instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas Erinevate Tubade Klubis toimuval maratonpeol esitavad Oja ja Nestor vinüülidelt muusikat, mis on neid elu jooksul olulisel määral mõjutanud - tähtsamatest lapsepõlvelemmikutest moodsate klubimuusikaklassikuteni.
20 aastat tagasi astusid mõlemad mehed esimest korda DJ-dena üles Pärnus Mai klubis, elektroonilist tantsumuusikat koondanud kogumikasseti "Legends of the Nite" esitluspeol. Samal ajal produtseerisid sel ajal veel alaealised Paul Oja ja Madis Nestor üheskoos muusikat nime all Ritmos Liquidos.
Kaks lugu nende tollasest loomingust on ilmunud erinevatel kogumikel - üks ("Roots of Rhythm") nimetatud "Legends of the Nite" kassetil, teine ("Škoda Mazda") raadiosaate "Vibratsioon" kogumikplaadil. Hulka omal ajal sahtlisse jäänud materjali toovad nad samuti maratonpeol kuulajateni ja see ilmub ka peo puhul välja antaval kassetil.
Just Ritmos Liquidosena astusid Paul Oja ja Madis Nestor esimest korda Eesti muusika lavale. Ojast sai hiljem hinnatud hiphop-produtsent ansamblis Toe Tag, Nestorist Eesti ainsa tantsumuusikale pühendunud nn spetsialistipoe Biit pidaja ja omanik. DJdena on mõlemad aktiivsed olnud kõik need 20 aastat.
20 tundi vältev DJ-sessioon saab Erinevate Tubade Klubis alguse laupäeva 28. mai keskpäeval kell 12 ja lõppeb pühapäeva 29. mai hommikul kell 8.
Maratonpidu toimub koos Erinevate Tubade Klubi sündmusega Päevaklubi, mis tähendab aktiivset tegevust Telliskivi Loomelinnakus asuvas klubis terve päeva. Päevaklubilistele pakutakse direktori suppi ja suviseid kokteile, avatakse malesimultan Cabaret Rhizome'i näitleja Joonas Parvega, lasketiir ja lauatenniselauad, soovijad võivad veel mängida lauamänge ja legodega ning päevastel tundidel on avatud ka lastetuba. | Paul Oja ja Madis Nestor tähistavad Ritmos Liquidose aastapäeva maratonpeoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas Erinevate Tubade Klubis toimuval maratonpeol esitavad Oja ja Nestor vinüülidelt muusikat, mis on neid elu jooksul olulisel määral mõjutanud - tähtsamatest lapsepõlvelemmikutest moodsate klubimuusikaklassikuteni.
20 aastat tagasi astusid mõlemad mehed esimest korda DJ-dena üles Pärnus Mai klubis, elektroonilist tantsumuusikat koondanud kogumikasseti "Legends of the Nite" esitluspeol. Samal ajal produtseerisid sel ajal veel alaealised Paul Oja ja Madis Nestor üheskoos muusikat nime all Ritmos Liquidos.
Kaks lugu nende tollasest loomingust on ilmunud erinevatel kogumikel - üks ("Roots of Rhythm") nimetatud "Legends of the Nite" kassetil, teine ("Škoda Mazda") raadiosaate "Vibratsioon" kogumikplaadil. Hulka omal ajal sahtlisse jäänud materjali toovad nad samuti maratonpeol kuulajateni ja see ilmub ka peo puhul välja antaval kassetil.
Just Ritmos Liquidosena astusid Paul Oja ja Madis Nestor esimest korda Eesti muusika lavale. Ojast sai hiljem hinnatud hiphop-produtsent ansamblis Toe Tag, Nestorist Eesti ainsa tantsumuusikale pühendunud nn spetsialistipoe Biit pidaja ja omanik. DJdena on mõlemad aktiivsed olnud kõik need 20 aastat.
20 tundi vältev DJ-sessioon saab Erinevate Tubade Klubis alguse laupäeva 28. mai keskpäeval kell 12 ja lõppeb pühapäeva 29. mai hommikul kell 8.
Maratonpidu toimub koos Erinevate Tubade Klubi sündmusega Päevaklubi, mis tähendab aktiivset tegevust Telliskivi Loomelinnakus asuvas klubis terve päeva. Päevaklubilistele pakutakse direktori suppi ja suviseid kokteile, avatakse malesimultan Cabaret Rhizome'i näitleja Joonas Parvega, lasketiir ja lauatenniselauad, soovijad võivad veel mängida lauamänge ja legodega ning päevastel tundidel on avatud ka lastetuba.
### Response:
Paul Oja ja Madis Nestor tähistavad Ritmos Liquidose aastapäeva maratonpeoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saare maavanem Kaido Kaasik nentis ajalehele, et rahandusministeeriumi juhtimisel on koostamisel riigiülesannete audit, mille üks fookusvaldkond on ka maavalitsuste tulevik.
Tema andmeil on hetkel maavalitsuste tuleviku osas arutlusel viis varianti, muuhulgas ka maavalitsuste tugevdamine. Millise variandi kasuks otsustatakse, selle üle arutelu veel käib.
"Ise olen teinud ettepaneku moodustada Lääne-Eesti saarte regioon, mis hõlmaks kolme maakonda – Saare, Hiiu ja Lääne maakonda," sõnas Kaasik.
Moodustatava regionaalameti ülesanded oleksid eelkõige ruumiline planeerimine, rahvastikutoimingud, omavalitsuste haldusaktide järelevalve, riigimajade juhtimine, asutuste vahelise koostöö ja ühistranspordi korraldamine. | Leht: maavalitsuste asemel võib tulla neli kuni kuus regionaalametit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saare maavanem Kaido Kaasik nentis ajalehele, et rahandusministeeriumi juhtimisel on koostamisel riigiülesannete audit, mille üks fookusvaldkond on ka maavalitsuste tulevik.
Tema andmeil on hetkel maavalitsuste tuleviku osas arutlusel viis varianti, muuhulgas ka maavalitsuste tugevdamine. Millise variandi kasuks otsustatakse, selle üle arutelu veel käib.
"Ise olen teinud ettepaneku moodustada Lääne-Eesti saarte regioon, mis hõlmaks kolme maakonda – Saare, Hiiu ja Lääne maakonda," sõnas Kaasik.
Moodustatava regionaalameti ülesanded oleksid eelkõige ruumiline planeerimine, rahvastikutoimingud, omavalitsuste haldusaktide järelevalve, riigimajade juhtimine, asutuste vahelise koostöö ja ühistranspordi korraldamine.
### Response:
Leht: maavalitsuste asemel võib tulla neli kuni kuus regionaalametit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondisest ei leia eelmise EM-finaalturniiri tähte Mario Balotellit, kuid tema eemalejäämine pole ka üllatus. Conte on pärast 2014. aastal ametisse saamist kaasanud vastuolulise ründetähe koosseisu vaid korra. Samuti ei ole sedapuhku seltskonnas teenekat Andrea Pirlot.
Torino Juventuse poolkaitsja Claudio Marchisio ja Genoa väravavaht Mattia Perin jäävad finaalturniirilt eemale vigastuste tõttu.
Itaalia mängib finaalturniiril E-grupis koos Belgia, Rootsi ja Iirimaa.
Itaalia esialgne koosseis:
Väravavahid: Gianluigi Buffon (Juventus), Federico Marchetti (Lazio), Salvatore Sirigu (Pariisi Saint Germain)
Kaitsjad: Davide Astori (Fiorentina), Andrea Barzagli (Juventus), Leonardo Bonucci (Juventus), Giorgio Chiellini (Juventus), Angelo Obinze Ogbonna (West Ham), Daniele Rugani (Juventus)
Ääremängijad: Federico Bernardeschi (Fiorentina), Antonio Candreva (Lazio), Matteo Darmian (Manchester United), Mattia De Sciglio (Milan), Stephan El Shaarawy (Roma), Davide Zappacosta (Torino)
Poolkaitsjad: Marco Benassi (Torino), Giacomo Bonaventura (Milan), Daniele De Rossi (Roma), Alessandro Florenzi (Roma), Emanuele Giaccherini (Bologna), Jorge Luiz Jorginho (Napoli), Riccardo Montolivo (Milan), Thiago Motta (Pariisi Saint Germain), Marco Parolo (Lazio), Stefano Sturaro (Juventus)
Ründajad: Citadin Martins Eder (Inter), Ciro Immobile (Torino), Lorenzo Insigne (Napoli), Graziano Pelle (Southampton), Simone Zaza (Juventus)
Varuväravavaht: Alex Meret (Udinese) | Balotelli ja Pirlo sedapuhku Itaalia koondisesse ei pääsenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondisest ei leia eelmise EM-finaalturniiri tähte Mario Balotellit, kuid tema eemalejäämine pole ka üllatus. Conte on pärast 2014. aastal ametisse saamist kaasanud vastuolulise ründetähe koosseisu vaid korra. Samuti ei ole sedapuhku seltskonnas teenekat Andrea Pirlot.
Torino Juventuse poolkaitsja Claudio Marchisio ja Genoa väravavaht Mattia Perin jäävad finaalturniirilt eemale vigastuste tõttu.
Itaalia mängib finaalturniiril E-grupis koos Belgia, Rootsi ja Iirimaa.
Itaalia esialgne koosseis:
Väravavahid: Gianluigi Buffon (Juventus), Federico Marchetti (Lazio), Salvatore Sirigu (Pariisi Saint Germain)
Kaitsjad: Davide Astori (Fiorentina), Andrea Barzagli (Juventus), Leonardo Bonucci (Juventus), Giorgio Chiellini (Juventus), Angelo Obinze Ogbonna (West Ham), Daniele Rugani (Juventus)
Ääremängijad: Federico Bernardeschi (Fiorentina), Antonio Candreva (Lazio), Matteo Darmian (Manchester United), Mattia De Sciglio (Milan), Stephan El Shaarawy (Roma), Davide Zappacosta (Torino)
Poolkaitsjad: Marco Benassi (Torino), Giacomo Bonaventura (Milan), Daniele De Rossi (Roma), Alessandro Florenzi (Roma), Emanuele Giaccherini (Bologna), Jorge Luiz Jorginho (Napoli), Riccardo Montolivo (Milan), Thiago Motta (Pariisi Saint Germain), Marco Parolo (Lazio), Stefano Sturaro (Juventus)
Ründajad: Citadin Martins Eder (Inter), Ciro Immobile (Torino), Lorenzo Insigne (Napoli), Graziano Pelle (Southampton), Simone Zaza (Juventus)
Varuväravavaht: Alex Meret (Udinese)
### Response:
Balotelli ja Pirlo sedapuhku Itaalia koondisesse ei pääsenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseministeerium teatas, et kui pühapäeval juhtis Hofer 51,9 protsendiga Van der Belleni 48,1 protsendi vastu, siis tänaseks loetud täiendavad umbes 750 000 häält ehk 12 protsenti Austria hääletajatest muutsid tulemusi, vahendas BBC.
Van der Bellen kogus 50,3 protsenti, Hofer 49,7 protsenti häältest.
Van der Bellen on Euroopa Liidu platvormi pooldaja, keda toetab Roheline Partei.
Vabaduspartei liige Hofer on aga Euroopa Liidu vastane ja rääkis kampaanias varjupaigataotlejate arvu kasvust.
Van der Bellen võitis valimised kümnest Austria suuremast linnast üheksas, Hofer oli edukam maapiirkondades.
Hofer kirjutas oma Facebooki kontol, et täna on kurb päev, kuna ta oleks meeleldi president olnud.
Austrias on presidendiamet suuresti tseremoniaalne. Samas on presidendil õigus saata laiali parlamendi alamkoda ehk riiginõukogu ja algatada üldvalimisi.
Van der Belleni isa on sündinud Venemaal ja ema Eestis. Tema vanemad põgenesid stalinismi eest Austriasse.
Van der Bellen on olnud kriitiline Viini praeguse varjupaiga- ja migratsioonipoliitika suhtes. | Austria presidendivalimised võitis Van der Bellen | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseministeerium teatas, et kui pühapäeval juhtis Hofer 51,9 protsendiga Van der Belleni 48,1 protsendi vastu, siis tänaseks loetud täiendavad umbes 750 000 häält ehk 12 protsenti Austria hääletajatest muutsid tulemusi, vahendas BBC.
Van der Bellen kogus 50,3 protsenti, Hofer 49,7 protsenti häältest.
Van der Bellen on Euroopa Liidu platvormi pooldaja, keda toetab Roheline Partei.
Vabaduspartei liige Hofer on aga Euroopa Liidu vastane ja rääkis kampaanias varjupaigataotlejate arvu kasvust.
Van der Bellen võitis valimised kümnest Austria suuremast linnast üheksas, Hofer oli edukam maapiirkondades.
Hofer kirjutas oma Facebooki kontol, et täna on kurb päev, kuna ta oleks meeleldi president olnud.
Austrias on presidendiamet suuresti tseremoniaalne. Samas on presidendil õigus saata laiali parlamendi alamkoda ehk riiginõukogu ja algatada üldvalimisi.
Van der Belleni isa on sündinud Venemaal ja ema Eestis. Tema vanemad põgenesid stalinismi eest Austriasse.
Van der Bellen on olnud kriitiline Viini praeguse varjupaiga- ja migratsioonipoliitika suhtes.
### Response:
Austria presidendivalimised võitis Van der Bellen |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtunik Barry Williams edastas oma otsuse täna Baltimore'i linnakohtus, vahendas Reuters.
Nerot süüdistati teise astme rünnakus, inimese ohtu seadmises hooletuse tõttu ja kahel juhul käitumisreeglite rikkumises tööl.
Freddie Gray sai mullu aprillis vahistamise käigus tõsiseid vigastusi kaelalülidele ning ta suri nädal hiljem. Gray surm tõi kaasa nädalaid kestnud protestid ja rahutused.
Kokku esitati Gray surmaga seoses süüdistused kuuele politseinikule. | Baltimore'i politseinik mõisteti Freddie Gray surmas õigeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtunik Barry Williams edastas oma otsuse täna Baltimore'i linnakohtus, vahendas Reuters.
Nerot süüdistati teise astme rünnakus, inimese ohtu seadmises hooletuse tõttu ja kahel juhul käitumisreeglite rikkumises tööl.
Freddie Gray sai mullu aprillis vahistamise käigus tõsiseid vigastusi kaelalülidele ning ta suri nädal hiljem. Gray surm tõi kaasa nädalaid kestnud protestid ja rahutused.
Kokku esitati Gray surmaga seoses süüdistused kuuele politseinikule.
### Response:
Baltimore'i politseinik mõisteti Freddie Gray surmas õigeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomes tehakse uurimistööd, kuid müüdavaid kaupu ei teki. Olukord halveneb, kui firmad on vähendanud tootearendust ja ülikoolid tegelevad põhiliselt alusuuringutega, väidab ta.
Heleniusel on käsil väitekiri strateegilise juhtimise muutumisest suurfirmade juhtkonnas. Ta uurib seda teemat põhiliselt digitaalmajanduse seisukohalt.
Helenius viitab Ameerika majandusteadlasele Michael Porterile, kelle sõnul sõltub riigi konkurentsivõime tööstuse innovatsiooni- ja uuendusvõimest. Kui maailm globaliseerub ja digitaliseerub, siis muutub konkurents üleilmseks. Sellistes oludes riikide tähtsus konkurentsieeliste loomisel kasvab.
Tema hinnangul on Soome liiga kinni kuludes ja hindade langetamise, et konkurentsivõimet taastada. Kuid vaadata tuleks teaduri sõnul laiemalt ja mõelda, millisele innovatsioonile on nõudlust. Rootsi on selle ära tabanud ning selle tarbekaupadel ja tööstustoodetel on turgudel nõudlus olemas.
Helenius väidab, et Soome majanduse kukkumist ei saa põhjendada üksnes Nokiaga, vaid näiteks majanduse infotehnoloogia ja kommunikatsiooni investeeringud hakkasid vähenema juba 2004. aastal.
Ta nimetab Euroopa paradoksiks, et seal elab kõige haritum rahvastik, kuid ei sünni üldse tarkvara. Üleilmselt tuntud tehnoloogiafirmad on tekkinud USA-s või Hiinas.
Veel väidab Helenius, et Soomes ei mõisteta infotehnoloogia tähtsust. Tegeldakse põhiliselt andmetöötlusega, aga ei mõelda eriti sellele, kuidas kasutada infotehnoloogiat äritegevuses. Ta soovitab eeskuju võtta Hiinast, mis käivitas 2001. aastal strateegilise tarkvaraprogrammi. Nüüd on Huawei oma tarkavaraga üks suuremaid pilveteenusefirmasid ja kasvab kiiresti ka nutitelefonivalmistajana. | Teadlane: Soome on suurtes võlgades vähearenenud majandus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomes tehakse uurimistööd, kuid müüdavaid kaupu ei teki. Olukord halveneb, kui firmad on vähendanud tootearendust ja ülikoolid tegelevad põhiliselt alusuuringutega, väidab ta.
Heleniusel on käsil väitekiri strateegilise juhtimise muutumisest suurfirmade juhtkonnas. Ta uurib seda teemat põhiliselt digitaalmajanduse seisukohalt.
Helenius viitab Ameerika majandusteadlasele Michael Porterile, kelle sõnul sõltub riigi konkurentsivõime tööstuse innovatsiooni- ja uuendusvõimest. Kui maailm globaliseerub ja digitaliseerub, siis muutub konkurents üleilmseks. Sellistes oludes riikide tähtsus konkurentsieeliste loomisel kasvab.
Tema hinnangul on Soome liiga kinni kuludes ja hindade langetamise, et konkurentsivõimet taastada. Kuid vaadata tuleks teaduri sõnul laiemalt ja mõelda, millisele innovatsioonile on nõudlust. Rootsi on selle ära tabanud ning selle tarbekaupadel ja tööstustoodetel on turgudel nõudlus olemas.
Helenius väidab, et Soome majanduse kukkumist ei saa põhjendada üksnes Nokiaga, vaid näiteks majanduse infotehnoloogia ja kommunikatsiooni investeeringud hakkasid vähenema juba 2004. aastal.
Ta nimetab Euroopa paradoksiks, et seal elab kõige haritum rahvastik, kuid ei sünni üldse tarkvara. Üleilmselt tuntud tehnoloogiafirmad on tekkinud USA-s või Hiinas.
Veel väidab Helenius, et Soomes ei mõisteta infotehnoloogia tähtsust. Tegeldakse põhiliselt andmetöötlusega, aga ei mõelda eriti sellele, kuidas kasutada infotehnoloogiat äritegevuses. Ta soovitab eeskuju võtta Hiinast, mis käivitas 2001. aastal strateegilise tarkvaraprogrammi. Nüüd on Huawei oma tarkavaraga üks suuremaid pilveteenusefirmasid ja kasvab kiiresti ka nutitelefonivalmistajana.
### Response:
Teadlane: Soome on suurtes võlgades vähearenenud majandus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhisõiduks pani rajameister üles 140 cm kõrguste takistustega parkuuri. Sõit toimus ümberhüpetele, kuhu pääses kokku 3 paari: Gunnar Klettenberg (RK Ruila Tall) ja Quote, Ebbe-Liisa Sõnajalg (RSK KRT) ja Trooja ning Urmas Raag (Tartumaa RSK) ja Carlos – kõik väga kogenud ning teenekad sportlased. Esimesena startinud Klettenberg endale vigu ei lubanud, kuid samas suuri riske ka ei võtnud – tulemuseks puhas sõit. Teisena rajale läinud Sõnajalgil tuli maja üks latt. Raag midagi juhuse hooleks ei jätnud ja võimsa hüppega Carlos suutis näidata ka head kiirust, tehes ca 3 sekundit kiirema aja kui Klettenberg. Nii riputatigi võidurosett Carlose valjaste külge.
Sõitu kommenteerides ei peljanud sportlane öelda, et läks kindla peale välja. "Teiseks ei tahtnud jääda ja seetõttu pingutasin täna nähtavasti rohkem kui teised," kommenteeris võitja. Samuti kiitis Raag väga oma hobust. "Loomulikult on Carlos suurepärane hobune ja hetkel heas vormis. Praegu on mul elu parimad hobused, kellega on lihtsalt rõõm sporti teha," lisas valitsev Eesti meister takistussõidus.
Põhisõidule eelnes ülipõnev U25 klassi 130 cm kõrguse rajaga võistlus. Rajameister oli noortele sportlastele ehitanud "paraja pähkli". Kui juba kolmveerand sõitjatest oli ära võistelnud, tundus aina tõenäolisem, et ümberhüpped peetakse 4 karistustpunkti saanute vahel. Kuid viimasena asus starti Annabel Lõuke (RSK KRT) hobusel Texas Des Forets tegi üllatuse, suutes säilitada külma närvi ja läbides ainukesena raja puhtalt. Seega ümberhüppeid ei toimunud. Selles sõidus vaid kolm paari suutis raja läbida 4 karistuspunktiga ja ülejäänutel oli karistuspunkte rohkemgi.
Lõuke sõnas kommentaariks, et ei tundud endal startides väga suurt pinget just seetõttu, et konkurentidel polnud eelnevalt hästi läinud. "Üks viga tuli ka sisse, aga hobune päästis mind ja hüppas väga hästi. Texas on väga tore hobune, ma arvan, et ta oleks iga ratsaniku unistus," ütles ratsanik rõõmsalt.
Päeva esimeses pooles peeti veel avatud klassi kahefaasiline 130 cm võistlus, kus tuli võitjaks Katrin Pill (RK Ruila Tall) hobusel Carlotta. 120 cm puhtus-kiirus parkuuri võitsid Kristjan Sinikas (RSK Ruttar) ja Space King. 110 cm avatud klassis võitsid Maarja Martinson (Tondi RSK) ja Gracio ning noorte hobuste võistlusklassi Catlin Vatsel (RK Ruila Tall) ja Moneypenny.
Laupäevase kõrgeima sõidu võitsid Rein Pill (RK Ruila Tall) ja Sinequamon. 125 cm kõrgusel saavutas esikoha Camille Mahoni (SA Tallinna RK) hobusel Orlymeja. 115 cm olid võidukad Siim Sinijärv (ESHKS) ja Leander ning 105 cm 5-6aastaste hobuste sõidu võitsid Maira Leja ja Lady Bird Lätist. Harrastajatest oli kõrgusel 105 cm parim Kristina Kovalkova (RK EL Awrah ET) hobusel Breeze.
Põnevust pakkus laupäeval kindlasti ka ERL-i Noortekarika 1 etapp. Tegemist on ratsaliidu uue võistkondliku võistlussarjaga takistussõidus, kus peetakse kokku 4 etappi. Ruilas peetud I etapil sõideti kaks vooru handicapiga 105/120 cm kõrgusel rajal. Välja oli tulnud 7 võistkonda ja parimana lõpetas Viljandimaa RSK koosseisus Berit Lehtsaar ja Solei Solei, Marie-Annebl Reiner ja Ernest W, Brita Tuvi ja Hindenburg ning Susan Kaleta ja Aga Flamenco Von Feucht. Teise kohaga lõpetas Tondi RSK võistkond, kuhu kuulusid Marta Juhkami ja Spa, Hanna-Marie Vabaoja ja Raven, Johann Zeiger ja Navarro ning Janika Pirel Jasmin Hirvi ja Straight Flush. Kolmandaks tuli Tartumaa RSK võistkond, kus võistlesid Sophia Luisa Aland ja Canabis B, Deily Aul ja Pardoon, Genely Mänd ja Sparta ning Stella-Ingrid Liinamäe ja Calimero Von Cimely. | Ruila Kevadele pani ilusa punkti valitsev Eesti meister Urmas Raag hobusel Carlos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhisõiduks pani rajameister üles 140 cm kõrguste takistustega parkuuri. Sõit toimus ümberhüpetele, kuhu pääses kokku 3 paari: Gunnar Klettenberg (RK Ruila Tall) ja Quote, Ebbe-Liisa Sõnajalg (RSK KRT) ja Trooja ning Urmas Raag (Tartumaa RSK) ja Carlos – kõik väga kogenud ning teenekad sportlased. Esimesena startinud Klettenberg endale vigu ei lubanud, kuid samas suuri riske ka ei võtnud – tulemuseks puhas sõit. Teisena rajale läinud Sõnajalgil tuli maja üks latt. Raag midagi juhuse hooleks ei jätnud ja võimsa hüppega Carlos suutis näidata ka head kiirust, tehes ca 3 sekundit kiirema aja kui Klettenberg. Nii riputatigi võidurosett Carlose valjaste külge.
Sõitu kommenteerides ei peljanud sportlane öelda, et läks kindla peale välja. "Teiseks ei tahtnud jääda ja seetõttu pingutasin täna nähtavasti rohkem kui teised," kommenteeris võitja. Samuti kiitis Raag väga oma hobust. "Loomulikult on Carlos suurepärane hobune ja hetkel heas vormis. Praegu on mul elu parimad hobused, kellega on lihtsalt rõõm sporti teha," lisas valitsev Eesti meister takistussõidus.
Põhisõidule eelnes ülipõnev U25 klassi 130 cm kõrguse rajaga võistlus. Rajameister oli noortele sportlastele ehitanud "paraja pähkli". Kui juba kolmveerand sõitjatest oli ära võistelnud, tundus aina tõenäolisem, et ümberhüpped peetakse 4 karistustpunkti saanute vahel. Kuid viimasena asus starti Annabel Lõuke (RSK KRT) hobusel Texas Des Forets tegi üllatuse, suutes säilitada külma närvi ja läbides ainukesena raja puhtalt. Seega ümberhüppeid ei toimunud. Selles sõidus vaid kolm paari suutis raja läbida 4 karistuspunktiga ja ülejäänutel oli karistuspunkte rohkemgi.
Lõuke sõnas kommentaariks, et ei tundud endal startides väga suurt pinget just seetõttu, et konkurentidel polnud eelnevalt hästi läinud. "Üks viga tuli ka sisse, aga hobune päästis mind ja hüppas väga hästi. Texas on väga tore hobune, ma arvan, et ta oleks iga ratsaniku unistus," ütles ratsanik rõõmsalt.
Päeva esimeses pooles peeti veel avatud klassi kahefaasiline 130 cm võistlus, kus tuli võitjaks Katrin Pill (RK Ruila Tall) hobusel Carlotta. 120 cm puhtus-kiirus parkuuri võitsid Kristjan Sinikas (RSK Ruttar) ja Space King. 110 cm avatud klassis võitsid Maarja Martinson (Tondi RSK) ja Gracio ning noorte hobuste võistlusklassi Catlin Vatsel (RK Ruila Tall) ja Moneypenny.
Laupäevase kõrgeima sõidu võitsid Rein Pill (RK Ruila Tall) ja Sinequamon. 125 cm kõrgusel saavutas esikoha Camille Mahoni (SA Tallinna RK) hobusel Orlymeja. 115 cm olid võidukad Siim Sinijärv (ESHKS) ja Leander ning 105 cm 5-6aastaste hobuste sõidu võitsid Maira Leja ja Lady Bird Lätist. Harrastajatest oli kõrgusel 105 cm parim Kristina Kovalkova (RK EL Awrah ET) hobusel Breeze.
Põnevust pakkus laupäeval kindlasti ka ERL-i Noortekarika 1 etapp. Tegemist on ratsaliidu uue võistkondliku võistlussarjaga takistussõidus, kus peetakse kokku 4 etappi. Ruilas peetud I etapil sõideti kaks vooru handicapiga 105/120 cm kõrgusel rajal. Välja oli tulnud 7 võistkonda ja parimana lõpetas Viljandimaa RSK koosseisus Berit Lehtsaar ja Solei Solei, Marie-Annebl Reiner ja Ernest W, Brita Tuvi ja Hindenburg ning Susan Kaleta ja Aga Flamenco Von Feucht. Teise kohaga lõpetas Tondi RSK võistkond, kuhu kuulusid Marta Juhkami ja Spa, Hanna-Marie Vabaoja ja Raven, Johann Zeiger ja Navarro ning Janika Pirel Jasmin Hirvi ja Straight Flush. Kolmandaks tuli Tartumaa RSK võistkond, kus võistlesid Sophia Luisa Aland ja Canabis B, Deily Aul ja Pardoon, Genely Mänd ja Sparta ning Stella-Ingrid Liinamäe ja Calimero Von Cimely.
### Response:
Ruila Kevadele pani ilusa punkti valitsev Eesti meister Urmas Raag hobusel Carlos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis 59. kohta hoidev Rosol mängis kohati nii head tennist, et Wawrinka oli väga lähedal negatiivse tulemiga ajalukku minemisele - nimelt pole alates 1968. aastast, mil tennis muutus professionaalseks spordialaks, ükski meesüksikmängu tiitlikaitsja avaringis kaotanud.
Viimati kaotas eelneva turniiri võitja kohe esimese kohtumise 1957. aastal, mil reketid pidi kiiresti pakkima austraallane Lew Hoad.
Naiste turniiril kindlustas koha teises ringis neljandana paigutatud hispaanlanna Garbine Muguruza Blanco, kes alistas slovakitar Anna Karolina Schmiedlova 3:6, 6:3, 6:3.
Küll aga langes konkurentsist lätlaste lootus Jelena Ostapenko. Tabelisse paigutuse saanud (32.) Ostapenko alistus kahes setis jaapanlannale Naomi Osakale 4:6, 5:7. | Prantsusmaa lahtistel oli tiitlikaitsja lähedal ajaloolisele krahhile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 59. kohta hoidev Rosol mängis kohati nii head tennist, et Wawrinka oli väga lähedal negatiivse tulemiga ajalukku minemisele - nimelt pole alates 1968. aastast, mil tennis muutus professionaalseks spordialaks, ükski meesüksikmängu tiitlikaitsja avaringis kaotanud.
Viimati kaotas eelneva turniiri võitja kohe esimese kohtumise 1957. aastal, mil reketid pidi kiiresti pakkima austraallane Lew Hoad.
Naiste turniiril kindlustas koha teises ringis neljandana paigutatud hispaanlanna Garbine Muguruza Blanco, kes alistas slovakitar Anna Karolina Schmiedlova 3:6, 6:3, 6:3.
Küll aga langes konkurentsist lätlaste lootus Jelena Ostapenko. Tabelisse paigutuse saanud (32.) Ostapenko alistus kahes setis jaapanlannale Naomi Osakale 4:6, 5:7.
### Response:
Prantsusmaa lahtistel oli tiitlikaitsja lähedal ajaloolisele krahhile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "The King of Opera" ja "a true renaissance man in music" on vaid vähesed näited, kuidas rahvusvaheline ajakirjandus viitab Hispaania dirigendile ja tenorile Placido Domingole.
Domingo on pärit muusikute perest – tema vanemad olid näitlejad zarzuelas, mis on Hispaania muusikateater. Oma õpingute algusaastatel keskendus Placido klaverimängule ning dirigeerimisele. Alles hilisematel aastatel jõudis ta laulmise juurde. Enne lauljana kuulsaks saamist andis ta klaveribaarides kontserte ning esines telesaadetes väikeste etteastetega.
Tema töövõimekus on fenomenaalne: ta on mänginud 143 ooperirolli, esinenud rohkem kui 3632 korda ja juhatanud ligi 500 kontserti. Domingo on lisatud ka Guinnessi rekordite raamatusse oma repertuaari laiahaardelisuse ja 101 lavale tagasikutsumise pärast, mis sai talle osaks pärast Verdi Otello ettekandmist Viini Riiklikus Ooperiteatris. Koos oma kolleegide José Carrerase ja Luciano Pavarottiga andis ta 1990. aastatel nüüdseks juba legendaarseks muutunud Kolme Tenori kontserte. Domingo ise kommenteerib lauljate vahelist suhtlust, kui tervislikku võistlust - mida üks teeb hästi, suudab teine teha veelgi paremini.
Aastatega on Domingo hääl muutunud madalamaks ning nüüd 75-aastasena eelistab ta rolle ette kanda baritonina. Kuigi tal keerlesid peas loobumise mõtted, ei tundunud laulmise lõpetamine võimalik – ta oli terve oma elu laval veetnud. Eriti meeldivad mehele Verdi ooperid, kuna nendes on dramaatilisust ja elu ning just seda tahab Domingo oma kuulajateni tuua. Paljud tema sõbrad on öelnud, et mees lükkab oma esinemised edasi vaid juhul, kui on tõesti suremas. Tema hääl ja panus klassikalisse muusikasse teevad temast muusikataevas vaieldamatu suurkuju.
YOA kohta on Domingo öelnud järgnevalt: "Tänu koos loodud ilusale muusikale kogevad muusikud ning kuulajaskond selle muutvat jõudu." Domingo loodab, et kõik toetavad YOA Põhja-Balti ringreisi ning noori muusikuid, kellelt on palju õppida armastuse, pühendumise ja töökuse kohta.
Domingo kunstilise nõustamise all tegutseva Ameerika talentide orkestri YOA (Orchestra of the Americas) muusikud on võimalik näha ja kuulda XXIV Rapla Kirikumuusika festivali raames:
6. juulil kell 19.00 Käru kirik
10. juuli kell 19.00 Vahastu kirik
13. juuli kell 19.00 Rapla kirik
15. juuli kell 19.00 Tallinna Jaani kirik (solistiks maailmakuulus tšellist Gautier Capuçon) | Ooperikuningas Placido Domingo: noortelt muusikutelt on palju õppida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"The King of Opera" ja "a true renaissance man in music" on vaid vähesed näited, kuidas rahvusvaheline ajakirjandus viitab Hispaania dirigendile ja tenorile Placido Domingole.
Domingo on pärit muusikute perest – tema vanemad olid näitlejad zarzuelas, mis on Hispaania muusikateater. Oma õpingute algusaastatel keskendus Placido klaverimängule ning dirigeerimisele. Alles hilisematel aastatel jõudis ta laulmise juurde. Enne lauljana kuulsaks saamist andis ta klaveribaarides kontserte ning esines telesaadetes väikeste etteastetega.
Tema töövõimekus on fenomenaalne: ta on mänginud 143 ooperirolli, esinenud rohkem kui 3632 korda ja juhatanud ligi 500 kontserti. Domingo on lisatud ka Guinnessi rekordite raamatusse oma repertuaari laiahaardelisuse ja 101 lavale tagasikutsumise pärast, mis sai talle osaks pärast Verdi Otello ettekandmist Viini Riiklikus Ooperiteatris. Koos oma kolleegide José Carrerase ja Luciano Pavarottiga andis ta 1990. aastatel nüüdseks juba legendaarseks muutunud Kolme Tenori kontserte. Domingo ise kommenteerib lauljate vahelist suhtlust, kui tervislikku võistlust - mida üks teeb hästi, suudab teine teha veelgi paremini.
Aastatega on Domingo hääl muutunud madalamaks ning nüüd 75-aastasena eelistab ta rolle ette kanda baritonina. Kuigi tal keerlesid peas loobumise mõtted, ei tundunud laulmise lõpetamine võimalik – ta oli terve oma elu laval veetnud. Eriti meeldivad mehele Verdi ooperid, kuna nendes on dramaatilisust ja elu ning just seda tahab Domingo oma kuulajateni tuua. Paljud tema sõbrad on öelnud, et mees lükkab oma esinemised edasi vaid juhul, kui on tõesti suremas. Tema hääl ja panus klassikalisse muusikasse teevad temast muusikataevas vaieldamatu suurkuju.
YOA kohta on Domingo öelnud järgnevalt: "Tänu koos loodud ilusale muusikale kogevad muusikud ning kuulajaskond selle muutvat jõudu." Domingo loodab, et kõik toetavad YOA Põhja-Balti ringreisi ning noori muusikuid, kellelt on palju õppida armastuse, pühendumise ja töökuse kohta.
Domingo kunstilise nõustamise all tegutseva Ameerika talentide orkestri YOA (Orchestra of the Americas) muusikud on võimalik näha ja kuulda XXIV Rapla Kirikumuusika festivali raames:
6. juulil kell 19.00 Käru kirik
10. juuli kell 19.00 Vahastu kirik
13. juuli kell 19.00 Rapla kirik
15. juuli kell 19.00 Tallinna Jaani kirik (solistiks maailmakuulus tšellist Gautier Capuçon)
### Response:
Ooperikuningas Placido Domingo: noortelt muusikutelt on palju õppida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hilton ütles, et EL-i juhib ülbe ja vastutusvõimetu eliit, kes muudab Suurbritannia kui demokraatia juhitamatuks, vahendas BBC.
"See on turuvastane, see lämmatab innovatsiooni ja konkurentsi oma korporatiivsuse ja bürokraatiaga," ütles Hilton, kes lahkus nõuniku kohalt 2012. aastal, ajalehele Daily Mail.
"See on ettevõttevastane, tegutseb suurte äride huvides, mis on haaranud võimu ohjad Brüsselis läbi häbitu lobitöö ja sisetehingute, võimaldades järk-järgult meie riigi korporatiivset ülevõtmist," lisas ta.
Cameron, kes pooldab EL-i jäämist, ütles, et liidust lahkumine oleks samm lähemale majanduslikule enesehävitusele. | Cameroni endine nõunik soovitab EL-ist lahkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hilton ütles, et EL-i juhib ülbe ja vastutusvõimetu eliit, kes muudab Suurbritannia kui demokraatia juhitamatuks, vahendas BBC.
"See on turuvastane, see lämmatab innovatsiooni ja konkurentsi oma korporatiivsuse ja bürokraatiaga," ütles Hilton, kes lahkus nõuniku kohalt 2012. aastal, ajalehele Daily Mail.
"See on ettevõttevastane, tegutseb suurte äride huvides, mis on haaranud võimu ohjad Brüsselis läbi häbitu lobitöö ja sisetehingute, võimaldades järk-järgult meie riigi korporatiivset ülevõtmist," lisas ta.
Cameron, kes pooldab EL-i jäämist, ütles, et liidust lahkumine oleks samm lähemale majanduslikule enesehävitusele.
### Response:
Cameroni endine nõunik soovitab EL-ist lahkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | On juba traditsiooniks saanud, et kahel kõige populaarsemal võimlemisalal toimuvad Eesti meistrivõistlused koos ning seetõttu võib korraga võistlemas näha nii vabariigi parimaid iluvõimlejaid kui ka rühmvõimlemise rühmi, kes on viimastel aastatel edukalt võistelnud ka rahvusvahelises suurkonkurentsis. Eesti meistreid iluvõimlemises selgitatakse juba 68. ja rühmvõimlemises 21. korda.
Laupäeval, 28. mail, selguvad Eesti meistrid iluvõimlemise mitmevõistluses juuniori- ja meistriklassis. Meistriklassi võitjat pärjatakse ühtlasi Eesti absoluutse meistri tiitliga. Pühapäeval, 29. mail, toimuvad võistlused rühmvõimlemise juuniori- ja meistriklassis ning iluvõimlemise finaalvõistlused, kus selgitatakse üksikalade meistrid.
Ajakava
Laupäev, 28. mai
10.00 Iluvõimlemise juunioriklassi mitmevõistlus
18.00 Iluvõimlemise meistriklassi mitmevõistlus
19:45 Autasustamine
Pühapäev, 29. mai
14.00 Iluvõimlemise juunioriklassi üksikalade finaalid ja rühmvõimlemise juunioriklass
16.00 Iluvõimlemise meistriklassi üksikalade finaalid ja rühmvõimlemise meistriklass
17:30 Autasustamine
Sissepääs: laupäeval – tasuta, pühapäeval - pilet 3€ (lastele tasuta). | Nädalavahetusel toimuvad Tartus Eesti meistrivõistlused ilu- ja rühmvõimlemises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
On juba traditsiooniks saanud, et kahel kõige populaarsemal võimlemisalal toimuvad Eesti meistrivõistlused koos ning seetõttu võib korraga võistlemas näha nii vabariigi parimaid iluvõimlejaid kui ka rühmvõimlemise rühmi, kes on viimastel aastatel edukalt võistelnud ka rahvusvahelises suurkonkurentsis. Eesti meistreid iluvõimlemises selgitatakse juba 68. ja rühmvõimlemises 21. korda.
Laupäeval, 28. mail, selguvad Eesti meistrid iluvõimlemise mitmevõistluses juuniori- ja meistriklassis. Meistriklassi võitjat pärjatakse ühtlasi Eesti absoluutse meistri tiitliga. Pühapäeval, 29. mail, toimuvad võistlused rühmvõimlemise juuniori- ja meistriklassis ning iluvõimlemise finaalvõistlused, kus selgitatakse üksikalade meistrid.
Ajakava
Laupäev, 28. mai
10.00 Iluvõimlemise juunioriklassi mitmevõistlus
18.00 Iluvõimlemise meistriklassi mitmevõistlus
19:45 Autasustamine
Pühapäev, 29. mai
14.00 Iluvõimlemise juunioriklassi üksikalade finaalid ja rühmvõimlemise juunioriklass
16.00 Iluvõimlemise meistriklassi üksikalade finaalid ja rühmvõimlemise meistriklass
17:30 Autasustamine
Sissepääs: laupäeval – tasuta, pühapäeval - pilet 3€ (lastele tasuta).
### Response:
Nädalavahetusel toimuvad Tartus Eesti meistrivõistlused ilu- ja rühmvõimlemises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pelgulinna selts on Tallinna vanim asumiselts, kus vanema ja noorema põlvkonna pelgulinlased korraldavad koos meeldejääva asumipeo, et saaks tutvuda naabritega, avastada uusi kohti koduasumis ning viia end kurssi Pelgulinna Seltsi tegemistega.
Pelgulinna Päevade selleaastane moto on "Pelgulinlane olla on uhke ja hää".
Laupäeval kell 11 juhatab tuntud asumiajaloolane ja pelgulinlane Jaak Juske Pelgulinna Päeva sisse Paldiski maantee äärest, Lilleküla tuletõrjehoone juurest algava temaatilise ajaloomatkaga. Kell 12 algab Mööblimaja eest rongkäik, mis viib Ristiku kooli hoovi, kus alates kella 13-st Pelgulinna asumipidu täies hoos käima läheb: algab laat, kontsert, toimuvad ekskursioonid Ristiku Põhikooli hoones, lapsed saavad meisterdada, harjutada joonisfilmi tegemist, osaleda aktiivsetes mängudes ja töötubades ning tutvuda Päästeameti tööga.
Laupäeval leiab tegevust lisaks Ristiku põhikooli hoovis toimuvale melule ka mujal Pelgulinnas. Kõik külalised on oodatud tutvuma Peeteli kiriku ja torniga ning sellel päeval avab oma uksed ka Eesti Filmiarhiiv (Ristiku 84), kus saab vaadata vanu filmilõike. Toimuvad retrobussi ekskursioonid mööda Pelgulinna ning Positiivi galeriis (Roo 21a) on avatud näitus "Pildikesi Pelgulinna ajaloost".
Pelgulinna Päeva peaesinejaks on 28. mai õhtul kell 19 ülesastuv ansambel Põhja-Tallinn.
Pühapäeval, 29. mail toimub hoovikohvikute päev, mil oma hoovid avavad külastajatele 25 hoovi.
Pelgulinna Päevi korraldab MTÜ Pelgulinna Selts aktiivsete vabatahtlike toel. Pelgulinna Päevad on kohaliku seltsi jaoks vaid üks mitmest suuremast ettevõtmisest. Traditsiooniks on saanud Pelgulinna Muhemängud oktoobris Pelgulinna Gümnaasiumi hoovis, kus ühiselt valmib Pelgulinna pikim küpsisetort, ning teisel advendil toimuv Pelgulinna Jõuluootus Kolde puiesteel oleva Pelgulinna oma jõulupuu juures. Sügisest jätkuvad Pelgulinna Rahvamajas igaõhtused teeõhtud eakatele.
Vaata täpsemat ajakava siit! | Pelgulinna Päevadel esineb ansambel Põhja-Tallinn | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pelgulinna selts on Tallinna vanim asumiselts, kus vanema ja noorema põlvkonna pelgulinlased korraldavad koos meeldejääva asumipeo, et saaks tutvuda naabritega, avastada uusi kohti koduasumis ning viia end kurssi Pelgulinna Seltsi tegemistega.
Pelgulinna Päevade selleaastane moto on "Pelgulinlane olla on uhke ja hää".
Laupäeval kell 11 juhatab tuntud asumiajaloolane ja pelgulinlane Jaak Juske Pelgulinna Päeva sisse Paldiski maantee äärest, Lilleküla tuletõrjehoone juurest algava temaatilise ajaloomatkaga. Kell 12 algab Mööblimaja eest rongkäik, mis viib Ristiku kooli hoovi, kus alates kella 13-st Pelgulinna asumipidu täies hoos käima läheb: algab laat, kontsert, toimuvad ekskursioonid Ristiku Põhikooli hoones, lapsed saavad meisterdada, harjutada joonisfilmi tegemist, osaleda aktiivsetes mängudes ja töötubades ning tutvuda Päästeameti tööga.
