instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõned võimukõnelustel osalevad parteid kinnitavad siiski, et Groismani kõrval kaalutakse peaministrikohale ka teisi kandidaate, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Senine peaminister Arseni Jatsenjuk astus tagasi pühapäeval. | Groisman andis nõusoleku juhtida Ukraina uut valitsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõned võimukõnelustel osalevad parteid kinnitavad siiski, et Groismani kõrval kaalutakse peaministrikohale ka teisi kandidaate, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Senine peaminister Arseni Jatsenjuk astus tagasi pühapäeval.
### Response:
Groisman andis nõusoleku juhtida Ukraina uut valitsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mari Jürjens (Pokinen) on võlunud omaloomingu ja siirusega Eesti publikut juba aastaid. Tema lavaline olek ning muusika on alati soe ja meeldejääv, nagu ka mõlemad siiani ilmunud albumid "22" ning "Maa saab taevani".
Teine eriline muusik on legendaarne Riho Sibul, kes on nii meisterlik kitarrimängija kui ka unustamatu laulutämbriga esineja. Tema lood ning ansamblid on läbi aastate inimeste südameisse pugenud.
Viimane kolmest, kes kuuekeelse kitarri järele haarab ning end mugavalt ritta seab, on Eesti pop-rokk maailma uuendaja Vaiko Eplik. Ta on avastaja, improviseerija, multiinstrumentalist, andnud välja paarkümmend kauamängivat heliplaati, produtseerinud muusikat ka teistele ja kirjutanud paar tuhat laulu.
Mari, Riho ja Vaiko loovad laulu ja kitarridega ainulaadse atmosfääri, mis poeb põue ja millest ei taha lahti lasta.
14. aprillil Rapla kultuurikeskuses kell 19.00
15. aprillil Haapsalu kultuurikeskuses kell 19.00
20. aprillil Kuressaare linnateatris kell 19.00
24. aprillil Tallinnas, Kumu auditooriumis kell 17.00
26. aprillil Keila kultuurikeskuses kell 19.00
28. aprillil Tartu ülikooli aulas kell 19.00 | Mari Jürjens, Riho Sibul ja Vaiko Eplik ühendavad kontserttuuriks jõud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mari Jürjens (Pokinen) on võlunud omaloomingu ja siirusega Eesti publikut juba aastaid. Tema lavaline olek ning muusika on alati soe ja meeldejääv, nagu ka mõlemad siiani ilmunud albumid "22" ning "Maa saab taevani".
Teine eriline muusik on legendaarne Riho Sibul, kes on nii meisterlik kitarrimängija kui ka unustamatu laulutämbriga esineja. Tema lood ning ansamblid on läbi aastate inimeste südameisse pugenud.
Viimane kolmest, kes kuuekeelse kitarri järele haarab ning end mugavalt ritta seab, on Eesti pop-rokk maailma uuendaja Vaiko Eplik. Ta on avastaja, improviseerija, multiinstrumentalist, andnud välja paarkümmend kauamängivat heliplaati, produtseerinud muusikat ka teistele ja kirjutanud paar tuhat laulu.
Mari, Riho ja Vaiko loovad laulu ja kitarridega ainulaadse atmosfääri, mis poeb põue ja millest ei taha lahti lasta.
14. aprillil Rapla kultuurikeskuses kell 19.00
15. aprillil Haapsalu kultuurikeskuses kell 19.00
20. aprillil Kuressaare linnateatris kell 19.00
24. aprillil Tallinnas, Kumu auditooriumis kell 17.00
26. aprillil Keila kultuurikeskuses kell 19.00
28. aprillil Tartu ülikooli aulas kell 19.00
### Response:
Mari Jürjens, Riho Sibul ja Vaiko Eplik ühendavad kontserttuuriks jõud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuest nominendist aasta jalgpalluri tiitlile koguni pooled on Leicesteri mängijad: ründajad Jamie Vardy ja Ryad Mahrez ning poolkaitsja N'Golo Kante.
Suurepärases väravavormis Vardy on skoorinud sel hooajal 21 korda ning tõhusat resultatiivsust on näidanud ka Mahrez, kel kirjas 16 tabamust ja 11 resultatiivset söötu. Kante on aga teeninud tunnustust oma kaitsva poolkaitsja rolli eest.
Lisaks on aasta jalgpalluri tiitlile nomineeritud ka Londoni Arsenali ründav poolkaitsja Mesut Özil, Tottenham Hotspuri ründaja Harry Kane ja West Ham Unitedi mängija Dimitri Payet.
Özil on viimasel Arsenali peaaegu üksi tiitlikonkurentsis hoidnud, kuigi pealinlaste edu on praeguseks juba rohkem teoreetiline. Kane juhib 22 tabamusega väravaküttide pingerida ning Payet on Meistrite liiga kohta nooliva West Hami oluline lüli.
Aasta noorjalgpalluri nominendid on Kane, Del Alli (Tottenham Hotspur), Romelu Lukaku ja Ross Barkley (Everton), Jack Butland (Stoke City) ning Philippe Coutinho (Liverpool).
Auhinnasaajad kuulutatakse välja järgmise nädala pühapäeval ehk 24. aprillil. | Inglismaa aasta parimate nimekirjas domineerivad Leicesteri mehed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuest nominendist aasta jalgpalluri tiitlile koguni pooled on Leicesteri mängijad: ründajad Jamie Vardy ja Ryad Mahrez ning poolkaitsja N'Golo Kante.
Suurepärases väravavormis Vardy on skoorinud sel hooajal 21 korda ning tõhusat resultatiivsust on näidanud ka Mahrez, kel kirjas 16 tabamust ja 11 resultatiivset söötu. Kante on aga teeninud tunnustust oma kaitsva poolkaitsja rolli eest.
Lisaks on aasta jalgpalluri tiitlile nomineeritud ka Londoni Arsenali ründav poolkaitsja Mesut Özil, Tottenham Hotspuri ründaja Harry Kane ja West Ham Unitedi mängija Dimitri Payet.
Özil on viimasel Arsenali peaaegu üksi tiitlikonkurentsis hoidnud, kuigi pealinlaste edu on praeguseks juba rohkem teoreetiline. Kane juhib 22 tabamusega väravaküttide pingerida ning Payet on Meistrite liiga kohta nooliva West Hami oluline lüli.
Aasta noorjalgpalluri nominendid on Kane, Del Alli (Tottenham Hotspur), Romelu Lukaku ja Ross Barkley (Everton), Jack Butland (Stoke City) ning Philippe Coutinho (Liverpool).
Auhinnasaajad kuulutatakse välja järgmise nädala pühapäeval ehk 24. aprillil.
### Response:
Inglismaa aasta parimate nimekirjas domineerivad Leicesteri mehed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 14.04 (Kell 19:00) Tapa Spordikeskus: SK Tapa - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
Omavahelised mängud põhiturniiril: 20:43; 31:36; 18:36
1. veerandfinaal: 22:35
Koduväljakul SK Tapa vastu juba avapoolajal suure edu haaranud HC Kehra/Horizon Pulp& Paper ei saa veerandfinaalseerias veel kõikide põhimeestega arvestada. Peatreener Indrek Lillsoo avaldas kerget lootust, et Kaupo Liiva võiks ehk neljapäeval mänguvalmis olla, kuid Marko Slastinovski platsile naasmist tuleb veel oodata. Lillsoo rääkis, et play-off'i eel tugevama treeningtsükli läbinud meeskonnas oli esimeses võistlusmängus selgelt näha, et töö on vilja kandnud.
"Oli kohe tunda, et need mängijad, kes on erinevatel põhjustel saanud treeningutel vähem kohal käia, olid mängurütmi leidmisel raskustes. Aga just rütmi leidmiseks ongi mängud Tapaga head ja kindlasti ei kingi nad neljapäeval meile oma koduplatsil võitu kergelt," rääkis Lillsoo.
Tapa treener Aron Jaanis kinnitas, et vastased olid veerandfinaali avalahingus füüsiliselt heas vormis. Teisel poolajal näitas Tapa aga head mängu ja see lisas treenerisse kordusmängu eel usku. "Poistes potentsiaali on. Natuke oleks usku juurde vaja ja kui eelmise mängu teisel poolajal näidatud häid viskeid õnnestub korrata, siis võib Kehraga mängida küll. Kui läheme jälle platsile mannaputru keerutama, siis läheb meil raskeks."
Jaanis lisas, et Tapa niigi hõredavõitu read peavad neljapäevases mängus võib-olla veelgi lööke taluma, sest Gert Trofimov sai seeria avamängus viga.
Seeria võitja kohtub poolfinaalis Viljandi HC-ga.
15.04 (Kell 19:00) Aruküla Põhikooli saal: Aruküla - Viimsi/Tööriistamarket
Omavahelised mängud põhiturniiril: 26:35, 35:33, 32:36
1. veerandfinaal: 26:28
Seeria avamängus võõrsil Viimsi/Tööriistamarketi vastu mitu korda viieväravalisest kaotusseisust välja tulnud ja loetud minutid enne mängu lõppu isegi kahe väravaga juhtinud Aruküla peatreener Toivo Järv sõnas kodumängu eel, et Viimsi oli tema meeskonast küll pisut teravam, aga häbisse Aruküla kindlasti ei jäänud.
"Näitasime, et suudame kaitses mängida ja väravavaht aitas meid ka kõvasti. Lisaks polnud meil avamängus paari poissi kaasas, kes kodus meid loodetavasti aidata saavad," ütles Järv. "Kordan varem öeldut, et Eesti meistrivõistlustel on kolm klubi teistest üle ja Viimsi nende klubide hulka hetkel ei kuulu. See tähendab, et peaksime suutma nendega mängida küll."
Aruküla vastu sel hooajal juba mitmendat korda tasavägise mängu pidanud Viimsi loots Ain Pinnonen lootis, et seeria avamängus kogetud ärevad hetked tulevad võõrsil meeskonna kontsentratsioonile kasuks. "Väga loodan, et lõpuks loksub see asi mängijate peas paika. Aga lootsin juba ka kodumängu eel. Ehk juhtub see reedel Arukülas."
Seeria võitja kohtub poolfinaalis Põlva Servitiga. | Käsipalli meistriliigas võivad selguda poolfinalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
14.04 (Kell 19:00) Tapa Spordikeskus: SK Tapa - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
Omavahelised mängud põhiturniiril: 20:43; 31:36; 18:36
1. veerandfinaal: 22:35
Koduväljakul SK Tapa vastu juba avapoolajal suure edu haaranud HC Kehra/Horizon Pulp& Paper ei saa veerandfinaalseerias veel kõikide põhimeestega arvestada. Peatreener Indrek Lillsoo avaldas kerget lootust, et Kaupo Liiva võiks ehk neljapäeval mänguvalmis olla, kuid Marko Slastinovski platsile naasmist tuleb veel oodata. Lillsoo rääkis, et play-off'i eel tugevama treeningtsükli läbinud meeskonnas oli esimeses võistlusmängus selgelt näha, et töö on vilja kandnud.
"Oli kohe tunda, et need mängijad, kes on erinevatel põhjustel saanud treeningutel vähem kohal käia, olid mängurütmi leidmisel raskustes. Aga just rütmi leidmiseks ongi mängud Tapaga head ja kindlasti ei kingi nad neljapäeval meile oma koduplatsil võitu kergelt," rääkis Lillsoo.
Tapa treener Aron Jaanis kinnitas, et vastased olid veerandfinaali avalahingus füüsiliselt heas vormis. Teisel poolajal näitas Tapa aga head mängu ja see lisas treenerisse kordusmängu eel usku. "Poistes potentsiaali on. Natuke oleks usku juurde vaja ja kui eelmise mängu teisel poolajal näidatud häid viskeid õnnestub korrata, siis võib Kehraga mängida küll. Kui läheme jälle platsile mannaputru keerutama, siis läheb meil raskeks."
Jaanis lisas, et Tapa niigi hõredavõitu read peavad neljapäevases mängus võib-olla veelgi lööke taluma, sest Gert Trofimov sai seeria avamängus viga.
Seeria võitja kohtub poolfinaalis Viljandi HC-ga.
15.04 (Kell 19:00) Aruküla Põhikooli saal: Aruküla - Viimsi/Tööriistamarket
Omavahelised mängud põhiturniiril: 26:35, 35:33, 32:36
1. veerandfinaal: 26:28
Seeria avamängus võõrsil Viimsi/Tööriistamarketi vastu mitu korda viieväravalisest kaotusseisust välja tulnud ja loetud minutid enne mängu lõppu isegi kahe väravaga juhtinud Aruküla peatreener Toivo Järv sõnas kodumängu eel, et Viimsi oli tema meeskonast küll pisut teravam, aga häbisse Aruküla kindlasti ei jäänud.
"Näitasime, et suudame kaitses mängida ja väravavaht aitas meid ka kõvasti. Lisaks polnud meil avamängus paari poissi kaasas, kes kodus meid loodetavasti aidata saavad," ütles Järv. "Kordan varem öeldut, et Eesti meistrivõistlustel on kolm klubi teistest üle ja Viimsi nende klubide hulka hetkel ei kuulu. See tähendab, et peaksime suutma nendega mängida küll."
Aruküla vastu sel hooajal juba mitmendat korda tasavägise mängu pidanud Viimsi loots Ain Pinnonen lootis, et seeria avamängus kogetud ärevad hetked tulevad võõrsil meeskonna kontsentratsioonile kasuks. "Väga loodan, et lõpuks loksub see asi mängijate peas paika. Aga lootsin juba ka kodumängu eel. Ehk juhtub see reedel Arukülas."
Seeria võitja kohtub poolfinaalis Põlva Servitiga.
### Response:
Käsipalli meistriliigas võivad selguda poolfinalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FSB kirjutas avalduses, et 39-aastane mereväe reservohvitser Jevgeni Mataitis, kes omas nii Vene kui ka Leedu kodakondust, tunnistas end süüdi saladuste müümises Leedu võimudele. Mehe sõnul värbas Leedu salateenistus ta 2009. aastal ning maksis talle igakuist palka, vahendas Reuters.
Kohtu väitel kogus Mataitis Kaliningradi oblastis teavet kuue aasta jooksul. Süüdimõistetud ohvitser peab maksma riigireetmise eest 200 000 rubla trahvi, temalt eemaldati mereväe auastmed ning Leedu päritolu mees peab ära kandma 13 aasta pikkuse vanglakaristuse. | Vene kohus mõistis Leedu heaks luuranud reservohvitserile 13-aastase vanglakaristuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FSB kirjutas avalduses, et 39-aastane mereväe reservohvitser Jevgeni Mataitis, kes omas nii Vene kui ka Leedu kodakondust, tunnistas end süüdi saladuste müümises Leedu võimudele. Mehe sõnul värbas Leedu salateenistus ta 2009. aastal ning maksis talle igakuist palka, vahendas Reuters.
Kohtu väitel kogus Mataitis Kaliningradi oblastis teavet kuue aasta jooksul. Süüdimõistetud ohvitser peab maksma riigireetmise eest 200 000 rubla trahvi, temalt eemaldati mereväe auastmed ning Leedu päritolu mees peab ära kandma 13 aasta pikkuse vanglakaristuse.
### Response:
Vene kohus mõistis Leedu heaks luuranud reservohvitserile 13-aastase vanglakaristuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõige nähtavam muudatus on see, et me tahame maratoni ja poolmaratoni raja viia vastupidises suunas joostavaks," täpsustas rajamuutusi võistluse peakorraldaja Mati Lilliallik. Võistlejad läbiks raja päripäeva – start antakse tõenäoliselt Vabaduse väljakult, kust jooksjad siirduvad Kaarli puiesteed mööda Toompuiesteele, misjärel tehakse tiir ümber vanalinna ja jätkatakse Pirita suunas. Pirita poole joostes kulgeksid võistlejad promenaadil-kergliiklusteel ning naaseks linna Pirita tee ühistranspordirajal, vahendab Marathon100.com.
"Tahaks loota, et hiljemalt mai lõpuks on plaan selge ja saame avaldada täpsed rajaskeemid," sõnas Lilliallik "Ootusärevus on suur, kuna rada muutub lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Varem ringi lõpus olnud ühtlane pikk tõus, mis oli jooksjate jaoks raske, jääks ära."
Maratoni-poolmaratoni distantsil kaoks ära ka vanalinna läbiv lõik, mistõttu kaoks ära ka varem Nunne tänaval olnud jalakäijate-jooksjate sild. Teistpidi raja läbimine muudab mugavamaks ka liikluskorralduse – vanalinn (ja kesklinn) ei oleks nii pikalt liiklusele suletud. "Võidavad kõik," võtab Lilliallik rajamuutuse kokku.
Lisaks maratoni-poolmaratoni raja jooksusuuna muutusele seisavad suuremad ümberkorraldused ees 10 km distantsil. Nimelt on 10 km distants plaanis viia täiesti uuele rajale, mis kattub senise trassiga minimaalselt. 10 km distants hakkaks läbima Kalamaja asumit, mis muudaks võistluse huvitavamaks.
"Oleme kaalunud erinevaid võimalusi kümne tuhande osalejaga 10 km distantsi muutmiseks," täpsustas võistluse peakorraldaja põlevate silmade ning ilmselge ootusärevusega. "Tõenäoliselt on aeg küps hakata jooksma Kalamaja suunas ning tuua rajale sisse vaated Patarei vanglale ja Kopli lahele. Kalamaja kandis joostes on Tallinn päris atraktiivne!" | Tallinna maratoni korraldajad plaanivad rajamuudatusi ja 10 km distantsi viimist Kalamajja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõige nähtavam muudatus on see, et me tahame maratoni ja poolmaratoni raja viia vastupidises suunas joostavaks," täpsustas rajamuutusi võistluse peakorraldaja Mati Lilliallik. Võistlejad läbiks raja päripäeva – start antakse tõenäoliselt Vabaduse väljakult, kust jooksjad siirduvad Kaarli puiesteed mööda Toompuiesteele, misjärel tehakse tiir ümber vanalinna ja jätkatakse Pirita suunas. Pirita poole joostes kulgeksid võistlejad promenaadil-kergliiklusteel ning naaseks linna Pirita tee ühistranspordirajal, vahendab Marathon100.com.
"Tahaks loota, et hiljemalt mai lõpuks on plaan selge ja saame avaldada täpsed rajaskeemid," sõnas Lilliallik "Ootusärevus on suur, kuna rada muutub lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Varem ringi lõpus olnud ühtlane pikk tõus, mis oli jooksjate jaoks raske, jääks ära."
Maratoni-poolmaratoni distantsil kaoks ära ka vanalinna läbiv lõik, mistõttu kaoks ära ka varem Nunne tänaval olnud jalakäijate-jooksjate sild. Teistpidi raja läbimine muudab mugavamaks ka liikluskorralduse – vanalinn (ja kesklinn) ei oleks nii pikalt liiklusele suletud. "Võidavad kõik," võtab Lilliallik rajamuutuse kokku.
Lisaks maratoni-poolmaratoni raja jooksusuuna muutusele seisavad suuremad ümberkorraldused ees 10 km distantsil. Nimelt on 10 km distants plaanis viia täiesti uuele rajale, mis kattub senise trassiga minimaalselt. 10 km distants hakkaks läbima Kalamaja asumit, mis muudaks võistluse huvitavamaks.
"Oleme kaalunud erinevaid võimalusi kümne tuhande osalejaga 10 km distantsi muutmiseks," täpsustas võistluse peakorraldaja põlevate silmade ning ilmselge ootusärevusega. "Tõenäoliselt on aeg küps hakata jooksma Kalamaja suunas ning tuua rajale sisse vaated Patarei vanglale ja Kopli lahele. Kalamaja kandis joostes on Tallinn päris atraktiivne!"
### Response:
Tallinna maratoni korraldajad plaanivad rajamuudatusi ja 10 km distantsi viimist Kalamajja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rowlingult küsiti küsimus Twitteri vahendusel ning üllataval kombel andis kirjanik ka ausa vastuse, vahendas Independent.
Dumbledore. https://t.co/pY9HKUHiaB
— J.K. Rowling (@jk_rowling) April 11, 2016
Albus Dumbledore on Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli direktor, kes sarja kuuendas osas mõrvatakse. Sellest hoolimata on Rowling jätnud Dumbledore'ile ruumi särada ning kuulus tegelaskuju tuleb jutuks ka värskes filmitreileris "Fantastic Beasts and Where to Find Them", mis räägib Harry Potterile eelnenust.
Film põhineb Rowlingu 2001. aastal avaldatud teosel ja jõuab kinodesse tänavu novembris. | J.K. Rowling paljastas oma lemmiktegelase Harry Potteri raamatutest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rowlingult küsiti küsimus Twitteri vahendusel ning üllataval kombel andis kirjanik ka ausa vastuse, vahendas Independent.
Dumbledore. https://t.co/pY9HKUHiaB
— J.K. Rowling (@jk_rowling) April 11, 2016
Albus Dumbledore on Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli direktor, kes sarja kuuendas osas mõrvatakse. Sellest hoolimata on Rowling jätnud Dumbledore'ile ruumi särada ning kuulus tegelaskuju tuleb jutuks ka värskes filmitreileris "Fantastic Beasts and Where to Find Them", mis räägib Harry Potterile eelnenust.
Film põhineb Rowlingu 2001. aastal avaldatud teosel ja jõuab kinodesse tänavu novembris.
### Response:
J.K. Rowling paljastas oma lemmiktegelase Harry Potteri raamatutest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18. aprillil astub bänd oma legendaarse albumi "Everything Must Go" juubelituuri raames üles briti rokkbänd Manic Street Preachers. Bändiga liituvad Tallinnas suurepärased kohalikud esinejad – Vaiko Eplik ja Eliit ning Frankie Animal. Manicutele meeldisid mõlemad bändid nii väga, et valida oli raske ning erandkorras otsustati kahe külalisesineja kasuks.
Vaiko Eplik on kahtlemata üks olulisemaid figuure Eesti muusikas. Tema talent ja kirg muusika vastu paistavad kaugele välja ning Eliidi looming on eestlaste hulgas palavalt armastatud. Eplik on musitseerinud mitmetes erinevates koosseisudes, produtseerinud muusikat nii endale kui ka paljudele teistele, võitnud parima meesartisti auhinna Eesti muusikaauhindade jagamisel, osalenud mitmes muusikalis ja helindanud ka filme. Frankie Animal on sel kuul välja andmas oma debüütalbumit ning üks esimesi võimalusi uut muusikat live -esituses kuulda avanebki esmaspäeva õhtul Nordea kontserdimajas. "On väga suur au nii legendaarse bändiga lava jagada. Ootame esmaspäeva väga," kinnitas Frankie Animali solist Marie Vaigla.
Manic Street Preachersi kõige olulisemaks albumiks peetud brit-popi kõrgajal välja antud plaadi nimega "Everything Must Go" ilmumisest möödub sel kevadel 20 aastat. Tähistamaks albumi juubelit, suundubki Walesist pärit bänd turneele, kus igal kontserdil esitatakse album publikule täispikkuses ja tuuri esimene kontsert toimub just nimelt Tallinnas. Mitu lugu antud albumilt on küll pea alati Manicute kontsertkavas, kuid mõnda pala ei ole enne seda tuuri lives esitatud alates aastast 1996. Lisaks kuuleb kontserdil loomulikult ka hitte Manicute teistelt plaatidelt.
Manic Street Preachers, Vaiko Eplik ja Eliit ning Frankie Animal esinevad Nordea kontserdimajas esmaspäeval, 18. aprillil.
Ajakava:
18.00 Uksed
19.00 Frankie Animal
19.50 Vaiko Eplik ja Eliit
Orienteeruvalt 21.00 – Manic Street Preachers | Briti kultusbänd Manic Street Preachers avaldas Tallinna kontserdi külalisesinejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18. aprillil astub bänd oma legendaarse albumi "Everything Must Go" juubelituuri raames üles briti rokkbänd Manic Street Preachers. Bändiga liituvad Tallinnas suurepärased kohalikud esinejad – Vaiko Eplik ja Eliit ning Frankie Animal. Manicutele meeldisid mõlemad bändid nii väga, et valida oli raske ning erandkorras otsustati kahe külalisesineja kasuks.
Vaiko Eplik on kahtlemata üks olulisemaid figuure Eesti muusikas. Tema talent ja kirg muusika vastu paistavad kaugele välja ning Eliidi looming on eestlaste hulgas palavalt armastatud. Eplik on musitseerinud mitmetes erinevates koosseisudes, produtseerinud muusikat nii endale kui ka paljudele teistele, võitnud parima meesartisti auhinna Eesti muusikaauhindade jagamisel, osalenud mitmes muusikalis ja helindanud ka filme. Frankie Animal on sel kuul välja andmas oma debüütalbumit ning üks esimesi võimalusi uut muusikat live -esituses kuulda avanebki esmaspäeva õhtul Nordea kontserdimajas. "On väga suur au nii legendaarse bändiga lava jagada. Ootame esmaspäeva väga," kinnitas Frankie Animali solist Marie Vaigla.
Manic Street Preachersi kõige olulisemaks albumiks peetud brit-popi kõrgajal välja antud plaadi nimega "Everything Must Go" ilmumisest möödub sel kevadel 20 aastat. Tähistamaks albumi juubelit, suundubki Walesist pärit bänd turneele, kus igal kontserdil esitatakse album publikule täispikkuses ja tuuri esimene kontsert toimub just nimelt Tallinnas. Mitu lugu antud albumilt on küll pea alati Manicute kontsertkavas, kuid mõnda pala ei ole enne seda tuuri lives esitatud alates aastast 1996. Lisaks kuuleb kontserdil loomulikult ka hitte Manicute teistelt plaatidelt.
Manic Street Preachers, Vaiko Eplik ja Eliit ning Frankie Animal esinevad Nordea kontserdimajas esmaspäeval, 18. aprillil.
Ajakava:
18.00 Uksed
19.00 Frankie Animal
19.50 Vaiko Eplik ja Eliit
Orienteeruvalt 21.00 – Manic Street Preachers
### Response:
Briti kultusbänd Manic Street Preachers avaldas Tallinna kontserdi külalisesinejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WADA teatel võidakse võistluskeelud tühistada, kui tehakse kindlaks, et sportlane tarvitas meldooniumi enne selle 1. jaanuaril keelatud ainete nimekirja lülitamist.
Pärast meldooniumi dopinguaineks nimetamist on sellega põrunud juba enam kui 170 sportlast, kellest kindlasti nimekaim on Austraalia lahtistel positiivse proovi andnud tennisist Maria Šarapova.
Rahvuslikele antidopingu agentuuridele ja spordiorganisatsioonidele saadetud teates ütleb WADA, et selle kohta, kui ka meldoonium organismis püsib, "eksisteerivad piiratud andmed". | WADA: osa meldooniumiga vahelejäänuid võib karistusest pääseda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WADA teatel võidakse võistluskeelud tühistada, kui tehakse kindlaks, et sportlane tarvitas meldooniumi enne selle 1. jaanuaril keelatud ainete nimekirja lülitamist.
Pärast meldooniumi dopinguaineks nimetamist on sellega põrunud juba enam kui 170 sportlast, kellest kindlasti nimekaim on Austraalia lahtistel positiivse proovi andnud tennisist Maria Šarapova.
Rahvuslikele antidopingu agentuuridele ja spordiorganisatsioonidele saadetud teates ütleb WADA, et selle kohta, kui ka meldoonium organismis püsib, "eksisteerivad piiratud andmed".
### Response:
WADA: osa meldooniumiga vahelejäänuid võib karistusest pääseda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue korra kohaselt tuleb komisjoni istungi protokollis kokkuvõtlikult kajastada komisjoni istungi käiku ja vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Istungil sõna võtnud inimeste seisukohti refereeritakse nimeliselt ning samuti kantakse nimeliselt protokolli hääletamistulemused.
„Kui inimeste seisukohad ja hääletustulemused saavad protokollidesse nimeliselt kirja, siis annavad need selgema ülevaate komisjonis toimunud arutelust, seal esitatud seisukohtadest ja otsuse kujunemisest," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet.
Laanet märkis, et seni ei olnud komisjonide protokollidele kehtestatud selgeid nõudeid, mistõttu komisjonid tegid neid erinevalt.
Keskerakondlane Peeter Ernits märkis eelnõu lõpphääletuse eel toimunud läbirääkimistel kõnepuldis, et vaid kolm komisjoni üheteistkümnest salvestab praegu oma istungid täielikult, kaks komisjoni salvestab osaliselt ja kolmest erikomisjonist salvestab vaid kaks.
Keskerakonna ettepanek oli, et helisalvestis tuleks säilitada riigikogu sama koosseisu lõpuni ning pärast seda anda riigiarhiivile. Põhiseaduskomisjonis toetas ettepanekut 5 saadikut, vastu oli 6.
Nüüd ütlebki uus kodu- ja töökord, et pärast protokolli koostamist tuleb salvestised hävitada.
Nestor usub, et salvestiste teema juurde tullakse tagasi
Riigikogu esimees Eiki Nestor seevastu tuletas meelde, et 2004. aastast kehtinud olematud nõuded protokollidele muutuvad nüüd seaduseks.
"Ja ma tõesti südamest ja siiralt loodan, et ka need protokollid muutuvad reaalsuseks, et need protokollid on sisuliselt kogu see teemakäsitlus, mis eelnõu või mingi muu probleemi arutamisel oli ja sellest jäävad välja ainult teatud laused. Muidu võime salvestistest kuulata sellised lauseid: "Hakkame arutama eelnõu 145 SE", "Oi, proua, küll teil on kena soeng täna!", "Ulatage mulle ka pastapliiatsit" või "Kas keegi tooks klaasi vett?". Need asjad jäävad välja ja ülejäänud on kõik sees," rahustas Nestor saadikuid.
Nestor tõi välja, et leidub komisjonide esimehi, kes peavad vajalikuks salvestada seda, mida seal räägitakse ja peavad ka vajalikuks nende arhiveerimist. "Nii et ma usun, et kindlasti tuleme nende salvestiste teema juurde tagasi," arvas riigikogu esimees. | Riigikogu komisjonide tööd hakatakse protokollima põhjalikumalt, kuid salvestised hävitatakse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue korra kohaselt tuleb komisjoni istungi protokollis kokkuvõtlikult kajastada komisjoni istungi käiku ja vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Istungil sõna võtnud inimeste seisukohti refereeritakse nimeliselt ning samuti kantakse nimeliselt protokolli hääletamistulemused.
„Kui inimeste seisukohad ja hääletustulemused saavad protokollidesse nimeliselt kirja, siis annavad need selgema ülevaate komisjonis toimunud arutelust, seal esitatud seisukohtadest ja otsuse kujunemisest," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet.
Laanet märkis, et seni ei olnud komisjonide protokollidele kehtestatud selgeid nõudeid, mistõttu komisjonid tegid neid erinevalt.
Keskerakondlane Peeter Ernits märkis eelnõu lõpphääletuse eel toimunud läbirääkimistel kõnepuldis, et vaid kolm komisjoni üheteistkümnest salvestab praegu oma istungid täielikult, kaks komisjoni salvestab osaliselt ja kolmest erikomisjonist salvestab vaid kaks.
Keskerakonna ettepanek oli, et helisalvestis tuleks säilitada riigikogu sama koosseisu lõpuni ning pärast seda anda riigiarhiivile. Põhiseaduskomisjonis toetas ettepanekut 5 saadikut, vastu oli 6.
Nüüd ütlebki uus kodu- ja töökord, et pärast protokolli koostamist tuleb salvestised hävitada.
Nestor usub, et salvestiste teema juurde tullakse tagasi
Riigikogu esimees Eiki Nestor seevastu tuletas meelde, et 2004. aastast kehtinud olematud nõuded protokollidele muutuvad nüüd seaduseks.
"Ja ma tõesti südamest ja siiralt loodan, et ka need protokollid muutuvad reaalsuseks, et need protokollid on sisuliselt kogu see teemakäsitlus, mis eelnõu või mingi muu probleemi arutamisel oli ja sellest jäävad välja ainult teatud laused. Muidu võime salvestistest kuulata sellised lauseid: "Hakkame arutama eelnõu 145 SE", "Oi, proua, küll teil on kena soeng täna!", "Ulatage mulle ka pastapliiatsit" või "Kas keegi tooks klaasi vett?". Need asjad jäävad välja ja ülejäänud on kõik sees," rahustas Nestor saadikuid.
Nestor tõi välja, et leidub komisjonide esimehi, kes peavad vajalikuks salvestada seda, mida seal räägitakse ja peavad ka vajalikuks nende arhiveerimist. "Nii et ma usun, et kindlasti tuleme nende salvestiste teema juurde tagasi," arvas riigikogu esimees.
### Response:
Riigikogu komisjonide tööd hakatakse protokollima põhjalikumalt, kuid salvestised hävitatakse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Liibüas viibivate potentsiaalsete põgenike arv on alarmeeriv," teatas Donald Tusk päev pärast seda, kui Austria tegi avalduse Itaalia piiril kontrolli karmistamisest, kuna Viini hinnangul võib sel suvel lõunanaabri juurest liikuda Saksamaale ligikaudu 300 000 migranti, vahendas Reuters.
Tusk märkis, et Liibüaga ei saa sõlmida samalaadset lepet nagu Brüssel sõlmis Ankaraga, et tõkestada migrantide liikumist Balkani poolsaart läbival rändeteel. Tema hinnangul on poliitiline olukord Liibüas leppe sõlmimiseks liialt ebastabiilne.
Seejuures hoiatas Tusk, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad olema valmis andma erakorralist abi nii Itaaliale kui ka Maltale. EL-i ülemkogu presidendi sõnul peavad olema riigid endiselt solidaarsed, kuna eelmisel suvel toimunud kaos, mis viis spekulatsioonideni Schengeni viisaruumi lagunemisest, võib korduda, kui liikmesriigid ei suuda ühiselt põgenikevoogu kontrollida.
"Mis puudutab Balkani rändeteed, siis me reageerisime seal aset leidnud sündmustele liiga aeglaselt. See viis ajutiste piirkontrollide kehtestamiseni Euroopa Liidu sisepiiridel," nentis Tusk.
Vahemerd ületavate põgenike arv võib kahekordistuda
Austria, kes on kritiseerinud koos Prantsusmaa ja Saksamaaga Itaalia tegevust rändevoo kontrollimisel, on teatanud, et nende hinnangul võib eelmisel aastal üle Vahemere tulnud põgenike arv kahekordistuda.
Rooma on süüdistused tagasilükanud, kuid mõned EL-i diplomaadid on mures, et Itaalia ei ole valmis uut põgenikelainet vastu võtma ning migrantidele peavarju pakkuma. Kreeka on selles osas tegemas vähemalt hetkel edusamme.
Eelmisel kuul jõudis Itaaliasse umbes 10 000 põgenikku. Eelmise aasta märtsiga võrreldes on migrantide arv märgatavalt kasvanud, kuna ÜRO andmetel jõudis mullu samal ajavahemikul riiki vaid 2300 põgenikku.
Samas on Türgist Kreekasse tulnud inimeste arv langenud, kuna Ankara on nõustunud tagasi võtma kõik illegaalselt piiri ületanud inimesed, kaasa arvatud ka süürlased. Kuid Egeuse mere | Tusk: Liibüasse kogunenud potentsiaalsete põgenike arv on alarmeeriv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Liibüas viibivate potentsiaalsete põgenike arv on alarmeeriv," teatas Donald Tusk päev pärast seda, kui Austria tegi avalduse Itaalia piiril kontrolli karmistamisest, kuna Viini hinnangul võib sel suvel lõunanaabri juurest liikuda Saksamaale ligikaudu 300 000 migranti, vahendas Reuters.
Tusk märkis, et Liibüaga ei saa sõlmida samalaadset lepet nagu Brüssel sõlmis Ankaraga, et tõkestada migrantide liikumist Balkani poolsaart läbival rändeteel. Tema hinnangul on poliitiline olukord Liibüas leppe sõlmimiseks liialt ebastabiilne.
Seejuures hoiatas Tusk, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad olema valmis andma erakorralist abi nii Itaaliale kui ka Maltale. EL-i ülemkogu presidendi sõnul peavad olema riigid endiselt solidaarsed, kuna eelmisel suvel toimunud kaos, mis viis spekulatsioonideni Schengeni viisaruumi lagunemisest, võib korduda, kui liikmesriigid ei suuda ühiselt põgenikevoogu kontrollida.
"Mis puudutab Balkani rändeteed, siis me reageerisime seal aset leidnud sündmustele liiga aeglaselt. See viis ajutiste piirkontrollide kehtestamiseni Euroopa Liidu sisepiiridel," nentis Tusk.
Vahemerd ületavate põgenike arv võib kahekordistuda
Austria, kes on kritiseerinud koos Prantsusmaa ja Saksamaaga Itaalia tegevust rändevoo kontrollimisel, on teatanud, et nende hinnangul võib eelmisel aastal üle Vahemere tulnud põgenike arv kahekordistuda.
Rooma on süüdistused tagasilükanud, kuid mõned EL-i diplomaadid on mures, et Itaalia ei ole valmis uut põgenikelainet vastu võtma ning migrantidele peavarju pakkuma. Kreeka on selles osas tegemas vähemalt hetkel edusamme.
Eelmisel kuul jõudis Itaaliasse umbes 10 000 põgenikku. Eelmise aasta märtsiga võrreldes on migrantide arv märgatavalt kasvanud, kuna ÜRO andmetel jõudis mullu samal ajavahemikul riiki vaid 2300 põgenikku.
Samas on Türgist Kreekasse tulnud inimeste arv langenud, kuna Ankara on nõustunud tagasi võtma kõik illegaalselt piiri ületanud inimesed, kaasa arvatud ka süürlased. Kuid Egeuse mere
### Response:
Tusk: Liibüasse kogunenud potentsiaalsete põgenike arv on alarmeeriv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hõbemedali võttis venelane Sergei Petrov (322 kg) ja pronksi teenis Hispaania esindaja David Sanchez Lopez (318 kg).
Kuni 58 kg kaaluvate naiste kategooriaga avas kullaarve Aserbaidžaan, sest just selles kategoorias võitis Bojanka Minkova Kostova (235 kg), teiseks tuli rumeenlanna Irina-Lacramioara Lepsa (205 kg) ja kolmandaks poolatar Joanna Lochowska (204 kg).
Meie põhilised lootused on seotud meeste raskekaaluga, kus heitleb ka MM-hõbe Mart Seim. Seda võistlust saab laupäeval alates kella 18-st vaadata ka ETV2 vahendusel. | Türgi teenis tõstmise EM-il juba kolmanda kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hõbemedali võttis venelane Sergei Petrov (322 kg) ja pronksi teenis Hispaania esindaja David Sanchez Lopez (318 kg).
Kuni 58 kg kaaluvate naiste kategooriaga avas kullaarve Aserbaidžaan, sest just selles kategoorias võitis Bojanka Minkova Kostova (235 kg), teiseks tuli rumeenlanna Irina-Lacramioara Lepsa (205 kg) ja kolmandaks poolatar Joanna Lochowska (204 kg).
Meie põhilised lootused on seotud meeste raskekaaluga, kus heitleb ka MM-hõbe Mart Seim. Seda võistlust saab laupäeval alates kella 18-st vaadata ka ETV2 vahendusel.
### Response:
Türgi teenis tõstmise EM-il juba kolmanda kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seaduseelnõu eesmärk oli kaasajastada valimiste läbiviimise, korraldamise ja järelevalve korda. Vastuvõetud seaduse järgi on riigi tasemel valimiste korraldajaks riigi valimisteenistus, mis moodustatakse riigikogu kantselei eraldiseisva struktuuriüksusena.
Vabariigi valimiskomisjon jääb valimiste aususe ja seaduslikkuse tagajaks ning teeb kindlaks valimistulemuse, teostab järelevalvet valimiste korraldajate üle ja vaatab läbi kaebused.
Seaduse kohaselt asendub senine kolmeastmeline valimiskaebuste läbivaatamise süsteem kaheastmelisega ning laienevad võimalused valimisrikkumistest teada andmiseks.
Inimestel tekib õigus esitada riigi valimisteenistusele vabas vormis avaldus puuduste kohta valimiste korralduses. Avaldus on mõeldud täienduseks kaebusele, võimaldades probleemi lahendamiseks lihtsustatud korras pöörduda valimiste korraldaja poole ja saada probleemile kiire lahendus.
Maakonna tasemel hakkab valimisi korraldama maakonna valimiskomisjoni asemel maakonna valimisjuht.
Seaduse poolt hääletas 59 saadikut, vastu oli 29 ja erapooletuid oli 2. | Riigikogu kantselei alla tuleb eraldi üksusena valimisteenistus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seaduseelnõu eesmärk oli kaasajastada valimiste läbiviimise, korraldamise ja järelevalve korda. Vastuvõetud seaduse järgi on riigi tasemel valimiste korraldajaks riigi valimisteenistus, mis moodustatakse riigikogu kantselei eraldiseisva struktuuriüksusena.
Vabariigi valimiskomisjon jääb valimiste aususe ja seaduslikkuse tagajaks ning teeb kindlaks valimistulemuse, teostab järelevalvet valimiste korraldajate üle ja vaatab läbi kaebused.
Seaduse kohaselt asendub senine kolmeastmeline valimiskaebuste läbivaatamise süsteem kaheastmelisega ning laienevad võimalused valimisrikkumistest teada andmiseks.
Inimestel tekib õigus esitada riigi valimisteenistusele vabas vormis avaldus puuduste kohta valimiste korralduses. Avaldus on mõeldud täienduseks kaebusele, võimaldades probleemi lahendamiseks lihtsustatud korras pöörduda valimiste korraldaja poole ja saada probleemile kiire lahendus.
Maakonna tasemel hakkab valimisi korraldama maakonna valimiskomisjoni asemel maakonna valimisjuht.
Seaduse poolt hääletas 59 saadikut, vastu oli 29 ja erapooletuid oli 2.
### Response:
Riigikogu kantselei alla tuleb eraldi üksusena valimisteenistus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Martin Killias ütles ERR Novaatorile antud intervjuus, et täna riigikogus kolmandale lugemisele läinud karistusseadustiku muutmise eelnõu sarnanes väga muudatusele, mis tehti Šveitsis 1996. aastal.
"Kui rakendada piisaval määral järelevalvemeetmeid, siis ennustan, et trahviühiku kahekordistamine võib avaldada Eesti liikluskultuurile vähemalt keskmist mõju," rääkis Killias. Kriminoloog lisas aga, et võrreldes järelevalvemeetmete tõhustamisega on trahvimäärade tõstmine siiski "odav" taktika.
Lisaks märkis Killias, et trahvide kahekordistamine võib positiivselt mõjutada just korduvrikkujate käitumist. Laiemas plaanis näitas tema sel aastal avaldatud analüüs, et Šveitsi suurlinnades vähendasid kõrgemad trahvimäärad kiiruseületamiste arvu 17 protsendi võrra. Kuid seda juhul, kui analüüsi kaasati vaid linnad, kus oli võimalus uusi piiranguid piisaval määral jõustada.
Täna tuli riigikogus viimasele ehk kolmandale lugemisele karistusseadustiku muutmise eelnõu, millega oleks suurendatud väärteo trahviühikut praeguselt neljalt eurolt kaheksale. Seadusemuudatus kukkus läbi, kuna eelnõu oleks pidanud koguma 51 koalitsioonisaadiku poolt hääled, kuid sellele andsid vastuhääle Reformierakonna saadikud Igor Gräzin, Madis Milling ja Anne Sulling.
Levinud arvamuse kohaselt soovis riik trahvimäärasid kasvatades teenida riigikassasse lisatulu, kuid nii politsei- ja piirivalveamet (PPA) kui ka justiitsminister Urmas Reinsalu on kinnitatud, et pigem soovitakse tõsta karmimate karistustega inimeste õiguskuulekust.
Ühtlasi on PPA peadirektori asetäitja Joosep Kaasik kinnitanud, et trahviühiku kahekordistamise ei oleks tähenda rahaliste karistuste kasvu. "Kindlasti ei saa eeldada, et kui trahviühik tõuseb kahekordseks, siis on ka kõik trahvid automaatselt kahekordsed. Seda kindlasti ei juhtu. Me vaatame trahvimäärad üle ja püüame siin ikkagi arvestada mõistlikkuse printsiipi," rääkis Kaasik.
Ka riigikogu õiguskomisjoni liige Raivo Aeg märkis, et trahviühiku kahekordistumine ei mõjutaks trahvide suurust, sest igal ametkonnal, kes inimeste rahaliselt karistab, peab veenduma, et karistatav oleks võimeline karistust ka täitma. "Samas tänased trahvimäärad on kehtinud juba üle kümne aasta aga kui elatustase on nende aastatega tõusnud, siis peaks kaasa tulema ka trahvimäärad," nentis Aeg.
Samas on näiteks liiklusrikkumistele keskendunud advokaat Inderk Sirk tõdenud, et suur hulk roolijoodikutest ei mõtlegi, milline on karistus, sest vahelejäämise hirm on väike. "40 eurot trahvi tähendab täna ühte päeva aresti ja kui tulevikus tähendab 80 eurot ühte päeva aresti, siis suur hulk inimesi mõtleb järele, et kui neid ootab 800-eurone trahv, siis parem istub ta oma 10 päeva ära, sest selle 10 päevaga tööl käies ta seda raha ei teeniks," ütles Sirk.
Tema sõnul tuleks trahvimäärade kasvatamise asemel tõhustada järelevalvet. "Inimesed peavad tunnetama vahele jäämise hirmu, mitte seda, et need üksikud vahelejääjad saavad karmi karistuse, sest see mõju ei avalda," rääkis Sirk. | Šveitsi kriminoloog: trahviühiku kahekordistamine oleks "odav" taktika, mis võiks mõjutada korduvrikkujaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Martin Killias ütles ERR Novaatorile antud intervjuus, et täna riigikogus kolmandale lugemisele läinud karistusseadustiku muutmise eelnõu sarnanes väga muudatusele, mis tehti Šveitsis 1996. aastal.
"Kui rakendada piisaval määral järelevalvemeetmeid, siis ennustan, et trahviühiku kahekordistamine võib avaldada Eesti liikluskultuurile vähemalt keskmist mõju," rääkis Killias. Kriminoloog lisas aga, et võrreldes järelevalvemeetmete tõhustamisega on trahvimäärade tõstmine siiski "odav" taktika.
Lisaks märkis Killias, et trahvide kahekordistamine võib positiivselt mõjutada just korduvrikkujate käitumist. Laiemas plaanis näitas tema sel aastal avaldatud analüüs, et Šveitsi suurlinnades vähendasid kõrgemad trahvimäärad kiiruseületamiste arvu 17 protsendi võrra. Kuid seda juhul, kui analüüsi kaasati vaid linnad, kus oli võimalus uusi piiranguid piisaval määral jõustada.
Täna tuli riigikogus viimasele ehk kolmandale lugemisele karistusseadustiku muutmise eelnõu, millega oleks suurendatud väärteo trahviühikut praeguselt neljalt eurolt kaheksale. Seadusemuudatus kukkus läbi, kuna eelnõu oleks pidanud koguma 51 koalitsioonisaadiku poolt hääled, kuid sellele andsid vastuhääle Reformierakonna saadikud Igor Gräzin, Madis Milling ja Anne Sulling.
Levinud arvamuse kohaselt soovis riik trahvimäärasid kasvatades teenida riigikassasse lisatulu, kuid nii politsei- ja piirivalveamet (PPA) kui ka justiitsminister Urmas Reinsalu on kinnitatud, et pigem soovitakse tõsta karmimate karistustega inimeste õiguskuulekust.
