instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks väravat viskas kanadalannade kasuks Brianne Jenner, ühe lisasid Jamie Lee Rattray ja Marie-Philip Poulin. USA tabamuste autoriteks olid Dani Cameranesi ja Alex Carpenter.
Ameeriklannad suutsid teise kolmandiku keskel vähem kui kolme minutiga pöörata 0:1 kaotusseisus 2:1 eduks, aga Kanada suutis umbes sama kiiresti jällegi 3:2 juhtima asuda.
Tulemus tähendas, et Kanada võitis täiseduga A-alagrupi ja USA läheb edasi veerandfinaali teisena ehk enne finaali ei saa nad omavahel uuesti kohtuda.
Naiste jäähoki kuulub olümpiaprogrammi alates 1998. aasta Nagano mängudest: neljal korral on kuldmedali teeninud Kanada ja kahel korral USA. Seejuures viimati PyeongChangis olid paremad ameeriklannad. | Kanada alistas oodatud hokiduellis USA | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks väravat viskas kanadalannade kasuks Brianne Jenner, ühe lisasid Jamie Lee Rattray ja Marie-Philip Poulin. USA tabamuste autoriteks olid Dani Cameranesi ja Alex Carpenter.
Ameeriklannad suutsid teise kolmandiku keskel vähem kui kolme minutiga pöörata 0:1 kaotusseisus 2:1 eduks, aga Kanada suutis umbes sama kiiresti jällegi 3:2 juhtima asuda.
Tulemus tähendas, et Kanada võitis täiseduga A-alagrupi ja USA läheb edasi veerandfinaali teisena ehk enne finaali ei saa nad omavahel uuesti kohtuda.
Naiste jäähoki kuulub olümpiaprogrammi alates 1998. aasta Nagano mängudest: neljal korral on kuldmedali teeninud Kanada ja kahel korral USA. Seejuures viimati PyeongChangis olid paremad ameeriklannad.
### Response:
Kanada alistas oodatud hokiduellis USA |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ganna võiduajaks oli 10,6-kilomeetrisel temposõidul 15 minutit ja 32 sekundit. Valitsev maailmameister edestas taanlast Mads Pederseni (Trek-Segafredo) seitsme ja velotuuri üldvõidu pälvinud Thomast kümne sekundiga. Vahtra kaotas Gannale kahe minuti ja kaheksa sekundiga ning sai 114. koha, Lauk (+2.47) lõpetas 122. positsioonil.
Velotuuri kokkuvõttes edestas Thomas 16 sekundiga Alberto Bettioli (EF Education-EasyPost) ja 32 sekundiga norralast Tobias Halland Johannesseni (Uno-X Pro Cycling Team). Lauk jäi võitjast maha 27 minuti ja 46 sekundiga ning sai 108. tulemuse, Vahtra kaotas Thomasele 35 minuti ja 36 sekundiga ning lõpetas 119. kohal.
Vahtra järgmine võistlus on 10. veebruaril algav Tour de la Provence ning Laugul samuti 10. veebruaril algav Antalya velotuur.
Pühapäeval lõppes veel 74. Valencia mitmepäevasõit, kus esikoha pälvis Venemaa rattur Aleksandr Vlasov (Bora-Hansgrohe). Belglane Remco Evenepoel (Quick-Step Alpha Vinyl Team) kaotas talle 32 ning hispaanlane Carlos Rodriguez (Ineos Grenadiers) 36 sekundiga. Eestlasi sellel velotuuril ei osalenud.
Valencias lõppes ka naisprofiratturitele mõeldud ühepäevasõit Vuelta CV Feminas. 92-kilomeetrisel võidusõidul oli grupifinišis parim itaallanna Marta Bastianelli (UAE Team ADQ), võites kaasmaalannat Ilaria Sanguinetit (Valcar – Travel & Service) ja austerlannat Kathrin Schweinbergerit (Uno-X Pro Cycling Team). Ühtki eestlannat sellel võistlusel stardis ei olnud. | Ganna võitis temposõidu, Thomas kogu velotuuri, eestlased 108. ja 119. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ganna võiduajaks oli 10,6-kilomeetrisel temposõidul 15 minutit ja 32 sekundit. Valitsev maailmameister edestas taanlast Mads Pederseni (Trek-Segafredo) seitsme ja velotuuri üldvõidu pälvinud Thomast kümne sekundiga. Vahtra kaotas Gannale kahe minuti ja kaheksa sekundiga ning sai 114. koha, Lauk (+2.47) lõpetas 122. positsioonil.
Velotuuri kokkuvõttes edestas Thomas 16 sekundiga Alberto Bettioli (EF Education-EasyPost) ja 32 sekundiga norralast Tobias Halland Johannesseni (Uno-X Pro Cycling Team). Lauk jäi võitjast maha 27 minuti ja 46 sekundiga ning sai 108. tulemuse, Vahtra kaotas Thomasele 35 minuti ja 36 sekundiga ning lõpetas 119. kohal.
Vahtra järgmine võistlus on 10. veebruaril algav Tour de la Provence ning Laugul samuti 10. veebruaril algav Antalya velotuur.
Pühapäeval lõppes veel 74. Valencia mitmepäevasõit, kus esikoha pälvis Venemaa rattur Aleksandr Vlasov (Bora-Hansgrohe). Belglane Remco Evenepoel (Quick-Step Alpha Vinyl Team) kaotas talle 32 ning hispaanlane Carlos Rodriguez (Ineos Grenadiers) 36 sekundiga. Eestlasi sellel velotuuril ei osalenud.
Valencias lõppes ka naisprofiratturitele mõeldud ühepäevasõit Vuelta CV Feminas. 92-kilomeetrisel võidusõidul oli grupifinišis parim itaallanna Marta Bastianelli (UAE Team ADQ), võites kaasmaalannat Ilaria Sanguinetit (Valcar – Travel & Service) ja austerlannat Kathrin Schweinbergerit (Uno-X Pro Cycling Team). Ühtki eestlannat sellel võistlusel stardis ei olnud.
### Response:
Ganna võitis temposõidu, Thomas kogu velotuuri, eestlased 108. ja 119. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Senaator Ted Cruzi sõnul öeldi Bidenile esmaspäeval saadetud kirjas, et nad kasutavad kõiki olemasolevaid vahendeid, tagamaks, et valitsus järgib USA seadusi Iraaniga sõlmitava leppe puhul.
Viinis jätkuvad teisipäeval kõnelused 2015. aasta tuumaleppe päästmiseks. Ootused võimalikuks kokkuleppeks on alandanud naftahinda, sest turg eeldab USA sanktsioonide kõrvaldamist ja seeläbi Iraani naftamüügi kasvu globaalses tarneahelas.
Eelmine USA president Donald Trump viis USA tuumaleppest välja 2018. aastal. Ameerika Ühendriikide taganemise järel alustas Teheran taas uraani rikastamist kõrgemal tasemel, kui oli leppes kokku lepitud.
Senaatorid ei avalikustanud oma plaani detailsemalt, kuid vabariiklased on kasutanud eri taktikat seaduste vastuvõtmise protsessi aeglustamiseks või Bideni väljavalitud kandidaatide heakskiitmise takistamiseks, sealhulgas suursaadikute kinnitamisel.
Senaatorid ütlesid, et igasugusel tuumaleppel Iraaniga on selline kaal USA riiklikule julgeolekule, mis tähendab, et selle heakskiitmiseks on vaja senati kahekolmandikulist toetust.
Demokraatidel ja vabariiklastel on senatis 50 mandaati.
Kui senat ei kiida lepet heaks, ootab dokumenti puruks rebimine järgmise presidendi administratsiooni ajal, lisati kirjas, mis viitab, et vabariiklased eeldavad 2024. aastal võitu, vahendas uudisteagentuur Reuters. | USA vabariiklased ähvardavad Iraani leppe läbi kukutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Senaator Ted Cruzi sõnul öeldi Bidenile esmaspäeval saadetud kirjas, et nad kasutavad kõiki olemasolevaid vahendeid, tagamaks, et valitsus järgib USA seadusi Iraaniga sõlmitava leppe puhul.
Viinis jätkuvad teisipäeval kõnelused 2015. aasta tuumaleppe päästmiseks. Ootused võimalikuks kokkuleppeks on alandanud naftahinda, sest turg eeldab USA sanktsioonide kõrvaldamist ja seeläbi Iraani naftamüügi kasvu globaalses tarneahelas.
Eelmine USA president Donald Trump viis USA tuumaleppest välja 2018. aastal. Ameerika Ühendriikide taganemise järel alustas Teheran taas uraani rikastamist kõrgemal tasemel, kui oli leppes kokku lepitud.
Senaatorid ei avalikustanud oma plaani detailsemalt, kuid vabariiklased on kasutanud eri taktikat seaduste vastuvõtmise protsessi aeglustamiseks või Bideni väljavalitud kandidaatide heakskiitmise takistamiseks, sealhulgas suursaadikute kinnitamisel.
Senaatorid ütlesid, et igasugusel tuumaleppel Iraaniga on selline kaal USA riiklikule julgeolekule, mis tähendab, et selle heakskiitmiseks on vaja senati kahekolmandikulist toetust.
Demokraatidel ja vabariiklastel on senatis 50 mandaati.
Kui senat ei kiida lepet heaks, ootab dokumenti puruks rebimine järgmise presidendi administratsiooni ajal, lisati kirjas, mis viitab, et vabariiklased eeldavad 2024. aastal võitu, vahendas uudisteagentuur Reuters.
### Response:
USA vabariiklased ähvardavad Iraani leppe läbi kukutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samas ütles 55 protsenti vastajatest, et nad ei ole rahul valitsuse praeguse tegevusega koroonaviirusest tingitud kriisi lahendamisel.
Toompeal toimunud meeleavalduse kohta küsis Norstat Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel nii: "Kas teie arvates oli 3. veebruaril Toompeal korraldatud koroonapiirangute vastane meeleavaldus õigustatud?" 24 protsenti vastas küsimusele "Jah" või "Pigem jah", 69 protsenti "Pigem ei" või "Ei" ning seitse protsenti ütles "Ei oska öelda".
Valitsuse tegevuse kohta küsis uuringufirma: "Kui rahul te olete valitsuse praeguse tegevusega koroonaviirusest tingitud kriisi lahendamisel?" 41 protsenti vastajatest ütles, et nad on "Väga rahul" või "Pigem rahul", 55 protsenti "Pigem ei ole rahul" või "Üldse ei ole rahul" ning viis protsenti vastas "Ei oska öelda".
Ainult EKRE toetajate (68 protsenti) hinnangul oli 3. veebruaril toimunud meeleavaldus õigustatud. Teiste suuremate erakondade toetajate seas olid ülekaalus vastajad, kelle arvatus meeleavaldus ei olnud õigustatud.
Samas valitsuse tegevusega on rahul ainult Reformierakonna (86 protsenti) ja Eesti 200 (52 protsenti) toetajad. Teiste suuremate erakondade seas on ülekaalus rahulolematud ning ka Reformierakonna valitsuspartneri Keskerakonna toetajatest 58 protsenti ütleb, et nad ei ole valitsuse tegevusega rahul.
Norstati kiirküsitlus viidi läbi veebi teel 4. veebruaril 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat. Statistiline viga on antud valimi puhul +/- 3,1 protsenti. | Uuring: 69 protsendi meelest polnud piiranguvastane meeleavaldus õigustatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samas ütles 55 protsenti vastajatest, et nad ei ole rahul valitsuse praeguse tegevusega koroonaviirusest tingitud kriisi lahendamisel.
Toompeal toimunud meeleavalduse kohta küsis Norstat Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel nii: "Kas teie arvates oli 3. veebruaril Toompeal korraldatud koroonapiirangute vastane meeleavaldus õigustatud?" 24 protsenti vastas küsimusele "Jah" või "Pigem jah", 69 protsenti "Pigem ei" või "Ei" ning seitse protsenti ütles "Ei oska öelda".
Valitsuse tegevuse kohta küsis uuringufirma: "Kui rahul te olete valitsuse praeguse tegevusega koroonaviirusest tingitud kriisi lahendamisel?" 41 protsenti vastajatest ütles, et nad on "Väga rahul" või "Pigem rahul", 55 protsenti "Pigem ei ole rahul" või "Üldse ei ole rahul" ning viis protsenti vastas "Ei oska öelda".
Ainult EKRE toetajate (68 protsenti) hinnangul oli 3. veebruaril toimunud meeleavaldus õigustatud. Teiste suuremate erakondade toetajate seas olid ülekaalus vastajad, kelle arvatus meeleavaldus ei olnud õigustatud.
Samas valitsuse tegevusega on rahul ainult Reformierakonna (86 protsenti) ja Eesti 200 (52 protsenti) toetajad. Teiste suuremate erakondade seas on ülekaalus rahulolematud ning ka Reformierakonna valitsuspartneri Keskerakonna toetajatest 58 protsenti ütleb, et nad ei ole valitsuse tegevusega rahul.
Norstati kiirküsitlus viidi läbi veebi teel 4. veebruaril 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat. Statistiline viga on antud valimi puhul +/- 3,1 protsenti.
### Response:
Uuring: 69 protsendi meelest polnud piiranguvastane meeleavaldus õigustatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brittany Higgins, kes avalikustas eelmisel aastal vägistamise, oli parlamendis kohal, kui peaminister vabanduse esitas.
Parlamendis korraldati eelmisel aastal ka ülevaade töökultuuri kohta, mille viis läbi seksuaalse diskrimineerimise volinik Kate Jenkins. Raporti jaoks küsitleti 1700 inimest.
"See raport räägib pikaaegsest, põlvkondi kestnud tagakiusamise kultuurist selles hoones. Ärakasutamine, kuritarvitamine ja tagakiusamine on viinud kohutavate, traumaatiliste ja piinavate kogemusteni," ütles Morrison parlamendis.
"Ma vabandan. Meie vabandame. Ma vabandan Higginsi ees kohutavate asjade pärast, mis siin toimus. Koht, mis oleks pidanud olema ohutuse ja panustamise paigaks, muutus õudusunenäoks," lisas peaminister.
Austraalia peaminister esitas vabanduse ajal, mil parlamendi hoone ees protestisid vaktsineerimisvastased ning riigis valmistutakse valimisteks.
Valitsus teatas esmaspäeval, et Austraalia avab oma piirid rahvusvahelisele reisimisele 21. veebruaril ehk kaks aastat pärast piirangute kehtestamist, et toetada ettevõtlust ja turismi.
Parlamendivalimised peavad toimuma enne maikuud, kuid enne seda, märtsis peab parlament arutama ka käesoleva aasta föderaal-eelarvet. See tähendab tõenäoliselt ka valimiskampaania ametlikku algust, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Arvamusküsitlused näitavad, et peaministri tegevusega koroonaviiruse ajal ollakse rahul. Küsitlus, mille viis läbi Guardian Essential, näitas, et 40 protsenti vastanutest leidis Morrisoni tegevuse olevat hea. Kaks nädalat tagasi oli see näitaja 35 protsenti. Samas ei ole valitsuse toetus sama kõrgel kui opositsioonilise Tööpartei oma. | Austraalia peaminister vabandas seksuaalse väärkohtlemise ohvrite ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brittany Higgins, kes avalikustas eelmisel aastal vägistamise, oli parlamendis kohal, kui peaminister vabanduse esitas.
Parlamendis korraldati eelmisel aastal ka ülevaade töökultuuri kohta, mille viis läbi seksuaalse diskrimineerimise volinik Kate Jenkins. Raporti jaoks küsitleti 1700 inimest.
"See raport räägib pikaaegsest, põlvkondi kestnud tagakiusamise kultuurist selles hoones. Ärakasutamine, kuritarvitamine ja tagakiusamine on viinud kohutavate, traumaatiliste ja piinavate kogemusteni," ütles Morrison parlamendis.
"Ma vabandan. Meie vabandame. Ma vabandan Higginsi ees kohutavate asjade pärast, mis siin toimus. Koht, mis oleks pidanud olema ohutuse ja panustamise paigaks, muutus õudusunenäoks," lisas peaminister.
Austraalia peaminister esitas vabanduse ajal, mil parlamendi hoone ees protestisid vaktsineerimisvastased ning riigis valmistutakse valimisteks.
Valitsus teatas esmaspäeval, et Austraalia avab oma piirid rahvusvahelisele reisimisele 21. veebruaril ehk kaks aastat pärast piirangute kehtestamist, et toetada ettevõtlust ja turismi.
Parlamendivalimised peavad toimuma enne maikuud, kuid enne seda, märtsis peab parlament arutama ka käesoleva aasta föderaal-eelarvet. See tähendab tõenäoliselt ka valimiskampaania ametlikku algust, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Arvamusküsitlused näitavad, et peaministri tegevusega koroonaviiruse ajal ollakse rahul. Küsitlus, mille viis läbi Guardian Essential, näitas, et 40 protsenti vastanutest leidis Morrisoni tegevuse olevat hea. Kaks nädalat tagasi oli see näitaja 35 protsenti. Samas ei ole valitsuse toetus sama kõrgel kui opositsioonilise Tööpartei oma.
### Response:
Austraalia peaminister vabandas seksuaalse väärkohtlemise ohvrite ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil ei ole seda turniiri veel olemas. Me oleme läbirääkimistes nii linna, riigi kui ka WTA-ga, et see turniir jõuaks siia. Kuigi eeldused selleks on olemas, on vaja kogu see pakett kokku saada," ütles Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint ERR-ile.
Kui talt küsida, kuidas üldse õnnestus WTA turniiri korraldamise pakkumine saada, tõstab ta esile meie tippmängijaid. "See on meie nii-öelda tennisesaadikute Kaia Kanepi ja Anett Kontaveidi väga hea töö tennisemaastikul. Üks asi, et neid on märgatud, ja teine asi, et vahel head asjad langevad kokku. Et on üks vaba turniirinädal ja meie tüdrukute head tulemused ja nii on see pakkumine Eestile tehtud," rääkis Hint.
Tegelikkuses on tenniseliit ise selle nimel pingutanud ja uurinud mitmel kohtumisel võimalusi WTA turniiri Eestisse toomiseks. "Eks neid mõtteid või unistusi on juba kaua olnud tenniseringkondades," tõdes Hint. Kuigi seda ootamatult vabanenud nädalat pakub WTA ka teistele riikidele, on Eesti tema sõnul eelisseisus.
Ennekõike on nüüd vaja raha ja väga kiiresti. 18. veebruariks peab Eesti Tennise Liit WTA-le teada andma, kas võtab pakkumise vastu või mitte. Korraldamisele kulub Hindi sõnul summa, mis jääb ühe ja kahe miljoni euro vahele.
Valitsus teeb otsuse viimasel tunnil
Kultuuriminister Tiit Terik kohtus Allar Hindiga eelmisel nädalal ning praegu valmistatakse ette memorandumit, mida valitsuskabinetile esitada. Terik ütles ERR-ile, et täpne summa, mida küsima minnakse, veel selgub. Esialgu oli jutt miljonist toetuseurost, kuid ministri sõnul see loodetavasti väheneb. Ettepanekuga läheb Terik valitsusse praeguse seisuga järgmise nädala neljapäeval, 17. veebruaril. Seega üks päev enne WTA-le teatamise tähtaega.
"Me peame valitsuse poolelt seda küsimust võimalikult kiiresti menetlema ja kuna tegu on suurte summadega, tuleb varem rääkida ka kolleegidega nii rahandusministeeriumist kui ka teistest olulistest organisatsioonidest, et leida piisav toetus riigieelarvest selle raha leidmiseks," kirjeldas Terik edasisi protsesse.
Tallinna linnavalitsus arutab küsimust tenniseliiduga sel nädalal, ütles abilinnapea Vadim Belobrovtsev.
"Praegu on natuke vara veel kommenteerida, kas me oleme valmis kohe seda toetama või mitte. Enne tuleb tenniseliidu esindajatega kohtuda, detailidest rääkida, saada aru, mis tingimustest me räägime, mis summadest me räägime ja siis me saame juba oma seisukoha kuidagi kujundada."
Toetus erasektorilt
Tallinnale esitatud pöördumises kirjutas Hint, et erasektorilt vajalik põhimõtteline nõusolek on tenniseliidul olemas. Hiljem intervjuus ei soovinud ta täpsustada, kes täpselt toetab. "Selle osa, mille me sponsoreelarvest oleme märkinud ja eesmärgiks pannud, selle me kindlasti üritame leida," ütles ta. Ühtegi lepingut ja kindlat kokkulepet pole, mistõttu ta ei soovi ka nimesid mainida, kuid on optimistlik, et kõik asjad jooksevad kokku.
Kui tõenäoliselt tenniseliit valitsuselt ja linnalt vajaliku toe saab, ei tahtnud Hint spekuleerida, küll aga rõhutas ta olukorra erakordsust.
"Antud turniir on suhteliselt unikaalne spordiüritus ja see võimalus on ka väga unikaalne, seda ei pruugi uuesti tulla. Kui mõelda selle peale, siis ma arvan, et me peame ikkagi kõik pingutama, et see üritus ära korraldada," kõneles tenniseliidu peasekretär.
Terik pidas vägagi tõenäoliseks, et mingisugune rahasumma leitakse. Ta tõi näiteks varasemate spordi suursündmuste korraldamise, nagu WRC autoralli MM-i etapp või võrkpallivõistlused, mida riik on toetanud.
"Ma väga loodan, et valitsus näeb lisaks sportlikule ja emotsionaalsele poolele siin ka seda, millist mõju sellise ürituse korraldamine Eestis annab nii majanduslikule keskkonnale kui ka Eesti tuntusele laiemalt. Sellise suurturniiri korraldamist ei saa mõõta ainuüksi rahaliselt, vaid ka kaudsemate komponentidega, mis riigi üldist tuntust ka näiteks reisi- või investeerimissihtkohana võiksid tõsta," ütles Terik.
Belobrovtsev märkis samuti, et küllap Tallinn saab toetada, viidates ka hiljutistele suursündmustele, nagu iluuisutamise EM, mille korraldamiseks linn raha eraldas. "Ma absoluutselt ei välista, et sellest ettepanekust võib saada asja, kus me aitame korraldajaid nii oma nii-öelda know-how 'ga, kogemusega kui ka vahenditega," märkis Belobrovtsev ja lisas, et põhimõtteliselt linna eelarvest neid vahendeid leiaks, küsimus on ainult, milliste summade jaoks täpselt.
Tegu ei oleks tõenäoliselt aga ühekordse toetusega, sest kui kokkulepe saavutatakse, toimuks WTA 250 turniir Tallinnas vähemalt kolmel aastal järjest.
"Kindlasti nähakse seda turniiri ühes riigis võimalikult kaua," märkis Hint. "See on meie jaoks ka uus samm ja uus mastaap ja me peame ise kindlad olema, et suudame need asjad ära korraldada." Ta lisas, et kui Kanepi ja Kontaveit mängivad ka kolme-nelja aasta pärast tipptasemel, võib pikeneda see aeg, mil Eesti WTA turniiri korraldab.
N-ö neljanda taseme turniir
WTA 250 on nii-öelda neljanda taseme turniir. WTA turniirid on liigitatud auhinnaraha ja saadavate punktide järgi. Kõige rohkem saab raha ja punkte suure slämmi turniiridel, järgnevad WTA 1000, WTA 500 ja WTA 250 turniirid. Eesti esireket Anett Kontaveit võitis eelmisel aastal WTA 250 turniirid Rumeenias ja Clevelandis.
Hint ütles, et WTA 250 turniiri tase sõltub paljudest asjaoludest: kohast, korraldajast ja ka konkreetsest nädalast, millal see toimub. "Sellised garanteeritud turniirid on Grand Slam ja WTA 1000, kus kõik paremad on kohustatud mängima. Ülejäänud turniirid otsivad võimalusi, et mängijatele olla sobilikus kohas õigel ajal," selgitas Hint. | WTA turniiri korraldamiseks küsitakse valitsuselt ligikaudu miljon eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil ei ole seda turniiri veel olemas. Me oleme läbirääkimistes nii linna, riigi kui ka WTA-ga, et see turniir jõuaks siia. Kuigi eeldused selleks on olemas, on vaja kogu see pakett kokku saada," ütles Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint ERR-ile.
Kui talt küsida, kuidas üldse õnnestus WTA turniiri korraldamise pakkumine saada, tõstab ta esile meie tippmängijaid. "See on meie nii-öelda tennisesaadikute Kaia Kanepi ja Anett Kontaveidi väga hea töö tennisemaastikul. Üks asi, et neid on märgatud, ja teine asi, et vahel head asjad langevad kokku. Et on üks vaba turniirinädal ja meie tüdrukute head tulemused ja nii on see pakkumine Eestile tehtud," rääkis Hint.
Tegelikkuses on tenniseliit ise selle nimel pingutanud ja uurinud mitmel kohtumisel võimalusi WTA turniiri Eestisse toomiseks. "Eks neid mõtteid või unistusi on juba kaua olnud tenniseringkondades," tõdes Hint. Kuigi seda ootamatult vabanenud nädalat pakub WTA ka teistele riikidele, on Eesti tema sõnul eelisseisus.
Ennekõike on nüüd vaja raha ja väga kiiresti. 18. veebruariks peab Eesti Tennise Liit WTA-le teada andma, kas võtab pakkumise vastu või mitte. Korraldamisele kulub Hindi sõnul summa, mis jääb ühe ja kahe miljoni euro vahele.
Valitsus teeb otsuse viimasel tunnil
Kultuuriminister Tiit Terik kohtus Allar Hindiga eelmisel nädalal ning praegu valmistatakse ette memorandumit, mida valitsuskabinetile esitada. Terik ütles ERR-ile, et täpne summa, mida küsima minnakse, veel selgub. Esialgu oli jutt miljonist toetuseurost, kuid ministri sõnul see loodetavasti väheneb. Ettepanekuga läheb Terik valitsusse praeguse seisuga järgmise nädala neljapäeval, 17. veebruaril. Seega üks päev enne WTA-le teatamise tähtaega.
"Me peame valitsuse poolelt seda küsimust võimalikult kiiresti menetlema ja kuna tegu on suurte summadega, tuleb varem rääkida ka kolleegidega nii rahandusministeeriumist kui ka teistest olulistest organisatsioonidest, et leida piisav toetus riigieelarvest selle raha leidmiseks," kirjeldas Terik edasisi protsesse.
Tallinna linnavalitsus arutab küsimust tenniseliiduga sel nädalal, ütles abilinnapea Vadim Belobrovtsev.
"Praegu on natuke vara veel kommenteerida, kas me oleme valmis kohe seda toetama või mitte. Enne tuleb tenniseliidu esindajatega kohtuda, detailidest rääkida, saada aru, mis tingimustest me räägime, mis summadest me räägime ja siis me saame juba oma seisukoha kuidagi kujundada."
Toetus erasektorilt
Tallinnale esitatud pöördumises kirjutas Hint, et erasektorilt vajalik põhimõtteline nõusolek on tenniseliidul olemas. Hiljem intervjuus ei soovinud ta täpsustada, kes täpselt toetab. "Selle osa, mille me sponsoreelarvest oleme märkinud ja eesmärgiks pannud, selle me kindlasti üritame leida," ütles ta. Ühtegi lepingut ja kindlat kokkulepet pole, mistõttu ta ei soovi ka nimesid mainida, kuid on optimistlik, et kõik asjad jooksevad kokku.
Kui tõenäoliselt tenniseliit valitsuselt ja linnalt vajaliku toe saab, ei tahtnud Hint spekuleerida, küll aga rõhutas ta olukorra erakordsust.
"Antud turniir on suhteliselt unikaalne spordiüritus ja see võimalus on ka väga unikaalne, seda ei pruugi uuesti tulla. Kui mõelda selle peale, siis ma arvan, et me peame ikkagi kõik pingutama, et see üritus ära korraldada," kõneles tenniseliidu peasekretär.
Terik pidas vägagi tõenäoliseks, et mingisugune rahasumma leitakse. Ta tõi näiteks varasemate spordi suursündmuste korraldamise, nagu WRC autoralli MM-i etapp või võrkpallivõistlused, mida riik on toetanud.
"Ma väga loodan, et valitsus näeb lisaks sportlikule ja emotsionaalsele poolele siin ka seda, millist mõju sellise ürituse korraldamine Eestis annab nii majanduslikule keskkonnale kui ka Eesti tuntusele laiemalt. Sellise suurturniiri korraldamist ei saa mõõta ainuüksi rahaliselt, vaid ka kaudsemate komponentidega, mis riigi üldist tuntust ka näiteks reisi- või investeerimissihtkohana võiksid tõsta," ütles Terik.
Belobrovtsev märkis samuti, et küllap Tallinn saab toetada, viidates ka hiljutistele suursündmustele, nagu iluuisutamise EM, mille korraldamiseks linn raha eraldas. "Ma absoluutselt ei välista, et sellest ettepanekust võib saada asja, kus me aitame korraldajaid nii oma nii-öelda know-how 'ga, kogemusega kui ka vahenditega," märkis Belobrovtsev ja lisas, et põhimõtteliselt linna eelarvest neid vahendeid leiaks, küsimus on ainult, milliste summade jaoks täpselt.
Tegu ei oleks tõenäoliselt aga ühekordse toetusega, sest kui kokkulepe saavutatakse, toimuks WTA 250 turniir Tallinnas vähemalt kolmel aastal järjest.
"Kindlasti nähakse seda turniiri ühes riigis võimalikult kaua," märkis Hint. "See on meie jaoks ka uus samm ja uus mastaap ja me peame ise kindlad olema, et suudame need asjad ära korraldada." Ta lisas, et kui Kanepi ja Kontaveit mängivad ka kolme-nelja aasta pärast tipptasemel, võib pikeneda see aeg, mil Eesti WTA turniiri korraldab.
N-ö neljanda taseme turniir
WTA 250 on nii-öelda neljanda taseme turniir. WTA turniirid on liigitatud auhinnaraha ja saadavate punktide järgi. Kõige rohkem saab raha ja punkte suure slämmi turniiridel, järgnevad WTA 1000, WTA 500 ja WTA 250 turniirid. Eesti esireket Anett Kontaveit võitis eelmisel aastal WTA 250 turniirid Rumeenias ja Clevelandis.
Hint ütles, et WTA 250 turniiri tase sõltub paljudest asjaoludest: kohast, korraldajast ja ka konkreetsest nädalast, millal see toimub. "Sellised garanteeritud turniirid on Grand Slam ja WTA 1000, kus kõik paremad on kohustatud mängima. Ülejäänud turniirid otsivad võimalusi, et mängijatele olla sobilikus kohas õigel ajal," selgitas Hint.
### Response:
WTA turniiri korraldamiseks küsitakse valitsuselt ligikaudu miljon eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ardern esitas kõne parlamendis ajal, mil hoone ette Wellingtonis oli kogunenud sajad protestijad, kes nõudsid koroonapiirangute ja vaktsineerimiskohustuse lõpetamist.
"Ekspertide nõu on, et omikron ei ole viimane tüvi, millega me sel aastal silmitsi oleme," ütles Ardern saadikutele. "See ei ole läbi, kuid see ei tähenda, et me ei võiks edasi liikuda," lisas ta.
Arderni juhitud valitsus kehtestas pandeemia ajaks ühed kõige karmimad piirangud, et suruda koroonaviiruse levikut kahe aasta jooksul maha. Viie miljonilise elanikkonnaga riigis on seni kinnitust leidnud ligi 18 000 koroonaviiruse juhtu ja 53 surma.
Piirangud on tekitanud ängi nende seas, kes on pidanud koduses isolatsioonis viibima ja pole saanud vahetult suhelda nende kümnete tuhandete välismaal elavate sugulastega, kuna valitsus sulges piirid. Meetmed on mõjunud hävitavalt ka rahvusvahelisest turismist sõltuvatele ettevõtetele.
Valitsus teatas eelmisel nädalal, et riik taasavab oma piirid järk-järgult. Sotsiaalse suhtlusvahemaa reegleid leevendas valitsus hiljuti. Omikroni tüvi on seetõttu hakanud levima. Laupäeval registreeriti kõrgeim nakatumiste arv ühe päeva jooksul ehk 234.
Peaminister Ardern ütles, et eeldatavalt jõuab nakatumise tipp kohale märtsis, kui päevane näitaja jääb kümne kuni kolmekümne tuhande vahele. | Uus-Meremaa peaminister hoiatas uute koroonaviiruse tüvede eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ardern esitas kõne parlamendis ajal, mil hoone ette Wellingtonis oli kogunenud sajad protestijad, kes nõudsid koroonapiirangute ja vaktsineerimiskohustuse lõpetamist.
"Ekspertide nõu on, et omikron ei ole viimane tüvi, millega me sel aastal silmitsi oleme," ütles Ardern saadikutele. "See ei ole läbi, kuid see ei tähenda, et me ei võiks edasi liikuda," lisas ta.
Arderni juhitud valitsus kehtestas pandeemia ajaks ühed kõige karmimad piirangud, et suruda koroonaviiruse levikut kahe aasta jooksul maha. Viie miljonilise elanikkonnaga riigis on seni kinnitust leidnud ligi 18 000 koroonaviiruse juhtu ja 53 surma.
Piirangud on tekitanud ängi nende seas, kes on pidanud koduses isolatsioonis viibima ja pole saanud vahetult suhelda nende kümnete tuhandete välismaal elavate sugulastega, kuna valitsus sulges piirid. Meetmed on mõjunud hävitavalt ka rahvusvahelisest turismist sõltuvatele ettevõtetele.
Valitsus teatas eelmisel nädalal, et riik taasavab oma piirid järk-järgult. Sotsiaalse suhtlusvahemaa reegleid leevendas valitsus hiljuti. Omikroni tüvi on seetõttu hakanud levima. Laupäeval registreeriti kõrgeim nakatumiste arv ühe päeva jooksul ehk 234.
Peaminister Ardern ütles, et eeldatavalt jõuab nakatumise tipp kohale märtsis, kui päevane näitaja jääb kümne kuni kolmekümne tuhande vahele.
### Response:
Uus-Meremaa peaminister hoiatas uute koroonaviiruse tüvede eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ujuva intressimääraga laene pakutakse Eestis kuue kuu euribori alusel, viimase arvestuse järgi on see tasemel –0,473 protsenti. Kodulaenude intressid koosnevad tavaliselt marginaalist ja euribori määrast.
Viimase kuue aasta jooksul on euribor püsinud negatiivne ning lepingutes on seatud sellele tasand 0 protsendil.
Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaare sõnul ei ole eluasemelaenuturul intressimäärade fikseerimine Eesti turul kunagi väga levinud olnud. "Pisut rohkem tehti seda aastatel 2006–2008. Pärast üleilmset finantskriisi on intressimäärad valdavalt langenud ja viimastel aastatel püsinud rekordmadalal. Seetõttu ei ole olnud põhjust intressimäära fikseerida, kuna nende tõusu risk on paistnud väike," ütles Raudsaar.
"Samas ei ole pangad seda võimalust klientidele ka väga aktiivselt pakkunud," märkis Raudsaar, lisades, et suurema nõudluse korral pangad ilmselt ka pakuksid võimalust aktiivsemalt.
Muutuva intressimääraga laenude puhul on risk eluasemelaenu võtja kanda ning pankadele sellest otsest riski ei tulene. Et laenuvõtjad peaksid laenu tagasimaksmisega hätta jääma, peaksid intressimäärad tõusma kõrgele ning seda ei saa Raudsaare hinnangul praegu tõenäoliseks pidada.
Raudsaare sõnul oodatakse rahaturgudel, et kuue kuu euribor võib positiivseks muutuda 2023. aastal. "Üldiselt oodatakse siiski, et ka pärast positiivseks muutumist jäävad intressimäärad suhteliselt madalaks. Samas sõltuvad rahaturu intressimäärad paljudest teguritest ja nende muutusi on raske prognoosida, nii et laenuvõtjatel tuleks valmis olla muidugi ka järsemateks muutusteks."
Intressitõusu riski taju on madal
Suuremad pangad pakuvad võimalust euribori lühiajaliselt fikseerida. Kodulaenu võetakse tavaliselt aastakümneteks, mille jooksul peab arvestama ka euribori tõusuga. Samas kutsuvad pangad inimesi laenu võtmisel arvestama oma maksevõimekusega ka juhul, kui intressimäärad peaksid kõrgeks tõusma.
LHV Treasury juhi Kadri Haldre sõnul on euribori täpset liikumist raske ette ennustada, kuid rahaturgude prognooside kohaselt võib pikalt negatiivne püsinud euribor võib lähiaastatel tõusta.
"LHV ei ole fikseeritud intressiga kodulaenu pakkunud ja klientide huvi on sellise toote vastu olnud ka suhteliselt madal. Kuna kliendid on harjunud negatiivse euriboriga, siis ilmselt enam ei tunnetata hästi seda riski, et baasintressid võivad ka tõusta," rääkis Haldre.
Pangad soovitavad klientidel laenusumma kalkuleerida ka kõrgema intressiga, et kindel olla suutlikkuses laenu ka selle korral tagasi maksta.
"Just nii teebki ka pank kliendi maksimaalse laenusumma arvutamisel, et arvestada võimaliku euribori tõusuga ja pidades silmas vastutustundliku laenamise põhimõtet," sõnas Haldre.
SEB eraklientide segmendi müügijuht Evelin Koplimäe sõnul pole fikseeritud määrade vastu siiski olematu. "Möödunud aastal SEB poolt väljastatud uutest eluasemelaenudest on keskmiselt kolmel protsendil fikseeritud intressimäär, kuid viimastel kuudel on klientide huvi intressimäära fikseerimise vastu mõnevõrra kasvanud," ütles ta.
Laenuvõtja peab parima lahenduse ise otsustama
SEB pank pakub võimalust riskide maandamiseks intressimäära kuni viieks aastaks fikseerida. "Samas tuleb selle kasutamisel arvestada teatud piirangutega. Intressimäära fikseerimist ei saa kasutada laenu osade kaupa kasutusele võtmisel, sest pank ei saa üldjuhul võimaldada sama intressitasemega laenuressurssi pikema aja jooksul," rääkis Koplimäe.
Ühtlasi tuleb fikseeritud intressimäära puhul arvestada, et sellisel puhul turuintressimäärade languse korral võib laenu tagasimaksmine või intressimäära ujuvaks muutmine võib laenusaajale kulukas olla, märkis Koplimäe.
Koplimäe tõi välja, et kui võtta näiteks SEB väljastatud keskmine eluasemelaen 100 000 eurot tähtajaga 30 aastat ning turu keskmine intressimäär kaks protsenti, millele lisandub euribor, kujuneb laenu igakuiseks tagasimakseks umbes 370 eurot.
Euribori tõusmisel ühe protsendini suureneks laenumakse 52 euro võrra, kaheprotsendilise tõusu korral 107 eurot. Kui euribor peaks tõusma viie protsendini, suureneks igakuine laenumakse aga ligikaudu 295 euro võrra, mis tähendaks aastas ligikaudu 3540 euro suurust lisakulu.
"See, kas parim lahendus on fikseerimata või kokkulepitud perioodiks fikseeritud intressimäär, on iga laenuvõtja enda otsustada. Sõltuvalt rahaturu olukorrast ja baasintressimäärade muutumisest võib laenuvõtjale otstarbekamaks osutuda nii üks kui ka teine," ütles Koplimäe.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma sõnul pakub pank eluasemelaenu kuueks kuuks fikseeritud euriboriga. "Fikseeritud laenude intressimäärad on enamasti kõrgemad ning pakutud fikseerimise perioodid 2–5 aastat tagab fikseerimise ainult selleks perioodiks," sõnas ta.
Pärgma sõnul ei tõuse ka euribor ootamatult ning trendi järgmine on lihtne. "Soovin välja tuua, et euribori muutumine on üks võimalikest teguritest, mis pere eelarvet ja laenu tasumist võib mõjutada. Muud on sissetulekute vähenemine, kulutuste suurenemine energiale, kütusele, pereliikmete haigustele või oluliste sündmustele," lisas ta.
Pärgma tõi näiteks, et 80 000 euro suuruse laenusumma ja 22-aastase laenuperioodi puhul, koos 2,4-protsendilise intressiga oleks laenu kuumakse praegu 390,33 eurot.
Sellisel juhul tõuseks kuue kuu euribori tõusmisel ühe protsendini laenumakse 40,44 euro võrra, kaheprotsendilise euribori puhul 83,18 euro võrra ning viieprotsendilise euribori puhul 224,27 euro võrra. | Eesti kodulaenuklient loodab madala intressimäära püsimisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ujuva intressimääraga laene pakutakse Eestis kuue kuu euribori alusel, viimase arvestuse järgi on see tasemel –0,473 protsenti. Kodulaenude intressid koosnevad tavaliselt marginaalist ja euribori määrast.
Viimase kuue aasta jooksul on euribor püsinud negatiivne ning lepingutes on seatud sellele tasand 0 protsendil.
Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaare sõnul ei ole eluasemelaenuturul intressimäärade fikseerimine Eesti turul kunagi väga levinud olnud. "Pisut rohkem tehti seda aastatel 2006–2008. Pärast üleilmset finantskriisi on intressimäärad valdavalt langenud ja viimastel aastatel püsinud rekordmadalal. Seetõttu ei ole olnud põhjust intressimäära fikseerida, kuna nende tõusu risk on paistnud väike," ütles Raudsaar.
"Samas ei ole pangad seda võimalust klientidele ka väga aktiivselt pakkunud," märkis Raudsaar, lisades, et suurema nõudluse korral pangad ilmselt ka pakuksid võimalust aktiivsemalt.
Muutuva intressimääraga laenude puhul on risk eluasemelaenu võtja kanda ning pankadele sellest otsest riski ei tulene. Et laenuvõtjad peaksid laenu tagasimaksmisega hätta jääma, peaksid intressimäärad tõusma kõrgele ning seda ei saa Raudsaare hinnangul praegu tõenäoliseks pidada.
Raudsaare sõnul oodatakse rahaturgudel, et kuue kuu euribor võib positiivseks muutuda 2023. aastal. "Üldiselt oodatakse siiski, et ka pärast positiivseks muutumist jäävad intressimäärad suhteliselt madalaks. Samas sõltuvad rahaturu intressimäärad paljudest teguritest ja nende muutusi on raske prognoosida, nii et laenuvõtjatel tuleks valmis olla muidugi ka järsemateks muutusteks."
Intressitõusu riski taju on madal
Suuremad pangad pakuvad võimalust euribori lühiajaliselt fikseerida. Kodulaenu võetakse tavaliselt aastakümneteks, mille jooksul peab arvestama ka euribori tõusuga. Samas kutsuvad pangad inimesi laenu võtmisel arvestama oma maksevõimekusega ka juhul, kui intressimäärad peaksid kõrgeks tõusma.
LHV Treasury juhi Kadri Haldre sõnul on euribori täpset liikumist raske ette ennustada, kuid rahaturgude prognooside kohaselt võib pikalt negatiivne püsinud euribor võib lähiaastatel tõusta.
"LHV ei ole fikseeritud intressiga kodulaenu pakkunud ja klientide huvi on sellise toote vastu olnud ka suhteliselt madal. Kuna kliendid on harjunud negatiivse euriboriga, siis ilmselt enam ei tunnetata hästi seda riski, et baasintressid võivad ka tõusta," rääkis Haldre.
Pangad soovitavad klientidel laenusumma kalkuleerida ka kõrgema intressiga, et kindel olla suutlikkuses laenu ka selle korral tagasi maksta.
"Just nii teebki ka pank kliendi maksimaalse laenusumma arvutamisel, et arvestada võimaliku euribori tõusuga ja pidades silmas vastutustundliku laenamise põhimõtet," sõnas Haldre.
SEB eraklientide segmendi müügijuht Evelin Koplimäe sõnul pole fikseeritud määrade vastu siiski olematu. "Möödunud aastal SEB poolt väljastatud uutest eluasemelaenudest on keskmiselt kolmel protsendil fikseeritud intressimäär, kuid viimastel kuudel on klientide huvi intressimäära fikseerimise vastu mõnevõrra kasvanud," ütles ta.
Laenuvõtja peab parima lahenduse ise otsustama
SEB pank pakub võimalust riskide maandamiseks intressimäära kuni viieks aastaks fikseerida. "Samas tuleb selle kasutamisel arvestada teatud piirangutega. Intressimäära fikseerimist ei saa kasutada laenu osade kaupa kasutusele võtmisel, sest pank ei saa üldjuhul võimaldada sama intressitasemega laenuressurssi pikema aja jooksul," rääkis Koplimäe.
Ühtlasi tuleb fikseeritud intressimäära puhul arvestada, et sellisel puhul turuintressimäärade languse korral võib laenu tagasimaksmine või intressimäära ujuvaks muutmine võib laenusaajale kulukas olla, märkis Koplimäe.
Koplimäe tõi välja, et kui võtta näiteks SEB väljastatud keskmine eluasemelaen 100 000 eurot tähtajaga 30 aastat ning turu keskmine intressimäär kaks protsenti, millele lisandub euribor, kujuneb laenu igakuiseks tagasimakseks umbes 370 eurot.
Euribori tõusmisel ühe protsendini suureneks laenumakse 52 euro võrra, kaheprotsendilise tõusu korral 107 eurot. Kui euribor peaks tõusma viie protsendini, suureneks igakuine laenumakse aga ligikaudu 295 euro võrra, mis tähendaks aastas ligikaudu 3540 euro suurust lisakulu.
"See, kas parim lahendus on fikseerimata või kokkulepitud perioodiks fikseeritud intressimäär, on iga laenuvõtja enda otsustada. Sõltuvalt rahaturu olukorrast ja baasintressimäärade muutumisest võib laenuvõtjale otstarbekamaks osutuda nii üks kui ka teine," ütles Koplimäe.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma sõnul pakub pank eluasemelaenu kuueks kuuks fikseeritud euriboriga. "Fikseeritud laenude intressimäärad on enamasti kõrgemad ning pakutud fikseerimise perioodid 2–5 aastat tagab fikseerimise ainult selleks perioodiks," sõnas ta.
Pärgma sõnul ei tõuse ka euribor ootamatult ning trendi järgmine on lihtne. "Soovin välja tuua, et euribori muutumine on üks võimalikest teguritest, mis pere eelarvet ja laenu tasumist võib mõjutada. Muud on sissetulekute vähenemine, kulutuste suurenemine energiale, kütusele, pereliikmete haigustele või oluliste sündmustele," lisas ta.
Pärgma tõi näiteks, et 80 000 euro suuruse laenusumma ja 22-aastase laenuperioodi puhul, koos 2,4-protsendilise intressiga oleks laenu kuumakse praegu 390,33 eurot.
Sellisel juhul tõuseks kuue kuu euribori tõusmisel ühe protsendini laenumakse 40,44 euro võrra, kaheprotsendilise euribori puhul 83,18 euro võrra ning viieprotsendilise euribori puhul 224,27 euro võrra.
### Response:
Eesti kodulaenuklient loodab madala intressimäära püsimisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanada politsei konfiskeeris Ottawas tuhandeid liitreid kütust, mis on osa 11 päeva kestnud valitsuse kehtestatud koroonapiirangute vastase meeleavalduse lõpetamisest.
Ottawa politseiülem Peter Sloly ütles esmaspäeval, et meeleavaldus on muutunud blokaadideks. Kui esimesel nädalavahetusel oli kohal 3000 veoautot ja 10-15 000 meeleavaldajat, siis teisel nädalavahetusel oli politsei andmeil kohal 1000 veoautot ja 5000 meeleavaldajat.
"Palume ressursside suurendamist järgmise 72 tunni jooksul," ütles Sloly.
"Vabaduse kolonn" oli algselt piiriületajatest autojuhtide vaktsiinikohustuse vastane meeleavaldus, kuid see kasvas suuremaks meelsuse näitamiseks peaminister Justin Trudeau valitsuse kehtestatud koroonapiirangute suhtes.
Trudeau ilmus esmaspäeval esimest korda avalikkuse ette peaaegu nädalase vaheaja järel pärast nakatumist koroonaviirusega.
Erakorralisel istungil parlamendil ütles Trudeau, et protest peab lõppema. "See on lugu riigist, mis läbis pandeemia ühtsust näidates. Mõned inimesed karjudes ja svastikat lehvitades ei defineeri, kes kanadalased on," ütles Trudeau.
Peaminister lahkus turvakaalutlustel Ottawast koos perekonnaga teadmata asukohta, kui kolonn saabus linna.
Kanadalased on järginud valitsuse kehtestatud meetmeid ja ligi 79 protsenti rahvastikust on teinud kaks vaktsiinidoosi. Viimaste küsitluste kohaselt on aga rahulolematus piirangute suhtes kasvanud, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Kohus andis ajutise korralduse peatada autosignaalide kasutamise Ottawa kesklinnas. 10 päeva kestva korralduse aluseks on kesklinna elanike vastav palve, kes peavad toimuvat oma elukeskkonda ohustavaks.
Mõne elaniku akendel on ka sildid, mis kutsuvad protestijaid koju minema ja nimetavad vaktsiine elupäästjaks.
Ottawa politseiülema asetäitja Steve Bell ütles, et politsei on saanud teistelt korrakaitseagentuuridelt lisajõudu, kuid sellest ei piisa. Linnapea Jim Watson palus lisajõudu peaministrile saadetud kirjas. "Okupatsioon on muutunud agressiivseks ja meie naabruskondi vihkavaks. Inimesed elavad hirmus," selgitas Watson.
Ottawa kesklinna Metcalfe'i tänava lõik, kus asuvad parlament, keskpank ja valitsuse hooned, on muutunud laagripaigaks. Veokid, autod ja traktorid on pargitud üksteise kõrvale ja järele, nende peal on plakatid, mis kritiseerivad kõike alates vaktsiinidest ja lõpetades süsinikumaksuga.
Politsei andmeil on hästi organiseeritud tarneahel aidanud protestijatel seni kohal püsida. Peamine rahastus tuleb USA-s elavatelt toetajatelt.
Facebook-i emafirma Meta Platforms teatas, et on kõrvaldanud kümneid gruppe, lehekülgi ja kontosid, mis õhutavad tagant protestiaktsiooni Kanadas, kuid mille taga on spämmijad ja petised.
"Viimase nädala jooksul oleme kõrvaldanud gruppe ja lehekülgi, mida juhivad spämmijad, kes kasutavad solvavat taktikat inimeste eksiteele juhtimiseks," ütles Meta pressiesindaja Margarita Franklin. | Kanada kohus keelas protestijatel autodega signaalitamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanada politsei konfiskeeris Ottawas tuhandeid liitreid kütust, mis on osa 11 päeva kestnud valitsuse kehtestatud koroonapiirangute vastase meeleavalduse lõpetamisest.
Ottawa politseiülem Peter Sloly ütles esmaspäeval, et meeleavaldus on muutunud blokaadideks. Kui esimesel nädalavahetusel oli kohal 3000 veoautot ja 10-15 000 meeleavaldajat, siis teisel nädalavahetusel oli politsei andmeil kohal 1000 veoautot ja 5000 meeleavaldajat.
"Palume ressursside suurendamist järgmise 72 tunni jooksul," ütles Sloly.
"Vabaduse kolonn" oli algselt piiriületajatest autojuhtide vaktsiinikohustuse vastane meeleavaldus, kuid see kasvas suuremaks meelsuse näitamiseks peaminister Justin Trudeau valitsuse kehtestatud koroonapiirangute suhtes.
Trudeau ilmus esmaspäeval esimest korda avalikkuse ette peaaegu nädalase vaheaja järel pärast nakatumist koroonaviirusega.
Erakorralisel istungil parlamendil ütles Trudeau, et protest peab lõppema. "See on lugu riigist, mis läbis pandeemia ühtsust näidates. Mõned inimesed karjudes ja svastikat lehvitades ei defineeri, kes kanadalased on," ütles Trudeau.
Peaminister lahkus turvakaalutlustel Ottawast koos perekonnaga teadmata asukohta, kui kolonn saabus linna.
Kanadalased on järginud valitsuse kehtestatud meetmeid ja ligi 79 protsenti rahvastikust on teinud kaks vaktsiinidoosi. Viimaste küsitluste kohaselt on aga rahulolematus piirangute suhtes kasvanud, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Kohus andis ajutise korralduse peatada autosignaalide kasutamise Ottawa kesklinnas. 10 päeva kestva korralduse aluseks on kesklinna elanike vastav palve, kes peavad toimuvat oma elukeskkonda ohustavaks.
Mõne elaniku akendel on ka sildid, mis kutsuvad protestijaid koju minema ja nimetavad vaktsiine elupäästjaks.
Ottawa politseiülema asetäitja Steve Bell ütles, et politsei on saanud teistelt korrakaitseagentuuridelt lisajõudu, kuid sellest ei piisa. Linnapea Jim Watson palus lisajõudu peaministrile saadetud kirjas. "Okupatsioon on muutunud agressiivseks ja meie naabruskondi vihkavaks. Inimesed elavad hirmus," selgitas Watson.
Ottawa kesklinna Metcalfe'i tänava lõik, kus asuvad parlament, keskpank ja valitsuse hooned, on muutunud laagripaigaks. Veokid, autod ja traktorid on pargitud üksteise kõrvale ja järele, nende peal on plakatid, mis kritiseerivad kõike alates vaktsiinidest ja lõpetades süsinikumaksuga.
Politsei andmeil on hästi organiseeritud tarneahel aidanud protestijatel seni kohal püsida. Peamine rahastus tuleb USA-s elavatelt toetajatelt.
Facebook-i emafirma Meta Platforms teatas, et on kõrvaldanud kümneid gruppe, lehekülgi ja kontosid, mis õhutavad tagant protestiaktsiooni Kanadas, kuid mille taga on spämmijad ja petised.
"Viimase nädala jooksul oleme kõrvaldanud gruppe ja lehekülgi, mida juhivad spämmijad, kes kasutavad solvavat taktikat inimeste eksiteele juhtimiseks," ütles Meta pressiesindaja Margarita Franklin.
### Response:
Kanada kohus keelas protestijatel autodega signaalitamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas hindate Aleksandri esitust, arvestades seda õla probleemi?
Väga kahju, et ta sai kolme päeva eest selle trauma. Ta ei saa paremat kätt praktiliselt üles tõsta ega kõrvale viia. Ta pidi kogu aeg ainult vasaku õlaga ja vasaku käe poolega töötama ja see mängis kindlasti oma rolli, et ta ei läinud keerulistele elementidele nagu kolmekordne axel ja väga ebaõnnestunult maandus kolmese lutz 'u ajal ega teinud kaskaadi. Need kaks suurt viga röövisid väga palju punkte.
See oli tingitud hirmust?
Ma arvan, et see oli hirm kukkumise ees, sest ta ei tohi paremale käele kukkuda. Just see hirm ikkagi segas teda, et sõita praeguses konditsioonis puhas lühikava.
Kui palju selle õla trauma tõttu kava ümber tegite?
Tuli kogu lühikava koreograafia mängida ümber ühele käele, sest tal on kavas sees väga palju ülakeha- ja kätetööd ning kusagil viiskümmend protsenti tavapärasest koreograafiast me täna ei teinud. Ülivähe aega oli muutuste tegemiseks ja me ei saanud rohkem kava muuta, et ta aju võtaks need muudatused normaalselt vastu ja ülejäänud elemendid ei laguneks koost.
Lihtsam olnuks loobuda võistlemisest, kuid oli näha, et sportlane tahtis väga teha debüüti olümpial?
Aleksandr on selline sportlane, et kui tal on kaks jalga all, siis ta kõigele vaatamata alati võistleb. Ja võib öelda, et ta tuleks jääle kas või ühe jalaga.
Mis saab edasi?
Meile öeldi, et traumast taastumine kestab kolm nädalat. Kui jõuame Tallinna, siis saame targemaks. Eks siis näis, kas jõuame veel maailmameistrivõistlusteks valmistuda. Kõik läheb nii, nagu ütlevad arstid.
Mida siin olümpialt kaasa võtate? Kuidas hall ja olud meeldisid?
Siin on väga hea võistlushall ja treeningute jää oli samuti hea. Kõik oli hästi organiseeritud. Mulle väga meeldis siin olümpial. Aleksandr näitas tugevat iseloomu, kuid oleks tahtnud muidugi teha paremat tulemust. | Selevko treener: Aleksandr näitas tugevat iseloomu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas hindate Aleksandri esitust, arvestades seda õla probleemi?
Väga kahju, et ta sai kolme päeva eest selle trauma. Ta ei saa paremat kätt praktiliselt üles tõsta ega kõrvale viia. Ta pidi kogu aeg ainult vasaku õlaga ja vasaku käe poolega töötama ja see mängis kindlasti oma rolli, et ta ei läinud keerulistele elementidele nagu kolmekordne axel ja väga ebaõnnestunult maandus kolmese lutz 'u ajal ega teinud kaskaadi. Need kaks suurt viga röövisid väga palju punkte.
See oli tingitud hirmust?
Ma arvan, et see oli hirm kukkumise ees, sest ta ei tohi paremale käele kukkuda. Just see hirm ikkagi segas teda, et sõita praeguses konditsioonis puhas lühikava.
Kui palju selle õla trauma tõttu kava ümber tegite?
Tuli kogu lühikava koreograafia mängida ümber ühele käele, sest tal on kavas sees väga palju ülakeha- ja kätetööd ning kusagil viiskümmend protsenti tavapärasest koreograafiast me täna ei teinud. Ülivähe aega oli muutuste tegemiseks ja me ei saanud rohkem kava muuta, et ta aju võtaks need muudatused normaalselt vastu ja ülejäänud elemendid ei laguneks koost.
Lihtsam olnuks loobuda võistlemisest, kuid oli näha, et sportlane tahtis väga teha debüüti olümpial?
Aleksandr on selline sportlane, et kui tal on kaks jalga all, siis ta kõigele vaatamata alati võistleb. Ja võib öelda, et ta tuleks jääle kas või ühe jalaga.
Mis saab edasi?
Meile öeldi, et traumast taastumine kestab kolm nädalat. Kui jõuame Tallinna, siis saame targemaks. Eks siis näis, kas jõuame veel maailmameistrivõistlusteks valmistuda. Kõik läheb nii, nagu ütlevad arstid.
Mida siin olümpialt kaasa võtate? Kuidas hall ja olud meeldisid?
Siin on väga hea võistlushall ja treeningute jää oli samuti hea. Kõik oli hästi organiseeritud. Mulle väga meeldis siin olümpial. Aleksandr näitas tugevat iseloomu, kuid oleks tahtnud muidugi teha paremat tulemust.
### Response:
Selevko treener: Aleksandr näitas tugevat iseloomu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lühikava on sõidetud ja oli väga raske. Millised on emotsioonid ja mõtted?
Polnud lihtne, kuid ma püüdsin teha maksimumi, mida saan hetkel endale lubada. Emotsioonide osa võin öelda, et otseselt pole rahul, kuid olen rõõmus, et sain olümpiamängudel siiski esineda, kuigi oli raske.
Kuidas õla seisund mõjutas kava esitamist?
Ei saanud kõike teha. Tuli end julgestada ja mõelda palju õlast, et mitte kukkuda. Kui oleksin kukkunud, siis oleks õlg jälle liigesest välja tulnud ja see poleks olnud sugugi hea. Püüdsin mõnes kohas turvalisemalt sõita ja õlga hoida ning selletõttu oli ebakindlus hüpetel.
Sellest tingitult tegid kahese axel 'i kolmese asemel?
Jah, sellest tingitult hüppasin kahese axel 'i ja lutz jäi kaskaadita. Ja koreograafias jäid mõned liigutused vahele. Koordinatsioon pole selle õlaprobleemi tõttu sama, sest ma pole harjunud automaatselt neid liigutusi tegema, mis nüüd traditsioonilise koreograafia asemel tuli sooritada.
Kas sõidu ajal oli ka valus?
Oli, kuid ma püüdsin ka neid liigutusi igati vältida, mis teeksid haiget.
Kuidas see kukkumine ja trauma üldse treeningul juhtus? Sul on sama probleem olnud ka varem?
Mul läks õlg liigesest välja kaks aastat tagasi ja selletõttu on see parem õlg veidi ebastabiilne. Nüüd kui trennis kukkusin, kuigi see polnud väga tugev kukkumine, siis selle ebastabiilsuse tõttu õlas läks kohe liigesest välja. Seejuures kukkusin täiesti tavaliste sammude sooritamisel end pöörates õla peale. Ma ei tea, miks nii juhtus. Sellised asjad pole uisutamises haruldased.
Mis nüüd edasi saab hooajast ja kuidas jätkub õla ravi?
Püüan taastuda ja valmistuda veel maailmameistrivõistlusteks, kui suudan kvalifikatsiooni läbida. Mulle öeldi, et Tallinna jõudes on vaja teha MRT uuring õlale ja siis selgub edasine raviplaan ja loodan, et operatsiooni pole vaja.
Mis ütleksid veel selle atmosfääri, halli ja jää kohta, sest ootasid ju kaua seda olümpiat?
Mulle siin kõik väga meeldis. Siin on selline energeetika, et tahaks aina esineda ja esineda. Väga meeldiv on selles atmosfääris olla!
Tuleb see punktisumma ja koht, mille sain vastu võtta ning tööd edasi teha. Nii juhtus, et sain trauma ja midagi pole teha. Järelikult kõik pidi seekord nii minema. | Selevko: olen rõõmus, et sain siiski olümpial esineda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lühikava on sõidetud ja oli väga raske. Millised on emotsioonid ja mõtted?
Polnud lihtne, kuid ma püüdsin teha maksimumi, mida saan hetkel endale lubada. Emotsioonide osa võin öelda, et otseselt pole rahul, kuid olen rõõmus, et sain olümpiamängudel siiski esineda, kuigi oli raske.
Kuidas õla seisund mõjutas kava esitamist?
Ei saanud kõike teha. Tuli end julgestada ja mõelda palju õlast, et mitte kukkuda. Kui oleksin kukkunud, siis oleks õlg jälle liigesest välja tulnud ja see poleks olnud sugugi hea. Püüdsin mõnes kohas turvalisemalt sõita ja õlga hoida ning selletõttu oli ebakindlus hüpetel.
Sellest tingitult tegid kahese axel 'i kolmese asemel?
Jah, sellest tingitult hüppasin kahese axel 'i ja lutz jäi kaskaadita. Ja koreograafias jäid mõned liigutused vahele. Koordinatsioon pole selle õlaprobleemi tõttu sama, sest ma pole harjunud automaatselt neid liigutusi tegema, mis nüüd traditsioonilise koreograafia asemel tuli sooritada.
Kas sõidu ajal oli ka valus?
Oli, kuid ma püüdsin ka neid liigutusi igati vältida, mis teeksid haiget.
Kuidas see kukkumine ja trauma üldse treeningul juhtus? Sul on sama probleem olnud ka varem?
Mul läks õlg liigesest välja kaks aastat tagasi ja selletõttu on see parem õlg veidi ebastabiilne. Nüüd kui trennis kukkusin, kuigi see polnud väga tugev kukkumine, siis selle ebastabiilsuse tõttu õlas läks kohe liigesest välja. Seejuures kukkusin täiesti tavaliste sammude sooritamisel end pöörates õla peale. Ma ei tea, miks nii juhtus. Sellised asjad pole uisutamises haruldased.
Mis nüüd edasi saab hooajast ja kuidas jätkub õla ravi?
Püüan taastuda ja valmistuda veel maailmameistrivõistlusteks, kui suudan kvalifikatsiooni läbida. Mulle öeldi, et Tallinna jõudes on vaja teha MRT uuring õlale ja siis selgub edasine raviplaan ja loodan, et operatsiooni pole vaja.
Mis ütleksid veel selle atmosfääri, halli ja jää kohta, sest ootasid ju kaua seda olümpiat?
Mulle siin kõik väga meeldis. Siin on selline energeetika, et tahaks aina esineda ja esineda. Väga meeldiv on selles atmosfääris olla!
Tuleb see punktisumma ja koht, mille sain vastu võtta ning tööd edasi teha. Nii juhtus, et sain trauma ja midagi pole teha. Järelikult kõik pidi seekord nii minema.
### Response:
Selevko: olen rõõmus, et sain siiski olümpial esineda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | London kaalub hävitajate ja sõjalaevade saatmist Kagu-Euroopa kaitsmiseks, kirjutab Johnson ajalehes The Times avaldatud artiklis. RAF Taifuunid saadetaks Rumeeniasse ja Bulgaariasse ning sõjalaevad Mustale merele.
"Valitsus küsib parlamendilt uusi volitusi kehtestada sanktsioone vene üksikisikute ja ettevõtete vastu, sealhulgas iga kompanii, mis on seotud Vene riigiga või mis tegutseb strateegiliselt olulises vallas Kremli jaoks," ütles Briti peaminister.
Johnson lisas, et Moskvasse sõidavad peagi nii välisminister Liz Truss kui ka kaitseminister Ben Wallace. Truss külastab Venemaa pealinna neljapäeval, Wallace reedel.
Suurbritannia kavatseb tugevdada ka brittide juhitud NATO lahinggruppi Eestis, kinnitas peaminister.
Johnson tervitas ka Saksamaa avaldust hoida Nord Stream 2 teema laual, kui peaks toimuma sissetung Ukrainasse.
USA president Joe Biden ütles esmaspäeval pärast kohtumist Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga, et gaasitoru peatatakse, kui Venemaa ründab Ukrainat.
Scholz ütles, et Saksamaal on samasugune suhtumine Ukrainasse, Venemaasse ja sanktsioonidesse, kuid ta ei kinnitanud otsesõnu kavatsusi Nord Stream 2 suhtes. | Johnson: sanktsioonid on valmis, kui Venemaa peaks ründama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
London kaalub hävitajate ja sõjalaevade saatmist Kagu-Euroopa kaitsmiseks, kirjutab Johnson ajalehes The Times avaldatud artiklis. RAF Taifuunid saadetaks Rumeeniasse ja Bulgaariasse ning sõjalaevad Mustale merele.
"Valitsus küsib parlamendilt uusi volitusi kehtestada sanktsioone vene üksikisikute ja ettevõtete vastu, sealhulgas iga kompanii, mis on seotud Vene riigiga või mis tegutseb strateegiliselt olulises vallas Kremli jaoks," ütles Briti peaminister.
Johnson lisas, et Moskvasse sõidavad peagi nii välisminister Liz Truss kui ka kaitseminister Ben Wallace. Truss külastab Venemaa pealinna neljapäeval, Wallace reedel.
Suurbritannia kavatseb tugevdada ka brittide juhitud NATO lahinggruppi Eestis, kinnitas peaminister.
Johnson tervitas ka Saksamaa avaldust hoida Nord Stream 2 teema laual, kui peaks toimuma sissetung Ukrainasse.
USA president Joe Biden ütles esmaspäeval pärast kohtumist Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga, et gaasitoru peatatakse, kui Venemaa ründab Ukrainat.
Scholz ütles, et Saksamaal on samasugune suhtumine Ukrainasse, Venemaasse ja sanktsioonidesse, kuid ta ei kinnitanud otsesõnu kavatsusi Nord Stream 2 suhtes.
### Response:
Johnson: sanktsioonid on valmis, kui Venemaa peaks ründama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taiwani kaitseministeeriumi teatel toimub tehing ühe kuu jooksul.
USA kaitse- ja julgeoleku koostööagentuur (DSCA) saatis enda teatel nõutud dokumendi kongressile pärast välisministeeriumi heakskiitu müügiks. Ostutaotluse esitas Taiwani de facto saatkond Washingtonis.
Patriot õhukaitsesüsteemi uuendus aitab parandada vastuvõtja julgeolekut ja hoida poliitilist stabiilsust, militaarset tasakaalu, majandust ja progressi piirkonnas, teatas DSCA.
"Müük teenib USA riiklikke, majanduslikke ja julgeolekulisi huve," seisis agentuuri avalduses.
Taiwani välisministeerium tervitas otsust. "Hiina jätkuva sõjalise laienemise ja provokatsiivsete sammude valguses hoiab meie riik riiklikku julgeolekut kindla kaitsega ning jätkab tihedat julgeolekualast partnerlust USA-ga," teatas ministeerium.
Taiwani kaitseministeeriumi teatel langetati otsus osta uuem Patriot süsteem 2019. aastal, kui toimus kohtumine president Donald Trumpi administratsiooni liikmetega.
Demokraatlik Taiwan on korduvalt esitanud kaebusi Hiina õhuvägede sissetungi pärast oma õhukaitse tsooni. Ameerika Ühendriikidel ei ole Taiwaniga küll ametlikke suhteid, kuid Washington on Taiwani tugevaim liitlane on seadusega kohustatud tagama vahendeid enesekaitseks. | USA kiitis heaks relvade uuendamisprogrammi müügi Taiwanile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taiwani kaitseministeeriumi teatel toimub tehing ühe kuu jooksul.
USA kaitse- ja julgeoleku koostööagentuur (DSCA) saatis enda teatel nõutud dokumendi kongressile pärast välisministeeriumi heakskiitu müügiks. Ostutaotluse esitas Taiwani de facto saatkond Washingtonis.
Patriot õhukaitsesüsteemi uuendus aitab parandada vastuvõtja julgeolekut ja hoida poliitilist stabiilsust, militaarset tasakaalu, majandust ja progressi piirkonnas, teatas DSCA.
"Müük teenib USA riiklikke, majanduslikke ja julgeolekulisi huve," seisis agentuuri avalduses.
Taiwani välisministeerium tervitas otsust. "Hiina jätkuva sõjalise laienemise ja provokatsiivsete sammude valguses hoiab meie riik riiklikku julgeolekut kindla kaitsega ning jätkab tihedat julgeolekualast partnerlust USA-ga," teatas ministeerium.
Taiwani kaitseministeeriumi teatel langetati otsus osta uuem Patriot süsteem 2019. aastal, kui toimus kohtumine president Donald Trumpi administratsiooni liikmetega.
Demokraatlik Taiwan on korduvalt esitanud kaebusi Hiina õhuvägede sissetungi pärast oma õhukaitse tsooni. Ameerika Ühendriikidel ei ole Taiwaniga küll ametlikke suhteid, kuid Washington on Taiwani tugevaim liitlane on seadusega kohustatud tagama vahendeid enesekaitseks.
### Response:
USA kiitis heaks relvade uuendamisprogrammi müügi Taiwanile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise resultatiivseimad mängijad olid Janari Jõesaar 13, Erik Keedus 12, Kregor Hermet 11 ja Rain Veideman 10 punktiga. Kosovole tõi Dardan Berisha parimana 28 silma.
Eesti võitis C-grupi, kogudes neljast mängust kolm võitu. Teine oli Kosovo kahe võiduga ning viimaseks jäi ühest vastasest jagu saanud Makedoonia. | Berisha viskekontsert murdis Eesti korvpallikoondise täisedu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise resultatiivseimad mängijad olid Janari Jõesaar 13, Erik Keedus 12, Kregor Hermet 11 ja Rain Veideman 10 punktiga. Kosovole tõi Dardan Berisha parimana 28 silma.
Eesti võitis C-grupi, kogudes neljast mängust kolm võitu. Teine oli Kosovo kahe võiduga ning viimaseks jäi ühest vastasest jagu saanud Makedoonia.
### Response:
Berisha viskekontsert murdis Eesti korvpallikoondise täisedu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpool alustas hooaega 3:3 viigiga Watfordi vastu ja meeskonna kaitse on seatud kahtluse alla. Nüüd pääses Klavan algkoosseisus väljakule ning suutis kolleegidega enda värava puhtana hoida.
"Mängisime kaitses hästi," ütles Liverpooli peatreener Jürgen Klopp. "Tegemist oli raske mänguga. Esimesel poolajal lõime momente, kuid vastane seisis sügaval enda väljakupoolel. Teine poolaeg oli juba parem ning olen tulemuse üle õnnelik." | Liverpooli peatreener: tegutsesime kaitses hästi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool alustas hooaega 3:3 viigiga Watfordi vastu ja meeskonna kaitse on seatud kahtluse alla. Nüüd pääses Klavan algkoosseisus väljakule ning suutis kolleegidega enda värava puhtana hoida.
"Mängisime kaitses hästi," ütles Liverpooli peatreener Jürgen Klopp. "Tegemist oli raske mänguga. Esimesel poolajal lõime momente, kuid vastane seisis sügaval enda väljakupoolel. Teine poolaeg oli juba parem ning olen tulemuse üle õnnelik."
### Response:
Liverpooli peatreener: tegutsesime kaitses hästi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ida-Virumaa klubi väravad lõid Bi Sehi Elysee Irie 19. ja Ilja Ferapontov 55. minutil.
Kuuemängulise kaotustejada katkestanud Trans hoiab turniiritabelis 28 punktiga viiendat kohta, Tammeka on 24 silmaga seitsmes. | Narva Trans lõpetas Premium liigas kuuemängulise kaotustejada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ida-Virumaa klubi väravad lõid Bi Sehi Elysee Irie 19. ja Ilja Ferapontov 55. minutil.
Kuuemängulise kaotustejada katkestanud Trans hoiab turniiritabelis 28 punktiga viiendat kohta, Tammeka on 24 silmaga seitsmes.
### Response:
Narva Trans lõpetas Premium liigas kuuemängulise kaotustejada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlase seeria oli x - 82.36 - 84.38 - 85.41 - 82.29 - 84.38. Kirdile järgnesid valgevenelane Pavel Mialeška 85.05 ja Tanel Laanmäe 81.28-ga.
Meeste kettheistes jäi Gerd Kanter 63.69-ga kolmandaks. Pekingi olümpiavõitjat edestasid belglane Philip Milanov tulemusega 64.34 ning sakslane Martin Wierig 63.77-ga. Martin Kupper otsustas võistlusest loobuda. | Kirt ületas Pärnus 85 meetri joone, Kanter jäi kolmandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlase seeria oli x - 82.36 - 84.38 - 85.41 - 82.29 - 84.38. Kirdile järgnesid valgevenelane Pavel Mialeška 85.05 ja Tanel Laanmäe 81.28-ga.
Meeste kettheistes jäi Gerd Kanter 63.69-ga kolmandaks. Pekingi olümpiavõitjat edestasid belglane Philip Milanov tulemusega 64.34 ning sakslane Martin Wierig 63.77-ga. Martin Kupper otsustas võistlusest loobuda.
### Response:
Kirt ületas Pärnus 85 meetri joone, Kanter jäi kolmandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esinemise tühistamise põhjuseks on ürituse korraldaja suutmatus tasuda õigeagselt esinemistasu ning ebaprofessionaalne käitumine," kirjutas bänd Facebooki lehel ning lubas oma järgmiseks kontserdiks, mille nad ise korraldavad, soodsaid pääsmeid.
Festivali juhataja Kalev Soosaar rääkis ERR Menule, et laupäevane kava jääb üldse ära ning lubas olukorda lähemalt pressiteates selgitada:
Teatame kahetususega, et olime täna, 19. augustil kell 18.00 sunnitud katkestama ürituse Madfest Festival 2017. Publiku vähese huvi ja loodetust halvema piletimüügi tõttu ei suutnud me festivaliga seonduvaid kokkuleppeid täita. Vabandame siiralt kõikide külastajate, artistide ja koostööpartnerite ees, kes sellest otsusest lähtuavalt kahju said.
Tegeleme festivali katkestamisest tekkinud probleemidega ning teeme kõik endast oleneva, et jõuaksime kõiki osapooli rahuldava lahenduseni. Piletite tagasi ostmine algab kolmapäeval, 23. augustil piletilevi veebilehel ja Piletilevi müügipunktides üle Eesti.
Halvast korraldusest ja kontserdi ärajätmisest teatasid ka teised artistid nagu jüri Pootsmann ja Winny Puhh.
Madfest Festival toimus sel aastal esmakordselt. Kava pidi kestma reedest pühapäevani. | Artistid loobusid Madfesti korraldusprobleemide tõttu esinemisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esinemise tühistamise põhjuseks on ürituse korraldaja suutmatus tasuda õigeagselt esinemistasu ning ebaprofessionaalne käitumine," kirjutas bänd Facebooki lehel ning lubas oma järgmiseks kontserdiks, mille nad ise korraldavad, soodsaid pääsmeid.
Festivali juhataja Kalev Soosaar rääkis ERR Menule, et laupäevane kava jääb üldse ära ning lubas olukorda lähemalt pressiteates selgitada:
Teatame kahetususega, et olime täna, 19. augustil kell 18.00 sunnitud katkestama ürituse Madfest Festival 2017. Publiku vähese huvi ja loodetust halvema piletimüügi tõttu ei suutnud me festivaliga seonduvaid kokkuleppeid täita. Vabandame siiralt kõikide külastajate, artistide ja koostööpartnerite ees, kes sellest otsusest lähtuavalt kahju said.
Tegeleme festivali katkestamisest tekkinud probleemidega ning teeme kõik endast oleneva, et jõuaksime kõiki osapooli rahuldava lahenduseni. Piletite tagasi ostmine algab kolmapäeval, 23. augustil piletilevi veebilehel ja Piletilevi müügipunktides üle Eesti.
Halvast korraldusest ja kontserdi ärajätmisest teatasid ka teised artistid nagu jüri Pootsmann ja Winny Puhh.
Madfest Festival toimus sel aastal esmakordselt. Kava pidi kestma reedest pühapäevani.
### Response:
Artistid loobusid Madfesti korraldusprobleemide tõttu esinemisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alustuseks oldi 22:20, 21:17 üle Portugali paarist Joao Pedrosa/Hugo Campos. Teises voorus oli meie paar 21:13, 25:23 parem Leedu duost Ignas Mazuras/Erikas Makaras, kusjuures teises geimis tulid meie noormehed välja 9:12 kaotusseisust ja pöörasid geimi enda kasuks tasavägise lõppmänguga. Päeva kolmandas matšis alistasid Meius ja Tammearu mõlemas geimis 21:12 Armeenia paari Razmik Hakobjan/Arman Miskarjani, teatas Volley.ee.
Seejuures pidid osalejad päeva jooksul kohanema vägagi erinevate oludega. Hommikul tervitas mängijaid mõnus päikesepaiste, ent päeva peale hakkas tuul ja kõledus aina enam tõusma ja ajutiselt polnud pääsu ka vihmasabinast. „Ilm oli veidikene kehvavõitu, ent suutsime enam-vähem oma taseme välja mängida. Olime vastastest serviga üle ja mängisime ka geimi lõppe natukene kindlamini kui vastased,” sõnas Meius.
Homme on meie noortel pidada veel üks alarupiturniiri kohtumine, kui minnakse vastamisi Prantsusmaaga. Pärast seda pääseb üheringilise turniiri võitja otse finaali, teiseks ja kolmandaks jäänud riigid kohtuvad omavahel veel korra ning selgitavad teise finalisti. Järgmisel suvel toimuvale Euroopa finaaletapile pääsevad mõlemad finalistid. Seal on kokku 16 koondist, kellest tuleva aasta oktoobris Argentinas Buenos Aireses toimuvatele noorte olümpiamängudele pääsevad viis paremat.
Avapäeva järel järgnevad Eestile Prantsusmaa noored, kes võitis kolmest mängust kaks. Portugal on võitnud kahest mängust ühe ja Leedu kolmest ühe. Armeenia on kaotanud seni kõik kolm kohtumist. „Homme tahame samamoodi jätakata. Esmalt Prantsusmaa ära võita ja siis juba finaali,” sõnas Tammearu.
Meie neidude koondis Jade Šadeiko/Katariina Vengerfeldt avas turniiri 21:12, 21:13 võiduga Armeenia eakaaslaste üle, ent seejärel tuli tunnistada Portugali 2:1 (21:11, 14:21, 15:12) ja Leedu 2:0 (21:15, 21:17) paremust. „Vastaseid vaadates oleks saanud kindlasti paremini. Neist ei olnud keegi tugeva löögiga, mis on meie plussiks, ent me ei suutnud seda ära kasutada. Eks oma mõju oli ka ilmal. Olud olid harjumatud, sest sellise ilmaga ei ole me trenni teinud,” rääkis Šadeiko. Tema sõnul jäi täna natukene vajaka ka omavahelisest suhtlusest väljakul.
Šansid kolme parema hulka jõudmiseks on meie neidudel alles, ent selleks tuleb homme kindlasti alistada prantslannad, kes täna kaotasid 1:2 Portugalile ja võitsid 2:0 Leedu neidusid.
Avapäeva läbis kaotuseta Portugal, kes kogus kolm võitu. Leedu on kahe võiduga kolmest mängust teine ja Armeenia on saanud kolm kaotust.
Meie neiud peavad alagrupi viimase kohtumise homme hommikul kell 9.00 ja noormehed kell 10.40. | Meius ja Tammearu alustasid noorte olümpiamängude pääsmete jahti võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alustuseks oldi 22:20, 21:17 üle Portugali paarist Joao Pedrosa/Hugo Campos. Teises voorus oli meie paar 21:13, 25:23 parem Leedu duost Ignas Mazuras/Erikas Makaras, kusjuures teises geimis tulid meie noormehed välja 9:12 kaotusseisust ja pöörasid geimi enda kasuks tasavägise lõppmänguga. Päeva kolmandas matšis alistasid Meius ja Tammearu mõlemas geimis 21:12 Armeenia paari Razmik Hakobjan/Arman Miskarjani, teatas Volley.ee.
Seejuures pidid osalejad päeva jooksul kohanema vägagi erinevate oludega. Hommikul tervitas mängijaid mõnus päikesepaiste, ent päeva peale hakkas tuul ja kõledus aina enam tõusma ja ajutiselt polnud pääsu ka vihmasabinast. „Ilm oli veidikene kehvavõitu, ent suutsime enam-vähem oma taseme välja mängida. Olime vastastest serviga üle ja mängisime ka geimi lõppe natukene kindlamini kui vastased,” sõnas Meius.
Homme on meie noortel pidada veel üks alarupiturniiri kohtumine, kui minnakse vastamisi Prantsusmaaga. Pärast seda pääseb üheringilise turniiri võitja otse finaali, teiseks ja kolmandaks jäänud riigid kohtuvad omavahel veel korra ning selgitavad teise finalisti. Järgmisel suvel toimuvale Euroopa finaaletapile pääsevad mõlemad finalistid. Seal on kokku 16 koondist, kellest tuleva aasta oktoobris Argentinas Buenos Aireses toimuvatele noorte olümpiamängudele pääsevad viis paremat.
Avapäeva järel järgnevad Eestile Prantsusmaa noored, kes võitis kolmest mängust kaks. Portugal on võitnud kahest mängust ühe ja Leedu kolmest ühe. Armeenia on kaotanud seni kõik kolm kohtumist. „Homme tahame samamoodi jätakata. Esmalt Prantsusmaa ära võita ja siis juba finaali,” sõnas Tammearu.
Meie neidude koondis Jade Šadeiko/Katariina Vengerfeldt avas turniiri 21:12, 21:13 võiduga Armeenia eakaaslaste üle, ent seejärel tuli tunnistada Portugali 2:1 (21:11, 14:21, 15:12) ja Leedu 2:0 (21:15, 21:17) paremust. „Vastaseid vaadates oleks saanud kindlasti paremini. Neist ei olnud keegi tugeva löögiga, mis on meie plussiks, ent me ei suutnud seda ära kasutada. Eks oma mõju oli ka ilmal. Olud olid harjumatud, sest sellise ilmaga ei ole me trenni teinud,” rääkis Šadeiko. Tema sõnul jäi täna natukene vajaka ka omavahelisest suhtlusest väljakul.
Šansid kolme parema hulka jõudmiseks on meie neidudel alles, ent selleks tuleb homme kindlasti alistada prantslannad, kes täna kaotasid 1:2 Portugalile ja võitsid 2:0 Leedu neidusid.
Avapäeva läbis kaotuseta Portugal, kes kogus kolm võitu. Leedu on kahe võiduga kolmest mängust teine ja Armeenia on saanud kolm kaotust.
Meie neiud peavad alagrupi viimase kohtumise homme hommikul kell 9.00 ja noormehed kell 10.40.
### Response:
Meius ja Tammearu alustasid noorte olümpiamängude pääsmete jahti võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 9. kiiruskatse (2,87 km): Tänak võitis päeva esimese kiiruskatse oma M-Spordi meeskonnakaaslase Sebastien Ogier' ees (+0,4 sekundit), eestlase kannul olev Andreas Mikkelsen (Citroen) kaotas Tänakule kolmandana 0,6 sekundit. Päeva lühike avakatse sai aga saatuslikuks üldarvestuses kolmandat kohta hoidnud Thierry Neuville'ile (Hyundai), kelle masina tagumine vasak ratas sai tugevalt viga. Neuville ise sõnas ralliraadiole, et ei tabanud enda arvates midagi.
Üldarvestuses suurendas Tänak edu Mikkelseni ees 6,3 sekundile, Ogier jääb Tänakust maha 31 sekundit.
What a shame for @thierryneuville #RallyeDeutschland pic.twitter.com/XVYzOKUWf8
— Markus Ippach (@ma_ipp) August 19, 2017
10. kiiruskatse (41,97 km): Saksamaa ralli pikima katse esimesel läbimisel näitas kiireimat minekut Juho Hänninen (Toyota), kuid M-Spordi mehed Ogier ja Tänak ei jäänud soomlasest palju maha, kaotades vastavalt 2,4 ja 2,8 sekundit. Mikkelseni kaotus Hänninenile oli aga 11,8 sekundit. "Tundub, et kuus kilomeetrit enne katse lõppu purunes tagumine rehv," ütles Tänak ralliraadiole. "Olen ajaga rahul, tunnen end hästi."
Tänak suurendas järjekordse kiire katse toel edu norralase ees nüüd 15,3 sekundini, täpselt sama palju jääb Mikkelsenist maha Ogier. Neuville'i ebaõnne tõttu jätkab neljandana Tänaku ja Ogier' meeskonnakaaslane Elfyn Evans, kes kaotab eestlasele 1.07,3.
11. kiiruskatse (14,78 km): Tänak võttis taas katsevõidu, edestades Ogier'd seekord 0,4 ning kolmandat aega näidanud Hayden Paddonit (Hyundai) 1,1 sekundiga. Mikkelsen kaotab taas aega ning jääb Tänakust maha 10,4 sekundit. Eestlane kiitis katse finišis taas autot, kuid tõdes, et muda tõttu ei ole rütmi leidmine olnud kerge.
11. katse järel suurendas Tänak edu Mikkelseni ees juba 25,7 sekundile, Ogier kaotab eestlasele 31 sekundit.
12. kiiruskatse (12,28 km): Römerstrasse esimesel läbimisel oli kiireim mees Mikkelsen, kes edestas Paddonit ühe ja Ogier'd 1,6 sekundiga. Tänak kaotas norralasele 2,7 sekundit ja oli sellega katse arvestuses kuues. "Puhas asfalt oleks muidugi palju nauditavam," ütles Tänak finišis. "Ma ei näe põhjust, miks peaksime end turvaliselt tundma, sest lõpuni on veel palju jäänud."
Mikkelsen vähendas Tänakuga veidi vahet ja kaotab nüüd 23 sekundit, Ogier'd edestab Tänak 29,9 sekundiga.
13. kiiruskatse (2,87 km): Parimat aega näitas Sordo, kellele Tänak kaotas 0,1 ning Meeke ja Mikkelsen 0,6 sekundit. Kokkuvõttes on tänaku edu Mikkelseni ees 23,5 sekundit.
14. kiiruskatse (2,87 km): Kiireim oli Sordo, kes edestas Meeke'i 0,3 ja Tänaku 0,4 sekundiga. Üldarvestuses suurendas Tänak oma edumaad Mikkelseni ees 26,7 sekundile. Ogier kaotab kolmandana 31,2 sekundit. "Suretasin auto stardis välja. Nii pole varem minuga juhtunud," ütles Mikkelsen.
15. kiiruskatse (41,97 km): Parim oli taas Sordo, seekord edestas hispaanlane Mikkelseni 1,8 ja Tänakut 3,3 sekundiga. Kokkuvõttes juhib Tänak Mikkelseni ees 25,2 sekundiga. "Tegin puhta sõidu," kommenteeris Tänak kiiruskatset.
