instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ränk õnnetus juhtus 11. aprillil kella 13 ajal Sõle tänav 75 maja õuealal, kus prügiauto roolis olnud 58-aastane Anatolijs tagurdas veokiga otsa 61-aastasele naisele. Jalakäija suri saadud vigastustesse sündmuskohal.
Põhja prefektuuri operatiivjuht Valter Pärn märkis vahetult pärast õnnetust, et juht oli küll kaine ja omas vajalikku juhiluba, kuid paraku ei veendunud ta enne manöövri alustamist selle ohutuses. Samale järeldusele jõudsid uurijad ka kohtueelse menetluse lõppedes ning Põhja ringkonnaprokuratuur esitas Anatolijsele süüdistuse surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamises.
"Tal oli kohustus enne prügiautoga tagurdama hakkamist ja tagurdamise ajal veenduda manöövri ohutuses ning tagurdamisel anda jalakäijale teed, kuid seda ta ei teinud ning tagurdas jalakäijale otsa ning sõitis temast üle," märkis prokuratuur.
Kohtu alla saatmisest ei pääsenud ka veokijuhi 35-aastane paariline Aleksandr, kes sai süüdistuse surma põhjustamises ettevaatamatuses.
"Aleksandri kohustuseks oleks olnud prügiauto manööverdamise ajal olla autost väljas, juhendada veokijuhti ning jälgida, et manööverdamine on turvaline. Ta viibis küll sõidukist väljas, kuid oli sõidukist mitmekümne meetri kaugusel ning oli juhtunu ajal sõiduki poole seljaga, mistõttu jättis oma kohustused täitmata," märkis prokuratuur.
Anatolijse ja Aleksandri süüasja hakkab arutama Harju maakohus. Süüdimõistmisel ootab neist vastavalt kuni viieaastane ning kuni kolmeaastane vangistus. | Naise hukkumine prügiauto rataste all viis kaks meest kohtu ette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ränk õnnetus juhtus 11. aprillil kella 13 ajal Sõle tänav 75 maja õuealal, kus prügiauto roolis olnud 58-aastane Anatolijs tagurdas veokiga otsa 61-aastasele naisele. Jalakäija suri saadud vigastustesse sündmuskohal.
Põhja prefektuuri operatiivjuht Valter Pärn märkis vahetult pärast õnnetust, et juht oli küll kaine ja omas vajalikku juhiluba, kuid paraku ei veendunud ta enne manöövri alustamist selle ohutuses. Samale järeldusele jõudsid uurijad ka kohtueelse menetluse lõppedes ning Põhja ringkonnaprokuratuur esitas Anatolijsele süüdistuse surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamises.
"Tal oli kohustus enne prügiautoga tagurdama hakkamist ja tagurdamise ajal veenduda manöövri ohutuses ning tagurdamisel anda jalakäijale teed, kuid seda ta ei teinud ning tagurdas jalakäijale otsa ning sõitis temast üle," märkis prokuratuur.
Kohtu alla saatmisest ei pääsenud ka veokijuhi 35-aastane paariline Aleksandr, kes sai süüdistuse surma põhjustamises ettevaatamatuses.
"Aleksandri kohustuseks oleks olnud prügiauto manööverdamise ajal olla autost väljas, juhendada veokijuhti ning jälgida, et manööverdamine on turvaline. Ta viibis küll sõidukist väljas, kuid oli sõidukist mitmekümne meetri kaugusel ning oli juhtunu ajal sõiduki poole seljaga, mistõttu jättis oma kohustused täitmata," märkis prokuratuur.
Anatolijse ja Aleksandri süüasja hakkab arutama Harju maakohus. Süüdimõistmisel ootab neist vastavalt kuni viieaastane ning kuni kolmeaastane vangistus.
### Response:
Naise hukkumine prügiauto rataste all viis kaks meest kohtu ette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahel korral Oscari võitnud näitlejanna Olivia de Havilland esitas reedel, kaks päeva enne oma 101. sünnipäeva, kohtule dokumendid, milles süüdistab FX Networks ja produtsent Ryan Murphyt telesarja "Feud: Bette and Joan" eest, kirjutab BBC.
Telesari keskendub tegelikult kahe Hollywoodi rivaalitseva legendi, Joan Crawfordi ja Bette Davise omavahelistele suhetele.
Pika karjääri jooksul 50 filmis üles astunud Olivia de Havillandi kehastab seriaalis Catherine Zeta-Jones. Näitlejanna sõnul rikub sarja käsitlus tema professionaalset reputatsiooni, ausust, heldust, eneseohverdust ja väärikust.
Mängufilmis "Tuulest viidud" tuntust kogunud de Havilland palub kohtul arvesse võtta emotsionaalset pinget, mille telesari endaga kaasa on toonud, lisaks ka potsentsiaalset rahalist kaotust ja kasumit, mida tema nime kasutades võidetakse.
Viimati võis näitlejannat ennast suurel ekraanil näha 1979. aastal filmis "The Fifth Musketeer".
Olivia de Havillandi sõnul ei konsulteeritud temaga sarja ettevalmistuste käigus kordagi.
Kaheksaosalisele seriaalile ennustatakse juba ka Emmy-nominatsiooni.
Olivia de Havilland 1939. aastal suurfilmis "Tuulest viidud" kehastamas Melanie Wilkesi. Autor: AFP/Scanpix | 101-aastane Oscari-võitja kaebas telesarja kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahel korral Oscari võitnud näitlejanna Olivia de Havilland esitas reedel, kaks päeva enne oma 101. sünnipäeva, kohtule dokumendid, milles süüdistab FX Networks ja produtsent Ryan Murphyt telesarja "Feud: Bette and Joan" eest, kirjutab BBC.
Telesari keskendub tegelikult kahe Hollywoodi rivaalitseva legendi, Joan Crawfordi ja Bette Davise omavahelistele suhetele.
Pika karjääri jooksul 50 filmis üles astunud Olivia de Havillandi kehastab seriaalis Catherine Zeta-Jones. Näitlejanna sõnul rikub sarja käsitlus tema professionaalset reputatsiooni, ausust, heldust, eneseohverdust ja väärikust.
Mängufilmis "Tuulest viidud" tuntust kogunud de Havilland palub kohtul arvesse võtta emotsionaalset pinget, mille telesari endaga kaasa on toonud, lisaks ka potsentsiaalset rahalist kaotust ja kasumit, mida tema nime kasutades võidetakse.
Viimati võis näitlejannat ennast suurel ekraanil näha 1979. aastal filmis "The Fifth Musketeer".
Olivia de Havillandi sõnul ei konsulteeritud temaga sarja ettevalmistuste käigus kordagi.
Kaheksaosalisele seriaalile ennustatakse juba ka Emmy-nominatsiooni.
Olivia de Havilland 1939. aastal suurfilmis "Tuulest viidud" kehastamas Melanie Wilkesi. Autor: AFP/Scanpix
### Response:
101-aastane Oscari-võitja kaebas telesarja kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i IT- ja arendusüksus kontrollis korduvalt kõik seadistused üle ning otsepildile ei ole geoblokeeringut peale pandud.
Sama kinnitasid ERR-ile mitu välismaal viibivat lugejat.
Hiljem kustutas Delfi oma artikli. | Meedias levis valeväide ERR-i rongkäigu veebiülekande geoblokeeringust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i IT- ja arendusüksus kontrollis korduvalt kõik seadistused üle ning otsepildile ei ole geoblokeeringut peale pandud.
Sama kinnitasid ERR-ile mitu välismaal viibivat lugejat.
Hiljem kustutas Delfi oma artikli.
### Response:
Meedias levis valeväide ERR-i rongkäigu veebiülekande geoblokeeringust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilves lõi värava juba 11. minutil, kui täpne oli Ariel Ngueukam. Purjel oli avapoolajal kuldne võimalus viigistada, aga puurivaht Mika Hilander püüdis tema penalti hõlpsalt. Eesti ründaja kuulus põhikoosseisu ja sai mängida 84 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
Tänasega sai jätku KuPS-i needuslik seeria Ilvese vastu - kaheksa omavahelist liigamängu järjest on lõppenud Ilvese minimaalse paremusega, kaheksast korrast kuuel on olnud võidunumbriteks 1:0.
Tabelis paikneb KuPS kuuendal kohal. | VIDEO | Purje jättis penalti realiseerimata ja meeskond kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilves lõi värava juba 11. minutil, kui täpne oli Ariel Ngueukam. Purjel oli avapoolajal kuldne võimalus viigistada, aga puurivaht Mika Hilander püüdis tema penalti hõlpsalt. Eesti ründaja kuulus põhikoosseisu ja sai mängida 84 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
Tänasega sai jätku KuPS-i needuslik seeria Ilvese vastu - kaheksa omavahelist liigamängu järjest on lõppenud Ilvese minimaalse paremusega, kaheksast korrast kuuel on olnud võidunumbriteks 1:0.
Tabelis paikneb KuPS kuuendal kohal.
### Response:
VIDEO | Purje jättis penalti realiseerimata ja meeskond kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtunike ühehäälsel otsusel osutus võitjaks 29-aastane endine kooliõpetaja Horn. Kohtunikud hindasid tema võidutulemuseks vastavalt 117:111, 115:113 ja 115:113.
"Selline on kohtunike otsus. Ma austan seda," vahendas BBC 38-aastase Pacquiao sõnu pärast matši.
Kaheksakordne maailmameister Pacquiao on nüüd kaotanud oma üheksast viimasest heitlusest koguni neli.
Vastasest peaaegu 10 aastat noorem Horn alustas agressiivselt, kuid Pacquiao teravad löögid teenisid filipiinlasele esimestes raundides korralikult punkte.
Matši keskel suutis karjääri jooksul nüüd 17 võitu ja ühe viigi teeninud Horn vastas olnud veteranil kulmu veriseks lüüa. Viimastes raundides mõlemad poksijad väsisid ning midagi olulist korda saata ei suutnud.
Kunagine profipoksi maailmameister Lennox Lewis avaldas Pacquiao kaotuse üle Twitteris imestust: "Wow! Pacquiao kaotas kohtunike ühise otsusega? Üks kohtunik hindas 117:111? See polnud küll sama matš, mida mina nägin!" | Austraalia kooliõpetaja üllatas Manny Pacquiao'd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtunike ühehäälsel otsusel osutus võitjaks 29-aastane endine kooliõpetaja Horn. Kohtunikud hindasid tema võidutulemuseks vastavalt 117:111, 115:113 ja 115:113.
"Selline on kohtunike otsus. Ma austan seda," vahendas BBC 38-aastase Pacquiao sõnu pärast matši.
Kaheksakordne maailmameister Pacquiao on nüüd kaotanud oma üheksast viimasest heitlusest koguni neli.
Vastasest peaaegu 10 aastat noorem Horn alustas agressiivselt, kuid Pacquiao teravad löögid teenisid filipiinlasele esimestes raundides korralikult punkte.
Matši keskel suutis karjääri jooksul nüüd 17 võitu ja ühe viigi teeninud Horn vastas olnud veteranil kulmu veriseks lüüa. Viimastes raundides mõlemad poksijad väsisid ning midagi olulist korda saata ei suutnud.
Kunagine profipoksi maailmameister Lennox Lewis avaldas Pacquiao kaotuse üle Twitteris imestust: "Wow! Pacquiao kaotas kohtunike ühise otsusega? Üks kohtunik hindas 117:111? See polnud küll sama matš, mida mina nägin!"
### Response:
Austraalia kooliõpetaja üllatas Manny Pacquiao'd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rohkem kui paarkümmend lendu hilines. Uudisteagentuuri AFP andmetel oli põhjuseks mees, kes sisenes ilma turvakontrolli läbimata lahkuvate lendude alale terminalis 2F.
Politsei kontrollis, kas kuskile pole jäetud midagi kahtlustäratavat, kuid midagi ohtlikku ei avastatud.
"Me pidime evakueerima kogu ala ja selle ka üle kontrollima. Politsei otsis terminali põhjalikult läbi ja midagi kahtlast ei leidnud," ütles lennujaamaametnik AFP ajakirjanikule.
Charles de Gaulle lennujaam on Euroopas suuruselt teine ja selle kaudu liigub päevas umbes 180 000 reisijat.
Prantsusmaal kehtib endiselt eriolukord pärast tervet seeriat islamistide terrorirünnakuid viimase 18 kuu jooksul, milledes on tapetud rohkem kui 230 inimest. | Pariisi lennujaamast evakueeriti tuhandeid inimesi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rohkem kui paarkümmend lendu hilines. Uudisteagentuuri AFP andmetel oli põhjuseks mees, kes sisenes ilma turvakontrolli läbimata lahkuvate lendude alale terminalis 2F.
Politsei kontrollis, kas kuskile pole jäetud midagi kahtlustäratavat, kuid midagi ohtlikku ei avastatud.
"Me pidime evakueerima kogu ala ja selle ka üle kontrollima. Politsei otsis terminali põhjalikult läbi ja midagi kahtlast ei leidnud," ütles lennujaamaametnik AFP ajakirjanikule.
Charles de Gaulle lennujaam on Euroopas suuruselt teine ja selle kaudu liigub päevas umbes 180 000 reisijat.
Prantsusmaal kehtib endiselt eriolukord pärast tervet seeriat islamistide terrorirünnakuid viimase 18 kuu jooksul, milledes on tapetud rohkem kui 230 inimest.
### Response:
Pariisi lennujaamast evakueeriti tuhandeid inimesi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taastekava seminaril "Kriisist välja tugevamana" arutatakse, milliseid võimalusi pakuvad Euroopa taastekava ja Euroopa Liidu uue eelarveperioodi raha Eestile ning millised on Eesti prioriteedid. Mis on Eesti majanduses ja tööjõuturul muutunud viie aasta pärast, kui taastekava investeeringud peavad olema tehtud, ja kümne aasta pärast, kui Euroopa Liidu eelarveperiood lõpeb?
Ajakava
Kell 9.35 peaminister Kaja Kallase ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni ühine pressikonverents (inglise keeles)
Kell 10 seminari avasõnad: peaminister Kaja Kallas ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen
Kell 10.10 arutelu "Digi- ja rohepööre: kas Eesti majanduse kahanemis- või kasvustrateegia". Arutelul osalevad rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, Wise'i kaasasutaja ja omanik Taavet Hinrikus, TalTechi biorobootika keskuse juhataja Maarja Kruusmaa, tehnoloogiaettevõtja ja Funderbeami asutaja Kaidi Ruusalepp, Elcogeni asutaja ja tegevjuht Enn Õunpuu.
Seminari juhatab ERR-i ajakirjanik Johannes Tralla. | Otse kell 10: taastekava arutelu "Kriisist välja tugevamana" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taastekava seminaril "Kriisist välja tugevamana" arutatakse, milliseid võimalusi pakuvad Euroopa taastekava ja Euroopa Liidu uue eelarveperioodi raha Eestile ning millised on Eesti prioriteedid. Mis on Eesti majanduses ja tööjõuturul muutunud viie aasta pärast, kui taastekava investeeringud peavad olema tehtud, ja kümne aasta pärast, kui Euroopa Liidu eelarveperiood lõpeb?
Ajakava
Kell 9.35 peaminister Kaja Kallase ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni ühine pressikonverents (inglise keeles)
Kell 10 seminari avasõnad: peaminister Kaja Kallas ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen
Kell 10.10 arutelu "Digi- ja rohepööre: kas Eesti majanduse kahanemis- või kasvustrateegia". Arutelul osalevad rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, Wise'i kaasasutaja ja omanik Taavet Hinrikus, TalTechi biorobootika keskuse juhataja Maarja Kruusmaa, tehnoloogiaettevõtja ja Funderbeami asutaja Kaidi Ruusalepp, Elcogeni asutaja ja tegevjuht Enn Õunpuu.
Seminari juhatab ERR-i ajakirjanik Johannes Tralla.
### Response:
Otse kell 10: taastekava arutelu "Kriisist välja tugevamana" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Napoli alistas pühapäeval peetud Serie A kohtumises Fiorentina tulemusega 2:1 ja on võitnud kõik seitse seni peetud kohtumist.
Pärast kohtumist avaldas Napoli kaitsja Kalidou Koulibaly, et Fiorentina fännid ründasid teda rassistlike kommentaaridega.
"Kuradi ahv - nii nad mind kutsusid. See ei ole normaalne. Kõik rassistid tuleb üles leida ja keelata staadionitelt," kirjutas Koulibaly oma sotsiaalmeedia kontol.
Lisaks Koulibalyle langesid rassistlikute solvangute ohvriteks ka kaitsja meeskonnakaaslased ründaja Victor Osimhen ja poolkaitsja Andre-Frank Zambo Anguissa.
"Rääkige oma lastega, oma vanematega. Tehke neile selgeks, kui tülgastav on vihata kedagi nende nahavärvi pärast," kirjutas Osimhen enda sotsiaalmeediakontol.
Pärast kõnealust kohtumist vabandas Fiorentina tegevjuht Joe Barone isiklikult kolme Napoli mängija ees. Ühtlasi tegi avaliku vabanduse Napoli mängijatele ka Firenze linnapea Dario Nardella, kelle sõnul ei esinda Napoli mängijaid rünnanud fännid Firenze inimeste arvamust ja suhtumist tumedanahalistesse inimestesse. | Napoli kaitsja süüdistab Fiorentina fänne rassismis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Napoli alistas pühapäeval peetud Serie A kohtumises Fiorentina tulemusega 2:1 ja on võitnud kõik seitse seni peetud kohtumist.
Pärast kohtumist avaldas Napoli kaitsja Kalidou Koulibaly, et Fiorentina fännid ründasid teda rassistlike kommentaaridega.
"Kuradi ahv - nii nad mind kutsusid. See ei ole normaalne. Kõik rassistid tuleb üles leida ja keelata staadionitelt," kirjutas Koulibaly oma sotsiaalmeedia kontol.
Lisaks Koulibalyle langesid rassistlikute solvangute ohvriteks ka kaitsja meeskonnakaaslased ründaja Victor Osimhen ja poolkaitsja Andre-Frank Zambo Anguissa.
"Rääkige oma lastega, oma vanematega. Tehke neile selgeks, kui tülgastav on vihata kedagi nende nahavärvi pärast," kirjutas Osimhen enda sotsiaalmeediakontol.
Pärast kõnealust kohtumist vabandas Fiorentina tegevjuht Joe Barone isiklikult kolme Napoli mängija ees. Ühtlasi tegi avaliku vabanduse Napoli mängijatele ka Firenze linnapea Dario Nardella, kelle sõnul ei esinda Napoli mängijaid rünnanud fännid Firenze inimeste arvamust ja suhtumist tumedanahalistesse inimestesse.
### Response:
Napoli kaitsja süüdistab Fiorentina fänne rassismis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi karikavõistluste viimases alagrupikohtumises alistas Renee Teppani koduklubi Tokat Afyon Belediye Yüntasi tulemusega 3:0 (25:15, 25:14, 25:20), vahendab Võrkpall24.
Teppan tegi kaasa kogu kohtumise ja tõi oma meeskonnale 10 punkti. Samuti sai Teppan kirja kaks edukat sulustamist ja lõi ühe ässa.
Vaatamata võidule ei pääsenud Teppani koduklubi karikasarja alagruppidest edasi veerandfinaali. Neljaliikmelises alagrupis oli Tokatil vaja edasipääsuks jõuda alagrupis kahe parema hulka. Tokat sai alagrupis kirja ühe võidu ja kaks kaotust, millega lõpetati alagrupis kolmandal kohal.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Renee Teppan aitas koduklubi Türgi karikavõistlustel võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi karikavõistluste viimases alagrupikohtumises alistas Renee Teppani koduklubi Tokat Afyon Belediye Yüntasi tulemusega 3:0 (25:15, 25:14, 25:20), vahendab Võrkpall24.
Teppan tegi kaasa kogu kohtumise ja tõi oma meeskonnale 10 punkti. Samuti sai Teppan kirja kaks edukat sulustamist ja lõi ühe ässa.
Vaatamata võidule ei pääsenud Teppani koduklubi karikasarja alagruppidest edasi veerandfinaali. Neljaliikmelises alagrupis oli Tokatil vaja edasipääsuks jõuda alagrupis kahe parema hulka. Tokat sai alagrupis kirja ühe võidu ja kaks kaotust, millega lõpetati alagrupis kolmandal kohal.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Renee Teppan aitas koduklubi Türgi karikavõistlustel võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu hinnangul suunavad sisserändajaid ühendusse Valgevene võimud.
"Poolast üle piiri Saksamaale suunduvate Iraagi, Jeemeni või Süüriast pärit migrantide arv jõudis oktoobri esimestel päevadel tippu," teatas föderaalpolitsei.
Poola asesiseminister Maciej Wasik on kinnitanud, et riik kasutab oma piiri kaitseks kõiki seaduslikke vahendeid.
Poola on saatnud piirile tuhandeid sõdureid, ehitanud okastraataia ja kehtestanud piirialal kolmeks kuuks eriolukorra. Poola valitsusel on kavas muuta seadust, et piiriametlikel oleks lihtsam asüülitaotlusi eirata ja migrandid tagasi saata.
Euroopa Liit kahtlustab, et Valgevene korraldab Poola ning Leetu ja Lätti suunduvat rändevoogu, üritades sellega EL-i sanktsioonide eest kätte maksta. | Saksa politsei pidas Poola piiril kinni sadu migrante | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu hinnangul suunavad sisserändajaid ühendusse Valgevene võimud.
"Poolast üle piiri Saksamaale suunduvate Iraagi, Jeemeni või Süüriast pärit migrantide arv jõudis oktoobri esimestel päevadel tippu," teatas föderaalpolitsei.
Poola asesiseminister Maciej Wasik on kinnitanud, et riik kasutab oma piiri kaitseks kõiki seaduslikke vahendeid.
Poola on saatnud piirile tuhandeid sõdureid, ehitanud okastraataia ja kehtestanud piirialal kolmeks kuuks eriolukorra. Poola valitsusel on kavas muuta seadust, et piiriametlikel oleks lihtsam asüülitaotlusi eirata ja migrandid tagasi saata.
Euroopa Liit kahtlustab, et Valgevene korraldab Poola ning Leetu ja Lätti suunduvat rändevoogu, üritades sellega EL-i sanktsioonide eest kätte maksta.
### Response:
Saksa politsei pidas Poola piiril kinni sadu migrante |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Internetikatkestuste jälgija DownDetector teatel on rike tabanud muu hulgas suurlinnasid nagu Washington ja Pariis, probleemid said alguse umbes kell 18:45.
"Me oleme teadlikud, et osa inimestel on raskusi meie äppidele ja toodetele ligipääsemisega," kirjutas Facebooki pressiesindaja Andy Stone Twitteris.
Facebook lubas probleemi lahendada nii pea kui võimalik, kuid ettevõte pole ise katkestuse põhjuse kohta mingit seletust andnud.
Uudisteagentuur Reutersi hinnangul võib probleem olla seotud DNS-i ehk domeeninimede süsteemiga, mis teisendab domeeninimed IP-aadressideks ja vastupidi. Vähem tõenäoliseks peetakse rünnakut väljastpoolt või ettevõtte sisest sabotaaži.
Reuters märkis ka, et Facebooki reageerimise katkestusele muutis keerulisemaks asjaolu, et katkestus tabas ka ettevõtet ennast ning töötajad ei pääsenud ligi oma töövahenditele. | Facebooki, Instagrami ja WhatsAppi tabas katkestus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Internetikatkestuste jälgija DownDetector teatel on rike tabanud muu hulgas suurlinnasid nagu Washington ja Pariis, probleemid said alguse umbes kell 18:45.
"Me oleme teadlikud, et osa inimestel on raskusi meie äppidele ja toodetele ligipääsemisega," kirjutas Facebooki pressiesindaja Andy Stone Twitteris.
Facebook lubas probleemi lahendada nii pea kui võimalik, kuid ettevõte pole ise katkestuse põhjuse kohta mingit seletust andnud.
Uudisteagentuur Reutersi hinnangul võib probleem olla seotud DNS-i ehk domeeninimede süsteemiga, mis teisendab domeeninimed IP-aadressideks ja vastupidi. Vähem tõenäoliseks peetakse rünnakut väljastpoolt või ettevõtte sisest sabotaaži.
Reuters märkis ka, et Facebooki reageerimise katkestusele muutis keerulisemaks asjaolu, et katkestus tabas ka ettevõtet ennast ning töötajad ei pääsenud ligi oma töövahenditele.
### Response:
Facebooki, Instagrami ja WhatsAppi tabas katkestus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanada jäähokikoondise juht Doug Armstrong avalikustas, et rahvuskoondist esindab Pekingi taliolümpial Sidney Crosby, Connor McDavid ja Alex Pietrangelo.
34-aastane Crosby on ühtlasi ka Kanada koondise kapten eesoleval taliolümpial. Pekingi taliolümpiamängud on Crosby'le kolmandaks korraks, kui ta oma rahvuskoondist olümpiamängudel esindab. Varasemalt on Crosby Kanada koondist esindanud 2010. ja 2014. aasta taliolümpiamängudel ja mõlemal korral võitis Kanada kuldmedali.
Koondisesse nimetati veel 24-aastane Connor McDavid, kes oli 2015. aastal NHL-i draft 'i esimene valik ja on neljal korral NHL-i tähtede mängul osalenud. Samuti on koha Kanada jäähokikoondises kindlustanud Alex Pietrangelo, kes on kahel korral NHL-i tähtede mängul mänginud ja võitis 2019. aastal St. Louis Bluesi ridades Stanley Cup'i.
Pekingi taliolümpiamängud toimuvad 2022. aasta 4. veebruarist kuni 20. veebruarini. | Kanada jäähokikoondis avalikustas esimesed taliolümpial osalevad mängijad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanada jäähokikoondise juht Doug Armstrong avalikustas, et rahvuskoondist esindab Pekingi taliolümpial Sidney Crosby, Connor McDavid ja Alex Pietrangelo.
34-aastane Crosby on ühtlasi ka Kanada koondise kapten eesoleval taliolümpial. Pekingi taliolümpiamängud on Crosby'le kolmandaks korraks, kui ta oma rahvuskoondist olümpiamängudel esindab. Varasemalt on Crosby Kanada koondist esindanud 2010. ja 2014. aasta taliolümpiamängudel ja mõlemal korral võitis Kanada kuldmedali.
Koondisesse nimetati veel 24-aastane Connor McDavid, kes oli 2015. aastal NHL-i draft 'i esimene valik ja on neljal korral NHL-i tähtede mängul osalenud. Samuti on koha Kanada jäähokikoondises kindlustanud Alex Pietrangelo, kes on kahel korral NHL-i tähtede mängul mänginud ja võitis 2019. aastal St. Louis Bluesi ridades Stanley Cup'i.
Pekingi taliolümpiamängud toimuvad 2022. aasta 4. veebruarist kuni 20. veebruarini.
### Response:
Kanada jäähokikoondis avalikustas esimesed taliolümpial osalevad mängijad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 33-aastane Nurmagomedov lõpetas oma karjääri 29-0 rekordiga ja otsustas karjäärile joone alla tõmmata pärast oma isa ja mentori Abdulmanap Nurmagomedovi surma 2020. aastal, vahendab BBC.
Khabib Nurmagomedov teatas oma karjääri lõpetamisest neli kuud pärast isa surma ning nüüd avaldas Nurmagomedov, et UFC president Dana White palus tal mõned kuud tagasi kaaluda võimalikku tagasitulekut. Nurmagomedov otsustas White'i pakkumisest keelduda.
"Ma ei usu, et ma enam kunagi võitlen. Kuigi kunagi ei tea, mida elu võib tuua, siis hetkel olen ma oma otsusega väga rahul," sõnas Nurmagomedov.
"Väga raske oli seda otsust teha [karjääri lõpetada - toim.], sest ma tegin seda väga raskel ajal oma elus. Ma kaotasin oma isa juulis ja oktoobris ma veel kaklesin," lisas Nurmagomedov.
"Kui minu isa suri, siis mina ja minu ema tegime ühise otsuse, et oktoobrikuisest võitlusest saab minu karjääri viimane. Ma arvan, et see oli ideaalne aeg, millal lõpetada. Isegi aasta hiljem ma arvan, et see oli õige otsus," ütles Nurmagomedov. | Nurmagomedov: Dana White palus mul tagasi tulla, aga ma keeldusin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
33-aastane Nurmagomedov lõpetas oma karjääri 29-0 rekordiga ja otsustas karjäärile joone alla tõmmata pärast oma isa ja mentori Abdulmanap Nurmagomedovi surma 2020. aastal, vahendab BBC.
Khabib Nurmagomedov teatas oma karjääri lõpetamisest neli kuud pärast isa surma ning nüüd avaldas Nurmagomedov, et UFC president Dana White palus tal mõned kuud tagasi kaaluda võimalikku tagasitulekut. Nurmagomedov otsustas White'i pakkumisest keelduda.
"Ma ei usu, et ma enam kunagi võitlen. Kuigi kunagi ei tea, mida elu võib tuua, siis hetkel olen ma oma otsusega väga rahul," sõnas Nurmagomedov.
"Väga raske oli seda otsust teha [karjääri lõpetada - toim.], sest ma tegin seda väga raskel ajal oma elus. Ma kaotasin oma isa juulis ja oktoobris ma veel kaklesin," lisas Nurmagomedov.
"Kui minu isa suri, siis mina ja minu ema tegime ühise otsuse, et oktoobrikuisest võitlusest saab minu karjääri viimane. Ma arvan, et see oli ideaalne aeg, millal lõpetada. Isegi aasta hiljem ma arvan, et see oli õige otsus," ütles Nurmagomedov.
### Response:
Nurmagomedov: Dana White palus mul tagasi tulla, aga ma keeldusin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Munozest sai Watfordi peatreener 2020. aasta detsembris ning ta aitas klubil tõusta tagasi Premier League'i. Laupäeval peetud Premier League'i kohtumise kaotas Watford 0:1 tulemusega Leeds Unitedile. Pärast kohtumist otsustas Watford Munoziga lepingu lõpetada.
Uueks Watfordi peatreeneriks saab 69-aastane Claudio Ranieri, kes 2015/16 hooajal aitas Leicester City'il võita Premier League'i tiitli.
Ranieri vallandati Leicester City poolt 2017. aasta veebruaris ning pärast seda on kogenud itaallane juhendanud Prantsusmaa klubi Nantes'i, Inglismaa klubi Fulhami ja Itaalia klubisid Romat ja Sampdoriat.
Watfordi järgmine kohtumine leiab aset 16. oktoobril, kui Premier League'i kohtumises minnakse vastamisi Liverpooliga.
Watford FC is delighted to confirm the appointment of Claudio Ranieri as the club's new Head Coach.
Welcome to Watford, Claudio!
— Watford Football Club (@WatfordFC) October 4, 2021 | Watfordi uueks peatreeneriks saab tuntud itaallane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Munozest sai Watfordi peatreener 2020. aasta detsembris ning ta aitas klubil tõusta tagasi Premier League'i. Laupäeval peetud Premier League'i kohtumise kaotas Watford 0:1 tulemusega Leeds Unitedile. Pärast kohtumist otsustas Watford Munoziga lepingu lõpetada.
Uueks Watfordi peatreeneriks saab 69-aastane Claudio Ranieri, kes 2015/16 hooajal aitas Leicester City'il võita Premier League'i tiitli.
Ranieri vallandati Leicester City poolt 2017. aasta veebruaris ning pärast seda on kogenud itaallane juhendanud Prantsusmaa klubi Nantes'i, Inglismaa klubi Fulhami ja Itaalia klubisid Romat ja Sampdoriat.
Watfordi järgmine kohtumine leiab aset 16. oktoobril, kui Premier League'i kohtumises minnakse vastamisi Liverpooliga.
Watford FC is delighted to confirm the appointment of Claudio Ranieri as the club's new Head Coach.
Welcome to Watford, Claudio!
— Watford Football Club (@WatfordFC) October 4, 2021
### Response:
Watfordi uueks peatreeneriks saab tuntud itaallane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui tahame valiksarja hästi lõpetada, siis peame kodumängud võitma. See on meie eesmärk," sõnas pressikonverentsil Eesti koondise peatreener Thomas Häberli.
"Valgevene mängib praegu paremini kui märtsis. Seega vastane on hea, aga me tahame punkte ja kodus mängides peaks see lihtsam olema kui võõrsil," lisas Häberli.
Ühtlasi märkis Häberli, et koondisest jäävad viimasel hetkel vigastuste tõttu eemale kaitsjad Martin Miller ja Michael Lilander. Häberli sõnul pole mängijate vigastused tõsised, ent mõlemad vajavad paari-kolme nädalast mängupausi.
"Pole kunagi tore, kui viimasel hetkel toimuvad muudatused. Teadsime, et Michaelil on probleeme, aga täna selgus, et Milleril ka. Otsustasime tuua Pürgi asemele. Olen rahul, et ta on tagasi," sõnas Häberli.
Koondise väravavaht Karl Jakob Hein rääkis, et viimastest koondisemängudest naastes sai ta oma koduklubilt Londoni Arsenalilt palju õnnitlusi ja positiivset tagasisidet. Samuti rääkis Hein oma isiklikust arengust viimase aasta jooksul.
"Ma ütleks, et viimase aasta jooksul olen palju kogemust ja karastust saanud. Aasta tagasi mind esimest korda koondisesse kaasati. Kogemuse hankimine ongi see, mida noortel väravavahtidel on vaja, eriti rahvusvahelisel tasemel," sõnas Hein.
Ründaja Erik Sorga tunnistas, et on Hollandi esiliigas VVV-Venlo eest tehtud esitustega rahul. "Hollandis on kõik korras. Olen kuue mänguga löönud kolm väravat ja loodan, et jätkan samamoodi," sõnas Sorga.
"Kui viimati rääkisin (Venlo) treeneriga, siis ta ütles, et olen tema jaoks oluline mängija. Ta näeb, kuidas ma trennis töötan ja seetõttu ta pani mind ka viimane mäng põhikoosseisu. Lõin värava, kõik on korras," lisas Sorga.
Meeste koondis võõrustab Valgevene koondist Tallinnas A. Le Coq Arenal 8. oktoobril ning FIFA edetabelis 19. kohta hoidva Walesi koondisega kohtutakse kodumurul 11. oktoobril. Avavile antakse mängudele kell 21.45. Mõlemat mängu saab jälgida ETV2 vahendusel. | Häberli: kui tahame valiksarja hästi lõpetada, siis peame kodumängud võitma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui tahame valiksarja hästi lõpetada, siis peame kodumängud võitma. See on meie eesmärk," sõnas pressikonverentsil Eesti koondise peatreener Thomas Häberli.
"Valgevene mängib praegu paremini kui märtsis. Seega vastane on hea, aga me tahame punkte ja kodus mängides peaks see lihtsam olema kui võõrsil," lisas Häberli.
Ühtlasi märkis Häberli, et koondisest jäävad viimasel hetkel vigastuste tõttu eemale kaitsjad Martin Miller ja Michael Lilander. Häberli sõnul pole mängijate vigastused tõsised, ent mõlemad vajavad paari-kolme nädalast mängupausi.
"Pole kunagi tore, kui viimasel hetkel toimuvad muudatused. Teadsime, et Michaelil on probleeme, aga täna selgus, et Milleril ka. Otsustasime tuua Pürgi asemele. Olen rahul, et ta on tagasi," sõnas Häberli.
Koondise väravavaht Karl Jakob Hein rääkis, et viimastest koondisemängudest naastes sai ta oma koduklubilt Londoni Arsenalilt palju õnnitlusi ja positiivset tagasisidet. Samuti rääkis Hein oma isiklikust arengust viimase aasta jooksul.
"Ma ütleks, et viimase aasta jooksul olen palju kogemust ja karastust saanud. Aasta tagasi mind esimest korda koondisesse kaasati. Kogemuse hankimine ongi see, mida noortel väravavahtidel on vaja, eriti rahvusvahelisel tasemel," sõnas Hein.
Ründaja Erik Sorga tunnistas, et on Hollandi esiliigas VVV-Venlo eest tehtud esitustega rahul. "Hollandis on kõik korras. Olen kuue mänguga löönud kolm väravat ja loodan, et jätkan samamoodi," sõnas Sorga.
"Kui viimati rääkisin (Venlo) treeneriga, siis ta ütles, et olen tema jaoks oluline mängija. Ta näeb, kuidas ma trennis töötan ja seetõttu ta pani mind ka viimane mäng põhikoosseisu. Lõin värava, kõik on korras," lisas Sorga.
Meeste koondis võõrustab Valgevene koondist Tallinnas A. Le Coq Arenal 8. oktoobril ning FIFA edetabelis 19. kohta hoidva Walesi koondisega kohtutakse kodumurul 11. oktoobril. Avavile antakse mängudele kell 21.45. Mõlemat mängu saab jälgida ETV2 vahendusel.
### Response:
Häberli: kui tahame valiksarja hästi lõpetada, siis peame kodumängud võitma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuekordne maailmameister Marquez juhtis sõitu kogu võistluse ning võitis seitsmendat korda Austinis toimuva etapi. MotoGP sarja üldliider prantslane Fabio Quartararo jäi teiseks ning kolmanda koha pälvis sarja üldarvestuses teist kohta hoidev itaallane Francesco Bagnaia.
Ühtlasi suurendas 22-aastane Quartararo oma võimalusi, et võita karjääri esimene maailmameistritiitel. Enne viimast kolme etappi on MotoGP sarja üldliidril Quartararol 254 punkti, teisel kohal olev Francesco Bagnaia on kogunud 202 punkti.
Kolme nädala pärast toimub järgmine MotoGP etapp Itaalias, Misano ringrajal. Fabio Quartararo kindlustab võidu korral oma karjääri esimese maailmameistritiitli. | MotoGP: Marquez võttis hooaja teise võidu, Quartararo lõpetas teisena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuekordne maailmameister Marquez juhtis sõitu kogu võistluse ning võitis seitsmendat korda Austinis toimuva etapi. MotoGP sarja üldliider prantslane Fabio Quartararo jäi teiseks ning kolmanda koha pälvis sarja üldarvestuses teist kohta hoidev itaallane Francesco Bagnaia.
Ühtlasi suurendas 22-aastane Quartararo oma võimalusi, et võita karjääri esimene maailmameistritiitel. Enne viimast kolme etappi on MotoGP sarja üldliidril Quartararol 254 punkti, teisel kohal olev Francesco Bagnaia on kogunud 202 punkti.
Kolme nädala pärast toimub järgmine MotoGP etapp Itaalias, Misano ringrajal. Fabio Quartararo kindlustab võidu korral oma karjääri esimese maailmameistritiitli.
### Response:
MotoGP: Marquez võttis hooaja teise võidu, Quartararo lõpetas teisena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sassari kohus peatas menetluse kuni Euroopa Kohus langetab otsused Puigdemonti saadikupuutumatuse kohta Euroopa Parlamendi liikmena ning Hispaania väljaandmistaotluse kohta, ütles advokaat Agostinangelo Marras kohtuistungi järel.
Puigdemont vahistati 23. septembril saabumisel Sardiiniasse, kus ta pidi osalema kultuurifestivalil, kuid kohus vabastas ta päev hiljem ja lubas tal naasta Belgiasse, tingimusel, et ta tuleb esmaspäevaseks istungiks tagasi.
Hispaania taotleb tema vahistamist seoses Kataloonia nurjunud iseseisvumiskatsega 2017. aastal.
Advokaatide sõnul on Puigdemontil aga Euroopa Parlamendi liikmena saadikupuutumatus. Parlament tühistati puutumatuse märtsis, kuid Puigdemont vaidlustas otsuse.
Ekspresidenti tervitasid kohtumaja ees Kataloonia iseseisvuslippudega toetajad, kes hõikusid "Vabadus! Vabadus!". Kohtus olid temaga kaasas ka kaks Kataloonia endist ministrit, Toni Comin ja Clara Ponsati, kes on samuti Hispaania poolt tagasiotsivad.
Puigdemont juhtis Kataloonia separatistliku regionaalvalitsuse katset korraldada iseseisvusreferendum, mille Madrid oli keelanud. Hääletust saatis politseivägivald.
Mitu nädalat hiljem kuulutati välja iseseisvusdeklaratsioon, mis vallandas Hispaanias poliitilise kriisi ning sundis Puigdemonti ja mitmeid teisi välismaale pagema.
Hispaaniasse jäänud separatistid vahistati ja saadeti kohtu alla, neist üheksa mõisteti 9-13 aastaks vangi. Ehkki neile anti sel aastal armu, tahab Madrid, et kohtu alla läheks ka Puigdemont ja teised riigist põgenenud.
Tegemist oli tema kolmanda vahistamisega alates Hispaaniast põgenemisest.
Esmakordselt võeti ta vahi alla Brüsselisse saabumisel ning teist korda 2018. aasta märtsis Saksamaal, kus kohtul kulus pea neli kuud, et talle täielik vabadus anda.
Euroopa Parlament hääletas märtsis Puigdemontilt saadikupuutumatuse võtmise poolt ning seda kinnitas juulis ka Euroopa üldkohus, kuid lõpliku otsuse peab langetama Euroopa Kohus. | Itaalia kohus peatas menetluse Kataloonia eksjuhi Puigdemonti suhtes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sassari kohus peatas menetluse kuni Euroopa Kohus langetab otsused Puigdemonti saadikupuutumatuse kohta Euroopa Parlamendi liikmena ning Hispaania väljaandmistaotluse kohta, ütles advokaat Agostinangelo Marras kohtuistungi järel.
Puigdemont vahistati 23. septembril saabumisel Sardiiniasse, kus ta pidi osalema kultuurifestivalil, kuid kohus vabastas ta päev hiljem ja lubas tal naasta Belgiasse, tingimusel, et ta tuleb esmaspäevaseks istungiks tagasi.
Hispaania taotleb tema vahistamist seoses Kataloonia nurjunud iseseisvumiskatsega 2017. aastal.
Advokaatide sõnul on Puigdemontil aga Euroopa Parlamendi liikmena saadikupuutumatus. Parlament tühistati puutumatuse märtsis, kuid Puigdemont vaidlustas otsuse.
Ekspresidenti tervitasid kohtumaja ees Kataloonia iseseisvuslippudega toetajad, kes hõikusid "Vabadus! Vabadus!". Kohtus olid temaga kaasas ka kaks Kataloonia endist ministrit, Toni Comin ja Clara Ponsati, kes on samuti Hispaania poolt tagasiotsivad.
Puigdemont juhtis Kataloonia separatistliku regionaalvalitsuse katset korraldada iseseisvusreferendum, mille Madrid oli keelanud. Hääletust saatis politseivägivald.
Mitu nädalat hiljem kuulutati välja iseseisvusdeklaratsioon, mis vallandas Hispaanias poliitilise kriisi ning sundis Puigdemonti ja mitmeid teisi välismaale pagema.
Hispaaniasse jäänud separatistid vahistati ja saadeti kohtu alla, neist üheksa mõisteti 9-13 aastaks vangi. Ehkki neile anti sel aastal armu, tahab Madrid, et kohtu alla läheks ka Puigdemont ja teised riigist põgenenud.
Tegemist oli tema kolmanda vahistamisega alates Hispaaniast põgenemisest.
Esmakordselt võeti ta vahi alla Brüsselisse saabumisel ning teist korda 2018. aasta märtsis Saksamaal, kus kohtul kulus pea neli kuud, et talle täielik vabadus anda.
Euroopa Parlament hääletas märtsis Puigdemontilt saadikupuutumatuse võtmise poolt ning seda kinnitas juulis ka Euroopa üldkohus, kuid lõpliku otsuse peab langetama Euroopa Kohus.
### Response:
Itaalia kohus peatas menetluse Kataloonia eksjuhi Puigdemonti suhtes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlusest said osa võtta noorsportlased vanuses 15 kuni 17 eluaastat. Eestit esindasid Liis Kapten, Mari Mai Ruus, Grete Maria Savitsch, Gregor Rasva, Sander Aavik ja Rasmus Boisen.
Euroopa meistriks tuli noormeeste seas itaallane Fiorenzo Angelini, neidude võistluse võitis Luksemburgi esindaja Mara Krombach.
Parima eestlasena sai Gregor Rasva noormeeste peafinaalis 17. koha. B-finaalis sai Rasmus Boisen 20. koha, Sander Aavik võistlust ei lõpetanud.
Neidude B-finaalis saavutas Liis Kapten 12. koha, Grete Maria Savitsch lõpetas 21. kohal.
Võistkondlikus võistluses saavutas Eesti meeskond 14. koha. Võistluse võitis Ungari võistkond, teise koha sai Itaalia ja kolmanda koha pälvis Venemaa. | Alanyas lõppesid noorte Euroopa meistrivõistlused triatlonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlusest said osa võtta noorsportlased vanuses 15 kuni 17 eluaastat. Eestit esindasid Liis Kapten, Mari Mai Ruus, Grete Maria Savitsch, Gregor Rasva, Sander Aavik ja Rasmus Boisen.
Euroopa meistriks tuli noormeeste seas itaallane Fiorenzo Angelini, neidude võistluse võitis Luksemburgi esindaja Mara Krombach.
Parima eestlasena sai Gregor Rasva noormeeste peafinaalis 17. koha. B-finaalis sai Rasmus Boisen 20. koha, Sander Aavik võistlust ei lõpetanud.
Neidude B-finaalis saavutas Liis Kapten 12. koha, Grete Maria Savitsch lõpetas 21. kohal.
Võistkondlikus võistluses saavutas Eesti meeskond 14. koha. Võistluse võitis Ungari võistkond, teise koha sai Itaalia ja kolmanda koha pälvis Venemaa.
### Response:
Alanyas lõppesid noorte Euroopa meistrivõistlused triatlonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Comirnaty tõhustusannuseid võib kaaluda 18-aastastele ja vanematele vähemalt kuus kuud pärast teist annust," teatas EMA, kasutades Pfizer/BioNTechi vaktsiini brändinime.
"Otsuseid tõhustusannuste kasutamise kohta teevad tervishoiuametid riiklikul tasandil."
EMA eksperdid hindasid andmeid, mis osutavad, et tõhustusdoos suurendab antikehade taset, öeldi avalduses.
"Põletikulise südamehaiguse või teiste väga haruldaste kõrvaltoimete oht tõhustussüsti järel on teadmata ja seda uuritakse tähelepanelikult," lisas EMA.
EMA teatas ka, et annab rohelise tule Moderna ja Pfizeri tõhustussüsti tegemiseks nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestele vähemalt 28 päeva pärast teist kaitsesüsti.
Kaks annust ei ole vahel piisavad küllaldase koguse antikehade tekitamiseks kompromiteeritud immuunsusega inimestel.
"Ehkki ei ole otseseid tõendeid, et võime toota antikehasid kaitseb neid patsiente COVID-19 eest, eeldatakse, et lisaannus pakub paremat kaitset vähemalt osale patsientidele," teatas EMA. | EMA kiitis heaks kolmanda Pfizeri vaktsiiniannuse üle 18-aastastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Comirnaty tõhustusannuseid võib kaaluda 18-aastastele ja vanematele vähemalt kuus kuud pärast teist annust," teatas EMA, kasutades Pfizer/BioNTechi vaktsiini brändinime.
"Otsuseid tõhustusannuste kasutamise kohta teevad tervishoiuametid riiklikul tasandil."
EMA eksperdid hindasid andmeid, mis osutavad, et tõhustusdoos suurendab antikehade taset, öeldi avalduses.
"Põletikulise südamehaiguse või teiste väga haruldaste kõrvaltoimete oht tõhustussüsti järel on teadmata ja seda uuritakse tähelepanelikult," lisas EMA.
EMA teatas ka, et annab rohelise tule Moderna ja Pfizeri tõhustussüsti tegemiseks nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestele vähemalt 28 päeva pärast teist kaitsesüsti.
Kaks annust ei ole vahel piisavad küllaldase koguse antikehade tekitamiseks kompromiteeritud immuunsusega inimestel.
"Ehkki ei ole otseseid tõendeid, et võime toota antikehasid kaitseb neid patsiente COVID-19 eest, eeldatakse, et lisaannus pakub paremat kaitset vähemalt osale patsientidele," teatas EMA.
### Response:
EMA kiitis heaks kolmanda Pfizeri vaktsiiniannuse üle 18-aastastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pelguranna elanikud on jaganud sotsiaalmeedias tähelepanekuid oma kodukanti tabanud põlengutest, milles kahtlustatakse süütamist. Kõigil juhtudel on põlenud paberi ja papi konteiner. Mitmel juhul oli konteiner lühikese aja jooksul juba paar korda põlenud.
Kõik aadressid, kus konteinereid süüdati, asuvad väga lähestikku. Konteinerite süütamisest teatasid nii Randla 24, Vihuri 8 kui Ehte 2 elanikud.
Kõige hullemini läks aga Randla 14a hoovis asuva konteineriga, kus lisaks sellele said põlengus kahju ka kaks lähedal asunud autot. Päästjate kohale jõudes oligi tuli juba autodele levinud, mis said nii tule- kui ka kuumakahjustusi. Juurdlus põlengu tekkepõhjuste väljaselgitamiseks anti edasi politseile.
"Juhtunu osas on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku, mis käsitleb asja rikkumist ja hävitamist. Kahjustada said sõiduautod Volkswagen ja Honda ning kahjusumma on täpsustamisel," kommenteeris PPA pressiesindaja Kristjan Lukk ERR-ile.
Ta lisas, et nendeni ongi jõudnud teade üksnes Randla 14a tulekahju kohta, teiste põlengute kohta neil info puudub. Ta ei kommenteerinud, kas politseil on asjas juba ka kahtlusaluseid. | Pelgurannas on paberikonteinerite põlemise laine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pelguranna elanikud on jaganud sotsiaalmeedias tähelepanekuid oma kodukanti tabanud põlengutest, milles kahtlustatakse süütamist. Kõigil juhtudel on põlenud paberi ja papi konteiner. Mitmel juhul oli konteiner lühikese aja jooksul juba paar korda põlenud.
Kõik aadressid, kus konteinereid süüdati, asuvad väga lähestikku. Konteinerite süütamisest teatasid nii Randla 24, Vihuri 8 kui Ehte 2 elanikud.
Kõige hullemini läks aga Randla 14a hoovis asuva konteineriga, kus lisaks sellele said põlengus kahju ka kaks lähedal asunud autot. Päästjate kohale jõudes oligi tuli juba autodele levinud, mis said nii tule- kui ka kuumakahjustusi. Juurdlus põlengu tekkepõhjuste väljaselgitamiseks anti edasi politseile.
"Juhtunu osas on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku, mis käsitleb asja rikkumist ja hävitamist. Kahjustada said sõiduautod Volkswagen ja Honda ning kahjusumma on täpsustamisel," kommenteeris PPA pressiesindaja Kristjan Lukk ERR-ile.
Ta lisas, et nendeni ongi jõudnud teade üksnes Randla 14a tulekahju kohta, teiste põlengute kohta neil info puudub. Ta ei kommenteerinud, kas politseil on asjas juba ka kahtlusaluseid.
### Response:
Pelgurannas on paberikonteinerite põlemise laine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mbappe tunnistas, et tegi suvel ametliku palve oma koduklubile Paris Saint-Germain'ile, et ründaja saaks klubist lahkuda.
"Ma küsisin suvel PSG-lt luba, et klubist lahkuda. Põhjus oli selles, et niipea kui ma teadsin, et ma ei soovi lepingut pikendada, siis oleks klubil võimalik minu eest üleminekutasu saada," rääkis Mbappe.