Ühtlasi on PPA peadirektori asetäitja Joosep Kaasik kinnitanud, et trahviühiku kahekordistamise ei oleks tähenda rahaliste karistuste kasvu. "Kindlasti ei saa eeldada, et kui trahviühik tõuseb kahekordseks, siis on ka kõik trahvid automaatselt kahekordsed. Seda kindlasti ei juhtu. Me vaatame trahvimäärad üle ja püüame siin ikkagi arvestada mõistlikkuse printsiipi," rääkis Kaasik.
Ka riigikogu õiguskomisjoni liige Raivo Aeg märkis, et trahviühiku kahekordistumine ei mõjutaks trahvide suurust, sest igal ametkonnal, kes inimeste rahaliselt karistab, peab veenduma, et karistatav oleks võimeline karistust ka täitma. "Samas tänased trahvimäärad on kehtinud juba üle kümne aasta aga kui elatustase on nende aastatega tõusnud, siis peaks kaasa tulema ka trahvimäärad," nentis Aeg.
Samas on näiteks liiklusrikkumistele keskendunud advokaat Inderk Sirk tõdenud, et suur hulk roolijoodikutest ei mõtlegi, milline on karistus, sest vahelejäämise hirm on väike. "40 eurot trahvi tähendab täna ühte päeva aresti ja kui tulevikus tähendab 80 eurot ühte päeva aresti, siis suur hulk inimesi mõtleb järele, et kui neid ootab 800-eurone trahv, siis parem istub ta oma 10 päeva ära, sest selle 10 päevaga tööl käies ta seda raha ei teeniks," ütles Sirk.
Tema sõnul tuleks trahvimäärade kasvatamise asemel tõhustada järelevalvet. "Inimesed peavad tunnetama vahele jäämise hirmu, mitte seda, et need üksikud vahelejääjad saavad karmi karistuse, sest see mõju ei avalda," rääkis Sirk.
### Response:
Šveitsi kriminoloog: trahviühiku kahekordistamine oleks "odav" taktika, mis võiks mõjutada korduvrikkujaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile oli Kajalina taas oma naiskonna resultatiivseimaid, kui veerandfinaali teises kohtumises sunniti 3:1 (-27, 23, 23, 17) alistuma põhiturniiri teisena lõpetanud Béziers. Saint-Raphaël, põhiturniiri seitsmes, oli 3:1 parem olnud ka esimeses mängus, kirjutab volley.ee.
Kajalina tõi poolfinaalkoha taganud mängus 17 punkti, jäädes üheksaga plussi. Talle tõsteti 46 (!) korda, millest tosin palli jäi kohe maha. Esimeses mängus eksis ta rünnakul kolm ja eile viis korda.
Meeste B-divisjonis tagas samuti koha nelja parema seas Rennes’i meeskond. Esmaspäeva õhtul suruti maha Asnières’i vastuhakukatsed numbritega 3:1 (26, -25, 23, 23). Teisipäev oli baltlaste päev: leedulane Arvydas Miseikis tõi 25, Martti Juhkami 14 ja Kert Toobal neli punkti. Juhkami sekkus vahetusest kahes esimeses geimis, kolmandas ja neljandas oli ta juba põhitegija.
Täna peavad meeste meistriliigas oma teise veerandfinaalkohtumise Pariisi Volley (Ardo Kreek) ja Poitiersi Stade Poitevin (Andri Aganits). Esimeses mängus lõid pealinlased Chaumont’i (põhiturniiri 3.) 3:0, Poitiers (8.) jäi 2:3 alla Arago de Sète’ile (1.). | Kajalina vedas Saint-Raphaëli naiskonna poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile oli Kajalina taas oma naiskonna resultatiivseimaid, kui veerandfinaali teises kohtumises sunniti 3:1 (-27, 23, 23, 17) alistuma põhiturniiri teisena lõpetanud Béziers. Saint-Raphaël, põhiturniiri seitsmes, oli 3:1 parem olnud ka esimeses mängus, kirjutab volley.ee.
Kajalina tõi poolfinaalkoha taganud mängus 17 punkti, jäädes üheksaga plussi. Talle tõsteti 46 (!) korda, millest tosin palli jäi kohe maha. Esimeses mängus eksis ta rünnakul kolm ja eile viis korda.
Meeste B-divisjonis tagas samuti koha nelja parema seas Rennes’i meeskond. Esmaspäeva õhtul suruti maha Asnières’i vastuhakukatsed numbritega 3:1 (26, -25, 23, 23). Teisipäev oli baltlaste päev: leedulane Arvydas Miseikis tõi 25, Martti Juhkami 14 ja Kert Toobal neli punkti. Juhkami sekkus vahetusest kahes esimeses geimis, kolmandas ja neljandas oli ta juba põhitegija.
Täna peavad meeste meistriliigas oma teise veerandfinaalkohtumise Pariisi Volley (Ardo Kreek) ja Poitiersi Stade Poitevin (Andri Aganits). Esimeses mängus lõid pealinlased Chaumont’i (põhiturniiri 3.) 3:0, Poitiers (8.) jäi 2:3 alla Arago de Sète’ile (1.).
### Response:
Kajalina vedas Saint-Raphaëli naiskonna poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uues ettevõttes jätkavad 16 advokaati ja juristi. Lisaks loetletuile lisandusid partnerite ringi Elmer Muna ja Andres Siigur.
TGS juhtivpartner Hannes Vallikivi kommenteeris uudist vajadusega rakendada Eesti tugevaimate äriettevõtete teenindamisel uuemaid praktikaid büroo juhtimisel ja arendamisel.
TGS nõustab kliente äritehingute tegemisel ja vaidluste lahendamisel.
Advokaadibüroo Tark saab viis uut partnerit
2010. aastast Tark Grunte Sutkiene ärinime kandnud advokaadibüroo uueks ärinimeks saab advokaadibüroo TARK.
Büroo partneriteringi lisanduvad Allar Aru, Tanel Tark, Marit Savi, Hannes Küün ja Lada Riisna. Büroo juhtivpartnerina jätkab Aare Tark. | Tark Grunte Sutkiene partnerid lõid uue advokaadibüroo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uues ettevõttes jätkavad 16 advokaati ja juristi. Lisaks loetletuile lisandusid partnerite ringi Elmer Muna ja Andres Siigur.
TGS juhtivpartner Hannes Vallikivi kommenteeris uudist vajadusega rakendada Eesti tugevaimate äriettevõtete teenindamisel uuemaid praktikaid büroo juhtimisel ja arendamisel.
TGS nõustab kliente äritehingute tegemisel ja vaidluste lahendamisel.
Advokaadibüroo Tark saab viis uut partnerit
2010. aastast Tark Grunte Sutkiene ärinime kandnud advokaadibüroo uueks ärinimeks saab advokaadibüroo TARK.
Büroo partneriteringi lisanduvad Allar Aru, Tanel Tark, Marit Savi, Hannes Küün ja Lada Riisna. Büroo juhtivpartnerina jätkab Aare Tark.
### Response:
Tark Grunte Sutkiene partnerid lõid uue advokaadibüroo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseministeerium tegeleb sõjalise mõõtmega, siseministeerium tsiviilluure vajadustega – terrorismi, mõjutus- ja luuretegevuse, äärmusliikumiste ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus – ning justiitsministeerium vormib seaduse õiguslikku poolt, eriti seda, mis on seotud sõnumisaladusega.
Vastavat seadust praegu Soomes ei olegi, vaid luuretegevust puudutavad paragrahvid on laiali erinevates seadustes.
Sideliikluse lausaline jälgimine Ühendriikide NSA või Rootsi signaalluure kombel ei ole Soome seaduste väljatöötajate plaanides, kinnitab siseministeeriumis luureseadusega tegeleva töörühma esimees Kauko Aaltomaa. Nii et vähemalt politsei ja kaitsepolitsei vajadustest lähtuvalt räägitakse siiski suunatud signaalluurest ja jälitustegevusest.
Lahtine on praegu see, kes volitab luuretegevuseks: kas selleks oleks alati vaja kohtu luba võib piisavalt kõrge ametiisik teha otsuse ka oma hinnangu alusel. | Soome uus luureseadus ei näe ette sidepidamise lausalist jälgimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseministeerium tegeleb sõjalise mõõtmega, siseministeerium tsiviilluure vajadustega – terrorismi, mõjutus- ja luuretegevuse, äärmusliikumiste ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus – ning justiitsministeerium vormib seaduse õiguslikku poolt, eriti seda, mis on seotud sõnumisaladusega.
Vastavat seadust praegu Soomes ei olegi, vaid luuretegevust puudutavad paragrahvid on laiali erinevates seadustes.
Sideliikluse lausaline jälgimine Ühendriikide NSA või Rootsi signaalluure kombel ei ole Soome seaduste väljatöötajate plaanides, kinnitab siseministeeriumis luureseadusega tegeleva töörühma esimees Kauko Aaltomaa. Nii et vähemalt politsei ja kaitsepolitsei vajadustest lähtuvalt räägitakse siiski suunatud signaalluurest ja jälitustegevusest.
Lahtine on praegu see, kes volitab luuretegevuseks: kas selleks oleks alati vaja kohtu luba võib piisavalt kõrge ametiisik teha otsuse ka oma hinnangu alusel.
### Response:
Soome uus luureseadus ei näe ette sidepidamise lausalist jälgimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on tegu seadusega, mis võimaldab turule aina kiiremini ilmuvad uued meelemürgid kiiresti tänavalt ära korjata. "Näiteks kui varem tuli turule uus sünteetiline kanep, pidi selle müüki ja levitamist eraldi piirama. Uue seadusemuudatusega on aga kõikide sünteetiliste kanepite müük ja levitamine automaatselt keelatud," ütles Ossinovski.
Seadusemuudatusega luuakse võimalus panna uued ained käitlemispiirangute all rühmadena, kuhu kuuluvad sarnase struktuurivalemiga ained. See tähendab, et edaspidi ei ole vaja ükshaaval piirata samasse ainerühma kuuluvaid aineid.
Eelnevalt toimus uute psühhoaktiivsete ainete lisamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja Ravimiameti ettepanekul üksikult. See oli aeganõudev protsess, mis kestis vähemalt kaks kuud ja tekitas olukorra, kus reageerimine toimus tagantjärele.
2013. aastal teatati Euroopa Liidus 81 uuest psühhoaktiivsest ainest ning 2014. aastal juba 101-st. Tegelik uute psühhoaktiivsete ainete hulk võib olla isegi suurem. Eelnõuga kehtestatakse 14 rühma. | Riigikogu võttis vastu uute psühhotroopsete ainete levikut oluliselt piirava seaduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on tegu seadusega, mis võimaldab turule aina kiiremini ilmuvad uued meelemürgid kiiresti tänavalt ära korjata. "Näiteks kui varem tuli turule uus sünteetiline kanep, pidi selle müüki ja levitamist eraldi piirama. Uue seadusemuudatusega on aga kõikide sünteetiliste kanepite müük ja levitamine automaatselt keelatud," ütles Ossinovski.
Seadusemuudatusega luuakse võimalus panna uued ained käitlemispiirangute all rühmadena, kuhu kuuluvad sarnase struktuurivalemiga ained. See tähendab, et edaspidi ei ole vaja ükshaaval piirata samasse ainerühma kuuluvaid aineid.
Eelnevalt toimus uute psühhoaktiivsete ainete lisamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja Ravimiameti ettepanekul üksikult. See oli aeganõudev protsess, mis kestis vähemalt kaks kuud ja tekitas olukorra, kus reageerimine toimus tagantjärele.
2013. aastal teatati Euroopa Liidus 81 uuest psühhoaktiivsest ainest ning 2014. aastal juba 101-st. Tegelik uute psühhoaktiivsete ainete hulk võib olla isegi suurem. Eelnõuga kehtestatakse 14 rühma.
### Response:
Riigikogu võttis vastu uute psühhotroopsete ainete levikut oluliselt piirava seaduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suvel 30-aastaseks saav poolatar võitis mullu Kontiolahtis sprindis hõbeda ja jälitussõidus pronksi, tänavune hooaeg tema jaoks aga enam nii edukas polnud, MK-sarjas kokkuvõttes sai ta alles 70. koha, samas kui mullu oli ta 14. Tänavusel MM-il jäi Nowakowska parimaks tulemuseks Poola teatenaiskonna 4. koht.
Nowakowska tunnistas Poola meediale, et mõtles vähemalt aastase pausi peale juba septembris ning detsembris otsustas ta, et soovib emaks saada. „See on nii vanuse kui karjääri mõistes õige aeg. Jäingi rasedaks, üllatus oli vaid, et ootan kaksikuid,” rääkis Nowakowska. „Võtsin rasedusest hoolimata MM-ist osa, kuna lubasin seda enda koondisekaaslastele, et aitan naiskonda.”
Nowakowska ei osanud veel öelda, kas ta naaseb pärast emakssaamist tippsporti. „Praegu olen füüsiliselt aktiivne, kindlasti ei taha ma 15 kg juurde võtta. Ma ei välista naasmist, kuid ma ei oska ette kujutada, et olen 260 päeva aastas lastest eemal,” tõdes ta. „Sellisel juhul peaksin reisima koos lapsehoidja või vanaemaga. Samas unistan endiselt edust olümpial. Kahel korral olin lähedal, öeldakse ju, et kolm on kohtu seadus. Olen näinud, kui hästi emadus võib mõjuda, näiteks prantslanna Marie Dorin Habert võitis kohe pärast naasmist MM-il kaks kuldmedalit.”
2010. aasta Vancouveri olümpial oli Nowakowska parim tulemus tavadistantsi viies koht, neli aastat hiljem oli ta Sotšis sprindis seitsmes.
I pomyśleć, że jeszcze 4 tygodnie temu startowaliśmy w Mistrzostwach Świata ???? #pregnant #active #athlete #yeswecan #gym #fit #aktywnaprzyszłamama#siłownia#dziwnienamniepatrzą????#kochamsport #biathlon #proud #zdrowie #ambasador#niemożliwego ????????#wszystkojestmożliwe
A photo posted by Weronika Nowakowska (@nowakowskaweronika) on Apr 11, 2016 at 9:36am PDT | Kaksikuid ootav MM-medalist jätab järgmise hooaja vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suvel 30-aastaseks saav poolatar võitis mullu Kontiolahtis sprindis hõbeda ja jälitussõidus pronksi, tänavune hooaeg tema jaoks aga enam nii edukas polnud, MK-sarjas kokkuvõttes sai ta alles 70. koha, samas kui mullu oli ta 14. Tänavusel MM-il jäi Nowakowska parimaks tulemuseks Poola teatenaiskonna 4. koht.
Nowakowska tunnistas Poola meediale, et mõtles vähemalt aastase pausi peale juba septembris ning detsembris otsustas ta, et soovib emaks saada. „See on nii vanuse kui karjääri mõistes õige aeg. Jäingi rasedaks, üllatus oli vaid, et ootan kaksikuid,” rääkis Nowakowska. „Võtsin rasedusest hoolimata MM-ist osa, kuna lubasin seda enda koondisekaaslastele, et aitan naiskonda.”
Nowakowska ei osanud veel öelda, kas ta naaseb pärast emakssaamist tippsporti. „Praegu olen füüsiliselt aktiivne, kindlasti ei taha ma 15 kg juurde võtta. Ma ei välista naasmist, kuid ma ei oska ette kujutada, et olen 260 päeva aastas lastest eemal,” tõdes ta. „Sellisel juhul peaksin reisima koos lapsehoidja või vanaemaga. Samas unistan endiselt edust olümpial. Kahel korral olin lähedal, öeldakse ju, et kolm on kohtu seadus. Olen näinud, kui hästi emadus võib mõjuda, näiteks prantslanna Marie Dorin Habert võitis kohe pärast naasmist MM-il kaks kuldmedalit.”
2010. aasta Vancouveri olümpial oli Nowakowska parim tulemus tavadistantsi viies koht, neli aastat hiljem oli ta Sotšis sprindis seitsmes.
I pomyśleć, że jeszcze 4 tygodnie temu startowaliśmy w Mistrzostwach Świata ???? #pregnant #active #athlete #yeswecan #gym #fit #aktywnaprzyszłamama#siłownia#dziwnienamniepatrzą????#kochamsport #biathlon #proud #zdrowie #ambasador#niemożliwego ????????#wszystkojestmożliwe
A photo posted by Weronika Nowakowska (@nowakowskaweronika) on Apr 11, 2016 at 9:36am PDT
### Response:
Kaksikuid ootav MM-medalist jätab järgmise hooaja vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Retrohõnguline muusikavideo viib vaatajad tagasi aastasse 1964. Lisaks uuele singlile paiskas bänd hiljuti müüki ka verivärske albumi "Taking One For The Team".
Simple Plan on Kanada populaarseim punk-pop kooslus, mille asutasid kunagised koolikaaslased Pierre Bouvier (vokaal), Jeff Stinco (kitarr), David Desrosiers (bass), Sebastien Lefebvre (kitarr) ja Chuck Comeau (trummid). Bänd on välja andnud viis albumit, mis on pääsenud muusikaedetabelite tippu ja saavutanud mitmel korral kuld- ja plaatinaalbumi staatusi. Bänd on müünud üle maailma ligi kümme miljonit albumit.
Simple Plan tuleb Tallinna 30. mail ja annab Club Factorys piiratud hulgale fännidele uue albumi "Taking One For The Team" esitlukontserdi. | Peagi Eestis esinev Simple Plan avaldas värske singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Retrohõnguline muusikavideo viib vaatajad tagasi aastasse 1964. Lisaks uuele singlile paiskas bänd hiljuti müüki ka verivärske albumi "Taking One For The Team".
Simple Plan on Kanada populaarseim punk-pop kooslus, mille asutasid kunagised koolikaaslased Pierre Bouvier (vokaal), Jeff Stinco (kitarr), David Desrosiers (bass), Sebastien Lefebvre (kitarr) ja Chuck Comeau (trummid). Bänd on välja andnud viis albumit, mis on pääsenud muusikaedetabelite tippu ja saavutanud mitmel korral kuld- ja plaatinaalbumi staatusi. Bänd on müünud üle maailma ligi kümme miljonit albumit.
Simple Plan tuleb Tallinna 30. mail ja annab Club Factorys piiratud hulgale fännidele uue albumi "Taking One For The Team" esitlukontserdi.
### Response:
Peagi Eestis esinev Simple Plan avaldas värske singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui keegi küsib minult praegu, mis on kõige möllukam action -film, mida näinud olen, pean vastuseks just nimelt "Hardcore Henry" ütlema. "Parim märul" on subjektiivsem kategooria, aga puhtalt märulistseenide osakaalu hinnates võiks "Hardcore Henry" ka sellele tiitlile kandideerida. Kui hea või halva filmiga tegelikult tegemist on, jääb juba igaühe enda otsustada, kuid kindel on, et "Hardcore Henry" on innovaatiline, energiast tulvil ja paganama lõbus tükk.
Innovaatiline on ta eelkõige sellepärast, et film on üles võetud täielikult GoPro kaameratega ning näitab tegevust kõige otsesemas mõttes nimitegelase silme läbi. Nimelt on Henry küll filmi peategelane, kelle jõhkra teekonna ümber kogu sündmustik keerleb, kuid tegelikku näitlejat seda karakterit kehastama valitud pole ning vaatajad ta nägu ei näe – kaamerat kannavad erinevad kaskadöörid. Ja kaskadööritöö on filmis tõesti vinge – nii mõnelgi hetkel (näiteks kui Henry paljakäsi mitmekorruselise maja otsa ronib) tekib küsimus, kuidas säärased hulljulged trikid teostuslikust küljest üldse võimalikud on.
Pealkirjas pakutud "raju" sobib filmi kirjeldama. Märulit, nagu mainitud, on lausa hullumeelses koguses ning hingetõmbepause terve filmi peale kokku ehk kümne minuti jagu, kui sedagi. Vägivalla ja verega ei koonerdata: inimesed lendavad õhku, neid lõigatakse tükkideks ja tulistatakse sodiks. Siiski pole selline jõhkrus sugugi rõve ega šokeeriv – see on selgelt üle võlli ning mõjub pigem arvutimängulikult lõbusa kui realistlikuna. Eeldan, et just seda on tegijad saavutada üritanudki.
Nagu loogikagi ütleb, on teose sisuline pool suhteliselt lihtsakoeline, kuna enam-vähem kogu energia kulutatakse pööraste tulevahetuste, tagaajamiste ja kakluste peale, aga minu silmis see filmi koguväärtust ei pärsi – kuni aktsioon tegevustikku kanda suudab, pole põhjust stsenaariumi kallal võtta. Ja "Hardcore Henry" puhul sellega probleemi pole, kuna siinne möll esimeses isikus haarab kaasa võimalikult ehedalt. Pealegi polegi see film muud, kui katse arvutimänguelamust kinolinale üle kanda, ning sellega on toime tuldud ülimalt osavalt.
Ma tegelikult loodan, et "Hardcore Henry" märulimaastikul mingeid uusi tuuli puhuma ei pane – üks first-person -märul on värske ja vahva ning paar järgmist võiksid idee järgi ju ka täitsa lustakad olla, aga kui suhteliselt väikse raha eest vändatud GoPro-madinatest mingi trend (umbes nagu värisev käsikaamera õudusfilmides) peaks saama, ei vaimustuks ma sugugi. Seega: lootuses, et "Hardcore Henry" viimaseks omasuguseks jääb, soovitan ma seda kerge südamega igale märulifännile, kelle jaoks viimase aja superkangelaste veretud vastasseisud ja värvilised kosmoselahingud pisut lahjaks on jäänud. | Arvustus. Vinge kaskadööritöö, tõepoolest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui keegi küsib minult praegu, mis on kõige möllukam action -film, mida näinud olen, pean vastuseks just nimelt "Hardcore Henry" ütlema. "Parim märul" on subjektiivsem kategooria, aga puhtalt märulistseenide osakaalu hinnates võiks "Hardcore Henry" ka sellele tiitlile kandideerida. Kui hea või halva filmiga tegelikult tegemist on, jääb juba igaühe enda otsustada, kuid kindel on, et "Hardcore Henry" on innovaatiline, energiast tulvil ja paganama lõbus tükk.
Innovaatiline on ta eelkõige sellepärast, et film on üles võetud täielikult GoPro kaameratega ning näitab tegevust kõige otsesemas mõttes nimitegelase silme läbi. Nimelt on Henry küll filmi peategelane, kelle jõhkra teekonna ümber kogu sündmustik keerleb, kuid tegelikku näitlejat seda karakterit kehastama valitud pole ning vaatajad ta nägu ei näe – kaamerat kannavad erinevad kaskadöörid. Ja kaskadööritöö on filmis tõesti vinge – nii mõnelgi hetkel (näiteks kui Henry paljakäsi mitmekorruselise maja otsa ronib) tekib küsimus, kuidas säärased hulljulged trikid teostuslikust küljest üldse võimalikud on.
Pealkirjas pakutud "raju" sobib filmi kirjeldama. Märulit, nagu mainitud, on lausa hullumeelses koguses ning hingetõmbepause terve filmi peale kokku ehk kümne minuti jagu, kui sedagi. Vägivalla ja verega ei koonerdata: inimesed lendavad õhku, neid lõigatakse tükkideks ja tulistatakse sodiks. Siiski pole selline jõhkrus sugugi rõve ega šokeeriv – see on selgelt üle võlli ning mõjub pigem arvutimängulikult lõbusa kui realistlikuna. Eeldan, et just seda on tegijad saavutada üritanudki.
Nagu loogikagi ütleb, on teose sisuline pool suhteliselt lihtsakoeline, kuna enam-vähem kogu energia kulutatakse pööraste tulevahetuste, tagaajamiste ja kakluste peale, aga minu silmis see filmi koguväärtust ei pärsi – kuni aktsioon tegevustikku kanda suudab, pole põhjust stsenaariumi kallal võtta. Ja "Hardcore Henry" puhul sellega probleemi pole, kuna siinne möll esimeses isikus haarab kaasa võimalikult ehedalt. Pealegi polegi see film muud, kui katse arvutimänguelamust kinolinale üle kanda, ning sellega on toime tuldud ülimalt osavalt.
Ma tegelikult loodan, et "Hardcore Henry" märulimaastikul mingeid uusi tuuli puhuma ei pane – üks first-person -märul on värske ja vahva ning paar järgmist võiksid idee järgi ju ka täitsa lustakad olla, aga kui suhteliselt väikse raha eest vändatud GoPro-madinatest mingi trend (umbes nagu värisev käsikaamera õudusfilmides) peaks saama, ei vaimustuks ma sugugi. Seega: lootuses, et "Hardcore Henry" viimaseks omasuguseks jääb, soovitan ma seda kerge südamega igale märulifännile, kelle jaoks viimase aja superkangelaste veretud vastasseisud ja värvilised kosmoselahingud pisut lahjaks on jäänud.
### Response:
Arvustus. Vinge kaskadööritöö, tõepoolest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. aprillil ilmunud seitsmendal albumil "A Mineral Love" laseb Bibio falsetil ja mõtetel vabalt voolata. Kaleidoskoopilise videoga "Light Up The Sky" on plaadilt juba teine singel. | Päeva video: Bibio - "Light Up The Sky" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. aprillil ilmunud seitsmendal albumil "A Mineral Love" laseb Bibio falsetil ja mõtetel vabalt voolata. Kaleidoskoopilise videoga "Light Up The Sky" on plaadilt juba teine singel.
### Response:
Päeva video: Bibio - "Light Up The Sky" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen veel õnneks suhteliselt noor, ma usun, et aastakümneid hiljem, kui ma vaatan kõigele sellele, mis on olnud, tagasi, oskan ma mustreid paremini näha ja mõista. Mulle meeldib see, kuidas ma praeguses hetkes maailma näen," rääkis Lunge Vikerraadio saates "Stuudios on Sten Teppan".
Lunge, kes armastab näitlemise kõrval ka näiteks kalastamist ja muusikat, on laiemale avalikkusele tuntud siiski rolli järgi seriaalis "Pilvede all". "Eks see sarja roll käib minust kilomeetreid-kilomeeterid eespool ja tihtilugu tõmmatakse võrdusmärk minu ja Piret Jakobsoni tegelaskuju vahel," tunnistas Lunge.
Naine lisas, et pole kohanud palju inimesi, kes pole ühtegi "Pilvede all" osa näinud. "Näitlejatöö puhul on telejõud nii suur, et loomulikult sinna kõrvale mahub teatri ja muid rolle, aga paraku on see nii, et kui sa juba teles oled aastaid ühe tegelasena, siis jah, ma tõesti reageerin ka Piret Jakobsoni nimele," naeris ta.
"Pilvede all" on Lunge sõnul väga eluline draamasari ja just seetõttu on ka sarja vaatajaskond truu olnud. "Eluline tähendab seda, et ta on peegliks inimestele. Seal on hästi palju neid samu teemasid nagu meil kõigil eludes on," selgitas ta.
Samas tõdes Lunge, et ei piira end näitlejaametiga, vaid naudib näiteks kalalkäimist ja abikaasa Toomas Lungega kontsertide andmist. "See näitlejatöö, kui ma vaatan kõiki neid asju, millega ma tegelen, ta on lihtsalt üks neist paljudest," selgitas Lunge.
Mehelikku hobi, kalalkäimist naudib Lunge eelkõige seetõttu, et see on üks viis pingeid maandada ja kiirest elurütmist välja tulla. "Kui on pikad võttepäevad või prooviperiood teatris, siis sinna vahele üks mõnus kalaretk kuskil Soomes järve või jää peal on nii mõnus ja rahustav, et midagi muud ma ei oska tahta," kiitis Lunge.
Lisaks sellele meeldib Lungele luuletusi kirjutada. "Läbi kirjutamise ma saan mingid mõtted enda jaoks selgemaks ja mõned probleemid lahendatud. Kui see mõte on paberile kirjutatud, toimub minu sees mingi vabanemine," ütles Lunge, kes keskkooli ajal kirjutas palju luuletusi, kuid satub pastaka ja paberi järgi haarama praegugi. | Inga Lunge: mulle meeldib see, kuidas ma praeguses hetkes maailma näen | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen veel õnneks suhteliselt noor, ma usun, et aastakümneid hiljem, kui ma vaatan kõigele sellele, mis on olnud, tagasi, oskan ma mustreid paremini näha ja mõista. Mulle meeldib see, kuidas ma praeguses hetkes maailma näen," rääkis Lunge Vikerraadio saates "Stuudios on Sten Teppan".
Lunge, kes armastab näitlemise kõrval ka näiteks kalastamist ja muusikat, on laiemale avalikkusele tuntud siiski rolli järgi seriaalis "Pilvede all". "Eks see sarja roll käib minust kilomeetreid-kilomeeterid eespool ja tihtilugu tõmmatakse võrdusmärk minu ja Piret Jakobsoni tegelaskuju vahel," tunnistas Lunge.
Naine lisas, et pole kohanud palju inimesi, kes pole ühtegi "Pilvede all" osa näinud. "Näitlejatöö puhul on telejõud nii suur, et loomulikult sinna kõrvale mahub teatri ja muid rolle, aga paraku on see nii, et kui sa juba teles oled aastaid ühe tegelasena, siis jah, ma tõesti reageerin ka Piret Jakobsoni nimele," naeris ta.
"Pilvede all" on Lunge sõnul väga eluline draamasari ja just seetõttu on ka sarja vaatajaskond truu olnud. "Eluline tähendab seda, et ta on peegliks inimestele. Seal on hästi palju neid samu teemasid nagu meil kõigil eludes on," selgitas ta.
Samas tõdes Lunge, et ei piira end näitlejaametiga, vaid naudib näiteks kalalkäimist ja abikaasa Toomas Lungega kontsertide andmist. "See näitlejatöö, kui ma vaatan kõiki neid asju, millega ma tegelen, ta on lihtsalt üks neist paljudest," selgitas Lunge.
Mehelikku hobi, kalalkäimist naudib Lunge eelkõige seetõttu, et see on üks viis pingeid maandada ja kiirest elurütmist välja tulla. "Kui on pikad võttepäevad või prooviperiood teatris, siis sinna vahele üks mõnus kalaretk kuskil Soomes järve või jää peal on nii mõnus ja rahustav, et midagi muud ma ei oska tahta," kiitis Lunge.
Lisaks sellele meeldib Lungele luuletusi kirjutada. "Läbi kirjutamise ma saan mingid mõtted enda jaoks selgemaks ja mõned probleemid lahendatud. Kui see mõte on paberile kirjutatud, toimub minu sees mingi vabanemine," ütles Lunge, kes keskkooli ajal kirjutas palju luuletusi, kuid satub pastaka ja paberi järgi haarama praegugi.
### Response:
Inga Lunge: mulle meeldib see, kuidas ma praeguses hetkes maailma näen |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson küsis Urmas Sõõrumaalt, kas ta on kindel, et tema nimi presidendi ametiajal mõne rahastamisskandaaliga seoses üles ei kerki, vahendab Delfi.
„Mis puudutab Neinar Seli kriminaalkaristust, siis see on minu jaoks täiesti pseudoteema, aga las see jääda nende niiditõmbajate südametunnistusele. Aga küsimusele vastates: teie tegelete siin praegu mingi vale asjaga. Sellisel teemal ma teiega siin ei suhtle,” vastas Sõõrumaa. | Urmas Sõõrumaa keeldus EOK presidendidebatil ebamugavale küsimusele vastamast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson küsis Urmas Sõõrumaalt, kas ta on kindel, et tema nimi presidendi ametiajal mõne rahastamisskandaaliga seoses üles ei kerki, vahendab Delfi.
„Mis puudutab Neinar Seli kriminaalkaristust, siis see on minu jaoks täiesti pseudoteema, aga las see jääda nende niiditõmbajate südametunnistusele. Aga küsimusele vastates: teie tegelete siin praegu mingi vale asjaga. Sellisel teemal ma teiega siin ei suhtle,” vastas Sõõrumaa.
### Response:
Urmas Sõõrumaa keeldus EOK presidendidebatil ebamugavale küsimusele vastamast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stipendiumisaajaid on 76, neist purjetajad Karl-Martin Rammo ja Ingrid Puusta ning sulgpallur Raul Must saavad 1260 eurot stipendiumi, ülejäänute stipendium on 840 eurot.
Spordistipendium on sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks mõeldud riiklik toetus, mida Kultuuriministeerium eraldab kaks korda aastas. 2016. aasta eelarves on spordistipendiumide määramiseks kokku 124 432 eurot. | Kultuuriministeerium kinnitas esimese poolaasta spordistipendiumid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stipendiumisaajaid on 76, neist purjetajad Karl-Martin Rammo ja Ingrid Puusta ning sulgpallur Raul Must saavad 1260 eurot stipendiumi, ülejäänute stipendium on 840 eurot.
Spordistipendium on sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks mõeldud riiklik toetus, mida Kultuuriministeerium eraldab kaks korda aastas. 2016. aasta eelarves on spordistipendiumide määramiseks kokku 124 432 eurot.
### Response:
Kultuuriministeerium kinnitas esimese poolaasta spordistipendiumid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tabeli kohaselt kulus Eesti kohtutel 2014. aastal tsiviil- ja ärivaidluste lahendamiseks esimese astme kohtus keskmiselt 125 päeva, kuid selles kategoorias esimeseks tulnud Luksemburgil 103 päeva ja teiseks tulnud Leedul 97 päeva ning selle kategooria viimased olid Malta 532 päeva ja Küpros 638 päevaga.
Haldusküsimuste lahendamiseks esimese astme kohtus kulus Eestis uuringu järgi 141 päeva, mis on tabeli neljas tulemus, kiireimad olid Sloveenia 112 ja Rootsi 114 päevaga, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ERR.ee-le.
Tabelis kõrgel kohal on Eesti ka kohtunike osalemises EL-i seadusandluse või teiste liikmesriikide seadusandluse alastel koolitustel ehk Sloveenia ja Iirimaa järel kolmas.
Eesti on tabeli eesotsas ka riikide osas, kel on kõige vähem pooleliolevaid kohtuasju 100 elaniku kohta ehk vastav näitaja on 1,6, samas aastal 2012 oli vastav näitaja Eestis aga näiteks 2,8.
Eesti paigutus tulemustabeli esimesse poolde kohtusüsteemi sõltumatuse tajumise osas.
Kõrgeimad hinnangud kohtute sõltumatusele anti Soome (6,6), Taani (6,3) ja Holland (6,3) puhul, Eesti vastav näitaja oli 5,7. Madalaimad näitajad mõõdeti aga Slovakkias (2,6), Bulgaarias (2,7) ja Horvaatias (3,2).
Eestis kulutatakse kohtutele 29 eurot ühe inimese kohta, olles võrdsel kohal Rumeeniaga. Enim kulutavad kohtutele Luksemburg (179 eur/in) ja Suurbritannia (155 eur/in). Kõige väiksemad kulud on Küprosel (25 eur/in).
Euroopa Komisjon koostab ja avaldab EL-i justiitsvaldkonna tulemustabelit eesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kohtusüsteemi parandamisele ja reformimisele.
Lisaks riikide individuaalsele hindamisele aitab ELi õigusemõistmise tulemustabel tuvastada võimalikud puudujäägid ja toetab liikmesriike vajaduse korral struktuurireformide tegemisel õigusemõistmise valdkonnas. | Eesti kohtute kiirus tsiviil- ja ärivaidlustes jääb Euroopas alla vaid Luksemburgile ja Leedule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tabeli kohaselt kulus Eesti kohtutel 2014. aastal tsiviil- ja ärivaidluste lahendamiseks esimese astme kohtus keskmiselt 125 päeva, kuid selles kategoorias esimeseks tulnud Luksemburgil 103 päeva ja teiseks tulnud Leedul 97 päeva ning selle kategooria viimased olid Malta 532 päeva ja Küpros 638 päevaga.
Haldusküsimuste lahendamiseks esimese astme kohtus kulus Eestis uuringu järgi 141 päeva, mis on tabeli neljas tulemus, kiireimad olid Sloveenia 112 ja Rootsi 114 päevaga, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ERR.ee-le.
Tabelis kõrgel kohal on Eesti ka kohtunike osalemises EL-i seadusandluse või teiste liikmesriikide seadusandluse alastel koolitustel ehk Sloveenia ja Iirimaa järel kolmas.
Eesti on tabeli eesotsas ka riikide osas, kel on kõige vähem pooleliolevaid kohtuasju 100 elaniku kohta ehk vastav näitaja on 1,6, samas aastal 2012 oli vastav näitaja Eestis aga näiteks 2,8.
Eesti paigutus tulemustabeli esimesse poolde kohtusüsteemi sõltumatuse tajumise osas.
Kõrgeimad hinnangud kohtute sõltumatusele anti Soome (6,6), Taani (6,3) ja Holland (6,3) puhul, Eesti vastav näitaja oli 5,7. Madalaimad näitajad mõõdeti aga Slovakkias (2,6), Bulgaarias (2,7) ja Horvaatias (3,2).
Eestis kulutatakse kohtutele 29 eurot ühe inimese kohta, olles võrdsel kohal Rumeeniaga. Enim kulutavad kohtutele Luksemburg (179 eur/in) ja Suurbritannia (155 eur/in). Kõige väiksemad kulud on Küprosel (25 eur/in).
Euroopa Komisjon koostab ja avaldab EL-i justiitsvaldkonna tulemustabelit eesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kohtusüsteemi parandamisele ja reformimisele.
Lisaks riikide individuaalsele hindamisele aitab ELi õigusemõistmise tulemustabel tuvastada võimalikud puudujäägid ja toetab liikmesriike vajaduse korral struktuurireformide tegemisel õigusemõistmise valdkonnas.
### Response:
Eesti kohtute kiirus tsiviil- ja ärivaidlustes jääb Euroopas alla vaid Luksemburgile ja Leedule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnu VK võitis kodusaalis avamängu kindlalt 3:0 (25:10, 25:22, 25:18) ja juhtis teises mängis TTÜ kodusaalis 2:0, kuid kaotas lõpuks 2:3 (25:20, 25:17, 24:26, 22:25, 9:15). Kolmandas kohtumises jäi Pärnu omakorda 0:2 taha, aga suutis siiski 3:2 (23:25, 23:25, 25:19, 25:14, 15:10) võita.
Seeria neljas kohtumine algab täna TTÜ spordihoones kell 19.
Teises poolfinaalseerias juhib Tallinna Selver Rakvere VK ees mängudega 2:1. | Täna võib selguda võrkpalli Eesti meistrivõistluste esimene finalist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu VK võitis kodusaalis avamängu kindlalt 3:0 (25:10, 25:22, 25:18) ja juhtis teises mängis TTÜ kodusaalis 2:0, kuid kaotas lõpuks 2:3 (25:20, 25:17, 24:26, 22:25, 9:15). Kolmandas kohtumises jäi Pärnu omakorda 0:2 taha, aga suutis siiski 3:2 (23:25, 23:25, 25:19, 25:14, 15:10) võita.
Seeria neljas kohtumine algab täna TTÜ spordihoones kell 19.
Teises poolfinaalseerias juhib Tallinna Selver Rakvere VK ees mängudega 2:1.
### Response:
Täna võib selguda võrkpalli Eesti meistrivõistluste esimene finalist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Töötoaga koos võtab sisearhitektuuri osakonna ekipaaž Narva kaasa ka Tallinn Music Weeki ajal populaarsust kogunud fotonäituse 14 erinevast tudengite ehitatud varjualusest ja puitinstallatsioonist. Näitus toimub Narva Kunstikooli ruumides ning jääb avatuks kuni 28. aprillini. Näitust on oodatud vaatama kõik narvakad – eriti aga need, kes peavad plaani tulla arhitektuuri või sisearhitektuuri õppima.
Päeval toimuvas töötoas räägitakse Narva Eesti Gümnaasiumi koolihoone näitel sellest, kuidas sisearhitekt saab vähest kasutust leidvat ruumi muuta nii, et inimestel tekiks võimalus seda uuel või teistsugusel moel kasutada. Koos õpilastega ehitatakse valmis kooli sööklaruumi makett ja ehitatakse maketi sisse valmis koos leitud lahendus.
Varjualuste kohta on öeldud, et suurem osa kümne viimase aasta jooksul kerkinud objektidest on peidetud sügavale Eesti metsadesse ning seetõttu pole paljud neist huvilistele kuigi lihtsalt ligipääsetavad. EKA õppejõu Sille Pihlaku koostatud näitus toob 2006. aastast alates sündinud projektid esimest korda ühele fotonäitusele kokku. Narva on rändnäituse esimene peatuspaik.
Kunstiakadeemias on aegade jooksul pandud proovile õpilaste vormilisi, ehitus- ja materjalialaseid teadmisi, et kujundada Eestile omaseid, siia sobituvaid väikevorme. Puidust installatsioonid ja varjualused - väikesed arhitektuursed vormid - on tudengite jaoks parim viis seninägematute kontseptsioonide ja meetodite järeleproovimiseks | EKA viib varjualuste näituse kaheks nädalaks Narva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Töötoaga koos võtab sisearhitektuuri osakonna ekipaaž Narva kaasa ka Tallinn Music Weeki ajal populaarsust kogunud fotonäituse 14 erinevast tudengite ehitatud varjualusest ja puitinstallatsioonist. Näitus toimub Narva Kunstikooli ruumides ning jääb avatuks kuni 28. aprillini. Näitust on oodatud vaatama kõik narvakad – eriti aga need, kes peavad plaani tulla arhitektuuri või sisearhitektuuri õppima.
Päeval toimuvas töötoas räägitakse Narva Eesti Gümnaasiumi koolihoone näitel sellest, kuidas sisearhitekt saab vähest kasutust leidvat ruumi muuta nii, et inimestel tekiks võimalus seda uuel või teistsugusel moel kasutada. Koos õpilastega ehitatakse valmis kooli sööklaruumi makett ja ehitatakse maketi sisse valmis koos leitud lahendus.
Varjualuste kohta on öeldud, et suurem osa kümne viimase aasta jooksul kerkinud objektidest on peidetud sügavale Eesti metsadesse ning seetõttu pole paljud neist huvilistele kuigi lihtsalt ligipääsetavad. EKA õppejõu Sille Pihlaku koostatud näitus toob 2006. aastast alates sündinud projektid esimest korda ühele fotonäitusele kokku. Narva on rändnäituse esimene peatuspaik.
Kunstiakadeemias on aegade jooksul pandud proovile õpilaste vormilisi, ehitus- ja materjalialaseid teadmisi, et kujundada Eestile omaseid, siia sobituvaid väikevorme. Puidust installatsioonid ja varjualused - väikesed arhitektuursed vormid - on tudengite jaoks parim viis seninägematute kontseptsioonide ja meetodite järeleproovimiseks
### Response:
EKA viib varjualuste näituse kaheks nädalaks Narva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast väga vaevaliselt kulgenud kõnelusi otsustas Kreeka valitsus riigis palju vastuseisu tekitanud pensioni- ja maksureformiga lagedale tulla, kirjutab Bloomberg News.
Muu hulgas on kavas dividendimaks tõsta 10 protsendilt 15 protsendile ja tulumaksuvaba miinimum langetada 9100 eurole.
Tööturuminister Giorgis Katrougalos väidab, et 80 protsendil töötajatest, kes teenivad alla 1000 euro kuus, pension reformiga tõuseb. Üksnes 10 protsendil pensionäridest pension väheneb.
Praegu ei ole teada, kuidas kreeditorid sellesse plaani suhtuvad. Isegi kui kreeditorid pensioni- ja maksureformi heaks kiidavad, jääb veel probleeme. Näiteks kuidas saavutada 50 miljardi euro suuruse erastamisplaani elluviimine. | Kreeka valitsus on valmis nõutud reforme jätkama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast väga vaevaliselt kulgenud kõnelusi otsustas Kreeka valitsus riigis palju vastuseisu tekitanud pensioni- ja maksureformiga lagedale tulla, kirjutab Bloomberg News.
Muu hulgas on kavas dividendimaks tõsta 10 protsendilt 15 protsendile ja tulumaksuvaba miinimum langetada 9100 eurole.
Tööturuminister Giorgis Katrougalos väidab, et 80 protsendil töötajatest, kes teenivad alla 1000 euro kuus, pension reformiga tõuseb. Üksnes 10 protsendil pensionäridest pension väheneb.
Praegu ei ole teada, kuidas kreeditorid sellesse plaani suhtuvad. Isegi kui kreeditorid pensioni- ja maksureformi heaks kiidavad, jääb veel probleeme. Näiteks kuidas saavutada 50 miljardi euro suuruse erastamisplaani elluviimine.
### Response:
Kreeka valitsus on valmis nõutud reforme jätkama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andmekaitsereformi eesmärk on anda internetikasutajatele Euroopa Liidus parem kontroll oma isikuandmete üle ja reguleerida andmete edastamist kolmandatesse riikidesse. Lihtsamalt öeldes peaks igal inimesel olema õigus valida, kellele ja milliseid andmeid ta internetis annab ning nõuda üleliigse teabe kustutamist ja nii igal ajahetkel, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Andmekaitse paketi ühe osa raportöör Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin tõdes, et kõik on juba oodanud uut reformipaketti. "Kõige suurem osa sellest on andmekaitsemäärus, mis asendab kõikide liikmesriikide andmekaitseseadused ja on otse rakendatav," rääkis Lauristin.
Ammu on teada, et internetti kasutades jätame küberruumi endast teabe kujul "jälgi" maha. "Uus regulatsioon püüab luua väga selged reeglid, mis peavad tagama, et iga inimene oleks oma andmete omanik," toonitas Lauristin.
Eurosaadiku sõnul on Eesti kodanikele ja ettevõtetele tagatud normaalne andmekaitse, kuid kõigis Euroopa riikides see nii pole. Kui Euroopa Parlament direktiivi hääletusel heaks kiidab, siis tuleb kõikidel liikmesriikidel direktiivi täitma hakata 2018. aasta kevadest. "Eesti andmekaitseinspektsioon on teinud väga head tööd, mistõttu Eesti jaoks ei sisalda see määrus nii palju uut, kuigi ka Eesti jaoks on direktiivis uusi momente. Samas mõnede liikmesriikide jaoks on see väga tõsine samm hoopiski uue situatsiooni poole," märkis Lauristin.
Direktiiv kasvatab ettevõtjate kohustusi
Advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Karmen Turk ütles, et kindlasti on uues andmekaitsepaketis tarbija seisukohast palju head, kuid ettevõtjate kulud teabe töötlemise osas kindlasti kasvavad. "Inglismaal viidi ettevõtjate seas läbi uurimus ja sealt nähtub, et 77 protsenti ettevõtjatest arvavad, et uue direktiiviga kasvab nende finantskoormus oluliselt," rääkis Turk.
Tema hinnangul võib finantskoormuse kasv tõeks osutuda ja seda tõestavad ka mitmed faktid. "Kehtima hakkaks absoluutne miinimumi nõue ehk isikuandmeid võib töödelda ainult siis, kui muul võimalusel pole võimalik tulemust saavutada. Seega isikute vaatevinklist on see kõik väga tore," leidis Turk.