16. kiiruskatse (14,78 km): Katsevõit Ogier'le, kellele järgnesid Latvala 0,4, Mikkelsen 0,7 ja Tänak 1,1 sekundi suuruse kaotusega. Tänak on jätkuvalt liidrikohal, Mikkelseni edestab ta 24,8 sekundiga. "Sõitsin puhtalt ja olud on head," sõnas Tänak.
17. kiiruskatse (12,28 km): Kiireim oli Latvala, kes edestas Mikkelseni 0,9 ja Ogier'd 2,1 sekundiga. Tänak näitas kuuendat aega, olles Latvalast aeglasem 4,3 sekundit.
Ralli jätkub homme Eesti aja järgi kell 8.25.
Tulemused (17/21):
1. Ott Tänak Ford 2:31.32,5
2. Andreas Mikkelsen Citroen + 21,4
3. Sebastien Ogier Ford + 29,8
4. Elfyn Evans Ford + 1.48,3
5. Juho Hänninen Toyota + 1.52,5
6. Craig Breen Citroen + 2.06,7
7. Jari-Matti Latvala Toyota + 4.04,9
8. Hayden Paddon Hyundai + 4.31,3
9. Eric Camilli Ford + 8.41,9
10. Armin Kremer Ford + 8.54,5 | Suurepärases hoos Tänak juhib enne viimast võistluspäeva Saksamaa MM-rallit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
9. kiiruskatse (2,87 km): Tänak võitis päeva esimese kiiruskatse oma M-Spordi meeskonnakaaslase Sebastien Ogier' ees (+0,4 sekundit), eestlase kannul olev Andreas Mikkelsen (Citroen) kaotas Tänakule kolmandana 0,6 sekundit. Päeva lühike avakatse sai aga saatuslikuks üldarvestuses kolmandat kohta hoidnud Thierry Neuville'ile (Hyundai), kelle masina tagumine vasak ratas sai tugevalt viga. Neuville ise sõnas ralliraadiole, et ei tabanud enda arvates midagi.
Üldarvestuses suurendas Tänak edu Mikkelseni ees 6,3 sekundile, Ogier jääb Tänakust maha 31 sekundit.
What a shame for @thierryneuville #RallyeDeutschland pic.twitter.com/XVYzOKUWf8
— Markus Ippach (@ma_ipp) August 19, 2017
10. kiiruskatse (41,97 km): Saksamaa ralli pikima katse esimesel läbimisel näitas kiireimat minekut Juho Hänninen (Toyota), kuid M-Spordi mehed Ogier ja Tänak ei jäänud soomlasest palju maha, kaotades vastavalt 2,4 ja 2,8 sekundit. Mikkelseni kaotus Hänninenile oli aga 11,8 sekundit. "Tundub, et kuus kilomeetrit enne katse lõppu purunes tagumine rehv," ütles Tänak ralliraadiole. "Olen ajaga rahul, tunnen end hästi."
Tänak suurendas järjekordse kiire katse toel edu norralase ees nüüd 15,3 sekundini, täpselt sama palju jääb Mikkelsenist maha Ogier. Neuville'i ebaõnne tõttu jätkab neljandana Tänaku ja Ogier' meeskonnakaaslane Elfyn Evans, kes kaotab eestlasele 1.07,3.
11. kiiruskatse (14,78 km): Tänak võttis taas katsevõidu, edestades Ogier'd seekord 0,4 ning kolmandat aega näidanud Hayden Paddonit (Hyundai) 1,1 sekundiga. Mikkelsen kaotab taas aega ning jääb Tänakust maha 10,4 sekundit. Eestlane kiitis katse finišis taas autot, kuid tõdes, et muda tõttu ei ole rütmi leidmine olnud kerge.
11. katse järel suurendas Tänak edu Mikkelseni ees juba 25,7 sekundile, Ogier kaotab eestlasele 31 sekundit.
12. kiiruskatse (12,28 km): Römerstrasse esimesel läbimisel oli kiireim mees Mikkelsen, kes edestas Paddonit ühe ja Ogier'd 1,6 sekundiga. Tänak kaotas norralasele 2,7 sekundit ja oli sellega katse arvestuses kuues. "Puhas asfalt oleks muidugi palju nauditavam," ütles Tänak finišis. "Ma ei näe põhjust, miks peaksime end turvaliselt tundma, sest lõpuni on veel palju jäänud."
Mikkelsen vähendas Tänakuga veidi vahet ja kaotab nüüd 23 sekundit, Ogier'd edestab Tänak 29,9 sekundiga.
13. kiiruskatse (2,87 km): Parimat aega näitas Sordo, kellele Tänak kaotas 0,1 ning Meeke ja Mikkelsen 0,6 sekundit. Kokkuvõttes on tänaku edu Mikkelseni ees 23,5 sekundit.
14. kiiruskatse (2,87 km): Kiireim oli Sordo, kes edestas Meeke'i 0,3 ja Tänaku 0,4 sekundiga. Üldarvestuses suurendas Tänak oma edumaad Mikkelseni ees 26,7 sekundile. Ogier kaotab kolmandana 31,2 sekundit. "Suretasin auto stardis välja. Nii pole varem minuga juhtunud," ütles Mikkelsen.
15. kiiruskatse (41,97 km): Parim oli taas Sordo, seekord edestas hispaanlane Mikkelseni 1,8 ja Tänakut 3,3 sekundiga. Kokkuvõttes juhib Tänak Mikkelseni ees 25,2 sekundiga. "Tegin puhta sõidu," kommenteeris Tänak kiiruskatset.
16. kiiruskatse (14,78 km): Katsevõit Ogier'le, kellele järgnesid Latvala 0,4, Mikkelsen 0,7 ja Tänak 1,1 sekundi suuruse kaotusega. Tänak on jätkuvalt liidrikohal, Mikkelseni edestab ta 24,8 sekundiga. "Sõitsin puhtalt ja olud on head," sõnas Tänak.
17. kiiruskatse (12,28 km): Kiireim oli Latvala, kes edestas Mikkelseni 0,9 ja Ogier'd 2,1 sekundiga. Tänak näitas kuuendat aega, olles Latvalast aeglasem 4,3 sekundit.
Ralli jätkub homme Eesti aja järgi kell 8.25.
Tulemused (17/21):
1. Ott Tänak Ford 2:31.32,5
2. Andreas Mikkelsen Citroen + 21,4
3. Sebastien Ogier Ford + 29,8
4. Elfyn Evans Ford + 1.48,3
5. Juho Hänninen Toyota + 1.52,5
6. Craig Breen Citroen + 2.06,7
7. Jari-Matti Latvala Toyota + 4.04,9
8. Hayden Paddon Hyundai + 4.31,3
9. Eric Camilli Ford + 8.41,9
10. Armin Kremer Ford + 8.54,5
### Response:
Suurepärases hoos Tänak juhib enne viimast võistluspäeva Saksamaa MM-rallit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dener Jaanimaa viskas võitjate kasuks neli väravat ning Karl Toom tõi kaotajatele ühe tabamuse.
Mait Patraili koduklubi TSV Hannover-Burgdorf võõrustab täna õhtul TuS N-Lübbecket. | Jaanimaa nuhtles karikavõistluste avaringis Toomi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dener Jaanimaa viskas võitjate kasuks neli väravat ning Karl Toom tõi kaotajatele ühe tabamuse.
Mait Patraili koduklubi TSV Hannover-Burgdorf võõrustab täna õhtul TuS N-Lübbecket.
### Response:
Jaanimaa nuhtles karikavõistluste avaringis Toomi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpooli võiduvärava lõi teise vooru matšis 73. minutil Saudio Mane, Klavan viibis väljakul kogu kohtumise.
Teised tulemused: Bournemouth - Watford 0:2, Southampton - West Ham United 3:2, Burnley - West Bromwich Albion 0:1, Leicester City - Brighton & Hove Albion 2:0, Swansea City - Manchester United 0:4. | Klavan pääses algkoosseisu ja Liverpool hoidis vastase nullil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpooli võiduvärava lõi teise vooru matšis 73. minutil Saudio Mane, Klavan viibis väljakul kogu kohtumise.
Teised tulemused: Bournemouth - Watford 0:2, Southampton - West Ham United 3:2, Burnley - West Bromwich Albion 0:1, Leicester City - Brighton & Hove Albion 2:0, Swansea City - Manchester United 0:4.
### Response:
Klavan pääses algkoosseisu ja Liverpool hoidis vastase nullil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheteistkümnendat aastat järjest toimunud Triathlon Estonia hiilgas taas osavõtjate rekordarvuga. Kokku oli täispikal distantsil rajal 78 sportlast, kellest märkimisväärne hulk oli saabunud naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Lisaks startis 80 osalejat poolpikal distantsil ning veel rohkelt triatlonisõpru päeva peale korraldatud olümpia- ja sprindidistantsil.
Suurfavoriidina läks rajale Saaremaa mees Villu Vakra, kel Triathlon Estonialt ette näidata kaks võitu, neist mõlemad ajaga alla üheksa tunni. Vakra alustaski võistlust teravalt. Pärast 3,8 km ujumist väljus ta veest kolmandana, tagapool üksnes norralasest Jesper Madsenist ning ajaga 54.29 ujumise võitnud Marko Albertist. Nii Albert kui ka võistkonna koosseisus startinud Kirill Kotšegarov läbisid Hawaii Ironmani ettevalmistust silmas pidades siiski vaid kaks esimest osaala - jooksurajale minemist seekord treeningplaan kummalgi ette ei näinud.
Tartu-Pärnu maanteel kulgenud 180 km rattarajal võttis juhtojad kiiresti enda kätte Vakra. Möödunud norralasest Madsenist, suurendas ta järgnevate ees edumaad enam kui kümnele minutile. Esimesena teise vahetusalasse jõudnud Vakrale järgnesid pärast väikest ootamist Rainer Kuhi ja Andre Mägi, esimese välisriigi võistlejana saabus kolmiku kannul Madsen.
Võistluse kulgu muutvad sündmused toimusidki sedapuhku teises vahetusalas, kus üllatuslikult astusid raja kõrvale nii liidrikohta hoidnud Vakra kui kolmandal positsioonil liikunud Mägi. Kahe peamise konkurendi katkestamine tegi tööpäeva viimase kolmandiku oluliselt lihtsamaks Kuhile. Hiiumaa mees läbis maratonijooksu ajaga 3:27.43 ning ületas esimese raudmehena ka finišijoone.
Kuhi võiduaeg oli 9:07.23 – täpselt minuti ja 2 sekundi jagu nobedam aastatagusest korrast, mil ta sama võistluse Vakra järel teisena lõpetas. Võitja järel jõudis teisena finišisse tunamullu parimana lõpetanud Toomas Lelov (9:43.21), kolmandana finišeeris Jorma Härmsalu (9:45.30).
Raudsete naiste arvestuses võitis ainsa eestlasena osalenud Kadri Possul, kelle lõppaeg 10:45.46 tähistab ühtlasi tema isiklikku rekordit. Kokku oli täispikal distantsil stardis 12 naist, kellest koguni kümme olid soomlannad. Triathlon Estonia raames toimunud poolpikal triatlonil maitsesid võidurõõmu lätlane Janis Melbardis (4:12.15) ja venelanna Alina Antonova (5:21.25).
Vaatama Eestisse jõudvale IRONMAN sarja täispikale triatlonile toimub Triathlon Estonia ühes raudmehe distantsiga peakorraldaja Urmas Paejärve kinnitusel ka järgmisel aastal. Triathlon Estonia eeliseks saab kahtlemata olema märkimisväärselt taskukohasem osalustasu, aga ka tuttav võistlusrada ning enam kui kümne aastaga väljakujunenud traditsioonid. | Triathlon Estonial võitis raudmehe tiitli Rainer Kuhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheteistkümnendat aastat järjest toimunud Triathlon Estonia hiilgas taas osavõtjate rekordarvuga. Kokku oli täispikal distantsil rajal 78 sportlast, kellest märkimisväärne hulk oli saabunud naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Lisaks startis 80 osalejat poolpikal distantsil ning veel rohkelt triatlonisõpru päeva peale korraldatud olümpia- ja sprindidistantsil.
Suurfavoriidina läks rajale Saaremaa mees Villu Vakra, kel Triathlon Estonialt ette näidata kaks võitu, neist mõlemad ajaga alla üheksa tunni. Vakra alustaski võistlust teravalt. Pärast 3,8 km ujumist väljus ta veest kolmandana, tagapool üksnes norralasest Jesper Madsenist ning ajaga 54.29 ujumise võitnud Marko Albertist. Nii Albert kui ka võistkonna koosseisus startinud Kirill Kotšegarov läbisid Hawaii Ironmani ettevalmistust silmas pidades siiski vaid kaks esimest osaala - jooksurajale minemist seekord treeningplaan kummalgi ette ei näinud.
Tartu-Pärnu maanteel kulgenud 180 km rattarajal võttis juhtojad kiiresti enda kätte Vakra. Möödunud norralasest Madsenist, suurendas ta järgnevate ees edumaad enam kui kümnele minutile. Esimesena teise vahetusalasse jõudnud Vakrale järgnesid pärast väikest ootamist Rainer Kuhi ja Andre Mägi, esimese välisriigi võistlejana saabus kolmiku kannul Madsen.
Võistluse kulgu muutvad sündmused toimusidki sedapuhku teises vahetusalas, kus üllatuslikult astusid raja kõrvale nii liidrikohta hoidnud Vakra kui kolmandal positsioonil liikunud Mägi. Kahe peamise konkurendi katkestamine tegi tööpäeva viimase kolmandiku oluliselt lihtsamaks Kuhile. Hiiumaa mees läbis maratonijooksu ajaga 3:27.43 ning ületas esimese raudmehena ka finišijoone.
Kuhi võiduaeg oli 9:07.23 – täpselt minuti ja 2 sekundi jagu nobedam aastatagusest korrast, mil ta sama võistluse Vakra järel teisena lõpetas. Võitja järel jõudis teisena finišisse tunamullu parimana lõpetanud Toomas Lelov (9:43.21), kolmandana finišeeris Jorma Härmsalu (9:45.30).
Raudsete naiste arvestuses võitis ainsa eestlasena osalenud Kadri Possul, kelle lõppaeg 10:45.46 tähistab ühtlasi tema isiklikku rekordit. Kokku oli täispikal distantsil stardis 12 naist, kellest koguni kümme olid soomlannad. Triathlon Estonia raames toimunud poolpikal triatlonil maitsesid võidurõõmu lätlane Janis Melbardis (4:12.15) ja venelanna Alina Antonova (5:21.25).
Vaatama Eestisse jõudvale IRONMAN sarja täispikale triatlonile toimub Triathlon Estonia ühes raudmehe distantsiga peakorraldaja Urmas Paejärve kinnitusel ka järgmisel aastal. Triathlon Estonia eeliseks saab kahtlemata olema märkimisväärselt taskukohasem osalustasu, aga ka tuttav võistlusrada ning enam kui kümne aastaga väljakujunenud traditsioonid.
### Response:
Triathlon Estonial võitis raudmehe tiitli Rainer Kuhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Supo hinnangul on oht endiselt kõrgendatud ehk neljaastmelise skaala teise astmel. Viimati tõsteti ohuprognoosi juunis.
"Turu arvatav terroriakt vastab meie ohuprognoosile. Ka kahtlustatava profiil on sarnane nendega, kes on paljudes Euroopa riikides viimasel ajal islamiäärmuslikke terroritegusid toime pannud," lausus kaitsepolitsei juht Antti Pelttari.
Supo andmeil ollakse nüüd esmakordselt olukorras, kus terroritegu kahtlustatakse Soomes. Supo peab tõenäoliseks, et Turu pussitamiste puhul oli tegemist just terrorismiga.
Pelttari märkis ka, et tegu oli oma olemuselt selline, mis ei eelda pikka ettevalmistust. Seetõttu on seda ka äärmiselt raske takistada.
Ametiisikud uurivad nüüd, kas rünnaku puhul on tegemist äärmusrühmitusega ISIS või kas arvataval pussitajal on sidemeid ISIS-ega. Pussitamine on just seesugune tegu, mida ISIS on mahitanud.
Pelttari sõnul eeldaks ohuprognoosi kolmandale astmele tõstmine, et kaitsepolitsei saaks teada midagi sellist, mille kohaselt oleks terrorirünnaku sooritamine praegusest tõenäolisem.
Nii Barcelona kui Turu rünnakus kahtlustatavad on Maroko taustaga. Supo eriuurija Pekka Hiltuneni hinnangul ei ole isiku päritolumaa tigimata määrav tegur, kui rääkida terrorirünnaku sooritamiseni viivatest põhjustest.
"See on üks tegureist, millel on ehk olnud mõju. Isiku päritolumaa ja see, kus ta on radikaliseerunud, ei pruugi olla sama asi. Meie seisukohalt on tähtis, kus isik on radikaliseerunud," põhjendas Hiltunen.
Naiste valimine ohvreiks sobib Hiltuneni sõnul üldise profiiliga.
"Kui vaatada varasemaid rünnakuid, siis on ka nende puhul püütud saavutada võimalikult suurt šokki. Rünnakuid on suunatud laste ja noorte vastu," märkis Hiltunen.
Pelttari kinnitas, et Soome on ka pärast Turu rünnakut elamiseks turvaline riik.
"Soome on üks Euroopa ja maailma turvalisemaid riike," lausus ta. | Soome kaitsepolitsei jättis ohuprognoosi muutmata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Supo hinnangul on oht endiselt kõrgendatud ehk neljaastmelise skaala teise astmel. Viimati tõsteti ohuprognoosi juunis.
"Turu arvatav terroriakt vastab meie ohuprognoosile. Ka kahtlustatava profiil on sarnane nendega, kes on paljudes Euroopa riikides viimasel ajal islamiäärmuslikke terroritegusid toime pannud," lausus kaitsepolitsei juht Antti Pelttari.
Supo andmeil ollakse nüüd esmakordselt olukorras, kus terroritegu kahtlustatakse Soomes. Supo peab tõenäoliseks, et Turu pussitamiste puhul oli tegemist just terrorismiga.
Pelttari märkis ka, et tegu oli oma olemuselt selline, mis ei eelda pikka ettevalmistust. Seetõttu on seda ka äärmiselt raske takistada.
Ametiisikud uurivad nüüd, kas rünnaku puhul on tegemist äärmusrühmitusega ISIS või kas arvataval pussitajal on sidemeid ISIS-ega. Pussitamine on just seesugune tegu, mida ISIS on mahitanud.
Pelttari sõnul eeldaks ohuprognoosi kolmandale astmele tõstmine, et kaitsepolitsei saaks teada midagi sellist, mille kohaselt oleks terrorirünnaku sooritamine praegusest tõenäolisem.
Nii Barcelona kui Turu rünnakus kahtlustatavad on Maroko taustaga. Supo eriuurija Pekka Hiltuneni hinnangul ei ole isiku päritolumaa tigimata määrav tegur, kui rääkida terrorirünnaku sooritamiseni viivatest põhjustest.
"See on üks tegureist, millel on ehk olnud mõju. Isiku päritolumaa ja see, kus ta on radikaliseerunud, ei pruugi olla sama asi. Meie seisukohalt on tähtis, kus isik on radikaliseerunud," põhjendas Hiltunen.
Naiste valimine ohvreiks sobib Hiltuneni sõnul üldise profiiliga.
"Kui vaatada varasemaid rünnakuid, siis on ka nende puhul püütud saavutada võimalikult suurt šokki. Rünnakuid on suunatud laste ja noorte vastu," märkis Hiltunen.
Pelttari kinnitas, et Soome on ka pärast Turu rünnakut elamiseks turvaline riik.
"Soome on üks Euroopa ja maailma turvalisemaid riike," lausus ta.
### Response:
Soome kaitsepolitsei jättis ohuprognoosi muutmata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külgvankritel tegid A grupi kvalifikatsioonis meie sõitjatest parima tulemuse Raido Riim ja Maurice Lina (WSP Zabel), kes lõpetasid sõidu kindlal 7. kohal. Rohkem meie tiime otse 12 parema hulgas finaalidesse ei pääsenud, kui rajavõrgu kaas haaranud ning tempos kannatanud Markus Normak – Karl-Albert Kasesalu (WSP Zabel) olid 13., Taavi Pungits – Kristjan Kivistu (WSP Mega) 15. ning Jarno ja Jüri Saan 17. Sõidu võitis kindlalt 10-kordne maailmameister hollandlane Daniel Willemsen koos kaasmaalase Robbie Baxiga (WSP Zabel), kellele järgnes selle hooaja liider hollandlane Etienne Bax koos prantslase Nicolas Mussetiga (WSP Zabel) ja hollandlased Koen Hermans – Kenny Van Gaalen (VMC Zabel).
B grupis tegi väga hea sõidu Kert Varik, kellel vigastatud korvimehe Maarek Miili asemel korvis lätlane Lauris Daiders. Hoolimata kehvapoolsest stardist suutsid nad tublisi tagant poolt ette poole tõusta ning olid seitsmendad. Teistest Eesti tiimidest mahtusid 12 parema hulka ka kindla esituse teinud Margo Sonn – Tanel Kõiv (WSP Husqvarna), kes olid 9. ning 12. koha saanud Argo Põldsaar – Ruslan Talf (VMC KTM), kelle selja taga lõpetasid Joosep Hansar – Arno Peever (VMC KTM).Võidukihutamise võitis ülivõimsalt prantslane Valentin Giraud, kellel korvis lätlane Elvijs Mucenieks (WSP Zabel), kelle järel lõpetasid belglased Davy Sanders ja Eduard Soenens (WSP Zabel) ning hollandlased Julian Veldman ja Ben Van Den Bogaart (WHT Husqvarna).
Kuna peale quadid kvalifikatsiooni algas meeletu torm ja vihmasadu, siis muutus rada kohati läbimatuks ning seetõttu otsustati lohutussõit, kus osalenuksid kõik meeskonnad, kes enda sõitudes lõpetasid 13 jne kohtadel, ära jätta ja nii pääsesid homsetesse finaalidesse kummagi grupi 15 esimest meeskonda ja ülejäänud jäävad varusse.
Quadide kvalifikatsioonis selgub järjestus aga aegade põhjal ja täna sõitis kiireima ringi eelmise EM etapi võitnud Kevin Saar (Honda), kes oli kiireim ka hommikustes treeningsõitudes. Teise aja tegi norralane Christopher Tveraen (Yamaha), kes jäi Saare ajast 0,2 sekundit ning paremuselt kolmanda ringiaja sai kirja soomlane Jani Tanhuanpää (Yamaha), tema aeg oli Saare omast 0,8 sekundit aeglasem. Ülejäänud eestlastest olid Sten Jupaschevski 4. ja Martin Filatov 5. (mõlemad Honda), Sander Parts (KTM) 10. ning Kaspar Kangur (Honda) 12.
Homme sõidetakse Kiviõlis juba finaalsõidud ning esimene start antakse kell 11.55, kui rajale kihutavad quadid. Kohale tasub aga tulla juba tunduvalt varem, sest kell 10.30 toimub staaride autogrammisessioon ja võistluste pidulik avamine. | Eesti krossisõitjad näitasid Kiviõlis kvalifikatsioonides head kiirust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külgvankritel tegid A grupi kvalifikatsioonis meie sõitjatest parima tulemuse Raido Riim ja Maurice Lina (WSP Zabel), kes lõpetasid sõidu kindlal 7. kohal. Rohkem meie tiime otse 12 parema hulgas finaalidesse ei pääsenud, kui rajavõrgu kaas haaranud ning tempos kannatanud Markus Normak – Karl-Albert Kasesalu (WSP Zabel) olid 13., Taavi Pungits – Kristjan Kivistu (WSP Mega) 15. ning Jarno ja Jüri Saan 17. Sõidu võitis kindlalt 10-kordne maailmameister hollandlane Daniel Willemsen koos kaasmaalase Robbie Baxiga (WSP Zabel), kellele järgnes selle hooaja liider hollandlane Etienne Bax koos prantslase Nicolas Mussetiga (WSP Zabel) ja hollandlased Koen Hermans – Kenny Van Gaalen (VMC Zabel).
B grupis tegi väga hea sõidu Kert Varik, kellel vigastatud korvimehe Maarek Miili asemel korvis lätlane Lauris Daiders. Hoolimata kehvapoolsest stardist suutsid nad tublisi tagant poolt ette poole tõusta ning olid seitsmendad. Teistest Eesti tiimidest mahtusid 12 parema hulka ka kindla esituse teinud Margo Sonn – Tanel Kõiv (WSP Husqvarna), kes olid 9. ning 12. koha saanud Argo Põldsaar – Ruslan Talf (VMC KTM), kelle selja taga lõpetasid Joosep Hansar – Arno Peever (VMC KTM).Võidukihutamise võitis ülivõimsalt prantslane Valentin Giraud, kellel korvis lätlane Elvijs Mucenieks (WSP Zabel), kelle järel lõpetasid belglased Davy Sanders ja Eduard Soenens (WSP Zabel) ning hollandlased Julian Veldman ja Ben Van Den Bogaart (WHT Husqvarna).
Kuna peale quadid kvalifikatsiooni algas meeletu torm ja vihmasadu, siis muutus rada kohati läbimatuks ning seetõttu otsustati lohutussõit, kus osalenuksid kõik meeskonnad, kes enda sõitudes lõpetasid 13 jne kohtadel, ära jätta ja nii pääsesid homsetesse finaalidesse kummagi grupi 15 esimest meeskonda ja ülejäänud jäävad varusse.
Quadide kvalifikatsioonis selgub järjestus aga aegade põhjal ja täna sõitis kiireima ringi eelmise EM etapi võitnud Kevin Saar (Honda), kes oli kiireim ka hommikustes treeningsõitudes. Teise aja tegi norralane Christopher Tveraen (Yamaha), kes jäi Saare ajast 0,2 sekundit ning paremuselt kolmanda ringiaja sai kirja soomlane Jani Tanhuanpää (Yamaha), tema aeg oli Saare omast 0,8 sekundit aeglasem. Ülejäänud eestlastest olid Sten Jupaschevski 4. ja Martin Filatov 5. (mõlemad Honda), Sander Parts (KTM) 10. ning Kaspar Kangur (Honda) 12.
Homme sõidetakse Kiviõlis juba finaalsõidud ning esimene start antakse kell 11.55, kui rajale kihutavad quadid. Kohale tasub aga tulla juba tunduvalt varem, sest kell 10.30 toimub staaride autogrammisessioon ja võistluste pidulik avamine.
### Response:
Eesti krossisõitjad näitasid Kiviõlis kvalifikatsioonides head kiirust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Levadia väravad lõid Jevgeni Kobzar 9., Joao Neto Morelli 32. ja Nikita Andrejev 86. minutil.
Levadia hoiab turniiritabelis 25 punktiga teist kohta, Vaprus on kaheksa silmaga viimasel ehk kümnendal positsioonil. | Levadia võttis Premium liigas kohustusliku võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Levadia väravad lõid Jevgeni Kobzar 9., Joao Neto Morelli 32. ja Nikita Andrejev 86. minutil.
Levadia hoiab turniiritabelis 25 punktiga teist kohta, Vaprus on kaheksa silmaga viimasel ehk kümnendal positsioonil.
### Response:
Levadia võttis Premium liigas kohustusliku võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veiko Luik viskas Rootsi esiliigaklubi vastu tallinlaste parimana 7 väravat. Sander Sven Annula lisas 5, Marko Slastinovski 3, Rauno Aus, Enrico Anton ja Robin Oberg 2 ning Johannes Treimanis ja Marek Karu 1 tabamuse.
Lisaks Tallinnale ja Tumbale osalevad turniiril Rootsi kõrgliigaklubi Eskilstuna Guif ning soomlaste Karjaa BK-46 ja Kauniaineni GrIFK. | Meistriliigas debüteeriv Tallinn näitas Soomes rootslastele hambaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veiko Luik viskas Rootsi esiliigaklubi vastu tallinlaste parimana 7 väravat. Sander Sven Annula lisas 5, Marko Slastinovski 3, Rauno Aus, Enrico Anton ja Robin Oberg 2 ning Johannes Treimanis ja Marek Karu 1 tabamuse.
Lisaks Tallinnale ja Tumbale osalevad turniiril Rootsi kõrgliigaklubi Eskilstuna Guif ning soomlaste Karjaa BK-46 ja Kauniaineni GrIFK.
### Response:
Meistriliigas debüteeriv Tallinn näitas Soomes rootslastele hambaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Latgale maastik, kus kehvema läbitavusega metsased künkad vahelduvad soode ja järvedega, meenutab meie Haanja kõrgustikku, mistõttu võisid Eesti võistkonnad tunda end neis metsades üsna koduselt. Eesti parimad rogainijad vennad Eensaared koos Timmo Tammemäe ja Mariann Sulega panustasid aga tänavu augusti esimeses pooles USA-s toimunud seiklusspordi MM-ile. Nende puudumisel jäi Eesti põhiklassides seekord medalita, ehkki jõuti poodiumile väga lähedale.
Rajameistrid olid maastikule viinud 100 kontrollpunkti, pakkudes nuputamist nii strateegiliselt parima rajaplaani leidmisel kui ka teevalikuülesannete lahendamisel etappidel. Lihtsamalt öeldes – mida võtta ja mida jätta ning kas murda läbi metsa otse või joosta suuremaid kaari mööda radu. Lihtsaid ja üheseid vastuseid neile küsimustele paraku polnud.
Meesvõistkondade arvestused jätsid lätlased koju kolmikvõidu. Kulla võitsid veenva ülekaaluga Janis Krumins ja Andris Ansaberg (427 punkti), hõbeda Andris Ronimoiss ja Zigmunds Bībers (392 punkti) ning pronksi Jānis Ansabergs ja Kristaps Jaudzems (389 punkti). Üsna napi vahega jäid neljandaks Siim Klais ja Märt Roosaare (385 punkti). Viienda koha said Sander Mirme ja Ain Fjodorov (375 punkti).
Naisvõistkondade arvestuses jäid Eleri Hirv ja Piibe Tammemäe kõige napimalt, ühepunktise vahega neljandale kohale.
Segavõistkondade arvestuses võitsid uus-meremaalased kulla Georgia Whitla ja Greig Hamilton (382 punkti). Parima Eesti segavõistkonnana olid Neeme Loorits ja Olga Andrejeva seitsmendad (322 punkti).
Naisjuunioride klassis võitsid Helis Pajuste ja Elina-Emiilie Leht hõbeda (259 punkti) ning Kadri Ustav ja Kristin Viikmaa pronksi.
Segaveteranide arvestuses võitis pronksi Armo Hiie koos lätlannast võistkonnakaaslase Ildze Straumega (321 punkti).
Naisveteranide klassis võitsid hõbeda Merike Mets ja Evelyn Himma (295 punkti) ning pronksi Airi Alnek ja Lea Leppik (274 punkti).
Meessuperveteranide klassis võitsid kulla Aleksander Pritsik ja Jaak Rohtsalu (280 punkti). Jaanus Reha ja Tiit Tali said samas vanuseklassis pronksi (273 punkti). Naissuperveteranide klassis võitsid kulla Saima Värton ja Reet Johanson (235 punkti) ning pronksi Marje Tobreluts ja Ene Sulg (199 punkti).
Meesultraveteranide klassis võitsid hõbeda Johannes Tasa, Tõnu Nurm ja Arvo Kivikas (241 punkti). Naisultraveteranide klassis võitsid kulla Virve Orav ja Eha Arb (170 punkti). Segaultraveteranide seas said Anu ja Toivo Saue pronksi (160 punkti). | Rogaini maailmameistrivõistlustel püstitati rekord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Latgale maastik, kus kehvema läbitavusega metsased künkad vahelduvad soode ja järvedega, meenutab meie Haanja kõrgustikku, mistõttu võisid Eesti võistkonnad tunda end neis metsades üsna koduselt. Eesti parimad rogainijad vennad Eensaared koos Timmo Tammemäe ja Mariann Sulega panustasid aga tänavu augusti esimeses pooles USA-s toimunud seiklusspordi MM-ile. Nende puudumisel jäi Eesti põhiklassides seekord medalita, ehkki jõuti poodiumile väga lähedale.
Rajameistrid olid maastikule viinud 100 kontrollpunkti, pakkudes nuputamist nii strateegiliselt parima rajaplaani leidmisel kui ka teevalikuülesannete lahendamisel etappidel. Lihtsamalt öeldes – mida võtta ja mida jätta ning kas murda läbi metsa otse või joosta suuremaid kaari mööda radu. Lihtsaid ja üheseid vastuseid neile küsimustele paraku polnud.
Meesvõistkondade arvestused jätsid lätlased koju kolmikvõidu. Kulla võitsid veenva ülekaaluga Janis Krumins ja Andris Ansaberg (427 punkti), hõbeda Andris Ronimoiss ja Zigmunds Bībers (392 punkti) ning pronksi Jānis Ansabergs ja Kristaps Jaudzems (389 punkti). Üsna napi vahega jäid neljandaks Siim Klais ja Märt Roosaare (385 punkti). Viienda koha said Sander Mirme ja Ain Fjodorov (375 punkti).
Naisvõistkondade arvestuses jäid Eleri Hirv ja Piibe Tammemäe kõige napimalt, ühepunktise vahega neljandale kohale.
Segavõistkondade arvestuses võitsid uus-meremaalased kulla Georgia Whitla ja Greig Hamilton (382 punkti). Parima Eesti segavõistkonnana olid Neeme Loorits ja Olga Andrejeva seitsmendad (322 punkti).
Naisjuunioride klassis võitsid Helis Pajuste ja Elina-Emiilie Leht hõbeda (259 punkti) ning Kadri Ustav ja Kristin Viikmaa pronksi.
Segaveteranide arvestuses võitis pronksi Armo Hiie koos lätlannast võistkonnakaaslase Ildze Straumega (321 punkti).
Naisveteranide klassis võitsid hõbeda Merike Mets ja Evelyn Himma (295 punkti) ning pronksi Airi Alnek ja Lea Leppik (274 punkti).
Meessuperveteranide klassis võitsid kulla Aleksander Pritsik ja Jaak Rohtsalu (280 punkti). Jaanus Reha ja Tiit Tali said samas vanuseklassis pronksi (273 punkti). Naissuperveteranide klassis võitsid kulla Saima Värton ja Reet Johanson (235 punkti) ning pronksi Marje Tobreluts ja Ene Sulg (199 punkti).
Meesultraveteranide klassis võitsid hõbeda Johannes Tasa, Tõnu Nurm ja Arvo Kivikas (241 punkti). Naisultraveteranide klassis võitsid kulla Virve Orav ja Eha Arb (170 punkti). Segaultraveteranide seas said Anu ja Toivo Saue pronksi (160 punkti).
### Response:
Rogaini maailmameistrivõistlustel püstitati rekord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Asju tehakse sammhaaval, aga üldsuunaga järjest intensiivsema raiumise suunas," kommenteeris Izmailova keskkonnaministeeriumis plaanitavat määrusemuudatust, mis lubaks sanitaarraie nime all kaitsealadel ja püsielupaikade piiranguvööndites lageraiet teha.
"Kuigi metsaseaduse menetlemisel lubati kohe hakata tegema uusi metsakaitsealasid, pole sellest tegevusest midagi kuulda. Samas aga menetletakse määrust, mis võib oluliselt suurendada raiesurvet olemasolevatele kaitsealadele. Asi on tõepoolest ohtlik ja võib-olla ohtlikumgi, kui sotside kriitikast paistab," viitas Izmailova keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale, kes samuti määrusemuudatust taunib.
"Kui tegu oleks ühe eraldiseisva määruse eelnõuga, poleks võib-olla tõesti miskit hullu lahti – nagu keskkonnaministeerium praegu üritab väita –, aga kui vaadata kõiki viimase aasta või ka viimaste aastate arenguid, siis need midagi head meie metsade elurikkusele ei tõota," selgitas Izmailova.
Reedel tõrjus keskkonnaministeerium süüdistusi, nagu plaanitaks kiirkorras leevendada kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites raietingimusi. Ministeeriumi väitel ei muutu kaitsealadel kord. Samaks jäävad põhimõtted, mis puudutavad kaitsealadel raietingimusi – kaitsealadel käib sanitaarraiete lubamine metsakaitseekspertiisi alusel tulenevalt kaitse-eeskirjast ja seal olevast kaitse-eesmärgist.
Keskkonnaühendused esitasid reedel ministeeriumile seisukoha, kus rõhutasid, et ministri määrusega kaitsealade kaitsekorra leevendamist ei saa pidada sobivaks õigusloomeks. Samuti juhtisid ühendused tähelepanu, et planeeritavad muudatusi pole kooskõlastatud ühegi huvigrupiga ning muudatuste koostajate hulgas ei ole ühtegi looduskaitse valdkonna ametnikku ega spetsialisti.
Kõnealuse metsamajandamise eeskirja muudatus riputati eelnõude infosüsteemi vaid viieks tööpäevaks ning saadeti kooskõlastamiseks üksnes ministeeriumidele. Pärast kinnitamist peaks määrus jõustuma 1. septembril. Lisaks on ministeerium hiljaaegu koostanud vääriselupaikade määruse muutmise eelnõu, millega samuti looduskaitsjaid kaasamata olulisi muutusi planeeritakse.
Looduskaitsjad on juhtinud tähelepanu asjaolule, et näiteks erametsas asuvat haruldaste või ohustatud liikidega vääriselupaika saab edaspidi keskkonnaregistrisse kanda üksnes maaomaniku nõusolekul. | Izmailova: riik liigub metsaseaduse menetlemisel lubatule vastassuunas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Asju tehakse sammhaaval, aga üldsuunaga järjest intensiivsema raiumise suunas," kommenteeris Izmailova keskkonnaministeeriumis plaanitavat määrusemuudatust, mis lubaks sanitaarraie nime all kaitsealadel ja püsielupaikade piiranguvööndites lageraiet teha.
"Kuigi metsaseaduse menetlemisel lubati kohe hakata tegema uusi metsakaitsealasid, pole sellest tegevusest midagi kuulda. Samas aga menetletakse määrust, mis võib oluliselt suurendada raiesurvet olemasolevatele kaitsealadele. Asi on tõepoolest ohtlik ja võib-olla ohtlikumgi, kui sotside kriitikast paistab," viitas Izmailova keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale, kes samuti määrusemuudatust taunib.
"Kui tegu oleks ühe eraldiseisva määruse eelnõuga, poleks võib-olla tõesti miskit hullu lahti – nagu keskkonnaministeerium praegu üritab väita –, aga kui vaadata kõiki viimase aasta või ka viimaste aastate arenguid, siis need midagi head meie metsade elurikkusele ei tõota," selgitas Izmailova.
Reedel tõrjus keskkonnaministeerium süüdistusi, nagu plaanitaks kiirkorras leevendada kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites raietingimusi. Ministeeriumi väitel ei muutu kaitsealadel kord. Samaks jäävad põhimõtted, mis puudutavad kaitsealadel raietingimusi – kaitsealadel käib sanitaarraiete lubamine metsakaitseekspertiisi alusel tulenevalt kaitse-eeskirjast ja seal olevast kaitse-eesmärgist.
Keskkonnaühendused esitasid reedel ministeeriumile seisukoha, kus rõhutasid, et ministri määrusega kaitsealade kaitsekorra leevendamist ei saa pidada sobivaks õigusloomeks. Samuti juhtisid ühendused tähelepanu, et planeeritavad muudatusi pole kooskõlastatud ühegi huvigrupiga ning muudatuste koostajate hulgas ei ole ühtegi looduskaitse valdkonna ametnikku ega spetsialisti.
Kõnealuse metsamajandamise eeskirja muudatus riputati eelnõude infosüsteemi vaid viieks tööpäevaks ning saadeti kooskõlastamiseks üksnes ministeeriumidele. Pärast kinnitamist peaks määrus jõustuma 1. septembril. Lisaks on ministeerium hiljaaegu koostanud vääriselupaikade määruse muutmise eelnõu, millega samuti looduskaitsjaid kaasamata olulisi muutusi planeeritakse.
Looduskaitsjad on juhtinud tähelepanu asjaolule, et näiteks erametsas asuvat haruldaste või ohustatud liikidega vääriselupaika saab edaspidi keskkonnaregistrisse kanda üksnes maaomaniku nõusolekul.
### Response:
Izmailova: riik liigub metsaseaduse menetlemisel lubatule vastassuunas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parimalt stardikohalt alustab homset võistlust Lõuna-Aafrika Vabariigi piloot Sheridan Morais (Yamaha), kes läbis ajasõidus ringi 1.40,440-ga.
Superpole'i esimese osa võitis Soomer samuti 1.41,519-ga. | Soomer alustab Lausitzringil võistlust esikümnest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parimalt stardikohalt alustab homset võistlust Lõuna-Aafrika Vabariigi piloot Sheridan Morais (Yamaha), kes läbis ajasõidus ringi 1.40,440-ga.
Superpole'i esimese osa võitis Soomer samuti 1.41,519-ga.
### Response:
Soomer alustab Lausitzringil võistlust esikümnest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rakuke on täielikult lammutatud," lausus minister ajakirjanikele. Ühtekokku oli tema sõnul kuulunud sellesse vähemalt 12 noormeest, paljud neist marokolased ja mõned teismelised.
Politsei otsib taga veel üht kahtlustatavat.
Seevastu Kataloonia piirkonna siseasjade eest vastutav Joaquim Forn seadis Zoido avalduse kahtluse alla.
"Me ei saa rääkida uurimise lõpetamisest, kuni me pole kindlaks teinud või kinni pidanud kõik, kes meie hinnangul selles rakukeses osalesid," lausus ta ajakirjanikele.
Politsei otsib endiselt taga 22-aastast Younes Abouyaaqoubi, kinnitamata samas teateid, nagu olnuks just tema juhtinud neljapäeval Barcelona kesklinnas La Ramblal rahva sekka sõitnud kaubikut.
Selles rünnakus sai surma vähemalt 13 ja vigastada üle 130 inimese.
Uuurijad on töötanud ööd ja päevad, et tuua päevavalgele terrorirakuke, mis pani toime Barcelona veretöö ja hilisema autorünnaku kuurortlinnas Cambrilsis, kus hukkus üks ja sai viga kuus inimest. | Minister: Hispaania rünnakute taga olnud terrorirakuke on lammutatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rakuke on täielikult lammutatud," lausus minister ajakirjanikele. Ühtekokku oli tema sõnul kuulunud sellesse vähemalt 12 noormeest, paljud neist marokolased ja mõned teismelised.
Politsei otsib taga veel üht kahtlustatavat.
Seevastu Kataloonia piirkonna siseasjade eest vastutav Joaquim Forn seadis Zoido avalduse kahtluse alla.
"Me ei saa rääkida uurimise lõpetamisest, kuni me pole kindlaks teinud või kinni pidanud kõik, kes meie hinnangul selles rakukeses osalesid," lausus ta ajakirjanikele.
Politsei otsib endiselt taga 22-aastast Younes Abouyaaqoubi, kinnitamata samas teateid, nagu olnuks just tema juhtinud neljapäeval Barcelona kesklinnas La Ramblal rahva sekka sõitnud kaubikut.
Selles rünnakus sai surma vähemalt 13 ja vigastada üle 130 inimese.
Uuurijad on töötanud ööd ja päevad, et tuua päevavalgele terrorirakuke, mis pani toime Barcelona veretöö ja hilisema autorünnaku kuurortlinnas Cambrilsis, kus hukkus üks ja sai viga kuus inimest.
### Response:
Minister: Hispaania rünnakute taga olnud terrorirakuke on lammutatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu linn koostab praegu arengukava 2018. kuni 2025. aastani. Visioon on ilus: Tartust peab saama inspireeriva elukeskkonnaga tegusate, loovate, õnnelike ja hoitud inimeste linn. Kuidas kõlavad aga Tartu arengukava ja üldplaneeringu "Tartu 2030+" visioonid kokku parkide tulevikuplaanidega?
Arengukava ja üldplaneering
Arengukavas tähendab inspireeriv elukeskkond ennekõike Tartu linna potentsiaali (puhkealad, Emajõe kallasrajad, säästev liikumine) laiahaardelist ja loomingulist väljaarendamist, muu hulgas seda, et parke ei tohi täis ehitada. Räägitakse avaliku ruumi parendamisest, et oleks paiku, kus koos käia – kõike seda tehakse ruumilis-keskkondliku atraktiivsuse nimel.
Üldplaneeringu "Tartu 2030+" eelnõus on kirjas, et dokumendiga tahetakse tagada linnaterritooriumi maksimaalne avalik ja sidus kasutus ning suurem atraktiivsus, puhkealade nüüdisajastamine, linnaruumi väärtuste, maamärkide hoidmine, linnalegendide olulisuse teadvustamine.
Kuidas on aga kõige sellega kooskõlas Holmi, Ülejõe ja Kaubahoovi pargi täielik või osaline täisehitamine, kavandatavad ehitised Toomemäe nõlvadel ning ulatuslik raie Riia ja Filosoofi tänava nurgal (maha raiuti mitmed elujõulised tänavaäärsed puud)? Kuidas leevendatakse sellise tegevusega kliimamuutuste mõju ja parandatakse kesklinna õhukvaliteeti? Soovitan suvesoojuses selle üle mõelda kuuma õhkava asfaldi asemel üldplaneeringu kohaselt mahavõetavatepärnade all kaubamaja poole suunduval Poe tänaval.
Muidugi on Tartus ka õnnestunud planeeringulahendusi, kuid nendest teinekord. Praegu, kui Tartu uus üldplaneering on planeeringuvaidluste faasis, on oluline keskenduda väljakutsetele, väärtuste teadvustamisele ja sellele, et nendega arvestataks.
Uuringu "Tartlane ja keskkond 2016" aruandes tuuakse välja, mida tartlased väärtustavad ning parkide ja rohealade osas tegelikult soovivad.* Linnaelanike hinnangul peab senisest rohkem tähelepanu pöörama haljastusele ehk parkide säilitamisele, nende korrashoiule, õhu ning põhjavee kaitsele, müra leevendamisele ning jäätmekäitlusele. Uuringus osalejail oli ka ettepanekuid. Muu hulgas leiti, et parkide asemele ei tohiks ehitada uusi hooneid, et linnaosade kasutamata maadele võiks rajada uued pargid, suurendada pinkide arvu, aga nimetati ka seda, et elanike pöördumistesse tuleks suhtuda tõsisemalt.
Nüüd jõuangi selleni, kuidas mõistavad ja hindavad parkide ja rohealade väärtust Tartu linnaplaneerijad ning kuidas arvestatakse või jäetakse arvestamata elanike pöördumised Tartu linnavalitsuses Rootsi ja Soome linnadega võrreldes.
Tartu kesklinna üldplaneeringu menetlemise käigus esitasid tartlased parkide kaitseks üle 2716 allkirjaga petitsiooni. Seda pole arvesse võetud. Esitasin ka ise kirjalikult oma ettepanekud planeeringu avalikul väljapanekul. Nendegagi pole arvestatud. Maavanema juurde planeeringuvaidlusi lahendama mind nagu ka paljusid teisi ei kutsutud. Sain vaid e-kirja viitega planeeringumaterjalidele, kust võib lugeda maavalitsuse planeeringuvaidluste koosoleku kohta, kuhu keegi kohale ei ilmunud. Kas sellises olukorras on põhjendatud kesklinna üldplaneeringu parkidevaenuliku lahenduse ülekandmine uude üldplaneeringusse "Tartu 2030+"?
Näiteid Soomest ja Stockholmist
Rohealadele ehitamise üle vaieldakse praegu ka teiste riikide linnades, aga lahendused on enamasti hoopis teistsugused: elanike soovidega on igati arvestatud.
Stockholmi kesklinna rahvuspargi loomise mõte tekkis loodushoidlike linlaste peas 1990. aastatel, kui ehitussurve kesklinna väärisloodusega aladele laienes. Mõttele järgnes aastatepikkune võitlus, sest täis ehitamata aladel olid juba olemas kehtivad planeeringud. Õnneks lükkusid ehitustööd ühel või teisel põhjusel pidevalt edasi ja nii jäi kiilukujuline haljastu päris Stockholmi südalinna alles. Kõige suurem oht kadus, kui ellu jäi viimata Ekoparkeni killustama pidanud teede- ning tänavavõrgu planeering. Ehituskavade vastu ja pargiprojekti toetuseks kutsuti ellu eraldiseisev ühing, mille liikmeks astus üle30 organisatsiooni, kaasa arvatud Stockholmi linn ja Maailma Looduse Fond. Kuna pargiprojekti toetasid tuhanded stockholmlased, viis see selleni, et linnalise rahvuspargi loomiseks tekitati seadusandlik alus.
Stockholmi maine ja külastajate arv kasvas ning selle tõttu suurenes ka linna sissetulek. Olen osalenud Stockholmi kesklinna laevaretkel, kus kordasaadetu üle tundsid uhkust Stockholmi linnaarhitekt ja säästva arengu asjatundjad. Linna rahvuspargis jõuab vajadus hoida ja väärtustada loodust ja kultuuri ka kõige loodus- ja kultuurikaugema inimeseni. Sellises miljöös on võimalik kogeda, mida tähendavad linlasi ühendav mõistmine, hool ja väärtuspõhised teod. 2010. aastal kandis Stockholm väärikalt, ja esimesena, Euroopa rohelise pealinna tiitlit.
Soomes kehtib maa kasutamise ja ehitamise seadus (maankäyttö- ja rakenduslikki). Selle kohaselt võib linna luua rahvuspargi, et hoida kultuuri- ja loodusmaastiku ilu, sotsiaalse, puhke- ja muu väärtusega paiku. Pargiks sobib eelkõige riigi või omavalitsuse maa. Maaomaniku maa võib pargiks määrata omaniku loal.
Leian, et sellist mõtteviisi tuleb arendada ka Eestis, eriti Tartus, kus kesklinnas on säilinud pargid, maastik Emajõe ürgoru mõlemal kaldal, ning neid säilitada ja hoida soovib väga suur hulk Tartu elanikke.
Soomes on kohalike omavalitsuste algatusel ja keskkonnaministeeriumi heakskiidul moodustatud linnalised rahvuspargid 2001. aastal Hämeenlinnas, 2002. Poris ja Heinolas, 2008. Hankos, 2010. Porvoos, 2013. Turus, 2014. Kotkas ja 2015. aastal Forssas. Ametliku taotluse ministeeriumilt heakskiidu saamiseks on juba esitanud Seinäjoki linn. Kohapealsed ettevalmistused ja uuringud on käivitanud ülikoolilinn Tampere, üks Tartu sõpruslinnadest, Kuopio ja Helsingi ning ka Kokkola ja Rovaniemi. On, kellest eeskuju võtta. Praegused linnaliste rahvusparkide alad on ikka ja jälle olnud ehitussurve all, kuid linlaste arvamuste ja säästva arengu põhimõtetega on planeerimise käigus soovitud ning osatud arvestada ning linnad on uute arengusuundade rakendamisel elukeskkonna, turismi ja majanduse mõttes vaid võitnud. Ka rahvusvaheline tunnustus ei ole jäänud tulemata. 2014. aastal tunnustati Soome linnaliste rahvusparkide võrgustiku linnu suurte kontseptsioonide kategoorias EGHINi auhinnaga (European Garden Heritage Network – Euroopa aianduspärandi võrgustik).
Tartlasena tahan olla uhke oma kodulinna üle. Nüüdisaegset ja tulevikulinna ei kavandata kusagil maailmas parke hävitades, vaid parke ja rohealasid teadlikult iga elanikkonna rühma jaoks funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ja uusi rajades.
* Eesti Uuringukeskus, Tartlane ja keskkond 2016.
Loe artiklit Sirbist. | Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu linn koostab praegu arengukava 2018. kuni 2025. aastani. Visioon on ilus: Tartust peab saama inspireeriva elukeskkonnaga tegusate, loovate, õnnelike ja hoitud inimeste linn. Kuidas kõlavad aga Tartu arengukava ja üldplaneeringu "Tartu 2030+" visioonid kokku parkide tulevikuplaanidega?
Arengukava ja üldplaneering
Arengukavas tähendab inspireeriv elukeskkond ennekõike Tartu linna potentsiaali (puhkealad, Emajõe kallasrajad, säästev liikumine) laiahaardelist ja loomingulist väljaarendamist, muu hulgas seda, et parke ei tohi täis ehitada. Räägitakse avaliku ruumi parendamisest, et oleks paiku, kus koos käia – kõike seda tehakse ruumilis-keskkondliku atraktiivsuse nimel.
Üldplaneeringu "Tartu 2030+" eelnõus on kirjas, et dokumendiga tahetakse tagada linnaterritooriumi maksimaalne avalik ja sidus kasutus ning suurem atraktiivsus, puhkealade nüüdisajastamine, linnaruumi väärtuste, maamärkide hoidmine, linnalegendide olulisuse teadvustamine.
Kuidas on aga kõige sellega kooskõlas Holmi, Ülejõe ja Kaubahoovi pargi täielik või osaline täisehitamine, kavandatavad ehitised Toomemäe nõlvadel ning ulatuslik raie Riia ja Filosoofi tänava nurgal (maha raiuti mitmed elujõulised tänavaäärsed puud)? Kuidas leevendatakse sellise tegevusega kliimamuutuste mõju ja parandatakse kesklinna õhukvaliteeti? Soovitan suvesoojuses selle üle mõelda kuuma õhkava asfaldi asemel üldplaneeringu kohaselt mahavõetavatepärnade all kaubamaja poole suunduval Poe tänaval.
Muidugi on Tartus ka õnnestunud planeeringulahendusi, kuid nendest teinekord. Praegu, kui Tartu uus üldplaneering on planeeringuvaidluste faasis, on oluline keskenduda väljakutsetele, väärtuste teadvustamisele ja sellele, et nendega arvestataks.
Uuringu "Tartlane ja keskkond 2016" aruandes tuuakse välja, mida tartlased väärtustavad ning parkide ja rohealade osas tegelikult soovivad.* Linnaelanike hinnangul peab senisest rohkem tähelepanu pöörama haljastusele ehk parkide säilitamisele, nende korrashoiule, õhu ning põhjavee kaitsele, müra leevendamisele ning jäätmekäitlusele. Uuringus osalejail oli ka ettepanekuid. Muu hulgas leiti, et parkide asemele ei tohiks ehitada uusi hooneid, et linnaosade kasutamata maadele võiks rajada uued pargid, suurendada pinkide arvu, aga nimetati ka seda, et elanike pöördumistesse tuleks suhtuda tõsisemalt.
Nüüd jõuangi selleni, kuidas mõistavad ja hindavad parkide ja rohealade väärtust Tartu linnaplaneerijad ning kuidas arvestatakse või jäetakse arvestamata elanike pöördumised Tartu linnavalitsuses Rootsi ja Soome linnadega võrreldes.
Tartu kesklinna üldplaneeringu menetlemise käigus esitasid tartlased parkide kaitseks üle 2716 allkirjaga petitsiooni. Seda pole arvesse võetud. Esitasin ka ise kirjalikult oma ettepanekud planeeringu avalikul väljapanekul. Nendegagi pole arvestatud. Maavanema juurde planeeringuvaidlusi lahendama mind nagu ka paljusid teisi ei kutsutud. Sain vaid e-kirja viitega planeeringumaterjalidele, kust võib lugeda maavalitsuse planeeringuvaidluste koosoleku kohta, kuhu keegi kohale ei ilmunud. Kas sellises olukorras on põhjendatud kesklinna üldplaneeringu parkidevaenuliku lahenduse ülekandmine uude üldplaneeringusse "Tartu 2030+"?
Näiteid Soomest ja Stockholmist
Rohealadele ehitamise üle vaieldakse praegu ka teiste riikide linnades, aga lahendused on enamasti hoopis teistsugused: elanike soovidega on igati arvestatud.
Stockholmi kesklinna rahvuspargi loomise mõte tekkis loodushoidlike linlaste peas 1990. aastatel, kui ehitussurve kesklinna väärisloodusega aladele laienes. Mõttele järgnes aastatepikkune võitlus, sest täis ehitamata aladel olid juba olemas kehtivad planeeringud. Õnneks lükkusid ehitustööd ühel või teisel põhjusel pidevalt edasi ja nii jäi kiilukujuline haljastu päris Stockholmi südalinna alles. Kõige suurem oht kadus, kui ellu jäi viimata Ekoparkeni killustama pidanud teede- ning tänavavõrgu planeering. Ehituskavade vastu ja pargiprojekti toetuseks kutsuti ellu eraldiseisev ühing, mille liikmeks astus üle30 organisatsiooni, kaasa arvatud Stockholmi linn ja Maailma Looduse Fond. Kuna pargiprojekti toetasid tuhanded stockholmlased, viis see selleni, et linnalise rahvuspargi loomiseks tekitati seadusandlik alus.
Stockholmi maine ja külastajate arv kasvas ning selle tõttu suurenes ka linna sissetulek. Olen osalenud Stockholmi kesklinna laevaretkel, kus kordasaadetu üle tundsid uhkust Stockholmi linnaarhitekt ja säästva arengu asjatundjad. Linna rahvuspargis jõuab vajadus hoida ja väärtustada loodust ja kultuuri ka kõige loodus- ja kultuurikaugema inimeseni. Sellises miljöös on võimalik kogeda, mida tähendavad linlasi ühendav mõistmine, hool ja väärtuspõhised teod. 2010. aastal kandis Stockholm väärikalt, ja esimesena, Euroopa rohelise pealinna tiitlit.
Soomes kehtib maa kasutamise ja ehitamise seadus (maankäyttö- ja rakenduslikki). Selle kohaselt võib linna luua rahvuspargi, et hoida kultuuri- ja loodusmaastiku ilu, sotsiaalse, puhke- ja muu väärtusega paiku. Pargiks sobib eelkõige riigi või omavalitsuse maa. Maaomaniku maa võib pargiks määrata omaniku loal.
Leian, et sellist mõtteviisi tuleb arendada ka Eestis, eriti Tartus, kus kesklinnas on säilinud pargid, maastik Emajõe ürgoru mõlemal kaldal, ning neid säilitada ja hoida soovib väga suur hulk Tartu elanikke.
Soomes on kohalike omavalitsuste algatusel ja keskkonnaministeeriumi heakskiidul moodustatud linnalised rahvuspargid 2001. aastal Hämeenlinnas, 2002. Poris ja Heinolas, 2008. Hankos, 2010. Porvoos, 2013. Turus, 2014. Kotkas ja 2015. aastal Forssas. Ametliku taotluse ministeeriumilt heakskiidu saamiseks on juba esitanud Seinäjoki linn. Kohapealsed ettevalmistused ja uuringud on käivitanud ülikoolilinn Tampere, üks Tartu sõpruslinnadest, Kuopio ja Helsingi ning ka Kokkola ja Rovaniemi. On, kellest eeskuju võtta. Praegused linnaliste rahvusparkide alad on ikka ja jälle olnud ehitussurve all, kuid linlaste arvamuste ja säästva arengu põhimõtetega on planeerimise käigus soovitud ning osatud arvestada ning linnad on uute arengusuundade rakendamisel elukeskkonna, turismi ja majanduse mõttes vaid võitnud. Ka rahvusvaheline tunnustus ei ole jäänud tulemata. 2014. aastal tunnustati Soome linnaliste rahvusparkide võrgustiku linnu suurte kontseptsioonide kategoorias EGHINi auhinnaga (European Garden Heritage Network – Euroopa aianduspärandi võrgustik).
Tartlasena tahan olla uhke oma kodulinna üle. Nüüdisaegset ja tulevikulinna ei kavandata kusagil maailmas parke hävitades, vaid parke ja rohealasid teadlikult iga elanikkonna rühma jaoks funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ja uusi rajades.
* Eesti Uuringukeskus, Tartlane ja keskkond 2016.
Loe artiklit Sirbist.
### Response:
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna saadi võõrsil 4:0 jagu Swansea Cityst. Külaliste tabamuste eest hoolitsesid Eric Bailly 45., Romelu Lukaku 80., Paul Pogba 82. ja Anthony Martial 84. minutil.
Manchester United juhib turniiritabelit täisedu kuue punktiga, Swansea hoiab ühe silmaga 12. positsiooni. | Manchester United võttis teise järjestikuse neljaväravalise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna saadi võõrsil 4:0 jagu Swansea Cityst. Külaliste tabamuste eest hoolitsesid Eric Bailly 45., Romelu Lukaku 80., Paul Pogba 82. ja Anthony Martial 84. minutil.
Manchester United juhib turniiritabelit täisedu kuue punktiga, Swansea hoiab ühe silmaga 12. positsiooni.
### Response:
Manchester United võttis teise järjestikuse neljaväravalise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täiskasvanute filmidest filmimaailma astunud Landham on eelkõige tuntud oma rolli poolest 1987. aasta linateoses "Kiskja", kuid mängis ka sarjades nagu "Miami Vice" ja "A-tiim", vahendas Independent.
"Kiskja" peaosaline Arnold Schwarzenegger jättis Landhamiga hüvasti Twitteri vahendusel. "Sonny Landhamiga oli tõeline rõõm "Kiskjas" koos mängida. Ta oli nii andekas ja lõbus inimene, kellega koos olla," kirjutas näitleja.
Sonny Landham was such a joy to work with on Predator - so talented, so fun to be around. We'll miss him. My thoughts are with his family. pic.twitter.com/SoNbRJEwgV
— Arnold (@Schwarzenegger) August 19, 2017
Landhami õde Dawn Boehler avaldas, et mees suri südamerikke tagajärjel Kentucky haiglas.
Veel 1990ndatel filmimaailmas kaasa teinud Landham alustas 2003. aastal lühikest poliitikukarjääri, kui püüdis kandideerida Kentucky osariigi kuberneriks. Aasta hiljem püüdis ta pääseda USA senatisse, kuid tema kandidatuur peatati pärast ebasobivaid kommentaare raadiointervjuus.
Landhami jäävad mälestama tema poeg William ja tütar Priscilla. | Suri "Kiskja" filmist tuntud Sonny Landham | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täiskasvanute filmidest filmimaailma astunud Landham on eelkõige tuntud oma rolli poolest 1987. aasta linateoses "Kiskja", kuid mängis ka sarjades nagu "Miami Vice" ja "A-tiim", vahendas Independent.
"Kiskja" peaosaline Arnold Schwarzenegger jättis Landhamiga hüvasti Twitteri vahendusel. "Sonny Landhamiga oli tõeline rõõm "Kiskjas" koos mängida. Ta oli nii andekas ja lõbus inimene, kellega koos olla," kirjutas näitleja.
Sonny Landham was such a joy to work with on Predator - so talented, so fun to be around. We'll miss him. My thoughts are with his family. pic.twitter.com/SoNbRJEwgV
— Arnold (@Schwarzenegger) August 19, 2017
Landhami õde Dawn Boehler avaldas, et mees suri südamerikke tagajärjel Kentucky haiglas.
Veel 1990ndatel filmimaailmas kaasa teinud Landham alustas 2003. aastal lühikest poliitikukarjääri, kui püüdis kandideerida Kentucky osariigi kuberneriks. Aasta hiljem püüdis ta pääseda USA senatisse, kuid tema kandidatuur peatati pärast ebasobivaid kommentaare raadiointervjuus.
Landhami jäävad mälestama tema poeg William ja tütar Priscilla.
### Response:
Suri "Kiskja" filmist tuntud Sonny Landham |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trinec alistas Praha Olympia 2:0, värava lõid Rene Dedic ja Jiri Janošcin. Reintam viibis väljakul kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.
Neljast mängust on Trinecil kirjas kolm võitu ja üks kaotus. Reintam on teinud kaasa kõik kohtumised ja on löönud ühe värava. | Reintami koduklubi tõusis Tšehhis liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trinec alistas Praha Olympia 2:0, värava lõid Rene Dedic ja Jiri Janošcin. Reintam viibis väljakul kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.
Neljast mängust on Trinecil kirjas kolm võitu ja üks kaotus. Reintam on teinud kaasa kõik kohtumised ja on löönud ühe värava.
### Response:
Reintami koduklubi tõusis Tšehhis liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõrge lennuga ameeriklane tuleb Raplasse Helsingi Seagullsi meeskonnast, kellega tal õnnestus möödunud hooajal saavutada Soome kõrgliigas kolmas koht," kirjutab klubi oma Facebooki lehel.
"Olen alati uskunud, et üks Devonte Upson peaks igal aastal meeskonnas olema," kommenteeris klubi mänedžer Jaak Karp. "Mäletan hästi, mida pakkus Maurice Kemp rahvale kaks hooaega tagasi, mõned inimesed tulid saali vaid tema pärast. Olen kindel, et lisaks panusele meeskonna edusse toob tema mäng palju elevust pealtvaatajatele. Tegemist on ülimalt atleetliku korvpalluriga, kelle värbamisel oli suur osakaal väga positiivsel taustainfol eelmisest koduklubist Helsingist." | Rapla korvpallimeeskond lõi käed ameeriklasest keskmängijaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõrge lennuga ameeriklane tuleb Raplasse Helsingi Seagullsi meeskonnast, kellega tal õnnestus möödunud hooajal saavutada Soome kõrgliigas kolmas koht," kirjutab klubi oma Facebooki lehel.
"Olen alati uskunud, et üks Devonte Upson peaks igal aastal meeskonnas olema," kommenteeris klubi mänedžer Jaak Karp. "Mäletan hästi, mida pakkus Maurice Kemp rahvale kaks hooaega tagasi, mõned inimesed tulid saali vaid tema pärast. Olen kindel, et lisaks panusele meeskonna edusse toob tema mäng palju elevust pealtvaatajatele. Tegemist on ülimalt atleetliku korvpalluriga, kelle värbamisel oli suur osakaal väga positiivsel taustainfol eelmisest koduklubist Helsingist."
### Response:
Rapla korvpallimeeskond lõi käed ameeriklasest keskmängijaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saatejuht Eilat meenutas kuidas Vaba Tallinna Kodanik loobus Tegusa Tallinnaga koostööst ning avaldas kahtlust, et Tegus Tallinn ja Savisaare valimisliit võiksid koostööle asuda.
Eilat märkis, et nimekirja kokkusaamisega pole ei Tegus Tallinn ega Savisaare Liit hiilanud ning temaga nõustusid ka Peeter Helme ja Sulev Vedler.
Peeter Helme sõnul imestab ta, et Tegusa Tallinna juhtkuju Jüri Mõis pole poliitilist keelekasutust ära õppinud, vaid katsub ärimehe maneeridega läbi lüüa.
Nimelt olevat Mõis ühel koosolekul Vaba Tallinna Kodaniku esindajatega öelnud: "Savisaare selga taga on 40 000 rumalat häält."
"Nii see ikka ei lähe ja ma ei ennusta talle särisevat poliitilist lendu. Seda kõnepruuki võib nimetada ausaks, aga oma aususes on see üsna eemaletõukav," sõnas Helme.
Sulev Vedler ennustas, et mitmetes valimisnimekirjades võib hakata nägema imelikke kooslusi. "Näiteks Savisaare valimisnimekirjas on mõni tema vaenlane, EKRE nimekirjas tõmmu inimene."
Vaba Tallinna Kodaniku Tegusa Tallinna kohta tehtud kriitika kohta sõnas Vedler, et erinevalt nende esindajatest on Jüri Mõisal ja Urmas Sõõrumaal ka tegusid ette näidata. Ta märkis, et praegu on Vaba Tallinna Kodanikul kõige tuntum nimi Juku-Kalle Raid.
Saadet saab kuulata siit:
http://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine | "Rahva teenrid": Tegusa Tallinna ja Savisaare liidu ühinemist ei tule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saatejuht Eilat meenutas kuidas Vaba Tallinna Kodanik loobus Tegusa Tallinnaga koostööst ning avaldas kahtlust, et Tegus Tallinn ja Savisaare valimisliit võiksid koostööle asuda.
Eilat märkis, et nimekirja kokkusaamisega pole ei Tegus Tallinn ega Savisaare Liit hiilanud ning temaga nõustusid ka Peeter Helme ja Sulev Vedler.
Peeter Helme sõnul imestab ta, et Tegusa Tallinna juhtkuju Jüri Mõis pole poliitilist keelekasutust ära õppinud, vaid katsub ärimehe maneeridega läbi lüüa.
Nimelt olevat Mõis ühel koosolekul Vaba Tallinna Kodaniku esindajatega öelnud: "Savisaare selga taga on 40 000 rumalat häält."
"Nii see ikka ei lähe ja ma ei ennusta talle särisevat poliitilist lendu. Seda kõnepruuki võib nimetada ausaks, aga oma aususes on see üsna eemaletõukav," sõnas Helme.
Sulev Vedler ennustas, et mitmetes valimisnimekirjades võib hakata nägema imelikke kooslusi. "Näiteks Savisaare valimisnimekirjas on mõni tema vaenlane, EKRE nimekirjas tõmmu inimene."
Vaba Tallinna Kodaniku Tegusa Tallinna kohta tehtud kriitika kohta sõnas Vedler, et erinevalt nende esindajatest on Jüri Mõisal ja Urmas Sõõrumaal ka tegusid ette näidata. Ta märkis, et praegu on Vaba Tallinna Kodanikul kõige tuntum nimi Juku-Kalle Raid.
Saadet saab kuulata siit:
http://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine
### Response:
"Rahva teenrid": Tegusa Tallinna ja Savisaare liidu ühinemist ei tule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle suve viimane peatuspaik on Viljandimaal, kokku saadakse Võhma linnas, kus parasjagu toimub valdade kihluspidu.
Pidulistega koos laulavad saatejuht Gerli Padar ja külalisena "Trafficust" tuntud Silver Laas. Selle kandi põnevamaid paiku uudistab Jüri Aarma.
Režissöör Sten Lukas, toimetajad Piret Jürman ja Reet Linna.
"Lauluga maale" hooaja viimane saade on eetris ETV-s kell 20.00. | "Lauluga maale" lõpetab hooaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle suve viimane peatuspaik on Viljandimaal, kokku saadakse Võhma linnas, kus parasjagu toimub valdade kihluspidu.
Pidulistega koos laulavad saatejuht Gerli Padar ja külalisena "Trafficust" tuntud Silver Laas. Selle kandi põnevamaid paiku uudistab Jüri Aarma.
Režissöör Sten Lukas, toimetajad Piret Jürman ja Reet Linna.
"Lauluga maale" hooaja viimane saade on eetris ETV-s kell 20.00.
### Response:
"Lauluga maale" lõpetab hooaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 33-aastane Stosur, kes on maailma edetabelis 43. kohal, käis viimati väljakul juunis toimunud Prantsusmaa lahtistel, kui kaotas neljandas ringis hilisemale võitjale Jelena Ostapenkole.
Stosur vigastas kätt sama turniiri kolmandas ringis, mängus ameeriklanna Bethanie Mattek-Sandsi vastu. Stosuri kõrvalejäämine avab põhitabelisse ukse sakslannale Annika Beckile. | 2011. aasta US Openi võitja aasta viimasel suurel slämmil ei osale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
33-aastane Stosur, kes on maailma edetabelis 43. kohal, käis viimati väljakul juunis toimunud Prantsusmaa lahtistel, kui kaotas neljandas ringis hilisemale võitjale Jelena Ostapenkole.
Stosur vigastas kätt sama turniiri kolmandas ringis, mängus ameeriklanna Bethanie Mattek-Sandsi vastu. Stosuri kõrvalejäämine avab põhitabelisse ukse sakslannale Annika Beckile.
### Response:
2011. aasta US Openi võitja aasta viimasel suurel slämmil ei osale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikkogu järgses intervjuus toonitas Eda Ahi mänglevuse ja lõbususe tähtsust oma loomingus. 1 Tollal raamis sellist loomekäsitust tabavalt ainuüksi luulekogu pealkirjaga kehtestatud kujund: maskiball, mis lubas korraga elegantseid ja õrritavaid pöördeid nii temaatikasse, meeleollu, tähendustesse kui ka poeetilistesse võtetesse ja vormi, aga iial mitte üheselt kerget nalja ja naeru. Ahi lustlik mänglevus on tähendanud ennekõike paratamatute vastuolude pööramist nautlevaks elujanuks, suhete(karide) üleolevat trotsimist ning ühe küllusliku ja koketse minakuju rollilahenduste (ühes sellega vormiliste väljendusvahendite) proovilepanekut enesekehtestuse eesmärgil. Selle kõigega andis Ahi väga tugeva luulehääle "sukasilmsele" ja "läänemerisele" tüdrukule, kelle enesekindel ja alati trotslik elutunnetus õige pisut teise luulekoguga "Gravitatsioon" (2013), kuid märgatavalt rohkem kolmandaga "Julgeolek" (2014) taandus järk-järgult flirtivast mänguvajadusest ning lisas osalt järelemõtlikku tõsidusmuiet, säilitades siiski isikupäraseks kujunenud plikaliku tarmu.
See kõik aga (olenemata Ahi luulele osaks saanud alati õigustatult positiivsest tähelepanust) andis põhjust küsida: kuidas edasi? Millest veel peale maskivahetuste ja keelevigurite ning mina-sina vastuolulise suhte ekspressiivse võngutamise ammutab Ahi luule elusust? Mõni söakam hakkas ahilikuks kujunenud laadis aimama kerge vemmalvärsilisuse ilminguid, 2 teisal oli põhjust märkida, et "ehk oleks järgmine samm näidata küpsemat, kaalutlevamat lähenemist, kus mõtte- ja sõnasügavus toimiksid perfektses kooskõlas, nõnda, et ei jääks muljet läbimõtlemata või ülepingutatud sõnamängudest". 3 Sest, tõesti, ajapikku kippusid sarnaste võtetega loodud koketsed maskid (vormilised ja tunnetuslikud) kaotama oma veetlust ning kujunema monotoonseks kooreks, mis ei lasknud sisemisel intensiivsusel päriselt mõjule pääseda.
Ent sisemist intensiivsust ja sügavuti sööstmise pinget on Ahi luules olnud alati aimata. Tema neljandas kogus "Sadam" pääseb see siin-seal ka ehedalt valla, näiteks selle lüürilisimas, Ahi senise luule ühes mõjusaimas tsüklis "kaunakskasvamine. kirjad herneulmale" (mis muidugi pole üllatus neile, kes lugenud eelmise aasta Loomingu Raamatukogu esimest vihikut "Kolmteist Eesti kirja"). Omamoodi tagasivaatavas järelemõtlemispausis põimuvad ehedalt nostalgia, vahetu aja teravus, kurbus, valu, helgus ja pelgus, ilma et ühestki tundelisest kujutusest antiteesi või tagasivõttega teatraalsusse pöörataks – nõtkelt-nukralt märgib lüüriline mina maha oma "tumetuletuuma" (lk 22) mõistmise tähised.
Muidugi tulevad "Sadamas" tuttavatena ette mitmed Ahi isikupära kehtestanud lemmikvõtted (homonüümidel ja siiretel põhinevad tähendusmängud, riimiefektidest ning vastandlikest sõnadest/mõtetest/tähendustest loova pinge ammutamine, paragrammatiline väljendusviis jne). Ja ainult pealtnäha vabama stroofikaga luule on enamasti endisel moel tugevalt riimiline ja meetriline (daktüliline, jambiline, trohheiline), nii et isikupärast ja valdavalt õnnestunud mänglevust lubava keeletaju ilmingud on kõik alles. Kuid "Sadamast" ei leia nii naljalt enam lihtsalt efektitsevaid sõnakatsetusi, edevat kalambuuritsemist ning emotsionaalsuse ja ratsionaalsuse vahelist plikalikku võitlust. Raamatust alla kolmandiku küll harmoneerub pigem Ahi varasema luule, "Maskiballi" ja "Gravitatsiooni" teatraalsusega, ent ülejäänu jätkab "Julgeolekus" märku antud muutustega ning mõjub küpsenud tervikuna, millesse on tekkinud eksistentsiaalset avarust, tõepoolest sügavuti mõtlikumat pilku endale, ilmale ja ajale ning, mis peamine, lüürilise mina enesekesksuse ja demonstratiivselt koketse suhtumise raugemist. "Julgeolekus" rohkem "meie" vaatepunktiks kasvanud mina-sina eristus on omandanud mõõtme, mis tõstab "Sadama" tervikuna sagedamini üldinimlikke seisukohti ja osutusi kätkevate elamuste väljale (nt luuletus "pagu": "mõne maa ei paku talle pagu, / mõnel puudub sõjas oma jagu. // aeg on kitsi. aeg on kokku hoida", lk 13). Mõistagi vältimatult on Ahi luulehäältki puudutanud või pitsitanud "Gravitatsioonis" tõdetu: "üha uusi ringe eluloole / tasahilju tilgutavad aastad", 4 nõnda et üha uue lisandudes tuleb juba paratamatult langetada kaalutletumaid valikuid kogutud täheldusist vaid tähenduslikema esitlemiseks, mõtestamiseks ning alalhoidmiseks. Kuid "Sadam" on midagi enamat, selles esile kerkivad aeg ja ruum ei ole üksnes ühe subjekti aegruumi manifesti tulem, vaid küpsenud (tumemeelse) elutunnetuse ja empaatiliste järelemõtlemispauside saadus. See on ehk ka põhjus, miks mõjub "Sadam" Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna – varasemaid hetkelisi maiseid ekstaase on asendamas kestvam, ehkki ka tuntavalt sünkjam vitaalsus.
Ümbritseva maailma ja ajaliste parameetritega suhestumine on Ahi luule lüürilisel minal olnud küll algusest peale väga pinev, mitmekülgne ja kirev, ent kui varem väljendus see rõhutatult minakuju (kogu tema variatiivsuses) enesepaigutusena maailmas, tema suhestumises oma sisemuse, teda ümbritseva kultuuri ja teistega, samuti mina-sina vahelise suhte pinges, siis nüüd püüab tuntavalt sama luulehääl pigem uurida oma saavutatud positsiooni mõõtmeid – vaadelda ja mõtestada enda kuulumist meie-ringi, oma aega ja ümbrusse ning paratamatult ka vahetusse kliimasse ("põlvedeni läänemere jäisus", lk 29 vs. "Eesti talved pole enam samad. / neis on uus ja laastav pehmusus – / see, mis paneb karmid kannatama", lk 31). Sellele asjaolule on üsna hõlbus läheneda luulekogu pealkirja kaudu, nagu Ahi on stiilipuhtalt osanud oma luulekogud pealkirjastada alati keskset ainest ja valdavat meeleolu koondava ühesõnalise kujundiga.
Nimelt lüürilise mina sadam asub veendunumalt ja pöördumatumalt kui varem (vrd esikkogu lustlik "tüdruk läänemerine") Läänemere kaldal, olgu siin- või sealpool Soome lahte, ning sellise positsiooni kehtestusega on jäägitult omaks võetud ja leplikult omaseks tunnistatud ka paratamatult hall ja ebaõdus avarus, Läänemeri. "ja tõesti oli, tõesti siin, too meri – / see oli suur ja tiirane ja hall" (lk 5) "meie teame: sinist merd ei ole. [—] lepime, et ongi lihtsalt meri. / madal meri, värvitu ja märg" (lk 11) Seega on põhjamaisus, mis varem näis pigem kainestavalt karge ja kirkana, süvenenud millekski sompjaks tumemeelsuseks, koguni nii mõjujõuliselt, et omaksvõetud kõleda avaruse tunnetuslik lähedus ilmneb terava meelelisusena ka kusagil eemal olles ("ja kõrvus kohiseb. / läänemeri vist, too kauge hall", lk 15). Ent sadam – terviklik aegruum – on otsekui intensiivselt sünkjast meelelisuse kogemusest tardumise paus, koht, kus seista "maa ja mere äärel" ning kus "kõik on järsku väga hea ja mõru" (lk 8).
Eks ta ole, jällegi ahilik ambivalentsus: "hea ja mõru". Ent üldise takseerimis- ja mõtestamistarviduse kasvamine on teisendanud (kõrgendanud) ka seda isikupärasust, vastandite üheväärse ahvatlusena tajumise tähendusvõimet: põimunud soe ja õrritav olek, üheaegselt nii maailma ääre kui ka selle tuuma kompamine, hea ja kurja piiril võnkuv elujanu on järsku väljunud manifestatiivsest mängust minakujuga ning põrkuvatest efektidest, seisunditest, tajudest leiab märksa rohkem kogemuslikku avardumist ja läbimõeldumat suhestumist ajaliku maailmaga. Nii et lugeja ei saa enam kuidagi piirduda rahuldusega, mida pakkus lüürilise mina trotsiva meele, elu- ja vormijulguse, elu vastuolude vankumatu proovilepaneku jne saatuslik nautimine, vaid "Sadam" puudutab subtiilselt igat võõrast hingemaastikku (-sadamat), võõraid randu, selle luulekogu tekstid kõnetavad olulist nii ajatul kui ka ajakajalisel skaalal. Näiteks kõneleb luulehääl vahetult lausa põletavatest (kõledatest) teemadest – maast, mis on must, kurb, kildudeks, "mille põues idanevad miinid / surma suurteks mõruvõrseteks" (lk 16), sellest, et "maailm pöörab järsult uue külje. / kukutakse tükkideks ja tolmuks. / kõik on üha tuhmim, üha kitsam" (lk 18) – lootes seejuures ometi maa, aja ja iseenda püsimist, rõõme ja õnnelikkust, tarmu ja naeru. Mustades ja mõrudes toonides täheldused on sellega otsekui kirkamad, lüüriline mina oma enesekindluses ja -kontrollis teab, kuidas muremõtted ja eksistentsiaalne hägu sõlmida elujanuks, nautlevaks meeleoluks, mõneks kerget rõõmu pakkuvaks kujundiks või lihtsalt efektseks visiooniks – sageli küll käib sellega kaasas vein, cava või mõni klaasike kangemat külmarohtu ("Sadamast" saaks kamaluga ainest, kui peaks tekkima antoloogia "Alkohol eesti luules" vol. 2). Ent viimanegi leiab raamatus oma põhjenduse. Vabandagem sedagi selge trotsi ja tarmuga – et uljalt söösta ka neisse nurkadesse, kus "kipub elu mõte kahvatama" (lk 10); et püsida siin karmis kliimas, seista "sirgelt hüperboreas" ning hoida valmidust minna julgelt läbi jäise mere, kui vaid oleks piisavalt eneseületuseks vajalikku sügavust ja süngust (vt lk 44) või hoopis "elukauguseid", millega rinda pista (lk 11).
Karta on, et ei leidu täpsemat sõnastust Eda Ahi luuleloome kreedole, tema tumetuletuuma intensiivsetele märgistustele kui üks värss Gustav Suitsu esikkogust "Elu tuli": "Elagu elu, mis põletab rinda". Ja kahtlemata on üks teine varasem tõdemus Eda Ahi luule kohta: "kui klassika mõiste ajaproovile vastu peab, siis näeme, kuidas klassika sünnib otse meie silme all", 5 oma kehtivusele saanud ühe nähtava tõestuse juurde.
1 Kairi Kruus, Intervjuu: Eda Ahi. – Värske Rõhk 2012/II, nr 30, lk 45.
2 Vt Alvar Loog, Eesti luuleaasta 2014. 62 lühiarvustust. – Looming 2015, nr 3, lk 395.
3 Mariliin Vassenin, Neljanda oleku sädelus. – Looming 2015, nr 5, lk 723.
4 Eda Ahi, Gravitatsioon. Verb, 2013, lk 14.
5 Leo Luks, Taevane ja maine armastus. – 40 kiri. Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 330.
Loe artiklit Sirbist. | Brita Melts: Hea ja mõru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikkogu järgses intervjuus toonitas Eda Ahi mänglevuse ja lõbususe tähtsust oma loomingus. 1 Tollal raamis sellist loomekäsitust tabavalt ainuüksi luulekogu pealkirjaga kehtestatud kujund: maskiball, mis lubas korraga elegantseid ja õrritavaid pöördeid nii temaatikasse, meeleollu, tähendustesse kui ka poeetilistesse võtetesse ja vormi, aga iial mitte üheselt kerget nalja ja naeru. Ahi lustlik mänglevus on tähendanud ennekõike paratamatute vastuolude pööramist nautlevaks elujanuks, suhete(karide) üleolevat trotsimist ning ühe küllusliku ja koketse minakuju rollilahenduste (ühes sellega vormiliste väljendusvahendite) proovilepanekut enesekehtestuse eesmärgil. Selle kõigega andis Ahi väga tugeva luulehääle "sukasilmsele" ja "läänemerisele" tüdrukule, kelle enesekindel ja alati trotslik elutunnetus õige pisut teise luulekoguga "Gravitatsioon" (2013), kuid märgatavalt rohkem kolmandaga "Julgeolek" (2014) taandus järk-järgult flirtivast mänguvajadusest ning lisas osalt järelemõtlikku tõsidusmuiet, säilitades siiski isikupäraseks kujunenud plikaliku tarmu.
See kõik aga (olenemata Ahi luulele osaks saanud alati õigustatult positiivsest tähelepanust) andis põhjust küsida: kuidas edasi? Millest veel peale maskivahetuste ja keelevigurite ning mina-sina vastuolulise suhte ekspressiivse võngutamise ammutab Ahi luule elusust? Mõni söakam hakkas ahilikuks kujunenud laadis aimama kerge vemmalvärsilisuse ilminguid, 2 teisal oli põhjust märkida, et "ehk oleks järgmine samm näidata küpsemat, kaalutlevamat lähenemist, kus mõtte- ja sõnasügavus toimiksid perfektses kooskõlas, nõnda, et ei jääks muljet läbimõtlemata või ülepingutatud sõnamängudest". 3 Sest, tõesti, ajapikku kippusid sarnaste võtetega loodud koketsed maskid (vormilised ja tunnetuslikud) kaotama oma veetlust ning kujunema monotoonseks kooreks, mis ei lasknud sisemisel intensiivsusel päriselt mõjule pääseda.
Ent sisemist intensiivsust ja sügavuti sööstmise pinget on Ahi luules olnud alati aimata. Tema neljandas kogus "Sadam" pääseb see siin-seal ka ehedalt valla, näiteks selle lüürilisimas, Ahi senise luule ühes mõjusaimas tsüklis "kaunakskasvamine. kirjad herneulmale" (mis muidugi pole üllatus neile, kes lugenud eelmise aasta Loomingu Raamatukogu esimest vihikut "Kolmteist Eesti kirja"). Omamoodi tagasivaatavas järelemõtlemispausis põimuvad ehedalt nostalgia, vahetu aja teravus, kurbus, valu, helgus ja pelgus, ilma et ühestki tundelisest kujutusest antiteesi või tagasivõttega teatraalsusse pöörataks – nõtkelt-nukralt märgib lüüriline mina maha oma "tumetuletuuma" (lk 22) mõistmise tähised.
Muidugi tulevad "Sadamas" tuttavatena ette mitmed Ahi isikupära kehtestanud lemmikvõtted (homonüümidel ja siiretel põhinevad tähendusmängud, riimiefektidest ning vastandlikest sõnadest/mõtetest/tähendustest loova pinge ammutamine, paragrammatiline väljendusviis jne). Ja ainult pealtnäha vabama stroofikaga luule on enamasti endisel moel tugevalt riimiline ja meetriline (daktüliline, jambiline, trohheiline), nii et isikupärast ja valdavalt õnnestunud mänglevust lubava keeletaju ilmingud on kõik alles. Kuid "Sadamast" ei leia nii naljalt enam lihtsalt efektitsevaid sõnakatsetusi, edevat kalambuuritsemist ning emotsionaalsuse ja ratsionaalsuse vahelist plikalikku võitlust. Raamatust alla kolmandiku küll harmoneerub pigem Ahi varasema luule, "Maskiballi" ja "Gravitatsiooni" teatraalsusega, ent ülejäänu jätkab "Julgeolekus" märku antud muutustega ning mõjub küpsenud tervikuna, millesse on tekkinud eksistentsiaalset avarust, tõepoolest sügavuti mõtlikumat pilku endale, ilmale ja ajale ning, mis peamine, lüürilise mina enesekesksuse ja demonstratiivselt koketse suhtumise raugemist. "Julgeolekus" rohkem "meie" vaatepunktiks kasvanud mina-sina eristus on omandanud mõõtme, mis tõstab "Sadama" tervikuna sagedamini üldinimlikke seisukohti ja osutusi kätkevate elamuste väljale (nt luuletus "pagu": "mõne maa ei paku talle pagu, / mõnel puudub sõjas oma jagu. // aeg on kitsi. aeg on kokku hoida", lk 13). Mõistagi vältimatult on Ahi luulehäältki puudutanud või pitsitanud "Gravitatsioonis" tõdetu: "üha uusi ringe eluloole / tasahilju tilgutavad aastad", 4 nõnda et üha uue lisandudes tuleb juba paratamatult langetada kaalutletumaid valikuid kogutud täheldusist vaid tähenduslikema esitlemiseks, mõtestamiseks ning alalhoidmiseks. Kuid "Sadam" on midagi enamat, selles esile kerkivad aeg ja ruum ei ole üksnes ühe subjekti aegruumi manifesti tulem, vaid küpsenud (tumemeelse) elutunnetuse ja empaatiliste järelemõtlemispauside saadus. See on ehk ka põhjus, miks mõjub "Sadam" Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna – varasemaid hetkelisi maiseid ekstaase on asendamas kestvam, ehkki ka tuntavalt sünkjam vitaalsus.
