, siis otsustati opereerida Pekingis.
"Nad läksid kummuli raja kõike kiiremas osas," kommenteeris treener Rene Friedl õnnetust. "Nad läksid kurvis liiga kõrgele ja sõitsid suurel kiirusel vastu äärt."
Hetkel pole veel teada, millal Müller kodumaale pääseb.
Kahekelgu võistlused peetakse Pekingis kolmapäeval, 9. veebruaril. | Pekingis opereeriti treeningul viga saanud Austria kelgutajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austria kahekelk sattus treeningul õnnetusse ja Mülleri käsi sai tõsiselt viga. Tema paariline Armin Frauscher pääses sinikatega.
Esialgu oli austerlaste plaan saata Müller lõikusele kodumaale, aga kuna lahtise luumurru tõttu oli suur oht infektsiooniks, siis otsustati opereerida Pekingis.
"Nad läksid kummuli raja kõike kiiremas osas," kommenteeris treener Rene Friedl õnnetust. "Nad läksid kurvis liiga kõrgele ja sõitsid suurel kiirusel vastu äärt."
Hetkel pole veel teada, millal Müller kodumaale pääseb.
Kahekelgu võistlused peetakse Pekingis kolmapäeval, 9. veebruaril.
### Response:
Pekingis opereeriti treeningul viga saanud Austria kelgutajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Me kõik teame, et hea linnaruumi juurde kuuluvad kindlasti avalikud rohealad. Eesti suurte linnade elanikkond kasvab, kuid mitte rohealad, neid jääb iga planeeringuga, iga juurdeehituse või linnatihendamisega järjest vähemaks.
Rohealad kahanevad suurema vastuseisuta soovitusliku miinimumnormini või isegi alla selle, võimaldades hõlpsat kultuuriobjektide ja liiklusmagistraalide ehitamist ning kinnisvaraarendust.
Roheluse edasine kadu viib paraku selleni, et elanikkonna kasvades tuleks linna rohevõrgustiku toimimise jaoks hakata maid tagasi ostma, et vajalikke parke rajada. Maade tagasiostmise peale ei tuleks nüüdsel ajahetkel ilmselt ükski majanduslikult mõtlev otsustaja.
Kas olukorra lahendaks eelmisel sajandil küpsenud tiheda hoonestuse idee juurde kuuluv kompenseerivate haljastuselementide rajamine, selles ei saa üldse kindel olla. Kompenseerivad haljastuselemendid (nt vertikaal-, katuse- või konteinerhaljastus) kuuluvad insenerbioloogia leiutiste hulka.
Kuigi sellist linna haljastamist üldiselt peetakse edumeelse ja ökoloogilise mõtlemise väljundiks, mille puhul kulutusi justkui ei kaasneks, siis kas see on ikka nii? Kas pole tegu mitte varjatud kuludega, rahvakeeli öeldes lõputu kuumaksega?
Näiteks esmapilgul tundub paljulubav Eestis veel suhteliselt tundmatu rohefaktori metoodika. Metoodika justkui võimaldaks korvata hoonestuse ja teede alla jäävat kasvavat rohelust uute tehiskeskkonda rajatavate haljastuselementidega. Lähemalt kulusid ja tulusid vaagides jääb küll mulje rohepesust, sest väljapakutavad haljastuslahendused on üldjuhul pidevat intensiivset hooldust (hoolduskulu) nõudvad ja neid ei saa seetõttu iseseisvana jätkusuutlikuks pidada.
Kui haljastuse hoolduseks kulutada olev raha mõne aasta pärast mingil põhjusel kaob, hääbub või koristatakse teelt eest ka rajatud haljastus.
Nii läks näiteks kunagi Tallinnas Viru keskuse laiendamisel likvideeritud kõrghaljastuse kompenseerimisega, kus asemele projekteeriti tänavapuud konteinerhaljastusena. Üle paari aasta need konteineripuud seal vastu ei pidanud ning nüüdseks on konteinerid ja kogu juhtum (nagu teisedki samasugused juhtumid) unustatud. Kompenseerivate haljastuslahenduste kestmist linnapildis on seega keeruline tagada.
Rohealad ja hoonestus
Miks ei saa ajalooliselt väljakujunenud linnaruumi avarate rohealade arvelt hoonestust tihendada? Selleks on mitmeid põhjuseid, mis on seotud keskkonna toimimisega ja ühtaegu selle kasutamisega inimeste poolt.
Linnaelanikule meeldivatest loodusilmelistest taimekooslustest enamik ei talu ehitustööde osaks olevaid kaevetöid, pinnase segipööramist, väljavahetamist, maapinna kõrguste ja pinnase veerežiimi muutmist.
Pargialadest osade äralõikamine koos maakasutuse muutmisega toob kaasa arvestatava mullakao ja mulla kvaliteedi muutuse. Kaevetööde ja pinnase tihendamise tõttu toimub mullaelustiku paratamatu häving ning muutumine. Mullaelustiku vaesumine ja muutused omakorda mõjutavad nii taimede kasvu kui ka üldse bioloogilist mitmekesisust halvasti.
Tulemuseks saame ebaesteetilise linnapildi, kus on näha kiduraid, aeglaselt hukkuvaid puid. Kultuurne inimene sellist vaatepilti ei naudi. Nagu hoone ei püsi korraliku konstruktsioonita, nii ei püsi ka linnahaljastus pelgalt visiooni najal. Arvesse peab võtma taimekasvuks vajalikke tingimusi, kliimamuutustega kohanemist, haljastus- jms lahenduste kestvust ja tasuvust, liikuvust, kommunikatsioone, müra, esteetikat ja muidugi looduslikke protsesse.
Linnas eksisteerivatel poollooduslikel parkidel jt. suurtel rohealadel on moodustunud bioloogiliselt mitmekesine elupaik nii taimedele kui pisielustikule, kus looduslikud protsessid on n-ö paika loksunud, seotud on suur hulk süsinikku jne.
Looduslike protsesside eiramine linnamaastiku kavandamisel ja ehitamisel viib varem või hiljem ebasoovitavate tagajärgedeni, sealhulgas pidevalt kasvavate remondi- ja hoolduskulutusteni ning stressini, mida need mured tekitavad.
"Võrgustikust osade rohealade täisehitamine või vähendamine halvaks looduslike protsesside toimimise."
Suurte avalike rohealade olemasolu on linnas äärmiselt vajalik puhkeotstarbelise rohevõrgustiku toimimiseks. On vaja, et mõned liigse häiringuta alad saaksid eksisteerida suuremate killustamata rohealadena. Võrgustikust osade rohealade täisehitamine või vähendamine halvaks looduslike protsesside toimimise.
Näiteks on kõikidel loodusilmelistel rohealadel tänavaga või teise kasutusotstarbega kruntidega külgnevatel äärealadel esinev servaefekt. Servaefektist moonutatud vööndis kasvavad üldjuhul vaid need taimed, mis taluvad saastamist, tallamist, kaevetöid jms inimtegevust. Hästi saavad hakkama umbrohud, aga kuna inimestele üldiselt umbrohud ei meeldi, siis need alad kaotavad rekreatiivse väärtuse.
Näeme, et koos linnametsa, pargi või haljasala mõõtmete vähendamisega jõuab servaefekt pargi keskossa ja kahaneb pargi ökoloogiline ja puhkeotstarbeline väärtus. Inimeste silmis väärtusetu roheala jäänuk satub aga uuesti ehitussurve alla.
Õhku, valgust ja rohelust
Kui suur peaks olema linnas asuv puhkeotstarbeline roheala, et puhkefunktsiooni tagada? Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis on antud soovitus linnas puhkeotstarbeks kasutatava roheala suuruse kohta: "ülelinnalise puhkeala suurus peab olema vähemalt 10 ha".
Kuigi miinimumsoovitus on kümme hektarit, ei tähenda see, et olemasolevaid puhkefunktsiooniga rohealasid võib kärpida selle suuruseni, miinimumkvaliteet pole ju eesmärk. Planeeritud eesmärk peaks olema kvaliteetne linnaruum. Miinimumi ei saa pidada heaks kvaliteediks. Ka miinimumpalk ei rahulda kedagi, miks peaks kõik linnaelanikud rahulduma miinimumiga linnaruumis?
Eriti tähelepanelik peaks olema loodusilmeliste rekreatiivseks kasutamiseks mõeldud rohealade suuruse suhtes. Mida suurem linnapark või roheala, seda positiivsem mõju linnaelaniku tervisele ja heaolule ning selle on selgeks teinud mh pandeemia-aastad.
Linnaplaneerimise ajaloost mitteteadlikule võib olla üllatav, et Eesti linnade rohevõrgustikud ja neis asuvad suured rohealad ei olegi linnaarengust jäänud jäätmaa, vaid linnade rohevõrgustike kujundamisega on Eestis teadlikult tegeletud juba sada aastat. Eesti linnade rohevõrgustike, sh rohealade asukoht ja suurus on hoolikalt ja teaduslikult läbi mõeldud.
Peale viimast sõda parandati linnades inimeste elutingimusi sõjas hävinud hoonete asemele uute haljasalade loomisega ega ehitatud neid alasid täis. Linnainimesed said õhku, valgust ja rohelust. Planeeriti teadlikult linnaparke ja rohevõrgustikku edendades. Mõeldi nii sellele, et rohevõrgustik täidaks ökoloogilist funktsiooni kui ka sellele, et inimesed saaksid mugavalt kodu lähedal vabas õhus puhata ja sportida.
Tänapäeval on loodusvaadete kasulik mõju tõestatud ka teadlaste poolt. Kui roheala kärbitakse liiga väikeseks, see mõju kaob, sest vaated on rikutud naabruskonna ehitistest, nähtavast infrastruktuurist ning juba eelpool mainitud servaefektist. Suureneb ka mürataust. Parki jõuavad nii liiklus- kui ka olmekära (prügiautode piipitused, koerte haukumine, lehepuhurite töömüra jms).
"Milline vaikus ja rahu, justkui sanatooriumis!" Kes poleks seda ütlust kuulnud või ise välja öelnud. Seda õhustikku ei kompenseeri helikindlad aknad või muu kompenseerimisvõte.
Linnades kujunev keskkond ei saa olla pelgalt arhitektuurne visioon või maaomaniku nägemus, vaid looduslike ja ühiskondlike mõjutuste tulemus. Riigi tähelepanu võiks pälvida rohealade otsene seos kliimamuutustega kohanemisega, sest kliimamuutustega seoses on Eesti riik võtnud rahvusvaheliselt kokkulepitud kohustusi.
Senini on linnades parke ja rohealasid riikliku kaitse alla võetud vaid seal asuvate haruldaste looduskaitsealuste objektide või ajalooväärtuste tõttu. Tuleviku vajadusi silmas pidades võiks kaitsta ka muid linna haljasaladega seonduvaid väärtusi, neid mis on seotud inimese tervisega ja kliimamuutustega kohanemisega.
PS. Kommentaari ajendas mind kirjutama mitut Tartu ja Tallinna parki ähvardav kahandamine, probleem on laiem ühe pargi murest. Asi on prioriteetide seadmises, mõistmises, et linna rohealad on linnakeskkonna kujundamisel samaväärsed hoonete ja teedega. Rohealad linnas täidavad funktsioone, mida ei saa asendada kiviplatsi või katusehaljastusega. Linna rohealasid saab ja tuleb arendada just nende oma väärtuste parandamisest lähtuvalt, mitte neid hoonestamisega rappides. | Kadi Tuul: rohelisem vaade linnapargile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Me kõik teame, et hea linnaruumi juurde kuuluvad kindlasti avalikud rohealad. Eesti suurte linnade elanikkond kasvab, kuid mitte rohealad, neid jääb iga planeeringuga, iga juurdeehituse või linnatihendamisega järjest vähemaks.
Rohealad kahanevad suurema vastuseisuta soovitusliku miinimumnormini või isegi alla selle, võimaldades hõlpsat kultuuriobjektide ja liiklusmagistraalide ehitamist ning kinnisvaraarendust.
Roheluse edasine kadu viib paraku selleni, et elanikkonna kasvades tuleks linna rohevõrgustiku toimimise jaoks hakata maid tagasi ostma, et vajalikke parke rajada. Maade tagasiostmise peale ei tuleks nüüdsel ajahetkel ilmselt ükski majanduslikult mõtlev otsustaja.
Kas olukorra lahendaks eelmisel sajandil küpsenud tiheda hoonestuse idee juurde kuuluv kompenseerivate haljastuselementide rajamine, selles ei saa üldse kindel olla. Kompenseerivad haljastuselemendid (nt vertikaal-, katuse- või konteinerhaljastus) kuuluvad insenerbioloogia leiutiste hulka.
Kuigi sellist linna haljastamist üldiselt peetakse edumeelse ja ökoloogilise mõtlemise väljundiks, mille puhul kulutusi justkui ei kaasneks, siis kas see on ikka nii? Kas pole tegu mitte varjatud kuludega, rahvakeeli öeldes lõputu kuumaksega?
Näiteks esmapilgul tundub paljulubav Eestis veel suhteliselt tundmatu rohefaktori metoodika. Metoodika justkui võimaldaks korvata hoonestuse ja teede alla jäävat kasvavat rohelust uute tehiskeskkonda rajatavate haljastuselementidega. Lähemalt kulusid ja tulusid vaagides jääb küll mulje rohepesust, sest väljapakutavad haljastuslahendused on üldjuhul pidevat intensiivset hooldust (hoolduskulu) nõudvad ja neid ei saa seetõttu iseseisvana jätkusuutlikuks pidada.
Kui haljastuse hoolduseks kulutada olev raha mõne aasta pärast mingil põhjusel kaob, hääbub või koristatakse teelt eest ka rajatud haljastus.
Nii läks näiteks kunagi Tallinnas Viru keskuse laiendamisel likvideeritud kõrghaljastuse kompenseerimisega, kus asemele projekteeriti tänavapuud konteinerhaljastusena. Üle paari aasta need konteineripuud seal vastu ei pidanud ning nüüdseks on konteinerid ja kogu juhtum (nagu teisedki samasugused juhtumid) unustatud. Kompenseerivate haljastuslahenduste kestmist linnapildis on seega keeruline tagada.
Rohealad ja hoonestus
Miks ei saa ajalooliselt väljakujunenud linnaruumi avarate rohealade arvelt hoonestust tihendada? Selleks on mitmeid põhjuseid, mis on seotud keskkonna toimimisega ja ühtaegu selle kasutamisega inimeste poolt.
Linnaelanikule meeldivatest loodusilmelistest taimekooslustest enamik ei talu ehitustööde osaks olevaid kaevetöid, pinnase segipööramist, väljavahetamist, maapinna kõrguste ja pinnase veerežiimi muutmist.
Pargialadest osade äralõikamine koos maakasutuse muutmisega toob kaasa arvestatava mullakao ja mulla kvaliteedi muutuse. Kaevetööde ja pinnase tihendamise tõttu toimub mullaelustiku paratamatu häving ning muutumine. Mullaelustiku vaesumine ja muutused omakorda mõjutavad nii taimede kasvu kui ka üldse bioloogilist mitmekesisust halvasti.
Tulemuseks saame ebaesteetilise linnapildi, kus on näha kiduraid, aeglaselt hukkuvaid puid. Kultuurne inimene sellist vaatepilti ei naudi. Nagu hoone ei püsi korraliku konstruktsioonita, nii ei püsi ka linnahaljastus pelgalt visiooni najal. Arvesse peab võtma taimekasvuks vajalikke tingimusi, kliimamuutustega kohanemist, haljastus- jms lahenduste kestvust ja tasuvust, liikuvust, kommunikatsioone, müra, esteetikat ja muidugi looduslikke protsesse.
Linnas eksisteerivatel poollooduslikel parkidel jt. suurtel rohealadel on moodustunud bioloogiliselt mitmekesine elupaik nii taimedele kui pisielustikule, kus looduslikud protsessid on n-ö paika loksunud, seotud on suur hulk süsinikku jne.
Looduslike protsesside eiramine linnamaastiku kavandamisel ja ehitamisel viib varem või hiljem ebasoovitavate tagajärgedeni, sealhulgas pidevalt kasvavate remondi- ja hoolduskulutusteni ning stressini, mida need mured tekitavad.
"Võrgustikust osade rohealade täisehitamine või vähendamine halvaks looduslike protsesside toimimise."
Suurte avalike rohealade olemasolu on linnas äärmiselt vajalik puhkeotstarbelise rohevõrgustiku toimimiseks. On vaja, et mõned liigse häiringuta alad saaksid eksisteerida suuremate killustamata rohealadena. Võrgustikust osade rohealade täisehitamine või vähendamine halvaks looduslike protsesside toimimise.
Näiteks on kõikidel loodusilmelistel rohealadel tänavaga või teise kasutusotstarbega kruntidega külgnevatel äärealadel esinev servaefekt. Servaefektist moonutatud vööndis kasvavad üldjuhul vaid need taimed, mis taluvad saastamist, tallamist, kaevetöid jms inimtegevust. Hästi saavad hakkama umbrohud, aga kuna inimestele üldiselt umbrohud ei meeldi, siis need alad kaotavad rekreatiivse väärtuse.
Näeme, et koos linnametsa, pargi või haljasala mõõtmete vähendamisega jõuab servaefekt pargi keskossa ja kahaneb pargi ökoloogiline ja puhkeotstarbeline väärtus. Inimeste silmis väärtusetu roheala jäänuk satub aga uuesti ehitussurve alla.
Õhku, valgust ja rohelust
Kui suur peaks olema linnas asuv puhkeotstarbeline roheala, et puhkefunktsiooni tagada? Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis on antud soovitus linnas puhkeotstarbeks kasutatava roheala suuruse kohta: "ülelinnalise puhkeala suurus peab olema vähemalt 10 ha".
Kuigi miinimumsoovitus on kümme hektarit, ei tähenda see, et olemasolevaid puhkefunktsiooniga rohealasid võib kärpida selle suuruseni, miinimumkvaliteet pole ju eesmärk. Planeeritud eesmärk peaks olema kvaliteetne linnaruum. Miinimumi ei saa pidada heaks kvaliteediks. Ka miinimumpalk ei rahulda kedagi, miks peaks kõik linnaelanikud rahulduma miinimumiga linnaruumis?
Eriti tähelepanelik peaks olema loodusilmeliste rekreatiivseks kasutamiseks mõeldud rohealade suuruse suhtes. Mida suurem linnapark või roheala, seda positiivsem mõju linnaelaniku tervisele ja heaolule ning selle on selgeks teinud mh pandeemia-aastad.
Linnaplaneerimise ajaloost mitteteadlikule võib olla üllatav, et Eesti linnade rohevõrgustikud ja neis asuvad suured rohealad ei olegi linnaarengust jäänud jäätmaa, vaid linnade rohevõrgustike kujundamisega on Eestis teadlikult tegeletud juba sada aastat. Eesti linnade rohevõrgustike, sh rohealade asukoht ja suurus on hoolikalt ja teaduslikult läbi mõeldud.
Peale viimast sõda parandati linnades inimeste elutingimusi sõjas hävinud hoonete asemele uute haljasalade loomisega ega ehitatud neid alasid täis. Linnainimesed said õhku, valgust ja rohelust. Planeeriti teadlikult linnaparke ja rohevõrgustikku edendades. Mõeldi nii sellele, et rohevõrgustik täidaks ökoloogilist funktsiooni kui ka sellele, et inimesed saaksid mugavalt kodu lähedal vabas õhus puhata ja sportida.
Tänapäeval on loodusvaadete kasulik mõju tõestatud ka teadlaste poolt. Kui roheala kärbitakse liiga väikeseks, see mõju kaob, sest vaated on rikutud naabruskonna ehitistest, nähtavast infrastruktuurist ning juba eelpool mainitud servaefektist. Suureneb ka mürataust. Parki jõuavad nii liiklus- kui ka olmekära (prügiautode piipitused, koerte haukumine, lehepuhurite töömüra jms).
"Milline vaikus ja rahu, justkui sanatooriumis!" Kes poleks seda ütlust kuulnud või ise välja öelnud. Seda õhustikku ei kompenseeri helikindlad aknad või muu kompenseerimisvõte.
Linnades kujunev keskkond ei saa olla pelgalt arhitektuurne visioon või maaomaniku nägemus, vaid looduslike ja ühiskondlike mõjutuste tulemus. Riigi tähelepanu võiks pälvida rohealade otsene seos kliimamuutustega kohanemisega, sest kliimamuutustega seoses on Eesti riik võtnud rahvusvaheliselt kokkulepitud kohustusi.
Senini on linnades parke ja rohealasid riikliku kaitse alla võetud vaid seal asuvate haruldaste looduskaitsealuste objektide või ajalooväärtuste tõttu. Tuleviku vajadusi silmas pidades võiks kaitsta ka muid linna haljasaladega seonduvaid väärtusi, neid mis on seotud inimese tervisega ja kliimamuutustega kohanemisega.
PS. Kommentaari ajendas mind kirjutama mitut Tartu ja Tallinna parki ähvardav kahandamine, probleem on laiem ühe pargi murest. Asi on prioriteetide seadmises, mõistmises, et linna rohealad on linnakeskkonna kujundamisel samaväärsed hoonete ja teedega. Rohealad linnas täidavad funktsioone, mida ei saa asendada kiviplatsi või katusehaljastusega. Linna rohealasid saab ja tuleb arendada just nende oma väärtuste parandamisest lähtuvalt, mitte neid hoonestamisega rappides.
### Response:
Kadi Tuul: rohelisem vaade linnapargile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nelja tiiru peale kuus trahviminutit (2+2+0+2) teeninud Ermits kaotas olümpiavõitjaks tulnud prantslasele Quentin Fillon Maillet'le 8.33,9. "Võistluse tulemus näitab seda sooritust väga hästi, paraku olen täna seal tagareas. Ei olnud ei sõitu ega laskmist. Midagi väga head ei olegi kosta," tunnistas Ermits. "Võistlusoludega ja kohaga kindlasti olen juba kohanenud, tulime juba 1. veebruaril siia, treeningpäevi on siin olnud omajagu. Täna on ka kõige mõistlikum talveilm, külmakraade väga mõõdukalt ja tuult ka vaat et kõike vähem nendest päevadest. Täna olid kindlasti väga head olud sportimiseks. Paraku ei suutnud ära kasutada neid häid olusid."
Ermits nentis, et Zhangjiakous veedetud aja jooksul on tema laskmine olnud heitlik, kuid üldtase siiski parem. "Tänasel võistlusel kuus trahvi on ikka selgelt lati alt läbi, minu jaoks ka," tõdes ta. "Esimeses tiirus oli kindlasti enda apsakas. Tuuleolud olid sarnased nagu oli pealelaskmisel, midagi ei reageerinud, vaatasin, et võib ilusti lasta sellega, millega mul peale jäi pill. Aga nägin peale esimest tiiru seda pilti ja natuke laiali olid. Mingit korrektuuri teiseks tiiruks ei teinud, lihtsalt jälgisin teises lamadestiirus, et tuuleolud on sarnased, lihtsalt proovisin võtta korralikuma asendi ja siis sain asjadele pihta küll."
Küsimusele, kas üks nullitiir andis ülejäänud olümpiaks lootust, vastas Ermits: "Üldiselt ikka. Tean, et olen suuteline küll ära laskma. Lihtsalt vaja võistlusolukorras see ära teha," arutles ta. "Täna olid asjad vähemalt lamadestiirus kontrolli all, küll aga nende kahe trahviga olid väikesed apsakad sees."
Suusarajal näitas Ermits 62. aega, kaotades kiireimale suusatajale ehk Fillon Maillet'le 4.15. "Suusad olid täiesti võidusõidusuusad, suusa taha kindlasti midagi ei jäänud. Eks pigem on enda võimekus selline. Ega üle oma varju ei hüppa," arutles Ermits. "Ilmselt sõiduaeg tuleb samasse kanti, kus ta on varemgi olnud. Arvan, et mul esimene ja teine ring olid natuke reipamad, aga kolmandast ringist alates oli ärakukkumine. Lihtsalt saigi natuke võhm otsa. Läksingi võib-olla natuke ründavamalt peale. Aga noh… peabki proovima."
Järgmisena on meeslaskesuusatajatel kavas sprint, mis sõidetakse laupäeval, 12. veebruaril. | Ermits: üle oma varju ei hüppa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nelja tiiru peale kuus trahviminutit (2+2+0+2) teeninud Ermits kaotas olümpiavõitjaks tulnud prantslasele Quentin Fillon Maillet'le 8.33,9. "Võistluse tulemus näitab seda sooritust väga hästi, paraku olen täna seal tagareas. Ei olnud ei sõitu ega laskmist. Midagi väga head ei olegi kosta," tunnistas Ermits. "Võistlusoludega ja kohaga kindlasti olen juba kohanenud, tulime juba 1. veebruaril siia, treeningpäevi on siin olnud omajagu. Täna on ka kõige mõistlikum talveilm, külmakraade väga mõõdukalt ja tuult ka vaat et kõike vähem nendest päevadest. Täna olid kindlasti väga head olud sportimiseks. Paraku ei suutnud ära kasutada neid häid olusid."