Täna on Strasbourgis üsna märgiline päev, sest kunagi varem pole ühel päeval tulnud arutlusele kahe Eesti raportööri raportid. Kui esmalt esitletakse Marju Lauristini raportit, siis mõned tunnid hiljem Indrek Tarandi raport Euroopa Parlamendi eelmise aasta tulud-kulude eelarvestusest. | ERR Strasbourgis: Euroopa Parlament kaalub direktiivi, mis ühtlustaks EL-i liikmesriikide andmekaitseseadused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andmekaitsereformi eesmärk on anda internetikasutajatele Euroopa Liidus parem kontroll oma isikuandmete üle ja reguleerida andmete edastamist kolmandatesse riikidesse. Lihtsamalt öeldes peaks igal inimesel olema õigus valida, kellele ja milliseid andmeid ta internetis annab ning nõuda üleliigse teabe kustutamist ja nii igal ajahetkel, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Andmekaitse paketi ühe osa raportöör Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin tõdes, et kõik on juba oodanud uut reformipaketti. "Kõige suurem osa sellest on andmekaitsemäärus, mis asendab kõikide liikmesriikide andmekaitseseadused ja on otse rakendatav," rääkis Lauristin.
Ammu on teada, et internetti kasutades jätame küberruumi endast teabe kujul "jälgi" maha. "Uus regulatsioon püüab luua väga selged reeglid, mis peavad tagama, et iga inimene oleks oma andmete omanik," toonitas Lauristin.
Eurosaadiku sõnul on Eesti kodanikele ja ettevõtetele tagatud normaalne andmekaitse, kuid kõigis Euroopa riikides see nii pole. Kui Euroopa Parlament direktiivi hääletusel heaks kiidab, siis tuleb kõikidel liikmesriikidel direktiivi täitma hakata 2018. aasta kevadest. "Eesti andmekaitseinspektsioon on teinud väga head tööd, mistõttu Eesti jaoks ei sisalda see määrus nii palju uut, kuigi ka Eesti jaoks on direktiivis uusi momente. Samas mõnede liikmesriikide jaoks on see väga tõsine samm hoopiski uue situatsiooni poole," märkis Lauristin.
Direktiiv kasvatab ettevõtjate kohustusi
Advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Karmen Turk ütles, et kindlasti on uues andmekaitsepaketis tarbija seisukohast palju head, kuid ettevõtjate kulud teabe töötlemise osas kindlasti kasvavad. "Inglismaal viidi ettevõtjate seas läbi uurimus ja sealt nähtub, et 77 protsenti ettevõtjatest arvavad, et uue direktiiviga kasvab nende finantskoormus oluliselt," rääkis Turk.
Tema hinnangul võib finantskoormuse kasv tõeks osutuda ja seda tõestavad ka mitmed faktid. "Kehtima hakkaks absoluutne miinimumi nõue ehk isikuandmeid võib töödelda ainult siis, kui muul võimalusel pole võimalik tulemust saavutada. Seega isikute vaatevinklist on see kõik väga tore," leidis Turk.
Täna on Strasbourgis üsna märgiline päev, sest kunagi varem pole ühel päeval tulnud arutlusele kahe Eesti raportööri raportid. Kui esmalt esitletakse Marju Lauristini raportit, siis mõned tunnid hiljem Indrek Tarandi raport Euroopa Parlamendi eelmise aasta tulud-kulude eelarvestusest.
### Response:
ERR Strasbourgis: Euroopa Parlament kaalub direktiivi, mis ühtlustaks EL-i liikmesriikide andmekaitseseadused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo muusika on kirjutanud Tanja, Timo Vendt ja Ebbe Ravn. Sõnade taga on Tanja ja Maris Aljaste.
"Minu uus singel nimega "Valge Saatan" on mõnus laul, mille järgi võib tantsida ja nautida saabuvat kevadet. Laul on lihtsa sõnumiga - kaks sõbrannat avastavad, et neil on sama valelik mees ja otsustavad mitte nutta patja, vaid minna reede õhtul klubisse, et tantsuplatsil oma mured unustada," kirjeldas Tanja. | Tanja ja Birgit avaldasid ühise loo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo muusika on kirjutanud Tanja, Timo Vendt ja Ebbe Ravn. Sõnade taga on Tanja ja Maris Aljaste.
"Minu uus singel nimega "Valge Saatan" on mõnus laul, mille järgi võib tantsida ja nautida saabuvat kevadet. Laul on lihtsa sõnumiga - kaks sõbrannat avastavad, et neil on sama valelik mees ja otsustavad mitte nutta patja, vaid minna reede õhtul klubisse, et tantsuplatsil oma mured unustada," kirjeldas Tanja.
### Response:
Tanja ja Birgit avaldasid ühise loo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Just viimastel päevadel on Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ehk nn Brexiti üle käivas debatis toimunud märgilise tähendusega muutus: viimase arvamusküsitluse järgi eelistab suurem hulk vastanutest euroliidust lahkumist, rääkis Mihkelson Vikerraadios.
Suure tõenäosusega on euroskeptikuid lisandunud seetõttu, et hiljuti ilmnes Cameroni seos Panama advokaadibüroost lekkinud dokumentidega, millest ilmneb, et peaminister on tõenäoliselt kasutanud maksuparadiisi pärandimaksust hoidumiseks. Kuigi tema seotus fondidega jääb peaministriameti eelsesse aega, tekitas leke brittides pahameelt.
"Konks on selles, et kui Panama dokumentidest hakkas ilmnema Cameroni nimi ja seotus dokumentidega, ei reageerinud ta sellele kohe," selgitas Mihkelson Cameronile tekkinud survet. Mõned päevad hiljem avaldas Cameron oma viimase kuue aasta maksudeklaratsioonid.
"See on Briti peaministrite ajaloos pretsedenditu ja näitab, kui tugeva rünnaku all Cameron on," sõnas Mihkelson.
Brexit võtaks Eestilt mõjutuspartneri ja raputaks NATO-t
Cameroni ümber toimuvat on aga oluline jälgida, sest juhul, kui Brexit tõeks peaks saama - ja sinnapoole avalik meelsus paistab liikuvat -, avaldab see tugevat mõju kogu maailmale ja loomulikult otse ka Eestile.
Näiteks on Suurbritannia olnud euroliidu asjades tihti Eestiga sama meelt, mistõttu kaotaks Eesti Brexiti korral tugeva poliitilise partneri. Viimati oldi ühes paadis Venemaale kehtestatud sanktsioonide küsimuses.
Kindlasti mõjutaks brittide euroliidust lahkumine naela kurssi ja majandussuhteid, mis raputab kogu maailma majandust, sest Suurbritannia on maailmas üks kiireima majandusarenguga riik.
"Keegi ei kujuta ette, mis saama hakkab. Ka eile tuli Brüsselis Brexit jutuks ja ausalt öeldes ei taha eurobürokraadid võtta pähe mõtet, et selline asi võiks juhtuda. Aga see on täna tõsisemalt võimalik, kui mõned kuud varem," sõnas Mihkelson.
Mihkelsoni täispikk intervjuu Vikerraadios:
Mihkelsoni arvates eksivad need, kes ei usu, et Brexit NATO-le mõju avaldaks. "Kindlasti on [Brexiti korral] umbusku ja sisemist ühtsust läänemaailmas vähem," sõnas Mihkelson.
Cameroni tagasiastumine ei ole Mihkelsoni hinnangul tõenäoline, kuigi tema mainele on mõjunud ka nn jah-kampaania tegemine. Suubritannia valitsus otsustas nimelt kulutada 9,3 miljoni naela kampaaniale, mis teeks reklaami Euroopa Liitu jäämise kasulikkusele. Taoline maksumaksja raha kulutamine on aga tekitanud suure vastuseisu ja konservatiivide partei on alustamas ka n-ö ei-kampaaniat.
Seega on 23. juunil toimuvale Euroopa Liitu kuuluvuse üle otsustavale referendumile eelnevad väikseimadki skandaalid saatusliku tähendusega. "Cameron on praeguses olukorras enda partei pantvang," märkis Mihkelson ja selgitas, et Cameron kuulutas referendumi välja eelkõige lootuses, et sel juhul maetakse Brexiti teema mõnekümneks aastaks maha.
Jah-kampaania vedajatel on riigikogu liikme hinnangul nüüd üsna raske ja otsustavaks võivad saada ka riigivälistest kriisidest tekkivad emotsioonid.
Referendumini on jäänud 70 päeva. | Mihkelson: Eesti peaks Cameroni ja Brexiti ümber toimuval silma peal hoidma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Just viimastel päevadel on Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ehk nn Brexiti üle käivas debatis toimunud märgilise tähendusega muutus: viimase arvamusküsitluse järgi eelistab suurem hulk vastanutest euroliidust lahkumist, rääkis Mihkelson Vikerraadios.
Suure tõenäosusega on euroskeptikuid lisandunud seetõttu, et hiljuti ilmnes Cameroni seos Panama advokaadibüroost lekkinud dokumentidega, millest ilmneb, et peaminister on tõenäoliselt kasutanud maksuparadiisi pärandimaksust hoidumiseks. Kuigi tema seotus fondidega jääb peaministriameti eelsesse aega, tekitas leke brittides pahameelt.
"Konks on selles, et kui Panama dokumentidest hakkas ilmnema Cameroni nimi ja seotus dokumentidega, ei reageerinud ta sellele kohe," selgitas Mihkelson Cameronile tekkinud survet. Mõned päevad hiljem avaldas Cameron oma viimase kuue aasta maksudeklaratsioonid.
"See on Briti peaministrite ajaloos pretsedenditu ja näitab, kui tugeva rünnaku all Cameron on," sõnas Mihkelson.
Brexit võtaks Eestilt mõjutuspartneri ja raputaks NATO-t
Cameroni ümber toimuvat on aga oluline jälgida, sest juhul, kui Brexit tõeks peaks saama - ja sinnapoole avalik meelsus paistab liikuvat -, avaldab see tugevat mõju kogu maailmale ja loomulikult otse ka Eestile.
Näiteks on Suurbritannia olnud euroliidu asjades tihti Eestiga sama meelt, mistõttu kaotaks Eesti Brexiti korral tugeva poliitilise partneri. Viimati oldi ühes paadis Venemaale kehtestatud sanktsioonide küsimuses.
Kindlasti mõjutaks brittide euroliidust lahkumine naela kurssi ja majandussuhteid, mis raputab kogu maailma majandust, sest Suurbritannia on maailmas üks kiireima majandusarenguga riik.
"Keegi ei kujuta ette, mis saama hakkab. Ka eile tuli Brüsselis Brexit jutuks ja ausalt öeldes ei taha eurobürokraadid võtta pähe mõtet, et selline asi võiks juhtuda. Aga see on täna tõsisemalt võimalik, kui mõned kuud varem," sõnas Mihkelson.
Mihkelsoni täispikk intervjuu Vikerraadios:
Mihkelsoni arvates eksivad need, kes ei usu, et Brexit NATO-le mõju avaldaks. "Kindlasti on [Brexiti korral] umbusku ja sisemist ühtsust läänemaailmas vähem," sõnas Mihkelson.
Cameroni tagasiastumine ei ole Mihkelsoni hinnangul tõenäoline, kuigi tema mainele on mõjunud ka nn jah-kampaania tegemine. Suubritannia valitsus otsustas nimelt kulutada 9,3 miljoni naela kampaaniale, mis teeks reklaami Euroopa Liitu jäämise kasulikkusele. Taoline maksumaksja raha kulutamine on aga tekitanud suure vastuseisu ja konservatiivide partei on alustamas ka n-ö ei-kampaaniat.
Seega on 23. juunil toimuvale Euroopa Liitu kuuluvuse üle otsustavale referendumile eelnevad väikseimadki skandaalid saatusliku tähendusega. "Cameron on praeguses olukorras enda partei pantvang," märkis Mihkelson ja selgitas, et Cameron kuulutas referendumi välja eelkõige lootuses, et sel juhul maetakse Brexiti teema mõnekümneks aastaks maha.
Jah-kampaania vedajatel on riigikogu liikme hinnangul nüüd üsna raske ja otsustavaks võivad saada ka riigivälistest kriisidest tekkivad emotsioonid.
Referendumini on jäänud 70 päeva.
### Response:
Mihkelson: Eesti peaks Cameroni ja Brexiti ümber toimuval silma peal hoidma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Märtsi lõpus toimunud poolfinaalis alistas Abja oma koduväljakul 2:1 Vastseliina FC Tannemi. Narva EE Õlitööstus oli aprilli alguses oma poolfinaalis võõrsil tulemusega 4:2 üle FC Hellast Hundist.
Lõppeval hooajal osales saalijalgpalli rahvaliigas 67 meeskonda. | Saalijalgpalli rahvaliiga on jõudnud otsustava mänguni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Märtsi lõpus toimunud poolfinaalis alistas Abja oma koduväljakul 2:1 Vastseliina FC Tannemi. Narva EE Õlitööstus oli aprilli alguses oma poolfinaalis võõrsil tulemusega 4:2 üle FC Hellast Hundist.
Lõppeval hooajal osales saalijalgpalli rahvaliigas 67 meeskonda.
### Response:
Saalijalgpalli rahvaliiga on jõudnud otsustava mänguni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samas on müüdis – nagu peaaegu kõigis müütides – oma tõetera siiski sees. Nimelt lõppes just 1990. aastate alguses Eestis talunduslik eluviis. Kuni selle ajani pidas suurem osa maaelanikest mikroskoopilisi, kuid täiesti toimivaid talumajandeid, kasvatades neis toitu oma söögilauale ning teenides sellega sageli ka tõhusat rahalist tulu.
Sääraseid miniatuurseid tootmistalusid ei suutnud hävitada isegi nõukogude võim, need funktsioneerisid edasi vana talusüdame õuemaa, 0,15-hektarilise aiamaa ning kraavikallastelt niidetud heina abil.
Kuid 1990. aastatel hakkasid võimalused mikrotalundusega tulu teenida kiiresti kahanema. Oma roll oli sellel kindlasti ka toonaste valitsuste ükskõiksusel maaelanike murede suhtes – kas või keeldumisel kaitsetollide rakendamisest. Paraku tõi talupärase eluviisi lõpp kaasa ka inimeste üha kiireneva lahkumise maalt.
Euroopa Liiduga liitumise järel õitsele löönud kapitalistlik suurtootmine on tõsisesse kriisis sattunud just praegu. Põllumeestele piimaliitri eest makstav kokkuostuhind on kukkunud püstloodis, ainuüksi Venemaa impordikeeld on hinda langetanud 30 protsendi võrra.
Lisaks Venemaa sanktsioonidele suruvad piima hinda alla veel mitu muud asjaolu: Euroopa Liidu piimakvootide kadumine, Hiina impordinõudluse vähenemine, USA dollari kallinemine, nafta odavnemine ning Eestis piimatootjatele makstavate põllumajandustoetuste vähenemine.
Alates Venemaa embargo kehtestamisest 2014. aasta augustis on Eesti piimakari vähenenud 9000 looma võrra ning Eesti lehmi ostavad kokku Poola põllumehed, kelle riik neid raskel ajal toetab. Piimafarmide arv on vähenenud 17 protsenti. Seakasvatus on lisaks Vene sanktsioonidele kriisis ka katkupuhangu ning sellest tingitud ekspordipiirangute tõttu, põhikarja emiste arv on vähenenud veerandi võrra.
Eesti põllumajanduse katastroofilist olukorda on varmad ära kasutama meie vennalikud läänepoolsed liidunaabrid, kes, nagu juba nimetatud Poolagi, suhtuvad oma põllumehesse suurema arusaamisega kui Eesti valitsus. Konjunktuuriinstituudi juhataja Marje Josing selgitas Eesti Rahvusringhäälingule, et Eesti poodides võivad peagi normiks kujuneda Poola, Saksamaa ja Belgia piima- ja lihatooted. Importsealiha võib Eesti turu peagi üle ujutada.
Eesti põllumajanduse hävitamise kahtlase au võib seega pärida mitte Mart Laari, vaid hoopis Taavi Rõivase valitsus, mis on targu isegi põllumajandusministeeriumi ümber nimetanud mittemidagiütlevaks maaeluministeeriumiks.
Kuid iga lõpp on millegi uue algus. Eesti suurpõllumajanduse kokkuvarisemine on kole ja kahetsusväärne, ent see võib anda uue tõuke väiketalundusele, mis 1990. aastatel hääbus.
Usutavasti on meil endiselt piisavalt tarbijaid, kes ei rahuldu neile poelettidelt pakutava Poola piimatoodete või Belgia sealihaga ning on nõus maksma kodumaise toidu eest õiglast hinda otse talunikule. Juba praegu on pastöriseerimata ehtne talupiim leidnud kindla turunišši ning mõnigi sealihatootja müüb oma toodangut edukalt otse seafarmi kõrvale asutatud poest.
Suuremate linnade hipsterikommuunid võiksid käsitööõlle ning puidust prilliraamide kõrval hindama hakata ka ökoloogiliselt puhast ja eurotoetustest vaba käsitööpiima ning käsitöösealiha, soetades endale tutvuse mõne sõltumatu väiketalunikuga.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Alo Lõhmus: Eesti põllumajanduse hävitamise ”au” võib pälvida mitte Laari, vaid Rõivase valitsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samas on müüdis – nagu peaaegu kõigis müütides – oma tõetera siiski sees. Nimelt lõppes just 1990. aastate alguses Eestis talunduslik eluviis. Kuni selle ajani pidas suurem osa maaelanikest mikroskoopilisi, kuid täiesti toimivaid talumajandeid, kasvatades neis toitu oma söögilauale ning teenides sellega sageli ka tõhusat rahalist tulu.
Sääraseid miniatuurseid tootmistalusid ei suutnud hävitada isegi nõukogude võim, need funktsioneerisid edasi vana talusüdame õuemaa, 0,15-hektarilise aiamaa ning kraavikallastelt niidetud heina abil.
Kuid 1990. aastatel hakkasid võimalused mikrotalundusega tulu teenida kiiresti kahanema. Oma roll oli sellel kindlasti ka toonaste valitsuste ükskõiksusel maaelanike murede suhtes – kas või keeldumisel kaitsetollide rakendamisest. Paraku tõi talupärase eluviisi lõpp kaasa ka inimeste üha kiireneva lahkumise maalt.
Euroopa Liiduga liitumise järel õitsele löönud kapitalistlik suurtootmine on tõsisesse kriisis sattunud just praegu. Põllumeestele piimaliitri eest makstav kokkuostuhind on kukkunud püstloodis, ainuüksi Venemaa impordikeeld on hinda langetanud 30 protsendi võrra.
Lisaks Venemaa sanktsioonidele suruvad piima hinda alla veel mitu muud asjaolu: Euroopa Liidu piimakvootide kadumine, Hiina impordinõudluse vähenemine, USA dollari kallinemine, nafta odavnemine ning Eestis piimatootjatele makstavate põllumajandustoetuste vähenemine.
Alates Venemaa embargo kehtestamisest 2014. aasta augustis on Eesti piimakari vähenenud 9000 looma võrra ning Eesti lehmi ostavad kokku Poola põllumehed, kelle riik neid raskel ajal toetab. Piimafarmide arv on vähenenud 17 protsenti. Seakasvatus on lisaks Vene sanktsioonidele kriisis ka katkupuhangu ning sellest tingitud ekspordipiirangute tõttu, põhikarja emiste arv on vähenenud veerandi võrra.
Eesti põllumajanduse katastroofilist olukorda on varmad ära kasutama meie vennalikud läänepoolsed liidunaabrid, kes, nagu juba nimetatud Poolagi, suhtuvad oma põllumehesse suurema arusaamisega kui Eesti valitsus. Konjunktuuriinstituudi juhataja Marje Josing selgitas Eesti Rahvusringhäälingule, et Eesti poodides võivad peagi normiks kujuneda Poola, Saksamaa ja Belgia piima- ja lihatooted. Importsealiha võib Eesti turu peagi üle ujutada.
Eesti põllumajanduse hävitamise kahtlase au võib seega pärida mitte Mart Laari, vaid hoopis Taavi Rõivase valitsus, mis on targu isegi põllumajandusministeeriumi ümber nimetanud mittemidagiütlevaks maaeluministeeriumiks.
Kuid iga lõpp on millegi uue algus. Eesti suurpõllumajanduse kokkuvarisemine on kole ja kahetsusväärne, ent see võib anda uue tõuke väiketalundusele, mis 1990. aastatel hääbus.
Usutavasti on meil endiselt piisavalt tarbijaid, kes ei rahuldu neile poelettidelt pakutava Poola piimatoodete või Belgia sealihaga ning on nõus maksma kodumaise toidu eest õiglast hinda otse talunikule. Juba praegu on pastöriseerimata ehtne talupiim leidnud kindla turunišši ning mõnigi sealihatootja müüb oma toodangut edukalt otse seafarmi kõrvale asutatud poest.
Suuremate linnade hipsterikommuunid võiksid käsitööõlle ning puidust prilliraamide kõrval hindama hakata ka ökoloogiliselt puhast ja eurotoetustest vaba käsitööpiima ning käsitöösealiha, soetades endale tutvuse mõne sõltumatu väiketalunikuga.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Alo Lõhmus: Eesti põllumajanduse hävitamise ”au” võib pälvida mitte Laari, vaid Rõivase valitsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grässhopas koosneb kahest Rakverest pärit mehest, kes teevad muusikas absoluutselt mida iganes soovivad. Nad üritavad mitte lasta ennast segada survel, mis sunnib paljusid järgima trende ja olema üha enam raadiosõbralik. Nende album "Tsipap Appi" on mitmekülgne ja kohati võiks lausa öelda, et osad laulud ei lähe kokku isegi stiililiselt.
Grässhopase debüütalbum "Tsipap Appi" on allalaetav SIIT (sisesta BUY NOW hinnaks 0.00 ja lisa oma kontakt).
Albumi tracklist:
01. "Sein On Ees"
02. "Uhaa"
03. "Tsipap Appi"
04. "Hakklihapizza" (feat. DJ Hash)
05. "Võta Veidi Vabamalt"
06. "Puhkus" (feat. Mostband)
07. "Keskus" (feat. RLV Massive) | Grässhopas avaldas debüütalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grässhopas koosneb kahest Rakverest pärit mehest, kes teevad muusikas absoluutselt mida iganes soovivad. Nad üritavad mitte lasta ennast segada survel, mis sunnib paljusid järgima trende ja olema üha enam raadiosõbralik. Nende album "Tsipap Appi" on mitmekülgne ja kohati võiks lausa öelda, et osad laulud ei lähe kokku isegi stiililiselt.
Grässhopase debüütalbum "Tsipap Appi" on allalaetav SIIT (sisesta BUY NOW hinnaks 0.00 ja lisa oma kontakt).
Albumi tracklist:
01. "Sein On Ees"
02. "Uhaa"
03. "Tsipap Appi"
04. "Hakklihapizza" (feat. DJ Hash)
05. "Võta Veidi Vabamalt"
06. "Puhkus" (feat. Mostband)
07. "Keskus" (feat. RLV Massive)
### Response:
Grässhopas avaldas debüütalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Rahvusvahelise Tenniseliidu (ITF) reeglid ütlevad, et mängija peab olümpiale pääsemiseks olema enda riigi alaliiduga heades suhetes, aga Giorgi ei ole praegu meiega heades suhetes,” teatas Itaalia Tennise Föderatsiooni president Angelo Binaghi.
24-aastane Giorgi paikneb maailma edetabelis 49. real ja on itaallannadest kolmas (tabelit vaadates küll neljas, aga temast eespool olev Flavia Pennetta on juba karjääri lõpetanud – toim).
Eelmisel kuul teatas Giorgi, et katkestas suhted Itaalia tenniseliiduga ega mängi sel nädalavahetusel Itaalia eest Föderatsiooni karikasarja Maailmaliiga play-off’is Hispaania vastu. Selle asemel osaleb ta hoopis Stuttgarti WTA turniiri kvalifikatsioonis.
„Palusime lihtsalt pausi, et tal oleks hea võistlusperiood, paljud mängijad on enne teda samamoodi teinud,” väitis Giorgi treenerist isa Sergio AP-le. „See tuleb talle ainult kasuks kui saab sellest vihast ja negatiivsusest eemale. Tal on vaja rahulikku keskkonda, et ta saaks olla õnnelik.”
Kuna Itaalia alaliit korraldab mai alguses peetavat kõrgetasemelist Rooma turniiri, ei kavatse Giorgi ka seal mängida. „See pole Camila ja meie jaoks sõbralik koht,” teatas Sergio Giorgi. „Tal on vaja rahus olla.”
Sergio Giorgi lisas, et neil ei lubata enam alaliidu treeningbaasis Tirrenias harjutada. „Meil keelati Tirreniasse sisenemine,” avaldas ta.
Itaalia tenniseliidu president Binaghi teatas, et saatis Segio Giorgile kirja, kus nõudis 160 000 eurot lepingurikkumiste ees, tõenäoliselt algatab alaliit Giorgide suhtes ka distsiplinaarmenetluse. „Ootame, et nad nõutud summa tasuksid, aga oleme kindlad, et nad ei tee seda. Seetõttu on raske öelda, et oleme heades suhetes,” tõdes Binaghi. „Oleme tema eest aastaid hoolitsenud, aga nii kui nad võidavad kaks matši, unustavad meid ära.” | Alaliiduga tülli pööranud Itaalia tennisisti ähvardab olümpialt kõrvalejäämine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Rahvusvahelise Tenniseliidu (ITF) reeglid ütlevad, et mängija peab olümpiale pääsemiseks olema enda riigi alaliiduga heades suhetes, aga Giorgi ei ole praegu meiega heades suhetes,” teatas Itaalia Tennise Föderatsiooni president Angelo Binaghi.
24-aastane Giorgi paikneb maailma edetabelis 49. real ja on itaallannadest kolmas (tabelit vaadates küll neljas, aga temast eespool olev Flavia Pennetta on juba karjääri lõpetanud – toim).
Eelmisel kuul teatas Giorgi, et katkestas suhted Itaalia tenniseliiduga ega mängi sel nädalavahetusel Itaalia eest Föderatsiooni karikasarja Maailmaliiga play-off’is Hispaania vastu. Selle asemel osaleb ta hoopis Stuttgarti WTA turniiri kvalifikatsioonis.
„Palusime lihtsalt pausi, et tal oleks hea võistlusperiood, paljud mängijad on enne teda samamoodi teinud,” väitis Giorgi treenerist isa Sergio AP-le. „See tuleb talle ainult kasuks kui saab sellest vihast ja negatiivsusest eemale. Tal on vaja rahulikku keskkonda, et ta saaks olla õnnelik.”
Kuna Itaalia alaliit korraldab mai alguses peetavat kõrgetasemelist Rooma turniiri, ei kavatse Giorgi ka seal mängida. „See pole Camila ja meie jaoks sõbralik koht,” teatas Sergio Giorgi. „Tal on vaja rahus olla.”
Sergio Giorgi lisas, et neil ei lubata enam alaliidu treeningbaasis Tirrenias harjutada. „Meil keelati Tirreniasse sisenemine,” avaldas ta.
Itaalia tenniseliidu president Binaghi teatas, et saatis Segio Giorgile kirja, kus nõudis 160 000 eurot lepingurikkumiste ees, tõenäoliselt algatab alaliit Giorgide suhtes ka distsiplinaarmenetluse. „Ootame, et nad nõutud summa tasuksid, aga oleme kindlad, et nad ei tee seda. Seetõttu on raske öelda, et oleme heades suhetes,” tõdes Binaghi. „Oleme tema eest aastaid hoolitsenud, aga nii kui nad võidavad kaks matši, unustavad meid ära.”
### Response:
Alaliiduga tülli pööranud Itaalia tennisisti ähvardab olümpialt kõrvalejäämine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Parlamendi ees kõnelenud Juncker sõnas, et ainus viis, kuidas Türgit puudutavaid probleeme lahendada, sealhulgas ka telesatiiriku karistamise nõuet, on dialoogi pidada.
Saksamaa teatas esmaspäeval, et vaatab läbi Türgi ametliku taotluse võtta vastutusele telesatiirik, kes solvas otseeetris Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğani.
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli esindaja Steffen Seibert ütles, et Berliin sai Türgilt ametliku noodi, milles nõutakse telekoomik Jan Böhmermanni võtmist kriminaalvastutusele.
Böhmermanni luuletus oli väidetavalt reaktsioon Saksa suursaadiku väljakutsumisele Türgi võimude poolt ühe teise, oluliselt leebema satiirilise laulu eest.
"Ma ei mõista, kuidas kutsutakse arupärimisele Saksa suursaadik mööndustega problemaatilise satiirilise laulu eest," ütles Juncker. "See ei too Türgit meile lähemale, kuid pigem distantseerib meid. /---/ Selge on see, et ükskõik, kui tähtis poleks ka töö põgenikega, meie sõnavabaduse ja teised fundamentaalsed väärtused ei muutu."
Saksa suursaadik Türgis Martin Erdmann osales hiljuti kahe Türgi valitsuskriitilise ajakirjaniku kohtuprotsessil, tahtes sellega "saata sõnumit" meediavabaduse ja kohtu sõltumatuse kohta, sõnas ministeeriumi pressiesindaja. | Juncker kritiseeris Türgit Saksa satiirile reageerimise pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Parlamendi ees kõnelenud Juncker sõnas, et ainus viis, kuidas Türgit puudutavaid probleeme lahendada, sealhulgas ka telesatiiriku karistamise nõuet, on dialoogi pidada.
Saksamaa teatas esmaspäeval, et vaatab läbi Türgi ametliku taotluse võtta vastutusele telesatiirik, kes solvas otseeetris Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğani.
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli esindaja Steffen Seibert ütles, et Berliin sai Türgilt ametliku noodi, milles nõutakse telekoomik Jan Böhmermanni võtmist kriminaalvastutusele.
Böhmermanni luuletus oli väidetavalt reaktsioon Saksa suursaadiku väljakutsumisele Türgi võimude poolt ühe teise, oluliselt leebema satiirilise laulu eest.
"Ma ei mõista, kuidas kutsutakse arupärimisele Saksa suursaadik mööndustega problemaatilise satiirilise laulu eest," ütles Juncker. "See ei too Türgit meile lähemale, kuid pigem distantseerib meid. /---/ Selge on see, et ükskõik, kui tähtis poleks ka töö põgenikega, meie sõnavabaduse ja teised fundamentaalsed väärtused ei muutu."
Saksa suursaadik Türgis Martin Erdmann osales hiljuti kahe Türgi valitsuskriitilise ajakirjaniku kohtuprotsessil, tahtes sellega "saata sõnumit" meediavabaduse ja kohtu sõltumatuse kohta, sõnas ministeeriumi pressiesindaja.
### Response:
Juncker kritiseeris Türgit Saksa satiirile reageerimise pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aalaealiste vastu toimepandud seksuaakuritegude eest ühe aasta, 10 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistuse saanud Viktor Maltšiku (43) ennetähtaegsele vabastamisele olid vastu nii prokurör kui ka vangla.
Kohtu hinnangul ei ole Maltšiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest olles varem samalaadsete kuritegude eest mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, jätkas ta vabaduses uute samalaadsete kuritegude toimepanemist.
Kohus leidis, et Maltšiku kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked, muuhulgas seetõttu, et ta on varasemalt korduvalt süüdi mõistetud alaealiste vastu toime pandud seksuaalse enesemääramise vastu suunatud süütegude eest ja on uued samalaadsed kuriteod toime pannud katseajal.
Kohus pidas oluliseks ka, et Maltšik on kuriteod toime pannud pika ajavahemiku jooksul ja erinevate alaealiste kannatanute suhtes.
Maltšiku karistusaega arvestatakse tema kinnipidamisest mullu 11. veebruaril ja see lõppeb tänavu 25. detsembril.
Süüdistus
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi ahvatles Maltšik aastatel 2010-2015 seksuaalselt nelja poissi vanuses 10-13, samuti võimaldas ta lastel tarvitada alkoholi.
Samas märkis süüdistus, et Maltšik piirdus vaid ahvatlemisega ning reaalset seksuaalset läbikäimist ei olnud.
Pedofiili varasemad kuriteod
Eelnevalt sarnaste kuritegude eest vanglakaristust kandnud Maltšiku vabastas kohus 2013. aasta detsembris kaks kuud ja 17 päeva enne karistusaja lõppu vanglast ning määras ta aastaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Kohus keelas toona Maltšikul suhelda kuni 14-aastaste lastega ning pani kohustuse alluda psühhiaatri või psühholoogi määratud ravile ja kohustas osalema sotsiaalabiprogrammides.
Tartu vangla märkis Maltšiku toonasel vabastamise arutamisel, et tema vanglast vabanemisel on laste vastu suunatud seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41-62 protsenti.
Maltšik kandis alates 2011. aasta 10. oktoobrist kolme aasta pikkust vangistust lapsega sugukire rahuldamise eest.
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi kasutas Maltšik 2010. aasta suvel Tallinnas seksuaalselt ära kaht tollal 13-aastast poissi.
Maltšik meelitas poisse enda juurde koju ja garaaži lubadusega neil vastutasuks oma rolleriga sõita.
Politsei pidas Maltšiku kinni 2011. aasta 2. märtsil ja kohus võttis ta prokuröri taotlusel vahi alla ning kohtueelse uurimise lõppedes esitati talle süüdistus noorema kui 14-aastase kaasamises sugukire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil.
Kohtud on Maltšikut karistanud 8-13-aastaste poiste suhtes toimepandud seksuaalkuirtegude eest ka 2000. aastal ja 2004. aastal. | Kohus jättis tuntud pedofiili vanglasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aalaealiste vastu toimepandud seksuaakuritegude eest ühe aasta, 10 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistuse saanud Viktor Maltšiku (43) ennetähtaegsele vabastamisele olid vastu nii prokurör kui ka vangla.
Kohtu hinnangul ei ole Maltšiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest olles varem samalaadsete kuritegude eest mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, jätkas ta vabaduses uute samalaadsete kuritegude toimepanemist.
Kohus leidis, et Maltšiku kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked, muuhulgas seetõttu, et ta on varasemalt korduvalt süüdi mõistetud alaealiste vastu toime pandud seksuaalse enesemääramise vastu suunatud süütegude eest ja on uued samalaadsed kuriteod toime pannud katseajal.
Kohus pidas oluliseks ka, et Maltšik on kuriteod toime pannud pika ajavahemiku jooksul ja erinevate alaealiste kannatanute suhtes.
Maltšiku karistusaega arvestatakse tema kinnipidamisest mullu 11. veebruaril ja see lõppeb tänavu 25. detsembril.
Süüdistus
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi ahvatles Maltšik aastatel 2010-2015 seksuaalselt nelja poissi vanuses 10-13, samuti võimaldas ta lastel tarvitada alkoholi.
Samas märkis süüdistus, et Maltšik piirdus vaid ahvatlemisega ning reaalset seksuaalset läbikäimist ei olnud.
Pedofiili varasemad kuriteod
Eelnevalt sarnaste kuritegude eest vanglakaristust kandnud Maltšiku vabastas kohus 2013. aasta detsembris kaks kuud ja 17 päeva enne karistusaja lõppu vanglast ning määras ta aastaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Kohus keelas toona Maltšikul suhelda kuni 14-aastaste lastega ning pani kohustuse alluda psühhiaatri või psühholoogi määratud ravile ja kohustas osalema sotsiaalabiprogrammides.
Tartu vangla märkis Maltšiku toonasel vabastamise arutamisel, et tema vanglast vabanemisel on laste vastu suunatud seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41-62 protsenti.
Maltšik kandis alates 2011. aasta 10. oktoobrist kolme aasta pikkust vangistust lapsega sugukire rahuldamise eest.
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi kasutas Maltšik 2010. aasta suvel Tallinnas seksuaalselt ära kaht tollal 13-aastast poissi.
Maltšik meelitas poisse enda juurde koju ja garaaži lubadusega neil vastutasuks oma rolleriga sõita.
Politsei pidas Maltšiku kinni 2011. aasta 2. märtsil ja kohus võttis ta prokuröri taotlusel vahi alla ning kohtueelse uurimise lõppedes esitati talle süüdistus noorema kui 14-aastase kaasamises sugukire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil.
Kohtud on Maltšikut karistanud 8-13-aastaste poiste suhtes toimepandud seksuaalkuirtegude eest ka 2000. aastal ja 2004. aastal.
### Response:
Kohus jättis tuntud pedofiili vanglasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mulgikrossi ajalugu algab aastast 1985 ning aastatel 1985-1988 kandis see võistlus nime "J.Gagarini nimelise NST lahtised karikavõistlused motokrossis". Krossi eesmärk oli toona tähistada kosmonautika päeva, mida peeti 12. aprillil 1961 toimunud Gagarini kosmoselennu auks, lisaks hoogustada motokrossi arengut. Esimestel aastatel jagati kõigile sõitjatele tasuta suppi J.Gagarini NST (näidis sovhoostehnikum) poolt. J.Gagarini NST laost toodi auhindadeks mopeede, jalgrattaid (kokkupandavad) ja telke. Et inimesi krossile meelitada ja hoogustada motokrossi arengut Mulgimaal, olid võistlustel kavas eraldi pikima hüppe ja tagarattal sõitmise võistlused ning lisaks valiti ka publiku lemmiksõitja, kelleks näiteks aastal 1987 oli Valdur Kahro ja aasta hiljem Jüri Ruul. Lisaks käis ka toona Viljandi linnast päev läbi tasuta buss edasi-tagasi Holstre-Nõmme raja äärde.
Aastal 1988 pidi Mulgikrossist osa võtma ka kolmekordne maailmameister Gennadi Moisejev, kuid kahjuks ei saanud ta siiani segastel põhjustel võistlusele tulla. Samas oli kohal teine NSV Liidu äss Vladimir Hudjakov, kes võitis meeste 500 cc klassi. Liidu koondise sõitjatega olid ka alati kaasas vormis soldatid, kes olid staaride mehaanikuteks.
Esimesed rahalised auhinnad pandi Mulgikrossil välja 1989. aastal, kus 500 cc klassi võitja sai 150, teine koht 125 ja kolmas 100 rubla.
1990. aastate keskel külastas Mulgikrossi keskmiselt 3500-7000 inimest, mis on olnud läbiaegade kahtlemata üheks Eesti kõige vaadatumaks motokrossiks. Mulgikrossil on osalenud kõik Eesti motokrossi tippsõitjad, nimekamatest võitjatest võib siinkohal mainida Eesti staare nagu Sulev Saar, Adu Sikk, Andres Krestinov, Valdur Kahro, Jüri Ruul, Mihkel Vaks, Toomas Triisa, Juss Laansoo, Avo Leok, Tanel Leok ja Aigar Leok.
Eesti iseseisvumisel on aga Mulgikrossil osalenud alati hulgaliselt kiireid sõitjaid Soomest, Lätist, Leedust, Venemaalt, Valgevenest jne. Mitmed viimased aastad on Mulgikross olnud aga Eesti-Soome-Läti maavõistluste, mis kannab Baltimere karikavõistluste nime, etapiks ja nii on ka tänavu. Antud sarja esimene etapp sõideti lätlaste MM-rajal Kegumsis läinud nädalavahetusel ja laupäeval selgub selle aasta parim krossiriik Holstre-Nõmme rajal. Mõlemal võistlusel on ka tänavu märkimisväärne rahaline auhinnafond, mistõttu on rajale oodata antud kolme ja ka teiste riikide parimaid sõitjaid. Mulgikrossil saavad ka kõikide sõitude startide võitjad rahalise preemia, mis on 50 eurot iga sõidu kohta.
Mulgikrossile on end üles andnud juba mitmed kiired Venemaa ja Soome sõitjad, kes teevad Euroopas tegusid ning lisaks Eesti ässad eesotsas Tanel ja Aigar Leoki, Gert Krestinovi, Karel Kutsari, Priit Rätsepa ja Erki Kahroga. Samas lisandub iga päev uusi kiireid sõitjaid ja täieliku ülevaate saab alles võistluspäeval kohapeal, kuid esialgse info kohaselt tulevad kõikides klassides väga põnevad võidukihutamised.
Esimene start antakse laupäeval Holstre-Nõmme rajal kell 12.20, kell 12 toimub aga traditsiooniline paraad, kus kõik sõitjad teevad rajal ühe ringi. | Mulgikross toimub juba 32. korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mulgikrossi ajalugu algab aastast 1985 ning aastatel 1985-1988 kandis see võistlus nime "J.Gagarini nimelise NST lahtised karikavõistlused motokrossis". Krossi eesmärk oli toona tähistada kosmonautika päeva, mida peeti 12. aprillil 1961 toimunud Gagarini kosmoselennu auks, lisaks hoogustada motokrossi arengut. Esimestel aastatel jagati kõigile sõitjatele tasuta suppi J.Gagarini NST (näidis sovhoostehnikum) poolt. J.Gagarini NST laost toodi auhindadeks mopeede, jalgrattaid (kokkupandavad) ja telke. Et inimesi krossile meelitada ja hoogustada motokrossi arengut Mulgimaal, olid võistlustel kavas eraldi pikima hüppe ja tagarattal sõitmise võistlused ning lisaks valiti ka publiku lemmiksõitja, kelleks näiteks aastal 1987 oli Valdur Kahro ja aasta hiljem Jüri Ruul. Lisaks käis ka toona Viljandi linnast päev läbi tasuta buss edasi-tagasi Holstre-Nõmme raja äärde.
Aastal 1988 pidi Mulgikrossist osa võtma ka kolmekordne maailmameister Gennadi Moisejev, kuid kahjuks ei saanud ta siiani segastel põhjustel võistlusele tulla. Samas oli kohal teine NSV Liidu äss Vladimir Hudjakov, kes võitis meeste 500 cc klassi. Liidu koondise sõitjatega olid ka alati kaasas vormis soldatid, kes olid staaride mehaanikuteks.
Esimesed rahalised auhinnad pandi Mulgikrossil välja 1989. aastal, kus 500 cc klassi võitja sai 150, teine koht 125 ja kolmas 100 rubla.
1990. aastate keskel külastas Mulgikrossi keskmiselt 3500-7000 inimest, mis on olnud läbiaegade kahtlemata üheks Eesti kõige vaadatumaks motokrossiks. Mulgikrossil on osalenud kõik Eesti motokrossi tippsõitjad, nimekamatest võitjatest võib siinkohal mainida Eesti staare nagu Sulev Saar, Adu Sikk, Andres Krestinov, Valdur Kahro, Jüri Ruul, Mihkel Vaks, Toomas Triisa, Juss Laansoo, Avo Leok, Tanel Leok ja Aigar Leok.
Eesti iseseisvumisel on aga Mulgikrossil osalenud alati hulgaliselt kiireid sõitjaid Soomest, Lätist, Leedust, Venemaalt, Valgevenest jne. Mitmed viimased aastad on Mulgikross olnud aga Eesti-Soome-Läti maavõistluste, mis kannab Baltimere karikavõistluste nime, etapiks ja nii on ka tänavu. Antud sarja esimene etapp sõideti lätlaste MM-rajal Kegumsis läinud nädalavahetusel ja laupäeval selgub selle aasta parim krossiriik Holstre-Nõmme rajal. Mõlemal võistlusel on ka tänavu märkimisväärne rahaline auhinnafond, mistõttu on rajale oodata antud kolme ja ka teiste riikide parimaid sõitjaid. Mulgikrossil saavad ka kõikide sõitude startide võitjad rahalise preemia, mis on 50 eurot iga sõidu kohta.
Mulgikrossile on end üles andnud juba mitmed kiired Venemaa ja Soome sõitjad, kes teevad Euroopas tegusid ning lisaks Eesti ässad eesotsas Tanel ja Aigar Leoki, Gert Krestinovi, Karel Kutsari, Priit Rätsepa ja Erki Kahroga. Samas lisandub iga päev uusi kiireid sõitjaid ja täieliku ülevaate saab alles võistluspäeval kohapeal, kuid esialgse info kohaselt tulevad kõikides klassides väga põnevad võidukihutamised.
Esimene start antakse laupäeval Holstre-Nõmme rajal kell 12.20, kell 12 toimub aga traditsiooniline paraad, kus kõik sõitjad teevad rajal ühe ringi.
### Response:
Mulgikross toimub juba 32. korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kella 11-st on avatud kõik Eesti golfiväljakud: Niitvälja Golf, Estonian Golf & Country Club Jõelähtmel, Suuresta Golf, White Beach Golf Valgerannas, Haapsalu Golf, Saare Golf Saaremaal, Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas, Ojasaare Golf Lääne-Virumaal ja Otepää Golf.
Kavas on golfiteooria ABC tutvustamine, siis proovitakse harjutusväljakutel kätt ja järgneb demotund päris väljakul. Kogu üritus on tasuta. Samasugune üritus on veel kavas ka 1. mail ja 5. juunil. Registreeruda saab internetilehel www.golf.ee või klubides.
Eesti Golfi Liidu president Marko Kaljuveer on lubanud tõsta golfi Eesti populaarsemate spordialade hulka ja lähiaastatel on kavas tõsta aktiivsete golfarite arv praeguselt kolmelt tuhandelt viie tuhande mängijani, viia Eesti parimad maailma tippude ridadesse ja saata koondis mängima Tokyo suveolümpiamängudele. | Eesti golfiklubid korraldavad üle-eestilise tasuta golfipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kella 11-st on avatud kõik Eesti golfiväljakud: Niitvälja Golf, Estonian Golf & Country Club Jõelähtmel, Suuresta Golf, White Beach Golf Valgerannas, Haapsalu Golf, Saare Golf Saaremaal, Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas, Ojasaare Golf Lääne-Virumaal ja Otepää Golf.
Kavas on golfiteooria ABC tutvustamine, siis proovitakse harjutusväljakutel kätt ja järgneb demotund päris väljakul. Kogu üritus on tasuta. Samasugune üritus on veel kavas ka 1. mail ja 5. juunil. Registreeruda saab internetilehel www.golf.ee või klubides.
Eesti Golfi Liidu president Marko Kaljuveer on lubanud tõsta golfi Eesti populaarsemate spordialade hulka ja lähiaastatel on kavas tõsta aktiivsete golfarite arv praeguselt kolmelt tuhandelt viie tuhande mängijani, viia Eesti parimad maailma tippude ridadesse ja saata koondis mängima Tokyo suveolümpiamängudele.
### Response:
Eesti golfiklubid korraldavad üle-eestilise tasuta golfipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna tunnistaja oli kohtukutse kätte saanud, kuid sellele vaatamata eile istungile ei ilmunud, siis toimetab politsei ta järgmisele istungile 27. aprillil sundkorras, ütles kohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Kohus arutab kriminaalasja, milles Andres Rehklit (41) süüdistatakse oma naise peksmises ja tapmises.
Rehkli tunnistab oma süüd osaliselt, kuid eitab tapmist.
Viru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt peksis Rehkli 2013. aasta 9. mail Kohtla-Järvel asuvas korteris oma 1986. aastal sündinud elukaaslast, kes peksmisel saadud vigastuste tõttu suri.
Lisaks süüdistatakse Rehklit oma naise korduvas peksmises sama aasta 4.-8. maini ning 2014. aasta 25. oktoobril oma ema löömises.
Rehkli vahistati 2014. aasta 16. detsembril. | Tunnistaja toimetatakse tapmise süüasja kohtuistungile sundkorras | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna tunnistaja oli kohtukutse kätte saanud, kuid sellele vaatamata eile istungile ei ilmunud, siis toimetab politsei ta järgmisele istungile 27. aprillil sundkorras, ütles kohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Kohus arutab kriminaalasja, milles Andres Rehklit (41) süüdistatakse oma naise peksmises ja tapmises.
Rehkli tunnistab oma süüd osaliselt, kuid eitab tapmist.
Viru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt peksis Rehkli 2013. aasta 9. mail Kohtla-Järvel asuvas korteris oma 1986. aastal sündinud elukaaslast, kes peksmisel saadud vigastuste tõttu suri.