Laupäeval leiab tegevust lisaks Ristiku põhikooli hoovis toimuvale melule ka mujal Pelgulinnas. Kõik külalised on oodatud tutvuma Peeteli kiriku ja torniga ning sellel päeval avab oma uksed ka Eesti Filmiarhiiv (Ristiku 84), kus saab vaadata vanu filmilõike. Toimuvad retrobussi ekskursioonid mööda Pelgulinna ning Positiivi galeriis (Roo 21a) on avatud näitus "Pildikesi Pelgulinna ajaloost".
Pelgulinna Päeva peaesinejaks on 28. mai õhtul kell 19 ülesastuv ansambel Põhja-Tallinn.
Pühapäeval, 29. mail toimub hoovikohvikute päev, mil oma hoovid avavad külastajatele 25 hoovi.
Pelgulinna Päevi korraldab MTÜ Pelgulinna Selts aktiivsete vabatahtlike toel. Pelgulinna Päevad on kohaliku seltsi jaoks vaid üks mitmest suuremast ettevõtmisest. Traditsiooniks on saanud Pelgulinna Muhemängud oktoobris Pelgulinna Gümnaasiumi hoovis, kus ühiselt valmib Pelgulinna pikim küpsisetort, ning teisel advendil toimuv Pelgulinna Jõuluootus Kolde puiesteel oleva Pelgulinna oma jõulupuu juures. Sügisest jätkuvad Pelgulinna Rahvamajas igaõhtused teeõhtud eakatele.
Vaata täpsemat ajakava siit!
### Response:
Pelgulinna Päevadel esineb ansambel Põhja-Tallinn |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehkki esimestel aastatel puudus festivalikorraldusest täpne ettekujutus, on sellest tänaseks sirgunud energiast pulbitsev katusttõstev sündmus, kuhu oodatakse värvikaid külalisi kümnest riigist, kes toovad publiku ette neljal päeval 27 tavapäratut lavastust.
"Meil on kümnest riigist üle maailma 27 lavastust kohal, mida nelja päevaga näitame. Üks festivali ülesannetest on teha seda konsentreeritud aja jooksul, et lühikese aja jooksul oleks võimalik saada võimalikult palju muljeid," ütles Keller.
Vahur Keller tõi välja, et sel aastal on kohal erakordselt palju programmi Iisraelist.
TREFFil on olulisteks märksõnadeks ka rahvusvaheline suhtlus. "Kui kapselduda, sulguda ainult enda väikesesse töökeskkonda, siis see ajapikku ammendab ennast ühes ringis ära. Avatus ja suhtlemishetk, impulsside vahetamine, see on hindamatu väärtus."
Vaata videost, kuidas lumepall veerema hakkas ja kuidas üldse käib põnevate kontaktide loomine! | Videointervjuu. Vahur Keller: avatusel on hindamatu väärtus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehkki esimestel aastatel puudus festivalikorraldusest täpne ettekujutus, on sellest tänaseks sirgunud energiast pulbitsev katusttõstev sündmus, kuhu oodatakse värvikaid külalisi kümnest riigist, kes toovad publiku ette neljal päeval 27 tavapäratut lavastust.
"Meil on kümnest riigist üle maailma 27 lavastust kohal, mida nelja päevaga näitame. Üks festivali ülesannetest on teha seda konsentreeritud aja jooksul, et lühikese aja jooksul oleks võimalik saada võimalikult palju muljeid," ütles Keller.
Vahur Keller tõi välja, et sel aastal on kohal erakordselt palju programmi Iisraelist.
TREFFil on olulisteks märksõnadeks ka rahvusvaheline suhtlus. "Kui kapselduda, sulguda ainult enda väikesesse töökeskkonda, siis see ajapikku ammendab ennast ühes ringis ära. Avatus ja suhtlemishetk, impulsside vahetamine, see on hindamatu väärtus."
Vaata videost, kuidas lumepall veerema hakkas ja kuidas üldse käib põnevate kontaktide loomine!
### Response:
Videointervjuu. Vahur Keller: avatusel on hindamatu väärtus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spordisündmuse peakorraldaja Vahur Mäe märkis, et idee distantsi lisamiseks oli korraldajail peas aastaid ning nüüd on õige aeg teostuseni jõuda. "Näeme, et hapras vanuses ja paljude valikute ees olevad noored ei ole spordisündmuste aktiivsed külastajad. Just seetõttu võtame oma missioonina teismeliste ja veidi vanemate noorte kaasamist Kahe Silla jooksu kavva. Pakume neile võimetekohast valikut, huvitavat rada ning mitmekesist programmi," rääkis Mäe korraldajate pressiteate vahendusel.
Noortejooksud stardivad 3. septembril kell 15.00 Endla teatri ees Vaasa pargis ning jooksjad saavad end proovile panna 3-kilomeetrisel rannapiirkonnas kulgeval rajal. Noortejooksu võistluskeskuse stardi- ja finišiala kattub terviklikult järgmisel päeval toimuva Kahe Silla jooksu tegevuspaigaga.
Osalustasu sisaldab elektroonilist ajavõttu, rinnanumbrit, spordijooki, e-diplomit jm. Kõiki lõpetajaid ootab finišis stiilne torusall. Noormeeste ja neidude üldesikolmikuid ning vanuserühmade võitjaid autasustatakse Salomoni auhindadega.
Samal päeval toimub Vaasa pargis muudki põnevat. Kell 10-14 toimuval sporditurul jagatakse infot erinevate sportimisvõimaluste ja -teenuste kohta ning kell 12-14.15 stardivad tasuta lastejooksud. Lastejooksudele on oodatud kuni 11-aastased poisid ja tüdrukud. Lisaks kutsub Rio olümpiamängudel osalev Pärnumaa juurtega maratoonar Roman Fosti huvilisi kell 16 algavale Kahe Silla jooksu avatud raja treeningutele.
Soodsam registreerimine Noortejooksule kestab mai lõpuni www.2silda.ee ja Pärnu Keskuse infoletis. Tutvu ka noortejooksu juhendiga. | Kahe Silla jooksu raames toimub esmakordselt Noortejooks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spordisündmuse peakorraldaja Vahur Mäe märkis, et idee distantsi lisamiseks oli korraldajail peas aastaid ning nüüd on õige aeg teostuseni jõuda. "Näeme, et hapras vanuses ja paljude valikute ees olevad noored ei ole spordisündmuste aktiivsed külastajad. Just seetõttu võtame oma missioonina teismeliste ja veidi vanemate noorte kaasamist Kahe Silla jooksu kavva. Pakume neile võimetekohast valikut, huvitavat rada ning mitmekesist programmi," rääkis Mäe korraldajate pressiteate vahendusel.
Noortejooksud stardivad 3. septembril kell 15.00 Endla teatri ees Vaasa pargis ning jooksjad saavad end proovile panna 3-kilomeetrisel rannapiirkonnas kulgeval rajal. Noortejooksu võistluskeskuse stardi- ja finišiala kattub terviklikult järgmisel päeval toimuva Kahe Silla jooksu tegevuspaigaga.
Osalustasu sisaldab elektroonilist ajavõttu, rinnanumbrit, spordijooki, e-diplomit jm. Kõiki lõpetajaid ootab finišis stiilne torusall. Noormeeste ja neidude üldesikolmikuid ning vanuserühmade võitjaid autasustatakse Salomoni auhindadega.
Samal päeval toimub Vaasa pargis muudki põnevat. Kell 10-14 toimuval sporditurul jagatakse infot erinevate sportimisvõimaluste ja -teenuste kohta ning kell 12-14.15 stardivad tasuta lastejooksud. Lastejooksudele on oodatud kuni 11-aastased poisid ja tüdrukud. Lisaks kutsub Rio olümpiamängudel osalev Pärnumaa juurtega maratoonar Roman Fosti huvilisi kell 16 algavale Kahe Silla jooksu avatud raja treeningutele.
Soodsam registreerimine Noortejooksule kestab mai lõpuni www.2silda.ee ja Pärnu Keskuse infoletis. Tutvu ka noortejooksu juhendiga.
### Response:
Kahe Silla jooksu raames toimub esmakordselt Noortejooks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cartoon on oma lühikese tegutsemisaja jooksul suutnud figureerida kõikides peavoolumeedia edetabelites. Lisaks Eestile on bändi fännibaas jõudsalt kasvanud ka välisriikides. Edukalt on esinetud Inglismaal, Hollandis, Belgias, Tšehhis jm.
Sügisel võitis Cartoon mainekal D’n’B Arena Awardsil parima uue tulija produtsendi tiitli. Õige varsti on oodata uut singlit "Here", kus laulavad Rosanna Lints bändist Würffel ja Cartooni enda liige Ago Teppand. Lugu ilmub 3. juunil Hollandi plaadifirma Liquicity alt.
Cartooni liige Joosep Järvesaar lausus, et bänd soovib algava tuuriga pakkuda publikule meeldejäävat show d. "Kõikidel kontsertidel kasutame neis klubides enneolematult suurejoonelist produktsiooni. Ootame algavat tuuri pikkisilmi," lausus Järvesaar.
Tuuril löövad erinevates kohtades kaasa ka Alex Mattson, Mhkl, Futuristik, Coverk x byte, Tboy, MVP ja Philgood.
27.05 Võru
03.06 Viljandi
04.06 Pärnu
10.06 Tallinn
11.06 Haapsalu
17.06 Tartu
18.06 Kuressaare | Cartoon alustab oma esimest Eesti tuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cartoon on oma lühikese tegutsemisaja jooksul suutnud figureerida kõikides peavoolumeedia edetabelites. Lisaks Eestile on bändi fännibaas jõudsalt kasvanud ka välisriikides. Edukalt on esinetud Inglismaal, Hollandis, Belgias, Tšehhis jm.
Sügisel võitis Cartoon mainekal D’n’B Arena Awardsil parima uue tulija produtsendi tiitli. Õige varsti on oodata uut singlit "Here", kus laulavad Rosanna Lints bändist Würffel ja Cartooni enda liige Ago Teppand. Lugu ilmub 3. juunil Hollandi plaadifirma Liquicity alt.
Cartooni liige Joosep Järvesaar lausus, et bänd soovib algava tuuriga pakkuda publikule meeldejäävat show d. "Kõikidel kontsertidel kasutame neis klubides enneolematult suurejoonelist produktsiooni. Ootame algavat tuuri pikkisilmi," lausus Järvesaar.
Tuuril löövad erinevates kohtades kaasa ka Alex Mattson, Mhkl, Futuristik, Coverk x byte, Tboy, MVP ja Philgood.
27.05 Võru
03.06 Viljandi
04.06 Pärnu
10.06 Tallinn
11.06 Haapsalu
17.06 Tartu
18.06 Kuressaare
### Response:
Cartoon alustab oma esimest Eesti tuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liiklusele jäävad avatuks Keskuse tänava, J. Sütiste tee, E. Vilde tee ja A. Tammsaare tee ning Linnu tee ristmikud, kus on võimalik sõita otsesuunas üle Sõpruse puiestee. Ühistranspordiliikluseks suletakse puiestee nimetatud lõigul kella 10.30st 12.30ni.
Sel ajavahemikul on ühistranspordiliikluses järgmised muudatused:
Liiklus trolliliinidel nr 3, 4 ja 9 suletakse. Suletava trolliliini nr 3 lähimateks asendusliinideks on autobussiliinid nr 24 ja 24A, mis suunatakse ümbersõidule E. Vilde tee, J. Sütiste tee, Tervise tänav, Retke tee, Nõmme tee, Tulika tänav, Endla tänav, tehes peatused kõigis ümbersõidule jäävates peatustes.
Autobussiliinil nr 10 jäävad ära mõlemal liiklussuunal paiknevad Ehitajate tee, Liivaku, Vambola ja Lehola peatused.
Autobussiliinidel nr 17 ja 17A jäävad ära mõlemal liiklussuunal paiknevad Liivaku ja Vambola peatused.
Autobussiliinil nr 13 jäävad ära mõlemal liiklussuunal paiknevad A.H. Tammsaare tee, Lehola ja Lepistiku peatused.
Autobussiliinidel nr 20 ja 20A jäävad ära mõlemal liiklussuunal paiknevad Lepistiku ja Lehola peatused.
Autobussiliinil nr 25 jäävad ära mõlemal liiklussuunal paiknevad Liivaku, Vambola ja Lehola peatused.
Autobussiliinil nr 37 jäävad ära mõlemal liiklussuunal paiknevad Liivaku, Vambola, Lepistiku, Sipelga ja A.H. Tammsaare peatused. | Tallinnas Sõpruse puiesteel ei saa 1. juunil autoga liigelda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liiklusele jäävad avatuks Keskuse tänava, J. Sütiste tee, E. Vilde tee ja A. Tammsaare tee ning Linnu tee ristmikud, kus on võimalik sõita otsesuunas üle Sõpruse puiestee. Ühistranspordiliikluseks suletakse puiestee nimetatud lõigul kella 10.30st 12.30ni.
Sel ajavahemikul on ühistranspordiliikluses järgmised muudatused:
Liiklus trolliliinidel nr 3, 4 ja 9 suletakse. Suletava trolliliini nr 3 lähimateks asendusliinideks on autobussiliinid nr 24 ja 24A, mis suunatakse ümbersõidule E. Vilde tee, J. Sütiste tee, Tervise tänav, Retke tee, Nõmme tee, Tulika tänav, Endla tänav, tehes peatused kõigis ümbersõidule jäävates peatustes.
Autobussiliinil nr 10 jäävad ära mõlemal liiklussuunal paiknevad Ehitajate tee, Liivaku, Vambola ja Lehola peatused.
Autobussiliinidel nr 17 ja 17A jäävad ära mõlemal liiklussuunal paiknevad Liivaku ja Vambola peatused.
Autobussiliinil nr 13 jäävad ära mõlemal liiklussuunal paiknevad A.H. Tammsaare tee, Lehola ja Lepistiku peatused.
Autobussiliinidel nr 20 ja 20A jäävad ära mõlemal liiklussuunal paiknevad Lepistiku ja Lehola peatused.
Autobussiliinil nr 25 jäävad ära mõlemal liiklussuunal paiknevad Liivaku, Vambola ja Lehola peatused.
Autobussiliinil nr 37 jäävad ära mõlemal liiklussuunal paiknevad Liivaku, Vambola, Lepistiku, Sipelga ja A.H. Tammsaare peatused.
### Response:
Tallinnas Sõpruse puiesteel ei saa 1. juunil autoga liigelda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmel pool Prantsusmaal, peamiselt põhja- ja lääneosas ning ka Pariisis, on bensiinijaamades pikad järjekorrad. Kokku oli tänase hommiku seisuga 12 000 bensiinijaamast umbes 1600 kütus otsas või otsakorral, vahendas BBC.
Transpordiminister kinnitas aga, et on vale rääkida bensiini nappusest.
Prantsusmaa kütusetööstuse liit UFIP märkis, et kütusevaru on piisav, kuid seda ei ole võimalik normaalselt laiali vedada.
Ametiühing CGT teatas, et kaheksast naftatöötlemistehasest viies on tegevus peatatud. Ametiühingu pressiesindaja Emmanuel Lepine ütles, et streigi eesmärk pole tekitada puudujääke, vaid tagada tööjõuseaduse tagasivõtmine.
Rahandusminister Michel Sapin on mõistnud naftatöötlemistehaste blokaadi hukka, öeldes, et see on ebaseaduslik.
Viimase nädala jooksul on üle kogu Prantsusmaa toimunud meeleavaldused uute tööjõu reeglite üle. | Prantsusmaal on streigi tõttu tanklates kütus otsakorral | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmel pool Prantsusmaal, peamiselt põhja- ja lääneosas ning ka Pariisis, on bensiinijaamades pikad järjekorrad. Kokku oli tänase hommiku seisuga 12 000 bensiinijaamast umbes 1600 kütus otsas või otsakorral, vahendas BBC.
Transpordiminister kinnitas aga, et on vale rääkida bensiini nappusest.
Prantsusmaa kütusetööstuse liit UFIP märkis, et kütusevaru on piisav, kuid seda ei ole võimalik normaalselt laiali vedada.
Ametiühing CGT teatas, et kaheksast naftatöötlemistehasest viies on tegevus peatatud. Ametiühingu pressiesindaja Emmanuel Lepine ütles, et streigi eesmärk pole tekitada puudujääke, vaid tagada tööjõuseaduse tagasivõtmine.
Rahandusminister Michel Sapin on mõistnud naftatöötlemistehaste blokaadi hukka, öeldes, et see on ebaseaduslik.
Viimase nädala jooksul on üle kogu Prantsusmaa toimunud meeleavaldused uute tööjõu reeglite üle.
### Response:
Prantsusmaal on streigi tõttu tanklates kütus otsakorral |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 1949. aastast mängitaval Thomas Cupil, kus selgitatakse maailma parim meeskond, on siiani võitnud vaid Aasia riigid. Taani on finaalis varem mänginud kaheksal korral, kuid jäänud teiseks. Eilses finaalis võideti Indoneesiat 3:2.
Võidupunktid tulid kõik üksikmängudes. Maailma edetabeli neljas Viktor Axelsen võitis esireketite kohtumises Tommy Sugiarto (BWF 8.) 21:17, 21:18. Jan O Jörgensen (BWF 5.) võitis Ginting Anthony 21:17, 21:12. Otsustava võidupunkti tõi Hans Kristian Vittinghus Ihsan Maulona Mustafa üle 21:15, 21:7.
Paarismängudes läksid võidud indoneeslastele, kui Mohammad Ahsan ja Hendra Setiawan võitsid Mads Condradi ja Mads Koldingi 21:18, 21:13. Ka teiste numbrite paarismängus oli parem Indoneesia.
Kolmandat kohta jäid jagama Malaisia ja Korea.
Naiskondade võistlusel Uber Cupil tuli oodatult võitjaks esimese paigutusega Hiina naiskond, kes finaalis võitis 3:1 Korea. Kolmandale kohale jäid India ja Jaapani naiskonnad. Üle aasta mängitaval Uber Cupil on alates 1998. aastast Hiina naiskond kaotanud karika vaid ühel korral. | Taani meeskond tegi sulgpalli maailmameistrivõistlustel ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 1949. aastast mängitaval Thomas Cupil, kus selgitatakse maailma parim meeskond, on siiani võitnud vaid Aasia riigid. Taani on finaalis varem mänginud kaheksal korral, kuid jäänud teiseks. Eilses finaalis võideti Indoneesiat 3:2.
Võidupunktid tulid kõik üksikmängudes. Maailma edetabeli neljas Viktor Axelsen võitis esireketite kohtumises Tommy Sugiarto (BWF 8.) 21:17, 21:18. Jan O Jörgensen (BWF 5.) võitis Ginting Anthony 21:17, 21:12. Otsustava võidupunkti tõi Hans Kristian Vittinghus Ihsan Maulona Mustafa üle 21:15, 21:7.
Paarismängudes läksid võidud indoneeslastele, kui Mohammad Ahsan ja Hendra Setiawan võitsid Mads Condradi ja Mads Koldingi 21:18, 21:13. Ka teiste numbrite paarismängus oli parem Indoneesia.
Kolmandat kohta jäid jagama Malaisia ja Korea.
Naiskondade võistlusel Uber Cupil tuli oodatult võitjaks esimese paigutusega Hiina naiskond, kes finaalis võitis 3:1 Korea. Kolmandale kohale jäid India ja Jaapani naiskonnad. Üle aasta mängitaval Uber Cupil on alates 1998. aastast Hiina naiskond kaotanud karika vaid ühel korral.
### Response:
Taani meeskond tegi sulgpalli maailmameistrivõistlustel ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitusel esitlevad oma töid nii professionaalsed kunstnikud ja kunstistuudiod kogu Eestist kui ka loomingulised inimesed, kes tunnevad huvi lillemaali vastu.
"Meil on hea meel, et juba teist aastat järjest võtavad Köismäe tornis avatavast näitusest osa paljud andekad kunstnikud ja loomeinimesed. Loodame, et ka sel aastal tuleb näitus kõigile pealinna elanikele meele järgi. Eriti innustav on see, et näitus on tasuta, seega igaüks võib kunstist osa saada," märkis näituse kuraator Jane Siimso-Merivoo.
Näituse raames valitakse kuus parimat tööd: viis neist valib žürii ja ühe publik. Autasustamine toimub 26. augustil Lillefestivali ametliku lõpuürituse käigus.
Laboratooriumi 27 aadressil asuvas Köismäe tornis on näitus avatud kolmapäevast pühapäevani kella 10-st hommikul kella 17-ni õhtul. | Köismäe tornis avati Lillefestivali raames lillemaalide näitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitusel esitlevad oma töid nii professionaalsed kunstnikud ja kunstistuudiod kogu Eestist kui ka loomingulised inimesed, kes tunnevad huvi lillemaali vastu.
"Meil on hea meel, et juba teist aastat järjest võtavad Köismäe tornis avatavast näitusest osa paljud andekad kunstnikud ja loomeinimesed. Loodame, et ka sel aastal tuleb näitus kõigile pealinna elanikele meele järgi. Eriti innustav on see, et näitus on tasuta, seega igaüks võib kunstist osa saada," märkis näituse kuraator Jane Siimso-Merivoo.
Näituse raames valitakse kuus parimat tööd: viis neist valib žürii ja ühe publik. Autasustamine toimub 26. augustil Lillefestivali ametliku lõpuürituse käigus.
Laboratooriumi 27 aadressil asuvas Köismäe tornis on näitus avatud kolmapäevast pühapäevani kella 10-st hommikul kella 17-ni õhtul.
### Response:
Köismäe tornis avati Lillefestivali raames lillemaalide näitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheaastast islamiteoloogia- ja juhtimiskursust hakkab pakkuma täiskasvanute koolituskeskus Kista Folkhägskola, mis asub pealinna Stockholmi loodeosas, vahendas The Local.
Rootsi imaamide harimise teemal on riigis varem debateeritud ja näiteks 2008. aastal tegi toonane haridusminister lars Leijonborg ettepaneku riigi raha eest kursusi läbi viia. Plaanist siiski loobuti.
Nüüd avataval kursusel vastutab õppe eest koolituskeskus ning Rootsi riik on sellega seotud üksnes rahastamise kaudu. Koolituskeskuse rektor Abdulkader Habib peab usujuhtide Rootsis koolitamist soodsaks arenguks.
"Vajadus selle järele on suur. Praegu juhivad enamikku riigi kogudustest väljaõppeta isikud, seega on suur puudus inimestest, kes on Rootsis hariduse saanud ning kes mõistavad Rootsi vaatenurka, tundes samas islamit," rääkis ta Rootsi raadiole.
Ka Malmös töötav imaam Sallahuddin Barakat tervitas uute kursuste avamist. "See on samm edasi," ütles ta uudisteagentuurile TT, märkides, et nii saavad õpilased islamit tundma õppida kohalikes tingimustes. "Samuti on see vajalik naistele, kellel on välismaal islamit õppida erinevatel põhjustel keeruline".
Õppeprogrammi on küll oodatud ka šiiitliku taustaga inimesed, ent peamiselt on see suunatud sunniitidele. | Rootsi riik hakkab islamivaimulikke koolitama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheaastast islamiteoloogia- ja juhtimiskursust hakkab pakkuma täiskasvanute koolituskeskus Kista Folkhägskola, mis asub pealinna Stockholmi loodeosas, vahendas The Local.
Rootsi imaamide harimise teemal on riigis varem debateeritud ja näiteks 2008. aastal tegi toonane haridusminister lars Leijonborg ettepaneku riigi raha eest kursusi läbi viia. Plaanist siiski loobuti.
Nüüd avataval kursusel vastutab õppe eest koolituskeskus ning Rootsi riik on sellega seotud üksnes rahastamise kaudu. Koolituskeskuse rektor Abdulkader Habib peab usujuhtide Rootsis koolitamist soodsaks arenguks.
"Vajadus selle järele on suur. Praegu juhivad enamikku riigi kogudustest väljaõppeta isikud, seega on suur puudus inimestest, kes on Rootsis hariduse saanud ning kes mõistavad Rootsi vaatenurka, tundes samas islamit," rääkis ta Rootsi raadiole.
Ka Malmös töötav imaam Sallahuddin Barakat tervitas uute kursuste avamist. "See on samm edasi," ütles ta uudisteagentuurile TT, märkides, et nii saavad õpilased islamit tundma õppida kohalikes tingimustes. "Samuti on see vajalik naistele, kellel on välismaal islamit õppida erinevatel põhjustel keeruline".
Õppeprogrammi on küll oodatud ka šiiitliku taustaga inimesed, ent peamiselt on see suunatud sunniitidele.
### Response:
Rootsi riik hakkab islamivaimulikke koolitama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitja selgus 10-mehelisest jooksikute grupist. Teise koha sai taanlane Rasmus Guldhammer (Stölting Service Group) ning kolmas oli Ian Bibby (NFTO), vahendab Rattauudised.ee.
Pruus kaotas võitjale 1.13.
Eesti koondise värvides sõitnud Peeter Tarvis lõpetas sõidu 35. kohaga (+2.17). Ülejäänud koondislased kahjuks tulemust kirja ei saanud. | Pruus Walesis parima eestlasena 16. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitja selgus 10-mehelisest jooksikute grupist. Teise koha sai taanlane Rasmus Guldhammer (Stölting Service Group) ning kolmas oli Ian Bibby (NFTO), vahendab Rattauudised.ee.
Pruus kaotas võitjale 1.13.
Eesti koondise värvides sõitnud Peeter Tarvis lõpetas sõidu 35. kohaga (+2.17). Ülejäänud koondislased kahjuks tulemust kirja ei saanud.
### Response:
Pruus Walesis parima eestlasena 16. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tund Falluja vabastamiseks on saabunud. Suure võidu hetk on tulnud lähedale," vahendas Reuters peaministri sõnu.
Abadi ütles, et ISIS-el pole muud valikut kui põgeneda.
Nii ISIS kui ka Iraagi meedia on teatanud lahingutest ja väitnud, et hukkunuid on mõlemal poolel.
Falluja oli esimene linn, mis 2014. aastal ISIS-e kätte langes. Rühmituse kontrolli all on Iraagis ka Mosuli linn.
Iraagi valitsus on kutsunud tsiviilelanikke üles põgenema. Hinnanguliselt elab Fallujas 60 000 kuni 90 000 inimest.
Iraagi sõjavägi ütles riigitelevisioonile, et need, kes linnast ei lahku, peaksid oma kodule valge lipu heiskama.
Ametnike sõnul luuakse elanikele varjupaigalaagritesse minemiseks koridor. | Iraagi peaminister kuulutas välja operatsiooni Falluja tagasivõtmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tund Falluja vabastamiseks on saabunud. Suure võidu hetk on tulnud lähedale," vahendas Reuters peaministri sõnu.
Abadi ütles, et ISIS-el pole muud valikut kui põgeneda.
Nii ISIS kui ka Iraagi meedia on teatanud lahingutest ja väitnud, et hukkunuid on mõlemal poolel.
Falluja oli esimene linn, mis 2014. aastal ISIS-e kätte langes. Rühmituse kontrolli all on Iraagis ka Mosuli linn.
Iraagi valitsus on kutsunud tsiviilelanikke üles põgenema. Hinnanguliselt elab Fallujas 60 000 kuni 90 000 inimest.
Iraagi sõjavägi ütles riigitelevisioonile, et need, kes linnast ei lahku, peaksid oma kodule valge lipu heiskama.
Ametnike sõnul luuakse elanikele varjupaigalaagritesse minemiseks koridor.
### Response:
Iraagi peaminister kuulutas välja operatsiooni Falluja tagasivõtmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilmselt on õigusemehed need, kes sellest raamatust täiesti aru saavad. Oli Nikolai Kaasik – tunnistan, polnud kuulnudki, kena, et nüüd tean – rahvusvahelise õiguse ja majandusõiguse esimesi käppi siin maal. Hoidku mind õiguse teemal lõugu lahti tegemast või näppe liigutamast. Ainuke metsatarkus sel teemal on: võhikule tundub seadust lugedes alati, et see on tema poolt.
Ja eksib.
Kuid ajaloo vastu nõrkust tundev isik võib seda ju ikkagi lugeda. Kaege, ajalooõpik annab inimesele nii-öelda päevaprae kätte, söö ja ära lorise. Mis siis, et see on eilsest üles soojendatud. Natukese maitsemeelega inimene käiks turul ära ja katsuks ise keevitada. Tükike siit, tükike sealt, hoopis huvitavam pilt saab. Igast raamatust saab noppida välja pisikesi asju, mille peale kirjutaja ehk pole mõelnudki.
Raamat, tegelgu see pealegi nime järgi õiguslike probleemidega, annab hunniku ajalugu, mille peale ehk polegi varem mõelnud. Eelkõige muidugi näitab, kuis kõik kordub.
Lugedes, kuis Nikolai Kaasik arutab väikeriikide probleemi üle, kargab järsku pähe, et täna, 89 aastat hiljem, nimelt see artikkel on kirjutatud 1927, on maailm üsna samasugune. Meil võivad olla autod, mille kumme ei pea iga 60 kilomeetri tagant jahtuda laskma, igal telefon ja selles lutikas, aga:
Me elame samamoodi impeeriumide lagunemise järgses maailmas. Õnneks-õnnetuseks pole see lagunemine olnud nii märkimisväärne kui Esimese ilmasõja järgne. Mõelge vaid, et tollal lendas pilbasteks neli impeeriumi korraga. Sakslased pidid harjuma mõttega vabariigist ja Poola koridoriga. Neil oli ehk kõige kergem... kuigi see sõjasüü jutt neid just väga ei rõõmustanud. See suht pisiasi. Ent – et laisa Vene impeeriumi asemele tuleb mingi punane jõledus, elurõõmsa Austria-Ungari rahvad nägelevad, kes mida endale krabada suudab, see arvatavasti oli rabav. Ja Türgi jagamist euroopaliku joonlauaga helbitakse ju siiamaani. Vaat, ei ole isegi osanud mõelda.
Kuidagi tuttav. Nagu siis, üritavad impeeriumiga harjunud rahvad seda uuesti tekitada. Mingi rahvusülese organisatsiooni näol, mis peaks vältima igasugu jante. Tollal oli selleks Rahvasteliit... praegu on isegi raske öelda, mis. Kes seda ÜROd, Euroliitu või NATOt ikka nii väga enam usub või austab. Ikka on nii, et suured poisid põrnitsevad ja tillukestel tuleb valida, kelle põllepaelte külge ennast haakida.
Rahvasteliidule ongi pühendatud raamatu teine pool. Seni on olnud udune teadmine, et eks see üks udune jututuba oli. Nikolai Kaasik seletab 1933 kirjutatud töös putka põhjalikult lahti. Nojah... oli ikka küll. Sihuke mulje. Vabisev taburet, mis kogu aeg kardab ühest jalast ilma jääda. Euroliit, sõnaga.
Nii et raamat, pärast mille lugemist jääb korraks tunne, et oled ise ka tark. Kuigi tegelikult oled saanud vaid ainet mõtlemiseks. Aga mõtlemine on ju alati hea. Või teadasaamine, et ka tollal olid pagulasmured, igasugu -õiguslased, kõik on kunagi juba olnud. | Arvustus. Ja kõik on kunagi juba olnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilmselt on õigusemehed need, kes sellest raamatust täiesti aru saavad. Oli Nikolai Kaasik – tunnistan, polnud kuulnudki, kena, et nüüd tean – rahvusvahelise õiguse ja majandusõiguse esimesi käppi siin maal. Hoidku mind õiguse teemal lõugu lahti tegemast või näppe liigutamast. Ainuke metsatarkus sel teemal on: võhikule tundub seadust lugedes alati, et see on tema poolt.
Ja eksib.
Kuid ajaloo vastu nõrkust tundev isik võib seda ju ikkagi lugeda. Kaege, ajalooõpik annab inimesele nii-öelda päevaprae kätte, söö ja ära lorise. Mis siis, et see on eilsest üles soojendatud. Natukese maitsemeelega inimene käiks turul ära ja katsuks ise keevitada. Tükike siit, tükike sealt, hoopis huvitavam pilt saab. Igast raamatust saab noppida välja pisikesi asju, mille peale kirjutaja ehk pole mõelnudki.
Raamat, tegelgu see pealegi nime järgi õiguslike probleemidega, annab hunniku ajalugu, mille peale ehk polegi varem mõelnud. Eelkõige muidugi näitab, kuis kõik kordub.
Lugedes, kuis Nikolai Kaasik arutab väikeriikide probleemi üle, kargab järsku pähe, et täna, 89 aastat hiljem, nimelt see artikkel on kirjutatud 1927, on maailm üsna samasugune. Meil võivad olla autod, mille kumme ei pea iga 60 kilomeetri tagant jahtuda laskma, igal telefon ja selles lutikas, aga:
Me elame samamoodi impeeriumide lagunemise järgses maailmas. Õnneks-õnnetuseks pole see lagunemine olnud nii märkimisväärne kui Esimese ilmasõja järgne. Mõelge vaid, et tollal lendas pilbasteks neli impeeriumi korraga. Sakslased pidid harjuma mõttega vabariigist ja Poola koridoriga. Neil oli ehk kõige kergem... kuigi see sõjasüü jutt neid just väga ei rõõmustanud. See suht pisiasi. Ent – et laisa Vene impeeriumi asemele tuleb mingi punane jõledus, elurõõmsa Austria-Ungari rahvad nägelevad, kes mida endale krabada suudab, see arvatavasti oli rabav. Ja Türgi jagamist euroopaliku joonlauaga helbitakse ju siiamaani. Vaat, ei ole isegi osanud mõelda.
Kuidagi tuttav. Nagu siis, üritavad impeeriumiga harjunud rahvad seda uuesti tekitada. Mingi rahvusülese organisatsiooni näol, mis peaks vältima igasugu jante. Tollal oli selleks Rahvasteliit... praegu on isegi raske öelda, mis. Kes seda ÜROd, Euroliitu või NATOt ikka nii väga enam usub või austab. Ikka on nii, et suured poisid põrnitsevad ja tillukestel tuleb valida, kelle põllepaelte külge ennast haakida.
Rahvasteliidule ongi pühendatud raamatu teine pool. Seni on olnud udune teadmine, et eks see üks udune jututuba oli. Nikolai Kaasik seletab 1933 kirjutatud töös putka põhjalikult lahti. Nojah... oli ikka küll. Sihuke mulje. Vabisev taburet, mis kogu aeg kardab ühest jalast ilma jääda. Euroliit, sõnaga.
Nii et raamat, pärast mille lugemist jääb korraks tunne, et oled ise ka tark. Kuigi tegelikult oled saanud vaid ainet mõtlemiseks. Aga mõtlemine on ju alati hea. Või teadasaamine, et ka tollal olid pagulasmured, igasugu -õiguslased, kõik on kunagi juba olnud.
### Response:
Arvustus. Ja kõik on kunagi juba olnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Timo Sild jäi finaalist välja esimesena, saades eeljooksus A 18. koha. Finaalikohast lahutas teda minut ja 33 sekundit. Napilt jäi finaalist välja ka eilses sprindi finaalis hea soorituse teinud Kenny Kivikas.
Tavaraja finaalvõistlus joostakse homme. Eesti koondise viimaste aastate parimad tulemused tavarajavõistlustelt on Annika Rihma 15. ja Timo Silla 18. koht 2014. aasta Euroopa meistrivõistlustelt Portugalist. | Annika Rihma ja Kerstin Uiboupin jõudsid orienteerumise EM-il tavaraja finaalvõistlusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Timo Sild jäi finaalist välja esimesena, saades eeljooksus A 18. koha. Finaalikohast lahutas teda minut ja 33 sekundit. Napilt jäi finaalist välja ka eilses sprindi finaalis hea soorituse teinud Kenny Kivikas.
Tavaraja finaalvõistlus joostakse homme. Eesti koondise viimaste aastate parimad tulemused tavarajavõistlustelt on Annika Rihma 15. ja Timo Silla 18. koht 2014. aasta Euroopa meistrivõistlustelt Portugalist.
### Response:
Annika Rihma ja Kerstin Uiboupin jõudsid orienteerumise EM-il tavaraja finaalvõistlusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enamik meist ei jätaks enda kodu puhul ruumilahendust ja disaini AINULT spetsialisti otsustada. Ent kui jutt on meie ühisest kodust?
Linn, meie ühine eluruum, ei ole isetekkeline. Ei kasva majad nagu puud metsas, ei jookse tänavad kui jõed iseendile teed rajades. Iga maja, tänav ja park on enne reaalsuseks saamist sündinud kellegi peas ja mõttes ning realiseerunud pärast planeerimis- ja otsustusprotsessi.
Tuleb tõdeda, et nii suurt kodanikuaktiivsust ja kaasarääkimis soovi linnaruumi muutustes kui tänavu, pole ma varem täheldatud. Samas piketid, protestid ja kohtuasjad pole selleks kaugeltki tõhusaim viis, nendeni jõutakse enamasti parema puudumisel. Kuid paremad ja tõhusamad viisid kogukonna kaasamiseks, ühise tarkuse parimaks rakendamiseks on olemas. On vaja vaid julgust nende kasutamiseks, otsustavust teha asju teistmoodi kui viimastel aastakümnetel on tehtud.
Maailma, ja ka koduõue praktika Reidi tänava näol, kinnitavad et jättes ühise elu- ja liikumisruumi kujundamise vaid spetsialistidele ja poliitikutele, jäävad tihti mitmed olulised küljed kaalumata. Tulemuseks on lihtsustatud, kohati isegi lihtsameelsed lahendused.
Protestid ja piketid, mis suruvad spetsialistid kaitsepositsioonidele, sünnivad siis kui lastakse mööda õige aeg linnaruumi kasutajatega dialoogi pidada. Tänased kaasarääkimise võimalused piirduvad kahjuks etteantud lahenduste kommenteerimise ja täiendamisega kirja teel ning osalemisega planeeringute avalikel aruteludel, mis mõjuvad täna üsna kiviaegseina. Nii jääb kaasamine praktikas pigem formaalseks ja mikrotasandile, stiilis et naaber liiga suurt maja ei ehitaks. Tuhandeid ja kümneid tuhandeid inimesi puudutavates küsimustes on kaasarääkimine on aga linlasele liialt vaevarikas, mistõttu on inimeste huvi kerge kaduma. Seejuures pole linnatänavate projekteerimisel kaasamise kohustust isegi ette nähtud.
Kaevikusõda linnaruumi üle saab vältida, kutsudes linnaruumi kasutajad kaasa mõtlema kohe muutuste alguses. Sisuline kaasamine linnaruumis eeldabki otsedemokraatiat, mitte esindusdemokraatiat. Tehnoloogiaajastul on suurepärased võimalused selleks olemas, need töötavad ja sünnitavad häid lahendusi paljudes edumeelsetes linnades.
E-riigile ja digiühiskonnale oleks igati kohane luua nutikas kaasamisplatvorm, mis teeks kaasarääkimise ühise eluruumi kujundamises sama lihtsaks, kui e-valimised. See poleks jalgratta leiutamine, vaid saaksime tehe eestipärase asja, võttes eeskujuks parimad ja edukaimad näited maailmast. Seadusandja saaks seejärel kehtestada uue ja kaasaegse planeerimisprotsessi, kus kogukonna sisuline kaasamine ühise eluruumi loomisse oleks standard - kohustus, kui soovite.
Seniks aga kasutage võimalust ja aidake tulevikku luua Tallinna Peatänava kodulehel mõtle kaasa rubriigis avaldades arvamust peatänava ideekonkursi võidutöö kohta, et Tallinna uus linnasüda saaks väärtuslik ja kodune ühine eluruumruum, mitte liftišaht. | Raul Järg: e-riigile oleks kohane luua nutikas kaasamisplatvorm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enamik meist ei jätaks enda kodu puhul ruumilahendust ja disaini AINULT spetsialisti otsustada. Ent kui jutt on meie ühisest kodust?
Linn, meie ühine eluruum, ei ole isetekkeline. Ei kasva majad nagu puud metsas, ei jookse tänavad kui jõed iseendile teed rajades. Iga maja, tänav ja park on enne reaalsuseks saamist sündinud kellegi peas ja mõttes ning realiseerunud pärast planeerimis- ja otsustusprotsessi.
Tuleb tõdeda, et nii suurt kodanikuaktiivsust ja kaasarääkimis soovi linnaruumi muutustes kui tänavu, pole ma varem täheldatud. Samas piketid, protestid ja kohtuasjad pole selleks kaugeltki tõhusaim viis, nendeni jõutakse enamasti parema puudumisel. Kuid paremad ja tõhusamad viisid kogukonna kaasamiseks, ühise tarkuse parimaks rakendamiseks on olemas. On vaja vaid julgust nende kasutamiseks, otsustavust teha asju teistmoodi kui viimastel aastakümnetel on tehtud.
Maailma, ja ka koduõue praktika Reidi tänava näol, kinnitavad et jättes ühise elu- ja liikumisruumi kujundamise vaid spetsialistidele ja poliitikutele, jäävad tihti mitmed olulised küljed kaalumata. Tulemuseks on lihtsustatud, kohati isegi lihtsameelsed lahendused.
Protestid ja piketid, mis suruvad spetsialistid kaitsepositsioonidele, sünnivad siis kui lastakse mööda õige aeg linnaruumi kasutajatega dialoogi pidada. Tänased kaasarääkimise võimalused piirduvad kahjuks etteantud lahenduste kommenteerimise ja täiendamisega kirja teel ning osalemisega planeeringute avalikel aruteludel, mis mõjuvad täna üsna kiviaegseina. Nii jääb kaasamine praktikas pigem formaalseks ja mikrotasandile, stiilis et naaber liiga suurt maja ei ehitaks. Tuhandeid ja kümneid tuhandeid inimesi puudutavates küsimustes on kaasarääkimine on aga linlasele liialt vaevarikas, mistõttu on inimeste huvi kerge kaduma. Seejuures pole linnatänavate projekteerimisel kaasamise kohustust isegi ette nähtud.
Kaevikusõda linnaruumi üle saab vältida, kutsudes linnaruumi kasutajad kaasa mõtlema kohe muutuste alguses. Sisuline kaasamine linnaruumis eeldabki otsedemokraatiat, mitte esindusdemokraatiat. Tehnoloogiaajastul on suurepärased võimalused selleks olemas, need töötavad ja sünnitavad häid lahendusi paljudes edumeelsetes linnades.
E-riigile ja digiühiskonnale oleks igati kohane luua nutikas kaasamisplatvorm, mis teeks kaasarääkimise ühise eluruumi kujundamises sama lihtsaks, kui e-valimised. See poleks jalgratta leiutamine, vaid saaksime tehe eestipärase asja, võttes eeskujuks parimad ja edukaimad näited maailmast. Seadusandja saaks seejärel kehtestada uue ja kaasaegse planeerimisprotsessi, kus kogukonna sisuline kaasamine ühise eluruumi loomisse oleks standard - kohustus, kui soovite.
Seniks aga kasutage võimalust ja aidake tulevikku luua Tallinna Peatänava kodulehel mõtle kaasa rubriigis avaldades arvamust peatänava ideekonkursi võidutöö kohta, et Tallinna uus linnasüda saaks väärtuslik ja kodune ühine eluruumruum, mitte liftišaht.
### Response:
Raul Järg: e-riigile oleks kohane luua nutikas kaasamisplatvorm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõelale jäänud pärilikkusaine lõik ASGR1 vastutab mitmeid teisi valke ümbertöötleva valgu valmistamise eest. Keskmiselt iga 120. islandlase genoomis leidub aga geenimutatsioon, mille tulemusel valku ei sünteesita. Islandlaste geeniandmeid nende terviseandmetega võrreldes leidsid ettevõtte DeCode Genetics teadlased, et vastavat geenialleeli kandvate inimeste eluiga on keskmiselt 1,5 aastat pikem ja geenivariant seostub madalama mitte-HDL-kolesterooli tasemega.
Uurimuse autorid märgivad aga, et ainult madalamast mitte-HDL-kolesterooli tasemest jääb pikema eluea seletamiseks napiks. Nii mängivad tõenäoliselt rolli ka teised biomolekulid. Milliseid neist valk täpselt mõjutama või ümber töötlema peaks, seda teadlased veel öelda ei oska. Täpse mehhanismi leidmine on aga sama efekti esile kutsuva ravimi turule toomiseks hädavajalik. Samas märkis uurimuse juhtivautor Kari Stefansson, et vastava valgu tootmist takistav mutatsioon ASGR1 geenis ei näi seonduvat teiste terviseprobleemidega.
DeCode Geneticsi ja selle ulatusliku DNA-andmebaasi üles ostnud ravimifirma AmGen on asunud aga ajakirja MIT Technology Review teatel töötama välja mutatsiooni mõju matkivat ravimit.
Viimane südamehaiguste riskile sarnase ulatusega mõju avaldav geenivariant leiti 2004. aastal ja on viinud tänaseks kahe USA toidu- ja ravimiohutusameti poolt heakskiidu leidnud ravimini. Nii Repatha kui ka Praluent hind küündib aga enam küündib tuhande dollarini.
