instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus rahuldas teisipäeval prokuratuuri taotluse osaliselt ning võttis mehe üheks kuuks vahi alla.
Esialgsetel andmetel sisenes mees enne tundide algust kooli, kus ta kasutas füüsilist vägivalda 5. klassi õpilase suhtes. Seejärel tekkis tal koridoris sõnavahetus 9. klassi õpilasega, misjärel ta poissi tõukas ning relvataolise esemega ähvardas ja siis koolist teadmata suunas lahkus.
Narva politseijaoskonna noorsoopolitseinik Andrei Jarovoi sõnas, et mees tuli hiljem ise Sillamäe konstaablijaoskonda, kus ta kuriteos kahtlustatavana kinni peeti. Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetluse. "Lisaks kohtueelse menetluse läbiviimisele pakume omalt poolt koostöös kooliga igakülgset abi ja tuge lastele, kes selle vahejuhtumiga on otseselt seotud või sattusid seda pealt nägema."
Ajaleht Põhjarannik kirjutas, et oma teguviisiga püüdis mees koolikiusamise ohvriks langenud 5. klassi tüdrukut aidata.
Põhjarannik võttis ühendust ühe kiusatavaga samas klassis õppiva ja juhtunu tunnistajaks olnud tüdruku emaga, kes anonüümseks jääda soovinuna rääkis, et konflikt oli selles klassis hõõgunud juba ammu. "Ta (kiusatav – toim.) on selles klassis põlu all, tema kallal kasutatakse nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda."
Naise sõnul tulnud agressiivselt meelestatud meesterahvas − kohe kindlasti polnud see tolle tüdruku isa − klassi enne esimese tunni algust, saates tüdrukut ja möödudes nõnda turvamehest.
"Tolle tüdruku ema püüdis koolis sellele probleemile lahendust leida, ent nähtavasti ei olnud koolist nii palju abi, nagu oleks võinud ja pidanud. Ning küllap otsustasid nad seetõttu konflikti niimoodi lahendada," edastas naine oma tütre sõnu.
Prokurör Ragnar Plistkin lisas, et vägivald ja relvadega ähvardamine ei ole lahendus ühelegi probleemile, seda enam ei sobi vägivald koolimajja. "Suhtume Sillamäe Vanalinna kooli juhtumisse väga tõsiselt. Täiskasvanu ülesanne on õpetada lastele probleemide lahendamist ilma vägivallata, seega ei saa laste kallal jõu tarvitamine kunagi olla õige lahendus. Mees peeti eile kinni ning prokuratuur taotleb täna kohtult tema vahistamist," ütles Plistkin varem teisipäeval.
Meest ei ole varem kriminaalkorras karistatud.
Andrei Jarovoi sõnul teeb politsei koolidega pidevat koostööd, et koolikiusamist ära hoida. "Koolil on väga suur roll koolikiusamise ennetamisel ja märkamisel. Muuhulgas on koolidel hea võimalus liituda SA Kiusamisvaba Kooli projektiga, mis pakub koolidele ja õpilastele loenguid ja tõstab teadlikkust koolikiusamise ja selle kahjulike tagajärgede osas," lisas noorsoopolitseinik. | Kohus võttis Sillamäel lapsi ähvardanud mehe vahi alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus rahuldas teisipäeval prokuratuuri taotluse osaliselt ning võttis mehe üheks kuuks vahi alla.
Esialgsetel andmetel sisenes mees enne tundide algust kooli, kus ta kasutas füüsilist vägivalda 5. klassi õpilase suhtes. Seejärel tekkis tal koridoris sõnavahetus 9. klassi õpilasega, misjärel ta poissi tõukas ning relvataolise esemega ähvardas ja siis koolist teadmata suunas lahkus.
Narva politseijaoskonna noorsoopolitseinik Andrei Jarovoi sõnas, et mees tuli hiljem ise Sillamäe konstaablijaoskonda, kus ta kuriteos kahtlustatavana kinni peeti. Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetluse. "Lisaks kohtueelse menetluse läbiviimisele pakume omalt poolt koostöös kooliga igakülgset abi ja tuge lastele, kes selle vahejuhtumiga on otseselt seotud või sattusid seda pealt nägema."
Ajaleht Põhjarannik kirjutas, et oma teguviisiga püüdis mees koolikiusamise ohvriks langenud 5. klassi tüdrukut aidata.
Põhjarannik võttis ühendust ühe kiusatavaga samas klassis õppiva ja juhtunu tunnistajaks olnud tüdruku emaga, kes anonüümseks jääda soovinuna rääkis, et konflikt oli selles klassis hõõgunud juba ammu. "Ta (kiusatav – toim.) on selles klassis põlu all, tema kallal kasutatakse nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda."
Naise sõnul tulnud agressiivselt meelestatud meesterahvas − kohe kindlasti polnud see tolle tüdruku isa − klassi enne esimese tunni algust, saates tüdrukut ja möödudes nõnda turvamehest.
"Tolle tüdruku ema püüdis koolis sellele probleemile lahendust leida, ent nähtavasti ei olnud koolist nii palju abi, nagu oleks võinud ja pidanud. Ning küllap otsustasid nad seetõttu konflikti niimoodi lahendada," edastas naine oma tütre sõnu.
Prokurör Ragnar Plistkin lisas, et vägivald ja relvadega ähvardamine ei ole lahendus ühelegi probleemile, seda enam ei sobi vägivald koolimajja. "Suhtume Sillamäe Vanalinna kooli juhtumisse väga tõsiselt. Täiskasvanu ülesanne on õpetada lastele probleemide lahendamist ilma vägivallata, seega ei saa laste kallal jõu tarvitamine kunagi olla õige lahendus. Mees peeti eile kinni ning prokuratuur taotleb täna kohtult tema vahistamist," ütles Plistkin varem teisipäeval.
Meest ei ole varem kriminaalkorras karistatud.
Andrei Jarovoi sõnul teeb politsei koolidega pidevat koostööd, et koolikiusamist ära hoida. "Koolil on väga suur roll koolikiusamise ennetamisel ja märkamisel. Muuhulgas on koolidel hea võimalus liituda SA Kiusamisvaba Kooli projektiga, mis pakub koolidele ja õpilastele loenguid ja tõstab teadlikkust koolikiusamise ja selle kahjulike tagajärgede osas," lisas noorsoopolitseinik.
### Response:
Kohus võttis Sillamäel lapsi ähvardanud mehe vahi alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teist aastat järjest avaringis konkurentsist langenud Ostapenko pole pärast 2017. aasta triumfi end enam liival leidnud: pärast seda on sel kattel kogunud kuus võitu ja kümme kaotust.
29-aastane Azarenka tegi Prantsusmaa lahtistel oma parima turniiri 2013. aastal, kui pääses nelja parema hulka. | Ostapenko piirdus Pariisis jälle ühe matšiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teist aastat järjest avaringis konkurentsist langenud Ostapenko pole pärast 2017. aasta triumfi end enam liival leidnud: pärast seda on sel kattel kogunud kuus võitu ja kümme kaotust.
29-aastane Azarenka tegi Prantsusmaa lahtistel oma parima turniiri 2013. aastal, kui pääses nelja parema hulka.
### Response:
Ostapenko piirdus Pariisis jälle ühe matšiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serbia riigitelevisiooni teatel tungisid Kosovo politsei eriüksused varahommikul Põhja-Kosovosse.
Kosovo peaminister Ramush Haradinaj kinnitas seda, öeldes Twitteris, et Põhja-Kosovos käib operatsioon salakaubaveo ja organiseeritud kurtegevuse vastu.
"See operatsioon on organiseeritud kuritegevuse vastu, kuid võtab sihikule ka politsei- ja tollitöötajad," ütles peaminister ja palus rahu säilitada.
Serbia valitsusaametnik Marko Duric ütles aga, et Kosovo politsei tegevuse eesmärk on serblasi hirmutada ja nad Kosovost välja ajada. See ei ole "mitte ainult julgeolekuoht, vaid otsene oht rahule".
"Kui see kohe ei lõpe, pole kahtlustki, et Serbia reageerib päeva jooksul," hoiatas ta.
Serbia riigitelevisioon ütles, et president Aleksandar Vucic andis käsu seada Kosovo piiri ääres paiknevad väed valmisolekusse. | Serbia viis Kosovo politseihaarangu tõttu sõjaväe valmisolekusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serbia riigitelevisiooni teatel tungisid Kosovo politsei eriüksused varahommikul Põhja-Kosovosse.
Kosovo peaminister Ramush Haradinaj kinnitas seda, öeldes Twitteris, et Põhja-Kosovos käib operatsioon salakaubaveo ja organiseeritud kurtegevuse vastu.
"See operatsioon on organiseeritud kuritegevuse vastu, kuid võtab sihikule ka politsei- ja tollitöötajad," ütles peaminister ja palus rahu säilitada.
Serbia valitsusaametnik Marko Duric ütles aga, et Kosovo politsei tegevuse eesmärk on serblasi hirmutada ja nad Kosovost välja ajada. See ei ole "mitte ainult julgeolekuoht, vaid otsene oht rahule".
"Kui see kohe ei lõpe, pole kahtlustki, et Serbia reageerib päeva jooksul," hoiatas ta.
Serbia riigitelevisioon ütles, et president Aleksandar Vucic andis käsu seada Kosovo piiri ääres paiknevad väed valmisolekusse.
### Response:
Serbia viis Kosovo politseihaarangu tõttu sõjaväe valmisolekusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üleni valge ja pigmendita albiinopanda jäi kaamera ette esmakordselt, kinnitasid eksperdid CNN-i vahendusel.
Panda jäi infrapunakaamera ette aprillis Wolongi looduskaitsealal umbes 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Pekingi ülikooli teadlane Li Sheng ütles, et metsikus looduses pole kunagi varem albiinopandat lindile püütud. "Panda tundus olevat tugev ja tema sammud olid kindlad. See annab aimu, et tema geneetiline mutatsioon pole seganud normaalset elu," arutles Sheng. Kaamerapildile jäänud panda on umbes ühe- või kaheaastane.
Looduskaitsealale tahetakse paigutada rohkem kaameraid, mis aitaksid jälgida sealset elutegevust ning albiinopanda elu. Albiinoloomasid ohustavad tihti kiskjad, sest nad on looduses kergemini märgatavad.
Hiidpandad on ka muidu väga ohustatud, looduses on neid veel alles 1864 isendit. | Hiinas jäi kaamera ette üliharuldane albiinopanda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üleni valge ja pigmendita albiinopanda jäi kaamera ette esmakordselt, kinnitasid eksperdid CNN-i vahendusel.
Panda jäi infrapunakaamera ette aprillis Wolongi looduskaitsealal umbes 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Pekingi ülikooli teadlane Li Sheng ütles, et metsikus looduses pole kunagi varem albiinopandat lindile püütud. "Panda tundus olevat tugev ja tema sammud olid kindlad. See annab aimu, et tema geneetiline mutatsioon pole seganud normaalset elu," arutles Sheng. Kaamerapildile jäänud panda on umbes ühe- või kaheaastane.
Looduskaitsealale tahetakse paigutada rohkem kaameraid, mis aitaksid jälgida sealset elutegevust ning albiinopanda elu. Albiinoloomasid ohustavad tihti kiskjad, sest nad on looduses kergemini märgatavad.
Hiidpandad on ka muidu väga ohustatud, looduses on neid veel alles 1864 isendit.
### Response:
Hiinas jäi kaamera ette üliharuldane albiinopanda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Muidugi oli valus kaotus. Ma ei oska seda mängu kokku võtta. Servisin kehvasti, vastane võitles paremini kui mina. Tundsin, et mul nagu polnud jõudu. Vastane mängis teise ja kolmanda seti paremini kui esimese. Minul polnud algusest peale energiat sees," tunnistas Kontaveit Eesti ajakirjanikega vesteldes. "Eks ma ikka üritasin energiat leida ja end otsustavas setis kuidagi käima saada, aga tähtsatel hetkedel läksid punktid valele poole."
"Pidin agressiivne olema, polnud vaja taktikat muuta, vaid oli endal efektiivsemalt teha seda, mida teen," jätkas ta. "Teadsin, et ta ei ole ise selline, kes läheb kohe esimest palli ära lööma, teadsin, et punktid ei ole ühe löögiga läbi. Ta võitleb hästi, jookseb, saab palju palle kätte. Mängib korralikult ja tal on korralik hooaeg ka olnud."
Mis oli mängu murdepunkt? "Võib-olla see geim, kui olin otsustavas 2:1 ees ja 40:0 enda servil, aga ta selle geimi võitis," arutles Kontaveit. "Ta lõi need kaks geimi väga palju palle joonele. Tol hetkel ma isegi ei tundnud, et oleksin ise midagi kohutavalt ära rikkunud. Võib-olla sellest tekkiski momentumi muutus, tema sai energiat juurde ja mina tundsin end kuidagi tühjana."
Kontaveidil oli mängu ajal vasaku jala põlv teibitud, kuid eestlanna sõnul oli see pigem ettevaatusabinõu. "Trennides natuke tundsin põlve, aga täna ei teinud haiget," ütles ta.
WTA turniiridel on Kontaveit saanud rasketel hetkedel enda treeneri Nigel Searsi väljakule kutsuda, slämmiturniiridel aga sellist võimalust ei ole. Eesti esireket tõdes, et kui see oleks lubatud, oleks ta Searsi väljakule palunud. "Teises või kolmandas setis kindlasti. 4:1 pealt või 3:2 pealt, kui jäin taha otsustavas," arutles ta, millal olnuks treeneri abi vaja läinud. "Arvan, et ta oleks võib-olla rohkem positiivsust süstinud minusse, ma ei usu, et ta oleks lasknud midagi teistmoodi teha."
Enne ajakirjanikega vestlemist jõudis Kontaveit Searsiga kiire analüüsi juba teha. "Ta ütles, et ma ei servinud piisavalt hästi, ei kehtestanud ennast piisavalt, kui mul olid võimalused. Ta arvas, et oleksin saanud paremini neid asju ära kasutada," vahendas Kontaveit treeneri mõtteid.
Kas kõrgema edetabelikohaga on ehk rohkem favoriidikoorem peal ja see võib pisut kammitseda? "Võib-olla ise ootan endalt veel rohkem," mõtiskles ta. "Alateadvuses toimub palju asju, millest ise sellel hetkel aru ei saa, võib-olla alles hiljem. Arvan, et mu tennis on sellel (edetabelikohale vastaval - toim) tasemel, aga pea peab lihtsalt järele jõudma."
Prantsusmaa lahtised Kontaveidi jaoks veel lõppenud pole, sest koos venelanna Darja Kasatkinaga osaleb ta ka paarismängus. Eesti esireketi sõnul põlvevalu nii murettekitav pole, et paarismängus loobuda. "Eks mängin ikka, paaris on pool väljakut katta," sõnas ta. "Põlv tegi mulle eelmised päevad trennis pigem servist maandumisega valu kui jooksmisega." | ERR Pariisis | Kontaveit valusast kaotusest: tundsin end tühjana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Muidugi oli valus kaotus. Ma ei oska seda mängu kokku võtta. Servisin kehvasti, vastane võitles paremini kui mina. Tundsin, et mul nagu polnud jõudu. Vastane mängis teise ja kolmanda seti paremini kui esimese. Minul polnud algusest peale energiat sees," tunnistas Kontaveit Eesti ajakirjanikega vesteldes. "Eks ma ikka üritasin energiat leida ja end otsustavas setis kuidagi käima saada, aga tähtsatel hetkedel läksid punktid valele poole."
"Pidin agressiivne olema, polnud vaja taktikat muuta, vaid oli endal efektiivsemalt teha seda, mida teen," jätkas ta. "Teadsin, et ta ei ole ise selline, kes läheb kohe esimest palli ära lööma, teadsin, et punktid ei ole ühe löögiga läbi. Ta võitleb hästi, jookseb, saab palju palle kätte. Mängib korralikult ja tal on korralik hooaeg ka olnud."
Mis oli mängu murdepunkt? "Võib-olla see geim, kui olin otsustavas 2:1 ees ja 40:0 enda servil, aga ta selle geimi võitis," arutles Kontaveit. "Ta lõi need kaks geimi väga palju palle joonele. Tol hetkel ma isegi ei tundnud, et oleksin ise midagi kohutavalt ära rikkunud. Võib-olla sellest tekkiski momentumi muutus, tema sai energiat juurde ja mina tundsin end kuidagi tühjana."
Kontaveidil oli mängu ajal vasaku jala põlv teibitud, kuid eestlanna sõnul oli see pigem ettevaatusabinõu. "Trennides natuke tundsin põlve, aga täna ei teinud haiget," ütles ta.
WTA turniiridel on Kontaveit saanud rasketel hetkedel enda treeneri Nigel Searsi väljakule kutsuda, slämmiturniiridel aga sellist võimalust ei ole. Eesti esireket tõdes, et kui see oleks lubatud, oleks ta Searsi väljakule palunud. "Teises või kolmandas setis kindlasti. 4:1 pealt või 3:2 pealt, kui jäin taha otsustavas," arutles ta, millal olnuks treeneri abi vaja läinud. "Arvan, et ta oleks võib-olla rohkem positiivsust süstinud minusse, ma ei usu, et ta oleks lasknud midagi teistmoodi teha."
Enne ajakirjanikega vestlemist jõudis Kontaveit Searsiga kiire analüüsi juba teha. "Ta ütles, et ma ei servinud piisavalt hästi, ei kehtestanud ennast piisavalt, kui mul olid võimalused. Ta arvas, et oleksin saanud paremini neid asju ära kasutada," vahendas Kontaveit treeneri mõtteid.
Kas kõrgema edetabelikohaga on ehk rohkem favoriidikoorem peal ja see võib pisut kammitseda? "Võib-olla ise ootan endalt veel rohkem," mõtiskles ta. "Alateadvuses toimub palju asju, millest ise sellel hetkel aru ei saa, võib-olla alles hiljem. Arvan, et mu tennis on sellel (edetabelikohale vastaval - toim) tasemel, aga pea peab lihtsalt järele jõudma."
Prantsusmaa lahtised Kontaveidi jaoks veel lõppenud pole, sest koos venelanna Darja Kasatkinaga osaleb ta ka paarismängus. Eesti esireketi sõnul põlvevalu nii murettekitav pole, et paarismängus loobuda. "Eks mängin ikka, paaris on pool väljakut katta," sõnas ta. "Põlv tegi mulle eelmised päevad trennis pigem servist maandumisega valu kui jooksmisega."
### Response:
ERR Pariisis | Kontaveit valusast kaotusest: tundsin end tühjana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR tänab kõiki, kes on ühendust võtnud ning oma mälestused teele läkitanud. Saadetud on põnevaid ja emotsionaalseid seikluskirjeldusi Balti ketiks valmistumisel ja kohale sõitmisest, keerukate transpordiprobleemide lahendamisest, loosungitest ja nende valmistamisest.
Ka kojujääjatel on oma emotsionaalsed lood rääkida, sest kaasa elati sündmusele väga erineval moel, mitte ainult ketis seistes. Mälestusi on kirja pannud erinevad generatsioonid, nii on ERR-ile laekunud kirju inimestelt, kes toona olid vaid viieaastased, aga neidki, kelle vanus täna 90-le ligineb.
Teledokumentaali jõuab valik mälestustest ja lugudest, mis jäädvustatakse osaliselt intervjuudena. Kõik saadetud materjalid hoiustatakse okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu, et märgiline hetk Eesti ja Balti vabaduseloost jääks tulevastele põlvedele tutvumiseks.
ERR ootab kirjalikke mälestusi (mahuga kuni üks lehekülg, koos kontaktidega) ja fotosid 10. juunini aadressil [email protected] võib teele panna ka posti teel:
Eesti Televisioon
Faehlmanni 12
Tallinn
Märksõna: "Balti kett" | ERR-ile on saabunud juba mitmeid Balti keti mälestusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR tänab kõiki, kes on ühendust võtnud ning oma mälestused teele läkitanud. Saadetud on põnevaid ja emotsionaalseid seikluskirjeldusi Balti ketiks valmistumisel ja kohale sõitmisest, keerukate transpordiprobleemide lahendamisest, loosungitest ja nende valmistamisest.
Ka kojujääjatel on oma emotsionaalsed lood rääkida, sest kaasa elati sündmusele väga erineval moel, mitte ainult ketis seistes. Mälestusi on kirja pannud erinevad generatsioonid, nii on ERR-ile laekunud kirju inimestelt, kes toona olid vaid viieaastased, aga neidki, kelle vanus täna 90-le ligineb.
Teledokumentaali jõuab valik mälestustest ja lugudest, mis jäädvustatakse osaliselt intervjuudena. Kõik saadetud materjalid hoiustatakse okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu, et märgiline hetk Eesti ja Balti vabaduseloost jääks tulevastele põlvedele tutvumiseks.
ERR ootab kirjalikke mälestusi (mahuga kuni üks lehekülg, koos kontaktidega) ja fotosid 10. juunini aadressil [email protected] võib teele panna ka posti teel:
Eesti Televisioon
Faehlmanni 12
Tallinn
Märksõna: "Balti kett"
### Response:
ERR-ile on saabunud juba mitmeid Balti keti mälestusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti läheb kaasa Eesti otsusega langetada alkoholiaktsiisi ning on järgmiseks nädalaks kokku kutsunud vastava töörühma kohtumise, ütles Läti rahandusminister Janis Reirs BNS-ile.
"On oluline säilitada konkurentsivõime regionaaltasandil, mistõttu ma ei näe suuri probleeme alkoholiaktsiisi langetamisel," ütles Reirs, lisades, et täpset langetuse protsenti pole veel teada.
Ta lisas ka, et aktsiisilangetus võib sündida juba käesoleval aastal, kuid see oleneb, kui kiiresti valitsus ja koalitsioonipartnerid kokkuleppele jõuavad.
Eesti valitsus otsustas esmaspäeval lõunasuunalise piirikaubanduse ohjeldamiseks langetada lahja ja kange alkoholi aktsiisimäära 25 protsenti. Valitsus otsustas ka tubakaaktsiisi laugema tõusu – varem kavandatud 10-protsendise tõusu asemel 2020. aastal tõuseb aktsiis viis protsenti aastas järgmised neli aastat.
Läti kaupmehed nõuavad alkoholiaktsiisi langetust 23 protsenti
Läti kaupmeeste liidu presidendi Henriks Danusevicsi sõnul peaks riik langetama alkoholiaktsiisi vähemalt 23 protsenti.
Eesti eeskuju järgides alkoholiaktsiisi langetamine Lätis tooks riigile kasu, ütles Danusēvičs. "Need, kes meid põhjast külastavad ei tule siia vaid alkoholi ostma, vaid peatuvad siin ka turistidena ja kulutavad raha. Aktsiisi langetamine tugevdab ostuturismisektorit Lätis," ütles ta.
Danusevicsi sõnul saab ostuturismi tugevdada, kui Lätis on piirkonna madalaimad hinnad. "Meil on kõige madalamad hinnad, kuid nende säilitamiseks ning selleks, et olla atraktiivne ostlejate jaoks Eestist ja Lätist, tuleb alkoholiaktsiisi langetada vähemalt 23 protsenti." | Läti plaanib samuti alkoholiaktsiisi langetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti läheb kaasa Eesti otsusega langetada alkoholiaktsiisi ning on järgmiseks nädalaks kokku kutsunud vastava töörühma kohtumise, ütles Läti rahandusminister Janis Reirs BNS-ile.
"On oluline säilitada konkurentsivõime regionaaltasandil, mistõttu ma ei näe suuri probleeme alkoholiaktsiisi langetamisel," ütles Reirs, lisades, et täpset langetuse protsenti pole veel teada.
Ta lisas ka, et aktsiisilangetus võib sündida juba käesoleval aastal, kuid see oleneb, kui kiiresti valitsus ja koalitsioonipartnerid kokkuleppele jõuavad.
Eesti valitsus otsustas esmaspäeval lõunasuunalise piirikaubanduse ohjeldamiseks langetada lahja ja kange alkoholi aktsiisimäära 25 protsenti. Valitsus otsustas ka tubakaaktsiisi laugema tõusu – varem kavandatud 10-protsendise tõusu asemel 2020. aastal tõuseb aktsiis viis protsenti aastas järgmised neli aastat.
Läti kaupmehed nõuavad alkoholiaktsiisi langetust 23 protsenti
Läti kaupmeeste liidu presidendi Henriks Danusevicsi sõnul peaks riik langetama alkoholiaktsiisi vähemalt 23 protsenti.
Eesti eeskuju järgides alkoholiaktsiisi langetamine Lätis tooks riigile kasu, ütles Danusēvičs. "Need, kes meid põhjast külastavad ei tule siia vaid alkoholi ostma, vaid peatuvad siin ka turistidena ja kulutavad raha. Aktsiisi langetamine tugevdab ostuturismisektorit Lätis," ütles ta.
Danusevicsi sõnul saab ostuturismi tugevdada, kui Lätis on piirkonna madalaimad hinnad. "Meil on kõige madalamad hinnad, kuid nende säilitamiseks ning selleks, et olla atraktiivne ostlejate jaoks Eestist ja Lätist, tuleb alkoholiaktsiisi langetada vähemalt 23 protsenti."
### Response:
Läti plaanib samuti alkoholiaktsiisi langetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sputniku Leedu osakonna peatoimetajal Marat Kasemil keelati riiki sisenemine viieks aastaks, vahendas väljaanne Meduza. Kasem ütles uudisteagentuurile RIA Novosti, et Leedu võimude hinnangul ohustab ta riigi julgeolekut.
RIA Novosti andmeil on Kasem nüüdseks juba Leedust lahkunud.
Venemaa rahastatud meediaagentuur Rossia Segodnja / Russia Today lõi Sputniku väljaande The Voice of Russia (Vene Hääl) asemel ning see tegutseb Euroopa riikides, Hiinas ja USA-s, edastades Kremli-meelset infot, mida Läänes hinnatakse sageli propagandaks või libauudisteks.
Eesti ei pea Sputnikut ajakirjandusväljaandeks ning valitsusasutused sellega ei suhtle. | Leedu saatis piirilt tagasi Sputniku peatoimetaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sputniku Leedu osakonna peatoimetajal Marat Kasemil keelati riiki sisenemine viieks aastaks, vahendas väljaanne Meduza. Kasem ütles uudisteagentuurile RIA Novosti, et Leedu võimude hinnangul ohustab ta riigi julgeolekut.
RIA Novosti andmeil on Kasem nüüdseks juba Leedust lahkunud.
Venemaa rahastatud meediaagentuur Rossia Segodnja / Russia Today lõi Sputniku väljaande The Voice of Russia (Vene Hääl) asemel ning see tegutseb Euroopa riikides, Hiinas ja USA-s, edastades Kremli-meelset infot, mida Läänes hinnatakse sageli propagandaks või libauudisteks.
Eesti ei pea Sputnikut ajakirjandusväljaandeks ning valitsusasutused sellega ei suhtle.
### Response:
Leedu saatis piirilt tagasi Sputniku peatoimetaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane tennisist alistas 128 hulgas austraallase John Millmani (ATP 56.) 7:6 (7:4), 6:3, 2:6, 6:7 (5:7), 6:3. Matš kestis neli tundi ja 11 minutit. Pärast rasket heitlust ootab teda kvalifikatsioonist alustanud rootslane Mikael Ymer (ATP 148.).
Veidi lihtsamalt pääses mullune poolfinalist Juan Martin Del Potro. Maailma edetabelis üheksandat kohta hoidev argentiinlane alistas Tšiili tennisisti Nicolas Jarry (ATP 58.) 3:6, 6:2, 6:1, 6:4. Del Potrot ootab järgmisena jaapanlane Yoshihito Nishioka (ATP 72.). | Alexander Zverev kulutas esimese mängu võitmiseks üle nelja tunni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane tennisist alistas 128 hulgas austraallase John Millmani (ATP 56.) 7:6 (7:4), 6:3, 2:6, 6:7 (5:7), 6:3. Matš kestis neli tundi ja 11 minutit. Pärast rasket heitlust ootab teda kvalifikatsioonist alustanud rootslane Mikael Ymer (ATP 148.).
Veidi lihtsamalt pääses mullune poolfinalist Juan Martin Del Potro. Maailma edetabelis üheksandat kohta hoidev argentiinlane alistas Tšiili tennisisti Nicolas Jarry (ATP 58.) 3:6, 6:2, 6:1, 6:4. Del Potrot ootab järgmisena jaapanlane Yoshihito Nishioka (ATP 72.).
### Response:
Alexander Zverev kulutas esimese mängu võitmiseks üle nelja tunni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ratas (Keskerakond) vastab küsimustele eelarve tasakaalu, eelarvevalikute, eelarvestrateegia, karistusseadustiku, valitsuse tegevuse, teise pensionisamba, riigieelarve prioriteetide, jalgrattataristu arengu toetamise, sõnapidamatuse, piiri ehituse ning valitsuse ühtsuse kohta.
Luik (Isamaa) vastab küsimusele kaitsekoostöö kohta.
Martin Helme (EKRE) vastab küsimustele riigi eelarvestrateegia ning aktsiiside langetamise mõju kohta. | Otse kolmapäeval kell 12: riigikogu infotunnis Ratas, Luik ja Helme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ratas (Keskerakond) vastab küsimustele eelarve tasakaalu, eelarvevalikute, eelarvestrateegia, karistusseadustiku, valitsuse tegevuse, teise pensionisamba, riigieelarve prioriteetide, jalgrattataristu arengu toetamise, sõnapidamatuse, piiri ehituse ning valitsuse ühtsuse kohta.
Luik (Isamaa) vastab küsimusele kaitsekoostöö kohta.
Martin Helme (EKRE) vastab küsimustele riigi eelarvestrateegia ning aktsiiside langetamise mõju kohta.
### Response:
Otse kolmapäeval kell 12: riigikogu infotunnis Ratas, Luik ja Helme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastasest staarist lekkisid internetti 2016. aastal ajakirja GQ jaoks tehtud palja ülakehaga fotod. Pildid polnud mõeldud avalikustamiseks, vahendas BBC.
Austraalia päritolu räppar ütles, et on piltide lekkimise tõttu vihane ning tunneb end häbistatult ning ärakasutatult. "Ma näen kommentaare, eriti meestelt, kes jagavad oma mõtteid ja fantaasiaid minu keha kohta. See häirib mind. Inimesed ütlevad halbu asju ja see paneb mul kõhus keerama," kommenteeris Azalea, miks ta otsustas sotsiaalmeediakontod kustutada.
Ta lisas, et inimesed, keda on kunagi oma perekonna või lähedaste ees häbistatud, võivad ennast temaga praeguses olukorras samastada.
Fotode autor on Nino Muñoz, kelle sõnul on avalikkuseni jõudnud fotod varastatud. "Ma olen endast väljas ja ei kavatse puhata enne, kui õiglus on jalule seatud," kommenteeris fotograaf.
View this post on Instagram
My heart goes out to anyone this situation has affected. I'm utterly outraged and will not rest until justice is served.
A post shared by Nino Muñoz (@ninomunoz) on May 27, 2019 at 2:56pm PDT
Azalea sõnul pole ta fotode avaldamiseks kunagi nõusolekut andnud ja arvas, et ka GQ ei avalda neid pilte. "Paljud kuulsad naised on GQ fotoseerias lasknud end pildistada nii, et strateegilised kohad on kätega kaetud. Minu arust on need olnud imelised fotod ja seetõttu otsustasin ka mina seda teha," põhjendas ta. Azalea lisas, et kunagi varem pole sellised pildid lekkinud, mistõttu tundis ta end kindlalt neid pilte tehes.
GQ lehel on ajakirja jõudnud fotode juures selgitus, et lekkinud pildid olid mõeldud kingituseks naise ilukirurgile Ashkan Ghavamile. "Ei olnud mingit põhjust, et keegi peaks neid pilte enda jaoks hoiustama," oli Azalea kriitiline ja lisas, et on vihane, et pilte ära ei kustutatud.
Räppari sõnul esitab ta lekkimise tõttu kriminaalsüüdistuse ja peab sotsiaalmeediast pausi. | Iggy Azalea kustutas intiimpiltide lekkimise järel sotsiaalmeediakontod | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastasest staarist lekkisid internetti 2016. aastal ajakirja GQ jaoks tehtud palja ülakehaga fotod. Pildid polnud mõeldud avalikustamiseks, vahendas BBC.
Austraalia päritolu räppar ütles, et on piltide lekkimise tõttu vihane ning tunneb end häbistatult ning ärakasutatult. "Ma näen kommentaare, eriti meestelt, kes jagavad oma mõtteid ja fantaasiaid minu keha kohta. See häirib mind. Inimesed ütlevad halbu asju ja see paneb mul kõhus keerama," kommenteeris Azalea, miks ta otsustas sotsiaalmeediakontod kustutada.
Ta lisas, et inimesed, keda on kunagi oma perekonna või lähedaste ees häbistatud, võivad ennast temaga praeguses olukorras samastada.
Fotode autor on Nino Muñoz, kelle sõnul on avalikkuseni jõudnud fotod varastatud. "Ma olen endast väljas ja ei kavatse puhata enne, kui õiglus on jalule seatud," kommenteeris fotograaf.
View this post on Instagram
My heart goes out to anyone this situation has affected. I'm utterly outraged and will not rest until justice is served.
A post shared by Nino Muñoz (@ninomunoz) on May 27, 2019 at 2:56pm PDT
Azalea sõnul pole ta fotode avaldamiseks kunagi nõusolekut andnud ja arvas, et ka GQ ei avalda neid pilte. "Paljud kuulsad naised on GQ fotoseerias lasknud end pildistada nii, et strateegilised kohad on kätega kaetud. Minu arust on need olnud imelised fotod ja seetõttu otsustasin ka mina seda teha," põhjendas ta. Azalea lisas, et kunagi varem pole sellised pildid lekkinud, mistõttu tundis ta end kindlalt neid pilte tehes.
GQ lehel on ajakirja jõudnud fotode juures selgitus, et lekkinud pildid olid mõeldud kingituseks naise ilukirurgile Ashkan Ghavamile. "Ei olnud mingit põhjust, et keegi peaks neid pilte enda jaoks hoiustama," oli Azalea kriitiline ja lisas, et on vihane, et pilte ära ei kustutatud.
Räppari sõnul esitab ta lekkimise tõttu kriminaalsüüdistuse ja peab sotsiaalmeediast pausi.
### Response:
Iggy Azalea kustutas intiimpiltide lekkimise järel sotsiaalmeediakontod |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on talle tuttava klubiga, kuna endine poolkaitsja mängis seal pärast Barcelonast lahkumist neli hooaega ja lõpetas mängijakarjääri alles eelmisel nädalal.
Xavi asendab portugallast Jesualdo Ferreirat, kes lahkus positsioonilt pärast klubile ajaloo 14. meistritiitli võitmist.
Suurema osa karjäärist Barcelonat esindanud Xavi võitis Kataloonia tippklubiga kaheksa Hispaania meistritiitlit ja neli Meistrite liiga karikat.
Hispaania koondisega on ta tulnud maailmameistriks ja kaks korda Euroopa meistriks. | Xavi sai karjääri esimese peatreeneritöö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on talle tuttava klubiga, kuna endine poolkaitsja mängis seal pärast Barcelonast lahkumist neli hooaega ja lõpetas mängijakarjääri alles eelmisel nädalal.
Xavi asendab portugallast Jesualdo Ferreirat, kes lahkus positsioonilt pärast klubile ajaloo 14. meistritiitli võitmist.
Suurema osa karjäärist Barcelonat esindanud Xavi võitis Kataloonia tippklubiga kaheksa Hispaania meistritiitlit ja neli Meistrite liiga karikat.
Hispaania koondisega on ta tulnud maailmameistriks ja kaks korda Euroopa meistriks.
### Response:
Xavi sai karjääri esimese peatreeneritöö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sellal kui mõnes piirkonnas läheneb noorte tööpuudus 50 protsendile, nõuab keegi Brüsselis vanade reeglite põhjal kolme miljardi eurost trahvi," ütles Salvini raadiojaamale RTL 102.5.
"Ma panen kogu oma energia nende minevikust pärit reeglite muutmisesse," lisas minister, kelle erakond Liiga võitis pühapäeval Itaalias Euroopa Parlamendi valimised.
"Eks näis, kas see kirjake Brüsselist, milles meile määratakse karistus minevikus kogunenud võlgade eest, saabub."
Euroopa Komisjonil on kavas alustada Itaalia suhtes distsiplinaarmenetlust 5. juunil ja selle tulemusena võib Itaaliat oodata rahatrahv kuni 0,2 protsendi ulatuses riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Itaalia riigivõlg on suur probleem, 2018. aastal moodustas see 132,2 protsenti SKT-st. Euroopa Liidus kehtestatud lagi on 60 protsenti.
Liiga ja tema koalitsioonipartner Viie Tähe Liikumine sõdisid eelmise aasta lõpus Brüsseliga 2019. aasta eelarve liiga suurte kulutuste pärast. Nii Itaalia kui Euroopa Komisjon tegid viimaks järeleandisi.
Mai algul avaldatud EK majandusprognoos paigutab Itaalia euroala viimasele kohale, osutades nii napile kasvule kui rekordilisele võlale.
Kolmapäeval peaks Brüssel saatma Roomale kirja, milles nõutakse majandusolukorra kohta selgitust. | Salvini: Itaalia valmistub Brüsseli 3 miljardi euroseks trahviks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sellal kui mõnes piirkonnas läheneb noorte tööpuudus 50 protsendile, nõuab keegi Brüsselis vanade reeglite põhjal kolme miljardi eurost trahvi," ütles Salvini raadiojaamale RTL 102.5.
"Ma panen kogu oma energia nende minevikust pärit reeglite muutmisesse," lisas minister, kelle erakond Liiga võitis pühapäeval Itaalias Euroopa Parlamendi valimised.
"Eks näis, kas see kirjake Brüsselist, milles meile määratakse karistus minevikus kogunenud võlgade eest, saabub."
Euroopa Komisjonil on kavas alustada Itaalia suhtes distsiplinaarmenetlust 5. juunil ja selle tulemusena võib Itaaliat oodata rahatrahv kuni 0,2 protsendi ulatuses riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Itaalia riigivõlg on suur probleem, 2018. aastal moodustas see 132,2 protsenti SKT-st. Euroopa Liidus kehtestatud lagi on 60 protsenti.
Liiga ja tema koalitsioonipartner Viie Tähe Liikumine sõdisid eelmise aasta lõpus Brüsseliga 2019. aasta eelarve liiga suurte kulutuste pärast. Nii Itaalia kui Euroopa Komisjon tegid viimaks järeleandisi.
Mai algul avaldatud EK majandusprognoos paigutab Itaalia euroala viimasele kohale, osutades nii napile kasvule kui rekordilisele võlale.
Kolmapäeval peaks Brüssel saatma Roomale kirja, milles nõutakse majandusolukorra kohta selgitust.
### Response:
Salvini: Itaalia valmistub Brüsseli 3 miljardi euroseks trahviks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegu on esmakordse juhtumiga, kui eraisikud on riigi õhusaaste pärast kohtusse kaevanud, kirjutab Soome rahvusringhääling Yle.
Kaebajate sõnul tekkisid neil rasked terviseprobleemid, mis said leevendust alles siis, kui nad kolisid Pariisist minema. Ema ja tütar elasid Pariisi eeslinnas ning nad süüdistavad Prantsuse riiki suutmatuses kaitsta oma kodanikke õhusaaste eest.
Prantsuse meedia andmetel elas ema 20 aastat Saint-Ouenis, mis asub Pariisi ringmagistraali ääres. Aastal 1973 avatud magistraalil sõidab keskmiselt 1,1 miljonit autot päevas.
Naiste sõnul tekkisid neil aastatega hingamisprobleemid, mis muutusid eriti hulluks siis, kui õhusaaste näitajad olid kõige kõrgemal.
Pärast arstide soovitus kolisid nad Pariisi eeslinnast elama Orleansi linna ning naiste advokaadi sõnul paranes nende tervis märkimisväärselt.
Halva õhukvaliteedi vastu võitleva organisatsiooni Respire andmetel on samasuguse hagi riigi vastu esitanud 50 inimest üle Prantsusmaa. Ema ja tütre juhtum on esimene, mis jõudis kohtuni.
Hinnanguliselt sureb igal aastal umbes 48 000 prantslast õhusaaste põhjustatud enneaegsesse surma. | Ema ja tütar kaebasid Prantsuse riigi õhusaaste pärast kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegu on esmakordse juhtumiga, kui eraisikud on riigi õhusaaste pärast kohtusse kaevanud, kirjutab Soome rahvusringhääling Yle.
Kaebajate sõnul tekkisid neil rasked terviseprobleemid, mis said leevendust alles siis, kui nad kolisid Pariisist minema. Ema ja tütar elasid Pariisi eeslinnas ning nad süüdistavad Prantsuse riiki suutmatuses kaitsta oma kodanikke õhusaaste eest.
Prantsuse meedia andmetel elas ema 20 aastat Saint-Ouenis, mis asub Pariisi ringmagistraali ääres. Aastal 1973 avatud magistraalil sõidab keskmiselt 1,1 miljonit autot päevas.
Naiste sõnul tekkisid neil aastatega hingamisprobleemid, mis muutusid eriti hulluks siis, kui õhusaaste näitajad olid kõige kõrgemal.
Pärast arstide soovitus kolisid nad Pariisi eeslinnast elama Orleansi linna ning naiste advokaadi sõnul paranes nende tervis märkimisväärselt.
Halva õhukvaliteedi vastu võitleva organisatsiooni Respire andmetel on samasuguse hagi riigi vastu esitanud 50 inimest üle Prantsusmaa. Ema ja tütre juhtum on esimene, mis jõudis kohtuni.
Hinnanguliselt sureb igal aastal umbes 48 000 prantslast õhusaaste põhjustatud enneaegsesse surma.
### Response:
Ema ja tütar kaebasid Prantsuse riigi õhusaaste pärast kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Armee kasutab Milrem Robotics'i sõidukeid projektis, mille eesmärk on uurida, kuidas uued mehitamata platvormid suurendavad üksuste võitlusvõimet ja vähendavad ohtu sõduritele, teatas ettevõte pressiteates.
Sõidukid tarniti armeele transpordi konfiguratsioonis koos vajalike varuosade ja tarvikutega. Koos sõidukitega pakub Milrem Robotics armee personalile operaatori- ja hooldusväljaõpet ning taktikalise kasutamise oskusteavet. Lisaks pakub ettevõte järgneva kahe aasta jooksul sõidukite elutsüklihaldust ja täiendusi.
"Oleme väga uhked selle üle, et Hollandi armee THeMISed kasutusele võttis," ütles Milrem Robotics'i tegevjuht Kuldar Väärsi. "Euroopas, USA-s ja Lähis-Idas läbi viidud testid ja osalemine kaitsevägede õppustel on tõestanud, et THeMIS on tõhus vahend jalaväe toetuseks," lisas ta.
"THeMIS valiti selle hea maastikusuutlikkuse järgi - see 1,5-tonnine robot suudab probleemideta üles sõita 30-kraadisest tõusust kandes hõlpsasti vähemalt 750-kilogrammist koormust," ütles RAS üksuse ülem kolonelleitnant Jules den Ouden.
THeMISe võimeid pandi peatselt pärast kättesaamist testile Šotimaal toimunud õppusel.
"THeMIS mängis tarneahelas olulist rolli. Miks peaksime saatma sõdurid laskemoona tooma ning nad sihtmärkideks tegema, kui THeMIS saab selle meieni tuua?" küsis den Ouden.
THeMISt on varemgi kasutatud mitmetel sõjalistel harjutustel, näiteks Last Mile ja Army Warfighting Experiment 2018 Ühendkuningriigis. Hiljuti alustas üks THeMIS tegevust koos Eesti kaitseväelastega Mali välismissioonil. | Hollandi armee võttis kasutusele Milremi mehitamata maismaasõidukid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Armee kasutab Milrem Robotics'i sõidukeid projektis, mille eesmärk on uurida, kuidas uued mehitamata platvormid suurendavad üksuste võitlusvõimet ja vähendavad ohtu sõduritele, teatas ettevõte pressiteates.
Sõidukid tarniti armeele transpordi konfiguratsioonis koos vajalike varuosade ja tarvikutega. Koos sõidukitega pakub Milrem Robotics armee personalile operaatori- ja hooldusväljaõpet ning taktikalise kasutamise oskusteavet. Lisaks pakub ettevõte järgneva kahe aasta jooksul sõidukite elutsüklihaldust ja täiendusi.
"Oleme väga uhked selle üle, et Hollandi armee THeMISed kasutusele võttis," ütles Milrem Robotics'i tegevjuht Kuldar Väärsi. "Euroopas, USA-s ja Lähis-Idas läbi viidud testid ja osalemine kaitsevägede õppustel on tõestanud, et THeMIS on tõhus vahend jalaväe toetuseks," lisas ta.
"THeMIS valiti selle hea maastikusuutlikkuse järgi - see 1,5-tonnine robot suudab probleemideta üles sõita 30-kraadisest tõusust kandes hõlpsasti vähemalt 750-kilogrammist koormust," ütles RAS üksuse ülem kolonelleitnant Jules den Ouden.
THeMISe võimeid pandi peatselt pärast kättesaamist testile Šotimaal toimunud õppusel.
"THeMIS mängis tarneahelas olulist rolli. Miks peaksime saatma sõdurid laskemoona tooma ning nad sihtmärkideks tegema, kui THeMIS saab selle meieni tuua?" küsis den Ouden.
THeMISt on varemgi kasutatud mitmetel sõjalistel harjutustel, näiteks Last Mile ja Army Warfighting Experiment 2018 Ühendkuningriigis. Hiljuti alustas üks THeMIS tegevust koos Eesti kaitseväelastega Mali välismissioonil.
### Response:
Hollandi armee võttis kasutusele Milremi mehitamata maismaasõidukid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kruglov sai vigastada 11. mai Levadia treeningul ning tema eemalolekuks prognoositi toona kaks kuni kolm nädalat, kirjutab Soccernet.ee. "Olukord on veidi parem kui mõned päevad tagasi. Kruglov alustas meeskonnaga koos töötamist, aga see, kas ta Flora vastu mängib, selgub tänaõhtuses trennis. Ma ei taha kapteni ja koondislase tervisega enne A-koondise mänge tarbetult riskida," märkis Rogic.
Hooaja teine Tallinna derbi Flora – Levadia algab kolmapäeval kell 19.30 A. Le Coq Arenal.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Treeningutele naasnud Kruglov võib Flora vastu rivis olla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kruglov sai vigastada 11. mai Levadia treeningul ning tema eemalolekuks prognoositi toona kaks kuni kolm nädalat, kirjutab Soccernet.ee. "Olukord on veidi parem kui mõned päevad tagasi. Kruglov alustas meeskonnaga koos töötamist, aga see, kas ta Flora vastu mängib, selgub tänaõhtuses trennis. Ma ei taha kapteni ja koondislase tervisega enne A-koondise mänge tarbetult riskida," märkis Rogic.
Hooaja teine Tallinna derbi Flora – Levadia algab kolmapäeval kell 19.30 A. Le Coq Arenal.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Treeningutele naasnud Kruglov võib Flora vastu rivis olla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Sisearhitektide Liit koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga korraldavad 12.-14. juunini endise Põhjala kummitoodete tehase ruumes Marati tänaval rahvusvahelise sisearhitektuuri sümpoosioni SISU 2019_Tegelik / Actual, mis toob Tallinnasse disainerid, kunstnikud ja valdkonna teoreetikud-pedagoogid, kes tegelevad inimskaalalise ruumi loomise ja uurimisega.
SISU tähelepanu keskmes on füüsiline ruumi- ja materjalikogemus. Sümpoosionile on oodatud kõik sisearhitektuuri-, arhitektuuri- ja disainihuvilised.
2019. aasta SISU kuraatorite meeskond on pärit EKA sisearhitektuuri osakonnast ning seda juhib professor Hannes Praks. Praksi sõnul uuritakse SISU-l seda, kuidas virtuaalset ja füüsilist maailma teineteisele lähendada: "Maailma keerlemise kiirus kasvab. Ühtlasi kogub jõudu ka nähtamatu tsentrifugaaljõud, mis erinevaid elu osiseid üha tugevamini erinevatesse ruumi nurkadese surub. Nii on sündinud justkui iseseisev virtuaalilm, mille vastassuunas asub justkui tegelik ilm.
"Nende kahe kohtumine arhitektuurihariduses pole enam alati iseenesest mõistetav. SISU uurib füüsilise ilma väärtusi, vastandumata digitaalsele maailmale. Üldise eesmärgiga erinevaid nurkasid teineteisele lähendada, arendades terviklikku haridust ja seeläbi empaatilist maailmavaadet," lisas Praks.
Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse liikme Reio Raudsepa sõnul rikastab koostöö EKA sisearhitektuuri osakonnaga kindlasti viienda sümpoosioni formaati: "Tänavune SISU katsetab julgelt ja väljakutsuvalt nii mõtte, ruumi kui ka materjaliga. Iga SISU-l osaleja saab sel aastal vahetult tunnetada ruumikogemuse käivitavat jõudu."
Sümpoosionil astuvad töötubade, loengute ja etteastetega üles Veiko Liis / Taikonaut (Tallinn), b210 arhitektid ja Pavle Stamenovic (Tallinn / Belgrad), Laura Linsi ja Roland Reemaa / RLOALUARNAD (London, Tallinn), Daniel Zamarbide / BUREAU & Alice EPFL (Genf / Lissabon), Masayo Ave / SED.Lab (Berliin), Jimi Tenor (Helsingi), Karsten Födinger (Berlin), Kärt Ojavee ja Annika Kaldoja (Tallinn), Elena Khurtova ja Marie Ilse Bourlanges (Amsterdam), Eik Hermann / EKA (Tallinn), Damon Taylor (Brighton), Fran Edgerley / ASSEMBLE (London), Niki van der Ploeg / Envisions (Eindhoven), Mart Kangro (Tallinn), Jyrki Siukonen (Tampere).
Eesti Sisearhitektide Liit (ESL) ühendab valdkonna professionaale ning aitab neil luua vaimselt ja füüsiliselt väärtuslikku elukeskkonda, aidata kaasa sisearhitektuuri valdkonna arengule ning hoolitseda meie sisearhitektuuri pärandi säilimise eest. Rahvusvahelist sümpoosioni SISU korraldab ESL viiendat korda. | Hannes Praks: jõudu kogub nähtamatu tsentrifugaaljõud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Sisearhitektide Liit koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga korraldavad 12.-14. juunini endise Põhjala kummitoodete tehase ruumes Marati tänaval rahvusvahelise sisearhitektuuri sümpoosioni SISU 2019_Tegelik / Actual, mis toob Tallinnasse disainerid, kunstnikud ja valdkonna teoreetikud-pedagoogid, kes tegelevad inimskaalalise ruumi loomise ja uurimisega.
SISU tähelepanu keskmes on füüsiline ruumi- ja materjalikogemus. Sümpoosionile on oodatud kõik sisearhitektuuri-, arhitektuuri- ja disainihuvilised.
2019. aasta SISU kuraatorite meeskond on pärit EKA sisearhitektuuri osakonnast ning seda juhib professor Hannes Praks. Praksi sõnul uuritakse SISU-l seda, kuidas virtuaalset ja füüsilist maailma teineteisele lähendada: "Maailma keerlemise kiirus kasvab. Ühtlasi kogub jõudu ka nähtamatu tsentrifugaaljõud, mis erinevaid elu osiseid üha tugevamini erinevatesse ruumi nurkadese surub. Nii on sündinud justkui iseseisev virtuaalilm, mille vastassuunas asub justkui tegelik ilm.
"Nende kahe kohtumine arhitektuurihariduses pole enam alati iseenesest mõistetav. SISU uurib füüsilise ilma väärtusi, vastandumata digitaalsele maailmale. Üldise eesmärgiga erinevaid nurkasid teineteisele lähendada, arendades terviklikku haridust ja seeläbi empaatilist maailmavaadet," lisas Praks.
Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse liikme Reio Raudsepa sõnul rikastab koostöö EKA sisearhitektuuri osakonnaga kindlasti viienda sümpoosioni formaati: "Tänavune SISU katsetab julgelt ja väljakutsuvalt nii mõtte, ruumi kui ka materjaliga. Iga SISU-l osaleja saab sel aastal vahetult tunnetada ruumikogemuse käivitavat jõudu."
Sümpoosionil astuvad töötubade, loengute ja etteastetega üles Veiko Liis / Taikonaut (Tallinn), b210 arhitektid ja Pavle Stamenovic (Tallinn / Belgrad), Laura Linsi ja Roland Reemaa / RLOALUARNAD (London, Tallinn), Daniel Zamarbide / BUREAU & Alice EPFL (Genf / Lissabon), Masayo Ave / SED.Lab (Berliin), Jimi Tenor (Helsingi), Karsten Födinger (Berlin), Kärt Ojavee ja Annika Kaldoja (Tallinn), Elena Khurtova ja Marie Ilse Bourlanges (Amsterdam), Eik Hermann / EKA (Tallinn), Damon Taylor (Brighton), Fran Edgerley / ASSEMBLE (London), Niki van der Ploeg / Envisions (Eindhoven), Mart Kangro (Tallinn), Jyrki Siukonen (Tampere).
Eesti Sisearhitektide Liit (ESL) ühendab valdkonna professionaale ning aitab neil luua vaimselt ja füüsiliselt väärtuslikku elukeskkonda, aidata kaasa sisearhitektuuri valdkonna arengule ning hoolitseda meie sisearhitektuuri pärandi säilimise eest. Rahvusvahelist sümpoosioni SISU korraldab ESL viiendat korda.
### Response:
Hannes Praks: jõudu kogub nähtamatu tsentrifugaaljõud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enim vaadati otse või samal päeval järele saadet "Aktuaalne kaamera. Nädal" (176 000). Vaadatavuselt teisel kohal oli "Aktuaalne kaamera" (134 000) ning kolmandal kohal "Sport. Sport" (127 000).
ETV saadetest mahtusid teletabeli esikümnesse veel "Pealtnägija" (120 000), "Sport" (100 000), "Ringvaade" (86 000), "Iseolemine" (83 000) ja "Hommik Anuga" (80 000).
Eelmisel nädalal oli 29 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 6694 üksiksaadet.
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega:
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine: | Teletabeli esikolmiku moodustasid ETV saated | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enim vaadati otse või samal päeval järele saadet "Aktuaalne kaamera. Nädal" (176 000). Vaadatavuselt teisel kohal oli "Aktuaalne kaamera" (134 000) ning kolmandal kohal "Sport. Sport" (127 000).
ETV saadetest mahtusid teletabeli esikümnesse veel "Pealtnägija" (120 000), "Sport" (100 000), "Ringvaade" (86 000), "Iseolemine" (83 000) ja "Hommik Anuga" (80 000).
Eelmisel nädalal oli 29 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 6694 üksiksaadet.
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega:
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine:
### Response:
Teletabeli esikolmiku moodustasid ETV saated |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii ema kui lapsed tunnevad end hästi ning harjuvad uue olukorraga, teatas Lääne-Tallinna Keskhaigla.
Vastne kolmikute ema rääkis, et sai kolme lapse ootusest teada kolmandal ultraheliuuringul.
"Teisel uuringul öeldi, et saame kaksikud, kolmandal korral nähti, et lapsi on hoopis kolm," ütles naine, kel on endagi suguvõsas kaksikuid olnud. "Esimene reaktsioon oli ikkagi šokk: ei või olla."
Nimed on uutele ilmakodanikele juba valmis mõeldud. Tütred saavad nimeks Darina ja Jesenia ning poisipõnn hakkab kandma nime Daniil. Kodus on pisikesi ees ootamas 11-aastane õde, märkis haigla pressiteates.
Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemandusjuht Heli Rannu ütles, et viimati sündisid Pelgulinnas kolmikud 2016. aastal.
"Kolmikute sünd on haigla personali jaoks harukordne ja väga eriline sündmus. Kui tavaliselt viibib normaalselt kulgeva sünnituse juures üks ämmaemand, siis kolmikute puhul mitmekordistub ka abivägi. Kuna tegemist oli keisrilõikega, siis lisaks kolmele ämmaemandale olid meeskonnas otseloomulikult ka naistearstid ja lastearst," lisas Rannu.
2016. aastal sündisid Pelgulinna sünnitusmajas lausa kahed kolmikud: ühed augustis ning teised novembris. Enne seda sündisid kolmikud samas haiglas aastal 2012. | Tallinnas sündisid nädalavahetusel üle tüki aja kolmikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii ema kui lapsed tunnevad end hästi ning harjuvad uue olukorraga, teatas Lääne-Tallinna Keskhaigla.
Vastne kolmikute ema rääkis, et sai kolme lapse ootusest teada kolmandal ultraheliuuringul.
"Teisel uuringul öeldi, et saame kaksikud, kolmandal korral nähti, et lapsi on hoopis kolm," ütles naine, kel on endagi suguvõsas kaksikuid olnud. "Esimene reaktsioon oli ikkagi šokk: ei või olla."
Nimed on uutele ilmakodanikele juba valmis mõeldud. Tütred saavad nimeks Darina ja Jesenia ning poisipõnn hakkab kandma nime Daniil. Kodus on pisikesi ees ootamas 11-aastane õde, märkis haigla pressiteates.
Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemandusjuht Heli Rannu ütles, et viimati sündisid Pelgulinnas kolmikud 2016. aastal.
"Kolmikute sünd on haigla personali jaoks harukordne ja väga eriline sündmus. Kui tavaliselt viibib normaalselt kulgeva sünnituse juures üks ämmaemand, siis kolmikute puhul mitmekordistub ka abivägi. Kuna tegemist oli keisrilõikega, siis lisaks kolmele ämmaemandale olid meeskonnas otseloomulikult ka naistearstid ja lastearst," lisas Rannu.
2016. aastal sündisid Pelgulinna sünnitusmajas lausa kahed kolmikud: ühed augustis ning teised novembris. Enne seda sündisid kolmikud samas haiglas aastal 2012.
### Response:
Tallinnas sündisid nädalavahetusel üle tüki aja kolmikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühiskond areneb ja õitseb taibukamate najal. Meie parim võimalus edukalt edasi kesta on väärtustada intellektuaalset võimekust riigi arengu mootorina. Jüri Ratase valitsuse fookus on kahjuks nihkunud valitsemiselt võimu teostamisele ja see ei ole Eesti ega kodanike huvides. Keskerakonnast on saanud keskpärasuse maaletooja.
Eesti senise edu taga on põhimõte, et premeeritakse parimaid. Kõigil, kes soovivad ja suudavad rohkem pingutada, läheb elus paremini. Sotsiaalmeedia ja selle varjus vohav erakondlik amatöörmeedia on äärmuslike ja lõhkuvate seisukohtadega erakondade jaoks teinud võimalikuks inimestega manipuleerimise.
Nüüd jõuavad "kurjad jõud" ka nende keskpäraste nurgatagusteni, kus päevalehti ei loeta ja "Aktuaalset Kaamerat" ei vaadata, aga mõnda täpselt sihitud ja pooltõdedest kubisevat 20-tähemärgilist meemi jagatakse ülima innukusega.
Selle asemel, et inimesi odava viina ja tasuta asjadega petta ning hääletamistruuduse eest ka edaspidi hea elu katteta lubadusi jagada, peaks valitsus jõudma arusaamani, kuidas luua arengukeskkond, kus kasvaksid üles järgmised põlvkonnad, kelle jaoks pingutamine ja endast maksimumi andmine oleksid igapäevased tegevuspõhimõtted, kus oleks piisavalt vabadusi ja võimalusi, et nutikad saaksid endale ja ühiskonnale väärtust luua ja seeläbi kõigile paremat elu pakkuda.
Kuna lihtsat tööd jääb maailmas üha vähemaks ja tulevik on intellektuaalset pingutust nõudvate töökohtade päralt, siis ma ei saa aru valitsuse otsusest teadust ja kõrgharidust jätkuvalt alarahastada. Samuti ei paista riigi eelarvestrateegia otsuste tagant, mis on praeguse valitsuse arvates Eesti arengumootor. Odav viin?
Küll aga paistab üha rohkem, et 99 671 inimest, kes riigikogu valimistel EKRE-le hääle andsid, on peaministri vaikival heakskiidul kaaperdanud Eesti tuleviku ja mina Eesti Vabariigi kodanikuna sellega nõus ei ole!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Mikk Kasesalk: kas Eesti arengumootor on odav viin? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühiskond areneb ja õitseb taibukamate najal. Meie parim võimalus edukalt edasi kesta on väärtustada intellektuaalset võimekust riigi arengu mootorina. Jüri Ratase valitsuse fookus on kahjuks nihkunud valitsemiselt võimu teostamisele ja see ei ole Eesti ega kodanike huvides. Keskerakonnast on saanud keskpärasuse maaletooja.
Eesti senise edu taga on põhimõte, et premeeritakse parimaid. Kõigil, kes soovivad ja suudavad rohkem pingutada, läheb elus paremini. Sotsiaalmeedia ja selle varjus vohav erakondlik amatöörmeedia on äärmuslike ja lõhkuvate seisukohtadega erakondade jaoks teinud võimalikuks inimestega manipuleerimise.
Nüüd jõuavad "kurjad jõud" ka nende keskpäraste nurgatagusteni, kus päevalehti ei loeta ja "Aktuaalset Kaamerat" ei vaadata, aga mõnda täpselt sihitud ja pooltõdedest kubisevat 20-tähemärgilist meemi jagatakse ülima innukusega.
Selle asemel, et inimesi odava viina ja tasuta asjadega petta ning hääletamistruuduse eest ka edaspidi hea elu katteta lubadusi jagada, peaks valitsus jõudma arusaamani, kuidas luua arengukeskkond, kus kasvaksid üles järgmised põlvkonnad, kelle jaoks pingutamine ja endast maksimumi andmine oleksid igapäevased tegevuspõhimõtted, kus oleks piisavalt vabadusi ja võimalusi, et nutikad saaksid endale ja ühiskonnale väärtust luua ja seeläbi kõigile paremat elu pakkuda.
Kuna lihtsat tööd jääb maailmas üha vähemaks ja tulevik on intellektuaalset pingutust nõudvate töökohtade päralt, siis ma ei saa aru valitsuse otsusest teadust ja kõrgharidust jätkuvalt alarahastada. Samuti ei paista riigi eelarvestrateegia otsuste tagant, mis on praeguse valitsuse arvates Eesti arengumootor. Odav viin?
Küll aga paistab üha rohkem, et 99 671 inimest, kes riigikogu valimistel EKRE-le hääle andsid, on peaministri vaikival heakskiidul kaaperdanud Eesti tuleviku ja mina Eesti Vabariigi kodanikuna sellega nõus ei ole!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Mikk Kasesalk: kas Eesti arengumootor on odav viin? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | GFC Good Finance Company AS (GFC) on viimastel aastatel oluliselt rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse nõudeid, teatas teisipäeval finantsinspektsioon.
Krediidiinfo andmetel omab GFC-s enamusosalust (90,4 protsenti) GFC Holding OÜ, mis kuulub ettevõtja Tiiu Järvistele. Järviste on ka ise üks kolmest GFC nõukogu liikmest. Lisaks temale kuuluvad nõukogusse Eva Tibar ja Ulvi Tallo. Ettevõtte juhatuse liikmed on Andrii Danchak ja Siiri Grabbi.
GFC ärimudel keskendus suures osas mitteresidentidest klientidele või mitteresidentidest lõplikult kasusaavatele isikutele makseteenuste osutamisel.
"Makseasutuse tegevuses on esinenud ulatuslikke probleeme seoses rahapesuvastase tegevuse ja "tunne-oma-klienti" protseduuride rakendamisega. Samuti ei ole makseasutuse omavahendite suurus vaatamata finantsinspektsiooni korduvatele teavitustele vastanud pikka aega seaduses sätestatud minimaalsele nõudele. Hoolimata finantsinspektsiooni korduvale sunniraha kohaldamisele, ei täitnud makseasutus ka finantsjärelevalve ettekirjutust," seisab inspektsiooni teates.
Inspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul ei saa reguleeritud makseteenuste turul taluda makseasutust, kes jätab sellises ulatuses täitmata olulised rahapesu tõkestamise seadusest tulenevad kohustused, näidates sellega õiguskorra suhtes üles ükskõiksust, saamatust või rikkumiste sihilikkust.
Kessler selgitas teisipäeval pressikonverentsil, et GFC jäi finantsinspektsioonile silma ülikiire kasvuga nii maksete mahus kui turuosas. Ettevõtete maksete maht hakkas järsult suurenema 2017. aastal - 3,5 miljonilt esimeses kvartalis 50,9 miljoni euroni neljandas kvartalis. 2018. aastal tõusis maksete maht kvartalis juba 105 miljonini. GFC turuosa kasvas kahe aastaga (2016-2018) 0,01 protsendilt 53,3 protsendini.
2017. aasta oktoobris tuvastas finantsinspektsioon GFC-s kohapealses kontrollis olulisi rikkumisi ja puudusi kõigis kontrollitud valdkondades ning tegi esimese ettekirjutuse. 2018 juulis tehti teine kohapealne kontroll ning taas tuvastati ulatuslikke õigusrikkumisi.
Kessleri sõnul valmis pärast teist kontrolli umbes 300-leheküljeline akt, "kus graafiliselt kirjeldati rahapesumaigulisi skeeme", mille inspektsiooni eksperdid tuvastasid. GFC inspektsiooni tuvastatud faktilisi asjaolusid ei vaidlustanud, ütles Kessler.
2019. aasta jaanuaris tegi finantsinspektsioon omavahendite minimaalsuuruse nõude rikkumise tõttu GFC-le teise ettekirjutuse. Ettevõte likvideeris omavahendite minimaalsuurusega seotud mittevastavuse ja täitis teise ettekirjutuse alles ligi aasta pärast finantsinspektsiooni esimest hoiatust omavahendite minimaalsuuruse nõude võimaliku rikkumise kohta.
Kessleri hinnangul puudus ettevõttel huvi riskide kontrollimiseks ja omavahendite investeerimiseks. Riskide kontrollimise soov kasvas äkki siis, kui ettevõtte omanikele jõudis kohale, et tegevusloa kaotamine on väga reaalne oht. "See ei ole ärikultuur, mida me tahame näha," kommenteeris Kessler.
Finantsinspektsioon väljastas GFC Good Finance Company ASile makseasutuse tegevusloa 2013. aasta 5. juunil. 23. oktoobril 2015 väljastas finantsinspektsioon makseasutusele täiendava tegevusloa makseinstrumentide väljastamise ja maksetehingute vastuvõtmisega seotud teenuste osutamiseks.
Tiiu Järviste: finantsinspektsiooni otsus on kahetsusväärne
Tiiu Järviste sõnul on kahetsusväärne finantsinspektsiooni otsus tunnistada kehtetuks makseasutuse GFC Good Finance Company tegevusluba.
Järviste kinnitusel tagastatakse kõigile GFC Good Finance Company AS-i klientidele kontodel olevad rahalised vahendid.
"Mis puudutab aga finantsinspektsiooni juhatuse poolseid süüdistusi rahapesu ja omavahendite minimaalsuuruse nõude teadlikku ja tahtlikku rikkumist, siis nende süüdistustega ma absoluutselt ei nõustu. GFC Good Finance Company AS on omalt poolt nendele süüdistustele vastuväited ja selgitused esitanud ning kavatsen kindlasti ka kasutada seadusest tulenevat õigust otsus kohtus vaidlustada," ütles Järviste, kes kahetseb, et taotles makseasutusele litsentsi Eestis, mitte mujal.
"Varasemalt finantsinspektsiooni poolt tähelepanuta jäänud globaalne rahapesu toimus meie riigis aastaid varem, nüüd üritatakse aga Eesti mainet kohalikke väikeettevõtteid sulgedes päästa," ütles Järviste pressiteate vahendusel.
GFC Good Finance Company AS seisuga 31.03.2019
Turuosa maksete mahu järgi 51,1% (2018. a 53,3%)
Varade maht 18,6 miljonit eurot (2018. a 19,3)
Maksete maht 93,5 miljonit (2018. a 363,9)
Maksete arv 10 271 (2018. a 37 698)
Piiriüleste maksete osakaal 81% (2018. a 73,9%)
2019. a kahjum 26 462 eurot, 2018. a kasum 280 351 eurot.
Andmed: finantsinspektsioon | Finantsinspektsioon tühistas Tiiu Järviste makseasutuse tegevusloa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
GFC Good Finance Company AS (GFC) on viimastel aastatel oluliselt rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse nõudeid, teatas teisipäeval finantsinspektsioon.
Krediidiinfo andmetel omab GFC-s enamusosalust (90,4 protsenti) GFC Holding OÜ, mis kuulub ettevõtja Tiiu Järvistele. Järviste on ka ise üks kolmest GFC nõukogu liikmest. Lisaks temale kuuluvad nõukogusse Eva Tibar ja Ulvi Tallo. Ettevõtte juhatuse liikmed on Andrii Danchak ja Siiri Grabbi.
GFC ärimudel keskendus suures osas mitteresidentidest klientidele või mitteresidentidest lõplikult kasusaavatele isikutele makseteenuste osutamisel.
"Makseasutuse tegevuses on esinenud ulatuslikke probleeme seoses rahapesuvastase tegevuse ja "tunne-oma-klienti" protseduuride rakendamisega. Samuti ei ole makseasutuse omavahendite suurus vaatamata finantsinspektsiooni korduvatele teavitustele vastanud pikka aega seaduses sätestatud minimaalsele nõudele. Hoolimata finantsinspektsiooni korduvale sunniraha kohaldamisele, ei täitnud makseasutus ka finantsjärelevalve ettekirjutust," seisab inspektsiooni teates.
Inspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul ei saa reguleeritud makseteenuste turul taluda makseasutust, kes jätab sellises ulatuses täitmata olulised rahapesu tõkestamise seadusest tulenevad kohustused, näidates sellega õiguskorra suhtes üles ükskõiksust, saamatust või rikkumiste sihilikkust.
Kessler selgitas teisipäeval pressikonverentsil, et GFC jäi finantsinspektsioonile silma ülikiire kasvuga nii maksete mahus kui turuosas. Ettevõtete maksete maht hakkas järsult suurenema 2017. aastal - 3,5 miljonilt esimeses kvartalis 50,9 miljoni euroni neljandas kvartalis. 2018. aastal tõusis maksete maht kvartalis juba 105 miljonini. GFC turuosa kasvas kahe aastaga (2016-2018) 0,01 protsendilt 53,3 protsendini.
2017. aasta oktoobris tuvastas finantsinspektsioon GFC-s kohapealses kontrollis olulisi rikkumisi ja puudusi kõigis kontrollitud valdkondades ning tegi esimese ettekirjutuse. 2018 juulis tehti teine kohapealne kontroll ning taas tuvastati ulatuslikke õigusrikkumisi.
Kessleri sõnul valmis pärast teist kontrolli umbes 300-leheküljeline akt, "kus graafiliselt kirjeldati rahapesumaigulisi skeeme", mille inspektsiooni eksperdid tuvastasid. GFC inspektsiooni tuvastatud faktilisi asjaolusid ei vaidlustanud, ütles Kessler.
2019. aasta jaanuaris tegi finantsinspektsioon omavahendite minimaalsuuruse nõude rikkumise tõttu GFC-le teise ettekirjutuse. Ettevõte likvideeris omavahendite minimaalsuurusega seotud mittevastavuse ja täitis teise ettekirjutuse alles ligi aasta pärast finantsinspektsiooni esimest hoiatust omavahendite minimaalsuuruse nõude võimaliku rikkumise kohta.
Kessleri hinnangul puudus ettevõttel huvi riskide kontrollimiseks ja omavahendite investeerimiseks. Riskide kontrollimise soov kasvas äkki siis, kui ettevõtte omanikele jõudis kohale, et tegevusloa kaotamine on väga reaalne oht. "See ei ole ärikultuur, mida me tahame näha," kommenteeris Kessler.
Finantsinspektsioon väljastas GFC Good Finance Company ASile makseasutuse tegevusloa 2013. aasta 5. juunil. 23. oktoobril 2015 väljastas finantsinspektsioon makseasutusele täiendava tegevusloa makseinstrumentide väljastamise ja maksetehingute vastuvõtmisega seotud teenuste osutamiseks.
Tiiu Järviste: finantsinspektsiooni otsus on kahetsusväärne
Tiiu Järviste sõnul on kahetsusväärne finantsinspektsiooni otsus tunnistada kehtetuks makseasutuse GFC Good Finance Company tegevusluba.
Järviste kinnitusel tagastatakse kõigile GFC Good Finance Company AS-i klientidele kontodel olevad rahalised vahendid.
"Mis puudutab aga finantsinspektsiooni juhatuse poolseid süüdistusi rahapesu ja omavahendite minimaalsuuruse nõude teadlikku ja tahtlikku rikkumist, siis nende süüdistustega ma absoluutselt ei nõustu. GFC Good Finance Company AS on omalt poolt nendele süüdistustele vastuväited ja selgitused esitanud ning kavatsen kindlasti ka kasutada seadusest tulenevat õigust otsus kohtus vaidlustada," ütles Järviste, kes kahetseb, et taotles makseasutusele litsentsi Eestis, mitte mujal.
"Varasemalt finantsinspektsiooni poolt tähelepanuta jäänud globaalne rahapesu toimus meie riigis aastaid varem, nüüd üritatakse aga Eesti mainet kohalikke väikeettevõtteid sulgedes päästa," ütles Järviste pressiteate vahendusel.
GFC Good Finance Company AS seisuga 31.03.2019
Turuosa maksete mahu järgi 51,1% (2018. a 53,3%)
Varade maht 18,6 miljonit eurot (2018. a 19,3)
Maksete maht 93,5 miljonit (2018. a 363,9)
Maksete arv 10 271 (2018. a 37 698)
Piiriüleste maksete osakaal 81% (2018. a 73,9%)
2019. a kahjum 26 462 eurot, 2018. a kasum 280 351 eurot.
Andmed: finantsinspektsioon
### Response:
Finantsinspektsioon tühistas Tiiu Järviste makseasutuse tegevusloa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kristlike demokraatide (CDU) esimees süüdistas oma erakonna ja koalitsioonipartneri sotsiaaldemokraatide (SPD) kesises tulemuses Euroopa Parlamendi valimistel 70 juutuuberit, kes ärgitasid sakslasi võimuerakondade poolt mitte hääletama.
Kramp-Karrenbauer ütles esmaspeva õhtul, et kui 70 ajalehe toimetajad oleksid enne valimisi parteisid boikoteerima kutsunud, oleks see kindlalt propagandaks klassifitseeritud.
"Küsimus on, millised reeglid kehtivad analoogmaailmas ja milliseid tuleks rakendada digimaailmale?" päris ta.
Kramp-Karrenbaueri ehk AKK avaldus vallandas sotsiaalmeedias tormi. Arvukatest Twitteri postititustes süüdistatakse Merkeli järglast tsensuuris ja sõnavabaduse piiramises ning nõutakse tema tagasiastumist.
Paljud osutavad põhiseaduse 5. paragrahvile, mis tagab sõna-, arvamus- ja kirjutamisvabaduse.
Pahameelt väljendas ka Saksa ajakirjanike liit, kelle sõnul ei ole AKK avaldus mitte üksnes lollus, vaid rikub ka põhiseadust.
Kramp-Karrenbauer püüdis hiljem oma sõnade mõju leevendada ja kinnitas, et ei mõelnud kellegi sõnavabadust piirata.
"Väljendusvabadus on demokraatias hindamatu väärtus," ütles ta.
Suunamudija Rezo, kellel on üle miljoni jälgija, postitas 18. mail Youtube'i video nimega "CDU häving", kus ta süüdistas valitsust rikaste soosimises ja ebapiisavates kliimameetmetes. Euroopa Parlamendi valimiste eel ühinesid temaga teisedki Saksamaa suurimad veebistaarid.
"Meie planeedi pöördumatu häving ei ole kahjuks abstraktne stsenaarium, vaid praeguse poliitika ennustatav tulem," ütlesid juutuuberid, kellest osal on üle viie miljoni jälgija.
"Ärge valige CDU-CSU-d, ärge valige SPD-d," ärgitasid nad, viidates koalitsiooniparteidele Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ja Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD). | Merkeli mantlipärija vallandas sõnavabadusskandaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristlike demokraatide (CDU) esimees süüdistas oma erakonna ja koalitsioonipartneri sotsiaaldemokraatide (SPD) kesises tulemuses Euroopa Parlamendi valimistel 70 juutuuberit, kes ärgitasid sakslasi võimuerakondade poolt mitte hääletama.
Kramp-Karrenbauer ütles esmaspeva õhtul, et kui 70 ajalehe toimetajad oleksid enne valimisi parteisid boikoteerima kutsunud, oleks see kindlalt propagandaks klassifitseeritud.
"Küsimus on, millised reeglid kehtivad analoogmaailmas ja milliseid tuleks rakendada digimaailmale?" päris ta.
Kramp-Karrenbaueri ehk AKK avaldus vallandas sotsiaalmeedias tormi. Arvukatest Twitteri postititustes süüdistatakse Merkeli järglast tsensuuris ja sõnavabaduse piiramises ning nõutakse tema tagasiastumist.
Paljud osutavad põhiseaduse 5. paragrahvile, mis tagab sõna-, arvamus- ja kirjutamisvabaduse.
Pahameelt väljendas ka Saksa ajakirjanike liit, kelle sõnul ei ole AKK avaldus mitte üksnes lollus, vaid rikub ka põhiseadust.
Kramp-Karrenbauer püüdis hiljem oma sõnade mõju leevendada ja kinnitas, et ei mõelnud kellegi sõnavabadust piirata.
"Väljendusvabadus on demokraatias hindamatu väärtus," ütles ta.
Suunamudija Rezo, kellel on üle miljoni jälgija, postitas 18. mail Youtube'i video nimega "CDU häving", kus ta süüdistas valitsust rikaste soosimises ja ebapiisavates kliimameetmetes. Euroopa Parlamendi valimiste eel ühinesid temaga teisedki Saksamaa suurimad veebistaarid.
"Meie planeedi pöördumatu häving ei ole kahjuks abstraktne stsenaarium, vaid praeguse poliitika ennustatav tulem," ütlesid juutuuberid, kellest osal on üle viie miljoni jälgija.
"Ärge valige CDU-CSU-d, ärge valige SPD-d," ärgitasid nad, viidates koalitsiooniparteidele Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ja Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD).
### Response:
Merkeli mantlipärija vallandas sõnavabadusskandaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Iga valitsuse üks peamisi tööriistu oma poliitikate elluviimisel on riigieelarve koostamine. See on alati poliitiliste valikute küsimus ja nii see peabki olema. Küll on aga kurb vaadata, kuidas vaid mõne kuu eest erakondadeüleselt ja erakondade juhtide poolt kokkulepitu – ja ka allkirjastatu – on nende valikute tegemise käigus unustatud. Tõsi, üks partneritest tookord Teadusleppega ei liitunud, aga põhjusel, et pidas 1% eesmärki liiga väheambitsioonikaks.
Mis maksab poliitiku sõna? Aga allkiri? Mõistan ja jagan meie ettevõtjate, teadlaskonna, ülikoolide ja teiste pettumust, kui tõesti läheb nii, et valitsuskoalitsioon loobub ambitsioonist tõsta teaduse rahastamine ühe protsendini meie SKP-st.
Ühelt poolt on see oma üheskoos lausutud sõnadest ja antud allkirjadest taganemine, aga eks sellele annab hinnangu valija. Aga see ei ole küsimus ainult poliitiku ja valija omavahelises suhtes. See on küsimus targemast tööst. See on küsimus paremast palgast, sest targem töö lubab maksta suuremat palka. See on küsimus ettevõtete suutlikkusest jätkuvalt areneda ja kasvada siin, Eestis, selmet palgasurve tingimustes viia oma tootmine mujale, sest lisandväärtust tõsta ei suudeta.
Kui kaob teadlaste usk Eestis töötades inimkonda teenida, lähevad nad mujale. Kui kaovad teadusprojektid, kaob hea kõrgharidus. Kui kaovad teadusprojektid, kaob nende positiivne ülekandeefekt majandusse. Kui nii läheb, siis ei saa Eesti ettevõtted enam loota kohaliku teadus-arendustegevuse viljadele. Siis me jääme maaks, kuhu head lahendused tulevad kusagilt mujalt ja kus suur tulu läheb ka kusagile mujale. Kas me sellist Eestit tahame?
Mina ei taha. Seepärast kutsun lähiajal uuesti kokku parlamendierakondade esimehed, Teaduste Akadeemia, tööandjate ja rektorite nõukogu esindajad, et seda veelkord arutada."
Teadusleppe taust
- 27. detsembril 2018 sai presidendi juures allkirjad Eesti teaduslepe, mille kohaselt peaks teaduse rahastamine kolme aasta jooksul jõudma ühe protsendini SKP-st. Kokkuleppele andis oma allkirja enamik erakondade esimeestest ning teadlased ja ettevõtjad.
- Kuuest eelmise parlamendierakonna esimehest kirjutas leppele alla viis. EKRE esindaja teatas vahetult enne allkirjastamist, et ei pea kokkuleppe allkirjastamisel osalemist vajalikuks, kuna tarvis on seada veelgi ambitsioonikam eesmärk.
- Viimases kolmes koalitsioonileppes on lubatud tõsta riigieelarves teaduse rahastust. Kuigi arvuliselt ongi summa kasvanud, siis strateegiliselt kokku lepitud eesmärgist ehk ühest protsendist SKP-st jääb see summa ikka maha. Praegu saab teadus riigieelarvest ca 0,71 protsenti SKP-st. | President: kui kaob teadlaste usk Eestis töötades inimkonda teenida, lähevad nad mujale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Iga valitsuse üks peamisi tööriistu oma poliitikate elluviimisel on riigieelarve koostamine. See on alati poliitiliste valikute küsimus ja nii see peabki olema. Küll on aga kurb vaadata, kuidas vaid mõne kuu eest erakondadeüleselt ja erakondade juhtide poolt kokkulepitu – ja ka allkirjastatu – on nende valikute tegemise käigus unustatud. Tõsi, üks partneritest tookord Teadusleppega ei liitunud, aga põhjusel, et pidas 1% eesmärki liiga väheambitsioonikaks.
Mis maksab poliitiku sõna? Aga allkiri? Mõistan ja jagan meie ettevõtjate, teadlaskonna, ülikoolide ja teiste pettumust, kui tõesti läheb nii, et valitsuskoalitsioon loobub ambitsioonist tõsta teaduse rahastamine ühe protsendini meie SKP-st.
Ühelt poolt on see oma üheskoos lausutud sõnadest ja antud allkirjadest taganemine, aga eks sellele annab hinnangu valija. Aga see ei ole küsimus ainult poliitiku ja valija omavahelises suhtes. See on küsimus targemast tööst. See on küsimus paremast palgast, sest targem töö lubab maksta suuremat palka. See on küsimus ettevõtete suutlikkusest jätkuvalt areneda ja kasvada siin, Eestis, selmet palgasurve tingimustes viia oma tootmine mujale, sest lisandväärtust tõsta ei suudeta.
Kui kaob teadlaste usk Eestis töötades inimkonda teenida, lähevad nad mujale. Kui kaovad teadusprojektid, kaob hea kõrgharidus. Kui kaovad teadusprojektid, kaob nende positiivne ülekandeefekt majandusse. Kui nii läheb, siis ei saa Eesti ettevõtted enam loota kohaliku teadus-arendustegevuse viljadele. Siis me jääme maaks, kuhu head lahendused tulevad kusagilt mujalt ja kus suur tulu läheb ka kusagile mujale. Kas me sellist Eestit tahame?
Mina ei taha. Seepärast kutsun lähiajal uuesti kokku parlamendierakondade esimehed, Teaduste Akadeemia, tööandjate ja rektorite nõukogu esindajad, et seda veelkord arutada."
Teadusleppe taust
- 27. detsembril 2018 sai presidendi juures allkirjad Eesti teaduslepe, mille kohaselt peaks teaduse rahastamine kolme aasta jooksul jõudma ühe protsendini SKP-st. Kokkuleppele andis oma allkirja enamik erakondade esimeestest ning teadlased ja ettevõtjad.
- Kuuest eelmise parlamendierakonna esimehest kirjutas leppele alla viis. EKRE esindaja teatas vahetult enne allkirjastamist, et ei pea kokkuleppe allkirjastamisel osalemist vajalikuks, kuna tarvis on seada veelgi ambitsioonikam eesmärk.
- Viimases kolmes koalitsioonileppes on lubatud tõsta riigieelarves teaduse rahastust. Kuigi arvuliselt ongi summa kasvanud, siis strateegiliselt kokku lepitud eesmärgist ehk ühest protsendist SKP-st jääb see summa ikka maha. Praegu saab teadus riigieelarvest ca 0,71 protsenti SKP-st.
### Response:
President: kui kaob teadlaste usk Eestis töötades inimkonda teenida, lähevad nad mujale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saint Mary's Gaelsi korvpallimeeskonna abitreener Danny Yoshikawa käis Eesti noormeest hiljuti korvpalli finaalseeria ajal ka Tallinnas vaatamas. "Olen Dannyga kaua suhtluses olnud ning uurinud ka ise kooli kohta. Samuti olen pidevalt Tassiga suhelnud, kes samuti ülikooli igati kiitis. Kõik tundus super olevat, eriti välismaalasena, sest koolis on suhteliselt palju välismaalastest korvpallureid," selgitas Loik Korvpall24.ee portaalile.
"Tassilt ja Yoshikawalt olen teada saanud, et tiimis pannakse põhirõhk kaitsele. Tassi pealt oli näha, et juba freshmanina (esimese aasta uustulnuk ülikoolis – toim.) sai ta aasta lõpus väga palju mänguminuteid ning peatreener nimetas teda tiimi parimaks kaitsjaks," on Loik enam-vähem teadlik, mis teda ees ootab.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | USA ülikooliga käed löönud Leemet Loik: põhirõhk pannakse seal kaitsele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saint Mary's Gaelsi korvpallimeeskonna abitreener Danny Yoshikawa käis Eesti noormeest hiljuti korvpalli finaalseeria ajal ka Tallinnas vaatamas. "Olen Dannyga kaua suhtluses olnud ning uurinud ka ise kooli kohta. Samuti olen pidevalt Tassiga suhelnud, kes samuti ülikooli igati kiitis. Kõik tundus super olevat, eriti välismaalasena, sest koolis on suhteliselt palju välismaalastest korvpallureid," selgitas Loik Korvpall24.ee portaalile.
"Tassilt ja Yoshikawalt olen teada saanud, et tiimis pannakse põhirõhk kaitsele. Tassi pealt oli näha, et juba freshmanina (esimese aasta uustulnuk ülikoolis – toim.) sai ta aasta lõpus väga palju mänguminuteid ning peatreener nimetas teda tiimi parimaks kaitsjaks," on Loik enam-vähem teadlik, mis teda ees ootab.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
USA ülikooliga käed löönud Leemet Loik: põhirõhk pannakse seal kaitsele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome toidukaupade liidu esindaja Kari Luoto sõnul on vastasel juhul oht, et Eestist sissetoodava alkoholi osa suureneb ning Soome kaotab oma alkoholi maksutulu.
Soome tervise- ja heaoluameti spetsialisti Thomas Karlssoni sõnul on seevastu soomlaste Eestist toodavad alkoholikogused viimastel aastatel vähenenud, mistõttu tuleks enne konkreetsete sammude astumist Soomes hinnata Eesti alkoholipoliitikast tulenevat mõju.
Soome õlle- ja karastusjoogitööstuse liit on samuti seisukohal, et kui Soome tahab, et aktsiisitulu jääks Soome, siis ei saa Eesti vastavaid samme tähelepanuta jätta.
Riigikogu võttis teisipäeval menetlusse Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsiooni poolt esmaspäeval algatatud eelnõu, mille alusel langeb alates 1. juulist õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiis 25 protsenti.
Eelnõu kohaselt on alkoholi aktsiisimäärade langetamise eesmärk anda võimalus ettevõtjatele vähendada alkoholi hindasid aktsiisimäära vähendamise arvelt, et ohjata 2015. aastast hoogustunud alkoholi piirikaubandust Läti suunalt.
Valitsuskoalitsiooni hinnangul võivad alkoholi odavnemise tulemusena väheneda alkoholi Lätist soetamise kogused ja kasvada Eestist, sealhulgas põhjapiiril, ostetud alkoholi kogused. | Soome huvigrupid: Eesti aktsiisi langetamisele peab kohe reageerima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome toidukaupade liidu esindaja Kari Luoto sõnul on vastasel juhul oht, et Eestist sissetoodava alkoholi osa suureneb ning Soome kaotab oma alkoholi maksutulu.
Soome tervise- ja heaoluameti spetsialisti Thomas Karlssoni sõnul on seevastu soomlaste Eestist toodavad alkoholikogused viimastel aastatel vähenenud, mistõttu tuleks enne konkreetsete sammude astumist Soomes hinnata Eesti alkoholipoliitikast tulenevat mõju.
Soome õlle- ja karastusjoogitööstuse liit on samuti seisukohal, et kui Soome tahab, et aktsiisitulu jääks Soome, siis ei saa Eesti vastavaid samme tähelepanuta jätta.
Riigikogu võttis teisipäeval menetlusse Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsiooni poolt esmaspäeval algatatud eelnõu, mille alusel langeb alates 1. juulist õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiis 25 protsenti.
Eelnõu kohaselt on alkoholi aktsiisimäärade langetamise eesmärk anda võimalus ettevõtjatele vähendada alkoholi hindasid aktsiisimäära vähendamise arvelt, et ohjata 2015. aastast hoogustunud alkoholi piirikaubandust Läti suunalt.
Valitsuskoalitsiooni hinnangul võivad alkoholi odavnemise tulemusena väheneda alkoholi Lätist soetamise kogused ja kasvada Eestist, sealhulgas põhjapiiril, ostetud alkoholi kogused.
### Response:
Soome huvigrupid: Eesti aktsiisi langetamisele peab kohe reageerima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Popkultuuri trendid ringlevad tsükliliselt. Nad vaibuvad ja tärkavad umbes 30aastaste intervallidena, tuues pinnale vastavate põlvkondade mällu sööbinud kultuuritooteid, esteetikaid ja narratiive. Filmiäri eesotsas viimastel aastatel agressiivselt laienenud Disneyga rakendab loomulikult nostalgia põhjal töötavad protsessid oma tegevuse optimeerimise vahenditeks. Disney on nüüd jõudnud oma intellektuaalse omandi taaskasutamisjärjega 27 aasta taguse animafilmi "Aladdini" juurde, jätkates stabiilselt animafilmide mängufilmistamise tegevusliini.
Kelmikatest krimikomöödiatest tuntud Guy Ritchie ("Lock Stock and Two Smoking Barrels", "Snatch") lavastatud seikluslik muusikaline koguperefilm "Aladdin" viib taas maagilisse Agrabah' kõrbekuningriiki. Film räägib "Tuhande ja ühe öö" muinasjuttudest inspireeritud loo puhta südamega vargapoisist Aladdinist (Mena Massoud), kes range ühiskonnakorralduse keskel püüab staatuse kiuste leida armastust. Ta armub traditsioonide kammitsaist lahti murda püüdvasse sihiteadlikku printsessi Jasmine'i (Naomi Scott), keda lisaks valitsevatele tavadele püüab vaikiva printsessi raamesse suruda sultani salasepitsev võimujanus nõuandja Jafar (Marwan Kenzari). Loost ei puudu muidugi kõikvõimas džinn (Will Smith), kellega kokku sattudes saab Aladdin maagilist lootust oma soovide saavutamiseks.
Nelja tegelase ühisnimetajaks on rahulolematus olukorraga, kuhu valitsevad süsteemid on nad kammitsenud. Sellest kujuneb loo tuum, mis julgustab sihtide seadmisel mitte enda ja üllaste põhimõtetega vastuollu minema.
Guy Ritchie annab tuttava loo edasi hoogsalt, värvikalt ja turvaliselt. Koos kaasstsenaristi John Augustiga ("Big Fish", "Charlie's Angels") on sündmustik venitatud originaalist üle poole tunni pikemaks, lisades tegelastele (eeskätt Jasmine'Ile ja džinnile) sügavust ja mitmekülgsust ning tuues uue tegelasena sisse printsessi teenijanna Dalia (Nasim Pedrad), kes pakub lisanüansse peategelastele. Lisaks motiivide ja tegelaskujude kaasajastamisele püüab film siluda originaali eksotiseerivat ja stereotüpiseerivat orientalismi.
Kuigi film näeb kirev ja rõõmsalt terviklik välja ning loojutustus on keskosa veidi kummalisest rütmist hoolimata ladus, jäävad dialoogide huumor ja muusikaliste stseenide koreograafia lahjadeks. Kuiv ja ennastkordav on Marwan Kenzari kitsas tõlgenduses ka loo pahalane Jafar. Mena Massoudi ja Naomi Scotti armsast kokkumängust särab üllatuslikult kirkamalt Will Smith, kes suudab anda algversioonis Robin Williamsi mängitud džinnile oma isikupärase tõlgenduse.
Paraku toob see ikkagi tagasi taaskasutuse teema juurde. Disney renessansi ajal välja tulnud originaalfilm oli ilmumisaastal üleilmselt enim teeninud linateos, mis muutis tänu Robin Williamsi tööle animafilmegi staarikesksemaks. Algupärase versiooni ikoonilisust arvestades jääb ikkagi küsimus – mida saavutab uusversioon lisaks rahavoogudele?
Kas film annab disneylikult tuttava, sooja ja nostalgilise tunde? Jah, aga see hääbub ruttu ja oleneb ka vaataja kogemusest varasema filmiga. Kas liigagi tasakaalukas ja ettevaatlik film pakub kunstiliselt või temaatiliselt uut? Ei, aga ega nostalgiapõhiselt kindlapealeminekult tasugi seda oodata. | Arvustus. "Aladdin", soe ja riskivaba nostalgiatoode | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Popkultuuri trendid ringlevad tsükliliselt. Nad vaibuvad ja tärkavad umbes 30aastaste intervallidena, tuues pinnale vastavate põlvkondade mällu sööbinud kultuuritooteid, esteetikaid ja narratiive. Filmiäri eesotsas viimastel aastatel agressiivselt laienenud Disneyga rakendab loomulikult nostalgia põhjal töötavad protsessid oma tegevuse optimeerimise vahenditeks. Disney on nüüd jõudnud oma intellektuaalse omandi taaskasutamisjärjega 27 aasta taguse animafilmi "Aladdini" juurde, jätkates stabiilselt animafilmide mängufilmistamise tegevusliini.
Kelmikatest krimikomöödiatest tuntud Guy Ritchie ("Lock Stock and Two Smoking Barrels", "Snatch") lavastatud seikluslik muusikaline koguperefilm "Aladdin" viib taas maagilisse Agrabah' kõrbekuningriiki. Film räägib "Tuhande ja ühe öö" muinasjuttudest inspireeritud loo puhta südamega vargapoisist Aladdinist (Mena Massoud), kes range ühiskonnakorralduse keskel püüab staatuse kiuste leida armastust. Ta armub traditsioonide kammitsaist lahti murda püüdvasse sihiteadlikku printsessi Jasmine'i (Naomi Scott), keda lisaks valitsevatele tavadele püüab vaikiva printsessi raamesse suruda sultani salasepitsev võimujanus nõuandja Jafar (Marwan Kenzari). Loost ei puudu muidugi kõikvõimas džinn (Will Smith), kellega kokku sattudes saab Aladdin maagilist lootust oma soovide saavutamiseks.
Nelja tegelase ühisnimetajaks on rahulolematus olukorraga, kuhu valitsevad süsteemid on nad kammitsenud. Sellest kujuneb loo tuum, mis julgustab sihtide seadmisel mitte enda ja üllaste põhimõtetega vastuollu minema.
Guy Ritchie annab tuttava loo edasi hoogsalt, värvikalt ja turvaliselt. Koos kaasstsenaristi John Augustiga ("Big Fish", "Charlie's Angels") on sündmustik venitatud originaalist üle poole tunni pikemaks, lisades tegelastele (eeskätt Jasmine'Ile ja džinnile) sügavust ja mitmekülgsust ning tuues uue tegelasena sisse printsessi teenijanna Dalia (Nasim Pedrad), kes pakub lisanüansse peategelastele. Lisaks motiivide ja tegelaskujude kaasajastamisele püüab film siluda originaali eksotiseerivat ja stereotüpiseerivat orientalismi.
Kuigi film näeb kirev ja rõõmsalt terviklik välja ning loojutustus on keskosa veidi kummalisest rütmist hoolimata ladus, jäävad dialoogide huumor ja muusikaliste stseenide koreograafia lahjadeks. Kuiv ja ennastkordav on Marwan Kenzari kitsas tõlgenduses ka loo pahalane Jafar. Mena Massoudi ja Naomi Scotti armsast kokkumängust särab üllatuslikult kirkamalt Will Smith, kes suudab anda algversioonis Robin Williamsi mängitud džinnile oma isikupärase tõlgenduse.
Paraku toob see ikkagi tagasi taaskasutuse teema juurde. Disney renessansi ajal välja tulnud originaalfilm oli ilmumisaastal üleilmselt enim teeninud linateos, mis muutis tänu Robin Williamsi tööle animafilmegi staarikesksemaks. Algupärase versiooni ikoonilisust arvestades jääb ikkagi küsimus – mida saavutab uusversioon lisaks rahavoogudele?
Kas film annab disneylikult tuttava, sooja ja nostalgilise tunde? Jah, aga see hääbub ruttu ja oleneb ka vaataja kogemusest varasema filmiga. Kas liigagi tasakaalukas ja ettevaatlik film pakub kunstiliselt või temaatiliselt uut? Ei, aga ega nostalgiapõhiselt kindlapealeminekult tasugi seda oodata.
### Response:
Arvustus. "Aladdin", soe ja riskivaba nostalgiatoode |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osapooled jõudsid omavahel kõigis kolmes tsiviilasjas osapooli rahuldava kokkuleppeni. HKScani jaoks on antud kokkuleppe eesmärk pika kohtuprotsessi vältimine, ütles HKScani kommunikatsioonijuht Kerstin Aps BNS-ile.
Ettevõte soovib keskenduda enda majandustulemuste tugevdamisele ning grupiülese efektiivsusprogrammi juurutamisele. Baltikumis hoiab ettevõte fookuses igapäevast äritegevust, lisas Aps.
Harju maakohus andis paar nädalat tagasi Eesti suurimale seakasvatajale HKScanile koos tütarfirmaga Rakvere Farmid ja eksjuhile Teet Soormile üle kahe miljoni euroses nõudes viimase vastu aega kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks. BNS-ile teadaolevalt esitasid pooled 10. mail ühise taotluse kohtuistungi tühistamiseks ja kompromissläbirääkimiste pidamiseks.
Rakvere Farmid nõudis hagis eksjuhtidelt Teet Soormilt ja Mati Tuvilt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist solidaarselt 1 967 671 eurot ning viiviseid 227 236,34 eurot, sest eksjuhid olid tasunud endale aastaboonuseid, tehes makseid OÜ Laventra poolt esitatud teenusearvete alusel olukorras, kus see firma tegelikkuses käsunduslepingu alusel mingeid teenuseid ei osutanud.
Hagi kohaselt Rakvere Farmid nõukogu aastaboonuste maksmist ei otsustanud ning seetõttu olid väljamaksed tehtud õigusliku aluseta ning Soorm ja Tuvi on juhatuse liikmetena omastanud tööandja vara OÜ-le Laventra tehtud maksete kaudu.
Kokku tekkis Rakvere Farmidele kahju koos alusetult välja makstud tasude ja juhatuse liikme varjatud tasuna väljamaksmisest tekkinud maksukulu näol kokku 1,97 miljonit eurot.
Samuti oli Harju maakohtu menetluses veel mitu HKScani ja Rakvere farmide hagi Soormi ja Tuvi vastu, ühtekokku 4,8 miljoni ulatuses.
Kohtusse pöördus ka HKScan Estonia AS ning nõudis hagis Soormilt 2 558 179 eurot.
HKScan Estonia hinnangul on Soorm tekitanud ettevõttele kahju sellega, et allkirjastas nüüd HKScan Estonia nime kandva AS-i Rakvere Lihakombinaat ja AS-i Tallegg nimel 2014. aasta 29. jaanuarist kuni sama aasta 27. märtsini kolm garantiikirja, millega lihatööstuskontsern garanteeris OÜ Ovolex, OÜ Nurkse Seafarm ja OÜ Raikküla Seakasvatus kohustusi kokku ligi 2,6 miljoni euro ulatuses.
Soorm ja Tuvi nõudeid ei tunnistanud ja mõlemad vaidlesid hagidele kogu ulatuses vastu. Nimelt kutsuti nad nende hinnangul juhatusest tagasi põhjendamatult ning alles pärast seda asuti ettevõttes läbi viima sisekontrolli, et alusetult sisustada nende tagasikutsumise otsust.
Eksjuhtide väitel pakkusid HKScan grupi esindajad neile ise välja boonussüsteemi, et hoida neid oma ettevõttes, kuna neid peeti hinnatud spetsialistideks ja juhtideks.
Saades HKScan grupi esindajatelt boonussüsteemi, keeldusid Soorm ja Tuvi konkurendilt saadud tööpakkumisest ning 2008. aasta 10. novembril sõlmitigi juhatuse liikme lepingute lisa, kus sätestati ka boonussüsteem.
Nii kohustus Rakvere Farmid tasuma Soormile 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 2013. aasta 31. detsembrini boonust, mille suuruseks oli viis protsenti iga aruandeaasta kasumist.
Soormi kinnitusel allkirjastas selle lepingu lisa Rakvere Farmide poolt nõukogu esimees Olli Antniemi ning lepingul on ka Kai Seikku ja Matti Perkonoja allkirjad, kes olid lepingu lisa sõlmimise hetkel samuti hageja ainuaktsionäri AS HKScan Estonia nõukogu liikmed.
Soormi kinnitusel on kõikide boonustasude välja maksmiseks korraldused andnud nõukogu esimehed ja korraldused põhinesid nõukogu otsustel ehk ei vasta tõele väide, et boonustasude väljamaksmiseks puudus õiguslik alus või Soorm ja Tuvi oleksid justkui fiktiivsete arvetega raha omastanud.
Garantiikirjade puhul oli Soorm seisukohal, et HKScan Estoniale ei ole mitte mingisugust kahju tekkinud, mille hüvitamist nõuda.
Eelmise aasta 29. novembril pidas keskkriminaalpolitsei Teet Soormi ja Mati Tuvi kinni, kuna prokuratuur kahtlustab neid suures ulatuses omastamises ja rahapesus.
Põhja ringkonnaprokurör Stella Veber selgitas, et kahtlustuste järgi omastasid Soorm ja Tuvi aastatel 2010-2016 AS Rakvere Farmide vara, kasutades selleks nendega seotud isikutele kuuluvate või nende kontrolli all olevate ettevõtetega sõlmitud lepinguid.
"Samuti kasutati fiktiivseid arveid kuritegelikul teel saadud raha legaliseerimiseks. Lisaks sõlmisid Teet Soorm ja Mati Tuvi ettevõttele kahjulikke rendi- ja garantiilepinguid, millega võeti ettevõttele põhjendamatuid kohustusi summas üle kolme miljoni euro," märkis ta ja lisas, et kriminaalmenetluses arestiti tsiviilhagi tagamiseks üle 1,3 miljoni euro väärtuses erinevat vara.
Soorm oli üheks AS-i Rakvere Farmid (endise nimega AS Ekseko) juhatuse liikmeks 2000. aasta 21. detsembrist kuni 2016. aasta 1. detsembrini, samuti oli ta HKScan Estonia juhatuse liikmeks 1999. aasta 20. oktoobrtist kuni 2000. aasta 12. aprillini, 2000. aasta 15. maist kuni 2001. aasta 25. juunini ning 2012. aasta 15. veebruarist kuni 2016. aasta 1. detsembrini.
Tuvi oli 2016. aastani HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor ja HKScanile kuuluva Rakvere Farmide juhatuse liige.
HKScan on Soome peakontoriga Põhjamaade lihatootja, mis toodab ja turustab sea-, veise, linnu- ja lambaliha, töödeldud liha ning valmistoite. Eestis kuulub kontsernile Rakvere Lihakombinaat ja Tallegg. | HKScan saavutas Soormi ja Tuviga kokkuleppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osapooled jõudsid omavahel kõigis kolmes tsiviilasjas osapooli rahuldava kokkuleppeni. HKScani jaoks on antud kokkuleppe eesmärk pika kohtuprotsessi vältimine, ütles HKScani kommunikatsioonijuht Kerstin Aps BNS-ile.
Ettevõte soovib keskenduda enda majandustulemuste tugevdamisele ning grupiülese efektiivsusprogrammi juurutamisele. Baltikumis hoiab ettevõte fookuses igapäevast äritegevust, lisas Aps.
Harju maakohus andis paar nädalat tagasi Eesti suurimale seakasvatajale HKScanile koos tütarfirmaga Rakvere Farmid ja eksjuhile Teet Soormile üle kahe miljoni euroses nõudes viimase vastu aega kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks. BNS-ile teadaolevalt esitasid pooled 10. mail ühise taotluse kohtuistungi tühistamiseks ja kompromissläbirääkimiste pidamiseks.
Rakvere Farmid nõudis hagis eksjuhtidelt Teet Soormilt ja Mati Tuvilt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist solidaarselt 1 967 671 eurot ning viiviseid 227 236,34 eurot, sest eksjuhid olid tasunud endale aastaboonuseid, tehes makseid OÜ Laventra poolt esitatud teenusearvete alusel olukorras, kus see firma tegelikkuses käsunduslepingu alusel mingeid teenuseid ei osutanud.
Hagi kohaselt Rakvere Farmid nõukogu aastaboonuste maksmist ei otsustanud ning seetõttu olid väljamaksed tehtud õigusliku aluseta ning Soorm ja Tuvi on juhatuse liikmetena omastanud tööandja vara OÜ-le Laventra tehtud maksete kaudu.
Kokku tekkis Rakvere Farmidele kahju koos alusetult välja makstud tasude ja juhatuse liikme varjatud tasuna väljamaksmisest tekkinud maksukulu näol kokku 1,97 miljonit eurot.
Samuti oli Harju maakohtu menetluses veel mitu HKScani ja Rakvere farmide hagi Soormi ja Tuvi vastu, ühtekokku 4,8 miljoni ulatuses.
Kohtusse pöördus ka HKScan Estonia AS ning nõudis hagis Soormilt 2 558 179 eurot.
HKScan Estonia hinnangul on Soorm tekitanud ettevõttele kahju sellega, et allkirjastas nüüd HKScan Estonia nime kandva AS-i Rakvere Lihakombinaat ja AS-i Tallegg nimel 2014. aasta 29. jaanuarist kuni sama aasta 27. märtsini kolm garantiikirja, millega lihatööstuskontsern garanteeris OÜ Ovolex, OÜ Nurkse Seafarm ja OÜ Raikküla Seakasvatus kohustusi kokku ligi 2,6 miljoni euro ulatuses.
Soorm ja Tuvi nõudeid ei tunnistanud ja mõlemad vaidlesid hagidele kogu ulatuses vastu. Nimelt kutsuti nad nende hinnangul juhatusest tagasi põhjendamatult ning alles pärast seda asuti ettevõttes läbi viima sisekontrolli, et alusetult sisustada nende tagasikutsumise otsust.
Eksjuhtide väitel pakkusid HKScan grupi esindajad neile ise välja boonussüsteemi, et hoida neid oma ettevõttes, kuna neid peeti hinnatud spetsialistideks ja juhtideks.
Saades HKScan grupi esindajatelt boonussüsteemi, keeldusid Soorm ja Tuvi konkurendilt saadud tööpakkumisest ning 2008. aasta 10. novembril sõlmitigi juhatuse liikme lepingute lisa, kus sätestati ka boonussüsteem.
Nii kohustus Rakvere Farmid tasuma Soormile 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 2013. aasta 31. detsembrini boonust, mille suuruseks oli viis protsenti iga aruandeaasta kasumist.
Soormi kinnitusel allkirjastas selle lepingu lisa Rakvere Farmide poolt nõukogu esimees Olli Antniemi ning lepingul on ka Kai Seikku ja Matti Perkonoja allkirjad, kes olid lepingu lisa sõlmimise hetkel samuti hageja ainuaktsionäri AS HKScan Estonia nõukogu liikmed.
Soormi kinnitusel on kõikide boonustasude välja maksmiseks korraldused andnud nõukogu esimehed ja korraldused põhinesid nõukogu otsustel ehk ei vasta tõele väide, et boonustasude väljamaksmiseks puudus õiguslik alus või Soorm ja Tuvi oleksid justkui fiktiivsete arvetega raha omastanud.
Garantiikirjade puhul oli Soorm seisukohal, et HKScan Estoniale ei ole mitte mingisugust kahju tekkinud, mille hüvitamist nõuda.
Eelmise aasta 29. novembril pidas keskkriminaalpolitsei Teet Soormi ja Mati Tuvi kinni, kuna prokuratuur kahtlustab neid suures ulatuses omastamises ja rahapesus.
Põhja ringkonnaprokurör Stella Veber selgitas, et kahtlustuste järgi omastasid Soorm ja Tuvi aastatel 2010-2016 AS Rakvere Farmide vara, kasutades selleks nendega seotud isikutele kuuluvate või nende kontrolli all olevate ettevõtetega sõlmitud lepinguid.
"Samuti kasutati fiktiivseid arveid kuritegelikul teel saadud raha legaliseerimiseks. Lisaks sõlmisid Teet Soorm ja Mati Tuvi ettevõttele kahjulikke rendi- ja garantiilepinguid, millega võeti ettevõttele põhjendamatuid kohustusi summas üle kolme miljoni euro," märkis ta ja lisas, et kriminaalmenetluses arestiti tsiviilhagi tagamiseks üle 1,3 miljoni euro väärtuses erinevat vara.
Soorm oli üheks AS-i Rakvere Farmid (endise nimega AS Ekseko) juhatuse liikmeks 2000. aasta 21. detsembrist kuni 2016. aasta 1. detsembrini, samuti oli ta HKScan Estonia juhatuse liikmeks 1999. aasta 20. oktoobrtist kuni 2000. aasta 12. aprillini, 2000. aasta 15. maist kuni 2001. aasta 25. juunini ning 2012. aasta 15. veebruarist kuni 2016. aasta 1. detsembrini.
Tuvi oli 2016. aastani HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor ja HKScanile kuuluva Rakvere Farmide juhatuse liige.
HKScan on Soome peakontoriga Põhjamaade lihatootja, mis toodab ja turustab sea-, veise, linnu- ja lambaliha, töödeldud liha ning valmistoite. Eestis kuulub kontsernile Rakvere Lihakombinaat ja Tallegg.
### Response:
HKScan saavutas Soormi ja Tuviga kokkuleppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siili Palliklubi ja SK Reval-Sport kasvandik, kes Eestis esindas veel HC Chocolate Boysi, HC Viimsi/Tööriistamarketit ja HC Kehrat, alustab viiendat hooaega välisklubis. 2015. aastal liitus Rooba Saksamaa 2. Bundesliga klubiga HSG Nordhorn-Lingen, kust siirdus tunamullu Rootsi. Seal mängis hooaja esiliigas Amo HK eest ning viimati esindas kõrgliigatiimi HIF Karlskronat.
"Mõnes mõttes saigi Prantsusmaale minek alguse Rootsist, sest HIF-iga liitus talvel hispaanlasest mängujuht, kes jagas mulle peamiselt Prantsusmaal ja Hispaanias tegutseva argentiinlasest agendi kontakti. Temal oli koheselt Cavigali variant pakkuda ja asjad läksid liikuma juba jaanuaris," kirjeldas Rooba ülemineku taustalugu.
Cavigal Nice on 1943. aastal kolme klubi ühinemisel tekkinud suur spordiklubi, mille käsipallivõistkond mängis 1990. aastate lõpus kaks hooaega kohalikus meistriliigaski. Siis meeskond likvideeriti ning madalamate sarjade kaudu tõusti uuesti esiliigasse ehk Proligue'i mullu. Tänavu saadi 14 tiimi konkurentsis kümnes koht.
"Proligue's on kohustuslik, et meeskonnas oleks kümme professionaalset pallurit. Mullegi uudne reegel, aga loomulikult kasulik, sest nii sain minagi täisprofilepingu. Laual oli ka teisi variante ja pakkumisi, aga otsustasin uue riigi ja liiga kasuks. Mänguaega lubati kõvasti ja et paremääred on seal üldiselt parimad snaiprid olnud, siis peaks söötu korralikult saama," sõnas Rooba.
"Prantsusmaa käsipall areneb väga kiirelt ja esiliigagi on tugev. Võrrelda veel ei oska, aga juttude põhjal võib esiliiga Rootsi meistrisarjastki kõvem olla. Suhtlesin ka teiste koondislastega, sealhulgas Armi Pärdiga, kes kinnitas, et liiga on tugev ja kindlasti tasub proovima minna," vihjas Rooba koondisekaaslasele, kes hooajal 2016/17 samas liigas Massy Essonne Handballi eest mängis. | Jürgen Rooba siirdub Rootsist Prantsusmaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siili Palliklubi ja SK Reval-Sport kasvandik, kes Eestis esindas veel HC Chocolate Boysi, HC Viimsi/Tööriistamarketit ja HC Kehrat, alustab viiendat hooaega välisklubis. 2015. aastal liitus Rooba Saksamaa 2. Bundesliga klubiga HSG Nordhorn-Lingen, kust siirdus tunamullu Rootsi. Seal mängis hooaja esiliigas Amo HK eest ning viimati esindas kõrgliigatiimi HIF Karlskronat.
"Mõnes mõttes saigi Prantsusmaale minek alguse Rootsist, sest HIF-iga liitus talvel hispaanlasest mängujuht, kes jagas mulle peamiselt Prantsusmaal ja Hispaanias tegutseva argentiinlasest agendi kontakti. Temal oli koheselt Cavigali variant pakkuda ja asjad läksid liikuma juba jaanuaris," kirjeldas Rooba ülemineku taustalugu.
Cavigal Nice on 1943. aastal kolme klubi ühinemisel tekkinud suur spordiklubi, mille käsipallivõistkond mängis 1990. aastate lõpus kaks hooaega kohalikus meistriliigaski. Siis meeskond likvideeriti ning madalamate sarjade kaudu tõusti uuesti esiliigasse ehk Proligue'i mullu. Tänavu saadi 14 tiimi konkurentsis kümnes koht.
"Proligue's on kohustuslik, et meeskonnas oleks kümme professionaalset pallurit. Mullegi uudne reegel, aga loomulikult kasulik, sest nii sain minagi täisprofilepingu. Laual oli ka teisi variante ja pakkumisi, aga otsustasin uue riigi ja liiga kasuks. Mänguaega lubati kõvasti ja et paremääred on seal üldiselt parimad snaiprid olnud, siis peaks söötu korralikult saama," sõnas Rooba.
"Prantsusmaa käsipall areneb väga kiirelt ja esiliigagi on tugev. Võrrelda veel ei oska, aga juttude põhjal võib esiliiga Rootsi meistrisarjastki kõvem olla. Suhtlesin ka teiste koondislastega, sealhulgas Armi Pärdiga, kes kinnitas, et liiga on tugev ja kindlasti tasub proovima minna," vihjas Rooba koondisekaaslasele, kes hooajal 2016/17 samas liigas Massy Essonne Handballi eest mängis.
### Response:
Jürgen Rooba siirdub Rootsist Prantsusmaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem on kavandatavale teisele Nord Streami gaasitorule esitatud kaks trassivarianti – 2017. a valmis keskkonnamõju hindamise aruanne (KMH) Bornholmi saarest kagusse jäävale trassile, mis läbiks Taani territoriaalvett. Taani parlament aga kehtestas 1. jaanuarist 2018 seaduse, mille järgi peab riigi terroitoriaalvett läbivale gaasitrassile oma heakskiidu andma välisminister, kes hindab projekti kooskõla Taani välis-, turvalisus- ja kaitsepoliitika huvidega.
Kuivõrd see muutis gaasitoru rajamise arendaja jaoks kahtlaseks, sest seadus annab välisministrile õiguse toru rajamine vetostada, esitati mullu täiendav taotlus uurida Bornholmi saarest loodesse jäävat trassivarianti, mis jääks väljapoole Taani territoriaalvett.
Mõlema trassivariandi kohta esitas arendaja Taani võimudele taotluse, kuid Taani pole neile vastanud.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski vastas ERR-ile, et Taani selgituste kohaselt on nii 2017. kui 2018. aastatel aset leidnud menetlustes toimunud edasiminek, kuid need pole lõpetatud.
Kuivõrd Taani nõudis arendajalt Bornholmi saarest lõunast mööduvat varianti, mis samas ei läbiks riigi territoriaalvett, siis nüüd on arendaja sellise trassivariandi ka kaardile märkinud ja seda uurima asunud.
"Erinevate alternatiivide hindamine ja võrdlemine on vajalik ka Taani pädeva asutuse – Taani Energiaagentuuri – hinnangul oluline, et selgitada välja väljapoole Taani territoriaalvett jäävatest alternatiividest kõige optimaalsem lahendus keskkonna ja ohutuse vaatepunktist," selgitas Persidski.
Keskkonnaministeerium korraldas Taani poolt saadetud materjalide avaliku väljapaneku, ning kel huvi, sai esitada oma arvamuse. Ministeerium kogus kokku tagasiside ning edastas selle Taanile, ütles Persidski. "Selliselt on käitutud nii varasemalt kui ka praeguse, kagusuunalise trassi menetluse puhul. Taani ootab võimalikke kommentaare 17. juuliks," lausus ta.
Eestilt arvamuse küsimine on vaid osa KMH kinnitamise ametlikust käigus ning tegelikku mõju Taani lähedale plaanitav trassilõik meile ei avalda.
"Taani saadetud materjalides on hinnatud piiriülest mõju ka lähinaabritele – Rootsile, Saksamaale, Poolale – kokkuvõttes ebaoluliseks," märkis Persidski.
Nord Stream 2 pidi algselt valmima käesoleva aasta lõpus, kuid Taani riigi nõudmine leida gaasitorule uus trass tähendab, et Nord Steam 2 kasutuselevõtt võib lükkuda edasi aastaid.
Nord Stream on taanlaste nõudmiste vastu protesteerinud, viimati tehti seda 20. mail pressikonverentsil Moskvas.
Gazpromi partnerid on Nord Steam 2 projektis Saksa firmad Uniper ja Wintershall, Austria OMV, Briti-Hollandi Shell ja Prantsuse-Belgia Engie. Kõik firmad on investeerinud projekti veidi alla miljardi euro, ülejäänu maksab Gazprom.
Nord Stream 2 rajamine on leinud tugevat vastuseisu USA ja paljude Ida-Euroopa riikide poolt, sest kardetakse Venemaa mõjuvõimu kasvu. Uus gaasitoru lubaks Venemaal gaasi Euroopasse transportida Ukrainat läbimata.
Nord Streami esimene etapp valmis 2012. aasta sügisel. | Taani küsis Eestilt arvamust Nord Stream 2 uue trassi kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem on kavandatavale teisele Nord Streami gaasitorule esitatud kaks trassivarianti – 2017. a valmis keskkonnamõju hindamise aruanne (KMH) Bornholmi saarest kagusse jäävale trassile, mis läbiks Taani territoriaalvett. Taani parlament aga kehtestas 1. jaanuarist 2018 seaduse, mille järgi peab riigi terroitoriaalvett läbivale gaasitrassile oma heakskiidu andma välisminister, kes hindab projekti kooskõla Taani välis-, turvalisus- ja kaitsepoliitika huvidega.
Kuivõrd see muutis gaasitoru rajamise arendaja jaoks kahtlaseks, sest seadus annab välisministrile õiguse toru rajamine vetostada, esitati mullu täiendav taotlus uurida Bornholmi saarest loodesse jäävat trassivarianti, mis jääks väljapoole Taani territoriaalvett.
Mõlema trassivariandi kohta esitas arendaja Taani võimudele taotluse, kuid Taani pole neile vastanud.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski vastas ERR-ile, et Taani selgituste kohaselt on nii 2017. kui 2018. aastatel aset leidnud menetlustes toimunud edasiminek, kuid need pole lõpetatud.
Kuivõrd Taani nõudis arendajalt Bornholmi saarest lõunast mööduvat varianti, mis samas ei läbiks riigi territoriaalvett, siis nüüd on arendaja sellise trassivariandi ka kaardile märkinud ja seda uurima asunud.
"Erinevate alternatiivide hindamine ja võrdlemine on vajalik ka Taani pädeva asutuse – Taani Energiaagentuuri – hinnangul oluline, et selgitada välja väljapoole Taani territoriaalvett jäävatest alternatiividest kõige optimaalsem lahendus keskkonna ja ohutuse vaatepunktist," selgitas Persidski.
Keskkonnaministeerium korraldas Taani poolt saadetud materjalide avaliku väljapaneku, ning kel huvi, sai esitada oma arvamuse. Ministeerium kogus kokku tagasiside ning edastas selle Taanile, ütles Persidski. "Selliselt on käitutud nii varasemalt kui ka praeguse, kagusuunalise trassi menetluse puhul. Taani ootab võimalikke kommentaare 17. juuliks," lausus ta.
Eestilt arvamuse küsimine on vaid osa KMH kinnitamise ametlikust käigus ning tegelikku mõju Taani lähedale plaanitav trassilõik meile ei avalda.
"Taani saadetud materjalides on hinnatud piiriülest mõju ka lähinaabritele – Rootsile, Saksamaale, Poolale – kokkuvõttes ebaoluliseks," märkis Persidski.
Nord Stream 2 pidi algselt valmima käesoleva aasta lõpus, kuid Taani riigi nõudmine leida gaasitorule uus trass tähendab, et Nord Steam 2 kasutuselevõtt võib lükkuda edasi aastaid.
Nord Stream on taanlaste nõudmiste vastu protesteerinud, viimati tehti seda 20. mail pressikonverentsil Moskvas.
Gazpromi partnerid on Nord Steam 2 projektis Saksa firmad Uniper ja Wintershall, Austria OMV, Briti-Hollandi Shell ja Prantsuse-Belgia Engie. Kõik firmad on investeerinud projekti veidi alla miljardi euro, ülejäänu maksab Gazprom.
Nord Stream 2 rajamine on leinud tugevat vastuseisu USA ja paljude Ida-Euroopa riikide poolt, sest kardetakse Venemaa mõjuvõimu kasvu. Uus gaasitoru lubaks Venemaal gaasi Euroopasse transportida Ukrainat läbimata.
Nord Streami esimene etapp valmis 2012. aasta sügisel.
### Response:
Taani küsis Eestilt arvamust Nord Stream 2 uue trassi kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks tegevmängijatele arreteeriti ka mitmed endised profimängijad, aga ka klubide ametnikud. Kataloonia väljaanne El Periodico andmetel on süüdistuse saanute hulgas endine Madridi Reali mängumees Raul Bravo, äsja karjääri lõpetanud Valladolidi Reali mängija Borja Fernandez, Samuel Saiz Alonso (Getafe), Inigo Lopez Montana (Deportivo), Carlos Aranda ning tänavu kõrgliigast välja langenud Huesca klubi president Agustin Lasaosa ja sama meeskonna meditsiinilise personali eest vastutav Juan Carlos Galindo Lanuza.
Hispaania meistriliiga (La Liga) on politseile teatanud kaheksast võimalikust kokkuleppemängust. "2018/19 hooajal esitas La Liga politseile kaheksa kaebust seoses võimalike kokkuleppemängudega Hispaania madalamates divisjonides ning Hispaanias peetud rahvusvaheliste maavõistlustega," teatas La Liga pressiteates.
La Liga sõnul on nad teavitanud vastavaid organeid ka võimalikest keelatud kihlvedudest, kus madalamate liigade mängijad on osalenud enda võistlussarjaga seotud hasartmängudes. | Hispaanias arreteeriti kokkuleppemängude tõttu mitu jalgpallurit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks tegevmängijatele arreteeriti ka mitmed endised profimängijad, aga ka klubide ametnikud. Kataloonia väljaanne El Periodico andmetel on süüdistuse saanute hulgas endine Madridi Reali mängumees Raul Bravo, äsja karjääri lõpetanud Valladolidi Reali mängija Borja Fernandez, Samuel Saiz Alonso (Getafe), Inigo Lopez Montana (Deportivo), Carlos Aranda ning tänavu kõrgliigast välja langenud Huesca klubi president Agustin Lasaosa ja sama meeskonna meditsiinilise personali eest vastutav Juan Carlos Galindo Lanuza.
Hispaania meistriliiga (La Liga) on politseile teatanud kaheksast võimalikust kokkuleppemängust. "2018/19 hooajal esitas La Liga politseile kaheksa kaebust seoses võimalike kokkuleppemängudega Hispaania madalamates divisjonides ning Hispaanias peetud rahvusvaheliste maavõistlustega," teatas La Liga pressiteates.
La Liga sõnul on nad teavitanud vastavaid organeid ka võimalikest keelatud kihlvedudest, kus madalamate liigade mängijad on osalenud enda võistlussarjaga seotud hasartmängudes.
### Response:
Hispaanias arreteeriti kokkuleppemängude tõttu mitu jalgpallurit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valimistel nimekirjas kaheksandalt kolmandale kohale tõusnud Jakeliunas pidas seda valijate usalduseks tema töö vastu rahandus- ja pangandusvaldkonnas: "Kui ma langetan selle otsuse - ma ei ütle, et langetan selle täna, kuid mõtlen selle üle tõsimeeli - jätkan sama tööd Euroopas. Tuleb pidada nõu perekonna, peaministri, fraktsiooniga, tuleb arutada alustatud uurimiste lõpuleviimise küsimust."
Esmaspäevase Talurahva ja Roheliste Liidu avalduse kohaselt tahab Marciulionis pühenduda Leedus spordikarjääri lõpetanute küsimustele ja noorteprojektide edendamisele. | Korvpallur Marčiulionis loobus Euroopa Parlamendi kohast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valimistel nimekirjas kaheksandalt kolmandale kohale tõusnud Jakeliunas pidas seda valijate usalduseks tema töö vastu rahandus- ja pangandusvaldkonnas: "Kui ma langetan selle otsuse - ma ei ütle, et langetan selle täna, kuid mõtlen selle üle tõsimeeli - jätkan sama tööd Euroopas. Tuleb pidada nõu perekonna, peaministri, fraktsiooniga, tuleb arutada alustatud uurimiste lõpuleviimise küsimust."
Esmaspäevase Talurahva ja Roheliste Liidu avalduse kohaselt tahab Marciulionis pühenduda Leedus spordikarjääri lõpetanute küsimustele ja noorteprojektide edendamisele.
### Response:
Korvpallur Marčiulionis loobus Euroopa Parlamendi kohast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arstide erialaseltsid tegid teisipäeval avaliku pöördumise, kus nimetasid otsust alkoholiaktsiisi langetada rumalaks.
"Alkoholiaktsiisi langetamisega annab valitsus ühemõttelise sõnumi, et rahva tervis ei ole oluline," seisis pöördumises, millele olid alla kirjutanud Eesti arstide liit, nooremarstide ühendus, perearstide selts, arstiüliõpilaste selts, lastearstide selts ja paljud teised erialaseltsid.
Nad viitasid Soome kogemusele: nimelt langetati seal alkoholiaktsiisi, kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga ühines ja soomlastel tekkis võimalus siit palju soodsamalt alkoholi soetamas käia. Soome tervise- ja heaoluinstituudi andmed näitavad, et pärast aktsiisilangust kasvas järsult nii alkoholitarbimine kui ka alkoholisurmade ja tervisekahjude arv.
"Inimeste surmade, rahva tervise halvenemise ja meditsiinikulude kasvu eest vastutavad poliitikud, kes selle rumala otsuse tegid," ütles arstide liidu president Jaan Sütt.
Arstkond kutsus riigikogu liikmeid üles õppima Soome vigadest ning hääletama rahva tervise poolt ja alkoholiaktsiisi langetamise vastu.
"Nagu tuleks lollidemaalt uudiseid, et teadusele raha juurde ei anta ja selle asemel langetatakse viina hinda."
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles ERR-ile, et alkoholi odavnemise mõju ei avaldu silmapilkselt, ehkki kohe mõjutab see liiklusõnnetuste, vägivallajuhtumite ja muude õnnetuste arvu, mis on väga palju alkoholiga seotud.
"Praegu tehakse väga oluline samm tagasi meie viimase aja alkoholipoliitikas, mis on olnud õigel suunal ja mida on tunnustatud rahvusvahelisel tasandil. See on piinlik, et niisuguseid otsuseid tehakse, kui peetakse tähtsamaks seda, et poed saaksid oma käibe taastada ja piirikaubandus lõpeks, aga rahva tervis on ei tea mitmendal kohal," lausus ta.
Rehemaa sõnul kasvavad alkoholi parema kättesaadavuse tõttu pikema aja jooksul tervisekahjud ja suremus. Õppust tuleks võtta Soomes tehtud katsest, aga Eesti on otsustanud teha uusi inimkatseid.
"Tagajärgi näevad ja peavad nendega tegelema arstid ja kõik tervishoiutöötajad ning sotsiaalsüsteem. Neid mõjutab see oluliselt, aga põhiline on kahju rahva tervisele. Kogu arstide seltskond on väga nördinud otsusest," tõdes arstide liidu peasekretär.
Ta pidas kahetsusväärseks, et rahandusministeerium ei ole kokku arvutanud kulusid, mida alkoholi tarbimine ja selle kasv kaasa toob. Ükskõik millist riigi tulu ei saa panna ettepoole inimeste tervisest ning selge pole ju seegi, kas aktsiisitulu üldse kasvab, lausus Rehemaa.
"Kogu need eilsed uudised olid, vabandage väljenduse eest, nagu tuleks lollidemaalt uudiseid, et teadusele raha juurde ei anta ja selle asemel langetatakse viina hinda," lausus ta.
Perearstide esindaja: alkoholipoliitika sihtmärgiks on lapsed
Perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi kirjutas sotsiaalmeedias, et praegused teod kirjutame tulipunaste kirjatähtedega tulevikku. Ta tõi välja, et tänast alkoholipoliitikat ei kirjutata praegustele täiskasvanutele.
"Me ei kirjuta seda 27 roolijoodikule, kes 26. mail kogemata politseile vahele jäid. Me ei kirjuta seda inimestele, kes on välja mõelnud vanasõna "Pivo bez vodki - dengi na veter". Me ei kirjuta seda neile inimestele, kes apteekrilt häbelikult maksa tugevadavaid kapsleid küsivad. Ega nendele, kelle jaoks nädalavahetuseti sõpradega ebakainelt mõmisemine on üks osa looduslikust rütmist. Ega ühtelegi teisele täiskasvanule, kelle tarbimisharjumused on paratamatult ja enamasti pöördumatult välja kujunenud," loetles ta.
Vallikivi sõnul luuakse praegust alkoholipoliitikat ennekõike neile, kes käivad lasteaias ja koolis ning kelle tarbimisharjumust mõjutab see, kas ja kuidas nende kodus alkoholist räägitakse, kui palju nad oma vanemaid alkoholist joobnuna on näinud, kui hõlpsasti kättesaadav on alkohol ja kui palju on nad näinud alkoholireklaami ehk ühtekokku kõik see, milliseid hoiakuid ühiskond tervikuna alkoholi osas kannab.
"Öeldes välja sõnumi, et alkoholi tarvitamine on vajalik ja kasulik meie majandusele, ütleme ridade vahel välja ka hoopis midagi muud. Kas me saame jääda lootma selle peale, et koolist ja lasteaiast tulev põlvkond on meietagi piisavalt arukas, et teha õigeid valikuid?" küsis ta.
TAI: senist alkoholipoliitikat pidanuks hoidma
Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer ütles ERR-ile, et kui panna ühele joonele alkoholiaktsiisi kasvud ja surmade arvu, siis näeme alati, et need liiguvad koos.
"Alkoholi hinna kasvades kättesaadavus väheneb, tarvitatakse vähem ja ka surmade arv väheneb. Eelmise aasta surmade arv alkoholi tarvitamisest tingitud haigustesse oli õige veidi suurem kui ülemöödunud aastal, aga kui taandame selle 100 000 elanikule, siis seda kasvu ei ole, sest rahvastiku arv kasvas," rääkis ta.
Veimeri sõnul kasvab alkoholihinna languse järel üldiselt lisaks surmajuhtumite arvule ka arstidele ja eriarstidele pöördumiste arv. Näitajad, mis kohe muutuvad, on surmajuhtumid alkoholi tarvitamisest tingitud vigastuste, õnnetuste ja mürgistuste tõttu. Mõnede haiguste avaldumisega läheb aga aega.
Konjunktuuriinstituudi värske uuring näitas, et mullu langes Eestis alkoholi tarvitamine kümne aasta madalaimale tasemele. See, et valitsus otsustas nüüd aktsiise langetada, ei ole Veimeri sõnul ei tema ega TAI hinnangul õige samm. Ta tõdes, et aktsiiside tõstmisel on piir, kust algab piirikaubandus, õhuke, kuid praegu võinuks valitsus hoida seda sama joont, mida senini on hoitud.
"Praktika näitas, et selle joone hoidmisega tarvitamine Eestis vähenes. Ja tegelikult on ka viimased signaalid Läti suunalt, kes ka tõstis aktsiise, et seal hakkab vaikselt piirikaubandus vähenema ehk ostetakse vähem. Aga meie põhiküsimus pole see, kes saab aktsiisitulu, vaid tervise vaatest see, kes tarvitab kui palju," rääkis TAI juht.
Ta märkis, et kui olemasoleva hinnataseme juures jätkus langustrend - see on lisaks hinnale seotud ka alkoholi kättesaadavuse, reklaamipiirangute ja teiste teguritega - siis oleks võinud seda joont ka hoida. Kui nüüd alkoholitarvitamine kasvab, peab valitsus olema valmis eraldama eelarvest raha selleks, et hakata maksma kinni kahjusid, mis lisaks alkoholist tingitud haiguste ravimisele on seotud ka liiklusõnnetustele reageerimisega, kiirabi väljasõitudega kukkumiste ja vigastuste korral jne.
Lisaks on Veimeri sõnul kahju ka sellest, et alles esmaspäeval esitletud täiskasvanud ja noorte tervisekäitumise uuring näitas tarvitamise vähenemist noorte seas, kusjuures tunduvalt on kasvanud nende noorte hulk, kes alkoholi üldse ei joo. "Kõik näitajad on paranenud ja see on nii kurb, kui me anname seda sõnumit, et nüüd on jälle hind odavam ja kättesaadavus parem," tõdes ta. "Kui hakkame mingeid tulemusi saavutama, on väga kahju, kui laeva nina oma suunda pöörab."
Kiik taotleb eelarvest lisaraha alkohoolikute ravi laiendamiseks
Ainsana valitsuse liikmetest ei toetanud alkoholi odavamaks muutmist sotsiaalminister Tanel Kiik. Ta ütles ERR-ile, et alkoholi tarbimine on jätkuvalt liialt kõrge ja toob kaasa suuri tervisekahjusid. Tema hinnangul on tegu tõsise probleemiga ning ta on algusest peale olnud skeptiline alkoholiaktsiisi langetamise osas, mistõttu ta ka valitsuskabinetis oma eriarvamust väljendas.
"Mõistan küll soovi piirikaubandust tagasi pöörata, kuid sellest olulisem on Eesti inimeste tervis ja elukvaliteet," sõnas ta. "[Aktsiisi] langetamine on rahvatervise seisukohalt oluline risk ja võib tuua soovimatuid tagajärgi, kui alkoholitarbimine peaks taas tõusma hakkama. Loodame, et see peagi jõustuvate väljapanekupiirangutega koosmõjus siiski nii ei lähe."
Kiige sõnul ootab ta siseministeeriumilt tugevat järelevalvet selle üle, et alkoholi ei müüdaks alaealistele ja juba joobetunnustega inimestele.
"Samuti tasub esile tõsta, et soovime lisavahendite toel suurendada teavitus- ja ennetustööd ning toetame alkoholireklaami igakülgset piiramist. Oleme juba taotlenud riigieelarvest lisaraha alkoholitarvitamise häire ravi teenuste laiendamiseks ning usun, et nimetatud meetmed leiavad ka valitsuselt toetust," sõnas sotsiaalminister.
Valitsus otsustas esmaspäeval, et alates 1. juulist langeb nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiis 25 protsenti. Aktsiiside niisugune langetamine tähendab, et näiteks pooleliitrise ja viieprotsendilise alkoholisisaldusega õlle hing koos käibemaksuga langeb 12,69 sendi võrra. Pooleliitrine pudel viina alkoholisisaldusega 40 protsenti hakkab koos käibemaksuga maksma 1,5 eurot vähem. | Arstid ja TAI kritiseerisid teravalt alkoholiaktsiisi langetamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arstide erialaseltsid tegid teisipäeval avaliku pöördumise, kus nimetasid otsust alkoholiaktsiisi langetada rumalaks.
"Alkoholiaktsiisi langetamisega annab valitsus ühemõttelise sõnumi, et rahva tervis ei ole oluline," seisis pöördumises, millele olid alla kirjutanud Eesti arstide liit, nooremarstide ühendus, perearstide selts, arstiüliõpilaste selts, lastearstide selts ja paljud teised erialaseltsid.
Nad viitasid Soome kogemusele: nimelt langetati seal alkoholiaktsiisi, kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga ühines ja soomlastel tekkis võimalus siit palju soodsamalt alkoholi soetamas käia. Soome tervise- ja heaoluinstituudi andmed näitavad, et pärast aktsiisilangust kasvas järsult nii alkoholitarbimine kui ka alkoholisurmade ja tervisekahjude arv.
"Inimeste surmade, rahva tervise halvenemise ja meditsiinikulude kasvu eest vastutavad poliitikud, kes selle rumala otsuse tegid," ütles arstide liidu president Jaan Sütt.
Arstkond kutsus riigikogu liikmeid üles õppima Soome vigadest ning hääletama rahva tervise poolt ja alkoholiaktsiisi langetamise vastu.
"Nagu tuleks lollidemaalt uudiseid, et teadusele raha juurde ei anta ja selle asemel langetatakse viina hinda."
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles ERR-ile, et alkoholi odavnemise mõju ei avaldu silmapilkselt, ehkki kohe mõjutab see liiklusõnnetuste, vägivallajuhtumite ja muude õnnetuste arvu, mis on väga palju alkoholiga seotud.
"Praegu tehakse väga oluline samm tagasi meie viimase aja alkoholipoliitikas, mis on olnud õigel suunal ja mida on tunnustatud rahvusvahelisel tasandil. See on piinlik, et niisuguseid otsuseid tehakse, kui peetakse tähtsamaks seda, et poed saaksid oma käibe taastada ja piirikaubandus lõpeks, aga rahva tervis on ei tea mitmendal kohal," lausus ta.