Lisaks süüdistatakse Rehklit oma naise korduvas peksmises sama aasta 4.-8. maini ning 2014. aasta 25. oktoobril oma ema löömises.
Rehkli vahistati 2014. aasta 16. detsembril.
### Response:
Tunnistaja toimetatakse tapmise süüasja kohtuistungile sundkorras |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Olen hooaja algust juba pikka aega oodanud. Meeskond nägi kogu talve kõvasti vaeva ja kõik on autoga rahul – tegime päris palju muudatusi ja arendusi. Hooajaeelsed testid olid väga positiivsed,” sõnas 41-aastane Solberg pressiteate vahendusel. „Tiim on tegelikult keerulises seisus, kuna oleme erameeskond ilma autotehase toetuseta. Siiani oleme suutnud tehaseautodega konkureerida, aga see muutub üha raskemaks. Aga juba 2017. aastal võib ka meil olla tehasetugi, oleme saanud palju põnevaid pakkumisi.”
„Praegu on aga vaid üks asi oluline – säilitada stardinumber 1 veel üheks hooajaks. Eelmise hooaja algus oli fantastiline, esimese poolaastaga õnnestus koguda piisavalt punkte ning hooaja teisel poolel oli seetõttu võimalik välja töötada erinevaid sõidutaktikaid. See on väga hea tunne, kui ei pea igas sõidus tingimata esikohta jahtima.”
Tänavuseks hooajaks liitus MM-sarjaga mitu uut sõitjat ning Solberg tõdes, et konkurentide rivi on pikk. „See tuleb kindlasti raske hooaeg, keerulisem kui senised. Palju uusi ja vanu sõitjaid, kõigil on head sõiduvahendid,” arutles Solberg. „Kindlasti jahivad uutest sõitjatest MM-tiitlit Sebastien Loeb (üheksakordne autoralli maailmameister, liitus Peugeot-Hanseni tiimiga), Ken Block (lõi enda tiimi Hoonigan Racing) ja Niclas Grönholm (kahekordse autoralli maailmameistri Marcus Grönholmi poeg), aga ka juba tuttavatest meestest Mattias Ekström Timmy Hansen ja Johan Kristoffersson. Unustada ei tohiks ka Timur Timerzjanovit, Andreas Bakkerudi ja Reinis Nitišsit.”
„Okei, nüüd tundub, et lugesin kogu stardirivi ette, aga ma tõepoolest usun, et konkurents on nii tugev. Teame, et kõik need mehed on võimelised etappe võitma ja MM-tiitli eest võistlema,” lisas Solberg. „Ma pole kindlasti ainus, kel on selleks hooajaks suured eesmärgid.”
MM-sarjas on tänavu kavas 12 etappi, võrreldes mullusega pole enam kalendris Türgi ja Itaalia etappi, lisandus aga Läti etapp, mis sõidetakse oktoobri alguses Riias Bikernieki rajal. | Solberg: hooaeg tuleb keerulisem kui senised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Olen hooaja algust juba pikka aega oodanud. Meeskond nägi kogu talve kõvasti vaeva ja kõik on autoga rahul – tegime päris palju muudatusi ja arendusi. Hooajaeelsed testid olid väga positiivsed,” sõnas 41-aastane Solberg pressiteate vahendusel. „Tiim on tegelikult keerulises seisus, kuna oleme erameeskond ilma autotehase toetuseta. Siiani oleme suutnud tehaseautodega konkureerida, aga see muutub üha raskemaks. Aga juba 2017. aastal võib ka meil olla tehasetugi, oleme saanud palju põnevaid pakkumisi.”
„Praegu on aga vaid üks asi oluline – säilitada stardinumber 1 veel üheks hooajaks. Eelmise hooaja algus oli fantastiline, esimese poolaastaga õnnestus koguda piisavalt punkte ning hooaja teisel poolel oli seetõttu võimalik välja töötada erinevaid sõidutaktikaid. See on väga hea tunne, kui ei pea igas sõidus tingimata esikohta jahtima.”
Tänavuseks hooajaks liitus MM-sarjaga mitu uut sõitjat ning Solberg tõdes, et konkurentide rivi on pikk. „See tuleb kindlasti raske hooaeg, keerulisem kui senised. Palju uusi ja vanu sõitjaid, kõigil on head sõiduvahendid,” arutles Solberg. „Kindlasti jahivad uutest sõitjatest MM-tiitlit Sebastien Loeb (üheksakordne autoralli maailmameister, liitus Peugeot-Hanseni tiimiga), Ken Block (lõi enda tiimi Hoonigan Racing) ja Niclas Grönholm (kahekordse autoralli maailmameistri Marcus Grönholmi poeg), aga ka juba tuttavatest meestest Mattias Ekström Timmy Hansen ja Johan Kristoffersson. Unustada ei tohiks ka Timur Timerzjanovit, Andreas Bakkerudi ja Reinis Nitišsit.”
„Okei, nüüd tundub, et lugesin kogu stardirivi ette, aga ma tõepoolest usun, et konkurents on nii tugev. Teame, et kõik need mehed on võimelised etappe võitma ja MM-tiitli eest võistlema,” lisas Solberg. „Ma pole kindlasti ainus, kel on selleks hooajaks suured eesmärgid.”
MM-sarjas on tänavu kavas 12 etappi, võrreldes mullusega pole enam kalendris Türgi ja Itaalia etappi, lisandus aga Läti etapp, mis sõidetakse oktoobri alguses Riias Bikernieki rajal.
### Response:
Solberg: hooaeg tuleb keerulisem kui senised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dokumentaalfilm viib vaataja tagasi 1960. aastate ereda põlvkonna juurde, mil tekkisid uuenduslikud ideed nii kirjanduse- kui ka teatrimaailmas. Film avab kinolike vahenditega Mati Unti kui karismaatilist isiksust, fenomenaalset mõtlejat ja anarhistlikku vormiuuendajat, sisaldades temast seninägematuid kaadreid loomeprotsessis ning sõprade keskel.
Loo keskmeks on erinevad aastate jooksul tekkinud sõpruskonnad, mis said aluseks ka tegelaste valikul. Vaino Vahingu Salong Tartus, mis ühendas kirjanikke, teadlasi ja teatriuuendajaid. Kirjanduslik salong Tallinnas Vilde teel, Undi ja Kersti Kreismanni kodus. Mati lavastajatee algus Noorsooteatris. Analüüsitakse tema teoseid ja loomemeetodit ning vaadeldakse ka Mati naissuhteid. Sõna saavad lähemad sõbrad, võitluskaaslased, endised kallimad ja konkurendid.
Autor Maria Avdjushko, filmis osalevad Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Maimu Berg, Viivi Luik, Ingo Normet, Arvo Valton, Kersti Kreismann, Joel Sang ja Kalju Komissarov.
Film on ETV ekraanil 13. aprillil kell 22:40. | Kultuuriportaal soovitab: "Unditund" ETV-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dokumentaalfilm viib vaataja tagasi 1960. aastate ereda põlvkonna juurde, mil tekkisid uuenduslikud ideed nii kirjanduse- kui ka teatrimaailmas. Film avab kinolike vahenditega Mati Unti kui karismaatilist isiksust, fenomenaalset mõtlejat ja anarhistlikku vormiuuendajat, sisaldades temast seninägematuid kaadreid loomeprotsessis ning sõprade keskel.
Loo keskmeks on erinevad aastate jooksul tekkinud sõpruskonnad, mis said aluseks ka tegelaste valikul. Vaino Vahingu Salong Tartus, mis ühendas kirjanikke, teadlasi ja teatriuuendajaid. Kirjanduslik salong Tallinnas Vilde teel, Undi ja Kersti Kreismanni kodus. Mati lavastajatee algus Noorsooteatris. Analüüsitakse tema teoseid ja loomemeetodit ning vaadeldakse ka Mati naissuhteid. Sõna saavad lähemad sõbrad, võitluskaaslased, endised kallimad ja konkurendid.
Autor Maria Avdjushko, filmis osalevad Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Maimu Berg, Viivi Luik, Ingo Normet, Arvo Valton, Kersti Kreismann, Joel Sang ja Kalju Komissarov.
Film on ETV ekraanil 13. aprillil kell 22:40.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Unditund" ETV-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selleks anti Lemmingu kasutusse osaühingule kuuluv pangakaart, mida ta kasutas isiklikuks otstarbeks, tasudes erinevates tanklates tangitud kütuse ja muude teenuste eest. Samuti andis OÜ juhatuse liige süüdistuse kohaselt Lemmingule sularaha korteri ostuks ja tasus ettevõtte kontolt tema korterisse paigutatud soojuspumba eest.
Süüdistuse järgi sai Lemming altkäemaksuna vara kokku 6483 euro suuruses summas.
Altkäemaksu andmises on süüdistus esitatud nii juriidilisele isikule kui ka OÜ juhatusele liikmele.
Süüdistatav OÜ teostas Saarde Kommunaalile alates 2014. aasta jaanuarist kuni 2015. aasta veebruari lõpuni erinevaid töid kokku ligi 38 000 euro eest.
"Olenemata sellest, kui suurt või väikest kasu saab altkäemaksu võtja või milline on sel moel saadud töö maht, paneb taoline ühe ettevõtte ebaaus eelistamine teised ettevõtted ebasoodsasse konkurentsiolukorda," ütles uurimist juhtinud eriasjade prokurör Küllike Kask.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peab iga omavalitsus ausat ettevõtlust propageerima ning eetilisi väärtusi oma haldusalas järjepidevalt väärtustama.
"Selleks peavad omavalitsuses toimima kontrollimehhanismid ning eriti omavalitsuste poolt asutatud ettevõtte juhtide tegevusele tuleb palju tähelepanu pöörata. Mida rohkem me suudame töötajate teadlikkust põhiväärtuste osas tõsta ja neid omakasust lähtuvatest tegevusest hoiduma suunata, seda ausamaks muutub ka omavalitsuste haldusala," rääkis Ombler.
Kriminaalasja uurimise viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja menetlust juhtis Lääne ringkonnaprokuratuur.
Pärnu maakohus on selle kriminaalasja eelistungi määranud 9. maiks.
Kohtus süüdimõistmisel on altkäemaksu võtmise ja andmise eest seaduses ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus, juriidilisele isikule saab altkäemaksu andmise eest määrata rahalise karistuse. | Saarde Kommunaali endist juhatuse liiget süüdistatakse altkäemaksu võtmises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selleks anti Lemmingu kasutusse osaühingule kuuluv pangakaart, mida ta kasutas isiklikuks otstarbeks, tasudes erinevates tanklates tangitud kütuse ja muude teenuste eest. Samuti andis OÜ juhatuse liige süüdistuse kohaselt Lemmingule sularaha korteri ostuks ja tasus ettevõtte kontolt tema korterisse paigutatud soojuspumba eest.
Süüdistuse järgi sai Lemming altkäemaksuna vara kokku 6483 euro suuruses summas.
Altkäemaksu andmises on süüdistus esitatud nii juriidilisele isikule kui ka OÜ juhatusele liikmele.
Süüdistatav OÜ teostas Saarde Kommunaalile alates 2014. aasta jaanuarist kuni 2015. aasta veebruari lõpuni erinevaid töid kokku ligi 38 000 euro eest.
"Olenemata sellest, kui suurt või väikest kasu saab altkäemaksu võtja või milline on sel moel saadud töö maht, paneb taoline ühe ettevõtte ebaaus eelistamine teised ettevõtted ebasoodsasse konkurentsiolukorda," ütles uurimist juhtinud eriasjade prokurör Küllike Kask.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peab iga omavalitsus ausat ettevõtlust propageerima ning eetilisi väärtusi oma haldusalas järjepidevalt väärtustama.
"Selleks peavad omavalitsuses toimima kontrollimehhanismid ning eriti omavalitsuste poolt asutatud ettevõtte juhtide tegevusele tuleb palju tähelepanu pöörata. Mida rohkem me suudame töötajate teadlikkust põhiväärtuste osas tõsta ja neid omakasust lähtuvatest tegevusest hoiduma suunata, seda ausamaks muutub ka omavalitsuste haldusala," rääkis Ombler.
Kriminaalasja uurimise viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja menetlust juhtis Lääne ringkonnaprokuratuur.
Pärnu maakohus on selle kriminaalasja eelistungi määranud 9. maiks.
Kohtus süüdimõistmisel on altkäemaksu võtmise ja andmise eest seaduses ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus, juriidilisele isikule saab altkäemaksu andmise eest määrata rahalise karistuse.
### Response:
Saarde Kommunaali endist juhatuse liiget süüdistatakse altkäemaksu võtmises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Premium liiga meeskond FC Flora võõrustab esiliigas pallivat Santost A. Le Coq Arenal.
„Santos on kindlasti väga värvikas vastane, tegemist on Euroopas mänginud klubiga ja meie duubelvõistkonnalgi on nendega oma ajalugu. Karikavõistlused on meie jaoks väga huvitav võistlus, neid mänge on alati tore mängida ning minul peatreenerina näiteks karikasarja finaalis mängimise kogemus üldse puudub. Läheme Santose vastu mängima suure rõõmuga ning tõenäoliselt veidi värskendatud koosseisuga,” sõnas Flora peatreener Norbert Hurt.
„Tartu Santosega tõotab tulla võitluslik ja huvitav lahing. Karikamängudes on madalama liiga võistkonnad näidanud, et oskavad ka üllatada, nii et mingisugusest alahindamisest ei maksa rääkida. Tahaks näidata ilusat jalgpalli ning pääseda karikasarja poolfinaali,” ütles Flora ründaja Albert Prosa.
„Ilma igasuguse ilustamise ja poliitilise korrektsuseta on Flora ilmselge favoriit. Kuigi vastane on viimase kahe mänguga Lilleküla murul näidanud teatud haavatavust, siis vähemalt 90 minutit Floraga võidu joosta on igale võistkonnale Eestis paras katsumus. Rahvusstaadionil mängimine on kindlasti lisamotivatsiooniks meie noortele – et see viimaseks korraks ei jääks, tuleb korralikust katsumusest auga välja tulla,” lausus Tartu FC Santose esindaja Janar Sagim.
„Iga päev ei avane võimalust mängida Eesti praeguse hetke ilmselt tugevaima meeskonna vastu. Noorematele mängijatele hea võimalus näha, millise taseme nad Eestis tippu jõudmiseks saavutama peavad,” lisas mängija Kaarel Kallandi.
Mängu kohtunik on Dmitri Kulikov, keda abistavad Lauri Salei ja Sander Saga. Lisakohtunikeks on Dmitri Kirilov ja Denis Petrov, neljandaks kohtunikuks Neeme Neemlaid ja inspektoriks Uno Tutk.
Teises veerandfinaalis on vastamisi esiliiga B meeskond Viimsi JK ning II liiga võistkond Tallinna FC Forza. Mäng algab kell 19 Viimsi staadionil.
„Tuleb väga huvitav mäng, kus vastast alahinnata ei saa. Võib öelda, et mõlemale võistkonnale oli loos armuline ja see teeb sellest mängust tõelise lahingu poolfinaali pääsemise nimel,” ütles Viimsi JK treener Ivo Lehtmets.
„Viimsi JK jaoks kindlasti ajalooline sündmus jõuda karikavõistlustel nii kaugele. Kogu meeskond usub, et ollakse võimelised mängima ka poolfinaalis,” lisas mängija Arli Salm.
Mängu kohtunik on Reelika Turi, keda abistavad Martin Lember ja Jaanus Mutli. Neljas kohtunik on Jaan Roos ning otsajoonte aitavad otsuseid vastu võtta Tomi Rahula ja Jagnar Jakobson. Mängu inspektor on Gunnar Nuuma.
Eilses veerandfinaalis alistas Tartu JK Tammeka 2:0 Tõrva JK ning Sillamäe Kalev oli koduväljakul 1:0 Nõmme Kaljust. Poolfinaalpaarid loositakse homme, 14. aprill kell 12. | Tipneri karikavõistlustel selguvad viimased poolfinalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Premium liiga meeskond FC Flora võõrustab esiliigas pallivat Santost A. Le Coq Arenal.
„Santos on kindlasti väga värvikas vastane, tegemist on Euroopas mänginud klubiga ja meie duubelvõistkonnalgi on nendega oma ajalugu. Karikavõistlused on meie jaoks väga huvitav võistlus, neid mänge on alati tore mängida ning minul peatreenerina näiteks karikasarja finaalis mängimise kogemus üldse puudub. Läheme Santose vastu mängima suure rõõmuga ning tõenäoliselt veidi värskendatud koosseisuga,” sõnas Flora peatreener Norbert Hurt.
„Tartu Santosega tõotab tulla võitluslik ja huvitav lahing. Karikamängudes on madalama liiga võistkonnad näidanud, et oskavad ka üllatada, nii et mingisugusest alahindamisest ei maksa rääkida. Tahaks näidata ilusat jalgpalli ning pääseda karikasarja poolfinaali,” ütles Flora ründaja Albert Prosa.
„Ilma igasuguse ilustamise ja poliitilise korrektsuseta on Flora ilmselge favoriit. Kuigi vastane on viimase kahe mänguga Lilleküla murul näidanud teatud haavatavust, siis vähemalt 90 minutit Floraga võidu joosta on igale võistkonnale Eestis paras katsumus. Rahvusstaadionil mängimine on kindlasti lisamotivatsiooniks meie noortele – et see viimaseks korraks ei jääks, tuleb korralikust katsumusest auga välja tulla,” lausus Tartu FC Santose esindaja Janar Sagim.
„Iga päev ei avane võimalust mängida Eesti praeguse hetke ilmselt tugevaima meeskonna vastu. Noorematele mängijatele hea võimalus näha, millise taseme nad Eestis tippu jõudmiseks saavutama peavad,” lisas mängija Kaarel Kallandi.
Mängu kohtunik on Dmitri Kulikov, keda abistavad Lauri Salei ja Sander Saga. Lisakohtunikeks on Dmitri Kirilov ja Denis Petrov, neljandaks kohtunikuks Neeme Neemlaid ja inspektoriks Uno Tutk.
Teises veerandfinaalis on vastamisi esiliiga B meeskond Viimsi JK ning II liiga võistkond Tallinna FC Forza. Mäng algab kell 19 Viimsi staadionil.
„Tuleb väga huvitav mäng, kus vastast alahinnata ei saa. Võib öelda, et mõlemale võistkonnale oli loos armuline ja see teeb sellest mängust tõelise lahingu poolfinaali pääsemise nimel,” ütles Viimsi JK treener Ivo Lehtmets.
„Viimsi JK jaoks kindlasti ajalooline sündmus jõuda karikavõistlustel nii kaugele. Kogu meeskond usub, et ollakse võimelised mängima ka poolfinaalis,” lisas mängija Arli Salm.
Mängu kohtunik on Reelika Turi, keda abistavad Martin Lember ja Jaanus Mutli. Neljas kohtunik on Jaan Roos ning otsajoonte aitavad otsuseid vastu võtta Tomi Rahula ja Jagnar Jakobson. Mängu inspektor on Gunnar Nuuma.
Eilses veerandfinaalis alistas Tartu JK Tammeka 2:0 Tõrva JK ning Sillamäe Kalev oli koduväljakul 1:0 Nõmme Kaljust. Poolfinaalpaarid loositakse homme, 14. aprill kell 12.
### Response:
Tipneri karikavõistlustel selguvad viimased poolfinalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2015. aasta lõpuks oli töötukassa netovarade maht 652,4 miljonit eurot, millest 332,4 miljonit eurot moodustas töötuskindlustushüvitiste sihtfond, 163,3 miljonit eurot koondamiste ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfond, 51 miljonit tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital, 63,6 miljonit eurot reservkapital ja 42,1 miljonit eurot 2015. aasta tulem.
2015. aastal laekus töötajate kindlustusmaksetest 97,4 miljonit eurot ja töötuskindlustushüvitistena maksis töötukassa välja 43,3 miljonit eurot.
Kokku oli töötuskindlustuse kulu (hüvitised, sotsiaalmaks hüvitistelt) eelmisel aastal 68,6 miljonit eurot.
Tööandjate kindlustusmaksetest laekus 52,4 miljonit ja hüvitistena maksis töötukassa koondamise ja tööandja maksejõuetuse sihtfondist välja 14,6 miljonit eurot.
Veel kiitis nõukogu heaks töökoha loomise toetuse Ida-Virumaal. Toetust makstakse ettevõttele, mis võtab tööle vähemalt 20 Ida-Virumaal töötuna registreeritud inimest, kes on tööta olnud vähemalt 6 kuud. Toetust makstakse töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle asumisel ning töö tegemise koht peab asuma Ida-Virumaal.
Töökoha loomise toetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti töötukassa ja tööandja vahel sõlmitud lepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui kehtiv töötasu kahekordne alammäär (2016. aastal 860 eurot). Tegemist on ajutise toetusega, mida saab taotleda ajavahemikus 01.05.16 kuni 31.12.2017. Sel ja järgmisel aastal kokku on töökoha loomise toetuse osalejate arvuks prognoositud 625 inimest ning kuluks 2 928 751 eurot.
“Töötukassalt ootan operatiivset reageerimist igale piirkondlikule tööturukriisile, mille tunnistajaks oleme me praegu näiteks Ida-Virumaal. Nii ollakse selles piirkonnas juba lähiajal valmis rakendama töökoha loomise toetust ning pakkuma seal suurkoondamiste tõttu töötuks jäänutele täiendavalt abi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahenditest,” sõnastas minister Jevgeni Ossinovski oma ootused töötukassale.
Ossinovski sõnul on töötukassal tööturu kujundamisel üha kesksem roll. “Kui varem on töötukassa keskendunud eelkõige töötute tööle aitamisele, siis aina olulisem on selle organisatsiooni roll toetada töötavate inimeste tööl püsimist, nende ümber- ja täiendõpet ning tuua tööturule seni erinevatel põhjustel mitteaktiivseid inimesi.”
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles, et kui eelmisel aastal oli üheks olulisemaks tegevuseks töövõimereformi ettevalmistamine, siis sel aastal keskendub organisatsioon juba selle rakendamisele. "Lisaks vähenenud töövõimega inimestele laieneb sel aastal meie sihtgrupp järk-järgult töötavate inimeste hulgas. Oleme ette valmistamas ning pakkumas uusi teenuseid töötavatele inimestele, mis aitaks neil paremini kohaneda muutustega majanduses.
Töötukassa nõukogu esimees valitakse aastaseks perioodiks. Eelmine nõukogu esimees oli Tööandjate Keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar. | Töötukassa nõukogu esimeheks valiti Jevgeni Ossinovski | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2015. aasta lõpuks oli töötukassa netovarade maht 652,4 miljonit eurot, millest 332,4 miljonit eurot moodustas töötuskindlustushüvitiste sihtfond, 163,3 miljonit eurot koondamiste ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfond, 51 miljonit tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital, 63,6 miljonit eurot reservkapital ja 42,1 miljonit eurot 2015. aasta tulem.
2015. aastal laekus töötajate kindlustusmaksetest 97,4 miljonit eurot ja töötuskindlustushüvitistena maksis töötukassa välja 43,3 miljonit eurot.
Kokku oli töötuskindlustuse kulu (hüvitised, sotsiaalmaks hüvitistelt) eelmisel aastal 68,6 miljonit eurot.
Tööandjate kindlustusmaksetest laekus 52,4 miljonit ja hüvitistena maksis töötukassa koondamise ja tööandja maksejõuetuse sihtfondist välja 14,6 miljonit eurot.
Veel kiitis nõukogu heaks töökoha loomise toetuse Ida-Virumaal. Toetust makstakse ettevõttele, mis võtab tööle vähemalt 20 Ida-Virumaal töötuna registreeritud inimest, kes on tööta olnud vähemalt 6 kuud. Toetust makstakse töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle asumisel ning töö tegemise koht peab asuma Ida-Virumaal.
Töökoha loomise toetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti töötukassa ja tööandja vahel sõlmitud lepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui kehtiv töötasu kahekordne alammäär (2016. aastal 860 eurot). Tegemist on ajutise toetusega, mida saab taotleda ajavahemikus 01.05.16 kuni 31.12.2017. Sel ja järgmisel aastal kokku on töökoha loomise toetuse osalejate arvuks prognoositud 625 inimest ning kuluks 2 928 751 eurot.
“Töötukassalt ootan operatiivset reageerimist igale piirkondlikule tööturukriisile, mille tunnistajaks oleme me praegu näiteks Ida-Virumaal. Nii ollakse selles piirkonnas juba lähiajal valmis rakendama töökoha loomise toetust ning pakkuma seal suurkoondamiste tõttu töötuks jäänutele täiendavalt abi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahenditest,” sõnastas minister Jevgeni Ossinovski oma ootused töötukassale.
Ossinovski sõnul on töötukassal tööturu kujundamisel üha kesksem roll. “Kui varem on töötukassa keskendunud eelkõige töötute tööle aitamisele, siis aina olulisem on selle organisatsiooni roll toetada töötavate inimeste tööl püsimist, nende ümber- ja täiendõpet ning tuua tööturule seni erinevatel põhjustel mitteaktiivseid inimesi.”
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles, et kui eelmisel aastal oli üheks olulisemaks tegevuseks töövõimereformi ettevalmistamine, siis sel aastal keskendub organisatsioon juba selle rakendamisele. "Lisaks vähenenud töövõimega inimestele laieneb sel aastal meie sihtgrupp järk-järgult töötavate inimeste hulgas. Oleme ette valmistamas ning pakkumas uusi teenuseid töötavatele inimestele, mis aitaks neil paremini kohaneda muutustega majanduses.
Töötukassa nõukogu esimees valitakse aastaseks perioodiks. Eelmine nõukogu esimees oli Tööandjate Keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar.
### Response:
Töötukassa nõukogu esimeheks valiti Jevgeni Ossinovski |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Madridi Real alustas koduväljakul Wolfsburgi vastu 0:2 kaotusseisust, kuid Ronaldo tegi veerandtunni järel 83 sekundi jooksul kaks korda skoori ja lisas teisel poolajal karistuslöögist veel ühe, vahendab Soccernet.ee.
„Olime intensiivsed ja meil õnnestus edasi minna. Ütleksin, et see oli maagiline õhtu,” rõõmustas portugallane. „Tahaksin jääda selle juurde, et seda tegime me kõik, me mängisime väga hästi ja ka fännid toetasid meid. Meistrite liiga mängud on alati erilised ja tänane oli perfektne õhtu.”
31-aastane portugallane ei jätnud siiski pärast karjääri 37. kübaratrikki silitamata ka enda pead. „Nii palju kübaratrikke ei ole ju paha? See on mu DNA-s, tahan meeskonna jaoks skoorida. See tuleb naturaalselt, ma ei otsi võimalusi,” märkis Ronaldo. | Ronaldo: see oli maagiline õhtu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Madridi Real alustas koduväljakul Wolfsburgi vastu 0:2 kaotusseisust, kuid Ronaldo tegi veerandtunni järel 83 sekundi jooksul kaks korda skoori ja lisas teisel poolajal karistuslöögist veel ühe, vahendab Soccernet.ee.
„Olime intensiivsed ja meil õnnestus edasi minna. Ütleksin, et see oli maagiline õhtu,” rõõmustas portugallane. „Tahaksin jääda selle juurde, et seda tegime me kõik, me mängisime väga hästi ja ka fännid toetasid meid. Meistrite liiga mängud on alati erilised ja tänane oli perfektne õhtu.”
31-aastane portugallane ei jätnud siiski pärast karjääri 37. kübaratrikki silitamata ka enda pead. „Nii palju kübaratrikke ei ole ju paha? See on mu DNA-s, tahan meeskonna jaoks skoorida. See tuleb naturaalselt, ma ei otsi võimalusi,” märkis Ronaldo.
### Response:
Ronaldo: see oli maagiline õhtu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Bändiliikmetel on Ristoga alati hea läbisaamine olnud, hiljuti tekkis tal ka aega end rohkem muusikale pühendada, mistõttu otsustati taas jõud ühendada," kinnitas ansambli Põhja-Tallinn ninamees Jaanus Saks Õhtulehele.
"Ma püüdsin vaikselt töö kõrvalt ka muusikat teha, aga see on päris keeruline," selgitas Risto ise. "Kui hakkad reaalselt oma sooloplaadile keskenduma, jääb aega ikka väga väheks ja midagi head sealt ei tule. Koos on alati kergem," lisas ta.
Mees kinnitab, et laval olles on tunne, nagu polekski vahepeal pausi olnud. | Räppar Risto Vürst on Põhja-Tallinnas tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Bändiliikmetel on Ristoga alati hea läbisaamine olnud, hiljuti tekkis tal ka aega end rohkem muusikale pühendada, mistõttu otsustati taas jõud ühendada," kinnitas ansambli Põhja-Tallinn ninamees Jaanus Saks Õhtulehele.
"Ma püüdsin vaikselt töö kõrvalt ka muusikat teha, aga see on päris keeruline," selgitas Risto ise. "Kui hakkad reaalselt oma sooloplaadile keskenduma, jääb aega ikka väga väheks ja midagi head sealt ei tule. Koos on alati kergem," lisas ta.
Mees kinnitab, et laval olles on tunne, nagu polekski vahepeal pausi olnud.
### Response:
Räppar Risto Vürst on Põhja-Tallinnas tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marjaliisa ja Elise Umb (PSS Maru) kogusid kvalifikatsiooniseeriasse 11., 19., 12., 20. ja 13. resultaadi, mille alusel seilati finaalsõitudes hõbegrupis. Finaalis lisandusid kaks 4. kohta, 14., 10., 5. ja 3. finišikoht ning tiitlivõistluste kokkuvõttes kuulub õdedele 31. koht.
Naiste Euroopa meistriteks tulid austerlannad Lara Vadlau ja Jolanta Ogar Hollandi paatkonna Afrodite Kyranakou ja Anneloes Van Veeni ning brasiillannade Fernanda Oliveira ja Ana Barbachani ees. | Marjaliisa ja Elise Umb said EM-il 31. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marjaliisa ja Elise Umb (PSS Maru) kogusid kvalifikatsiooniseeriasse 11., 19., 12., 20. ja 13. resultaadi, mille alusel seilati finaalsõitudes hõbegrupis. Finaalis lisandusid kaks 4. kohta, 14., 10., 5. ja 3. finišikoht ning tiitlivõistluste kokkuvõttes kuulub õdedele 31. koht.
Naiste Euroopa meistriteks tulid austerlannad Lara Vadlau ja Jolanta Ogar Hollandi paatkonna Afrodite Kyranakou ja Anneloes Van Veeni ning brasiillannade Fernanda Oliveira ja Ana Barbachani ees.
### Response:
Marjaliisa ja Elise Umb said EM-il 31. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kivirähk “arvustab” Vikerkaare 3/2016 numbris Mikita “Lindvistikat” ja tervikuna ka tervet Mikita triloogiat. Suurem asi arvustus see pole, pigem selline reklaamartiklike mis kõlbaks tellimustööks suuremasse päevalehte. Arvustuses puudub analüüs kui selline. Seetõttu saab vaadata Kivirähu arvustust kui tema enda pöördumist lapsemeelsusesse, mis avaldub vahva lasteraamatu häbitus kiitmises ja libisemises naivismi. Eks vanad inimesed muutuvad tihti tagasi lasteks ja nii võib ka Kivirähk oma elu seniiti jõudnuna hakata vajuma tagasi lapsemeelsusesse, mis väljendub seniilsuses.
Kivirähu arvustus rõhutab just kriitilisi kohti Mikita kirjutistes. Selleks on mõõdutundetu rahvusluse promomine, mis on iseenesest vastutustundetu ja õõnes. Kivirähk rõõmustab, et eestluse kritiseerimisele tuleb kohale keegi “positiivne”, kes tõstab nendel süngetel aegadel eestlase “eneseväärikust”. Sama tooni võtabki kogu tema arvustuse pähe esinev kiidulaul. Tegu on omalaadse Stockholmi sündroomiga, milles ära surutud inimene üritab hoopis kõige kiuste “head” leida ja ignoreerida olukorda ennast. Sedasi loob Kivirähk koos paljude teiste lastega omaenda olukorra, alternatiivreaalsuse milles ema ja isa ei tülitse ja kus päeva lõpus tuleb pilve tagant välja lõbus ja vallatu päikene.
Eesti kollektiivne teadvus on omadega väga suures mädasoos: me pole kunagi pidanud suureks kasvama. Oleme endiselt rahvusriigi tasandil, kus pidevalt terendab oht olla kellegi teise alam või manduda fullcore kolmanda maailma riigiks. Eestlane pole jõudnud oma metsatukast kaugemale, pole end veel jõudnud täiesti identifitseerida globaalse kodanikuna. Suuremas osas oleme jäänud elama oma küla piiridesse, kus sellest kaugemale jääv ala kuulub peninukkidele ja veidrikele, kes “pole nagu meie”. Mikita promob “meie vs teised” mõttemalli säärasel määral, et teda saab kergesti määratleda kui heauskset natsi. Ta ei tea et ta on nats. Ta arvabki, et eestlane on ükssarvik, erilisem kõigist teistest. Wikipedia ütleb, et mees on töötanud ravimifirmades turunduse alal. Ehk sealt tuleb tema teadlik skill pushida “ugri” inimese eripärasust ja upitada eesti geene.
Mikita ei tõsta esile eestlase tegusid või saavutusi. Rahvusluse hoiatav märk seisneb tema eestluse kui geenidesse määratud eripärasuse promomises. Tähendab: eesti verd inimene on lihtsalt tänu elus olemisele parem kõikidest teistest. Pole ime, et seda mõttelaadi kirjastab Hitleri armee saavutusi lahti imev kirjastus Grenader. Ja Kivirähk on väike hitlerjugend, kes seisab paraadil rivis ja ootab oma elu esimese orgasmi ärevusega hetke kui Mikita ka varemes Berliinis tema ette jõuab ja tal muheldes põske näpistab. Nii hea, kui keegi lõpuks Eesti maha tegemisele lõpuks head fiilingut sisendab. Selle hea emotsiooni tundmise jaoks minetab inimene täielikult kriitika ja eneseteadvuse. Mikita pakub maha tehtud kollektiivse eneseteadvuse asemele fantaasiamaailma, kuhu mureneva identiteediga inimene saab kohe sisse kolida. Mikita pakub rahvuslikku Lottemaad, kus pole erilisi muresid ja kus kõik on palju parem kui mujal.
Mikita marurahvuslusideoloogia tõus on arvustuses pöördvõrdeline Kivirähu langemisega: Andrus on andnud alla ja joonud Kool-Aidi säärasel määral, et lehvitab ise paraadil Brezhnevile lilledega. “Make Estonia great again!” Tõsijutt, et Kivirähk pole olnud kunagi eriti terav kriitik ja seetõttu sobib ta hästi “arvustama” Mikitat, kes pole olnud kunagi eriti terav kirjanik. Üksteist leidsid isa ja laps, jünger ja guru. Mikita ei kaeble tõesti, tema ei räägi Eestist lahkumisest. Kui hea meel on Andrusel, et ta ei pea enam mõtlema ega kuulma negatiivsetest asjadest. Kivirähk on oma karjääri teinud eestluse tögamisest, kuid lõpuks tahab ta ikkagi kindlustunnet. Valdur kallistab ja kaisutab Andrust kuis jaksab. Kaob kibestumine, sapp ja sarkasm. Eestlus on ikkagi vahva asi, me ikkagi oleme erilised. Teised seal planeedil, nad joovad cocat ja kummardavad aifõuni. Meie siin Eestis ikka täitsapoisid. Seda mandumist on ikka rõve vaadata, Kivirähule pandi retsilt pekki ja nüüd ta nokib.
Mikita üritab sitaplekid aluspükstel muuta rahvusmustriks, kus kõik negatiivne ja mahajäämus ülejäänud maailmast on tegelikult head nähtused. Sedasi rõõmustab Kivirähk kolahunniku üle taluõuel, eestlase räpakuse ja suutmatuse üle end ise organiseerida. Alati on meil olnud isandad, kas Rootsist või Saksamaalt, või Venemaalt. Tegelikkuses pole eestlane selline nagu meid idealiseerib Mikita. Kui me oleksime Mikita pseudohaldjad, oleksime säärase metafüüsiliselt mõjusa kultuuri abil hakanud mõjutama teisi rahvaid. Aga me pole elu sees kedagi mõjutanud, sest eestlane on olnud rahvuse idee algusest kultuuritu. Jah, loodusrahvastel oli oma ellusuhtumine kuid see assimileeriti sissetulevate kultuuride poolt. Sakslased õpetasid meile kirjakeele. Eestlane laenas kõigilt ja ahvis kuis jaksas. Meie rahvuse mõiste pandi kokku ideoloogide poolt, kes võitlesid orjuse ja imperialismi vastu. Eestlus oli faas, mis aitas koondada rahvast rõhujate vastu. Kuid kui rõhujad kaovad, peab kaduma ka nendevastane antiaine. Nüüd pole eestluse mütoloogial enam väge, sest meil pole enam millegagi vastanduda ja see seletab ära ka nüüd meie rahvusidentiteedi otsingud vastase järele. On need peded või narkarid kellega kiskuda? Kas Putin või Merkel on hävitavam? Kes annaks eestlusele mõtte? Eesti kollektiivne teadvus peab arenema ja välja kasvama stagneerivast ja iseennast kugistama hakkavast tõugufaasist. Mikita haibib seda faasi kui miskit head.
Suur osa kriitikutest on Mikitaga kaasa läinud ning efekt on puhtalt psühholoogiline: kriitik on ka inimene ja inimene ei taha elada stressirikkas olukorras. Eriti kui tema psühholoogilises make-upis on olemas rahvusidentiteedi kompartement. See tähendab, me ei ole suutnud saada maailmakodanikeks ja liikuda välja metafoorilisest külapiirist. Eestlane ju häbeneb end. Et meil pole kultuuri, et meie riided on varastatud ja laenatud. Eestlane kartis ju kunagi korstentki, ütles et see on sakstekuradite plaan sooja õhu talust välja ajamiseks. Mikitaga istugi nagu lollakas suitsutares ja lämbu tasakesi vingugaasi. Mikita = vingugaas suitsutares. Kivirähk koos teistega istuvad seal kolahunniku keskel ja naeratavad idiootidena Suure Isa muinasjuttude peale. Sümptomitest lähemalt siit. Mikita pseudomütoloogia ilustab kasvufaasi kinnijäämist, igasuguse arengu peatumist ja nostalgias elamist täpselt samuti nagu glorifitseeritakse Venemaal Stalineid ja muid lapsepõlvekangelasi. Elujõuline kultuur kasvab ja areneb, muutub. See on jõud. See pole jõud kui puu ei kasva, talle tekivad igasugused veidrad käsnad ja oksad panevad lambikates suundades. Elujõuline kultuur ületab RAHVUSLUSE piirid ja tunnistab et ta elab planeet Maal mitte konkreetses riigis, mille piirid on tõmmatud läbi aegade valitsejate kapriiside ja neurooside toel ning genofond ei määra kindlaks indiviidi saatust.
Eesti pole imeline, loodus on imeline. See, et eestlane vajab imiku kombel rahustamist on nõrkuse märk. Sukeldumine nostalgiase ja Lottemaa kui ametlik mütoloogia tähendab mandumist, mida esindab Kivirähk oma seniilses ülevaates Mikita loomingust. Jah, lapsed ja vanurid tahavad turvatunnet vaat et kõige enam: lapsed kasvamise tarvis ja vanurid suremise jaoks. Kivirähk võinuks end sama hästi üles puua, sest ta on minetanud oma relevantsuse, genereerib tarbetut lastemuinasjuttu industry’t ja kirub Keskerakonda nagu oleks aasta 2002. Mikita joga apostli mantli vastu võtnud Kivirähk kuulutab tema tõde koolides ja raamatukogudes, parseldab ja müüb seda ussiõli nii mis jaksab. Peaasi, et mõnus olla on. Ei tasu mõtelda keerulistele ja halbadele asjadele, nagu identiteedikadumisele globaliseerunud ühiskonnas. Seda kõvemini tulebki klammerduda! Kui mõttevõime on otsas ja inimene ei tea enam kes ta on (sest eelnev elu tugines rahvusluse identiteedile ja kui maailm külale lähemale jõuab ei suuda osad organismid enda ego mõistet arendada) siis Mikita ütleb, et jumala okei on mustikal käia ja võsas elada. Teised rahvad seal Pariisis ja asjadega, mida nemad ka teavad. Ma ei tea, nad ehitasid Eiffeli torni ja mõned asjad veel, see vanaisa vatijope ja trussikutega marjul käiv eestlane on tegelt delusional ambaal, kes kipub oma persona säilitamise nimel kallale teistele inimestele (kes on temast erinevad).
Mikita loob mitte müüte vaid surnud rahva ideoloogiat, enesetapukirja ja Kivirähk kirjutas alla. Mikita sümboliseerib kahjuks kultuuriseisakut, mis maskeeritud naiivsetele ja ebakindlatele päästerõngaks. See päästerõngas on betoonist. Mikita unustab ära kõik maailma rahvad ja haibib rahvuslust, mis on lihtsalt etapp mürgise marurahvusluse maailmavaate tarvis. Kivirähk mainib veel, et võtke ikka naljaga ja müüte arvustada ei tohiks, kuid meie ees on ajastu kus võetakse tõsiselt Adolf Hitleri demagoogiat ning kus Eestis teistest erineda tähendab saada hävitatud. Lõpuks ei ole Mikitast kasu miskit, tema eskapism ja naivism on kultuslik Kool-Aid ja Kivirähk muutus kellekski, keda ta ise kunagi narrinuks.
Kirjaviis muutmata (toim.). | Mikk Pärnits: elujõuline kultuur ületab rahvusluse piirid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kivirähk “arvustab” Vikerkaare 3/2016 numbris Mikita “Lindvistikat” ja tervikuna ka tervet Mikita triloogiat. Suurem asi arvustus see pole, pigem selline reklaamartiklike mis kõlbaks tellimustööks suuremasse päevalehte. Arvustuses puudub analüüs kui selline. Seetõttu saab vaadata Kivirähu arvustust kui tema enda pöördumist lapsemeelsusesse, mis avaldub vahva lasteraamatu häbitus kiitmises ja libisemises naivismi. Eks vanad inimesed muutuvad tihti tagasi lasteks ja nii võib ka Kivirähk oma elu seniiti jõudnuna hakata vajuma tagasi lapsemeelsusesse, mis väljendub seniilsuses.
Kivirähu arvustus rõhutab just kriitilisi kohti Mikita kirjutistes. Selleks on mõõdutundetu rahvusluse promomine, mis on iseenesest vastutustundetu ja õõnes. Kivirähk rõõmustab, et eestluse kritiseerimisele tuleb kohale keegi “positiivne”, kes tõstab nendel süngetel aegadel eestlase “eneseväärikust”. Sama tooni võtabki kogu tema arvustuse pähe esinev kiidulaul. Tegu on omalaadse Stockholmi sündroomiga, milles ära surutud inimene üritab hoopis kõige kiuste “head” leida ja ignoreerida olukorda ennast. Sedasi loob Kivirähk koos paljude teiste lastega omaenda olukorra, alternatiivreaalsuse milles ema ja isa ei tülitse ja kus päeva lõpus tuleb pilve tagant välja lõbus ja vallatu päikene.
Eesti kollektiivne teadvus on omadega väga suures mädasoos: me pole kunagi pidanud suureks kasvama. Oleme endiselt rahvusriigi tasandil, kus pidevalt terendab oht olla kellegi teise alam või manduda fullcore kolmanda maailma riigiks. Eestlane pole jõudnud oma metsatukast kaugemale, pole end veel jõudnud täiesti identifitseerida globaalse kodanikuna. Suuremas osas oleme jäänud elama oma küla piiridesse, kus sellest kaugemale jääv ala kuulub peninukkidele ja veidrikele, kes “pole nagu meie”. Mikita promob “meie vs teised” mõttemalli säärasel määral, et teda saab kergesti määratleda kui heauskset natsi. Ta ei tea et ta on nats. Ta arvabki, et eestlane on ükssarvik, erilisem kõigist teistest. Wikipedia ütleb, et mees on töötanud ravimifirmades turunduse alal. Ehk sealt tuleb tema teadlik skill pushida “ugri” inimese eripärasust ja upitada eesti geene.
Mikita ei tõsta esile eestlase tegusid või saavutusi. Rahvusluse hoiatav märk seisneb tema eestluse kui geenidesse määratud eripärasuse promomises. Tähendab: eesti verd inimene on lihtsalt tänu elus olemisele parem kõikidest teistest. Pole ime, et seda mõttelaadi kirjastab Hitleri armee saavutusi lahti imev kirjastus Grenader. Ja Kivirähk on väike hitlerjugend, kes seisab paraadil rivis ja ootab oma elu esimese orgasmi ärevusega hetke kui Mikita ka varemes Berliinis tema ette jõuab ja tal muheldes põske näpistab. Nii hea, kui keegi lõpuks Eesti maha tegemisele lõpuks head fiilingut sisendab. Selle hea emotsiooni tundmise jaoks minetab inimene täielikult kriitika ja eneseteadvuse. Mikita pakub maha tehtud kollektiivse eneseteadvuse asemele fantaasiamaailma, kuhu mureneva identiteediga inimene saab kohe sisse kolida. Mikita pakub rahvuslikku Lottemaad, kus pole erilisi muresid ja kus kõik on palju parem kui mujal.
Mikita marurahvuslusideoloogia tõus on arvustuses pöördvõrdeline Kivirähu langemisega: Andrus on andnud alla ja joonud Kool-Aidi säärasel määral, et lehvitab ise paraadil Brezhnevile lilledega. “Make Estonia great again!” Tõsijutt, et Kivirähk pole olnud kunagi eriti terav kriitik ja seetõttu sobib ta hästi “arvustama” Mikitat, kes pole olnud kunagi eriti terav kirjanik. Üksteist leidsid isa ja laps, jünger ja guru. Mikita ei kaeble tõesti, tema ei räägi Eestist lahkumisest. Kui hea meel on Andrusel, et ta ei pea enam mõtlema ega kuulma negatiivsetest asjadest. Kivirähk on oma karjääri teinud eestluse tögamisest, kuid lõpuks tahab ta ikkagi kindlustunnet. Valdur kallistab ja kaisutab Andrust kuis jaksab. Kaob kibestumine, sapp ja sarkasm. Eestlus on ikkagi vahva asi, me ikkagi oleme erilised. Teised seal planeedil, nad joovad cocat ja kummardavad aifõuni. Meie siin Eestis ikka täitsapoisid. Seda mandumist on ikka rõve vaadata, Kivirähule pandi retsilt pekki ja nüüd ta nokib.
Mikita üritab sitaplekid aluspükstel muuta rahvusmustriks, kus kõik negatiivne ja mahajäämus ülejäänud maailmast on tegelikult head nähtused. Sedasi rõõmustab Kivirähk kolahunniku üle taluõuel, eestlase räpakuse ja suutmatuse üle end ise organiseerida. Alati on meil olnud isandad, kas Rootsist või Saksamaalt, või Venemaalt. Tegelikkuses pole eestlane selline nagu meid idealiseerib Mikita. Kui me oleksime Mikita pseudohaldjad, oleksime säärase metafüüsiliselt mõjusa kultuuri abil hakanud mõjutama teisi rahvaid. Aga me pole elu sees kedagi mõjutanud, sest eestlane on olnud rahvuse idee algusest kultuuritu. Jah, loodusrahvastel oli oma ellusuhtumine kuid see assimileeriti sissetulevate kultuuride poolt. Sakslased õpetasid meile kirjakeele. Eestlane laenas kõigilt ja ahvis kuis jaksas. Meie rahvuse mõiste pandi kokku ideoloogide poolt, kes võitlesid orjuse ja imperialismi vastu. Eestlus oli faas, mis aitas koondada rahvast rõhujate vastu. Kuid kui rõhujad kaovad, peab kaduma ka nendevastane antiaine. Nüüd pole eestluse mütoloogial enam väge, sest meil pole enam millegagi vastanduda ja see seletab ära ka nüüd meie rahvusidentiteedi otsingud vastase järele. On need peded või narkarid kellega kiskuda? Kas Putin või Merkel on hävitavam? Kes annaks eestlusele mõtte? Eesti kollektiivne teadvus peab arenema ja välja kasvama stagneerivast ja iseennast kugistama hakkavast tõugufaasist. Mikita haibib seda faasi kui miskit head.