Ermits nentis, et Zhangjiakous veedetud aja jooksul on tema laskmine olnud heitlik, kuid üldtase siiski parem. "Tänasel võistlusel kuus trahvi on ikka selgelt lati alt läbi, minu jaoks ka," tõdes ta. "Esimeses tiirus oli kindlasti enda apsakas. Tuuleolud olid sarnased nagu oli pealelaskmisel, midagi ei reageerinud, vaatasin, et võib ilusti lasta sellega, millega mul peale jäi pill. Aga nägin peale esimest tiiru seda pilti ja natuke laiali olid. Mingit korrektuuri teiseks tiiruks ei teinud, lihtsalt jälgisin teises lamadestiirus, et tuuleolud on sarnased, lihtsalt proovisin võtta korralikuma asendi ja siis sain asjadele pihta küll."
Küsimusele, kas üks nullitiir andis ülejäänud olümpiaks lootust, vastas Ermits: "Üldiselt ikka. Tean, et olen suuteline küll ära laskma. Lihtsalt vaja võistlusolukorras see ära teha," arutles ta. "Täna olid asjad vähemalt lamadestiirus kontrolli all, küll aga nende kahe trahviga olid väikesed apsakad sees."
Suusarajal näitas Ermits 62. aega, kaotades kiireimale suusatajale ehk Fillon Maillet'le 4.15. "Suusad olid täiesti võidusõidusuusad, suusa taha kindlasti midagi ei jäänud. Eks pigem on enda võimekus selline. Ega üle oma varju ei hüppa," arutles Ermits. "Ilmselt sõiduaeg tuleb samasse kanti, kus ta on varemgi olnud. Arvan, et mul esimene ja teine ring olid natuke reipamad, aga kolmandast ringist alates oli ärakukkumine. Lihtsalt saigi natuke võhm otsa. Läksingi võib-olla natuke ründavamalt peale. Aga noh… peabki proovima."
Järgmisena on meeslaskesuusatajatel kavas sprint, mis sõidetakse laupäeval, 12. veebruaril.
### Response:
Ermits: üle oma varju ei hüppa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie eesmärk oli võita medal ja see ka õnnestus. See on imeline tunne," ütles oma esimestel olümpiamängudel osalev de Val. "Siin olemine on olnud väga hea kogemus ja ma loodan, et ma tulen tulevikus olümpiale tagasi."
"Olime lihtsalt väga motiveeritud, et see viimane mäng võita ja näidata nii maailmale kui ka Rootsile, kui head me kurlingu segapaaris olla võime," sõnas Eriksson.
Team Effort! The #Bronze goes to Sweden in the #Curling - Mixed Doubles Event!
Well done! #Beijing2022 | @SWEOlympic pic.twitter.com/SuoDXLPgos
— Olympics (@Olympics) February 8, 2022
Rootsi meeste ja naiste kurlingu meeskonnad on varem kokku võitnud üheksa olümpiamedalit, sealhulgas kolm kulda. Nad on mängude ajaloos Kanada järel edukaim riik kurlingus.
Kurlingu segapaaride finaalis kohtuvad Itaalia ja Norra. | Rootsi alistas Suurbritannia ja võitis kurlingu segapaarismängus pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie eesmärk oli võita medal ja see ka õnnestus. See on imeline tunne," ütles oma esimestel olümpiamängudel osalev de Val. "Siin olemine on olnud väga hea kogemus ja ma loodan, et ma tulen tulevikus olümpiale tagasi."
"Olime lihtsalt väga motiveeritud, et see viimane mäng võita ja näidata nii maailmale kui ka Rootsile, kui head me kurlingu segapaaris olla võime," sõnas Eriksson.
Team Effort! The #Bronze goes to Sweden in the #Curling - Mixed Doubles Event!
Well done! #Beijing2022 | @SWEOlympic pic.twitter.com/SuoDXLPgos
— Olympics (@Olympics) February 8, 2022
Rootsi meeste ja naiste kurlingu meeskonnad on varem kokku võitnud üheksa olümpiamedalit, sealhulgas kolm kulda. Nad on mängude ajaloos Kanada järel edukaim riik kurlingus.
Kurlingu segapaaride finaalis kohtuvad Itaalia ja Norra.
### Response:
Rootsi alistas Suurbritannia ja võitis kurlingu segapaarismängus pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Thiel on USA endise presidendi Donald Trumpi nõunik. Thieli konservatiivsed vaated on teinud temast Facebookis vastuolulise tegelase. Meta teatas, et järgmisel aktsionäride koosolekul Thiel enam nõukogusse ei kandideeri, vahendas Deutsche Welle.
"Peter on tõeliselt originaalne mõtleja, kes pakub alati ainulaadseid soovitusi. Ta on meiega koostööd teinud peaaegu kaks aastakümmet. Oleme alati teadnud, et ühel hetkel pühendab ta oma aja muudele huvidele," ütles Facebooki asutaja Mark Zuckerberg.
Thiel liitus Facebookiga juba 2004. aastal. Ta oli firma üks esimesi suurinvestoreid.
Facebooki aktsia hind on sel aastal märkimisväärselt langenud. Firma turuväärtus on siiski endiselt üle 600 miljardi dollari. | Miljardär Peter Thiel lahkub Facebooki nõukogust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Thiel on USA endise presidendi Donald Trumpi nõunik. Thieli konservatiivsed vaated on teinud temast Facebookis vastuolulise tegelase. Meta teatas, et järgmisel aktsionäride koosolekul Thiel enam nõukogusse ei kandideeri, vahendas Deutsche Welle.
"Peter on tõeliselt originaalne mõtleja, kes pakub alati ainulaadseid soovitusi. Ta on meiega koostööd teinud peaaegu kaks aastakümmet. Oleme alati teadnud, et ühel hetkel pühendab ta oma aja muudele huvidele," ütles Facebooki asutaja Mark Zuckerberg.
Thiel liitus Facebookiga juba 2004. aastal. Ta oli firma üks esimesi suurinvestoreid.
Facebooki aktsia hind on sel aastal märkimisväärselt langenud. Firma turuväärtus on siiski endiselt üle 600 miljardi dollari.
### Response:
Miljardär Peter Thiel lahkub Facebooki nõukogust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus muusikavideo on inspireeritud graafilise kunstniku Maurits Cornelis Escheri mitmedimensioonilisest loomingust.
Coldplay uus stuudioalbum "Music Of The Spheres" on tänaseks kogunud üle miljardi kuulamise. Singel "Let Somebody Go" järgneb hiti staatuse saavutanud loole "My Universe", millel tegi kaasa Lõuna-Korea poistebänd BTS ning mis tegi Coldplayst esimese Briti ansambli, kes jõudis Ameerika maineka Billboard Hot 100 edetabeli esikohale.
Järgmisel kuul alustab Coldplay oma 2022. aasta kontserttuuriga. Ansambel on kaasanud tuuri planeerimise protsessi mitmeid eksperte, andmaks endast parima, et muuta kontserdid jätkusuutlikumaks.
Coldplay lubab süsinikdioksiidi heitkoguseid võrreldes varasemate tuuridega 50 protsenti vähendada. Lisaks töötatakse välja ja toetatakse jätkusuutlikku tuuritamistava ja lubatakse istutada puu iga müüdud pileti eest.
Oma lubaduse osana on nad teinud koostööd ka BMW-ga, et töötada kontsertide jaoks välja laetav aku, mis hakkab töötama ringlussevõetud toiduõlist, päikeseenergiast ja kineetilisest energiast. | Coldplay ja Selena Gomez avaldasid muusikavideo singlile "Let Somebody Go" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus muusikavideo on inspireeritud graafilise kunstniku Maurits Cornelis Escheri mitmedimensioonilisest loomingust.
Coldplay uus stuudioalbum "Music Of The Spheres" on tänaseks kogunud üle miljardi kuulamise. Singel "Let Somebody Go" järgneb hiti staatuse saavutanud loole "My Universe", millel tegi kaasa Lõuna-Korea poistebänd BTS ning mis tegi Coldplayst esimese Briti ansambli, kes jõudis Ameerika maineka Billboard Hot 100 edetabeli esikohale.
Järgmisel kuul alustab Coldplay oma 2022. aasta kontserttuuriga. Ansambel on kaasanud tuuri planeerimise protsessi mitmeid eksperte, andmaks endast parima, et muuta kontserdid jätkusuutlikumaks.
Coldplay lubab süsinikdioksiidi heitkoguseid võrreldes varasemate tuuridega 50 protsenti vähendada. Lisaks töötatakse välja ja toetatakse jätkusuutlikku tuuritamistava ja lubatakse istutada puu iga müüdud pileti eest.
Oma lubaduse osana on nad teinud koostööd ka BMW-ga, et töötada kontsertide jaoks välja laetav aku, mis hakkab töötama ringlussevõetud toiduõlist, päikeseenergiast ja kineetilisest energiast.
### Response:
Coldplay ja Selena Gomez avaldasid muusikavideo singlile "Let Somebody Go" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaštšuk on saanud FCI Levadia esindusvõistkonna eest kirja 67 mängu ja löönud kokku 21 väravat. Premium Liigas on ta käinud väljakul 59 korral ning löönud 13 väravat. UEFA Konverentsliigas on käinud Vaštšuk FCI Levadia eest väljakul kahel korral ja löönud kaks väravat Dundalk FC vastu. Klubis veedetud ajaga on mees võitnud 2021. aastal ka Eesti meistritiitli ning Eesti Karika, kirjutab Levadia oma kodulehel.
"Olen väga õnnelik, et saan teha järgmise sammu oma karjääris. Tahan väga tänada klubi presidente Viktor Levadat, Andrei Leškinit ja üldse kogu FCI Levadiat selle suurepärase koostöö ja professionaalsuse eest. Jään igaveseks klubi armastama ja tegemisi jälgima!" ütles Vaštšuk.
"Huvi Bogdani vastu tekkis kuskil kuu aega tagasi, kuid konkreetsemaks läks asi enne meie viimast sõpruskohtumist Türgis Rukh Lvivi vastu, mida olid tulnud vaatama Ukraina klubi president, treener ja skaut. Pärast sõpruskohtumist liikus asi edasi juba väga kiiresti. Oleme klubina rahul, et suutsime Bogdanile pakkuda järgmist sammu tema karjääris. Ta oli selle igati ära teeninud tänu oma headele esitustele eelmisel hooajal. Bogdanil on nüüd pool aastat aega ennast tõestada ning näidata ennast parimast küljest, et välja teenida täispikk leping. Soovime Bogdanile palju edu ja kõike paremat uues klubis," sõnas Levadia spordidirektor Tarmo Kink.
Poltava Vorsklas mängib hetkel ka Eesti koondise keskkaitsja Joonas Tamm, kes siirdus Ukrainasse 2021. aasta jaanuaris. | Vaštšuk siirdub Levadiast Ukrainasse laenule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaštšuk on saanud FCI Levadia esindusvõistkonna eest kirja 67 mängu ja löönud kokku 21 väravat. Premium Liigas on ta käinud väljakul 59 korral ning löönud 13 väravat. UEFA Konverentsliigas on käinud Vaštšuk FCI Levadia eest väljakul kahel korral ja löönud kaks väravat Dundalk FC vastu. Klubis veedetud ajaga on mees võitnud 2021. aastal ka Eesti meistritiitli ning Eesti Karika, kirjutab Levadia oma kodulehel.
"Olen väga õnnelik, et saan teha järgmise sammu oma karjääris. Tahan väga tänada klubi presidente Viktor Levadat, Andrei Leškinit ja üldse kogu FCI Levadiat selle suurepärase koostöö ja professionaalsuse eest. Jään igaveseks klubi armastama ja tegemisi jälgima!" ütles Vaštšuk.
"Huvi Bogdani vastu tekkis kuskil kuu aega tagasi, kuid konkreetsemaks läks asi enne meie viimast sõpruskohtumist Türgis Rukh Lvivi vastu, mida olid tulnud vaatama Ukraina klubi president, treener ja skaut. Pärast sõpruskohtumist liikus asi edasi juba väga kiiresti. Oleme klubina rahul, et suutsime Bogdanile pakkuda järgmist sammu tema karjääris. Ta oli selle igati ära teeninud tänu oma headele esitustele eelmisel hooajal. Bogdanil on nüüd pool aastat aega ennast tõestada ning näidata ennast parimast küljest, et välja teenida täispikk leping. Soovime Bogdanile palju edu ja kõike paremat uues klubis," sõnas Levadia spordidirektor Tarmo Kink.
Poltava Vorsklas mängib hetkel ka Eesti koondise keskkaitsja Joonas Tamm, kes siirdus Ukrainasse 2021. aasta jaanuaris.
### Response:
Vaštšuk siirdub Levadiast Ukrainasse laenule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikusse kuulunud Kriisa sai mänguaega 23 minutit, mille jooksul viskas ta kolm punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/3), hankis kaks lauapalli (kaitselauast) ja jagas meeskonna parimana viis resultatiivset söötu. Negatiivse poole pealt tegi eestlane kaks viga ja neli pallikaotust, vahendab Korvpall24.ee.
Arizona peatreener Tommy Lloyd ei olnud rahul Kriisa tegutsemisega avapoolajal. "Tõmbasin Kerri kõrvale ja rääkisin temaga. Me laseme poolaja lõpus eduseisul käest libiseda ja tegime seda jälle. on midagi, mida me peame parandama."
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Arizona alistas igipõlise rivaali, Kriisa oli meeskonna parim sööduandja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikusse kuulunud Kriisa sai mänguaega 23 minutit, mille jooksul viskas ta kolm punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/3), hankis kaks lauapalli (kaitselauast) ja jagas meeskonna parimana viis resultatiivset söötu. Negatiivse poole pealt tegi eestlane kaks viga ja neli pallikaotust, vahendab Korvpall24.ee.
Arizona peatreener Tommy Lloyd ei olnud rahul Kriisa tegutsemisega avapoolajal. "Tõmbasin Kerri kõrvale ja rääkisin temaga. Me laseme poolaja lõpus eduseisul käest libiseda ja tegime seda jälle. on midagi, mida me peame parandama."
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Arizona alistas igipõlise rivaali, Kriisa oli meeskonna parim sööduandja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandi levitajad on ka julgemad kui Ida-Euroopa väikeriikide filmilevitajad, andes kinolevi võimaluse ka eksootilisemate riikide filmidele. See pole siinjuures etteheide, sest Eesti levitajad on väga tublid ja kinodesse tulevaid uusi filme ei jõua tihti äragi vaadata.
Vägagi tõenäoliselt võiks aga meilgi olla levipotentsiaali vendade Larrieude mullusel muusikalil "Tralala" (Arnaud Larrieu, Jean-Marie Larrieu, 2021), mis esilinastus juba peaaegu et aasta tagasi Cannes'is võistlusprogrammi välises kavas. Tralala on 40-eluaastates vagabond ja trubaduur, lihtne muusikust hulkur (Mathieu Amalric), kes elab, kus juhtub ja püüab elatist hankida kaunitele daamidele silma vaadates ning oma elu lauludesse pannes. Ta elukorraldus muutub, kui ühel kaunil suveõhtul astub ta juurde taevasinises dressis neiu, vaatab sügavalt silma ning jätab talle pärast koos joodud kokteili hulga vahetusraha, Lourdes'i jumalaema kujutisega välgumihkli ja kustumatu mälestuse. Muidugi asub Tralala neiut otsima ning satub Lourdes'is olukorda, kus tal tuleb täita teiste ootusi ja lootusi.
"Tralala" on lugu armastusest, lootusest ja uskumisest. Võib ka öelda, et "Tralala" on lugu imest, kusjuures selle võimalikkuse jätavad režissöörid-stsenaristid vaataja otsustada. Tasakaalujoon müstilise õnneliku lõpu ja kõige hetkelise kokkukukkumise vahel kõigub kord ühele, kord teisele poole ning igal elemendil (tegelasel) on oma osa selle mõjutamisel.
Mis teeb aga "Tralala" eriliseks, on muusika naturaalne kaasamine. Prantsuse kinokunstil on muusikalidega omaette traditsioonid, mille säravaimaks näiteks on seniajani Michel Legrandi "Cherbourgi vihmavarjud" (Jacques Demy, 1964) , kus lauldi kogu filmi vältel. "Tralala" õgvendab kõne ja laulmise vahet veidi orgaanilisemalt – repliikidest võib saada ühtäkki orkestreeritud laul, mille sõnadel pole mitte pelgalt illustratiivne, vaid ka sisuliselt edasiviiv roll.
"Tralala" Autor/allikas: Kaader filmist
Mathieu Amalric laseb Tralalana välja paista oma musikaalsusel ja muusikalisel haridusel, kuna filmi tegemine eeldas, et kõik laulud salvestatakse võttel, mitte pärast eraldi. Muusika kirjutasid filmile sellised heliloojad-laulukirjutajad nagu Philippe Katerine, Etienne Daho, Keren Ann ja Bertrand Belin, kes mängib filmis ka olulist kõrvalosa. Tralala roll istus Amalricile aga sedavõrd hästi, et ta ei suutnud oma ajamata habemest ja pulstunud juustest, mis tal selle tegelaskuju juurde kuuluvad, loobuda ka mitu kuud pärast võtete lõppu.
Tralala juures võlub ta lihtsameelsus, siirus ja samas ka sellest lapsikusest lahutamatu inimlik otsustamatus – Tralala ei taha teha raskeid valikuid ega petta teiste lootusi, nii nagu ta ei soovi oma lootuste purunemist. Ta usub, et kõik on võimalik, ehkki miski seda ei luba. Kaks tundi "Tralalad" mõjub südantsoojendavalt ja värskendavalt, võib-olla seda just tavaelu nörritavate kriiside kontekstis. Oma südamlikkuselt ja positiivsuselt on Larrieude "Tralala" ka täielik vastand teisele samal ajal festivalikaart alustanud muusikalile ehk vendade Sparkside "Annette'ile" (Leos Carax, 2021), mis jõudis ka meile PÖFFile.
Omamoodi muusikaliks võib pidada ka Saul Williamsi ja Anisia Uzeymani ühistööd "Neptune Frost" (USA, Rwanda, Prantsusmaa, 2021). Afrofuturistlik film kasutab Saul Williamsi 2016. aasta albumit "MartyrLoserKing" ja lähtub ka sel albumil väljendatud ideedest. "Neptune Frosti" võib käsitleda ka videoalbumina sarnaselt vahepeal hoogu kogunud trendile, kus stuudioalbumi kontseptsioon pannakse ka video- või filmikunsti vormi.
"Neptune Frost" toob kokku DIY-esteetika ja küberproduktsiooni, seda nii muusikalisel kui ka visuaalsel tasandil. Film on kantud üllama tuleviku ideest ning protestivaimust Musta Maailma kurnajate ja rõhujate vastu. Pärast ühe noore mehe tapmist vääriskivikaevanduses asutab ta vend häkkerikommuuni, mis häkib sisse kapitalistlikku tööstus- ja rahandussüsteemi, et pöörata tähelepanu kestvale orjandusele Aafrikas. "Häki sisse ahnusse ja kannatusse!", kõlab üks filmis maha hüütud loosungeist.
"Neptune Frost" Autor/allikas: Kaader filmist
Ehkki häkkimist ilmestavad filmis tavapärased kujutised andmevoogudest, numbritest, sõnadest, siis toimub tegelik häkkimine läbi filmi enda ja selles esitatava muusika. Muusikaliselt kohtuvad "Neptune Frostis" Aafrika traditsioonilised rütmid ja koha peal valmivad töölaulud tehniliselt viimistletud produktsiooni läbi avangardelektroonikaga, hiphop vaatab tulevikku, jättes selja taha kommertslikud kõrvalepõiked ja tuues esile taas oma juured.
Elektrooniline glitch, mis aktsentidena teost läbib, toimib kui taaslaadimine ning äratus. "Neptune Frost" on läbimõeldud ja -tunnetatud mäss, protest ebaõigluse ja kurnamise vastu õiglasema maailma nimel. Just muusika on see kood, mida mõistavad kõik, kultuurilistele vahemaadele vaatamata ja seda koodi tunned siis, kui taipad, et seda filmi ei saa tantsimata vaadata.
Veel paarist muusikafilmist tänavusel IFFR-il. DIY ehk tee-ise esteetikast on kantud ka Sophie Robinsoni ja Dunstan Bruce'i dokumentaal "I Get Knocked Down" (2021), kus kunagise menubändi Chumbawamba ninamees Dunstan, kellest on saanud kibestumisäärel pikakuuelises ülikonnas koera jalutav härra, vaatab tagasi minevikule ja otsa tulevikule ning otsustab oma saatusel sarvist haarata.
"I Get Knocked Down" Autor/allikas: Kaader filmist
Filmi pealkiri on tsitaat Chumbawamba kuulsaimast laulust "Tubthumping", mille tõttu on neid nimetatud ka ühelaulubändiks (" one hit wonder"). Sellele mainele toetuv kumu jälitab Dunstanit bändi menualbumi kaanelt tuttava koletisena, tehes maha vananeva mehe katsed end taas tõestada. Vaatamata sellele, et bändil oli teisigi häid lugusid ja nende kirju minevik oleks juba ise mainekoletise võitnud, keskendub film rohkem Dunstani isiklikule kahevahelolekule ja eneseteostusele.
Samas on selles palju dokumentaalkaadreid ja arhiivimaterjali 1980. aastate Inglismaast ja Chumbawamba anarhistlikust agendast. "Tegime seda, mida meilt ei oodatud," tõdevad filmis bändi liikmed tormisele minevikule tagasi vaadates. Seeläbi lahustas Chumbawamba ka punk ja post-punk kategooria piire ning jää-ämbri pähevalamine asepeaminister John Prescotile 1998. aasta Brit Awardsil oli üks 1990. aastate anarhistlikumaid akte.
Ajalooliseks tagasivaateks võib aga pidada Alessandro Melazzini dokumentaali "Italo Disco. The Sparkling Sound of the 80's" (2021). Melazzini vaatleb Italo discot kui 1980. aastate Euroopa tantsumuusika olulist suunda alates selle kujunemisest 1970. aastate lõpul kuni 1990. aastate alguse muusikavideoteni. Melazzini näitab läbi arhiivikaadrite ja intervjuujuppide, kuidas USA geiklubidest innustust saanud rütmimuusika saavutas oma õitsengu Euroopas, et siis omakorda USA muusikamaastikku mõjutama hakata, olles oluliseks aluseks house -muusika kujunemisel.
"Italo Disco. The Sparkling Sound of the 80's" Autor/allikas: Kaader filmist
Euroopa esimesed diskoklubid, kraut-rock 'i edasiarendus, Müncheni sound ja Giorgio Moroder, muuseas vilksatab ka Saksa diskotäht Mike Mareen, kes on väga tõenäoliselt olnud eeskujuks meie oma Üllar Jörbergile. Melazzini dokumentaalfilm on tempokas, tulvil emotsionaalseid meenutusi, muidugi oleks soovinud teada saada ka seda, kuidas õnnestus italo disco 'l sedavõrd edukalt mõjutada toonase Nõukogude Liidu alade estraadi, kuid see polnud ka selle filmi teema. | Tõnu Karjatse festivalipäevik. Muusikafilmidest Rotterdami filmifestivalil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandi levitajad on ka julgemad kui Ida-Euroopa väikeriikide filmilevitajad, andes kinolevi võimaluse ka eksootilisemate riikide filmidele. See pole siinjuures etteheide, sest Eesti levitajad on väga tublid ja kinodesse tulevaid uusi filme ei jõua tihti äragi vaadata.
Vägagi tõenäoliselt võiks aga meilgi olla levipotentsiaali vendade Larrieude mullusel muusikalil "Tralala" (Arnaud Larrieu, Jean-Marie Larrieu, 2021), mis esilinastus juba peaaegu et aasta tagasi Cannes'is võistlusprogrammi välises kavas. Tralala on 40-eluaastates vagabond ja trubaduur, lihtne muusikust hulkur (Mathieu Amalric), kes elab, kus juhtub ja püüab elatist hankida kaunitele daamidele silma vaadates ning oma elu lauludesse pannes. Ta elukorraldus muutub, kui ühel kaunil suveõhtul astub ta juurde taevasinises dressis neiu, vaatab sügavalt silma ning jätab talle pärast koos joodud kokteili hulga vahetusraha, Lourdes'i jumalaema kujutisega välgumihkli ja kustumatu mälestuse. Muidugi asub Tralala neiut otsima ning satub Lourdes'is olukorda, kus tal tuleb täita teiste ootusi ja lootusi.