"PSG on mulle palju andnud. Olen alati siin klubis mängides õnnelik olnud ja avaldasin oma soovi võimalikult vara, et klubil oleks piisavalt aega, et reageerida," lisas Mbappe.
PSG mängumehe soovidele vastu ei tulnud ja Prantsusmaa jalgpallikoondise täht jätkab käesoleval hooajal PSG ridades.
Eelduste kohaselt liitub Mbappe järgmine suvi Hispaania tippklubi Madridi Realiga. Real ei pea Mbappe eest üleminekutasu maksma, kuna mängija leping saab PSG-ga järgmisel suvel läbi ja seni pole Mbappe üles näidanud soovi, et sõlmida uus leping.
Prantsusmaa koondise ja Madridi Reali ründaja Karim Benzema avaldas möödunud nädalavahetusel, et Mbappe liitumine Madridi Realiga on vaid aja küsimus, sest Benzema hinnangul tahab Mbappe ainult Madridi Realiga liituda. | Mbappe: küsisin suvel PSG-lt luba, et klubist lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mbappe tunnistas, et tegi suvel ametliku palve oma koduklubile Paris Saint-Germain'ile, et ründaja saaks klubist lahkuda.
"Ma küsisin suvel PSG-lt luba, et klubist lahkuda. Põhjus oli selles, et niipea kui ma teadsin, et ma ei soovi lepingut pikendada, siis oleks klubil võimalik minu eest üleminekutasu saada," rääkis Mbappe.
"PSG on mulle palju andnud. Olen alati siin klubis mängides õnnelik olnud ja avaldasin oma soovi võimalikult vara, et klubil oleks piisavalt aega, et reageerida," lisas Mbappe.
PSG mängumehe soovidele vastu ei tulnud ja Prantsusmaa jalgpallikoondise täht jätkab käesoleval hooajal PSG ridades.
Eelduste kohaselt liitub Mbappe järgmine suvi Hispaania tippklubi Madridi Realiga. Real ei pea Mbappe eest üleminekutasu maksma, kuna mängija leping saab PSG-ga järgmisel suvel läbi ja seni pole Mbappe üles näidanud soovi, et sõlmida uus leping.
Prantsusmaa koondise ja Madridi Reali ründaja Karim Benzema avaldas möödunud nädalavahetusel, et Mbappe liitumine Madridi Realiga on vaid aja küsimus, sest Benzema hinnangul tahab Mbappe ainult Madridi Realiga liituda.
### Response:
Mbappe: küsisin suvel PSG-lt luba, et klubist lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus prognoos on kõrgem kui aprilli oma - siis arvas IATA, et lennufirmad saavad tänavu kahju 41 miljardit eurot.
IATA tõstis hinnangu mullusele kahjule 108,7 miljardilt 118,4 miljardi euroni. | IATA: lennufirmad kaotavad tänavu pandeemia tõttu 44,5 miljardit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus prognoos on kõrgem kui aprilli oma - siis arvas IATA, et lennufirmad saavad tänavu kahju 41 miljardit eurot.
IATA tõstis hinnangu mullusele kahjule 108,7 miljardilt 118,4 miljardi euroni.
### Response:
IATA: lennufirmad kaotavad tänavu pandeemia tõttu 44,5 miljardit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiinlaste uus sõjafilm on kolmetunnine saaga, mis kirjeldab 17-päevast lahingut Korea sõja ajal. Lahing toimub Hiina ja USA vägede vahel.
Film teenis nädalavahetusel 203 miljonit dollarit. Uus Bondi film "Surm peab ootama" teenis samas 119 miljonit dollarit. Marveli stuudio uus Venomi film teenis 90 miljonit dollarit.
Hiina uues sõjafilmis mängivad kohalikud filmistaarid. Filmi produtsendi sõnul võttis filmi tootmine aega viis aastat. Filmis osalesid kümned tuhanded näitlejad, vahendas The Times.
Hiina viimane kassahitt kujutab ameeriklaste tapmist. Korea sõda kujutatakse kui Hiina võitlust USA agressiooni vastu.
"See film illustreerib rahvaarmee suurt patriotismi. See näitab armee lojaalsust parteile," kiitis filmi kompartei ajaleht.
Hiina kompartei ajaleht mõistis hukka ka igasuguse kriitika filmi suhtes. "Need, kes seavad kahtluse alla Hiina võidu, kardavad USA-d. Just USA taandus Korea poolsaarelt," teatas leht.
Hiina ametlik propaganda väidab, et USA tungis Korea poolsaarele. | Hiina propagandafilm teenis nädalavahetusel rohkem raha kui uus Bondi film | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiinlaste uus sõjafilm on kolmetunnine saaga, mis kirjeldab 17-päevast lahingut Korea sõja ajal. Lahing toimub Hiina ja USA vägede vahel.
Film teenis nädalavahetusel 203 miljonit dollarit. Uus Bondi film "Surm peab ootama" teenis samas 119 miljonit dollarit. Marveli stuudio uus Venomi film teenis 90 miljonit dollarit.
Hiina uues sõjafilmis mängivad kohalikud filmistaarid. Filmi produtsendi sõnul võttis filmi tootmine aega viis aastat. Filmis osalesid kümned tuhanded näitlejad, vahendas The Times.
Hiina viimane kassahitt kujutab ameeriklaste tapmist. Korea sõda kujutatakse kui Hiina võitlust USA agressiooni vastu.
"See film illustreerib rahvaarmee suurt patriotismi. See näitab armee lojaalsust parteile," kiitis filmi kompartei ajaleht.
Hiina kompartei ajaleht mõistis hukka ka igasuguse kriitika filmi suhtes. "Need, kes seavad kahtluse alla Hiina võidu, kardavad USA-d. Just USA taandus Korea poolsaarelt," teatas leht.
Hiina ametlik propaganda väidab, et USA tungis Korea poolsaarele.
### Response:
Hiina propagandafilm teenis nädalavahetusel rohkem raha kui uus Bondi film |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Septembris lisandus vähemalt üks kord vaktsineeritud inimesi 31 511, sh alla 18-aastaseid 3060 ja üle 60-aastaseid 5873. Vaktsineerimine lõpetati 76 020 inimesel, sh alla 18-aastaste hulgas 13 631 inimesel ja üle 60-aastastest 10 267 inimesel.
Esmaspäeva hommikuse seisuga on üle 60-aastaste hulgas vaktsineerimisega hõlmatus 72,8 protsenti, kõigi täisealiste seas 67,2 protsenti ja kõigi üle 12-aastaste seas 65,9.
"Kuigi uusi vaktsineerituid lisandub vähem kui varem, kasvab siiski vaktsineerimisega hõlmatus tasapisi kõigis vanuserühmades. Lisaks kogu riigi ja erinevate vanuserühmade hõlmatusele tuleks aga vaadata ka hõlmatust piirkonniti," ütles Lehtla.
Lehtla lisas veel, et terviseameti koroonaviiruse andmestikus on näha, et mõnes piirkonnas on hõlmatus Eesti keskmisest oluliselt madalam, eelkõige näiteks Ida-Virumaal (Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve), Maardus, aga ka Võru- ja Valgamaal. "Seal on ka kõige suurem potentsiaal vaktsineerimisega hõlmatuse kasvuks," märkis ta.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et väga oluline on keskenduda eakate ja riskigruppide kaitsele, et nendes sihtrühmades hõlmatust tõsta, et ennetada haiglaravi koormuse kasvu.
Kiik rõhutas ka ravikindlustuseta inimeste vaktsineeritusega hõlmatuse tõstmise vajadust. "Seal on seda võimalust kasutanud alla kolmandiku kõigist, kes seda saaksid teha," sõnas Kiik. "Ka neile on vaktsineerimine Eesti riigis tasuta," lisas ta.
Samuti ei ole Kiige sõnul vaktsineerimise võimalust kasutanud läbipõdenud inimesed. "Neid inimesi on suurusjärgus 150 000 ning nendest on vaktsineeritud umbes pooled. Seal on selgelt kasvuruumi," sõnas Kiik.
ERR küsis Kiigelt, et kuidas on nii, et näiteks Portugalis on ühiskonnas vaktsineeritud 85 protsenti elanikest, aga Eesti seda ei suuda.
"Eks erinevad riigid ja tavad on erinevad. Kui me vaatame Euroopa Liidu võrdlusi muude vaktsineerimist näiteks gripi puhul, siis Eesti on seal olnud alati viimaste hulgas. Covid-19 vaktsineerimisega on läinud paremini, aga loomulikult sooviks ka meie olla Põhjamaade tasemel ja sinna jõuda. Kindlasti oma rolli on mänginud ka erinevate piirangute langus. On olnud riike Euroopas, sealhulgas Portugal, kus on olnud ka väga ranged meetmed ja on olnud väga suured tervisekahjud. Mitmel pool on suremuse näitaja olnud Eestist üle kahe korra kõrgem, mis tähendab, et inimeste ohutaju ja riskitunnetus on olnud sellevõrra kõrgem," oli Kiige vastus. | Uued vaktsineeritavad peaksid tulema riskigruppidest ja Ida-Virumaalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembris lisandus vähemalt üks kord vaktsineeritud inimesi 31 511, sh alla 18-aastaseid 3060 ja üle 60-aastaseid 5873. Vaktsineerimine lõpetati 76 020 inimesel, sh alla 18-aastaste hulgas 13 631 inimesel ja üle 60-aastastest 10 267 inimesel.
Esmaspäeva hommikuse seisuga on üle 60-aastaste hulgas vaktsineerimisega hõlmatus 72,8 protsenti, kõigi täisealiste seas 67,2 protsenti ja kõigi üle 12-aastaste seas 65,9.
"Kuigi uusi vaktsineerituid lisandub vähem kui varem, kasvab siiski vaktsineerimisega hõlmatus tasapisi kõigis vanuserühmades. Lisaks kogu riigi ja erinevate vanuserühmade hõlmatusele tuleks aga vaadata ka hõlmatust piirkonniti," ütles Lehtla.
Lehtla lisas veel, et terviseameti koroonaviiruse andmestikus on näha, et mõnes piirkonnas on hõlmatus Eesti keskmisest oluliselt madalam, eelkõige näiteks Ida-Virumaal (Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve), Maardus, aga ka Võru- ja Valgamaal. "Seal on ka kõige suurem potentsiaal vaktsineerimisega hõlmatuse kasvuks," märkis ta.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et väga oluline on keskenduda eakate ja riskigruppide kaitsele, et nendes sihtrühmades hõlmatust tõsta, et ennetada haiglaravi koormuse kasvu.
Kiik rõhutas ka ravikindlustuseta inimeste vaktsineeritusega hõlmatuse tõstmise vajadust. "Seal on seda võimalust kasutanud alla kolmandiku kõigist, kes seda saaksid teha," sõnas Kiik. "Ka neile on vaktsineerimine Eesti riigis tasuta," lisas ta.
Samuti ei ole Kiige sõnul vaktsineerimise võimalust kasutanud läbipõdenud inimesed. "Neid inimesi on suurusjärgus 150 000 ning nendest on vaktsineeritud umbes pooled. Seal on selgelt kasvuruumi," sõnas Kiik.
ERR küsis Kiigelt, et kuidas on nii, et näiteks Portugalis on ühiskonnas vaktsineeritud 85 protsenti elanikest, aga Eesti seda ei suuda.
"Eks erinevad riigid ja tavad on erinevad. Kui me vaatame Euroopa Liidu võrdlusi muude vaktsineerimist näiteks gripi puhul, siis Eesti on seal olnud alati viimaste hulgas. Covid-19 vaktsineerimisega on läinud paremini, aga loomulikult sooviks ka meie olla Põhjamaade tasemel ja sinna jõuda. Kindlasti oma rolli on mänginud ka erinevate piirangute langus. On olnud riike Euroopas, sealhulgas Portugal, kus on olnud ka väga ranged meetmed ja on olnud väga suured tervisekahjud. Mitmel pool on suremuse näitaja olnud Eestist üle kahe korra kõrgem, mis tähendab, et inimeste ohutaju ja riskitunnetus on olnud sellevõrra kõrgem," oli Kiige vastus.
### Response:
Uued vaktsineeritavad peaksid tulema riskigruppidest ja Ida-Virumaalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zverevi vastu esitas süüdistuse tennisisti endine tüdruksõber Olga Šarõpova, Zverev ise eitab süüdistusi.
ATP uurib konkreetselt ühte intsidenti, mis leidis aset 2019. aastal Shanghai Mastersi turniiri ajal. Nimelt väitis Zverevi endine tüdruksõber Olga Šarõpova, et Zverev füüsiliselt ründas teda, lükates Šarõpova vastu vannitoa seina ja haaras tema kõrist.
ATP märkis oma pressiteates, et Zverevi suhtes ärgitas neid uurimist alustama Sõltumatu Kaitseraport (Independent Safeguarding Report), mida tänavuse hooaja alguses ATP eestvedamisel koostama hakati. Raportis tehti ettepanekuid, kuidas tagada, et kõik profitennises tegutsevad täiskasvanud ja alaealised oleksid väärkohtlemise eest kaitstud.
"Tunnistame organisatsioonina vajadust teha rohkem selle nimel, et kõik profitennisega tegelevad inimesed tunneksid end turvaliselt ja kaitstuna. Oleme pühendunud järgmistele vajalikele sammudele ning anname aru, et sellised protsessid ei toimu üleöö," kommenteeris raportit ATP tegevjuht Massimo Calvelli.
Samuti lisas Calvelli, et Zverevi suhtes tehtud süüdistused on ATP hinnangul tõsised ning organisatsioonil on kohustus süüdistusi uurida. | ATP uurib koduvägivalla süüdistusi Alexander Zverevi suhtes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zverevi vastu esitas süüdistuse tennisisti endine tüdruksõber Olga Šarõpova, Zverev ise eitab süüdistusi.
ATP uurib konkreetselt ühte intsidenti, mis leidis aset 2019. aastal Shanghai Mastersi turniiri ajal. Nimelt väitis Zverevi endine tüdruksõber Olga Šarõpova, et Zverev füüsiliselt ründas teda, lükates Šarõpova vastu vannitoa seina ja haaras tema kõrist.
ATP märkis oma pressiteates, et Zverevi suhtes ärgitas neid uurimist alustama Sõltumatu Kaitseraport (Independent Safeguarding Report), mida tänavuse hooaja alguses ATP eestvedamisel koostama hakati. Raportis tehti ettepanekuid, kuidas tagada, et kõik profitennises tegutsevad täiskasvanud ja alaealised oleksid väärkohtlemise eest kaitstud.
"Tunnistame organisatsioonina vajadust teha rohkem selle nimel, et kõik profitennisega tegelevad inimesed tunneksid end turvaliselt ja kaitstuna. Oleme pühendunud järgmistele vajalikele sammudele ning anname aru, et sellised protsessid ei toimu üleöö," kommenteeris raportit ATP tegevjuht Massimo Calvelli.
Samuti lisas Calvelli, et Zverevi suhtes tehtud süüdistused on ATP hinnangul tõsised ning organisatsioonil on kohustus süüdistusi uurida.
### Response:
ATP uurib koduvägivalla süüdistusi Alexander Zverevi suhtes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseamet tegi ülemöödunud nädalal sotsiaalministeeriumile ettepanekud lõpetada koolilaste seas testimine ja lähikontaktsete isoleerimine. Nüüd on ettepanek sotsiaalministeeriumist valitsusse otsustamisele jõudmas.
"Ma arvan, et kõik COVID-19 reeglid, sealhulgas eneseisolatsiooni korraldus, peavad olema võimalikult selged ja üheselt arusaadavad nii täiskasvanute kui ka alaealiste puhul. Me ei ole valitsuse kabineti tasandil veel neid otsuseid üle vaadanud, aga ma arvan, et see suund, et muuta see korraldus lihtsasti täidetavaks, lihtsasti jälgitavaks nii haridusvaldkonna osapooltele, nii pere liikmetele, on iseenesest mõistlik," ütles Kiik ERR-ile.
"Me oleme olukorras, kus kogu selle pandeemia ajal peame meie täiskasvanutena käituma võimalikult vastutustundlikult, terviseteadlikult justnimelt selleks, et meie lapsed saaksid elada võimalikult tavapärast elu – käia koolis, käia huvihariduses, osa saada erinevatest nende arenguks olulistest tegevustest," lisas ta.
Kiik rääkis, et nii kooliskäimist kui huviharidust puudutav küsimus tuleb valitsuskabineti lauale tõenäoliselt järgmisel nädalal.
"Lähikontaktsete kaardistamise ja eneseisolatsiooni tingimuste uuendamine lepitakse kokku terviseameti, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel ning esitatakse ilmselt järgmisel nädalal valitsusele otsustamiseks," ütles Kiik.
Isolatsioonireeglite erisused ilmestuvad hästi näiteks Aura veekeskuse ujulas, vahendas pühapäeval "Aktuaalne kaamera". Seal käivad nii kooligrupid, kellel on ujumine osa õppetööst, kui on ka ülelinnalised ujumistrennid. Kui oma klassiga tohib lähikontaktne laps Aurasse minna, siis koolivälise ujumistrenniga mitte. Nii ongi huviringid ja trennid praegu koolidest kehvemas olukorras.
Haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik ütles ERR-ile, et see, kas huvihariduse osas täiendavaid leevendusi saab võimaldada, on sõltuvuses haigestumiste ja nakatumiste üldisest seisust.
"Küsimus laiemas plaanis on päevakorras ja hetkel kujundatakse selle osas koostöös erinevate osapooltega seisukohta. Eeldatavasti järgmine nädal saab rääkida konkreetsematest plaanidest," lausus Sannik.
Valitsus otsustas 24. septembril, et lihtsustatud karantiini määratud COVID-19- haigega kokku puutunud lapsed võivad lisaks õppe- ja kasvatustöös osalemisele edaspidi võtta osa ka samas haridusasutuses toimuvast noorsootööst, huviharidusest ja huvitegevusest, kui seal osalevad üksnes sama haridusasutuse lapsed. | Valitsus arutab lähikontaktsete laste kaardistamise lõpetamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseamet tegi ülemöödunud nädalal sotsiaalministeeriumile ettepanekud lõpetada koolilaste seas testimine ja lähikontaktsete isoleerimine. Nüüd on ettepanek sotsiaalministeeriumist valitsusse otsustamisele jõudmas.
"Ma arvan, et kõik COVID-19 reeglid, sealhulgas eneseisolatsiooni korraldus, peavad olema võimalikult selged ja üheselt arusaadavad nii täiskasvanute kui ka alaealiste puhul. Me ei ole valitsuse kabineti tasandil veel neid otsuseid üle vaadanud, aga ma arvan, et see suund, et muuta see korraldus lihtsasti täidetavaks, lihtsasti jälgitavaks nii haridusvaldkonna osapooltele, nii pere liikmetele, on iseenesest mõistlik," ütles Kiik ERR-ile.
"Me oleme olukorras, kus kogu selle pandeemia ajal peame meie täiskasvanutena käituma võimalikult vastutustundlikult, terviseteadlikult justnimelt selleks, et meie lapsed saaksid elada võimalikult tavapärast elu – käia koolis, käia huvihariduses, osa saada erinevatest nende arenguks olulistest tegevustest," lisas ta.
Kiik rääkis, et nii kooliskäimist kui huviharidust puudutav küsimus tuleb valitsuskabineti lauale tõenäoliselt järgmisel nädalal.
"Lähikontaktsete kaardistamise ja eneseisolatsiooni tingimuste uuendamine lepitakse kokku terviseameti, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel ning esitatakse ilmselt järgmisel nädalal valitsusele otsustamiseks," ütles Kiik.
Isolatsioonireeglite erisused ilmestuvad hästi näiteks Aura veekeskuse ujulas, vahendas pühapäeval "Aktuaalne kaamera". Seal käivad nii kooligrupid, kellel on ujumine osa õppetööst, kui on ka ülelinnalised ujumistrennid. Kui oma klassiga tohib lähikontaktne laps Aurasse minna, siis koolivälise ujumistrenniga mitte. Nii ongi huviringid ja trennid praegu koolidest kehvemas olukorras.
Haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik ütles ERR-ile, et see, kas huvihariduse osas täiendavaid leevendusi saab võimaldada, on sõltuvuses haigestumiste ja nakatumiste üldisest seisust.
"Küsimus laiemas plaanis on päevakorras ja hetkel kujundatakse selle osas koostöös erinevate osapooltega seisukohta. Eeldatavasti järgmine nädal saab rääkida konkreetsematest plaanidest," lausus Sannik.
Valitsus otsustas 24. septembril, et lihtsustatud karantiini määratud COVID-19- haigega kokku puutunud lapsed võivad lisaks õppe- ja kasvatustöös osalemisele edaspidi võtta osa ka samas haridusasutuses toimuvast noorsootööst, huviharidusest ja huvitegevusest, kui seal osalevad üksnes sama haridusasutuse lapsed.
### Response:
Valitsus arutab lähikontaktsete laste kaardistamise lõpetamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peruus, Limas toimuvatel laskespordi juunioride maailmameistrivõistlustel oli esmaspäeval kavas 50 meetri spordipüssi harjutus naisjuunioritele.
Eestit esindas selles harjutuses neli laskurit, kellest parimana sai kuuenda koha Katrin Smirnova tulemusega 618.9 silma.
Marleen Riisaar sai 18. koha tulemusega 614.6 silma, 27. koha sai Anastassia Olewicz 612 silmaga ja Marianne Tavits sai 608.6 silmaga 34. koha.
Juunioride maailmameistriks tuli selles harjutuses sakslanna Anna Janssen 623.3 silmaga. | Eesti laskesportlane saavutas juunioride MM-il kuuenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peruus, Limas toimuvatel laskespordi juunioride maailmameistrivõistlustel oli esmaspäeval kavas 50 meetri spordipüssi harjutus naisjuunioritele.
Eestit esindas selles harjutuses neli laskurit, kellest parimana sai kuuenda koha Katrin Smirnova tulemusega 618.9 silma.
Marleen Riisaar sai 18. koha tulemusega 614.6 silma, 27. koha sai Anastassia Olewicz 612 silmaga ja Marianne Tavits sai 608.6 silmaga 34. koha.
Juunioride maailmameistriks tuli selles harjutuses sakslanna Anna Janssen 623.3 silmaga.
### Response:
Eesti laskesportlane saavutas juunioride MM-il kuuenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haugen töötas Facebookis valeinformatsiooni leviku tõkestamise osakonnas. Ta kopeeris salaja kümneid tuhandeid Facebooki sisedokumente ja tegi need avalikuks.
Haugeni sõnul leevendas Facebook meetmeid, mis olid ette nähtud USA presidendivalimiste ajal valeinformatsiooni leviku tõkestamiseks.
"Facebooki ja üldsuse heaolu vahel tekkisid huvide konfliktid. Facebook otsustas ikka ja jälle eelistada oma huvisid, et teenida rohkem raha," ütles Haugen telesaates "60 minutit".
Haugen töötas tehnoloogiasektoris 15 aastat.
"Olen näinud teisi sotsiaalmeedia platvorme. Facebookis oli olukord hullem kui kusagil mujal. Nad eelistasid ainult oma huvide edendamist," ütles Haugen.
Facebook väidab endiselt, et võitleb täie jõuga libauudiste leviku tõkestamise nimel. Facebooki tippjuhi Nick Cleggi sõnul pole ettevõte süüdi USA ühiskonna polariseerumises. "Ma arvan, et on vale eeldada, et USA poliitilisel polariseerumisel on olemas tehnoloogiline seletus," ütles Clegg. | Lekitaja: Facebook eelistab ohutusele hoopis kasumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haugen töötas Facebookis valeinformatsiooni leviku tõkestamise osakonnas. Ta kopeeris salaja kümneid tuhandeid Facebooki sisedokumente ja tegi need avalikuks.
Haugeni sõnul leevendas Facebook meetmeid, mis olid ette nähtud USA presidendivalimiste ajal valeinformatsiooni leviku tõkestamiseks.
"Facebooki ja üldsuse heaolu vahel tekkisid huvide konfliktid. Facebook otsustas ikka ja jälle eelistada oma huvisid, et teenida rohkem raha," ütles Haugen telesaates "60 minutit".
Haugen töötas tehnoloogiasektoris 15 aastat.
"Olen näinud teisi sotsiaalmeedia platvorme. Facebookis oli olukord hullem kui kusagil mujal. Nad eelistasid ainult oma huvide edendamist," ütles Haugen.
Facebook väidab endiselt, et võitleb täie jõuga libauudiste leviku tõkestamise nimel. Facebooki tippjuhi Nick Cleggi sõnul pole ettevõte süüdi USA ühiskonna polariseerumises. "Ma arvan, et on vale eeldada, et USA poliitilisel polariseerumisel on olemas tehnoloogiline seletus," ütles Clegg.
### Response:
Lekitaja: Facebook eelistab ohutusele hoopis kasumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kraavi pankrotiasjas nimetas kohus pankrotihalduriks Toomas Saarma. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub 15. oktoobril Harju maakohtus.
Möödunud novembris sai Kraavi ka kahtlustuse vara omastamises rohkem kui 20 pankrotimenetluses, mille kahjusumma ületab kokku ühte miljonit eurot.
Juunis ütles prokuratuur, et loodab süüdistuseni jõuda lähikuudel, praeguseks pole veel süüdistust esitatud.
"Kaitsja tutvub hetkel kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalidega. Kui tutvumisaeg on möödunud, siis saame otsustada menetlusliigi, milles asja kohtusse saadame," ütles riigiprokuratuuri avalike suhete nõunik Kairi Küngas ERR-ile. | Pankrotistunud Veli Kraavi võlausaldajad kogunevad tuleval nädalal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kraavi pankrotiasjas nimetas kohus pankrotihalduriks Toomas Saarma. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub 15. oktoobril Harju maakohtus.
Möödunud novembris sai Kraavi ka kahtlustuse vara omastamises rohkem kui 20 pankrotimenetluses, mille kahjusumma ületab kokku ühte miljonit eurot.
Juunis ütles prokuratuur, et loodab süüdistuseni jõuda lähikuudel, praeguseks pole veel süüdistust esitatud.
"Kaitsja tutvub hetkel kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalidega. Kui tutvumisaeg on möödunud, siis saame otsustada menetlusliigi, milles asja kohtusse saadame," ütles riigiprokuratuuri avalike suhete nõunik Kairi Küngas ERR-ile.
### Response:
Pankrotistunud Veli Kraavi võlausaldajad kogunevad tuleval nädalal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval alustab kütusevedudega ladudest tanklatesse üle 65 sõjaväelase. Plaan on aga võtta appi kokku 200 sõjaväelast, nende seas 100 veokijuhti, vahendas BBC.
Sõjaväelased on läbinud kütusetarne ettevõttes Hoyer täiendkoolituse. Koolitus hõlmas nii ohutusprotseduure, samuti tutvustati varustust ja õpetati tanklates manööverdamist.
Suurim kütusepuudus on Londonis ja Kagu-Inglismaal. Kütuse jaemüüjate liit (PRA) teatas pühapäeval, et kriis on põhimõtteliselt möödas näiteks Šotimaal ja Walesis.
Valitsust on kritiseeritud selle pärast, et nad ei ole juba varem sõjaväelasi veokeid juhtima pannud, sest paanikaostlemine viis tanklates kaose ja järjekordadeni.
Brexiti järel lahkus Ühendkuningriigist tuhandeid veokijuhte, kasvatades survet transpordisektorile, millel oli raskusi töötajate leidmisega juba varem.
Olukorda on raskendanud koroonaviiruse pandeemia, kuivõrd riigi ranged lukustusmeetmed tegid keerulisemaks uute veokijuhtide koolitamise. Samuti on pandeemia ajal hoogustunud veokijuhtide pensionile jäämine.
Tõrked kütuse kohaletoimetamisel on tühjendanud ka ostukeskuste riiuleid ja tekitanud hirmu toidu ja mänguasjade õigeaegse tarnimise pärast jõuludeks.
Valitsus on nüüd lubanud erandkorras anda viisa 10 000 veokijuhile ja töölisele. Paljude firmajuhtide hinnangul on probleemi lahendamisega juba hiljaks jäädud ning praegu jagatavad viisad enam hullemast ei päästa. | Briti sõjaväelased asusid kütust laiali vedama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval alustab kütusevedudega ladudest tanklatesse üle 65 sõjaväelase. Plaan on aga võtta appi kokku 200 sõjaväelast, nende seas 100 veokijuhti, vahendas BBC.
Sõjaväelased on läbinud kütusetarne ettevõttes Hoyer täiendkoolituse. Koolitus hõlmas nii ohutusprotseduure, samuti tutvustati varustust ja õpetati tanklates manööverdamist.
Suurim kütusepuudus on Londonis ja Kagu-Inglismaal. Kütuse jaemüüjate liit (PRA) teatas pühapäeval, et kriis on põhimõtteliselt möödas näiteks Šotimaal ja Walesis.
Valitsust on kritiseeritud selle pärast, et nad ei ole juba varem sõjaväelasi veokeid juhtima pannud, sest paanikaostlemine viis tanklates kaose ja järjekordadeni.
Brexiti järel lahkus Ühendkuningriigist tuhandeid veokijuhte, kasvatades survet transpordisektorile, millel oli raskusi töötajate leidmisega juba varem.
Olukorda on raskendanud koroonaviiruse pandeemia, kuivõrd riigi ranged lukustusmeetmed tegid keerulisemaks uute veokijuhtide koolitamise. Samuti on pandeemia ajal hoogustunud veokijuhtide pensionile jäämine.
Tõrked kütuse kohaletoimetamisel on tühjendanud ka ostukeskuste riiuleid ja tekitanud hirmu toidu ja mänguasjade õigeaegse tarnimise pärast jõuludeks.
Valitsus on nüüd lubanud erandkorras anda viisa 10 000 veokijuhile ja töölisele. Paljude firmajuhtide hinnangul on probleemi lahendamisega juba hiljaks jäädud ning praegu jagatavad viisad enam hullemast ei päästa.
### Response:
Briti sõjaväelased asusid kütust laiali vedama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti aja järgi pühapäeva õhtul ja esmaspäeva varahommikul peetud NFL-i neljanda nädala kõige oodatumas kohtumises alistas tiitlikaitsja Tampa Bay Buccaneers New England Patriotsi tulemusega 19:17.
Kohtumine oli märkimisväärne, kuna esmakordselt mängis Patriotsi vastu Buccaneers'i mängujuht Tom Brady, kes võitis Patriotsi ridades kuus meistritiitlit ehk Super Bowli.
Ühtlasi saavutas Brady võidumängus mitu rekordit. Patriotsi mängu eel vajas Brady ainult 68 jardi, et pälvida NFL-i kõige enam karjääri jooksul visatud söödujardide rekord. Brady sai rekordi esimesel veerandajal. Varasemalt kuulus rekord endisele New Orleans Saintsi mängujuhile Drew Breesile.
HISTORY. @TomBrady becomes the all-time passing leader! #TheReturn pic.twitter.com/DTXV7QzzUY
— NFL (@NFL) October 4, 2021
Samuti sai võiduga Patriotsite üle Brady'st neljas mängujuht, kes on karjääri jooksul alistanud kõik 32 NFL-i meeskonda. Enne teda on unikaalse rekordi pälvinud mängujuhid Brett Favre, Peyton Manning ja Drew Brees.
Margus Hundi koduklubi Chicago Bears alistas NFC North divisjoni kohtumises Detroit Lionsi tulemusega 24:14. Hunt võidumängus kaasa ei teinud.
NFC konverentsis jätkab ainsana kaotuseta Arizona Cardinals, kes alistas varasemalt samuti kaotuseta püsinud Los Angeles Ramsi tulemusega 37:20.
New Yorki meeskonnad Giants ja Jets said hooaja esimesed võidud. New York Giants alistas lisaajal 27:21 tulemusega New Orleans Saintsi. New York Jets võitis lisaajal 27:24 skooriga Tennessee Titansi meeskonda.
NFL-i neljanda nädala viimane kohtumine algab Eesti aja järgi kell 3.15 teisipäeva varahommikul, kui omavahel lähevad vastamisi Las Vegas Raiders ja Los Angeles Chargers.
Tulemused:
Tampa Bay Buccaneers - New England Patriots 19:17
Baltimore Ravens - Denver Broncos 23:7
Green Bay Packers - Pittsburgh Steelers 27:17
Arizona Cardinals - Los Angeles Rams 37:20
Seattle Seahawks - San Francisco 49ers 28:21
Washington Football Team - Atlanta Falcons 34:30
Indianapolis Colts - Miami Dolphins 27:17
Buffalo Bills - Houston Texans 40:0
Chicago Bears - Detroit Lions 24:14
Cleveland Browns - Minnesota Vikings 14:7
New York Giants - New Orleans Saints 27:21
Dallas Cowboys - Carolina Panthers 36:28
Kansas City Chiefs - Philadelphia Eagles 42:30
New York Jets - Tennessee Titans 27:24 | Tom Brady alistas endise koduklubi ja saavutas mitu rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti aja järgi pühapäeva õhtul ja esmaspäeva varahommikul peetud NFL-i neljanda nädala kõige oodatumas kohtumises alistas tiitlikaitsja Tampa Bay Buccaneers New England Patriotsi tulemusega 19:17.
Kohtumine oli märkimisväärne, kuna esmakordselt mängis Patriotsi vastu Buccaneers'i mängujuht Tom Brady, kes võitis Patriotsi ridades kuus meistritiitlit ehk Super Bowli.
Ühtlasi saavutas Brady võidumängus mitu rekordit. Patriotsi mängu eel vajas Brady ainult 68 jardi, et pälvida NFL-i kõige enam karjääri jooksul visatud söödujardide rekord. Brady sai rekordi esimesel veerandajal. Varasemalt kuulus rekord endisele New Orleans Saintsi mängujuhile Drew Breesile.
HISTORY. @TomBrady becomes the all-time passing leader! #TheReturn pic.twitter.com/DTXV7QzzUY
— NFL (@NFL) October 4, 2021
Samuti sai võiduga Patriotsite üle Brady'st neljas mängujuht, kes on karjääri jooksul alistanud kõik 32 NFL-i meeskonda. Enne teda on unikaalse rekordi pälvinud mängujuhid Brett Favre, Peyton Manning ja Drew Brees.
Margus Hundi koduklubi Chicago Bears alistas NFC North divisjoni kohtumises Detroit Lionsi tulemusega 24:14. Hunt võidumängus kaasa ei teinud.
NFC konverentsis jätkab ainsana kaotuseta Arizona Cardinals, kes alistas varasemalt samuti kaotuseta püsinud Los Angeles Ramsi tulemusega 37:20.
New Yorki meeskonnad Giants ja Jets said hooaja esimesed võidud. New York Giants alistas lisaajal 27:21 tulemusega New Orleans Saintsi. New York Jets võitis lisaajal 27:24 skooriga Tennessee Titansi meeskonda.
NFL-i neljanda nädala viimane kohtumine algab Eesti aja järgi kell 3.15 teisipäeva varahommikul, kui omavahel lähevad vastamisi Las Vegas Raiders ja Los Angeles Chargers.
Tulemused:
Tampa Bay Buccaneers - New England Patriots 19:17
Baltimore Ravens - Denver Broncos 23:7
Green Bay Packers - Pittsburgh Steelers 27:17
Arizona Cardinals - Los Angeles Rams 37:20
Seattle Seahawks - San Francisco 49ers 28:21
Washington Football Team - Atlanta Falcons 34:30
Indianapolis Colts - Miami Dolphins 27:17
Buffalo Bills - Houston Texans 40:0
Chicago Bears - Detroit Lions 24:14
Cleveland Browns - Minnesota Vikings 14:7
New York Giants - New Orleans Saints 27:21
Dallas Cowboys - Carolina Panthers 36:28
Kansas City Chiefs - Philadelphia Eagles 42:30
New York Jets - Tennessee Titans 27:24
### Response:
Tom Brady alistas endise koduklubi ja saavutas mitu rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastusmeeskonna sõnul ei ole "Lahinguväli" lavastus Teisest maailmasõjast või Kabuli langemisest ega ka kahuritest ja kaevikutest, sõduritest ja surmast. See on lavastus inimestest, kes peavad oma igapäevast lahingut ajaga, mis tahab ennast aina ja aina ümber kirjutada.
"Oleme seda lavastust luues otsinud kõigi lahingute algpõhjust – jaburalt suur ülesanne, aga vähemast pole nagu mõtet alustada. Maailma ajalugu kirjutatakse liivale," märkis lavastaja Jan Teevet.
"Olgugi, et kirjutatakse ka kivisse ja pärgamendile, paberile ja papüürusele, raiutakse kaljudesse ja lukustatakse koodidesse, hüütakse õhku ja põletatakse raudtahvlitesse, aga kunagi jääb selles kõigest alles ainult liiv. Igav liiv ja tühi väli. Ja selles ei ole õigupoolest midagi hirmsat. Sest kui kõik on jälle liivaks saanud, algab kõik uuesti," lisas Teevet.
Etendaja Johannes Richard Sepping ütles, et "Lahinguväli" on sügavalt inimlik lavastus. "Meie erinevad elud on tegelikult üsna sarnased. Mustrid korduvad."
Lavastuse loob meeskond kooseisus lavastaja Jan Teevet, lavastusdramaturg Oliver Issak, kunstnik Kairi Mändla, etendajad-autorid Maria Paiste, Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike, valguskunstnik Mikk-Mait Kivi, valgusmeister Kermo Pajula ning ehtekunstnik Taavi Teevet.
"Lahinguväli" esietendub neljapäeval, 7. oktoobril kell 19.00 Paide teatris. Sügise jooksul mängib teater kokku kümme etendust. | Paide teatris esietendub uuslavastus "Lahinguväli" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastusmeeskonna sõnul ei ole "Lahinguväli" lavastus Teisest maailmasõjast või Kabuli langemisest ega ka kahuritest ja kaevikutest, sõduritest ja surmast. See on lavastus inimestest, kes peavad oma igapäevast lahingut ajaga, mis tahab ennast aina ja aina ümber kirjutada.
"Oleme seda lavastust luues otsinud kõigi lahingute algpõhjust – jaburalt suur ülesanne, aga vähemast pole nagu mõtet alustada. Maailma ajalugu kirjutatakse liivale," märkis lavastaja Jan Teevet.
"Olgugi, et kirjutatakse ka kivisse ja pärgamendile, paberile ja papüürusele, raiutakse kaljudesse ja lukustatakse koodidesse, hüütakse õhku ja põletatakse raudtahvlitesse, aga kunagi jääb selles kõigest alles ainult liiv. Igav liiv ja tühi väli. Ja selles ei ole õigupoolest midagi hirmsat. Sest kui kõik on jälle liivaks saanud, algab kõik uuesti," lisas Teevet.
Etendaja Johannes Richard Sepping ütles, et "Lahinguväli" on sügavalt inimlik lavastus. "Meie erinevad elud on tegelikult üsna sarnased. Mustrid korduvad."
Lavastuse loob meeskond kooseisus lavastaja Jan Teevet, lavastusdramaturg Oliver Issak, kunstnik Kairi Mändla, etendajad-autorid Maria Paiste, Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike, valguskunstnik Mikk-Mait Kivi, valgusmeister Kermo Pajula ning ehtekunstnik Taavi Teevet.
"Lahinguväli" esietendub neljapäeval, 7. oktoobril kell 19.00 Paide teatris. Sügise jooksul mängib teater kokku kümme etendust.
### Response:
Paide teatris esietendub uuslavastus "Lahinguväli" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku kuulub seega peatreener Thomas Häberli valikusse 24 mängijat, kes on valmis aasta viimastes kodumängudes Eesti koondist esindama.
Meeste koondis võõrustab Valgevene koondist Tallinnas A. Le Coq Arenal 8. oktoobril ning FIFA edetabelis 19. kohta hoidva Walesi koondisega kohtutakse kodumurul 11. oktoobril. Avavile antakse mängudele kell 21.45. Mõlemat mängu saab jälgida ETV2 vahendusel.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 10/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 8/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Sander Puri (07.05.1988) – Tallinna JK Legion 87/4
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 85/0
Karol Mets (16.05.1993) – Sofia CSKA (BUL) 71/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 47/0
Artur Pikk (05.03.1993) – FK RFS (LVA) 46/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – FC Desna (UKR) 42/3
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 14/0
Maksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 7/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 7/0
Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 2/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 134/25
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 89/13
Henri Anier (17.12.1990) – Paide Linnameeskond 74/17
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 46/1
Mattias Käit (29.06.1998) – FK Bodø/Glimt (NOR) 37/8
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Helsingborgs IF (SWE) 15/0
Erik Sorga (08.07.1999) – VVV-Venlo (NED) 11/2
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – MFK Karvina (CZE) 11/0
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 9/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Tallinna FCI Levadia 6/0
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 6/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Priit Lehismets, Marius Unt
Mänedžer: Miko Pupart | Meeste koondisega liitub Pürg, kõrvale jäävad Miller ja Lilander | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku kuulub seega peatreener Thomas Häberli valikusse 24 mängijat, kes on valmis aasta viimastes kodumängudes Eesti koondist esindama.
Meeste koondis võõrustab Valgevene koondist Tallinnas A. Le Coq Arenal 8. oktoobril ning FIFA edetabelis 19. kohta hoidva Walesi koondisega kohtutakse kodumurul 11. oktoobril. Avavile antakse mängudele kell 21.45. Mõlemat mängu saab jälgida ETV2 vahendusel.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 10/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 8/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Sander Puri (07.05.1988) – Tallinna JK Legion 87/4
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 85/0
Karol Mets (16.05.1993) – Sofia CSKA (BUL) 71/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 47/0
Artur Pikk (05.03.1993) – FK RFS (LVA) 46/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – FC Desna (UKR) 42/3
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 14/0
Maksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 7/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 7/0
Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 2/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 134/25
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 89/13
Henri Anier (17.12.1990) – Paide Linnameeskond 74/17
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 46/1
Mattias Käit (29.06.1998) – FK Bodø/Glimt (NOR) 37/8
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Helsingborgs IF (SWE) 15/0
Erik Sorga (08.07.1999) – VVV-Venlo (NED) 11/2
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – MFK Karvina (CZE) 11/0
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 9/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Tallinna FCI Levadia 6/0
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 6/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Priit Lehismets, Marius Unt
Mänedžer: Miko Pupart
### Response:
Meeste koondisega liitub Pürg, kõrvale jäävad Miller ja Lilander |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellega jääb Kaljulaidi väljakuulutatud ning tagasilükatud seaduste hulk samasse suurusjärku, kui oli Toomas Hendrik Ilvesel keskmiselt arvestades tema kahte ametiaega, kuid väiksem kui Arnold Rüütlil ja Lennart Meril.
President Toomas Hendrik Ilves kuulutas oma kahe ametiaja jooksul välja 1253 ja jättis välja kuulutamata üheksa seadust, president Arnold Rüütel kuulutas ühe ametiaja jooksul välja 850 seadust ja jättis välja kuulutamata 12, president Lennart Meri kuulutas kahe ametiaja jooksul välja 1489 seadust ja jättis välja kuulutamata 42 seadust.
Kaks algul välja kuulutamata seadust kuulutas president pärast nende riigikogus uuesti vastuvõtmist ning riigikohtus põhiseaduspäraseks tunnistamist välja, ühe seaduse osas sai president riigikohtus võidu, üks kukkus seoses riigikogu koosseisu vahetusega menetlusest välja ning kahte välja kuulutamata seadust ei ole riigikogu septembri lõpu seisuga uuesti menetlema asunud.
Välja kuulutamata seaduste loetelu:
19.06.2017 Magustatud joogi maksu seadus
02.10.2017 Riigikogu otsustas seadust uuesti menetleda, kuid seadus kukkus seoses riigikogu koosseisu vahetusega menetlusest välja.
20.02.2019 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus
29.05.2019 võttis riigikogu seaduse muutmatul kujul vastu.
14.06. 2019 esitas president taotluse riigikohtule tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks
Riigikohus tunnistas 19.12.2019 otsusega nr 5-19-38 seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.
29.01.2020 Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform)
07.02.2020 võttis riigikogu seaduse muutmatul kujul vastu.
20.03.2020 Vabariigi President esitas riigikohtule taotluse tunnistada seadus PS-ga vastuolus olevaks.
20.10.2020 Riigikohus jättis otsusega nr 5.20-3/43 presidendi taotluse rahuldamata ja president kuulutas seaduse 20.10.2020 välja.
29.04.2020 Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus
17.06.2020 Riigikogu võttis seaduse muudetud kujul vastu.
26.06.2020 Vabariigi President kulutas seaduse välja.
25.06.2020 Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Riigikogu ei ole kuni käesoleva ajani (29.09.2021) seadust veel menetlenud.
28.09.2021 Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Riigikogu ei ole kuni käesoleva ajani (29.09.2021) seadust veel menetlenud.
Kaljulaid annab oma ameti valitud presidendile Alar Karisele üle 11. oktoobril. | Kaljulaid jättis oma ametiajal välja kuulutamata kuus seadust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellega jääb Kaljulaidi väljakuulutatud ning tagasilükatud seaduste hulk samasse suurusjärku, kui oli Toomas Hendrik Ilvesel keskmiselt arvestades tema kahte ametiaega, kuid väiksem kui Arnold Rüütlil ja Lennart Meril.
President Toomas Hendrik Ilves kuulutas oma kahe ametiaja jooksul välja 1253 ja jättis välja kuulutamata üheksa seadust, president Arnold Rüütel kuulutas ühe ametiaja jooksul välja 850 seadust ja jättis välja kuulutamata 12, president Lennart Meri kuulutas kahe ametiaja jooksul välja 1489 seadust ja jättis välja kuulutamata 42 seadust.
Kaks algul välja kuulutamata seadust kuulutas president pärast nende riigikogus uuesti vastuvõtmist ning riigikohtus põhiseaduspäraseks tunnistamist välja, ühe seaduse osas sai president riigikohtus võidu, üks kukkus seoses riigikogu koosseisu vahetusega menetlusest välja ning kahte välja kuulutamata seadust ei ole riigikogu septembri lõpu seisuga uuesti menetlema asunud.
Välja kuulutamata seaduste loetelu:
19.06.2017 Magustatud joogi maksu seadus
02.10.2017 Riigikogu otsustas seadust uuesti menetleda, kuid seadus kukkus seoses riigikogu koosseisu vahetusega menetlusest välja.
20.02.2019 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus
29.05.2019 võttis riigikogu seaduse muutmatul kujul vastu.
14.06. 2019 esitas president taotluse riigikohtule tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks
Riigikohus tunnistas 19.12.2019 otsusega nr 5-19-38 seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.
29.01.2020 Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform)
07.02.2020 võttis riigikogu seaduse muutmatul kujul vastu.
20.03.2020 Vabariigi President esitas riigikohtule taotluse tunnistada seadus PS-ga vastuolus olevaks.
20.10.2020 Riigikohus jättis otsusega nr 5.20-3/43 presidendi taotluse rahuldamata ja president kuulutas seaduse 20.10.2020 välja.
29.04.2020 Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus
17.06.2020 Riigikogu võttis seaduse muudetud kujul vastu.
26.06.2020 Vabariigi President kulutas seaduse välja.
25.06.2020 Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Riigikogu ei ole kuni käesoleva ajani (29.09.2021) seadust veel menetlenud.
28.09.2021 Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Riigikogu ei ole kuni käesoleva ajani (29.09.2021) seadust veel menetlenud.
Kaljulaid annab oma ameti valitud presidendile Alar Karisele üle 11. oktoobril.
### Response:
Kaljulaid jättis oma ametiajal välja kuulutamata kuus seadust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rannula on viimased kolm aastat olnud Tallinna Linnamuuseumis näituste ja ürituste juht ja projektijuht. Esile võib tuua projektid nagu "Tallinn 800" juubeli tähistamise koostöös Taani saatkonna, Frederiksborgi lossiga ja Taani kuninganna vastuvõtuga, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi näituse "Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos" projektijuhtimise, Fotomuuseumi "Isolatsioonidialoogid" ja Tallinna vene muuseumi uue kontseptsiooni loomise.
Johanna Rannula on tegutsenud fotokunstnikuna 2018. aastast, mil avati fotograafia- ja esemenäitus "Siberi suveniirid" küüditatute mälestustest ja Siberist kaasatoodud esemetest. Antropoloogilise dokumenaalfotograafia kunstiprojekti jätkudes sai sellest Vabamu muuseumis näitus "Siberi valge", mis mõtiskles Siberi helgemate toonide üle. Seega on kunstnikuna tema fookuses kohamälu, nostalgia ja vananemine.
Ida-Virumaa on Rannulale juba tuttav, sest tema maakodu asub Lüganusel. Rannula on aidanud kaasa piirkonna kultuuri- ja keskkonnasündmuste korraldamisel ning kohaliku pärimusel põhinevate raamatute väljaandmisel.
Narva Kunstiresidentuuris keskendub Rannula esimesena just kogukonna kaasamisele pakkudes Narva ja Ida-Virumaa elanikke kõnetavat sisu ja uurides nende ootusi ja vajadusi. Samuti on eesmärk teha residentuur, mis asub Kreenholmi kunagise direktori elamus, linnaruumis nähtavaks luues valguse ja väliruumiga mängivad installatsioonid nii Kreenholmi linnaossa kui ka kesklinna. | Narva kunstiresidentuuri uueks juhiks sai Johanna Rannula | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rannula on viimased kolm aastat olnud Tallinna Linnamuuseumis näituste ja ürituste juht ja projektijuht. Esile võib tuua projektid nagu "Tallinn 800" juubeli tähistamise koostöös Taani saatkonna, Frederiksborgi lossiga ja Taani kuninganna vastuvõtuga, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi näituse "Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos" projektijuhtimise, Fotomuuseumi "Isolatsioonidialoogid" ja Tallinna vene muuseumi uue kontseptsiooni loomise.
Johanna Rannula on tegutsenud fotokunstnikuna 2018. aastast, mil avati fotograafia- ja esemenäitus "Siberi suveniirid" küüditatute mälestustest ja Siberist kaasatoodud esemetest. Antropoloogilise dokumenaalfotograafia kunstiprojekti jätkudes sai sellest Vabamu muuseumis näitus "Siberi valge", mis mõtiskles Siberi helgemate toonide üle. Seega on kunstnikuna tema fookuses kohamälu, nostalgia ja vananemine.
Ida-Virumaa on Rannulale juba tuttav, sest tema maakodu asub Lüganusel. Rannula on aidanud kaasa piirkonna kultuuri- ja keskkonnasündmuste korraldamisel ning kohaliku pärimusel põhinevate raamatute väljaandmisel.
Narva Kunstiresidentuuris keskendub Rannula esimesena just kogukonna kaasamisele pakkudes Narva ja Ida-Virumaa elanikke kõnetavat sisu ja uurides nende ootusi ja vajadusi. Samuti on eesmärk teha residentuur, mis asub Kreenholmi kunagise direktori elamus, linnaruumis nähtavaks luues valguse ja väliruumiga mängivad installatsioonid nii Kreenholmi linnaossa kui ka kesklinna.
### Response:
Narva kunstiresidentuuri uueks juhiks sai Johanna Rannula |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rail Baltic Estonia kodulehel seisab praegugi optimistlik ajakava. "Raudtee ehitusega saadakse valmis 2025. aastal ning aasta hiljem avatakse raudtee liikluseks."
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare selgitas, et ametlikes dokumentides ehk Balti riikide vahelises lepingus ja Euroopa Komisjoni otsuses polegi ajakava veel muudetud.
"2026. aasta Eesti mõistes Rail Balticu valmisehitamiseks realistlik ei ole," kordas Kaunissaare tõsiasja, mille läinud nädalal ütles esmakordselt välja RB Estonia juht Tõnu Grünberg.