Suur osa kriitikutest on Mikitaga kaasa läinud ning efekt on puhtalt psühholoogiline: kriitik on ka inimene ja inimene ei taha elada stressirikkas olukorras. Eriti kui tema psühholoogilises make-upis on olemas rahvusidentiteedi kompartement. See tähendab, me ei ole suutnud saada maailmakodanikeks ja liikuda välja metafoorilisest külapiirist. Eestlane ju häbeneb end. Et meil pole kultuuri, et meie riided on varastatud ja laenatud. Eestlane kartis ju kunagi korstentki, ütles et see on sakstekuradite plaan sooja õhu talust välja ajamiseks. Mikitaga istugi nagu lollakas suitsutares ja lämbu tasakesi vingugaasi. Mikita = vingugaas suitsutares. Kivirähk koos teistega istuvad seal kolahunniku keskel ja naeratavad idiootidena Suure Isa muinasjuttude peale. Sümptomitest lähemalt siit. Mikita pseudomütoloogia ilustab kasvufaasi kinnijäämist, igasuguse arengu peatumist ja nostalgias elamist täpselt samuti nagu glorifitseeritakse Venemaal Stalineid ja muid lapsepõlvekangelasi. Elujõuline kultuur kasvab ja areneb, muutub. See on jõud. See pole jõud kui puu ei kasva, talle tekivad igasugused veidrad käsnad ja oksad panevad lambikates suundades. Elujõuline kultuur ületab RAHVUSLUSE piirid ja tunnistab et ta elab planeet Maal mitte konkreetses riigis, mille piirid on tõmmatud läbi aegade valitsejate kapriiside ja neurooside toel ning genofond ei määra kindlaks indiviidi saatust.
Eesti pole imeline, loodus on imeline. See, et eestlane vajab imiku kombel rahustamist on nõrkuse märk. Sukeldumine nostalgiase ja Lottemaa kui ametlik mütoloogia tähendab mandumist, mida esindab Kivirähk oma seniilses ülevaates Mikita loomingust. Jah, lapsed ja vanurid tahavad turvatunnet vaat et kõige enam: lapsed kasvamise tarvis ja vanurid suremise jaoks. Kivirähk võinuks end sama hästi üles puua, sest ta on minetanud oma relevantsuse, genereerib tarbetut lastemuinasjuttu industry’t ja kirub Keskerakonda nagu oleks aasta 2002. Mikita joga apostli mantli vastu võtnud Kivirähk kuulutab tema tõde koolides ja raamatukogudes, parseldab ja müüb seda ussiõli nii mis jaksab. Peaasi, et mõnus olla on. Ei tasu mõtelda keerulistele ja halbadele asjadele, nagu identiteedikadumisele globaliseerunud ühiskonnas. Seda kõvemini tulebki klammerduda! Kui mõttevõime on otsas ja inimene ei tea enam kes ta on (sest eelnev elu tugines rahvusluse identiteedile ja kui maailm külale lähemale jõuab ei suuda osad organismid enda ego mõistet arendada) siis Mikita ütleb, et jumala okei on mustikal käia ja võsas elada. Teised rahvad seal Pariisis ja asjadega, mida nemad ka teavad. Ma ei tea, nad ehitasid Eiffeli torni ja mõned asjad veel, see vanaisa vatijope ja trussikutega marjul käiv eestlane on tegelt delusional ambaal, kes kipub oma persona säilitamise nimel kallale teistele inimestele (kes on temast erinevad).
Mikita loob mitte müüte vaid surnud rahva ideoloogiat, enesetapukirja ja Kivirähk kirjutas alla. Mikita sümboliseerib kahjuks kultuuriseisakut, mis maskeeritud naiivsetele ja ebakindlatele päästerõngaks. See päästerõngas on betoonist. Mikita unustab ära kõik maailma rahvad ja haibib rahvuslust, mis on lihtsalt etapp mürgise marurahvusluse maailmavaate tarvis. Kivirähk mainib veel, et võtke ikka naljaga ja müüte arvustada ei tohiks, kuid meie ees on ajastu kus võetakse tõsiselt Adolf Hitleri demagoogiat ning kus Eestis teistest erineda tähendab saada hävitatud. Lõpuks ei ole Mikitast kasu miskit, tema eskapism ja naivism on kultuslik Kool-Aid ja Kivirähk muutus kellekski, keda ta ise kunagi narrinuks.
Kirjaviis muutmata (toim.).
### Response:
Mikk Pärnits: elujõuline kultuur ületab rahvusluse piirid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastane Tofalvi andis positiivse proovi 8. märtsil Oslos võistlusvälisel ajal, laboris leiti Tofalvi proovist meldooniumit, mis kuulub selle aasta 1. jaanuarist keelatud ainete nimekirja ning seetõttu on selle ainega põrunud väga paljud sportlased. Tofalvi loobus B-proovi avamisest.
Esialgu on rumeenlannale määratud ajutine võistluskeeld, karistuse määrab Rahvusvahelise Laskesuusaliidu (IBU) antidopingu komisjon.
Tofalvi parim hooaeg oli aastatel 2008-2009, kui ta sai MK-sarja üldarvestuses 11. koha. Samal hooajal pälvis ta ka seni ainsaks jäänud etapivõidu Hochfilzenis tavadistantsil. Algselt lõpetas Tofalvi seal teisena, kuid kuna esikoha saanud venelanna Albina Ahhatova jäi dopinguga vahele, tõusis võitjaks Tofalvi.
MK-etappidel on Tofalvi 12 korral jõudnud esikümnesse, viimati eelmisel hooajal Nove Mestos, kui sai jälitussõidus kaheksanda koha.
Olümpiamängudel on Tofalvi kahel korral saanud 11. koha – 2010. aastal Vancouveri ja 1998. aasta Nagano olümpia tavadistantsidel. Viimatisel olümpial Sotšis, kus Tofalvi oli ka Rumeenia lipukandja, lõpetas ta individuaaldistantsid 21., 22., 26. ja 20. kohaga. Tänavusel MM-il Oslos jäi tema parimaks tulemuseks jälitussõidu 56. koht. | Rumeenia tipplaskesuusataja jäi dopinguga vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastane Tofalvi andis positiivse proovi 8. märtsil Oslos võistlusvälisel ajal, laboris leiti Tofalvi proovist meldooniumit, mis kuulub selle aasta 1. jaanuarist keelatud ainete nimekirja ning seetõttu on selle ainega põrunud väga paljud sportlased. Tofalvi loobus B-proovi avamisest.
Esialgu on rumeenlannale määratud ajutine võistluskeeld, karistuse määrab Rahvusvahelise Laskesuusaliidu (IBU) antidopingu komisjon.
Tofalvi parim hooaeg oli aastatel 2008-2009, kui ta sai MK-sarja üldarvestuses 11. koha. Samal hooajal pälvis ta ka seni ainsaks jäänud etapivõidu Hochfilzenis tavadistantsil. Algselt lõpetas Tofalvi seal teisena, kuid kuna esikoha saanud venelanna Albina Ahhatova jäi dopinguga vahele, tõusis võitjaks Tofalvi.
MK-etappidel on Tofalvi 12 korral jõudnud esikümnesse, viimati eelmisel hooajal Nove Mestos, kui sai jälitussõidus kaheksanda koha.
Olümpiamängudel on Tofalvi kahel korral saanud 11. koha – 2010. aastal Vancouveri ja 1998. aasta Nagano olümpia tavadistantsidel. Viimatisel olümpial Sotšis, kus Tofalvi oli ka Rumeenia lipukandja, lõpetas ta individuaaldistantsid 21., 22., 26. ja 20. kohaga. Tänavusel MM-il Oslos jäi tema parimaks tulemuseks jälitussõidu 56. koht.
### Response:
Rumeenia tipplaskesuusataja jäi dopinguga vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Emajõgi" on Priit Põhjala magistritöö Tšehhi filmikoolis FAMU, mis viib vaataja täpselt määratlemata aegruumi kusagile 100 aasta taha. Kalapüügilt koju jõudev Kalamees leiab oma ema surnult. Kalamees võtab ette teekonna kirikusse, et täita lahkunu viimane soov – saada maetud kristliku kombe kohaselt. Kirikus aga põrkub Kalamees kokku dogmaliku Õpetajaga.
Filmimisel osales rahvusvaheline meeskond, kus läbisegi praegused ja endised tudengid FAMUst, Balti Filmi- ja Meediakoolist ja mujalt. Filmi operaator on Vlada Dimoski, kunstnik Ketlin Kasar ja helirežissöör Vojtěch Zavadil. Kaasa teevad Tartu näitlejad - Kalamehe rollis on näiteks Tartu Uue Teatri näitleja Helgur Rosenthal. Filmi produtsendid on Edina Csüllög ja Urmas Reisberg, kellele oli see esimene ühine mängufilm Plank Filmi nime all.
"Emajõgi" on 18 minutit pikk ja sissepääs esilinastusele on tasuta. Suurem osa filmi meeskonnast on Elektriteatris ka ise kohal ning valmis küsimustele vastama. | Tartus esilinastub Priit Põhjala lühifilm "Emajõgi" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Emajõgi" on Priit Põhjala magistritöö Tšehhi filmikoolis FAMU, mis viib vaataja täpselt määratlemata aegruumi kusagile 100 aasta taha. Kalapüügilt koju jõudev Kalamees leiab oma ema surnult. Kalamees võtab ette teekonna kirikusse, et täita lahkunu viimane soov – saada maetud kristliku kombe kohaselt. Kirikus aga põrkub Kalamees kokku dogmaliku Õpetajaga.
Filmimisel osales rahvusvaheline meeskond, kus läbisegi praegused ja endised tudengid FAMUst, Balti Filmi- ja Meediakoolist ja mujalt. Filmi operaator on Vlada Dimoski, kunstnik Ketlin Kasar ja helirežissöör Vojtěch Zavadil. Kaasa teevad Tartu näitlejad - Kalamehe rollis on näiteks Tartu Uue Teatri näitleja Helgur Rosenthal. Filmi produtsendid on Edina Csüllög ja Urmas Reisberg, kellele oli see esimene ühine mängufilm Plank Filmi nime all.
"Emajõgi" on 18 minutit pikk ja sissepääs esilinastusele on tasuta. Suurem osa filmi meeskonnast on Elektriteatris ka ise kohal ning valmis küsimustele vastama.
### Response:
Tartus esilinastub Priit Põhjala lühifilm "Emajõgi" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koos kahe Balti liiga kohtumisega olid TLÜ/Kalev ja Pärnu Sadam põhihooajal vastamisi tervelt kuuel korral. Kaalukauss kaldus väga ühele poolele – viis mängu võitis TLÜ/Kalev, ühe Pärnu Sadam.
TLÜ võitis ainult ühe mängu kahekohalise arvu punktidega (87:67), kuid kõik teised lõppesid 4-8-silmalise eduga. Pärnu ainuke võit Kalevi vastu tuli mäletatavasti selle hooaja kõige hullema ja parema viskega – Joonas Järvelaineni oma väljakupoolelt tabatud kolmesega.
TLÜ/Kalev lõpetas põhihooaja tugevalt. Viimasest kolmest mängust võideti kõik – kahel korral alistati BC Valga-Valka/Maks&Moorits ning korra TTÜ KK. Pärnu Sadama hooaja lõpp oli palju kurvem. Pärast meeldejäävat võitu Kalevi üle kaotati viimased neli mängu – alla jäädi TÜ/Rocki, TTÜ KK, Rakvere Tarva ja AVIS Rapla meeskondadele.
Põhihooaja kolmandal kohal lõpetanud TLÜ/Kalevi näol on tegu tugeva tiimi, kellel on lootust kohamängudeks saada tagasi kaks olulist pallurit – Renato Lindmets ja Martin Jurtom. Mõlemad on väljas olnud juba pikemat aega – Lindmets detsembrikuu algusest, Jurtom jaanuarist. Enne vigastusi oli mõlemal meeskonnal Kalle Klandorfi rotatsioonis väga vajalik koht olemas.
Kõigest hoolimata on TLÜ/Kalevi puhul tegu arvestava jõuga. Nad on näidanud hambaid kõigile ning võõrleegionärid on neil väga hästi valitud. Kanadalane Johnny Berhanemeskel võib igas mängus korraldada uskumatu viskekontserdi ning Dominykas Milka võib korvi all eest ära lükata ja peavalu tekitada sisuliselt kõikidele Eesti liiga tsentritele. Samuti on väga oluline roll Thomas Droneyl ning Zachary Atkinsonil. Lisaks nendele on veel kasutada häid eestlasi – Reimo Tamm, Janis Vahter, Kaido Saks.
Pärnu Sadama võistkond on üks noorimaid. Detsembri lõpus lahkus tolle hetkeni tiimi alustalaks olnud Anthony Warren. Tema asemele toodi meeskonda tagamängija Mark Dorris, kes küll pole nii suur skoorimasin olnud, kuid 31-aastane ameeriklane on väga vajalik veteranmängija noore tiimi juures.
Võistkonnas on veel ainult üks leegionär – Paulius Petrilevicius, kes müttab väga jõudsalt korvi all. Väga oluline lüli on ka Joonas Järvelainen, kes küll käis vahepeal kaks kuud Itaalias, kuid on väga edukalt tulnud Pärnu ridadesse tagasi.
Lisaks on Pärnul kasutada paar väga lootustandvat noormängijat – Norman Käbin ja Robert Valge. Mõlemad on 1997. aastal sündinud poisid ja nad on hooaja vältel palju arenenud ning kindlasti võib oodata neilt play-off'idest suuri tegusid.
Küsimärgiks on Silver Leppiku naasmine. Detsembris viga saanud mängujuht oleks kohamängudel asendamatu ning kui juhendaja Heikko Rannula sõnu uskuda, siis parimal juhul võib teda näha esimestes mängudes, kuid midagi kindlat veel ei ole. | Korvpalli meistriliiga play-off’i avamängus kohtuvad TLÜ/Kalev ja Pärnu Sadam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koos kahe Balti liiga kohtumisega olid TLÜ/Kalev ja Pärnu Sadam põhihooajal vastamisi tervelt kuuel korral. Kaalukauss kaldus väga ühele poolele – viis mängu võitis TLÜ/Kalev, ühe Pärnu Sadam.
TLÜ võitis ainult ühe mängu kahekohalise arvu punktidega (87:67), kuid kõik teised lõppesid 4-8-silmalise eduga. Pärnu ainuke võit Kalevi vastu tuli mäletatavasti selle hooaja kõige hullema ja parema viskega – Joonas Järvelaineni oma väljakupoolelt tabatud kolmesega.
TLÜ/Kalev lõpetas põhihooaja tugevalt. Viimasest kolmest mängust võideti kõik – kahel korral alistati BC Valga-Valka/Maks&Moorits ning korra TTÜ KK. Pärnu Sadama hooaja lõpp oli palju kurvem. Pärast meeldejäävat võitu Kalevi üle kaotati viimased neli mängu – alla jäädi TÜ/Rocki, TTÜ KK, Rakvere Tarva ja AVIS Rapla meeskondadele.
Põhihooaja kolmandal kohal lõpetanud TLÜ/Kalevi näol on tegu tugeva tiimi, kellel on lootust kohamängudeks saada tagasi kaks olulist pallurit – Renato Lindmets ja Martin Jurtom. Mõlemad on väljas olnud juba pikemat aega – Lindmets detsembrikuu algusest, Jurtom jaanuarist. Enne vigastusi oli mõlemal meeskonnal Kalle Klandorfi rotatsioonis väga vajalik koht olemas.
Kõigest hoolimata on TLÜ/Kalevi puhul tegu arvestava jõuga. Nad on näidanud hambaid kõigile ning võõrleegionärid on neil väga hästi valitud. Kanadalane Johnny Berhanemeskel võib igas mängus korraldada uskumatu viskekontserdi ning Dominykas Milka võib korvi all eest ära lükata ja peavalu tekitada sisuliselt kõikidele Eesti liiga tsentritele. Samuti on väga oluline roll Thomas Droneyl ning Zachary Atkinsonil. Lisaks nendele on veel kasutada häid eestlasi – Reimo Tamm, Janis Vahter, Kaido Saks.
Pärnu Sadama võistkond on üks noorimaid. Detsembri lõpus lahkus tolle hetkeni tiimi alustalaks olnud Anthony Warren. Tema asemele toodi meeskonda tagamängija Mark Dorris, kes küll pole nii suur skoorimasin olnud, kuid 31-aastane ameeriklane on väga vajalik veteranmängija noore tiimi juures.
Võistkonnas on veel ainult üks leegionär – Paulius Petrilevicius, kes müttab väga jõudsalt korvi all. Väga oluline lüli on ka Joonas Järvelainen, kes küll käis vahepeal kaks kuud Itaalias, kuid on väga edukalt tulnud Pärnu ridadesse tagasi.
Lisaks on Pärnul kasutada paar väga lootustandvat noormängijat – Norman Käbin ja Robert Valge. Mõlemad on 1997. aastal sündinud poisid ja nad on hooaja vältel palju arenenud ning kindlasti võib oodata neilt play-off'idest suuri tegusid.
Küsimärgiks on Silver Leppiku naasmine. Detsembris viga saanud mängujuht oleks kohamängudel asendamatu ning kui juhendaja Heikko Rannula sõnu uskuda, siis parimal juhul võib teda näha esimestes mängudes, kuid midagi kindlat veel ei ole.
### Response:
Korvpalli meistriliiga play-off’i avamängus kohtuvad TLÜ/Kalev ja Pärnu Sadam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba varem oli selge, et EM-il ei võistle kahekordne venelasest maailmameister Ruslan Albegov ja mullu Houstoni MM-il kuldmedali kaela saanud, kuid seejärel dopinguga põrunud venelane Aleksei Lovtšev. Nüüd on selgunud, et vigastuse tõttu ei saa Norras võistelda ka armeenlane Ruben Aleksanjan, kirjutab Postimees.
MM-i esikümnest on Fördes kohal kolm meest: hõbemedali kaela saanud grusiin Laša Talakhadze, pronksi teeninud Seim ja neljandaks tulnud armeenlane Gor Minasjan (MM-il võidutsenud Lovtševi positiivsest B-proovist on Venemaa meedia küll kirjutanud, kuid ametlikku kinnitust sellele seni ikka pole ja praegu kehtib venelasele vaid ajutine võistluskeeld). | Seimi tugev konkurent jääb EM-ilt kõrvale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba varem oli selge, et EM-il ei võistle kahekordne venelasest maailmameister Ruslan Albegov ja mullu Houstoni MM-il kuldmedali kaela saanud, kuid seejärel dopinguga põrunud venelane Aleksei Lovtšev. Nüüd on selgunud, et vigastuse tõttu ei saa Norras võistelda ka armeenlane Ruben Aleksanjan, kirjutab Postimees.
MM-i esikümnest on Fördes kohal kolm meest: hõbemedali kaela saanud grusiin Laša Talakhadze, pronksi teeninud Seim ja neljandaks tulnud armeenlane Gor Minasjan (MM-il võidutsenud Lovtševi positiivsest B-proovist on Venemaa meedia küll kirjutanud, kuid ametlikku kinnitust sellele seni ikka pole ja praegu kehtib venelasele vaid ajutine võistluskeeld).
### Response:
Seimi tugev konkurent jääb EM-ilt kõrvale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filminädala "Uus Saksa Film – Hesseni eri" avab kinos Artis komöödia "Im Sommer wohnt er unten" ("Suvel elab ta lõunas"). Programmi kuuluvad ka Saksamaa 2015. aasta Oscari kandidaat "Valede labürint" ning Locarno festivali publikupreemia võitnud "Riik Fritz Baueri vastu", mis käsitlevad Hitleri-režiimi langemisele järgnenud ajastut.
Tom Sommerlatte esimene täispikk mängufilm "Im Sommer wohnt er unten" ("Suvel elab ta lõunas") on juba pälvinud auhindu ja väärikaid nominatsioone ning Saksa filmikriitikud on nimetanud seda viimaste aastate parimaks komöödiaks. Eesti esilinastuse juhatavad sisse kaks peaosalist, Alice Pehlivanyan ja Sebastian Fräsdorf.
Ajalisest kaugusest hoolimata lämmatab teise maailmasõja vaimne pärand Saksa ühiskonda tänaseni. "Valede labürindi" autor ja režissöör Giulio Ricciarelli tegeleb Auschwitzi protsessidele eelnenud ajaga, mil kogu Saksamaa keskendus mineviku unustamisele ja majandusimele. Mitmest ajaloolisest tegelasest kombineeritud peategelane, prokurör Radman on Alexander Fehlingile suurt tulevikku ennustav filmiroll. Eriti suure tähelepanu sai oma viimaseks jäänud filmiosa eest Gert Voss peaprokurör Bauerina. Režissöör Lars Kraume näitab oma filmis "Riik Fritz Baueri vastu" traagilist, ebamugavat ja üksildast inimest, kes on ennekõike veendunud, et Saksamaa tulevik sõltub sellest, et noorem põlvkond ajalooga lõpparve teeb. Milline see tulevik olla võiks, kirjeldab Christoph Hochhäusler oma pangapõnevikus "Sinu all on linn", mis on filmitud Euroopa panganduspealinnas Frankfurt am Mainis.
"Tere, Ramón" räägib noore mehhiklase püüdlustest Wiesbadenis uue, ausa eluga alustada, ületades keelebarjääre ja eelarvamusi ning sõlmides hämmastavaid sõpruseid. Dokumentaalfilm "Carlo, keep swingin’" viib vaataja Frankfurti legendaarsesse jazziklubisse sõjajärgsetel aastatel – see on noortele vabaduse ja lubaduste aeg paigas, mida vanem põlvkond nimetab jazzipõrguks.
"Ostwind" on Katja von Garnier’ emotsionaalne noortefilm, mis räägib mässumeelse tüdruku Mika ja tema hobuse sõprusest, kandes mõistmise ja sallivuse tugevat sõnumit. Film osutus Saksamaal nii populaarseks, et autorid andsid raamatuna välja järelloo, mis eelmisel aastal ka filmilinale jõudis.
Saksa Kevade filmiprogramm koostöös Saksa Filmi Instituudiga Frankfurtis ja Hesseni Filmisihtasutusega linastub Tallinna kinos Artis ja Tartu kinos Cinamon 19. kuni 27. aprillini. | Saksa Kevade filminädal toob Eestisse Hesseni liidumaaga seotud filmid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filminädala "Uus Saksa Film – Hesseni eri" avab kinos Artis komöödia "Im Sommer wohnt er unten" ("Suvel elab ta lõunas"). Programmi kuuluvad ka Saksamaa 2015. aasta Oscari kandidaat "Valede labürint" ning Locarno festivali publikupreemia võitnud "Riik Fritz Baueri vastu", mis käsitlevad Hitleri-režiimi langemisele järgnenud ajastut.
Tom Sommerlatte esimene täispikk mängufilm "Im Sommer wohnt er unten" ("Suvel elab ta lõunas") on juba pälvinud auhindu ja väärikaid nominatsioone ning Saksa filmikriitikud on nimetanud seda viimaste aastate parimaks komöödiaks. Eesti esilinastuse juhatavad sisse kaks peaosalist, Alice Pehlivanyan ja Sebastian Fräsdorf.
Ajalisest kaugusest hoolimata lämmatab teise maailmasõja vaimne pärand Saksa ühiskonda tänaseni. "Valede labürindi" autor ja režissöör Giulio Ricciarelli tegeleb Auschwitzi protsessidele eelnenud ajaga, mil kogu Saksamaa keskendus mineviku unustamisele ja majandusimele. Mitmest ajaloolisest tegelasest kombineeritud peategelane, prokurör Radman on Alexander Fehlingile suurt tulevikku ennustav filmiroll. Eriti suure tähelepanu sai oma viimaseks jäänud filmiosa eest Gert Voss peaprokurör Bauerina. Režissöör Lars Kraume näitab oma filmis "Riik Fritz Baueri vastu" traagilist, ebamugavat ja üksildast inimest, kes on ennekõike veendunud, et Saksamaa tulevik sõltub sellest, et noorem põlvkond ajalooga lõpparve teeb. Milline see tulevik olla võiks, kirjeldab Christoph Hochhäusler oma pangapõnevikus "Sinu all on linn", mis on filmitud Euroopa panganduspealinnas Frankfurt am Mainis.
"Tere, Ramón" räägib noore mehhiklase püüdlustest Wiesbadenis uue, ausa eluga alustada, ületades keelebarjääre ja eelarvamusi ning sõlmides hämmastavaid sõpruseid. Dokumentaalfilm "Carlo, keep swingin’" viib vaataja Frankfurti legendaarsesse jazziklubisse sõjajärgsetel aastatel – see on noortele vabaduse ja lubaduste aeg paigas, mida vanem põlvkond nimetab jazzipõrguks.
"Ostwind" on Katja von Garnier’ emotsionaalne noortefilm, mis räägib mässumeelse tüdruku Mika ja tema hobuse sõprusest, kandes mõistmise ja sallivuse tugevat sõnumit. Film osutus Saksamaal nii populaarseks, et autorid andsid raamatuna välja järelloo, mis eelmisel aastal ka filmilinale jõudis.
Saksa Kevade filmiprogramm koostöös Saksa Filmi Instituudiga Frankfurtis ja Hesseni Filmisihtasutusega linastub Tallinna kinos Artis ja Tartu kinos Cinamon 19. kuni 27. aprillini.
### Response:
Saksa Kevade filminädal toob Eestisse Hesseni liidumaaga seotud filmid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu tudengipäevade korraldatud volbriöö tulemöll tõi eelneval aastal kokku tuhandeid inimesi ning ka nüüd esitletakse videot just Tartu tudengipäevade ajal. "X-Panda Walpurgis Night Live in Tartu" videoesitlused toimuvad 26.aprillil Viljandis raamatubaaris Romaan ning 27.aprillil Tartus kohvikus Arhiiv. Täispikk video avaldatakse volbriööl, 30. aprillil.
Ansamblit näeb laval juba üsna pea - 28. mail toimub Rock Cafe’s Virgil Donati kontsert, kus X-Panda astub üles soojendusbändina. X-Panda salvestab ka oma uut stuudioalbumit, mis ilmub 2016. aasta 10. oktoobril.
Vaata videot esinemisest: | X-Panda avaldas Tartu kaarsillal toimunud esinemise video | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu tudengipäevade korraldatud volbriöö tulemöll tõi eelneval aastal kokku tuhandeid inimesi ning ka nüüd esitletakse videot just Tartu tudengipäevade ajal. "X-Panda Walpurgis Night Live in Tartu" videoesitlused toimuvad 26.aprillil Viljandis raamatubaaris Romaan ning 27.aprillil Tartus kohvikus Arhiiv. Täispikk video avaldatakse volbriööl, 30. aprillil.
Ansamblit näeb laval juba üsna pea - 28. mail toimub Rock Cafe’s Virgil Donati kontsert, kus X-Panda astub üles soojendusbändina. X-Panda salvestab ka oma uut stuudioalbumit, mis ilmub 2016. aasta 10. oktoobril.
Vaata videot esinemisest:
### Response:
X-Panda avaldas Tartu kaarsillal toimunud esinemise video |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spursi parimana tõi Kawhi Leonard 26 punkti, Tony Parker lisas 20 silma. Thunderi ridades viskasid nii Steven Adams, Dion Waiters, Cameron Payne kui Enes Kanter 17 punkti.
Tulemused:
Indiana – New York 102:90
Detroit – Miami 93:99
Toronto – Philadelphia 122:98
San Antonio – Oklahoma 102:98 la.
LA Clippers – Memphis 110:84 | Spurs alistas lisaajal Thunderi ja kordas NBA rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spursi parimana tõi Kawhi Leonard 26 punkti, Tony Parker lisas 20 silma. Thunderi ridades viskasid nii Steven Adams, Dion Waiters, Cameron Payne kui Enes Kanter 17 punkti.
Tulemused:
Indiana – New York 102:90
Detroit – Miami 93:99
Toronto – Philadelphia 122:98
San Antonio – Oklahoma 102:98 la.
LA Clippers – Memphis 110:84
### Response:
Spurs alistas lisaajal Thunderi ja kordas NBA rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjoni välja antav Euroopa kultuuripärandi märgis antakse üle tseremoonial Brüsseli Solvay raamatukogus Euroopa kultuuripärandi märgise päevadel, mis kestavad 15. aprillini. Auhinnasaajatele annab tunnustuse üle Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri-, noorsoo- ja spordivaldkonna volinik Tibor Navracsics.
Eestist võtab märgise vastu Tartu Ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääsk. Tema hinnangul põlistab Euroopa kultuuripärandi märgis 19. sajandi alguse ülikooli rajajate julged unistused ja suurejoonelise visiooni nende kõige olulisemast püüdlusest – teha Tartu ülikoolilinnana suuremaks ning euroopalike väärtuste kandjaks. "Kaks sajandit hiljem on Tartust tänu ülikoolile saanud Eesti kõige rahvusvahelisem linn, siinse teadusliku mõtte keskpunkt. Tartu Ülikooli ajalooline arhitektuuriansambel on kui sümbol, mis on selle võimalikuks teinud," ütles Rääsk.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on Eesti ajalugu osa Euroopa ajaloost ja meie pärand osa Euroopa kultuuripärandist, mida ülikooli hooneteansambel suurepäraselt iseloomustab. "Siinne ajalugu on tihedalt täis Euroopa jälgi, mis väljenduvad nii teaduse ajaloos kui ka arhitektuuris ning on tähenduslikud kogu Euroopa jaoks,“ ütles Saar. "Tänan Tartu Ülikooli muuseumi, kes selle veenvalt kirja pani ja sellega Euroopa kultuuripärandi märgise pälvis," rääkis minister.
Tartu Ülikooli ajalooline linnak on kõige suurejoonelisem valgustusajastu arhitektuuriansambel Eestis, aga ka üks terviklikumalt säilinud selle ajastu ülikoolikomplekse Euroopas.
Eesti esitas 2015. aastal märgisele ühe taotluse. Kõiki taotlusi hindas rahvusvahelistest sõltumatutest ekspertidest koosnev žürii. Tartu Ülikooli puhul tõsteti esile, et säilinud arhitektuuriansambel koos pargi ja kollektsioonidega kannab endas harmoonilise tervikuna valgustusajastu ülikooli ideed ja ideaale ning euroopaliku hariduse traditsioone.
Alates 2013. aastast antav Euroopa kultuuripärandi märgis on Euroopa Liidu algatus, mille eesmärk on tõsta esile Euroopa ühtsust ja ühiseid väärtusi rõhutavaid paiku, mis on olulised Euroopa ajaloo ja kultuuri seisukohalt või kannavad Euroopa integratsiooni mõtet. Varem on Eestist märgise pälvinud Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone (2014). | Tartu Ülikooli ajaloolist linnakut tunnustatakse Euroopa kultuuripärandi märgisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjoni välja antav Euroopa kultuuripärandi märgis antakse üle tseremoonial Brüsseli Solvay raamatukogus Euroopa kultuuripärandi märgise päevadel, mis kestavad 15. aprillini. Auhinnasaajatele annab tunnustuse üle Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri-, noorsoo- ja spordivaldkonna volinik Tibor Navracsics.
Eestist võtab märgise vastu Tartu Ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääsk. Tema hinnangul põlistab Euroopa kultuuripärandi märgis 19. sajandi alguse ülikooli rajajate julged unistused ja suurejoonelise visiooni nende kõige olulisemast püüdlusest – teha Tartu ülikoolilinnana suuremaks ning euroopalike väärtuste kandjaks. "Kaks sajandit hiljem on Tartust tänu ülikoolile saanud Eesti kõige rahvusvahelisem linn, siinse teadusliku mõtte keskpunkt. Tartu Ülikooli ajalooline arhitektuuriansambel on kui sümbol, mis on selle võimalikuks teinud," ütles Rääsk.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on Eesti ajalugu osa Euroopa ajaloost ja meie pärand osa Euroopa kultuuripärandist, mida ülikooli hooneteansambel suurepäraselt iseloomustab. "Siinne ajalugu on tihedalt täis Euroopa jälgi, mis väljenduvad nii teaduse ajaloos kui ka arhitektuuris ning on tähenduslikud kogu Euroopa jaoks,“ ütles Saar. "Tänan Tartu Ülikooli muuseumi, kes selle veenvalt kirja pani ja sellega Euroopa kultuuripärandi märgise pälvis," rääkis minister.
Tartu Ülikooli ajalooline linnak on kõige suurejoonelisem valgustusajastu arhitektuuriansambel Eestis, aga ka üks terviklikumalt säilinud selle ajastu ülikoolikomplekse Euroopas.
Eesti esitas 2015. aastal märgisele ühe taotluse. Kõiki taotlusi hindas rahvusvahelistest sõltumatutest ekspertidest koosnev žürii. Tartu Ülikooli puhul tõsteti esile, et säilinud arhitektuuriansambel koos pargi ja kollektsioonidega kannab endas harmoonilise tervikuna valgustusajastu ülikooli ideed ja ideaale ning euroopaliku hariduse traditsioone.
Alates 2013. aastast antav Euroopa kultuuripärandi märgis on Euroopa Liidu algatus, mille eesmärk on tõsta esile Euroopa ühtsust ja ühiseid väärtusi rõhutavaid paiku, mis on olulised Euroopa ajaloo ja kultuuri seisukohalt või kannavad Euroopa integratsiooni mõtet. Varem on Eestist märgise pälvinud Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone (2014).
### Response:
Tartu Ülikooli ajaloolist linnakut tunnustatakse Euroopa kultuuripärandi märgisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maitsekalt koostatud kontserdikava "Muusikaline ajarännak läbi Eestimaa – regilauludest Arvo Pärdini" ("Musikalische Zeitreise durch Estland – von Runenlieder bis Arvo Pärt") tegid peamiselt teoks Viinis olevad Eesti muusikajõud. Üles astusid Pillerkoor (Eesti-Austria koor, juhatas Anne Alt), vokaaltrio Wööt (Triinu Viilukas, Ruth Dorn, Liisbet Erepuu), rock -ansambel Lamax (solistiks Anna Siitan) ning Viinis õppivad Eesti üliõpilased Auli Lonks (klaver), Jakob Teppo (klaver) ja Anete Ainsaar (viiul), lisaks ka Eestiga seotud Austria organistid Kurt Heiling ja Jörg Espenkott.
Ansambel Wööt alustas rahvalauludega (seaded oli teinud Triinu Viilukas): "Maarja kuld" (Sakarias Jaan Lepik / Kihnu), "Mu süda ärka üles" (Hiiumaa), "Õunapuu" (Koeru), "Kiigelaul" (Kuusalu), "Käsikivimäng" ja "Jõõkõnõ järvekene" (Setumaalt),"Hällilaul" (Arvo Pärt) ja "Vihma loits" (Kairi Leivo / Rõngu). Kurt Heiling mängis Edgar Arro pala "Maestoso" (1943), Auli Lonks esitas Eduard Tubina "Valsi variatsioonidega" (1947), Anete Ainsaar ja Auli Lonks mängisid Artur Lemba legendaarset "Armastuse poeemi" (1916), Jakob Teppolt kõlas Ester Mägi "Kassari kadakad" (1994) ning kava avapoole lõpetas Jörg Espenkott Arvo Pärdi "Pari intervallo" (1976) ettekandega.
Õhtu teises pooles esines rock -ansambel Lamax, esitati Mihkel Raua "Kus kulgeb kuu", Eeva Talsi "Kaugel külas" ja Urmas Alenderi "Vaiki kui võid" (koos kooriga). Pillerkoori kavas olid Veljo Tormise "Lauljaid otsitakse", "Laulud pulmades õpitud" ja "Sakste sõim" tsüklist "13 eesti lüürilist rahvalaulu", Cyrillus Kreegi "Jumal maa ja taeva looja", Raimond Lätte "Üks laps" ja "Üks poiss", Friedrich August Saebelmanni "Kaunimad laulud", René Eespere "Ärkamise aeg", Karl August Hermanni "Oh laula ja hõiska", Peep Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole" ning Miina Härma "Tuljak", klaveril saatsid Auli Lonks ja Jakob Teppo.
Kontserdi korraldas St. Johannes-Nepomuk-Kapelle eestseisus Eesti Suursaatkonna toel. Kontserdi piletitulu anti Otto-Wagner-Kapelle ja Reichmanni oreli toetusfondi. | Viinis korraldati eriline ülevaatlik kontsert Eesti muusikast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maitsekalt koostatud kontserdikava "Muusikaline ajarännak läbi Eestimaa – regilauludest Arvo Pärdini" ("Musikalische Zeitreise durch Estland – von Runenlieder bis Arvo Pärt") tegid peamiselt teoks Viinis olevad Eesti muusikajõud. Üles astusid Pillerkoor (Eesti-Austria koor, juhatas Anne Alt), vokaaltrio Wööt (Triinu Viilukas, Ruth Dorn, Liisbet Erepuu), rock -ansambel Lamax (solistiks Anna Siitan) ning Viinis õppivad Eesti üliõpilased Auli Lonks (klaver), Jakob Teppo (klaver) ja Anete Ainsaar (viiul), lisaks ka Eestiga seotud Austria organistid Kurt Heiling ja Jörg Espenkott.
Ansambel Wööt alustas rahvalauludega (seaded oli teinud Triinu Viilukas): "Maarja kuld" (Sakarias Jaan Lepik / Kihnu), "Mu süda ärka üles" (Hiiumaa), "Õunapuu" (Koeru), "Kiigelaul" (Kuusalu), "Käsikivimäng" ja "Jõõkõnõ järvekene" (Setumaalt),"Hällilaul" (Arvo Pärt) ja "Vihma loits" (Kairi Leivo / Rõngu). Kurt Heiling mängis Edgar Arro pala "Maestoso" (1943), Auli Lonks esitas Eduard Tubina "Valsi variatsioonidega" (1947), Anete Ainsaar ja Auli Lonks mängisid Artur Lemba legendaarset "Armastuse poeemi" (1916), Jakob Teppolt kõlas Ester Mägi "Kassari kadakad" (1994) ning kava avapoole lõpetas Jörg Espenkott Arvo Pärdi "Pari intervallo" (1976) ettekandega.
Õhtu teises pooles esines rock -ansambel Lamax, esitati Mihkel Raua "Kus kulgeb kuu", Eeva Talsi "Kaugel külas" ja Urmas Alenderi "Vaiki kui võid" (koos kooriga). Pillerkoori kavas olid Veljo Tormise "Lauljaid otsitakse", "Laulud pulmades õpitud" ja "Sakste sõim" tsüklist "13 eesti lüürilist rahvalaulu", Cyrillus Kreegi "Jumal maa ja taeva looja", Raimond Lätte "Üks laps" ja "Üks poiss", Friedrich August Saebelmanni "Kaunimad laulud", René Eespere "Ärkamise aeg", Karl August Hermanni "Oh laula ja hõiska", Peep Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole" ning Miina Härma "Tuljak", klaveril saatsid Auli Lonks ja Jakob Teppo.
Kontserdi korraldas St. Johannes-Nepomuk-Kapelle eestseisus Eesti Suursaatkonna toel. Kontserdi piletitulu anti Otto-Wagner-Kapelle ja Reichmanni oreli toetusfondi.
### Response:
Viinis korraldati eriline ülevaatlik kontsert Eesti muusikast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eeloleval laupäeval, 16. aprillis näitavad ETV2 ja ETV+ otseülekannet Norras Fördes toimuvatelt Euroopa meistrivõistlustelt tõstmises, kus üliraskekaalus (+105 kg) teeb olümpiahooaja esimese võistluse Eesti 2015. aasta parimaks sportlaseks valitud Mart Seim. Otseülekande algus kell 18. Ülekannet kommenteerivad Helar Osila ja Mart Seimi treeningukaaslane Leho Pent.
Maikuu teise pühapäeva pärastlõunal jõuavad ETV2 ja ETV+ ekraanile sõudmise Euroopa meistrivõistluste finaalsõidud Saksamaalt Brandenburgist. Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsa kindlustasid olümpiapileti maailmameistrivõistlustel möödunud aasta augustis. Toona poodiumile jõudnud sõudekvartett läheb kolm kuud enne Rio olümpiamänge ka EM-i starti medalimõtetega.
Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustelt Hollandis jõuavad otseülekanded Eesti televaatajateni ETV, ETV2 ning ETV+ vahendusel 6.-10. juulini. Amsterdami olümpiastaadionil toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel esindavad Eestit teiste seas Gerd Kanter, Rasmus Mägi ja Ksenija Balta.
ERR-i sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul on kõik kolm EM-i olümpiamängude eel erilise tähtsuse ning tähendusega. „Soovime näidata meie sportlaste valmisolekut aasta olulisema spordisündmuse – Rio suveolümpiamängude eel,” kommenteeris Saarna. „Pole kahtlust, et Eesti medalilootused nende aladega seoses on kõrged ja realistlikud, nii EM-i kui Rio2016 kontekstis – hoiame meie spordisangaritele pöialt ja ootame medaleid.”
Kõigile kolmele EM-ile saab kaasa elada ka ERR-i spordiportaali vahendusel. Teleõigustest tulenevalt on ülekanded interneti ja mobiili vahendusel nähtavad vaid Eesti territooriumil. | ERR toob ekraanile olulised Euroopa meistrivõistlused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eeloleval laupäeval, 16. aprillis näitavad ETV2 ja ETV+ otseülekannet Norras Fördes toimuvatelt Euroopa meistrivõistlustelt tõstmises, kus üliraskekaalus (+105 kg) teeb olümpiahooaja esimese võistluse Eesti 2015. aasta parimaks sportlaseks valitud Mart Seim. Otseülekande algus kell 18. Ülekannet kommenteerivad Helar Osila ja Mart Seimi treeningukaaslane Leho Pent.
Maikuu teise pühapäeva pärastlõunal jõuavad ETV2 ja ETV+ ekraanile sõudmise Euroopa meistrivõistluste finaalsõidud Saksamaalt Brandenburgist. Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsa kindlustasid olümpiapileti maailmameistrivõistlustel möödunud aasta augustis. Toona poodiumile jõudnud sõudekvartett läheb kolm kuud enne Rio olümpiamänge ka EM-i starti medalimõtetega.
Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustelt Hollandis jõuavad otseülekanded Eesti televaatajateni ETV, ETV2 ning ETV+ vahendusel 6.-10. juulini. Amsterdami olümpiastaadionil toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel esindavad Eestit teiste seas Gerd Kanter, Rasmus Mägi ja Ksenija Balta.
ERR-i sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul on kõik kolm EM-i olümpiamängude eel erilise tähtsuse ning tähendusega. „Soovime näidata meie sportlaste valmisolekut aasta olulisema spordisündmuse – Rio suveolümpiamängude eel,” kommenteeris Saarna. „Pole kahtlust, et Eesti medalilootused nende aladega seoses on kõrged ja realistlikud, nii EM-i kui Rio2016 kontekstis – hoiame meie spordisangaritele pöialt ja ootame medaleid.”
Kõigile kolmele EM-ile saab kaasa elada ka ERR-i spordiportaali vahendusel. Teleõigustest tulenevalt on ülekanded interneti ja mobiili vahendusel nähtavad vaid Eesti territooriumil.
### Response:
ERR toob ekraanile olulised Euroopa meistrivõistlused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokkuleppe järgi pole SRB võlakirjainvestoritel Gildi juhtide vastu mingeid nõudeid, kuid kokkulepe ei laiene Tõnis Haavelile, kirjutab Eesti Päevaleht.
Võlausaldajate seas on Hans H. Luige HHL Rühm ja Marcel Vichmanni First Telecom Trading.
Endise Gildi partnerid nõustusid osalt katma emissiooniga seotud SRB võlakirjainvestorite kulusid, mistõttu pole investoritel täiendavaid nõudeid ega etteheiteid Rain Tammele ega tema esindatud Gildi partneritele.
Investoreid esindava vandeadvokaadi Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul ei asenda sõlmitud kokkulepe kriminaalasjas jõustunud kohtuotsuseid, kuid kompromiss on hea näide tehtud vigade eest õiguskaitseorganite sekkumiseta vastutuse võtmisest.
Kokkuleppe aluseks olevaid summasid ei nõustunud advokaat nimetama, kuna kokkulepe on konfidentsiaalne. | Võlausaldajad sõlmisid endise Gildi partneritega rahu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokkuleppe järgi pole SRB võlakirjainvestoritel Gildi juhtide vastu mingeid nõudeid, kuid kokkulepe ei laiene Tõnis Haavelile, kirjutab Eesti Päevaleht.
Võlausaldajate seas on Hans H. Luige HHL Rühm ja Marcel Vichmanni First Telecom Trading.
Endise Gildi partnerid nõustusid osalt katma emissiooniga seotud SRB võlakirjainvestorite kulusid, mistõttu pole investoritel täiendavaid nõudeid ega etteheiteid Rain Tammele ega tema esindatud Gildi partneritele.
Investoreid esindava vandeadvokaadi Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul ei asenda sõlmitud kokkulepe kriminaalasjas jõustunud kohtuotsuseid, kuid kompromiss on hea näide tehtud vigade eest õiguskaitseorganite sekkumiseta vastutuse võtmisest.
Kokkuleppe aluseks olevaid summasid ei nõustunud advokaat nimetama, kuna kokkulepe on konfidentsiaalne.
### Response:
Võlausaldajad sõlmisid endise Gildi partneritega rahu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste klassis õnnestus noorukesel Teele Telgmal edestada Kirti Rebast üheteistkümne sekundiga. Kolmas oli Kaisa Sander.
Meestest võitis Kristo Heinmann. Teist aega näitas Timmo Tammemäe ja kolmandat Jaagup Truusalu.
Teistes klassides võitsid Lorely Kõrvel, Kristel Kõivo, Monika Vehlmann, Airi Alnek, Niina Karnit, Hando Allmann, Kaarel Vesilind, Ain Fjodorov, Eduard Pukkonen ja Jüri Merirand. | Orienteerumisjooksu sprindikarika kolmandal etapil võidutsesid Telgma ja Heinmann | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste klassis õnnestus noorukesel Teele Telgmal edestada Kirti Rebast üheteistkümne sekundiga. Kolmas oli Kaisa Sander.
Meestest võitis Kristo Heinmann. Teist aega näitas Timmo Tammemäe ja kolmandat Jaagup Truusalu.
Teistes klassides võitsid Lorely Kõrvel, Kristel Kõivo, Monika Vehlmann, Airi Alnek, Niina Karnit, Hando Allmann, Kaarel Vesilind, Ain Fjodorov, Eduard Pukkonen ja Jüri Merirand.
### Response:
Orienteerumisjooksu sprindikarika kolmandal etapil võidutsesid Telgma ja Heinmann |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milner ja Hawking juhivad teadlaste rühma, mis üritab luua ülikompaktsete ja ülikergete kosmoselaevade ehk "nanosõidukite" laevastikku, vahendasid ERR-i teleuudised.