"Tralala" on lugu armastusest, lootusest ja uskumisest. Võib ka öelda, et "Tralala" on lugu imest, kusjuures selle võimalikkuse jätavad režissöörid-stsenaristid vaataja otsustada. Tasakaalujoon müstilise õnneliku lõpu ja kõige hetkelise kokkukukkumise vahel kõigub kord ühele, kord teisele poole ning igal elemendil (tegelasel) on oma osa selle mõjutamisel.
Mis teeb aga "Tralala" eriliseks, on muusika naturaalne kaasamine. Prantsuse kinokunstil on muusikalidega omaette traditsioonid, mille säravaimaks näiteks on seniajani Michel Legrandi "Cherbourgi vihmavarjud" (Jacques Demy, 1964) , kus lauldi kogu filmi vältel. "Tralala" õgvendab kõne ja laulmise vahet veidi orgaanilisemalt – repliikidest võib saada ühtäkki orkestreeritud laul, mille sõnadel pole mitte pelgalt illustratiivne, vaid ka sisuliselt edasiviiv roll.
"Tralala" Autor/allikas: Kaader filmist
Mathieu Amalric laseb Tralalana välja paista oma musikaalsusel ja muusikalisel haridusel, kuna filmi tegemine eeldas, et kõik laulud salvestatakse võttel, mitte pärast eraldi. Muusika kirjutasid filmile sellised heliloojad-laulukirjutajad nagu Philippe Katerine, Etienne Daho, Keren Ann ja Bertrand Belin, kes mängib filmis ka olulist kõrvalosa. Tralala roll istus Amalricile aga sedavõrd hästi, et ta ei suutnud oma ajamata habemest ja pulstunud juustest, mis tal selle tegelaskuju juurde kuuluvad, loobuda ka mitu kuud pärast võtete lõppu.
Tralala juures võlub ta lihtsameelsus, siirus ja samas ka sellest lapsikusest lahutamatu inimlik otsustamatus – Tralala ei taha teha raskeid valikuid ega petta teiste lootusi, nii nagu ta ei soovi oma lootuste purunemist. Ta usub, et kõik on võimalik, ehkki miski seda ei luba. Kaks tundi "Tralalad" mõjub südantsoojendavalt ja värskendavalt, võib-olla seda just tavaelu nörritavate kriiside kontekstis. Oma südamlikkuselt ja positiivsuselt on Larrieude "Tralala" ka täielik vastand teisele samal ajal festivalikaart alustanud muusikalile ehk vendade Sparkside "Annette'ile" (Leos Carax, 2021), mis jõudis ka meile PÖFFile.
Omamoodi muusikaliks võib pidada ka Saul Williamsi ja Anisia Uzeymani ühistööd "Neptune Frost" (USA, Rwanda, Prantsusmaa, 2021). Afrofuturistlik film kasutab Saul Williamsi 2016. aasta albumit "MartyrLoserKing" ja lähtub ka sel albumil väljendatud ideedest. "Neptune Frosti" võib käsitleda ka videoalbumina sarnaselt vahepeal hoogu kogunud trendile, kus stuudioalbumi kontseptsioon pannakse ka video- või filmikunsti vormi.
"Neptune Frost" toob kokku DIY-esteetika ja küberproduktsiooni, seda nii muusikalisel kui ka visuaalsel tasandil. Film on kantud üllama tuleviku ideest ning protestivaimust Musta Maailma kurnajate ja rõhujate vastu. Pärast ühe noore mehe tapmist vääriskivikaevanduses asutab ta vend häkkerikommuuni, mis häkib sisse kapitalistlikku tööstus- ja rahandussüsteemi, et pöörata tähelepanu kestvale orjandusele Aafrikas. "Häki sisse ahnusse ja kannatusse!", kõlab üks filmis maha hüütud loosungeist.
"Neptune Frost" Autor/allikas: Kaader filmist
Ehkki häkkimist ilmestavad filmis tavapärased kujutised andmevoogudest, numbritest, sõnadest, siis toimub tegelik häkkimine läbi filmi enda ja selles esitatava muusika. Muusikaliselt kohtuvad "Neptune Frostis" Aafrika traditsioonilised rütmid ja koha peal valmivad töölaulud tehniliselt viimistletud produktsiooni läbi avangardelektroonikaga, hiphop vaatab tulevikku, jättes selja taha kommertslikud kõrvalepõiked ja tuues esile taas oma juured.
Elektrooniline glitch, mis aktsentidena teost läbib, toimib kui taaslaadimine ning äratus. "Neptune Frost" on läbimõeldud ja -tunnetatud mäss, protest ebaõigluse ja kurnamise vastu õiglasema maailma nimel. Just muusika on see kood, mida mõistavad kõik, kultuurilistele vahemaadele vaatamata ja seda koodi tunned siis, kui taipad, et seda filmi ei saa tantsimata vaadata.
Veel paarist muusikafilmist tänavusel IFFR-il. DIY ehk tee-ise esteetikast on kantud ka Sophie Robinsoni ja Dunstan Bruce'i dokumentaal "I Get Knocked Down" (2021), kus kunagise menubändi Chumbawamba ninamees Dunstan, kellest on saanud kibestumisäärel pikakuuelises ülikonnas koera jalutav härra, vaatab tagasi minevikule ja otsa tulevikule ning otsustab oma saatusel sarvist haarata.
"I Get Knocked Down" Autor/allikas: Kaader filmist
Filmi pealkiri on tsitaat Chumbawamba kuulsaimast laulust "Tubthumping", mille tõttu on neid nimetatud ka ühelaulubändiks (" one hit wonder"). Sellele mainele toetuv kumu jälitab Dunstanit bändi menualbumi kaanelt tuttava koletisena, tehes maha vananeva mehe katsed end taas tõestada. Vaatamata sellele, et bändil oli teisigi häid lugusid ja nende kirju minevik oleks juba ise mainekoletise võitnud, keskendub film rohkem Dunstani isiklikule kahevahelolekule ja eneseteostusele.
Samas on selles palju dokumentaalkaadreid ja arhiivimaterjali 1980. aastate Inglismaast ja Chumbawamba anarhistlikust agendast. "Tegime seda, mida meilt ei oodatud," tõdevad filmis bändi liikmed tormisele minevikule tagasi vaadates. Seeläbi lahustas Chumbawamba ka punk ja post-punk kategooria piire ning jää-ämbri pähevalamine asepeaminister John Prescotile 1998. aasta Brit Awardsil oli üks 1990. aastate anarhistlikumaid akte.
Ajalooliseks tagasivaateks võib aga pidada Alessandro Melazzini dokumentaali "Italo Disco. The Sparkling Sound of the 80's" (2021). Melazzini vaatleb Italo discot kui 1980. aastate Euroopa tantsumuusika olulist suunda alates selle kujunemisest 1970. aastate lõpul kuni 1990. aastate alguse muusikavideoteni. Melazzini näitab läbi arhiivikaadrite ja intervjuujuppide, kuidas USA geiklubidest innustust saanud rütmimuusika saavutas oma õitsengu Euroopas, et siis omakorda USA muusikamaastikku mõjutama hakata, olles oluliseks aluseks house -muusika kujunemisel.
"Italo Disco. The Sparkling Sound of the 80's" Autor/allikas: Kaader filmist
Euroopa esimesed diskoklubid, kraut-rock 'i edasiarendus, Müncheni sound ja Giorgio Moroder, muuseas vilksatab ka Saksa diskotäht Mike Mareen, kes on väga tõenäoliselt olnud eeskujuks meie oma Üllar Jörbergile. Melazzini dokumentaalfilm on tempokas, tulvil emotsionaalseid meenutusi, muidugi oleks soovinud teada saada ka seda, kuidas õnnestus italo disco 'l sedavõrd edukalt mõjutada toonase Nõukogude Liidu alade estraadi, kuid see polnud ka selle filmi teema.
### Response:
Tõnu Karjatse festivalipäevik. Muusikafilmidest Rotterdami filmifestivalil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on sellepärast väga halb, et tähendaks kokkulepet, et Ukraina ei saa NATO liikmeks - seda see ju tegelikult tähendab," selgitas Raik. "Kui Macron nüüd seda mõtles - aga mida muud ta sai mõelda, sest just seda finlandiseerumine külma sõja ajal ju tähendas, et Soome ei kuulunud mingitesse Lääne organisatsioonidesse," lisas ta.
Raigi hinnangul ei sobiks selline võimalus kuidagi kokku seisukohaga, et Ukrainal on endal õigus defineerida, kuhu ta soovib kuuluda ja mis on tema julgeolekupoliitika lahendused ning see oleks väga põhimõtteline muutus.
Prantsuse ajaleht Le Figaro kirjutas teisipäeval, et Macroni ja Vene presidendi Vladimir Putini esmaspäeval Moskvas peetud kohtumisel oli jutuks ka Ukraina finlandiseerimise idee.
"President usaldas temaga samas lennukis viibinud mõnele ajakirjanikule, et muuhulgas oli päevakorras ka Ukraina finlandiseerimise idee," kirjutas Le Figaro. "Vladimir Putin soovib NATO poliitikas põhjalikku muutust. Tuleb leida lahendus julgeolekuruumiks, kus NATO ja Venemaa saaksid koos eksisteerida. Üks selle element oleks Ukraina mittekuulumine NATO-sse," olevat Macron öelnud. | Raik: Ukraina finlandiseerumine tähendaks NATO-st välja jäämist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on sellepärast väga halb, et tähendaks kokkulepet, et Ukraina ei saa NATO liikmeks - seda see ju tegelikult tähendab," selgitas Raik. "Kui Macron nüüd seda mõtles - aga mida muud ta sai mõelda, sest just seda finlandiseerumine külma sõja ajal ju tähendas, et Soome ei kuulunud mingitesse Lääne organisatsioonidesse," lisas ta.
Raigi hinnangul ei sobiks selline võimalus kuidagi kokku seisukohaga, et Ukrainal on endal õigus defineerida, kuhu ta soovib kuuluda ja mis on tema julgeolekupoliitika lahendused ning see oleks väga põhimõtteline muutus.
Prantsuse ajaleht Le Figaro kirjutas teisipäeval, et Macroni ja Vene presidendi Vladimir Putini esmaspäeval Moskvas peetud kohtumisel oli jutuks ka Ukraina finlandiseerimise idee.
"President usaldas temaga samas lennukis viibinud mõnele ajakirjanikule, et muuhulgas oli päevakorras ka Ukraina finlandiseerimise idee," kirjutas Le Figaro. "Vladimir Putin soovib NATO poliitikas põhjalikku muutust. Tuleb leida lahendus julgeolekuruumiks, kus NATO ja Venemaa saaksid koos eksisteerida. Üks selle element oleks Ukraina mittekuulumine NATO-sse," olevat Macron öelnud.
### Response:
Raik: Ukraina finlandiseerumine tähendaks NATO-st välja jäämist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viking Glory mahutab 2800 reisijat, kes saavad valida 922 kajuti seast 17 erinevast kategooriast. Laeva kiirus on 22,1 sõlme. Laev maksis umbes 225 miljonit eurot.
Viking Line'i tegevjuhi Jan Hansese sõnul on Turu liin firmale ülimalt oluline. "Oleme ülimalt uhked, et saame taas Turusse tuua uue laeva, mis tõstab liini teenindustaset ja on hoolivam keskkonna suhtes. Huvi Glory vastu on suur, müük on alanud hästi," ütles Hanses.
Uus laev suurendab Viking Line'i reisijate mahtu Turu-Mariehamni-Stockholmi liinil kümne protsendi võrra. Kaubavedu suureneb 60 protsendi võrra.
"Enne pandeemiat läbis meie sadamat aastas üle kolme miljoni reisija. Nüüd on õhus tunda, et inimesed tahavad uuesti reisima hakata. Tulevik paistab helge," ütles Turu sadama tegevjuht Erik Söderholm.
Viking Glory on oma eelkäiast Amorellast tunduvalt suurem, siiski ei pidanud sadam uue laeva tõttu investeeringuid tegema. Turus ehitatakse Viking Line'ile ja Tallinkile ühisterminal, mis peaks valmis saama 2025. aasta detsembris.
Turu sadamas toimusid uue laeva saabumise auks pidustused. Lasti saluuti ja mängis orkester.
Turu linnapea Minna Arve oli rõõmus, et linna saabus uus laev. "Turu on Soome vanim sadamalinn, mis on tihedalt seotud merega. On väga märkimisväärne, et Viking Line paigutas siia oma kõige uuema laeva. Viking Glory on Läänemerel sõitvate laevade seas kroonijuveel," ütles Arve. | Turu sadamasse jõudis Viking Line'i uus laev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viking Glory mahutab 2800 reisijat, kes saavad valida 922 kajuti seast 17 erinevast kategooriast. Laeva kiirus on 22,1 sõlme. Laev maksis umbes 225 miljonit eurot.
Viking Line'i tegevjuhi Jan Hansese sõnul on Turu liin firmale ülimalt oluline. "Oleme ülimalt uhked, et saame taas Turusse tuua uue laeva, mis tõstab liini teenindustaset ja on hoolivam keskkonna suhtes. Huvi Glory vastu on suur, müük on alanud hästi," ütles Hanses.
Uus laev suurendab Viking Line'i reisijate mahtu Turu-Mariehamni-Stockholmi liinil kümne protsendi võrra. Kaubavedu suureneb 60 protsendi võrra.
"Enne pandeemiat läbis meie sadamat aastas üle kolme miljoni reisija. Nüüd on õhus tunda, et inimesed tahavad uuesti reisima hakata. Tulevik paistab helge," ütles Turu sadama tegevjuht Erik Söderholm.
Viking Glory on oma eelkäiast Amorellast tunduvalt suurem, siiski ei pidanud sadam uue laeva tõttu investeeringuid tegema. Turus ehitatakse Viking Line'ile ja Tallinkile ühisterminal, mis peaks valmis saama 2025. aasta detsembris.
Turu sadamas toimusid uue laeva saabumise auks pidustused. Lasti saluuti ja mängis orkester.
Turu linnapea Minna Arve oli rõõmus, et linna saabus uus laev. "Turu on Soome vanim sadamalinn, mis on tihedalt seotud merega. On väga märkimisväärne, et Viking Line paigutas siia oma kõige uuema laeva. Viking Glory on Läänemerel sõitvate laevade seas kroonijuveel," ütles Arve.
### Response:
Turu sadamasse jõudis Viking Line'i uus laev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel, 2021. aastal jäi Talisurfi MM ära ning suvel teatasid korraldajad Kanadast, et nad ei julge ka 2022. aastaks midagi lubada. Nii pöördus WISSA juhtkond eestlaste poole, kuna Eestil on kogemus eelmiselt MM-ilt aastast 2020.
Raske oli ette näha, mis veebruariks saab, kuid slaalom.ee peavõistlusjuht Tõnis Kask otsustas, et vastavalt võimalustele korraldatakse võistlus ära. Peale võimaluste kaalumist valiti seekordseks võistluskeskuseks Maardu järv.
Sel korral ei ole planeeritud siseüritusi ning kogu tegevus käib õues, sealhulgas ka auhinnatseremoonia, mis toimub laupäeva pärastlõunal. Kuigi reisimine väljastpoolt Euroopa Liitu on siiani keeruline, oodatakse kohale sadakond võistlejat umbes kümnest riigist.
Võistluseid saab jälgida kodulehel ja Facebookis. | Talisurfi MM 2022 toimub Maardus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel, 2021. aastal jäi Talisurfi MM ära ning suvel teatasid korraldajad Kanadast, et nad ei julge ka 2022. aastaks midagi lubada. Nii pöördus WISSA juhtkond eestlaste poole, kuna Eestil on kogemus eelmiselt MM-ilt aastast 2020.
Raske oli ette näha, mis veebruariks saab, kuid slaalom.ee peavõistlusjuht Tõnis Kask otsustas, et vastavalt võimalustele korraldatakse võistlus ära. Peale võimaluste kaalumist valiti seekordseks võistluskeskuseks Maardu järv.
Sel korral ei ole planeeritud siseüritusi ning kogu tegevus käib õues, sealhulgas ka auhinnatseremoonia, mis toimub laupäeva pärastlõunal. Kuigi reisimine väljastpoolt Euroopa Liitu on siiani keeruline, oodatakse kohale sadakond võistlejat umbes kümnest riigist.
Võistluseid saab jälgida kodulehel ja Facebookis.
### Response:
Talisurfi MM 2022 toimub Maardus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameerika riiklike terviseinstituutide teadlaste juhitud uuring käsitles Moderna uue tõhustusvaktsiini mõju kaheksast ahvist koosneval väikesel katserühmal. Kuigi selgus, et omikroni variandi vastu loodud tõhustusdoos algsest Moderna vaktsiinist tõhusamat kaitset ei paku, vajab leid täiendavat kinnitust inimkatsetes, vahendab Ars Technica.
Autorite sõnul on siiski pigem alust arvata, et sama nähakse ka inimeste puhul. Nad märgivad, et tegu pole esimese Moderna tehtud vaktsiiniga, mis võtab sihikule uue viirusvariandi. Ettevõte arendas varem välja näiteks koroonaviiruse beeta variandi vastase tõhustussüsti, mille kaitsevõime ei ületanud nii ahvidel kui ka hiljem inimkatsetes algse vaktsiini oma.
Autorite sõnul on inimahvimudel seni üldjuhul vaktsiinide ennustatava mõjuga inimestele kokku langenud. Nii tekitavad uuringud kahtlust, kas ravimifirmadel üldse tasub arendada mingeid kindla variandi vastu suunatud vaktsiine.
Veel enam käib uuringu tulemus kokku ideega nii-öelda antigeeni pärispatust. See tähendab, et kohates mõne varem kohatuga sarnast haigustekitajat, laseb inimese immuunsüsteem käiku varasemast kokkupuutest õpitu. Teisisõnu hakkab võitlema inimkeha omikroni vastu relvadega, mille omandas võitluses varem kohatud SARS-CoV-2 tüvedega.
Sama nägid uue uuringu autorid ka ahvide puhul. Kõik kaheksa ahvi said esmalt kaks tavalist Moderna doosi, misjärel said neli ahvi kolmanda doosi algset vaktsiini ja neli ahvi omikroni-vastase lisadoosi.
Mõlemad tõhustusdoosid aktiveerisid ahvide immuunsüsteemis B-mälurakud. Need võtsid sihikule korraga nii vanema SARS-CoV-2 versiooni kui ka omikroni variandi. Polnud vahet, millise tõhustusdoosi ahv sai, igal juhul aitasid 70–80 protsenti tema B-rakkudest nii vana kui ka uue viirusvariandi vastu.
Ehkki tavaline Moderna tõhustusdoos kutsus muu hulgas esile üksnes vana viirusvariandi eest kaitsva reaktsiooni, ei paistnud omikroni-vastane doos esile kutsuvat ühtki üksnes omikronile mõeldud rakulist vastust.
Uus ja vana on võrdväärsed
Muus osas nähtus, et kummagi tõhustusdoosiga ahvidel tekkis omikroni variandi vastu sama palju uusi antikehi. Kui kolme süstiga kaitstud ahvid omikroniga nakatusid, kaitsesid mõlemad tõhustusdoosid nende alumisi hingamisteid võrdväärselt hästi.
Uurijad järeldasidki sellest, et omikronivastane tõhustussüst ei pruugi anda tavalise Moderna vaktsiinisüstiga võrreldes paremat immuunsust ega kaitset.
Tulemus pole uurijate sõnul tingimata halb, sest praegu kasutatavad tõhustusdoosid kaitsevad inimesi omikroni vastu hästi. Nakkushaiguste tõrje- ja ennetuskeskuse värskeimate andmete järgi kaitsevad kolmandad doosid inimest 82-protsendise tõhususega arstiabivajaduse ja 90-protsendilise tõhususega Covid-19-ga haiglasse sattumise eest. Tõhustusdoosi saanud vaktsineeritud inimesed nakatuvad omikroni laine ajal vaktsineerimata inimestega võrreldes viis korda harvem.
Uuringule vaatamata teeb Moderna praegu oma omikronivastase tõhustussüsti kliinilisi katseid, püüdes seda algsest vaktsiinist paremaks saada. Ettevõte loodab uue tõhustusdoosiga turule tulla aasta teises pooles, näiteks sügisese tõhustussüsti näol külmetushooaja eel. Oma omikronivastaste vaktsiinidega on kliiniliste katseteni jõudnud ka Pfizer ja BioNTech.
Kas uus ahviuuring tõmbab firmade katsetustele kriipsu peale, näitab aeg. Autorid osutavad, et kui nende tulemused ka inimestel kehtivad, pole vajadust ega mingit mõtet praegu omikronivastast vaktsiini luua. Isegi kui omikron jääb edaspidigi domineerivaks viirusvariandiks, oleks autorite sõnul vaja rohkem andmeid, et praegune vaktsiin uue vastu välja vahetada – seda eriti seni vaktsineerimata laste ja väikelaste seas.
Hiirtega tehtud katsete andmed osutavad näiteks, et omikronivastane vaktsiin ei pruugi inimesi kaitsta algse vaktsiini kombel eri tüvede eest. Kui see tõesti nii on, võiks uurijate sõnul abi olla mitme variandi vastu sihitud kombineeritud vaktsiinist. Ühe variandi vastast doosi võib nende sõnul edaspidi vaja minna vaid juhul, kui tekib viirusvariant, mis hiilib praegusest mälurakkude immuunvastusest mööda.
Eelretsenseerimata uuring on leitav võrguvaramust bioRxiv. | Uuring seab kahtluse alla Moderna omikroni-vaktsiini mõttekuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika riiklike terviseinstituutide teadlaste juhitud uuring käsitles Moderna uue tõhustusvaktsiini mõju kaheksast ahvist koosneval väikesel katserühmal. Kuigi selgus, et omikroni variandi vastu loodud tõhustusdoos algsest Moderna vaktsiinist tõhusamat kaitset ei paku, vajab leid täiendavat kinnitust inimkatsetes, vahendab Ars Technica.
Autorite sõnul on siiski pigem alust arvata, et sama nähakse ka inimeste puhul. Nad märgivad, et tegu pole esimese Moderna tehtud vaktsiiniga, mis võtab sihikule uue viirusvariandi. Ettevõte arendas varem välja näiteks koroonaviiruse beeta variandi vastase tõhustussüsti, mille kaitsevõime ei ületanud nii ahvidel kui ka hiljem inimkatsetes algse vaktsiini oma.
Autorite sõnul on inimahvimudel seni üldjuhul vaktsiinide ennustatava mõjuga inimestele kokku langenud. Nii tekitavad uuringud kahtlust, kas ravimifirmadel üldse tasub arendada mingeid kindla variandi vastu suunatud vaktsiine.
Veel enam käib uuringu tulemus kokku ideega nii-öelda antigeeni pärispatust. See tähendab, et kohates mõne varem kohatuga sarnast haigustekitajat, laseb inimese immuunsüsteem käiku varasemast kokkupuutest õpitu. Teisisõnu hakkab võitlema inimkeha omikroni vastu relvadega, mille omandas võitluses varem kohatud SARS-CoV-2 tüvedega.
Sama nägid uue uuringu autorid ka ahvide puhul. Kõik kaheksa ahvi said esmalt kaks tavalist Moderna doosi, misjärel said neli ahvi kolmanda doosi algset vaktsiini ja neli ahvi omikroni-vastase lisadoosi.
Mõlemad tõhustusdoosid aktiveerisid ahvide immuunsüsteemis B-mälurakud. Need võtsid sihikule korraga nii vanema SARS-CoV-2 versiooni kui ka omikroni variandi. Polnud vahet, millise tõhustusdoosi ahv sai, igal juhul aitasid 70–80 protsenti tema B-rakkudest nii vana kui ka uue viirusvariandi vastu.
Ehkki tavaline Moderna tõhustusdoos kutsus muu hulgas esile üksnes vana viirusvariandi eest kaitsva reaktsiooni, ei paistnud omikroni-vastane doos esile kutsuvat ühtki üksnes omikronile mõeldud rakulist vastust.
Uus ja vana on võrdväärsed
Muus osas nähtus, et kummagi tõhustusdoosiga ahvidel tekkis omikroni variandi vastu sama palju uusi antikehi. Kui kolme süstiga kaitstud ahvid omikroniga nakatusid, kaitsesid mõlemad tõhustusdoosid nende alumisi hingamisteid võrdväärselt hästi.
Uurijad järeldasidki sellest, et omikronivastane tõhustussüst ei pruugi anda tavalise Moderna vaktsiinisüstiga võrreldes paremat immuunsust ega kaitset.
Tulemus pole uurijate sõnul tingimata halb, sest praegu kasutatavad tõhustusdoosid kaitsevad inimesi omikroni vastu hästi. Nakkushaiguste tõrje- ja ennetuskeskuse värskeimate andmete järgi kaitsevad kolmandad doosid inimest 82-protsendise tõhususega arstiabivajaduse ja 90-protsendilise tõhususega Covid-19-ga haiglasse sattumise eest. Tõhustusdoosi saanud vaktsineeritud inimesed nakatuvad omikroni laine ajal vaktsineerimata inimestega võrreldes viis korda harvem.