Nüüd läheb tarvis uut ajakava, ja mitte ainult Eestil, vaid kõigil Balti riikidel ja ka Euroopa Komisjonil. Kaunissaare sõnul saadakse kokku oktoobri lõpus.
"Seal on võimalik jõuda mingisuguste kokkulepeteni ka selles osas, et millises tempos, millise graafikuga, milliste lõikudega me edasi liigume," rääkis Kaunissaare.
Aga kui palju me siis ajast maas oleme? Kristjan Kaunissaare selgitas, et koroona tõttu venisid tööd maksimaalselt aasta.
"Hispaania geotehnikud, kelle masinad Eestis seisid, nad ei saanud neid masinaid kasutada, kuna nad ise olid läinud Hispaaniasse puhkusele ja reaalselt tagasi tulla siia ei saanud," rääkis Kaunissaare.
Lisaks ei saanud Harju- ja Raplamaale palgatud projekteerimisfirma IDOM oma tööhoogu piisavalt kiiresti üles, selgitas Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets.
"Kogu see maht on nii suur, et selle projektorganisatsiooni kokkupanemine eeldab ikkagi suurel määral kohaliku jõudluse kaasamist. Ja kui sa töötad kuskilt kaugelt selle kohaliku tasandiga, siis üksjagu auru läheb sellesse, et kogu see koordineerimine ja üksteise mõistmine toimiks," rääkis Salomets. "Pikkades koridorides kulub tavapäraselt ka rohkem aega."
Peale selle venitab projekti ka Lõuna-Pärnumaa trassi ümberplaneerimine.
Salomets: tehniliselt jõuaks valmis 2028. aastal, aga...
"Kui ma võtan hästi hüpoteetiliselt, et raha ei ole probleem ja kõik muud eeldused peavad, see tähendab, et projektid laekuvad õigeaegselt ja see Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneering saab kehtestatud nii, nagu praegu eeldused on võetud, siis 2028. keskpaik on füüsiliselt tehtav," rääkis Salomets.
Samas tuleb arvestada, et 2028. aasta on juba Euroopa Liidu järgmises eelarveperioodis. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles läinud nädalal, et Rail Balticu Eesti osa eelarvest on puudu veel umbes 400 miljonit eurot.
Muidugi on võimalik seda raha riigieelarvest otsida või laenu võtta, aga kui me tahame seda Euroopa Liidult, tuleb vaadata just järgmise eelarveperioodi poole. Niimoodi lükkub raudtee valmimine veel kaugemale.
"Sellepärast ka see kümnendi lõpp on reaalne ajakava, mida me täna suudame usutavalt kinnitada," ütles Salomets.
Aga Euroopa Komisjoni, lõunanaabrite ja Eesti maksumaksja jaoks tuleb paika panna ka see, mida jõutakse ära teha praeguse eelarveperioodi jooksul ehk 2027. aasta lõpuks.
"Me oleme siin arutanud Eestis seda, et kas ehitada valmis näiteks raudtee mulle Tallinnast kuni Iklani. Ja siis järgnevast perioodist või mingitest täiendavatest vahenditest siis ehitada valmis ka raudtee sellele muldele," rääkis Kristjan Kaunissaare. "See mulle tähendaks sisuliselt alusehitust koos kõigi sildade-ökoduktide ja kõige muuga. Ehk sisuliselt kõige mahukamat osa projektist."
Arutatud on ka võimalust vedada esmalt rööpad Tallinnast Pärnuni ja siis edasi vaadata. "Aga sel juhul on ta ilma liiklusjuhtimissüsteemita ning eeldatavasti ka elektrifitseerimata," lisas Kaunissaare.
Ehk kui kellelgi käärid käes sügelevad, võiks ta optimistliku ajakava järgi Tallinna-Pärnu vahelise liikluse 2027. aasta lõpus avada.
Anvar Salomets selgitas, et sellisel raudteel võiks sõita üks diiselrong korraga. Selleks, et järgmine rong peale lasta, peaks tee puhas olema. Kristjan Kaunissaare ütles, et proovisõite võiks niisugusel raudteel teha.
"Aga kas meile oleks mõistlik see, et me Tallinna ja Pärnu vahel paneme liikluse varem käima olukorras, kus raudteeliikluse opereerimine oleks väga piiratud, et kas see nüüd mingisuguse hea signaali annab, ei oska öelda. Minu meelest ta võib sellisel kujul isegi farsiks kujuneda," tõdes Kaunissaare.
Leedul on puudu 600 miljonit
Peale selle soovib Euroopa Komisjon, et tööd käiksid korraga kogu raudteetrassil. Või vähemalt tuleb komisjonile anda kindlus, et kolme riigi ühissoov on raudtee lõpuni valmis ehitada.
Kuidas tööde järjekord muutub, kas esmalt pannakse põhirõhk muldkehale või sellele, et rööpad kuni Pärnuni maha saada, seda kõike hakatakse nüüd koos Euroopa Komisjoni ja teiste Baltimaadega arutama.
Ehkki nii Läti kui Leedu on avalikult teatanud, et nemad püsivad töödega graafikus, on leedukad juba möönnud, et neilgi pole projekti jaoks piisavalt raha. Tarvis oleks veel 600 miljonit eurot. Anvar Salomets ei usu, et teised Baltimaad meist oluliselt eespool on. Projekteerimist koordineerib teatavasti ühisfirma RB Rail.
"Projekteerimine on sisuliselt samas etapis kõigis kolmes Balti riigis. Nii et ma ei näe mingisugust revolutsiooni, et keegi suudab ajakava palju lühemaks hammustada," ütles Salomets. | 2027. aasta lõpuks võib valmida Rail Balticu muldkeha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rail Baltic Estonia kodulehel seisab praegugi optimistlik ajakava. "Raudtee ehitusega saadakse valmis 2025. aastal ning aasta hiljem avatakse raudtee liikluseks."
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare selgitas, et ametlikes dokumentides ehk Balti riikide vahelises lepingus ja Euroopa Komisjoni otsuses polegi ajakava veel muudetud.
"2026. aasta Eesti mõistes Rail Balticu valmisehitamiseks realistlik ei ole," kordas Kaunissaare tõsiasja, mille läinud nädalal ütles esmakordselt välja RB Estonia juht Tõnu Grünberg.
Nüüd läheb tarvis uut ajakava, ja mitte ainult Eestil, vaid kõigil Balti riikidel ja ka Euroopa Komisjonil. Kaunissaare sõnul saadakse kokku oktoobri lõpus.
"Seal on võimalik jõuda mingisuguste kokkulepeteni ka selles osas, et millises tempos, millise graafikuga, milliste lõikudega me edasi liigume," rääkis Kaunissaare.
Aga kui palju me siis ajast maas oleme? Kristjan Kaunissaare selgitas, et koroona tõttu venisid tööd maksimaalselt aasta.
"Hispaania geotehnikud, kelle masinad Eestis seisid, nad ei saanud neid masinaid kasutada, kuna nad ise olid läinud Hispaaniasse puhkusele ja reaalselt tagasi tulla siia ei saanud," rääkis Kaunissaare.
Lisaks ei saanud Harju- ja Raplamaale palgatud projekteerimisfirma IDOM oma tööhoogu piisavalt kiiresti üles, selgitas Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets.
"Kogu see maht on nii suur, et selle projektorganisatsiooni kokkupanemine eeldab ikkagi suurel määral kohaliku jõudluse kaasamist. Ja kui sa töötad kuskilt kaugelt selle kohaliku tasandiga, siis üksjagu auru läheb sellesse, et kogu see koordineerimine ja üksteise mõistmine toimiks," rääkis Salomets. "Pikkades koridorides kulub tavapäraselt ka rohkem aega."
Peale selle venitab projekti ka Lõuna-Pärnumaa trassi ümberplaneerimine.
Salomets: tehniliselt jõuaks valmis 2028. aastal, aga...
"Kui ma võtan hästi hüpoteetiliselt, et raha ei ole probleem ja kõik muud eeldused peavad, see tähendab, et projektid laekuvad õigeaegselt ja see Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneering saab kehtestatud nii, nagu praegu eeldused on võetud, siis 2028. keskpaik on füüsiliselt tehtav," rääkis Salomets.
Samas tuleb arvestada, et 2028. aasta on juba Euroopa Liidu järgmises eelarveperioodis. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles läinud nädalal, et Rail Balticu Eesti osa eelarvest on puudu veel umbes 400 miljonit eurot.
Muidugi on võimalik seda raha riigieelarvest otsida või laenu võtta, aga kui me tahame seda Euroopa Liidult, tuleb vaadata just järgmise eelarveperioodi poole. Niimoodi lükkub raudtee valmimine veel kaugemale.
"Sellepärast ka see kümnendi lõpp on reaalne ajakava, mida me täna suudame usutavalt kinnitada," ütles Salomets.
Aga Euroopa Komisjoni, lõunanaabrite ja Eesti maksumaksja jaoks tuleb paika panna ka see, mida jõutakse ära teha praeguse eelarveperioodi jooksul ehk 2027. aasta lõpuks.
"Me oleme siin arutanud Eestis seda, et kas ehitada valmis näiteks raudtee mulle Tallinnast kuni Iklani. Ja siis järgnevast perioodist või mingitest täiendavatest vahenditest siis ehitada valmis ka raudtee sellele muldele," rääkis Kristjan Kaunissaare. "See mulle tähendaks sisuliselt alusehitust koos kõigi sildade-ökoduktide ja kõige muuga. Ehk sisuliselt kõige mahukamat osa projektist."
Arutatud on ka võimalust vedada esmalt rööpad Tallinnast Pärnuni ja siis edasi vaadata. "Aga sel juhul on ta ilma liiklusjuhtimissüsteemita ning eeldatavasti ka elektrifitseerimata," lisas Kaunissaare.
Ehk kui kellelgi käärid käes sügelevad, võiks ta optimistliku ajakava järgi Tallinna-Pärnu vahelise liikluse 2027. aasta lõpus avada.
Anvar Salomets selgitas, et sellisel raudteel võiks sõita üks diiselrong korraga. Selleks, et järgmine rong peale lasta, peaks tee puhas olema. Kristjan Kaunissaare ütles, et proovisõite võiks niisugusel raudteel teha.
"Aga kas meile oleks mõistlik see, et me Tallinna ja Pärnu vahel paneme liikluse varem käima olukorras, kus raudteeliikluse opereerimine oleks väga piiratud, et kas see nüüd mingisuguse hea signaali annab, ei oska öelda. Minu meelest ta võib sellisel kujul isegi farsiks kujuneda," tõdes Kaunissaare.
Leedul on puudu 600 miljonit
Peale selle soovib Euroopa Komisjon, et tööd käiksid korraga kogu raudteetrassil. Või vähemalt tuleb komisjonile anda kindlus, et kolme riigi ühissoov on raudtee lõpuni valmis ehitada.
Kuidas tööde järjekord muutub, kas esmalt pannakse põhirõhk muldkehale või sellele, et rööpad kuni Pärnuni maha saada, seda kõike hakatakse nüüd koos Euroopa Komisjoni ja teiste Baltimaadega arutama.
Ehkki nii Läti kui Leedu on avalikult teatanud, et nemad püsivad töödega graafikus, on leedukad juba möönnud, et neilgi pole projekti jaoks piisavalt raha. Tarvis oleks veel 600 miljonit eurot. Anvar Salomets ei usu, et teised Baltimaad meist oluliselt eespool on. Projekteerimist koordineerib teatavasti ühisfirma RB Rail.
"Projekteerimine on sisuliselt samas etapis kõigis kolmes Balti riigis. Nii et ma ei näe mingisugust revolutsiooni, et keegi suudab ajakava palju lühemaks hammustada," ütles Salomets.
### Response:
2027. aasta lõpuks võib valmida Rail Balticu muldkeha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulud, milledele videod loodi, olid kirjutatud ning valmistatud spetsiaalselt toimunud galakontserdi tarvis ning inspireeritud tuntud kirjandusteostest.
Metsatöllu laulu sõnade autor Lauri Õunapuu kirjeldab uut laulu nõnda: "Metsatöllu laul "Mees kes teadis ussisõnu" on kirjutatud Andrus Kivirähki samanimelise raamatu ainetel, ent vaatab läbi Kivirähki ja ka laulu minategelase, fiktiivse karakteri Leemeti, veel veidi kaugemale ürgeestlaslikku soovunelmasse pöörata aeg tagasi müütilisse muistsesse aega, kui rohi oli hulga rohelisem ja moolokharvesteride asemel müttasid metsas sõbralikud mesikäpad. Too arusaam muistsest ja kaunist murueidetütarde ja Kungla-ajastu maailmast on muidugimõista kaunis vildakas, seetõttu on ka Metsatöllu laul täis vinte rohkemgi kui värssidest esmapilgul välja lugeda võib."
"Sellegipoolest on Metsatöllu "Mees, kes teadis ussisõnu" pigem huumoriküllane sõbralik õlalepatsutus kõigile eestlastele, kellele eneseiroonia pole veel võõraks jäänud, olgu maa- või linnainimene. Inimesele on vaja muinasjutte ning see laul on üks neist," rääkis Õunapuu.
"Mees, kes teadis ussisõnu" salvestati ja mängiti kokku Tõnis Noevere ja Metsatöllu poolt Tallinnas, augustis 2021. Helivalmiku valmistas Taani heliinsener ja produtsent Jacob Hansen.
Muusikavideo lavastaja on Ain Mäeots. | Metsatöll üllatab uue loo ja muusikavideoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulud, milledele videod loodi, olid kirjutatud ning valmistatud spetsiaalselt toimunud galakontserdi tarvis ning inspireeritud tuntud kirjandusteostest.
Metsatöllu laulu sõnade autor Lauri Õunapuu kirjeldab uut laulu nõnda: "Metsatöllu laul "Mees kes teadis ussisõnu" on kirjutatud Andrus Kivirähki samanimelise raamatu ainetel, ent vaatab läbi Kivirähki ja ka laulu minategelase, fiktiivse karakteri Leemeti, veel veidi kaugemale ürgeestlaslikku soovunelmasse pöörata aeg tagasi müütilisse muistsesse aega, kui rohi oli hulga rohelisem ja moolokharvesteride asemel müttasid metsas sõbralikud mesikäpad. Too arusaam muistsest ja kaunist murueidetütarde ja Kungla-ajastu maailmast on muidugimõista kaunis vildakas, seetõttu on ka Metsatöllu laul täis vinte rohkemgi kui värssidest esmapilgul välja lugeda võib."
"Sellegipoolest on Metsatöllu "Mees, kes teadis ussisõnu" pigem huumoriküllane sõbralik õlalepatsutus kõigile eestlastele, kellele eneseiroonia pole veel võõraks jäänud, olgu maa- või linnainimene. Inimesele on vaja muinasjutte ning see laul on üks neist," rääkis Õunapuu.
"Mees, kes teadis ussisõnu" salvestati ja mängiti kokku Tõnis Noevere ja Metsatöllu poolt Tallinnas, augustis 2021. Helivalmiku valmistas Taani heliinsener ja produtsent Jacob Hansen.
Muusikavideo lavastaja on Ain Mäeots.
### Response:
Metsatöll üllatab uue loo ja muusikavideoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval teeb USA kaubandusesindaja Katherine Tai poliitilise pöördumise, mis on tema esimene üksikasjalik ülevaade Washingtoni ja Pekingi vahelisest majandussuhetest. Tai astus ametisse märtsis.
USA endine president Donald Trump kehtestas Hiina impordile tariifid. Tariifid hõlmavad Hiinas toodetud tarbekaupu nagu elektroonikat, riideid ja mööblit.
Joe Bideni administratsiooni ametnikud ütlesid, et tariifid jäävad alles. Tahetakse, et Hiina täidaks USA-ga sõlmitud 2020. aasta kaubanduslepingu tingimusi, teatas The Wall Street Journal.
Peking lubas 2020. aastal suurendada USA toodete ostmist. Lepingu kohaselt pidi Hiina suurendama USA toodete ostmist 2020. ja 2021. aasta jooksul 200 miljardi dollari võrra.
"Hiinal jäi 2020. aastal lubatud eesmärgist puudu vähemalt 40 protsenti. 2021. aastal jääb Pekingil puudu vähemalt 30 protsenti," ütles Petersoni instituudi ökonomist Chad Bown.
USA ärirühmad nõuavad aga, et valitsus suurendaks Hiinaga kaubandusläbirääkimisi.
"Meil on hea meel, et administratsioon teeb Hiina strateegia sõnastamisel sammu edasi. Otsene suhtlus Hiinaga on hädavajalik," ütles USA kaubanduskoja asepresident Myron Brilliant.
Hiina vastutariifid mõjusid valusalt ka paljudele USA ettevõttele. Hulk USA ettevõtteid sõltub Hiinas toodetud komponentidest. | Washington tahab jälle survestada Hiinat ostma rohkem USA kaupu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval teeb USA kaubandusesindaja Katherine Tai poliitilise pöördumise, mis on tema esimene üksikasjalik ülevaade Washingtoni ja Pekingi vahelisest majandussuhetest. Tai astus ametisse märtsis.
USA endine president Donald Trump kehtestas Hiina impordile tariifid. Tariifid hõlmavad Hiinas toodetud tarbekaupu nagu elektroonikat, riideid ja mööblit.
Joe Bideni administratsiooni ametnikud ütlesid, et tariifid jäävad alles. Tahetakse, et Hiina täidaks USA-ga sõlmitud 2020. aasta kaubanduslepingu tingimusi, teatas The Wall Street Journal.
Peking lubas 2020. aastal suurendada USA toodete ostmist. Lepingu kohaselt pidi Hiina suurendama USA toodete ostmist 2020. ja 2021. aasta jooksul 200 miljardi dollari võrra.
"Hiinal jäi 2020. aastal lubatud eesmärgist puudu vähemalt 40 protsenti. 2021. aastal jääb Pekingil puudu vähemalt 30 protsenti," ütles Petersoni instituudi ökonomist Chad Bown.
USA ärirühmad nõuavad aga, et valitsus suurendaks Hiinaga kaubandusläbirääkimisi.
"Meil on hea meel, et administratsioon teeb Hiina strateegia sõnastamisel sammu edasi. Otsene suhtlus Hiinaga on hädavajalik," ütles USA kaubanduskoja asepresident Myron Brilliant.
Hiina vastutariifid mõjusid valusalt ka paljudele USA ettevõttele. Hulk USA ettevõtteid sõltub Hiinas toodetud komponentidest.
### Response:
Washington tahab jälle survestada Hiinat ostma rohkem USA kaupu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kinolevi edetabelis jätkasid ka kogupere animafilm "Boss beebi: Pereäri", mis kogus 4155 külastust (kokku 4155 külastust), Denis Villeneuve'i ulmefilm "Düün", mis kogus 3512 külastust (kokku 31 132 külastust) ja Peeter Simmi "Vee peal", mis kogus 1326 külastust (kokku 19 339 külastust).
Samuti jäid edetabelisse püsima animafilm "Käpapatrulli film" ja Marveli superkangelasefilm "Shang-Chi ja Kümne Rõnga legend", mis kogus 957 külastust (kokku 33 879 külastust).
Uue tulijana sisenes edetabelisse animafilm "Auhtanian ja kolm musketäri", mis kogus 805 külastust. | "007: Surm peab ootama" kogus nädalavahetusel 23 660 külastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kinolevi edetabelis jätkasid ka kogupere animafilm "Boss beebi: Pereäri", mis kogus 4155 külastust (kokku 4155 külastust), Denis Villeneuve'i ulmefilm "Düün", mis kogus 3512 külastust (kokku 31 132 külastust) ja Peeter Simmi "Vee peal", mis kogus 1326 külastust (kokku 19 339 külastust).
Samuti jäid edetabelisse püsima animafilm "Käpapatrulli film" ja Marveli superkangelasefilm "Shang-Chi ja Kümne Rõnga legend", mis kogus 957 külastust (kokku 33 879 külastust).
Uue tulijana sisenes edetabelisse animafilm "Auhtanian ja kolm musketäri", mis kogus 805 külastust.
### Response:
"007: Surm peab ootama" kogus nädalavahetusel 23 660 külastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängus alistati kodusaalis mänginud Tours 3:1. Selles mängus valiti eestlane kohtumise parimaks mängijaks. Päev hiljem mindi kokku Itaalia kõrgliiga keskmiku Veronaga ja kuigi tuldi välja 0:2 kaotusseisust, alistuti ikkagi 2:3 (21:25, 23:25, 25:21, 31:29, 13:15). Turniiri viimasel päeval saadi 3:1 (25:15, 25:15, 23:25, 25:18) võit teise Prantsusmaa meistriliigas mängiva klubi Montpellier' üle, vahendab Võrkpall24.ee.
Turniiri võitis Verona, kes ei kaotanud ühtegi kohtumist, Roeselare oli teine, Tours kolmas ja Montpellier neljas.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Tammearu koduklubi sai hooajaeelsel turniiril kaks võitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängus alistati kodusaalis mänginud Tours 3:1. Selles mängus valiti eestlane kohtumise parimaks mängijaks. Päev hiljem mindi kokku Itaalia kõrgliiga keskmiku Veronaga ja kuigi tuldi välja 0:2 kaotusseisust, alistuti ikkagi 2:3 (21:25, 23:25, 25:21, 31:29, 13:15). Turniiri viimasel päeval saadi 3:1 (25:15, 25:15, 23:25, 25:18) võit teise Prantsusmaa meistriliigas mängiva klubi Montpellier' üle, vahendab Võrkpall24.ee.
Turniiri võitis Verona, kes ei kaotanud ühtegi kohtumist, Roeselare oli teine, Tours kolmas ja Montpellier neljas.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Tammearu koduklubi sai hooajaeelsel turniiril kaks võitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Testimiskohustus kehtib ka päevakirurgiasse lõikusele minevatele patsientidele ja patsientidega haiglasse jäävatel saatjatel, sõltumata COVID-19 tõendi olemasolust. Testimist korraldab kliinikumi ravimeeskond.
Testimiskohustus ei laiene kuni 10-aastastele asümptomaatilistele lastele. Samuti on patsientide külastamine COVID-19 tõendiga lubatud, lisaks tuleb külastajal kanda haiglaruumides kirurgilist maski.
"Testimiskorra muudatuste eesmärk on ennetada võimalikku viiruse levikut haiglaruumides. Näeme, et haiglaravi vajavatest patsientidest kaks kolmandikku on vaktsineerimata, mistõttu on olukord haiglas sarnane eelnevate lainetega," sõnas kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.
Esmaspäevase seisuga viibib kliinikumis haiglaravil COVID-19 tõttu 59 isolatsiooni vajavat patsienti, kellest kümme vajab intensiivravi. Lisaks on haiglas patsiendid, kes enam ei vaja isoleerimist.
"Kõikide COVID-19 diagnoosiga patsientide arv kliinikumis on tänahommikuse seisuga 83 ja moodustab 14 protsenti aktiivravi haigetest," lausus ravijuht.
Kliinikumis on kasutustel kolm COVID-19 ohutaset: roheline, kollane ja punane. Ohutasemed sätestavad infektsioonikontrolli käitumisjuhised nii töötajatele, patsientidele, saatjatele kui ka üliõpilastele.
"Tulenevalt riiklikust oranžist ohutasemest ning haiglaravi vajavate COVID-19- patsientide arvu kasvust, kehtivad ka kliinikumis täiendavad infektsioonikontrolli nõuded vastavalt punasele ohutasemele," teatas Kotsar. | TÜ kliinikumi haiglaravile pääsemiseks tuleb nüüdsest koroonaproov anda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Testimiskohustus kehtib ka päevakirurgiasse lõikusele minevatele patsientidele ja patsientidega haiglasse jäävatel saatjatel, sõltumata COVID-19 tõendi olemasolust. Testimist korraldab kliinikumi ravimeeskond.
Testimiskohustus ei laiene kuni 10-aastastele asümptomaatilistele lastele. Samuti on patsientide külastamine COVID-19 tõendiga lubatud, lisaks tuleb külastajal kanda haiglaruumides kirurgilist maski.
"Testimiskorra muudatuste eesmärk on ennetada võimalikku viiruse levikut haiglaruumides. Näeme, et haiglaravi vajavatest patsientidest kaks kolmandikku on vaktsineerimata, mistõttu on olukord haiglas sarnane eelnevate lainetega," sõnas kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.
Esmaspäevase seisuga viibib kliinikumis haiglaravil COVID-19 tõttu 59 isolatsiooni vajavat patsienti, kellest kümme vajab intensiivravi. Lisaks on haiglas patsiendid, kes enam ei vaja isoleerimist.
"Kõikide COVID-19 diagnoosiga patsientide arv kliinikumis on tänahommikuse seisuga 83 ja moodustab 14 protsenti aktiivravi haigetest," lausus ravijuht.
Kliinikumis on kasutustel kolm COVID-19 ohutaset: roheline, kollane ja punane. Ohutasemed sätestavad infektsioonikontrolli käitumisjuhised nii töötajatele, patsientidele, saatjatele kui ka üliõpilastele.
"Tulenevalt riiklikust oranžist ohutasemest ning haiglaravi vajavate COVID-19- patsientide arvu kasvust, kehtivad ka kliinikumis täiendavad infektsioonikontrolli nõuded vastavalt punasele ohutasemele," teatas Kotsar.
### Response:
TÜ kliinikumi haiglaravile pääsemiseks tuleb nüüdsest koroonaproov anda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tynkkynen avaldas oma tekstid Facebookis juba 2017. aastal. Prokuröride sõnul laimasid tema kirjutised immigrante ja varjupaigataotlejaid. Tynkkyneni sõnul polnud tegemist laimuga. Kohus otsustas teistmoodi.
Tynkkyneni sõnul olid tema tekstid osa valimiskampaaniast, kus ta avaldas mures olevate valijate mõtteid.
Tynkkynen kirjutas, et ahistamine on muutunud Oulus igapäevaseks ja ta ei toeta varjupaigaturismi. Samuti väitis parlamendisaadik, et varjupaigataotlejad ahistavad noori naisi ja ka noori mehi.
Kohus käskis saadikul ka Facebooki postitused eemaldada.
Tynkkynen lubas kohtuotsuse edasi kaevata. "4400 eurot on karm hind kodanike murede kajastamise eest," ütles Tynkkynen.
Tynkkynen on varasemalt juba rahvusrühma vastase kihutustöö pärast süüdi mõistetud. | Põlissoomlaste parlamendisaadik jäi süüdi rahvustevahelise vaenu õhutamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tynkkynen avaldas oma tekstid Facebookis juba 2017. aastal. Prokuröride sõnul laimasid tema kirjutised immigrante ja varjupaigataotlejaid. Tynkkyneni sõnul polnud tegemist laimuga. Kohus otsustas teistmoodi.
Tynkkyneni sõnul olid tema tekstid osa valimiskampaaniast, kus ta avaldas mures olevate valijate mõtteid.
Tynkkynen kirjutas, et ahistamine on muutunud Oulus igapäevaseks ja ta ei toeta varjupaigaturismi. Samuti väitis parlamendisaadik, et varjupaigataotlejad ahistavad noori naisi ja ka noori mehi.
Kohus käskis saadikul ka Facebooki postitused eemaldada.
Tynkkynen lubas kohtuotsuse edasi kaevata. "4400 eurot on karm hind kodanike murede kajastamise eest," ütles Tynkkynen.
Tynkkynen on varasemalt juba rahvusrühma vastase kihutustöö pärast süüdi mõistetud.
### Response:
Põlissoomlaste parlamendisaadik jäi süüdi rahvustevahelise vaenu õhutamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aarna pääses esmakordselt pärast 17. juulit Alandi põhikoosseisu. Juba varem kolmanda koha kindlustanud Aland alistas Soome naiste kõrgliiga eelviimases voorus Espoo Honka 1:0. Aarna mängis 76 minutit, Raadik tegi kaasa terve kohtumise ja sai avapoolaja lõpus kollase kaardi, vahendab Soccernet.ee.
Charleroi oli Belgia naiste kõrgliigas Aalsti Eendrachti vastu 0:1 kaotusseisus, kui vahetas teiseks poolajaks Mehevetsa väljakule. Lõpuks võitis Charleroi mängu 3:2.
Zlidnis sekkus vahetusest 66. minutil, kui Ferencvarose ja Diosgyöri kohtumises oli seis 1:1 viigis. Ferencvaros võitis lõpuks kohtumise 3:1 ja tõusis hetkel Ungari naiste kõrgliigas liidriks.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Charleroi ja Ferencvaros võitsid pärast eestlannade sekkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aarna pääses esmakordselt pärast 17. juulit Alandi põhikoosseisu. Juba varem kolmanda koha kindlustanud Aland alistas Soome naiste kõrgliiga eelviimases voorus Espoo Honka 1:0. Aarna mängis 76 minutit, Raadik tegi kaasa terve kohtumise ja sai avapoolaja lõpus kollase kaardi, vahendab Soccernet.ee.
Charleroi oli Belgia naiste kõrgliigas Aalsti Eendrachti vastu 0:1 kaotusseisus, kui vahetas teiseks poolajaks Mehevetsa väljakule. Lõpuks võitis Charleroi mängu 3:2.
Zlidnis sekkus vahetusest 66. minutil, kui Ferencvarose ja Diosgyöri kohtumises oli seis 1:1 viigis. Ferencvaros võitis lõpuks kohtumise 3:1 ja tõusis hetkel Ungari naiste kõrgliigas liidriks.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Charleroi ja Ferencvaros võitsid pärast eestlannade sekkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa naiste karikasarjas kohtusid Alina Molkova ja HL Buchholz 08-Rosengarten tugevuselt kolmanda liiga klubiga TV Oyten ning edenesid kaheksandikfinaali ülekaaluka, 47:12 (22:8) võiduga. Molkova oli resultatiivsuselt mängu parim, visates kaheksa väravat ja andes kolm resultatiivset söötu.
Soomes viskas Armi Pärt kolm väravat ning aitas Helsingi Dickenil alistada Siuntio IF 26:21 (14:12). Teises seni peetud veerandfinaalis oli Karjaa BK-46 üle Helsingi IFK-st tulemusega 35:25 (16:13). Markus Viitkar tabas võitjate kasuks kaks korda, Martin Adamson HIFK-i eest kaasa ei teinud.
Rumeenia meistrisarjas naasis vigastuspausilt platsile Martin Johannson ning Eesti koondise kapten jäi küll väravata, ent tema tööandja Bukaresti Steaua alistas CSM Focsani 31:25 (16:14). Steaua jätkab täiseduga, olles võitnud kõik neli senipeetud mängu.
Mait Patraili ja Rhein-Neckar Löweni nädal möödus kurvalt. Mullune euroliiga pronksmedalist jäi teise eelringi kordusmängus SL Benficale alla 28:33 (13:18) ning EHF Euroopa liiga alagrupiturniirile ei jõudnud. Euromängus osalenud Patrail Bundesligas ei mänginud, kui "lõvid" kaotasid üllatuslikult seni punktita püsinud TVB Stuttgartile 30:35 (12:15).
Kaotust pidid tunnistama ka Karl Toom ja HSC 2000 Coburg. Nädal varem kaheksa väravat pommitanud Toom tabas kolmest viskest ühe ning Coburg kaotas 2. Bundesligas võõrsil Karl Roosna endisele koduklubile Esseni TUSEM 23:26 (12:13).
Roosna ise jätkas astme võrra madalamal võidukalt. Kolmanda liiga A-alagrupis sai 1. VfL Potsdam kolmanda võidu, alistades oma partnerklubi Berlini Füchse duubelmeeskonna 33:25 (18:13). Roosna tabas A-gruppi täiseduga juhtiva Potsdami kasuks kolm korda.
Jaapanisse minekuks valmistuva Dener Jaanimaa uus tööandja Daido Steel HC alistas kohalikus kõrgliigas Fukuoka Golden Wolvesi 43:35 (21:18). Norras ravib Alfred Timmo vigastust, aga Fjellhammer IL sai meistrisarjas nädalaga juurde võidu ja kaotuse. | Käsipallileegion: karikasarjades edenesid Molkova, Viitkar ja Pärt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa naiste karikasarjas kohtusid Alina Molkova ja HL Buchholz 08-Rosengarten tugevuselt kolmanda liiga klubiga TV Oyten ning edenesid kaheksandikfinaali ülekaaluka, 47:12 (22:8) võiduga. Molkova oli resultatiivsuselt mängu parim, visates kaheksa väravat ja andes kolm resultatiivset söötu.
Soomes viskas Armi Pärt kolm väravat ning aitas Helsingi Dickenil alistada Siuntio IF 26:21 (14:12). Teises seni peetud veerandfinaalis oli Karjaa BK-46 üle Helsingi IFK-st tulemusega 35:25 (16:13). Markus Viitkar tabas võitjate kasuks kaks korda, Martin Adamson HIFK-i eest kaasa ei teinud.
Rumeenia meistrisarjas naasis vigastuspausilt platsile Martin Johannson ning Eesti koondise kapten jäi küll väravata, ent tema tööandja Bukaresti Steaua alistas CSM Focsani 31:25 (16:14). Steaua jätkab täiseduga, olles võitnud kõik neli senipeetud mängu.
Mait Patraili ja Rhein-Neckar Löweni nädal möödus kurvalt. Mullune euroliiga pronksmedalist jäi teise eelringi kordusmängus SL Benficale alla 28:33 (13:18) ning EHF Euroopa liiga alagrupiturniirile ei jõudnud. Euromängus osalenud Patrail Bundesligas ei mänginud, kui "lõvid" kaotasid üllatuslikult seni punktita püsinud TVB Stuttgartile 30:35 (12:15).
Kaotust pidid tunnistama ka Karl Toom ja HSC 2000 Coburg. Nädal varem kaheksa väravat pommitanud Toom tabas kolmest viskest ühe ning Coburg kaotas 2. Bundesligas võõrsil Karl Roosna endisele koduklubile Esseni TUSEM 23:26 (12:13).
Roosna ise jätkas astme võrra madalamal võidukalt. Kolmanda liiga A-alagrupis sai 1. VfL Potsdam kolmanda võidu, alistades oma partnerklubi Berlini Füchse duubelmeeskonna 33:25 (18:13). Roosna tabas A-gruppi täiseduga juhtiva Potsdami kasuks kolm korda.
Jaapanisse minekuks valmistuva Dener Jaanimaa uus tööandja Daido Steel HC alistas kohalikus kõrgliigas Fukuoka Golden Wolvesi 43:35 (21:18). Norras ravib Alfred Timmo vigastust, aga Fjellhammer IL sai meistrisarjas nädalaga juurde võidu ja kaotuse.
### Response:
Käsipallileegion: karikasarjades edenesid Molkova, Viitkar ja Pärt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Yle andmetel on infolekkes üle 200 soomlase, kelle hulgas pole ühtegi poliitikut.
Yle teatel kanti raha üle varjatud operatsiooniga, mis omas mitut korruptsioonile ja rahapesule omast tunnust. Yle andmetel omandas Timtšenko rahaga märkimisväärse osaluse Venemaa suuruselt teises gaasiettevõttes Novatek.
Putini ammune lähedane tuttav Timtšenko ei andnud Ylele intervjuud, kuid tema advokaadi avaldus eitas igasugust õigusrikkumist.
"Minu kliendid on oma tehingutes alati kõiki seadusi järginud. Kõik väited, et ta oli süüdi või osales rahapesus, maksudest kõrvalehoidumises või mis tahes kuritegevuses, on täiesti valed," teatas advokaat saadetud kirjas.
Timtšenko on Soome kodanik alates 1999. aastast. Mees on hokimeeskonna Jokerit endine rahastaja ja omab endiselt osalust Hartwall Arenal.
Kõik paljastatud tegevused maksuvabade firmadega ei tähenda seaduse rikkumist.
Paberites mainitud enam kui 130 miljardärist 46 on Yle andmetel venelased. Paljudel neist on Venemaa presidendi Vladimir Putiniga lähedased sidemed.
Briti ajalehe Guardian andmetel pole Putinit andmetes otseselt nimepidi nimetatud, kuid nimekirjas on inimesi, kes on konkreetselt presidendiga seotud. Nende hulka kuuluvad Putini lapsepõlvesõber ja naine, kellega president olevat olnud romantiliselt seotud.
Uudisteagentuuri AFP andmetel on Putin kõnealuste isikute kaudu seotud ka salajaste varadega Monacos.
Uurimine, millesse on kaasatud umbes 600 ajakirjanikku kümnetest meediakanalitest, sealhulgas The Washington Post ja The Guardian, põhineb umbes 11,9 miljoni dokumendi lekkimisel 14 finantsteenuste ettevõttelt üle maailma.
Venemaa tõrjus esmaspäeval niinimetatud Pandora paberite paljastusi, nimetades neid "alusetututeks väideteks".
"Tegemist on valdavalt alusetute väidetega," ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov. | Yle: Putini Soome sõber sai maksuparadiisifirmade kaudu miljardi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Yle andmetel on infolekkes üle 200 soomlase, kelle hulgas pole ühtegi poliitikut.
Yle teatel kanti raha üle varjatud operatsiooniga, mis omas mitut korruptsioonile ja rahapesule omast tunnust. Yle andmetel omandas Timtšenko rahaga märkimisväärse osaluse Venemaa suuruselt teises gaasiettevõttes Novatek.
Putini ammune lähedane tuttav Timtšenko ei andnud Ylele intervjuud, kuid tema advokaadi avaldus eitas igasugust õigusrikkumist.
"Minu kliendid on oma tehingutes alati kõiki seadusi järginud. Kõik väited, et ta oli süüdi või osales rahapesus, maksudest kõrvalehoidumises või mis tahes kuritegevuses, on täiesti valed," teatas advokaat saadetud kirjas.
Timtšenko on Soome kodanik alates 1999. aastast. Mees on hokimeeskonna Jokerit endine rahastaja ja omab endiselt osalust Hartwall Arenal.
Kõik paljastatud tegevused maksuvabade firmadega ei tähenda seaduse rikkumist.
Paberites mainitud enam kui 130 miljardärist 46 on Yle andmetel venelased. Paljudel neist on Venemaa presidendi Vladimir Putiniga lähedased sidemed.
Briti ajalehe Guardian andmetel pole Putinit andmetes otseselt nimepidi nimetatud, kuid nimekirjas on inimesi, kes on konkreetselt presidendiga seotud. Nende hulka kuuluvad Putini lapsepõlvesõber ja naine, kellega president olevat olnud romantiliselt seotud.
Uudisteagentuuri AFP andmetel on Putin kõnealuste isikute kaudu seotud ka salajaste varadega Monacos.
Uurimine, millesse on kaasatud umbes 600 ajakirjanikku kümnetest meediakanalitest, sealhulgas The Washington Post ja The Guardian, põhineb umbes 11,9 miljoni dokumendi lekkimisel 14 finantsteenuste ettevõttelt üle maailma.
Venemaa tõrjus esmaspäeval niinimetatud Pandora paberite paljastusi, nimetades neid "alusetututeks väideteks".
"Tegemist on valdavalt alusetute väidetega," ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov.
### Response:
Yle: Putini Soome sõber sai maksuparadiisifirmade kaudu miljardi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koolinoorte klassikalise muusika festivali Kratt logo hakkas uudisvoos vilkuma 2020. aasta suvel, kui Eesti oli esimesest lainest alles toibumas. Viirust trotsides sai alguse noortefestival, kus tulipunktis on koosmäng. Ansamblikonkurss, õpitoad ja päris orkester – kokku tuli 80 last ja noort üle Eesti (ja üks kontrabassimängija Riiast). Festivaliorkestri dirigendipulti asus sel esimesel korral Jaan Ots. Kontserdid toimusid Nigulistes ja Õpetajate majas.
Tänavu augustis, festivali teisel toimumisaastal, oli kõik juba suurusjärgu võrra kogukam: osales 150 noort muusikut, neist 14 Lätist ja üks Soomest. Sümfooniaorkestrit juhatas ERSO peadirigent Olari Elts, keelpilliorkestrit Andres Kaljuste. Neljast kontserdist kaks toimus Estonia kontserdisaalis ja kaks Katariina kirikus. Juba käivad ettevalmistused järgmiseks festivaliks töönimetusega K22.
Festivali taga on muusikamänedžer ja helilooja Siiri Siimer, kes oli pikka aega NYYD Ensemble mänedžer ja produtsent, hiljem ka kultuuriministeeriumi muusikanõunik ja mitme eestimaise ansambli mänedžer. Ta on loonud hulgaliselt toredat muusikat noortele, mis on jõudnud nii laulupeole kui ka plaadile ja nooti. "Minu mõte oligi korraldada festival, kus 10–22-aastased noored saavad mängida orkestris, teha muusikateatrit ja osaleda õpitubades, et see kõik on nagu päris ja et noori juhendavad oma ala tipud. See on keeruline vanus ja mänguoskused on loomulikult ebaühtlased, aga igaüks leiab oma pundi ja saab oma oskustele vastavad väljakutsed ja näeb, kuidas teistele on muusika sama tähtis. Minu meelest see on väga oluline, et andekas laps leiab oma sisemise krati, kes tassib talle kokku muusikat ja koosmängimise rõõmu. Sellist festivali ei ole minu teada kusagil lähiriikides, järelikult tuli ta luua ja õnneks ma olen leidnud palju häid teekaaslasi, kes mõtlevad samamoodi!" räägib Siimer festivali algusest.
Juba 2020. aastal tuli puhtalt missioonitunde ja entusiasmi peal tehtud festivalile kaasa kaalukaid nimesid: ERSO kontsertmeistrid Triin Ruubel-Lilleberg, Kaido Välja, Rain Vilu ja Mati Lukk, Tallinna Kammerorkestri kontsertmeistrid Leho Karin ja Elo Tepp. Teatri õpituba vedasid Maria Peterson ja Kristjan Üksküla, impro õpituba kureeris Meelis Vind ning oma õpitoa sai ka vanamuusika korüfee Peeter Klaas. 2021. aastal lisandusid Liis Lutsoja ja Ene Nael, puhkpillide osas Toomas Vavilov ja Andres Kontus ning löökpille asus kureerima Heigo Rosin. Muu koosseis jäi samaks. "See annab kindlust, et teeme õiget asja," tõdeb Siiri Siimer.
Kust tuli nimi Kratt?
"Meil oli mitmeid variante, aga Kratt festivali nime ristiemaks on Maarja Kangro. Kratt on Eesti folklooris mitmetähenduslik tegelane – meie keskendume tema positiivsetele külgedele! Ta toob noori hingi muusikasse ja teisalt kogub noorele muusikalist kogemuste pagasit. Tihti seostatakse meid Tubina "Kratiga" ja sel aastal saigi üks osa "Krati" süidist sümfooniaorkestriga lavale toodud. Üheks ambitsiooniks on lähiaastatel tellida ka originaalteos mõnelt eesti heliloojalt," ütles festivali juht Siiri Siimer.
Kratt festivali logo ja visuaali kujundas disainifirma Angels ja tegi seda nii hästi, et sai selle eest reklaami- ja turundusauhinna "Kuldmuna". Üheks läbivaks kujundiks on näiteks noodijoonestikust kokku pandud heliloojate portreed, tõeliselt hoogne leid. Angels ja üks selle juhtidest Annika Avikson on festivali kujunduse eest jäänud siiamaani hoolt kandma. "Nad teevad seda innukalt ja ülimalt paindlikult," tõdeb Siiri. "Alati tuleb ju viimasel hetkel veel hulk väga häid mõtteid ja Annika suudab need kõigest hoolimata alati suunata sellisesse voolusängi, et tulemus tuleb kiiresti ja saab veenev."
Kuidas siis ikkagi oli võimalik 2020 ja 2021 teha festivali, kuhu tuli kokku nii palju inimesi?
"2020. aasta jaanuaris olid meil ju suured plaanid," meenutab festivali meeskonnaliige Aet Bergmann. "Raha ei olnud, aga rahastustaotlused olid teele saadetud ja osa koostöökokkuleppeidki juba sõlmitud. Siis aga tuli koroona. Peaaegu heitsime meelt, sest esiteks ei tulnud kuskilt punast krossigi ja teiseks ei oleks sel ajal julgenud ju keegi kellegagi kohtuda ka. Aga mais tuli Jaan Ots ja ütles: "Teeme ikka, kasvõi väikselt". Ta pakkus välja kava ja tema kui Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri dirigent tundis paljusid noori, keda ta innustas liituma. Tulid ka mängijad Vanalinna Hariduskolleegiumist, Tartu Elleri koolist, Viljandist, Võrust – üle Eesti. Jana Peäske sai enda kureerimisele kammeransamblid ja koostas nende konkursist vägeva kava. Elo Tepp võttis julgelt juhendada kõige nooremaid keelpillimängijaid, õpitubade juhid innustusid ja sellest, et kõik uskusid ja kaasa tulid, saigi koroona-aasta festival hoo sisse. Tagantjärele vaadates oli see hulljulge ettevõtmine, aga ainuõige!"
Teisel aastal sai festivali partneriks Eesti Kontsert ja kaks kontserti toimusid Estonia kontserdisaalis – säravate kammeransamblite kontsert ja võimas sümfooniaorkestri kontsert. "Seda võibki imeks lugeda," tõdeb Siiri. "Võtsin julguse kokku ja läksin Eesti Kontserdi juhi Kertu Orroga rääkima, et ehk saaks mingil moel koostööd teha. Ja saigi! Tegime proove Estonia kontserdisaalis terve nädala ERSO-st vabadel aegadel ja Eesti Kontsert aitas meid ka kõige muuga, mis kontserte puudutas. Täna saame julgelt välja hõigata, et meie koostöö jätkub ka tuleval aastal. Meil on juba palju põnevaid ideid, kuidas K22 ajal täita see maja noorte muusikutega."
Üks haarav uuendus sel aastal oli loengute sari "Kuidas kuulata klassikat". "Mõte sai alguse, nagu sageli, elust enesest. Eelmisel aastal teatri õpitoas küsis üks tüdruk, et mind muusika huvitab, aga ma olen täitsa algaja – kuidas oleks mul hea alustada? Vastasin, et kui tahad muusikat kuulata, ära osta plaati, vaid mine kontserdile. Estonia kontserdisaalis istu rõdule orkestri kohal, siis näed, kuidas muusikat tehakse. Ja sealt tuli otsus, et sellest kõigest peaks ka rääkima. Meiega liitusid tõelised korüfeed: Doris Kareva rääkis klassikast laias mõõtmes, Anu Lamp antiikeeposest ja heksameetrist üdini vapustaval moel. Pärt Uusberg jutustas oma muusikasse kasvamisest, Peeter Vähi käsitles popmuusikat ja klassikat. Toomas Siitani juhendamisel võrreldi erinevaid salvestusi ja arutleti, mis on autentne esitus," rääkis Siimer.
Kontserdile andsid sära juurde noortest talentidest solistid: 12-aastane viiuldaja Anna Katarina Tralla ja klassikatähest pianist Tähe-Lee Liiv. "Mõlemad on väga säravad muusikud ja erandlikud anded. Tähe-Leega oli Olari juba koostööd teinud ja teadis, et ta on juba väga hea professionaal." räägib Siimer. "Raha ei olnud esimesel aastal absoluutselt, aga ka siin kehtis vanasõna: parem olgu sul sada sõpra kui sada rubla. Kersti Nigesen andis meile mõlemal aastal tasuta Vanalinna Hariduskolleegiumi halduses oleva Okasroosikese lossi kogu nädalaks kasutada. See on eriline maja oma vanaaegse, natuke hatuse olekuga, sõbralik, salapärane ja boheemlik. Krattlastele meeldib see väga! Vahel tuli õhtuti klassid läbi käia ja üksikud või koos harjutajad sõbralikult õhtusse juhatada. Samuti saime proove teha Vanalinna muusikamajas. Ka Niguliste kirik ja Õpetajate maja meie käest raha ei küsinud. Kogu meeskond töötas sel esimesel aastal ainult õhinapõhiselt, tasu saamata ja küsimatagi. Ka sellest tekkis veendumus, et ju me teeme õiget asja, kui nii paljud väärt inimesed selle ära tunnevad ja oma õla alla panevad."
Kas võib oodata, et paraneb ka rahaline pool?
"Seda me loodame väga," lausub Aet Bergmann. "Me teame nüüd hulga paremini kui kahe aasta eest, kui vajalik ettevõtmine see on ja loodame, et see äratundmine ja arusaamine jõuab ka nendeni, kes kultuurivaldkonnas raha jagavad. Me ju saime juba ka sel aastal festivalile rahastust: Kultuurkapital, kultuuriministeerium, Tallinna linn, muusikakoolide liit, Integratsiooni Sihtasutus, nad kõik eraldasid meile midagi. Mitte kõik päris nii palju, kui vaja oleks olnud, aga ilma me ei jäänud ja selle eest täname otsustajaid muidugi südamest! Aga jah, see ei ole ju meie tänu ega kasu – meie endi suur võit on rõõm kordaläinud üritusest ja noorte säravad silmad. Selline festival ei hakka kunagi olema äriprojekt ega kellegi pensionisammas. Küll aga midagi sellist, millele saab ehk kunagi tagasi vaadata tundega, et sai tehtud üks väärt asi ja kui kõik arved said ka lõpuks makstud, läks eriti hästi."
Festivalil on olnud ka eratoetajaid: Tõnu Velt, Mariine Auto andis terveks hooajaks festivali käsutusse auto, Frenchy restoran kostitas krattlasi maitsvate vahepaladega, Nordic Hotel Forum aga majutas kaugemalt tulijaid ülisõbralike hindadega. Heade sõprade loetelu sellega ei piirdu ja igaühel neist on oma oluline roll.
Kuidas noored muusikud ise festivali vastu võtsid?
"Festivali peapõhimõtteks on koostegemine. Koostegemises on jõud," räägib festivali juht. "Me oleme saanud palju head vastukaja lastelt endilt, vanematelt, ka õpetajatelt. Kui laps, selline teismeline, kelle mõtted on pigem TikToki lainel, kes võibolla juba veidi kaldus arvama, et äkki ei olegi see pillimäng nii oluline – kui selline laps hakkab salvestatud orkestriproove õhtuti kodus üle kuulama, siis on see märk millestki suuremast. Mitmed võtsid endale väga suure tüki festivalist: hommikul 3 tundi kammerorkestris, õhtul 4 tundi sümfooniaorkestris. Suhtlus jätkus ka pärast proove. Mitmelt poolt kuulsime: see on nagu päris! Mõni laps mängib väikeses orkestris, siis kammerorkestris, seejärel läheb suurde saali kuulama sümfooniaorkestri proovi – selle teadmisega, et 5 aasta pärast olen mina ka seal! Ühest muusikakoolist tuli vastukaja, et mida te nende lastega olete teinud – nad mängivad koos hoopis uuel ja paremal tasemel!"
"Järjepidevus on oluline," arvab Aet Bergmann. "Kui laps leiab sellest festivalilt oma koosmängulusti ja tuleb tagasi, siis meie jaoks on see edulugu. Selliseid osalejaid on meil juba palju ja paljud on öelnud, et tahavad kindlasti järgmisel aastal jälle tulla. Festivali aeg on ka selliselt valitud, et oleks aega partiisid kevadel koos õpetajaga harjutada, suvel ise ja ka erinevates pillilaagrites - Värska keelpillilaagris, Albu tšellolaagris, Rakveres kammeransamblite laagris. See, mida me siin lõpuks kuuleme, on jäämäe särav tipp, terve hooaja pühendunud töö tulemus. Siit on hea edasi minna uude kooliaastasse, uue innuga ja usuga endasse ja oma muusikasse."