Ümbritseva maailma ja ajaliste parameetritega suhestumine on Ahi luule lüürilisel minal olnud küll algusest peale väga pinev, mitmekülgne ja kirev, ent kui varem väljendus see rõhutatult minakuju (kogu tema variatiivsuses) enesepaigutusena maailmas, tema suhestumises oma sisemuse, teda ümbritseva kultuuri ja teistega, samuti mina-sina vahelise suhte pinges, siis nüüd püüab tuntavalt sama luulehääl pigem uurida oma saavutatud positsiooni mõõtmeid – vaadelda ja mõtestada enda kuulumist meie-ringi, oma aega ja ümbrusse ning paratamatult ka vahetusse kliimasse ("põlvedeni läänemere jäisus", lk 29 vs. "Eesti talved pole enam samad. / neis on uus ja laastav pehmusus – / see, mis paneb karmid kannatama", lk 31). Sellele asjaolule on üsna hõlbus läheneda luulekogu pealkirja kaudu, nagu Ahi on stiilipuhtalt osanud oma luulekogud pealkirjastada alati keskset ainest ja valdavat meeleolu koondava ühesõnalise kujundiga.
Nimelt lüürilise mina sadam asub veendunumalt ja pöördumatumalt kui varem (vrd esikkogu lustlik "tüdruk läänemerine") Läänemere kaldal, olgu siin- või sealpool Soome lahte, ning sellise positsiooni kehtestusega on jäägitult omaks võetud ja leplikult omaseks tunnistatud ka paratamatult hall ja ebaõdus avarus, Läänemeri. "ja tõesti oli, tõesti siin, too meri – / see oli suur ja tiirane ja hall" (lk 5) "meie teame: sinist merd ei ole. [—] lepime, et ongi lihtsalt meri. / madal meri, värvitu ja märg" (lk 11) Seega on põhjamaisus, mis varem näis pigem kainestavalt karge ja kirkana, süvenenud millekski sompjaks tumemeelsuseks, koguni nii mõjujõuliselt, et omaksvõetud kõleda avaruse tunnetuslik lähedus ilmneb terava meelelisusena ka kusagil eemal olles ("ja kõrvus kohiseb. / läänemeri vist, too kauge hall", lk 15). Ent sadam – terviklik aegruum – on otsekui intensiivselt sünkjast meelelisuse kogemusest tardumise paus, koht, kus seista "maa ja mere äärel" ning kus "kõik on järsku väga hea ja mõru" (lk 8).
Eks ta ole, jällegi ahilik ambivalentsus: "hea ja mõru". Ent üldise takseerimis- ja mõtestamistarviduse kasvamine on teisendanud (kõrgendanud) ka seda isikupärasust, vastandite üheväärse ahvatlusena tajumise tähendusvõimet: põimunud soe ja õrritav olek, üheaegselt nii maailma ääre kui ka selle tuuma kompamine, hea ja kurja piiril võnkuv elujanu on järsku väljunud manifestatiivsest mängust minakujuga ning põrkuvatest efektidest, seisunditest, tajudest leiab märksa rohkem kogemuslikku avardumist ja läbimõeldumat suhestumist ajaliku maailmaga. Nii et lugeja ei saa enam kuidagi piirduda rahuldusega, mida pakkus lüürilise mina trotsiva meele, elu- ja vormijulguse, elu vastuolude vankumatu proovilepaneku jne saatuslik nautimine, vaid "Sadam" puudutab subtiilselt igat võõrast hingemaastikku (-sadamat), võõraid randu, selle luulekogu tekstid kõnetavad olulist nii ajatul kui ka ajakajalisel skaalal. Näiteks kõneleb luulehääl vahetult lausa põletavatest (kõledatest) teemadest – maast, mis on must, kurb, kildudeks, "mille põues idanevad miinid / surma suurteks mõruvõrseteks" (lk 16), sellest, et "maailm pöörab järsult uue külje. / kukutakse tükkideks ja tolmuks. / kõik on üha tuhmim, üha kitsam" (lk 18) – lootes seejuures ometi maa, aja ja iseenda püsimist, rõõme ja õnnelikkust, tarmu ja naeru. Mustades ja mõrudes toonides täheldused on sellega otsekui kirkamad, lüüriline mina oma enesekindluses ja -kontrollis teab, kuidas muremõtted ja eksistentsiaalne hägu sõlmida elujanuks, nautlevaks meeleoluks, mõneks kerget rõõmu pakkuvaks kujundiks või lihtsalt efektseks visiooniks – sageli küll käib sellega kaasas vein, cava või mõni klaasike kangemat külmarohtu ("Sadamast" saaks kamaluga ainest, kui peaks tekkima antoloogia "Alkohol eesti luules" vol. 2). Ent viimanegi leiab raamatus oma põhjenduse. Vabandagem sedagi selge trotsi ja tarmuga – et uljalt söösta ka neisse nurkadesse, kus "kipub elu mõte kahvatama" (lk 10); et püsida siin karmis kliimas, seista "sirgelt hüperboreas" ning hoida valmidust minna julgelt läbi jäise mere, kui vaid oleks piisavalt eneseületuseks vajalikku sügavust ja süngust (vt lk 44) või hoopis "elukauguseid", millega rinda pista (lk 11).
Karta on, et ei leidu täpsemat sõnastust Eda Ahi luuleloome kreedole, tema tumetuletuuma intensiivsetele märgistustele kui üks värss Gustav Suitsu esikkogust "Elu tuli": "Elagu elu, mis põletab rinda". Ja kahtlemata on üks teine varasem tõdemus Eda Ahi luule kohta: "kui klassika mõiste ajaproovile vastu peab, siis näeme, kuidas klassika sünnib otse meie silme all", 5 oma kehtivusele saanud ühe nähtava tõestuse juurde.
1 Kairi Kruus, Intervjuu: Eda Ahi. – Värske Rõhk 2012/II, nr 30, lk 45.
2 Vt Alvar Loog, Eesti luuleaasta 2014. 62 lühiarvustust. – Looming 2015, nr 3, lk 395.
3 Mariliin Vassenin, Neljanda oleku sädelus. – Looming 2015, nr 5, lk 723.
4 Eda Ahi, Gravitatsioon. Verb, 2013, lk 14.
5 Leo Luks, Taevane ja maine armastus. – 40 kiri. Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 330.
Loe artiklit Sirbist.
### Response:
Brita Melts: Hea ja mõru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vigastusest taastunud Eesti poolkaitsja nägi, kuidas tema koduklubi alistas Dublini UCD 1:0, kirjutab Soccernet.ee. Värava lõi 27. minutil Shane O'Connor.
Waterfordil on teoreetiline võimalus liigavõit ja kõrgliigasse tõusmine kindlustada juba järgmises voorus. Hetkel, neli vooru enne hooaja lõppu, edestab Puri leivaisa lähimat jälitajat seitsme punktiga. | Viis kuud eemal olnud Puri naasis Waterfordi koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vigastusest taastunud Eesti poolkaitsja nägi, kuidas tema koduklubi alistas Dublini UCD 1:0, kirjutab Soccernet.ee. Värava lõi 27. minutil Shane O'Connor.
Waterfordil on teoreetiline võimalus liigavõit ja kõrgliigasse tõusmine kindlustada juba järgmises voorus. Hetkel, neli vooru enne hooaja lõppu, edestab Puri leivaisa lähimat jälitajat seitsme punktiga.
### Response:
Viis kuud eemal olnud Puri naasis Waterfordi koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen väga elevil, et liitusin niivõrd kuulsa klubiga kui Tottenham," sõnas Inglismaa klubiga kuue aasta pikkuse lepingu sõlminud Sanchez. "Ma ootan koostööd peatreener Mauricio Pochettinoga ning teiste mängijatega kohtumist."
Tottenhami senine rekordost oli prantslane Moussa Sissoko, kelle eest maksti Newcastle'ile eelmisel aastal 32 miljonit eurot. Möödunud hooajal mängis Sanchez Ajaxi eest 32 liigakohtumises ja lõi neis kuus väravat, Kolumbia koondist on Ajaxi edukal eurohooajal säranud mees esindanud kahel korral. | Tottenham käib noore kaitsja eest välja klubi rekordsumma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen väga elevil, et liitusin niivõrd kuulsa klubiga kui Tottenham," sõnas Inglismaa klubiga kuue aasta pikkuse lepingu sõlminud Sanchez. "Ma ootan koostööd peatreener Mauricio Pochettinoga ning teiste mängijatega kohtumist."
Tottenhami senine rekordost oli prantslane Moussa Sissoko, kelle eest maksti Newcastle'ile eelmisel aastal 32 miljonit eurot. Möödunud hooajal mängis Sanchez Ajaxi eest 32 liigakohtumises ja lõi neis kuus väravat, Kolumbia koondist on Ajaxi edukal eurohooajal säranud mees esindanud kahel korral.
### Response:
Tottenham käib noore kaitsja eest välja klubi rekordsumma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rünnak rahuliku elanikkonna vastu on kõige põlastusväärsem tegu, mida oskan ette kujutada. Lõpuks polegi inimlikust seisukohast vahet, kas see klassifitseeritakse terroriaktiks või „lihtsalt“ rünnakuks – rünnata reede õhtupoolikult rahulikul linnatänaval jalutavaid inimesi on argpükslik ja vastik," ütles Kaljulaid oma avalduses.
Ta ütles, et on raske päev ja raske nädalavahetus Soomele ja Soome inimestele. "See on raske ka Eesti inimestele, sest Soomega on meil eriline side. Me hingame soomlastega ühes rütmis, me mõistame teineteist enamasti juba poolelt sõnalt. Ja kui neil on raske, siis kannatame koos nendega. Minu sügav kaastunne hukkunute lähedastele ja kõigile Soome inimestele, keda see rünnak otseselt või kaudselt puudutas," lausus Kaljulaid.
Ta märkis, et paljud meist on Turus käinud, paljudel on seal sõpru ja tuttavaid. "Nii on see ka täna, kui toimub Paavo Järvi juhatatava Eesti Festivaliorkestri kontsert Turu Muusikafestivalil. Kontsert algab kell 19 – seisatame sel hetkel ka siin, Eestis, korraks, et olla mõtetes toeks oma naabritele."
Martin Helme kutsus üles piirkontrolli taastama
Turu pussitamisega seoses tegi avalduse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme, kes ütles, et islamiterrorismi levikut Euroopas ei peata muu kui piirikontrolli taastamine nii sadamates kui ka lennujaamas ja illegaalsete immigrantide väljasaatmine.
"Lõppeva nädala terrorirünnakud andsid meile taas märku, et islamiterrorism kolib meile aina lähemale. Saime ka teada, et Eesti ministrid ei ole multikulti-luuludest veel lahti saanud," ütles Helme pressiteate vahendusel.
Helme sõnul peab Euroopa loobuma hirmust diskrimineerimissüüdistuste ees ja tegema seda, mida ajaloos on alati tehtud: oma territooriumil olev vaenlane tuleb maalt välja saata.
"On selge, et islam on sõjas Euroopa vastu," märkis Helme. "Kõigile, kes soovivad, et Euroopa teeks rohkem koostööd, tuleb öelda selgelt: teeme koostööd moslemite Euroopast välja ajamisel. Kui seda ei tehta, peab iga riik oma piirid ise ära valvama ja oma territooriumile immigrante mitte lubama." | Kaljulaid: rahulike inimeste ründamine on põlastusväärne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rünnak rahuliku elanikkonna vastu on kõige põlastusväärsem tegu, mida oskan ette kujutada. Lõpuks polegi inimlikust seisukohast vahet, kas see klassifitseeritakse terroriaktiks või „lihtsalt“ rünnakuks – rünnata reede õhtupoolikult rahulikul linnatänaval jalutavaid inimesi on argpükslik ja vastik," ütles Kaljulaid oma avalduses.
Ta ütles, et on raske päev ja raske nädalavahetus Soomele ja Soome inimestele. "See on raske ka Eesti inimestele, sest Soomega on meil eriline side. Me hingame soomlastega ühes rütmis, me mõistame teineteist enamasti juba poolelt sõnalt. Ja kui neil on raske, siis kannatame koos nendega. Minu sügav kaastunne hukkunute lähedastele ja kõigile Soome inimestele, keda see rünnak otseselt või kaudselt puudutas," lausus Kaljulaid.
Ta märkis, et paljud meist on Turus käinud, paljudel on seal sõpru ja tuttavaid. "Nii on see ka täna, kui toimub Paavo Järvi juhatatava Eesti Festivaliorkestri kontsert Turu Muusikafestivalil. Kontsert algab kell 19 – seisatame sel hetkel ka siin, Eestis, korraks, et olla mõtetes toeks oma naabritele."
Martin Helme kutsus üles piirkontrolli taastama
Turu pussitamisega seoses tegi avalduse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme, kes ütles, et islamiterrorismi levikut Euroopas ei peata muu kui piirikontrolli taastamine nii sadamates kui ka lennujaamas ja illegaalsete immigrantide väljasaatmine.
"Lõppeva nädala terrorirünnakud andsid meile taas märku, et islamiterrorism kolib meile aina lähemale. Saime ka teada, et Eesti ministrid ei ole multikulti-luuludest veel lahti saanud," ütles Helme pressiteate vahendusel.
Helme sõnul peab Euroopa loobuma hirmust diskrimineerimissüüdistuste ees ja tegema seda, mida ajaloos on alati tehtud: oma territooriumil olev vaenlane tuleb maalt välja saata.
"On selge, et islam on sõjas Euroopa vastu," märkis Helme. "Kõigile, kes soovivad, et Euroopa teeks rohkem koostööd, tuleb öelda selgelt: teeme koostööd moslemite Euroopast välja ajamisel. Kui seda ei tehta, peab iga riik oma piirid ise ära valvama ja oma territooriumile immigrante mitte lubama."
### Response:
Kaljulaid: rahulike inimeste ründamine on põlastusväärne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaim (maa alt): Te vanduge!
Hamlet: Nüüd puhka, puhka, erutatud vaim!
(Nad vannuvad kolmandat korda)
Nii, isandad,
ma olen kõigest hingest teie päralt.
Mis teha võib nii vaene mees kui Hamlet,
et armastust ja sõprust näidata,
peab sündima, kui jumal lubab. Lähme,
kuid hoidke, palun, ikka huultel sõrm. -
Aeg liigestest on lahti – neetud rist,
et minult nõuab paikapanemist! -
Nüüd tulge, lähme koos.
-"Hamlet": I vaatus, V stseen (W.Shakespeare/G.Meri: 1966)
Võib üsna puhta südamega väita, et "Hamlet" läheb n-ö käima just sellel hetkel, kui ilmub see vaim (loe: tont). On kurioosne, et vaim alles hiljem avaldab, et on Hamleti isavaim, justkui tondi salapärane võime mõjuda peitub ambivalentsis.
13. augustil esietendunud "...Ja peaksin sada surma ma..."* sissejuhatav tekst sedastab peaaegu identselt koos Hamletiga, et "maailm on liigestest lahti". Millest ta on lahti ja mis on murtud? Nii "Hamleti", kui antud lavastuse puhul me võime väita, et ollakse lahti teatud arusaamast, kes ja mis on kohal, ehk kohalolu ise muutub küsitlevaks. Hamleti, kui ühe mädaneva riigi printsi jaoks peitub see kohalolu võltsitavus teatris (mida mängivad talle tema ema ja uus kuningas), mis pulbitseb selles ühiskonnas, mille ületamine toimub just nimelt teatris või teatavas teatraalsuse topeldamises. Sarnane topeldavus leiab aset Hageri palvemajas, kus etendub eestlaste sakraalne ja religioosne tontoloogia läbi erinevate lugude ja laulude. Vaataja seatakse vastamisi tuhandete ja sadade aastate vanuste nägemuste, unenägude, sõnumite, ilmutuste, regilaulude ja (elu)lugudega. Tondid manatakse esile, ja lauldakse "sellest, et meie (loe: tondid) ei iial, ei iialgi kao"*.
Kuid mis on tont või täpsem oleks küsida, mida tont pole? Jüri Lipping on määratlenud tonti vaimu doppelgänger'na, teisikuna, "selle fenomenaal-lihalik" kujuna. Tondi juures tuleb mängu fantoomne lisand, mis peibutab vaatajat uskuma või hüüdma "tohoo tonti!". Tondi paradoksaalne olemus, selle korraga olemine ja mitte-olemine, ühesõnaga polemine, on üleüldiselt hea viis kirjeldada teatri sakraalset paiknemist ruumis, vaataja ees ja ümber. Anne Türnpu on oma doktoritöös seostanud teatrit sakraalsusega, kuna see toimetab meid teispoole inimesele loomuomast maailma, "olles seega piirsituatsioon ja väljakutse teadvusele"*.
"Tontlik loogika "reostab" igasuguse puhta kohalolu enese-identsust (kui nägemismeelt kaetabki silmapete ja kõrvad jäävad hauavaikusele kurdiks, ütleb nina ikkagi eksimatult: miski on küll Taani riigis mäda) tont on kohal kui miski, mis on ära, sest kummitada tähendabki olla mitte kohal. "Aeg läheb liigestest lahti" ning me seisame silmitsi määrava anakronismiga igasuguse identiteedi kujunemise lättel." (Lipping 2003)
Tont on fantoomne materiaalsus nagu näitleja on fantoomne isiksus. Tondid rikuvad "kohalolu identsust". Vaataja seatakse vastamisi tuhandete ja sadade aastate vanuste nägemuste, unenägude, sõnumite, ilmutuste, regilaulude ja (elu)lugudega. Eelkõige ilmub vaatajale tontlik palvemaja pimedas, kus kummitavad Hageri külameeste varsti 200 saja aastaseks saanud kätetöö. Palvemaja on sakraalne paik, millel on antiikne päritolu, kus see tähendas jumalate paika (vt sõna sacrum). Sakraalne ehk pühalik või pühälik vastandub argisele, s.t palvemaja oli koht, kus käidi hingetoitu otsimas, sest too andvat tuge, kui maailm paistis olevat liigestest lahti. Publiku seast ilmuvad näitlejate näod, mille pilgud on ette seatud lavale, justkui lava ise tõuseks ilmutuse tasemele.
Näitlejad tõesti ilmnevad liigestena, mitte eraldi isiksustena. Nagu ajalooliselt palvemajas oli korraks, on ka antud lavastuse puhul kõik osalised võrdsed, kõigile on antud sõna ja kõigi sõna on kuulda. Võib-olla fenomenoloogilisest aspektist, ehk näitlejate nähtavale tulemise viisist ongi kõige parem läheneda. Tekstid, mis saavad kuuldud, haaravad näitlejate isiksused ja tondistavad need, muutes näitlejate kohalolu fantoomseks. Erinevate (surnud) eestlaste häälte tondid, ehk nende unenäod, laulud, kirjutised saavad sisendi noortes näitlejates, muutudes abstraktseteks lisanditeks ruumis. Ühesõnaga ruum täitub korraga nii kohalolust, kui (enam-)mitte-olust.
Tulemuseks on kahe ja poole tunnine ilmutuste jada, mis karastamata teatrikülastajale võib tõesti tunduda piirisituatsiooni ja väljakutsena, kuid seda kõige paremas mõttes. Kuuldes ja nõustudes mingil määral ühe vaataja reaktsiooniga, mõjub see kurnava joogasessioonina, kus n-ö liha suretatakse ja vaimu elustatakse. Omakorda huvitava seosena mõjub vastuolu, kus ilmneb vaimu vajadus tondi järele, ehk hingelise igatsus lihale. Ühelt poolt etendus mõjub justkui teatud naasmisena esivanemate tarkuste juurde, kuid selle naasmise taaskehastajad on noored ja pulbitsevad näitlejate kehad/lihad.
Nii et etendus mõjub apooriana, mis tähendab ületamatut vastuolu, takistust või paradoksi kreeka keeleti, kuna ühelt poolt vaataja peaks leidma tuge (nagu on sõnastatud etendust sissejuhatavas tekstis) või naaski esivanemate tarkusella läbi tekstide ja laulude, mis on esituses, kuid teisalt just nende esituste kogemine toob esile teatud ületamatu vahemaa. See on vahemaa, mis on korraga kohal ja pole. See mis väidetavalt on esivanemate tarkus ja hiielik minevikumaastik tuleb just tajutavaks Hageri palvemajas, kuna vahemaa on see, et ma naasen oma koju, kusagile linna ning varsti lähen võib-olla mõnda kaubamaja, ostan endale Zarast uue triiksärgi ja maailm on ikka liigestest lahti.
Kui ülaltoodud tsitaat Lippingult midagi väidab, siis just seda, et esivanemate tarkused imbuvad kaubanduslikku vormi ning täidavad meie autentsuse või juurte ihalust uutes vormides ning uuteks palvemajadeks on hästi lõhnastatud läbipaistvad poekesed erinevates kaubanduskeskustes ning regilaulud sarnanevad pigem triipkoodidele. Selle kummastuse esiletoovad jõud peituvad "...Ja kui peaksin sada surma ma..." ühes sedastuses, et "ei või matta, ei või katta". Tont on keegi, kes pole maetud ega kaetud. Esivanemate tarkus rändab noorte näitlejate esitus tehas edasi uutele vormidele, saab n-ö liigeseks isegi vormidele ja omandab kujusid, millel pole juurtega või esivanemlikkusega midagi pistmist.
*"...ja peaksin sada surma ma..." on "Mu isamaa on minu arm" lauluteksti osa
*Anne Türnpu doktoritöö "Trikster loomas maailma ja iseennast" 2011 | Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaim (maa alt): Te vanduge!
Hamlet: Nüüd puhka, puhka, erutatud vaim!
(Nad vannuvad kolmandat korda)
Nii, isandad,
ma olen kõigest hingest teie päralt.
Mis teha võib nii vaene mees kui Hamlet,
et armastust ja sõprust näidata,
peab sündima, kui jumal lubab. Lähme,
kuid hoidke, palun, ikka huultel sõrm. -
Aeg liigestest on lahti – neetud rist,
et minult nõuab paikapanemist! -
Nüüd tulge, lähme koos.
-"Hamlet": I vaatus, V stseen (W.Shakespeare/G.Meri: 1966)
Võib üsna puhta südamega väita, et "Hamlet" läheb n-ö käima just sellel hetkel, kui ilmub see vaim (loe: tont). On kurioosne, et vaim alles hiljem avaldab, et on Hamleti isavaim, justkui tondi salapärane võime mõjuda peitub ambivalentsis.
13. augustil esietendunud "...Ja peaksin sada surma ma..."* sissejuhatav tekst sedastab peaaegu identselt koos Hamletiga, et "maailm on liigestest lahti". Millest ta on lahti ja mis on murtud? Nii "Hamleti", kui antud lavastuse puhul me võime väita, et ollakse lahti teatud arusaamast, kes ja mis on kohal, ehk kohalolu ise muutub küsitlevaks. Hamleti, kui ühe mädaneva riigi printsi jaoks peitub see kohalolu võltsitavus teatris (mida mängivad talle tema ema ja uus kuningas), mis pulbitseb selles ühiskonnas, mille ületamine toimub just nimelt teatris või teatavas teatraalsuse topeldamises. Sarnane topeldavus leiab aset Hageri palvemajas, kus etendub eestlaste sakraalne ja religioosne tontoloogia läbi erinevate lugude ja laulude. Vaataja seatakse vastamisi tuhandete ja sadade aastate vanuste nägemuste, unenägude, sõnumite, ilmutuste, regilaulude ja (elu)lugudega. Tondid manatakse esile, ja lauldakse "sellest, et meie (loe: tondid) ei iial, ei iialgi kao"*.
Kuid mis on tont või täpsem oleks küsida, mida tont pole? Jüri Lipping on määratlenud tonti vaimu doppelgänger'na, teisikuna, "selle fenomenaal-lihalik" kujuna. Tondi juures tuleb mängu fantoomne lisand, mis peibutab vaatajat uskuma või hüüdma "tohoo tonti!". Tondi paradoksaalne olemus, selle korraga olemine ja mitte-olemine, ühesõnaga polemine, on üleüldiselt hea viis kirjeldada teatri sakraalset paiknemist ruumis, vaataja ees ja ümber. Anne Türnpu on oma doktoritöös seostanud teatrit sakraalsusega, kuna see toimetab meid teispoole inimesele loomuomast maailma, "olles seega piirsituatsioon ja väljakutse teadvusele"*.
"Tontlik loogika "reostab" igasuguse puhta kohalolu enese-identsust (kui nägemismeelt kaetabki silmapete ja kõrvad jäävad hauavaikusele kurdiks, ütleb nina ikkagi eksimatult: miski on küll Taani riigis mäda) tont on kohal kui miski, mis on ära, sest kummitada tähendabki olla mitte kohal. "Aeg läheb liigestest lahti" ning me seisame silmitsi määrava anakronismiga igasuguse identiteedi kujunemise lättel." (Lipping 2003)
Tont on fantoomne materiaalsus nagu näitleja on fantoomne isiksus. Tondid rikuvad "kohalolu identsust". Vaataja seatakse vastamisi tuhandete ja sadade aastate vanuste nägemuste, unenägude, sõnumite, ilmutuste, regilaulude ja (elu)lugudega. Eelkõige ilmub vaatajale tontlik palvemaja pimedas, kus kummitavad Hageri külameeste varsti 200 saja aastaseks saanud kätetöö. Palvemaja on sakraalne paik, millel on antiikne päritolu, kus see tähendas jumalate paika (vt sõna sacrum). Sakraalne ehk pühalik või pühälik vastandub argisele, s.t palvemaja oli koht, kus käidi hingetoitu otsimas, sest too andvat tuge, kui maailm paistis olevat liigestest lahti. Publiku seast ilmuvad näitlejate näod, mille pilgud on ette seatud lavale, justkui lava ise tõuseks ilmutuse tasemele.
Näitlejad tõesti ilmnevad liigestena, mitte eraldi isiksustena. Nagu ajalooliselt palvemajas oli korraks, on ka antud lavastuse puhul kõik osalised võrdsed, kõigile on antud sõna ja kõigi sõna on kuulda. Võib-olla fenomenoloogilisest aspektist, ehk näitlejate nähtavale tulemise viisist ongi kõige parem läheneda. Tekstid, mis saavad kuuldud, haaravad näitlejate isiksused ja tondistavad need, muutes näitlejate kohalolu fantoomseks. Erinevate (surnud) eestlaste häälte tondid, ehk nende unenäod, laulud, kirjutised saavad sisendi noortes näitlejates, muutudes abstraktseteks lisanditeks ruumis. Ühesõnaga ruum täitub korraga nii kohalolust, kui (enam-)mitte-olust.
Tulemuseks on kahe ja poole tunnine ilmutuste jada, mis karastamata teatrikülastajale võib tõesti tunduda piirisituatsiooni ja väljakutsena, kuid seda kõige paremas mõttes. Kuuldes ja nõustudes mingil määral ühe vaataja reaktsiooniga, mõjub see kurnava joogasessioonina, kus n-ö liha suretatakse ja vaimu elustatakse. Omakorda huvitava seosena mõjub vastuolu, kus ilmneb vaimu vajadus tondi järele, ehk hingelise igatsus lihale. Ühelt poolt etendus mõjub justkui teatud naasmisena esivanemate tarkuste juurde, kuid selle naasmise taaskehastajad on noored ja pulbitsevad näitlejate kehad/lihad.
Nii et etendus mõjub apooriana, mis tähendab ületamatut vastuolu, takistust või paradoksi kreeka keeleti, kuna ühelt poolt vaataja peaks leidma tuge (nagu on sõnastatud etendust sissejuhatavas tekstis) või naaski esivanemate tarkusella läbi tekstide ja laulude, mis on esituses, kuid teisalt just nende esituste kogemine toob esile teatud ületamatu vahemaa. See on vahemaa, mis on korraga kohal ja pole. See mis väidetavalt on esivanemate tarkus ja hiielik minevikumaastik tuleb just tajutavaks Hageri palvemajas, kuna vahemaa on see, et ma naasen oma koju, kusagile linna ning varsti lähen võib-olla mõnda kaubamaja, ostan endale Zarast uue triiksärgi ja maailm on ikka liigestest lahti.
Kui ülaltoodud tsitaat Lippingult midagi väidab, siis just seda, et esivanemate tarkused imbuvad kaubanduslikku vormi ning täidavad meie autentsuse või juurte ihalust uutes vormides ning uuteks palvemajadeks on hästi lõhnastatud läbipaistvad poekesed erinevates kaubanduskeskustes ning regilaulud sarnanevad pigem triipkoodidele. Selle kummastuse esiletoovad jõud peituvad "...Ja kui peaksin sada surma ma..." ühes sedastuses, et "ei või matta, ei või katta". Tont on keegi, kes pole maetud ega kaetud. Esivanemate tarkus rändab noorte näitlejate esitus tehas edasi uutele vormidele, saab n-ö liigeseks isegi vormidele ja omandab kujusid, millel pole juurtega või esivanemlikkusega midagi pistmist.
*"...ja peaksin sada surma ma..." on "Mu isamaa on minu arm" lauluteksti osa
*Anne Türnpu doktoritöö "Trikster loomas maailma ja iseennast" 2011
### Response:
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zenjovi värav sündis kolmandal minutil, aga avapoolaja lõpuks oli Gornik juba 2:1 juhtimas, kirjutab Soccernet.ee. 35. minutil oli eile 90 minutit mänginud Eesti koondise ründajal veel üks variant, kuid tema löök võttis rikošeti ja teenis nurgalöögi.
Teisel poolajal läks mäng aga pööraseks - Gornik lõi end 71. minutil 3:1 ette, aga tänu 85. minuti ja kolmanda üleminuti Krzysztof Piateki penaltitele suutis Cracovia viigi välja võidelda.
Poola liigas jätkab Cracovia viie punktiga 16 meeskonna konkurentsis 14. kohal. | Zenjov lõi Cracovia viigimängus värava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zenjovi värav sündis kolmandal minutil, aga avapoolaja lõpuks oli Gornik juba 2:1 juhtimas, kirjutab Soccernet.ee. 35. minutil oli eile 90 minutit mänginud Eesti koondise ründajal veel üks variant, kuid tema löök võttis rikošeti ja teenis nurgalöögi.
Teisel poolajal läks mäng aga pööraseks - Gornik lõi end 71. minutil 3:1 ette, aga tänu 85. minuti ja kolmanda üleminuti Krzysztof Piateki penaltitele suutis Cracovia viigi välja võidelda.
Poola liigas jätkab Cracovia viie punktiga 16 meeskonna konkurentsis 14. kohal.
### Response:
Zenjov lõi Cracovia viigimängus värava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on Eesti vastu suur austus, aga tean, mida meie peame tegema," sõnas Kosovo peatreener. "Ka mu mängijad saavad sellest aru ja mängivad täna kindlasti suure südamega. Edasipääs oleks meie jaoks meeletult suur saavutus ja tähendaks sellele väikesele riigile väga palju. Tunneme vastutust, kuid ootame seda mängu väga ning oleme enesekindlad."
"Eesti koondise rünnak on väga efektiivne, samuti korjatakse palju ründelauapalle ning Eesti on väga hea just otsustavatel momentidel. Meie ülesanne on püüda seda takistada." | Kosovo peatreener: Eesti on otsustavatel momentidel väga hea | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on Eesti vastu suur austus, aga tean, mida meie peame tegema," sõnas Kosovo peatreener. "Ka mu mängijad saavad sellest aru ja mängivad täna kindlasti suure südamega. Edasipääs oleks meie jaoks meeletult suur saavutus ja tähendaks sellele väikesele riigile väga palju. Tunneme vastutust, kuid ootame seda mängu väga ning oleme enesekindlad."
"Eesti koondise rünnak on väga efektiivne, samuti korjatakse palju ründelauapalle ning Eesti on väga hea just otsustavatel momentidel. Meie ülesanne on püüda seda takistada."
### Response:
Kosovo peatreener: Eesti on otsustavatel momentidel väga hea |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohal, kus särgil asetsevad tavaliselt mängijate nimed, seisab pühapäeval kiri "Barcelona". Samuti andis Hispaania kõrgliiga FC Barcelonale loa särkide rinnaesisele trükkida Twitteri teemaviite TotsSomBarcelona.
Mängu eel peetakse minutiline leinaseisak, Barcelona klubi sportlased erinevatelt spordialadelt ning vanuserühmadest kannavad nädalavahetusel musta käepaela.
#TotsSomBarcelona Barcelona's shirt against Real Betis will pay tribute to the victims of the terrorist attacks https://t.co/2pNrgg8UuY
— FC Barcelona (@FCBarcelona) August 18, 2017 | FC Barcelona mälestab särgil terrorirünnaku ohvreid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohal, kus särgil asetsevad tavaliselt mängijate nimed, seisab pühapäeval kiri "Barcelona". Samuti andis Hispaania kõrgliiga FC Barcelonale loa särkide rinnaesisele trükkida Twitteri teemaviite TotsSomBarcelona.
Mängu eel peetakse minutiline leinaseisak, Barcelona klubi sportlased erinevatelt spordialadelt ning vanuserühmadest kannavad nädalavahetusel musta käepaela.
#TotsSomBarcelona Barcelona's shirt against Real Betis will pay tribute to the victims of the terrorist attacks https://t.co/2pNrgg8UuY
— FC Barcelona (@FCBarcelona) August 18, 2017
### Response:
FC Barcelona mälestab särgil terrorirünnaku ohvreid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väikeriikide teadustel on maailmas oma tegevusnišid ja nad on seal edukad. Kui hakata matkima suurte süsteemide mudelit, võib kaduda uudishimul põhinev tegutsemislust ja loomingulisus, pikema aja jooksul võib see otseselt hakata mõjutama kvaliteeti ja konkurentsivõimet, leiab Jüri Engelbrecht Sirbile antud usutluses.
Mida teie teadussüsteemi järjepidevusele mõeldes välja tooksite?
Järjepidevus teaduses tähendab pidevust teadusuuringutes ja see haarab nii traditsioonide varasalve kui ka uuenemise ideed, teadusloomingu tähtsaimaks motivatsiooniks tuleb pidada uudishimu ja teadmisjanu. Järjepidevus pole ühele või teisele teadlasele muretu elu tagamine, vaid on teadmiste akumuleerimise vahend.
Järjepidevus on keskkonna ja kultuuri loomine, sealt kasvavad uued ideed (nagu ütles Endel Tulving: iga lahendatud probleem tekitab kaks uut probleemi) ja avardub silmaring. Kindlasti tähendab järjepidevus suurema pildi kujunemist ja pikaaegset tegevusplaani, eeskätt mõtteliselt. Järjepidevus tähendab reputatsiooni loomist nii teadlaskonnas kui ka ühiskonna silmis.
Omaaegne teaduskompetentsi nõukogu (TKN) rõhutas, et sihtfinantseeritavad teemad peavad teadusuuringutes kindlustama järjepidevuse. Teemade kohta võttis TKN 2002. aastal seisukoha: „Teema on sihipäraste teadusuuringute üks järk, mis tulemuslikult lõppenud teema korral genereerib uute uuringute jätkamise samal või lähedasel teaduserialal.“
Ei tohi unustada, et on ka pärandteadmine, mis on harilikult väga õpetlik oma tulemuste ja keerdkäikudega. Praegune teadus- ja grandisüsteem väga hästi järjepidevust minu arust ei soosi.
Kas vihjate, et valdavaks vormiks on saanud projektipõhisus?
Maailmas ja eriti Eestis käib ringi projektitont. Projekt pole ju iseenesest halb nähtus, sest see paneb paika kindla tegevuse, määrab eesmärgid, tähtaja ja loodetud tulemused. Vahendeid, s.t eelkõige raha projektiks, on kindel hulk. Projekte on kindlasti vaja.
Ometi toob projektitont ja sellega kaasnev konkurents endaga kaasa ebakõlasid, seda eriti meie praeguses rabedas ühiskonnas:
Teadusloome pole sisuliselt projekt, sest uued ideed saavad tulla vaid ettevalmistatud pinnale ja harilikult etteteatamata.
Iga projekti ettevalmistamine ahvatleb ametnikke-bürokraate kehtestama näitajaid ehk indikaatoreid (kuidas me muidu edukust mõõdame?) ja nende täitmist ja raha kulutamise kontrollimist (kas näitajad täidetud, kas kulutused on abikõlblikud?).
Indikaatorite, indeksite jne väärtustamine on nakkav. NN katataksofiilia ehk reastamise maania1 on levinud ametnike seas, kuid ka osa teadlasi on neid pidanud vaat et elu eesmärgiks. Selleks on isegi retseptid välja töötatud: tegele vaid kuuma teemaga, tee koostööd vaid tuntud teadlasega jne.
Algidee võib töö käigus teiseneda ning tulemus erineda projektis kavandatust, sh ka nn indikaatoritest.
Projekti tuleb taotleda (tegija poolt) ja hinnata (rahastaja poolt); kui taotlus jääb rahastamata, tekib tegijal küsimus, mis saab edasi (tüüpsituatsioon Eestis). Samas väidavad ka noored teadlased (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ehk ENTA), et taotluste kirjutamine võtab väga palju vtuslikku aega.
Taotluste kirjutamine on omaette oskus; ühest küljest on see hea (mobiliseerib eesmärke seadma), teisest küljest peidab ohte, kui vormivõtted on eesmärgiks omaette ja sisuline pool jääb varju; see võib pärssida tegelikke uuringuid.
Hindamisel kirjutatakse ekspertidele ette, mida tuleb taotluses arvestada ja mida mitte; juhtub, et eksperdid ei saa aru, mida neilt tahetakse, näiteks Eesti Teadusagentuur kurtis, et eksperdid ei saanud aru, mis on IUT ehk institutsionaalne uurimistoetus. Teaduse ajaloos on näiteid, kus teadustöö hinnatakse mitteoluliseks, s.t rahastamist mitteväärivaks, kuid teinekord on need uurimistööd saanud hiljem Nobeli auhinna.
Tuleb tunnistada, et teinekord on vaja sundi, sest absoluutne vabadus teeb inimese laisaks, kõik ei ole ju teadlasehingega. Tihti pärsib projekt interdistsiplinaarsust, sest ühe valdkonna ekspert ei pruugi hindamisel alati aru saada suurema probleemi omapärast.
Millist teed pakute siis teie optimaalseks arenguks?
Ilmselt tuleb järjepidevuse ja projektsuse ehk tükiti tegemise vahel leida sobiv tasakaal. Teadlase seisukohalt tähendab see pikaajaliste ja lühiajaliste uuringute teadlikku ja mõtestatud sobitamist. Teisisõnu, tegemist on tasakaaluga ühiskonna (olgu tulemused olla ja mida kiiremini, seda parem!) ja teadlaskonna (vabadus uuringuteks) suhetes.
Teadlane on ühiskonna liige, kes nii nagu teisedki muretseb ühiskonna käekäigu pärast. Teadlasi eristab aga teistest ühiskonna liikmetest see, et neil on suuremad teadmised. See aga tähendab, et neil on ka suurem vastutus – nii rõhutas Józef Rotblat, Nobeli rahupreemia laureaat. Sellest tulenevalt on ühisosa teaduse ja ühiskonna suhetes just need probleemid, mida ühiskonnal vaja läheb.
Samas on teadusel ka osa, mis ei ole otseselt seotud praeguste vajadustega. On ju teadlased sammuke või mitu ühiskonnast ees ja oskavad vaadata tulevikku. Tark ühiskond teab, et varem või hiljem on need teadmised samuti vajalikud (teinekord ootamatutes seostes) ja annab seepärast teadlastele osaliselt vabad käed (ühiskonna otseste huvide ja teaduse mittekattuv osa).
Pidev mantrate, nt innovatsioon, edetabeli koht jne, korrutamine devalveerinud mitme mõiste sisu. Näiteks on maineka andmebaasi PubMet artiklite analüüs aastate 1974–2014 kohta näidanud, et sõnade „innovatsioon“, „revolutsiooniline“ ja „uudne“ kasutamissagedus on suurenenud 2500%! Kas tõesti on teadlased selle aja jooksul muutunud 25 korda innovatiivsemaks?
Teadus on juba oma loomult innovatiivne, ilma et seda alati suure kella külge pandaks. Indikaatorite väärtusest tänapäeva hinnangutes on samuti palju juttu olnud (Goodhart, Campbell, Velterop jt). Markantseteks näideteks on 3000 autoriga artiklid, mille tulemuste väärtuses pole põhjust kahelda. Kuid mida ütleb statistika?
Peame arvestama, et tegutseme piiratud ressursside tingimustes, kus väike riik ei saa kõiki soovijaid rahastada.
Eks ühiskonna tegevus ole seotud rahaliste vahenditega, nii ka teaduseelarve, mis suures osas sõltub riigi rahakotist. Jätame siin kõrvale ettevõtetele (majandusele) vajalike uuringute rahastamise, mis on omaette jutt. Küsimus on siin eelkõige tasakaalust ehk teaduse baasfinantseerimisest (järjepidevuse kindlustamine) ja projektide, s.t konkurentsil põhineva rahastamise vahel.
Teaduste Akadeemias 2013. aastal toimunud rahvusvahelisel konverentsil arutati muude küsimuste kõrval ka seda tasakaalu. Gunnar Öquist, Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia kauaaegne peasekretär, luges sobivaks suhet 3 : 2 (s.t baas ja projekt), Thierry Courvoisier (tol ajal Šveitsi Teaduste Akadeemia president) arvas, et sobiv on suhe 2 : 1. Eesti teadusagentuuri andmetel on Eestis 2016. aastal see suhe vastupidise kaaluga, ca 1 : 3, kui võrrelda baasi ja projekte, ning ca 1 : 10, kui võrrelda kogu rahastamist.
Teisisõnu: suurem osa meie teaduse rahastamisest on projektipõhine ja see on maailmas ainulaadne olukord. Kolleegid teistest maadest, kellele seda olukorda selgitan, ei taha hästi mu juttu uskuda. Eesti olukorra teeb omapäraseks veel asjaolu, et samad inimesed, kes viisid sisse praegu prevaleeriva projektteaduse, on nüüd mures, sest süsteemi puudused on selgelt näha.
Ometi kõlasid omal ajal hoiatused, mida ei võetud kuulda. Nüüd on tehtud „uudne“ ettepanek minna üle suhtele 1 : 1. Paari aasta pärast toimub aga teadusrahastuse järsk vähenemine struktuurifondide ärakukkumise tõttu.
Kas hind, et Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum, WEF) konkurentsivõime tabelis on Eesti aastatel 2015/2016 olnud kõrghariduse ja teadusinstitutsioonide kvaliteedilt kõrgel kohal, pole liiga kõrge? Kas selline olukord on jätkusuutlik?
Milline on siis meie perspektiiv?
Vaatame alustuseks mida ütlevad rahastajad? ETAg tunnistab6, et:
Eesti jääb teaduskulutustelt arenenud riikidest tublisti maha,
Eesti teadus sõltub väga suurel määral Euroopa Liidu toetustest,
Eesti teaduse rahastamine on valdavalt konkurentsipõhine,
doktorikraadiga töötajaid on edukate Euroopa riikidega võrreldes palju vähem,
teadustöötajad ei jõua ettevõtetesse.
Positiivse poole pealt on aga Eesti teadus Euroopa Liidu raamprogrammides üha edukam.
Mõeldes 2018. aastale, mil Eesti tähistab 100. aastapäeva, on sobiv rääkida perspektiivist. Perspektiivi on vaja nii teadusalal kui ka teadlastel väljaspool seda. Teaduses on kõva konkurents, mis eriti mõjutab noori, kuid ei erasektor ega avalik sektor tervikuna ole huvitatud teaduskraadiga inimestest.
Äsja tuule tiibadesse saanud Eesti Noorte Teaduste Akadeemia avamisel nentisid noored (andekad, särasilmsed) teadlased, et suurem osa projektide kirjutamisele kulutatud ajast läheb raisku. Samuti kõlas, et uurimisteema vahetamine või millegi uue katsetamine ei ole eriti soovitav, sest siis kannatab edukus järgmise projekti taotlemisel. Ning kõlas selge hinnang: Eesti projektipõhine teadussüsteem ei ole jätkusuutlik.
Kui poliitikud ei kuula vanemaid kogenud teadlasi, kes sama juttu räägivad, siis peaks ju noori küll kuulama.
Seega tuleb kõigepealt küsida: millist teadust Eestis vajatakse? Seda ei ole muide reformide käigus siiani küsitud. Juttu on olnud vaid heast teadusest, s.o eesmärgist publitseerida maailma tippajakirjades. Jah, kvaliteet teadusuuringutes on oluline ja ma ise olen alati toetanud teaduses kvaliteeti, kuid me peaksime vaatama ka ühiskonna poole ja nägema suurt pilti. Vaid üks palju asjatut ažiotaaži tekitanud raport soovitas suure pildina äriühingute eeskujul hakata teadusasutusi ühendama.
Tundub, et kõige olulisem on, kas suudame eesmärkides (ilma igasuguste indeksite ja näitajateta) kokku leppida. Ja kui suudame, siis kuidas korraldame nii, et kavandatu hakkaks arenema ja noortel oleks motivatsioon ja perspektiiv?
Täispikka intervjuud Jüri Engelbrechtiga saab lugeda Sirbist. | Engelbrecht teadusrahast: Eestis käib ringi projektitont | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väikeriikide teadustel on maailmas oma tegevusnišid ja nad on seal edukad. Kui hakata matkima suurte süsteemide mudelit, võib kaduda uudishimul põhinev tegutsemislust ja loomingulisus, pikema aja jooksul võib see otseselt hakata mõjutama kvaliteeti ja konkurentsivõimet, leiab Jüri Engelbrecht Sirbile antud usutluses.
Mida teie teadussüsteemi järjepidevusele mõeldes välja tooksite?
Järjepidevus teaduses tähendab pidevust teadusuuringutes ja see haarab nii traditsioonide varasalve kui ka uuenemise ideed, teadusloomingu tähtsaimaks motivatsiooniks tuleb pidada uudishimu ja teadmisjanu. Järjepidevus pole ühele või teisele teadlasele muretu elu tagamine, vaid on teadmiste akumuleerimise vahend.
Järjepidevus on keskkonna ja kultuuri loomine, sealt kasvavad uued ideed (nagu ütles Endel Tulving: iga lahendatud probleem tekitab kaks uut probleemi) ja avardub silmaring. Kindlasti tähendab järjepidevus suurema pildi kujunemist ja pikaaegset tegevusplaani, eeskätt mõtteliselt. Järjepidevus tähendab reputatsiooni loomist nii teadlaskonnas kui ka ühiskonna silmis.
Omaaegne teaduskompetentsi nõukogu (TKN) rõhutas, et sihtfinantseeritavad teemad peavad teadusuuringutes kindlustama järjepidevuse. Teemade kohta võttis TKN 2002. aastal seisukoha: „Teema on sihipäraste teadusuuringute üks järk, mis tulemuslikult lõppenud teema korral genereerib uute uuringute jätkamise samal või lähedasel teaduserialal.“
Ei tohi unustada, et on ka pärandteadmine, mis on harilikult väga õpetlik oma tulemuste ja keerdkäikudega. Praegune teadus- ja grandisüsteem väga hästi järjepidevust minu arust ei soosi.
Kas vihjate, et valdavaks vormiks on saanud projektipõhisus?
Maailmas ja eriti Eestis käib ringi projektitont. Projekt pole ju iseenesest halb nähtus, sest see paneb paika kindla tegevuse, määrab eesmärgid, tähtaja ja loodetud tulemused. Vahendeid, s.t eelkõige raha projektiks, on kindel hulk. Projekte on kindlasti vaja.
Ometi toob projektitont ja sellega kaasnev konkurents endaga kaasa ebakõlasid, seda eriti meie praeguses rabedas ühiskonnas:
Teadusloome pole sisuliselt projekt, sest uued ideed saavad tulla vaid ettevalmistatud pinnale ja harilikult etteteatamata.
Iga projekti ettevalmistamine ahvatleb ametnikke-bürokraate kehtestama näitajaid ehk indikaatoreid (kuidas me muidu edukust mõõdame?) ja nende täitmist ja raha kulutamise kontrollimist (kas näitajad täidetud, kas kulutused on abikõlblikud?).
Indikaatorite, indeksite jne väärtustamine on nakkav. NN katataksofiilia ehk reastamise maania1 on levinud ametnike seas, kuid ka osa teadlasi on neid pidanud vaat et elu eesmärgiks. Selleks on isegi retseptid välja töötatud: tegele vaid kuuma teemaga, tee koostööd vaid tuntud teadlasega jne.
Algidee võib töö käigus teiseneda ning tulemus erineda projektis kavandatust, sh ka nn indikaatoritest.
Projekti tuleb taotleda (tegija poolt) ja hinnata (rahastaja poolt); kui taotlus jääb rahastamata, tekib tegijal küsimus, mis saab edasi (tüüpsituatsioon Eestis). Samas väidavad ka noored teadlased (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ehk ENTA), et taotluste kirjutamine võtab väga palju vtuslikku aega.
Taotluste kirjutamine on omaette oskus; ühest küljest on see hea (mobiliseerib eesmärke seadma), teisest küljest peidab ohte, kui vormivõtted on eesmärgiks omaette ja sisuline pool jääb varju; see võib pärssida tegelikke uuringuid.
Hindamisel kirjutatakse ekspertidele ette, mida tuleb taotluses arvestada ja mida mitte; juhtub, et eksperdid ei saa aru, mida neilt tahetakse, näiteks Eesti Teadusagentuur kurtis, et eksperdid ei saanud aru, mis on IUT ehk institutsionaalne uurimistoetus. Teaduse ajaloos on näiteid, kus teadustöö hinnatakse mitteoluliseks, s.t rahastamist mitteväärivaks, kuid teinekord on need uurimistööd saanud hiljem Nobeli auhinna.
Tuleb tunnistada, et teinekord on vaja sundi, sest absoluutne vabadus teeb inimese laisaks, kõik ei ole ju teadlasehingega. Tihti pärsib projekt interdistsiplinaarsust, sest ühe valdkonna ekspert ei pruugi hindamisel alati aru saada suurema probleemi omapärast.
Millist teed pakute siis teie optimaalseks arenguks?
Ilmselt tuleb järjepidevuse ja projektsuse ehk tükiti tegemise vahel leida sobiv tasakaal. Teadlase seisukohalt tähendab see pikaajaliste ja lühiajaliste uuringute teadlikku ja mõtestatud sobitamist. Teisisõnu, tegemist on tasakaaluga ühiskonna (olgu tulemused olla ja mida kiiremini, seda parem!) ja teadlaskonna (vabadus uuringuteks) suhetes.
Teadlane on ühiskonna liige, kes nii nagu teisedki muretseb ühiskonna käekäigu pärast. Teadlasi eristab aga teistest ühiskonna liikmetest see, et neil on suuremad teadmised. See aga tähendab, et neil on ka suurem vastutus – nii rõhutas Józef Rotblat, Nobeli rahupreemia laureaat. Sellest tulenevalt on ühisosa teaduse ja ühiskonna suhetes just need probleemid, mida ühiskonnal vaja läheb.
Samas on teadusel ka osa, mis ei ole otseselt seotud praeguste vajadustega. On ju teadlased sammuke või mitu ühiskonnast ees ja oskavad vaadata tulevikku. Tark ühiskond teab, et varem või hiljem on need teadmised samuti vajalikud (teinekord ootamatutes seostes) ja annab seepärast teadlastele osaliselt vabad käed (ühiskonna otseste huvide ja teaduse mittekattuv osa).
Pidev mantrate, nt innovatsioon, edetabeli koht jne, korrutamine devalveerinud mitme mõiste sisu. Näiteks on maineka andmebaasi PubMet artiklite analüüs aastate 1974–2014 kohta näidanud, et sõnade „innovatsioon“, „revolutsiooniline“ ja „uudne“ kasutamissagedus on suurenenud 2500%! Kas tõesti on teadlased selle aja jooksul muutunud 25 korda innovatiivsemaks?
Teadus on juba oma loomult innovatiivne, ilma et seda alati suure kella külge pandaks. Indikaatorite väärtusest tänapäeva hinnangutes on samuti palju juttu olnud (Goodhart, Campbell, Velterop jt). Markantseteks näideteks on 3000 autoriga artiklid, mille tulemuste väärtuses pole põhjust kahelda. Kuid mida ütleb statistika?
Peame arvestama, et tegutseme piiratud ressursside tingimustes, kus väike riik ei saa kõiki soovijaid rahastada.
Eks ühiskonna tegevus ole seotud rahaliste vahenditega, nii ka teaduseelarve, mis suures osas sõltub riigi rahakotist. Jätame siin kõrvale ettevõtetele (majandusele) vajalike uuringute rahastamise, mis on omaette jutt. Küsimus on siin eelkõige tasakaalust ehk teaduse baasfinantseerimisest (järjepidevuse kindlustamine) ja projektide, s.t konkurentsil põhineva rahastamise vahel.
Teaduste Akadeemias 2013. aastal toimunud rahvusvahelisel konverentsil arutati muude küsimuste kõrval ka seda tasakaalu. Gunnar Öquist, Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia kauaaegne peasekretär, luges sobivaks suhet 3 : 2 (s.t baas ja projekt), Thierry Courvoisier (tol ajal Šveitsi Teaduste Akadeemia president) arvas, et sobiv on suhe 2 : 1. Eesti teadusagentuuri andmetel on Eestis 2016. aastal see suhe vastupidise kaaluga, ca 1 : 3, kui võrrelda baasi ja projekte, ning ca 1 : 10, kui võrrelda kogu rahastamist.
Teisisõnu: suurem osa meie teaduse rahastamisest on projektipõhine ja see on maailmas ainulaadne olukord. Kolleegid teistest maadest, kellele seda olukorda selgitan, ei taha hästi mu juttu uskuda. Eesti olukorra teeb omapäraseks veel asjaolu, et samad inimesed, kes viisid sisse praegu prevaleeriva projektteaduse, on nüüd mures, sest süsteemi puudused on selgelt näha.
Ometi kõlasid omal ajal hoiatused, mida ei võetud kuulda. Nüüd on tehtud „uudne“ ettepanek minna üle suhtele 1 : 1. Paari aasta pärast toimub aga teadusrahastuse järsk vähenemine struktuurifondide ärakukkumise tõttu.
Kas hind, et Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum, WEF) konkurentsivõime tabelis on Eesti aastatel 2015/2016 olnud kõrghariduse ja teadusinstitutsioonide kvaliteedilt kõrgel kohal, pole liiga kõrge? Kas selline olukord on jätkusuutlik?
Milline on siis meie perspektiiv?
Vaatame alustuseks mida ütlevad rahastajad? ETAg tunnistab6, et:
Eesti jääb teaduskulutustelt arenenud riikidest tublisti maha,
Eesti teadus sõltub väga suurel määral Euroopa Liidu toetustest,
Eesti teaduse rahastamine on valdavalt konkurentsipõhine,
doktorikraadiga töötajaid on edukate Euroopa riikidega võrreldes palju vähem,
teadustöötajad ei jõua ettevõtetesse.
Positiivse poole pealt on aga Eesti teadus Euroopa Liidu raamprogrammides üha edukam.
Mõeldes 2018. aastale, mil Eesti tähistab 100. aastapäeva, on sobiv rääkida perspektiivist. Perspektiivi on vaja nii teadusalal kui ka teadlastel väljaspool seda. Teaduses on kõva konkurents, mis eriti mõjutab noori, kuid ei erasektor ega avalik sektor tervikuna ole huvitatud teaduskraadiga inimestest.
Äsja tuule tiibadesse saanud Eesti Noorte Teaduste Akadeemia avamisel nentisid noored (andekad, särasilmsed) teadlased, et suurem osa projektide kirjutamisele kulutatud ajast läheb raisku. Samuti kõlas, et uurimisteema vahetamine või millegi uue katsetamine ei ole eriti soovitav, sest siis kannatab edukus järgmise projekti taotlemisel. Ning kõlas selge hinnang: Eesti projektipõhine teadussüsteem ei ole jätkusuutlik.
Kui poliitikud ei kuula vanemaid kogenud teadlasi, kes sama juttu räägivad, siis peaks ju noori küll kuulama.
Seega tuleb kõigepealt küsida: millist teadust Eestis vajatakse? Seda ei ole muide reformide käigus siiani küsitud. Juttu on olnud vaid heast teadusest, s.o eesmärgist publitseerida maailma tippajakirjades. Jah, kvaliteet teadusuuringutes on oluline ja ma ise olen alati toetanud teaduses kvaliteeti, kuid me peaksime vaatama ka ühiskonna poole ja nägema suurt pilti. Vaid üks palju asjatut ažiotaaži tekitanud raport soovitas suure pildina äriühingute eeskujul hakata teadusasutusi ühendama.
Tundub, et kõige olulisem on, kas suudame eesmärkides (ilma igasuguste indeksite ja näitajateta) kokku leppida. Ja kui suudame, siis kuidas korraldame nii, et kavandatu hakkaks arenema ja noortel oleks motivatsioon ja perspektiiv?
Täispikka intervjuud Jüri Engelbrechtiga saab lugeda Sirbist.
### Response:
Engelbrecht teadusrahast: Eestis käib ringi projektitont |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitja selgus 19-mehelisest jooksikute grupist. Teist etappi järjest võtsid kaksikvõidu Lotto Soudal 23 meeskonna ratturid. Võidu võttis Ruben Apres, teise koha sai Alfdan de Decker. Vahtra oli oma meeskonna parimana neljas.
Kokkuvõttes on Lotto Soudal 23 meeskonnal koguni kolmikjuhtimine. Liidrisärgis läheb homsele eelviimasele etapile Sander de Pestel. Vahtra tõusis kokkuvõttes 11. kohale, kaotades liidrile 31 sekundit.
Velotuur lõppeb pühapäeval. | Norman Vahtra jätkas mitmepäevasõitu Belgias neljanda kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitja selgus 19-mehelisest jooksikute grupist. Teist etappi järjest võtsid kaksikvõidu Lotto Soudal 23 meeskonna ratturid. Võidu võttis Ruben Apres, teise koha sai Alfdan de Decker. Vahtra oli oma meeskonna parimana neljas.
Kokkuvõttes on Lotto Soudal 23 meeskonnal koguni kolmikjuhtimine. Liidrisärgis läheb homsele eelviimasele etapile Sander de Pestel. Vahtra tõusis kokkuvõttes 11. kohale, kaotades liidrile 31 sekundit.
Velotuur lõppeb pühapäeval.
### Response:
Norman Vahtra jätkas mitmepäevasõitu Belgias neljanda kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi 42 km pikkusel distantsil on stardis ka mullune võitja Marten Liiv, on noor kiiruisutalent tänavu juba kolmel võistlusel pidanud tunnistama Znotinsi paremust. "Eks paistab sõidu ajal, millised võimalused lätlase vastu on. Kindlasti saab tema vastu kuskil distantsi keskel olema raske eest ära sõita, võib-olla aga on lõpuspurdis võimalus,“ ütles Liiv. Lisaks Znotinsile tasub Liivi sõnul võistlusel pilk peal hoida Kert Keskpaigal, Mart Markusel ja Kaspar Kaljuveel.
Kindlasti loodab oma sõna võistluses kaasa öelda ka Tartu Rulluisumaratoni kolmekordne võitja Keskpaik. "Ma arvan, et mul on pühapäeval esikohaheitlusse raske sekkuda, aga mingi võimalus vast ikka on. Igal juhul lõpu peale ma asja jätta ei saa,“ sõnas Keskpaik. "Usun, et Znotins on startijatest kõige kõvem, seda oleme näinud ka Rullituuri etappidel, kus eestlastel on olnud talle keeruline vastu saada," lisas ta.
Naistest ei ole stardis eelmise aasta võitjat, valgevenelannat Marina Zujevat. Samuti ei osale tänavusel maratonil mullu pjedestaali teisel astmel seisnud Saskia Alusalu, kes valmistub Hollandis kiiruisuhooajaks. Selle suve tulemuste valguses peaksid seega soosikud olema venelannad Jevgenia Radionik ja Julia Barakova ning eestlannad Diana Kaareste ning Enel Kõrva. "Ma arvan, et meil kõigil neljal on võimalus kõrgeima koha eest heidelda. Väga palju oleneb sellest, mis punti keegi satub, kuna naiste puhul ei ole meestega koos võisteldes äraminek väga võimalik,“ rääkis Kaareste.
Seitsmes Tartu rulluisusprint ning lastesõidud väikestele spordisõpradele peetakse täna, 11. Tartu Rulluisumaraton leiab aset päev hiljem ehk Eesti taasiseseisvumispäeval. Isamaahõngulisele maratonile on võistlustulle oodata tuhatkond rulluisutajat. | Eesti mehed loodavad Tartu rulluisumaratonil tugevale lätlasele vastu saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi 42 km pikkusel distantsil on stardis ka mullune võitja Marten Liiv, on noor kiiruisutalent tänavu juba kolmel võistlusel pidanud tunnistama Znotinsi paremust. "Eks paistab sõidu ajal, millised võimalused lätlase vastu on. Kindlasti saab tema vastu kuskil distantsi keskel olema raske eest ära sõita, võib-olla aga on lõpuspurdis võimalus,“ ütles Liiv. Lisaks Znotinsile tasub Liivi sõnul võistlusel pilk peal hoida Kert Keskpaigal, Mart Markusel ja Kaspar Kaljuveel.
Kindlasti loodab oma sõna võistluses kaasa öelda ka Tartu Rulluisumaratoni kolmekordne võitja Keskpaik. "Ma arvan, et mul on pühapäeval esikohaheitlusse raske sekkuda, aga mingi võimalus vast ikka on. Igal juhul lõpu peale ma asja jätta ei saa,“ sõnas Keskpaik. "Usun, et Znotins on startijatest kõige kõvem, seda oleme näinud ka Rullituuri etappidel, kus eestlastel on olnud talle keeruline vastu saada," lisas ta.
Naistest ei ole stardis eelmise aasta võitjat, valgevenelannat Marina Zujevat. Samuti ei osale tänavusel maratonil mullu pjedestaali teisel astmel seisnud Saskia Alusalu, kes valmistub Hollandis kiiruisuhooajaks. Selle suve tulemuste valguses peaksid seega soosikud olema venelannad Jevgenia Radionik ja Julia Barakova ning eestlannad Diana Kaareste ning Enel Kõrva. "Ma arvan, et meil kõigil neljal on võimalus kõrgeima koha eest heidelda. Väga palju oleneb sellest, mis punti keegi satub, kuna naiste puhul ei ole meestega koos võisteldes äraminek väga võimalik,“ rääkis Kaareste.
Seitsmes Tartu rulluisusprint ning lastesõidud väikestele spordisõpradele peetakse täna, 11. Tartu Rulluisumaraton leiab aset päev hiljem ehk Eesti taasiseseisvumispäeval. Isamaahõngulisele maratonile on võistlustulle oodata tuhatkond rulluisutajat.
### Response:
Eesti mehed loodavad Tartu rulluisumaratonil tugevale lätlasele vastu saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valimisseadus näeb tõepoolest ette kehtetu valimissedeli tekkimise võimaluse nii paberkandjal kui elektroonilises keskkonnas, kuigi otsesõnu sedeli rikkumist seadus ette ei näe.
Valimisteenistuse juht Priit Vinkel ütles ERR-ile, et mõistagi on pabersedeli tahtlik rikkumine lihtsam, elektroonilise sedeli rikkumine eeldab juba teatavat tehnilist võimekust oma enda arvutis oma enda valijarakenduse modifitseerimisel.
"Seda saab teha aga ainult oma arvutis, teiste inimeste arvutisse oma arvutiga interneti kaudu elektrooniliselt valima ei pääse keegi, samuti valimiste kesksesse arvutisüsteemi," lausus Vinkel.
Ta ütles, et Eestis on 2015. ja 2013. aasta valimistel mõlemalt korral ühel valijal oma elektrooniline sedel õnnestunud rikkuda.
Põhiseadus sätestabki, et valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Kuid ühetaolisus on hoopis midagi muud, kui näiteks hääletussedeli rikkumise võimalus.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne: "Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal."
Täpsemalt elektroonilise hääletamise kohta seisab: "Valimiste ühetaolisuse põhimõte eeldab, et valija isik tuleb hääletamisel üheselt tuvastada, iga valija häält arvestatakse ja arvesse läheb vaid seadusega sätestatud arv hääli. Eestis on võimalik valijat tuvastada seaduse alusel väljastatud digitaalse dokumendiga. Ülalkirjeldatud häälte arvestamise meetod (arvestatakse vaid viimast häält) tagab ka valimiste ühetaolisuse, sest nii valimisjaoskonnas kui ka elektrooniliselt hääletanud valija kohta läheb arvesse vaid üks hääl. Ühetaolisusest tulenevalt on võrdustatud ka elektroonilise hääletamise ja eelhääletamise periood (hääletamine toimub samadel päevadel)." | Valimised on ühetaolised ja e-hääletussedelit saab rikkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valimisseadus näeb tõepoolest ette kehtetu valimissedeli tekkimise võimaluse nii paberkandjal kui elektroonilises keskkonnas, kuigi otsesõnu sedeli rikkumist seadus ette ei näe.
Valimisteenistuse juht Priit Vinkel ütles ERR-ile, et mõistagi on pabersedeli tahtlik rikkumine lihtsam, elektroonilise sedeli rikkumine eeldab juba teatavat tehnilist võimekust oma enda arvutis oma enda valijarakenduse modifitseerimisel.
"Seda saab teha aga ainult oma arvutis, teiste inimeste arvutisse oma arvutiga interneti kaudu elektrooniliselt valima ei pääse keegi, samuti valimiste kesksesse arvutisüsteemi," lausus Vinkel.
Ta ütles, et Eestis on 2015. ja 2013. aasta valimistel mõlemalt korral ühel valijal oma elektrooniline sedel õnnestunud rikkuda.
Põhiseadus sätestabki, et valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Kuid ühetaolisus on hoopis midagi muud, kui näiteks hääletussedeli rikkumise võimalus.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne: "Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal."
Täpsemalt elektroonilise hääletamise kohta seisab: "Valimiste ühetaolisuse põhimõte eeldab, et valija isik tuleb hääletamisel üheselt tuvastada, iga valija häält arvestatakse ja arvesse läheb vaid seadusega sätestatud arv hääli. Eestis on võimalik valijat tuvastada seaduse alusel väljastatud digitaalse dokumendiga. Ülalkirjeldatud häälte arvestamise meetod (arvestatakse vaid viimast häält) tagab ka valimiste ühetaolisuse, sest nii valimisjaoskonnas kui ka elektrooniliselt hääletanud valija kohta läheb arvesse vaid üks hääl. Ühetaolisusest tulenevalt on võrdustatud ka elektroonilise hääletamise ja eelhääletamise periood (hääletamine toimub samadel päevadel)."
### Response:
Valimised on ühetaolised ja e-hääletussedelit saab rikkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondis jõudis Kosovosse vaevalt 24 tundi enne kohtumise algust, kuid meeskonna korvialuse jõu Janar Taltsi sõnul on mehed sellega juba harjunud.
"See on täiesti normaalne, et tuled lennuki pealt otse trenni," kinnitas Talts ERR-ile. "See ei ole midagi erilist. Sõit oli väga okei, ei olnud väga varajane lend ja jõudsime normaalsel ajal kohale.
"Enne viimast mängu on meie jaoks kõik selge, ma arvan, et vastased on need, kes põevad selle pärast rohkem ja ka makedoonlased vaatavad mängu kodus pingsalt."
Kuidas treening läks, kohe pärast lendu saite tulla ja teha? "Kerge trenn oli, venitasime ja jooksime lihtsalt lahti, midagi erilist ei olnud," sõnas Talts.
"Ma arvan, et kohalik rahvas teeb siin korraliku atmosfääri, kindlasti on meil raske mängida, aga samas arvan, et täiesti võidetav mäng, kui normaalselt mängida." | Talts: kohalik rahvas loob siin korraliku atmosfääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondis jõudis Kosovosse vaevalt 24 tundi enne kohtumise algust, kuid meeskonna korvialuse jõu Janar Taltsi sõnul on mehed sellega juba harjunud.
"See on täiesti normaalne, et tuled lennuki pealt otse trenni," kinnitas Talts ERR-ile. "See ei ole midagi erilist. Sõit oli väga okei, ei olnud väga varajane lend ja jõudsime normaalsel ajal kohale.
"Enne viimast mängu on meie jaoks kõik selge, ma arvan, et vastased on need, kes põevad selle pärast rohkem ja ka makedoonlased vaatavad mängu kodus pingsalt."
Kuidas treening läks, kohe pärast lendu saite tulla ja teha? "Kerge trenn oli, venitasime ja jooksime lihtsalt lahti, midagi erilist ei olnud," sõnas Talts.
"Ma arvan, et kohalik rahvas teeb siin korraliku atmosfääri, kindlasti on meil raske mängida, aga samas arvan, et täiesti võidetav mäng, kui normaalselt mängida."
### Response:
Talts: kohalik rahvas loob siin korraliku atmosfääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Enne Touri olin loobumises kindel 70 protsenti," täpsustas Trek-Segafredo rattur, lisades, et üks peast läbi käinud variant oli jätkata järgmise aasta Giro d'Italiani. "Lõplikult otsustasin loobuda Touri üheksanda etapi järel."
Detsembris 35-aastaseks saav Contador lükkas ümber väite, nagu loobuks ta seepärast, et tal pole viimasel ajal ette näidata märkimisväärseid tulemusi, kirjutab Spordipartner. "Olin Touri alustades lähedal oma tippvormile," kinnitas kokkuvõttes üheksandana lõpetanud Contador. | Contador avaldas, millal sündis otsus tippspordist taanduda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Enne Touri olin loobumises kindel 70 protsenti," täpsustas Trek-Segafredo rattur, lisades, et üks peast läbi käinud variant oli jätkata järgmise aasta Giro d'Italiani. "Lõplikult otsustasin loobuda Touri üheksanda etapi järel."
Detsembris 35-aastaseks saav Contador lükkas ümber väite, nagu loobuks ta seepärast, et tal pole viimasel ajal ette näidata märkimisväärseid tulemusi, kirjutab Spordipartner. "Olin Touri alustades lähedal oma tippvormile," kinnitas kokkuvõttes üheksandana lõpetanud Contador.
### Response:
Contador avaldas, millal sündis otsus tippspordist taanduda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oli keeruline päev," tõdes Ott Tänak M-Spordi pressiteate vahendusel. "Tingimused olid ettearvamatud. Ühel korral olime tõeliselt õnnega koos - lasin kurvis tee silmist ning sõitsime teepervelt alla. Ei midagi erilist, aga see tõestab, et mõnikord peab ka veidi õnne olema."
"Pärastlõunal ütlesid kõik, et tegin julge rehvivaliku (kolm märja ilma rehvi koos ühe pehmega), kuid ma olin endas ja oma otsuses kindel ning see tasus ennast ära. Rehvid toimisid suurepäraselt ja lõpetasime päeva esikohal."
"Siiski on veel pikk tee minna ja nagu oleme varemgi näinud, võib siin kõike juhtuda. Hommikul on kindlasti veel pisut niiske, aga loodetavasti mitte nii ekstreemne, kui täna (eile). Meie eelmisel nädalal siin tehtud testid sujusid väga hästi ja meil on hea tunnetus, seega ei näe ma põhjust, miks me ei võiks olla sama kiired kui täna."
"On olnud raske päev keerulistes ilmastikuoludes, seega on suurepärane näha, et oleme rallit nii hästi alustanud," lisas M-Spordi pealik Malcolm Wilson. "Ott oli täna (eile) väga muljetavaldav. Ilmale vaatamata on tal jätkunud enesekindlust ja kiirust ning ta on teinud õiged rehvivalikud. Pikk tee on veel minna, kuid ma ei näe põhjust, miks tema ja Martin ei võiks tugevat esitust jätkata ka homme."
Sebastien Ogier kaotab neljandana Tänakule 30,6 sekundit, kolmas M-Spordi sõitja Elfyn Evans on tema järel viies ning kaotab 52,1 sekundit.
"On kahju, et Sebastien kaotas viimasel katsel pirueti tõttu aega, kuid ta on jätkuvalt konkurentsis," tõdes Wilson. "Tal ei olnud pärastlõunal parim rehvivalik, aga teda ei saa kunagi maha kanda. Elfynil oli samuti probleeme, aga ta on sõitnud puhtalt ja vigadeta ning kindlustanud selle, et kõik kolm meie autot mahtusid päeva lõpuks viie parima sekka." | Tänak: olin endas ja oma otsustes kindel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oli keeruline päev," tõdes Ott Tänak M-Spordi pressiteate vahendusel. "Tingimused olid ettearvamatud. Ühel korral olime tõeliselt õnnega koos - lasin kurvis tee silmist ning sõitsime teepervelt alla. Ei midagi erilist, aga see tõestab, et mõnikord peab ka veidi õnne olema."
"Pärastlõunal ütlesid kõik, et tegin julge rehvivaliku (kolm märja ilma rehvi koos ühe pehmega), kuid ma olin endas ja oma otsuses kindel ning see tasus ennast ära. Rehvid toimisid suurepäraselt ja lõpetasime päeva esikohal."
"Siiski on veel pikk tee minna ja nagu oleme varemgi näinud, võib siin kõike juhtuda. Hommikul on kindlasti veel pisut niiske, aga loodetavasti mitte nii ekstreemne, kui täna (eile). Meie eelmisel nädalal siin tehtud testid sujusid väga hästi ja meil on hea tunnetus, seega ei näe ma põhjust, miks me ei võiks olla sama kiired kui täna."
"On olnud raske päev keerulistes ilmastikuoludes, seega on suurepärane näha, et oleme rallit nii hästi alustanud," lisas M-Spordi pealik Malcolm Wilson. "Ott oli täna (eile) väga muljetavaldav. Ilmale vaatamata on tal jätkunud enesekindlust ja kiirust ning ta on teinud õiged rehvivalikud. Pikk tee on veel minna, kuid ma ei näe põhjust, miks tema ja Martin ei võiks tugevat esitust jätkata ka homme."
Sebastien Ogier kaotab neljandana Tänakule 30,6 sekundit, kolmas M-Spordi sõitja Elfyn Evans on tema järel viies ning kaotab 52,1 sekundit.
"On kahju, et Sebastien kaotas viimasel katsel pirueti tõttu aega, kuid ta on jätkuvalt konkurentsis," tõdes Wilson. "Tal ei olnud pärastlõunal parim rehvivalik, aga teda ei saa kunagi maha kanda. Elfynil oli samuti probleeme, aga ta on sõitnud puhtalt ja vigadeta ning kindlustanud selle, et kõik kolm meie autot mahtusid päeva lõpuks viie parima sekka."
### Response:
Tänak: olin endas ja oma otsustes kindel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BBC teatas, et toob "Linnud" seriaalina eetrisse järgmisel aastal Harry Potteri produtsendi David Heymani käe all, vahendas Independent.
Kuigi Hitchcocki "Linnud" on kuulsa režissööri üks legendaarsemaid teoseid, on seriaal faktiliselt lähemal 1952. aasta Daphne du Maurieri romaanile, millel ka film põhineb.
Lugu räägib Melanie Danielsist, kes tutvub ühes San Francisco linnupoes advokaat Mitch Brenneriga. Hoolimata mehe pisut sarkastilisest käitumisest snobistliku Melanie vastu, otsustab Melanie teda, tema ema Lydiat ja õde Cathyt Bodega Bays külastada. Kui Melanie kohale jõuab, ründab teda üks kajakas. Kuid see rünnak ei jää ainukeseks, päev hiljem ründavad kajakad lapsi, kamina kaudu lendavad majja varblased, leitakse surnud farmer, kelle silmad on välja nokitud. Järjest rohkem linde hakkab inimesi ründama.
Seriaali käsikirja autor on Iiri näitekirjanik Conor McPherson, kes on sama loo ka teatrilavale kohandanud. McPherson on tuntud ka filmide "The Actors" ja "The Eclipse" stsenaariumite autorina.
"Linnud" ("The Birds"), tuli välja 1963. aastal ning seda peetakse Hitchcocki väga edukatest töödest viimaseks, kuigi ta tegi pärast seda veel viis filmi. | Alfred Hitchcocki "Lindudest" valmib seriaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BBC teatas, et toob "Linnud" seriaalina eetrisse järgmisel aastal Harry Potteri produtsendi David Heymani käe all, vahendas Independent.
Kuigi Hitchcocki "Linnud" on kuulsa režissööri üks legendaarsemaid teoseid, on seriaal faktiliselt lähemal 1952. aasta Daphne du Maurieri romaanile, millel ka film põhineb.
Lugu räägib Melanie Danielsist, kes tutvub ühes San Francisco linnupoes advokaat Mitch Brenneriga. Hoolimata mehe pisut sarkastilisest käitumisest snobistliku Melanie vastu, otsustab Melanie teda, tema ema Lydiat ja õde Cathyt Bodega Bays külastada. Kui Melanie kohale jõuab, ründab teda üks kajakas. Kuid see rünnak ei jää ainukeseks, päev hiljem ründavad kajakad lapsi, kamina kaudu lendavad majja varblased, leitakse surnud farmer, kelle silmad on välja nokitud. Järjest rohkem linde hakkab inimesi ründama.
Seriaali käsikirja autor on Iiri näitekirjanik Conor McPherson, kes on sama loo ka teatrilavale kohandanud. McPherson on tuntud ka filmide "The Actors" ja "The Eclipse" stsenaariumite autorina.
"Linnud" ("The Birds"), tuli välja 1963. aastal ning seda peetakse Hitchcocki väga edukatest töödest viimaseks, kuigi ta tegi pärast seda veel viis filmi.
### Response:
Alfred Hitchcocki "Lindudest" valmib seriaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõis ütles usutluses Postimehe nädalalõpulisale Arter, et Tallinn on ainus omavalitsus Eestis, kus ei ole riigimaanteid.
"Võiks arvata, et äkki seal ei ela inimesi. Ei, seal elab pea pool Eesti Vabariigist – see on Tallinna linn! Riigimaanteed tuleb ehitada ka Tallinna, sinna, kus elavad inimesed. Linn peaks andma maanteekoridorid ette, peaks andma riigile võimalused, et maanteed ehitataks ka Tallinna," rääkis Mõis.
Maanteeamet loeb Mõisa sõnul oma üleandeks liiklejate vajaduspõhise maanteevõrgu väljaarendamist, aga Tallinnas on nad selle unustanud. "Helsingis näed, kuidas maanteed algavad sadamast, olgu need teise tasapinda tõstetud või maa alla rajatud. Vaadake, mis saab, kui algab september ja inimesed tulevad linna tagasi: millised vägevad ummikud meil siis tekivad, kuigi maailma metropolide mõttes pole linnas elanikke kuigi palju," ütles Mõis Arterile. | Jüri Mõis ehitaks Tallinnasse riigimaanteid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõis ütles usutluses Postimehe nädalalõpulisale Arter, et Tallinn on ainus omavalitsus Eestis, kus ei ole riigimaanteid.
"Võiks arvata, et äkki seal ei ela inimesi. Ei, seal elab pea pool Eesti Vabariigist – see on Tallinna linn! Riigimaanteed tuleb ehitada ka Tallinna, sinna, kus elavad inimesed. Linn peaks andma maanteekoridorid ette, peaks andma riigile võimalused, et maanteed ehitataks ka Tallinna," rääkis Mõis.
Maanteeamet loeb Mõisa sõnul oma üleandeks liiklejate vajaduspõhise maanteevõrgu väljaarendamist, aga Tallinnas on nad selle unustanud. "Helsingis näed, kuidas maanteed algavad sadamast, olgu need teise tasapinda tõstetud või maa alla rajatud. Vaadake, mis saab, kui algab september ja inimesed tulevad linna tagasi: millised vägevad ummikud meil siis tekivad, kuigi maailma metropolide mõttes pole linnas elanikke kuigi palju," ütles Mõis Arterile.
### Response:
Jüri Mõis ehitaks Tallinnasse riigimaanteid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nadal kaotas 2:6, 5:7 austraallasele Nick Kyrgiosele, kes läheb poolfinaalis vastamisi Dominic Thiemi 6:3, 6:3 alistanud hispaanlase David Ferreriga. Sellele vaatamata tõuseb Nadal järgmisel nädalal pärast enam kui kolm aastat kestnud pausi taas maailma esireketiks.
Teises poolfinaalis kohtuvad 14. asetusega ameeriklane John Isner, kes oli veerandfinaalis 7:6 (4), 7:5 üle kaasmaalasest Jared Donaldsonist ning seitsmenda asetusega bulgaarlane Grigor Dimitrov, kes seljatas jaapanlase Yuichi Sugita 6:2, 6:1.
Naiste turniiril alistas maailma esireket Karolina Pliškova 6:2, 6:4 taanlanna Caroline Wozniacki ning kohtub poolfinaalis hispaanlanna Garbine Muguruzaga, kes oli 6:2, 5:7, 7:5 üle venelannast Svetlana Kuznetsovast.
Teises tabelipooles alistas teise asetusega rumeenlanna Simona Halep 6:4, 7:6 (1) seitsmenda asetusega briti Johanna Konta ja läheb vastamisi ameeriklanna Sloane Stephensiga. | Esireketiks tõusev Nadal langes Cincinnatis konkurentsist veerandfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nadal kaotas 2:6, 5:7 austraallasele Nick Kyrgiosele, kes läheb poolfinaalis vastamisi Dominic Thiemi 6:3, 6:3 alistanud hispaanlase David Ferreriga. Sellele vaatamata tõuseb Nadal järgmisel nädalal pärast enam kui kolm aastat kestnud pausi taas maailma esireketiks.
Teises poolfinaalis kohtuvad 14. asetusega ameeriklane John Isner, kes oli veerandfinaalis 7:6 (4), 7:5 üle kaasmaalasest Jared Donaldsonist ning seitsmenda asetusega bulgaarlane Grigor Dimitrov, kes seljatas jaapanlase Yuichi Sugita 6:2, 6:1.
Naiste turniiril alistas maailma esireket Karolina Pliškova 6:2, 6:4 taanlanna Caroline Wozniacki ning kohtub poolfinaalis hispaanlanna Garbine Muguruzaga, kes oli 6:2, 5:7, 7:5 üle venelannast Svetlana Kuznetsovast.
Teises tabelipooles alistas teise asetusega rumeenlanna Simona Halep 6:4, 7:6 (1) seitsmenda asetusega briti Johanna Konta ja läheb vastamisi ameeriklanna Sloane Stephensiga.
### Response:
Esireketiks tõusev Nadal langes Cincinnatis konkurentsist veerandfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveit ja Lucic-Baroni on omavahel varem mänginud ühe korra, kui vastamisi mindi mais toimunud Rooma tenniseturniiri kolmandas ringis. Toona jäi kindlalt peale eestlanna, võites 55 minutit kestnud kohtumise 6:1, 6:1.
21-aastase Kontaveidi ja 35-aastase Lucic-Baroni vahelise matši võitja kohtub 16 parema hulgas tšehhitari Katerina Siniakova ning hiinlanna Peng Shuai mängu võitjaga. Võimalikuks vastaseks veerandfinaalis võib olla esimese asetusega poolatar Agnieszka Radwanska. | Kontaveit kohtub New Haveni avaringis maailma 31. reketiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveit ja Lucic-Baroni on omavahel varem mänginud ühe korra, kui vastamisi mindi mais toimunud Rooma tenniseturniiri kolmandas ringis. Toona jäi kindlalt peale eestlanna, võites 55 minutit kestnud kohtumise 6:1, 6:1.
21-aastase Kontaveidi ja 35-aastase Lucic-Baroni vahelise matši võitja kohtub 16 parema hulgas tšehhitari Katerina Siniakova ning hiinlanna Peng Shuai mängu võitjaga. Võimalikuks vastaseks veerandfinaalis võib olla esimese asetusega poolatar Agnieszka Radwanska.
### Response:
Kontaveit kohtub New Haveni avaringis maailma 31. reketiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bayern läks avapoolajal kohtumist suviste täienduste toel 2:0 juhtima, kui 9. minutil oli täpne Niklas Süle ja kümme minutit hiljem Corentin Tolisso.
Tugeva vihmasaju tõttu pea veerand tundi edasi lükatud teise poolaja alguses nähti Bundesligas ajaloolist hetke, kui peakohtunik Tobias Stieler pöördus otsuse tegemiseks videokohtunike poole ning määras seejärel Bayerni kasuks penalti, mille Robert Lewandowski 53. minutil ka realiseeris. Külalismeeskonna auvärava lõi 65. minutil Admir Mehmedi.
Täna tulevad Bundesligas murule nii RB Leipzig, Dortmundi Borussia kui Hoffenheim. | Videokordus aitas Bayernil liigahooaega võidukalt alustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bayern läks avapoolajal kohtumist suviste täienduste toel 2:0 juhtima, kui 9. minutil oli täpne Niklas Süle ja kümme minutit hiljem Corentin Tolisso.
Tugeva vihmasaju tõttu pea veerand tundi edasi lükatud teise poolaja alguses nähti Bundesligas ajaloolist hetke, kui peakohtunik Tobias Stieler pöördus otsuse tegemiseks videokohtunike poole ning määras seejärel Bayerni kasuks penalti, mille Robert Lewandowski 53. minutil ka realiseeris. Külalismeeskonna auvärava lõi 65. minutil Admir Mehmedi.
Täna tulevad Bundesligas murule nii RB Leipzig, Dortmundi Borussia kui Hoffenheim.
### Response:
Videokordus aitas Bayernil liigahooaega võidukalt alustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
RÜNNAKUD HISPAANIAS JA SOOMES
Politico: Barcelonal on tugevad seosed islamiäärmuslusega.
Daily Telegraph: kangelaslik Hispaania politseinik lasi Cambrilsis maha neli terroristi.
The Locali kokkuvõte Barcelona rünnakust.
Turun Sanomat: vägivalla julm puudutus.
Helsingin Sanomat: see on Turu sündmuste kohta hetkel teada. Ülevaade Soome rahvusringhäälingult.
Helsingin Sanomat: kaks meest, kes läksid Turu ründaja vastu appi ning said ise pussitada - ettevõtja Hasan Alazawii ja Rootsist pärit turist Hassan Zubier.
Turun Sanomat kirjutab samuti Hasan Alazawiist.
The Local: Säpo juhi sõnul on terrorioht Euroopas "uus reaalsus".
USA
Trumpi administratsioon
Politico: Mike Pence ja puhtaks jäämise kunst.
Vox: tõeline "deep state" sabotaaž leiab aset föderaalreservis.
Politico: Trumpi iseloom mängib Valge Maja kaoses üha suuremat rolli.
Vox: Trumpi jutupunktid Charlottesville'i teemal tulid otse Fox Newsist.
Atlantic: kuidas Trumpi reaktsioon Charlottesville'i sündmustele vabariiklasi ohustab.