Rühma eesmärk on saata maksimaalselt mobiil-telefoni suurused kosmoselaevad Maast 4,37 valgusaasta ehk 25 triljoni miili kaugusele tähesüsteemi Alpha Centaur.
Projekti sada miljonit dollarit panustav Juri Milner teatas, et projektiga soovitakse kosmoserände kiiruseid tõsta ning et ülikerged kosmoselaevad võiksid lennata 60 tuhat kilomeetrit tunnis.
Ingliskeelne pressikonverets täispikkuses: | Stephen Hawking alustas vene miljardäriga kosmosemissiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milner ja Hawking juhivad teadlaste rühma, mis üritab luua ülikompaktsete ja ülikergete kosmoselaevade ehk "nanosõidukite" laevastikku, vahendasid ERR-i teleuudised.
Rühma eesmärk on saata maksimaalselt mobiil-telefoni suurused kosmoselaevad Maast 4,37 valgusaasta ehk 25 triljoni miili kaugusele tähesüsteemi Alpha Centaur.
Projekti sada miljonit dollarit panustav Juri Milner teatas, et projektiga soovitakse kosmoserände kiiruseid tõsta ning et ülikerged kosmoselaevad võiksid lennata 60 tuhat kilomeetrit tunnis.
Ingliskeelne pressikonverets täispikkuses:
### Response:
Stephen Hawking alustas vene miljardäriga kosmosemissiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimees kirjutab, et Kruuda alustas läbirääkimisi Jeetsiga, kuid polnud Maag Grupi elektrooniliselt saadetud ettepanekule veel vastust saatnud.
"Oleme läbirääkimistes ja ostuprotsess on veel pooleli, praegu on võimatu öelda, millal tulemuseni jõuame," ütles Jeets.
Jeets ja tema äripartnerid, kelle ettevõtete portfelli kuuluvad näiteks Põlva Agro, Hummuli Agro ja Väimela Põllumajanduse Osaühing, hindavad Tere potentsiaali kõrgeks ning peavad laienemisplaane.
Kruuda jätkamine Tere aktsionärina pole Jeetsi sõnul võimatu, kuid Maag Grupp, mis teatas eelmisel nädalal digitaalselt allkirjastatud ettepanekuga soovist osta Tere piimatööstus 60 miljoni euro eest, deklareeris, et ei soovi Kruudat partnerite seas näha. | Tere piimatööstuse ostust on huvitatud rallisõitja Raul Jeets ja Maag Grupp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimees kirjutab, et Kruuda alustas läbirääkimisi Jeetsiga, kuid polnud Maag Grupi elektrooniliselt saadetud ettepanekule veel vastust saatnud.
"Oleme läbirääkimistes ja ostuprotsess on veel pooleli, praegu on võimatu öelda, millal tulemuseni jõuame," ütles Jeets.
Jeets ja tema äripartnerid, kelle ettevõtete portfelli kuuluvad näiteks Põlva Agro, Hummuli Agro ja Väimela Põllumajanduse Osaühing, hindavad Tere potentsiaali kõrgeks ning peavad laienemisplaane.
Kruuda jätkamine Tere aktsionärina pole Jeetsi sõnul võimatu, kuid Maag Grupp, mis teatas eelmisel nädalal digitaalselt allkirjastatud ettepanekuga soovist osta Tere piimatööstus 60 miljoni euro eest, deklareeris, et ei soovi Kruudat partnerite seas näha.
### Response:
Tere piimatööstuse ostust on huvitatud rallisõitja Raul Jeets ja Maag Grupp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Ekspress kirjutab, et majanduse kogutoodang kasvab ministeeriumi hinnangul samal perioodil keskmisest palgast aeglasemalt (alla kuue korra), sest Eesti ootab ees väga suur elanikkonna vähenemine.
Praeguse 641 000 inimese asemel töötab aastal 2060 vaid 446 000 inimest.
SKT reaalkasv mandub kaugemas tulevikus umbes ühe protsendini aastas, kohati isegi alla selle. | Eesti keskmine kuupalk tõuseb 8536 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Ekspress kirjutab, et majanduse kogutoodang kasvab ministeeriumi hinnangul samal perioodil keskmisest palgast aeglasemalt (alla kuue korra), sest Eesti ootab ees väga suur elanikkonna vähenemine.
Praeguse 641 000 inimese asemel töötab aastal 2060 vaid 446 000 inimest.
SKT reaalkasv mandub kaugemas tulevikus umbes ühe protsendini aastas, kohati isegi alla selle.
### Response:
Eesti keskmine kuupalk tõuseb 8536 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skulptuuri autor on Aleksei Leonov ja see seatakse üles Plaza Virgiliol, mille ümbruses asuvad kaitsejõudude hooned, kirjutab Eesti Ekpress.
Vastuteenena annab Montevideo linnavalitsus Moskvale või Peterburile Uruguay riigiisaks peetava Jose Gervasio Artigase büsti. | Saaremaal sündinud Bellingshausen sai ausamba Uruguays | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skulptuuri autor on Aleksei Leonov ja see seatakse üles Plaza Virgiliol, mille ümbruses asuvad kaitsejõudude hooned, kirjutab Eesti Ekpress.
Vastuteenena annab Montevideo linnavalitsus Moskvale või Peterburile Uruguay riigiisaks peetava Jose Gervasio Artigase büsti.
### Response:
Saaremaal sündinud Bellingshausen sai ausamba Uruguays |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud eelarveaastal ei õnnestunud aga väliujulat rajada, sest Pärnu jõgi kuulub Natura 2000 võrgustikku, mistõttu läks vaja planeeritust rohkem kooskõlastusi, vahendasid ERR-i teleuudised.
Linnaeelarvest on eraldatud 30 000 eurot ja Paadisildade Osaühing sai nüüd väliujula detailid paika pandud.
Paadisildade OÜ partner Marek Vikat sõnas, et uue väliujula pikemad rajad on 50 meetrit, samuti on 25-meetriseid radu.
"Alguses on natuke vett meie jaoks liiga vähe, kuna ankurdamine on probleem. Aga kaugemal, tundub, et veetase on neli meetrit ja võib-olla isegi rohkem. Kuna ujula asub väliskurvis, siis jõgi hoiab seda ise puhtana. Ma arvan, et võib isegi hüpata," lausus Vikat. | Pärnu jõe väliujula rajamise detailid said paika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud eelarveaastal ei õnnestunud aga väliujulat rajada, sest Pärnu jõgi kuulub Natura 2000 võrgustikku, mistõttu läks vaja planeeritust rohkem kooskõlastusi, vahendasid ERR-i teleuudised.
Linnaeelarvest on eraldatud 30 000 eurot ja Paadisildade Osaühing sai nüüd väliujula detailid paika pandud.
Paadisildade OÜ partner Marek Vikat sõnas, et uue väliujula pikemad rajad on 50 meetrit, samuti on 25-meetriseid radu.
"Alguses on natuke vett meie jaoks liiga vähe, kuna ankurdamine on probleem. Aga kaugemal, tundub, et veetase on neli meetrit ja võib-olla isegi rohkem. Kuna ujula asub väliskurvis, siis jõgi hoiab seda ise puhtana. Ma arvan, et võib isegi hüpata," lausus Vikat.
### Response:
Pärnu jõe väliujula rajamise detailid said paika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses ringis alistas Ivanov 24-aastase ukrainlase Vadim Ursu (ATP 732.) loovutamata vastasele ainsatki geimi 6:0, 6:0. Teise ringi kohtumises alistas ta oma paarismängupartneri valgevenelase Dzmitri Žirmonti (ATP 366.) 6:4, 6:0. Veerandfinaalis oli Ivanovi vastaseks 18-aastane usbekk Jurabek Karimov (ATP 989.), kes alistus 6:4, 6:2, vahendab Tennis.ee.
Poolfinaalis oli Ivanov vastamisi Sanjar Faizeviga (ATP 371.). Faizeviga oli Ivanov kohtunud kolmel korral ja võitude seis oli 2:1 usbeki kasuks. Ka seekord läks võit 22-aastasele usbekile 6:2, 6:1. Pisut vähem kui tund kestnud mängus lõi Fayzev üheksa serviässa, Ivanovi kontole jäi üks serviäss ja kaks topeltviga. Usbekil oli mängus viis murdevõimalust, millest realiseeris neli, eestlane jõudis vaid ühe murdepallini.
Futures turniiri poolfinaali jõudmisega teenis Ivanov kaheksa ATP punkti. Mis kohale ta sellega jõuab, kajastub 8. mail avaldatavas ATP edetabelis.
Paarismängus jõudsid Ivanov / Žirmont poolfinaali, seljatades kaks Usbekistani paari, esimeses ringis Ahad Ermatov / Azizbek Lukmanovi 6:4, 6:1 ja seejärel Botir Sapajev / Pavel Tsoi 6:1, 6:1.
Poolfinaalis kaotasid nad India paarile N. Sriram Balaji / Vishnu Vardhan, kellel on turniiri teine paigutus. Poolteist tundi kestnud mäng oli tasavägine ja lõppes tulemusega 6:4, 6:7 (2:2), 5:10. | Vladimir Ivanov piirdus Usbekistanis kahe poolfinaaliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses ringis alistas Ivanov 24-aastase ukrainlase Vadim Ursu (ATP 732.) loovutamata vastasele ainsatki geimi 6:0, 6:0. Teise ringi kohtumises alistas ta oma paarismängupartneri valgevenelase Dzmitri Žirmonti (ATP 366.) 6:4, 6:0. Veerandfinaalis oli Ivanovi vastaseks 18-aastane usbekk Jurabek Karimov (ATP 989.), kes alistus 6:4, 6:2, vahendab Tennis.ee.
Poolfinaalis oli Ivanov vastamisi Sanjar Faizeviga (ATP 371.). Faizeviga oli Ivanov kohtunud kolmel korral ja võitude seis oli 2:1 usbeki kasuks. Ka seekord läks võit 22-aastasele usbekile 6:2, 6:1. Pisut vähem kui tund kestnud mängus lõi Fayzev üheksa serviässa, Ivanovi kontole jäi üks serviäss ja kaks topeltviga. Usbekil oli mängus viis murdevõimalust, millest realiseeris neli, eestlane jõudis vaid ühe murdepallini.
Futures turniiri poolfinaali jõudmisega teenis Ivanov kaheksa ATP punkti. Mis kohale ta sellega jõuab, kajastub 8. mail avaldatavas ATP edetabelis.
Paarismängus jõudsid Ivanov / Žirmont poolfinaali, seljatades kaks Usbekistani paari, esimeses ringis Ahad Ermatov / Azizbek Lukmanovi 6:4, 6:1 ja seejärel Botir Sapajev / Pavel Tsoi 6:1, 6:1.
Poolfinaalis kaotasid nad India paarile N. Sriram Balaji / Vishnu Vardhan, kellel on turniiri teine paigutus. Poolteist tundi kestnud mäng oli tasavägine ja lõppes tulemusega 6:4, 6:7 (2:2), 5:10.
### Response:
Vladimir Ivanov piirdus Usbekistanis kahe poolfinaaliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Artjom Dmitrijev realiseeris 24. minutil penalti ja Artur Valikaev suurendas 40. minutil külaliste edu. Janar Toomet lõi 67. minutil ka külaliste kolmanda väravaga, aga Kaspar Pauri 85. minuti tabav 11 minuti karistuslöök pakkus rõõmu ka kodupublikule.
"Tartu on meeskond, kes ei anna kellelegi kunagi kergelt punkte ära. Meie ülesanne oli alustada mängu agressiivselt, proovida oma palliga mäng käima saada ja see meil õnnestus," lausus Toomet pärast mängu ETV-le.
"See on meil õnnestunud viimased kolm mängu. Siis me saame oma rütmi kätte ja isegi, kui juhtub mingisuguseid väikseid äpardusi, siis on sellest lihtsam välja tulla ja täna läks mängu käik tänu sellele soodsalt."
Kevadringina tervikuna Kalju Toometi sõnul rahule jääda ei saa. "Üks suur aps tuli sisse. Samal põhjusel - ei õnnestunud mängu alguses ennast käima saada. Siis oligi see olukord, kus jäime kaotusseisu ja sellest hetkest oli väga raske end käima saada. See võtab alati aega ja seal jäi aega väheks."
Tallinna Levadia sai oma hooaja suurima võidu, alistades kodus Pärnu Vapruse lausa 8:0. Kübaratrikini jõudis Jevgeni Kobzar (33., 47. ja 59. minutil), kaks väravat lõi vahetusmees Mark Oliver Roosnupp (70., 77.). Ühe väravaga panustasid Rimo Hunt (28.), Gando (43.) ja Joao Morelli (68.).
Tallinna Flora sai võõrsil jagu Viljandi Tulevikust. Maksim Gussev avas 12. minutil skoori, kolm minutit hiljem realiseeris Zakaria Beglarišvili penalti.
Tabeliseis: 1. Tallinna FC Levadia 23 punkti (9-st mängust), 2. Tallinna FC Flora 23 (9), 3. Nõmme Kalju FC 20 (9), 4. JK Narva Trans 13 (8), 5. FCI Tallinn 10 (8), 6. Paide Linnameeskond 10 (8), 7. Tartu JK Tammeka 10 (9), 8. Viljandi JK Tulevik 6 (9), 9. JK Sillamäe Kalev 5 (8), 10. Pärnu JK Vaprus 1 (9).
Enne mängu:
Tammeka jagas eelmises voorus punkte Paide Linnameeskonnaga, kui mängiti 1:1 viiki, kirjutab jalgpall.ee. Tabelis on mõlemad meeskonnad koos FCI-ga nüüd 10 punkti peal. Samade vastastega saab Tammeka mängida lähinädalate jooksul mitmel korral, sest esialgu kohtutakse kahes järjestikuses voorus Nõmme Kaljuga ning seejärel ootab Tartu meeskonda ees esmalt karikamäng ja seejärel liigamäng taas Paidega.
Kalju pidas eelmises voorus maha tasavägise lahingu FC Levadiaga, kui mõlemad meeskonnad suutsid lüüa ühe värava. Levadia säilitas sellega tabelis oma liidrikoha, olles koos Floraga 20 punkti peal. Kalju on 17 punktiga kolmandal kohal. Järgmisena ootabki Kaljut ees kaks kohtumist Tammekaga ning seejärel on vastaseks jällegi Levadia.
Tammeka peatreener Kaido Koppel: „Nõmme Kalju on üks viimaste aastate edukamaid klubisid Eestis. Mida raskem on väljakutse, seda magusam on võit. Anname endast kõik, et võit koju jääks.”
Mängija Silver Grauberg: „Tegemist on selle hooaja viimase kodumänguga Sepa jalgpallikeskuses. Kahjuks küll Levadia lõpetas meie kaotuseta seeria Sepal, aga oleme tahtmist täis, et uut seeriat alustada. Tulge tribüünidele meile kaasa elama, sest vägev emotsioon on garanteeritud ja luban meeskonna poolt, et jätame endast kõik väljakule.”
Kalju abitreener Sergei Terehhov: „Tartus ei ole ühelgi meeskonnal kerge mängida, valmistume tõsiselt raskeks mänguks.”
Mängija Trevor Elhi: „Kindlasti tuleb raske mäng, sest Tammeka on kõikide jaoks väga ebameeldiv vastane. Peame olema väga kontsentreeritud ja andma endast maksimumi, et vajalikud kolm punkti tabelisse lisaks saada.” | Nõmme Kalju naaseb Tartust kolme punktiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Artjom Dmitrijev realiseeris 24. minutil penalti ja Artur Valikaev suurendas 40. minutil külaliste edu. Janar Toomet lõi 67. minutil ka külaliste kolmanda väravaga, aga Kaspar Pauri 85. minuti tabav 11 minuti karistuslöök pakkus rõõmu ka kodupublikule.
"Tartu on meeskond, kes ei anna kellelegi kunagi kergelt punkte ära. Meie ülesanne oli alustada mängu agressiivselt, proovida oma palliga mäng käima saada ja see meil õnnestus," lausus Toomet pärast mängu ETV-le.
"See on meil õnnestunud viimased kolm mängu. Siis me saame oma rütmi kätte ja isegi, kui juhtub mingisuguseid väikseid äpardusi, siis on sellest lihtsam välja tulla ja täna läks mängu käik tänu sellele soodsalt."
Kevadringina tervikuna Kalju Toometi sõnul rahule jääda ei saa. "Üks suur aps tuli sisse. Samal põhjusel - ei õnnestunud mängu alguses ennast käima saada. Siis oligi see olukord, kus jäime kaotusseisu ja sellest hetkest oli väga raske end käima saada. See võtab alati aega ja seal jäi aega väheks."
Tallinna Levadia sai oma hooaja suurima võidu, alistades kodus Pärnu Vapruse lausa 8:0. Kübaratrikini jõudis Jevgeni Kobzar (33., 47. ja 59. minutil), kaks väravat lõi vahetusmees Mark Oliver Roosnupp (70., 77.). Ühe väravaga panustasid Rimo Hunt (28.), Gando (43.) ja Joao Morelli (68.).
Tallinna Flora sai võõrsil jagu Viljandi Tulevikust. Maksim Gussev avas 12. minutil skoori, kolm minutit hiljem realiseeris Zakaria Beglarišvili penalti.
Tabeliseis: 1. Tallinna FC Levadia 23 punkti (9-st mängust), 2. Tallinna FC Flora 23 (9), 3. Nõmme Kalju FC 20 (9), 4. JK Narva Trans 13 (8), 5. FCI Tallinn 10 (8), 6. Paide Linnameeskond 10 (8), 7. Tartu JK Tammeka 10 (9), 8. Viljandi JK Tulevik 6 (9), 9. JK Sillamäe Kalev 5 (8), 10. Pärnu JK Vaprus 1 (9).
Enne mängu:
Tammeka jagas eelmises voorus punkte Paide Linnameeskonnaga, kui mängiti 1:1 viiki, kirjutab jalgpall.ee. Tabelis on mõlemad meeskonnad koos FCI-ga nüüd 10 punkti peal. Samade vastastega saab Tammeka mängida lähinädalate jooksul mitmel korral, sest esialgu kohtutakse kahes järjestikuses voorus Nõmme Kaljuga ning seejärel ootab Tartu meeskonda ees esmalt karikamäng ja seejärel liigamäng taas Paidega.
Kalju pidas eelmises voorus maha tasavägise lahingu FC Levadiaga, kui mõlemad meeskonnad suutsid lüüa ühe värava. Levadia säilitas sellega tabelis oma liidrikoha, olles koos Floraga 20 punkti peal. Kalju on 17 punktiga kolmandal kohal. Järgmisena ootabki Kaljut ees kaks kohtumist Tammekaga ning seejärel on vastaseks jällegi Levadia.
Tammeka peatreener Kaido Koppel: „Nõmme Kalju on üks viimaste aastate edukamaid klubisid Eestis. Mida raskem on väljakutse, seda magusam on võit. Anname endast kõik, et võit koju jääks.”
Mängija Silver Grauberg: „Tegemist on selle hooaja viimase kodumänguga Sepa jalgpallikeskuses. Kahjuks küll Levadia lõpetas meie kaotuseta seeria Sepal, aga oleme tahtmist täis, et uut seeriat alustada. Tulge tribüünidele meile kaasa elama, sest vägev emotsioon on garanteeritud ja luban meeskonna poolt, et jätame endast kõik väljakule.”
Kalju abitreener Sergei Terehhov: „Tartus ei ole ühelgi meeskonnal kerge mängida, valmistume tõsiselt raskeks mänguks.”
Mängija Trevor Elhi: „Kindlasti tuleb raske mäng, sest Tammeka on kõikide jaoks väga ebameeldiv vastane. Peame olema väga kontsentreeritud ja andma endast maksimumi, et vajalikud kolm punkti tabelisse lisaks saada.”
### Response:
Nõmme Kalju naaseb Tartust kolme punktiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VAATA UUESTI | Nõmme Kalju alistas Premium liigas Tartu Tammeka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VAATA UUESTI | Nõmme Kalju alistas Premium liigas Tartu Tammeka | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast mitu nädalat kestnud kõnelusi kiideti eelnõu kongressi poolt heaks. See annab seadusandjatele nädala, et heaks kiita laiem eelnõu valitsuse töö jätkamiseks praeguse rahandusaasta lõpuni septembris.
Trump allkirjastab eelnõu arvatavalt enne reede keskööd, vastasel juhul võib valitsuse töö ajutiselt peatuda. | USA senat kiitis heaks nädala pikkuse valitsuse lisarahastuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast mitu nädalat kestnud kõnelusi kiideti eelnõu kongressi poolt heaks. See annab seadusandjatele nädala, et heaks kiita laiem eelnõu valitsuse töö jätkamiseks praeguse rahandusaasta lõpuni septembris.
Trump allkirjastab eelnõu arvatavalt enne reede keskööd, vastasel juhul võib valitsuse töö ajutiselt peatuda.
### Response:
USA senat kiitis heaks nädala pikkuse valitsuse lisarahastuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Areng, õitseng ja rahu" nõuavad "eelkõige selliste võõrandamatute inimõiguste austamist nagu kõigi kodanike võrdsus, usuvabadus ja väljendusvabadus", sõnas ta.
Egiptuse presidenti on kritiseeritud inimõigusrikkumiste eest pärast seda, kui tema juhtimisel kukutasid relvajõud 2013. aastal islamistist riigipea Mohamed Morsi.
Paavst külastas terrorirünnaku sihtmärgiks olnud kirikut
Paavst Franciscus külastas reedel Egiptuses kirikut, mis oli detsembris sunniitliku äärmusrühmituse ISIS terrorirünnaku sihtmärgiks, teatasid võimuesindajad.
Paavst saatis kirikus koptide usujuht Tawadros II. Kirikus sai 11. detsembri veresaunas surma 29 inimest.
Paavst Franciscus kohtus Egiptuses Al-Azhari juhiga
Katoliku kiriku pea paavst Franciscus kohtus ka sunniislami õppeasutuse al-Azhar juhi Ahmed al-Tayebiga.
Al-Tayeb ja Franciscus olid üksmeelel, et "monoliitsed" religioonid peavad täitma oma rolli võrdsuse, õigluse ja inimõiguste tagamisel, ütles õppeasutuse juht.
Hetkel leiab maailmas aset rohkem "barbaarseid" rünnakuid kui kunagi varem, sõnas Al-Tayeb.
Franciscus alustas julgeolekuohtudest hoolimata reedel Kairos kahepäevast külaskäiku eesmärgiga koondada Egiptuse moslemid ja kristlased ühisrindeks vägivalla vastu Jumala nimel.
Paavst maandus Kairos kolm nädalat pärast islamiäärmuslaste veriseid kirikurünnakuid palmipuudepüha ajal. | Egiptust külastav paavst kutsus inimõiguste tingimusteta austamisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Areng, õitseng ja rahu" nõuavad "eelkõige selliste võõrandamatute inimõiguste austamist nagu kõigi kodanike võrdsus, usuvabadus ja väljendusvabadus", sõnas ta.
Egiptuse presidenti on kritiseeritud inimõigusrikkumiste eest pärast seda, kui tema juhtimisel kukutasid relvajõud 2013. aastal islamistist riigipea Mohamed Morsi.
Paavst külastas terrorirünnaku sihtmärgiks olnud kirikut
Paavst Franciscus külastas reedel Egiptuses kirikut, mis oli detsembris sunniitliku äärmusrühmituse ISIS terrorirünnaku sihtmärgiks, teatasid võimuesindajad.
Paavst saatis kirikus koptide usujuht Tawadros II. Kirikus sai 11. detsembri veresaunas surma 29 inimest.
Paavst Franciscus kohtus Egiptuses Al-Azhari juhiga
Katoliku kiriku pea paavst Franciscus kohtus ka sunniislami õppeasutuse al-Azhar juhi Ahmed al-Tayebiga.
Al-Tayeb ja Franciscus olid üksmeelel, et "monoliitsed" religioonid peavad täitma oma rolli võrdsuse, õigluse ja inimõiguste tagamisel, ütles õppeasutuse juht.
Hetkel leiab maailmas aset rohkem "barbaarseid" rünnakuid kui kunagi varem, sõnas Al-Tayeb.
Franciscus alustas julgeolekuohtudest hoolimata reedel Kairos kahepäevast külaskäiku eesmärgiga koondada Egiptuse moslemid ja kristlased ühisrindeks vägivalla vastu Jumala nimel.
Paavst maandus Kairos kolm nädalat pärast islamiäärmuslaste veriseid kirikurünnakuid palmipuudepüha ajal.
### Response:
Egiptust külastav paavst kutsus inimõiguste tingimusteta austamisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saaremaal Nasval asuvas Baltic Workboatsi (BWB) laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile nii nagu planeeritud - 1. mail.
Sama päeva varahommikul kell 7.45 toimub ka Hiiumaal Sõru sadamas parvlaeva pidulik teenistusselähetamine ja ristimine. Laeva ristiema on Milvi Vanatoa, Hiiumaal Sõrul asuva muuseumi rajaja ja rannarahva ning mereajaloo talletaja.
Esimesele reisile väljub laev reisigraafiku järgi Sõrult Triigi sadama suunas kell 8.15.
Võrreldes praegu Sõru-Triigi liinil kurseeriva laevaga mahutab uus laev ligikaudu sama palju sõidukeid ja reisijaid, samas pole laeva vaja sadamas ümber pöörata ehk reisi aeg on selle võrra lühem. Samuti on uue laeva manööverdusvõime ja merekindlus oluliselt paremad. Soela operaatorfirmaks on AS Kihnu Veeteed.
Parvlaeva pardale mahub kuni 200 inimest ja kuni 22 sõiduautot või kaks veoautot.
Nime sai laev Hiiu ja Saare maavalitsuse korraldatud konkursi tulemusena, kus omavahel lepiti kokku, et laev hakkab kandma saari ühendava väina nime.
Laev on 45 meetrit pikk, 12 meetrit lai, süvist on tal 2,7 meetrit ja ta arendab täislastis kiirust 12 sõlme, laeva pardal töötab korraga kuueliikmeline meeskond.
Soela ehitust rahastati 85 protsendi ulatuses perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning 15 protsendi ulatuses riigieelarvest. Laev maksis 9,4 miljonit eurot.
Tegu on viimase laevaga kuuest, mille riik tellis väikesaartega ühenduse pidamise projekti raames. Varem on sama projekti raames BWB-s valminud Abrukaga ühendust pidav parvlaev Abro ja Ruhnu liini teenindav parvlaev Runö, Kihnu, Manija ja mandri vahet sõitev Kihnu Virve ning Vormsi ja mandri vahet sõitev Ormsö. Lisaks ehitas Reval Shipbuilding sama projekti raames Prangli ja mandri vahet sõitva parvlaeva Wrangö. | Soela alustab 1. mail reise Sõru-Triigi liinil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaal Nasval asuvas Baltic Workboatsi (BWB) laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile nii nagu planeeritud - 1. mail.
Sama päeva varahommikul kell 7.45 toimub ka Hiiumaal Sõru sadamas parvlaeva pidulik teenistusselähetamine ja ristimine. Laeva ristiema on Milvi Vanatoa, Hiiumaal Sõrul asuva muuseumi rajaja ja rannarahva ning mereajaloo talletaja.
Esimesele reisile väljub laev reisigraafiku järgi Sõrult Triigi sadama suunas kell 8.15.
Võrreldes praegu Sõru-Triigi liinil kurseeriva laevaga mahutab uus laev ligikaudu sama palju sõidukeid ja reisijaid, samas pole laeva vaja sadamas ümber pöörata ehk reisi aeg on selle võrra lühem. Samuti on uue laeva manööverdusvõime ja merekindlus oluliselt paremad. Soela operaatorfirmaks on AS Kihnu Veeteed.
Parvlaeva pardale mahub kuni 200 inimest ja kuni 22 sõiduautot või kaks veoautot.
Nime sai laev Hiiu ja Saare maavalitsuse korraldatud konkursi tulemusena, kus omavahel lepiti kokku, et laev hakkab kandma saari ühendava väina nime.
Laev on 45 meetrit pikk, 12 meetrit lai, süvist on tal 2,7 meetrit ja ta arendab täislastis kiirust 12 sõlme, laeva pardal töötab korraga kuueliikmeline meeskond.
Soela ehitust rahastati 85 protsendi ulatuses perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning 15 protsendi ulatuses riigieelarvest. Laev maksis 9,4 miljonit eurot.
Tegu on viimase laevaga kuuest, mille riik tellis väikesaartega ühenduse pidamise projekti raames. Varem on sama projekti raames BWB-s valminud Abrukaga ühendust pidav parvlaev Abro ja Ruhnu liini teenindav parvlaev Runö, Kihnu, Manija ja mandri vahet sõitev Kihnu Virve ning Vormsi ja mandri vahet sõitev Ormsö. Lisaks ehitas Reval Shipbuilding sama projekti raames Prangli ja mandri vahet sõitva parvlaeva Wrangö.
### Response:
Soela alustab 1. mail reise Sõru-Triigi liinil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval toimunud Eesti ja Liibanoni välisministeeriumi poliitilistel konsultatsioonidel arutati kahe riigi suhteid, olukorda Süürias ja laiemas Lähis-Idas ning Euroopa Liidu ja Liibanoni suhteid.
Eesti delegatsiooni eesotsas oli välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektor Paul Teesalu. Liibanoni delegatsiooni juhtis Liibanoni välisministeeriumi kantsler suursaadik Charbel Wehbi. Eesti delegatsioon kohtus ka Beirutis asuvate ÜRO abiorganisatsioonidega ning külastas Süüria pagulasperesid.
Aukonsuli esinduse avamisel ütles Paul Teesalu, et Eesti ja Liibanoni suhted on head ning võimalusi suhete arendamiseks on paljudes valdkondades.
"Meie uus aukonsul saab aidata kaasa ettevõtjate kontaktide vahendamisele ning samuti on ta toeks ja nõuandjaks Eesti kodanikele, kes võivad vajada konsulaarabi," lisas Teesalu.
Eesti aukonsul Liibanonis Fouad Fadel on sündinud 1971. aastal ning tegeleb ettevõtlusega. Fadel on üks 1936. aastast tegutseva perefirma Fadel Group omanikest. Samuti on Fadel tervishoiu ja haridusteemadega tegeleva fondi Foundation Fouad & Toufic Fadel asutaja. | Eesti avas Liibanonis aukonsuli esinduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval toimunud Eesti ja Liibanoni välisministeeriumi poliitilistel konsultatsioonidel arutati kahe riigi suhteid, olukorda Süürias ja laiemas Lähis-Idas ning Euroopa Liidu ja Liibanoni suhteid.
Eesti delegatsiooni eesotsas oli välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektor Paul Teesalu. Liibanoni delegatsiooni juhtis Liibanoni välisministeeriumi kantsler suursaadik Charbel Wehbi. Eesti delegatsioon kohtus ka Beirutis asuvate ÜRO abiorganisatsioonidega ning külastas Süüria pagulasperesid.
Aukonsuli esinduse avamisel ütles Paul Teesalu, et Eesti ja Liibanoni suhted on head ning võimalusi suhete arendamiseks on paljudes valdkondades.
"Meie uus aukonsul saab aidata kaasa ettevõtjate kontaktide vahendamisele ning samuti on ta toeks ja nõuandjaks Eesti kodanikele, kes võivad vajada konsulaarabi," lisas Teesalu.
Eesti aukonsul Liibanonis Fouad Fadel on sündinud 1971. aastal ning tegeleb ettevõtlusega. Fadel on üks 1936. aastast tegutseva perefirma Fadel Group omanikest. Samuti on Fadel tervishoiu ja haridusteemadega tegeleva fondi Foundation Fouad & Toufic Fadel asutaja.
### Response:
Eesti avas Liibanonis aukonsuli esinduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teises ringis maailma kuuenda reketi Garbine Muguruza vastu avaseti kiirelt kaotanud Kontaveit alustas Maria Šarapova vastu sootuks jõulisemalt ning hoidis oma servi kuni seitsmenda geimini, milles 30-aastane venelanna murdis. Šarapova võitis ka järgmised kaks geimi ning avaseti 6:3. 35 minutit kestnud setis lõi Šarapova neli serviässa Kontaveidi ühe vastu, eestlanna tegi viis sundimata viga venelanna nelja vastu.
Teises setis kaotas Kontaveit kaks servigeimi järjest, sai ühe ka Šarapovalt, aga jäi taha 2:5. Selg-vastu-seina olukorras suutis ta aga kaks geimi järjest võita. Seejuures pikale veninud üheksandas geimis realiseeris ta viienda murdepalli. Järgnevat geimi mängiti samuti kaua, aga Šarapova võitis selle esimeselt murdepallilt, mis oli ühtlasi ka matšpall.
"Kindlasti andsid eelmised mängud kindlust juurde," lausus Kontaveit pärast matši ERR-ile. "Ma tundsin end täna väljakul väga hästi. Ma püüdsin enda asjadele keskenduda ja mitte tähelepanu pöörata kõrvalisele."
"Vastane mängis väga hästi ja tähtsadel hetkel õnnestus tal servitõrjeid väga hästi mängida. Enda mänguga jäin küll rahule," jätkas Eesti esinumber. "Tasavägised geimid olid kõik. 5:4 pealt ka minu servist edu sees ja tasavägine geim. Mu paar esimest servi ei läinud sisse, tema sai initsiatiivi ja mängis otsustavatel hetkedel väga hästi."
Statistika (Kontaveit - Šarapova):
Esimese servi õnnestumise % 53 - 59
Ässad 4 - 4
Topeltvead 1 - 2
Äralöögid 14 - 25
Sundimata vead 10 - 12
Murdepallid 2/8 - 5/6
Kogupunktid 49 - 66
Hetki mängust:
Wonderful backhand by Kontaveit! ???????? #PTGP2017 pic.twitter.com/GznCgWkRP4
— WTA (@WTA) April 28, 2017
Kontaveit finds the line! #PTGP2017 pic.twitter.com/WGZ1XjPpkz
— WTA (@WTA) April 28, 2017
. @MariaSharapova wraps up the first set 6-3 with a lovely backhand down the line! #PTGP2017 pic.twitter.com/95pe2v9gDR
— WTA (@WTA) April 28, 2017
. @MariaSharapova is moving through the gears! #PTGP2017 pic.twitter.com/eshANwZGrr
— WTA (@WTA) April 28, 2017
Kontaveit is still fighting hard! #PTGP2017 pic.twitter.com/5YwPUugieg
— WTA (@WTA) April 28, 2017
What a way for @MariaSharapova to bring up match point! #PTGP2017 pic.twitter.com/S3zrdKbrKx
— WTA (@WTA) April 28, 2017
. @MariaSharapova is first through to @PorscheTennis Semifinals!
Ousts Kontaveit 6-3, 6-4! pic.twitter.com/3AZKLwOyQX
— WTA (@WTA) April 28, 2017
Enne mängu:
21-aastane eestlanna alistas 776 000 euro suuruse auhinnafondiga turniiri kvalifikatsiooni avaringis ukrainlanna Katerina Bondarenko (WTA 94.) 7:5, 6:3, teises kvalifikatsiooniringis oli ta 6:3, 6:4 üle Saksamaa tennisistist Antonia Lottnerist (WTA 175.). Põhitabelisse viis Kontaveidi 6:3, 6:7 (0), 6:1 võit tšehhitari Lucie Hradecka üle.
Põhitabeli avaringis mängis turniiri järel karjääri parimale WTA tabeli positsioonile tõusev eestlanna maailma edetabeli 34. reketi, horvaatlanna Ana Konjuhi vastu ning alistas ta 7:6 (5), 6:4, teises ringis läks Kontaveit vastamisi maailma kuuenda reketi Garbine Muguruzaga ning võttis kaks tundi ja 15 minutit kestnud kohtumise järel 2:6, 7:6 (1), 6:1 võidu. Kontaveidi jaoks oli see esimene kord alistada maailma esikümnesse kuuluv tennisist.
Meldooniumi tarvitamise eest 15-kuulise võistluskeelu saanud endine maailma esireket Maria Šarapova naasis tenniseväljakutele 7:5, 6:3 võiduga itaallanna Roberta Vinci üle. Seejärel alistas 30-aastane venelanna teises ringis kaasmaalanna Ekaterina Makarova (WTA 43.) 7:5, 6:1.
Omavahel pole Kontaveit ja Šarapova varem kohtunud, Stuttgardis on nende mäng täna kavas peaväljaku esimese kohtumisena. Matši võitja läheb poolfinaalis vastamisi prantslanna Kristina Mladenovici ja hispaanlanna Carla Suarez Navarro vahelise kohtumise võitjaga. | VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teises ringis maailma kuuenda reketi Garbine Muguruza vastu avaseti kiirelt kaotanud Kontaveit alustas Maria Šarapova vastu sootuks jõulisemalt ning hoidis oma servi kuni seitsmenda geimini, milles 30-aastane venelanna murdis. Šarapova võitis ka järgmised kaks geimi ning avaseti 6:3. 35 minutit kestnud setis lõi Šarapova neli serviässa Kontaveidi ühe vastu, eestlanna tegi viis sundimata viga venelanna nelja vastu.
Teises setis kaotas Kontaveit kaks servigeimi järjest, sai ühe ka Šarapovalt, aga jäi taha 2:5. Selg-vastu-seina olukorras suutis ta aga kaks geimi järjest võita. Seejuures pikale veninud üheksandas geimis realiseeris ta viienda murdepalli. Järgnevat geimi mängiti samuti kaua, aga Šarapova võitis selle esimeselt murdepallilt, mis oli ühtlasi ka matšpall.
"Kindlasti andsid eelmised mängud kindlust juurde," lausus Kontaveit pärast matši ERR-ile. "Ma tundsin end täna väljakul väga hästi. Ma püüdsin enda asjadele keskenduda ja mitte tähelepanu pöörata kõrvalisele."
"Vastane mängis väga hästi ja tähtsadel hetkel õnnestus tal servitõrjeid väga hästi mängida. Enda mänguga jäin küll rahule," jätkas Eesti esinumber. "Tasavägised geimid olid kõik. 5:4 pealt ka minu servist edu sees ja tasavägine geim. Mu paar esimest servi ei läinud sisse, tema sai initsiatiivi ja mängis otsustavatel hetkedel väga hästi."
Statistika (Kontaveit - Šarapova):
Esimese servi õnnestumise % 53 - 59
Ässad 4 - 4
Topeltvead 1 - 2
Äralöögid 14 - 25
Sundimata vead 10 - 12
Murdepallid 2/8 - 5/6
Kogupunktid 49 - 66
Hetki mängust:
Wonderful backhand by Kontaveit! ???????? #PTGP2017 pic.twitter.com/GznCgWkRP4
— WTA (@WTA) April 28, 2017
Kontaveit finds the line! #PTGP2017 pic.twitter.com/WGZ1XjPpkz
— WTA (@WTA) April 28, 2017
. @MariaSharapova wraps up the first set 6-3 with a lovely backhand down the line! #PTGP2017 pic.twitter.com/95pe2v9gDR
— WTA (@WTA) April 28, 2017
. @MariaSharapova is moving through the gears! #PTGP2017 pic.twitter.com/eshANwZGrr
— WTA (@WTA) April 28, 2017
Kontaveit is still fighting hard! #PTGP2017 pic.twitter.com/5YwPUugieg
— WTA (@WTA) April 28, 2017
What a way for @MariaSharapova to bring up match point! #PTGP2017 pic.twitter.com/S3zrdKbrKx
— WTA (@WTA) April 28, 2017
. @MariaSharapova is first through to @PorscheTennis Semifinals!
Ousts Kontaveit 6-3, 6-4! pic.twitter.com/3AZKLwOyQX
— WTA (@WTA) April 28, 2017
Enne mängu:
21-aastane eestlanna alistas 776 000 euro suuruse auhinnafondiga turniiri kvalifikatsiooni avaringis ukrainlanna Katerina Bondarenko (WTA 94.) 7:5, 6:3, teises kvalifikatsiooniringis oli ta 6:3, 6:4 üle Saksamaa tennisistist Antonia Lottnerist (WTA 175.). Põhitabelisse viis Kontaveidi 6:3, 6:7 (0), 6:1 võit tšehhitari Lucie Hradecka üle.
Põhitabeli avaringis mängis turniiri järel karjääri parimale WTA tabeli positsioonile tõusev eestlanna maailma edetabeli 34. reketi, horvaatlanna Ana Konjuhi vastu ning alistas ta 7:6 (5), 6:4, teises ringis läks Kontaveit vastamisi maailma kuuenda reketi Garbine Muguruzaga ning võttis kaks tundi ja 15 minutit kestnud kohtumise järel 2:6, 7:6 (1), 6:1 võidu. Kontaveidi jaoks oli see esimene kord alistada maailma esikümnesse kuuluv tennisist.
Meldooniumi tarvitamise eest 15-kuulise võistluskeelu saanud endine maailma esireket Maria Šarapova naasis tenniseväljakutele 7:5, 6:3 võiduga itaallanna Roberta Vinci üle. Seejärel alistas 30-aastane venelanna teises ringis kaasmaalanna Ekaterina Makarova (WTA 43.) 7:5, 6:1.
Omavahel pole Kontaveit ja Šarapova varem kohtunud, Stuttgardis on nende mäng täna kavas peaväljaku esimese kohtumisena. Matši võitja läheb poolfinaalis vastamisi prantslanna Kristina Mladenovici ja hispaanlanna Carla Suarez Navarro vahelise kohtumise võitjaga.
### Response:
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avakohtumises Kehra/Horizon Pulp&Paperile selgelt alla jäänud Viimsi/Tööriistamarket näitas kodusaalis tunduvalt paremat mängu. Normaalaja lõpus oldi korduvalt ka eduseisus, kuid Jorma Käsperi ja Mikita Yermashevichi tabamused viisid Kehra võidu lävele. Siim Pinnoneni karistusvise viis mängu aga lisaajale.
Lisaaega domineeris Kehra täielikult. Eriti hätta jäi Viimsi/Tööriistamarket Dmytro Yankovskyiga, kes viskas lisaajal koguni kuus väravat.
Yankovskyi oligi 12 tabamusega lõpuks kohtumise resultatiivseim. Marko Slastinovski viskas Kehra kasuks 8 väravat. Viimsi/Tööriistamarketi resultatiivseimad olid Siim Pinnonen 10 ja Aleksander Oganezov 8 väravaga.
Teises poolfinaalis juhib Põlva Serviti Viljandi HC vastu üks-null. | HC Kehra jõudis finaalist ühe võidu kaugusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avakohtumises Kehra/Horizon Pulp&Paperile selgelt alla jäänud Viimsi/Tööriistamarket näitas kodusaalis tunduvalt paremat mängu. Normaalaja lõpus oldi korduvalt ka eduseisus, kuid Jorma Käsperi ja Mikita Yermashevichi tabamused viisid Kehra võidu lävele. Siim Pinnoneni karistusvise viis mängu aga lisaajale.
Lisaaega domineeris Kehra täielikult. Eriti hätta jäi Viimsi/Tööriistamarket Dmytro Yankovskyiga, kes viskas lisaajal koguni kuus väravat.
Yankovskyi oligi 12 tabamusega lõpuks kohtumise resultatiivseim. Marko Slastinovski viskas Kehra kasuks 8 väravat. Viimsi/Tööriistamarketi resultatiivseimad olid Siim Pinnonen 10 ja Aleksander Oganezov 8 väravaga.
Teises poolfinaalis juhib Põlva Serviti Viljandi HC vastu üks-null.
### Response:
HC Kehra jõudis finaalist ühe võidu kaugusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maakohus mõistis 31-aastase Risto süüdi teisele inimesele valu tekitanud kehalises väärkohtlemises, mis oli toime pandud lähisuhtes ning korduvalt, teatas kohtute pressiesindaja
Kohus mõistis varem vägivallakuritegude, varguse, vägistamise ja röövi eest karistatud Ristole karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Kuna asi lahenes lühimenetluses, vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks aasta ja kaheksa kuud vangistust. Lisaks pööras kohus täitmisele maakohtu mehele mullu mõistetud ärakandmata karistuse ning mõistis Ristole liitkaristuseks kaks aastat, seitse kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust.
Kohus otsustas süüdimõistetu suhtes valida tõkendiks vahistamise ning Risto võeti vahi alla koheselt otsuse kuulutamise järel kohtusaalis.
Süüdimõistetult mõisteti menetluskuludena välja sundraha 705 eurot.
Süüdistuse kohaselt pani Risto mullu ööl vastu 30. oktoobrit Pärnu linnas tüli käigus temaga lähisuhtes oleva elukaaslase suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Ta tõstis kõnnitee äärekivil istuva kannatanu juustest kinni hoides tema pea, lüües teda korduvalt näkku ja pähe. Naine kukkus löökidest selili kõnniteele. Seejärel lõi Risto naise pead vastu puidust lippaeda ning põlvega pea piirkonda. Pärast seda lõi Risto käega kannatanut korduvalt pea kukla piirkonda ning vähemalt kahel korral põlvega näo piirkonda. Pärast seda, kui kannatanu Risto käsul põlvitas, lõi Risto kannatanut jalaga pea piirkonda.
Naine sai peksmisest tervisekahjustusi. Peksmise ajal oli Risto alkoholijoobes.
Politsei pidas mehe kinni samal ööl, kuid ta vabastati hommikul.
Kohus leidis, et vägivalla kuriteo eest korduvalt karistatule tuleb kinnistada keelunormi kehtivust reaalse vangistusega. Sellise korduva jõhkra teo eest on vangistus vältimatu ka juhul, kui hiljem on tekkinud mõni kergendav asjaolu, mis vangistuse pikkust iseenesest vähendas.
Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul. | Kohus saatis elukaaslase kallal vägivallatsenud mehe vanglasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maakohus mõistis 31-aastase Risto süüdi teisele inimesele valu tekitanud kehalises väärkohtlemises, mis oli toime pandud lähisuhtes ning korduvalt, teatas kohtute pressiesindaja
Kohus mõistis varem vägivallakuritegude, varguse, vägistamise ja röövi eest karistatud Ristole karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Kuna asi lahenes lühimenetluses, vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks aasta ja kaheksa kuud vangistust. Lisaks pööras kohus täitmisele maakohtu mehele mullu mõistetud ärakandmata karistuse ning mõistis Ristole liitkaristuseks kaks aastat, seitse kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust.
Kohus otsustas süüdimõistetu suhtes valida tõkendiks vahistamise ning Risto võeti vahi alla koheselt otsuse kuulutamise järel kohtusaalis.
Süüdimõistetult mõisteti menetluskuludena välja sundraha 705 eurot.
Süüdistuse kohaselt pani Risto mullu ööl vastu 30. oktoobrit Pärnu linnas tüli käigus temaga lähisuhtes oleva elukaaslase suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Ta tõstis kõnnitee äärekivil istuva kannatanu juustest kinni hoides tema pea, lüües teda korduvalt näkku ja pähe. Naine kukkus löökidest selili kõnniteele. Seejärel lõi Risto naise pead vastu puidust lippaeda ning põlvega pea piirkonda. Pärast seda lõi Risto käega kannatanut korduvalt pea kukla piirkonda ning vähemalt kahel korral põlvega näo piirkonda. Pärast seda, kui kannatanu Risto käsul põlvitas, lõi Risto kannatanut jalaga pea piirkonda.
Naine sai peksmisest tervisekahjustusi. Peksmise ajal oli Risto alkoholijoobes.