Uurimus ilmus ajakirjas New England Journal of Medicine. | Geenimutatsioon vähendab südamehaiguste riski kolmandiku võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõelale jäänud pärilikkusaine lõik ASGR1 vastutab mitmeid teisi valke ümbertöötleva valgu valmistamise eest. Keskmiselt iga 120. islandlase genoomis leidub aga geenimutatsioon, mille tulemusel valku ei sünteesita. Islandlaste geeniandmeid nende terviseandmetega võrreldes leidsid ettevõtte DeCode Genetics teadlased, et vastavat geenialleeli kandvate inimeste eluiga on keskmiselt 1,5 aastat pikem ja geenivariant seostub madalama mitte-HDL-kolesterooli tasemega.
Uurimuse autorid märgivad aga, et ainult madalamast mitte-HDL-kolesterooli tasemest jääb pikema eluea seletamiseks napiks. Nii mängivad tõenäoliselt rolli ka teised biomolekulid. Milliseid neist valk täpselt mõjutama või ümber töötlema peaks, seda teadlased veel öelda ei oska. Täpse mehhanismi leidmine on aga sama efekti esile kutsuva ravimi turule toomiseks hädavajalik. Samas märkis uurimuse juhtivautor Kari Stefansson, et vastava valgu tootmist takistav mutatsioon ASGR1 geenis ei näi seonduvat teiste terviseprobleemidega.
DeCode Geneticsi ja selle ulatusliku DNA-andmebaasi üles ostnud ravimifirma AmGen on asunud aga ajakirja MIT Technology Review teatel töötama välja mutatsiooni mõju matkivat ravimit.
Viimane südamehaiguste riskile sarnase ulatusega mõju avaldav geenivariant leiti 2004. aastal ja on viinud tänaseks kahe USA toidu- ja ravimiohutusameti poolt heakskiidu leidnud ravimini. Nii Repatha kui ka Praluent hind küündib aga enam küündib tuhande dollarini.
Uurimus ilmus ajakirjas New England Journal of Medicine.
### Response:
Geenimutatsioon vähendab südamehaiguste riski kolmandiku võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste arvestuses viis nii kaalukategooria -58,5 kg kui ka absoluutkaalu kuldmedali koju Liisi Vaht, kes alistas kõik oma vastased sirge käelukuga. Naiste kaalukategoorias -69 kg võttis võidu Jane Soodla (mõlemad naised kuuluvad klubisse 3D Treening).
Meestest võidutses kaalukategoorias -70 kg Janar Jerofejev (Jits Pärnus), -76 kg Jaak Rudov (3D Treening), -82,3 kg Harto Vallimägi (3D Treening), -88,3 kg Sten Anslan (Võimla), -94,3 kg Mardo Männimägi (3D Treening), -100,5 kg Robert Tomingas (Hilti BJJ Pärnu) ja 100,5+ kg Stanislav Ivanov (3D Treening).
Meeste absoluutkaalus tegi puhta töö Mardo Männimägi (3D Treening).
Kokku võttis meistrivõistlustest osa 34 sportlast viiest erinevast klubist. Parima klubi karika võitis suure edumaaga Tallinna spordiklubi 3D Treening. | Selgusid Eesti meistrid Brasiilia jiu-jitsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste arvestuses viis nii kaalukategooria -58,5 kg kui ka absoluutkaalu kuldmedali koju Liisi Vaht, kes alistas kõik oma vastased sirge käelukuga. Naiste kaalukategoorias -69 kg võttis võidu Jane Soodla (mõlemad naised kuuluvad klubisse 3D Treening).
Meestest võidutses kaalukategoorias -70 kg Janar Jerofejev (Jits Pärnus), -76 kg Jaak Rudov (3D Treening), -82,3 kg Harto Vallimägi (3D Treening), -88,3 kg Sten Anslan (Võimla), -94,3 kg Mardo Männimägi (3D Treening), -100,5 kg Robert Tomingas (Hilti BJJ Pärnu) ja 100,5+ kg Stanislav Ivanov (3D Treening).
Meeste absoluutkaalus tegi puhta töö Mardo Männimägi (3D Treening).
Kokku võttis meistrivõistlustest osa 34 sportlast viiest erinevast klubist. Parima klubi karika võitis suure edumaaga Tallinna spordiklubi 3D Treening.
### Response:
Selgusid Eesti meistrid Brasiilia jiu-jitsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samost on varem üle 16 aasta töötanud uudisteagentuuris BNS ning samuti ajalehtedes Postimees ja Hommikuleht.
Aastatel 2006-2011 ja 2015-2016 oli ta BNS Grupi juhatuse esimees. Postimehe juhatuse esimehe ja vastutava peatoimetajana töötas ta aastatel 2011-2013.
Aastatel 1995–2014 juhtis ta Raadio 2 saadet "Olukorrast riigis" (algul koos Hannes Rummuga, seejärel koos Kalle Muuliga).
2014. aasta veebruarist 2015. aasta märtsini kuulus Samost IRL-i, mille ridades ta kandideeris ka 2014. aasta europarlamendi valimistel (3628 häält) ning 2015. aasta riigikogu valimistel Ida-Virumaal (761 häält).
Praegune ERR-i portaalide peatoimetaja Rain Kooli loobub ametist omal soovil. Kooli jätkab töötamist ERR-is arvamustoimetajana. | ERR-i veebiuudiste peatoimetajaks saab Anvar Samost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samost on varem üle 16 aasta töötanud uudisteagentuuris BNS ning samuti ajalehtedes Postimees ja Hommikuleht.
Aastatel 2006-2011 ja 2015-2016 oli ta BNS Grupi juhatuse esimees. Postimehe juhatuse esimehe ja vastutava peatoimetajana töötas ta aastatel 2011-2013.
Aastatel 1995–2014 juhtis ta Raadio 2 saadet "Olukorrast riigis" (algul koos Hannes Rummuga, seejärel koos Kalle Muuliga).
2014. aasta veebruarist 2015. aasta märtsini kuulus Samost IRL-i, mille ridades ta kandideeris ka 2014. aasta europarlamendi valimistel (3628 häält) ning 2015. aasta riigikogu valimistel Ida-Virumaal (761 häält).
Praegune ERR-i portaalide peatoimetaja Rain Kooli loobub ametist omal soovil. Kooli jätkab töötamist ERR-is arvamustoimetajana.
### Response:
ERR-i veebiuudiste peatoimetajaks saab Anvar Samost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paremäärmusliku Itaalia Vennaskonna ning Põhjaliiga linnapeakandidaat Meloni lubas eilsel kampaaniaüritusel, et kui ta peaks valituks osutuma, on üks tema eesmärke nimetada linnatänav Itaalia parempoolsete ajaloos tähtsal kohal oleva Giorgio Almirante auks, vahendas The Local.
"Ta oli patrioot, kes uskus poliitikas demokraatiasse ja aususesse," lausus Meloni.
Ajakirjanik ja poliitik Almirante oli vastuoluline tegelane, kuna kuulus sõja ajal Benito Mussolini Rahvuslik Fašistlikkusse Parteisse ning aitas 1946. aastal rajada neofašistliku Itaalia Sotsialistliku Liikumise (MSI), mille presidendiks ta 1969. aastal sai ning jäi selleks kuni oma surmani 1988. aastal. Partei oli tuntud oma vaenuliku suhtumise poolest Itaalias elavatesse etnilistesse vähemustesse.
Kui Giorgia Meloni tegi oma plaani teatavaks, reageeris Rooma juudi kogukond sellele teravalt. Kogukonna president Ruth Dureghello ütles, et Rooma tänava Almirante järgi nimetamine ei tule kõne allagi.
Valimised toimuvad 5. juunil. | Rooma linnapeaks pürgija kavatseb tänavale kuulsa fašisti nime anda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paremäärmusliku Itaalia Vennaskonna ning Põhjaliiga linnapeakandidaat Meloni lubas eilsel kampaaniaüritusel, et kui ta peaks valituks osutuma, on üks tema eesmärke nimetada linnatänav Itaalia parempoolsete ajaloos tähtsal kohal oleva Giorgio Almirante auks, vahendas The Local.
"Ta oli patrioot, kes uskus poliitikas demokraatiasse ja aususesse," lausus Meloni.
Ajakirjanik ja poliitik Almirante oli vastuoluline tegelane, kuna kuulus sõja ajal Benito Mussolini Rahvuslik Fašistlikkusse Parteisse ning aitas 1946. aastal rajada neofašistliku Itaalia Sotsialistliku Liikumise (MSI), mille presidendiks ta 1969. aastal sai ning jäi selleks kuni oma surmani 1988. aastal. Partei oli tuntud oma vaenuliku suhtumise poolest Itaalias elavatesse etnilistesse vähemustesse.
Kui Giorgia Meloni tegi oma plaani teatavaks, reageeris Rooma juudi kogukond sellele teravalt. Kogukonna president Ruth Dureghello ütles, et Rooma tänava Almirante järgi nimetamine ei tule kõne allagi.
Valimised toimuvad 5. juunil.
### Response:
Rooma linnapeaks pürgija kavatseb tänavale kuulsa fašisti nime anda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänu rühmale vabatahtlikele ei jäänud Freddy aga mitte ainult elama, vaid on nüüdsest ka maailma esimese 3D-printeri abil valmistatud kilbi omanik.
"Freddy on esimene kilpkonn maailmas, kes saab täielikult uuesti ehitatud katte endale ning ühtlasi ka esimene olend, keda me loomapäästjate värske rühmitusena aidata otsustasime, rääkis Sao Paulos tegutseva vabatahtlike grupi liige, disainer Cicero Moraes. Tema disainis arvuti abil uue kilbi, mis põhines mitmetel Freddyst tehtud fotodel. Valminud pildi saatis ta edasi dr Paulo Miamotole, kes on hambakirurg ning tõi Moraese loomingu 3D-printeri abil ellu.
Hiljem värviti uus kilp ka käsitsi üle ja nüüd saab Freddy rõõmsalt uue koduga ringi liikuda.
Pilte ettevõtmisest saab vaadata SIIT! | Haavatud kilpkonn sai 3D-printeri abil uue kilbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänu rühmale vabatahtlikele ei jäänud Freddy aga mitte ainult elama, vaid on nüüdsest ka maailma esimese 3D-printeri abil valmistatud kilbi omanik.
"Freddy on esimene kilpkonn maailmas, kes saab täielikult uuesti ehitatud katte endale ning ühtlasi ka esimene olend, keda me loomapäästjate värske rühmitusena aidata otsustasime, rääkis Sao Paulos tegutseva vabatahtlike grupi liige, disainer Cicero Moraes. Tema disainis arvuti abil uue kilbi, mis põhines mitmetel Freddyst tehtud fotodel. Valminud pildi saatis ta edasi dr Paulo Miamotole, kes on hambakirurg ning tõi Moraese loomingu 3D-printeri abil ellu.
Hiljem värviti uus kilp ka käsitsi üle ja nüüd saab Freddy rõõmsalt uue koduga ringi liikuda.
Pilte ettevõtmisest saab vaadata SIIT!
### Response:
Haavatud kilpkonn sai 3D-printeri abil uue kilbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluspäev algas Rätsepa jaoks hästi, kui ta sõitis MX1 ja MX2 klasside ühises kvalifikatsioonis välja kiireima ringiaja. Noormehe hea esitus jätkus ka avasõidus, mille ta võitis napi 0,9 sekundiga oma peamise konkurendi, lätlase Davis Ivanovsi ees, kolmandaks sõitis end teine lätlane Toms Macuks. Teises sõidus võtsid aga kaksikvõidu Ivanovs ja Macuks ning Rätsep pidi kolmanda kohaga leppima.
Kahe sõidu kokkuvõttes võitis etapi Ivanovs 47 punktiga, Rätsep kogus kaks punkti vähem ja oli teine ning kolmas oli Macuks (42p). Läti meistrivõistlustel jätkab liidrina Ivanovs (97p), Rätsep jääb temast kaheksa punkti kaugusele.
„Suhteliselt hea päev oli täna Lätis. Kvalifikatsioonis olin parim ja samuti ka esimeses sõidus. Viimases, ütleks nii, et ise rikkusin sõidu ära. Ei saanudki täpselt aru, mis ma seal tegin, aga tulemuseks kolmas koht ja päeva kokkuvõttes olin teine ning sain tugeva trenni eesootavaks MM-etapiks. Eks hooaeg liigub koguaeg edasi, kuid hetkel on siiski vormi lihvimisega veel vaja palju tööd teha, aga tean, et kõik sujub ja liigub paremuse poole,” rääkis Rätsep, kes sõlmis äsja koostöö motokrossi MM-il osaleva 24MX Lucas Oil Honda meeskonnaga ning võistleb Hispaania ja Prantsusmaa MM-etappidel. Esimene neist sõidetakse juba eeloleval nädalavahetusel Talavera de la Reina rajal ning nädal hiljem starditakse Saint Jean d’Angelys. | Priit Rätsep jätkab Lätis meistrivõistlustel teisel kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluspäev algas Rätsepa jaoks hästi, kui ta sõitis MX1 ja MX2 klasside ühises kvalifikatsioonis välja kiireima ringiaja. Noormehe hea esitus jätkus ka avasõidus, mille ta võitis napi 0,9 sekundiga oma peamise konkurendi, lätlase Davis Ivanovsi ees, kolmandaks sõitis end teine lätlane Toms Macuks. Teises sõidus võtsid aga kaksikvõidu Ivanovs ja Macuks ning Rätsep pidi kolmanda kohaga leppima.
Kahe sõidu kokkuvõttes võitis etapi Ivanovs 47 punktiga, Rätsep kogus kaks punkti vähem ja oli teine ning kolmas oli Macuks (42p). Läti meistrivõistlustel jätkab liidrina Ivanovs (97p), Rätsep jääb temast kaheksa punkti kaugusele.
„Suhteliselt hea päev oli täna Lätis. Kvalifikatsioonis olin parim ja samuti ka esimeses sõidus. Viimases, ütleks nii, et ise rikkusin sõidu ära. Ei saanudki täpselt aru, mis ma seal tegin, aga tulemuseks kolmas koht ja päeva kokkuvõttes olin teine ning sain tugeva trenni eesootavaks MM-etapiks. Eks hooaeg liigub koguaeg edasi, kuid hetkel on siiski vormi lihvimisega veel vaja palju tööd teha, aga tean, et kõik sujub ja liigub paremuse poole,” rääkis Rätsep, kes sõlmis äsja koostöö motokrossi MM-il osaleva 24MX Lucas Oil Honda meeskonnaga ning võistleb Hispaania ja Prantsusmaa MM-etappidel. Esimene neist sõidetakse juba eeloleval nädalavahetusel Talavera de la Reina rajal ning nädal hiljem starditakse Saint Jean d’Angelys.
### Response:
Priit Rätsep jätkab Lätis meistrivõistlustel teisel kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Michael Fassbenderi, James McAvoy ja Jennifer Lawrence’i ulmeseiklus polnud sugugi ainus uhke ulmekas, mis seitsme vapra sekka mahtus. Tabeli lõpetas ulmeline armastuslugu "Võrdsed", mille peaosades tulevikuühiskonna romantiliste mässajatena Kristen Stewart ja NIcholas Hoult, kes on samas ka üks X-meestest ehk nädalavahetuse edukaim näitleja Eesti kinodes.
Loetud päevade pärast esitavad neile kõigile väljakutse Johnny Depp, Sacha Baron Cohen ja Mia Wasikowska suure muinasjutufilmiga "Alice peeglitagusel maal".
Koht
Originaal-pealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Angry Birds
Angry Birds: Kurjad linnud. Film
2
8190
24 221
2
X-Men: Apocalypse
X-Mehed: Apokalüpsis
1
6718
6 718
3
Neighbors 2
Neetud naabrid 2
3
1583
13 497
4
Polaarpoiss
Polaarpoiss
2
1260
9 275
5
Экипаж
Ekipaaž
5
997
12 292
6
Captain America: Civil War
Kapten Ameerika: Kodusõda
4
855
24 766
7
Equals
Võrdsed
1
484
484 | Eesti kino top 7: Linnud vs mutandid, kes keda? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Michael Fassbenderi, James McAvoy ja Jennifer Lawrence’i ulmeseiklus polnud sugugi ainus uhke ulmekas, mis seitsme vapra sekka mahtus. Tabeli lõpetas ulmeline armastuslugu "Võrdsed", mille peaosades tulevikuühiskonna romantiliste mässajatena Kristen Stewart ja NIcholas Hoult, kes on samas ka üks X-meestest ehk nädalavahetuse edukaim näitleja Eesti kinodes.
Loetud päevade pärast esitavad neile kõigile väljakutse Johnny Depp, Sacha Baron Cohen ja Mia Wasikowska suure muinasjutufilmiga "Alice peeglitagusel maal".
Koht
Originaal-pealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Angry Birds
Angry Birds: Kurjad linnud. Film
2
8190
24 221
2
X-Men: Apocalypse
X-Mehed: Apokalüpsis
1
6718
6 718
3
Neighbors 2
Neetud naabrid 2
3
1583
13 497
4
Polaarpoiss
Polaarpoiss
2
1260
9 275
5
Экипаж
Ekipaaž
5
997
12 292
6
Captain America: Civil War
Kapten Ameerika: Kodusõda
4
855
24 766
7
Equals
Võrdsed
1
484
484
### Response:
Eesti kino top 7: Linnud vs mutandid, kes keda? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valls ütles kohtumisel, et annab Netanyahu ettepaneku edasi Prantsuse presidendile François Hollande'ile.
"Otsekõnelused palestiinlastega on ainus tee rahule," ütles Netanyahu, pakkudes silmast-silma kõneluste näol Abbasiga "teistsugust Prantsuse algatust".
Prantsuse peaminister on visiidil Iisraelis ja Palestiina aladel eesmärgiga edendada Pariisi plaani Iisraeli-Palestiina rahupüüdluste taasalustamiseks.
Abbas tervitas Prantsusmaa algatust korraldada 3. juunil mitme riigi välisministrite kohtumine, kus Iisrael ja Palestiina ei oleks esindatud. Sügisel korraldataks teine konverents Iisraeli ja Palestiina osalusel, plaani lõppeesmärk on taastada kõnelused, mis viiksid Palestiina riigi loomisele. | Netanyahu lükkas Prantsuse rahualgatuse tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valls ütles kohtumisel, et annab Netanyahu ettepaneku edasi Prantsuse presidendile François Hollande'ile.
"Otsekõnelused palestiinlastega on ainus tee rahule," ütles Netanyahu, pakkudes silmast-silma kõneluste näol Abbasiga "teistsugust Prantsuse algatust".
Prantsuse peaminister on visiidil Iisraelis ja Palestiina aladel eesmärgiga edendada Pariisi plaani Iisraeli-Palestiina rahupüüdluste taasalustamiseks.
Abbas tervitas Prantsusmaa algatust korraldada 3. juunil mitme riigi välisministrite kohtumine, kus Iisrael ja Palestiina ei oleks esindatud. Sügisel korraldataks teine konverents Iisraeli ja Palestiina osalusel, plaani lõppeesmärk on taastada kõnelused, mis viiksid Palestiina riigi loomisele.
### Response:
Netanyahu lükkas Prantsuse rahualgatuse tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millises seisus mai keskpaigast Rakveres laagris viibinud meeskond on, saab Eesti võrkpallipublik näha juba sel kolmapäeval ja neljapäeval ehk 25. ja 26. mail, kui koondislased peavad omavahel kaks treeningmängu.
„Need kohtumised on ettevalmistustsüklis väga tähtsal kohal, kuna mehed saavad ennast proovile panna treeningrutiinist erinevas õhkkonnas ja mul avaneb omakorda võimalus katseda erinevaid koosseise,” rääkis rahvusmeeskonna peatreener Gheorghe Crețu. „Väljakul on oodata ülimalt tulist heitlust, kuna teine teisel pool võrku lähevad ju vastamisi otsesed konkurendid, kes võitlevad selle nimel, et otsustavateks mängudeks põhikoosseisu pääseda,” lisas ta.
Kolmapäevane kohtumine algab Rakvere spordihallis kell 20 ja neljapäevane kell 17.45. Mõlemale matšile pääsevad pealtvaatajad tasuta.
Algaval koondiseaastal on rahvusmeeskonnal kaks suurt eesmärki. Üks puudutab juunis ja juuli alguses vältavat Euroopa liigat ja teine sügisel toimuvaid 2017. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri valikmänge. „Euroopa liigas tahame esmalt jõuda final four’i ja seejärel ka liiga võita, mis tagaks meile järgmiseks aastaks pääsu Maailmaliigasse,” kirjeldas Crețu suviseid plaane. „Aasta pärast Poolas toimuv EM-finaalturniir saab olema tohutu show ja kõik me tahame sellest osa saada,” lisas ta 2017 EM-valikturniiri eesmärkidest rääkides.
Euroopa liigas kuulub Eesti samasse alagruppi Austria, Luksemburgi ja Valgevenega. Kaheringilise valikturniiri esimene vaatus toimub 3.-5. juunini Austrias, otsustav 18.-20. juunini Rakveres.
Pärast Austrias toimuvaid kohtumisi siirdub koondis Türki, kus osaletakse kõrgetasemelisel kontrollturniiril. Rahvusmeeskonna vastasteks on võõrustaja kõrval Hispaania ja Kreeka.
Euroopa liiga finaalturniir toimub 2.-3. juulini Bulgaarias Varnas, kuhu pääsevad lisaks korraldajale alagruppide võitjad ja parem teise koha omanik. Euroopa liiga võitja tagab 2017. aastaks koha Maailmaliigasse.
Tuleva aasta Euroopa meistrivõistluste valiktsükkel algab Eesti jaoks septembris. Turniiri teises ringis on vastasteks Makedoonia, Rumeenia ja Tšehhi. Neli meeskonda mängivad üksteisega kahel korral, esimene turniir toimub Rumeenias ja teine Tšehhis. Otsepääsme finaalturniirile tagab kvarteti parim, teise koha omanikku ootab oktoobris ees valikturniiri kolmas ring.
Rahvusmeeskonna koosseis:
Sidemängijad: Andres Toobal, Kert Toobal
Nurgaründajad: Karli Allik, Keith Pupart, Rauno Tamme, Henri Treial, Robert Täht
Diagonaalründajad: Renee Teppan, Oliver Venno
Temporündajad: Andri Aganits, Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Kevin Soo
Liberod: Denis Losnikov, Rait Rikberg
Peatreener: Gheorghe Crețu
Treener: Rainer Vassiljev
ÜKE treener: Mirko Fasini
Füsioterapeut: Siret Kalbus
Statistik: Alar Rikberg
Mänedžer: Mihkel Sagar
Rahvusmeeskonna suvine hooaeg:
12. mai – Rahvusmeeskond koguneb Rakveres treeninglaagrisse
2.-5. juuni – Euroopa liiga alagrupiturniiri 1. ring. Austrias Ennsis ja Amstettenis
3. juuni 21.15 Eesti – Valgevene
4. juuni 18.45 Eesti – Luksemburg
5. juuni 19.00 Eesti – Austria
9.-11. juuni – kontrollturniir Türgis İzmiris. Vastasteks Hispaania, Kreeka ja Türgi
18.-20. juuni – Euroopa liiga alagrupiturniiri 2. ring. Rakvere
18. juuni 19.00 Eesti – Luksemburg
19. juuni 19.00 Eesti – Austria
20. juuni 19.00 Eesti – Valgevene
1.-2. juuli – Euroopa liiga final four. Bulgaarias Varnas*
*Eelduseks on Euroopa liiga alagrupiturniiri edukas läbimine | Võrkpallikoondis peab viimased kontrollmängud enne Euroopa liiga turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millises seisus mai keskpaigast Rakveres laagris viibinud meeskond on, saab Eesti võrkpallipublik näha juba sel kolmapäeval ja neljapäeval ehk 25. ja 26. mail, kui koondislased peavad omavahel kaks treeningmängu.
„Need kohtumised on ettevalmistustsüklis väga tähtsal kohal, kuna mehed saavad ennast proovile panna treeningrutiinist erinevas õhkkonnas ja mul avaneb omakorda võimalus katseda erinevaid koosseise,” rääkis rahvusmeeskonna peatreener Gheorghe Crețu. „Väljakul on oodata ülimalt tulist heitlust, kuna teine teisel pool võrku lähevad ju vastamisi otsesed konkurendid, kes võitlevad selle nimel, et otsustavateks mängudeks põhikoosseisu pääseda,” lisas ta.
Kolmapäevane kohtumine algab Rakvere spordihallis kell 20 ja neljapäevane kell 17.45. Mõlemale matšile pääsevad pealtvaatajad tasuta.
Algaval koondiseaastal on rahvusmeeskonnal kaks suurt eesmärki. Üks puudutab juunis ja juuli alguses vältavat Euroopa liigat ja teine sügisel toimuvaid 2017. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri valikmänge. „Euroopa liigas tahame esmalt jõuda final four’i ja seejärel ka liiga võita, mis tagaks meile järgmiseks aastaks pääsu Maailmaliigasse,” kirjeldas Crețu suviseid plaane. „Aasta pärast Poolas toimuv EM-finaalturniir saab olema tohutu show ja kõik me tahame sellest osa saada,” lisas ta 2017 EM-valikturniiri eesmärkidest rääkides.
Euroopa liigas kuulub Eesti samasse alagruppi Austria, Luksemburgi ja Valgevenega. Kaheringilise valikturniiri esimene vaatus toimub 3.-5. juunini Austrias, otsustav 18.-20. juunini Rakveres.
Pärast Austrias toimuvaid kohtumisi siirdub koondis Türki, kus osaletakse kõrgetasemelisel kontrollturniiril. Rahvusmeeskonna vastasteks on võõrustaja kõrval Hispaania ja Kreeka.
Euroopa liiga finaalturniir toimub 2.-3. juulini Bulgaarias Varnas, kuhu pääsevad lisaks korraldajale alagruppide võitjad ja parem teise koha omanik. Euroopa liiga võitja tagab 2017. aastaks koha Maailmaliigasse.
Tuleva aasta Euroopa meistrivõistluste valiktsükkel algab Eesti jaoks septembris. Turniiri teises ringis on vastasteks Makedoonia, Rumeenia ja Tšehhi. Neli meeskonda mängivad üksteisega kahel korral, esimene turniir toimub Rumeenias ja teine Tšehhis. Otsepääsme finaalturniirile tagab kvarteti parim, teise koha omanikku ootab oktoobris ees valikturniiri kolmas ring.
Rahvusmeeskonna koosseis:
Sidemängijad: Andres Toobal, Kert Toobal
Nurgaründajad: Karli Allik, Keith Pupart, Rauno Tamme, Henri Treial, Robert Täht
Diagonaalründajad: Renee Teppan, Oliver Venno
Temporündajad: Andri Aganits, Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Kevin Soo
Liberod: Denis Losnikov, Rait Rikberg
Peatreener: Gheorghe Crețu
Treener: Rainer Vassiljev
ÜKE treener: Mirko Fasini
Füsioterapeut: Siret Kalbus
Statistik: Alar Rikberg
Mänedžer: Mihkel Sagar
Rahvusmeeskonna suvine hooaeg:
12. mai – Rahvusmeeskond koguneb Rakveres treeninglaagrisse
2.-5. juuni – Euroopa liiga alagrupiturniiri 1. ring. Austrias Ennsis ja Amstettenis
3. juuni 21.15 Eesti – Valgevene
4. juuni 18.45 Eesti – Luksemburg
5. juuni 19.00 Eesti – Austria
9.-11. juuni – kontrollturniir Türgis İzmiris. Vastasteks Hispaania, Kreeka ja Türgi
18.-20. juuni – Euroopa liiga alagrupiturniiri 2. ring. Rakvere
18. juuni 19.00 Eesti – Luksemburg
19. juuni 19.00 Eesti – Austria
20. juuni 19.00 Eesti – Valgevene
1.-2. juuli – Euroopa liiga final four. Bulgaarias Varnas*
*Eelduseks on Euroopa liiga alagrupiturniiri edukas läbimine
### Response:
Võrkpallikoondis peab viimased kontrollmängud enne Euroopa liiga turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mindenis tuli 33 inimesel kodust põgeneda, kuna torm rebis nende kodudelt katuse ning paiskas pikali puid. Paljud maanteed on teele kukkunud puude tõttu suletud, vahendas The Local.
Kohaliku politsei sõnul oli tegu tornaadoga, kuid Saksamaa ilmateenistuse (DWD) teatel ei saa nad seda enne uurimist kinnitada.
Torm räsis mitut selle piirkonna linna, Mindenist 70 kilomeetrit lõunapool hävitas see tuulegeneraatori, rebides sellelt küljest kaks tiivikulaba ja paisates tükid 250 meetri kaugusele.
Mindeni tuletõrje teatel on nad saanud tormiga seoses 86 väljakutset, politsei on pidanud appi tõttama 61 korral.
Tormis sai vigastada üks erivajadusega inimene, kes kukkus kanalisatsioonikaevu. | Saksamaal rebis torm majadelt katuseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mindenis tuli 33 inimesel kodust põgeneda, kuna torm rebis nende kodudelt katuse ning paiskas pikali puid. Paljud maanteed on teele kukkunud puude tõttu suletud, vahendas The Local.
Kohaliku politsei sõnul oli tegu tornaadoga, kuid Saksamaa ilmateenistuse (DWD) teatel ei saa nad seda enne uurimist kinnitada.
Torm räsis mitut selle piirkonna linna, Mindenist 70 kilomeetrit lõunapool hävitas see tuulegeneraatori, rebides sellelt küljest kaks tiivikulaba ja paisates tükid 250 meetri kaugusele.
Mindeni tuletõrje teatel on nad saanud tormiga seoses 86 väljakutset, politsei on pidanud appi tõttama 61 korral.
Tormis sai vigastada üks erivajadusega inimene, kes kukkus kanalisatsioonikaevu.
### Response:
Saksamaal rebis torm majadelt katuseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paljud eksperdid ja analüütikud – viimati Lennart Meri konverentsil – on andnud hinnangu, et Varssavi tippkohtumine saab olema kõige tulemuslikum tippkohtumine selle organisatsiooni ajaloos," ütles peaminister Taavi Rõivas riigikogu arutelu avasõnas.
Rõivas lisas, et tõenäoliselt saab Varssavi kogunemine olema ka kõige edukam tippkohtumine Eesti jaoks pärast 2002. aasta Praha tippkohtumist, mil Eesti sai kutse allianssiga liitumiseks. Tema hinnangul on märgiline, et enne juulis toimuvat NATO tippkohtumist on allianss tegelenud just kollektiivkaitse tugevdamisega, mille olulisusele on Eesti juba aastaid viidanud.
"Tänan kõiki Eesti ametnike ja diplomaate ning teie kolleege Tallinnas, kuid ka neid, kes on Brüsselis, Washingtonis ja muudes Euroopa pealinnades – te olete selle nimel palju vaeva näinud," märkis peaminister.
Rõivas märkis, et poolteist aastat tagasi kinnitasid NATO riigipead Walesi tippkohtumisel, et NATO sõjaline kohalolek Baltimaades on uus normaalsus ning antud lubadus pole jäänud täitmata, sest liitlased on praeguseks Eestisse jõudnud.
"Äsja võttis õppusest Kevadtorm, mis on traditsiooniliselt olnud Eesti kaitseväe siseriiklik õppus, osa 11 erineva liitlasriigi kaitseväge. Eesti sadamates võib regulaarselt näha liitlasvägede aluseid, Ämari on aga muutunud NATO õhuturbe kodubaasiks. Tapal on USA maaväe kompanii. Ka valitsus osales pea täies koosseisus viimasel NATO strateegilise tasandi kriisiõppusel, et tugevdada otsustusprotsessi efektiivsust ja kiirust," loetles Rõivas juba saavutatut.
Oluline on liitlasjõudude põlistamine
Peaministri sõnul soovib ta Varssavis põlistada Walesis heaks kiidetud liitlaste kohalolekut ning seda suurendada. "Eesti jaoks tähendab see võitlusvõimelist, pikaajaliselt etteplaneeritavat ja püsivat pataljoni suurust lahinggrupi ehk kuni 1000 inimese kohalolu Eestis," märkis Rõivas.
"Kokkuvõttes, Walesis ja Varssavis tehtavad sammud ei tohi jääda ühekordseteks hädaabimeetmeteks, vaid peavad kinnistuma püsiva alliansi poliitikana," toonitas peaminister. Heidutuse kasvatamiseks on andnud aluse Venemaa agressiivne käitumismuster, mis pole viimase kahe aasta jooksul muutunud ning on endiselt provokatiivne.
"Me ei pea heidutusest rääkima koguaeg, vaid me peame seda näitama iga päev. Me ei tohi näida nõrkadena ükskõik millisele vastasele – olgu selleks rohelised mehed idast või ISIS lõunast," rõhutas Rõivas.
Peaministri hinnangul on NATO tõestanud, et suudab muutuva julgeolekukeskkonnaga kohaneda ja ka Eesti teab, et julgeolekul ei ole hinda. "Eesti on üks viiest liitlasest, kes panustab riigikaitsesse rohkem kui kaks protsenti. Mina soovin, et Varssavis kinnitaksid kõik kolleegid, et kaitsekulusid tõstetakse," sõnas Rõivas. | Taavi Rõivas: Varssavi otsused ei tohi jääda ühekordseteks hädaabimeetmeteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paljud eksperdid ja analüütikud – viimati Lennart Meri konverentsil – on andnud hinnangu, et Varssavi tippkohtumine saab olema kõige tulemuslikum tippkohtumine selle organisatsiooni ajaloos," ütles peaminister Taavi Rõivas riigikogu arutelu avasõnas.
Rõivas lisas, et tõenäoliselt saab Varssavi kogunemine olema ka kõige edukam tippkohtumine Eesti jaoks pärast 2002. aasta Praha tippkohtumist, mil Eesti sai kutse allianssiga liitumiseks. Tema hinnangul on märgiline, et enne juulis toimuvat NATO tippkohtumist on allianss tegelenud just kollektiivkaitse tugevdamisega, mille olulisusele on Eesti juba aastaid viidanud.
"Tänan kõiki Eesti ametnike ja diplomaate ning teie kolleege Tallinnas, kuid ka neid, kes on Brüsselis, Washingtonis ja muudes Euroopa pealinnades – te olete selle nimel palju vaeva näinud," märkis peaminister.
Rõivas märkis, et poolteist aastat tagasi kinnitasid NATO riigipead Walesi tippkohtumisel, et NATO sõjaline kohalolek Baltimaades on uus normaalsus ning antud lubadus pole jäänud täitmata, sest liitlased on praeguseks Eestisse jõudnud.
"Äsja võttis õppusest Kevadtorm, mis on traditsiooniliselt olnud Eesti kaitseväe siseriiklik õppus, osa 11 erineva liitlasriigi kaitseväge. Eesti sadamates võib regulaarselt näha liitlasvägede aluseid, Ämari on aga muutunud NATO õhuturbe kodubaasiks. Tapal on USA maaväe kompanii. Ka valitsus osales pea täies koosseisus viimasel NATO strateegilise tasandi kriisiõppusel, et tugevdada otsustusprotsessi efektiivsust ja kiirust," loetles Rõivas juba saavutatut.
Oluline on liitlasjõudude põlistamine
Peaministri sõnul soovib ta Varssavis põlistada Walesis heaks kiidetud liitlaste kohalolekut ning seda suurendada. "Eesti jaoks tähendab see võitlusvõimelist, pikaajaliselt etteplaneeritavat ja püsivat pataljoni suurust lahinggrupi ehk kuni 1000 inimese kohalolu Eestis," märkis Rõivas.
"Kokkuvõttes, Walesis ja Varssavis tehtavad sammud ei tohi jääda ühekordseteks hädaabimeetmeteks, vaid peavad kinnistuma püsiva alliansi poliitikana," toonitas peaminister. Heidutuse kasvatamiseks on andnud aluse Venemaa agressiivne käitumismuster, mis pole viimase kahe aasta jooksul muutunud ning on endiselt provokatiivne.
"Me ei pea heidutusest rääkima koguaeg, vaid me peame seda näitama iga päev. Me ei tohi näida nõrkadena ükskõik millisele vastasele – olgu selleks rohelised mehed idast või ISIS lõunast," rõhutas Rõivas.
Peaministri hinnangul on NATO tõestanud, et suudab muutuva julgeolekukeskkonnaga kohaneda ja ka Eesti teab, et julgeolekul ei ole hinda. "Eesti on üks viiest liitlasest, kes panustab riigikaitsesse rohkem kui kaks protsenti. Mina soovin, et Varssavis kinnitaksid kõik kolleegid, et kaitsekulusid tõstetakse," sõnas Rõivas.
### Response:
Taavi Rõivas: Varssavi otsused ei tohi jääda ühekordseteks hädaabimeetmeteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | U-10 tüdrukute arvestuses krooniti Eesti meistriks Arina Poluektova (Narva SK Maletäht), kes kogus kuus punkti seitsmest võimalikust. Hõbemedali pälvinud Viktoria Rudnik (Kohtla-Järve Kalev) ja pronksi võitnud Jelizaveta Bušujeva (Maleakadeemia Vabaettur) teenisid mõlemad punkti vähem.
Poiste U-10 Eesti meistriks tuli 6,5 punktiga Albert Pedmanson (Tartu Kalev). Hõbemedali võitis Maksim Sadekov (Narva SK Maletäht) ja pronksi Igor Snitsarenko (Maleakadeemia Vabaettur) võrdselt kuue punktiga.
U-16 turniiril tuli neidude arvestuses Eesti meistriks Margareth Olde (Tallinna Maleklubi) 6,5 punktiga, pool punkti vähem kogus Liina Tõnso (Maleakadeemia Vabaettur), kes sai hõbemedali ja pronksile tuli Grete Olde (Tallinna Maleklubi) 5,5 punktiga.
Noormeeste turniiri võitis ja tuli Eesti meistriks Kirill Chukavin (Tallinna Maleklubi) 6,5 puntiga. Hõbemedali võitis Andrei Skladtshikov (Kohtla-Järve Kalev) ja pronksi Aleksei Garanin (MK Avesta) võrdselt viie punktiga.
Võistlused toimusid 19.-22. mail Tondil Tere Tennisekeskuses. U-10 vanuserühmas osales 64 ning U-16 vanuserühmas 37 poissi ja tüdrukut üle Eesti. | Male Eesti U-10 ja U-16 vanuserühma meistrivõistlustel selgusid medalivõitjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
U-10 tüdrukute arvestuses krooniti Eesti meistriks Arina Poluektova (Narva SK Maletäht), kes kogus kuus punkti seitsmest võimalikust. Hõbemedali pälvinud Viktoria Rudnik (Kohtla-Järve Kalev) ja pronksi võitnud Jelizaveta Bušujeva (Maleakadeemia Vabaettur) teenisid mõlemad punkti vähem.
Poiste U-10 Eesti meistriks tuli 6,5 punktiga Albert Pedmanson (Tartu Kalev). Hõbemedali võitis Maksim Sadekov (Narva SK Maletäht) ja pronksi Igor Snitsarenko (Maleakadeemia Vabaettur) võrdselt kuue punktiga.
U-16 turniiril tuli neidude arvestuses Eesti meistriks Margareth Olde (Tallinna Maleklubi) 6,5 punktiga, pool punkti vähem kogus Liina Tõnso (Maleakadeemia Vabaettur), kes sai hõbemedali ja pronksile tuli Grete Olde (Tallinna Maleklubi) 5,5 punktiga.
Noormeeste turniiri võitis ja tuli Eesti meistriks Kirill Chukavin (Tallinna Maleklubi) 6,5 puntiga. Hõbemedali võitis Andrei Skladtshikov (Kohtla-Järve Kalev) ja pronksi Aleksei Garanin (MK Avesta) võrdselt viie punktiga.
Võistlused toimusid 19.-22. mail Tondil Tere Tennisekeskuses. U-10 vanuserühmas osales 64 ning U-16 vanuserühmas 37 poissi ja tüdrukut üle Eesti.
### Response:
Male Eesti U-10 ja U-16 vanuserühma meistrivõistlustel selgusid medalivõitjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei tänab kõiki, kes mehe leidmisele kaasa aitasid. | Saverna hooldekodust lahkunud mees leiti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei tänab kõiki, kes mehe leidmisele kaasa aitasid.
### Response:
Saverna hooldekodust lahkunud mees leiti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Väga võimalik, et peasekretär homme valitakse ära, Savisaar on kohtunud väga paljude inimestega viimastel päevadel," ütles juhatuse liige Mailis Reps ERR-i uudisteportaalile.
Reps märkis samas, et kuna Savisaare ja Simsoni leerid on juhatuses pooleks, siis ei ole kindel, milline homne hääletuse tulemus olema saab. "Kuna need hääled on pooleks ja iga isik on indiviid, siis täna on väga raske ennustada, kuidas hääletus läheb," ütles ta.
Repsi sõnul oleks erakonnale vaja sellist peasekretäri, kes suudaks selle kokku liita, Oudekki Loone seisukohad tema hinnangul seda eesmärki ei täida.
Reps rääkis, et samuti on plaanis uuesti tõstatada Toobali ja Laasi erakonnast väljaarvamise küsimus. "Meil ka eelmises juhatuses tuli kolm korda teemaks, mida Toobali väljaarvamisest arvata, aga erakonna esimees leidis, et kuni Priit Toobal ei ole Eestis tagasi, siis tema ei taha seda arutada," rääkis Reps. Ta lisas, et ka homsel juhatuse koosolekul Priit Toobal ei osale.
Eelmisel reedel toimunud juhatuse koosolekul nimetas Edgar Savisaar peasekretäriks riigikogulase Oudekki Loone. Juhatus tema kandidatuuri siis ei toetanud.
Keskerakonna pikaaegne peasekretär Priit Toobal teatas eelmisel esmaspäeval, et lahkub ametikohalt. | Keskerakond proovib homme uuesti omale peasekretäri saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Väga võimalik, et peasekretär homme valitakse ära, Savisaar on kohtunud väga paljude inimestega viimastel päevadel," ütles juhatuse liige Mailis Reps ERR-i uudisteportaalile.
Reps märkis samas, et kuna Savisaare ja Simsoni leerid on juhatuses pooleks, siis ei ole kindel, milline homne hääletuse tulemus olema saab. "Kuna need hääled on pooleks ja iga isik on indiviid, siis täna on väga raske ennustada, kuidas hääletus läheb," ütles ta.
Repsi sõnul oleks erakonnale vaja sellist peasekretäri, kes suudaks selle kokku liita, Oudekki Loone seisukohad tema hinnangul seda eesmärki ei täida.
Reps rääkis, et samuti on plaanis uuesti tõstatada Toobali ja Laasi erakonnast väljaarvamise küsimus. "Meil ka eelmises juhatuses tuli kolm korda teemaks, mida Toobali väljaarvamisest arvata, aga erakonna esimees leidis, et kuni Priit Toobal ei ole Eestis tagasi, siis tema ei taha seda arutada," rääkis Reps. Ta lisas, et ka homsel juhatuse koosolekul Priit Toobal ei osale.
Eelmisel reedel toimunud juhatuse koosolekul nimetas Edgar Savisaar peasekretäriks riigikogulase Oudekki Loone. Juhatus tema kandidatuuri siis ei toetanud.
Keskerakonna pikaaegne peasekretär Priit Toobal teatas eelmisel esmaspäeval, et lahkub ametikohalt.
### Response:
Keskerakond proovib homme uuesti omale peasekretäri saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei sai väljakutse eile päeval, kuid kohapeal jäi üle ainult ohver surnuks tunnistada, vahendas BBC.
Koer, kes oli Staffordshire'i bullterjeri ristand, hukati. Kohapeal võeti kinni veel kolm koera, kellega edasi tegelevad politsei koeraeksperdid. | Suurbritannias tappis koer oma peremehe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei sai väljakutse eile päeval, kuid kohapeal jäi üle ainult ohver surnuks tunnistada, vahendas BBC.
Koer, kes oli Staffordshire'i bullterjeri ristand, hukati. Kohapeal võeti kinni veel kolm koera, kellega edasi tegelevad politsei koeraeksperdid.
### Response:
Suurbritannias tappis koer oma peremehe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ruila viienda rattamaratoni 37 km sõidu võitis endine tippsuusataja Raul Olle (A&T Sport) ajaga 1:19.12. Koos Ollega veeres üle finišijoone tema klubikaaslase Magnus Krusemann. Olle ütles, et koos Krusemanniga saadi jälitajatelt eest ära seitsmendal kilomeetril. „Lõpus leppisime kokku, et üksteise vastu finišit tegema ei hakka, ikkagi sama klubi mehed,” lisas Olle.
Kolmandana lõpetanud Rivo Pajur (Veloplus Torq ProTeam) kaotas esimestele minut ja 31 sekundit.
Parim naine oli ajaga 1:33.27 ja üldarvestuses 137. kohal lõpetanud Liis Grünberg (Porter Racing). „Enne starti lootsin, et medali võiks ikka saada,” ütles Grünberg. Ta lisas, et Ruilale iseloomulikud kiired ja lihtsad rajad ei ole tema jaoks. „Olen harjunud tehniliste ja aeglaste sõitudega,” selgitas Grünberg.
23-kilomeetrise distantsi võitis Rait Ärm ajaga 50.05 (Porter Racing). Talle järgnes klubikaaslane Rando Marten Evendi. Kolmas oli Matvei Tarassov (NRK).