Rehemaa sõnul kasvavad alkoholi parema kättesaadavuse tõttu pikema aja jooksul tervisekahjud ja suremus. Õppust tuleks võtta Soomes tehtud katsest, aga Eesti on otsustanud teha uusi inimkatseid.
"Tagajärgi näevad ja peavad nendega tegelema arstid ja kõik tervishoiutöötajad ning sotsiaalsüsteem. Neid mõjutab see oluliselt, aga põhiline on kahju rahva tervisele. Kogu arstide seltskond on väga nördinud otsusest," tõdes arstide liidu peasekretär.
Ta pidas kahetsusväärseks, et rahandusministeerium ei ole kokku arvutanud kulusid, mida alkoholi tarbimine ja selle kasv kaasa toob. Ükskõik millist riigi tulu ei saa panna ettepoole inimeste tervisest ning selge pole ju seegi, kas aktsiisitulu üldse kasvab, lausus Rehemaa.
"Kogu need eilsed uudised olid, vabandage väljenduse eest, nagu tuleks lollidemaalt uudiseid, et teadusele raha juurde ei anta ja selle asemel langetatakse viina hinda," lausus ta.
Perearstide esindaja: alkoholipoliitika sihtmärgiks on lapsed
Perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi kirjutas sotsiaalmeedias, et praegused teod kirjutame tulipunaste kirjatähtedega tulevikku. Ta tõi välja, et tänast alkoholipoliitikat ei kirjutata praegustele täiskasvanutele.
"Me ei kirjuta seda 27 roolijoodikule, kes 26. mail kogemata politseile vahele jäid. Me ei kirjuta seda inimestele, kes on välja mõelnud vanasõna "Pivo bez vodki - dengi na veter". Me ei kirjuta seda neile inimestele, kes apteekrilt häbelikult maksa tugevadavaid kapsleid küsivad. Ega nendele, kelle jaoks nädalavahetuseti sõpradega ebakainelt mõmisemine on üks osa looduslikust rütmist. Ega ühtelegi teisele täiskasvanule, kelle tarbimisharjumused on paratamatult ja enamasti pöördumatult välja kujunenud," loetles ta.
Vallikivi sõnul luuakse praegust alkoholipoliitikat ennekõike neile, kes käivad lasteaias ja koolis ning kelle tarbimisharjumust mõjutab see, kas ja kuidas nende kodus alkoholist räägitakse, kui palju nad oma vanemaid alkoholist joobnuna on näinud, kui hõlpsasti kättesaadav on alkohol ja kui palju on nad näinud alkoholireklaami ehk ühtekokku kõik see, milliseid hoiakuid ühiskond tervikuna alkoholi osas kannab.
"Öeldes välja sõnumi, et alkoholi tarvitamine on vajalik ja kasulik meie majandusele, ütleme ridade vahel välja ka hoopis midagi muud. Kas me saame jääda lootma selle peale, et koolist ja lasteaiast tulev põlvkond on meietagi piisavalt arukas, et teha õigeid valikuid?" küsis ta.
TAI: senist alkoholipoliitikat pidanuks hoidma
Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer ütles ERR-ile, et kui panna ühele joonele alkoholiaktsiisi kasvud ja surmade arvu, siis näeme alati, et need liiguvad koos.
"Alkoholi hinna kasvades kättesaadavus väheneb, tarvitatakse vähem ja ka surmade arv väheneb. Eelmise aasta surmade arv alkoholi tarvitamisest tingitud haigustesse oli õige veidi suurem kui ülemöödunud aastal, aga kui taandame selle 100 000 elanikule, siis seda kasvu ei ole, sest rahvastiku arv kasvas," rääkis ta.
Veimeri sõnul kasvab alkoholihinna languse järel üldiselt lisaks surmajuhtumite arvule ka arstidele ja eriarstidele pöördumiste arv. Näitajad, mis kohe muutuvad, on surmajuhtumid alkoholi tarvitamisest tingitud vigastuste, õnnetuste ja mürgistuste tõttu. Mõnede haiguste avaldumisega läheb aga aega.
Konjunktuuriinstituudi värske uuring näitas, et mullu langes Eestis alkoholi tarvitamine kümne aasta madalaimale tasemele. See, et valitsus otsustas nüüd aktsiise langetada, ei ole Veimeri sõnul ei tema ega TAI hinnangul õige samm. Ta tõdes, et aktsiiside tõstmisel on piir, kust algab piirikaubandus, õhuke, kuid praegu võinuks valitsus hoida seda sama joont, mida senini on hoitud.
"Praktika näitas, et selle joone hoidmisega tarvitamine Eestis vähenes. Ja tegelikult on ka viimased signaalid Läti suunalt, kes ka tõstis aktsiise, et seal hakkab vaikselt piirikaubandus vähenema ehk ostetakse vähem. Aga meie põhiküsimus pole see, kes saab aktsiisitulu, vaid tervise vaatest see, kes tarvitab kui palju," rääkis TAI juht.
Ta märkis, et kui olemasoleva hinnataseme juures jätkus langustrend - see on lisaks hinnale seotud ka alkoholi kättesaadavuse, reklaamipiirangute ja teiste teguritega - siis oleks võinud seda joont ka hoida. Kui nüüd alkoholitarvitamine kasvab, peab valitsus olema valmis eraldama eelarvest raha selleks, et hakata maksma kinni kahjusid, mis lisaks alkoholist tingitud haiguste ravimisele on seotud ka liiklusõnnetustele reageerimisega, kiirabi väljasõitudega kukkumiste ja vigastuste korral jne.
Lisaks on Veimeri sõnul kahju ka sellest, et alles esmaspäeval esitletud täiskasvanud ja noorte tervisekäitumise uuring näitas tarvitamise vähenemist noorte seas, kusjuures tunduvalt on kasvanud nende noorte hulk, kes alkoholi üldse ei joo. "Kõik näitajad on paranenud ja see on nii kurb, kui me anname seda sõnumit, et nüüd on jälle hind odavam ja kättesaadavus parem," tõdes ta. "Kui hakkame mingeid tulemusi saavutama, on väga kahju, kui laeva nina oma suunda pöörab."
Kiik taotleb eelarvest lisaraha alkohoolikute ravi laiendamiseks
Ainsana valitsuse liikmetest ei toetanud alkoholi odavamaks muutmist sotsiaalminister Tanel Kiik. Ta ütles ERR-ile, et alkoholi tarbimine on jätkuvalt liialt kõrge ja toob kaasa suuri tervisekahjusid. Tema hinnangul on tegu tõsise probleemiga ning ta on algusest peale olnud skeptiline alkoholiaktsiisi langetamise osas, mistõttu ta ka valitsuskabinetis oma eriarvamust väljendas.
"Mõistan küll soovi piirikaubandust tagasi pöörata, kuid sellest olulisem on Eesti inimeste tervis ja elukvaliteet," sõnas ta. "[Aktsiisi] langetamine on rahvatervise seisukohalt oluline risk ja võib tuua soovimatuid tagajärgi, kui alkoholitarbimine peaks taas tõusma hakkama. Loodame, et see peagi jõustuvate väljapanekupiirangutega koosmõjus siiski nii ei lähe."
Kiige sõnul ootab ta siseministeeriumilt tugevat järelevalvet selle üle, et alkoholi ei müüdaks alaealistele ja juba joobetunnustega inimestele.
"Samuti tasub esile tõsta, et soovime lisavahendite toel suurendada teavitus- ja ennetustööd ning toetame alkoholireklaami igakülgset piiramist. Oleme juba taotlenud riigieelarvest lisaraha alkoholitarvitamise häire ravi teenuste laiendamiseks ning usun, et nimetatud meetmed leiavad ka valitsuselt toetust," sõnas sotsiaalminister.
Valitsus otsustas esmaspäeval, et alates 1. juulist langeb nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiis 25 protsenti. Aktsiiside niisugune langetamine tähendab, et näiteks pooleliitrise ja viieprotsendilise alkoholisisaldusega õlle hing koos käibemaksuga langeb 12,69 sendi võrra. Pooleliitrine pudel viina alkoholisisaldusega 40 protsenti hakkab koos käibemaksuga maksma 1,5 eurot vähem.
### Response:
Arstid ja TAI kritiseerisid teravalt alkoholiaktsiisi langetamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks on võimalik proovida ratastoolis jalgpalliga triblada ning täpsuslööke. Samuti saab ennast proovile panna täpsusorienteerumises Tallinna vanalinna üles seatud rajal. Lisaks sportlikele tegevustele saab külastada ka meelega ja meeleta ala, kus saab teada, mis tunne on sooritada igapäevatoimetusi kui nägemismeel on blokeeritud.
Kohal on nii ratastoolitennisistid kui ka istevõrkpallurid, kes näitavad kuidas neid mänge mängitakse ning juhendavad kõiki huvilisi. Täpsusorienteerumise rada on võimalik läbida nii ratastoolis kui ka jalgsi. Raja läbimiseks on kohapeal olemas ratastoolid.
Meelega ja meeleta alal saad katsetada, mis tunne on, kui on blokeeritud sinu nägemismeel. Lisaks on võimalik Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse spetsialistidelt küsida infot taastusravi kohta.
Paraolümpiapäeva ajakava:
10.00-13.00 Ratastoolitennis
10.00-12.00 Meelega ja meeleta ala
10.00-15.00 Ratastoolis jalgpall
10.00-15.00 Novus ehk koroona
11.00-12.30 Täpsusorienteerumine
13.00-15.00 Istevõrkpall | Paraolümpiapäeval saab ennast proovile panna mitmel alal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks on võimalik proovida ratastoolis jalgpalliga triblada ning täpsuslööke. Samuti saab ennast proovile panna täpsusorienteerumises Tallinna vanalinna üles seatud rajal. Lisaks sportlikele tegevustele saab külastada ka meelega ja meeleta ala, kus saab teada, mis tunne on sooritada igapäevatoimetusi kui nägemismeel on blokeeritud.
Kohal on nii ratastoolitennisistid kui ka istevõrkpallurid, kes näitavad kuidas neid mänge mängitakse ning juhendavad kõiki huvilisi. Täpsusorienteerumise rada on võimalik läbida nii ratastoolis kui ka jalgsi. Raja läbimiseks on kohapeal olemas ratastoolid.
Meelega ja meeleta alal saad katsetada, mis tunne on, kui on blokeeritud sinu nägemismeel. Lisaks on võimalik Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse spetsialistidelt küsida infot taastusravi kohta.
Paraolümpiapäeva ajakava:
10.00-13.00 Ratastoolitennis
10.00-12.00 Meelega ja meeleta ala
10.00-15.00 Ratastoolis jalgpall
10.00-15.00 Novus ehk koroona
11.00-12.30 Täpsusorienteerumine
13.00-15.00 Istevõrkpall
### Response:
Paraolümpiapäeval saab ennast proovile panna mitmel alal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval tuli teade, et teaduse rahastamine ei liigu sammugi lähemale lubatud ühele protsendile SKP-st. Kas teadlasi on petetud juba siis, kui see lepe sõlmiti? Lubadus anti teades, et see tegelikult võimalik ei ole?
Kõigepealt julgen uuesti kinnitada, et teaduse ja innovatsiooni üks protsent on laual olnud kogu aeg, järjepidevalt nii koalitsiooni moodustamise ajal kui ka riigi eelarvestrateegia (RES) läbirääkimistel. Ja ka eile, kui veel viimaseid väga teravaid arutelusid peeti, siis oli ka läbi peaministri soovi korduvalt teaduse ja arenduse teema laual.
Mida see tähendab? Võib-olla see riigieelarve strateegia tegemine ei ole olnud selline tavaline.
Kui tavaliselt majanduskasvu tingimustes räägivad erakonnad läbi võimalikke kulutusi ja räägivad, kuhu võiks erinevaid positiivseid uudiseid saata, siis meie viimased kolm nädalat on käinud ümber jutu, kuidas ja mis valdkondades peab kärpima selleks, et majandust jahutada, kuna targad inimesed on kokku otsustanud, et Eesti majandust tuleb jahutama hakata.
"Räägiti juba 20-protsendilistest kärbetest kõikides valdkondades."
Nii, et tegelikult kõige esimene, mida ka teadlastel on oluline teada on majanduspoliitiline arutelu: kas see tõesti on nii masendav stsenaarium nagu praegu meile valitsusele on lauale pandud?
Ja peamine asi, mida ma haridus- ja teadusministrina pidin tegema, on võimalikult palju säästa investeeringuvaldkonda - mida teadus ja haridus loomulikult on, suurtest kärbetest - räägiti juba 20-protsendilistest kärbetest kõikides valdkondades.
Kas valitsuskabinetis oli ka neid inimesi, kes ütlesid, et tõmbame teadus-arendusraha vähemaks?
Mitte niivõrd üksikuid inimesi, vaid ettepanek, kust leida kärpele kate, oli see, et kõik valdkonnad peavad kärpima ilma ühegi erandita, mille sees oli nii teaduse valdkond, haridusvaldkond kui ka kaitsekulud.
Mingi kompromissina ühel hetkel siis otsustati, et võiks siiski teatud valdkondi säästa kärbetest.
Järgmine ring, mis siis eile korduvalt ja korduvalt laual oli: kui kärpimisest säästame teadusvaldkonda, siis kas see järgmine samm on ka võimalik, et meil nullpunkt jääks vähemalt see 0,71 (protsenti SKP-st)?
Järgmine samm oli siis, mis loomulikult jälle teadlaste ambitsiooni ei rahulda, on see, et see 143 miljonit eurot, on selleks, et hoida 0,71 protsenti SKPst majanduskavu tingimustes, vajab ka see lisaraha.
"Loomulikult on see veerand sammu sellest, kuhu me tahtsime jõuda, sest ta tõepoolest on justkui paigal, aga ka paigalolek nõuab lisaraha."
Loomulikult on see veerand sammu sellest, kuhu me tahtsime jõuda, sest ta tõepoolest on justkui paigal, aga ka paigalolek nõuab lisaraha.
Ja kolmas samm, milles kõik osapooled on kokku leppinud: kui meil peaks olema esimenegi lootuskiir, et majanduse kasv on tegelikult järjepidev ja kõik läheb hästi, siis augusti prognoosi järel saame näha, millised on reaalsed järgmise eelarve võimalused.
Eile kõlas valitsusest, et sellest, koos SKP-ga tulevast lisarahast võiks minna arendustegevuseks ettevõtetele, mitte otse ülikoolidele-instituutidele puhta teadustöö tarvis. Kas see tähendab, et koos üldise majanduskavu ja hindade kallinemisega teadus ikkagi kaotab omajagu?
Ega selle ühe protsendi arutelu juures on algusest peale olnud nii, et on need meetmed, mis antakse otse teadlastele otsustamiseks. Lisaks on erinevaid programme. Ja teadlased on selle tõesti iga sendi täpsusega läbi arvutanud kui ka need meetmed, mis peaksid ergutama majandust ja ettevõtlusega koostööd.
Osad nendest jookseb haridus- ja teadusministeeriumi kaudu, osa läbi majandus- ja kommunikatsioonimisteeriumi.
Ja ka seal on innovatsiooni poole pealt meil loomulikult palju väljakutseid. Teame, et seal võib-olla kõik programmid ei ole lõpuni nii detailselt läbi arvutatud kui teadlaste poole pealt.
Aga miks me kõik ühiselt leiame, et seda on vaja? Sest teaduse ja ettevõtluse koostöö edendamiseks on kindlasti Eestis meetmeid vaja. Kas keegi jagab kellegile raha - no nii traagiline see tegelikult ei ole.
Me teame seda diskussiooni küll, et ka nüüd, kui me räägime teatud lisarahadest, siis osa nendest on rakendusteadustesse, osa on ettevõtlusega koostööprogrammid ja siis suurem osa on puhta teaduse programmid.
Selleks, et panna teaduse raha tegelikult SKP kasvu konteksti, öelge palun, mis valdkond kõige rohkem kaotas RES-i aruteludel ja kui teadusel jäi rahastus samaks, siis see tähendab, et kuskil pidi kärpima oluliselt rohkem. Kust see oluliselt rohkem tuli?
No kõigepealt kõik kontrollnumbrid alles tänase ja homse päeva jooksul täpsustuvad. Neljapäevaks saavad need selgeks.
Aga kui nüüd mingisugust paremat stsenaariumit neljapäevaks ei selgu ja ka eelarvenõukogu ei tule siin paremate uudistega kui need, mis on neli nädalat olnud, siis kärped puudutavad kõiki ja kõike ja ma usun, et see on midagi, milleks me täna ühiskonnas valmis ei ole.
"Pean ütlema ka isiklikult jään veidi segadusse, et mida see majanduse jahutamine reaalselt tähendab."
Mis moodi see kõik laheneb ja mida need kärped kõik reaalselt tähendavad - kas need tähendavad mingeid koondamisi, palga kokku võtmisi - eks need stsenaariumid tuleb nüüd lähipäevadel igas valdkonnas läbi arutada.
Ja samal ajal peaaegu ükski minister ei saa täpselt aru, miks me kärbime?
Ma usun, et see on ühiskonnas laiem kui ainult need ministrid, kes on laua taga. See puudutab kantslereid, ministeeriumide tippjuhtkondi, ametiasutusi. Põhjusi ja selgitusi on praegu natukene keeruline mõista küll.
Pean ütlema ka isiklikult jään veidi segadusse, et mida see majanduse jahutamine reaalselt tähendab. | Reps: ees võivad oodata kärped, koondamised ja palkade vähendamised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval tuli teade, et teaduse rahastamine ei liigu sammugi lähemale lubatud ühele protsendile SKP-st. Kas teadlasi on petetud juba siis, kui see lepe sõlmiti? Lubadus anti teades, et see tegelikult võimalik ei ole?
Kõigepealt julgen uuesti kinnitada, et teaduse ja innovatsiooni üks protsent on laual olnud kogu aeg, järjepidevalt nii koalitsiooni moodustamise ajal kui ka riigi eelarvestrateegia (RES) läbirääkimistel. Ja ka eile, kui veel viimaseid väga teravaid arutelusid peeti, siis oli ka läbi peaministri soovi korduvalt teaduse ja arenduse teema laual.
Mida see tähendab? Võib-olla see riigieelarve strateegia tegemine ei ole olnud selline tavaline.
Kui tavaliselt majanduskasvu tingimustes räägivad erakonnad läbi võimalikke kulutusi ja räägivad, kuhu võiks erinevaid positiivseid uudiseid saata, siis meie viimased kolm nädalat on käinud ümber jutu, kuidas ja mis valdkondades peab kärpima selleks, et majandust jahutada, kuna targad inimesed on kokku otsustanud, et Eesti majandust tuleb jahutama hakata.
"Räägiti juba 20-protsendilistest kärbetest kõikides valdkondades."
Nii, et tegelikult kõige esimene, mida ka teadlastel on oluline teada on majanduspoliitiline arutelu: kas see tõesti on nii masendav stsenaarium nagu praegu meile valitsusele on lauale pandud?
Ja peamine asi, mida ma haridus- ja teadusministrina pidin tegema, on võimalikult palju säästa investeeringuvaldkonda - mida teadus ja haridus loomulikult on, suurtest kärbetest - räägiti juba 20-protsendilistest kärbetest kõikides valdkondades.
Kas valitsuskabinetis oli ka neid inimesi, kes ütlesid, et tõmbame teadus-arendusraha vähemaks?
Mitte niivõrd üksikuid inimesi, vaid ettepanek, kust leida kärpele kate, oli see, et kõik valdkonnad peavad kärpima ilma ühegi erandita, mille sees oli nii teaduse valdkond, haridusvaldkond kui ka kaitsekulud.
Mingi kompromissina ühel hetkel siis otsustati, et võiks siiski teatud valdkondi säästa kärbetest.
Järgmine ring, mis siis eile korduvalt ja korduvalt laual oli: kui kärpimisest säästame teadusvaldkonda, siis kas see järgmine samm on ka võimalik, et meil nullpunkt jääks vähemalt see 0,71 (protsenti SKP-st)?
Järgmine samm oli siis, mis loomulikult jälle teadlaste ambitsiooni ei rahulda, on see, et see 143 miljonit eurot, on selleks, et hoida 0,71 protsenti SKPst majanduskavu tingimustes, vajab ka see lisaraha.
"Loomulikult on see veerand sammu sellest, kuhu me tahtsime jõuda, sest ta tõepoolest on justkui paigal, aga ka paigalolek nõuab lisaraha."
Loomulikult on see veerand sammu sellest, kuhu me tahtsime jõuda, sest ta tõepoolest on justkui paigal, aga ka paigalolek nõuab lisaraha.
Ja kolmas samm, milles kõik osapooled on kokku leppinud: kui meil peaks olema esimenegi lootuskiir, et majanduse kasv on tegelikult järjepidev ja kõik läheb hästi, siis augusti prognoosi järel saame näha, millised on reaalsed järgmise eelarve võimalused.
Eile kõlas valitsusest, et sellest, koos SKP-ga tulevast lisarahast võiks minna arendustegevuseks ettevõtetele, mitte otse ülikoolidele-instituutidele puhta teadustöö tarvis. Kas see tähendab, et koos üldise majanduskavu ja hindade kallinemisega teadus ikkagi kaotab omajagu?
Ega selle ühe protsendi arutelu juures on algusest peale olnud nii, et on need meetmed, mis antakse otse teadlastele otsustamiseks. Lisaks on erinevaid programme. Ja teadlased on selle tõesti iga sendi täpsusega läbi arvutanud kui ka need meetmed, mis peaksid ergutama majandust ja ettevõtlusega koostööd.
Osad nendest jookseb haridus- ja teadusministeeriumi kaudu, osa läbi majandus- ja kommunikatsioonimisteeriumi.
Ja ka seal on innovatsiooni poole pealt meil loomulikult palju väljakutseid. Teame, et seal võib-olla kõik programmid ei ole lõpuni nii detailselt läbi arvutatud kui teadlaste poole pealt.
Aga miks me kõik ühiselt leiame, et seda on vaja? Sest teaduse ja ettevõtluse koostöö edendamiseks on kindlasti Eestis meetmeid vaja. Kas keegi jagab kellegile raha - no nii traagiline see tegelikult ei ole.
Me teame seda diskussiooni küll, et ka nüüd, kui me räägime teatud lisarahadest, siis osa nendest on rakendusteadustesse, osa on ettevõtlusega koostööprogrammid ja siis suurem osa on puhta teaduse programmid.
Selleks, et panna teaduse raha tegelikult SKP kasvu konteksti, öelge palun, mis valdkond kõige rohkem kaotas RES-i aruteludel ja kui teadusel jäi rahastus samaks, siis see tähendab, et kuskil pidi kärpima oluliselt rohkem. Kust see oluliselt rohkem tuli?
No kõigepealt kõik kontrollnumbrid alles tänase ja homse päeva jooksul täpsustuvad. Neljapäevaks saavad need selgeks.
Aga kui nüüd mingisugust paremat stsenaariumit neljapäevaks ei selgu ja ka eelarvenõukogu ei tule siin paremate uudistega kui need, mis on neli nädalat olnud, siis kärped puudutavad kõiki ja kõike ja ma usun, et see on midagi, milleks me täna ühiskonnas valmis ei ole.
"Pean ütlema ka isiklikult jään veidi segadusse, et mida see majanduse jahutamine reaalselt tähendab."
Mis moodi see kõik laheneb ja mida need kärped kõik reaalselt tähendavad - kas need tähendavad mingeid koondamisi, palga kokku võtmisi - eks need stsenaariumid tuleb nüüd lähipäevadel igas valdkonnas läbi arutada.
Ja samal ajal peaaegu ükski minister ei saa täpselt aru, miks me kärbime?
Ma usun, et see on ühiskonnas laiem kui ainult need ministrid, kes on laua taga. See puudutab kantslereid, ministeeriumide tippjuhtkondi, ametiasutusi. Põhjusi ja selgitusi on praegu natukene keeruline mõista küll.
Pean ütlema ka isiklikult jään veidi segadusse, et mida see majanduse jahutamine reaalselt tähendab.
### Response:
Reps: ees võivad oodata kärped, koondamised ja palkade vähendamised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alfa-Omega omanik Aasma ei kuulu ühtegi erakonda, aastatel 2014-2017 oli ta endise välisministri Kristiina Ojulandi loodud Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) liige. Aasma asub tööle poole kohaga.
Aasma vaidlustas kolme aasta eest korraldatud EAS-i suhtekorralduspartneri leidmise konkursi, tegu oli Eesti suurima PR-hankega. Hanke võitis siiski büroo KPMS.
Lisaks saavad Kingo nõunikeks aastaid välisministeeriumis töötanud Hele Karilaid ja kaitseressursside ametis töötanud Mihkel Tammet. Karilaid asub tööle täiskohaga, Tammet poole kohaga. | Minister Kert Kingo nõunikuks saab suhtekorraldaja Viive Aasma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alfa-Omega omanik Aasma ei kuulu ühtegi erakonda, aastatel 2014-2017 oli ta endise välisministri Kristiina Ojulandi loodud Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) liige. Aasma asub tööle poole kohaga.
Aasma vaidlustas kolme aasta eest korraldatud EAS-i suhtekorralduspartneri leidmise konkursi, tegu oli Eesti suurima PR-hankega. Hanke võitis siiski büroo KPMS.
Lisaks saavad Kingo nõunikeks aastaid välisministeeriumis töötanud Hele Karilaid ja kaitseressursside ametis töötanud Mihkel Tammet. Karilaid asub tööle täiskohaga, Tammet poole kohaga.
### Response:
Minister Kert Kingo nõunikuks saab suhtekorraldaja Viive Aasma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laura lubas, et uus muusika saab olema mõnusa vibe 'iga. "Uus ja tantsuline stiil, põnevad ja värsked koostööd, erinevad heliloojad nii Eestist kui ka välismaalt," kirjeldas ta.
Uuele albumile on tulemas kolm lugu, mille on loonud Soome popmuusikamaastikul hiidlaineid lööv Sugarhouse Publishing.
Laura värske muusika on inspireeritud aastast 2020, täpselt nagu kunagine Sven Lõhmuse hitt, mis rääkis tulevikust, kuid täna on saanud reaalsuseks.
"Keerleme" muusika ja sõnad on kirjutanud Daniel Reinaru produktsiooni taga on Johannes Lõhmus.
"Keerleme" tähistab Laura karjääris suurt muudatust, sest 15 aastat kestnud koostöö Sven Lõhmusega saab sellega läbi. | Sven Lõhmusega koostöö lõpetanud Laura näitab värske singliga uut suunda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laura lubas, et uus muusika saab olema mõnusa vibe 'iga. "Uus ja tantsuline stiil, põnevad ja värsked koostööd, erinevad heliloojad nii Eestist kui ka välismaalt," kirjeldas ta.
Uuele albumile on tulemas kolm lugu, mille on loonud Soome popmuusikamaastikul hiidlaineid lööv Sugarhouse Publishing.
Laura värske muusika on inspireeritud aastast 2020, täpselt nagu kunagine Sven Lõhmuse hitt, mis rääkis tulevikust, kuid täna on saanud reaalsuseks.
"Keerleme" muusika ja sõnad on kirjutanud Daniel Reinaru produktsiooni taga on Johannes Lõhmus.
"Keerleme" tähistab Laura karjääris suurt muudatust, sest 15 aastat kestnud koostöö Sven Lõhmusega saab sellega läbi.
### Response:
Sven Lõhmusega koostöö lõpetanud Laura näitab värske singliga uut suunda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sisyphose müüt kõneleb teadagi auahnest kuningast, kes oli sunnitud pärast korduvalt surma petmist igavesti kivikamakat mäest üles vinnama, et see tipust taas alla veereks. Bulgaaria Puppet's Labi lavastus "Mina, Sisyphos" tegeleb –nagu nimigi ütleb – põhimõtteliselt sarnase teemaga, kuid on oma fookuse asetanud pigem identiteedi lõputule keerukusele, mis seisneb enese pidevas kordamises, ühe ja sama juurde tagasi jõudmises. Sisyphoslikult üritab inimene pidevalt midagi saavutada, pääseda välja rutiini lõputust kordumisest (see on justkui kivi, mida iga päev uuesti ja uuesti veeretada tuleb) ning isegi kui näib, et see võib õnnestuda, tuleb lõpuks ikkagi tõdeda, et pingutustest hoolimata ollakse ikkagi seal, kust alustati.
Võitlus korduvusega (Puppets Lab "Sisyphus")
Sellist keerulist identiteedimängu esitav Stoyan Doychev on terve lavastuse vältel laval üksi, kaaslasteks vaid (kipsist) peade ning pikkade venivate käte-jalgadega nukud, kes oma neutraalsete valgete nägudega mõjuvad üsna õõvastavalt. Sisyphose müüdiga sarnaselt on laval veel mustad kastid, sümboliseerimaks kive nimikangelase teel. Neid veeretatakse, pööratakse, lohistatakse ja huvitaval kombel ka avatakse, leides sealt seest veelgi väiksema kivi. Taustaks kõlavad aeg-ajalt poeetilised bulgaariakeelsed tekstilõigud inimeseks olemisest ja selle väärtusetusest, tüütavast ja lõputust kordumisest.
If I knew, that from a stone I come
every morning, every night, and every day
If I knew, that in my eyes I'll feel
The scratching grains of my former self
If I knew. If I only knew...
Lavastaja Veselka Kuncheva on laval kokku toonud nuku-, tantsu- ja visuaalteatri, millest moodustus stilistiliselt harmooniline tervik. Siiski näib, et sellise valiku puhul on kannatanud iga eraldiseisva kunstiliigi kvaliteet ehk nii tants kui ka nukunäitlemine ei olnud alati kõige veenvam. Koreograafia tundus kohati paraku üsna mannetu, pigem liikumise-liigutamise kui tantsuna. Kuigi nukud olid esteetiliselt väga meisterlikult loodud, ei olnud alati usutav nende subjektsus, iseseisvus, olemine. Siiski võib kokkuvõttes möönda, et puudustest hoolimata oli tegu esteetiliselt tervikliku ja mõjuva lavastusega.
Täiesti erinevat stiili viljeles aga festivalil viimasena etendunud lavastus, inseneriteatri AKHE "Pookh & Prakh", mis lähenes kaosele just vastupidisest suunast – laval võis näha peaaegu täielikku kakofooniat, seda nii stiililise kui ka reaalse materiaalse segaduse näol. Absurditeatrile omaselt olid tegijad leidnud köitvaid ning leidlikke kujundeid, mis sulasid pidevalt üksteisega kokku, arenesid üksteise toel uuteks tervikuteks või lagunesid väiksemateks kujudeks.
Mees ja naine aerutamas järvel, pärast halvavate pilkude mängu (Akhe "Pook & Prakh")
Loo keskmes oli üksiku mehe ja naise teekond armastuse keerukatel radadel, mida saatis "keegi kolmas" ehk sümboolne Saatus, Jumal või mõni teine metafüüsiline jõud. Tema oli see, kes asetas pikki puust pulki mehe ja naise vahele, imiteerimaks pilkude halvavat mõju ning tõi lavaruumi tule, mille süütas sõna otseses mõttes omaenda peas.
Täpselt ei olnudki aru saada, mis, kus ja milleks toimub, kuid just ideede leidlikkus ning lavamaailma vabadus tekitasid huvitava, semiootiliselt laetud atmosfääri, milles võis juhtuda kõike ning ühegi sümboli või märgi sünd ei olnud välistatud.
Just see lavaline vabadus, mis kolme näitleja mängus pidevalt läbi kumas, vaba ja piiranguteta mäng, muutis AKHE lavastuse ääretult meeldivaks ning vägagi sobilikuks lõpetama selleaastast NuQ Treff festivali. Sest just paljusus, erinevate stiilide rohkus on kindlasti üks märksõna, mis jääb lõppenud festivali meenutama., lisaks sellele ka julgus ning sihikindlus teostada oma visiooni. Just seetõttu võis nelja festivalipäeva jooksul näha-kogeda väga professionaalseid ning selge sõnumi ja teostusega lavastusi, mis ei jäänud lõngerdama omaenese kahtlustes, vaid mille puhul võis tajuda tugevat kunstnikukätt ning tahet midagi publikule öelda. Loodetavasti jätkub see ka 2021. aasta NuQ Treff festivalil. | Arvustus. Harmoonia ja kaose radadel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sisyphose müüt kõneleb teadagi auahnest kuningast, kes oli sunnitud pärast korduvalt surma petmist igavesti kivikamakat mäest üles vinnama, et see tipust taas alla veereks. Bulgaaria Puppet's Labi lavastus "Mina, Sisyphos" tegeleb –nagu nimigi ütleb – põhimõtteliselt sarnase teemaga, kuid on oma fookuse asetanud pigem identiteedi lõputule keerukusele, mis seisneb enese pidevas kordamises, ühe ja sama juurde tagasi jõudmises. Sisyphoslikult üritab inimene pidevalt midagi saavutada, pääseda välja rutiini lõputust kordumisest (see on justkui kivi, mida iga päev uuesti ja uuesti veeretada tuleb) ning isegi kui näib, et see võib õnnestuda, tuleb lõpuks ikkagi tõdeda, et pingutustest hoolimata ollakse ikkagi seal, kust alustati.
Võitlus korduvusega (Puppets Lab "Sisyphus")
Sellist keerulist identiteedimängu esitav Stoyan Doychev on terve lavastuse vältel laval üksi, kaaslasteks vaid (kipsist) peade ning pikkade venivate käte-jalgadega nukud, kes oma neutraalsete valgete nägudega mõjuvad üsna õõvastavalt. Sisyphose müüdiga sarnaselt on laval veel mustad kastid, sümboliseerimaks kive nimikangelase teel. Neid veeretatakse, pööratakse, lohistatakse ja huvitaval kombel ka avatakse, leides sealt seest veelgi väiksema kivi. Taustaks kõlavad aeg-ajalt poeetilised bulgaariakeelsed tekstilõigud inimeseks olemisest ja selle väärtusetusest, tüütavast ja lõputust kordumisest.
If I knew, that from a stone I come
every morning, every night, and every day
If I knew, that in my eyes I'll feel
The scratching grains of my former self
If I knew. If I only knew...
Lavastaja Veselka Kuncheva on laval kokku toonud nuku-, tantsu- ja visuaalteatri, millest moodustus stilistiliselt harmooniline tervik. Siiski näib, et sellise valiku puhul on kannatanud iga eraldiseisva kunstiliigi kvaliteet ehk nii tants kui ka nukunäitlemine ei olnud alati kõige veenvam. Koreograafia tundus kohati paraku üsna mannetu, pigem liikumise-liigutamise kui tantsuna. Kuigi nukud olid esteetiliselt väga meisterlikult loodud, ei olnud alati usutav nende subjektsus, iseseisvus, olemine. Siiski võib kokkuvõttes möönda, et puudustest hoolimata oli tegu esteetiliselt tervikliku ja mõjuva lavastusega.
Täiesti erinevat stiili viljeles aga festivalil viimasena etendunud lavastus, inseneriteatri AKHE "Pookh & Prakh", mis lähenes kaosele just vastupidisest suunast – laval võis näha peaaegu täielikku kakofooniat, seda nii stiililise kui ka reaalse materiaalse segaduse näol. Absurditeatrile omaselt olid tegijad leidnud köitvaid ning leidlikke kujundeid, mis sulasid pidevalt üksteisega kokku, arenesid üksteise toel uuteks tervikuteks või lagunesid väiksemateks kujudeks.
Mees ja naine aerutamas järvel, pärast halvavate pilkude mängu (Akhe "Pook & Prakh")
Loo keskmes oli üksiku mehe ja naise teekond armastuse keerukatel radadel, mida saatis "keegi kolmas" ehk sümboolne Saatus, Jumal või mõni teine metafüüsiline jõud. Tema oli see, kes asetas pikki puust pulki mehe ja naise vahele, imiteerimaks pilkude halvavat mõju ning tõi lavaruumi tule, mille süütas sõna otseses mõttes omaenda peas.
Täpselt ei olnudki aru saada, mis, kus ja milleks toimub, kuid just ideede leidlikkus ning lavamaailma vabadus tekitasid huvitava, semiootiliselt laetud atmosfääri, milles võis juhtuda kõike ning ühegi sümboli või märgi sünd ei olnud välistatud.
Just see lavaline vabadus, mis kolme näitleja mängus pidevalt läbi kumas, vaba ja piiranguteta mäng, muutis AKHE lavastuse ääretult meeldivaks ning vägagi sobilikuks lõpetama selleaastast NuQ Treff festivali. Sest just paljusus, erinevate stiilide rohkus on kindlasti üks märksõna, mis jääb lõppenud festivali meenutama., lisaks sellele ka julgus ning sihikindlus teostada oma visiooni. Just seetõttu võis nelja festivalipäeva jooksul näha-kogeda väga professionaalseid ning selge sõnumi ja teostusega lavastusi, mis ei jäänud lõngerdama omaenese kahtlustes, vaid mille puhul võis tajuda tugevat kunstnikukätt ning tahet midagi publikule öelda. Loodetavasti jätkub see ka 2021. aasta NuQ Treff festivalil.
### Response:
Arvustus. Harmoonia ja kaose radadel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastase Voika jaoks on tegu karjääri neljanda välisklubiga sama mitmes riigis. Aastatel 2013-15 tuli mängujuht kahekordseks Soome meistriks Riihimäe Cocksiga, 2017. aastal pallis pool hooaega Türgi kõrgliigas Serik Belediyespori eest ning tänavu esindas Saksamaa tugevuselt neljandal liigatasemel TSG Söflingeni.
"Hooaeg oli nagu ameerika mäed – oli häid, oli keskmisi mänge ja sekka sattusid ka mõned päris kehvad esitused. Variant Sokoliga tekkis juba tükk aega tagasi. Peatreener käis Saksamaal mu mängu vaatamas ja rääkisime hiljem pikalt. Jättis väga sümpaatse mulje ning usun, et koostöö hakkab meil sujuma," sõnas esimese eestlasena Tšehhimaale siirduv Voika.
"Sõlmisin standardse aastase täisprofilepingu võimalusega aasta võrra pikendada. Kohe algul tehti selgeks, et mind palgatakse põhimängujuhiks ja treener on juba pikalt seletanud, millist rolli ja mängu minult oodatakse," lisas Voika, kes tänavu viskas Baden-Würtembergi Oberliga-nimelises sarjas 23 mänguga 68 väravat visanud.
108 aastat tagasi asutatud spordiklubi TJ Sokoli käsipalliosakond loodi 1970 ning vahel nimetataksegi klubi Hazena Nove Veseli (hazena – käsipall tšehhi keeles). Kõrgliigas mängiti alles kolmandat hooaega ja põhiturniir lõpetati neljandana. Veerandfinaalis kaotati küll kolmekordsele Euroopa meistrite karikavõitjale Praha HC Duklale mängudega 1:3 ja saadi lõpuks viies koht.
"Tegemist on ambitsioonika ja suhteliselt uue tulijaga. Kolmas aasta tipptasemel ja juba mõeldi medalitest, uuel hooajal plaanitakse mängida eurosarjas, mis mõjutas minugi liitumisotsust. Lisaks on klubis korralik noorte arenguprogramm ja üldse tundus kõik väga professionaalne," selgitas Voika.
Tšehhimaa käsipall on viimastel aastatel suure arenguhüppe teinud ja meeste rahvuskoondis sai mullusel EM-finaalturniiril ajaloo parima, kuuenda koha. Sokoli palluritest kuuluvad koondiseringi väravavaht Vit Schams ja paremäär Jakub Šterba. Kuni 20-aastaste EM-il võideti mullu ühe Sokoli mängija kaasabil teise divisjoni turniir.
"Rääkisin meeskonnakaaslasega Söflingenis ehk Lukaš Frančikiga, kes väitis, et koduse meistriliiga ülemine ots on kõik täisprofid ning võrdles taset Saksamaa kolmanda liiga tipuga. Nägin veerandfinaale Dukla vastu ja väga hea tase oli. Väljamüüdud saalis tegid fännid põrgulärmi ja lust oli vaadata," kirjeldas Eesti koondise mängujuht. | Käsipallikoondise mängujuht Kristo Voika siirdub uueks hooajaks Tšehhimaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastase Voika jaoks on tegu karjääri neljanda välisklubiga sama mitmes riigis. Aastatel 2013-15 tuli mängujuht kahekordseks Soome meistriks Riihimäe Cocksiga, 2017. aastal pallis pool hooaega Türgi kõrgliigas Serik Belediyespori eest ning tänavu esindas Saksamaa tugevuselt neljandal liigatasemel TSG Söflingeni.
"Hooaeg oli nagu ameerika mäed – oli häid, oli keskmisi mänge ja sekka sattusid ka mõned päris kehvad esitused. Variant Sokoliga tekkis juba tükk aega tagasi. Peatreener käis Saksamaal mu mängu vaatamas ja rääkisime hiljem pikalt. Jättis väga sümpaatse mulje ning usun, et koostöö hakkab meil sujuma," sõnas esimese eestlasena Tšehhimaale siirduv Voika.
"Sõlmisin standardse aastase täisprofilepingu võimalusega aasta võrra pikendada. Kohe algul tehti selgeks, et mind palgatakse põhimängujuhiks ja treener on juba pikalt seletanud, millist rolli ja mängu minult oodatakse," lisas Voika, kes tänavu viskas Baden-Würtembergi Oberliga-nimelises sarjas 23 mänguga 68 väravat visanud.
108 aastat tagasi asutatud spordiklubi TJ Sokoli käsipalliosakond loodi 1970 ning vahel nimetataksegi klubi Hazena Nove Veseli (hazena – käsipall tšehhi keeles). Kõrgliigas mängiti alles kolmandat hooaega ja põhiturniir lõpetati neljandana. Veerandfinaalis kaotati küll kolmekordsele Euroopa meistrite karikavõitjale Praha HC Duklale mängudega 1:3 ja saadi lõpuks viies koht.
"Tegemist on ambitsioonika ja suhteliselt uue tulijaga. Kolmas aasta tipptasemel ja juba mõeldi medalitest, uuel hooajal plaanitakse mängida eurosarjas, mis mõjutas minugi liitumisotsust. Lisaks on klubis korralik noorte arenguprogramm ja üldse tundus kõik väga professionaalne," selgitas Voika.
Tšehhimaa käsipall on viimastel aastatel suure arenguhüppe teinud ja meeste rahvuskoondis sai mullusel EM-finaalturniiril ajaloo parima, kuuenda koha. Sokoli palluritest kuuluvad koondiseringi väravavaht Vit Schams ja paremäär Jakub Šterba. Kuni 20-aastaste EM-il võideti mullu ühe Sokoli mängija kaasabil teise divisjoni turniir.
"Rääkisin meeskonnakaaslasega Söflingenis ehk Lukaš Frančikiga, kes väitis, et koduse meistriliiga ülemine ots on kõik täisprofid ning võrdles taset Saksamaa kolmanda liiga tipuga. Nägin veerandfinaale Dukla vastu ja väga hea tase oli. Väljamüüdud saalis tegid fännid põrgulärmi ja lust oli vaadata," kirjeldas Eesti koondise mängujuht.
### Response:
Käsipallikoondise mängujuht Kristo Voika siirdub uueks hooajaks Tšehhimaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ventspilsi spordiklubis kanti siniseid haiglasusse. Garderoobitädi andis need inimestele tasuta; mõni pakkis sussid omale kaasa, et iga kord mitte uusi küsida, ja nii tegin minagi, viskasin sinised nässakad seljakotti, näokreemiga samasse lahtrisse. Tolmulestasitt, mikroosakesed, bakterid, kõik vaikselt koos.
Atlētikas zāle 's oli agressiivne hip-hop põhja keeratud, aga sinna ei mahtunud kuigi palju inimesi ja nii tehti kõhulihaste harjutusi koridori põrandal, mustasäbrulisel linoleumil, sinistel mattidel. Tuli hoolikalt vaadata, et sa mõnele näkku ei astuks, ja et mõni sulle näkku ei astuks. Meeleolu oli tõsine, ainult kaks südamekujuliseks treenitud kehaga venda itsitasid pidevalt, ilmselt ka minu üle, sest oli näha, et ma polnud kohalik. Veel meeldis mulle üks tumeroosade retuusidega, laiaõlgne väike naine, kel olid sõrmelaadselt pikad varbad, nagu riietusruumis selgus. Raseeritud või eriliselt pöetud vitte oli siin vähem kui Tallinnas, aga linn oli ka üle kümne korra väiksem.
Mina olingi Oblomov. See oli uue sajandi oblomovlus, reibas, füüsiliselt aktiivne. Käisin neli korda nädalas trennis, ostsin orgaanilist toitu, vahtisin Venta jõge või merd, kirjutasin nürimeelsusi. Mis seal ikka. Katsu põlvkondade elutunnet rebida, traagilist olu peksta, depressiooni vahule lüüa, ontoloogiliselt keeles kükitada. See on distsipliini küsimus. Vahel harva, kui õhtutaevas tõmbus halliks ja Parventa hruštšovkades süttisid esimesed kollased tuled, ohkasin vaikselt, abstraktselt. Ah, teravust! Viha oleks vaja!
Vaatasin, kuidas oligarh Lembergsi suured kraanad tõstsid sütt, uued vagunid kirjaga Novotrans sõitsid sadamasse, jõepind veikles oranžilt. Rõskus hakkas kontidesse tungima ja ma läksin jälle trenni, üle Raekoja platsi, läbi autoosta, kus tabloodel põlesid kollased kohanimed, peibutavad ja kõhedad, nagu see väikeste kohtadega ikka on. Dundaga, Kolka, Talsi, Kuldīga. Enne trenni minna, kui jõuad järele mõelda. Enne.
Sellal kui keha liigub, kujutleda, kuidas ta liigub. Tajuda pingutuse väärtust, kujutleda, kui kasutoovalt liiguvad molekulid, rakud, vedelikud, kiud. Kontraktsioonid, avanemised. Ma ei ole keegi, ma olen keha, rahvas.
Pa labi! Pa kreisi! Mainām! Augšā! Vairāk augšā!
Enne oli see eesti, nüüd läti keeles, kuuks ajaks, mõnus režiim. Spinatid, ökoavokaado, heeringas, fitness. TRX, kus käisid ka mõned väga vaiksed mehed, ja kardio aerobikas zāle 's, kus õhk oli juba ette ära hingatud, temperatuur nii kõrge, et mul hakkas üle ukse astudes higi voolama. Augšā!
Laevuke hulpis, aga ilma suure sihita. Elu mõte-mõtteke. Kuidas see Bohr ütleski? Need, kes arvavad, et oskavad kvantteooriast rääkida, ilma et see neil pead pööritama ajaks, pole teooriast midagi taibanud. Elu mõttekesega oli samamoodi. Kes arvab, et on sihist aru saanud, võib omadega erilises mädas olla. Või siis ka mitte, sõltub vaatenurgast. Asja võib vaadata ka Bulgakovi Saatana ballina. Kui usud, et oled pihta saanud, siis oledki, pea lendab otsast.
Loomemajas ma, tõsi küll, oma nüridust ei afišeerinud, sest sellist asja nii otse tunnistada oleks arrogantne. Justkui tahaksin ma olla kuidagi moraalsem kui teised.
Marksistlikult oli muidugi ilmne, et selline rahulik demotiveeritus ei saa kesta, kui majanduslik seis läheb kehvaks. Kohati pappi teenida, igaks juhuks, et rahulikult oblomovleda. Kuhu me küll niimoodi jõuame, sõbrad. See kõik võib kohe lõppeda, kohe võib käia pauk.
Oleksin võinud valvsaks muutuda, sest Läti asi liigutas mind, oli juba ammu liigutanud. Isegi see liigutas, kui ma nägin, kuidas nad Ventspilsis pakkusid kartulipannkookide kõrvale lõhet, mis oli hoolikalt kurgirullidesse keeratud. Rullide peale oli puistatud veel mõni terake kalamarja, pannkookide kõrval olid sofistikeeritud hapukooreportsud, ja selle eest küsisid nad 6.50. Eestlane küsib 6.50 juba selle eest, et sa ta baaris maha istud.
Kui läti naised rääkisid võõrkeeli aktsendiga – mitte et nad tingimata räägiksid aktsendiga, aga kui rääkisid –, lõi selles läbi lahe argine, kodune ätitjuud, umbes nagu soomlaste aktsendis. Inklusiivne argisus: mis me eputame. Aga läti mehed. Nende aktsendis ja intonatsioonis oli nukrameelsust; vahel kõlas see cool 'i, iroonilise resignatsioonina, vahel tõeliselt hõrgu melanhooliana. Druvis oli see viimane kaasus. Kõne melanhooliast läbi imbunud nagu vahtrasiirupist, isegi kui ta musta nalja tegi. Mina – vahel arvasin tõesti nii – olin omad mustad naljad juba ära teinud, pühadused olid mädanenud, laibad molekulideks lagundatud, nii et ma kuulasin veel ainult seda ilusat lätipärast liikumist ta hääles, hõrku nukrusehelinat, ja mu Bartholini näärmed läksid tööle nagu tehas.
See oli muidugi ka kommuunielu küsimus. Loomemaja on suletud ring, nagu Christie lugudes. Algul oli meil Ines Portugalist, Bettina Rootsist, Eileen Kanadast, Anouk Hollandist ja Saulius Leedust. Saulius oli tüse, mis oli rahumeelne asjade seis. Kui Druvis saabus, ei mõelnud ma kohe, et ta oleks shaggable baby. Ta oli ilus, seda küll, nagu mõned läti mehed on, näiteks Pēteris Plakidis noorena, mis me räägime! Siiski paistis ta algul kultuurifetišistina. Näis, et vanad meistrid on tema jaoks vanad meistrid, sest nad on vanad meistrid, mitte lihtsalt tüübid, kes on ka üritanud ja kellesse on aus suhtuda kriitika ja kaastundega. Pärandil oli aura ümber. Ja siis olid veel uued meistrid, kelle meisterlikkust kuulutas mõni prestiižikas väljaanne või lahe ekspert.
Aga kellel üldse oleks sõltumatu Urteilskraft. Kas me ei tea, et igasugune maitse on õpitud. Pluss geneetiline komponent, rütmide, intensiivsuste, tonaalsuste eelistus. See, mida ma oma iseseisvaks maitseks pidasin, oli lihtsalt teatav sünnipärane jõhkrus. Mulle meeldis mõelda, et tunnen kunstimaailma sümboolse kapitaliga kauplemise, aurade taotlemise ja kummardamise suhtes proletaarset tõrksust. Tegelikult praadisin end ses maailmas nagu rasvas. Haudusin nagu šampanjas. Kahtlemata meeldis Druvis mulle, sest ta polnud nii irreverentne.
Kui Druvis ilmus algul välja rohelise pusaga, millele oli Gaudí säbrutustega kirjutatud "Barcelona", kergitasin kulmu. Varsti sain aru, et see roheline toon sobis talle suurepäraselt. Suveniirsärk oli kahtlemata cool 'im kui Reet Ausa taaskasutusdisainisärk.
Ta nõustus üsna kiiresti, kui ütlesin, et suur osa Shakespeare'i sonettidest on kräpp. Sihukest värki võiksin ma ka meetrite kaupa kirjutada, ütlesin, meetrite kaupa riimis armastusmulinat, compare thee 'sid, star to every wandering bark 'e, lihtsalt mu kunstnikueetika ei luba. Teised naersid, pidades mu juttu irriteerivaks naljaks, aga Druvis sai aru, et mõtlesin seda tõsiselt.
Druvis kirjutas luulet, polnud aga vähimalgi määral enesesokutaja, tõlkeidki oli tal üsna vähe. Lätlasega tekib rahvusvahelises kambas muidugi hoopis teistsugune lähedus kui kellegi teisega; mõistame üksteist poolelt sõ-, mida portugallase või rootslasega, kogu lugupidamise juures, ei juhtu. Hruštšovka, kooperatiiviaeg, brīvība, eiroremonts. Nagu kohtuks vana koolikaaslasega. Druvisega oli kerge rääkida, kui me mööda ümberkaudseid kohti kolasime, aga lisaks oli tal nohu ja salvrätte mitte. Ka mul polnud salvrätte ja nii ta tõmbas muudkui ninaga nagu laps, ja ühel kõrgel kaldapealsel teadvustasin ma, et kuulan seda lurinat heldimusega.
Tol õhtul, jääkülmas söögitoas, istus ta mu kõrval ja näitas midagi telefonist; nihkusin talle lähemale ja tundsin ta sinise kampsuni lõhna. Ta oli soe. Meie sõime ja jõime kõike, ülejäänud olid kas veganid või allergikud või mõlemat. Kui ta jälle ninaga tõmbas, panin talle käe ümber õla, spontaanset naljatooni teeseldes. Ta õlad olid soojad, kaelast õhkus joovastavat sooja. Rääkisime edasi, panin käe ta reie peale, tundsin läbi teksapükste soojust. Inimene käibki soe. Aga kui erinev on see osakeste liikumine, iga liha ei hõõgu samamoodi!
Ma olin turul meelde jätnud fraasi svaiga gaļa, tahtsin seda talle öelda, kuigi ta oli minust ainult mõni aasta noorem. Aga nüüd küsis temalt midagi Saulius, lätivenelaste kohta, ja ta vastas, siiralt, keskendunult, nagu poleks võõrast kätt reiel olnudki. Kanada luuletaja Eileen ütles mulle midagi üle laua, ja kuna teema oli tõsine, nimelt naiste kirjanduslik tunnustamine, vastasin samuti tõsiselt ja tõstsin käe soojadelt teksapükstelt ära.
Üldiselt paistis teisi kirjanikke huvitavat vaid nende kirjatöö. Need olid hakkajad inimesed, kes evisid visiitkaarte ja kodulehti ja pidid veel kaugele jõudma, lastes oma jura ülemaailmselt tõlkida.
Järgmisel õhtul pidasin valvet, millal Druvis üksi kööki satub. See polnud niisama lihtne, mitu korda jooksin valehäire peale alla, uks paukus ja ma läksin justkui juhuslikult teed tegema, aga köögis oli Ines, siis Bettina, Eileen, Saulius, siis jälle Bettina, kes lõpuks küsis osavõtlikult, kas mul numbritoas veekeetjat polegi. Aga kuues kord läks õnneks. Kesköö oli käes, jalutasin juba üpris resigneerunult kööki, aga Druvis oli seal, keetis tatart! Küsisin, kuidas läheb, tema hakkas seletama, kuidas ta teeb Guido Guinizellist doktoritööd, mispeale ma astusin pliidi juurde, võtsin tal ümbert kinni, surusin käed läbi pehme kampsunitekihi ta seljalihasse ja küsisin: "Kas nii võib teha?"
"Muidugi võib."
Ja tõesti, ta vastas mu kallistusele, ja see oli autentne, surve oli tugev. Ta hingas sügavalt sisse ja välja, ja ma hakkasin kiimast värisema. Silitasin ta selga, ta oli vilajas, siugjas oma kampsuni all, poisiliku kehaga. Oh sa imelugu.
Olime kõvasti teineteise vastu litsutud. Katsusin ta luid. Kuidas selgroog läheb vaagnaluuks.
"Ee… mul hakkab… nina jooksma, vabandust," ütles ta.
Ma ei lasknud oma haaret lõdvemaks. "Tatista mu jaki sisse, baby. Mõnuga."
"Aga… гречка?" küsis ta. "Ma teen selle valmis."
"Ah. Olgu."
Ta valas tatrale hapukoort peale ja me läksime jääkülma kivisesse söögituppa, vajutasin konditsioneeri sisse ja istusin ta kõrvale. Tema sõi tatart, mina aga uurisin ta keha peaaegu meditsiinilise vaimustusega.
Kui tatar otsa sai, ütles ta, et ei saa kaugemale minna, sest on "emotsionaalselt seotud". Ma ei saanud aru, mis see tähendas. Mis seal vahet – seotud, mitteseotud. Vaba maailm. Tema pomises midagi, tõusis püsti, viis mustad nõud masinasse.
Siis tuli ta mulle jälle lähemale, ise, surus ennast ohates kõvasti mu vastu, ja mu karvad läksid turri. "Tead, see on nii hea," ütlesin ma, "nagu värske toit, või vähemalt toidulõhn."
Tema vastas mu lämina peale, et jah, kallistused mõjuvad alati hästi. Surus suu vastu mu kaela ja hingas jälle nii, nagu erutunud inimene võiks hingata.
"Sul on palavik?" küsis ta.
"Mis palavik?"
"Sa värised."
Tõmbasin ta pea kahe käega alla, surusin nina ta juustesse, mis lõhnasid lavendlišampooni järele. Ta katsus pead sirgeks ajada, aga mu kaks kätt olid tugevamad kui tema kael. Ta naeris, vaevatult.
"Sa kuumad üleni," ütles ta. "Sa pead ennast kraadima. Kolmkümmend kaheksa."
"Heh, muidugi. Elvis laulis palavikust."
"Presley?"
"Palavikust. Sa ei teagi?"
"Vist tõesti ei tea."
"Mis sa eputad."
"Milline viis sel oli?"
Ma laulsin, käheda häälega, nannannaa-tüüpi lauluna, sest mul ei tulnud äkki meelde, kuidas laul algab. Alles alates fraasist you give me fever meenus.
Fever! In the morning, fever all through the night.
Tema ütles, et ah Saturday Night Fever. Mis kurat.
"Uskumatu. Ja sa teed PhD-d kuradi dolce stil novo 'st. Neid, kes ei tea Elvise fiiverit, ei tohiks Guinizellile ligigi lasta."
Mina olen tõeline demokraat, mõtlesin ma, tõeline demokraat. Aga tema pidi enne järgmise tööpäeva algust viis taotlust ära tegema, viis! Olin juba käed ta aluspükste vahele ajanud. Kas selline frustratsioon ei pidanud lõpuks tapma?
Suured sinised silmad hõberaamides prillide taga. Safiir. Meri ei ole iga päev nii sinine. Juuste kohta öeldakse nisukarva. Või mis nisu, mõistagi dzintars, merevaik. Dzintara krāsa.
Jalutad mööda mingit suvalist tänavat, ja sähvak käib läbi, või pigem laine, jääd peaaegu seisma ja vonkled, võib-olla peaaegu silmanähtavalt, pilk udune.
Me peame voodisse minema, et see hallutsinatoorselt võimenduks. Kas ma siis ei teadnud seda oma kaunitest elukogemustest – kui kirkaks, kui juhmiks teeb kirg! Kui palju tsiviilaega kulub seksi meenutamisele. Käid kangetel jalgadel ringi, mõtled, kuidas see oli, koged seda peaaegu uuesti, ronid avalikesse peldikutesse, et seal onada. Ja päevake ongi ühel pool. Aga päris jälle ei ole ka, võivad aktiveeruda süü- ja kohusetundealgmed, tegutsed lennukalt, produktiivselt.
Ega midagi haaravamat elus ei ole ka, miski pole nii dolce kui need juhmistavad mõtted. Ekstaas ja meenutus, ja ekstaas. Elektriimpulsid ja kehavedelikud. Midagi nii liigutavat annab välja mõelda.
Ja kas ekstaas, tippelamus mitte ei käigi selline. Endast väljas olek. Eristused kaovad, tipus, kõige õrnemas kohas, paradiisis ongi ainult veel nüri nüri nüri ere valgus lained eredus. Imeline, juhmistavalt kirgas valgus Beatrice silmadest!
Ekstrapoleerisin mälestustest, kuidas tema orgasm võiks välja näha. Auditiivselt väljenduda. Jäingi keset suvalist iela 't seisma, poolkrampides, aga sellest oli ka suva, sest tänavad olid siin tühjad. Väikesed munakivisillutisega tänavad Jūras Vārti lähistel. Austrumu iela, Zvejnieku iela. Majad on, aeg-ajalt ka mõni auto, aga inimesi mitte. Võib-olla nad jälgisid mind aknast.
Omaenese higihais oli üks osa trennist, nii-öelda väljakutsest; olin nimelt unustanud, et sinine särk oli korra juba kantud, ja haisesin nagu tõhk. Huvitav, kuidas teised seda talusid. Ma olin eestlane, võisin haiseda ka. Oma kultuuri saadik.
Asendis püsimine: kui need oleksid su elu viimased minutid. Kui edasi elada saaks ainult nii: kes asendit vahetab, sureb. Veel kord end põrandalt üles lükata, veel kord.
Vaatasin liibuvates retuusides jalgu ja tagumikke enda ees. Kuidagi oli see kõik nüüd mu baby 'ga seotud; ma ei osanud sõnastada, kuidas täpselt, aga oli.
Ma olin mõned ta luuletused tõlkes kätte saanud: neis oli mingi šarmantne, teadlik pretensioonitus. Aga nüüd oli kõik juba ka lootusetult ümber tõlgendunud, nagu see niisugusel puhul on: iga sõna pani heldima nagu lihatükk.
Mulle meeldis vaadata neid tekste läti keeles, see oli peadpööritav. Kuidas see sai nii olla. Inimene oli oma kätega sisse löönud need sõnad, kodeerinud oma imepärase materiaalse olemise sõnavahedeks ja interpunktsioonimärkideks, peaaegu hingamisloomulikkusega valinud ķ, ļ, ī. Millised psühhedeelsed, müstilised eesliited, pie, ap, no, ie! Ilmutus oli mind tabanud: läti eesliidetes asuski maailmavaimu erootiline tuum! Maailma libidinaalne mootor!
Ta julgeski mu uksele koputada. Küll kultuuriürituse ja mitte seksi asjus, aga ikkagi. Jubilate.
"Kuidas läheb?"
"Tule sisse."
Kõrval elas Eileen, kellega meil oli tekkinud feministlik solidaarsus – oleks parem, kui ta peale ei satuks. Pigistasin suurest õndsusest Druvise kaenlaaluseid.
"Sa oled hüperaktiivne," ütles ta.
"Kiim on normaalne nähtus," ütlesin ma.
"Oo mai gaad."
"Sa võid nüüd oma #MeToo raporti kirjutada."
"See aktsioon on ju möödas."
Mingi islandi pianist pidi tulema Liepajasse, Druvise Itaalia sõbrad tahtsid kontserdile minna ja tema koos nendega, ja ma ise pakkusin, et sõidutan, võtame hotellitoa, ma teen välja.
Kiskusin ta püksirihma pannalt; erektsioon oli väga korralik, tema aga virises: "Ma ju rääkisin sulle."
"Su "emotsionaalne hõivatus" ei saa kuidagi kahjustada."
"Saab. Ma tunneksin ennast süüdi. Aga see vist erutab sind veel rohkem!"
"Oo." Hakkasin pateetilist iba ajama: "Ma ei taha muidugi sind kuidagi… muidugi ma ei taha, et sa end kuidagi halvasti tunneksid." Mida pläbinat.
Tema ütles: "Ma juba ei tunnegi ennast hästi."
"Miks?"
"Sest sa mind ei respekteeri."
"Ah." Võtsin parema käe ta jalge vahelt ära ja lükkasin selle talle tagataskusse. Siis libistasin mõlemad käed siivsalt kampsuni alla, mööda T-särki üles.
"Ma respekteerin sind küll." (Ai, sa oled nördinud! Hõõ!) "Ma respekteerin sind muidugi, teoreetiliselt."
Naeratas, kullake. "Aga praktiliselt mitte?"
"Praktiliselt on see raske. Kui sa seda mõtled. Nii raske, et see tuleb andeks anda. Sa kirjuta näiteks Eesti Kirjanike Liidule kaebus. Et mind tuleb välja visata. Puudulik impulsikontroll rahvusvahelistes suhetes."
"Just nimelt. Võib-olla ma kirjutan sellest jutu. Väga graafilise. Obstsöönse."
"Lase käia. Mina kirjutan igal juhul. Kui sa tahad minust veel obstsöönsem olla, pead paraku laskuma molekulaarsele tasandile."
"Ja Maima tõlgib su jutu ära?"
"Vaat ei, ma panen geoblokeeringu peale. See ei ole Lätis nähtav, nagu RTR."
Ta naeris, aga tahtis siis mu käte vahelt välja siuelda.
"Kuule, oleme normaalsed."
"Sa oled jube. Sihuke kuradi frustrant! Kas sa incel 'itest oled kuulnud?"
Aga tema ei teadnud seda sõna. Moodne maailm oli temast kohati kaugele jäänud, inimene istus Euroopa raamatukogudes ja uuris filoloogilisi väljaandeid, sotsvõrkudes ühiskondlik-poliitilistesse kähmlustesse ei laskunud.
"Kõige kuulsam on vist see Toronto poiss," ütlesin ma. "Ei saanud keppi, kukkus tapma, muide vähem kui aasta eest. Sõitis furgooniga rahva sekka."
Romantilise lätlasena – aga selleks ma tahtsin teda pidada – ütles ta kõigepealt, et õudne, jumal küll. Midagi niisugust.
"Ma olen siin ka autoga," ütlesin.
"Seda ma mõtlengi."
"Kuigi erilisi masse pole võtta, kuhu aplombikalt sõita."
Kõhn oli ta nagu varsakene, hea katsuda. Incel 'ite teod ei saanud olla abstraktsed, arvasin ma. Päästik pidi olema konkreetne; mitte mingi üleolev koondkuju Stacy, vaid keegi, keda sa keemiliselt ihkad ja kes eest ära hüppab. Ainult vihaleajav, atraktiivne Teise Nägu sai käivitada nii suure agressiooni õnnetute kolmandate vastu. Nii mulle tundus, ja nüüd koputati uksele.
Ines.
"Kas te tulete? Rātsgaldsis oli laud kella kaheksaks."
"Tema tuleb," ütles Druvis kiiresti. "Mina kahjuks ei saa, mul on nii palju tõlkida. Võib-olla ühinen pärast klaasikeseks veiniks."
Nagu betooni oleks alakõhtu valatud. Või mis oleks parem kujund. Järsk, talumatu hangumus. Keha oli juba olukorraks ette valmistunud, ja nüüd ei saanud ta oma tahtmist, ja see mürgitus oli sama ränk kui teismelisena. Nii palju head naturaalset lubrikanti läheb raisku. Mulle tulid meelde Kaplinski proto-intsellikud meelisklused, kuidas seksist keelduvad naised põhjustavad meestel eesnäärmevähki. Vot nii, sa rikud mu tervise ära, baby, ja kui ma kargan sulle selga siin kivitrepil, kukume koos, veri lendab astmetel, kus muidu sahisevad literaatide sussid. Kes oleks võinud arvata, et berserk on majja lastud. Ines tuli pahaaimamatult meie järel.
Sõin turska. Oranžis valguses mängis jazz -Madonna, vesteldi lõbusalt.
Minu kõrvale oli istuma pandud Saulius, sest tema ainus võõrkeel oli vene keel. Elavalt jutustas ta mulle, kuidas tütar oli pääsenud õppima Bezaleli Akadeemiasse, Tel Avivi. Näitas kollasest moblast pilte. Tütre maalid. Nemad abikaasaga Surnumeres, jalad püsti. Druskininkai. Ah jah, Antanas ei ole enam Leedu Kirjanike Liidu esimees. Saulius oli omamoodi vahva vanahärra, kuigi minult ei küsinud ta kordagi midagi. Kes ma olen, mis ma teen. Sel polnudki tähtsust. Mul oli automaatpiloot peal, mis noogutas. Oчень интересно, на самом деле.
Druvis oli nii soe. Ta oli Schiele joonistuse 3D. Kui terroristid võtaksid loomemaja oma valdusse ja ma oleksin nendega kambas, sunniksin teda relva ähvardusel lahti riietuma. Kõigepealt võtaks ta ära lukuga kampsuni. Peaks omaenda käekestega püksirihma pandla lahti tegema.
Mind oli alati huvitanud, kuidas ilusal inimesel käib signaalide vahetus maailmaga. Druvis polnud kindlasti eneseteadlikkusse uppunud. Ülitundlik oli ta küll, aga see ongi põhiline: vastuvõtlikkuse diapasoon ja tihedus. Et pillil oleks võimalikult palju keeli.
"Kas sa ei tõlgiks meile ka?" küsis Bettina. "Paistab, et see on põnev. Mis pilte ta seal näitab?"
Ma polnud enam jupp aega Sauliust kuulanud. "Mingi… kohalik raamatukogutädi saab medali," ütlesin ma. "Laps õpib Iisraelis."
Iha on alati poliitiline. Sellega mõeldakse enamasti midagi halba. Programmeeritud, rõhumisele kaasa töötavaid fantaasiaid, ideoloogilist teadvuseuuristust, isanda-orja suhteid. Mina pidasin oma iha poliitiliseks kõige paremas mõttes: nimelt hakkas ta tõsiselt tööle, keha lülitas end sisse ainult healoomuliste, empaatiliste poliitilis-moraalsete objektide puhul. See toimus pigem refleksioonieelselt, verbaalne "mina" ei pidanud midagi valima. Keha ütles " go!", ja ma gratuleerisin ta eetilist maitset.
Oleksin tahtnud Druvisega magada ja ta lõhki rebida, aga kindlasti oleksin tahtnud ka seda, et maakeral prevaleeriksid just sellised olendid. Evolutsiooni käigus oleksin valinud niisuguste ellujäämise, nagu olid mu ihaobjektid, ja seda just inimkonna rõõmu silmas pidades. See kuulus mu suurema eetilise pildiga kokku: ei mingit perverssust, mu iha oli läbini moraalne!
Nüüd palus Bettina, et ma tõlgiksin Sauliusele seda lõbusat lugu, mida tüdrukud äsja olid rääkinud. Mul polnud aimugi, millest jutt.
"Ну вот, какая-то смешная история. К сожалению, не обратила внимание." Saulius oli mu repliigist segaduses.
Bettina hakkas seletama mingist projektist, kuidas luule vaimupuuetega koolilasteni viia, minul aga läks kõik jätkuvalt kõrvust mööda. Sain aru, et ei taha enam kellegagi tutvuda, kellegi teostest ega tegemistest kuulda, mu limiit oli täis. Ka mälulimiit: ma ei saanudki enam uusi kolleege meelde jätta, muidu võis muu info hakata kustuma. Eile näiteks ei tulnud Thomas Piketty nimi meelde.