Uuringule vaatamata teeb Moderna praegu oma omikronivastase tõhustussüsti kliinilisi katseid, püüdes seda algsest vaktsiinist paremaks saada. Ettevõte loodab uue tõhustusdoosiga turule tulla aasta teises pooles, näiteks sügisese tõhustussüsti näol külmetushooaja eel. Oma omikronivastaste vaktsiinidega on kliiniliste katseteni jõudnud ka Pfizer ja BioNTech.
Kas uus ahviuuring tõmbab firmade katsetustele kriipsu peale, näitab aeg. Autorid osutavad, et kui nende tulemused ka inimestel kehtivad, pole vajadust ega mingit mõtet praegu omikronivastast vaktsiini luua. Isegi kui omikron jääb edaspidigi domineerivaks viirusvariandiks, oleks autorite sõnul vaja rohkem andmeid, et praegune vaktsiin uue vastu välja vahetada – seda eriti seni vaktsineerimata laste ja väikelaste seas.
Hiirtega tehtud katsete andmed osutavad näiteks, et omikronivastane vaktsiin ei pruugi inimesi kaitsta algse vaktsiini kombel eri tüvede eest. Kui see tõesti nii on, võiks uurijate sõnul abi olla mitme variandi vastu sihitud kombineeritud vaktsiinist. Ühe variandi vastast doosi võib nende sõnul edaspidi vaja minna vaid juhul, kui tekib viirusvariant, mis hiilib praegusest mälurakkude immuunvastusest mööda.
Eelretsenseerimata uuring on leitav võrguvaramust bioRxiv.
### Response:
Uuring seab kahtluse alla Moderna omikroni-vaktsiini mõttekuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millal alustasite tööd filmiga "Kaks tundi õnneni"? Ilmselt algas töö ikkagi juba aastaid tagasi?
See oli täpselt seitse aastat tagasi, kui mu poole pöördusid Tartu Ülikoolist etnoloog Pihla Siim, antropoloog Keiu Telve ja Joensuu ülikoolist Laura Assmuth. Neil oli käsil suurem uurimus: "Liikuv ebavõrdsus: hargmaised pered Eestis ja Soomes" ning lisaks otsiti kampa ka filmitegijat.
Esimesed kolm aastat filmimisega eriti tegeleda ei jõudnud, sest "Seltsimees laps" oli töös, kuid lugesin palju ja arutasime seda teemat uurimisgrupiga. Intensiivsemad võtted algasid 2018. aastal. Vahepeal olid muidugi pausid, eriti esimese koroonalaine ajal, kui ma ise eriti välismaale ei kippunud ja keegi ei tahtnud mind vastu ka võtta.
Kas mäletate ka seda hetke, kui mõistsite, et Soomes elavatest eestlastest peaks filmi tegema?
Selle filmi saamise lugu ongi veidi teistmoodi kui mu filmidel tavaliselt. Algas see välisest impulsist. Kuna meie pere on eri ajahetkedel samuti kogenud, mida välismaal töötamine tähendab ja mis valikuid see endaga kaasa toob, siis tundus see oluline ja huvitav teema, mida uurida.
Kuidas te sellele materjalile lähenema hakkasite? Arvestades, kuivõrd palju eestlasi tegelikult meie põhjanaabrite juures elab, oli võimalikke lähenemisnurki ka kõvasti.
Loomulikult! Sellel teemal saaks teha kümneid filme väga erinevatest aspektidest. Kutsungi üles meie dokumentaliste veel üle lahe vaatama.
Fookuse paikapanek ja vormi leidmine oligi ehk kõige keerulisem ja aeganõudvam. Mult on palju küsitud, miks pole seda ja teist teemat filmis, mis näitab, kui rikkalik see elu Soomes on ja kui palju see inimesi puudutab.
Filmitegijana pead valima, kõik lihtsalt ei mahu ära täispika filmi formaati. Kõike ei saa ka ühe filmiga ära öelda, mis südamel. Tahes-tahtmata pead tegema ühel hetkel otsuse, millisele teemale ja tegelastele keskenduda.
Tahtsin anda suuremat pilti Soomes olevate inimeste mõtetest-tunnetest-valikutest ning see saigi määravamaks kui näiteks see, et tuua välja erinevaid ameteid, anda ülevaade kultuurielust vms. Taolist paljude karakteritega dokki teha on minu meelest ka tunduvalt keerulisem kui keskenduda kahele-kolmele loole.
Otsustasingi lõpuks, et üks tegelane on mingis mõttes peamine ja siis teised on omamoodi "kooriks", kes täiendavad ja lisavad kihte. Lugu on pigem fragmentaarne, aga läbi visuaali (Rein Kotov) ja muusika (Ann Reimann) hoiame seda koos ja liigume paikade ja inimeste vahel.
Näeme filmis väga erinevate elusaatustega inimesi. Mil moel te neid inimesi filmi jaoks otsima hakkasite? Kas oli ka mingi konkreetne siht, millist tüüpi inimesi leida tahtsite?
Alguses polnud mingit sihti, olin avatud. Lootsin ka, et teadlaste uurimistöödes osalenud inimesed on nõus filmi tulema, aga keegi ei tahtnud nagu eriti. Nii alustasin täitsa nullist. Lihtsalt hakkasin inimestega kokku saama ja rääkima, lugusid koguma. Vahepeal mõtlesin teha lastest, keda see nn Talsingi elu puudutab, aga siis loobusin, kuna asjaajamine filmilubade saamiseks tundus väga keeruline.
Oli isiklikke tutvusi ja tuttavate tuttavaid, liitusin ka sotsiaalmeedia gruppidega "Eesti naised Soomes", "Eestlased Soomes" jne, kust sain ka mitu filmis näha olevat inimest. Mulle oli oluline ka mitte jääda ainult Helsingi-keskseks, vaid vaadata laiemalt. Nii jõudsin Lapimaale välja.
Kuivõrd keeruline oli neile inimestele kaameraga ligi pääseda? Paranda, kui ma nüüd eksin, aga usun, et paljud Soomes elavatest eestlastest ei olnud nõus kaamera ette tulema, sest ka filmist tuleb ilmekalt välja see keeruline suhe oma kodumaaga.
Jah, see on tõsi. Kohati oli üpris keeruline. Inimesed näitavad hea meelega seda, mille üle nad uhked on ehk majad, autod ja ilusad kodud ning räägivad kõigest, mis hästi. Kui aga sügavamalt uurida, siis nad avanevad ka, aga kaamera ees seda jagada ei taheta, rääkimata siis pikemal perioodil elu jälgimisest. Ma olengi väga tänulik kõigile oma tegelastele, kes nõus olid filmis osalema.
Meie avatud meediaruum kogu peldikuseinalaadse kommentaariumiga teeb ka muidugi suure karuteene kõigile ajakirjanikele ja dokumentalistidele. Inimene annab heast tahtest sulle intervjuu ja usaldab, aga see, milline põhjendamatu sõim võib seejärel saada osaks grupi haigete inimeste poolt, on ikka väga hirmutav. Minagi tunnen ennast pärast halvasti: tegelane usaldas mulle midagi olulist ja väärtuslikku heast tahtest, teengi olulise loo, aga artikli kommentaarium võib intervjueeritavale täieliku trauma põhjustada, eriti kui sa pole avalikkusega harjunud. Ma ei saa seda ka kontrollida ja ette ennustada.
Kirjutan kolumne toiduajakirjale Oma Maitse ja isegi nii süütu ja neutraalse teema pärast nagu toit saan kommentaarides sõimata. Kordades vähem öeldakse midagi head.
"Kaks tundi õnneni" balansseerib humoorikate sketšide ja sügavalt traagiliste momentide vahel. Kas see filmi tonaalsus, kus vähemalt minu jaoks tuli sisse ka üllatavalt palju kurbust ja isegi lootusetust, kujunes protsessi käigus?
See on ikkagi autorifilm ning peegeldab paljuski ju eeskätt minu nägemust ja emotsioone selle teemaga. Loomulikult sain ma häälestuse kõigest sellest, mida nende aastate jooksul nägin ja kuulsin, tunnetasin.
Mulle tundub, et kodust võõrsile minek, olgu see parema palga järele või hoopis traagilisematel põhjustel, pole üldiselt ikkagi lihtne otsus. Alati kannatab keegi või pead tegema valikuid, mis pole kerged: kas jäävad maha vanemad, sõbrad, kallid kohad või hoopis naine ja lapsed. Ega elu mujal vajab ka harjumist, vaprust ning enda kehtestamist...
Ma arvan, et peaksime inimesi, kes on otsustanud minna võõrsile või elavad kahe riigi vahel, püüdma rohkem mõista. Ja oleks tore, kui need, kes tegelikult ikka tahavad Eestis elada, saaksid seda siiski teha normaalsetel tingimustel, mitte nelja töökoha vahel haigeks rabeldes, et kuidagi palgapäevast palgapäevani ära elada.
Mida uut te selle protsessi käigus õppisid? Kas teie suhtumine Soomes elavatesse eestlastesse muutus?
Erialaselt õppisin väga palju. Ma pole sellises laadis dokfilmi varem teinud ning terviku loomine oli päris keeruline, aga ka huvitav. Mul olid muidugi suurepärased kaasteelised, kes kõik mu otsingud ja kahtlused uskumatult rahulikult välja kannatasid. Operaator Rein Kotovile, monteerija Andreas Lenkile, tegevprodutsent Marju Lepale olen kohe eriti tänulik. Kindlasti õppisin juurde soome keelt ja sain tundma Helsingi eeslinnu. Mind väga vaimustas Lapimaa ja sealsed inimesed.
Ma ei saa öelda, et minu suhtumine Soomes elavatesse eestlastesse oleks kardinaalselt muutunud. Filmitegija ja ajakirjanikuna ma ikkagi püüan iga päev inimesi, kellega kokku puutun mõista ja neist aru saada, olgu nad Soomes või Eestis, koristajad või pankurid. Inimesed on ikka inimesed ja minu jaoks alati väga huvitavad. Muidugi vapustas ja ehmatas mõistmine, kui mastaapne ja mitmetahuline see ränne Eestist Soome ikkagi on.
Film viitab ka üsna selgelt mitmetele probleemkohtadele, mis Soomes töötavate-elavate eestlaste kogukondades ikka ja jälle esile tõusevad. Oskate ise välja tuua ühe kõige keerulisema murekoha, mis vajaks lahendamist?
Jah, ma olekski väga rõõmus, kui see film lisaks vaatamise elamusele tõstataks küsimusi ning paneks mõtlema väga suurele hulgale Eesti inimestele, kelle olemasoluga oleme harjunud ja neile igapäevaselt siin riigis kuigi palju ei mõtle. Ma arvan, et see film võiks panna ka meid, kodueestlasi, endale selgemalt otsa vaatama.
Minu süda ikka valutab nende perede pärast, kes tahaksid koos olla, aga Eesti majanduslik paratamatus lihtsalt ei võimalda. Enamasti just sellistel puhkudel on isad need, kes käivad Soomes tööl ja emad peavad nagu muistsed meremehe naised kõigega üksi hakkama saama.
Minu meelest on aga väga tähtis, et lapsed saaksid iga päev kasvada koos mõlema vanemaga, kui nad olemas on. Ma tean, et meil on pikk tee käia ja oleme noor ja põhjamaadega võrreldes ka vaene riik. Kui aga saaksin midagi muuta, siis seda küll, et kõik need eestlased, kes tegelikult tahaksid Eestis elada, leiaksid siin endale väärilised tingimused ja oma koha ühiskonnas. Ma arvan, et võidaksime juurde palju väga häid, kogenud ja töökaid spetsialiste – olgu nad siis kokad, koristajad, ehitajad või arstid.
Ehk on mingi humoorikas seik, mis filmi ei jõudnud, aga millega filmi valmimise käigus kokku puutusite?
Meenub filmist ehituse töödejuhataja Martin, kes rääkis loo, kuidas ta objektil mitu päeva rääkis ühe mehega soome keeles enne, kui mõlemad hakkasid aimama, et vestluspartner on tegelikult eestlane. Nii hästi olid mõlemad soome keele selgeks saanud ja kohanenud.
Samuti liigutas mind kohtumine ühe vana soome mehega Norra piiri lähedal ühes kohvikus. Kui ta kuulis, et ma olen eestlane, siis läksid tal silmad märjaks ja ta ütles: "Minu vennakesed!" Ta oli olnud koos soomepoistega lahingus ning temale seostusid eestlased mitte odava tööjõuna ehitusel, vaid sümboliseerid sügavat armastust ja austust kahe vabadust ihkava ja kokku hoidva väikerahva vahel. See oli väga ilus hetk. Me ei tohiks seda osa ühisest minevikust ära unustada kummalgi pool Soome lahte.
Praegu linastub film Eesti ja Soome Docpointi festivalidel, aga mis on "2 tundi õnneni" edasine teekond? Kas püüate jõuda sellega ka rahvusvahelistele festivalidele? Kohati isegi tundub, et film võiks olla huvitavam neile, kes selle Eesti-Soome töörände teemaga nii kursis pole.
Minule just tundub, et see on ikkagi selline Eesti ja Soome vaheline film. DocPoint oligi kindlasti parim koht, kus esitlemisega algust teha. Raske öelda, kui palju teised festivalid selle vastu huvi võiksid tunda. Võib-olla teistes Ida-Euroopa riikides tuntakse huvi, kel ühiskonnas sarnased töörände narratiivid.
Ma ise ikka tahan, et seda näeksid eeskätt eestlased nii kodumaal, Soomes kui ka veel kaugemal. Kindlasti võib see huvi pakkuda ka Soome telekanalitele. Hetkel aga soovin, et meie oma inimesed Eestis tuleksid seda kinno vaatama. | Siimets filmist "Kaks tundi õnneni": sel teemal saaks teha kümneid filme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millal alustasite tööd filmiga "Kaks tundi õnneni"? Ilmselt algas töö ikkagi juba aastaid tagasi?
See oli täpselt seitse aastat tagasi, kui mu poole pöördusid Tartu Ülikoolist etnoloog Pihla Siim, antropoloog Keiu Telve ja Joensuu ülikoolist Laura Assmuth. Neil oli käsil suurem uurimus: "Liikuv ebavõrdsus: hargmaised pered Eestis ja Soomes" ning lisaks otsiti kampa ka filmitegijat.
Esimesed kolm aastat filmimisega eriti tegeleda ei jõudnud, sest "Seltsimees laps" oli töös, kuid lugesin palju ja arutasime seda teemat uurimisgrupiga. Intensiivsemad võtted algasid 2018. aastal. Vahepeal olid muidugi pausid, eriti esimese koroonalaine ajal, kui ma ise eriti välismaale ei kippunud ja keegi ei tahtnud mind vastu ka võtta.
Kas mäletate ka seda hetke, kui mõistsite, et Soomes elavatest eestlastest peaks filmi tegema?
Selle filmi saamise lugu ongi veidi teistmoodi kui mu filmidel tavaliselt. Algas see välisest impulsist. Kuna meie pere on eri ajahetkedel samuti kogenud, mida välismaal töötamine tähendab ja mis valikuid see endaga kaasa toob, siis tundus see oluline ja huvitav teema, mida uurida.
Kuidas te sellele materjalile lähenema hakkasite? Arvestades, kuivõrd palju eestlasi tegelikult meie põhjanaabrite juures elab, oli võimalikke lähenemisnurki ka kõvasti.
Loomulikult! Sellel teemal saaks teha kümneid filme väga erinevatest aspektidest. Kutsungi üles meie dokumentaliste veel üle lahe vaatama.
Fookuse paikapanek ja vormi leidmine oligi ehk kõige keerulisem ja aeganõudvam. Mult on palju küsitud, miks pole seda ja teist teemat filmis, mis näitab, kui rikkalik see elu Soomes on ja kui palju see inimesi puudutab.
Filmitegijana pead valima, kõik lihtsalt ei mahu ära täispika filmi formaati. Kõike ei saa ka ühe filmiga ära öelda, mis südamel. Tahes-tahtmata pead tegema ühel hetkel otsuse, millisele teemale ja tegelastele keskenduda.
Tahtsin anda suuremat pilti Soomes olevate inimeste mõtetest-tunnetest-valikutest ning see saigi määravamaks kui näiteks see, et tuua välja erinevaid ameteid, anda ülevaade kultuurielust vms. Taolist paljude karakteritega dokki teha on minu meelest ka tunduvalt keerulisem kui keskenduda kahele-kolmele loole.
Otsustasingi lõpuks, et üks tegelane on mingis mõttes peamine ja siis teised on omamoodi "kooriks", kes täiendavad ja lisavad kihte. Lugu on pigem fragmentaarne, aga läbi visuaali (Rein Kotov) ja muusika (Ann Reimann) hoiame seda koos ja liigume paikade ja inimeste vahel.
Näeme filmis väga erinevate elusaatustega inimesi. Mil moel te neid inimesi filmi jaoks otsima hakkasite? Kas oli ka mingi konkreetne siht, millist tüüpi inimesi leida tahtsite?
Alguses polnud mingit sihti, olin avatud. Lootsin ka, et teadlaste uurimistöödes osalenud inimesed on nõus filmi tulema, aga keegi ei tahtnud nagu eriti. Nii alustasin täitsa nullist. Lihtsalt hakkasin inimestega kokku saama ja rääkima, lugusid koguma. Vahepeal mõtlesin teha lastest, keda see nn Talsingi elu puudutab, aga siis loobusin, kuna asjaajamine filmilubade saamiseks tundus väga keeruline.
Oli isiklikke tutvusi ja tuttavate tuttavaid, liitusin ka sotsiaalmeedia gruppidega "Eesti naised Soomes", "Eestlased Soomes" jne, kust sain ka mitu filmis näha olevat inimest. Mulle oli oluline ka mitte jääda ainult Helsingi-keskseks, vaid vaadata laiemalt. Nii jõudsin Lapimaale välja.
Kuivõrd keeruline oli neile inimestele kaameraga ligi pääseda? Paranda, kui ma nüüd eksin, aga usun, et paljud Soomes elavatest eestlastest ei olnud nõus kaamera ette tulema, sest ka filmist tuleb ilmekalt välja see keeruline suhe oma kodumaaga.
Jah, see on tõsi. Kohati oli üpris keeruline. Inimesed näitavad hea meelega seda, mille üle nad uhked on ehk majad, autod ja ilusad kodud ning räägivad kõigest, mis hästi. Kui aga sügavamalt uurida, siis nad avanevad ka, aga kaamera ees seda jagada ei taheta, rääkimata siis pikemal perioodil elu jälgimisest. Ma olengi väga tänulik kõigile oma tegelastele, kes nõus olid filmis osalema.
Meie avatud meediaruum kogu peldikuseinalaadse kommentaariumiga teeb ka muidugi suure karuteene kõigile ajakirjanikele ja dokumentalistidele. Inimene annab heast tahtest sulle intervjuu ja usaldab, aga see, milline põhjendamatu sõim võib seejärel saada osaks grupi haigete inimeste poolt, on ikka väga hirmutav. Minagi tunnen ennast pärast halvasti: tegelane usaldas mulle midagi olulist ja väärtuslikku heast tahtest, teengi olulise loo, aga artikli kommentaarium võib intervjueeritavale täieliku trauma põhjustada, eriti kui sa pole avalikkusega harjunud. Ma ei saa seda ka kontrollida ja ette ennustada.
Kirjutan kolumne toiduajakirjale Oma Maitse ja isegi nii süütu ja neutraalse teema pärast nagu toit saan kommentaarides sõimata. Kordades vähem öeldakse midagi head.
"Kaks tundi õnneni" balansseerib humoorikate sketšide ja sügavalt traagiliste momentide vahel. Kas see filmi tonaalsus, kus vähemalt minu jaoks tuli sisse ka üllatavalt palju kurbust ja isegi lootusetust, kujunes protsessi käigus?
See on ikkagi autorifilm ning peegeldab paljuski ju eeskätt minu nägemust ja emotsioone selle teemaga. Loomulikult sain ma häälestuse kõigest sellest, mida nende aastate jooksul nägin ja kuulsin, tunnetasin.
Mulle tundub, et kodust võõrsile minek, olgu see parema palga järele või hoopis traagilisematel põhjustel, pole üldiselt ikkagi lihtne otsus. Alati kannatab keegi või pead tegema valikuid, mis pole kerged: kas jäävad maha vanemad, sõbrad, kallid kohad või hoopis naine ja lapsed. Ega elu mujal vajab ka harjumist, vaprust ning enda kehtestamist...
Ma arvan, et peaksime inimesi, kes on otsustanud minna võõrsile või elavad kahe riigi vahel, püüdma rohkem mõista. Ja oleks tore, kui need, kes tegelikult ikka tahavad Eestis elada, saaksid seda siiski teha normaalsetel tingimustel, mitte nelja töökoha vahel haigeks rabeldes, et kuidagi palgapäevast palgapäevani ära elada.
Mida uut te selle protsessi käigus õppisid? Kas teie suhtumine Soomes elavatesse eestlastesse muutus?
Erialaselt õppisin väga palju. Ma pole sellises laadis dokfilmi varem teinud ning terviku loomine oli päris keeruline, aga ka huvitav. Mul olid muidugi suurepärased kaasteelised, kes kõik mu otsingud ja kahtlused uskumatult rahulikult välja kannatasid. Operaator Rein Kotovile, monteerija Andreas Lenkile, tegevprodutsent Marju Lepale olen kohe eriti tänulik. Kindlasti õppisin juurde soome keelt ja sain tundma Helsingi eeslinnu. Mind väga vaimustas Lapimaa ja sealsed inimesed.
Ma ei saa öelda, et minu suhtumine Soomes elavatesse eestlastesse oleks kardinaalselt muutunud. Filmitegija ja ajakirjanikuna ma ikkagi püüan iga päev inimesi, kellega kokku puutun mõista ja neist aru saada, olgu nad Soomes või Eestis, koristajad või pankurid. Inimesed on ikka inimesed ja minu jaoks alati väga huvitavad. Muidugi vapustas ja ehmatas mõistmine, kui mastaapne ja mitmetahuline see ränne Eestist Soome ikkagi on.
Film viitab ka üsna selgelt mitmetele probleemkohtadele, mis Soomes töötavate-elavate eestlaste kogukondades ikka ja jälle esile tõusevad. Oskate ise välja tuua ühe kõige keerulisema murekoha, mis vajaks lahendamist?
Jah, ma olekski väga rõõmus, kui see film lisaks vaatamise elamusele tõstataks küsimusi ning paneks mõtlema väga suurele hulgale Eesti inimestele, kelle olemasoluga oleme harjunud ja neile igapäevaselt siin riigis kuigi palju ei mõtle. Ma arvan, et see film võiks panna ka meid, kodueestlasi, endale selgemalt otsa vaatama.
Minu süda ikka valutab nende perede pärast, kes tahaksid koos olla, aga Eesti majanduslik paratamatus lihtsalt ei võimalda. Enamasti just sellistel puhkudel on isad need, kes käivad Soomes tööl ja emad peavad nagu muistsed meremehe naised kõigega üksi hakkama saama.
Minu meelest on aga väga tähtis, et lapsed saaksid iga päev kasvada koos mõlema vanemaga, kui nad olemas on. Ma tean, et meil on pikk tee käia ja oleme noor ja põhjamaadega võrreldes ka vaene riik. Kui aga saaksin midagi muuta, siis seda küll, et kõik need eestlased, kes tegelikult tahaksid Eestis elada, leiaksid siin endale väärilised tingimused ja oma koha ühiskonnas. Ma arvan, et võidaksime juurde palju väga häid, kogenud ja töökaid spetsialiste – olgu nad siis kokad, koristajad, ehitajad või arstid.
Ehk on mingi humoorikas seik, mis filmi ei jõudnud, aga millega filmi valmimise käigus kokku puutusite?
Meenub filmist ehituse töödejuhataja Martin, kes rääkis loo, kuidas ta objektil mitu päeva rääkis ühe mehega soome keeles enne, kui mõlemad hakkasid aimama, et vestluspartner on tegelikult eestlane. Nii hästi olid mõlemad soome keele selgeks saanud ja kohanenud.
Samuti liigutas mind kohtumine ühe vana soome mehega Norra piiri lähedal ühes kohvikus. Kui ta kuulis, et ma olen eestlane, siis läksid tal silmad märjaks ja ta ütles: "Minu vennakesed!" Ta oli olnud koos soomepoistega lahingus ning temale seostusid eestlased mitte odava tööjõuna ehitusel, vaid sümboliseerid sügavat armastust ja austust kahe vabadust ihkava ja kokku hoidva väikerahva vahel. See oli väga ilus hetk. Me ei tohiks seda osa ühisest minevikust ära unustada kummalgi pool Soome lahte.