Üks korraldajaist, Ailar Ladva rääkis, et nii suur osalejaskond tuli temalegi meeldiva üllatusena. „Eelregistreerimiste põhjal ei oleks nii suurt hulka rahvast osanud oodata,” ütles Ladva. Ta lisas, et võistluste sekretariaadil oli hommikul kõvasti tööd, sest paljud olid jätnud registreerimise võistluspäeva hommikusse.
Ruila etapi rajameister Vaido Romulus ütles, et ohutust silmas pidades vähendati tänavu kruusateede osakaalu. Rohkem metsa- ja põlluteed muutis raja ohutumaks. „Võistlejate äpardused piirdusid peamiselt kummi- või ketipurunemistega, suuri kukkumisi ei olnud,” nentis Romulus.
Lääne-Eesti maastikurattasarja Fixus Sport Marimetsa Kapp peakorraldaja on Paralepa jalgrattaklubi.
Fixus Sport Marimetsa Kapp järgmine etapp sõidetakse 12. juunil Märjamaal. | Ruila rattamaratonil triumfeeris Raul Olle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ruila viienda rattamaratoni 37 km sõidu võitis endine tippsuusataja Raul Olle (A&T Sport) ajaga 1:19.12. Koos Ollega veeres üle finišijoone tema klubikaaslase Magnus Krusemann. Olle ütles, et koos Krusemanniga saadi jälitajatelt eest ära seitsmendal kilomeetril. „Lõpus leppisime kokku, et üksteise vastu finišit tegema ei hakka, ikkagi sama klubi mehed,” lisas Olle.
Kolmandana lõpetanud Rivo Pajur (Veloplus Torq ProTeam) kaotas esimestele minut ja 31 sekundit.
Parim naine oli ajaga 1:33.27 ja üldarvestuses 137. kohal lõpetanud Liis Grünberg (Porter Racing). „Enne starti lootsin, et medali võiks ikka saada,” ütles Grünberg. Ta lisas, et Ruilale iseloomulikud kiired ja lihtsad rajad ei ole tema jaoks. „Olen harjunud tehniliste ja aeglaste sõitudega,” selgitas Grünberg.
23-kilomeetrise distantsi võitis Rait Ärm ajaga 50.05 (Porter Racing). Talle järgnes klubikaaslane Rando Marten Evendi. Kolmas oli Matvei Tarassov (NRK).
Üks korraldajaist, Ailar Ladva rääkis, et nii suur osalejaskond tuli temalegi meeldiva üllatusena. „Eelregistreerimiste põhjal ei oleks nii suurt hulka rahvast osanud oodata,” ütles Ladva. Ta lisas, et võistluste sekretariaadil oli hommikul kõvasti tööd, sest paljud olid jätnud registreerimise võistluspäeva hommikusse.
Ruila etapi rajameister Vaido Romulus ütles, et ohutust silmas pidades vähendati tänavu kruusateede osakaalu. Rohkem metsa- ja põlluteed muutis raja ohutumaks. „Võistlejate äpardused piirdusid peamiselt kummi- või ketipurunemistega, suuri kukkumisi ei olnud,” nentis Romulus.
Lääne-Eesti maastikurattasarja Fixus Sport Marimetsa Kapp peakorraldaja on Paralepa jalgrattaklubi.
Fixus Sport Marimetsa Kapp järgmine etapp sõidetakse 12. juunil Märjamaal.
### Response:
Ruila rattamaratonil triumfeeris Raul Olle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naine ootas kontserdipaigas oma esinemisjärjekorda ning sai hullunud fänni rünnaku tõttu mitukümmend haava rinda ja kaela, kirjutab BBC.
Politsei arreteeris 27-aastase Tomohiro Iwazaki, kes oli enda sõnul poptähe peale vihastanud, kuna viimane tagastas talle saadetud kingituse.
Lauljanna kaebas ahistava fänni peale juba möödunud kuul ka politseile.
Jaapani meedia teatel pöördus naine politseisse pärast seda, kui kinnismõtete küüsis Iwasaki hakkas postitama Twitterisse ja teistesse sotsiaalmeediakanalitesse tema kohta sõnumeid.
Pärast arreteerimist selgitas mees, et varitses poptähte, kuna tahtis uurida kingituse kohta. "Ma kaotasin enesevalitsuse, kuna ta ei andnud mulle selget vastust," rääkis ründaja. | Hullunud fänn pussitas Jaapani poptähte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naine ootas kontserdipaigas oma esinemisjärjekorda ning sai hullunud fänni rünnaku tõttu mitukümmend haava rinda ja kaela, kirjutab BBC.
Politsei arreteeris 27-aastase Tomohiro Iwazaki, kes oli enda sõnul poptähe peale vihastanud, kuna viimane tagastas talle saadetud kingituse.
Lauljanna kaebas ahistava fänni peale juba möödunud kuul ka politseile.
Jaapani meedia teatel pöördus naine politseisse pärast seda, kui kinnismõtete küüsis Iwasaki hakkas postitama Twitterisse ja teistesse sotsiaalmeediakanalitesse tema kohta sõnumeid.
Pärast arreteerimist selgitas mees, et varitses poptähte, kuna tahtis uurida kingituse kohta. "Ma kaotasin enesevalitsuse, kuna ta ei andnud mulle selget vastust," rääkis ründaja.
### Response:
Hullunud fänn pussitas Jaapani poptähte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lätlased läksid Valga ehitustarvete poodi 20. mail, mil üks meestest soovis muu kauba hulgas osta ka survepesuri. Politsei teatel avastas müüja kassas toote triipkoodi skanneerides, et süsteem näitas 499 eurot maksva kauba hinnaks 69 eurot. Samuti oli kassaprogrammis näha teise, soodsama survepesuri mudeli nimi.
Seejärel teatas müüja ebakõlast kaupluse juhatajale ja turvamehele.
"Selgus, et ostja oli kleepinud õigele triipkoodile peale vale koodi, lootes sel viisil eseme odavamalt soetada. Tänaseks on mees kahtlustatavana üle kuulatud ja juhtunu osas on alustatud kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis käsitleb kelmust," teatas politsei.
Praegu on teada, et kahtlustatavana ülekuulatud mees soetas triipkoodid koos kauba kirjeldusega Riiast.
Valga politseijaoskonna juhi Tiit Alliku sõnul on see teadaolevalt esimene kord Eestis, kui sel viisil vara omandada on püütud.
„Küll aga tuletame nii kaupluse teenindavale personalile kui ka turvameestele meelde, et jätkuvalt tuleb olla kaupluses toimuva suhtes tähelepanelik. Eriti terane peab olema aga kassas, proovima mitte laskuda rutiini ja veenduma, et õige hinnaga kaup leiab õige omaniku. Kahtluse korral teatada võimalikust kelmusest kindlasti politseile,“ sõnas Allik. | Lätlased üritasid Valga poes triipkoode vahetades kauba seitse korda soodsamaks teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lätlased läksid Valga ehitustarvete poodi 20. mail, mil üks meestest soovis muu kauba hulgas osta ka survepesuri. Politsei teatel avastas müüja kassas toote triipkoodi skanneerides, et süsteem näitas 499 eurot maksva kauba hinnaks 69 eurot. Samuti oli kassaprogrammis näha teise, soodsama survepesuri mudeli nimi.
Seejärel teatas müüja ebakõlast kaupluse juhatajale ja turvamehele.
"Selgus, et ostja oli kleepinud õigele triipkoodile peale vale koodi, lootes sel viisil eseme odavamalt soetada. Tänaseks on mees kahtlustatavana üle kuulatud ja juhtunu osas on alustatud kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis käsitleb kelmust," teatas politsei.
Praegu on teada, et kahtlustatavana ülekuulatud mees soetas triipkoodid koos kauba kirjeldusega Riiast.
Valga politseijaoskonna juhi Tiit Alliku sõnul on see teadaolevalt esimene kord Eestis, kui sel viisil vara omandada on püütud.
„Küll aga tuletame nii kaupluse teenindavale personalile kui ka turvameestele meelde, et jätkuvalt tuleb olla kaupluses toimuva suhtes tähelepanelik. Eriti terane peab olema aga kassas, proovima mitte laskuda rutiini ja veenduma, et õige hinnaga kaup leiab õige omaniku. Kahtluse korral teatada võimalikust kelmusest kindlasti politseile,“ sõnas Allik.
### Response:
Lätlased üritasid Valga poes triipkoode vahetades kauba seitse korda soodsamaks teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanaarilinde võib pidada kunstliku valiku musternäiteks. Kui 14. sajandi alguses oma lauluhäälega Hispaania maadeavastajate meeli köitnud lindude sulestik oli määrdunud kollakasroheline, siis järgnenud sajandite vältel laienes selle värvigamma süsimustast erkkollase ja isegi siniseni. Ent kui palju ka linnuhuvilised ei püüdnud, punast tooni lindude genoomist välja meelitada ei õnnestunud. 1920. aastateks olid saksa aretajad sedavõrd meeleheitel, et otsustasid ristata kanaarilinnu Venetsueelas elava punase punasiisikesega.
Teadaolevalt võib pidada see esimeseks korraks, kui inimesed on üritanud muuta tahtlikult ühe liigi genoomi teise liigi geenidega, isegi kui toona veel neid mõisteid ei kasutatud. Pingutused kandsid vilja ja kümneid põlvkondi hiljem esitlesid aretajad punast kanaarilindu. Washingotoni ülikooli teadlased eesotsas Joseph Corboga on nüüd erinevat värvi kanaarilindude ja punasiisikeste pärilikkusaine kõrvutamise teel kindlaks teinud, milliste pärilikkusaine lõikude abil linnud toona punaseks muudeti.
Kuigi kokku tuvastas töörühm enam kui 15 000 punase värvitooniga seonduvat geenivarianti, leidsid teadlased, et neist valdav enamik on koondunud vaid kahte piirkonda. Neist ühest leiab peamiselt lindude nahas ja maksas avalduva geeni GYP2J19. Punaste kanaarilindude rakkudes on geen tuhandeid kordi aktiivsem kui kollaste kanaarilindude omas. Corbo kahtlustab seetõttu, et geen vastutab ketolaasi tootmise eest. Ensüüm muundab kollakat tooni karotenoidid punakateks ketokaretenoidideks.
GYP2J19 osalusele viitab ka teine paralleelselt ilmunud uuring, milles tehti katseid sebraamadiinidega. Nicholas Mundy leidis oma Cambridge'i ülikoli kolleegidega, et geeni rivist välja löömine muudab lindude nokad punasest kollasteks. Töörühma hinnangul võib sama geenirike viia kollaste nokkadega lindudeni ka vabas looduses.
Ent nagu Corbo töörühma analüüs viitab, pole lõik ainus lindude sulestiku tooni mõjutav geen. Muu hulgas leiti tugev seos ka eelnevalt naha arenguga seostatavate pärilikkusaine lõikudega.
Lisaks sugulise valiku paremale mõistmisele loodavad teadlased muu hulgas, et uurimistööl on ka praktiline väljund. Näiteks võiks lindude ketolaasi kasutada toidutööstuses punase värvaine sünteesimiseks, mida saaks lisada näiteks kalakasvatustes kasvavate lõhede toidu sekka. Praegu kasutatakse kaladele isuäratavama värvitooni andmiseks sageli naftasaadustest toodetavat astaksantiini. | Geeniteadlased leidsid linnud punaseks maaliva geeni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanaarilinde võib pidada kunstliku valiku musternäiteks. Kui 14. sajandi alguses oma lauluhäälega Hispaania maadeavastajate meeli köitnud lindude sulestik oli määrdunud kollakasroheline, siis järgnenud sajandite vältel laienes selle värvigamma süsimustast erkkollase ja isegi siniseni. Ent kui palju ka linnuhuvilised ei püüdnud, punast tooni lindude genoomist välja meelitada ei õnnestunud. 1920. aastateks olid saksa aretajad sedavõrd meeleheitel, et otsustasid ristata kanaarilinnu Venetsueelas elava punase punasiisikesega.
Teadaolevalt võib pidada see esimeseks korraks, kui inimesed on üritanud muuta tahtlikult ühe liigi genoomi teise liigi geenidega, isegi kui toona veel neid mõisteid ei kasutatud. Pingutused kandsid vilja ja kümneid põlvkondi hiljem esitlesid aretajad punast kanaarilindu. Washingotoni ülikooli teadlased eesotsas Joseph Corboga on nüüd erinevat värvi kanaarilindude ja punasiisikeste pärilikkusaine kõrvutamise teel kindlaks teinud, milliste pärilikkusaine lõikude abil linnud toona punaseks muudeti.
Kuigi kokku tuvastas töörühm enam kui 15 000 punase värvitooniga seonduvat geenivarianti, leidsid teadlased, et neist valdav enamik on koondunud vaid kahte piirkonda. Neist ühest leiab peamiselt lindude nahas ja maksas avalduva geeni GYP2J19. Punaste kanaarilindude rakkudes on geen tuhandeid kordi aktiivsem kui kollaste kanaarilindude omas. Corbo kahtlustab seetõttu, et geen vastutab ketolaasi tootmise eest. Ensüüm muundab kollakat tooni karotenoidid punakateks ketokaretenoidideks.
GYP2J19 osalusele viitab ka teine paralleelselt ilmunud uuring, milles tehti katseid sebraamadiinidega. Nicholas Mundy leidis oma Cambridge'i ülikoli kolleegidega, et geeni rivist välja löömine muudab lindude nokad punasest kollasteks. Töörühma hinnangul võib sama geenirike viia kollaste nokkadega lindudeni ka vabas looduses.
Ent nagu Corbo töörühma analüüs viitab, pole lõik ainus lindude sulestiku tooni mõjutav geen. Muu hulgas leiti tugev seos ka eelnevalt naha arenguga seostatavate pärilikkusaine lõikudega.
Lisaks sugulise valiku paremale mõistmisele loodavad teadlased muu hulgas, et uurimistööl on ka praktiline väljund. Näiteks võiks lindude ketolaasi kasutada toidutööstuses punase värvaine sünteesimiseks, mida saaks lisada näiteks kalakasvatustes kasvavate lõhede toidu sekka. Praegu kasutatakse kaladele isuäratavama värvitooni andmiseks sageli naftasaadustest toodetavat astaksantiini.
### Response:
Geeniteadlased leidsid linnud punaseks maaliva geeni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ManU lõpetas sel aastal Premier League’i viiendana ega pääsenud järgmiseks hooajaks Meistrite liigasse.
Väidetavalt võtab Van Gaali koha üle portugallane Jose Mourinho.
Manchester United pole veel uudiseid kinnitanud. | Briti meedia: Manchester United vallandas Van Gaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ManU lõpetas sel aastal Premier League’i viiendana ega pääsenud järgmiseks hooajaks Meistrite liigasse.
Väidetavalt võtab Van Gaali koha üle portugallane Jose Mourinho.
Manchester United pole veel uudiseid kinnitanud.
### Response:
Briti meedia: Manchester United vallandas Van Gaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laste suust kostab tõde, öeldakse paljudes eri keeltes ja eri viisil. See kõnekäänd tähendab lisaks sellele, et lapsed on oma ütlemistes tihtipeale otsekoheselt ausad, ka seda, et lapsed näevad maailma ja asju avaramalt ning on vähem väljakujunenuks kivinenu kütkeis. Seda loomulikult juhul, kui täiskasvanud neile selleks võimaluse annavad.
Üht sellist eelarvamustevaba küsimust lapse suust kuulsin ma lihtsalt tänaval mööda minnes:
”Kui palju alkoholi inimene vajab?”
Nagu päriselt, kas te olete kunagi asjale niimoodi mõelnud. Kui palju alkoholi inimene VAJAB?
Ma ei tea, millest oli see küsimus inspireeritud, aga see on suurepärane küsimus.
Inimene muidugi ei VAJA otseselt üldse alkoholi… aga kuidagi on nii kujunenud, et kui me räägime alkoholi hinnast ja saadavusest, lipsab meil päris kergelt üle huulte jutt vajaliku alkoholi hankimisest.
No, ”vajaliku” alkoholi hankimisest on palju räägitud üle lahe Soomes – ning eriti palju räägitud viimasel ajal, sest Soome valitsus on muutmas alkoholiseadust moel, mida osa Soome meediast on nimetanud ajalooliseks. Soomes on seni olnud võimalik toidupoodides ja kioskites müüa vaid kuni 4,7-protsendilise alkoholisisaldusega jooke, muu, kangema jaoks on olnud vaja suunduda riigimonopol Alko eripoodidesse. Nüüd siis tehakse aga nii, et väljaspool neid eripoode tohib müüa kuni 5,5-protsendilise alkoholisisaldusega jooke. Lisaks ei pea need joogid enam olema valmistatud kääritamismeetodil, vaid võivad olla ka kangema alkoholi põhised segud.
Põhjus, miks Soome valitsus riigi tavapärast konservatiivset alkoholipoliitikat nüüd leevendab, on… muidugi Eesti. Mullu tõid Soome elanikud oma välisreisidelt kaasa 72 miljonit liitrit alkoholi – see on umbkaudu 145 Alko poe aastase läbimüügi jagu. Peamiselt toodi see kraam kõik Eestist ning põhjuski on selge – see on lihtsalt päris palju odavam.
Soome alkoholitööstus on juba pikemat aega äganud, et nii suure hinnavahe tingimustes pole neil võimalik oma äri ajada ja nõudnud valitsuselt otsustavaid samme.
Kas see samm siis nüüd midagi otsustab? Lubage kahelda. Pisut kangemate jookide tulek tavapoodidesse ja kioskitesse langetab pisut hindu ning see ühendatult parema kättesaadavusega lisab ilmselt pisut ka kodumaist tarbimist.
Kuid laias laastus on seis selline, et nii kaua kui meie kõnepruugis üldse esineb väljend ”vajalik alkohol”, tahab inimene selle kätte saada – endale omase ahnusega – võimalikult soodsalt. Ka uue seaduse tingimustes peab Soome leppima olukorraga, kus suur osa alkoholilembestest kodanikest kannab oma raha küll Eestisse, kuid alkoholist tingitud hädad jäävad Soome ühiskonna kaela. | Rain Kooli: kui palju alkoholi inimene vajab? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laste suust kostab tõde, öeldakse paljudes eri keeltes ja eri viisil. See kõnekäänd tähendab lisaks sellele, et lapsed on oma ütlemistes tihtipeale otsekoheselt ausad, ka seda, et lapsed näevad maailma ja asju avaramalt ning on vähem väljakujunenuks kivinenu kütkeis. Seda loomulikult juhul, kui täiskasvanud neile selleks võimaluse annavad.
Üht sellist eelarvamustevaba küsimust lapse suust kuulsin ma lihtsalt tänaval mööda minnes:
”Kui palju alkoholi inimene vajab?”
Nagu päriselt, kas te olete kunagi asjale niimoodi mõelnud. Kui palju alkoholi inimene VAJAB?
Ma ei tea, millest oli see küsimus inspireeritud, aga see on suurepärane küsimus.
Inimene muidugi ei VAJA otseselt üldse alkoholi… aga kuidagi on nii kujunenud, et kui me räägime alkoholi hinnast ja saadavusest, lipsab meil päris kergelt üle huulte jutt vajaliku alkoholi hankimisest.
No, ”vajaliku” alkoholi hankimisest on palju räägitud üle lahe Soomes – ning eriti palju räägitud viimasel ajal, sest Soome valitsus on muutmas alkoholiseadust moel, mida osa Soome meediast on nimetanud ajalooliseks. Soomes on seni olnud võimalik toidupoodides ja kioskites müüa vaid kuni 4,7-protsendilise alkoholisisaldusega jooke, muu, kangema jaoks on olnud vaja suunduda riigimonopol Alko eripoodidesse. Nüüd siis tehakse aga nii, et väljaspool neid eripoode tohib müüa kuni 5,5-protsendilise alkoholisisaldusega jooke. Lisaks ei pea need joogid enam olema valmistatud kääritamismeetodil, vaid võivad olla ka kangema alkoholi põhised segud.
Põhjus, miks Soome valitsus riigi tavapärast konservatiivset alkoholipoliitikat nüüd leevendab, on… muidugi Eesti. Mullu tõid Soome elanikud oma välisreisidelt kaasa 72 miljonit liitrit alkoholi – see on umbkaudu 145 Alko poe aastase läbimüügi jagu. Peamiselt toodi see kraam kõik Eestist ning põhjuski on selge – see on lihtsalt päris palju odavam.
Soome alkoholitööstus on juba pikemat aega äganud, et nii suure hinnavahe tingimustes pole neil võimalik oma äri ajada ja nõudnud valitsuselt otsustavaid samme.
Kas see samm siis nüüd midagi otsustab? Lubage kahelda. Pisut kangemate jookide tulek tavapoodidesse ja kioskitesse langetab pisut hindu ning see ühendatult parema kättesaadavusega lisab ilmselt pisut ka kodumaist tarbimist.
Kuid laias laastus on seis selline, et nii kaua kui meie kõnepruugis üldse esineb väljend ”vajalik alkohol”, tahab inimene selle kätte saada – endale omase ahnusega – võimalikult soodsalt. Ka uue seaduse tingimustes peab Soome leppima olukorraga, kus suur osa alkoholilembestest kodanikest kannab oma raha küll Eestisse, kuid alkoholist tingitud hädad jäävad Soome ühiskonna kaela.
### Response:
Rain Kooli: kui palju alkoholi inimene vajab? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti riigi eesotsas on olnud tublid juhid, Eestil on läinud hästi. Selles on oma roll nii poliitikutel, ettevõtjatel, kultuuritegelastel, ametnikel kui kõigil Eestimaa inimestel. Meil on olnud riigina ja selle riigi kodanikena erinevaid eesmärke ja sihte ja sellest tulenevalt ka erinevaid ootusi meie riigi juhtimisele. Täna näeme selgelt, et kasvanud on ootused riigipea rollile ühiskonna liitjana," kirjutavad ühispöördujad.
"Seepärast ei saa riigipea olla pelgalt ühe erakonna lemmik. Riigipea ei saa olla tagatubade projekt. Ta peab olema suveräänse ja vaba Eesti liider, kel on ühiskonnas laiapõhjaline toetus ning soov ja võime inimesi ühendada. Ta peab olema seda võimet ka tõestanud. Sildistamine ja oponentide alandamine peab jääma minevikku. Kõigil on ja peab olema võimalus ühiskonnas osaleda ja kaasa rääkida. Oleme väike riik ja iga inimene on tähtis," seisab pöördumises.
Allakirjutanud leiavad, et Allar Jõks on oma suveräänse ja iseseisva mõtlemise ja tegutsemisega näidanud selgroogu ühiskondlikes debattides. Nende hinnangul on Jõksil julgust avada tundlikke teemasid.
"Eesti president peab kaitsma põhiseadust, ühendama rahvast ja olema õiglane. Allar Jõks on seda teinud nii kohtunikuna, õiguskantslerina kui ka hiljem advokaadina töötades," rõhutatakse pöördumises.
Allakirjutanud leiavad, et Jõksi võiks presidendiks valida riigikogus. "Kutsume riigikogus esindatud erakondi üles toetama Allar Jõksi kandidatuuri Eesti Vabariigi presidendi ametikohale. Eesti on alati võitnud ausas konkurentsis. Iseloomustagu see ka käimasolevaid kampaaniad ja tulevase riigipea isikut," soovitavad algatajad.
"Ühineme sõnadega, mis jäid kõlama Allar Jõksi tänavu jaanuaris Postimehes ilmunud arvamusavaldusest: „Valitava presidendi väljakutseks saab olema ühendada kahte vastandlikku pilti unistuste Eestist."," lõpetasid allakirjutanud oma pöördumise.
Allakirjutanute seas on viljakusarst Andrei Sõritsa, poliitikauuringute keskuse Praxise pikaaegne juht Annika Uudelepp, tehnoloogiaettevõtja ja AS Helmes juht Jaan Pillesaar, reklaamibüroo Der Tank juht Joel Volkov, Tallinna Kaubamaja suuromanik Jüri Käo, kriminoloogiaprofessor Jüri Saar, Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam, semiootik Mihhail Lotman, näitleja ja muusik Peeter Volkonski, transiidiettevõtja Raivo Vare, geoloogiaprofessor Rein Einasto, omavalitsustegelane Teet Reedi, ettevõtja Terje Kross ja lavastaja ning teatri NO99 juht Tiit Ojasoo.
Uudelepp: Jõks ei oleks ühegi erakonna kontrolli all
Üks pöördumise algatajaid, Annika Uudelepp selgitas Vikerraadio uudistele, et nad tulid oma initsiatiivgrupiga appi erakondadele, kes on otsimas sobivat parteideülest kandidaati.
"Praegune ajahetk Allari kandidatuuri väljakäimiseks oli tingitud sellest, et otsitakse n-ö parteideülest kandidaati ehk inimest, kes ei ole otseselt ühegi erakonna liige, pole poliitiliselt seotud olnud ühegi erakonnaga, on samas tuntud ja võiks sobida paljudele erakondadele," põhjendas Uudelepp.
"Neist inimestest, kes sellele pöördumisele alla on kirjutanud, osa on ise arvanud, et Allar Jõks võiks olla hea president Eestile, aga osadega on Allar ka ise nõu pidanud ja küsinud, et mis sa arvad. Mina kuulun nende hulka, kellega Allar nõu on pidanud ja mina olen arvanud, et ta sobiks väga hästi. Allar Jõks on teinud väga palju ühiskonnas olulisi asju – õiguskantslerina, kodanikuaktivistina, advokaadina nähtav, kommunikeerinud oma tegevust," iseloomustas Uudelepp.
Uudelepp selgitas, et presidendivalimiste teema on olnud jutuks paljudes seltskondades ning sedasi koorus välja mõte teha ettepanek kodanikualgatuse korras.
"Presidendi põhiline eesmärk ja ülesanne võiks olla teenida Eesti rahvast, mitte kitsalt üht või teist erakonda, ja seda Allar Jõks kindlasti suudaks. Tema senine käitumine, usaldusväärsus, väljaütlemised, sõltumatus, oma peaga mõtlemine näitavad, et tema ei oleks ühegi erakonna kontrolli all, st et üks erakond suudaks presidendi oma käe järgi väänata. Meil ei ole ühtegi parteilist kandidaati, kes täna kõiki erakondi rahuldaks," rõhutas Uudelepp.
Vare: Jõks tuleb otse elu keskelt
Ettevõtja Raivo Vare põhjendas Jõksi toetamist sellega, et presidendivalimistega kerkib üles ühiskonna tasakaalustamise teema ning tema arvates on Jõksil selleks vajalikud eeldused. "Teiseks see, mis meid kõiki võib-olla ühendas, on arusaam, et tegu on põhiseaduse usaldusväärse garandiga, mitte erakondade tagatoa produktiga," märkis Vare Vikerraadio saates "Uudis+".
Jõksil on ettevõtja sõnul üks unikaalne omadus - kui seni välja käidud nimed on pärit avalikust sektorist, siis tema on erasektorist, ehkki tugeva avaliku sektori kogemusega.
"Ta on reaalse eluga kõige rohkem kokku puutunud, sest olen isegi avalikku tippu katsunud ja tean, et paari-kolme aastaga lähevad jalad maast lahti ning infoväli hakkab irduma sellest, mis toimub maa peal, ja inglitiivad tekivad selga. Ta tuleb otse elu keskelt ja veel erasektorist. See on ka üks väga tugev argument nii minu kui mõne teise ettevõtja jaoks, kes siia alla kirjutanud on," nentis Vare.
Ta lisas, et Jõksi eelis on ka tugev seotus kodanikuühiskonna programmide ja projektidega ning teda teatakse ka väljaspool Toompead. Paraku ei julgenud transiidiärimehe sõnul mitmed inimesed, kes toetavad Jõksi kandideerimist ja olid ka selle idee autorite seas, pöördumisele alla kirjutada ning see, et oleme sellisesse punkti jõudnud, on vale.
Allar Jõks teeb täna avaliku pöördumise kell 14 algaval pressikonverentsil. | Ühiskonnategelased pakuvad presidendiks Allar Jõksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti riigi eesotsas on olnud tublid juhid, Eestil on läinud hästi. Selles on oma roll nii poliitikutel, ettevõtjatel, kultuuritegelastel, ametnikel kui kõigil Eestimaa inimestel. Meil on olnud riigina ja selle riigi kodanikena erinevaid eesmärke ja sihte ja sellest tulenevalt ka erinevaid ootusi meie riigi juhtimisele. Täna näeme selgelt, et kasvanud on ootused riigipea rollile ühiskonna liitjana," kirjutavad ühispöördujad.
"Seepärast ei saa riigipea olla pelgalt ühe erakonna lemmik. Riigipea ei saa olla tagatubade projekt. Ta peab olema suveräänse ja vaba Eesti liider, kel on ühiskonnas laiapõhjaline toetus ning soov ja võime inimesi ühendada. Ta peab olema seda võimet ka tõestanud. Sildistamine ja oponentide alandamine peab jääma minevikku. Kõigil on ja peab olema võimalus ühiskonnas osaleda ja kaasa rääkida. Oleme väike riik ja iga inimene on tähtis," seisab pöördumises.
Allakirjutanud leiavad, et Allar Jõks on oma suveräänse ja iseseisva mõtlemise ja tegutsemisega näidanud selgroogu ühiskondlikes debattides. Nende hinnangul on Jõksil julgust avada tundlikke teemasid.
"Eesti president peab kaitsma põhiseadust, ühendama rahvast ja olema õiglane. Allar Jõks on seda teinud nii kohtunikuna, õiguskantslerina kui ka hiljem advokaadina töötades," rõhutatakse pöördumises.
Allakirjutanud leiavad, et Jõksi võiks presidendiks valida riigikogus. "Kutsume riigikogus esindatud erakondi üles toetama Allar Jõksi kandidatuuri Eesti Vabariigi presidendi ametikohale. Eesti on alati võitnud ausas konkurentsis. Iseloomustagu see ka käimasolevaid kampaaniad ja tulevase riigipea isikut," soovitavad algatajad.
"Ühineme sõnadega, mis jäid kõlama Allar Jõksi tänavu jaanuaris Postimehes ilmunud arvamusavaldusest: „Valitava presidendi väljakutseks saab olema ühendada kahte vastandlikku pilti unistuste Eestist."," lõpetasid allakirjutanud oma pöördumise.
Allakirjutanute seas on viljakusarst Andrei Sõritsa, poliitikauuringute keskuse Praxise pikaaegne juht Annika Uudelepp, tehnoloogiaettevõtja ja AS Helmes juht Jaan Pillesaar, reklaamibüroo Der Tank juht Joel Volkov, Tallinna Kaubamaja suuromanik Jüri Käo, kriminoloogiaprofessor Jüri Saar, Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam, semiootik Mihhail Lotman, näitleja ja muusik Peeter Volkonski, transiidiettevõtja Raivo Vare, geoloogiaprofessor Rein Einasto, omavalitsustegelane Teet Reedi, ettevõtja Terje Kross ja lavastaja ning teatri NO99 juht Tiit Ojasoo.
Uudelepp: Jõks ei oleks ühegi erakonna kontrolli all
Üks pöördumise algatajaid, Annika Uudelepp selgitas Vikerraadio uudistele, et nad tulid oma initsiatiivgrupiga appi erakondadele, kes on otsimas sobivat parteideülest kandidaati.
"Praegune ajahetk Allari kandidatuuri väljakäimiseks oli tingitud sellest, et otsitakse n-ö parteideülest kandidaati ehk inimest, kes ei ole otseselt ühegi erakonna liige, pole poliitiliselt seotud olnud ühegi erakonnaga, on samas tuntud ja võiks sobida paljudele erakondadele," põhjendas Uudelepp.
"Neist inimestest, kes sellele pöördumisele alla on kirjutanud, osa on ise arvanud, et Allar Jõks võiks olla hea president Eestile, aga osadega on Allar ka ise nõu pidanud ja küsinud, et mis sa arvad. Mina kuulun nende hulka, kellega Allar nõu on pidanud ja mina olen arvanud, et ta sobiks väga hästi. Allar Jõks on teinud väga palju ühiskonnas olulisi asju – õiguskantslerina, kodanikuaktivistina, advokaadina nähtav, kommunikeerinud oma tegevust," iseloomustas Uudelepp.
Uudelepp selgitas, et presidendivalimiste teema on olnud jutuks paljudes seltskondades ning sedasi koorus välja mõte teha ettepanek kodanikualgatuse korras.
"Presidendi põhiline eesmärk ja ülesanne võiks olla teenida Eesti rahvast, mitte kitsalt üht või teist erakonda, ja seda Allar Jõks kindlasti suudaks. Tema senine käitumine, usaldusväärsus, väljaütlemised, sõltumatus, oma peaga mõtlemine näitavad, et tema ei oleks ühegi erakonna kontrolli all, st et üks erakond suudaks presidendi oma käe järgi väänata. Meil ei ole ühtegi parteilist kandidaati, kes täna kõiki erakondi rahuldaks," rõhutas Uudelepp.
Vare: Jõks tuleb otse elu keskelt
Ettevõtja Raivo Vare põhjendas Jõksi toetamist sellega, et presidendivalimistega kerkib üles ühiskonna tasakaalustamise teema ning tema arvates on Jõksil selleks vajalikud eeldused. "Teiseks see, mis meid kõiki võib-olla ühendas, on arusaam, et tegu on põhiseaduse usaldusväärse garandiga, mitte erakondade tagatoa produktiga," märkis Vare Vikerraadio saates "Uudis+".
Jõksil on ettevõtja sõnul üks unikaalne omadus - kui seni välja käidud nimed on pärit avalikust sektorist, siis tema on erasektorist, ehkki tugeva avaliku sektori kogemusega.
"Ta on reaalse eluga kõige rohkem kokku puutunud, sest olen isegi avalikku tippu katsunud ja tean, et paari-kolme aastaga lähevad jalad maast lahti ning infoväli hakkab irduma sellest, mis toimub maa peal, ja inglitiivad tekivad selga. Ta tuleb otse elu keskelt ja veel erasektorist. See on ka üks väga tugev argument nii minu kui mõne teise ettevõtja jaoks, kes siia alla kirjutanud on," nentis Vare.
Ta lisas, et Jõksi eelis on ka tugev seotus kodanikuühiskonna programmide ja projektidega ning teda teatakse ka väljaspool Toompead. Paraku ei julgenud transiidiärimehe sõnul mitmed inimesed, kes toetavad Jõksi kandideerimist ja olid ka selle idee autorite seas, pöördumisele alla kirjutada ning see, et oleme sellisesse punkti jõudnud, on vale.
Allar Jõks teeb täna avaliku pöördumise kell 14 algaval pressikonverentsil.
### Response:
Ühiskonnategelased pakuvad presidendiks Allar Jõksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus tõdes, et kuigi seaduse järgi on olemas formaalne alus Nikolai Lilitškini (53) ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega, siis ei ole see põhjandatud.
"Kohtul puudub piisav veendumus, et Lilitškin ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, vaatamata sellele, et tema elukohas rakendataks elektroonilist valvet. Samuti puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab end allutada ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile ja teha koostööd kriminaalhooldajaga," ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.
Kohus märkis ka, et Lilitškin ei ole vangistuse ajal tegelenud kuriteo riskide maandamisega, kuigi on mõne kuu jooksul osalenud tööhõives, kuid muudest tegevustest ei ole ta huvitatud olnud ning ta on keeldunud nii riigikeele õppest kui ka sotsiaalprogrammides osalemisest.
Tamme sõnul on kohtu jaoks väheusutav, et Lilitskin on võimeline vabaduses oma eluga õiguspärasel viisil toime tulema ning on väga suur oht, et ta jätkab kuritegude toimepanekut.
Lilitškini ennetähtaegset vabastamist ei toetanud Tartu vangla ega prokurör.
Lilitškin oli viimati kohtu ees kolm aastat tagasi, mil talle mõisteti võimuesindaja solvamise ning kaasvangi kehalise väärkohtlemise eest seitsme kuu pikkune vangistus, mis liideti juurde talle varem politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastasele vangistusele.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi kasutas Lilitškin 2012. aasta 13. märtsil Tartu vanglas oma ametikohustusi täitva vanemvalvuri suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid.
Sama aasta 3. juunil lõi ta vanglas kambrikaaslast kaks korda rusikaga näkku ning väänas seejärel tema käed selja taha ja lõi talle kaks korda põlvega selga.
Pärast seda pani Lilitškin kaasvangile käterätiku ümber kaela ja hakkas teda kägistama, kuid viimasel õnnestus lahti rabeleda.
Lilitškin tulistas politseinikku
Lilitškinile politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele ning jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus.
Süüdistuse järgi said Lõuna prefektuuri politseinikud 2009. aasta 7. augustil infot, et alles kevadel vanglast enne tähtaega vabanenud ja uue kuriteo eest tagaotsitavaks kuulutatud Lilitškini oli nähtud tema kodus Tartus Pikal tänaval.
Infot kontrollima sõitnud patrullpolitseinik märkas maja hoovis umbes kahe meetri kauguselt väliduširuumi eraldusriide vahelt temale suunatud kaheraudset jahipüssitoru.
Koheselt järgnesid vanemkonstaabli suunas ka kaks lasku, mis aga ei tabanud üksnes tänu politseiniku kiirele reageerimisele.
Seejärel hüppas Lilitškin üle aia ning põgenes, kuid järgneva intensiivse uurimistöö tulemusel tabati ta mõni päev hiljem Tartumaal ning kohtu loal ta vahistati.
Lilitškini on varem kriminaalkorras karistatud viis korda piinamise, ebaseadusliku vabaduse võtmise, tapmisega ähvardamise ja varguse eest. | Kohus jättis politseinikku tulistanud mehe vanglakaristust kandma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus tõdes, et kuigi seaduse järgi on olemas formaalne alus Nikolai Lilitškini (53) ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega, siis ei ole see põhjandatud.
"Kohtul puudub piisav veendumus, et Lilitškin ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, vaatamata sellele, et tema elukohas rakendataks elektroonilist valvet. Samuti puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab end allutada ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile ja teha koostööd kriminaalhooldajaga," ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.
Kohus märkis ka, et Lilitškin ei ole vangistuse ajal tegelenud kuriteo riskide maandamisega, kuigi on mõne kuu jooksul osalenud tööhõives, kuid muudest tegevustest ei ole ta huvitatud olnud ning ta on keeldunud nii riigikeele õppest kui ka sotsiaalprogrammides osalemisest.
Tamme sõnul on kohtu jaoks väheusutav, et Lilitskin on võimeline vabaduses oma eluga õiguspärasel viisil toime tulema ning on väga suur oht, et ta jätkab kuritegude toimepanekut.
Lilitškini ennetähtaegset vabastamist ei toetanud Tartu vangla ega prokurör.
Lilitškin oli viimati kohtu ees kolm aastat tagasi, mil talle mõisteti võimuesindaja solvamise ning kaasvangi kehalise väärkohtlemise eest seitsme kuu pikkune vangistus, mis liideti juurde talle varem politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastasele vangistusele.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi kasutas Lilitškin 2012. aasta 13. märtsil Tartu vanglas oma ametikohustusi täitva vanemvalvuri suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid.
Sama aasta 3. juunil lõi ta vanglas kambrikaaslast kaks korda rusikaga näkku ning väänas seejärel tema käed selja taha ja lõi talle kaks korda põlvega selga.
Pärast seda pani Lilitškin kaasvangile käterätiku ümber kaela ja hakkas teda kägistama, kuid viimasel õnnestus lahti rabeleda.
Lilitškin tulistas politseinikku
Lilitškinile politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele ning jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus.
Süüdistuse järgi said Lõuna prefektuuri politseinikud 2009. aasta 7. augustil infot, et alles kevadel vanglast enne tähtaega vabanenud ja uue kuriteo eest tagaotsitavaks kuulutatud Lilitškini oli nähtud tema kodus Tartus Pikal tänaval.
Infot kontrollima sõitnud patrullpolitseinik märkas maja hoovis umbes kahe meetri kauguselt väliduširuumi eraldusriide vahelt temale suunatud kaheraudset jahipüssitoru.
Koheselt järgnesid vanemkonstaabli suunas ka kaks lasku, mis aga ei tabanud üksnes tänu politseiniku kiirele reageerimisele.
Seejärel hüppas Lilitškin üle aia ning põgenes, kuid järgneva intensiivse uurimistöö tulemusel tabati ta mõni päev hiljem Tartumaal ning kohtu loal ta vahistati.
Lilitškini on varem kriminaalkorras karistatud viis korda piinamise, ebaseadusliku vabaduse võtmise, tapmisega ähvardamise ja varguse eest.
### Response:
Kohus jättis politseinikku tulistanud mehe vanglakaristust kandma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu võitleb naine selle eest, et vaegnägijad saaksid kogeda näitustel ja muuseumites, lugedes ning filmi vaadates sama, mida kõik teisedki. Kirjeldustõlked, taktiilsed kaardid ja kombatavad lasteraamatud – Eestis on just Sülvi nende maaletooja.
Režissöör Tarvo Mölder, toimetaja Mari Tamm, produtsent Hannela Lippus.
"Meie inimesed" on ETV eetris täna õhtul kell 20.35. | "Meie inimesed" näitab täna Sülvi lugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu võitleb naine selle eest, et vaegnägijad saaksid kogeda näitustel ja muuseumites, lugedes ning filmi vaadates sama, mida kõik teisedki. Kirjeldustõlked, taktiilsed kaardid ja kombatavad lasteraamatud – Eestis on just Sülvi nende maaletooja.
Režissöör Tarvo Mölder, toimetaja Mari Tamm, produtsent Hannela Lippus.
"Meie inimesed" on ETV eetris täna õhtul kell 20.35.
### Response:
"Meie inimesed" näitab täna Sülvi lugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Daniel Sjölin (1977) ja Jerker Virdborg (1971). Mõlemad autorid on leidnud tunnustust ka oma nime all kirjutades. Daniel Sjölini 2007. aastal ilmunud „Världens sista roman“ („Maailma viimane romaan“) kandideeris Rootsi mainekaimale Augusti auhinnale. Samuti on ta kogunud tuntust kriitikuna ja kirjandusteemalise telesaate „Babel“ juhina. Jerker Virdborg on avaldanud viis romaani, mille eest on kodumaal noppinud hulgaliselt auhindu. Juba tema debüütromaan „Svarta krabba“ („Must krabi“) tekitas palju vastukaja. „Musta krabi“ süngest, düstoopilisest alatoonist pole raske leida sarnasusi Michael Mortimeri loodud maailmadega.
Michael Mortimer esineb HeadRead kirjandusfestivalil laupäeval, 28. mail Kirjanike Maja musta laega saalis kell 14.
Rääkige lähemalt, mis asjaoludel sündis Michael Mortimer?
Michael Mortimeril on kirjutamisel kasutada kaks üsnagi erinevat aju: Jerkeri oma ja Danieli oma. Paljudele tuli see üllatusena, et hakkasime koos kirjutama, sest meie stiil on väga erinev ja me mõtestame kirjandust erinevalt: oleme kirjanduse kui kunstivormi üle isegi ajakirjandusveergudel vaielnud, kusjuures meie positsioonid on täiesti vastandlikud. Danielile meeldib keelega eksperimenteerida ja ta on fiktsiooni võimaluste suhtes kahtlev – ta hävitab romaane neid kirjutades (ilmekaks näiteks on "Maailma viimane romaan"). Daniel on alati ilmutanud suurt huvi loodusteaduste vastu.
Jerker on eksperimentidesse suhtunud umbusuga. Eksperimenteerimises ei ole midagi uut – tuleb uskuda tõelise fiktsiooni jõudu. Jerker on selline romaanikirjanik, kes segab tihti fakte ja väljamõeldist. Näiteks kujutab ta oma romaanis "Kadujad" Stockholmi väga realistlikul moel, kuid ühtlasi pisut seda muutes, tõstes hooneid ringi ja tehes reaalsusest labürindi. Jerkeri tugevuseks on põhjalik uurimistöö.
Pärast aastaid kestnud tüli, kuidas ikka kirjutama peaks, väsisime mõlemad sellisest vaidlemisest ja ühtlasi ka oma argumentidest. Milleks tülitseda, kui võiks hoopis koos midagi põnevat luua? Ükskõik, kuidas kirjandusinstitutsioonid sellesse ka ei suhtuks. Tundsime mõlemad, et oleme oma mõtteisse lõksu jäänud, ja kogu see debatt kirjanduse üle tundus nii enesekesksena. Kunst keerlebki valdavalt üksikisikute ümber ja selle jama taga, mille me tekitasime, võiski olla valimatu keskendumine meile endile kui indiviididele. Et inimestel oleks mingigi ellujäämisvõimalus, peame kõik oma ninaotsast kaugemale nägema.
Mismoodi te ise Michael Mortimeri iseloomustaksite?