Tagasi jõudes panin arvutis mängima Ligeti "Musica ricercata", kohvi kõrvale. Nagu oleksin tahtnud nende intervallidega, väikeste sekunditega, kuidagi kedagi ähvardada. See oli minu tasalülitatud, kulturniklik intsellus.
Mitte keegi ei ole õigustatud seksi saama, nii nad ütlevad. Kõik on õigustatud seksi saama, ja mitte keegi pole õigustatud seda just sellelt või tollelt saama. Kõik me oleme potentsiaalsed objektid, mitte keegi ei pea objekt olema. Eine Funktion für alle und keinen.
Kaunis oleks kommunism, nagu Sauter on seda kirjeldanud: küsid seltsimehelt keppi, ja seltsimees annabki. Seks robotiga võiks küll olla riigi poolt kõigile tagatud, maksuraha eest: supiköök, koolid, haiglad ja erootiline robotla. Aga keda see aitab, kui tahaksid konkreetse tibu maha lüüa.
Literaadid hakkisid omale hommikusöögiks avokaadot, kurki ja porgandit. Pesid rukolat, tõstsid taldrikusse orgaanilist kinoad. Aga mida nad siin veel sõid, oli hapukapsas, suurepärane C-vitamiini allikas. Kõigil peale minu oli külmkapis oma hapukapsapotsik, mina paraku pidasin seda ebaseksikaks.
Let's… do it, let's… do it. Külmas söögitoas leidus CD, kus Armstrong laulis Cole Porteri laulu, aga praegu jorisesin seda mina.
In Spain the best upper sets do it,
Lithuanians and Letts do it… let's do it…
Eileen ütles, et oli tahtnud tulla just nimelt sellisesse kohta, millest ta mitte midagi ei tea. Ta ei olnud näiteks Läti lippugi enda jaoks varem päris teadvustanud. Mõtlesin, kogu lugupidamise juures, kas eurooplane Ines oli lipust varem teadlik.
"See on ikkagi veri," ütles Druvis.
"Sihuke tume? Hüübinud veri?" küsisin ma.
"Jah. Kas sa ei tea siis seda legendi?"
Mingi läti sõjamees oli hukka saanud ja valge lina sisse mässitud ja lina servad valgusid punaseks, kui ta verest tühjaks jooksis. Mu ihuliikmed sulasid, pea hakkas õndsalt ringi käima. Hakkasin kiiremini hingama.
"Assa. Nii seksikas."
"Väga."
Vahtisin ta randmeid. Tahaksin sind näha sihukese lina peal, baby. Koos nende daamidega võiksime sind vaadata; ei tea, kas neis liiguks mingi närv. Kõigepealt erk, eluks mõeldud veri, imeline paratamatus. Su sametise libeda vere sees sinuga magada, nende daamide silme all. Ja seejärel hapnikuga kokku puutunud, tumedaks pigmenteerunud veri. Läti lipupunane on õigupoolest nagu menstruaalveri, sihukest karva on kasutatud tampoonid.
Terve ennelõuna, õigupoolest ka pärastlõuna ei suutnud ma enam kirjatööle keskenduda, Läti lipp keerles silme ees. Veri, alasti mees, veri. Palju verd, ilus kõhn mees. Mõnda aega ei vaata ma seda lippu enam sama pilguga.
Ta oli pannud oma aluspüksid minu riiete kõrvale kuivama. Ega need kellegi teise omad ei saanud olla, igatahes mitte hülgeliku Sauliuse omad, with all respect. Need olid noorema, saleda mehe alukad, helerohelised, tuhmsinised, hõbeviiruga mustad. Mu õhukese Nike'i särgi, Rhode Island School of Designi särgi kõrval. Ära varastan, pupsik! Võtsin helerohelised aluspüksid õrnalt pihku, nagu oleksid need lillherned. Külmavärinad, jälle. Kelles siis aluspüksid heldimust ei tekitaks. Maailma kõige hellem artefakt. Suskasin püksid omale sügavale jakitaskusse, vitt tundis riistahõngu, liigahtas mõnusalt. Ei tea, kas poiss julgeks üldse küsida, kes alukad pihta pani. Läheks näost punaseks. Õuelt kostis lastehääli, need olid personaliinimeste lapsed, aga pesuruumil olid klaasist uksed. Tõmbasin rohelised püksid taskust välja, silusin neid kubeme kohalt, panin raamile tagasi. Huvitav, kas võiks olla mingi võimalus, et need olid ikkagi Sauliuse omad.
Kontsert oli sitt. Väike ülbe islandlane ajas klaveril lahjat suhkrujunni välja. Odav liftimuusika, ka tehniliselt mannetu, pilet 30 eurot.
Köhisin ja mind vaadati, aga las nad vaatasid, igatahes oli mu köha akustiliselt põnevam kui lääge pask, mis lavalt kostis. Võib-olla oleksin selle ära kannatanud, kui oleksin saanud samal ajal Druvist katsuda, silitada, pigistada. Aga minu ja tema vahele olid end istuma sättinud ta Itaalia sõbrad Fabio, Elena ja Cristina. Tõusin püsti, Cristina vaatas mind üllatunult, sosistasin talle: " Tutto bene, me ne vado." Pressisin end teistest mööda, tuled laval sähvisid. Druviseni jõudes pigistasin teda õlast, võib-olla valusalt. "See on pask."
Veetsin ülejäänud kontserdi kohvikus, kirjutasin asju märkmikku ja mõtlesin, kuhu ma olen jõudnud. Infatuatsioon, fatuus 'eks muutumine. See on nagu meelehaigus, viirus, mille taandumine tuleb kannatlikult ära oodata. Ega ma seda ei häbenenud ka. Kahekümnesena kergelt häbenesin, aga nüüd enam mitte. Läheb veel aastaid ja ma võin vabalt hakata ka Aschenbachiks. Köhisin, nii et vere maitse tuli lõpuks suhu. Olin saanud kirjanike maja külmas söögitoas bronhiidi, neli päeva polnud ma trennis käinud, ilmselt pidi ülejäänud kuukaart raisku minema. Oblomovlusest olin nüüd väljas: palavikus, köhas, rahutu. See oli nii, nagu pidi olema.
"Mis juhtus?"
"Haa. Mis juhtus? Mis sa ise ütled? See oli pask!"
"See oli vesine, tõesti," nõustus Fabio.
"Mina küll lõõgastusin, mediteerisin," ütles Cristina.
"Kuradi väike šarlatan, odav porno," ütlesin ma. "Õieti, pornot ei tohiks sellise võrdlusega solvata."
"Rahvas seisis muide lõpuks püsti," ütles Druvis. Ta oli üsna kahvatu; kujutasin ette, kuidas ta, õrnahingeline inimene, selle sita pärast kannatas. Naaldusin tema poole ja sosistasin talle kõrva: "Sa pead selle banaalsuse nüüd heastama. Natuuras."
Vot siis, mihuke naeratus, nukker nagu kastepiisakesed.
"Mul on kaks pudelit veini kaasas."
"Mitte veini ma ei mõelnud."
Ja ikkagi läks nii: enamushääletusega leiti, et veinid tuleb ära juua itaallaste hotellitoas. Tüübid olid parajad hipid, veel noored, ja elasid kolmekesi koos; veini nad ainult maitsesid, nii et viimaks jõime meie kumbki ära pudeli, või jõin mina siiski vähem ja Druvis rohkem kui pudeli. Lätti saabudes olin mõelnud, et ei joo alkoholi enam kunagi. Nüüd oli mul bronhiit ja ma jõin.
Elena, Fabio, Cristina; umbes aasta pärast pidin olema nad unustanud.
Meie neljatärnihotelli jõudes hakkasin Druvist kohe ahistama ja ta ei ajanud isegi väga vastu, aga ma olin purjus ja purjus oli temagi, jäi kiiresti magama või teeskles magamist, ja siis jäin ka mina tema otsa magama, midagi polnud parata. Kuni hakkasin köhima ja kaotasin köha üle igasuguse kontrolli. Raisk. Ronisin oma teki alla, niipalju mul vastutustunnet oli, et magajale mitte kõrva läkastada. Köhisin, onasin, köhisin, ja lõpuks läks köha nii rämedaks, ilgeks, kõikematvaks krääksumiseks, et ülemise korruse toas ärkasid inimesed. Kuulsin, kuidas nad närviliselt ringi liikusid.
Tõusin, tegin omale pakiteed, võtsin veel ühe Bromhexini. Vahtisin Druvise magamist.
Ta oli ähvardanud norsata, aga magas muidugi vaikselt nagu lapsuke, hingamiselundkond töötas süütu kahinaga. Oleksin võinud ta ju nüüd maha lüüa, oleksin saanud omale Läti lippu teha. Mingi suvalise raske asjaga piisavalt kõvasti virutada. Tõstsin viirulise öölambi üles. Servitie. Täiest jõust vastu ta ilusat meelekohta. Mul olid ka küünekäärid reisikomplektis, aga nende meenumisest hakkas mul piinlik. Kuidas ma selle peale sain tulla – küünekäärid, kõvera otsaga. Liiga yin; vähemalt mingi ilus nuga peaks olema. Värvid jääksid niikuinii Austria lipu omad, erkpunane valgel satiinil, sest enne Läti värvide väljaoksüdeerumist jõutaks mind ammugi arreteerida. Ega ma eriti cool ei olnud, päriselus kippus mul teise haavaverd nähes pilt eest ära kaduma. Aga veremaitse, see on küll jube liigutav – kui siiski mingi õrn haavakene…
Aevastasin suurest kiimast, uus köhahoog tuli peale, aga viimaks vajusin ära ja nägin unes, kuidas hotellipersonal oli otsustanud meie tuppa mürkgaasi lasta, et see köhimine ükskord järele jääks. Ma ei jaksanud tõusta, et Druvist hoiatada, ja nii me surime.
Pagasnikus oli kümme veini Ventspilsi Hyper-Rimist, peamiselt Valpolicellad ja Primitivod. Põhimõtteliselt pooldasin muidugi alkoholi-aktsiisi tõusu, meri aga siras tumesiniselt ja kainelt, kui ma mööda rannikut Riia poole sõitsin. Nii petlikult asjalik, nii eneseküllane on meri. Vahtisin seda läbi mändide, kuni jäin politseile kiirusega vahele, sest need raiped olid tsiviilautoga väljas. Mis seal ikka; pidasin kiiruseületamist geneetiliseks, monoamiini oksüdaasi regulatsiooni küsimuseks, nii et trahvid olid mu olemasolu aktsiis.
Üks esinemine oli mul ja üks intervjuu, aga õhtul hiljem pidi Druvis Riiga tulema, et järgmisel hommikul mingi tähtsa Firenze onuga oma Guinizelli asja ajada. Keegi pidi sedagi ajama: mõtlesin nostalgilise kadedusega, kui tore oli, kui ma veel ise tahtsin selliseid asju ajada. Nüüd oli mul kallal acedia. Luxuria, superbia, acedia. Gula.
Kui Druvis Istabasse astus, sai see muidugi valgust täis, aga valgusele andis luumeneid juurde asjaolu, et tal oli seljas kortsus tumepunane kampsun. Õhukene kašmiir, rinna eest täitsa kortsus.
"Joome oma kokteilid ära ja lähme siis mu hotelli." Seal tuled sa kašmiiri seest välja, baby. Sirutasin käe, et puudutada Druvise rangluid õhukese villa all, ja tema ütles:
"Aa, seal ongi Agnese. Saage tuttavaks."
Agnese oli heleda hobusesaba ja prillidega tütarlaps. Või naine. Saksa keele õpetaja. Druvis oli talle öelnud, et läheb kohe varsti Firenzesse, ja kui Agnese teda enne näha tahab, siis täna õhtul saab. See oli minu viimane õhtu Läti pinnal.
Naeratasin, ulatasin Agnesele käe.
Tõin hotelli vannitoast klaasid. Neid oli kaks ja Agnese ütles lahkesti, et tema tegelikult rohkem vist veini ei tahagi, aitas sellest küll, mis me Istabas jõime. Mulle meenus, et olin Läti Kirjanike Liidust saanud kingituseks ajakirja Konteksts valge tassi; virutasin selle kolksuga Druvise ette lauale. Voilà.
Ütlesin: "Noh, kukuu!", tõstsin klaasi ja jõin selle miskipärast kahe lonksuga tühjaks. Lõin klaasi lauale, õnneks jäi see terveks. Vaatasin võimalikult selge pilguga Agnesele otsa.
"Lätlased on kuum sõna," ütlesin ma. Ta naeratas.
Ilgelt ajavad eestlased lätlasi praegu taga, ütlesin ma, nagu pöörased. Saaks mõne ainult kätte. Jaa. On, nagu on.
Ei, tegelt.
Vaatasin hapu irvega Druvise poole.
Mul oli juba ammu enne oma Läti afäär, ütlesin ma, enne kui lätlased eestlaste seas popiks läksid. Väga armas oli see, lätlasega magada – nagu päikesekiir keset ilmetut maailmaluulet. Jaa, ma olen siuke kuradi avangard, nii palju enne teisi. Nii kuradi avangard, et see jääb nähtamatuks. Kuigi jah, Mailis Reps, kurat. Temal oli juba hoopis ammu. Ütleb see nimi teile midagi, ei ütle? Vahet pole.
Nii et praegu, läti kallimad, need on ilgelt popid. A miks nad on. Vat. Hõkk.
"Teil on lihtsalt liiga vähe inimesi," ütles Agnese.
Jaa. Vähe. Kõik on kõigiga maganud. Ma küll päris kõigiga ei ole, ja kõigiga ei taha ka.
Aga midagi nad loodavad sealt, eestlased, mingit mõõdet. Äkki hing on ikkagi olemas, haa, äkki see on Lätis. Groys kirjutas kunagi Venemaast kui Lääne alateadvusest. Kõik see värk oli seal. Sofia, anima, redutseerimatu teine. See käis Venemaa kohta, vene eneseteadvuse kui enda alateadus-teadvus-, oh no raisk, no enda ala-teadvus-likkusest teadliku teadvuse kohta. Aga see, mida ihatakse, ma arvan, see on ikkagi ainult natuke-teisesus. Natuke-justkui-redutseerimatu teisesus, natuke-sofia.
Ei, ma ei mõtle sellega midagi. Mitte midagi, unustage ära.
Kuigi, seda arvatakse küll, et animus asub põhja ja anima lõuna pool, eks ole. Mitte ainult lääs-ida pole teema. Ja heterosuhted on ikka üpris perses, tihti ikka veel, kitsad on inimeste ootused. Nii ongi naiste liikumisjoon olnud maakaardil paremalt vasakule ja alt üles. Põhja pool on rohkem animust, aga isegi meie põlvkonna mees loodab endale ikka veel animat, nii et vahib oma kultuurist pigem ida või lõuna poole. Soome meestel on Eesti naised, vastupidi on vähem. Need eestlased, kel on õnnestunud omale lätlane leida, need on ka põhiliselt mehed. Kuigi jah, Mailis Reps, jällegi – keda te ei tea. Hähää. No ja siis muidugi, eskimod…
Ei, kõik, kõik tahavad omale animat leida, soost ja kultuurist sõltumata, seda ma ütlen. Mina ka, kõik, kõik – ainult animat.
See on jura, pask, unustage ära. Mingit animust ega animat ei ole olemas, seda te ju teate, eks ole, pigem on olemas jõuluvana.
Nägin, et Agnese klaas oli tühi, ja tahtsin talle juurde valada. Oleksime võinud nüüd hakata näiteks kitšist rääkima. Kitšist ja literatuursusest. Olin juba uue pudeli välja toonud, see oli üks minu kümnest, aga Agnese raputas pead ja kattis pokaali sõrmedega. "Ma pean hakkama minema. Ma ei ela päris kesklinnas ja praegu saan veel viimase bussiga."
Druvis tõusis püsti ja ütles, et temaga on sama lugu – praegu ei peaks ta veel taksot võtma. Kujutasin ette, kuidas nad voodis aelevad, õpetajal kahvatu hobusesaba lehvimas.
"Olgu siis. Oli tore. Eks ma vaatan arvutist pornot, sellal kui te bussis kepite."
Mis kuradi paska ma suust välja ajasin.
Läksin kallasin ülejäänud veini kraanikausist alla. Negroamaro, mõnus oli kallata. Kogu vürtsine, sõstrane, intensiivne veri läks. Panin vannivee jooksma, tegin arvuti lahti, lappasin maailma uudisteportaale. Bernie Sanders alustas kampaaniat, Kanada otsustas Huawei bossi USA-le välja anda. Helmandis oli Taliban tegutsenud, 23 sõdurit maha löönud. Enne jahedasse vanni minekut saatsin Druvisele SMS-i: "Nii et võtsid ihukaitsja kaasa." Selle sõnumile ei vastanud ta mitte kunagi.
Kella neljaks oli selge, et ma sel ööl enam magama ei jää, ja kella poole üheksani vastasin meilidele, millele ma polnud mitu nädalat või kuud vastanud. Lugesin kaht käsikirja, mille kommenteerimist olin hulk aega edasi lükanud. Poole üheksast poole üheteistkümneni lamasin tardunud olekus, siis panin riidesse ja läksin sõin täielikus üksinduses hommikust, restorani viimase külalisena; mahe tausta- jazz kõlas postapokalüptiliselt. Soolalõhe tükid. Sadas lörtsist vihma ja mul oli ees veel terve päev: kenad kohtumised, magamatus, ägenev bronhiit, hapu mekk suus.
Kui ma Iklas Eesti lipust möödusin, olid protokolli edastanud 423 jaoskonda 451-st, ja enam ei saanud kahelda, et valimiste võitja on EKRE. Nende valijad olid mobiliseerunud, usinalt e-hääletanud, lörtsisel päeval välja tulnud, mõni oli lasknud end haakristidega pildistada.
Pöörasin Ikla bistroo parklasse ja tulin autost välja. Lörts lendas näkku; tõstsin lõua kõrgemale ja lasksin lumelärtsakatel langeda ninale ja põskedele. Ühelgi maailma bistrool pole nii inetut silti kui Ikla omal, aga ma pidin midagi sööma. Mu mäletamist mööda müüsid nad siin ka paljast kartuliputru – võib-olla see läheks kuidagi alla.
Seisin auto kõrval ja jälgisin jämedaid valgeid lärtsakaid. Millalgi pidi hall kapuutsijakk hakkama vettima. | Maarja Kangro. Läti lipp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ventspilsi spordiklubis kanti siniseid haiglasusse. Garderoobitädi andis need inimestele tasuta; mõni pakkis sussid omale kaasa, et iga kord mitte uusi küsida, ja nii tegin minagi, viskasin sinised nässakad seljakotti, näokreemiga samasse lahtrisse. Tolmulestasitt, mikroosakesed, bakterid, kõik vaikselt koos.
Atlētikas zāle 's oli agressiivne hip-hop põhja keeratud, aga sinna ei mahtunud kuigi palju inimesi ja nii tehti kõhulihaste harjutusi koridori põrandal, mustasäbrulisel linoleumil, sinistel mattidel. Tuli hoolikalt vaadata, et sa mõnele näkku ei astuks, ja et mõni sulle näkku ei astuks. Meeleolu oli tõsine, ainult kaks südamekujuliseks treenitud kehaga venda itsitasid pidevalt, ilmselt ka minu üle, sest oli näha, et ma polnud kohalik. Veel meeldis mulle üks tumeroosade retuusidega, laiaõlgne väike naine, kel olid sõrmelaadselt pikad varbad, nagu riietusruumis selgus. Raseeritud või eriliselt pöetud vitte oli siin vähem kui Tallinnas, aga linn oli ka üle kümne korra väiksem.
Mina olingi Oblomov. See oli uue sajandi oblomovlus, reibas, füüsiliselt aktiivne. Käisin neli korda nädalas trennis, ostsin orgaanilist toitu, vahtisin Venta jõge või merd, kirjutasin nürimeelsusi. Mis seal ikka. Katsu põlvkondade elutunnet rebida, traagilist olu peksta, depressiooni vahule lüüa, ontoloogiliselt keeles kükitada. See on distsipliini küsimus. Vahel harva, kui õhtutaevas tõmbus halliks ja Parventa hruštšovkades süttisid esimesed kollased tuled, ohkasin vaikselt, abstraktselt. Ah, teravust! Viha oleks vaja!
Vaatasin, kuidas oligarh Lembergsi suured kraanad tõstsid sütt, uued vagunid kirjaga Novotrans sõitsid sadamasse, jõepind veikles oranžilt. Rõskus hakkas kontidesse tungima ja ma läksin jälle trenni, üle Raekoja platsi, läbi autoosta, kus tabloodel põlesid kollased kohanimed, peibutavad ja kõhedad, nagu see väikeste kohtadega ikka on. Dundaga, Kolka, Talsi, Kuldīga. Enne trenni minna, kui jõuad järele mõelda. Enne.
Sellal kui keha liigub, kujutleda, kuidas ta liigub. Tajuda pingutuse väärtust, kujutleda, kui kasutoovalt liiguvad molekulid, rakud, vedelikud, kiud. Kontraktsioonid, avanemised. Ma ei ole keegi, ma olen keha, rahvas.
Pa labi! Pa kreisi! Mainām! Augšā! Vairāk augšā!
Enne oli see eesti, nüüd läti keeles, kuuks ajaks, mõnus režiim. Spinatid, ökoavokaado, heeringas, fitness. TRX, kus käisid ka mõned väga vaiksed mehed, ja kardio aerobikas zāle 's, kus õhk oli juba ette ära hingatud, temperatuur nii kõrge, et mul hakkas üle ukse astudes higi voolama. Augšā!
Laevuke hulpis, aga ilma suure sihita. Elu mõte-mõtteke. Kuidas see Bohr ütleski? Need, kes arvavad, et oskavad kvantteooriast rääkida, ilma et see neil pead pööritama ajaks, pole teooriast midagi taibanud. Elu mõttekesega oli samamoodi. Kes arvab, et on sihist aru saanud, võib omadega erilises mädas olla. Või siis ka mitte, sõltub vaatenurgast. Asja võib vaadata ka Bulgakovi Saatana ballina. Kui usud, et oled pihta saanud, siis oledki, pea lendab otsast.
Loomemajas ma, tõsi küll, oma nüridust ei afišeerinud, sest sellist asja nii otse tunnistada oleks arrogantne. Justkui tahaksin ma olla kuidagi moraalsem kui teised.
Marksistlikult oli muidugi ilmne, et selline rahulik demotiveeritus ei saa kesta, kui majanduslik seis läheb kehvaks. Kohati pappi teenida, igaks juhuks, et rahulikult oblomovleda. Kuhu me küll niimoodi jõuame, sõbrad. See kõik võib kohe lõppeda, kohe võib käia pauk.
Oleksin võinud valvsaks muutuda, sest Läti asi liigutas mind, oli juba ammu liigutanud. Isegi see liigutas, kui ma nägin, kuidas nad Ventspilsis pakkusid kartulipannkookide kõrvale lõhet, mis oli hoolikalt kurgirullidesse keeratud. Rullide peale oli puistatud veel mõni terake kalamarja, pannkookide kõrval olid sofistikeeritud hapukooreportsud, ja selle eest küsisid nad 6.50. Eestlane küsib 6.50 juba selle eest, et sa ta baaris maha istud.
Kui läti naised rääkisid võõrkeeli aktsendiga – mitte et nad tingimata räägiksid aktsendiga, aga kui rääkisid –, lõi selles läbi lahe argine, kodune ätitjuud, umbes nagu soomlaste aktsendis. Inklusiivne argisus: mis me eputame. Aga läti mehed. Nende aktsendis ja intonatsioonis oli nukrameelsust; vahel kõlas see cool 'i, iroonilise resignatsioonina, vahel tõeliselt hõrgu melanhooliana. Druvis oli see viimane kaasus. Kõne melanhooliast läbi imbunud nagu vahtrasiirupist, isegi kui ta musta nalja tegi. Mina – vahel arvasin tõesti nii – olin omad mustad naljad juba ära teinud, pühadused olid mädanenud, laibad molekulideks lagundatud, nii et ma kuulasin veel ainult seda ilusat lätipärast liikumist ta hääles, hõrku nukrusehelinat, ja mu Bartholini näärmed läksid tööle nagu tehas.
See oli muidugi ka kommuunielu küsimus. Loomemaja on suletud ring, nagu Christie lugudes. Algul oli meil Ines Portugalist, Bettina Rootsist, Eileen Kanadast, Anouk Hollandist ja Saulius Leedust. Saulius oli tüse, mis oli rahumeelne asjade seis. Kui Druvis saabus, ei mõelnud ma kohe, et ta oleks shaggable baby. Ta oli ilus, seda küll, nagu mõned läti mehed on, näiteks Pēteris Plakidis noorena, mis me räägime! Siiski paistis ta algul kultuurifetišistina. Näis, et vanad meistrid on tema jaoks vanad meistrid, sest nad on vanad meistrid, mitte lihtsalt tüübid, kes on ka üritanud ja kellesse on aus suhtuda kriitika ja kaastundega. Pärandil oli aura ümber. Ja siis olid veel uued meistrid, kelle meisterlikkust kuulutas mõni prestiižikas väljaanne või lahe ekspert.
Aga kellel üldse oleks sõltumatu Urteilskraft. Kas me ei tea, et igasugune maitse on õpitud. Pluss geneetiline komponent, rütmide, intensiivsuste, tonaalsuste eelistus. See, mida ma oma iseseisvaks maitseks pidasin, oli lihtsalt teatav sünnipärane jõhkrus. Mulle meeldis mõelda, et tunnen kunstimaailma sümboolse kapitaliga kauplemise, aurade taotlemise ja kummardamise suhtes proletaarset tõrksust. Tegelikult praadisin end ses maailmas nagu rasvas. Haudusin nagu šampanjas. Kahtlemata meeldis Druvis mulle, sest ta polnud nii irreverentne.
Kui Druvis ilmus algul välja rohelise pusaga, millele oli Gaudí säbrutustega kirjutatud "Barcelona", kergitasin kulmu. Varsti sain aru, et see roheline toon sobis talle suurepäraselt. Suveniirsärk oli kahtlemata cool 'im kui Reet Ausa taaskasutusdisainisärk.
Ta nõustus üsna kiiresti, kui ütlesin, et suur osa Shakespeare'i sonettidest on kräpp. Sihukest värki võiksin ma ka meetrite kaupa kirjutada, ütlesin, meetrite kaupa riimis armastusmulinat, compare thee 'sid, star to every wandering bark 'e, lihtsalt mu kunstnikueetika ei luba. Teised naersid, pidades mu juttu irriteerivaks naljaks, aga Druvis sai aru, et mõtlesin seda tõsiselt.
Druvis kirjutas luulet, polnud aga vähimalgi määral enesesokutaja, tõlkeidki oli tal üsna vähe. Lätlasega tekib rahvusvahelises kambas muidugi hoopis teistsugune lähedus kui kellegi teisega; mõistame üksteist poolelt sõ-, mida portugallase või rootslasega, kogu lugupidamise juures, ei juhtu. Hruštšovka, kooperatiiviaeg, brīvība, eiroremonts. Nagu kohtuks vana koolikaaslasega. Druvisega oli kerge rääkida, kui me mööda ümberkaudseid kohti kolasime, aga lisaks oli tal nohu ja salvrätte mitte. Ka mul polnud salvrätte ja nii ta tõmbas muudkui ninaga nagu laps, ja ühel kõrgel kaldapealsel teadvustasin ma, et kuulan seda lurinat heldimusega.
Tol õhtul, jääkülmas söögitoas, istus ta mu kõrval ja näitas midagi telefonist; nihkusin talle lähemale ja tundsin ta sinise kampsuni lõhna. Ta oli soe. Meie sõime ja jõime kõike, ülejäänud olid kas veganid või allergikud või mõlemat. Kui ta jälle ninaga tõmbas, panin talle käe ümber õla, spontaanset naljatooni teeseldes. Ta õlad olid soojad, kaelast õhkus joovastavat sooja. Rääkisime edasi, panin käe ta reie peale, tundsin läbi teksapükste soojust. Inimene käibki soe. Aga kui erinev on see osakeste liikumine, iga liha ei hõõgu samamoodi!
Ma olin turul meelde jätnud fraasi svaiga gaļa, tahtsin seda talle öelda, kuigi ta oli minust ainult mõni aasta noorem. Aga nüüd küsis temalt midagi Saulius, lätivenelaste kohta, ja ta vastas, siiralt, keskendunult, nagu poleks võõrast kätt reiel olnudki. Kanada luuletaja Eileen ütles mulle midagi üle laua, ja kuna teema oli tõsine, nimelt naiste kirjanduslik tunnustamine, vastasin samuti tõsiselt ja tõstsin käe soojadelt teksapükstelt ära.
Üldiselt paistis teisi kirjanikke huvitavat vaid nende kirjatöö. Need olid hakkajad inimesed, kes evisid visiitkaarte ja kodulehti ja pidid veel kaugele jõudma, lastes oma jura ülemaailmselt tõlkida.
Järgmisel õhtul pidasin valvet, millal Druvis üksi kööki satub. See polnud niisama lihtne, mitu korda jooksin valehäire peale alla, uks paukus ja ma läksin justkui juhuslikult teed tegema, aga köögis oli Ines, siis Bettina, Eileen, Saulius, siis jälle Bettina, kes lõpuks küsis osavõtlikult, kas mul numbritoas veekeetjat polegi. Aga kuues kord läks õnneks. Kesköö oli käes, jalutasin juba üpris resigneerunult kööki, aga Druvis oli seal, keetis tatart! Küsisin, kuidas läheb, tema hakkas seletama, kuidas ta teeb Guido Guinizellist doktoritööd, mispeale ma astusin pliidi juurde, võtsin tal ümbert kinni, surusin käed läbi pehme kampsunitekihi ta seljalihasse ja küsisin: "Kas nii võib teha?"
"Muidugi võib."
Ja tõesti, ta vastas mu kallistusele, ja see oli autentne, surve oli tugev. Ta hingas sügavalt sisse ja välja, ja ma hakkasin kiimast värisema. Silitasin ta selga, ta oli vilajas, siugjas oma kampsuni all, poisiliku kehaga. Oh sa imelugu.
Olime kõvasti teineteise vastu litsutud. Katsusin ta luid. Kuidas selgroog läheb vaagnaluuks.
"Ee… mul hakkab… nina jooksma, vabandust," ütles ta.
Ma ei lasknud oma haaret lõdvemaks. "Tatista mu jaki sisse, baby. Mõnuga."
"Aga… гречка?" küsis ta. "Ma teen selle valmis."
"Ah. Olgu."
Ta valas tatrale hapukoort peale ja me läksime jääkülma kivisesse söögituppa, vajutasin konditsioneeri sisse ja istusin ta kõrvale. Tema sõi tatart, mina aga uurisin ta keha peaaegu meditsiinilise vaimustusega.
Kui tatar otsa sai, ütles ta, et ei saa kaugemale minna, sest on "emotsionaalselt seotud". Ma ei saanud aru, mis see tähendas. Mis seal vahet – seotud, mitteseotud. Vaba maailm. Tema pomises midagi, tõusis püsti, viis mustad nõud masinasse.
Siis tuli ta mulle jälle lähemale, ise, surus ennast ohates kõvasti mu vastu, ja mu karvad läksid turri. "Tead, see on nii hea," ütlesin ma, "nagu värske toit, või vähemalt toidulõhn."
Tema vastas mu lämina peale, et jah, kallistused mõjuvad alati hästi. Surus suu vastu mu kaela ja hingas jälle nii, nagu erutunud inimene võiks hingata.
"Sul on palavik?" küsis ta.
"Mis palavik?"
"Sa värised."
Tõmbasin ta pea kahe käega alla, surusin nina ta juustesse, mis lõhnasid lavendlišampooni järele. Ta katsus pead sirgeks ajada, aga mu kaks kätt olid tugevamad kui tema kael. Ta naeris, vaevatult.
"Sa kuumad üleni," ütles ta. "Sa pead ennast kraadima. Kolmkümmend kaheksa."
"Heh, muidugi. Elvis laulis palavikust."
"Presley?"
"Palavikust. Sa ei teagi?"
"Vist tõesti ei tea."
"Mis sa eputad."
"Milline viis sel oli?"
Ma laulsin, käheda häälega, nannannaa-tüüpi lauluna, sest mul ei tulnud äkki meelde, kuidas laul algab. Alles alates fraasist you give me fever meenus.
Fever! In the morning, fever all through the night.
Tema ütles, et ah Saturday Night Fever. Mis kurat.
"Uskumatu. Ja sa teed PhD-d kuradi dolce stil novo 'st. Neid, kes ei tea Elvise fiiverit, ei tohiks Guinizellile ligigi lasta."
Mina olen tõeline demokraat, mõtlesin ma, tõeline demokraat. Aga tema pidi enne järgmise tööpäeva algust viis taotlust ära tegema, viis! Olin juba käed ta aluspükste vahele ajanud. Kas selline frustratsioon ei pidanud lõpuks tapma?
Suured sinised silmad hõberaamides prillide taga. Safiir. Meri ei ole iga päev nii sinine. Juuste kohta öeldakse nisukarva. Või mis nisu, mõistagi dzintars, merevaik. Dzintara krāsa.
Jalutad mööda mingit suvalist tänavat, ja sähvak käib läbi, või pigem laine, jääd peaaegu seisma ja vonkled, võib-olla peaaegu silmanähtavalt, pilk udune.
Me peame voodisse minema, et see hallutsinatoorselt võimenduks. Kas ma siis ei teadnud seda oma kaunitest elukogemustest – kui kirkaks, kui juhmiks teeb kirg! Kui palju tsiviilaega kulub seksi meenutamisele. Käid kangetel jalgadel ringi, mõtled, kuidas see oli, koged seda peaaegu uuesti, ronid avalikesse peldikutesse, et seal onada. Ja päevake ongi ühel pool. Aga päris jälle ei ole ka, võivad aktiveeruda süü- ja kohusetundealgmed, tegutsed lennukalt, produktiivselt.
Ega midagi haaravamat elus ei ole ka, miski pole nii dolce kui need juhmistavad mõtted. Ekstaas ja meenutus, ja ekstaas. Elektriimpulsid ja kehavedelikud. Midagi nii liigutavat annab välja mõelda.
Ja kas ekstaas, tippelamus mitte ei käigi selline. Endast väljas olek. Eristused kaovad, tipus, kõige õrnemas kohas, paradiisis ongi ainult veel nüri nüri nüri ere valgus lained eredus. Imeline, juhmistavalt kirgas valgus Beatrice silmadest!
Ekstrapoleerisin mälestustest, kuidas tema orgasm võiks välja näha. Auditiivselt väljenduda. Jäingi keset suvalist iela 't seisma, poolkrampides, aga sellest oli ka suva, sest tänavad olid siin tühjad. Väikesed munakivisillutisega tänavad Jūras Vārti lähistel. Austrumu iela, Zvejnieku iela. Majad on, aeg-ajalt ka mõni auto, aga inimesi mitte. Võib-olla nad jälgisid mind aknast.
Omaenese higihais oli üks osa trennist, nii-öelda väljakutsest; olin nimelt unustanud, et sinine särk oli korra juba kantud, ja haisesin nagu tõhk. Huvitav, kuidas teised seda talusid. Ma olin eestlane, võisin haiseda ka. Oma kultuuri saadik.
Asendis püsimine: kui need oleksid su elu viimased minutid. Kui edasi elada saaks ainult nii: kes asendit vahetab, sureb. Veel kord end põrandalt üles lükata, veel kord.
Vaatasin liibuvates retuusides jalgu ja tagumikke enda ees. Kuidagi oli see kõik nüüd mu baby 'ga seotud; ma ei osanud sõnastada, kuidas täpselt, aga oli.
Ma olin mõned ta luuletused tõlkes kätte saanud: neis oli mingi šarmantne, teadlik pretensioonitus. Aga nüüd oli kõik juba ka lootusetult ümber tõlgendunud, nagu see niisugusel puhul on: iga sõna pani heldima nagu lihatükk.
Mulle meeldis vaadata neid tekste läti keeles, see oli peadpööritav. Kuidas see sai nii olla. Inimene oli oma kätega sisse löönud need sõnad, kodeerinud oma imepärase materiaalse olemise sõnavahedeks ja interpunktsioonimärkideks, peaaegu hingamisloomulikkusega valinud ķ, ļ, ī. Millised psühhedeelsed, müstilised eesliited, pie, ap, no, ie! Ilmutus oli mind tabanud: läti eesliidetes asuski maailmavaimu erootiline tuum! Maailma libidinaalne mootor!
Ta julgeski mu uksele koputada. Küll kultuuriürituse ja mitte seksi asjus, aga ikkagi. Jubilate.
"Kuidas läheb?"
"Tule sisse."
Kõrval elas Eileen, kellega meil oli tekkinud feministlik solidaarsus – oleks parem, kui ta peale ei satuks. Pigistasin suurest õndsusest Druvise kaenlaaluseid.
"Sa oled hüperaktiivne," ütles ta.
"Kiim on normaalne nähtus," ütlesin ma.
"Oo mai gaad."
"Sa võid nüüd oma #MeToo raporti kirjutada."
"See aktsioon on ju möödas."
Mingi islandi pianist pidi tulema Liepajasse, Druvise Itaalia sõbrad tahtsid kontserdile minna ja tema koos nendega, ja ma ise pakkusin, et sõidutan, võtame hotellitoa, ma teen välja.
Kiskusin ta püksirihma pannalt; erektsioon oli väga korralik, tema aga virises: "Ma ju rääkisin sulle."
"Su "emotsionaalne hõivatus" ei saa kuidagi kahjustada."
"Saab. Ma tunneksin ennast süüdi. Aga see vist erutab sind veel rohkem!"
"Oo." Hakkasin pateetilist iba ajama: "Ma ei taha muidugi sind kuidagi… muidugi ma ei taha, et sa end kuidagi halvasti tunneksid." Mida pläbinat.
Tema ütles: "Ma juba ei tunnegi ennast hästi."
"Miks?"
"Sest sa mind ei respekteeri."
"Ah." Võtsin parema käe ta jalge vahelt ära ja lükkasin selle talle tagataskusse. Siis libistasin mõlemad käed siivsalt kampsuni alla, mööda T-särki üles.
"Ma respekteerin sind küll." (Ai, sa oled nördinud! Hõõ!) "Ma respekteerin sind muidugi, teoreetiliselt."
Naeratas, kullake. "Aga praktiliselt mitte?"
"Praktiliselt on see raske. Kui sa seda mõtled. Nii raske, et see tuleb andeks anda. Sa kirjuta näiteks Eesti Kirjanike Liidule kaebus. Et mind tuleb välja visata. Puudulik impulsikontroll rahvusvahelistes suhetes."
"Just nimelt. Võib-olla ma kirjutan sellest jutu. Väga graafilise. Obstsöönse."
"Lase käia. Mina kirjutan igal juhul. Kui sa tahad minust veel obstsöönsem olla, pead paraku laskuma molekulaarsele tasandile."
"Ja Maima tõlgib su jutu ära?"
"Vaat ei, ma panen geoblokeeringu peale. See ei ole Lätis nähtav, nagu RTR."
Ta naeris, aga tahtis siis mu käte vahelt välja siuelda.
"Kuule, oleme normaalsed."
"Sa oled jube. Sihuke kuradi frustrant! Kas sa incel 'itest oled kuulnud?"
Aga tema ei teadnud seda sõna. Moodne maailm oli temast kohati kaugele jäänud, inimene istus Euroopa raamatukogudes ja uuris filoloogilisi väljaandeid, sotsvõrkudes ühiskondlik-poliitilistesse kähmlustesse ei laskunud.
"Kõige kuulsam on vist see Toronto poiss," ütlesin ma. "Ei saanud keppi, kukkus tapma, muide vähem kui aasta eest. Sõitis furgooniga rahva sekka."
Romantilise lätlasena – aga selleks ma tahtsin teda pidada – ütles ta kõigepealt, et õudne, jumal küll. Midagi niisugust.
"Ma olen siin ka autoga," ütlesin.
"Seda ma mõtlengi."
"Kuigi erilisi masse pole võtta, kuhu aplombikalt sõita."
Kõhn oli ta nagu varsakene, hea katsuda. Incel 'ite teod ei saanud olla abstraktsed, arvasin ma. Päästik pidi olema konkreetne; mitte mingi üleolev koondkuju Stacy, vaid keegi, keda sa keemiliselt ihkad ja kes eest ära hüppab. Ainult vihaleajav, atraktiivne Teise Nägu sai käivitada nii suure agressiooni õnnetute kolmandate vastu. Nii mulle tundus, ja nüüd koputati uksele.
Ines.
"Kas te tulete? Rātsgaldsis oli laud kella kaheksaks."
"Tema tuleb," ütles Druvis kiiresti. "Mina kahjuks ei saa, mul on nii palju tõlkida. Võib-olla ühinen pärast klaasikeseks veiniks."
Nagu betooni oleks alakõhtu valatud. Või mis oleks parem kujund. Järsk, talumatu hangumus. Keha oli juba olukorraks ette valmistunud, ja nüüd ei saanud ta oma tahtmist, ja see mürgitus oli sama ränk kui teismelisena. Nii palju head naturaalset lubrikanti läheb raisku. Mulle tulid meelde Kaplinski proto-intsellikud meelisklused, kuidas seksist keelduvad naised põhjustavad meestel eesnäärmevähki. Vot nii, sa rikud mu tervise ära, baby, ja kui ma kargan sulle selga siin kivitrepil, kukume koos, veri lendab astmetel, kus muidu sahisevad literaatide sussid. Kes oleks võinud arvata, et berserk on majja lastud. Ines tuli pahaaimamatult meie järel.
Sõin turska. Oranžis valguses mängis jazz -Madonna, vesteldi lõbusalt.
Minu kõrvale oli istuma pandud Saulius, sest tema ainus võõrkeel oli vene keel. Elavalt jutustas ta mulle, kuidas tütar oli pääsenud õppima Bezaleli Akadeemiasse, Tel Avivi. Näitas kollasest moblast pilte. Tütre maalid. Nemad abikaasaga Surnumeres, jalad püsti. Druskininkai. Ah jah, Antanas ei ole enam Leedu Kirjanike Liidu esimees. Saulius oli omamoodi vahva vanahärra, kuigi minult ei küsinud ta kordagi midagi. Kes ma olen, mis ma teen. Sel polnudki tähtsust. Mul oli automaatpiloot peal, mis noogutas. Oчень интересно, на самом деле.
Druvis oli nii soe. Ta oli Schiele joonistuse 3D. Kui terroristid võtaksid loomemaja oma valdusse ja ma oleksin nendega kambas, sunniksin teda relva ähvardusel lahti riietuma. Kõigepealt võtaks ta ära lukuga kampsuni. Peaks omaenda käekestega püksirihma pandla lahti tegema.
Mind oli alati huvitanud, kuidas ilusal inimesel käib signaalide vahetus maailmaga. Druvis polnud kindlasti eneseteadlikkusse uppunud. Ülitundlik oli ta küll, aga see ongi põhiline: vastuvõtlikkuse diapasoon ja tihedus. Et pillil oleks võimalikult palju keeli.
"Kas sa ei tõlgiks meile ka?" küsis Bettina. "Paistab, et see on põnev. Mis pilte ta seal näitab?"
Ma polnud enam jupp aega Sauliust kuulanud. "Mingi… kohalik raamatukogutädi saab medali," ütlesin ma. "Laps õpib Iisraelis."
Iha on alati poliitiline. Sellega mõeldakse enamasti midagi halba. Programmeeritud, rõhumisele kaasa töötavaid fantaasiaid, ideoloogilist teadvuseuuristust, isanda-orja suhteid. Mina pidasin oma iha poliitiliseks kõige paremas mõttes: nimelt hakkas ta tõsiselt tööle, keha lülitas end sisse ainult healoomuliste, empaatiliste poliitilis-moraalsete objektide puhul. See toimus pigem refleksioonieelselt, verbaalne "mina" ei pidanud midagi valima. Keha ütles " go!", ja ma gratuleerisin ta eetilist maitset.
Oleksin tahtnud Druvisega magada ja ta lõhki rebida, aga kindlasti oleksin tahtnud ka seda, et maakeral prevaleeriksid just sellised olendid. Evolutsiooni käigus oleksin valinud niisuguste ellujäämise, nagu olid mu ihaobjektid, ja seda just inimkonna rõõmu silmas pidades. See kuulus mu suurema eetilise pildiga kokku: ei mingit perverssust, mu iha oli läbini moraalne!
Nüüd palus Bettina, et ma tõlgiksin Sauliusele seda lõbusat lugu, mida tüdrukud äsja olid rääkinud. Mul polnud aimugi, millest jutt.
"Ну вот, какая-то смешная история. К сожалению, не обратила внимание." Saulius oli mu repliigist segaduses.
Bettina hakkas seletama mingist projektist, kuidas luule vaimupuuetega koolilasteni viia, minul aga läks kõik jätkuvalt kõrvust mööda. Sain aru, et ei taha enam kellegagi tutvuda, kellegi teostest ega tegemistest kuulda, mu limiit oli täis. Ka mälulimiit: ma ei saanudki enam uusi kolleege meelde jätta, muidu võis muu info hakata kustuma. Eile näiteks ei tulnud Thomas Piketty nimi meelde.
Tagasi jõudes panin arvutis mängima Ligeti "Musica ricercata", kohvi kõrvale. Nagu oleksin tahtnud nende intervallidega, väikeste sekunditega, kuidagi kedagi ähvardada. See oli minu tasalülitatud, kulturniklik intsellus.
Mitte keegi ei ole õigustatud seksi saama, nii nad ütlevad. Kõik on õigustatud seksi saama, ja mitte keegi pole õigustatud seda just sellelt või tollelt saama. Kõik me oleme potentsiaalsed objektid, mitte keegi ei pea objekt olema. Eine Funktion für alle und keinen.
Kaunis oleks kommunism, nagu Sauter on seda kirjeldanud: küsid seltsimehelt keppi, ja seltsimees annabki. Seks robotiga võiks küll olla riigi poolt kõigile tagatud, maksuraha eest: supiköök, koolid, haiglad ja erootiline robotla. Aga keda see aitab, kui tahaksid konkreetse tibu maha lüüa.
Literaadid hakkisid omale hommikusöögiks avokaadot, kurki ja porgandit. Pesid rukolat, tõstsid taldrikusse orgaanilist kinoad. Aga mida nad siin veel sõid, oli hapukapsas, suurepärane C-vitamiini allikas. Kõigil peale minu oli külmkapis oma hapukapsapotsik, mina paraku pidasin seda ebaseksikaks.
Let's… do it, let's… do it. Külmas söögitoas leidus CD, kus Armstrong laulis Cole Porteri laulu, aga praegu jorisesin seda mina.
In Spain the best upper sets do it,
Lithuanians and Letts do it… let's do it…
Eileen ütles, et oli tahtnud tulla just nimelt sellisesse kohta, millest ta mitte midagi ei tea. Ta ei olnud näiteks Läti lippugi enda jaoks varem päris teadvustanud. Mõtlesin, kogu lugupidamise juures, kas eurooplane Ines oli lipust varem teadlik.
"See on ikkagi veri," ütles Druvis.
"Sihuke tume? Hüübinud veri?" küsisin ma.
"Jah. Kas sa ei tea siis seda legendi?"
Mingi läti sõjamees oli hukka saanud ja valge lina sisse mässitud ja lina servad valgusid punaseks, kui ta verest tühjaks jooksis. Mu ihuliikmed sulasid, pea hakkas õndsalt ringi käima. Hakkasin kiiremini hingama.
"Assa. Nii seksikas."
"Väga."
Vahtisin ta randmeid. Tahaksin sind näha sihukese lina peal, baby. Koos nende daamidega võiksime sind vaadata; ei tea, kas neis liiguks mingi närv. Kõigepealt erk, eluks mõeldud veri, imeline paratamatus. Su sametise libeda vere sees sinuga magada, nende daamide silme all. Ja seejärel hapnikuga kokku puutunud, tumedaks pigmenteerunud veri. Läti lipupunane on õigupoolest nagu menstruaalveri, sihukest karva on kasutatud tampoonid.
Terve ennelõuna, õigupoolest ka pärastlõuna ei suutnud ma enam kirjatööle keskenduda, Läti lipp keerles silme ees. Veri, alasti mees, veri. Palju verd, ilus kõhn mees. Mõnda aega ei vaata ma seda lippu enam sama pilguga.
Ta oli pannud oma aluspüksid minu riiete kõrvale kuivama. Ega need kellegi teise omad ei saanud olla, igatahes mitte hülgeliku Sauliuse omad, with all respect. Need olid noorema, saleda mehe alukad, helerohelised, tuhmsinised, hõbeviiruga mustad. Mu õhukese Nike'i särgi, Rhode Island School of Designi särgi kõrval. Ära varastan, pupsik! Võtsin helerohelised aluspüksid õrnalt pihku, nagu oleksid need lillherned. Külmavärinad, jälle. Kelles siis aluspüksid heldimust ei tekitaks. Maailma kõige hellem artefakt. Suskasin püksid omale sügavale jakitaskusse, vitt tundis riistahõngu, liigahtas mõnusalt. Ei tea, kas poiss julgeks üldse küsida, kes alukad pihta pani. Läheks näost punaseks. Õuelt kostis lastehääli, need olid personaliinimeste lapsed, aga pesuruumil olid klaasist uksed. Tõmbasin rohelised püksid taskust välja, silusin neid kubeme kohalt, panin raamile tagasi. Huvitav, kas võiks olla mingi võimalus, et need olid ikkagi Sauliuse omad.
Kontsert oli sitt. Väike ülbe islandlane ajas klaveril lahjat suhkrujunni välja. Odav liftimuusika, ka tehniliselt mannetu, pilet 30 eurot.
Köhisin ja mind vaadati, aga las nad vaatasid, igatahes oli mu köha akustiliselt põnevam kui lääge pask, mis lavalt kostis. Võib-olla oleksin selle ära kannatanud, kui oleksin saanud samal ajal Druvist katsuda, silitada, pigistada. Aga minu ja tema vahele olid end istuma sättinud ta Itaalia sõbrad Fabio, Elena ja Cristina. Tõusin püsti, Cristina vaatas mind üllatunult, sosistasin talle: " Tutto bene, me ne vado." Pressisin end teistest mööda, tuled laval sähvisid. Druviseni jõudes pigistasin teda õlast, võib-olla valusalt. "See on pask."
Veetsin ülejäänud kontserdi kohvikus, kirjutasin asju märkmikku ja mõtlesin, kuhu ma olen jõudnud. Infatuatsioon, fatuus 'eks muutumine. See on nagu meelehaigus, viirus, mille taandumine tuleb kannatlikult ära oodata. Ega ma seda ei häbenenud ka. Kahekümnesena kergelt häbenesin, aga nüüd enam mitte. Läheb veel aastaid ja ma võin vabalt hakata ka Aschenbachiks. Köhisin, nii et vere maitse tuli lõpuks suhu. Olin saanud kirjanike maja külmas söögitoas bronhiidi, neli päeva polnud ma trennis käinud, ilmselt pidi ülejäänud kuukaart raisku minema. Oblomovlusest olin nüüd väljas: palavikus, köhas, rahutu. See oli nii, nagu pidi olema.
"Mis juhtus?"
"Haa. Mis juhtus? Mis sa ise ütled? See oli pask!"
"See oli vesine, tõesti," nõustus Fabio.
"Mina küll lõõgastusin, mediteerisin," ütles Cristina.
"Kuradi väike šarlatan, odav porno," ütlesin ma. "Õieti, pornot ei tohiks sellise võrdlusega solvata."
"Rahvas seisis muide lõpuks püsti," ütles Druvis. Ta oli üsna kahvatu; kujutasin ette, kuidas ta, õrnahingeline inimene, selle sita pärast kannatas. Naaldusin tema poole ja sosistasin talle kõrva: "Sa pead selle banaalsuse nüüd heastama. Natuuras."
Vot siis, mihuke naeratus, nukker nagu kastepiisakesed.
"Mul on kaks pudelit veini kaasas."
"Mitte veini ma ei mõelnud."
Ja ikkagi läks nii: enamushääletusega leiti, et veinid tuleb ära juua itaallaste hotellitoas. Tüübid olid parajad hipid, veel noored, ja elasid kolmekesi koos; veini nad ainult maitsesid, nii et viimaks jõime meie kumbki ära pudeli, või jõin mina siiski vähem ja Druvis rohkem kui pudeli. Lätti saabudes olin mõelnud, et ei joo alkoholi enam kunagi. Nüüd oli mul bronhiit ja ma jõin.
Elena, Fabio, Cristina; umbes aasta pärast pidin olema nad unustanud.
Meie neljatärnihotelli jõudes hakkasin Druvist kohe ahistama ja ta ei ajanud isegi väga vastu, aga ma olin purjus ja purjus oli temagi, jäi kiiresti magama või teeskles magamist, ja siis jäin ka mina tema otsa magama, midagi polnud parata. Kuni hakkasin köhima ja kaotasin köha üle igasuguse kontrolli. Raisk. Ronisin oma teki alla, niipalju mul vastutustunnet oli, et magajale mitte kõrva läkastada. Köhisin, onasin, köhisin, ja lõpuks läks köha nii rämedaks, ilgeks, kõikematvaks krääksumiseks, et ülemise korruse toas ärkasid inimesed. Kuulsin, kuidas nad närviliselt ringi liikusid.
Tõusin, tegin omale pakiteed, võtsin veel ühe Bromhexini. Vahtisin Druvise magamist.
Ta oli ähvardanud norsata, aga magas muidugi vaikselt nagu lapsuke, hingamiselundkond töötas süütu kahinaga. Oleksin võinud ta ju nüüd maha lüüa, oleksin saanud omale Läti lippu teha. Mingi suvalise raske asjaga piisavalt kõvasti virutada. Tõstsin viirulise öölambi üles. Servitie. Täiest jõust vastu ta ilusat meelekohta. Mul olid ka küünekäärid reisikomplektis, aga nende meenumisest hakkas mul piinlik. Kuidas ma selle peale sain tulla – küünekäärid, kõvera otsaga. Liiga yin; vähemalt mingi ilus nuga peaks olema. Värvid jääksid niikuinii Austria lipu omad, erkpunane valgel satiinil, sest enne Läti värvide väljaoksüdeerumist jõutaks mind ammugi arreteerida. Ega ma eriti cool ei olnud, päriselus kippus mul teise haavaverd nähes pilt eest ära kaduma. Aga veremaitse, see on küll jube liigutav – kui siiski mingi õrn haavakene…
Aevastasin suurest kiimast, uus köhahoog tuli peale, aga viimaks vajusin ära ja nägin unes, kuidas hotellipersonal oli otsustanud meie tuppa mürkgaasi lasta, et see köhimine ükskord järele jääks. Ma ei jaksanud tõusta, et Druvist hoiatada, ja nii me surime.
Pagasnikus oli kümme veini Ventspilsi Hyper-Rimist, peamiselt Valpolicellad ja Primitivod. Põhimõtteliselt pooldasin muidugi alkoholi-aktsiisi tõusu, meri aga siras tumesiniselt ja kainelt, kui ma mööda rannikut Riia poole sõitsin. Nii petlikult asjalik, nii eneseküllane on meri. Vahtisin seda läbi mändide, kuni jäin politseile kiirusega vahele, sest need raiped olid tsiviilautoga väljas. Mis seal ikka; pidasin kiiruseületamist geneetiliseks, monoamiini oksüdaasi regulatsiooni küsimuseks, nii et trahvid olid mu olemasolu aktsiis.
Üks esinemine oli mul ja üks intervjuu, aga õhtul hiljem pidi Druvis Riiga tulema, et järgmisel hommikul mingi tähtsa Firenze onuga oma Guinizelli asja ajada. Keegi pidi sedagi ajama: mõtlesin nostalgilise kadedusega, kui tore oli, kui ma veel ise tahtsin selliseid asju ajada. Nüüd oli mul kallal acedia. Luxuria, superbia, acedia. Gula.
Kui Druvis Istabasse astus, sai see muidugi valgust täis, aga valgusele andis luumeneid juurde asjaolu, et tal oli seljas kortsus tumepunane kampsun. Õhukene kašmiir, rinna eest täitsa kortsus.
"Joome oma kokteilid ära ja lähme siis mu hotelli." Seal tuled sa kašmiiri seest välja, baby. Sirutasin käe, et puudutada Druvise rangluid õhukese villa all, ja tema ütles:
"Aa, seal ongi Agnese. Saage tuttavaks."
Agnese oli heleda hobusesaba ja prillidega tütarlaps. Või naine. Saksa keele õpetaja. Druvis oli talle öelnud, et läheb kohe varsti Firenzesse, ja kui Agnese teda enne näha tahab, siis täna õhtul saab. See oli minu viimane õhtu Läti pinnal.
Naeratasin, ulatasin Agnesele käe.
Tõin hotelli vannitoast klaasid. Neid oli kaks ja Agnese ütles lahkesti, et tema tegelikult rohkem vist veini ei tahagi, aitas sellest küll, mis me Istabas jõime. Mulle meenus, et olin Läti Kirjanike Liidust saanud kingituseks ajakirja Konteksts valge tassi; virutasin selle kolksuga Druvise ette lauale. Voilà.
Ütlesin: "Noh, kukuu!", tõstsin klaasi ja jõin selle miskipärast kahe lonksuga tühjaks. Lõin klaasi lauale, õnneks jäi see terveks. Vaatasin võimalikult selge pilguga Agnesele otsa.
"Lätlased on kuum sõna," ütlesin ma. Ta naeratas.
Ilgelt ajavad eestlased lätlasi praegu taga, ütlesin ma, nagu pöörased. Saaks mõne ainult kätte. Jaa. On, nagu on.
Ei, tegelt.
Vaatasin hapu irvega Druvise poole.
Mul oli juba ammu enne oma Läti afäär, ütlesin ma, enne kui lätlased eestlaste seas popiks läksid. Väga armas oli see, lätlasega magada – nagu päikesekiir keset ilmetut maailmaluulet. Jaa, ma olen siuke kuradi avangard, nii palju enne teisi. Nii kuradi avangard, et see jääb nähtamatuks. Kuigi jah, Mailis Reps, kurat. Temal oli juba hoopis ammu. Ütleb see nimi teile midagi, ei ütle? Vahet pole.
Nii et praegu, läti kallimad, need on ilgelt popid. A miks nad on. Vat. Hõkk.
"Teil on lihtsalt liiga vähe inimesi," ütles Agnese.
Jaa. Vähe. Kõik on kõigiga maganud. Ma küll päris kõigiga ei ole, ja kõigiga ei taha ka.
Aga midagi nad loodavad sealt, eestlased, mingit mõõdet. Äkki hing on ikkagi olemas, haa, äkki see on Lätis. Groys kirjutas kunagi Venemaast kui Lääne alateadvusest. Kõik see värk oli seal. Sofia, anima, redutseerimatu teine. See käis Venemaa kohta, vene eneseteadvuse kui enda alateadus-teadvus-, oh no raisk, no enda ala-teadvus-likkusest teadliku teadvuse kohta. Aga see, mida ihatakse, ma arvan, see on ikkagi ainult natuke-teisesus. Natuke-justkui-redutseerimatu teisesus, natuke-sofia.
Ei, ma ei mõtle sellega midagi. Mitte midagi, unustage ära.
Kuigi, seda arvatakse küll, et animus asub põhja ja anima lõuna pool, eks ole. Mitte ainult lääs-ida pole teema. Ja heterosuhted on ikka üpris perses, tihti ikka veel, kitsad on inimeste ootused. Nii ongi naiste liikumisjoon olnud maakaardil paremalt vasakule ja alt üles. Põhja pool on rohkem animust, aga isegi meie põlvkonna mees loodab endale ikka veel animat, nii et vahib oma kultuurist pigem ida või lõuna poole. Soome meestel on Eesti naised, vastupidi on vähem. Need eestlased, kel on õnnestunud omale lätlane leida, need on ka põhiliselt mehed. Kuigi jah, Mailis Reps, jällegi – keda te ei tea. Hähää. No ja siis muidugi, eskimod…
Ei, kõik, kõik tahavad omale animat leida, soost ja kultuurist sõltumata, seda ma ütlen. Mina ka, kõik, kõik – ainult animat.
See on jura, pask, unustage ära. Mingit animust ega animat ei ole olemas, seda te ju teate, eks ole, pigem on olemas jõuluvana.
Nägin, et Agnese klaas oli tühi, ja tahtsin talle juurde valada. Oleksime võinud nüüd hakata näiteks kitšist rääkima. Kitšist ja literatuursusest. Olin juba uue pudeli välja toonud, see oli üks minu kümnest, aga Agnese raputas pead ja kattis pokaali sõrmedega. "Ma pean hakkama minema. Ma ei ela päris kesklinnas ja praegu saan veel viimase bussiga."
Druvis tõusis püsti ja ütles, et temaga on sama lugu – praegu ei peaks ta veel taksot võtma. Kujutasin ette, kuidas nad voodis aelevad, õpetajal kahvatu hobusesaba lehvimas.
"Olgu siis. Oli tore. Eks ma vaatan arvutist pornot, sellal kui te bussis kepite."
Mis kuradi paska ma suust välja ajasin.
Läksin kallasin ülejäänud veini kraanikausist alla. Negroamaro, mõnus oli kallata. Kogu vürtsine, sõstrane, intensiivne veri läks. Panin vannivee jooksma, tegin arvuti lahti, lappasin maailma uudisteportaale. Bernie Sanders alustas kampaaniat, Kanada otsustas Huawei bossi USA-le välja anda. Helmandis oli Taliban tegutsenud, 23 sõdurit maha löönud. Enne jahedasse vanni minekut saatsin Druvisele SMS-i: "Nii et võtsid ihukaitsja kaasa." Selle sõnumile ei vastanud ta mitte kunagi.
Kella neljaks oli selge, et ma sel ööl enam magama ei jää, ja kella poole üheksani vastasin meilidele, millele ma polnud mitu nädalat või kuud vastanud. Lugesin kaht käsikirja, mille kommenteerimist olin hulk aega edasi lükanud. Poole üheksast poole üheteistkümneni lamasin tardunud olekus, siis panin riidesse ja läksin sõin täielikus üksinduses hommikust, restorani viimase külalisena; mahe tausta- jazz kõlas postapokalüptiliselt. Soolalõhe tükid. Sadas lörtsist vihma ja mul oli ees veel terve päev: kenad kohtumised, magamatus, ägenev bronhiit, hapu mekk suus.
Kui ma Iklas Eesti lipust möödusin, olid protokolli edastanud 423 jaoskonda 451-st, ja enam ei saanud kahelda, et valimiste võitja on EKRE. Nende valijad olid mobiliseerunud, usinalt e-hääletanud, lörtsisel päeval välja tulnud, mõni oli lasknud end haakristidega pildistada.
Pöörasin Ikla bistroo parklasse ja tulin autost välja. Lörts lendas näkku; tõstsin lõua kõrgemale ja lasksin lumelärtsakatel langeda ninale ja põskedele. Ühelgi maailma bistrool pole nii inetut silti kui Ikla omal, aga ma pidin midagi sööma. Mu mäletamist mööda müüsid nad siin ka paljast kartuliputru – võib-olla see läheks kuidagi alla.
Seisin auto kõrval ja jälgisin jämedaid valgeid lärtsakaid. Millalgi pidi hall kapuutsijakk hakkama vettima.
### Response:
Maarja Kangro. Läti lipp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selle loo kirjutasin jälle endale meeldetuletuseks. Võiks, peaks, oleks, tahaks ei vii mitte kuhugi. Aitab ettekäänetest, kui sul on mingi soov, siis võta see ette koos kogu vastutusega. Tahaks vanade klassivendadega rohkem suhelda, võiks koeraga iga päev pikema tiiru teha, oleks veits rohkem raha, läheks reisile. Ainult ise saan need asjad ette võtta ja ära teha," kirjutas Metsakutsu loo tutvustuseks Facebookis ja lisas, et Toompeal piketeerimas ja teisi süüdistamas käia ei ole mõtet.
Laulu "Ei saa taevaga läbi" sõnade autor on Metsakutsu, muusika taga on Meelis Meri.
Kuula, mida Metsakutsu ja INGA singlist Raadio 2 eetris rääkisid: | Metsakutsu ja INGA ühinesid laulus "Ei saa taevaga läbi" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selle loo kirjutasin jälle endale meeldetuletuseks. Võiks, peaks, oleks, tahaks ei vii mitte kuhugi. Aitab ettekäänetest, kui sul on mingi soov, siis võta see ette koos kogu vastutusega. Tahaks vanade klassivendadega rohkem suhelda, võiks koeraga iga päev pikema tiiru teha, oleks veits rohkem raha, läheks reisile. Ainult ise saan need asjad ette võtta ja ära teha," kirjutas Metsakutsu loo tutvustuseks Facebookis ja lisas, et Toompeal piketeerimas ja teisi süüdistamas käia ei ole mõtet.
Laulu "Ei saa taevaga läbi" sõnade autor on Metsakutsu, muusika taga on Meelis Meri.
Kuula, mida Metsakutsu ja INGA singlist Raadio 2 eetris rääkisid:
### Response:
Metsakutsu ja INGA ühinesid laulus "Ei saa taevaga läbi" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehasuurus on paljudel lindudel seotud edasise edukusega – mida suuremaks linnupoeg kasvab, seda suurem on tõenäosus ellu jääda ja järgmisel kevadel sigida, selgub Linnuvaatleja ajaveebi vahendusel. Teame, et lühiajaliselt suudab organism stressiga toime tulla stressihormoonide vallandudes energiavarude mobiliseerimisega. Seos pikaajalise stressi ja linnupoegade kasvamise vahel on aga looduses elavatel isenditel täpsemalt teadmata; elamine kiskjaterohkes piirkonnas, kus aeg-ajalt on kuulda liigikaaslaste hädakisa, võib olla kroonilise stressi allikas.
Elamine kiskjaterohkes piirkonnas, kus aeg-ajalt on kuulda liigikaaslaste hädakisa, võib olla kroonilise stressi allikas.
Just pikaajalise stressi mõju kasvavatele lindudele uuris must-kärbsenäpi (Ficedula hypoleuca) poegade abil Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur Vallo Tilgar Edela-Eestis Kilingi-Nõmme ümbruse metsades. Et kiskjate olemasolu ehk pideva stressi allikat on looduses keeruline tagada, kutsuti stress esile füsioloogiliselt – viiepäevastele sama pesakonna poegadele manustati kuue päeva jooksul stressihormooni, mis vallanduks nende organismis häiringu korral ka tavapäraselt. Seejärel võrreldi nende poegade kasvu ja käitumist õvedega, kellele manustati organismile ohutut füsioloogilist, 0,9%-list NaCl-lahust.
Uuringusse kaasatud poegade verenäitajaid analüüsides selgus, et hormooni manustamisel tõusis oluliselt poegade veres kortikosterooni tase – just see hormoon vahendab mitmeid stressist põhjustatud organismi füsioloogilisi protsesse –, mis kinnitas linnupoegade füsioloogilist stressi. Kaalumistest-mõõtmistest selgus, et stressis pojad kaalusid oluliselt vähem ja olid lühema jooksmeluu ja tiibadega kui nende õved. Ka poegade loomulik kortikosterooni tase oli erinev – stressi viidud poegadel oli see oluliselt kõrgem füsiolooglist lahust saanutest; samuti oli stressis poegade hingamine kiirem ja hematokrit (punaliblede hulk veres) madalam kui teistel õvedel.
Kaalumistest-mõõtmistest selgus, et stressis pojad kaalusid oluliselt vähem ja olid lühema jooksmeluu ja tiibadega kui nende õved.
Häiringu korral ei suurenenud vere kortikosterooni tase stressis poegadel, küll aga kerkis see kõrgele teistel poegadel – see viitab, et erinevalt stressivabalt kasvanud poegadest, kes häiringule reageerisid, ei olnud pidevas stressis kasvanud pojad võimelised olude muutustele juba kurnatud organismi tõttu reageerima. Käitumise uurimiseks poegadele must-kärbsenäpi poegade alarmhäälitsusi mängides selgus, et kui tavaolukorras õvede käitumine ei erinenud, jäid hoiatushäälitsusi kuuldes stressis õved oluliselt rahulikumaks.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et kuigi pideval füsioloogilisel stressil võib pesapojale olla lühiajaline positiivne mõju, ei kaalu see üles negatiivset mõju, mida tingib pidev, tavapärasest kõrgem ja poja kasvu ning ellujäämust pärssiv stressihormooni tase. | Krooniline stress jätab linnupoja kängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehasuurus on paljudel lindudel seotud edasise edukusega – mida suuremaks linnupoeg kasvab, seda suurem on tõenäosus ellu jääda ja järgmisel kevadel sigida, selgub Linnuvaatleja ajaveebi vahendusel. Teame, et lühiajaliselt suudab organism stressiga toime tulla stressihormoonide vallandudes energiavarude mobiliseerimisega. Seos pikaajalise stressi ja linnupoegade kasvamise vahel on aga looduses elavatel isenditel täpsemalt teadmata; elamine kiskjaterohkes piirkonnas, kus aeg-ajalt on kuulda liigikaaslaste hädakisa, võib olla kroonilise stressi allikas.
Elamine kiskjaterohkes piirkonnas, kus aeg-ajalt on kuulda liigikaaslaste hädakisa, võib olla kroonilise stressi allikas.