"Krati" sisu võtab aga ilmselt kõige paremini kokku ühe noore muusiku ohe festivali lõpupäevil: "Ma tahan, et see nädal kunagi ei lõpeks!" | Festivali Kratt korraldaja: festival ei hakka kunagi olema äriprojekt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koolinoorte klassikalise muusika festivali Kratt logo hakkas uudisvoos vilkuma 2020. aasta suvel, kui Eesti oli esimesest lainest alles toibumas. Viirust trotsides sai alguse noortefestival, kus tulipunktis on koosmäng. Ansamblikonkurss, õpitoad ja päris orkester – kokku tuli 80 last ja noort üle Eesti (ja üks kontrabassimängija Riiast). Festivaliorkestri dirigendipulti asus sel esimesel korral Jaan Ots. Kontserdid toimusid Nigulistes ja Õpetajate majas.
Tänavu augustis, festivali teisel toimumisaastal, oli kõik juba suurusjärgu võrra kogukam: osales 150 noort muusikut, neist 14 Lätist ja üks Soomest. Sümfooniaorkestrit juhatas ERSO peadirigent Olari Elts, keelpilliorkestrit Andres Kaljuste. Neljast kontserdist kaks toimus Estonia kontserdisaalis ja kaks Katariina kirikus. Juba käivad ettevalmistused järgmiseks festivaliks töönimetusega K22.
Festivali taga on muusikamänedžer ja helilooja Siiri Siimer, kes oli pikka aega NYYD Ensemble mänedžer ja produtsent, hiljem ka kultuuriministeeriumi muusikanõunik ja mitme eestimaise ansambli mänedžer. Ta on loonud hulgaliselt toredat muusikat noortele, mis on jõudnud nii laulupeole kui ka plaadile ja nooti. "Minu mõte oligi korraldada festival, kus 10–22-aastased noored saavad mängida orkestris, teha muusikateatrit ja osaleda õpitubades, et see kõik on nagu päris ja et noori juhendavad oma ala tipud. See on keeruline vanus ja mänguoskused on loomulikult ebaühtlased, aga igaüks leiab oma pundi ja saab oma oskustele vastavad väljakutsed ja näeb, kuidas teistele on muusika sama tähtis. Minu meelest see on väga oluline, et andekas laps leiab oma sisemise krati, kes tassib talle kokku muusikat ja koosmängimise rõõmu. Sellist festivali ei ole minu teada kusagil lähiriikides, järelikult tuli ta luua ja õnneks ma olen leidnud palju häid teekaaslasi, kes mõtlevad samamoodi!" räägib Siimer festivali algusest.
Juba 2020. aastal tuli puhtalt missioonitunde ja entusiasmi peal tehtud festivalile kaasa kaalukaid nimesid: ERSO kontsertmeistrid Triin Ruubel-Lilleberg, Kaido Välja, Rain Vilu ja Mati Lukk, Tallinna Kammerorkestri kontsertmeistrid Leho Karin ja Elo Tepp. Teatri õpituba vedasid Maria Peterson ja Kristjan Üksküla, impro õpituba kureeris Meelis Vind ning oma õpitoa sai ka vanamuusika korüfee Peeter Klaas. 2021. aastal lisandusid Liis Lutsoja ja Ene Nael, puhkpillide osas Toomas Vavilov ja Andres Kontus ning löökpille asus kureerima Heigo Rosin. Muu koosseis jäi samaks. "See annab kindlust, et teeme õiget asja," tõdeb Siiri Siimer.
Kust tuli nimi Kratt?
"Meil oli mitmeid variante, aga Kratt festivali nime ristiemaks on Maarja Kangro. Kratt on Eesti folklooris mitmetähenduslik tegelane – meie keskendume tema positiivsetele külgedele! Ta toob noori hingi muusikasse ja teisalt kogub noorele muusikalist kogemuste pagasit. Tihti seostatakse meid Tubina "Kratiga" ja sel aastal saigi üks osa "Krati" süidist sümfooniaorkestriga lavale toodud. Üheks ambitsiooniks on lähiaastatel tellida ka originaalteos mõnelt eesti heliloojalt," ütles festivali juht Siiri Siimer.
Kratt festivali logo ja visuaali kujundas disainifirma Angels ja tegi seda nii hästi, et sai selle eest reklaami- ja turundusauhinna "Kuldmuna". Üheks läbivaks kujundiks on näiteks noodijoonestikust kokku pandud heliloojate portreed, tõeliselt hoogne leid. Angels ja üks selle juhtidest Annika Avikson on festivali kujunduse eest jäänud siiamaani hoolt kandma. "Nad teevad seda innukalt ja ülimalt paindlikult," tõdeb Siiri. "Alati tuleb ju viimasel hetkel veel hulk väga häid mõtteid ja Annika suudab need kõigest hoolimata alati suunata sellisesse voolusängi, et tulemus tuleb kiiresti ja saab veenev."
Kuidas siis ikkagi oli võimalik 2020 ja 2021 teha festivali, kuhu tuli kokku nii palju inimesi?
"2020. aasta jaanuaris olid meil ju suured plaanid," meenutab festivali meeskonnaliige Aet Bergmann. "Raha ei olnud, aga rahastustaotlused olid teele saadetud ja osa koostöökokkuleppeidki juba sõlmitud. Siis aga tuli koroona. Peaaegu heitsime meelt, sest esiteks ei tulnud kuskilt punast krossigi ja teiseks ei oleks sel ajal julgenud ju keegi kellegagi kohtuda ka. Aga mais tuli Jaan Ots ja ütles: "Teeme ikka, kasvõi väikselt". Ta pakkus välja kava ja tema kui Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri dirigent tundis paljusid noori, keda ta innustas liituma. Tulid ka mängijad Vanalinna Hariduskolleegiumist, Tartu Elleri koolist, Viljandist, Võrust – üle Eesti. Jana Peäske sai enda kureerimisele kammeransamblid ja koostas nende konkursist vägeva kava. Elo Tepp võttis julgelt juhendada kõige nooremaid keelpillimängijaid, õpitubade juhid innustusid ja sellest, et kõik uskusid ja kaasa tulid, saigi koroona-aasta festival hoo sisse. Tagantjärele vaadates oli see hulljulge ettevõtmine, aga ainuõige!"
Teisel aastal sai festivali partneriks Eesti Kontsert ja kaks kontserti toimusid Estonia kontserdisaalis – säravate kammeransamblite kontsert ja võimas sümfooniaorkestri kontsert. "Seda võibki imeks lugeda," tõdeb Siiri. "Võtsin julguse kokku ja läksin Eesti Kontserdi juhi Kertu Orroga rääkima, et ehk saaks mingil moel koostööd teha. Ja saigi! Tegime proove Estonia kontserdisaalis terve nädala ERSO-st vabadel aegadel ja Eesti Kontsert aitas meid ka kõige muuga, mis kontserte puudutas. Täna saame julgelt välja hõigata, et meie koostöö jätkub ka tuleval aastal. Meil on juba palju põnevaid ideid, kuidas K22 ajal täita see maja noorte muusikutega."
Üks haarav uuendus sel aastal oli loengute sari "Kuidas kuulata klassikat". "Mõte sai alguse, nagu sageli, elust enesest. Eelmisel aastal teatri õpitoas küsis üks tüdruk, et mind muusika huvitab, aga ma olen täitsa algaja – kuidas oleks mul hea alustada? Vastasin, et kui tahad muusikat kuulata, ära osta plaati, vaid mine kontserdile. Estonia kontserdisaalis istu rõdule orkestri kohal, siis näed, kuidas muusikat tehakse. Ja sealt tuli otsus, et sellest kõigest peaks ka rääkima. Meiega liitusid tõelised korüfeed: Doris Kareva rääkis klassikast laias mõõtmes, Anu Lamp antiikeeposest ja heksameetrist üdini vapustaval moel. Pärt Uusberg jutustas oma muusikasse kasvamisest, Peeter Vähi käsitles popmuusikat ja klassikat. Toomas Siitani juhendamisel võrreldi erinevaid salvestusi ja arutleti, mis on autentne esitus," rääkis Siimer.
Kontserdile andsid sära juurde noortest talentidest solistid: 12-aastane viiuldaja Anna Katarina Tralla ja klassikatähest pianist Tähe-Lee Liiv. "Mõlemad on väga säravad muusikud ja erandlikud anded. Tähe-Leega oli Olari juba koostööd teinud ja teadis, et ta on juba väga hea professionaal." räägib Siimer. "Raha ei olnud esimesel aastal absoluutselt, aga ka siin kehtis vanasõna: parem olgu sul sada sõpra kui sada rubla. Kersti Nigesen andis meile mõlemal aastal tasuta Vanalinna Hariduskolleegiumi halduses oleva Okasroosikese lossi kogu nädalaks kasutada. See on eriline maja oma vanaaegse, natuke hatuse olekuga, sõbralik, salapärane ja boheemlik. Krattlastele meeldib see väga! Vahel tuli õhtuti klassid läbi käia ja üksikud või koos harjutajad sõbralikult õhtusse juhatada. Samuti saime proove teha Vanalinna muusikamajas. Ka Niguliste kirik ja Õpetajate maja meie käest raha ei küsinud. Kogu meeskond töötas sel esimesel aastal ainult õhinapõhiselt, tasu saamata ja küsimatagi. Ka sellest tekkis veendumus, et ju me teeme õiget asja, kui nii paljud väärt inimesed selle ära tunnevad ja oma õla alla panevad."
Kas võib oodata, et paraneb ka rahaline pool?
"Seda me loodame väga," lausub Aet Bergmann. "Me teame nüüd hulga paremini kui kahe aasta eest, kui vajalik ettevõtmine see on ja loodame, et see äratundmine ja arusaamine jõuab ka nendeni, kes kultuurivaldkonnas raha jagavad. Me ju saime juba ka sel aastal festivalile rahastust: Kultuurkapital, kultuuriministeerium, Tallinna linn, muusikakoolide liit, Integratsiooni Sihtasutus, nad kõik eraldasid meile midagi. Mitte kõik päris nii palju, kui vaja oleks olnud, aga ilma me ei jäänud ja selle eest täname otsustajaid muidugi südamest! Aga jah, see ei ole ju meie tänu ega kasu – meie endi suur võit on rõõm kordaläinud üritusest ja noorte säravad silmad. Selline festival ei hakka kunagi olema äriprojekt ega kellegi pensionisammas. Küll aga midagi sellist, millele saab ehk kunagi tagasi vaadata tundega, et sai tehtud üks väärt asi ja kui kõik arved said ka lõpuks makstud, läks eriti hästi."
Festivalil on olnud ka eratoetajaid: Tõnu Velt, Mariine Auto andis terveks hooajaks festivali käsutusse auto, Frenchy restoran kostitas krattlasi maitsvate vahepaladega, Nordic Hotel Forum aga majutas kaugemalt tulijaid ülisõbralike hindadega. Heade sõprade loetelu sellega ei piirdu ja igaühel neist on oma oluline roll.
Kuidas noored muusikud ise festivali vastu võtsid?
"Festivali peapõhimõtteks on koostegemine. Koostegemises on jõud," räägib festivali juht. "Me oleme saanud palju head vastukaja lastelt endilt, vanematelt, ka õpetajatelt. Kui laps, selline teismeline, kelle mõtted on pigem TikToki lainel, kes võibolla juba veidi kaldus arvama, et äkki ei olegi see pillimäng nii oluline – kui selline laps hakkab salvestatud orkestriproove õhtuti kodus üle kuulama, siis on see märk millestki suuremast. Mitmed võtsid endale väga suure tüki festivalist: hommikul 3 tundi kammerorkestris, õhtul 4 tundi sümfooniaorkestris. Suhtlus jätkus ka pärast proove. Mitmelt poolt kuulsime: see on nagu päris! Mõni laps mängib väikeses orkestris, siis kammerorkestris, seejärel läheb suurde saali kuulama sümfooniaorkestri proovi – selle teadmisega, et 5 aasta pärast olen mina ka seal! Ühest muusikakoolist tuli vastukaja, et mida te nende lastega olete teinud – nad mängivad koos hoopis uuel ja paremal tasemel!"
"Järjepidevus on oluline," arvab Aet Bergmann. "Kui laps leiab sellest festivalilt oma koosmängulusti ja tuleb tagasi, siis meie jaoks on see edulugu. Selliseid osalejaid on meil juba palju ja paljud on öelnud, et tahavad kindlasti järgmisel aastal jälle tulla. Festivali aeg on ka selliselt valitud, et oleks aega partiisid kevadel koos õpetajaga harjutada, suvel ise ja ka erinevates pillilaagrites - Värska keelpillilaagris, Albu tšellolaagris, Rakveres kammeransamblite laagris. See, mida me siin lõpuks kuuleme, on jäämäe särav tipp, terve hooaja pühendunud töö tulemus. Siit on hea edasi minna uude kooliaastasse, uue innuga ja usuga endasse ja oma muusikasse."
"Krati" sisu võtab aga ilmselt kõige paremini kokku ühe noore muusiku ohe festivali lõpupäevil: "Ma tahan, et see nädal kunagi ei lõpeks!"
### Response:
Festivali Kratt korraldaja: festival ei hakka kunagi olema äriprojekt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iraagi ja Süüria kristlased on viimastel aastatel pääsenud suuremast islamistide korraldatud terrorist. Siiski kiusatakse neid pidevalt taga. Ajalooline kristlaste kogukond Mesopotaamia südames on väljasuremise äärel, vahendas The Times.
Enamik Põhja-Süüria kristlastest on etnilised assüürlased. Nad räägivad aramea keelt ja nende liturgia ei järgi katoliku ega õigeusu kiriku tavasid. Piirkonnas elab umbes 20 000 assüürlast. Esimese maailmasõja ajal kiusasid neid taga osmanid, sel sajandil islamistid.
Kristlaste Mesopotaamia kogukond vähenes juba enne Süüria kodusõja puhkemist. Lääneriigid jagasid Süüria kristlastele heldemalt viisasid kui moslemitele. Hetkel on märkimisväärsed assüürlaste kogukonnad Kanadas, Rootsis ja USA-s, teatas The Times.
Islamistide terror ja Türgi sissetung Põhja-Süüriasse kiirendas veelgi kristlaste põgenemist. Pärast USA vägede taandumist laiendas Türgi veelgi regioonis oma mõjuvõimu.
Türgi kasutab regioonis elavjõuna endiseid islamiste, kes suhtuvad kristlaste kogukondadesse vaenulikult.
Kristlaste külades on kirikud tühjad. Preestrid on põgenenud, tänavatel patrullivad ringi keskealised automaatidega mehed.
"Me saatsime naised ja lapsed minema," ütles kohaliku küla Tel Tawili elanik Andrios Zeyabdou.
Türgi väed pommitavad endiselt Tel Tawili küla. Eelmisel kuul tabas suurtükituli Zeyabdou naabrimehe maja.
"Minu naaber magas koos perega majas. Nad ei saanud õnneks vigastada, kuid otsustasid külast lahkuda. Küla jookseb inimestest tühjaks," ütles Zeyabdou. | Türgi sõjaline tegevus ohustab Süüria kristlaste kogukonna ellujäämist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraagi ja Süüria kristlased on viimastel aastatel pääsenud suuremast islamistide korraldatud terrorist. Siiski kiusatakse neid pidevalt taga. Ajalooline kristlaste kogukond Mesopotaamia südames on väljasuremise äärel, vahendas The Times.
Enamik Põhja-Süüria kristlastest on etnilised assüürlased. Nad räägivad aramea keelt ja nende liturgia ei järgi katoliku ega õigeusu kiriku tavasid. Piirkonnas elab umbes 20 000 assüürlast. Esimese maailmasõja ajal kiusasid neid taga osmanid, sel sajandil islamistid.
Kristlaste Mesopotaamia kogukond vähenes juba enne Süüria kodusõja puhkemist. Lääneriigid jagasid Süüria kristlastele heldemalt viisasid kui moslemitele. Hetkel on märkimisväärsed assüürlaste kogukonnad Kanadas, Rootsis ja USA-s, teatas The Times.
Islamistide terror ja Türgi sissetung Põhja-Süüriasse kiirendas veelgi kristlaste põgenemist. Pärast USA vägede taandumist laiendas Türgi veelgi regioonis oma mõjuvõimu.
Türgi kasutab regioonis elavjõuna endiseid islamiste, kes suhtuvad kristlaste kogukondadesse vaenulikult.
Kristlaste külades on kirikud tühjad. Preestrid on põgenenud, tänavatel patrullivad ringi keskealised automaatidega mehed.
"Me saatsime naised ja lapsed minema," ütles kohaliku küla Tel Tawili elanik Andrios Zeyabdou.
Türgi väed pommitavad endiselt Tel Tawili küla. Eelmisel kuul tabas suurtükituli Zeyabdou naabrimehe maja.
"Minu naaber magas koos perega majas. Nad ei saanud õnneks vigastada, kuid otsustasid külast lahkuda. Küla jookseb inimestest tühjaks," ütles Zeyabdou.
### Response:
Türgi sõjaline tegevus ohustab Süüria kristlaste kogukonna ellujäämist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui räägime teistest kultuurivaldkondadest, siis viimase mõnekümne aastaga liiga palju muutunud ei ole. Raamatud ilmuvad suures osas ikka samamoodi, teatrietenduste vaatamiseks tuleb kuskile majja kohale ronida, ka kunst ei tule naljalt iseenesest koju jätte. Tõsi, filmindus on paljuski kolinud voogedastusplatvormidele, kuid kino pole tarbimisahelas oma olulist kaotanud.
Muusikaga on aga teisiti: kui varem olid füüsilised helikandjad selgelt esimene aken uue muusika juurde, siis nüüd tulvab värsket materjali igast praost hoomamatus koguses sisse. Seega ei ole enam küsimus, kas raatsin mõnd uut plaati kümmekonna euro eest osta, pigem on keerulisem see, kuidas kõik see uus muusika läbi kuulata. Kus on sellises tsüklis aga muusikakriitika koht?
Vaatamata sellele, et uuele muusikale ligipääsemine on häbematult lihtsalt tehtud, on muusikakriitika tahes-tahtmata marginaliseeruv formaat. Leheveergudel on need juba aastaid kokku kuivanud ja ka ERR-i kultuuriportaali praktika on näidanud, et vähemtuntud artistide arvustuseni lugeja naljalt ei jõua.
Välismaiste artistide muusika tagasisidestamine on kindlasti ahvatlev, aga ammendavalt ja kõikehõlmavalt on seda keeruline teha, kodumaistele artistidele on tagasiside aga olulisem ja ka lugejatele läheb see rohkem korda. Seega ehk peakski keskenduma just sellele? Otsima üles need põnevad peidetud nurgatagused kodumaisel muusikaväljal, millest veel niivõrd ei teata, ja need publiku ette tooma.
Siinkohal tekib aga väikese turu paradoks: kui kriitik on mõnda aega valdkonnas töötanud, hakkavad tekkima kontaktid. Tutvud mõne muusikuga, kui eriti hästi läheb, võid isegi sõbraks saada. See juhtub iseenesest, julgen kinnitada. Kuidas aga sellises olukorras anda objektiivset tagasisidet? See sama artist, kellega hästi läbi saad, annab ootamatult välja kohutavalt halva albumi, millele tahaksid ausalt põrmustava arvustuse kirjutada. Sõltumata sellest, kui hästi sa oma arvamust põhjendad, siis tõenäoliselt ta ikkagi solvub. Inimlikult ka igati mõistetav.
Vestlusest kujunes välja mõte, et ehk peaksid kriitikud võtmagi endale julgemalt nn kriitikupositsiooni ja mitte liialt muusikutega sõbrustama? See on kindlasti variant, aga niivõrd väikesel turul on seda ikkagi suhteliselt keeruline saavutada.
Lõppude lõpuks tuleb lihtsalt edasi pingutada, et muusikakriitika veel hädavaevu kuidagi elus püsiks ja päriselt oma teravust ei kaotaks. Seega kõik julge sõna ja mõttega muusikahuvilised, haarake sulg pihku! | Kaspar Viilup: muusikakriitika elab just nii, nagu elada saab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui räägime teistest kultuurivaldkondadest, siis viimase mõnekümne aastaga liiga palju muutunud ei ole. Raamatud ilmuvad suures osas ikka samamoodi, teatrietenduste vaatamiseks tuleb kuskile majja kohale ronida, ka kunst ei tule naljalt iseenesest koju jätte. Tõsi, filmindus on paljuski kolinud voogedastusplatvormidele, kuid kino pole tarbimisahelas oma olulist kaotanud.
Muusikaga on aga teisiti: kui varem olid füüsilised helikandjad selgelt esimene aken uue muusika juurde, siis nüüd tulvab värsket materjali igast praost hoomamatus koguses sisse. Seega ei ole enam küsimus, kas raatsin mõnd uut plaati kümmekonna euro eest osta, pigem on keerulisem see, kuidas kõik see uus muusika läbi kuulata. Kus on sellises tsüklis aga muusikakriitika koht?
Vaatamata sellele, et uuele muusikale ligipääsemine on häbematult lihtsalt tehtud, on muusikakriitika tahes-tahtmata marginaliseeruv formaat. Leheveergudel on need juba aastaid kokku kuivanud ja ka ERR-i kultuuriportaali praktika on näidanud, et vähemtuntud artistide arvustuseni lugeja naljalt ei jõua.
Välismaiste artistide muusika tagasisidestamine on kindlasti ahvatlev, aga ammendavalt ja kõikehõlmavalt on seda keeruline teha, kodumaistele artistidele on tagasiside aga olulisem ja ka lugejatele läheb see rohkem korda. Seega ehk peakski keskenduma just sellele? Otsima üles need põnevad peidetud nurgatagused kodumaisel muusikaväljal, millest veel niivõrd ei teata, ja need publiku ette tooma.
Siinkohal tekib aga väikese turu paradoks: kui kriitik on mõnda aega valdkonnas töötanud, hakkavad tekkima kontaktid. Tutvud mõne muusikuga, kui eriti hästi läheb, võid isegi sõbraks saada. See juhtub iseenesest, julgen kinnitada. Kuidas aga sellises olukorras anda objektiivset tagasisidet? See sama artist, kellega hästi läbi saad, annab ootamatult välja kohutavalt halva albumi, millele tahaksid ausalt põrmustava arvustuse kirjutada. Sõltumata sellest, kui hästi sa oma arvamust põhjendad, siis tõenäoliselt ta ikkagi solvub. Inimlikult ka igati mõistetav.
Vestlusest kujunes välja mõte, et ehk peaksid kriitikud võtmagi endale julgemalt nn kriitikupositsiooni ja mitte liialt muusikutega sõbrustama? See on kindlasti variant, aga niivõrd väikesel turul on seda ikkagi suhteliselt keeruline saavutada.
Lõppude lõpuks tuleb lihtsalt edasi pingutada, et muusikakriitika veel hädavaevu kuidagi elus püsiks ja päriselt oma teravust ei kaotaks. Seega kõik julge sõna ja mõttega muusikahuvilised, haarake sulg pihku!
### Response:
Kaspar Viilup: muusikakriitika elab just nii, nagu elada saab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selliseid väravaid löövad ainult maailma parimad mängijad. See oli esimesest puudutusest kuni olukorra lõpetamiseni ilmeline. Täiesti erakordne," ütles Klopp.
"Kuna see klubi ei unusta kunagi midagi, siis räägivad inimesed sellest väravast veel ka 50 ja 60 aasta pärast," lisas ta.
Klopi arvates väärib Salah suuremat tunnustust. "Kui Lionel Messi või Cristiano Ronaldo sellise värava löövad, siis kõik ütlevad, et see on hea, aga Salah on ka üks maailma parimaid mängijaid ja peaks saama vastava tunnustuse." | Klopp: Salahi väravat mäletatakse 50 aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selliseid väravaid löövad ainult maailma parimad mängijad. See oli esimesest puudutusest kuni olukorra lõpetamiseni ilmeline. Täiesti erakordne," ütles Klopp.
"Kuna see klubi ei unusta kunagi midagi, siis räägivad inimesed sellest väravast veel ka 50 ja 60 aasta pärast," lisas ta.
Klopi arvates väärib Salah suuremat tunnustust. "Kui Lionel Messi või Cristiano Ronaldo sellise värava löövad, siis kõik ütlevad, et see on hea, aga Salah on ka üks maailma parimaid mängijaid ja peaks saama vastava tunnustuse."
### Response:
Klopp: Salahi väravat mäletatakse 50 aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. oktoobril tegi politsei- ja piirivalveamet (PPA)kriminaalmenetluse lõpetamise määruse seoses 3. septembril Rakveres toimunud intsidendiga, mille käigus ei lubanud Poolamets Rakvere abilinnapead Andres Jaadlat kõnekoosolekule. Seal rääkis EKRE saadik Jaadla omaaegsetest korruptsiooniseaduse rikkumistest, milles mees 2012. aastal süüdi mõisteti.
Andres Jaadla tegi pärast intsidenti neli päeva hiljem PPA-le kuriteoteate, milles väitis, et Poolamets on teda löönud. PPA leidis, et selle kohta tõendid puuduvad ning lõpetas kriminaalmenetluse.
Poolametsa sõnul rõhutas ta kohe pärast Jaadla kaebuse menetlusse võtmist, et tegu on valekaebusega ning prokuratuur peaks seda kiiremas korras menetlema.
"Eeldan, et pärast politseiuurimises asjaolude selgumist saab PPA ja prokuratuur minu kaebuse menetlemisega edasi minna. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tuleneb selgelt, et kuriteoteate esitanud Andres Jaadla ja ajakirjandusele ning hiljem politseile sündmust kirjeldanud tunnistaja, Rakvere linnavolinik Allan Jaakus on andnud eksitavaid ütlusi. Esmalt kirjeldasid mõlemad isikud, et Allan Jaakus nägi sündmust pealt, ent politseile antud ütlustes kinnitas Allan Jaakus, et ta ei näinud kehalist kokkupuudet. Nimetatud isikute väited on vastuolus tunnistajate ütlustega ning sisaldavad erinevaid väljamõeldisi," ütles Poolamets.
Karistusseadustiku paragrahvide alusel võib valekaebust ja valeütlust karistada rahatrahvi või kuni aastase vanglakaristusega. Raskendavatel asjaoludel kuni viieaastase vangistusega.
"Konsulteerin täiendavalt juristidega, et selgitada võimalusi valekaebuse esitajate vastutusele võtmiseks. Õigusemõistmise vastaste süütegude puhul on ohus usaldus õigussüsteemi vastu. Kui selliseid tegusid saab karistamatult toime panna ning Mary Krossi näitel lastakse rikkujad kergelt pääseda, siis hakatakse neid ka edaspidi kergekäeliselt toime panema. Mary Krossi kokkuleppemenetlus oli vastuolus ka riigiprokuröri enda juhistega, mille järgi õigusemõistmise vastaseid kuritegusid ei oleks tohtinud kokkuleppemenetluses lõpetada," ütles Poolamets.
"Valekaebusi võidakse teha iga kandidaadi vastu, et mõjutada valimistulemusi. Valimiste ausus ning reeglite järgmine tagab valimiste legitiimsuse. Antud ründe puhul pandi see löögi alla ning teen endast oleneva, et asi jõuaks uurimiseni ning kohtusse," lisas EKRE poliitik. | Jaadla kuriteoteade Poolametsa vastu pikemat menetlust kaasa ei toonud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. oktoobril tegi politsei- ja piirivalveamet (PPA)kriminaalmenetluse lõpetamise määruse seoses 3. septembril Rakveres toimunud intsidendiga, mille käigus ei lubanud Poolamets Rakvere abilinnapead Andres Jaadlat kõnekoosolekule. Seal rääkis EKRE saadik Jaadla omaaegsetest korruptsiooniseaduse rikkumistest, milles mees 2012. aastal süüdi mõisteti.
Andres Jaadla tegi pärast intsidenti neli päeva hiljem PPA-le kuriteoteate, milles väitis, et Poolamets on teda löönud. PPA leidis, et selle kohta tõendid puuduvad ning lõpetas kriminaalmenetluse.
Poolametsa sõnul rõhutas ta kohe pärast Jaadla kaebuse menetlusse võtmist, et tegu on valekaebusega ning prokuratuur peaks seda kiiremas korras menetlema.
"Eeldan, et pärast politseiuurimises asjaolude selgumist saab PPA ja prokuratuur minu kaebuse menetlemisega edasi minna. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tuleneb selgelt, et kuriteoteate esitanud Andres Jaadla ja ajakirjandusele ning hiljem politseile sündmust kirjeldanud tunnistaja, Rakvere linnavolinik Allan Jaakus on andnud eksitavaid ütlusi. Esmalt kirjeldasid mõlemad isikud, et Allan Jaakus nägi sündmust pealt, ent politseile antud ütlustes kinnitas Allan Jaakus, et ta ei näinud kehalist kokkupuudet. Nimetatud isikute väited on vastuolus tunnistajate ütlustega ning sisaldavad erinevaid väljamõeldisi," ütles Poolamets.
Karistusseadustiku paragrahvide alusel võib valekaebust ja valeütlust karistada rahatrahvi või kuni aastase vanglakaristusega. Raskendavatel asjaoludel kuni viieaastase vangistusega.
"Konsulteerin täiendavalt juristidega, et selgitada võimalusi valekaebuse esitajate vastutusele võtmiseks. Õigusemõistmise vastaste süütegude puhul on ohus usaldus õigussüsteemi vastu. Kui selliseid tegusid saab karistamatult toime panna ning Mary Krossi näitel lastakse rikkujad kergelt pääseda, siis hakatakse neid ka edaspidi kergekäeliselt toime panema. Mary Krossi kokkuleppemenetlus oli vastuolus ka riigiprokuröri enda juhistega, mille järgi õigusemõistmise vastaseid kuritegusid ei oleks tohtinud kokkuleppemenetluses lõpetada," ütles Poolamets.
"Valekaebusi võidakse teha iga kandidaadi vastu, et mõjutada valimistulemusi. Valimiste ausus ning reeglite järgmine tagab valimiste legitiimsuse. Antud ründe puhul pandi see löögi alla ning teen endast oleneva, et asi jõuaks uurimiseni ning kohtusse," lisas EKRE poliitik.
### Response:
Jaadla kuriteoteade Poolametsa vastu pikemat menetlust kaasa ei toonud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mattias Käidil jäi liigadebüüt veel tegemata, nimelt vaatas ta Bodö/Glimti 3:0 võidumängu Stabaeki üle pingilt. Eestlase klubi on hetkel Norra kõrgliigas esikohal, edumaa teise koha ees on kolm punkti, vahendab Soccernet.ee.
Vlasi Sinjavski vahetati platsile viimaseks viieks minutiks, kui tema koduklubi Karvina jäi Tšehhi kõrgliiga kohtumises 0:1 alla Mlada Boleslavile.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Mets sekkus lõpuminutitel, Käit veel liigadebüüti ei teinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mattias Käidil jäi liigadebüüt veel tegemata, nimelt vaatas ta Bodö/Glimti 3:0 võidumängu Stabaeki üle pingilt. Eestlase klubi on hetkel Norra kõrgliigas esikohal, edumaa teise koha ees on kolm punkti, vahendab Soccernet.ee.
Vlasi Sinjavski vahetati platsile viimaseks viieks minutiks, kui tema koduklubi Karvina jäi Tšehhi kõrgliiga kohtumises 0:1 alla Mlada Boleslavile.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Mets sekkus lõpuminutitel, Käit veel liigadebüüti ei teinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Printsess Beatrice ja tema abikaasa Edoardo Mapelli Mozzi panid oma tütrele nimeks Sienna Elizabeth.
Sienna Elizabeth on kuninganna Elizabeth II kaheteistkümnes lapselapselaps. Troonijärjekorras on ta üheteistkümnes.
Printsess Beatrice on Yorki hertsogi Andrew' ja hertsoginna Sarah' vanim tütar. 2020. aastal abiellus ta suurärimehe Mapelli Mozziga, kellel varasemast kooselust poeg Christopher Woolf. | Printsess Beatrice avalikustas tütre nime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Printsess Beatrice ja tema abikaasa Edoardo Mapelli Mozzi panid oma tütrele nimeks Sienna Elizabeth.
Sienna Elizabeth on kuninganna Elizabeth II kaheteistkümnes lapselapselaps. Troonijärjekorras on ta üheteistkümnes.
Printsess Beatrice on Yorki hertsogi Andrew' ja hertsoginna Sarah' vanim tütar. 2020. aastal abiellus ta suurärimehe Mapelli Mozziga, kellel varasemast kooselust poeg Christopher Woolf.
### Response:
Printsess Beatrice avalikustas tütre nime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hinnatõus oleks võinud ulatuda kuni 45 protsendini, kuid valitsuse meetmete tõttu piirdub tõus tarbijatele 30 protsendiga," teatas Arera.
Itaalia valitsus teatas eelmisel nädalal, et kulutab kolm miljardit eurot, et toetada tarbijaid.
Eelmises kvartalis kasvas elektri hind Itaalias 9,9 protsenti. Gaasi hind tõusis 15,3 protsenti. Valitsus kulutas riigiabina hinnatõusu kompenseerimiseks 1,2 miljardit eurot.
Itaalia peaminister Mario Draghi kutsus eelmisel nädalal üles, et Euroopa peab oma energiatarneid laiendama.
Itaalia sõltub energiavarustuses suuresti impordist.
Euroopa riikides jätkab elektri hind tõusmist. Kõrged energiahinnad piiravad majanduse taastumist. Maagaasi varud on väga madalal tasemel. Kõrgete energiahindade tõttu toimuvad ka meeleavaldused. | Itaalias tõuseb elektri hind reedel 30 protsendi võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hinnatõus oleks võinud ulatuda kuni 45 protsendini, kuid valitsuse meetmete tõttu piirdub tõus tarbijatele 30 protsendiga," teatas Arera.
Itaalia valitsus teatas eelmisel nädalal, et kulutab kolm miljardit eurot, et toetada tarbijaid.
Eelmises kvartalis kasvas elektri hind Itaalias 9,9 protsenti. Gaasi hind tõusis 15,3 protsenti. Valitsus kulutas riigiabina hinnatõusu kompenseerimiseks 1,2 miljardit eurot.
Itaalia peaminister Mario Draghi kutsus eelmisel nädalal üles, et Euroopa peab oma energiatarneid laiendama.
Itaalia sõltub energiavarustuses suuresti impordist.
Euroopa riikides jätkab elektri hind tõusmist. Kõrged energiahinnad piiravad majanduse taastumist. Maagaasi varud on väga madalal tasemel. Kõrgete energiahindade tõttu toimuvad ka meeleavaldused.
### Response:
Itaalias tõuseb elektri hind reedel 30 protsendi võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meedias on kahjuks selle seaduse kohta juba avaldatud mitmeid teateid, mis tõele ei vasta. Esiteks ei ole selles kirjas, et Eesti Energia võib hakata põletama ka puiduhaket ja saama selle eest toetust," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts BNS-ile.
"Seda ei saagi seal kirjas olla, sest Narva elektrijaamade uuemates plokkides on piiratud mahus jäätmepuitu ja puidutööstuse jäätmeid kasutatud juba aastaid ning seda ainsana Eestis turutingimustel ehk toetust saamata," lisas ta.
Samuti ei saa Lutsu sõnul kindlasti nõustuda väitega, et seadusemuudatuse tõttu hakatakse Eestis rohkem metsi maha võtma.
Eelnõus on kirjas, et maksimaalne toetusemäär, mida olemasolevatele tootmisseadmetele läbi vähempakkumise võimaldatakse, on 10 eurot megavatt-tunni toodetud elektrienergia kohta.
"Sellise toetusmääraga ei ole võimalik motiveerida metsaomanikku rohkem metsa maha võtma. Kvaliteetse metsamaterjali hinnad on turul palju kõrgemad," märkis Luts.
Lutsu sõnul saab sellise toetusmääraga hankida üksnes jäätmepuitu ja puidutööstuse jäätmeid, mis jäävad üle kvaliteetsema metsamaterjali töötlemisest.
"Igal juhul ei määra Eesti Energia täna ega ka tulevikus, milline saab olema energeetilise puidu hind Eesti turul. Hinda dikteerib välisnõudlus, mida stimuleerivad kümnetes kordades suuremad välisriikide poolt makstavad toetused, kui heaks kiidetud eelnõuga on võimalik olemasolevatele seadmetele Eestis maksta," lisas Luts.
"Mis puudutab Eesti Energia tarbitavat puitu, siis juba mitu aastat impordime me suurtes kogustes laevadega Kesk-Euroopast jäätmepuitu. Tegemist on materjaliga, millel teisene kasutus puudub ja mille ainus kasulik otstarve on energiatootmine. Sellise impordi maht moodustab ligi poole meie tarbitavast puidust," ütles Luts.
Eelnõu kohaselt on toetuse maksimumäär 10 eurot megavatt-tunni kohta, koos elektri hinnaga ei või saadav summa kokku ületada 60 eurot.
"Eelnõu seletuskirjas on räägitud toetuse abil toodetavast taastuvelektrist mahuga kuni 500 gigavatt-tundi aastas. Seega saab toetuse maksimaalne maht aastas küündida kuni viie miljoni euroni – seda teoreetiliselt," märkis Luts.
"Praegusel ajal on elektrihinnad turul palju kõrgemad kui 60 eurot megavatt-tunni eest ja eeldatakse nende jäämist kõrgele tasemele vähemalt järgmise kevadeni. Seega mingeid toetuseid selle seadusemuudatuse alusel ükski olemasolev tootja praegu saama ei hakka," lisas ta.
Riigikogu võttis 29. septembril kolmandal lugemisel vastu elektrituruseaduse muudatused, mille eesmärk on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel.
Sotsiaaldemokraadist riigikogu keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski pöördus president Kersti Kaljulaidi poole palvega mitte kuulutada seadust välja, kuna see on tema hinnangul mitmel põhjusel vastuolus põhiseadusega. | Eesti Energia: me ei hakka toetuste saamiseks hakkepuitu põletama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meedias on kahjuks selle seaduse kohta juba avaldatud mitmeid teateid, mis tõele ei vasta. Esiteks ei ole selles kirjas, et Eesti Energia võib hakata põletama ka puiduhaket ja saama selle eest toetust," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts BNS-ile.
"Seda ei saagi seal kirjas olla, sest Narva elektrijaamade uuemates plokkides on piiratud mahus jäätmepuitu ja puidutööstuse jäätmeid kasutatud juba aastaid ning seda ainsana Eestis turutingimustel ehk toetust saamata," lisas ta.
Samuti ei saa Lutsu sõnul kindlasti nõustuda väitega, et seadusemuudatuse tõttu hakatakse Eestis rohkem metsi maha võtma.
Eelnõus on kirjas, et maksimaalne toetusemäär, mida olemasolevatele tootmisseadmetele läbi vähempakkumise võimaldatakse, on 10 eurot megavatt-tunni toodetud elektrienergia kohta.
"Sellise toetusmääraga ei ole võimalik motiveerida metsaomanikku rohkem metsa maha võtma. Kvaliteetse metsamaterjali hinnad on turul palju kõrgemad," märkis Luts.
Lutsu sõnul saab sellise toetusmääraga hankida üksnes jäätmepuitu ja puidutööstuse jäätmeid, mis jäävad üle kvaliteetsema metsamaterjali töötlemisest.
"Igal juhul ei määra Eesti Energia täna ega ka tulevikus, milline saab olema energeetilise puidu hind Eesti turul. Hinda dikteerib välisnõudlus, mida stimuleerivad kümnetes kordades suuremad välisriikide poolt makstavad toetused, kui heaks kiidetud eelnõuga on võimalik olemasolevatele seadmetele Eestis maksta," lisas Luts.
"Mis puudutab Eesti Energia tarbitavat puitu, siis juba mitu aastat impordime me suurtes kogustes laevadega Kesk-Euroopast jäätmepuitu. Tegemist on materjaliga, millel teisene kasutus puudub ja mille ainus kasulik otstarve on energiatootmine. Sellise impordi maht moodustab ligi poole meie tarbitavast puidust," ütles Luts.
Eelnõu kohaselt on toetuse maksimumäär 10 eurot megavatt-tunni kohta, koos elektri hinnaga ei või saadav summa kokku ületada 60 eurot.
"Eelnõu seletuskirjas on räägitud toetuse abil toodetavast taastuvelektrist mahuga kuni 500 gigavatt-tundi aastas. Seega saab toetuse maksimaalne maht aastas küündida kuni viie miljoni euroni – seda teoreetiliselt," märkis Luts.
"Praegusel ajal on elektrihinnad turul palju kõrgemad kui 60 eurot megavatt-tunni eest ja eeldatakse nende jäämist kõrgele tasemele vähemalt järgmise kevadeni. Seega mingeid toetuseid selle seadusemuudatuse alusel ükski olemasolev tootja praegu saama ei hakka," lisas ta.
Riigikogu võttis 29. septembril kolmandal lugemisel vastu elektrituruseaduse muudatused, mille eesmärk on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel.
Sotsiaaldemokraadist riigikogu keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski pöördus president Kersti Kaljulaidi poole palvega mitte kuulutada seadust välja, kuna see on tema hinnangul mitmel põhjusel vastuolus põhiseadusega.
### Response:
Eesti Energia: me ei hakka toetuste saamiseks hakkepuitu põletama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Guatemala režissööri Renato Borrayo Serrano film võitis 17. Zürichi rahvusvahelisel filmifestivalil parima dokumentaalfilmi auhinna. Festival toimus 23. septembrist 3. oktoobrini. Auhind anti üle 2. oktoobri õhtul pidulikul festivali lõputseremoonial Zürichi ooperimajas.
Filmi peategelane on 26-aastane neenetslanna Ivanna, viie lapse ema, kes elab Põhja-Siberis traditsioonilist nomaadielu, karjatades põhjapõtru, nagu seda on teinud juba sajandid tema esivanemad. Muutuva keskkonna ning kliimamuutuste tõttu ei saa ta oma elu enam vanas rütmis jätkata ning peab suunduma linna, et leida tööd ning parandada suhteid oma abikaasa Genaga.
Selleaastase hõimupäevade avafilmina esilinastunud "Ivanna elu" on olnud juba väga paljude tunnustatud dokumentaalfilmide festivalide programmis, nagu näiteks CPH:DOX (Taani), Hot Docs (Kanada), Krakow Film Festival, DOK.fest München, goEast FF (Saksamaa), Shanghai IFF (Hiina), DocAviv (Iisrael) ja 5th Human Vision filmifestival (Austria).
Filmile on muusika loonud helilooja Timo Steiner. Filmi režissöör ja operaator on Renato Borrayo Serrano, monteerijad Renato Borrayo Serrano ja Inge-Lise Langfeldt. Lummava helikujunduse filmile tegi Eestis resideeruv Israel Banuelos ja heli kokkusalvestus toimus BFM-i helistuudios. Filmi tootjamaad on Venemaa, Norra, Eesti ja Soome, produtsendid Vladislav Ketkovich, Mette Cheng Munthe-Kaas, Marianna Kaat ja Pertti Veijalainen. | "Ivanna elu" võitis Zürichi filmifestivalil parima dokfilmi auhinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Guatemala režissööri Renato Borrayo Serrano film võitis 17. Zürichi rahvusvahelisel filmifestivalil parima dokumentaalfilmi auhinna. Festival toimus 23. septembrist 3. oktoobrini. Auhind anti üle 2. oktoobri õhtul pidulikul festivali lõputseremoonial Zürichi ooperimajas.
Filmi peategelane on 26-aastane neenetslanna Ivanna, viie lapse ema, kes elab Põhja-Siberis traditsioonilist nomaadielu, karjatades põhjapõtru, nagu seda on teinud juba sajandid tema esivanemad. Muutuva keskkonna ning kliimamuutuste tõttu ei saa ta oma elu enam vanas rütmis jätkata ning peab suunduma linna, et leida tööd ning parandada suhteid oma abikaasa Genaga.
Selleaastase hõimupäevade avafilmina esilinastunud "Ivanna elu" on olnud juba väga paljude tunnustatud dokumentaalfilmide festivalide programmis, nagu näiteks CPH:DOX (Taani), Hot Docs (Kanada), Krakow Film Festival, DOK.fest München, goEast FF (Saksamaa), Shanghai IFF (Hiina), DocAviv (Iisrael) ja 5th Human Vision filmifestival (Austria).
Filmile on muusika loonud helilooja Timo Steiner. Filmi režissöör ja operaator on Renato Borrayo Serrano, monteerijad Renato Borrayo Serrano ja Inge-Lise Langfeldt. Lummava helikujunduse filmile tegi Eestis resideeruv Israel Banuelos ja heli kokkusalvestus toimus BFM-i helistuudios. Filmi tootjamaad on Venemaa, Norra, Eesti ja Soome, produtsendid Vladislav Ketkovich, Mette Cheng Munthe-Kaas, Marianna Kaat ja Pertti Veijalainen.
### Response:
"Ivanna elu" võitis Zürichi filmifestivalil parima dokfilmi auhinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on lahe asi, mida öelda, aga Medvedevi ja Djokovici tiitlid on suuremad ja mul poleks nendega vahetamise vastu midagi, aga tõesti oleks hea lõpetada see aasta kõige rohkemate tiitlitega," ütles Ruud.
Enne San Diegot ei olnud Ruud kordagi jõudnud kõva kattega väljakul finaali. Finaali jõudmiseks alistas 22-aastane Ruud Andy Murray, Lorenzo Sonego ja turniiril kolmanda asetusega mänginud Grigori Dimitrovi. Ruud on tänavusel hooajal võitnud kõik viis finaali, kus ta on mänginud.
"Ma olen üritanud finaalides mängida väga hästi ja mõelda, et kas nüüd või mitte kunagi," ütles Ruud.
Sofias toimunud tenniseturniiril võidutses teist aastat järjest 20-aastane Itaalia tennisist Jannik Sinner, kes alistas finaalis 6:3, 6:4 teise asetusega prantslase Gael Monfilsi.
"Tase oli täna kõrge, me mängisime pikki palle ja see oli füüsiliselt raske. Ma olen õnnelik, et võitsin ja ma mängisin finaalis oma parimat tennist," ütles Sinner. | Norra esireket võitis sel aasta juba viienda turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on lahe asi, mida öelda, aga Medvedevi ja Djokovici tiitlid on suuremad ja mul poleks nendega vahetamise vastu midagi, aga tõesti oleks hea lõpetada see aasta kõige rohkemate tiitlitega," ütles Ruud.
Enne San Diegot ei olnud Ruud kordagi jõudnud kõva kattega väljakul finaali. Finaali jõudmiseks alistas 22-aastane Ruud Andy Murray, Lorenzo Sonego ja turniiril kolmanda asetusega mänginud Grigori Dimitrovi. Ruud on tänavusel hooajal võitnud kõik viis finaali, kus ta on mänginud.
"Ma olen üritanud finaalides mängida väga hästi ja mõelda, et kas nüüd või mitte kunagi," ütles Ruud.
Sofias toimunud tenniseturniiril võidutses teist aastat järjest 20-aastane Itaalia tennisist Jannik Sinner, kes alistas finaalis 6:3, 6:4 teise asetusega prantslase Gael Monfilsi.
"Tase oli täna kõrge, me mängisime pikki palle ja see oli füüsiliselt raske. Ma olen õnnelik, et võitsin ja ma mängisin finaalis oma parimat tennist," ütles Sinner.
### Response:
Norra esireket võitis sel aasta juba viienda turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väidetavalt on Krivonogihh Putiniga romantiliselt seotud ja neil on ka ühine laps. Nende suhe sai alguse juba siis, kui Putin töötas veel Peterburi linnavalitsuses. Krivonogihh on endine koristaja, kes kasvas üles kommunaalkorteris.
Sarnaselt teiste Putini lähikondsetega teenis Krivonogihh oma varanduse anonüümsete maksuparadiisifirmade abiga, vahendas The Guardian.
Lekke kohaselt on Krivonogihhil hulk kinnisvara. Tal on korterid Peterburis ja Monte Carlos.
Venemaa rikastele Monaco meeldib. Seal on lõdvad maksuseadused. "Monte Carlost on saanud mereäärne Moskva. Keegi ei küsi seal, kust raha tuleb," ütles Monacos töötav advokaat Dominique Anastasis.
Monacos peatub tihti ka Putini sõber ja miljardär Gennadi Timtšenko. Ajakirja Forbes teatel on Timtšenko varanduse väärtuseks umbes 22 miljardit dollarit. Ta oli endine NSVL-i bürokraat, kelle tõus ärimaailmas algas siis, kui Putinist sai president.
Briti ajalehe Guardian andmetel pole Putinit Pandora paberites otseselt nimepidi nimetatud, kuid nimekirjas on inimesi, kes on konkreetselt presidendiga seotud.
Uurimine, millesse on kaasatud umbes 600 ajakirjanikku kümnetest meediakanalitest, sealhulgas The Washington Post ja The Guardian, põhineb umbes 11,9 miljoni dokumendi lekkimisel 14 finantsteenuste ettevõttelt üle maailma.
Putin ise eitab, et tal on salajane varandus. | Leke: Putini salajasel sõbrannal on 100 miljonit dollarit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väidetavalt on Krivonogihh Putiniga romantiliselt seotud ja neil on ka ühine laps. Nende suhe sai alguse juba siis, kui Putin töötas veel Peterburi linnavalitsuses. Krivonogihh on endine koristaja, kes kasvas üles kommunaalkorteris.
Sarnaselt teiste Putini lähikondsetega teenis Krivonogihh oma varanduse anonüümsete maksuparadiisifirmade abiga, vahendas The Guardian.
Lekke kohaselt on Krivonogihhil hulk kinnisvara. Tal on korterid Peterburis ja Monte Carlos.
Venemaa rikastele Monaco meeldib. Seal on lõdvad maksuseadused. "Monte Carlost on saanud mereäärne Moskva. Keegi ei küsi seal, kust raha tuleb," ütles Monacos töötav advokaat Dominique Anastasis.
Monacos peatub tihti ka Putini sõber ja miljardär Gennadi Timtšenko. Ajakirja Forbes teatel on Timtšenko varanduse väärtuseks umbes 22 miljardit dollarit. Ta oli endine NSVL-i bürokraat, kelle tõus ärimaailmas algas siis, kui Putinist sai president.
Briti ajalehe Guardian andmetel pole Putinit Pandora paberites otseselt nimepidi nimetatud, kuid nimekirjas on inimesi, kes on konkreetselt presidendiga seotud.
Uurimine, millesse on kaasatud umbes 600 ajakirjanikku kümnetest meediakanalitest, sealhulgas The Washington Post ja The Guardian, põhineb umbes 11,9 miljoni dokumendi lekkimisel 14 finantsteenuste ettevõttelt üle maailma.
Putin ise eitab, et tal on salajane varandus.
### Response:
Leke: Putini salajasel sõbrannal on 100 miljonit dollarit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Brexiti tõttu on alates 1. oktoobrist 2021 Ühendkuningriiki sisenemiseks ainsa reisidokumendina aktsepteeritud pass – see tähendab, et Eesti ID-kaardiga Ühendkuningriigi piiri enam ületada ei saa," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kristina Ots esmaspäeval ERR-ile.
Erandina on pärast 1. oktoobrit 2021 lubatud ID-kaardiga Ühendkuningriiki siseneda seal ametlikult elavatel Eesti kodanikel, kuid tõrgete vältimiseks tuleks suhelda reisiteenuse pakkujaga ja täpsustada, kas ID-kaardiga võimaldatakse lennule minna ning milliseid lisadokumente sealjuures esitada tuleb. Näiteks võidakse nõuda oma ametliku elukoha tõendamist Ühendkuningriigis, lisas Ots.