Spectator: unustage Charlottesville, Venemaa on endiselt Trumpi suurim skandaal.
Politicolt kolm ülevaatlikku lugu Valgest Majast lahkuva Steve Bannoni teemal SIIN, SIIN ja SIIN.
Sarnane analüüs ka Voxilt SIIN, SIIN ja SIIN.
Ja samal teemal Fox Newsilt SIIN, SIIN ja SIIN.
Muud USA teemad
Washington Post: Texase kooliõpetaja kirjutas "paremäärmusliku" lasteraamatu konn Pepest ja sajajalgne Pedest ning mis seetõttu kõik juhtuma hakkas.
The Hill: Kremli-sõbralik kongresmen kohtus Ecuadori Londoni saatkonnas Assange'iga.
Atlantic: aeg on lõunaosariike ülistavad monumendid maha võtta.
Daily Beast: kuidas mustanahaline "Hitler" osariikideülest marihuaanaäri ajas.
PBS: kindral Lee oli omal ajal vastu lõunaosariikide sõjamonumentide püstitamisele.
Foreign Policy: Wikileaks keeldus USA valimiste ajal talle pakutud Kremli-vastasest informatsioonist.
Daily Beast: kuidas USA paremäärmuslaste liider oli abielus Kremli propagandistist venelannaga.
mynewsla.com: Weather Channeli asutaja kahtleb kliimamuutustes.
Washington Post: Silicon Valley intensiivistab sõda paremäärmuslaste vastu, sõnavabadusest hoolimata.
Financial Post: kuidas Elon Muskist sai "libaäride" meister.
Daily Beast: kuidas Ronald Reagani kodulinn paljaks rööviti.
Newsweek: USA politsei peab valitsusvastaselt meelestatud äärmuslikke ameeriklasi islamistidest suuremaks ohuks.
EUROOPA LIIT
Saksamaa
The Local: Saksa liidumaa võimud hoiatasid pagulasteemalise libauudise eest.
Euractiv: Erdogan soovitas Saksamaa türklastel Merkeli vastu hääletada.
The Local: Itaalia organiseeritud kuritegevus on end Saksamaal kenasti sisse seadmas.
Prantsusmaa
The Local ja Vox: ka Macroni-vaimustus on lõpuk läbi saanud?
Politico: Macron tahab Kesk- ja Ida-Euroopale näidata, et ta hoolib.
Euractiv: Prantsusmaa arvates peaks Euroopa metsatulekahjudele ühiselt reageerima.
Suurbritannia
BBC põhjalik ülevaade, kuidas ISIS lastest terroriste kasvatab.
Medium: ühe kurikuulsa libauudise arenguloost.
The Scotsman: Ruth Davidson on järgmine Margaret Thatcher.
The Times: vägivaldsed vasakpoolsed on alt-right- i kasulikud idioodid.
Politico: EL-i meelsed Briti rahvasaadikud pole veel alla andnud.
EUobserver: Ühendkuningriigis hakkab Brexiti-reaalsus kohale jõudma.
Teised riigid
Politico: Ungari kevadised valimised võivad kujuneda kahe Kremli-meelse erakonna duelliks.
The Local: kuidas Venemaa ja Hiina Itaalia vastu küberrünnakuid teostavad.
Politico: Itaalia häda fašistliku minevikuga.
Visegrad Insight: kuidas Poola mõjuvõim ja edulugu Euroopa Liidus nii kiiresti hääbusid.
The Local: Gröönimaad räsivad maastikupõlengud.
Euractiv: fipronili leiti munadest juba 2016. aastal.
The Local: allveelaevajuhtumis kadunuks jäänud Rootsi ajakirjaniku perekond nõuab vastuseid.
Yle: Rootsis on 23 äärmiselt probleemset piirkonda, Soomes mitte ühtegi.
Helsingin Sanomat: kui Eesti ja Venemaa vahel tuleb sõda, siis puhkeb maailmasõda, ütles president Niinistö.
VENEMAA
Window on Eurasia: Venemaa provintse terroriseerivad noortejõugud.
Inform Napalm: tõvalaste esilekerkimisest Venemaa relvajõududes.
Politico: Venemaa probleem ei seisne Putinis, vaid Venemaas.
Wired: milline näeb välja Kremli kasutatav "demokraatia õõnestamise tööriistakast".
Politico: soojadest suhetest Vatikani ja Kremli vahel.
Window on Eurasia: nõukogude inimesed õigustasid süsteemi teadmatusest, kaasaegse Venemaa elanikud teevad seda õelusest.
Raadio Vaba Euroopa lugu Donbassis Ukraina vastu võitlemas käinud "veteranide" kuulsusetust saatusest.
Window on Eurasia: Balti riikide edulugu seletab Moskva skisofreenilist reaktsiooni.
Business Insider: mida me teame väidetavast 100 000 Vene sõdurist, kes nüüd NATO piiridele lähemale liiguvad.
Window on Eurasia: "Krimm on meie oma, kuid Novosibirskiga on asi keerulisem".
MUU MAAILM
New York Times: kahe maailma vahel kõikumine muutub Valgevene jaoks üha keerulisemaks.
Euractiv: kolm võimalikku stsenaariumi Ukrainas.
Vox: kui Trumpil oli tegemist Charlottesville'iga, rahunes Põhja-Korea maha. See ei olnud juhus.
Defense One: miks Põhja-Korea Guami teemal pidurit vajutas.
Reuters: kuidas Süüria režiim oma rahva gaasitamist jätkas, kui maailm mujale vaatas.
Politico: Hiina plaanid merel mõjuvõimu kasvatada tekitavad Pakistani jaoks probleeme.
The Local: Norra peaministrit kritiseeritakse neonatside ja vasakäärmuslaste võrdlemise eest.
Politico: kas Venezuela kavandas tõesti atentaati USA senaatori vastu?
BBC: kuidas Austraalia parlamendis burkakeelu teema emotsionaalseks kiskus. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (20) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
RÜNNAKUD HISPAANIAS JA SOOMES
Politico: Barcelonal on tugevad seosed islamiäärmuslusega.
Daily Telegraph: kangelaslik Hispaania politseinik lasi Cambrilsis maha neli terroristi.
The Locali kokkuvõte Barcelona rünnakust.
Turun Sanomat: vägivalla julm puudutus.
Helsingin Sanomat: see on Turu sündmuste kohta hetkel teada. Ülevaade Soome rahvusringhäälingult.
Helsingin Sanomat: kaks meest, kes läksid Turu ründaja vastu appi ning said ise pussitada - ettevõtja Hasan Alazawii ja Rootsist pärit turist Hassan Zubier.
Turun Sanomat kirjutab samuti Hasan Alazawiist.
The Local: Säpo juhi sõnul on terrorioht Euroopas "uus reaalsus".
USA
Trumpi administratsioon
Politico: Mike Pence ja puhtaks jäämise kunst.
Vox: tõeline "deep state" sabotaaž leiab aset föderaalreservis.
Politico: Trumpi iseloom mängib Valge Maja kaoses üha suuremat rolli.
Vox: Trumpi jutupunktid Charlottesville'i teemal tulid otse Fox Newsist.
Atlantic: kuidas Trumpi reaktsioon Charlottesville'i sündmustele vabariiklasi ohustab.
Spectator: unustage Charlottesville, Venemaa on endiselt Trumpi suurim skandaal.
Politicolt kolm ülevaatlikku lugu Valgest Majast lahkuva Steve Bannoni teemal SIIN, SIIN ja SIIN.
Sarnane analüüs ka Voxilt SIIN, SIIN ja SIIN.
Ja samal teemal Fox Newsilt SIIN, SIIN ja SIIN.
Muud USA teemad
Washington Post: Texase kooliõpetaja kirjutas "paremäärmusliku" lasteraamatu konn Pepest ja sajajalgne Pedest ning mis seetõttu kõik juhtuma hakkas.
The Hill: Kremli-sõbralik kongresmen kohtus Ecuadori Londoni saatkonnas Assange'iga.
Atlantic: aeg on lõunaosariike ülistavad monumendid maha võtta.
Daily Beast: kuidas mustanahaline "Hitler" osariikideülest marihuaanaäri ajas.
PBS: kindral Lee oli omal ajal vastu lõunaosariikide sõjamonumentide püstitamisele.
Foreign Policy: Wikileaks keeldus USA valimiste ajal talle pakutud Kremli-vastasest informatsioonist.
Daily Beast: kuidas USA paremäärmuslaste liider oli abielus Kremli propagandistist venelannaga.
mynewsla.com: Weather Channeli asutaja kahtleb kliimamuutustes.
Washington Post: Silicon Valley intensiivistab sõda paremäärmuslaste vastu, sõnavabadusest hoolimata.
Financial Post: kuidas Elon Muskist sai "libaäride" meister.
Daily Beast: kuidas Ronald Reagani kodulinn paljaks rööviti.
Newsweek: USA politsei peab valitsusvastaselt meelestatud äärmuslikke ameeriklasi islamistidest suuremaks ohuks.
EUROOPA LIIT
Saksamaa
The Local: Saksa liidumaa võimud hoiatasid pagulasteemalise libauudise eest.
Euractiv: Erdogan soovitas Saksamaa türklastel Merkeli vastu hääletada.
The Local: Itaalia organiseeritud kuritegevus on end Saksamaal kenasti sisse seadmas.
Prantsusmaa
The Local ja Vox: ka Macroni-vaimustus on lõpuk läbi saanud?
Politico: Macron tahab Kesk- ja Ida-Euroopale näidata, et ta hoolib.
Euractiv: Prantsusmaa arvates peaks Euroopa metsatulekahjudele ühiselt reageerima.
Suurbritannia
BBC põhjalik ülevaade, kuidas ISIS lastest terroriste kasvatab.
Medium: ühe kurikuulsa libauudise arenguloost.
The Scotsman: Ruth Davidson on järgmine Margaret Thatcher.
The Times: vägivaldsed vasakpoolsed on alt-right- i kasulikud idioodid.
Politico: EL-i meelsed Briti rahvasaadikud pole veel alla andnud.
EUobserver: Ühendkuningriigis hakkab Brexiti-reaalsus kohale jõudma.
Teised riigid
Politico: Ungari kevadised valimised võivad kujuneda kahe Kremli-meelse erakonna duelliks.
The Local: kuidas Venemaa ja Hiina Itaalia vastu küberrünnakuid teostavad.
Politico: Itaalia häda fašistliku minevikuga.
Visegrad Insight: kuidas Poola mõjuvõim ja edulugu Euroopa Liidus nii kiiresti hääbusid.
The Local: Gröönimaad räsivad maastikupõlengud.
Euractiv: fipronili leiti munadest juba 2016. aastal.
The Local: allveelaevajuhtumis kadunuks jäänud Rootsi ajakirjaniku perekond nõuab vastuseid.
Yle: Rootsis on 23 äärmiselt probleemset piirkonda, Soomes mitte ühtegi.
Helsingin Sanomat: kui Eesti ja Venemaa vahel tuleb sõda, siis puhkeb maailmasõda, ütles president Niinistö.
VENEMAA
Window on Eurasia: Venemaa provintse terroriseerivad noortejõugud.
Inform Napalm: tõvalaste esilekerkimisest Venemaa relvajõududes.
Politico: Venemaa probleem ei seisne Putinis, vaid Venemaas.
Wired: milline näeb välja Kremli kasutatav "demokraatia õõnestamise tööriistakast".
Politico: soojadest suhetest Vatikani ja Kremli vahel.
Window on Eurasia: nõukogude inimesed õigustasid süsteemi teadmatusest, kaasaegse Venemaa elanikud teevad seda õelusest.
Raadio Vaba Euroopa lugu Donbassis Ukraina vastu võitlemas käinud "veteranide" kuulsusetust saatusest.
Window on Eurasia: Balti riikide edulugu seletab Moskva skisofreenilist reaktsiooni.
Business Insider: mida me teame väidetavast 100 000 Vene sõdurist, kes nüüd NATO piiridele lähemale liiguvad.
Window on Eurasia: "Krimm on meie oma, kuid Novosibirskiga on asi keerulisem".
MUU MAAILM
New York Times: kahe maailma vahel kõikumine muutub Valgevene jaoks üha keerulisemaks.
Euractiv: kolm võimalikku stsenaariumi Ukrainas.
Vox: kui Trumpil oli tegemist Charlottesville'iga, rahunes Põhja-Korea maha. See ei olnud juhus.
Defense One: miks Põhja-Korea Guami teemal pidurit vajutas.
Reuters: kuidas Süüria režiim oma rahva gaasitamist jätkas, kui maailm mujale vaatas.
Politico: Hiina plaanid merel mõjuvõimu kasvatada tekitavad Pakistani jaoks probleeme.
The Local: Norra peaministrit kritiseeritakse neonatside ja vasakäärmuslaste võrdlemise eest.
Politico: kas Venezuela kavandas tõesti atentaati USA senaatori vastu?
BBC: kuidas Austraalia parlamendis burkakeelu teema emotsionaalseks kiskus.
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (20) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avasaates tegid saatejuhid Margus Saar ja Katrin Viirpalu sissevaate heategevuspäeva ja vähiravifondi tegevusse. Muusikalise elamuse pakkusid pühadehommikul Hele Kõrve ja Hanna-Liina Võsa koos ansambliga Noorkuu.
"Jõulutunneli" põhisaates, mis algas kell 18.45, jagasid isiklikke lugusid mitmed vähiravifondilt abi saanud inimesed või nende lähedased. Muusikaga toetas "Jõulutunnelit" Pärnu Linnaorkester, kes esines saates pikaaegse dirigendi Jüri Alperteni mälestuseks ja vähiravifondi toetuseks. Dirigeeris Kaspar Mänd. Muusikaliste vahepaladega astusid üles ka Birgit Sarrap, Nele-Liis Vaiksoo ja Rita Ray.
SA Hille Tänavsuu Vähiravifondi Kingitud Elu saab toetada helistades annetustelefonide numbritel, kogu annetatud summa läheb Vähiravifondile Kingitud Elu:
900 4005 (5 eurot)
900 4010 (10 eurot)
900 4050 (25 eurot)
Oodatud on ka ülekanded, annetusi saab teha ka välismaalt.
Swedbank: EE212200221059073061
SEB: EE211010220228917224
LHV: EE137700771001442514
Luminor: EE591700017003638161
Coop Pank: EE704204278609604509 | "Jõulutunnel" on kogunud üle 600 000 euro vähiravifondi Kingitud Elu toetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avasaates tegid saatejuhid Margus Saar ja Katrin Viirpalu sissevaate heategevuspäeva ja vähiravifondi tegevusse. Muusikalise elamuse pakkusid pühadehommikul Hele Kõrve ja Hanna-Liina Võsa koos ansambliga Noorkuu.
"Jõulutunneli" põhisaates, mis algas kell 18.45, jagasid isiklikke lugusid mitmed vähiravifondilt abi saanud inimesed või nende lähedased. Muusikaga toetas "Jõulutunnelit" Pärnu Linnaorkester, kes esines saates pikaaegse dirigendi Jüri Alperteni mälestuseks ja vähiravifondi toetuseks. Dirigeeris Kaspar Mänd. Muusikaliste vahepaladega astusid üles ka Birgit Sarrap, Nele-Liis Vaiksoo ja Rita Ray.
SA Hille Tänavsuu Vähiravifondi Kingitud Elu saab toetada helistades annetustelefonide numbritel, kogu annetatud summa läheb Vähiravifondile Kingitud Elu:
900 4005 (5 eurot)
900 4010 (10 eurot)
900 4050 (25 eurot)
Oodatud on ka ülekanded, annetusi saab teha ka välismaalt.
Swedbank: EE212200221059073061
SEB: EE211010220228917224
LHV: EE137700771001442514
Luminor: EE591700017003638161
Coop Pank: EE704204278609604509
### Response:
"Jõulutunnel" on kogunud üle 600 000 euro vähiravifondi Kingitud Elu toetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Kais Saied otsustas pikendada üleriigilist eriolukorda 26. detsembrist aastal 2020 kuni 23. juunini aastal 2021, täpsustas riigipea ametkond ametlikus avalduses.
Alates 2015. aasta lõpust pidevalt pikendatud eriolukord annab riigi julgeolekujõududele erivolitused.
See võimaldab kasutada meetmeid ajakirjanduse kontrollimiseks ning keelata streigid ja kogunemised, mis tekitavad korralagedust.
Viimased nädalad on olnud Tuneesias poliitiliselt ja sotsiaalselt rahutud, mitmetes piirkondades on toimunud massilised protestid.
Alates 2011. aasta alguse revolutsioonist on pühasõdalaste rünnakutes surma saanud kümneid julgeolekujõudude liikmeid, tsiviilisikuid ja välisturiste.
2015. aastal pealinnas Tunises toimunud äärmusrühmituse Islamiriik (IS) enesetapurünnakus sai surma 12 presidendi turvameeskonna liiget. Enne seda võttis IS omaks veel kaks samal aastal korraldatud rünnakut, üks Bardo muuseumis Tunises ja teine Sousse'i kuurordis Vahemere rannikul.
Neljapäeval püüdis pealinnas Tunises "džihadistliku väljanägemisega" mees rünnata noaga politsenikku, karjudes "Allahu akbar", teatas siseministeerium oma avalduses.
Möödunud laupäeval teatasid ametnikud, et riigi keskosas asuvas Kasserine regioonist leiti 20-aastase mehe peata surnukeha. Tegemist oli arvatavalt terroristliku rünnakuga.
Riigi keskosas asuv mägipiirkonnas varjab end ka Okba Ibn Naffa, Tuneesia Islami Magribi Al-Qaeda (AQIM) haru.
Tuneesias kehtib lisaks eriolukorrale ka koroonaviiruse leviku tõkestamiseks öine liikumiskeeld. Tervishoiuministeeriumi andmetel on riigis tuvastatud üle 126 000 nakatunu ning 4300 koroonasurma. | Tuneesia pikendas viis aastat kestnud eriolukorda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Kais Saied otsustas pikendada üleriigilist eriolukorda 26. detsembrist aastal 2020 kuni 23. juunini aastal 2021, täpsustas riigipea ametkond ametlikus avalduses.
Alates 2015. aasta lõpust pidevalt pikendatud eriolukord annab riigi julgeolekujõududele erivolitused.
See võimaldab kasutada meetmeid ajakirjanduse kontrollimiseks ning keelata streigid ja kogunemised, mis tekitavad korralagedust.
Viimased nädalad on olnud Tuneesias poliitiliselt ja sotsiaalselt rahutud, mitmetes piirkondades on toimunud massilised protestid.
Alates 2011. aasta alguse revolutsioonist on pühasõdalaste rünnakutes surma saanud kümneid julgeolekujõudude liikmeid, tsiviilisikuid ja välisturiste.
2015. aastal pealinnas Tunises toimunud äärmusrühmituse Islamiriik (IS) enesetapurünnakus sai surma 12 presidendi turvameeskonna liiget. Enne seda võttis IS omaks veel kaks samal aastal korraldatud rünnakut, üks Bardo muuseumis Tunises ja teine Sousse'i kuurordis Vahemere rannikul.
Neljapäeval püüdis pealinnas Tunises "džihadistliku väljanägemisega" mees rünnata noaga politsenikku, karjudes "Allahu akbar", teatas siseministeerium oma avalduses.
Möödunud laupäeval teatasid ametnikud, et riigi keskosas asuvas Kasserine regioonist leiti 20-aastase mehe peata surnukeha. Tegemist oli arvatavalt terroristliku rünnakuga.
Riigi keskosas asuv mägipiirkonnas varjab end ka Okba Ibn Naffa, Tuneesia Islami Magribi Al-Qaeda (AQIM) haru.
Tuneesias kehtib lisaks eriolukorrale ka koroonaviiruse leviku tõkestamiseks öine liikumiskeeld. Tervishoiuministeeriumi andmetel on riigis tuvastatud üle 126 000 nakatunu ning 4300 koroonasurma.
### Response:
Tuneesia pikendas viis aastat kestnud eriolukorda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhjalikku kokkuvõtet, kui palju täpselt mingeid filme nimetati, tegema ei hakka, aga üks on kindel: aasta kõige populaarsem film on Christopher Nolani "Tenet", mis mahtus enam kui pooltesse tabelitesse. Kodumaistest filmidest oli enim mainitud Veiko Õunpuu "Viimaseid", välismaistest linateostest toodi kõige enam välja Andrei Kontšalovski "Kallid seltsimehed!" ja Thomas Vinterbergi "Järgmine ring".
Rohkelt mainimisi kogusid ka tänavune üllatuskomöödia "Palm Springs", ajastudraama "Põleva tütarlapse portree", festivalihitt "Nomaadimaa", Roy Anderssoni "Lõputusest". Ootamatult tõusis esile ka PÖFF-il linastunud Kasahstani film "Ulbolsõn - üksi kõigi vastu".
Ivar Murd
Kino Sõpruse tegevjuht
1. "Fred Jüssi. Olemise ilu"
Kompromissitu stiilipuhas film. Selliseid võiks rohkem olla.
2. "Mandibles"
Kahju ainult, et see film pikem pole.
3. "Viimased"
"Õhus on tundra armastust!" – lugesin seda lauset pikalt valesti, et õhus on tunda armastust. Kui sain teada, et hoopis "tundra", muutus film veel paremaks.
4. "Martin Eden"
See film poeb kusagile sügavale hinge ja jääbki sinna pesitsema. Uskumatult ilus.
5. "Igavene valgus / Lux Aeterna"
Heavy metal.
"Igavene valgus" ("Lux Aeterna") Autor/allikas: Kaader filmist
6. "Mank"
Hea Fincher otse koju.
7. "Lõputusest"
Elu on absurdne. See film ka. Meeldib.
8. "Class Action Park"
Lõbus tagasivaade lihtsamasse aega. Haarab kaasa ja sikutab ameerika mägedest alla.
9. "The Metamorphosis of Birds"
Julge käekirjaga kunstifilm. Kohati veidi Zara Home, sellegipoolest mõnus värviplahvatus sügisesse.
10. "Capital in the Twenty-First Century"
See peaks koolides kohustuslik vaatamine olema.
11. "Õiglus"
Eesti underground -kinol on uus särav täht. Ootan järge.
Tristan Priimägi
filmikriitik
Panin tabelisse 2020. aasta filmid ja need 2019. aasta omad, mida õnnestus alles tänavu näha.
1. "DAU. Degeneratsioon" (Venemaa 2020, Ilja Hržanovski)
Tänavuse filmiaasta vast kõige huvitavam nähtus on nn. DAU Projekt, mis on nii kummaline, et selle kirjeldamist ei oskagi kuskilt alustada. Selle filmimine algas 15 aastat tagasi ja oli algselt mõeldud vene füüsiku ja tuumateadlase Lev Landau portreefilmina.
Hržanovski valmistas ette äärmiselt detailitruu nõukogude eksperimentaalse teaduslaborikompleksi, kus sajad näitlejad (statiste osales projektis isegi enam kui 10 000) elasid ööpäevaringselt rollis, muutudes oma tegelaskujudeks, seda enam, et nende tegelased kandsid nende endiga samu nimesid. Kõigest sellest filmiti üles vaid kaduvväike osa, umbes 700 tundi materjali, muul ajal lihtsalt teeseldi teaduskeskust. Ööd ja päevad. Aastaid.
Lõpuks monteeriti materjalist kokku 13 täispikka filmi, mis tänavu kõik ka avalikuks tehti. Lisaks valmis ka üks minisari ja kolm sellist on veel tulemas järgmisel aastal. Vähemalt.
Lihtne on DAU'st vaimustuda ka juba legendi põhjal, aga sarja arvatav raskuspunkt, üle kuue tunni vältav "DAU. Degeneratsioon" on täiesti rabav teos ja minu jaoks ka aasta parim film. Realistliku argielu kujutamise foonil näidatakse nõukogudeaegseid võimusuhteid, nii professionaalseid kui seksuaalseid, valgustatakse kommunistliku ideoloogia mehhanisme ja retoorikat, esitatakse väga huvitavaid teooriaid – episood NSV Liidu tulevikuvisioonist (toimumisaastast 1968 kuni aastani 2020) võtab täiesti karbi lahti – näidatakse levivat alkoholismi ja pohhuismi ning pead tõstvat natsionalismi, mille viljad on tänaseks enam kui küpsed.
Tont teab, kas siinne teaduslik osa on asjalik või rosolje, aga igatahes on see väga intrigeeriv. Kogu mängu on siin aga juhitud nii, et on lihtne mõista totalitaarse süsteemi põhimõtteid ja, oh õudust, neist on võimalik ka aru saada kui lõppeesmärk on piisavalt suur. Nii suur, et kõik muu peab hävinema.
2. "Ulbolsõn - üksi kõigi vastu", rež: Adilhan Jeržanov
Adilhan Jeržanov on nn Kasahhi partisanikino juhtfiguur. Seltskond filmitegijaid on seal olude sunnil otsustanud teha filme ilma riikliku toeta ja tundub, et nende puhul on see piirang tõeline õnnistus.
"Ulbolsõn" on Jeržanovile omases deadpan -komöödia stiilis lugu pruudiröövist ja sellega kaasnevast jamast, kui pruudi õde üritab sündmustele aisana vastu astuda. Absurditeaterlik lähenemine annaks justkui võimaluse asja üle naerda, aga selle taha on ära peidetud väga tõsine ühiskonnakriitiline kommentaar traditsioonide ja korruptsiooni aadressil. Ja kui mõned stseenid on vahel ühtäkki tõsised, rabavad need täielikult (kui üks noor naisterahvas hakkab rääkima ümber "Home Alone'i", aga jõuab enda peksmiseni).
"Ulbolsõn - üksi kõigi vastu" Autor/allikas: Kaader filmist
Ta on siin tõelises Godardi vaimus ehitanud koloriidi põhivärvidele ja läheb sellega täiesti maksimumini välja: eredad sinised, punased ja kollased värvitoonid annavad aktsenti enamustele kaadritele. Kuna "Ulbolsõnis" on primaarvärvide fooniks enamasti valge lumi, on visuaal väga rabav. Üks tänavusi suuri elamusi.
Veelgi muljetavaldavam, et Jeržanov on tänavu mu isiklikus tabelis lausa kahe filmiga...
3. "Suveniir" ("The Souvenir"), rež: Joanna Hogg
Kõigi asjalike kriitikute tabelis juba eelmisel aastal (ja tihti päris tipus), aga kuna Eesti levisse tuli see tänavu kümne seansiga Sõprusse täiesti nagu välk selgest taevast, pole mul kahju teda siin parimate hulgas hinnata.
"Suveniir" on inimeseks kujunemise meenutus ajast, kui Hogg veel üliõpilane oli. Tema alter ego Julie, Tilda Swintoni tütar nii ekraanil kui päriselt (Honor Swynton Byrne), satub kummalisse suhtesse ühe pisut vanema sarmika mehega, kellel on kapis heade ülikondade kõrval ka elujõuline luukere või paar.
See film ilmselt ajab närvi nii mõnegi, sest see on sõjakuulutamine narratiivse sündmustiku orjuses vintsklevatele filmidele, kus kohustus kogu aeg midagi teha mõjub kergelt higilõhnaliselt. Siin ei toimu mitte midagi, aga kui asjasse sisse minna, hakkavad nüansid nii peenelt mängima, justkui kogeks midagi maagilist: klassiühiskonnakriitika, Thatcheri Inglismaa kommentaar, võimunäitamise ja maskuliinsuse kujutamine väga diskreetsel moel. Visuaalis kasutab mingeid üsna juhuslikke ja katkendlikke unenäolisi vaheplaane ja muusika on vali ning valitud, kui veel veatust stiilist rääkida. Tõeline kriitikute film.
4. "Never Rarely Sometimes Always", rež: Eliza Pittman
"Suveniirile" mõneti sarnane film, sest kasutab samuti realistlikku esteetikat ja pigem peent pintslit kui paksu värvi, ilma liialt üle selgitamata. Siin on peategelasteks kaks väikelinnast pärit töölisklassi teismelist tüdrukut, kes asuvad kuskilt Pennsylvania kolkast teele New Yorki, et vabaneda ühe tüdruku soovimatust rasedusest.
Väga peenetundeliselt tehtud film kasvuea meeletust ebakindlusest, elukogenematusest ja keerulistest valikutest, mille langetamisel tuleb ikkagi kokkuvõttes vaid iseend usaldada. Berlinale Hõbekaru Eliza Pittmanile parima lavastajatöö eest. USA indie oma parimal kujul.
5. "Kallid seltsimehed!" ("Дорогие товарищи"), rež: Andrei Kontšalovski
Kontšalovski perekond on tõeline skulptuuripark: isa Sergei Mihhalkov on üks kuulsamaid nõukogude lastekirjanikke ning nii NSV liidu kui Venemaa hümni sõnade autor; mees, kes on saanud mõlema riigikorra aja ordeneid, ja see ütleb nii mõndagi. Vend Nikita Mihhalkov on üks vene tunnustatumaid režissööre, kes... jah, just, on suutnud püsida soosingus nii nõukogude kui Putini ajajärgul.
Arusaadav, et Kontšalovski on pidanud lausa kahest varjust välja hüppama, ja eks vend on end seni lavastajana paremini realiseerinud. Nüüd aga astub Kontšalovski talle jõuliselt kandadele, tehes 82-aastasena oma karjääri parima filmi Novotšerkasskis 1962. aastal vägivaldselt maha surutud streigist.
Lugu räägitakse läbi veendunud kommunisti, naispeaosalise Ludmilla silmade, kes leiab end vastakast situatsioonist, kui mässu käigus läheb kaduma ta tütar. Ludmillat mängib fantastiliselt Kontšalovski (viies) abikaasa Julia Võssotskaja, kes on mehe filmidest ennegi silma jäänud ("Hullumaja", 2002). Huvitav, et Võssotskaja on ka ise Novotšerkassis sündinud, kümmekond aastat pärast sealset verevalamist. Väga lihtne ja mõjuv mustvalge teos.
6. "DAU. Nataša", rež: Ilja Hržanovski
"Degeneratsiooniga" võrreldes mõjub selge looliini ja "vaid" kahe ja veerandtunnise pikkusega "Nataša" nagu üks pikemat sorti stseen. Nataša töötab DAU kohvikus ettekandjana ja naudib neid privileege, mille osaliseks said kõik, kelle käes oli toona kotletisahtli võti. Kui aga eluõnne muudkui otsiv ja otsiv Nataša satub voodit jagama gastroleeriva prantsuse teadlasega, siis satub ta KGB huviorbiiti ja selle tähelepanu alt tal enam lihtsalt pääseda pole võimalik.
Nii "Degeneratsioonis" kui siin mängib KGB ohvitseri äärmiselt meeldejäävalt Vladimir Ažeppo (oma nime all nagu DAU-maailmas kombeks) – brutaalne, intelligentne, süsteemne pobeditel, kes tunneb oma tumeda tšekistimineviku üle uhkust, aga väljendab ka mõningat kahetsust, et pidi nii minema ja neid tegusid tegema. Tänaseks on ta juba surnud, nagu ka professor Blinovi osatäitja, kui tiitreid uskuda. 15-aastase võtteperioodi puhul pole midagi imestada.
DAU filmides ei ilustata midagi: seks on simuleerimata, piinamistseenid rasked vaadata. Juba oli vahepeal meelest läinud, kui turvaliseks filmid erinevate ettekirjutuste tõttu läinud on. Loomulikult on Hržanovskit süüdistatud ka kõiges ülekohtus ja ilmselt osalt põhjendatult, aga kui tulemus on selline, siis võiks keskpärasus sammu tagasi võtta ja peeglisse vaadata.
Veel vene peresuhetest: Hržanovski isa on filmitegija Andrei Hržanovski, keda võisid mõned kohata Ülo Soosteri dokfilmis. Hržanovski seenior oli Soosteri lähedane sõber ja mehed lavastasid koos isegi multifilmi "Klaasist harmoonikum" (1968).
7. "Teenrid" ("Sluzobníci"), rež: Ivan Ostrochovsky
Sattusin autoriga jagama üht filmifestivali žüriid, siis mõtlesin, et vaatan viisakusest ära ka tema uue filmi, sest eelmistega olin juba tuttav ("Koza", "Sametterroristid"). "Teenrid" aga rabas mu korralikult jalust: tõeline tour de force nii temaatika kui visuaali osas.
Kirjutasin PÖFFi blogis:
"Teenrid" on lugu katoliku kiriku ja Tšehhoslovakkia kommunistliku režiimi kokkupõrkest kirikukoolis, kus kahel peategelasel tuleb otsustada, kas ühineda põrandaaluse vastupanuliikumisega või teha võimudega koostööd. Erakordselt ilusa pildiga film meenutab teemalt (ja ilmselt ka mustvalge pildi tõttu) Pawlikowski "Idat", aga ei jää sellele palju alla.
Taamal tegutseb selline organisatsioon nagu Pacem in Terris, 1971. aastal režiimi loodud religioosne organisatsioon, mille eesmärgiks oli kirikuinstitutsiooni kontrollida, jälgida ja vajadusel lõhestada. Rumeenia staar Vlad Ivanov teeb Tšehhoslovakkia salapolitsei StB agendi Dr. Ivanina talle iseloomulikult kõheda ja suurepärase rolli. Meistriteos, mis siin ikka pikalt rääkida.
8. "Lõputusest" ("Om det oändliga"), rež: Roy Andersson
Tõelise kunstnikuna on Roy Andersson lihvinud oma stiili järjest peenemaks, kuni tekib ta viimase teose põhjal õigustatud küsimus, mis on üldse järele jäänud?
Kadunud on humoorikus, mis on tema puhul alati olnud lihtne viis ta filmidele ligi pääseda. Kadunud on ka narratiivne tung filmide lühilugusid (sest kõik ta klassikalised filmid on ju lühisketšide kogumikud) puänteerida, mis oli ilmselt osalt tema reklaamikarjääri rudiment. Järele jäävad vaid elu tõsiasjade kalbed konstanteeringud, millel pole tegelikult ei algust, lõppu ega eriti struktuurigi. Ja lõppkokkuvõttes pole mingit vahet, sest kõik on niikuinii mõttetu.
"Lõputusest" Autor/allikas: Kaader filmist
Meisterlik näide filmiesteetika taandamisest ainult hädavajalikule. Anderssoni sõnul on ta tegelaste groteskselt laibalik valge grimm filmist-filmi järjest paksem, sest nad kaugenevad pidevalt elust ja elulisusest. Aga mis ma jahun, ega ma sest filmist ikka paremini oska rääkida kui Andrei Liimets Sirbis.
9. "Vitalina Varela", rež: Pedro Costa
Guardiani esikriitiku Peter Bradshaw' sõnul hakkab Pedro Costa nime kuuldes silm tõmblema ka neil kriitikutel, kes muidu suudavad enda väitel Bela Tarri filmidest rõõmu tunda. Mis ma oskan öelda: Guardiani sööklas peaks paksemat putru pakkuma, et filmirahval pilt nii kergelt virvendama ei hakkaks, sest Pedro Costa on ikka tõeline meister.
Vitalina Varela nimeline naine saabub Cabo Verdest Portugali, et leida sealsest mahakäinud Fontainhasi slummist märke oma kolm päeva varem surnud abikaasa salaelust, sest mees läks 25 aastat tagasi Lissaboni tööle ja ei jõudnudki enam kunagi tagasi. Oma nime all üles astuvat peategelast (kas see on tema enda lugu?) võis näha ka Costa eelmises filmis "Hobuseraha" (2014), ja ka meespeategelane Ventura uitab oma nime all ühest Costa filmist teise.
Pedro Costa filmid on tõeline 100% hardcore arthouse (või isegi artcore hardhouse). Tema tempo pole mitte lihtsalt aeglane, vaid ta filmid meenutavad juba fotograafiat: liikumine on napp ja mõõdetud, iga kaader puhas ilu. Costa on võtnud kogu filmi üles öösel ja seda valgustanud väga huvitavalt, nii et tihti on tegelastel pool nägu varjus, ja toonideks vaid erinevad kuldpruunid varjundid. Fotograafiat meenutab ka see, et ta kasutab palju tekstuure ja kaadrikompositsioon on ka enamasti väga täpselt läbi mõeldud.
Siin on mees, kes ajab täie meelekindlusega oma asja ja selline suhtumine ning sellised filmid on alati kõrget hinnet väärt.
10. "1917", rež: Sam Mendes
Mulle ei tohiks see nii meeldida – järjekordne suure eelarvega sõjafilm koledustest meeste maailmas –, aga Sam Mendese "1917" on ikka minu meelest meistriteos. Siin on kõvasti möllu, aga mis veel hullem, pahaendelist vaikust, mille saatel rullivad lahti apokalüptilised lahingumaastikud, kus kas on juba midagi hirmsat juhtunud või kohe-kohe juhtumas. Siin valitseb juhus, ja see juhuslikkus on hirmsam kui igasugune planeerimine.
Maailma ühe parema operaatori Roger Deakinsi kaameratöö on seekord lahendatud täiesti hüpnotiseerivalt, kuna kõik lõiked on nii ära peidetud, et jääb mulje ühe võttena üles võetud filmist. Mendese sõnul oli lühim kaader 39 sekundit pikk, pikim aga 8 ja pool minutit. Filmilikkust on siin rohkem kui üheks vaatamiskorraks.
11. "La llorona", rež: Jayro Bustamante
"La llorona" tähendab siin kaht asja: esiteks mütoloogilist koletist, "nutvat naist", kes leinab oma uppunud lapsi, ja peredest lapsi varastades uputab ka neid; ja teiseks üht paljudest asulatest Guatemala kaardil, kus viidi läbi indiaani vähemusrahvaste genotsiidi vabandusega, et nood aitavad geriljasid. La llorona külas mõrvas armee 1981. aastal hulga rahulikke tsiviilelanikke.
"La llorona" paneb need kaks lugu kokku, kui veresauna eest vastutava (ja kohtu all oleva) kindrali majja saabub tööle noor teenijanna, kelle juures on midagi kummalist. Kindrali prototüübiks on ilmselt Guatemala president (1982-1983) ja armeekindral Efrain Rios Montt, kes oli Reagani ja CIA käpik, mitmete indiaanlaste massitapmise algataja ja 2012. aastal esimene sõjakuritegude eest Guatemalas kohtu alla antud riigipea.
"La llorona" võtab riigi valulise mineviku ja seob selle kohaliku mütoloogiaga, nii et film toimib väga hästi mõlemal tasandil ja sünergiliselt. Guatemala kõigi aegade kolmas Oscarile esitatud film.
12. "50 või 2 vaala kohtuvad rannal" ("50 o Dos Ballenas se Encuentran en la Playa"), rež: Jorge Cuchi
Filmi inspiratsiooniks on 2016. aastal avalikkuse ette jõudnud nn Sinivaala väljakutse – mäng, kus tundmatu initsiaator annab teismelistele sõnumite teel erinevaid ja järjest ohtlikumaid ülesandeid, mille lõppeesmärgiks on viia noored enesetapuni.
Filmi põhineb väidetavalt Mehhikos tõesti toimunud sündmustel, kui Sinivaala mängu käigus leiavad teineteist noormees ja neiu, kes mängu koos jätkavad. Film võiks olla asjatu emo (sõna, mida filmis ka korduvalt kasutatakse), ja veidi konarliku ja aeglase alguse põhjal poleks ka justkui põhjust enamat oodata, aga vaikselt leiab oma rütmi nii noor armastus kui meie süvenev lähedus tegelastesse. Filmi lõppvaatus, täpsemalt umbes viimased pool tundi, on ikka märkimisväärselt tugev. Kohati on päris huvitavalt kasutatud kaheks jagatud ekraani.
Kohati väga raske vaatamine, aga tasub vaeva.
13. "Kollane kass" ("Sary mysyq"), rež: Adilhan Jeržanov
Teine Jeržanovi film tabelis. "Kollases kassis" näidatakse ülilavastuslikus, täpseks mõõdetud misanstseenidega filmis kohaliku ühiskonnakorralduse ebaõiglust läbi absurdihuumori. Lokkab korruptsioon ja peategelasel Kermekil ei jää muud üle kui kogu ümbritseva süsteemi vastu sõtta minna. Kermek tahab ehitada kino ja näitleb vabadel hetkedel stseene Jean-Pierre Melville'i "Samuraist", nii et pole temas raske näha filmitegijat ennast, kes üritab kõige kiuste kuidagi teha kunsti ja jääda iseendaks. Väga võimas töö, mida on keeruline kirjeldada.
14. "Piimahambad" ("Babyteeth"), rež: Shannon Murphy
Austraalia indie depressioonist ja teismeeast. Super näitlejaansambel (Eliza Scanlen, Toby Wallace, Ben Mendelsohn, Essie Davis), lahe psühhedeelne filmikeel, sundimatu käsikiri, emotsionaalselt tugev ja tasakaalustatud.
15. "Põleva tütarlapse portree" ("Portrait de la jeune fille en feu"), rež: Celine Sciamma
Sellest on palju kirjutatud, aga ega film seepärast kehvem pole. Klassikalise kostüümidraama varjus kujutatud naissuhe 18. sajandil, visuaalse keele poolel abiks maalikunstiesteetika, kuna sisu keerleb maali ümber, mille ühele aadlineiule võlts-seltsidaamiks saadetud maalikunstnik oma perenaisest tegema peab, aga siis hoopis ära armub.
"Põleva tütarlapse portree" Autor/allikas: Kaader filmist
16. "Mõjuvõim ("Influence") rež-id: Dianna Neille, Richard Poplak
Raju dokk PR-firma Bell Pottinger tõusust ja langusest. Firma juht lord Tim Bell räägib rabava avameelsusega oma tegudest kurjuse telge spinndoktorina, klientide hulgas Thatcher, Pinochet, vene oligarhid, Lõuna-Aafrika aparteidijuhid jne.
17. "Bula", rež: Boris Baum
"Bula" ajab esialgu juhtme täiesti kokku. Esimesed pool tundi on ülihektiline rabelemine, totaalne ülemäng ja naeruväärsena mõjuv segadus, mida vaadates tuleb võidelda tungiva sooviga asi kinni panna. Peategelane on üks perekonnas represseeritud sihitu noormees ja teda ümbritsev friikide galerii, perekond, koolikaaslased jms.
Siis aga läheb noormees koos oma tüütult friigi onuga Brasiiliasse ära tooma ta hukkunud isa surnukeha ja Brasiilias toimuv osa tõmbab juba hoo maha, pannes kaks reisimeest ekslema kuskil favelade siseõuedes, elektrilise neoonvalguse käes. Midagi läheb nagu paika. Ja kui lõpuks jõutakse välja üksikule saarele, kus ta isa on loonud dementsetele omamoodi raviparadiisi nimega "Hesperia", läheb film eriti heaks ja võtab omaks sellise klassikalise Lõuna-Ameerika metafüüsilise kulgemise rütmi.
Kuidas saab nii filmi teha? Mõju on igatahes võimas ja filmi algsed pealtnäha miinused hakkavad mängima selle kasuks. Terav kommentaar neokolonialismi aadressil ja südamlik poolehoiuavaldus arhailisemale elustiilile üle urbanismi.
18. "Tühermaa" ("Dashte khamoush"), rež: Ahmed Bahrami
Vana hea Iraan. Mustvalge ja depressiivne, aga mitte ainult. Ühe tellisevabriku aeglaest hääbumisest rääkiva filmi esimeses pooles on kasutatud väga huvitavalt kordust, üht ja sama koosolekustseeni näidatakse viie erineva nurga alt, iga kord suumitakse stseeni lõpus eri tegelasele, kelle rakursist mängitakse läbi korduv stseenide rida. Kohati on plaanid identsed, siis pisut erinevad, sama dialoogiga. Väga lahe lähenemine, aga kahjuks heidetakse see mingil hetkel kõrvale, et keskenduda loojutustamisele. Oleks võinud olla 9-10 punkti film muidu, aga endiselt puhas cinema. Festival, arthouse, suur lina.
Tänavu Veneetsia Orizzonti võit (sama preemia, mille sai "Sügisball) ja filmikriitikute FIPRESCI preemia.
19. "Lux Aeterna", rež: Gaspar Noe
Noe seni viimane film on nagu hingetõmbehetk päris filmide vahel, ja eks Noé võib tõesti tabelisse sattuda ka siis, kui ta hinge tõmbab. Alla tunni pikkune "Lux aeterna" on psühhedeelne austusavaldus filmitegemise suurele kunstile, kus maagia sünnib tihti tegijatest täiesti sõltumatult. Vintage Noé: stroboskoobid, neoonvalgus, vali muusika, kordused, kummimees Benoît Debie ussina vonklev kaameratöö, röökimine ja anarhia. Mingis mõttes oleme me seda juba näinud, aga proovige te mulle väita, et siit mitmed kaadrid igavesti meelde ei jää.
20. "Possessor", rež: Brandon Cronenberg
Nagu isa, nõnda poeg. Brandon teeb täpselt Davidi moodi filme, aga ka mitte halvasti. Seos isaga on siin ilmne, eriti filmiga "Existenz", mille meenutuseks on nii filmi üldine teema, korra kasutusel oleva isetehtud püstoli disain kui Jennifer Jason Leigh.
See lugu kehasid üle võtvast variorganisatsioonist suudab esile manada sarnase lootusetu melanhoolia õhustiku eksinud identiteedi teemadel nagu ka "Blade Runner" ja "Ghost in the Shell". Kõik jääb vastamata, ei ole mugavaid lahendusi. Iseenda eest pole võimalik põgeneda ka teise inimese kehasse. Andrea Riseborough on peaosas kah jälle lihtsalt nii hea.
Kaspar Viilup
kultuurikriitik
1. "Queen & Slim", rež: Melina Matsoukas
Ma ei tea, kuidas Melina Matsoukas sellega hakkama sai, aga "Queen & Slim" on korraga valus portree politseivägivallast Ameerikas, parimas mõttes "Bonnie & Clyde'i" vaimus road movie ning muinasjutuline armastuslugu. Ilus ja vajalik linateos, oleks vaid nii liigutavaid filme rohkem.
2. "Biidid" ("Beats"), rež: Brian Welsh
Briti 1990. aastate tantsumuusikast ja noortekultuurist rääkiv "Biidid" on imeline ajastuportree, milles iga element on paigas: väga täpselt valitud soundtrack, mustvalge pildikeel ja lummavad peategelased, kes mõjuvad kui reaalsed jorsid Briti töölisklassist. Uskumatu, aga "Biitide" reaalsus – ööelu on ebaseaduslik – jõudis 2020. aastal kogu maailmas kätte.
3. "Džentelmenid" ("The Gentleman"), rež: Guy Ritchie
Kas see on Guy Ritchie parim film? Kindlasti mitte, aga "Džentelmenides" vaatab Ritchie tagasi senisele karjäärile ja peenhäälestab oma krimikomöödia mudelit nii, et see sobitub igati tänasesse päeva. Hoogne ja lõbus, tabav ja põnev, lisaks irvitab Ritchie mõnuga moodsa Briti ühiskonna üle. Parim võimalik meelelahutus.
4. "Da 5 Bloods", rež: Spike Lee
Spike Lee karjäär on käinud viimasel ajal üles-alla ("Blackkklansman" oli muidugi täielik õnnestumine!), kuid Netflixis linastunud "Da 5 Bloodsiga" keerab ta kõik nupud põhja. See on parimas mõttes rosolje: tarantinolik hüpevägivald kohtub julesverneliku klassikalise seiklusjutuga, see kõik on aga tõstetud veel Vietnami sõja veteranide konteksti.
5. "Järgmine ring" ("Druk"), rež: Thomas Vinterberg
Thomas Vinterberg näitab "Järgmise ringiga", kuidas teha läbi ja lõhki vastuolulist filmi: see on korraga ülistuslaul alkoholile ning tragikoomiline hoiatuslugu alkoholismist. Mis oleks, kui kari Taani õpetajad hakkab arvama, et pidevalt täis olles läheb nende elu paremaks? Kogu selle veidra alkojandi keskel on parimas vormis Mads Mikkelsen.
"Järgmine ring" ("Druk") Autor/allikas: Kaader filmist
6. "Valge, valge päev" ("Hvitur, Hvitur Dagur"), rež: Hlynur Palmason
Salamahti Eesti kinodes läbi jooksnud Islandi film "Valge, valge päev" on kahtlemata üks selle aasta autorikino pärle. Mees avastab pärast oma naise traagilist hukkumist, et abikaasa pettis teda. Maagilis-muinasjutuline Islandi maastik loob konteksti sellele eksistentsiaalsele rännakule, kus Ingvar Sigurdssoni kehastatud Ingimunduri murdmatu välisilme hakkab vaikselt mõranema.
7. "Viimased", rež: Veiko Õunpuu
Veiko Õunpuu tegi moodsa vesterni, mis murrab žanritraditsioone ja lisab sinna ootamatuid lisakihte. Ühelt poolt tabav portree kapitalismist ja ahnusest, teisest küljest geniaalne soomlaslik komöödia. Filmis on hetki, mis on lihtsalt nii perfektsed, et võtavad õhku ahmima. Suurepärane roll Tommi Korpelalt, lisaks on äge näha Pääru Oja kehastamas justkui omamoodi tõmmist Winding Refni "Drive'i" peakangelasest.
8. "Langemine" ("Falling"), rež: Viggo Mortensen
Viggo Mortenseni lavastajadebüüt "Langemine" on erakordselt julge film: pealtnäha klassikalist perekonna lugu hoiab tegelikult koos (või oleks õigem öelda murrab laiali?) filmilegendi Lance Henrikseni kehastatud vanaisa, kes käitub nagu tänamatu tõbras. Ropendab ja sõimab, mõnitab ja halvustab. Sellest kõigest koorub aga välja erakordselt aus ja intiimne lugu jäägitust armastusest.
9. "Koerad ei kanna pükse" ("Koirat eivät käytä housuja"), rež: Jukka-Pekka Valkeapää
Kui üldiselt tunneme Soome filme eluterve huumori või ka tugeva eneseiroonia poolest, siis "Koerad ei kanna pükse" on üllatavalt uudne lähenemine soomlase identiteedile. Lugu ühest introvertsest Soome mehest, kes saab leinast üle ootamatul moel – sadomaso klubis dominatrix 'i käe all. Tuleb aga rõhutada, et "Koerad ei kanna pükse" pole mitte portree sadomaso maailmast, vaid ennekõike inimlik lugu armastusest ja lootusest. Kindlasti ka üks selle aasta ilusamaid filme.
10. "Maffiareetur" ("Il Traditore"), rež: Marco Bellocchio
Minu arust põhjendamatult alahinnatud film. Marco Bellocchio tõupuhas maffiafilm on nii stiilne ja äge, et tekib isegi tahtmine sellises allilmas elada. Praegusel ajal tehakse piinlikult vähe sedalaadi köitvaid maffiafilme...
11. "Uncut Gems", rež-id: Benny Safdie, Josh Safdie
Kinnitus sellest, kui häid filme Netflix endale haarata suudab. Mõtteline järjelugu vendade Safdiede eelmisele linaloole "Good Time", antud juhul on keskmes luuserist juveeliärikas, keda kehastab oma elu parimas rollis Adam Sandler.
12. "Palm Springs", rež: Max Barbakow
Täiesti ootamatust kohast ilmus selle aasta parim komöödia. "Groundhog Day" järjekordne variatsioon, mis võtab aga romantilise komöödia mudeli üksipulgi lahti ja toob esile kõik selle žanri (seni ehk varjatud?) tugevused.
"Palm Springs"
13. "Nähtamatu mees" ("The Invisible Man"), rež: Leigh Whannell
Äkki ei olegi Universali filmistuudio unistus uuest klassikaliste õuduskangelaste frantsiisist veel täiesti surnud? Leigh Whanneli "Nähtamatu mees" on suurepärane moodne õudusfilm, mis töötab samas ka valusa portreena lähisuhtevägivallast.
14. "On the Rocks", rež: Sofia Coppola
Sofia Coppola tegi filmi, mis on pealtnäha nii lihtne ja tühine, et ajab lausa naerma. Samas on see selline Woody Allen film, mida vanameister enam ise ei tee. Võib vist kahtlemata öelda, et Bill Murray teeb 70-aastaselt ka ühe oma karjääri säravaima rolli. Südantsoojendav film, mis näitab, et Apple TV+ ei ole veel täiesti lootusetu platvorm.
15. "Host", rež: Rob Savage
Ilmselt selle aasta kõige suurem üllatus. Alla tunni aja kestev õuduslugu, mis on valminud kõige rangematele koroonapiirangutele vaatamata. Uskumatult täpne produktsioon ja lihtsalt vastikult kõhe film, mis tõestab, kuivõrd väheste vahenditega saab head filmi teha.
16. "His House", rež: Remi Weekes
Kui möödunud aastal oli üks tähelepanuväärsemaid pagulastest rääkivaid filme Mati Diopi Cannes'i grand prix võitnud "Atlantics", siis tänavu teeb sama "His House". Film keerab ühe pagulasperekonna elu Suurbritannias omamoodi õudusfilmilikuks luupainajaks. Näide sellest, kuidas läbi žanrifilmi saab rääkida tõeliselt olulisi lugusid.
17. "Pesa" ("The Nest"), rež: Sean Durkin
Esialgu ei pööranud sellele filmile mingit tähelepanu, kuid seda suurem oli üllatus, kui lõpuks ikkagi ette võtsin. Uusrikastest pole ka Eestis puudust ning "Pesa" võiks olla neile õpikunäide, mis võib juhtuda siis, kui ilus fassaad puruneb. Kammerdraama, mille all keeb tõeliselt tuline katel. Jude Law teeb filmis vapustava rolli.
18. "Save Yourselves", rež-id: Alex Huston Fischer, Eleanor Wilson
Imepisike Ameerika indie -ulmefilm, mis räägib pealtnäha klassikalise loo: kaks noort lähevad maamajja ning nende teadmata võtavad maailma üle kollid. Klišeed on aga enda kasuks pööratud ning sellest kujuneb hoopis üks moodne rom-com, mis töötab imehästi. Eesti kinodesse ei jõudnudki, telekomfirmade filmiriiulites täiesti olemas.
19. "Ma Rainey's Black Bottom", rež: George C. Wolfe
Kui tahate, siis võib ju öelda, et Ma Rainey's Black Bottom" on klassikaline Oscar-bait. Mustanahalistest rääkivad filmid on kindla peale minek, lisa sinna veel muusika ja paar tippnäitlejat ning retsept võitmiseks on olemas. Skepsis pole antud juhul põhjendatud: samanimelisel näidendil põhinev film on mahlakas ja hoogne tubateater, mis näitab, kui suurest talendist me Chadwick Bosemani näol ilma jäime.
20. "Tenet", rež: Christopher Nolan
Kas sellest filmi kohta on üldse võimalik veel midagi öelda? Üks on aga kindel: Christoper Nolan naudib seda, et tema filmi peale närvi minnakse. Mind teeb vaatajana aga just rõõmsaks see, kui režissöör on minust mitu korda targem ja suudab mu ajud totaalselt krussi keerata. Nolanil on olnud paremaid filme, aga dekonstrueeritud spioonifilmina on "Tenet" ikkagi tähelepanuväärne.
21. "Run", rež: Aneesh Chaganty
Tänavu on valikusse mahtunud mitu filmi, mis kasutavad ära õudusfilmielemente, et rääkida palju sügavamat ja tõsisemat lugu. Nii ka antud juhul: "Run" on tegelikult ülivalus lugu emaarmastusest, mis on aga nii mitmekordselt üle võlli keeratud, et võtab lõpuks lausa suu lahti. Sarah Paulson teeb rolli, mis jääb veel pikaks ajaks kummitama.
22. "Sweat", rež: Magnus von Horn
Influencer 'itest on küll mitmeid filme tehtud, kuid ükski neist pole nii täpne ja julge kui Poola režissööri Magnus von Horni "Sweat". Kahtlemata saanuks sellest materjalist veel parema filmi ning siis oleks see ehk isegi tabeli tipus, kuid juba praegu on see ikkagi väga valus kõrvalpilk meie kaasajale. Võiks olla kohustuslik film kõigile teismelistele, kes unistavad karjäärist juutuuberina.
23. "1917", rež: Sam Mendes
Suhtun sõjafilmidesse enamasti veidi skeptiliselt, aga Sam Mendesi "1917" on vastupandamatu vaatemäng, mis on tehniliselt veatu. Dean-Charles Chapman ja George MacKay on ka suurepärased peaosatäitjad, lisaks pole ma tänaseni mõistnud, kuidas Roger Deakins ikkagi seda kõike üles võtta suutis.
24. "Vee peal", rež: Peeter Simm
Tuleb eristada kahte mõistet: me võime rääkida Eesti filmidest, mis on lihtsalt valminud siinmail ja esindavad ehk laiemaid väärtuseid, või siis eesti filmidest. Peeter Simmi värske "Vee peal" on just tõupuhas eesti film: siin on esindatud eestlase ürgessents ehk kohtuvad lollus ja ahnus, armastus ja viha, jabur huumor ja traagika. Järgmisel aastal, kui film kinolevvi jõuab, räägitakse sellest veel palju-palju.
Kaader filmist "Vee peal". Autor/allikas: pressimaterjalid
25. "Cuties", rež: Maimouna Do ucoure
Ilmselt selle aasta üks kõige vastakamaid arvamusi tekitanud film. Teisalt on "Cutiese" kritiseerimine eriti silmakirjalik, sest sarnaselt Harmony Korine'i "Kidsile", mis ilmus juba 25 aastat tagasi, julgeb režissöör kiskuda maha kõik filtrid ja näidata noorte elu ehedas trööstituses. Raske, aga vajalik vaatamine.
Lauri Kaare
filmispetsialist
"1917", rež: Sam Mender
"The Gentlemen", rež: Guy Ritchie
"Fred Jüssi. Olemise ilu", rež: Jaan Tootsen
"Palm Springs", rež: Max Barbakow
"Tenet", rež: Christopher Nolan
"The Nest", rež: Sean Durkin
"Nomadland", rež: Chloe Zhao
"Nomaadimaa" ("Nomandland") Autor/allikas: Kaader filmist
"The Platform", rež: Galder Gaztelu-Urrutia
"Druk", rež: Thomas Vinterberg
"The Trial of the Chicago 7", rež: Aaron Sorkin
Edith Sepp
Eesti Filmi Instituudi juhataja
"Fred Jüssi – olemise ilu", rež: Jaan Tootsen
Sügav läbitunnetatud inimeseks olemise lugu. Väga värskendav aeglase elu hümn.
"Viimased", rež: Veiko Õunpuu
Väga huvitava visuaalse keele ja üldistava sõnumiga film, mis ehedalt paljastab tänapäeva inimese nihkes tõekspidamisi, egoistlikke valikuid ja nende tagajärgi, nii inimesele endale kui ka laiemalt ühiskonnale.
"Järgmine ring", rež: Thomas Vinterberg
Nüansirohke peegeldus joomisest tänapäeva väljakujunenud ja igavas lääne ühiskonnas– selle hüvedest ja hävingust. Alkohol võib ülendada elu, muuta selle suuremaks ja paremaks, isegi elamisväärsemaks, aga liigjoomine võib sõna otseses mõttes tappa, kui inimene enam ei taju, kus jookseb piir. Meisterlikult täpne, samas ka provotseeriv ood elule.
"Tenet", rež: Christopher Nolan
Filmi esilinastus oli hea ajastusega, kuna ellujäämise nimel kannavad inimesed filmis näomaske ja lugu tiirleb selle ümber, kuidas ajas tagasi minemisega vältida katastroofi.
Filmi suurimaks tugevuseks on aga action -stseenid, eelkõige mitme veokiga tagaajamise stseen Laagna teel (sic!) ja kaubalennuki stseen. "Tenet" ongi palindroom, mis tähendab, et vaataja näeb samu stseene kaks korda – loo seisukohalt edaspidi ja siis veidi hiljem tagurpidi.
"Lootus", rež: Maria Sodahl
Mis saab, kui elada jääb kolm kuud ja muu polegi tegelikult enam oluline kui see, kas oled elus armastanud – kas suudad armastada või ei suuda. Armastuslugu, millega vaataja kindlasti võib samastuda, isegi kui elada on jäänud rohkem kui kolm kuud. Filmi jooksul lahatakse meie valikuid elus ning nendest valikutest põhjustatud tagajärgi.
Film ei ole surmast ega surma ootusest, vaid elust. Üks tugevamaid naisrežissööri poolt tehtud filme Põhjamaadest, milles on tunda tugevat autoripoolset isiklikku kogemust.
"Lootus"
"Kallid seltsimehed!", rež: Andrei Konchalovski
Film räägib nõukogude töötajate tulistamisest Novotšerkasskis 1962. aastal toimunud streigi käigus ehk sündmusest, mida on suudetud hoida aastakümneid saladuses. Olulisem on aga režissöör enda nägemus, arusaam ja hinnang nõukogude süsteemile, mida ta on suutnud filmis meisterlikult kujutada. Lisaks muudab ühe naise isiklik tragöödia filmi psühholoogiliselt väga huvitavaks ja kaasahaaravaks.
"Vee peal", rež: Peeter Simm
Vanameister Peeter Simmi parim film peale "Ideaalmaastikku", poisi üleskasvamise lugu 1980. aastate Võrus, mis annab väga hea ajastupildi humoorikas võtmes. Filmi tugevuseks on kindlasti suurepärased näitlejatööd.
"Nomaadimaa", rež: Chloe Zhao
Frances McDormand poolt mängitud ja ülimalt omapärase naislavastaja Chloe Zhao koostöös valminud karakterdraama. Poolenisti nagu dokumentaalfilm vaatleb tagasihoidlikul moel Ameerika ühiskonna teisenemist, negatiivseid hinnanguid andmata.
Väga sümpaatne, et see ei ole järjekordne vihakõne majandusjõudude, mis põhjustavad muutusi tänapäeva ühiskonnas. Pigem on tegemist meie ajastu portreega, mida esitletakse stiilselt ja mõtteerksalt. "Nomaadimaas" kujutatud karakterid on mingil määral tuleviku inimesed, kes on lahti lasknud oma koormast ja esindavad uutmoodi "ameerika vabadust".
"Värvitud lind", rež: Vaclav Marhoul
35mm filmilindile filmitud mustvalge linateos näitab vägivalda oma alastuses, aga see oleks liiga lihtne, kui vägivalda näidatakse vägivalla pärast. Pigem on vägivalda kujutatud selleks, et kompida inimlikkuse piire. Loo keskmes on vanemateta poiss sõjakeerises, kus kahtluse alla pannakse kogu inimsoo humaansus. Filmi lõppstseenid aga annavad lootust, et poiss võib ületada iseennast oma sisemises võitluses hea ja kurja üle.
"25 aastat süütuna", rež: Jan Holoubek
Huvitav lugu, mis tundub nii uskumatuna, kuidas inimene saab 25 aastat veeta süütuna vanglas vägistamise eest, mida ta korda ei saatnud. Väga hea rollilahendus peategelaselt, kes pole kogemusest karastuv tugev inimene, vaid tavaline lihtne noormees, kes ebaõiglaselt süüdi mõistetakse ja peab sellega hakkama saama. Väikese kangelase suur lugu.
Aurelia Aasa
filmikriitik
Siin mõned nopped takistustega, aga üllatusterohkest 2020. aasta filmiaastast. Valik on vabas järjekorras.
"Borat Subsequent Moviefilm"
Aasta parim komöödia.
Borat Subsequent Movie film Autor/allikas: Promomaterjalid
"Tenet"
Labürintides tuiamine ei ole igaühe teetass, aga raju andmine on "Tenet" igal juhul. On uhke näha kaasmaalasi sedavõrd vaatemängulise Hollywoodi filmi tiitrites.
"Dinner in America" ("Õhtusöök Ameerikas")
Kummitava heliribaga muhe USA indie -komöödia.
"Dear Comrades!" ("Kallid seltsimehed!")
Vene vanameistri vaade kommunismile, joonistatud nõukogude üksikema perspektiivilt. Traagika kohtub siin inimliku eneseirooniaga.
"Nomadland" ("Nomaadimaa")
Järjekordne triumf Frances McDormandilt. Tänavune Oscari-menuk.
"Druk" ("Järgmine ring")
Põhjamaine must huumor ja filosoofiline eksperiment alkoholiga – rohkem polegi filmielamuseks vaja.
"Pieces of a Woman"
Kaasaegne suhtedraama võib mõjuda leierdatult. Igal aastal satub loendamatusse draamade patta aga ka paar pärli. Eelmisel aastal võlus võrratu "Marriage Story" ("Abielu lugu"). Tänavu võib pidada õnnestumiseks Veneetsias esilinastunud draamat "Pieces of a Woman". Vanessa Kirby on filmi rollis võrratu.
"The Souvenir" ("Suveniir")
Joanna Hoggi autobiograafiline linalugu noorest filmitudengist. Film, millest õhkub võluvalt boheemlaslikku elunautlemist. Filmi miljöö – 80ndate dekadents, võrratud kostüümid ja intellektuaalsed vestlused – on siin vaatemäng omaette.
"I'm Thinking of Ending Things"
Ainult Kaufman suudab suhtedraama teha sedavõrd painajalikuks.
"Little Women" ("Väikesed naised")
Liigutav ja ilus.
Mikk Granström
Justfilmi tegevjuht
1. "50 või kaks vaala kohtuvad rannal", rež: Jorge Cuchi
Väga vastuoluline film, mis räägib internetis levinud mängust Sinivaal. Traagiline lugu tänapäeva noortest, kes on jäänud üksi, keda ei kuulata ja kellel puudub eneseteostus. Selle filmi üle võib vaielda, on ta siis hea või halb, aga külmaks ei jäta ta kedagi ja jääb kauaks ajaks vaatajale meelde.
"50 või kaks vaala kohtuvad rannal"
2. "Topside", rež-id: Logan George ja Celine Held
Väga huvitav USA indie leid. Emotsionaalne film elu hammasrataste vahele jäänud emast ja tema tütrest ning sellest, milliseid raskeid valikuid sunnib elu mõnikord tegema. Suurepäraste rollilahendustega film ja väga huvitava pildikeelega.
3. "Kratt", rež: Rasmus Merivoo
Kuigi Kratt tuleb kinolevisse järgmisel aastal, siis õnnestus mõnel õnnelikul see film PÖFFi raames ära näha. Väga mõnusalt värske film, põneva loo jutustamise stiiliga, kaasahaarav, kohati vänge huumoriga vürtsitatud film. Kuigi seda on naljakas vaadata, siis tegelikult taustal on vägagi päevakajalised teemad. Kui film uuel aastal välja tuleb, soovitan kindlasti vaadata.
4. "25 aastat süütuna", rež: Jan Holoubek
5. "Georama Boy, Panorama Girl", rež: Natsuki Seta
6. "The True Adventures of Wolfboy", rež: Martin Krejci
7. "Sõna sõna vastu", rež: Leonardo Antonio
8. "Do You Love Me as I Love You, rež: Chieh Shueh-bin
9. "Needle Park Baby", rež: Pierre Monnard
10. "When I'm Done Dying", rež: Nisan Dag
Maria Helen Känd
filmikriitik
"Suveniir" ("The Souvenir"), rež: Joanna Hogg
"Heroin, it's my wife and it's my life, haha" laulab The Velvet Underground. Mis on armastusel, loovusel ja sõltuvusel ühist? Kõik ja mitte midagi, nagu näitab ka Joanna Hoggi film. Kui kasutada sellist pentsikut väljendit nagu metatasand, siis täpselt selle kvaliteedis toimib "Suveniir".
Hoggi isiklikul kogemusel põhinev lugu 1980. aastate Londonis, milles kajastuvad esiteks loomeprotsessi ja filmitegemise põhiküsimused, teiseks klassiprobleemid ning tollane poliitiline olukord. Kolmandaks ja peamisena armastuse ning sõltuvuse vahekord. Seda kõike mitte ühemõtteliselt! See on aeglane film, aga filmipoeesia täiesti omal tasemel.
"Suveniir"
"Viimased", rež: Veiko Õunpuu
Ammu pole kinos nii südamest naernud kui sellele Põhja-Soome trööstitule söekaevurite ja kauboikapitalistide heitlusele kaasa elades. Jah, ühtteist on selles samavõrd naturalistlikult õõvastavat nagu Emil Zola "Söekaevurites" ning kurba kui Sulev Keeduse "Varesesaare venelastes". Õunpuu parim film pärast "Püha Tõnu kiusamist" ja "Sügisballi".
"Kahjuks ei olnud teid kohal" ("Sorry We Missed You"), rež: Ken Loach
Inglise töölisklassi perekonna igapäevane ellujäämise võidujooks, mis loomulikult ülekantav ka Eestis kapitalismi rataste vahel olijate olelusvõitlusele. Eriti elavalt võib filmi olustikku praegu jõulueelses koroonapalavikus ette kujutada, kus kullerid pakke vedades hulluvad (filmi peategelane on kuller) ja Toidupangal on load tühjad. See on niivõrd rabav ja aus lugu perekondliku läheduse otsingutest nüüdisühiskonnas, kus valitseb feudalism uues tehnokraatlikus vormis.
"Mitte kunagi, harva, mõnikord, alati" ("Never Rarely Sometimes Always"), rež: Eliza Hittman
Ei tea, kas see on mu nõrkus Ameerika indie -kino ja sealse vaese klassi eluolu kujutavate linateoste vastu või praegune ühiskondlik ülitundlikkus abordi teemal, aga film mõjus. Lavastaja läheneb teemale tundlikult, osutades sellele, mida ütles Ingrid Ruudi ERR-is avaldatud arvamusloos: kui juba diskuteerida, siis diskuteerigem parem küsimuste üle, mis tegelikult abortide arvu mõjutavad. See tõde ei ole ilus ja põhjused on harva (või pigem mitte kunagi!) lihtsad.
"Põleva tütarlapse portree" ("Portrait de la jeune fille en feu"), rež: Celine Sciamma
Kui sulle tundub, et oled viimane armastaja elavate kirjas või ainus romantik pragmaatikute ajastul, siis Sciamma film on vaatamiseks. Armastuslugu, mis põleb tasahilju, varjatult ja aeglaselt. Ega kirg kahe naise vahel 18. sajandi oludes väga avameelselt lõõmata ei saanudki, aga sellegipoolest lõppeb lugu tulevärgiga. Ihukarvad tõusevad viimase stseeni peale.
Pakatab ka feministlikest sotsiaalkriitilistest näidetest, mis on sarnaselt eelnimetatud filmile "Mitte kunagi, harva, mõnikord, alati" asjakohased paraku ka 2020. aastal.
"Süsteemi error" ("Systemsprenger"), rež: Nora Fingscheidt
Filmid räägivad inimestest ja seadused või regulatsioonid peaksid kostma inimeste eest. See on lugu ühest lapsest – selliseid on palju –, kellele ometi jäävad kõik raamid, mudelid ja seadused väikeseks. Benni on rõõmus ja äkiline, aga järgmisel hetkel vaimust vaevatud nagu "The Exorcist'is", siis aga juba palatis, tugevate rahustite all. Ühele vanemale vaatepilt nagu halvimast õudusfilmist.
"Süsteemi error" ei mõju klassikalise trööstitu sotsiaalprobleemi avava draamana. Siin on jõudu, tugevat empaatiat ja värvi. Seda peab nägema!
"Biidid" ("Beats"), rež: Brian Welsh
Salareivid on praegu taas päevakorras ning "Biidid" on tripp sinna, kuhu hetkel keegi minna ei tohi. Briti undeground -musakultuurile omane mõnus toorus, melanhoolia ja tööstuslikkus seab filmi tonaalsuse, aga mitte pelgalt taustana, vaid traageldab niidina kokku filmi sotsiaalsete, perekondlike ning sõprussuhete narratiivi. Selles on "Trainspottingu" meeleolu, millele mustvalge koloriit annab nostalgilisema värvingu, väljendades igatsust tummise bassi ja higise tantsupõranda järele kuskil tehasehoones, aga ka igatsust aja järele, mil käepäraseks kommunikatsioonivahendiks oli raadio.
"Biidid"
Mustvalge esteetika kommenteerib kriitiliselt ka väärastunud sotsiaalset kuvandit, nagu koguneksid reividele mingi loomastunud inimrämps, keda tuleb valvata ja karistada. Kui me seda ei suuda teisiti näha, pole me ühiskonnana päriselt vabad.
"Ma mõtlen sellele kõigele lõpp teha" ("I'm Thinking of Ending Things"), rež: Charlie Kaufman
Kaufmanile omane keerukas ja intensiivne identiteedi muutlikkuse mäng, mis ühtaegu vaimustab ja väsitab vaatajat. Eelkõige lummas üks paremaid ja nüansirohkemaid dialooge sel aastal (filmi aluseks on raamat), suurepärased näitlejatööd ning enda otsustusvõimetus – kas nähtu on täisliialdus või peenekoeline fantastika.
"Järgmine ring" / "Druk", rež: Thomas Vinterberg
Kes mäletab "Jahti" (2012), siis see on Vinterbergi ja Mikkelseni järjekordne suurepärane koostöö täiesti teises rubriigis. Oleks piiritlev võtta filmi vaid joomarlust pooldava meelelahutusena (viimast see muidugi on ka). Selles jagub piisavalt tumedust, nüansse ja ootamatut värskust teema käsitlemisel, mis avavad Põhjamaade alkoholikultuuri ning on ausad kaaslase osas, mis kahjuks või õnneks on inimkonda sajandeid saatnud. Imetlus, et traagilisele õnnetusele vaatamata (Vinterbergi 19-aastane tütar suri) tegi ta siiski filmi teoks.
Dokid " Ma olen Greta" ("I am Greta"), " Võrku püütud" ("V síti") ja"Tagasi kerida" ("Rewind") on parimad tõsielufilmi elamused möödunud filmiaastast, mis kõik avavad ühiskondlikke mädapaiseid laste kogemuse kaudu.
Eesti filmidest tooks esile patriootilist sentimentaalsust vältivata ajaloopõneviku "O2", mida oleme ammu vajanud, ja peenetundlikku vormikäsitlusega draama " Rain".
Ralf Sauter
filmikriitik
1. "Nähtamatu elu" ("A Vida Invisível"), rež: Karim Aïnouz
Mu lemmikfilm 2020. aasta kinolevis oli Karim Aïnoauzi vapustavalt suurejooneline, ootamatult liigutav ja nauditavalt kibemagus "Nähtamatu elu", mille peamiselt 50ndate Rio de Janeiros arenev lugu jälgib kahe teineteisest lahku kistud õe elusaatusi. Nad otsivad teineteist, otsivad iseennast ja otsivad õnne, aga probleemsetes tingimustes ja represseerivas ühiskonnas on see nende jaoks nagu meeleheitlik vastutuult pressimine.
Ei mõjunud "Nähtamatu elu" ka mingi kuiva statement 'ina, pigem on see pehmes üldinimlikus keeles jutustatud lugu näiteks igale unistajale, kes on maadelnud küsimusega, mismoodi saada endale elu, mida ise tahad elada, mitte see elu, mida teised ootavad, et sa elaks, ja kas selleks on üldse soodsad tingimused olemas. Tegelased on hästi reaalsed ja nendega on lihtsalt mugav suhestuda. Ühtlasi tekitas see film oma lummavalt autentse fiilinguga maagilise ajas rändamise tunde.
"Nähtamatu elu", õed Euridice ja Guida. Autor/allikas: kaader filmist / Tartuff
2. "Pesa" ("The Nest"), rež: Sean Durkin
Põnevalt lavastatud sissevaade ühe pealtnäha veatu perekonna lagunemisse Inglismaal 1980. aastatel. Inimlik ja mõistev draama Sean Durkinilt, kes debüteeris ligi 10 aastat tagasi samuti põneva "Martha Marcy May Marlene'iga".
3. "Lõputusest" ("Om det oändliga", rež: Roy Andersson
Haarav ja otsinguline mõtisklus Roy Anderssonilt, üks ainukordseid filmielamusi sel aastal.
4. "Isa" ("The Father"), rež: Florian Zeller
Minimalistlik tragöödia, mis põnevate stilistiliste nõksudega juhatab meid dementsust põdeva rauga mõistusse ning pakub sellega vahetu ja mõjusa vaatamiskogemuse, olgugi et tegevus toimub ühes korteris. Liigutav rollisooritus Anthony Hopkinsilt, kes ei lange liigsesse sentimentaalsusse.
5. "Kallid seltsimehed!" ("Dorogie tovarishchi"), rež: Andrei Kontšalovski
1960. aastate alguses toimunud Novotšerkasski veresaunast rääkiv mängufilm leiab selle sündmuse vaatlemiseks huvitava külje, rääkides partei osakonna juhatajast Ljudmillast, kelle fanaatiline usk kommunismi lööb vankuma pärast seda, kui puhkenud rahutuste ajal läheb kaduma tema tütar.
6. "Fortuna – tüdruk ja hiiglased" ("Fortuna"), rež: Nicolangelo Gelormini
Ainulaadne draama tõestisündinud lastevastasest kuritööst, mis tunnetab oma maagilise, muinasjutulise ja vihjava pildikeelega lapse sisemaailma ning jääb tänu sellele meelde ühe omapärasema filmina valusast teemast.
7. "Teenrid" ("Servants"), rež: Ivan Ostrochovsky
Fantastilise operaatoritööga noirilik lugu katoliku kirikust 80ndate Bratislavast, kus kommunistliku režiimi haare põhjustab ideoloogilise konflikti.
8. "Õhtusöök Ameerikas" ("Dinner in America"), rež: Adam Rehmeier
Metsik, aga südamlik ja seejuures hästi üllatav vitamiinipomm mässumeelsest punkarist ja häbelikust tütarlapsest. Üks selle aasta lõbusamaid ja rütmikamaid filme, tõeliselt häbitu naerutaja.
9. "Kuldsed hääled" ("Golden Voices"), rež: Jevgeni Ruman
Armas ja siiras lugu filmide dubleerimisega tegelevast vanapaarist, kes kolib Nõukogude Liidust Iisraeli. Toredasti peegelduvad "Kuldsetes häältes" lõhed kauakestnud abielus, ümberasumisega kaasnevad keerukused ning filmikunsti maagilisus.
10. "Nähtamatu mees" ("The Invisible Man"), rež: Leigh Whannell
Pinev hitchcockilik thriller, mis värskendab tuttavat vana lugu nähtamatust mehest, ühendades sellesse päevakohased probleemid seoses naistevastase vägivallaga. Inimlikult liigutav Elisabeth Mossi tõstab uhke rollisooritusega selle žanrifilmi meeldejäävatesse kõrgustesse.
Mu lemmikud kodumaised mängufilmid olid "Rain" ja "Viimased", lemmikuteks dokumentaalideks olid aga "Fred Jüssi. Olemise ilu", "Südamering", "Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes".
Andres Kauts
Elektriteatri eestvedaja
1. "Palm Springs"
Särtsakas ja isevärki film. Palm Springs tuli täiesti ootamatult ja tegi kohe tuju heaks. Film pidas hästi vastu isegi korduval ja korduval vaatamisel, avades järjest väikseid toredaid detaile, mis algselt märkamata jäid. Samas ei püüa ta midagi
liigsügavat öelda.
2. "Ütle talle"
Minu parim elamus selle aasta PÖFFilt. Kuigi läksin suurte ootustega, ei pidanud pettuma. Nüanisrohke lugu noorest poisist, kes peab valima vanemate lahku minemise järel täiesti eri suundades liikuva ema ning isa vahel. Juba pealkiri viitab, kuidas noort last kasutatakse manipuleerimiseks ja sõnumi saatjana kahe täiskasvanu vahel.
3. "Järgmine ring"
Nagu režissöör Thomas Vinterberg ise ütles: film, mis algas pühitsusena alkoholile, valmis hoopis pühitsusena elule. Euroopa draama oma parimas kastmes.
4. "Piitsavars"
Lugesin hiljem, et režissöör näeb kirjandust kui võimalust oma tegelaste vastu empaatiavõimet õppida.
5. "Põgenemine Pretoriast"
No kellele ei meeldiks üks korralik vanglast põgenemise lugu. Põnevust jagub kogu filmiks, mis sellest, et sa tead ju algusest peale, kuidas nad lõpetavad.
Kaader filmist "Põgenemine Pretoriast". Autor/allikas: pressimaterjalid
6. "Pühendus Samale"
Üks kõige rohkem hinge pugenud filme sellel aastal. Mida muud ka oodata sõja isiklikust ning intiimsest kujutamisest. Kui meie jaoks olid need poolteist tundi ärevusttekitav, klaustrofoobiline, hirmus ning emotsionaalne kogemus, siis tegelased elasid seda üle igapäevaselt. Raske on mõelda, et selles tundes võiks
aastaid elada..
7. "Neela!"
HÕFFi eredaim filmielamus, mis mängis oskuslikult žanri ootustega. Alustasin vaatamist ootusega grotesksest žanrifilmist, aga sain vastu hoopis korraliku draama. Kahjuks kohalikesse kinodesse ei jõudnudki.
8. "Ilusaimad ajad"
Üpris ootamatu ja armas film, mängides kodus
tehtud ulmefilmi ja Prantsuse romantilise komöödia piirimail.
9. "Ükskord Hollywoodis"
Tarantino on oma seekordses kulgemises aeglane, kuid mulle sobis. Liugleks praegugi Ricki ja Cliffiga lahtises kabrioletis 1960ndate Los Angeleses ringi. Peakski filmi uuesti üle vaatama...
10. "Le Mans '66"
Puhas mootorimürin, võistlusadrenaliin ja meelelahutus 200 kilomeetrit tunnis. Mõnus võiduajamisfilm suurepärase režissööritööga.
Chris Reintal
filmikriitik
1. "I'm Thinking of Ending Things"
Esialgu võib tunduda, et süžee on Charlie Kaufmani filmi kohta kummaliselt lihtne. Tegemist on sedasorti filmiga, kus inimesed lihtsalt räägivad ja räägivad ja räägivad kõiksugu teemadel. Lakkamatu vestlus on hästi kirjutatud, ekstsentriline ja meelelahutuslik. Aga liha filmi luudel on hoopiski suurem pilt, mis rullub lahti pinna all.
2. "Kelly gängi tõeline lugu"
Kas filmi vaadates õpib midagi tõelise Kelly gängi kohta? Ajaloolised faktid on nii paksus ilukirjanduse kastmes, et raske öelda. Selle asemel saab palju mõtteainet – mis üldse on tõde? – ja lisaks veel huvitavaid visuaale, suurepärast filmimuusikat ja närvesöövat lõpulahingut nautida.
3. "Emma."
Jane Austeni lood on mind üldiselt üsna külmaks jätnud, aga "Emma." pole pelgalt vesine romantika, vaid on komöödia, peaaegu satiir. Nagu kõik need ülevõlli-kleidid ja -kostüümid, on ka film ise lõbus, veetlev ja värviline. Hindan väga ka filmi peent visuaalset huumorit, millist tänapäeva komöödiatest leiab võrdlemisi vähe.
4. "Reis Kreekasse"
Film on pooleteisttunnine õhtusöök kahe andeka Briti koomikuga. Filmi nautimine sõltub suuresti sellest, kui kaua jaksatakse nautida Rob Brydoni ja Steve Coogeni matkimisi, improviseerimist ja üksteise kallal lõõpimist kuiva briti huumoriga.
Reis Kreekasse
5. "Nähtamatu mees"
Filmindus on visuaalne kunstivorm ning nähtamatu peategelane lisab filmitegemisele omajagu keerukust. Suurepärane operaatoritöö ja kompositsioon panevat vaatajat kahtlustama nurgas kössitavat tooli või kartma tühja koridori. Kogu film toetub Elisabeth Mossi väga tugevale, sisuliselt sooloetteastele.
6. "Väikesed naised"
Kuigi võib küsida, miks just sellel jutustusel on nii mitut filmiversiooni vaja, peab tunnistama, et viimane ümberjutustus tegi midagi täiesti uut. Greta Gerwig struktureeris loo ümber, mis andis tegevusele nii uue konteksti kui allteksti.
7. "Edasi"
Pixari filmikataloogis on "Edasi" kuskil keskel, aga sellele vaatamata on lugu südamlik, lõbus, positiivne ja paneb igas vanuses vaataja kaasa elama. Filmistuudio on välja nuputanud oma õnnevalemi, mis võib küll kohati klišeelik olla, ent on kahtlemata mõjuv.
8. "Da 5 Bloods"
Vietnami sõja teemal on ilmunud palju filme ja Spike Lee näitab oma vaatenurka järjekordse loenguga afroameeriklastest ning USA rassistlikust ajaloost ja olevikust. Film on tema varasematest töödest verisem ja morbiidsem, kuid siiski selgesti Spike Lee nägu.
9. "Põgene"
Filmi sihtgrupp ei ole sõjaarmidega thrilleri-veteranid, vaid pigem teismeline publikum. Kõik põnevikud ei peagi samas olema mitmekihilised mõistusemängud, kus keskmine vaataja ei saa arugi, mis teoksil on. Täiesti oma koht on olemas lihtsatel ja hästi tehtud põnevikel. "Põgene" paneb oma ratastoolis peategelast erinevatesse pingelistesse olukordadesse. Pinevusele pakuvad vaheldust aga tumehalli huumoriga vürtsitatud hetked.
10. "Cats"
Aasta edetabelisse ei pea kuuluma ainult kõige paremad filmid ega ka mitte ainult väga head filmid või üldse head filmid. "Cats" on üks lõppeva aasta meeldejäävamaid filmielamusi. Müstika, kuidas selline film tehtud sai!
Hinnatud näitlejad, tohutud rahasummad, loendamatud digikunstnike töötunnid ja lõpptulemus on see… Absurd. Kahju ainult, et seda hullumeelsust ise suurel ekraanil vaatama ei julgenud minna.
Kristjan Gold
filmispetsialist
Keerulisel aastal, mil rohkem oli filme, mida polnud, kui neid, mida oli, on väga raske neid järjestada. Seetõttu lihtsalt nimekiri filmidest, mida vaadates vast pettuma ei pea.
"Väikesed naised"
Greta Gerwigi suurepärane adaptsioon, mis tundub mõnusalt värske.
"Džentelmenid"
Guy Ritchie tõestas, et koomilised ja vägivaldsed gängsterilood tulevad tal kõige paremini välja. Lisapunktid Hugh Grantile, kes näitas, et teda on liiga vara maha kanda.
"Džentelmenid" ("The Gentlemen") Autor/allikas: outnow.ch
"Nähtamatu mees"
Veel üks näide sellest, et aastatetagusest alusmaterjalist saab midagi värsket välja võluda.
"Trial of the Chicago 7"
Aaron Sorkin tõestab taas, et nii tihedat, teravat ja vaimukat dialoogi ei kirjuta Hollywoodis hetkel keegi teine.
"Da 5 Bloods"
Spike Lee võib küll tammuda enda poolt sissetallatud rada, aga just näitlejatööd on need, mis selle loo nauditavaks muudavad.
"Eelpost"
Aeg-ajalt juhtub, et sõjafilmidega tabatakse märki. "Eelpost" tabas.
"Palm Springs"
Veel üks näide sellest, et kui mõni formaat tundub pealtnäha kulunud, saab sellele uue vaatenurga alt lähenedes elu taas sisse puhuda.
"Tenet"
Nolani filmid võivad ju tunduda külmad ja emotsioonitud, aga vaieldamatult on need sündmused.
"David Copperfieldi isiklik elulugu"
Ja veel üks näide, et kirjandusklassikat saab värskena mõjuvalt ekraanile tuua, eriti siis, kui selle taga seisab Armando Iannucci.
"Viimased"
Veiko Õunpuu tundravestern hiilib ligi sama vaikselt kui polaaröö ja kui selle sees oled, on sealt juba võimatu välja saada.
"Järgmine ring"
Thomas Vinterberg ja Mads Mikkelsen on juba varemgi tõestanud, et kui nad kokku saavad, sünnib miskit head. Ainuüksi Mikkelseni tantsunumbri pärast on see üks selle aasta parimaid filme.