Just pikaajalise stressi mõju kasvavatele lindudele uuris must-kärbsenäpi (Ficedula hypoleuca) poegade abil Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur Vallo Tilgar Edela-Eestis Kilingi-Nõmme ümbruse metsades. Et kiskjate olemasolu ehk pideva stressi allikat on looduses keeruline tagada, kutsuti stress esile füsioloogiliselt – viiepäevastele sama pesakonna poegadele manustati kuue päeva jooksul stressihormooni, mis vallanduks nende organismis häiringu korral ka tavapäraselt. Seejärel võrreldi nende poegade kasvu ja käitumist õvedega, kellele manustati organismile ohutut füsioloogilist, 0,9%-list NaCl-lahust.
Uuringusse kaasatud poegade verenäitajaid analüüsides selgus, et hormooni manustamisel tõusis oluliselt poegade veres kortikosterooni tase – just see hormoon vahendab mitmeid stressist põhjustatud organismi füsioloogilisi protsesse –, mis kinnitas linnupoegade füsioloogilist stressi. Kaalumistest-mõõtmistest selgus, et stressis pojad kaalusid oluliselt vähem ja olid lühema jooksmeluu ja tiibadega kui nende õved. Ka poegade loomulik kortikosterooni tase oli erinev – stressi viidud poegadel oli see oluliselt kõrgem füsiolooglist lahust saanutest; samuti oli stressis poegade hingamine kiirem ja hematokrit (punaliblede hulk veres) madalam kui teistel õvedel.
Kaalumistest-mõõtmistest selgus, et stressis pojad kaalusid oluliselt vähem ja olid lühema jooksmeluu ja tiibadega kui nende õved.
Häiringu korral ei suurenenud vere kortikosterooni tase stressis poegadel, küll aga kerkis see kõrgele teistel poegadel – see viitab, et erinevalt stressivabalt kasvanud poegadest, kes häiringule reageerisid, ei olnud pidevas stressis kasvanud pojad võimelised olude muutustele juba kurnatud organismi tõttu reageerima. Käitumise uurimiseks poegadele must-kärbsenäpi poegade alarmhäälitsusi mängides selgus, et kui tavaolukorras õvede käitumine ei erinenud, jäid hoiatushäälitsusi kuuldes stressis õved oluliselt rahulikumaks.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et kuigi pideval füsioloogilisel stressil võib pesapojale olla lühiajaline positiivne mõju, ei kaalu see üles negatiivset mõju, mida tingib pidev, tavapärasest kõrgem ja poja kasvu ning ellujäämust pärssiv stressihormooni tase.
### Response:
Krooniline stress jätab linnupoja kängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsus on ajendatud Neymari viimaste kuude distsiplinaarprobleemidest. Märtsikuus sai Pariisi Saint-Germaini ründaja mängukeelu kohtunike solvamise eest ning Prantsusmaa karikafinaali kaotuse järel ründas ta füüsiliselt ühte fänni, saades seejärel kolmemängulise võistluskeelu.
Neymari kaptenirollis asendav 138 korral Brasiiliat esindanud 36-aastane Alves on kaptenipaela kandnud neljal korral, seda viimati 2018. aastal maavõistlusmängus Saksamaaga.
Tänavused Lõuna-Ameerika meistrivõistlused toimuvad 14. juunist 7. juulini. Brasiilia tuli viimati meistriks 2007. aastal. | Neymar jäeti Brasiilia kaptenipaelast ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsus on ajendatud Neymari viimaste kuude distsiplinaarprobleemidest. Märtsikuus sai Pariisi Saint-Germaini ründaja mängukeelu kohtunike solvamise eest ning Prantsusmaa karikafinaali kaotuse järel ründas ta füüsiliselt ühte fänni, saades seejärel kolmemängulise võistluskeelu.
Neymari kaptenirollis asendav 138 korral Brasiiliat esindanud 36-aastane Alves on kaptenipaela kandnud neljal korral, seda viimati 2018. aastal maavõistlusmängus Saksamaaga.
Tänavused Lõuna-Ameerika meistrivõistlused toimuvad 14. juunist 7. juulini. Brasiilia tuli viimati meistriks 2007. aastal.
### Response:
Neymar jäeti Brasiilia kaptenipaelast ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25%
kord öeldi õnn tuli õuele
ja õu sai õnne täis
õnn tuli siis ka kambrisse
ja kamber sai õnne täis
viimaks õnn tuli sahvrisse
lauta ja aita ka
rõivad veel mahtusid kohvrisse
siis pidi minema | Luuletus. 25% | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25%
kord öeldi õnn tuli õuele
ja õu sai õnne täis
õnn tuli siis ka kambrisse
ja kamber sai õnne täis
viimaks õnn tuli sahvrisse
lauta ja aita ka
rõivad veel mahtusid kohvrisse
siis pidi minema
### Response:
Luuletus. 25% |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine Sampdoria ja Chievo vahel otsustas mõlema võistkonna saatuse - mõlemal tiimil oli vaja võitu. Sampdoria võitles väljalangemistsooni üleminekumängudele viiva kohaga, Chievo soovis pääseda kuue parema sekka, et mängida play-off 'is, kirjutab Soccernet.ee.
Soomets alustas kohtumist algkoosseisus ning vahetati välja 82. minutil.
6:1 võit tähendas Sampdoriale 11. kohta ning väljalangemistsooni üleminekumängudele viivast 13. kohta edestati kahe punktiga. Ka Chievol läks kõik õnneks, kui 43 punktiga jäädi kuuendaks, kuna sama punktiarvega lõpetanud Cagliari ei suutnud viimases kohtumises viigist enamat.
Loe pikemalt portaalist Soccerent.ee. | Soomets ja Sampdoria alistasid Chievo ning pääsesid üleminekumängudest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine Sampdoria ja Chievo vahel otsustas mõlema võistkonna saatuse - mõlemal tiimil oli vaja võitu. Sampdoria võitles väljalangemistsooni üleminekumängudele viiva kohaga, Chievo soovis pääseda kuue parema sekka, et mängida play-off 'is, kirjutab Soccernet.ee.
Soomets alustas kohtumist algkoosseisus ning vahetati välja 82. minutil.
6:1 võit tähendas Sampdoriale 11. kohta ning väljalangemistsooni üleminekumängudele viivast 13. kohta edestati kahe punktiga. Ka Chievol läks kõik õnneks, kui 43 punktiga jäädi kuuendaks, kuna sama punktiarvega lõpetanud Cagliari ei suutnud viimases kohtumises viigist enamat.
Loe pikemalt portaalist Soccerent.ee.
### Response:
Soomets ja Sampdoria alistasid Chievo ning pääsesid üleminekumängudest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joshua Stephenz on muusikat produtseerinud, kirjutanud ja teiste artistidega koostööd teinud juba viimased paar aastat. Ta on loonud uusversioone kodumaiste artistide loomingust – näiteks Frankie Animal "Nightlights" ja I Wear* Experiment "Dogs" lugudest – ning äsja produtseeris ta Anett Kulbini uue singli "All Over Again".
"See on albumipikkune kogumik mõtete fragmente, milles nii popi, elektroonilise muusika kui ka soul 'i mõjutusi," ütles Tuulik ja kinnitas, et album on justkui sissejuhatus tema maailmasse ja muusikasse. "See kõik tekitab tunde nagu oleksid eksinud vihmametsas, mis asub soojal tundmatul planeedil, see võtab kokku minu armastuse muusikastiilide vastu, mis mind enim mõjutanud:"
Joshua Stephenzi suurteks mõjutajateks on jazz-, hiphop- ja elektroonikaartistid nagu Robert Glasper, Kaytranada ja Flying Lotus.
Kuula albumit "Joshua Stephenz": | Kuula: Eesti muusik Joshua Stephenz avaldas debüütalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joshua Stephenz on muusikat produtseerinud, kirjutanud ja teiste artistidega koostööd teinud juba viimased paar aastat. Ta on loonud uusversioone kodumaiste artistide loomingust – näiteks Frankie Animal "Nightlights" ja I Wear* Experiment "Dogs" lugudest – ning äsja produtseeris ta Anett Kulbini uue singli "All Over Again".
"See on albumipikkune kogumik mõtete fragmente, milles nii popi, elektroonilise muusika kui ka soul 'i mõjutusi," ütles Tuulik ja kinnitas, et album on justkui sissejuhatus tema maailmasse ja muusikasse. "See kõik tekitab tunde nagu oleksid eksinud vihmametsas, mis asub soojal tundmatul planeedil, see võtab kokku minu armastuse muusikastiilide vastu, mis mind enim mõjutanud:"
Joshua Stephenzi suurteks mõjutajateks on jazz-, hiphop- ja elektroonikaartistid nagu Robert Glasper, Kaytranada ja Flying Lotus.
Kuula albumit "Joshua Stephenz":
### Response:
Kuula: Eesti muusik Joshua Stephenz avaldas debüütalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Salajasel hääletusel oli Kullerkupu ametisse kinnitamise poolt 58 ja vastu 19 saadikut. Üks saadik jäi erapooletuks ja 23 ei hääletanud. Kai Kullerkupp asub ametisse 1. septembrist.
Riigikohtu esimees Villu Kõve märkis kaaskirjas, et Kai Kullerkupp on lisaks pikaajalisele teenistusele kohtusüsteemis panustanud märkimisväärselt ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppetöösse, olles aastatel 2001–2015 tsiviilõiguse lektor.
Ta on osalenud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel. Lisaks on ta avaldanud publikatsioone nii Eesti kui ka välismaa teadusajakirjades. Kullerkupp on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse, teatas riigikogu pressitalitus.
2005. aastal nimetas president Kai Kullerkupu teise astme kohtunikuks ning ta alustas tööd Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis. 2008. aastal asus Kullerkupp tööle Tartu ringkonnakohtu kohtunikuna, olles seejuures alates 2013. aastast sealse tsiviilkolleegiumi esimees. | Riigikogu kinnitas Kai Kullerkupu riigikohtu liikmeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Salajasel hääletusel oli Kullerkupu ametisse kinnitamise poolt 58 ja vastu 19 saadikut. Üks saadik jäi erapooletuks ja 23 ei hääletanud. Kai Kullerkupp asub ametisse 1. septembrist.
Riigikohtu esimees Villu Kõve märkis kaaskirjas, et Kai Kullerkupp on lisaks pikaajalisele teenistusele kohtusüsteemis panustanud märkimisväärselt ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppetöösse, olles aastatel 2001–2015 tsiviilõiguse lektor.
Ta on osalenud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel. Lisaks on ta avaldanud publikatsioone nii Eesti kui ka välismaa teadusajakirjades. Kullerkupp on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse, teatas riigikogu pressitalitus.
2005. aastal nimetas president Kai Kullerkupu teise astme kohtunikuks ning ta alustas tööd Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis. 2008. aastal asus Kullerkupp tööle Tartu ringkonnakohtu kohtunikuna, olles seejuures alates 2013. aastast sealse tsiviilkolleegiumi esimees.
### Response:
Riigikogu kinnitas Kai Kullerkupu riigikohtu liikmeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Narva koduloouurijad peaksid kunagi vastama küsimusele, mis toimus piirilinnas olulist üheksateistkümnenda aasta mai viimasel nädalavahetusel, siis kindlasti on selleks sündmuseks Narva jalgpallimeeskonna võit Eesti karikavõistlustel.
See, et samal ajal toimusid veel ka mingid valimised, seda ei mäleta enam keegi. Kui ehk valimiskomisjonide liikmed, kes jaoskondades valijaid oodates terve päeva igavlesid.
Samal ajal tasuks ka nende valimiste kohta kalendrisse linnuksese teha, sest pühapäeval püstitasid narvakad poliitilise ükskõiksuse rekordi. Euroopa Parlamenti käis valimas alla viiendiku valijatest – 19 protsenti. Nii lahjat huvi pole Narva elanikud valimiste vastu veel kunagi näidanud.
Kindlasti leiavad poliitikavaatlejad vähemalt kümmekond põhjust, miks nii läks, alates Keskerakonna sisetülidest ja lõpetades halva ilmaga valimispäeval, kuid kui inimestelt küsida, et miks te valima ei läinud, siis vastatakse tabava ja ebatsensuurse vene sõnaga, millega väljendatakse täielikku ükskõiksust ja mille eestikeelne vaste on "savi".
Inimestel on jumala savi, kes ja mida seal Euroopa Parlamendis teeb ja kuidas hääletab, sest ükski poliitik pole suutnud selgelt ja lihtsalt seletada, mismoodi Euroopa Parlamendi kaadervärk töötab ja kuidas see 2000 kilomeetri kaugusel asuva valija elu mõjutab.
"Nooremad ja teadlikumad valijad on kas Narvast ära kolinud või usu poliitikute lubadustesse täielikult kaotanud."
Loosung "Vali mind ja su elu muutub paremaks!", haarab iga aastaga üha vähem valijaid, sest inimesi, kes on nõukogude ajast harjunud käima mitte valimas vaid hääletamas, jääb arusaadavatel põhjustel aina vähemaks. Nooremad ja teadlikumad valijad on kas Narvast ära kolinud või usu poliitikute lubadustesse täielikult kaotanud.
Kuid isegi ääretult kehva osalusprotsendi puhul julgen ma väita, et tegelikult valimised Narvas läbi ei kukkunud.
Meil on valimiste võitja ja Narvas on selleks taas Keskerakond. Kaks kandidaati kogusid piirilinnas üle tuhande hääle - Yana Toom ja Raimond Kaljulaid. Kahe peale kokku said nad enam kui poolte valimas käinute toetuse. Narva valija jaoks on nad ikkagi mõlemad keskerakondlased. Mis sellest, et Kaljulaid Keskerakonnast ametlikult lahkus, maailmavaade pole ju muutunud.
Ning täielikust fiaskost päästsid Euroopa Parlamendi valimised Narvas protestijad.
Ma tean valijaid, kes kunagi Euroopa Parlamenti valimas pole käinud, aga seekord läksid, soovides näiteks kätte maksta Keskerakonnale ja anda protestihääl põhimõttekindlale Raimond Kaljulaidile või hääletada ainuüksi seepärast, et rahvusradikaalid edu ei saavutaks ja Euroopa Parlamenti pääsedes Eestile häbi ei teeks. Või üritati oma häälega päästa põlevkivienergeetikat, mis Ida-Virumaal tuhandeid peresid toidab ja mida Euroopa Liit järjekindlalt välja suretab.
Kui neid protestihääli poleks, kes siis üldse Euroopa Parlamenti Narvas valima tuleks? | Jüri Nikolajev: narvakad püstitasid poliitilise ükskõiksuse rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Narva koduloouurijad peaksid kunagi vastama küsimusele, mis toimus piirilinnas olulist üheksateistkümnenda aasta mai viimasel nädalavahetusel, siis kindlasti on selleks sündmuseks Narva jalgpallimeeskonna võit Eesti karikavõistlustel.
See, et samal ajal toimusid veel ka mingid valimised, seda ei mäleta enam keegi. Kui ehk valimiskomisjonide liikmed, kes jaoskondades valijaid oodates terve päeva igavlesid.
Samal ajal tasuks ka nende valimiste kohta kalendrisse linnuksese teha, sest pühapäeval püstitasid narvakad poliitilise ükskõiksuse rekordi. Euroopa Parlamenti käis valimas alla viiendiku valijatest – 19 protsenti. Nii lahjat huvi pole Narva elanikud valimiste vastu veel kunagi näidanud.
Kindlasti leiavad poliitikavaatlejad vähemalt kümmekond põhjust, miks nii läks, alates Keskerakonna sisetülidest ja lõpetades halva ilmaga valimispäeval, kuid kui inimestelt küsida, et miks te valima ei läinud, siis vastatakse tabava ja ebatsensuurse vene sõnaga, millega väljendatakse täielikku ükskõiksust ja mille eestikeelne vaste on "savi".
Inimestel on jumala savi, kes ja mida seal Euroopa Parlamendis teeb ja kuidas hääletab, sest ükski poliitik pole suutnud selgelt ja lihtsalt seletada, mismoodi Euroopa Parlamendi kaadervärk töötab ja kuidas see 2000 kilomeetri kaugusel asuva valija elu mõjutab.
"Nooremad ja teadlikumad valijad on kas Narvast ära kolinud või usu poliitikute lubadustesse täielikult kaotanud."
Loosung "Vali mind ja su elu muutub paremaks!", haarab iga aastaga üha vähem valijaid, sest inimesi, kes on nõukogude ajast harjunud käima mitte valimas vaid hääletamas, jääb arusaadavatel põhjustel aina vähemaks. Nooremad ja teadlikumad valijad on kas Narvast ära kolinud või usu poliitikute lubadustesse täielikult kaotanud.
Kuid isegi ääretult kehva osalusprotsendi puhul julgen ma väita, et tegelikult valimised Narvas läbi ei kukkunud.
Meil on valimiste võitja ja Narvas on selleks taas Keskerakond. Kaks kandidaati kogusid piirilinnas üle tuhande hääle - Yana Toom ja Raimond Kaljulaid. Kahe peale kokku said nad enam kui poolte valimas käinute toetuse. Narva valija jaoks on nad ikkagi mõlemad keskerakondlased. Mis sellest, et Kaljulaid Keskerakonnast ametlikult lahkus, maailmavaade pole ju muutunud.
Ning täielikust fiaskost päästsid Euroopa Parlamendi valimised Narvas protestijad.
Ma tean valijaid, kes kunagi Euroopa Parlamenti valimas pole käinud, aga seekord läksid, soovides näiteks kätte maksta Keskerakonnale ja anda protestihääl põhimõttekindlale Raimond Kaljulaidile või hääletada ainuüksi seepärast, et rahvusradikaalid edu ei saavutaks ja Euroopa Parlamenti pääsedes Eestile häbi ei teeks. Või üritati oma häälega päästa põlevkivienergeetikat, mis Ida-Virumaal tuhandeid peresid toidab ja mida Euroopa Liit järjekindlalt välja suretab.
Kui neid protestihääli poleks, kes siis üldse Euroopa Parlamenti Narvas valima tuleks?
### Response:
Jüri Nikolajev: narvakad püstitasid poliitilise ükskõiksuse rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus-Lõuna-Walesi (NSW) valitsuse teatel on Sydney ja selle ümbruse veehoidlate veetase madalaim alates 1940. aastatest, seetõttu hakkavad järgmisest nädalast kehtima piirangud.
Uus-Lõuna-Walesis on rekordiline põud, ütles osariigi veeminister Melinda Pavey.
"Sydney veepiirangud tähendavad seda, et kogu NSW majapidamised annavad oma panuse vee säästmisse," sõnas ta.
Sydney elanikku ähvardab kuni 220 Austraalia dollari (150 USA dollari) ja ettevõtteid 550 Austraalia dollari suurune rahatrahv, kui ta aias vooliku jooksma või vihmuti käima jätab.
Austraalias oli detsembrist veebruarini kõigi aegade palavaim suvi.
Sydney oli sunnitud veepiirangud viimati kasutusele võtma 2009. aastal, siis tekkisid põua tõttu suurtes linnades veekatkestused. | Sydney kehtestas erakordse põua tõttu vee tarvitamise piirangud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus-Lõuna-Walesi (NSW) valitsuse teatel on Sydney ja selle ümbruse veehoidlate veetase madalaim alates 1940. aastatest, seetõttu hakkavad järgmisest nädalast kehtima piirangud.
Uus-Lõuna-Walesis on rekordiline põud, ütles osariigi veeminister Melinda Pavey.
"Sydney veepiirangud tähendavad seda, et kogu NSW majapidamised annavad oma panuse vee säästmisse," sõnas ta.
Sydney elanikku ähvardab kuni 220 Austraalia dollari (150 USA dollari) ja ettevõtteid 550 Austraalia dollari suurune rahatrahv, kui ta aias vooliku jooksma või vihmuti käima jätab.
Austraalias oli detsembrist veebruarini kõigi aegade palavaim suvi.
Sydney oli sunnitud veepiirangud viimati kasutusele võtma 2009. aastal, siis tekkisid põua tõttu suurtes linnades veekatkestused.
### Response:
Sydney kehtestas erakordse põua tõttu vee tarvitamise piirangud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhihooajal 63 võimalikust punktist suisa 60 teeninud Ferencvarosele tuli finaalseerias vastu MTK, kellega madistatakse kahe võiduni, kirjutab Soccernet.ee. Neist esimene peeti Ferenvarose kodus ning nad suutsid avamängus koduväljaku eelist kaitsta. MTK läks küll juhtima, seejärel oli Zlidnisel paar head võimalust vastamiseks, ent need ei õnnestunud. Poolajapausiks saadi seis siiski viiki ning teisel vormistati võit. Hiljuti viiendat korda Ungari karikavõitjaks tulnud Zlidnis sai kirja kõik 90 minutit.
Finaalseeria teine kohtumine toimub 2. juunil MTK koduplatsil.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Karikavõidu juba teeninud Zlidnis asus ka finaalseeriat juhtima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhihooajal 63 võimalikust punktist suisa 60 teeninud Ferencvarosele tuli finaalseerias vastu MTK, kellega madistatakse kahe võiduni, kirjutab Soccernet.ee. Neist esimene peeti Ferenvarose kodus ning nad suutsid avamängus koduväljaku eelist kaitsta. MTK läks küll juhtima, seejärel oli Zlidnisel paar head võimalust vastamiseks, ent need ei õnnestunud. Poolajapausiks saadi seis siiski viiki ning teisel vormistati võit. Hiljuti viiendat korda Ungari karikavõitjaks tulnud Zlidnis sai kirja kõik 90 minutit.
Finaalseeria teine kohtumine toimub 2. juunil MTK koduplatsil.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Karikavõidu juba teeninud Zlidnis asus ka finaalseeriat juhtima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hard Rock Laagri peakorraldaja Kaido Haavandi sõnul on sel aastal peaesinejateks kaks kauaoodatud kanget ning sellega võib ainult rahul olla. "Nii Carcass kui Dark Funeral on omas vallas ülikõvad nimed," sõnas ta ja tõi välja, et Eesti artistidest astuvad lavale Metsatöll, Metro Luminal, J.M.K.E., Pedigree, Goresoerd, Zahir, Catafalc, Freakangel, Redneck Rampage, Ocean Districts, Kaschalot, Sons of Stan, Swamp Mine, Dreadpin ja Wyrm Sub Terra.
"Piiri tagant külastavad meid põhjanaabrite thrash -kuulsus Lost Society, põhivoolu meelehärmiks Norra Eurovisioonil kõrgele kohale jõudnud Keep of Kalessin, Autism Leedust, Woe Unto Me Valgevenest ning esmakordselt lehvib Vana-Vigalas ka Jaapani lipp tänu heavy metal bändile Saber Tige," sõnas Haavandi.
Hard Rock Laager toimub Vana-Vigala jõekäärus juba 18. korda. Aastate jooksul on festivalil üles astunud Behemoth, Testament, Phil Anselmo, Lacuna Coil, Katatonia jpt. | Festivali Hard Rock Laager peaesinejateks on Carcass ja Dark Funeral | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hard Rock Laagri peakorraldaja Kaido Haavandi sõnul on sel aastal peaesinejateks kaks kauaoodatud kanget ning sellega võib ainult rahul olla. "Nii Carcass kui Dark Funeral on omas vallas ülikõvad nimed," sõnas ta ja tõi välja, et Eesti artistidest astuvad lavale Metsatöll, Metro Luminal, J.M.K.E., Pedigree, Goresoerd, Zahir, Catafalc, Freakangel, Redneck Rampage, Ocean Districts, Kaschalot, Sons of Stan, Swamp Mine, Dreadpin ja Wyrm Sub Terra.
"Piiri tagant külastavad meid põhjanaabrite thrash -kuulsus Lost Society, põhivoolu meelehärmiks Norra Eurovisioonil kõrgele kohale jõudnud Keep of Kalessin, Autism Leedust, Woe Unto Me Valgevenest ning esmakordselt lehvib Vana-Vigalas ka Jaapani lipp tänu heavy metal bändile Saber Tige," sõnas Haavandi.
Hard Rock Laager toimub Vana-Vigala jõekäärus juba 18. korda. Aastate jooksul on festivalil üles astunud Behemoth, Testament, Phil Anselmo, Lacuna Coil, Katatonia jpt.
### Response:
Festivali Hard Rock Laager peaesinejateks on Carcass ja Dark Funeral |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanal 2 vaatajanumbrid hakkasid kiiresti vähenema aastal 2017 pärast Urmas Oru lahkumist juhatuse esimehe kohalt. Uued Eesti Meedia (nüüd Postimees Grupp) suured ülemused panid paika väiksemaid, keda nad varsti pärast ametisse saamist ei usaldanud.
Võrdleme Kantar Emor avalikele meediauuringutele toetudes ETV ja Kanal 2 tulemusi aastatel 2016 – 2019. Numbrid peegeldavad telekanalite vaatamisaja osakaalu (daily share %) kogu vaatamisajast. Sihtrühm: 4-aastased ja vanemad Eesti elanikud.
Igaüks võib veenduda, et kui Kanal 2 juhtis kindlalt aastal 2016, siis alates 2017. aasta oktoobrist võttis juhtimise kindlalt üle ETV ja hoiab seda praeguseni. Kanal 2-e juhtiva turuosa kaotus on kindlalt seostatav isikkoosseisu vahetusega, millest tuleneb programmi heitlikkus.
Vana tõde on, et televisioonikanali peamine väärtus on püsivaatajaskond, mille hoidmiseks on vajalik stabiilsus.
Stabiilsus tähendab seda, et vaataja saaks teatud info (ka meelelahutus on info) perioodiliselt determineeritud ajal ja hulgas. Teletöö üks nurgakivisid on, et kui on tekkinud oma lemmikud, siis tuleb neid hoida, kui saade on vaadatav, siis tuleb seda jätkata.
Põhiliselt tahab vaataja seda, mida ta juba tunneb ja teab. Loomulikult on programm ka pidevas uuendusprotsessis ning muutumises - oluline on hoida juba saavutatud edu, aga uue ja innovaatilise ning raudvara vahel peab valitsema teatud tasakaal. Kui vaataja ei leia ühel päeval oma lemmikuid ja talle harjumuspäraseks saanud saateajal ei saabu tuttav seriaal, siis otsib ta midagi muud, leiab teise allika.
Lineaarse televisiooni paradoks ongi see, et vaataja tahab peamiselt seda, mida ta on juba näinud, ta tahab tunda end turvaliselt.
Meeskond on väärtuslik
Kanal 2 on teinud alates 2017. aastast alates kõike seda, mille tulemus on vaatajate vähenemine. Kui aastatel 2015-2016 oli Kanal 2 saateid 20 vaadatuima saate hulgas ca 75 protsenti, siis 2019 märtsis vaid 25 protsenti.
Kui Kanal 2 soovib end deklareerida meelelahutuskanalina, mis on banaalne, ja kõrvaldab programmist head ajakirjandust pakkuva "Radari", siis on tegemist ebaprofessionaalse programmijuhiga. Tuleb vaid kaasa tunda omanikule, kelle rahakoti kaalu sellised otsused kindlasti vähendavad. Eriti kahetsusväärne oleks, kui "Radari" eemaldamise otsust mõjutasid mingid maailmavaatelised väärtushinnangud.
"Enda televisioonis tõestamiseks on vaja aega, empaatiat ja oskusi."
Juba "Radari" eelmise saatejuhi Marii Karelli ja tema meeskonna järsk vahetus ei mõjunud usaldusväärselt. Selle asemel, et saatejuhtide ja toimetajatega tööd teha, osteti üle Päevalehe toimetaja Kärt Anvelt, kes oma olemuselt ei ole teleinimene, aga on andekas ajakirjanik. Enda televisioonis tõestamiseks on vaja aega, empaatiat ja oskusi. Aega talle ei antud, oskusi keegi ei arendanud, sest kanalis ei ole enam inimesi, kes seda suudaksid.
Telekanali teine väärtus on meeskond. Mitte niivõrd administreeriv, kuivõrd ankrute, režissööride ja produtsentide meeskond. Kui Kanal 2 tegutseb põhimõttel, et ostame asju sisse, siis piisab mõnest teadmiste ja omaniku suuniseid järgivast töötajast.
Kui aga valitakse omatoodangu tee, siis eeldab see keerukat organismi, mis vajab keerulisi ja kalleid sisendeid. Peamine on aga kontseptsioon, ühtne mõtlemine, usaldus ja järjekindlus. Kanal 2 on teinud vaid vigu.
Lahkumised
Pärast Urmas Oru lahkumist pidas Eesti kõige teravama silmaga programmijuht Olle Mirme veel veidi vastu, siis sunniti ka tema lahkuma. Asemele toodi teletöös ebakindel Hanno Tomberg, kes ei pidanud vastu aastatki, juhtima toodi kogenud ja teletööd hästi tundev Rait Killandi, kes lühikese aja järel jällegi ootamatult koju saadeti.
Omal soovil otsustas lahkuda ka uuringujuht Margus Paas, kelle töö iseloom ei ole laiemale üldsusele teada, aga kes oli üks võtmeisikutest, miks Kanal 2 vaadatavus omal ajal tõusma hakkas ja miks kanal pikaks ajaks juhtpositsioonile jäi. Paas oli analüütik, kes võrdles uuringuid ja numbreid ning andis nõu juhtidele, mida ja kuidas teha. Inimesed, kes Margus Paasil minna lasid, ei tea televisioonist midagi.
Tunnen isiklikult hästi ja olen koos töötanud kõigi ülal nimetatutega. Need inimesed on tipp-professionaalid, kes tunnevad televisiooni kõiki peensusi ja kui keegi peaks tahtma uut telekanalit teha, siis nende inimesteta vaata et ei saakski seda teha.
Veel üks ohver oli Erki Berends, kes hiljuti Kanal 2 uudisetoimetaja kohalt lahti sai. Erkki on hea ajakirjanik, kes tunnetab ühiskonnas toimuvat adekvaatselt, ning kes suudab sellele leida õige uudisevaste. Lasta lahti kuldmikrofoni omanik, selmet kasutada tema kogemusi ja mitmekülgseid oskusi, on lihtsalt ajakirjanduslik mõrv.
Ja vanad kolleegid Kristjan Jõekalda ja Teet Margna. Eesti ühed parimad tegijad omas ampluaas. Lasta neil proffidel minna ja siis öelda, et kanal hakkab keskenduma meelelahutusele. Lubage ikka väga kõva häälega naerda.
Muidugi, võib-olla on mõnel juhul tegemist ka isiklikku laadi sobimatusega või misunderstanding uga (e.k - arusaamatus), aga kanali juhid peavad olema suutelised programmi edu huvides neist üle saama ja kompromisse leidma.
Eestis ei ole ülearu andekaid inimesi, kes televisioonile vaatajaid toovad. Ja meeles tuleks pidada sedagi, et staariks (saatejuhiks) ei saada üleöö. Nii Vahur Kersna kui ka Mati Talvik, nii Jõekalda kui ka Maire Aunaste on enne oma tuntud sarjade juurde asumist aastate viisi rutiinse tööga vaeva näinud. Et end üles töötada.
Ilmselt valitseb Kanal 2 saatetegijate hulgas praegu ärevus ja otsa vaadata julgevad nad ainult akna taga siristavatele linnukestele, sest keegi ei tea, kes on järgmine. Aga "Radari" lõpetamine, isegi kui raha üldse ei ole, on absoluutne asjatundmatus.
Televisioonis ei juhtu mõne kuuga midagi
"Kui Urmas Oru ja Olle Mirme juhatasid väge (kõlab juba nagu Päts ja Laidoner), siis oli selle toime efektiivne ja tulemuslik."
ETV selge üleolek praegusel telemaastikul on masendav. Loomulikult on ETV tasemel, tal on vaatamata hädaldamisele raha küllalt, tal on andekaid inimesi, keda võiks muidugi rohkem olla. Aga tema üleolek Kanal 2-st ja TV3-st on suures osas tingitud viimaste nõrkusest, suutmatusest taastada primetime' is kaotatud kõrgeid kohti. Kui Urmas Oru ja Olle Mirme juhatasid väge (kõlab juba nagu Päts ja Laidoner), siis oli selle toime efektiivne ja tulemuslik.
Kas mõne erakanali selline ideaalolukord praeguses interneti-, kliki-, mobiilihulluses kunagi taastub? Vaevalt.
ETV selgroog on praegu kindel, selleks on "Ringvaade" ja "Aktuaalne kaamera" ja ka "Terevisioon".
"Ringvaadet" vaatab praegu keskmiselt ca 10 protsenti, s.o 120 000 vaatajat igal päeval. Samal ajal eetris olevat oma aja ära elanud "Reporterit" vaatab kaks korda vähem ja "Seitsmeseid Uudiseid" ca kolm korda vähem inimesi. "Aktuaalse kaamera" ajaks tõuseb ETV vaatajaprotsent veelgi, saavutades ca 11-12 protsenti.
Erakanalitel midagi sellist iga päev vastu panna pole. Nädala lõpus lööb ETV muidugi veel Anu Välba ja "Õnne 13-ga". See ongi stabiilsus ja professionaalne juhtimine. Hommikuti on erakanalite vaadatavus võrreldav Tallinna TV-ga - alla 1 protsendi.
Sama hakkab juhtuma ka õhtuse ajaga pärast kella 22. Näiteks juhuslikel päevadel aprillis olid vaatajanumbrid sellised: 9. aprill – "Ringvaade" 11,3 protsenti, "Reporter" 4,5 protsenti, "Seitsmesed" 4,0 protsenti, "Aktuaalne kaamera" 9,9 protsenti, "Õhtu" 3,8 protsenti. 11. aprill – "Ringvaade" 10,2 protsenti, "Reporter" 4,2 protsenti, "Seitsmesed" 2,8 protsenti, "Aktuaalne kaamera" 11,5 protsenti, "Õhtu" 2,9 protsenti. Analoogiline muster jätkub.
Nagu näha, on ka Kanal 2 saate "Õhtu" vaatajanumbrid väga mannetud. Tippudega võrreldes on "Õhtu" amatöörlik ringmäng. Eeter "Aktuaalse kaameraga" ühel ajal ei anna talle mingeid võimalusi.
Tsirkus, mida Kanal 2 juhid tegid, andes samale seltskonnale teha saate "Hommik" ning siis mõne kuu järel, veendudes, et vaatajaid ei tule, viisid selle õhtusse, on erakanalile hukatuslik. Selline tegevus kasuks ei tule ja raha sisse ei too.
Televisioonis ei juhtu mõne kuuga midagi. Kanal 2 kastanid toovad tulest välja praegu veel Toomas Kirss, Tuuli Roosma, Katrin Lust ja Kristi Nilov, aga Kanal 2 vaadatavuse üldist languskõverat pole nemadki suutnud päästa.
Kas erakanalid jäävad ellu?
Praegune meediadotsent ja endine RHN esimees Andres Jõesaar tõdeb, et erakanalid on end liialt kitsalt fokusseerinud auditooriumile alla 49 aasta ning on vähendanud žanrilist mitmekesisust. ETV teeb vastupidist ning suurendab edumaad.
23 aastat tagasi oli õhus küsimus, kas erakanalid jäävad ellu. Sõnumilehe loo pealkiri aastast 1996 kõlab: "Erakanalid vaaguvad hinge". Autor nendib, et tollaegsed seitse erakanalit (sic!) pidid hakkama saama 40 miljoni krooniga aastas (2,5 miljoni euroga), sest Eesti Televisioon nautis suurt reklaamiraha.
Erakanalite väljapääs oli siis reklaami väljaviimine ETV-st, millega allakirjutanu ka toime tuli. See samm viis pikapeale ETV programmist kommertsi ning ETV muutus sarnaselt kõigi Skandinaavia maadega avaõiguslikuks kanaliks.
Mis oleks väljapääs nüüd, mil reklaamiraha Eestist läheb USA-sse Mark Zuckerbergi ja Jeff Bezose kontodele, mis erakanalite sissetulekuid märgatavalt vähendab. Juba on erameedia etteheiteid tegemas ERR-i veebilehtedele ja meediaseaduste isa Rein Lang näeb mõnes ETV saates jällegi reklaamitonti.
Kas seadusandja tuleb nüüdki erameediale appi? Või piisaks miljonile vaatajale ühest erakanalist?
Toomas Lepp oli aastatel 1995–1997 TV 3 peatoimetaja, aastatel 1997–2000 Eesti Televisiooni peadirektor, aastatel 2001–2004 Kanal 2 uudistetoimetuse juht ja aastatel 2012–2016 Tallinna Televisiooni juhatuse liige. | Toomas Lepp: Kanal 2 hakkab radarilt kaduma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanal 2 vaatajanumbrid hakkasid kiiresti vähenema aastal 2017 pärast Urmas Oru lahkumist juhatuse esimehe kohalt. Uued Eesti Meedia (nüüd Postimees Grupp) suured ülemused panid paika väiksemaid, keda nad varsti pärast ametisse saamist ei usaldanud.
Võrdleme Kantar Emor avalikele meediauuringutele toetudes ETV ja Kanal 2 tulemusi aastatel 2016 – 2019. Numbrid peegeldavad telekanalite vaatamisaja osakaalu (daily share %) kogu vaatamisajast. Sihtrühm: 4-aastased ja vanemad Eesti elanikud.
Igaüks võib veenduda, et kui Kanal 2 juhtis kindlalt aastal 2016, siis alates 2017. aasta oktoobrist võttis juhtimise kindlalt üle ETV ja hoiab seda praeguseni. Kanal 2-e juhtiva turuosa kaotus on kindlalt seostatav isikkoosseisu vahetusega, millest tuleneb programmi heitlikkus.
Vana tõde on, et televisioonikanali peamine väärtus on püsivaatajaskond, mille hoidmiseks on vajalik stabiilsus.
Stabiilsus tähendab seda, et vaataja saaks teatud info (ka meelelahutus on info) perioodiliselt determineeritud ajal ja hulgas. Teletöö üks nurgakivisid on, et kui on tekkinud oma lemmikud, siis tuleb neid hoida, kui saade on vaadatav, siis tuleb seda jätkata.
Põhiliselt tahab vaataja seda, mida ta juba tunneb ja teab. Loomulikult on programm ka pidevas uuendusprotsessis ning muutumises - oluline on hoida juba saavutatud edu, aga uue ja innovaatilise ning raudvara vahel peab valitsema teatud tasakaal. Kui vaataja ei leia ühel päeval oma lemmikuid ja talle harjumuspäraseks saanud saateajal ei saabu tuttav seriaal, siis otsib ta midagi muud, leiab teise allika.
Lineaarse televisiooni paradoks ongi see, et vaataja tahab peamiselt seda, mida ta on juba näinud, ta tahab tunda end turvaliselt.
Meeskond on väärtuslik
Kanal 2 on teinud alates 2017. aastast alates kõike seda, mille tulemus on vaatajate vähenemine. Kui aastatel 2015-2016 oli Kanal 2 saateid 20 vaadatuima saate hulgas ca 75 protsenti, siis 2019 märtsis vaid 25 protsenti.
Kui Kanal 2 soovib end deklareerida meelelahutuskanalina, mis on banaalne, ja kõrvaldab programmist head ajakirjandust pakkuva "Radari", siis on tegemist ebaprofessionaalse programmijuhiga. Tuleb vaid kaasa tunda omanikule, kelle rahakoti kaalu sellised otsused kindlasti vähendavad. Eriti kahetsusväärne oleks, kui "Radari" eemaldamise otsust mõjutasid mingid maailmavaatelised väärtushinnangud.
"Enda televisioonis tõestamiseks on vaja aega, empaatiat ja oskusi."
Juba "Radari" eelmise saatejuhi Marii Karelli ja tema meeskonna järsk vahetus ei mõjunud usaldusväärselt. Selle asemel, et saatejuhtide ja toimetajatega tööd teha, osteti üle Päevalehe toimetaja Kärt Anvelt, kes oma olemuselt ei ole teleinimene, aga on andekas ajakirjanik. Enda televisioonis tõestamiseks on vaja aega, empaatiat ja oskusi. Aega talle ei antud, oskusi keegi ei arendanud, sest kanalis ei ole enam inimesi, kes seda suudaksid.
Telekanali teine väärtus on meeskond. Mitte niivõrd administreeriv, kuivõrd ankrute, režissööride ja produtsentide meeskond. Kui Kanal 2 tegutseb põhimõttel, et ostame asju sisse, siis piisab mõnest teadmiste ja omaniku suuniseid järgivast töötajast.
Kui aga valitakse omatoodangu tee, siis eeldab see keerukat organismi, mis vajab keerulisi ja kalleid sisendeid. Peamine on aga kontseptsioon, ühtne mõtlemine, usaldus ja järjekindlus. Kanal 2 on teinud vaid vigu.
Lahkumised
Pärast Urmas Oru lahkumist pidas Eesti kõige teravama silmaga programmijuht Olle Mirme veel veidi vastu, siis sunniti ka tema lahkuma. Asemele toodi teletöös ebakindel Hanno Tomberg, kes ei pidanud vastu aastatki, juhtima toodi kogenud ja teletööd hästi tundev Rait Killandi, kes lühikese aja järel jällegi ootamatult koju saadeti.
Omal soovil otsustas lahkuda ka uuringujuht Margus Paas, kelle töö iseloom ei ole laiemale üldsusele teada, aga kes oli üks võtmeisikutest, miks Kanal 2 vaadatavus omal ajal tõusma hakkas ja miks kanal pikaks ajaks juhtpositsioonile jäi. Paas oli analüütik, kes võrdles uuringuid ja numbreid ning andis nõu juhtidele, mida ja kuidas teha. Inimesed, kes Margus Paasil minna lasid, ei tea televisioonist midagi.
Tunnen isiklikult hästi ja olen koos töötanud kõigi ülal nimetatutega. Need inimesed on tipp-professionaalid, kes tunnevad televisiooni kõiki peensusi ja kui keegi peaks tahtma uut telekanalit teha, siis nende inimesteta vaata et ei saakski seda teha.
Veel üks ohver oli Erki Berends, kes hiljuti Kanal 2 uudisetoimetaja kohalt lahti sai. Erkki on hea ajakirjanik, kes tunnetab ühiskonnas toimuvat adekvaatselt, ning kes suudab sellele leida õige uudisevaste. Lasta lahti kuldmikrofoni omanik, selmet kasutada tema kogemusi ja mitmekülgseid oskusi, on lihtsalt ajakirjanduslik mõrv.
Ja vanad kolleegid Kristjan Jõekalda ja Teet Margna. Eesti ühed parimad tegijad omas ampluaas. Lasta neil proffidel minna ja siis öelda, et kanal hakkab keskenduma meelelahutusele. Lubage ikka väga kõva häälega naerda.
Muidugi, võib-olla on mõnel juhul tegemist ka isiklikku laadi sobimatusega või misunderstanding uga (e.k - arusaamatus), aga kanali juhid peavad olema suutelised programmi edu huvides neist üle saama ja kompromisse leidma.
Eestis ei ole ülearu andekaid inimesi, kes televisioonile vaatajaid toovad. Ja meeles tuleks pidada sedagi, et staariks (saatejuhiks) ei saada üleöö. Nii Vahur Kersna kui ka Mati Talvik, nii Jõekalda kui ka Maire Aunaste on enne oma tuntud sarjade juurde asumist aastate viisi rutiinse tööga vaeva näinud. Et end üles töötada.
Ilmselt valitseb Kanal 2 saatetegijate hulgas praegu ärevus ja otsa vaadata julgevad nad ainult akna taga siristavatele linnukestele, sest keegi ei tea, kes on järgmine. Aga "Radari" lõpetamine, isegi kui raha üldse ei ole, on absoluutne asjatundmatus.
Televisioonis ei juhtu mõne kuuga midagi
"Kui Urmas Oru ja Olle Mirme juhatasid väge (kõlab juba nagu Päts ja Laidoner), siis oli selle toime efektiivne ja tulemuslik."
ETV selge üleolek praegusel telemaastikul on masendav. Loomulikult on ETV tasemel, tal on vaatamata hädaldamisele raha küllalt, tal on andekaid inimesi, keda võiks muidugi rohkem olla. Aga tema üleolek Kanal 2-st ja TV3-st on suures osas tingitud viimaste nõrkusest, suutmatusest taastada primetime' is kaotatud kõrgeid kohti. Kui Urmas Oru ja Olle Mirme juhatasid väge (kõlab juba nagu Päts ja Laidoner), siis oli selle toime efektiivne ja tulemuslik.
Kas mõne erakanali selline ideaalolukord praeguses interneti-, kliki-, mobiilihulluses kunagi taastub? Vaevalt.
ETV selgroog on praegu kindel, selleks on "Ringvaade" ja "Aktuaalne kaamera" ja ka "Terevisioon".
"Ringvaadet" vaatab praegu keskmiselt ca 10 protsenti, s.o 120 000 vaatajat igal päeval. Samal ajal eetris olevat oma aja ära elanud "Reporterit" vaatab kaks korda vähem ja "Seitsmeseid Uudiseid" ca kolm korda vähem inimesi. "Aktuaalse kaamera" ajaks tõuseb ETV vaatajaprotsent veelgi, saavutades ca 11-12 protsenti.
Erakanalitel midagi sellist iga päev vastu panna pole. Nädala lõpus lööb ETV muidugi veel Anu Välba ja "Õnne 13-ga". See ongi stabiilsus ja professionaalne juhtimine. Hommikuti on erakanalite vaadatavus võrreldav Tallinna TV-ga - alla 1 protsendi.
Sama hakkab juhtuma ka õhtuse ajaga pärast kella 22. Näiteks juhuslikel päevadel aprillis olid vaatajanumbrid sellised: 9. aprill – "Ringvaade" 11,3 protsenti, "Reporter" 4,5 protsenti, "Seitsmesed" 4,0 protsenti, "Aktuaalne kaamera" 9,9 protsenti, "Õhtu" 3,8 protsenti. 11. aprill – "Ringvaade" 10,2 protsenti, "Reporter" 4,2 protsenti, "Seitsmesed" 2,8 protsenti, "Aktuaalne kaamera" 11,5 protsenti, "Õhtu" 2,9 protsenti. Analoogiline muster jätkub.
Nagu näha, on ka Kanal 2 saate "Õhtu" vaatajanumbrid väga mannetud. Tippudega võrreldes on "Õhtu" amatöörlik ringmäng. Eeter "Aktuaalse kaameraga" ühel ajal ei anna talle mingeid võimalusi.
Tsirkus, mida Kanal 2 juhid tegid, andes samale seltskonnale teha saate "Hommik" ning siis mõne kuu järel, veendudes, et vaatajaid ei tule, viisid selle õhtusse, on erakanalile hukatuslik. Selline tegevus kasuks ei tule ja raha sisse ei too.
Televisioonis ei juhtu mõne kuuga midagi. Kanal 2 kastanid toovad tulest välja praegu veel Toomas Kirss, Tuuli Roosma, Katrin Lust ja Kristi Nilov, aga Kanal 2 vaadatavuse üldist languskõverat pole nemadki suutnud päästa.
Kas erakanalid jäävad ellu?
Praegune meediadotsent ja endine RHN esimees Andres Jõesaar tõdeb, et erakanalid on end liialt kitsalt fokusseerinud auditooriumile alla 49 aasta ning on vähendanud žanrilist mitmekesisust. ETV teeb vastupidist ning suurendab edumaad.
23 aastat tagasi oli õhus küsimus, kas erakanalid jäävad ellu. Sõnumilehe loo pealkiri aastast 1996 kõlab: "Erakanalid vaaguvad hinge". Autor nendib, et tollaegsed seitse erakanalit (sic!) pidid hakkama saama 40 miljoni krooniga aastas (2,5 miljoni euroga), sest Eesti Televisioon nautis suurt reklaamiraha.
Erakanalite väljapääs oli siis reklaami väljaviimine ETV-st, millega allakirjutanu ka toime tuli. See samm viis pikapeale ETV programmist kommertsi ning ETV muutus sarnaselt kõigi Skandinaavia maadega avaõiguslikuks kanaliks.
Mis oleks väljapääs nüüd, mil reklaamiraha Eestist läheb USA-sse Mark Zuckerbergi ja Jeff Bezose kontodele, mis erakanalite sissetulekuid märgatavalt vähendab. Juba on erameedia etteheiteid tegemas ERR-i veebilehtedele ja meediaseaduste isa Rein Lang näeb mõnes ETV saates jällegi reklaamitonti.
Kas seadusandja tuleb nüüdki erameediale appi? Või piisaks miljonile vaatajale ühest erakanalist?
Toomas Lepp oli aastatel 1995–1997 TV 3 peatoimetaja, aastatel 1997–2000 Eesti Televisiooni peadirektor, aastatel 2001–2004 Kanal 2 uudistetoimetuse juht ja aastatel 2012–2016 Tallinna Televisiooni juhatuse liige.
### Response:
Toomas Lepp: Kanal 2 hakkab radarilt kaduma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Märtsi alguses ütles Tallinna Lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe, et Minskiga avab Belavia selle liini kaudu Eesti lendajate jaoks olulisi ümberistumise võimalusi just Vene, Ukraina ja Kazahstani suunal, mis seni on olnud Tallinnast vähem kättesaadavad.
Pärgmäe lisas, et lennuliin alustab esialgu lende turu nõudlusele vastava sagedusega ja mahtude ja nõudluse kasvades on lennufirma valmis kasvatama sagedusi ka igapäevase ühenduse loomiseks.
Edasi-tagasi lennupileti hinnad algavad 178 eurost. | Belavia avab neljapäeval lennuliini Tallinna ja Minski vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Märtsi alguses ütles Tallinna Lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe, et Minskiga avab Belavia selle liini kaudu Eesti lendajate jaoks olulisi ümberistumise võimalusi just Vene, Ukraina ja Kazahstani suunal, mis seni on olnud Tallinnast vähem kättesaadavad.
Pärgmäe lisas, et lennuliin alustab esialgu lende turu nõudlusele vastava sagedusega ja mahtude ja nõudluse kasvades on lennufirma valmis kasvatama sagedusi ka igapäevase ühenduse loomiseks.
Edasi-tagasi lennupileti hinnad algavad 178 eurost.
### Response:
Belavia avab neljapäeval lennuliini Tallinna ja Minski vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mikser kinnitas ERR-ile, et otsustas pärast kaalumist minna europarlamenti.
"Jaa. Ikka kandideerisin selle mõttega, et kui valituks osutun, siis selle väljakutse ka vastu võtan," sõnas Mikser.
See tähendab ka, et ta loobub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe kohale kandideerimisest, sest Mikseri sõnul ei saa Brüsselist erakonda juhtida.
"Jah. Ma olen öelnud, et parlamendierakonda peaks ikkagi juhtima inimene, kes saab seda teha seitse päeva nädalas kodumaal. Europarlamendist parlamendiparteid juhtida kindlasti oleks keerulisem," lausus Mikser.
Seda, millist kandidaati Mikser sotside juhiks pürgijatest toetama jääb, ta veel avaldada ei soovinud.
Mikseri europarlamenti siirdumise korral pääseks tema kohale riigikogus ajalooõpetaja Jaak Juske.
Juske kinnitas ERR-ile, et kavatseb riigikokku tööle minna. Ta märkis, et soovib osaliselt jätkata ka ajalooõpetaja tööd.
Sotsiaaldemokraatlik erakond sai europarlamendi valimistel kaks mandaati. Marina Kaljuranna 65 549 hääle tuules sai mandaadi ka Sven Mikser 2886 häälega. Häälte teistkordse ülelugemise järel edestas Mikser Indrek Tarandit vaid 29 häälega. | Mikser otsustas europarlamenti minna ja sotside esimeheks ei kandideeri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mikser kinnitas ERR-ile, et otsustas pärast kaalumist minna europarlamenti.
"Jaa. Ikka kandideerisin selle mõttega, et kui valituks osutun, siis selle väljakutse ka vastu võtan," sõnas Mikser.
See tähendab ka, et ta loobub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe kohale kandideerimisest, sest Mikseri sõnul ei saa Brüsselist erakonda juhtida.
"Jah. Ma olen öelnud, et parlamendierakonda peaks ikkagi juhtima inimene, kes saab seda teha seitse päeva nädalas kodumaal. Europarlamendist parlamendiparteid juhtida kindlasti oleks keerulisem," lausus Mikser.
Seda, millist kandidaati Mikser sotside juhiks pürgijatest toetama jääb, ta veel avaldada ei soovinud.
Mikseri europarlamenti siirdumise korral pääseks tema kohale riigikogus ajalooõpetaja Jaak Juske.
Juske kinnitas ERR-ile, et kavatseb riigikokku tööle minna. Ta märkis, et soovib osaliselt jätkata ka ajalooõpetaja tööd.
Sotsiaaldemokraatlik erakond sai europarlamendi valimistel kaks mandaati. Marina Kaljuranna 65 549 hääle tuules sai mandaadi ka Sven Mikser 2886 häälega. Häälte teistkordse ülelugemise järel edestas Mikser Indrek Tarandit vaid 29 häälega.
### Response:
Mikser otsustas europarlamenti minna ja sotside esimeheks ei kandideeri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui teised uurimise käigus esile tõusnud sportlased on olnud seotud veredopinguga, siis Reichelti kahtlustatakse keelatud ravimite tarvitamises. 38-aastane austerlane, kes võitnud ka neli medalit MK-sarjas, eitab sääraseid süüdistusi. "Ma ei tea, kust need tulevad, kuid tean kindlalt, et mina midagi keelatut pole teinud," rääkis Reichelt Kronen Zeitungile. "Ma pole kunagi keelatud aineid tarbinud. Vastupidi, olen alati iga köharohu kohta põhjalikult uurinud, et see ühtegi keelatud ainet ei sisaldaks."
Nädalavahetusel vahistati "Aadrilaskmise" raames 2017. aastani Austria koondise murdmaasuusatajad treeninud Gerald Heigl, kes on Reicheltile alates 2005. aastast treeningplaane koostanud. "Ta ei ole mulle mitte kunagi midagi keelatut soovitanud," kinnitas Reichelt. Pärast Austria suusaliidu treenerikohast loobumist abistas Heigl ka laskesuusatajat Dominik Landertingerit ja tänavusel MM-il veredopinguga vahele jäänud murdmaasuusatajat Max Hauket. | Seefeldist alguse saanud dopinguskandaali segati endine maailmameister | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui teised uurimise käigus esile tõusnud sportlased on olnud seotud veredopinguga, siis Reichelti kahtlustatakse keelatud ravimite tarvitamises. 38-aastane austerlane, kes võitnud ka neli medalit MK-sarjas, eitab sääraseid süüdistusi. "Ma ei tea, kust need tulevad, kuid tean kindlalt, et mina midagi keelatut pole teinud," rääkis Reichelt Kronen Zeitungile. "Ma pole kunagi keelatud aineid tarbinud. Vastupidi, olen alati iga köharohu kohta põhjalikult uurinud, et see ühtegi keelatud ainet ei sisaldaks."
Nädalavahetusel vahistati "Aadrilaskmise" raames 2017. aastani Austria koondise murdmaasuusatajad treeninud Gerald Heigl, kes on Reicheltile alates 2005. aastast treeningplaane koostanud. "Ta ei ole mulle mitte kunagi midagi keelatut soovitanud," kinnitas Reichelt. Pärast Austria suusaliidu treenerikohast loobumist abistas Heigl ka laskesuusatajat Dominik Landertingerit ja tänavusel MM-il veredopinguga vahele jäänud murdmaasuusatajat Max Hauket.
### Response:
Seefeldist alguse saanud dopinguskandaali segati endine maailmameister |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viru maakohus pikendas möödunud nädalal Voronovi vahi all hoidmise tähtaega kahe kuu võrra.
Keskkriminaalpolitsei pidas 26. märtsil kinni Voronovi ja veel kuus inimest ning kohus võttis prokuratuuri taotlusel Voronovi esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla.
Kahtlustuse kohaselt kasutas Voronov AS-i Narva Vesi juhatuse liikmena oma positsiooni ja lõi oma tuttavatele eelisolukorra teiste hankes osalejatega.
Kahtlustuse järgi kohandas ta hanketingimusi oma soosikutele sobivaks ning võimaldas hanke käigus muuta pakkumisi ja kindlustas seeläbi oma tuttavatele hankevõidud.
Linnavolikogu liikmena aitas Voronov kaasa Narva linnavalitsusest ehitusloa saamisele ja hankeprojektide kinnitamisele ning sai vastutasuna altkäemaksu ligi 60 000 eurot, märgitakse kahtlustuses.
Hetkeseisuga on kahtlustused kuritegudes saanud kaheksa inimest, kuid prokuratuuri kinnitusel võib kahtlusaluste ring laieneda.
Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja uurimist juhib Viru ringkonnaprokuratuur. | Kohus jättis korruptsioonikahtlustusega Aleksei Voronovi vahi alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viru maakohus pikendas möödunud nädalal Voronovi vahi all hoidmise tähtaega kahe kuu võrra.
Keskkriminaalpolitsei pidas 26. märtsil kinni Voronovi ja veel kuus inimest ning kohus võttis prokuratuuri taotlusel Voronovi esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla.
Kahtlustuse kohaselt kasutas Voronov AS-i Narva Vesi juhatuse liikmena oma positsiooni ja lõi oma tuttavatele eelisolukorra teiste hankes osalejatega.
Kahtlustuse järgi kohandas ta hanketingimusi oma soosikutele sobivaks ning võimaldas hanke käigus muuta pakkumisi ja kindlustas seeläbi oma tuttavatele hankevõidud.
Linnavolikogu liikmena aitas Voronov kaasa Narva linnavalitsusest ehitusloa saamisele ja hankeprojektide kinnitamisele ning sai vastutasuna altkäemaksu ligi 60 000 eurot, märgitakse kahtlustuses.
Hetkeseisuga on kahtlustused kuritegudes saanud kaheksa inimest, kuid prokuratuuri kinnitusel võib kahtlusaluste ring laieneda.
Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja uurimist juhib Viru ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Kohus jättis korruptsioonikahtlustusega Aleksei Voronovi vahi alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pidupäeval esinevad ettekannetega kirjandusteadlased ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi töötajad Marin Laak, Tiina Ann Kirss, Maarja Hollo ja Epp Annus. Samuti on ettekanded Loomingu peatoimetajalt, endiselt Eesti Kirjandusmuuseumi direktorilt Janika Kronbergilt ja Tallinna Kirjanduskeskuse direktorilt Maarja Vainolt.
Pealelõunal esitletakse kolme värsket trükist. EKM Teaduskirjastus on välja andnud Rutt Hinrikuse ja Tiina Ann Kirsi koostatud mahuka antoloogia "Eesti elulookirjutus" ja vanemteadur Maarja Hollo kogumiku "Kõik, mis oli, on suurem ja suurem. Artikleid eksiilist, traumast ja mälust". Rutt Hinrikuse sõnul on elulugu väga vana enesevaatluse viis, sest see peegeldab indiviidi ja maailma muutumist.
"Kuna kõiksugu mälestusi on viimastel kümnenditel rohkelt avaldatud, on see huvi keskmesse lükanud ka küsimuse eluloolise kirjutamise vormide ja nende erisuste järele," selgitas Hinrikus antoloogia koostamise tagamaid.
Maarja Hollo kogumik on välja kasvanud uurija kauasest tööst Bernard Kangro eksiilis ilmunud romaanidega. Kolmas esitlusele tulev raamat on Epp Annuse ja Brita Meltsi koostatud "Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad", mis ilmus kirjastuses EKSA. Kogumik sisaldab valiku Eesti humanitaaride, sh mitmete Eesti Kirjandusmuuseumi kolleegide mälestusi nende lapsepõlvekodudest. Epp Annuse sõnul kasvas kogumiku idee välja mõned aastat tagasi toimunud seminaripäevast, mille eesmärk oli kaardistada erinevaid kodukujutelmasid Eesti NSV ajast ja mõtestada, kas ja mida tajutakse oma lapsepõlve kodudes nõukogulikuna.
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 90. aastapäeva konverentsi lõpetab Kristen Dobbini, Toomas Volkmanni ja Väliseesti Muuseumi (VEMU) näituse "Elukaare kaks otsa" avamine. | Eesti Kultuurilooline Arhiiv tähistab 90. sünnipäeva konverentsi ja kolme raamatuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pidupäeval esinevad ettekannetega kirjandusteadlased ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi töötajad Marin Laak, Tiina Ann Kirss, Maarja Hollo ja Epp Annus. Samuti on ettekanded Loomingu peatoimetajalt, endiselt Eesti Kirjandusmuuseumi direktorilt Janika Kronbergilt ja Tallinna Kirjanduskeskuse direktorilt Maarja Vainolt.
Pealelõunal esitletakse kolme värsket trükist. EKM Teaduskirjastus on välja andnud Rutt Hinrikuse ja Tiina Ann Kirsi koostatud mahuka antoloogia "Eesti elulookirjutus" ja vanemteadur Maarja Hollo kogumiku "Kõik, mis oli, on suurem ja suurem. Artikleid eksiilist, traumast ja mälust". Rutt Hinrikuse sõnul on elulugu väga vana enesevaatluse viis, sest see peegeldab indiviidi ja maailma muutumist.
"Kuna kõiksugu mälestusi on viimastel kümnenditel rohkelt avaldatud, on see huvi keskmesse lükanud ka küsimuse eluloolise kirjutamise vormide ja nende erisuste järele," selgitas Hinrikus antoloogia koostamise tagamaid.
Maarja Hollo kogumik on välja kasvanud uurija kauasest tööst Bernard Kangro eksiilis ilmunud romaanidega. Kolmas esitlusele tulev raamat on Epp Annuse ja Brita Meltsi koostatud "Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad", mis ilmus kirjastuses EKSA. Kogumik sisaldab valiku Eesti humanitaaride, sh mitmete Eesti Kirjandusmuuseumi kolleegide mälestusi nende lapsepõlvekodudest. Epp Annuse sõnul kasvas kogumiku idee välja mõned aastat tagasi toimunud seminaripäevast, mille eesmärk oli kaardistada erinevaid kodukujutelmasid Eesti NSV ajast ja mõtestada, kas ja mida tajutakse oma lapsepõlve kodudes nõukogulikuna.
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 90. aastapäeva konverentsi lõpetab Kristen Dobbini, Toomas Volkmanni ja Väliseesti Muuseumi (VEMU) näituse "Elukaare kaks otsa" avamine.
### Response:
Eesti Kultuurilooline Arhiiv tähistab 90. sünnipäeva konverentsi ja kolme raamatuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma põrmust vabana
tempel
pesitseb vaikses üksinduses
mägede süles.
Külmad ja puhtad veed vulisevad.
Munga juuksed on valged.
Omaette ta elab,
unustades
inimeste maailma
ja nende askeldused. | Luuletus. Maailma põrmust vabana... | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma põrmust vabana
tempel
pesitseb vaikses üksinduses
mägede süles.
Külmad ja puhtad veed vulisevad.
Munga juuksed on valged.
Omaette ta elab,
unustades
inimeste maailma
ja nende askeldused.
### Response:
Luuletus. Maailma põrmust vabana... |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus gümnaasium avab uksed 1. septembril ning selle direktor Hendrik Agur pole teinud saladust, et ei piirdu õpetajate otsingul Ida-Virumaaga. Nii käivad läbirääkimised Neeme Kuningaga, kes viimati töötas Venemaal Krasnojarski riikliku ooperi- ja balletiteatri pealavastajana ja on teinud aastaid sama tööd rahvusooperis Estonia. Kuningal on ka pikaajaline õpetamise kogemus: ta on olnud ooperistuudio õppejõud Tallinnas, Göteborgis, Pekingis ja Helsingis.
Agur kinnitas läbirääkimisi Kuningaga, kuid soovis sellest pikemalt rääkida siis, kui on sõlmitud kindel kokkulepe. Samamoodi kommenteeris ta Ainar Ruussaare võimalikku asumist riigigümnaasiumi õpetajaks, lisades: "Loomulikult oleks tippajakirjaniku lisandumine kooliperre õpilastele suureks võiduks ning ma teen kõik selleks, et nii ka läheks. Tuntud ja tegija ajakirjanik on paljudes valdkondades hinnatud."
Ruussaar, kes on aastaid juhtinud nii uudisteagentuuri BNS kui Eesti Rahvusringhäälingut, on praegu viimaseid nädalaid ametis Postimehe erikorrespondendina, kirjutab Põhjarannik.
"Tunnistan, et olen kohtunud Hendrik Aguriga, aga käsi me ei ole löönud − see tähendaks minu puhul väga suurt elumuutust. Me oleme vahetanud mõtteid, aga täpselt samamoodi olen ma mõtteid vahetanud veel paari riigiameti ja mõne ettevõttega. Minu ees laual on praegu mitu kaarti, aga ma ei ole ühtegi neist valinud," ütles Ruussaar.
Sõltumata sellest, kuidas tulevik kujuneb, soovis kogenud ajakirjanik Agurile tema suures missioonis jõudu.
Eelmisel nädalal toimus esimene kohtumine riigigümnaasiumi tulevaste õpetajatega. "See ei tähenda, et vajaminev personal oleks juba koos. Kaugel sellest. Uute õpetajate otsingud jätkuvad täie hooga nii kohapeal kui kaugemal," tähendas Agur. | Agur kutsub Kohtla-Järvele õpetajaks teiste seas Ruussaart ja Kuningat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus gümnaasium avab uksed 1. septembril ning selle direktor Hendrik Agur pole teinud saladust, et ei piirdu õpetajate otsingul Ida-Virumaaga. Nii käivad läbirääkimised Neeme Kuningaga, kes viimati töötas Venemaal Krasnojarski riikliku ooperi- ja balletiteatri pealavastajana ja on teinud aastaid sama tööd rahvusooperis Estonia. Kuningal on ka pikaajaline õpetamise kogemus: ta on olnud ooperistuudio õppejõud Tallinnas, Göteborgis, Pekingis ja Helsingis.
Agur kinnitas läbirääkimisi Kuningaga, kuid soovis sellest pikemalt rääkida siis, kui on sõlmitud kindel kokkulepe. Samamoodi kommenteeris ta Ainar Ruussaare võimalikku asumist riigigümnaasiumi õpetajaks, lisades: "Loomulikult oleks tippajakirjaniku lisandumine kooliperre õpilastele suureks võiduks ning ma teen kõik selleks, et nii ka läheks. Tuntud ja tegija ajakirjanik on paljudes valdkondades hinnatud."
Ruussaar, kes on aastaid juhtinud nii uudisteagentuuri BNS kui Eesti Rahvusringhäälingut, on praegu viimaseid nädalaid ametis Postimehe erikorrespondendina, kirjutab Põhjarannik.
"Tunnistan, et olen kohtunud Hendrik Aguriga, aga käsi me ei ole löönud − see tähendaks minu puhul väga suurt elumuutust. Me oleme vahetanud mõtteid, aga täpselt samamoodi olen ma mõtteid vahetanud veel paari riigiameti ja mõne ettevõttega. Minu ees laual on praegu mitu kaarti, aga ma ei ole ühtegi neist valinud," ütles Ruussaar.
Sõltumata sellest, kuidas tulevik kujuneb, soovis kogenud ajakirjanik Agurile tema suures missioonis jõudu.
Eelmisel nädalal toimus esimene kohtumine riigigümnaasiumi tulevaste õpetajatega. "See ei tähenda, et vajaminev personal oleks juba koos. Kaugel sellest. Uute õpetajate otsingud jätkuvad täie hooga nii kohapeal kui kaugemal," tähendas Agur.
### Response:
Agur kutsub Kohtla-Järvele õpetajaks teiste seas Ruussaart ja Kuningat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti peaks olema nii- ja naasugune. Tahan sellist kodumaad, teistsugune on kohutav. Lendavad ja emotsionaalsed väited, ikka koos äärmiselt kenade või koledate omadussõnadega. Sotsiaal- ja pärismeedias, sünnipäevapidudel ja saunalaval.
Tunnistan ausalt, ma olen hakanud neist üldsõnalistest emotsionaalsetest teadaannetest väsima. Enamasti ei saavutata nendega ju muud, kui et omad saadakse innukalt kaasa noogutama (või oigama - kui teatame midagi selle kohta, mis kõik on armsas Eestis väga halvasti) ning kui teisemeelsed nägema või kuulma juhtuvad, muutuvad nad veel vastalisemaks.
Maad võtab lootusetus ja abitus
Enda arvamuste ja kindlate "siin ma seisan, teisiti ma ei saa" tüüpi punajooneliste seisukohtade väljaütlemises pole ju midagi halba, vastupidi. Halb on aga üldsõnalisus. Eriti halb on üldsõnalisus siis, kui inimesel on enda arvates südames soov sildu ehitada ja teisel kaldal olijatega normaalsemat läbisaamist saavutada.
Mida abstraktsemalt ja loosunglikumalt paneme aga teele väite oma meeldimiste ja vastumeelsuste kohta, seda laiem on selle tähendusväli ja meisse negatiivselt suhtuv inimene – olgu ta vastasparteist poliitik või kurjustav elukaaslane – näeb ikka seda, mis tema miinusmärgilist hoiakut kinnitab.
Kaldad kaugenevad üksteisest veel rohkem ja sillaloomise soov väheneb, sest maad võtab lootusetus ja abitus. Ma ju üritasin, proovisin kontakti luua, aga sain jälle haiget. Nii mõeldes tõmbutakse oma kaldale, tehakse kõlakambri müüre rünnakut kartes tugevamaks ja meelt teise suhtes hoolimatumaks.
Kuidas aga oleks, kui suurema mõistmise ja sillaehitussooviga inimesed alustaksid esmalt sellest, et mõtleksid iga oma väärtustele viitava väite ülitäpselt läbi? Defineeriksid nii selgelt, kui vähegi oskavad ja tooksid välja, millistel juhtudel väide ei kehti. Esmalt iseenda jaoks.
"Me ei pruugi saavutada tulemuseks, et teistmoodi arvaja kohe endaga nõusse saame, aga siis me vähemalt teame, mida räägime."