Välisministeeriumi esindaja sõnul peavad need inimesed, kes sisenesid Ühendkuningriiki enne 30. septembrit ID-kaardiga, arvestama sellega, et riigist lahkumiseks võib lennufirma nõuda passi.
"Kui passi ei ole, saab seda taotleda Eesti saatkonnast Londonis või taotleda tagasipöördumistunnistus Aberdeenis, Belfastis, Cheltenhamis, Edinburghis, Jerseys või Leedsis asuvatelt Eesti aukonsulitelt," ütles Ots. Tagasipöördumistunnistus on ajutine ühekordselt kasutatav reisidokument Ühendkuningriigist tagasi Eestisse sõitmiseks.
Välisministeerium soovitab kõikidel Ühendkuningriiki reisijatel vormistada pass ja kasutada reisimisel seda.
Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 1. veebruaril 2020.
Alates 1. jaanuarist 2021 saavad turistid, ärireisijad ja tudengid, kui nad ei plaani Ühendkuningriigis viibida kauem kui kuus kuud järjest, reisida sinna viisavabalt.
Jätkuvalt kehtib Ühendkuningriigis Euroopa Liidu ravikindlustuskaart, kuid käesolevast aastast alates on Ühendkuningriiki autoga sisenedes vaja omada liikluskindlustuse rahvusvahelist rohelist kaarti.
Välisministeerium soovitab Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel reisijatel tutvuda ka tollieeskirjadega, kuna teatud kaupade või isiklike asjade sissetoomisele on kehtestatud erinõuded ning kaupa võib olla vajalik tollis deklareerida.
Ministeerium hoiatab ka, et 1. jaanuarist 2021 võivad Ühendkuningriigis mobiilside teenustele kehtida senist suuremad rändlustasud.
Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidesse saavad Eesti kodanikud siseneda nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel. Lisaks on Eesti kodanikel lubatud ID-kaardi alusel siseneda ka Albaaniasse, Bosnia ja Hertsegoviinasse, Gruusiasse, Moldovasse, Montenegrosse, Kosovosse, Põhja-Makedooniasse ja Serbiasse. Väljaspool Euroopat reisides on reisidokumendiks pass. | Ühendkuningriiki enam Eesti ID-kaardiga ei saa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Brexiti tõttu on alates 1. oktoobrist 2021 Ühendkuningriiki sisenemiseks ainsa reisidokumendina aktsepteeritud pass – see tähendab, et Eesti ID-kaardiga Ühendkuningriigi piiri enam ületada ei saa," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kristina Ots esmaspäeval ERR-ile.
Erandina on pärast 1. oktoobrit 2021 lubatud ID-kaardiga Ühendkuningriiki siseneda seal ametlikult elavatel Eesti kodanikel, kuid tõrgete vältimiseks tuleks suhelda reisiteenuse pakkujaga ja täpsustada, kas ID-kaardiga võimaldatakse lennule minna ning milliseid lisadokumente sealjuures esitada tuleb. Näiteks võidakse nõuda oma ametliku elukoha tõendamist Ühendkuningriigis, lisas Ots.
Välisministeeriumi esindaja sõnul peavad need inimesed, kes sisenesid Ühendkuningriiki enne 30. septembrit ID-kaardiga, arvestama sellega, et riigist lahkumiseks võib lennufirma nõuda passi.
"Kui passi ei ole, saab seda taotleda Eesti saatkonnast Londonis või taotleda tagasipöördumistunnistus Aberdeenis, Belfastis, Cheltenhamis, Edinburghis, Jerseys või Leedsis asuvatelt Eesti aukonsulitelt," ütles Ots. Tagasipöördumistunnistus on ajutine ühekordselt kasutatav reisidokument Ühendkuningriigist tagasi Eestisse sõitmiseks.
Välisministeerium soovitab kõikidel Ühendkuningriiki reisijatel vormistada pass ja kasutada reisimisel seda.
Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 1. veebruaril 2020.
Alates 1. jaanuarist 2021 saavad turistid, ärireisijad ja tudengid, kui nad ei plaani Ühendkuningriigis viibida kauem kui kuus kuud järjest, reisida sinna viisavabalt.
Jätkuvalt kehtib Ühendkuningriigis Euroopa Liidu ravikindlustuskaart, kuid käesolevast aastast alates on Ühendkuningriiki autoga sisenedes vaja omada liikluskindlustuse rahvusvahelist rohelist kaarti.
Välisministeerium soovitab Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel reisijatel tutvuda ka tollieeskirjadega, kuna teatud kaupade või isiklike asjade sissetoomisele on kehtestatud erinõuded ning kaupa võib olla vajalik tollis deklareerida.
Ministeerium hoiatab ka, et 1. jaanuarist 2021 võivad Ühendkuningriigis mobiilside teenustele kehtida senist suuremad rändlustasud.
Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidesse saavad Eesti kodanikud siseneda nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel. Lisaks on Eesti kodanikel lubatud ID-kaardi alusel siseneda ka Albaaniasse, Bosnia ja Hertsegoviinasse, Gruusiasse, Moldovasse, Montenegrosse, Kosovosse, Põhja-Makedooniasse ja Serbiasse. Väljaspool Euroopat reisides on reisidokumendiks pass.
### Response:
Ühendkuningriiki enam Eesti ID-kaardiga ei saa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vähem kui kaks nädalat tagasi pakkusid kaks esiliigameeskonda Põlvas haarava etenduse, millest väljus 25:24 paremusega Coop.
Viimsis alustas teravamalt kodumeeskond, kes sai Tarmo Ulla ja Palle Viilu väravatest juhtima. Coop tegi palju tehnilisi vigu, aga sai nendest Kalmer Mustingu juhtnööride järgi peagi üle ning pääses omakorda juhtima. 20-minutilise mängu järel olid Ulla tabamuse järel tablool 10:10.
Poolajalõpu kontrollis mängu HC Tallinn kaks, kuigi enamat kaheväravalisest edust ei saadud ning Jorma Käsper seadis vaheajaseisuks 17:16. Kümme minutit teisestki pooltunnist ei suutnud Coop eduseisu saavutada, kuid muutus toimus 40. minutil. Seis oli 22:22, kui Tallinna eest sai punase kaardi Aivar Laaniste.
Külalised haarasid ohjad ja 43. minutil viis Kermo Saksing Coopi 25:22 juhtima, kuid Tallinn kaks vastas Martin Pihlamäe Andreas Kommeri väravatega ning mäng oli viigis.
Viimased kümme minutit möödusid tõelises väravatesajus – selle ajaga viskasid kaks meeskonda 20 väravat. Lisaks Saksingule saatis põlvalaste poolel täpseid pommviskeid teele Priit Luuk-Luuken, Tallinnal olid heas hoos Kommer ja Kristjan Järv. Lõpuminutid kaldusid siiski kergelt Coopi kasuks ning külalised said 39:34 võidu.
Kahe mängu kokkuvõttes oli Coop parem 64:58 ja edenes veerandfinaali. Saksing tabas 15 korda, Kevin Pütt lisas seitse, Luuk-Luuken kuus ja Randel Matthias Lepp viis väravat. Tallinna täpsemad olid Ulla seitsme, Viilu kuue ning Järv ja Käsper viie tabamusega. | Karikasarja põnevuspaarist väljus võitjana Põlva Coop | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vähem kui kaks nädalat tagasi pakkusid kaks esiliigameeskonda Põlvas haarava etenduse, millest väljus 25:24 paremusega Coop.
Viimsis alustas teravamalt kodumeeskond, kes sai Tarmo Ulla ja Palle Viilu väravatest juhtima. Coop tegi palju tehnilisi vigu, aga sai nendest Kalmer Mustingu juhtnööride järgi peagi üle ning pääses omakorda juhtima. 20-minutilise mängu järel olid Ulla tabamuse järel tablool 10:10.
Poolajalõpu kontrollis mängu HC Tallinn kaks, kuigi enamat kaheväravalisest edust ei saadud ning Jorma Käsper seadis vaheajaseisuks 17:16. Kümme minutit teisestki pooltunnist ei suutnud Coop eduseisu saavutada, kuid muutus toimus 40. minutil. Seis oli 22:22, kui Tallinna eest sai punase kaardi Aivar Laaniste.
Külalised haarasid ohjad ja 43. minutil viis Kermo Saksing Coopi 25:22 juhtima, kuid Tallinn kaks vastas Martin Pihlamäe Andreas Kommeri väravatega ning mäng oli viigis.
Viimased kümme minutit möödusid tõelises väravatesajus – selle ajaga viskasid kaks meeskonda 20 väravat. Lisaks Saksingule saatis põlvalaste poolel täpseid pommviskeid teele Priit Luuk-Luuken, Tallinnal olid heas hoos Kommer ja Kristjan Järv. Lõpuminutid kaldusid siiski kergelt Coopi kasuks ning külalised said 39:34 võidu.
Kahe mängu kokkuvõttes oli Coop parem 64:58 ja edenes veerandfinaali. Saksing tabas 15 korda, Kevin Pütt lisas seitse, Luuk-Luuken kuus ja Randel Matthias Lepp viis väravat. Tallinna täpsemad olid Ulla seitsme, Viilu kuue ning Järv ja Käsper viie tabamusega.
### Response:
Karikasarja põnevuspaarist väljus võitjana Põlva Coop |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeerium koostas eelnõu, kus pakutakse 100 eurot igale 75-aastasele ja vanemale inimesele. Raha saamise tingimuseks on, et enne 1. septembrit polnud isik saanud ühtegi vaktsiinidoosi ja 1. detsembriks on saadud mõlemad süstid.
Raha makstakse välja detsembris ja aprillis. Tehakse ainult ühekordne makse.
"Ettepaneku eesmärk on julgustada raha kaudu vanemaid inimesi end viiruse vastu kaitsepookima," teatas ministeerium.
Leedus on vaktsineeritud umbes 60 protsenti elanikkonnast. | Leedu plaanib vaktsineeritud pensionäridele anda 100 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeerium koostas eelnõu, kus pakutakse 100 eurot igale 75-aastasele ja vanemale inimesele. Raha saamise tingimuseks on, et enne 1. septembrit polnud isik saanud ühtegi vaktsiinidoosi ja 1. detsembriks on saadud mõlemad süstid.
Raha makstakse välja detsembris ja aprillis. Tehakse ainult ühekordne makse.
"Ettepaneku eesmärk on julgustada raha kaudu vanemaid inimesi end viiruse vastu kaitsepookima," teatas ministeerium.
Leedus on vaktsineeritud umbes 60 protsenti elanikkonnast.
### Response:
Leedu plaanib vaktsineeritud pensionäridele anda 100 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | LHV emiteeris oktoobri algul täiendavaid aktsiaid, pakkudes septembrikuus senistele investoritele 40 aktsia kohta ühe aktsia märkimisõigust. Paljud kliendid aga ei mõistnud, et ei osta väärtpaberit ennast, vaid hoopis kõrge hinnaga märkimisõiguse, millele lisandub veel aktsia hind.
Swedbank suhtles LHV märkimisõiguste börsil kauplemise perioodil aktiivselt klientidega ja selgitas välja, et suur osa klientidest ei mõistnud ostetud väärtpaberit ega selle õigustatud hinda. Pank teatas, et oleks pidanud märkimisõigustega kauplemise alguses oma kliente keerulise väärtpaberi lisandumisest börsile paremini hoiatama.
Kui aktsia kauples tol perioodil börsil ligikaudu 40 euro juures, siis koos märkimisõigusega olid mõned investorid valmis uusi aktsiaid soetama ligikaudu 70-eurose hinnaga.
"Arvestades, et Tallinna börsile on tänavu jõudnud suur hulk investeerimisteekonnal alles esimesi samme astuvaid investoreid, kes ei mõistnud ostetud märkimisõiguse olemust, peame õigeks Swedbanki klientidele tekkinud kahjud kompenseerida," ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
LHV aktsionärid said märkimisperioodil iga 40 aktsia kohta ühe aktsia märkimisõiguse. Kui investor ise aktsiaid märkida ei soovi, saab ta ka märkimisõigusega kaubelda, muidu märkimisõigus tühistatakse.
Mõned investorid ostsid börsilt märkimisõiguse, kuid jätsid õiguse aktsia osta siiski kasutamata ning nende märkimisõigused tühistati.
Swedbank hüvitab oma klientidele just kasutamata jäetud märkimisõiguste ostuhinna. Ühtlasi kompenseerib pank ostetud märkimisõigused kahjumiga müünud klientidele kompenseeritakse tehingust tekkinud kahju ja soetatud märkimisõigusega aktsiaid märkinud klientidele kompenseeritakse märkimisõiguse eest üle õigustatud hinna makstud summa.
Ulla sõnul otsustati kahjud kompenseerida, pidades silmas eelkõige alustavaid investoreid.
"Soovime, et esimeste tehingute vead ei sunniks meie kliente juba alguses investeerimisest loobuma. Usume, et meie samm aitab kaasa investorite teadlikkuse kasvule ning panustame ka edaspidi, et investoreid rohkem harida ja investeerimiskultuuri edendada," ütles Ulla.
Kokku puudutab kompenseerimine 394 Swedbanki klienti, kes ostsid märkimisõigusi perioodil 15.–20. september. Swedbank võtab kõikide klientidega järgmise kahe nädala jooksul ise ühendust. | Swedbank hüvitab LHV märkimisõiguse segadusega tekkinud kahjud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LHV emiteeris oktoobri algul täiendavaid aktsiaid, pakkudes septembrikuus senistele investoritele 40 aktsia kohta ühe aktsia märkimisõigust. Paljud kliendid aga ei mõistnud, et ei osta väärtpaberit ennast, vaid hoopis kõrge hinnaga märkimisõiguse, millele lisandub veel aktsia hind.
Swedbank suhtles LHV märkimisõiguste börsil kauplemise perioodil aktiivselt klientidega ja selgitas välja, et suur osa klientidest ei mõistnud ostetud väärtpaberit ega selle õigustatud hinda. Pank teatas, et oleks pidanud märkimisõigustega kauplemise alguses oma kliente keerulise väärtpaberi lisandumisest börsile paremini hoiatama.
Kui aktsia kauples tol perioodil börsil ligikaudu 40 euro juures, siis koos märkimisõigusega olid mõned investorid valmis uusi aktsiaid soetama ligikaudu 70-eurose hinnaga.
"Arvestades, et Tallinna börsile on tänavu jõudnud suur hulk investeerimisteekonnal alles esimesi samme astuvaid investoreid, kes ei mõistnud ostetud märkimisõiguse olemust, peame õigeks Swedbanki klientidele tekkinud kahjud kompenseerida," ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
LHV aktsionärid said märkimisperioodil iga 40 aktsia kohta ühe aktsia märkimisõiguse. Kui investor ise aktsiaid märkida ei soovi, saab ta ka märkimisõigusega kaubelda, muidu märkimisõigus tühistatakse.
Mõned investorid ostsid börsilt märkimisõiguse, kuid jätsid õiguse aktsia osta siiski kasutamata ning nende märkimisõigused tühistati.
Swedbank hüvitab oma klientidele just kasutamata jäetud märkimisõiguste ostuhinna. Ühtlasi kompenseerib pank ostetud märkimisõigused kahjumiga müünud klientidele kompenseeritakse tehingust tekkinud kahju ja soetatud märkimisõigusega aktsiaid märkinud klientidele kompenseeritakse märkimisõiguse eest üle õigustatud hinna makstud summa.
Ulla sõnul otsustati kahjud kompenseerida, pidades silmas eelkõige alustavaid investoreid.
"Soovime, et esimeste tehingute vead ei sunniks meie kliente juba alguses investeerimisest loobuma. Usume, et meie samm aitab kaasa investorite teadlikkuse kasvule ning panustame ka edaspidi, et investoreid rohkem harida ja investeerimiskultuuri edendada," ütles Ulla.
Kokku puudutab kompenseerimine 394 Swedbanki klienti, kes ostsid märkimisõigusi perioodil 15.–20. september. Swedbank võtab kõikide klientidega järgmise kahe nädala jooksul ise ühendust.
### Response:
Swedbank hüvitab LHV märkimisõiguse segadusega tekkinud kahjud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehakaalu kuni 79 kg avaringis kaotas Reinbok 3:6 rumeenlasele Maxim Vasilioglole. Kuna rumeenlane kaotas järgmises ringis, siis ei saanud Reinbok lohutusringides jätkata.
Teisipäeval alustab maadlemist Epp Mäe. Pühapäeval toimus naistemaadluse loosimine ning Epp Mäe vastaseks tuleb paari Anastasiia Osniach Shustova (Ukraina) ja Iselin Maria Vilde Moen Solheim (Norra) võitja. | Reinbok piirdus maadluse MM-il ühe matšiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehakaalu kuni 79 kg avaringis kaotas Reinbok 3:6 rumeenlasele Maxim Vasilioglole. Kuna rumeenlane kaotas järgmises ringis, siis ei saanud Reinbok lohutusringides jätkata.
Teisipäeval alustab maadlemist Epp Mäe. Pühapäeval toimus naistemaadluse loosimine ning Epp Mäe vastaseks tuleb paari Anastasiia Osniach Shustova (Ukraina) ja Iselin Maria Vilde Moen Solheim (Norra) võitja.
### Response:
Reinbok piirdus maadluse MM-il ühe matšiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõlvart vastas kirjalikult EKRE linnavoliniku Mart Kallase arupärimisele, miks otsustas Tallinna linnavalitsus püstitada Mustamäele Mahatma Gandhi kuju.
Kõlvart vastas, et avalik ruum on oma olemuselt demokraatlik ruum ja see on avatud erinevatele kultuurilistele ühiskonnas aktuaalsetele tõlgendustele ja tähendustele, mis võivad muuhulgas end kuulutada kunstiteoste näol.
"Avaliku ruumi rikastamine erineva tähendusruumiga kunstiteostega toetab
ühiskondliku diskussiooni teket ning lisab linnaruumi atraktiivsust ja elamuslikkust," märkis Kõlvart.
Linnapea lisas, et India Vabariik on heade suhete märgiks kinkinud sarnaseid kujusid ka teistele riikidele.
"Gandhi mälestusmärk avati näiteks Helsingi Allotria pargis pidulikult 2020. aasta sügisel. Kohal olid India ja Soome välisminister, Helsingi linnapea ja teised diplomaatilise korpuse esindajad. Skulptuuri autor Gautam Pal on Indias lugupeetud meister ja teinud arvukalt Gandhi ja teiste riigitegelaste büste ja täisfiguure, mida võib leida kõikjalt üle maailma."
Kõlvarti sõnul on diplomaatilised kingitused mälestusmärkide näol oluline riikide ja rahvaste läbisaamise ning kultuuride vastastikuse austuse sümbol.
"Eesti riik on võtnud vastu sarnaseid diplomaatilisi kingitusi ka teistelt riikidelt, millest viimane on näiteks Saksamaa Liitvabariigi poolt kingitud ja Tuvi parki püstitatud Buddy Bear," selgitas Kõlvart.
Ettepaneku püstitada Mahatma Gandhile pühendatud monument esitas Eesti välisministeeriumile India suursaadik. Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet korraldas mälestusmärgi rajamiseks ja valituks osutunud haljaku kujundamistööde teostamiseks riigihanke, mille tulemusel kujunes ehitustööde maksumuseks 160 000 eurot. Sellest 50 000 eurot tasub välisministeerium. | Kõlvart kaitses Mustamäele Mahatma Gandhi monumendi püstitamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõlvart vastas kirjalikult EKRE linnavoliniku Mart Kallase arupärimisele, miks otsustas Tallinna linnavalitsus püstitada Mustamäele Mahatma Gandhi kuju.
Kõlvart vastas, et avalik ruum on oma olemuselt demokraatlik ruum ja see on avatud erinevatele kultuurilistele ühiskonnas aktuaalsetele tõlgendustele ja tähendustele, mis võivad muuhulgas end kuulutada kunstiteoste näol.
"Avaliku ruumi rikastamine erineva tähendusruumiga kunstiteostega toetab
ühiskondliku diskussiooni teket ning lisab linnaruumi atraktiivsust ja elamuslikkust," märkis Kõlvart.
Linnapea lisas, et India Vabariik on heade suhete märgiks kinkinud sarnaseid kujusid ka teistele riikidele.
"Gandhi mälestusmärk avati näiteks Helsingi Allotria pargis pidulikult 2020. aasta sügisel. Kohal olid India ja Soome välisminister, Helsingi linnapea ja teised diplomaatilise korpuse esindajad. Skulptuuri autor Gautam Pal on Indias lugupeetud meister ja teinud arvukalt Gandhi ja teiste riigitegelaste büste ja täisfiguure, mida võib leida kõikjalt üle maailma."
Kõlvarti sõnul on diplomaatilised kingitused mälestusmärkide näol oluline riikide ja rahvaste läbisaamise ning kultuuride vastastikuse austuse sümbol.
"Eesti riik on võtnud vastu sarnaseid diplomaatilisi kingitusi ka teistelt riikidelt, millest viimane on näiteks Saksamaa Liitvabariigi poolt kingitud ja Tuvi parki püstitatud Buddy Bear," selgitas Kõlvart.
Ettepaneku püstitada Mahatma Gandhile pühendatud monument esitas Eesti välisministeeriumile India suursaadik. Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet korraldas mälestusmärgi rajamiseks ja valituks osutunud haljaku kujundamistööde teostamiseks riigihanke, mille tulemusel kujunes ehitustööde maksumuseks 160 000 eurot. Sellest 50 000 eurot tasub välisministeerium.
### Response:
Kõlvart kaitses Mustamäele Mahatma Gandhi monumendi püstitamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem sai kohus füüsiliselt kokku 2020. aasta märtsis.
Esimest korda osaleb füüsiliselt koosolekul Amy Coney Barrett. Ta asendab Ruth Bader Ginsburgi, kes suri 2020. aasta septembris. Barrett on vabariiklaste määratud kohtunik. Ülemkohtus on nüüd konservatiividel tugev enamus.
Kohut ootavad ees riiki lõhestavad küsimused, teatas The Wall Street Journal.
USA ülemkohtu 1973. aastast pärineva murrangulise otsusega kaasuses Roe vs. Wade seadustati abort kõikjal Ühendriikides. Varem keeldus kohus abordiõigust lubavate seaduste kaotamisest. Samuti keeldus kohus relvaseadusi laiendamast.
Texase osariigis jõustus septembri alguses uus abordiseadus, mis keelab kõik abordid pärast kuuendat rasedusnädalat. Ülemkohus jättis osariigi abordiseaduse jõusse. Viis kohtunikku olid vastu, neli poolt. Konservatiivne kohtunik John Roberts toetas Texase abordiseaduse tühistamist.
Siiski on liberaalsete kohtunike mõjuvõim ülemkohtus ajalooliselt madal. Vasakpoolsed demokraadid nõuavad kohtunik Stephen Breyeri tagasiastumist. Breyer on 83-aastane, ametisse määras ta Bill Clinton. Demokraatidel on senatis hetkel napp enamus. Seetõttu loodavad vasakpoolsed demokraadid, et senat kinnitab ametisse noorema liberaalse kohtuniku.
Detsembris ootab kohut ees Maine'i avaliku haridussüsteemi küsimus. Riik toetab hetkel ilmalikke erakoole. Hulk vanemaid eelistavad aga religioosseid koole ja leiavad, et ilmalike koolide ülalpidamise programm on diskrimineeriv.
USA ülemkohtu hoones säilivad endiselt pandeemiast tingitud piirangud. Hoonesse võivad siseneda ainult kohtutöötajad. Säilib ka maski kandmise kohustus. Hiljuti andis positiivse koroonatesti kohtunik Brett Kavanaugh. Vaktsiinisüsti sai ta juba jaanuaris.
Kolmapäeval arutab kohus valitsuse ettepanekut takistada Guantanamo vangla kinnipeetava Abu Zubaydahil tunnistuse andmist. Valitsus väidab, et Zubaydahi tunnistus võib avalikustada riigisaladusi. | Lõhenenud USA ülemkohut ootab ees hulk väljakutseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem sai kohus füüsiliselt kokku 2020. aasta märtsis.
Esimest korda osaleb füüsiliselt koosolekul Amy Coney Barrett. Ta asendab Ruth Bader Ginsburgi, kes suri 2020. aasta septembris. Barrett on vabariiklaste määratud kohtunik. Ülemkohtus on nüüd konservatiividel tugev enamus.
Kohut ootavad ees riiki lõhestavad küsimused, teatas The Wall Street Journal.
USA ülemkohtu 1973. aastast pärineva murrangulise otsusega kaasuses Roe vs. Wade seadustati abort kõikjal Ühendriikides. Varem keeldus kohus abordiõigust lubavate seaduste kaotamisest. Samuti keeldus kohus relvaseadusi laiendamast.
Texase osariigis jõustus septembri alguses uus abordiseadus, mis keelab kõik abordid pärast kuuendat rasedusnädalat. Ülemkohus jättis osariigi abordiseaduse jõusse. Viis kohtunikku olid vastu, neli poolt. Konservatiivne kohtunik John Roberts toetas Texase abordiseaduse tühistamist.
Siiski on liberaalsete kohtunike mõjuvõim ülemkohtus ajalooliselt madal. Vasakpoolsed demokraadid nõuavad kohtunik Stephen Breyeri tagasiastumist. Breyer on 83-aastane, ametisse määras ta Bill Clinton. Demokraatidel on senatis hetkel napp enamus. Seetõttu loodavad vasakpoolsed demokraadid, et senat kinnitab ametisse noorema liberaalse kohtuniku.
Detsembris ootab kohut ees Maine'i avaliku haridussüsteemi küsimus. Riik toetab hetkel ilmalikke erakoole. Hulk vanemaid eelistavad aga religioosseid koole ja leiavad, et ilmalike koolide ülalpidamise programm on diskrimineeriv.
USA ülemkohtu hoones säilivad endiselt pandeemiast tingitud piirangud. Hoonesse võivad siseneda ainult kohtutöötajad. Säilib ka maski kandmise kohustus. Hiljuti andis positiivse koroonatesti kohtunik Brett Kavanaugh. Vaktsiinisüsti sai ta juba jaanuaris.
Kolmapäeval arutab kohus valitsuse ettepanekut takistada Guantanamo vangla kinnipeetava Abu Zubaydahil tunnistuse andmist. Valitsus väidab, et Zubaydahi tunnistus võib avalikustada riigisaladusi.
### Response:
Lõhenenud USA ülemkohut ootab ees hulk väljakutseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Napoli jäi esimesel poolajal kaotusseisu, kui nurgalöögi olukorrast avas skoori Lucas Martinez Quarta. Seejärel sai Napoli penalti ning Lorenzo Insigne löögi tõrjus Fiorentina väravavaht Bartlomiej Dragowski, aga Hirving Lozano heastas meeskonnakaaslase eksimuse ja suunas lahtiseks jäänud palli väravasse. Napoli võiduvärava lõi teise poolaja alguses Amir Rrahmani.
AC Milan jätkab kodustel meistrivõistlustel samuti kaotuseta ning alistas pühapäeval Bergamo Atalanta. Milan lõi avavärava juba 28. sekundil ja võitis lõpuks 3:2.
Kahe kaotuse kõrvale sai hooaja viienda võidu Jose Mourinho juhendatav Roma, kes alistas seitsmendas voorus kodus Empoli 2:0. Roma väravate autoriks olid Lorenzo Pellegrini ja Henrih Mhitarjan. Mourinho juhendamisel ei ole Roma Itaalia kõrgliigas koduväljakul kaotanud.
Kuue võidu ja ühe viigiga Milan asub teisel kohal ning kaotab liider Napolile kahe punktiga. Roma asub praegu 15 punktiga neljandal kohal. Fiorentina on viies, Atalanta kaheksas ja Empoli kümnes. | Napoli ja Milan jätkavad Itaalia kõrgliigas kaotusteta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Napoli jäi esimesel poolajal kaotusseisu, kui nurgalöögi olukorrast avas skoori Lucas Martinez Quarta. Seejärel sai Napoli penalti ning Lorenzo Insigne löögi tõrjus Fiorentina väravavaht Bartlomiej Dragowski, aga Hirving Lozano heastas meeskonnakaaslase eksimuse ja suunas lahtiseks jäänud palli väravasse. Napoli võiduvärava lõi teise poolaja alguses Amir Rrahmani.
AC Milan jätkab kodustel meistrivõistlustel samuti kaotuseta ning alistas pühapäeval Bergamo Atalanta. Milan lõi avavärava juba 28. sekundil ja võitis lõpuks 3:2.
Kahe kaotuse kõrvale sai hooaja viienda võidu Jose Mourinho juhendatav Roma, kes alistas seitsmendas voorus kodus Empoli 2:0. Roma väravate autoriks olid Lorenzo Pellegrini ja Henrih Mhitarjan. Mourinho juhendamisel ei ole Roma Itaalia kõrgliigas koduväljakul kaotanud.
Kuue võidu ja ühe viigiga Milan asub teisel kohal ning kaotab liider Napolile kahe punktiga. Roma asub praegu 15 punktiga neljandal kohal. Fiorentina on viies, Atalanta kaheksas ja Empoli kümnes.
### Response:
Napoli ja Milan jätkavad Itaalia kõrgliigas kaotusteta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haiglaravil viibivatest nakatunutest on vaktsineerimata 172 ehk 72,9 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 64 ehk 27,1 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 17 uut haigusjuhtu. Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest: 60-aastane naine, 67-aastane mees, 68-aastane mees, 79-aastane mees, 81-aastane naine, 90-aastane naine ja 92-aastane naine.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 3806 testitulemust, millest 540 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 370 vaktsineerimata ja 170 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 645 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 375 659 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 67,2 protsenti.
Kokku on Eestis surnud 1370 koroonaviirusega nakatunud inimest. | Koroonaviirusega on haiglaravil 236 nakatunut, suri seitse inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haiglaravil viibivatest nakatunutest on vaktsineerimata 172 ehk 72,9 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 64 ehk 27,1 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 17 uut haigusjuhtu. Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest: 60-aastane naine, 67-aastane mees, 68-aastane mees, 79-aastane mees, 81-aastane naine, 90-aastane naine ja 92-aastane naine.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 3806 testitulemust, millest 540 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 370 vaktsineerimata ja 170 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 645 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 375 659 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 67,2 protsenti.
Kokku on Eestis surnud 1370 koroonaviirusega nakatunud inimest.
### Response:
Koroonaviirusega on haiglaravil 236 nakatunut, suri seitse inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljudele ebameeldiva üllatusena allub XVII Veneetsia arhitektuuribiennaal ennemini nüüdiskunsti kui -arhitektuuri käsitlustele. Kõrvu on jäänud poolhalvustavaid iseloomustusi, nagu oleks tegu keskkonna- või sotsioloogiabiennaaliga. Olgu kuidas on, aga selle aasta biennaalil tegeletakse kõvasti unistamise ja mõtisklemisega. Ühtlasi vastatakse üllatuslikult ehituskunsti valdkonna üritusel küsimusele, miks tuleb vaadata nüüdiskunsti poole ning missugune on ühiskonnas kunsti roll.
Selleaastane biennaal on kahetiselt tähelepanuväärne. Tegu on esimese pärast pandeemiat toimuva biennaaliga. COVID-19 räsitud Itaaliast on levinud hirmulugusid, seetõttu oleks võinud oodata täielikku kontrolli ja ekstreemset tõvepelgust, kuid vähemalt septembrikuus sarnaneb olukord kodumaa omaga. Vahe peitub selles, et peale koroonapassi nõutakse kontrolliks näha ka isikut tõendavat dokumenti, kas esitatud pass on ikka selle oma, kes sellega siseneda püüab. See on mõeldud hoiatuseks hipiränduritele, kes ennast võõraste sulgedega ehtides on ujuvasse linna hulpinud ning loodavad väljapanekuga tutvuda.
Teisalt pakub COVID-19 tingitud biennaali edasilükkumine külastajatele topeltmeeldiva külastuse. Kõik osalejad on saanud oma projekti viimistlemiseks lisa-aasta ja paviljonide külastamisel ei pea tegema allahindlust stiilis "kehva teostuse heastab kena mõte". Globaalne pandeemia on keeranud vindi peale ka biennaali selleaastasele ekspositsioone ühendavale probleemipüstitusele "Kuidas me koos elama hakkame?" ("How will we live together?"). Biennaali peakuraatori, liibanoni arhitekti ning Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna dekaani Hashim Sarkisi püstitatud küsimus on biennaali tuum, mille osised on näitusel ja riikide paviljonides läbi hekseldatud ning mõtestatud sama põhjalikult, nagu parajasti tehakse meie kartulipõldudel.
Kõik pilgud tulevikku!
XVII arhitektuuribiennaal on kokku tõmmatud. Peale ristluslaevade läbisõidu keelamise on veneetslaste püüdlused viinud selleni, et kunsti- ja arhitektuuribiennaalil ei pakuta enam võimalust linnas oma suva järgi laiutada. Näitus toimub peamiselt Arsenales ja Giardinis ning biennaali tarbeks riikide paviljone täispikitud pargis. Üksikuid osalejaid, näiteks Taiwani, Horvaatia ja armsa naabri Leedu leiab veel linnast, kuid tegu on hääbuva trendiga.
USA arhitektid Paul Andersen ja Paul Preissner on biennaalile püstitanud neljakorruselise männipuidust karkassi, kus eksponeeritakse puidu kui ehitusmaterjali ajalugu Ühendriikides.
Aleksander Metsamärt
Biennaali üldises struktuuris pole maailmavaatelist muutust toimunud. On suurem kuraatorinäitus ning selle orbiidil tiirlemas terve posu riikide paviljone. Kuraatorinäituse kontseptsioon lähtub suuresti ülal toodud tuumküsimuse osadest, mille kuraator on sättinud näituse alateemadeks. How – mitmesuguste olendite keskel; will – uutes kogukondades; we – tekkivad kogukonnad; live – elavad üle piiride; together – ühe planeedina; ? – ?.
Kuraatori teemapüstituse on oma lähtekohaks võtnud mitme riigi paviljonid ja on vormitud programm, kus teadlikult pakutakse eskiise hea uue ilma motiividel.
Õnneks on põhinäitus kokku pandud küllaldase oiu ja maitsega, et mitte laskuda naiivsusse ja hoolimata sellest, et põhinäitusel võib kohata lahendusi, millest paistab välja looja soov jätta endast hea inimese mulje, püsib tervik mitmekülgne ning on orienteeritud lahenduste otsimisele.
Arhitektuuribüroode loomingu kõrval kohtab palju ülikoolides sündinud teoseid ja ideid. Staararhitekte ja nende viljeldavat staararhitektuuri on siiski tänuväärselt vähe. Zaha Hadidi büroo on Itaalia tütarpaviljonina kavandanud elegantse klaasist ja plastist 3D-prinditud juugendlikult voolava kohtumiste ja kokkusaamiste kapsli, kuid sellega see žanr suuresti ka piirdub.
Põhinäitusel on välja pandud rohkem installatsioone kui makette. Rohkem ideid kui konkreetseid plaane. Näitus paistabki olevat arhitektile orienteeritud, seda küll ebamugaval viisil. Vähem on eksponeeritud plaane ja ideid, rohkem materjale, mis peaksid külastaja mõtlema panema. "Kuhu lähed?" küsib näitus. Loodetavasti kõnetab see küsimus ka arhitektkonda, mitte ainult siinkirjutajat, kes oma põlvnemisega kunstiringkonnast nende ennast piitsutavate mõtisklustega juba tuttav on.
Ühtlasi koorub siit välja biennaali suur võluv paradoks. Tegu on suurepärase arhitektuuri rollist ja võimalustest mõtiskleva näitusega. Nüüdiskunst on hea pool sajandit, kui mitte kogu sajandi, tegelenud mitte esteetiliste naudingute pakkumise, vaid filosofeerimise ja mõtisklemisega, emantsipatsiooniakende märkamise ja nende vahele sõrmede surumisega. Selline suhtumine on igati tervitatav, kuid arhitektuuri valdkonnas – sõrmi on keeruline aknaraamidesse joonestada – võib väheke häirida. Arhitektuur ei paku häid lahendusi veristele paistes sõrmedele. Nautisin seda dissonantsi väga, kuid mõistan, et sihtgrupile võib see olla frustreeriv.
Mitte arhitektuuri-, vaid keskkonna- …
Tõenäoliselt ajab põhinäitus harja punaseks kõigil neil, kelle silmaklapistatud arusaam arhitektuurist põhineb hoonetel ja nende aksessuaaridel. Põhinäitus pöörab mõtte arhitektuurist ja selle võimalustest kiirelt pea peale. Inimkeha kui arhitektuur, tualett kui võitlusväli, marineerumine liminaalsetes paikades. Põhinäitus on kahe jalaga XXI sajandis. Maailmaküla ei nähta enam katastroofi eelmänguna, vaid tuleviku esimese vaatusena, kus pilguga otsitakse, kes võiks midagi teada elutoas kergelt lõhnavast laibast. Tervik väidab enesekindlalt, et kosmopoliitsus on läbi kukkunud ning kohustab arhitektuurilist kujutlusvõimet tõusma ülesannete kõrgusele, saama hakkama sellega, milleks pole seni võimeline olnud ülemaailmne võimumaatriks.
Kujutlusvõime on siin sünnitanud hulga mõtteid, mis võivad kohati pooltoorena mitte küündida võetud suurte eesmärkide kõrgusele, ent üldiselt on leidlikud ja kõditavad loova mõtlemise närvi.
Rohkelt leiab teoseid, mis täidavad saalis labori funktsiooni. Enamik neist on selgelt loetavad, visuaalselt nauditavad ja selge eesmärgiga. Ekspositsiooniga "Veneetsia tulevikusaar" ("Future Island in Venice", Ooze, Holland) on Stockholmi lähedalt Veneetsiasse toodud suured graniitkamakad, et uurida ja kajastada vahemerelise kliima mõju Skandinaavia geoloogilisele kihistusele. Uuringu estetiseerimisele aitab kaasa suur kivilahmakas, millest on läbi juhitud soojussüsteem, et jälgida seesmise soojuskiirguse mõju kivimile. Keskkonnateemalised labori tüüpi väljapanekud mõjusid süvenemisel sümpaatselt.
Suurepärase näitena laboratoorse käsitlusviisi ja esteetika ühendamisest on "Linliku tegeluse juhtumid" ("Instances of Urban Practice" Raumlabor Berlin, Saksamaa). Tutvustati kahte projekti. Üks neist on Tempelhofi endise lennujaama kõrvale tekkinud ujuv ülikool, mis näitas hästi, milline on orgaaniliselt areneva ning elanike vajadustest lähtuva arhitektuuri potentsiaal.
Teatavast oma naba vahtimisest ehk koduregiooni probleemidega tegelemisest ongi sündinud biennaali põnevaimad teosed ja lahendused. Olukorras, kus Hiina külaarhitektuur on taandunud suuresti "megabrežnevkade" rajamisele, oli nii tervitatav kui ka südantsoojendav näha klassikalise Hiina maa-arhitektuuri nüüdisaegsetele vajadustele vastavat remiksimist Line+ Studio "Maanostalgia/Linnaunistus" ("Rural Nostalgia / Urban dream") kantonlikult tihedates makettides.
Makettidest tasub esile tõsta veel projekti "Ühine kodune ruum" ("Commoning Domestic Space", The Open Workshop, Kanada) kui pisikest ja armsalt tolmust modernismipärlikest. 1 : 200 ja 1 : 50 mõõtkavaga mängides on arhitektid tekitanud meeldiva dissonantsi suurema mastaabi pea fašistliku korrektsuse ja väiksema mastaabi helgelt utoopilise jagatud ruumi kontseptsiooni vahel. Lisaks võis armas-piinlikult korrektses maketiansamblis leida arhitektide süütuid möödalaskmisi eluruumide planeerimises, nt ühisruumidesse avanevad magamistoa klaasuksed.
Arhitektuuribiennaali klassikaliste tüüplahenduste seast – uuenduslik materjalikasutus ja informatiivsed pikad seinatekstid – tasub esile tõsta kahte. Uuenduslike materjalide kategoorias säras vaieldamatult põhinäituse tähtteos "Kiudmaja 2021" ("Maison Fibre 2021", Stuttgardi ülikooli instituut ICD/ITKE, Achim Menges, Jan Knipers) ehk esimene klaas- ja süsinikkiust mitmekorruseline struktuur. Kuigi kiulised seinad vihma ja lund hästi veel ei pea, imponeeris projekti säästlikkus: struktuur ise kaalub vaid paarikümne kilo ümber ja kannab 12 inimest. See on justkui võrukaela üleoleku näitamine Le Corbusier' üle. Arhitektid oleksid oma struktuurilahendusega justkui üle moderniseerinud modernismi enda.
Pikkade, kaugelt vaadates lohisevate ja hirmsate, lähedalt teadmisküllaste ja lõbusate seinatekstide kategooria pani kinni töö "Palju maju / Palju sõnu" ("Many Houses / Many Worlds", Mark Jarzombek ja Vikramaditya Prakash, USA). See on teos, milles infograafikaga võetakse lahti koduehituse kulud ning uuritakse luubiga mikrotasandit ning teleskoobiga makrotasandit. Küsitakse, kui palju aega kulus ehitajatel, ja uuritakse, millal valmis raud, millest on valmistatud laudisesse löödud naelad. Aja ja ruumi elegantne ja loetav esitus ning kodu, mitte maja rõhutamine, esitles suuresti plakatil ja videol põhinevat teost piisavalt tugevana, et sellele põhinäituse käsitlemisel pühendada terve lõik.
Arhitektuuri maailmameistrivõistlused
Riikide paviljonide juures tasub meeles hoida, et sisenetakse justkui lahinguväljale. See on riigi kuvandi ülesehitamine, kureerimine ja kinnistamine väljal, mis ulatub biennaali maitseküsimustest kaugemale, arhitektuuri maailma päästva missiooni täiuseni. Halvimal juhul tegeletakse oma naba vahtimise ja tolmurullide koukimisega, parimal juhul väikse koduskasvatatud kaunikese väärika väljatoomisega.
Riikide paviljone on sel aastal biennaalil nii tugevamaid kui nõrgemaid. Minu sümpaatia võitsid projektiga "Puitkarkass" ("Wooden framing") Paul Andersen ja Paul Preisner Chicago ülikoolist. Tegu on tüüpilise puitsõrestik-konstruktsiooniga ning käsitletakse konkreetse hoonetüübi ajalugu nii makettide kui fotode abil. Ekspositsioonis esitatakse äärmiselt tagasihoidlikult ja maitsekalt ehitustraditsiooni potentsiaal, välja on pandud ka biennaali parimad arhitektuurifotod.
Viimase koha annaksin sel aastal Kosovole. Neoonvalgust täispumbatud saalis eksponeeriti lumivalget prügikonteinerit, mis mõjus üheaegselt pretensioonikalt ja arusaamatult, kuid tekitas ka peavalu. Loodan, et ei tee väikerahvale liiga ja ootan kire ja siira huviga, mida näitab Kosovo tulevastel biennaalidel.
Üldiselt võib riikide paviljonid sel aastal jagada kolmeks. Esiteks kompleksnäitused ehk keskkonda või sotsiaalset aspekti puudutavad teemad. Selles žanris esinevad tugevalt Šveits, Hispaania, Itaalia ja Singapur. Siia kuulub ka Eesti väikelinnade keskväljakuid tutvustava ekspositsiooniga "Plats! Väärikas kahanemine!".
Teiseks mõne fenomeni tutvustamine, millele kas otsitakse arhitektuurilist lahendust või mis iseenesest on arhitektuuriline lahendus. Selles kategoorias tasub välja tuua Taani, Albaania ja Hiina.
Kolmandaks kontseptuaalsed installatsioonid, mis üldiselt kalduvad kunstimaailma, nt Tšiili, Iirimaa, Peruu ja Läti.
Osa paviljonide peamised kitsaskohad joonistusid biennaali peenest maitsest tingitud liigse pretensioonikuse tingimustes vägagi nauditavalt välja. Seda nimelt taktitunde puudumisega. Iisraeli paviljoni esimesel korrusel mängitakse publiku hingel läbi kariloomade isikustamine ja neist lugude jutustamine, teisel sõidavad roostevabast terasest morgikartoteegist sisse ja välja loomatopised ja luud. Loodud on küll võluv poeetiline kujund, kuid ekspluateerida lehma nii, et ta pole enamat piimaautomaadist, pole nõnda erinev tema ekspluateerimisest lihtsalt eksponaadina. Samamoodi mõjus brittide paviljon eraomandis avalikust ruumist, mis on nagu hiliskapitalismi etendatud etüüd, kus võltsvuntsidega peategelane otsib prille, mis tal parajasti ees on.
Kellele?
Veneetsia arhitektuuribiennaali ei saa erinevalt mõnest kodumaisest näitusest või sündmusest kerge südamega soovitada. Seda ilmselgete aja- ja rahaküsimuste tõttu. Kes Veneetsiasse juhtub, külastage kindlasti. Kes kaalub biennaali pärast spetsiaalset Veneetsiasse sõitu, siis küllap on teil piisavalt võimalusi, et teada siinkirjutajast paremini.
Veneetsia XVII arhitektuuribiennaal on taas tohutu, aja- ja energiamahukas arhitektuuripidustus. Seekord rõhutatakse rohkem mõtisklust ja kunstilist lahendust kui arhitektuuri ja inseneeriat. Arsenale ja Giardini ekspositsioon saab külastatud kahe päevaga, kui kerge enesepiitsutamine kõlab talutavalt. Väljapanekute nautimiseks ja neisse süvenemiseks soovitan biennaali vaatamiseks võtta neli päeva.
Põhinäitustelt väljaspool tasub kindlasti üles otsida Leedu paviljon, kus "Inimeste planeet" ("Planet of the People", Jan Boelen) on nii vaimukas, mõtlemapanev kui lihtsalt lahe!
Biennaal on üritus rikastele ja ilusatele. Parafraseerides ühte välismaa ajalehte, mille nimi on meelest kulunud, on ta halvimatel hetkedel nagu high-brow-lõbustuspark. Selle aasta parimate näidete puhul seevastu nagu suur ruuge potitäis mulda, kuhu istutatakse tulevikuideed. Kui meeles hoida, kes on biennaali keskmine publik, ei tohiks külastajad, kes peavad ennast mõtlejaks, olla pahased, et nii mitmegi teema üle on arutletud juba kaks aastakümmet. Ekspositsiooni mõte on viia ideed publikuni, kelle laual on iga päev kaaviar. Seda suudetakse küllaltki hästi.
Biennaal on ja jääb populaarteadusliku teksti tasemele. Nüüdiskunsti vaimsus teeb selle teksti aga neetult nauditavaks. | Arvustus. Nüüdiskunstimõtisklus arhitektuurist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljudele ebameeldiva üllatusena allub XVII Veneetsia arhitektuuribiennaal ennemini nüüdiskunsti kui -arhitektuuri käsitlustele. Kõrvu on jäänud poolhalvustavaid iseloomustusi, nagu oleks tegu keskkonna- või sotsioloogiabiennaaliga. Olgu kuidas on, aga selle aasta biennaalil tegeletakse kõvasti unistamise ja mõtisklemisega. Ühtlasi vastatakse üllatuslikult ehituskunsti valdkonna üritusel küsimusele, miks tuleb vaadata nüüdiskunsti poole ning missugune on ühiskonnas kunsti roll.
Selleaastane biennaal on kahetiselt tähelepanuväärne. Tegu on esimese pärast pandeemiat toimuva biennaaliga. COVID-19 räsitud Itaaliast on levinud hirmulugusid, seetõttu oleks võinud oodata täielikku kontrolli ja ekstreemset tõvepelgust, kuid vähemalt septembrikuus sarnaneb olukord kodumaa omaga. Vahe peitub selles, et peale koroonapassi nõutakse kontrolliks näha ka isikut tõendavat dokumenti, kas esitatud pass on ikka selle oma, kes sellega siseneda püüab. See on mõeldud hoiatuseks hipiränduritele, kes ennast võõraste sulgedega ehtides on ujuvasse linna hulpinud ning loodavad väljapanekuga tutvuda.
Teisalt pakub COVID-19 tingitud biennaali edasilükkumine külastajatele topeltmeeldiva külastuse. Kõik osalejad on saanud oma projekti viimistlemiseks lisa-aasta ja paviljonide külastamisel ei pea tegema allahindlust stiilis "kehva teostuse heastab kena mõte". Globaalne pandeemia on keeranud vindi peale ka biennaali selleaastasele ekspositsioone ühendavale probleemipüstitusele "Kuidas me koos elama hakkame?" ("How will we live together?"). Biennaali peakuraatori, liibanoni arhitekti ning Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna dekaani Hashim Sarkisi püstitatud küsimus on biennaali tuum, mille osised on näitusel ja riikide paviljonides läbi hekseldatud ning mõtestatud sama põhjalikult, nagu parajasti tehakse meie kartulipõldudel.
Kõik pilgud tulevikku!
XVII arhitektuuribiennaal on kokku tõmmatud. Peale ristluslaevade läbisõidu keelamise on veneetslaste püüdlused viinud selleni, et kunsti- ja arhitektuuribiennaalil ei pakuta enam võimalust linnas oma suva järgi laiutada. Näitus toimub peamiselt Arsenales ja Giardinis ning biennaali tarbeks riikide paviljone täispikitud pargis. Üksikuid osalejaid, näiteks Taiwani, Horvaatia ja armsa naabri Leedu leiab veel linnast, kuid tegu on hääbuva trendiga.
USA arhitektid Paul Andersen ja Paul Preissner on biennaalile püstitanud neljakorruselise männipuidust karkassi, kus eksponeeritakse puidu kui ehitusmaterjali ajalugu Ühendriikides.
Aleksander Metsamärt
Biennaali üldises struktuuris pole maailmavaatelist muutust toimunud. On suurem kuraatorinäitus ning selle orbiidil tiirlemas terve posu riikide paviljone. Kuraatorinäituse kontseptsioon lähtub suuresti ülal toodud tuumküsimuse osadest, mille kuraator on sättinud näituse alateemadeks. How – mitmesuguste olendite keskel; will – uutes kogukondades; we – tekkivad kogukonnad; live – elavad üle piiride; together – ühe planeedina; ? – ?.
Kuraatori teemapüstituse on oma lähtekohaks võtnud mitme riigi paviljonid ja on vormitud programm, kus teadlikult pakutakse eskiise hea uue ilma motiividel.
Õnneks on põhinäitus kokku pandud küllaldase oiu ja maitsega, et mitte laskuda naiivsusse ja hoolimata sellest, et põhinäitusel võib kohata lahendusi, millest paistab välja looja soov jätta endast hea inimese mulje, püsib tervik mitmekülgne ning on orienteeritud lahenduste otsimisele.
Arhitektuuribüroode loomingu kõrval kohtab palju ülikoolides sündinud teoseid ja ideid. Staararhitekte ja nende viljeldavat staararhitektuuri on siiski tänuväärselt vähe. Zaha Hadidi büroo on Itaalia tütarpaviljonina kavandanud elegantse klaasist ja plastist 3D-prinditud juugendlikult voolava kohtumiste ja kokkusaamiste kapsli, kuid sellega see žanr suuresti ka piirdub.
Põhinäitusel on välja pandud rohkem installatsioone kui makette. Rohkem ideid kui konkreetseid plaane. Näitus paistabki olevat arhitektile orienteeritud, seda küll ebamugaval viisil. Vähem on eksponeeritud plaane ja ideid, rohkem materjale, mis peaksid külastaja mõtlema panema. "Kuhu lähed?" küsib näitus. Loodetavasti kõnetab see küsimus ka arhitektkonda, mitte ainult siinkirjutajat, kes oma põlvnemisega kunstiringkonnast nende ennast piitsutavate mõtisklustega juba tuttav on.