Praegu linastub film Eesti ja Soome Docpointi festivalidel, aga mis on "2 tundi õnneni" edasine teekond? Kas püüate jõuda sellega ka rahvusvahelistele festivalidele? Kohati isegi tundub, et film võiks olla huvitavam neile, kes selle Eesti-Soome töörände teemaga nii kursis pole.
Minule just tundub, et see on ikkagi selline Eesti ja Soome vaheline film. DocPoint oligi kindlasti parim koht, kus esitlemisega algust teha. Raske öelda, kui palju teised festivalid selle vastu huvi võiksid tunda. Võib-olla teistes Ida-Euroopa riikides tuntakse huvi, kel ühiskonnas sarnased töörände narratiivid.
Ma ise ikka tahan, et seda näeksid eeskätt eestlased nii kodumaal, Soomes kui ka veel kaugemal. Kindlasti võib see huvi pakkuda ka Soome telekanalitele. Hetkel aga soovin, et meie oma inimesed Eestis tuleksid seda kinno vaatama.
### Response:
Siimets filmist "Kaks tundi õnneni": sel teemal saaks teha kümneid filme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naistest tuli 41. kohale Mariel Merlii Pulles, kes kaotas kiireimat aega näidanud rootslannale Jonna Sundlingile (3.09,03) 18,68 sekundiga. 30. koht jäi 3,58 sekundi kaugusele.
Teistest eestlannadest oli Kaidy Kaasiku 48. (+22,51), Keidy Kaasiku 62. (+27,79) ja Aveli Uustalu 64. (+28,07).
Meeste seas näitas parimat aega prantslane Lucas Chanavat (2.45,03), kellele Henri Roos kaotas parima eestlasena 12,12 sekundit ja sai 41. koha. 30. kohast jäi lahutama 2,71 sekundit.
Ka ülejäänud eestlased lõpetasid viiendas kümnes: Marko Kilp oli 45. (+13,92) ja Martin Himma 48. (+15,04).
Küll aga õnnestus napilt 30 sekka pääseda lätlasel Raimo Vigantsil, kes näitas 28. aega (+8,95). Patricija Eidukal jäi naiste seas veidi puudu (32. koht; +15,29). | Eesti suusasprinterid 30 hulka ei jõudnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naistest tuli 41. kohale Mariel Merlii Pulles, kes kaotas kiireimat aega näidanud rootslannale Jonna Sundlingile (3.09,03) 18,68 sekundiga. 30. koht jäi 3,58 sekundi kaugusele.
Teistest eestlannadest oli Kaidy Kaasiku 48. (+22,51), Keidy Kaasiku 62. (+27,79) ja Aveli Uustalu 64. (+28,07).
Meeste seas näitas parimat aega prantslane Lucas Chanavat (2.45,03), kellele Henri Roos kaotas parima eestlasena 12,12 sekundit ja sai 41. koha. 30. kohast jäi lahutama 2,71 sekundit.
Ka ülejäänud eestlased lõpetasid viiendas kümnes: Marko Kilp oli 45. (+13,92) ja Martin Himma 48. (+15,04).
Küll aga õnnestus napilt 30 sekka pääseda lätlasel Raimo Vigantsil, kes näitas 28. aega (+8,95). Patricija Eidukal jäi naiste seas veidi puudu (32. koht; +15,29).
### Response:
Eesti suusasprinterid 30 hulka ei jõudnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestist kuuskümmend kaheksa korda suurema pindalaga Sahha Vabariigis (teise nimega Jakuutia), kus elab vähem inimesi kui meie niigi hõredalt asustatud maalapil, paistab rahvast ühendavat toimiva infrastruktuuri asemel hoopis õitsema hakanud filmitööstus. Uue aasta algul linastus Kino Artises talvistel rahvusvähemuste filmikultuuri päevadel kuus hiljuti valminud filmi Venemaa rahvusvähemustest, millest pooled on osa nn Sahhawoodi fenomenist. Need sahha filmitegijate Sahha Vabariigis ja sahha keeles loodud linateosed on "vene" filmid enam-vähem sama palju kui "Kevade" on Nõukogude Liidu film. Festivalil tutvustati lisaks sahha filmidele ka tšuktši kultuuri mängufilmiga "Vaalapüüdja" ja burjaadi skulptorit dokumentaalfilmiga "Isa Baikal".
Õudusfilmi sugemetega draama "Hirmutis" jäädvustati vaid 16 000 euro ning üheteistkümne võttepäevaga. Film räägib ekstsentrilise sahha külaravitseja ennasthävitavast elurutiinist. Näitlejadebüüdi teinud sahha rahvalaulik Valentina Romanova-Tšõskõõrai särab sellise vaimse ja füüsilise võimekusega, et isegi kui ta otseses mõttes imeb inimestest haigusi välja ja käib hiljem nurga taga oksendamas, on temalt raske pilku eemale pöörata. Ta on joodik, keda enamik külaelanikke põlgab, aga ka ravitseja, kelle võimed on külale hädavajalikud.
"Hirmutis" Autor/allikas: Kaader filmist
Huvitaval kombel on see ainus festivali linateostest, kus ei leidu ühtegi kaunist üldplaani Siberi eluvaesest, aga lummavast maastikust. Kaamera on keskendunud alati peategelasele ega lase ilutsevatel stseenidel vaataja tähelepanu hajutada. Filmitegijad pole kartnud näidata siin Sahha külaelu tundlikke valupunkte. Teos mõjub kui appihüüd, et kurnava vaesuse käes kannatavaid Jakuudi külarahvaid talvisesse tundrasse ära ei unustataks. Leidub siiski ka omajagu huumorit. Peategelase harvade, kuid otsekoheste sõnavõttude üle saab korralikult muheleda, isegi kui ta nende järel ebakindlate külameeste käest peksa saab.
Ääremaade õudus
Paistab, et Sahhawoodis armastatakse õudusfilme vaadata ja nende suurim žanrifilmide guru Stepan Burnašev armastab neid veelgi enam ise teha. Festivali kõigis Sahhawoodi teostes leidub õudusfilmi tunnuseid, kuid kõige selgemini liigitub sellesse žanrisse "Neetud maa. Saatus". Kunstitudeng Aljona naaseb kodumaale, et otsida üles oma kadunud ema, kuid üsna varsti hakkavad tema püüdlusi takistama kurjad üleloomulikud jõud. Nagu kõik teisedki programmi linateosed, süveneb Burnaševi uus kinotükk spirituaalsesse maailma.
"Neetud maa. Saatus" Autor/allikas: Kaader filmist
Suur hulk Siberi rahvusvähemustest praktiseerib tänapäevani šamanismi ja see kajastub ka nende filmides. Osalt pakub šamanism põnevaid filmilikke võimalusi, teisalt moodustab see lahutamatu osa nende kultuurist. Filmi "Neetud maa. Saatus" meeldejäävaimad hetked illustreerivadki just rituaale. Mõjuvaimas stseenis uputab peategelane trummimänguga vaimusilmas üht paati. Kahjuks kannatab valdav osa linateosest hoopis ebasobilike läänelike õudusfilmikujundite küüsis. Ehmatav kass ja riidenagi, mis meenutab esmapilgul kurjakuulutavat inimkuju, ei paku erilisi üllatusi ega püsivaid emotsioone. Ka B-kategooria filmina jätab "Neetud maa. Saatus" pigem külmaks, põnevust napib ja nalja ei saa.
Kui "Hirmutis" oli appihüüd, siis Mihhail Lukatševski"Kopter" on suur lumme joonistatud "SOS". See vesterni tunnustega ellujäämislugu on kolmest sahha linateosest kindlasti ambitsioonikaim. Nagu ka festivali teistes filmides, mängivad siin suurt rolli perekondlikud väärtused. Pea kõikide lugude aluseks on lapse ja vanema vaheline suhe, mis ühelt poolt peegeldab programmi kokkupanijate taotluslikku valikut ja teisalt moodustab esmatähtsa osa Siberi kultuurist.
"Kopter" Autor/allikas: Kaader filmist
"Kopter" räägib noorperest, kelle külaskäik vanemate juurde osutub traagiliseks, kui elektrikatkestuse tagajärjel otsustab isa Vanja ohtliku jõe ületada, et haigestunud pisitütrele abi otsida. Ainuke võimalus, kuidas sinna eraklikku asulasse pääseda, on helikopteriga. Sild, mis viib lähimasse linna, on tormi tõttu koost lagunenud. Neil pole muud valikut kui liikuda jala või hobusega ning elektrikatkestuste ajal ei saa nad ka helikopterit kohale kutsuda. Kõik osatäitjad vanaemast väikese pojani mängivad oma rolle nii ehedalt, et neile oleks raske mitte kaasa tunda. Lugu toetab ka filmi tehniline külg. Kõigis kolmes sahha linateoses leidub palju stseene, mis on filmitud vaid ühe staatilise kaameranurga alt, kuid siin loovad filmitegijad operaatori-, näitleja- ja kunstnikutööga kompositsioone, mis panevad lausa imetlema.
Eluks vajalik seotus
Jakuutia piirist tsipa kaugemale Beringi väina äärde liikudes leiame eest kasvamisloo "Vaalapüüdja". Sahha kino erakliku külaelu motiiv jätkub ka selles filmis, kuid erinevalt jakuutidest on sealsetel tšuktšidel ligipääs internetile. Vaalapüügist tüdinud 15-aastane Leška avastab pornoleheküljel veebikaamera ees esineva tüdruku Hollysweet999, kellesse ta armub esimesest pilgust.
"Vaalapüüdja" Autor/allikas: Kaader filmist
Hoogne montaaž, värvikas pilt ja sajad algustiitrites tutvustatud produktsioonifirmad annavad mõista, et tegemist on korraliku rahvusvahelise filmiga. Geograafilise asukoha ja põliselanikest osatäitjate põhjal seda seega lihtsalt tšuktši kinoks aga pidada ei saa. See on ametlikult Vene, Belgia ja Poola koostööfilm, mille režissöör Philipp Yuryev ja enamik kaameratagusest kaadrist on pärit Venemaa pealinnast. Mitme eri rahva koostöös on valminud südamlik portree ühe rumala teismelise esimesest armumisest. Peategelase tahe üle Beringi väina armastust otsima minna tundub küll veidi ebausutav ja sunnitud, kuid vaatamata sellele muutub sündmustik just teekonnale asudes eriliselt kaasakiskuvaks.
Programmi ainsa dokumentaalfilmi"Isa Baikal" tegevus toimub Beringi väinast lõuna pool asuvas Burjaatias. Moskvast pärit režissööri Maria Marina Melniku käe all valminud portreefilm räägib sellest, kuidas rahvusvaheliselt tunnustatud skulptor Daši Namdakov loob oma elu tähtsaimat skulptuuri, soovides tõmmata sellega tähelepanu ökoloogilisele katastroofile läheneva Baikali järve seisundile.
"Isa Baikal" Autor/allikas: Kaader filmist
Filmi iseloomustab hektiline montaaž, mis hoiab vaatajat alati põnevuses, ja üksikud kauakestvad kaadrid mõjuvad seetõttu veelgi emotsionaalsemalt. Ühes stseenis selgitab Namdakov, et skulptuur on kujundatud alateadlikult tema isa näojoonte järgi, millele järgneb pikk kaader tundmatust vanamehest. Sõnagi ütlemata on selge, et tegemist on kuju nähes pisarat poetava Daši isaga. Film näitab, kui oluliseks peavad burjaadid oma päritolu ja loodust, mis on andnud neile elujõu.
Suur osa jakuutidest elab eraklikes ja raskete tingimustega väikekülades ning paistab, et nende filmid ei häbene kujutada seda filtriteta, pigem emmatakse oma kultuuri sügava uhkusega. Sahhawoodis valmib aastas üle kahekümne filmi, mis on väidetavalt kohalikes kinodes edukamad kui suured välismaa kassahitid. "Vaalapüüdja" ja "Isa Baikal" pole otseselt tšuktšide ja burjaatide vändatud, kuid need tähistavad vastavaid kultuure siiski suure austusega, osutades samas sügavatele süstemaatilistele probleemidele. | Matiias Viiking Ojaveski: Sahhawood ehk polaarrahvaste värskest filmiliikumisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestist kuuskümmend kaheksa korda suurema pindalaga Sahha Vabariigis (teise nimega Jakuutia), kus elab vähem inimesi kui meie niigi hõredalt asustatud maalapil, paistab rahvast ühendavat toimiva infrastruktuuri asemel hoopis õitsema hakanud filmitööstus. Uue aasta algul linastus Kino Artises talvistel rahvusvähemuste filmikultuuri päevadel kuus hiljuti valminud filmi Venemaa rahvusvähemustest, millest pooled on osa nn Sahhawoodi fenomenist. Need sahha filmitegijate Sahha Vabariigis ja sahha keeles loodud linateosed on "vene" filmid enam-vähem sama palju kui "Kevade" on Nõukogude Liidu film. Festivalil tutvustati lisaks sahha filmidele ka tšuktši kultuuri mängufilmiga "Vaalapüüdja" ja burjaadi skulptorit dokumentaalfilmiga "Isa Baikal".
Õudusfilmi sugemetega draama "Hirmutis" jäädvustati vaid 16 000 euro ning üheteistkümne võttepäevaga. Film räägib ekstsentrilise sahha külaravitseja ennasthävitavast elurutiinist. Näitlejadebüüdi teinud sahha rahvalaulik Valentina Romanova-Tšõskõõrai särab sellise vaimse ja füüsilise võimekusega, et isegi kui ta otseses mõttes imeb inimestest haigusi välja ja käib hiljem nurga taga oksendamas, on temalt raske pilku eemale pöörata. Ta on joodik, keda enamik külaelanikke põlgab, aga ka ravitseja, kelle võimed on külale hädavajalikud.
"Hirmutis" Autor/allikas: Kaader filmist
Huvitaval kombel on see ainus festivali linateostest, kus ei leidu ühtegi kaunist üldplaani Siberi eluvaesest, aga lummavast maastikust. Kaamera on keskendunud alati peategelasele ega lase ilutsevatel stseenidel vaataja tähelepanu hajutada. Filmitegijad pole kartnud näidata siin Sahha külaelu tundlikke valupunkte. Teos mõjub kui appihüüd, et kurnava vaesuse käes kannatavaid Jakuudi külarahvaid talvisesse tundrasse ära ei unustataks. Leidub siiski ka omajagu huumorit. Peategelase harvade, kuid otsekoheste sõnavõttude üle saab korralikult muheleda, isegi kui ta nende järel ebakindlate külameeste käest peksa saab.
Ääremaade õudus
Paistab, et Sahhawoodis armastatakse õudusfilme vaadata ja nende suurim žanrifilmide guru Stepan Burnašev armastab neid veelgi enam ise teha. Festivali kõigis Sahhawoodi teostes leidub õudusfilmi tunnuseid, kuid kõige selgemini liigitub sellesse žanrisse "Neetud maa. Saatus". Kunstitudeng Aljona naaseb kodumaale, et otsida üles oma kadunud ema, kuid üsna varsti hakkavad tema püüdlusi takistama kurjad üleloomulikud jõud. Nagu kõik teisedki programmi linateosed, süveneb Burnaševi uus kinotükk spirituaalsesse maailma.
"Neetud maa. Saatus" Autor/allikas: Kaader filmist
Suur hulk Siberi rahvusvähemustest praktiseerib tänapäevani šamanismi ja see kajastub ka nende filmides. Osalt pakub šamanism põnevaid filmilikke võimalusi, teisalt moodustab see lahutamatu osa nende kultuurist. Filmi "Neetud maa. Saatus" meeldejäävaimad hetked illustreerivadki just rituaale. Mõjuvaimas stseenis uputab peategelane trummimänguga vaimusilmas üht paati. Kahjuks kannatab valdav osa linateosest hoopis ebasobilike läänelike õudusfilmikujundite küüsis. Ehmatav kass ja riidenagi, mis meenutab esmapilgul kurjakuulutavat inimkuju, ei paku erilisi üllatusi ega püsivaid emotsioone. Ka B-kategooria filmina jätab "Neetud maa. Saatus" pigem külmaks, põnevust napib ja nalja ei saa.
Kui "Hirmutis" oli appihüüd, siis Mihhail Lukatševski"Kopter" on suur lumme joonistatud "SOS". See vesterni tunnustega ellujäämislugu on kolmest sahha linateosest kindlasti ambitsioonikaim. Nagu ka festivali teistes filmides, mängivad siin suurt rolli perekondlikud väärtused. Pea kõikide lugude aluseks on lapse ja vanema vaheline suhe, mis ühelt poolt peegeldab programmi kokkupanijate taotluslikku valikut ja teisalt moodustab esmatähtsa osa Siberi kultuurist.
"Kopter" Autor/allikas: Kaader filmist
"Kopter" räägib noorperest, kelle külaskäik vanemate juurde osutub traagiliseks, kui elektrikatkestuse tagajärjel otsustab isa Vanja ohtliku jõe ületada, et haigestunud pisitütrele abi otsida. Ainuke võimalus, kuidas sinna eraklikku asulasse pääseda, on helikopteriga. Sild, mis viib lähimasse linna, on tormi tõttu koost lagunenud. Neil pole muud valikut kui liikuda jala või hobusega ning elektrikatkestuste ajal ei saa nad ka helikopterit kohale kutsuda. Kõik osatäitjad vanaemast väikese pojani mängivad oma rolle nii ehedalt, et neile oleks raske mitte kaasa tunda. Lugu toetab ka filmi tehniline külg. Kõigis kolmes sahha linateoses leidub palju stseene, mis on filmitud vaid ühe staatilise kaameranurga alt, kuid siin loovad filmitegijad operaatori-, näitleja- ja kunstnikutööga kompositsioone, mis panevad lausa imetlema.
Eluks vajalik seotus
Jakuutia piirist tsipa kaugemale Beringi väina äärde liikudes leiame eest kasvamisloo "Vaalapüüdja". Sahha kino erakliku külaelu motiiv jätkub ka selles filmis, kuid erinevalt jakuutidest on sealsetel tšuktšidel ligipääs internetile. Vaalapüügist tüdinud 15-aastane Leška avastab pornoleheküljel veebikaamera ees esineva tüdruku Hollysweet999, kellesse ta armub esimesest pilgust.
"Vaalapüüdja" Autor/allikas: Kaader filmist
Hoogne montaaž, värvikas pilt ja sajad algustiitrites tutvustatud produktsioonifirmad annavad mõista, et tegemist on korraliku rahvusvahelise filmiga. Geograafilise asukoha ja põliselanikest osatäitjate põhjal seda seega lihtsalt tšuktši kinoks aga pidada ei saa. See on ametlikult Vene, Belgia ja Poola koostööfilm, mille režissöör Philipp Yuryev ja enamik kaameratagusest kaadrist on pärit Venemaa pealinnast. Mitme eri rahva koostöös on valminud südamlik portree ühe rumala teismelise esimesest armumisest. Peategelase tahe üle Beringi väina armastust otsima minna tundub küll veidi ebausutav ja sunnitud, kuid vaatamata sellele muutub sündmustik just teekonnale asudes eriliselt kaasakiskuvaks.
Programmi ainsa dokumentaalfilmi"Isa Baikal" tegevus toimub Beringi väinast lõuna pool asuvas Burjaatias. Moskvast pärit režissööri Maria Marina Melniku käe all valminud portreefilm räägib sellest, kuidas rahvusvaheliselt tunnustatud skulptor Daši Namdakov loob oma elu tähtsaimat skulptuuri, soovides tõmmata sellega tähelepanu ökoloogilisele katastroofile läheneva Baikali järve seisundile.
"Isa Baikal" Autor/allikas: Kaader filmist
Filmi iseloomustab hektiline montaaž, mis hoiab vaatajat alati põnevuses, ja üksikud kauakestvad kaadrid mõjuvad seetõttu veelgi emotsionaalsemalt. Ühes stseenis selgitab Namdakov, et skulptuur on kujundatud alateadlikult tema isa näojoonte järgi, millele järgneb pikk kaader tundmatust vanamehest. Sõnagi ütlemata on selge, et tegemist on kuju nähes pisarat poetava Daši isaga. Film näitab, kui oluliseks peavad burjaadid oma päritolu ja loodust, mis on andnud neile elujõu.
Suur osa jakuutidest elab eraklikes ja raskete tingimustega väikekülades ning paistab, et nende filmid ei häbene kujutada seda filtriteta, pigem emmatakse oma kultuuri sügava uhkusega. Sahhawoodis valmib aastas üle kahekümne filmi, mis on väidetavalt kohalikes kinodes edukamad kui suured välismaa kassahitid. "Vaalapüüdja" ja "Isa Baikal" pole otseselt tšuktšide ja burjaatide vändatud, kuid need tähistavad vastavaid kultuure siiski suure austusega, osutades samas sügavatele süstemaatilistele probleemidele.
### Response:
Matiias Viiking Ojaveski: Sahhawood ehk polaarrahvaste värskest filmiliikumisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba eelmisel aastal otsustas Hiina, et olümpiapileteid pealtvaatajatele müüki ei panda. Selle asemel pakuti pileteid teatud sihtgruppidele, kes pidid mängudele pääsemiseks läbima ranged koroona ennetusmeetmed.
Enne taliolümpiat lootsid korraldajad osadel üritustel vähemalt 30-protsendilist täituvust, näiteks avatseremoonial ja õues toimuvatel võistlustel.
"Järgmise sammuna toome nõudluse tõttu võistlustele rohkem pealtvaatajaid, sest praegune koroonaviiruse levik olümpiamullis on kontrolli all," ütles Pekingi taliolümpiamängude pandeemia ennetamise ja tõrje büroo direktor Huang Chun teisipäeval.
Pealtvaatajad eraldatakse sportlastest ja teistest suletud mullis viibivatest inimestest, minnes võitlustele ja väljudes kindlate väravate kaudu. Lisaks istuvad nad võistluste toimumispaikades selleks ettenähtud aladel.
Enne ja pärast võistlusi peavad pealtvaatajad andma mitu koroonaproovi. Pärast võistlustel osalemist ei pea nad jääma isolatsiooni, kuid neil ei soovitata minna rahvarohketesse kohtadesse.
Pekingi taliolümpiamängude korralduskomitee teatas esmaspäeval, et lennujaama saabujate seas ei avastatud ühtegi uut koroonajuhtimit. Suletud olümpiamullis anti kuus uut positiivset koroonaproovi, mis on kahe nädala madalaim arv. | Korraldajad otsustasid, et olümpiamängudele lastakse rohkem pealtvaatajaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba eelmisel aastal otsustas Hiina, et olümpiapileteid pealtvaatajatele müüki ei panda. Selle asemel pakuti pileteid teatud sihtgruppidele, kes pidid mängudele pääsemiseks läbima ranged koroona ennetusmeetmed.
Enne taliolümpiat lootsid korraldajad osadel üritustel vähemalt 30-protsendilist täituvust, näiteks avatseremoonial ja õues toimuvatel võistlustel.
"Järgmise sammuna toome nõudluse tõttu võistlustele rohkem pealtvaatajaid, sest praegune koroonaviiruse levik olümpiamullis on kontrolli all," ütles Pekingi taliolümpiamängude pandeemia ennetamise ja tõrje büroo direktor Huang Chun teisipäeval.
Pealtvaatajad eraldatakse sportlastest ja teistest suletud mullis viibivatest inimestest, minnes võitlustele ja väljudes kindlate väravate kaudu. Lisaks istuvad nad võistluste toimumispaikades selleks ettenähtud aladel.
Enne ja pärast võistlusi peavad pealtvaatajad andma mitu koroonaproovi. Pärast võistlustel osalemist ei pea nad jääma isolatsiooni, kuid neil ei soovitata minna rahvarohketesse kohtadesse.
Pekingi taliolümpiamängude korralduskomitee teatas esmaspäeval, et lennujaama saabujate seas ei avastatud ühtegi uut koroonajuhtimit. Suletud olümpiamullis anti kuus uut positiivset koroonaproovi, mis on kahe nädala madalaim arv.
### Response:
Korraldajad otsustasid, et olümpiamängudele lastakse rohkem pealtvaatajaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | SEPLP esitas ettepanekud parlamendi inimõiguste ja avalike suhete komisjonile. See sisaldab kavandeid avalik-õigusliku meedia edasiseks arendamiseks. Ettepaneku kohaselt liidetaks Läti Televisioon ja Läti Raadio 2024. aasta jaanuaris.
"Ettepanekute elluviimine on ülioluline, et tagada avalik-õigusliku meedia sõltumatus, selle sisu kvaliteet ja usaldusväärsus," ütles SEPLP-i juht Janis Siksnis.
SEPLP-i teatel on ühtse meedia infrastruktuuri arendamiseks vaja spetsiaalset riiklikku investeerimisprogrammi.