Klassikaline psühholoogi soovitus on, et kõik väited tuleks ülima selguse huvides üles kirjutada ja mida rohkem just sellele iseloomulikke käitumisi juurde lisada saab, seda parem. Me ei pruugi saavutada tulemuseks, et teistmoodi arvaja kohe endaga nõusse saame, aga siis me vähemalt teame, mida räägime.
Jah, kui mõni ilmavaatelt erinev on sellisel suhtluskaugusel, et temaga saab rahulikult ja ilma üksteist kurjalt sildistamata asju arutada, võib seda defineerimise katset teha ka koos, aga kõigepealt peaks endas selgus olema.
Üldine väide võib tähendada väga erinevaid asju
Olgu toodud mõni näide, kus üldine väide võib tähendada väga erinevaid asju ja kus ilma täpsema määratlemiseta end emotsioonidega ära kurnatakse.
Sõna peab olema vaba ja see vabadus on ohus. Kas nii ütleja arvab, et ainult tema sõna ei saa piisavalt kõlada või on see tema meelest üldisem, kõigivaateliste mureteema?
Sõnavabaduse soovija võib tahta sedagi, et kõik ja igal pool saaks absoluutselt igasuguseid enda arvamusi ja tundeid ausalt väljendada – ükskõik, mismoodi need vastuvõtjale mõjuvad või levima hakkavad - ja kui keegi kurdab, et nii tehakse üksteisele või näiteks Eesti mainele kõvasti haiget, saab rääkida sõnavabaduse kadumise hirmust.
Võib ka igatseda, et sotsiaalmeedias saaks vabalt rääkida, ajakirjandus ent oleks hillitsetud, soliidsem – või siis vastupidi. Milliseid sõnu ja sõnumeid peab üldse väljendada saama ja kus? Ole omadega viisakas ja vaoshoitud, võõrastega lase sõnad täiesti vabaks?
Poliitikast ja maailmavaatest peab saama igal pool rääkida, aga supiretseptid ja lemmikloomaeelistused on vääritu ja enesetsensuuri eeldav žanr – või hoopis ümberpöördult? Tõlgendusvarinte võib loetlema jäädagi.
Sõna- ja olemisvabaduse juurde käib sallivus. Kui sallivus on kellegi meelest tähtis, siis mida täpselt peab tema arvates sallima ja mis tingimustel? Vaevalt leidub ju sallivust tähtsaks pidavat inimest, kelle meelest kõik sõnad ja teod ning inimesed nende taga on alati aktsepteerimist väärt.
Teadus on Eesti jaoks oluline - vähe on neid, kes selle mõttega ei nõustuks. Ent igal neist on nõustumise taga oma loogika.
Üks mõtleb, et kõrgkoolidiplomita poleks praegust tööd saanud, oma lapsel on kunagi vast sama paberit vaja ja seega peaks Eestis mõni ülikooli moodi asi olema – välismaal last harida läheb liiga kalliks.
Teine meenutab heldimusega kuue samba ilu ja nende vahel veedetud kauneid nooruspäevi.
Kolmas arvab, et apteegis peaks olema muu kraami kõrval ka korralikult toimivad ravimid müügil, mis võiks olla enne ikka järgi ka katsetatud ja see katsetamise värk just teadust tähendabki.
Neljanda jaoks on teadus oluline, sest see võimaldab maailmast paremini aru saada ja Jakob Hurda "vaimus suureks saamise" soovituse järgi käies Eestit edasi viia.
Viies ütleb aga ütleb teaduse oluliseks mõne professoriga kokku puutudes ning kui arutab ilmaasju muu valdkonna esindajaga, siis rõhutab tolle valdkonna ülimat tähtsust ja mõtleb, et nii ongi õige teha.
"Lapsed on meie kalleim vara"
"Seega peaks laps olema endaga elus hästi hakkama saav, muidu pole ta mingi vara, sest vanemaid toetada ju ei jaksa."
"Lapsed on meie kalleim vara" on fraas, mida kohtab samuti tihti. Aga miks on just selle ütleja jaoks lapsed tähtsad ja mil moel? Mõni võib pidada silmas laste väärtust pensiosambana - seega peaks laps olema endaga elus hästi hakkama saav, muidu pole ta mingi vara, sest vanemaid toetada ju ei jaksa.
Teine peab silmas eelkõige seda, et eestlased rahvana säiliks, keel ja kultuur edasi kanduks ja nii hindab eelkõige kena eesti keelt kõneleda tahtvat järelpõlve. Kolmas mõtleb seletamatust hellast soovist kedagi väikest ja alguses nii abitut toetada, armastada, talle eeskujuks olla - ja kõige selle abil lendu aidata.
Suur segadus võib tekkida, kui kellelegi meeldib viidata kristlikele väärtustele kui millelegi, mis peaks olema Eesti ja kogu Euroopa vaimse ja kultuurilise olemise aluseks – ja viidates mõista anda, et kuskil on nii paljud, kes temaga selles üldse ei nõustu.
Aga kas viitaja peab kristlike väärtuste all silmas kümmet käsku? Seda, et muu hulgas tappa, varastada, teisest valet rääkida või tema elukaaslast ühemõttelise pilguga vaadata ei tohi? Neist mõtetest päris paljudes leiaks kristlased ühise arusaamise suure hulga uskmatutegagi. Või hoopis meenub kuskilt, et "...suurim kõigist on armastus" (1.Kor 13:13)? Või peaks kõige olulisemaks teejuhiks olema "Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile." (Mt 7:12)?
Kui kristlike väärtuste tuuma nii mõtestada, siis kaasteeliste iseendaga samaväärne kohtlemine, topeltstandardite vältimine, on küllap ka päris paljudele mittekristlastele vastuvõetav.
Kui inimene on endale tema jaoks olulised väited ja väärtused lahti mõtestanud, aga tüli kartes ei söanda teist meelt olevatega neid arutama minna, on ju tegelikult üks väga lihtne viis, kuidas Eesti elu mõistlikumaks ja omavahelist läbisaamist rahulikumaks saab. Selline, milleks arutamist vaja polegi. Hakata oma lahtimõtestatud ja konkreetsete käitumistega seotud põhimõtteid ise järgima. Kohe. | Kätlin Konstabel: väsimus üldsõnalistest emotsionaalsetest teadaannetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti peaks olema nii- ja naasugune. Tahan sellist kodumaad, teistsugune on kohutav. Lendavad ja emotsionaalsed väited, ikka koos äärmiselt kenade või koledate omadussõnadega. Sotsiaal- ja pärismeedias, sünnipäevapidudel ja saunalaval.
Tunnistan ausalt, ma olen hakanud neist üldsõnalistest emotsionaalsetest teadaannetest väsima. Enamasti ei saavutata nendega ju muud, kui et omad saadakse innukalt kaasa noogutama (või oigama - kui teatame midagi selle kohta, mis kõik on armsas Eestis väga halvasti) ning kui teisemeelsed nägema või kuulma juhtuvad, muutuvad nad veel vastalisemaks.
Maad võtab lootusetus ja abitus
Enda arvamuste ja kindlate "siin ma seisan, teisiti ma ei saa" tüüpi punajooneliste seisukohtade väljaütlemises pole ju midagi halba, vastupidi. Halb on aga üldsõnalisus. Eriti halb on üldsõnalisus siis, kui inimesel on enda arvates südames soov sildu ehitada ja teisel kaldal olijatega normaalsemat läbisaamist saavutada.
Mida abstraktsemalt ja loosunglikumalt paneme aga teele väite oma meeldimiste ja vastumeelsuste kohta, seda laiem on selle tähendusväli ja meisse negatiivselt suhtuv inimene – olgu ta vastasparteist poliitik või kurjustav elukaaslane – näeb ikka seda, mis tema miinusmärgilist hoiakut kinnitab.
Kaldad kaugenevad üksteisest veel rohkem ja sillaloomise soov väheneb, sest maad võtab lootusetus ja abitus. Ma ju üritasin, proovisin kontakti luua, aga sain jälle haiget. Nii mõeldes tõmbutakse oma kaldale, tehakse kõlakambri müüre rünnakut kartes tugevamaks ja meelt teise suhtes hoolimatumaks.
Kuidas aga oleks, kui suurema mõistmise ja sillaehitussooviga inimesed alustaksid esmalt sellest, et mõtleksid iga oma väärtustele viitava väite ülitäpselt läbi? Defineeriksid nii selgelt, kui vähegi oskavad ja tooksid välja, millistel juhtudel väide ei kehti. Esmalt iseenda jaoks.
"Me ei pruugi saavutada tulemuseks, et teistmoodi arvaja kohe endaga nõusse saame, aga siis me vähemalt teame, mida räägime."
Klassikaline psühholoogi soovitus on, et kõik väited tuleks ülima selguse huvides üles kirjutada ja mida rohkem just sellele iseloomulikke käitumisi juurde lisada saab, seda parem. Me ei pruugi saavutada tulemuseks, et teistmoodi arvaja kohe endaga nõusse saame, aga siis me vähemalt teame, mida räägime.
Jah, kui mõni ilmavaatelt erinev on sellisel suhtluskaugusel, et temaga saab rahulikult ja ilma üksteist kurjalt sildistamata asju arutada, võib seda defineerimise katset teha ka koos, aga kõigepealt peaks endas selgus olema.
Üldine väide võib tähendada väga erinevaid asju
Olgu toodud mõni näide, kus üldine väide võib tähendada väga erinevaid asju ja kus ilma täpsema määratlemiseta end emotsioonidega ära kurnatakse.
Sõna peab olema vaba ja see vabadus on ohus. Kas nii ütleja arvab, et ainult tema sõna ei saa piisavalt kõlada või on see tema meelest üldisem, kõigivaateliste mureteema?
Sõnavabaduse soovija võib tahta sedagi, et kõik ja igal pool saaks absoluutselt igasuguseid enda arvamusi ja tundeid ausalt väljendada – ükskõik, mismoodi need vastuvõtjale mõjuvad või levima hakkavad - ja kui keegi kurdab, et nii tehakse üksteisele või näiteks Eesti mainele kõvasti haiget, saab rääkida sõnavabaduse kadumise hirmust.
Võib ka igatseda, et sotsiaalmeedias saaks vabalt rääkida, ajakirjandus ent oleks hillitsetud, soliidsem – või siis vastupidi. Milliseid sõnu ja sõnumeid peab üldse väljendada saama ja kus? Ole omadega viisakas ja vaoshoitud, võõrastega lase sõnad täiesti vabaks?
Poliitikast ja maailmavaatest peab saama igal pool rääkida, aga supiretseptid ja lemmikloomaeelistused on vääritu ja enesetsensuuri eeldav žanr – või hoopis ümberpöördult? Tõlgendusvarinte võib loetlema jäädagi.
Sõna- ja olemisvabaduse juurde käib sallivus. Kui sallivus on kellegi meelest tähtis, siis mida täpselt peab tema arvates sallima ja mis tingimustel? Vaevalt leidub ju sallivust tähtsaks pidavat inimest, kelle meelest kõik sõnad ja teod ning inimesed nende taga on alati aktsepteerimist väärt.
Teadus on Eesti jaoks oluline - vähe on neid, kes selle mõttega ei nõustuks. Ent igal neist on nõustumise taga oma loogika.
Üks mõtleb, et kõrgkoolidiplomita poleks praegust tööd saanud, oma lapsel on kunagi vast sama paberit vaja ja seega peaks Eestis mõni ülikooli moodi asi olema – välismaal last harida läheb liiga kalliks.
Teine meenutab heldimusega kuue samba ilu ja nende vahel veedetud kauneid nooruspäevi.
Kolmas arvab, et apteegis peaks olema muu kraami kõrval ka korralikult toimivad ravimid müügil, mis võiks olla enne ikka järgi ka katsetatud ja see katsetamise värk just teadust tähendabki.
Neljanda jaoks on teadus oluline, sest see võimaldab maailmast paremini aru saada ja Jakob Hurda "vaimus suureks saamise" soovituse järgi käies Eestit edasi viia.
Viies ütleb aga ütleb teaduse oluliseks mõne professoriga kokku puutudes ning kui arutab ilmaasju muu valdkonna esindajaga, siis rõhutab tolle valdkonna ülimat tähtsust ja mõtleb, et nii ongi õige teha.
"Lapsed on meie kalleim vara"
"Seega peaks laps olema endaga elus hästi hakkama saav, muidu pole ta mingi vara, sest vanemaid toetada ju ei jaksa."
"Lapsed on meie kalleim vara" on fraas, mida kohtab samuti tihti. Aga miks on just selle ütleja jaoks lapsed tähtsad ja mil moel? Mõni võib pidada silmas laste väärtust pensiosambana - seega peaks laps olema endaga elus hästi hakkama saav, muidu pole ta mingi vara, sest vanemaid toetada ju ei jaksa.
Teine peab silmas eelkõige seda, et eestlased rahvana säiliks, keel ja kultuur edasi kanduks ja nii hindab eelkõige kena eesti keelt kõneleda tahtvat järelpõlve. Kolmas mõtleb seletamatust hellast soovist kedagi väikest ja alguses nii abitut toetada, armastada, talle eeskujuks olla - ja kõige selle abil lendu aidata.
Suur segadus võib tekkida, kui kellelegi meeldib viidata kristlikele väärtustele kui millelegi, mis peaks olema Eesti ja kogu Euroopa vaimse ja kultuurilise olemise aluseks – ja viidates mõista anda, et kuskil on nii paljud, kes temaga selles üldse ei nõustu.
Aga kas viitaja peab kristlike väärtuste all silmas kümmet käsku? Seda, et muu hulgas tappa, varastada, teisest valet rääkida või tema elukaaslast ühemõttelise pilguga vaadata ei tohi? Neist mõtetest päris paljudes leiaks kristlased ühise arusaamise suure hulga uskmatutegagi. Või hoopis meenub kuskilt, et "...suurim kõigist on armastus" (1.Kor 13:13)? Või peaks kõige olulisemaks teejuhiks olema "Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile." (Mt 7:12)?
Kui kristlike väärtuste tuuma nii mõtestada, siis kaasteeliste iseendaga samaväärne kohtlemine, topeltstandardite vältimine, on küllap ka päris paljudele mittekristlastele vastuvõetav.
Kui inimene on endale tema jaoks olulised väited ja väärtused lahti mõtestanud, aga tüli kartes ei söanda teist meelt olevatega neid arutama minna, on ju tegelikult üks väga lihtne viis, kuidas Eesti elu mõistlikumaks ja omavahelist läbisaamist rahulikumaks saab. Selline, milleks arutamist vaja polegi. Hakata oma lahtimõtestatud ja konkreetsete käitumistega seotud põhimõtteid ise järgima. Kohe.
### Response:
Kätlin Konstabel: väsimus üldsõnalistest emotsionaalsetest teadaannetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavaartistide ülesastumised on üks vanemaid etenduskunstide vorme ning juba viiendat aastat esindab seda Eestis TaDaa! Festival. Tegemist on rändfestivaliga, mis oma toimumisaja jooksul külastab erinevaid linnasid. Alguse on see saanud Tallinnast 2015. aastal.
Sel suvel liigutakse esmakordselt Eesti piirest välja ning külastatakse kaht linna Lätis. Festival algab koos juuniga Riias ning liigub Césisest läbi Tallinna Lasnamäele Lindakivi Kultuurikeskuse ja Laagna aia kanti. Edasi külastatakse Narvat, Põlvat ja Tartut.
Festivali ajakava 2019:
1.-2. juuni, Riia
3.-5. juuni, Césis
8.-9. juuni, Tallinn (Lasnamäe Lindakivi Kultuurikeskus ja Laagna Aed)
11.-12. juuni, Narva (Jõepromenaad)
13.-14. juuni Põlva (Kultuurikeskuse ümbrus)
15.-16. juuni, Tartu (Aparaaditehas)
Kõik üritused on publikule tasuta, ent vana hea tänavatava kohaselt on artistide jaoks teretulnud tänupanuse kübarasse poetamine. | Eestis tuuritab tänavakunsti festival TaDaa! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavaartistide ülesastumised on üks vanemaid etenduskunstide vorme ning juba viiendat aastat esindab seda Eestis TaDaa! Festival. Tegemist on rändfestivaliga, mis oma toimumisaja jooksul külastab erinevaid linnasid. Alguse on see saanud Tallinnast 2015. aastal.
Sel suvel liigutakse esmakordselt Eesti piirest välja ning külastatakse kaht linna Lätis. Festival algab koos juuniga Riias ning liigub Césisest läbi Tallinna Lasnamäele Lindakivi Kultuurikeskuse ja Laagna aia kanti. Edasi külastatakse Narvat, Põlvat ja Tartut.
Festivali ajakava 2019:
1.-2. juuni, Riia
3.-5. juuni, Césis
8.-9. juuni, Tallinn (Lasnamäe Lindakivi Kultuurikeskus ja Laagna Aed)
11.-12. juuni, Narva (Jõepromenaad)
13.-14. juuni Põlva (Kultuurikeskuse ümbrus)
15.-16. juuni, Tartu (Aparaaditehas)
Kõik üritused on publikule tasuta, ent vana hea tänavatava kohaselt on artistide jaoks teretulnud tänupanuse kübarasse poetamine.
### Response:
Eestis tuuritab tänavakunsti festival TaDaa! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuue meeskonna osavõtul Nike Arenal peetud etapil teenis esikoha Kohtla-Järve 11 punktiga, kui kirja saadi kolm võitu ja kaks viiki. Kaheksa punkti peal lõpetasid nii Trummi SK kui ka Ajax, kuid omavahelise mängu võit andis teise koha Trummile. Esikolmikule järgnesid kuue punktiga Peipsi United, nelja punktiga La Strada ja ühe punktiga Pärnu.
Üldarvestuses hoiab esikohta seni kaks etapivõitu kirja saanud Kohtla-Järve (20 punkti). Nende järel tulevad Trummi SK (13), Lasnamäe Ajax (12), Pärnu (11), Peipsi United (9) ja La Strada (7).
Karikavõistluste viimane etapp peetakse 21. septembril Tallinnas Nike Arenal.
Sel aastal on turniiril lubatud osaleda mängijatel, kes on sündinud 1974. aastal või varem. Lisaks tohib võistkonda registreerida kaks mängijat, kes on sündinud aastatel 1975–1979. Korraga on väljakul 7+1 mängijat ning mänguaeg on 1x12 minutit.
Seenioride karikavõistluste II etapi tulemused:
Lasnamäe Ajax – La Strada 2:2
Trummi SK – Kohtla-Järve Novotsentr 0:1
Peipsi United – Pärnu 2:0
Lasnamäe Ajax – Trummi SK 0:1
La Strada – Pärnu 0:0
Kohtla-Järve Novotsentr – Peipsi United 0:0
Pärnu – Kohtla-Järve Novotsentr 0:2
Trummi SK – La Strada 1:1
Peipsi United – Lasnamäe Ajax 0:1
La Strada – Kohtla-Järve Novotsentr 0:2
Lasnamäe Ajax – Pärnu 1:0
Trummi SK – Peipsi United 0:0
Pärnu – Trummi SK 0:1
Kohtla-Järve Novotsentr – Lasnamäe Ajax 0:0
Peipsi United – La Strada 0:0 | Seenioride karikavõistluste teisel etapil teenis võidu Kohtla-Järve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuue meeskonna osavõtul Nike Arenal peetud etapil teenis esikoha Kohtla-Järve 11 punktiga, kui kirja saadi kolm võitu ja kaks viiki. Kaheksa punkti peal lõpetasid nii Trummi SK kui ka Ajax, kuid omavahelise mängu võit andis teise koha Trummile. Esikolmikule järgnesid kuue punktiga Peipsi United, nelja punktiga La Strada ja ühe punktiga Pärnu.
Üldarvestuses hoiab esikohta seni kaks etapivõitu kirja saanud Kohtla-Järve (20 punkti). Nende järel tulevad Trummi SK (13), Lasnamäe Ajax (12), Pärnu (11), Peipsi United (9) ja La Strada (7).
Karikavõistluste viimane etapp peetakse 21. septembril Tallinnas Nike Arenal.
Sel aastal on turniiril lubatud osaleda mängijatel, kes on sündinud 1974. aastal või varem. Lisaks tohib võistkonda registreerida kaks mängijat, kes on sündinud aastatel 1975–1979. Korraga on väljakul 7+1 mängijat ning mänguaeg on 1x12 minutit.
Seenioride karikavõistluste II etapi tulemused:
Lasnamäe Ajax – La Strada 2:2
Trummi SK – Kohtla-Järve Novotsentr 0:1
Peipsi United – Pärnu 2:0
Lasnamäe Ajax – Trummi SK 0:1
La Strada – Pärnu 0:0
Kohtla-Järve Novotsentr – Peipsi United 0:0
Pärnu – Kohtla-Järve Novotsentr 0:2
Trummi SK – La Strada 1:1
Peipsi United – Lasnamäe Ajax 0:1
La Strada – Kohtla-Järve Novotsentr 0:2
Lasnamäe Ajax – Pärnu 1:0
Trummi SK – Peipsi United 0:0
Pärnu – Trummi SK 0:1
Kohtla-Järve Novotsentr – Lasnamäe Ajax 0:0
Peipsi United – La Strada 0:0
### Response:
Seenioride karikavõistluste teisel etapil teenis võidu Kohtla-Järve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TLÜ rektor Tiit Land tõi välja kaks võimalikku suunda: kas tegevusi vähendada või või tuua tagasi tasuline kõrgharidus, kirjutas Postimees. Tasulise kõrghariduse taastamise võimalust nimetas ka Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasen, kes tunnistas samuti, et valitsuse otsus tekitas temas tüssatasaanu tunnet, lisas Postimees.
Pettumust valitsuse otsuse suhtes jätta teaduse rahastamine praegusele tasemele väljendasid lehele ka Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kelle sõnul paneb valitsuse otsus löögi alla eestikeelse hariduse laiemalt.
Ka Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles Postimehele, et valitsuse otsus on äärmiselt frustreeriv.
Oma nördimust avaldasid sotsiaalmeedias ka paljud teadlased, keda enim häiris kokkuleppest taganemise kõrval samal ajal valitsuse poolt tehtud otsus langetada alkoholiaktsiisi.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teatas, et ei ole alternatiivi ambitsioonile, et teaduse rahastamine ulatuks ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Senise rahastamistaseme hoidmiseks sai teadus 143 miljonit eurot juurde, seisab ministeeriumi pressiteates.
"Loodetavasti saame suure sammu eesmärgi suunas astuda juba mõne kuu pärast, mil on valminud riigieelarve prognoos ja selguvad riigi rahalised võimalused teaduse rahastamise suurendamiseks. Tegelikult peaks teaduse rahastamine ühe protsendini SKP-st olema sarnaselt kaitsekulutustele vaikimisi kokkulepe, mis ei kuulu debateerimisele," ütles Reps.
Kui aprillis leppisid võimuliidu osalised kokku, et tõstavad riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis esmaspäeval kokku lepitud nelja aasta riigieelarve strateegia näeb ette vaid rahastuse säilitamise senisel tasemel. | Rektorite hinnangul võib teadusraha külmutamine viia tasulise kõrghariduse taastamiseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TLÜ rektor Tiit Land tõi välja kaks võimalikku suunda: kas tegevusi vähendada või või tuua tagasi tasuline kõrgharidus, kirjutas Postimees. Tasulise kõrghariduse taastamise võimalust nimetas ka Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasen, kes tunnistas samuti, et valitsuse otsus tekitas temas tüssatasaanu tunnet, lisas Postimees.
Pettumust valitsuse otsuse suhtes jätta teaduse rahastamine praegusele tasemele väljendasid lehele ka Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kelle sõnul paneb valitsuse otsus löögi alla eestikeelse hariduse laiemalt.
Ka Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles Postimehele, et valitsuse otsus on äärmiselt frustreeriv.
Oma nördimust avaldasid sotsiaalmeedias ka paljud teadlased, keda enim häiris kokkuleppest taganemise kõrval samal ajal valitsuse poolt tehtud otsus langetada alkoholiaktsiisi.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teatas, et ei ole alternatiivi ambitsioonile, et teaduse rahastamine ulatuks ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Senise rahastamistaseme hoidmiseks sai teadus 143 miljonit eurot juurde, seisab ministeeriumi pressiteates.
"Loodetavasti saame suure sammu eesmärgi suunas astuda juba mõne kuu pärast, mil on valminud riigieelarve prognoos ja selguvad riigi rahalised võimalused teaduse rahastamise suurendamiseks. Tegelikult peaks teaduse rahastamine ühe protsendini SKP-st olema sarnaselt kaitsekulutustele vaikimisi kokkulepe, mis ei kuulu debateerimisele," ütles Reps.
Kui aprillis leppisid võimuliidu osalised kokku, et tõstavad riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis esmaspäeval kokku lepitud nelja aasta riigieelarve strateegia näeb ette vaid rahastuse säilitamise senisel tasemel.
### Response:
Rektorite hinnangul võib teadusraha külmutamine viia tasulise kõrghariduse taastamiseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lutsu Teatri sellesuvise lavastuse teksti autor on Aidi Vallik ja lavastaja Siim Maaten. Pearu Murakat mängib Zetodest tuntud lõõtsamängija Artur Linnus.
Kohviveski, John ja punapäine Erna saabuvad pisikese uunikumautoga Vargamäele oma tõde ja õigust nõudma. Kiusakad maamehed Andres ja Pearu seisavad nüüd silmitsi eneseteadlike linnainimestega, kes on Tallinnast ja maksavad. Kui üks mees näeb silme ees ainult rahanumbrite virvendust ja teine teeb kõik, et naabrimehele süllekukkunud tuluallikas hoopis enda suunas voolama kallutada, siis ei tea kumbki, millega riskib. Seda oskab ette näha vaid Muhumaalt mandrile Vargamäele turismitalu pidama tulnud Ärni.
Siim Maaten rääkis lavastuse protsessist: "Kui me koos Lutsu Teatri eestvedaja Janno Rüütlega Lutsu külaplatsile lähenesime, siis oli mul kohe selge, et seal on õige koht rääkida lugu minu jaoks südamelähedasel teemal – miks ja kuidas maapiirkondades ja linnades elavad inimesed on nii erinevad ja samas nii sarnased. Kui platsile kohale jõudsime, ütles Janno pahaaimamatult: "Siin me oleme!" ning kohe oli mul ka lugu selge – suvitajad jõuavad Vargamäele!"
""Siin me oleme" ja "Tõe ja õiguse" sõpradele on see suvetükk ootamatuks ja koomiliseks taaskohtumiseks ammu legendiks muutunud raamatu- ja filmitegelastega," lisab näitemängu autor Aidi Vallik.
Humoorika lavatüki kunstnikuks on Silver Vahtre. Osades Liisu Krass, Artur Linnus, Marin Mägi-Efert, Uno Nagelmaa, Tambet Krasnov, Liili Saar ja perekond Paulson. Pisike, ent oluline roll on ka Janno Rüütlel.
Etendusi algusega kell 19 mängitakse 13., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22. juunil Lutsu külaplatsil.
Etendus on kahes vaatuses ja kestab koos vaheajaga 2 tundi ja 40 minutit. Avatud on puhvetid. Sissepääs publikualale poolteist tundi enne etenduse algust. Kuigi teatrikülastajatele vanusepiirangut ei ole, on etendus mõeldud siiski eelkõige täiskasvanutele. | Smuul kohtub Põlvamaal Tammsaarega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lutsu Teatri sellesuvise lavastuse teksti autor on Aidi Vallik ja lavastaja Siim Maaten. Pearu Murakat mängib Zetodest tuntud lõõtsamängija Artur Linnus.
Kohviveski, John ja punapäine Erna saabuvad pisikese uunikumautoga Vargamäele oma tõde ja õigust nõudma. Kiusakad maamehed Andres ja Pearu seisavad nüüd silmitsi eneseteadlike linnainimestega, kes on Tallinnast ja maksavad. Kui üks mees näeb silme ees ainult rahanumbrite virvendust ja teine teeb kõik, et naabrimehele süllekukkunud tuluallikas hoopis enda suunas voolama kallutada, siis ei tea kumbki, millega riskib. Seda oskab ette näha vaid Muhumaalt mandrile Vargamäele turismitalu pidama tulnud Ärni.
Siim Maaten rääkis lavastuse protsessist: "Kui me koos Lutsu Teatri eestvedaja Janno Rüütlega Lutsu külaplatsile lähenesime, siis oli mul kohe selge, et seal on õige koht rääkida lugu minu jaoks südamelähedasel teemal – miks ja kuidas maapiirkondades ja linnades elavad inimesed on nii erinevad ja samas nii sarnased. Kui platsile kohale jõudsime, ütles Janno pahaaimamatult: "Siin me oleme!" ning kohe oli mul ka lugu selge – suvitajad jõuavad Vargamäele!"
""Siin me oleme" ja "Tõe ja õiguse" sõpradele on see suvetükk ootamatuks ja koomiliseks taaskohtumiseks ammu legendiks muutunud raamatu- ja filmitegelastega," lisab näitemängu autor Aidi Vallik.
Humoorika lavatüki kunstnikuks on Silver Vahtre. Osades Liisu Krass, Artur Linnus, Marin Mägi-Efert, Uno Nagelmaa, Tambet Krasnov, Liili Saar ja perekond Paulson. Pisike, ent oluline roll on ka Janno Rüütlel.
Etendusi algusega kell 19 mängitakse 13., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22. juunil Lutsu külaplatsil.
Etendus on kahes vaatuses ja kestab koos vaheajaga 2 tundi ja 40 minutit. Avatud on puhvetid. Sissepääs publikualale poolteist tundi enne etenduse algust. Kuigi teatrikülastajatele vanusepiirangut ei ole, on etendus mõeldud siiski eelkõige täiskasvanutele.
### Response:
Smuul kohtub Põlvamaal Tammsaarega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 162 mehe konkurentsis oli Peeter Oleski tulemuseks 580 silma ja tal jäi puudu vaid kaks punkti, et pääseda võistluste finaali, kaheksa parema hulka. Võistlusel saavutas esikoha India laskur Chaudhary Saurabh, teine oli Venemaa laskur Artem Tšernousov ja kolmanda koha sai hiinlane Wei Pang. Teine harjutuses lasknud eestlane Erik Amann sai 566 silmaga 102. koha.
Meeste 50 m püssi harjutuses 3x40 lasku sai Meelis Kiisk 1164 silmaga 63. koha.
Naiste spordipüstoli harjutuses sai Kristina Kiisk 554 silmaga 95. koha
Naiste õhupüssi harjutuses sai Anžela Voronova 608,6 silmaga 140. koha | Peeter Olesk sai MK-etapil 13. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
162 mehe konkurentsis oli Peeter Oleski tulemuseks 580 silma ja tal jäi puudu vaid kaks punkti, et pääseda võistluste finaali, kaheksa parema hulka. Võistlusel saavutas esikoha India laskur Chaudhary Saurabh, teine oli Venemaa laskur Artem Tšernousov ja kolmanda koha sai hiinlane Wei Pang. Teine harjutuses lasknud eestlane Erik Amann sai 566 silmaga 102. koha.
Meeste 50 m püssi harjutuses 3x40 lasku sai Meelis Kiisk 1164 silmaga 63. koha.
Naiste spordipüstoli harjutuses sai Kristina Kiisk 554 silmaga 95. koha
Naiste õhupüssi harjutuses sai Anžela Voronova 608,6 silmaga 140. koha
### Response:
Peeter Olesk sai MK-etapil 13. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rahvastikuregistri andmetel endise isikunimega isik Kaur Hanson kannab nime Oliver Rist," kinnitati ERR-ile siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnast.
Oliver Risti nime sündimisest saadik kandnud Oliver Rist ütles, et kuulis olukorrast ERR-i kaudu ja infot kontrollides jõudis järeldusele, et see vastab tõele. Tema sõnul on olukord jabur ja sellele võiksid kehtida ikkagi mingisugused piirangud, nii et sellise asja kordumine ei oleks tulevikus võimalik.
Seaduslikke piiranguid, kuidas takistada inimest nime vahetamast, väga palju Eestis ei ole. Uut nime saab taotleda Eesti kodanik ja Eestis elamisloa alusel viibiv välismaalane, kes ei ole ühegi riigi kodanik. Sealjuures kriminaalkorras karistatus nimevahetusel takistavaks asjaoluks ei ole.
Kui inimene taotleb uut perekonnanime vabalt valitud nimena, siis on uue perekonnanime taotlemisel kehtestatud mõningad piirangud. Nii näiteks ei või uueks perekonnanimeks olla nimi, mille võtmisel ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise elava isiku isikunime ja sünniaastaga. Samuti ei saa vabalt valitud uueks perekonnanimeks võtta nime, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 500 või enam inimest, samuti perekonnanime, mida kannab 1-20 elavat isikut.
Kui aga nime ei taotleta vabalt valituna, vaid soovitakse näiteks suguvõsa või abikaasa nime, siis need piirangud ei kehti ja inimesel on õigus see nimi alati saada. Välja arvatud juhul, kui ta muudab nime mitmendat korda, siis saab vaid mõjuva põhjuse olemasolul.
Eelnõu välistab praeguse olukorra
Siseministeeriumis on ministeeriumi teatel koostamisel uus nimeseaduse eelnõu, kus pole lubatud nime muutmine teatud liiki kuritegude eest süüdimõistetud isikutel, kelle karistusandmed ei ole karistusregistris kustutatud. Piirangu kehtestamine on avalikkuse huvides ja puudutab rasketes kuritegudes süüdimõistetud inimesi. Piirangu aluste kehtestamisel on lähtutud nendest karistusseadustiku paragrahvidest, milles on reguleeritud raske kuriteo toimepanemine. Eelnõusse kirjapandud keeld kehtiks siseministeeriumi sõnul ka Kaur Hansoni süütegude puhul.
Uue nimeseaduse eelnõuga planeerib ministeerium vabalt valitud perekonnanimede taotlemise osas muudatusi, näiteks oleks piiratud inimese võimalus vabalt valida uueks perekonnanimeks sellist perekonnanime, mis rahvastikuregistri järgi juba on elava inimese perekonnanimi. Samas ei kehti see piirang suguvõsanimede taotlemisel.
Sellest hoolimata ei ole inimesel, kelle nime mõni teine inimene endale võtab, ühtegi võimalust seisu muuta. Võimalust teise inimese nimemuutust vaidlustada tal ei ole. "Kui uus nimi on inimesele antud nimeseaduses sätestatuga kooskõlas, siis puudub vaidlustamiseks alus," öeldi siseministeeriumist. Ainus võimalus on oma nimi ära muuta. "Kehtiva seaduse ajal on see tõesti ainuke võimalus," märkis ministeerium.
Alati Oliver Risti nime kandnud Oliver Rist ütles, et tema oma nime vahetada ei plaani. "Miks peaksin mina oma nime vahetama? Ma pigem eeldaks, et siinkohal riik kaitseks mind selliste asjade suhtes," rääkis Rist. Samas nentis ta, et ega tal ühtegi võimalust midagi ette võtta ei ole ja kui tal peaks tulevikus oma nimekaimu tõttu probleeme tekkima, on tal ainus võimalus inimestele seletada, et ta ei ole sama inimene.
Vabanes kevadel vanglast
Nüüdseks Oliver Risti nime võtnud 1969. aastal sündinud ja varasemalt Kaur Hansoni nime kandnud meest ei õnnestunud ERR-il kommentaariks kätte saada.
Ta peeti kinni 2009. aasta märtsis. Kohus mõistis talle sama aasta detsembris laste aastaid kestnud vägistamise eest ja lapsporno valmistamise eest karistuseks maksimaalsed 15 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse tõttu kolmandiku võrra. Tänavu kevadel vabanes Hanson vanglast, kus ta kandis ära kogu talle määratud karistuse ehk kümme aastat, sest kohtud ei olnud nõus teda ennetähtaegselt vabastama.
Hanson oli Eestis tuntud turundaja, poliitik ja ühiskonnategelane. Aastatel 2002-2009 oli ta Res Publica ning Isamaa ja Res Publica Liidu strateeg ja ka poliitikasekretär. Erakond viskas ta parteist välja peale kohtuotsuse jõustumist. Lisaks oli Hanson Lastevanemate Liidu peasekretär, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi hoolekogu esimees ja palju muu hulgas näiteks "Ära löö last" ja ka Eesti Euroopa Liiduga liitumise kampaania autor.
Kriminaalkorras karistatud pedofiilid on ka varasemalt oma nime muutnud. Nii näiteks vahetas korduvalt pedofiilias süüdi mõistetud Toomas H. Liiv oma nime Toomas Meola vastu, mida kannab tänapäevani. | Pedofiilia eest kümme aastat vangis olnud Kaur Hanson võttis endale uue nime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rahvastikuregistri andmetel endise isikunimega isik Kaur Hanson kannab nime Oliver Rist," kinnitati ERR-ile siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnast.
Oliver Risti nime sündimisest saadik kandnud Oliver Rist ütles, et kuulis olukorrast ERR-i kaudu ja infot kontrollides jõudis järeldusele, et see vastab tõele. Tema sõnul on olukord jabur ja sellele võiksid kehtida ikkagi mingisugused piirangud, nii et sellise asja kordumine ei oleks tulevikus võimalik.
Seaduslikke piiranguid, kuidas takistada inimest nime vahetamast, väga palju Eestis ei ole. Uut nime saab taotleda Eesti kodanik ja Eestis elamisloa alusel viibiv välismaalane, kes ei ole ühegi riigi kodanik. Sealjuures kriminaalkorras karistatus nimevahetusel takistavaks asjaoluks ei ole.
Kui inimene taotleb uut perekonnanime vabalt valitud nimena, siis on uue perekonnanime taotlemisel kehtestatud mõningad piirangud. Nii näiteks ei või uueks perekonnanimeks olla nimi, mille võtmisel ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise elava isiku isikunime ja sünniaastaga. Samuti ei saa vabalt valitud uueks perekonnanimeks võtta nime, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 500 või enam inimest, samuti perekonnanime, mida kannab 1-20 elavat isikut.
Kui aga nime ei taotleta vabalt valituna, vaid soovitakse näiteks suguvõsa või abikaasa nime, siis need piirangud ei kehti ja inimesel on õigus see nimi alati saada. Välja arvatud juhul, kui ta muudab nime mitmendat korda, siis saab vaid mõjuva põhjuse olemasolul.
Eelnõu välistab praeguse olukorra
Siseministeeriumis on ministeeriumi teatel koostamisel uus nimeseaduse eelnõu, kus pole lubatud nime muutmine teatud liiki kuritegude eest süüdimõistetud isikutel, kelle karistusandmed ei ole karistusregistris kustutatud. Piirangu kehtestamine on avalikkuse huvides ja puudutab rasketes kuritegudes süüdimõistetud inimesi. Piirangu aluste kehtestamisel on lähtutud nendest karistusseadustiku paragrahvidest, milles on reguleeritud raske kuriteo toimepanemine. Eelnõusse kirjapandud keeld kehtiks siseministeeriumi sõnul ka Kaur Hansoni süütegude puhul.
Uue nimeseaduse eelnõuga planeerib ministeerium vabalt valitud perekonnanimede taotlemise osas muudatusi, näiteks oleks piiratud inimese võimalus vabalt valida uueks perekonnanimeks sellist perekonnanime, mis rahvastikuregistri järgi juba on elava inimese perekonnanimi. Samas ei kehti see piirang suguvõsanimede taotlemisel.
Sellest hoolimata ei ole inimesel, kelle nime mõni teine inimene endale võtab, ühtegi võimalust seisu muuta. Võimalust teise inimese nimemuutust vaidlustada tal ei ole. "Kui uus nimi on inimesele antud nimeseaduses sätestatuga kooskõlas, siis puudub vaidlustamiseks alus," öeldi siseministeeriumist. Ainus võimalus on oma nimi ära muuta. "Kehtiva seaduse ajal on see tõesti ainuke võimalus," märkis ministeerium.
Alati Oliver Risti nime kandnud Oliver Rist ütles, et tema oma nime vahetada ei plaani. "Miks peaksin mina oma nime vahetama? Ma pigem eeldaks, et siinkohal riik kaitseks mind selliste asjade suhtes," rääkis Rist. Samas nentis ta, et ega tal ühtegi võimalust midagi ette võtta ei ole ja kui tal peaks tulevikus oma nimekaimu tõttu probleeme tekkima, on tal ainus võimalus inimestele seletada, et ta ei ole sama inimene.
Vabanes kevadel vanglast
Nüüdseks Oliver Risti nime võtnud 1969. aastal sündinud ja varasemalt Kaur Hansoni nime kandnud meest ei õnnestunud ERR-il kommentaariks kätte saada.
Ta peeti kinni 2009. aasta märtsis. Kohus mõistis talle sama aasta detsembris laste aastaid kestnud vägistamise eest ja lapsporno valmistamise eest karistuseks maksimaalsed 15 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse tõttu kolmandiku võrra. Tänavu kevadel vabanes Hanson vanglast, kus ta kandis ära kogu talle määratud karistuse ehk kümme aastat, sest kohtud ei olnud nõus teda ennetähtaegselt vabastama.
Hanson oli Eestis tuntud turundaja, poliitik ja ühiskonnategelane. Aastatel 2002-2009 oli ta Res Publica ning Isamaa ja Res Publica Liidu strateeg ja ka poliitikasekretär. Erakond viskas ta parteist välja peale kohtuotsuse jõustumist. Lisaks oli Hanson Lastevanemate Liidu peasekretär, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi hoolekogu esimees ja palju muu hulgas näiteks "Ära löö last" ja ka Eesti Euroopa Liiduga liitumise kampaania autor.
Kriminaalkorras karistatud pedofiilid on ka varasemalt oma nime muutnud. Nii näiteks vahetas korduvalt pedofiilias süüdi mõistetud Toomas H. Liiv oma nime Toomas Meola vastu, mida kannab tänapäevani.
### Response:
Pedofiilia eest kümme aastat vangis olnud Kaur Hanson võttis endale uue nime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta lõpus teatas tugiteenuseid pakkuv ISS, et sulgeb äri Eestis ja veel 12 riigis. See tähendab, et müüki läheb 1500 töötajaga ISS Eesti AS, mis teenis eelmisel aastal 19,5 miljoni euro suuruse käibe juures 720 000 eurot kasumit, kirjutas Postimees.
Postimehe andmetel on üks ostuhuviline Sõõrumaa, kes müüs 14 aastat tagasi 51 protsenti oma ettevõttest ESS Halduse OÜ just ISS-ile. Sõõrumaa ütles lehele, et ei saa ostuplaane kommenteerida.
"Ma olen alati öelnud, et ma tunnen huvi kõikide teenindusettevõtete vastu, mis on müügis," ütles ta. Küsimusele, kas ISS Eesti võib tema äridele huvi pakkuda, vastas Sõõrumaa, et miks ka mitte.
Lisaks Eesti üksusele lõpetab ISS tegevuse Tšehhis, Ungaris, Slovakkias, Sloveenias, Rumeenias, Iisraelis, Tais, Filipiinidel, Malaisias, Bruneis, Brasiilias ja Tšiilis. Küsimusele, kas talle pakuvad huvi ka teiste riikide kinnisvarahooldusettevõtted, vastas Sõõrumaa, et ta vaatab natuke kõike. "Või, noh, neid, mis jäävad Euroopa piiridesse," lisas ta.
ISS Eesti konkurendi ja kinnisvarahoolduse turuliidri SOL Balticsi juht Priit Sipelgas ütles Postimehele, et ka nemad kaaluvad igasuguseid võimalusi.
"Meil on ettevõtmised seitsmes riigis ja loomulikult me vaatame olukorda. Maailmavallutusplaani meil siiski ei ole, aga mõistlikult vaatame kindlasti. Kuigi jah, meie turg on pigem Skandinaavia, Baltimaad ja Venemaa," ütles ta vastuseks küsimusele, kas SOL-il on huvi ka teiste riikide ettevõtete vastu peale ISS Eesti.
ISS on arvestanud, et kontserni ümberkorraldused võtavad aega kaks aastat. "Vaadates, kuidas nad turul toimetavad, usun ma täiesti, et see müük võib selle aastanumbri sees ära toimuda," ütles Sipelgas. | Eestis lõpetava ISS-i vastu tunnevad huvi Sõõrumaa ja SOL | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta lõpus teatas tugiteenuseid pakkuv ISS, et sulgeb äri Eestis ja veel 12 riigis. See tähendab, et müüki läheb 1500 töötajaga ISS Eesti AS, mis teenis eelmisel aastal 19,5 miljoni euro suuruse käibe juures 720 000 eurot kasumit, kirjutas Postimees.
Postimehe andmetel on üks ostuhuviline Sõõrumaa, kes müüs 14 aastat tagasi 51 protsenti oma ettevõttest ESS Halduse OÜ just ISS-ile. Sõõrumaa ütles lehele, et ei saa ostuplaane kommenteerida.
"Ma olen alati öelnud, et ma tunnen huvi kõikide teenindusettevõtete vastu, mis on müügis," ütles ta. Küsimusele, kas ISS Eesti võib tema äridele huvi pakkuda, vastas Sõõrumaa, et miks ka mitte.
Lisaks Eesti üksusele lõpetab ISS tegevuse Tšehhis, Ungaris, Slovakkias, Sloveenias, Rumeenias, Iisraelis, Tais, Filipiinidel, Malaisias, Bruneis, Brasiilias ja Tšiilis. Küsimusele, kas talle pakuvad huvi ka teiste riikide kinnisvarahooldusettevõtted, vastas Sõõrumaa, et ta vaatab natuke kõike. "Või, noh, neid, mis jäävad Euroopa piiridesse," lisas ta.
ISS Eesti konkurendi ja kinnisvarahoolduse turuliidri SOL Balticsi juht Priit Sipelgas ütles Postimehele, et ka nemad kaaluvad igasuguseid võimalusi.
"Meil on ettevõtmised seitsmes riigis ja loomulikult me vaatame olukorda. Maailmavallutusplaani meil siiski ei ole, aga mõistlikult vaatame kindlasti. Kuigi jah, meie turg on pigem Skandinaavia, Baltimaad ja Venemaa," ütles ta vastuseks küsimusele, kas SOL-il on huvi ka teiste riikide ettevõtete vastu peale ISS Eesti.
ISS on arvestanud, et kontserni ümberkorraldused võtavad aega kaks aastat. "Vaadates, kuidas nad turul toimetavad, usun ma täiesti, et see müük võib selle aastanumbri sees ära toimuda," ütles Sipelgas.
### Response:
Eestis lõpetava ISS-i vastu tunnevad huvi Sõõrumaa ja SOL |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõige lihtsam on tehtut kokku võtta nii, et uurimisreisid kinnitasid Poola arhiivide, raamatukogude ja muuseumide olulisust Eesti ajaloo uurimise jaoks," ütles Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Selart ERR-ile.
Praegu oli Selarti sõnul võimalik teha vaid lühivisiite kolme linna - Varssavisse, Krakovisse ja Poznanisse.
"Kuid seegi võimaldas välja selgitada seni Eesti ja keskaegse Liivimaa ajaloo uurimise seisukohalt tundmatuid materjale. Sellist süstemaatilist tööd tuleks kindlasti jätkata. Mõistlik oleks seda teha pikemaajalise uurimisprogrammi kaudu, mis lubaks uurijatel kauem ja süvenenumalt kohapeal töötada," rääkis Selart.
Selart märkis, et Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kellel ei ole oma ajaloolisi missioone või ajaloo instituute välismaal. "Kuna Euroopa maade ajalugu on alati olnud väga tihedasti omavahel läbi põimunud, etendavad sellised asutused väga
suurt - tegelikult hädavajalikku - rolli nii iga üksiku maa kui ka
Euroopa ühisajaloo tundmaõppimisel ja vastastikuse teineteisemõistmise
edendamisel."
1960. aastatel nähti Lembitu pealuud arvatavasti ühes Poola muuseumis, mis Selarti sõnul on ühelt poolt legend, kuid ajalooliselt üsna usutav. "Võidu märgiks võeti väepealikke päid ikka kaasa. Ning kui see legend pidi olema kellegi poolt niiöelda leiutatud, siis pidi ta teemat tundma," sõnas Selart. "Projektiga tehtud tööga vaatasime üle selle looga seotud materjale."
Madisepäeva lahing, mida Lembitu juhtis, on nimetatud ka Pala, Paala või Sakala lahinguks, toimus 1217. aastal Eesti muistse vabadusvõitluse osana. Eestimaa maakondadest kokku kogutud suur malev võitles ristisõdijate vastu ja lõppes eestlaste kaotusega, Läti Henriku kroonika järgi hukkus selles 1000 eestlast.
Kultuuriministeerium toetas Lembitu pealuu, õigupoolest sellega seotud legendi uurimiseks seotud Eesti-Poola ühisprojekti 10 000 euroga. "Tahaksime koputada Poola kolleegide ustele ja küsida esmajoones, mis leidub Poola arhiivides ja raamatukogudes laiemalt Eesti ja kogu keskaegse Liivimaa vanema ajaloo kohta. Ja kui selle juures selgub midagi selle legendi päritolu kohta, on ju ka väga hea," on Selart varem öelnud. | Lembitu pealuu saladus jätab ajaloolastele tööd ka edaspidiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõige lihtsam on tehtut kokku võtta nii, et uurimisreisid kinnitasid Poola arhiivide, raamatukogude ja muuseumide olulisust Eesti ajaloo uurimise jaoks," ütles Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Selart ERR-ile.
Praegu oli Selarti sõnul võimalik teha vaid lühivisiite kolme linna - Varssavisse, Krakovisse ja Poznanisse.
"Kuid seegi võimaldas välja selgitada seni Eesti ja keskaegse Liivimaa ajaloo uurimise seisukohalt tundmatuid materjale. Sellist süstemaatilist tööd tuleks kindlasti jätkata. Mõistlik oleks seda teha pikemaajalise uurimisprogrammi kaudu, mis lubaks uurijatel kauem ja süvenenumalt kohapeal töötada," rääkis Selart.
Selart märkis, et Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kellel ei ole oma ajaloolisi missioone või ajaloo instituute välismaal. "Kuna Euroopa maade ajalugu on alati olnud väga tihedasti omavahel läbi põimunud, etendavad sellised asutused väga
suurt - tegelikult hädavajalikku - rolli nii iga üksiku maa kui ka
Euroopa ühisajaloo tundmaõppimisel ja vastastikuse teineteisemõistmise
edendamisel."
1960. aastatel nähti Lembitu pealuud arvatavasti ühes Poola muuseumis, mis Selarti sõnul on ühelt poolt legend, kuid ajalooliselt üsna usutav. "Võidu märgiks võeti väepealikke päid ikka kaasa. Ning kui see legend pidi olema kellegi poolt niiöelda leiutatud, siis pidi ta teemat tundma," sõnas Selart. "Projektiga tehtud tööga vaatasime üle selle looga seotud materjale."
Madisepäeva lahing, mida Lembitu juhtis, on nimetatud ka Pala, Paala või Sakala lahinguks, toimus 1217. aastal Eesti muistse vabadusvõitluse osana. Eestimaa maakondadest kokku kogutud suur malev võitles ristisõdijate vastu ja lõppes eestlaste kaotusega, Läti Henriku kroonika järgi hukkus selles 1000 eestlast.
Kultuuriministeerium toetas Lembitu pealuu, õigupoolest sellega seotud legendi uurimiseks seotud Eesti-Poola ühisprojekti 10 000 euroga. "Tahaksime koputada Poola kolleegide ustele ja küsida esmajoones, mis leidub Poola arhiivides ja raamatukogudes laiemalt Eesti ja kogu keskaegse Liivimaa vanema ajaloo kohta. Ja kui selle juures selgub midagi selle legendi päritolu kohta, on ju ka väga hea," on Selart varem öelnud.
### Response:
Lembitu pealuu saladus jätab ajaloolastele tööd ka edaspidiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bannon, kes on püüdnud pärast Valge Maja peastrateegi kohalt lahkumist 2017. aasta augustis sõlmida sidemeid Euroopa parempopulistlike ja paremäärmuslike erakondade vahel, ärgitas selliseid erakondi oma erimeelsusi ületama ja europarlamendis "superfraktsiooni" moodustama.
"Integratsiooniliikumine, mis on alati olnud EL-i keskmes, on surnud," ütles Bannon Pariisis usutluses AFP-le. "Te ei näe Junckerit ega kedagi teist sellest leerist integratsiooni süvendamisest rääkimas. See on eilse ajalooline aspekt," lausus ta Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile viidates.
Bannon rõõmustas Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni napi lüüasaamise üle Marine Le Peni paremäärmuslikult Rahvusliidult (RN). "Ta pani kõik mängu ja kaotas. Ta ei ole laiendanud oma baasi väljapoole suurlinnade eliiti," lisas ta Macroni kohta.
"Ma ei tea lähiajaloos ühtegi poliitikut, kellel oleks viimasel neljal või viiel kuul läinud nii halvasti kui Macronil, mistõttu ma kujutan ette, et ta võib tunda end natuke hellalt," sõnas Ühendriikide parempopulist.
Rahvusliit edestas eurovalimistel Macroni tsentristlikku La République En Marche'i (REM) vähem kui ühe protsendipunktiga, mõlemad erakonnad saavad europarlamendis 23 kohta.
Konservatiivne Euroopa Rahvapartei säilitab 179 mandaadiga suurima fraktsiooni Euroopa Parlamendis, ehkki kaotab 37 kohta. Suuruselt teise saadikurühmana püsivad vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid ja demokraadid (S&D) 150 kohaga (seni 185).
Kolmandaks on tõusmas Euroopa demokraatide ja liberaalide liit (ALDE), kes Macroni erakonna REM toel saab europarlamenti 107 mandaati (seni 69).
Erinevad populistlikud, euroskeptilised ja paremradikaalsed erakonnad saavad üle 150 mandaadi. Rahvaste ja Vabaduse Euroopa, kuhu kuuluvad Prantsuse Rahvusliit ja Itaalia Liiga, kasvatab oma kohtade arvu 37-lt 58-le ning Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon, mille moodustavad teiste seas Itaalia Viie Tähe Liikumine ja Briti Brexiti Partei, 42-lt 56-le.
Bannon nimetas süsteemivastaste erakondade superfraktsiooni moodustamist "ülioluliseks, sest see kriitiline mass saadaks EL-ile sõnumi".
"Nad peavad tegutsema mõnes tuumküsimuses ühtsena, aga selle kokkupanemiseks läheb vaja nii visiooni kui ka riigimehekunsti, sest valitsevad erimeelsused," sõnas ta. | Bannoni sõnul andsid eurovalimised EL-i integratsioonile surmahoobi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bannon, kes on püüdnud pärast Valge Maja peastrateegi kohalt lahkumist 2017. aasta augustis sõlmida sidemeid Euroopa parempopulistlike ja paremäärmuslike erakondade vahel, ärgitas selliseid erakondi oma erimeelsusi ületama ja europarlamendis "superfraktsiooni" moodustama.
"Integratsiooniliikumine, mis on alati olnud EL-i keskmes, on surnud," ütles Bannon Pariisis usutluses AFP-le. "Te ei näe Junckerit ega kedagi teist sellest leerist integratsiooni süvendamisest rääkimas. See on eilse ajalooline aspekt," lausus ta Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile viidates.
Bannon rõõmustas Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni napi lüüasaamise üle Marine Le Peni paremäärmuslikult Rahvusliidult (RN). "Ta pani kõik mängu ja kaotas. Ta ei ole laiendanud oma baasi väljapoole suurlinnade eliiti," lisas ta Macroni kohta.
"Ma ei tea lähiajaloos ühtegi poliitikut, kellel oleks viimasel neljal või viiel kuul läinud nii halvasti kui Macronil, mistõttu ma kujutan ette, et ta võib tunda end natuke hellalt," sõnas Ühendriikide parempopulist.
Rahvusliit edestas eurovalimistel Macroni tsentristlikku La République En Marche'i (REM) vähem kui ühe protsendipunktiga, mõlemad erakonnad saavad europarlamendis 23 kohta.
Konservatiivne Euroopa Rahvapartei säilitab 179 mandaadiga suurima fraktsiooni Euroopa Parlamendis, ehkki kaotab 37 kohta. Suuruselt teise saadikurühmana püsivad vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid ja demokraadid (S&D) 150 kohaga (seni 185).
Kolmandaks on tõusmas Euroopa demokraatide ja liberaalide liit (ALDE), kes Macroni erakonna REM toel saab europarlamenti 107 mandaati (seni 69).
Erinevad populistlikud, euroskeptilised ja paremradikaalsed erakonnad saavad üle 150 mandaadi. Rahvaste ja Vabaduse Euroopa, kuhu kuuluvad Prantsuse Rahvusliit ja Itaalia Liiga, kasvatab oma kohtade arvu 37-lt 58-le ning Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon, mille moodustavad teiste seas Itaalia Viie Tähe Liikumine ja Briti Brexiti Partei, 42-lt 56-le.
Bannon nimetas süsteemivastaste erakondade superfraktsiooni moodustamist "ülioluliseks, sest see kriitiline mass saadaks EL-ile sõnumi".
"Nad peavad tegutsema mõnes tuumküsimuses ühtsena, aga selle kokkupanemiseks läheb vaja nii visiooni kui ka riigimehekunsti, sest valitsevad erimeelsused," sõnas ta.
### Response:
Bannoni sõnul andsid eurovalimised EL-i integratsioonile surmahoobi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Amazonase osariigi pealinnas Manauses asuvas Antonio Trindade vanglas sai surma 27 kinnipeetavat. Ka ülejäänud kolm vanglat, kus kokkupõrked puhkesid, asuvad Amazonase osariigis.
Föderaalvalitsus teatas lisajõudude saatmisest turvameetmete tugevdamiseks osariigi vanglates.
Osariigi valitsus teatas avalduses, et vangid hukkusid ilmselt lämbumise tagajärjel.
"Rääkisin äsja justiitsminister Sergio Moroga, kes saadab Amazonasesse eriväljaõppega meeskonna, et ta saaks meid sellel kriisihetkel aidata," ütles Amazonase kuberner Wilson Lima.
Hoolimata ohvriterohkest vägivallast osariigi vanglates, märkis Lima, et julgeolekumeetmete karmistamine osariigis on toonud kaasa "tapmiste ja varguste arvu" vähenemise.
Pühapäeval sai samas osariigis Anisio Jobimi vanglas jõuguvägivallas surma 15 inimest. Esmaspäevastes kokkupõrgetes hukkunutest neli jätsid samuti elu Anisio Jobimi vanglas.
Veel viis tapeti meeste ajutises kinnipidamisasutuses ja kuus jättis elu Puraquequara vanglaüksuses.
Brasiilia on 2016. aasta seisuga vangide arvult maailmas kolmandal kohal, kui riigis oli trellide taga 726 712 kinnipeetavat, näitasid ametlikud andmed.
Vangide arv ületab riigi vanglate mahutavuse kahekordselt. 2016. aastal oli Brasiilia vanglates ruumi 368 049 vangile.
Brasiilia kinnipidamisasutused on lisaks ülerahvastatusele raskustes ka jõuguvägivallaga, lisaks ei ole haruldased mässud ja põgenemiskatsed. | Brasiilias sai neljas vanglas kokkupõrgetes surma 42 vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Amazonase osariigi pealinnas Manauses asuvas Antonio Trindade vanglas sai surma 27 kinnipeetavat. Ka ülejäänud kolm vanglat, kus kokkupõrked puhkesid, asuvad Amazonase osariigis.
Föderaalvalitsus teatas lisajõudude saatmisest turvameetmete tugevdamiseks osariigi vanglates.
Osariigi valitsus teatas avalduses, et vangid hukkusid ilmselt lämbumise tagajärjel.
"Rääkisin äsja justiitsminister Sergio Moroga, kes saadab Amazonasesse eriväljaõppega meeskonna, et ta saaks meid sellel kriisihetkel aidata," ütles Amazonase kuberner Wilson Lima.
Hoolimata ohvriterohkest vägivallast osariigi vanglates, märkis Lima, et julgeolekumeetmete karmistamine osariigis on toonud kaasa "tapmiste ja varguste arvu" vähenemise.
Pühapäeval sai samas osariigis Anisio Jobimi vanglas jõuguvägivallas surma 15 inimest. Esmaspäevastes kokkupõrgetes hukkunutest neli jätsid samuti elu Anisio Jobimi vanglas.
Veel viis tapeti meeste ajutises kinnipidamisasutuses ja kuus jättis elu Puraquequara vanglaüksuses.
Brasiilia on 2016. aasta seisuga vangide arvult maailmas kolmandal kohal, kui riigis oli trellide taga 726 712 kinnipeetavat, näitasid ametlikud andmed.
Vangide arv ületab riigi vanglate mahutavuse kahekordselt. 2016. aastal oli Brasiilia vanglates ruumi 368 049 vangile.
Brasiilia kinnipidamisasutused on lisaks ülerahvastatusele raskustes ka jõuguvägivallaga, lisaks ei ole haruldased mässud ja põgenemiskatsed.
### Response:
Brasiilias sai neljas vanglas kokkupõrgetes surma 42 vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapi võitis olümpiavõitja Nino Schurter ajaga 1:23.27. Teisele kohale tuli Šveitsi rattur Mathias Flueckiger ja kolmandaks prantslane Jordan Sarrou, mõlemad lõpetasid sama lõpuajaga 1:23.46. Martin Loo kaotas võitjale 5.08.
„Esimene ring ei läinud hästi ja kaotasin palju aega. Stardi järgselt läks Fumicul kett katki, mille järel toimus ootamatu pidurdamine ja ei saanud enne esimest pudelikaela ettepoole. Järgmised 6 ringi parandasin järjepidevalt oma kohta,“ kommenteeris Loo.
Järgmisel pühapäeval osaleb Loo Šveitsis toimuval MK-etapil. | Martin Loo sai Andorra MK-etapil 37. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapi võitis olümpiavõitja Nino Schurter ajaga 1:23.27. Teisele kohale tuli Šveitsi rattur Mathias Flueckiger ja kolmandaks prantslane Jordan Sarrou, mõlemad lõpetasid sama lõpuajaga 1:23.46. Martin Loo kaotas võitjale 5.08.
„Esimene ring ei läinud hästi ja kaotasin palju aega. Stardi järgselt läks Fumicul kett katki, mille järel toimus ootamatu pidurdamine ja ei saanud enne esimest pudelikaela ettepoole. Järgmised 6 ringi parandasin järjepidevalt oma kohta,“ kommenteeris Loo.
Järgmisel pühapäeval osaleb Loo Šveitsis toimuval MK-etapil.
### Response:
Martin Loo sai Andorra MK-etapil 37. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15. voor viis Vikingi külla tabeli esimese otsa meeskonnale Moldele, keda juhendab legendaarne Ole Gunnar Solskjaer. Molde läks juba viiendal minutil juhtima ja pooltunni täitumiseks oli neil käes kaheväravaline eduseis, vahendas Soccernet.ee.
Teisel poolajal võitles Viking 72. ja 84. minuti tabamustest välja viigi, kuid neljandal üleminutil lõi kodumeeskond ikkagi oma 3:2 võiduvärava. Seega tuli vastu võtta juba oma kümnes kaotus, seejuures on varemgi just lisaminutitel punktid käest antud.
Karol Mets tegi Vikingi keskkaitsjana kaasa kõik mänguminutid. Liigatabelis on Viking 9 punktiga selge punane latern. | Metsa koduklubi pidi taas dramaatilise kaotuse vastu võtma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15. voor viis Vikingi külla tabeli esimese otsa meeskonnale Moldele, keda juhendab legendaarne Ole Gunnar Solskjaer. Molde läks juba viiendal minutil juhtima ja pooltunni täitumiseks oli neil käes kaheväravaline eduseis, vahendas Soccernet.ee.
Teisel poolajal võitles Viking 72. ja 84. minuti tabamustest välja viigi, kuid neljandal üleminutil lõi kodumeeskond ikkagi oma 3:2 võiduvärava. Seega tuli vastu võtta juba oma kümnes kaotus, seejuures on varemgi just lisaminutitel punktid käest antud.
Karol Mets tegi Vikingi keskkaitsjana kaasa kõik mänguminutid. Liigatabelis on Viking 9 punktiga selge punane latern.
### Response:
Metsa koduklubi pidi taas dramaatilise kaotuse vastu võtma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabatreeningute järel autole hea seadistuse leidnud Ralf Aronil esimeses kvalifikatsioonis veel auto head kiirust realiseerida ei õnnestunud. Lühikesel, vaid 2,5 km pikal ringrajal olid sõitjate vahed väga väikesed ja praktiliselt mahtusid kvalifikatsioonis 18 sõitja ringiajad ainult 0,5 sekundi sisse. Aga esimeses võistlussõidus tõusis eestlane siiski mitme koha võrra ja finišeeris üheksandana. Seevastu teises kvalifikatsioonis, mis määras ära stardikohad järgmisteks võistlussõitudeks, näitas Ralf suurepärast kiirust ja tal õnnestus purustada F3 autode Norisringi rajarekord.
Alustanud teist sõitu parimalt stardikohalt asus Ralf Aon võistlust juhtima, aga pidi oma positsiooni lähimate konkurentide ees pidevalt kaitsma. Võidusõidu viimastel minutitel sai heitluses esikoha pärast viga Ralfi auto esitiib, auto kaotas kiirust ja ta oli sunnitud leppima viienda kohaga. Kolmandas sõidus saavutas Ralf Aron oma nädalavahetuse parima tulemuse finišeerides neljanda kohaga.
Ralf Aron: "Vabatreeningutel olime aeglased, aga saime seejärel väga hästi aru, milles probleem ja insenerid tegid väga hea töö. Esimeses ajasõidus tegin ise väikse vea, aga esimeses võistlussõidus start õnnestus väga hästi ja sain mitmest konkurendist mööda. Kahjuks tegid paar sõitjat ees pirueti ja jäin nende taha kinni ning seetõttu rohkem kohti parandada ei õnnestunud."
"Teises ajasõidus saavutasin oma esimese kvalifikatsioonivõidu ja tegin rajarekordi. Teises sõidus juhtisin pikalt, aga Volkswageni mootoritega autod liikusid võistlustel kiiremini kui kvalifikatsioonis ja nii sai Lando Norris minust mööda. Üritasin temast omakorda mööduda, aga puutusime veidi kokku ja mu autol sai esitiib kannatada. Viimases sõidus tegin väga hea stardi, aga eespool startijad katsid hästi ja mööduda polnud võimalik. Teisel ringil sõitsin kergelt vastu seina ja tagaratta juures väändusid kaks varrast, mille tõttu oli auto seejärel raskelt juhitav ning pidin ühe konkurendi endast lõpuks mööda laskma."
Järgmine etapp toimub nelja nädala pärast kuulsal Spa ringirajal. | Ralf Aron sõitis Norisringi rajarekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabatreeningute järel autole hea seadistuse leidnud Ralf Aronil esimeses kvalifikatsioonis veel auto head kiirust realiseerida ei õnnestunud. Lühikesel, vaid 2,5 km pikal ringrajal olid sõitjate vahed väga väikesed ja praktiliselt mahtusid kvalifikatsioonis 18 sõitja ringiajad ainult 0,5 sekundi sisse. Aga esimeses võistlussõidus tõusis eestlane siiski mitme koha võrra ja finišeeris üheksandana. Seevastu teises kvalifikatsioonis, mis määras ära stardikohad järgmisteks võistlussõitudeks, näitas Ralf suurepärast kiirust ja tal õnnestus purustada F3 autode Norisringi rajarekord.
Alustanud teist sõitu parimalt stardikohalt asus Ralf Aon võistlust juhtima, aga pidi oma positsiooni lähimate konkurentide ees pidevalt kaitsma. Võidusõidu viimastel minutitel sai heitluses esikoha pärast viga Ralfi auto esitiib, auto kaotas kiirust ja ta oli sunnitud leppima viienda kohaga. Kolmandas sõidus saavutas Ralf Aron oma nädalavahetuse parima tulemuse finišeerides neljanda kohaga.
Ralf Aron: "Vabatreeningutel olime aeglased, aga saime seejärel väga hästi aru, milles probleem ja insenerid tegid väga hea töö. Esimeses ajasõidus tegin ise väikse vea, aga esimeses võistlussõidus start õnnestus väga hästi ja sain mitmest konkurendist mööda. Kahjuks tegid paar sõitjat ees pirueti ja jäin nende taha kinni ning seetõttu rohkem kohti parandada ei õnnestunud."
"Teises ajasõidus saavutasin oma esimese kvalifikatsioonivõidu ja tegin rajarekordi. Teises sõidus juhtisin pikalt, aga Volkswageni mootoritega autod liikusid võistlustel kiiremini kui kvalifikatsioonis ja nii sai Lando Norris minust mööda. Üritasin temast omakorda mööduda, aga puutusime veidi kokku ja mu autol sai esitiib kannatada. Viimases sõidus tegin väga hea stardi, aga eespool startijad katsid hästi ja mööduda polnud võimalik. Teisel ringil sõitsin kergelt vastu seina ja tagaratta juures väändusid kaks varrast, mille tõttu oli auto seejärel raskelt juhitav ning pidin ühe konkurendi endast lõpuks mööda laskma."
Järgmine etapp toimub nelja nädala pärast kuulsal Spa ringirajal.
### Response:
Ralf Aron sõitis Norisringi rajarekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peterburis toimunud matši ainsa värava lõi 20. minutil Tšiili kaitsjate jämedast eksimusest Lars Stindl. Samad meeskonnad kohtusid ka alagrupiturniiril, kus tehti 1:1 viik.
Saksamaale oli see esimeseks maailmajagude karikaturniiri esikohaks. Neli turniiri, neist esimese ja kolm eelmist, on võitnud Brasiilia, kahel korral on triumfeerinud Prantsusmaa ning lisaks Saksamaale on ühe korra karika saanud kätele tõsta Argentina, Mehhiko ning Taani.