Ühtlasi koorub siit välja biennaali suur võluv paradoks. Tegu on suurepärase arhitektuuri rollist ja võimalustest mõtiskleva näitusega. Nüüdiskunst on hea pool sajandit, kui mitte kogu sajandi, tegelenud mitte esteetiliste naudingute pakkumise, vaid filosofeerimise ja mõtisklemisega, emantsipatsiooniakende märkamise ja nende vahele sõrmede surumisega. Selline suhtumine on igati tervitatav, kuid arhitektuuri valdkonnas – sõrmi on keeruline aknaraamidesse joonestada – võib väheke häirida. Arhitektuur ei paku häid lahendusi veristele paistes sõrmedele. Nautisin seda dissonantsi väga, kuid mõistan, et sihtgrupile võib see olla frustreeriv.
Mitte arhitektuuri-, vaid keskkonna- …
Tõenäoliselt ajab põhinäitus harja punaseks kõigil neil, kelle silmaklapistatud arusaam arhitektuurist põhineb hoonetel ja nende aksessuaaridel. Põhinäitus pöörab mõtte arhitektuurist ja selle võimalustest kiirelt pea peale. Inimkeha kui arhitektuur, tualett kui võitlusväli, marineerumine liminaalsetes paikades. Põhinäitus on kahe jalaga XXI sajandis. Maailmaküla ei nähta enam katastroofi eelmänguna, vaid tuleviku esimese vaatusena, kus pilguga otsitakse, kes võiks midagi teada elutoas kergelt lõhnavast laibast. Tervik väidab enesekindlalt, et kosmopoliitsus on läbi kukkunud ning kohustab arhitektuurilist kujutlusvõimet tõusma ülesannete kõrgusele, saama hakkama sellega, milleks pole seni võimeline olnud ülemaailmne võimumaatriks.
Kujutlusvõime on siin sünnitanud hulga mõtteid, mis võivad kohati pooltoorena mitte küündida võetud suurte eesmärkide kõrgusele, ent üldiselt on leidlikud ja kõditavad loova mõtlemise närvi.
Rohkelt leiab teoseid, mis täidavad saalis labori funktsiooni. Enamik neist on selgelt loetavad, visuaalselt nauditavad ja selge eesmärgiga. Ekspositsiooniga "Veneetsia tulevikusaar" ("Future Island in Venice", Ooze, Holland) on Stockholmi lähedalt Veneetsiasse toodud suured graniitkamakad, et uurida ja kajastada vahemerelise kliima mõju Skandinaavia geoloogilisele kihistusele. Uuringu estetiseerimisele aitab kaasa suur kivilahmakas, millest on läbi juhitud soojussüsteem, et jälgida seesmise soojuskiirguse mõju kivimile. Keskkonnateemalised labori tüüpi väljapanekud mõjusid süvenemisel sümpaatselt.
Suurepärase näitena laboratoorse käsitlusviisi ja esteetika ühendamisest on "Linliku tegeluse juhtumid" ("Instances of Urban Practice" Raumlabor Berlin, Saksamaa). Tutvustati kahte projekti. Üks neist on Tempelhofi endise lennujaama kõrvale tekkinud ujuv ülikool, mis näitas hästi, milline on orgaaniliselt areneva ning elanike vajadustest lähtuva arhitektuuri potentsiaal.
Teatavast oma naba vahtimisest ehk koduregiooni probleemidega tegelemisest ongi sündinud biennaali põnevaimad teosed ja lahendused. Olukorras, kus Hiina külaarhitektuur on taandunud suuresti "megabrežnevkade" rajamisele, oli nii tervitatav kui ka südantsoojendav näha klassikalise Hiina maa-arhitektuuri nüüdisaegsetele vajadustele vastavat remiksimist Line+ Studio "Maanostalgia/Linnaunistus" ("Rural Nostalgia / Urban dream") kantonlikult tihedates makettides.
Makettidest tasub esile tõsta veel projekti "Ühine kodune ruum" ("Commoning Domestic Space", The Open Workshop, Kanada) kui pisikest ja armsalt tolmust modernismipärlikest. 1 : 200 ja 1 : 50 mõõtkavaga mängides on arhitektid tekitanud meeldiva dissonantsi suurema mastaabi pea fašistliku korrektsuse ja väiksema mastaabi helgelt utoopilise jagatud ruumi kontseptsiooni vahel. Lisaks võis armas-piinlikult korrektses maketiansamblis leida arhitektide süütuid möödalaskmisi eluruumide planeerimises, nt ühisruumidesse avanevad magamistoa klaasuksed.
Arhitektuuribiennaali klassikaliste tüüplahenduste seast – uuenduslik materjalikasutus ja informatiivsed pikad seinatekstid – tasub esile tõsta kahte. Uuenduslike materjalide kategoorias säras vaieldamatult põhinäituse tähtteos "Kiudmaja 2021" ("Maison Fibre 2021", Stuttgardi ülikooli instituut ICD/ITKE, Achim Menges, Jan Knipers) ehk esimene klaas- ja süsinikkiust mitmekorruseline struktuur. Kuigi kiulised seinad vihma ja lund hästi veel ei pea, imponeeris projekti säästlikkus: struktuur ise kaalub vaid paarikümne kilo ümber ja kannab 12 inimest. See on justkui võrukaela üleoleku näitamine Le Corbusier' üle. Arhitektid oleksid oma struktuurilahendusega justkui üle moderniseerinud modernismi enda.
Pikkade, kaugelt vaadates lohisevate ja hirmsate, lähedalt teadmisküllaste ja lõbusate seinatekstide kategooria pani kinni töö "Palju maju / Palju sõnu" ("Many Houses / Many Worlds", Mark Jarzombek ja Vikramaditya Prakash, USA). See on teos, milles infograafikaga võetakse lahti koduehituse kulud ning uuritakse luubiga mikrotasandit ning teleskoobiga makrotasandit. Küsitakse, kui palju aega kulus ehitajatel, ja uuritakse, millal valmis raud, millest on valmistatud laudisesse löödud naelad. Aja ja ruumi elegantne ja loetav esitus ning kodu, mitte maja rõhutamine, esitles suuresti plakatil ja videol põhinevat teost piisavalt tugevana, et sellele põhinäituse käsitlemisel pühendada terve lõik.
Arhitektuuri maailmameistrivõistlused
Riikide paviljonide juures tasub meeles hoida, et sisenetakse justkui lahinguväljale. See on riigi kuvandi ülesehitamine, kureerimine ja kinnistamine väljal, mis ulatub biennaali maitseküsimustest kaugemale, arhitektuuri maailma päästva missiooni täiuseni. Halvimal juhul tegeletakse oma naba vahtimise ja tolmurullide koukimisega, parimal juhul väikse koduskasvatatud kaunikese väärika väljatoomisega.
Riikide paviljone on sel aastal biennaalil nii tugevamaid kui nõrgemaid. Minu sümpaatia võitsid projektiga "Puitkarkass" ("Wooden framing") Paul Andersen ja Paul Preisner Chicago ülikoolist. Tegu on tüüpilise puitsõrestik-konstruktsiooniga ning käsitletakse konkreetse hoonetüübi ajalugu nii makettide kui fotode abil. Ekspositsioonis esitatakse äärmiselt tagasihoidlikult ja maitsekalt ehitustraditsiooni potentsiaal, välja on pandud ka biennaali parimad arhitektuurifotod.
Viimase koha annaksin sel aastal Kosovole. Neoonvalgust täispumbatud saalis eksponeeriti lumivalget prügikonteinerit, mis mõjus üheaegselt pretensioonikalt ja arusaamatult, kuid tekitas ka peavalu. Loodan, et ei tee väikerahvale liiga ja ootan kire ja siira huviga, mida näitab Kosovo tulevastel biennaalidel.
Üldiselt võib riikide paviljonid sel aastal jagada kolmeks. Esiteks kompleksnäitused ehk keskkonda või sotsiaalset aspekti puudutavad teemad. Selles žanris esinevad tugevalt Šveits, Hispaania, Itaalia ja Singapur. Siia kuulub ka Eesti väikelinnade keskväljakuid tutvustava ekspositsiooniga "Plats! Väärikas kahanemine!".
Teiseks mõne fenomeni tutvustamine, millele kas otsitakse arhitektuurilist lahendust või mis iseenesest on arhitektuuriline lahendus. Selles kategoorias tasub välja tuua Taani, Albaania ja Hiina.
Kolmandaks kontseptuaalsed installatsioonid, mis üldiselt kalduvad kunstimaailma, nt Tšiili, Iirimaa, Peruu ja Läti.
Osa paviljonide peamised kitsaskohad joonistusid biennaali peenest maitsest tingitud liigse pretensioonikuse tingimustes vägagi nauditavalt välja. Seda nimelt taktitunde puudumisega. Iisraeli paviljoni esimesel korrusel mängitakse publiku hingel läbi kariloomade isikustamine ja neist lugude jutustamine, teisel sõidavad roostevabast terasest morgikartoteegist sisse ja välja loomatopised ja luud. Loodud on küll võluv poeetiline kujund, kuid ekspluateerida lehma nii, et ta pole enamat piimaautomaadist, pole nõnda erinev tema ekspluateerimisest lihtsalt eksponaadina. Samamoodi mõjus brittide paviljon eraomandis avalikust ruumist, mis on nagu hiliskapitalismi etendatud etüüd, kus võltsvuntsidega peategelane otsib prille, mis tal parajasti ees on.
Kellele?
Veneetsia arhitektuuribiennaali ei saa erinevalt mõnest kodumaisest näitusest või sündmusest kerge südamega soovitada. Seda ilmselgete aja- ja rahaküsimuste tõttu. Kes Veneetsiasse juhtub, külastage kindlasti. Kes kaalub biennaali pärast spetsiaalset Veneetsiasse sõitu, siis küllap on teil piisavalt võimalusi, et teada siinkirjutajast paremini.
Veneetsia XVII arhitektuuribiennaal on taas tohutu, aja- ja energiamahukas arhitektuuripidustus. Seekord rõhutatakse rohkem mõtisklust ja kunstilist lahendust kui arhitektuuri ja inseneeriat. Arsenale ja Giardini ekspositsioon saab külastatud kahe päevaga, kui kerge enesepiitsutamine kõlab talutavalt. Väljapanekute nautimiseks ja neisse süvenemiseks soovitan biennaali vaatamiseks võtta neli päeva.
Põhinäitustelt väljaspool tasub kindlasti üles otsida Leedu paviljon, kus "Inimeste planeet" ("Planet of the People", Jan Boelen) on nii vaimukas, mõtlemapanev kui lihtsalt lahe!
Biennaal on üritus rikastele ja ilusatele. Parafraseerides ühte välismaa ajalehte, mille nimi on meelest kulunud, on ta halvimatel hetkedel nagu high-brow-lõbustuspark. Selle aasta parimate näidete puhul seevastu nagu suur ruuge potitäis mulda, kuhu istutatakse tulevikuideed. Kui meeles hoida, kes on biennaali keskmine publik, ei tohiks külastajad, kes peavad ennast mõtlejaks, olla pahased, et nii mitmegi teema üle on arutletud juba kaks aastakümmet. Ekspositsiooni mõte on viia ideed publikuni, kelle laual on iga päev kaaviar. Seda suudetakse küllaltki hästi.
Biennaal on ja jääb populaarteadusliku teksti tasemele. Nüüdiskunsti vaimsus teeb selle teksti aga neetult nauditavaks.
### Response:
Arvustus. Nüüdiskunstimõtisklus arhitektuurist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Epidemioloogiliste andmete alusel on väidetud, et jämesoolevähi uute diagnooside hulk kasvab 2030. aastaks 60 protsenti, mida on seostatud eeskätt elustiili, sealhulgas toitumis- ja liikumisviiside muutumisega.
Praeguses sõeluuringute praktikas püütakse esmalt tuvastada väljaheiteproovidest silmale märkamatuks jäävaid vere jääke, misjärel tehakse koloskoopia, et tuvastada sooleseinal võimalikke kasvajaid. Eestis tehtud sõeluuringutel kasutatakse roojast peitvere tuvastamiseks immunokeemilist peitveretesti ehk FIT-testi.
"Paraku on sõeluuringuprogrammides hetkel veel mitmeid probleeme: kasutatud meetodid ei ole vähieelsete staadiumite tuvastamiseks piisavalt tundlikud, ühel viiendikul annab peitveretest valepositiivseid tulemusi ning lisaks võtab Eestis jämesoolevähi sõeluuringutest osa vaid umbes pool kutsututest," märkis Tartu Ülikooli mikrobioomika spetsialist ja töö juhtautor Kertu Liis Krigul.
Aina kasvav hulk tõendeid viitab, et soolestiku mikrobioota ehk mikroorganismide kooslus on jämesoolevähi väljakujunemisel oluline tegur. Nimelt on leitud jämesoolevähile ja ka igale vähistaadiumile omane mikroobikooslus. Seega võiks mikrobioomi analüüsimine koos peitveretesti tulemustega muuta jämesoolevähi diagnoosimise tõhusamaks.
Teadustöö autorid leidsid vabatahtlikke kaasates, et peitveretesti tuube saab kasutada jämesoolevähi sõeluuringutes ka mikrobioomi uurimiseks, vältides sellega lisaväljaheite proovi kogumist ja külmutamist. Kriguli sõnul võiks see meetod olla ka potentsiaalselt kulutõhusam.
"Lisaks vähiuuringutele võiks peitveretesti tuubis väljaheite kogumine olla hea viis uurimaks teisi soolestikuga seotud haigusi, näiteks kõhunäärmevähki, põletikulisi soolehaigusi ja sapiteede põletikku, mida on ka varem juba mikrobioomi muutustega seostatud. Muuhulgas võiks sellist kogumisstrateegiat kasutada ka biopankade, nagu geenivaramu puhul proovide massiliseks kogumiseks, mil kiire külmutamine pole reeglina võimalik," arvas Krigul.
Artikkel ilmus ajakirjas Scientific Reports. | Mikroobide uurimine aitab tõhustada jämesoolevähi ennetust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Epidemioloogiliste andmete alusel on väidetud, et jämesoolevähi uute diagnooside hulk kasvab 2030. aastaks 60 protsenti, mida on seostatud eeskätt elustiili, sealhulgas toitumis- ja liikumisviiside muutumisega.
Praeguses sõeluuringute praktikas püütakse esmalt tuvastada väljaheiteproovidest silmale märkamatuks jäävaid vere jääke, misjärel tehakse koloskoopia, et tuvastada sooleseinal võimalikke kasvajaid. Eestis tehtud sõeluuringutel kasutatakse roojast peitvere tuvastamiseks immunokeemilist peitveretesti ehk FIT-testi.
"Paraku on sõeluuringuprogrammides hetkel veel mitmeid probleeme: kasutatud meetodid ei ole vähieelsete staadiumite tuvastamiseks piisavalt tundlikud, ühel viiendikul annab peitveretest valepositiivseid tulemusi ning lisaks võtab Eestis jämesoolevähi sõeluuringutest osa vaid umbes pool kutsututest," märkis Tartu Ülikooli mikrobioomika spetsialist ja töö juhtautor Kertu Liis Krigul.
Aina kasvav hulk tõendeid viitab, et soolestiku mikrobioota ehk mikroorganismide kooslus on jämesoolevähi väljakujunemisel oluline tegur. Nimelt on leitud jämesoolevähile ja ka igale vähistaadiumile omane mikroobikooslus. Seega võiks mikrobioomi analüüsimine koos peitveretesti tulemustega muuta jämesoolevähi diagnoosimise tõhusamaks.
Teadustöö autorid leidsid vabatahtlikke kaasates, et peitveretesti tuube saab kasutada jämesoolevähi sõeluuringutes ka mikrobioomi uurimiseks, vältides sellega lisaväljaheite proovi kogumist ja külmutamist. Kriguli sõnul võiks see meetod olla ka potentsiaalselt kulutõhusam.
"Lisaks vähiuuringutele võiks peitveretesti tuubis väljaheite kogumine olla hea viis uurimaks teisi soolestikuga seotud haigusi, näiteks kõhunäärmevähki, põletikulisi soolehaigusi ja sapiteede põletikku, mida on ka varem juba mikrobioomi muutustega seostatud. Muuhulgas võiks sellist kogumisstrateegiat kasutada ka biopankade, nagu geenivaramu puhul proovide massiliseks kogumiseks, mil kiire külmutamine pole reeglina võimalik," arvas Krigul.
Artikkel ilmus ajakirjas Scientific Reports.
### Response:
Mikroobide uurimine aitab tõhustada jämesoolevähi ennetust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meieri võiduajaks oli ligi kolmetunnise võistluspäeva järel 12.52,836, millega ta edestas Sophie Bagnalli 4,119 ja Ana Leitet 44,589 sekundiga.
"Öösel sadanud vihm muutis radu, samas natuke ka parandas. Kuigi kivid läksid libedaks ja ohtlikuks, siis tolmu enam nii palju polnud," rääkis Meier. "Rajal oli palju kivisektoreid ja laskumisnurki. Õnneks kõik nipid-napid suutsin ära kontrollida ja püsisin rattal. Sõitsime iirlannaga ühes tempos, seega on mul hea meel võitjana väljuda."
Portugali enduro karikasarja viimane etapp toimub oktoobri lõpus. | Meier võitis Portugalis enduro karikasarja etapi ja jätkab liidrina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meieri võiduajaks oli ligi kolmetunnise võistluspäeva järel 12.52,836, millega ta edestas Sophie Bagnalli 4,119 ja Ana Leitet 44,589 sekundiga.
"Öösel sadanud vihm muutis radu, samas natuke ka parandas. Kuigi kivid läksid libedaks ja ohtlikuks, siis tolmu enam nii palju polnud," rääkis Meier. "Rajal oli palju kivisektoreid ja laskumisnurki. Õnneks kõik nipid-napid suutsin ära kontrollida ja püsisin rattal. Sõitsime iirlannaga ühes tempos, seega on mul hea meel võitjana väljuda."
Portugali enduro karikasarja viimane etapp toimub oktoobri lõpus.
### Response:
Meier võitis Portugalis enduro karikasarja etapi ja jätkab liidrina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mart Laar "Hoia Ronk. Ühe konservatiivi elukaar" (Varrak)
Mart Laari raamat Karl August Hindreyst on õpikunäide sellest, kuidas kirjutada ühest vanaaegsest vanamehest (kessugusena Hindrey enamasti meelepilti tuleb, kui üldse tuleb) niiviisi, et võhik õhinal lugeda ja vaimustudagi saab. Kujutan vägagi hästi ette, kuidas tänapäeva noor (ja kes see selline õigupoolest on?) võtab ja loeb "Hoia Ronka" kui suurepärast põnevikku. Kus kirjeldatu juhtumisi kipub ka ajaloolisele tõele vastama.
Ma ei tea, kas mängib siin oma ja olulist rolli seegi, et Hindreyst kirjutamine on Laaril mõtteis olnud juba varasest noorusest saati, ent raamatus on tõepoolest toda noortepärast hoogu ja kirglikkust, mis sobib Hindrey elutakti tabamiseks täpselt õigesti. Enne vanaaegseks vanameheks kasvamist (ja ikka päris rokenroll vanamees sai temast) möllas Hindrey täiega ja kõigil rinnetel, viimast sageli ka sõna otseses mõttes. Pani hullu ja risti ette ei löönud. Mida iganes elu ette ei veeretanud, Hindreyl läks silm särama, kõik uus ja huvitav tuli ära proovida, olgu kodus või kaugemal. Ja tema kaugused olid tõesti kaugel, Kongoni välja. Euroopa oli nagu teine kodu ja mingi tühine rahamure teda tagasi ei hoidnud. Raha polnud kunagi, aga kusagilt sai seda alati, sai ka hästi süüa ja head napsu ja vahel võis ka võlgu klaarida. Selle taha sõit seisma ei jäänud ja üks suur sõit läbi aja ja ilma ta elu oligi. Mart Laar kirjeldab seda täie mõnuga. Stiilinäide (suvi 1941, Hindrey saabub Tartusse, kust punavägi just välja löödud): "Kõigepealt "vabastas" Hindrey Werneri kohviku: pani Kambjast kaasa võetud jahipüssi nurka ning asus kohvikut põhjalikumalt üle vaatama. See võttis loomulikult aega ning lõplikult sai Werner vabastatud alles järgmiseks hommikuks. Seejärel läks Hindrey vabastama Postimehe toimetust."
Suurepärane teos ühest me ajaloo põnevamast kultuuritegelasest, kes väga paljudes asjades esimene oli, kui ka tingimata suurimaks ei tõusnud. Vaid see, miks autor Hindreyd konservatiiviks peab, paneb mind natuke kukalt kratsima. Mulle jäi Hindreyst küll kaunis radikaalne mulje. Samas on öeldud, et konservatiivsed vaated on need, mis konservatiivi vanaisa ajal radikaalsed olid. Ja Hindrey sobiks Laarile vanaisaks ju väga hästi!
Piet Oudolf, Henk Gerritsen "Loodusaia taimed" (Hea Lugu)
Taimeraamatud on natuke nagu kokaraamatud. Ühes servas on arvukate ilupiltidega läikteosed, mis sobivad heal juhul isu ja huvi äratama ning teises veeres põhjaliku peenikese kirjaga täidetud teaduspoolsed teosed spetsialistidele. Ja sinna vahele jäävad kõikvõimalikes stiilides kõikvõimalikele sihtrühmadele suunatud üllitised, mille hulgas leidub head ja paremat ning ka kehva ja kehvemat. Enamikule meist on abi ja rõõmu just sellest vahepealsest osast. Ja mõistagi sest heast ja paremast.
Piet Oudolf ja Henk Gerritsen on nimed, mis aia- ja maastikukujundusega vähegi kokku puutunud inimestele tutvustamist ei vaja. Oma ala klassikud mõlemad. "Loodusaia taimede" ilmumine eesti keeles on tõesti tore – siin tuuakse eelmainitud äärmused kenasti keskpõrandale kokku. Ilupildiga ei koonerdata, aga põhjalikkuses ja üksikasjalikkuses järeleandmisi ei tehta. Raamatut võib päris pikalt ja mõnuga lehitseda kas või ainult pildimaterjaliga tutvudes. Ja kui lugema hakata, siis jätkub palju kauemaks.
Ma ei arvagi, et oleks liiga palju neid, kes seda tüüpi raamatu ühe hooga selgest huvist otsast otsani läbi lugeda võtavad. Kuigi üks öökapiraamatutest võib ta vabalt olla – miks mitte lugeda igal õhtul endale unejutuks mõne taime või koosluse või aiandamisnõksu kohta. Põhilises on tegu ikkagi teatmeteosega, mida avada vajadusel ning keskmise reipa mullanokkija teadmistarvidust peaks ta rahuldama päris pikka aega. Eks ta ongi üsna aegumatu raamat, algvariant juba üle kolmekümne aasta vana, aga pidevalt täiendet ja kohendet. Eestikeelne tõlge on värskeimast võimalikust.
Teada asi, et seda tüüpi raamatute korrigeerimine ja trükieelne ülelugemine on üks paras piin ja vaev ning et trükiveakurat kipub end ikka ilmutama jämedas kirjas ja silmatorkavates kohtades. Lahknevused sisukorras ja sisus ikkagi pisut häirivad. Kui sisukorras seisab teise osa nimena "Kasutamine", aga sees on kirjas "Kasutus", siis olgu pealegi, kuigi vahe on tähendustel olemas, aga kui kolmanda osa puhul on sisukorras "Istutusplaanid ja taimekooslused" ja sisus "Istutusskeemid & kombinatsioonid", siis on vist kübeke liiga vabalt võetud. Loodan, et raamat ostetakse kähku ära, sest väärt on ta ostmist küll ja veel, ning et järgmises trükis saavad näpuvead korda. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Mart Laar ja "Loodusaia taimed" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mart Laar "Hoia Ronk. Ühe konservatiivi elukaar" (Varrak)
Mart Laari raamat Karl August Hindreyst on õpikunäide sellest, kuidas kirjutada ühest vanaaegsest vanamehest (kessugusena Hindrey enamasti meelepilti tuleb, kui üldse tuleb) niiviisi, et võhik õhinal lugeda ja vaimustudagi saab. Kujutan vägagi hästi ette, kuidas tänapäeva noor (ja kes see selline õigupoolest on?) võtab ja loeb "Hoia Ronka" kui suurepärast põnevikku. Kus kirjeldatu juhtumisi kipub ka ajaloolisele tõele vastama.
Ma ei tea, kas mängib siin oma ja olulist rolli seegi, et Hindreyst kirjutamine on Laaril mõtteis olnud juba varasest noorusest saati, ent raamatus on tõepoolest toda noortepärast hoogu ja kirglikkust, mis sobib Hindrey elutakti tabamiseks täpselt õigesti. Enne vanaaegseks vanameheks kasvamist (ja ikka päris rokenroll vanamees sai temast) möllas Hindrey täiega ja kõigil rinnetel, viimast sageli ka sõna otseses mõttes. Pani hullu ja risti ette ei löönud. Mida iganes elu ette ei veeretanud, Hindreyl läks silm särama, kõik uus ja huvitav tuli ära proovida, olgu kodus või kaugemal. Ja tema kaugused olid tõesti kaugel, Kongoni välja. Euroopa oli nagu teine kodu ja mingi tühine rahamure teda tagasi ei hoidnud. Raha polnud kunagi, aga kusagilt sai seda alati, sai ka hästi süüa ja head napsu ja vahel võis ka võlgu klaarida. Selle taha sõit seisma ei jäänud ja üks suur sõit läbi aja ja ilma ta elu oligi. Mart Laar kirjeldab seda täie mõnuga. Stiilinäide (suvi 1941, Hindrey saabub Tartusse, kust punavägi just välja löödud): "Kõigepealt "vabastas" Hindrey Werneri kohviku: pani Kambjast kaasa võetud jahipüssi nurka ning asus kohvikut põhjalikumalt üle vaatama. See võttis loomulikult aega ning lõplikult sai Werner vabastatud alles järgmiseks hommikuks. Seejärel läks Hindrey vabastama Postimehe toimetust."
Suurepärane teos ühest me ajaloo põnevamast kultuuritegelasest, kes väga paljudes asjades esimene oli, kui ka tingimata suurimaks ei tõusnud. Vaid see, miks autor Hindreyd konservatiiviks peab, paneb mind natuke kukalt kratsima. Mulle jäi Hindreyst küll kaunis radikaalne mulje. Samas on öeldud, et konservatiivsed vaated on need, mis konservatiivi vanaisa ajal radikaalsed olid. Ja Hindrey sobiks Laarile vanaisaks ju väga hästi!
Piet Oudolf, Henk Gerritsen "Loodusaia taimed" (Hea Lugu)
Taimeraamatud on natuke nagu kokaraamatud. Ühes servas on arvukate ilupiltidega läikteosed, mis sobivad heal juhul isu ja huvi äratama ning teises veeres põhjaliku peenikese kirjaga täidetud teaduspoolsed teosed spetsialistidele. Ja sinna vahele jäävad kõikvõimalikes stiilides kõikvõimalikele sihtrühmadele suunatud üllitised, mille hulgas leidub head ja paremat ning ka kehva ja kehvemat. Enamikule meist on abi ja rõõmu just sellest vahepealsest osast. Ja mõistagi sest heast ja paremast.
Piet Oudolf ja Henk Gerritsen on nimed, mis aia- ja maastikukujundusega vähegi kokku puutunud inimestele tutvustamist ei vaja. Oma ala klassikud mõlemad. "Loodusaia taimede" ilmumine eesti keeles on tõesti tore – siin tuuakse eelmainitud äärmused kenasti keskpõrandale kokku. Ilupildiga ei koonerdata, aga põhjalikkuses ja üksikasjalikkuses järeleandmisi ei tehta. Raamatut võib päris pikalt ja mõnuga lehitseda kas või ainult pildimaterjaliga tutvudes. Ja kui lugema hakata, siis jätkub palju kauemaks.
Ma ei arvagi, et oleks liiga palju neid, kes seda tüüpi raamatu ühe hooga selgest huvist otsast otsani läbi lugeda võtavad. Kuigi üks öökapiraamatutest võib ta vabalt olla – miks mitte lugeda igal õhtul endale unejutuks mõne taime või koosluse või aiandamisnõksu kohta. Põhilises on tegu ikkagi teatmeteosega, mida avada vajadusel ning keskmise reipa mullanokkija teadmistarvidust peaks ta rahuldama päris pikka aega. Eks ta ongi üsna aegumatu raamat, algvariant juba üle kolmekümne aasta vana, aga pidevalt täiendet ja kohendet. Eestikeelne tõlge on värskeimast võimalikust.
Teada asi, et seda tüüpi raamatute korrigeerimine ja trükieelne ülelugemine on üks paras piin ja vaev ning et trükiveakurat kipub end ikka ilmutama jämedas kirjas ja silmatorkavates kohtades. Lahknevused sisukorras ja sisus ikkagi pisut häirivad. Kui sisukorras seisab teise osa nimena "Kasutamine", aga sees on kirjas "Kasutus", siis olgu pealegi, kuigi vahe on tähendustel olemas, aga kui kolmanda osa puhul on sisukorras "Istutusplaanid ja taimekooslused" ja sisus "Istutusskeemid & kombinatsioonid", siis on vist kübeke liiga vabalt võetud. Loodan, et raamat ostetakse kähku ära, sest väärt on ta ostmist küll ja veel, ning et järgmises trükis saavad näpuvead korda.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Mart Laar ja "Loodusaia taimed" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahetusprotseduurid algavad 11. oktoobril kell 14.15 valitud presidendi Alar Karise ja tema abikaasa saabumisega Kadriorgu presidendi kantselei hoonesse, kus neid võtavad vastu president Kersti Kaljulaid koos oma abikaasaga.
Pärast ühispilti sõidavad mõlemad paarid Toompeale, kusjuures ühes autos on Kaljulaid ja Karis, teises nende abikaasad. Toompea lossi platsil on selleks ajaks juba üles rivistatud kaitseväe- ja kaitseliidu juhtkond, sõjaväepolitsei vahipataljoni aukompanii ja auvahtkond ning orkester.
Kaljulaidi ja Karise saabumisel Toompeale Lossi platsile kell 14.45 mängib orkester hümni ning lahkuv president inspekteerib aukompaniid. Pärast aukompanii ülevaatust kätleb riigipea sõjaväelastega ning suundub koos valitud presidendi ja abikaasadega riigikogu hoonesse.
Pärast lühikest puhkehetke riigikogu esimehe kabinetis suunduvad Kaljulaid ja Karis riigikogu istungisaali, kus kell kolm algab istung. Seal peab Kaljulaid lühikese kõne, misjärel annab Karis ametivande ning toimub presidendi ametiketi üleandmine Karisele.
Ametiketi kaelapaneku järel peab riigikogu ees kõne uus Eesti president Alar Karis, misjärel suunduvad presidendid koos abikaasadega taas riigikogu esimehe kabinetti. Sealt suunduvad nad riigikogu Valgesse saali, kus annavad allkirjad riigikogu külaliste raamatusse ning seejärel teevad mõlemad paarid lippude ees ametliku ühisfoto. Umbes kolmveerand neli suunduvad riigikogu hoone suure värava kaudu uuesti Lossi platsile.
Mõlema presidendipaari väljumise järel mängitakse uuesti Eesti hümni ning president Karis inspekteerib aukompaniid.
Kersti Kaljulaidi ametisseastumise tseremoonia 2016. aasta 10. oktoobril. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Seejärel suunduvad mõlemad paarid Kadriorgu, kusjuures seekord on esimeses autos juba Karis oma abikaasaga, teises aga Kaljulaid oma abikaasaga.
Presidendi kantselei hoones tervitavad Karise ja Kaljulaidi saabumisel neid kantselei töötajad, nendega koos tehakse ühisfoto ning Karis annab Kaljulaidile üle lipu, mis on lossilt maha võetud 11. oktoobril.
Kell viis õhtul algab Kadrioru kunstimuuseumis presidendi vastuvõtt põhiseaduslike institutsioonide esindajatele, valitsuse liikmetele, kõrgematele riigiametnikele ja diplomaatilisele korpusele. Samuti on vastuvõtule kutsutud president Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel abikaasadega. Vastuvõtul peavad tervituskõne Karis, riigikogu esimees Jüri Ratas ning peaminister Kaja Kallas.
Kersti Kaljulaidi ja Toomas Hendrik Ilvese vastuvõtt Kadrioru kunstimuuseumis 2016. aastal pärast Kaljulaidi ametisse astumist. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Karis lahkub vastuvõtult enne seitset, misjärel annab õhtusöögi oma perele ja meeskonnale.
Riigikogu valis Karise Eesti järgmiseks presidendiks 31. augustil toimunud erakorralisel istungjärgul, salajasel hääletusel toetas teda 72 riigikogu liiget. Presidendi ametiaeg kestab viis aastat. | Presidendivahetuse tseremoonia Toompeal kestab pisut üle tunni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahetusprotseduurid algavad 11. oktoobril kell 14.15 valitud presidendi Alar Karise ja tema abikaasa saabumisega Kadriorgu presidendi kantselei hoonesse, kus neid võtavad vastu president Kersti Kaljulaid koos oma abikaasaga.
Pärast ühispilti sõidavad mõlemad paarid Toompeale, kusjuures ühes autos on Kaljulaid ja Karis, teises nende abikaasad. Toompea lossi platsil on selleks ajaks juba üles rivistatud kaitseväe- ja kaitseliidu juhtkond, sõjaväepolitsei vahipataljoni aukompanii ja auvahtkond ning orkester.
Kaljulaidi ja Karise saabumisel Toompeale Lossi platsile kell 14.45 mängib orkester hümni ning lahkuv president inspekteerib aukompaniid. Pärast aukompanii ülevaatust kätleb riigipea sõjaväelastega ning suundub koos valitud presidendi ja abikaasadega riigikogu hoonesse.
Pärast lühikest puhkehetke riigikogu esimehe kabinetis suunduvad Kaljulaid ja Karis riigikogu istungisaali, kus kell kolm algab istung. Seal peab Kaljulaid lühikese kõne, misjärel annab Karis ametivande ning toimub presidendi ametiketi üleandmine Karisele.
Ametiketi kaelapaneku järel peab riigikogu ees kõne uus Eesti president Alar Karis, misjärel suunduvad presidendid koos abikaasadega taas riigikogu esimehe kabinetti. Sealt suunduvad nad riigikogu Valgesse saali, kus annavad allkirjad riigikogu külaliste raamatusse ning seejärel teevad mõlemad paarid lippude ees ametliku ühisfoto. Umbes kolmveerand neli suunduvad riigikogu hoone suure värava kaudu uuesti Lossi platsile.
Mõlema presidendipaari väljumise järel mängitakse uuesti Eesti hümni ning president Karis inspekteerib aukompaniid.
Kersti Kaljulaidi ametisseastumise tseremoonia 2016. aasta 10. oktoobril. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Seejärel suunduvad mõlemad paarid Kadriorgu, kusjuures seekord on esimeses autos juba Karis oma abikaasaga, teises aga Kaljulaid oma abikaasaga.
Presidendi kantselei hoones tervitavad Karise ja Kaljulaidi saabumisel neid kantselei töötajad, nendega koos tehakse ühisfoto ning Karis annab Kaljulaidile üle lipu, mis on lossilt maha võetud 11. oktoobril.
Kell viis õhtul algab Kadrioru kunstimuuseumis presidendi vastuvõtt põhiseaduslike institutsioonide esindajatele, valitsuse liikmetele, kõrgematele riigiametnikele ja diplomaatilisele korpusele. Samuti on vastuvõtule kutsutud president Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel abikaasadega. Vastuvõtul peavad tervituskõne Karis, riigikogu esimees Jüri Ratas ning peaminister Kaja Kallas.
Kersti Kaljulaidi ja Toomas Hendrik Ilvese vastuvõtt Kadrioru kunstimuuseumis 2016. aastal pärast Kaljulaidi ametisse astumist. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Karis lahkub vastuvõtult enne seitset, misjärel annab õhtusöögi oma perele ja meeskonnale.
Riigikogu valis Karise Eesti järgmiseks presidendiks 31. augustil toimunud erakorralisel istungjärgul, salajasel hääletusel toetas teda 72 riigikogu liiget. Presidendi ametiaeg kestab viis aastat.
### Response:
Presidendivahetuse tseremoonia Toompeal kestab pisut üle tunni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kubassova skooris umbes 20 meetrilt, lüües palli alla nurka. Miriam Picchi lisas hiljem veel kaks väravat, neist esimese puhul saatis ta võrku Kubassova lattilöögist tagasipõrganud palli, ning Como võitis 3:0, vahendab Soccernet.ee.
Kolme kohtumisega on Como saanud kaks võitu ja ühe kaotuse.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Kubassova lõi Como eest Serie B-s esimese värava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kubassova skooris umbes 20 meetrilt, lüües palli alla nurka. Miriam Picchi lisas hiljem veel kaks väravat, neist esimese puhul saatis ta võrku Kubassova lattilöögist tagasipõrganud palli, ning Como võitis 3:0, vahendab Soccernet.ee.
Kolme kohtumisega on Como saanud kaks võitu ja ühe kaotuse.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Kubassova lõi Como eest Serie B-s esimese värava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus nõustus sügisesel eelarvearutelul suurendama tubakaaktsiisist saadavat tulu veel 17 miljoni euro võrra. Kevadel lepiti kokku aktsiisi tõstmises 200 miljoni euro võrra.
Tubakaaktsiis tõuseb kohe 2022. aasta alguses. 2022. aasta juulis tõuseb aktsiis veelgi. Samuti tõuseb tubakaaktsiis kaks korda 2023. aastal.
Aktsiisitõusude tulemusel kallineb suitsupaki hind 11 protsendi võrra. Isekeeratava tubaka hind tõuseb 35 protsendi võrra. Sigarillode hind tõuseb 17 protsendi võrra.
Maksutõusude tulemusena tõuseb suitsupaki keskmine hind üle 10 euro.
Valitsus eeldab, et aktsiisitõusudega väheneb tubakatoodete tarbimine. Siiski võib kõrgem tubakaaktsiis kaasa tuua ka salakaubaveo kasvu.
Eestis maksab suitsupakk umbes viis eurot. Keeratav tubakas on veel odavam.
Valitsus plaanib ka tubakaseaduste reformimist. Tubakatoodetelt kaovad kõik kaubamärgid ja logod. Laiendatakse suitsetamiskeeldu. Suitsetamine keelatakse avalikes randades ja bussipeatustes. Piiratakse ka terassidel suitsetamist. | Soomes hakkab suitsupakk maksma üle 10 euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus nõustus sügisesel eelarvearutelul suurendama tubakaaktsiisist saadavat tulu veel 17 miljoni euro võrra. Kevadel lepiti kokku aktsiisi tõstmises 200 miljoni euro võrra.
Tubakaaktsiis tõuseb kohe 2022. aasta alguses. 2022. aasta juulis tõuseb aktsiis veelgi. Samuti tõuseb tubakaaktsiis kaks korda 2023. aastal.
Aktsiisitõusude tulemusel kallineb suitsupaki hind 11 protsendi võrra. Isekeeratava tubaka hind tõuseb 35 protsendi võrra. Sigarillode hind tõuseb 17 protsendi võrra.
Maksutõusude tulemusena tõuseb suitsupaki keskmine hind üle 10 euro.
Valitsus eeldab, et aktsiisitõusudega väheneb tubakatoodete tarbimine. Siiski võib kõrgem tubakaaktsiis kaasa tuua ka salakaubaveo kasvu.
Eestis maksab suitsupakk umbes viis eurot. Keeratav tubakas on veel odavam.
Valitsus plaanib ka tubakaseaduste reformimist. Tubakatoodetelt kaovad kõik kaubamärgid ja logod. Laiendatakse suitsetamiskeeldu. Suitsetamine keelatakse avalikes randades ja bussipeatustes. Piiratakse ka terassidel suitsetamist.
### Response:
Soomes hakkab suitsupakk maksma üle 10 euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti digitiiger tegi e-riigi arengus suure hüppe 2005. aastal, kui võtsime kasutusele elektroonilise hääletamise. Sellest, mis kunagi tundus ulme, on nüüdseks saanud täiesti tavapärane hääletamisviis, milleta valimisi enam ette ei kujutakski.
E-hääletamine annab valijale võimaluse riigiasjades kaasa rääkida sõltumata kohast või ajast. Kui kiiresti peaks e-hääletamine tehnoloogia arenguga sammu pidama ja milline võiks olla järgmine arenguhüpe?
Nende küsimustega on tegelenud kaks hiljuti valminud uuringut. Üks neist leidis, et idee rakendada e-hääletamisel näotuvastust ei ole veel küps. Teine uuring analüüsis nutiseadmega hääletamise teostatavust.
Arvuti versus nutiseade
Praegu saab e-hääletada vaid arvutis ja selleks on vaja kas ID-kaardi lugejat või mobiil-ID-d. Riigikogu valimistel 2019. aastal andsid valijad kokku 247 232 e-häält, mis moodustas häälte koguarvust rohkem kui kolmandiku. E-häälte arvu osakaal on iga valimisega järjest kasvanud.
Kui e-hääletamise algusaegadel rohkem kui viisteist aastat tagasi oli küsimus selles, kas inimesel on kodus arvuti või üldse oskuseid seda kasutada, siis nüüdseks saame küsida juba niipidi, et kas inimesed enam kasutavadki oma e-riigi toiminguteks arvutit. Ehk oleme juba jõudnud selleni, et internetipõhiseid teenuseid tarbitakse peamiselt nutivahenditest?
M-hääletamise kasuks
Esmalt argumendid m-hääletamise poolt.
Statistika kinnitab, et nutiseadmete kasutamine on kasvutrendis. Aastal 2020 kasutas Eesti elanikkonnast 98 protsenti internetti ja nendest omakorda 83 protsenti kasutas selleks nutitelefoni (Milos). Nutiseadmeid kasutatakse üha enam igapäevasteks toiminguteks, seetõttu asetuks ka nutiseadmega hääletamise võimalus valijatele juba harjumuspärasesse keskkonda.
Ka koroonapandeemia aeg on selgelt näidanud nutiseadmete tõusvat populaarsust ja vajalikkust. Nutiseadmega hääletamise võimaluse loomine laiendaks taolistes keerulistes olukordades valikut anda hääl lisaks jaoskonnale või arvutit kasutades.
Küsimus on päevakorras seda enam, et praeguseid nakatumisnumbreid ja prognoose vaadates ei tohi me ka sügiseste kohalike valimiste eel koroonaviirusega seoses valvsust kaotada.
M-hääletamise kahjuks
Nüüd aga käime läbi m-hääletamise riskikohad. Ehkki valija jaoks ei pruugi nutiseadmega hääletamine arvutis hääle andmisest palju erineda, muudaks selline hääletamisviis e-hääletamise süsteemi keerukamaks ja tooks kaasa uusi võimalikke turvariske.
Riigi valimisteenistuse ja Riigi Infosüsteemi Ameti tellitud esmane analüüs m-hääletamise võimalikkusest tõi esile mitmeid ohukohti, mida tuleks m-hääletamise kasutuselevõtmisel kindlasti maandada. Suur osa riske tulenevad nutiseadmete uuendamata või aegunud operatsioonisüsteemidest.
"Praegu on m-ID seotud nutitelefoniga ja valimisrakendus arvutiga, kuid m-hääletamine toob mõlemad ühte seadmesse kokku."
Teine probleem puudutab valijarakenduse levitamist – seda saab teha ainult Apple'i ja Google'i poodide kaudu, mis aga ei ole valimiste korraldajate kontrolli all. Lisaks tekib risk ründaja ligipääsuks hääletaja elektroonilisele identiteedile nutiseadme kaudu. Praegu on m-ID seotud nutitelefoniga ja valimisrakendus arvutiga, kuid m-hääletamine toob mõlemad ühte seadmesse kokku.
Riskide maandamine
Üks võimalus e-hääletamise turvalisuse tõstmiseks on valija tagasisidekanali loomine. Sellise alternatiivi pakkus välja ka näotuvastuse lisamise mõistlikkust kaalunud uuring. Selleks, et valijal oleks kindlus, et keegi pole tema eest hääletanud, teavitatakse valijat kas e-kirja või SMS-i teel faktist, et tema nimel on antud hääl.
See aitab ära hoida riski, et keegi hääletab valija eest tema teadmata – näiteks kui valija nutiseade või PIN-koodid on sattunud kellegi teise kätte.
Sügisest kasutusele võetav elektrooniline valijate nimekiri võimaldaks sellise teavituse luua ka valimisjaoskonnas pabersedeliga hääletanutele. Igal juhul on teise inimese identiteedi vargus seadusevastane ja karistatav, ükskõik, kas see toimub elektroonilises või füüsilises maailmas.
M-hääletamise teostatavust kaalunud uuring leidis, et loetletud probleemide lahendamisel on sellise hääletamisviisi lisamine võimalik. Ka praeguse valitsuse koalitsioonilepe näeb ette luua rohkem e-kodaniku mobiilirakendusi, mis tagavad kaasaegsed võimalused peamistes riigiprotsessides, sealhulgas ka e-hääletamisel, osalemiseks.
Järgmine samm m-hääletamise töökindluses ja turvalisuses veendumiseks on testlahenduse arendamine. Seda tuleks omakorda katsetada test-valijate peal. Sellise testi positiivne tulemus annaks rohelise tule teemaga edasiliikumiseks. Negatiivne tulemus oleks aga punane tuli, mis tooks selguse, kas ja miks ei ole m-hääletamise kasutuselevõtt praegu veel võimalik
Avalik ja õiguslik arutelu
Kogu arutelu juures ei tohi ära unustada uue hääletamisviisi lisamise seadusandlikku poolt. Praegused valimisseadused nutiseadmetega hääletamist ei reguleeri. Laiemat diskussiooni vajab ka nutiseadmega hääletamise olemus – hääletamine muutuks sellise võimaluse lisamisel valija jaoks senisest veelgi lihtsamaks ja mugavamaks, kuid kas ka mõjutatavamaks?
E-hääletamise aruteludega alustasime 2002. aastal ja jõudsime lahenduse kasutuselevõtuni 2005. aastaks. Ka m-hääletamine, kui selleks on tahet ja võimalust, ei tule üleöö. Veel on vara vastata, kas Eesti on valmis laiendama hääletamise võimalusi nutiseadmete võrra, kuid laiema ühiskondliku aruteluga sellise hääletamisviisi otstarbekusest on paras aeg algust teha. | Arne Koitmäe: kas Eesti on m-hääletamiseks valmis? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti digitiiger tegi e-riigi arengus suure hüppe 2005. aastal, kui võtsime kasutusele elektroonilise hääletamise. Sellest, mis kunagi tundus ulme, on nüüdseks saanud täiesti tavapärane hääletamisviis, milleta valimisi enam ette ei kujutakski.
E-hääletamine annab valijale võimaluse riigiasjades kaasa rääkida sõltumata kohast või ajast. Kui kiiresti peaks e-hääletamine tehnoloogia arenguga sammu pidama ja milline võiks olla järgmine arenguhüpe?
Nende küsimustega on tegelenud kaks hiljuti valminud uuringut. Üks neist leidis, et idee rakendada e-hääletamisel näotuvastust ei ole veel küps. Teine uuring analüüsis nutiseadmega hääletamise teostatavust.
Arvuti versus nutiseade
Praegu saab e-hääletada vaid arvutis ja selleks on vaja kas ID-kaardi lugejat või mobiil-ID-d. Riigikogu valimistel 2019. aastal andsid valijad kokku 247 232 e-häält, mis moodustas häälte koguarvust rohkem kui kolmandiku. E-häälte arvu osakaal on iga valimisega järjest kasvanud.
Kui e-hääletamise algusaegadel rohkem kui viisteist aastat tagasi oli küsimus selles, kas inimesel on kodus arvuti või üldse oskuseid seda kasutada, siis nüüdseks saame küsida juba niipidi, et kas inimesed enam kasutavadki oma e-riigi toiminguteks arvutit. Ehk oleme juba jõudnud selleni, et internetipõhiseid teenuseid tarbitakse peamiselt nutivahenditest?
M-hääletamise kasuks
Esmalt argumendid m-hääletamise poolt.
Statistika kinnitab, et nutiseadmete kasutamine on kasvutrendis. Aastal 2020 kasutas Eesti elanikkonnast 98 protsenti internetti ja nendest omakorda 83 protsenti kasutas selleks nutitelefoni (Milos). Nutiseadmeid kasutatakse üha enam igapäevasteks toiminguteks, seetõttu asetuks ka nutiseadmega hääletamise võimalus valijatele juba harjumuspärasesse keskkonda.
Ka koroonapandeemia aeg on selgelt näidanud nutiseadmete tõusvat populaarsust ja vajalikkust. Nutiseadmega hääletamise võimaluse loomine laiendaks taolistes keerulistes olukordades valikut anda hääl lisaks jaoskonnale või arvutit kasutades.
Küsimus on päevakorras seda enam, et praeguseid nakatumisnumbreid ja prognoose vaadates ei tohi me ka sügiseste kohalike valimiste eel koroonaviirusega seoses valvsust kaotada.
M-hääletamise kahjuks
Nüüd aga käime läbi m-hääletamise riskikohad. Ehkki valija jaoks ei pruugi nutiseadmega hääletamine arvutis hääle andmisest palju erineda, muudaks selline hääletamisviis e-hääletamise süsteemi keerukamaks ja tooks kaasa uusi võimalikke turvariske.
Riigi valimisteenistuse ja Riigi Infosüsteemi Ameti tellitud esmane analüüs m-hääletamise võimalikkusest tõi esile mitmeid ohukohti, mida tuleks m-hääletamise kasutuselevõtmisel kindlasti maandada. Suur osa riske tulenevad nutiseadmete uuendamata või aegunud operatsioonisüsteemidest.
"Praegu on m-ID seotud nutitelefoniga ja valimisrakendus arvutiga, kuid m-hääletamine toob mõlemad ühte seadmesse kokku."
Teine probleem puudutab valijarakenduse levitamist – seda saab teha ainult Apple'i ja Google'i poodide kaudu, mis aga ei ole valimiste korraldajate kontrolli all. Lisaks tekib risk ründaja ligipääsuks hääletaja elektroonilisele identiteedile nutiseadme kaudu. Praegu on m-ID seotud nutitelefoniga ja valimisrakendus arvutiga, kuid m-hääletamine toob mõlemad ühte seadmesse kokku.
Riskide maandamine
Üks võimalus e-hääletamise turvalisuse tõstmiseks on valija tagasisidekanali loomine. Sellise alternatiivi pakkus välja ka näotuvastuse lisamise mõistlikkust kaalunud uuring. Selleks, et valijal oleks kindlus, et keegi pole tema eest hääletanud, teavitatakse valijat kas e-kirja või SMS-i teel faktist, et tema nimel on antud hääl.
See aitab ära hoida riski, et keegi hääletab valija eest tema teadmata – näiteks kui valija nutiseade või PIN-koodid on sattunud kellegi teise kätte.
Sügisest kasutusele võetav elektrooniline valijate nimekiri võimaldaks sellise teavituse luua ka valimisjaoskonnas pabersedeliga hääletanutele. Igal juhul on teise inimese identiteedi vargus seadusevastane ja karistatav, ükskõik, kas see toimub elektroonilises või füüsilises maailmas.