Lühidalt võib öelda, et Michael Mortimer on järgmiste asjade vili. Jerkersi viljakas uurimistöö, tema armastus klassikalise lookirjutamise vastu ja põhjatud teadmised, olgu teemaks taskukellad, ajalugu, antiikesemed, arhitektuur, riided: asjad, mida Daniel kutsub reaalsuse markeriteks. See kõik on segunenud Danieli postmodernistliku loojutustamisega, huviga loodusteaduste vastu nagu näiteks evolutsioon, biofüüsika, kvantteooria, ja vandenõuteooriaid armastava raamidest väljapoole mõtlemisega.
Huvi loodusteaduste vastu ja sellealased teadmised on teil märkimisväärsed. Kuidas see kõik nii suureks on paisunud?
Daniel neelas juba lapsena populaarteaduse konksu alla. Enne kui tal tekkis üldse huvi kirjanduse vastu, luges ta juba Carl Sagani ja Eugen Semitjovi ehk siis fakte loodusest. Ta näeb tegelikult endas läbikukkunud teadlast. Jerkeri esimene võimsam kogemus noore lugejana oli Jules Verne, seega meie kahe kogemused lapseeas ei olnudki nii erinevad.
Tähtis küsimus on, kuidas kirjutada lugu loodusest, kui loodus ise inimestest ei hooli? Loodus ei tegele indiviididega. Inimolend on enesekeskne ja tema käitumine on destruktiivne nii meie endi kui ka ülejäänud planeedi suhtes. Me oleme sisenenud matemaatika, keemia, füüsika ja bioloogia kuldajastusse, ehkki samal ajal leiavad aset ka kliimamuutused ja liikide hävitamine. Just neist kahest aspektist tahtsimegi kirjutada ja selleks tundus klassikalise seiklusromaan kõige paremini sobivat. Mitte teaduslik fantastika, vaid teadus ja seiklus. Mingil määral on kõik seotud ajaga. Inimestel on raske aja mõistet tõeliselt tabada. Ollakse ametis järgmise nädalaga, järgmiste valimistega. Loodus seevastu peab tegelema miljonite aastatega.
Kuidas kogute informatsiooni, mis on teile inspiratsiooniks?
Praegu on väga palju häid teadusajakirju, nii palju on uurimistöid, mida alla laadida, ja telesaateid, mida vaadata! Ilmselt on asi ka selles, et kui olla mõnest teemast väga huvitatud, jäävad ka faktid paremini meelde. Looduse kajastamine edeneb palju jõudsamalt kui loodus ise. Ehkki loodusteadustes on praegu kuldaeg, ei suuda me endiselt kõige lihtsamaid asju seletada! Näiteks elu: puudub tugev ja kindel definitsioon, mis elu üldse on. Või magnetism: me ei tea endiselt, kuidas see täpselt töötab, kuigi me kasutame seda iga päev. Alles mõni nädal tagasi tuvastati gravitatsioonilained, mis on täiesti uus tööriist, kuidas maailma näha –nagu siis, kui leiutati mikroskoop. Mida sügavamale aatomitesse ja kvarkidesse tungida, seda vähem me kindlalt teame – ja kui ei ole võimalik midagi tõestada, näiteks superstringe, on kõik hüpoteetiline. Ja kui kõik on hüpoteetiline avaneb vandenõuteoreetikute ja seiklusromaanide autorite ees lai tööpõld. Vandenõuteooriate probleem on selles, et need on sageli rumalad lihtsustused, just nagu poliitika – looduses mängib juhus palju enam rolli – ja ehk see ongi kõige õudsem.
Kui loodusteadus on nagu muuseum, tahaksime, et meie romaanid oleks nagu muuseumipood kohe sissepääsu juures. Muuseumipood on täis eksperimentaalseid mänguasju, kivikesi, puslesid, mänge, põnevaid fakte ja luksuslikke kohvilaua raamatuid, aga ka populaarteaduslikke raamatuid. Just sealt algab meie kujutlusvõime, soov õppida looduse kohta rohkem teadmisi, mis on meie ellujäämise võtmeks. Meie romaanisarjas pöörduvad Ida ja Alma erinevate teadusharude poole, nagu evolutsioon, kvantfüüsika, meditsiin, geneetika, et üht müstilist kivi paremini mõista. Võib-olla see neil ei õnnestugi, võib-olla jääbki kivi müsteeriumiks? Kuid sellest hoolimata juhatatakse lugeja läbi mitmete kummaliste fenomenide, nii et on võimalik üht-teist õppida nii loodusteaduse ajaloo kui ka Calabi-Yau matemaatika kohta.
Ehk ongi kõik hoopis üks suur vandenõu?
Teadmine on võim. Kuid me ei saa ette teada, milline teadmine meile tulevikus kasulikuks osutub, seepärast peame teadma palju erinevaid asju. See on veel kõigil meeles, kuidas Nõukogude juhid püüdsid maha salata Tšernobõli avariid. Tšernobõli elanikud jäeti täielikku teadmatusse. "Sõbralik aatom" oli ainus, mida nad kuulnud olid. Nagu selgus, ei ole aatomid alati sõbralikud. Õnnetuse toimumise ajal leidus Pripjati raamatukogus paar raamatut, mida nõukogude tsensorid polnud lugenud – need rääkisid Marie Curie’st, kuulsast Nobeli preemia laureaadist, kes maksis plutooniumiga katsetamise eest oma eluga. Tol aprillihommikul 1986 muutusid need raamatud Pripjati elanike jaoks järsku väga tähtsaks.
Praegusel ajal on propagandasõda ja valeinformatsioon võimulolijate käes võimsad relvad. Mida rohkem teadmisi ühel kodanikul on, seda raskem on teda lolliks teha.
Mortimeri esimene raamat „Neitsikivi“ (Helios, 2014, tlk Maris Sõrmus) ja selle järjed „Põgenemine paradiisist (Helios, 2014, tlk Maris Sõrmus) ja „Vereõed“ (Helios, 2016, tlk Inna Rosar) on pöörase fantaasialennuga ilukirjanduslikud eksperimendid. Sündmuste ahela vallandavad ühe rootsi teadlase 18. sajandi keskel Uus-Meremaalt leitud müstilised kivid, mida on teiste hulgas enda käes hoidnud Goethe ja Stalin. Üks kividest satub Ida Nordlundi nimelise üliõpilase kätte, kes paisatakse suurtesse sekeldustesse – teda ootavad mõrvasüüdistus, põgenemine, minevikusaladused, kummalised hundid ja veel kummalisemad kajakad. Loo taustal aga püsib laiem küsimus inimkonna teaduslike saavutuste ja keskkonda hävitava käitumise vahelisest vastuolust. | Michael Mortimer: mida rohkem teadmisi kodanikul on, seda raskem on teda lolliks teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Daniel Sjölin (1977) ja Jerker Virdborg (1971). Mõlemad autorid on leidnud tunnustust ka oma nime all kirjutades. Daniel Sjölini 2007. aastal ilmunud „Världens sista roman“ („Maailma viimane romaan“) kandideeris Rootsi mainekaimale Augusti auhinnale. Samuti on ta kogunud tuntust kriitikuna ja kirjandusteemalise telesaate „Babel“ juhina. Jerker Virdborg on avaldanud viis romaani, mille eest on kodumaal noppinud hulgaliselt auhindu. Juba tema debüütromaan „Svarta krabba“ („Must krabi“) tekitas palju vastukaja. „Musta krabi“ süngest, düstoopilisest alatoonist pole raske leida sarnasusi Michael Mortimeri loodud maailmadega.
Michael Mortimer esineb HeadRead kirjandusfestivalil laupäeval, 28. mail Kirjanike Maja musta laega saalis kell 14.
Rääkige lähemalt, mis asjaoludel sündis Michael Mortimer?
Michael Mortimeril on kirjutamisel kasutada kaks üsnagi erinevat aju: Jerkeri oma ja Danieli oma. Paljudele tuli see üllatusena, et hakkasime koos kirjutama, sest meie stiil on väga erinev ja me mõtestame kirjandust erinevalt: oleme kirjanduse kui kunstivormi üle isegi ajakirjandusveergudel vaielnud, kusjuures meie positsioonid on täiesti vastandlikud. Danielile meeldib keelega eksperimenteerida ja ta on fiktsiooni võimaluste suhtes kahtlev – ta hävitab romaane neid kirjutades (ilmekaks näiteks on "Maailma viimane romaan"). Daniel on alati ilmutanud suurt huvi loodusteaduste vastu.
Jerker on eksperimentidesse suhtunud umbusuga. Eksperimenteerimises ei ole midagi uut – tuleb uskuda tõelise fiktsiooni jõudu. Jerker on selline romaanikirjanik, kes segab tihti fakte ja väljamõeldist. Näiteks kujutab ta oma romaanis "Kadujad" Stockholmi väga realistlikul moel, kuid ühtlasi pisut seda muutes, tõstes hooneid ringi ja tehes reaalsusest labürindi. Jerkeri tugevuseks on põhjalik uurimistöö.
Pärast aastaid kestnud tüli, kuidas ikka kirjutama peaks, väsisime mõlemad sellisest vaidlemisest ja ühtlasi ka oma argumentidest. Milleks tülitseda, kui võiks hoopis koos midagi põnevat luua? Ükskõik, kuidas kirjandusinstitutsioonid sellesse ka ei suhtuks. Tundsime mõlemad, et oleme oma mõtteisse lõksu jäänud, ja kogu see debatt kirjanduse üle tundus nii enesekesksena. Kunst keerlebki valdavalt üksikisikute ümber ja selle jama taga, mille me tekitasime, võiski olla valimatu keskendumine meile endile kui indiviididele. Et inimestel oleks mingigi ellujäämisvõimalus, peame kõik oma ninaotsast kaugemale nägema.
Mismoodi te ise Michael Mortimeri iseloomustaksite?
Lühidalt võib öelda, et Michael Mortimer on järgmiste asjade vili. Jerkersi viljakas uurimistöö, tema armastus klassikalise lookirjutamise vastu ja põhjatud teadmised, olgu teemaks taskukellad, ajalugu, antiikesemed, arhitektuur, riided: asjad, mida Daniel kutsub reaalsuse markeriteks. See kõik on segunenud Danieli postmodernistliku loojutustamisega, huviga loodusteaduste vastu nagu näiteks evolutsioon, biofüüsika, kvantteooria, ja vandenõuteooriaid armastava raamidest väljapoole mõtlemisega.
Huvi loodusteaduste vastu ja sellealased teadmised on teil märkimisväärsed. Kuidas see kõik nii suureks on paisunud?
Daniel neelas juba lapsena populaarteaduse konksu alla. Enne kui tal tekkis üldse huvi kirjanduse vastu, luges ta juba Carl Sagani ja Eugen Semitjovi ehk siis fakte loodusest. Ta näeb tegelikult endas läbikukkunud teadlast. Jerkeri esimene võimsam kogemus noore lugejana oli Jules Verne, seega meie kahe kogemused lapseeas ei olnudki nii erinevad.
Tähtis küsimus on, kuidas kirjutada lugu loodusest, kui loodus ise inimestest ei hooli? Loodus ei tegele indiviididega. Inimolend on enesekeskne ja tema käitumine on destruktiivne nii meie endi kui ka ülejäänud planeedi suhtes. Me oleme sisenenud matemaatika, keemia, füüsika ja bioloogia kuldajastusse, ehkki samal ajal leiavad aset ka kliimamuutused ja liikide hävitamine. Just neist kahest aspektist tahtsimegi kirjutada ja selleks tundus klassikalise seiklusromaan kõige paremini sobivat. Mitte teaduslik fantastika, vaid teadus ja seiklus. Mingil määral on kõik seotud ajaga. Inimestel on raske aja mõistet tõeliselt tabada. Ollakse ametis järgmise nädalaga, järgmiste valimistega. Loodus seevastu peab tegelema miljonite aastatega.
Kuidas kogute informatsiooni, mis on teile inspiratsiooniks?
Praegu on väga palju häid teadusajakirju, nii palju on uurimistöid, mida alla laadida, ja telesaateid, mida vaadata! Ilmselt on asi ka selles, et kui olla mõnest teemast väga huvitatud, jäävad ka faktid paremini meelde. Looduse kajastamine edeneb palju jõudsamalt kui loodus ise. Ehkki loodusteadustes on praegu kuldaeg, ei suuda me endiselt kõige lihtsamaid asju seletada! Näiteks elu: puudub tugev ja kindel definitsioon, mis elu üldse on. Või magnetism: me ei tea endiselt, kuidas see täpselt töötab, kuigi me kasutame seda iga päev. Alles mõni nädal tagasi tuvastati gravitatsioonilained, mis on täiesti uus tööriist, kuidas maailma näha –nagu siis, kui leiutati mikroskoop. Mida sügavamale aatomitesse ja kvarkidesse tungida, seda vähem me kindlalt teame – ja kui ei ole võimalik midagi tõestada, näiteks superstringe, on kõik hüpoteetiline. Ja kui kõik on hüpoteetiline avaneb vandenõuteoreetikute ja seiklusromaanide autorite ees lai tööpõld. Vandenõuteooriate probleem on selles, et need on sageli rumalad lihtsustused, just nagu poliitika – looduses mängib juhus palju enam rolli – ja ehk see ongi kõige õudsem.
Kui loodusteadus on nagu muuseum, tahaksime, et meie romaanid oleks nagu muuseumipood kohe sissepääsu juures. Muuseumipood on täis eksperimentaalseid mänguasju, kivikesi, puslesid, mänge, põnevaid fakte ja luksuslikke kohvilaua raamatuid, aga ka populaarteaduslikke raamatuid. Just sealt algab meie kujutlusvõime, soov õppida looduse kohta rohkem teadmisi, mis on meie ellujäämise võtmeks. Meie romaanisarjas pöörduvad Ida ja Alma erinevate teadusharude poole, nagu evolutsioon, kvantfüüsika, meditsiin, geneetika, et üht müstilist kivi paremini mõista. Võib-olla see neil ei õnnestugi, võib-olla jääbki kivi müsteeriumiks? Kuid sellest hoolimata juhatatakse lugeja läbi mitmete kummaliste fenomenide, nii et on võimalik üht-teist õppida nii loodusteaduse ajaloo kui ka Calabi-Yau matemaatika kohta.
Ehk ongi kõik hoopis üks suur vandenõu?
Teadmine on võim. Kuid me ei saa ette teada, milline teadmine meile tulevikus kasulikuks osutub, seepärast peame teadma palju erinevaid asju. See on veel kõigil meeles, kuidas Nõukogude juhid püüdsid maha salata Tšernobõli avariid. Tšernobõli elanikud jäeti täielikku teadmatusse. "Sõbralik aatom" oli ainus, mida nad kuulnud olid. Nagu selgus, ei ole aatomid alati sõbralikud. Õnnetuse toimumise ajal leidus Pripjati raamatukogus paar raamatut, mida nõukogude tsensorid polnud lugenud – need rääkisid Marie Curie’st, kuulsast Nobeli preemia laureaadist, kes maksis plutooniumiga katsetamise eest oma eluga. Tol aprillihommikul 1986 muutusid need raamatud Pripjati elanike jaoks järsku väga tähtsaks.
Praegusel ajal on propagandasõda ja valeinformatsioon võimulolijate käes võimsad relvad. Mida rohkem teadmisi ühel kodanikul on, seda raskem on teda lolliks teha.
Mortimeri esimene raamat „Neitsikivi“ (Helios, 2014, tlk Maris Sõrmus) ja selle järjed „Põgenemine paradiisist (Helios, 2014, tlk Maris Sõrmus) ja „Vereõed“ (Helios, 2016, tlk Inna Rosar) on pöörase fantaasialennuga ilukirjanduslikud eksperimendid. Sündmuste ahela vallandavad ühe rootsi teadlase 18. sajandi keskel Uus-Meremaalt leitud müstilised kivid, mida on teiste hulgas enda käes hoidnud Goethe ja Stalin. Üks kividest satub Ida Nordlundi nimelise üliõpilase kätte, kes paisatakse suurtesse sekeldustesse – teda ootavad mõrvasüüdistus, põgenemine, minevikusaladused, kummalised hundid ja veel kummalisemad kajakad. Loo taustal aga püsib laiem küsimus inimkonna teaduslike saavutuste ja keskkonda hävitava käitumise vahelisest vastuolust.
### Response:
Michael Mortimer: mida rohkem teadmisi kodanikul on, seda raskem on teda lolliks teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Putukad on märk lähedalasuva Yamuna jõe äärmuslikust reostusest, kuhu on mitmete aastate vältel heidetud jäätmeid, mis on jõe nüüdseks ära ummistanud ja loonud soodsa kasvupinna vetikatele, kes on piki jõekallast kasvama hakanud, vahendas US News.
Probleemi põhjustavad putukad toituvad vetikatest ning vetikate kasvu tõusuga on kasvanud ka putukate arv.
Täpsemalt põhjustab iidsele templile probleeme putukate paljunemine, mille ajal eritavad nad rohelist ainet, mis on nüüd värvinud Taj Mahali marmormosaiigid roheliseks.
"Ma olen järjepidevalt jälginud, kuidas jõereostus on muutunud halvast aina hullemaks," ütles D. K. Joshi, kes on antud küsimuses esitanud kohtule avalduse.
Taj Mahali ehitati aastatel 1632–1648 India suurmoguli Džahani käsul tema abikaasa mälestuseks ning arvati UNESCO maailmapärandite hulka 1983. aastal.
India slummide ja avalike ruumide reostus ning viletsus on vaevanud Indiat kogu selle kaasaajastamisperioodi jooksul ning on India ühiskonnas problemaatiline teema. Indiat on mõnitavalt nimetatud ka "maailma kõige räpasemaks riigiks".
Peaminister Narendra Modi on teinud üleriigilise puhtuse saavutamisest oma valitsuse peamise eesmärgi. "Me peame andma Mahatma Gandhile tema 150. sünniaastapäeval, 2019. aastal midagi kingituseks," ütles Modi 2014. aastal. "Just nagu kogu rahvas ühines tollal võitluseks vabaduse eest, peame tegema koostööd, et India ühiselt puhtaks saada." | Taj Mahali marmormosaiike ohustavad putukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Putukad on märk lähedalasuva Yamuna jõe äärmuslikust reostusest, kuhu on mitmete aastate vältel heidetud jäätmeid, mis on jõe nüüdseks ära ummistanud ja loonud soodsa kasvupinna vetikatele, kes on piki jõekallast kasvama hakanud, vahendas US News.
Probleemi põhjustavad putukad toituvad vetikatest ning vetikate kasvu tõusuga on kasvanud ka putukate arv.
Täpsemalt põhjustab iidsele templile probleeme putukate paljunemine, mille ajal eritavad nad rohelist ainet, mis on nüüd värvinud Taj Mahali marmormosaiigid roheliseks.
"Ma olen järjepidevalt jälginud, kuidas jõereostus on muutunud halvast aina hullemaks," ütles D. K. Joshi, kes on antud küsimuses esitanud kohtule avalduse.
Taj Mahali ehitati aastatel 1632–1648 India suurmoguli Džahani käsul tema abikaasa mälestuseks ning arvati UNESCO maailmapärandite hulka 1983. aastal.
India slummide ja avalike ruumide reostus ning viletsus on vaevanud Indiat kogu selle kaasaajastamisperioodi jooksul ning on India ühiskonnas problemaatiline teema. Indiat on mõnitavalt nimetatud ka "maailma kõige räpasemaks riigiks".
Peaminister Narendra Modi on teinud üleriigilise puhtuse saavutamisest oma valitsuse peamise eesmärgi. "Me peame andma Mahatma Gandhile tema 150. sünniaastapäeval, 2019. aastal midagi kingituseks," ütles Modi 2014. aastal. "Just nagu kogu rahvas ühines tollal võitluseks vabaduse eest, peame tegema koostööd, et India ühiselt puhtaks saada."
### Response:
Taj Mahali marmormosaiike ohustavad putukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Läks meil nii nagu alati – osad ujuvad hästi, osad ujuvad keskmiselt ja osad natuke nõrgemini. Selline üldine kirju pilt meil ees oli,” kommenteeris koondise peatreener Riho Aljand Vikerraadio saates „Spordipühapäev”. „Tõsi, need ujujad, kellelt ootasime ja lootsime olümpianormi või selle lähedasi tulemusi, kui räägime A-normist, seda ei realiseerinud. Eks meie esimesed numbrid on need, kellelt oleks tahtnud paremaid tulemusi, neid pole mõtet eraldi üles lugeda.”
Mille taha see jäi? „Väga raske on hinnata, sest sportlased teevad oma treeneritega oma treeningplaanide järgi tegevusi. Võib-olla on see lihtne märk sellest, et meie sportlaste võimekus praegu ei olnudki nii kõrge ja see ongi ainuke vastus,” arutles Aljand. „Sest tööd on nad kõik korralikult teinud, nii palju kui mina tean, on saanud treeninglaagrites osaleda, võistlustel käia, suuri tervisetakistusi pole ka kellelgi olnud. Täna peame leppima sellega, et meie tase on selline.”
Kelle tulemustega EM-il võib rahule jääda? „Esinesid hästi need, kes tegid isiklikke ja juunioride rekordeid. Võistkonnavõistlustel need ujumised, mis päädisid Eesti rekordiga, tuleb ka kindlasti plusspoolele märkida,” lausus Aljand.
„Järgmised võistlused on juba selle nädala lõpus lahtised Leedu meistrivõistlused, kuhu osa ujujaid läheb,” jätkas Aljand. „Eesti meistrivõistlused 17.-19. juunil on kindlasti atraktiivsed nendele ujujatele, kes tahavad oma tulemusi olümpia valguses paremaks saada ja kuni 3. juulini üritada oma tulemusi parandada, see on tähtis kuupäev olümpialepääsu suhtes, sellega lõpeb olümpianormi täitmise võimalus.”
Kui realistlikult mõelda, kas on keegi, kes võiks normitäitmisega hakkama saada? „Seda ei oska praegu öelda ei realistlikult ega ebarealistlikult, sest täna on meil mai tagumine pool ja juulini on poolteist kuud minna,” sõnas Aljand. „Millise ettevalmistustarkusega nüüd üks või teine sportlane siit jätkab ja kuidas see välja tuleb, seda on praegu mõttetu ennustada.” | Riho Aljand EM-ist: peame leppima, et meie tase on praegu selline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Läks meil nii nagu alati – osad ujuvad hästi, osad ujuvad keskmiselt ja osad natuke nõrgemini. Selline üldine kirju pilt meil ees oli,” kommenteeris koondise peatreener Riho Aljand Vikerraadio saates „Spordipühapäev”. „Tõsi, need ujujad, kellelt ootasime ja lootsime olümpianormi või selle lähedasi tulemusi, kui räägime A-normist, seda ei realiseerinud. Eks meie esimesed numbrid on need, kellelt oleks tahtnud paremaid tulemusi, neid pole mõtet eraldi üles lugeda.”
Mille taha see jäi? „Väga raske on hinnata, sest sportlased teevad oma treeneritega oma treeningplaanide järgi tegevusi. Võib-olla on see lihtne märk sellest, et meie sportlaste võimekus praegu ei olnudki nii kõrge ja see ongi ainuke vastus,” arutles Aljand. „Sest tööd on nad kõik korralikult teinud, nii palju kui mina tean, on saanud treeninglaagrites osaleda, võistlustel käia, suuri tervisetakistusi pole ka kellelgi olnud. Täna peame leppima sellega, et meie tase on selline.”
Kelle tulemustega EM-il võib rahule jääda? „Esinesid hästi need, kes tegid isiklikke ja juunioride rekordeid. Võistkonnavõistlustel need ujumised, mis päädisid Eesti rekordiga, tuleb ka kindlasti plusspoolele märkida,” lausus Aljand.
„Järgmised võistlused on juba selle nädala lõpus lahtised Leedu meistrivõistlused, kuhu osa ujujaid läheb,” jätkas Aljand. „Eesti meistrivõistlused 17.-19. juunil on kindlasti atraktiivsed nendele ujujatele, kes tahavad oma tulemusi olümpia valguses paremaks saada ja kuni 3. juulini üritada oma tulemusi parandada, see on tähtis kuupäev olümpialepääsu suhtes, sellega lõpeb olümpianormi täitmise võimalus.”
Kui realistlikult mõelda, kas on keegi, kes võiks normitäitmisega hakkama saada? „Seda ei oska praegu öelda ei realistlikult ega ebarealistlikult, sest täna on meil mai tagumine pool ja juulini on poolteist kuud minna,” sõnas Aljand. „Millise ettevalmistustarkusega nüüd üks või teine sportlane siit jätkab ja kuidas see välja tuleb, seda on praegu mõttetu ennustada.”
### Response:
Riho Aljand EM-ist: peame leppima, et meie tase on praegu selline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigiprokurör Laura Vaik esitas kohtule Savisaare ja teiste temaga seotud inimeste varalist seisundit kajastava vaatlusprotokolli, mis näitab, kuidas Savisaare rahaasjad olid korraldatud ning prokuratuuri väitel tõendavad, et tema legaalsete sissetulekute, elatustaseme ja kulutuste vahel on märkimsiväärne ebakõla, vahendas BNS.
Prokuratuuri hinnangul valitses Savisaare rahaasjades rida ebaloogilisusi, sest näiteks tasusid kolmandad isikud, sealhulgas Siret Kotka ja Moonika Batrakova, tema eest kümnete tuhandete eurode ulatuses kommunaalmakseid. Prokuratuur tõdes, et samas ei nähtu, et Savisaar oleks ise tasunud Hundisilma talu korrashoiu eest.
Savisaare legaalne sissetulek 2011. aasta jaanuarist kuni mullu oktoobri teise pooleni oli ligi 231 000 eurot, tõendatult tehtud kulutused ligi 148 000 eurot, kuid tegelike kulutuste ja legaalse sissetuleku vahe oli prokuratuuri kinnitusel veidi üle 246 000 euro, sealjuures varjatud kulutuste suurus ligi 165 000 eurot.
Savisaare pangakonto analüüs näitas prokuratuuri väitel, et pangaarvelt ei tehtud ühtegi makset igapäevaste kulutuste tasumiseks nagu kulutused elektrienergiale, sideteenustele, prügiveole ja nii edasi ning neid kulutusi tegid kolmandad isikud, teiste hulgas tasusid riigikogu keskerakondlasest liige Siret Kotka ja Savisaare kaastöötaja Monika Batrakova kokku üle 125 000 eurot.
Prokuratuur tõi näiteks, et Batrakova maksis Savisaare kulutuste eest üle 67 000 euro, mis moodutab üle poole tema sissetulekust analüüsitud perioodil ning sealjuures tehti Kotka ja Batrakova pangaarvetele sularaha sissemakseid alati enne või pärast Savisaare kasuks tehtud maksete sooritamist võrdväärselt makstud summadega.
BNS kirjutab, et Savisaar võttis 2011. aasta jaanuarist kuni mullu oktoobrini oma pangaarvelt välja ise veidi üle 105 000 eurot.
Mullu septembris leidsid kaitsepolitseinikud Hundisilma talust kokku ligi 186 000 eurot ja 300 000 krooni sularaha, mille Harju maakohus tänavu aprillis konfiskeerimise tagamiseks arestis.
Vandeadvokaat Oliver Nääsi tänasel istungil asendanud vandeadvokaat Kristi Rande leidis, et Harju maakohtu määrus Savisaare sularaha arestimiseks laiendatud konfiskeerimise tagamiseks tuleb tühistada. Rande taotles uut määrust, millega jäetakse riigiprokuratuuri taotlus Savisaare vara arestimiseks täielikult rahuldamata. Samuti palub Rande tagastada Savisaarele viivitamata läbiotsimisel äravõetud sularaha, mis olid nii eurodes kui ka kroonides.
Rande sõnul pole Savisaare vara arestimine seaduslik, kuna riigiprokuratuur ei ole aresti taotlemisel täitnud kohustust tõendada aresti vajalikkust ning samuti on maakohus vara arestides oluliselt rikkunud menetlusnorme ja materiaalõigust.
Rande kinnitusel on kolmandate isikute makstud summad käsitletavad nende enda rahaliste vahenditena, mitte kahtlusaluse ehk Savisaare rahaliste vahenditena ning asjaolu, et Savisaar oleks kolmandatele isikutele nende tehtud kulutused hüvitanud, pole tõendatud. "Seega ei saa neid nimetada Savisaare varjatud kulutusteks vara arestimise mõttes," leidis Rande.
Advokaadi hinnangul on Savisaare poolt pangaarvelt välja võetud 105 000 eurot legaalne tulu ehk selle arestimine pole seaduslik ning näiteks 300 000 krooni osas puudub analüüs, et see võiks olla krimnaalne tulu, kuna kahtlustuses esitatud analüüs hõlmab perioodi alates 2011. aastast, kui kroon rahaühikuna enam käibel polnud ehk see viitab üheselt, et raha pärineb kriminaalmenetluses käsitletavaga võrreldes eelnevast ajast ning selle aja osas ei heida prokuratuur Savisaarele ette midagi.
Riigiprokurör Laura Vaik leidis, et advokaadi taotlus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus Savisaare vara arestimise kohta muutmata.
Kohus teeb määruse teatavaks 26. mail, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR.ee-le.
Kaitsepolitseinikud otsisid kriminaaluurimise raames Savisaare kodu Hundisilma talus läbi mullu 22. septembril ning läbiotsimisel leiti Savisaare kodust ligi 186 000 eurot ja 300 000 krooni sularaha.
Riigiprokuratuur esitas Savisaare tulude ja kulude põhjaliku võrdleva analüüsi alusel maakohtule taotluse raha arestimiseks.
"Kahtlustatava varalise seisundi hindamiseks koostati põhjalik kriminaaltulu ja elatustaseme analüüs, mis andis prokuratuurile aluse vastava taotluse kohtule esitamiseks ning käesolevaks hetkeks on maakohus sellise prokuratuuri taotluse ka rahuldanud ning Edgar Savisaare kodust leitud sularaha konfiskeerimise tagamiseks arestinud," ütles juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus toona ERR.ee-le.
Tema sõnul on kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur lahendanud kohtueelse uurimise lõpuleviimise seisukohalt olulised küsimused ning lähinädalatel antakse kaitsjatele ligipääs kohtumenetluses esitatavatele tõenditele.
Nääsi sõnul nähtub maakohtu määrusest, et kriminaalseks tuluks peetakse Edgar Savisaare lähedaste poolt tema eest igapäevaste jooksvate kulutuste kandmist, millega Edgar Savisaar mingil juhul ei nõustuda ei saa.
Koos Savisaarega on kahtluse all Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo, ärimehed Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin, Hillar Teder, Vello Kunman ja ekspoliitik Villu Reiljan ja reklaamiärimees Paavo Pettai. | Prokuratuuri arvates oli Savisaare rahaasjades palju ebaloogilist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigiprokurör Laura Vaik esitas kohtule Savisaare ja teiste temaga seotud inimeste varalist seisundit kajastava vaatlusprotokolli, mis näitab, kuidas Savisaare rahaasjad olid korraldatud ning prokuratuuri väitel tõendavad, et tema legaalsete sissetulekute, elatustaseme ja kulutuste vahel on märkimsiväärne ebakõla, vahendas BNS.
Prokuratuuri hinnangul valitses Savisaare rahaasjades rida ebaloogilisusi, sest näiteks tasusid kolmandad isikud, sealhulgas Siret Kotka ja Moonika Batrakova, tema eest kümnete tuhandete eurode ulatuses kommunaalmakseid. Prokuratuur tõdes, et samas ei nähtu, et Savisaar oleks ise tasunud Hundisilma talu korrashoiu eest.
Savisaare legaalne sissetulek 2011. aasta jaanuarist kuni mullu oktoobri teise pooleni oli ligi 231 000 eurot, tõendatult tehtud kulutused ligi 148 000 eurot, kuid tegelike kulutuste ja legaalse sissetuleku vahe oli prokuratuuri kinnitusel veidi üle 246 000 euro, sealjuures varjatud kulutuste suurus ligi 165 000 eurot.
Savisaare pangakonto analüüs näitas prokuratuuri väitel, et pangaarvelt ei tehtud ühtegi makset igapäevaste kulutuste tasumiseks nagu kulutused elektrienergiale, sideteenustele, prügiveole ja nii edasi ning neid kulutusi tegid kolmandad isikud, teiste hulgas tasusid riigikogu keskerakondlasest liige Siret Kotka ja Savisaare kaastöötaja Monika Batrakova kokku üle 125 000 eurot.
Prokuratuur tõi näiteks, et Batrakova maksis Savisaare kulutuste eest üle 67 000 euro, mis moodutab üle poole tema sissetulekust analüüsitud perioodil ning sealjuures tehti Kotka ja Batrakova pangaarvetele sularaha sissemakseid alati enne või pärast Savisaare kasuks tehtud maksete sooritamist võrdväärselt makstud summadega.
BNS kirjutab, et Savisaar võttis 2011. aasta jaanuarist kuni mullu oktoobrini oma pangaarvelt välja ise veidi üle 105 000 eurot.
Mullu septembris leidsid kaitsepolitseinikud Hundisilma talust kokku ligi 186 000 eurot ja 300 000 krooni sularaha, mille Harju maakohus tänavu aprillis konfiskeerimise tagamiseks arestis.
Vandeadvokaat Oliver Nääsi tänasel istungil asendanud vandeadvokaat Kristi Rande leidis, et Harju maakohtu määrus Savisaare sularaha arestimiseks laiendatud konfiskeerimise tagamiseks tuleb tühistada. Rande taotles uut määrust, millega jäetakse riigiprokuratuuri taotlus Savisaare vara arestimiseks täielikult rahuldamata. Samuti palub Rande tagastada Savisaarele viivitamata läbiotsimisel äravõetud sularaha, mis olid nii eurodes kui ka kroonides.
Rande sõnul pole Savisaare vara arestimine seaduslik, kuna riigiprokuratuur ei ole aresti taotlemisel täitnud kohustust tõendada aresti vajalikkust ning samuti on maakohus vara arestides oluliselt rikkunud menetlusnorme ja materiaalõigust.
Rande kinnitusel on kolmandate isikute makstud summad käsitletavad nende enda rahaliste vahenditena, mitte kahtlusaluse ehk Savisaare rahaliste vahenditena ning asjaolu, et Savisaar oleks kolmandatele isikutele nende tehtud kulutused hüvitanud, pole tõendatud. "Seega ei saa neid nimetada Savisaare varjatud kulutusteks vara arestimise mõttes," leidis Rande.
Advokaadi hinnangul on Savisaare poolt pangaarvelt välja võetud 105 000 eurot legaalne tulu ehk selle arestimine pole seaduslik ning näiteks 300 000 krooni osas puudub analüüs, et see võiks olla krimnaalne tulu, kuna kahtlustuses esitatud analüüs hõlmab perioodi alates 2011. aastast, kui kroon rahaühikuna enam käibel polnud ehk see viitab üheselt, et raha pärineb kriminaalmenetluses käsitletavaga võrreldes eelnevast ajast ning selle aja osas ei heida prokuratuur Savisaarele ette midagi.
Riigiprokurör Laura Vaik leidis, et advokaadi taotlus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus Savisaare vara arestimise kohta muutmata.
Kohus teeb määruse teatavaks 26. mail, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR.ee-le.
Kaitsepolitseinikud otsisid kriminaaluurimise raames Savisaare kodu Hundisilma talus läbi mullu 22. septembril ning läbiotsimisel leiti Savisaare kodust ligi 186 000 eurot ja 300 000 krooni sularaha.
Riigiprokuratuur esitas Savisaare tulude ja kulude põhjaliku võrdleva analüüsi alusel maakohtule taotluse raha arestimiseks.
"Kahtlustatava varalise seisundi hindamiseks koostati põhjalik kriminaaltulu ja elatustaseme analüüs, mis andis prokuratuurile aluse vastava taotluse kohtule esitamiseks ning käesolevaks hetkeks on maakohus sellise prokuratuuri taotluse ka rahuldanud ning Edgar Savisaare kodust leitud sularaha konfiskeerimise tagamiseks arestinud," ütles juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus toona ERR.ee-le.
Tema sõnul on kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur lahendanud kohtueelse uurimise lõpuleviimise seisukohalt olulised küsimused ning lähinädalatel antakse kaitsjatele ligipääs kohtumenetluses esitatavatele tõenditele.
Nääsi sõnul nähtub maakohtu määrusest, et kriminaalseks tuluks peetakse Edgar Savisaare lähedaste poolt tema eest igapäevaste jooksvate kulutuste kandmist, millega Edgar Savisaar mingil juhul ei nõustuda ei saa.
Koos Savisaarega on kahtluse all Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo, ärimehed Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin, Hillar Teder, Vello Kunman ja ekspoliitik Villu Reiljan ja reklaamiärimees Paavo Pettai.
### Response:
Prokuratuuri arvates oli Savisaare rahaasjades palju ebaloogilist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pallokissat teenis täna kolmanda järjestikuse võidu, alistades Pori Nice Futise 3:0. Aarna tegi kaasa terve kohtumise ja lõi 87. minutil viimase värava, vahendab Soccernet.ee.
Kokkuvõttes on Aarna osalenud kõigis senipeetud kaheksas liigamängus, neist kuues on ta mahtunud põhikoosseisu. Väravaid on Eesti koondise ründaja arvel viis. | Aarna lõi värava ja aitas oma naiskonna koondisekaaslase klubist mööda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pallokissat teenis täna kolmanda järjestikuse võidu, alistades Pori Nice Futise 3:0. Aarna tegi kaasa terve kohtumise ja lõi 87. minutil viimase värava, vahendab Soccernet.ee.
Kokkuvõttes on Aarna osalenud kõigis senipeetud kaheksas liigamängus, neist kuues on ta mahtunud põhikoosseisu. Väravaid on Eesti koondise ründaja arvel viis.
### Response:
Aarna lõi värava ja aitas oma naiskonna koondisekaaslase klubist mööda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erdogan kutsus Euroopat üles võtma vastu rohkem põgenikke, sest praegu ei ole Türgi, kus viibib ligi kolm miljonit põgenikku, oma koorma kergendamiseks piisavalt toetust saanud, ehkki on ajutiseks koduks suuremale hulgale põgenikele kui ükski teine riik maailmas, vahendas The Guardian.
"Ajal, mil Süüria kodusõda käib juba kuuendat aastat, kutsume maailma üles väljakutsele vastama ning looma õiglast mehhanismi selle koorma kandmiseks," sõnas Erdogan. "Illegaalse immigratsiooni ohjeldamiseks peavad Euroopa ja Türgi koos töötama, loomaks seaduslikke mehhanisme, nagu näiteks 2016. aasta märtsis sõlmitud lepe Süüria põgenike ümberasustamiseks".
Erdogan ei täpsustanud, kui palju põgenikke peaks Euroopa neilt vastu võtma, ent eelmisel nädalal rääkis üks Türgi diplomaat Guardianile, et neid võiks olla umbes pool miljonit.
Türgi presidendi sõnad võivad tahtmatult lisada pinget Suurbritannias käimasolevale debatile Euroopa Liidust väljaastumise asjus. Nimelt on Brexiti toetajate üks kampaaniaväiteid see, et kui britid ELi jäävad ja ka Türgi sellega liitub, ootab Suurbritanniat peatselt massiline sisseränne Türgist.
Süüria kodusõja tõttu on Türki saabunud umbes 2,7 miljonit süürlast. | Erdogan: Euroopa peaks rohkem Süüria põgenikke vastu võtma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erdogan kutsus Euroopat üles võtma vastu rohkem põgenikke, sest praegu ei ole Türgi, kus viibib ligi kolm miljonit põgenikku, oma koorma kergendamiseks piisavalt toetust saanud, ehkki on ajutiseks koduks suuremale hulgale põgenikele kui ükski teine riik maailmas, vahendas The Guardian.
"Ajal, mil Süüria kodusõda käib juba kuuendat aastat, kutsume maailma üles väljakutsele vastama ning looma õiglast mehhanismi selle koorma kandmiseks," sõnas Erdogan. "Illegaalse immigratsiooni ohjeldamiseks peavad Euroopa ja Türgi koos töötama, loomaks seaduslikke mehhanisme, nagu näiteks 2016. aasta märtsis sõlmitud lepe Süüria põgenike ümberasustamiseks".
Erdogan ei täpsustanud, kui palju põgenikke peaks Euroopa neilt vastu võtma, ent eelmisel nädalal rääkis üks Türgi diplomaat Guardianile, et neid võiks olla umbes pool miljonit.
Türgi presidendi sõnad võivad tahtmatult lisada pinget Suurbritannias käimasolevale debatile Euroopa Liidust väljaastumise asjus. Nimelt on Brexiti toetajate üks kampaaniaväiteid see, et kui britid ELi jäävad ja ka Türgi sellega liitub, ootab Suurbritanniat peatselt massiline sisseränne Türgist.
Süüria kodusõja tõttu on Türki saabunud umbes 2,7 miljonit süürlast.
### Response:
Erdogan: Euroopa peaks rohkem Süüria põgenikke vastu võtma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahjuks ei osalenud seekord Läti. Võistluste tase oli siiski tugev, Rootsi mehed olid väljas kahe tugeva olümpiasportlasega.
Eesti koondise tugevus tuli välja ühtlases esinemises nii täiskasvanute kui noorte arvestuses. Eesti käijad olid esindatud kaheksa sportlasega, igal alal läksid kaks riigi esindajat arvesse.
Rootslaste kohtunikebrigaadi täiendas teenekas käimiskohtunik Mart Järviste.
Meeste 10 km käimises olid individuaalselt kaks paremat oodatult rootslased. Lauri Lelumees ja Virgo Adusoo näitasid korralikku kiirust ja püstitasid hooaja tippmargid.
Juunioride 5 km distantsil ei olnud vastast Eesti esindajale Ruslan Sergatšjovile, kes tegi uue isikliku rekordi, nii nagu ka Vladislav Pavljuk.
Naistest liikus kõige võimsamalt distantsi alguses riskeerivalt ja piiripealse tehnikaga liikunud rootslanna Monica Svensson. Edasi oli juba Eesti pidu. Enamiku distantsist paarisrakendina liikunud Anna Tipukinast ja Anna Kukankovast jäi omavahelises heitluses peale esimene. Mõlemad parandasid tublisti oma isiklikke rekordeid.
Ka naisjuunioride hulgas on Eestil konkurentsivõimelist järelkasvu. Vastavalt kolmanda ja neljanda koha punktid võtsid leedukate järel Lada Rosljakova ja Ekaterina Mirotvortseva.
Kokkuvõttes sai Eesti 35 punkti, Rootsi 25 punkti ja Leedu 19 punkti. | Eesti võitis käimise maavõistluse Rootsi ja Leedu ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahjuks ei osalenud seekord Läti. Võistluste tase oli siiski tugev, Rootsi mehed olid väljas kahe tugeva olümpiasportlasega.
Eesti koondise tugevus tuli välja ühtlases esinemises nii täiskasvanute kui noorte arvestuses. Eesti käijad olid esindatud kaheksa sportlasega, igal alal läksid kaks riigi esindajat arvesse.
Rootslaste kohtunikebrigaadi täiendas teenekas käimiskohtunik Mart Järviste.
Meeste 10 km käimises olid individuaalselt kaks paremat oodatult rootslased. Lauri Lelumees ja Virgo Adusoo näitasid korralikku kiirust ja püstitasid hooaja tippmargid.
Juunioride 5 km distantsil ei olnud vastast Eesti esindajale Ruslan Sergatšjovile, kes tegi uue isikliku rekordi, nii nagu ka Vladislav Pavljuk.
Naistest liikus kõige võimsamalt distantsi alguses riskeerivalt ja piiripealse tehnikaga liikunud rootslanna Monica Svensson. Edasi oli juba Eesti pidu. Enamiku distantsist paarisrakendina liikunud Anna Tipukinast ja Anna Kukankovast jäi omavahelises heitluses peale esimene. Mõlemad parandasid tublisti oma isiklikke rekordeid.
Ka naisjuunioride hulgas on Eestil konkurentsivõimelist järelkasvu. Vastavalt kolmanda ja neljanda koha punktid võtsid leedukate järel Lada Rosljakova ja Ekaterina Mirotvortseva.
Kokkuvõttes sai Eesti 35 punkti, Rootsi 25 punkti ja Leedu 19 punkti.
### Response:
Eesti võitis käimise maavõistluse Rootsi ja Leedu ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Egiptust külastab tavapäraselt aastas keskmiselt 15 miljonit turisti. Paraku on riigi peamine majandusmootor turismitööstus möödunud aasta sügisest languses, järjekordse löögi andis EgyptAiri lennuga MS804 juhtunud õnnetus, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Ehkki EgyptAiri sõnul ei ole firma piletimüügis märgatavat langust olnud, ütlevad reisikorraldajad, et kahju nende äridele on vältimatu ja reise Egiptusesse jäetakse ära alates oktoobrist, mil Siinai kohal kukkus terrorirünnaku tõttu alla Vene reisilennuk.
Olukorda ei parandanud see, et märtsis kaaperdas ühe EgyptAiri lennu kohalik mees, kes kandis võlts-pommivööd.
Pärast neljapäevast lennukatastroofi on rahvusvaheliste turistide arv Egiptuses langenud veel viis protsenti.