Politsei pidas mehe kinni samal ööl, kuid ta vabastati hommikul.
Kohus leidis, et vägivalla kuriteo eest korduvalt karistatule tuleb kinnistada keelunormi kehtivust reaalse vangistusega. Sellise korduva jõhkra teo eest on vangistus vältimatu ka juhul, kui hiljem on tekkinud mõni kergendav asjaolu, mis vangistuse pikkust iseenesest vähendas.
Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
### Response:
Kohus saatis elukaaslase kallal vägivallatsenud mehe vanglasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks väravat viskas Eesti kasuks kogenud ründaja Andrei Makrov, kes viis avakolmandikul meie meeskonna juhtima ja jäi ka viimasel kolmandikul võidutabamuse autoriks. Ühe värava lisasid teisel perioodil Robert Rooba ja Aleksei Sibirtsev.
Turniiri kolme kaotusega alustanud Eesti teenis nüüd esimese võidu, sama bilanss on ka horvaatidel. Turniiri viimases mängus läheb Eesti laupäeval vastamisi seni kõik kolm kohtumist kaotanud Hollandiga. | Eesti jäähokikoondis avas MM-il võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks väravat viskas Eesti kasuks kogenud ründaja Andrei Makrov, kes viis avakolmandikul meie meeskonna juhtima ja jäi ka viimasel kolmandikul võidutabamuse autoriks. Ühe värava lisasid teisel perioodil Robert Rooba ja Aleksei Sibirtsev.
Turniiri kolme kaotusega alustanud Eesti teenis nüüd esimese võidu, sama bilanss on ka horvaatidel. Turniiri viimases mängus läheb Eesti laupäeval vastamisi seni kõik kolm kohtumist kaotanud Hollandiga.
### Response:
Eesti jäähokikoondis avas MM-il võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul ei olnud hommikul esimesel katsel kõige parem enesetunne," lausus Tänak võistkonna pressiteate vahendusel.
"Me alustasime liiga pehme seadistusega, kuid tegime teise katse [SS3] eel suure muudatuse ja asi muutus kohe palju paremaks. Kolmandal katsel [SS4] me väga kõvasti surunud, aga aeg ei olnud sellegipoolest paha."
"Pjedestaalikohtade eest käib kõva võitlus ja peame tegutsema targalt," jätkas eestlane. "Seal väljas on karmid olud ja pärastlõunal läheb veel raskemaks, nii et peame seda joont hoidma."
Kõige kiiremat minekut näitab Argentina teedel Elfyn Evans, kes võitis ennelõunal lausa neli kiiruskatset järjest. "Hommik on olnud meie jaoks tõeliselt hea ja minu kõige parem võistluse algus," sõnas Evans.
"Kõik ei ole läinud sajaprotsendiliselt korda, kuid oleme heas seisus ja kõik on töötanud hästi. See annab kindlasti enesekindlust ja püüame pärastlõunal hoogu säilitada." | Ott Tänak: pärastlõunal lähevad olud veel raskemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul ei olnud hommikul esimesel katsel kõige parem enesetunne," lausus Tänak võistkonna pressiteate vahendusel.
"Me alustasime liiga pehme seadistusega, kuid tegime teise katse [SS3] eel suure muudatuse ja asi muutus kohe palju paremaks. Kolmandal katsel [SS4] me väga kõvasti surunud, aga aeg ei olnud sellegipoolest paha."
"Pjedestaalikohtade eest käib kõva võitlus ja peame tegutsema targalt," jätkas eestlane. "Seal väljas on karmid olud ja pärastlõunal läheb veel raskemaks, nii et peame seda joont hoidma."
Kõige kiiremat minekut näitab Argentina teedel Elfyn Evans, kes võitis ennelõunal lausa neli kiiruskatset järjest. "Hommik on olnud meie jaoks tõeliselt hea ja minu kõige parem võistluse algus," sõnas Evans.
"Kõik ei ole läinud sajaprotsendiliselt korda, kuid oleme heas seisus ja kõik on töötanud hästi. See annab kindlasti enesekindlust ja püüame pärastlõunal hoogu säilitada."
### Response:
Ott Tänak: pärastlõunal lähevad olud veel raskemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses mängus kaotati võõrsil FH Hafnarfjördurile 27:28, teises kodus 25:28 ja eile kolmandas jälle võõrsil 19:23. Eestlane viskas neis kohtumistes vastavalt kaks, kaheksa ja viis väravat. Neist teises ja kolmandas oli ta oma meeskonna resultatiivseim.
Põhiturniiril jäi nende kahe meeskonna omavaheliseks bilansiks 1-1-1. Esimese mängu Afturelding kodus võitis 27:26, järgmine mängiti võõrsil viiki 23:23 ja kolmas kaotati võõrsil hilisemale põhiturniiri võitjale 26:30. | Pinnoneni klubi ei saanud poolfinaalis ühtki võitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses mängus kaotati võõrsil FH Hafnarfjördurile 27:28, teises kodus 25:28 ja eile kolmandas jälle võõrsil 19:23. Eestlane viskas neis kohtumistes vastavalt kaks, kaheksa ja viis väravat. Neist teises ja kolmandas oli ta oma meeskonna resultatiivseim.
Põhiturniiril jäi nende kahe meeskonna omavaheliseks bilansiks 1-1-1. Esimese mängu Afturelding kodus võitis 27:26, järgmine mängiti võõrsil viiki 23:23 ja kolmas kaotati võõrsil hilisemale põhiturniiri võitjale 26:30.
### Response:
Pinnoneni klubi ei saanud poolfinaalis ühtki võitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui eelmisel aastal võeti tennisistidelt pisut alla 5000 proovi, siis nüüdsest on ATP, ITF-i, WTA, Grand Slam'i nõukogu eesmärgiks teha aastas 8000 dopingustesti. Senisest rohkem plaanitakse võtta nii vere- kui ka uriiniproove, samuti proove nii võistlustelt kui võistlusväliselt.
Kuni 50% tippmängijate proove säilitatakse pikemaks perioodiks, et neid hiljem vajadusel täiustatud meetoditega uurida ning umbes 250 sportlast lülitatakse bioloogilise passi programmi.
Mullu talvel tabas tennisemaailma suur dopinguskandaal, kui vahele jäi endine maailma esireket ja mitmekordne Suure Slämmi turniiride võitja Maria Šarapova, kes nüüdseks on juba areenile naasnud. | Tennisemaailmas võetakse dopingut puudutav senisest tõsisema jälgimise alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui eelmisel aastal võeti tennisistidelt pisut alla 5000 proovi, siis nüüdsest on ATP, ITF-i, WTA, Grand Slam'i nõukogu eesmärgiks teha aastas 8000 dopingustesti. Senisest rohkem plaanitakse võtta nii vere- kui ka uriiniproove, samuti proove nii võistlustelt kui võistlusväliselt.
Kuni 50% tippmängijate proove säilitatakse pikemaks perioodiks, et neid hiljem vajadusel täiustatud meetoditega uurida ning umbes 250 sportlast lülitatakse bioloogilise passi programmi.
Mullu talvel tabas tennisemaailma suur dopinguskandaal, kui vahele jäi endine maailma esireket ja mitmekordne Suure Slämmi turniiride võitja Maria Šarapova, kes nüüdseks on juba areenile naasnud.
### Response:
Tennisemaailmas võetakse dopingut puudutav senisest tõsisema jälgimise alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üldarvestuses midagi ei muutunud: liidrisärk jäi itaallase Fabio Felline (Trek - Segafredo) selga. Kaheksa sekundiga kaotavad talle sakslane Maximilian Schachmann (Quick-Step Floors) ja hispaanlane Jesus Herrada (Movistar).
Mõlemad velotuuril osalevad eestlased lõpetasid täna peagrupis ja said võitjaga sama aja: Tanel Kangert (Astana) oli 73. ja Rein Taaramäe (Katjuša) 109. Kokkuvõttes on Kangert 39. (+0.29) ja Taaramäe 72. (+2.14).
Romandia velotuuril sõidetakse veel kaks etappi, neist homne on märksa mägisema profiiliga kui tänane ja esimese kategooria finišitõusuga. Pühapäeval lõpetab velotuuri individuaalne eraldistardist sõit. | Romandia velotuuri 3. etapil võidutses Rio olümpiakuld, eestlased peagrupis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldarvestuses midagi ei muutunud: liidrisärk jäi itaallase Fabio Felline (Trek - Segafredo) selga. Kaheksa sekundiga kaotavad talle sakslane Maximilian Schachmann (Quick-Step Floors) ja hispaanlane Jesus Herrada (Movistar).
Mõlemad velotuuril osalevad eestlased lõpetasid täna peagrupis ja said võitjaga sama aja: Tanel Kangert (Astana) oli 73. ja Rein Taaramäe (Katjuša) 109. Kokkuvõttes on Kangert 39. (+0.29) ja Taaramäe 72. (+2.14).
Romandia velotuuril sõidetakse veel kaks etappi, neist homne on märksa mägisema profiiliga kui tänane ja esimese kategooria finišitõusuga. Pühapäeval lõpetab velotuuri individuaalne eraldistardist sõit.
### Response:
Romandia velotuuri 3. etapil võidutses Rio olümpiakuld, eestlased peagrupis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mario Paiste oli 25 punktiga võitjate parim. Tõnis Peil viskas 19, Siim-Markus Post 16 ja Karl-Johan Lips 14 silma. Külaliste edukaimad olid Margus Klementsov (18 punkti, kaheksa lauapalli, seitse resultatiivset söötu) ja Mirko Laanisto (17 silma). | Rakvere Tarvas jäi kõrgliigasse püsima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mario Paiste oli 25 punktiga võitjate parim. Tõnis Peil viskas 19, Siim-Markus Post 16 ja Karl-Johan Lips 14 silma. Külaliste edukaimad olid Margus Klementsov (18 punkti, kaheksa lauapalli, seitse resultatiivset söötu) ja Mirko Laanisto (17 silma).
### Response:
Rakvere Tarvas jäi kõrgliigasse püsima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa võrkpall pole 28-aastase nurgaründaja midagi uut, sest aastatel 2015-2016 esindas ta Rennes'i meeskonda. Möödunud hooajal mängis Rakverest pärit mängumees aga Austria meistermeeskonnas Innsbrucki Hypo Tirolis.
Juhkami sõnul oli tal soov ennast kõrgemas seltskonnas proovile panna ja järgmisel hooajal šanss avanebki. "Et ma eelmisel aastal valisin Prantsusmaal Pro B meeskonna ja osalt see, mis ma sel aastal Innsbruckis tegin, sillutas teed selleks, et leida endale uus ja parem klubi. Usun, et sain sellega hakkama," sõnas ta teisipäeval Vikerraadiole.
Tänavu Prantsusmaa esiliiga võitnud Tourcoing kogus esiliiga põhihooajal 20-st mängust 17 võitu ja edestas teiseks tulnud Nancy'd nelja punktiga. Mehe endine meeskond Rennes oli 44 silmaga kolmas. | Selgus tugevama tiimi leidnud Martti Juhkami uus klubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa võrkpall pole 28-aastase nurgaründaja midagi uut, sest aastatel 2015-2016 esindas ta Rennes'i meeskonda. Möödunud hooajal mängis Rakverest pärit mängumees aga Austria meistermeeskonnas Innsbrucki Hypo Tirolis.
Juhkami sõnul oli tal soov ennast kõrgemas seltskonnas proovile panna ja järgmisel hooajal šanss avanebki. "Et ma eelmisel aastal valisin Prantsusmaal Pro B meeskonna ja osalt see, mis ma sel aastal Innsbruckis tegin, sillutas teed selleks, et leida endale uus ja parem klubi. Usun, et sain sellega hakkama," sõnas ta teisipäeval Vikerraadiole.
Tänavu Prantsusmaa esiliiga võitnud Tourcoing kogus esiliiga põhihooajal 20-st mängust 17 võitu ja edestas teiseks tulnud Nancy'd nelja punktiga. Mehe endine meeskond Rennes oli 44 silmaga kolmas.
### Response:
Selgus tugevama tiimi leidnud Martti Juhkami uus klubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Matšieelsel pressikonverentsil küsiti Rumeenia esinumbrilt Simona Halepilt, kuidas ta kommenteerib Williamsi lapseootust, samal ajal sosistas Rumeenia kapten Nastase ühele teisele mängijale: "Vaatame, mis värvi tema laps tuleb. Piimašokolaadi?" Teatavasti on Williams mustanahaline, tema kihlatu Alexis Ohanian aga valgenahaline.
"Pressikonverentsil küsiti mult arvamust Serena raseduse kohta. Ma sain sellest esimest korda teada ja minu reaktsioon oli spontaanne," kommenteeris Nastase ja lisas, et Williams on üks aegade parimaid mängijaid ja ta teab, kui palju ameeriklanna on edu saavutamiseks vaeva näinud.
Lisaks pressikonverentsil juhtunule sai Nastase ka kriitikat oma käitumise pärast mänguväljaku äärel, kus ta sõimas inetult vastaste mängijat Johanna Kontat ja Suurbritannia kaptenit Anne Keothavongi. "Ma ei taha oma sõnu õigustada, kuid soovin kinnitada, et selle taga oli minu suur soov kaitsta Rumeenia naiskonna ja Rumeenia tennise huve," põhjendas Nastase.
Rumeenia võitis matši mängudega kolm-kaks, aga Nastase sai rahvusvaheliselt tenniseliidult karistada. Rumeenlane põhjendas enesest väljaminekut sellega, et tennis on tema elu, aga ta tundis, kuidas see tema käest ära libiseb.
Vabandusest hoolimata leidis Nastase jätkuvalt vigu ka Konta käitumises. "Johanna Konta ei oleks tohtinud pukikohtunikuga rääkida, see on võistkonna kapteni ülesanne," jätkas ta. "Ma nõudsin temalt tsiviliseeritud moel põhjendust, kuid ta saatis mu tribüünile, kus ma jäin kapteni tiitlist ilma. Pärast seda katkestas kohtunik mängu. Ma ei mõista, miks mäng katkestati." | Nastase: ma ei taha oma sõnu õigustada, kuid soovisin Rumeeniat kaitsta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Matšieelsel pressikonverentsil küsiti Rumeenia esinumbrilt Simona Halepilt, kuidas ta kommenteerib Williamsi lapseootust, samal ajal sosistas Rumeenia kapten Nastase ühele teisele mängijale: "Vaatame, mis värvi tema laps tuleb. Piimašokolaadi?" Teatavasti on Williams mustanahaline, tema kihlatu Alexis Ohanian aga valgenahaline.
"Pressikonverentsil küsiti mult arvamust Serena raseduse kohta. Ma sain sellest esimest korda teada ja minu reaktsioon oli spontaanne," kommenteeris Nastase ja lisas, et Williams on üks aegade parimaid mängijaid ja ta teab, kui palju ameeriklanna on edu saavutamiseks vaeva näinud.
Lisaks pressikonverentsil juhtunule sai Nastase ka kriitikat oma käitumise pärast mänguväljaku äärel, kus ta sõimas inetult vastaste mängijat Johanna Kontat ja Suurbritannia kaptenit Anne Keothavongi. "Ma ei taha oma sõnu õigustada, kuid soovin kinnitada, et selle taga oli minu suur soov kaitsta Rumeenia naiskonna ja Rumeenia tennise huve," põhjendas Nastase.
Rumeenia võitis matši mängudega kolm-kaks, aga Nastase sai rahvusvaheliselt tenniseliidult karistada. Rumeenlane põhjendas enesest väljaminekut sellega, et tennis on tema elu, aga ta tundis, kuidas see tema käest ära libiseb.
Vabandusest hoolimata leidis Nastase jätkuvalt vigu ka Konta käitumises. "Johanna Konta ei oleks tohtinud pukikohtunikuga rääkida, see on võistkonna kapteni ülesanne," jätkas ta. "Ma nõudsin temalt tsiviliseeritud moel põhjendust, kuid ta saatis mu tribüünile, kus ma jäin kapteni tiitlist ilma. Pärast seda katkestas kohtunik mängu. Ma ei mõista, miks mäng katkestati."
### Response:
Nastase: ma ei taha oma sõnu õigustada, kuid soovisin Rumeeniat kaitsta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige suuremad, kasumlikumad ja suurema käibega riigiettevõtted on seotud elektritootmise ja -jaotamise ning taristuga: Eesti Energia järel on soliidsemate tulemustega Elering ja Tallinna Sadam. Hästi läheb ka Riigi Kinnisvaral.
Samas on ka kõige suuremad laenud kaelas just Eesti Energial, Eleringil, Tallinna Sadamal ja Riigi Kinnisvaral.
Kõige kahjumlikumad riigiettevõtted on aga Nordic Aviation Group (Nordica), Eesti Raudtee, Eesti Liinirongid (Elron), Hoolekandeteenused. Seejuures oli Elron aasta varem väikeses plussis, ent möödunud aastal kukkus miinusesse.
Suurima töötajate arvuga on taas Eesti Energia, kellel aastaga on töötajate arvu küll väikese kukkumise teinud. Töötajate arvult järgnevad Eesti Post, Hoolekandeteenused ja Eesti Raudtee.
Kõige tublimat omakapitali tootlust näitasid üles Eesti Loto, Lennuliiklusteenindus, Tallinna Sadam ja Eesti Energia.
Kõige enam dividende maksid omanikule ehk riigile Tallinna Sadam, Elering, Lennuliiklusteenindus ja Eesti Loto.
Aastaga on riigiettevõtete varade maht kasvanud (kuus protsenti), samuti on paranenud kasumlikkus (87 protsenti) ja omakapitali tootlus (kolm protsenti), kukkunud on käive (kaks protsenti), dividendid (27 protsenti) ja töötajate arv (kuus protsenti). Riigiettevõtete töötajate palk on aastaga samuti pisut tõusnud (kaks protsenti), kerkides keskmiselt 1307-eurose brutopalgani.
Graafiku andmete interaktiivseks kuvamiseks vajutage ringikujulist nuppu graafiku keskel. | Riigiettevõtete TOP: suurimad kasumiteenijad, käibetegijad, kahjumikuhjajad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige suuremad, kasumlikumad ja suurema käibega riigiettevõtted on seotud elektritootmise ja -jaotamise ning taristuga: Eesti Energia järel on soliidsemate tulemustega Elering ja Tallinna Sadam. Hästi läheb ka Riigi Kinnisvaral.
Samas on ka kõige suuremad laenud kaelas just Eesti Energial, Eleringil, Tallinna Sadamal ja Riigi Kinnisvaral.
Kõige kahjumlikumad riigiettevõtted on aga Nordic Aviation Group (Nordica), Eesti Raudtee, Eesti Liinirongid (Elron), Hoolekandeteenused. Seejuures oli Elron aasta varem väikeses plussis, ent möödunud aastal kukkus miinusesse.
Suurima töötajate arvuga on taas Eesti Energia, kellel aastaga on töötajate arvu küll väikese kukkumise teinud. Töötajate arvult järgnevad Eesti Post, Hoolekandeteenused ja Eesti Raudtee.
Kõige tublimat omakapitali tootlust näitasid üles Eesti Loto, Lennuliiklusteenindus, Tallinna Sadam ja Eesti Energia.
Kõige enam dividende maksid omanikule ehk riigile Tallinna Sadam, Elering, Lennuliiklusteenindus ja Eesti Loto.
Aastaga on riigiettevõtete varade maht kasvanud (kuus protsenti), samuti on paranenud kasumlikkus (87 protsenti) ja omakapitali tootlus (kolm protsenti), kukkunud on käive (kaks protsenti), dividendid (27 protsenti) ja töötajate arv (kuus protsenti). Riigiettevõtete töötajate palk on aastaga samuti pisut tõusnud (kaks protsenti), kerkides keskmiselt 1307-eurose brutopalgani.
Graafiku andmete interaktiivseks kuvamiseks vajutage ringikujulist nuppu graafiku keskel.
### Response:
Riigiettevõtete TOP: suurimad kasumiteenijad, käibetegijad, kahjumikuhjajad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kavandatava keelu kohaselt ei tohi enam alkoholi juua Antalya parkides ja tänavatel. Võimude kinnitusel on otsuse motiiviks ennetada avalikes kohtades "häirivat käitumist", vahendas Yle.
Otsus pälvis aga koheselt kriitikat. Näiteks suurima opositsioonierakonna ehk Vabariikliku Rahvapartei (CHP) esindaja Ümit Uysal teatas, et alkoholipiirangud Türgi turismisektori pealinnas on "mõistusevastased".
Antalya linnapea Menderes Türel aga selgitas, et kavandatavaid muudatusi on valesti tõlgendatud. "Alkoholi tarbimist ei keelata täielikult, vaid ainult siis, kui see segab ümbritsevat keskkonda," märkis ta.
See, kuidas ja kui tähelepanelikult keeldu rakendama hakatakse, pole veel selgitatud.
Suhtumine alkoholi on üks neist teemadest, mis lõhestab Türgi sekulaarset elanikkonda ja usklikuma meelsusega kodanikke. Võimuerakonna Õigluse ja Arengu Partei (AKP) valitsusjala on alkoholi tarbimise ja müügi kohta kehtestatud varasema perioodiga võrreldes ka muid piiranguid.
Näiteks eelmisel aastatel tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning eeldatavalt tõstab see alkoholi hinda kolm kuni kuus protsendipunkti.
Aastal 2013. kehtestati reegel, et alkoholi tohib müüa hommikul kella kuuest õhtul kella kümneni. Samuti keelati ära alkoholi reklaamimine baarides, poodides ja ajalehtedes.
Nimetatud muudatused mõjutasid oluliselt mõnede ettevõtete tööd. Näiteks paljud Istanbuli väikepoed olid sunnitud uksed sulgema, sest seni teenisid nad muuhulgas selle pealt, et rajasid poodide ette väikseid väliterrasse. Samuti kurdavad kohalikud sekulaarse taustaga noored, et praeguseks on Taksimi väljaku varem palju kirevam olnud ööelu välja suremas.
Sekulaarsed kodanikud kardavad, et nende eluviis on ohu all ka laiemalt, sest president Recep Tayyip Erdogan on teatanud, et soovib Türgile kasvatada konservatiivset noorsugu. Seetõttu kardetakse, et alkoholi piiramist puudutavad seadused hakkavad õigustama negatiivset suhtumist ja isegi rünnakuid sekulaarset elu elavate inimeste vastu. | Türgis tahavad Antalya võimud alkoholi tarbimist piirata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kavandatava keelu kohaselt ei tohi enam alkoholi juua Antalya parkides ja tänavatel. Võimude kinnitusel on otsuse motiiviks ennetada avalikes kohtades "häirivat käitumist", vahendas Yle.
Otsus pälvis aga koheselt kriitikat. Näiteks suurima opositsioonierakonna ehk Vabariikliku Rahvapartei (CHP) esindaja Ümit Uysal teatas, et alkoholipiirangud Türgi turismisektori pealinnas on "mõistusevastased".
Antalya linnapea Menderes Türel aga selgitas, et kavandatavaid muudatusi on valesti tõlgendatud. "Alkoholi tarbimist ei keelata täielikult, vaid ainult siis, kui see segab ümbritsevat keskkonda," märkis ta.
See, kuidas ja kui tähelepanelikult keeldu rakendama hakatakse, pole veel selgitatud.
Suhtumine alkoholi on üks neist teemadest, mis lõhestab Türgi sekulaarset elanikkonda ja usklikuma meelsusega kodanikke. Võimuerakonna Õigluse ja Arengu Partei (AKP) valitsusjala on alkoholi tarbimise ja müügi kohta kehtestatud varasema perioodiga võrreldes ka muid piiranguid.
Näiteks eelmisel aastatel tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning eeldatavalt tõstab see alkoholi hinda kolm kuni kuus protsendipunkti.
Aastal 2013. kehtestati reegel, et alkoholi tohib müüa hommikul kella kuuest õhtul kella kümneni. Samuti keelati ära alkoholi reklaamimine baarides, poodides ja ajalehtedes.
Nimetatud muudatused mõjutasid oluliselt mõnede ettevõtete tööd. Näiteks paljud Istanbuli väikepoed olid sunnitud uksed sulgema, sest seni teenisid nad muuhulgas selle pealt, et rajasid poodide ette väikseid väliterrasse. Samuti kurdavad kohalikud sekulaarse taustaga noored, et praeguseks on Taksimi väljaku varem palju kirevam olnud ööelu välja suremas.
Sekulaarsed kodanikud kardavad, et nende eluviis on ohu all ka laiemalt, sest president Recep Tayyip Erdogan on teatanud, et soovib Türgile kasvatada konservatiivset noorsugu. Seetõttu kardetakse, et alkoholi piiramist puudutavad seadused hakkavad õigustama negatiivset suhtumist ja isegi rünnakuid sekulaarset elu elavate inimeste vastu.
### Response:
Türgis tahavad Antalya võimud alkoholi tarbimist piirata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mikser arutas reedel Iirimaa välisministri Charles Flanaganiga Brexiti mõjusid.
Ministrid tõdesid, et Euroopa Liit kui üle 60 aasta kestnud rahuprojekt on andnud oma kodanikele vabadused, mis põhinevad ühistel väärtustel.
Mikser ja Flanagan leidsid, et kodanike heaolu ja huvid peavad olema Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kujundamise keskmes.
Mikseri sõnul on lahkumisläbirääkimistel tähtis hoida Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsust. "Meie eesmärk on säilitada Ühendkuningriigiga lähedased ja sõbralikud koostöösuhted, mille aluseks on kohustuste ja õiguste tasakaal," rõhutas Mikser.
"Euroopa Liit on Brexiti teemal olnud seni erakordselt ühtne ning soovime, et see nii jääks läbirääkimiste lõpuni," lisas ta.
Rääkides Eesti ja Iirimaa suhetest, kinnitas Flanagan Mikserile, et Iirimaa soov on seal elavate ja Iirimaa ühiskonda panustavate Eesti kodanike rahulolu. | Mikser: EL-i ja Suurbritannia suhetes tuleb lähtuda ühistest väärtustest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mikser arutas reedel Iirimaa välisministri Charles Flanaganiga Brexiti mõjusid.
Ministrid tõdesid, et Euroopa Liit kui üle 60 aasta kestnud rahuprojekt on andnud oma kodanikele vabadused, mis põhinevad ühistel väärtustel.
Mikser ja Flanagan leidsid, et kodanike heaolu ja huvid peavad olema Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kujundamise keskmes.
Mikseri sõnul on lahkumisläbirääkimistel tähtis hoida Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsust. "Meie eesmärk on säilitada Ühendkuningriigiga lähedased ja sõbralikud koostöösuhted, mille aluseks on kohustuste ja õiguste tasakaal," rõhutas Mikser.
"Euroopa Liit on Brexiti teemal olnud seni erakordselt ühtne ning soovime, et see nii jääks läbirääkimiste lõpuni," lisas ta.
Rääkides Eesti ja Iirimaa suhetest, kinnitas Flanagan Mikserile, et Iirimaa soov on seal elavate ja Iirimaa ühiskonda panustavate Eesti kodanike rahulolu.
### Response:
Mikser: EL-i ja Suurbritannia suhetes tuleb lähtuda ühistest väärtustest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvan, et saavutasin päris hea rütmi," lausus Šarapova pärast 6:3, 6:4 võitu. "Ma arvan, et kui vastased üksteist väga hästi ei tunne, siis esimese kuue geimi jooksul proovitakse üksteist tundma õppida, kuid samas oma servigeime hoida."
Stuttgardis nüüd kolm võitu saanud Šarapova võib peagi algavatel Prantsusmaa lahtistel hakata tõsiselt oma kolmandat tiitlit püüdma. Selles mõttes võrreldakse teda Roger Federeriga, kes pärast kuue kuu pikkust vigastuspausi võitis Austraalia lahtised.
Šarapova ise oli dopingukaristuse tõttu eemal 15 kuud. "See, mida ta tegi, oli fantastiline ja loomulikult tahan tema jälgedes käia ning mõistagi meeldiks mulle teha samasugust tagasitulekut nagu tema tegi." | Maria Šarapova pärast võitu: saavutasin päris hea rütmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvan, et saavutasin päris hea rütmi," lausus Šarapova pärast 6:3, 6:4 võitu. "Ma arvan, et kui vastased üksteist väga hästi ei tunne, siis esimese kuue geimi jooksul proovitakse üksteist tundma õppida, kuid samas oma servigeime hoida."
Stuttgardis nüüd kolm võitu saanud Šarapova võib peagi algavatel Prantsusmaa lahtistel hakata tõsiselt oma kolmandat tiitlit püüdma. Selles mõttes võrreldakse teda Roger Federeriga, kes pärast kuue kuu pikkust vigastuspausi võitis Austraalia lahtised.
Šarapova ise oli dopingukaristuse tõttu eemal 15 kuud. "See, mida ta tegi, oli fantastiline ja loomulikult tahan tema jälgedes käia ning mõistagi meeldiks mulle teha samasugust tagasitulekut nagu tema tegi."
### Response:
Maria Šarapova pärast võitu: saavutasin päris hea rütmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liitlasriigid USA ja Lõuna-Korea otsustasid paigutada THAAD-i Lõuna-Koreasse vastuseks Põhja-Koreast lähtuva raketi- ja tuumaohule. Süsteemi esimesed osised jõudsid Lõuna-Koreasse kolmapäeval, USA tippametnike sõnul alustab THAAD tööd "päevade" jooksul.
"Teavitasin Lõuna-Koread, et oleks kohane, kui nad maksaksid. See on miljardidollariline süsteem," ütles USA president Donald Trump uudisteagentuuri Reuters vahendusel.
Washington ja Soul on julgeolekuliidus 1950.-1953. aasta Korea sõjast saati ning Lõuna-Koreas paikneb alaliselt üle 28 000 USA sõduri.
Soul vastas Trumpi avaldusele, et vastavalt USA sõjalist kohalolekut reguleerivale seadusele eraldab Lõuna-Korea THAAD-i jaoks paiknemiskoha ja vajaliku taristu ning USA maksab paigutamise ja käigushoidmise kulu.
"Selles seisukohas pole toimunud mingit muutust," teatas Lõuna-Korea kaitseministeerium reedel.
Soulile teeb muret Trumpi ähvardus vabakaubandusleppest loobuda
Lõuna-Korea ettevõtjad väljendasid reedel ärevust seoses USA presidendi Donald Trumpi ähvardusega loobuda kaubandusleppest Souliga, ja hoiatasid, et see on liitlassuhete peamine tugisammas.
Trump ründas valimiskampaania ajal pidevalt eelmiste valitsuste kaubandusleppeid ja tegi teiste hulgaks murelikuks ka Aasia suuruselt neljanda majandusega Lõuna-Korea.
USA president on ähvardanud tühistada ka NAFTA - kaubandusleppe Kanada ja Mehhikoga, kui selle uuendamiseks peetavatel läbirääkimistel ei jõuta õiglase kokkuleppeni.
2012. aastal Lõuna-Koreaga sõlmitud kaubanduslepe FTA ei tõusnud Trumpi esimese 100 ametipäeva jooksul päevakorrale, kuid reedel avaldatud usutluses ütleb Trump Reutersile, et peab Souliga leppe üle läbirääkimisi või tühistab selle.
"See on vastuvõetamatu, see on Hillary sõlmitud kohutav kokkulepe," ütles Trump temaga presidendivalimistel võistlenud demokraadist eksvälisministrile Hillary Clintonile viidates.
FTA üle alustas läbirääkimisi president George W. Bushi vabariiklaste administratsioon, kuid Clinton oli välisminister, kui kongress selle 2011. aastal heaks kiitis.
Rühm Lõuna-Korea ärimehi, kelle hulgas on riigi suurimate tööstusettevõtete juhid, hoiatas Trumpi, et tema samm kätkeb endas protektsionismiohtu.
"Me kardame, et president Trumpi märkused Korea-USA kaubandusleppe kohta võivad vallandada ülemaailmse protektsionismilaine," ütles Korea töösturite liit.
"Kokkulepe peab jääma kindlalt jõusse kui kahepoolsete suhete peamine tugisammas."
Tillerson: Hiina palus Põhja-Koreal peatada tuumakatsetused
USA välisminister Rex Tillerson ütles neljapäeval, et Hiina on ähvardanud kehtestada Põhja-Korea suhtes sanktsioonid, kui Pyongyang peaks korraldama järjekordse tuumakatsetuse.
Põhja-Korea on korraldanud alates 2006. aastast viis tuumakatsetust, neist viimase septembris.
"Me teame, et Hiina suhtleb režiimiga Pyongyangis," ütles Tillerson telekanali Fox News saates. "Nad kinnitasid meile, et on palunud režiimil edasistest tuumakatsetustest hoiduda."
Hiina ütles Ühendriikidele ka seda, et nad teavitasid Põhja-Koread, et "nad rakendaksid uute tuumakatsetuste korral omapoolseid sanktsioone"," lausus välisminister.
USA kõrgeim mereväelane Vaikse ookeani piirkonnas, piirkondlik väeülem admiral Harry Harris ütles varem, et Põhja-Koread ümbritsev kriis on jõudnud tõsiseimasse punkti, mida ta on kunagi näinud.
Harris ütles senati relvateenistuste komitees esinedes, et tal pole vähimatki kahtlust, et Põhja-Korea riigijuht Kim Jong-un kavatseb täita oma eesmärgi töötada välja USA mandriosani ulatuv tuumarakett.
USA kõrgeim diplomaat Ida-Aasias, Susan Thornton ütles, et käib debatt selle üle, kas Pyongyang on valmis tuumarelvaprogrammist loobuma. Tema sõnul tahavad Ühendriigid "testida seda oletust selle määrani", mida rahumeelsed vahendid võimaldavad.
"Me ei otsi režiimivahetust ja eelistame lahendada selle probleemi rahumeelselt," sõnas Thornton, lisades samas, et kõik lahendusvariandid jäävad lauale.
Ka Tillerson ütles Foxile, et Washington ei püüdle Põhja-Koreas režiimivahetuse poole. "Me taotleme sama, mida ka hiinlased väidavad end taotlevat - Korea poolsaare täielikku denukleariseerimist."
Ühendriikide välisminister ütles teises intervjuus riigiraadiole, et USA on avatud võimalusele pidada Põhja-Koreaga otsekõnelusi.
"Põhja-Korea peab selleks otsustama, kas nad on valmis meiega rääkima õigest päevakorrast, mis ei ole kindlasti see, et nad peatavad oma tegevuse paariks kuuks või aastaks seal, kus nad praegu on, ja jätkavad hiljem sealt," lausus ta. "See on olnud päevakord viimased 20 aastat."
Kuuepoolsed kõnelused Põhja-Korea tuumaprogrammi üle seiskusid 2008. aastal.
Viimastel kuudel on pinged Korea poolsaarel jõudnud haripunkti. Põhja-Korea on korraldanud ridamisi raketikatsetusi ning USA on teatanud, et riigi strateegiline kannatlikkus Pyongyangi suhtes on katkenud. Washington on lubanud kaitsta Põhja-Korea ohu eest oma liitlasi ning alustas paari päeva eest Pyongyangi raketiohu tõttu Lõuna-Koreasse raketitõrjesüsteemi THAAD paigutamist.
USA on otsustanud saata piirkonda ka lennukikandja USS Carl Vinsoni koos saatelaevadega.
Hiina ei kinnita USA teateid Pyongyangi sanktsioonidega ähvardamisest
Hiina välisministeerium ei soostunud reedel kinnitama ega kummutama USA välisministri Rex Tillersoni väidet, et Peking on ähvardanud kehtestada Põhja-Koreale ühepoolsed sanktsioonid, kui too teeb veel tuumakatsetusi.
Ministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang puikles ajakirjanike küsimustele vastates korduvalt otsesest vastusest kõrvale.
Hiina tahab, et Põhja-Korea lõpetaks tuumarelvaprogrammi, kuid on seni keeldunud ÜRO mandaadita ühepoolseid sanktsioone kehtestamast.
USA püüab survestada Põhja-Korea suurimat kaubanduspartnerit ning peamiselt toidu- ja kütuseallikat Hiinat mõjutama Pyongyangi ÜRO resolutsioonidele alluma.
Dialoog ja läbirääkimised on "ainus õige valik" tegelemaks Põhja-Korea raketi- ja tuumaprogrammidega, ütles Hiina välisminister Wang Yi hiljem reedel.
Wang ütles seda enne ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist, millel loodetakse leppida kokku maailma reageerimises Põhja-Koreale. | Soul: THAAD-i kulu tasumine kuulub USA-le | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liitlasriigid USA ja Lõuna-Korea otsustasid paigutada THAAD-i Lõuna-Koreasse vastuseks Põhja-Koreast lähtuva raketi- ja tuumaohule. Süsteemi esimesed osised jõudsid Lõuna-Koreasse kolmapäeval, USA tippametnike sõnul alustab THAAD tööd "päevade" jooksul.
"Teavitasin Lõuna-Koread, et oleks kohane, kui nad maksaksid. See on miljardidollariline süsteem," ütles USA president Donald Trump uudisteagentuuri Reuters vahendusel.
Washington ja Soul on julgeolekuliidus 1950.-1953. aasta Korea sõjast saati ning Lõuna-Koreas paikneb alaliselt üle 28 000 USA sõduri.
Soul vastas Trumpi avaldusele, et vastavalt USA sõjalist kohalolekut reguleerivale seadusele eraldab Lõuna-Korea THAAD-i jaoks paiknemiskoha ja vajaliku taristu ning USA maksab paigutamise ja käigushoidmise kulu.
"Selles seisukohas pole toimunud mingit muutust," teatas Lõuna-Korea kaitseministeerium reedel.
Soulile teeb muret Trumpi ähvardus vabakaubandusleppest loobuda
Lõuna-Korea ettevõtjad väljendasid reedel ärevust seoses USA presidendi Donald Trumpi ähvardusega loobuda kaubandusleppest Souliga, ja hoiatasid, et see on liitlassuhete peamine tugisammas.
Trump ründas valimiskampaania ajal pidevalt eelmiste valitsuste kaubandusleppeid ja tegi teiste hulgaks murelikuks ka Aasia suuruselt neljanda majandusega Lõuna-Korea.
USA president on ähvardanud tühistada ka NAFTA - kaubandusleppe Kanada ja Mehhikoga, kui selle uuendamiseks peetavatel läbirääkimistel ei jõuta õiglase kokkuleppeni.
2012. aastal Lõuna-Koreaga sõlmitud kaubanduslepe FTA ei tõusnud Trumpi esimese 100 ametipäeva jooksul päevakorrale, kuid reedel avaldatud usutluses ütleb Trump Reutersile, et peab Souliga leppe üle läbirääkimisi või tühistab selle.
"See on vastuvõetamatu, see on Hillary sõlmitud kohutav kokkulepe," ütles Trump temaga presidendivalimistel võistlenud demokraadist eksvälisministrile Hillary Clintonile viidates.
FTA üle alustas läbirääkimisi president George W. Bushi vabariiklaste administratsioon, kuid Clinton oli välisminister, kui kongress selle 2011. aastal heaks kiitis.
Rühm Lõuna-Korea ärimehi, kelle hulgas on riigi suurimate tööstusettevõtete juhid, hoiatas Trumpi, et tema samm kätkeb endas protektsionismiohtu.
"Me kardame, et president Trumpi märkused Korea-USA kaubandusleppe kohta võivad vallandada ülemaailmse protektsionismilaine," ütles Korea töösturite liit.
"Kokkulepe peab jääma kindlalt jõusse kui kahepoolsete suhete peamine tugisammas."
Tillerson: Hiina palus Põhja-Koreal peatada tuumakatsetused
USA välisminister Rex Tillerson ütles neljapäeval, et Hiina on ähvardanud kehtestada Põhja-Korea suhtes sanktsioonid, kui Pyongyang peaks korraldama järjekordse tuumakatsetuse.
Põhja-Korea on korraldanud alates 2006. aastast viis tuumakatsetust, neist viimase septembris.
"Me teame, et Hiina suhtleb režiimiga Pyongyangis," ütles Tillerson telekanali Fox News saates. "Nad kinnitasid meile, et on palunud režiimil edasistest tuumakatsetustest hoiduda."
Hiina ütles Ühendriikidele ka seda, et nad teavitasid Põhja-Koread, et "nad rakendaksid uute tuumakatsetuste korral omapoolseid sanktsioone"," lausus välisminister.
USA kõrgeim mereväelane Vaikse ookeani piirkonnas, piirkondlik väeülem admiral Harry Harris ütles varem, et Põhja-Koread ümbritsev kriis on jõudnud tõsiseimasse punkti, mida ta on kunagi näinud.
Harris ütles senati relvateenistuste komitees esinedes, et tal pole vähimatki kahtlust, et Põhja-Korea riigijuht Kim Jong-un kavatseb täita oma eesmärgi töötada välja USA mandriosani ulatuv tuumarakett.
USA kõrgeim diplomaat Ida-Aasias, Susan Thornton ütles, et käib debatt selle üle, kas Pyongyang on valmis tuumarelvaprogrammist loobuma. Tema sõnul tahavad Ühendriigid "testida seda oletust selle määrani", mida rahumeelsed vahendid võimaldavad.
"Me ei otsi režiimivahetust ja eelistame lahendada selle probleemi rahumeelselt," sõnas Thornton, lisades samas, et kõik lahendusvariandid jäävad lauale.
Ka Tillerson ütles Foxile, et Washington ei püüdle Põhja-Koreas režiimivahetuse poole. "Me taotleme sama, mida ka hiinlased väidavad end taotlevat - Korea poolsaare täielikku denukleariseerimist."
Ühendriikide välisminister ütles teises intervjuus riigiraadiole, et USA on avatud võimalusele pidada Põhja-Koreaga otsekõnelusi.
"Põhja-Korea peab selleks otsustama, kas nad on valmis meiega rääkima õigest päevakorrast, mis ei ole kindlasti see, et nad peatavad oma tegevuse paariks kuuks või aastaks seal, kus nad praegu on, ja jätkavad hiljem sealt," lausus ta. "See on olnud päevakord viimased 20 aastat."
Kuuepoolsed kõnelused Põhja-Korea tuumaprogrammi üle seiskusid 2008. aastal.
Viimastel kuudel on pinged Korea poolsaarel jõudnud haripunkti. Põhja-Korea on korraldanud ridamisi raketikatsetusi ning USA on teatanud, et riigi strateegiline kannatlikkus Pyongyangi suhtes on katkenud. Washington on lubanud kaitsta Põhja-Korea ohu eest oma liitlasi ning alustas paari päeva eest Pyongyangi raketiohu tõttu Lõuna-Koreasse raketitõrjesüsteemi THAAD paigutamist.
USA on otsustanud saata piirkonda ka lennukikandja USS Carl Vinsoni koos saatelaevadega.
Hiina ei kinnita USA teateid Pyongyangi sanktsioonidega ähvardamisest
Hiina välisministeerium ei soostunud reedel kinnitama ega kummutama USA välisministri Rex Tillersoni väidet, et Peking on ähvardanud kehtestada Põhja-Koreale ühepoolsed sanktsioonid, kui too teeb veel tuumakatsetusi.
Ministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang puikles ajakirjanike küsimustele vastates korduvalt otsesest vastusest kõrvale.
Hiina tahab, et Põhja-Korea lõpetaks tuumarelvaprogrammi, kuid on seni keeldunud ÜRO mandaadita ühepoolseid sanktsioone kehtestamast.
USA püüab survestada Põhja-Korea suurimat kaubanduspartnerit ning peamiselt toidu- ja kütuseallikat Hiinat mõjutama Pyongyangi ÜRO resolutsioonidele alluma.
Dialoog ja läbirääkimised on "ainus õige valik" tegelemaks Põhja-Korea raketi- ja tuumaprogrammidega, ütles Hiina välisminister Wang Yi hiljem reedel.
Wang ütles seda enne ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist, millel loodetakse leppida kokku maailma reageerimises Põhja-Koreale.
### Response:
Soul: THAAD-i kulu tasumine kuulub USA-le |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Büroo otsustas ka, et Agramunt ei tohi enam mingis vormis esineda ENPA nimel, käia kohtumistel või visiitidel ning teha avaldusi ENPA presidendina, teatas ENPA pressiteenistus.
"President otsustas mitte osaleda täna büroo istungil ning samuti ei ole ta esitanud tagasiastumisavaldust. Selle tulemusena ning arvestades ENPA protseduurireegleid, mis ei näe ette presidendi tagandamist, pidas büroo vajalikuks selliste sammude astumist," ütles ENPA esimene asepresident söör Roger Gale, konservatiivide esindaja Ühendkuningriigist.
"Parlamentaarse Assamblee standardid ja põhimõtted on tähtsamad kui ükskõik milline tema liige, assamblee aus reputatsioon peab olema hoitud," lisas Gale.
Agramunti on varasemalt süüdistatud Aserbaidžaani autoritaarse presidendi Ilham Alijevi režiimi varjatud toetamises, sel nädalal sattus ta aga terava kriitika alla avalikuks tulnud Süüria külastamisega, mis toimus ainult mõned päevad enne keemiarelva kasutamist president Bashar al-Assadi juhitud võimude poolt.
"Agramunt on assambleele palju halba teinud ja nüüd otsustab jätkata fantoompresidendina ehk ise mitte lahkuda ja otsest umbusaldusmehhanismi reeglites pole," tõdes Eesti delegatsiooni liige ENPA-s Andres Herkel reedel BNS-ile.
Tema hinnangul tähendab ENPA büroo reedene otsus, et büroo ei autoriseeri enam ta komandeeringuid ja muid tegevusi "ehk elimineerib mehe nii, et ta isegi saali juhataja laua taha ei pääse".
"Ma ei tea, kas midagi sellist on rahvusvahelistes organisatsioonides varem ette tulnud, pigem mitte, aga minu arvates peaks praeguses olukorras resoluutselt reageerima ka (Euroopa paremtsentristlikke erakondi ühendav - BNS) Euroopa Rahvapartei, kelle esindaja Agramunt siiani on. Lisaks on kohtu all Luca Volonte, EPP rühma endine esimees ENPA-l, kusjuures aserite eeldatav altkäemaks liikus läbi Eesti," ütles Herkel.
Esmaspäeval nõudsid ENPA kõikide fraktsioonide saadikud Agramunti tagasiastumist, millele ta lubas vastata reedeks.
"Esmaspäeval andis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee oma presidendile selge signaali: härra Agramunt, me ei usalda Teid ja soovime Teie vabatahtlikku tagasiastumist. Teisipäeval toimus ENPA istungil kuulamine, kus härra Agramunt kahetses oma Süürias-käiku ja lubas nädala lõpul teha avalduse," ütles ENPA asepresident Marianne Mikko reedel BNS-ile. "Täna on reede. Pole ei meest ega ka lubatud avaldust. Selline argpükslik käitumine pole sobilik inimõigusi kaitsva organisatsiooni presidendile," tõdes Mikko.
"Minu meelest on eriti kõnekas büroo avalduse teine lõik ehk kõigist ülesannetest kõrvaldamine. Mulle teadaolevalt oli büroo otsusele vaid kaks vastuhäält, neist üks Aserbaidžaani esindajalt. Täielik kaaviaridiplomaatia käekiri," kommenteeris ENPA büroo otsust Herkel. Kaaviaridiplomaatiaks nimetatakse sellistes organisatsioonides tegevust, kus mõni otsustaja ostetakse ebademokraatlike jõudude poolt ära luksuslike reiside, kohtlemise ja kingituste pakkumisega.