"O2"
Tõestus, et Eestis saab teha väga head, stiilset ja põnevat spioonipõnevikku.
"Põleva tütarlapse portree"
Selle aasta kõige ilusam (ja võib olla ka valusam) film.
"Pesa"
Kummaline film, mis oma stiilipuhtuse ja suurepäraste näitlejatöödega ei lase kuidagi lahti.
"Räige reede"
Ja veel üks kinnitus, et kui tundub, et Hollywoodil on originaalsed ideed otsas, tuleb keegi ja keerab "vanale ideele" sellise vindi peale, et veinipudel puruneb kurgus kildudeks.
"Vee peal" ja "Hüvasti, NSVL"
Hoolimata nõukanostalgia kergest üleküllusest on need hästi tehtud suureks kasvamise lood.
"Kallid seltsimehed!"
Kontšalovski näitas, et tal on veel nii mõnigi suurepärane linateos sees.
Filipp Kruusvall
filmikriitik
"Jünger", rež: Chaitanya Tamhane
Atmosfääriline sukeldumine India klassikalise muusika maailma kuumas Mumbais. Korraga nii metafüüsiline kui ka kriipivalt maine.
"Nomaadimaa", rež: Chloe Zhao
Vastupandamatult nukker ja eluline, doki ja mängufilmi vahelisel viljakal pinnal kõndiv lugu sobib oma melanhoolsuses suurepäraselt 2020. aastat kokku võtma.
"Mank", rež: David Fincher
Suur ja monumentaalne film, mis pakub midagi kõigile meeltele ja ajusagaratele.
"Kallid seltsimehed!", rež: Andrei Kontšalovski
Võimalik, et vanameister Kontšalovski parim ja tähtsaim film. Üllatavalt pinev, aus ja täpne lugu nõukogude inimesest.
"Kallid seltsimehed"
"Konverents", rež: Ivan I. Tverdovskiy
Nii noore režissööri poolt hingekriipivalt meisterlik käsitlus traumast, tänapäeva Venemaal tabu staatusesse surutud Dubrovka teatri pantvangikriisi psühhodraamalik lahtimõtestamine.
"Newtopia", rež: Audun Amundsun
Vapustav antropoloogiline reportaaž Indoneesia džunglist. Mitme rabava pöördega lugu šamaan Aman Paksast ja tarbimisühiskonna pealetungist.
"The Filmmaker's House", rež: Marc Isaacs
Põnev mäng doki ja mängufilmi piiril, meisterlik mõtisklus režissööri rollist ja inimlikkusest alati vaimuka Marc Isaacsi poolt.
"Gunda", rež: Viktor Kossakovski
Väga ainulaadne on panna kauni mustvalge filmi peaossa ühe jalaga kana ja emis ning luua neist vastupandamatud karakterid. Kossakovski ei väsi üllatamast ja leiutamast.
"Radiograph of a Family", rež: Firouzeh Khosrovani
IDFA võidufilm on põhjalik ja samas poeetiline rekonstruktsioon ühe iraani perekonna lõhenemisest liberaalse ja konservatiivse tiiva vahel.
"The Social Dilemma", rež: Jeff Orlowski
Selle aasta kohustuslik ja päevakajaline vaatamine nii vanale kui noorele.
Johannes Lõhmus
filmikriitik
Siin on nimekiri, kuhu olen koondanud 2019. või 2020. aasta filmi, mida selle aasta sees nägin ja mis olid sedavõrd meeldejäävad, et neid võiks teistelgi olla huvitav meenutada, vaadata, üle vaadata. Filmid on nimekirjas meeldejäävuse järjekorras.
"Andrei Tarkovski. Film kui palve" ("Andrei Tarkovski. A Cinema Prayer"), rež: Andrei A. Tarkovsky
Tõeline kinopoeesia, mis jättis pikaks ajaks sisse tunde nagu istuks õlal ingel, kes mõtleb Tarkovski mõtteid, vaatab maailma Tarkovski pilguga ja jagab seda ühendust minuga. Harva näeb kaasaegseid filme, milles saad peaaegu kõigega, mida näed või kuuled, nii hingeliselt kui intellektuaalselt nõustuda.
"Viimased", rež: Veiko Õunpuu
Kuna mul oli rõõm "Viimaseid" eelmise aasta jooksul kolm korda ja suhteliselt suurte vahedega vaadata, siis iga kord kasvatas mind selle mastaapsuse, tundra, vaikuse, marmorkinnku ja vittun villapaida 'ga uue nurga alt kokku. Kaunis, traagiline ja naljakas õnneliku lõpuga film maailmast, mille pealispinda valitseb naeruväärselt ebakindel edevus, samal ajal kui maapind jalge all valmistub kokku varisema. Kinofilm suure algustähega.
"Viimased" Autor/allikas: Sten Johan Lill
"Lihvimata kalliskivid" ("Uncut Gems"), rež: Benny ja Joshua Safdie
Tõeline meelelahutuslik pärl, kus panused on suudetud emotsionaalselt nii kõrgele ajada, et peategelasele kaasa elamisest saab justkui lemmikvõistkonnale staadionil pöidla hoidmine, mille käigus saab nii rõõmust käsi taeva poole tõsta, küüsi närida kui ka pisaraid valada.
"Karv", rež: Oskar Lehemaa
Visuaalne ja emotsionaalne maailmaklass universaalsest välimusega seotud ebakindlusest, mis oli korraga ebameeldivalt hirmutav, väga ehe ja tohutult mõjus. Eesti kaasaegse žanrifilmi elujõu tehniline ja sisuline tõestus.
"Mu kallid laibad", rež: German Golub
BFMi lõputööna sündinud tudengifilm, mis on argisem, elulisem, kaasaegsem, tõepärasem kui pea ükski Eesti mängufilm seda tavaliselt suudab. Kui tavaliselt hiilitakse meie filmilugudes kirjanduse või ajaloo ilustavatel radadel, siis "Mu kallid laibad" julgeb rääkida elust Eestis ilustamata. Sellest absurdsest hallist reaalsusest, kus poisid peavad kasvama ilma eeskujudeta ja laibavedaja saab paremat tunnipalka kui filmirežissöör. Ja seda on tehtud nii elutervelt, et vaatajal jääb naeratus näole.
"Anna mulle vabadus" ("Give Me Liberty"), rež: Kirill Mikhanovsky
Väga hea inimlik komöödia ja draama korraga, mis jäi meelde oma loomulikkuse ja lihtsusega. Film, kus kogu aeg juhtub midagi ja mille tegelased ei ole must-valgelt head või pahad, kelle elu pole veel jõutud mugavaks, ohutuks ja etteaimatavaks disainida.
"Samal ajal maa peal" ("Samtidigt på Jorden"), rež: Carl Olsson
Royanderssonlik dokumentaal elust maa peal, mille paratamatuks osaks on ka surmaga tegelemine. Film, mis traagilise 2020. aasta kontekstis saab veel erilisema mõõtme, kuid on ühtlasi ka täiesti ajatu teos nende inimeste argipäevast, kes surmaga igapäevaselt silmitsi seisavad. Olude sunnil külmad ja kalkuleerivad professionaalid, kes ometigi söövad, suhtlevad ja viskavad nalja nagu normaalsed inimesed. Film sellest, kuidas sinu töö ei pea olema sinu elu, eriti siis, kui su tööandjaks on surm. Ideaalne kaaslane filmi "Mu kallid laibad" kõrvale.
"Kui su süda seda tahab (remiks)" ("If Your Heart Wants It (Remix)"),rež: Pilvi Takala
Suurepärane kaasaegne cinema verite miniatuur Soomest, mis näitab, kuivõrd igavad võivad olla inimesed, kes püüavad kogu aeg iga hinna eest produktiivsed olla.
"Hüvasti, NSVL", rež: Lauri Randla
Väga hea debüütfilm, mis räägib ühe suure südamega ja julge autsaiderist insaideriks kasvamise loo, kus püsivalt käib taustal võitlus banaanide, emaarmastuse ja vabaduse nimel. Mulle tundub, et mingi uus maamärk Eesti filmis on see, kui kaks aasta parimat kohalikku (täispikka) mängufilmi valdavalt võõrkeelsed on, aga samas tegelevad ülimalt aktuaalsete lokaalsete probleemidega.
"Vee peal", rež: Peeter Simm
Peeter Simm on suutnud luua tõelise rahvafilmi selle sõna kõige paremas mõttes. See on justkui eestlaslik segu maailmakino väärt paladest: siit leiab vendade Coenite värvikaid karaktereid, keda saadab Kusturica elujanu ja Wes Andersoni tempokus ning kõik see leiab aset ühe Eesti väikeküla mikromaailmas, kus juhtuvad asjad, millest kõik teadlikud on, aga keegi nendest avalikult rääkida ei taha.
"Südamering", rež: Margit Lillak
Ühe heade kavatsustega sündinud katsetuse kuulsusetu lõpp, mis on tänu sellele filmile saanud surematuks tõestuseks sellest, et ainult ilusast plaanist ei piisagi. Kogukonna loomine eeldab ka kogukondliku ego sünnitamist, mis eksisteerib isiklikest ihadest, vajadustest ja vimmadest ülimuslikult. Kuigi see filmis nähtud kogukonnal ei õnnestunud, siis on väga suur asi, et meil on nüüd teos, mis võimaldab neid sotsiaalseid mustreid vaadelda ja mõne tulevikukogukonna loomise eel peas läbi mängida.
"Ankeet", rež: Aljona Suržikova
Väga soe film kogukonnatundest, mida ei pea ilmtingimata ühiselt läbi elama, vaid mida saab endaga südames kaasas kanda. Teos, mis näitab kõnekalt koolikeskkonna olulisust ja heade suhete väärtust täiskasvanuks saamisel.
"Võrku püütud" ("V siti"), rež-id: Barbora Chalupova ja Vit Klusak
Ülimalt kvaliteetne ajakirjanduslik eksperiment ja tugev dokumentalistika, mis on samaaegselt mõjuv, põnev ja väga vastik. Film, mis tõestab, kuidas täiesti katkised inimesed on lastest-noortest ainult nupuvajutuse ja videokõne kaugusel. Seda võiks vaadata igaüks, kes lastega või noortega töötab või nende heaolust hoolib.
"Võrku püütud" ("Caught in the Net") Autor/allikas: Kaader filmist
"Maa" ("Erde"), rež: Nikolaus Geyrhalter
Üks viimaste aegade vägivaldsemaid filme, mis näitab inimese laastavat palet looduse vastu, tootmistoodangu nimel ning meie teekonda täielikult inimteolise maailma poole, kus iga puu ja põõsas on kellegi poolt sihipäraselt istutatud looduslikku suvalisust ja omapära välja suretades.
"Tenet", rež: Christopher Nolan
Lisaks filmiga kaasnevale ilmselgele Tallinna-romantilisele elevusele koduste kohtade ära tundmise ja nende läbi nolanifiltri vaatamise üle, on tegu ka keerulisse pakendisse vormitud lihtsakoelise filosoofilise tõdemusega, et mida vähem sa üritad kramplikult mingist protsessist aru saada, seda enam on sul lootust sellest protsessist osa saamist nautida. Ajaviide, mis jookseb ajaga võidu ja tuleb pigem võitjaks.
"Me jääme endale kindlaks" ("Die Unbeugsamen: Gefährdete Pressefreiheit auf den Philippinen"), rež: Marc Wiese
Tugev ajakirjanduslik dokk Rodrigo Duterte solvangutele, valedele ja vägivallale rajatud valitsemisest Filipiinidel ning ajakirjanikest (eesotsas Maria Ressa ja Rappleriga), kes julgevad endale kindlaks jääda, talle vastu astuda ning võimu jaoks ebameeldivaid teemasid kajastada.
"Maakera on sinine, justkui apelsin" ("The Earth Is Blue as an Orange"), rež: Irina Tsilyk
Auhinnatud Ukraina-Leedu dokumentaal meeste poolt hüljatud perekondadest Ukrainas, mis mõjub tänu filmi kandvatele võimsatele matriarhidele, kes suudavad lootusetuna näiva olukorra mängida välja soojaks elukogemuse omandamise ja koos kasvamise looks.
Elise Eimre
PÖFFi programmikoostaja, filmikriitik
1. "The Father"
Film, mis hiilgab oma iga tahuga. Süžee, näitlejate ansambel ja filmitehniliselt geniaalselt lihtne viis anda edasi purunevat inimilma loovad siinkohal tõeliselt mõjusa elamuse. "The Father" tõestab ühtviisi ka seda, et ainus, kes Anthony Hopkinsi näitlejatööd ületada suudab, on vanameister ise.
"Isa"
2. "Tenet"
Sõltumata sellest, kas "Tenet" taevalaotuse alla kergitatud ootustele lõpuks vastas või mitte, on tegemist kohaliku filmitööstuse lähiajaloo ühe kõige märgilisema verstapostiga. Isiklikus plaanis ka kõige jõulisema pähkliga, mis tänavusel kinoelamuste edetabelis triumfeerib.
3. "1917"
Sõjadraamade kroonijuveel, mis annab esimese maailmasõja keerise edasi erakordse kogemuslikkusega. Suure kangelasliku narratiivi asemel asetab Sam Mendes vaataja kaevikus peituvasse sõduri kingadesse ja loob kustumatu pildi minevikust, mis ikka ja jälle teravalt oleviku kandadesse astub.
4. "About Endlessness"
Roy Andersson riisub taaskord kindla käe ja raudse rehaga põhjamaise natuuri eksistentsiaalseid elusõlmi. Filosoofiliselt rammus ja absurdihuumorist pikantne reisielamus hunnitutesse kujutelmadesse, mis peegeldub elu tegelikkust kohati selgemalt kui ümbritsev reaalsus ise.
5. "Shirley"
Peadpööritavalt võimas viis anda edasi kirjanik Shirley Jacksoni elu. Josephine Deker kasutab viimase vindini iga filmikeele väljenduslikku vahendit, et peibutada vaataja emotsionaalsetesse püünistesse, mida Shirley oma loominguga rajas. "Shirley" peaosatäitja Elisabeth Moss tabab rolli temale tänaseks tuntud geniaalses perfektsuses.
6. "Beats"
Selle filmi lugu kahe Šotimaa äärelinnas elavast ei ole dramaturgiliselt küll teab mis eepiline, kuid ajastupilt 90ndate techno 'st ja põranda alla surutud reividest on niivõrd autentne ja ehedusest pulseeriv, et pelgalt ajaloo pildi loomise asemel kutsub kaasa kogema kõike seda ekstaatilist, mida lihtsalt pole võimalik rütmidest sõnadesse ümber tõlkida.
7. "Zappa"
Dokumentaalfilme Frank Zappast pole kunagi liiga palju. Edetabeli tippu jõuab aga see kõnealune tänu suurepärasele materjalikäsitlusele, kus kõneleb vaid Zappa ise ühes oma kaasteelistega. Pealelugeja asemel on paljustki ennenägematust materjalist originaalne dokumentaalfilm loodud eriskummalise montaaži ja animatsiooniga, mis on oma kõnekal kohal sama ekstsentrilised nagu Zappa enda looming.
8. "Nomadland"
Rahutut, kodustamatut ja alati otsingul olevat hinge saab tabada vaid seda kandavas loomingus. Chloe Zhao kutsub vaataja poeetilisele rännakule koos Frances McDormandiga, kes teeb oma karjääri ühe tugevaima rolli võttes iseolemise ohjad ja rooli üle sealt, kus see umbes-kuskil Jack Kerouacil pooleli jäi.
9. "Never Rarely Sometimes Always"
Söövitavalt intiimne ja liigutav lugu noorest neiust, sõprusest ja võitlusest selle nimel, et katkestada soovimatu rasedus. Film, mis loodetavasti leiab oma koha ka Eesti kinolevis ning aitab avardada pärsituid perspektiive sellel teemal.
10. "Viimased"
"Viimased" on tänavu aasta parim Eesti film, kui isegi mitte viimaste. Veiko Õunpuu on üks väga vähestest režissööridest kohalikul filmimaastikul, keda lugeda autoriks. "Viimased" on kõnealuse autori üks parimaid teoseid ja vaieldamatult üks nendest filmidest, mis pääseb mõjule vaid suurel kinoekraanil. Jääb üle loota, et selle meistriteose seansse ka eesootavasse turvalisemasse aastasse jagub.
Ra Ragnar Novod
Artise programmijuht
1. "Pieces of a Woman", rež: Kornel Mundruczo
Ainuke selle aasta film, mis pani mind esimese 30 minuti jooksul läbi elama nii erinevaid emotsioone, mistõttu hakkasin pimedas Veneetsia filmifestivali kinosaalis lihtsalt nutma. Õnneks varjas mask mu pisarad. 7. jaanuarist ka Netflixis.
2. "Järgmine ring" ("Another Round"), rež: Thomas Vinterberg
Vinterbergi "Jaht" ("Jagten", 2012) on küll tugevam film, kuid mitte üheski teises käesoleva aasta filmis ei saa näha Mads Mikkelseni tantsimas ja see on juba omaette väärtus.
3. "Põleva tütarlapse portree" ("Portrait de la jeune fille en feu"), rež: Celine Sciamma
Tänavu pole olnud puudust naistevahelisi suhteid kujutavatest ajastufilmidest. 2019. aasta PÖFFil ja tänavu oktoobris ka kinno jõudnud "Põleva tütarlapse portree" on neist kõige kaunim ja erilisem, kuid möödunud PÖFFi linastunud "Teistsugune maailm" ("The World to Come") ja "Fossiil" ("Ammonite") väärivad samuti igat sorti tähelepanu.
4. "Meemaa" ("Honeyland"), rež: Tamara Kotevska, Ljubomir Stefanov
Ljubomir Stefanovi ja Tamara Kotevska dokumentaalfilm "Meemaa" on eepiline, intiimne, humoorikas ja hämmastavalt kauni pildikeelega portree inimkonna ja looduse vahelisest haprast tasakaalust.
"Meemaa" Autor/allikas: Pressimaterjalid
5. "Minu veri ja luud voolavas galaktikas" ("My Blood & Bones in a Flowing Galaxy"), rež: SABU
Teeneka Jaapani režissööri SABU uusim film pidi kodumaal linastuma maikuus, kuid koroonaviirusel olid teised plaanid, mistõttu jõuab film sealsetesse kinodesse alles uue aasta aprillis. "Minu veri ja luud voolavas galaktikas" on üks nendest filmidest, mille pärast tulebki PÖFFil käia, sest niivõrd ootamatut, ilusat, koledat, armsat, vägivaldset ja siirast filmi saab täiel määral nautida ainult koos kinopublikuga.
6. "Isa" ("The Father"), rež: Florian Zeller
Isad, mehed ja dementsus on teemas. PÖFFil linastus neid kolm: "Isa", "Langemine" ("The Falling", rež: Viggo Mortensen), "Supernoova" ("Supernova", rež: Harry Macqueen).
Kui keegi veel kahtleb, milleks on näitlejana võimeline Anthony Hopkins, siis on "Isa" lausa kohustuslik vaatamine. Kõikidele teistele on tegemist järjekordse näitega tema meisterlikusest.
7. "Kallid seltsimehed!" ("Dear Comrades"), rež: Andrei Kontšalovski
2019. aasta PÖFFil elutööauhinna vastu võtnud Andrei Kontšalovski karjäär on olnud nii kirju, et seda on kohati ise raske uskuda. Näidetena saab välja tuua: Tšehhovi ekraniseering "Onu Vanja" (1970), Sylvester Stallone'i ja Kurt Russelli märulikomöödia "Tango & Cash" (1989), Jon Voighti thriller "Põgenike rong" ("Runaway Train", 1985), Armand Assante'i miniseriaal "Odüsseia" ("The Odyssey", 1997) ja Michelangelo elu kujutav "Patt" ("Sin", 2019).
Tänavu linastunud "Kallid seltsimehed!" sündmustik põhineb 1962. aasta Novotšerkasski massimõrval, kus kümned surid ja sajad vangistati. 4:3 formaat, mustvalge pilt ja Kontšalovski režii viib meid nende sündmuste keskele nii usutavalt, et neid on lausa omal nahal tunda.
8. "Fred Jüssi: Olemise ilu", rež: Jaan Tootsen
Jaanuaris kinorekordeid purustanud film loodusmehest Fred Jüssist kutsus üles igavlema ja aega maha võtma. Tagantjärgi hinnates lausa prohvetlikuna mõjuv film on kaunis meeldetuletus, et kõik, mida kalliks peame, on tegelikult kogu aeg meie ümber. Meie peame oskama seda märgata.
9. "Love and Monsters", rež: Michael Matthews
Täiesti tühjast kohast välja karanud lõbus koletisefilm oli täpselt see, mida tänavune koroona-aasta vajas. Esialgu kinodes linastuma pidanud erinevaid žanre (romantiline komöödia, draama, ulme, õudus, seiklus, postapokalüptika) oskuslikult ja väga klassikaliselt segav energiast pakatav film on nii armas, tempokas, vaimukas ja seikluslik, et tuletas meelde, kuivõrd vähe sai tänavu kinodes näha klassikalist Ameerika popkornikino.
10. "Värv maailmaruumist" ("Color Out of Space"), rež: Richard Stanley
HÕFFil linastunud filmi abil sai kinnituse kolm fakti: H. P. Lovecrafti põhjal valmis esimene tõesti suurepärane film, Nicolas Cage oligi siia ilma saabunud selle filmi jaoks ning režissöör Richard Stanley käe all oleks "Doktor Moreau' saar" ("The Island of Dr. Moreau", 1996) olnud päriselt hea film.
Märkimisväärsed filmielamused olid ka:
"Judy", rež: Rupert Goold
"Džentelmenid" ("The Gentlemen"), rež: Guy Ritchie
"Nomaadimaa" ("Nomadland"), rež: Chloé Zhao
"Tenet", rež: Christopher Nolan
"The Trial of the Chicago 7", rež: Aaron Sorkin
"Käimata teed" ("The Roads not Taken"), rež: Sally Potter
"Õhtusöök Ameerikas" ("Dinner in America"), rež: Adam Carter Rehmeier
"Oinad" ("Rams"), rež: Jeremy Sims
"Teistsugune maailm" ("The World to Come"), rež: Mona Fastvold
"Platvorm" ("The Platform"), rež: Galder Gaztelu-Urrutia
Kerttu Kaldoja
ERR Menu vastutav toimetaja
Kuna aasta oli nagu ta oli, siis filme ei saanud päris tavapärasel viisil ja mahus nautida, kuid väikese nimekirja sai ikka kokku. Tavaliselt pole aasta peale kümne hea filmi leidmine probleem, kuid tänavu tundus viie väljavalimine sobilikum. Samas võib öelda, et need viis pole tingimata paremusjärjestuses, vaid sobivad täiesti võrdväärselt vastava tuju korral nautimiseks.
1. "Järgmine ring"
2. "Tove Janssoni rääkimata lugu"
"Tove Janssoni rääkimata lugu" Autor/allikas: Kaader filmist
3. "Palm Springs"
4. "Kunst on ainus pääsetee"
5. "Tenet"
Erik Aru
ajakirjanik, kultuurikriitik
Suhteliselt märkamatult möödusid mullu Lasnamäel Hispaaniast pärit iseõppinud režissööri Chino Moya debüütmängufilmi "Alljumalad" võtted, mis valmis Briti, Belgia, Eesti, Serbia ja Rootsi ühisproduktsioonina. PÖFFil linastunud mustast huumorist nõretav düstoopia aga vajutab seda näinud inimese mällu sügava jälje.
Rian Johnsoni "Nugade peal" (2019) on vaimukas pastišš kriminaalromaanide ammu kadunud kuldaja vaimus, kus härrasmehest detektiiv (Daniel Craig) on nüüdset maailmakorda arvestades siiski hoopis USA lõunaosariikidest pärit ja tegevuski ei toimu mitte udusel Albionil, vaid hoopis Uus-Inglismaal.
Roy Anderssoni "Lõputusest" (2019) on just selline film, mida talt oodata.
Hiinast pärit režissööri Chloe Chao Veneetsias Kuldlõvi pälvinud "Nomaadimaa" kompab mängufilmi ja tõsielu piire, näidates ameeriklasi, kellele pole suurt midagi alles jäänud peale nende minibussi, milles nad elavad. See põhineb Jessica Bruderi samanimelisel mälestusteraamatul ja lisaks hiilgavale Frances McDormandile on selles vaid paar professionaalset näitlejat. Valdavalt mängivad osatäitjad iseennast.
Vene režissööri Lilija Vjugina dokumentaalfilm "Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes" peaks olema kohustuslik materjal igale Eesti kunstihuvilisele.
"Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes" Autor/allikas: Kaader filmist
Petter Sommeri ja Jo Vemund Svendseni Docpointil nähtud "Meestelaul" kirjeldab seda, kuidas keskealistest rokimeestest koosnev Norra lorilaulukoor, kes on lubanud esineda ka üksteise matustel, harjutab oma suurimaks etteasteks festivalil, mille peaesineja on Black Sabbath eesotsas Ozzy Osbourne'iga. Koori aastaid vedanud dirigent aga ongi vähki suremas.
Siia kõrvale sobib teine keskealistest meestest pajatav linateos, Thomas Vinterbergi "Järgmine ring". Rahvas saalis küll naeris omajagu, aga tegelikult on see üks kurb film. Mads Mikkelsen särab.
Vladimir Loginovi dokumentaalfilm "Prazdnik" (2019) avab akna Maardus toimuva Sorotšintsõ laada maailma, mis paljude eestlaste jaoks paistab ilmselt millegi kauge ja täiesti eksootilisena.
Kasahstani režissööri Adilkhan Yerzhanovi film "Ulbolsõn – üksi kõigi vastu" on lühike ja lööv lugu riigist, kus seaduste kõrval kehtivad ka hoopis teised reeglid. Donna Summeri "I Feel Love" saab uue värvingu.
Adam Carter Rehmeieri "Õhtusöök Ameerikas" on meeldejääv täiendus mässumeelsetest noortest pajatavate filmide nimekirja. Seekord mässavad nad USA kesklääne eeslinnades. Suurepärased rollid Kyle Gallnerilt ja Emily Skeggsilt.
Slávek Horáki portreefilm "Havel" Tšehhi presidendi tormilisest elust näitekirjanikust dissidendina kommunismi ajal olla kodumaal omajagu pahameelt põhjustanud, põhjuseks vabameelne ümberkäimine faktidega ja peategelase kujutamine umbes sellisena, nagu ta oligi ehk korraliku boheemlasena.
Andrei Liimets
filmikriitik
Ühe erandiga arvestasin vaid 2020 ilmunud filmid, mängufilmid ning dokid nii voogedastusest, kodusest kinolevist kui ka festivalidelt. Kohustuslik on lisada klausel, et kohalike piiratud võimaluste tõttu võib lõpliku kokkuvõtte peale loota alles Oscarite aegu.
1. "Lõputusest" ("Om det oändliga"), Roy Andersson
Mida enamat saaks meie aja ainulaadseimalt lavastajalt oodata kui kõiksuse ja lõputuse paigutamist ühte vaid 78-minutilisesse filmi.
2. "40-aastane versioon" ("The 40-Year-Old Version"), Radha Blank
Unustage "Mank", aasta parim Netflixi-film on see sügavalt isiklik, otsatult teravmeelne ning läbivalt vaimukas lugu oma hääle leidmisest.
3. "Trühvlikütid" ("The Truffle Hunters"), Gregory Kershaw ja Michael Dweck
Lugu trühvlitest, inimestest ja loomadest on tänavune "Meemaa" tähenduses, et muudkui vaatad ja ahhetad. Kuidas ometi midagi säärast üldse kaamerasse püüti?
"Trühvlikütid"
4. "Mitte kunagi harva vahel alati" ("Never Rarely Sometimes Always"), Eliza Hittman
Eestiski taas oma inetut pead kergitava abordidebati taustal tasuks võtta ette teema inimlik pale, mida avab see rabavalt naturalistlik lugu kogemata rasestunud teismelisest.
5. "Järgmine ring" ("Druk"), Thomas Vinterberg
Algselt alkoholi pühitsusena plaanitud film, millest sai midagi palju enamat. Vaimukas ja julge mõtisklus vananemisest, õnnest ning vägijookide rollist ühiskonnas.
6. "Pesa" ("The Nest"), Sean Durkin
Peredraama jõuka pere kolimisest 1980. aastate Inglismaale, mis muutub tänu intelligentsele stsenaariumile, suurepärasele lavastajatööle ning meeldejäävale näitlejate mängule mõjuvaks käsitluseks ahnusest ja tühjusest.
7. "Vägivalla monopol" ("Un pays qui se tient sage"), David Dufresne
Võibolla aasta kõige olulisem dokumentaal, mis mõtiskleb Prantsusmaa kollavestide näitel selle üle, mis on üldse vägivald, kellel on võim seda kasutada ning veelgi enam: õigus seda määratleda.
8. "Isa" ("The Father"), Florian Zeller
Anthony Hopkinsi monumentaalse rollisoorituse ümber keerlev labürintlik draama, mis viib vaataja laguneva teadvusega inimese pähe.
9. "Ulbolsõn - üksi kõigi vastu" ("Ulbolsyn"), Adilkhan Yerzhanov
Raju žanrisegu Kasahstanist. Tarantinot ja Coeni vendi kohalikus kastmes pööritav hoop patriarhaadi, korruptsiooni ja lolluse pihta.
10. "Susilausujad" ("The Wolfwalkers"), Tomm Moore ja Ross Stewart
Aasta kauneim film. Iiri mütoloogiast ja Suurbritannia ajaloost lähtuv imetabase pildikeelega muinasjutt inimesest ja loodusest, omast ja võõrast.
Ja veel 10: "Õhtusöök Ameerikas" ("Dinner In America"), "Võrku püütud" ("V síti"), "Teistsugune maailm" ("The World to Come"), "Meie kaks" ("Deux"), "Kallid seltsimehed!" ("Dorogie tovarishchi"), "Öö õõv" ("The Vast of Night"), "Laager" ("Crip Camp"), "Pärast südaööd" ("After Midnight"), "Tema kodu" ("His House"), "Tenet".
Siim Rohtla
Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik
1. "Tenet"
2. "Järgmine ring" ("Another Round")
3. "The Platform"
"The Platform" Autor/allikas: Neflix / outnow.ch
4. "Palm Springs"
5. "Džentelmenid" ("The Gentlemen")
6. "The Trial of the Chicago 7"
7. "Isa" ("The Father")
8. "Sonic the Hedgehog"
Karlo Funk
filmikriitik, Filmimuuseumi kuraator
"Undine", rež: Christian Petzold
Romantiline draama on žanr, kuhu on keeruline tuua midagi uut ja värsket. Christian Petzold läheneb loole muinasjutuliselt, kasutab väikeseid meeldejäävaid sümboleid ja juhib jutustamist improvisatoorse kergusega. "Undine" on heas mõttes euroopalik armastuslugu.
"Kokoloko", rež: Gerardo Naranjo
Väikesed inimesed ja neist suuremad kired kombineeruvad ikka haaravateks draamadeks. "Kokoloko" ei ole aga sotsiaalselt tundlik vaatlus, vaid üsna toores käsitlus elust Mehhiko külakeses. Probleemide lahendamine matšeeteduelliga mõjub veenvalt ja tundub viimaks ka ainus loogiline lahendus selles maailmas.
"Jojo Rabbit", rež: Taika Waititi
Väike poiss Hitlerjugendist, kelle parim nähtamatu sõber on mõistagi Hitler, on filmiidee, mille vähesed režissöörid välja kannaksid. Taika Waititi maailmas on kõik tegelased, ka Gestapo, omamoodi südamlikud ja samas jõuavad viimaks kohale ka julmused ja sõda. Waititi ja Wes Anderson on kõige lustakam osa tänasest Hollywoodist.
"Koerad ei kanna pükse", rež: J.-P. Valkeapää
Soome filmide fookus on viimastel aastatel pöördunud rahvuslikult oluliste inimeste elulugudele. Valkeapää läheneb sado-maso suhteloole vägagi füüsiliselt ja ilma filtriteta. "Koerad ei kanna pükse" on üsnagi vastandlik nähtus, anarhistlik, eepikavaba, aus ja piinarikas vaade soome hinge.
"Koerad ei kanna pükse" ("Koirat eivät käytä housuja") Autor/allikas: outnow.ch
"Sputnik", rež: Egor Abramenko
Millalgi 80ndatel saabuvad plaanipäraselt Maale tagasi nõukogude kosmonaudid, ent koos nendega tuleb veel keegi. Teenimatult vähe tähelepanu äratanud uus Vene retroulmekas loob "Alieni" teema kõrvale ka sünge militaarse paranoia-atmosfääri ning mitmeplaanilised tegelaskujud. Režissööri esikfilmi kohta pole seda sugugi vähe.
"Viimased", rež: Veiko Õunpuu
"Viimased" räägib muidugi viimaks võimalustest enda eest seista ja lagunevast kogukonnast. Filmi tugevus ei ole aga tingimata lugu, vaid soomekeelne dialoog, tavatult elav ja lakooniline keskkond ning visuaalne ja mõtteline askees, millega see kõik on läbi immutatud.
"My Blood and Bones in a Flowing Galaxy", rež: Sabu
Esmapilgul tegeleb film Jaapani teismeliste suhtelooga, kuid üha enam ilmub siia kummalisi teemasid ja võllahuumorit. Koolikiusamise ilmingud vahelduvad säravalt absurdse dialoogiga ja ometi pole tegemist noortefilmiga. Kuigi lugu võtab viimaks üsna sünge suuna, lisab Sabu sellele oma galaktilised värvid.
"Nähtamatu elu", rež: Karim Ainouz
"Nähtamatu elu" võiks olla tavaline lugu õdedest, kelle elu keerdkäigud lahku viivad. Karim Ainouzi film toetub romaanile ja peegeldab hästi neid nähtamatuid jõujooni, mille vahel 20, sajandi keskpaiga Brasiilia naised pidid navigeerima.
"Konverents", rež: Ivan A Tverdovski
Seltskond terrorirünnaku üle elanud inimesi koguneb samas saalis, kus nad pantvangi võeti, et sündmusi meenutada. Sündmust ja selle tagajärgi vaadeldakse Vene filmis teistsuguses valguses, peaaegu dokumentaalsete võtetega. Juhuslikkuse ja surma seoste kaudu jõuavad tegelased ikkagi viimaks samavõrd suurte teemadeni, andestuse ja mõistmiseni.
"Tenet", rež: Christopher Nolan
Tenet oli kokkuvõttes suurejooneline eksperiment, kus ulmeloo idee püüdis läbi tungida põnevusfilmi formaati. Nii visuaalne kui emotsionaalne külmus, mida filmile ette heideti, pigem toetavad kogu tervikut. "Tenet" lõi korraks kontseptuaalse meelelahutuse Turingi masina.
Sten Kauber
filmikriitik
"1917"
Rež: Sam Mendes
Esimesse maailmasõtta paigutuv pingeline ja köitev tehnilis-mehaaniline vaatemäng tugeva olevikutunnetuse, täpse koreograafia ning vapustava Roger Deakinsi operaatoritööga.
"Uncut Gems"
Rež: Safdie Brothers
Meisterlikult närviline krimidraama hasartmängusõltlasest juveelihangeldajast. Filmi väsimatult ärev tempo, Adam Sandleri esitus ning ainulaadset närvilisust tekitavad elemendid teevad sellest haarava vaatamise.
"Põleva tütarlapse portree" ("Portrait de la jeune fille en feu")
Rež: Celine Sciamma
Kaunis ja stiilipuhas ajastudraama esimesest armastusest, kirest ja intiimsusest. Vaoshoitult emotsionaalne ja esteetiline.
"Fred Jüssi. Olemise ilu"
Rež: Jaan Tootsen
Meditatiivne ja tunnetuslik kummardus loodusele, inimese ja looduse vahelisele suhtele ning looduses olemisele. Helimaastiku, Joosep Matjuse looduskaadrite ja kontseptsiooni võimas koostöö.
"Fred Jüssi. Olemise ilu" Autor/allikas: Jaan Tootsen
"Meemaa" ("Honeyland")
Rež: Tamara Kotevska & Ljubomir Stefanov
Dokumentaalfilm, mis suudab tuua kultuuride, hääbuvate eluviiside, ekspluateerivate praktikate ja kliimamuutuste põrkumise ühe mesiniku loo tasandile üdini liigutavalt. Lihtne lugu, mis avab kompleksseid teemasid efektselt.
"Lõputusest" ("Om det oändliga")
Rež: Roy Andersson
Stiilseid royanderssonlikke tragikoomilisi vinjette inimeseks olemisest. Kaadrid kui viimseni komponeeritud elavad maalid, mis jäävad küll alla "Elavate" triloogiale.
"Järgmine ring" ("Druk")
Rež: Thomas Vinterberg
Põhjamaisest joomiskultuurist keskeakriisi, suhete, identiteetide ja sõpruse kontekstis. Kohati tragikoomiline ja läbinisti humaanne lugu.
"Sõna sõna vastu" ("Submissão")
Rež: Leonardo Antonio
Portugali peenelt komponeeritud kohtudraama seksuaalvägivallast teab, millest räägib, ja oskab teha seda liigutavalt, nüansikalt ja detailselt. Täpse režii ja tervikliku teemakäsitlusega teos, mis ei manipuleeri ega ekspluateeri.
"Piimahambad" ("Babyteeth")
Rež: Shannon Murphy
Sundimatult siiralt ja tundlikult lavastatud coming-of-age draama toob värskust palju käsitletud süžeele tasakaaluka tooni ja eheda teemakäsitlusega.
"Hüvasti, NSVL"
Rež: Lauri Randla
Südamlik ja stiilse pildikeelega ajalooline sirgumise lugu, mis on täis detaile, empaatiat, autentsust ja värve. Tasakaalukalt lõbus refleksioon lähiajaloo kõnekast perioodist.
Henryk Novod
Forum Cinemas programmispetsialist
1. "Minu veri ja luud voolavas galaktikas" (Kudakechiru Tokoro o Misete Ageru) – Jaapani melodraama, mis uurib ja puurib inimpsüühikat ja vägivalda. Igale Jaapani filmikunsti fännile absoluutselt kohustuslik.
2. "Isa" (The Father) – Viimase aja parim näide, kuidas tegelikult väga kitsastes tingimustes (üks suur korter) on võimalik jutustada haaravat ja laiahaardelist lugu. Anthony Hopkins teeb ühe oma elu parima rolli.
3. "Järgmine ring" (Druk) – Mads Mikkelsen ja Thomas Vinterberg on loonud aasta kõige elujaatavama ja lõbusama filmi. Intelligentne ja ääretult kasulik vaatamine igal inimesele.
4. "Wendy" – "Metsiku lõunamaa asukate" ("Beasts of the Southern Wild") lavastaja Benh Zeitlin on tagasi ja taaskord suudab ta luua maagilise loo väikestest lastest ja nende suureks kasvamise raskustest.
"Wendy" Autor/allikas: Searchlight / outnow.ch
5. "Magneesia" (Magnezja) – Poolakad on hullud. Vestern "Magneesia" on viimaste aastate parim näide ülistiilsest märulist ja elust suuremast draamast.
6. "Džentelmenid" (The Gentlemen) – Guy Ritchie on kuningas. Stiilsete gängsterikrimkade seas on "Džentelmenid" nagu sõõm värsket õhku.
7. "Guns Akimbo: Surmamängud" (Guns Akimbo) – Daniel Radcliffe, videomängud ja pööraselt värviline vägivald. See on parim videomängu põhjal tehtud film, mis ei põhine videomängul.
8. "Kallid seltsimehed!" (Дорогие товарищи!) - Andrei Kontšalovski väsimuse märke ei näita. Võimas ja haarav draama, milles väga palju absurdi ja liialdamata kunstilisust.
9. "Tenet" – Olen suur Nolani fänn ja seegi kord ei petnud ta lootusi. Kuigi seekord pidin filmi kolm korda vaatama, et mõista, kas film mulle ikka meeldib. Meeldib!
10. "Hõbedased uisud" (Серебряные коньки) – Selle aasta kõige ilusam seiklusfilm. Uisubandiidid Peterburi jäätunud kanalitel, klassikaline Romeo ja Julia lugu ja 19. sajandi lõpu Peterburi ei ole ei midagi muud kui lummavalt maagiline.
11. "Laululind" (Songbird)
12. "The Wolf of Snow Hollow"
13. "Palm Springs"
14. "Nomaadimaa" (Nomadland)
15. "Antebellum: väljavalitu" (Antebellum)
16. "Yalda, andestuse öö" (Yalda)
17. "Trühvlikütid" (The Truffle Hunters)
18. "Kollane kass" (Жёлтая кошка)
19. "Ulbolsõn – üksi kõigi vastu" (Ұлболсын)
20. "Grete ja Hansel: Sünge muinasjutt" (Gretel & Hansel)
Annika Koppel
filmikriitik
1. "Meemaa"
Film selgitab erakordselt lihtsalt ja kaunilt, kuidas inimesed oma tegevusega keskkonda mõjutavad ja mis tulemused sel meile kõigile on. Võimas maastik, ehe peategelane ja rustikaalne eluviis moodustavad siin vastupandamatu terviku.
2. "Nomadland"
Film, mis hõlmab Ameerika lõhestunud identiteeti ja ajastu vastuolusid, seda, kuidas tänapäeva maailmas eluga hakkama saada. Peaosas teeb taas suurepärase rolli Frances McDormand.
3. "Jänespüks Jojo"
Teravate natsi- ja juuditeemade kartmatu käsitlemine, film suudab hoida tasakaalu huumori ja raskete teemade vahel, hoides stiili ja olles ühtaegu nii nauditav vaatamine inimlikul pinnal kui ka ajaloo õppetundide oluliste sõnumite kandja.
"Jänespüks Jojo" ("Jojo Rabbit") Autor/allikas: 20th Century Fox / outnow.ch
4. "1917"
Üks meeldejäävamaid sõjafilme, mis erakordselt pikki võtteid kokku pannes suudab tekitada mulje nagu olekski film ühe katkematu voona üles võetud. Lugu on hea ja näitlejad samuti, põnevus ei katke, sel teosel on eeldused jõuda parimate sõjafilmide sekka.
5. "Järgmine ring"
Juua või mitte juua, ja kui, siis kui palju juua? Just selle igipõlise küsimusega maadeldakse filmis Mads Mikkelseniga peaosas ja tehakse seda moel, mis vaatajat irriteerib ja mõtlema paneb. Euroopa parim film, seega aktuaalne teema.
6. "Hirm"
PÖFFi võidufilm näitab veidi võimendatud kujul ja musta huumori võtmes võõrahirmu ja natsionalismi ühes Bulgaaria piirikülas. Peategelane Svetla on sedasorti kange naine nagu Frances McDormand filmis "Kolm reklaamtahvlit linna servas".
7. "Vee peal"
Olav Ruitlase romaani on filmi pannud Peeter Simm, ja on seda väga hästi teinud. Selles filmis on elu sees ja head eesti näitlejad teevad meeldejäävaid rolle. Ei midagi kunstlikku, on suudetud puudutada aega ja inimest siin, Eestis, 1980ndatel.
8. "Viimased"
Veiko Õunpuu filmid on alati erilised. "Viimaste" tegevus toimub Lapimaal ja selles karmis, aga ka kaunis keskkonnas siplevad inimesed oma rumaluse ja kirgede võrgus, olles maa laastanud. Kas leidub väljapääs, kas on veel kusagile minna?
9. "Põleva tütarlapse portree"
Ajastufilm, kaunilt ja õrnalt filmitud kurva lõpuga armastuslugu. Ehkki tegevus toimub kauges minevikus, on lugu kergesti ülekantav ka tänapäeva. Peale tundlikult näideldud rollide ja sisuliselt mõtlemapaneva loo pakub film ka silmale palju nauditavat.
10. "Tenet"
Film, millel muidu siia võib olla asja poleks, aga et seda Eestis filmiti, siis märgime ära. Eestis tegi vist kassat rohkem kui ükski teine film, maailmas aga palju vähem kui sellised filmid tavaliselt teevad. Pinev põnevik huvitavate ajakäänakutega, korralik hittfilm, Hollywood Eestis.
Liisi Rohumäe
PÖFF-i programmi koostaja, stsenarist
1. "Põleva tütarlapse portree"
Mitte ainult üks aasta parimaid filme, vaid kindlasti ka üks kümnendi parimaid filme. Jah, see on tehniliselt suurepäraselt teostatud - iga pisemgi detail on siin läbi mõeldud. Rääkimata väga headest näitlejatöödest. Aga kõlama jääb sisu ja seda on siin kõvasti. Naise roll kunstis, nii vaatleja kui vaadeldava positsioonilt. Võrdsus. Õeskond. Abort. Ja loomulikult kahe naise vaheline armastus ja see, kui palju üks suhe meile anda võib. Ma lihtsalt ei saa üle sellest filmist. Aitäh, Céline Sciamma.
2. "Isa"
Ei ole just palju teoseid, mis suudavad vaataja panna täielikult peategelasse kingadesse. Olla segaduses koos temaga, otsides vastuseid koos temaga. Just seda on Florian Zeller teinud oma debüüdis (!). Anthony Hopkins on võrratu – usun, et parima meespeaosatäitja Oscar kuulub talle.
See kammerlik draama vaatab otse silma vananemisele ja sellega kaasnevale hääbumisele, näidates ilmekalt, kuidas üks haigus võib röövida meilt meid ennast.
3. "Järgmine ring"
Ainuüksi selle filmi idee on super – neli meest otsustavad üheskoos testida teooriat, et väike alkoholisisaldus veres tõstab produktiivsust. Aga Thomas Vinterberg ei jää sinna pidama, ta läheb sügavamale ja välja joonistub nelja erineva eludega ummikusse jooksnud mehe portree. Väga hea stsenaarium ja väga head näitlejatööd teevad sellest ühe aasta elulisema ja ka parima filmi.
4. "Half of It"
Alice Wu uus film toob meieni armukolmnurga, mida just tihti ei näe – tüdruk, kes on salaja sisse võetud ühes neiust, aitab armuvalus poisil raha eest sellele samale silmarõõmule armastuskirju kirjutada. Soe ja südamlik film, mis näeb iga peategelast päris inimesena ja mõistab, et armastus ja suhted on segadusttekitavad ja etteaimamatud, aga julgust proovida peab olema ikkagi.
Kuidagi on juhtunud nii, et ma olen seda filmi sel aastal juba kolm korda näinud. Tunnen end seda vaadates alati nii hoituna, nagu külastaks ühte väga head sõpra.
5. "Greta Thunbergi lugu"
Greta Thunberg ja tema aktivism on püüdnud pilku kõikjal maailmas. Aga mis sellest tolku on olnud? Seda Nathan Grossmani film meile näitabki. Kuidas me vaimustume kellestki ja tõstame teda üles (või siis hoopis teeme teda maha), aga asja tuumast ei räägi me ikkagi.
Greta on üks paljudest kliimaaktivistidest, teda ei huvita see, mida me temast arvame või palju me temast räägime, vaid hoopis see, kas me teeme midagi selleks, et kliimakatastroofi ära hoida. Ja me ei tee. Kaugeltki mitte piisavalt. Küll aga räägime me Greta Thunbergist.
"Greta Thunbergi lugu" Autor/allikas: Kaader filmist
Elo Vilks
Elekriteatri programmijuht
"Shirley" (rež: Josephine Decker) - Poolfiktsionaalne eluloofilm ameerika õuduskirjanikust Shirley Jacksonist, täpsemalt perioodist tema elus, mil valmis romaan "Hangsaman". See on väga minu maitse järgi film: käsitletavad teemad, süngus, samas huumor, ajastu, näitlejad, muusika, terviklikkus. Kõik on täpselt paigas. Tähtis polegi, et see põhineb päriselul, film töötab hästi lihtsalt tugeva draamana.
"Anne vabalangemises" ("Anne at 13,000 ft") (rež: Kazik Radwanski) - Lugu omadega järjest enam ummikusse jooksvast lasteaiakasvatajast. Niivõrd ehe ja siiras film, et peategelase ja tema kaasteelistega veedetud 75 minutit olid tõeliselt silmiavardavad.
"Neela" ("Swallow"), rež: Carlo Mirabella-Davis - HÕFFil nähtud suur lemmik allaheitliku naise iseseisvumisest. Väga võimsalt lahendatud film, mis poeb naha alla ja paneb aktiivselt kaasa mõtlema.
"Väikesed naised" (rež. Greta Gerwig) - Senimaani on olnud nii, et see, mida Greta Gerwig teeb, see läheb kuidagi eriti hinge. Ja "Väikesed naised" samuti.
"Never Rarely Sometimes Always" (rež. Eliza Hittman) - Südamega tehtud lugu 17-aastasest tütarlapsest, kes on soovimatult rase, ja valikutest ning võimalustest, mis tal selles olukorras on. Kohati valusalt lõikav, kohati lohutavalt soe, igal juhul värskendav käsitlus tabuteemast.
"The Farewell" (rež. Lulu Wang) - Armas sissevaade ühte Hiina-Ameerika perre, mis pani mõtlema, miks ikkagi fassaade ja näilisust tarvis on ja miks tehakse armastuse nimel igasugu kummalisi asju.
"First Cow" (rež. Kelly Reichardt) - Üks pildiliselt ilusaimaid filme, mis sel aastal nähtud.
"Wendy" (rež. Benh Zeitlin) - "Metsiku lõunamaa asukate" laines tehtud kaasaegne Peeter Paani lugu, mis ülendas ja inspireeris nii, et hõljusin pärast kinosaalist välja.
"The Assistant" (rež. Kitty Green) - Mõne jaoks igav ja veniv, minu jaoks ülimalt tabav olukorra kirjeldus, mis saanud inspiratsiooni Harvey Weinsteinist ja tema produktsioonifirmast Miramax. Peategelaseks üks kontoriassistent, kelle ülipikka tööpäeva täidavad tuimad, korduvad, igasugusest loomingulisusest vabad ülesanded, juhuslikud jutukatked ja nendest kokku tulema hakkavad avastused. Mis siis tegelikult toimub nende uste taga, kuhu assistent ei pääse? Oma argisuses muutus film paeluvaks ja tegi atmosfääri sisse elamise sujuvaks, justkui oleksid ise seal kontoris kohal, aga tahaksid samas võimalikult ruttu jalga lasta.
"Valge, valge päev" (rež. Hlynur Pálmason) - Islandi film mehest, kes jääb leseks ning avastab oma kadunud naise kohta mõndagi uut. Oma vaikuses ja hillitsetuses ikkagi väga kõnekas ja liigutav. Väike film, aga samas nii suur.
"Nähtamatu elu" (rež. Karim Aïnouz) - Võimas eepiline lugu, stiililt pigem vanakooli film, teemakäsitluselt hästi kaasaegne. Liigutav ja aus.
"Fortuna - tüdruk ja hiiglased" (rež. Nicolangelo Gelormini) - Mida vähem filmi kohta ette teada, seda suurem võib olla see pauk, mis sealt tuleb. Midagi täiesti uut ja värskendavat minu jaoks. Siin on suudetud ülimalt kaasahaaravalt näidata raskeid teemasid päriselt läbi lapse silmade.
"Fortuna - tüdruk ja hiiglased" Autor/allikas: Kaader filmist
"Trühvlikütid" (rež. Michael Dweck, Gregory Kershaw) - Kõige sümpaatsemad Itaalia vanamehed kõige sümpaatsemate koertega askeldamas omi asju. Võrratu vaatamine.
"Igavesti Walchensee" (rež. Janna Ji Wonders) - Mind alati vapustab ja paneb kaasa elama, kui päris inimesed avavad end valusate küsimuste koha pealt kaamera ees ja see on kunstiliseks tervikuks kokku pandud. Väga kaunilt ja suure hoolega jutustatud lugu, mis rõhub empaatiale ja inimlikkusele.
"Peegelpildis" (rež. Laila Pakalnina) - Mustvalge Lumivalgukese lugu tänapäeva võtmes. Siin on palju lõbusat ja leidlikku, mis üllatas ja haaras kaasa.
"Saudi Runaway" (rež. Susanne Regina Meures) - Suurepärane näide, kuidas teha dokfilmi, mis on ühtlasi põnevik.
"For Sama" (rež. Waad Al-Kateab, Edward Watts) - Efektselt tehtud linateos, mis leiab hea tasakaalu ega kaldu liigsesse sentimentaalsusse, ent niidab vaataja just oma toore emotsionaalsusega ja vajutab kõiki empaatianuppe, mis panevad hüüdma: sõda on nii mõttetu!
"Gunda" (rež. Viktor Kossakovski) - Dialoogita ja peaaegu et inimesteta vaatlus, kuidas üks siga kasvatab oma pesakonda. Mõjus kui meditatsioon.
"Tenet" (rež. Christopher Nolan) - Mitte kõige õnnestunum Nolani filmograafias, aga kuna Tallinn tundus seal filmis üle mõistuse lahe ja ise osalesin Linnahalli võttel, siis süda heldib selle filmiga paratamatult.
"Jojo Rabbit" (rež. Taika Waititi) - Mul nähtud alles 2020. aasta alguses. See film niitis emotsionaalselt, nii naeru kui pisaratega. Üks mu lemmikuid lõpustseene üldse.
Helen Saluveer
Moekunstikino korraldaja
1. "My Octopus Teacher" - Dokumentaal looduse imelisest maailmast, mis paneb mõtlema sellele, mida kõike me veel ei tea ega mõista.
2. "O2" - Kodumaine film, mis lummas ja vaimustas. Lugu, näitlejatööd, pildikeel ja muu - kõik oli paigas.
"O2" Autor/allikas: Karl Anders Vaikla
3. "The Biggest Little Farm" - Imeilusa visuaali ja looga dokumentaal talupidamisest, Eesti esilinastus oli septembris Toidufilmide festivalil. Armas ja kaasahaarav lugu, õpetlik pealekauba.
4. "Fred Jüssi. Olemise ilu" - Sellesse aastasse eriti sobiv dokumentaal. Osakem näha ilu enda ümber ja hinnata lihtsaid hetki. Lihtsalt niisama olla on ka vahel igati hea.
5. "David Attenborough: A Life on Our Planet" - Võimas dokumentaal loodusest, mis peaks olema kohustuslik vaatamine igale inimesele. Oleme juba looduse poolt saanud piisavalt signaale, et midagi peab muutuma - aga kas me suudame õppida ja muutuda?
6. "Helmut Newton: The Bad and the Beautiful" - Legendaarsest moefotograafist rääkiv film, mida näitasime moefilmide festivalil Moekunstikino. Selle aasta oluliseim moedokumentaal, sest mõõtmatu pärandiga suurmeister oleks oktoobris saanud 100-aastaseks ning tema looming oli raputavalt eriline.
7. "Stage: The Culinary Internship" - Dokumentaal tipprestorani sõna otseses mõttes köögipoolest. Kui kerge on selles tohutut pühendumist nõudvas valdkonnas läbi lüüa? Film linastus Toidufilmide festivalil.
8. "Sipsik" - Imetore, et lapsed saavad lisaks välismaisele kraamile ka kodumaiseid klassikuid kinos vaadata. Tehtaks neid vaid rohkem.
9. "Tenet" - Ootus ja promo olid veidi liigagi suured, aga täitsa korralik märul ning Nolan oma tuntud headuses. Ja muidugi need Tallinna kaadrid ja mõned tuttavad näod.
10. Sellele kohale paigutan need paljud head filmid, mida oleks tahtnud näha, aga kummalise aasta tõttu polnud võimalik. Ehk me kohtume veel?
Katre Valgma
filmilevitaja
2020. aasta filmielamuste tipp-10 järjestus filmide linastumise järjekorras:
1. "Jojo Rabbit" (03.01.2020)
2. "The Gentlemen" (24.01.2020)
3. "Eurovision Song Contest: The Story of Fire Saga" (Netflix 26.06.2020)
4. "Greyhound" (Apple TV+ 10.07.2020)
5. "Tenet" (26.08.2020)
6. "The Devil all the Time" (Netflix 16.09.2020)
7. "Rain" (18.09.2020)
Janno Jürgens "Rain"
8. "On The Rocks" (Apple TV+ 23.10.2020)
9. "Jõulud džunglis" (04.12.2020)
10. "Wonder Woman 1984" (16.12.2020)
Maria Ulfsak
filmikriitik, Eesti Ekspressi filmitoimetaja
Saadan Eesti ja välismaa asjad eraldi, sest Eestis oli tänavu nii suur ja heal tasemel filmisaak, et tahaks seda eraldi rõhutada. Kuna meie kinolevis 2020 jooksnud "Põleva tütarlapse portree", "Proxima" ja "Jojo Rabbit" olid mul juba eelmise aasta tabelis (kuid jõudsid meie kinolevisse sel aastal), siis tänavu ma neid teist korda sisse panema ei hakanud.
1. "Nomaadimaa" (Chloé Zhao)
2. "Järgmine ring" (Thomas Vinterberg)
3. "I'm Thinking of Ending Things" (Charlie Kaufman)
4. "Suveniir" (Joanna Hogg)
5. "Ulbolsõn – üksi kõigi vastu" (Adilkhan Yerzhanov)
6. "1917" (Sam Mendes)
7. "Lõputusest" (Roy Andersson)
8. "Uncut Gems" (Benny & Josh Safdie)
"Uncut Gems" Autor/allikas: outnow.ch
9. "Konverents" (Ivan Tverdovski)
10. "Teenrid" (Ivan Ostrochovský)
Eesti filmide edetabel 2020:
1. "Viimased" (Veiko Õunpuu)
2. "Minu kallid laibad" (German Golub)
3. "Rain" (Janno Jürgens)
4. "Välguga löödud" (Esko Bros)
5. "Hüvasti, NSVL" (Lauri Randla)
6. "Südamering" (Margit Lillak)
7. "Prazdnik" (Vladimir Loginov)
Kristi Helme
Eesti Päevalehe kultuuriajakirjanik
"Viimased"
Veiko Õunpuu on kunstnik. Teeb, mida tahab, mitte kunagi ei ürita kalkuleerida, mis võiks vaatajale meeldida. Nii nagu pea kõigi tema filmide puhul, tuleb ka "Viimaseid" vaadates end kohati vaatama sundida (eks ta aeglasemapoolne ju ole). Samas jäävad need filmid kauaks meeltesse ja mõtetesse. Filmikunst, mis filmikunst ka on. Kaameratöö ja loodusvaated on imelised, Soome näitlejad maailmaklassist ning Pääru Oja vaadates saab aru küll, miks ta on nüüd seotud "salapärase välismaise suure produktsiooniga".
"Vee peal"
Peeter Simm on tagasi. Filmi tulek kinodesse kull lükkub koroonaviiruse tõttu esialgu jaanuarikuusse, kuid PÖFFil sai mitu täissaali juba filmist osa. Ei ole nii sügav kunst kui "Viimased", kuid Rasmus Ermel on suurepärane ning seda on ka vanameistrid Matverega eesotsas. Liigutav lugu, võttis korduvalt silma märjaks (seda ei juhtu minuga filme vaadates ausalt öeldes kuigi tihti).
"Minu kallid laibad"
Tudengi-Oscari pälvinud 34-minutiline German Golubi poolt filmikeelde pandud lugu olude sunnil laibavedaja ametit pidama hakanud Erkist. Vaadates on tunda, et filmis on ka autobiograafilisi sugemeid. Väga head osatäitmised, absoluutselt kõik. No ja muusikavalikust ei räägigi. Väga terviklik loojutustus, oma siiruses läks otse südamesse. Nagu näitavad auhinnad, kõnetab erinevatest kultuuridest pärit vaatajaid, mida heal tasemel kunst ju teeb alati.
"Minu kallid laibad" Autor/allikas: Kaader filmist
"Keelepäästja"
Eesti dokumentaalfilmidest on väga tore üllatus just see PÖFF-il linastunud ja nüüd ka kinodesse jõudnud Liivo Niglase dokumentaalfilm. Lugu ühe väljasuremisohus preeriaindiaanlaste keele päästmisest, mille asus tegelema Eesti keeleteadlane Indrek Park. On näha, et filmi tegemiseks kuigi suurt rahapatakat kasutada ei olnud, tehniline pool oli nagu oli, aga lugu on tõeliselt köitvalt jutustatud ning portreteeritav põnev persoon.
"Tenet"
Nolan on mõistagi teinud ka oluliselt paremaid filme, kuid kui läheneda filmile nagu film ise suunab – " don't try to understand it, feel it" –, siis on film ikkagi suurepärane. Käisin mitu korda vaatamas, olen filmile (praeguse seisuga) kulutanud oma elust kokku 5 tundi. Ei kahetse ühtegi sekundit, film möödus hetkega. Kaameratöö, filmimuusika, head näitlejatööd (eeskätt muidugi Rain Tolk!) ning Tallinna linn, mida oli näha rohkem kui ühtegi teist linna (vist, stopperiga ma aega ei võtnud).
"Isa"
Näitekirjanik Florian Zelleri lavastajadebüüt, mida Eesti publik on saanud teatrilaval näha Theatrumis, peaosas Lembit Peterson. Lugu mälukaotusega vaevlevast mehest ja teda aidata üritavast tütrest. Hiilgavad rollid Anthony Hopkinsilt ja Oliva Colmanilt. Film meeldis ilmselt enam neile, kes armastavad ka teatrit, palju teksti ning visuaalilt veidi tubateatrilik. Kõik, mis seal nn tubateatris aga toimub, on esmaklassiline filmi(teatri)kunst.
"Tove"
Muumide loojast Tove Janssonist kõnelev "Tove" liigutas mind rohkem kui üsna selgelt paralleele tõmmata võimaldav "Põleva tütarlapse portree". "Tove" oli veidi vähem pretensioonikas, kuigi filmikunsti mõttes jäi alla. Kunstnikutöö Eugen Tambergilt ja teistelt lõi ülimalt autentse armosfääri. Ühtlasi loodan, et nüüd on mõneks ajaks ühel pool pealkirjas "…. rääkimata lugu" täiendi kasutamine (vt ka Astrid Lindgren).
"Põleva tütarlapse portree"
Film nagu imeilus maal, kuid vaadates ei läinud nii palju korda kui oleks pidanud. Film jäi justkui kuskile klaasi taha, ei jõudnud päriselt minuni. Iseenesest on see kindlasti filmikunsti tipp, millest kõrgemale keerukas ronida.
"Pesa"
Vaatama asudes ei oodanud ma midagi ja eks nii oli ka lihtne saada üllatatud. Intelligentne ja mitmetasandiline film, mis võiks olla plakatlik, aga pole seda grammigi. Jude Law ilmselt üks parimaid rolle, Carrie Coon naispeaosas on aga ekstraklass. Hämmastav, et nii võimekas näitlejanna on seni pigem kõrvalosades üles astunud ("Kadunud", "Lesed").
"Järgmine ring"
Äsja Euroopa filmiauhindade jagamisel puhta töö teinud Taani menuk. Eesti kinodes venis linastamisperiood märksa pikemaks, kui algselt planeeritud, film ilmselgelt kõnetab inimesi meie laiuskraadil. Kuigi eks vast mujal ka, Mads Mikkelseni karismale on võimatu ju vastu panna. Sisu on muidugi intrigeeriv, eks ole seda teooriat oma peas paljud veeretanud.
Veel võiks mainida:
Netflixist kaks sarja: "The Queen's Gambit" (kogu aasta üks kuumimaid sarju, muidu suurepärane, aga viimane osa kohati imalavõitu). Teiseks "The Haunting on Bly Manor", " The Haunting of Hill House'i järg, mis vaadatav eraldiseisvana. Vähem õudne, kuid imelilus gootilik õudussugemetega lugu.
Filmidest olid head veel "Nähtamatu mees" (Elisabeth Moss on alati hea) ning"Biidid" (90ndatel kasvanutele mõningast nostalgiat tekitav ka siis, kui sai elatud oluliselt korralikumat elu).
Dokkidest"Pühendus Samale", hingekriipiv lugu Aleppo sõjakoledustest, armastusest, sünnist ja surmast.
Peeter Sauter
kirjanik, kultuurikriitik
Pole mul ülevaadet kogu filmiaastast, aga juhiksin tähelepanu kahele, mis tunduvad olulised ja ehk mõneti märgilised.
Janno Jürgensi filmis"Rain" hakkab ometi ükskord paremini tööle Eesti filmi tuntud aeglus (laias maailmas on hästi töötava aeglusega filme küll ja veel, võtke või Tarkovski ja Antonioni). Aegluse saab tööle panna pingestatus, sisu. Ja see sisu ei saa olla teeseldud. "Rainis" ongi valdavalt ehe. Jürgensi meetod on elliptilisus. Väljajätted. Nii stooris kui loogikas. Aga et välja jätta, peab see, mida jätta, kõigepealt olemas olema. Jürgensiga meili teel pisut lobisedes sain aru, et koos teise stsenaristi Anti Naulaineniga lugu kirjutades ja toetudes oma eluloole, oligi motiive, mida jätta lõpuni välja rääkimata, lahti seletamata, aga mis olid hinges olemas. Osa kraami jälle kärbiti välja ja jäeti meelega loo sisse mõistatusi, krüptilisust.
Samas ei saa mõistatuslikkust olla liiga palju. Muidu ei viitsiks ju keegi vaadata. Peen doseerimise värk. Ei arva, et "Rain" laias ilmas väga läbi lööks, aga ega "Kevade" ka ei löönud. Aga meile on taoline kraam oluline. Eesti kirjandus, mis mulle on oluline, ei löö ka mitte kuskil mitte iial läbi, aga mis siis. Mati Unt jääb ikka meile Mati Undiks ja vajalikuks. Kuigi ise ütles, et saja aasta pärast pole ta olulisem kui Leberecht.
Jürgensil töötab hästi ka trööstitu keskkond. Miks, analüüsida ma ei oska. Ehk on asi sells, et pildis on hästi välja joonistuvaid detaile, aga kaader pole nendega üle küllastatud. On ka õhku ja ruumi nagu Vermeeri maalil. Ei väsita ega tüütu, aga on mida jälgida. Näiteks "Talve"-filmis väsitas mind ülevuntsitud pildikeel (mis oli samas õigustatud, sest too lugu peabki olema lutsukomm ja film läks igati õigesse auku). "Rain" töötab teises helistikus. Nagu vene kino oleks brittide töölisklassikinoga kokku saanud, võttes möödaminnes kaasa veel soome kino paremad palad. Äkki siin on teeots, mida mööda eesti kino võiks edasi kapata.
"Mephistopheles" Autor/allikas: Kaader filmist
Teine, mis pani mõtlema: Manfred Vainokivi "Mephistopheles" Linnar Priimäest. Vainokivi on järjekordselt teinud kelmifilmi, mis on ta hingeline autoportree. Film tänapäeva Nipernaadist (muide, kunagi tahtis Vainokivi teha filmi Gailiti Nipernaadist).
Tõnu Karjatse
filmikriitik, "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudiste toimetaja
"Uncut Gems" (Safdie Brothers, 2019, Netflix) - Üks aasta värskemaid filmielamusi. Äärmiselt kahju, et ükski levitaja pole suutnud Safide'de meistritööd kasvõi korrakski kinoekraanile tuua.
"Viimased" (Veiko Õunpuu, 2020) - Veiko Õunpuu üks lihtsaima süžeega filme, linatöö, mida vaadates kaotab tähtsuse see, kus või kelle poolt see on tehtud. Sven Grünbergi muusika, metsik Põhjala ja 1960 lõpu Ameerika filmide võbe.
"Fortuna - tüdruk ja hiiglased" (Nicolangelo Gelormini, 2020) - PÖFFi eredaim elamus. Jube teema ootamatus lahenduses.
"Bacurau" (Kleber Mendonça Filho, Juliano Dornelles, 2019) - Brasiilia režissööride meisterlik stiiliharjutus, mis kommenteerib nii sotsiaalset ebaõiglust küpse kapitalismi tingimustes kui ka tänapäeva Brasiilia poliitilist olukorda. Vaimne vend Veiko Õunpuu "Viimastele"
"Your Turn" (Eliza Capai, 2019) - Veel Brasiiliat, ja konkreetselt sellest, kuidas näevad noored viimaste aastate sündmusi, sõnavabaduse piiramist pärast praeguse presidendi võimuhaaramist. Sama teemat laiemalt vaatleb "The Edge of Democracy" (Petra Costa, 2019). MUBI platvormil on ka eraldi sektsioon, kus saab tutvuda Brasiilia tänapäeva filmikunstiga.
"Lõputusest" (Roy Andersson, 2019) - Alati oodatud uus töö ühe omapäraseima visiooniga filmitegijalt maailmas
"Tenet" (Christopher Nolan, 2020) - Pikalt oodatud metafoorne ulmefilm, mis näitab Tallinna potentsiaali väga arvestatava võttekohana ka maailma lõikes. Tavavaatajale oli ilmselt liiga keerukas ja kinotetrite poolt "Tenetile" pandud lootused vaataja kinno tagasi meelitamiseks nurjusid.
"Alljumalad" (Chino Moya, 2020) - Teine ulmefilm, mis näitab Tallinna ja Eestit hoopis uue nurga alt. Ka eismene täispikka düstoopiafilm, mis kunagi Eesti osalusel valminud. Selle filmi auhinnasadu ootab alles ees.
"Alljumalad" ("Undergods") Autor/allikas: Kaader filmist
"Ulbolsõn - üksi kõigi vastu" (Adilkhan Yeržanov, 2020) - Kasahstani "uue laine" meistri värske töö, mis alles linastus PÖFFil, kuid mida ilmselt võib juba praegu panna samale riiulile klassikaga.
"Kolmekesi" (Anna Melikyan, 2020) - Romantiline komöödia, mida naudivad ka need, kes muidu romantilisi komöödiaid ei vaata. Melikyani kummardus Eldar Rjazanovile.
Parimad sarjad:
"Better Call Saul" (Vince Gilligan, Peter Gould, 2015-..., Netflix) - Eelviimane hooaeg sarjast, mis viib välja kümne aasta taguse revolutsioonilise menusarja "Breaking Badi" algusse. Läheb ainult põnevamaks.
"Uus paavst" (Paolo Sorrentino, 2020, ETV) - ETV jaanuarikuine hankekingitus kõigile hea filmi austajatele. Paolo Sorrentino haarav käsitlus Vatikani võimumängudest, religioonist ja inimesest.
"Ozark" (Jason Bateman, 2017-... , Netflix) - Marty perekonnalugu maffia haardes on jõudnud kolmanda ja eelviimase hooajani. Äärmiselt hoolikalt läbi töötatud karakterid, põnev, aukudeta stsenaarium ja äravahetamatu atmosfäär, millele aitavad kaasa ülihead näitlejad. On auhindu saanud ja saab veel.
"Narcos: Mexico" (Chris Brancato, Carlo Bernard, Doug Miro, 2018-..., Netflix) - Äärmiselt karismaatilisele Diego Lunale ja ajaloolistele sündmustele toetuv sari narkokaubandusest Mehhikos. Luna kehastatud Miguel Gallardo on galantseim lurjus, kes eales teleekraanidel seigelnud.
"Fauda" (Lior Raz, Avi Issacharoff, 2015-...., Netflix) - Endiste Iisraeli eriüksuslaste läbielamistel põhinev sari sealse vastuluure keerukast argipäevast. "Fauda" näitab, et iisraeli-Palestiina lepitamatu konflikti taustal on ju tavalised inimesed oma tunnete ja õigustega. Kellele seda sõda ja jama vaja on? "Fauda" näitabki ka seda, kuivõrd aegunud ja ebainimilikud on marurahvuslikud põhimõtted, mille teostamine käib ainult läbi vere ja pisarate.
Tauno Vahter
kirjastaja, kultuurikriitik
"I´m Thinking of Ending Things" - Charlie Kaufmani film, mis algab nagu igav suhtedraama, aga pöörab Twin Peaksiks. Mõtled korduvalt, kas filmi armastada või vihata. Naispeaosaline Jessie Buckley on üks 2020. aasta suuremaid tähti.
"Järgmine ring" - Film, mida vastavalt vaatepunktile võib pidada alkoholismi olemuse selgitajaks või hoopis selle propagandaks. Tekitab arutelu - järelikult õnnestus.
"Džentelmenid" - Guy Ritchie uut filmi võib nimetada ka vaese mehe "Teemandirööviks". Sellest hoolimata on tegemist lohutavalt vaimuka ja tempoka kelmifilmiga, millele tänavu suurt vastaseid lihtsalt ei olnud.
"Koko-dii, Koko-daa" - täiesti absurdne rootsi film, mis kehastab Euroopa kino kogu tema ilus ja õuduses. Südantlõhestav peredraama pööratakse õudusfilmi elementidega farsiks.
"Hirm" - Bulgaaria küla kokkupuude immigratsiooniga on universaalne üldistus, õnneks humoorika varjundiga.
Kaader filmist "Hirm" (Bulgaaria-Prantsusmaa). Autor/allikas: pressimaterjalid
"Kallid seltsimehed!" - Andrei Kontšalovski vaoshoitult vanamoodne ja paari huvitava rolliga lugu 1962. aasta rahutustest Novotšerkasskis.
"On the Rocks" - Sofia Coppola lahjendatud versioon filmist "Tõlkes kaduma läinud". Sellest hoolimata on Bill Murrayt ikka tore vaadata, kuigi keskpärasemate näitlejatega poleks see lugu üldse eriti tähelepanu äratanud.
"Da 5 Bloods" - Spike Lee tragikoomiline seiklusmärul on küll natuke liiga pikk, aga selles on häid episoode ja see toimib omamoodi Vietnami-filmide paroodiana. Mõnel muul aastal poleks see ilmselt siiski äramärkimist leidnud.
"Emma" - Täiesti mõttetu kostüümidraama, mille puhul jääd vaatama hoolikat produktsiooni. Anya Taylor-Joy üks tänavusest kahest staar-etteastest.
"Biidid" - Sobib vaatamiseks neile, kellele meeldisid "24 Hour Party People", "Trainspotting" või "Acid House". Šoti aktendiga reiviskeene 1990ndate keskel.
"Tenet" - Ei, see ei kuulu Christopher Nolani parimate filmide hulka. Aga ükskõik, kas me seda tahame või mitte, siis Laagna tee ja Linnahalliga seotud episoodid kuuluvad nüüd ka meie kinoajaloo arhikaadrite hulka.
"O2" - Meeldivalt pretensioonitu ja seetõttu üsna hästi toimiv muinasjutt, kuidas õilsad eesti mehed maailma päästavad.
Varasematest aastatest veel rohkem konkureerisid mängufilmidega head sarjad ("Patria", "The Queen´s Gambit", "Kalifaat", "Unorthodox", "Fargo 4") ning mitmed dokumentaalfilmid ""Crip Camp", "Mystify", "Last Dance". Eraldi kategooria moodustasid pikalt oodatud filmid, mis edasi lükati ja nägemata jäid (Wes Andersoni "The French Dispatch", Kirill Serebrennikovi "Petrovid gripi küüsis", Chloé Zhao "Nomadland").
Dannar Leitmaa
ajakirjanik
Esmalt märgin ära, et tabelisse ei saanud filmid, mida ma juba eelmisel aastal hindasin tabelis ("Jojo Rabbit"); mis veel pole kinolevvi tulnud ("Kratt", "Hirm", "Khorshid", "The Father"); mida sai näha voogedastuses ("I'm Thinking Of Ending Things", "Uncut Gems", "Klaus"); mida nägin, ee, noh, teistmoodi ("A Beautiful Day In The Neighborhood", "Richard Jewell", "American Factory"). Kuna kinoaastaga oli kehvasti, siis kõikide kinode toetuseks ehk tabel filmidest, mis meil reaalselt kinos jooksid.
1. "Põleva tütarlapse portree"
Eelmisel aastal panid mitmed selle tabelisse ja igati õigustatult. Mind pole sel aastal ükski teine film pisarateni liigutanud, aga Prantsusmaa ajastudraama naistevahelisest armastusest seda tegi. Kahjuks oli kinos ainult kümme seanssi, aga üldiselt täismajale.
2. "1917"
Ma olen igati nõus, et korealased väärisid parima filmi Oscarit. Aga samas oli ka Sam Mendese "1917" hingemattev saavutus. Kinematograafiline suurteos ja sõjafilmide üks parimaid viimase aja sooritusi.
3. "Tenet"
Ilmselt üks kehvemaid Christopher Nolani filme, aga nii kõrge koht näitab, kui hea tegelikult on Nolan. Pidin küll pärast ajajoone selgitamiseks paar korda netist üle lugema, kuid Tallinna vaated ja muidu suurepärane kaameratöö näitab selle aasta kvaliteeti.
4. "Les Miserables"
Prantslaste politseidraama jäi teenimatult tänavu varju, kuid sellest hoolimata oli tegu igati meeldejääva teosega alapealkirjaga "rotid tunnelis". Viimase hetkeni ülipõnev ja adrenaliini täis märul.
Kaader filmist "Les Miserables" / "Hüljatud". Autor/allikas: pressimaterjalid
5. "O2"
Suurepärane Eesti film. Hea näha, et ka pärast "Tõde ja õigust" tehakse häid filme edasi ja "O2" näitas Eesti filmi kvaliteeti ka väljaspool kirjandusklassika ekraniseeringuid.
6. "Kallid seltsimehed!"
Venemaa poolt Oscarile kandideeriv film jääb küll kaugele paari aasta eest poolakate poolt tehtud kommunistliku korra õudusi näidanud must-valgest šedöövrist "Külm sõda", kuid sel aastal on tegu ühe aasta paremate sekka kuuluva teosega. Ühelt poolt üdini masendav, samas ka kuidagi mustalt humoorikas. Kes veel jõuab, minge kinno.
7. "The Invisible Man"
Ilmselt selle aasta suurim üllatus, sest kes ikka ootaks midagi järjekordselt õudusekraniseeringust mittenähtavast mehest, kuid see film oli antud ja ületrööbatud žanri puhul värske sõõm õhku. Parajalt õudne, meeletult põnev.
8. "J'Accuse"
Roman Polanski suurteos, mis tekitas Prantsusmaal meeletu pahameeletormi. Tänapäeva märk, et ei hinnata teost, vaid eelkõige tegijat. Film siiski on väärtus omaette, Polanski minevikutaaka see siiski olematuks ei muuda.
9. "Koerad ei kanna pükse"
Ilmselt film mitte kõigile, kus depressioon ja kaotusvalu väljendub äraspidises seksuaalses plahvatuses. Tugevate näitlejatöödega Soome film, mis napis kinosuves eredalt esile kerkis.
10. "Little Women"
Ilus film väikestest daamidest ja nende kasvuraskustest 19. sajandil. Ilmselt tehti auhinnatseremooniatel liiga, kuid selline on elu.
11. "Ford v. Ferrari"
Kõrge oktaanarvuga põnevusfilm, kus ajalooliselt täpselt jälgitud ühte legendaarsemat Le Mansi võidusõitu. Ilmselt pole ühegi filmi järel nii pikalt Wikipedias istunud loo tagapõhju lugedes.
12. "Palm Springs"
Totrate komöödiasugemetega ajasõlme film tõelises "Lõputu küünlapäeva" vaimus. Nalja sai, mõelda sai, kokkuvõttes olid kõik rahul.
13. "Honeyland"
Hea film on selline, mis paneb mõtlema. See pani. Hea film on selline, mis paneb kaasa tundma, vihastama ja enda eluga rahul olema. Seda pani ka.
14. "The Outpost"
Ülirealistlik sõjadraama Afganistani tobedast sõjast. Logistiliselt eriti lolli olukorda pandud sõdalased võitlesid ja surid vastase tule all. Kõik osutus lõpuks ju ikkagi mõttetuks.
15. "The Gentlemen"
Guy Ritchie stiilne krimimüsteerium. Peaosades vist kõik tähtsamad Inglismaa näitlejad. Mida sa ikka rohkemat tahad?
16. "For Sama"
Pisitütrele pühendatud dokumentaalfilm pommide rahe all olevas Süürias. Meenutab, et alles oli Süüria konflikt pidevalt ka uudistes tähelepanu all. Praegu on olulisem Trump, Hiina ja abielureferendum.
"Pühendus Samale" ("For Sama")
17. "Nähtamatu elu"
Brasiilia ajastufilm naiste raskest elust patriarhaalses ühiskonnas. Armumine, seks ja tavaline inimelu hävitab naiste elu, üle kahe tunni kestev film neelab endasse, närib läbi ja viskab siis välja.
18. "Druk"
Taani tragikomöödia meestest, kes avastavad, et mingi väike alkohol veres muudavad nad tõelisteks võitjateks. Kahjuks on seda võitjapromilli sees hoida mõistetavalt raske ja nii läheb kõik kiirelt kontrolli alt välja.
19. "Onward"
Jälle üks Pixari film, mis mängib küll sarnastel tunnetel, aga teeb seda tuntud headuses. Kaotusvalu, suureks kasvamine ja loobumine armastatust - neid keeli kasutab Pixar tihti. Samas suurema osa eelmistest Pixari teostest jätab "Onward" aupaklikult kaugusesse.
20. "Beats"
Šotimaa kange keelega noored omaaegse vastukultuuri tuules. Kahe sõbra viimane suvi koos. Mõtlesin päris pikalt, et mis minu selles vanuses omatud sõbrad praegu teevad. Ei tea siiani.
21. "Babyteeth"
Vähihaige neiu leiab armastuse narkarist. Mida sellisel juhul vanemana teha? Kohustuslik vaatamine igale lapsevanemale. | Edetabel. Filmiaasta 2020 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhjalikku kokkuvõtet, kui palju täpselt mingeid filme nimetati, tegema ei hakka, aga üks on kindel: aasta kõige populaarsem film on Christopher Nolani "Tenet", mis mahtus enam kui pooltesse tabelitesse. Kodumaistest filmidest oli enim mainitud Veiko Õunpuu "Viimaseid", välismaistest linateostest toodi kõige enam välja Andrei Kontšalovski "Kallid seltsimehed!" ja Thomas Vinterbergi "Järgmine ring".
Rohkelt mainimisi kogusid ka tänavune üllatuskomöödia "Palm Springs", ajastudraama "Põleva tütarlapse portree", festivalihitt "Nomaadimaa", Roy Anderssoni "Lõputusest". Ootamatult tõusis esile ka PÖFF-il linastunud Kasahstani film "Ulbolsõn - üksi kõigi vastu".
Ivar Murd
Kino Sõpruse tegevjuht
1. "Fred Jüssi. Olemise ilu"
Kompromissitu stiilipuhas film. Selliseid võiks rohkem olla.
2. "Mandibles"
Kahju ainult, et see film pikem pole.
3. "Viimased"
"Õhus on tundra armastust!" – lugesin seda lauset pikalt valesti, et õhus on tunda armastust. Kui sain teada, et hoopis "tundra", muutus film veel paremaks.
4. "Martin Eden"
See film poeb kusagile sügavale hinge ja jääbki sinna pesitsema. Uskumatult ilus.
5. "Igavene valgus / Lux Aeterna"
Heavy metal.
"Igavene valgus" ("Lux Aeterna") Autor/allikas: Kaader filmist
6. "Mank"
Hea Fincher otse koju.
7. "Lõputusest"
Elu on absurdne. See film ka. Meeldib.
8. "Class Action Park"
Lõbus tagasivaade lihtsamasse aega. Haarab kaasa ja sikutab ameerika mägedest alla.
9. "The Metamorphosis of Birds"
Julge käekirjaga kunstifilm. Kohati veidi Zara Home, sellegipoolest mõnus värviplahvatus sügisesse.
10. "Capital in the Twenty-First Century"
See peaks koolides kohustuslik vaatamine olema.
11. "Õiglus"
Eesti underground -kinol on uus särav täht. Ootan järge.
Tristan Priimägi
filmikriitik
Panin tabelisse 2020. aasta filmid ja need 2019. aasta omad, mida õnnestus alles tänavu näha.
1. "DAU. Degeneratsioon" (Venemaa 2020, Ilja Hržanovski)
Tänavuse filmiaasta vast kõige huvitavam nähtus on nn. DAU Projekt, mis on nii kummaline, et selle kirjeldamist ei oskagi kuskilt alustada. Selle filmimine algas 15 aastat tagasi ja oli algselt mõeldud vene füüsiku ja tuumateadlase Lev Landau portreefilmina.
Hržanovski valmistas ette äärmiselt detailitruu nõukogude eksperimentaalse teaduslaborikompleksi, kus sajad näitlejad (statiste osales projektis isegi enam kui 10 000) elasid ööpäevaringselt rollis, muutudes oma tegelaskujudeks, seda enam, et nende tegelased kandsid nende endiga samu nimesid. Kõigest sellest filmiti üles vaid kaduvväike osa, umbes 700 tundi materjali, muul ajal lihtsalt teeseldi teaduskeskust. Ööd ja päevad. Aastaid.
Lõpuks monteeriti materjalist kokku 13 täispikka filmi, mis tänavu kõik ka avalikuks tehti. Lisaks valmis ka üks minisari ja kolm sellist on veel tulemas järgmisel aastal. Vähemalt.
Lihtne on DAU'st vaimustuda ka juba legendi põhjal, aga sarja arvatav raskuspunkt, üle kuue tunni vältav "DAU. Degeneratsioon" on täiesti rabav teos ja minu jaoks ka aasta parim film. Realistliku argielu kujutamise foonil näidatakse nõukogudeaegseid võimusuhteid, nii professionaalseid kui seksuaalseid, valgustatakse kommunistliku ideoloogia mehhanisme ja retoorikat, esitatakse väga huvitavaid teooriaid – episood NSV Liidu tulevikuvisioonist (toimumisaastast 1968 kuni aastani 2020) võtab täiesti karbi lahti – näidatakse levivat alkoholismi ja pohhuismi ning pead tõstvat natsionalismi, mille viljad on tänaseks enam kui küpsed.
Tont teab, kas siinne teaduslik osa on asjalik või rosolje, aga igatahes on see väga intrigeeriv. Kogu mängu on siin aga juhitud nii, et on lihtne mõista totalitaarse süsteemi põhimõtteid ja, oh õudust, neist on võimalik ka aru saada kui lõppeesmärk on piisavalt suur. Nii suur, et kõik muu peab hävinema.
2. "Ulbolsõn - üksi kõigi vastu", rež: Adilhan Jeržanov
Adilhan Jeržanov on nn Kasahhi partisanikino juhtfiguur. Seltskond filmitegijaid on seal olude sunnil otsustanud teha filme ilma riikliku toeta ja tundub, et nende puhul on see piirang tõeline õnnistus.
"Ulbolsõn" on Jeržanovile omases deadpan -komöödia stiilis lugu pruudiröövist ja sellega kaasnevast jamast, kui pruudi õde üritab sündmustele aisana vastu astuda. Absurditeaterlik lähenemine annaks justkui võimaluse asja üle naerda, aga selle taha on ära peidetud väga tõsine ühiskonnakriitiline kommentaar traditsioonide ja korruptsiooni aadressil. Ja kui mõned stseenid on vahel ühtäkki tõsised, rabavad need täielikult (kui üks noor naisterahvas hakkab rääkima ümber "Home Alone'i", aga jõuab enda peksmiseni).
"Ulbolsõn - üksi kõigi vastu" Autor/allikas: Kaader filmist
Ta on siin tõelises Godardi vaimus ehitanud koloriidi põhivärvidele ja läheb sellega täiesti maksimumini välja: eredad sinised, punased ja kollased värvitoonid annavad aktsenti enamustele kaadritele. Kuna "Ulbolsõnis" on primaarvärvide fooniks enamasti valge lumi, on visuaal väga rabav. Üks tänavusi suuri elamusi.
Veelgi muljetavaldavam, et Jeržanov on tänavu mu isiklikus tabelis lausa kahe filmiga...
3. "Suveniir" ("The Souvenir"), rež: Joanna Hogg
Kõigi asjalike kriitikute tabelis juba eelmisel aastal (ja tihti päris tipus), aga kuna Eesti levisse tuli see tänavu kümne seansiga Sõprusse täiesti nagu välk selgest taevast, pole mul kahju teda siin parimate hulgas hinnata.