"Lennuliinid ei tööta vaid raha teenimiseks, nad ka esindavad ja ühendavad riike. Sellisel tõsisel lennuõnnetusel on Egiptuse turismitööstusele tohutu mõju, eriti praegu, kui me ei tea endiselt õnnetuse põhjust," rääkis reisibüroo juhataja Ahmed.
Majandusanalüütik Mesbah Kotb ütles, et toimunud lennuõnnetus kahjustab Egiptuse turismi ja majandust ning Prantsuse oma ka. Aga ta usub, et juhtunul on ka positiivsem külg. "Pärast lennuki kaaperdamist eelmisel korral, on Egiptuse võimud seadnud üles häiremehhanismi. Viimatised juhtumid on pannud egiptlased mõistma, et nende riigist on saanud rünnakute sihtmärk ja et on inimesi, kes püüavad kahjustada Egiptust ja selle majandust," lausus analüütik.
Egiptuse välisministeerium on veendunud, et terroristid plaanivad rünnakuid Egiptuses ka edaspidi, kirjutab BBC. Riik investeerib samas tohutuid summasid julgeolekusse. | Hiljutine EgyptAiri lennuõnnetus kahandas turistide arvu Egiptuses veel viis protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Egiptust külastab tavapäraselt aastas keskmiselt 15 miljonit turisti. Paraku on riigi peamine majandusmootor turismitööstus möödunud aasta sügisest languses, järjekordse löögi andis EgyptAiri lennuga MS804 juhtunud õnnetus, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Ehkki EgyptAiri sõnul ei ole firma piletimüügis märgatavat langust olnud, ütlevad reisikorraldajad, et kahju nende äridele on vältimatu ja reise Egiptusesse jäetakse ära alates oktoobrist, mil Siinai kohal kukkus terrorirünnaku tõttu alla Vene reisilennuk.
Olukorda ei parandanud see, et märtsis kaaperdas ühe EgyptAiri lennu kohalik mees, kes kandis võlts-pommivööd.
Pärast neljapäevast lennukatastroofi on rahvusvaheliste turistide arv Egiptuses langenud veel viis protsenti.
"Lennuliinid ei tööta vaid raha teenimiseks, nad ka esindavad ja ühendavad riike. Sellisel tõsisel lennuõnnetusel on Egiptuse turismitööstusele tohutu mõju, eriti praegu, kui me ei tea endiselt õnnetuse põhjust," rääkis reisibüroo juhataja Ahmed.
Majandusanalüütik Mesbah Kotb ütles, et toimunud lennuõnnetus kahjustab Egiptuse turismi ja majandust ning Prantsuse oma ka. Aga ta usub, et juhtunul on ka positiivsem külg. "Pärast lennuki kaaperdamist eelmisel korral, on Egiptuse võimud seadnud üles häiremehhanismi. Viimatised juhtumid on pannud egiptlased mõistma, et nende riigist on saanud rünnakute sihtmärk ja et on inimesi, kes püüavad kahjustada Egiptust ja selle majandust," lausus analüütik.
Egiptuse välisministeerium on veendunud, et terroristid plaanivad rünnakuid Egiptuses ka edaspidi, kirjutab BBC. Riik investeerib samas tohutuid summasid julgeolekusse.
### Response:
Hiljutine EgyptAiri lennuõnnetus kahandas turistide arvu Egiptuses veel viis protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui 32-aastase Israeli isiklik rekord on nii kõva kui 66.98, siis näiteks oma eelmise hooaja tippmargist (62.13) jäi Karksi-Nuiast pärit sportlane laupäeval vaid 60 sentimeetri kaugusele. Amsterdami EM-norm on kettaheites 63.00 ja Rio olümpianorm 65.00, vahendab Delfi.
Halles toimunud võistluse võitis kodupubliku ees võistelnud Christoph Harting 65.61-ga. Kogu esineliku moodustasid seekord sakslased: teine oli Daniel Jasinski (65.38), kolmas Martin Wierig (63.88) ning neljas Markus Münch (62.82). | Märt Israel alustas hooaega 61-meetrise kettakaarega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui 32-aastase Israeli isiklik rekord on nii kõva kui 66.98, siis näiteks oma eelmise hooaja tippmargist (62.13) jäi Karksi-Nuiast pärit sportlane laupäeval vaid 60 sentimeetri kaugusele. Amsterdami EM-norm on kettaheites 63.00 ja Rio olümpianorm 65.00, vahendab Delfi.
Halles toimunud võistluse võitis kodupubliku ees võistelnud Christoph Harting 65.61-ga. Kogu esineliku moodustasid seekord sakslased: teine oli Daniel Jasinski (65.38), kolmas Martin Wierig (63.88) ning neljas Markus Münch (62.82).
### Response:
Märt Israel alustas hooaega 61-meetrise kettakaarega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austria ajakirjanduse andmetel oli tulistaja 27-aastane Vorarberegist pärit Gregor S. Väidetavalt oli tegu paremäärmuslasega, kellele oli mitmete vägivallatsemiste tõttu juba kümme aastat tagasi kehtestatud keeld relvi omada, vahendas The Local.
Mees vaidles enne tulistamist autoparklas ühe naisega, kuid kui tüli paisus suureks, haaras ta oma autost relva ning hakkas rahvahulka tulistama. Vigastada sai 11 ja hukkus kaks inimest. Seejärel läks mees tagasi oma auto juurde ja lasi maha ka enda. Tulistajaga eelnevalt tülitsenud naine pääses vigastusteta.
Vorarlberg Online kirjutas, et tulistaja kasutas Kalašnikovi automaati. Heute teatel olid tal neonatsistlikud vaated ning ta ei teinud sellest saladust. Näiteks on tema Facebooki lehel foto, kus ta kannab natsi-Saksamaa sümboolikat kujutavat T-särki.
Täpsemat teavet juhtunu kohta jagab politsei täna pärastlõunal toimuval pressikonverentsil. | Austrias kaks inimest tapnud tulistaja võis olla paremäärmuslane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austria ajakirjanduse andmetel oli tulistaja 27-aastane Vorarberegist pärit Gregor S. Väidetavalt oli tegu paremäärmuslasega, kellele oli mitmete vägivallatsemiste tõttu juba kümme aastat tagasi kehtestatud keeld relvi omada, vahendas The Local.
Mees vaidles enne tulistamist autoparklas ühe naisega, kuid kui tüli paisus suureks, haaras ta oma autost relva ning hakkas rahvahulka tulistama. Vigastada sai 11 ja hukkus kaks inimest. Seejärel läks mees tagasi oma auto juurde ja lasi maha ka enda. Tulistajaga eelnevalt tülitsenud naine pääses vigastusteta.
Vorarlberg Online kirjutas, et tulistaja kasutas Kalašnikovi automaati. Heute teatel olid tal neonatsistlikud vaated ning ta ei teinud sellest saladust. Näiteks on tema Facebooki lehel foto, kus ta kannab natsi-Saksamaa sümboolikat kujutavat T-särki.
Täpsemat teavet juhtunu kohta jagab politsei täna pärastlõunal toimuval pressikonverentsil.
### Response:
Austrias kaks inimest tapnud tulistaja võis olla paremäärmuslane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Video debüteeris paari tunni eest, meie aja järgi täna öösel peetud Billboardi glamuursel auhinnatseremoonial. Režissöör on Patrick Daughters (Yeah Yeah Yeahs´i "Maps" ja Muse'i "Stockholm Syndrome").
Dolce & Gabbana kleidist, mustast seinast ja polükromaatilistest värvidest kipub nõudliku maitse jaoks küll veidi väheks jääma ning kuigi mõned muusikaväljaanded kiidavad video hüpnootilisust, on ilmselt siiski rohkem neid, kes tunnistavad, et tegemist on kuidagi väsinud ja igavavõitu lahendusega. (Kirjutan alla sellele teisele variandile - VV). | Päeva video: Adele - "Send My Love (To Your New Lover)" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Video debüteeris paari tunni eest, meie aja järgi täna öösel peetud Billboardi glamuursel auhinnatseremoonial. Režissöör on Patrick Daughters (Yeah Yeah Yeahs´i "Maps" ja Muse'i "Stockholm Syndrome").
Dolce & Gabbana kleidist, mustast seinast ja polükromaatilistest värvidest kipub nõudliku maitse jaoks küll veidi väheks jääma ning kuigi mõned muusikaväljaanded kiidavad video hüpnootilisust, on ilmselt siiski rohkem neid, kes tunnistavad, et tegemist on kuidagi väsinud ja igavavõitu lahendusega. (Kirjutan alla sellele teisele variandile - VV).
### Response:
Päeva video: Adele - "Send My Love (To Your New Lover)" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rünnak leidis aset Adeni Khormaksari linnaosas Badri baasi juures. Samas linnaosas on ka president Abedrabbo Mansour Hadi valitsuse peakorter.
Relvajõudude ametniku sõnul õhkis enesetapuvõitleja esmalt pommivöö värbamiskeskuse juurde kogunenud noormeeste seas, tappes 34 inimest. Veidi hiljem toimus baasi territooriumil teine plahvatus, milles hukkus seitse sõdurit. | Adenis hukkus rünnakus värbamiskeskusele vähemalt 41 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rünnak leidis aset Adeni Khormaksari linnaosas Badri baasi juures. Samas linnaosas on ka president Abedrabbo Mansour Hadi valitsuse peakorter.
Relvajõudude ametniku sõnul õhkis enesetapuvõitleja esmalt pommivöö värbamiskeskuse juurde kogunenud noormeeste seas, tappes 34 inimest. Veidi hiljem toimus baasi territooriumil teine plahvatus, milles hukkus seitse sõdurit.
### Response:
Adenis hukkus rünnakus värbamiskeskusele vähemalt 41 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Eesti 3x3 tänavakorvpallisari toob siia külalisvõistkondi Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest ja Rootsist, sest tegemist on Baltikumi ja Põhjamaade ainsa võistlusega, mille tugevaimas sarjas on võimalik pääseda 300 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga FIBA 3x3 tänavakorvpalli maailmaturneele,” rääkis sarja korraldaja Reigo Kimmel. „Ennekõike on aga suvine tänavakorvpall mõeldud noortele ja korvpalli harrastajatele, sest mängud toimuvad kokku 11 võistlussarjas alates 13-aastastest poistest ja tüdrukutest kuni segavõistkondade ja 35+ seenioride tiimideni.”
Sprite 3x3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste sarjas peetakse sel suvel rohkem etappe kui kunagi varem, sest lisaks põhietappidele Tartus, Rakveres, Otepääl, Pärnus ja Tallinnas toimuvad lisaturniirid Kadrinas, Iisakus, Orissaares, Paides, Kloogarannas ja Kanepis. Esimene boonusturniir vaid harrastajate võistkondadele peeti eile Viimsis.
Ühel etapil mängitakse kümnel väljakul kokku pea 200 korvpallimängu, viskevõistlusel läheb auhinnaks uue Toyota Priuse kasutusõigus ning toimuvad ka mängijate osavusvõistlused ning publikumängud.
Laupäeval algavad mängud Tartus Küüni tänaval noortesarjades kell 11 ja vanemates võistlusklassides kell 13. Võistkondi saab registreerida kolmapäeva õhtuni aadressil: www.tanavakorvpall.ee. | Tänavakorvpalli meistrivõistluste sari stardib sel laupäeval Tartus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Eesti 3x3 tänavakorvpallisari toob siia külalisvõistkondi Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest ja Rootsist, sest tegemist on Baltikumi ja Põhjamaade ainsa võistlusega, mille tugevaimas sarjas on võimalik pääseda 300 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga FIBA 3x3 tänavakorvpalli maailmaturneele,” rääkis sarja korraldaja Reigo Kimmel. „Ennekõike on aga suvine tänavakorvpall mõeldud noortele ja korvpalli harrastajatele, sest mängud toimuvad kokku 11 võistlussarjas alates 13-aastastest poistest ja tüdrukutest kuni segavõistkondade ja 35+ seenioride tiimideni.”
Sprite 3x3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste sarjas peetakse sel suvel rohkem etappe kui kunagi varem, sest lisaks põhietappidele Tartus, Rakveres, Otepääl, Pärnus ja Tallinnas toimuvad lisaturniirid Kadrinas, Iisakus, Orissaares, Paides, Kloogarannas ja Kanepis. Esimene boonusturniir vaid harrastajate võistkondadele peeti eile Viimsis.
Ühel etapil mängitakse kümnel väljakul kokku pea 200 korvpallimängu, viskevõistlusel läheb auhinnaks uue Toyota Priuse kasutusõigus ning toimuvad ka mängijate osavusvõistlused ning publikumängud.
Laupäeval algavad mängud Tartus Küüni tänaval noortesarjades kell 11 ja vanemates võistlusklassides kell 13. Võistkondi saab registreerida kolmapäeva õhtuni aadressil: www.tanavakorvpall.ee.
### Response:
Tänavakorvpalli meistrivõistluste sari stardib sel laupäeval Tartus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulu muusika ja sõnade autorid on Koit Toome ja Vahur Valgmaa. | Koit Toome avaldas suvise singli "Paradiisiliival" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulu muusika ja sõnade autorid on Koit Toome ja Vahur Valgmaa.
### Response:
Koit Toome avaldas suvise singli "Paradiisiliival" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meil on pop-up -raamatud, -reklaamid, -aknad, -stendid, -seinad, -majad, -telgid, -poed, -elamuspargid, -kontserdid, -muuseumid ja nii edasi ja nii edasi. Ilmselt kõige moekam on rääkida pop-up -kohvikutest ja -restoranidest.
Kuid nagu pikemalt mõtlemata inglise keelest laenatud ja agarate jäljendajate hoolel laialt levivate väljenditega ikka, on ka pop-up ’iga eesti keeles üksjagu probleeme. Esiteks pole pop-up ’i sisu kasutajatele alati päris selge, nii et väljend leiab pruukimist ka paigus, kuhu ta ei sobi. Teiseks tekitavad kimbatust väljendi kirjapilt ja lõimimine eestikeelsesse teksti.
Ja kui pop-up ’i tarvitataksegi enam-vähem õigesti, jääb see ikkagi võrdlemisi segase, laialivalguva tähendusega võõrkeelseks sõnaks, mida enamasti sünniks asendama mõni lihtsam, selgem ja täpsem omasõna.
Näiteks väljendite " pop-up -reklaam" ja " pop-up -aken" asemele leiduvad eesti keeles juba ammuilma vasted "hüpikreklaam" ja "hüpikaken". " Pop-up -raamatut" passib asendama näiteks "ruumpildiraamat" ja " pop-up -stendi" all mõeldakse üldjuhul "teisaldatavat stendi" – miks siis mitte nii öeldagi?
Trendikat " pop-up -restorani" kõlbab aga vastavalt kontekstile ja nüansile, mida parajasti rõhutada soovime, vabalt asendama väljend "suverestoran", "hooajarestoran", "ajutine restoran", "ühepäevarestoran" või "rändrestoran". Toredad väljendid ju needki, ehkki, tõsi küll, mitte nii posh ’id. | Keelesäuts. Populaarne pop-up | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meil on pop-up -raamatud, -reklaamid, -aknad, -stendid, -seinad, -majad, -telgid, -poed, -elamuspargid, -kontserdid, -muuseumid ja nii edasi ja nii edasi. Ilmselt kõige moekam on rääkida pop-up -kohvikutest ja -restoranidest.
Kuid nagu pikemalt mõtlemata inglise keelest laenatud ja agarate jäljendajate hoolel laialt levivate väljenditega ikka, on ka pop-up ’iga eesti keeles üksjagu probleeme. Esiteks pole pop-up ’i sisu kasutajatele alati päris selge, nii et väljend leiab pruukimist ka paigus, kuhu ta ei sobi. Teiseks tekitavad kimbatust väljendi kirjapilt ja lõimimine eestikeelsesse teksti.
Ja kui pop-up ’i tarvitataksegi enam-vähem õigesti, jääb see ikkagi võrdlemisi segase, laialivalguva tähendusega võõrkeelseks sõnaks, mida enamasti sünniks asendama mõni lihtsam, selgem ja täpsem omasõna.
Näiteks väljendite " pop-up -reklaam" ja " pop-up -aken" asemele leiduvad eesti keeles juba ammuilma vasted "hüpikreklaam" ja "hüpikaken". " Pop-up -raamatut" passib asendama näiteks "ruumpildiraamat" ja " pop-up -stendi" all mõeldakse üldjuhul "teisaldatavat stendi" – miks siis mitte nii öeldagi?
Trendikat " pop-up -restorani" kõlbab aga vastavalt kontekstile ja nüansile, mida parajasti rõhutada soovime, vabalt asendama väljend "suverestoran", "hooajarestoran", "ajutine restoran", "ühepäevarestoran" või "rändrestoran". Toredad väljendid ju needki, ehkki, tõsi küll, mitte nii posh ’id.
### Response:
Keelesäuts. Populaarne pop-up |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirjas Euroopa komisjonile ja Hollandile – kes on praegu EL-i eesistujariik – soovitasid ministrid mitmetest liikmesriikidest, sh Poolast, Suurbritanniast, Rootsist ja Soomest Brüsselit tagama, et regulatsioon ei takistaks andmepõhiste tehnoloogiate arengut ning vältida ühesuguste reeglite kehtestamist veebipõhistele platvormidele nagu Amazon ja Facebook, vahendas Reuters.
"Euroopa konkurentsivõime jaoks on oluline suhtuda uutesse digitaaltehnoloogilistesse arengutesse ja ärimudelitesse positiivselt," kirjutasid Belgia, Suurbritannia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Iirimaa, Läti, Luksemburgi, Leedu, Poola, Sloveenia ja Rootsi ministrid.
"Euroopa saab uutest andmepõhistest tehnoloogilistest märkimisväärset kasu, kui vastav tulevikukindel reguleeriv raamistik on kehtestatud," seisis kirjas.
Komisjon avalikustas eelmisel aastal oma ühtse digituru strateegia, mille eesmärk on kaotada veebipõhises Euroopas vaba andmevoo tõkked ja anda Euroopale paremad võimalused konkureerimiseks peamiselt USA-päritolu tehnoloogiahiidudega.
Samal ajal, kui komisjoni asepresident Andrus Ansip on välistanud ühe kõiki veebipõhiseid ettevõtteid hõlmava määruse loomise, tegeletakse strateegia raames tõenäoliselt autoriõiguse ja telekommunikatsiooni valdkondade probleemidega ning uuritakse lähemalt teenuste nagu Androidi ja IOS-i operatsioonisüsteemide kasutustingimusi.
Strateegiat on süüdistatud protektsionismis – millel komisjoni hinnangul alust ei ole – ning andmevood Ameerika Ühendriikidesse on pärast USA valitsuse massilise nuhkimisprogrammide paljastamist olnud keerulised.
Ansip, kes tegeleb strateegia järelevalvega, on võtnud sõna piirüleste andmevoogude takistuste tühistamise suhtes. "Vaba andmevoogude võimaldamine kogu Euroopa liidus on äärmiselt oluline ja me teame, et mõnedes liikmesriikides on esitatud ideid andmed nendes riikides lokaliseerida. Need on väga populaarsed, aga see on ummiktee," märkis Ansip europarlamendi istungil aprillis.
EL loodab esitada ettepaneku vaba andmevoogude võimaldamiseks liiduüleselt selle aasta lõpus, et võidelda andmete lokaliseerimise algatustega riikides nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.
Kirjaga kutsuti üles ka lihtsustama EL-i telekommunikatsiooni reegleid, et soodustada investeeringuid kiiresse lairibaühendusse piirkondades, kus EL on jäänud USA-st, Jaapanist ja Lõuna-Koreast maha. | EL-i liikmesriigid kutsusid üles kaotama andmete vaba liikumise tõkked | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjas Euroopa komisjonile ja Hollandile – kes on praegu EL-i eesistujariik – soovitasid ministrid mitmetest liikmesriikidest, sh Poolast, Suurbritanniast, Rootsist ja Soomest Brüsselit tagama, et regulatsioon ei takistaks andmepõhiste tehnoloogiate arengut ning vältida ühesuguste reeglite kehtestamist veebipõhistele platvormidele nagu Amazon ja Facebook, vahendas Reuters.
"Euroopa konkurentsivõime jaoks on oluline suhtuda uutesse digitaaltehnoloogilistesse arengutesse ja ärimudelitesse positiivselt," kirjutasid Belgia, Suurbritannia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Iirimaa, Läti, Luksemburgi, Leedu, Poola, Sloveenia ja Rootsi ministrid.
"Euroopa saab uutest andmepõhistest tehnoloogilistest märkimisväärset kasu, kui vastav tulevikukindel reguleeriv raamistik on kehtestatud," seisis kirjas.
Komisjon avalikustas eelmisel aastal oma ühtse digituru strateegia, mille eesmärk on kaotada veebipõhises Euroopas vaba andmevoo tõkked ja anda Euroopale paremad võimalused konkureerimiseks peamiselt USA-päritolu tehnoloogiahiidudega.
Samal ajal, kui komisjoni asepresident Andrus Ansip on välistanud ühe kõiki veebipõhiseid ettevõtteid hõlmava määruse loomise, tegeletakse strateegia raames tõenäoliselt autoriõiguse ja telekommunikatsiooni valdkondade probleemidega ning uuritakse lähemalt teenuste nagu Androidi ja IOS-i operatsioonisüsteemide kasutustingimusi.
Strateegiat on süüdistatud protektsionismis – millel komisjoni hinnangul alust ei ole – ning andmevood Ameerika Ühendriikidesse on pärast USA valitsuse massilise nuhkimisprogrammide paljastamist olnud keerulised.
Ansip, kes tegeleb strateegia järelevalvega, on võtnud sõna piirüleste andmevoogude takistuste tühistamise suhtes. "Vaba andmevoogude võimaldamine kogu Euroopa liidus on äärmiselt oluline ja me teame, et mõnedes liikmesriikides on esitatud ideid andmed nendes riikides lokaliseerida. Need on väga populaarsed, aga see on ummiktee," märkis Ansip europarlamendi istungil aprillis.
EL loodab esitada ettepaneku vaba andmevoogude võimaldamiseks liiduüleselt selle aasta lõpus, et võidelda andmete lokaliseerimise algatustega riikides nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.
Kirjaga kutsuti üles ka lihtsustama EL-i telekommunikatsiooni reegleid, et soodustada investeeringuid kiiresse lairibaühendusse piirkondades, kus EL on jäänud USA-st, Jaapanist ja Lõuna-Koreast maha.
### Response:
EL-i liikmesriigid kutsusid üles kaotama andmete vaba liikumise tõkked |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate eest viskas kaks väravat Nikita Kutšerov, võiduvärava viskas lisaajal Tyler Johnson.
Lightning on Stanley karikafinaalist nüüd võidu kaugusel, nelja võiduni mängitava seeria kuues kohtumine toimub teisipäeval Tampa Bays.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:4
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Tampa Bay Lightning – New York Islanders 4:1
Pittsburgh Penguins – Washington Capitals 4:2
Tampa Bay Lightning - Pittsburgh Penguins 3:2
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:4
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4
Dallas Stars - St. Louis Blues 3:4
San Jose Sharks - Nasvhille Predators 4:3
St. Louis Blues - San Jose Sharks 2:2 | Lisaajal võidu võtnud Lightning jõudis finaalist võidu kaugusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate eest viskas kaks väravat Nikita Kutšerov, võiduvärava viskas lisaajal Tyler Johnson.
Lightning on Stanley karikafinaalist nüüd võidu kaugusel, nelja võiduni mängitava seeria kuues kohtumine toimub teisipäeval Tampa Bays.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:4
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Tampa Bay Lightning – New York Islanders 4:1
Pittsburgh Penguins – Washington Capitals 4:2
Tampa Bay Lightning - Pittsburgh Penguins 3:2
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:4
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4
Dallas Stars - St. Louis Blues 3:4
San Jose Sharks - Nasvhille Predators 4:3
St. Louis Blues - San Jose Sharks 2:2
### Response:
Lisaajal võidu võtnud Lightning jõudis finaalist võidu kaugusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pitakiatwittaya kristlikus eraalgkoolis puhkes põleng kohaliku aja järgi kell 23 õhtul, kuid selle põhjust ei ole teada, vahendas CNN.
Ühiselamus oli kokku 38 last, kellest 20 õnnestus tuletõrjujatel päästa, rääkis Chiang Rai tuletõrjuülem Sawang Momdee. Päästetuist viis said vigastada.
"Püüdsime kõiki akna kaudu päästa, kuid tuli levis väga kiiresti," ütles Rai. "Andsime endast parima".
Umbes 60 protsenti kooli õpilastest on lähiümbruse küladest pärit vaeste perede lapsed, kes said kristliku heategevusühingu toel tasuta hariduse ja majutuse. | Tai algkooli ühiselamupõlengus hukkus 18 tüdrukut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pitakiatwittaya kristlikus eraalgkoolis puhkes põleng kohaliku aja järgi kell 23 õhtul, kuid selle põhjust ei ole teada, vahendas CNN.
Ühiselamus oli kokku 38 last, kellest 20 õnnestus tuletõrjujatel päästa, rääkis Chiang Rai tuletõrjuülem Sawang Momdee. Päästetuist viis said vigastada.
"Püüdsime kõiki akna kaudu päästa, kuid tuli levis väga kiiresti," ütles Rai. "Andsime endast parima".
Umbes 60 protsenti kooli õpilastest on lähiümbruse küladest pärit vaeste perede lapsed, kes said kristliku heategevusühingu toel tasuta hariduse ja majutuse.
### Response:
Tai algkooli ühiselamupõlengus hukkus 18 tüdrukut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alustatakse kell 16 Terra Galeriist, kus on väljas Tanel Roomere “Astra. Mare. Nova. Silva. Terra. Ursa.” Roomere on kogunud paljudelt tudengitelt mõtteid ülikooli õppehoonete ladinakeelsete nimetuste kohta ja need kujunditena visualiseerinud.
Astra Euroopa Galeriis on Mariann Lambingu “MINApildid – koos ja eraldi“. Fotoseerias räägib Lambing endast ja lähedastest inimestest, mis viib vaatajat paljude seast just temaga kaasa mõtlema.
Mare Galeriis leiab nii Mikk Ostrovi maaliseeria “Autoportreed II” kui ka Olesja Semenkova miniskulptuurid ja fotoseeria “Sõdurid” ehk 12 varianti, kuidas me võime reageerida probleemidele. Katrina Kaljumäe ja Kairi Karbi video-, foto- ja installatsiooni näituse “Miks sa pole?” keskmes on küsimused noortele naistele seatud ootustest.
30. maist kuni 3. juunini on avatud kõigi 23 kunstiõpetuse eriala tudengi bakalaureusetööde väljapanekud Ursa, Mare, Astra ja Terra näitusepindadel. Kunstitehnikatest ja töömeetoditest on kasutatud maali, joonistust, fotot, digitaaltrükki, videot, installatsiooni, klaasi, keraamikat, tootekujundust ja graafilist disaini.
Tallinna Ülikooli Kultuurikvartal kestab kuni 9. juunini. | Tallinna Ülikoolis avatakse korraga viis näitust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alustatakse kell 16 Terra Galeriist, kus on väljas Tanel Roomere “Astra. Mare. Nova. Silva. Terra. Ursa.” Roomere on kogunud paljudelt tudengitelt mõtteid ülikooli õppehoonete ladinakeelsete nimetuste kohta ja need kujunditena visualiseerinud.
Astra Euroopa Galeriis on Mariann Lambingu “MINApildid – koos ja eraldi“. Fotoseerias räägib Lambing endast ja lähedastest inimestest, mis viib vaatajat paljude seast just temaga kaasa mõtlema.
Mare Galeriis leiab nii Mikk Ostrovi maaliseeria “Autoportreed II” kui ka Olesja Semenkova miniskulptuurid ja fotoseeria “Sõdurid” ehk 12 varianti, kuidas me võime reageerida probleemidele. Katrina Kaljumäe ja Kairi Karbi video-, foto- ja installatsiooni näituse “Miks sa pole?” keskmes on küsimused noortele naistele seatud ootustest.
30. maist kuni 3. juunini on avatud kõigi 23 kunstiõpetuse eriala tudengi bakalaureusetööde väljapanekud Ursa, Mare, Astra ja Terra näitusepindadel. Kunstitehnikatest ja töömeetoditest on kasutatud maali, joonistust, fotot, digitaaltrükki, videot, installatsiooni, klaasi, keraamikat, tootekujundust ja graafilist disaini.
Tallinna Ülikooli Kultuurikvartal kestab kuni 9. juunini.
### Response:
Tallinna Ülikoolis avatakse korraga viis näitust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piirivalve andmetel olid pealinnast Tripolist lääne poolt Sabratha lähistelt seitsmest kummipaadist tabatud põgenikud pärit mitmest Aafrika riigist, neist 79 olid naised, kellest 11 olid rasedad, vahendas BBC.
Liibüast on saanud peamine põgenike rändetee. Kuna ilmastikutingimused on paranemas, kardetakse, et 300 kilomeetri pikkust ohtlikku teekonda Itaalia Lampedusa saarele üritab lähiajal ette võtta üha enam inimesi.
Liibüa on hoiatanud, et neil pole raha Euroopasse suunduva inimvoolu ohjeldamiseks, ning süüdistanud Euroopat suutmatuses neid aidata, ehkki seda on lubatud.
Tänavu on Liibüast Itaaliasse suundunud üle 30 000 migrandi. | Liibüa piirivalvurid tabasid 850 Euroopasse pürginud paadipõgenikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piirivalve andmetel olid pealinnast Tripolist lääne poolt Sabratha lähistelt seitsmest kummipaadist tabatud põgenikud pärit mitmest Aafrika riigist, neist 79 olid naised, kellest 11 olid rasedad, vahendas BBC.
Liibüast on saanud peamine põgenike rändetee. Kuna ilmastikutingimused on paranemas, kardetakse, et 300 kilomeetri pikkust ohtlikku teekonda Itaalia Lampedusa saarele üritab lähiajal ette võtta üha enam inimesi.
Liibüa on hoiatanud, et neil pole raha Euroopasse suunduva inimvoolu ohjeldamiseks, ning süüdistanud Euroopat suutmatuses neid aidata, ehkki seda on lubatud.
Tänavu on Liibüast Itaaliasse suundunud üle 30 000 migrandi.
### Response:
Liibüa piirivalvurid tabasid 850 Euroopasse pürginud paadipõgenikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene treening Catanias tehti eile, mis läks plaanipäraselt. Samas tabas naiskonda väljasõidu eel väike tagasilöök. Nimelt ei lennanud Itaaliasse Birjo Rasmussen, kelle asemel sõitis kaasa 18-aastane Vanessa Vaher. Esimene mäng peetakse teisipäeval, mängude graafik on järgmine:
24.05 kell 10.45 vs BeachKick Ladies Berlin (Saksamaa)
25.05 kell 14.30 vs WFC Zvezda (Venemaa)
26.05 kell 12.00 vs Catanzaro BS (Itaalia)
„Oli varem teada, et vastased on väga heal tasemel ja mängud ei tule kerged, vaid on katsumuseks nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Konkureerivad tiimid on kindlasti Euroopa parimate seas,” sõnas Kalju naiskonna mängija Anette Rõõmussaar.
„Eesmärk turniiril on anda enda maksimum ja pakkuda vastastele korralikku võitlust olenemata tulemusest. Kavatseme mängida distsiplineeritult ja organiseeritult ning üllatada sellega vastaseid. Turniir pingelise proovikivina annab kõikidele mängijatele võrratu elamuse ja Eestisse naastes oleme kindlasti kogemuse võrra rikkamad,” lisas ta.
„Sooviksin tänada kõiki, tänu kellele sai teoks Nõmme Kalju naiskonna osalemine siin Itaalias Euro Winners Cupil. Anname endast parima ning võtame igast hetkest siin maksimumi!” tänas naiskonna peatreener Fredo Getulio Aurelio.
Alagrupist pääseb edasi kaks paremat, kokku kaheksa naiskonda, kes mängivad välja kõik esimesed kaheksa kohta.
Kalju koosseis Itaalias:
1. Gerli Israel
2. Maria Orav
3. Helene Leht
4. Anette Rõõmussaar
5. Caroly Kaljumäe
6. Laura Jaansen
7. Anett Kadastu
8. Vanessa Vaher
9. Sarah Brigitta Kasemaa
10. Kätlin Ojapõld
11. Jessika Uleksin
12. Grenelin Herlis Raud
Treener: Fredo Getulio Aurelio (Brasiilia) | Nõmme Kalju rannajalgpallinaiskond mängib Euroopa tippudega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene treening Catanias tehti eile, mis läks plaanipäraselt. Samas tabas naiskonda väljasõidu eel väike tagasilöök. Nimelt ei lennanud Itaaliasse Birjo Rasmussen, kelle asemel sõitis kaasa 18-aastane Vanessa Vaher. Esimene mäng peetakse teisipäeval, mängude graafik on järgmine:
24.05 kell 10.45 vs BeachKick Ladies Berlin (Saksamaa)
25.05 kell 14.30 vs WFC Zvezda (Venemaa)
26.05 kell 12.00 vs Catanzaro BS (Itaalia)
„Oli varem teada, et vastased on väga heal tasemel ja mängud ei tule kerged, vaid on katsumuseks nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Konkureerivad tiimid on kindlasti Euroopa parimate seas,” sõnas Kalju naiskonna mängija Anette Rõõmussaar.
„Eesmärk turniiril on anda enda maksimum ja pakkuda vastastele korralikku võitlust olenemata tulemusest. Kavatseme mängida distsiplineeritult ja organiseeritult ning üllatada sellega vastaseid. Turniir pingelise proovikivina annab kõikidele mängijatele võrratu elamuse ja Eestisse naastes oleme kindlasti kogemuse võrra rikkamad,” lisas ta.
„Sooviksin tänada kõiki, tänu kellele sai teoks Nõmme Kalju naiskonna osalemine siin Itaalias Euro Winners Cupil. Anname endast parima ning võtame igast hetkest siin maksimumi!” tänas naiskonna peatreener Fredo Getulio Aurelio.
Alagrupist pääseb edasi kaks paremat, kokku kaheksa naiskonda, kes mängivad välja kõik esimesed kaheksa kohta.
Kalju koosseis Itaalias:
1. Gerli Israel
2. Maria Orav
3. Helene Leht
4. Anette Rõõmussaar
5. Caroly Kaljumäe
6. Laura Jaansen
7. Anett Kadastu
8. Vanessa Vaher
9. Sarah Brigitta Kasemaa
10. Kätlin Ojapõld
11. Jessika Uleksin
12. Grenelin Herlis Raud
Treener: Fredo Getulio Aurelio (Brasiilia)
### Response:
Nõmme Kalju rannajalgpallinaiskond mängib Euroopa tippudega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kütuseaktsiisi on tõstetud nii Eestis kui ka Lätis, kuid lõunanaabrite juures jääb see madalamaks. Näiteks tuhande liitri pliivababensiini aktsiis on Lätis 136 ja Eestis 465 eurot. Diiselkütuse puhul on aktsiisi tõttu tekkiv hinnavahe veelgi suurem, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Erinevalt Eestis on Lätis tanklates kehtivad hinnad ära märgitud kütusemüüjate kodulehtedel koos selgitusega, et 90 protsenti autojuhtidelt küsitavast rahast moodustavad tegelikult riiklikud maksud ja sisseostetava kütuse hind.
Ometi tundub, et aktsiisi erinevustest hoolimata bensiini ja diisli hind tanklais kahel pool piiri väga ei erinegi. Pisut tuleb Lätis küll vähem maksta, kuid on olnud ka päevi, mil bensiin Riias on Eestis müüdavast kallim.
Kuigi kütusefirmad hoiatasid, et sellised aktsiisi erinevused põhjustavad Läti-suunalise tankimisralli pole Eesti numbrimärkidega sõiduvahendeid Läti bensiinijaamades märgata. Tegelikult ei avalikusta keegi, mis hinnaga suured transpordifirmad hulgioste teevad. Erinevates riikides kasutatakse samu tanklakette ja oma osa on ka käibemaksu tagastustel.
Nii ei saa väita, et Eesti juhid tangivad just naabrite juures, kuid samas on Läti ajakirjanikud ülevaateid tehes arvutanud, et aktsiisi erinevustest lähtuvalt võiks kütus Lätis olla odavam kui praegu. Kütusemüüjad pole seni olukorda veenvalt selgitanud viidates konkurentsi olukorra erinevustele ja kui hinnata majandusolukorda laiemalt pole kaupade hinnad Lätis kütuse tõttu tõusnud.
Alkoholiga tundub aga piiriülene osturalli täie hooga käivat ja seda mitte ainult Valkas endisesse tollipunkti rajatud poes. Ka suurte kaubakettide esindajad kinnitavad, et palju eestlasi ostab õlut ja viina Läti poodidest ning alkoholimüügi käive Eestis on vähenenud.
Eriti on alkoholiaktsiisi erinevust tunda kange alkoholi puhul, sest näiteks 100 liitri absoluut alkoholi kohta Lätis 1400 ja Eestis üle 2100 euro.
Eesti on aktsiisitõus kava paika pannud ka lähiaastaiks. Samuti on Lätil selline plaan ehkki määrad jäävad lõunanaabritel madalamaks. Läti rahandusministeeriumist kinnitatakse, et riigikassa täitmine pole ainus aktsiisitõusu eesmärk, sest pigem soovitakse ohjeldada alkoholi tarbimist.
Samas on Läti aktsiisimäärad seatud nii, et tootajad, kes valmistavad jooke kohalikust toormest, teeksid seda siiski edasi. | Eesti kütuseaktsiisi tõus pole käivitanud piiriülest osturallit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kütuseaktsiisi on tõstetud nii Eestis kui ka Lätis, kuid lõunanaabrite juures jääb see madalamaks. Näiteks tuhande liitri pliivababensiini aktsiis on Lätis 136 ja Eestis 465 eurot. Diiselkütuse puhul on aktsiisi tõttu tekkiv hinnavahe veelgi suurem, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Erinevalt Eestis on Lätis tanklates kehtivad hinnad ära märgitud kütusemüüjate kodulehtedel koos selgitusega, et 90 protsenti autojuhtidelt küsitavast rahast moodustavad tegelikult riiklikud maksud ja sisseostetava kütuse hind.
Ometi tundub, et aktsiisi erinevustest hoolimata bensiini ja diisli hind tanklais kahel pool piiri väga ei erinegi. Pisut tuleb Lätis küll vähem maksta, kuid on olnud ka päevi, mil bensiin Riias on Eestis müüdavast kallim.
Kuigi kütusefirmad hoiatasid, et sellised aktsiisi erinevused põhjustavad Läti-suunalise tankimisralli pole Eesti numbrimärkidega sõiduvahendeid Läti bensiinijaamades märgata. Tegelikult ei avalikusta keegi, mis hinnaga suured transpordifirmad hulgioste teevad. Erinevates riikides kasutatakse samu tanklakette ja oma osa on ka käibemaksu tagastustel.
Nii ei saa väita, et Eesti juhid tangivad just naabrite juures, kuid samas on Läti ajakirjanikud ülevaateid tehes arvutanud, et aktsiisi erinevustest lähtuvalt võiks kütus Lätis olla odavam kui praegu. Kütusemüüjad pole seni olukorda veenvalt selgitanud viidates konkurentsi olukorra erinevustele ja kui hinnata majandusolukorda laiemalt pole kaupade hinnad Lätis kütuse tõttu tõusnud.
Alkoholiga tundub aga piiriülene osturalli täie hooga käivat ja seda mitte ainult Valkas endisesse tollipunkti rajatud poes. Ka suurte kaubakettide esindajad kinnitavad, et palju eestlasi ostab õlut ja viina Läti poodidest ning alkoholimüügi käive Eestis on vähenenud.
Eriti on alkoholiaktsiisi erinevust tunda kange alkoholi puhul, sest näiteks 100 liitri absoluut alkoholi kohta Lätis 1400 ja Eestis üle 2100 euro.
Eesti on aktsiisitõus kava paika pannud ka lähiaastaiks. Samuti on Lätil selline plaan ehkki määrad jäävad lõunanaabritel madalamaks. Läti rahandusministeeriumist kinnitatakse, et riigikassa täitmine pole ainus aktsiisitõusu eesmärk, sest pigem soovitakse ohjeldada alkoholi tarbimist.
Samas on Läti aktsiisimäärad seatud nii, et tootajad, kes valmistavad jooke kohalikust toormest, teeksid seda siiski edasi.
### Response:
Eesti kütuseaktsiisi tõus pole käivitanud piiriülest osturallit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mees-mehe duellis järgnes Vahtrale, kes on varem kahel korral võidutsenud Filter Pandivere Rattarallil, Karl Patrick Lauk. Kolmanda koha saanud Kristjan Oolo jäi maha kahe sekundiga.
Valitsev Filter maanteekarikasarja võitja Ivo Suur (Veloplus Torq ProTeam) oli seitsmes.
54 km pikkusel naiste sõidul pälvis esikoha Mathilde Manuela Nigul ajaga 1:38.04. Teine oli Merili Sirvel ja kolmas Anet Sirvel.
Filter maanteekarikasarja uus üldliider on Kristjan Oolo 1097 punktiga, talle järgnevad Karlo Aia (Püha Loomaaed) 1007 ja Ivo Suur 990 silmaga.
Naistest hoiab esikohta Mathilde Manuela Nigul (679), teine on Aidi Gerde Tuisk (624) ja kolmas Tea Lang (622).
Kõikide distantside peale kokku startis 476 rattasõpra, mida on pisut rohkem kui Kuusalus peetud avaetapil. Filter maanteekarikasarja 3. etapp, Mulgi 6. Rattaralli toimub 5. juunil. Tegemist on esmakordselt sarja kavas oleva võistlusega. | Elva Rattaralli võitis Norman Vahtra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mees-mehe duellis järgnes Vahtrale, kes on varem kahel korral võidutsenud Filter Pandivere Rattarallil, Karl Patrick Lauk. Kolmanda koha saanud Kristjan Oolo jäi maha kahe sekundiga.
Valitsev Filter maanteekarikasarja võitja Ivo Suur (Veloplus Torq ProTeam) oli seitsmes.
54 km pikkusel naiste sõidul pälvis esikoha Mathilde Manuela Nigul ajaga 1:38.04. Teine oli Merili Sirvel ja kolmas Anet Sirvel.
Filter maanteekarikasarja uus üldliider on Kristjan Oolo 1097 punktiga, talle järgnevad Karlo Aia (Püha Loomaaed) 1007 ja Ivo Suur 990 silmaga.
Naistest hoiab esikohta Mathilde Manuela Nigul (679), teine on Aidi Gerde Tuisk (624) ja kolmas Tea Lang (622).
Kõikide distantside peale kokku startis 476 rattasõpra, mida on pisut rohkem kui Kuusalus peetud avaetapil. Filter maanteekarikasarja 3. etapp, Mulgi 6. Rattaralli toimub 5. juunil. Tegemist on esmakordselt sarja kavas oleva võistlusega.
### Response:
Elva Rattaralli võitis Norman Vahtra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näiteks ei mäleta uus põlvkond nõukogude aega ja on avatud ülemaailmsetele mõjudele. Selle tulemusena on nõukogude aja mõju inimeste igapäevastes väärtushinnangutes oma võimu kaotamas. Niinimetatud ''vabaduse lapsed'' on kasvanud maailmas, mida juhib globaliseerumine – nad peavad toime tulema laialt levinud tarbimiskultuuriga, ebakindlusega ja kiirelt muutuva tehnoloogiaga.
Kuna uus ühiskond sünnib vanast, tekib olukord, kus integratsioonipoliitika ei soosi postsotsialistlikust antiparadigmast loobumist, kuid see saavutatakse põlvkonna vahetumisega. Doktoritööst selgub, et põlvkonnavahetuse tõttu on postsotsialistlik antiparadigma juba hääbumas. Noored ei otsi õigustusi minevikust ja konstrueerivad oma minapilti mitmekesisemalt.
Doktoritöö raames läbi viidud uurimus keskendub võrdlevatele empiirilistele uuringutele ja teooriate arendamisele. See näitab, et tänapäev moodustub uutest ja vanadest elementidest ning nendevahelistest suhetest. Postsotsialistlik muutus ei toonud endaga kaasa mitte ainult mitmekesise minevikuvaate hääbumise, vaid ka suurenenud ebavõrdsuse. Doktoritöö uurib alternatiivseid minevikuvaateid, et välja selgitada, kuidas inimeste ajalootajud tänapäeva Eestis erinevad.
Francisco Martínezi doktoritöö '' Wasted Legacies? Material Culture in Contemporary Estonia / Kasutamata pärand? Materiaalne kultuur nüüdisaegses Eestis'' juhendajad olid professor Patrick Laviolette Tallinna ülikoolist ja vanemteadur Siobhan Kattago Tartu ülikoolist. Töö oponendid on Tartu Ülikooli vanemteadur Maria Mälksoo ja Londoni ülikooli kolledži professor Victor Buchli.