M-hääletamise teostatavust kaalunud uuring leidis, et loetletud probleemide lahendamisel on sellise hääletamisviisi lisamine võimalik. Ka praeguse valitsuse koalitsioonilepe näeb ette luua rohkem e-kodaniku mobiilirakendusi, mis tagavad kaasaegsed võimalused peamistes riigiprotsessides, sealhulgas ka e-hääletamisel, osalemiseks.
Järgmine samm m-hääletamise töökindluses ja turvalisuses veendumiseks on testlahenduse arendamine. Seda tuleks omakorda katsetada test-valijate peal. Sellise testi positiivne tulemus annaks rohelise tule teemaga edasiliikumiseks. Negatiivne tulemus oleks aga punane tuli, mis tooks selguse, kas ja miks ei ole m-hääletamise kasutuselevõtt praegu veel võimalik
Avalik ja õiguslik arutelu
Kogu arutelu juures ei tohi ära unustada uue hääletamisviisi lisamise seadusandlikku poolt. Praegused valimisseadused nutiseadmetega hääletamist ei reguleeri. Laiemat diskussiooni vajab ka nutiseadmega hääletamise olemus – hääletamine muutuks sellise võimaluse lisamisel valija jaoks senisest veelgi lihtsamaks ja mugavamaks, kuid kas ka mõjutatavamaks?
E-hääletamise aruteludega alustasime 2002. aastal ja jõudsime lahenduse kasutuselevõtuni 2005. aastaks. Ka m-hääletamine, kui selleks on tahet ja võimalust, ei tule üleöö. Veel on vara vastata, kas Eesti on valmis laiendama hääletamise võimalusi nutiseadmete võrra, kuid laiema ühiskondliku aruteluga sellise hääletamisviisi otstarbekusest on paras aeg algust teha.
### Response:
Arne Koitmäe: kas Eesti on m-hääletamiseks valmis? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister Jacinda Ardern avalikustas ettevaatliku plaani Aucklandi lukustuspiirangute leevendamisest, kuigi sealne koroonapuhang ei ole endiselt taandunud.
Uus-Meremaa võttis pandeemia algul viirusele lähenemisel nulltolerantsi, rakendades karme lukustusi ja kontaktide jõulist jälgimist. Kuni viimase ajani töötas strateegia surmajuhtumite alusel mõõtes hästi, viie miljoni elanikuga riigis on COVID-19 tõttu surnud vaid viis inimest. Olukord muutus augustis, kui koroonaviiruse kergemini nakkav delta tüvi, mille tõi Austraaliast kodumaale naasnud inimene, levis karantiinihotellist välja. Praeguseks on Aucklandis tuvastatud üle 1300 nakatumise, neist 29 esmaspäeval.
Samas on elu seiskamine oluliselt häirinud kogu riigi toimimist ja tekitanud suurt rahulolematust.
Ardern ütles, et seitse nädalat lukustusmeetmeid on aidanud puhangut Aucklandis kontrolli all hoida. "Kuid praeguseks on selge, et pikad rangete piirangute perioodid ei aita viirusjuhte kaotada. Ent kuna nüüd on meil vaktsiinid, võime senist strateegiat muuta," lisas peaminister. | Uus-Meremaa tunnistas lõpuks, et ei suuda koroonast vabaneda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Jacinda Ardern avalikustas ettevaatliku plaani Aucklandi lukustuspiirangute leevendamisest, kuigi sealne koroonapuhang ei ole endiselt taandunud.
Uus-Meremaa võttis pandeemia algul viirusele lähenemisel nulltolerantsi, rakendades karme lukustusi ja kontaktide jõulist jälgimist. Kuni viimase ajani töötas strateegia surmajuhtumite alusel mõõtes hästi, viie miljoni elanikuga riigis on COVID-19 tõttu surnud vaid viis inimest. Olukord muutus augustis, kui koroonaviiruse kergemini nakkav delta tüvi, mille tõi Austraaliast kodumaale naasnud inimene, levis karantiinihotellist välja. Praeguseks on Aucklandis tuvastatud üle 1300 nakatumise, neist 29 esmaspäeval.
Samas on elu seiskamine oluliselt häirinud kogu riigi toimimist ja tekitanud suurt rahulolematust.
Ardern ütles, et seitse nädalat lukustusmeetmeid on aidanud puhangut Aucklandis kontrolli all hoida. "Kuid praeguseks on selge, et pikad rangete piirangute perioodid ei aita viirusjuhte kaotada. Ent kuna nüüd on meil vaktsiinid, võime senist strateegiat muuta," lisas peaminister.
### Response:
Uus-Meremaa tunnistas lõpuks, et ei suuda koroonast vabaneda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumist alustas paremini Jabeur, kes võitis avaseti 6:3. Teises setis pääses Jabeur ka murdega seisul 3:2 ette, kuid ei suutnud seejärel võita enam ühtegi geimi. Muguruza võitis teise seti 6:3. Otsustava kolmanda seti võitis Muguruza juba kindlalt 6:0.
Finaal kestis kokku üks tund ja 44 minutit.
Muguruza tõusis tänu võidule naiste maailma edetabelis kuuendaks ning Jabeur asub nüüd 14. positsioonil. | Chicago turniiri võitis Garbine Muguruza | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumist alustas paremini Jabeur, kes võitis avaseti 6:3. Teises setis pääses Jabeur ka murdega seisul 3:2 ette, kuid ei suutnud seejärel võita enam ühtegi geimi. Muguruza võitis teise seti 6:3. Otsustava kolmanda seti võitis Muguruza juba kindlalt 6:0.
Finaal kestis kokku üks tund ja 44 minutit.
Muguruza tõusis tänu võidule naiste maailma edetabelis kuuendaks ning Jabeur asub nüüd 14. positsioonil.
### Response:
Chicago turniiri võitis Garbine Muguruza |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nüüd on rühm Ameerika teadlasi mõtisklenud lähemalt selle üle, kuidas ühel neist kuudest, Saturni kaaslasel Enceladusel elu märke ka tegelikult võiks avastada.
Enceladus on kuulus selle poolest, et tema lõunapooluse lähistelt paiskub suure hooga ilmaruumi peent jääpuru.
Kui Enceladuse pinnaaluses ookeanis peaks kedagi elama, siis peaks üles paiskuv jääpuru sisaldama orgaanilisi ühendeid, näiteks aminohappeid või suhkruid.
Põhimõtteliselt on võimalik jääpurujoast kosmosesondiga läbi sõita, võtta puruproove ja neid siis sondi pardal ka analüüsida.
Mure on aga selles, et sond sõidab kiiresti, juga paiskub kiiresti ning puru kokkupõrkel kogumiskambri seinaga võivad õrnad elumolekulid kahjustuda või hävida. Nii ei näitaks ka analüüs enam õiget tulemust.
Samuti ei tarvitse kiirel läbisõidul saada proovi piisavas koguses kätte, ja siis ei oleks midagi analüüsidagi.
Richard Mathies ja ta kolleegid Berkeley California Ülikoolist tegid jääpurujoast proovivõtmise mõttekuse välja selgitamiseks katseid. Nad tulistasid jääpuru vastu metalllehte, kiirusel mitu kilomeetrit sekundis.
Selgus, et isegi kolmekilomeetrise sekundikiiruse juures suudaks kosmosesond koguda analüüsi jaoks piisavalt materjali. Jääpurusse lisatud orgaaniliste ainete molekulid elasid kokkupõrke täitsa hästi üle.
Kui proovi võttev sond tiirleks Saturni ümbritseval orbiidil, siis saaks ta Enceladuse jugasid läbida kiirusega vähem kui kolm kilomeetrit sekundis. Kui sond tiirutaks otse Enceladuse ümber, saaks ta kiirus olla veelgi väiksem.
Ühegi sondi saatmist Enceladuse elumärke otsima praegu kellelgi kavas ei ole, kuid Mathies ja ta kaaslased loodavad, et kui see kavva võetakse, siis on nende uuringust kasu.
Uuringust kirjutavad teadlased ajakirjas The Planetary Science Journal.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25. | Nobe sond saaks Enceladuse jääjoast eluproove napsata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nüüd on rühm Ameerika teadlasi mõtisklenud lähemalt selle üle, kuidas ühel neist kuudest, Saturni kaaslasel Enceladusel elu märke ka tegelikult võiks avastada.
Enceladus on kuulus selle poolest, et tema lõunapooluse lähistelt paiskub suure hooga ilmaruumi peent jääpuru.
Kui Enceladuse pinnaaluses ookeanis peaks kedagi elama, siis peaks üles paiskuv jääpuru sisaldama orgaanilisi ühendeid, näiteks aminohappeid või suhkruid.
Põhimõtteliselt on võimalik jääpurujoast kosmosesondiga läbi sõita, võtta puruproove ja neid siis sondi pardal ka analüüsida.
Mure on aga selles, et sond sõidab kiiresti, juga paiskub kiiresti ning puru kokkupõrkel kogumiskambri seinaga võivad õrnad elumolekulid kahjustuda või hävida. Nii ei näitaks ka analüüs enam õiget tulemust.
Samuti ei tarvitse kiirel läbisõidul saada proovi piisavas koguses kätte, ja siis ei oleks midagi analüüsidagi.
Richard Mathies ja ta kolleegid Berkeley California Ülikoolist tegid jääpurujoast proovivõtmise mõttekuse välja selgitamiseks katseid. Nad tulistasid jääpuru vastu metalllehte, kiirusel mitu kilomeetrit sekundis.
Selgus, et isegi kolmekilomeetrise sekundikiiruse juures suudaks kosmosesond koguda analüüsi jaoks piisavalt materjali. Jääpurusse lisatud orgaaniliste ainete molekulid elasid kokkupõrke täitsa hästi üle.
Kui proovi võttev sond tiirleks Saturni ümbritseval orbiidil, siis saaks ta Enceladuse jugasid läbida kiirusega vähem kui kolm kilomeetrit sekundis. Kui sond tiirutaks otse Enceladuse ümber, saaks ta kiirus olla veelgi väiksem.
Ühegi sondi saatmist Enceladuse elumärke otsima praegu kellelgi kavas ei ole, kuid Mathies ja ta kaaslased loodavad, et kui see kavva võetakse, siis on nende uuringust kasu.
Uuringust kirjutavad teadlased ajakirjas The Planetary Science Journal.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
### Response:
Nobe sond saaks Enceladuse jääjoast eluproove napsata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Universal Pictures, kes filmi rahvusvaheliselt levitab, märkis, et tegu on Hollywoodi esimese pandeemiaaja filmiga, mis kogunud rohkem kui 100 miljonit dollarit ilma Hiina filmituruta. Hiina on hiljuti kanda kinnitanud maailma suurima filmituruna, USA-s on seis pandeemia tõttu kehvem. Uus Bondi film jõuab Hiina kinodesse 29. oktoobril.
"Surm peab ootama" tegi parima pandeemiaaja debüüdi 21 riigis, mille hulgas Ühendkuningriigid, Saksamaa ja Hong Kong.
Siiani on piletimüük olnud sarnane 2015. aasta filmiga "Spectre", mis saavutas rahvusvahelisel debüüdil 123 miljonit dollarit ja 2012. aasta "Skyfall", mis saavutas 109 miljonit dollarit.
25. Bondi film pidi esialgu linastuma 2020. aasta aprillis, ent pandeemia tõttu lükati esmaesitlust mitu korda edasi. | "Surm peab ootama" tegi võimsa rahvusvahelise kinodebüüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Universal Pictures, kes filmi rahvusvaheliselt levitab, märkis, et tegu on Hollywoodi esimese pandeemiaaja filmiga, mis kogunud rohkem kui 100 miljonit dollarit ilma Hiina filmituruta. Hiina on hiljuti kanda kinnitanud maailma suurima filmituruna, USA-s on seis pandeemia tõttu kehvem. Uus Bondi film jõuab Hiina kinodesse 29. oktoobril.
"Surm peab ootama" tegi parima pandeemiaaja debüüdi 21 riigis, mille hulgas Ühendkuningriigid, Saksamaa ja Hong Kong.
Siiani on piletimüük olnud sarnane 2015. aasta filmiga "Spectre", mis saavutas rahvusvahelisel debüüdil 123 miljonit dollarit ja 2012. aasta "Skyfall", mis saavutas 109 miljonit dollarit.
25. Bondi film pidi esialgu linastuma 2020. aasta aprillis, ent pandeemia tõttu lükati esmaesitlust mitu korda edasi.
### Response:
"Surm peab ootama" tegi võimsa rahvusvahelise kinodebüüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu, isegi ajal, mil India tegeles Wuhanist alguse saanud pandeemiaga, pidi ta mobiliseerima oma jõud, et võidelda Pekingi sissetungi vastu Himaalaja kõrgustikul. Nii pandeemia kui ka sissetung tõid kaasa inimohvrid ning kumbki ei näita taandumismärke.
Kuigi viiruse kolmas laine on ähvardavalt lähedal, on Hiina sõna otseses mõttes kõrgustesse kaevunud, püüdes kindlustada kinnisvara ja territooriumi, mis on tema arvates oluline "Üks vöönd, üks tee" (BRI) algatusele, mis omakorda pakub juurdepääsu sadamasse Araabia meres ja on kriitilise tähtsusega suuremale projektile, mille eesmärk on ümber kujundada Aasia geopoliitiline kaart.
Kuigi nii India kui ka Hiina on astunud tagasihoidlikke samme konflikti lahendamiseks, ei ole sõjalised ja diplomaatilised läbirääkimised sisulisi tulemusi andnud.
2021. aasta juunis tulid teated, et Hiina laiendab Tiibeti piiri ääres taristut. Pärast seda on piirile lähetatud umbes 200 000 India sõdurit, mis on enam kui 40 protsenti rohkem kui 2020. aastal.
Hiina on Indiale selge ja reaalne oht. Laienevale ja sõjakale põhjanaabrile vastamiseks peab India ümber kujundama riigi julgeolekukontseptsiooni ning poliitiliste ja diplomaatiliste ressursside kasutuselevõtmise. Alles hiljuti oli olukord hoopis teine.
Kassikuld
Pärast iseseisvumist 1947. aastal on India suurim murekoht olnud Pakistan. India Jammu ja Kashmiri osariigi osaline okupeerimine, asümmeetrilise sõjana terrori toomine Indiasse ning tuumarelvade levik tegid Pakistanist peamise ohu India riiklikule julgeolekule.
Hoolimata provokatiivsetest tegudest, pääses Hiina pikka aega kriitikast. India julgeolekuteenistus ei olnud eriti häälekas, kui Hiina katsetas president Ramaswamy Venkataramani riigivisiidi ajal 1992. aasta mais tuumaseadet – see oli selgelt sõnum Indiale.
India kaitseministri George Fernandese sajandivahetusel tehtud prohvetlik väide, et mitte Pakistan, vaid Hiina on India potentsiaalne oht number üks, ei leidnud New Delhi strateegilises kogukonnas üldist heakskiitu.
2013. aastal tõrjuti Hiina vägede üleastumised Depsangis nii diplomaatiliselt kui ka sõjaliselt. Ka siis toimus kõrgeimas võimuladvikus palju arutelusid ja debatte. Suurem selgus saabus 2014. aastal, kui India pidi vast valitud peaministri Narendra Modi juhtimisel tagasi lööma Hiina sissetungi Ladakhis ajal, mil Xi Jinping külastas Indiat. Et need kaks episoodi järgnesid üksteisele väga väikese vahega, oleks õiglane öelda, et India suhtumine põhjanaabrisse oli muutumas.
Vaatamata muutuvale maailmakorrale on viimastel aastatel Indias suhtumises Hiinasse toimunud suunamuutus. USA ja India partnerlus areneb kiiresti. Washington on aidanud nurjata Hiina samme tõstatada rahvusvaheliselt Jammu ja Kashmiri küsimus, võimaldanud Indial astuda rahvusvahelisele tuumariikide areenile ja avaldanud Pakistanile survet terrorismiga võitlemiseks.
Julgeolekuliit Quad, kus Jaapan ja Austraalia ühinevad India-USA duoga, et India ja Vaikse ookeani piirkond oleks kaasav ja kõigile avatud, töötab selle nimel, et pakkuda alternatiive BRI-le ja otsib vastupidavaid lahendusi, sealhulgas tehnoloogia tarneahelaid. Arutlusel on Quadi algatus "Vaktsiin kõigile" ning teisedki riigid soovivad olulistes üleilmsetes küsimustes nelikuga koostööd teha.
Mereõppused La Perouse Bengali lahes, kus nelikuga ühines Prantsusmaa, ning Austraalia-Prantsusmaa-India ministrite dialoog näitavad, et "Quad Plussi" idee ja aated koguvad jõudu. Ühendkuningriik on loonud algatuse "Demokraatia 10", mis hõlmab samuti nimetatud nelikut, et lahendada 5G ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega seotud probleeme, mis võivad ühist julgeolekut mõjutada.
"Vana Euroopa leiab kindlasti keskse koha India julgeolekuarvestuses."
Whitehalli hiljutisest hinnangust oma majandus-, julgeoleku- ja diplomaatilistele huvidele võib näha, et Indiat ning India ja Vaikse ookeani piirkonda kaasatakse üha rohkem. Vana Euroopa leiab kindlasti keskse koha India julgeolekuarvestuses.
India suunamuutuse tunnistuseks on NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi samm 2021. aasta Raisina dialoogil koostöö laiendamiseks. NATO näeb Hiina tõusus tohutut ohtu julgeolekule ja peab Indiat partneriks.
Peaminister Modi ajalooline Porto tippkohtumine EL-i ja 27 EL-i liikmesriigi juhtidega aitas tugevdada koostööd terrorismis ja merejulgeolekus. EL-i ja India ühenduvuse partnerluses on eesmärk rahastada projekte teistes riikides, pakkudes alternatiivi Hiina BRI-le.
X-faktor Venemaa
Isegi kui India tugevdab ja kujundab ümber oma suhteid Vana Maailmaga, jääb X-faktoriks Venemaa. New Delhi strateegilised sidemed Washingtoniga on muutunud Kremli valupunktiks. Kui tekib kaks uut poolust – USA ning tema partnerid ja liitlased ning Pekingi-Moskva telg –, võib see mõjutada India tegutsemisruumi.
India on sellest võimalusest teadlik ja kahekordistab jõupingutusi koostööks Venemaaga, oma viimaste kümnendite suurima relvatarnijaga. India peab veenma president Putinit, et nende suhted võimaldavad talle lõunanaabriga suheldes suuremat vabadust.
Tagatubades peab India töötama ka USA ja Venemaa suhete taastamiseks ning veenma EL-i, et Putini surumine Xi suunas on ohtlik ja kahjulik. Hiljutine Bideni-Putini tippkohtumine võis sellele mõningal määral kaasa aidata.
Tõusev Hiina, kel on plaan kehtestada Aasias piirkondlik ülemvõim isegi siis, kui püüab samal ajal Euroopat lõhestada ja domineerida, on Delhi suurim julgeolekuprobleem. India ja Vaikse ookeani piirkond määrab Aasia sajandi tuleviku. Navigeerides India ja Vaikse ookeani muutlikes vetes, on India olnud nutikas, tagades tiheda koostöö partnerite ja teiste kaaslastega Atlandi ookeani piirkonnas.
Samir Saran on mõttekoja Observer Research Foundation (ORF) president ja Kalpit A. Mankikar mõttekoja Observer Research Foundation strateegiliste uuringute programmi teadur. | Samir Saran ja Kalpit A. Mankikar: India julgeolekuvalikutest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu, isegi ajal, mil India tegeles Wuhanist alguse saanud pandeemiaga, pidi ta mobiliseerima oma jõud, et võidelda Pekingi sissetungi vastu Himaalaja kõrgustikul. Nii pandeemia kui ka sissetung tõid kaasa inimohvrid ning kumbki ei näita taandumismärke.
Kuigi viiruse kolmas laine on ähvardavalt lähedal, on Hiina sõna otseses mõttes kõrgustesse kaevunud, püüdes kindlustada kinnisvara ja territooriumi, mis on tema arvates oluline "Üks vöönd, üks tee" (BRI) algatusele, mis omakorda pakub juurdepääsu sadamasse Araabia meres ja on kriitilise tähtsusega suuremale projektile, mille eesmärk on ümber kujundada Aasia geopoliitiline kaart.
Kuigi nii India kui ka Hiina on astunud tagasihoidlikke samme konflikti lahendamiseks, ei ole sõjalised ja diplomaatilised läbirääkimised sisulisi tulemusi andnud.
2021. aasta juunis tulid teated, et Hiina laiendab Tiibeti piiri ääres taristut. Pärast seda on piirile lähetatud umbes 200 000 India sõdurit, mis on enam kui 40 protsenti rohkem kui 2020. aastal.
Hiina on Indiale selge ja reaalne oht. Laienevale ja sõjakale põhjanaabrile vastamiseks peab India ümber kujundama riigi julgeolekukontseptsiooni ning poliitiliste ja diplomaatiliste ressursside kasutuselevõtmise. Alles hiljuti oli olukord hoopis teine.
Kassikuld
Pärast iseseisvumist 1947. aastal on India suurim murekoht olnud Pakistan. India Jammu ja Kashmiri osariigi osaline okupeerimine, asümmeetrilise sõjana terrori toomine Indiasse ning tuumarelvade levik tegid Pakistanist peamise ohu India riiklikule julgeolekule.
Hoolimata provokatiivsetest tegudest, pääses Hiina pikka aega kriitikast. India julgeolekuteenistus ei olnud eriti häälekas, kui Hiina katsetas president Ramaswamy Venkataramani riigivisiidi ajal 1992. aasta mais tuumaseadet – see oli selgelt sõnum Indiale.
India kaitseministri George Fernandese sajandivahetusel tehtud prohvetlik väide, et mitte Pakistan, vaid Hiina on India potentsiaalne oht number üks, ei leidnud New Delhi strateegilises kogukonnas üldist heakskiitu.
2013. aastal tõrjuti Hiina vägede üleastumised Depsangis nii diplomaatiliselt kui ka sõjaliselt. Ka siis toimus kõrgeimas võimuladvikus palju arutelusid ja debatte. Suurem selgus saabus 2014. aastal, kui India pidi vast valitud peaministri Narendra Modi juhtimisel tagasi lööma Hiina sissetungi Ladakhis ajal, mil Xi Jinping külastas Indiat. Et need kaks episoodi järgnesid üksteisele väga väikese vahega, oleks õiglane öelda, et India suhtumine põhjanaabrisse oli muutumas.
Vaatamata muutuvale maailmakorrale on viimastel aastatel Indias suhtumises Hiinasse toimunud suunamuutus. USA ja India partnerlus areneb kiiresti. Washington on aidanud nurjata Hiina samme tõstatada rahvusvaheliselt Jammu ja Kashmiri küsimus, võimaldanud Indial astuda rahvusvahelisele tuumariikide areenile ja avaldanud Pakistanile survet terrorismiga võitlemiseks.
Julgeolekuliit Quad, kus Jaapan ja Austraalia ühinevad India-USA duoga, et India ja Vaikse ookeani piirkond oleks kaasav ja kõigile avatud, töötab selle nimel, et pakkuda alternatiive BRI-le ja otsib vastupidavaid lahendusi, sealhulgas tehnoloogia tarneahelaid. Arutlusel on Quadi algatus "Vaktsiin kõigile" ning teisedki riigid soovivad olulistes üleilmsetes küsimustes nelikuga koostööd teha.
Mereõppused La Perouse Bengali lahes, kus nelikuga ühines Prantsusmaa, ning Austraalia-Prantsusmaa-India ministrite dialoog näitavad, et "Quad Plussi" idee ja aated koguvad jõudu. Ühendkuningriik on loonud algatuse "Demokraatia 10", mis hõlmab samuti nimetatud nelikut, et lahendada 5G ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega seotud probleeme, mis võivad ühist julgeolekut mõjutada.
"Vana Euroopa leiab kindlasti keskse koha India julgeolekuarvestuses."
Whitehalli hiljutisest hinnangust oma majandus-, julgeoleku- ja diplomaatilistele huvidele võib näha, et Indiat ning India ja Vaikse ookeani piirkonda kaasatakse üha rohkem. Vana Euroopa leiab kindlasti keskse koha India julgeolekuarvestuses.
India suunamuutuse tunnistuseks on NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi samm 2021. aasta Raisina dialoogil koostöö laiendamiseks. NATO näeb Hiina tõusus tohutut ohtu julgeolekule ja peab Indiat partneriks.
Peaminister Modi ajalooline Porto tippkohtumine EL-i ja 27 EL-i liikmesriigi juhtidega aitas tugevdada koostööd terrorismis ja merejulgeolekus. EL-i ja India ühenduvuse partnerluses on eesmärk rahastada projekte teistes riikides, pakkudes alternatiivi Hiina BRI-le.
X-faktor Venemaa
Isegi kui India tugevdab ja kujundab ümber oma suhteid Vana Maailmaga, jääb X-faktoriks Venemaa. New Delhi strateegilised sidemed Washingtoniga on muutunud Kremli valupunktiks. Kui tekib kaks uut poolust – USA ning tema partnerid ja liitlased ning Pekingi-Moskva telg –, võib see mõjutada India tegutsemisruumi.
India on sellest võimalusest teadlik ja kahekordistab jõupingutusi koostööks Venemaaga, oma viimaste kümnendite suurima relvatarnijaga. India peab veenma president Putinit, et nende suhted võimaldavad talle lõunanaabriga suheldes suuremat vabadust.
Tagatubades peab India töötama ka USA ja Venemaa suhete taastamiseks ning veenma EL-i, et Putini surumine Xi suunas on ohtlik ja kahjulik. Hiljutine Bideni-Putini tippkohtumine võis sellele mõningal määral kaasa aidata.
Tõusev Hiina, kel on plaan kehtestada Aasias piirkondlik ülemvõim isegi siis, kui püüab samal ajal Euroopat lõhestada ja domineerida, on Delhi suurim julgeolekuprobleem. India ja Vaikse ookeani piirkond määrab Aasia sajandi tuleviku. Navigeerides India ja Vaikse ookeani muutlikes vetes, on India olnud nutikas, tagades tiheda koostöö partnerite ja teiste kaaslastega Atlandi ookeani piirkonnas.
Samir Saran on mõttekoja Observer Research Foundation (ORF) president ja Kalpit A. Mankikar mõttekoja Observer Research Foundation strateegiliste uuringute programmi teadur.
### Response:
Samir Saran ja Kalpit A. Mankikar: India julgeolekuvalikutest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edetabeli esikolmik püsib muutumatuna: juhib austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgnevad valgevenelanna Arina Sabalenka ja tšehhitar Karolina Pliškova. Kuue hulka mahuvad veel poolatar Iga Swiatek, tšehhitar Barbora Krejcikova ning Chicago tenniseturniiri võitnud Garbine Muguruza.
Esikümne lõpetavad ukrainlanna Elina Svitolina, ameeriklanna Sofia Kenin, kreeklanna Maria Sakkari ja olümpiavõitja Belinda Bencic. USA lahtised võitnud britt Emma Raducanu asub 22. kohal
Meeste tennies maailma edetabelit juhib serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad venelane Daniil Medvedev ja kreeklane Stefanos Tsitsipas. Esikümnesse kuuluvad ka Alexander Zverev, Andrei Rubljov, Rafael Nadal, Matteo Berrettini, Dominic Thiem, Roger Federer ja Casper Ruud. | Kontaveit möödus WTA edetabelis USA lahtiste võitjast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edetabeli esikolmik püsib muutumatuna: juhib austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgnevad valgevenelanna Arina Sabalenka ja tšehhitar Karolina Pliškova. Kuue hulka mahuvad veel poolatar Iga Swiatek, tšehhitar Barbora Krejcikova ning Chicago tenniseturniiri võitnud Garbine Muguruza.
Esikümne lõpetavad ukrainlanna Elina Svitolina, ameeriklanna Sofia Kenin, kreeklanna Maria Sakkari ja olümpiavõitja Belinda Bencic. USA lahtised võitnud britt Emma Raducanu asub 22. kohal
Meeste tennies maailma edetabelit juhib serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad venelane Daniil Medvedev ja kreeklane Stefanos Tsitsipas. Esikümnesse kuuluvad ka Alexander Zverev, Andrei Rubljov, Rafael Nadal, Matteo Berrettini, Dominic Thiem, Roger Federer ja Casper Ruud.
### Response:
Kontaveit möödus WTA edetabelis USA lahtiste võitjast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese värava lõi Espanyol juba 17. minutil, kui täpne oli hooaja kolmanda liigavärava löönud Raul de Tomas. 60. Minutil suurendas Espanyoli eduseisu Aleix Vidal. Reali ainsa värava lõi Karim Benzema, kelle jaoks oli see Hispaania kõrgliigas juba hooaja üheksas värav.
Real jätkab 17 punktiga edetabelis esikohal. Sama palju punkte on ka Madridi Atleticol. Espanyol on üheksa punktiga 12. kohal. | Benzema lõi liigahooaja üheksanda värava, aga Real kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese värava lõi Espanyol juba 17. minutil, kui täpne oli hooaja kolmanda liigavärava löönud Raul de Tomas. 60. Minutil suurendas Espanyoli eduseisu Aleix Vidal. Reali ainsa värava lõi Karim Benzema, kelle jaoks oli see Hispaania kõrgliigas juba hooaja üheksas värav.
Real jätkab 17 punktiga edetabelis esikohal. Sama palju punkte on ka Madridi Atleticol. Espanyol on üheksa punktiga 12. kohal.
### Response:
Benzema lõi liigahooaja üheksanda värava, aga Real kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Porisel oktoobrikuul pakuvad Lääne- ja Harjumaa kohalikud sündmuste korraldajad terve kuu jooksul ettevõtmisi, mis inimesed kodudest välja meelitaksid ja Loode-Eestit külastama kutsuksid.
"Porikuu festival on hea võimalus avastada Loode-Eestit ebatavalisel moel - olgu see siis karjääri mudatuuril, vangla öömatkal, rabas toimuvas pildistamise töötoas või hoopis kõrvitsapeol ja lombikohvikus," ütles festivali projektijuht Karet Kõverjalg.
Oktoobrikuu esimesel päeval avati festival Padisel toimunud avaüritusega "Armastusega Porikuul", mille raames sai tutvuda lähemalt Padise kloostriga, kuulata akustilise segakoori kontserti, vaadata lühietendust "Mis siis, kui…".
Terve kuu jooksul on toimumas üle 70 ürituse kunsti- ja kultuurihuvilistele, toiduelamuste otsijatele, spordi- ja loodussõpradele.
Seekord meelitab Porikuu festival huvilisi nii traditsioonilise laternamatkade valgusrännakuga kui ka Murru vangla külastusega, mitmete käsitööhuvilistele ja fotokunsti harrastajatele mõeldud õpitubadega ning muusika- ja filmielamustega. | Porikuu festival meelitab Loode-Eestit avastama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Porisel oktoobrikuul pakuvad Lääne- ja Harjumaa kohalikud sündmuste korraldajad terve kuu jooksul ettevõtmisi, mis inimesed kodudest välja meelitaksid ja Loode-Eestit külastama kutsuksid.
"Porikuu festival on hea võimalus avastada Loode-Eestit ebatavalisel moel - olgu see siis karjääri mudatuuril, vangla öömatkal, rabas toimuvas pildistamise töötoas või hoopis kõrvitsapeol ja lombikohvikus," ütles festivali projektijuht Karet Kõverjalg.
Oktoobrikuu esimesel päeval avati festival Padisel toimunud avaüritusega "Armastusega Porikuul", mille raames sai tutvuda lähemalt Padise kloostriga, kuulata akustilise segakoori kontserti, vaadata lühietendust "Mis siis, kui…".
Terve kuu jooksul on toimumas üle 70 ürituse kunsti- ja kultuurihuvilistele, toiduelamuste otsijatele, spordi- ja loodussõpradele.
Seekord meelitab Porikuu festival huvilisi nii traditsioonilise laternamatkade valgusrännakuga kui ka Murru vangla külastusega, mitmete käsitööhuvilistele ja fotokunsti harrastajatele mõeldud õpitubadega ning muusika- ja filmielamustega.
### Response:
Porikuu festival meelitab Loode-Eestit avastama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bayern asus mängu 29. minutil juhtima, kui Robert Lewandowski söödust jõudis väravani Leon Goretzka. Eintrachti viigivärava lõi kolm minutit hiljem Martin Hinteregger ning 83. minutil asuti Filip Kostici väravast juhtima.
Enne pühapäeva ei olnud Bayern kodus Eintrachtile kaotanud 21 aastat.
Bayern püsib 16 punktiga liidrikohal, edestades Dortmundi Borussiat ja Freiburgi ühe punktiga. Võiduarve avanud Eintracht on kaheksa punktiga 13. kohal. | Müncheni Bayern sai hooaja esimese kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bayern asus mängu 29. minutil juhtima, kui Robert Lewandowski söödust jõudis väravani Leon Goretzka. Eintrachti viigivärava lõi kolm minutit hiljem Martin Hinteregger ning 83. minutil asuti Filip Kostici väravast juhtima.
Enne pühapäeva ei olnud Bayern kodus Eintrachtile kaotanud 21 aastat.
Bayern püsib 16 punktiga liidrikohal, edestades Dortmundi Borussiat ja Freiburgi ühe punktiga. Võiduarve avanud Eintracht on kaheksa punktiga 13. kohal.
### Response:
Müncheni Bayern sai hooaja esimese kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saabub esmaspäeval Soome (ja teisipäeval Eestisse), et kinnitada Euroopa Liidu taasterahastu kasutamise kava
Soome peaks taasterahastust saama veidi rohkem kui kaks miljardit eurot. Ligi pool sellest rahast läheb rohepöördesse ehk näiteks vesinikutehnoloogia ning päikeseenergia ja teiste puhaste energiate arendamiseks. Kõige selle käigus arenevad ka oskused ja teadmised.
Soome otsustas juba varem, et puhaste tehnoloogiate arendamisel tuleb olla teistest ees: see annab Soome tööstusele konkurentsieelise ning lisaks võimaldab oskuste ja teadmiste pealt ka raha teenida, pakkudes uut tehnoloogiat teistelegi.
Veerand taastepaketist on kavas suunata digitaliseerimisse. Näiteks on kavas digitaliseerida raudteeliiklus ning panustada ettevõtete digitaliseerimisse, muutes näiteks arved ja kviitungid kõik ühtselt masinloetavaks. Soomlased tahavad Euroopa Liidu taastepaketi toel tagada kogu riigis ka kiire interneti kättesaadavuse.
Mitusada miljonit eurot plaanib Soome kulutada ka tööturumeetmetele ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste parandamiseks. Muuhulgas on kavas lihtsustada välismaalt vajaliku tööjõu Soome tulekut, kiirendada turismi- ja majutusala taastumist, aga ka näiteks vähendada hooldajate puudust.
Soome ettevõtjate liidu peaökonomist Mika Kuismanen on kritiseerinud Euroopa Liidu taastepaketi raha kulutamist sotsiaal- ja tervishoiuteenuste peale. Tema sõnul oleks mõistlikum suunata need summad hoonete soojasüsteemide nüüdisajastamiseks ning uue energia kasutuselevõtuks.
Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt peaks tänu taastepaketile vähenema Soome kasvuhoonegaaside õhku paiskamine kuus protsenti. Kahe miljardi euro suurune taastepakett peaks kaasa tooma erasektroti investeeringuid kuni kolme miljardi euro ulatuses ning suurendama sisemajanduse kogutoodangut 0,5 protsenti. Esimene väljamakse Soome peaks tulema veel sel aastal ja selle suurus on 250-300 miljonit eurot.
Soome seisis juba taastepaketi loomisel selle eest, et võimalikult väiksem osa läheks liikmesriikidele abina ja võimalikult suurem osa laenudena. Soomlased teavad väga hästi, et juhul kui liikmesriigid taastepaketi jaoks võetud ühise laenu tagasimaksmisega hätta jäävad, peab Soome välja käima rohkem kui kuus miljardit eurot, kuigi ise saab taasterahastust vaid kaks miljardit. Solidaarsuse nimel on soomlased selleks valmis, öeldes, et kui Euroopa Liidul läheb hästi, läheb ka Soomel hästi.
Murelikuks teeb soomlasi aga see, et osa liikmesriike peabki Euroopa Liidu ühiseid laene ja üle jõu elamist toredaks mõtteks ega taha naasta euro stabiilsuseks vajaliku mõistliku eelarvepoliitika juurde. Enne viirusekriisi kehtis kokkulepe, et riigieelarve puudujääk ei tohi olla üle kolme protsendi ja valitsussektori laenukoormus üle 60 protsendi sisemajanduse kogutoodangust, aga pandeemia ajal otsustati sellest ajutiselt loobuda, et saaks vabamalt majandust turgutada.
Nüüd leiavad nii mõnedki, teiste seas suured liikmesriigid Prantsusmaa ja Itaalia, et piiride seadmine laenukoormusele ja eelarvedefitsiidile on vananenud põhimõte ja selle juurde polegi vaja naasta. Kokkuhoidlikud ja oma raske tööga jõukaks saanud soomlased vaatavad neid arutelusid murelikult pilgul. | Soome saab taasterahastust üle kahe miljardi euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saabub esmaspäeval Soome (ja teisipäeval Eestisse), et kinnitada Euroopa Liidu taasterahastu kasutamise kava
Soome peaks taasterahastust saama veidi rohkem kui kaks miljardit eurot. Ligi pool sellest rahast läheb rohepöördesse ehk näiteks vesinikutehnoloogia ning päikeseenergia ja teiste puhaste energiate arendamiseks. Kõige selle käigus arenevad ka oskused ja teadmised.
Soome otsustas juba varem, et puhaste tehnoloogiate arendamisel tuleb olla teistest ees: see annab Soome tööstusele konkurentsieelise ning lisaks võimaldab oskuste ja teadmiste pealt ka raha teenida, pakkudes uut tehnoloogiat teistelegi.
Veerand taastepaketist on kavas suunata digitaliseerimisse. Näiteks on kavas digitaliseerida raudteeliiklus ning panustada ettevõtete digitaliseerimisse, muutes näiteks arved ja kviitungid kõik ühtselt masinloetavaks. Soomlased tahavad Euroopa Liidu taastepaketi toel tagada kogu riigis ka kiire interneti kättesaadavuse.
Mitusada miljonit eurot plaanib Soome kulutada ka tööturumeetmetele ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste parandamiseks. Muuhulgas on kavas lihtsustada välismaalt vajaliku tööjõu Soome tulekut, kiirendada turismi- ja majutusala taastumist, aga ka näiteks vähendada hooldajate puudust.
Soome ettevõtjate liidu peaökonomist Mika Kuismanen on kritiseerinud Euroopa Liidu taastepaketi raha kulutamist sotsiaal- ja tervishoiuteenuste peale. Tema sõnul oleks mõistlikum suunata need summad hoonete soojasüsteemide nüüdisajastamiseks ning uue energia kasutuselevõtuks.
Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt peaks tänu taastepaketile vähenema Soome kasvuhoonegaaside õhku paiskamine kuus protsenti. Kahe miljardi euro suurune taastepakett peaks kaasa tooma erasektroti investeeringuid kuni kolme miljardi euro ulatuses ning suurendama sisemajanduse kogutoodangut 0,5 protsenti. Esimene väljamakse Soome peaks tulema veel sel aastal ja selle suurus on 250-300 miljonit eurot.
Soome seisis juba taastepaketi loomisel selle eest, et võimalikult väiksem osa läheks liikmesriikidele abina ja võimalikult suurem osa laenudena. Soomlased teavad väga hästi, et juhul kui liikmesriigid taastepaketi jaoks võetud ühise laenu tagasimaksmisega hätta jäävad, peab Soome välja käima rohkem kui kuus miljardit eurot, kuigi ise saab taasterahastust vaid kaks miljardit. Solidaarsuse nimel on soomlased selleks valmis, öeldes, et kui Euroopa Liidul läheb hästi, läheb ka Soomel hästi.
Murelikuks teeb soomlasi aga see, et osa liikmesriike peabki Euroopa Liidu ühiseid laene ja üle jõu elamist toredaks mõtteks ega taha naasta euro stabiilsuseks vajaliku mõistliku eelarvepoliitika juurde. Enne viirusekriisi kehtis kokkulepe, et riigieelarve puudujääk ei tohi olla üle kolme protsendi ja valitsussektori laenukoormus üle 60 protsendi sisemajanduse kogutoodangust, aga pandeemia ajal otsustati sellest ajutiselt loobuda, et saaks vabamalt majandust turgutada.
Nüüd leiavad nii mõnedki, teiste seas suured liikmesriigid Prantsusmaa ja Itaalia, et piiride seadmine laenukoormusele ja eelarvedefitsiidile on vananenud põhimõte ja selle juurde polegi vaja naasta. Kokkuhoidlikud ja oma raske tööga jõukaks saanud soomlased vaatavad neid arutelusid murelikult pilgul.
### Response:
Soome saab taasterahastust üle kahe miljardi euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks kahaneb hambaarsti arve tasumisel omaosalus 50 protsendilt 15 protsendile.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et hambaravi vajadus on suurem kui patsientide võimekus selle eest tasuda. Ravikindlustusega inimesed saavad aastas 40 eurot hüvitist, kõrgemat 85 eurost hüvitist saavad näiteks eakad ja rasedad.
"Praegu astume esimesed sammud, mis puudutavad kõige raskemas seisus inimesi – töötuid, toimetuleku toetuse saajad – nendele kõrgendatud määras hüvitise võimaldamine. Tegelikult meil on veel ettepanekuid, mida me oleme valitsusekabinetis tutvustanud," sõnas Kiik.
Ministeerium hindab, et kõrgemat toetust hakkavad kasutama aastas 25-30 000 inimest. Riigile tähendab see lisakulu suurusjärgus ligi miljon eurot.
"Me lahendame selle läbi haigekassa iga-aastase eelarve. Miljon eurot on muidugi suur raha. Arvestades praegu paranenud maksulaekumisi ja valitsuse tasemel varasemalt otsustatud haigekassa tegevustoetuse maksmist aastatel 2021-2024 kokku 540 miljoni euro ulatuses, siis meil on võimalik selliseid lisasamme teha," sõnas Kiik.
Hambaarstide liidu president Piret Väli ütles, et see on samm õiges suunas, kuid hüvitis jääb ikkagi väikseks. Väli sõnul võiks kaotada niigi suure omaosalusega hüvitise kõigile inimestele, et haavatavamat sihtrühma rohkem toetada.
"Oleme selle ettepaneku ka varasemalt teinud, et võiks suunata rohkem tähelepanu neile, kellel on suuremad vajadused, kes saavad näiteks toimetulekutoetust või on kaasuvate diagnoosidega, mille puhul need hambad lihtsalt suust ära lagunevad," sõnas Väli.
Tanel Kiige sõnul tuleb aga esmalt seljatada lõplikult koroonaviiruse epideemia. Siis võiks ülejärgmise riigieelarvega ka hambaraviks jagada suuremaid summasid. | Sotsiaalministeerium tahab tõsta töötute hambaravihüvitist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks kahaneb hambaarsti arve tasumisel omaosalus 50 protsendilt 15 protsendile.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et hambaravi vajadus on suurem kui patsientide võimekus selle eest tasuda. Ravikindlustusega inimesed saavad aastas 40 eurot hüvitist, kõrgemat 85 eurost hüvitist saavad näiteks eakad ja rasedad.
"Praegu astume esimesed sammud, mis puudutavad kõige raskemas seisus inimesi – töötuid, toimetuleku toetuse saajad – nendele kõrgendatud määras hüvitise võimaldamine. Tegelikult meil on veel ettepanekuid, mida me oleme valitsusekabinetis tutvustanud," sõnas Kiik.
Ministeerium hindab, et kõrgemat toetust hakkavad kasutama aastas 25-30 000 inimest. Riigile tähendab see lisakulu suurusjärgus ligi miljon eurot.
"Me lahendame selle läbi haigekassa iga-aastase eelarve. Miljon eurot on muidugi suur raha. Arvestades praegu paranenud maksulaekumisi ja valitsuse tasemel varasemalt otsustatud haigekassa tegevustoetuse maksmist aastatel 2021-2024 kokku 540 miljoni euro ulatuses, siis meil on võimalik selliseid lisasamme teha," sõnas Kiik.
Hambaarstide liidu president Piret Väli ütles, et see on samm õiges suunas, kuid hüvitis jääb ikkagi väikseks. Väli sõnul võiks kaotada niigi suure omaosalusega hüvitise kõigile inimestele, et haavatavamat sihtrühma rohkem toetada.
"Oleme selle ettepaneku ka varasemalt teinud, et võiks suunata rohkem tähelepanu neile, kellel on suuremad vajadused, kes saavad näiteks toimetulekutoetust või on kaasuvate diagnoosidega, mille puhul need hambad lihtsalt suust ära lagunevad," sõnas Väli.
Tanel Kiige sõnul tuleb aga esmalt seljatada lõplikult koroonaviiruse epideemia. Siis võiks ülejärgmise riigieelarvega ka hambaraviks jagada suuremaid summasid.
### Response:
Sotsiaalministeerium tahab tõsta töötute hambaravihüvitist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haigekassa statistika järgi tegid perearstid augustis ja septembris kokku 9009 esmast koroonasüsti. Kui jagada see 61 päevaga, teeb see 148 süsti päevas. Kokku tehti esmaseid kaitsepookimisi augustis 89 000 ja septembris 32 000. Ehk perearstide tehtud kaitsesüstide osakaal oli ligi 7,5 protsenti.
Antslas praktiseeriv perearst Helgi Luik tõdes, et tema nimistus on huvi vaktsineerimise vastu jäänud viimasel ajal leigeks. 1200 inimesest on tema nimistus kaitsepoogitud kaks kolmandikku. Kaks kolmandikku on kaitsesüstitud ka neid, kes on vanemad kui 80-aastased.
Ka perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi tõdes, et mida aeg edasi, seda keerulisem on vaktsineerimishuvilisi leida.
"Ka eile tegin kümmekond telefonikõnet ja kahjuks ei tulnud sealt ühtegi vaktsineerimishuvilist," ütles Vallikivi.
Neid, kes on otsustanud end mitte vaktsineerida, on keeruline ümber veenda.
Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv tõdes, et vanemaealiste hulgas on vaktsineeritute osakaal praegu veel väike. Kõige suuremad murekohad on endiselt Sillamäe ja Narva Ida-Virumaal ning Maardu ja Lasnamäe Harjumaal.
Parv ütles, et Ida-Virumaa perearstinimistutes on vanemate kui 60-aastaste hõlmatus 41 kuni 80 protsenti. Ka Lasnamäel ja Maardus leidub neid nimistuid, kus eakatest on kaitsepoogitud alla pooled.
Parve sõnul peab neid piirkondi abistama.
"Siin on, see on ka varem meediast läbi käinud, aga nii-öelda Ida-Virumaa piirkonna läbihelistamise projekt, kus meil on appi võetud kõnekeskus. Perearst ise annab oma nimistu inimeste andmed sellele kõnekeskusele, kes aitab läbi helistada. Selle kõne tulemuseks ongi see, et kui inimene teeb vaktsineerimise otsuse, siis kõnekeskus broneerib talle juba ka vaktsineerimise aja," ütles Parve.
Seda projekti on Parve sõnul nüüd laiendatud ka Valgamaale ja Võrumaale. Appi oodatakse ka arstitudengeid.
Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et praeguseks on veel väga suur hulk eakamast elanikkonnast vaktsineerimata. Terviseameti andmete põhjal on 73 protsenti 60-aastastest ja vanematest inimestest vähemalt üks kord vaktsineeritud.
Perearstid mängivad Lutsari sõnul eakama elanikkonna kaitsepookimisel keskset rolli.
"Need vaktsineerimiskeskused on olnud avatud ju terve suvi ja ma kujutan ette, et need ei ole ju väga kodulähedased. Ja võib-olla eakam inimene ei taha minna vaktsineerimiskeskusesse, kus ta kedagi ei tunne. Aga perearsti ja oma pereõde ta ikkagi tunneb. Tallinn on ju suur linn, inimesed ei tahtnud ka väga pikalt bussiga sõita, enamik eakamaid ikkagi ise autoga ei sõida," lausus Lutsar.
Lutsar ütles, et kaitsesüstimise kiirus praegu väga hoogustunud ei ole.
"Mina ütleks nii, et ruumi paranemiseks on, võib-olla on see kõige õigem ütlemine. Praeguseks on ju 1,3 miljonit doosi tehtud. Jah, keegi ei ütle, et vaktsiinidel ei ole ühtegi kõrvalnähtu, aga need on väga minimaalsed ja väga üksikutel juhtudel ainult," ütles ta.
Kui septembris kaitsepoogiti kokku umbes tuhat inimest päevast, siis parematel päevadel tehti süste mitu korda rohkem. | Perearstid on viimasel kahel kuul teinud kokku 150 koroonasüsti päevas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haigekassa statistika järgi tegid perearstid augustis ja septembris kokku 9009 esmast koroonasüsti. Kui jagada see 61 päevaga, teeb see 148 süsti päevas. Kokku tehti esmaseid kaitsepookimisi augustis 89 000 ja septembris 32 000. Ehk perearstide tehtud kaitsesüstide osakaal oli ligi 7,5 protsenti.
Antslas praktiseeriv perearst Helgi Luik tõdes, et tema nimistus on huvi vaktsineerimise vastu jäänud viimasel ajal leigeks. 1200 inimesest on tema nimistus kaitsepoogitud kaks kolmandikku. Kaks kolmandikku on kaitsesüstitud ka neid, kes on vanemad kui 80-aastased.
Ka perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi tõdes, et mida aeg edasi, seda keerulisem on vaktsineerimishuvilisi leida.
"Ka eile tegin kümmekond telefonikõnet ja kahjuks ei tulnud sealt ühtegi vaktsineerimishuvilist," ütles Vallikivi.
Neid, kes on otsustanud end mitte vaktsineerida, on keeruline ümber veenda.
Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv tõdes, et vanemaealiste hulgas on vaktsineeritute osakaal praegu veel väike. Kõige suuremad murekohad on endiselt Sillamäe ja Narva Ida-Virumaal ning Maardu ja Lasnamäe Harjumaal.
Parv ütles, et Ida-Virumaa perearstinimistutes on vanemate kui 60-aastaste hõlmatus 41 kuni 80 protsenti. Ka Lasnamäel ja Maardus leidub neid nimistuid, kus eakatest on kaitsepoogitud alla pooled.
Parve sõnul peab neid piirkondi abistama.
"Siin on, see on ka varem meediast läbi käinud, aga nii-öelda Ida-Virumaa piirkonna läbihelistamise projekt, kus meil on appi võetud kõnekeskus. Perearst ise annab oma nimistu inimeste andmed sellele kõnekeskusele, kes aitab läbi helistada. Selle kõne tulemuseks ongi see, et kui inimene teeb vaktsineerimise otsuse, siis kõnekeskus broneerib talle juba ka vaktsineerimise aja," ütles Parve.
Seda projekti on Parve sõnul nüüd laiendatud ka Valgamaale ja Võrumaale. Appi oodatakse ka arstitudengeid.
Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et praeguseks on veel väga suur hulk eakamast elanikkonnast vaktsineerimata. Terviseameti andmete põhjal on 73 protsenti 60-aastastest ja vanematest inimestest vähemalt üks kord vaktsineeritud.
Perearstid mängivad Lutsari sõnul eakama elanikkonna kaitsepookimisel keskset rolli.