Herkel lisas, et kunagi soovis Agramunt saada Aserbaidžaani inimõiguste olukorra kohta koostatava ülevaate raportööriks, aga komitee valis eestlase. "Samuti kanideeris ta minuga võistu EPP-s selle peale, kes saab monitooringukomitee esimeheks. Hiljem sai Aserbaidžaaniga siiski otsa peale, kui minu tähtaeg raportöörina ammendus," tõdes Herkel reedel BNS-ile.
"Kujunenud olukord on kahetsusväärne. Nagu ka see, et ENPA-s puudub protseduur, mis tegelikult võimaldaks umbusaldust avaldada. ENPA asepresidendina on mul siiski heameel, sel nädalal kiitis ENPA juhatus heaks sõltumatu uurimiskomisjoni moodustamise. See väljaspool ENPA-t tööd alustav organ asub välja selgitama korruptsioonijuhtumeid, mis kahjuks pole viimastel aastatel võõras ka ENPA-le," lisas Mikko.
Sel nädalal otsustas ENPA kolme Balti- ja nelja Põhjamaa parlamentide esimeeste pöördumise alusel algatada uurimise ENPA liikmete vastu esitatud korruptsioonisüüdistuste osas. Varasemalt on meedia tähelepanu all Itaalia parlamendiliiga Luca Volonté, kelle üle on Milano kohtus käimas protsess, süüdistatuna Aserbaidžaanist raha saamises, mille vastutasuks ta olevat teinud riigile sobivat poliitikat ENPA-s.
ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 1949. aasta 10. augustil. Euroopa Nõukogu, kuhu praegu kuulub 47 riiki, roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid ja demokraatiat. Riigikogu ENPA delegatsioon esindab ja kaitseb Eesti huvisid Euroopa Nõukogus. | ENPA asus oma presidenti kõrvaldama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Büroo otsustas ka, et Agramunt ei tohi enam mingis vormis esineda ENPA nimel, käia kohtumistel või visiitidel ning teha avaldusi ENPA presidendina, teatas ENPA pressiteenistus.
"President otsustas mitte osaleda täna büroo istungil ning samuti ei ole ta esitanud tagasiastumisavaldust. Selle tulemusena ning arvestades ENPA protseduurireegleid, mis ei näe ette presidendi tagandamist, pidas büroo vajalikuks selliste sammude astumist," ütles ENPA esimene asepresident söör Roger Gale, konservatiivide esindaja Ühendkuningriigist.
"Parlamentaarse Assamblee standardid ja põhimõtted on tähtsamad kui ükskõik milline tema liige, assamblee aus reputatsioon peab olema hoitud," lisas Gale.
Agramunti on varasemalt süüdistatud Aserbaidžaani autoritaarse presidendi Ilham Alijevi režiimi varjatud toetamises, sel nädalal sattus ta aga terava kriitika alla avalikuks tulnud Süüria külastamisega, mis toimus ainult mõned päevad enne keemiarelva kasutamist president Bashar al-Assadi juhitud võimude poolt.
"Agramunt on assambleele palju halba teinud ja nüüd otsustab jätkata fantoompresidendina ehk ise mitte lahkuda ja otsest umbusaldusmehhanismi reeglites pole," tõdes Eesti delegatsiooni liige ENPA-s Andres Herkel reedel BNS-ile.
Tema hinnangul tähendab ENPA büroo reedene otsus, et büroo ei autoriseeri enam ta komandeeringuid ja muid tegevusi "ehk elimineerib mehe nii, et ta isegi saali juhataja laua taha ei pääse".
"Ma ei tea, kas midagi sellist on rahvusvahelistes organisatsioonides varem ette tulnud, pigem mitte, aga minu arvates peaks praeguses olukorras resoluutselt reageerima ka (Euroopa paremtsentristlikke erakondi ühendav - BNS) Euroopa Rahvapartei, kelle esindaja Agramunt siiani on. Lisaks on kohtu all Luca Volonte, EPP rühma endine esimees ENPA-l, kusjuures aserite eeldatav altkäemaks liikus läbi Eesti," ütles Herkel.
Esmaspäeval nõudsid ENPA kõikide fraktsioonide saadikud Agramunti tagasiastumist, millele ta lubas vastata reedeks.
"Esmaspäeval andis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee oma presidendile selge signaali: härra Agramunt, me ei usalda Teid ja soovime Teie vabatahtlikku tagasiastumist. Teisipäeval toimus ENPA istungil kuulamine, kus härra Agramunt kahetses oma Süürias-käiku ja lubas nädala lõpul teha avalduse," ütles ENPA asepresident Marianne Mikko reedel BNS-ile. "Täna on reede. Pole ei meest ega ka lubatud avaldust. Selline argpükslik käitumine pole sobilik inimõigusi kaitsva organisatsiooni presidendile," tõdes Mikko.
"Minu meelest on eriti kõnekas büroo avalduse teine lõik ehk kõigist ülesannetest kõrvaldamine. Mulle teadaolevalt oli büroo otsusele vaid kaks vastuhäält, neist üks Aserbaidžaani esindajalt. Täielik kaaviaridiplomaatia käekiri," kommenteeris ENPA büroo otsust Herkel. Kaaviaridiplomaatiaks nimetatakse sellistes organisatsioonides tegevust, kus mõni otsustaja ostetakse ebademokraatlike jõudude poolt ära luksuslike reiside, kohtlemise ja kingituste pakkumisega.
Herkel lisas, et kunagi soovis Agramunt saada Aserbaidžaani inimõiguste olukorra kohta koostatava ülevaate raportööriks, aga komitee valis eestlase. "Samuti kanideeris ta minuga võistu EPP-s selle peale, kes saab monitooringukomitee esimeheks. Hiljem sai Aserbaidžaaniga siiski otsa peale, kui minu tähtaeg raportöörina ammendus," tõdes Herkel reedel BNS-ile.
"Kujunenud olukord on kahetsusväärne. Nagu ka see, et ENPA-s puudub protseduur, mis tegelikult võimaldaks umbusaldust avaldada. ENPA asepresidendina on mul siiski heameel, sel nädalal kiitis ENPA juhatus heaks sõltumatu uurimiskomisjoni moodustamise. See väljaspool ENPA-t tööd alustav organ asub välja selgitama korruptsioonijuhtumeid, mis kahjuks pole viimastel aastatel võõras ka ENPA-le," lisas Mikko.
Sel nädalal otsustas ENPA kolme Balti- ja nelja Põhjamaa parlamentide esimeeste pöördumise alusel algatada uurimise ENPA liikmete vastu esitatud korruptsioonisüüdistuste osas. Varasemalt on meedia tähelepanu all Itaalia parlamendiliiga Luca Volonté, kelle üle on Milano kohtus käimas protsess, süüdistatuna Aserbaidžaanist raha saamises, mille vastutasuks ta olevat teinud riigile sobivat poliitikat ENPA-s.
ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 1949. aasta 10. augustil. Euroopa Nõukogu, kuhu praegu kuulub 47 riiki, roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid ja demokraatiat. Riigikogu ENPA delegatsioon esindab ja kaitseb Eesti huvisid Euroopa Nõukogus.
### Response:
ENPA asus oma presidenti kõrvaldama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste aastate valitseja masinad jäid Ferraridest aga umbes poole sekundi kaugusele: Valtteri Bottas oli kolmas (1.34,790) ja Lewis Hamilton neljas (1.34,829).
Viienda-kuuendana järgnesid Red Bulli piloodid Max Verstappen (1.35,540) ja Daniel Ricciardo (1.35,910), seitsmes oli Felipe Massa (Williams; 1.36,261) ja kaheksas Nico Hülkenberg (Renault; 1.36,329).
Esimesel treeningul edestas Ferrari sõitja Räikkönen (1.36,074) samuti mõlemat Mercedest (Valtteri Bottas - 1.36,119; Lewis Hamilton - 1.36,681). | Ferrarid olid vabatreeningutel Mercedestest selgelt nobedamad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste aastate valitseja masinad jäid Ferraridest aga umbes poole sekundi kaugusele: Valtteri Bottas oli kolmas (1.34,790) ja Lewis Hamilton neljas (1.34,829).
Viienda-kuuendana järgnesid Red Bulli piloodid Max Verstappen (1.35,540) ja Daniel Ricciardo (1.35,910), seitsmes oli Felipe Massa (Williams; 1.36,261) ja kaheksas Nico Hülkenberg (Renault; 1.36,329).
Esimesel treeningul edestas Ferrari sõitja Räikkönen (1.36,074) samuti mõlemat Mercedest (Valtteri Bottas - 1.36,119; Lewis Hamilton - 1.36,681).
### Response:
Ferrarid olid vabatreeningutel Mercedestest selgelt nobedamad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On võimalus, et me jõuame suure, suure konfliktini Põhja-Koreaga," ütles Trump Valges Majas Reutersile antud intervjuus päev enne saja päeva möödumist tema ametisse astumisest.
Samas lisas ta, et tahab lahendada kriisi rahumeelselt. Tema administratsioon on valmistanud ette uusi majandussanktsioone, kuid ei ole välistanud ka sõjaliste vahendite kasutamist.
"Me tahaksime lahendada asju diplomaatilisel teel, kuid see on väga keeruline," sõnas Trump.
Vastates küsimusele, kas tema hinnangul on Põhja-Korea liider Kim Jong-un ratsionaalne, vastas Trump, et eeldab, et ta on ratsionaalne. Ta tõi välja, et Kim pidi võtma võimu üle väga varases nooruses.
"Ta on 27-aastane. Tema isa suri, ta võttis üle režiimi. Öelge, mida tahes, kuid see ei ole lihtne, eriti sellises vanuses. Ma ei õigusta teda, kuid ma lihtsalt ütlen, et seda on väga raske teha," rääkis Trump.
"Mis puudutab seda, kas ta on ratsionaalne või mitte, siis selles suhtes mul ei ole arvamust. Ma loodan, et ta on ratsionaalne," lisas president.
Trump kiitis Hiina presidendi osavõtlikkust
Trump ütles intervjuus, et Põhja-Korea on tema suurim globaalne väljakutse. Ta kiitis Hiina presidenti Xi Jinpingi selle eest, et ta püüab Pyongyangi ohjata.
"Ma usun, et ta püüab väga kõvasti. Ta päris kindlasti ei taha näha rahutust ja surma. Ta ei taha seda näha. Ta on hea mees. Ta on väga hea mees ja ma õppisin teda väga hästi tundma," rääkis Trump.
"Ta armastab Hiinat ja ta armastab Hiina inimesi. Ma tean, et ta tahaks suuta midagi teha, aga võib-olla ta ei saa," ütles USA president.
Trumpi administratsioon kuulutas kolmapäeval Põhja-Korea riiklikuks julgeolekuohuks ning tema välispoliitika prioriteediks. Valitsus teatas, et keskendub majandusliku ja diplomaatilise surve avaldamisele, sealhulgas koostööle Hiinaga Pyongyangi ohjamiseks, ning on avatud läbirääkimistele.
USA ametnikud kinnitasid, et sõjalised löögid ei ole välistatud, kuid ei pidanud selle tõenäosust suureks.
Lõuna-Korea peaks maksma raketikaitsesüsteemi eest
Trump ütles intervjuus ka seda, et Lõuna-Korea peaks maksma raketikaitsesüsteemi THAAD eest, mille USA riiki paigutas. Trumpi hinnangul maksab raketikaitsesüsteem miljard dollarit.
"Ma teavitasin Lõuna-Koread, et oleks kohane, kui nemad maksaksid. See on miljardi dollariline süsteem. See on fenomenaalne, tulistab rakette otse taevasse," rääkis Trump.
Lõuna-Korea kaitseministeerium ütles pressiteate vahendusel, et olemasolev lepe ei ole muutunud - Soul võimaldab maad raketikaitsesüsteemi paigutamiseks ning Washington tasub selle paigaldamise ja opereerimise.
Presidendi sõnul kavatseb ta suure kaubandusdefitsiidi tõttu vaadata ümber või tühistada USA vabakaubanduspakti Lõuna-Koreaga. Trumpi sõnul on viis aastat kestnud vabakaubanduspakt Lõuna-Koreaga vastuvõetamatu.
Trump süüdistas kahe riigi kaubandusleppes (KORUS) Hillary Clintonit, kes toetas välisministrina selle leppe lõplikku versiooni.
"See on vastuvõetamatu, see on kohutav lepe, mille Hillary tegi. See on kohutav lepe ja me kavatseme selle ümber vaadata või tühistada," rääkis ta.
Kui temalt küsiti, millal ta teatab pakti ümberhindamise kavatsusest, vastas Trump: "Õige pea. Ma teen seda nüüd."
Lõuna-Korea välisministeeriumi teatel soovib Soul selgitada Trumpi administratsioonile vabakaubandusleppe kasu mõlemale riigile.
Saudi Araabia ei maksa USA kaitse eest õiglaselt
Trump kurtis ka seda, et liitlane Saudi Araabia ei kohtle USA-d õiglaselt ning et Washington kaotab kuningriiki kaitstes palju raha.
"Kui aus olla, siis Saudi Araabia ei ole kohelnud meid õiglaselt, sest me kaotame suure hulga raha Saudi Araabiat kaitstes," ütles ta. Tama ütles Trump ka 2016. aastal presidendikampaana ajal.
USA on peamine Saudi Araabia sõjaliste vahendite tarnija, alates F-15 hävitajatest kuni kontrolli- ja juhtimissüsteemideni, mille väärtus ulatub kümnetesse miljarditesse dollaritesse. Vastutasuks saavad Ameerika tarnijad häid energialeppeid. Saudi Araabia on maailma suurim nafta eksportija ning USA suurim tarbija.
Trump kinnitas, et tema valitsus peab läbirääkimisi võimalike visiitide üle Saudi Araabiasse ja Iisraeli mai teises pooles.
Trump: arvasin, et president olla on lihtsam kui mu varasem elu
Trumpi sõnul on ta üllatunud, kui raske ta uus töö on.
"Ma armastasin oma varasemat elu. Mu elus toimus palju asju. Praegu on rohkem tööd kui mu varasemas elus. Ma arvasin, et see on lihtsam," rääkis ta.
Trump ütles, et ta oli harjunud, et varem ei olnud tal privaatsust, kuid on üllatunud, et nüüd on seda veel vähem. Tema sõnul nõuab tal endiselt harjumist see, et tal on ööpäevaringne salateenistuse kaitse ning ametiga kaasnevad piirangud.
"Sa oled oma väikeses kookonis, sest sul on nii suur kaitse, et sa ei saa tegelikult kuskile minna," ütles president.
Kui president lahkub Valgest Majast, siis sõidutatakse teda. Trumpi sõnul igatseb aga ta ise auto juhtimist. "Mulle meeldib autot juhtida. Ma ei saa seda enam teha," sõnas ta.
Trump astus ametisse 20. jaanuaril. | Trump: suur konflikt Põhja-Koreaga on võimalik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On võimalus, et me jõuame suure, suure konfliktini Põhja-Koreaga," ütles Trump Valges Majas Reutersile antud intervjuus päev enne saja päeva möödumist tema ametisse astumisest.
Samas lisas ta, et tahab lahendada kriisi rahumeelselt. Tema administratsioon on valmistanud ette uusi majandussanktsioone, kuid ei ole välistanud ka sõjaliste vahendite kasutamist.
"Me tahaksime lahendada asju diplomaatilisel teel, kuid see on väga keeruline," sõnas Trump.
Vastates küsimusele, kas tema hinnangul on Põhja-Korea liider Kim Jong-un ratsionaalne, vastas Trump, et eeldab, et ta on ratsionaalne. Ta tõi välja, et Kim pidi võtma võimu üle väga varases nooruses.
"Ta on 27-aastane. Tema isa suri, ta võttis üle režiimi. Öelge, mida tahes, kuid see ei ole lihtne, eriti sellises vanuses. Ma ei õigusta teda, kuid ma lihtsalt ütlen, et seda on väga raske teha," rääkis Trump.
"Mis puudutab seda, kas ta on ratsionaalne või mitte, siis selles suhtes mul ei ole arvamust. Ma loodan, et ta on ratsionaalne," lisas president.
Trump kiitis Hiina presidendi osavõtlikkust
Trump ütles intervjuus, et Põhja-Korea on tema suurim globaalne väljakutse. Ta kiitis Hiina presidenti Xi Jinpingi selle eest, et ta püüab Pyongyangi ohjata.
"Ma usun, et ta püüab väga kõvasti. Ta päris kindlasti ei taha näha rahutust ja surma. Ta ei taha seda näha. Ta on hea mees. Ta on väga hea mees ja ma õppisin teda väga hästi tundma," rääkis Trump.
"Ta armastab Hiinat ja ta armastab Hiina inimesi. Ma tean, et ta tahaks suuta midagi teha, aga võib-olla ta ei saa," ütles USA president.
Trumpi administratsioon kuulutas kolmapäeval Põhja-Korea riiklikuks julgeolekuohuks ning tema välispoliitika prioriteediks. Valitsus teatas, et keskendub majandusliku ja diplomaatilise surve avaldamisele, sealhulgas koostööle Hiinaga Pyongyangi ohjamiseks, ning on avatud läbirääkimistele.
USA ametnikud kinnitasid, et sõjalised löögid ei ole välistatud, kuid ei pidanud selle tõenäosust suureks.
Lõuna-Korea peaks maksma raketikaitsesüsteemi eest
Trump ütles intervjuus ka seda, et Lõuna-Korea peaks maksma raketikaitsesüsteemi THAAD eest, mille USA riiki paigutas. Trumpi hinnangul maksab raketikaitsesüsteem miljard dollarit.
"Ma teavitasin Lõuna-Koread, et oleks kohane, kui nemad maksaksid. See on miljardi dollariline süsteem. See on fenomenaalne, tulistab rakette otse taevasse," rääkis Trump.
Lõuna-Korea kaitseministeerium ütles pressiteate vahendusel, et olemasolev lepe ei ole muutunud - Soul võimaldab maad raketikaitsesüsteemi paigutamiseks ning Washington tasub selle paigaldamise ja opereerimise.
Presidendi sõnul kavatseb ta suure kaubandusdefitsiidi tõttu vaadata ümber või tühistada USA vabakaubanduspakti Lõuna-Koreaga. Trumpi sõnul on viis aastat kestnud vabakaubanduspakt Lõuna-Koreaga vastuvõetamatu.
Trump süüdistas kahe riigi kaubandusleppes (KORUS) Hillary Clintonit, kes toetas välisministrina selle leppe lõplikku versiooni.
"See on vastuvõetamatu, see on kohutav lepe, mille Hillary tegi. See on kohutav lepe ja me kavatseme selle ümber vaadata või tühistada," rääkis ta.
Kui temalt küsiti, millal ta teatab pakti ümberhindamise kavatsusest, vastas Trump: "Õige pea. Ma teen seda nüüd."
Lõuna-Korea välisministeeriumi teatel soovib Soul selgitada Trumpi administratsioonile vabakaubandusleppe kasu mõlemale riigile.
Saudi Araabia ei maksa USA kaitse eest õiglaselt
Trump kurtis ka seda, et liitlane Saudi Araabia ei kohtle USA-d õiglaselt ning et Washington kaotab kuningriiki kaitstes palju raha.
"Kui aus olla, siis Saudi Araabia ei ole kohelnud meid õiglaselt, sest me kaotame suure hulga raha Saudi Araabiat kaitstes," ütles ta. Tama ütles Trump ka 2016. aastal presidendikampaana ajal.
USA on peamine Saudi Araabia sõjaliste vahendite tarnija, alates F-15 hävitajatest kuni kontrolli- ja juhtimissüsteemideni, mille väärtus ulatub kümnetesse miljarditesse dollaritesse. Vastutasuks saavad Ameerika tarnijad häid energialeppeid. Saudi Araabia on maailma suurim nafta eksportija ning USA suurim tarbija.
Trump kinnitas, et tema valitsus peab läbirääkimisi võimalike visiitide üle Saudi Araabiasse ja Iisraeli mai teises pooles.
Trump: arvasin, et president olla on lihtsam kui mu varasem elu
Trumpi sõnul on ta üllatunud, kui raske ta uus töö on.
"Ma armastasin oma varasemat elu. Mu elus toimus palju asju. Praegu on rohkem tööd kui mu varasemas elus. Ma arvasin, et see on lihtsam," rääkis ta.
Trump ütles, et ta oli harjunud, et varem ei olnud tal privaatsust, kuid on üllatunud, et nüüd on seda veel vähem. Tema sõnul nõuab tal endiselt harjumist see, et tal on ööpäevaringne salateenistuse kaitse ning ametiga kaasnevad piirangud.
"Sa oled oma väikeses kookonis, sest sul on nii suur kaitse, et sa ei saa tegelikult kuskile minna," ütles president.
Kui president lahkub Valgest Majast, siis sõidutatakse teda. Trumpi sõnul igatseb aga ta ise auto juhtimist. "Mulle meeldib autot juhtida. Ma ei saa seda enam teha," sõnas ta.
Trump astus ametisse 20. jaanuaril.
### Response:
Trump: suur konflikt Põhja-Koreaga on võimalik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Berkeley ülikool teatas, et dothraki keele loenguid hakkab andma keele looja David J. Peterson. Loengud stardivad sel suvel ning kestavad kuus nädalat, vahendas Independent.
Petersonil on keeletaduste magistrikraad San Diego ülikoolist. 2009. aastal paluti tal luua dothraki keel, mida räägitakse HBO fantaasiaseriaalis "Troonide mäng". Praeguseks on keelel juba üle 3000 sõna. "Ma olen töötanud üle kümne seriaali ja filmi juures. Keelest on saanud minu elu ja elatis," rääkis Peterson.
Loengutes õpetatakse, kuidas luua uut keelt ning vähem keskendutakse sõnade päheõppimisele.
Dothraki keel põhineb viiel eksisteerival keelel ning inspiratsiooni on saadud ka eesti keelest. Teised neli keelt on vene, türgi, inuktituti ja suahiili.
"Troonide mängu" uus, seitsmes hooaeg jõuab vaatajateni sel suvel. Uuel hooajal jõuab eetrisse vaid seitse uut episoodi, varem on neid olnud kuni kümme. Järgmisel aastal peaks linastuma seriaali viimane, kaheksas hooaeg kuue episoodiga, kuid HBO pole seda veel kinnitanud. | "Troonide mängu" väljamõeldud keelt hakatakse õpetama ülikoolis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Berkeley ülikool teatas, et dothraki keele loenguid hakkab andma keele looja David J. Peterson. Loengud stardivad sel suvel ning kestavad kuus nädalat, vahendas Independent.
Petersonil on keeletaduste magistrikraad San Diego ülikoolist. 2009. aastal paluti tal luua dothraki keel, mida räägitakse HBO fantaasiaseriaalis "Troonide mäng". Praeguseks on keelel juba üle 3000 sõna. "Ma olen töötanud üle kümne seriaali ja filmi juures. Keelest on saanud minu elu ja elatis," rääkis Peterson.
Loengutes õpetatakse, kuidas luua uut keelt ning vähem keskendutakse sõnade päheõppimisele.
Dothraki keel põhineb viiel eksisteerival keelel ning inspiratsiooni on saadud ka eesti keelest. Teised neli keelt on vene, türgi, inuktituti ja suahiili.
"Troonide mängu" uus, seitsmes hooaeg jõuab vaatajateni sel suvel. Uuel hooajal jõuab eetrisse vaid seitse uut episoodi, varem on neid olnud kuni kümme. Järgmisel aastal peaks linastuma seriaali viimane, kaheksas hooaeg kuue episoodiga, kuid HBO pole seda veel kinnitanud.
### Response:
"Troonide mängu" väljamõeldud keelt hakatakse õpetama ülikoolis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Planeering näeks ette ehitusõiguse kuni kahekorruselise jaekaubandushoone ehitamiseks ning olemasolev sihtotstarve ärimaa säilib, selgub planeeringu algatamise ettepanekust.
Planeeringu ala koosneb Lasnamäel Seli asumis asuvatest Raadiku 11 ja Raadiku 11a katastriüksustest. Kokku on planeeringuala suurus 12 599 ruutmeetrit.
Hoone paremaks ühendamiseks ühistranspordiga, on Kiviku bussipeatus Laagna tee ääres planeeritud nihutada planeeringuala põhjaküljele. Krundile on kavandatud ka 130 tavasõiduki ning 19 jalgratta parkimiskohta.
Lisaks ostis MMS Property Solutions tänavu Narvas Tallinna maantee 7 krundi 21. veebruaril ja pöördus seejärel Narva linnavalitsuse poole projekteerimistingimuste väljastamiseks. 16 aasta vanuse detailplaneeringu järgi võib sinna rajada kahe- kuni neljakorruselise kaubandushoone. Samuti on ettevõte tundnud huvi kruntide vastu Tartus. | Lidl soovib kauplust rajada Lasnamäele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Planeering näeks ette ehitusõiguse kuni kahekorruselise jaekaubandushoone ehitamiseks ning olemasolev sihtotstarve ärimaa säilib, selgub planeeringu algatamise ettepanekust.
Planeeringu ala koosneb Lasnamäel Seli asumis asuvatest Raadiku 11 ja Raadiku 11a katastriüksustest. Kokku on planeeringuala suurus 12 599 ruutmeetrit.
Hoone paremaks ühendamiseks ühistranspordiga, on Kiviku bussipeatus Laagna tee ääres planeeritud nihutada planeeringuala põhjaküljele. Krundile on kavandatud ka 130 tavasõiduki ning 19 jalgratta parkimiskohta.
Lisaks ostis MMS Property Solutions tänavu Narvas Tallinna maantee 7 krundi 21. veebruaril ja pöördus seejärel Narva linnavalitsuse poole projekteerimistingimuste väljastamiseks. 16 aasta vanuse detailplaneeringu järgi võib sinna rajada kahe- kuni neljakorruselise kaubandushoone. Samuti on ettevõte tundnud huvi kruntide vastu Tartus.
### Response:
Lidl soovib kauplust rajada Lasnamäele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsi kava (tumedaga märgitud osa kanname üle):
28.aprill 2017
"25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis"
15.00 I Kuidas paistab? Produtsent ja Viljandi koolkond: Priit Raud
15.30 II Kuidas tundub? Tantsu kõrgharidus ja Viljandi koolkond: Heili Einasto
16.00 paus
16.30 III Mida arvate? Teater ja Viljandi koolkond: Juhan Ulfsak, Ivar Põllu
17.00 IV Mida arvate? Viljandi ja Viljandi koolkond: Eve Noormets, Andres Noormets, Kadri Noormets
17.30-18.30 Vilistlaste paneel: Jane Miller-Pärnamägi, Annika Viibus, Päär Pärenson, Ruslan Stepanov
29.aprill 2017
10.30-13.00 Utoopiad teemal tantsukunst järgmised 25 aastat: Alvar Loog, Jan Ritsema, Alexander Pepelyaev.
Vaadake lisa.
Konverents avatakse kell 14 28. aprillil TÜVKA peamaja, Posti 1 Sinises fuajees, konverents toimub sama maja Mustas Saalis. | Otseülekanne lõppenud: tants ja teater Viljandis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsi kava (tumedaga märgitud osa kanname üle):
28.aprill 2017
"25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis"
15.00 I Kuidas paistab? Produtsent ja Viljandi koolkond: Priit Raud
15.30 II Kuidas tundub? Tantsu kõrgharidus ja Viljandi koolkond: Heili Einasto
16.00 paus
16.30 III Mida arvate? Teater ja Viljandi koolkond: Juhan Ulfsak, Ivar Põllu
17.00 IV Mida arvate? Viljandi ja Viljandi koolkond: Eve Noormets, Andres Noormets, Kadri Noormets
17.30-18.30 Vilistlaste paneel: Jane Miller-Pärnamägi, Annika Viibus, Päär Pärenson, Ruslan Stepanov
29.aprill 2017
10.30-13.00 Utoopiad teemal tantsukunst järgmised 25 aastat: Alvar Loog, Jan Ritsema, Alexander Pepelyaev.
Vaadake lisa.
Konverents avatakse kell 14 28. aprillil TÜVKA peamaja, Posti 1 Sinises fuajees, konverents toimub sama maja Mustas Saalis.
### Response:
Otseülekanne lõppenud: tants ja teater Viljandis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olime päris hämmastunud, et meetod töötas sedavõrd hästi. Saame setetes leiduva DNA põhjal isegi säilmeteta öelda, milline inimliik ühes või teises kohas elas," märkis uurimuse juhtivautor Viviane Slon Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist ERR Novaatorile antud intervjuus.
Teadlased on kasutanud keskkonnas leiduvat pärilikkusainet teadusuuringutes varemgi. Näiteks leiti selle alusel 2003. aastal, et Gröönimaal kasvas eelajaloolistel aegadel tihe mets. Sellest ajast saadik on sama meetodit laiendatud loomariigile, alates vihmaussidest lõpetades vaalade ja mammutitega. "Inimeste DNA-ga on lugu raskem. Esiteks leidub seda võrreldes teiste liigirühmadega setetes väga väikesel hulgal," selgitas Slon. Samuti võivad arheoloogilised leiupaigad saastuda väljakaevamistel uuema DNA-ga.
Oma väljavaadete parandamiseks uuris töörühm koopaid, kust oli iidsete inimlaste jälgi leitud juba varem. Samuti võeti aluseks rakke energiaga varustavates jõujaamades, mitokondrites leiduv pärilikkusaine. Erinevalt tuumas paiknevast DNA-st leidub sellest rakkudes mitmeid koopiaid.
Lisaks koopakarude, karvaste ninasarvikute ja mammutite pärilikkusainele leidsidki teadlased neljast koopast neandertallaste DNA-d. Neist ühes polnud neandertallaste endi säilmeid veel seni päevavalgele tulnud. See on näide uue meetodi võludest. Üllatusi pakkus ka koobas, kust leiti 2010. aastal senitundmatu inimliigi – denisovlaste – jäänused. "Leidsime nende DNA-d aga ka sügavamal asuvast kihist ehk nad asustasid koobast arvatust juba kümneid tuhandeid aastaid varem," sõnas Slon.
Teadlase sõnul pole põhjust, miks ei peaks saama eraldada keskkonnast sama vana pärilikkusainet, kui vanimatest DNA-d sisaldavatest fossiilidest. Teisisõnu võiks igikeltsast leida potentsiaalselt isegi 700 000 aasta eest elanud inimeste jälgi. Võrdlusena on vanima Hispaanias asuvast koopast päevavalgele tulnud fossiilist eraldatud pärilikkusaine vanus ligikaudu 430 000 aastat.
Samas nentis ta, et vähemalt esialgu peab pärilikkusaine enda vanuse määramisel toetuma traditsioonilisematele meetoditele – settekihtide enda vanusele. Väljakaevamisi tegevad arheoloogid peavad olema samal ajal aga varasemast hoolikamad. Noorematest kihtidest pärinevad settekübemed ei tohi seguneda vanema materjaliga.
Slon tõi välja, et pärilikkusaine enda liikuvus on pinnases suhteliselt väike. "Kui DNA-molekulid on end juba settekübemete külge kinnitunud, siis need seal kuhugi eriti ei liigu. Selles suhtes peame usaldama väljakaevamisi tegevaid inimesi," kummutas teadlane uurimuse ühe peamise kriitikanoodi.
Kes aga pelgab, et mõnekümne tuhande aasta pärast mõni tulevikuteadlane keskkonnas leiduva DNA alusel midagi tema harjumuste kohta teada saab, siis seda ei tasu esialgu peljata.
"Mitokondriaalset pärilikkusainet antakse edasi emaliini pidi ehk me ei saa üksikisikute tasandil veel midagi konkreetset öelda ning neid üksteisest eristada," tõdes Slon. Samas ei välistanud ta, et tehnoloogia arenedes suudetakse järjestada keskkonnas leiduva DNA põhjal ka inimlaste täisgenoom.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Koopatolm peitis iidsete inimeste DNA-d | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olime päris hämmastunud, et meetod töötas sedavõrd hästi. Saame setetes leiduva DNA põhjal isegi säilmeteta öelda, milline inimliik ühes või teises kohas elas," märkis uurimuse juhtivautor Viviane Slon Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist ERR Novaatorile antud intervjuus.
Teadlased on kasutanud keskkonnas leiduvat pärilikkusainet teadusuuringutes varemgi. Näiteks leiti selle alusel 2003. aastal, et Gröönimaal kasvas eelajaloolistel aegadel tihe mets. Sellest ajast saadik on sama meetodit laiendatud loomariigile, alates vihmaussidest lõpetades vaalade ja mammutitega. "Inimeste DNA-ga on lugu raskem. Esiteks leidub seda võrreldes teiste liigirühmadega setetes väga väikesel hulgal," selgitas Slon. Samuti võivad arheoloogilised leiupaigad saastuda väljakaevamistel uuema DNA-ga.
Oma väljavaadete parandamiseks uuris töörühm koopaid, kust oli iidsete inimlaste jälgi leitud juba varem. Samuti võeti aluseks rakke energiaga varustavates jõujaamades, mitokondrites leiduv pärilikkusaine. Erinevalt tuumas paiknevast DNA-st leidub sellest rakkudes mitmeid koopiaid.
Lisaks koopakarude, karvaste ninasarvikute ja mammutite pärilikkusainele leidsidki teadlased neljast koopast neandertallaste DNA-d. Neist ühes polnud neandertallaste endi säilmeid veel seni päevavalgele tulnud. See on näide uue meetodi võludest. Üllatusi pakkus ka koobas, kust leiti 2010. aastal senitundmatu inimliigi – denisovlaste – jäänused. "Leidsime nende DNA-d aga ka sügavamal asuvast kihist ehk nad asustasid koobast arvatust juba kümneid tuhandeid aastaid varem," sõnas Slon.
Teadlase sõnul pole põhjust, miks ei peaks saama eraldada keskkonnast sama vana pärilikkusainet, kui vanimatest DNA-d sisaldavatest fossiilidest. Teisisõnu võiks igikeltsast leida potentsiaalselt isegi 700 000 aasta eest elanud inimeste jälgi. Võrdlusena on vanima Hispaanias asuvast koopast päevavalgele tulnud fossiilist eraldatud pärilikkusaine vanus ligikaudu 430 000 aastat.
Samas nentis ta, et vähemalt esialgu peab pärilikkusaine enda vanuse määramisel toetuma traditsioonilisematele meetoditele – settekihtide enda vanusele. Väljakaevamisi tegevad arheoloogid peavad olema samal ajal aga varasemast hoolikamad. Noorematest kihtidest pärinevad settekübemed ei tohi seguneda vanema materjaliga.
Slon tõi välja, et pärilikkusaine enda liikuvus on pinnases suhteliselt väike. "Kui DNA-molekulid on end juba settekübemete külge kinnitunud, siis need seal kuhugi eriti ei liigu. Selles suhtes peame usaldama väljakaevamisi tegevaid inimesi," kummutas teadlane uurimuse ühe peamise kriitikanoodi.
Kes aga pelgab, et mõnekümne tuhande aasta pärast mõni tulevikuteadlane keskkonnas leiduva DNA alusel midagi tema harjumuste kohta teada saab, siis seda ei tasu esialgu peljata.
"Mitokondriaalset pärilikkusainet antakse edasi emaliini pidi ehk me ei saa üksikisikute tasandil veel midagi konkreetset öelda ning neid üksteisest eristada," tõdes Slon. Samas ei välistanud ta, et tehnoloogia arenedes suudetakse järjestada keskkonnas leiduva DNA põhjal ka inimlaste täisgenoom.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
### Response:
Koopatolm peitis iidsete inimeste DNA-d |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Strateegiadokumendi kohaselt plaanib valitsus eelolevail aastail sadu miljoneid eurosid suunata nii maanteede remonti, Rail Balticu arendusse kui paljudesse teistesse projektidesse.
Raha selleks saadakse mitmetest meetmetest. Kõige suurema panuse riigi tuludesse peaks andma ettevõtete tulumaks koos pankadele kehtestatava avansilise tulumaksuga ning kasumite maksuvabalt välja viimise piiranguga - nelja aastaga 345 miljonit eurot.
Lisadividendid peaksid nelja aasta jooksul tooma riigile kokku 92 miljonit eurot, 68 miljonit eurot on aga kavandatud saada teekasutustasudest.
"Lisaraha loodetakse ka sissetulekutest sõltuvatest trahvidest, mille kehtestamine on ette nähtud koalitsioonileppes."
Magustatud jookidele kehtestatavast maksust ehk niinimetatud suhkrumaksust loodetav tulu on nelja aasta jooksul kokku 65 miljonit eurot, pakendiaktsiisi reformist aga 60 miljonit eurot.
Lisaraha loodetakse ka sissetulekutest sõltuvatest trahvidest, mille kehtestamine on ette nähtud koalitsioonileppes.
Aastas kuni 10 miljonit eurot tulu tooma peaks ka kütuse reaalaja kontrollmeede. Rahandusministeeriumi teatel on selle meetme loomiseks valmimas seaduseelnõu, mis puudutab infosüsteemi ehk kütuse e-keskkonna loomist, milles sisaldub reaalaja info kütuse liikumistest ja ladustamisest Eestis.
"Kütusemüüjad sisestavad e-keskkonda kõik kütuse müügitehingud ning veo ja ladustamisega seotud andmed. Ladudes ladustatava kütuse kohta esitavad või edastavad X-tee kaudu laopidajad e-keskkonda andmed kohe pärast seda, kui need on laoarvestusse kantud. Pärast e-keskkonna loomist muutub võimatuks teadmata päritoluga kütuse müük sellisel viisil nagu praegu," selgitas ministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.
42 miljonit eurot on prognoositud nelja aasta jooksul laekuma vanemahüvitise süsteemi muudatustest, 28 miljonit aga firmaautode erisoodustussüsteemi lihtsustamisest. | Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Strateegiadokumendi kohaselt plaanib valitsus eelolevail aastail sadu miljoneid eurosid suunata nii maanteede remonti, Rail Balticu arendusse kui paljudesse teistesse projektidesse.
Raha selleks saadakse mitmetest meetmetest. Kõige suurema panuse riigi tuludesse peaks andma ettevõtete tulumaks koos pankadele kehtestatava avansilise tulumaksuga ning kasumite maksuvabalt välja viimise piiranguga - nelja aastaga 345 miljonit eurot.
Lisadividendid peaksid nelja aasta jooksul tooma riigile kokku 92 miljonit eurot, 68 miljonit eurot on aga kavandatud saada teekasutustasudest.
"Lisaraha loodetakse ka sissetulekutest sõltuvatest trahvidest, mille kehtestamine on ette nähtud koalitsioonileppes."
Magustatud jookidele kehtestatavast maksust ehk niinimetatud suhkrumaksust loodetav tulu on nelja aasta jooksul kokku 65 miljonit eurot, pakendiaktsiisi reformist aga 60 miljonit eurot.
Lisaraha loodetakse ka sissetulekutest sõltuvatest trahvidest, mille kehtestamine on ette nähtud koalitsioonileppes.
Aastas kuni 10 miljonit eurot tulu tooma peaks ka kütuse reaalaja kontrollmeede. Rahandusministeeriumi teatel on selle meetme loomiseks valmimas seaduseelnõu, mis puudutab infosüsteemi ehk kütuse e-keskkonna loomist, milles sisaldub reaalaja info kütuse liikumistest ja ladustamisest Eestis.
"Kütusemüüjad sisestavad e-keskkonda kõik kütuse müügitehingud ning veo ja ladustamisega seotud andmed. Ladudes ladustatava kütuse kohta esitavad või edastavad X-tee kaudu laopidajad e-keskkonda andmed kohe pärast seda, kui need on laoarvestusse kantud. Pärast e-keskkonna loomist muutub võimatuks teadmata päritoluga kütuse müük sellisel viisil nagu praegu," selgitas ministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.
42 miljonit eurot on prognoositud nelja aasta jooksul laekuma vanemahüvitise süsteemi muudatustest, 28 miljonit aga firmaautode erisoodustussüsteemi lihtsustamisest.
### Response:
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väidetavalt võttis Iisraeli õhuvägi lennukid F-35 Süüria operatsioonides kasutusele vaid kuu aega pärast Ameerika Ühendriikide käest esimeste lennukite saamist.
Georges Malbrunot kirjutas ajalehes Le Figaro juba märtsis avaldatud artiklis, et näiteks 12. jaanuaril ründasid Iisraeli sõjalennukid F-35 edukalt president Bashar al-Assadi režiimi relvajõudude Venemaalt saadud õhutõrjesüsteemi S-300 Damaskuse lähistel ning samuti hävitati Süürias üks raketisüsteemi Pantsir-S1 kompleks, mis pidi plaanide kohaselt jõudma Assadi liitlaseks oleva rühmituse Hezbollah kätte Liibanonis.
Kuigi Iisrael pole otseselt Süüria kodusõtta sekkunud on ta riigi territooriumil õhurünnakuid ka varem sooritanud. Üldjuhul on sihtmärkideks olnud valitsusvägede poolel võitleva Hezbollah' relvalaod või varustust transportivad sõidukid.
Reutersi poolt intervjueeritud luureallika teatel pommitab Iisrael eelkõige neid ladusid, mille kaudu tuuakse Iraani saadetud relvi ja varustust Süürias tegutsevatele rühmitustele. Ka Iisrael on korduvalt rõhutanud, et nad ei kavatse pealt vaadata, kui šiiitlikule äärmusrühmitusele, mis on lubanud Iisraeli hävitada, Süüria kaudu relvastust toimetatakse.
Ajakirjanik Jeff Halper, kes on kirjutanud Iisraeli ja USA sõjalistest suhetest ka raamatu, ütles telekanalile Al Jazeera antud intervjuus, et tõenäoliselt olid Iisraeli piloodid esimesed, kes F-35 sõjalennukit reaalses sõjalises olukorras kasutasid, sest Iisrael on varemgi USA uute relvasüsteemide esimeseks testijaks olnud.
Mis puudutab aga Venemaa raketisüsteemi S-300, siis on eksperdid varem öelnud, et nende kahjutuks tegemiseks lähebki vaja kaasaegse stealth-tehnoloogiaga varustatud sõjalennukit nagu F-35.
Eestit külastanud hävitajaid F-35 saatis hulk luurelennukeid
Väljaanne The Aviationist aga kirjutas käesoleval nädalal, et kui kaks USA F-35 teisipäeval Eestit külastasid, saatsid neid ka tankurlennuk Boeing KC-135 Stratotanker ja kolm luurelennukit RC-135.
Kuigi see, et sellised lennukid moodsaid hävituslennukeid saadavad pole iseenesest haruldane, spekuleerib väljaanne, et luurelennukid võisid suurt tähelepanu pöörata ka Vene relvajõudude võimekusele piirkonnas, eriti näiteks õhuseire ja -tõrje vallas Kaliningradi oblastis. | Meedia: Iisrael on lennukit F-35 kasutanud Süürias Vene relvastuse vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väidetavalt võttis Iisraeli õhuvägi lennukid F-35 Süüria operatsioonides kasutusele vaid kuu aega pärast Ameerika Ühendriikide käest esimeste lennukite saamist.
Georges Malbrunot kirjutas ajalehes Le Figaro juba märtsis avaldatud artiklis, et näiteks 12. jaanuaril ründasid Iisraeli sõjalennukid F-35 edukalt president Bashar al-Assadi režiimi relvajõudude Venemaalt saadud õhutõrjesüsteemi S-300 Damaskuse lähistel ning samuti hävitati Süürias üks raketisüsteemi Pantsir-S1 kompleks, mis pidi plaanide kohaselt jõudma Assadi liitlaseks oleva rühmituse Hezbollah kätte Liibanonis.
Kuigi Iisrael pole otseselt Süüria kodusõtta sekkunud on ta riigi territooriumil õhurünnakuid ka varem sooritanud. Üldjuhul on sihtmärkideks olnud valitsusvägede poolel võitleva Hezbollah' relvalaod või varustust transportivad sõidukid.
Reutersi poolt intervjueeritud luureallika teatel pommitab Iisrael eelkõige neid ladusid, mille kaudu tuuakse Iraani saadetud relvi ja varustust Süürias tegutsevatele rühmitustele. Ka Iisrael on korduvalt rõhutanud, et nad ei kavatse pealt vaadata, kui šiiitlikule äärmusrühmitusele, mis on lubanud Iisraeli hävitada, Süüria kaudu relvastust toimetatakse.
Ajakirjanik Jeff Halper, kes on kirjutanud Iisraeli ja USA sõjalistest suhetest ka raamatu, ütles telekanalile Al Jazeera antud intervjuus, et tõenäoliselt olid Iisraeli piloodid esimesed, kes F-35 sõjalennukit reaalses sõjalises olukorras kasutasid, sest Iisrael on varemgi USA uute relvasüsteemide esimeseks testijaks olnud.
Mis puudutab aga Venemaa raketisüsteemi S-300, siis on eksperdid varem öelnud, et nende kahjutuks tegemiseks lähebki vaja kaasaegse stealth-tehnoloogiaga varustatud sõjalennukit nagu F-35.
Eestit külastanud hävitajaid F-35 saatis hulk luurelennukeid
Väljaanne The Aviationist aga kirjutas käesoleval nädalal, et kui kaks USA F-35 teisipäeval Eestit külastasid, saatsid neid ka tankurlennuk Boeing KC-135 Stratotanker ja kolm luurelennukit RC-135.
Kuigi see, et sellised lennukid moodsaid hävituslennukeid saadavad pole iseenesest haruldane, spekuleerib väljaanne, et luurelennukid võisid suurt tähelepanu pöörata ka Vene relvajõudude võimekusele piirkonnas, eriti näiteks õhuseire ja -tõrje vallas Kaliningradi oblastis.
### Response:
Meedia: Iisrael on lennukit F-35 kasutanud Süürias Vene relvastuse vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Üritan ka ise teda aidata ja oma kontakte kasutada," tunnistas Selveri loots Rainer Vassiljev Delfile, et teeb kõik endast oleneva, et parimast mängijast ilma jääda.
"Tema mängud ei peaks piirduma Balti liigaga. Praegu on ülimalt õige aeg edasi liikuda. Ta on siin veedetud aastate jooksul arenenud nii mängijana, meeskonna liidrina kui ka inimesena. Siin jätkata pole point ’i. Ma pole treener, kes hoiaks mängijatest kümne küünega kinni."
Samuti ei näe järgmisel hooajal Eestis ilmselt Bigbanki kanadalasest diagonaalründajat Bradley Gunterit. "Tundub nii," tõdes Gunter juba eelmisel nädalal, kuid ei soovinud midagi rohkemat öelda. Kuuldavasti tunnevad tema vastu huvi Poola ja Saksamaa klubid. | Selver ja Bigbank jäävad skoorimasinatest ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Üritan ka ise teda aidata ja oma kontakte kasutada," tunnistas Selveri loots Rainer Vassiljev Delfile, et teeb kõik endast oleneva, et parimast mängijast ilma jääda.
"Tema mängud ei peaks piirduma Balti liigaga. Praegu on ülimalt õige aeg edasi liikuda. Ta on siin veedetud aastate jooksul arenenud nii mängijana, meeskonna liidrina kui ka inimesena. Siin jätkata pole point ’i. Ma pole treener, kes hoiaks mängijatest kümne küünega kinni."
Samuti ei näe järgmisel hooajal Eestis ilmselt Bigbanki kanadalasest diagonaalründajat Bradley Gunterit. "Tundub nii," tõdes Gunter juba eelmisel nädalal, kuid ei soovinud midagi rohkemat öelda. Kuuldavasti tunnevad tema vastu huvi Poola ja Saksamaa klubid.
### Response:
Selver ja Bigbank jäävad skoorimasinatest ilma |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.