Töö avalik kaitsmine toimub teisipäeval, 24. mail algusega kell 12 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama 5) ja on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA. | Doktoritöö: noored ei otsi minevikust õigustusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näiteks ei mäleta uus põlvkond nõukogude aega ja on avatud ülemaailmsetele mõjudele. Selle tulemusena on nõukogude aja mõju inimeste igapäevastes väärtushinnangutes oma võimu kaotamas. Niinimetatud ''vabaduse lapsed'' on kasvanud maailmas, mida juhib globaliseerumine – nad peavad toime tulema laialt levinud tarbimiskultuuriga, ebakindlusega ja kiirelt muutuva tehnoloogiaga.
Kuna uus ühiskond sünnib vanast, tekib olukord, kus integratsioonipoliitika ei soosi postsotsialistlikust antiparadigmast loobumist, kuid see saavutatakse põlvkonna vahetumisega. Doktoritööst selgub, et põlvkonnavahetuse tõttu on postsotsialistlik antiparadigma juba hääbumas. Noored ei otsi õigustusi minevikust ja konstrueerivad oma minapilti mitmekesisemalt.
Doktoritöö raames läbi viidud uurimus keskendub võrdlevatele empiirilistele uuringutele ja teooriate arendamisele. See näitab, et tänapäev moodustub uutest ja vanadest elementidest ning nendevahelistest suhetest. Postsotsialistlik muutus ei toonud endaga kaasa mitte ainult mitmekesise minevikuvaate hääbumise, vaid ka suurenenud ebavõrdsuse. Doktoritöö uurib alternatiivseid minevikuvaateid, et välja selgitada, kuidas inimeste ajalootajud tänapäeva Eestis erinevad.
Francisco Martínezi doktoritöö '' Wasted Legacies? Material Culture in Contemporary Estonia / Kasutamata pärand? Materiaalne kultuur nüüdisaegses Eestis'' juhendajad olid professor Patrick Laviolette Tallinna ülikoolist ja vanemteadur Siobhan Kattago Tartu ülikoolist. Töö oponendid on Tartu Ülikooli vanemteadur Maria Mälksoo ja Londoni ülikooli kolledži professor Victor Buchli.
Töö avalik kaitsmine toimub teisipäeval, 24. mail algusega kell 12 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama 5) ja on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.
### Response:
Doktoritöö: noored ei otsi minevikust õigustusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidupilet osteti Põhj-Rootsis Norrbottenis ühest kioskist ning võit on Rootsi lotoajaloos suuruselt kaheksas, vahendas The Local.
Svenska Spelile on võitja isik teada ja temaga on püütud ühendust saada, kuid võitja telefonile vastab automaatvastaja.
"See on uskumatu, tegu on 2016. aasta ülekaalukalt suurima võiduga," ütles Svenska Speli pressiesindaja Pierre Jonsson.
2013. aastal loositi Rootsis välja läbi aegade suurim lotovõit - 237 miljonit krooni ehk umbes 25 miljonit eurot. | Rootsis otsitakse üle saja miljoni krooni võitnud lotomängijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidupilet osteti Põhj-Rootsis Norrbottenis ühest kioskist ning võit on Rootsi lotoajaloos suuruselt kaheksas, vahendas The Local.
Svenska Spelile on võitja isik teada ja temaga on püütud ühendust saada, kuid võitja telefonile vastab automaatvastaja.
"See on uskumatu, tegu on 2016. aasta ülekaalukalt suurima võiduga," ütles Svenska Speli pressiesindaja Pierre Jonsson.
2013. aastal loositi Rootsis välja läbi aegade suurim lotovõit - 237 miljonit krooni ehk umbes 25 miljonit eurot.
### Response:
Rootsis otsitakse üle saja miljoni krooni võitnud lotomängijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige kiiremas S1 klassis oli osalejaid kõige enam – 26. Kvalifikatsioonis sõitis parima ringiaja välja viimase kahe aasta Eesti meister soomlane Sami Salstola (TM), kellele järgnesid vennad Patrick ja Prants Pals (mõlemad TM, Türi AMK). Esikolmik ja kiire venelane Aleksandr Latõšev (TM) sõitsid aja ühte sekundisse, mis eeldas ka põnevaid finaalsõite.
Avasõidus pääses Salstola kohe võistlejaterivi ette otsa ning teda jälitas Patrick Pals, kuid suhteliselt kiiresti kärises kahe esimese vahe soomlase kasuks piisavalt suureks, et sõit kindlalt võita. Samas ei ohustanud aga keegi ka Palsi kohta ja ta sai rahus teisena üle lõpujoone sõita. Kolmandaks sõitis end soomlane Kalle Toronen (Yamaha) ning esikuuikusse mahtusid veel tema kaasmaalased Jari Ojala ja Ari Astedt (mõlemad Husqvarna) ning Prants Pals.
Teine sõit oli aga väga põnev, kui Salstola ja Patrick Pals kihutasid esmalt teistelt pikalt eest ning seejärel ratas-rattas ülejäänud sõidu. Pals otsis küll viimastel ringidel möödumisvõimalust, kuid soomlane säilitas külma närvi ja edestas oma lõunanaabrit ainult 0,29 sekundiga. Kolmandaks sõitis end Prants Pals, kes edestas avasõidus kukkunud ja ebaõnnestud Latõševit sekundiga. Toronen oli seekord viies ja Astedt kuues.
Kahe sõidu kokkuvõttes võitis seega Salstola (50 punkti), teine Patrick Pals (44 p) ja kolmas Toronen (36 p), esikolmikule järgnesid Prants Pals (35 p), Asdedt (31 p) ja Ojala (30 p).
SuperQuadide võidukihutamises ei leidunud vastast valitsevale Eesti meistrile, lätlasele Aleksejs Kuzminsile (KTM, 50 p), kes võitis kindlalt mõlemad sõidud. Kummaski võidukihutamise esimeses pooles pakkus talle tugevat konkurentsi Reimo Kerdt (Aprilia, Estonian Supermoto Racing Team, 44 p), kes sõitude teises pooles pidi tempos alla andma, kuna ta käsi pole siiani ühest kunagisest vigastusest korralikult taastunud. Kahe sõidu kokkuvõttes sai kolmanda koha lätlane Andris Liepins (Suzuki, 34 p), kes oli sõitudes vastavalt viies ja neljas.
Eesti karikavõistluste arvestusse kuulunud Open klassis saavutas etapivõidu Tabasalu enda mees Marek Virves (Kawasaki, Motodepoo, 45 p), kes suutis avasõidu peale kukkumist kolmandana lõpetada, kuid viimasest sõidust kindla võidu võtta. Teise koha sai kummaski sõidus sama koha saanud soomlane Tommi Suomi (Suzuki, 44 p) ja kolmandaks tuli esimeses sõidus Suomiga tõsise duelli maha pidanud ja selle võitnud Otto Lappalainen (Honda, 43 p), kes aga teises sõidus kukkus ja pidi lõpuks neljanda kohaga leppima.
Tänavatsiklite StreetMoto Bike klassis pakkusid mõlemas sõidus rahvale põneva duelli Priit Korts (Yamaha) ja Margus Nilisk (Honda, RedMoto Racing). Mehed vahetasid mõlemas sõidus omavahel kohti, kuid kummaski osutus lõpuks paremaks Korts, lisaks sai Nilisk teises sõidus valestardi eest 10 trahvisekundit. Kolmandaks tuli mõlemas võidukihutamises sama koha saanud Märt Savelli (Ducati).
StreetMoto SM klassis oli kummaski sõidus esikolmik Keijo Keneth Indreko (Aprilia, AK Racing Team), Eiki Kunder (KTM) ja Siim Märtmaa. Samades sõitudes osalenud juunior klassis võitis Eerik Madisson (Suzuki) lätlaste Aksels Cirulise (KTM) ja Roberts Rubensi ees.
Sivitrans Eesti SuperMoto meistrivõistlused jätkuvad 18. juunil Soomes Kaana rajal. | Tabasalus sõideti põnev SuperMoto meistrivõistluste etapp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige kiiremas S1 klassis oli osalejaid kõige enam – 26. Kvalifikatsioonis sõitis parima ringiaja välja viimase kahe aasta Eesti meister soomlane Sami Salstola (TM), kellele järgnesid vennad Patrick ja Prants Pals (mõlemad TM, Türi AMK). Esikolmik ja kiire venelane Aleksandr Latõšev (TM) sõitsid aja ühte sekundisse, mis eeldas ka põnevaid finaalsõite.
Avasõidus pääses Salstola kohe võistlejaterivi ette otsa ning teda jälitas Patrick Pals, kuid suhteliselt kiiresti kärises kahe esimese vahe soomlase kasuks piisavalt suureks, et sõit kindlalt võita. Samas ei ohustanud aga keegi ka Palsi kohta ja ta sai rahus teisena üle lõpujoone sõita. Kolmandaks sõitis end soomlane Kalle Toronen (Yamaha) ning esikuuikusse mahtusid veel tema kaasmaalased Jari Ojala ja Ari Astedt (mõlemad Husqvarna) ning Prants Pals.
Teine sõit oli aga väga põnev, kui Salstola ja Patrick Pals kihutasid esmalt teistelt pikalt eest ning seejärel ratas-rattas ülejäänud sõidu. Pals otsis küll viimastel ringidel möödumisvõimalust, kuid soomlane säilitas külma närvi ja edestas oma lõunanaabrit ainult 0,29 sekundiga. Kolmandaks sõitis end Prants Pals, kes edestas avasõidus kukkunud ja ebaõnnestud Latõševit sekundiga. Toronen oli seekord viies ja Astedt kuues.
Kahe sõidu kokkuvõttes võitis seega Salstola (50 punkti), teine Patrick Pals (44 p) ja kolmas Toronen (36 p), esikolmikule järgnesid Prants Pals (35 p), Asdedt (31 p) ja Ojala (30 p).
SuperQuadide võidukihutamises ei leidunud vastast valitsevale Eesti meistrile, lätlasele Aleksejs Kuzminsile (KTM, 50 p), kes võitis kindlalt mõlemad sõidud. Kummaski võidukihutamise esimeses pooles pakkus talle tugevat konkurentsi Reimo Kerdt (Aprilia, Estonian Supermoto Racing Team, 44 p), kes sõitude teises pooles pidi tempos alla andma, kuna ta käsi pole siiani ühest kunagisest vigastusest korralikult taastunud. Kahe sõidu kokkuvõttes sai kolmanda koha lätlane Andris Liepins (Suzuki, 34 p), kes oli sõitudes vastavalt viies ja neljas.
Eesti karikavõistluste arvestusse kuulunud Open klassis saavutas etapivõidu Tabasalu enda mees Marek Virves (Kawasaki, Motodepoo, 45 p), kes suutis avasõidu peale kukkumist kolmandana lõpetada, kuid viimasest sõidust kindla võidu võtta. Teise koha sai kummaski sõidus sama koha saanud soomlane Tommi Suomi (Suzuki, 44 p) ja kolmandaks tuli esimeses sõidus Suomiga tõsise duelli maha pidanud ja selle võitnud Otto Lappalainen (Honda, 43 p), kes aga teises sõidus kukkus ja pidi lõpuks neljanda kohaga leppima.
Tänavatsiklite StreetMoto Bike klassis pakkusid mõlemas sõidus rahvale põneva duelli Priit Korts (Yamaha) ja Margus Nilisk (Honda, RedMoto Racing). Mehed vahetasid mõlemas sõidus omavahel kohti, kuid kummaski osutus lõpuks paremaks Korts, lisaks sai Nilisk teises sõidus valestardi eest 10 trahvisekundit. Kolmandaks tuli mõlemas võidukihutamises sama koha saanud Märt Savelli (Ducati).
StreetMoto SM klassis oli kummaski sõidus esikolmik Keijo Keneth Indreko (Aprilia, AK Racing Team), Eiki Kunder (KTM) ja Siim Märtmaa. Samades sõitudes osalenud juunior klassis võitis Eerik Madisson (Suzuki) lätlaste Aksels Cirulise (KTM) ja Roberts Rubensi ees.
Sivitrans Eesti SuperMoto meistrivõistlused jätkuvad 18. juunil Soomes Kaana rajal.
### Response:
Tabasalus sõideti põnev SuperMoto meistrivõistluste etapp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna oma plaanid avalikuks teinud Ryanairi juhi Michael O'Leary sõnul langevad hinnad sel majandusaastal, mis kestab tuleva aasta 31. märtsini, keskmiselt seitse protsenti. Talvekuudel kavandatakse hinnalanguseks 10-12 protsenti, vahendas Reuters.
Ettevõtte finantsjuht Neil Sorahan ütles Bloombergile, et terrorirünnakud Brüsselis ja Pariisis, lennundustöötajate streigid ja madalad kütusehinnad hakkavad ka piletihindu mõjutama. Ryanair on oma strateegiat kohendanud, võttes sihiks suuremad lennujaamad neis linnades, mille vahet nad lendavad, et suurtele lennundusettevõtetele ja oma põhirivaalile easyJetile otsesemalt konkurentsi pakkuda.
Sorahani sõnul võib ka äsjane EgyptAiri lennuõnnetus sõltuvalt sellest, mis osutub selle põhjuseks, hindu veelgi langetada.
easyJet on öelnud, et terrorirünnakutest tingitud reisijate arvu languse teeb tasa suurenenud nõudlus rannapuhkusereiside järele.
Tänavu märtsis lõppenud majandusaastal teenis Ryanair 1,24 miljardit eurot netokasumit, mida oli 43 protsendi võrra enam kui aasta varem. Sel majandusaastal loodab lennufirma sõidutada 116 miljonit reisijat. | Hinnasõda ennustav Ryanair kärbib piletite maksumust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna oma plaanid avalikuks teinud Ryanairi juhi Michael O'Leary sõnul langevad hinnad sel majandusaastal, mis kestab tuleva aasta 31. märtsini, keskmiselt seitse protsenti. Talvekuudel kavandatakse hinnalanguseks 10-12 protsenti, vahendas Reuters.
Ettevõtte finantsjuht Neil Sorahan ütles Bloombergile, et terrorirünnakud Brüsselis ja Pariisis, lennundustöötajate streigid ja madalad kütusehinnad hakkavad ka piletihindu mõjutama. Ryanair on oma strateegiat kohendanud, võttes sihiks suuremad lennujaamad neis linnades, mille vahet nad lendavad, et suurtele lennundusettevõtetele ja oma põhirivaalile easyJetile otsesemalt konkurentsi pakkuda.
Sorahani sõnul võib ka äsjane EgyptAiri lennuõnnetus sõltuvalt sellest, mis osutub selle põhjuseks, hindu veelgi langetada.
easyJet on öelnud, et terrorirünnakutest tingitud reisijate arvu languse teeb tasa suurenenud nõudlus rannapuhkusereiside järele.
Tänavu märtsis lõppenud majandusaastal teenis Ryanair 1,24 miljardit eurot netokasumit, mida oli 43 protsendi võrra enam kui aasta varem. Sel majandusaastal loodab lennufirma sõidutada 116 miljonit reisijat.
### Response:
Hinnasõda ennustav Ryanair kärbib piletite maksumust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Obama märkis, et keelust loobumine on osa sügavamast kaitsealasest koostööst Vietnamiga. Ta tänas Vietnami selle jätkuva abi eest tegelemisel sellega, mida ta nimetas "sõja valusaks pärandiks", viidates püüetele tuvastada sõjategevuses kaduma läinud veterane, maamiine ja muuta piirkond vabaks sõja ajal sinna pihustatud herbitsiidist Agent Orange, vahendas CNN.
Kaks presidenti surusid presidendipalees kätt suure Vietnami kommunistist juhi Ho Chi Minh pronksist büsti eest. "Oleme tulnud siia, et sümboliseerida viimase paarikümne aasta jooksul soojenenud suhteid ja igakülgset partnerlust, mille oleme minu ametiaja jooksul saavutanud," märkis Obama.
Obama on nädalapikkusel ringreisil Aasias, et tugevdada piirkonnas majanduslikku ja julgeolekualast koostööd. Enne Jaapanisse saabumist liigub Obama lõunasse Ho Minhi linna.
See oli president Bill Clinton, kes taastas diplomaatilised suhted Vietnamiga 1995. aastal ja 2000. aastal sai temast esimene president, kes reisis sinna pärast seda, kui USA tsiviilisikud ja sõjaväelased sealt 25 aastat varem evakueeriti. | USA tühistab sõjatehnika müügikeelu Vietnamile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Obama märkis, et keelust loobumine on osa sügavamast kaitsealasest koostööst Vietnamiga. Ta tänas Vietnami selle jätkuva abi eest tegelemisel sellega, mida ta nimetas "sõja valusaks pärandiks", viidates püüetele tuvastada sõjategevuses kaduma läinud veterane, maamiine ja muuta piirkond vabaks sõja ajal sinna pihustatud herbitsiidist Agent Orange, vahendas CNN.
Kaks presidenti surusid presidendipalees kätt suure Vietnami kommunistist juhi Ho Chi Minh pronksist büsti eest. "Oleme tulnud siia, et sümboliseerida viimase paarikümne aasta jooksul soojenenud suhteid ja igakülgset partnerlust, mille oleme minu ametiaja jooksul saavutanud," märkis Obama.
Obama on nädalapikkusel ringreisil Aasias, et tugevdada piirkonnas majanduslikku ja julgeolekualast koostööd. Enne Jaapanisse saabumist liigub Obama lõunasse Ho Minhi linna.
See oli president Bill Clinton, kes taastas diplomaatilised suhted Vietnamiga 1995. aastal ja 2000. aastal sai temast esimene president, kes reisis sinna pärast seda, kui USA tsiviilisikud ja sõjaväelased sealt 25 aastat varem evakueeriti.
### Response:
USA tühistab sõjatehnika müügikeelu Vietnamile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kivika jooks oli stabiilne algusest lõpuni, tema kohad vaheajapunktides jäid vahemikku 16. kuni 19.
Võitis Matthias Kyburz Šveitsist ajaga 13.42. Medalikolmikusse kuulusid veel Gustav Bergmann Rootsist (+0.02) ja Florian Howald Šveitsist (+0.03). Kenny Kivikas kaotas 1.15.
Naiste võit läks samuti Šveitsi, Judith Wyderile ajaga 14.23, teine koht Nadia Volõnskale Ukrainasse (+0.05). Kolmas koht läks jagamisele venelanna Galina Vinogradova (+0.09) ja taanlanna Maja Almi (+0.09) vahel.
Evely Kaasiku sai EM-il 36., Sander Vaher 44. ja Sigrid Ruul 49. koha.
Esmaspäeval jätkuvad Euroopa meistrivõistlused tavaraja kvalifikatsioonivõistlusega. | Kivikas tegi orienteerumise EM-il Eesti meessprinterite läbi aegade parima tulemuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kivika jooks oli stabiilne algusest lõpuni, tema kohad vaheajapunktides jäid vahemikku 16. kuni 19.
Võitis Matthias Kyburz Šveitsist ajaga 13.42. Medalikolmikusse kuulusid veel Gustav Bergmann Rootsist (+0.02) ja Florian Howald Šveitsist (+0.03). Kenny Kivikas kaotas 1.15.
Naiste võit läks samuti Šveitsi, Judith Wyderile ajaga 14.23, teine koht Nadia Volõnskale Ukrainasse (+0.05). Kolmas koht läks jagamisele venelanna Galina Vinogradova (+0.09) ja taanlanna Maja Almi (+0.09) vahel.
Evely Kaasiku sai EM-il 36., Sander Vaher 44. ja Sigrid Ruul 49. koha.
Esmaspäeval jätkuvad Euroopa meistrivõistlused tavaraja kvalifikatsioonivõistlusega.
### Response:
Kivikas tegi orienteerumise EM-il Eesti meessprinterite läbi aegade parima tulemuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laasma, kelle senine parim tulemus ja ühtlasi ka Eesti rekord oli 63.17, heitis uue rahvusrekordi viiendal katsel.
Võistluse võitis 64.76-ga uue võistluste rekordi visanud lätlanna Madara Palameika ning eestlanna järel sai kolmanda koha austraallanna Kathryn Mitchell 60.68-ga. | VIDEO | Liina Laasma rekordivise, millega ta tagas koha Rio olümpial | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laasma, kelle senine parim tulemus ja ühtlasi ka Eesti rekord oli 63.17, heitis uue rahvusrekordi viiendal katsel.
Võistluse võitis 64.76-ga uue võistluste rekordi visanud lätlanna Madara Palameika ning eestlanna järel sai kolmanda koha austraallanna Kathryn Mitchell 60.68-ga.
### Response:
VIDEO | Liina Laasma rekordivise, millega ta tagas koha Rio olümpial |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seidli nii draamaks kui dokiks nimetatud filmi “Modellid” peategelased on igatahes päriselus ka samanimelised modellid ja pilt, mis nendest ekraanile manatakse, on kahtlemata isiklik ja intiimne. Paljude noorte neidude unistus on saada supermodellideks, kelle elu näikse koosnevat õhulistes kleidikestes sundimatult naeratamisest ja pidudest kuulsustega eri kontinentide kuumimates ööklubides. Mis toimub aga modellimaailma telgitagustes - kas modellide argipäev on tõesti nii glamuurne kui läikivalt ajakirjakaanelt paistab?
Seidli silmiavavas teoses võetakse meik maha ja paljastub noorte modellide karm igapäev narkootikumide ja pidevate kehaprobleemidega ning julm käsikähmlusteni viiv rivaalitsemine koos lohutamatu üksindusega.
"Modellide" kangelannade igapäevane töö oma ilu säilitamise nimel tundub surmväsitav: rasvaimu, plastiline kirurgia, näljutamine, trennid, vahatamisprotseduurid, tunde kestvad monotoonnsed grimmi- ja juuksurisessioonid ning pidev valvelolek konkurentide suhtes. Jah, need naised ei ehmu tagasi millestki, mis võiks kasvõi natukenegi aidata neil välist fassaadi püsti hoida ja jõuda tõotatud esikaaneni - olgu see siis seks, tarokaardid või värske loomavere tarbimine.
Film "Modellid" on kino Sõprus ekraanil 23. mail kell 19.00. | Sõpruses näeb dokiõhtu raames Ulrich Seidli filmi "Modellid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seidli nii draamaks kui dokiks nimetatud filmi “Modellid” peategelased on igatahes päriselus ka samanimelised modellid ja pilt, mis nendest ekraanile manatakse, on kahtlemata isiklik ja intiimne. Paljude noorte neidude unistus on saada supermodellideks, kelle elu näikse koosnevat õhulistes kleidikestes sundimatult naeratamisest ja pidudest kuulsustega eri kontinentide kuumimates ööklubides. Mis toimub aga modellimaailma telgitagustes - kas modellide argipäev on tõesti nii glamuurne kui läikivalt ajakirjakaanelt paistab?
Seidli silmiavavas teoses võetakse meik maha ja paljastub noorte modellide karm igapäev narkootikumide ja pidevate kehaprobleemidega ning julm käsikähmlusteni viiv rivaalitsemine koos lohutamatu üksindusega.
"Modellide" kangelannade igapäevane töö oma ilu säilitamise nimel tundub surmväsitav: rasvaimu, plastiline kirurgia, näljutamine, trennid, vahatamisprotseduurid, tunde kestvad monotoonnsed grimmi- ja juuksurisessioonid ning pidev valvelolek konkurentide suhtes. Jah, need naised ei ehmu tagasi millestki, mis võiks kasvõi natukenegi aidata neil välist fassaadi püsti hoida ja jõuda tõotatud esikaaneni - olgu see siis seks, tarokaardid või värske loomavere tarbimine.
Film "Modellid" on kino Sõprus ekraanil 23. mail kell 19.00.
### Response:
Sõpruses näeb dokiõhtu raames Ulrich Seidli filmi "Modellid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haqqani pea eest on USA välja pannud 5 miljonit dollarit ning teda peetakse Talibani kõige ohtlikumaks väepealikuks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Viimati korraldas ta 64 inimelu nõudnud rünnaku Afganistani pealinnas Kabulis. Ennustuste kohaselt vallandas Mansouri surm Talibanis võimuvõitluse, ent erakordselt jõhkraid meetodeid kasutaval Haqqanil on suur tõenäosus võitlus võita. | Luure: Talibani uus juht võib olla eelmisest veelgi ohtlikum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haqqani pea eest on USA välja pannud 5 miljonit dollarit ning teda peetakse Talibani kõige ohtlikumaks väepealikuks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Viimati korraldas ta 64 inimelu nõudnud rünnaku Afganistani pealinnas Kabulis. Ennustuste kohaselt vallandas Mansouri surm Talibanis võimuvõitluse, ent erakordselt jõhkraid meetodeid kasutaval Haqqanil on suur tõenäosus võitlus võita.
### Response:
Luure: Talibani uus juht võib olla eelmisest veelgi ohtlikum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iga järgnev haridustase kasvatab sissetulekut
Kutseharidus annab võrreldes põhiharidusega ca 25% kõrgema sissetuleku. Kõrghariduse omandamine võrreldes kutseharidusega ning doktorikraad võrreldes bakalaureusekraadiga tasub end samuti ära.
Kui vahetult peale lõpetamist on kutsekesk- ja rakenduskõrgharidus tulusam vastavalt gümnaasiumis omandatud keskharidusest ja bakalaureuseõppest, siis töökogemuse lisandudes erinevus taandub või muutub isegi vastupidiseks.
Õppesuund eristab palka enam kui õppetase
Kõrghariduse tasemel on lõpetajate töine sissetulek õppesuundade lõikes varieeruv 800 eurost 1700 euroni, st keskmiselt madalamat sissetulekut saanud kunstide õppesuuna lõpetajate sissetulek on 53% madalam kui kõrgeimat sissetulekut saanud arvutiteaduse õppesuuna lõpetanutel. Kutsehariduse tasemel varieerusid keskmised sissetulekud 620 eurost 1130 euroni.
Tehnikaalad ja arvutiteadused on kõigil haridustasemetel kõrgema sissetulekuga.
10% erialase haridusega noortest on Eesti tööturult eemal
8,5% erialase haridusega inimestest (12 600 inimest) on Eestis tööturult eemale jäänud, st nad ei õpi, ei tööta, ei ole töötud, ei saa lapsetoetust ega ole kaitseväes.
Lisaks viibis 2014. aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel välismaal 3,7% (5400 inimest) aastatel 2005–2013 kutse- või kõrghariduse lõpetajatest (kokku 147 000 inimest). | Analüüs: õppesuund eristab palka enam kui õppetase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iga järgnev haridustase kasvatab sissetulekut
Kutseharidus annab võrreldes põhiharidusega ca 25% kõrgema sissetuleku. Kõrghariduse omandamine võrreldes kutseharidusega ning doktorikraad võrreldes bakalaureusekraadiga tasub end samuti ära.
Kui vahetult peale lõpetamist on kutsekesk- ja rakenduskõrgharidus tulusam vastavalt gümnaasiumis omandatud keskharidusest ja bakalaureuseõppest, siis töökogemuse lisandudes erinevus taandub või muutub isegi vastupidiseks.
Õppesuund eristab palka enam kui õppetase
Kõrghariduse tasemel on lõpetajate töine sissetulek õppesuundade lõikes varieeruv 800 eurost 1700 euroni, st keskmiselt madalamat sissetulekut saanud kunstide õppesuuna lõpetajate sissetulek on 53% madalam kui kõrgeimat sissetulekut saanud arvutiteaduse õppesuuna lõpetanutel. Kutsehariduse tasemel varieerusid keskmised sissetulekud 620 eurost 1130 euroni.
Tehnikaalad ja arvutiteadused on kõigil haridustasemetel kõrgema sissetulekuga.
10% erialase haridusega noortest on Eesti tööturult eemal
8,5% erialase haridusega inimestest (12 600 inimest) on Eestis tööturult eemale jäänud, st nad ei õpi, ei tööta, ei ole töötud, ei saa lapsetoetust ega ole kaitseväes.
Lisaks viibis 2014. aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel välismaal 3,7% (5400 inimest) aastatel 2005–2013 kutse- või kõrghariduse lõpetajatest (kokku 147 000 inimest).
### Response:
Analüüs: õppesuund eristab palka enam kui õppetase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa koondise ja Reali põhikeskkaitsja peab tõenäoliselt pidama kuni kolme nädala pikkuse pausi, mis võib ta halvemal juhul eemale jätta ka kodumaal toimuva EM-finaalturniiri avamängust, kus Prantsusmaa kohtub 10. juunil Rumeeniaga.
Real lõpetab tänavuse jalgpallihooaja 28. mail Milanos toimuva Meistrite liiga finaaliga, kus vastaseks on linnarivaal Madridi Atletico.
Real pole veel ametlikult teada andnud, kui kaua tavapäraselt koos Pepe'ga keskkaitset kindlustanud Varane platsilt eemal peab olema, kuid prantslase vigastada saamist kinnitati. | Madridi Reali keskkaitsjal jääb Meistrite liiga finaal mängimata ja EM-i avamäng on samuti ohus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa koondise ja Reali põhikeskkaitsja peab tõenäoliselt pidama kuni kolme nädala pikkuse pausi, mis võib ta halvemal juhul eemale jätta ka kodumaal toimuva EM-finaalturniiri avamängust, kus Prantsusmaa kohtub 10. juunil Rumeeniaga.
Real lõpetab tänavuse jalgpallihooaja 28. mail Milanos toimuva Meistrite liiga finaaliga, kus vastaseks on linnarivaal Madridi Atletico.
Real pole veel ametlikult teada andnud, kui kaua tavapäraselt koos Pepe'ga keskkaitset kindlustanud Varane platsilt eemal peab olema, kuid prantslase vigastada saamist kinnitati.
### Response:
Madridi Reali keskkaitsjal jääb Meistrite liiga finaal mängimata ja EM-i avamäng on samuti ohus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22. märtsil andis Ewert and The Two Dragons oma karjääri suurima soolokontserdi Tallinnas Saku Suurhallis, kus astuti üles rohkem kui 6000 silmapaari ees. Bändi laulja Ewert Sundja sõnul soovitakse Tallinna Merepäevade kontserdiga pakkuda sarnast elamust vabas õhus. "Saime peale Suurhalli kontserti rohkesti positiivset tagasisidet ning ühtlasi nõuti ka võimalikult ruttu uut esinemist. Merepäevad toimuvad põneval alal Tallinnas ning kavatseme anda endast kõik, et tegemist saaks olema imeilusa õhtuga mere ääres," sõnas Ewert.
Tallinna Merepäevad 2016 projektijuht Tõnno Piigli sõnul on draakoneid juba ammu Tallinna Merepäevadele tagasi oodatud. “Ewert and the Two Dragons esines Tallinna Merepäevadel 2011. aastal ehk täpselt viis aastat tagasi, kui kollektiiv oli alles astumas esimesi suuremaid samme oma karjääris, kuid tänavu on meil hea meel tervitada neid juba Tallinna Merepäevade peaesinejatena,” sõnas Piigli. Projektijuhi kinnitusel saab kontsert olema eriline. “Oleme Tallinna Merepäevade raames alati soovinud külastajatele pakkuda midagi uut ja erilist ning draakonite kontsert otse mere ääres seda kahtlemata on. Oma veesõiduki olemasolu korral saab kontserti jälgida ka merelt ja sellist võimalust päris iga päev ei ole,” rääkis Piigli.
Ewert and the Two Dragons kontsert Tallinna Merepäevadel toimub 16. juulil kell 22.00 Vanasadamas kruiisialal, kontserdi lõpetab ilutulestik. | Tallinna Merepäevadel esineb Ewert & The Two Dragons | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22. märtsil andis Ewert and The Two Dragons oma karjääri suurima soolokontserdi Tallinnas Saku Suurhallis, kus astuti üles rohkem kui 6000 silmapaari ees. Bändi laulja Ewert Sundja sõnul soovitakse Tallinna Merepäevade kontserdiga pakkuda sarnast elamust vabas õhus. "Saime peale Suurhalli kontserti rohkesti positiivset tagasisidet ning ühtlasi nõuti ka võimalikult ruttu uut esinemist. Merepäevad toimuvad põneval alal Tallinnas ning kavatseme anda endast kõik, et tegemist saaks olema imeilusa õhtuga mere ääres," sõnas Ewert.
Tallinna Merepäevad 2016 projektijuht Tõnno Piigli sõnul on draakoneid juba ammu Tallinna Merepäevadele tagasi oodatud. “Ewert and the Two Dragons esines Tallinna Merepäevadel 2011. aastal ehk täpselt viis aastat tagasi, kui kollektiiv oli alles astumas esimesi suuremaid samme oma karjääris, kuid tänavu on meil hea meel tervitada neid juba Tallinna Merepäevade peaesinejatena,” sõnas Piigli. Projektijuhi kinnitusel saab kontsert olema eriline. “Oleme Tallinna Merepäevade raames alati soovinud külastajatele pakkuda midagi uut ja erilist ning draakonite kontsert otse mere ääres seda kahtlemata on. Oma veesõiduki olemasolu korral saab kontserti jälgida ka merelt ja sellist võimalust päris iga päev ei ole,” rääkis Piigli.
Ewert and the Two Dragons kontsert Tallinna Merepäevadel toimub 16. juulil kell 22.00 Vanasadamas kruiisialal, kontserdi lõpetab ilutulestik.
### Response:
Tallinna Merepäevadel esineb Ewert & The Two Dragons |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastates küsimusele, kas ta kavatseb Hiroshimas sõna võttes ka vabandada, ütles Obama: "Ei, sest ma arvan, et on tähtis mõista, et sõja keerises langetavad liidrid igasuguseid otsuseid."
Tegemist on tema administratsiooni seni kõige selgema avaldusega teemal, mis on aastakümneid tuliseid vaidlusi põhjustanud.
"On ajaloolaste asi esitada küsimusi ja uurida neid, kuid kui inimene, kes on nüüd istunud selles ametis seitse ja pool aastat, tean ma, et iga juht peab tegema väga raskeid otsuseid, eriti sõja ajal."
Ühendriikide õhujõud korraldasid 6. augustil 1945 Hiroshimale maailma esimese tuumarünnaku, põhjustades umbes 140 000 inimese surma.
Kolm päeva hiljem visati pomm Jaapani lõunaosas asuvale Nagasakile, kus hukkus 74 000 inimest.
Obama saabus nädalavahetusel Vietnami ja peaks hiljem sel nädalal sõitma visiidile Jaapanisse. Ta külastab Hiroshimat pärast osalemist G7 tippkohtumisel, mida võõrustab sel aastal Jaapan.
"Minu eesmärk ei ole lihtsalt taas minevikku naasta, vaid näidata, et sõjas hukkuvad süütud inimesed, hukkuvad igal poolel, et me peame tegema kõik võimaliku rahu ja dialoogi edendamiseks kogu maailmas, et peame püüdlema tuumarelvavaba maailma suunas," lausus Obama usutluses Jaapani ringhäälingule NHK.
USA ametiisikud on viimastel nädalatel korduvalt kinnitanud, et vabandust ei tule.
Obama visiit on taas esile kutsunud emotsionaalse vaidluse Ühendriikide tollase presidendi Harry Trumani otsuse üle aatompommide kasutamiseks.
Trumani otsuse kiirus, asjaolud ja tagajärjed on endiselt teemaks, mis tekitavad tüli. Jaapanis on selge enamus seisukohal, et tsiviilisikute massiline tapmine oli ebavajalik ja isegi kuritegelik.
Paljud ameeriklased aga on veendunud, et see hoidis ära veelgi verisema maavägede sissetungi Jaapanisse.
Ligi 80 protsenti tuumarünnakutes ellujäänuist ei soovi Obamalt tema visiidi ajal vabandamist, vastupidisel arvamusel on 16 protsenti, ilmnes uudisteagentuuri Kyodo küsitlusest. | Obama ei kavatse Hiroshimas vabandada aatompommi eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastates küsimusele, kas ta kavatseb Hiroshimas sõna võttes ka vabandada, ütles Obama: "Ei, sest ma arvan, et on tähtis mõista, et sõja keerises langetavad liidrid igasuguseid otsuseid."
Tegemist on tema administratsiooni seni kõige selgema avaldusega teemal, mis on aastakümneid tuliseid vaidlusi põhjustanud.
"On ajaloolaste asi esitada küsimusi ja uurida neid, kuid kui inimene, kes on nüüd istunud selles ametis seitse ja pool aastat, tean ma, et iga juht peab tegema väga raskeid otsuseid, eriti sõja ajal."
Ühendriikide õhujõud korraldasid 6. augustil 1945 Hiroshimale maailma esimese tuumarünnaku, põhjustades umbes 140 000 inimese surma.
Kolm päeva hiljem visati pomm Jaapani lõunaosas asuvale Nagasakile, kus hukkus 74 000 inimest.
Obama saabus nädalavahetusel Vietnami ja peaks hiljem sel nädalal sõitma visiidile Jaapanisse. Ta külastab Hiroshimat pärast osalemist G7 tippkohtumisel, mida võõrustab sel aastal Jaapan.
"Minu eesmärk ei ole lihtsalt taas minevikku naasta, vaid näidata, et sõjas hukkuvad süütud inimesed, hukkuvad igal poolel, et me peame tegema kõik võimaliku rahu ja dialoogi edendamiseks kogu maailmas, et peame püüdlema tuumarelvavaba maailma suunas," lausus Obama usutluses Jaapani ringhäälingule NHK.
USA ametiisikud on viimastel nädalatel korduvalt kinnitanud, et vabandust ei tule.
Obama visiit on taas esile kutsunud emotsionaalse vaidluse Ühendriikide tollase presidendi Harry Trumani otsuse üle aatompommide kasutamiseks.
Trumani otsuse kiirus, asjaolud ja tagajärjed on endiselt teemaks, mis tekitavad tüli. Jaapanis on selge enamus seisukohal, et tsiviilisikute massiline tapmine oli ebavajalik ja isegi kuritegelik.
Paljud ameeriklased aga on veendunud, et see hoidis ära veelgi verisema maavägede sissetungi Jaapanisse.
Ligi 80 protsenti tuumarünnakutes ellujäänuist ei soovi Obamalt tema visiidi ajal vabandamist, vastupidisel arvamusel on 16 protsenti, ilmnes uudisteagentuuri Kyodo küsitlusest.
### Response:
Obama ei kavatse Hiroshimas vabandada aatompommi eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rändevoogude teemal teeb ettekande Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Riigikogu esimees Eiki Nestor peab homme kõne kodanike julgeoleku tagamisest ja põhivabadustest.
Nestrori sõnul seisneb Euroopa spiikrite kogunemise tähtsus selles, et see sunnib eri riikide poliitikuid teineteist kuulama, lähendab neid ja loob eelduse paremaks üksteisemõistmiseks. | Luksemburgis arutatakse Euroopa rändevoogude juhtimist ja EL-i tugevdamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rändevoogude teemal teeb ettekande Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Riigikogu esimees Eiki Nestor peab homme kõne kodanike julgeoleku tagamisest ja põhivabadustest.
Nestrori sõnul seisneb Euroopa spiikrite kogunemise tähtsus selles, et see sunnib eri riikide poliitikuid teineteist kuulama, lähendab neid ja loob eelduse paremaks üksteisemõistmiseks.
### Response:
Luksemburgis arutatakse Euroopa rändevoogude juhtimist ja EL-i tugevdamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks peab muusikast lahti ütlema? Miks tahab üks andekas ja hästi pilli valdav muusik eemalduda süsteemist, mis aitas tal muusika juurde jõuda ning seda mõista? Miks ta tahab hästi toimivat absoluuti ümber kujundada isiklikuks suvaks? "Impromptu" on eksperimentaalne kontsertfilm inimestest, kes on impromuusikasse sügavale sisse läinud ja rassivad kvindiringi lõhkudes mööda selle avarusi.
Nad usuvad, et nende muusika võib olla hinge akustiline kehastus. Kui unustad kolmkõlasid koos hoidvad traageldused, leiad ennast viiendas või kuuendas harmoonilises paralleelsuses - tõenäoliselt üksi, aga rahulolevana. Sügavas sõltumatuses. Sellised valikud eeldavad hinnangulisusest ja ka hindajatest loobumist. Eksisteerib ainult totaalne subjektiivsus, mis on korraga õige ja vale. Eemaldumine on... Režissöörid Priit Pääsuke ja Mart Taniel.
Film "Impromptu" on ETV2 ekraanil 23. mail kell 21.35. | Kultuuriportaal soovitab: "Impromptu" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks peab muusikast lahti ütlema? Miks tahab üks andekas ja hästi pilli valdav muusik eemalduda süsteemist, mis aitas tal muusika juurde jõuda ning seda mõista? Miks ta tahab hästi toimivat absoluuti ümber kujundada isiklikuks suvaks? "Impromptu" on eksperimentaalne kontsertfilm inimestest, kes on impromuusikasse sügavale sisse läinud ja rassivad kvindiringi lõhkudes mööda selle avarusi.
Nad usuvad, et nende muusika võib olla hinge akustiline kehastus. Kui unustad kolmkõlasid koos hoidvad traageldused, leiad ennast viiendas või kuuendas harmoonilises paralleelsuses - tõenäoliselt üksi, aga rahulolevana. Sügavas sõltumatuses. Sellised valikud eeldavad hinnangulisusest ja ka hindajatest loobumist. Eksisteerib ainult totaalne subjektiivsus, mis on korraga õige ja vale. Eemaldumine on... Režissöörid Priit Pääsuke ja Mart Taniel.
Film "Impromptu" on ETV2 ekraanil 23. mail kell 21.35.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Impromptu" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveidi Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste avaringi vastane, ameeriklanna Venus Williams säilitas 11. koha.
Kaia Kanepi tõusis kaks kohta kõrgemale ja on nüüd 205. positsioonil, Valeria Gorlatš paikneb 892. kohal.
Edetabeli esiotsas muutusi ei toimunud, esireketina jätkab ameeriklanna Serena Williams, talle järgnevad poolatar Agnieszka Radwanska, sakslanna Angelique Kerber, hispaanlanna Garbine Muguruza ja valgevenelanna Viktoria Azarenka.
Meeste tabelis kukkus Eesti esinumber Jürgen Zopp kaks kohta ja on nüüd maailma 181. reket. Vladimir Ivanov säilitas 460. positsiooni, Kenneth Raisma aga tõusis koguni 21 kohta, 880. reale. Anton Pavlov on 926. kohal.
Maailma esireket on jätkuvalt serblane Novak Djokovic, talle järgnevad šotlane Andy Murray, šveitslased Roger Federer ja Stanislas Wawrinka ning hispaanlane Rafael Nadal. | Kontaveit ja Zopp langesid edetabelis kaks kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveidi Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste avaringi vastane, ameeriklanna Venus Williams säilitas 11. koha.
Kaia Kanepi tõusis kaks kohta kõrgemale ja on nüüd 205. positsioonil, Valeria Gorlatš paikneb 892. kohal.
Edetabeli esiotsas muutusi ei toimunud, esireketina jätkab ameeriklanna Serena Williams, talle järgnevad poolatar Agnieszka Radwanska, sakslanna Angelique Kerber, hispaanlanna Garbine Muguruza ja valgevenelanna Viktoria Azarenka.
Meeste tabelis kukkus Eesti esinumber Jürgen Zopp kaks kohta ja on nüüd maailma 181. reket. Vladimir Ivanov säilitas 460. positsiooni, Kenneth Raisma aga tõusis koguni 21 kohta, 880. reale. Anton Pavlov on 926. kohal.
Maailma esireket on jätkuvalt serblane Novak Djokovic, talle järgnevad šotlane Andy Murray, šveitslased Roger Federer ja Stanislas Wawrinka ning hispaanlane Rafael Nadal.
### Response:
Kontaveit ja Zopp langesid edetabelis kaks kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu 73 võiduga NBA põhiturniiri võitude rekordi püstitanud Warriors oli vahepeal Thunderi koguni 41-punktilises kaotusseisus, lõpuks suudeti vahe vähendada 28 punktile.
Võitjate ridades viskas Kevin Durant 33 punkti, Russell Westbrook lisas 30 punkti ja andis 12 korvisöötu. Warriorsi resultatiivseim oli Stephen Curry 24 punktiga, Klay Thompson lisas 18 punkti.
Mulluses play-off ’is jäi Warriors nii Cleveland Cavaliersi kui Memphis Grizzliesi vastu seerias 1:2 kaotusseisu, kuid mõlemal juhul suudeti seeria siiski võita ja lõpuks ka NBA meistriks tulla.
Nelja võiduni mängitava seeria neljas kohtumine toimub teisipäeval samuti Oklahoma Citys.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0
2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3
1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 2:1
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4
1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1
2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4
1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 1:2 | Thunder oli Warriorsist kindlalt parem ja asus seeriat juhtima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu 73 võiduga NBA põhiturniiri võitude rekordi püstitanud Warriors oli vahepeal Thunderi koguni 41-punktilises kaotusseisus, lõpuks suudeti vahe vähendada 28 punktile.
Võitjate ridades viskas Kevin Durant 33 punkti, Russell Westbrook lisas 30 punkti ja andis 12 korvisöötu. Warriorsi resultatiivseim oli Stephen Curry 24 punktiga, Klay Thompson lisas 18 punkti.