Venemaalt lahkub pronksiga Euroopa meister Portugal, kes alistas kolmanda koha matšis Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere maade meistri Mehhiko pärast 1:1 lõppenud normaalaega, lisaajal 2:1.
Enne mängu:
Saksamaa koondis alistas poolfinaalis kindlalt 4:1 Mehhiko meeskonna ning peatreener Joachim Löwi sõnul on nende jaoks turniir olnud juba praeguseks suur kordaminek, kuna mängitakse tavapärasest palju noorema rivistusega.
"Poisid naudivad ning neil on suur nälg edu järele," vahendas Reuters Löwi sõnu. "Seda on tunda. Usun, et me oleme olnud tunnistajaks ühe tõelise meeskonna tekkele."
Saksamaa ja Tšiili kohtusid ka alagrupiturniiril, kus tehti 1:1 viik. "Tšiili on sellel turniiril kõige tugevam koondis. Me teadsime kohe alguses, et nad jõuavad finaali. Nad üritavad kindlasti võita ning meie asi on seda takistada," lisas sakslaste peatreener.
Tšiili võitis poolfinaalis Portugali koondist, kui pärast väravateta lõppenud normaal- ja lisaaega tõusis penaltiseerias nende kangelaseks väravavaht Claudio Bravo, kes tõrjus kindlalt kõik kolm vastaste 11-meetri karistuslööki.
"Me oleme meeskond, kes pole harjunud suurturniiride finaalis mängima, aga peame lihtsalt jalgpalli mängima. Meil on suur võimalus teha oma rahvas ja inimesed õnnelikuks, et nad saaksid oma igapäevamured unustada. See on selle asja kõige ilusam külg," kommenteeris Bravo. | Maailmajagude karikaturniiri võitis esimest korda Saksamaa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peterburis toimunud matši ainsa värava lõi 20. minutil Tšiili kaitsjate jämedast eksimusest Lars Stindl. Samad meeskonnad kohtusid ka alagrupiturniiril, kus tehti 1:1 viik.
Saksamaale oli see esimeseks maailmajagude karikaturniiri esikohaks. Neli turniiri, neist esimese ja kolm eelmist, on võitnud Brasiilia, kahel korral on triumfeerinud Prantsusmaa ning lisaks Saksamaale on ühe korra karika saanud kätele tõsta Argentina, Mehhiko ning Taani.
Venemaalt lahkub pronksiga Euroopa meister Portugal, kes alistas kolmanda koha matšis Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere maade meistri Mehhiko pärast 1:1 lõppenud normaalaega, lisaajal 2:1.
Enne mängu:
Saksamaa koondis alistas poolfinaalis kindlalt 4:1 Mehhiko meeskonna ning peatreener Joachim Löwi sõnul on nende jaoks turniir olnud juba praeguseks suur kordaminek, kuna mängitakse tavapärasest palju noorema rivistusega.
"Poisid naudivad ning neil on suur nälg edu järele," vahendas Reuters Löwi sõnu. "Seda on tunda. Usun, et me oleme olnud tunnistajaks ühe tõelise meeskonna tekkele."
Saksamaa ja Tšiili kohtusid ka alagrupiturniiril, kus tehti 1:1 viik. "Tšiili on sellel turniiril kõige tugevam koondis. Me teadsime kohe alguses, et nad jõuavad finaali. Nad üritavad kindlasti võita ning meie asi on seda takistada," lisas sakslaste peatreener.
Tšiili võitis poolfinaalis Portugali koondist, kui pärast väravateta lõppenud normaal- ja lisaaega tõusis penaltiseerias nende kangelaseks väravavaht Claudio Bravo, kes tõrjus kindlalt kõik kolm vastaste 11-meetri karistuslööki.
"Me oleme meeskond, kes pole harjunud suurturniiride finaalis mängima, aga peame lihtsalt jalgpalli mängima. Meil on suur võimalus teha oma rahvas ja inimesed õnnelikuks, et nad saaksid oma igapäevamured unustada. See on selle asja kõige ilusam külg," kommenteeris Bravo.
### Response:
Maailmajagude karikaturniiri võitis esimest korda Saksamaa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jevgeni Kaspersky sõnul on ta valmis kolima osa oma arendustööst Ühendriikidesse ja andma tunnistusi USA seadusandjatele, kui see aitab ümber lükata kuulujutud, mis tegevjuhi väitel said alguse kahe aastakümne eest erialalisest kadedusest.
"Kui Ühendriigid vajavad seda, siis võime avaldada (neile) lähtekoodi," ütles Kaspersky. "Teen ükskõik mida tõestamaks, et me ei käitu pahatahtlikult," lisas ta.
Rakendusmatemaatik Kaspersky õppis KGB rahastatud koolis ning on töötanud ka Vene kaitseministeeriumis. Tema konkurendid on pikalt vaadanud teda ja tema firmat kahtlustava pilguga, eriti pärast seda, kui tema viirustõrjetooteid hakkas saatma edu USA-s.
Mõned spekuleerivad, et Kaspersky säilitas sidemed endise Nõukogude Liidu luurajatega. Teised ei pea tõenäoliseks, et tema ettevõttel lubataks tegutseda iseseisvalt Venemaal, mille majanduse keskmes on riigifirmad ning mille luureametite mõjuvõim on president Vladimir Putini võimuajal suurenenud.
Ükski firma pole esitanud väidete toetamiseks tõendeid, kuid sellest hoolimata on USA poliitikud ja luureametnikud avalikult süüdistanud firmat Kremli heaks töötamises.
Kõrged USA luureametnikud soovitavad kongressil Kaspersky tooteid vältida ning kongress kaalub eelnõu, millega tahetakse keelata firmal kandideerida Pentagoni hangetes.
Ettevõtte on ka teiste USA korrakaitseametite luubi all. Uudistekanal NBC teatas kolmapäeval, et USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) töötajad külastasid vähemalt tosinat Ühendriikides tegutsevat Kaspersky töötajat nende kodus.
Kaspersky kinnitas NBC teadet, kuid ei teadnud, mille kohta FBI tema töötajatele küsimusi esitas. Siiski rõhutas tegevjuht, et tema suhe FBI-ga on "varemetes"
"Kahjuks on nüüd sidemed FBI-iga täielikes varemetes," lausus Kaspersky, kelle hinnangul lülitas FBI tema firma USA-s konkurentsist välja.
Kaspersky Lab on üks vähestest firmadest, mis on seotud nii USA kui ka Vene korrakaitseametitega. "See tähendab, et kui juhtub mõni raske kuritegu, mis nõuab Vene korrakaitse koostööd FBI-ga, siis pole see kahjuks võimalik," ütles tegevjuht.
Seadusandjate sammud ühe konkreetse firma vastu paneb teiste seas muretsema ka Kaspersky kriitikud, kes toovad esile, et see tekitab USA tehnoloogiafirmadele maailmas ohtliku pretsedendi. Paljud USA firmadest on teadaolevalt seotud USA riikliku julgeolekuagentuuriga (NSA).
Kaspersky kaitses usutluses oma tööd, rõhutades, et pole iialgi saanud kasu mis tahes ametlikust kaitsest.
"Ma mõistan, et tundume imelikud, sest see on Venemaa jaoks väga tavatu - Vene IT-firma, mis on edukas kõikjal maailmas. Aga see on tõde."
Kaspersky sõnul teeb tema firma ainult kaitsealast tööd, kuigi tunnistas, et mitmed valitsused on üritanud tõugata teda häkkimise ehk "pimeda poole" suunas.
"On olnud mitmeid kordi, kui asi jõudis sellele lähedale," lausus Kaspersky. Ta rõhutas, et nendega seotud ametnikud polnud Vene ametnikud.
Ühel korral läks arutelu kaitsealasest kuberjulgeolekukoostööst "ründealasele poolele", ütles Kaspersky. "Peatasin selle (arutelu) viivitamatult. Ma ei taha seda isegi arutada."
Kaspersky pakkumine lubada USA valitsusel uurida firma lähtekoodi ei pruugi skeptikuid vaigistada, sest mitmed neist pole mures niivõrd firma tarkvara, vaid firma töötajate ja nende kogutud andmete tüübi pärast. Nagu paljudes USA küberjulgeolekufirmades on ka Kaspersky Labi töötajatest mitmed endised spioonid.
Kaspersky tunnistas, et tema töötajatest mitmed on endised Vene luuretöölised, kuid peamiselt töötavad nad "müügiosakonnas, kuna neil on (varasem) suhe avaliku sektoriga".
Tegevjuhi sõnul on tema firma sisevõrgu osised üksteisest niivõrd eraldatud, et üks töötaja ei saa seda ära kasutada.
"See on peaaegu võimatu ..., sest selleks ei piisa ettevõttes vaid ühest inimesest, vaid grupist, millel on ligipääs meie tehnoloogiliste protsesside erinevatele osistele. See on liiga keeruline," ütles Kaspersky.
Lisaks rõhutas ta, et tema firma ei teeks iialgi teadlikult koostööd ühegi riigi küberrünnakutega. "Püsime valgel poolel ... ega lähe iialgi üle pimedale poolele." | Vene küberfirma Kaspersky Lab on nõus näitama USA-le oma lähtekoodi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jevgeni Kaspersky sõnul on ta valmis kolima osa oma arendustööst Ühendriikidesse ja andma tunnistusi USA seadusandjatele, kui see aitab ümber lükata kuulujutud, mis tegevjuhi väitel said alguse kahe aastakümne eest erialalisest kadedusest.
"Kui Ühendriigid vajavad seda, siis võime avaldada (neile) lähtekoodi," ütles Kaspersky. "Teen ükskõik mida tõestamaks, et me ei käitu pahatahtlikult," lisas ta.
Rakendusmatemaatik Kaspersky õppis KGB rahastatud koolis ning on töötanud ka Vene kaitseministeeriumis. Tema konkurendid on pikalt vaadanud teda ja tema firmat kahtlustava pilguga, eriti pärast seda, kui tema viirustõrjetooteid hakkas saatma edu USA-s.
Mõned spekuleerivad, et Kaspersky säilitas sidemed endise Nõukogude Liidu luurajatega. Teised ei pea tõenäoliseks, et tema ettevõttel lubataks tegutseda iseseisvalt Venemaal, mille majanduse keskmes on riigifirmad ning mille luureametite mõjuvõim on president Vladimir Putini võimuajal suurenenud.
Ükski firma pole esitanud väidete toetamiseks tõendeid, kuid sellest hoolimata on USA poliitikud ja luureametnikud avalikult süüdistanud firmat Kremli heaks töötamises.
Kõrged USA luureametnikud soovitavad kongressil Kaspersky tooteid vältida ning kongress kaalub eelnõu, millega tahetakse keelata firmal kandideerida Pentagoni hangetes.
Ettevõtte on ka teiste USA korrakaitseametite luubi all. Uudistekanal NBC teatas kolmapäeval, et USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) töötajad külastasid vähemalt tosinat Ühendriikides tegutsevat Kaspersky töötajat nende kodus.
Kaspersky kinnitas NBC teadet, kuid ei teadnud, mille kohta FBI tema töötajatele küsimusi esitas. Siiski rõhutas tegevjuht, et tema suhe FBI-ga on "varemetes"
"Kahjuks on nüüd sidemed FBI-iga täielikes varemetes," lausus Kaspersky, kelle hinnangul lülitas FBI tema firma USA-s konkurentsist välja.
Kaspersky Lab on üks vähestest firmadest, mis on seotud nii USA kui ka Vene korrakaitseametitega. "See tähendab, et kui juhtub mõni raske kuritegu, mis nõuab Vene korrakaitse koostööd FBI-ga, siis pole see kahjuks võimalik," ütles tegevjuht.
Seadusandjate sammud ühe konkreetse firma vastu paneb teiste seas muretsema ka Kaspersky kriitikud, kes toovad esile, et see tekitab USA tehnoloogiafirmadele maailmas ohtliku pretsedendi. Paljud USA firmadest on teadaolevalt seotud USA riikliku julgeolekuagentuuriga (NSA).
Kaspersky kaitses usutluses oma tööd, rõhutades, et pole iialgi saanud kasu mis tahes ametlikust kaitsest.
"Ma mõistan, et tundume imelikud, sest see on Venemaa jaoks väga tavatu - Vene IT-firma, mis on edukas kõikjal maailmas. Aga see on tõde."
Kaspersky sõnul teeb tema firma ainult kaitsealast tööd, kuigi tunnistas, et mitmed valitsused on üritanud tõugata teda häkkimise ehk "pimeda poole" suunas.
"On olnud mitmeid kordi, kui asi jõudis sellele lähedale," lausus Kaspersky. Ta rõhutas, et nendega seotud ametnikud polnud Vene ametnikud.
Ühel korral läks arutelu kaitsealasest kuberjulgeolekukoostööst "ründealasele poolele", ütles Kaspersky. "Peatasin selle (arutelu) viivitamatult. Ma ei taha seda isegi arutada."
Kaspersky pakkumine lubada USA valitsusel uurida firma lähtekoodi ei pruugi skeptikuid vaigistada, sest mitmed neist pole mures niivõrd firma tarkvara, vaid firma töötajate ja nende kogutud andmete tüübi pärast. Nagu paljudes USA küberjulgeolekufirmades on ka Kaspersky Labi töötajatest mitmed endised spioonid.
Kaspersky tunnistas, et tema töötajatest mitmed on endised Vene luuretöölised, kuid peamiselt töötavad nad "müügiosakonnas, kuna neil on (varasem) suhe avaliku sektoriga".
Tegevjuhi sõnul on tema firma sisevõrgu osised üksteisest niivõrd eraldatud, et üks töötaja ei saa seda ära kasutada.
"See on peaaegu võimatu ..., sest selleks ei piisa ettevõttes vaid ühest inimesest, vaid grupist, millel on ligipääs meie tehnoloogiliste protsesside erinevatele osistele. See on liiga keeruline," ütles Kaspersky.
Lisaks rõhutas ta, et tema firma ei teeks iialgi teadlikult koostööd ühegi riigi küberrünnakutega. "Püsime valgel poolel ... ega lähe iialgi üle pimedale poolele."
### Response:
Vene küberfirma Kaspersky Lab on nõus näitama USA-le oma lähtekoodi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saar sõnas peo lõpus laulukaare ees lühikeses pöördumises, et väiksearvulise rahvana vajame pidevalt kinnitust, et meie keel ja kultuur on elujõulised.
"Noorte laulu- ja tantsupidu kinnitas seda kõige võimsamal ja väekamal moel. Seda kõike tänu neile ägedatele noortele inimestele - tuhandetele noortele tantsijatele ja lauljatele, sadadele muusikutele, kes selle peo meie jaoks on teinud. Aitäh teile, noored sõbrad!" ütles minister.
Ta tunnustas peo lõppedes kõiki, kes andsid oma osa suursündmuse õnnestumise nimel.
Minister lisas, et noorte antud sõnumist "Mina jään" kujunes kasvava põlvkonna selge manifestatsioon, et suurpeod jätkuksid. "See teadmine on tohutult rõõmustav, kuid miski ei teki tühjalt kohalt. Noorte antud sõnum kohustab meid mõtlema tõsiselt selle üle, mida laulu-, tantsu- ja pillimängutraditsiooni hoidmiseks juba siin ja täna ette võtta tuleb," ütles Saar.
Kultuuriminister kinkis sümboolselt laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidude juhtidele Heli Jürgensonile, Margus Toomlale ja Juhan Uppinile kõigile peolistele mõeldud pihlapuu istiku – märgina väest ja eesti kultuuri ning rahvuslike traditsioonide kestmisest. | Saar: noorte laulu- ja tantsupidu kinnitas eesti kultuuri elujõulisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saar sõnas peo lõpus laulukaare ees lühikeses pöördumises, et väiksearvulise rahvana vajame pidevalt kinnitust, et meie keel ja kultuur on elujõulised.
"Noorte laulu- ja tantsupidu kinnitas seda kõige võimsamal ja väekamal moel. Seda kõike tänu neile ägedatele noortele inimestele - tuhandetele noortele tantsijatele ja lauljatele, sadadele muusikutele, kes selle peo meie jaoks on teinud. Aitäh teile, noored sõbrad!" ütles minister.
Ta tunnustas peo lõppedes kõiki, kes andsid oma osa suursündmuse õnnestumise nimel.
Minister lisas, et noorte antud sõnumist "Mina jään" kujunes kasvava põlvkonna selge manifestatsioon, et suurpeod jätkuksid. "See teadmine on tohutult rõõmustav, kuid miski ei teki tühjalt kohalt. Noorte antud sõnum kohustab meid mõtlema tõsiselt selle üle, mida laulu-, tantsu- ja pillimängutraditsiooni hoidmiseks juba siin ja täna ette võtta tuleb," ütles Saar.
Kultuuriminister kinkis sümboolselt laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidude juhtidele Heli Jürgensonile, Margus Toomlale ja Juhan Uppinile kõigile peolistele mõeldud pihlapuu istiku – märgina väest ja eesti kultuuri ning rahvuslike traditsioonide kestmisest.
### Response:
Saar: noorte laulu- ja tantsupidu kinnitas eesti kultuuri elujõulisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligur alustas võistlust päris raskelt positsioonilt, kui esimeses eelsõidus lõhkenud piduritoru ta katkestama sundis. Edasi läks aga kõik tõusvas joones ja kulmineerus neljandas eelsõidus välja sõidetud kiireima ajaga. Sellega tõusis ta üldkokkuvõttes 5. kohale ja tagatud oli pääs poolfinaali, 12 parema sekka. Oma poolfinaali teisena lõpetades oli tagatud ka pääs finaali, kuue parema sekka. Finaalis väga kindlat sõitu tehes tuli alla vanduda vaid Läti esindajale Artis Baumanisele ja valitsevale Euroopa meistrile Krisztian Szabole.
Janno Ligur: „Ülisuur pingelangus ja õnnetunne. Jälle sai end kõigepealt väga raskesse seisu pandud, kui esimeses eelsõidus lõhkes piduritoru, ja siis sealt veelgi edukamalt välja ronitud. Tasuks järjekordne poodium ning ei oskagi midagi paremat tahta.“
„Finaalis sujus kõik suurepäraselt, tegin väga kiire jokkerringi. Kolme eelsõidu liider Šigaboutdinov oli mul päris tihedalt kannul ning kui ta välja sõitis, läks minu ülesanne mõnevõrra lihtsamaks. Tuleb tunnistada, et kahe suure tiimi vastu, mida minust eespool lõpetanud Baumanis ja Szabo esindavad, on päris raske saada. Samas on Prantsusmaa etapini nüüd natuke rohkem aega ning saab auto juures vajalikke muudatusi teha. Alla ei anna ja usun, et heal päeval suudan ka need kaks maha võtta,“ lisas Ligur.
Liguriga samas, Super1600 klassis startisid ka Siim Saluri ning oma esimesel EM-etapil osalev Arvo Kask. Saluri liikus läbi kolme eelsõidu kindla sihiga poolfinaali suunas, kuid vahetult enne neljandat eelsõitu autot tabanud elektrisüsteemi rike jättis ta viimasest eelsõidust kõrvale. 11. positsionile välja võidelnud Saluri jaoks oli võistlus sellega lõppenud ning tulemuseks 21. koht. Debütant Kask alustas esimeste eelsõitudega võrdlemisi rahulikult, kuid juba neljandas eelsõiduvoorus tegi tulemuseks 17. aja, mis näitas väga head potentsiaali. Kokkuvõttes läks Kasele kirja 22. koht.
Siim Saluri: „Stardikoridoris ei läinud auto lihtsalt käima, elektroonika vedas alt. Meie jaoks suur üllatus, varem ei ole see masin mind kordagi alt vedanud. Tiimi insener ei osanud ka kohe midagi täpsemat öelda, vea põhjuse avastasime alles hiljem. Kui see suurt pettumust tekitanud vahejuhtum välja arvata ning kõrvale jätta ka asjaolu, et ühes sõidus sain valestardi eest kaks jokkerringi, oli see minu jaoks väga hea etapp ja koht poolfinaalis oli käeulatuses.“
Neljaveoliste masinate arvestuses Euro RX (Supercar) klassis startinud Andri Õun näitas neljandas eelsõidus välja võideldud 19. ajaga, et möödunud etapil Norras ühes eelsõidus saavutatud 16. aeg ei olnud vaid ühekordne sähvatus ning tehtud töö hakkab tasapisi vilja kandma.
Andri Õun: „Tegime selle hooaja alguses meeskonnas mõned põhimõttelised muudatused ja tundub, et asjad on ilusti liikuma saanud ning kõigil motivatsiooni tõusujoones liikuma pannud. Ise kasutasin kolme võistluspäeva suuresti meie auto jaoks paremini sobivate uute sõiduvõtete õppimiseks ning kinnistamiseks. Neljanda eelsõidu 19. aeg kuival asfaldil, mis ei ole kindlasti minu tugevaim külg, näitab, et töö kandis vilja.“
Super1600 klassis võitis etapi Artis Baumanis (Läti), teiseks tuli Krisztian Szabo (Ungari) ning kolmandaks sõitis end Ligur.
Euro RX (Supercar) klassis võitis etapi Anton Marklund (Rootsi), teiseks tuli Peter Hedström (Rootsi) ning kolmandaks sõitis end Rene Münnich (Saksamaa).
FIA Euroopa meistrivõistluste üldarvestuses on Ligur teise etapi järel Super1600 klassis 47 punktiga 7. kohal, Saluri 14 punktiga 14. kohal ja Kask 27. kohal. Esikolmiku moodustavad, Artis Baumanis (73 punkti), Jussi-Petteri Leppihalme (64) ja Kasparas Navickas (62 punkti). Andri Õun on Euro RX klassis kolme etapi järel 31. kohal. Esikolmiku moodustavad Anton Marklund (56 punkti), Robin Larsson (44 punkti) ja Tamas-Pal Kiss (40 punkti).
Järgmisena saab kõiki nelja Eesti sõitjat näha juba järgmisel nädalavahetusel Võrumaal Missos toimuval Olerex Eesti meistrivõistluste etapil. | Ligur kerkis rallikrossi EM-etapil taas pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligur alustas võistlust päris raskelt positsioonilt, kui esimeses eelsõidus lõhkenud piduritoru ta katkestama sundis. Edasi läks aga kõik tõusvas joones ja kulmineerus neljandas eelsõidus välja sõidetud kiireima ajaga. Sellega tõusis ta üldkokkuvõttes 5. kohale ja tagatud oli pääs poolfinaali, 12 parema sekka. Oma poolfinaali teisena lõpetades oli tagatud ka pääs finaali, kuue parema sekka. Finaalis väga kindlat sõitu tehes tuli alla vanduda vaid Läti esindajale Artis Baumanisele ja valitsevale Euroopa meistrile Krisztian Szabole.
Janno Ligur: „Ülisuur pingelangus ja õnnetunne. Jälle sai end kõigepealt väga raskesse seisu pandud, kui esimeses eelsõidus lõhkes piduritoru, ja siis sealt veelgi edukamalt välja ronitud. Tasuks järjekordne poodium ning ei oskagi midagi paremat tahta.“
„Finaalis sujus kõik suurepäraselt, tegin väga kiire jokkerringi. Kolme eelsõidu liider Šigaboutdinov oli mul päris tihedalt kannul ning kui ta välja sõitis, läks minu ülesanne mõnevõrra lihtsamaks. Tuleb tunnistada, et kahe suure tiimi vastu, mida minust eespool lõpetanud Baumanis ja Szabo esindavad, on päris raske saada. Samas on Prantsusmaa etapini nüüd natuke rohkem aega ning saab auto juures vajalikke muudatusi teha. Alla ei anna ja usun, et heal päeval suudan ka need kaks maha võtta,“ lisas Ligur.
Liguriga samas, Super1600 klassis startisid ka Siim Saluri ning oma esimesel EM-etapil osalev Arvo Kask. Saluri liikus läbi kolme eelsõidu kindla sihiga poolfinaali suunas, kuid vahetult enne neljandat eelsõitu autot tabanud elektrisüsteemi rike jättis ta viimasest eelsõidust kõrvale. 11. positsionile välja võidelnud Saluri jaoks oli võistlus sellega lõppenud ning tulemuseks 21. koht. Debütant Kask alustas esimeste eelsõitudega võrdlemisi rahulikult, kuid juba neljandas eelsõiduvoorus tegi tulemuseks 17. aja, mis näitas väga head potentsiaali. Kokkuvõttes läks Kasele kirja 22. koht.
Siim Saluri: „Stardikoridoris ei läinud auto lihtsalt käima, elektroonika vedas alt. Meie jaoks suur üllatus, varem ei ole see masin mind kordagi alt vedanud. Tiimi insener ei osanud ka kohe midagi täpsemat öelda, vea põhjuse avastasime alles hiljem. Kui see suurt pettumust tekitanud vahejuhtum välja arvata ning kõrvale jätta ka asjaolu, et ühes sõidus sain valestardi eest kaks jokkerringi, oli see minu jaoks väga hea etapp ja koht poolfinaalis oli käeulatuses.“
Neljaveoliste masinate arvestuses Euro RX (Supercar) klassis startinud Andri Õun näitas neljandas eelsõidus välja võideldud 19. ajaga, et möödunud etapil Norras ühes eelsõidus saavutatud 16. aeg ei olnud vaid ühekordne sähvatus ning tehtud töö hakkab tasapisi vilja kandma.
Andri Õun: „Tegime selle hooaja alguses meeskonnas mõned põhimõttelised muudatused ja tundub, et asjad on ilusti liikuma saanud ning kõigil motivatsiooni tõusujoones liikuma pannud. Ise kasutasin kolme võistluspäeva suuresti meie auto jaoks paremini sobivate uute sõiduvõtete õppimiseks ning kinnistamiseks. Neljanda eelsõidu 19. aeg kuival asfaldil, mis ei ole kindlasti minu tugevaim külg, näitab, et töö kandis vilja.“
Super1600 klassis võitis etapi Artis Baumanis (Läti), teiseks tuli Krisztian Szabo (Ungari) ning kolmandaks sõitis end Ligur.
Euro RX (Supercar) klassis võitis etapi Anton Marklund (Rootsi), teiseks tuli Peter Hedström (Rootsi) ning kolmandaks sõitis end Rene Münnich (Saksamaa).
FIA Euroopa meistrivõistluste üldarvestuses on Ligur teise etapi järel Super1600 klassis 47 punktiga 7. kohal, Saluri 14 punktiga 14. kohal ja Kask 27. kohal. Esikolmiku moodustavad, Artis Baumanis (73 punkti), Jussi-Petteri Leppihalme (64) ja Kasparas Navickas (62 punkti). Andri Õun on Euro RX klassis kolme etapi järel 31. kohal. Esikolmiku moodustavad Anton Marklund (56 punkti), Robin Larsson (44 punkti) ja Tamas-Pal Kiss (40 punkti).
Järgmisena saab kõiki nelja Eesti sõitjat näha juba järgmisel nädalavahetusel Võrumaal Missos toimuval Olerex Eesti meistrivõistluste etapil.
### Response:
Ligur kerkis rallikrossi EM-etapil taas pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on Erki Noole nimel oleva Eesti juunioride rekordi kordamisega, vahendas Delfi.
18-aastane noorsportlane parandas isiklikku rekordit 15 sentimeetri võrra. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis ta Sven Reintaki, Veiko Kriiski ja Maicel Uiboga jagama viiendat kohta. Enamat on suutnud Valeri Bukrejev (5.86), Erki Nool (5.60), Ramon Lindal (5.36) ja Rein Sokk (5.33).
Euroopa juunioride hooaja edetabelis hoiab noor Nool nüüd 9.-10. kohta. | Robin Nool kordas isa Erki Eesti juunioride rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on Erki Noole nimel oleva Eesti juunioride rekordi kordamisega, vahendas Delfi.
18-aastane noorsportlane parandas isiklikku rekordit 15 sentimeetri võrra. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis ta Sven Reintaki, Veiko Kriiski ja Maicel Uiboga jagama viiendat kohta. Enamat on suutnud Valeri Bukrejev (5.86), Erki Nool (5.60), Ramon Lindal (5.36) ja Rein Sokk (5.33).
Euroopa juunioride hooaja edetabelis hoiab noor Nool nüüd 9.-10. kohta.
### Response:
Robin Nool kordas isa Erki Eesti juunioride rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kella 18 ajal Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 37. kilomeetril.
Esialgetel andmetel liikus Honda Tallinna poolt Haapsalu suunas ning Ford Haapsalust pealinna.
Sündmuskohal hukkus Fordis olnud kaasreisija, 45-aastane naine. Kiirabi viis Honda roolis olnud 1992. aastal sündinud mehe ja Fordi juhtinud 1971. aastal sündinud mehe haiglasse. Teisi reisijaid autodes polnud.
Liiklusõnnetuse hetkel oli teelõigul teekate kuiv ja nähtavus hea.
"Traagilise liiklusõnnetuse põhjused on selgitamisel ning politseinikud on sündmuskohal infot kogumas. Esialgsetel andmetel võis Ford kalduda vastassuunavöödisse," ütles Lääne prefektuuri operatiivjuht Andrei Taratuhhin.
Liiklus oli sel teelõigul mitu tundi tugevasti häiritud, praeguseks on liiklus osaliselt taastatud.
"Suvisel ajal toimub palju üritusi, on puhkuste aeg ja inimesed liiguvad palju ringi. Sellepärast palume kõiki liiklejaid olla väga tähelepanelikud, valida turvaline sõidukiirus, hoida pikivahet, alati olla roolis kained ning suunata kogu oma tähelepanu sõiduki juhtimisele, et kõik jõuaksid turvaliselt kohale," ütles Taratuhhin.
Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks alustatakse kriminaalmenetlust, mida juhib Lääne ringkonnaprokuratuur. | Lääne-Nigula vallas hukkus liiklusõnnetuses 45-aastane naine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kella 18 ajal Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 37. kilomeetril.
Esialgetel andmetel liikus Honda Tallinna poolt Haapsalu suunas ning Ford Haapsalust pealinna.
Sündmuskohal hukkus Fordis olnud kaasreisija, 45-aastane naine. Kiirabi viis Honda roolis olnud 1992. aastal sündinud mehe ja Fordi juhtinud 1971. aastal sündinud mehe haiglasse. Teisi reisijaid autodes polnud.
Liiklusõnnetuse hetkel oli teelõigul teekate kuiv ja nähtavus hea.
"Traagilise liiklusõnnetuse põhjused on selgitamisel ning politseinikud on sündmuskohal infot kogumas. Esialgsetel andmetel võis Ford kalduda vastassuunavöödisse," ütles Lääne prefektuuri operatiivjuht Andrei Taratuhhin.
Liiklus oli sel teelõigul mitu tundi tugevasti häiritud, praeguseks on liiklus osaliselt taastatud.
"Suvisel ajal toimub palju üritusi, on puhkuste aeg ja inimesed liiguvad palju ringi. Sellepärast palume kõiki liiklejaid olla väga tähelepanelikud, valida turvaline sõidukiirus, hoida pikivahet, alati olla roolis kained ning suunata kogu oma tähelepanu sõiduki juhtimisele, et kõik jõuaksid turvaliselt kohale," ütles Taratuhhin.
Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks alustatakse kriminaalmenetlust, mida juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Lääne-Nigula vallas hukkus liiklusõnnetuses 45-aastane naine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vändrast pärit kreeka-rooma maadleja Mägisalu võitis kehakaalus kuni 55 kg otsustavas medalikohtumises ukrainlase Mõhailo Stupini 4:2.
Viimati võitis eestlane kreeka-rooma maadluses juunioride tiitlivõistlustel medali üheksa aastat tagasi, kuid Ardo Arusaar ja Madis Sihimets teenisid samuti pronksi.
Kvalifikatsiooniringis oli Mägisalu vaba, seejärel tuli kaheksandikfinaais 1:7 kaotus vastu võtta finaali jõudnud türklaselt Karem Kamalilt. Lohutusringis võitis Mägisalu 8:0 serblase Dejan Petrovici.
Teised Eesti maadlejad lõpetasid juunioride EM-il järgnevatel kohtadel: vabamaadluses Marek Kütt (-66 kg) 14., kreeka-rooma maadluses Ott Saar (-66 kg) 22., Hans Uku Leitham (-74 kg) 21., Ardo Pajur (-84 kg) 18., Hendrik Kalme (-96 kg) 16., Artur Vititin (-120 kg) 14. | Eesti sai 9-aastase vahe järel maadluse juunioride tiitlivõistlustel medali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vändrast pärit kreeka-rooma maadleja Mägisalu võitis kehakaalus kuni 55 kg otsustavas medalikohtumises ukrainlase Mõhailo Stupini 4:2.
Viimati võitis eestlane kreeka-rooma maadluses juunioride tiitlivõistlustel medali üheksa aastat tagasi, kuid Ardo Arusaar ja Madis Sihimets teenisid samuti pronksi.
Kvalifikatsiooniringis oli Mägisalu vaba, seejärel tuli kaheksandikfinaais 1:7 kaotus vastu võtta finaali jõudnud türklaselt Karem Kamalilt. Lohutusringis võitis Mägisalu 8:0 serblase Dejan Petrovici.
Teised Eesti maadlejad lõpetasid juunioride EM-il järgnevatel kohtadel: vabamaadluses Marek Kütt (-66 kg) 14., kreeka-rooma maadluses Ott Saar (-66 kg) 22., Hans Uku Leitham (-74 kg) 21., Ardo Pajur (-84 kg) 18., Hendrik Kalme (-96 kg) 16., Artur Vititin (-120 kg) 14.
### Response:
Eesti sai 9-aastase vahe järel maadluse juunioride tiitlivõistlustel medali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluse võitis prantslase peamine konkurent MM-tiitlile, belglane Thierry Neuville (Hyundai), kes pidas veel viimasel võistluspäeval esikohaduelli Ogier tiimikaaslase Ott Tänakuga. Lõpuks sõitis eestlane vastu puud ning katkestas.
"Otist on kahju," lausus Ogier oma tööandja M-Spordi pressiteenistuse vahendusel. "Ta näitas kogu nädalavahetuse jooksul head kiirust ja vääris poodiumikohta."
Enda sõitu kommenteerides ütles Ogier, et õnn polnud nende poolel. "Siiski teenisime tiitliheitlust silmas pidades olulisi punkte," rehkendas prantslane. "Nüüd kavatsen ma puhkust nautida ning hakkan seejärel valmistuma Soome ralliks." | Sebastien Ogier: Tänak vääris poodiumikohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluse võitis prantslase peamine konkurent MM-tiitlile, belglane Thierry Neuville (Hyundai), kes pidas veel viimasel võistluspäeval esikohaduelli Ogier tiimikaaslase Ott Tänakuga. Lõpuks sõitis eestlane vastu puud ning katkestas.
"Otist on kahju," lausus Ogier oma tööandja M-Spordi pressiteenistuse vahendusel. "Ta näitas kogu nädalavahetuse jooksul head kiirust ja vääris poodiumikohta."
Enda sõitu kommenteerides ütles Ogier, et õnn polnud nende poolel. "Siiski teenisime tiitliheitlust silmas pidades olulisi punkte," rehkendas prantslane. "Nüüd kavatsen ma puhkust nautida ning hakkan seejärel valmistuma Soome ralliks."
### Response:
Sebastien Ogier: Tänak vääris poodiumikohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eilsest poolfinaalist pääses Zirk finaali neljanda tulemusega, läbides distantsi 53,27 sekundiga.
Lisaks Zirgile osales poolfinaalis Armin Evert Lelle, kes parandas 51 sajandikuga isiklikku rekordit, saavutades 54,51-ga 11. koha. | Kregor Zirk võitis juunioride EM-il pronksmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eilsest poolfinaalist pääses Zirk finaali neljanda tulemusega, läbides distantsi 53,27 sekundiga.
Lisaks Zirgile osales poolfinaalis Armin Evert Lelle, kes parandas 51 sajandikuga isiklikku rekordit, saavutades 54,51-ga 11. koha.
### Response:
Kregor Zirk võitis juunioride EM-il pronksmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postitatud klipp on muudetud versioon sellest, kui Trump esines 2007. aastal WWE maadlusetendusel, vahendas BBC.
Üritusel "ründas" Trump stsenaariumi järgi WWE omanikku Vince McMahonit.
Muudetud videoklipp postitati varem sel nädalal veebilehel Reddit Trumpi toetavasse foorumisse.
CNN süüdistas hiljem presidenti meediavastase vägivalla õhutamises.
Üks ABC hommikuprogrammi osaline Ana Navarro, kes on Trumpi kriitik ja CNN-i kaastööline, ütles, et "tegemist on vägivalla õhutamisega. Keegi võib saada selle pärast meedias surma".
Sel nädalal telekanalis esinenud sisejulgeoleku nõunik Thomas Bossert aga ütles, et "keegi ei võta seda ähvardusena".
CNN-i Valge Maja korrespondent Jim Acosta, kes on kritiseerinud Valge Maja suhtumist meediasse, küsis Twitteris lihtsalt: "Kas profimaadlus pole mitte võlts?"
CNN-i kommunikatsioonimeeskond kirjutas Twitteris aga sarkastilise vastuse, milles tsiteeris Valge Maja pressiametniku Sarah Huckabee Sandersi sõnu, kes ütles neljapäeval: "President ei ole kunagi mingil viisil propageerinud ja õhutanud vägivalda. Kui üldse, siis hoopis vastupidi."
Hilisemas teates märkis uudistekanal, et Sarah Huckabee Sanders ilmselgelt valetas. CNN-i hinnangul käitub Trump nagu laps, mis ei ole tema ametikohale väärikas.
"Me jätkame enda töö tegemist. Tema peaks alustama enda töö tegemist," lisas kanal.
Trump on sotsiaalmeedia aktiivne kasutaja ning laupäeval kaitses ta seda Twitteris, öeldes, et ta on kaasaegne president.
#FraudNewsCNN #FNN pic.twitter.com/WYUnHjjUjg
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 2, 2017
My use of social media is not Presidential - it’s MODERN DAY PRESIDENTIAL. Make America Great Again!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 1, 2017
Trump punches CNN in a juvenile tweet, CNN calls it a sad day when President encourages violence against reporters https://t.co/56M6WXNHgX pic.twitter.com/VVwPvQ5rA1
— CNN Breaking News (@cnnbrk) July 2, 2017 | Trump postitas Twitterisse video, milles "peksab" CNN-i | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postitatud klipp on muudetud versioon sellest, kui Trump esines 2007. aastal WWE maadlusetendusel, vahendas BBC.
Üritusel "ründas" Trump stsenaariumi järgi WWE omanikku Vince McMahonit.
Muudetud videoklipp postitati varem sel nädalal veebilehel Reddit Trumpi toetavasse foorumisse.
CNN süüdistas hiljem presidenti meediavastase vägivalla õhutamises.
Üks ABC hommikuprogrammi osaline Ana Navarro, kes on Trumpi kriitik ja CNN-i kaastööline, ütles, et "tegemist on vägivalla õhutamisega. Keegi võib saada selle pärast meedias surma".
Sel nädalal telekanalis esinenud sisejulgeoleku nõunik Thomas Bossert aga ütles, et "keegi ei võta seda ähvardusena".
CNN-i Valge Maja korrespondent Jim Acosta, kes on kritiseerinud Valge Maja suhtumist meediasse, küsis Twitteris lihtsalt: "Kas profimaadlus pole mitte võlts?"
CNN-i kommunikatsioonimeeskond kirjutas Twitteris aga sarkastilise vastuse, milles tsiteeris Valge Maja pressiametniku Sarah Huckabee Sandersi sõnu, kes ütles neljapäeval: "President ei ole kunagi mingil viisil propageerinud ja õhutanud vägivalda. Kui üldse, siis hoopis vastupidi."
Hilisemas teates märkis uudistekanal, et Sarah Huckabee Sanders ilmselgelt valetas. CNN-i hinnangul käitub Trump nagu laps, mis ei ole tema ametikohale väärikas.
"Me jätkame enda töö tegemist. Tema peaks alustama enda töö tegemist," lisas kanal.
Trump on sotsiaalmeedia aktiivne kasutaja ning laupäeval kaitses ta seda Twitteris, öeldes, et ta on kaasaegne president.
#FraudNewsCNN #FNN pic.twitter.com/WYUnHjjUjg
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 2, 2017
My use of social media is not Presidential - it’s MODERN DAY PRESIDENTIAL. Make America Great Again!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 1, 2017
Trump punches CNN in a juvenile tweet, CNN calls it a sad day when President encourages violence against reporters https://t.co/56M6WXNHgX pic.twitter.com/VVwPvQ5rA1
— CNN Breaking News (@cnnbrk) July 2, 2017
### Response:
Trump postitas Twitterisse video, milles "peksab" CNN-i |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma karjääri kümnenda Tour de France'i etapivõidu saanud sakslasele järgnesid grupifinišis prantslane Arnaud Demare (FDJ) ja kaasmaalane Andre Greipel (Lotto). Britt Mark Cavendish (Dimension Data) jäeti neljandaks.
Lauge profiiliga etapp sõideti tugevas vihmasajus ning rajal toimus peagrupis suur kukkumine, kuhu sattus ka tiitlikaitsja Chris Froome, kes oli õnnetuse tagajärjel sunnitud ratast vahetama.
Velotuuri üldliidrina jätkab britist Sky jalgrattur Geraint Thomas, kes edestab šveitslast Stefan Küngi (BMC) viie ja Kittelit kuue sekundiga. Froome lõpetas peagrupis ning on üldarvestuses kuuendal kohal.
Homne etapp viib ratturid läbi Hollandi Prantsusmaale. | Tour de France'il läks etapivõit Kittelile, Froome kukkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma karjääri kümnenda Tour de France'i etapivõidu saanud sakslasele järgnesid grupifinišis prantslane Arnaud Demare (FDJ) ja kaasmaalane Andre Greipel (Lotto). Britt Mark Cavendish (Dimension Data) jäeti neljandaks.
Lauge profiiliga etapp sõideti tugevas vihmasajus ning rajal toimus peagrupis suur kukkumine, kuhu sattus ka tiitlikaitsja Chris Froome, kes oli õnnetuse tagajärjel sunnitud ratast vahetama.
Velotuuri üldliidrina jätkab britist Sky jalgrattur Geraint Thomas, kes edestab šveitslast Stefan Küngi (BMC) viie ja Kittelit kuue sekundiga. Froome lõpetas peagrupis ning on üldarvestuses kuuendal kohal.
Homne etapp viib ratturid läbi Hollandi Prantsusmaale.
### Response:
Tour de France'il läks etapivõit Kittelile, Froome kukkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harjumaal on tänavu vees elu kaotanud kolm inimest, Ida-Virumaal viis, Raplamaal kaks, Saaremaal üks, Jõgevamaal kolm, Pärnumaal kaks, Viljandimaal üks, Tartumaal kolm ning Põlvamaal üks inimene.
Mullu kaotas vees kogu aasta jooksul elu 47 inimest.
Päästeamet korraldab tänavu ohutuskampaania, milles kutsub inimesi veesõidukites päästevesti kandma. Sõnumit "Vest päästab veest" kandva veeohutuskampaania raames korraldab päästeamet üle Eesti nii info- kui ohutuspäevi, kokku 82 erinevat üritust, millele lisandub 60, mida korraldavad vabatahtlikud, edastas päästeamet.
Ohutuspäevadel kasutatakse uutmoodi teavitusvahendeid, näiteks greenscreen pildistamist ja virtuaalreaalsuse harjutusi, aga ka kõige käegakatsutavamat – päästevesti selga proovimist. Lisaks toimuvad suvistes laste- ja noortelaagrites veeohutuskoolitused.
Päästeameti ennetusosakonna juhi Indrek Intsi sõnul on veeohutuskampaaniad seni keskendunud kahele teemale: joobes ujumise ohtudele ja päästevesti kandmisele.
"Ohutuskampaaniate valikut on mõjutanud nii statistika kui elanikkonna teadlikkus ja käitumisharjumused. Käesoleval aastal keskendub päästeamet taas päästevestidele," sõnas Ints. Esimene päästevestikampaania toimus möödunud suvel. | Tänavu on vees elu kaotanud 21 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harjumaal on tänavu vees elu kaotanud kolm inimest, Ida-Virumaal viis, Raplamaal kaks, Saaremaal üks, Jõgevamaal kolm, Pärnumaal kaks, Viljandimaal üks, Tartumaal kolm ning Põlvamaal üks inimene.
Mullu kaotas vees kogu aasta jooksul elu 47 inimest.
Päästeamet korraldab tänavu ohutuskampaania, milles kutsub inimesi veesõidukites päästevesti kandma. Sõnumit "Vest päästab veest" kandva veeohutuskampaania raames korraldab päästeamet üle Eesti nii info- kui ohutuspäevi, kokku 82 erinevat üritust, millele lisandub 60, mida korraldavad vabatahtlikud, edastas päästeamet.
Ohutuspäevadel kasutatakse uutmoodi teavitusvahendeid, näiteks greenscreen pildistamist ja virtuaalreaalsuse harjutusi, aga ka kõige käegakatsutavamat – päästevesti selga proovimist. Lisaks toimuvad suvistes laste- ja noortelaagrites veeohutuskoolitused.
Päästeameti ennetusosakonna juhi Indrek Intsi sõnul on veeohutuskampaaniad seni keskendunud kahele teemale: joobes ujumise ohtudele ja päästevesti kandmisele.
"Ohutuskampaaniate valikut on mõjutanud nii statistika kui elanikkonna teadlikkus ja käitumisharjumused. Käesoleval aastal keskendub päästeamet taas päästevestidele," sõnas Ints. Esimene päästevestikampaania toimus möödunud suvel.
### Response:
Tänavu on vees elu kaotanud 21 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nelja viimase aasta maailmameistrile järgnevad sel nädalavahetusel peetud Poola rallil esikoha võtnud belglane Thierry Neuville (Hyundai) 149, soomlane Jari-Matti Latvala (Toyota) 112, Ott Tänak (Ford) 108, hispaanlane Dani Sordo (Hyundai) 82 ja britt Elfyn Evans (Ford) 57 silmaga.
Rallivõite on tänavu jagunud viiele sõitjale. Neuville'il on esikohti kolm, Ogier'l kaks ning Latvalal, Tänakul ning kümnendal kohal oleval britil Kris Meeke'il (Citroen) üks. | Neuville vähendas Ogier'ga vahet, Tänak langes neljandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nelja viimase aasta maailmameistrile järgnevad sel nädalavahetusel peetud Poola rallil esikoha võtnud belglane Thierry Neuville (Hyundai) 149, soomlane Jari-Matti Latvala (Toyota) 112, Ott Tänak (Ford) 108, hispaanlane Dani Sordo (Hyundai) 82 ja britt Elfyn Evans (Ford) 57 silmaga.
Rallivõite on tänavu jagunud viiele sõitjale. Neuville'il on esikohti kolm, Ogier'l kaks ning Latvalal, Tänakul ning kümnendal kohal oleval britil Kris Meeke'il (Citroen) üks.
### Response:
Neuville vähendas Ogier'ga vahet, Tänak langes neljandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "MM-i üldseisu arvestades päästsid boonuspunktid minu jaoks mingil määral selle ralli," lausus Latvala. "Pärast eilset pettumust sain tänaseks kõik asjad korda. Auto vigastused ei olnud suured ning me ei pidanud kogu käigukasti välja vahetama."
Otsustavalt päeval võitlesid ralli võidu eest Ott Tänak (Ford) ja Thierry Neuville (Hyundai). Pärast eestlase väljasõitu võttis belglane kindla esikoha. "Ülsarvestuses on seis nii pingeline, et kõik teevad vigu," sõnas Latvala. "Praegu pole kellelgi sellist ülemvõimu nagu viimastel aastatel on Sebastien Ogier'l olnud." | Latvala: seis on nii pingeline, et kõik teevad vigu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"MM-i üldseisu arvestades päästsid boonuspunktid minu jaoks mingil määral selle ralli," lausus Latvala. "Pärast eilset pettumust sain tänaseks kõik asjad korda. Auto vigastused ei olnud suured ning me ei pidanud kogu käigukasti välja vahetama."
Otsustavalt päeval võitlesid ralli võidu eest Ott Tänak (Ford) ja Thierry Neuville (Hyundai). Pärast eestlase väljasõitu võttis belglane kindla esikoha. "Ülsarvestuses on seis nii pingeline, et kõik teevad vigu," sõnas Latvala. "Praegu pole kellelgi sellist ülemvõimu nagu viimastel aastatel on Sebastien Ogier'l olnud."
### Response:
Latvala: seis on nii pingeline, et kõik teevad vigu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui jaanipühad möödusid liikluses rahulikult, siis enne pühi hukkus lõppenud kuul liiklusõnnetustes kolm inimest. "Kahjuks ei möödunud juuni ilma hukkunuteta nagu kaks aastat tagasi," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe BNS-ile. "Kartsime, et jaanipühadel juhtub palju raskeid õnnetusi. Meie kõigi õnneks sõitsid enamik kaine mõistuse ja peaga."
Jaanipühadel juhtunud liiklusõnnetuste tagajärjel vajas arstiabi viis inimest. Möödunud jaanidel sai liikluses surma üks ning viga 19 inimest.
Tikerpe märkis, et liiklus on täpselt nii rahulik ja ohutu, kui rahulikuks ja ohutuks liiklejad selle ise muudavad. "Pühadeaegse liiklusega võib suures pildis rahule jääda. Inimesed varusid aega ning kuigi leidus rumalaid, kes napsusena rooli istusid, võtsid enamus inimesi kodutee ette siis, kui nad olid välja puhanud ja 100 protsenti kindlad oma kainuses,“ ütles Tikerpe.
Liikluses sai poole aastaga ligikaudu 100 inimest vähem viga kui aasta tagasi. "Teedel hukkunuid on küll üheksa vähem, kuid 22 surnud inimest on ikka liiga palju. Meie kõik, eriti liiklejad ise, saame muuta liikluskeskkonna turvalisemaks. Ja ma arvan, et me kõik seda ka teeme. Suured muutused ei toimu üleöö," ütles juhtivkorrakaitseametnik.
Juunis juhtus 122 rasket liiklusõnnetust, milles said vigastada 146 inimest. Enne pühasid said juunis liikluses surma kaks sõidukijuhti ja üks kaasreisija.
Jaanipäeval ja sellele järgnenud päeval kõrvaldati teedelt rohkem kui 170 alkoholi tarvitanud juhti. Aasta varem tabati napsisena jaanipühade aegu roolist 199 inimest. | Poole aastaga kaotas liikluses elu 22 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui jaanipühad möödusid liikluses rahulikult, siis enne pühi hukkus lõppenud kuul liiklusõnnetustes kolm inimest. "Kahjuks ei möödunud juuni ilma hukkunuteta nagu kaks aastat tagasi," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe BNS-ile. "Kartsime, et jaanipühadel juhtub palju raskeid õnnetusi. Meie kõigi õnneks sõitsid enamik kaine mõistuse ja peaga."
Jaanipühadel juhtunud liiklusõnnetuste tagajärjel vajas arstiabi viis inimest. Möödunud jaanidel sai liikluses surma üks ning viga 19 inimest.
Tikerpe märkis, et liiklus on täpselt nii rahulik ja ohutu, kui rahulikuks ja ohutuks liiklejad selle ise muudavad. "Pühadeaegse liiklusega võib suures pildis rahule jääda. Inimesed varusid aega ning kuigi leidus rumalaid, kes napsusena rooli istusid, võtsid enamus inimesi kodutee ette siis, kui nad olid välja puhanud ja 100 protsenti kindlad oma kainuses,“ ütles Tikerpe.
Liikluses sai poole aastaga ligikaudu 100 inimest vähem viga kui aasta tagasi. "Teedel hukkunuid on küll üheksa vähem, kuid 22 surnud inimest on ikka liiga palju. Meie kõik, eriti liiklejad ise, saame muuta liikluskeskkonna turvalisemaks. Ja ma arvan, et me kõik seda ka teeme. Suured muutused ei toimu üleöö," ütles juhtivkorrakaitseametnik.
Juunis juhtus 122 rasket liiklusõnnetust, milles said vigastada 146 inimest. Enne pühasid said juunis liikluses surma kaks sõidukijuhti ja üks kaasreisija.
Jaanipäeval ja sellele järgnenud päeval kõrvaldati teedelt rohkem kui 170 alkoholi tarvitanud juhti. Aasta varem tabati napsisena jaanipühade aegu roolist 199 inimest.
### Response:
Poole aastaga kaotas liikluses elu 22 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portugalil avas hea võimalus skoori avamiseks 17. minutil, kuid Mehhiko puurilukk Guillermo Ochoa tõrjus Andre Silva penalti. Kohtumist läksid 54. minutil aga juhtima mehhiklased, kui omavärava lõi Luis Neto. Võiduks sellest siiski ei piisanud, sest kohtuniku poolt antud üleaja esimesel minutil Pepe viigistas. Lisaajal kerkis portugallaste sangariks aga Adrien Silva, kes 104. minutil suutis penalti realiseerida ja Portugalile 2:1 võidu tuua.
Mõlemad meeskonnad lõpetasid mängu kümnekesi, sest 106. minutil eemaldati Portugali poolelt teise kollase kaardi saanud Nelson Semedo ning kuus minutit hiljem pidi Mehhiko meeskonnast samal põhjusel väljakult lahkuma Raul Jimenez.
Enne mängu:
Portugal, kes poolfinaalis kaotas penaltiseeria järel Tšiilile, lubas pärast kaotusmängu koju oma tähtmängija ja kapteni Cristiano Ronaldo, et viimane saaks minna oma vastsündinud kaksikute juurde.
Mehhiko meeskond vandus oma poolfinaalis kindlalt 1:4 alla Saksamaale.
Samad koondised kohtusid turniiril juba ka alagrupifaasis, kui siis lõppes mäng 2:2 viigiga. Portugali poolel tegid skoori Ricardo Quaresma ja Cedric Soares ning Mehhikol Javier Hernendez ning Hector Moreno.
Nii Portugal kui ka Mehhiko teenisid alagrupiturniiril kaks võitu ja ühe kaotuse, kuid Portugal läks parema väravate vahe tõttu esimesena poolfinaali. | Viimasel hetkel mängu lisaajale viinud Portugal võitis pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portugalil avas hea võimalus skoori avamiseks 17. minutil, kuid Mehhiko puurilukk Guillermo Ochoa tõrjus Andre Silva penalti. Kohtumist läksid 54. minutil aga juhtima mehhiklased, kui omavärava lõi Luis Neto. Võiduks sellest siiski ei piisanud, sest kohtuniku poolt antud üleaja esimesel minutil Pepe viigistas. Lisaajal kerkis portugallaste sangariks aga Adrien Silva, kes 104. minutil suutis penalti realiseerida ja Portugalile 2:1 võidu tuua.
Mõlemad meeskonnad lõpetasid mängu kümnekesi, sest 106. minutil eemaldati Portugali poolelt teise kollase kaardi saanud Nelson Semedo ning kuus minutit hiljem pidi Mehhiko meeskonnast samal põhjusel väljakult lahkuma Raul Jimenez.
Enne mängu:
Portugal, kes poolfinaalis kaotas penaltiseeria järel Tšiilile, lubas pärast kaotusmängu koju oma tähtmängija ja kapteni Cristiano Ronaldo, et viimane saaks minna oma vastsündinud kaksikute juurde.
Mehhiko meeskond vandus oma poolfinaalis kindlalt 1:4 alla Saksamaale.
Samad koondised kohtusid turniiril juba ka alagrupifaasis, kui siis lõppes mäng 2:2 viigiga. Portugali poolel tegid skoori Ricardo Quaresma ja Cedric Soares ning Mehhikol Javier Hernendez ning Hector Moreno.
Nii Portugal kui ka Mehhiko teenisid alagrupiturniiril kaks võitu ja ühe kaotuse, kuid Portugal läks parema väravate vahe tõttu esimesena poolfinaali.
### Response:
Viimasel hetkel mängu lisaajale viinud Portugal võitis pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reporterid Lisete Velt ja Taavi Libe oli koha sisse võtnud kohe rongkäigu alguspunktis Vabaduse väljakul, et piduliste meeleolu ja muljeid uurida.
Vikerraadio Vabaduse väljakul Autor: ERR
Vikerraadio Vabaduse väljakul Autor: ERR
Vikerraadio Vabaduse väljakul Autor: ERR
Vikerraadio Vabaduse väljakul Autor: ERR
Vikerraadio laulu- ja tantsupeo rongkäigul Autor: ERR
Vikerraadio laulu- ja tantsupeo rongkäigul Autor: ERR
Vikerraadio laulu- ja tantsupeo rongkäigul Autor: ERR
Vikerraadio laulu- ja tantsupeo rongkäigul Autor: ERR | Fotod: Vikerraadio rongkäigu melus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reporterid Lisete Velt ja Taavi Libe oli koha sisse võtnud kohe rongkäigu alguspunktis Vabaduse väljakul, et piduliste meeleolu ja muljeid uurida.
Vikerraadio Vabaduse väljakul Autor: ERR
Vikerraadio Vabaduse väljakul Autor: ERR
Vikerraadio Vabaduse väljakul Autor: ERR
Vikerraadio Vabaduse väljakul Autor: ERR
Vikerraadio laulu- ja tantsupeo rongkäigul Autor: ERR
Vikerraadio laulu- ja tantsupeo rongkäigul Autor: ERR
Vikerraadio laulu- ja tantsupeo rongkäigul Autor: ERR
Vikerraadio laulu- ja tantsupeo rongkäigul Autor: ERR
### Response:
Fotod: Vikerraadio rongkäigu melus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel kaheksal hooajal ka parimalt stardikohalt alustanud valitsevale maailmameistrile järgnesid sakslane Jonas Folger Yamahal 3,310 ning Marquezi rahvus- ja meeskonnakaaslane Dani Pedrosa 11,546 sekundi suuruse kaotusega.
Marquez kerkis 129 punktiga sarja üldliidriks. Mehe edu Yamahal kihutava rahvuskaaslase Maverick Vinalesi ees on viis silma. Üle saja punkti on kogunud ka itaallased Andrea Dovizoso Ducatil ja Valentino Rossi Yamahal ning Pedrosa, kellel on koos vastavalt 123, 119 ja 103 silma. Vinales oli täna neljas, Rossi viies ning etapile sarja liidrina vastu läinud Dovizioso kaheksas.
Moto2 võidukihutamise võitis itaallane Franco Morbidelli Kalexil ja Moto3 tsiklitel jäi löömatuks hispaanlane Joan Mir Hondal. Mõlemad mehed juhivad ka üldkokkuvõttes. | Marquezi imeline seeria Saksamaal jätkus, MM-i üldliider vahetus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel kaheksal hooajal ka parimalt stardikohalt alustanud valitsevale maailmameistrile järgnesid sakslane Jonas Folger Yamahal 3,310 ning Marquezi rahvus- ja meeskonnakaaslane Dani Pedrosa 11,546 sekundi suuruse kaotusega.
Marquez kerkis 129 punktiga sarja üldliidriks. Mehe edu Yamahal kihutava rahvuskaaslase Maverick Vinalesi ees on viis silma. Üle saja punkti on kogunud ka itaallased Andrea Dovizoso Ducatil ja Valentino Rossi Yamahal ning Pedrosa, kellel on koos vastavalt 123, 119 ja 103 silma. Vinales oli täna neljas, Rossi viies ning etapile sarja liidrina vastu läinud Dovizioso kaheksas.
Moto2 võidukihutamise võitis itaallane Franco Morbidelli Kalexil ja Moto3 tsiklitel jäi löömatuks hispaanlane Joan Mir Hondal. Mõlemad mehed juhivad ka üldkokkuvõttes.
### Response:
Marquezi imeline seeria Saksamaal jätkus, MM-i üldliider vahetus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Londoni kalanduskokkuleppest lahkumine kestab kaks aastat ning Briti valitsus käivitab menetluse esmaspäeval, lisati avalduses.
Leppe alusel saavad Belgia, Hollandi, Iiri, Prantsuse ja Saksa laevad püüda kala vööndis, mis jääb Ühendkuningriigi rannikust vähemalt kuue ja kuni 12 meremiili kaugusele. Leppest lahkumine tähendab, et Briti laevad jäävad ilma õigusest püüda kala leppe ülejäänud viie osalisriigi samas vööndis.
Suurbritannia sõlmis leppe 1964. aastal ehk kaheksa aastat enne Euroopa Liiduga liitumist ning jääks sellega seotuks ka pärast EL-ist lahkumist, kui London leppest eraldi välja ei astu.
EL-i ühine kalanduspoliitika lubab bloki liikmesriikidel muu hulgas püüda kala Ühendkuningriigi rannikust 12-200 meremiili kaugusele jäävas alas ehk territoriaalmere piirist kuni majandusvööndi välisääreni.
"Londoni kalanduskokkuleppest lahkumine on oluline hetk, millega võtame tagasi kontrolli oma kalanduspoliitika üle," ütles keskkonnaminister Michael Gove.
Leppest välja astumine teeb Ühendkuningriigi kalandustööstuse "konkurentsivõimelisemaks, kasumlikumaks ja jätkusuutlikumaks", lisas ta.
2015. aastal tegutses Ühendkuningriigi kalandustööstuses üle 6000 laeva, mis tõid kaldale 708 000 tonni kala väärtuses 775 miljonit naela (884 miljonit eurot), selgub valitsuse andmeist.
Londoni kalanduskokkuleppe alusel püüdsid teiste riikide laevad samal aastal umbes 10 000 tonni kala väärtuses 17 miljonit naela (19,4 miljonit eurot). | Suurbritannia lahkub viie Euroopa riigiga sõlmitud kalandusleppest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Londoni kalanduskokkuleppest lahkumine kestab kaks aastat ning Briti valitsus käivitab menetluse esmaspäeval, lisati avalduses.
Leppe alusel saavad Belgia, Hollandi, Iiri, Prantsuse ja Saksa laevad püüda kala vööndis, mis jääb Ühendkuningriigi rannikust vähemalt kuue ja kuni 12 meremiili kaugusele. Leppest lahkumine tähendab, et Briti laevad jäävad ilma õigusest püüda kala leppe ülejäänud viie osalisriigi samas vööndis.
Suurbritannia sõlmis leppe 1964. aastal ehk kaheksa aastat enne Euroopa Liiduga liitumist ning jääks sellega seotuks ka pärast EL-ist lahkumist, kui London leppest eraldi välja ei astu.
EL-i ühine kalanduspoliitika lubab bloki liikmesriikidel muu hulgas püüda kala Ühendkuningriigi rannikust 12-200 meremiili kaugusele jäävas alas ehk territoriaalmere piirist kuni majandusvööndi välisääreni.
"Londoni kalanduskokkuleppest lahkumine on oluline hetk, millega võtame tagasi kontrolli oma kalanduspoliitika üle," ütles keskkonnaminister Michael Gove.
Leppest välja astumine teeb Ühendkuningriigi kalandustööstuse "konkurentsivõimelisemaks, kasumlikumaks ja jätkusuutlikumaks", lisas ta.
2015. aastal tegutses Ühendkuningriigi kalandustööstuses üle 6000 laeva, mis tõid kaldale 708 000 tonni kala väärtuses 775 miljonit naela (884 miljonit eurot), selgub valitsuse andmeist.
Londoni kalanduskokkuleppe alusel püüdsid teiste riikide laevad samal aastal umbes 10 000 tonni kala väärtuses 17 miljonit naela (19,4 miljonit eurot).
### Response:
Suurbritannia lahkub viie Euroopa riigiga sõlmitud kalandusleppest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Britti on suve hakul seganud puusavigastus. "Viimastel päevadel on seis läinud paremaks," ütles Murray Wimbledoni turniiri eelsel pressikonverentsil. "Kui ma tunnen ennast nii nagu täna, siis olen võistluseks valmis. Kõigiks seitsmeks matšiks."
Mullu Wimbledonis võidutsenud 30-aastane Murray kohtub turniiri avaringis maailma 134. reketi, Kasahstani esindaja Aleksandr Publikuga, kes pääses turniirile nö õnneliku kaotajana. | Tiitlikaitsja on Wimbledoni turniiriks valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Britti on suve hakul seganud puusavigastus. "Viimastel päevadel on seis läinud paremaks," ütles Murray Wimbledoni turniiri eelsel pressikonverentsil. "Kui ma tunnen ennast nii nagu täna, siis olen võistluseks valmis. Kõigiks seitsmeks matšiks."
Mullu Wimbledonis võidutsenud 30-aastane Murray kohtub turniiri avaringis maailma 134. reketi, Kasahstani esindaja Aleksandr Publikuga, kes pääses turniirile nö õnneliku kaotajana.
### Response:
Tiitlikaitsja on Wimbledoni turniiriks valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kataloog "Anu Põder. Haprus on vaprus". Koostanud Rebeka Põldsam, tekstid on kirjutanud Eha Komissarov, Rebeka Põldsam ja Jan Verwoert, kujundanud Brit Pavelson. Eesti Kunstmuuseum, Tallinn 2017, 144 lk.
On selge, et skulptor Anu Põdra (1947–2013) loomingust on tehtud feministlik näitus. See ei ole mitte ainult pahura vaataja süüdistus liigses ideoloogilisuses. Näiteks Jaan Elken on skeptiliselt torganud, et hea kunstniku looming ei kannata isegi siis, kui seda vaadata läbi feministliku filtri.1 Kuraator Rebeka Põldsam kirjutabki näituse kataloogis, et tema eesmärk on olnud asetada Põder kõrvuti naise subjektsuse feministliku kujutamise kaanoni loojatega (lk 22). Ka arutab ta ajakirjas kunst.ee Eha Komissaroviga põhjalikult just selle üle, kas, kuidas ja miks asetada Anu Põder feministlikku raamistikku.2 Katrin Kivimaa on aga väljatoonud, et mõnda aega tagasi poleks niisugust näitust Eestis veel teha saanud.3
Niisiis on vaatajat kunstiteoste tõlgendamisel juba jõuliselt suunatud. Näitusekülastaja roll polegi seega mitte niivõrd kunstiteosed avastada ja need lahti muukida, vaid nii-öelda nautida sõitu kuraatori pakutud marsruudil. T änapäeval pole selles midagi eripärast, see on pigem norm. Arvustaja seisukohast ei ole aga niisuguse näituse käsitlemine võrreldav ilukirjandusteose, küll aga kirjandusteadusliku käsitluse arvustamisega. Hinnata ei tule mitte kunstilist elamust, vaid liistu, millele see juba tõmmatud on. Muidugi on hea, kui tulemus on nauditav, ent ühtlasi tuleb jälgida, kas see veenab, on seda tehtud haritud viisil, ega see ei lähe üldteadmistega piinlikku vastuollu. Selle kõige hindamiseks peab olema asjatundja niihästi tõlgendavas teoorias, ajaloolises kontekstis kui ka vastava kunstivaldkonna väljendusvahendites. Mina kui naaberdistsipliini, kirjandusloo esindaja ei suuda öelda, kas Põdra looming on asetatud õiglasse valgusse. Minu lähteülesanne võiks parimal juhul olla võrrelda Põldsami feministlikku 1970. ja 1980. aastate naiskunsti tõlgendust sama aja naiskirjanduse tõlgendusega, mida üritan viljeleda ise.
Segadus sõnavalikul. Seegi paralleel on osalt juba tõmmatud: Komissarov on nii näituse kataloogi artiklis kui ka kunst.ee vestluses osutanud, et toonast kunsti ja kirjandust võiks näha sarnases võtmes. Mõnelt kirjandusloolaselt (peamiselt Epp Annuselt ja Eve Annukilt) laenatud fragmentide abil näib ta välja joonistavat järgmise skeemi. Sel ajal oli loojate ringkond valdavalt maskuliinne ning sellest tulenevalt oli mehekeskne ka „loomisdiskursus“, kus naine toimis ennekõike puuduva armastuse sümbolina. Sellest puudumisest frustreeritud meeslooja läks oma kunstis kaunikesti õelalt naisekeha kallale (näiteks Leonhard Lapin, Arvo Valton, Mati Unt). See oli igal juhul peavool, millega naisloojal oli keerukam kaasa minna, ning nii võis ta kergesti jääda omaette nurka nokerdama, marginaliseeruda. "Naiskunsti" konventsionaalseks lahenduseks oli tollal omakorda Komissarovi järgi keskendumine haprale naisekujule, kelle kannatust ja kurbust lõpmatult ilustati (lk 48).
Ei tihka must valgel ei kinnitada ega ümber lükata, kas toonase kirjanduse jõujooni just täpselt samamoodi iseloomustada saab. Eemalt paistab ajastu kultuuripilt hallide meestepalitute merena, mõni palitu kohmakam ja vanamoodsam, mõni elegantsem ja modernistlikum. Mingisugune naiselikkuse nälg oli selle mere taustal vist tõesti olemas – ja miks ei võinud see meesloojate puhul väljenduda kiskjalikus sööstmises naisekeha kallale, naisloojate puhul ilusatest sümbolkujudest toe otsimises. Tähendusrikkalt tekitab siinkohal segadust aga Komissarovi sõnavalik. Tema järgi näib Põder sellest tavapärasest, konventsionaalsest naiskunstist eristuvat – ometi tähistab ta konventsionaalsust siin just sellesama sõnaga, mis näituse pealkirjas "Haprus on vaprus" viitab Põdrale enesele!