Avalik-õigusliku meedia rahastamismudeli muutmise kontseptsioon näeb ette, et avalik-õigusliku meedia eelarve jõuaks järgmise viie aasta jooksul Euroopa keskmisele tasemele, see oleks 0,16 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
SEPLP märkis, et Läti avaliku meedia eelarve on aastaid olnud Euroopa üks väiksemaid.
Läti Raadio ja Läti Televisioon kuuluvad samasse katusorganisatsiooni, kuid juriidiline keha on neil erinev, teatas LSM.
SEPLP on hiljuti asutatud organisatsioon, mis jälgib Läti avaliku meedia väljundit. Nende hulka kuulub ka LSM-i veebiportaal. | Läti meediaamet tegi ettepaneku ühendada Läti Televisioon ja Raadio | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
SEPLP esitas ettepanekud parlamendi inimõiguste ja avalike suhete komisjonile. See sisaldab kavandeid avalik-õigusliku meedia edasiseks arendamiseks. Ettepaneku kohaselt liidetaks Läti Televisioon ja Läti Raadio 2024. aasta jaanuaris.
"Ettepanekute elluviimine on ülioluline, et tagada avalik-õigusliku meedia sõltumatus, selle sisu kvaliteet ja usaldusväärsus," ütles SEPLP-i juht Janis Siksnis.
SEPLP-i teatel on ühtse meedia infrastruktuuri arendamiseks vaja spetsiaalset riiklikku investeerimisprogrammi.
Avalik-õigusliku meedia rahastamismudeli muutmise kontseptsioon näeb ette, et avalik-õigusliku meedia eelarve jõuaks järgmise viie aasta jooksul Euroopa keskmisele tasemele, see oleks 0,16 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
SEPLP märkis, et Läti avaliku meedia eelarve on aastaid olnud Euroopa üks väiksemaid.
Läti Raadio ja Läti Televisioon kuuluvad samasse katusorganisatsiooni, kuid juriidiline keha on neil erinev, teatas LSM.
SEPLP on hiljuti asutatud organisatsioon, mis jälgib Läti avaliku meedia väljundit. Nende hulka kuulub ka LSM-i veebiportaal.
### Response:
Läti meediaamet tegi ettepaneku ühendada Läti Televisioon ja Raadio |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Istungile on kutsutud riigikantselei, sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, haigekassa, terviseameti, ravimiameti, teadusnõukoja, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi, Tallinna Lastehaigla, eelkõige lapsi puudutavaid koroonapiiranguid ja -meetmeid vastustav MTÜ Mõttekoda ja kollektiivse pöördumise algatajate esindajad.
Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka (Keskerakond) lausus, et komisjon soovib saada infot, milline on laste ja noorukite vaktsineerituse tase ning kas vaktsineerimine on end õigustanud. "Tahame kuulda, kas vaktsiinid on aidanud laste raskelt haigestumist ennetada," sõnas Kotka. "Samuti soovime teada saada, milliseid soovitusi annavad eksperdid laste vaktsineerimise osas kevade eel, ning arutada, kas Covidi tõendeid on siseriiklikult jätkuvalt vaja."
Valitsus otsustas möödunud nädalal, et kuni 18-aastastelt lastelt ja noortelt alates 14. veebruarist siseriiklikult enam Covidi tõendit ei nõuta.
12–17-aastaste noorte COVID-19 vastu vaktsineerimisega alustati mullu juulis ja alla 12-aastaste laste vaktsineerimisega detsembris. | Otse kell 14: riigikogu sotsiaalkomisjon laste vaktsineerimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Istungile on kutsutud riigikantselei, sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, haigekassa, terviseameti, ravimiameti, teadusnõukoja, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi, Tallinna Lastehaigla, eelkõige lapsi puudutavaid koroonapiiranguid ja -meetmeid vastustav MTÜ Mõttekoda ja kollektiivse pöördumise algatajate esindajad.
Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka (Keskerakond) lausus, et komisjon soovib saada infot, milline on laste ja noorukite vaktsineerituse tase ning kas vaktsineerimine on end õigustanud. "Tahame kuulda, kas vaktsiinid on aidanud laste raskelt haigestumist ennetada," sõnas Kotka. "Samuti soovime teada saada, milliseid soovitusi annavad eksperdid laste vaktsineerimise osas kevade eel, ning arutada, kas Covidi tõendeid on siseriiklikult jätkuvalt vaja."
Valitsus otsustas möödunud nädalal, et kuni 18-aastastelt lastelt ja noortelt alates 14. veebruarist siseriiklikult enam Covidi tõendit ei nõuta.
12–17-aastaste noorte COVID-19 vastu vaktsineerimisega alustati mullu juulis ja alla 12-aastaste laste vaktsineerimisega detsembris.
### Response:
Otse kell 14: riigikogu sotsiaalkomisjon laste vaktsineerimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Michael" portreteerib põhjalikult keerulise isiksusega popkuningat ja äratab ellu tema kõige säravamad etteasted. Lisaks annab see ülevaate Jacksoni kunstilisest protsessist ja isiklikust elust.
Film valmib koostöös Michael Jacksoni pärandi valdajatega, mis võib mõjutada, kuidas see käsitleb mitmeid süüdistusi laste seksuaalse kuritarvitamise kohta, mis esitati lauljale nii tema eluajal kui ka pärast surma 2009. aastal.
Filmi stsenaariumi kirjutas kolmekordne Oscari-nominent John Logan, seda levitab Lionsgate.
Michael Jackson suri 2009. aastal 50-aastasena ravimite üledoosi tagajärjel. | "Bohemian Rhapsody" produtsent toob ekraanile Michael Jacksoni eluloofilmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Michael" portreteerib põhjalikult keerulise isiksusega popkuningat ja äratab ellu tema kõige säravamad etteasted. Lisaks annab see ülevaate Jacksoni kunstilisest protsessist ja isiklikust elust.
Film valmib koostöös Michael Jacksoni pärandi valdajatega, mis võib mõjutada, kuidas see käsitleb mitmeid süüdistusi laste seksuaalse kuritarvitamise kohta, mis esitati lauljale nii tema eluajal kui ka pärast surma 2009. aastal.
Filmi stsenaariumi kirjutas kolmekordne Oscari-nominent John Logan, seda levitab Lionsgate.
Michael Jackson suri 2009. aastal 50-aastasena ravimite üledoosi tagajärjel.
### Response:
"Bohemian Rhapsody" produtsent toob ekraanile Michael Jacksoni eluloofilmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nendest omakorda 161 ehk 66 protsenti on vaktsineerimata ja 83 ehk 34 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 82 uut haigusjuhtu, millest 55 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu.
Intensiivravil on 18 patsienti ja neist juhitaval hingamisel on kaheksa inimest.
Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 32 sümptomaatilist Covid-19 patsienti.
Viimane arv on oluline, sest valitsus jõudis kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.
Suri 10 koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest üheksa olid vaktsineerimata: 50-aastane mees, 71-aastane mees, 74-aastane naine, 82-aastane naine, 84-aastane mees, kaks 85-aastast naist, 88-aastane naine, 91-aastane mees ja 93-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 2075 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 10 934 testitulemust, millest 6288 osutus positiivseks.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 416,2 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 625,6 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 1402 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 150. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 414 517 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,6 protsenti. | Raske Covidiga on haiglas 244 inimest, suri 10 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nendest omakorda 161 ehk 66 protsenti on vaktsineerimata ja 83 ehk 34 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 82 uut haigusjuhtu, millest 55 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu.
Intensiivravil on 18 patsienti ja neist juhitaval hingamisel on kaheksa inimest.
Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 32 sümptomaatilist Covid-19 patsienti.
Viimane arv on oluline, sest valitsus jõudis kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.
Suri 10 koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest üheksa olid vaktsineerimata: 50-aastane mees, 71-aastane mees, 74-aastane naine, 82-aastane naine, 84-aastane mees, kaks 85-aastast naist, 88-aastane naine, 91-aastane mees ja 93-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 2075 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 10 934 testitulemust, millest 6288 osutus positiivseks.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 416,2 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 625,6 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 1402 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 150. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 414 517 inimest.
Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,6 protsenti.
### Response:
Raske Covidiga on haiglas 244 inimest, suri 10 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval, 8. veebruaril kohtub Henri Treiali ja Renet Vankeri koduklubi Maaseiki Greenyard Euroopa tugevaimas klubisarjas Meistrite liigas Türgi klubiga Ankara Ziraat Bankasiga, vahendab Volley.ee.
Maaseik kuulub B-alagruppi ja on enne eesootavat kohtumist kolme kaotusega neljandal kohal.
Kolmapäeval, 9. veebruaril tulevad samas sarjas platsile Märt Tammearu tööandja Roeselare Knack ja Andri Aganitsa koduklubi VfB Friedrichshafen, kes kohtuvad omavahel A-alagrupi mängus kell 21.30.
Friedrichshafen on A-alagrupis ühe võidu ja viie punktiga teine, Roeselare ühe võidu ja kahe punktiga kolmas.
CEV Cupil on veerandfinaali kordusmäng ees ootamas Robert Tähte ja Belchatowi Skrad.
Veerandfinaali avakohtumise võitis Poola klubi Rumeenia klubi Galati Arcada vastu 3:2 (25:21, 26:24, 19:25, 21:25, 15:13). Kordusmäng Rumeenias toimub 8. veebruaril kell 18.00. | Euroopa klubisarjades on platsile oodata viit eestlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval, 8. veebruaril kohtub Henri Treiali ja Renet Vankeri koduklubi Maaseiki Greenyard Euroopa tugevaimas klubisarjas Meistrite liigas Türgi klubiga Ankara Ziraat Bankasiga, vahendab Volley.ee.
Maaseik kuulub B-alagruppi ja on enne eesootavat kohtumist kolme kaotusega neljandal kohal.
Kolmapäeval, 9. veebruaril tulevad samas sarjas platsile Märt Tammearu tööandja Roeselare Knack ja Andri Aganitsa koduklubi VfB Friedrichshafen, kes kohtuvad omavahel A-alagrupi mängus kell 21.30.
Friedrichshafen on A-alagrupis ühe võidu ja viie punktiga teine, Roeselare ühe võidu ja kahe punktiga kolmas.
CEV Cupil on veerandfinaali kordusmäng ees ootamas Robert Tähte ja Belchatowi Skrad.
Veerandfinaali avakohtumise võitis Poola klubi Rumeenia klubi Galati Arcada vastu 3:2 (25:21, 26:24, 19:25, 21:25, 15:13). Kordusmäng Rumeenias toimub 8. veebruaril kell 18.00.
### Response:
Euroopa klubisarjades on platsile oodata viit eestlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina on korduvalt väljendanud Berliini suhtes pettumust, kuna Saksamaa ei müü Ukrainale relvi. Samuti blokib Berliin teiste riikide relvatarneid Ukrainasse.
Baerbock pidi kohtuma Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kuid see jäi ära. Diplomaatilised allikad viitasid ajakava koostamisega seotud raskustele. Baerbock kohtus selle asemel Ukraina peaministriga.
Telekanali CNN ajakirjaniku Jake Tapperi sõnul tühistas Zelenski oma kohtumise Baerbockiga Nord Stream 2 torujuhtme projekti tõttu.
"Ukraina valitsusele lähedalseisev allikas ütles mulle, et president Zelenski tühistas täna oma kohtumise Saksamaa välisministri Annalena Baerbockiga, kuna ta keeldus ütlemast, et Berliin loobub Nord Stream 2 torujuhtmest isegi siis kui Moskva Ukrainasse tungib. Ametlikult kirjeldati seda ajakava veana, kuid see polnud nii. See oli tahtlik," kirjutas Twitteris Tapper.
A source close to the Ukrainian government tells me that President Zelensky canceled his meeting today with German Foreign Minister Annalena Baerbock because the FM refused to say Germany would abandon Nord Stream 2 pipeline even if Russia invades, and….
— Jake Tapper (@jaketapper) February 7, 2022
Saksamaa majandusminister Robert Habeck ütles laupäeval, et riik peab vähendama sõltuvust Venemaa maagaasist. Saksamaa võimud on endiselt lõhestunud torujuhtme Nord Stream 2 küsimuses, mis suurendaks riigi sõltuvust Vene gaasist. Projekt on lõplikult valmis, kuid Saksa regulaatorid pole sellele veel tegevusluba andnud.
Saksamaa välissuhete nõukogu Vene eksperdi Stefan Meisteri sõnul oli Baerbocki visiit Kiievisse oluline. "See visiit näitab, et Saksamaa ja Euroopa Liit on selles kriisis aktiivsemad," ütles Meister.
"Berliin on nõus maksma kõrget majanduslikku hinda, kui Venemaa vastu tuleks kehtestada sanktsioonid. Kaalul on Ukraina julgeolek," ütles esmaspäeval pressikonverentsil Baerbock.
Teisipäeval külastab Baerbock ka Ida-Ukrainat.
Esmaspäeval kohtus Saksamaa kantsler Olaf Scholz Valges Majas Joe Bideniga. Riigijuhid arutasid ka olukorda Ukrainas. Samal päeval kohtus Prantsusmaa president Emmanuel Macron oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga. | Allikad: Zelenski tühistas kohtumise Baerbockiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina on korduvalt väljendanud Berliini suhtes pettumust, kuna Saksamaa ei müü Ukrainale relvi. Samuti blokib Berliin teiste riikide relvatarneid Ukrainasse.
Baerbock pidi kohtuma Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kuid see jäi ära. Diplomaatilised allikad viitasid ajakava koostamisega seotud raskustele. Baerbock kohtus selle asemel Ukraina peaministriga.
Telekanali CNN ajakirjaniku Jake Tapperi sõnul tühistas Zelenski oma kohtumise Baerbockiga Nord Stream 2 torujuhtme projekti tõttu.
"Ukraina valitsusele lähedalseisev allikas ütles mulle, et president Zelenski tühistas täna oma kohtumise Saksamaa välisministri Annalena Baerbockiga, kuna ta keeldus ütlemast, et Berliin loobub Nord Stream 2 torujuhtmest isegi siis kui Moskva Ukrainasse tungib. Ametlikult kirjeldati seda ajakava veana, kuid see polnud nii. See oli tahtlik," kirjutas Twitteris Tapper.
A source close to the Ukrainian government tells me that President Zelensky canceled his meeting today with German Foreign Minister Annalena Baerbock because the FM refused to say Germany would abandon Nord Stream 2 pipeline even if Russia invades, and….
— Jake Tapper (@jaketapper) February 7, 2022
Saksamaa majandusminister Robert Habeck ütles laupäeval, et riik peab vähendama sõltuvust Venemaa maagaasist. Saksamaa võimud on endiselt lõhestunud torujuhtme Nord Stream 2 küsimuses, mis suurendaks riigi sõltuvust Vene gaasist. Projekt on lõplikult valmis, kuid Saksa regulaatorid pole sellele veel tegevusluba andnud.
Saksamaa välissuhete nõukogu Vene eksperdi Stefan Meisteri sõnul oli Baerbocki visiit Kiievisse oluline. "See visiit näitab, et Saksamaa ja Euroopa Liit on selles kriisis aktiivsemad," ütles Meister.
"Berliin on nõus maksma kõrget majanduslikku hinda, kui Venemaa vastu tuleks kehtestada sanktsioonid. Kaalul on Ukraina julgeolek," ütles esmaspäeval pressikonverentsil Baerbock.
Teisipäeval külastab Baerbock ka Ida-Ukrainat.
Esmaspäeval kohtus Saksamaa kantsler Olaf Scholz Valges Majas Joe Bideniga. Riigijuhid arutasid ka olukorda Ukrainas. Samal päeval kohtus Prantsusmaa president Emmanuel Macron oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga.
### Response:
Allikad: Zelenski tühistas kohtumise Baerbockiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neidude U-17 koondise peatreener Aleksandra Ševoldajeva kutsus Itaalias toimuvasse treeninglaagrisse 20 mängijat üheksast erinevast klubist. Ligi nädal aega kestva laagri jooksul minnakse Itaalia eakaaslastega vastamisi kahel korral: 9. veebruaril kell 15.30 ning 11. veebruaril kell 11.30, kirjutab jalgpall.ee.
Itaalias toimuv treeninglaager on ettevalmistus märtsis toimuvale EM-valikturniiri teisele ringile, kus minnakse vastamisi Bulgaaria ja Gruusia eakaaslastega. Bulgaarias toimuval turniiril on mängus koht A-tugevusgrupis 2022/23 aasta EM-i valikturniiri esimeses ringis.
Peatreener Aleksandra Ševoldajeva sõnul on koondise jaoks oluline pidada kohtumisi tugevate jalgpalliriikidega, et saada võimalikult hea ülevaade enda tasemest ja märgata arengukohti. "Eelmine aasta saime mängida tugeva Ukrainaga. Tegemist oli aga otsustava võistlusmänguga ja paraku ei olnud me toona selleks nii hästi valmis kui oleksime tahtnud. Seega korraldasime selles koondiseaknas sõpruskohtumised Itaaliaga, kellega on end adekvaatne võrrelda ning saame näha, millises suunas tuleks liikuda, et olla võimalikult hästi valmistunud nii märtsikuiseks EM-valikturniiri teiseks ringiks kui ka aasta pärast Eestis toimuvaks finaalturniiriks," rääkis Ševoldajeva.
Välislaagrisse on kaasatud kaheksa noormängijat, kes pole varem U-17 koondist esindanud ning võivad sel nädalal maavõistlustes Itaaliaga teha debüüdi. "Laagrist jäi erinevatel põhjustel eemale palju mängijaid – kaasa ei saa tulla ligi pool sügisese EM-i koosseisust. See lõi aga hea võimaluse kaasata potentsiaalsed EM-finaalturniiri kandidaadid ning tutvustada neile juba praegu kõrget Euroopa taset, mis neid järgmisel aastal ees ootab," lisas Ševoldajeva.
Eesti neidude U17 koondise koosseis*:
Väravavahid
Liisa Liimets (04.04.2006) – Viimsi MRJK 3/0
Ksenija Jerofejeva (22.08.2005) – Tallinna FC Flora 1/0
Kaitsjad
Anna Mariin Juksar (02.06.2006) – Saku Sporting 3/0
Annegret Kala (03.05.2006) – Tartu JK Tammeka 3/0
Kirke Kala (08.02.2006) – Kohila Jalgpallikool/Saku Sporting 2/0
Liisi Karilaid (22.09.2006) – JK Tabasalu 2/0
Angela Raidmets (02.03.2005) – Saku Sporting 2/0
Viktoria Toding (28.09.2006) – Tallinna FC Flora 0/0
Minna-Brit Jõelaid (08.02.2007) – JK Tabasalu 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Jane Mirjam (28.07.2006) – Pärnu JK Vaprus 3/1
Mia-Lisette Sarapik (15.10.2006) – JK Tabasalu 3/0
Natali Sigijane (13.05.2005) – Viimsi MRJK 2/0
Liselle Palts (02.12.2005) – Tallinna FC Flora 2/0
Jaanika Volkov (20.02.2005) – Tallinna FC Flora 2/0
Vanessa Grutop (14.08.2006) – FC Levadia/JK Tallinna Kalev 0/0
Grete Kraus (14.12.2005) – Tartu JK Tammeka 0/0
Marta Panova (27.03.2007) – Tallinna JK Legion 0/0
Egle-Eliise Kurg (04.05.2007) – Vändra Vaprus JK 0/0
Elisabeth Õispuu (19.11.2007) – Tallinna FC Flora 0/0
Kristina Borotõnskaja (24.08.2007) – Tallinna JK Legion 0/0
*Klubid on märgitud eelmise hooaja seisuga
Peatreener: Aleksandra Ševoldajeva
Abitreener: Kelly Rosen
Väravavahtide treener: Mattias Traublum
Füsioterapeut: Kelly Linnas
Mänedžer: Merily Toom | Neidude U-17 jalgpallikoondis mängib sõpruskohtumisi Itaaliaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neidude U-17 koondise peatreener Aleksandra Ševoldajeva kutsus Itaalias toimuvasse treeninglaagrisse 20 mängijat üheksast erinevast klubist. Ligi nädal aega kestva laagri jooksul minnakse Itaalia eakaaslastega vastamisi kahel korral: 9. veebruaril kell 15.30 ning 11. veebruaril kell 11.30, kirjutab jalgpall.ee.
Itaalias toimuv treeninglaager on ettevalmistus märtsis toimuvale EM-valikturniiri teisele ringile, kus minnakse vastamisi Bulgaaria ja Gruusia eakaaslastega. Bulgaarias toimuval turniiril on mängus koht A-tugevusgrupis 2022/23 aasta EM-i valikturniiri esimeses ringis.
Peatreener Aleksandra Ševoldajeva sõnul on koondise jaoks oluline pidada kohtumisi tugevate jalgpalliriikidega, et saada võimalikult hea ülevaade enda tasemest ja märgata arengukohti. "Eelmine aasta saime mängida tugeva Ukrainaga. Tegemist oli aga otsustava võistlusmänguga ja paraku ei olnud me toona selleks nii hästi valmis kui oleksime tahtnud. Seega korraldasime selles koondiseaknas sõpruskohtumised Itaaliaga, kellega on end adekvaatne võrrelda ning saame näha, millises suunas tuleks liikuda, et olla võimalikult hästi valmistunud nii märtsikuiseks EM-valikturniiri teiseks ringiks kui ka aasta pärast Eestis toimuvaks finaalturniiriks," rääkis Ševoldajeva.
Välislaagrisse on kaasatud kaheksa noormängijat, kes pole varem U-17 koondist esindanud ning võivad sel nädalal maavõistlustes Itaaliaga teha debüüdi. "Laagrist jäi erinevatel põhjustel eemale palju mängijaid – kaasa ei saa tulla ligi pool sügisese EM-i koosseisust. See lõi aga hea võimaluse kaasata potentsiaalsed EM-finaalturniiri kandidaadid ning tutvustada neile juba praegu kõrget Euroopa taset, mis neid järgmisel aastal ees ootab," lisas Ševoldajeva.
Eesti neidude U17 koondise koosseis*:
Väravavahid
Liisa Liimets (04.04.2006) – Viimsi MRJK 3/0
Ksenija Jerofejeva (22.08.2005) – Tallinna FC Flora 1/0
Kaitsjad
Anna Mariin Juksar (02.06.2006) – Saku Sporting 3/0
Annegret Kala (03.05.2006) – Tartu JK Tammeka 3/0
Kirke Kala (08.02.2006) – Kohila Jalgpallikool/Saku Sporting 2/0
Liisi Karilaid (22.09.2006) – JK Tabasalu 2/0
Angela Raidmets (02.03.2005) – Saku Sporting 2/0
Viktoria Toding (28.09.2006) – Tallinna FC Flora 0/0
Minna-Brit Jõelaid (08.02.2007) – JK Tabasalu 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Jane Mirjam (28.07.2006) – Pärnu JK Vaprus 3/1
Mia-Lisette Sarapik (15.10.2006) – JK Tabasalu 3/0
Natali Sigijane (13.05.2005) – Viimsi MRJK 2/0
Liselle Palts (02.12.2005) – Tallinna FC Flora 2/0
Jaanika Volkov (20.02.2005) – Tallinna FC Flora 2/0
Vanessa Grutop (14.08.2006) – FC Levadia/JK Tallinna Kalev 0/0
Grete Kraus (14.12.2005) – Tartu JK Tammeka 0/0
Marta Panova (27.03.2007) – Tallinna JK Legion 0/0
Egle-Eliise Kurg (04.05.2007) – Vändra Vaprus JK 0/0
Elisabeth Õispuu (19.11.2007) – Tallinna FC Flora 0/0
Kristina Borotõnskaja (24.08.2007) – Tallinna JK Legion 0/0
*Klubid on märgitud eelmise hooaja seisuga
Peatreener: Aleksandra Ševoldajeva
Abitreener: Kelly Rosen
Väravavahtide treener: Mattias Traublum
Füsioterapeut: Kelly Linnas
Mänedžer: Merily Toom
### Response:
Neidude U-17 jalgpallikoondis mängib sõpruskohtumisi Itaaliaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa presidendi hinnangul on Macroni ettepanekud realistlikud.
Prantsusmaa ja Venemaa presidendi kohtumine kestis viis tundi. Tegemist oli Putini esimese kohtumisega lääne suurriigi liidriga pärast üksuste koondamist Ukraina piirile.
Putin lisas, et kohtumine oli sisukas, kuid samas ta hoiatas taas kord sõjaohu eest, kui Ukraina kohtub NATO-ga.
"Järgmised viis päeva on otsustavad ja nõuavad intensiivseid kõnelusi, mida koos jätkame," ütles Prantsusmaa president pärast viis tundi kestnud kohtumist.