Mulluses play-off ’is jäi Warriors nii Cleveland Cavaliersi kui Memphis Grizzliesi vastu seerias 1:2 kaotusseisu, kuid mõlemal juhul suudeti seeria siiski võita ja lõpuks ka NBA meistriks tulla.
Nelja võiduni mängitava seeria neljas kohtumine toimub teisipäeval samuti Oklahoma Citys.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0
2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3
1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 2:1
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4
1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1
2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4
1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 1:2
### Response:
Thunder oli Warriorsist kindlalt parem ja asus seeriat juhtima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Säästupaketti on vaja, et saada Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt kätte järgmine laenuosa, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Euroopa Liidu riigid on arutanud Kreeka võlakoorma kergendamist, kuid sellegi eelduseks on ranged säästumeetmed.
Juba varem on Kreeka otsustanud läbi viia ulatuslikud reformid, sealhulgas pensionide kärpimise ja laialdase erastamise. | Kreeka võttis vastu järjekordsed säästuseadused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Säästupaketti on vaja, et saada Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt kätte järgmine laenuosa, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Euroopa Liidu riigid on arutanud Kreeka võlakoorma kergendamist, kuid sellegi eelduseks on ranged säästumeetmed.
Juba varem on Kreeka otsustanud läbi viia ulatuslikud reformid, sealhulgas pensionide kärpimise ja laialdase erastamise.
### Response:
Kreeka võttis vastu järjekordsed säästuseadused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaaltöötajad tegid sotsiaalministeeriumile ettepaneku kaaluda võimalust anda kohalikele omavalitsustele toimetulekutoetuse taotlejate ja nende pereliikmete pangakontode andmete vaatamise õigus, kirjutab Eesti Päevaleht.
Tallinna Kesklinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Marje Paljak tunnistab, et probleem ei ole küll väga suur, sest pettureid, kes siiski varem või hiljem avalikuks tulevad, on nende linnaosa umbes kahesaja igakuise taotleja kohta ainult paar-kolm ning sama suhtarv on ka teistes omavalitsustes.
Toimetulekutoetuse saamiseks peab esitama sissetulekute ja väljaminekute andmed ning toetust saab ainult siis, kui kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb allapoole kehtestatud toimetulekupiiri.
Tänavu on see 130 eurot kuus üksi elavale inimesele ja 104 eurot pere igale järgmisele liikmele ning ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 130 eurot kuus. | Sotsiaaltöötajad soovivad abitaotlejate kontodele ligi pääseda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaaltöötajad tegid sotsiaalministeeriumile ettepaneku kaaluda võimalust anda kohalikele omavalitsustele toimetulekutoetuse taotlejate ja nende pereliikmete pangakontode andmete vaatamise õigus, kirjutab Eesti Päevaleht.
Tallinna Kesklinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Marje Paljak tunnistab, et probleem ei ole küll väga suur, sest pettureid, kes siiski varem või hiljem avalikuks tulevad, on nende linnaosa umbes kahesaja igakuise taotleja kohta ainult paar-kolm ning sama suhtarv on ka teistes omavalitsustes.
Toimetulekutoetuse saamiseks peab esitama sissetulekute ja väljaminekute andmed ning toetust saab ainult siis, kui kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb allapoole kehtestatud toimetulekupiiri.
Tänavu on see 130 eurot kuus üksi elavale inimesele ja 104 eurot pere igale järgmisele liikmele ning ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 130 eurot kuus.
### Response:
Sotsiaaltöötajad soovivad abitaotlejate kontodele ligi pääseda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapi finiš kujunes põnevaks, kus viimasel sirgel olid vastamisi šveitslane Nino Schurter ja prantslane Julien Absalon. Fotofiniš näitas šveitslase võitu ja Absalon jäi teiseks. Nino Schurteri ja Julian Absaloni võiduajaks tuli 1:28.38. Kolmandale kohale jäi prantslane Maxime Marotte ajaga 1:29.33. Martin Loo kaotas võitjale kolm minutit 34 sekundit.
„Kohe stardijärgselt läksid lenksud ühe kaasvõistlejaga sõlme ja pidin natuke järele andma, et mitte kukkuda. Selle aasta stardiring oli palju paremini tehtud kui varasematel aastatel ja sõitjate vahel ei tekkinud kohe suuri vahesid. Järgnenud seitsme ringiga tõusin järjest ettepoole,” kommenteeris Loo.
„Enesetunne oli väga hea ja suutsin iga järgneva ringi eelmisest kiiremini sõita. Viimase ringi lõpus tundus, et top10 on võimalik, 9. ja 10. koht olid väga lähedal,” jätkas ta. „Enne asfaldi S-kurvi läksin meetreid võitma, sest seal oli vaid finišisirge jäänud, aga panin külili. Püsti saades olid juba kaks hispaanlast läinud.”
Stardis oli 148 ratturit.
Järgmisel pühapäeval osaleb Loo Prantsusmaal toimuval MK-etapil. | Martin Loo sai MK- etapil Saksamaal 11. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapi finiš kujunes põnevaks, kus viimasel sirgel olid vastamisi šveitslane Nino Schurter ja prantslane Julien Absalon. Fotofiniš näitas šveitslase võitu ja Absalon jäi teiseks. Nino Schurteri ja Julian Absaloni võiduajaks tuli 1:28.38. Kolmandale kohale jäi prantslane Maxime Marotte ajaga 1:29.33. Martin Loo kaotas võitjale kolm minutit 34 sekundit.
„Kohe stardijärgselt läksid lenksud ühe kaasvõistlejaga sõlme ja pidin natuke järele andma, et mitte kukkuda. Selle aasta stardiring oli palju paremini tehtud kui varasematel aastatel ja sõitjate vahel ei tekkinud kohe suuri vahesid. Järgnenud seitsme ringiga tõusin järjest ettepoole,” kommenteeris Loo.
„Enesetunne oli väga hea ja suutsin iga järgneva ringi eelmisest kiiremini sõita. Viimase ringi lõpus tundus, et top10 on võimalik, 9. ja 10. koht olid väga lähedal,” jätkas ta. „Enne asfaldi S-kurvi läksin meetreid võitma, sest seal oli vaid finišisirge jäänud, aga panin külili. Püsti saades olid juba kaks hispaanlast läinud.”
Stardis oli 148 ratturit.
Järgmisel pühapäeval osaleb Loo Prantsusmaal toimuval MK-etapil.
### Response:
Martin Loo sai MK- etapil Saksamaal 11. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paralleelselt ümberkorraldustega maanteeameti büroodes kaalub maanteeamet ka juhilubade saamiseks vajalike sõidueksamite ümberkorraldamist. Kuigi täpseid plaane veel paigas ei ole, võib see tähendada nii seda, et mõnes linnas tulevikus enam sõidueksamit teha ei saa, kui seda, et eksameid saab teha ainult mõnel konkreetsel nädalapäeval, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Selles, mis linnades maanteeameti bürood suletakse ja kas neid üldse suletakse, pole maanteeamet ka ise veel kindel. Ühtlasi pole veel paika pandud, millal peaks valmima selgust toov analüüs. Küll aga loodab amet juuli alguseks paika saada, kuidas tulevikus sõidueksamite tegemist korraldada. Täna ei julge maanteeameti peadirektori asetäitja asendaja Tarmo Vanamõisa veel lubada, et eksami tegemise võimalus näiteks Valgas ka aasta või paari pärast alles on.
"Kõik on praegu muutumise protsessis. Seda, mis seisus oleme poole aasta, aasta pärast, seda me praegu ei tea. Aga need eksamid, mis on praegu planeeritud, need küll töötavad. Ses mõttes, seal küll mingisugust probleemi ei teki," rääkis Vanamõisa.
Seda, et eksamitegemise kohti vähemaks jääks, sõiduõpetajad ei poolda. Ei saa ju nii, et õppesõitu teed ühes linnas, aga eksamile pead minema hoopis mujale, usub ka Valga sõiduõpetaja Ülar Liivak.
"Saame aru, et peame ette valmistama juhte sellisteks, kes on valmis sõitma ükskõik kus kohas. Parim variant on ikka kodulinnas, ma arvan, et kui ikka on Valga, siis olgu Valga, kui Võru, siis olgu Võru," märkis Liivak.
Kuid nagu öeldud, eksamikohtade vähemaks jäämisest veel rääkida ei saa. Pigem töötab maanteeametis kokku pandud projektimeeskond praegu mõttega, mille kohaselt tehakse eksamineerijatest eraldi allasutus. Nii ei sõltuks sõidueksamid enam sellest, kus asuvad maanteeameti teenindusbürood.
Tulevikus võivad asjad olla korraldatud nii, et kõik, kes soovivad sõidueksamit teha Valgas, peavad kohale minema näiteks esmaspäeval või teisipäeval. Kolmapäevaks lähevad eksamineerijad oma autodega Võrru ja siis saavad eksameid teha võrukad.
Vanamõisa tõdeb, et inimestele selline korraldus eksami tegemist mugavamaks ei muuda. Samas on mõnes linnas tänaste eksamineerijate koormus lihtsalt liiga väike. | Maanteeamet kaalub sõidueksamite korralduse muutmist: esmaspäeval eksamid Võrus, teisipäeval Valgas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paralleelselt ümberkorraldustega maanteeameti büroodes kaalub maanteeamet ka juhilubade saamiseks vajalike sõidueksamite ümberkorraldamist. Kuigi täpseid plaane veel paigas ei ole, võib see tähendada nii seda, et mõnes linnas tulevikus enam sõidueksamit teha ei saa, kui seda, et eksameid saab teha ainult mõnel konkreetsel nädalapäeval, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Selles, mis linnades maanteeameti bürood suletakse ja kas neid üldse suletakse, pole maanteeamet ka ise veel kindel. Ühtlasi pole veel paika pandud, millal peaks valmima selgust toov analüüs. Küll aga loodab amet juuli alguseks paika saada, kuidas tulevikus sõidueksamite tegemist korraldada. Täna ei julge maanteeameti peadirektori asetäitja asendaja Tarmo Vanamõisa veel lubada, et eksami tegemise võimalus näiteks Valgas ka aasta või paari pärast alles on.
"Kõik on praegu muutumise protsessis. Seda, mis seisus oleme poole aasta, aasta pärast, seda me praegu ei tea. Aga need eksamid, mis on praegu planeeritud, need küll töötavad. Ses mõttes, seal küll mingisugust probleemi ei teki," rääkis Vanamõisa.
Seda, et eksamitegemise kohti vähemaks jääks, sõiduõpetajad ei poolda. Ei saa ju nii, et õppesõitu teed ühes linnas, aga eksamile pead minema hoopis mujale, usub ka Valga sõiduõpetaja Ülar Liivak.
"Saame aru, et peame ette valmistama juhte sellisteks, kes on valmis sõitma ükskõik kus kohas. Parim variant on ikka kodulinnas, ma arvan, et kui ikka on Valga, siis olgu Valga, kui Võru, siis olgu Võru," märkis Liivak.
Kuid nagu öeldud, eksamikohtade vähemaks jäämisest veel rääkida ei saa. Pigem töötab maanteeametis kokku pandud projektimeeskond praegu mõttega, mille kohaselt tehakse eksamineerijatest eraldi allasutus. Nii ei sõltuks sõidueksamid enam sellest, kus asuvad maanteeameti teenindusbürood.
Tulevikus võivad asjad olla korraldatud nii, et kõik, kes soovivad sõidueksamit teha Valgas, peavad kohale minema näiteks esmaspäeval või teisipäeval. Kolmapäevaks lähevad eksamineerijad oma autodega Võrru ja siis saavad eksameid teha võrukad.
Vanamõisa tõdeb, et inimestele selline korraldus eksami tegemist mugavamaks ei muuda. Samas on mõnes linnas tänaste eksamineerijate koormus lihtsalt liiga väike.
### Response:
Maanteeamet kaalub sõidueksamite korralduse muutmist: esmaspäeval eksamid Võrus, teisipäeval Valgas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jäähalli tööd kureeeriva spordi- ja noorsooameti juhataja Rein Ilvese sõnul on tulnud kaebusi, mistõttu on käivitatud sisekontrolli juurdlus, kirjutab Eesti Päevaleht.
Jäähalli juhib mitmekordne iluuisutamise Eesti meister, 2013. aastal Keskerakonda astunud Jelena Glebova.
Mullu teenis jäähall 1,1 miljonit eurot tulu ja kulud ulatusid 2,1 miljoni euroni. | Linn algatas Tondiraba jäähallis sisejuurdluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jäähalli tööd kureeeriva spordi- ja noorsooameti juhataja Rein Ilvese sõnul on tulnud kaebusi, mistõttu on käivitatud sisekontrolli juurdlus, kirjutab Eesti Päevaleht.
Jäähalli juhib mitmekordne iluuisutamise Eesti meister, 2013. aastal Keskerakonda astunud Jelena Glebova.
Mullu teenis jäähall 1,1 miljonit eurot tulu ja kulud ulatusid 2,1 miljoni euroni.
### Response:
Linn algatas Tondiraba jäähallis sisejuurdluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevalehe tellitud küsitluses leidis 81% vastanutest, et kuigi põhiseaduse järgi presidendil sisepoliitikas suurt rolli pole, tuleks vajaduse korral presidendil sisepoliitikasse sekkuda, vahendasid ERR-i teleuudised.
Vastajatest enamus ehk 82% oli ka arvamusel, et president peab olema aktiivne välispoliitikas.
Kahte küsitlust võrreldes selgus, et arvamus presidendi aktiivse rolli olulisusest on kümne aastaga mõlemas seisukohas tugevnenud 10% võrra.
Kõige olulisemaks peetakse aga jätkuvalt presidendi oskust inimestega suhelda, sõbralikkust, rahvalähedust ning rolli ühiskonnaelu tundja ja mõjutajana. | Uuring: president peaks olema rahvalähedane ja vajadusel sekkuma sisepoliitikasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevalehe tellitud küsitluses leidis 81% vastanutest, et kuigi põhiseaduse järgi presidendil sisepoliitikas suurt rolli pole, tuleks vajaduse korral presidendil sisepoliitikasse sekkuda, vahendasid ERR-i teleuudised.
Vastajatest enamus ehk 82% oli ka arvamusel, et president peab olema aktiivne välispoliitikas.
Kahte küsitlust võrreldes selgus, et arvamus presidendi aktiivse rolli olulisusest on kümne aastaga mõlemas seisukohas tugevnenud 10% võrra.
Kõige olulisemaks peetakse aga jätkuvalt presidendi oskust inimestega suhelda, sõbralikkust, rahvalähedust ning rolli ühiskonnaelu tundja ja mõjutajana.
### Response:
Uuring: president peaks olema rahvalähedane ja vajadusel sekkuma sisepoliitikasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 19.29 Aruvalla-Jägala maantee 8. kilomeetril, kus arvatavalt alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta mitteomav 31-aastane mees sõitis Volvo V70-ga teelt välja vastu puud.
Juht ja autos kaasreisijana olnud 43-aastane mees toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Roolijoodik sõitis autoga vastu puud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 19.29 Aruvalla-Jägala maantee 8. kilomeetril, kus arvatavalt alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta mitteomav 31-aastane mees sõitis Volvo V70-ga teelt välja vastu puud.
Juht ja autos kaasreisijana olnud 43-aastane mees toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Roolijoodik sõitis autoga vastu puud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Harjumaa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit ja eelistatult asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16. | Briti hävitajad teevad Eesti kohal madallende | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Harjumaa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit ja eelistatult asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Briti lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 28. aprillil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Portugali õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.
### Response:
Briti hävitajad teevad Eesti kohal madallende |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sõit oli väga kaootiline ja täiesti vastupidine sellele, mis meie plaan oli," tõdes Pajur peale sõitu. "Kümme poissi said eest ära ja vahe oli ligi kolm minutit. Sisimas arvasin juba vaikselt, et see sõit on tehtud, kuid õnneks suutsime kahe teise poisiga vahe kinni tõmmata ja nii olin uuesti esimestega.
Kuna minul ühtegi tiimikaaslast grupis polnud ja teistel olid, siis pidin mina kõiki rünnakuid üksi kinni tõmbama, mis oli lõpuks väga raske. Õnneks ma suutsin finišini gruppi koos hoida ja sõidu võita. See on kindlasti minu üks suurim ja mainekaim võit, mille üle ma olen väga õnnelik."
Tänavu Bora-Hansgrohe järelkasvumeeskonnas sõitev Pajur on teinud väga hea hooaja alguse. Aprilli keskel teenis ta teise koha juunioride Paris-Roubaix'l, seejärel mai alguses sai ta samuti teise koha Tšehhi kõrgetasemeliselt võistluselt GP West Bohemia ning juunioride Rahutuurilt teenis ta ühe etapivõidu ja ühe kolmanda koha. | Romet Pajur võitis juunioride Flandria velotuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sõit oli väga kaootiline ja täiesti vastupidine sellele, mis meie plaan oli," tõdes Pajur peale sõitu. "Kümme poissi said eest ära ja vahe oli ligi kolm minutit. Sisimas arvasin juba vaikselt, et see sõit on tehtud, kuid õnneks suutsime kahe teise poisiga vahe kinni tõmmata ja nii olin uuesti esimestega.
Kuna minul ühtegi tiimikaaslast grupis polnud ja teistel olid, siis pidin mina kõiki rünnakuid üksi kinni tõmbama, mis oli lõpuks väga raske. Õnneks ma suutsin finišini gruppi koos hoida ja sõidu võita. See on kindlasti minu üks suurim ja mainekaim võit, mille üle ma olen väga õnnelik."
Tänavu Bora-Hansgrohe järelkasvumeeskonnas sõitev Pajur on teinud väga hea hooaja alguse. Aprilli keskel teenis ta teise koha juunioride Paris-Roubaix'l, seejärel mai alguses sai ta samuti teise koha Tšehhi kõrgetasemeliselt võistluselt GP West Bohemia ning juunioride Rahutuurilt teenis ta ühe etapivõidu ja ühe kolmanda koha.
### Response:
Romet Pajur võitis juunioride Flandria velotuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullune poolfinalist Alexander Zverev alistas avaringis kvalifikatsioonist põhiturniirile pääsenud Sebastian Ofneri (ATP 218.). Tund ja 49 minutit väldanud matši võitis Zverev 6:2, 6:4, 6:4 ning teenis Prantsusmaa lahtistel oma karjääri 19. võidu.
"Olen väga õnnelik. Tavaliselt alustan suure slämmi turniire viiesetilise lahinguga, aga seekord minu treener Sergi (Bruguera – toim) ütles, et ma nii ei teeks ja ma kuulasin teda," naljatas Zverev. "Ma jäin mänguga väga rahule. Sebastian on siin juba kolm matši pidanud ja ta oli heas vormis."
Teises ringis läheb Zverev vastamisi Dušan Lajovici (ATP 66.) ja Sebastian Baezi (ATP 38.) kohtumise võitjaga.
19-aastane Carlos Alcaraz sai esimeses ringis 6:4, 6:2, 6:0 jagu Juan Ignacio Londerost (ATP 141.). Maailma esireketi Novak Djokovici ja 13-kordse võitja Rafael Nadaliga (ATP 5.) samasse tabelipoolde kuuluv Alcaraz mängib järgmisena kaasmaalase Albert Ramos Vinolasiga (ATP 42.), kes oli 6:4, 4:6, 6:4, 7:6 parem Thanasi Kokkinakisest (ATP 85.).
Ehmatusega pääses üheksanda asetusega Felix Auger-Aliassime, kes jäi Juan Pablo Varillase (ATP 122.) vastu kahesetilisse kaotusseisu, ent suutis lõpuks võtta 2:6, 2:6, 6:1, 6:3, 6:3 võidu ning teenis Prantsusmaa lahtistel oma karjääri esimese võidu.
Kanadalase teise ringi vastane on kvalifikatsioonist põhiturniirile jõudnud Camilo Ugo Carabelli (ATP 154.), kes mõneti üllatuslikult alistas avaringis Aslan Karatsevi (ATP 39.) 6:3, 4:6, 6:4, 3:6, 7:6.
Kahekordne finalist Dominic Theim (ATP 194.) jäi avaringis 3:6, 2:6, 4:6 alla Hugo Dellienile (ATP 87.). Asetusega mängijatest lõppes turniir Alejandro Davidovich Fokina (ATP 28.) jaoks, kes kaotas 6:2, 0:6, 4:6, 3:6 Tallon Griekspoorile (ATP 64.). | Zverev ja Alcaraz alustasid Prantsusmaa lahtiseid kindlate võitudega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullune poolfinalist Alexander Zverev alistas avaringis kvalifikatsioonist põhiturniirile pääsenud Sebastian Ofneri (ATP 218.). Tund ja 49 minutit väldanud matši võitis Zverev 6:2, 6:4, 6:4 ning teenis Prantsusmaa lahtistel oma karjääri 19. võidu.
"Olen väga õnnelik. Tavaliselt alustan suure slämmi turniire viiesetilise lahinguga, aga seekord minu treener Sergi (Bruguera – toim) ütles, et ma nii ei teeks ja ma kuulasin teda," naljatas Zverev. "Ma jäin mänguga väga rahule. Sebastian on siin juba kolm matši pidanud ja ta oli heas vormis."
Teises ringis läheb Zverev vastamisi Dušan Lajovici (ATP 66.) ja Sebastian Baezi (ATP 38.) kohtumise võitjaga.
19-aastane Carlos Alcaraz sai esimeses ringis 6:4, 6:2, 6:0 jagu Juan Ignacio Londerost (ATP 141.). Maailma esireketi Novak Djokovici ja 13-kordse võitja Rafael Nadaliga (ATP 5.) samasse tabelipoolde kuuluv Alcaraz mängib järgmisena kaasmaalase Albert Ramos Vinolasiga (ATP 42.), kes oli 6:4, 4:6, 6:4, 7:6 parem Thanasi Kokkinakisest (ATP 85.).
Ehmatusega pääses üheksanda asetusega Felix Auger-Aliassime, kes jäi Juan Pablo Varillase (ATP 122.) vastu kahesetilisse kaotusseisu, ent suutis lõpuks võtta 2:6, 2:6, 6:1, 6:3, 6:3 võidu ning teenis Prantsusmaa lahtistel oma karjääri esimese võidu.
Kanadalase teise ringi vastane on kvalifikatsioonist põhiturniirile jõudnud Camilo Ugo Carabelli (ATP 154.), kes mõneti üllatuslikult alistas avaringis Aslan Karatsevi (ATP 39.) 6:3, 4:6, 6:4, 3:6, 7:6.
Kahekordne finalist Dominic Theim (ATP 194.) jäi avaringis 3:6, 2:6, 4:6 alla Hugo Dellienile (ATP 87.). Asetusega mängijatest lõppes turniir Alejandro Davidovich Fokina (ATP 28.) jaoks, kes kaotas 6:2, 0:6, 4:6, 3:6 Tallon Griekspoorile (ATP 64.).
### Response:
Zverev ja Alcaraz alustasid Prantsusmaa lahtiseid kindlate võitudega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 22. mail kell 23.00:
- Ukraina relvajõudude teatel püsib oht raketirünnakuteks Valgevene territooriumilt;
- Mariupoli ametniku sõnul deporteerib Venemaa üha kiiremas tempos inimesi linnast minema;
- Harkivi suunal pühapäeval aktiivset lahingutegevust ei toimunud;
- Ukraina president pikendas sõjaseisukorda kolme kuu võrra;
- Briti kaitseministeerium: Venemaa taktikaline prioriteet on Sjeverodonetsk
- Moskva kaalub Azovi sõdurite vahetamist Medvetšuki vastu;
- Lääne sanktsioonid on Venemaa logistikasektorile tekitanud probleeme;
- Venemaa on toonud rindele tankitoetusmasinad BMP-T Terminator;
- Venemaa jätkab survet Donbassis.
Mariupoli linnapea nõunik: küüditamised koguvad hoogu
Mariupoli linnapea nõuniku Petro Andrjuštšenko sõnul küüditatakse inimesi üha kiiremas tempos Mariupolist teistele Venemaa kontrolli all olevatele aladele.
Andrjuštšenko ütles sotsiaalmeediasse tehtud postituses, et laupäeval viidi 313 Mariupoli elanikku Venemaa okupeeritud Bezimennes asuvasse nn filtreerimislaagrisse. 55 neist olid lapsed.
Andrjuštšenko sõnul saadetakse paljud laagritesse viidavad inimesed hiljem Venemaale.
Venemaa on eitanud igasuguseid sunnitud deporteerimisi.
Mariupol on täielikult Vene vägede kontrolli all alates reedest, mil viimased seal Azovstali terasetehases olnud Ukraina kaitsjad alla andsid.
Ukraina relvajõud: oht Valgevene territooriumilt püsib
Ukraina relvajõud teatasid pühapäevaõhtuses kokkuvõttes, et Vene väed jätkavad rünnakuid Ida-Ukrainas.
Ukraina peastaabi teatel püsib Põhja-Ukrainas oht Valgevene territooriumilt tulevateks õhurünnakuteks.
"Volõni ja Polesje suunal täidavad teatud Valgevene vabariigi relvajõudude üksused ülesandeid katta Ukraina-Valgevene piirilõiku. Õhu- ja raketirünnakute oht Valgevene vabariigi territooriumilt püsib," märgivad Ukraina relvajõud.
Vene väed jätkavad Sumõ ja Tšernihivi piirkonnas asulate ja tsiviiltaristu pommitamist. Slobožanski suunas tulistavad Vene väed süsteemselt Ukraina vägede positsioone suurtükkidega.
Ukraina relvajõud märgivad, et pühapäeva päeval Vene vägede aktiivset tegevust Harkivi suunal ei olnud. Slovjanski suunal koondasid Vene väed oma jõupingutused selleks, et luua tingimusi pealetungi jätkamiseks.
"Vaenlane üritab Donetski suunal läbi murda meie vägede kaitsest ja jõuda Luhanski oblasti halduspiirideni," lisavad Ukraina relvajõud.
Avdijivka, Kurahhivi, Novopalvõvi ja Zaporižžja suundades on vaenutegevuse intensiivsus langenud.
Ukraina peastaabi väitel on Moldova separatistliku Transnistria piirkonnas olukord endiselt pingeline. "Venemaa vägede operatiivrühma üksuste isikkoosseis on jätkuvalt kõrgendatud valmisolekus. Okupantide peamised jõupingutused on relvade ja sõjatehnika kasutusvalmis hoidmine. Viidi läbi kohalike relvarühmituste kontroll," teatab Ukraina.
Mustal ja Aasovi merel jätkavad Venemaa mereväerühmad lahingupiirkondade isoleerimist ja tsiviillaevanduse blokeerimist.
Ukraina president pikendas sõjaseisukorda kolme kuu võrra
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pikendas riigi sõjaseisukorda kolme kuu võrra 22. augustini.
President allkirjastas sõjaseisukorra ja üldmobilisatsiooniga dekreedi esimest korda 24. veebruaril, kui Vene väed riiki tungisid.
Ukraina parlament kiitis absoluutse enamusega heaks selle dekreedi kolmanda pikendamise.
Vene väed on praegu keskendunud pealetungile Donbassis.
Enerhodari valitud linnapea: Venemaa ametisse pandud linnapea sai rünnakus viga
Venemaa ametisse pandud okupeeritud Enerhodari linna juht Andri Ševtšõk sai väidetavalt plahvatuses vigastada.
Enerhodari valitud linnapea Dmõtro Orlov, kes viibib praegu lähedalasuvas Zaporižžjas, kirjutas sotsiaalmeedias, et Ševtšõk ja tema ihukaitsjad viidi vigastada saamise tõttu haiglasse.
Orlov märkis, et juhtunu asjaolud on veel ebaselged. Ta lisas, et keegi teine plahvatuses viga ei saanud, mis tema hinnangul viitab sellele, et tegemist oli täpse ja sihitud rünnakuga.
Vene pool pole esialgu väidetavat juhtumit kommenteerinud.
Enerhodar, kus asub Euroopa suurim tuumajaam ning kus elab umbes 50 000 inimest, langes märtsis Vene vägede okupatsiooni alla.
Venemaa kaitseministeerium: ründasime Ukraina vägesid õhurünnakute ja suurtükitulega
Venemaa kaitseministeeriumi kõneisiku Igor Konašenkov teatas, et Venemaa tegi Ukraina vägede pihta õhurünnakuid ja andis suurtükituld.
Konašenkov ütles, et õhust välja lastud raketid tabasid Donbassi kolme juhtimispunkti ja nelja laskemoonaladu, vahendas Reuters.
Ukraina lõunaosas Mõkolajivis tabasid Vene raketid mobiilset droonitõrjesüsteemi Hannivka asula lähedal, umbes 100 km Mõkolajivi linnast kirdes, ütles Konašenkov.
Biden kohtub Modiga, et veenda teda Venemaa karistamises
President Joe Biden kohtub sel nädalal Jaapanis India peaministri Narendra Modiga.
USA näeb vaeva, et veenda Indiat ühinema Venemaa läänepoolse karistamisega, vahendas CNN.
India on Venemaa relvade peamine ostja ja Ukraina sõja ajal on ta olnud ettevaatlik Moskvast distantseerimise suhtes.
Ukraina relvajõudude ülevaade Venemaa kaotustest
Ukraina relvajõudude andmetel on Ukrainas hukkunud 29 050 Vene sõdurit. Hävitatud on 1285 tanki, 3141 soomukit, 599 suurtükki, 201 mitmikraketiheitjat ja 93 õhutõrjesüsteemi.
Alla on lastud 204 sõjalennukit, 170 helikopterit, 470 drooni ja 107 tiibraketti. Põhja on lastud 13 sõjalaeva.
Venemaa jätkab survet Slovjanskile ja Zaporižžijale
Ukraina relvajõudude teatel valmistub Venemaa jätkama pealetungi Slovjanski vastu Donetski oblastis.
Ukraina relvajõud teatasid 22. mail, et venelased tulistasid Donetski oblastis Virnopillia, Dibrivne ja Dovhenke külasid, valmistudes pealetungiks Slovjanskile.
Kyev Independenti teatel lasid Vene relvajõud rakettidega objekte Zaporižžija oblastis.
Zaporižžija oblasti sõjaväeadministratsioon teatas 22. mail, et Vene väed alustasid raketirünnakut tsiviilinfrastruktuuri vastu ühes Vilniantšõna piirkonna külas.
Administratsioon ei täpsustanud, kui palju tsiviilisikuid rünnakus vigastada sai ega nende vigastuste tõsidust.
Õitsvad sirelid hävitataud elumaja ees Harkivis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Briti kaitseministeerium: Venemaa taktikaline prioriteet on Sjeverodonetsk
Suurbritannia kaitseministeerium avaldas oma igapäevases ülevaates, et Venemaa olulisemaks lühiajaliseks taktikaliseks prioriteediks on läbimurde saavutamine Sjeverodonetski piirkonnas.
Sellest annab brittide sõnul märku asjaolu, et Venemaa on toonud sinna lahingusse ainsa lahingvõimelise BMP-T Terminator tankitoetusmasinate kompanii.
Venemaa üksused, kes neid BMP-T tankitoetusmasinaid kasutavad, proovisid sõja esimeses faasis edutult läbimurret Kiievile.
Luhanski oblasti juht Sergi Haidai ütles, et venelased ründasid Sjeverodonetski neljalt erinevalt suunalt. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et venelased löödi tagasi.
Haidai märkis, et jätkub elamurajoonide pommitamine ning Lõsõtšanski linna viiv sild lasti õhku.
Mariupolit ähvardavad tervise ja kanalisatsiooni probleemid
Mariupoli linnapea Vadim Boitšenko ütles, et surnukehade massilised matmised üle linna madalatesse aukudesse ning samuti kanalisatsioonisüsteemi rike võivad põhjustada tervisekriisi, vahendas The Guardian.'
Ta lisas, et suvised vihmad ähvardavad saastada veeallikaid.
"Lisaks okupantide ja kollaborantide tekitatud humanitaarkatastroofile on linn nakkushaiguste puhangu äärel," ütles ta sõnumirakenduses Telegram.
Zelenski: sõda saab lõpetada diplomaatiaga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pakkus riiklikus televisioonis esinedes, et tema riik võib lahinguväljal Venemaa vastu võita. Samas lisas ta, et sõda saab lõplikult peatuda alles läbirääkimiste laua taga, vahendas CNN.
Samal ajal toimuvad Severodonetskis ja selle ümbruses rasked lahingud, kuna Vene väed suurendavad jõupingutusi kogu Luganski oblasti hõivamiseks.
Ukraina relvajõudude andmetel viis Venemaa Belgorodi oblastisse Iskanderi raketisüsteemid.
Moskva kaalub Azovi pataljoni vangide vahetamist Medvetšuki vastu
Moskva kaalub Azovi pataljoni vangide vahetamist president Vladimir Putinile lähedase Ukraina ärimehe Viktor Medvedtšuki vastu, ütles Venemaa läbirääkija laupäeval. Sellest teatas Venemaa Ukraina läbirääkimiste meeskonna kõrgem liige Leonid Slutski, vahendas The Moscow Times.
67-aastane Medvedtšuk on poliitik ja üks Ukraina rikkamaid inimesi ning on tuntud oma tihedate sidemete poolest Putiniga.
Ta põgenes koduarestist pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruaris, kuid vahistati uuesti aprilli keskel.
Lääne sanktsioonid on Vene logistikale tekitanud probleeme
Venemaa transpordiministri Vitali Saveljevi sõnul on lääne sanktsioonid tekitanud riigi logistika jaoks tõsiseid probleeme ning sundinud Venemaad leidma uusi logistikakoridori, vahendas Meduza.
"Venemaa hakkab kaupade vedamisel nüüd toetuma rohkem põhja-lõuna suunalisele transpordikoridorile," ütles Saveljev.
Poola president Andrzej Duda saabus Ukrainasse, teatas tema kantselei pühapäeval.
Duda peab kõne Kiievis Ukraina parlamendile. | Sõja 88. päev: Harkivi suunal rünnakud vähenesid, õhulöökide oht Valgevenest püsib | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 22. mail kell 23.00:
- Ukraina relvajõudude teatel püsib oht raketirünnakuteks Valgevene territooriumilt;
- Mariupoli ametniku sõnul deporteerib Venemaa üha kiiremas tempos inimesi linnast minema;
- Harkivi suunal pühapäeval aktiivset lahingutegevust ei toimunud;
- Ukraina president pikendas sõjaseisukorda kolme kuu võrra;
- Briti kaitseministeerium: Venemaa taktikaline prioriteet on Sjeverodonetsk
- Moskva kaalub Azovi sõdurite vahetamist Medvetšuki vastu;
- Lääne sanktsioonid on Venemaa logistikasektorile tekitanud probleeme;
- Venemaa on toonud rindele tankitoetusmasinad BMP-T Terminator;
- Venemaa jätkab survet Donbassis.
Mariupoli linnapea nõunik: küüditamised koguvad hoogu
Mariupoli linnapea nõuniku Petro Andrjuštšenko sõnul küüditatakse inimesi üha kiiremas tempos Mariupolist teistele Venemaa kontrolli all olevatele aladele.
Andrjuštšenko ütles sotsiaalmeediasse tehtud postituses, et laupäeval viidi 313 Mariupoli elanikku Venemaa okupeeritud Bezimennes asuvasse nn filtreerimislaagrisse. 55 neist olid lapsed.
Andrjuštšenko sõnul saadetakse paljud laagritesse viidavad inimesed hiljem Venemaale.
Venemaa on eitanud igasuguseid sunnitud deporteerimisi.
Mariupol on täielikult Vene vägede kontrolli all alates reedest, mil viimased seal Azovstali terasetehases olnud Ukraina kaitsjad alla andsid.
Ukraina relvajõud: oht Valgevene territooriumilt püsib
Ukraina relvajõud teatasid pühapäevaõhtuses kokkuvõttes, et Vene väed jätkavad rünnakuid Ida-Ukrainas.
Ukraina peastaabi teatel püsib Põhja-Ukrainas oht Valgevene territooriumilt tulevateks õhurünnakuteks.
"Volõni ja Polesje suunal täidavad teatud Valgevene vabariigi relvajõudude üksused ülesandeid katta Ukraina-Valgevene piirilõiku. Õhu- ja raketirünnakute oht Valgevene vabariigi territooriumilt püsib," märgivad Ukraina relvajõud.
Vene väed jätkavad Sumõ ja Tšernihivi piirkonnas asulate ja tsiviiltaristu pommitamist. Slobožanski suunas tulistavad Vene väed süsteemselt Ukraina vägede positsioone suurtükkidega.
Ukraina relvajõud märgivad, et pühapäeva päeval Vene vägede aktiivset tegevust Harkivi suunal ei olnud. Slovjanski suunal koondasid Vene väed oma jõupingutused selleks, et luua tingimusi pealetungi jätkamiseks.
"Vaenlane üritab Donetski suunal läbi murda meie vägede kaitsest ja jõuda Luhanski oblasti halduspiirideni," lisavad Ukraina relvajõud.
Avdijivka, Kurahhivi, Novopalvõvi ja Zaporižžja suundades on vaenutegevuse intensiivsus langenud.
Ukraina peastaabi väitel on Moldova separatistliku Transnistria piirkonnas olukord endiselt pingeline. "Venemaa vägede operatiivrühma üksuste isikkoosseis on jätkuvalt kõrgendatud valmisolekus. Okupantide peamised jõupingutused on relvade ja sõjatehnika kasutusvalmis hoidmine. Viidi läbi kohalike relvarühmituste kontroll," teatab Ukraina.
Mustal ja Aasovi merel jätkavad Venemaa mereväerühmad lahingupiirkondade isoleerimist ja tsiviillaevanduse blokeerimist.
Ukraina president pikendas sõjaseisukorda kolme kuu võrra
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pikendas riigi sõjaseisukorda kolme kuu võrra 22. augustini.
President allkirjastas sõjaseisukorra ja üldmobilisatsiooniga dekreedi esimest korda 24. veebruaril, kui Vene väed riiki tungisid.
Ukraina parlament kiitis absoluutse enamusega heaks selle dekreedi kolmanda pikendamise.
Vene väed on praegu keskendunud pealetungile Donbassis.
Enerhodari valitud linnapea: Venemaa ametisse pandud linnapea sai rünnakus viga
Venemaa ametisse pandud okupeeritud Enerhodari linna juht Andri Ševtšõk sai väidetavalt plahvatuses vigastada.
Enerhodari valitud linnapea Dmõtro Orlov, kes viibib praegu lähedalasuvas Zaporižžjas, kirjutas sotsiaalmeedias, et Ševtšõk ja tema ihukaitsjad viidi vigastada saamise tõttu haiglasse.
Orlov märkis, et juhtunu asjaolud on veel ebaselged. Ta lisas, et keegi teine plahvatuses viga ei saanud, mis tema hinnangul viitab sellele, et tegemist oli täpse ja sihitud rünnakuga.
Vene pool pole esialgu väidetavat juhtumit kommenteerinud.
Enerhodar, kus asub Euroopa suurim tuumajaam ning kus elab umbes 50 000 inimest, langes märtsis Vene vägede okupatsiooni alla.
Venemaa kaitseministeerium: ründasime Ukraina vägesid õhurünnakute ja suurtükitulega
Venemaa kaitseministeeriumi kõneisiku Igor Konašenkov teatas, et Venemaa tegi Ukraina vägede pihta õhurünnakuid ja andis suurtükituld.
Konašenkov ütles, et õhust välja lastud raketid tabasid Donbassi kolme juhtimispunkti ja nelja laskemoonaladu, vahendas Reuters.
Ukraina lõunaosas Mõkolajivis tabasid Vene raketid mobiilset droonitõrjesüsteemi Hannivka asula lähedal, umbes 100 km Mõkolajivi linnast kirdes, ütles Konašenkov.
Biden kohtub Modiga, et veenda teda Venemaa karistamises
President Joe Biden kohtub sel nädalal Jaapanis India peaministri Narendra Modiga.
USA näeb vaeva, et veenda Indiat ühinema Venemaa läänepoolse karistamisega, vahendas CNN.
India on Venemaa relvade peamine ostja ja Ukraina sõja ajal on ta olnud ettevaatlik Moskvast distantseerimise suhtes.
Ukraina relvajõudude ülevaade Venemaa kaotustest
Ukraina relvajõudude andmetel on Ukrainas hukkunud 29 050 Vene sõdurit. Hävitatud on 1285 tanki, 3141 soomukit, 599 suurtükki, 201 mitmikraketiheitjat ja 93 õhutõrjesüsteemi.
Alla on lastud 204 sõjalennukit, 170 helikopterit, 470 drooni ja 107 tiibraketti. Põhja on lastud 13 sõjalaeva.
Venemaa jätkab survet Slovjanskile ja Zaporižžijale
Ukraina relvajõudude teatel valmistub Venemaa jätkama pealetungi Slovjanski vastu Donetski oblastis.
Ukraina relvajõud teatasid 22. mail, et venelased tulistasid Donetski oblastis Virnopillia, Dibrivne ja Dovhenke külasid, valmistudes pealetungiks Slovjanskile.
Kyev Independenti teatel lasid Vene relvajõud rakettidega objekte Zaporižžija oblastis.
Zaporižžija oblasti sõjaväeadministratsioon teatas 22. mail, et Vene väed alustasid raketirünnakut tsiviilinfrastruktuuri vastu ühes Vilniantšõna piirkonna külas.
Administratsioon ei täpsustanud, kui palju tsiviilisikuid rünnakus vigastada sai ega nende vigastuste tõsidust.
Õitsvad sirelid hävitataud elumaja ees Harkivis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Briti kaitseministeerium: Venemaa taktikaline prioriteet on Sjeverodonetsk
Suurbritannia kaitseministeerium avaldas oma igapäevases ülevaates, et Venemaa olulisemaks lühiajaliseks taktikaliseks prioriteediks on läbimurde saavutamine Sjeverodonetski piirkonnas.
Sellest annab brittide sõnul märku asjaolu, et Venemaa on toonud sinna lahingusse ainsa lahingvõimelise BMP-T Terminator tankitoetusmasinate kompanii.
Venemaa üksused, kes neid BMP-T tankitoetusmasinaid kasutavad, proovisid sõja esimeses faasis edutult läbimurret Kiievile.
Luhanski oblasti juht Sergi Haidai ütles, et venelased ründasid Sjeverodonetski neljalt erinevalt suunalt. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et venelased löödi tagasi.
Haidai märkis, et jätkub elamurajoonide pommitamine ning Lõsõtšanski linna viiv sild lasti õhku.
Mariupolit ähvardavad tervise ja kanalisatsiooni probleemid
Mariupoli linnapea Vadim Boitšenko ütles, et surnukehade massilised matmised üle linna madalatesse aukudesse ning samuti kanalisatsioonisüsteemi rike võivad põhjustada tervisekriisi, vahendas The Guardian.'
Ta lisas, et suvised vihmad ähvardavad saastada veeallikaid.
"Lisaks okupantide ja kollaborantide tekitatud humanitaarkatastroofile on linn nakkushaiguste puhangu äärel," ütles ta sõnumirakenduses Telegram.
Zelenski: sõda saab lõpetada diplomaatiaga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pakkus riiklikus televisioonis esinedes, et tema riik võib lahinguväljal Venemaa vastu võita. Samas lisas ta, et sõda saab lõplikult peatuda alles läbirääkimiste laua taga, vahendas CNN.
Samal ajal toimuvad Severodonetskis ja selle ümbruses rasked lahingud, kuna Vene väed suurendavad jõupingutusi kogu Luganski oblasti hõivamiseks.
Ukraina relvajõudude andmetel viis Venemaa Belgorodi oblastisse Iskanderi raketisüsteemid.
Moskva kaalub Azovi pataljoni vangide vahetamist Medvetšuki vastu
Moskva kaalub Azovi pataljoni vangide vahetamist president Vladimir Putinile lähedase Ukraina ärimehe Viktor Medvedtšuki vastu, ütles Venemaa läbirääkija laupäeval. Sellest teatas Venemaa Ukraina läbirääkimiste meeskonna kõrgem liige Leonid Slutski, vahendas The Moscow Times.
67-aastane Medvedtšuk on poliitik ja üks Ukraina rikkamaid inimesi ning on tuntud oma tihedate sidemete poolest Putiniga.
Ta põgenes koduarestist pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruaris, kuid vahistati uuesti aprilli keskel.
Lääne sanktsioonid on Vene logistikale tekitanud probleeme
Venemaa transpordiministri Vitali Saveljevi sõnul on lääne sanktsioonid tekitanud riigi logistika jaoks tõsiseid probleeme ning sundinud Venemaad leidma uusi logistikakoridori, vahendas Meduza.
"Venemaa hakkab kaupade vedamisel nüüd toetuma rohkem põhja-lõuna suunalisele transpordikoridorile," ütles Saveljev.
Poola president Andrzej Duda saabus Ukrainasse, teatas tema kantselei pühapäeval.
Duda peab kõne Kiievis Ukraina parlamendile.
### Response:
Sõja 88. päev: Harkivi suunal rünnakud vähenesid, õhulöökide oht Valgevenest püsib |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.