"Need vaktsineerimiskeskused on olnud avatud ju terve suvi ja ma kujutan ette, et need ei ole ju väga kodulähedased. Ja võib-olla eakam inimene ei taha minna vaktsineerimiskeskusesse, kus ta kedagi ei tunne. Aga perearsti ja oma pereõde ta ikkagi tunneb. Tallinn on ju suur linn, inimesed ei tahtnud ka väga pikalt bussiga sõita, enamik eakamaid ikkagi ise autoga ei sõida," lausus Lutsar.
Lutsar ütles, et kaitsesüstimise kiirus praegu väga hoogustunud ei ole.
"Mina ütleks nii, et ruumi paranemiseks on, võib-olla on see kõige õigem ütlemine. Praeguseks on ju 1,3 miljonit doosi tehtud. Jah, keegi ei ütle, et vaktsiinidel ei ole ühtegi kõrvalnähtu, aga need on väga minimaalsed ja väga üksikutel juhtudel ainult," ütles ta.
Kui septembris kaitsepoogiti kokku umbes tuhat inimest päevast, siis parematel päevadel tehti süste mitu korda rohkem.
### Response:
Perearstid on viimasel kahel kuul teinud kokku 150 koroonasüsti päevas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja-Korea riikliku uudisteagentuuri KCNA teatel astus riigipea Kim Jong-un kommunikatsiooniliinide taastamisega sammu kestva rahu poole Korea poolsaarel.
Viimati katkestati piiriülene side kahe riigi vahel augustis.
Lõuna-Korea ühinemisministeerium kinnitas, et mõlema Korea ametnikud pidasid esmaspäeva hommikul esimese telefonikõne.
"Lõuna ja Põhja kommunikatsiooniliini taasavamisega on valitsuse hinnangul loodud alus kahe riigi suhete taastamiseks," seisis ministeeriumi avalduses.
Põhja-Korea taunis alles pühapäeval ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi kokkukutsumist seoses oma raketikatsetustega ja süüdistas nõukogu liikmeid "kellamehhanismiga pommiga mängimises".
Pyongyang teatas reedel edukast õhutõrjeraketi katsetusest, septembris korraldas Põhja-Korea kaugmaa tiibraketi katsetuse. Katsetused ajendasid Ühendriike, Suurbritanniat ja Prantsusmaad kutsuma reedeks kokku ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi.
Põhja-Korea nimetas avalduseta lõppenud istungit "tõsiseks ja talumatuks provokatsiooniks".
"Nõudmine, et me loobuksime õigusest enesekaitsele tähendab mitte tunnistada Korea Demokraatlikku Rahvavabariiki suveräänse riigina," ütles Põhja-Korea välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna juht Jo Chol-su. | Põhja-Korea ja Lõuna-Korea taastasid piiriülese sideühenduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja-Korea riikliku uudisteagentuuri KCNA teatel astus riigipea Kim Jong-un kommunikatsiooniliinide taastamisega sammu kestva rahu poole Korea poolsaarel.
Viimati katkestati piiriülene side kahe riigi vahel augustis.
Lõuna-Korea ühinemisministeerium kinnitas, et mõlema Korea ametnikud pidasid esmaspäeva hommikul esimese telefonikõne.
"Lõuna ja Põhja kommunikatsiooniliini taasavamisega on valitsuse hinnangul loodud alus kahe riigi suhete taastamiseks," seisis ministeeriumi avalduses.
Põhja-Korea taunis alles pühapäeval ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi kokkukutsumist seoses oma raketikatsetustega ja süüdistas nõukogu liikmeid "kellamehhanismiga pommiga mängimises".
Pyongyang teatas reedel edukast õhutõrjeraketi katsetusest, septembris korraldas Põhja-Korea kaugmaa tiibraketi katsetuse. Katsetused ajendasid Ühendriike, Suurbritanniat ja Prantsusmaad kutsuma reedeks kokku ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi.
Põhja-Korea nimetas avalduseta lõppenud istungit "tõsiseks ja talumatuks provokatsiooniks".
"Nõudmine, et me loobuksime õigusest enesekaitsele tähendab mitte tunnistada Korea Demokraatlikku Rahvavabariiki suveräänse riigina," ütles Põhja-Korea välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna juht Jo Chol-su.
### Response:
Põhja-Korea ja Lõuna-Korea taastasid piiriülese sideühenduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "USA on väga mures Hiina Rahvavabariigi provokatiivse tegevuse pärast Taiwani lähistel, mis on destabiliseeriv ja õõnestab piirkondlikku rahu ja stabiilsust," ütles välisministeeriumi kõneisik Ned Price avalduses.
Taiwan süüdistas pühapäeval Pekingit kiusamises ja piirkondliku rahu rikkumises.
Peking tähistas reedel Hiina Rahvavabariigi asutamise aastapäeva seni suurima jõudemonstratsiooniga Taiwani vastu, kasutades selleks 38 sõjalennukit, mille hulgas oli ka tuumavõimekusega pommitaja H-6.
23 miljoni elanikuga demokraatlik Taiwan elab pideva Hiina sissetungiähvarduse saatel, sest Peking on lubanud saare vajadusel kasvõi jõuga üle võtta.
President Xi Jinpingi juhtimisel on Hiina sõjalennukid asunud pea igapäevaselt Taiwani õhutõrje tuvastustsooni (ADIZ) tungima.
Kuid reedene pealetung kutsus esile Taipei eriti terava etteheite.
"Hiina on olnud sõjakas ja kahjustanud piirkondlikku rahu, pannes samal ajal toime palju kiusuakte," rääkis peaminister Su Tseng-chang laupäeval ajakirjanikele. "On ilmne, et maailm, rahvusvaheline üldsus, on Hiina sellise käitumise suhtes üha taunivam," lisas ta.
Taiwani kaitseministeerium saatis oma lennukitele hoiatusteate, kuna reedel sisenes saare edelaosas õhutõrje tuvastustsooni 22 Hiina hävitajat, kaks pommitajat ja üks allveelaevade vastane lennuk.
Teine laussissetung 13 lennukiga toimus reedel vastu ööd ning kokku lendas päeva jooksul Taiwani tsoonis 38 lennukit. Sellele järgnes veel 20 lennuki sissetung laupäeval.
Taiwani õhutõrje tuvastustsoon ADIZ ei kattu Taiwani territoriaalse õhuruumiga, vaid on laiem, kattudes osaliselt Hiina kaitsetuvastustsooniga.
Samal nädalal, kui Hiina Taiwanile oma jõudu senisest veel enam näitas, süüdistas Peking Suurbritanniat "kurjades kavatsustes ja sabotaažis", kuna Briti sõjalaev läbis kitsa väina Taiwani ja mandri-Hiina vahel.
Hiina peab seda veeteed enda omaks, nagu suuremat osa Lõuna-Hiina merest, kuid enamus riike leiab, et tegemist peab olema kõigile avatud rahvusvaheliste vetega.
Peking on survet Taiwanile tugevdanud alates 2016. aasta valimistest, mille tulemusel tõusis seal presidendiks Tsai Ing-wen, kelle meelest on saar juba iseseisev ja seda ei saa pidada Hiina osaks.
Mullu tegid Hiina sõjalennukid Taiwani kaitsetsooni 380 sisselendu, aga tänavu on neid olnud üheksa esimese kuuga juba üle 500.
Varasem sissesõitude rekord oli 15. juunil, mil Taiwani ADIZ-i piiri ületas 28 lennukit.
Xi on öelnud, et Taiwani saamine mandri-Hiina osaks on "vältimatu".
Taiwani kaitsmine on muutunud USA ja üha rohkemate lääneriikide jaoks järjest olulisemaks küsimuseks. Selle nimel püütakse koos USA-ga edendada "navigatsioonivabadust" Lõuna-Hiina merel ja Taiwani väinas. | USA on mures Hiina provokatiivse tegevuse pärast Taiwani lähistel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"USA on väga mures Hiina Rahvavabariigi provokatiivse tegevuse pärast Taiwani lähistel, mis on destabiliseeriv ja õõnestab piirkondlikku rahu ja stabiilsust," ütles välisministeeriumi kõneisik Ned Price avalduses.
Taiwan süüdistas pühapäeval Pekingit kiusamises ja piirkondliku rahu rikkumises.
Peking tähistas reedel Hiina Rahvavabariigi asutamise aastapäeva seni suurima jõudemonstratsiooniga Taiwani vastu, kasutades selleks 38 sõjalennukit, mille hulgas oli ka tuumavõimekusega pommitaja H-6.
23 miljoni elanikuga demokraatlik Taiwan elab pideva Hiina sissetungiähvarduse saatel, sest Peking on lubanud saare vajadusel kasvõi jõuga üle võtta.
President Xi Jinpingi juhtimisel on Hiina sõjalennukid asunud pea igapäevaselt Taiwani õhutõrje tuvastustsooni (ADIZ) tungima.
Kuid reedene pealetung kutsus esile Taipei eriti terava etteheite.
"Hiina on olnud sõjakas ja kahjustanud piirkondlikku rahu, pannes samal ajal toime palju kiusuakte," rääkis peaminister Su Tseng-chang laupäeval ajakirjanikele. "On ilmne, et maailm, rahvusvaheline üldsus, on Hiina sellise käitumise suhtes üha taunivam," lisas ta.
Taiwani kaitseministeerium saatis oma lennukitele hoiatusteate, kuna reedel sisenes saare edelaosas õhutõrje tuvastustsooni 22 Hiina hävitajat, kaks pommitajat ja üks allveelaevade vastane lennuk.
Teine laussissetung 13 lennukiga toimus reedel vastu ööd ning kokku lendas päeva jooksul Taiwani tsoonis 38 lennukit. Sellele järgnes veel 20 lennuki sissetung laupäeval.
Taiwani õhutõrje tuvastustsoon ADIZ ei kattu Taiwani territoriaalse õhuruumiga, vaid on laiem, kattudes osaliselt Hiina kaitsetuvastustsooniga.
Samal nädalal, kui Hiina Taiwanile oma jõudu senisest veel enam näitas, süüdistas Peking Suurbritanniat "kurjades kavatsustes ja sabotaažis", kuna Briti sõjalaev läbis kitsa väina Taiwani ja mandri-Hiina vahel.
Hiina peab seda veeteed enda omaks, nagu suuremat osa Lõuna-Hiina merest, kuid enamus riike leiab, et tegemist peab olema kõigile avatud rahvusvaheliste vetega.
Peking on survet Taiwanile tugevdanud alates 2016. aasta valimistest, mille tulemusel tõusis seal presidendiks Tsai Ing-wen, kelle meelest on saar juba iseseisev ja seda ei saa pidada Hiina osaks.
Mullu tegid Hiina sõjalennukid Taiwani kaitsetsooni 380 sisselendu, aga tänavu on neid olnud üheksa esimese kuuga juba üle 500.
Varasem sissesõitude rekord oli 15. juunil, mil Taiwani ADIZ-i piiri ületas 28 lennukit.
Xi on öelnud, et Taiwani saamine mandri-Hiina osaks on "vältimatu".
Taiwani kaitsmine on muutunud USA ja üha rohkemate lääneriikide jaoks järjest olulisemaks küsimuseks. Selle nimel püütakse koos USA-ga edendada "navigatsioonivabadust" Lõuna-Hiina merel ja Taiwani väinas.
### Response:
USA on mures Hiina provokatiivse tegevuse pärast Taiwani lähistel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Leedu luterlased on suutnud katoliikliku Leedu pealinna Vilniusesse püstitada annetuste toel Martin Lutheri kuju. Eestis Keila lähedal asunud Martin Lutheri kuju, mille kommunistid pärast sõda hävitasid ja mis rahvajuttude kohaselt sai toormaterjaliks Stalini kujule, ootab seni taastamist. Kes soovib panustada võiks võtta minuga ühendust," kirjutas Viilma sotsiaalmeedias.
Viilma lisas usutluses ERR-ile, et EELK konsistoorium on igakülgselt valmis ettevõtmisele kaasa aitama, kuid eelkõige peab algatus tulema kohalikult tasandilt.
"Oleme valmis võtma juhtimise enda peale, kuid monumentide taastamine on ikkagi ennekõike kohalik initsiatiiv," rääkis Viilma. Tema sõnul oleks samba taastamiseks mõistlik luua sihtasutus.
Praegu ajab asja mittetulundusühing Tutermaa külaselts, kes vajaks eesmärgi saavutamiseks abi.
Samba taastamise üks eestvedaja Tõnu Karu ütles ERR-ile, et Lutheri samba taastamise tegevuses asjad arenevad positiivses suunas ja loodetavasti on kuju taastatud 2024 aastaks, kui tähistatakse reformatsiooni Eestisse jõudmise 500. aastapäeva.
Annetatud on mälestussamba taastamiseks praeguseks annetatud mõned tuhande eurod. Karu sõnul on see heaks seemneks, et tööd käima lükata, kuid sellest veel ei piisa.
Kuue ja poole meetri kõrgune reformaator Martin Lutheri kuju seisis Kumnas kuni 1949. aastani, mil nõukogude võim selle eemaldas. Legendi järgi sulatati see ümber Stalini kujuks, kuid ilmselt sulatati kuju siiski pronksdetailideks Ilmarise tehases Tallinnas.
Pronksist monumendi püstitas 9000 rubla eest Georg von Meyendorff, kes oli tsaariarmee ohvitser ja ühtlasi luteri kiriku kõrgeim ametiisik Vene impeeriumis. Tsaarivõimud ei lubanud Meyendorffil seda Toompeale püstitada ja parun pani selle oma maavaldusse ning laskis käega Kumna poole viibata. | Peapiiskop Viilma proovib Lutheri mälestussamba taastamisele kaasa aidata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Leedu luterlased on suutnud katoliikliku Leedu pealinna Vilniusesse püstitada annetuste toel Martin Lutheri kuju. Eestis Keila lähedal asunud Martin Lutheri kuju, mille kommunistid pärast sõda hävitasid ja mis rahvajuttude kohaselt sai toormaterjaliks Stalini kujule, ootab seni taastamist. Kes soovib panustada võiks võtta minuga ühendust," kirjutas Viilma sotsiaalmeedias.
Viilma lisas usutluses ERR-ile, et EELK konsistoorium on igakülgselt valmis ettevõtmisele kaasa aitama, kuid eelkõige peab algatus tulema kohalikult tasandilt.
"Oleme valmis võtma juhtimise enda peale, kuid monumentide taastamine on ikkagi ennekõike kohalik initsiatiiv," rääkis Viilma. Tema sõnul oleks samba taastamiseks mõistlik luua sihtasutus.
Praegu ajab asja mittetulundusühing Tutermaa külaselts, kes vajaks eesmärgi saavutamiseks abi.
Samba taastamise üks eestvedaja Tõnu Karu ütles ERR-ile, et Lutheri samba taastamise tegevuses asjad arenevad positiivses suunas ja loodetavasti on kuju taastatud 2024 aastaks, kui tähistatakse reformatsiooni Eestisse jõudmise 500. aastapäeva.
Annetatud on mälestussamba taastamiseks praeguseks annetatud mõned tuhande eurod. Karu sõnul on see heaks seemneks, et tööd käima lükata, kuid sellest veel ei piisa.
Kuue ja poole meetri kõrgune reformaator Martin Lutheri kuju seisis Kumnas kuni 1949. aastani, mil nõukogude võim selle eemaldas. Legendi järgi sulatati see ümber Stalini kujuks, kuid ilmselt sulatati kuju siiski pronksdetailideks Ilmarise tehases Tallinnas.
Pronksist monumendi püstitas 9000 rubla eest Georg von Meyendorff, kes oli tsaariarmee ohvitser ja ühtlasi luteri kiriku kõrgeim ametiisik Vene impeeriumis. Tsaarivõimud ei lubanud Meyendorffil seda Toompeale püstitada ja parun pani selle oma maavaldusse ning laskis käega Kumna poole viibata.
### Response:
Peapiiskop Viilma proovib Lutheri mälestussamba taastamisele kaasa aidata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine kestis tund ja 34 minutit. Kanepi servis mängu jooksul viis ässa ja tegi kolm topeltviga – neist ühe teise seti viimaseks jäänud geimis, andes Vekicile matšpalli. Vekic sai kirja kaks ässa ja kolm topeltviga. Äralöökidest teenis Kanepi 26 ja Vekic 23 punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 29 ja horvaatlannal 30. Mängitud punktidest võitis Kanepi 68 ja Vekic 75.
Vekic realiseeris kümnest murdevõimalusest neli, Kanepil aga õnnestus üheksast murdepallist ära kasutada ainult kaks.
Esimeses setis jõudis esimesena murdeni Kanepi, minnes 3:1 ette. Järgnesid kaks väga pikka geimi – esmalt päästis Kanepi enda servil kolm murdepalli ja tal oli ka endal üks geimpall, aga neljanda murdepalli sai Vekic siiski kätte. Siis jäi Vekic enda pallingul 15:40 taha, aga viigistas ja sai geimivõidu kätte kolmandal geimpallil, viigistades seisu 3:3-le. Vekic võitis ka neljanda geimi järjest, murdes taas Kanepi servi, aga Kanepi sai murde kohe tagasi, viigistades 4:4-le. Seisul 5:4 oli Kanepil Vekici servil ka settpall, aga kahjuks ei õnnestunud tal seda ära kasutada ja Vekic sai hoopis ise järjekordse murde, võites seti kolm viimast geimi ja seega ka avaseti 7:5.
Teises setis jõudis esimesena murdeni Vekic, kes asus 3:1 juhtima. Kanepil oli 2:3 kaotusseisus kolm murdepalli, ent tal ei õnnestunud neist ühtegi kätte saada ja Vekic läks 4:2 ette. Uuesti murdis Vekic Kanepi servi üheksandas geimis, võites seti 6:3.
Kanepil olid eelmisest aastast kaitsta kaheksandikfinaali punktid ning kuna maha lähevad nüüd 170 punkti, langeb ta esisajast välja. Ennustuslikus edetabelis on ta praegu 107. real.
KAIA KANEPI - DONNA VEKIC 5:7, 3:6
Enne mängu:
34-aastane Kanepi sai avaringis raske võidu – eestlanna päästis kaks tundi ja 35 minutit kestnud kohtumises kolm matšpalli ja alistas sakslanna Tatjana Maria (WTA 79.) lõpuks 5:7, 7:6 (4), 6:3. 23-aastane Vekic alistas tund aega ja 49 minutit kestnud matšis 7:6 (4), 6:3 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud hollandlanna Richel Hogenkampi (WTA 207.).
Omavahel Kanepi ja Vekic varem mänginud ei ole.
Vekic kerkis tänavu juunis maailma edetabelis karjääri kõrgeimale, 22. kohale. Praeguseks on ta ühe koha loovutanud. US Openi eelvõistlustest läks tal kõige paremini San Joses, kus jõudis poolfinaali.
Kanepi on enda pika karjääri jooksul jõudnud US Openil kahel korral veerandfinaali, viimati kaks aastat tagasi. Vekici senine parim tulemus US Openil on kolmandasse ringi jõudmine, sellega sai ta hakkama 2017. aastal. Tema parim tulemus slämmiturniirilt kaheksandikfinaali jõudmine (2018 Wimbledon, 2019 Prantsusmaa lahtised). | Kanepi pidi võitluslikus mängus tunnistama maailma 23. reketi paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine kestis tund ja 34 minutit. Kanepi servis mängu jooksul viis ässa ja tegi kolm topeltviga – neist ühe teise seti viimaseks jäänud geimis, andes Vekicile matšpalli. Vekic sai kirja kaks ässa ja kolm topeltviga. Äralöökidest teenis Kanepi 26 ja Vekic 23 punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 29 ja horvaatlannal 30. Mängitud punktidest võitis Kanepi 68 ja Vekic 75.
Vekic realiseeris kümnest murdevõimalusest neli, Kanepil aga õnnestus üheksast murdepallist ära kasutada ainult kaks.
Esimeses setis jõudis esimesena murdeni Kanepi, minnes 3:1 ette. Järgnesid kaks väga pikka geimi – esmalt päästis Kanepi enda servil kolm murdepalli ja tal oli ka endal üks geimpall, aga neljanda murdepalli sai Vekic siiski kätte. Siis jäi Vekic enda pallingul 15:40 taha, aga viigistas ja sai geimivõidu kätte kolmandal geimpallil, viigistades seisu 3:3-le. Vekic võitis ka neljanda geimi järjest, murdes taas Kanepi servi, aga Kanepi sai murde kohe tagasi, viigistades 4:4-le. Seisul 5:4 oli Kanepil Vekici servil ka settpall, aga kahjuks ei õnnestunud tal seda ära kasutada ja Vekic sai hoopis ise järjekordse murde, võites seti kolm viimast geimi ja seega ka avaseti 7:5.
Teises setis jõudis esimesena murdeni Vekic, kes asus 3:1 juhtima. Kanepil oli 2:3 kaotusseisus kolm murdepalli, ent tal ei õnnestunud neist ühtegi kätte saada ja Vekic läks 4:2 ette. Uuesti murdis Vekic Kanepi servi üheksandas geimis, võites seti 6:3.
Kanepil olid eelmisest aastast kaitsta kaheksandikfinaali punktid ning kuna maha lähevad nüüd 170 punkti, langeb ta esisajast välja. Ennustuslikus edetabelis on ta praegu 107. real.
KAIA KANEPI - DONNA VEKIC 5:7, 3:6
Enne mängu:
34-aastane Kanepi sai avaringis raske võidu – eestlanna päästis kaks tundi ja 35 minutit kestnud kohtumises kolm matšpalli ja alistas sakslanna Tatjana Maria (WTA 79.) lõpuks 5:7, 7:6 (4), 6:3. 23-aastane Vekic alistas tund aega ja 49 minutit kestnud matšis 7:6 (4), 6:3 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud hollandlanna Richel Hogenkampi (WTA 207.).
Omavahel Kanepi ja Vekic varem mänginud ei ole.
Vekic kerkis tänavu juunis maailma edetabelis karjääri kõrgeimale, 22. kohale. Praeguseks on ta ühe koha loovutanud. US Openi eelvõistlustest läks tal kõige paremini San Joses, kus jõudis poolfinaali.
Kanepi on enda pika karjääri jooksul jõudnud US Openil kahel korral veerandfinaali, viimati kaks aastat tagasi. Vekici senine parim tulemus US Openil on kolmandasse ringi jõudmine, sellega sai ta hakkama 2017. aastal. Tema parim tulemus slämmiturniirilt kaheksandikfinaali jõudmine (2018 Wimbledon, 2019 Prantsusmaa lahtised).
### Response:
Kanepi pidi võitluslikus mängus tunnistama maailma 23. reketi paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurepärases hoos hollandlannad olid Budapestis peetud grupifaasis viimases mängus 3:0 (25:17, 25:13, 25:15) üle kodupubliku ees mänginud Ungarist. Hollandile tõi kohtumises enim punkte 18 silmaga panustana Lonneke Slöetjes, 13 punkti tõi Robin de Kruijf. Ungari parim oli viis punkti toonud Zsanett Miklai.
Holland lõpetas C-alagrupi 15 punktiga, võites kõik viis kohtumist 3:0. Teiseks tuli Aserbaidžaan 10 silmaga, järgnesid Horvaatia (10), Rumeenia (6), Ungari (3) ja Eesti (1).
Kaheksandikfinaalis läheb Holland Budapestis vastamisi Kreeka naiskonnaga, kes jäi A-alagrupis Serbia, Türgi ja Bulgaaria järel neljandaks.
Kaheksandikfinaalpaarid:
Serbia – Rumeenia
Aserbaidžaan – Bulgaaria
Poola – Hispaania
Venemaa – Belgia
Türgi – Horvaatia
Holland – Kreeka
Itaalia – Slovakkia
Saksamaa – Sloveenia
Kaheksandikfinaalid peetakse 1. septembril. | Hollandi võrkpallinaiskond läbis alagrupi geimigi kaotamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurepärases hoos hollandlannad olid Budapestis peetud grupifaasis viimases mängus 3:0 (25:17, 25:13, 25:15) üle kodupubliku ees mänginud Ungarist. Hollandile tõi kohtumises enim punkte 18 silmaga panustana Lonneke Slöetjes, 13 punkti tõi Robin de Kruijf. Ungari parim oli viis punkti toonud Zsanett Miklai.
Holland lõpetas C-alagrupi 15 punktiga, võites kõik viis kohtumist 3:0. Teiseks tuli Aserbaidžaan 10 silmaga, järgnesid Horvaatia (10), Rumeenia (6), Ungari (3) ja Eesti (1).
Kaheksandikfinaalis läheb Holland Budapestis vastamisi Kreeka naiskonnaga, kes jäi A-alagrupis Serbia, Türgi ja Bulgaaria järel neljandaks.
Kaheksandikfinaalpaarid:
Serbia – Rumeenia
Aserbaidžaan – Bulgaaria
Poola – Hispaania
Venemaa – Belgia
Türgi – Horvaatia
Holland – Kreeka
Itaalia – Slovakkia
Saksamaa – Sloveenia
Kaheksandikfinaalid peetakse 1. septembril.
### Response:
Hollandi võrkpallinaiskond läbis alagrupi geimigi kaotamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aktivistid aga asusid kiirelt kustutama lootust, et keeld suudab oma ülesande täita. "Loata põletajad seda järgima ei hakka," ütles Rodrigo Junqueira Sotsiaal-Keskkondlikust Instituudist.
Kahtlejaid on teisigi, sest paljud ei näe, kuidas võimud kavatsevad jõustada keeldu riigi eemalasuvates piirkondades. Sel aastal on seal metsalangetamine hüppeliselt kasvanud ning võimud rööpselt õõnestavad ebaseaduslikke tegevusi jälgivaid ameteid.
Maailma Looduse Fondi (WWF) sõnul on Brasiilial seadusvastase metsalangetuse ja -põletamise jaoks vajalikud seadused ja vahendid olemas, kuid ta ei kasuta neid.
"Teatud karistamatus on see suur säde, mis tulekahjusid läidab," ütles WWF.
Ametlikeil andmeil süttis teisipäeva ja kolmapäeva vahel rohkem kui 1600 uut metsatulekahju. Sellega tõusis nende tänavune arv pea 85 000-le. Rohkem kui pooled neist lõõmasid Amazonases.
Ekspertide sõnul on sel aastal probleemi ägestanud alepõllunduse laienemise kokkulangemine mitu kuud kestnud kuivaperioodiga.
Kaitseministeeriumi teatel on tulekahjud kontrolli all ja nende arv väheneb. Töödele aitab kaasa ka hiljutine vihmasadu. | Brasiilias jõustus 60 päeva pikkune põletamiskeeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aktivistid aga asusid kiirelt kustutama lootust, et keeld suudab oma ülesande täita. "Loata põletajad seda järgima ei hakka," ütles Rodrigo Junqueira Sotsiaal-Keskkondlikust Instituudist.
Kahtlejaid on teisigi, sest paljud ei näe, kuidas võimud kavatsevad jõustada keeldu riigi eemalasuvates piirkondades. Sel aastal on seal metsalangetamine hüppeliselt kasvanud ning võimud rööpselt õõnestavad ebaseaduslikke tegevusi jälgivaid ameteid.
Maailma Looduse Fondi (WWF) sõnul on Brasiilial seadusvastase metsalangetuse ja -põletamise jaoks vajalikud seadused ja vahendid olemas, kuid ta ei kasuta neid.
"Teatud karistamatus on see suur säde, mis tulekahjusid läidab," ütles WWF.
Ametlikeil andmeil süttis teisipäeva ja kolmapäeva vahel rohkem kui 1600 uut metsatulekahju. Sellega tõusis nende tänavune arv pea 85 000-le. Rohkem kui pooled neist lõõmasid Amazonases.
Ekspertide sõnul on sel aastal probleemi ägestanud alepõllunduse laienemise kokkulangemine mitu kuud kestnud kuivaperioodiga.
Kaitseministeeriumi teatel on tulekahjud kontrolli all ja nende arv väheneb. Töödele aitab kaasa ka hiljutine vihmasadu.
### Response:
Brasiilias jõustus 60 päeva pikkune põletamiskeeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avasett algas vastastikuste servimurretega ning taas murdis Tomljanovic Kontaveidi servi viiendas geimis, minnes 3:2 ette, aga Kontaveit sai jälle murde kohe tagasi. 4:4 seisul oli eestlannal kaks murdevõimalust, mida tal ei õnnestunud ära kasutada ja järgmises geimis murdis hoopis Tomljanovic, minnes 5:4 juhtima. Kontaveidil oli vastase servil jälle kaks murdepalli, aga ka neid ei saanud ta kätte ja Tomljanovic võitis seti 6:4.
Teises setis jäi Kontaveit murdega 1:2 taha, aga võitis siis neli geimi järjest, asudes 5:2 juhtima. Seisul 5:3 oli Kontaveidil ka kaks settpalli, aga Tomljanovicil õnnestus siiski eestlanna serv murda ja lõpuks sett 5:5 viigistada. 6:5 eduseisul teenis Kontaveit Tomljanovici servil veel kaks settpalli ja siis sai ta neist esimese kätte, võites seti 7:5.
Otsustavas setis sai esimesena murde kätte Kontaveit, asudes 3:1 juhtima. Uuesti murdis Kontaveit mängu viimaseks jäänud kaheksandas geimis, võites seti kindlalt 6:2.
Kontaveit servis mängu jooksul 11 ässa ja tegi seitse topeltviga, Tomljanovici vastavad näitajad olid neli ja seitse. Äralöökidest võitis eestlanna 38 ja Tomljanovic 30 punkti, lihtvigu tegi Kontaveit 25, vastane aga 40. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 106 ja Tomljanovic 88.
Kontaveit realiseeris 15 murdevõimalusest seitse, Tomljanovic kasutas üheksast murdepallist ära viis.
Kolmandas ringis läheb Kontaveit vastamisi 13. asetatud šveitslanna Belinda Bencicia, kes sai 6:4, 1:6, 6:2 jagu prantslanna Alize Cornet'st (WTA 64.).
ANETT KONTAVEIT - AJLA TOMLJANOVIC 4:6, 7:5, 6:2
Enne mängu:
Algselt võis eeldada, et Kontaveit peab neljapäeval pidama ka paarismängu, mis kolmapäeval vihma tõttu tühistati, kuid kuna vihm lõi seal ajakava piisavalt segamini ja ka mitmed üksikmängud jäid pidamata, ei ole Kontaveidi paarismängu neljapäevases ajakavas.
Kontaveit alustas tänavust US Openit ülikindla võiduga, alistades vaid 54 minutiga 6:1, 6:1 hispaanlanna Sara Sorribes Tormo (WTA 83.). Tomljanovicil seevastu kulus veidi üle kahe tunni, et tšehhitar Marie Bouzkova (WTA 56.) 1:6, 7:5, 6:1 alistada.
23-aastane Kontaveit ja 26-aastane Tomljanovic on omavahel korra mänginud, tänavu Miamis sai Kontaveit ligi kaks ja pool tundi kestnud kohtumises 7:6 (3), 2:6, 7:6 (4) võidu.
Enne US Openit mängis Tomljanovic viimati augusti alguses Torontos, kus andis avaringis kõhulihasevigastuse tõttu loobumisvõidu.
US Openil jõudis Kontaveit 2015. aastal enda debüüdil kaheksandikfinaali, kuid kolmel viimasel aastal on ta seal piirdunud avaringiga. Tomljanovic pole US Openil kunagi teisest ringist kaugemale jõudnud, tema karjääri parim tulemus slämmiturniirilt pärineb 2014. aasta Prantsusmaa lahtistelt, kus ta jõudis kaheksandikfinaali. | Kõvasti pingutama pidanud Kontaveit jõudis US Openil kolmandasse ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avasett algas vastastikuste servimurretega ning taas murdis Tomljanovic Kontaveidi servi viiendas geimis, minnes 3:2 ette, aga Kontaveit sai jälle murde kohe tagasi. 4:4 seisul oli eestlannal kaks murdevõimalust, mida tal ei õnnestunud ära kasutada ja järgmises geimis murdis hoopis Tomljanovic, minnes 5:4 juhtima. Kontaveidil oli vastase servil jälle kaks murdepalli, aga ka neid ei saanud ta kätte ja Tomljanovic võitis seti 6:4.
Teises setis jäi Kontaveit murdega 1:2 taha, aga võitis siis neli geimi järjest, asudes 5:2 juhtima. Seisul 5:3 oli Kontaveidil ka kaks settpalli, aga Tomljanovicil õnnestus siiski eestlanna serv murda ja lõpuks sett 5:5 viigistada. 6:5 eduseisul teenis Kontaveit Tomljanovici servil veel kaks settpalli ja siis sai ta neist esimese kätte, võites seti 7:5.
Otsustavas setis sai esimesena murde kätte Kontaveit, asudes 3:1 juhtima. Uuesti murdis Kontaveit mängu viimaseks jäänud kaheksandas geimis, võites seti kindlalt 6:2.
Kontaveit servis mängu jooksul 11 ässa ja tegi seitse topeltviga, Tomljanovici vastavad näitajad olid neli ja seitse. Äralöökidest võitis eestlanna 38 ja Tomljanovic 30 punkti, lihtvigu tegi Kontaveit 25, vastane aga 40. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 106 ja Tomljanovic 88.
Kontaveit realiseeris 15 murdevõimalusest seitse, Tomljanovic kasutas üheksast murdepallist ära viis.
Kolmandas ringis läheb Kontaveit vastamisi 13. asetatud šveitslanna Belinda Bencicia, kes sai 6:4, 1:6, 6:2 jagu prantslanna Alize Cornet'st (WTA 64.).
ANETT KONTAVEIT - AJLA TOMLJANOVIC 4:6, 7:5, 6:2
Enne mängu:
Algselt võis eeldada, et Kontaveit peab neljapäeval pidama ka paarismängu, mis kolmapäeval vihma tõttu tühistati, kuid kuna vihm lõi seal ajakava piisavalt segamini ja ka mitmed üksikmängud jäid pidamata, ei ole Kontaveidi paarismängu neljapäevases ajakavas.
Kontaveit alustas tänavust US Openit ülikindla võiduga, alistades vaid 54 minutiga 6:1, 6:1 hispaanlanna Sara Sorribes Tormo (WTA 83.). Tomljanovicil seevastu kulus veidi üle kahe tunni, et tšehhitar Marie Bouzkova (WTA 56.) 1:6, 7:5, 6:1 alistada.
23-aastane Kontaveit ja 26-aastane Tomljanovic on omavahel korra mänginud, tänavu Miamis sai Kontaveit ligi kaks ja pool tundi kestnud kohtumises 7:6 (3), 2:6, 7:6 (4) võidu.
Enne US Openit mängis Tomljanovic viimati augusti alguses Torontos, kus andis avaringis kõhulihasevigastuse tõttu loobumisvõidu.
US Openil jõudis Kontaveit 2015. aastal enda debüüdil kaheksandikfinaali, kuid kolmel viimasel aastal on ta seal piirdunud avaringiga. Tomljanovic pole US Openil kunagi teisest ringist kaugemale jõudnud, tema karjääri parim tulemus slämmiturniirilt pärineb 2014. aasta Prantsusmaa lahtistelt, kus ta jõudis kaheksandikfinaali.
### Response:
Kõvasti pingutama pidanud Kontaveit jõudis US Openil kolmandasse ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti poolel ei kuulunud täna meeskonna koosseisu kapten Kert Toobal, Renee Teppan, Robert Täht, Rait Rikberg ja Rauno Tamme. Eesti alustas koosseisus Markkus Keel, Hindrek Pulk, Martti Juhkami, Andrus Raadik, Ardo Kreek, Timo Tammemaa, libero Silver Maar. Kolmandas geimis vahetas Andri Aganits puhkama Kreegi, vahendab Volley.ee.
Eesti resultatiivseimaks tõusis 19 punkti (+5) toonud Raadik, 16 punkti (+6) jäi Juhkami arvele, 14 silma (-3) lisas Pulk ja 12 Tammemaa (+8). Eesti vastuvõtt oli 45%, rünnak 41%, blokipunkte teeniti 10 ja servil löödi 10 ässa (vigu tehti pallingul 22). Soome poolel tõi Samuli Kaislasalo 24 punkti (+13), põhjanaabrite vastuvõtt oli 43%, rünnak 47%, blokist saadi 12 punkti ja servil löödi 9 ässa (eksiti 18 pallingul).
Rahvusmeeskonna koosseis kontrollmängudeks Soomega: Kert Toobal, Markkus Keel, Robert Viiber, Renee Teppan, Hindrek Pulk, Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Andri Aganits, Mart Naaber, Andrus Raadik, Rauno Tamme, Kristo Kollo, Robert Täht, Martti Juhkami, Rait Rikberg, Silver Maar. Peatreener Gheorghe Cretu, abitreener Rainer Vassiljev, statistik Alar Rikberg, füsioterapeut Gardo Maruste. | Mitme põhimeheta mänginud Eesti võrkpallimeeskond kaotas Soomele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti poolel ei kuulunud täna meeskonna koosseisu kapten Kert Toobal, Renee Teppan, Robert Täht, Rait Rikberg ja Rauno Tamme. Eesti alustas koosseisus Markkus Keel, Hindrek Pulk, Martti Juhkami, Andrus Raadik, Ardo Kreek, Timo Tammemaa, libero Silver Maar. Kolmandas geimis vahetas Andri Aganits puhkama Kreegi, vahendab Volley.ee.
Eesti resultatiivseimaks tõusis 19 punkti (+5) toonud Raadik, 16 punkti (+6) jäi Juhkami arvele, 14 silma (-3) lisas Pulk ja 12 Tammemaa (+8). Eesti vastuvõtt oli 45%, rünnak 41%, blokipunkte teeniti 10 ja servil löödi 10 ässa (vigu tehti pallingul 22). Soome poolel tõi Samuli Kaislasalo 24 punkti (+13), põhjanaabrite vastuvõtt oli 43%, rünnak 47%, blokist saadi 12 punkti ja servil löödi 9 ässa (eksiti 18 pallingul).
Rahvusmeeskonna koosseis kontrollmängudeks Soomega: Kert Toobal, Markkus Keel, Robert Viiber, Renee Teppan, Hindrek Pulk, Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Andri Aganits, Mart Naaber, Andrus Raadik, Rauno Tamme, Kristo Kollo, Robert Täht, Martti Juhkami, Rait Rikberg, Silver Maar. Peatreener Gheorghe Cretu, abitreener Rainer Vassiljev, statistik Alar Rikberg, füsioterapeut Gardo Maruste.
### Response:
Mitme põhimeheta mänginud Eesti võrkpallimeeskond kaotas Soomele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jalgratturitele on lubatud mõlemasuunaline liiklemine. Et teeehitus sujuks paremini viiakse liikluskorralduse muudatus sisse juba alates reedest.
Ajutine liikluskorraldus jääb kehtima kuni alalise liikluskorralduse valmimiseni.
Teeehituse töid teeb Asfaldigrupp OÜ. | Tartus muutub Vanemuise tänav ühesuunaliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jalgratturitele on lubatud mõlemasuunaline liiklemine. Et teeehitus sujuks paremini viiakse liikluskorralduse muudatus sisse juba alates reedest.
Ajutine liikluskorraldus jääb kehtima kuni alalise liikluskorralduse valmimiseni.
Teeehituse töid teeb Asfaldigrupp OÜ.
### Response:
Tartus muutub Vanemuise tänav ühesuunaliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi domineeris avapoolaega ja lõi mitmeid ohtlikke võimalusi. Ühe parimatest kinkis Eesti vastasele ise, kui pärast väravaesist lööki kaotas Sander Alex Liit ohtlikus tsoonis palli ning vastaste ründaja seises silmitsi Eesti väravasuul seisnud Maico Rimmeliga. Kuigi rootslane proovis Rimmelist mööda mängida, suutis puurilukk kiiresti reageerida ja tegi suurepärase tõrje. Järgnenud olukorrast pääses Rootsi veelkord ohtlikult löögile, kuid eestlaste õnneks tabas pall latti.
Poolaja viimastel minutitel oli mõlemal meeskonnal hea võimalus. Rootsi jõudis palliga Eesti karistusalasse, kuid keskpoolkaitsja Rocco Robert Shein jõudis lööki blokeerima. Järgnenud nurgalöögist tekkis hoopis ohtlik olukord teise värava all – pärast palli jõudmist vastaste väravavahi juurde, eksis Melker Ellborg palli kontrollimisel ning järgnes võidujooks Andreas Kiivitiga. Väravavaht suutis oma mitmemeetrist edu ära kasutada ja jõudis palli üle küljejoone lükata.
Teisel poolajal said mõlemad meeskonnad korduvalt löögile, kuid pallid ei tahtnud raamide vahele minna. Kui mängida jäi veidi vähem kui veerand tundi, pani vastase väravavahi oskused proovile Shein ning tagasi põrkunud palli lõi vahetusest sekkunud Danil Kuraksin üle.
Hoopis Ludvig Navik oli rootslaste poolelt noormeheks, kes tänase mängu saatuse otsustas. Teisipäevases avamängus iluvärava löönud Navik saatis 88. minutil palli teele värava suunas ja õnnetu rikošeti abil jõudis pall väravasse. | U-17 jalgpallikoondis jäi lõpuminutite väravast alla Rootsile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi domineeris avapoolaega ja lõi mitmeid ohtlikke võimalusi. Ühe parimatest kinkis Eesti vastasele ise, kui pärast väravaesist lööki kaotas Sander Alex Liit ohtlikus tsoonis palli ning vastaste ründaja seises silmitsi Eesti väravasuul seisnud Maico Rimmeliga. Kuigi rootslane proovis Rimmelist mööda mängida, suutis puurilukk kiiresti reageerida ja tegi suurepärase tõrje. Järgnenud olukorrast pääses Rootsi veelkord ohtlikult löögile, kuid eestlaste õnneks tabas pall latti.
Poolaja viimastel minutitel oli mõlemal meeskonnal hea võimalus. Rootsi jõudis palliga Eesti karistusalasse, kuid keskpoolkaitsja Rocco Robert Shein jõudis lööki blokeerima. Järgnenud nurgalöögist tekkis hoopis ohtlik olukord teise värava all – pärast palli jõudmist vastaste väravavahi juurde, eksis Melker Ellborg palli kontrollimisel ning järgnes võidujooks Andreas Kiivitiga. Väravavaht suutis oma mitmemeetrist edu ära kasutada ja jõudis palli üle küljejoone lükata.
Teisel poolajal said mõlemad meeskonnad korduvalt löögile, kuid pallid ei tahtnud raamide vahele minna. Kui mängida jäi veidi vähem kui veerand tundi, pani vastase väravavahi oskused proovile Shein ning tagasi põrkunud palli lõi vahetusest sekkunud Danil Kuraksin üle.
Hoopis Ludvig Navik oli rootslaste poolelt noormeheks, kes tänase mängu saatuse otsustas. Teisipäevases avamängus iluvärava löönud Navik saatis 88. minutil palli teele värava suunas ja õnnetu rikošeti abil jõudis pall väravasse.
### Response:
U-17 jalgpallikoondis jäi lõpuminutite väravast alla Rootsile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühisel näitusel kõnetavad vaatajat 92 erinevatel aladel tegutsenud ja tegutsevate mitme põlvkonna naiskunstnike teosed, kelle loometee sai alguse Pallase kunstikooli sünnilinnas Tartus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Näituseruumis võib kohata nii Pallase nimega kooli 1924. aasta lõpetaja Natalie Mei joonistust "Kalarand" kui ka 2019. aasta vilistlase Regina-Mareta Soonseina graafilist lehte "Maastik".
Näituse kuraatori Reet Pulk-Piatkowska sõnul pole Pallase naiskunstnikud panustanud ainult enda loomingusse vaid ka kunstihariduse edendamisse.
"Need naiskunstnikud on ennast tõestanud, jätnud Eesti kunsti väga isikupärase jälje ja seda mitte ainult kunsti vaid ka erialaharidusse, sest nende hulgast on võrsunud ka väga palju kunstiõpetajaid, kunstipedagooge nii kutseõppeasutustes kui ka kunsti kõrghariduses," ütles Pulk-Piatkowska. | Tartus saab näha Pallase naiskunstnike loomingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühisel näitusel kõnetavad vaatajat 92 erinevatel aladel tegutsenud ja tegutsevate mitme põlvkonna naiskunstnike teosed, kelle loometee sai alguse Pallase kunstikooli sünnilinnas Tartus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Näituseruumis võib kohata nii Pallase nimega kooli 1924. aasta lõpetaja Natalie Mei joonistust "Kalarand" kui ka 2019. aasta vilistlase Regina-Mareta Soonseina graafilist lehte "Maastik".
Näituse kuraatori Reet Pulk-Piatkowska sõnul pole Pallase naiskunstnikud panustanud ainult enda loomingusse vaid ka kunstihariduse edendamisse.
"Need naiskunstnikud on ennast tõestanud, jätnud Eesti kunsti väga isikupärase jälje ja seda mitte ainult kunsti vaid ka erialaharidusse, sest nende hulgast on võrsunud ka väga palju kunstiõpetajaid, kunstipedagooge nii kutseõppeasutustes kui ka kunsti kõrghariduses," ütles Pulk-Piatkowska.
### Response:
Tartus saab näha Pallase naiskunstnike loomingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu talvel Liverpooliga liitunud van Dijk aitas meeskonnal teha suurepärase hooaja, kui Inglismaa kõrgliigas tuldi 97 punktiga Manchester City järel teiseks, kusjuures endale lasti hooaja vältel lüüa vaid 22 väravat, mis oli liiga parim näitaja. Meistrite liigas aitas 28-aastane van Dijk Liverpoolil tulla kuuendat korda Euroopa meistriks ning Hollandi koondisega tuli keskkaitsja Rahvuste liiga finaalturniiril teiseks.
Lisaks van Dijkile mahtusid parima mängija valimisel esikolmikusse ka Cristiano Ronaldo (Torino Juventus) ja Lionel Messi (Barcelona).
Van Dijk valiti ka hooaja parimaks kaitsemängijaks. Parima väravavahi tiitli pälvis hollandlase meeskonnakaaslane Liverpoolis Alisson Becker, parimaks poolkaitsjaks nimetati eelmisel hooajal Ajaxit esidanud Frenkie de Jong ning parima ründaja tiitli sai Lionel Messi.
Aasta parima naismängija tiitliga auhinnati Lyoni Olympique'i äärekaitsjat Lucy Bronze'i. | UEFA valis hooaja parimaks Virgil van Dijki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu talvel Liverpooliga liitunud van Dijk aitas meeskonnal teha suurepärase hooaja, kui Inglismaa kõrgliigas tuldi 97 punktiga Manchester City järel teiseks, kusjuures endale lasti hooaja vältel lüüa vaid 22 väravat, mis oli liiga parim näitaja. Meistrite liigas aitas 28-aastane van Dijk Liverpoolil tulla kuuendat korda Euroopa meistriks ning Hollandi koondisega tuli keskkaitsja Rahvuste liiga finaalturniiril teiseks.
Lisaks van Dijkile mahtusid parima mängija valimisel esikolmikusse ka Cristiano Ronaldo (Torino Juventus) ja Lionel Messi (Barcelona).
Van Dijk valiti ka hooaja parimaks kaitsemängijaks. Parima väravavahi tiitli pälvis hollandlase meeskonnakaaslane Liverpoolis Alisson Becker, parimaks poolkaitsjaks nimetati eelmisel hooajal Ajaxit esidanud Frenkie de Jong ning parima ründaja tiitli sai Lionel Messi.
Aasta parima naismängija tiitliga auhinnati Lyoni Olympique'i äärekaitsjat Lucy Bronze'i.
### Response:
UEFA valis hooaja parimaks Virgil van Dijki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane Saksamaa tennisist Petkovic haaras tasavägises avasetis küll korduvalt eduseisu, ent Kvitova suutis sammu pidada. Petkovic pani oma paremuse maksma 4:4 viigiseisul, millele järgnevalt võitis kaks geimi järjest, murdes seejuures ka Kvitova servi.
Tund ja 37 minut väldanud matši teist setti alustas Kvitova küll servimurde ja kahe geimivõiduga, minnes veel 3:1 ja 4:2 juhtima, ent seejäre lagunes vigastusest taastuva tšehhitari mäng täielikult ja kahel korral Kvitova servi murdnud Petkovic võitis neli geimi järjest, teenides sellega edasipääsu kolmandasse ringi.
Petkovic läheb kolmandas ringis vastamisi 25. asetusega Elise Mertensi ja tšehhitar Kristyna Pliškova (WTA 86.) omavahelise matši võitjaga. | Kuuenda asetusega Kvitova langes teises ringis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane Saksamaa tennisist Petkovic haaras tasavägises avasetis küll korduvalt eduseisu, ent Kvitova suutis sammu pidada. Petkovic pani oma paremuse maksma 4:4 viigiseisul, millele järgnevalt võitis kaks geimi järjest, murdes seejuures ka Kvitova servi.
Tund ja 37 minut väldanud matši teist setti alustas Kvitova küll servimurde ja kahe geimivõiduga, minnes veel 3:1 ja 4:2 juhtima, ent seejäre lagunes vigastusest taastuva tšehhitari mäng täielikult ja kahel korral Kvitova servi murdnud Petkovic võitis neli geimi järjest, teenides sellega edasipääsu kolmandasse ringi.
Petkovic läheb kolmandas ringis vastamisi 25. asetusega Elise Mertensi ja tšehhitar Kristyna Pliškova (WTA 86.) omavahelise matši võitjaga.
### Response:
Kuuenda asetusega Kvitova langes teises ringis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiitlikaitsja Liverpool kuulub E-alagruppi, kuhu loositi veel Napoli, Salzburg ja Genk.
Meistrite liiga alagrupid:
A-alagrupp: Pariisi Saint-Germain, Madridi Real, Club Brugge, Galatasaray
B-alagrupp: Müncheni Bayern, Tottenham Hotspur, Olympiakos, Crvena zvezda
C-alagrupp: Manchester City, Donetski Šahtar, Zagrebi Dünamo, Atalanta
D-alagrupp: Torino Juventus, Madridi Atletico, Leverkuseni Bayer, Moskva Lokomotiv
E-alagrupp: Liverpool, Napoli, Salzburg, Genk
F-alagrupp: Barcelona, Dortmundi Borussia, Milano Inter, Praha Slavia
G-alagrupp: Peterburi Zenit, Benfica, Lyoni Olympique, Leipzig
H-alagrupp: Londoni Chelsea, Amsterdami Ajax, Valencia, Lille
Alagrupiturniiri mängudega alustatakse 17. septembril. | Meistrite liiga loos viis ühte alagruppi Barcelona, Dortmundi ja Interi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiitlikaitsja Liverpool kuulub E-alagruppi, kuhu loositi veel Napoli, Salzburg ja Genk.
Meistrite liiga alagrupid:
A-alagrupp: Pariisi Saint-Germain, Madridi Real, Club Brugge, Galatasaray
B-alagrupp: Müncheni Bayern, Tottenham Hotspur, Olympiakos, Crvena zvezda
C-alagrupp: Manchester City, Donetski Šahtar, Zagrebi Dünamo, Atalanta
D-alagrupp: Torino Juventus, Madridi Atletico, Leverkuseni Bayer, Moskva Lokomotiv
E-alagrupp: Liverpool, Napoli, Salzburg, Genk
F-alagrupp: Barcelona, Dortmundi Borussia, Milano Inter, Praha Slavia
G-alagrupp: Peterburi Zenit, Benfica, Lyoni Olympique, Leipzig
H-alagrupp: Londoni Chelsea, Amsterdami Ajax, Valencia, Lille
Alagrupiturniiri mängudega alustatakse 17. septembril.
### Response:
Meistrite liiga loos viis ühte alagruppi Barcelona, Dortmundi ja Interi |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.