"Suveniir" on inimeseks kujunemise meenutus ajast, kui Hogg veel üliõpilane oli. Tema alter ego Julie, Tilda Swintoni tütar nii ekraanil kui päriselt (Honor Swynton Byrne), satub kummalisse suhtesse ühe pisut vanema sarmika mehega, kellel on kapis heade ülikondade kõrval ka elujõuline luukere või paar.
See film ilmselt ajab närvi nii mõnegi, sest see on sõjakuulutamine narratiivse sündmustiku orjuses vintsklevatele filmidele, kus kohustus kogu aeg midagi teha mõjub kergelt higilõhnaliselt. Siin ei toimu mitte midagi, aga kui asjasse sisse minna, hakkavad nüansid nii peenelt mängima, justkui kogeks midagi maagilist: klassiühiskonnakriitika, Thatcheri Inglismaa kommentaar, võimunäitamise ja maskuliinsuse kujutamine väga diskreetsel moel. Visuaalis kasutab mingeid üsna juhuslikke ja katkendlikke unenäolisi vaheplaane ja muusika on vali ning valitud, kui veel veatust stiilist rääkida. Tõeline kriitikute film.
4. "Never Rarely Sometimes Always", rež: Eliza Pittman
"Suveniirile" mõneti sarnane film, sest kasutab samuti realistlikku esteetikat ja pigem peent pintslit kui paksu värvi, ilma liialt üle selgitamata. Siin on peategelasteks kaks väikelinnast pärit töölisklassi teismelist tüdrukut, kes asuvad kuskilt Pennsylvania kolkast teele New Yorki, et vabaneda ühe tüdruku soovimatust rasedusest.
Väga peenetundeliselt tehtud film kasvuea meeletust ebakindlusest, elukogenematusest ja keerulistest valikutest, mille langetamisel tuleb ikkagi kokkuvõttes vaid iseend usaldada. Berlinale Hõbekaru Eliza Pittmanile parima lavastajatöö eest. USA indie oma parimal kujul.
5. "Kallid seltsimehed!" ("Дорогие товарищи"), rež: Andrei Kontšalovski
Kontšalovski perekond on tõeline skulptuuripark: isa Sergei Mihhalkov on üks kuulsamaid nõukogude lastekirjanikke ning nii NSV liidu kui Venemaa hümni sõnade autor; mees, kes on saanud mõlema riigikorra aja ordeneid, ja see ütleb nii mõndagi. Vend Nikita Mihhalkov on üks vene tunnustatumaid režissööre, kes... jah, just, on suutnud püsida soosingus nii nõukogude kui Putini ajajärgul.
Arusaadav, et Kontšalovski on pidanud lausa kahest varjust välja hüppama, ja eks vend on end seni lavastajana paremini realiseerinud. Nüüd aga astub Kontšalovski talle jõuliselt kandadele, tehes 82-aastasena oma karjääri parima filmi Novotšerkasskis 1962. aastal vägivaldselt maha surutud streigist.
Lugu räägitakse läbi veendunud kommunisti, naispeaosalise Ludmilla silmade, kes leiab end vastakast situatsioonist, kui mässu käigus läheb kaduma ta tütar. Ludmillat mängib fantastiliselt Kontšalovski (viies) abikaasa Julia Võssotskaja, kes on mehe filmidest ennegi silma jäänud ("Hullumaja", 2002). Huvitav, et Võssotskaja on ka ise Novotšerkassis sündinud, kümmekond aastat pärast sealset verevalamist. Väga lihtne ja mõjuv mustvalge teos.
6. "DAU. Nataša", rež: Ilja Hržanovski
"Degeneratsiooniga" võrreldes mõjub selge looliini ja "vaid" kahe ja veerandtunnise pikkusega "Nataša" nagu üks pikemat sorti stseen. Nataša töötab DAU kohvikus ettekandjana ja naudib neid privileege, mille osaliseks said kõik, kelle käes oli toona kotletisahtli võti. Kui aga eluõnne muudkui otsiv ja otsiv Nataša satub voodit jagama gastroleeriva prantsuse teadlasega, siis satub ta KGB huviorbiiti ja selle tähelepanu alt tal enam lihtsalt pääseda pole võimalik.
Nii "Degeneratsioonis" kui siin mängib KGB ohvitseri äärmiselt meeldejäävalt Vladimir Ažeppo (oma nime all nagu DAU-maailmas kombeks) – brutaalne, intelligentne, süsteemne pobeditel, kes tunneb oma tumeda tšekistimineviku üle uhkust, aga väljendab ka mõningat kahetsust, et pidi nii minema ja neid tegusid tegema. Tänaseks on ta juba surnud, nagu ka professor Blinovi osatäitja, kui tiitreid uskuda. 15-aastase võtteperioodi puhul pole midagi imestada.
DAU filmides ei ilustata midagi: seks on simuleerimata, piinamistseenid rasked vaadata. Juba oli vahepeal meelest läinud, kui turvaliseks filmid erinevate ettekirjutuste tõttu läinud on. Loomulikult on Hržanovskit süüdistatud ka kõiges ülekohtus ja ilmselt osalt põhjendatult, aga kui tulemus on selline, siis võiks keskpärasus sammu tagasi võtta ja peeglisse vaadata.
Veel vene peresuhetest: Hržanovski isa on filmitegija Andrei Hržanovski, keda võisid mõned kohata Ülo Soosteri dokfilmis. Hržanovski seenior oli Soosteri lähedane sõber ja mehed lavastasid koos isegi multifilmi "Klaasist harmoonikum" (1968).
7. "Teenrid" ("Sluzobníci"), rež: Ivan Ostrochovsky
Sattusin autoriga jagama üht filmifestivali žüriid, siis mõtlesin, et vaatan viisakusest ära ka tema uue filmi, sest eelmistega olin juba tuttav ("Koza", "Sametterroristid"). "Teenrid" aga rabas mu korralikult jalust: tõeline tour de force nii temaatika kui visuaali osas.
Kirjutasin PÖFFi blogis:
"Teenrid" on lugu katoliku kiriku ja Tšehhoslovakkia kommunistliku režiimi kokkupõrkest kirikukoolis, kus kahel peategelasel tuleb otsustada, kas ühineda põrandaaluse vastupanuliikumisega või teha võimudega koostööd. Erakordselt ilusa pildiga film meenutab teemalt (ja ilmselt ka mustvalge pildi tõttu) Pawlikowski "Idat", aga ei jää sellele palju alla.
Taamal tegutseb selline organisatsioon nagu Pacem in Terris, 1971. aastal režiimi loodud religioosne organisatsioon, mille eesmärgiks oli kirikuinstitutsiooni kontrollida, jälgida ja vajadusel lõhestada. Rumeenia staar Vlad Ivanov teeb Tšehhoslovakkia salapolitsei StB agendi Dr. Ivanina talle iseloomulikult kõheda ja suurepärase rolli. Meistriteos, mis siin ikka pikalt rääkida.
8. "Lõputusest" ("Om det oändliga"), rež: Roy Andersson
Tõelise kunstnikuna on Roy Andersson lihvinud oma stiili järjest peenemaks, kuni tekib ta viimase teose põhjal õigustatud küsimus, mis on üldse järele jäänud?
Kadunud on humoorikus, mis on tema puhul alati olnud lihtne viis ta filmidele ligi pääseda. Kadunud on ka narratiivne tung filmide lühilugusid (sest kõik ta klassikalised filmid on ju lühisketšide kogumikud) puänteerida, mis oli ilmselt osalt tema reklaamikarjääri rudiment. Järele jäävad vaid elu tõsiasjade kalbed konstanteeringud, millel pole tegelikult ei algust, lõppu ega eriti struktuurigi. Ja lõppkokkuvõttes pole mingit vahet, sest kõik on niikuinii mõttetu.
"Lõputusest" Autor/allikas: Kaader filmist
Meisterlik näide filmiesteetika taandamisest ainult hädavajalikule. Anderssoni sõnul on ta tegelaste groteskselt laibalik valge grimm filmist-filmi järjest paksem, sest nad kaugenevad pidevalt elust ja elulisusest. Aga mis ma jahun, ega ma sest filmist ikka paremini oska rääkida kui Andrei Liimets Sirbis.
9. "Vitalina Varela", rež: Pedro Costa
Guardiani esikriitiku Peter Bradshaw' sõnul hakkab Pedro Costa nime kuuldes silm tõmblema ka neil kriitikutel, kes muidu suudavad enda väitel Bela Tarri filmidest rõõmu tunda. Mis ma oskan öelda: Guardiani sööklas peaks paksemat putru pakkuma, et filmirahval pilt nii kergelt virvendama ei hakkaks, sest Pedro Costa on ikka tõeline meister.
Vitalina Varela nimeline naine saabub Cabo Verdest Portugali, et leida sealsest mahakäinud Fontainhasi slummist märke oma kolm päeva varem surnud abikaasa salaelust, sest mees läks 25 aastat tagasi Lissaboni tööle ja ei jõudnudki enam kunagi tagasi. Oma nime all üles astuvat peategelast (kas see on tema enda lugu?) võis näha ka Costa eelmises filmis "Hobuseraha" (2014), ja ka meespeategelane Ventura uitab oma nime all ühest Costa filmist teise.
Pedro Costa filmid on tõeline 100% hardcore arthouse (või isegi artcore hardhouse). Tema tempo pole mitte lihtsalt aeglane, vaid ta filmid meenutavad juba fotograafiat: liikumine on napp ja mõõdetud, iga kaader puhas ilu. Costa on võtnud kogu filmi üles öösel ja seda valgustanud väga huvitavalt, nii et tihti on tegelastel pool nägu varjus, ja toonideks vaid erinevad kuldpruunid varjundid. Fotograafiat meenutab ka see, et ta kasutab palju tekstuure ja kaadrikompositsioon on ka enamasti väga täpselt läbi mõeldud.
Siin on mees, kes ajab täie meelekindlusega oma asja ja selline suhtumine ning sellised filmid on alati kõrget hinnet väärt.
10. "1917", rež: Sam Mendes
Mulle ei tohiks see nii meeldida – järjekordne suure eelarvega sõjafilm koledustest meeste maailmas –, aga Sam Mendese "1917" on ikka minu meelest meistriteos. Siin on kõvasti möllu, aga mis veel hullem, pahaendelist vaikust, mille saatel rullivad lahti apokalüptilised lahingumaastikud, kus kas on juba midagi hirmsat juhtunud või kohe-kohe juhtumas. Siin valitseb juhus, ja see juhuslikkus on hirmsam kui igasugune planeerimine.
Maailma ühe parema operaatori Roger Deakinsi kaameratöö on seekord lahendatud täiesti hüpnotiseerivalt, kuna kõik lõiked on nii ära peidetud, et jääb mulje ühe võttena üles võetud filmist. Mendese sõnul oli lühim kaader 39 sekundit pikk, pikim aga 8 ja pool minutit. Filmilikkust on siin rohkem kui üheks vaatamiskorraks.
11. "La llorona", rež: Jayro Bustamante
"La llorona" tähendab siin kaht asja: esiteks mütoloogilist koletist, "nutvat naist", kes leinab oma uppunud lapsi, ja peredest lapsi varastades uputab ka neid; ja teiseks üht paljudest asulatest Guatemala kaardil, kus viidi läbi indiaani vähemusrahvaste genotsiidi vabandusega, et nood aitavad geriljasid. La llorona külas mõrvas armee 1981. aastal hulga rahulikke tsiviilelanikke.
"La llorona" paneb need kaks lugu kokku, kui veresauna eest vastutava (ja kohtu all oleva) kindrali majja saabub tööle noor teenijanna, kelle juures on midagi kummalist. Kindrali prototüübiks on ilmselt Guatemala president (1982-1983) ja armeekindral Efrain Rios Montt, kes oli Reagani ja CIA käpik, mitmete indiaanlaste massitapmise algataja ja 2012. aastal esimene sõjakuritegude eest Guatemalas kohtu alla antud riigipea.
"La llorona" võtab riigi valulise mineviku ja seob selle kohaliku mütoloogiaga, nii et film toimib väga hästi mõlemal tasandil ja sünergiliselt. Guatemala kõigi aegade kolmas Oscarile esitatud film.
12. "50 või 2 vaala kohtuvad rannal" ("50 o Dos Ballenas se Encuentran en la Playa"), rež: Jorge Cuchi
Filmi inspiratsiooniks on 2016. aastal avalikkuse ette jõudnud nn Sinivaala väljakutse – mäng, kus tundmatu initsiaator annab teismelistele sõnumite teel erinevaid ja järjest ohtlikumaid ülesandeid, mille lõppeesmärgiks on viia noored enesetapuni.
Filmi põhineb väidetavalt Mehhikos tõesti toimunud sündmustel, kui Sinivaala mängu käigus leiavad teineteist noormees ja neiu, kes mängu koos jätkavad. Film võiks olla asjatu emo (sõna, mida filmis ka korduvalt kasutatakse), ja veidi konarliku ja aeglase alguse põhjal poleks ka justkui põhjust enamat oodata, aga vaikselt leiab oma rütmi nii noor armastus kui meie süvenev lähedus tegelastesse. Filmi lõppvaatus, täpsemalt umbes viimased pool tundi, on ikka märkimisväärselt tugev. Kohati on päris huvitavalt kasutatud kaheks jagatud ekraani.
Kohati väga raske vaatamine, aga tasub vaeva.
13. "Kollane kass" ("Sary mysyq"), rež: Adilhan Jeržanov
Teine Jeržanovi film tabelis. "Kollases kassis" näidatakse ülilavastuslikus, täpseks mõõdetud misanstseenidega filmis kohaliku ühiskonnakorralduse ebaõiglust läbi absurdihuumori. Lokkab korruptsioon ja peategelasel Kermekil ei jää muud üle kui kogu ümbritseva süsteemi vastu sõtta minna. Kermek tahab ehitada kino ja näitleb vabadel hetkedel stseene Jean-Pierre Melville'i "Samuraist", nii et pole temas raske näha filmitegijat ennast, kes üritab kõige kiuste kuidagi teha kunsti ja jääda iseendaks. Väga võimas töö, mida on keeruline kirjeldada.
14. "Piimahambad" ("Babyteeth"), rež: Shannon Murphy
Austraalia indie depressioonist ja teismeeast. Super näitlejaansambel (Eliza Scanlen, Toby Wallace, Ben Mendelsohn, Essie Davis), lahe psühhedeelne filmikeel, sundimatu käsikiri, emotsionaalselt tugev ja tasakaalustatud.
15. "Põleva tütarlapse portree" ("Portrait de la jeune fille en feu"), rež: Celine Sciamma
Sellest on palju kirjutatud, aga ega film seepärast kehvem pole. Klassikalise kostüümidraama varjus kujutatud naissuhe 18. sajandil, visuaalse keele poolel abiks maalikunstiesteetika, kuna sisu keerleb maali ümber, mille ühele aadlineiule võlts-seltsidaamiks saadetud maalikunstnik oma perenaisest tegema peab, aga siis hoopis ära armub.
"Põleva tütarlapse portree" Autor/allikas: Kaader filmist
16. "Mõjuvõim ("Influence") rež-id: Dianna Neille, Richard Poplak
Raju dokk PR-firma Bell Pottinger tõusust ja langusest. Firma juht lord Tim Bell räägib rabava avameelsusega oma tegudest kurjuse telge spinndoktorina, klientide hulgas Thatcher, Pinochet, vene oligarhid, Lõuna-Aafrika aparteidijuhid jne.
17. "Bula", rež: Boris Baum
"Bula" ajab esialgu juhtme täiesti kokku. Esimesed pool tundi on ülihektiline rabelemine, totaalne ülemäng ja naeruväärsena mõjuv segadus, mida vaadates tuleb võidelda tungiva sooviga asi kinni panna. Peategelane on üks perekonnas represseeritud sihitu noormees ja teda ümbritsev friikide galerii, perekond, koolikaaslased jms.
Siis aga läheb noormees koos oma tüütult friigi onuga Brasiiliasse ära tooma ta hukkunud isa surnukeha ja Brasiilias toimuv osa tõmbab juba hoo maha, pannes kaks reisimeest ekslema kuskil favelade siseõuedes, elektrilise neoonvalguse käes. Midagi läheb nagu paika. Ja kui lõpuks jõutakse välja üksikule saarele, kus ta isa on loonud dementsetele omamoodi raviparadiisi nimega "Hesperia", läheb film eriti heaks ja võtab omaks sellise klassikalise Lõuna-Ameerika metafüüsilise kulgemise rütmi.
Kuidas saab nii filmi teha? Mõju on igatahes võimas ja filmi algsed pealtnäha miinused hakkavad mängima selle kasuks. Terav kommentaar neokolonialismi aadressil ja südamlik poolehoiuavaldus arhailisemale elustiilile üle urbanismi.
18. "Tühermaa" ("Dashte khamoush"), rež: Ahmed Bahrami
Vana hea Iraan. Mustvalge ja depressiivne, aga mitte ainult. Ühe tellisevabriku aeglaest hääbumisest rääkiva filmi esimeses pooles on kasutatud väga huvitavalt kordust, üht ja sama koosolekustseeni näidatakse viie erineva nurga alt, iga kord suumitakse stseeni lõpus eri tegelasele, kelle rakursist mängitakse läbi korduv stseenide rida. Kohati on plaanid identsed, siis pisut erinevad, sama dialoogiga. Väga lahe lähenemine, aga kahjuks heidetakse see mingil hetkel kõrvale, et keskenduda loojutustamisele. Oleks võinud olla 9-10 punkti film muidu, aga endiselt puhas cinema. Festival, arthouse, suur lina.
Tänavu Veneetsia Orizzonti võit (sama preemia, mille sai "Sügisball) ja filmikriitikute FIPRESCI preemia.
19. "Lux Aeterna", rež: Gaspar Noe
Noe seni viimane film on nagu hingetõmbehetk päris filmide vahel, ja eks Noé võib tõesti tabelisse sattuda ka siis, kui ta hinge tõmbab. Alla tunni pikkune "Lux aeterna" on psühhedeelne austusavaldus filmitegemise suurele kunstile, kus maagia sünnib tihti tegijatest täiesti sõltumatult. Vintage Noé: stroboskoobid, neoonvalgus, vali muusika, kordused, kummimees Benoît Debie ussina vonklev kaameratöö, röökimine ja anarhia. Mingis mõttes oleme me seda juba näinud, aga proovige te mulle väita, et siit mitmed kaadrid igavesti meelde ei jää.
20. "Possessor", rež: Brandon Cronenberg
Nagu isa, nõnda poeg. Brandon teeb täpselt Davidi moodi filme, aga ka mitte halvasti. Seos isaga on siin ilmne, eriti filmiga "Existenz", mille meenutuseks on nii filmi üldine teema, korra kasutusel oleva isetehtud püstoli disain kui Jennifer Jason Leigh.
See lugu kehasid üle võtvast variorganisatsioonist suudab esile manada sarnase lootusetu melanhoolia õhustiku eksinud identiteedi teemadel nagu ka "Blade Runner" ja "Ghost in the Shell". Kõik jääb vastamata, ei ole mugavaid lahendusi. Iseenda eest pole võimalik põgeneda ka teise inimese kehasse. Andrea Riseborough on peaosas kah jälle lihtsalt nii hea.
Kaspar Viilup
kultuurikriitik
1. "Queen & Slim", rež: Melina Matsoukas
Ma ei tea, kuidas Melina Matsoukas sellega hakkama sai, aga "Queen & Slim" on korraga valus portree politseivägivallast Ameerikas, parimas mõttes "Bonnie & Clyde'i" vaimus road movie ning muinasjutuline armastuslugu. Ilus ja vajalik linateos, oleks vaid nii liigutavaid filme rohkem.
2. "Biidid" ("Beats"), rež: Brian Welsh
Briti 1990. aastate tantsumuusikast ja noortekultuurist rääkiv "Biidid" on imeline ajastuportree, milles iga element on paigas: väga täpselt valitud soundtrack, mustvalge pildikeel ja lummavad peategelased, kes mõjuvad kui reaalsed jorsid Briti töölisklassist. Uskumatu, aga "Biitide" reaalsus – ööelu on ebaseaduslik – jõudis 2020. aastal kogu maailmas kätte.
3. "Džentelmenid" ("The Gentleman"), rež: Guy Ritchie
Kas see on Guy Ritchie parim film? Kindlasti mitte, aga "Džentelmenides" vaatab Ritchie tagasi senisele karjäärile ja peenhäälestab oma krimikomöödia mudelit nii, et see sobitub igati tänasesse päeva. Hoogne ja lõbus, tabav ja põnev, lisaks irvitab Ritchie mõnuga moodsa Briti ühiskonna üle. Parim võimalik meelelahutus.
4. "Da 5 Bloods", rež: Spike Lee
Spike Lee karjäär on käinud viimasel ajal üles-alla ("Blackkklansman" oli muidugi täielik õnnestumine!), kuid Netflixis linastunud "Da 5 Bloodsiga" keerab ta kõik nupud põhja. See on parimas mõttes rosolje: tarantinolik hüpevägivald kohtub julesverneliku klassikalise seiklusjutuga, see kõik on aga tõstetud veel Vietnami sõja veteranide konteksti.
5. "Järgmine ring" ("Druk"), rež: Thomas Vinterberg
Thomas Vinterberg näitab "Järgmise ringiga", kuidas teha läbi ja lõhki vastuolulist filmi: see on korraga ülistuslaul alkoholile ning tragikoomiline hoiatuslugu alkoholismist. Mis oleks, kui kari Taani õpetajad hakkab arvama, et pidevalt täis olles läheb nende elu paremaks? Kogu selle veidra alkojandi keskel on parimas vormis Mads Mikkelsen.
"Järgmine ring" ("Druk") Autor/allikas: Kaader filmist
6. "Valge, valge päev" ("Hvitur, Hvitur Dagur"), rež: Hlynur Palmason
Salamahti Eesti kinodes läbi jooksnud Islandi film "Valge, valge päev" on kahtlemata üks selle aasta autorikino pärle. Mees avastab pärast oma naise traagilist hukkumist, et abikaasa pettis teda. Maagilis-muinasjutuline Islandi maastik loob konteksti sellele eksistentsiaalsele rännakule, kus Ingvar Sigurdssoni kehastatud Ingimunduri murdmatu välisilme hakkab vaikselt mõranema.
7. "Viimased", rež: Veiko Õunpuu
Veiko Õunpuu tegi moodsa vesterni, mis murrab žanritraditsioone ja lisab sinna ootamatuid lisakihte. Ühelt poolt tabav portree kapitalismist ja ahnusest, teisest küljest geniaalne soomlaslik komöödia. Filmis on hetki, mis on lihtsalt nii perfektsed, et võtavad õhku ahmima. Suurepärane roll Tommi Korpelalt, lisaks on äge näha Pääru Oja kehastamas justkui omamoodi tõmmist Winding Refni "Drive'i" peakangelasest.
8. "Langemine" ("Falling"), rež: Viggo Mortensen
Viggo Mortenseni lavastajadebüüt "Langemine" on erakordselt julge film: pealtnäha klassikalist perekonna lugu hoiab tegelikult koos (või oleks õigem öelda murrab laiali?) filmilegendi Lance Henrikseni kehastatud vanaisa, kes käitub nagu tänamatu tõbras. Ropendab ja sõimab, mõnitab ja halvustab. Sellest kõigest koorub aga välja erakordselt aus ja intiimne lugu jäägitust armastusest.
9. "Koerad ei kanna pükse" ("Koirat eivät käytä housuja"), rež: Jukka-Pekka Valkeapää
Kui üldiselt tunneme Soome filme eluterve huumori või ka tugeva eneseiroonia poolest, siis "Koerad ei kanna pükse" on üllatavalt uudne lähenemine soomlase identiteedile. Lugu ühest introvertsest Soome mehest, kes saab leinast üle ootamatul moel – sadomaso klubis dominatrix 'i käe all. Tuleb aga rõhutada, et "Koerad ei kanna pükse" pole mitte portree sadomaso maailmast, vaid ennekõike inimlik lugu armastusest ja lootusest. Kindlasti ka üks selle aasta ilusamaid filme.
10. "Maffiareetur" ("Il Traditore"), rež: Marco Bellocchio
Minu arust põhjendamatult alahinnatud film. Marco Bellocchio tõupuhas maffiafilm on nii stiilne ja äge, et tekib isegi tahtmine sellises allilmas elada. Praegusel ajal tehakse piinlikult vähe sedalaadi köitvaid maffiafilme...
11. "Uncut Gems", rež-id: Benny Safdie, Josh Safdie
Kinnitus sellest, kui häid filme Netflix endale haarata suudab. Mõtteline järjelugu vendade Safdiede eelmisele linaloole "Good Time", antud juhul on keskmes luuserist juveeliärikas, keda kehastab oma elu parimas rollis Adam Sandler.
12. "Palm Springs", rež: Max Barbakow
Täiesti ootamatust kohast ilmus selle aasta parim komöödia. "Groundhog Day" järjekordne variatsioon, mis võtab aga romantilise komöödia mudeli üksipulgi lahti ja toob esile kõik selle žanri (seni ehk varjatud?) tugevused.
"Palm Springs"
13. "Nähtamatu mees" ("The Invisible Man"), rež: Leigh Whannell
Äkki ei olegi Universali filmistuudio unistus uuest klassikaliste õuduskangelaste frantsiisist veel täiesti surnud? Leigh Whanneli "Nähtamatu mees" on suurepärane moodne õudusfilm, mis töötab samas ka valusa portreena lähisuhtevägivallast.
14. "On the Rocks", rež: Sofia Coppola
Sofia Coppola tegi filmi, mis on pealtnäha nii lihtne ja tühine, et ajab lausa naerma. Samas on see selline Woody Allen film, mida vanameister enam ise ei tee. Võib vist kahtlemata öelda, et Bill Murray teeb 70-aastaselt ka ühe oma karjääri säravaima rolli. Südantsoojendav film, mis näitab, et Apple TV+ ei ole veel täiesti lootusetu platvorm.
15. "Host", rež: Rob Savage
Ilmselt selle aasta kõige suurem üllatus. Alla tunni aja kestev õuduslugu, mis on valminud kõige rangematele koroonapiirangutele vaatamata. Uskumatult täpne produktsioon ja lihtsalt vastikult kõhe film, mis tõestab, kuivõrd väheste vahenditega saab head filmi teha.
16. "His House", rež: Remi Weekes
Kui möödunud aastal oli üks tähelepanuväärsemaid pagulastest rääkivaid filme Mati Diopi Cannes'i grand prix võitnud "Atlantics", siis tänavu teeb sama "His House". Film keerab ühe pagulasperekonna elu Suurbritannias omamoodi õudusfilmilikuks luupainajaks. Näide sellest, kuidas läbi žanrifilmi saab rääkida tõeliselt olulisi lugusid.
17. "Pesa" ("The Nest"), rež: Sean Durkin
Esialgu ei pööranud sellele filmile mingit tähelepanu, kuid seda suurem oli üllatus, kui lõpuks ikkagi ette võtsin. Uusrikastest pole ka Eestis puudust ning "Pesa" võiks olla neile õpikunäide, mis võib juhtuda siis, kui ilus fassaad puruneb. Kammerdraama, mille all keeb tõeliselt tuline katel. Jude Law teeb filmis vapustava rolli.
18. "Save Yourselves", rež-id: Alex Huston Fischer, Eleanor Wilson
Imepisike Ameerika indie -ulmefilm, mis räägib pealtnäha klassikalise loo: kaks noort lähevad maamajja ning nende teadmata võtavad maailma üle kollid. Klišeed on aga enda kasuks pööratud ning sellest kujuneb hoopis üks moodne rom-com, mis töötab imehästi. Eesti kinodesse ei jõudnudki, telekomfirmade filmiriiulites täiesti olemas.
19. "Ma Rainey's Black Bottom", rež: George C. Wolfe
Kui tahate, siis võib ju öelda, et Ma Rainey's Black Bottom" on klassikaline Oscar-bait. Mustanahalistest rääkivad filmid on kindla peale minek, lisa sinna veel muusika ja paar tippnäitlejat ning retsept võitmiseks on olemas. Skepsis pole antud juhul põhjendatud: samanimelisel näidendil põhinev film on mahlakas ja hoogne tubateater, mis näitab, kui suurest talendist me Chadwick Bosemani näol ilma jäime.
20. "Tenet", rež: Christopher Nolan
Kas sellest filmi kohta on üldse võimalik veel midagi öelda? Üks on aga kindel: Christoper Nolan naudib seda, et tema filmi peale närvi minnakse. Mind teeb vaatajana aga just rõõmsaks see, kui režissöör on minust mitu korda targem ja suudab mu ajud totaalselt krussi keerata. Nolanil on olnud paremaid filme, aga dekonstrueeritud spioonifilmina on "Tenet" ikkagi tähelepanuväärne.
21. "Run", rež: Aneesh Chaganty
Tänavu on valikusse mahtunud mitu filmi, mis kasutavad ära õudusfilmielemente, et rääkida palju sügavamat ja tõsisemat lugu. Nii ka antud juhul: "Run" on tegelikult ülivalus lugu emaarmastusest, mis on aga nii mitmekordselt üle võlli keeratud, et võtab lõpuks lausa suu lahti. Sarah Paulson teeb rolli, mis jääb veel pikaks ajaks kummitama.
22. "Sweat", rež: Magnus von Horn
Influencer 'itest on küll mitmeid filme tehtud, kuid ükski neist pole nii täpne ja julge kui Poola režissööri Magnus von Horni "Sweat". Kahtlemata saanuks sellest materjalist veel parema filmi ning siis oleks see ehk isegi tabeli tipus, kuid juba praegu on see ikkagi väga valus kõrvalpilk meie kaasajale. Võiks olla kohustuslik film kõigile teismelistele, kes unistavad karjäärist juutuuberina.
23. "1917", rež: Sam Mendes
Suhtun sõjafilmidesse enamasti veidi skeptiliselt, aga Sam Mendesi "1917" on vastupandamatu vaatemäng, mis on tehniliselt veatu. Dean-Charles Chapman ja George MacKay on ka suurepärased peaosatäitjad, lisaks pole ma tänaseni mõistnud, kuidas Roger Deakins ikkagi seda kõike üles võtta suutis.
24. "Vee peal", rež: Peeter Simm
Tuleb eristada kahte mõistet: me võime rääkida Eesti filmidest, mis on lihtsalt valminud siinmail ja esindavad ehk laiemaid väärtuseid, või siis eesti filmidest. Peeter Simmi värske "Vee peal" on just tõupuhas eesti film: siin on esindatud eestlase ürgessents ehk kohtuvad lollus ja ahnus, armastus ja viha, jabur huumor ja traagika. Järgmisel aastal, kui film kinolevvi jõuab, räägitakse sellest veel palju-palju.
Kaader filmist "Vee peal". Autor/allikas: pressimaterjalid
25. "Cuties", rež: Maimouna Do ucoure
Ilmselt selle aasta üks kõige vastakamaid arvamusi tekitanud film. Teisalt on "Cutiese" kritiseerimine eriti silmakirjalik, sest sarnaselt Harmony Korine'i "Kidsile", mis ilmus juba 25 aastat tagasi, julgeb režissöör kiskuda maha kõik filtrid ja näidata noorte elu ehedas trööstituses. Raske, aga vajalik vaatamine.
Lauri Kaare
filmispetsialist
"1917", rež: Sam Mender
"The Gentlemen", rež: Guy Ritchie
"Fred Jüssi. Olemise ilu", rež: Jaan Tootsen
"Palm Springs", rež: Max Barbakow
"Tenet", rež: Christopher Nolan
"The Nest", rež: Sean Durkin
"Nomadland", rež: Chloe Zhao
"Nomaadimaa" ("Nomandland") Autor/allikas: Kaader filmist
"The Platform", rež: Galder Gaztelu-Urrutia
"Druk", rež: Thomas Vinterberg
"The Trial of the Chicago 7", rež: Aaron Sorkin
Edith Sepp
Eesti Filmi Instituudi juhataja
"Fred Jüssi – olemise ilu", rež: Jaan Tootsen
Sügav läbitunnetatud inimeseks olemise lugu. Väga värskendav aeglase elu hümn.
"Viimased", rež: Veiko Õunpuu
Väga huvitava visuaalse keele ja üldistava sõnumiga film, mis ehedalt paljastab tänapäeva inimese nihkes tõekspidamisi, egoistlikke valikuid ja nende tagajärgi, nii inimesele endale kui ka laiemalt ühiskonnale.
"Järgmine ring", rež: Thomas Vinterberg
Nüansirohke peegeldus joomisest tänapäeva väljakujunenud ja igavas lääne ühiskonnas– selle hüvedest ja hävingust. Alkohol võib ülendada elu, muuta selle suuremaks ja paremaks, isegi elamisväärsemaks, aga liigjoomine võib sõna otseses mõttes tappa, kui inimene enam ei taju, kus jookseb piir. Meisterlikult täpne, samas ka provotseeriv ood elule.
"Tenet", rež: Christopher Nolan
Filmi esilinastus oli hea ajastusega, kuna ellujäämise nimel kannavad inimesed filmis näomaske ja lugu tiirleb selle ümber, kuidas ajas tagasi minemisega vältida katastroofi.
Filmi suurimaks tugevuseks on aga action -stseenid, eelkõige mitme veokiga tagaajamise stseen Laagna teel (sic!) ja kaubalennuki stseen. "Tenet" ongi palindroom, mis tähendab, et vaataja näeb samu stseene kaks korda – loo seisukohalt edaspidi ja siis veidi hiljem tagurpidi.
"Lootus", rež: Maria Sodahl
Mis saab, kui elada jääb kolm kuud ja muu polegi tegelikult enam oluline kui see, kas oled elus armastanud – kas suudad armastada või ei suuda. Armastuslugu, millega vaataja kindlasti võib samastuda, isegi kui elada on jäänud rohkem kui kolm kuud. Filmi jooksul lahatakse meie valikuid elus ning nendest valikutest põhjustatud tagajärgi.
Film ei ole surmast ega surma ootusest, vaid elust. Üks tugevamaid naisrežissööri poolt tehtud filme Põhjamaadest, milles on tunda tugevat autoripoolset isiklikku kogemust.
"Lootus"
"Kallid seltsimehed!", rež: Andrei Konchalovski
Film räägib nõukogude töötajate tulistamisest Novotšerkasskis 1962. aastal toimunud streigi käigus ehk sündmusest, mida on suudetud hoida aastakümneid saladuses. Olulisem on aga režissöör enda nägemus, arusaam ja hinnang nõukogude süsteemile, mida ta on suutnud filmis meisterlikult kujutada. Lisaks muudab ühe naise isiklik tragöödia filmi psühholoogiliselt väga huvitavaks ja kaasahaaravaks.
"Vee peal", rež: Peeter Simm
Vanameister Peeter Simmi parim film peale "Ideaalmaastikku", poisi üleskasvamise lugu 1980. aastate Võrus, mis annab väga hea ajastupildi humoorikas võtmes. Filmi tugevuseks on kindlasti suurepärased näitlejatööd.
"Nomaadimaa", rež: Chloe Zhao
Frances McDormand poolt mängitud ja ülimalt omapärase naislavastaja Chloe Zhao koostöös valminud karakterdraama. Poolenisti nagu dokumentaalfilm vaatleb tagasihoidlikul moel Ameerika ühiskonna teisenemist, negatiivseid hinnanguid andmata.
Väga sümpaatne, et see ei ole järjekordne vihakõne majandusjõudude, mis põhjustavad muutusi tänapäeva ühiskonnas. Pigem on tegemist meie ajastu portreega, mida esitletakse stiilselt ja mõtteerksalt. "Nomaadimaas" kujutatud karakterid on mingil määral tuleviku inimesed, kes on lahti lasknud oma koormast ja esindavad uutmoodi "ameerika vabadust".
"Värvitud lind", rež: Vaclav Marhoul
35mm filmilindile filmitud mustvalge linateos näitab vägivalda oma alastuses, aga see oleks liiga lihtne, kui vägivalda näidatakse vägivalla pärast. Pigem on vägivalda kujutatud selleks, et kompida inimlikkuse piire. Loo keskmes on vanemateta poiss sõjakeerises, kus kahtluse alla pannakse kogu inimsoo humaansus. Filmi lõppstseenid aga annavad lootust, et poiss võib ületada iseennast oma sisemises võitluses hea ja kurja üle.
"25 aastat süütuna", rež: Jan Holoubek
Huvitav lugu, mis tundub nii uskumatuna, kuidas inimene saab 25 aastat veeta süütuna vanglas vägistamise eest, mida ta korda ei saatnud. Väga hea rollilahendus peategelaselt, kes pole kogemusest karastuv tugev inimene, vaid tavaline lihtne noormees, kes ebaõiglaselt süüdi mõistetakse ja peab sellega hakkama saama. Väikese kangelase suur lugu.
Aurelia Aasa
filmikriitik
Siin mõned nopped takistustega, aga üllatusterohkest 2020. aasta filmiaastast. Valik on vabas järjekorras.
"Borat Subsequent Moviefilm"
Aasta parim komöödia.
Borat Subsequent Movie film Autor/allikas: Promomaterjalid
"Tenet"
Labürintides tuiamine ei ole igaühe teetass, aga raju andmine on "Tenet" igal juhul. On uhke näha kaasmaalasi sedavõrd vaatemängulise Hollywoodi filmi tiitrites.
"Dinner in America" ("Õhtusöök Ameerikas")
Kummitava heliribaga muhe USA indie -komöödia.
"Dear Comrades!" ("Kallid seltsimehed!")
Vene vanameistri vaade kommunismile, joonistatud nõukogude üksikema perspektiivilt. Traagika kohtub siin inimliku eneseirooniaga.
"Nomadland" ("Nomaadimaa")
Järjekordne triumf Frances McDormandilt. Tänavune Oscari-menuk.
"Druk" ("Järgmine ring")
Põhjamaine must huumor ja filosoofiline eksperiment alkoholiga – rohkem polegi filmielamuseks vaja.
"Pieces of a Woman"
Kaasaegne suhtedraama võib mõjuda leierdatult. Igal aastal satub loendamatusse draamade patta aga ka paar pärli. Eelmisel aastal võlus võrratu "Marriage Story" ("Abielu lugu"). Tänavu võib pidada õnnestumiseks Veneetsias esilinastunud draamat "Pieces of a Woman". Vanessa Kirby on filmi rollis võrratu.
"The Souvenir" ("Suveniir")
Joanna Hoggi autobiograafiline linalugu noorest filmitudengist. Film, millest õhkub võluvalt boheemlaslikku elunautlemist. Filmi miljöö – 80ndate dekadents, võrratud kostüümid ja intellektuaalsed vestlused – on siin vaatemäng omaette.
"I'm Thinking of Ending Things"
Ainult Kaufman suudab suhtedraama teha sedavõrd painajalikuks.
"Little Women" ("Väikesed naised")
Liigutav ja ilus.
Mikk Granström
Justfilmi tegevjuht
1. "50 või kaks vaala kohtuvad rannal", rež: Jorge Cuchi
Väga vastuoluline film, mis räägib internetis levinud mängust Sinivaal. Traagiline lugu tänapäeva noortest, kes on jäänud üksi, keda ei kuulata ja kellel puudub eneseteostus. Selle filmi üle võib vaielda, on ta siis hea või halb, aga külmaks ei jäta ta kedagi ja jääb kauaks ajaks vaatajale meelde.
"50 või kaks vaala kohtuvad rannal"
2. "Topside", rež-id: Logan George ja Celine Held
Väga huvitav USA indie leid. Emotsionaalne film elu hammasrataste vahele jäänud emast ja tema tütrest ning sellest, milliseid raskeid valikuid sunnib elu mõnikord tegema. Suurepäraste rollilahendustega film ja väga huvitava pildikeelega.
3. "Kratt", rež: Rasmus Merivoo
Kuigi Kratt tuleb kinolevisse järgmisel aastal, siis õnnestus mõnel õnnelikul see film PÖFFi raames ära näha. Väga mõnusalt värske film, põneva loo jutustamise stiiliga, kaasahaarav, kohati vänge huumoriga vürtsitatud film. Kuigi seda on naljakas vaadata, siis tegelikult taustal on vägagi päevakajalised teemad. Kui film uuel aastal välja tuleb, soovitan kindlasti vaadata.
4. "25 aastat süütuna", rež: Jan Holoubek
5. "Georama Boy, Panorama Girl", rež: Natsuki Seta
6. "The True Adventures of Wolfboy", rež: Martin Krejci
7. "Sõna sõna vastu", rež: Leonardo Antonio
8. "Do You Love Me as I Love You, rež: Chieh Shueh-bin
9. "Needle Park Baby", rež: Pierre Monnard
10. "When I'm Done Dying", rež: Nisan Dag
Maria Helen Känd
filmikriitik
"Suveniir" ("The Souvenir"), rež: Joanna Hogg
"Heroin, it's my wife and it's my life, haha" laulab The Velvet Underground. Mis on armastusel, loovusel ja sõltuvusel ühist? Kõik ja mitte midagi, nagu näitab ka Joanna Hoggi film. Kui kasutada sellist pentsikut väljendit nagu metatasand, siis täpselt selle kvaliteedis toimib "Suveniir".
Hoggi isiklikul kogemusel põhinev lugu 1980. aastate Londonis, milles kajastuvad esiteks loomeprotsessi ja filmitegemise põhiküsimused, teiseks klassiprobleemid ning tollane poliitiline olukord. Kolmandaks ja peamisena armastuse ning sõltuvuse vahekord. Seda kõike mitte ühemõtteliselt! See on aeglane film, aga filmipoeesia täiesti omal tasemel.
"Suveniir"
"Viimased", rež: Veiko Õunpuu
Ammu pole kinos nii südamest naernud kui sellele Põhja-Soome trööstitule söekaevurite ja kauboikapitalistide heitlusele kaasa elades. Jah, ühtteist on selles samavõrd naturalistlikult õõvastavat nagu Emil Zola "Söekaevurites" ning kurba kui Sulev Keeduse "Varesesaare venelastes". Õunpuu parim film pärast "Püha Tõnu kiusamist" ja "Sügisballi".
"Kahjuks ei olnud teid kohal" ("Sorry We Missed You"), rež: Ken Loach
Inglise töölisklassi perekonna igapäevane ellujäämise võidujooks, mis loomulikult ülekantav ka Eestis kapitalismi rataste vahel olijate olelusvõitlusele. Eriti elavalt võib filmi olustikku praegu jõulueelses koroonapalavikus ette kujutada, kus kullerid pakke vedades hulluvad (filmi peategelane on kuller) ja Toidupangal on load tühjad. See on niivõrd rabav ja aus lugu perekondliku läheduse otsingutest nüüdisühiskonnas, kus valitseb feudalism uues tehnokraatlikus vormis.
"Mitte kunagi, harva, mõnikord, alati" ("Never Rarely Sometimes Always"), rež: Eliza Hittman
Ei tea, kas see on mu nõrkus Ameerika indie -kino ja sealse vaese klassi eluolu kujutavate linateoste vastu või praegune ühiskondlik ülitundlikkus abordi teemal, aga film mõjus. Lavastaja läheneb teemale tundlikult, osutades sellele, mida ütles Ingrid Ruudi ERR-is avaldatud arvamusloos: kui juba diskuteerida, siis diskuteerigem parem küsimuste üle, mis tegelikult abortide arvu mõjutavad. See tõde ei ole ilus ja põhjused on harva (või pigem mitte kunagi!) lihtsad.
"Põleva tütarlapse portree" ("Portrait de la jeune fille en feu"), rež: Celine Sciamma
Kui sulle tundub, et oled viimane armastaja elavate kirjas või ainus romantik pragmaatikute ajastul, siis Sciamma film on vaatamiseks. Armastuslugu, mis põleb tasahilju, varjatult ja aeglaselt. Ega kirg kahe naise vahel 18. sajandi oludes väga avameelselt lõõmata ei saanudki, aga sellegipoolest lõppeb lugu tulevärgiga. Ihukarvad tõusevad viimase stseeni peale.
Pakatab ka feministlikest sotsiaalkriitilistest näidetest, mis on sarnaselt eelnimetatud filmile "Mitte kunagi, harva, mõnikord, alati" asjakohased paraku ka 2020. aastal.
"Süsteemi error" ("Systemsprenger"), rež: Nora Fingscheidt
Filmid räägivad inimestest ja seadused või regulatsioonid peaksid kostma inimeste eest. See on lugu ühest lapsest – selliseid on palju –, kellele ometi jäävad kõik raamid, mudelid ja seadused väikeseks. Benni on rõõmus ja äkiline, aga järgmisel hetkel vaimust vaevatud nagu "The Exorcist'is", siis aga juba palatis, tugevate rahustite all. Ühele vanemale vaatepilt nagu halvimast õudusfilmist.
"Süsteemi error" ei mõju klassikalise trööstitu sotsiaalprobleemi avava draamana. Siin on jõudu, tugevat empaatiat ja värvi. Seda peab nägema!
"Biidid" ("Beats"), rež: Brian Welsh
Salareivid on praegu taas päevakorras ning "Biidid" on tripp sinna, kuhu hetkel keegi minna ei tohi. Briti undeground -musakultuurile omane mõnus toorus, melanhoolia ja tööstuslikkus seab filmi tonaalsuse, aga mitte pelgalt taustana, vaid traageldab niidina kokku filmi sotsiaalsete, perekondlike ning sõprussuhete narratiivi. Selles on "Trainspottingu" meeleolu, millele mustvalge koloriit annab nostalgilisema värvingu, väljendades igatsust tummise bassi ja higise tantsupõranda järele kuskil tehasehoones, aga ka igatsust aja järele, mil käepäraseks kommunikatsioonivahendiks oli raadio.
"Biidid"
Mustvalge esteetika kommenteerib kriitiliselt ka väärastunud sotsiaalset kuvandit, nagu koguneksid reividele mingi loomastunud inimrämps, keda tuleb valvata ja karistada. Kui me seda ei suuda teisiti näha, pole me ühiskonnana päriselt vabad.
"Ma mõtlen sellele kõigele lõpp teha" ("I'm Thinking of Ending Things"), rež: Charlie Kaufman
Kaufmanile omane keerukas ja intensiivne identiteedi muutlikkuse mäng, mis ühtaegu vaimustab ja väsitab vaatajat. Eelkõige lummas üks paremaid ja nüansirohkemaid dialooge sel aastal (filmi aluseks on raamat), suurepärased näitlejatööd ning enda otsustusvõimetus – kas nähtu on täisliialdus või peenekoeline fantastika.
"Järgmine ring" / "Druk", rež: Thomas Vinterberg
Kes mäletab "Jahti" (2012), siis see on Vinterbergi ja Mikkelseni järjekordne suurepärane koostöö täiesti teises rubriigis. Oleks piiritlev võtta filmi vaid joomarlust pooldava meelelahutusena (viimast see muidugi on ka). Selles jagub piisavalt tumedust, nüansse ja ootamatut värskust teema käsitlemisel, mis avavad Põhjamaade alkoholikultuuri ning on ausad kaaslase osas, mis kahjuks või õnneks on inimkonda sajandeid saatnud. Imetlus, et traagilisele õnnetusele vaatamata (Vinterbergi 19-aastane tütar suri) tegi ta siiski filmi teoks.
Dokid " Ma olen Greta" ("I am Greta"), " Võrku püütud" ("V síti") ja"Tagasi kerida" ("Rewind") on parimad tõsielufilmi elamused möödunud filmiaastast, mis kõik avavad ühiskondlikke mädapaiseid laste kogemuse kaudu.
Eesti filmidest tooks esile patriootilist sentimentaalsust vältivata ajaloopõneviku "O2", mida oleme ammu vajanud, ja peenetundlikku vormikäsitlusega draama " Rain".
Ralf Sauter
filmikriitik
1. "Nähtamatu elu" ("A Vida Invisível"), rež: Karim Aïnouz
Mu lemmikfilm 2020. aasta kinolevis oli Karim Aïnoauzi vapustavalt suurejooneline, ootamatult liigutav ja nauditavalt kibemagus "Nähtamatu elu", mille peamiselt 50ndate Rio de Janeiros arenev lugu jälgib kahe teineteisest lahku kistud õe elusaatusi. Nad otsivad teineteist, otsivad iseennast ja otsivad õnne, aga probleemsetes tingimustes ja represseerivas ühiskonnas on see nende jaoks nagu meeleheitlik vastutuult pressimine.
Ei mõjunud "Nähtamatu elu" ka mingi kuiva statement 'ina, pigem on see pehmes üldinimlikus keeles jutustatud lugu näiteks igale unistajale, kes on maadelnud küsimusega, mismoodi saada endale elu, mida ise tahad elada, mitte see elu, mida teised ootavad, et sa elaks, ja kas selleks on üldse soodsad tingimused olemas. Tegelased on hästi reaalsed ja nendega on lihtsalt mugav suhestuda. Ühtlasi tekitas see film oma lummavalt autentse fiilinguga maagilise ajas rändamise tunde.
"Nähtamatu elu", õed Euridice ja Guida. Autor/allikas: kaader filmist / Tartuff
2. "Pesa" ("The Nest"), rež: Sean Durkin
Põnevalt lavastatud sissevaade ühe pealtnäha veatu perekonna lagunemisse Inglismaal 1980. aastatel. Inimlik ja mõistev draama Sean Durkinilt, kes debüteeris ligi 10 aastat tagasi samuti põneva "Martha Marcy May Marlene'iga".
3. "Lõputusest" ("Om det oändliga", rež: Roy Andersson
Haarav ja otsinguline mõtisklus Roy Anderssonilt, üks ainukordseid filmielamusi sel aastal.
4. "Isa" ("The Father"), rež: Florian Zeller
Minimalistlik tragöödia, mis põnevate stilistiliste nõksudega juhatab meid dementsust põdeva rauga mõistusse ning pakub sellega vahetu ja mõjusa vaatamiskogemuse, olgugi et tegevus toimub ühes korteris. Liigutav rollisooritus Anthony Hopkinsilt, kes ei lange liigsesse sentimentaalsusse.
5. "Kallid seltsimehed!" ("Dorogie tovarishchi"), rež: Andrei Kontšalovski
1960. aastate alguses toimunud Novotšerkasski veresaunast rääkiv mängufilm leiab selle sündmuse vaatlemiseks huvitava külje, rääkides partei osakonna juhatajast Ljudmillast, kelle fanaatiline usk kommunismi lööb vankuma pärast seda, kui puhkenud rahutuste ajal läheb kaduma tema tütar.
6. "Fortuna – tüdruk ja hiiglased" ("Fortuna"), rež: Nicolangelo Gelormini
Ainulaadne draama tõestisündinud lastevastasest kuritööst, mis tunnetab oma maagilise, muinasjutulise ja vihjava pildikeelega lapse sisemaailma ning jääb tänu sellele meelde ühe omapärasema filmina valusast teemast.
7. "Teenrid" ("Servants"), rež: Ivan Ostrochovsky
Fantastilise operaatoritööga noirilik lugu katoliku kirikust 80ndate Bratislavast, kus kommunistliku režiimi haare põhjustab ideoloogilise konflikti.
8. "Õhtusöök Ameerikas" ("Dinner in America"), rež: Adam Rehmeier
Metsik, aga südamlik ja seejuures hästi üllatav vitamiinipomm mässumeelsest punkarist ja häbelikust tütarlapsest. Üks selle aasta lõbusamaid ja rütmikamaid filme, tõeliselt häbitu naerutaja.
9. "Kuldsed hääled" ("Golden Voices"), rež: Jevgeni Ruman
Armas ja siiras lugu filmide dubleerimisega tegelevast vanapaarist, kes kolib Nõukogude Liidust Iisraeli. Toredasti peegelduvad "Kuldsetes häältes" lõhed kauakestnud abielus, ümberasumisega kaasnevad keerukused ning filmikunsti maagilisus.
10. "Nähtamatu mees" ("The Invisible Man"), rež: Leigh Whannell
Pinev hitchcockilik thriller, mis värskendab tuttavat vana lugu nähtamatust mehest, ühendades sellesse päevakohased probleemid seoses naistevastase vägivallaga. Inimlikult liigutav Elisabeth Mossi tõstab uhke rollisooritusega selle žanrifilmi meeldejäävatesse kõrgustesse.
Mu lemmikud kodumaised mängufilmid olid "Rain" ja "Viimased", lemmikuteks dokumentaalideks olid aga "Fred Jüssi. Olemise ilu", "Südamering", "Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes".
Andres Kauts
Elektriteatri eestvedaja
1. "Palm Springs"
Särtsakas ja isevärki film. Palm Springs tuli täiesti ootamatult ja tegi kohe tuju heaks. Film pidas hästi vastu isegi korduval ja korduval vaatamisel, avades järjest väikseid toredaid detaile, mis algselt märkamata jäid. Samas ei püüa ta midagi
liigsügavat öelda.
2. "Ütle talle"
Minu parim elamus selle aasta PÖFFilt. Kuigi läksin suurte ootustega, ei pidanud pettuma. Nüanisrohke lugu noorest poisist, kes peab valima vanemate lahku minemise järel täiesti eri suundades liikuva ema ning isa vahel. Juba pealkiri viitab, kuidas noort last kasutatakse manipuleerimiseks ja sõnumi saatjana kahe täiskasvanu vahel.
3. "Järgmine ring"
Nagu režissöör Thomas Vinterberg ise ütles: film, mis algas pühitsusena alkoholile, valmis hoopis pühitsusena elule. Euroopa draama oma parimas kastmes.
4. "Piitsavars"
Lugesin hiljem, et režissöör näeb kirjandust kui võimalust oma tegelaste vastu empaatiavõimet õppida.
5. "Põgenemine Pretoriast"
No kellele ei meeldiks üks korralik vanglast põgenemise lugu. Põnevust jagub kogu filmiks, mis sellest, et sa tead ju algusest peale, kuidas nad lõpetavad.
Kaader filmist "Põgenemine Pretoriast". Autor/allikas: pressimaterjalid
6. "Pühendus Samale"
Üks kõige rohkem hinge pugenud filme sellel aastal. Mida muud ka oodata sõja isiklikust ning intiimsest kujutamisest. Kui meie jaoks olid need poolteist tundi ärevusttekitav, klaustrofoobiline, hirmus ning emotsionaalne kogemus, siis tegelased elasid seda üle igapäevaselt. Raske on mõelda, et selles tundes võiks
aastaid elada..
7. "Neela!"
HÕFFi eredaim filmielamus, mis mängis oskuslikult žanri ootustega. Alustasin vaatamist ootusega grotesksest žanrifilmist, aga sain vastu hoopis korraliku draama. Kahjuks kohalikesse kinodesse ei jõudnudki.
8. "Ilusaimad ajad"
Üpris ootamatu ja armas film, mängides kodus
tehtud ulmefilmi ja Prantsuse romantilise komöödia piirimail.
9. "Ükskord Hollywoodis"
Tarantino on oma seekordses kulgemises aeglane, kuid mulle sobis. Liugleks praegugi Ricki ja Cliffiga lahtises kabrioletis 1960ndate Los Angeleses ringi. Peakski filmi uuesti üle vaatama...
10. "Le Mans '66"
Puhas mootorimürin, võistlusadrenaliin ja meelelahutus 200 kilomeetrit tunnis. Mõnus võiduajamisfilm suurepärase režissööritööga.
Chris Reintal
filmikriitik
1. "I'm Thinking of Ending Things"
Esialgu võib tunduda, et süžee on Charlie Kaufmani filmi kohta kummaliselt lihtne. Tegemist on sedasorti filmiga, kus inimesed lihtsalt räägivad ja räägivad ja räägivad kõiksugu teemadel. Lakkamatu vestlus on hästi kirjutatud, ekstsentriline ja meelelahutuslik. Aga liha filmi luudel on hoopiski suurem pilt, mis rullub lahti pinna all.
2. "Kelly gängi tõeline lugu"
Kas filmi vaadates õpib midagi tõelise Kelly gängi kohta? Ajaloolised faktid on nii paksus ilukirjanduse kastmes, et raske öelda. Selle asemel saab palju mõtteainet – mis üldse on tõde? – ja lisaks veel huvitavaid visuaale, suurepärast filmimuusikat ja närvesöövat lõpulahingut nautida.
3. "Emma."
Jane Austeni lood on mind üldiselt üsna külmaks jätnud, aga "Emma." pole pelgalt vesine romantika, vaid on komöödia, peaaegu satiir. Nagu kõik need ülevõlli-kleidid ja -kostüümid, on ka film ise lõbus, veetlev ja värviline. Hindan väga ka filmi peent visuaalset huumorit, millist tänapäeva komöödiatest leiab võrdlemisi vähe.
4. "Reis Kreekasse"
Film on pooleteisttunnine õhtusöök kahe andeka Briti koomikuga. Filmi nautimine sõltub suuresti sellest, kui kaua jaksatakse nautida Rob Brydoni ja Steve Coogeni matkimisi, improviseerimist ja üksteise kallal lõõpimist kuiva briti huumoriga.
Reis Kreekasse
5. "Nähtamatu mees"
Filmindus on visuaalne kunstivorm ning nähtamatu peategelane lisab filmitegemisele omajagu keerukust. Suurepärane operaatoritöö ja kompositsioon panevat vaatajat kahtlustama nurgas kössitavat tooli või kartma tühja koridori. Kogu film toetub Elisabeth Mossi väga tugevale, sisuliselt sooloetteastele.
6. "Väikesed naised"
Kuigi võib küsida, miks just sellel jutustusel on nii mitut filmiversiooni vaja, peab tunnistama, et viimane ümberjutustus tegi midagi täiesti uut. Greta Gerwig struktureeris loo ümber, mis andis tegevusele nii uue konteksti kui allteksti.
7. "Edasi"
Pixari filmikataloogis on "Edasi" kuskil keskel, aga sellele vaatamata on lugu südamlik, lõbus, positiivne ja paneb igas vanuses vaataja kaasa elama. Filmistuudio on välja nuputanud oma õnnevalemi, mis võib küll kohati klišeelik olla, ent on kahtlemata mõjuv.
8. "Da 5 Bloods"
Vietnami sõja teemal on ilmunud palju filme ja Spike Lee näitab oma vaatenurka järjekordse loenguga afroameeriklastest ning USA rassistlikust ajaloost ja olevikust. Film on tema varasematest töödest verisem ja morbiidsem, kuid siiski selgesti Spike Lee nägu.
9. "Põgene"
Filmi sihtgrupp ei ole sõjaarmidega thrilleri-veteranid, vaid pigem teismeline publikum. Kõik põnevikud ei peagi samas olema mitmekihilised mõistusemängud, kus keskmine vaataja ei saa arugi, mis teoksil on. Täiesti oma koht on olemas lihtsatel ja hästi tehtud põnevikel. "Põgene" paneb oma ratastoolis peategelast erinevatesse pingelistesse olukordadesse. Pinevusele pakuvad vaheldust aga tumehalli huumoriga vürtsitatud hetked.
10. "Cats"
Aasta edetabelisse ei pea kuuluma ainult kõige paremad filmid ega ka mitte ainult väga head filmid või üldse head filmid. "Cats" on üks lõppeva aasta meeldejäävamaid filmielamusi. Müstika, kuidas selline film tehtud sai!
Hinnatud näitlejad, tohutud rahasummad, loendamatud digikunstnike töötunnid ja lõpptulemus on see… Absurd. Kahju ainult, et seda hullumeelsust ise suurel ekraanil vaatama ei julgenud minna.
Kristjan Gold
filmispetsialist
Keerulisel aastal, mil rohkem oli filme, mida polnud, kui neid, mida oli, on väga raske neid järjestada. Seetõttu lihtsalt nimekiri filmidest, mida vaadates vast pettuma ei pea.
"Väikesed naised"
Greta Gerwigi suurepärane adaptsioon, mis tundub mõnusalt värske.
"Džentelmenid"
Guy Ritchie tõestas, et koomilised ja vägivaldsed gängsterilood tulevad tal kõige paremini välja. Lisapunktid Hugh Grantile, kes näitas, et teda on liiga vara maha kanda.
"Džentelmenid" ("The Gentlemen") Autor/allikas: outnow.ch
"Nähtamatu mees"
Veel üks näide sellest, et aastatetagusest alusmaterjalist saab midagi värsket välja võluda.
"Trial of the Chicago 7"
Aaron Sorkin tõestab taas, et nii tihedat, teravat ja vaimukat dialoogi ei kirjuta Hollywoodis hetkel keegi teine.
"Da 5 Bloods"
Spike Lee võib küll tammuda enda poolt sissetallatud rada, aga just näitlejatööd on need, mis selle loo nauditavaks muudavad.
"Eelpost"
Aeg-ajalt juhtub, et sõjafilmidega tabatakse märki. "Eelpost" tabas.
"Palm Springs"
Veel üks näide sellest, et kui mõni formaat tundub pealtnäha kulunud, saab sellele uue vaatenurga alt lähenedes elu taas sisse puhuda.
"Tenet"
Nolani filmid võivad ju tunduda külmad ja emotsioonitud, aga vaieldamatult on need sündmused.
"David Copperfieldi isiklik elulugu"
Ja veel üks näide, et kirjandusklassikat saab värskena mõjuvalt ekraanile tuua, eriti siis, kui selle taga seisab Armando Iannucci.
"Viimased"
Veiko Õunpuu tundravestern hiilib ligi sama vaikselt kui polaaröö ja kui selle sees oled, on sealt juba võimatu välja saada.
"Järgmine ring"
Thomas Vinterberg ja Mads Mikkelsen on juba varemgi tõestanud, et kui nad kokku saavad, sünnib miskit head. Ainuüksi Mikkelseni tantsunumbri pärast on see üks selle aasta parimaid filme.
"O2"
Tõestus, et Eestis saab teha väga head, stiilset ja põnevat spioonipõnevikku.
"Põleva tütarlapse portree"
Selle aasta kõige ilusam (ja võib olla ka valusam) film.
"Pesa"
Kummaline film, mis oma stiilipuhtuse ja suurepäraste näitlejatöödega ei lase kuidagi lahti.
"Räige reede"
Ja veel üks kinnitus, et kui tundub, et Hollywoodil on originaalsed ideed otsas, tuleb keegi ja keerab "vanale ideele" sellise vindi peale, et veinipudel puruneb kurgus kildudeks.
"Vee peal" ja "Hüvasti, NSVL"
Hoolimata nõukanostalgia kergest üleküllusest on need hästi tehtud suureks kasvamise lood.
"Kallid seltsimehed!"
Kontšalovski näitas, et tal on veel nii mõnigi suurepärane linateos sees.
Filipp Kruusvall
filmikriitik
"Jünger", rež: Chaitanya Tamhane
Atmosfääriline sukeldumine India klassikalise muusika maailma kuumas Mumbais. Korraga nii metafüüsiline kui ka kriipivalt maine.
"Nomaadimaa", rež: Chloe Zhao
Vastupandamatult nukker ja eluline, doki ja mängufilmi vahelisel viljakal pinnal kõndiv lugu sobib oma melanhoolsuses suurepäraselt 2020. aastat kokku võtma.
"Mank", rež: David Fincher
Suur ja monumentaalne film, mis pakub midagi kõigile meeltele ja ajusagaratele.
"Kallid seltsimehed!", rež: Andrei Kontšalovski
Võimalik, et vanameister Kontšalovski parim ja tähtsaim film. Üllatavalt pinev, aus ja täpne lugu nõukogude inimesest.
"Kallid seltsimehed"
"Konverents", rež: Ivan I. Tverdovskiy
Nii noore režissööri poolt hingekriipivalt meisterlik käsitlus traumast, tänapäeva Venemaal tabu staatusesse surutud Dubrovka teatri pantvangikriisi psühhodraamalik lahtimõtestamine.
"Newtopia", rež: Audun Amundsun
Vapustav antropoloogiline reportaaž Indoneesia džunglist. Mitme rabava pöördega lugu šamaan Aman Paksast ja tarbimisühiskonna pealetungist.
"The Filmmaker's House", rež: Marc Isaacs
Põnev mäng doki ja mängufilmi piiril, meisterlik mõtisklus režissööri rollist ja inimlikkusest alati vaimuka Marc Isaacsi poolt.
"Gunda", rež: Viktor Kossakovski
Väga ainulaadne on panna kauni mustvalge filmi peaossa ühe jalaga kana ja emis ning luua neist vastupandamatud karakterid. Kossakovski ei väsi üllatamast ja leiutamast.
"Radiograph of a Family", rež: Firouzeh Khosrovani
IDFA võidufilm on põhjalik ja samas poeetiline rekonstruktsioon ühe iraani perekonna lõhenemisest liberaalse ja konservatiivse tiiva vahel.
"The Social Dilemma", rež: Jeff Orlowski
Selle aasta kohustuslik ja päevakajaline vaatamine nii vanale kui noorele.
Johannes Lõhmus
filmikriitik
Siin on nimekiri, kuhu olen koondanud 2019. või 2020. aasta filmi, mida selle aasta sees nägin ja mis olid sedavõrd meeldejäävad, et neid võiks teistelgi olla huvitav meenutada, vaadata, üle vaadata. Filmid on nimekirjas meeldejäävuse järjekorras.
"Andrei Tarkovski. Film kui palve" ("Andrei Tarkovski. A Cinema Prayer"), rež: Andrei A. Tarkovsky
Tõeline kinopoeesia, mis jättis pikaks ajaks sisse tunde nagu istuks õlal ingel, kes mõtleb Tarkovski mõtteid, vaatab maailma Tarkovski pilguga ja jagab seda ühendust minuga. Harva näeb kaasaegseid filme, milles saad peaaegu kõigega, mida näed või kuuled, nii hingeliselt kui intellektuaalselt nõustuda.
"Viimased", rež: Veiko Õunpuu
Kuna mul oli rõõm "Viimaseid" eelmise aasta jooksul kolm korda ja suhteliselt suurte vahedega vaadata, siis iga kord kasvatas mind selle mastaapsuse, tundra, vaikuse, marmorkinnku ja vittun villapaida 'ga uue nurga alt kokku. Kaunis, traagiline ja naljakas õnneliku lõpuga film maailmast, mille pealispinda valitseb naeruväärselt ebakindel edevus, samal ajal kui maapind jalge all valmistub kokku varisema. Kinofilm suure algustähega.
"Viimased" Autor/allikas: Sten Johan Lill
"Lihvimata kalliskivid" ("Uncut Gems"), rež: Benny ja Joshua Safdie
Tõeline meelelahutuslik pärl, kus panused on suudetud emotsionaalselt nii kõrgele ajada, et peategelasele kaasa elamisest saab justkui lemmikvõistkonnale staadionil pöidla hoidmine, mille käigus saab nii rõõmust käsi taeva poole tõsta, küüsi närida kui ka pisaraid valada.
"Karv", rež: Oskar Lehemaa
Visuaalne ja emotsionaalne maailmaklass universaalsest välimusega seotud ebakindlusest, mis oli korraga ebameeldivalt hirmutav, väga ehe ja tohutult mõjus. Eesti kaasaegse žanrifilmi elujõu tehniline ja sisuline tõestus.
"Mu kallid laibad", rež: German Golub
BFMi lõputööna sündinud tudengifilm, mis on argisem, elulisem, kaasaegsem, tõepärasem kui pea ükski Eesti mängufilm seda tavaliselt suudab. Kui tavaliselt hiilitakse meie filmilugudes kirjanduse või ajaloo ilustavatel radadel, siis "Mu kallid laibad" julgeb rääkida elust Eestis ilustamata. Sellest absurdsest hallist reaalsusest, kus poisid peavad kasvama ilma eeskujudeta ja laibavedaja saab paremat tunnipalka kui filmirežissöör. Ja seda on tehtud nii elutervelt, et vaatajal jääb naeratus näole.
"Anna mulle vabadus" ("Give Me Liberty"), rež: Kirill Mikhanovsky
Väga hea inimlik komöödia ja draama korraga, mis jäi meelde oma loomulikkuse ja lihtsusega. Film, kus kogu aeg juhtub midagi ja mille tegelased ei ole must-valgelt head või pahad, kelle elu pole veel jõutud mugavaks, ohutuks ja etteaimatavaks disainida.
"Samal ajal maa peal" ("Samtidigt på Jorden"), rež: Carl Olsson
Royanderssonlik dokumentaal elust maa peal, mille paratamatuks osaks on ka surmaga tegelemine. Film, mis traagilise 2020. aasta kontekstis saab veel erilisema mõõtme, kuid on ühtlasi ka täiesti ajatu teos nende inimeste argipäevast, kes surmaga igapäevaselt silmitsi seisavad. Olude sunnil külmad ja kalkuleerivad professionaalid, kes ometigi söövad, suhtlevad ja viskavad nalja nagu normaalsed inimesed. Film sellest, kuidas sinu töö ei pea olema sinu elu, eriti siis, kui su tööandjaks on surm. Ideaalne kaaslane filmi "Mu kallid laibad" kõrvale.
"Kui su süda seda tahab (remiks)" ("If Your Heart Wants It (Remix)"),rež: Pilvi Takala
Suurepärane kaasaegne cinema verite miniatuur Soomest, mis näitab, kuivõrd igavad võivad olla inimesed, kes püüavad kogu aeg iga hinna eest produktiivsed olla.
"Hüvasti, NSVL", rež: Lauri Randla
Väga hea debüütfilm, mis räägib ühe suure südamega ja julge autsaiderist insaideriks kasvamise loo, kus püsivalt käib taustal võitlus banaanide, emaarmastuse ja vabaduse nimel. Mulle tundub, et mingi uus maamärk Eesti filmis on see, kui kaks aasta parimat kohalikku (täispikka) mängufilmi valdavalt võõrkeelsed on, aga samas tegelevad ülimalt aktuaalsete lokaalsete probleemidega.
"Vee peal", rež: Peeter Simm
Peeter Simm on suutnud luua tõelise rahvafilmi selle sõna kõige paremas mõttes. See on justkui eestlaslik segu maailmakino väärt paladest: siit leiab vendade Coenite värvikaid karaktereid, keda saadab Kusturica elujanu ja Wes Andersoni tempokus ning kõik see leiab aset ühe Eesti väikeküla mikromaailmas, kus juhtuvad asjad, millest kõik teadlikud on, aga keegi nendest avalikult rääkida ei taha.
"Südamering", rež: Margit Lillak
Ühe heade kavatsustega sündinud katsetuse kuulsusetu lõpp, mis on tänu sellele filmile saanud surematuks tõestuseks sellest, et ainult ilusast plaanist ei piisagi. Kogukonna loomine eeldab ka kogukondliku ego sünnitamist, mis eksisteerib isiklikest ihadest, vajadustest ja vimmadest ülimuslikult. Kuigi see filmis nähtud kogukonnal ei õnnestunud, siis on väga suur asi, et meil on nüüd teos, mis võimaldab neid sotsiaalseid mustreid vaadelda ja mõne tulevikukogukonna loomise eel peas läbi mängida.
"Ankeet", rež: Aljona Suržikova
Väga soe film kogukonnatundest, mida ei pea ilmtingimata ühiselt läbi elama, vaid mida saab endaga südames kaasas kanda. Teos, mis näitab kõnekalt koolikeskkonna olulisust ja heade suhete väärtust täiskasvanuks saamisel.
"Võrku püütud" ("V siti"), rež-id: Barbora Chalupova ja Vit Klusak
Ülimalt kvaliteetne ajakirjanduslik eksperiment ja tugev dokumentalistika, mis on samaaegselt mõjuv, põnev ja väga vastik. Film, mis tõestab, kuidas täiesti katkised inimesed on lastest-noortest ainult nupuvajutuse ja videokõne kaugusel. Seda võiks vaadata igaüks, kes lastega või noortega töötab või nende heaolust hoolib.
"Võrku püütud" ("Caught in the Net") Autor/allikas: Kaader filmist
"Maa" ("Erde"), rež: Nikolaus Geyrhalter
Üks viimaste aegade vägivaldsemaid filme, mis näitab inimese laastavat palet looduse vastu, tootmistoodangu nimel ning meie teekonda täielikult inimteolise maailma poole, kus iga puu ja põõsas on kellegi poolt sihipäraselt istutatud looduslikku suvalisust ja omapära välja suretades.
"Tenet", rež: Christopher Nolan
Lisaks filmiga kaasnevale ilmselgele Tallinna-romantilisele elevusele koduste kohtade ära tundmise ja nende läbi nolanifiltri vaatamise üle, on tegu ka keerulisse pakendisse vormitud lihtsakoelise filosoofilise tõdemusega, et mida vähem sa üritad kramplikult mingist protsessist aru saada, seda enam on sul lootust sellest protsessist osa saamist nautida. Ajaviide, mis jookseb ajaga võidu ja tuleb pigem võitjaks.
"Me jääme endale kindlaks" ("Die Unbeugsamen: Gefährdete Pressefreiheit auf den Philippinen"), rež: Marc Wiese
Tugev ajakirjanduslik dokk Rodrigo Duterte solvangutele, valedele ja vägivallale rajatud valitsemisest Filipiinidel ning ajakirjanikest (eesotsas Maria Ressa ja Rappleriga), kes julgevad endale kindlaks jääda, talle vastu astuda ning võimu jaoks ebameeldivaid teemasid kajastada.
"Maakera on sinine, justkui apelsin" ("The Earth Is Blue as an Orange"), rež: Irina Tsilyk
Auhinnatud Ukraina-Leedu dokumentaal meeste poolt hüljatud perekondadest Ukrainas, mis mõjub tänu filmi kandvatele võimsatele matriarhidele, kes suudavad lootusetuna näiva olukorra mängida välja soojaks elukogemuse omandamise ja koos kasvamise looks.
Elise Eimre
PÖFFi programmikoostaja, filmikriitik
1. "The Father"
Film, mis hiilgab oma iga tahuga. Süžee, näitlejate ansambel ja filmitehniliselt geniaalselt lihtne viis anda edasi purunevat inimilma loovad siinkohal tõeliselt mõjusa elamuse. "The Father" tõestab ühtviisi ka seda, et ainus, kes Anthony Hopkinsi näitlejatööd ületada suudab, on vanameister ise.
"Isa"
2. "Tenet"
Sõltumata sellest, kas "Tenet" taevalaotuse alla kergitatud ootustele lõpuks vastas või mitte, on tegemist kohaliku filmitööstuse lähiajaloo ühe kõige märgilisema verstapostiga. Isiklikus plaanis ka kõige jõulisema pähkliga, mis tänavusel kinoelamuste edetabelis triumfeerib.
3. "1917"
Sõjadraamade kroonijuveel, mis annab esimese maailmasõja keerise edasi erakordse kogemuslikkusega. Suure kangelasliku narratiivi asemel asetab Sam Mendes vaataja kaevikus peituvasse sõduri kingadesse ja loob kustumatu pildi minevikust, mis ikka ja jälle teravalt oleviku kandadesse astub.
4. "About Endlessness"
Roy Andersson riisub taaskord kindla käe ja raudse rehaga põhjamaise natuuri eksistentsiaalseid elusõlmi. Filosoofiliselt rammus ja absurdihuumorist pikantne reisielamus hunnitutesse kujutelmadesse, mis peegeldub elu tegelikkust kohati selgemalt kui ümbritsev reaalsus ise.
5. "Shirley"
Peadpööritavalt võimas viis anda edasi kirjanik Shirley Jacksoni elu. Josephine Deker kasutab viimase vindini iga filmikeele väljenduslikku vahendit, et peibutada vaataja emotsionaalsetesse püünistesse, mida Shirley oma loominguga rajas. "Shirley" peaosatäitja Elisabeth Moss tabab rolli temale tänaseks tuntud geniaalses perfektsuses.
6. "Beats"
Selle filmi lugu kahe Šotimaa äärelinnas elavast ei ole dramaturgiliselt küll teab mis eepiline, kuid ajastupilt 90ndate techno 'st ja põranda alla surutud reividest on niivõrd autentne ja ehedusest pulseeriv, et pelgalt ajaloo pildi loomise asemel kutsub kaasa kogema kõike seda ekstaatilist, mida lihtsalt pole võimalik rütmidest sõnadesse ümber tõlkida.
7. "Zappa"
Dokumentaalfilme Frank Zappast pole kunagi liiga palju. Edetabeli tippu jõuab aga see kõnealune tänu suurepärasele materjalikäsitlusele, kus kõneleb vaid Zappa ise ühes oma kaasteelistega. Pealelugeja asemel on paljustki ennenägematust materjalist originaalne dokumentaalfilm loodud eriskummalise montaaži ja animatsiooniga, mis on oma kõnekal kohal sama ekstsentrilised nagu Zappa enda looming.
8. "Nomadland"
Rahutut, kodustamatut ja alati otsingul olevat hinge saab tabada vaid seda kandavas loomingus. Chloe Zhao kutsub vaataja poeetilisele rännakule koos Frances McDormandiga, kes teeb oma karjääri ühe tugevaima rolli võttes iseolemise ohjad ja rooli üle sealt, kus see umbes-kuskil Jack Kerouacil pooleli jäi.
9. "Never Rarely Sometimes Always"
Söövitavalt intiimne ja liigutav lugu noorest neiust, sõprusest ja võitlusest selle nimel, et katkestada soovimatu rasedus. Film, mis loodetavasti leiab oma koha ka Eesti kinolevis ning aitab avardada pärsituid perspektiive sellel teemal.
10. "Viimased"
"Viimased" on tänavu aasta parim Eesti film, kui isegi mitte viimaste. Veiko Õunpuu on üks väga vähestest režissööridest kohalikul filmimaastikul, keda lugeda autoriks. "Viimased" on kõnealuse autori üks parimaid teoseid ja vaieldamatult üks nendest filmidest, mis pääseb mõjule vaid suurel kinoekraanil. Jääb üle loota, et selle meistriteose seansse ka eesootavasse turvalisemasse aastasse jagub.
Ra Ragnar Novod
Artise programmijuht
1. "Pieces of a Woman", rež: Kornel Mundruczo
Ainuke selle aasta film, mis pani mind esimese 30 minuti jooksul läbi elama nii erinevaid emotsioone, mistõttu hakkasin pimedas Veneetsia filmifestivali kinosaalis lihtsalt nutma. Õnneks varjas mask mu pisarad. 7. jaanuarist ka Netflixis.
2. "Järgmine ring" ("Another Round"), rež: Thomas Vinterberg
Vinterbergi "Jaht" ("Jagten", 2012) on küll tugevam film, kuid mitte üheski teises käesoleva aasta filmis ei saa näha Mads Mikkelseni tantsimas ja see on juba omaette väärtus.
3. "Põleva tütarlapse portree" ("Portrait de la jeune fille en feu"), rež: Celine Sciamma
Tänavu pole olnud puudust naistevahelisi suhteid kujutavatest ajastufilmidest. 2019. aasta PÖFFil ja tänavu oktoobris ka kinno jõudnud "Põleva tütarlapse portree" on neist kõige kaunim ja erilisem, kuid möödunud PÖFFi linastunud "Teistsugune maailm" ("The World to Come") ja "Fossiil" ("Ammonite") väärivad samuti igat sorti tähelepanu.
4. "Meemaa" ("Honeyland"), rež: Tamara Kotevska, Ljubomir Stefanov
Ljubomir Stefanovi ja Tamara Kotevska dokumentaalfilm "Meemaa" on eepiline, intiimne, humoorikas ja hämmastavalt kauni pildikeelega portree inimkonna ja looduse vahelisest haprast tasakaalust.
"Meemaa" Autor/allikas: Pressimaterjalid
5. "Minu veri ja luud voolavas galaktikas" ("My Blood & Bones in a Flowing Galaxy"), rež: SABU
Teeneka Jaapani režissööri SABU uusim film pidi kodumaal linastuma maikuus, kuid koroonaviirusel olid teised plaanid, mistõttu jõuab film sealsetesse kinodesse alles uue aasta aprillis. "Minu veri ja luud voolavas galaktikas" on üks nendest filmidest, mille pärast tulebki PÖFFil käia, sest niivõrd ootamatut, ilusat, koledat, armsat, vägivaldset ja siirast filmi saab täiel määral nautida ainult koos kinopublikuga.
6. "Isa" ("The Father"), rež: Florian Zeller
Isad, mehed ja dementsus on teemas. PÖFFil linastus neid kolm: "Isa", "Langemine" ("The Falling", rež: Viggo Mortensen), "Supernoova" ("Supernova", rež: Harry Macqueen).
Kui keegi veel kahtleb, milleks on näitlejana võimeline Anthony Hopkins, siis on "Isa" lausa kohustuslik vaatamine. Kõikidele teistele on tegemist järjekordse näitega tema meisterlikusest.
7. "Kallid seltsimehed!" ("Dear Comrades"), rež: Andrei Kontšalovski
2019. aasta PÖFFil elutööauhinna vastu võtnud Andrei Kontšalovski karjäär on olnud nii kirju, et seda on kohati ise raske uskuda. Näidetena saab välja tuua: Tšehhovi ekraniseering "Onu Vanja" (1970), Sylvester Stallone'i ja Kurt Russelli märulikomöödia "Tango & Cash" (1989), Jon Voighti thriller "Põgenike rong" ("Runaway Train", 1985), Armand Assante'i miniseriaal "Odüsseia" ("The Odyssey", 1997) ja Michelangelo elu kujutav "Patt" ("Sin", 2019).
Tänavu linastunud "Kallid seltsimehed!" sündmustik põhineb 1962. aasta Novotšerkasski massimõrval, kus kümned surid ja sajad vangistati. 4:3 formaat, mustvalge pilt ja Kontšalovski režii viib meid nende sündmuste keskele nii usutavalt, et neid on lausa omal nahal tunda.
8. "Fred Jüssi: Olemise ilu", rež: Jaan Tootsen
Jaanuaris kinorekordeid purustanud film loodusmehest Fred Jüssist kutsus üles igavlema ja aega maha võtma. Tagantjärgi hinnates lausa prohvetlikuna mõjuv film on kaunis meeldetuletus, et kõik, mida kalliks peame, on tegelikult kogu aeg meie ümber. Meie peame oskama seda märgata.
9. "Love and Monsters", rež: Michael Matthews
Täiesti tühjast kohast välja karanud lõbus koletisefilm oli täpselt see, mida tänavune koroona-aasta vajas. Esialgu kinodes linastuma pidanud erinevaid žanre (romantiline komöödia, draama, ulme, õudus, seiklus, postapokalüptika) oskuslikult ja väga klassikaliselt segav energiast pakatav film on nii armas, tempokas, vaimukas ja seikluslik, et tuletas meelde, kuivõrd vähe sai tänavu kinodes näha klassikalist Ameerika popkornikino.
10. "Värv maailmaruumist" ("Color Out of Space"), rež: Richard Stanley
HÕFFil linastunud filmi abil sai kinnituse kolm fakti: H. P. Lovecrafti põhjal valmis esimene tõesti suurepärane film, Nicolas Cage oligi siia ilma saabunud selle filmi jaoks ning režissöör Richard Stanley käe all oleks "Doktor Moreau' saar" ("The Island of Dr. Moreau", 1996) olnud päriselt hea film.
Märkimisväärsed filmielamused olid ka:
"Judy", rež: Rupert Goold
"Džentelmenid" ("The Gentlemen"), rež: Guy Ritchie
"Nomaadimaa" ("Nomadland"), rež: Chloé Zhao
"Tenet", rež: Christopher Nolan
"The Trial of the Chicago 7", rež: Aaron Sorkin
"Käimata teed" ("The Roads not Taken"), rež: Sally Potter
"Õhtusöök Ameerikas" ("Dinner in America"), rež: Adam Carter Rehmeier
"Oinad" ("Rams"), rež: Jeremy Sims
"Teistsugune maailm" ("The World to Come"), rež: Mona Fastvold
"Platvorm" ("The Platform"), rež: Galder Gaztelu-Urrutia
Kerttu Kaldoja
ERR Menu vastutav toimetaja
Kuna aasta oli nagu ta oli, siis filme ei saanud päris tavapärasel viisil ja mahus nautida, kuid väikese nimekirja sai ikka kokku. Tavaliselt pole aasta peale kümne hea filmi leidmine probleem, kuid tänavu tundus viie väljavalimine sobilikum. Samas võib öelda, et need viis pole tingimata paremusjärjestuses, vaid sobivad täiesti võrdväärselt vastava tuju korral nautimiseks.
1. "Järgmine ring"
2. "Tove Janssoni rääkimata lugu"
"Tove Janssoni rääkimata lugu" Autor/allikas: Kaader filmist
3. "Palm Springs"
4. "Kunst on ainus pääsetee"
5. "Tenet"
Erik Aru
ajakirjanik, kultuurikriitik
Suhteliselt märkamatult möödusid mullu Lasnamäel Hispaaniast pärit iseõppinud režissööri Chino Moya debüütmängufilmi "Alljumalad" võtted, mis valmis Briti, Belgia, Eesti, Serbia ja Rootsi ühisproduktsioonina. PÖFFil linastunud mustast huumorist nõretav düstoopia aga vajutab seda näinud inimese mällu sügava jälje.
Rian Johnsoni "Nugade peal" (2019) on vaimukas pastišš kriminaalromaanide ammu kadunud kuldaja vaimus, kus härrasmehest detektiiv (Daniel Craig) on nüüdset maailmakorda arvestades siiski hoopis USA lõunaosariikidest pärit ja tegevuski ei toimu mitte udusel Albionil, vaid hoopis Uus-Inglismaal.
Roy Anderssoni "Lõputusest" (2019) on just selline film, mida talt oodata.
Hiinast pärit režissööri Chloe Chao Veneetsias Kuldlõvi pälvinud "Nomaadimaa" kompab mängufilmi ja tõsielu piire, näidates ameeriklasi, kellele pole suurt midagi alles jäänud peale nende minibussi, milles nad elavad. See põhineb Jessica Bruderi samanimelisel mälestusteraamatul ja lisaks hiilgavale Frances McDormandile on selles vaid paar professionaalset näitlejat. Valdavalt mängivad osatäitjad iseennast.
Vene režissööri Lilija Vjugina dokumentaalfilm "Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes" peaks olema kohustuslik materjal igale Eesti kunstihuvilisele.
"Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes" Autor/allikas: Kaader filmist
Petter Sommeri ja Jo Vemund Svendseni Docpointil nähtud "Meestelaul" kirjeldab seda, kuidas keskealistest rokimeestest koosnev Norra lorilaulukoor, kes on lubanud esineda ka üksteise matustel, harjutab oma suurimaks etteasteks festivalil, mille peaesineja on Black Sabbath eesotsas Ozzy Osbourne'iga. Koori aastaid vedanud dirigent aga ongi vähki suremas.
Siia kõrvale sobib teine keskealistest meestest pajatav linateos, Thomas Vinterbergi "Järgmine ring". Rahvas saalis küll naeris omajagu, aga tegelikult on see üks kurb film. Mads Mikkelsen särab.
Vladimir Loginovi dokumentaalfilm "Prazdnik" (2019) avab akna Maardus toimuva Sorotšintsõ laada maailma, mis paljude eestlaste jaoks paistab ilmselt millegi kauge ja täiesti eksootilisena.
Kasahstani režissööri Adilkhan Yerzhanovi film "Ulbolsõn – üksi kõigi vastu" on lühike ja lööv lugu riigist, kus seaduste kõrval kehtivad ka hoopis teised reeglid. Donna Summeri "I Feel Love" saab uue värvingu.
Adam Carter Rehmeieri "Õhtusöök Ameerikas" on meeldejääv täiendus mässumeelsetest noortest pajatavate filmide nimekirja. Seekord mässavad nad USA kesklääne eeslinnades. Suurepärased rollid Kyle Gallnerilt ja Emily Skeggsilt.
Slávek Horáki portreefilm "Havel" Tšehhi presidendi tormilisest elust näitekirjanikust dissidendina kommunismi ajal olla kodumaal omajagu pahameelt põhjustanud, põhjuseks vabameelne ümberkäimine faktidega ja peategelase kujutamine umbes sellisena, nagu ta oligi ehk korraliku boheemlasena.