Macroni sõnul tuleb tagada Ukraina, Moldova ja Valgevene iseseisvus. Ta avaldas veendumust edusammude suhtes. "Olen kindel, et koos saavutame tulemuse, isegi kui see pole kerge," ütles Macron.
Ühisel pressikonverentsil pärast kõnelusi ja töölõunat ütles Macron, et tegi ettepanekud konkreetseteks julgeolekutagatisteks. Ettepanekud sisaldavad mõlema kohustust hoiduda uutest sõjalistest tegevustest, uue strateegilise dialoogi algatamist ja Ukraina rahuprotsessi elustamist.
Vladimir Putin viitas, et mõned Macroni ideed võivad aidata kriisi leevendada. "Mõned ideed, ettepanekud, millest on veel vara rääkida, on minu arvates päris hea alus meie järgmisteks ühisteks sammudeks," lisas Putin.
Riigipead kõnelevad taas pärast seda, kui Emmanuel Macron kohtub Ukraina juhtkonnaga teisipäeval, vahendas uudisteagentuur Reuters.
"Kui Ukraina ühineb NATO-ga ja proovib Krimmi tagasi võtta sõjaliste vahenditega, siis on Euroopa riigid automaatselt tõmmatud sõjalisse konflikti Venemaaga," hoiatas Venemaa president. "Keegi ei ole võitja."
Putin kutsus taas Kiievit täitma Minski leppeid, mille eesmärk on lõpetada sõda Donbassis, kuid mis tähendaks ka Ukraina föderaliseerumist.
Politico pressikonverentsist: Borrelli visiidi kordus
Väljaande Politico teatel tuletas Macroni suutmatus vastata Putini provokatiivsetele avaldustele meelde Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Josep Borrelli visiiti Moskvasse eelmisel aastal. Borrell ei astunud selgelt vastu Venemaa välisministri Sergei Lavrovi pressikonverentsil öeldule, milles muuhulgas nimetas Euroopa Liitu ebausaldusväärseks partneriks.
Ühel hetkel tsiteeris Putin Minski lepetele viidates Venemaal tuntud laulu, milles on viited vägistamisele ja nekrofiiliale. "Kas sa tahad või mitte, mu kaunitar, kannata ära," ütles Venemaa president.
Putin pilkas ka lääneriikide positsiooni, et NATO on kaitseallianss, tuues esile operatsioonid Serbias, Afganistanis, Süürias ja Liibüas. Ta kordas, et Ukraina revolutsioon 2014. aastal oli riigipööre ja süüdistas Ukraina valitsust soovis lahendada separatistlik sõda Donbassis sõjaliste vahenditega.
Politico andmeil ei vastanud Emmanuel Macron kõigile nendele väljaütlemistele teisiti, kui öeldes, et on tähtis jätkata kõnelusi.
Le Figaro: Macron rääkis Ukraina "finlandiseerimisest"
Prantsuse ajaleht Le Figaro kirjutas teisipäeval, et Macroni ja Putini kohtumisel oli jutuks ka Ukraina finlandiseerimise idee.
"President usaldas temaga samas lennukis viibinud mõnele ajakirjanikule, et muuhulgas oli päevakorras ka Ukraina "finlandiseerimise" idee," kirjutas Le Figaro. "Vladimir Putin soovib NATO poliitikas põhjalikku muutust. Tuleb leida lahendus julgeolekuruumiks, kus NATO ja Venemaa saaksid koos eksisteerida. Üks selle element oleks Ukraina mittekuulumine NATO-sse," olevat Macron öelnud.
Le Figaro andmeil olevat Putin avaldanud lootust, et tema ja Macroni kohtumise tulemusi võetakse arvesse teisipäeval Macroni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumisel Kiievis. Putin ütles kohtumisejärgsel pressikonverentsil, et loodab Macroniga uuesti rääkida pärast viimase kohtumisi Kiievis.
Putin mainis Balti riike
Balti riikide kohta märkis Putin, et kuuleb, nagu tunneksid need end Venemaa poolt ohustatuna nagu ka teised naaberriigid. "Millisel alusel, see on ebaselge. Igal juhul kasutatakse seda alusena, et ehitada ebasõbralikkust Venemaa poliitika suhtes," ütles ta. | Macron pakkus kohtumisel Putiniga konkreetseid julgeolekutagatisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa presidendi hinnangul on Macroni ettepanekud realistlikud.
Prantsusmaa ja Venemaa presidendi kohtumine kestis viis tundi. Tegemist oli Putini esimese kohtumisega lääne suurriigi liidriga pärast üksuste koondamist Ukraina piirile.
Putin lisas, et kohtumine oli sisukas, kuid samas ta hoiatas taas kord sõjaohu eest, kui Ukraina kohtub NATO-ga.
"Järgmised viis päeva on otsustavad ja nõuavad intensiivseid kõnelusi, mida koos jätkame," ütles Prantsusmaa president pärast viis tundi kestnud kohtumist.
Macroni sõnul tuleb tagada Ukraina, Moldova ja Valgevene iseseisvus. Ta avaldas veendumust edusammude suhtes. "Olen kindel, et koos saavutame tulemuse, isegi kui see pole kerge," ütles Macron.
Ühisel pressikonverentsil pärast kõnelusi ja töölõunat ütles Macron, et tegi ettepanekud konkreetseteks julgeolekutagatisteks. Ettepanekud sisaldavad mõlema kohustust hoiduda uutest sõjalistest tegevustest, uue strateegilise dialoogi algatamist ja Ukraina rahuprotsessi elustamist.
Vladimir Putin viitas, et mõned Macroni ideed võivad aidata kriisi leevendada. "Mõned ideed, ettepanekud, millest on veel vara rääkida, on minu arvates päris hea alus meie järgmisteks ühisteks sammudeks," lisas Putin.
Riigipead kõnelevad taas pärast seda, kui Emmanuel Macron kohtub Ukraina juhtkonnaga teisipäeval, vahendas uudisteagentuur Reuters.
"Kui Ukraina ühineb NATO-ga ja proovib Krimmi tagasi võtta sõjaliste vahenditega, siis on Euroopa riigid automaatselt tõmmatud sõjalisse konflikti Venemaaga," hoiatas Venemaa president. "Keegi ei ole võitja."
Putin kutsus taas Kiievit täitma Minski leppeid, mille eesmärk on lõpetada sõda Donbassis, kuid mis tähendaks ka Ukraina föderaliseerumist.
Politico pressikonverentsist: Borrelli visiidi kordus
Väljaande Politico teatel tuletas Macroni suutmatus vastata Putini provokatiivsetele avaldustele meelde Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Josep Borrelli visiiti Moskvasse eelmisel aastal. Borrell ei astunud selgelt vastu Venemaa välisministri Sergei Lavrovi pressikonverentsil öeldule, milles muuhulgas nimetas Euroopa Liitu ebausaldusväärseks partneriks.
Ühel hetkel tsiteeris Putin Minski lepetele viidates Venemaal tuntud laulu, milles on viited vägistamisele ja nekrofiiliale. "Kas sa tahad või mitte, mu kaunitar, kannata ära," ütles Venemaa president.
Putin pilkas ka lääneriikide positsiooni, et NATO on kaitseallianss, tuues esile operatsioonid Serbias, Afganistanis, Süürias ja Liibüas. Ta kordas, et Ukraina revolutsioon 2014. aastal oli riigipööre ja süüdistas Ukraina valitsust soovis lahendada separatistlik sõda Donbassis sõjaliste vahenditega.
Politico andmeil ei vastanud Emmanuel Macron kõigile nendele väljaütlemistele teisiti, kui öeldes, et on tähtis jätkata kõnelusi.
Le Figaro: Macron rääkis Ukraina "finlandiseerimisest"
Prantsuse ajaleht Le Figaro kirjutas teisipäeval, et Macroni ja Putini kohtumisel oli jutuks ka Ukraina finlandiseerimise idee.
"President usaldas temaga samas lennukis viibinud mõnele ajakirjanikule, et muuhulgas oli päevakorras ka Ukraina "finlandiseerimise" idee," kirjutas Le Figaro. "Vladimir Putin soovib NATO poliitikas põhjalikku muutust. Tuleb leida lahendus julgeolekuruumiks, kus NATO ja Venemaa saaksid koos eksisteerida. Üks selle element oleks Ukraina mittekuulumine NATO-sse," olevat Macron öelnud.
Le Figaro andmeil olevat Putin avaldanud lootust, et tema ja Macroni kohtumise tulemusi võetakse arvesse teisipäeval Macroni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumisel Kiievis. Putin ütles kohtumisejärgsel pressikonverentsil, et loodab Macroniga uuesti rääkida pärast viimase kohtumisi Kiievis.
Putin mainis Balti riike
Balti riikide kohta märkis Putin, et kuuleb, nagu tunneksid need end Venemaa poolt ohustatuna nagu ka teised naaberriigid. "Millisel alusel, see on ebaselge. Igal juhul kasutatakse seda alusena, et ehitada ebasõbralikkust Venemaa poliitika suhtes," ütles ta.
### Response:
Macron pakkus kohtumisel Putiniga konkreetseid julgeolekutagatisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019. aastal avaldas statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2060, mis tõi välja, et rahvastiku rände- ja sündimustrendide jätkumine viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11 protsenti. See tähendab, et kui vaatame tulevikku, näitab prognoos rahvastikus tööealise (15–64-aastased) elanikkonna 8,6 protsendipunktilist vähenemist kuni 2060. aastateni.
Tegu on tõsise murega, millega puutuvad tööandjad järjest enam kokku juba praegu, näiteks IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid vajavad kokku igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti, seitsme aasta vaates kokku üle 18 000 inimese, kuid me ei suuda kõiki neid töökohti ära katta. Meil jääb puudu vajalikest töökätest ja teadmistest.
See kõik näitab karjuvat vajadust vaadata ning uuendada meie tööelu seadusandlust, et meie töökorraldus oleks inimkesksem ja läbipaistvam, mis võimaldaks ühelt poolt ettevõttel oma eesmärke saavutada ja teisalt ka riigil tagada tulevikuks terved kodanikud, kes seda tööd tegema hakkavad.
Liigume digitaliseerimise ja automatiseerimise suunas
Kui soovime midagi tööelus muuta, peame suutma näha mitu sammu ja aastat ette. Näiteks oleme olukorras, kus koroonaviirus tõi mingid tööelu puudutavad teemad meie töölauale kordi varem, kui oleksime osanud oodata.
On vaja väga pikka plaani ning läbimõeldud programmi. Kui praegu täheldame, et tööjõudu jääb järjest vähemaks ning probleem muutub järjest suuremaks, siis näen, et leevendust saaks sellele läbi digitaliseerimise ja automatiseerimise. Võib-olla ei olegi meil targa tööjõu kasutamise tulemusena tulevikus kõiki neid n-ö puudujäävaid inimesi vaja? Aga mida me teeme selleks, et oma organisatsioone selles suunas arendada?
Tööd puudutav seadusandlus peaks sellist lähenemisviisi toetama ning see peaks olema osa tööelu poliitikast ja see ei peaks keskenduma mitte ainult praegusele olukorrale vaid olema ka tulevikku vaatav.
Töösuhetes on vaja paindlikkust
Poliitikad ja seadused, mis meie tööelu andmepõhises majanduses juhtima hakkavad, on ranged. Selleks, et toetada ettevõtete liikumist automatiseerimise suunas, vajame oma ettevõtluses rohkem tarka tööjõudu, rohkem doktorikraadiga töötajaid, kes meie innovatsiooni juhtimist saaksid toetama.
Teadmuspõhise ettevõtluse vajadusest rääkis Marju Lauristin juba 20 aastat tagasi, kuid nüüd on see veelgi enam esile tõusnud. Näeme, et selleks, et saaksime oma tööd hästi teha, on vaja paindlikkust, et igaüks leiaks endale sobiva aja ja viisi, kuidas kombineerida aega töö- ja isikliku elu vahel.
Tööturule sisenevad põlvkonnad, kelle teistsugustele ootustele vastamiseks vajavad tööandjad ka riigipoolset tuge. Me soovime pakkuda töötajale võimalust teha tööd organisatsioonis, kus tal on hea olla ning kus teda väärtustatakse. Samal ajal ootame omalt poolt paindlikkust tööseadusandluses.
Näiteks kunagi tehtud muudatused seadusandluses, kus töösuhte alustamine ja lõpetamine ning töötajate koondamine muutus paindlikumaks, olid küll sammud õiges suunas, kuid sellest on vähe. Kui vaatame oma naaberriike Lätit või Leedut, siis nende tööelu seadusandlus on paindlikum, kui Eestis, muudatused sünnivad agiilsemalt. See tähendab, et meil on vaja astuda tõsiseid samme, et tööelu seadusandlus vastaks pidevalt muutuvale keskkonnale.
Tööelu on muutunud tunduvalt intensiivsemaks. Praegune kaheksatunnine tööpäev ei võrdu ammugi enam aegade taguse tööpäevaga. Selleks, et hoida meie töötajad tööelus tervena nii vaimselt kui füüsiliselt, vajavad inimesed rohkem vaba aega oma tööjõu taastamiseks. Oleme nii oma puhkusepäevade arvutamise kui ka riigipühadega seotud vabade päevade võimaldamisega üks tagasihoidlikum riik Euroopas ja Skandinaavias.
Näeme tööandjana, kuidas talente on järjest keerukam enda juures hoida. Statistika kinnitab, et mittehõivatute arvelt ei ole tööjõudu juurde tulnud, inimesed liiguvad järjest enam iseenda tööandjaks. Miks nad seda teevad? Väga olulisteks põhjusteks on vähene paindlikus organisatsioonikultuuris ning juhtimiskvaliteet. Selleks, et vastata tööturu praegustele ja tuleviku vajadustele, tuleb minna uuele tasemele mõlemas.
Panustamine inimeste tervisesse
Näeme, et tööandjate poolsed töötajate tervisele tehtavad kulutused on suuremad hoolimata juba pakutavast maksusoodustusest. Tööandjana soovime, et inimesed, kellega igapäevaselt oma tööelus arvestame, püsiksid tervena. Meil on väga suur roll haiguste ennetamisel, soodustades sportimist, aidates hoida töö- ja eraelu tasakaalu, pöörates rõhku vaimse tervise heaolule.
"Vaimse tervisega seotud probleemid on hüppeliselt suurenenud ning probleemiga seisab silmitsi tööandja."
Praegune koroonakriis on toonud esile ka selliseid töötaja tervisega seotud teemasid, mis muidu oleks lükkunud tulevikku. Vaimse tervisega seotud probleemid on hüppeliselt suurenenud ning probleemiga seisab silmitsi tööandja. Psühholooge pole piisavalt ja teenus pole kõigile taskukohane.
Riigipoolne panus teatava maksusoodustusena katab vaid spordi tegemise. Tervisele tehtavad kulutused, mida töötaja peab aga tegema selleks, et püsida töövõimelisena, on siiski tunduvalt suuremad.
Lisaks peame nentima, et meie ühiskond on vananev. Kui hea organisatsioonikultuuri ning tugeva juhtimisega ettevõtted teevad juba rohkem, kui riigi seadusandlus seda võimaldab, siis riigi abiga jõuaksid need võimalused veelgi rohkemate töötajateni.
Töötajate koolitamine
Peame hakkama rohkem investeerima inimeste teadlikkusse ja iseseisvasse otsustuspädevusse ning see saab tulla vaid läbi selle, et inimesel on oskused ja tarkused. Meil peab olema rohkem doktorikraadiga palgatöötajaid ja tööandjatel paremad võimalused neid palgata. Lisaks tuleb rõhku panna praktikavõimalustele, et inimesel oleks võimalik omandada uusi oskusi, laiendada silmaringi ning olla väärtuseks oma tööandjale ning seeläbi ka ühiskonnale tervikuna.
Kui harime oma töötajaid, õpetame nad iseseisvalt mõtlema ja probleeme lahendama, on nad rohkem motiveeritud ning nende inimeste tööefektiivsus on kõrgem. Ma ei näe põhjust, miks Eestist ei võiks saada tulevikutalentide meka. Küll aga vajab selline siht tugevat koostööd erinevate institutsioonide vahel.
Kuidas edasi?
MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE üheskoos väga erinevate ettevõtjate esindajatega üle Eesti kogusid kokku ja sõelusid välja 22 kõige olulisemat ettepanekut, kuidas tööandjad saaksid Eesti Vabariigi valitsusega, ministeeriumide, kogukondade ja koostööpartneritega teha koostööd Eesti tööelu edendamiseks.
Tulevik on kohal ning oma tuleviku töökohta kujundame juba nüüd. Kõik otsused, mis me riigi ja organisatsiooni tasemel ellu viime, mõjutavad seda, milline on meie tööelu vereringe ning kui hästi oleme ühel hetkel valmis selleks, kui töökäsi napib.
Ja meie tööelu ei pea saama selliseks nagu Skandinaavias või teistes maades. Meil on võimalus luua täiesti omamoodi tuleviku tööelu. Tööelu, mis keskendub tugeva ühiskonna ja püsiva majanduskeskkonna loomisele ning hoidmisele. Selles saame toetuda vaid targale ja tasakaalus töötajaskonnale. Ja tegelikult on meil on väikese ühiskonnana rohkem võimalusi kui oskame arvata, sest meie kodumaa väiksust pidada vaid positiivseks eeliseks muutuste elluviimisel. | Ülle Pind: tööelu seadusandlus ei vasta enam tööturule sisenejate ootustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019. aastal avaldas statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2060, mis tõi välja, et rahvastiku rände- ja sündimustrendide jätkumine viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11 protsenti. See tähendab, et kui vaatame tulevikku, näitab prognoos rahvastikus tööealise (15–64-aastased) elanikkonna 8,6 protsendipunktilist vähenemist kuni 2060. aastateni.
Tegu on tõsise murega, millega puutuvad tööandjad järjest enam kokku juba praegu, näiteks IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid vajavad kokku igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti, seitsme aasta vaates kokku üle 18 000 inimese, kuid me ei suuda kõiki neid töökohti ära katta. Meil jääb puudu vajalikest töökätest ja teadmistest.
See kõik näitab karjuvat vajadust vaadata ning uuendada meie tööelu seadusandlust, et meie töökorraldus oleks inimkesksem ja läbipaistvam, mis võimaldaks ühelt poolt ettevõttel oma eesmärke saavutada ja teisalt ka riigil tagada tulevikuks terved kodanikud, kes seda tööd tegema hakkavad.
Liigume digitaliseerimise ja automatiseerimise suunas
Kui soovime midagi tööelus muuta, peame suutma näha mitu sammu ja aastat ette. Näiteks oleme olukorras, kus koroonaviirus tõi mingid tööelu puudutavad teemad meie töölauale kordi varem, kui oleksime osanud oodata.
On vaja väga pikka plaani ning läbimõeldud programmi. Kui praegu täheldame, et tööjõudu jääb järjest vähemaks ning probleem muutub järjest suuremaks, siis näen, et leevendust saaks sellele läbi digitaliseerimise ja automatiseerimise. Võib-olla ei olegi meil targa tööjõu kasutamise tulemusena tulevikus kõiki neid n-ö puudujäävaid inimesi vaja? Aga mida me teeme selleks, et oma organisatsioone selles suunas arendada?
Tööd puudutav seadusandlus peaks sellist lähenemisviisi toetama ning see peaks olema osa tööelu poliitikast ja see ei peaks keskenduma mitte ainult praegusele olukorrale vaid olema ka tulevikku vaatav.
Töösuhetes on vaja paindlikkust
Poliitikad ja seadused, mis meie tööelu andmepõhises majanduses juhtima hakkavad, on ranged. Selleks, et toetada ettevõtete liikumist automatiseerimise suunas, vajame oma ettevõtluses rohkem tarka tööjõudu, rohkem doktorikraadiga töötajaid, kes meie innovatsiooni juhtimist saaksid toetama.
Teadmuspõhise ettevõtluse vajadusest rääkis Marju Lauristin juba 20 aastat tagasi, kuid nüüd on see veelgi enam esile tõusnud. Näeme, et selleks, et saaksime oma tööd hästi teha, on vaja paindlikkust, et igaüks leiaks endale sobiva aja ja viisi, kuidas kombineerida aega töö- ja isikliku elu vahel.
Tööturule sisenevad põlvkonnad, kelle teistsugustele ootustele vastamiseks vajavad tööandjad ka riigipoolset tuge. Me soovime pakkuda töötajale võimalust teha tööd organisatsioonis, kus tal on hea olla ning kus teda väärtustatakse. Samal ajal ootame omalt poolt paindlikkust tööseadusandluses.
Näiteks kunagi tehtud muudatused seadusandluses, kus töösuhte alustamine ja lõpetamine ning töötajate koondamine muutus paindlikumaks, olid küll sammud õiges suunas, kuid sellest on vähe. Kui vaatame oma naaberriike Lätit või Leedut, siis nende tööelu seadusandlus on paindlikum, kui Eestis, muudatused sünnivad agiilsemalt. See tähendab, et meil on vaja astuda tõsiseid samme, et tööelu seadusandlus vastaks pidevalt muutuvale keskkonnale.
Tööelu on muutunud tunduvalt intensiivsemaks. Praegune kaheksatunnine tööpäev ei võrdu ammugi enam aegade taguse tööpäevaga. Selleks, et hoida meie töötajad tööelus tervena nii vaimselt kui füüsiliselt, vajavad inimesed rohkem vaba aega oma tööjõu taastamiseks. Oleme nii oma puhkusepäevade arvutamise kui ka riigipühadega seotud vabade päevade võimaldamisega üks tagasihoidlikum riik Euroopas ja Skandinaavias.
Näeme tööandjana, kuidas talente on järjest keerukam enda juures hoida. Statistika kinnitab, et mittehõivatute arvelt ei ole tööjõudu juurde tulnud, inimesed liiguvad järjest enam iseenda tööandjaks. Miks nad seda teevad? Väga olulisteks põhjusteks on vähene paindlikus organisatsioonikultuuris ning juhtimiskvaliteet. Selleks, et vastata tööturu praegustele ja tuleviku vajadustele, tuleb minna uuele tasemele mõlemas.
Panustamine inimeste tervisesse
Näeme, et tööandjate poolsed töötajate tervisele tehtavad kulutused on suuremad hoolimata juba pakutavast maksusoodustusest. Tööandjana soovime, et inimesed, kellega igapäevaselt oma tööelus arvestame, püsiksid tervena. Meil on väga suur roll haiguste ennetamisel, soodustades sportimist, aidates hoida töö- ja eraelu tasakaalu, pöörates rõhku vaimse tervise heaolule.
"Vaimse tervisega seotud probleemid on hüppeliselt suurenenud ning probleemiga seisab silmitsi tööandja."
Praegune koroonakriis on toonud esile ka selliseid töötaja tervisega seotud teemasid, mis muidu oleks lükkunud tulevikku. Vaimse tervisega seotud probleemid on hüppeliselt suurenenud ning probleemiga seisab silmitsi tööandja. Psühholooge pole piisavalt ja teenus pole kõigile taskukohane.
Riigipoolne panus teatava maksusoodustusena katab vaid spordi tegemise. Tervisele tehtavad kulutused, mida töötaja peab aga tegema selleks, et püsida töövõimelisena, on siiski tunduvalt suuremad.
Lisaks peame nentima, et meie ühiskond on vananev. Kui hea organisatsioonikultuuri ning tugeva juhtimisega ettevõtted teevad juba rohkem, kui riigi seadusandlus seda võimaldab, siis riigi abiga jõuaksid need võimalused veelgi rohkemate töötajateni.
Töötajate koolitamine
Peame hakkama rohkem investeerima inimeste teadlikkusse ja iseseisvasse otsustuspädevusse ning see saab tulla vaid läbi selle, et inimesel on oskused ja tarkused. Meil peab olema rohkem doktorikraadiga palgatöötajaid ja tööandjatel paremad võimalused neid palgata. Lisaks tuleb rõhku panna praktikavõimalustele, et inimesel oleks võimalik omandada uusi oskusi, laiendada silmaringi ning olla väärtuseks oma tööandjale ning seeläbi ka ühiskonnale tervikuna.
Kui harime oma töötajaid, õpetame nad iseseisvalt mõtlema ja probleeme lahendama, on nad rohkem motiveeritud ning nende inimeste tööefektiivsus on kõrgem. Ma ei näe põhjust, miks Eestist ei võiks saada tulevikutalentide meka. Küll aga vajab selline siht tugevat koostööd erinevate institutsioonide vahel.
Kuidas edasi?
MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE üheskoos väga erinevate ettevõtjate esindajatega üle Eesti kogusid kokku ja sõelusid välja 22 kõige olulisemat ettepanekut, kuidas tööandjad saaksid Eesti Vabariigi valitsusega, ministeeriumide, kogukondade ja koostööpartneritega teha koostööd Eesti tööelu edendamiseks.