See segadus osutab omakorda kaudselt probleemidele toonase kunsti ja kirjanduse feministlikul tõlgendamisel, ja need on kahtlemata samad. 1970. ja 1980. aastate hilisnõukogude Eestis tähendasid nii „feminism“, „emantsipatsioon“ kui ka „naisküsimus“ midagi muud kui praegu. Selle üks ilmne tagajärg on, et autorid on ise vastu seisnud oma loomingu feminismiga sidumisele, kui neile vähegi sõna on antud. See on harilik kirjanike puhul ja selgub olevat kehtinud ka Põdra kohta, eriti kui intervjuudes temaga on jutuks tulnud Eestis 1990. aastatel lahvatanud käremeelne ja provokatiivne, end avasõnu feministlikuna määratlenud kunsti laine. Kuraatoritekst täpsustab, et kunstnikule võinuks meeldida erinevusfeminism, kui sellest oleks toona siin kandis räägitud (lk 20).
Tänapäeval muidugi polegi kombeks lasta füüsilisest isikust autoril oma teoste tõlgendamise juures kuigivõrd kaasa rääkida. Teiseks on aga libedale jääle minek ka kirjeldada feministlikus keeles teoseid, mis ise seda keelt ei tunne ega tunnista. See annab selgesti tunda 1970. ja 1980. aastate lääne feministliku kirjandusteooria puhul, mis arenes käsikäes ilukirjandusega, tekst ja metatekst peegeldasid üksteist või isegi kattusid. Isegi kui optimistlikult arvata, et lääne teooria abil on kindlasti võimalik analüüsida ka Ida-Euroopa kultuuriobjekte, peab menetlus erinema: Ameerika kirjaniku Erica Jongi seksuaalselt avameelse "Lennuhirmu" (1973) vaatlus ei saa välja näha samasugune nagu Nõukogude Eesti kirjaniku Aimée Beekmani "Keeluala" (1972) oma. Võib-olla on visuaalkunst siin kirjandusest abitumas ja ohtlikumas olukorras, kuna selle suhe sõnalise tähendusega on märksa lõdvem ja vähem determineeritud. Kuid isegi kirjandusteose sooideologiseerimine intelligentsel viisil ei ole kerge.
Igal juhul, kui teos ise väga selgesti ei määratle end feministliku või isegi naiselikuna ja tõlgendaja ei soovi piirduda ainult autori sookuuluvuse kui argumendiga (mis on samuti täiesti mõeldav strateegia), peab ta teose feministlikkuse või naiselikkuse tuletama mingite tunnuste alusel. Seda aga võib näha juba neid tunnuseid essentsialiseeriva tegevusena, mis tänapäeval valdavale osa feministlikust teooriast siiski meeltmööda ei ole. Piltlikult öeldes: kes tahab maailmaparanduslikus plaanis seista hea selle eest, et tüdrukuid ei riietataks ainult roosasse ja poisse ainult sinisesse, peaks justkui roosasse rõivastatud väikelast kohates alati vältima järeldust, et tegu on tüdrukuga. Muidu tegeleb ta lihtsalt nendesamade stereotüüpide taastootmisega, mida soovib lammutada. Samas on argielus ääretult raske, kui mitte võimatu niisuguseid järeldusi vältida – need on väga ahvatlevad ja, mööngem, sageli ka praktilises plaanis abiks.
Sellelesamale dilemmale ja selle eri lahendustele osutabki sõna „habras“ mitmetine kasutus: Komissarov tähistab sellega mingit 1970. aastate klišeed, mis vajab ületamist, Põldsam on aga püüdnud näituse pealkirjas selle sõna nii-öelda "tagasi võita", kasutanud seda jõustavas tähenduses. Ma ei kahtlegi, et mõlemad on selle dilemmaga väga hästi kursis. See on feminismi sisemine vastuolu, mille on sõnastanud ja seda lahendada püüdnud näiteks sooteoreetik Judith Butler, kuid mis sellest hoolimata argipäevast kaduma ei kipu. Antud juhul on näituse koostamisel ja pealkirjastamisel lihtsalt tehtud just niisugune valik. Sellega suhestuda püüdes tekib aga lõpuks ikkagi tahtmine tõlgenduse juurest tagasi pöörduda objektide endi, kunstiteose enese juurde.
Diskreetne ja intelligentne õdusus. Minu visuaalse mulje järgi pole Anu Põdra tööde ekspositsioon mitte niivõrd habras kui – õdus. Maalähedaste toonide mahedad variatsioonid koos ennast puudutama ahvatlevate pindadega annavad tulemuseks esmajoones meeldiva, rahustava näitusekeskkonna. (Erandiks on muidugi 1990. aastate külmade metallkonstruktsioonide ja eemalepeletavate kumminukkudega installatsioonid.) Ühes saalis on suurele väljale koondatud küll abstraktsemaid, küll konkreetsemaid nukke, ja kuigi neid on väänatud üht- ja teistpidi, sisendab soe nahatoonilähedane värvigamma koos objektide turvalise rütmiga ikkagi pigem meeldivat rahu. Skulptuur „Reisija“ mõjub pinges olekust ja kokkusurutud huultest hoolimata siiski kuidagi toeka ja teadjana. Rõivainstallatsioonides („Ruum minu ihu jaoks“, „Vana valgus“, „Lõige kui märk. Kasukad“) on esemeid küll töödeldud ja moonutatud, kuid neist õhkub kantud rõiva kodusust ja nad on riidepuudele riputatud hella hoolega. Isegi seebist valmistatud „Keeled“, mis võiksid mõisteanalüüsi kaudu anda väga teravaid ja kriitilisi tulemusi (vrd nt François Villoni „Ballaad kadedaist keeltest“), jätavad kuidagi mõnusa mulje – seep on kodus keedetud ja sooja maavärvi. „Kirsa, 20. sajandi mehe jalaruum“, kus on eksponeeritud samuti seebist valatud saapasisud, on näitusel muide vist ainuke töö, mis viitab otsesõnu verbaalselt millelegi soolisele, kuid ka need seebist saapad on paigutatud meeldivasse, nauditavasse rütmi.
Õdusust on muidugi samuti eri liiki ning Põdra õdusus ei ole kindlasti uinutav ega mõttelage. See on diskreetne ja intelligentne: koduse ja sõbraliku tagant vilksatab analüütiline tahe. Kontrastid, teravad lõiked ja ehmatavad õmblused on täiesti olemas, kuid ometi jääb domineerima soe, meeldiv ja kaasav.
Asi pole päris samamoodi teiste, Põdra omadele kontekstiks asetatud kunstnike töödega. Ursula Mayeri filmid Margaret Thatcheri teemalise ekspositsiooni taustal näivad kuuluvat pigem küünilisse postmodernistlikku või popkunsti traditsiooni, kus olulised on tehnoloogiad ja võõrastavad leitud (või sellisena mõjuvad) objektid. Ida Tarasewiczi seente-installatsioon võiks orgaanika kasutamise kaudu haakuda, kuid meenutab visuaalselt ikkagi mingit mehhanitsistlikku süsteemi, hõivates enese alla terve toa. Põdra korralikud, selgelt piiritletud, ühes stiilis objektid mõjuvad vähemasti näitusesaalis teistsugusena. Katrin Koskaru maalide värvigamma näituse kõige heledamas ruumis võiks sobida, kuid neis puudub konkreetsus. Alina Szapocznikowi moondunud autoportreeskulptuurid näivad visuaalselt kõige sarnasemad, ent on kõvad ja külmad.
Lisaks haprusele tundub ka õdususse puutuvalt, et Põldsami ja Komissarovi tunnetus läheb natuke lahku. Komissarov asetab eriti Põdra nukkude juures rõhu sellele, et need toovad esile motiivi sürreaalse ja traumaatilise potentsiaali. Oma läikivast meditsiinilisest plastist osadega võiksid need ju tõesti sugereerida mehaanilist kõledust, meelde võiksid tulla just nimelt nn ebaõdusa (!) oru (uncanny valley) asukad. Tõsi, ka Põldsami seletused lahtilõigatud laibakottide ja õmblusi pidi „dekonstrueeritud“ rõivaste kohta pajataksid justkui kunstnikust, kes läheb skalpelliga ühiskonna kujutelmade kallale. Seejuures kinnitab ta aga teisal, et Põdra loomingus on isiklikud ebamugavustunded kunstiliselt „alati lahendatud ilusate ja meeldivatena, pakkudes pigem mõnusat solidaarset surinat, mitte kutsudes kurbusse vajuma“ (lk 21). Nii tundub, et hoolimata seletustest, milles rõhutatakse pigem kriitilist nooti, on kuraatorgi kusagil ära tundnud sellesama õdususe.
Mida arvata haprusest ja õdususest etteantud naisküsimuslikus raamistikus? Kuigi „feminismi“-sõna laiem esmane konnotatsioon on ilmselt ikka veel vana hea võitlev tigedus, ei tohiks vähegi edasi mõtlejal olla kahtlust, et nii haprus kui ka õdusus võivad iseenesest feminismiga koos käia küll. Kuid on emb-kumb neist siis kuidagi iseenesest naiselik? Ja mis sisu naiselikkusele üldse alles jääb, kui seda kirjeldada kahe vähemalt ositi justkui vastandliku omaduse kaudu? Kui me otsustame Anu Põdra loomingut vaadeldes teha järelduse, et otsus kasutada hävinevaid, purunevaid, lagunevaid materjale (vastandina näiteks pronksivalule) on naiselik; et tekstiilkujude ümar, pehme, sissepoole pöörduv, intiimsust sugereeriv vorm on naiselik; et valik töödelda kunstiobjektideks kodusest miljööst pärit, ilmselgelt privaatsfääri kuuluvad ja koguni lähedaste inimestega seotud rõivaesemed ja jalatsid (kasukad, kleidid, kirsad) on naiselik; et võib-olla on kogu kehalisuse tematiseerimine ise kuidagi naiselik, siis põlistame sellega isegi parimate kavatsuste juures teatud mõttes ammuseid stereotüüpe. On neil stereotüüpidel siis viimaks mingi tuum või ei ole? Kas need tuleb tagasi lükata või, vastupidi, omaks teha? Küll oleks tore, kui teaks.
1 Jaan Elken, Habras naine, kes oli visamast visam. – Postimees 1. VI 2017.
2 Eha Komissarov ja Rebeka Põldsam, Anu Põdrast ja feministidest. – kunst.ee 2017, nr 1.
3 Katrin Kivimaa, Näitusearvustus: keha vastamisi skulptuuriga. – Müürileht 19. V 2017.
Artikkel ilmus Sirbis. | Arvustus. Feministlik haprus ja õdusus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kataloog "Anu Põder. Haprus on vaprus". Koostanud Rebeka Põldsam, tekstid on kirjutanud Eha Komissarov, Rebeka Põldsam ja Jan Verwoert, kujundanud Brit Pavelson. Eesti Kunstmuuseum, Tallinn 2017, 144 lk.
On selge, et skulptor Anu Põdra (1947–2013) loomingust on tehtud feministlik näitus. See ei ole mitte ainult pahura vaataja süüdistus liigses ideoloogilisuses. Näiteks Jaan Elken on skeptiliselt torganud, et hea kunstniku looming ei kannata isegi siis, kui seda vaadata läbi feministliku filtri.1 Kuraator Rebeka Põldsam kirjutabki näituse kataloogis, et tema eesmärk on olnud asetada Põder kõrvuti naise subjektsuse feministliku kujutamise kaanoni loojatega (lk 22). Ka arutab ta ajakirjas kunst.ee Eha Komissaroviga põhjalikult just selle üle, kas, kuidas ja miks asetada Anu Põder feministlikku raamistikku.2 Katrin Kivimaa on aga väljatoonud, et mõnda aega tagasi poleks niisugust näitust Eestis veel teha saanud.3
Niisiis on vaatajat kunstiteoste tõlgendamisel juba jõuliselt suunatud. Näitusekülastaja roll polegi seega mitte niivõrd kunstiteosed avastada ja need lahti muukida, vaid nii-öelda nautida sõitu kuraatori pakutud marsruudil. T änapäeval pole selles midagi eripärast, see on pigem norm. Arvustaja seisukohast ei ole aga niisuguse näituse käsitlemine võrreldav ilukirjandusteose, küll aga kirjandusteadusliku käsitluse arvustamisega. Hinnata ei tule mitte kunstilist elamust, vaid liistu, millele see juba tõmmatud on. Muidugi on hea, kui tulemus on nauditav, ent ühtlasi tuleb jälgida, kas see veenab, on seda tehtud haritud viisil, ega see ei lähe üldteadmistega piinlikku vastuollu. Selle kõige hindamiseks peab olema asjatundja niihästi tõlgendavas teoorias, ajaloolises kontekstis kui ka vastava kunstivaldkonna väljendusvahendites. Mina kui naaberdistsipliini, kirjandusloo esindaja ei suuda öelda, kas Põdra looming on asetatud õiglasse valgusse. Minu lähteülesanne võiks parimal juhul olla võrrelda Põldsami feministlikku 1970. ja 1980. aastate naiskunsti tõlgendust sama aja naiskirjanduse tõlgendusega, mida üritan viljeleda ise.
Segadus sõnavalikul. Seegi paralleel on osalt juba tõmmatud: Komissarov on nii näituse kataloogi artiklis kui ka kunst.ee vestluses osutanud, et toonast kunsti ja kirjandust võiks näha sarnases võtmes. Mõnelt kirjandusloolaselt (peamiselt Epp Annuselt ja Eve Annukilt) laenatud fragmentide abil näib ta välja joonistavat järgmise skeemi. Sel ajal oli loojate ringkond valdavalt maskuliinne ning sellest tulenevalt oli mehekeskne ka „loomisdiskursus“, kus naine toimis ennekõike puuduva armastuse sümbolina. Sellest puudumisest frustreeritud meeslooja läks oma kunstis kaunikesti õelalt naisekeha kallale (näiteks Leonhard Lapin, Arvo Valton, Mati Unt). See oli igal juhul peavool, millega naisloojal oli keerukam kaasa minna, ning nii võis ta kergesti jääda omaette nurka nokerdama, marginaliseeruda. "Naiskunsti" konventsionaalseks lahenduseks oli tollal omakorda Komissarovi järgi keskendumine haprale naisekujule, kelle kannatust ja kurbust lõpmatult ilustati (lk 48).
Ei tihka must valgel ei kinnitada ega ümber lükata, kas toonase kirjanduse jõujooni just täpselt samamoodi iseloomustada saab. Eemalt paistab ajastu kultuuripilt hallide meestepalitute merena, mõni palitu kohmakam ja vanamoodsam, mõni elegantsem ja modernistlikum. Mingisugune naiselikkuse nälg oli selle mere taustal vist tõesti olemas – ja miks ei võinud see meesloojate puhul väljenduda kiskjalikus sööstmises naisekeha kallale, naisloojate puhul ilusatest sümbolkujudest toe otsimises. Tähendusrikkalt tekitab siinkohal segadust aga Komissarovi sõnavalik. Tema järgi näib Põder sellest tavapärasest, konventsionaalsest naiskunstist eristuvat – ometi tähistab ta konventsionaalsust siin just sellesama sõnaga, mis näituse pealkirjas "Haprus on vaprus" viitab Põdrale enesele!
See segadus osutab omakorda kaudselt probleemidele toonase kunsti ja kirjanduse feministlikul tõlgendamisel, ja need on kahtlemata samad. 1970. ja 1980. aastate hilisnõukogude Eestis tähendasid nii „feminism“, „emantsipatsioon“ kui ka „naisküsimus“ midagi muud kui praegu. Selle üks ilmne tagajärg on, et autorid on ise vastu seisnud oma loomingu feminismiga sidumisele, kui neile vähegi sõna on antud. See on harilik kirjanike puhul ja selgub olevat kehtinud ka Põdra kohta, eriti kui intervjuudes temaga on jutuks tulnud Eestis 1990. aastatel lahvatanud käremeelne ja provokatiivne, end avasõnu feministlikuna määratlenud kunsti laine. Kuraatoritekst täpsustab, et kunstnikule võinuks meeldida erinevusfeminism, kui sellest oleks toona siin kandis räägitud (lk 20).
Tänapäeval muidugi polegi kombeks lasta füüsilisest isikust autoril oma teoste tõlgendamise juures kuigivõrd kaasa rääkida. Teiseks on aga libedale jääle minek ka kirjeldada feministlikus keeles teoseid, mis ise seda keelt ei tunne ega tunnista. See annab selgesti tunda 1970. ja 1980. aastate lääne feministliku kirjandusteooria puhul, mis arenes käsikäes ilukirjandusega, tekst ja metatekst peegeldasid üksteist või isegi kattusid. Isegi kui optimistlikult arvata, et lääne teooria abil on kindlasti võimalik analüüsida ka Ida-Euroopa kultuuriobjekte, peab menetlus erinema: Ameerika kirjaniku Erica Jongi seksuaalselt avameelse "Lennuhirmu" (1973) vaatlus ei saa välja näha samasugune nagu Nõukogude Eesti kirjaniku Aimée Beekmani "Keeluala" (1972) oma. Võib-olla on visuaalkunst siin kirjandusest abitumas ja ohtlikumas olukorras, kuna selle suhe sõnalise tähendusega on märksa lõdvem ja vähem determineeritud. Kuid isegi kirjandusteose sooideologiseerimine intelligentsel viisil ei ole kerge.
Igal juhul, kui teos ise väga selgesti ei määratle end feministliku või isegi naiselikuna ja tõlgendaja ei soovi piirduda ainult autori sookuuluvuse kui argumendiga (mis on samuti täiesti mõeldav strateegia), peab ta teose feministlikkuse või naiselikkuse tuletama mingite tunnuste alusel. Seda aga võib näha juba neid tunnuseid essentsialiseeriva tegevusena, mis tänapäeval valdavale osa feministlikust teooriast siiski meeltmööda ei ole. Piltlikult öeldes: kes tahab maailmaparanduslikus plaanis seista hea selle eest, et tüdrukuid ei riietataks ainult roosasse ja poisse ainult sinisesse, peaks justkui roosasse rõivastatud väikelast kohates alati vältima järeldust, et tegu on tüdrukuga. Muidu tegeleb ta lihtsalt nendesamade stereotüüpide taastootmisega, mida soovib lammutada. Samas on argielus ääretult raske, kui mitte võimatu niisuguseid järeldusi vältida – need on väga ahvatlevad ja, mööngem, sageli ka praktilises plaanis abiks.
Sellelesamale dilemmale ja selle eri lahendustele osutabki sõna „habras“ mitmetine kasutus: Komissarov tähistab sellega mingit 1970. aastate klišeed, mis vajab ületamist, Põldsam on aga püüdnud näituse pealkirjas selle sõna nii-öelda "tagasi võita", kasutanud seda jõustavas tähenduses. Ma ei kahtlegi, et mõlemad on selle dilemmaga väga hästi kursis. See on feminismi sisemine vastuolu, mille on sõnastanud ja seda lahendada püüdnud näiteks sooteoreetik Judith Butler, kuid mis sellest hoolimata argipäevast kaduma ei kipu. Antud juhul on näituse koostamisel ja pealkirjastamisel lihtsalt tehtud just niisugune valik. Sellega suhestuda püüdes tekib aga lõpuks ikkagi tahtmine tõlgenduse juurest tagasi pöörduda objektide endi, kunstiteose enese juurde.
Diskreetne ja intelligentne õdusus. Minu visuaalse mulje järgi pole Anu Põdra tööde ekspositsioon mitte niivõrd habras kui – õdus. Maalähedaste toonide mahedad variatsioonid koos ennast puudutama ahvatlevate pindadega annavad tulemuseks esmajoones meeldiva, rahustava näitusekeskkonna. (Erandiks on muidugi 1990. aastate külmade metallkonstruktsioonide ja eemalepeletavate kumminukkudega installatsioonid.) Ühes saalis on suurele väljale koondatud küll abstraktsemaid, küll konkreetsemaid nukke, ja kuigi neid on väänatud üht- ja teistpidi, sisendab soe nahatoonilähedane värvigamma koos objektide turvalise rütmiga ikkagi pigem meeldivat rahu. Skulptuur „Reisija“ mõjub pinges olekust ja kokkusurutud huultest hoolimata siiski kuidagi toeka ja teadjana. Rõivainstallatsioonides („Ruum minu ihu jaoks“, „Vana valgus“, „Lõige kui märk. Kasukad“) on esemeid küll töödeldud ja moonutatud, kuid neist õhkub kantud rõiva kodusust ja nad on riidepuudele riputatud hella hoolega. Isegi seebist valmistatud „Keeled“, mis võiksid mõisteanalüüsi kaudu anda väga teravaid ja kriitilisi tulemusi (vrd nt François Villoni „Ballaad kadedaist keeltest“), jätavad kuidagi mõnusa mulje – seep on kodus keedetud ja sooja maavärvi. „Kirsa, 20. sajandi mehe jalaruum“, kus on eksponeeritud samuti seebist valatud saapasisud, on näitusel muide vist ainuke töö, mis viitab otsesõnu verbaalselt millelegi soolisele, kuid ka need seebist saapad on paigutatud meeldivasse, nauditavasse rütmi.
Õdusust on muidugi samuti eri liiki ning Põdra õdusus ei ole kindlasti uinutav ega mõttelage. See on diskreetne ja intelligentne: koduse ja sõbraliku tagant vilksatab analüütiline tahe. Kontrastid, teravad lõiked ja ehmatavad õmblused on täiesti olemas, kuid ometi jääb domineerima soe, meeldiv ja kaasav.
Asi pole päris samamoodi teiste, Põdra omadele kontekstiks asetatud kunstnike töödega. Ursula Mayeri filmid Margaret Thatcheri teemalise ekspositsiooni taustal näivad kuuluvat pigem küünilisse postmodernistlikku või popkunsti traditsiooni, kus olulised on tehnoloogiad ja võõrastavad leitud (või sellisena mõjuvad) objektid. Ida Tarasewiczi seente-installatsioon võiks orgaanika kasutamise kaudu haakuda, kuid meenutab visuaalselt ikkagi mingit mehhanitsistlikku süsteemi, hõivates enese alla terve toa. Põdra korralikud, selgelt piiritletud, ühes stiilis objektid mõjuvad vähemasti näitusesaalis teistsugusena. Katrin Koskaru maalide värvigamma näituse kõige heledamas ruumis võiks sobida, kuid neis puudub konkreetsus. Alina Szapocznikowi moondunud autoportreeskulptuurid näivad visuaalselt kõige sarnasemad, ent on kõvad ja külmad.
Lisaks haprusele tundub ka õdususse puutuvalt, et Põldsami ja Komissarovi tunnetus läheb natuke lahku. Komissarov asetab eriti Põdra nukkude juures rõhu sellele, et need toovad esile motiivi sürreaalse ja traumaatilise potentsiaali. Oma läikivast meditsiinilisest plastist osadega võiksid need ju tõesti sugereerida mehaanilist kõledust, meelde võiksid tulla just nimelt nn ebaõdusa (!) oru (uncanny valley) asukad. Tõsi, ka Põldsami seletused lahtilõigatud laibakottide ja õmblusi pidi „dekonstrueeritud“ rõivaste kohta pajataksid justkui kunstnikust, kes läheb skalpelliga ühiskonna kujutelmade kallale. Seejuures kinnitab ta aga teisal, et Põdra loomingus on isiklikud ebamugavustunded kunstiliselt „alati lahendatud ilusate ja meeldivatena, pakkudes pigem mõnusat solidaarset surinat, mitte kutsudes kurbusse vajuma“ (lk 21). Nii tundub, et hoolimata seletustest, milles rõhutatakse pigem kriitilist nooti, on kuraatorgi kusagil ära tundnud sellesama õdususe.
Mida arvata haprusest ja õdususest etteantud naisküsimuslikus raamistikus? Kuigi „feminismi“-sõna laiem esmane konnotatsioon on ilmselt ikka veel vana hea võitlev tigedus, ei tohiks vähegi edasi mõtlejal olla kahtlust, et nii haprus kui ka õdusus võivad iseenesest feminismiga koos käia küll. Kuid on emb-kumb neist siis kuidagi iseenesest naiselik? Ja mis sisu naiselikkusele üldse alles jääb, kui seda kirjeldada kahe vähemalt ositi justkui vastandliku omaduse kaudu? Kui me otsustame Anu Põdra loomingut vaadeldes teha järelduse, et otsus kasutada hävinevaid, purunevaid, lagunevaid materjale (vastandina näiteks pronksivalule) on naiselik; et tekstiilkujude ümar, pehme, sissepoole pöörduv, intiimsust sugereeriv vorm on naiselik; et valik töödelda kunstiobjektideks kodusest miljööst pärit, ilmselgelt privaatsfääri kuuluvad ja koguni lähedaste inimestega seotud rõivaesemed ja jalatsid (kasukad, kleidid, kirsad) on naiselik; et võib-olla on kogu kehalisuse tematiseerimine ise kuidagi naiselik, siis põlistame sellega isegi parimate kavatsuste juures teatud mõttes ammuseid stereotüüpe. On neil stereotüüpidel siis viimaks mingi tuum või ei ole? Kas need tuleb tagasi lükata või, vastupidi, omaks teha? Küll oleks tore, kui teaks.
1 Jaan Elken, Habras naine, kes oli visamast visam. – Postimees 1. VI 2017.
2 Eha Komissarov ja Rebeka Põldsam, Anu Põdrast ja feministidest. – kunst.ee 2017, nr 1.
3 Katrin Kivimaa, Näitusearvustus: keha vastamisi skulptuuriga. – Müürileht 19. V 2017.
Artikkel ilmus Sirbis.
### Response:
Arvustus. Feministlik haprus ja õdusus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lehe teatel kavatseb Venemaa vedada tuumajaama Akademik Lomonosovi Peterburist Murmanskisse, vahendas Soome uudistekanal MTV.
Laeva teekond viib läbi Soome lahe ja Läänemere ning mööda Norra rannikust. Kogu transportimine võtab hinnanguliselt aega umbes kolm nädalat.
Venemaa plaan on pannud muretsema Norra, aga ka Soome, Rootsi ja Taani, sest tuumareaktorit testitakse enne transportimise algust, mis tähendab, et see võib teekonna ajal sisaldada tuumakütust.
Soome radiatsiooni ja tuumaohutuse amet (STUK) on projektist teadlik ning kavatseb lähiajal Peterburi külastada.
Norra mure Venemaa plaaniga seoses tugineb varasematele kogemustele. 1994. aastal tuli Vene laev Murmansk puksiiri küljest lahti ning ulpis jõululaupäeval Norra linna Sörväri lähistel. Laeva veeti Indiasse lammutamisele. Rohkem kui 200 meetri pikkune ja 13 000 tonni kaaluv laev jäeti aga sinna roostetama. Laeva omanik Araabia Ühendemiraadid ei viinud laeva minema, vaatamata Norra nõudmistele.
Lõpuks otsustas Norra oma kuludega laeva minema viia. See operatsioon läks maksma üle 30 miljoni euro.
Akademik Lomonosovi tuumajaam on 144 meetri pikkune ning sellel on kaks tuumareaktorit, mis on ehitatud jäämurdmise jaoks.
Norra välisminister Børge Brende ja teiste Põhjamaade liidrid on nõudnud Venemaalt vastuseid operatsiooni kohta. Venemaa on kinnitanud, et kavatseb Akademik Lomonosovit vedada kokku 2300 meremiili. Norrat, Soomet, Rootsit ja Taanit teeb murelikuks võimaliku õnnetuse tekkimine tormisel merel. | Leht: Venemaa kavatseb vedada mööda Soome lahte ujuvat tuumajaama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lehe teatel kavatseb Venemaa vedada tuumajaama Akademik Lomonosovi Peterburist Murmanskisse, vahendas Soome uudistekanal MTV.
Laeva teekond viib läbi Soome lahe ja Läänemere ning mööda Norra rannikust. Kogu transportimine võtab hinnanguliselt aega umbes kolm nädalat.
Venemaa plaan on pannud muretsema Norra, aga ka Soome, Rootsi ja Taani, sest tuumareaktorit testitakse enne transportimise algust, mis tähendab, et see võib teekonna ajal sisaldada tuumakütust.
Soome radiatsiooni ja tuumaohutuse amet (STUK) on projektist teadlik ning kavatseb lähiajal Peterburi külastada.
Norra mure Venemaa plaaniga seoses tugineb varasematele kogemustele. 1994. aastal tuli Vene laev Murmansk puksiiri küljest lahti ning ulpis jõululaupäeval Norra linna Sörväri lähistel. Laeva veeti Indiasse lammutamisele. Rohkem kui 200 meetri pikkune ja 13 000 tonni kaaluv laev jäeti aga sinna roostetama. Laeva omanik Araabia Ühendemiraadid ei viinud laeva minema, vaatamata Norra nõudmistele.
Lõpuks otsustas Norra oma kuludega laeva minema viia. See operatsioon läks maksma üle 30 miljoni euro.
Akademik Lomonosovi tuumajaam on 144 meetri pikkune ning sellel on kaks tuumareaktorit, mis on ehitatud jäämurdmise jaoks.
Norra välisminister Børge Brende ja teiste Põhjamaade liidrid on nõudnud Venemaalt vastuseid operatsiooni kohta. Venemaa on kinnitanud, et kavatseb Akademik Lomonosovit vedada kokku 2300 meremiili. Norrat, Soomet, Rootsit ja Taanit teeb murelikuks võimaliku õnnetuse tekkimine tormisel merel.
### Response:
Leht: Venemaa kavatseb vedada mööda Soome lahte ujuvat tuumajaama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21-aastane Kontaveit paikneb maailma edetabelis 37. kohal, 25-aastane hispaanlanna on 60. real.
Wimbledoni ametlikul kodulehel avaldati pühapäeval esmaspäevaste mängude ajakava ning paljud staarid pääsevad kohe ka platsile.
Kogu päeva ajakava on nähtav SIIN. | Anett Kontaveit esmaspäeval Wimbledonis veel väljakule ei pääse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21-aastane Kontaveit paikneb maailma edetabelis 37. kohal, 25-aastane hispaanlanna on 60. real.
Wimbledoni ametlikul kodulehel avaldati pühapäeval esmaspäevaste mängude ajakava ning paljud staarid pääsevad kohe ka platsile.
Kogu päeva ajakava on nähtav SIIN.
### Response:
Anett Kontaveit esmaspäeval Wimbledonis veel väljakule ei pääse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi spordidirektor Havard Flo ei osanud Porten.no-le öelda, kas eestlase trauma on kergemat sorti või mitte, kirjutab Soccernet.ee.
Sogndal oli Aalesundi vastu juba neljandal minutil 1:0 juhtima läinud ja sellise seisuga mäng ka lõppes. Värava autor Chidiebere Nwakali sai hiljem punase kaardi.
Sogndal tõusis hetkel liigatabelis kümnendale kohale, aga enamik 15. vooru kohtumistest on veel pidamata. | Teniste vahetati Norra kõrgliigamängus vigastuse tõttu välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi spordidirektor Havard Flo ei osanud Porten.no-le öelda, kas eestlase trauma on kergemat sorti või mitte, kirjutab Soccernet.ee.
Sogndal oli Aalesundi vastu juba neljandal minutil 1:0 juhtima läinud ja sellise seisuga mäng ka lõppes. Värava autor Chidiebere Nwakali sai hiljem punase kaardi.
Sogndal tõusis hetkel liigatabelis kümnendale kohale, aga enamik 15. vooru kohtumistest on veel pidamata.
### Response:
Teniste vahetati Norra kõrgliigamängus vigastuse tõttu välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastase hispaanlase meeskond Movistar teatas Reutersi vahendusel, et Düsseldorfi Ülikooli haiglas laupäeva õhtul tehtud lõikusel pandi paika mehe põlvekeder ning parandati ka kukkumisel tekkinud kaks suuremat haava.
Valverde, kes pidi tänavusel Prantsusmaa velotuuril olema oma kolumbialasest meeskonnakaaslase Nairo Quintana peamiseks abimeheks, libises laupäeval vihmamärjal rajal ning põrkas vastu rajapiiret. | Laupäeval raskelt kukkunud Valverde käis operatsioonil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastase hispaanlase meeskond Movistar teatas Reutersi vahendusel, et Düsseldorfi Ülikooli haiglas laupäeva õhtul tehtud lõikusel pandi paika mehe põlvekeder ning parandati ka kukkumisel tekkinud kaks suuremat haava.
Valverde, kes pidi tänavusel Prantsusmaa velotuuril olema oma kolumbialasest meeskonnakaaslase Nairo Quintana peamiseks abimeheks, libises laupäeval vihmamärjal rajal ning põrkas vastu rajapiiret.
### Response:
Laupäeval raskelt kukkunud Valverde käis operatsioonil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Optimist klassi kuldlaevastik ja Zoom8 purjetajad said aga hilisel pärastlõunal kaks võistlussõitu peetud, kuigi tuule tugevus just-just piiri peal. Nii Optimistide kui ka Zoom8 klassis tugevdasid oma liidrikohti vastavalt Vejas Strelciunas Leedust (Bangputys) ja Jakob Haud (Rein Ottosoni Purjespordikool R.O.PK) Eestist.
Reedel tugevasti puhuma hakanud tuul ei olnud palju raugenud ka laupäeva hommikuks. Kella 11ks plaanitud sõitude algus lükati esiotsa edasi neli tundi. Kella kahe paiku pärastlõunal oligi tuul veidi vaiksemaks jäänud, kuid vaid sedavõrd, et merele pääsesid kõigepealt Zoom8 klassi purjetajad ja siis Optimistide kvalifikatsioonisõitude põhjal selgunud kuldlaevastik. Hõbelaevastiku jaoks peeti olusid ikka liiga rasketeks ja neile saab võistlus loodetavasti jätkuma regati viimasel päeval. Kaks võistlussõitu sai peetud keskmiselt 10 m/s puhunud tuulega, mis puhangutoi paisus ka kuni12,5 m/s.
Zoom8 klassi 61 purjetajat alustasid laupäevast esimest võistlussõitu kella kolme paiku pärastlõunal. Kohe esimeses stardis tabas ebaõnn ühte Soome purjetajat, kelle purjekal murdus stardiprotseduuri ajal mast ja see sõit jäi tal katki, kuid järgmiseks sõiduks õnnestus mast taas korda ning tulemus kirja saada. Esimese päeva järel kolme võiduga kindlal liidripositsioonil olev Jakob Haud (R.O.PK) kindlustas seda kohta veelgi võites ka laupäeval mõlemad võistlussõidud. Jakobil on nüüd tulemuste seeriaks (1)-1-1-1-1 ja kokku 4 punkti, sest pärast viiendat sõitu läks mahaarvamisele halvima sõidu tulemus, mis Jakobil samuti esimese koha punkt. Ka teist kohta hoiab endiselt Kirill Smolkov Venemaalt (ALTAIR Sailing Team), kelle tänased skoorid 13 ja 14 ning kokku 25 punkti. Vaid punktiga jääb maha esimese päeva järgselt 29. kohalt kolmandaks hõpanud Dario Deniz Ergün Türgist (Fenerbache Dogus Sailing Club) olles täna mõlemas sõidus Jakobi järel teine. Liis Annus (R.O.PK), kes möödunud aastal regati 12. kohaga lõpetas, on praegu parima Eesti tüdrukuna kaheksandal kohal (täna 14-10). Eestlasi võistleb Zoom8 klassis 29.
Tuelmused SIIN.
Optimist klassi kuldlaevastik sai merele Zoom8 klassist ca tunni jagu hiljem. Kuldlaevastiku tugevat taset näitas kindlasti ka see, et stardid olid teravamad ning üks kord tuli võistluskomiteel valestardi tõttu sõit uuesti startida. Esimeses sõidus näitas parimat kiirust Läti purjetaja Eduards Plavins (RYC), kellel pärast teise sõidu viiendat kohta õnnestus tõusta esimese päeva neljandalt kohalt kolmandaks. Stabiilset sõitu tegi Kim Oskar Godenhjelm Soomest (HSK), kes kahe kolmanda kohaga tänastest sõitudest säilitas oma teise poodiumikoha. Liidripositsiooni ei andnud käest täna esimeses sõidus viienda tulemuse ja teise sõidu võitnud Vejas Strelciunas Leedust (Bangputys). Kuna pärast viienda sõidu toimumist läheb üks halvim sõit mahaarvamisele, siis liidril on seerias nüüd vaid neli esikohta. Eesti purjetajate parimana on kaheksandal kohal Angeliina Maria Isabel Õunap Pärnu Jahtklubist, saades täna kirja kaks neljanda koha tulemust.
Tulemused SIIN.
29. juunist – 2. juulini Pirital Kalevi Jahtklubis juba 41. korda toimuval, eelkõige Optimist klassi purjetajatele mõeldud Spinnakeri regatil on teise klassina võistlemas Zoom8 purjetajad. Igal aastal üha enam populaarsust võitev regatt on taas jõudnud uue rekordarvu osavõtjateni. 229 noort purjetajat, kellest 168 Optimistil ja 61 Zoom8-l, esindavad Soomet, Rootsit, Venemaad, Valgevenet, Lätit, Leedut, Türgit ja Eestit. Ka osavõtvate riikide arv on tänavu suurem kui kunagi varem. Regati korraldab Eesti Optimist Klassi Liit koostöös Kalevi Jahtklubiga.
Viimase võistluspäeva esimene hoiatussignaal on plaanis pühapäeval kell 11 hommikul. | Ilmataadi vembud 41. Spinnakeri regati liidreid ei heidutanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Optimist klassi kuldlaevastik ja Zoom8 purjetajad said aga hilisel pärastlõunal kaks võistlussõitu peetud, kuigi tuule tugevus just-just piiri peal. Nii Optimistide kui ka Zoom8 klassis tugevdasid oma liidrikohti vastavalt Vejas Strelciunas Leedust (Bangputys) ja Jakob Haud (Rein Ottosoni Purjespordikool R.O.PK) Eestist.
Reedel tugevasti puhuma hakanud tuul ei olnud palju raugenud ka laupäeva hommikuks. Kella 11ks plaanitud sõitude algus lükati esiotsa edasi neli tundi. Kella kahe paiku pärastlõunal oligi tuul veidi vaiksemaks jäänud, kuid vaid sedavõrd, et merele pääsesid kõigepealt Zoom8 klassi purjetajad ja siis Optimistide kvalifikatsioonisõitude põhjal selgunud kuldlaevastik. Hõbelaevastiku jaoks peeti olusid ikka liiga rasketeks ja neile saab võistlus loodetavasti jätkuma regati viimasel päeval. Kaks võistlussõitu sai peetud keskmiselt 10 m/s puhunud tuulega, mis puhangutoi paisus ka kuni12,5 m/s.
Zoom8 klassi 61 purjetajat alustasid laupäevast esimest võistlussõitu kella kolme paiku pärastlõunal. Kohe esimeses stardis tabas ebaõnn ühte Soome purjetajat, kelle purjekal murdus stardiprotseduuri ajal mast ja see sõit jäi tal katki, kuid järgmiseks sõiduks õnnestus mast taas korda ning tulemus kirja saada. Esimese päeva järel kolme võiduga kindlal liidripositsioonil olev Jakob Haud (R.O.PK) kindlustas seda kohta veelgi võites ka laupäeval mõlemad võistlussõidud. Jakobil on nüüd tulemuste seeriaks (1)-1-1-1-1 ja kokku 4 punkti, sest pärast viiendat sõitu läks mahaarvamisele halvima sõidu tulemus, mis Jakobil samuti esimese koha punkt. Ka teist kohta hoiab endiselt Kirill Smolkov Venemaalt (ALTAIR Sailing Team), kelle tänased skoorid 13 ja 14 ning kokku 25 punkti. Vaid punktiga jääb maha esimese päeva järgselt 29. kohalt kolmandaks hõpanud Dario Deniz Ergün Türgist (Fenerbache Dogus Sailing Club) olles täna mõlemas sõidus Jakobi järel teine. Liis Annus (R.O.PK), kes möödunud aastal regati 12. kohaga lõpetas, on praegu parima Eesti tüdrukuna kaheksandal kohal (täna 14-10). Eestlasi võistleb Zoom8 klassis 29.
Tuelmused SIIN.
Optimist klassi kuldlaevastik sai merele Zoom8 klassist ca tunni jagu hiljem. Kuldlaevastiku tugevat taset näitas kindlasti ka see, et stardid olid teravamad ning üks kord tuli võistluskomiteel valestardi tõttu sõit uuesti startida. Esimeses sõidus näitas parimat kiirust Läti purjetaja Eduards Plavins (RYC), kellel pärast teise sõidu viiendat kohta õnnestus tõusta esimese päeva neljandalt kohalt kolmandaks. Stabiilset sõitu tegi Kim Oskar Godenhjelm Soomest (HSK), kes kahe kolmanda kohaga tänastest sõitudest säilitas oma teise poodiumikoha. Liidripositsiooni ei andnud käest täna esimeses sõidus viienda tulemuse ja teise sõidu võitnud Vejas Strelciunas Leedust (Bangputys). Kuna pärast viienda sõidu toimumist läheb üks halvim sõit mahaarvamisele, siis liidril on seerias nüüd vaid neli esikohta. Eesti purjetajate parimana on kaheksandal kohal Angeliina Maria Isabel Õunap Pärnu Jahtklubist, saades täna kirja kaks neljanda koha tulemust.
Tulemused SIIN.
29. juunist – 2. juulini Pirital Kalevi Jahtklubis juba 41. korda toimuval, eelkõige Optimist klassi purjetajatele mõeldud Spinnakeri regatil on teise klassina võistlemas Zoom8 purjetajad. Igal aastal üha enam populaarsust võitev regatt on taas jõudnud uue rekordarvu osavõtjateni. 229 noort purjetajat, kellest 168 Optimistil ja 61 Zoom8-l, esindavad Soomet, Rootsit, Venemaad, Valgevenet, Lätit, Leedut, Türgit ja Eestit. Ka osavõtvate riikide arv on tänavu suurem kui kunagi varem. Regati korraldab Eesti Optimist Klassi Liit koostöös Kalevi Jahtklubiga.
Viimase võistluspäeva esimene hoiatussignaal on plaanis pühapäeval kell 11 hommikul.
### Response:
Ilmataadi vembud 41. Spinnakeri regati liidreid ei heidutanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Probleemiga õiguskantsleri poole pöördus Eesti maaomavalitsuste liidu tegevdirektor Ott Kasuri. Kirjas talle märgib õiguskantsler, et vastavalt põhiseadusele on igaühel õigus tervise kaitsele.
Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 11 järgi tähendab see muu hulgas riigi kohustust hoida niipalju kui võimalik ära epideemilisi, endeemilisi ja muid haigusi. Selle üheks meetmeks on riiklikult korraldatud vaktsineerimine.
Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava alusel ning vaktsiinid on kõigile tasuta. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt ei tohiks vaktsineeritute hulk jääda alla 95%. Eestis aga jäi see kaheaastaste laste puhul kõikide immuniseerimiskavaga hõlmatud nakkushaiguste puhul viimasel kahel aastal alla selle.
Õiguskantsler Ülle Madise märgib kirjas, et vaktsineerimisega hõlmatuse üha vähenev tase on probleemiks ka mujal arenenud riikides.
Uuringud on näidanud, et seost vaktsineerimise kohustuslikkuse ja hõlmatuse vahel Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides pole.
Mitmetes riikides on vaktsineerimine kohustuslik, kuid selle kohustuse täitmata jätmine ei too kaasa karistusi. Näiteks on Läti Eesti naabritest ainuke, kus vaktsineerimine on kohustuslik, kuid sundi ei rakendata.
Tervishoiutöötajad peavad vaktsineerimisest loobujatelt võtma vastavasisulise kinnituse ning teavitama vaktsineerimiseta jäämise ohtudest.
Itaalia, kes on mures üha väheneva hõlmatuse pärast, on seevastu otsustanud alates käesoleva aasta septembrist muuta vaktsineerimise kohustuslikuks ja trahvida kuni 7500 euro ulatuses lapsevanemaid, kui nende kooliealised lapsed pole vaktsineeritud.
On veel riike, kes on kas vaktsineerimise hõlmatuse kõrge taseme säilitamiseks või languse peatamiseks kasutamas muid meetmeid.
Näiteks sidus Austraalia 2016. aasta algusest vaktsineerimise riigi pakutavate hüvedega: nende laste eest, kes vaktsineeritud pole, ei maksta peretoetusi.
"Kuna probleem on terav ning vaktsineeritusega hõlmatus väheneb aasta-aastalt, võiks ka Eestis kaaluda, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset. Kas ja kuidas sekkuda, on aga riigikogu pädevuses," leiab õiguskantsler. | Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Probleemiga õiguskantsleri poole pöördus Eesti maaomavalitsuste liidu tegevdirektor Ott Kasuri. Kirjas talle märgib õiguskantsler, et vastavalt põhiseadusele on igaühel õigus tervise kaitsele.
Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 11 järgi tähendab see muu hulgas riigi kohustust hoida niipalju kui võimalik ära epideemilisi, endeemilisi ja muid haigusi. Selle üheks meetmeks on riiklikult korraldatud vaktsineerimine.
Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava alusel ning vaktsiinid on kõigile tasuta. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt ei tohiks vaktsineeritute hulk jääda alla 95%. Eestis aga jäi see kaheaastaste laste puhul kõikide immuniseerimiskavaga hõlmatud nakkushaiguste puhul viimasel kahel aastal alla selle.
Õiguskantsler Ülle Madise märgib kirjas, et vaktsineerimisega hõlmatuse üha vähenev tase on probleemiks ka mujal arenenud riikides.
Uuringud on näidanud, et seost vaktsineerimise kohustuslikkuse ja hõlmatuse vahel Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides pole.
Mitmetes riikides on vaktsineerimine kohustuslik, kuid selle kohustuse täitmata jätmine ei too kaasa karistusi. Näiteks on Läti Eesti naabritest ainuke, kus vaktsineerimine on kohustuslik, kuid sundi ei rakendata.
Tervishoiutöötajad peavad vaktsineerimisest loobujatelt võtma vastavasisulise kinnituse ning teavitama vaktsineerimiseta jäämise ohtudest.
Itaalia, kes on mures üha väheneva hõlmatuse pärast, on seevastu otsustanud alates käesoleva aasta septembrist muuta vaktsineerimise kohustuslikuks ja trahvida kuni 7500 euro ulatuses lapsevanemaid, kui nende kooliealised lapsed pole vaktsineeritud.
On veel riike, kes on kas vaktsineerimise hõlmatuse kõrge taseme säilitamiseks või languse peatamiseks kasutamas muid meetmeid.
Näiteks sidus Austraalia 2016. aasta algusest vaktsineerimise riigi pakutavate hüvedega: nende laste eest, kes vaktsineeritud pole, ei maksta peretoetusi.
"Kuna probleem on terav ning vaktsineeritusega hõlmatus väheneb aasta-aastalt, võiks ka Eestis kaaluda, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset. Kas ja kuidas sekkuda, on aga riigikogu pädevuses," leiab õiguskantsler.
### Response:
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reisimisel ja tõlkimisel on palju ühist, eriti kui võrrelda reisimist tundmatule maale reaaluse tõlkega. Valdamata keelt, on tõlkija käsutuses vaid toores reaalune, mille luustikule peab ta kasvatama luuleliha, tegema elutust kerest elava ja vaimuka indiviidi. Kuidas on see aga võimalik, kui teadmiste ja kogemuste pagasit üldse ei olegi? Selliseid küsimusi lahkab oma romaanis "Tõlge reaalusest" vene kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija Jevgeni Tšižov. Tegemist on autori kolmanda ja kõige menukama romaaniga, mis on saanud nii Moskva kirjanike liidu preemia kui ka üldise tunnustuse osaliseks.
Romaani peategelane, Moskva luuletaja ja tõlkija Oleg Petšigin võtab oma noorusaja sõbra kutsel ette reisi Koštõrbastani riiki kaugel Kesk-Aasias, et tõlkida seal riigi presidendi Gulimovi luuletusi. Olegil on kombeks samastuda tõlgitavate tekstide autoriga, olgu see viinamees Dylan Thomas või naiste vastu ükskõikne W. H. Auden, kuid president Gulimovi kohta, keda kogu rahvas nimetab Rahvajuhiks, ei tea ta õigupoolest midagi. Rahvajuht on fantoom, sama tabamatu ja mitme näoga kummitus nagu Gabriel García Márqueze "Patriarhi sügise" diktaator. Ta on kõikjal – ajalehtedes ja plakatitel, teleekraanil ja üüratult suure kujuna keset pealinna – ning samal ajal eikusagil. Temast räägitakse legende: nagu iidsed valitsejad, jalutavat ta tundmatuna linnatänavatel, tal võivat olla teisikud, iga tema lausutud sõna omavat erilist tähendust ning iga temaga kohtunud inimene meenutab seda sündmust kui helget ja püha. Reaalne inimene on kadunud suurejoonelise propagandamasina taha ja tema asemele jäänud müüt. Siin on selge paralleel nõukogude minevikuga.
Gulimovil on tõepoolest päris palju ühisjooni Staliniga, alates luulekribamisest noores eas kuni rõhutatud tagasihoidlikkuseni ja oma kultuse väljavabandamiseni argumendiga, et ei saa ju keelata rahval armastust väljendada. Riigikorragi puhul on tegemist tuttava diktaatorliku süsteemiga, mis toodab kangelasliku liidri kuvandit ning kujundab rahva mõtteprismat. Rohked upituskõned, kiidulaulud ja sõnavõtud, mida toovad kuuldavale nii peategelase sõbrast kohalik telestaar Timur Kassõmov kui ka teised Koštõrbastani elanikud, hakkavad lugejat painama, kleepuvad külge nagu suhkruvatt, hakkavad vastu nagu ülimagus rahat lokum, kui ainult seda süüa. Lugeja võitleb selle sõnavoo vastu, Oleg aga läheb kaasa.
Koštõrbastan pole lihtsalt karm diktatuuririik, see on ka orientalistlik ida. Olegi kui eurooplasest reisijat iseloomustavad kõik need eelarvamused, ootused ja kiusatused, millest on põhjalikult kirjutanud Edward Said, peamiselt loomulikult eksootikahimu. Eksootika on kõik uus, mis on midagi muud kui tavaline elukorraldus. Ta loodab, et nüüd läheb kõik teistmoodi. Oleg põhjendab oma reisi kaudselt lapsepõlvemälestustega kaunist Šeherezadest, sõbra ema luksuslikust magamistoast purskkaevu ja uhke baldahhiinvoodiga, mida ta tahaks veel kord näha – ning näebki. Tšižovi romaan esitab siinkohal põneva väljakutse. Tundes Saidi lääneliku "oma" ja idamaise "võõra" koloniaalset tagamaad, oleme harjunud nägema reisivas valges mehes (post)koloniaalse ideoloogia kandjat, kes kasutab eksootilisi klišeid rõhutamaks lääne elukorra paremust ning mõne muu elumudeli teisejärgulisust, primitiivsust ja piiratust. Idamaalast, kellele ei anta isegi võimalust iseennast tutvustada, vaid kelle eest räägitakse, käsitatakse tavaliselt ohvrina. Tšižovi romaanis on aga vastupidi: hoopis Kassõmov loob oma sõbrale ettekujutuse Koštõrbastanist kui eksootilisest võlumaast, kus kõik on võimalik. Orientalistlik mõtlemine ja diktatuuri sirm moodustavad perfektse võrgu, millesse Oleg takerdubki. Tõelise Koštõrbastani otsing jääbki viljatuks, osalt osava propaganda, osalt tema enda piiratuse tõttu. Nagu ta ise kirjutab: "Võõras elu tõukab eemale kõik katsed seda mõista, elad pidevas nõutuses, millega nähtavasti aja jooksul harjud …" (lk 41).
Ükski "võõra" mudel ei tööta ilma vastanduseta. Koštõrbastani vastand on Olegi puhul Moskva ja keeruline minevik: karile jooksnud suhe ettearvamatu Polinaga ja traagiline sõprus geniaalse luuletaja Konšiniga, kes tahtis ära põletada oma luuletused, kuid hukkus tulekahjus ise. Painajaliku mineviku eest on vaja põgeneda. Samuti tahab Oleg vabaneda "lõputute korduste lummast" (lk 24) ja hallist argipäevast, kuhu ta on end pärast traagilisi sündmusi matnud. Reis Aasiasse osutub väljapääsuks: võlumaal, kus tuttav elukorraldus ei kammitse, saab temast endast võõras, tundmatu, tõlkimatu teksti osake. Kuid Olegi naiivsed ettekujutused osutuvad illusiooniks ning purunevad peagi kildudeks: Riigijuhi arhiivis saab ta teada, et isegi tema kohta on juba kaust, kuhu kindlasti kantakse ka tema biograafia lõppu puudutavad andmed. Vastu ootusi, aga siiski täiesti mõistetavalt hakkab Oleg just võõrsil meenutama oma Moskva-elu, seniseid sõpru ja armastatut. Mineviku ehtsus lööb uute eksootiliste kogemuste taustal särama ning ajapikku jääb peategelane iseendale võõraks.
Iseenesele võõraks jäämine kattub naiivse läänemaailma reisija ettekujutusega hetkelisest sulandumisest võõraga. Seda tehakse enamasti mässumeelsusest või isiklikel põhjustel. Järgneb kainenemine ning arusaam, et kõige parem on siiski olla mina ise. Niisuguse arusaamiseni jõuab raamatu lõpus ka Oleg, kuid seekord on põhjused palju keerulisemad. Nende lätte võib leida peategelase reisi kavandatud stsenaariumis.
Vene tõlkija saabub Koštõrbastani sama mudeli järgi, nagu korraldati André Gide’i või Lion Feuchtwangeri omaaegsed reisid NLi. Eesmärk oli saavutada kuulsate lääne autorite heakskiit, näidates neile Potjomkini külasid, ning kindlustada sellega oma riigi rahvusvaheline renomee. Auväärsetele külalistele jäeti mulje, et nende teoste vastu tuntakse suurt huvi, kuid tahes-tahtmata mängisid nad oma rolli reisistsenaariumis, kuhu kuulus edukate tehaste või uute ehitiste külastamine, avalikud tseremooniad, esitlused, kohtumised ja autasustamised, kus loomulikult pidi vaimustust avaldama. Meenutades oma armukadedusstseene Polinaga, möönab Oleg, et oli "sunnitud mängima lõputult banaalses, lõputult äraleierdatud näidendis osa, mida ta ei tahtnud mängida, kuid võimalust ära öelda ei olnud" (lk 119).
Petšigini Koštõrbastani külastus on samamoodi üks suur näitemäng. Esialgsele skepsisele ja irooniale vaatamata räägib peategelane just sellist juttu, mida olukord ette näeb: kiidab Rahvajuhti, tema tarkust, osavust, geniaalsust jne. Kui peategelane avastab, et tema tõlgitav peen luuletaja osales kodusõja ajal ühe kišlaki elanike elusalt põletamises, on ta diktatuuririigi retoorikast sedavõrd läbi imbunud, et isegi õigustab mõrva.
Nõukogude Liitu külastanud kirjanikel ja Olegil on aga üks suur erinevus. Esimesed olid kuulsad ning võisid, nagu seda tegigi Gide, kirjutada oodatust kardinaalselt erineva reisikirja, olgugi et see tegi neist liidus persona non grata ’d. Oleg pole aga Kassõmovi sõnul üldse mitte keegi: Venemaal teda ei tunta, tema hädist luuleraamatut pole seal keegi endale soetanud, kogu Olegi imekombel tekkinud populaarsus Koštõrbastanis on tekitatud kunstlikult ja on hetkeline. Autasud ja sadadesse tuhandetesse ulatuv tiraaž võivad ühe päevaga ka kaduda, kui Oleg läheb oma kõnes liiale ja mainib midagi, millest tulnuks vaikida. Metamorfoos on aga juba toimunud: temastki on saanud fantoom, kelle nägu on kõikidele televiisorist tuttav ja kelle raamatuid müüakse igas lehekioskis. Isegi tema elulugu on teinud läbi radikaalse muutuse: temast on tehtud tuline vabadusvõitleja, revolutsionäär, vangis istunud kangelane jne.
Tõlkija soovist sulanduda võõra tekstiga saab alguse traagiline identiteedikriis. Sümboolse epitaafina jääb tekstis kõlama romaani ainuke võõrkeelne väljend "tuguldõ-uldõ" ehk "elas-suri", mis on oma lakoonilisuses ja kõikehaaravuses palju teravam kui kõik need pikad, väsitavalt klišeerohked ja diletantlikud Rahvajuhi värsid, mida Olegil tuleb tõlkida ja mis on suure tõenäosusega kellegi teise kirjutatud. Võlumaal on kõik võimalik küll, aga ainult range diktatuuri ja stsenaariumipõhise elukorralduse piires. Mesimagusate kõnedega alustatud retk vabadusse lõpeb järjekordses puuris, kus läheb täide ka talle määratud elulugu.
"Tõlge reaalusest" on provokatiivne: suhteliselt lihtsa süžeega romaanis on autor nutikalt ära kasutanud nõukogude sotsrealismi troobid ning teisendanud irooniliselt idamaise "võõra" mudelit. Kirjandusteaduses on üha rohkem hakatud rääkima nüüdisreisikirjanduse jõuetusest, oskamatusest välja rabeleda žanrikonventsioonidest ja konservatiivsetest poliitilistest hoiakutest. "Tõlge reaalusest" pealtnäha kinnistab neid hoiakuid (idamail valitseb despootia, inimesed on seal laisad, ohtlikud ja valelikud), kuid kõneleb õigupoolest tänapäeva reisija kriisist, suutmatusest avastada iseennast. Kassõmovi arvates on luuletaja puhul oluline tema elulugu, ilma selleta polevat luulel mõtet. Romaani peategelane teenibki lõpuks välja oma "eluloo", kuid on ta ise luuletaja, tõlkija või hoopis materjal? Kas ta hoidis teistega liiga suurt distantsi, et aru saada, mis Koštõrbastanis tegelikult toimub, või oli viga just distantsi puudumises?
Autor on osavalt jätnud mitu tõlgendusvõimalust ega suru ühtki peale. Kokkuvõte on küll üks ja sama ehk "elas-suri", kuid selle alla mahub kõrbes loksuv rong, mis viib peategelase eikellekski saamise suunas, aga ka liivale joonistatud ja siis laiali pillutatud vedur – viimane jälg sellest, kes tahtis saada kelleks tahes – ja vist saigi oma tahtmise.
Artikkel ilmus Sirbis. | Arvustus. Tõlkija kaduma läinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reisimisel ja tõlkimisel on palju ühist, eriti kui võrrelda reisimist tundmatule maale reaaluse tõlkega. Valdamata keelt, on tõlkija käsutuses vaid toores reaalune, mille luustikule peab ta kasvatama luuleliha, tegema elutust kerest elava ja vaimuka indiviidi. Kuidas on see aga võimalik, kui teadmiste ja kogemuste pagasit üldse ei olegi? Selliseid küsimusi lahkab oma romaanis "Tõlge reaalusest" vene kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija Jevgeni Tšižov. Tegemist on autori kolmanda ja kõige menukama romaaniga, mis on saanud nii Moskva kirjanike liidu preemia kui ka üldise tunnustuse osaliseks.
Romaani peategelane, Moskva luuletaja ja tõlkija Oleg Petšigin võtab oma noorusaja sõbra kutsel ette reisi Koštõrbastani riiki kaugel Kesk-Aasias, et tõlkida seal riigi presidendi Gulimovi luuletusi. Olegil on kombeks samastuda tõlgitavate tekstide autoriga, olgu see viinamees Dylan Thomas või naiste vastu ükskõikne W. H. Auden, kuid president Gulimovi kohta, keda kogu rahvas nimetab Rahvajuhiks, ei tea ta õigupoolest midagi. Rahvajuht on fantoom, sama tabamatu ja mitme näoga kummitus nagu Gabriel García Márqueze "Patriarhi sügise" diktaator. Ta on kõikjal – ajalehtedes ja plakatitel, teleekraanil ja üüratult suure kujuna keset pealinna – ning samal ajal eikusagil. Temast räägitakse legende: nagu iidsed valitsejad, jalutavat ta tundmatuna linnatänavatel, tal võivat olla teisikud, iga tema lausutud sõna omavat erilist tähendust ning iga temaga kohtunud inimene meenutab seda sündmust kui helget ja püha. Reaalne inimene on kadunud suurejoonelise propagandamasina taha ja tema asemele jäänud müüt. Siin on selge paralleel nõukogude minevikuga.
Gulimovil on tõepoolest päris palju ühisjooni Staliniga, alates luulekribamisest noores eas kuni rõhutatud tagasihoidlikkuseni ja oma kultuse väljavabandamiseni argumendiga, et ei saa ju keelata rahval armastust väljendada. Riigikorragi puhul on tegemist tuttava diktaatorliku süsteemiga, mis toodab kangelasliku liidri kuvandit ning kujundab rahva mõtteprismat. Rohked upituskõned, kiidulaulud ja sõnavõtud, mida toovad kuuldavale nii peategelase sõbrast kohalik telestaar Timur Kassõmov kui ka teised Koštõrbastani elanikud, hakkavad lugejat painama, kleepuvad külge nagu suhkruvatt, hakkavad vastu nagu ülimagus rahat lokum, kui ainult seda süüa. Lugeja võitleb selle sõnavoo vastu, Oleg aga läheb kaasa.
Koštõrbastan pole lihtsalt karm diktatuuririik, see on ka orientalistlik ida. Olegi kui eurooplasest reisijat iseloomustavad kõik need eelarvamused, ootused ja kiusatused, millest on põhjalikult kirjutanud Edward Said, peamiselt loomulikult eksootikahimu. Eksootika on kõik uus, mis on midagi muud kui tavaline elukorraldus. Ta loodab, et nüüd läheb kõik teistmoodi. Oleg põhjendab oma reisi kaudselt lapsepõlvemälestustega kaunist Šeherezadest, sõbra ema luksuslikust magamistoast purskkaevu ja uhke baldahhiinvoodiga, mida ta tahaks veel kord näha – ning näebki. Tšižovi romaan esitab siinkohal põneva väljakutse. Tundes Saidi lääneliku "oma" ja idamaise "võõra" koloniaalset tagamaad, oleme harjunud nägema reisivas valges mehes (post)koloniaalse ideoloogia kandjat, kes kasutab eksootilisi klišeid rõhutamaks lääne elukorra paremust ning mõne muu elumudeli teisejärgulisust, primitiivsust ja piiratust. Idamaalast, kellele ei anta isegi võimalust iseennast tutvustada, vaid kelle eest räägitakse, käsitatakse tavaliselt ohvrina. Tšižovi romaanis on aga vastupidi: hoopis Kassõmov loob oma sõbrale ettekujutuse Koštõrbastanist kui eksootilisest võlumaast, kus kõik on võimalik. Orientalistlik mõtlemine ja diktatuuri sirm moodustavad perfektse võrgu, millesse Oleg takerdubki. Tõelise Koštõrbastani otsing jääbki viljatuks, osalt osava propaganda, osalt tema enda piiratuse tõttu. Nagu ta ise kirjutab: "Võõras elu tõukab eemale kõik katsed seda mõista, elad pidevas nõutuses, millega nähtavasti aja jooksul harjud …" (lk 41).
Ükski "võõra" mudel ei tööta ilma vastanduseta. Koštõrbastani vastand on Olegi puhul Moskva ja keeruline minevik: karile jooksnud suhe ettearvamatu Polinaga ja traagiline sõprus geniaalse luuletaja Konšiniga, kes tahtis ära põletada oma luuletused, kuid hukkus tulekahjus ise. Painajaliku mineviku eest on vaja põgeneda. Samuti tahab Oleg vabaneda "lõputute korduste lummast" (lk 24) ja hallist argipäevast, kuhu ta on end pärast traagilisi sündmusi matnud. Reis Aasiasse osutub väljapääsuks: võlumaal, kus tuttav elukorraldus ei kammitse, saab temast endast võõras, tundmatu, tõlkimatu teksti osake. Kuid Olegi naiivsed ettekujutused osutuvad illusiooniks ning purunevad peagi kildudeks: Riigijuhi arhiivis saab ta teada, et isegi tema kohta on juba kaust, kuhu kindlasti kantakse ka tema biograafia lõppu puudutavad andmed. Vastu ootusi, aga siiski täiesti mõistetavalt hakkab Oleg just võõrsil meenutama oma Moskva-elu, seniseid sõpru ja armastatut. Mineviku ehtsus lööb uute eksootiliste kogemuste taustal särama ning ajapikku jääb peategelane iseendale võõraks.
Iseenesele võõraks jäämine kattub naiivse läänemaailma reisija ettekujutusega hetkelisest sulandumisest võõraga. Seda tehakse enamasti mässumeelsusest või isiklikel põhjustel. Järgneb kainenemine ning arusaam, et kõige parem on siiski olla mina ise. Niisuguse arusaamiseni jõuab raamatu lõpus ka Oleg, kuid seekord on põhjused palju keerulisemad. Nende lätte võib leida peategelase reisi kavandatud stsenaariumis.
Vene tõlkija saabub Koštõrbastani sama mudeli järgi, nagu korraldati André Gide’i või Lion Feuchtwangeri omaaegsed reisid NLi. Eesmärk oli saavutada kuulsate lääne autorite heakskiit, näidates neile Potjomkini külasid, ning kindlustada sellega oma riigi rahvusvaheline renomee. Auväärsetele külalistele jäeti mulje, et nende teoste vastu tuntakse suurt huvi, kuid tahes-tahtmata mängisid nad oma rolli reisistsenaariumis, kuhu kuulus edukate tehaste või uute ehitiste külastamine, avalikud tseremooniad, esitlused, kohtumised ja autasustamised, kus loomulikult pidi vaimustust avaldama. Meenutades oma armukadedusstseene Polinaga, möönab Oleg, et oli "sunnitud mängima lõputult banaalses, lõputult äraleierdatud näidendis osa, mida ta ei tahtnud mängida, kuid võimalust ära öelda ei olnud" (lk 119).
Petšigini Koštõrbastani külastus on samamoodi üks suur näitemäng. Esialgsele skepsisele ja irooniale vaatamata räägib peategelane just sellist juttu, mida olukord ette näeb: kiidab Rahvajuhti, tema tarkust, osavust, geniaalsust jne. Kui peategelane avastab, et tema tõlgitav peen luuletaja osales kodusõja ajal ühe kišlaki elanike elusalt põletamises, on ta diktatuuririigi retoorikast sedavõrd läbi imbunud, et isegi õigustab mõrva.
Nõukogude Liitu külastanud kirjanikel ja Olegil on aga üks suur erinevus. Esimesed olid kuulsad ning võisid, nagu seda tegigi Gide, kirjutada oodatust kardinaalselt erineva reisikirja, olgugi et see tegi neist liidus persona non grata ’d. Oleg pole aga Kassõmovi sõnul üldse mitte keegi: Venemaal teda ei tunta, tema hädist luuleraamatut pole seal keegi endale soetanud, kogu Olegi imekombel tekkinud populaarsus Koštõrbastanis on tekitatud kunstlikult ja on hetkeline. Autasud ja sadadesse tuhandetesse ulatuv tiraaž võivad ühe päevaga ka kaduda, kui Oleg läheb oma kõnes liiale ja mainib midagi, millest tulnuks vaikida. Metamorfoos on aga juba toimunud: temastki on saanud fantoom, kelle nägu on kõikidele televiisorist tuttav ja kelle raamatuid müüakse igas lehekioskis. Isegi tema elulugu on teinud läbi radikaalse muutuse: temast on tehtud tuline vabadusvõitleja, revolutsionäär, vangis istunud kangelane jne.
Tõlkija soovist sulanduda võõra tekstiga saab alguse traagiline identiteedikriis. Sümboolse epitaafina jääb tekstis kõlama romaani ainuke võõrkeelne väljend "tuguldõ-uldõ" ehk "elas-suri", mis on oma lakoonilisuses ja kõikehaaravuses palju teravam kui kõik need pikad, väsitavalt klišeerohked ja diletantlikud Rahvajuhi värsid, mida Olegil tuleb tõlkida ja mis on suure tõenäosusega kellegi teise kirjutatud. Võlumaal on kõik võimalik küll, aga ainult range diktatuuri ja stsenaariumipõhise elukorralduse piires. Mesimagusate kõnedega alustatud retk vabadusse lõpeb järjekordses puuris, kus läheb täide ka talle määratud elulugu.
"Tõlge reaalusest" on provokatiivne: suhteliselt lihtsa süžeega romaanis on autor nutikalt ära kasutanud nõukogude sotsrealismi troobid ning teisendanud irooniliselt idamaise "võõra" mudelit. Kirjandusteaduses on üha rohkem hakatud rääkima nüüdisreisikirjanduse jõuetusest, oskamatusest välja rabeleda žanrikonventsioonidest ja konservatiivsetest poliitilistest hoiakutest. "Tõlge reaalusest" pealtnäha kinnistab neid hoiakuid (idamail valitseb despootia, inimesed on seal laisad, ohtlikud ja valelikud), kuid kõneleb õigupoolest tänapäeva reisija kriisist, suutmatusest avastada iseennast. Kassõmovi arvates on luuletaja puhul oluline tema elulugu, ilma selleta polevat luulel mõtet. Romaani peategelane teenibki lõpuks välja oma "eluloo", kuid on ta ise luuletaja, tõlkija või hoopis materjal? Kas ta hoidis teistega liiga suurt distantsi, et aru saada, mis Koštõrbastanis tegelikult toimub, või oli viga just distantsi puudumises?
Autor on osavalt jätnud mitu tõlgendusvõimalust ega suru ühtki peale. Kokkuvõte on küll üks ja sama ehk "elas-suri", kuid selle alla mahub kõrbes loksuv rong, mis viib peategelase eikellekski saamise suunas, aga ka liivale joonistatud ja siis laiali pillutatud vedur – viimane jälg sellest, kes tahtis saada kelleks tahes – ja vist saigi oma tahtmise.
Artikkel ilmus Sirbis.
### Response:
Arvustus. Tõlkija kaduma läinud |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.