Andrei Liimets
filmikriitik
Ühe erandiga arvestasin vaid 2020 ilmunud filmid, mängufilmid ning dokid nii voogedastusest, kodusest kinolevist kui ka festivalidelt. Kohustuslik on lisada klausel, et kohalike piiratud võimaluste tõttu võib lõpliku kokkuvõtte peale loota alles Oscarite aegu.
1. "Lõputusest" ("Om det oändliga"), Roy Andersson
Mida enamat saaks meie aja ainulaadseimalt lavastajalt oodata kui kõiksuse ja lõputuse paigutamist ühte vaid 78-minutilisesse filmi.
2. "40-aastane versioon" ("The 40-Year-Old Version"), Radha Blank
Unustage "Mank", aasta parim Netflixi-film on see sügavalt isiklik, otsatult teravmeelne ning läbivalt vaimukas lugu oma hääle leidmisest.
3. "Trühvlikütid" ("The Truffle Hunters"), Gregory Kershaw ja Michael Dweck
Lugu trühvlitest, inimestest ja loomadest on tänavune "Meemaa" tähenduses, et muudkui vaatad ja ahhetad. Kuidas ometi midagi säärast üldse kaamerasse püüti?
"Trühvlikütid"
4. "Mitte kunagi harva vahel alati" ("Never Rarely Sometimes Always"), Eliza Hittman
Eestiski taas oma inetut pead kergitava abordidebati taustal tasuks võtta ette teema inimlik pale, mida avab see rabavalt naturalistlik lugu kogemata rasestunud teismelisest.
5. "Järgmine ring" ("Druk"), Thomas Vinterberg
Algselt alkoholi pühitsusena plaanitud film, millest sai midagi palju enamat. Vaimukas ja julge mõtisklus vananemisest, õnnest ning vägijookide rollist ühiskonnas.
6. "Pesa" ("The Nest"), Sean Durkin
Peredraama jõuka pere kolimisest 1980. aastate Inglismaale, mis muutub tänu intelligentsele stsenaariumile, suurepärasele lavastajatööle ning meeldejäävale näitlejate mängule mõjuvaks käsitluseks ahnusest ja tühjusest.
7. "Vägivalla monopol" ("Un pays qui se tient sage"), David Dufresne
Võibolla aasta kõige olulisem dokumentaal, mis mõtiskleb Prantsusmaa kollavestide näitel selle üle, mis on üldse vägivald, kellel on võim seda kasutada ning veelgi enam: õigus seda määratleda.
8. "Isa" ("The Father"), Florian Zeller
Anthony Hopkinsi monumentaalse rollisoorituse ümber keerlev labürintlik draama, mis viib vaataja laguneva teadvusega inimese pähe.
9. "Ulbolsõn - üksi kõigi vastu" ("Ulbolsyn"), Adilkhan Yerzhanov
Raju žanrisegu Kasahstanist. Tarantinot ja Coeni vendi kohalikus kastmes pööritav hoop patriarhaadi, korruptsiooni ja lolluse pihta.
10. "Susilausujad" ("The Wolfwalkers"), Tomm Moore ja Ross Stewart
Aasta kauneim film. Iiri mütoloogiast ja Suurbritannia ajaloost lähtuv imetabase pildikeelega muinasjutt inimesest ja loodusest, omast ja võõrast.
Ja veel 10: "Õhtusöök Ameerikas" ("Dinner In America"), "Võrku püütud" ("V síti"), "Teistsugune maailm" ("The World to Come"), "Meie kaks" ("Deux"), "Kallid seltsimehed!" ("Dorogie tovarishchi"), "Öö õõv" ("The Vast of Night"), "Laager" ("Crip Camp"), "Pärast südaööd" ("After Midnight"), "Tema kodu" ("His House"), "Tenet".
Siim Rohtla
Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik
1. "Tenet"
2. "Järgmine ring" ("Another Round")
3. "The Platform"
"The Platform" Autor/allikas: Neflix / outnow.ch
4. "Palm Springs"
5. "Džentelmenid" ("The Gentlemen")
6. "The Trial of the Chicago 7"
7. "Isa" ("The Father")
8. "Sonic the Hedgehog"
Karlo Funk
filmikriitik, Filmimuuseumi kuraator
"Undine", rež: Christian Petzold
Romantiline draama on žanr, kuhu on keeruline tuua midagi uut ja värsket. Christian Petzold läheneb loole muinasjutuliselt, kasutab väikeseid meeldejäävaid sümboleid ja juhib jutustamist improvisatoorse kergusega. "Undine" on heas mõttes euroopalik armastuslugu.
"Kokoloko", rež: Gerardo Naranjo
Väikesed inimesed ja neist suuremad kired kombineeruvad ikka haaravateks draamadeks. "Kokoloko" ei ole aga sotsiaalselt tundlik vaatlus, vaid üsna toores käsitlus elust Mehhiko külakeses. Probleemide lahendamine matšeeteduelliga mõjub veenvalt ja tundub viimaks ka ainus loogiline lahendus selles maailmas.
"Jojo Rabbit", rež: Taika Waititi
Väike poiss Hitlerjugendist, kelle parim nähtamatu sõber on mõistagi Hitler, on filmiidee, mille vähesed režissöörid välja kannaksid. Taika Waititi maailmas on kõik tegelased, ka Gestapo, omamoodi südamlikud ja samas jõuavad viimaks kohale ka julmused ja sõda. Waititi ja Wes Anderson on kõige lustakam osa tänasest Hollywoodist.
"Koerad ei kanna pükse", rež: J.-P. Valkeapää
Soome filmide fookus on viimastel aastatel pöördunud rahvuslikult oluliste inimeste elulugudele. Valkeapää läheneb sado-maso suhteloole vägagi füüsiliselt ja ilma filtriteta. "Koerad ei kanna pükse" on üsnagi vastandlik nähtus, anarhistlik, eepikavaba, aus ja piinarikas vaade soome hinge.
"Koerad ei kanna pükse" ("Koirat eivät käytä housuja") Autor/allikas: outnow.ch
"Sputnik", rež: Egor Abramenko
Millalgi 80ndatel saabuvad plaanipäraselt Maale tagasi nõukogude kosmonaudid, ent koos nendega tuleb veel keegi. Teenimatult vähe tähelepanu äratanud uus Vene retroulmekas loob "Alieni" teema kõrvale ka sünge militaarse paranoia-atmosfääri ning mitmeplaanilised tegelaskujud. Režissööri esikfilmi kohta pole seda sugugi vähe.
"Viimased", rež: Veiko Õunpuu
"Viimased" räägib muidugi viimaks võimalustest enda eest seista ja lagunevast kogukonnast. Filmi tugevus ei ole aga tingimata lugu, vaid soomekeelne dialoog, tavatult elav ja lakooniline keskkond ning visuaalne ja mõtteline askees, millega see kõik on läbi immutatud.
"My Blood and Bones in a Flowing Galaxy", rež: Sabu
Esmapilgul tegeleb film Jaapani teismeliste suhtelooga, kuid üha enam ilmub siia kummalisi teemasid ja võllahuumorit. Koolikiusamise ilmingud vahelduvad säravalt absurdse dialoogiga ja ometi pole tegemist noortefilmiga. Kuigi lugu võtab viimaks üsna sünge suuna, lisab Sabu sellele oma galaktilised värvid.
"Nähtamatu elu", rež: Karim Ainouz
"Nähtamatu elu" võiks olla tavaline lugu õdedest, kelle elu keerdkäigud lahku viivad. Karim Ainouzi film toetub romaanile ja peegeldab hästi neid nähtamatuid jõujooni, mille vahel 20, sajandi keskpaiga Brasiilia naised pidid navigeerima.
"Konverents", rež: Ivan A Tverdovski
Seltskond terrorirünnaku üle elanud inimesi koguneb samas saalis, kus nad pantvangi võeti, et sündmusi meenutada. Sündmust ja selle tagajärgi vaadeldakse Vene filmis teistsuguses valguses, peaaegu dokumentaalsete võtetega. Juhuslikkuse ja surma seoste kaudu jõuavad tegelased ikkagi viimaks samavõrd suurte teemadeni, andestuse ja mõistmiseni.
"Tenet", rež: Christopher Nolan
Tenet oli kokkuvõttes suurejooneline eksperiment, kus ulmeloo idee püüdis läbi tungida põnevusfilmi formaati. Nii visuaalne kui emotsionaalne külmus, mida filmile ette heideti, pigem toetavad kogu tervikut. "Tenet" lõi korraks kontseptuaalse meelelahutuse Turingi masina.
Sten Kauber
filmikriitik
"1917"
Rež: Sam Mendes
Esimesse maailmasõtta paigutuv pingeline ja köitev tehnilis-mehaaniline vaatemäng tugeva olevikutunnetuse, täpse koreograafia ning vapustava Roger Deakinsi operaatoritööga.
"Uncut Gems"
Rež: Safdie Brothers
Meisterlikult närviline krimidraama hasartmängusõltlasest juveelihangeldajast. Filmi väsimatult ärev tempo, Adam Sandleri esitus ning ainulaadset närvilisust tekitavad elemendid teevad sellest haarava vaatamise.
"Põleva tütarlapse portree" ("Portrait de la jeune fille en feu")
Rež: Celine Sciamma
Kaunis ja stiilipuhas ajastudraama esimesest armastusest, kirest ja intiimsusest. Vaoshoitult emotsionaalne ja esteetiline.
"Fred Jüssi. Olemise ilu"
Rež: Jaan Tootsen
Meditatiivne ja tunnetuslik kummardus loodusele, inimese ja looduse vahelisele suhtele ning looduses olemisele. Helimaastiku, Joosep Matjuse looduskaadrite ja kontseptsiooni võimas koostöö.
"Fred Jüssi. Olemise ilu" Autor/allikas: Jaan Tootsen
"Meemaa" ("Honeyland")
Rež: Tamara Kotevska & Ljubomir Stefanov
Dokumentaalfilm, mis suudab tuua kultuuride, hääbuvate eluviiside, ekspluateerivate praktikate ja kliimamuutuste põrkumise ühe mesiniku loo tasandile üdini liigutavalt. Lihtne lugu, mis avab kompleksseid teemasid efektselt.
"Lõputusest" ("Om det oändliga")
Rež: Roy Andersson
Stiilseid royanderssonlikke tragikoomilisi vinjette inimeseks olemisest. Kaadrid kui viimseni komponeeritud elavad maalid, mis jäävad küll alla "Elavate" triloogiale.
"Järgmine ring" ("Druk")
Rež: Thomas Vinterberg
Põhjamaisest joomiskultuurist keskeakriisi, suhete, identiteetide ja sõpruse kontekstis. Kohati tragikoomiline ja läbinisti humaanne lugu.
"Sõna sõna vastu" ("Submissão")
Rež: Leonardo Antonio
Portugali peenelt komponeeritud kohtudraama seksuaalvägivallast teab, millest räägib, ja oskab teha seda liigutavalt, nüansikalt ja detailselt. Täpse režii ja tervikliku teemakäsitlusega teos, mis ei manipuleeri ega ekspluateeri.
"Piimahambad" ("Babyteeth")
Rež: Shannon Murphy
Sundimatult siiralt ja tundlikult lavastatud coming-of-age draama toob värskust palju käsitletud süžeele tasakaaluka tooni ja eheda teemakäsitlusega.
"Hüvasti, NSVL"
Rež: Lauri Randla
Südamlik ja stiilse pildikeelega ajalooline sirgumise lugu, mis on täis detaile, empaatiat, autentsust ja värve. Tasakaalukalt lõbus refleksioon lähiajaloo kõnekast perioodist.
Henryk Novod
Forum Cinemas programmispetsialist
1. "Minu veri ja luud voolavas galaktikas" (Kudakechiru Tokoro o Misete Ageru) – Jaapani melodraama, mis uurib ja puurib inimpsüühikat ja vägivalda. Igale Jaapani filmikunsti fännile absoluutselt kohustuslik.
2. "Isa" (The Father) – Viimase aja parim näide, kuidas tegelikult väga kitsastes tingimustes (üks suur korter) on võimalik jutustada haaravat ja laiahaardelist lugu. Anthony Hopkins teeb ühe oma elu parima rolli.
3. "Järgmine ring" (Druk) – Mads Mikkelsen ja Thomas Vinterberg on loonud aasta kõige elujaatavama ja lõbusama filmi. Intelligentne ja ääretult kasulik vaatamine igal inimesele.
4. "Wendy" – "Metsiku lõunamaa asukate" ("Beasts of the Southern Wild") lavastaja Benh Zeitlin on tagasi ja taaskord suudab ta luua maagilise loo väikestest lastest ja nende suureks kasvamise raskustest.
"Wendy" Autor/allikas: Searchlight / outnow.ch
5. "Magneesia" (Magnezja) – Poolakad on hullud. Vestern "Magneesia" on viimaste aastate parim näide ülistiilsest märulist ja elust suuremast draamast.
6. "Džentelmenid" (The Gentlemen) – Guy Ritchie on kuningas. Stiilsete gängsterikrimkade seas on "Džentelmenid" nagu sõõm värsket õhku.
7. "Guns Akimbo: Surmamängud" (Guns Akimbo) – Daniel Radcliffe, videomängud ja pööraselt värviline vägivald. See on parim videomängu põhjal tehtud film, mis ei põhine videomängul.
8. "Kallid seltsimehed!" (Дорогие товарищи!) - Andrei Kontšalovski väsimuse märke ei näita. Võimas ja haarav draama, milles väga palju absurdi ja liialdamata kunstilisust.
9. "Tenet" – Olen suur Nolani fänn ja seegi kord ei petnud ta lootusi. Kuigi seekord pidin filmi kolm korda vaatama, et mõista, kas film mulle ikka meeldib. Meeldib!
10. "Hõbedased uisud" (Серебряные коньки) – Selle aasta kõige ilusam seiklusfilm. Uisubandiidid Peterburi jäätunud kanalitel, klassikaline Romeo ja Julia lugu ja 19. sajandi lõpu Peterburi ei ole ei midagi muud kui lummavalt maagiline.
11. "Laululind" (Songbird)
12. "The Wolf of Snow Hollow"
13. "Palm Springs"
14. "Nomaadimaa" (Nomadland)
15. "Antebellum: väljavalitu" (Antebellum)
16. "Yalda, andestuse öö" (Yalda)
17. "Trühvlikütid" (The Truffle Hunters)
18. "Kollane kass" (Жёлтая кошка)
19. "Ulbolsõn – üksi kõigi vastu" (Ұлболсын)
20. "Grete ja Hansel: Sünge muinasjutt" (Gretel & Hansel)
Annika Koppel
filmikriitik
1. "Meemaa"
Film selgitab erakordselt lihtsalt ja kaunilt, kuidas inimesed oma tegevusega keskkonda mõjutavad ja mis tulemused sel meile kõigile on. Võimas maastik, ehe peategelane ja rustikaalne eluviis moodustavad siin vastupandamatu terviku.
2. "Nomadland"
Film, mis hõlmab Ameerika lõhestunud identiteeti ja ajastu vastuolusid, seda, kuidas tänapäeva maailmas eluga hakkama saada. Peaosas teeb taas suurepärase rolli Frances McDormand.
3. "Jänespüks Jojo"
Teravate natsi- ja juuditeemade kartmatu käsitlemine, film suudab hoida tasakaalu huumori ja raskete teemade vahel, hoides stiili ja olles ühtaegu nii nauditav vaatamine inimlikul pinnal kui ka ajaloo õppetundide oluliste sõnumite kandja.
"Jänespüks Jojo" ("Jojo Rabbit") Autor/allikas: 20th Century Fox / outnow.ch
4. "1917"
Üks meeldejäävamaid sõjafilme, mis erakordselt pikki võtteid kokku pannes suudab tekitada mulje nagu olekski film ühe katkematu voona üles võetud. Lugu on hea ja näitlejad samuti, põnevus ei katke, sel teosel on eeldused jõuda parimate sõjafilmide sekka.
5. "Järgmine ring"
Juua või mitte juua, ja kui, siis kui palju juua? Just selle igipõlise küsimusega maadeldakse filmis Mads Mikkelseniga peaosas ja tehakse seda moel, mis vaatajat irriteerib ja mõtlema paneb. Euroopa parim film, seega aktuaalne teema.
6. "Hirm"
PÖFFi võidufilm näitab veidi võimendatud kujul ja musta huumori võtmes võõrahirmu ja natsionalismi ühes Bulgaaria piirikülas. Peategelane Svetla on sedasorti kange naine nagu Frances McDormand filmis "Kolm reklaamtahvlit linna servas".
7. "Vee peal"
Olav Ruitlase romaani on filmi pannud Peeter Simm, ja on seda väga hästi teinud. Selles filmis on elu sees ja head eesti näitlejad teevad meeldejäävaid rolle. Ei midagi kunstlikku, on suudetud puudutada aega ja inimest siin, Eestis, 1980ndatel.
8. "Viimased"
Veiko Õunpuu filmid on alati erilised. "Viimaste" tegevus toimub Lapimaal ja selles karmis, aga ka kaunis keskkonnas siplevad inimesed oma rumaluse ja kirgede võrgus, olles maa laastanud. Kas leidub väljapääs, kas on veel kusagile minna?
9. "Põleva tütarlapse portree"
Ajastufilm, kaunilt ja õrnalt filmitud kurva lõpuga armastuslugu. Ehkki tegevus toimub kauges minevikus, on lugu kergesti ülekantav ka tänapäeva. Peale tundlikult näideldud rollide ja sisuliselt mõtlemapaneva loo pakub film ka silmale palju nauditavat.
10. "Tenet"
Film, millel muidu siia võib olla asja poleks, aga et seda Eestis filmiti, siis märgime ära. Eestis tegi vist kassat rohkem kui ükski teine film, maailmas aga palju vähem kui sellised filmid tavaliselt teevad. Pinev põnevik huvitavate ajakäänakutega, korralik hittfilm, Hollywood Eestis.
Liisi Rohumäe
PÖFF-i programmi koostaja, stsenarist
1. "Põleva tütarlapse portree"
Mitte ainult üks aasta parimaid filme, vaid kindlasti ka üks kümnendi parimaid filme. Jah, see on tehniliselt suurepäraselt teostatud - iga pisemgi detail on siin läbi mõeldud. Rääkimata väga headest näitlejatöödest. Aga kõlama jääb sisu ja seda on siin kõvasti. Naise roll kunstis, nii vaatleja kui vaadeldava positsioonilt. Võrdsus. Õeskond. Abort. Ja loomulikult kahe naise vaheline armastus ja see, kui palju üks suhe meile anda võib. Ma lihtsalt ei saa üle sellest filmist. Aitäh, Céline Sciamma.
2. "Isa"
Ei ole just palju teoseid, mis suudavad vaataja panna täielikult peategelasse kingadesse. Olla segaduses koos temaga, otsides vastuseid koos temaga. Just seda on Florian Zeller teinud oma debüüdis (!). Anthony Hopkins on võrratu – usun, et parima meespeaosatäitja Oscar kuulub talle.
See kammerlik draama vaatab otse silma vananemisele ja sellega kaasnevale hääbumisele, näidates ilmekalt, kuidas üks haigus võib röövida meilt meid ennast.
3. "Järgmine ring"
Ainuüksi selle filmi idee on super – neli meest otsustavad üheskoos testida teooriat, et väike alkoholisisaldus veres tõstab produktiivsust. Aga Thomas Vinterberg ei jää sinna pidama, ta läheb sügavamale ja välja joonistub nelja erineva eludega ummikusse jooksnud mehe portree. Väga hea stsenaarium ja väga head näitlejatööd teevad sellest ühe aasta elulisema ja ka parima filmi.
4. "Half of It"
Alice Wu uus film toob meieni armukolmnurga, mida just tihti ei näe – tüdruk, kes on salaja sisse võetud ühes neiust, aitab armuvalus poisil raha eest sellele samale silmarõõmule armastuskirju kirjutada. Soe ja südamlik film, mis näeb iga peategelast päris inimesena ja mõistab, et armastus ja suhted on segadusttekitavad ja etteaimamatud, aga julgust proovida peab olema ikkagi.
Kuidagi on juhtunud nii, et ma olen seda filmi sel aastal juba kolm korda näinud. Tunnen end seda vaadates alati nii hoituna, nagu külastaks ühte väga head sõpra.
5. "Greta Thunbergi lugu"
Greta Thunberg ja tema aktivism on püüdnud pilku kõikjal maailmas. Aga mis sellest tolku on olnud? Seda Nathan Grossmani film meile näitabki. Kuidas me vaimustume kellestki ja tõstame teda üles (või siis hoopis teeme teda maha), aga asja tuumast ei räägi me ikkagi.
Greta on üks paljudest kliimaaktivistidest, teda ei huvita see, mida me temast arvame või palju me temast räägime, vaid hoopis see, kas me teeme midagi selleks, et kliimakatastroofi ära hoida. Ja me ei tee. Kaugeltki mitte piisavalt. Küll aga räägime me Greta Thunbergist.
"Greta Thunbergi lugu" Autor/allikas: Kaader filmist
Elo Vilks
Elekriteatri programmijuht
"Shirley" (rež: Josephine Decker) - Poolfiktsionaalne eluloofilm ameerika õuduskirjanikust Shirley Jacksonist, täpsemalt perioodist tema elus, mil valmis romaan "Hangsaman". See on väga minu maitse järgi film: käsitletavad teemad, süngus, samas huumor, ajastu, näitlejad, muusika, terviklikkus. Kõik on täpselt paigas. Tähtis polegi, et see põhineb päriselul, film töötab hästi lihtsalt tugeva draamana.
"Anne vabalangemises" ("Anne at 13,000 ft") (rež: Kazik Radwanski) - Lugu omadega järjest enam ummikusse jooksvast lasteaiakasvatajast. Niivõrd ehe ja siiras film, et peategelase ja tema kaasteelistega veedetud 75 minutit olid tõeliselt silmiavardavad.
"Neela" ("Swallow"), rež: Carlo Mirabella-Davis - HÕFFil nähtud suur lemmik allaheitliku naise iseseisvumisest. Väga võimsalt lahendatud film, mis poeb naha alla ja paneb aktiivselt kaasa mõtlema.
"Väikesed naised" (rež. Greta Gerwig) - Senimaani on olnud nii, et see, mida Greta Gerwig teeb, see läheb kuidagi eriti hinge. Ja "Väikesed naised" samuti.
"Never Rarely Sometimes Always" (rež. Eliza Hittman) - Südamega tehtud lugu 17-aastasest tütarlapsest, kes on soovimatult rase, ja valikutest ning võimalustest, mis tal selles olukorras on. Kohati valusalt lõikav, kohati lohutavalt soe, igal juhul värskendav käsitlus tabuteemast.
"The Farewell" (rež. Lulu Wang) - Armas sissevaade ühte Hiina-Ameerika perre, mis pani mõtlema, miks ikkagi fassaade ja näilisust tarvis on ja miks tehakse armastuse nimel igasugu kummalisi asju.
"First Cow" (rež. Kelly Reichardt) - Üks pildiliselt ilusaimaid filme, mis sel aastal nähtud.
"Wendy" (rež. Benh Zeitlin) - "Metsiku lõunamaa asukate" laines tehtud kaasaegne Peeter Paani lugu, mis ülendas ja inspireeris nii, et hõljusin pärast kinosaalist välja.
"The Assistant" (rež. Kitty Green) - Mõne jaoks igav ja veniv, minu jaoks ülimalt tabav olukorra kirjeldus, mis saanud inspiratsiooni Harvey Weinsteinist ja tema produktsioonifirmast Miramax. Peategelaseks üks kontoriassistent, kelle ülipikka tööpäeva täidavad tuimad, korduvad, igasugusest loomingulisusest vabad ülesanded, juhuslikud jutukatked ja nendest kokku tulema hakkavad avastused. Mis siis tegelikult toimub nende uste taga, kuhu assistent ei pääse? Oma argisuses muutus film paeluvaks ja tegi atmosfääri sisse elamise sujuvaks, justkui oleksid ise seal kontoris kohal, aga tahaksid samas võimalikult ruttu jalga lasta.
"Valge, valge päev" (rež. Hlynur Pálmason) - Islandi film mehest, kes jääb leseks ning avastab oma kadunud naise kohta mõndagi uut. Oma vaikuses ja hillitsetuses ikkagi väga kõnekas ja liigutav. Väike film, aga samas nii suur.
"Nähtamatu elu" (rež. Karim Aïnouz) - Võimas eepiline lugu, stiililt pigem vanakooli film, teemakäsitluselt hästi kaasaegne. Liigutav ja aus.
"Fortuna - tüdruk ja hiiglased" (rež. Nicolangelo Gelormini) - Mida vähem filmi kohta ette teada, seda suurem võib olla see pauk, mis sealt tuleb. Midagi täiesti uut ja värskendavat minu jaoks. Siin on suudetud ülimalt kaasahaaravalt näidata raskeid teemasid päriselt läbi lapse silmade.
"Fortuna - tüdruk ja hiiglased" Autor/allikas: Kaader filmist
"Trühvlikütid" (rež. Michael Dweck, Gregory Kershaw) - Kõige sümpaatsemad Itaalia vanamehed kõige sümpaatsemate koertega askeldamas omi asju. Võrratu vaatamine.
"Igavesti Walchensee" (rež. Janna Ji Wonders) - Mind alati vapustab ja paneb kaasa elama, kui päris inimesed avavad end valusate küsimuste koha pealt kaamera ees ja see on kunstiliseks tervikuks kokku pandud. Väga kaunilt ja suure hoolega jutustatud lugu, mis rõhub empaatiale ja inimlikkusele.
"Peegelpildis" (rež. Laila Pakalnina) - Mustvalge Lumivalgukese lugu tänapäeva võtmes. Siin on palju lõbusat ja leidlikku, mis üllatas ja haaras kaasa.
"Saudi Runaway" (rež. Susanne Regina Meures) - Suurepärane näide, kuidas teha dokfilmi, mis on ühtlasi põnevik.
"For Sama" (rež. Waad Al-Kateab, Edward Watts) - Efektselt tehtud linateos, mis leiab hea tasakaalu ega kaldu liigsesse sentimentaalsusse, ent niidab vaataja just oma toore emotsionaalsusega ja vajutab kõiki empaatianuppe, mis panevad hüüdma: sõda on nii mõttetu!
"Gunda" (rež. Viktor Kossakovski) - Dialoogita ja peaaegu et inimesteta vaatlus, kuidas üks siga kasvatab oma pesakonda. Mõjus kui meditatsioon.
"Tenet" (rež. Christopher Nolan) - Mitte kõige õnnestunum Nolani filmograafias, aga kuna Tallinn tundus seal filmis üle mõistuse lahe ja ise osalesin Linnahalli võttel, siis süda heldib selle filmiga paratamatult.
"Jojo Rabbit" (rež. Taika Waititi) - Mul nähtud alles 2020. aasta alguses. See film niitis emotsionaalselt, nii naeru kui pisaratega. Üks mu lemmikuid lõpustseene üldse.
Helen Saluveer
Moekunstikino korraldaja
1. "My Octopus Teacher" - Dokumentaal looduse imelisest maailmast, mis paneb mõtlema sellele, mida kõike me veel ei tea ega mõista.
2. "O2" - Kodumaine film, mis lummas ja vaimustas. Lugu, näitlejatööd, pildikeel ja muu - kõik oli paigas.
"O2" Autor/allikas: Karl Anders Vaikla
3. "The Biggest Little Farm" - Imeilusa visuaali ja looga dokumentaal talupidamisest, Eesti esilinastus oli septembris Toidufilmide festivalil. Armas ja kaasahaarav lugu, õpetlik pealekauba.
4. "Fred Jüssi. Olemise ilu" - Sellesse aastasse eriti sobiv dokumentaal. Osakem näha ilu enda ümber ja hinnata lihtsaid hetki. Lihtsalt niisama olla on ka vahel igati hea.
5. "David Attenborough: A Life on Our Planet" - Võimas dokumentaal loodusest, mis peaks olema kohustuslik vaatamine igale inimesele. Oleme juba looduse poolt saanud piisavalt signaale, et midagi peab muutuma - aga kas me suudame õppida ja muutuda?
6. "Helmut Newton: The Bad and the Beautiful" - Legendaarsest moefotograafist rääkiv film, mida näitasime moefilmide festivalil Moekunstikino. Selle aasta oluliseim moedokumentaal, sest mõõtmatu pärandiga suurmeister oleks oktoobris saanud 100-aastaseks ning tema looming oli raputavalt eriline.
7. "Stage: The Culinary Internship" - Dokumentaal tipprestorani sõna otseses mõttes köögipoolest. Kui kerge on selles tohutut pühendumist nõudvas valdkonnas läbi lüüa? Film linastus Toidufilmide festivalil.
8. "Sipsik" - Imetore, et lapsed saavad lisaks välismaisele kraamile ka kodumaiseid klassikuid kinos vaadata. Tehtaks neid vaid rohkem.
9. "Tenet" - Ootus ja promo olid veidi liigagi suured, aga täitsa korralik märul ning Nolan oma tuntud headuses. Ja muidugi need Tallinna kaadrid ja mõned tuttavad näod.
10. Sellele kohale paigutan need paljud head filmid, mida oleks tahtnud näha, aga kummalise aasta tõttu polnud võimalik. Ehk me kohtume veel?
Katre Valgma
filmilevitaja
2020. aasta filmielamuste tipp-10 järjestus filmide linastumise järjekorras:
1. "Jojo Rabbit" (03.01.2020)
2. "The Gentlemen" (24.01.2020)
3. "Eurovision Song Contest: The Story of Fire Saga" (Netflix 26.06.2020)
4. "Greyhound" (Apple TV+ 10.07.2020)
5. "Tenet" (26.08.2020)
6. "The Devil all the Time" (Netflix 16.09.2020)
7. "Rain" (18.09.2020)
Janno Jürgens "Rain"
8. "On The Rocks" (Apple TV+ 23.10.2020)
9. "Jõulud džunglis" (04.12.2020)
10. "Wonder Woman 1984" (16.12.2020)
Maria Ulfsak
filmikriitik, Eesti Ekspressi filmitoimetaja
Saadan Eesti ja välismaa asjad eraldi, sest Eestis oli tänavu nii suur ja heal tasemel filmisaak, et tahaks seda eraldi rõhutada. Kuna meie kinolevis 2020 jooksnud "Põleva tütarlapse portree", "Proxima" ja "Jojo Rabbit" olid mul juba eelmise aasta tabelis (kuid jõudsid meie kinolevisse sel aastal), siis tänavu ma neid teist korda sisse panema ei hakanud.
1. "Nomaadimaa" (Chloé Zhao)
2. "Järgmine ring" (Thomas Vinterberg)
3. "I'm Thinking of Ending Things" (Charlie Kaufman)
4. "Suveniir" (Joanna Hogg)
5. "Ulbolsõn – üksi kõigi vastu" (Adilkhan Yerzhanov)
6. "1917" (Sam Mendes)
7. "Lõputusest" (Roy Andersson)
8. "Uncut Gems" (Benny & Josh Safdie)
"Uncut Gems" Autor/allikas: outnow.ch
9. "Konverents" (Ivan Tverdovski)
10. "Teenrid" (Ivan Ostrochovský)
Eesti filmide edetabel 2020:
1. "Viimased" (Veiko Õunpuu)
2. "Minu kallid laibad" (German Golub)
3. "Rain" (Janno Jürgens)
4. "Välguga löödud" (Esko Bros)
5. "Hüvasti, NSVL" (Lauri Randla)
6. "Südamering" (Margit Lillak)
7. "Prazdnik" (Vladimir Loginov)
Kristi Helme
Eesti Päevalehe kultuuriajakirjanik
"Viimased"
Veiko Õunpuu on kunstnik. Teeb, mida tahab, mitte kunagi ei ürita kalkuleerida, mis võiks vaatajale meeldida. Nii nagu pea kõigi tema filmide puhul, tuleb ka "Viimaseid" vaadates end kohati vaatama sundida (eks ta aeglasemapoolne ju ole). Samas jäävad need filmid kauaks meeltesse ja mõtetesse. Filmikunst, mis filmikunst ka on. Kaameratöö ja loodusvaated on imelised, Soome näitlejad maailmaklassist ning Pääru Oja vaadates saab aru küll, miks ta on nüüd seotud "salapärase välismaise suure produktsiooniga".
"Vee peal"
Peeter Simm on tagasi. Filmi tulek kinodesse kull lükkub koroonaviiruse tõttu esialgu jaanuarikuusse, kuid PÖFFil sai mitu täissaali juba filmist osa. Ei ole nii sügav kunst kui "Viimased", kuid Rasmus Ermel on suurepärane ning seda on ka vanameistrid Matverega eesotsas. Liigutav lugu, võttis korduvalt silma märjaks (seda ei juhtu minuga filme vaadates ausalt öeldes kuigi tihti).
"Minu kallid laibad"
Tudengi-Oscari pälvinud 34-minutiline German Golubi poolt filmikeelde pandud lugu olude sunnil laibavedaja ametit pidama hakanud Erkist. Vaadates on tunda, et filmis on ka autobiograafilisi sugemeid. Väga head osatäitmised, absoluutselt kõik. No ja muusikavalikust ei räägigi. Väga terviklik loojutustus, oma siiruses läks otse südamesse. Nagu näitavad auhinnad, kõnetab erinevatest kultuuridest pärit vaatajaid, mida heal tasemel kunst ju teeb alati.
"Minu kallid laibad" Autor/allikas: Kaader filmist
"Keelepäästja"
Eesti dokumentaalfilmidest on väga tore üllatus just see PÖFF-il linastunud ja nüüd ka kinodesse jõudnud Liivo Niglase dokumentaalfilm. Lugu ühe väljasuremisohus preeriaindiaanlaste keele päästmisest, mille asus tegelema Eesti keeleteadlane Indrek Park. On näha, et filmi tegemiseks kuigi suurt rahapatakat kasutada ei olnud, tehniline pool oli nagu oli, aga lugu on tõeliselt köitvalt jutustatud ning portreteeritav põnev persoon.
"Tenet"
Nolan on mõistagi teinud ka oluliselt paremaid filme, kuid kui läheneda filmile nagu film ise suunab – " don't try to understand it, feel it" –, siis on film ikkagi suurepärane. Käisin mitu korda vaatamas, olen filmile (praeguse seisuga) kulutanud oma elust kokku 5 tundi. Ei kahetse ühtegi sekundit, film möödus hetkega. Kaameratöö, filmimuusika, head näitlejatööd (eeskätt muidugi Rain Tolk!) ning Tallinna linn, mida oli näha rohkem kui ühtegi teist linna (vist, stopperiga ma aega ei võtnud).
"Isa"
Näitekirjanik Florian Zelleri lavastajadebüüt, mida Eesti publik on saanud teatrilaval näha Theatrumis, peaosas Lembit Peterson. Lugu mälukaotusega vaevlevast mehest ja teda aidata üritavast tütrest. Hiilgavad rollid Anthony Hopkinsilt ja Oliva Colmanilt. Film meeldis ilmselt enam neile, kes armastavad ka teatrit, palju teksti ning visuaalilt veidi tubateatrilik. Kõik, mis seal nn tubateatris aga toimub, on esmaklassiline filmi(teatri)kunst.
"Tove"
Muumide loojast Tove Janssonist kõnelev "Tove" liigutas mind rohkem kui üsna selgelt paralleele tõmmata võimaldav "Põleva tütarlapse portree". "Tove" oli veidi vähem pretensioonikas, kuigi filmikunsti mõttes jäi alla. Kunstnikutöö Eugen Tambergilt ja teistelt lõi ülimalt autentse armosfääri. Ühtlasi loodan, et nüüd on mõneks ajaks ühel pool pealkirjas "…. rääkimata lugu" täiendi kasutamine (vt ka Astrid Lindgren).
"Põleva tütarlapse portree"
Film nagu imeilus maal, kuid vaadates ei läinud nii palju korda kui oleks pidanud. Film jäi justkui kuskile klaasi taha, ei jõudnud päriselt minuni. Iseenesest on see kindlasti filmikunsti tipp, millest kõrgemale keerukas ronida.
"Pesa"
Vaatama asudes ei oodanud ma midagi ja eks nii oli ka lihtne saada üllatatud. Intelligentne ja mitmetasandiline film, mis võiks olla plakatlik, aga pole seda grammigi. Jude Law ilmselt üks parimaid rolle, Carrie Coon naispeaosas on aga ekstraklass. Hämmastav, et nii võimekas näitlejanna on seni pigem kõrvalosades üles astunud ("Kadunud", "Lesed").
"Järgmine ring"
Äsja Euroopa filmiauhindade jagamisel puhta töö teinud Taani menuk. Eesti kinodes venis linastamisperiood märksa pikemaks, kui algselt planeeritud, film ilmselgelt kõnetab inimesi meie laiuskraadil. Kuigi eks vast mujal ka, Mads Mikkelseni karismale on võimatu ju vastu panna. Sisu on muidugi intrigeeriv, eks ole seda teooriat oma peas paljud veeretanud.
Veel võiks mainida:
Netflixist kaks sarja: "The Queen's Gambit" (kogu aasta üks kuumimaid sarju, muidu suurepärane, aga viimane osa kohati imalavõitu). Teiseks "The Haunting on Bly Manor", " The Haunting of Hill House'i järg, mis vaadatav eraldiseisvana. Vähem õudne, kuid imelilus gootilik õudussugemetega lugu.
Filmidest olid head veel "Nähtamatu mees" (Elisabeth Moss on alati hea) ning"Biidid" (90ndatel kasvanutele mõningast nostalgiat tekitav ka siis, kui sai elatud oluliselt korralikumat elu).
Dokkidest"Pühendus Samale", hingekriipiv lugu Aleppo sõjakoledustest, armastusest, sünnist ja surmast.
Peeter Sauter
kirjanik, kultuurikriitik
Pole mul ülevaadet kogu filmiaastast, aga juhiksin tähelepanu kahele, mis tunduvad olulised ja ehk mõneti märgilised.
Janno Jürgensi filmis"Rain" hakkab ometi ükskord paremini tööle Eesti filmi tuntud aeglus (laias maailmas on hästi töötava aeglusega filme küll ja veel, võtke või Tarkovski ja Antonioni). Aegluse saab tööle panna pingestatus, sisu. Ja see sisu ei saa olla teeseldud. "Rainis" ongi valdavalt ehe. Jürgensi meetod on elliptilisus. Väljajätted. Nii stooris kui loogikas. Aga et välja jätta, peab see, mida jätta, kõigepealt olemas olema. Jürgensiga meili teel pisut lobisedes sain aru, et koos teise stsenaristi Anti Naulaineniga lugu kirjutades ja toetudes oma eluloole, oligi motiive, mida jätta lõpuni välja rääkimata, lahti seletamata, aga mis olid hinges olemas. Osa kraami jälle kärbiti välja ja jäeti meelega loo sisse mõistatusi, krüptilisust.
Samas ei saa mõistatuslikkust olla liiga palju. Muidu ei viitsiks ju keegi vaadata. Peen doseerimise värk. Ei arva, et "Rain" laias ilmas väga läbi lööks, aga ega "Kevade" ka ei löönud. Aga meile on taoline kraam oluline. Eesti kirjandus, mis mulle on oluline, ei löö ka mitte kuskil mitte iial läbi, aga mis siis. Mati Unt jääb ikka meile Mati Undiks ja vajalikuks. Kuigi ise ütles, et saja aasta pärast pole ta olulisem kui Leberecht.
Jürgensil töötab hästi ka trööstitu keskkond. Miks, analüüsida ma ei oska. Ehk on asi sells, et pildis on hästi välja joonistuvaid detaile, aga kaader pole nendega üle küllastatud. On ka õhku ja ruumi nagu Vermeeri maalil. Ei väsita ega tüütu, aga on mida jälgida. Näiteks "Talve"-filmis väsitas mind ülevuntsitud pildikeel (mis oli samas õigustatud, sest too lugu peabki olema lutsukomm ja film läks igati õigesse auku). "Rain" töötab teises helistikus. Nagu vene kino oleks brittide töölisklassikinoga kokku saanud, võttes möödaminnes kaasa veel soome kino paremad palad. Äkki siin on teeots, mida mööda eesti kino võiks edasi kapata.
"Mephistopheles" Autor/allikas: Kaader filmist
Teine, mis pani mõtlema: Manfred Vainokivi "Mephistopheles" Linnar Priimäest. Vainokivi on järjekordselt teinud kelmifilmi, mis on ta hingeline autoportree. Film tänapäeva Nipernaadist (muide, kunagi tahtis Vainokivi teha filmi Gailiti Nipernaadist).
Tõnu Karjatse
filmikriitik, "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudiste toimetaja
"Uncut Gems" (Safdie Brothers, 2019, Netflix) - Üks aasta värskemaid filmielamusi. Äärmiselt kahju, et ükski levitaja pole suutnud Safide'de meistritööd kasvõi korrakski kinoekraanile tuua.
"Viimased" (Veiko Õunpuu, 2020) - Veiko Õunpuu üks lihtsaima süžeega filme, linatöö, mida vaadates kaotab tähtsuse see, kus või kelle poolt see on tehtud. Sven Grünbergi muusika, metsik Põhjala ja 1960 lõpu Ameerika filmide võbe.
"Fortuna - tüdruk ja hiiglased" (Nicolangelo Gelormini, 2020) - PÖFFi eredaim elamus. Jube teema ootamatus lahenduses.
"Bacurau" (Kleber Mendonça Filho, Juliano Dornelles, 2019) - Brasiilia režissööride meisterlik stiiliharjutus, mis kommenteerib nii sotsiaalset ebaõiglust küpse kapitalismi tingimustes kui ka tänapäeva Brasiilia poliitilist olukorda. Vaimne vend Veiko Õunpuu "Viimastele"
"Your Turn" (Eliza Capai, 2019) - Veel Brasiiliat, ja konkreetselt sellest, kuidas näevad noored viimaste aastate sündmusi, sõnavabaduse piiramist pärast praeguse presidendi võimuhaaramist. Sama teemat laiemalt vaatleb "The Edge of Democracy" (Petra Costa, 2019). MUBI platvormil on ka eraldi sektsioon, kus saab tutvuda Brasiilia tänapäeva filmikunstiga.
"Lõputusest" (Roy Andersson, 2019) - Alati oodatud uus töö ühe omapäraseima visiooniga filmitegijalt maailmas
"Tenet" (Christopher Nolan, 2020) - Pikalt oodatud metafoorne ulmefilm, mis näitab Tallinna potentsiaali väga arvestatava võttekohana ka maailma lõikes. Tavavaatajale oli ilmselt liiga keerukas ja kinotetrite poolt "Tenetile" pandud lootused vaataja kinno tagasi meelitamiseks nurjusid.
"Alljumalad" (Chino Moya, 2020) - Teine ulmefilm, mis näitab Tallinna ja Eestit hoopis uue nurga alt. Ka eismene täispikka düstoopiafilm, mis kunagi Eesti osalusel valminud. Selle filmi auhinnasadu ootab alles ees.
"Alljumalad" ("Undergods") Autor/allikas: Kaader filmist
"Ulbolsõn - üksi kõigi vastu" (Adilkhan Yeržanov, 2020) - Kasahstani "uue laine" meistri värske töö, mis alles linastus PÖFFil, kuid mida ilmselt võib juba praegu panna samale riiulile klassikaga.
"Kolmekesi" (Anna Melikyan, 2020) - Romantiline komöödia, mida naudivad ka need, kes muidu romantilisi komöödiaid ei vaata. Melikyani kummardus Eldar Rjazanovile.
Parimad sarjad:
"Better Call Saul" (Vince Gilligan, Peter Gould, 2015-..., Netflix) - Eelviimane hooaeg sarjast, mis viib välja kümne aasta taguse revolutsioonilise menusarja "Breaking Badi" algusse. Läheb ainult põnevamaks.
"Uus paavst" (Paolo Sorrentino, 2020, ETV) - ETV jaanuarikuine hankekingitus kõigile hea filmi austajatele. Paolo Sorrentino haarav käsitlus Vatikani võimumängudest, religioonist ja inimesest.
"Ozark" (Jason Bateman, 2017-... , Netflix) - Marty perekonnalugu maffia haardes on jõudnud kolmanda ja eelviimase hooajani. Äärmiselt hoolikalt läbi töötatud karakterid, põnev, aukudeta stsenaarium ja äravahetamatu atmosfäär, millele aitavad kaasa ülihead näitlejad. On auhindu saanud ja saab veel.
"Narcos: Mexico" (Chris Brancato, Carlo Bernard, Doug Miro, 2018-..., Netflix) - Äärmiselt karismaatilisele Diego Lunale ja ajaloolistele sündmustele toetuv sari narkokaubandusest Mehhikos. Luna kehastatud Miguel Gallardo on galantseim lurjus, kes eales teleekraanidel seigelnud.
"Fauda" (Lior Raz, Avi Issacharoff, 2015-...., Netflix) - Endiste Iisraeli eriüksuslaste läbielamistel põhinev sari sealse vastuluure keerukast argipäevast. "Fauda" näitab, et iisraeli-Palestiina lepitamatu konflikti taustal on ju tavalised inimesed oma tunnete ja õigustega. Kellele seda sõda ja jama vaja on? "Fauda" näitabki ka seda, kuivõrd aegunud ja ebainimilikud on marurahvuslikud põhimõtted, mille teostamine käib ainult läbi vere ja pisarate.
Tauno Vahter
kirjastaja, kultuurikriitik
"I´m Thinking of Ending Things" - Charlie Kaufmani film, mis algab nagu igav suhtedraama, aga pöörab Twin Peaksiks. Mõtled korduvalt, kas filmi armastada või vihata. Naispeaosaline Jessie Buckley on üks 2020. aasta suuremaid tähti.
"Järgmine ring" - Film, mida vastavalt vaatepunktile võib pidada alkoholismi olemuse selgitajaks või hoopis selle propagandaks. Tekitab arutelu - järelikult õnnestus.
"Džentelmenid" - Guy Ritchie uut filmi võib nimetada ka vaese mehe "Teemandirööviks". Sellest hoolimata on tegemist lohutavalt vaimuka ja tempoka kelmifilmiga, millele tänavu suurt vastaseid lihtsalt ei olnud.
"Koko-dii, Koko-daa" - täiesti absurdne rootsi film, mis kehastab Euroopa kino kogu tema ilus ja õuduses. Südantlõhestav peredraama pööratakse õudusfilmi elementidega farsiks.
"Hirm" - Bulgaaria küla kokkupuude immigratsiooniga on universaalne üldistus, õnneks humoorika varjundiga.
Kaader filmist "Hirm" (Bulgaaria-Prantsusmaa). Autor/allikas: pressimaterjalid
"Kallid seltsimehed!" - Andrei Kontšalovski vaoshoitult vanamoodne ja paari huvitava rolliga lugu 1962. aasta rahutustest Novotšerkasskis.
"On the Rocks" - Sofia Coppola lahjendatud versioon filmist "Tõlkes kaduma läinud". Sellest hoolimata on Bill Murrayt ikka tore vaadata, kuigi keskpärasemate näitlejatega poleks see lugu üldse eriti tähelepanu äratanud.
"Da 5 Bloods" - Spike Lee tragikoomiline seiklusmärul on küll natuke liiga pikk, aga selles on häid episoode ja see toimib omamoodi Vietnami-filmide paroodiana. Mõnel muul aastal poleks see ilmselt siiski äramärkimist leidnud.
"Emma" - Täiesti mõttetu kostüümidraama, mille puhul jääd vaatama hoolikat produktsiooni. Anya Taylor-Joy üks tänavusest kahest staar-etteastest.
"Biidid" - Sobib vaatamiseks neile, kellele meeldisid "24 Hour Party People", "Trainspotting" või "Acid House". Šoti aktendiga reiviskeene 1990ndate keskel.
"Tenet" - Ei, see ei kuulu Christopher Nolani parimate filmide hulka. Aga ükskõik, kas me seda tahame või mitte, siis Laagna tee ja Linnahalliga seotud episoodid kuuluvad nüüd ka meie kinoajaloo arhikaadrite hulka.
"O2" - Meeldivalt pretensioonitu ja seetõttu üsna hästi toimiv muinasjutt, kuidas õilsad eesti mehed maailma päästavad.
Varasematest aastatest veel rohkem konkureerisid mängufilmidega head sarjad ("Patria", "The Queen´s Gambit", "Kalifaat", "Unorthodox", "Fargo 4") ning mitmed dokumentaalfilmid ""Crip Camp", "Mystify", "Last Dance". Eraldi kategooria moodustasid pikalt oodatud filmid, mis edasi lükati ja nägemata jäid (Wes Andersoni "The French Dispatch", Kirill Serebrennikovi "Petrovid gripi küüsis", Chloé Zhao "Nomadland").
Dannar Leitmaa
ajakirjanik
Esmalt märgin ära, et tabelisse ei saanud filmid, mida ma juba eelmisel aastal hindasin tabelis ("Jojo Rabbit"); mis veel pole kinolevvi tulnud ("Kratt", "Hirm", "Khorshid", "The Father"); mida sai näha voogedastuses ("I'm Thinking Of Ending Things", "Uncut Gems", "Klaus"); mida nägin, ee, noh, teistmoodi ("A Beautiful Day In The Neighborhood", "Richard Jewell", "American Factory"). Kuna kinoaastaga oli kehvasti, siis kõikide kinode toetuseks ehk tabel filmidest, mis meil reaalselt kinos jooksid.
1. "Põleva tütarlapse portree"
Eelmisel aastal panid mitmed selle tabelisse ja igati õigustatult. Mind pole sel aastal ükski teine film pisarateni liigutanud, aga Prantsusmaa ajastudraama naistevahelisest armastusest seda tegi. Kahjuks oli kinos ainult kümme seanssi, aga üldiselt täismajale.
2. "1917"
Ma olen igati nõus, et korealased väärisid parima filmi Oscarit. Aga samas oli ka Sam Mendese "1917" hingemattev saavutus. Kinematograafiline suurteos ja sõjafilmide üks parimaid viimase aja sooritusi.
3. "Tenet"
Ilmselt üks kehvemaid Christopher Nolani filme, aga nii kõrge koht näitab, kui hea tegelikult on Nolan. Pidin küll pärast ajajoone selgitamiseks paar korda netist üle lugema, kuid Tallinna vaated ja muidu suurepärane kaameratöö näitab selle aasta kvaliteeti.
4. "Les Miserables"
Prantslaste politseidraama jäi teenimatult tänavu varju, kuid sellest hoolimata oli tegu igati meeldejääva teosega alapealkirjaga "rotid tunnelis". Viimase hetkeni ülipõnev ja adrenaliini täis märul.
Kaader filmist "Les Miserables" / "Hüljatud". Autor/allikas: pressimaterjalid
5. "O2"
Suurepärane Eesti film. Hea näha, et ka pärast "Tõde ja õigust" tehakse häid filme edasi ja "O2" näitas Eesti filmi kvaliteeti ka väljaspool kirjandusklassika ekraniseeringuid.
6. "Kallid seltsimehed!"
Venemaa poolt Oscarile kandideeriv film jääb küll kaugele paari aasta eest poolakate poolt tehtud kommunistliku korra õudusi näidanud must-valgest šedöövrist "Külm sõda", kuid sel aastal on tegu ühe aasta paremate sekka kuuluva teosega. Ühelt poolt üdini masendav, samas ka kuidagi mustalt humoorikas. Kes veel jõuab, minge kinno.
7. "The Invisible Man"
Ilmselt selle aasta suurim üllatus, sest kes ikka ootaks midagi järjekordselt õudusekraniseeringust mittenähtavast mehest, kuid see film oli antud ja ületrööbatud žanri puhul värske sõõm õhku. Parajalt õudne, meeletult põnev.
8. "J'Accuse"
Roman Polanski suurteos, mis tekitas Prantsusmaal meeletu pahameeletormi. Tänapäeva märk, et ei hinnata teost, vaid eelkõige tegijat. Film siiski on väärtus omaette, Polanski minevikutaaka see siiski olematuks ei muuda.
9. "Koerad ei kanna pükse"
Ilmselt film mitte kõigile, kus depressioon ja kaotusvalu väljendub äraspidises seksuaalses plahvatuses. Tugevate näitlejatöödega Soome film, mis napis kinosuves eredalt esile kerkis.
10. "Little Women"
Ilus film väikestest daamidest ja nende kasvuraskustest 19. sajandil. Ilmselt tehti auhinnatseremooniatel liiga, kuid selline on elu.
11. "Ford v. Ferrari"
Kõrge oktaanarvuga põnevusfilm, kus ajalooliselt täpselt jälgitud ühte legendaarsemat Le Mansi võidusõitu. Ilmselt pole ühegi filmi järel nii pikalt Wikipedias istunud loo tagapõhju lugedes.
12. "Palm Springs"
Totrate komöödiasugemetega ajasõlme film tõelises "Lõputu küünlapäeva" vaimus. Nalja sai, mõelda sai, kokkuvõttes olid kõik rahul.
13. "Honeyland"
Hea film on selline, mis paneb mõtlema. See pani. Hea film on selline, mis paneb kaasa tundma, vihastama ja enda eluga rahul olema. Seda pani ka.
14. "The Outpost"
Ülirealistlik sõjadraama Afganistani tobedast sõjast. Logistiliselt eriti lolli olukorda pandud sõdalased võitlesid ja surid vastase tule all. Kõik osutus lõpuks ju ikkagi mõttetuks.
15. "The Gentlemen"
Guy Ritchie stiilne krimimüsteerium. Peaosades vist kõik tähtsamad Inglismaa näitlejad. Mida sa ikka rohkemat tahad?
16. "For Sama"
Pisitütrele pühendatud dokumentaalfilm pommide rahe all olevas Süürias. Meenutab, et alles oli Süüria konflikt pidevalt ka uudistes tähelepanu all. Praegu on olulisem Trump, Hiina ja abielureferendum.
"Pühendus Samale" ("For Sama")
17. "Nähtamatu elu"
Brasiilia ajastufilm naiste raskest elust patriarhaalses ühiskonnas. Armumine, seks ja tavaline inimelu hävitab naiste elu, üle kahe tunni kestev film neelab endasse, närib läbi ja viskab siis välja.
18. "Druk"
Taani tragikomöödia meestest, kes avastavad, et mingi väike alkohol veres muudavad nad tõelisteks võitjateks. Kahjuks on seda võitjapromilli sees hoida mõistetavalt raske ja nii läheb kõik kiirelt kontrolli alt välja.
19. "Onward"
Jälle üks Pixari film, mis mängib küll sarnastel tunnetel, aga teeb seda tuntud headuses. Kaotusvalu, suureks kasvamine ja loobumine armastatust - neid keeli kasutab Pixar tihti. Samas suurema osa eelmistest Pixari teostest jätab "Onward" aupaklikult kaugusesse.
20. "Beats"
Šotimaa kange keelega noored omaaegse vastukultuuri tuules. Kahe sõbra viimane suvi koos. Mõtlesin päris pikalt, et mis minu selles vanuses omatud sõbrad praegu teevad. Ei tea siiani.
21. "Babyteeth"
Vähihaige neiu leiab armastuse narkarist. Mida sellisel juhul vanemana teha? Kohustuslik vaatamine igale lapsevanemale.
### Response:
Edetabel. Filmiaasta 2020 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei kahtlustab, et pomm oli paigaldatud autosse.
Tennessee ajalehe andmetel ei saanud keegi plahvatuses surma, kuid kolm inimest on viidud haiglaravile. Neist kellegi seisund pole kriitiline. Plahvatus murdis ka puid ja purustas teisi autosid.
Arvatav pomm plahvatas kohaliku aja järgi varahommikul. Politsei sai enne plahvatust hoiatuse kahtlasest autost, mis oli pargitud telekommunikatsiooni ettevõtte AT&T hoone ette.
Pealtnägija Buck McCoy ütles CNN-ile, et pärast plahvatust oli kogu tänav hetkeks valge. Plahvatuse löögijõud purustas tema maja aknad.
Politsei pommirühm eraldas plahvatuskoha ja toimunut uurivad mitmed erinevad politseiasutused.
Politsei lubas anda laupäeval toimunu kohta lisainfot.
MNPD, FBI & ATF investigating the 6:30 a.m. explosion on 2nd Ave N linked to a vehicle. This appears to have been an intentional act. Law enforcement is closing downtown streets as investigation continues. pic.twitter.com/YOfMTaKmTH
— Metro Nashville PD (@MNPDNashville) December 25, 2020 | Nashville'i keskuses kärgatas plahvatus, politsei kahtlustab pommi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei kahtlustab, et pomm oli paigaldatud autosse.
Tennessee ajalehe andmetel ei saanud keegi plahvatuses surma, kuid kolm inimest on viidud haiglaravile. Neist kellegi seisund pole kriitiline. Plahvatus murdis ka puid ja purustas teisi autosid.
Arvatav pomm plahvatas kohaliku aja järgi varahommikul. Politsei sai enne plahvatust hoiatuse kahtlasest autost, mis oli pargitud telekommunikatsiooni ettevõtte AT&T hoone ette.
Pealtnägija Buck McCoy ütles CNN-ile, et pärast plahvatust oli kogu tänav hetkeks valge. Plahvatuse löögijõud purustas tema maja aknad.
Politsei pommirühm eraldas plahvatuskoha ja toimunut uurivad mitmed erinevad politseiasutused.
Politsei lubas anda laupäeval toimunu kohta lisainfot.
MNPD, FBI & ATF investigating the 6:30 a.m. explosion on 2nd Ave N linked to a vehicle. This appears to have been an intentional act. Law enforcement is closing downtown streets as investigation continues. pic.twitter.com/YOfMTaKmTH
— Metro Nashville PD (@MNPDNashville) December 25, 2020
### Response:
Nashville'i keskuses kärgatas plahvatus, politsei kahtlustab pommi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me ei saa teha ühtegi seaduslikku otsust Montenegro Airlinesi eluea pikendamiseks," lausus neljapäevasel pressikonverentsil investeeringute minister Mladen Bojanic.
Umbes 360 töötajaga ettevõtte sulgemine läheb maksma pea 50 miljonit eurot ning sellega peaks alustama "nii kiiresti kui võimalik", lisas ta.
Bojanić lisas, et väike 600 000 elanikuga Balkani riik püüab järgneva kuue kuni üheksa kuu jooksul luua uue lennufirma.
Montenegro Airlinesil oli neli liisitud lennukit, kolm Embraer 195 ja üks Fokker F100.
Ettevõte vedas mullu pea 660 000 reisijat, mis on suurim hulk alates selle asutamisest 1994. aastal.
Lennates maailmas 30 sihtkohta, oli ettevõtte aastane tulu 70-80 miljonit eurot, kuid lendamise jätkamiseks vajas ettevõte siiski laenu.
Seetõttu oli Montenegro Airlines haavatavas olukorras, kui koroonaviiruse pandeemia sel aastal lennuliikluse peatas.
Jaanuarist septembrini kukkusid Montenegro Airlinesi tulud 80 protsenti, võrreldes sama perioodiga aastal 2019.
Mullu detsembris otsustati vastu võtta 155 miljoni euro suurune päästeplaan, kuid sellest oldi sunnitud loobuma pärast seda kui Iiri ettevõte Ryanair Euroopa Komisjonile kaebuse esitas.
Montenegro president Milo Dukanovic, kelle erakond esimest korda 30 aasta jooksul mullu augustis toimunud valimised kaotas, mõistis lennufirma sulgemise hukka, nimetades otsust "populistlikuks".
Ettevõtte sulgemine on kiire ja lihtne, isegi kui tegemist on riigiettevõttega. Kuid see võib olla ka riskantne ja mõtlematu, arvestades, et tegu on riigiga, kus neljandik SKT-st tuleb turismisektorist," ütles Dukanovic. | Montenegro sulgeb rahvusliku lennufirma Montenegro Airlines | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me ei saa teha ühtegi seaduslikku otsust Montenegro Airlinesi eluea pikendamiseks," lausus neljapäevasel pressikonverentsil investeeringute minister Mladen Bojanic.
Umbes 360 töötajaga ettevõtte sulgemine läheb maksma pea 50 miljonit eurot ning sellega peaks alustama "nii kiiresti kui võimalik", lisas ta.
Bojanić lisas, et väike 600 000 elanikuga Balkani riik püüab järgneva kuue kuni üheksa kuu jooksul luua uue lennufirma.
Montenegro Airlinesil oli neli liisitud lennukit, kolm Embraer 195 ja üks Fokker F100.
Ettevõte vedas mullu pea 660 000 reisijat, mis on suurim hulk alates selle asutamisest 1994. aastal.
Lennates maailmas 30 sihtkohta, oli ettevõtte aastane tulu 70-80 miljonit eurot, kuid lendamise jätkamiseks vajas ettevõte siiski laenu.
Seetõttu oli Montenegro Airlines haavatavas olukorras, kui koroonaviiruse pandeemia sel aastal lennuliikluse peatas.
Jaanuarist septembrini kukkusid Montenegro Airlinesi tulud 80 protsenti, võrreldes sama perioodiga aastal 2019.
Mullu detsembris otsustati vastu võtta 155 miljoni euro suurune päästeplaan, kuid sellest oldi sunnitud loobuma pärast seda kui Iiri ettevõte Ryanair Euroopa Komisjonile kaebuse esitas.
Montenegro president Milo Dukanovic, kelle erakond esimest korda 30 aasta jooksul mullu augustis toimunud valimised kaotas, mõistis lennufirma sulgemise hukka, nimetades otsust "populistlikuks".
Ettevõtte sulgemine on kiire ja lihtne, isegi kui tegemist on riigiettevõttega. Kuid see võib olla ka riskantne ja mõtlematu, arvestades, et tegu on riigiga, kus neljandik SKT-st tuleb turismisektorist," ütles Dukanovic.
### Response:
Montenegro sulgeb rahvusliku lennufirma Montenegro Airlines |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäevast ei laiene liikumispiirang neile, kes saabuvad Eestisse Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 50 inimese 100 000 elaniku kohta.
Praeguse seisuga ei laiene liikumisvabaduse piirang Eestisse saabudes vaid Islandilt tulijatele. Samuti ei ole Islandilt Eestisse tulles nõutav testi tegemine.
Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule, kehtib alates esmaspäevast, 28. detsembrist 10-päevane liikumisvabaduse piirang järgmistest Euroopa riikidest Eestisse saabujatele: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu*, Liechtenstein, Luksemburg, Läti*, Malta, Monaco, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Soome*, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari. Vatikani näitaja on küll 0, kuid sealt Itaalia kaudu Eestisse reisides kehtib samuti 10-päevane liikumisvabaduse piirang.
Valitsus kinnitas 23. detsembril täiendavad eneseisolatsioonireeglid Ühendkuningriigist saabujatele. Alates 28. detsembrist on isolatsiooniperiood Ühendkuningriigist tulijatele 14 päeva senise 10 päeva asemel. Lisaks hakkab Ühendkuningriigist saabujatele kehtima kohustus peale esimest COVID-19 negatiivse tulemusega testi viibida seitse päeva eneseisolatsioonis ning seejärel teha uus test. Kui ka teine test on negatiivne, võib vältimatute ülesannete täitmiseks naasta tööle.
Kui varasemalt oli Saksamaa poolt kehtestatud riskipiirkondade nimekirjas olnud üksikuid Eesti maakondi, siis eilse otsusega lisas Saksamaa alates laupäevast 26. detsembrist riskipiirkondade nimekirja kogu Eesti. Kõik, kes on 10 päeva jooksul enne Saksamaale saabumist viibinud riskipiirkonnas, sh Eestis, peavad saabudes jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni.
Lisaks tuleb kõikidel Saksamaale saabujatel end eelnevalt registreerida https://www.einreiseanmeldung.de ja olla valmis riiki sisenemisel esitama kinnitus registreerimise kohta. Riskipiirkonnast hädavajalikul põhjusel Saksamaale reisimisel peaks kindlasti tutvuma värskeima Saksamaa reisiinfoga.
* Vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele 282 ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haiguse tunnusteta isikute kohta, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Leedu, Läti või Soome territooriumil ning saabunud Leedust, Lätist või Soomest Eestisse, juhtudel kui:
(1) isik on teinud mitte enne kui 48 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist nimetatud riikidesse reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis;
(2) isiku Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel Eestisse saabujal ei ole eelnevat kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.
Ajakohane teave riikide ja liikumispiirangute kohta neist riikidest saabujatele asub välisministeeriumi lehel.
Liikumispiirangud ei laiene Euroopa Liidu Nõukogu soovituse lisas 1 nimekirjas esitatud riikide elanikele, juhul kui nimetatud riikide nakatumisnäitaja on alla 16. EL Nõukogu uuendas 17. detsembril Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja piirangu võimaliku kaotamise kohta käiva soovituse lisas 1 olevat kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Singapurist, Taist ja Uus-Meremaalt. Lõuna-Koreast ja Jaapanist tulles kehtib 10-päevane liikumisvabaduse piirang. Teistest nimetatud riikidest Eestisse saabudes tulevast nädalast oma liikumisvabadust piirama ei pea.
1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida.
Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda igasugusest rahvusvahelisest reisimisest. | Uuel nädalal ei pea vaid Islandilt saabujad Eestis oma liikumist piirama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäevast ei laiene liikumispiirang neile, kes saabuvad Eestisse Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 50 inimese 100 000 elaniku kohta.
Praeguse seisuga ei laiene liikumisvabaduse piirang Eestisse saabudes vaid Islandilt tulijatele. Samuti ei ole Islandilt Eestisse tulles nõutav testi tegemine.
Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule, kehtib alates esmaspäevast, 28. detsembrist 10-päevane liikumisvabaduse piirang järgmistest Euroopa riikidest Eestisse saabujatele: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu*, Liechtenstein, Luksemburg, Läti*, Malta, Monaco, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Soome*, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari. Vatikani näitaja on küll 0, kuid sealt Itaalia kaudu Eestisse reisides kehtib samuti 10-päevane liikumisvabaduse piirang.
Valitsus kinnitas 23. detsembril täiendavad eneseisolatsioonireeglid Ühendkuningriigist saabujatele. Alates 28. detsembrist on isolatsiooniperiood Ühendkuningriigist tulijatele 14 päeva senise 10 päeva asemel. Lisaks hakkab Ühendkuningriigist saabujatele kehtima kohustus peale esimest COVID-19 negatiivse tulemusega testi viibida seitse päeva eneseisolatsioonis ning seejärel teha uus test. Kui ka teine test on negatiivne, võib vältimatute ülesannete täitmiseks naasta tööle.
Kui varasemalt oli Saksamaa poolt kehtestatud riskipiirkondade nimekirjas olnud üksikuid Eesti maakondi, siis eilse otsusega lisas Saksamaa alates laupäevast 26. detsembrist riskipiirkondade nimekirja kogu Eesti. Kõik, kes on 10 päeva jooksul enne Saksamaale saabumist viibinud riskipiirkonnas, sh Eestis, peavad saabudes jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni.
Lisaks tuleb kõikidel Saksamaale saabujatel end eelnevalt registreerida https://www.einreiseanmeldung.de ja olla valmis riiki sisenemisel esitama kinnitus registreerimise kohta. Riskipiirkonnast hädavajalikul põhjusel Saksamaale reisimisel peaks kindlasti tutvuma värskeima Saksamaa reisiinfoga.
* Vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele 282 ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haiguse tunnusteta isikute kohta, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Leedu, Läti või Soome territooriumil ning saabunud Leedust, Lätist või Soomest Eestisse, juhtudel kui:
(1) isik on teinud mitte enne kui 48 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne. Eestist nimetatud riikidesse reisides ning Eestisse tagasi tulles võib koroonaviiruse testi teha ka Eestis ja negatiivse tulemuse korral naasta tavapärase elu juurde. Testi tulemuse teada saamiseni peab püsima eneseisolatsioonis;
(2) isiku Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Eelpool nimetatud põhjustel Eestisse saabujal ei ole eelnevat kohustust koroonaviiruse testi tegemiseks.
Ajakohane teave riikide ja liikumispiirangute kohta neist riikidest saabujatele asub välisministeeriumi lehel.
Liikumispiirangud ei laiene Euroopa Liidu Nõukogu soovituse lisas 1 nimekirjas esitatud riikide elanikele, juhul kui nimetatud riikide nakatumisnäitaja on alla 16. EL Nõukogu uuendas 17. detsembril Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja piirangu võimaliku kaotamise kohta käiva soovituse lisas 1 olevat kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Singapurist, Taist ja Uus-Meremaalt. Lõuna-Koreast ja Jaapanist tulles kehtib 10-päevane liikumisvabaduse piirang. Teistest nimetatud riikidest Eestisse saabudes tulevast nädalast oma liikumisvabadust piirama ei pea.
1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida.
Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda igasugusest rahvusvahelisest reisimisest.
### Response:
Uuel nädalal ei pea vaid Islandilt saabujad Eestis oma liikumist piirama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TIU teatel kinnitas 25-aastane Ismailov, et osales kolmel korral kokkuleppematšis – aastatel 2014, 2015 ja 2019.
Ismailovi karjääri kõrgeim edetabelikoht on 756., sellele positsioonile tõusis ta 2016. aasta mais. Viimati mängis ta aga mullu kevadel. Aastatel 2013-2017 kuulus ta ka Usbekistani Davise karikasarja meeskonda.
TIU teatel otsustasid nad pärast mängija ülekuulamist määrata talle seitsmeaastase võistluskeelu, millest kaks aastat on tingimus. Lisaks määrati talle 12 000 dollari ehk ligi 10 000 euro suurune rahatrahv.
Tennise korruptsioonivastaste reeglite rikkumise eest sai karistada ka egiptlane Mostafa Hatem, kellele määrati kolmeaastane võistluskeeld ja 3000 dollari ehk ligi 2500 euro suurune rahatrahv. Hatemile pandi süüks seda, et ta ei teavitanud TIU-d, kui talle tehti ettepanek mängu tulemust mõjutada. | Usbekistani tennisistile määrati seitsmeaastane võistluskeeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TIU teatel kinnitas 25-aastane Ismailov, et osales kolmel korral kokkuleppematšis – aastatel 2014, 2015 ja 2019.
Ismailovi karjääri kõrgeim edetabelikoht on 756., sellele positsioonile tõusis ta 2016. aasta mais. Viimati mängis ta aga mullu kevadel. Aastatel 2013-2017 kuulus ta ka Usbekistani Davise karikasarja meeskonda.
TIU teatel otsustasid nad pärast mängija ülekuulamist määrata talle seitsmeaastase võistluskeelu, millest kaks aastat on tingimus. Lisaks määrati talle 12 000 dollari ehk ligi 10 000 euro suurune rahatrahv.
Tennise korruptsioonivastaste reeglite rikkumise eest sai karistada ka egiptlane Mostafa Hatem, kellele määrati kolmeaastane võistluskeeld ja 3000 dollari ehk ligi 2500 euro suurune rahatrahv. Hatemile pandi süüks seda, et ta ei teavitanud TIU-d, kui talle tehti ettepanek mängu tulemust mõjutada.
### Response:
Usbekistani tennisistile määrati seitsmeaastane võistluskeeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi ja kogu maailma üks paremaid suusatajaid teatas märtsis ootamatult, et otsustas murdmaasuusatamise vahetada välja laskesuusatamise vastu. Eelkõige sprinterina tuntud Nilsson võitis PyeongChangi olümpial sprindis kuldmedali, sprinditeates ja naiste teatesõidus hõbeda ning 30 km ühisstardiga sõidus pronksi. Maailmameistrivõistlustelt on Nilssonil ette näidata viis hõbedat ja kaks kulda, neist säravaimad medalid võitis ta 2019. aastal Seefeldis sprinditeates ja naiste teatesõidus. Lisaks võitis Nilsson 23 MK-etappi, nende seas ka 2017. aastal Otepääl sprindis. Hooajal 2018-2019 oli ta MK-sarjas sprindiarvestuses parim ja üldarvestuses viies.
Eeldati, et laskesuusatamises võisteldes on ta suusarajal teistest nii palju kiirem, et võib endale algaja laskjana üks-kaks möödalasku vabalt lubada. Paraku pole ta suutnud sellist kiirust veel näidata.
Östersundis peetud võistlustel, kus oli võimalik lunastada koht Rootsi koondise MK või IBU karikasarja võistkonda, oli Nilsson pühapäevases sprindis 13. ja esmaspäeval samal distantsil kolmas.
Pühapäevase sprindi võitis Sara Andersson, kiireimat sõiduaega näitas Elisabeth Högberg. Nilsson oli sõidus Högbergist 32 sekundist aeglasem, lisaks olid veel neli naist suusarajal kiiremad kui sprindi valitsev olümpiavõitja Nilsson. Lasketiirudes tegi Nilsson kokku neli möödalasku – kaks kummaski tiirus.
Esmaspäeval võttis võidu tiirudes eksimatult tegutsenud Högberg, kes oli taas ka sõidus parim. Nilsson jättis kahe lasketiiru peale üles vaid ühe märgi ja oli kolmas, puhtalt sõiduajas jäi ta Högbergile alla 17 sekundiga.
"Ma ei tunne, et oleksin praegu tippvormis, seega loodan, et paremad päevad on veel ees," ütles Nilsson.
Rootsi laskesuusalegend Björn Ferry, kes tegutseb nüüd SVT-s laskesuusaeksperdina, tõdes, et Nilssoni sõiduvorm on tedagi kukalt kratsima pannud. "Enne hooaja algust arvasin, et Stina on Rootsi laskesuusatüdrukuist kõige kiirem. Küsimus oli vaid, kui palju kiirem. Kas ta võib endale paar trahvi lubada ja ikka pjedestaalile jõuda?" rääkis 2010. aastal Vancouveri olümpial jälitussõidus kulla võitnud Ferry. "Aga nüüd tuleb välja, et ta polegi kõige kiirem. Ta sõidab aeglasemalt kui meie parimad tüdrukud. Niimoodi on väga raske läbi murda."
Suure tõenäosusega Nilsson sel hooajal MK-sarja end murda ei suudagi, küll aga saab ta end nüüd ka rahvusvahelisel tasemel laskesuusatajana proovile panna, kuna tänu esmaspäevasele kolmandale kohale valis Rootsi laskesuusaliit ta IBU karikale sõitvasse koondisesse. IBU karikasarja hooaja kaks esimest etappi peetakse jaanuari keskel Saksamaal Arberis.
"See on natuke juba koomiline, et Rootsis on saanud väga oluliseks arvata midagi Stina Nilssoni kohta. Sisuliselt on kaks leeri – ühed, kes usuvad, et ta ei löö kunagi laskesuusatajana läbi ja teised, kes arvavad, et ta hakkab peatselt ka sellel alal domineerima. Vahepealset võimalust pole," muigas Ferry, lisades, et laskesuusatajana arenemiseks on üks asi, mis Nilssonit kõige paremini aitaks: "Võistlemine, võistlemine ja võistlemine!" | Ala vahetanud sprindi olümpiavõitja sõidukiirus paneb rootslasi muretsema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi ja kogu maailma üks paremaid suusatajaid teatas märtsis ootamatult, et otsustas murdmaasuusatamise vahetada välja laskesuusatamise vastu. Eelkõige sprinterina tuntud Nilsson võitis PyeongChangi olümpial sprindis kuldmedali, sprinditeates ja naiste teatesõidus hõbeda ning 30 km ühisstardiga sõidus pronksi. Maailmameistrivõistlustelt on Nilssonil ette näidata viis hõbedat ja kaks kulda, neist säravaimad medalid võitis ta 2019. aastal Seefeldis sprinditeates ja naiste teatesõidus. Lisaks võitis Nilsson 23 MK-etappi, nende seas ka 2017. aastal Otepääl sprindis. Hooajal 2018-2019 oli ta MK-sarjas sprindiarvestuses parim ja üldarvestuses viies.
Eeldati, et laskesuusatamises võisteldes on ta suusarajal teistest nii palju kiirem, et võib endale algaja laskjana üks-kaks möödalasku vabalt lubada. Paraku pole ta suutnud sellist kiirust veel näidata.
Östersundis peetud võistlustel, kus oli võimalik lunastada koht Rootsi koondise MK või IBU karikasarja võistkonda, oli Nilsson pühapäevases sprindis 13. ja esmaspäeval samal distantsil kolmas.
Pühapäevase sprindi võitis Sara Andersson, kiireimat sõiduaega näitas Elisabeth Högberg. Nilsson oli sõidus Högbergist 32 sekundist aeglasem, lisaks olid veel neli naist suusarajal kiiremad kui sprindi valitsev olümpiavõitja Nilsson. Lasketiirudes tegi Nilsson kokku neli möödalasku – kaks kummaski tiirus.
Esmaspäeval võttis võidu tiirudes eksimatult tegutsenud Högberg, kes oli taas ka sõidus parim. Nilsson jättis kahe lasketiiru peale üles vaid ühe märgi ja oli kolmas, puhtalt sõiduajas jäi ta Högbergile alla 17 sekundiga.
"Ma ei tunne, et oleksin praegu tippvormis, seega loodan, et paremad päevad on veel ees," ütles Nilsson.
Rootsi laskesuusalegend Björn Ferry, kes tegutseb nüüd SVT-s laskesuusaeksperdina, tõdes, et Nilssoni sõiduvorm on tedagi kukalt kratsima pannud. "Enne hooaja algust arvasin, et Stina on Rootsi laskesuusatüdrukuist kõige kiirem. Küsimus oli vaid, kui palju kiirem. Kas ta võib endale paar trahvi lubada ja ikka pjedestaalile jõuda?" rääkis 2010. aastal Vancouveri olümpial jälitussõidus kulla võitnud Ferry. "Aga nüüd tuleb välja, et ta polegi kõige kiirem. Ta sõidab aeglasemalt kui meie parimad tüdrukud. Niimoodi on väga raske läbi murda."
Suure tõenäosusega Nilsson sel hooajal MK-sarja end murda ei suudagi, küll aga saab ta end nüüd ka rahvusvahelisel tasemel laskesuusatajana proovile panna, kuna tänu esmaspäevasele kolmandale kohale valis Rootsi laskesuusaliit ta IBU karikale sõitvasse koondisesse. IBU karikasarja hooaja kaks esimest etappi peetakse jaanuari keskel Saksamaal Arberis.
"See on natuke juba koomiline, et Rootsis on saanud väga oluliseks arvata midagi Stina Nilssoni kohta. Sisuliselt on kaks leeri – ühed, kes usuvad, et ta ei löö kunagi laskesuusatajana läbi ja teised, kes arvavad, et ta hakkab peatselt ka sellel alal domineerima. Vahepealset võimalust pole," muigas Ferry, lisades, et laskesuusatajana arenemiseks on üks asi, mis Nilssonit kõige paremini aitaks: "Võistlemine, võistlemine ja võistlemine!"
### Response:
Ala vahetanud sprindi olümpiavõitja sõidukiirus paneb rootslasi muretsema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtuprotsess, mis ajendas aktiviste väljendama häälekalt oma meelepaha Venemaal lokkava koduvägivalla vastu, algas juunis pärast koroonapandeemiast tingitud viivitusi.
2003. aastal Prantsusmaa kõrgeima teenetemärgi Auleegioni ordeni pälvinud Oleg Sokolov saabus kohtusaali hallis ülikonnas ja valges särgis.
Ajaloolane kõndis oma klaaspuuris edasi-tagasi, kui kohtunik Julia Maksimenko mõistis ta mõrvas ja ebaseaduslikus relvaomamises süüdistatuna 12 ja pooleks aastaks range režiimiga parandusliku töö kolooniasse.
"Ta oli kuritöö toimepaneku ajal oma tegudsest teadlik," ütles Maksimenko otsust ette lugedes.
Sokolov vahistati 2019. aasta novembris, kui ta tõmmati joobnuna välja Peterburi Moika jõe jahedatest voogudest. Kaasas oli mehel seljakott, milles olid naise käed.
Ajaloolane tunnistas end süüdi 24-aastase Anastassia Ještsenko surmas, kuid ütles end olevat sooritanud mõrva kirehoos, kui tal oli Ještšenkoga tüli, mille käigus viimane tema lapsi solvas.
Ta nimetas mõrva "absoluutselt spontaanseks, kontrollimatuks teoks".
Sokolovi advokaadi Sergei Lukjanovi sõnul ei ole kaitse karistusega nõus, kuid otsustab edasikaebamise hiljem.
Prokurörid olid nõudnud Sokolovile 15-aastast vanglakaristust, väites, et tegu oli ettekavatsetud.
Reedesel istungil osalesid ka Ještšenko vanemad.
Ohvri perekonda esindav advokaat Aleksandra Bakšejeva ütles ajakirjanikele, et kuigi miski ei saa tuua nende tütart tagasi, ei kavatse perekond kohtu otsust edasi kaevata, et nõuda rangemat karistust.
Sokolov õpetas ajalugu Peterburi riiklikus ülikoolis, kus õppis omal ajal ka president Vladimir Putin.
Tunnustatud ajaloolane on kirjutanud Napoleon Bonaparte'i kohta mitmeid raamatuid.
Jõhker mõrv põhjustas Venemaal suurt skandaali, kui paljud Sokolovi endised õpilased avaldasid, et ta oli väärkohelnud ka teisi, ja nõudsid tema endise tööandja, Peterburi riikliku ülikooli, juhtkonna uurimist.
Aktivistide sõnul langeb Venemaal igal aastal koduvägivalla ohvriks pea 16,5 miljonit naist. Katsed luua seadus ohvrite kaitsmiseks on aga seni liiva jooksnud.
Selle aasta mais keeldusid prokurörid loobumast mõrvasüüdistustest kolme õe vastu, kes tapsid pärast aastaid kestnud väärkohtlemist oma isa.
Advokaadid ja aktivistid on leidnud, et õed, kes olid juhtunu ajal teismelised, olid sunnitud isa tapma enda elu päästmiseks. | Kohus mõistis armukese tükeldanud Vene ajaloolase 12 aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtuprotsess, mis ajendas aktiviste väljendama häälekalt oma meelepaha Venemaal lokkava koduvägivalla vastu, algas juunis pärast koroonapandeemiast tingitud viivitusi.
2003. aastal Prantsusmaa kõrgeima teenetemärgi Auleegioni ordeni pälvinud Oleg Sokolov saabus kohtusaali hallis ülikonnas ja valges särgis.
Ajaloolane kõndis oma klaaspuuris edasi-tagasi, kui kohtunik Julia Maksimenko mõistis ta mõrvas ja ebaseaduslikus relvaomamises süüdistatuna 12 ja pooleks aastaks range režiimiga parandusliku töö kolooniasse.
"Ta oli kuritöö toimepaneku ajal oma tegudsest teadlik," ütles Maksimenko otsust ette lugedes.
Sokolov vahistati 2019. aasta novembris, kui ta tõmmati joobnuna välja Peterburi Moika jõe jahedatest voogudest. Kaasas oli mehel seljakott, milles olid naise käed.
Ajaloolane tunnistas end süüdi 24-aastase Anastassia Ještsenko surmas, kuid ütles end olevat sooritanud mõrva kirehoos, kui tal oli Ještšenkoga tüli, mille käigus viimane tema lapsi solvas.
Ta nimetas mõrva "absoluutselt spontaanseks, kontrollimatuks teoks".
Sokolovi advokaadi Sergei Lukjanovi sõnul ei ole kaitse karistusega nõus, kuid otsustab edasikaebamise hiljem.
Prokurörid olid nõudnud Sokolovile 15-aastast vanglakaristust, väites, et tegu oli ettekavatsetud.
Reedesel istungil osalesid ka Ještšenko vanemad.
Ohvri perekonda esindav advokaat Aleksandra Bakšejeva ütles ajakirjanikele, et kuigi miski ei saa tuua nende tütart tagasi, ei kavatse perekond kohtu otsust edasi kaevata, et nõuda rangemat karistust.
Sokolov õpetas ajalugu Peterburi riiklikus ülikoolis, kus õppis omal ajal ka president Vladimir Putin.
Tunnustatud ajaloolane on kirjutanud Napoleon Bonaparte'i kohta mitmeid raamatuid.
Jõhker mõrv põhjustas Venemaal suurt skandaali, kui paljud Sokolovi endised õpilased avaldasid, et ta oli väärkohelnud ka teisi, ja nõudsid tema endise tööandja, Peterburi riikliku ülikooli, juhtkonna uurimist.
Aktivistide sõnul langeb Venemaal igal aastal koduvägivalla ohvriks pea 16,5 miljonit naist. Katsed luua seadus ohvrite kaitsmiseks on aga seni liiva jooksnud.
Selle aasta mais keeldusid prokurörid loobumast mõrvasüüdistustest kolme õe vastu, kes tapsid pärast aastaid kestnud väärkohtlemist oma isa.
Advokaadid ja aktivistid on leidnud, et õed, kes olid juhtunu ajal teismelised, olid sunnitud isa tapma enda elu päästmiseks.
### Response:
Kohus mõistis armukese tükeldanud Vene ajaloolase 12 aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel aastatel on kergejõustiku puhtuse eest võitlev ühendus Athletics Integrity Unit (AIU) määranud keelde mitmetele reegleid rikkunud tippudele, teiste seas näiteks 100 m valitsevale maailmameistrile Christian Colemanile, vahendab Reuters.
"Tahaksin mõelda, et see näitab, et me ei karda tuntud sportlasi [karistada]. Kui on rikkumine, siis me ei mõtle, et see on küll päris suur nimi," ütles Coe Briti meediale. "Kindlasti ei kuulu AIU igaühel jõulukaardisaajate hulka, aga usun, et nad on aidanud taastada usku sellesse, et oleme organisatsioon, kes töötab kartmatult ja väsimatult selles suunas, et kõik petturid päevavalgele tuua."
Coe lisas, et dopingutestimises tehtavad uuendused tähendavad, et petturitel on üsna raskem karistamatult tegutseda. "Kui keegi kavatseb petta, siis Tokyo olümpial on eelnevate mängudega võrreldes märksa suurem šanss vahele jääda," lausus ta. | Coe: sportlased ei pääse tuntuse tõttu võistluskeelust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel aastatel on kergejõustiku puhtuse eest võitlev ühendus Athletics Integrity Unit (AIU) määranud keelde mitmetele reegleid rikkunud tippudele, teiste seas näiteks 100 m valitsevale maailmameistrile Christian Colemanile, vahendab Reuters.
"Tahaksin mõelda, et see näitab, et me ei karda tuntud sportlasi [karistada]. Kui on rikkumine, siis me ei mõtle, et see on küll päris suur nimi," ütles Coe Briti meediale. "Kindlasti ei kuulu AIU igaühel jõulukaardisaajate hulka, aga usun, et nad on aidanud taastada usku sellesse, et oleme organisatsioon, kes töötab kartmatult ja väsimatult selles suunas, et kõik petturid päevavalgele tuua."
Coe lisas, et dopingutestimises tehtavad uuendused tähendavad, et petturitel on üsna raskem karistamatult tegutseda. "Kui keegi kavatseb petta, siis Tokyo olümpial on eelnevate mängudega võrreldes märksa suurem šanss vahele jääda," lausus ta.
### Response:
Coe: sportlased ei pääse tuntuse tõttu võistluskeelust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeva hommikul kella viie paiku jõuavad esimesed vaktsiinid Tallinna. Saadetise saabumise turvalisust tagab ka politsei- ja piirivalveamet.
Samal päeval jagavad kell 13 pressikonverentsil infot vaktsineerimise ettevalmistustest teiste hulgas sotsiaalminister Tanel Kiik ja terviseameti juht Üllar Lanno.
Pühapäeval toimuvad Eestis esimesed vaktsineerimised. Esimene vaktsineerimine toimub Kohtla-Järvel Järve tervisemajas, keskpäeval toimuvad esimesed vaktsineerimised Tallinnas ja Tartus.
Eestisse jõudev esimene vaktsiin Comirnaty on Pfizeri ja BioNTechi toodang. Euroopa ravimiamet andis vaktsiinile heakskiidu esmaspäeval. | Esimene vaktsiinisaadetis jõuab laupäeva varahommikul Tallinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeva hommikul kella viie paiku jõuavad esimesed vaktsiinid Tallinna. Saadetise saabumise turvalisust tagab ka politsei- ja piirivalveamet.