Tulevik on kohal ning oma tuleviku töökohta kujundame juba nüüd. Kõik otsused, mis me riigi ja organisatsiooni tasemel ellu viime, mõjutavad seda, milline on meie tööelu vereringe ning kui hästi oleme ühel hetkel valmis selleks, kui töökäsi napib.
Ja meie tööelu ei pea saama selliseks nagu Skandinaavias või teistes maades. Meil on võimalus luua täiesti omamoodi tuleviku tööelu. Tööelu, mis keskendub tugeva ühiskonna ja püsiva majanduskeskkonna loomisele ning hoidmisele. Selles saame toetuda vaid targale ja tasakaalus töötajaskonnale. Ja tegelikult on meil on väikese ühiskonnana rohkem võimalusi kui oskame arvata, sest meie kodumaa väiksust pidada vaid positiivseks eeliseks muutuste elluviimisel.
### Response:
Ülle Pind: tööelu seadusandlus ei vasta enam tööturule sisenejate ootustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval toimunud Kanada - Venemaa olümpiakomitee mängu algus lükkus planeeritust tunni võrra hilisemaks, kuna venelannade koroonatestide tulemused polnud selgunud.
Pärast läbirääkimisi otsustati mänguga alustada maskides, aga kui kanadalannad kandsid neid 6:1 võiduga kulmineerunud kohtumise lõpuni, siis Venemaa olümpiakomitee mängijad eemaldasid näokatted pärast teist kolmandikku.
"Kõik nägid, kuidas mängisime Kanadaga maskides ja võtsime need ära pärast teist kolmandikku, kui saime testitulemused teada. Need kõik olid negatiivsed," lausus naiskonna peatreener Jevgeni Bobariko kodumaisele meediale.
"Me jõudsime pärast mängu Kanadaga tagasi olümpiakülla ja saime teada, et Polina koroonaproov on positiivne. Ma ei mõista, mis juhtus. Hommikul negatiivset tulemust näidanud proov oli äkki positiivne."
Venemaa olümpiakomitee koondises oli juba varem koroonaviirus levinud, sest eelnevalt olid positiivse proovi andnud kuus mängijat, kelle asendamiseks tuli kodumaalt tuua täiendusi.
Kanada ja VOK-i kohtumisest jäi eemale ka kanadalanna Emily Clark, kes viibis küll mängueelsel soojendusel, aga tema matši eel antud proov oli andnud kehtetu tulemuse. Teisipäevaseks vastasseisuks USA-ga oli Clark tagasi. | Koroonasegadus Venemaa olümpiakomitee hokikoondises jätkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval toimunud Kanada - Venemaa olümpiakomitee mängu algus lükkus planeeritust tunni võrra hilisemaks, kuna venelannade koroonatestide tulemused polnud selgunud.
Pärast läbirääkimisi otsustati mänguga alustada maskides, aga kui kanadalannad kandsid neid 6:1 võiduga kulmineerunud kohtumise lõpuni, siis Venemaa olümpiakomitee mängijad eemaldasid näokatted pärast teist kolmandikku.
"Kõik nägid, kuidas mängisime Kanadaga maskides ja võtsime need ära pärast teist kolmandikku, kui saime testitulemused teada. Need kõik olid negatiivsed," lausus naiskonna peatreener Jevgeni Bobariko kodumaisele meediale.
"Me jõudsime pärast mängu Kanadaga tagasi olümpiakülla ja saime teada, et Polina koroonaproov on positiivne. Ma ei mõista, mis juhtus. Hommikul negatiivset tulemust näidanud proov oli äkki positiivne."
Venemaa olümpiakomitee koondises oli juba varem koroonaviirus levinud, sest eelnevalt olid positiivse proovi andnud kuus mängijat, kelle asendamiseks tuli kodumaalt tuua täiendusi.
Kanada ja VOK-i kohtumisest jäi eemale ka kanadalanna Emily Clark, kes viibis küll mängueelsel soojendusel, aga tema matši eel antud proov oli andnud kehtetu tulemuse. Teisipäevaseks vastasseisuks USA-ga oli Clark tagasi.
### Response:
Koroonasegadus Venemaa olümpiakomitee hokikoondises jätkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Donovan Mitchell viskas Jazzi eest 32 punkti, võttis seitse lauapalli ja andis kuus korvisöötu. Bojan Bogdanovic lisas 20 punkti ning Mike Conley 18 punkti ja seitse resultatiivset söötu. Oma kolmanda järjestikuse mängu kaotanud Knicksi kasuks viskas Julius Randle 30 punkti, Mitchell Robinson panustas 19 punkti ja võttis 21 lauapalli.
Golden State Warriors venitas võiduga Thunderi üle oma võiduseeria üheksamänguliseks. Klay Thompson viskas 21 punkti ja Stephen Curry arvele jäi 18 punkti, kümme korvisöötu ja üheksa lauapalli. Thunderi parim oli 26 punktiga Luguentz Dort.
Devin Booker viskas 38 punkti, kui Phoenix Suns võitis võõrsil Chicago Bullsi 127:124. Bullsi parim oli 38 punktiga DeMar DeRozan.
Bam Adebayo viskas 21 ja Jimmy Butler 19 punkti, kui Miami Heat võitis 121:100 Washington Wizardsit. Oma kuuenda kodumängu järjest kaotanud Wizardsi eest viskas Corey Kispert 26 minutiga 20 punkti.
Kuuenda järjestikuse võidu saanud Toronto Raptors alistas 116:101 Charlotte Hornetsi. Pascal Siakam viskas Raptorsi eest 24 punkti, võttis 11 lauapalli ja andis kaheksa korvisöötu. Gary Trent lisas samuti 24 punkti. Viis mängu järjest kaotanud Hornetsi kasuks viskas Miles Bridges 25 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Toronto 101:116
Washington – Miami 100:121
Chicago – Phoenix 124:127
Oklahoma City – Golden State 98:110
Utah – New York 113:104 | NBA: Mitchell aitas Jazzi võiduni, Warriors alistas Thunderi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Donovan Mitchell viskas Jazzi eest 32 punkti, võttis seitse lauapalli ja andis kuus korvisöötu. Bojan Bogdanovic lisas 20 punkti ning Mike Conley 18 punkti ja seitse resultatiivset söötu. Oma kolmanda järjestikuse mängu kaotanud Knicksi kasuks viskas Julius Randle 30 punkti, Mitchell Robinson panustas 19 punkti ja võttis 21 lauapalli.
Golden State Warriors venitas võiduga Thunderi üle oma võiduseeria üheksamänguliseks. Klay Thompson viskas 21 punkti ja Stephen Curry arvele jäi 18 punkti, kümme korvisöötu ja üheksa lauapalli. Thunderi parim oli 26 punktiga Luguentz Dort.
Devin Booker viskas 38 punkti, kui Phoenix Suns võitis võõrsil Chicago Bullsi 127:124. Bullsi parim oli 38 punktiga DeMar DeRozan.
Bam Adebayo viskas 21 ja Jimmy Butler 19 punkti, kui Miami Heat võitis 121:100 Washington Wizardsit. Oma kuuenda kodumängu järjest kaotanud Wizardsi eest viskas Corey Kispert 26 minutiga 20 punkti.
Kuuenda järjestikuse võidu saanud Toronto Raptors alistas 116:101 Charlotte Hornetsi. Pascal Siakam viskas Raptorsi eest 24 punkti, võttis 11 lauapalli ja andis kaheksa korvisöötu. Gary Trent lisas samuti 24 punkti. Viis mängu järjest kaotanud Hornetsi kasuks viskas Miles Bridges 25 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Toronto 101:116
Washington – Miami 100:121
Chicago – Phoenix 124:127
Oklahoma City – Golden State 98:110
Utah – New York 113:104
### Response:
NBA: Mitchell aitas Jazzi võiduni, Warriors alistas Thunderi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mida demokraatlikum on riik, seda aktiivsem on sealne kodanikuühiskond," ütleb Tartu Ülikooli folkloristika kaasprofessor Anastasiya Astapova. Kuigi Aleksandr Lukašenka juhitud Valgevene on demokraatiast kaugel, on seal Astapova sõnul peale Nõukogude Liidu lagunemist siiski leidunud ärksamaid tavakodanikke.
Koos kolleegidega Soome välispoliitika instituudist, Moskva Riiklikust Teadusülikoolist ja Bochumi Ruhri Ülikoolist valmis tal hiljuti artikkel Valgevene kodanikuühiskonna käekäigust viimase kahe aasta jooksul. Kui varem said kodanikud ja riik veel kuidagi läbi, siis 2020. aasta presidendivalimised ja Covid-19 kriis tõid inimesed tänavatele protestima.
Ise ei toeta, teistel ka ei lase
"Selleks, et ühiskonnana eksisteerida ja teha seda, mida nad tegelikult tahavad, peavad kodanikud riigiga nii-öelda koostööd tegema," avab Anastasiya Astapova kooptatsiooni olemust. See tähendab, et ehkki aktiivsem osa Valgevene ühiskonnast on valitseva režiimi vastu, ei tohi nad tihti seda oma tegevuse jätkamise nimel välja näidata. Tegu pole ka otseselt koostööga, sest äärmiselt bürokraatlik riik pole Astapova sõnul mingist koostööst huvitatud. "Nii et kodanikud ei ütle midagi riigi vastu ainult selleks, et teha midagi head," märgib ta.
"Kodanikud ei ütle midagi riigi vastu ainult selleks, et teha midagi head."
Iseenesest leidub Valgevenes väga erineva tegevusvaldkonna kodanikuühendusi. "Näiteks leidub organisatsioone, mis tahavad kaitsta valgevene keelt ja kultuuri, või selliseid, mis tegelevad kriisiolukordade leevendamisega," toob Astapova välja. Igal juhul on tegemist aktiivsete inimestega, kes tegelevad riigi tähelepanuta jäänud teemadega.
Kuigi riigikord pole peale Nõukogude Liidu lagunemist kodanikuaktiivsust soosinud, jätkasid kodanikuühendused viimaste aastateni toimimist, ehkki suurte raskustega. "Tegime artikli jaoks päris palju intervjuusid sealsete aktiivsete inimestega ja nad rääkisid meile, kui keeruline nende elu on," kirjeldab Astapova.
Näiteks on Valgevene kodanikuühendustel keeruline rahastust leida, sest riik neile toetusi ei anna. "Välismaist majandusabi küsida on neil ka väga keeruline, sest riik hakkab kohe kahtlustama, et see on vaenuliku lääne ehk Ameerika või Euroopa Liidu raha. Riigi silmis on ju vaenlased igal pool," kirjeldab kaasprofessor. Samal ajal ei tule riik kodanikuühendustele vastu argielu pisiasjades. "Ütleme, et kodanikuorganisatsioonil on vaja leida koht, kus üritust pidada. Sedagi on väga keeruline teha, sest kõik kohad on nii-öelda riigi omad," lisab Astapova.
Eemaldumine või protest?
Viimastel aastatel on Valgevene elanud mitmes kriisis korraga, millest majanduskriis on Anastasiya Astapova sõnul juba ammune probleem. "Valgevenes ei saagi otseselt öelda, et üks aasta on hea ja teine on halvem – halvem on kogu aeg," tõdeb ta.
Alates 2019. aasta lõpust tegi elu Valgevenes keeruliseks ka Covid-19 pandeemia. "Seal mingit riigi sulgemist ega vaktsineerimiskampaaniat ei olnud. Vaktsineerituid on vähe ja paljud on lihtsalt surnud," ütleb Astapova. Koroonasurmade arv Valgevenes on tema sõnul ametlikust statistikast tundmatuseni suurem, sest sageli kirjutatakse Covid-19 tõttu surnud inimese haiguslikku mõni muu surmapõhjus. Viimase piisa Valgevene elanike karikasse lisasid 2020. aasta presidendivalimised, mille võitjaks kuulutati taaskord Aleksandr Lukašenka.
"Nad ei tea, kas keegi on tulnud neile järele või mitte. See on päriselt nagu Stalini aeg."
Astapova sõnul sobib Valgevene uut olukorda hästi ilmestama majandusteadlase Albert Hirschmanni teooria inimeste reaktsioonist riigi allakäigule. Hirscmann reastas inimestel kolm võimalikku reaktsiooni: exit (eemaldumine), voice (hääletegemine ehk protest) ja loyalty (lojaalsus). " Loyalty puhul inimesed saavad aru, et ei saa ise midagi teha ja nad jätkavad vanaviisi," selgitab Astapova. Kui voice tähendab ühemõtteliselt protesti, siis exit võib kaasprofessori sõnul tähendada kas välismaale minekut või ühiskondlikku tegevust väljaspool ametlikku süsteemi.
"Varem elas aktiivsete kodanike seltskond Valgevenes nii-öelda exit -staadiumis. Nüüd aga sai sellest voice, kus kogu energia läks lõpuks protestimisele, sest inimesed olid süsteemist väsinud ega olnud presidendivalimiste tulemusega rahul," kirjeldab ta.
Presidendivalimistele järgnenud protestilaine rikkus riigi ja kodanikuühiskonna jahedad suhted lõplikult. "Enne nad kuidagi veel elasid koos, aga praegu on paljud ühendused lihtsalt suletud. Mitte kõik võib-olla, aga paljud nende liikmetest on kas vanglas või välismaal," märgib Astapova. Vabaduses elavad kodanikuühenduste liikmed kardavad kaasprofessori sõnul nii-öelda iga koputust uksele. "Nad ei tea, kas keegi on tulnud neile järele või mitte. See on päriselt nagu Stalini aeg," võrdleb ta.
Lahenduse tooks režiimi lõpp
Valgevene ühiskonna õhkkond on Anastasiya Astapova sõnul järsult muutunud ning Aleksandr Lukašenka ja tema valitsus näevad nüüd kodanikuühiskonnas endale ohtu. "Minu tulevikuprognoos on väga pessimistlik kahjuks, sest Lukašenka ehitas üles süsteemi, mis töötab tema jaoks suurepäraselt," märgib kaasprofessor.
"Minu tulevikuprognoos on väga pessimistlik kahjuks, sest Lukašenka ehitas üles süsteemi, mis töötab tema jaoks suurepäraselt."
Riigijuhi ümber on Astapova sõnul koondunud palju ametnikke ja militaartegelasi, kelle enda positsioon sõltub režiimi püsimisest. Kuna nende käes on relvajõudude näol ka palju füüsilist jõudu, saavad nad edukalt status quo 'd säilitada. "Nagu artiklis ka kirjutame, siis aktiivsest kodanikuühiskonnast nende vastu saamiseks ei piisa," osutab Astapova.
Eesti olukord on Valgevene omast kaasprofessori sõnul väga erinev ja ta näeks hea meelega, et Valgevene Eestist eeskuju võtaks. "Niikaua kui Lukaženka on riigi eesotsas, ma ei usu, et midagi muutub seal kahjuks," ütleb ta.
Anastasiya Astapova ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjas Europe-Asia Studies. | Professor: Valgevene kodanikuühiskond elab teist aastat nagu Stalini ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mida demokraatlikum on riik, seda aktiivsem on sealne kodanikuühiskond," ütleb Tartu Ülikooli folkloristika kaasprofessor Anastasiya Astapova. Kuigi Aleksandr Lukašenka juhitud Valgevene on demokraatiast kaugel, on seal Astapova sõnul peale Nõukogude Liidu lagunemist siiski leidunud ärksamaid tavakodanikke.
Koos kolleegidega Soome välispoliitika instituudist, Moskva Riiklikust Teadusülikoolist ja Bochumi Ruhri Ülikoolist valmis tal hiljuti artikkel Valgevene kodanikuühiskonna käekäigust viimase kahe aasta jooksul. Kui varem said kodanikud ja riik veel kuidagi läbi, siis 2020. aasta presidendivalimised ja Covid-19 kriis tõid inimesed tänavatele protestima.
Ise ei toeta, teistel ka ei lase
"Selleks, et ühiskonnana eksisteerida ja teha seda, mida nad tegelikult tahavad, peavad kodanikud riigiga nii-öelda koostööd tegema," avab Anastasiya Astapova kooptatsiooni olemust. See tähendab, et ehkki aktiivsem osa Valgevene ühiskonnast on valitseva režiimi vastu, ei tohi nad tihti seda oma tegevuse jätkamise nimel välja näidata. Tegu pole ka otseselt koostööga, sest äärmiselt bürokraatlik riik pole Astapova sõnul mingist koostööst huvitatud. "Nii et kodanikud ei ütle midagi riigi vastu ainult selleks, et teha midagi head," märgib ta.
"Kodanikud ei ütle midagi riigi vastu ainult selleks, et teha midagi head."
Iseenesest leidub Valgevenes väga erineva tegevusvaldkonna kodanikuühendusi. "Näiteks leidub organisatsioone, mis tahavad kaitsta valgevene keelt ja kultuuri, või selliseid, mis tegelevad kriisiolukordade leevendamisega," toob Astapova välja. Igal juhul on tegemist aktiivsete inimestega, kes tegelevad riigi tähelepanuta jäänud teemadega.
Kuigi riigikord pole peale Nõukogude Liidu lagunemist kodanikuaktiivsust soosinud, jätkasid kodanikuühendused viimaste aastateni toimimist, ehkki suurte raskustega. "Tegime artikli jaoks päris palju intervjuusid sealsete aktiivsete inimestega ja nad rääkisid meile, kui keeruline nende elu on," kirjeldab Astapova.
Näiteks on Valgevene kodanikuühendustel keeruline rahastust leida, sest riik neile toetusi ei anna. "Välismaist majandusabi küsida on neil ka väga keeruline, sest riik hakkab kohe kahtlustama, et see on vaenuliku lääne ehk Ameerika või Euroopa Liidu raha. Riigi silmis on ju vaenlased igal pool," kirjeldab kaasprofessor. Samal ajal ei tule riik kodanikuühendustele vastu argielu pisiasjades. "Ütleme, et kodanikuorganisatsioonil on vaja leida koht, kus üritust pidada. Sedagi on väga keeruline teha, sest kõik kohad on nii-öelda riigi omad," lisab Astapova.
Eemaldumine või protest?
Viimastel aastatel on Valgevene elanud mitmes kriisis korraga, millest majanduskriis on Anastasiya Astapova sõnul juba ammune probleem. "Valgevenes ei saagi otseselt öelda, et üks aasta on hea ja teine on halvem – halvem on kogu aeg," tõdeb ta.
Alates 2019. aasta lõpust tegi elu Valgevenes keeruliseks ka Covid-19 pandeemia. "Seal mingit riigi sulgemist ega vaktsineerimiskampaaniat ei olnud. Vaktsineerituid on vähe ja paljud on lihtsalt surnud," ütleb Astapova. Koroonasurmade arv Valgevenes on tema sõnul ametlikust statistikast tundmatuseni suurem, sest sageli kirjutatakse Covid-19 tõttu surnud inimese haiguslikku mõni muu surmapõhjus. Viimase piisa Valgevene elanike karikasse lisasid 2020. aasta presidendivalimised, mille võitjaks kuulutati taaskord Aleksandr Lukašenka.
"Nad ei tea, kas keegi on tulnud neile järele või mitte. See on päriselt nagu Stalini aeg."
Astapova sõnul sobib Valgevene uut olukorda hästi ilmestama majandusteadlase Albert Hirschmanni teooria inimeste reaktsioonist riigi allakäigule. Hirscmann reastas inimestel kolm võimalikku reaktsiooni: exit (eemaldumine), voice (hääletegemine ehk protest) ja loyalty (lojaalsus). " Loyalty puhul inimesed saavad aru, et ei saa ise midagi teha ja nad jätkavad vanaviisi," selgitab Astapova. Kui voice tähendab ühemõtteliselt protesti, siis exit võib kaasprofessori sõnul tähendada kas välismaale minekut või ühiskondlikku tegevust väljaspool ametlikku süsteemi.
"Varem elas aktiivsete kodanike seltskond Valgevenes nii-öelda exit -staadiumis. Nüüd aga sai sellest voice, kus kogu energia läks lõpuks protestimisele, sest inimesed olid süsteemist väsinud ega olnud presidendivalimiste tulemusega rahul," kirjeldab ta.
Presidendivalimistele järgnenud protestilaine rikkus riigi ja kodanikuühiskonna jahedad suhted lõplikult. "Enne nad kuidagi veel elasid koos, aga praegu on paljud ühendused lihtsalt suletud. Mitte kõik võib-olla, aga paljud nende liikmetest on kas vanglas või välismaal," märgib Astapova. Vabaduses elavad kodanikuühenduste liikmed kardavad kaasprofessori sõnul nii-öelda iga koputust uksele. "Nad ei tea, kas keegi on tulnud neile järele või mitte. See on päriselt nagu Stalini aeg," võrdleb ta.
Lahenduse tooks režiimi lõpp
Valgevene ühiskonna õhkkond on Anastasiya Astapova sõnul järsult muutunud ning Aleksandr Lukašenka ja tema valitsus näevad nüüd kodanikuühiskonnas endale ohtu. "Minu tulevikuprognoos on väga pessimistlik kahjuks, sest Lukašenka ehitas üles süsteemi, mis töötab tema jaoks suurepäraselt," märgib kaasprofessor.
"Minu tulevikuprognoos on väga pessimistlik kahjuks, sest Lukašenka ehitas üles süsteemi, mis töötab tema jaoks suurepäraselt."
Riigijuhi ümber on Astapova sõnul koondunud palju ametnikke ja militaartegelasi, kelle enda positsioon sõltub režiimi püsimisest. Kuna nende käes on relvajõudude näol ka palju füüsilist jõudu, saavad nad edukalt status quo 'd säilitada. "Nagu artiklis ka kirjutame, siis aktiivsest kodanikuühiskonnast nende vastu saamiseks ei piisa," osutab Astapova.
Eesti olukord on Valgevene omast kaasprofessori sõnul väga erinev ja ta näeks hea meelega, et Valgevene Eestist eeskuju võtaks. "Niikaua kui Lukaženka on riigi eesotsas, ma ei usu, et midagi muutub seal kahjuks," ütleb ta.
Anastasiya Astapova ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjas Europe-Asia Studies.
### Response:
Professor: Valgevene kodanikuühiskond elab teist aastat nagu Stalini ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saadet ja dokumentaalsarja produtseerib Nils Hartmann. Neile on oma heakskiidu andnud ka mitmed Gucci pere liikmed: Alessandro Gucci, Guccio Gucci Jr. ja Giorgio Gucci, kes on ka dokumentaalsarja tegevprodutsendi rollis.
Kui filmi "Gucci tragöödia" fookuses on Maurizio Gucci mõrv tema eksnaise Patrizia Reggiani poolt, siis uued Sky projektid jutustavad härrasmehest Firenzes, kes hakkas juhuslikult valmistama bambussangadega käekotte, mis lõpuks tegid ajalugu ja tõid Gucci brändi USA-sse.
Teise maailmasõja järel oli nahka keeruline saada ning Guccio Gucci otsustas kasutada kergeid, ent vastupidavaid bambuskäepidemeid uute kottide valmistamiseks. Neist sai Hollywoodi tähtsaimate naiste seas hitt.
Telesaade ja dokumentaalsari Gucci perest linastub arvatavasti 2023. aastal.
"Gucci tragöödia" linastus kinodes 26. novembril. Filmis mängivad Lady Gaga, Adam Driver, Jared Leto, Al Pacino jt. Gucci pere filmi heaks ei kiitnud, sest see portreteerib Gucci perekonda nende sõnul vääralt. | Filmi tuules valmib Gucci perekonnast ka telesaade ja dokumentaalsari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saadet ja dokumentaalsarja produtseerib Nils Hartmann. Neile on oma heakskiidu andnud ka mitmed Gucci pere liikmed: Alessandro Gucci, Guccio Gucci Jr. ja Giorgio Gucci, kes on ka dokumentaalsarja tegevprodutsendi rollis.
Kui filmi "Gucci tragöödia" fookuses on Maurizio Gucci mõrv tema eksnaise Patrizia Reggiani poolt, siis uued Sky projektid jutustavad härrasmehest Firenzes, kes hakkas juhuslikult valmistama bambussangadega käekotte, mis lõpuks tegid ajalugu ja tõid Gucci brändi USA-sse.
Teise maailmasõja järel oli nahka keeruline saada ning Guccio Gucci otsustas kasutada kergeid, ent vastupidavaid bambuskäepidemeid uute kottide valmistamiseks. Neist sai Hollywoodi tähtsaimate naiste seas hitt.
Telesaade ja dokumentaalsari Gucci perest linastub arvatavasti 2023. aastal.
"Gucci tragöödia" linastus kinodes 26. novembril. Filmis mängivad Lady Gaga, Adam Driver, Jared Leto, Al Pacino jt. Gucci pere filmi heaks ei kiitnud, sest see portreteerib Gucci perekonda nende sõnul vääralt.
### Response:
Filmi tuules valmib Gucci perekonnast ka telesaade ja dokumentaalsari |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.