Samal päeval jagavad kell 13 pressikonverentsil infot vaktsineerimise ettevalmistustest teiste hulgas sotsiaalminister Tanel Kiik ja terviseameti juht Üllar Lanno.
Pühapäeval toimuvad Eestis esimesed vaktsineerimised. Esimene vaktsineerimine toimub Kohtla-Järvel Järve tervisemajas, keskpäeval toimuvad esimesed vaktsineerimised Tallinnas ja Tartus.
Eestisse jõudev esimene vaktsiin Comirnaty on Pfizeri ja BioNTechi toodang. Euroopa ravimiamet andis vaktsiinile heakskiidu esmaspäeval.
### Response:
Esimene vaktsiinisaadetis jõuab laupäeva varahommikul Tallinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 39-aastane Širokov osales augustis amatööride turniiril ja vihastas, kui kohtunik Nikita Dantšenkov keeldus talle tehtud vea eest penaltit määrama. Dantšenkov näitas seepeale Širokovile ebasportliku käitumise eest punast kaarti, kuid siis kees jalgpallur üle ja ründas kohtunikku – Širokov lõi teda rusikaga näkku ja kui Dantšenkov kukkus, lõi Širokov teda jalaga vastu pead. Kogu rünnak jäi ka videole.
Rahvuskoondises 57 kohtumist pidanud, aga 2016. aastal profikarjääri lõpetanud Širokov avaldas pärast juhtunut Instagramis ka avaliku vabanduse. "Olen teadlik, et pelgalt see, et mulle ei antud penaltit ja näidati punast kaarti, pole põhjus enda rusikaid kasutada," kirjutas suurema osa enda karjäärist Peterburi Zeniidi ridadesse kuulunud Širokov.
Lisaks ühiskondlikult kasulikule tööle peab Širokov kannatanule moraalse kahju eest maksma 100 000 rubla (veidi üle 1100 euro). | Kohtunikku rünnanud Venemaa jalgpallur mõisteti ühiskondlikult kasulikule tööle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
39-aastane Širokov osales augustis amatööride turniiril ja vihastas, kui kohtunik Nikita Dantšenkov keeldus talle tehtud vea eest penaltit määrama. Dantšenkov näitas seepeale Širokovile ebasportliku käitumise eest punast kaarti, kuid siis kees jalgpallur üle ja ründas kohtunikku – Širokov lõi teda rusikaga näkku ja kui Dantšenkov kukkus, lõi Širokov teda jalaga vastu pead. Kogu rünnak jäi ka videole.
Rahvuskoondises 57 kohtumist pidanud, aga 2016. aastal profikarjääri lõpetanud Širokov avaldas pärast juhtunut Instagramis ka avaliku vabanduse. "Olen teadlik, et pelgalt see, et mulle ei antud penaltit ja näidati punast kaarti, pole põhjus enda rusikaid kasutada," kirjutas suurema osa enda karjäärist Peterburi Zeniidi ridadesse kuulunud Širokov.
Lisaks ühiskondlikult kasulikule tööle peab Širokov kannatanule moraalse kahju eest maksma 100 000 rubla (veidi üle 1100 euro).
### Response:
Kohtunikku rünnanud Venemaa jalgpallur mõisteti ühiskondlikult kasulikule tööle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praegu ei ole tõendeid, et variant 501.V2 oleks nakkavam kui Ühendkuningriigi variant, nagu seda väidab Briti tervishoiuminister," ütles minister Zwelini Mkhize.
Suurbritannia kehtestas kolmapäeval reisimisele Lõuna-Aafrika Vabariigist piirangud. Riigi tervishoiuminister Matt Hancock ütles, et LAV-i viirusetüvi on "väga murettekitav, sest see on veel nakkavam ja näib olevat rohkem muteerunud kui Suurbritanniast leitud tüvi".
Briti ministri sõnad on tekitanud mulje, et LAV-i variant on suur põhjus Ühendkuningriigi teise laine taga, ütles Mkhize, kelle sõnul ei vasta see tõele.
Mkhize sõnul osutavad tõendid, et Suurbritannia tüvi, mis on Lõuna-Aafrika omale sarnane, arenes septembri algul Kagu-Inglismaal. Lõuna-Aafrika tüvi arenes aga umbes kuu aega hiljem, ütles Mkhize.
"Reisimise keelamine ÜK ja LAV-i vahel on kurb otsus," lausus minister ja lisas, et reisikeeluga kaasnevad ohud kaaluvad üles selle kasutegurid.
LAV on koroonaviirusest enim mõjutatud riik Aafrikas. Riigis on tuvastatud pea miljon nakatumist, surnud on 26 000 inimest.
Viimasel kahel päeval on tuvastatud umbes 14 000 uut nakkusjuhtu ööpäevas, võrreldes 8000 kuni 10 000 juhtumiga nädala algul.
Mkhize sõnul võib haiguspuhangu pidurdamiseks vaja minna uusi piiranguid. | Minister: LAV-i koroonaviiruse tüvi pole Suurbritannia omast ohtlikum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praegu ei ole tõendeid, et variant 501.V2 oleks nakkavam kui Ühendkuningriigi variant, nagu seda väidab Briti tervishoiuminister," ütles minister Zwelini Mkhize.
Suurbritannia kehtestas kolmapäeval reisimisele Lõuna-Aafrika Vabariigist piirangud. Riigi tervishoiuminister Matt Hancock ütles, et LAV-i viirusetüvi on "väga murettekitav, sest see on veel nakkavam ja näib olevat rohkem muteerunud kui Suurbritanniast leitud tüvi".
Briti ministri sõnad on tekitanud mulje, et LAV-i variant on suur põhjus Ühendkuningriigi teise laine taga, ütles Mkhize, kelle sõnul ei vasta see tõele.
Mkhize sõnul osutavad tõendid, et Suurbritannia tüvi, mis on Lõuna-Aafrika omale sarnane, arenes septembri algul Kagu-Inglismaal. Lõuna-Aafrika tüvi arenes aga umbes kuu aega hiljem, ütles Mkhize.
"Reisimise keelamine ÜK ja LAV-i vahel on kurb otsus," lausus minister ja lisas, et reisikeeluga kaasnevad ohud kaaluvad üles selle kasutegurid.
LAV on koroonaviirusest enim mõjutatud riik Aafrikas. Riigis on tuvastatud pea miljon nakatumist, surnud on 26 000 inimest.
Viimasel kahel päeval on tuvastatud umbes 14 000 uut nakkusjuhtu ööpäevas, võrreldes 8000 kuni 10 000 juhtumiga nädala algul.
Mkhize sõnul võib haiguspuhangu pidurdamiseks vaja minna uusi piiranguid.
### Response:
Minister: LAV-i koroonaviiruse tüvi pole Suurbritannia omast ohtlikum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Györi eest viskas enim punkte tavapärane liider Brianna Kiesel. Ameeriklanna rassis väljakul ühegi puhkuseta ning viskas üleplatsinaisena 26 silma. Eestlanna Kadri-Ann Lass usaldati väljakule 12 minutiks, mille jooksul kogunes tema arvele seitse punkti ja viis lauapalli. Eestlanna efektiivsusnäitaja oli koduklubi paremuselt kolmas, vahendab Korvpall24.ee.
Seitsmes järjestikune võit kindlustas veelgi Györi Ülikooli (11 võitu, kaks kaotust) kolmandat positsiooni. Cegled jätkab võrdselt kuue võidu ja kuue kaotusega seitsmendal tabelireal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kadri-Ann Lassi koduklubi võttis seitsmenda järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Györi eest viskas enim punkte tavapärane liider Brianna Kiesel. Ameeriklanna rassis väljakul ühegi puhkuseta ning viskas üleplatsinaisena 26 silma. Eestlanna Kadri-Ann Lass usaldati väljakule 12 minutiks, mille jooksul kogunes tema arvele seitse punkti ja viis lauapalli. Eestlanna efektiivsusnäitaja oli koduklubi paremuselt kolmas, vahendab Korvpall24.ee.
Seitsmes järjestikune võit kindlustas veelgi Györi Ülikooli (11 võitu, kaks kaotust) kolmandat positsiooni. Cegled jätkab võrdselt kuue võidu ja kuue kaotusega seitsmendal tabelireal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Kadri-Ann Lassi koduklubi võttis seitsmenda järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa ajaleht Süddeutsche Zeitung avaldas, et nii Roglici kui Dumoulini fotod olid Erfurdi dopinguarsti Mark Schmidti juhtumi uurijate pildikaustas, mida näidati ülekuulatud inimestele eesmärgiga teha selgeks, millised sportlased Schmidti võrgustikku kuulusid.
Jumbo-Visma kinnitas Cyclingnewsile, et ei Müncheni prokuratuur ega ükski teine uurimisasutus pole nendega kordagi ühendust võtnud. Meeskond vahendas ka Dumoulini ja Roglici sõnu, mõlemad kinnitasid, et neil pole keegi pole nendega Aadrilaskmise operatsiooni nime kandva juhtumi teemal ühendust võtnud. Samuti kinnitasid mõlemad ratturid, et neil pole kunagi olnud kontakti Schmidti ega tema alluvatega.
Süddeutsche Zeitungi hinnangul võib Roglic ja Dumoulini skandaalikiskumise taga olla Austria ratturi Georg Preidleri tunnistus. Austerlane tunnistas enda osalust dopinguvõrgustikus ning talle määrati nelja-aastane võistluskeeld ja tingimisi vanglakaristus. Ajalehe andmetel rääkis Preidler uurijatele, et talle tunduvad nii Dumoulin kui Roglic kahtlased. Dumouliniga kuulus Preidler aastatel 2013-2017 Team Sunwebi ridadesse.
Süddeutsche Zeitung avaldas, et Preidler vihjas enda kirjalikus tunnistuses rikkumistele 2017. aasta treeninglaagris, kuhu teda ei lubatud. Väidetavalt kirjutas Preidler, et teda pani imestama, kuidas kõik tolles laagris osalenud ratturid ühtäkki nii heasse vormi tõusid, eeskätt just Dumoulin, kes varsti pärast laagrit võitis Giro d'Italia.
Team Sunwebi kõneisik selgitas Cyclingnewsile: "See, millised ratturid lähevad kõrgmäestikulaagritesse, sõltub sellest, milline on iga ratturi arenguplaan. Seetõttu keskendusid tolle aasta Girol võistlevatest ratturitest viis muudele asjadele ega läinud kõrgmäestikulaagrisse. Georg ei osalenud kõnealuses laagris, kuna tema arengus oli tähtsamaid elemente kui pelgalt füüsiline areng kõrgmäestikus. Neist tähtsaim oli, et ta keskenduks eesmärkidele ja meeskonna nägemusele, kasvataks enda usaldusväärsust nii võistlustel – täidaks taktikalisi plaane – kui ka väljaspool võistlusi – koostööle abistava personaliga. Meie nägemus oli, et Georgile tuli rohkem kasuks osalemine võistlustel, kus ta pidi tegema tihedat koostööd kogu tiimiga."
Roglici osas avaldas Preidler kahtlust, kuidas sai suusahüppajast nii hea jalgrattur. "Ma ei ole kunagi aru saanud, kuidas saab suusahüppajast rattur, kes võidab kolmenädalase tuuri," kirjutas Preidler väidetavalt enda tunnistuses.
Aadrilaskmise operatsioon käigus jäid dopingutarvitamisega vahele Sloveenia ratturid Borut Bozic ja Kristijan Koren, mõlemale määrati võistluskeeld. Endine Roglici juhendaja Milan Erzen on samuti eitanud seotust Mark Schmidti ja tema võrgustikuga.
Uurimise käigus on seni välja tulnud, et ratturitest kuulusid Schmidti võrgustikku veel Stefan Denifl, Kristijan Durasek, Alessandro Petacchi ja Danilo Hondo.
Müncheni prokuratuuri 145-leheküljelise süüdistuse kohaselt on Schmidt alates 2011. aastast tegelenud veredopingu ja kasvuhormooni vahendamisega vähemalt 23 tippsportlasele.
Eesti murdmaasuusatajatest kasutasid Schmidti teenuseid Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu ja Algo Kärp. Kõigile neile vahendas Schmidti kontakti Mati Alaver. | Vuelta võitja segati Aadrilaskmise dopinguskandaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa ajaleht Süddeutsche Zeitung avaldas, et nii Roglici kui Dumoulini fotod olid Erfurdi dopinguarsti Mark Schmidti juhtumi uurijate pildikaustas, mida näidati ülekuulatud inimestele eesmärgiga teha selgeks, millised sportlased Schmidti võrgustikku kuulusid.
Jumbo-Visma kinnitas Cyclingnewsile, et ei Müncheni prokuratuur ega ükski teine uurimisasutus pole nendega kordagi ühendust võtnud. Meeskond vahendas ka Dumoulini ja Roglici sõnu, mõlemad kinnitasid, et neil pole keegi pole nendega Aadrilaskmise operatsiooni nime kandva juhtumi teemal ühendust võtnud. Samuti kinnitasid mõlemad ratturid, et neil pole kunagi olnud kontakti Schmidti ega tema alluvatega.
Süddeutsche Zeitungi hinnangul võib Roglic ja Dumoulini skandaalikiskumise taga olla Austria ratturi Georg Preidleri tunnistus. Austerlane tunnistas enda osalust dopinguvõrgustikus ning talle määrati nelja-aastane võistluskeeld ja tingimisi vanglakaristus. Ajalehe andmetel rääkis Preidler uurijatele, et talle tunduvad nii Dumoulin kui Roglic kahtlased. Dumouliniga kuulus Preidler aastatel 2013-2017 Team Sunwebi ridadesse.
Süddeutsche Zeitung avaldas, et Preidler vihjas enda kirjalikus tunnistuses rikkumistele 2017. aasta treeninglaagris, kuhu teda ei lubatud. Väidetavalt kirjutas Preidler, et teda pani imestama, kuidas kõik tolles laagris osalenud ratturid ühtäkki nii heasse vormi tõusid, eeskätt just Dumoulin, kes varsti pärast laagrit võitis Giro d'Italia.
Team Sunwebi kõneisik selgitas Cyclingnewsile: "See, millised ratturid lähevad kõrgmäestikulaagritesse, sõltub sellest, milline on iga ratturi arenguplaan. Seetõttu keskendusid tolle aasta Girol võistlevatest ratturitest viis muudele asjadele ega läinud kõrgmäestikulaagrisse. Georg ei osalenud kõnealuses laagris, kuna tema arengus oli tähtsamaid elemente kui pelgalt füüsiline areng kõrgmäestikus. Neist tähtsaim oli, et ta keskenduks eesmärkidele ja meeskonna nägemusele, kasvataks enda usaldusväärsust nii võistlustel – täidaks taktikalisi plaane – kui ka väljaspool võistlusi – koostööle abistava personaliga. Meie nägemus oli, et Georgile tuli rohkem kasuks osalemine võistlustel, kus ta pidi tegema tihedat koostööd kogu tiimiga."
Roglici osas avaldas Preidler kahtlust, kuidas sai suusahüppajast nii hea jalgrattur. "Ma ei ole kunagi aru saanud, kuidas saab suusahüppajast rattur, kes võidab kolmenädalase tuuri," kirjutas Preidler väidetavalt enda tunnistuses.
Aadrilaskmise operatsioon käigus jäid dopingutarvitamisega vahele Sloveenia ratturid Borut Bozic ja Kristijan Koren, mõlemale määrati võistluskeeld. Endine Roglici juhendaja Milan Erzen on samuti eitanud seotust Mark Schmidti ja tema võrgustikuga.
Uurimise käigus on seni välja tulnud, et ratturitest kuulusid Schmidti võrgustikku veel Stefan Denifl, Kristijan Durasek, Alessandro Petacchi ja Danilo Hondo.
Müncheni prokuratuuri 145-leheküljelise süüdistuse kohaselt on Schmidt alates 2011. aastast tegelenud veredopingu ja kasvuhormooni vahendamisega vähemalt 23 tippsportlasele.
Eesti murdmaasuusatajatest kasutasid Schmidti teenuseid Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu ja Algo Kärp. Kõigile neile vahendas Schmidti kontakti Mati Alaver.
### Response:
Vuelta võitja segati Aadrilaskmise dopinguskandaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase ööpäeva jooksul tehti Leedus 9913 koroonaviiruse testi, millest 2691 osutus positiivseks.
Haiglaravi vajab üle 2300 patsiendi, kellest 193 seisund on raske. Kokku on riigis registreeritud 126 581 koroonajuhtu.
Kõige noorem lahkunu kuulus 30-39aastaste vanusegruppi. Kokku on riigis surnud 1205 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Soome uute nakatunute arv püsib Balti riikidega võrreldes madalamal tasemel
Viimase 24 tunniga lisandus Soomes 201 koroonaviiruse juhtumit. Kõige rohkem ehk 127 uut nakkusjuhtumit lisandus Helsingi ja Uusimaa piirkonda.
Kokku on riigis registreeritud 34 648 positiivset koroonatesti. Viirusega on surnud 524 inimest.
Lätis suri 16 inimest
Lätis tehti viimase ööpäeva jooksul 4029 koroonatesti, millest 666 osutus positiivseks. Suri 16 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Haiglaravi vajab 936 inimest, kellest 51 seisund on raske. Võrreldes eilsega lisandus haiglaravile 118 patsienti ning 58 inimest kirjutati välja.
Kokku on Lätis pandeemia algusest registreeritud 35 420 nakkusjuhtumit. Surnud on 502 inimest. | Leedus lisandus ööpäevaga 2691 positiivset koroonatesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase ööpäeva jooksul tehti Leedus 9913 koroonaviiruse testi, millest 2691 osutus positiivseks.
Haiglaravi vajab üle 2300 patsiendi, kellest 193 seisund on raske. Kokku on riigis registreeritud 126 581 koroonajuhtu.
Kõige noorem lahkunu kuulus 30-39aastaste vanusegruppi. Kokku on riigis surnud 1205 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Soome uute nakatunute arv püsib Balti riikidega võrreldes madalamal tasemel
Viimase 24 tunniga lisandus Soomes 201 koroonaviiruse juhtumit. Kõige rohkem ehk 127 uut nakkusjuhtumit lisandus Helsingi ja Uusimaa piirkonda.
Kokku on riigis registreeritud 34 648 positiivset koroonatesti. Viirusega on surnud 524 inimest.
Lätis suri 16 inimest
Lätis tehti viimase ööpäeva jooksul 4029 koroonatesti, millest 666 osutus positiivseks. Suri 16 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Haiglaravi vajab 936 inimest, kellest 51 seisund on raske. Võrreldes eilsega lisandus haiglaravile 118 patsienti ning 58 inimest kirjutati välja.
Kokku on Lätis pandeemia algusest registreeritud 35 420 nakkusjuhtumit. Surnud on 502 inimest.
### Response:
Leedus lisandus ööpäevaga 2691 positiivset koroonatesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaviirusega nakatusid Gabriel Jesus ja Kylie Walker, lisaks neile veel kaks inimest City personali hulgast, teatas klubi.
"Kõik neli on nüüd vastavalt Premier League'i ja briti valitsuse reeglitele eneseisolatsioonis," lisas City enda avalduses. "Kõik klubis soovivad meie kolleegidele kiiret paranemist ning nende naasmist tööle, treeningule ja võistlustele."
City paikneb liigatabelis kaheksandal real. Viimati mängisid nad teisipäeval liigakarikal Arsenaliga, nii Jesus kui Walker käisid siis väljakul, neist Gabriel Jesus lõi 4:1 võidumängus City avavärava. Järgmise matši peab City laupäeval, võõrustades Newcastle'it. | Kaks Manchester City mängijat nakatus koroonaviirusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaviirusega nakatusid Gabriel Jesus ja Kylie Walker, lisaks neile veel kaks inimest City personali hulgast, teatas klubi.
"Kõik neli on nüüd vastavalt Premier League'i ja briti valitsuse reeglitele eneseisolatsioonis," lisas City enda avalduses. "Kõik klubis soovivad meie kolleegidele kiiret paranemist ning nende naasmist tööle, treeningule ja võistlustele."
City paikneb liigatabelis kaheksandal real. Viimati mängisid nad teisipäeval liigakarikal Arsenaliga, nii Jesus kui Walker käisid siis väljakul, neist Gabriel Jesus lõi 4:1 võidumängus City avavärava. Järgmise matši peab City laupäeval, võõrustades Newcastle'it.
### Response:
Kaks Manchester City mängijat nakatus koroonaviirusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Inglise liiga (EFL) kiidab ülevõtmise heaks, peaks 22-aastasest prantslasest saama uue aasta esimesel päevadel Sunderlandi juhatuse esimees, vahendab BBC.
Senine esimees Donald pani ameti maha juulikuus, talle kuulub 74 protsenti klubi osakutest.
"Pole mingi saladus, et olen juba mõnda aega otsinud õiget inimest, kes Sunderlandi edasi viiks. Viimase aasta jooksul on olnud päris palju huvilisi, kes on tahtnud klubi üle võtta," ütles Donald klubi kodulehel avaldatud teate vahendusel. "Kuigi mõned neist pakkusid mulle rohkem raha, tundus mulle, et nad ei paku väga palju klubile ega kogukonnale. Aga juba esimesest kohtumisest Kyrili, tema perekonna ja nõuandjatega avaldas mulle muljet nende teadmistepagas ja asjadest arusaamine, kuna nad on varem omanud klubisid Belgias ja Prantsusmaal. Usun, et see kogemus koos hea plaaniga annab klubile võimaluse edasi areneda."
Louis-Dreyfusi isa Robert Louis-Dreyfus on endine Marseille' klubi omanik. Kui tehing läbi läheb, saa Kyril Louis-Dreyfusist noorim juhatuse esimees Inglismaa jalgpallis. "Ootame esmalt EFL-i heakskiidu ära," ütles Louis-Dreyfus. "Sellest hoolimata tahan rõhutada, milline au oleks olla seotud sellise ajaloolise klubiga. Kui kõik õnnestub, usun siiralt, et võime Sunderlandi viia tagasi kõrgliigasse. Ma ei jõua ära oodata, millal saan tööga alustada." | 22-aastasest prantslasest saab Sunderlandi jalgpalliklubi omanik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Inglise liiga (EFL) kiidab ülevõtmise heaks, peaks 22-aastasest prantslasest saama uue aasta esimesel päevadel Sunderlandi juhatuse esimees, vahendab BBC.
Senine esimees Donald pani ameti maha juulikuus, talle kuulub 74 protsenti klubi osakutest.
"Pole mingi saladus, et olen juba mõnda aega otsinud õiget inimest, kes Sunderlandi edasi viiks. Viimase aasta jooksul on olnud päris palju huvilisi, kes on tahtnud klubi üle võtta," ütles Donald klubi kodulehel avaldatud teate vahendusel. "Kuigi mõned neist pakkusid mulle rohkem raha, tundus mulle, et nad ei paku väga palju klubile ega kogukonnale. Aga juba esimesest kohtumisest Kyrili, tema perekonna ja nõuandjatega avaldas mulle muljet nende teadmistepagas ja asjadest arusaamine, kuna nad on varem omanud klubisid Belgias ja Prantsusmaal. Usun, et see kogemus koos hea plaaniga annab klubile võimaluse edasi areneda."
Louis-Dreyfusi isa Robert Louis-Dreyfus on endine Marseille' klubi omanik. Kui tehing läbi läheb, saa Kyril Louis-Dreyfusist noorim juhatuse esimees Inglismaa jalgpallis. "Ootame esmalt EFL-i heakskiidu ära," ütles Louis-Dreyfus. "Sellest hoolimata tahan rõhutada, milline au oleks olla seotud sellise ajaloolise klubiga. Kui kõik õnnestub, usun siiralt, et võime Sunderlandi viia tagasi kõrgliigasse. Ma ei jõua ära oodata, millal saan tööga alustada."
### Response:
22-aastasest prantslasest saab Sunderlandi jalgpalliklubi omanik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu esimese eestlasena autoralli MM-tiitli võitnud Tänak oli siis Autospordi edetabelis kõrgel kolmandal kohal, eelmise aastaga võrreldes aga langes ta nüüd tabelis 38 kohta. Autosport toob Tänaku tipphetkedest välja, et pärast koroonapausi taasalustati MM-sarjaga kõige kiuste Eestis ja Tänak suutis kodupubliku ees võidu võtta, lisaks oli ta kolmel etapil teine.
Esimeseks valis Autosport taas Hamiltoni, kes tõusis tänavu legendaarse Michael Schumacheriga ühele pulgale, võites seitsmenda MM-tiitli. Ühtekokku võitis Hamilton sel hooajal 16 etapist koguni 11. See on neljas järjestikune aasta ja üldse kaheksas kord, kui Autosport on valinud Hamiltoni aasta parimaks sõitjaks.
Teist aastat järjest platseerus Hamiltoni järel teiseks vormel-1 MM-sarjas kolmanda koha saanud Max Verstappen, kes lõppenud hooajal võitis kaks etappi ja jõudis veel üheksal korral pjedestaalile. Autospordi edetabeli kolmandale kohale FIA elektrivormelite MM-sarja võitnud Antonio Felix da Costa.
Rallisõitjatest sai kõrgeima koha seitsmendat korda maailmameistriks tulnud Sebastien Ogier, kes paigutus üheksandale reale. Tänaku tiimikaaslane Thierry Neuville sai Autospordi edetabelis 23. ning MM-sarja kokkuvõttes teise koha saanud Elfyn Evans 29. koha.
Ühtekokku mahtus 50 parema sekka 19 erineva ala sõitjat.
Autospordi aasta sõitjate esikümme:
Lewis Hamilton, vormel-1 maailmameister
Max Verstappen, vormel-1 MM-sarja 3.
Antonio Felix da Costa, vormel-E maailmameister
Pierre Gasly, vormel-1 MM-sarja 10.
Charles Leclerc, vormel-1 MM-sarja 8.
Josef Newgarden, IndyCari sarja 2.
Daniel Ricciardo, vormel-1 MM-sarja 5.
Scott Dixon, IndyCari sarja võitja
Sebastien Ogier, WRC maailmameister
Rene Rast, DTM-i võitja
Tervet tabelit saab vaadata siit. | Autospordi parimate sõitjate edetabel: Hamilton taas esimene, Tänak 41. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu esimese eestlasena autoralli MM-tiitli võitnud Tänak oli siis Autospordi edetabelis kõrgel kolmandal kohal, eelmise aastaga võrreldes aga langes ta nüüd tabelis 38 kohta. Autosport toob Tänaku tipphetkedest välja, et pärast koroonapausi taasalustati MM-sarjaga kõige kiuste Eestis ja Tänak suutis kodupubliku ees võidu võtta, lisaks oli ta kolmel etapil teine.
Esimeseks valis Autosport taas Hamiltoni, kes tõusis tänavu legendaarse Michael Schumacheriga ühele pulgale, võites seitsmenda MM-tiitli. Ühtekokku võitis Hamilton sel hooajal 16 etapist koguni 11. See on neljas järjestikune aasta ja üldse kaheksas kord, kui Autosport on valinud Hamiltoni aasta parimaks sõitjaks.
Teist aastat järjest platseerus Hamiltoni järel teiseks vormel-1 MM-sarjas kolmanda koha saanud Max Verstappen, kes lõppenud hooajal võitis kaks etappi ja jõudis veel üheksal korral pjedestaalile. Autospordi edetabeli kolmandale kohale FIA elektrivormelite MM-sarja võitnud Antonio Felix da Costa.
Rallisõitjatest sai kõrgeima koha seitsmendat korda maailmameistriks tulnud Sebastien Ogier, kes paigutus üheksandale reale. Tänaku tiimikaaslane Thierry Neuville sai Autospordi edetabelis 23. ning MM-sarja kokkuvõttes teise koha saanud Elfyn Evans 29. koha.
Ühtekokku mahtus 50 parema sekka 19 erineva ala sõitjat.
Autospordi aasta sõitjate esikümme:
Lewis Hamilton, vormel-1 maailmameister
Max Verstappen, vormel-1 MM-sarja 3.
Antonio Felix da Costa, vormel-E maailmameister
Pierre Gasly, vormel-1 MM-sarja 10.
Charles Leclerc, vormel-1 MM-sarja 8.
Josef Newgarden, IndyCari sarja 2.
Daniel Ricciardo, vormel-1 MM-sarja 5.
Scott Dixon, IndyCari sarja võitja
Sebastien Ogier, WRC maailmameister
Rene Rast, DTM-i võitja
Tervet tabelit saab vaadata siit.
### Response:
Autospordi parimate sõitjate edetabel: Hamilton taas esimene, Tänak 41. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige enam ehk 317 positiivset testitulemust lisandus Harjumaale, Ida-Virumaale tuli juurde 141, Tartumaale 29, Lääne-Virumaale 14, Võrumaale 12 ja Valgamaale kümme uut koroonajuhtumit. 250 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Pärnu-, Põlva- ja Raplamaale lisandus üheksa, Järvamaale seitse ja Viljandimaale kolm uut juhtumit. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale lisandus kaks ning Jõgevamaale üks uus positiivne test. Kaheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
25. detsembri hommikuse seisuga viibib haiglas 384 COVID-19 patsienti, mis on 19 võrra rohkem kui päev varem. Juhitaval hingamisel on 23 patsienti (päev varem 21) ja intensiivravil on 36 inimest (päev varem 32).
Koju saadeti 12 inimest (kellest neli sisestati tagantjärgi) ning neli inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda ja kolme inimese üleviimine teise haiglasse sisestati tagantjärgi.
Suri kuus inimest
Ööpäeva jooksul suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest, 67-aastane mees, 69-aastane naine, 82-aastane naine, 87-aastane naine, 88-aastane mees ja 95-aastane naine.
Tagantjärgi kanti sisse ka üleeile hooldekodus surnud 92-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 202 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 573,90 (päev varem 557,80) ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 10,2 protsenti.
Terviseameti jälgimisel on üle 28 000 inimese
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 17 700 inimese, kellest 4347 on nakatunud.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 5500 inimese, kellest nakatunud on 1590.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 2900 inimese, kellest 600 on nakatunud.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1800 inimese, kellest 439 on nakatunud.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 608 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 24 582 ehk neli protsenti testide koguarvust.
Lisaks kutsub terviseamet üles kõiki inimesi pühasid ja aastavahetust veetma kitsas pereringis. Amet paneb südamele, et meditsiinisüsteemi vastupidamise nimel tuleb järgida kõiki viiruse levikut pidurdavaid meetmeid. | Ööpäevaga lisandus 575 koroonajuhtumit, suri kuus inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige enam ehk 317 positiivset testitulemust lisandus Harjumaale, Ida-Virumaale tuli juurde 141, Tartumaale 29, Lääne-Virumaale 14, Võrumaale 12 ja Valgamaale kümme uut koroonajuhtumit. 250 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Pärnu-, Põlva- ja Raplamaale lisandus üheksa, Järvamaale seitse ja Viljandimaale kolm uut juhtumit. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale lisandus kaks ning Jõgevamaale üks uus positiivne test. Kaheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
25. detsembri hommikuse seisuga viibib haiglas 384 COVID-19 patsienti, mis on 19 võrra rohkem kui päev varem. Juhitaval hingamisel on 23 patsienti (päev varem 21) ja intensiivravil on 36 inimest (päev varem 32).
Koju saadeti 12 inimest (kellest neli sisestati tagantjärgi) ning neli inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda ja kolme inimese üleviimine teise haiglasse sisestati tagantjärgi.
Suri kuus inimest
Ööpäeva jooksul suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest, 67-aastane mees, 69-aastane naine, 82-aastane naine, 87-aastane naine, 88-aastane mees ja 95-aastane naine.
Tagantjärgi kanti sisse ka üleeile hooldekodus surnud 92-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 202 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 573,90 (päev varem 557,80) ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 10,2 protsenti.
Terviseameti jälgimisel on üle 28 000 inimese
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 17 700 inimese, kellest 4347 on nakatunud.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 5500 inimese, kellest nakatunud on 1590.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 2900 inimese, kellest 600 on nakatunud.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1800 inimese, kellest 439 on nakatunud.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 608 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 24 582 ehk neli protsenti testide koguarvust.
Lisaks kutsub terviseamet üles kõiki inimesi pühasid ja aastavahetust veetma kitsas pereringis. Amet paneb südamele, et meditsiinisüsteemi vastupidamise nimel tuleb järgida kõiki viiruse levikut pidurdavaid meetmeid.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 575 koroonajuhtumit, suri kuus inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister Kläbo teatas pärast hooaja esimest MK-etappi, et 2020. aastal tema rohkem MK-sarjas võistelda ei plaani. Uut MK-hooaega Ruka minituuri võiduga alustanud norralane põhjendas detsembrikuistest Davosi ja Dresdeni MK-etappidest loobumist sooviga vältida võimalikke koroonaviiruse levikust tingitud terviseriske.
Päev hiljem teatas Norra suusaliit, et kõik norralased loobuvad detsembrikuistest MK-etappidest ja ilmselt ka Tour de Skist, seejärel otsustasid norralaste eeskujul Davosi ja Dresdeni etapid vahele jätta ka rootslased ja soomlased.
Praeguseks on Norra, Rootsi ja Soome võistluspaus kestnud üle kolme nädala. "Mõistagi on igav, kui ei saa võistelda. Selleks me ju treenimegi. Aga samas, olin selleks ka veidi valmistunud," rääkis Kläbo Dagbladetile. "Teadsime, et tuleb teistsugune hooaeg ja teadsime, et asju juhtub."
Ja just see ärritab Kläbot, et FIS ei mõistnud, et praegu maailmas valitsevate olude tõttu tulnuks hooajale läheneda tavapärasest erinevalt. Kui Rahvusvaheline Laskesuusaliit (IBU) pani juba varakult paika, kuidas koroonapandeemia tingimustes MK-sarja läbi viia, oli FIS-i lähenemine hoopis teistsugune ja erines väga vähe sellest, kuidas tavaliselt MK-sarja korraldatakse. "Soovin, et FIS osanuks ka ette näha, mis võib juhtuda ja neil olnuks ka plaan B ja C. Kui oleksime näiteks jäänud ühte võistluspaika, poleks midagi juhtunud," arutles Kläbo. "Mida vähem reisimist, seda vähem riski. Aga selles osas jääme ilmselt [FIS-iga] eriarvamisele. Praegu ei jää muud üle kui pöidlaid hoida, et kõik läheb lõpuks hästi."
Kläbo koondisekaaslane Sindre Skar ütles, et FIS-i ei maksa kritiseerida selle eest, et nad pärast Norra, Rootsi ja Soome loobumist enda plaane ei muutnud, küll aga on ka tema seda meelt, et FIS pidanuks juba varakult rohkem mõtlema, kuidas praegustes oludes turvaliselt võistlusi korraldada. "Muidugi võinuksime meie – nii suusatajad kui treenerid – olla suve jooksul rohkem planeerimisprotsessi juures, oleks pidanud peale käima, et tuleb rohkemat teha," arutles Skar. "Aga ilmselt elasime usus, et kõik laabub." | Kläbo on FIS-is pettunud: neil pidanuks olema ka plaan B ja C | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister Kläbo teatas pärast hooaja esimest MK-etappi, et 2020. aastal tema rohkem MK-sarjas võistelda ei plaani. Uut MK-hooaega Ruka minituuri võiduga alustanud norralane põhjendas detsembrikuistest Davosi ja Dresdeni MK-etappidest loobumist sooviga vältida võimalikke koroonaviiruse levikust tingitud terviseriske.
Päev hiljem teatas Norra suusaliit, et kõik norralased loobuvad detsembrikuistest MK-etappidest ja ilmselt ka Tour de Skist, seejärel otsustasid norralaste eeskujul Davosi ja Dresdeni etapid vahele jätta ka rootslased ja soomlased.
Praeguseks on Norra, Rootsi ja Soome võistluspaus kestnud üle kolme nädala. "Mõistagi on igav, kui ei saa võistelda. Selleks me ju treenimegi. Aga samas, olin selleks ka veidi valmistunud," rääkis Kläbo Dagbladetile. "Teadsime, et tuleb teistsugune hooaeg ja teadsime, et asju juhtub."
Ja just see ärritab Kläbot, et FIS ei mõistnud, et praegu maailmas valitsevate olude tõttu tulnuks hooajale läheneda tavapärasest erinevalt. Kui Rahvusvaheline Laskesuusaliit (IBU) pani juba varakult paika, kuidas koroonapandeemia tingimustes MK-sarja läbi viia, oli FIS-i lähenemine hoopis teistsugune ja erines väga vähe sellest, kuidas tavaliselt MK-sarja korraldatakse. "Soovin, et FIS osanuks ka ette näha, mis võib juhtuda ja neil olnuks ka plaan B ja C. Kui oleksime näiteks jäänud ühte võistluspaika, poleks midagi juhtunud," arutles Kläbo. "Mida vähem reisimist, seda vähem riski. Aga selles osas jääme ilmselt [FIS-iga] eriarvamisele. Praegu ei jää muud üle kui pöidlaid hoida, et kõik läheb lõpuks hästi."
Kläbo koondisekaaslane Sindre Skar ütles, et FIS-i ei maksa kritiseerida selle eest, et nad pärast Norra, Rootsi ja Soome loobumist enda plaane ei muutnud, küll aga on ka tema seda meelt, et FIS pidanuks juba varakult rohkem mõtlema, kuidas praegustes oludes turvaliselt võistlusi korraldada. "Muidugi võinuksime meie – nii suusatajad kui treenerid – olla suve jooksul rohkem planeerimisprotsessi juures, oleks pidanud peale käima, et tuleb rohkemat teha," arutles Skar. "Aga ilmselt elasime usus, et kõik laabub."
### Response:
Kläbo on FIS-is pettunud: neil pidanuks olema ka plaan B ja C |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülemkohus põhjendas keelu tühistamist sellega, et algselt Suni juhtumit vaaginud CAS-i paneelis oli üks inimene, kes polnud erapooletu.
Ülemöödunud aasta septembris külastasid Suni dopingukütid, kellel polnud aga kaasas kõiki vajalikke dokumente, mistõttu keeldus hiinlane nendega koostööd tegemast. Dopinguküttide sõnul lõid Suni tiimi liikmed seejärel haamriga puruks kolmekordse olümpiavõitja verd sisaldanud ampullid.
Rahvusvaheline Ujumisliit (FINA) mõistis dopinguprotsessis hiinlase õigeks, lisades, et testijate eksimuse tõttu ei läinud Suni keeldumine antidopingu reeglitega vastuollu. Rahvusvaheline Antidoping (WADA) kaebas otsuse edasi aga CAS-i ja spordikohus otsustas avaliku protsessi järel, et Sun rikkus siiski antidopingu reegleid, mistõttu määrati 11-kordsele maailmameistrile kaheksa aasta pikkune võistluskeeld.
Sun aga polnud sellega rahule ja kaebas edasi Šveitsi ülemkohtusse ning saigi sealt jõulukingituse – neljapäeval avaldati, et kohus tühistas CAS-i esialgse otsuse ning nüüd tuleb spordikohtul kaasus uue koosseisuga uuesti arutlusele võtta.
"CAS-i otsus enam ei kehti. CAS peab alustama uut kaasust uue koosseisuga," teatas Šveitsi ülemkohus.
New York Timesi andmetel väitsid Suni kaitsjad Šveitsi ülemkohtule, et just eelneva koosseisu esimees oli see, kes polnud erapooletu – nimelt oli ta avalikult väljendanud vastumeelsust Hiina suhtes.
CAS kinnitas Reutersile, et ka nendeni jõudis kaebus, et esimesel korral Suni kaasust arutanud paneeli esimees oli 2018. aastal Twitteris väljendanud Hiina-vastasust. "CAS-il on kahju, et neid vastuväiteid varem ei esitatud ja neid ei saanud protsessi käigus üle vaadata," ütles CAS enda avalduses. "Mõistagi ei esinda paneeli esimehe isiklik arvamus CAS-i vaateid."
CAS lisas, et Suni juhtum võetakse kohesele uuele arutamisele. Seega on Sunil endiselt lootus, et ta saab suvel Tokyo olümpiamängudel võistelda. | Šveitsi kohus tühistas olümpiavõitjale määratud pika võistluskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülemkohus põhjendas keelu tühistamist sellega, et algselt Suni juhtumit vaaginud CAS-i paneelis oli üks inimene, kes polnud erapooletu.
Ülemöödunud aasta septembris külastasid Suni dopingukütid, kellel polnud aga kaasas kõiki vajalikke dokumente, mistõttu keeldus hiinlane nendega koostööd tegemast. Dopinguküttide sõnul lõid Suni tiimi liikmed seejärel haamriga puruks kolmekordse olümpiavõitja verd sisaldanud ampullid.
Rahvusvaheline Ujumisliit (FINA) mõistis dopinguprotsessis hiinlase õigeks, lisades, et testijate eksimuse tõttu ei läinud Suni keeldumine antidopingu reeglitega vastuollu. Rahvusvaheline Antidoping (WADA) kaebas otsuse edasi aga CAS-i ja spordikohus otsustas avaliku protsessi järel, et Sun rikkus siiski antidopingu reegleid, mistõttu määrati 11-kordsele maailmameistrile kaheksa aasta pikkune võistluskeeld.
Sun aga polnud sellega rahule ja kaebas edasi Šveitsi ülemkohtusse ning saigi sealt jõulukingituse – neljapäeval avaldati, et kohus tühistas CAS-i esialgse otsuse ning nüüd tuleb spordikohtul kaasus uue koosseisuga uuesti arutlusele võtta.
"CAS-i otsus enam ei kehti. CAS peab alustama uut kaasust uue koosseisuga," teatas Šveitsi ülemkohus.
New York Timesi andmetel väitsid Suni kaitsjad Šveitsi ülemkohtule, et just eelneva koosseisu esimees oli see, kes polnud erapooletu – nimelt oli ta avalikult väljendanud vastumeelsust Hiina suhtes.
CAS kinnitas Reutersile, et ka nendeni jõudis kaebus, et esimesel korral Suni kaasust arutanud paneeli esimees oli 2018. aastal Twitteris väljendanud Hiina-vastasust. "CAS-il on kahju, et neid vastuväiteid varem ei esitatud ja neid ei saanud protsessi käigus üle vaadata," ütles CAS enda avalduses. "Mõistagi ei esinda paneeli esimehe isiklik arvamus CAS-i vaateid."
CAS lisas, et Suni juhtum võetakse kohesele uuele arutamisele. Seega on Sunil endiselt lootus, et ta saab suvel Tokyo olümpiamängudel võistelda.
### Response:
Šveitsi kohus tühistas olümpiavõitjale määratud pika võistluskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | tsitaat mis te luuletust
kaunistab kus te
võtate nõuks
suhu võtta
(pun intended)
mu nime
on pärit
aastast 2013
ma muidugi mõistan
grigorjeva nimi on hetkel
kuumem kui siis kui kunagi varem
taguda tuleb ikka siis kui on tuline
taguda taguda taguda
eriti lamavat
naist
ütlete teie ei vihka
ütlen saladuskatte all:
ei vihka minagi
ütlete veel et ei ime
te /erinevalt
minust?/ midagi
mind üldiselt muide
ei kepi kes keda kepib
ja kes kellel imeb on imenud
soovitan teilegi
siiski ausalt ja päris
rõõmsalt hate to (pun
intended) break it to you
luuletusega "miks minust ei
saanud
grigorjevat"
imesite te kahjuks või õnneks
ei kellelgi teisel kui
sveta
grigorjeval
ps! see on muide
üks inimene rohkem kui
mina olen imenud | Sveta Grigorjeva. Kes kellel imeb, Andres? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
tsitaat mis te luuletust
kaunistab kus te
võtate nõuks
suhu võtta
(pun intended)
mu nime
on pärit
aastast 2013
ma muidugi mõistan
grigorjeva nimi on hetkel
kuumem kui siis kui kunagi varem
taguda tuleb ikka siis kui on tuline
taguda taguda taguda
eriti lamavat
naist
ütlete teie ei vihka
ütlen saladuskatte all:
ei vihka minagi
ütlete veel et ei ime
te /erinevalt
minust?/ midagi
mind üldiselt muide
ei kepi kes keda kepib
ja kes kellel imeb on imenud
soovitan teilegi
siiski ausalt ja päris
rõõmsalt hate to (pun
intended) break it to you
luuletusega "miks minust ei
saanud
grigorjevat"
imesite te kahjuks või õnneks
ei kellelgi teisel kui
sveta
grigorjeval
ps! see on muide
üks inimene rohkem kui
mina olen imenud
### Response:
Sveta Grigorjeva. Kes kellel imeb, Andres? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaapani peaminister Yoshihide Suga on seadnud investeeringud rohemajandusse peamiseks prioriteediks koroonaviirusest räsitud majanduse elavdamiseks, vahendab Reuters.
2050. aastaks on riigil plaan süsinikuemissioonid täielikult likvideerida ning seetõttu peaks sõitma vaid elektri-, hübriid- või kütuseelemendiga autodega.
Lisaks pakub valitsus ettevõtetele ka maksusoodustusi ja teisi finantstoetusi, et investeeringud rohemajandusse suureneks.
Jaapan on liitunud ka Pariisi kliimaleppega ning selle aasta sügise alguse seisuga tootis riik ligikaudu kolm protsenti kogu maailma kasvuhoonegaasidest. | Jaapan plaanib 15 aastaga kaotada bensiini ja diislikütust kasutavad autod | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaapani peaminister Yoshihide Suga on seadnud investeeringud rohemajandusse peamiseks prioriteediks koroonaviirusest räsitud majanduse elavdamiseks, vahendab Reuters.
2050. aastaks on riigil plaan süsinikuemissioonid täielikult likvideerida ning seetõttu peaks sõitma vaid elektri-, hübriid- või kütuseelemendiga autodega.
Lisaks pakub valitsus ettevõtetele ka maksusoodustusi ja teisi finantstoetusi, et investeeringud rohemajandusse suureneks.
Jaapan on liitunud ka Pariisi kliimaleppega ning selle aasta sügise alguse seisuga tootis riik ligikaudu kolm protsenti kogu maailma kasvuhoonegaasidest.
### Response:
Jaapan plaanib 15 aastaga kaotada bensiini ja diislikütust kasutavad autod |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mehhiko, mis on maailmas koroonasurmade arvult neljandal kohal, alustas vaktsineerimist Pfizer-BioNTechi vaktsiiniga, vahendab BBC. Esimesena sai koroonasüsti pealinnast pärit medõde.
Ka Tšiili ja Costa Rica tellisid esmased kogused Pfizeri vaktsiini, kuid Argentiina tellis Venemaa koroonavaktsiini Sputnik V. Neljapäeval saabus riiki ligi 300 000 doosi.
Brasiilias on piirkonna kõige rohkem koroonasurmasid, kuid praeguse plaani järgi algab seal vaktsineerimine alles veebruari keskel. Brasiilia president Jair Bolsonaro usub, et tema end vaktsineerima ei pea, kuna tal tekkis pärast viiruse läbipõdemist selle vastu immuunsus.
Mehhikos on kokku registreeritud üle 1,3 miljoni koroonaviiruse juhtumi, Tšiilis on juhtumeid kokku 590 000, Costa Ricas pea 163 000, Argentiinas üle 1,5 miljoni ja Brasiilias üle 7,4 miljoni.
Koroonaviirus on Mehhikos nõudnud üle 121 000, Tšiilis 16 300, Costa Ricas pea 2100, Argentiinas 42 300 ja Brasiilias 190 000 inimelu. | Osa Ladina-Ameerika riike alustas massvaktsineerimisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mehhiko, mis on maailmas koroonasurmade arvult neljandal kohal, alustas vaktsineerimist Pfizer-BioNTechi vaktsiiniga, vahendab BBC. Esimesena sai koroonasüsti pealinnast pärit medõde.
Ka Tšiili ja Costa Rica tellisid esmased kogused Pfizeri vaktsiini, kuid Argentiina tellis Venemaa koroonavaktsiini Sputnik V. Neljapäeval saabus riiki ligi 300 000 doosi.
Brasiilias on piirkonna kõige rohkem koroonasurmasid, kuid praeguse plaani järgi algab seal vaktsineerimine alles veebruari keskel. Brasiilia president Jair Bolsonaro usub, et tema end vaktsineerima ei pea, kuna tal tekkis pärast viiruse läbipõdemist selle vastu immuunsus.
Mehhikos on kokku registreeritud üle 1,3 miljoni koroonaviiruse juhtumi, Tšiilis on juhtumeid kokku 590 000, Costa Ricas pea 163 000, Argentiinas üle 1,5 miljoni ja Brasiilias üle 7,4 miljoni.
Koroonaviirus on Mehhikos nõudnud üle 121 000, Tšiilis 16 300, Costa Ricas pea 2100, Argentiinas 42 300 ja Brasiilias 190 000 inimelu.
### Response:
Osa Ladina-Ameerika riike alustas massvaktsineerimisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüria riikliku uudisteagentuuri andmetel kõmatasid tugevad plahvatused muu hulgas Masyafi linnas.
"Süüria õhutõrjeväed tõrjuvad Iisraeli agressiooni," edastati uudises.
Iisraeli sõjalennukid lendasid reede varahommikul Liibanoni kohal väga madalalt hirmutades kohalikke elanikke, kellest mõned teatasid Beiruti kohal taevas rakettide nägemisest.
Süüria telekanal Al-Ikhbariya edastas tunnistajate kirjeldusi riigi keskosas kuuldud plahvatustest.
"Iisraeli sõjalennukid alustasid agressiooni tulistades terve hulga rakette Tripoli linnast põhjas Masyafi piirkonna suunas. Õhutõrjel õnnestus enamik rakette alla tulistada," edastati hiljem Süüria kaitseministeeriumi teadaandes.
Esialgu pole edastatud informatsiooni rünnakus kannatanute kohta.
Iisrael korraldab sageli õhu- ja raketirünnakuid Süüria aladele, kuid ei võta neid harilikult omaks. Juudiriik ründab tavaliselt Iraani vägede ja Liibanoni šiialiikumise Hizbollah Süürias asuvaid baase. | Iisrael korraldas õhurünnaku Süürias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüria riikliku uudisteagentuuri andmetel kõmatasid tugevad plahvatused muu hulgas Masyafi linnas.
"Süüria õhutõrjeväed tõrjuvad Iisraeli agressiooni," edastati uudises.
Iisraeli sõjalennukid lendasid reede varahommikul Liibanoni kohal väga madalalt hirmutades kohalikke elanikke, kellest mõned teatasid Beiruti kohal taevas rakettide nägemisest.
Süüria telekanal Al-Ikhbariya edastas tunnistajate kirjeldusi riigi keskosas kuuldud plahvatustest.
"Iisraeli sõjalennukid alustasid agressiooni tulistades terve hulga rakette Tripoli linnast põhjas Masyafi piirkonna suunas. Õhutõrjel õnnestus enamik rakette alla tulistada," edastati hiljem Süüria kaitseministeeriumi teadaandes.
Esialgu pole edastatud informatsiooni rünnakus kannatanute kohta.
Iisrael korraldab sageli õhu- ja raketirünnakuid Süüria aladele, kuid ei võta neid harilikult omaks. Juudiriik ründab tavaliselt Iraani vägede ja Liibanoni šiialiikumise Hizbollah Süürias asuvaid baase.
### Response:
Iisrael korraldas õhurünnaku Süürias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku võtab praeguse seisuga tänavu muuseumiööst osa üle 190 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi tuletornid ja looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 106 tuhat muuseumikülastust.
Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud laste ja noorte kultuuriaastast, ent muuseumid vaatavad öö programmi planeerides teemat palju laiemalt ning erinevatest vaatenurkadest.
"Muuseumiöö publik saab teada, milliseid mänge on Eestis läbi aja mängitud, olgu need siis rahvamängud, spordimängud, laua-, tagaajamis-, rolli- või keksumängud," ütles Lupkin. "Aga milliseid mänge mängivad erinevad loomad ja linnud? Milliseid pille mängivad muusikud? Millised poliitilised mängud on Eestit läbi ajaloo raputanud? Kuidas roboteid mängima õpetada? Millised on sõnamängud? Mida mängitakse üksi ja mida mitmekesi? Milliseid mängud olid populaarsed viiekümnendatel, millised üheksakümnendatel, ja millised püsinud muutumatuna juba sadu aastaid? Kuidas me homme mängime?"
Muuseumiöö programmiga on sel korral taas liitunud uusi põnevaid paiku, ent programmis on ka igaaastased suurlemmikud nagu Eesti Bussiajaloo Selts, kes korraldab oma ajalooliste bussidega tasuta ringsõite Tallinna Bussijaamast. Tasuta pääseb vaatama Eesti Rahva Muuseumi näituseid ning lisaks sellele korraldab ERM külastajakonverentsi, kus muuseumi tegemisega seotud inimesed räägivad lahti, kuidas ERM sündis. Tartus pääseb taas tuumavarjendisse ning esimest korda muuseumiöö programmis osalevas Lääne-Virumaal asuvas Roela käbikuivatis räägitakse täistundidel kummituslugusid. Narvas pääseb vaatama Viktoria bastioni kasematte. Hiidlased teevad muuseumiöö puhul taas lahti eriti uhke rea muuseume, kirikuid ja tuletorne ning teisi paiku, nii et on põhjust viie tunniga tervele saarele ring peale teha.
Programmis osalevad muuseumid ja teised organisatsioonid avavad muuseumiööl oma uksed kell 18-23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Kõige parema ülevaate sellest, mis igas programmis osalevas muuseumis täpselt toimub, leiab muuseumiöö kodulehelt. Rohked õpitoad, erilised ekskursioonid ja võimalus mõnd eksponaati hoopis uue nurga alt vaadata on need põhilised asjad, miks maikuus koos sõprade ja perekondadega kodust välja tullakse.
Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks "Öös on asju", 2010. aastal "Öös on lugusid", 2011. aastal "Öös on aardeid", 2012. aastal "Öös on kino", 2013. aastal "Öös on inimesi", 2014. aastal "Öös on tähti" ja 2015. aastal "Öös on muusikat" ning 2016. aastal “Öös on laineid”. | Laupäeval ei panda muuseume kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku võtab praeguse seisuga tänavu muuseumiööst osa üle 190 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi tuletornid ja looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 106 tuhat muuseumikülastust.
Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud laste ja noorte kultuuriaastast, ent muuseumid vaatavad öö programmi planeerides teemat palju laiemalt ning erinevatest vaatenurkadest.
"Muuseumiöö publik saab teada, milliseid mänge on Eestis läbi aja mängitud, olgu need siis rahvamängud, spordimängud, laua-, tagaajamis-, rolli- või keksumängud," ütles Lupkin. "Aga milliseid mänge mängivad erinevad loomad ja linnud? Milliseid pille mängivad muusikud? Millised poliitilised mängud on Eestit läbi ajaloo raputanud? Kuidas roboteid mängima õpetada? Millised on sõnamängud? Mida mängitakse üksi ja mida mitmekesi? Milliseid mängud olid populaarsed viiekümnendatel, millised üheksakümnendatel, ja millised püsinud muutumatuna juba sadu aastaid? Kuidas me homme mängime?"
Muuseumiöö programmiga on sel korral taas liitunud uusi põnevaid paiku, ent programmis on ka igaaastased suurlemmikud nagu Eesti Bussiajaloo Selts, kes korraldab oma ajalooliste bussidega tasuta ringsõite Tallinna Bussijaamast. Tasuta pääseb vaatama Eesti Rahva Muuseumi näituseid ning lisaks sellele korraldab ERM külastajakonverentsi, kus muuseumi tegemisega seotud inimesed räägivad lahti, kuidas ERM sündis. Tartus pääseb taas tuumavarjendisse ning esimest korda muuseumiöö programmis osalevas Lääne-Virumaal asuvas Roela käbikuivatis räägitakse täistundidel kummituslugusid. Narvas pääseb vaatama Viktoria bastioni kasematte. Hiidlased teevad muuseumiöö puhul taas lahti eriti uhke rea muuseume, kirikuid ja tuletorne ning teisi paiku, nii et on põhjust viie tunniga tervele saarele ring peale teha.
Programmis osalevad muuseumid ja teised organisatsioonid avavad muuseumiööl oma uksed kell 18-23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Kõige parema ülevaate sellest, mis igas programmis osalevas muuseumis täpselt toimub, leiab muuseumiöö kodulehelt. Rohked õpitoad, erilised ekskursioonid ja võimalus mõnd eksponaati hoopis uue nurga alt vaadata on need põhilised asjad, miks maikuus koos sõprade ja perekondadega kodust välja tullakse.
Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks "Öös on asju", 2010. aastal "Öös on lugusid", 2011. aastal "Öös on aardeid", 2012. aastal "Öös on kino", 2013. aastal "Öös on inimesi", 2014. aastal "Öös on tähti" ja 2015. aastal "Öös on muusikat" ning 2016. aastal “Öös on laineid”.
### Response:
Laupäeval ei panda muuseume kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | B-alagrupi võitja ning tiitlikaitsja Kanada sai veerandfinaalis 2:1 (1:0, 1:0, 0:1) jagu A-alagrupi neljandast meeskonnast Saksamaast ja A-alagrupi kolmas Rootsi oli 3:1 (1:1, 1:0, 1:0) üle B-alagrupi teisest Šveitsist. Kanada võidu arhitektiks osutus Mark Scheifele ühe värava ja ühe resultatiivse sööduga. Rootslastest sai samaga hakkama William Nylander.
Laupäeval lähevad poolfinaalides vastamisi Soome - Rootsi (Eesti aja järgi kell 16.15) ning Kanada - Venemaa (kell 20.15). | Viimastena jõudsid poolfinaali Kanada ja Rootsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
B-alagrupi võitja ning tiitlikaitsja Kanada sai veerandfinaalis 2:1 (1:0, 1:0, 0:1) jagu A-alagrupi neljandast meeskonnast Saksamaast ja A-alagrupi kolmas Rootsi oli 3:1 (1:1, 1:0, 1:0) üle B-alagrupi teisest Šveitsist. Kanada võidu arhitektiks osutus Mark Scheifele ühe värava ja ühe resultatiivse sööduga. Rootslastest sai samaga hakkama William Nylander.
Laupäeval lähevad poolfinaalides vastamisi Soome - Rootsi (Eesti aja järgi kell 16.15) ning Kanada - Venemaa (kell 20.15).
### Response:
Viimastena jõudsid poolfinaali Kanada ja Rootsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Pärnu spordiklubi MMAces tegi möödunud aasta septembris korraliku taassünni, kui klubi ammune treener Henri Hiiemäe, kes keskendus vahepeal enda sportlaskarjäärile, pealinnast Pärnusse tagasi kolis. Kuna eelmisel ja üle-eelmisel aastal toimusid võistlused Tartus ja Tallinnas, oli Pärnusse kohalike fännide juurde tulek ainuõige valik,“ kommenteeris eelseisvat adrenaliinirohket nädalavahetust alaliidu esindaja Vallo Hannus.
„Hea meel on tõdeda, et spordiala areneb suunas, kus aina enam hakatakse tegelema ka laste ja noortega. Selge märk sellest on juunioride kaasamine käesoleva aasta võistlustele,“ lisas Hannus.
Tänavustel meistrivõistlustel on oodata huvitavaid vassseise. Nimekamatest amatöörsportlastest asuvad kolmandat järjestikust Eesti meistritiitlit jahtima Tartu spordiklubi Võimla esindajad Kaupo Kokamägi (-70,3 kg) ja Jaan Angerjärv (-93,0 kg). Teist järjestikust tiitlit soovivad kindlustada Tallinna spordiklubi 3D Treening võitlejad Ergo Salus (-83,9 kg) ja Helin Paara (-77,1 kg). Kõige rohkem on osavõtjaid üles antud meeste kategoorias -77,1 kg, kus parima selgitamiseks lähevad areenile 7 spordiharrastajat.
Koduareenil võistlev Pärnu spordiklubi MMAces on üles andnud kuus sportlast, nende hulgas ka 2015. aasta meister Vallo Kappak, kes suudavad treener Henri Hiiemäe sõnutsi oma parima soorituse tehes kindlasti poodiumini jõuda. Mõnel neist on kindlasti suutlikkust ka meistritiitlini minekuks. Samuti on Pärnust juunioride arvestuses väljas kikk- ja taipoksis seni võitmatuna püsinud ning mitmeid kordi Eesti meistriks tituleeritud Romet Reilson (-77,1 kg).
Võistlused peetakse IMMAF-i turniiriformaadi amatöörreeglite järgi, kus matši kestus on 3 x 3 minutit. Uksed pealtvaatajatele avatakse mõlemal päeval kell 11.30, võistlused algavad kell 12.00. | Pärnus selgitatakse nädalavahetusel välja Eesti meistrid vabavõitluses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Pärnu spordiklubi MMAces tegi möödunud aasta septembris korraliku taassünni, kui klubi ammune treener Henri Hiiemäe, kes keskendus vahepeal enda sportlaskarjäärile, pealinnast Pärnusse tagasi kolis. Kuna eelmisel ja üle-eelmisel aastal toimusid võistlused Tartus ja Tallinnas, oli Pärnusse kohalike fännide juurde tulek ainuõige valik,“ kommenteeris eelseisvat adrenaliinirohket nädalavahetust alaliidu esindaja Vallo Hannus.
„Hea meel on tõdeda, et spordiala areneb suunas, kus aina enam hakatakse tegelema ka laste ja noortega. Selge märk sellest on juunioride kaasamine käesoleva aasta võistlustele,“ lisas Hannus.
Tänavustel meistrivõistlustel on oodata huvitavaid vassseise. Nimekamatest amatöörsportlastest asuvad kolmandat järjestikust Eesti meistritiitlit jahtima Tartu spordiklubi Võimla esindajad Kaupo Kokamägi (-70,3 kg) ja Jaan Angerjärv (-93,0 kg). Teist järjestikust tiitlit soovivad kindlustada Tallinna spordiklubi 3D Treening võitlejad Ergo Salus (-83,9 kg) ja Helin Paara (-77,1 kg). Kõige rohkem on osavõtjaid üles antud meeste kategoorias -77,1 kg, kus parima selgitamiseks lähevad areenile 7 spordiharrastajat.
Koduareenil võistlev Pärnu spordiklubi MMAces on üles andnud kuus sportlast, nende hulgas ka 2015. aasta meister Vallo Kappak, kes suudavad treener Henri Hiiemäe sõnutsi oma parima soorituse tehes kindlasti poodiumini jõuda. Mõnel neist on kindlasti suutlikkust ka meistritiitlini minekuks. Samuti on Pärnust juunioride arvestuses väljas kikk- ja taipoksis seni võitmatuna püsinud ning mitmeid kordi Eesti meistriks tituleeritud Romet Reilson (-77,1 kg).
Võistlused peetakse IMMAF-i turniiriformaadi amatöörreeglite järgi, kus matši kestus on 3 x 3 minutit. Uksed pealtvaatajatele avatakse mõlemal päeval kell 11.30, võistlused algavad kell 12.00.
### Response:
Pärnus selgitatakse nädalavahetusel välja Eesti meistrid vabavõitluses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast väravateta avapoolaega tegi esimesena skoori Ventspils, aga Riia viigistas ning normaalaeg lõppes tulemusega 1:1, vahendas Soccernet.ee.
102. minutil läks Riia 2:1 juhtima, kuid Ventspils viigistas 114. minutil ja võitis penaltiseeria 6:5. | Vaštšuki koduklubi mängis karikafinaali lisaajal eduseisu maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast väravateta avapoolaega tegi esimesena skoori Ventspils, aga Riia viigistas ning normaalaeg lõppes tulemusega 1:1, vahendas Soccernet.ee.
102. minutil läks Riia 2:1 juhtima, kuid Ventspils viigistas 114. minutil ja võitis penaltiseeria 6:5.
### Response:
Vaštšuki koduklubi mängis karikafinaali lisaajal eduseisu maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parimat aega näitasid norralane Mads Östberg (Ford) ja belglane Thierry Neuville, kes edestasid uusmeremaalast Hayden Paddonit (mõlemad Hyundai) 0,1 sekundiga. Tänak kaotas esimesele kahele mehele 2,4 sekundiga.
Esikuuikusse mahtusid ka britt Elfyn Evans (Ford) 0,4, hispaanlane Dani Sordo (Hyundai) 0,5 ning prantslane Sebastien Ogier (Ford) 0,7 sekundilise allajäämisega parimatele.
Ralli jätkub homme Eesti aja järgi kell 12.09. | Tänak alustas Portugali rallit teise kümne ajaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parimat aega näitasid norralane Mads Östberg (Ford) ja belglane Thierry Neuville, kes edestasid uusmeremaalast Hayden Paddonit (mõlemad Hyundai) 0,1 sekundiga. Tänak kaotas esimesele kahele mehele 2,4 sekundiga.
Esikuuikusse mahtusid ka britt Elfyn Evans (Ford) 0,4, hispaanlane Dani Sordo (Hyundai) 0,5 ning prantslane Sebastien Ogier (Ford) 0,7 sekundilise allajäämisega parimatele.
Ralli jätkub homme Eesti aja järgi kell 12.09.
### Response:
Tänak alustas Portugali rallit teise kümne ajaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei astu tagasi," ütles ta lühikeses telepöördumises.
Päevaleht O Globo kirjutas, et Temer ja lihapakendamisfirma JBS tippjuht Joesley Batista kohtusid 7. märtsil.
Batista, kes salvestas kohtumise, olevat istungil öelnud Temerile, et maksab raha parlamendi alamkoja endise spiikri Eduardo Cunha vaigistamiseks. Temer olevat öelnud Batistale: "Sa pead seda jätkama."
Cunha mõisteti süüdi miljonite dollarite ulatuses altkäemaksu võtmises Brasiilia naftahiidu Petrobras ümbritsevas skandaalis.
Globo ei öelnud, kuidas salvestis nendeni jõudis, kuid lehe sõnul andsid Batista ja tema vend Wesley salvestise prokuratuurile kokkuleppemenetluse raames.
Temer astus ametisse möödunud aastal pärast president Dilma Rousseffi tagandamist, mille korraldamisel oli suur roll tollal mõjuvõimsal Cunhal. | Brasiilia president: ma ei astu tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei astu tagasi," ütles ta lühikeses telepöördumises.
Päevaleht O Globo kirjutas, et Temer ja lihapakendamisfirma JBS tippjuht Joesley Batista kohtusid 7. märtsil.
Batista, kes salvestas kohtumise, olevat istungil öelnud Temerile, et maksab raha parlamendi alamkoja endise spiikri Eduardo Cunha vaigistamiseks. Temer olevat öelnud Batistale: "Sa pead seda jätkama."
Cunha mõisteti süüdi miljonite dollarite ulatuses altkäemaksu võtmises Brasiilia naftahiidu Petrobras ümbritsevas skandaalis.
Globo ei öelnud, kuidas salvestis nendeni jõudis, kuid lehe sõnul andsid Batista ja tema vend Wesley salvestise prokuratuurile kokkuleppemenetluse raames.
Temer astus ametisse möödunud aastal pärast president Dilma Rousseffi tagandamist, mille korraldamisel oli suur roll tollal mõjuvõimsal Cunhal.
### Response:
Brasiilia president: ma ei astu tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakorraline olukord kehtestati pärast möödunud aasta juulis toimunud riigipöördekatset, vahendas Reuters.
Erdoğan ütles neljapäeval Istanbulis kohtumisel äriliidritega, et osad Türgi kagu- ja idapoolsed piirkonnad, kus tegutseb Kurdistani Töölispartei (PKK), on endiselt relvadest üle ujutatud.
"Praegu on kagu- ja idaosas mäed täis koopaid, maa alla on püstitatud linnad, mis on täis laskemoona," ütles president. | Erdogan: erakorralist olukorda ei saa tühistada, kui pole täielikku rahu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakorraline olukord kehtestati pärast möödunud aasta juulis toimunud riigipöördekatset, vahendas Reuters.
Erdoğan ütles neljapäeval Istanbulis kohtumisel äriliidritega, et osad Türgi kagu- ja idapoolsed piirkonnad, kus tegutseb Kurdistani Töölispartei (PKK), on endiselt relvadest üle ujutatud.
"Praegu on kagu- ja idaosas mäed täis koopaid, maa alla on püstitatud linnad, mis on täis laskemoona," ütles president.
### Response:
Erdogan: erakorralist olukorda ei saa tühistada, kui pole täielikku rahu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uued reeglid, mis parlament kiitis heaks neljapäeval toimunud hääletusel, eemaldavad olemasolevad piirangud, andes EL-i kodanikele võimaluse kasutada teenuseid nagu Netflix, HBO Go, Amazon Prime, Spotify, Deezer ka kõigis teistes EL-i riikides puhates, reisides või õppides, teatas Euroopa Parlamendi pressiteenistus. Uued reeglid kohalduvad võrgusisuteenuste suhtes, mida osutatakse rahalise tasu eest.
Võrgusisuteenuse osutaja võib kontrollida mõistlikke ja proportsionaalseid vahendeid kasutades, et tellija ei ole alaliselt kolinud elama teise EL-i riiki, kuna autoriõiguse litsentsid võivad liikmesriigiti erineda.
Elukohariigi tuvastamiseks võib võrgusisuteenuse osutaja kasutada näiteks tellija isikutunnistust, kommunaalteenuste arvet, mis seob tellija liikmesriigiga, avalikult kättesaadavate maksude tasumise andmeid või tellija internetiprotokolli (IP) aadressi kontrolli. Teenusepakkujad peavad tagama, et isikuandmete kasutamine on proportsionaalne ja seda tehakse üksnes elukohariigi tuvastamiseks.
Euroopa parlamendis heaks kiidetud määrus vajab EL-i Nõukogu ametlikku heakskiitu.
Liikmesriikidel on määruse jõustumisest alates üheksa kuud aega, et uued reeglid rakendada. | EL-i kodanikud saavad internetikanalitele ligipääsu üle liidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uued reeglid, mis parlament kiitis heaks neljapäeval toimunud hääletusel, eemaldavad olemasolevad piirangud, andes EL-i kodanikele võimaluse kasutada teenuseid nagu Netflix, HBO Go, Amazon Prime, Spotify, Deezer ka kõigis teistes EL-i riikides puhates, reisides või õppides, teatas Euroopa Parlamendi pressiteenistus. Uued reeglid kohalduvad võrgusisuteenuste suhtes, mida osutatakse rahalise tasu eest.
Võrgusisuteenuse osutaja võib kontrollida mõistlikke ja proportsionaalseid vahendeid kasutades, et tellija ei ole alaliselt kolinud elama teise EL-i riiki, kuna autoriõiguse litsentsid võivad liikmesriigiti erineda.
Elukohariigi tuvastamiseks võib võrgusisuteenuse osutaja kasutada näiteks tellija isikutunnistust, kommunaalteenuste arvet, mis seob tellija liikmesriigiga, avalikult kättesaadavate maksude tasumise andmeid või tellija internetiprotokolli (IP) aadressi kontrolli. Teenusepakkujad peavad tagama, et isikuandmete kasutamine on proportsionaalne ja seda tehakse üksnes elukohariigi tuvastamiseks.
Euroopa parlamendis heaks kiidetud määrus vajab EL-i Nõukogu ametlikku heakskiitu.
Liikmesriikidel on määruse jõustumisest alates üheksa kuud aega, et uued reeglid rakendada.
### Response:
EL-i kodanikud saavad internetikanalitele ligipääsu üle liidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimekatest sportlastest rääkides saame alustada Aigar Leokiga, kes tuli 2013. aastal enduro maailmameistrivõistlustel hõbedale, aasta varem oli ta saanud pronksi. Aigar kuulub ka nende sportlaste hulka, kes on tulnud enduro Euroopa meistriks, kokku on Euroopa meistreid Tallinn GP'l stardis viis – lisaks Leokile veel Toivo Nikopensius, Rannar Uusna, Priit Biene ja Eemil Helander. Lisaks meistritiitlitele on Tallinn GP stardinimekirjas olevad sportlased toonud Euroopa meistrivõistlustelt mitmeid teist karva medaleid.
Selle aasta alguses elas terve Eesti kaasa Toomas Triisa võistlusele kuulsal Dakari maratonrallil, kui Triisa võitis selle raskeimas, Malle Moto klassis. Toomas Triisa on samuti Tallinn GP stardinimekirjas.
Tallinn GP 2017, mis toimub 27.-28. mail raames loetakse ka enduro Eesti meistri-ja karikavõistluste etapi punkte. Tallinn GP 2017 võistluskeskus, start ja finiš asuvad Lasnamäel, Tähesaju tänaval oleva Motoneti kaubamaja parklas.
Tallinn GP võistlusrada on ca 65 km pikk ja selle sees sõidetakse 3 kiiruskatset Tallinnas, Maardu linnas ja Jõelähtme vallas. Kokku sõidetakse kahel päeval Tallinnas ja selle lähiümbruses 6x3 kiiruskatset ja nädalavahetuse kogupikkuseks on 500 kilomeetrit. Publikule on kõige paremini jälgitav katse Lasnamäel, Neemiku tänava ja Narva maantee nurgal olev katse, kus on kommentaator, toitlustus ja väga head parkimis võimalused ning võistluste jälgitavus. | Tallinn GP enduro stardis on mitmeid tiitlivõistluste medaliomanikke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimekatest sportlastest rääkides saame alustada Aigar Leokiga, kes tuli 2013. aastal enduro maailmameistrivõistlustel hõbedale, aasta varem oli ta saanud pronksi. Aigar kuulub ka nende sportlaste hulka, kes on tulnud enduro Euroopa meistriks, kokku on Euroopa meistreid Tallinn GP'l stardis viis – lisaks Leokile veel Toivo Nikopensius, Rannar Uusna, Priit Biene ja Eemil Helander. Lisaks meistritiitlitele on Tallinn GP stardinimekirjas olevad sportlased toonud Euroopa meistrivõistlustelt mitmeid teist karva medaleid.
Selle aasta alguses elas terve Eesti kaasa Toomas Triisa võistlusele kuulsal Dakari maratonrallil, kui Triisa võitis selle raskeimas, Malle Moto klassis. Toomas Triisa on samuti Tallinn GP stardinimekirjas.
Tallinn GP 2017, mis toimub 27.-28. mail raames loetakse ka enduro Eesti meistri-ja karikavõistluste etapi punkte. Tallinn GP 2017 võistluskeskus, start ja finiš asuvad Lasnamäel, Tähesaju tänaval oleva Motoneti kaubamaja parklas.
Tallinn GP võistlusrada on ca 65 km pikk ja selle sees sõidetakse 3 kiiruskatset Tallinnas, Maardu linnas ja Jõelähtme vallas. Kokku sõidetakse kahel päeval Tallinnas ja selle lähiümbruses 6x3 kiiruskatset ja nädalavahetuse kogupikkuseks on 500 kilomeetrit. Publikule on kõige paremini jälgitav katse Lasnamäel, Neemiku tänava ja Narva maantee nurgal olev katse, kus on kommentaator, toitlustus ja väga head parkimis võimalused ning võistluste jälgitavus.
### Response:
Tallinn GP enduro stardis on mitmeid tiitlivõistluste medaliomanikke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2007. aastal asutatud SJK tõusis kõrgliigasse hooajaks 2014. Aksalu mängib klubis juba alates aastast 2013, vahendas Soccernet.ee.
Oma sajandat matši tähistas Aksalu nullimänguga, milles alistati Jyväskylä JJK 1:0. Ühtekokku on tal kirjas 44 nullimängu. | Saja liigamänguni jõudnud Aksalu tegi SJK ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2007. aastal asutatud SJK tõusis kõrgliigasse hooajaks 2014. Aksalu mängib klubis juba alates aastast 2013, vahendas Soccernet.ee.
Oma sajandat matši tähistas Aksalu nullimänguga, milles alistati Jyväskylä JJK 1:0. Ühtekokku on tal kirjas 44 nullimängu.
### Response:
Saja liigamänguni jõudnud Aksalu tegi SJK ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karastusjookide tootjate liidu juhatuse liige Nele Normak ütles "Aktuaalsele kaamerale", et karastusjoogid või mahlajoogid on sarnased, neid võib võtta vahepaladena jogurtijookidele või keefirijookidele.
"Suures piires me ikkagi vaatame seda, kuhu on lisatud lisasuhkur. Need on need tootegrupid, mis peaksid olema võrdselt koheldavad," sõnas Normak.
Lisaks ollakse rahulolematud eelnõu koostamise protsessiga ning mõjuanalüüside puudumisega.
Rahandusministeerium sai kaebuse esitamisest teada meedia vahendusel.
"Me teame mõningaid seisukohti, mis nii Soraineni tehtud analüüsis kui ka karastusjookide tootjate liidu esindajate poolt välja öeldud argumendid olid," märkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
"Seal oli teatud faktivigu ja seal oli ka küsitavusi argumenteerimises, aga kuna ma ei ole näinud seda viimast kaebust, siis ma ei tea, kas need samad argumendid on ka seal," lisas ta.
Kas Euroopa Komisjon kaebuse ka menetlusse võtab, selgub paari nädala jooksul.
"Kahjuks riigiabi kaasuste küsimused on üpris keerulised, siin ei võtaks ennustada, aga omalt poolt oleme teinud kõik, et see oleks veavaba," nentis Jegorov.
Kui komisjon teeks tootjatele kasuliku otsuse, kannataks ilmselt eelkõige piimasektor, kellelt maksustamata toodete kaudu saadud riigiabi tagasi nõuda tuleks.
Vandeadvokaat ja karastusjookide tootjate liidu esindaja Allar Jõks märkis, et lisaks on võimalik trahvi määramine ka Eesti riigile.
"Loomulikult on ka võimalik, et kui mõned ettevõtted leiavad, et nende konkurentsiolukord on seetõttu halvenenud, võivad nemad esitada kahjunõude," lisas ta.
Magustatud joogi maksu seaduseelnõu on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril. | Limonaaditootjad viisid suhkrumaksuvaidluse Euroopa Komisjoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karastusjookide tootjate liidu juhatuse liige Nele Normak ütles "Aktuaalsele kaamerale", et karastusjoogid või mahlajoogid on sarnased, neid võib võtta vahepaladena jogurtijookidele või keefirijookidele.
"Suures piires me ikkagi vaatame seda, kuhu on lisatud lisasuhkur. Need on need tootegrupid, mis peaksid olema võrdselt koheldavad," sõnas Normak.
Lisaks ollakse rahulolematud eelnõu koostamise protsessiga ning mõjuanalüüside puudumisega.
Rahandusministeerium sai kaebuse esitamisest teada meedia vahendusel.
"Me teame mõningaid seisukohti, mis nii Soraineni tehtud analüüsis kui ka karastusjookide tootjate liidu esindajate poolt välja öeldud argumendid olid," märkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
"Seal oli teatud faktivigu ja seal oli ka küsitavusi argumenteerimises, aga kuna ma ei ole näinud seda viimast kaebust, siis ma ei tea, kas need samad argumendid on ka seal," lisas ta.
Kas Euroopa Komisjon kaebuse ka menetlusse võtab, selgub paari nädala jooksul.
"Kahjuks riigiabi kaasuste küsimused on üpris keerulised, siin ei võtaks ennustada, aga omalt poolt oleme teinud kõik, et see oleks veavaba," nentis Jegorov.
Kui komisjon teeks tootjatele kasuliku otsuse, kannataks ilmselt eelkõige piimasektor, kellelt maksustamata toodete kaudu saadud riigiabi tagasi nõuda tuleks.
Vandeadvokaat ja karastusjookide tootjate liidu esindaja Allar Jõks märkis, et lisaks on võimalik trahvi määramine ka Eesti riigile.
"Loomulikult on ka võimalik, et kui mõned ettevõtted leiavad, et nende konkurentsiolukord on seetõttu halvenenud, võivad nemad esitada kahjunõude," lisas ta.
Magustatud joogi maksu seaduseelnõu on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril.
### Response:
Limonaaditootjad viisid suhkrumaksuvaidluse Euroopa Komisjoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | B-alagrupist viimase ehk neljandana edasi pääsenud Soome alistas veerandfinaalis A-alagrupi võitja USA 2:0 (0:0, 1:0, 1:0). Soomlased avasid skoori arvulisest ülekaalust, kui teist kolmandikku oli mängitud 1.01. Värava autoriks osutus Mikko Rantanen. Teise tabamuse eest hoolitses Joonas Kemppainen siis, kui mängu algusest oli möödas 46.49.
A-alagrupi teine Venemaa lülitas tulemusega 3:0 (2:0, 0:0, 1:0) konkurentsist välja B-alagrupi kolmanda Tšehhi. Venelaste väravad viskasid Dmitri Orlov, Nikita Kutšerov ja Artemi Panarin. Kutšerov andis ka ühe resultatiivse söödu, Viktor Antipini ja Jevgeni Kuznetsovi arvele kanti kaks tulemuslikku söötu.
Eesti aja järgi kell 21.15 selguvad kaks viimast poolfinalisti paaridest Kanada - Saksamaa ja Šveits - Rootsi. | Soome lükkas A-alagrupi võitja konkurentsist välja, edasi pääses ka Venemaa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
B-alagrupist viimase ehk neljandana edasi pääsenud Soome alistas veerandfinaalis A-alagrupi võitja USA 2:0 (0:0, 1:0, 1:0). Soomlased avasid skoori arvulisest ülekaalust, kui teist kolmandikku oli mängitud 1.01. Värava autoriks osutus Mikko Rantanen. Teise tabamuse eest hoolitses Joonas Kemppainen siis, kui mängu algusest oli möödas 46.49.
A-alagrupi teine Venemaa lülitas tulemusega 3:0 (2:0, 0:0, 1:0) konkurentsist välja B-alagrupi kolmanda Tšehhi. Venelaste väravad viskasid Dmitri Orlov, Nikita Kutšerov ja Artemi Panarin. Kutšerov andis ka ühe resultatiivse söödu, Viktor Antipini ja Jevgeni Kuznetsovi arvele kanti kaks tulemuslikku söötu.
Eesti aja järgi kell 21.15 selguvad kaks viimast poolfinalisti paaridest Kanada - Saksamaa ja Šveits - Rootsi.
### Response:
Soome lükkas A-alagrupi võitja konkurentsist välja, edasi pääses ka Venemaa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mai Agan on Kuressaarest pärit bassist ja helilooja, kes on teinud koostööd Kerliga ning andud välja ka kaks albumit oma ansambliga MaiGroup - "Luv" 2013. aastal ja "You" 2015. aastal.
Koostöö David Crosby'ga ei ole Agani esimene välismaine projekt. Ta on teinud muusikat koos Rootsi artisti Linnea Henrikssoniga, 2015. ja 2016. aastal tuuritas ta koos kantrimuusik Doug Seegersiga ja 2017. aastal andis ta Jamaikas kontserte koos Jackson Browne'i ja Greg Leisziga.
Lisaks 2017. aasta kevadisele David Crosby & Friends tuurile, kus Mai Agan saateansamblis kaasa lööb, aitas Eesti muusik ka rokilegendi viimast albumit salvestada.
Saates "The Tonight Show Starring Jimmy Fallon" esitles David Crosby oma uut singlit "She's Got to Be Somewhere". Vaata videot: | Eesti muusik Mai Agan mängis Jimmy Falloni saates David Crosby bändis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mai Agan on Kuressaarest pärit bassist ja helilooja, kes on teinud koostööd Kerliga ning andud välja ka kaks albumit oma ansambliga MaiGroup - "Luv" 2013. aastal ja "You" 2015. aastal.
Koostöö David Crosby'ga ei ole Agani esimene välismaine projekt. Ta on teinud muusikat koos Rootsi artisti Linnea Henrikssoniga, 2015. ja 2016. aastal tuuritas ta koos kantrimuusik Doug Seegersiga ja 2017. aastal andis ta Jamaikas kontserte koos Jackson Browne'i ja Greg Leisziga.
Lisaks 2017. aasta kevadisele David Crosby & Friends tuurile, kus Mai Agan saateansamblis kaasa lööb, aitas Eesti muusik ka rokilegendi viimast albumit salvestada.
Saates "The Tonight Show Starring Jimmy Fallon" esitles David Crosby oma uut singlit "She's Got to Be Somewhere". Vaata videot:
### Response:
Eesti muusik Mai Agan mängis Jimmy Falloni saates David Crosby bändis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis oleks ka loomulik, sest teatas ju meeskonna uus peatreener Sergei Šljapnikov kohe pärast ametisse kinnitamist kavatsusest koondist noorendada ja suuremaks kasvatada. Tal ei jäägi muud üle, sest mängijaid peab jätkuma mitme kevadise ja suvise turniiri jaoks – nagu Eestilgi, teatas Volley.ee.
Seda huvitavamaks läheb. Eesti – Vene 21. mai kohtumine (kell 18 Kalevi Spordihallis) kujuneb maikuu naelaks. Eesti meeskond on piisavalt tugev külalistele vastupanu osutamiseks. Ka meie meeskond vajab praeguses faasis enesekindlust tõstvaid sooritusi ja kui juhtub hea päev olema, võib üht-teist juhtuma hakata. Järgmine kohtumine on 28. mail samuti Tallinnas, siis juba MM-i valikturniiri raames.
Vene koondistel pole viimastel aastatel eriti hästi läinud – ei Maailmaliigas ega olümpiamängudel. Küll on koondise huvides meeskonnale vastu tuldud, n.ö töö käigus tšempionaadi juhendit muudetud, tugevatest turniiridest loobutud jms, isegi medal pole enam jõukohane olnud. Eriti õnnetult naaseti Rio olümpiamängudelt. Ka koondise sisekliimat pole põhjust esile tõsta. Sugugi kõik tippmängijad ei hooli kutsest koondisse, vaid olla suvel kauem pere seltsis. Vene võrkpallijuhid on isegi kaalunud ettepanekut kõrvalehoidjaid karistada, aga „ideest“ siiski loobunud.
Venemaa koondis saabub Tallinna laupäeval (20.06). Eile avaldas Šljapnikov koondisse kandideerijate täieliku nimekirja. Mängijaid on 25, enamik neist on koondise vormi varemgi kandnud, võõraid nimesid kirjas ei ole. | Venemaa koondises võõraid nimesid pole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis oleks ka loomulik, sest teatas ju meeskonna uus peatreener Sergei Šljapnikov kohe pärast ametisse kinnitamist kavatsusest koondist noorendada ja suuremaks kasvatada. Tal ei jäägi muud üle, sest mängijaid peab jätkuma mitme kevadise ja suvise turniiri jaoks – nagu Eestilgi, teatas Volley.ee.
Seda huvitavamaks läheb. Eesti – Vene 21. mai kohtumine (kell 18 Kalevi Spordihallis) kujuneb maikuu naelaks. Eesti meeskond on piisavalt tugev külalistele vastupanu osutamiseks. Ka meie meeskond vajab praeguses faasis enesekindlust tõstvaid sooritusi ja kui juhtub hea päev olema, võib üht-teist juhtuma hakata. Järgmine kohtumine on 28. mail samuti Tallinnas, siis juba MM-i valikturniiri raames.
Vene koondistel pole viimastel aastatel eriti hästi läinud – ei Maailmaliigas ega olümpiamängudel. Küll on koondise huvides meeskonnale vastu tuldud, n.ö töö käigus tšempionaadi juhendit muudetud, tugevatest turniiridest loobutud jms, isegi medal pole enam jõukohane olnud. Eriti õnnetult naaseti Rio olümpiamängudelt. Ka koondise sisekliimat pole põhjust esile tõsta. Sugugi kõik tippmängijad ei hooli kutsest koondisse, vaid olla suvel kauem pere seltsis. Vene võrkpallijuhid on isegi kaalunud ettepanekut kõrvalehoidjaid karistada, aga „ideest“ siiski loobunud.
Venemaa koondis saabub Tallinna laupäeval (20.06). Eile avaldas Šljapnikov koondisse kandideerijate täieliku nimekirja. Mängijaid on 25, enamik neist on koondise vormi varemgi kandnud, võõraid nimesid kirjas ei ole.
### Response:
Venemaa koondises võõraid nimesid pole |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.